Istungi stenogramm

Kolmapäev, 2. veebruar 2011 - Brüssel

16. Referendum Lõuna-Sudaani tulevase staatuse küsimuses (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldus referendumi kohta Lõuna-Sudaani tulevase staatuse küsimuses.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. − Lugupeetud juhataja! Loen oma avalduse ette ja seejärel on mul hea meel öelda, et põhjuste tõttu, mida auväärt parlamendiliikmed ilmselt on mõistnud, jätkab ja lõpetab arutelu minu kolleeg Michel Barnier.

Oleme tunnistajaks hetkele, mis on ajalooline nii Sudaani kui ka kogu Aafrikas jaoks. Lõuna-Sudaani elanikud on pikka aega oodanud võimalust kasutada oma enesemääramisõigust. Õigeaegne, rahumeelne ja usaldusväärne referendum on olnud üliedukas ja me peaksime selle üle väga uhked olema.

Kümne lõunapoolse osariigi referendumi esialgsed tulemused tehti teatavaks 30. jaanuaril ning need näitasid, et enamus (99,5%) on lahkulöömise poolt. Ootame ikka veel lõpptulemusi, mis tehakse avalikuks järgmise paari nädala jooksul.

Avaldame Lõuna-Sudaani elanikele tunnustust otsusekindluse, väärikuse ja kannatlikkuse eest, mida nad nii suure valimisaktiivsusega üles näitasid. Samuti kiidame üldise rahukokkuleppe lõunapoolseid osalisi nende juhtrolli eest ning Sudaani referendumit korraldavaid ametiasutusi tähelepanuväärse töö eest, mida nad tegid referendumi korraldamisel vaatamata tohututele probleemidele, millega nad toime pidid tulema.

Referendumi edu on esmajoones sudaanlaste saavutus, kuid see näitab ka toetust, mida avaldas Aafrika Liit ja president Mbeki juhitud Sudaani kõrgetasemeline komisjon Aafrika Liidus, mis aitas osalistel edasi liikuda. Edu peegeldab ka püsivat diplomaatilist tähelepanu, mida referendumile pööras rahvusvaheline üldsus, sealhulgas ÜRO, USA ja loomulikult Euroopa Liit.

Sudaan on Brüsselis meie poliitilises tegevuskavas viimastel kuudel olulisel kohal olnud. Arutasime seda välisasjade nõukogus nii novembris kui ka detsembris. Leppisime uuesti järeldustes kokku sellel nädalal toimunud välisasjade nõukogu koosolekul ja jälgime olukorda ka edaspidi.

Üle kõige tahan aga olulise rolli täitmise eest tänada Lõuna-Sudaani referendumi peavaatlejat Véronique de Keyseri ja tema ELi vaatlusmissiooni meeskonda, kes aitasid tekitada Sudaani elanike seas usaldust käimasoleva protsessi vastu. Suure ja asjatundliku vaatlusmissiooni rakendamine oli tähtis ja käegakatsutav Euroopa Liidu tugi ning tänan teid siiralt, sest tean, et teie isiklikult täitsite nii tähelepanuväärset osa ja seda on vääriliselt tunnustatud.

Pakkusime Sudaani referendumit korraldavatele ametiasutustele ka tehnilisi teadmisi ja finantsabi.

Sellal kui ootame lõpptulemuste teatavakstegemist, tahan korrata, et EL austab referendumi tulemust kui Lõuna-Sudaani elanike soovide väljendust. Meid julgustavad al-Bashiri märkused, mida ta tegi Jubas 4. jaanuaril ning mida kordas 31. jaanuaril Addis Abebas toimunud miniatuursel Sudaani käsitleval tippkohtumisel: Sudaani valitsus aktsepteerib referendumi tulemusi, tunnustab esimesena uut riiki ja laiendab sellele täielikku koostööd. Nõuame tungivalt, et kõik sidusrühmad kasutaksid jätkuvalt piiranguid ning tagaksid rahu ning kõikide sudaanlaste ohutuse ja turvalisuse.

Kuigi referendum Lõuna-Sudaani enesemääramisõiguse üle oli väga edukas, ei saa me endale lubada enesega rahulolu. Meil seisavad ees tohutud katsumused.

Referendum Abyeis, mis pidi toimuma samal ajal kui Lõuna-Sudaani referendum, ei ole ikka veel toimunud. Meile valmistab muret vägivald Abyeis referendumi eel ning nõuame tungivalt, et osalised hoiaksid ära igasuguse edaspidise vägivalla ja leiaksid vajaliku lahenduse, et panna alus sealsete kohalike kogukondade pikaajalisele kooseksisteerimisele.

Üldise rahukokkuleppega on seotud ka muud endiselt lahendust vajavad küsimused, sealhulgas Põhja-Lõuna piiri äramärkimine ja rahvaga arutelu pidamine Blue Nile’is ja Lõuna-Kordofanis. Loodame, et osalised suunavad oma energia nüüd nende küsimuste lahendamisele ning referendumijärgsetele üliolulistele probleemidele, mis hõlmavad kodakondsust, julgeolekukorraldust, naftatulu ja muid majanduslikke küsimusi. Meid julgustab see, et mõlemad osalised on leppinud kokku paljudes põhimõtetes, eeskätt nõustunud töötama kahe elujõulise riigi heaks nii-öelda pehmete piiridega ja arendama edasiviivaid suhteid. Sellegipoolest on ees veel palju tööd ja me toetame jätkuvalt president Mbeki vahendamistöös tehtavaid jõupingutusi.

Peame tulema toime ka olulise humanitaartegevusliku ülesandega. Iga päev pöördub Põhjast Lõuna-Sudaani tagasi 2000 inimest ja nad vajavad abi, et uuesti oma kohalikesse kogukondadesse lõimuda.

Mulle valmistab endiselt sügavat muret suurenenud vägivald Darfuris, mis on toonud kaasa kümnete tuhandete inimeste hiljutise ümberasumise, ning selle vägivalla suur mõju humanitaaroperatsioonidele. Kolme Euroopa kodanikku hoitakse ikka veel pantvangis.

Jätkuvalt valmistab meile muret ka inimõiguslaste, ajakirjanike, opositsioonipoliitikute ja tudengitest rahumeelsete meeleavaldajate kinnipidamine. Üks üldise rahukokkuleppe aluspõhimõtteid oli demokraatliku valitsemissüsteemi sisseseadmine. See peaks põhinema mitmekesisuse ja vabaduste austamisel ning me soovime näha põhivabaduste austamist ja tõeliselt kaasavat demokraatlikku valitsemist nii Põhja- kui ka Lõuna-Sudaanis.

Tuleviku peale mõeldes kinnitan teile, et see jääb meie tegevuskavas tähtsale kohale. Oleme jätkuvalt seotud nii Khartoumi kui ka Jubaga. Oleme valmis tõhustama oma tegevust Khartoumi puhul ning valmis dialoogi tugevama. Oleme jätkuvalt võtnud kohustuseks pakkuda abi põhjaosa elanikele, eeskätt sõja tõttu kannatanud piirkondades, nagu idapoolne ala, üleminekuala ja Darfur. Lõuna-Sudaan ei saa muutuda stabiilseks, kui Põhja-Sudaan ei ole seda, ning vastupidi. ELi välisministrid on öelnud, et nad on valmis kaaluma lähemalt ELi toetust Sudaani rahvusvahelise võlakoorma vähendamisele kooskõlas poliitilise progressiga.

