Istungi stenogramm

Neljapäev, 20. jaanuar 2011 - Strasbourg

8. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Ana Gomes (A7-0368/2010)

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Austatud juhataja, tänan teid võimaluse eest väljendada oma seisukohti kokkuleppe kohta, millele Euroopa Liit ja Liibüa on nüüdseks jõudnud. Ma pean ütlema, et üks teema on täiesti tähelepanuta jäänud. On kummaline näha, et raportist puudub eurooplaste vaatepunktist tõenäoliselt kõige olulisem element, nimelt asjaolu, et suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, kes on pärit kõikjalt Aafrikast ja Aasiast – teisisõnu suurest osast maailmast –, kasutab Liibüat transiitmaana, mille kaudu nad sisenevad Euroopasse. On ju hästi teada, et Euroopa Liit on imeline koht, kus on piimajõed ja pudrumäed. Seetõttu on Euroopa Liit tohutu magnet uskumatult suurele hulgale inimestele, kes tahavad põgeneda vanglast, vaesusest ja viletsusest, mida esindab nende oma kodumaa. Tõsiasi, et Liibüat – nagu ka teisi Põhja-Aafrika riike – kasutatakse otseselt transiitriigina, on meie jaoks siin kindlasti suur probleem. See teema oleks pidanud etendama meie aruteludes Liibüa ametivõimudega palju tähtsamat rolli – see oleks pidanud olema märksa olulisemal kohal seoses nõuetega, mille me kehtestame, et vältida niisugust survet Euroopa piiridele. On hea, et me oleme alustanud kõnelusi, kuid masendav on, et neil kõnelustel ei saa käsitleda küsimusi, mis on tähtsad.

Resolutsiooni ettepanekud: (RC-B7-0039/2010)

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Paljudes maailmanurkades valitsevad rohkem või vähem juutide- ja islamivastased meeleolud, nagu ka vaenulikkus ja viha kristlaste suhtes.

Hiljutised sündmused, sealhulgas vägivaldsed rünnakud Pakistanis, Iraagis, Egiptuses, Nigeerias ja Küprosel elavate kristlaste vastu, tuleb kõige karmimalt hukka mõista. Teiste inimeste väärtushinnangute vastastikune mõistmine on usuvabaduse nurgakivi ja seda ei tohi nii palju piirata. Inimeste põhivabadusi tuleb seega kaitsta, ükskõik, kas tegemist on kristluse või mõne muu usutunnistusega.

Samal ajal ei saa ega tohi Euroopa Liit raisata märkimisväärsel hulgal vahendeid teiste religioonide edendamiseks, eriti praeguses majanduskriisi olukorras. Komisjon on kulutanud uskumatult suure summa – 4 miljonit eurot – islami edendamiseks. Seda raha oleks ilmselt olnud võimalik kasutada muudel olulistel eesmärkidel.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Minu arvates on resolutsioon, mille me täna heaks kiitsime, määrava tähtsusega. Usuvabadus on kõigi vabaduste alus. See on üks meie põhilisi võõrandamatuid inimõigusi, mis on sätestatud ka inimõiguste ülddeklaratsioonis.

See õigus kätkeb endas vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust väljendada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt palve- ja kombetalitustes, praktilises tegevuses ning õpetustegevuses. Kuid viimastel kuudel toimunud tapatalgud, mis on nõudnud ohvreid kristlastest vähemuste seas, on kulminatsioon pealetungile, mida viiakse läbi kristlaste vastu mitmetes maailma paikades ning milles kasutatakse süstemaatilist ja valimatut vägivalda.

Kahjuks näitavad need sündmused, et õigus usuvabadusele ei ole tänapäeval tagatud. See tekitab sallimatust, mida sageli julgustatakse ning millega manipuleeritakse poliitilistel ja rahalistel eesmärkidel. Kõige hämmastavam on selles õhkkonnas asjaolu, et institutsioonid ei ütle midagi. Kõik vaiksed protestid vaigistatakse hõlpsalt.

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Lugupeetud juhataja! Ma jagan neid muresid ja seisukohti, mida väljendasid eelkõnelejad. Siiski on üks konkreetne asjaolu, millele on selles raportis liiga vähe tähelepanu pööratud. See on lõige 7, milles mõistetakse hukka viis, kuidas Türgi ametivõimud käituvad Küprose põhjaosas, mis kõigi rahvusvaheliste eeskirjade järgi otsustades on Türgi, s.t Türgi vägede poolt ebaseaduslikult okupeeritud. Samas on tegemist riigiga, kellega me tegelikult peame ametlikult Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi.

Me näeme, kuidas Küprose kreeklastel, kes soovivad tagasi tulla oma kirikute, kloostrite ja pühakodade juurde Küprose põhjaosas, ei lasta seda teha, kuidas neid takistatakse oma kirikutesse sisenemast ja neid lihtsalt korda tegemast ning kuidas neil ei lasta naasta ja nõuda tagasi vara, mis õigusega neile kuulub.

See, mida me Küprose põhjaosas tegelikult näeme, on kristlaste vägivaldne diskrimineerimine ja allasurumine, ning seda tehakse Euroopa Liidu kandidaatriigi, nimelt Türgi, otsesel toel. See on vastuvõetamatu. Seetõttu peaks Euroopa Parlament tegutsema kooskõlas lõikega 7 ja soovitama, et läbirääkimised Türgiga peatataks vähemalt ajani, mil Küprose põhjaosas on kord majas.

  Marek Józef Gróbarczyk (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Oma juurte tõttu on Euroopal eriline kohustus kaitsta kõiki kristlasi kogu maailmas. Käesolev resolutsioon on muidugi selle kohustuse üks väljendusviise. Loomulikult toetasin ma seda. Kuid Euroopal on ka kohustus astuda samme, mis edaspidi kaitsevad kõiki kristlasi kogu maailmas ega lase sarnastel tragöödiatel korduda.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Viimasel ajal on mitmes riigis üle maailma, peamiselt riikides, kus on väga suur moslemite enamus, esinenud kristlastest vähemuse jõhkrat tagakiusamist. Me ei saa selliseid sündmusi käed rüpes pealt vaadata. Usuvabaduse – nagu ka muude kodanikuvabaduste – küsimus on jätkuvalt Euroopa Parlamendi töö keskmes. Seetõttu toetan ma täielikult Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki avaldust, milles ta need kuriteod hukka mõistis. Peale selle kutsun ma Euroopa Liitu üles astuma kõikvõimalikke diplomaatilisi samme, et tagada vähemustele usuvabadus, eelkõige riikides, kelle kodanikud seda vabadust rikuvad. Raportis, mis käsitles inimõigustealast olukorda 2009. aastal ja mis hiljuti vastu võeti, rõhutasime vajadust tagada, et Euroopa Liit osaleks aktiivselt jõupingutustes, mille eesmärk on parandada inimõiguste ja demokraatia olukorda kogu maailmas. Me nõudsime, et nimetataks ametisse Euroopa Liidu eriesindaja inimõiguste alal. Tänane resolutsioon on suurepärane lähtepunkt järgmiseks etapiks meie võitluses selle nimel, et kõnealuseid õigusi austataks.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Ma tahaksin väljendada rahulolu kristlaste tagakiusamist käsitleva resolutsiooni vastuvõtmise üle. Ma olin ka selle resolutsiooni üks kaasautoritest. Peale selle tahaksin tänada Catherine Ashtonit selle eest, kuidas ta reageeris Aleksandria kristlaste olukorrale. Me mäletame Iraagi Süüria katoliku piiskoppide külaskäiku ja nende traagilisi kirjeldusi kristlaste olukorrast Iraagis. Ma tahaksin siinkohal mainida ka Johannes Paulus II – mõne kuu pärast seisab ees tema õndsakskuulutamine –, kes oli rahu ning kristlaste, juutide, moslemite ja teiste religioonide järgijate vahelise dialoogi suur toetaja. Me mäletame kohtumisi Assisis ja Johannes Paulus II külastusi nii mošeesse kui ka sünagoogi, mille eesmärk oli väljendada austust ja armastust kaasinimeste vastu.

Kristlaste olukord maailmas nõuab Euroopa Liidult tegutsemist. See on meie kohus. Me peaksime kasutama kõiki poliitilisi vahendeid ja veel ka aitama neid, kes on tagakiusamise tõttu oluliselt kannatanud.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Ühe kaasautorina hääletasin ma selle ajaloolise resolutsiooni poolt. Selles on kaks olulist sõnumit kõrgele esindajale ja komisjonile, mis tuleks võimalikult kiiresti ellu viia.

Esiteks peaks komisjon kiiremas korras välja töötama Euroopa Liidu strateegia usuvabaduse rakendamiseks, sealhulgas meetmed, mida kohaldatakse nende riikide suhtes, kes teadlikult jätavad usuvähemused kaitseta.

Teiseks peaks komisjon Euroopa välisteenistuse inimõiguste direktoraadis kujundama püsiva süsteemi, et jälgida valitsustepoolseid piiranguid, mis puudutavad usuvabadust, ja neist asjust igal aastal Euroopa Parlamenti teavitama.

  Cristiana Muscardini (PPE). - (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Usuvabadus on tsivilisatsiooni alus. Selleta on demokraatia halvatud ning ühiskonnas hakkavad valitsema tõekspidamised, mis eitavad inimlikkust ja inimväärikust.

See kõik toimub maailma eri paikades. Äärmuslikud ja fundamentalistlikud tõekspidamised kutsuvad esile surmaga lõppevaid vägivallaakte kristlaste vastu, kellest on saamas tõelised nüüdisaja märtrid. Vägivalla aluseks olev sallimatus tuleneb fundamentalistlikust kultuurist. Seetõttu tuleb kõik teiste inimeste usulise või kultuurilise identiteedi eiramise ilmingud alati ja kohe hukka mõista. Rahvusvahelisel üldsusel ja selle institutsioonidel on kohustus kaitsta usuvabadust. Mitte alati ei ole võetud kiireid meetmeid juhtudel, kui kristlased on langenud tapatalgute ohvriks.

On oht, et Iraagi kaldealased ja Egiptuse koptid kaovad piirkondadest, kus nad on elanud sajandeid. Tahaksin veel kord tänada president Buzekit, kes võttis innukalt omaks ettepaneku mälestada tuledega kõiki fundamentalismi ohvriks langenud kristlasi.

Usuvabadusest peab saama inimühiskonna peamine tunnusjoon. Ma soovin, et usk, lootus, armastus ning ka õiglus ja vabadus kuuluksid kõigile.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ka mina hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest kogu maailma usuvähemuste kaitsmise küsimus on praegu tähtsam kui kunagi varem.

On väga murettekitav, et 2011. aastal kiusatakse inimesi ikka veel taga nende tõekspidamiste pärast. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 10 ei jäta tõlgendamisruumi. Selles on selgelt sätestatud mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus. Viimase paari nädala jooksul toimunud rünnakud teatud usukogukondade vastu osutavad järjekordselt tungivale vajadusele, et kõik valitsused võtaksid tõhusaid meetmeid usuvähemuste kaitseks, vaatama raskustele ja ähvardustele.

Euroopa Liit peab seadma eesmärgiks edendada religioonidevahelist dialoogi, tuginedes tihedamale koostööle Euroopa riikide vahel, ent pidades eelkõige silmas riike, kus usuvabadus ei ole kahjuks veel tagatud. Õigust usuvabadusele tuleb austada ja see tagada kõikjal, ilma ühegi erandita.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! See on ajalooline, suurepärane resolutsioon. Me peame pöörama tähelepanu usuvabadusele Euroopas. Oluline on meeles pidada oma juuri, mis peituvad juudi-kristlikes väärtushinnangutes. Sellele pärandile – neile juurtele – on rajatud Euroopa põhiväärtused ja -õigused. See, mis juhtus Egiptuses kopti kristlastega, sundis meid ehk üles ärkama ja olukorda mõistma. Kristlased vajavad kaitset maailma eri paikades, mitte ainult Egiptuses: sarnaseid asju on juhtunud ka Türgis ja Assüürias.

Meid, eurooplasi, peaks eriliselt huvitama asjaolu, et ka Euroopa Liidus esineb olukordi, kus me peaksime sekkuma. Inimestest saavad tagakiusamise ohvrid nende usu tõttu.

See omakorda tuleneb väärast hirmust islami ees. Me oleme kaotanud oma väärtushinnangud ja seetõttu hüljanud ka kristlikud väärtused. Me ei tohiks selliselt käituda; selle asemel vajame dialoogi ja usuvabadust. Me peame säilitama oma, Euroopa kultuuripärandi, meie juudi-kristlikud väärtused, ning neid vapralt kaitsma. Need väärtused on meie Euroopa identiteedi keskmes.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Ma hääletasin kristlaste usuvabadusega seotud olukorda käsitleva resolutsiooni poolt ja mul on hea meel, et see võeti vastu, kuid mul on siiski mõni kahtlus läbi lillede rääkimise suhtes. Näiteks ei ole kuskil üheselt öeldud, et suurimad probleemid on kristlastel islamiriikides.

Samas öeldakse põhjenduses N, et Euroopa ei ole usuvabaduse rikkumise osas täiesti süütu. See võib nii ollagi, kuid seda öeldes seame Euroopas esinevad juhuslikud ja isoleeritud probleemid samale pulgale kristlaste süstemaatilise diskrimineerimise ja nende vastu suunatud rünnakutega islamiriikides. Pealegi pole asi üksnes islamiäärmuslaste pommirünnakutes ja muus füüsilises vägivallas; paljudes islamiriikides on olemas ka ametlik poliitika, mis on suunatud kristlaste vastu. Võtke kas või väidetav vahendite puudumine kristlike kirikute renoveerimiseks Türgis või Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi õigusjärglust ümbritsevad probleemid. Ka Türgi okupatsioonivägede käitumine Küprosel on tõeliselt skandaalne.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja, ma osalesin eilsel arutelul. See oli väga huvitav ja oluline. Ma osalesin eile ka Euroopa Parlamendi juures toimunud küünalde läitmise tseremoonial ja tänan meie presidenti, Jerzy Buzekit, tema juhtrolli eest selles.

Kristlaste tagakiusamine viimasel ajal meenutab Rooma impeeriumi aegu, mil kristlasi mõrvati ja rünnati. Sellele tuleb lõpp teha. On oluline, et Euroopa Liit etendaks selles oma osa, ja ma leian, et me teemegi seda, et tagada usulistele rühmitustele sõnavabadus ja vabadus oma usku praktiseerida nii Euroopa Liidus kui ka kandidaatriikides. See on väga oluline teema kogu maailmas.

Mul on hea meel, et see ajalooline resolutsioon täna vastu võeti, ja eriti selle üle, et see võeti vastu ühehäälselt.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! See resolutsioon on väga tähtis, sest see on esimene ja antakse välja erakordselt olulisel hetkel. Me teame kristlastele korraldatud tapatalgutest Iraagis. Me teame, mis toimub Egiptuses, ja mida seal viimastel aastatel ei ole toimunud. Me teame üksikuid juhtumeid – ent need on siiski olulised –, mil Türgis, Süürias ja Pakistanis on mõrvatud kristlastest vaimulikke, ja mitte ainult vaimulikke. Me teame ka, mis toimub mõnes Aafrika riigis, kus moslemid on enamuses. Seda arvestades paneb komisjoni presidendi Barroso vaikimine mind väga imestama. Ta ei öelnud nädal aega sõnagi. Ta tegi selles küsimuses avalduse alles siis, kui talle avaldasid survet liikmesriikide peaministrid – kuigi mitte minu kodumaa peaminister. On hea, et proua Ashton midagi ütles, kuid siiski oleks Euroopa Komisjoni juht pidanud selles küsimuses kohe sekkuma. Ta ei teinud seda ja see on kahetsusväärne.

Resolutsiooni ettepanekud: (RC-B7-0044/2010)

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on teadlik Valgevene vajumisest autokraatiasse. Valgevene režiimi näol on tegemist valitsussüsteemiga, mis oleks pidanud sellelt mandrilt 20 aastat tagasi kaduma.

Loodan siiski, et see resolutsiooni ettepanek sunnib mõne kolleegi teatavale eneseanalüüsile. Vaadake seda nii, nagu üks endine Nõukogude aparatšik analüüsiks Euroopa Liitu. Ma väidan, et mõni asi paneks teda end üsna koduselt tundma. Ta näeks, et meid ei valitse mitte valitud president ega valitud süsteem, vaid 27-liikmeline poliitbüroo, mida nimetatakse Euroopa Komisjoniks, ta näeks seda kummitemplina toimivat parlamenti, mis muudaks ta veidi nostalgiliseks, ta näeks viisaastakuplaane, mille alusel me oma tegevust korraldame, ning ta näeks isegi eriautobaasi ja erikauplusi süsteemi töötajatele ja nomenklatuuri liikmetele.

Ennekõike näeks ta seda, mida Engels nimetas valeteadvuse doktriiniks, s.t et kui inimesed hääletavad, siis ei saa nad aru, mis tõeliselt nende huvides on, ja meie asi on kehtestada nende jaoks parem süsteem. Mulle meenub Orwelli „Loomade farmi” hirmutav lõpustseen, kus loomad vaatavad inimeselt seale ja sealt inimesele ega saa aru, kumb on kumb.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Lugupeetud juhataja! Ka mina hääletasin selle resolutsiooni poolt, mida võib nimetada vajalikuks, kui mitte enamaks. Minu arvates peaks Euroopa Liit olema eriti valvas inimõiguste rikkumiste suhtes oma naaberpiirkondades. Mulle oleks meeldinud, kui selles oleks rohkem juttu olnud noorte probleemidest. Valgevenes ei lubata noorteühendustel vabalt tegutseda; nad peavad minema põranda alla.

Juba üle aasta on Euroopa noored korraldanud tänavaüritusi, kus nad seovad Euroopa pealinnades olevatel tähtsatel kujudel suu kinni, sest nood on tummad. See on protest sõnavabaduse puudumise vastu Valgevenes. Loodan, et noored eurooplased ei pea Euroopa Parlamenti tummaks pidama, vaid et me suudame julgelt kaitsta oma väärtusi ja demokraatiat.

  Kristian Vigenin , fraktsiooni S&D nimel. – (BG) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis toetab esitatud resolutsiooni. Me usume, et sellest saab oluline märguanne nii Valgevene võimudele kui ka kodanikuühiskonnale, meediale ja kõigile, kes võitlevad selle riigi demokraatliku arengu eest. Loodame, et komisjon ja nõukogu kaaluvad ja arutavad resolutsioonis kavandatud meetmeid põhjalikult ning et need viiakse mõju avaldamiseks ellu nii kiiresti kui võimalik.

Tagasi valitud president Lukašenka ametisseastumise tseremoonia, mis on homseks kavandatud, ei lõpeta tema isiku, valimiste seaduslikkuse ja valimistulemuste registreerimise viisi kohta tõstatatud küsimusi. Seni on Euroopa Liit kasutanud mitmesuguseid poliitilisi meetmeid ja mehhanisme, et mõjutada Valgevenet ja selle juhtkonda. Tulemused on olnud tagasihoidlikud. Ehk on nüüd aeg kaaluda uusi võimalusi või mõelda, kas kõnealuses piirkonnas pole tekkinud uus olukord, mis võimaldab meil rakendada muid mehhanisme.

Resolutsioonis vihjatakse võimalusele, mis meie arvates on väga oluline ja mida seni ei ole proovitud, nimelt võimalusele kooskõlastada meie poliitikat ja suhteid Valgevenega viimase vahetute naabritega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, s.t Venemaaga, kes on meie strateegiline partner, ja Ukrainaga, kes osaleb idapartnerluses. Ma arvan, et ühiste ja kooskõlastatud jõupingutustega võiksime saavutada vähemalt keskkonna, mis oleks poliitiliselt soodsam õiglaste ja demokraatlike parlamendivalimiste korraldamiseks, mis on kavandatud järgmiseks aastaks.

Ka Euroopa Parlament peab kõik olemasolevad võimalused täielikult ära kasutama. Me otsustasime täna saata Valgevenesse delegatsiooni. Ma leian, et delegatsiooni riiki lubamine ning talle vajaliku abi ja kontaktide võimaldamine on Valgevene juhtkonna jaoks lakmustest. Samuti võimaldab see meil saada selge ettekujutuse ja oma silmadega näha võimalusi, mida sealne olukord endas kätkeb.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Austatud juhataja, kõigepealt tahaksin väljendada nördimust selle üle, kuidas kolleeg Hannan võrdles Valgevenet Euroopa Liiduga. Tema absurdne avaldus oli seda ebameeldivam, et sellele aplodeerisid mõned minu kaasmaalased Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonist.

Lukašenka režiim tuleks isoleerida. Senine poliitika, mis rajaneb usul, et järk-järgult muutub see režiim demokraatiale avatuks, on osutunud valearvestuseks. Lukašenka režiimi suhtes rakendatavad sanktsioonid peaksid olema karmid, muu hulgas seetõttu, et tegemist on riigiga, mis on Euroopa vahetu naaber. Selliste riikide puhul peaksime eeldama samade standardite järgimist nagu Euroopa Liidu liikmesriikide puhul. Eelkõige tahaksin, et komisjon toetaks sõltumatut meediat, nagu TV Belsat, Radio Racyja jt. Need kanalid on vajalikud teabe levitamiseks, et see jõuaks Valgevene kodanikeni.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Valgevene presidendivalimistega kaasnenud sündmused on taas raputanud avalikku arvamust Euroopas. Pärast suhteliselt rahulikku aega kasutab president Lukašenka opositsiooni aktivistide vastu jälle jõudu. Ta on taastanud oma diktatuuri kõige häbiväärsemad jooned. Rahumeelsel meeleavaldusel osalejate jõhker laialiajamine ning opositsiooniliidrite ja opositsiooni kuuluvate presidendikandidaatide vahistamine on inimõiguste selge rikkumine ja osutab loobumisele sammudest, mille eesmärk oli parandada suhteid Euroopa demokraatlike riikidega.

Seepärast toetan ma täielikult Euroopa Parlamendi resolutsiooni, milles nõutakse poliitiliste vangide kohest vabastamist ja kordusvalimiste korraldamist. Ma mõistan teravalt hukka president Lukašenka režiimi diktaatorlikud tavad. Usun, et Euroopa institutsioonide surve aitab vähendada repressioone Valgevene kodanike vastu. Ma pooldan ka kõiki meetmeid, mis toetavad kodanikuühiskonna arengut: viisarežiimi lihtsustamist, üliõpilastele stipendiumide andmist ja õppejõudude toetamist ning sõltumatute organisatsioonide ja sõltumatu meedia rahastamist.

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Lugupeetud juhataja! Pole kahtlust, et Valgevene tekitab Euroopale mõningast peavalu, ja on õige, et me peaksime kasutama iga võimalust kritiseerida seda režiimi kui – õnneks – viimast kommunistlikku diktatuuri. Meil Taanis on ütlemine, et klaasist majas elades ei ole tark kive loopida, ja seetõttu tasuks ehk vaadata, kuidas Euroopa Liit Valgevenele paistab. Euroopa Liitu juhib komisjon, mis koosneb ametnikest, kellel puudub igasugune rahva mandaat, ning ettepanekuid saab esitada ainult seesama komisjon, mis koosneb inimestest, kelle selja taga ei ole rahvast, kes ei pea kellelegi aru andma ja kellel puudub kodanike mandaat. Kui need ettepanekud on esitatud ja vastu võetud, siis kes on see, kes oma tohutu poliitilise mõjuvõimuga lõplikult otsustab, kuidas tuleb Euroopa Liidu õigusakte liikmesriikides rakendada? Need on jällegi inimesed, kes ei ole demokraatlikult valitud; need on kohtunikud, kes on end tegelikkusest mõnusas kauguses sisse seadnud. Sama võib öelda ka Euroopa Parlamendi kohta, kus valdav enamus tunneb end väga mugavalt klaaspaleedes, kuhu nad on paigutatud, ilma igasuguse aruandluskohustuseta ning arusaamiseta Euroopa kodanike suurtest muredest, vastuseisust ja ärritusest. Kui me vaatame Euroopa Liitu Valgevene seisukohast, võime näha mitmeid hirmutavaid sarnasusi diktatuuridega, mille vastu me püüame võidelda.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja, ma toetasin seda resolutsiooni, olles teadlik, et Valgevenes valitsev olukord on väga eriline. Inimõiguste kaitsjate vastu suunatud repressioonid muutuvad järjest karmimaks. Mõnes mõttes on selle olukorra põhjuseks aga Euroopa Liidu mõne liikmesriigi äärmiselt mõtlematu poliitika: kindlasti ei oleks vaja olnud suurendada president Lukašenka usaldusväärsust Euroopa ja Euroopa Liidu silmis nii, nagu seda tegid Valgevenet külastanud Itaalia peaminister Berlusconi, Leedu president Grybauskaitė ning Saksamaa ja Poola välisministrid. Me peame täna võitlema kodanikuvabaduste ees Valgevenes, kuid seda tehes peame püüdma vältida Valgevene lükkamist Venemaa rüppe; ka see on väga tähtis.