Lõuna-Sudaanis peab EL aitama oluliselt kaasa stabiliseerimisele, arengule ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele. Toetame juba põhiteenuseid ja põllumajanduslikku arengut – lisaks liikmesriikide märkimisväärsetele kahepoolsetele programmidele – ning uurime oma pikemaajalist strateegiat arengukoostööks Lõuna-Sudaaniga.

Tunnistame ka seda, et Darfur väärib sama suurt tähelepanu, nagu on hiljuti pööratud üldise rahukokkuleppe elluviimisele. Seepärast kutsume kõiki osalisi lõpetama vaenutegevust, sõlmima relvarahu ja liikuma laiaulatusliku ja õiglase poliitilise lahenduse poole ning suurendame oma jõupingutusi, et julgustada kõiki pooli osalema täielikult Doha rahuprotsessis.

Lõpetuseks mõni sõna õigluse kohta: püsivat rahu Darfuris ei õnnestu saavutada ilma õigluse ja leppimiseta. Karistamatusele tuleb lõpp teha. Nõukogu on korduvalt juhtinud tähelepanu Sudaani valitsuse kohustusele teha Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga täielikku koostööd.

Minu arvates on ELil sudaanlaste rahumeelse, stabiilse ja demokraatliku tuleviku toetajana täita oluline roll, olgu tegemist siis ühe või kahe riigiga. Meie kohus on jääda sel kriitilisel ajal nii põhja- kui ka lõunasudaanlaste kõrvale ja pakkuda neile toetust ja julgustust.

  Mariya Nedelcheva, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, Catherine Ashton, kolleegid! Sudaani valitsus Khartoumis saadab paljulubavaid sõnumeid, mis hõlmavad referendumi sujuvat kulgemist ja valmisolekut aktsepteerida referendumi tulemusi Lõuna-Sudaanis.

Ma ilmselt ei liialda, kui ütlen, et pärast aastakümneid kestnud kodusõda on see Aafrika jaoks ajalooline hetk. Ajaloolised hetked aga mööduvad – need ei kesta igavesti. Kui kavatseme keerata lehekülje ja liikuda uude ajajärku, ei saa muutuste toetajad lubada endale loorberitele puhkama jäämist. Nad peavad määratlema selged, terveloomulised ja elujõulised alused, mis tagavad parema tuleviku.

Lõuna-Sudaanis on üleminekuperiood, sest paljugi võib juhtuda enne 9. juulit – see on kuupäev, mil Lõuna-Sudaan saab ametlikult iseseisvuse. Kahel riigil on vaja lahendada palju probleeme. Kõige kiiremini vajab lahendust piiriküsimus. Abyei olukord jääb ebamääraseks. Tekkivate konfliktide ärahoidmiseks tuleb lahendus leida.

On ka nii-öelda tagasipöördujate küsimus. Kuidas need inimesed vastu võetakse? Kas selline noor riik suudab nii lühikese aja jooksul edukalt lõimida nii palju inimesi? Vaja on luua stabiilsed institutsioonid – kohtusüsteem, politsei, sõjavägi ja täiemõõduline administratiivsüsteem –, et tagada inimestele kodakondsus, tööhõive ja korralikud elamistingimused.

Sellegipoolest kujutab referendum endast tõelist proovikivi ka Põhja-Sudaani jaoks: ametiasutused peavad kohanema uue poliitilise reaalsusega. Sel nädalalõpul toimusid juba meeleavaldused. Kas valitsus soodustab poliitilist, etnilist, kultuurilist ja usulist mitmekesisust? Kindel on üks: me ei saa endale lubada varasemate vigade kordamist.

Mõlema riigi jaoks tagab edu etnilise ja religioosse mitmekesisusega pluralistlik poliitiline areen, mis allub õigusriigi põhimõttele. Ainult siis on need riigid tõeliselt demokraatlikud.

Tahaksin lisada veel ühe viimase asja. Majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline vastastikune sõltuvus peaks julgustama mõlema riigi ametiasutusi arendama pidevat dialoogi ja koostööd. Euroopa Liit omalt poolt on tõeliste arenguprojektide pakkujana edaspidi mõlema riigi oluline partner.

  Véronique De Keyser, fraktsiooni S&D nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Tuneesia, Egiptuse ja teiste praegu vabadust nõudvate riikide üle peetava arutelu teemal tahaksin öelda, et meie vaatlusmissioon Lõuna-Sudaani oli suurepärane ja eeskujulik kogemus. Referendum oli eeskujulik, sest vaatamata kogu kurjakuulutavusele kujunes see edukaks. Tegemist oli suurepärase kogemusega ka seepärast, et ilmsesti hääletasid lõunasudaanlased pisarsilmi – olles seda hetke nii pikka aega oodanud (mõnel juhul üle 50 aasta), olles kodusõja üle elanud – ja tervitasid rahumeelset üleminekut kirjeldamatu rõõmuga.

On tõsi, et eelseisvad kuud on keerulised, kuid meil on põhjust seda pöördepunkti tähistada. Pean ütlema, et kui mõelda Euroopa Liidu vahenditele ja sellele, kui tugevalt olen kritiseerinud muid, vähem edukalt lõppenud valimiste vaatlemise missioone, oli see missioon, milles osalesin, tõeline õnnistus.

Lõuna-Sudaanist saab 9. juulil 54. Aafrika riik. Nagu Catherine Ashton toonitas, peab riik praegu hakkama saama paljude probleemidega.

Esiteks nafta Abyei piirkonnas, mis asub Põhja- ja Lõuna-Sudaani piiril, kuid mille jaoks ei ole määratud kindlaks selgeid piire ja kus ei toimunud oma referendumit. Abyei suhtes on vaja leida lahendus, kuid praegu on küsimus ikka veel otsustamata. Referendumi ajal esines piirkonnas vägivalda, sama juhtus ka Unity osariigis ja Lõuna-Kordofanis. See piirkond võib destabiliseerida kogu riigi.

On ka probleem, mille on välja toonud Mariya Nedelcheva – keda tahaksin tänada vaatlusmissioonist osavõtu eest – ja Catherine Ashton: kodakondsus. Lõunasudaanlased, kes elasid ja töötasid põhjapiirkonnas ja omasid seal mõnel puhul ka kinnisvara, on põgenenud kümnete ja isegi sadade tuhandete kaupa lõunasse. Tõenäoliselt tuleb nad nüüd taas Lõuna-Sudaani riigiga lõimida. Nad ei usalda Põhja-Sudaani, nad ei tea, kas nad saavad oma töökohad säilitada – peaaegu kindlasti ei saa seda teha avaliku sektori töökohtade puhul – ning see on suur probleem.

Probleem on ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Lõuna-Sudaani president Salva Kiir tahab püüda Põhjaga koostööd teha, tingimusel et viimane tunnustab referendumi tulemusi. Tal on juba õnnestunud veenda president al-Bashiri külastama Lõuna-Sudaani, kus ta Jubas ametlikult vastu võeti. See oli hämmastav ning näitas leppimist ja uue ajastu algust. Salva Kiir ütleb meile, et kui ta peaks Rooma statuudile praegu alla kirjutama, oleks ta sunnitud president al-Bashiri tema järgmise visiidi ajal arreteerima. Ta küsib, kuidas saavad nad sellistel tingimustel koostööd teha, kuidas võiksid nad saavutada paljukiidetud Põhja-Lõuna leppimise. „Ärge paluge meil seda teha,” ütleb ta. Ilmselgelt on meil Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ees kohustusi, kuid samal ajal mõistame, et Põhja-Lõuna koostöö on rahu alus.

Niisiis kardan, et lahendamist vajab palju probleeme. Nagu ma ütlesin, oli missioon suurepärane kogemus, kuid Sudaan jääb kuni 9. juulini üheks riigiks.

ISTUNGI JUHATAJA: Rainer WIELAND
asepresident

  Charles Goerens, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Oleme üle 20 aasta teadnud, et Lõuna-Sudaani elanikud ei soovi Khartoumi pealesurutud šariaadiõigust. See põhjustas ka kahe miljoni inimese elu võtnud kodusõja. 2005. aastal sõlmitud üldine rahukokkulepe tegi sellele sõjale lõpu.

Eelmisel nädalal väljendati lõunasudaanlaste tahet ametlikult: iseseisvus, lahkulöömine Põhja-Sudaanist. Tahtmisest üksi aga ei piisa: riik peab ka suutma selle iseseisvusega igapäevases plaanis toime tulla.

Uuel riigil ei ole veel ametlikku piiri Põhja-Sudaaniga. Me ei tea ka, kuidas jagunevad nafta tootmisest saadavad tulud. Tuhanded inimesed liiguvad ikka veel põhjast lõunasse. Arvestades ühest küljest Lõuna-Sudaani piiratud ressursse ja teisest küljest ülimalt madalat haridustaset, on arenguvõimalused veel ebamäärased. Sisuliselt tuleb see uus riik luua täiesti nullist.

Kuigi vastutus uue riigi loomise eest lasub esmajoones lõunasudaanlaste õlul, käivitab iseseisvus mõned põhimõttelised muutused. Edaspidi on igasugused Lõuna- ja Põhja-Sudaani konfliktid rahvusvaheline küsimus, mitte siseprobleem nagu varem. Seega muutuvad reeglid ÜRO Julgeolekunõukogu jaoks.

Vajame hädasti selgepiirilist strateegiat, millega tuvastada poliitilised ja majanduslikud prioriteedid, mille abil tuua Lõuna-Sudaani rahvas välja tõelisest vaesusest. Samal ajal kui Euroopa Liit austab kõikide rahvaste õigust enesemääramisele, peab see väljakujunenud esmase toetajana suutma vastata sealsete inimeste ootustele. Euroopa Liit peab asuma juhtpositsioonile kõigi nende seas, kes töötavad uue riigiga partnerlussuhetes ning püüavad täita rasket ülesannet, mida kujutab endast selle Aafrika osa reformimine.

  Judith Sargentini, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! Oleme uue riigi sünni tunnistajad. See valmistab mulle suurt heameelt, kuid ka muresid. Lõppude lõpuks on Lõuna-Sudaan ju üks vaesemaid riike Aafrikas. See on ka riik, mille territooriumil asuvad suured naftavarud. Lisaks on see riik, kuhu pöörduvad tagasi paljud inimesed, põgenikud, kel ei ole kusagil elada, kel ei ole toitu ega tööd. See on kindel tee, kuidas jõuda katastroofi ja isegi relvastatud konfliktini.

Kui need, kes kontrollivad Lõuna-Sudaani naftaressursse ja riigi põhjaosas asuvaid sadamaid, mille kaudu seda naftat edasi saata, ei jõua kokkuleppele, puhkeb rahvusvaheline konflikt, nagu kaasparlamendiliige Charles Goerens ütles. Niisiis – mida me saame teha?

Euroopa Liit peab seal oma esindatust süvendama ja sinna jääma. Miks mitte saata ELi politseimissioon Lõuna-Sudaani, et aidata luua õigusriik ja anda sellele riigile värske ning uus võimalus ja kes teab – võib-olla kujuneb sellest riigist hoopis eeskuju ülejäänud Aafrika jaoks. Loodan väga, et just nii juhtub.

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Ma ei ole kunagi kahelnud selles, et Sudaani jagunemine on ainus viis tagada Lõuna-Sudaanis rahu, õiglus ja areng. Seepärast on mul hea meel, et lõunasudaanlased hääletasid niivõrd suure otsusekindlusega suveräänse iseseisva tuleviku eest.

Tõsiasi, et üle 99% hääletanutest olid lahkulöömise poolt, on hävitav süüdistus Khartoumile ja president Bashiri aastakümneid kestnud jõupingutustele vallutada ning allutada kristlik ja animistlik Lõuna-Sudaan karmile islamismile ja šariaadiõigusele.

Lõuna-Sudaan peaks olema nüüd ELi olulisim humanitaartegevuse prioriteet. Referendum ei tähenda protsessi lõppu, vaid selle algust. Lõuna-Sudaan peab olema kindel ELi täielikus ja vankumatus pühendumuses ning üks asi, mida ma kõrgelt esindajalt palun, on tagada, et kogu Euroopa Arengufondi raha kantaks uuele riigile üle kohe, isegi enne, kui nad Cotonou’ lepingu ratifitseerivad.

Kutsun ka kõiki 27 liikmesriiki üles tunnustama 9. juulil viivitamata uut Aafrika riiki, nagu on ette nähtud üldises rahukokkuleppes. Ilma selleta on Lõuna-Sudaani viimaste aastate edusammud luhta läinud. Veel ühel sõjal oleks kogu Aafrika jaoks kujuteldamatud tagajärjed.

Loodan, et võetud on meetmeid, millega tagada, et ELi delegatsioonile Jubas eraldatud inim- ja finantsressursid on piisavad.

Loodan ka, et kõrge esindaja saab Lõuna-Sudaani peagi külastada. Mind teeb elevaks – eriti Ühendkuningriigi kodanikuna – ka see, et uus valitsus Jubas on lubanud tunnustada Somaalimaa Vabariigi, endise Briti Somaalimaa protektoraadi iseseisvust, ning olen ka veendunud, et paljud teised Aafrika ja Euroopa riigid järgivad varsti tema eeskuju.

Tahaksin tunnustada ka rõdul viibivat Dr Francis G. Nazariot, kes on Lõuna-Sudaani ELi missiooni juht ja kellest saab peagi selle suursaadik. Võib-olla võiksite püsti tõusta, lugupeetud Dr. Nazario ja Lõuna-Sudaani delegatsioon, kes samuti seal üleval istub.