Raport: Derk Jan Eppink (A7-0374/2010)

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Mitme liikmesriigi kogemus näitab, et kuus aastat pärast nõukogu määruse nr 1/2003 vastuvõtmist ei ole konkurentsieeskirjade ühetaolisel kohaldamisel endiselt mingeid edusamme tehtud.

Vaidluste lahendamisel ei kasuta liikmesriikide kohtud võimalust taotleda komisjonilt teavet või juhtumi kohta arvamust ega õigust esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlusi. Ka komisjon ei kasuta õigust amicus curiae volitustega sekkumiseks. Tegelikkuses esineb selles valdkonnas õigusaktide kohtulikul rakendamisel suuri probleeme, sealhulgas märkimisväärseid kõrvalekaldeid Euroopa kohtute väljakujunenud kohtupraktikast. Seetõttu olen kutsunud komisjoni üles pöörama tähelepanu riiklike kohtute otsustele ning võtma kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid. See üleskutse sisaldub konkurentsipoliitika aruandes, mille lõplikku teksti ma toetasin.

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Euroopa konkurentsivõime on kahtlemata märkimisväärse surve all. Me peame küsima, kas liikmesriikidel tõepoolest on tahet selles suhtes midagi ette võtta. Üks asi on aga selge, nimelt see, et me oleme loonud ühisraha, mis on osutunud kogu Lõuna-Euroopa majanduse jaoks katastroofiliseks. Üks põhjus on selles, et enamik neist riikidest ei suuda sammu pidada ja nad ei ole viinud ellu reforme, mis on vajalikud edaspidi Hiina, India, Lõuna-Ameerika ja teiste piirkondadega konkureerimiseks. Kuid isegi nendes valdkondades, kus tulemuste saavutamine peaks lihtne olema, on meil võimatu kokkuleppele jõuda. Üks selline näide on selge algatus ühtse Euroopa patendi kohta. On kohutav, et selles valdkonnas, kus tegemist on pelgalt tehniliste küsimustega, ei ole meil kunagi õnnestunud kokkulepet saavutada. See on näide Euroopa Liidu saamatusest. Valdkonnas, mis võiks nii hõlpsasti meile kasu tuua, oleme lasknud keelelistel erinevustel takistada kokkuleppele jõudmist. Tegelikult räägib selline olukord ilmselget keelt valedest alustest, millel kogu see koostöö põhineb.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma hindasin seda, kui paindlikult komisjon pani paika ajutised riigiabimeetmed, mida võeti seoses finants- ja majanduskriisiga. Ma olen ka nõus, et on hea mõte valmistada ette seni tehtud otsuste üksikasjalik hindamine, et tagada Euroopa Liidus võrdsed konkurentsitingimused.

Ma olen nõus komisjonile tehtud üleskutsega tagada see, et pangad maksaksid tagasi neile antud tohutu riigiabi, tagades nii ausa konkurentsi siseturul. Ma olin üks neist, kes kritiseeris ülisuurte summade eraldamist maksumaksjate raha arvelt. Minu arvates oleks pidanud avaliku sektori raha kasutama majanduskasvu edendamiseks.

Loodan, et see on viimane kord, kui maksumaksjate sääste kasutatakse pankade aktsionäride ja hoolimatute juhtide hüvanguks, ning et pannakse paika uued kontrollimehhanismid, millega välditakse olukordi, kus spekuleerimine kahjustab taas majandust.

Mul on hea meel valmisoleku üle toetada abi kasutamist selleks, et edendada ühist huvi pakkuvaid projekte, eriti neid, mis on seotud taastuvate energiaallikatega.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja, ka mina toetasin hea meelega seda resolutsiooni.

– Ma ütleksin, et Euroopa Liidu üks peamisi ülesandeid on tagada kõikidele, eelkõige aga VKEdele ja muidugi tarbijatele, aus konkurents.

Juba ammu on kahtlustatud, et inimesed kasutavad turgu ära, ning praegu tuntakse minu kodumaal muret näiteks bensiini ja diislikütuse hindade ühtse ja süstemaatilise tõstmise pärast kõigis bensiinijaamades.

Ka põllumajandustootjad kahtlustavad juba ammu kartellikokkulepet, eriti mis puudutab kariloomade hindade ühtset ja kiiret vähendamist vähimagi tuju korral.

Ja meenutagem ka hiljuti Euroopa Kohtus telekommunikatsioonifirmade kahjuks tehtud otsust seoses rändlustasudega Euroopas.

Nii et me peame olema pidevalt valvel ja valmis võtma kindlaid ja koheseid meetmeid niipea, kui tekib kõlvatu konkurentsi ilminguid.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! See on oluline raport, mille koostajal on suuri kogemusi kõnealuses valdkonnas. Minu arvates tuleb väga selgelt välja öelda, et Euroopa Liit väärib suuremat avatust ja tihedamat konkurentsi. Me ei peaks seda kartma. See soodustab Euroopa arengut. Olgem ausad – me oleme Ameerikast ja Aasiast maha jäänud. Sedalaadi resolutsioon teenib Euroopa majanduse tõhusamaks muutmise eesmärki ning on seega väga tähtis ja vajalik. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni vastuvõtmise poolt.

Raport: Michael Gahler (A7-0377/2010)

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Austatud juhataja! Ma tänan raportöör Gahlerit suurepärase raporti eest. Selles võetakse väga hästi arvesse Euroopa Liidu kõige põhjapoolsemate piirkondade vajadusi ja jätkusuutlikku arengut, mis neis piirkondades tuleb tagada. Kuna ma ise olen pärit põhjapoolsest piirkonnast, oli mul suur rõõm seda protsessi jälgida. Ma märkasin, et raportis võeti piisaval määral arvesse kliima ja elatisega seotud küsimusi. Näiteks käsitleti selles põhjapõdrakasvatust, mis on selles piirkonnas väga tähtis elatusallikas. Raportöör Gahler arvestas hästi ka Euroopa ainsa põlisrahva, saamide huve.

Eriti tahan ma kiita ja tänada kolleeg Gahlerit selle eest, et ta pööras tähelepanu minu muudatusettepanekule seoses Arktika teabekeskuse asutamisega Lapi Ülikoolis ning mainis selle ka raportis ära. See on väga tähtis. Mul on hea meel, et soomlased teevad selles küsimuses erakonnaülest koostööd. Küsimus on Soome põhjamõõtme ja kogu Põhja-Euroopa tulevikus, kus me tahame näha jätkusuutlikku arengut.

Raport: Traian Ungureanu (A7-0378/2010)

  Kristian Vigenin , fraktsiooni S&D nimel. – (BG) Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis leiab, et Musta mere strateegiat käsitlev raport on tõesti oluline ja õigeaegne, sest annab hinnangu selle kohta, mida on Musta mere piirkonnas seni saavutatud, ning sisaldab mitmeid soovitusi Euroopa Liidu võimaliku edasise tegevuse kohta.

Poliitiline kooskõlastamine partnerite vahel, kes Euroopa Liiduga väga erinevatel tasanditel koostööd teevad, on meie arvates keeruline, kuid mitte võimatu. Samuti oleks mõttekas püüda poliitilisel tasandil meie jõupingutused ühendada, pidades silmas, et kolm asjaomast riiki on Euroopa Liidu liikmesriigid, üks on strateegiline partner ja teised osalevad idapartnerluses ning Türgi on kandidaatriik.

Euroopa Liidu suutmatus selles piirkonnas energilisemalt kohal olla on vähemalt seni takistanud arengut ja võtnud meilt võimaluse kasutada suurt potentsiaali. Sellega seoses peaksime praegu välja ütlema, et Musta mere sünergiast, mida algusest peale peeti ebapiisavalt kaugelevaatavaks Euroopa Liidu algatuseks, tuleb kujundada korralik Musta mere piirkonna strateegia.

Meil on juba olemas koostoimemudelid, mida saab edukalt rakendada, muidugi eeldusel, et me kohandame neid sellele piirkonnale. Üks niisugune näide on Läänemere strateegia, mis on makrotasandil edukalt kaasa aidanud piirkondliku koostöö arendamisele.

Me leiame, et kohe praegu tuleb astuda mitu sammu – ja mitte kõik neist ei sisaldu raportis. Esiteks: praktilisel tasandil, naabruspoliitika praeguse läbivaatamise raames, peame kaaluma Musta mere sünergia ja idapartnerluse vahel suurema sidususe tekitamist, sest peaaegu kõik idapartnerluses osalevad riigid – peale Valgevene – osalevad ka Musta mere sünergia algatuses.

Teine tahk on see, et nii ministrite kui ka parlamentide tasandil tuleb tugevdada poliitilist dialoogi ning me peaksime püüdma saavutada suuremat sidusust Doonau piirkonna strateegia ja Musta mere piirkonda käsitlevate tulevaste algatuste vahel. Kõige selle tulemuseks peaks olema strateegia, mis saab järgmises eelarveraamistikus oma rahastuse.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Kolleeg Ungureanu äsja vastu võetud resolutsioonis sisalduv ettepanek, et Musta mere poliitikast võiks saada täielikult väljakujundatud strateegia, väärib täielikku toetust. Bulgaaria ja Rumeenia kuulumine Euroopa Liitu, idapartnerlus – erisuhted idapartnerluses osalevate riikide ja Venemaaga – ning läbirääkimised piirkonna teiste riikidega Euroopa Liidu liikmesuse teemal osutavad kõnealuse piirkonna poliitilisele olulisusele Euroopa Liidu jaoks. Musta mere ümbrusest on saanud tähtis piirkond energiaressursside transiidi ja Euroopa Liidu jaoks oluliste paljulubavate projektide seiskohalt. Ma pean silmas näiteks Nabucco projekti, mis on strateegiliselt tähtis gaasitarnete mitmekesistamise jaoks. Ma tunnustan kolleeg Ungureanut tema raporti puhul ja jagan täielikult tema seisukohta, et selles strateegias tuleb arvesse võtta selle piirkonna kõiki riike, mitte ainult suurimaid neist, ning et see strateegia peab olema kooskõlas teiste strateegiatega, näiteks Vahemere piirkonna strateegiaga.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Kui Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga 2007. aastal ühinesid, sai Mustast merest osaliselt Euroopa Liidu sisemeri. Sellel piirkonnal on erakordselt suur strateegiline tähtsus ning meie kohalolu seal tuleb tugevdada. Seetõttu on oluline, et Euroopa Parlament töötaks välja uue strateegia ning et Euroopa Liidu eelarves nähtaks eraldi real ette finants- ja inimressursid. Uus strateegia peab aitama tagada rahu, stabiilsust ja jõukust Musta mere piirkonnas, aga ka Euroopa Liidu energiavarustuse kindlust. Tarnemarsruutide ja -allikate mitmekesistamisele tuleb omistada veelgi suuremat tähtsust. Seepärast tahaksin rõhutada Musta mere sadamatesse vedela maagaasi terminalide kavandatava rajamise olulisust. Ka piirkonda läbivad transiidimarsruudid võivad Euroopa Liidu varustuskindlust märkimisväärselt suurendada. Musta mere piirkonna riikidega tehtava koostöö edasine süvendamine aitab oluliselt kaasa Nabucco, Aadria mere gaasijuhtme ja üleeuroopalise naftajuhtme kui Euroopa Liidu jaoks erilist tähtsust omavate projektide edukusele. Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

Resolutsiooni ettepanekud: (RC-B7-0044/2010)

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja, nagu ka Valgevene puhul, tahtsin ma põhjendada seda, kuidas ma hääletasin ELi Musta mere strateegia küsimuses. Ma tahan kõigepealt öelda, et kolleeg Traian Ungureanu mõte koostada omaalgatuslik raport oli väga hästi ajastatud, arvestades seda, et Euroopa Liit tegeleb oma regionaalpoliitika tugevdamisega, kavandades rannikualade, näiteks Läänemere, Kaug-Põhja ja antud juhul Musta mere piirkonna strateegiaid.

Samuti soovin öelda, kui hea meel mul on, et minu muudatusettepanekuid on resolutsiooni tekstis arvesse võetud. Neis muudatusettepanekutes rõhutati vajadust luua piirkonnas valitsusväliste organisatsioonide võrgustik, soodustada kultuuride ja usundite vahelist dialoogi edendavaid programme ning selliseid algatusi nagu Musta Mere ülikoolide võrgustik. Minu arvates on kõik need meetmed head näited sellest, kuidas kodanikuühiskondade vastastikune mõju võib tekitada positiivset sünergiat kõnealuses piirkonnas.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada vajadust tasakaalu järele majandusliku arengu ja keskkonnakaitse vahel ning ka vajadust rakendada täielikult konventsioon Musta mere kaitseks reostuse eest. Loodan, et see algatus, mille Euroopa Parlament täna vastu võttis, pälvib asjakohast tähelepanu ka nõukogult, kes peaks käsitlema seda ühe Euroopa jaoks prioriteetse küsimusena.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Ana Gomes (A7-0368/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Arvestades Liibüa geograafilist asendit ning ELi ja Liibüa vastastikust majanduslikku sõltuvust, on ELi ja Liibüa strateegiline partnerlus meie ühistes huvides. Siiski ei saa me unustada diktaatorlikku režiimi, mis seda riiki valitseb ning mis ei austa inimõigusi ja põhivabadusi. Vaatamata paljude liikmesriikide ilmselgele huvile Liibüaga raamlepingu sõlmimise vastu, ei saa EL eirata põhiväärtusi, mida ta kaitseb, ja alistuda pelgalt majanduslikele huvidele. Partnerlus on vajalik, et rakendada riigis inimõigustega seotud õiguslikke reforme ning samal ajal aidata kaasa riigi majanduse mitmekesistamisele, pidades silmas teatavaid edusamme, mis on juba tehtud, näiteks loobumist tuumaprogrammist, või rahvusvahelisi kohustusi, mis sellel riigil inimõigustega seoses on, vaatamata ÜRO kohaldatavatele sanktsioonidele.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Ma hääletasin ELi ja Liibüa raamlepingu läbirääkimisi käsitleva resolutsiooni poolt. Liibüat valitsetakse jätkuvalt autoritaarselt, Liibüa elanikele ei ole tagatud põhilised inimõigused ja korrapäraselt viiakse täide surmanuhtlusi. Riigiasutustel puudub demokraatlik aruandluskohustus ja riigivõim ei põhine õigusriigil. Siiski on Liibüa laiendamas kaubanduslikke ja poliitilisi suhteid ELi liikmesriikidega ning see riik on ELi jaoks strateegiliselt tähtis. Läbirääkimised ELi ja Liibüa raamlepingu üle algasid 2008. aasta novembris.

Kuid suhete arendamisel tuleb tagada täielik kinnipidamine Euroopa väärtustest ja põhimõtetest ning oluline on kindlalt nõuda, et nõukogu ja komisjon astuksid Euroopa väärtuste kaitsmiseks vajalikke samme, näiteks soovitaksid Liibüale tungivalt 1951. aasta Genfi pagulaste konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli ratifitseerimist ja rakendamist; nõuaksid, et Liibüa ametivõimud kirjutaksid alla vastastikuse mõistmise memorandumile, millega ÜRO pagulaste ülemvolinikule antakse luba seaduslikult riigis viibida; veenaksid Liibüat vastu võtma surmanuhtluse moratooriumi jne.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma kiidan heaks kohustused, mis sisalduvad raamlepingus, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse ning mis hõlmab paljusid valdkondi alates poliitilise dialoogi tugevdamisest rände haldamise, kaubandus- ja majandussuhete arendamise teemadel, energiajulgeoleku ja koostöö parandamiseni eri sektorites. Usun, et raamleping võib anda võimaluse Liibüa ja ELi vahelise poliitilise dialoogi elavdamiseks. Ma tahaksin rõhutada raamlepingu tähtsust, sest see hõlmab meetmeid, mille eesmärk on aidata arendada institutsioonilist suutlikkust ja seeläbi tugevdada kodanikuühiskonda, toetada moderniseerimist, soodustada demokraatlike reformide elluviimist, sõltumatute massiteabevahendite loomist ja õigusriigi tagamist ning toetada muid jõupingutusi äri, teadusmaailma, valitsusväliste organisatsioonide ja muude Liibüa sidusrühmade jaoks võimaluste loomiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Majanduspartnerlus Euroopa ja Liibüa vahel on juba reaalsus. Liibüal on teadaolevalt kõige suuremad naftavarud Aafrikas ning ta on ELi kogu energiaimpordis (nafta ja gaas) suuruselt kolmas tarnija. Lisaks on EL Liibüa kõige suurem kaubanduspartner (2009. aastal moodustas kaubavahetus ELiga 70% Liibüa kogu kaubavahetusest). Euroopa peab tunnistama, et Liibüal on tähtis roll piirkondlikus ja ülemaailmses julgeolekus, nii islamiäärmusluse ohjeldamisel kui ka piirkonna stabiliseerimisel.

Seetõttu tuleb partnerluse raamlepingu üle läbirääkimiste pidamist tervitada, kuid nagu raportis üsna selgelt öeldakse, ei tohi kõrvale jätta teatavaid küsimusi, mida ma pean väga oluliseks: režiimi järjest ulatuslikumat demokratiseerimist, suuremat austust inimõiguste, eelkõige vabaduse eri vormide vastu, kriminaalõigussüsteemi järkjärgulist muutmist eesmärgiga kaotada surmanuhtlus, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevuse tunnistamist ning 1951. aasta Genfi konventsiooni ratifitseerimist.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Liibüa vaheliste läbirääkimiste alustamine annab võimaluse tagada kummalegi poolele paremad majandusliku arengu tingimused ning samas edendada põhjalikku muutust Vahemere piirkonnas ja Aafrikas seoses inimõiguste tagamisega, nende piirkondade panusega rahu ja stabiilsuse tagamisse kogu maailmas ning võitlusega kliimamuutuse vastu. Liibüas elab 6 miljonit inimest ja neist 2 miljonit on välismaalased. Liibüal on teadaolevalt kõige suuremad naftavarud Aafrikas ning ta on ELi kogu energiaimpordis (nafta ja gaas) suuruselt kolmas tarnija. EL on Liibüa suurim kaubanduspartner: 2009. aastal moodustasid tehingud ELi ja Liibüa vahel ligi 70% Liibüa kogu kaubavahetusest. Partnerluse raamlepingut ELiga tuleb vaadelda võimalusena näidata inimlike väärtuste ja demokraatia kasulikkust jätkusuutliku ja mitmekesise arengu seisukohalt. Nagu raportis märgitakse, ei saa seda protsessi lahutada ELi põhiväärtustest, milleks on näiteks võitlus surmanuhtluse ning vähemuste, sisserändajate ja pagulaste diskrimineerimise vastu, rahvatervise edendamine ja poliitiline demokratiseerimine.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Raamlepingu rakendamine, mille eesmärk on edendada koostööd võitluses ebaseadusliku sisserände vastu ning samal ajal saavutada inimõigustel põhinev poliitiline dialoog, on Euroopa Liidu Vahemere piirkonna poliitika üks prioriteete. Kuigi lõplik tekst sisaldab mõningaid ebatäpsusi, leian, et me peaksime seda toetama lootuses, et see õhutab Liibüa valitsust tegema suuremaid jõupingutusi võitluses inimkaubanduse vastu selles piirkonnas ja olukorda hindama, et muutuda vastutustundlikuks partneriks ka teistes valdkondades, näiteks julgeoleku ja energeetika vallas.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Liibüa on riik, millega tuleb palju tööd teha. Diktatuur, inimõiguste eiramine, rändepoliitika puudumine ja nõrk tervishoiusüsteem on vaid mõned neist probleemidest, millega liibüalased ja Liibüas elavad välismaalased iga päev kokku puutuvad. Teisalt on Aafrika selle piirkonna potentsiaal, rikkalikud loodusvarad ja kultuuripärand väärtused, mis võivad aidata edendada Liibüa majanduslikku arengut, parandada elanike elukvaliteeti ja avada riik rahvusvahelistele turgudele. ELi ja Liibüa vahelise lepingu sobivate tingimuste väljatöötamine, s.t Liibüa ametivõimude veenmine, et nad lõpetaksid põhilisi inimõigusi rikkuva tegevuse, muudaksid rändepoliitikat ja võtaksid õigusliku vastutuse, toob vastastikust kasu ja aitab kaasa piirkonna arengule.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna vastu võetud raport sisaldab ettepanekuid, mida Euroopa Parlament peab hädavajalikuks, et viia lõpule Euroopa Liidu ja Liibüa vahelised läbirääkimised koostöölepingu sõlmimiseks. Raamlepingu sõlmimine annab võimaluse lahendada olulisi küsimusi näiteks sellistes valdkondades nagu poliitilised suhted, sisseränne ja julgeolek, energeetika, tervishoid, areng, kaubandus, kliimamuutus ja kultuur. Samal ajal oleks tegemist otsustava sammuga üldisema eesmärgi saavutamisel, milleks on suhete parandamine Euroopa Liidu Vahemere piirkonna ja Aafrika vahel. Itaalia parlamendisaadikuna pean ma meenutama, et ajaloolistel ja majanduslikel põhjustel on Itaalial aastate jooksul olnud Liibüaga soodsad suhted. Lisaks pean ma aga rõhutama ka ELi ja Liibüa vahelise koostöö tugevdamise tähtsust, kusjuures ma ei pea silmas ainult majanduskoostööd, vaid ka koostööd inimõiguste tagamisel. Ma loodan, et Euroopa Liit etendab juhtivat rolli sisserändajate vastuvõtmise ja inimkaubanduse tõkestamisega seotud küsimustes.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See raport on hämmastavalt vastuoluline. Selles tervitatakse ELi ja Liibüa vahelise raamlepingu läbirääkimiste pidamist eesmärgiga kaasata Liibüa viimaks Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks on eurokraadid viimased 15 aastat ettevalmistusi teinud. Samas loetakse selles üles terve rida inimõiguste ja demokraatia rikkumisi režiimi poolt, mida raportis nimetatakse autoritaarseks. Samal ajal on ühine seisukoht Kuuba suhtes aga samaks jäänud. Tegemist on topeltstandarditega. Tänapäeval pole Euroopa Liidu jaoks kaubavahetuse eeltingimuseks mitte inimõigused ja demokraatia, vaid pigem turumajanduse ja vaba, moonutatud konkurentsi loomine. Liit esindab argpükslikku imperialismi, mida kinnitab ka tema hilinenud reaktsioon Tuneesias valitsevale olukorrale.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Me kõik oleme teadlikud, et Liibüas valitseb jätkuvalt diktaatorlik režiim ja riigis rikutakse süstemaatiliselt rahvusvahelisi konventsioone põhiõiguste ja -vabaduste kohta. Sellegipoolest süvenevad Liibüa poliitilised ja kaubandus-suhted mitme ELi liikmesriigiga. Liibüa on ELi partner Vahemere piirkonnas ja Aafrikas paljudes julgeolekut ja stabiilsust olulisel määral mõjutavates valdkondades, eelkõige rände, rahvatervise, arengu, kaubandus- ja majandussuhete, kliimamuutuse, energia ja kultuuripärandi alal. Selles mõttes on raamleping, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse, oluline, kuid me ei tohi jätta käsitlemata mitmeid väga tähtsaid teemasid, eelkõige režiimi järkjärgulist demokratiseerimist, inimõiguste tagamist, kriminaalõigussüsteemi muutmist, mille esimene prioriteet on surmanuhtluse kaotamine, ja Genfi konventsiooniga ühinemist.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidu ja Liibüa vahelised suhted on mitmetahulised ja Euroopa jaoks olulised, mistõttu neid tuleb objektiivselt hinnata. Loomulikult on inimõigustel tähtis roll ja seega on loogiline, et Brüssel kutsub Liibüat üles 1951. aasta Genfi pagulaste konventsiooni ratifitseerima ja veenab teda surmanuhtlusele moratooriumi kehtestama. Kuid me peame ka arvestama asjaoluga, et Liibüa on oluline transiitriik, mille kaudu toimub massiline ebaseaduslik sisseränne Aafrikast Euroopasse. Seetõttu ei ole Tripoliga tagasivõtulepingu sõlmimisest loobumine, nagu soovitatakse väliskomisjoni raportis, kuidagi asjakohane.