(Aplaus Dr. Nazariole ja Lõuna-Sudaani delegatsioonile)

  Sabine Lösing, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Kas olukord muutub nüüd lõunasudaanlaste jaoks paremaks või on lahkulöömine rohkem Lääne huvides, et võiksime naftavarude üle kontrolli saada? Igal juhul on lõunapiirkonnal ees suured katsumused. Ilma põhilise infrastruktuurita ja praeguses katastroofilises majanduslikus olukorras on tsiviiltoetust ja humanitaarabi vaja pikka aega.

Kahjuks ei ole vägivaldsete konfliktide oht kindlasti möödas. Eksperdid aga usuvad, et seda ei saa lahendada militaarsete vahenditega. Vastupidi, militaarsetele abinõudele keskendumine takistab konfliktidele tegelike lahenduste leidmist. Vajalikku tsiviiltoetust saab ilma sõjalise osaluseta palju tõhusamalt pakkuda. Tsiviilülesannete üleviimine sõjaväele takistab tsiviilstruktuuride jätkusuutlikku arengut.

Selle näiteks on Darfur. Massiivne militaarsüsteem on võtnud seal üle humanitaar- ja arenguorganisatsioonide ülesanded ning seda on need organisatsioonid teravalt kritiseerinud. Meie nõuame, et keskendutaks ainult tsiviilkonfliktide ohjamisele ja toetusmeetmetele, teisisõnu nõuame, et ÜRO missiooni piirataks tsiviilvaldkonnale ega kasutataks ELi lahingugruppe. Lisaks nõuame arenguperspektiivi nimel Sudaani võlgade mahakandmist.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! Kõik märgid viitavad sellele, et 9. jaanuaril Lõuna-Sudaanis toimuva referendumi tulemus on peaaegu ühehäälne toetus iseseisvusele. See on täiesti arusaadav ja mõistlik ning selle üle tuleks tõesti heameelt tunda.

Lõppude lõpuks on Lõuna-Sudaan hiljuti jätnud seljataha 23 aasta pikkuse araabialiku põhjaosaga peetud kodusõja, mille tõttu 2,5 miljonit inimest hukkus ja 4 miljonit oli sunnitud lahkuma. Rääkimata põhjaosas esinevast orjusest, mille ohvriks langesid sajad tuhanded Lõuna-Sudaani naised ja lapsed. Seda ajaloolist tausta silmas pidades on ütlematagi selge, et see noorim ja alles loodav riik vajab oma institutsioonide loomisel igasugust kättesaadavat rahvusvahelist abi.

Niisiis nõuab see protsess kindlasti usaldusväärseid politseijõude. Just eelmisel nädalal sain selle kohta mõned murettekitavad raportid, st raportid tõsise väärtegevuse kohta Rajafi uues politseiakadeemias. Seepärast nõuan, et EL pööraks teemale tähelepanu ja püüaks sel puhul abiks olla ning aitaks samamoodi lahendada ka kõiki pakilisi riigisiseseid küsimusi, millega Lõuna-Sudaan edaspidi hakkama peab saama.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Oma reisil Sudaani nägin kaht asja: kõigepealt usku Lõuna-Sudaani elujõulisusse ning teiseks tõsiasja, et sellele usule, mida näidatakse üles Lõuna-Sudaani elujõulisuse suhtes, puudub alternatiiv. Nagu väikese lapse puhul, on aga ka seda noort riiki vaja toetada, kuni ta on suuteline iseseisvalt toimima. Just seda palutakse rahvusvahelisel üldsusel teha.

Tahaksin käsitleda kaht punkti. Esiteks võlgade mahakandmine. Austerlasest Euroopa Parlamendi liikmena on see minu jaoks eriti oluline, sest lõppude lõpuks on Austria Pariisi klubis suurim võlausaldaja. Usun, et peame siinkohal eeskuju näitama ning isegi kui see on liikmesriikide jaoks probleem, on sellegipoolest väga tähtis, et Euroopa Liidu järelevalve all oleks liikmesriikide tegevus suurepäraselt kooskõlastatud.

Teise punktina tahaksin juhtida tähelepanu ummikseisule, millesse oleme sattunud: ühest küljest on meil Rahvusvahelise Kriminaalkohtu väljastatud vahistamismäärus ning teisalt tahe ja vajadus maksta välja raha kümnendast Euroopa Arengufondist. Minu arvates peame siinkohal leidma kiire, kuid väga praktilise lahenduse.

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Meil on väga hea meel, et referendum Lõuna-Sudaanis kulges nii rahumeelselt. Meie vaatlejad on vaatlusmissiooni ajal nähtut ühehäälselt kiitnud. Meie väärtustatud normide seisukohalt on nad andnud ka referendumile endale heakskiitva hinnangu. Referendum oli usaldusväärne ja hästi korraldatud ning andis hääletajatele võimaluse oma seisukohad kuuldavaks teha. Tähtsus, mille Lõuna-Sudaani kodanikud referendumile omistasid, oli samuti ilmne: neljandaks päevaks oli valimisaktiivsus jõudnud 60%ni. See annab selget tunnistust, kui otsustavalt tahavad inimesed enesemääramisõigust.

Euroopa Parlament on tihti kritiseerinud president Bashiri, kuid seekord tuleks talle tunnustust avaldada avalduse eest, mille ta tegi 24. jaanuaris Jubas ning millele Catherine Ashton enne viitas. President Bashir teatas, et tunnustab iga referendumi alusel tehtud otsust, isegi kui see tähendab Lõuna-Sudaani lahkulöömist, ning kõik viitab sellele, et lõunapiirkonna elanikud on oma soove vägagi selgelt väljendanud. Jagan eelmiste sõnavõtjate väljendatud soove ja lootusi, et kui Sudaan tõepoolest kaheks riigiks jaguneb, naudivad need riigid rahumeelset kooseksistentsi.

Nüüd on tähtis, et referendumi ajal valitsenud rahumeelsele õhkkonnale järgneks rahulik periood, mille jooksul võiks tulemused teatavaks teha ja kaks riiki saaksid ümber kujuneda. Paljud vaatlejad kardavad, et praegune rahutuste laine ja demokraatlikud nõudmised mitmes riigis, kaasa arvatud Sudaanis, võiksid kujuneda rahuprotsessi külmutamise ettekäändeks ja teha võimatuks edasipüüdlike plaanide elluviimise. Teisalt on mõnelt poolt tulnud heatahtlikke märke, näiteks Aafrika Liit on teadaolevalt valmis uue Aafrika riigi iseseisvust tunnustama. Peame pidama meeles ka seda, et referendumiga asi veel ei lõpe ning et lõplik edu tähendab Sudaani elanike soovide täitumist. Nagu teame, võivad nende soovid täituda 9. juulil 2011. aastal, kui Lõuna-Sudaani iseseisvus välja kuulutatakse, ning alles siis saame tähistada selle verise ja pikaajalise konflikti lõppu.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Pärast nelja aastakümmet kestnud kodusõda, mis nõudis üle kahe miljoni elu ja tõi kaasa neli miljonit põgenikku, on Lõuna-Sudaani lahkulöömine 2005. aasta aruandele ja kuu aega tagasi toimunud referendumile järgnenud vastus, millega reageeriti etnilisele ja religioossele sallimatusele. Pooled on selle lahkulöömises kokku leppinud ning ma olen veendunud, et see kiirendab ja hõlbustab Lõuna-Sudaani vastuvõtmist rahvusvahelise üldsuse seas. Koloniaalaegadest pärit kunstlikest piiridest põhjustatud sõdade tõttu traumeeritud kontinendil varitseb aga doominoefekti oht. Seepärast on kuue kuu pikkune üleminekuperiood kuni täieliku lahkulöömiseni uue riigi tulevikusuuna määratlemise seisukohalt ülioluline.

Ühest küljest peab ta hakkama saama militaarsete ja strateegiliste ülesannetega, setsessiooni liikumise endiste sõjaväeliste juhtide vahel taaspuhkeva vägivallaga, miilitsaüksuse sekkumistega, sisejulgeoleku privatiseerimisega, islamistliku Sudaaniga tekkivate piiritülide ja naftatulude jagamise küsimusega. Teisalt on olemas ka suur humanitaartegevusega seotud probleem ning minu arvates peab Euroopa Liit selles suures ulatuses kaasa lööma. Vastasel juhul peame tulema toime katastroofiga, mis võimendab piirkonna ebastabiilsust. Sudaanis sureb üks laps kümnest esimesel eluaastal ja üks seitsmest sureb enne viieaastaseks saamist. Joogivee ja tervishoiuteenuste kättesaadavus on piiratud ning neli viiendikku elanikest on kirjaoskamatud. Pool lõunapiirkonna elanikest on alla 18aastased ning kui nad ei lange laste suremuse ohvriks, võivad nad vaesuse ja tulevikuväljavaadete puudumise tõttu saada kahurilihaks konfliktides, mis võivad õõnestada uue riigi iseseisvust.

Loodan, et Euroopa Liit võtab probleemi keerukust arvesse.

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et Lõuna-Sudaani elanikele on antud vabadus valida oma tulevik. Olen uhke, et mul on võimalus öelda, et lõplik ja vaidlustamatu tulemus on saavutatud tänu rahvusvahelise üldsuse ning Euroopa Liidu jõulisele toetusele.

Meie ees on ajalooline pöördepunkt: kestev rahu ja uue riigi sünd riigis, mis oma 55 iseseisvusaasta jooksul on elanud üle ligi 40 aastat kodusõdu. See tähistab uut ajastut; ajastut, mis hõlmab Põhja- ja Lõuna-Sudaani vahel peetavaid läbirääkimisi küsimuste üle, mis 2005. aasta üldise rahulepingu rakendamise nimel lahendada tuleb: kodakondsus, piiride määratlemine, Abyei piirkonna kuuluvus Põhja või Lõunasse, naftaressursside jagamine ja võlaküsimused.

Euroopa Liit peab loomulikult toetama nii seda poliitilist protsessi kui ka uue riigi arengut. Rahvusvaheline üldsus ja Euroopa Liit ei tohi unustada Põhja-Sudaani ega Darfuri, kus konflikt ei ole kaugeltki veel lahendatud ning kus vägivallajuhtumid on viimase 12 kuu jooksul tähelepanuväärselt sagenenud. 270 000 inimest on sunnitud oma kodust lahkuma ja üle kolme miljoni inimese elab ikka veel põgenikelaagrites.

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu aluspõhimõte on demokraatia ning arvestades seda, et enamik Lõuna-Sudaani elanikest on demokraatlikult iseseisvuse poolt hääletanud, peab Euroopa Liit toetama uue riigi viivitamatut loomist. Peame seda tegema, sest muude põhjuste seas on demokraatia ka aluseks stabiilsusele, turvalisusele ja heaolule nii Aafrikas kui ka Vahemere piirkonnas. Samamoodi toonitan ka rahvusvahelist tähtsust, mis enesemääramisõigus omandab rahvusvaheliste suhete vahendina: oleme seda varem näinud Kosovos ja näeme nüüd Lõuna-Sudaanis.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus ise on otsustanud, et demokraatlikud iseseisvumisprotsessid on rahvusvahelise õiguse alusel täiesti seaduslikud. Piiride sisseseadmine pöördub tagasi sinna, kuhu ta kuulub: demokraatia juurde. Seepärast peab EL liidu enda tugevdamiseks olema valmis tunnistama ka iga demokraatlikul viisil iseseisvuse valinud Euroopa riigi – Kataloonia, Šotimaa või Flandria – enesemääramisõigust.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Käes on ilmutuslikud ajad. Mauretaaniast Omaanini viibivad inimesed muutuste keerises. Kogu maailmas surevad tuhanded inimesed looduskatastroofide tõttu. Ameerikas ja Euroopas muutub tants euro kuldvasika ja dollari ümber aina metsikumaks. Kristlasi kiusatakse paljudes riikides taga.

Keegi ei tea, millal saabub maailma lõpp, kuid piibel käsib meil olla valvas ja valmis.

Keset neid üldisi rahutusi näeme aga imelist arengut: Lõuna-Sudaani sündi. Pärast palju aastaid kestnud rõhumist ja sõda on lõunasudaanlased ikkest vabastatud. Lõuna-Sudaani rahvas on päästetud orjuse kojast, mida juhib rahvusvaheliselt tagaotsitav kurjategija Omar al-Bashir. Selle üle võime olla tänulikud ja rõõmsad.

Õnnitlen siiralt oma Lõuna-Sudaani sõpru, kes täna siin viibivad! Palvetan, et sellel uuel riigil oleks tarkust ning õigust ja et õiglus saaks seal õitseda. Saagu sellest riik, kus kohtuvad halastus ja usk! Saagu sellest riik, kus rahu ja õiglus on üksteisega põimunud!

Paluksin just komisjonil, keda esindab siin Michel Barnier, tunnustada uut Lõuna-Sudaani riiki viivitamata, st nii kiiresti kui võimalik. Sellele tunnustamisele järgnegu tegevus. Toetage Lõuna-Sudaani kõikjal, kus võimalik! Tehke sellest riigist oma välispoliitika prioriteet. Ootan teilt oma soovile konkreetset vastust.

  Gay Mitchell (PPE). – Lugupeetud juhataja! See on nii põhja- kui ka lõunasudaanlaste jaoks võimalus keskenduda oma majanduse kasvatamisele ja kasutada naftaressurssidest tulenevat jõukust oma rahva toitmiseks ja harimiseks, kuid ka meie peame abiks olema ja tegema seda kohe.

Praegu puudub 80% lõunasudaanlasel juurdepääs tualettruumile. Üks kümnest lapsest sureb enne oma esimest sünnipäeva. Lõuna-Sudaani vaeseimas piirkonnas lõpetab alla 1% lastest algkooli. Igal aastal ekspordib Sudaan miljonite dollarite eest naftat. Kui Põhja- ja Lõuna-Sudaan suudavad jõuda diplomaatilisele ning rahumeelsele lahendusele – ja seda nad suudavad –, siis saavad mõlemad pooled kasutada oma rikkalikke loodusressursse, et vedada end sõprade mõningase abiga välja kohutavast vaesusest, mis nende maad vaevab.