Kui me ei saa Liibüaga tagasivõtulepingut sõlmitud, kasvab surve Euroopale kui sisserändajate sihtpunktile veelgi. Kuna massiline ebaseaduslik sisseränne on ajaloolise Euroopa püsimajäämise seisukohalt ülioluline küsimus, oleks ELil soovitatav kaaluda Tripoliga erisuhteid ja kaasata Liibüa oma rändevoogude ohjamise strateegiatesse.

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma andsin oma poolthääle ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi ja Liibüa raamlepingu läbirääkimiste kohta. Toetan täielikult kolleeg Gomesi raporti põhipunkte, s.t üleskutseid, et Liibüa kehtestaks moratooriumi surmanuhtluse kohaldamisele, ratifitseeriks Genfi pagulaste konventsiooni, võitleks aktiivselt inimkaubandusega, tagaks õiglased kokkulepped seoses ebaseaduslike sisserändajatega ja võtaks vastu nüüdisaegsed varjupaigaalased õigusaktid.

Ma tahaksin lisada, et me oleme mitmel korral palunud, et Euroopa institutsioonidel võimaldataks enne raamlepingu sõlmimist kontrollida tegelikke tingimusi Liibüa põgenikelaagrites. Euroopa Parlament peaks selle teema otsustavamalt tõstatama. Mina ja paljud minu kolleegid ei saa raamlepingut toetada, kui täna vastu võetud Gomesi raportis esitatud nõudeid ei täideta.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Käimasolevad läbirääkimised Euroopa Liidu ja Liibüa vahelise raamlepingu sõlmimiseks, mille eesmärk on edendada poliitilisi ja majanduslikke suhteid liikmesriikide ja selle Magribi riigi vahel, on Euroopa Liidu piiriüleste suhete seisukohalt väga suure strateegilise tähtsusega. Seetõttu hääletasin ma nõukogule antava Euroopa Parlamendi soovituse poolt. Lepingu esmane eesmärk on parandada Liibüa rahva elu poliitilises, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes, edendades põhiõigusi, mis moodustavad lepingu põhialuse. Lepinguga tahetakse korvata Liibüa puudused, tagades inimõiguste ja demokraatlike õiguste suurema kaitse, arendades kaubanduskoostööd ning kehtestades range ühise kontrolli ebaseadusliku sisserände üle.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Vastumeelselt on antud nõusolek ELi ja Liibüa vaheliste läbirääkimiste jätkamisele, et tugevdada meievahelisi suhteid. Kuid see ei tähenda täieliku tegevusvabaduse andmist. Meie energiajulgeolek, meie kaubandus- ja majandushuvid ning koostöö rändevoogude haldamisel ei tohiks kunagi varjutada seda, et Liibüa ametivõimud ja kolonel Gaddafi eiravad järjepidevalt kõige põhilisemaid inimõigusi. Kolonel Gaddafi on diktaator, kes on olnud võimul 41 aastat ja kes ütles paar päeva tagasi, et ta kahetseb oma Tuneesia kolleegi Ben Ali lahkumist. Liibüas valitseb repressiivrežiim: surmanuhtlused (2009. aasta mais ootas karistust 506 surmamõistetut, kusjuures 50% juhtudest oli tegemist välismaalastega), hukkamised ja ihunuhtlus ning Euroopasse suundumise eesmärgil Liibüa territooriumile sisenevate inimeste ebaseaduslik kinnipidamine ja ebainimlik kohtlemine.

Meie resolutsioonis rõhutatakse eelkõige just seda teemat, tuletades meelde, et igasugune ühine rändepoliitika peab olema tingimuslik, sõltudes rangematest kaitsemeetmetest seoses sisserändajatega ja muude põhivabaduste tagamisest. Samamoodi tuleks selle riigiga sõlmitavas tagasivõtulepingus automaatselt välistada varjupaigataotlejad, pagulased või kaitset vajavad inimesed ning vältida tuleks kollektiivseid väljasaatmisi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Liibüas on üle neljakümne aasta valitsenud diktatuurirežiim, kus võim on koondunud ühe inimese, kolonel Gaddafi kätte, kes on Aafrikas ja Araabiamaades kõige pikema staažiga riigijuht. Liibüa kodanikele on tagatud tasuta haridus ja tervishoid ning eluasemetoetus, kuna teatav osa naftast saadavat tulu jagatakse ühiskonnas ümber. Kuid kuigi Liibüa SKP kasvab, jääb ta areng teistest naftarikastest maadest maha; Liibüa on üks kõige ühekülgsema majandusega riikidest selles piirkonnas ning tema välisinvesteeringud sõltuvad riigijuhi ettearvamatutest otsustest.

Liibüa elanikel puuduvad põhilised inimõigused ja vabadused, vaatamata sellele, et Liibüal on inimõiguste vallas konkreetsed rahvusvahelised kohustused, kuna ta valiti hiljuti ÜRO inimõiguste nõukokku ning ta on ratifitseerinud mitmeid õiguslikult siduvaid rahvusvahelisi õigusakte. Liibüas viiakse tihti täide surmanuhtlusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna Liibüa on strateegiliselt tähtis, kuid selle riigiga on seotud palju probleeme, peab ELi Liibüa-poliitika hõlmama kõiki valdkondi. ELil on vaja Liibüaga suhelda paljudel teemadel. Kõnealusest raamlepingust peaks samuti saama oluline vahend, mis aitab soodustada õigusriigi põhimõtete edendamist, inimõiguste austamist, sisserändajate ja pagulaste kaitsmist ning jätkusuutlikku arengut Liibüas.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates võib see aidata Liibüa elanikel parandada oma elutingimusi, mida sageli mõjutab inimõiguste ja kõige põhilisemate vabaduste puudumine.

Koostöö ELi ja Liibüa vahel võib olla otsustav tegur selle riigi suutlikkuse suurendamisel, arvestades, et praegu peab Liibüa toime tulema väga keerulise olukorraga. Vangid peavad sageli taluma piinamist ja ihunuhtlust, näiteks piitsutamist, peksmist ja elektrilööke, ning nad jäetakse teadlikult arstiabist ilma. Liibüas puuduvad varjupaigaalased õigusaktid, mistõttu pole õiguslikult tunnustatud vajadust tagada pagulaste kaitse.

Vähe sellest: endiselt kohaldatakse suure hulga kuritegude puhul surmanuhtlust. Liibüa kohtud teevad jätkuvalt surmamõistvaid otsuseid, rikkudes rahvusvahelisi standardeid, mis käsitlevad õigust õiglasele kohtumõistmisele. Euroopa Liit peab sõlmima raamlepingu niipea kui võimalik. See on esimene korralik leping Liibüa ja ELi vahel, mis toob kohalikele elanikele reaalset kasu nii nende põhiõiguste kui ka poliitilises ja sotsiaal-majanduslikus mõttes.

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Tänasele hääletusele ELi ja Liibüa raamlepingu teemal eelnesid keerukad läbirääkimised, eriti sisserändajate küsimuses. Pagulaste ja varjupaigataotlejate inimõigustega seotud olukord Liibüas on üliohtlik. Puudub õiguslik tunnustus ja mis tahes kaitsesüsteem. Loodan, et edaspidi tagatakse nende inimeste põhilised inimõigused ja varjupaigaõigus.

Liibüa ei ole ratifitseerinud 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulaste konventsiooni ega selle 1967. aasta protokolli ja praeguse seisuga ei kavatsegi seda teha. 1981. aastal ratifitseeris Liibüa 1969. aasta konventsiooni Aafrika pagulasprobleemide eriaspektide kohta. Seetõttu on ta kohustatud järgima rahvusvahelist kaitset vajavate sisserändajate mittetagasisaatmise põhimõtet, kusjuures nende sisserändajate isik tuleb kindlaks teha vastavalt kriteeriumidele, mis on vähemalt sama ranged kui need, mis on sätestatud Genfi konventsioonis.

Rahvusvahelise õiguse kohaselt on näiteks Somaaliast, Sudaanist, Eritreast ja Etioopiast pärit inimestel õigus humanitaarkaitsele ja poliitilisele varjupaigale. Ma loodan, et Liibüa ametivõimud nõustuvad tegema koostööd ÜRO pagulaste ülemvolinikuga.

Resolutsiooni ettepanekud: (RC-B7-0039/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Ma hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, sest me peame väga karmilt hukka mõistma hiljutised rünnakud, mis on pandud toime kristlaste kogukondade vastu kõikjal maailmas – olgu Egiptuses, Pakistanis, Iraagis või mõnes muus riigis.

Kristlaste kogukonnad on elanud mitmesugustes Lähis-Ida islamiriikides kristluse algusaegadest peale. Seetõttu on täiesti vastuvõetamatu, et pärast sajandeid kestnud rahumeelset kooseksisteerimist sunnitakse kristlased neist riikidest põgenema või suletakse getodesse. See on järjekordne põhjus jätkata võitlust islamifundamentalistide vastu, kes moonutavad tegelikkust ja tahavad kujutada meie üleilmset terrorismivastast võitlust rünnakuna islamimaailma vastu. Just islamifundamentalistid soovivad sõda religioonide ja tsivilisatsioonide vahel.

Seepärast peame tegema kõik võimaliku, et selline fanatism kaotada ja usufanaatikud välja juurida oma riigi ühiskonnas marginaliseerida. Seda tuleb teha koostöös moslemikogukondade mõõduka maailmavaate esindajatega. Seetõttu tuleks heameelt tunda üldsuse jõulise reaktsiooni üle teatud islamiriikides, näiteks Egiptuses, kus inimesed mõistsid kristlaste vastu suunatud terrorirünnakud teravalt hukka ja nõudsid rünnakute eest vastutavate isikute suhtes meetmete võtmist.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Me olime kõik väga šokeeritud hiljutise terrorirünnaku tõttu, mis tehti süüria katoliku katedraalile Bagdadis. See rünnak lisandus reale tõsistele sündmustele, mis kõik olid usulise tagapõhjaga. Tegemist on väga tundliku teemaga. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon peab väga oluliseks ilmalikke põhimõtteid ja pooldab kõigi Euroopa religioonide, sealhulgas islami austamist. Kuid sellele vaatamata ei saa me jääda ükskõikseks kristlaste kogukondade saatuse suhtes kõikjal maailmas. Kõiki religioone tuleb võrdselt austada ja seetõttu toetasin ma seda Euroopa Parlamendi resolutsiooni. Kõik sündmused, mille Euroopa Parlament hukka mõistab, leidsid aset islamiriikides, kus elavate kristlaste olukorrale tuleb erilist tähelepanu pöörata. Seega, me kõik peame töötama selle nimel, et tagada austus erinevate usuliste tõekspidamiste vastu. Minu arvates on see tekst selle põhimõttega kooskõlas.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile kristlaste usuvabadusega seotud olukorra kohta, milles mõistetakse hukka surmavad rünnakud kristlaste vastu idamaades. Viimastel kuudel toime pandud rünnakud kristlaste vastu on tragöödia paljude ohvrite jaoks, eriti Bagdadis ja Aleksandrias, ent ka muude piirkondade kristlaste jaoks. Kristlased on idamaades elanud 2000 aastat ja on osa nende riikide ajaloost, kus nad elavad. Nüüd aga põgenevad kristlased massiliselt sellest piirkonnast. Selle sunnitud eksiilisuundumise tõttu kaotavad vastavad riigid suure osa oma inimressurssidest. Lähis-Ida piirkondi on alati iseloomustanud mitmekesisus ja usuvähemuste kooseksisteerimine. Nende rünnakute taga olevad terroristid üritavad provotseerida kokkupõrget ida ja lääne vahel, islamimaailma ja kristliku maailma vahel. Kõik see on saatanlikult planeeritud. Iraagi ja Egiptuse kristlased võivad tunda end hüljatute ja reedetutena. On oluline, et Egiptuse ja Iraagi võimud tabaksid nende tapatalgute korraldajad ja karistaksid neid karmilt.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa Parlament on lõpuks ometi hääletanud laiahaardelist resolutsiooni, mis käsitleb kristlaste olukorda eri riikides; täna teame usaldusväärsete andmete põhjal, et jätkuva sotsiaalse ja õigusliku tagakiusamise tõttu on kristlaste olukord maailmas üks raskemaid ja traagilisemaid. Euroopa peab kogu maailmas kristlaste kaitsmiseks senisest palju rohkem ära tegema. Kui tahet on, siis vahendid selleks on olemas. Loodame, et see resolutsioon tähistab muutust Euroopa Liidu institutsioonide lähenemisviisis, eriti diplomaatilisest ja kaubanduslikust seisukohast, ning nende dialoogides paljude – liiga paljude – riikidega, kus sallitakse kristlaste tagakiusamist või koguni toetatakse kristlaste usulist diskrimineerimist. Kui EL sõlmib kolmandate riikidega kaubandus-, majandus- ja koostöölepinguid, siis peab ta väga kindlameelselt nõudma inimõigustealaste klauslite täitmist. Seni pole seda tehtud. Enam ei saa pidada vastuvõetavaks, et riikidel, kus kristlasi diskrimineeritakse ja taga kiusatakse, on ELiga olulised lepingud, mis põhinevad inimõiguste austamisel. Seepärast andsin oma poolthääle sellele resolutsioonile.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma toetan resolutsiooni ettepanekut kristlaste usuvabadusega seotud olukorra kohta, sest Euroopa poliitika ei tohiks eirata vägivalla laienemist, mis viimastel kuudel on toimunud.

Euroopa ei tohi olla liiga ettevaatlik ega karta toetada Lähis-Ida ja muude riikide kristlike kogukondade õigust oma usku ja religiooni vabalt tunnistada. Dialoog ja vastastikune austus on Euroopa Liidu võõrandamatud väärtused ning kõrgest esindajast Catherine Ashtonist peab saama selle seisukoha eestkõneleja, kes neid väärtusi meie kahepoolsetes suhetes teiste riikidega kindlalt kaitseb.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma pühendumust usu-, südametunnistuse- ja mõttevabadusele ning see väärib tunnustust. Valitsuste kohustus on tagada need vabadused kõikjal maailmas, arvestades, et inimõiguste, demokraatia ja kodanikuvabaduste edendamine on ühine alus, millele Euroopa Liit on rajanud oma suhted kolmandate riikidega, ja see on ELi ja kolmandate riikide vahelistes lepingutes ette nähtud demokraatiaklausliga.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Me kõik oleme olnud tunnistajaks Egiptuse kopti kristlaste tagakiusamisele viimastel kuudel. Selline vägivald tuleb kõige karmimalt hukka mõista. Lisaks sallimatusele kristlaste suhtes tuleks hukka mõista igasugune sallimatus inimeste usuvabaduse kasutamise suhtes. Leian, et see resolutsioon on hästi tasakaalustatud ja ma hääletasin seetõttu selle poolt.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament arutas resolutsiooni, milles mõistetakse hukka hiljutised kristlaste vastu suunatud rünnakud, ja võttis selle vastu. Usuvabadus on üks peamisi inimõigusi; see on õigus, mida tunnustatakse riikide põhiseadustes ja rahvusvahelistes konventsioonides. Nii paljude normide olemasolu eri valitsemistasanditel – nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel – ja kõikjal maailmas näitab, et usuvabaduse tähtsuse osas valitseb täielik üksmeel. Kuid õigusaktidest üksi ei piisa. Neile saab vaid rajada tõhusa poliitika. Viimase 50 aasta jooksul on üleilmastumine üksteisest kaugel olevad tsivilisatsioonid üksteisele lähedale toonud. Selleks, et omavahel kokkupuutumisest ei tekiks konflikt, ei piisa vaid hiljutiste rünnakute hukkamõistmisest. Me peame kinnitama oma pühendumist sellise poliitika väljatöötamisele, mis soodustab religioonide paljusust ja tagab, et eri rühmad õpivad olema üksteise vastu sallivad. Ohtu ei kujuta endast mitte üksnes fundamentalism. Tänapäeval ründab usuvabadust ka laialt levinud ilmalikkus, millega üritatakse inimeste vaimset maailma avalikust elust eemaldada. Usuvabadus hõlmab kõiki religioone ja puudutab isegi ateiste. Seda seetõttu, et kui aktsepteeritakse usuvabadust, siis aktsepteeritakse ka selle vastandit ehk vabadust olla ateist.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Kristlaste vastu suunatud rünnakute sagenemine nõuab ühist seisukohta selle kohta, kuidas kristlasi kaitsta. Et suurendada usulist sallivust, peavad asjaomaste riikide valitsused tagama, et rünnakute toimepanijad tehakse kindlaks ja nende üle mõistetakse nõuetekohase menetluse alusel kohut. Kristlastele tuleb tagada kaitse võrdsetel alustel teiste uskude esindajatega.

Kuna inimõiguste ja kodanikuvabaduste, sealhulgas usu- või veendumusvabaduse austamine kuulub Euroopa Liidu aluspõhimõtete ja eesmärkide hulka ning annab ühise aluse liidu suhetele kolmandate riikidega, peab Euroopa Liit jätkuvalt kinnitama, et toetab kõiki algatusi, mille eesmärk on edendada usukogukondade ja teiste kogukondade dialoogi ja vastastikust lugupidamist.

Peale selle kutsutakse usujuhte ja -asutusi üles edendama sallivust ning tegema algatusi vihkamise ning vägivalla ja äärmusluse vastu võitlemiseks.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma olin üks esimesi, kes toetas seda resolutsiooni ettepanekut, milles sisalduv kirjeldus mõne Lähis-Ida riigi kristlike vähemuste olukorrast on minu arvates õigeaegne ja enamasti täpne. Euroopa Parlamendi üks üllamaid ülesandeid välistegevuse vallas on kaitsta ja edendada väärtusi, millesse me usume; antud juhul viitame konkreetselt mõtte-, südametunnistuse-, sõna- ja usuvabadusele. Need vabadused on selgelt sattunud kahtluse alla seoses argpükslike rünnakutega usufanaatikute poolt, kes on tapnud süütuid inimesi, mõnikord massiliselt, viisil, mis on minu meelest ebainimlik ja mõistetamatu.

Loodan, et see resolutsioon, mida toetavad kõik fraktsioonid, aitab suurendada asjaomaste riikide elanike, kõrgemate valitsusametnike ja riigiametnike teadlikkust sellest, kui oluline on tagada võimalus täielikult kasutada põhivabadusi neis riikides ning tuua mõrvarid ja agitaatorid kohtu ette. See on vajalik selleks, et edendada nii religioonidevahelist kui ka kultuuridevahelist dialoogi riikide sees ja vahel, sest ehkki me asume eri mandritel, on meil üsna palju ühiseid väärtusi ja eesmärke.

  Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. – (FR) 2011. aastal on kristlased kõige tagakiusatum kogukond maailmas. Õnneks on Euroopa Liidu liikmesriigid seda märganud ja hakanud reageerima.

Rünnakute hukkamõist on õiglane ja vajalik, kuid ebapiisav: sellest resolutsioonist ei ilmne vastastikkuse põhimõtet.

Pealegi ei järgne ELi poolikule hukkamõistule Türgi tegevuse suhtes tema poolt sõjaliselt okupeeritud Küprose territooriumil paraku seda tulemust, mida Prantsuse rahvas on oodanud – Türgiga ühinemisläbirääkimiste lõpetamist – ja see ei motiveeri kuidagi.

Ma pooldan seda resolutsiooni, mis toetab kristlasi, keda kõikjal maailmas mõrvatakse, kuid mul on siiski kahju, et resolutsioonis on lünki ja vastuolusid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Rünnakud kristlaste vastu sagenevad kogu maailmas. See on murettekitav, taunitav ja tõesti kahetsusväärne, eriti kuna kristlus jutlustab rahu ja üksteisemõistmist inimeste vahel, sõltumata sellest, kas nad on juudid või kreeklased, nagu ütleks apostel Paulus. Usuvabadus ja sajandeid eksisteerinud kogukondade rahu on ohus. Kristlased on elanud rahumeelselt kõrvuti teiste religioonide esindajatega oma koduks olevates piirkondades, kuid on langenud nüüd valimatu vägivalla ohvriks ainult seetõttu, et nad usuvad Kristusesse. Kuid see teema on siiski palju laiem. Lisaks kõnealustele rünnakutele on kristlus ja selle ilmingud löögi all ka Euroopas endas, sageli selliste mõistete väära kasutamise tõttu nagu ilmalikkus ning riikide ja institutsioonide neutraalsus. Seoses sellega pean ma taunima katoliikliku missa pidamise hiljutist takistamist Barcelonas ning kutsun Hispaania valitsust ja Euroopa institutsioone üles mõistma hukka ning tõkestama kristlaste diskrimineerimist, mis näib olevat tõusuteel. Need, kes ei austa oma juuri, ei vääri kuigivõrd austust ka teistelt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See vabadus kätkeb õigust järgida oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt palve- ja kombetalitustes, praktilises tegevuses ning õpetuses. Usuvabaduse statistika näitab, et suurem osa usulise vägivalla tegudest pannakse toime kristlaste vastu. On teada, et viimasel ajal on süütud inimesed kaotanud elu veristes rünnakutes kristlaste kogukondade vastu Nigeerias, Aleksandrias, Filipiinidel, Iraagis ja Süürias. Peale selle on Iraani Islamivabariigi valitsus intensiivistanud oma kristlastevastast kampaaniat. Ka Vietnamis on katoliku kiriku ja teiste usukogukondade tegevust karmilt maha surutud. Peale nende rünnakute taunimise ja üleskutsete, et valitsused tagaksid usu-, südametunnistuse- ja mõttevabaduse, peavad nõukogu, komisjon ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pöörama usuvabaduse küsimusele rohkem tähelepanu ja võtma konkreetseid, kiireloomulisi meetmeid, sealhulgas meetmeid riikide vastu, kus teadlikult jäetakse usuühendused kaitseta.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Resolutsioonis, mida me täna hääletasime, väljendatakse suurt muret kristlaste vastu suunatud sallimatuse, repressioonide ja vägivallategude pärast, mis on tõusuteel. Minu arvates on väga oluline mõista hukka hiljutised sündmused riikides, mis on meist küll kaugel, kuid kus elab väljakujunenud kristlik kogukond. Sündmused Egiptuses, Nigeerias, Pakistanis, Filipiinidel, Küprosel, Iraanis ja Iraagis näivad seda tõsisemad, kui võtta arvesse, et religiooni kasutatakse ära üksnes võimu teostamise huvides. Euroopa Liit peaks välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kaudu seadma usu- ja veendumusvabaduse ning usukogukondade, sealhulgas kristlaste julgeoleku liidu rahvusvahelistes suhetes üheks prioriteediks. See prioriteet peaks kajastuma rahvusvahelistes lepingutes ja aruannetes inimõiguste kohta. Olen veendunud, et usuvabadust tuleb visalt kaitsta, ka selle hinnaga, et me rakendame tõsiseid sanktsioone riikide suhtes, kes seda põhiprintsiipi ei järgi.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Resolutsioonis märgitakse, et demokraatia ja inimõiguste austamise edendamist tuleb pidada Euroopa Liidu tähtsaimateks eesmärkideks. Me oleme viimastel kuudel olnud tunnistajaks kristlike vähemuste vastu suunatud vägivalla hoogustumisele kogu maailmas, eelkõige riikides, kus enamus elanikest on islamiusku. Seda ei saa enam taluda. Ma toetan seda resolutsiooni, lootes, et Euroopa institutsioonid võitlevad edaspidi usulise sallimatuse vastu sihikindlamalt ja kasutavad kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et tagada miljonitele kristlastele üle kogu maailma ohutus ja usuvabadus.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Me tähistame järgmisel nädalal holokausti mälestuspäeva, mis viib meie mõtted muidugi tagasi minevikku ja Auschwitzi. On hea, et resolutsioon, mille me vastu võtsime, toob meid tänapäeva ja sunnib meid mõtlema tänapäevastele märtritele. Eeldus on, et usuvabadus peab olema tagatud kõikide religioonide puhul.