Loomulikult sõltub mõlema riigi tulevik sellistest küsimustest nagu piiride äramärkimine, naftatulude jagamine ja olukord Abyeis – vaidlusalune naftarikas piiriala Põhja- ja Lõuna-Sudaani vahel. Nõuan tungivalt, et kõrge esindaja ja komisjon soodustaksid kiireid diplomaatilisi kõnelusi Põhja- ja Lõuna-Sudaani vahel, et leida lahendus olemasolevatele probleemidele võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, ning mis kõige olulisem – hoiaksid seda teemat Euroopa Liidu tegevuskavas tähtsal kohal.

Ootan, et saaksin peagi tervitada omaenda riike esindavaid mõlema poole parlamendiliikmeid parlamentaarse AKV riikide ühisassamblee tulevasel koosolekul Euroopa Parlamendiga. See viitab, et nad on jõudnud riikluseni. Minu arvates peaksime seda julgustama pigem varem kui hiljem.

  Guido Milana (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma ei taha seda rõõmsat õhkkonda rikkuda.

On tõsi, et oleme jõudnud lõppu 2005. aastal alanud etapiga, mille kestel aitasid diplomaadid tagada sündmuste toimumise parimal võimalikul viisil. Paljud probleemid on aga endiselt lahendamata. Tegemist on noore riigiga ja see jääb nooreks ka pärast lahkulöömist. See on riik, mis peab alles piirid paika panema, tegelema siin mitu korda esile toodud Abyei piirkonna konfliktidega, naftajuhtme küsimusega, mis on selles riigis kõige olulisem, ning rahvusvahelise abi süsteemiga.

Seepärast tahaksin esitada volinikule väga lihtsa mõtte. Meil on vaja teha paari asja. Peame töötama välja strateegia Lõuna-Sudaani suhtes ja tunnustama seda uut riiki 7. veebruaril, ootamata 9. juulini, kui valimistulemused avalikustatakse. Peame kohe looma oma rahvusvahelise teenistuse ja asutama Lõuna-Sudaanis delegatsiooni.

See on ainus võimalus protsessi toetada; see on ainus võimalus, kuidas tark ja strateegiline diplomaatia saab toetada seda riiki teel demokraatia poole. Märgiksin ka, et esimese asjana peab see riik koostama oma põhiseaduse ja EL saab sellele suureks abiks olla.

  Niccolò Rinaldi (ALDE). – (IT) Lugupeetud juhataja, volinik! Head kolleegid! Alustasin Euroopa Parlamendis tööd 1991. aastal poliitilise nõunikuna ja juba sel ajal oli konflikt Lõuna- ja Põhja-Sudaani vahel korduv kriis. Pärast 20 aastat näib, et näeme lõpuks pika vaevalise tunneli lõpus valgust.

Nagu Guido Milana ja teised sõnavõtjad on osutanud, on ikka veel palju teha, kuid paljud meist valmistusid halvimaks ja ootasid kodusõja uut algust. Seepärast õnnitlen riigi põhja- ja lõunaosa esialgse referendumi tulemuse puhul. Kuni iseseisvuse väljakuulutamiseni on nüüd iga päev arvel. Keegi ei saa lubada endale valesamme ei Khartoumis, Jubas, Brüsselis ega Aafrika Liidus Addis Abebas. Kindlasti tuleb heaks kiita näiteks mõte avada kuni iseseisvuse väljakuulutamiseni eristaatuses ELi delegatsioon. Sudaan annab peagi meile, rahvusvahelisele üldsusele, suurepärase õppetunni küünilisusest ja kriisist, mida me pigem alistumise kui muu põhjuse tõttu peame sageli lahendamatuks.

  Frank Engel (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Tunnen heameelt Lõuna-Sudaani tulevase iseseisvuse üle ja tunnustan lõunasudaanlasi selle saavutuse eest.

Nagu meie kolleeg Charles Goerens – kes lahkesti minu kõrvale istus – ütles, võiks inimesel olla õigus mitte elada šariaadiõiguse kohaselt. See on õigus, mida peame austama. Pean aga juhtima tähelepanu ka sellele, et mõnel rahval on õnn selline vabadus saavutada. Kõrvalasuva Somaalimaa rahval seda võimalust ei ole.

Soovin, et vaataksime üle ka oma poliitika, mis seni ei ole tunnustanud jõupingutusi, mida on teinud Somaalimaa Vabariigi rahvas, kes on rajanud piirkonda vaba ja demokraatliku moslemiriigi. Riigi, mida meie kohtleme nii, nagu seda olemaski ei oleks.

Lugupeetud juhataja! Lõuna-Sudaani puhul tahaksin öelda mõne sõna ka riigi seisukorra kohta. Lõuna-Sudaan on endiselt vaeseim riik Aafrikas, vaatamata asjaolule, et viimase viie aasta jooksul on sellel olnud ligipääs poolele kogu Sudaani naftaressurssidest. Näen seal silmapaistvat mahajäämust, mille taga on senini suuresti olnud Khartoumi-poolne hooletussejätmine ja unustamine.

Nüüdsest tahaksin aga, et Euroopa Liit rõhutaks vajadust valitsemise ja arengu järele ning et me ei aitaks rahaliselt kaasa mahajäämusele, mis Lõuna-Sudaan tõenäoliselt edaspidi tekib.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Me ei tohiks anda järele kiusatusele olla tänase arutelu ajal liiga optimistlikud. Ennustused Sudaani sündmuste kohta ei ole muud kui oletused. Vaatamata kõikidele lootustele, mida hiljutine referendum andis, ei tohiks asja veel otsustatuks pidada. See ei ole kaugeltki nii ja keegi ei tea veel, kas riigi jagunemine toimub vastavalt lõunasudaanlaste soovidele.

Omaette küsimus on see, et riigi lõunaosa ühendab praegu vastumeelsus islamistliku põhjaosa vastu. Kui need tunded mööduvad ja saabub aeg riiklikke institutsioone rajada, tuleb kiiresti ilmsiks kolme kultuuriliselt ja keeleliselt erineva hõimu tasakaal. See küsimus on väga oluline ning peaksime sellele praegu tähelepanu pöörama.

Järgmine küsimus, mida peaksime endilt küsima ning millele peaksime vastuse leidma, on järgmine: miks loodame praegu pool sajandit kestnud konflikti rahumeelsesse lõppemisse? Vastus on selge: toornafta. Nii väliskontsernid, ilma milleta oleks võimatu nii vaeses riigis naftat toota, kui ka riigi mõlema poole esindajad on haistnud naftadollarite lõhna.

Lootkem, et ahnus ei pimesta meid ning et meie soov aidata ei taga üksnes riigiehitamise meetmeteks ettenähtud vahendeid, vaid lubab meil ka seada sisse programmid, mis ühiskonnale kasu toovad.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Enne referendumit olime väga mures sellega kaasnevate rahutuste pärast ning mul on hea meel, et referendum möödus rahumeelselt ning oli seaduslik. Nagu Catherine Ashton ütles, on vaja asjakohast lisareferendumit Abyeis ning piirkonnas, kus asub nafta. Ka selle lisahääletuse juurde on vaja saata Euroopa Parlamendi vaatlusmissioon.