See, et me tõstame kristlaste tagakiusamise eraldi esile, ei tähenda, et me oleksime kallutatud. See on nii seetõttu, et just seda suurimat tagakiusamise all kannatavat rühma kiputakse Euroopas kõige hõlpsamini unustama. On aeg see viga parandada, sest me teame, et eelmisel sajandil hukkus oma usu tõttu rohkem kristlasi kui varasema 1900 aasta jooksul. Nende hulgas, kes tänapäeval oma usu tõttu tapetakse, on 75% kristlasi.

Organisatsioon Open Doors International on loetlenud 10 riiki, kus kristlased kõige enam vägivalda kogevad. Need riigid on Põhja-Korea, Iraan, Saudi Araabia, Somaalia, Maldiivid, Afganistan, Jeemen, Mauritaania, Laos ja Usbekistan, kuid see nimekiri jätkub. Iga päev kannatavad oma usu tõttu vägivalla all ligikaudu 100 miljonit kristlast.

On selge, et vastu võetud resolutsioonile peab järgnema midagi konkreetset. Euroopa välisteenistus peab ilmutama otsustavust nende usuvabaduse puudujääkide käsitlemisel. Meie välispoliitilised kokkulepped kolmandate riikidega peavad sisaldama klauslit usuvabaduse ja vastastikkuse kohta. Usuvabadusest rääkimine on inimõiguste edendamise seisukohalt ülioluline, sest usuvabadus on inimõiguste lakmuspaber: sõna- ja ühinemisvabadus on inimõiguste keskmes.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Viimastel aastatel on 75% usuga seotud terrorirünnakutest olnud suunatud kristlaste vastu. Viimase paari kuu jooksul on rünnakud sagenenud; muu hulgas on toime pandud otseseid rünnakuid kirikute vastu jumalateenistuse ajal. On vastuvõetamatu, et 21. sajandil peavad usukogukonnad kartma oma usku vabalt järgida. Usuvabaduse põhimõte peab kehtima kõikide inimeste puhul kogu maailmas. Seetõttu toetan ettepanekut töötada välja strateegia, mis võimaldaks usuvabadust tegelikult teostada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Oma kristlike juurte tõttu ei saa ma jätta hukka mõistmata igasugused vägivallateod kristlaste ja teiste usukogukondade vastu kõikjal maailmas. See hukkamõist laieneb iga liiki usulisele diskrimineerimisele ja sallimatusele usklike suhtes. Leian, et õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele on põhiline inimõigus, mida me loodame selle resolutsiooni abil kaitsta.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle sellele resolutsioonile, milles mõistetakse karmilt hukka kõik kristlaste ja teiste usukogukondade vastu suunatud vägivallateod ning usklike, usust taganejate ja mitteusklike mis tahes diskrimineerimine ja vaenamine usu või veendumuste pärast. Resolutsioonis rõhutatakse, et õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele on põhiline inimõigus, ning peetakse murettekitavaks kristlaste viimastel aastatel toimunud väljarännet mitmetest riikidest, eriti Lähis-Ida riikidest.

Ma kutsun nende riikide ametivõime, kus usuühenduste vastu on toimunud murettekitavalt palju rünnakuid, üles tagama, et kõikidel usuühendustel oleks võimalik normaalselt ja avalikult järgida oma usutavasid, suurendama jõupingutusi riigis tegutsevatele usuühendustele toimiva ja tõhusa kaitse ning ühenduste liikmete isikliku julgeoleku ja füüsilise puutumatuse tagamiseks ning täitma seejuures kohustusi, mille nad on endale juba võtnud rahvusvahelisel tasandil.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D), kirjalikult. – (EL) Meie kui sotsiaaldemokraatide jaoks on inimõiguste toetamine üks peamisi poliitilisi põhimõtteid. Usulised õigused on niisuguse poliitika lahutamatu osa ja seetõttu pooldame nende õiguste tugevdamist. Jõulude ajal aset leidnud sündmused, kui okupatsiooniväed katkestasid Küprose okupeeritud osas Rizokarpasos toimunud missa, olid põlastusväärsed. Türgi okupeeritud Küprose osas viivad Türgi ja tema okupatsiooniväed ellu riiklikku terrorismi õigeusklike, eriti väheste sinna lõksu jäänud kreeklaste vastu.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Prantsuse Vabariigi ilmalikkuse kontseptsioon tähendab kiriku ja riigi lahutamist. See tagab südametunnistuse- ja usuvabaduse. Usulise vägivalla juured on dogmatismis, mis on omane kõikidele religioonidele. Seetõttu peame kaitsma inimesi religioonidest tuleneva vägivalla eest. Vaatamata kaudsetele viidetele „tsivilisatsioonide kokkupõrke” kuritegelikule teooriale ja katoliku kiriku sõgedatele väidetele, nõutakse selles tekstis usuvabadust kõikjal maailmas ja usklike kaitset fanatismi eest. Kaastundest ja veendumusest hääletan ma selle teksti poolt.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Me peame karmilt hukka mõistma mitmesugused rünnakud kristlaste kogukondade vastu kogu maailmas, kuid eriti Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Kogukondade vastu suunatud sallimatusavalduste, repressioonide ja vägivallategude levik peab puudutama meid kõiki. Asjaomaste riikide ametivõimud on teinud pingutusi kristlaste kogukondade vastaste rünnakute kavandajate ja toimepanijate kindlakstegemiseks. Kõik isikud, kes vastutavad nende rünnakute ja kristlaste vastu suunatud vägivallategude eest, tuleb anda kohtu alla ning nende üle tuleb õiglaselt kohut mõista.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidu tühjadest sõnadest usuvabaduse kohta ei piisa. Kristlased on – eriti islamiriikides – muutunud allasurumise ja sageli mõrvade ohvriks. Hoolimata sellest šokeerivast olukorrast, on EL kui üllas väärtustepõhine ühendus enamasti valinud viisaka vaikimise poliitika. Üldiselt näib, nagu oleks Brüsseli poliitiline eliit, mis on ükskõikne Euroopa kristlike juurte suhtes, unustatud ka kristlaste saatuse islamiriikides. Selle asemel, et nõuda kristlaste tagakiusamise lõpetamist, varjume poliitilise korrektsuse taha, eelistades muretseda Euroopa Liidus elavate moslemite heaolu pärast, samas kui need moslemid naudivad usuvabadust, millest suurem osa islamimaailmas elavaid kristlasi võib vaid unistada.

Tulevikus peab kristlaste saatusel olema eriline roll ELi välissuhetes islamiriikidega. ELil on piisavalt võimalusi ja vahendeid, et aidata kristlaste olukorda parandada. Näiteks tuleks arenguabi ja muud rahalised toetused seada sõltuvusse kristlaste usuvabaduse tagamisest. Ma hääletasin vastavalt.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin otsusekindlalt selle poolt, et mõista hukka vägivallateod kristlaste kogukondade ja usuvähemuste vastu.

Inimõiguste ja usuvabaduse austamine peab olema nurgakivi suhetes teiste riikidega. Mul on isiklikke kogemusi Türgi okupatsiooniga Küprose põhjaosas, mille suhtes Euroopa on otsustanud kurdiks jääda, kuigi Küpros on ELi liikmesriik. Okupeeritud Küprose osas on enamik kirikuid hävitatud, pühakute kujud on rikutud ning jõulupühal takistasid Türgi sõdurid missa pidamist kahes õigeusukirikus.

Meie vabadus ning kultuur ja eluviis, mille alus on inimese absoluutne väärtus ja kõigi võrdsus seaduse ees, naiste võrdsed õigused, demokraatia ja sotsiaalne õiglus – kõige selle püsimajäämine on täna ohus.

Usuline sallimatus on muutumas üha sagedasemaks nähtuseks maailma eri osades. Egiptuses ja Iraagis viimase paari nädala jooksul toime pandud kohutavad rünnakud kristlaste vastu on viimane näide ohtlikust probleemist, mida kujutab endast fundamentalistlik terrorism. Kõik eurooplased peavad avama silmad ja astuma samme usuvabaduse kaitseks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Egiptuses, Nigeerias, Iraagis ja Pakistanis kristlaste kogukondade vastu hiljuti toime pandud rünnakud nõuavad Euroopa sekkumist. EL on tagakiusamised karmilt hukka mõistnud ja mobiliseerinud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ma andsin oma poolthääle resolutsioonile kristlaste usuvabadusega seotud olukorra kohta, sest minu arvates on paraku toimumas ülemaailmne rünnak kristluse vastu, kusjuures usulist vägivalda kasutatakse poliitilistel eesmärkidel, et takistada kasvu ja arengut, õhutada sotsiaalset vaenu ja destabiliseerida süsteemi neis riikides, kus selliseid rünnakud toime pannakse. Seetõttu leian, et Euroopa kui inimõiguste, kodanikuvabaduste ja demokraatlike vabaduste austamise edendaja peab jõuliselt hukka mõistma need vägivaldsed rünnakud, mis viivad maailma ajas sajandeid tagasi ning võtavad igasuguse lootuse kultuuridevahelisele dialoogile, sallivusele, majanduskasvule ja sotsiaalsele heaolule.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Ma andsin oma poolthääle resolutsioonile kristlaste usuvabadusega seotud olukorra kohta. Ühisresolutsioonis, mille vastuvõtmisele eelnes 1. jaanuaril 2011 Egiptuses Aleksandrias kopti kirikus toimunud rünnak kirikuliste vastu, mõistetakse hukka igasugune vägivald kodanike vastu, sõltumata sellest, millisesse usurühmitusse nad kuuluvad, ja väljendatakse muret usulise agressiooni ilmingute sagenemise pärast. Tahaksin Euroopa Parlamendile meelde tuletada, et Kreeka on selles küsimuses eriti tundlik, olles leinanud Egiptuses Kairos 18. aprillil 1996 fanaatiliste islamistide poolt Kreeka turistide vastu suunatud sarnase rünnaku ohvreid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma pühendumust usu-, südametunnistuse- ja mõttevabadusele ning rõhutanud, et valitsuste kohustus on tagada need vabadused kõikjal maailmas. Inimõiguste, demokraatia ja kodanikuvabaduste edendamine on ühine alus, millele Euroopa Liit on rajanud oma suhted kolmandate riikidega, ja see on ELi ja kolmandate riikide vahelistes lepingutes ette nähtud demokraatiaklausliga. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 18 on kirjas, et igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele ning mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus kehtib usklike, aga ka ateistide, agnostikute ja usuliste veendumusteta inimeste kohta.

Seetõttu me mõistame hukka hiljuti mitmes riigis toimunud rünnakud kristlaste kogukondade vastu ja väljendame solidaarsust rünnakute ohvrite perekondadega ning oleme sügavalt mures selle pärast, et eelkõige Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida riikides esineb üha enam sallimatust, repressioone ja vägivallategusid kristlaste kogukondade vastu.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Me räägime kristlaste tagakiusamisest kõikjal maailmas, kuid Iraagis, Egiptuses, Filipiinidel, Indias ja mujal toime pandud vägivallategusid arutades jätame jätkuvalt tähelepanuta selle, mis on juhtunud kodule lähemal. Ma pean silmas umbes ühe kolmandiku Küprose territooriumi okupeerimist Türgi armee poolt 1974. aastal.

See sõjaline okupatsioon jätkub. Põhja-Küprose Türgi Vabariigi garnisonides on 38 000 Türgi sõdurit ning saar on jagatud kaheks müüride ja aedadega, mis poolitavad isegi linnu ja külasid. Aastate jooksul on süstemaatiliselt hävitatud ja minarettidega asendatud 520 kristlikku kirikut ja kloostrit. Neis kirikutes olnud kunstiteosed on põletatud, rüvetatud või rüüstatud; kalmistud on hävitatud ja kristlikel piiskoppidel on keelatud pidada missat. Esimesel jõulupühal takistasid Türgi politseinikud missa pidamist Karpasia poolsaarel Püha Synesiose Kirikus Rizokarpasos ja Püha Kolmainsuse Kirikus. Kuid kõige uskumatum on, et paljud Euroopa Parlamendi liikmed, kes kaitsevad kristlasi kogu maailmas, toetavad sellegipoolest Türgi liitumist ELiga.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Me kuuleme kristlaste tagakiusamisest üha sagedamini. Rahvusvaheliste organisatsioonide statistika on kohutav – selle kohaselt mõrvatakse maailmas igal aastal ligikaudu 150 000 kristlast. Me ei tohi jääda ükskõikseks, kui inimelu suhtes valitseb selline hoolimatus. Euroopa Liit kui põhiliste demokraatlike väärtuste ja inimõiguste eestkostja peaks paremini jälgima olukorda kolmandates riikides ja eriti Lähis-Idas. Meie jõupingutused peaksid olema üheselt mõistetavad ja otsustavamad. Usuvabadus on põhiõigus ning usuga seotud vägivald ja diskrimineerimine on vastuolus meie väärtustega. Neid õigusi austades anname teistele riikidele eeskuju, kuid me peaksime niisama tõhusalt nõudma samasugust austust teistelt. Inimõigused on universaalsed ja neid tuleks järgida kõikjal; me peaksime reageerima otsustavalt igasugustele sallimatuse, eelkõige usulise sallimatuse ilmingutele. Liidu käsutuses on sobivad vahendid, mis võimaldavad meil sundida nende riikide valitsusi, millega meil on poliitilised või kaubandussuhted, tegutsema õigesti ja austama kodanikuvabadusi, sealhulgas usuvabadust. Islamiriikides, ent ka sellistes riikides nagu Hiina, India ja Nepal, põletatakse karistamatult kirikuid ja kabeleid, inimesi visatakse tänavale, piinatakse või isegi tapetakse ning naisi sunnitakse aborti tegema. Heade majandussuhete nimel neid asju aga läbirääkimiste laua taga üles ei võeta. Euroopa ei tohi vaikima jääda.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma toetan kogu südamest seda resolutsiooni, milles mõistetakse teravalt hukka kristlaste kogukondade vastu suunatud rünnakute sagenemine. Me ei saa neid barbaarseid tegusid aktsepteerida: need väljendavad viha ja sallimatust. Ma mõistan hukka vägivalla ja inimohvrid, mis on toonud leina arvukatele peredele ja kõikidele kristlikele kogukondadele üle maailma. Nende kogukondade ründamine tähendab meie kõige põhilisemate väärtuste õõnestamist. Austus usulise mitmekesisuse ning usuvabaduse vastu on universaalne põhimõte, mida tuleb kaitsta. Need rünnakud on ajendatud hoopis teisest ajast pärinevast äärmuslikust kultuurivaenulikkusest ja nende eesmärk on tekitada hirmuõhkkond. Lõpptulemusena satub otsesesse ohtu nende iidsete kogukondade püsimajäämine. EL peab ilmutama solidaarsust ohvritega ja toetama ametivõime, kes on pühendunud süüdlaste tabamisele. Meie suhetes partneritega peab see nõudmine olema kesksel kohal nii nagu on inimõigustealased klauslid. Sallivus ja rahu on omavahel tihedalt seotud ning ma toetan – nagu alati – Euroopa Liidu meetmeid, mille eesmärk on tagada meie väärtuste, vabaduste ja õiguste austamine ja edendamine kogu maailmas.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) See ühisresolutsioon pälvis toetust, sest rünnakud kristlaste kogukondade vastu sagenesid 2010. aastal kogu maailmas. Euroopa Liidus on usu- ja sõnavabadus osa meie Euroopa identiteedist. Samas on selles kontekstis väga tähtsal kohal kristlus, mis on ka oluline osa Euroopa kultuurist. ELis reguleerivad usuvabadust Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 10, inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 9.

Resolutsiooni ettepanekud: (RC-B7-0044/2010)

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liit peab kasutama kogu vajalikku karmust oma suhetes Valgevene kui Euroopa viimase režiimiga ja anakronistliku näitega poliitilise riigi vägivallast, mis on täiesti kokkusobimatu demokraatia ja vabaduse minimaalsete läänelike normidega. Selles resolutsioonis mõistab Euroopa kindlalt hukka viimaste valimiste ajal aset leidnud sündmused ning taunib taas Valgevenes aastakümneid valitsenud olukorda, mida iseloomustab teabe tsenseerimine, teisitimõtlejate vahistamine ja vangistamine ning muud teod, mida Minski häbiväärne diktatuur igapäevaselt teeb selleks, et hoida kodanikuühiskonda kontrolli all. Ma toetan seda ühisresolutsiooni kogu südamest ja hääletan selle poolt.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin Valgevenes valitsevat olukorda käsitleva resolutsiooni poolt. 19. detsembril Minskis toimunud meeleavaldusel osalemise eest vahistati enam kui 700 inimest, kellest enamik vabastati pärast lühiajalise halduskaristuse määramist, kuid 24-le opositsiooni aktivistile ja ajakirjanikule, sealhulgas kuuele presidendikandidaadile, on esitatud süüdistus „massirahutuse korraldamises” koos kaasnenud vägivaldsete rünnakute ja relvastatud vastuhakuga, mis võib kaasa tuua kuni 15-aastase vanglakaristuse. Me mõistame hukka politsei- ja julgeolekujõudude jõhkra jõukasutuse protestijate kallal valimiste päeval. Sellise käitumise näol on tegemist niisuguste kesksete demokraatiapõhimõtete nagu sõna- ja kogunemisvabaduse, aga ka inimõiguste tõsise rikkumisega. Arvestades Valgevenes valitsevat olukorda, kutsun komisjoni üles jätkama rahalise toetuse andmist Leedus Vilniuses asuvale Euroopa Humanitaarülikoolile, suurendama stipendiumide arvu ühiskondliku tegevuse pärast represseeritud ja kõrgkoolist välja heidetud Valgevene üliõpilastele ning toetama konverentsi „Solidaarsus Valgevenega” korraldamist.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Olukord Valgevenes on viimastel kuudel halvenenud ja tekitab nüüd suurt muret. On tõendatud, et läbi viidud valimised ei vastanud kuidagi demokraatlikus riigis toimuvate vabade ja õiglaste valimiste nõuetele. Presidendikandidaatide vahistamine ja jätkuv kinnipidamine ning vägivald rahumeelsete protestijate vastu tuleb hukka mõista. EL peaks tegema kõik endast oleneva näitamaks, et sellistesse sündmustesse ei suhtuta kergelt, ja võimalike meetmete seas tuleks kindlasti kaaluda Valgevene suhtes majanduslike sanktsioonide kehtestamist. Neil põhjustel otsustasin toetada seda resolutsiooni ühisettepanekut.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Valgevene ametivõimude otsus lõpetada OSCE büroo missioon Valgevenes on kahetsusväärne. Valgevene ametivõime on kutsutud üles seda otsust viivitamata tühistama.

Samuti on taunitav otsus blokeerida valimiste päeval mitmed olulised veebisaidid. Valgevene meediavaldkonna õigusaktid ei vasta rahvusvahelistele standarditele ning seepärast kutsutakse Valgevene ametivõime üles neid läbi vaatama ja muutma.

Valgevenes valitseva poliitilise olukorra hindamisel täheldati demokraatlike õiguste ja eeskirjade tõsiseid rikkumisi. Seega ei jää meil muud üle, kui taunida repressioone rahumeelsete meeleavaldajate, demokraatliku opositsiooni juhtide ning arvukate kodanikuühiskonna aktivistide, ajakirjanike, õpetajate ja üliõpilaste vastu.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Mina vaatan Valgevenes valitsevale poliitilisele ja sotsiaalsele olukorrale teatava kartuse, kuid ka suure lootusega. Seepärast toetan ma tingimusteta seda ühisresolutsiooni, mille allkirjastasid viis parlamendifraktsiooni, kelle hulka ei kuulunud Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon. Väljendades kahetsust selle pärast, mis Valgevenes toimub (resolutsioonis kirjeldatakse seda hästi), tahaksin ma lisaks rõhutada erimeetmeid, mis selles resolutsioonis esile tuuakse ning mida nõukogu ja komisjon minu arvates peaksid kohe praktikas rakendama hakkama: kohaldada majandussanktsioone; külmutada igasuguse rahalise abi andmine Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Investeerimispanga ning Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaudu; toetada kõikvõimalike vahenditega Valgevene kodanikuühiskonna jõupingutusi, et saavutada ühiskonnas suurem vabadus ja demokraatia; taastada Valgevene juhtidele viisade andmise keeld ja laiendada seda keeldu tippametnikele; peatada Valgevene osavõtt idapartnerluse-alases tegevuses Budapestis peetaval idapartnerluse-teemalisel tippkohtumisel ning lisaks hoogustada läbirääkimisjuhiste väljatöötamist tagasivõtulepingu ja viisarežiimi lihtsustamise lepingu sõlmimiseks, et tihendada kontakte inimeste vahel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Valgevene on ainus riik maailmas, kus politsei tegutseb endiselt KGB nime all. Juba see lihtne tõsiasi on sümboolne näide sellest, mis liiki režiim riigis valitseb. Valgevene kodanikud nõuavad ja väärivad tegelikke muutusi, mis parandavad nende elutingimusi, edendavad tõhusalt demokraatiat ja võimaldavad neile täieliku poliitilise enesemääramise. Loodan, et demokraatlikud riigid mõistavad, kui võimetu on Valgevene režiim riigi demokratiseerimisel, ning väljendavad avalikult vastuseisu selle režiimi repressiivsetele vahenditele ja meetoditele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Vastavalt Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee ning OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) esialgsetele tulemustele ja järeldustele ei vastanud 19. detsembril 2010 toimunud presidendivalimised vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste rahvusvahelistele standarditele. Seetõttu tuleb peagi korraldada uued, OSCE standarditele vastavad vabad ja demokraatlikud valimised.

Vastuvõetamatu oli ka Valgevene Vabariigi politsei- ja julgeolekujõudude jõhker jõukasutus meeleavalduste vastu valimiste päeval. Ma pean väljendama tõsist muret Valgevene ametivõimude püüete pärast võtta ära kolmeaastase Danil Sannikavi hooldusõigust tema vanematelt, presidendikandidaat Andrei Sannikavilt ja uurivalt ajakirjanikult Irina Halipilt, kes on mõlemad 19. detsembril toimunud valimistest saadik vahistatud.

Kõik repressiivsed meetmed tuleb hukka mõista ja Valgevene ametivõimudelt tuleb nõuda kodanikuühiskonna aktivistide igasuguse tagakiusamise, hirmutamise ja ähvardamise viivitamatut lõpetamist.

Leian, et nõukogu, komisjon ja ELi kõrge esindaja peavad läbi vaatama ELi poliitika Valgevene suhtes, sealhulgas kaaluma sihipäraste majandussanktsioonide rakendamist ning kogu makromajandusliku finantsabi külmutamist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata meie analüüsile Valgevenes toimuva kohta, ei saa me olla kaasosalised jultunud rünnakus selle riigi sõltumatuse ja riikliku suveräänsuse vastu, õhutades otsest sekkumist tema siseasjadesse ja manipuleerides sündmustega (mille lahendamise õigus kuulub ainult valgevenelastele ja riigi ametivõimudele), et püüda kohandada seda riiki ja tema valitsust Euroopa Liidu huvidele.

See resolutsioon kubiseb vastuvõetamatutest meetmetest, mille eesmärk on tuua Minskis võimule režiim, mis on avatud ELi huvidele. Vaadakem paari näidet:

- kutsub komisjoni üles toetama kõigi rahaliste ja poliitiliste vahenditega Valgevene kodanikuühiskonna jõupingutusi, sõltumatut meediat (näiteks TV Belsat, European Radio for Belarus, Radio Racja ja teised) ja valitsusväliseid organisatsioone Valgevenes, et edendada demokraatiat ja seista vastu režiimi survele;

- kutsub komisjoni üles välja töötama mehhanismi, mille alusel registreerida VVOsid, kelle registreerimisest on Valgevenes poliitilistel põhjustel keeldutud, et võimaldada neil ELi programmidest kasu saada.

Seetõttu ei hääletanud me selle resolutsiooni poolt.

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. – (LV) Euroopa Liit peab aktiivselt väljendama oma seisukohta seoses sündmustega Valgevenes. Me peame mõistma hukka opositsiooni vägivaldse represseerimise ja presidendivalimiste tulemuste võltsimise. Vabadus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja me saame edukalt arendada koostööd ainult riikidega, kus nendest väärtustest lugu peetakse. Seetõttu on poliitvangide vabastamine Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise dialoogi taasalustamise üks eeltingimusi. Selle deklaratsiooniga peab Euroopa Parlament edastama Valgevene valitsusele selge sõnumi, et me soovime koostööd, kuid me ei ole kunagi valmis majanduslike huvide nimel eirama inimeste poliitilist vabadust ega valimistulemuste võltsimist, eriti kuna üle 20 aasta tagasi võitles suur osa Euroopa Parlamendi liikmetest ise vabaduse eest. Valgevene režiimile tuleb kehtestada sanktsioonid, kuid need ei tohi mõjutada Valgevene elanikke, kelle jaoks me peame avama akna Euroopasse.

Euroopa ülikoolid peavad võtma vastu Valgevene noori, kes on ülikoolidest oma poliitilise tegevuse tõttu välja heidetud ja kellel Lukašenka juhitud Valgevenes edaspidi puudub hariduse saamise võimalus. Me peame tihendama koostööd Valgevene kodanikuühiskonna esindajatega, toetama neid nende võitluses ja jagama nendega kogemusi. Olen veendunud, et Valgevene rahvas väärib demokraatlikku riiki, kus austatakse inimõigusi, toimuvad õiglased valimised ja tagatud on sõnavabadus. Kui Valgevene valitsus soovib meiega koostööd, peab ta neid tingimusi järgima.

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Olukord, kus meie vahetus naabruses olevas Valgevenes surutakse demokraatia ilmingud (nii poliitiline tegevus kui ka vabaühendused) jõhkralt maha, on vastuvõetamatu. Ma toetasin seda resolutsiooni, sest minu arvates on lääne liitlaste toetus Valgevene autoritaarsele režiimile vastu astuvale opositsioonile oluline. See on Euroopa Liidu võimalus kujundada ühtne välispoliitika ja kaitsta väärtusi, mille eest ta iga päev seisab. Samal ajal peab Euroopa Liit kehtestama Valgevene autoritaarse valitsuse suhtes sanktsioonid ning pakkuma nii moraalset kui ka rahalist tuge demokraatlikule liikumisele Valgevenes.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Ma hääletasin Valgevenet käsitleva resolutsiooni poolt, olles üks selle algatajatest rahvapartei fraktsiooni nimel. Resolutsioonis käsitletakse selgelt ja üheselt mõistetavalt Valgevenes alates 19. detsembrist 2010 valitsevat traagilist olukorda, mille on tekitanud Valgevene diktaator Lukašenka. Seetõttu tahaksin ma rõhutada lõiget 15, milles kutsutakse ELi liikmesriike üles mitte nõrgestama ELi ühismeetmeid kahepoolsete algatustega, mis võivad õõnestada Euroopa põhimõtete usaldusväärsust ja tulemuslikkust. Samuti leian, et ettepanek mitte korraldada 2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlusi Minskis oleks üks tõhusamaid mõjutusvahendeid, mille abil saab avaldada Valgevene ametivõimudele survet repressiivsest poliitikast loobumiseks.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liit on alati pidanud humanitaarpoliitikat ja põhiliste inimõiguste kaitset oma prioriteetideks. Kutsumus, mis võimaldab liidul nüüd etendada maailmaareenil juhtivat rolli ning eksportida väljapoole oma piire demokraatia, inimõiguste austamise ja seaduslikkuse põhimõtteid, aitab meil mõista põhjuseid, mis ajendasid tegema ettepanekut ühisresolutsiooniks, mille eesmärk on kutsuda Valgevenet üles täitma oma kohustusi rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste vallas. Paraku on kõigile teada, mis toimus 19. detsembri valimiste ajal. Politsei ja salateenistuse agendid surusid jõhkralt maha rahva meeleavaldused, millel nuriseti ilmsete valimispettuste suure arvu üle. Nende vastuvõetamatute sündmuste tõttu kutsus Euroopa Parlament, tegutsedes oma presidendi Jerzy Buzeki varasemate avalduste alusel, Euroopa Liitu üles kehtestama Valgevenele karme sanktsioone ja alustama välist, erapooletut uurimist, et teha kindlaks, mis toimus ja kes selle eest vastutas.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Endise sotsialistliku bloki riigid mõistavad väga hästi Valgevenes valitsevat poliitilist olukorda – isiklike vabaduste ning pressi- ja meediavabaduse piiranguid ja ebademokraatlikku valitsemissüsteemi. Pidades silmas Valgevenes pärast presidendivalimisi toimunud sündmusi, tahaksin juhtida tähelepanu sammudele, mida Euroopa Parlament koos komisjoni ja nõukoguga kavatseb sellesse olukorda sekkumiseks astuda. Me peame rääkima Valgevene demokraatiale kaasa aitavatest meetmetest ja otsima tõhusaid viise, et kujundada ümber ELi poliitika Lukašenka režiimi suhtes. Praeguses olukorras peame avaldama Minskile survet ning nõudma poliitvangide vabastamist ja ajakirjanike tagakiusamise lõpetamist. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni vastuvõtmise poolt. Aitäh.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Olukord Valgevenes on talumatu ning ma ühinen kolleegidega, mõistes hukka politsei- ja julgeolekujõudude jõhkra jõukasutuse protestijate kallal valimiste päeval ning eriti Uladzimir Njakljajevi julma ründamise, mis mõlemad on näited selliste kesksete demokraatiapõhimõtete nagu sõna- ja kogunemisvabaduse, samuti inimõiguste tõsisest rikkumisest, ning väljendan muret Valgevene ametivõimude püüete pärast võtta ära kolmeaastase Danil Sannikavi hooldusõigust tema vanematelt, presidendikandidaat Andrei Sannikavilt ja uurivalt ajakirjanikult Irina Halipilt, kes on mõlemad 19. detsembril toimunud valimistest saadik vahistatud. Ma ühinen ka komisjonile tehtud üleskutsega toetada kõigi rahaliste ja poliitiliste vahenditega Valgevene kodanikuühiskonna jõupingutusi, mille eesmärk on edendada demokraatiat ja seista vastu režiimi survele.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Me ei tohiks lihtsalt ust sulgeda ja seeläbi vähendada dialoogi parandamise võimalusi. Rangete sanktsioonide mõju võib tekitada tõkke ja selle riigi maailmast veelgi enam isoleerida. Lõppkokkuvõttes tunnetaksid neid sanktsioone suure tõenäosusega pigem muud inimesed kui need, kelle vastu sanktsioonid on suunatud. Euroopa Liidu ja Valgevene vahelist suhtlemist tuleks intensiivselt jätkata, kasutades kõiki diplomaatilisi võimalusi, ja need suhted tuleks korrapäraselt üle vaadata. Mis puudutab tulemuslikkust, siis kaaluda tuleks teistsuguse dialoogi algatamist, mida peetaks teistsuguses vormis ja teistel tasanditel ning mis hõlmaks tasakaalustatud, mitte ühepoolset hindamist. Nurgakivi peaks aga olema ELi ja Valgevene vahelises suhtluses seni saadud kogemuste põhjalik analüüs ning neid kogemusi tuleks arvesse võtta strateegilises kavas, mis peegeldaks selgelt ELi välispoliitikat selle riigi suhtes.

See võiks pikas plaanis viia paremate suheteni ja uute koostööprojektide algatamiseni, mis aitavad kaasa Valgevene edasisele arengule, säilitades samas tema suveräänsuse. Idapartnerlusel võib selles olla oluline roll.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Parlamendis peetud arutelu käigus leiti üksmeelselt, et Euroopa peab jõuliselt reageerima Valgevenes pärast hiljutisi presidendivalimisi aset leidnud sündmustele.

Mina isiklikult leian, et kasutusele tuleks võtta kooskõlastatud lähenemisviis. Kui Euroopa tahab avaldada Valgevene valitsusele mingit survet, siis ei tohiks ta täielikult igasugust koostööd Minskiga lõpetada (kiitmata samas heaks selle poliitikat), sest selline käitumine tooks tegelikult kahju ainult Valgevene rahvale. Seepärast peame jätkuvalt toetama kõiki meetmeid, mis edendavad kodanikuühiskonda ning aitavad kaitsta opositsiooni, sõltumatut meediat ja valitsusväliseid organisatsioone.

Tundub seega, et Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise koostöö mehhanisme ei tohiks lõplikult lõhkuda, sest ainult need võivad tõesti kaasa aidata riigi heaolule ning sotsiaalsele ja demokraatlikule arengule. Seetõttu väidan, et „kriitiline dialoog”, mille ELi 27 liikmesriiki on juba algatanud, tuleks säilitada veenmaks Valgevenet, et ta peab otsusekindlamalt liikuma demokraatia ja inimõiguste kaitsega seotud Euroopa standardite suunas.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Valgevenes toimuv peab panema muretsema kõiki, kes usuvad demokraatiasse ja õigusriiki. Selle riigi kodanikke valitseb režiim, mis ei austa inimõigusi ja tugineb äärmiselt jõhkrale poliitilisele politseile. EL peab toetama kõiki jõupingutusi, mis viivad selle režiimi demokratiseerimiseni ja inimeste elu paranemiseni. Valgevenes siiani toimuvatele repressioonidele tuleb lõpp teha.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Me peame kindlasti hukka mõistma politsei- ja julgeolekujõudude jõukasutuse ning vägivallatsemise protestijate kallal valimiste päeval, mil vahistati ja vangistati üle 600 inimese. Vahistamised, läbiotsimised ja süüdimõistmised jätkusid järgmise paari päeva jooksul. See vastuvõetamatu suhtumine opositsiooni peaks meid väga muretsema panema. Kõik poliitilistel põhjustel vahistatud inimesed tuleb viivitamatult vabastada. Opositsiooni, demokraatlike jõudude ja kodanikuühiskonna esindajate tagakiusamine peab lõppema.

Valgevene ametivõimude käitumine tekitab hämmastust, sest see on vastuolus valimiskampaania ajal toimunuga, mil me nägime mitmesuguste jõudude – tõelise opositsiooni ja aktiivse kodanikuühiskonna – tekkimist. EL ei ole tunnustanud ametlikke hääletustulemusi. Kui valitsuse suhtes tuleb võtta meetmeid, siis ei tohi nendega karistada inimesi, valitsusväliseid organisatsioone ega kodanikuühiskonda. 31. jaanuaril 2011 kogunev välisasjade nõukogu peab tegema otsuse asjakohaste meetmete kohta.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ajakirjanduses on ilmunud kommentaare, milles väidetakse, et kui Valgevene presidendi Lukašenka suhtes kehtestatakse taas sanktsioonid, mida üle kahe aasta tagasi lõdvendati, tähendaks see tunnistamist, et meie pikaajalised jõupingutused vastastikuse lähenemise saavutamiseks on läbi kukkunud. Tõde on see, et nende jõupingutuste läbikukkumine oli juba ammu ilmne, näiteks presidendivalimiste ajal ja kui mitte varem, siis kindlasti ajal, mil suleti OSCE bürood Minskis ning Saksamaad ja Poolat süüdistati riigi destabiliseerimise katsetes.

Kuid paljudel juhtudel puhutakse probleemid selles resolutsioonis liiga suureks, mis muudab selle põhiosas hea teksti kriitikale hõlpsasti vastuvõtlikuks. Näiteks üleskutse keelata kõigi valitsusametnike ja kohtusüsteemi esindajate sisenemine ELi ei teeni soovitud eesmärki. Ka 2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste ärajätmine on samasugune näide ülepingutatud diplomaatiast. Seepärast jäin ma erapooletuks.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Ma olen nõus, et ELi poliitika Valgevene suhtes tuleks välisasjade nõukogu järgmisel kohtumisel põhjalikult läbi vaadata. Leian, et lisaks Euroopa Parlamendile ja komisjonile tuleb ka ministrite ja riigipeade tasandil Valgevenele ja seal valitsevale olukorrale pidevalt tähelepanu pöörata, sest Valgevene on riik, millel on ELiga ühine piir. ELi Valgevene-koordinaatorite ametissenimetamine võib tagada ELi ühtsed meetmed selle riigi suhtes. Ma toetan ettepanekut, et EL peaks kehtestama viisakeelu laiendatud nimekirja kuuluvatele Valgevene ametnikele, kuid samal ajal taastama kontaktid tavaliste valgevenelastega ja andma neile ELi piires reisimise võimalused nii suures ulatuses kui võimalik. Leedu järgib seda põhimõtet, olles sõlminud Valgevenega lepingu sujuvama piiriülese liikumise tagamiseks ja andes tasuta viisasid Valgevene kodanikele. Ma toetan ka eesmärki määratleda nn kõige tundlikumad valdkonnad ja jõuda otsusele sihipäraste sanktsioonide rakendamise suhtes, samas suunates ja kohandades ELi abi Valgevene kodanikuühiskonnale. Ma kutsun komisjoni üles leidma võimalusi Valgevene elanikele sõltumatu teabe kättesaadavuse suurendamiseks. Euroopa Humanitaarülikool Vilniuses on Valgevene puhul üks edukamaid pikaajalise arengukoostöö projekte. Valgevenes praegu valitsevas olukorras, kus kõik kriitiliseks, teadlikuks ja vabaks kodanikuks saamise võimalused on pikka aega olnud takistatud, on Euroopa Humanitaarülikoolist saamas Valgevene vaba mõtlemise saar ja lisaks ka Valgevene tulevaste juhtide kasvulava. ELi abi sellele ülikoolile ei tuleks seega mitte üksnes säilitada, vaid ka suurendada. See on loogiline ja teretulnud samm.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) See resolutsiooni ettepanek sisaldab mõningaid väga liialdatud nõudmisi, näiteks viisapiirangute kehtestamist riigiametnike ja kohtunike suhtes ning kavatsust boikoteerida 2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlusi. Seepärast jäin hääletamisel erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Pärast Valgevene presidendivalimisi 19. detsembril 2010, mille tulemusena valiti taas ametisse president Lukašenka, toimusid protestimeeleavaldused, mille politsei jõhkralt maha surus. Paljud meeleavaldajad ja opositsiooniliidrid vahistati ning neile võidakse määrata karmid karistused. Euroopa Liit ei või toimuvat käed rüpes pealt vaadata: pärast valimiste järel toimunut peame kõik keskendama oma tähelepanu vahistatute vabastamise tagamisele. See on üks põhjusi, miks minu poolthääl on mõeldud väljendama nõusolekut sellega, et ühisresolutsioon peab toetama Valgevene osalemist Euroopa Liiduga koostöö tegemise protsessis. Minu arvates tuleb selle küsimusega tegeleda kiiresti, praktiliselt ja kooskõlastatult, et aidata tõhusalt kodanikuühiskonda ning kaitsta opositsiooni ja nende peresid. Minu poolthääl põhineb vajadusel – mida ELis nüüd selgelt tunnetatakse – veenda Valgevenet, et ta peab demokraatia ja inimõiguste kaitsega seoses liikuma Euroopa standardite suunas.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle resolutsiooniga väljendab Euroopa Parlament selget seisukohta (tuginedes OSCE Parlamentaarse Assamblee ja OSCE/ODIHRi esialgsetele tulemustele ja järeldustele), et 19. detsembri 2010. aasta presidendivalimised ei vastanud vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste rahvusvahelistele standarditele; peab neid valimisi järjekordseks luhtunud võimaluseks demokraatiale üleminekuks Valgevenes ning nõuab OSCE/ODIHRi poolt teatatud arvukaid ja tõsiseid rikkumisi silmas pidades uute, OSCE standardite kohaselt vabade ja demokraatlike valimiste korraldamist.

Samuti mõistab Euroopa Parlament hukka politsei- ja julgeolekujõudude jõhkra jõukasutuse protestijate kallal valimiste päeval ning väljendab erilist pahameelt Uladzimir Njakljajevi ründamise pärast, mis mõlemad on näited selliste kesksete demokraatiapõhimõtete nagu sõna- ja kogunemisvabaduse, samuti inimõiguste tõsisest rikkumisest, ning väljendab muret Valgevene ametivõimude püüete pärast võtta ära kolmeaastase Danil Sannikavi hooldusõigust tema vanematelt, presidendikandidaat Andrei Sannikavilt ja uurivalt ajakirjanikult Irina Halipilt, kes on mõlemad 19. detsembril toimunud valimistest saadik vahistatud.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) ELi poliitika Valgevene suhtes – dialoogi ja väljasirutatud käe poliitika – on osutunud ebaefektiivseks. Seetõttu on tulnud aeg teha raskeid, kuid kindlameelseid otsuseid, mis ühelt poolt tähendavad režiimile sanktsioonide kehtestamist, teiselt poolt aga avatust Valgevene kodanikuühiskonna suhtes, sest ilma kodanikuühiskonna toetuseta ei toimu Valgevenes vajalikke muutusi. Sellest resolutsioon räägibki.

Raport: Derk Jan Eppink (A7-0374/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Mul on selle raporti üle hea meel ning ma olen rahul, et komisjon reageeris kriisile ja samas rakendas konkurentsipoliitilisi meetmeid. Ma pooldan seda, et Euroopa Parlament tegutseks konkurentsipoliitika vallas kaasseadusandjana, ent kuna see ei ole võimalik, kutsun komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti üksikasjalikult parlamendi soovituste alusel võetud järelmeetmetest ning selgitama kõiki kõrvalekaldumisi parlamendi soovitustest. On kahetsusväärne, et ikka veel ei ole olnud võimalik ühtse turu raames konkurentsiraamistikku parandada, et muuta see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks soodsamaks.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin 2009. aasta konkurentsipoliitika aruannet käsitleva resolutsiooni poolt. Jagan raportööri seisukohta, et Euroopa Parlament peaks aktiivsemalt osalema konkurentsipoliitika kujundamisel kaasseadusandja rollis. Selleks tuleks Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitada kõigist selles valdkonnas tehtavatest algatustest. Olen kindel, et Euroopa Parlamendi aktiivne roll ELi konkurentsipoliitika kujundamisel aitab märkimisväärselt kaasa konkurentsipoliitika edukale rakendamisele ja siseturu piiramatule toimimisele, mis on Euroopa Liidu jätkusuutliku majanduskasvu olulised eeldused.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Üks Euroopa Liidu lepingus sätestatud põhimõtteid kohustab liikmesriike võtma vastu majanduspoliitika, mis on „kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega”. Konkurentsipoliitika eesmärk on luua ühtsel turul tõeline konkurents, kasutades meetmeid, mis on seotud turu struktuuri ja turuosaliste käitumisega. Vaba konkurents edendab uuenduslikkust, vähendab tootmiskulusid, suurendab majanduslikku tõhusust ja seeläbi suurendab ka Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Raportis käsitletakse nii konkurentsieeskirju kui ka riigiabi kontrollimise eeskirju. Samuti käsitletakse eeskirju ja menetlusi, mille eesmärk on tõkestada ettevõtete konkurentsivastast käitumist ning vältida siseturul konkurentsi moonutava riigiabi andmist.

Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on konkurentsipoliitika oluline vahend, mida kasutades evib Euroopa Liit dünaamilist, tõhusat ja uuenduslikku siseturgu ning on konkurentsivõimeline ülemaailmsel tasandil ja saab üle finantskriisist. Kui konkurentsipoliitikat tulemuslikult rakendatakse, saavad sellest kõige rohkem kasu tarbijad.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Igal aastal avaldab Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat oma aruande ELi konkurentsipoliitika kohta. Komisjonile on selles valdkonnas antud väga laialdased volitused, et tal oleks võimalik tagada siseturu nõuetekohane toimimine. 2009. aastat iseloomustas ränk kriis, mida komisjon pidi ettevõtete tegevuse kontrollimisel arvesse võtma. Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest selles kutsutakse komisjoni üles tagama, et parlamendiliikmed oleksid konkurentsipoliitikat puudutavate otsuste tegemise protsessi suuremal määral kaasatud, et rohkem tegeletaks üldhuviteenustega ja et komisjoni talitused pööraksid enam tähelepanu ettevõtete tegevusele finantssektoris.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kui 2009. aasta konkurentsipoliitika aruannet oleks hääletatud elektrooniliselt, jäänuks ma erapooletuks. Selles aruandes olid küll mõned asjalikud punktid (konkurentsipoliitika hindamine, tarbijate õigused, uuenduslikkus ja VKEde suurem roll), kuid ma taunin aruande koostamise üldist vaatenurka, mida iseloomustab teatav kahtlustav suhtumine riigiabisse, mis aruande tooni järgi on a priori vastuolus konkurentsipoliitikaga, ning teatavate majandussektorite, eelkõige raudteesektori varajase liberaliseerimise toetamine, mis minu arvates ei ole õige.

Me peame seda vaatenurka muutma ja asetama kodanikud tagasi probleemi keskmesse. Me näeme eelkõige avalike teenuste puhul, et riigiabieeskirjad ei ole avalike teenuste funktsioone arvestades piisavad ja neid tuleks seega muuta, arvestades ennekõike kodanike vajadusi ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin 2009. aasta konkurentsipoliitika aruannet käsitleva raporti poolt. Komisjon reageeris majandus- ja finantskriisile kiiresti ning konkurentsipoliitilisi meetmeid kohandati tulemuslikult. Tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament peaks kaasseadusandja rollis aktiivsemalt osalema konkurentsipoliitika kujundamisel. Peale selle tuleks Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitada kõigist selles valdkonnas tehtavatest algatustest. ELi konkurentsipoliitika, mis põhineb avatud turgudel ja kõigis sektorites valitsevatel võrdsetel tingimustel, on eduka siseturu alustala ning jätkusuutlike ja teadmistel põhinevate töökohtade loomise eeltingimus. Ma tõstaksin esile vajaduse töötada välja selged ning VKEsid arvestavad ja neile kasulikud konkurentsieeskirjad, sest konkurentsipoliitika edukas elluviimine ja siseturu piiramatu toimimine on Euroopa Liidu jätkusuutliku majanduskasvu olulised eeldused. Kutsun komisjoni üles rohkem keskenduma ausa konkurentsi ja turult väljumise tingimuste osas võrdsete võimaluste tagamisele siseturul.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Oluline on märkida, et finantskriisist tingitud erandlike asjaolude tõttu oli ELi konkurentsipoliitika raames vaja kasutada teatavat paindlikkust. Samas tuleb mõista, et see poliitika rajaneb avatud turgude ja võrdsete tingimuste tagamise põhimõtetel. Need põhimõtted on eduka siseturu olulised eeltingimused. Minu arvates käsitletakse selles raportis asjakohaselt murettekitavaid küsimusi, mis on kriisi tulemusena tõusetunud. Samuti esitatakse raportis parimad võimalused edasiliikumiseks. Seetõttu otsustasin hääletada selle raporti poolt.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Konkurentsipoliitika aruanne on oluline dokument, milles rõhutatakse, et kuigi kriisiaegadel tuleb säilitada finantsstabiilsus ja taastada krediidivõimalused, tuleb ennekõike tagada kõik tingimused, kontrollinõuded ja kontrollimehhanismid, mis on vajalikud turgude tõhusaks toimimiseks.

Teisalt tuleb sellises olukorras konkurentsieeskirju vajadusel kohaldada paindlikult, kahjustamata siiski põhimõtteid, millele selle valdkonna poliitika on rajatud. Ärgem unustagem, et kriisi ajal oli kuulda mõningaid üleskutseid protektsionistliku poliitika kasutuselevõtuks, mis kriisi vaid süvendaks ja pikendaks.