Isegi pärast Lõuna-Sudaani iseseisvumise väljakuulutamist jääb see endiselt üheks maailma vaeseimaks riigiks. Selles piirkonnas töötavad paljud Slovakkia vabaühendused ning nende jaoks on tähtis õigete töötingimuste olemasolu. Tahaksin rõhutada ka kohaliku kiriku ja kirikuorganisatsioonide rolli, sest ka nemad väärivad meie toetust. Nad on asutanud ja haldavad mitmeid koole ja tervishoiuasutusi ning neid austatakse piirkonnas väga.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et pärast Sudaani jagunemist ei tohi me unustada lõunasudaanlastest vähemust, kes põgenes tagakiusamise hirmus põhja ning kes on elanud seal palju aastaid. Kui Põhja-Sudaan ei tunnusta kahekordset kodakondsust, nagu president al-Bashir on lubanud, kohaldatakse šariaadiõigust ning neist võivad saada teise klassi kodanikud.

  María Muñiz De Urquiza (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Meil on arutluse all edulugu. Nimelt tõsiasi, et pärast konfliktiaastaid on Sudaan jõudnud rahumeelsel ja demokraatlikul viisil keerulise lahkulöömisprotsessini vastavalt rahvusvahelises õiguses sätestatud kriteeriumitele: iga välisele, koloniaalsele või rassilisele ülemvõimule alistatud rahva enesemääramisõigusele ning iga sellise rahva enesemääramisõigusele, kes lepivad lahkulöömises kokku ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni või poolte omavahelise kokkuleppe kaudu.

See on olnud edulugu ka Euroopa Liidu jaoks, kes on toetanud ja jälginud valimisprotsessi, ning teeb seda varsti ka Tšaadis ja Ugandas. Ükskõik, milline riik pärast Lõuna-Sudaani referendumit tekib, võtab Euroopa Liit rahvusvahelisel tasandil loodetavasti selle toetamises juhtrolli, et lahendada kõik silmapaistvad probleemid, mida siin on nimetatud alates tagasipöördujatest kuni loodusressurssideni. Loodetavasti pakub Euroopa Liit oma täielikku toetust.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Tahaksin avaldada heameelt Lõuna-Sudaani referendumi lõppemise pärast. Tänu demokraatlikule protsessile on keeruline ühiskond, mida iseloomustavad etnilised ja religioossed erinevused ning keerulised majanduslikud vaidlused, teinud lõpu kaks miljonit inimelu maksnud konfliktile. Seepärast tahaksin kiita protsessi peaosalisi ja tunnustada rahuvalvemissiooni täitnud ÜRO rolli. Lisaks sooviksin, et muude konfliktide juures järgitaks sama eeskuju, ning loodan, et mõned riigid siin kaotavad oma hirmu selliste põhimõtete ees nagu inimeste õigus valikule ja enesemääramisõiguse kasutamine.

Auahnus, kangekaelsus, suutmatus tunnistada vähemusi ja nende õigusi ning suutmatus aktsepteerida paljusust on paljude pingete allikas. Dialoog ja poliitika aitavad need pinged lahendada. Õigeaegne pöördumine dialoogi ja poliitika poole hoiab konfliktid ära. Toimuva eitamine ja püüd ületada konfliktid ilma tõtt rääkimata on kindlaim tee kahetsust kaasa toova lõpuni.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL) . – (EL) Lugupeetud juhataja! Kahjuks ei jaga ma tohutut optimismi, mida enamik siin täiskogul sõnavõtjatest on väljendanud. Esiteks seepärast, et peame endalt küsima, miks just Lõuna-Sudaan sai iseseisvuse nii lihtsalt ajal, kui režiim Lääne-Saharas on, nagu ta on, ega tunnistanud oma õigust iseseisvusele. Minu ja Kreeka kommunistliku partei jaoks on vastus väga lihtne. Lõuna-Sudaanil on õnn omada naftat.

Loodetavasti ei saa naftast lõunasudaanlaste jaoks needust, nagu juhtus iraaklaste ja muude rahvastega. Endiselt on keerulisi lahendamata probleeme. Usume kahjuks, et konkurents selle piirkonna juhtivate jõudude vahel suureneb ja kutsume Lõuna-Sudaani töötajaid üles mitte alistuma jaga-ja-valitse-põhimõttele ja ühinema Põhja-Sudaani töötajatega, et luua oma riigi jaoks teistsuguseid võimalusi.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Hiljutisel referendumil Lõuna-Sudaanis otsustasid inimesed, et vanad meelevaldsed koloniaalpiirid peaksid kaduma. Juulis luuakse ametlikult maailma 193. riik. Iseseisva riigi poolt hääletas 3,8 miljonit inimest ja ainult 45 000 hääletas senise korralduse poolt: see esindab enamikku neist, kes kasutavad oma õigust enesemääramisele, ning toimunu pakub suurt rõõmu.

Jagunemine üksi ei loo aga riigis stabiilsust. Sudaan on endiselt kriisipiirkond ning põhjaosas valitseb kõikjal radikaalne islamism. Seepärast on oluline, et lisaks muudele meetmetele arendataks välja haldusstruktuurid, sest uut piiri on vaja hallata ja kontrollida.

See nõuab tõhusat julgeolekupoliitikat kogu piirkonnas – Somaalias, Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis. ELi kõrge esindaja ja rahvusvahelised toimijad peavad edendama selles piirkonnas turvalisust ja stabiilsust ning eelkõige võitlema radikaalsete suundumuste vastu ja toetama julgesti Lõuna-Sudaani.

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kogu sünguse ja lootusetuse juures on meil viimaks üks edulugu. Edulugu, mille puhul tunnen uhkust, et Euroopa Liit täitis selles väga olulist osa – komplimendid Catherine Ashtonile ja tema kolleegidele, samuti referendumit vaadelnud Euroopa Parlamendi liikmetele!

Loomulikult algab Lõuna-Sudaani tegelik töö nüüd, üleminekuga vabadusele ja riiklusele. See on väga raske ning maailma ajalugu on näidanud, et sageli on see toonud kaasa kodusõja.

Euroopa Liit saab aga täita üliolulist rolli ja tagada ülemineku toimumise, et lõunasudaanlastel oleksid põhilised inimõigused, millele Gay Mitchell osutas – näiteks haridus ja isegi tualettruumid.

Minu arvates kujunevad üliolulisteks probleemideks eeskätt piiriküsimus ja naftaressursside jagamine. Kuulus iiri kangelane Michael Collins on öelnud, et piiriala on nuhtlus ja jääb selleks alati.

Euroopa Liit, keda võib pidada sõltumatuks ja objektiivseks, võib täita ülitähtsat rolli hädavajaliku ülemineku saavutamisel. Suur tänu teile! Soovime sudaanlastele edu!