Konkurentsipoliitika on oluline vahend, mida kasutades evib EL dünaamilist, tõhusat ja uuenduslikku ning ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimelist siseturgu. Seetõttu on raportis sisalduvad tähelepanekud ja soovitused sektoripõhiste eeskirjade kohta kõnealuses valdkonnas teretulnud, nagu ka riigiabi ulatust ja otstarvet käsitlevad tähelepanekud ja soovitused.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi konkurentsipoliitika ei ole üksnes väga oluline poliitika, mis on Euroopa õigusraamistiku üks tõelisi alustalasid, vaid ka eduka siseturu ning jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduse alus. Seepärast pean ma vajalikuks, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti selle poliitika arendamisest ja rakendamisest. Nagu me teame, oli 2009. aasta mitmesugustel põhjustel erandlik. See oli aasta, millele eelnes Lehman Brothersi kokkuvarisemine (2008. aasta septembris), mistõttu rakendati konkurentsivaldkonnas mitmeid erakorralisi meetmeid, eriti riigiabiga seoses, ning võeti vastu neli teatist finantssektori kohta ja teistele sektoritele suunatud ajutise raamistiku kohta. Seetõttu leian, et on oluline põhjalikult analüüsida nende meetmete mõju eri riikide majandusele ja rahandusele ning uurida nende meetmete tulemuslikkust, et teha vajalikud järeldused.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See resolutsioon käsitleb 2009. aasta konkurentsipoliitikat ja sisaldab üldist ülevaadet ELis transpordisektorile antud riigiabist, arvestades, et see sektor on vajalik piirideta turu olemasoluks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks.

Viimast paari aastat iseloomustanud majanduskriisi tõttu on pankrotti läinud paljud ettevõtted ja seetõttu on hädavajalik võtta vastu regulatiivsed meetmed, et vältida moonutusi, nimelt reguleerides selle sektori toetamist. Pealegi on ELi äärealadel olevates riikides kulud selles valdkonnas kasvanud, mistõttu oli olukorra leevendamiseks vaja eraldada rahalisi vahendeid.

Seetõttu on mul selle resolutsiooni vastuvõtmise üle hea meel ning ma olen rahul turujärelevalve meetmete loomisega, keskkonnakaitse eesmärgil süsinikdioksiidi heitkogustele tähelepanu pööramisega ja teadusuuringute stimuleerimisega, et suurendada konkurentsivõimet Euroopas, nimelt soovituse kaudu, et komisjon ja liikmesriigid teeksid 3% ulatuses investeeringuid sellesse valdkonda.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) On vastuvõetamatu, et ajal, mil finants- ja majanduskriis süveneb, kiidab Euroopa Parlament heaks 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande, milles kaitstakse konkurentsi ja nõutakse uusi liberaliseerimismeetmeid, eriti raudteesektoris, märkides, et raudteetranspordi ühtse turu väljakujundamine tuleb lõpule viia ja selleks tuleb avada liikmesriikide reisijateveo turud. Sama kehtib ravimisektori kohta, mille puhul komisjoni kutsutakse üles kiirendama ravimite siseturu väljakujundamist, aga ka telekommunikatsioonisektori ja muude sektorite kohta.

Meil on seega tegemist aruandega, millest ilmneb kavatsus laiendada põhiliste sektorite liberaliseerimist, et parandada inimeste elujärge, samas mõtlemata, millist mõju avaldatakse sellega tööhõivele, hindadele ja inimeste elule. Aruandes ollakse huvitatud üksnes majandus- ja finantskontsernide kasumist, ehkki aeg-ajalt viidatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle Euroopa Liidu neoliberaalne poliitika ohtu seab. Järjepidevalt vaadatakse mööda asjaolust, et see nn vaba konkurents võimaldab suurettevõtetel lömastada väiksemaid, kusjuures kannatajateks jäävad töötajad, tarbijad ja väikeettevõtjad.

Seetõttu hääletasime kõnealuse raporti vastu.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest protektsionism ja konkurentsieeskirjade mittetäitmine üksnes süvendaksid ja pikendaksid kriisi. Konkurentsipoliitika on oluline vahend, mida kasutades evib EL dünaamilist, tõhusat ja uuenduslikku siseturgu ning on konkurentsivõimeline ülemaailmsel tasandil ja saab üle finantskriisist. Energiasektoris, põllumajandusliku tootmise sektoris ja muudeski sektorites on konkurentsi vallas endiselt puudujääke, mistõttu Euroopa Parlament peaks kaasseadusandja rollis aktiivsemalt osalema konkurentsipoliitika kujundamisel. Euroopa Parlamendi aktiivne roll ELi konkurentsipoliitika kujundamisel aitab märkimisväärselt kaasa konkurentsipoliitika edukale rakendamisele ja siseturu toimimisele, mis on Euroopa Liidu jätkusuutliku majanduskasvu olulised eeldused.

  Iliana Ivanova (PPE), kirjalikult. – (BG) Ma tahaksin 2009. aasta konkurentsipoliitika aruandega seoses korrata riigiabi tulemuslikkuse hindamiseks võetavate järelmeetmete tähtsust. Euroopa ühtse turu seisukohalt on väga oluline, et komisjon analüüsiks põhjalikult seoses kriisiga kasutusele võetud läbivaadatud riigiabimehhanismide mõju ning ausa konkurentsi ja võrdsete tingimuste tagamist ELis, samuti rahandusreformi ja töökohtade loomist.

Me ei tohi unustada, et riigiabimehhanismide läbivaatamine algatati vaid ühel eesmärgil: aidata liikmesriikide majandusel kriisist üle saada. Riigiabi andmise tulemusi hinnates peab komisjon veenduma, et võetud meetmed ei ületa esialgset eesmärki, sest ELi konkurentsipoliitika sisu on võrdsetel tingimustel osalemine ühtsel turul.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Me hääletasime üliolulist dokumenti, mis käsitleb ELi konkurentsipoliitikat. Konkurents on majanduse korraliku toimimise seisukohalt tähtis. Konkurentsi tuleks vaadelda nii ülemaailmselt kui ka liidusiseselt. Ülemaailmse konkurentsi puhul peame muu hulgas tähelepanu pöörama turul kehtivatele mängureeglitele ning ka väljaspool Euroopa Liitu tegutsevate konkurentsivõimeliste tootjate kuludele. See puudutab eelkõige Hiina ja Korea tootjaid. Ma tervitan üleskutset luua kogu Euroopas ühtne raudteeturg. Toimivad konkurentsipõhimõtted võivad aidata kaasa raudteede taaselustamisele ja suurendada nende osatähtsust transporditurul. See võib tuua meid lähemale eesmärgile luua Euroopa raudteesüsteem sarnaselt maantee- ja lennundussüsteemile.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) 2009. aasta oli Euroopa Liidu jaoks raske aasta, mida iseloomustas erakordselt ränk finants- ja majanduskriis. Euroopa Liit ei olnud selles kriisis üksi. Kriisi negatiivsed tagajärjed mõjutasid tõsiselt majandust ja ärikeskkonda, aga ka otsustajaid. Samal ajal kui otsustajad püüdsid töötada välja eeskirju, mis aitaksid vähendada kriisi mõju reaalmajandusele, töötas komisjon koos liikmesriikide ja keskpankadega visalt finantssüsteemi stabiliseerimise nimel. Selleaastases raportis pööratakse nendele küsimustele erilist tähelepanu ning tunnustatakse komisjoni kiiret reageerimist ja konkurentsipoliitiliste meetmete edukat rakendamist. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates vajab Euroopa Liit tugevat konkurentsipoliitikat, mis põhineb avatud turu põhimõttel ja kõigis sektorites valitseval ausal konkurentsil, sest see tagab eduka siseturu ning soodustab jätkusuutlike ja teadmistel põhinevate töökohtade loomist.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt ja tahan juhtida tähelepanu eelkõige lõikele 105, milles kutsutakse komisjoni üles tegema jõupingutusi ühtse raudteetranspordituru väljakujundamiseks. Ma toetan seda üleskutset täielikult.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest selles antakse positiivne hinnang komisjoni poolt kõnealusel aastal võetud meetmetele ja toetatakse Euroopa Parlamendi aktiivsemat osalemist konkurentsipoliitika kujundamisel. Me taotleme seega kaasseadusandja rolli ja palume, et Euroopa Parlamenti teavitataks regulaarselt kõigist selles valdkonnas tehtavatest algatustest. Me rõhutame ka, et ELi konkurentsipoliitika, mis põhineb avatud turgudel ja kõigis sektorites valitsevatel võrdsetel tingimustel, on eduka siseturu alustala ning jätkusuutlike ja teadmistel põhinevate töökohtade loomise eeltingimus. Seetõttu juhime tähelepanu oma nõudmisele tagada suurem sidusus ELi kõigi poliitikavaldkondade ning tööhõivele ja majanduskasvule suunatud ELi 2020. aasta strateegias sätestatud prioriteetide vahel. On vaja välja töötada selgemad konkurentsieeskirjad, mis soodustavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut, sest need ettevõtted on kasvu käivitajad kõigi meie riikide majanduses. Samal ajal kutsume liikmesriike üles tegema komisjoniga finants- ja majanduskriisiga toimetuleku eesmärgil ajutiste eeskirjade väljatöötamise ja hindamise osas aktiivselt koostööd, esitades õigeaegseid ja üksikasjalikke aruandeid nende eeskirjade rakendamise ja tõhususe kohta.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See raport on ood vabale ja moonutamata konkurentsile, mida kirjeldatakse ainuõige abivahendina finantskriisi vastu. Tegelikult on asi hoopis vastupidi. Konkurents on haigus, mitte ravim. See raport väljendab absurdseid tõekspidamisi. Ma hääletan selle vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande analüüs näitab, et 2008. aastal alguse saanud majanduskriis võis avaldada teatavat mõju konkurentsipoliitikale, kas või juba seetõttu, et liikmesriigid on oma majandusele eri viisidel abi andnud. On aeg analüüsida selle abi mõju siseturule ja hinnata, kas see on moonutanud vaba konkurentsi. Me ei tohi unustada, et ELi konkurentsipoliitika põhineb avatud turgude põhimõttel ja kõigis sektorites valitsevatel võrdsetel tingimustel; see on eduka siseturu alustala ning jätkusuutlike ja teadmistel põhinevate töökohtade loomise eeltingimus.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Finants- ja majanduskriis, mis vapustas finantsturge, on kahtlemata mõjutanud ka konkurentsipoliitikat. See mõju ilmneb paljude liikmesriikide kasvavas eelarvepuudujäägis ja riigivõlas, mis aeglustavad majanduskasvu taastumist, ning ka riigi toetustes, mida anti vastuseks finantskriisile.

Valitsuste tagatiste tulemusena on tekkinud mitmesuguseid tagajärgi ja moonutusi, milleks on näiteks erasektori võlakirjade intressimäära vähenemine, aga ka mõju pensionifondide strateegiatele. Euroopa konkurentsipoliitika peaks muutma siseturu ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimeliseks. Kooskõlastatud lähenemisviis on selles valdkonnas kindlasti mõistlik. See ei tohi aga muutuda rünnakuks suveräänsuse vastu. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma andsin poolthääle kolleeg Eppinki raportile 2009. aasta konkurentsipoliitika kohta, sest konkurentsipoliitika on oluline vahend võitluses majanduskriisi mõju vastu. 2009. aasta konkurentsipoliitika kontekstis oli komisjoni esmane ülesanne (mida ta siiani täidab) pärast finantssektori taastumist kontrollida, kas pangad maksavad tagasi riigiabi, mis eraldati majanduse elavdamise eesmärgil. Eelkõige tuleb toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Kuna VKEdel on nende suure uuenduspotentsiaali tõttu kogu Euroopa majanduses oluline roll, vajavad nad selgeid, õiglaseid ja mittediskrimineerivaid konkurentsieeskirju, mis hõlbustavad piiriüleseid tehinguid ja võimaldavad VKEdel ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) tõhusa kasutamise kaudu kasutada ELi turu eeliseid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Üldiselt me toetasime kavandatud raportit, kuigi ökoloogilise maksustamisega seoses läksid mõned olulised hääled kaduma. Kokkuvõttes oli see tekst siiski küllalt hea, et me võiksime seda toetada (kuigi tõsi on, et ilma erilise entusiasmita).

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Üha enam ilmsiks saab (ka komisjoni 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande põhjal), et konkurentsipoliitika on oluline vahend, mida kasutades evib EL dünaamilist, tõhusat ja uuenduslikku siseturgu ning on konkurentsivõimeline ülemaailmsel tasandil ja saab üle finantskriisist.

Seda arvestades peab Euroopa Parlamendil olema aktiivsem roll, alustades tema osaluse suurendamisest komisjoni kõigis algatustes selles valdkonnas, kuivõrd komisjon on praegu ELi tasandi ainuke konkurentsiküsimustes pädev asutus. Raportis märgitakse, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on kogu Euroopa majanduse jaoks eriti tähtsad, rõhutatakse nende suurt potentsiaali uuendustegevuse valdkonnas ning korratakse varasemat palvet, et komisjon esitaks uusi algatusi, et tagada nende ettevõtete jaoks õiglased ja mittediskrimineerivad konkurentsitingimused.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Me tahame, et siseturg oleks tõhus, dünaamiline ja uuenduslik. Konkurentsipoliitika on õige vahend nende eesmärkide saavutamiseks. Järgmisel perioodil on esmatähtis eesmärk tagada püsiv majanduskasv, suurendades tööhõivet, mille tulemusena tugevneb meie konkurentsivõime. See aitab parandada liidu positsiooni maailmas ja võimaldab meil kriisist üle saada, kuid ennekõike parandada meie kodanike elukvaliteeti. Kui konkurents toimib kaupade ja teenuste turgudel korralikult, saame tarbijatele tagada parema kvaliteedi, madalamad hinnad ja suurema valiku. Eelkõige peame meeles pidama neid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, mis mitte ainult ei anna tööd suurele osale meie kodanikest, vaid millel on ka tohutu potentsiaal uuendustegevuse valdkonnas. Seetõttu on väga tähtis luua nende tegutsemiseks õiglased ja mittediskrimineerivad tingimused ning töötada välja väga selged ja läbipaistvad konkurentsieeskirjad. Konkurentsipoliitiliste vahendite tulemuslik kasutamine komisjoni poolt võimaldas stabiliseerida majandust ning leevendada majanduskriisi mõju ettevõtetele ja tarbijatele. 2009. aastal oli abi vajalik selleks, et säilitada ühtse turu terviklikkus ja konkurentsivõime. Riigiabipoliitika on konkurentsipoliitika oluline osa, võimaldades tagada võrdsed võimalused kõigile ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele. Seda abi tuleb aga kontrollida, et see ei kahjustaks turu toimimist.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande analüüs võimaldab meil teha järeldusi selle Euroopa poliitika eeliste kohta. Euroopa vaba konkurentsi poliitika on Euroopa lõimimise seisukohalt üks olulisemaid. Selle aluseks olev eesmärk on luua siseturg, kus turuosalised saavad oma tegevust vabalt algatada ja ellu viia. Olen nõus selles dokumendis öelduga, et on vaja selgeid konkurentsieeskirju, nii et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) loomine muutuks reaalseks võimaluseks. Euroopa Liit on praegu läbimas oma ajaloo üht tõsisemat majandus- ja finantskriisi, ning VKEde tegevus on liidu majanduse taaskäivitamiseks vajalik. Mul on hea meel näha, et konkurentsipoliitika ja tarbijakaitsepoliitika vahel on tekkimas suurem sünergia. Samas on mul kahju, et energiaturul valitseb veel kõlvatu konkurents, ja ma toetan täna hääletusele pandud dokumendis komisjonile tehtud üleskutset jälgida tähelepanelikult energiaturu liberaliseerimise kolmanda paketi rakendamist liikmesriikides.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Ma toetan täielikult selles resolutsioonis sisalduvaid üleskutseid tugevdada eeskirju konkurentsipoliitika valdkonnas. ELi konkurentsiõigusaktide rikkumisel eraisikutele ja ettevõtetele makstav hüvitis aitab suuresti kaasa sellele, et neid õigusakte ei kiputa rikkuma. See ettepanek on tasakaalustatud ning selles nõutakse väga mitmesuguste vahendite väljatöötamist, et takistada eeskirjade rikkumist; nende vahendite hulka kuulub isiklik vastutus, ettevõtete läbipaistvus ja aruandekohustus ning õigus kaitsele ja õiglasele kohtupidamisele. Mul on hea meel, et ettepanek ei läinud nii kaugele kui USAs, kus trahvide suuruse tõttu määrati ülemääraseid kahjutasusid, mille tulemusena kadus teatav hulk töökohti.

Raport: Michael Gahler (A7-0377/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, võttes arvesse asjaolu, et ELi liikmesriikidest kuuluvad praegu Arktika Nõukogusse kolm riiki, kusjuures Islandiga käivad ühinemisläbirääkimised. ELil on selles piirkonnas oluline roll ning tal on mitmes valdkonnas jagatud pädevus, mõnes valdkonnas – näiteks kalanduse valdkonnas – aga ainupädevus. Peale selle on EL esirinnas teatavates poliitikavaldkondades, näiteks keskkonna- ja kliimamuutusealaste teadusuuringute valdkonnas. Peale eeltoodu tuleb võtta arvesse asjaolu, et mõned Arktikas asuvad partnerid on juba praegu olulised Euroopa varustajad energia, toorme ning kalaga. Nende mitmekesiseid ressursse ja alternatiivsete energiaallikate potentsiaali on võimalik edasi arendada vaid ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi kaudu ja integreeritud haldamiskavade alusel. Ka uued kaubateed võivad Euroopa majandusele kasulikuks osutuda, arvestades Euroopa eelisseisundit niisuguste teenuste pakkumisel nagu GPS, mis tugineb süsteemile Galileo.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Ma andsin poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb ELi jätkusuutlikku Kaug-Põhja poliitikat. Olen nõus, et Arktika piirkonnas on vaja rakendada ühtset, koordineeritud ELi poliitikat, milles on selgelt määratletud nii ELi prioriteedid kui ka potentsiaalsed probleemid ja strateegia, pidades silmas Arktika taastuvaid ja taastumatuid ressursse, kliimamuutuse mõju sellele piirkonnale ning laiemat arusaama Arktika geopoliitilisest tähtsusest. Arktika on tundlik piirkond, kus kliimamuutuse mõju on eriti nähtav ning sellel on tõsised tagajärjed maailma teistele piirkondadele. Seetõttu saab Arktikat kõige paremini kaitsta pikaajalise ja ulatusliku ülemaailmse kliimakokkuleppega, kuid Arktika piirkonna kiire soojenemise tõttu tuleb lisaks välja töötada võimalikud täiendavad lühiajalised meetmed, et soojenemist piirata. See on eriti tähtis, kui võtta arvesse kasvavat huvi ressursside kasutamise vastu. Me ei tohi unustada ka põlisrahvaid, kelle majandus sõltub suurel määral loodusvarade säästvast kasutamisest; seega kuulub kliimamuutuse ja selle mõju vähendamine ning põlisrahvaste õigus puhtale looduskeskkonnale samuti inimõiguste valdkonda.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hinnanguliselt asub ligi viiendik kogu maailma avastamata süsivesiniku varudest Arktikas. Selles piirkonnas asuvad ka väga olulised rahvusvahelise meretranspordi laevateed. Nende laevateede kasutatavus ja ohutus on seega ülisuure tähtsusega. Euroopa Liidul ei pruugi olla selles piirkonnas rannajoont, kuid Arktikas toimuv mõjutab eurooplasi kahtlemata märkimisväärselt. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles toetatakse Kaug-Põhja strateegia väljatöötamist. Euroopa Liit peab toimima maailmas arvestatava jõuna, seistes oma huvide eest selles piirkonnas ning kindlustades loodusvarade hea haldamise ja keskkonnaalaste probleemide – mis kindlasti tekivad – lahendamise rahvusvahelisel tasandil. Sellega seoses on viidatud konkreetselt rollile, mida selles vallas võib etendada Islandi ühinemine.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb ELi jätkusuutlikku Kaug-Põhja poliitikat, sest kliimamuutus on põhiline muutuste käivitaja nii Arktikas kui ka mujal. Üldiselt valitseb seisukoht, et Arktika on piirkond, mida kliimamuutus ning tööstuslikest või arenenud piirkondadest pärinev saaste mõjutavad esimesena ja kõige tõsisemalt. Selle probleemiga tuleb tegeleda ülemaailmsel tasandil, kuna selle põhjused asuvad väljaspool Arktikat, kuid tagajärjed mõjutavad kogu maailma. Euroopa Liit on rahvusvahelises kontekstis juba praegu esirinnas teadustegevuses ning keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikas, ning see tendents jätkub. Ometi, tuletades meelde ELi ja liikmesriikide panust teadustöö rahastamisse juba täna, ELi õigusaktide kaudu avalduvat mõju keskkonnale, kliimale, kalandusele ja muudele valdkondadele ning võimalusi edaspidiseks koostööks sellistes valdkondades nagu kaardistamine ja meresõiduohutus, majandusareng jne, võib teha järelduse, et ELil on võimalik anda suur panus jätkusuutlikusse arengusse Arktikas. See piirkond on muutumas kliimamuutusega kohaneva, kasvava elanikkonnaga ja vähenevate ressurssidega maailma jaoks esmatähtsaks.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Kliimamuutuse tagajärgedel on Arktikale suurem mõju kui mis tahes muu piirkonna puhul. Me peame võitlema muutuste tagajärgedega, mis mõjutavad mitmesuguseid valdkondi alates keskkonnast ja kliimast kuni laevateede geopoliitika ja ressursside varustuskindluseni.

Kuna uute majanduste areng toob kaasa kasvava vajaduse ressursside, energia ja mineraalide järele, on ELil loomulik huvi tagada Euroopa elanikkonnale ja tööstusele ressursside ja energia varustuskindlus.

Kui Islandi ühinemisläbirääkimised lõpevad edukalt, muudab see geopoliitilist pilti tunduvalt. Islandi ühinemine tugevdaks ka ELi kohalolekut selles piirkonnas.

ELil on võimalik anda suur panus jätkusuutlikusse arengusse Arktikas – piirkonnas, mis on muutumas kliimamuutusega kohaneva, kasvava elanikkonnaga ja vähenevate ressurssidega maailma jaoks esmatähtsaks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arktika Nõukogusse, kus EL on vaatlejaks, kuuluvad kolm liikmesriiki: Taani, Rootsi ja Soome. Pidades silmas, et ELi liikmesriigid kontrollivad 40% maailma kaubalaevandusest, on oluline tagada läbi Arktika vete kulgevate uute ülemaailmsete transporditeede ohutus, eelkõige ELi liikmesriikide jaoks. Olen raporti autoriga ühel meelel selles, et koostöö Arktika hapra keskkonna, Arktika piirkonna elanike huvide ja piirkonna arengu kaitseks on väga teretulnud.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Nüüd, mil esmatähtis eesmärk on kliimamuutuse vastu võitlemine, on Arktika kaitsmine ja edendamine otsustava tähtsusega – mitte ainult keskkonna, vaid ka majandusarengu ning üleilmse stabiilsuse ja julgeoleku aspektist. Eriti suur on Arktika potentsiaal taastuvenergia ja kala seisukohalt, mis tähendab, et selle piirkonna loodusvarade säästev kasutamine on väga oluline.

Selles protsessis peame aga piisavalt suurt kaalu omistama ka piirkonnas elavate põlisrahvaste huvidele. Sellega seoses saab Euroopa Liit võtta ja peabki võtma endale olulise rolli põlisrahvaste kogukondade kultuuri, keele, tavade ja elutingimuste kaitsmisel. Ilma selleta satub ohtu igasugune sekkumisstrateegia, mille eesmärk on kaitsta seda maailma elanikkonna ja planeedi tuleviku seisukohalt üliolulist piirkonda. Ühtlasi tahan rõhutada teadusuuringute jaoks parimate tingimuste tagamise tähtsust.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ma andsin poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb ELi jätkusuutlikku Kaug-Põhja poliitikat. Arktika piirkonnale pööratakse seoses kliimamuutuse tagajärgedega, mis on edasises arengus üks põhilisi tegureid, üha rohkem ja rohkem tähelepanu. Euroopal, mis on saaste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste üks peamisi allikaid, ei ole Arktika suhtes mitte üksnes teatav vastutus, vaid ka eriline huvi, sest tal tuleb tegeleda kõigi sealsete muutuste tagajärgedega, mis ulatuvad keskkonna ja kliimamuutuse probleemidest kuni laevateede geopoliitika ja ressursside varustuskindluseni. ELi Arktika-poliitika peab lähtuma väga konkreetsetest ja igakülgsetest ettepanekutest, mis hõlmavad eri küsimusi alates kohalike elanike kaasamisest dialoogi ning piirkonna stabiilsusest ja julgeolekust kuni keskkonna ja kliimamuutuse mõõtme arvessevõtmiseni tulevastes projektides. Põlisrahvastel on õigus puhtale looduskeskkonnale.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Põhja-Jäämere piirkond omandab järjest suuremat tähtsust mitte ainult Euroopa mandri, vaid kogu maailma jaoks. Kaug-Põhjas toimuval kliimamuutusel on edaspidi mõõtmatu tähendus kogu inimkonnale. On ülioluline keskendada jõupingutused teadusuuringutele ja töötada välja kava kliimamuutuse tõkestamiseks. Arktika on ka ressursirikas (näiteks süsivesinikud) ja tuule- või vee-energiana saadava taastuvenergia potentsiaaliga piirkond.

Veel üks majanduslikult oluline ressurss on kala, mis on toiduainetega kindlustatuse seisukohalt ülisuure tähtsusega. Samuti ei saa me unustada meretransporditeid, mis hõlbustavad rahvusvahelist kaubandust ja paljude ettevõtete tõhusamat toimimist. Kõigis neis valdkondades saab ja peabki Euroopa Liit andma oma toetuse, aidates kaasa piirkonna arengule ja olles eeskujuks meie planeedi keskkonna kaitsmiseks tehtavates jõupingutustes.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Kaug-Põhi on rikas loodusvarade ja energiapotentsiaali poolest ning avab uued mereteed, mida Euroopa Liit saaks kasutada. Sealsed maavarad on väärtuslikud ja neid tuleb sellisena ka käsitleda. Tooraine kaevandamisel on tähtis tagada, et see ei mõjutaks liigselt ökosüsteemi. Ka põlisrahvad vajavad erilist kaitset ja tähelepanu. Arktika on maailmapärand ja sellesse tuleb vastavalt suhtuda. Seetõttu peaksime keskenduma pigem selle pärandi säilitamisele kui ressursside hankimisele. Ma toetan kolleeg Gahleri raportit, mis käsitleb ELi jätkusuutlikku Kaug-Põhja poliitikat.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Gahleri raportis märgitakse: „Arktika probleemid on ülemaailmsed ja seetõttu tuleks nende lahendamisse kaasata kõik asjaosalised”. Kliimamuutuse tagajärgedest tingitud murettekitavate probleemide tõttu vajab Arktika küsimus nüüd rohkem kui kunagi varem meie pidevat tähelepanu. Arktika on geopoliitiliselt väga oluline piirkond, sest seal asub hinnanguliselt ligi viiendik kogu maailma avastamata süsivesiniku varudest. Tõsiasi, et kolm ELi liikmesriiki – Taani, Soome ja Rootsi – on Arktika riigid, selgitab liidu soovi tagada, et edaspidi võetakse senisest palju rohkem arvesse keskkonnategureid. Liit on alati keskkonna eest võidelnud ja teinud suuri jõupingutusi, et keskkonda ennetavate meetmete abil kaitsta. Euroopa Parlamendi tänase hääletuse tulemusega kinnitab liit taas jõuliselt oma seisukohta.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel soovituse üle töötada välja ELi poliitika Kaug-Põhja kohta, kuid iga selline poliitika peab väljendama teadlikkust vajadusest kaitsta Arktika habrast keskkonda ning rõhutama piirkonna üldise stabiilsuse ja rahu tähtsust. Selles tuleks rõhutada, et EL peaks edendama poliitikat, mis tagab, et keskkonnakaitsemeetmete juures arvestatakse Arktika piirkonna elanike (sh põliselanike) huvidega piirkonna kaitsel ja arendamisel. Samuti tuleks selles toonitada, et komisjoni teatise ja Arktika riikide poliitikadokumentide lähenemisviis, analüüs ja prioriteedid on sarnased ning et tuleb rakendada poliitikat, milles arvestatakse huviga Arktika piirkonna mere ja maismaa taastuvate ja taastumatute loodusvarade jätkusuutliku majandamise ja kasutamise suhtes, sest need on omakorda olulised ressursid Euroopa jaoks ning piirkonna elanikele tähtis sissetulekuallikas.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb ELi jätkusuutlikku Kaug-Põhja poliitikat ja milles rõhutatakse vajadust arendada dialoogi kohalike Arktika põliskogukondadega, et paremini mõista nende kogukondade kultuuri ja elutingimusi. See mõte, mida tekstis mitmel puhul korratakse, on väga tähtis. Euroopa Liidu huvid peavad peegeldama põlisrahvaste soovi Arktika piirkonda kaitsta ja arendada. Me nõuame konkreetseid meetmeid nende rahvaste kultuuri, keele ja tavade säilitamiseks. Selleks on vaja korrapärast dialoogi põlisrahvaste esindajate ja ELi institutsioonide vahel. Me kutsume komisjoni üles kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamisel kaitsma põlisrahvaste huve. Seetõttu taunin ma Euroopa määrust hülgetoodete keelu kohta, sest see on vastuolus Arktika kogukondade huvide (ressursside jätkusuutliku majandamise seisukohalt), kultuuri ja tavadega. See määrus, mille Kanada ja Norra on põhjendatult vaidlustanud, kahjustab Euroopa Liidu huve Arktika piirkonnas ja minu arvates tuleks see tagasi võtta.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See raport propageerib Arktika säästvat kasutamist, kuid vabastab nafta- ja gaasiettevõtted igasugusest vastutusest selle eest. Selles eiratakse keskkonnakaitsjate märkusi rüüstamise kohta, mis selles inimkonna püsimajäämise seisukohalt üliolulises piirkonnas toimub. Mis veelgi hullem: selles ei kaaluta kordagi võimalust piirata investeeringuid Kaug-Põhja taastumatute ressursside kasutamisse, et suunata raha pigem taastuvenergia uurimisse. See raport annab õigustuse keskkonnakuritegudele. Ma hääletan selle vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Arktika vaheline seos on väljaspool kahtlust, sest Taani, Soome ja Rootsi on Arktika piirkonna riigid ning põhjapöörijoon läbib nii Rootsit kui ka Soomet. Arvestades ELi ja selle liikmesriikide panust teadusuuringutesse ja rahastamisse ning ELi õigusaktide kaudu avalduvat mõju keskkonnale, kliimale, kalandusele ja muudele valdkondadele ning võimalusi edaspidiseks koostööks sellistes valdkondades nagu kaardistamine ja meresõiduohutus, majandusareng jne, võib teha järelduse, et ELil on võimalik anda suur panus Arktika jätkusuutlikusse arengusse. See piirkond on muutumas kliimamuutusega kohaneva, kasvava elanikkonnaga ja vähenevate ressurssidega maailma jaoks esmatähtsaks.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Arktikale pööratakse seoses kliimamuutuse tagajärgedega, mis on selle piirkonna edasises arengus üks põhilisi tegureid, üha rohkem ja rohkem tähelepanu. Euroopa Liidul on kliima muutumises märkimisväärne osa ja seetõttu peab ta etendama juhtrolli võitluses selle nähtusega. Arvestades kasvavat vajadust loodusvarade järele, eriti ELis, pakub Arktika suuri ja mitmekülgseid võimalusi energiavarustuse (gaas, taastuvad energiaallikad), toorme ja kala seisukohalt. EL peab viima ellu poliitikat, mis võtab arvesse selle piirkonna loodusvarade säästvat majandamist ja kasutamist, pidades silmas keskkonda, ohutust ja korraldust. Islandi taotlus ELiga ühinemiseks rõhutab vajadust kehtestada Euroopa tasandil kooskõlastatud Arktika-poliitika. Euroopa Liit on kohustatud leidma õige tasakaalu keskkonnaprobleemide ja loodusvarade kasutamise nimel konkureerimise vahel ning võtma arvesse Arktika piirkonnas elavate inimeste huve.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Arktika mõõtmatute maavarade tõttu on sellest piirkonnast saanud tulise vaidluse objekt. Hinnanguliselt on jää all puutumata ainuüksi 90 miljardit barrelit naftat. Paratamatult tekitab kõhedust, et kõigi ettevõtete kõrval just BP-l, mis põhjustas eelmisel aastal Mehhiko lahes naftakatastroofi, lubatakse nüüd kaevandada ressursse selles tundlikus looduskeskkonnas, kus tingimused on tunduvalt äärmuslikumad kui Mehhiko lahes. On ju teada, et Arktika on maailma elavhõbedaheitmete viimne puhkepaik. Arvestades üleilmset soojenemist ja selle eeldatavaid tagajärgi, on tegemist probleemiga, mida ei saa ülehinnata. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest selles on arvukad asjakohased tegurid piisavalt välja toodud.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimastel aastatel Arktikat mõjutanud kliimamuutus rõhutab vastutust, mille Euroopa Liit peaks selle tähelepanu nõudva ja pakilise olukorra eest võtma. Arktikas annavad tagajärjed end teravamalt tunda kui teistes piirkondades ning merevee taseme tõus ja kliimamuutus ei ole midagi muud kui ELi poolt pidevalt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside tagajärg. Usun, et minu poolthääl jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika väljatöötamisele on otsustava tähtsusega, sest seda piirkonda tuleb kaitsta, kuivõrd see on pidanud silmitsi seisma katastroofiliste keskkonnamõjudega, mis ei sõltu otseselt piirkonnast endast, vaid Euroopa riikidest, kus tööstust on rohkem. Selle probleemiga tuleb tegeleda ülemaailmsel tasandil, kuna selle põhjused asuvad väljaspool Arktikat, kuid tagajärjed mõjutavad kogu maailma. Lisaks on selles piirkonnas tohutud energiaallikate ja mineraalide ressursid ning ELil on huvi tagada Euroopa elanikkonnale ja tööstusele ressursside ja energia varustuskindlus. Arktika varustab Euroopat olulisel määral energia, toorme ning ka kalaga.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Euroopa Parlamendi täna vastu võetud raportiga, mis käsitleb Kaug-Põhja, astuti vajalik samm Euroopa Arktika-poliitika suuniste paikapanemisel. Kliimamuutus ja sellest tulenev jää sulamine tekitavad piirkonnas muutusi ning on muutnud ka Arktika riikide tegevuse rõhuasetust; need riigid on asunud kiiresti tegutsema, et määratleda strateegiad tekkivate võimalustega tegelemiseks. Konkreetsemalt öeldes avab jää sulamine uusi võimalusi mereteede loomiseks ja loodusvarade kasutamiseks. Ma toetasin seda raportit, kuna selles rõhutatakse ELi vastutust seoses kliima muutumisega, mis muudab Arktika nägu, aga ka vajadust võtta asjakohaseid meetmeid, et seda protsessi leevendada.

Samuti tunnistatakse raportis ELi õigustatud huvi etendada selles uues olukorras oma rolli ja rõhutatakse tungivat vajadust kasutada võimalusi, mis tekivad, kui toetatakse piirkonna jätkusuutlikku arendamist selle elanike, eelkõige põlisrahvaste kogukondade poolt. Samuti on oluline märkida, et raportis osutatakse vajadusele järgida igasuguse Arktikas ellu viidava tegevuse puhul rahvusvahelist õigust ning seada piirkonna haldamisel eesmärgiks koostööl põhinev lähenemisviis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Arktika piirkonnale pööratakse seoses kliimamuutuse tagajärgedega, mis on edasises arengus üks põhilisi tegureid, üha rohkem ja rohkem tähelepanu. Kliimamuutus mõjutab Arktikat rohkem kui maailma teisi piirkondi. Samal ajal avaldavad siinsed muutused mõju ka muudele piirkondadele, ühelt poolt merevee taseme tõusu ja teiselt poolt naaberpiirkondade kliimale avalduvate tagajärgede tõttu. Euroopal, mis on saaste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste üks peamisi allikaid, ei ole Arktika suhtes seega mitte üksnes teatav vastutus, vaid ka eriline huvi, sest tal tuleb tegeleda kõigi sealsete muutuste tagajärgedega, mis ulatuvad keskkonna ja kliimamuutuse probleemidest kuni laevateede geopoliitika ja ressursside varustuskindluseni.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma toetasin seda kokkulepet, kuna kliimamuutus ja maailma tööstusriikidest pärinev saaste on paraku juba mõnda aega mõjutanud ka Arktikat. Seda piirkonda kirjeldatakse sageli puutumatuna, kuid kahjuks pole see enam aastaid nii. Erinevalt Antarktikast on Arktika asustatud ja selle loodusvarasid kasutatakse – nagu tavaliselt – viisil, mis kahjustab keskkonda.

1996. aastal loodi selle nähtuse piiramiseks ja kõnealuse piirkonna keskkonna kaitsmiseks Arktika Nõukogu. Arktika Nõukogusse kuulub kolm ELi liikmesriiki – Rootsi, Taani ja Soome. Tärkava turumajandusega riigid vajavad üha enam ressursse, mida Arktikas leidub külluslikult. Arktika rikkalikud energiaallikad, mineraalid, kala-, gaasi- ja naftavarud ning tuule- ja laineenergia võivad muuta selle piirkonna spekulantide ohvriks.

Raport: Traian Ungureanu (A7-0378/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletan ELi Musta mere strateegiat käsitleva raporti poolt. Seda tehes lähtun ma esiteks komisjoni ettepanekust töötada välja strateegia, et muude vajalike meetmete seas määrata kindlaks mõõdetavad eesmärgid ja luua ühisprojektide elluviimist hõlbustavad sektoripõhised partnerlused. Teiseks lähtun ma sellest, et raportöör on kirjeldanud vajadust anda ajakohastatud hinnang ELi tegevusele Musta mere piirkonnas. Kolmandaks põhjuseks on asjaolu, et selle strateegia rahastamine on suuresti killustunud, kuivõrd seda rahastatakse mitmest eri vahendist. Selle olukorra muutmiseks tehakse ettepanek, et kõnealusel strateegial võiks olla oma eelarverida.

Olen nõus ka raportis esitatud soovitustega töötada välja tugevam poliitiline raamistik, sealhulgas ELi ühtne lähenemisviis sellele piirkonnale, mida tuleb tugevdada üksikasjaliku tegevuskava rakendamisega ning piisavate inim- ja rahaliste ressurssidega.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin ELi Musta mere strateegiat käsitleva resolutsiooni poolt. Olen nõus raportööri arvamusega, et arvestades Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks ja Musta mere sünergia üsna piiratud tulemusi, tuleks käivitada strateegia, mis parandaks kõnealuses piirkonnas ELi tegevuse sidusust ja nähtavust, ning et ELi Musta mere strateegia peaks olema ELi laiema välis- ja julgeolekupoliitika visiooni lahutamatu osa. Kolm aastat pärast Musta mere sünergia väljatöötamist näitab olukorra analüüs eelkõige selge, kõikehõlmava ja ajakohastatud ülevaate puudumist Musta mere sünergia rakendamise tulemuste kohta. Seega peaks ELi Musta mere strateegia looma tugevama poliitikaraamistiku ja suurendama ELi kaasatust Musta mere piirkonnas. Ma toetan seisukohta, et Musta mere strateegia peamisteks eesmärkideks peaksid olema Musta mere piirkonnas rahu, stabiilsuse ja jõukuse ala rajamine ning samuti ELi energiajulgeoleku tagamine. Sellest tulenevalt tuleb prioriteetseteks valdkondadeks lugeda julgeolek, hea valitsemistava, energeetika, transport, keskkond ning sotsiaal-majanduslik ja inimareng. On väga oluline, et Musta mere julgeolekumõõde sisaldaks sihikindlaid meetmeid demokraatliku valitsemistava, hea halduse ja riigi suutlikkuse edendamiseks.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit on nüüdseks ligi 50 aastat toonud rahu ja stabiilsust Lääne-Euroopa rahvastele. Siiski ei tohi me unustada, et meie naaberriikides valitseb jätkuvalt rahutu olukord. Liit peab seda asjaolu arvesse võtma ja andma uue tõuke oma strateegiale, mis puudutab Musta mere piirkonda. Kuna resolutsioon vastab sellele vajadusele, hääletasin selle poolt. Resolutsiooniga nähakse ette uue eelarverea loomine, mille tulemusena eelistatakse väikesemahuliste arendusprojektide ja piiriülese koostöö rahastamist ning tugevdatakse inimressursse. Varase hoiatamise süsteem hakkab toimima konfliktide ennetamise ja usalduse suurendamise vahendina selles piirkonnas, hoides ära vägivalla eskaleerumise. Samuti juhitakse resolutsioonis tähelepanu Venemaa Musta mere laevastiku Krimmi sadamalepingu pikendamisele ja rahutusele, mida see asjaolu tekitab.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin ELi Musta mere strateegiat käsitleva raporti poolt. Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks tunnistati 2007. aastal seoses Rumeenia ja Bulgaaria ELi astumisega. Sedamööda, kuidas sündmused kõnealuses piirkonnas, millel on strateegiline asend Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia ristteel, hakkasid otseselt mõjutama ELi siseasju, hakkas EL tunnistama vajadust mõelda järele liidu suurema osalemise üle piirkonnas. Selle tulemuseks oli Musta mere sünergiaks nimetatava, kõnealusele piirkonnale suunatud ELi uue poliitilise lähenemisviisi kasutuselevõtt. Musta mere sünergia eesmärk on arendada ELi ja kõnealuse piirkonna vahelist piirkondlikku koostööd, samuti piirkonnasisest koostööd. Siiski on palju vähem saavutatud rakendamise valdkonnas ning mitmes Musta mere piirkonna riigis demokraatia nõrgenemise ja 2008. aasta Vene-Gruusia sõja kontekstis näib sellistes valdkondades nagu stabiilsus, demokraatia ja hea valitsemistava olevat vähem edasi liigutud. Pealegi seisavad piirkonna ees endiselt sellised probleemid nagu pikaleveninud konfliktid, militariseerimise ja relvade leviku suundumused, mereseire, salakaubandus ja piiriülene kuritegevus. Leian, et tõhusa rakendamise saavutamiseks on vajalik töötada välja regulaarse aruandluse, järelevalve, hindamise ja reageerimise mehhanismid. Lisaks peaksid Musta mere strateegia peamisteks eesmärkideks olema Musta mere piirkonnas rahu, stabiilsuse ja jõukuse ala rajamine ning samuti ELi energiajulgeoleku tagamine. Sellest tulenevalt tuleb prioriteetseteks valdkondadeks lugeda julgeolek, hea valitsemistava, energeetika, transport, keskkond ning sotsiaal-majanduslik ja inimareng.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Ma hääletasin kolleeg Ungureanu raporti poolt, kuna usun kindlalt, et EL vajab kiiresti ühtset ja nähtavat strateegiat Musta mere piirkonna kohta. See strateegia peaks olema tihedalt seotud Euroopa naabruspoliitikaga, mille arendamisele Tšehhi kui ELi eesistujariik 2009. aasta esimesel poolel tugeva tõuke andis. ELi Musta mere strateegia peamine prioriteet peaks olema ELi energiavarustuse tagamine ja selleks vajalik toetus energiaprojektidele, mis on ELi huvides ja keskenduvad ELi gaasitarnete mitmekesistamisele. ELi energiajulgeoleku seisukohalt on tähtis ja pakiline ka Euronesti parlamentaarse assamblee loomine.

Projektide seas, mille rakendamisele Musta mere strateegia peaks kaasa aitama, nimetaksin Nabucco projekti, South Streami projekti, veeldatud maagaasi Euroopasse toomise projekti ja Musta mere sadamates veeldatud maagaasi terminalide väljaarendamist ning ka Constanta-Trieste üleeuroopalist naftajuhet. Komisjon ei tohiks viivitada, vaid peaks sõlmima Nabucco gaasijuhtme võimalike tarnijariikidega kokkulepped 2011. aasta lõpuks. Energiainfrastruktuuriga seotud meetmete paketis, mille komisjon kavatseb lähitulevikus esitada, tuleb asetada suurt rõhku eespool nimetatud energiaprojektidele Musta mere piirkonnas. Lõpetuseks tuleb rõhutada Musta mere piirkonna taastuvate energiaallikate märkimisväärset potentsiaali, kuna need võivad tulevikus oluliselt kaasa aidata ELi ja kogu maailma energiajulgeolekule.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Must meri on osaliselt ümbritsetud ELi territooriumist ja geograafiliselt on see peamiselt Euroopa meri. Pealegi, vaatamata komisjoni 2007. aasta teatisele pealkirjaga „Musta mere sünergia – Uus piirkondlik koostööalgatus” hakati peagi pärast selle teatise avaldamist võtma meetmeid Musta mere tuleviku seisukohalt tõhusa strateegia rakendamiseks.

Seetõttu olen ma rahul selle algatusega ja kõnealuse raporti (mida ma kindlalt toetan) vastuvõtmisega ning loodan, et Euroopa Parlamendi äsja vastu võetud soovitused leiavad heakskiitu komisjonilt, nõukogult ja meie idanaabritelt, kellega koos me Musta merd haldame. Ma pean eelkõige silmas soovitusi külmutatud konfliktide, suletud piiride ja/või ebaefektiivse piirikontrolli, energiatarnete ning julgeoleku ja kaitse kohta. Ainult siis, kui need probleemid on lahendatud, on võimalik saavutada raportis esile toodud kaks peamist eesmärki, milleks on esiteks rahu, demokraatia, stabiilsus ja heaolu kõnealuses piirkonnas ning teiseks ELi energiajulgeolek.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Mul on hea meel kõnealuse ettepaneku ja kalanduskomisjonis käsitletava paralleelse raporti üle. Mõlemas raportis viidatakse Musta mere sünergiale. Kagu-Euroopa kontekstis tähendab sünergia seda, et rühm tegutseb ühiselt edukamalt kui selle parim üksikliige. Mõningate siinviibijate hulgas näib valitsevat üksmeel selles, et Musta mere sünergia parim üksikliige on EL. Ma hoiataksin sellise veendumuse eest, eriti mis puudutab kalandust. Ühine kalanduspoliitika on läbi kukkunud. Ma ütleksin Musta mere piirkonna kolleegidele järgmist: õppige ühise kalanduspoliitika vigadest, uurige, millist mõju on praegune kord avaldanud väikesemahulisele kalapüügile Kirde-Atlandil, ja küsige endalt, kas soovite sama Musta mere jaoks? Musta mere strateegia aluseks peab olema selle piirkonna ainulaadsus. Me oleme näinud, et ühes Euroopa osas sobivad ideed ei pruugi teises osas toimida.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Venemaa ja Gruusia vaheline konflikt osutab võimalikule ebastabiilsusele Musta mere piirkonnas, mis õigustab täielikult Euroopa Liidu strateegia vastuvõtmist, et tulla toime eriliste probleemidega, mis sellest konkreetsest maailmanurgast tulenevad. Vaatamata pingele, mis on siiani õhus, on tegemist ka piirkonnaga, millel võib olla stabiilsem ja tasakaalukam tulevik ning Euroopa Liidul võib selles stabiliseerimisprotsessis olla oluline roll. Seega tuleb panna paika vastavad eesmärgid, kuid ennekõike tuleb varustada Euroopa strateegia elluviimise eest vastutajad vajalike inimressursside ning tehniliste ja rahaliste vahenditega, et võimaldada neil teha oma tööd parimal võimalikul viisil. Arvestades nende geograafilist asendit, ajalugu ja eriteadmisi kõnealuse piirkonna kohta, võiksid Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka anda väärtusliku abi selle tagamisse, et väljatöötatava strateegia abil saavutataks rahu, julgeoleku, demokraatia, hea valitsemistava ning majandus-, sotsiaal- ja inimarengu edendamise eesmärgid.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Musta mere tähtsus Euroopa Liidu jaoks on hästi teada, nagu ka ebastabiilsusest tulenevad probleemid selles piirkonnas. Musta mere piirkond, mis hõlmab ELi liikmesriike Bulgaariat, Kreekat ja Rumeeniat, aga ka Türgit ning mitut endise Nõukogude bloki riiki, sealhulgas Venemaad, on otsustava tähtsusega energiavarustuse ja gaasitarnete mitmekesistamise seisukohalt. See piirkond on ka strateegiline sild, mis ühendab Euroopat Kaspia mere piirkonna, Kesk-Aasia ja Lähis-Idaga ning ka Kagu-Aasia ja Hiinaga. Paljude erimeelsuste ja rivaalitsemise kõrval tuleb eriti tähtsaks pidada tihedaid ajaloolisi ja kultuurilisi sidemeid ning kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi. Seda tausta arvestades on vaja ELi aktiivsemat tegutsemist ning suuremat tõhusust piirkonna stabiliseerimise ja taaselustamise meetmete määratlemisel protsessis, kuhu on kaasatud kõik asjaomased riigid.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Sellest raportist ei ilmne midagi uut. Strateegiad ja eesmärgid on samad, mis on olnud ELi nn välispoliitika aluseks juba pikka aega: piirkonna loodusvarade, eriti nafta ja maagaasi (millest EL sõltub) kontrollimine ja nende probleemivaba tarnimise tagamine, püüd kindlustada pääs piirkonna turgudele ja töötajate ärakasutamine.