  Michel Barnier, komisjoni liige. − (FR) Lugupeetud juhataja! Catherine Ashton palus mul teid kõiki kuulata ja ma olen teinud seda hoolikalt. Tahan teid tänada mõistmise eest, sest Catherine Ashton pidi pakilistel põhjustel istungisaalist lahkuma pärast seda, kui ta oli kõrge esindajana esitanud oma avalduse Sudaani väga tundliku küsimuse teemal.

Selles tohutus Aafrika piirkonnas on selgesti näha – ning lugupeetud kuulajad, seda näitasid ka kõik teie sõnavõtud –, et ühes riigis toimuv võib mõjutada kõikide teiste riikide arengut, rahu ja stabiilsust. Tuleb meenutada, et Sudaani ümbritseb üheksa riiki. Seepärast on referendumil toimunu nii oluline.

Véronique De Keyser, kelle rolli peavaatlejana tahaksin tunnustada, tuletas – nagu ka Catherine Ashton – meelde selle referendumi edu: eeskujulik protsess ja üleminek, mis peab kulgema rahumeelselt. Kuna Catherine Ashton ise on seda teinud, tahaksin ka mina tänada Euroopa Parlamendi liikmeid ja teisi osalisi ELi institutsioonide ning eriti Euroopa Parlamendi hea koostöö eest, mida see protsess illustreerib.

Head kolleegid! Mõned teist on rääkinud Darfurist. Mina omalt poolt ei ole unustanud aega, kui käisin 2004. aastal, kriisi haripunktis, Prantsusmaa välisministrina Al-Fashiris Darfuri südames, ega seda, mida seal nägin ja kuulsin.

Seepärast olen õnnelik, et mulle on antud võimalus seda olukorda Catherine Ashtoni nimel kommenteerida. Pöörame sellele suurt tähelepanu ning loomulikult jälgime sündmuste praegust arengut suure murega ning mõistame loomulikult hukka paljud inimõiguste rikkumised ja ÜRO töötajate röövimise. Seepärast loodame, et kõik pooled selles rahuprotsessis osalevad. Loomulikult peame rahuprotsessi toetama. See on meie poliitilise tegevuse eesmärk; kõige selle eesmärk, mida on tehtud stabiilsuse loomiseks ning veelgi konkreetsemalt – loomulikult meie humanitaarabi eesmärk.

Lugupeetud juhataja! Soovin juhtida tähelepanu sellele, et alates 2003. aastast on Euroopa Liit andnud 776 miljonit eurot humanitaarkoostööks Sudaaniga, eriti Darfurile, mis seda hädasti vajab, ning Lõuna-Sudaanile. Tahaksin tuua välja ja kinnitada ka seda, et komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat (ECHO) tegutseb jätkuvalt ennetavalt, ning tahan tänada kõiki töötajaid, kes on töötanud koos ECHOga nende inimeste taaslõimimise küsimusega, kes koostöös ÜROga Põhja-Sudaanist tagasi Lõuna-Sudaani tulevad.

Kui rääkida Lõuna-Sudaaniga tehtavast koostööst, siis selles väga konkreetses valdkonnas pakub Euroopa Liit rohkem abi, et soodustada maaelu arengu ja põllumajandusliku tootmise võimet, mida need inimesed väga vajavad selleks, et mitte sõltuda igavesti impordist, mis hinnakõikumiste tõttu muutub üha kallimaks. Mind tundvad inimesed teavad, kui vankumatult olen sellele küsimusele pühendunud praegu voliniku ja varem muude ülesannete täitjana. Komisjon rääkis sel teemal pikalt oma tänahommikuses avalduses. Seepärast suurendab komisjon jätkuvalt oma abi olulistes valdkondades, nagu maaelu areng, põllumajanduse areng, põhiteenused, haridus ja tervishoid. Praegu kavatseme luua ligi 150 miljoni euro suuruse erifondi ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele Sudaanis ja loomulikult Lõuna-Sudaanis.

Seda tahtsingi öelda. Väga lühidalt tahaksin teha veel kolm lisamärkust. Mitme parlamendiliikme tõstatatud kodakondsuse küsimuse kohta tahaksin öelda, et toetame täielikult president Mbeki juhitud komisjoni tööd, mis hõlbustab läbirääkimisi edaspidise kodakondsuse ja muude kodakondsuse keerulise probleemiga seotud küsimuste üle.

Mis puuduta rahvusvahelist kohut, jätkab Euroopa Liit Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamist ilma reservatsioonideta. Ikka ja jälle oleme palunud ametiasutustel, eriti Sudaanis, teha Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga täielikku koostööd.

Lugupeetud juhataja! Tahaksin öelda viimased sõnad teemal, mida mitmed teist on juba tõstatanud: võlg. Tuletaksin teile meelde nõukogu viimaseid järeldusi, mis olid väga selgesõnalised: Euroopa Liit toetab selle riigi võlakoorma vähendamist ja võtab, nagu ka teised partnerid, seejuures arvesse oodatavat arengut, mida tahame toetada ning poliitilisel ja majanduslikul tasandil soodustada eesmärgiga tagada kogu piirkonna stabiilsus.

Need on vastused, mida ma Catherine Ashtoni nimel tahtsin esitada.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

  Indrek Tarand (Verts/ALE) , kirjalikult. – Olukord kogu Põhja-Aafrikas on tõepoolest ohtlik, kuid samal ajal ka lootustandev. Piirkonna iseloomu tõttu on vajalik, et turvalisuse ning stabiilsuse pakkumise juures keskendutaks eriti humanitaarsele ja militaarsele suutlikkusele. Kuna oleme aga näinud, kuidas EL müüb kõrgtehnoloogilist sõjavarustust, näiteks Mistrali sõjalaev, Venemaale, siis kas keegi on arvestanud sellega, et Venemaa peab sellised demokraatlikud revolutsioonid alles läbi tegema.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Tõsiasja, et referendumil hääletas Lõuna-Sudaan lahkulöömise poolt, oli ette näha. Ette oli näha ka seda, et see ei lahenda kaugeltki veel piirkonna probleeme. Kõigepealt on lõunapiirkond endiselt ebastabiilne ning peab end esmalt iseseisva riigina tõestama. See võib juhtuda enne ettenähtud kuupäeva juulis, sest 25% pindala ja 20% elanikkonna kaotus ei taba Põhja-Sudaani kaugeltki mitte nii rängalt kui loobumine märkimisväärsest osast naftatuludest. Seepärast peab EL uut riiki aitama, et säilitada riigi iseseisvus ja kaitsta tema suveräänsust, sest arenguabil Lõuna-Sudaanile võib olla oluline osa ka Euroopa edaspidises naftatarnes. EL peaks seepärast õppima Hiinalt, eriti kuna Beijing seostab arenguabi nutikalt toorainete tarnega. Nii saavad mõlemad pooled Hiina mudelist kasu. Unustada ei tohi ka ebaseadusliku Euroopasse rände probleemi. Niisiis tuleb Lõuna-Sudaani valitsusega sõlmida kokkulepe, mis käsitleb nende Lõuna-Sudaani kodanike tagasivõtmist, kes on ebaseaduslikult Euroopa Liitu tulnud. Seejärel peame tähelepanelikult jälgima, kas Lõuna-Sudaan on tegelikult valmis seda kokkulepet täitma.