Ka nende eesmärkide saavutamise mehhanismid on samad: sekkumine ja korduvad katsed piirata kõnealuste riikide riiklikku suveräänsust rahvusvaheliste kampaaniate kaudu, mida kontrollivad ELi vahenditest rahastatavad suured uudisteagentuurid ja valitsusvälised organisatsioonid; militarismi ja võidurelvastumise poole tõukamine, mille näiteks on praegune Gruusia taasrelvastamine, ning asjaomastes riikides selliste inimeste otsimine, kes kaitsevad ELi ja Ameerika Ühendriikide ning nende äriringkondade huve, nõustudes NATO idasuunalise laienemisega ja lubades piirkonda paigutada Ameerika Ühendriikide sõjaväebaase, mida on kasutatud platvormina Afganistanis olevate NATO vägede varustamiseks, saades vastutasuks hüvesid iseendale või neile, kelle huve nad teenivad.

Ilmselgelt peavad selliste valikutega kaasnema üllatused: Ameerika Ühendriikide ja ELi imperialism kohtab visa vastupanu inimestelt, kes organiseeruvad nii siin kui ka neis riikides, et vältida säärast tagasiminekut ajaloo kulgemises.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Kuigi ma leian, et kolleeg Ungureanu on teinud head tööd, ei arva ma, et uus eelarverida Musta mere jaoks oleks asjakohane. Kuna liidul on palju prioriteete, tuleb igasuguseid uusi investeeringuid hoolikalt kaaluda, isegi kui tegemist on esmatähtsate küsimustega energeetikavaldkonnas. Seepärast hääletan selle raporti vastu.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Raporti lõikes 39 meenutatakse tarneteede mitmekesistamise eesmärki ja mainitakse konkreetselt Nabucco projekti strateegilist tähtsust.

Kuigi ma tunnistan selle projekti olulisust, tahaksin rõhutada vajadust käsitleda sama tähtsatena ka teisi lõunakoridori projekte (Türgi-Kreeka-Itaalia gaasiühendus, Aadria mere gaasijuhe ja White Stream). Samuti tahaksin veel kord rõhutada South Streami määravat rolli mitmekesistamise eesmärgi saavutamisel.

Pealegi, lisaks Constanta-Trieste naftajuhtmele, mida juba mainiti, peaksime rääkima ka Samsun-Ceyhani olulisest rollist. Volinik Oettingeri sõnutsi aitab see suurel määral vähendada liiklust Bosporuse väinas ja järelikult ka keskkonnakatastroofide ohtu Mustal merel (Odessa konverents, 27. juuli 2010).

Ainult siis, kui me võtame arvesse kõiki võimalikke tarneteid, mitte ainult üksikuid neist, on lõpptulemusena võimalik saavutada energiaallikate mitmekesistamise eesmärk ja muuta Euroopa energiaallikatest sõltumatuks.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin ELi Musta mere strateegiat käsitleva resolutsiooni poolt. Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks tunnistati 2007. aastal seoses Rumeenia ja Bulgaaria astumisega ELi. Kui arengud Euroopas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias hakkasid otseselt mõjutama ELi siseasju, hakkas EL tunnistama vajadust mõelda järele liidu suurema osalemise üle piirkonnas. Selle tulemuseks oli Musta mere sünergiaks nimetatava, kõnealusele piirkonnale suunatud ELi uue poliitilise lähenemisviisi kasutuselevõtt. Musta mere sünergia eesmärk on arendada ELi ja kõnealuse piirkonna vahelist piirkondlikku koostööd, samuti piirkonnasisest koostööd. Ma pooldan seisukohta, et Musta mere strateegia peamisteks eesmärkideks peaksid olema Musta mere piirkonnas rahu, stabiilsuse ja jõukuse ala rajamine ning samuti ELi energiajulgeoleku tagamine. Sellest tulenevalt tuleb prioriteetseteks valdkondadeks lugeda julgeolek, hea valitsemistava, energeetika, transport, keskkond ning sotsiaal-majanduslik ja inimareng. Musta mere julgeolekumõõde peab sisaldama sihikindlaid meetmeid demokraatliku valitsemistava, hea halduse ja riigi suutlikkuse edendamiseks. Lõpetuseks, Musta mere piirkonna muutmisel stabiilseks ja jõukaks alaks on tähtis eeltingimus ka Musta mere piirkonna majanduslik, sotsiaalne ja inimareng.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Musta mere piirkond on Euroopa jaoks strateegilise tähtsusega. Seetõttu on mitmel tasandil koostöö tugevdamine Euroopa Liidu huvides. Et need meetmed oleksid edukad, peavad need olema järjepidevad ja nende puhul tuleb arvesse võtta konkreetsete riikide erinevat olukorda. Samuti tuleks hoolt kanda selle eest, et meie ei jääks üksnes andjateks. Musta mere piirkonna riikidel on meile nii palju pakkuda, alates energiaallikatest ja loodusvaradest. Ma jagan raportööri muret, mis tuleneb asjaolust, et meil puudub selge strateegia nende riikide suhtes. Selles olukorras võiks tähtis roll olla Bulgaarial ja Rumeenial, mis on juba Euroopa Liidu liikmesriigid. Nemad mõistavad selle piirkonna poliitikat kõige paremini. Viimane küsimus on Türgi, ja Türgit ei tohi me mingil tingimusel unustada, sest erinevalt Euroopast areneb see riik meeletu kiirusega. Seda partnerlust tuleks edasi arendada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Musta mere piirkond kui strateegiline sild, mis ühendab Euroopat Kesk-Aasia ja Lähis-Idaga, on Euroopa Liidu jaoks erakordselt tähtis. Kui me neile puhtalt geograafilistele asjaoludele lisame selle, et paljud Musta mere piirkonna riigid on ka Euroopa Liidu liikmesriigid, saame paremini aru, miks Euroopa on aastaid tegutsenud selle piirkonna riikidega suhete tugevdamise nimel. Traian Ungureanu raportis tehakse nii komisjonile kui ka Euroopa välisteenistusele üleskutse töötada välja strateegia Euroopa Liidu ja Musta mere piirkonna vahel tihedamate koostöösuhete loomiseks. Nende suhete puhul tuleks aga kohaldada ranget kontrolli, et tagada tegevuse tõhus kooskõlastamine ja ülesannete jaotus. Usun, et mõningal määral sõltub niivõrd olulise partnerluse edukus praeguste konfliktide rahumeelsest lahendamisest. Lõpetuseks tahaksin rõhutada raporti seda osa, milles kutsutakse liitu üles edendama strateegiaid, mille eesmärk on tugevdada Musta mere piirkonna riikide institutsioone, sest minu arvates peaks meie suhete alus olema demokraatia põhimõtetest kinnipidamine.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et see on Musta mere piirkonna ja ELi jaoks väga oluline. Arutelud Musta mere sünergia teemal algasid 2007. aastal. Ettepanek Doonau piirkonna strateegia kohta koostati 2006. aastal ja see strateegia valmib käesoleva aasta esimesel poolel. On hea, et me arutleme nüüd Musta mere üle, kuid minu arvates peab see arutelu lõppema konkreetse ettepaneku esitamisega. Must meri võib Doonau piirkonna arengule kaasa aidata. Doonau piirkond omakorda aitab kaasa Musta mere piirkonna arengule. Need piirkonnad sõltuvad vastastikku teineteisest. Seetõttu leian, et kaaluda tuleks ühtset lähenemisviisi. Üks valdkond, kus oleks võimalik otseseid tulemusi saavutada, on energia. Kaspia mere uutel energiaallikatel ning ka uutel tarneteedel on oma osa Musta mere piirkonna arengus ja kaudselt ka Doonau piirkonna arengus. Selles mõttes on Nabucco gaasijuhe kõige tähtsam projekt. Seetõttu leian, et liidu toetus on selle projekti lõpuleviimiseks vajalik.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt. Selles rõhutatakse, et ELi ja liikmesriikide põhieesmärk ELi Musta mere piirkonna strateegia puhul peaks olema luua piirkond, mida iseloomustavad rahu, demokraatia, õitseng ja stabiilsus ning mis põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel ja tagab ELi energiajulgeoleku. Samuti väljendatakse seisukohta, et prioriteetsed tegevusvaldkonnad peaksid olema hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtted, inimõiguste austamise edendamine, rände haldamine, energeetika, transport, keskkond ning majanduslik ja sotsiaalne areng.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) ELi Musta mere strateegia on täielikult pühendatud Nabucco gaasijuhtme arendamisele ja vabakaubanduspiirkonna loomisele, mis tagab energiajulgeoleku ja hegemoonia kõnealuse piirkonna üle. Võitlus keskkonnaseisundi katastroofilise halvenemisega on jäänud tagaplaanile, nagu ka piirkonnas elavate inimeste sotsiaalsed ja majanduslikud huvid. See tekst on imperialismi manifest. Selles tuginetakse argumentidele ja propagandale, mida kasutab avantüristlik Gruusia valitsus, kelle ebademokraatlikku tegevust – propagandat ja ähvardamist – ei mainita. See on provokatiivne tekst ja ma hääletan selle vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Musta mere piirkond on oma geograafilise asukoha tõttu Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt väga tähtis, hõlmates kolme Euroopa Liidu liikmesriiki – Kreekat, Rumeeniat ja Bulgaariat – ning mitut olulist partnerit, sealhulgas Venemaad ja Türgit. Teisalt tähendab mure julgeoleku ja energiavarustuse pärast vajadust tihedama koostöö järele Euroopa Liidu ja piirkonna riikide vahel. Seetõttu nõustun peamiste seisukohtadega, mida raportis väljendatakse: vajadusega tagada Musta mere piirkonnas rahu, demokraatia ja stabiilsus ning hoolitseda Euroopa Liidu energiajulgeoleku eest. Euroopa Liidu ja Musta mere piirkonna vaheliste suhete edendamine on kahtlemata oluline, sest see on osalistele kasulik ja võimaldab neil tõhusamalt koostööd teha.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Musta mere strateegiline tähtsus on nüüdseks täiesti selge. Pärast Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist on ELi uus piir ilmselgelt geostrateegiline ala. EL kavatseb muuta oma kaasatuse otseseks ja püsivaks. Türgi, Gruusia ja Ukraina on korduvalt väljendanud soovi saada ELi liikmeks. Komisjon avaldas vastuseks 2007. aastal teatise Musta mere sünergia kohta. Teatis tagab piirkonnas stabiilsuse ja vastab kandidaatriikide vajadustele, kes soovivad olla kaasatud nii Euro-Atlandi partnerlusse kui ka laiendatud koostööraamistikku. EL peab selles suunas tegevust jätkama. Ta peaks suurendama oma kaasatust Musta mere piirkonnas, et oma nn pehme jõu diplomaatiale positiivsel moel kaalu anda. Sel viisil kindlustab EL rahu, stabiilsuse ja jõukuse ala loomise ning tagab ka ELi energiajulgeoleku.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Raport ELi Musta mere piirkonna strateegia kohta on tähtis ja seetõttu on hea, et see on ka väga põhjalik. Musta mere piirkonnas sünergia edasiarendamine ei ole oluline ainult energiastrateegilistel põhjustel. Me vajame uusi tõukeid selle majanduspiirkonna moderniseerimiseks ja uusi ettevõtlusalgatusi Musta mere piirkonnas. Eriti tähtis on tagada maagaasitarned Euroopale. Kuid EL ei tohi oma tegevuses unustada Venemaa huve.

Venemaa on Musta mere piirkonna rahumeelse ja jõukusele viiva arengu kindlustamisel oluline strateegiline partner. Venemaa Musta mere laevastiku pikaajalise kohaloleku kritiseerimine on tarbetu provokatsioon. Sellegipoolest hääletasin ma selle raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) See raport on tähtis ka viidete tõttu Musta mere kui loodusvara olulisusele ja piirkonna keskkonnaseisundile. Tõsiasi, mida ei tohiks tähelepanuta jätta, on kalade suremuse pretsedenditu kasv Mustas meres, mida viimasel ajal on täheldatud. Suurimad saastajad, mis mõjutavad merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust, on Dnepri, Doni, Dnestri ja Doonau jõgi (need kannavad Musta merre igal aastal 60 000 tonni fosforit ja 340 tonni anorgaanilist lämmastikku). Musta merd kahjustavad ka ülepüük ja jäätmed. Ühe eksperdirühma hinnangul kaob vesiniksulfiidi tõttu veealune elu Mustast merest täielikult umbes 30 aasta pärast. Ma leian, et need teemad peaksid Euroopa päevakorras võimalikult tähtsal kohal olema.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) 2007. aastal tunnustati Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks. Pärast Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist muutus osa Mustast merest ELi sisemereks. Sedamööda, kuidas sündmused kõnealuses piirkonnas, mis geopoliitiliselt asub Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia vahel, hakkasid mõjutama ka ELi siseasju, tekkis vajadus olla piirkonnas rohkem kaasatud. Eesmärk on arendada ELi ja kõnealuse piirkonna vahelist piirkondlikku koostööd, samuti piirkonnasisest koostööd. Musta mere piirkond on kavas muuta alaks, kus valitseb stabiilsus, julgeolek, demokraatia ja jõukus. Peale selle on plaanis teostada ühisprojekte, näiteks luua Musta mere piirkonna kodanikuühiskonna foorum, tugevdada akadeemilisi ja üliõpilasvõrgustikke ning asutada Musta mere piirkonnas Euroopa-uuringute instituut. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Musta mere piirkond on Euroopa Liidu jaoks tähtis ning nõuab ühtset lähenemisviisi ja tulevikus ELi tegevuse suuremat nähtavust. Piirkonnas on vaja võtta meetmeid demokraatia tagamiseks; eelkõige selleks, et kindlustada julgeolek, stabiilsus ja rahu ning et suurendada jõukust. Strateegia eesmärk on tagada ka ELi energiajulgeolek. Kõigepealt Musta mere makropiirkonna ja seejärel Doonau piirkonna jaoks strateegia kujundamise kontekstis on komisjoni 2007. aasta ettepanek pealkirjaga „Musta mere sünergia – Uus piirkondlik koostööalgatus” (milles tunnustati piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks) parim meetod eespool nimetatud küsimuste lahendamiseks. Kahjuks on Musta mere sünergia tulemused siiani olnud üsna piiratud. Peale selle puudub selge ja terviklik ülevaade Musta mere sünergia rakendamise seniste tulemuste kohta, mistõttu kostab üha enam kriitilisi märkusi, et liidul puuduvad sidusad kaugelevaatavad eesmärgid ja et strateegia on liiga killustatud. Seetõttu tuleb nõustuda raportööriga, et Musta mere sünergia tugevatele külgedele tuginedes peaks ELi Musta mere strateegia looma tugevama poliitikaraamistiku ja suurendama ELi kaasatust Musta mere piirkonnas. Nagu ka ELi Läänemere ja Doonau piirkonna strateegiate puhul sõltub rakendamise edukus heast dialoogist kõigil piirkondliku koostöö tasanditel, sest dialoogi tulemusena tehakse ettepanekuid asjakohaste ja regulaarsete järelevalve-, hindamis-, reageerimis- ja aruandlusmehhanismide kohta.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust on mõistetud alates 2007. aastast: pärast Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Euroopa Liiduga hakkas Must meri otseselt mõjutama liidu siseasju, mistõttu on tekkinud vajadus, et liit oleks selles piirkonnas rohkem kaasatud. Minu arvates on ELi ja kõnealuse piirkonna vahel tihedama koostöö arendamisele suunatud strateegia rakendamine eesmärk, mille liit peaks endale võimalikult kiiresti seadma. Algatus, mida nimetatakse Musta mere sünergiaks, võib muuta selle piirkonna alaks, kus valitseb stabiilsus, julgeolek, demokraatia ja jõukus. Andsin kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga oma poolthäälega nõusoleku Musta mere sünergia algatuse loomisele ja käivitamisele. Usun, et piirkonna majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut ning inimõiguste ja põhivabaduste tagamist on võimalik edendada kaubanduse edasise liberaliseerimise ja piirkonna sees kaubavahetuse suurendamise kaudu. Seoses liikmesriikide arengu ja tihedama lõimimisega toetan ma oma nõusolekuga ettepanekut soodustada Musta mere piirkonna kasvu ja arengut tegevuskava abil, mis sisaldab selgeid eesmärke ja juhtalgatusi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me kutsume komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles koostama Musta mere piirkonna strateegiat paralleelselt Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisega, määratledes sellega integreeritud ja tervikliku ELi lähenemisviisi piirkonna probleemide lahendamiseks ja võimaluste kasutamiseks, koos üksikasjaliku tegevuskava, selgete eesmärkide, juhtalgatuste ja võrdlusalustega. Leiame, et strateegia tagab tegevuse tõhusa kooskõlastamise ja ülesannete jaotuse. Peale selle kordab Euroopa Parlament üleskutset komisjonile ja Euroopa välisteenistusele hinnata regulaarselt strateegia rakendamist, sätestades konkreetsed järelevalve-, hindamis-, reageerimis- ja aruandlusmehhanismid ning nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonidega konsulteeritaks kõnealuse protsessi peamistes etappides.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemise tulemusel 2007. aastal muutus Must meri osaliselt Euroopa osaks. Samal aastal töötati välja uus Euroopa poliitika, mida nimetatakse Musta mere sünergiaks ning mille eesmärk on edendada stabiilsust, julgeolekut, demokraatiat ja jõukust kõnealuses piirkonnas.

Euroopa Parlament avaldas juba 2008. aastal toetust Musta mere sünergia loomisele ning kutsus üles koostama piirkonna jaoks üksikasjalikku tegevuskava, mis sisaldaks konkreetseid eesmärke. Kahjuks näib see projekt olevat mõnes mõttes läbi kukkunud, mis on osaliselt tingitud eraldatavate rahaliste vahendite vähesest nähtavusest. Seetõttu tuleb võimalikult kiiresti luua eraldi eelarverida. Tuleb panna paika raha eraldamise selged eeskirjad, et oleks võimalik keskenduda piirkonna vajadustele ja eripärale.

Me peame suuremal määral kaasama piirkonna kohalikud omavalitsused, äriringkonnad ja valitsusvälised organisatsioonid. Musta mere piirkonna majandusliku ja sotsiaalse kasvu potentsiaali tuleb arendada, alustades niisugustest valdkondadest nagu elukestev õpe ja hariduse kohandamine vastavalt tööturu vajadustele ning kavandades piirkondadevahelise kaubanduse strateegia, mis võimaldaks suurendada rahvusvahelise kaubanduse mahtu.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Musta mere strateegiline tähtsus energia, kaubanduse ja transpordi valdkonnas võib mõnikord tähendada seda, et keskkonnaprobleemid jäävad tagaplaanile. Oma 2007. aasta teatises Musta mere sünergia kohta märkis komisjon, et „ühenduse ühinemine Musta mere saastekaitse konventsiooniga on olulise tähtsusega”. 2008. aastal kinnitas komisjon, et uurib tingimusi, mille alusel Euroopa Ühendus saaks nimetatud konventsiooniga ühineda. Raport, mida me täna hääletasime, kinnitab selle konventsiooni tähtsust ja ma tahaksin korrata üleskutset, et komisjon jätkaks tööd selle nimel, et EL konventsiooniga täies ulatuses ühineks. Me peame selle raamistiku alusel tegema koostööd teiste partneritega, et tagada keskkonnakaitsemeetmete täielik rakendamine, sest kõnealune piirkond vajab seda hädasti.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Leian, et raport, mis on suunatud Musta mere piirkonna arendamisele ELi sellekohase strateegia alusel, väärib toetust. Minu arvates on tähtis, et EL koostaks tegevuskava Musta mere sünergia rakendamiseks. Kõnealuses piirkonnas rahu ja stabiilsuse saavutamine on minu arvates üks esmatähtsaid eesmärke ning energiajulgeoleku tagamine Nabucco projekti kaudu ei ole sugugi vähem tähtis.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Musta mere piirkond on Euroopa Liidu jaoks suure strateegilise tähtsusega. See tuleneb piirkonna geograafilisest asukohast, s.t asjaolust, et see hõlmab Euroopa Liidu kolme liikmesriiki, nimelt Kreekat, Rumeeniat ja Bulgaariat, kandidaatriiki Türgit ning kuut partnerit, sealhulgas Venemaad. Peale selle tuleneb julgeoleku ja energiavarustusega seotud probleemidest, et Euroopa Liit peab saavutama suurema kaasatuse ja pühendumuse oma suhetes selle piirkonna riikidega. Seetõttu nõustun seisukohtadega, mida täna hääletatud dokumendis väljendatakse ja mis jagunevad kahte kategooriasse: vajadus tagada Musta mere piirkonnas rahu, demokraatia ja stabiilsus ning kindlustada Euroopa Liidu energiajulgeolek. Leian, et piirkonnas on vaja luua sünergiaid ning arendada tihedamat koostööd, luues tõhusama partnerluse transpordi ja energia vallas, et mitmekesistada tarnekanaleid ja energiaallikaid. Euroopa Liidu ja Musta mere piirkonna vahelise dialoogi tugevdamine on kindlasti kasulik, sest eri osapooled saavad kasu tõhusamast koostööst.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Ma toetasin raportit ELi Musta mere piirkonna strateegia kohta. Varem Ida-Euroopa nn Vahemere piirkonnas võetud meetmed olid kooskõlastamata, mistõttu jäid ka tulemused tagasihoidlikuks. Musta mere piirkonda iseloomustab pikale veninud kahepoolne konflikt. Kuna kaks ELi liikmesriiki asuvad Musta mere ääres ja see piirkond on seetõttu muutunud liidu vahetuks naabriks, peab Euroopa Liit aktiivselt osalema piirkondlikus dialoogis, et edendada piirkonnas poliitilist stabiilsust. Piirkondlike struktuuride loomisel tehtav koostöö aitab parandada ka keskkonnaalast olukorda, mis praegu on väga murettekitav. EL peab aktiivselt toetama majandusarengu ja keskkonnakaitse vahelise tasakaalu tagamist. Lõppude lõpuks on ju Euroopal Musta mere piirkonnas ka omad huvid. Kuna kõnealune piirkond moodustab ELi energiastrateegia lahutamatu osa, on kõnealuse uue strateegia rakendamine osa kõrgema tasandi energiastrateegia rakendamisest ning toob kooskõla ja järjepidevust meie töösse Euroopa tasandil.