Istungi stenogramm

Teisipäev, 15. veebruar 2011 - Strasbourg

9. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Evelyne Gebhardt (A7-0012/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Detsembris 2006 jõustunud teenuste direktiivi eesmärk on avada turg Euroopa Liidu teenusepakkujatele ning kaotada protektsionistlikud piirangud, meelevaldsed takistused ja kõik diskrimineerivad eeskirjad.

Igal juhul on Euroopa Parlament alati nõudnud, et käsitletavat direktiivi ei kasutataks ettekäändena ohtlikuks dereguleerimiseks ja sektori liberaliseerimiseks ega kahjustataks niimoodi töötajate õigusi. Kaotati päritolumaa põhimõte, mille suhtes kardeti, et see soosib sotsiaalset dumpingut ja asendati see sihtriigi põhimõttega.

Hääletasin raporti poolt, sest selles pannakse erilist rõhku põhjendamatutele viivitustele ja tõrgetele, mis on tekkinud direktiivi rakendamisel liikmesriikides, samuti mitmetele selle tõlgendamise ja kohaldamisega seotud probleemidele. Lõpetan nüüd, lugupeetud juhataja, kuna sellises olukorras kõnelemine on päris raske.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Euroopa teenusteturu väljaarendamine on üks olulisim tingimus Euroopa Liidu majanduskasvu hoogustamiseks. Seetõttu on väga rõõmustav, et Euroopa Parlament uurib põhjalikult, kuidas teenuste direktiivi rakendatakse. Täiendavad meetmed Euroopa teenusteturu nõuetekohase arendamise toetamiseks on samuti keskse tähtsusega. Meie peamine eesmärk oli lihtsustada teenuste osutamist kogu Euroopas. Sellest tulenevalt tekitab meis muret tõsiasi, et mõned liikmesriigid kipuvad võtma vastu ja kohaldama õigusakte, mis direktiivi sätete järgi ei ole mingil moel põhjendatud. Nii tekitatakse kunstlikud takistused teenusepakkujate tegevusele.

Praegu luuakse koguni 90% uutest töökohtadest teenuste sektoris. Seetõttu leian, et tõhusalt toimiv direktiiv on oluline tingimus ühtse turu arendamiseks ja tähtsaim Euroopa majandusvaldkonnas elluviidav projekt. Seega on mul hea meel, et direktiiv on hakanud andma märgatavaid tulemusi, näiteks saame liikmesriikidest hulgaliselt teateid õigusaktides tehtavatest muudatustest.

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Andsin kindla veendumusega vastuhääle teenuste, või teise nimega Bolkensteini, direktiivi vastuvõtmisele ja kohaldamisele. Direktiivi eesmärgiks oleks pidanud olema konkurentsi suurendamine Euroopas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu toetamise kaudu.

Kahjuks aga tundub, et tegelik siht oli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kurnamine ja ründamine. Itaalias on tõeliselt tugevaid teenusevaldkondi, näiteks randade kontsessioonid, millesse omanikud on investeerinud kogu oma vara ja mille nimel nad on toonud suuri ohvreid. Nüüd on nad selle direktiivi tõttu kõigest ilma jäänud.

Me ei tohiks kehtestada süsteemi, mis toob kaasa olukorra, kus bürokraatlik Euroopa ning suured kontsernid ja rahvusvahelised äriühingud ihkavad Itaalias laiali valguda ja meie ettevõtteid üle võtta. Me ei saa seda lubada ning ma seisan nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega õlg õla kõrval ja kaitsen neid, et hoida Itaalia traditsioone ja tugevaid külgi.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Praegu kehtiva teenuste direktiivi järgi peavad kõik ELi liikmesriigid kaotama bürokraatlikud takistused ja muutma ettevõtjate elu lihtsamaks. Kahjuks on direktiivi rakendamine venima jäänud. Põhilised probleemid on suutmatus järgida direktiivi reguleerimisala, ühtsete kontaktpunktide loomise viibimine, puudused halduskoostöös ja lahknevused vastastikuse hindamise menetluse kohaldamisel. Minu toetuse pälvinud raportis peetakse ühtsete kontaktpunktide kiiret loomist väga oluliseks. Nende kaudu saab tegeleda kõigega, mis on vajalik piiriüleste teenuste osutamiseks, samuti anda kergesti mõistetavat teavet konkreetses riigis kehtivate vorminõuete ja rakendatavate haldusmenetluste kohta. Teenused moodustavad kuni 40% liidu sisemajanduse koguproduktist. Ebavajalike takistuste ja viivituste kaotamisega saaks aidata märkimisväärselt kaasa konkurentsivõime parandamisele ja uute töökohtade loomisele.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja! Leian, et teenuste direktiivi hindamine on andnud meile hea võimaluse kontrollida, kas direktiiviga tõesti soositakse teenuste sektori paremat arengut ja kas liikmesriigid rakendavad direktiivi sätteid nõuetekohaselt. Oluline on, et kõikides direktiivi rakendamise etappides valitseks üldine nõusolek, et direktiiv ei tohiks hõlmata avalikke teenuseid, vaid peaks tagama sotsiaalsed õigused ja olema kooskõlas tööõiguse nõuetega.

Komisjon ja liikmesriigid peavad ilmselgelt oma jõupingutusi tõhustama, et seada liikmesriikides sisse head ühtsed kontaktpunktid. Selleks tuleb eraldada piisavad vahendid, et kindlustada neis keskustes pakutava teabe kvaliteet ja kättesaadavus.

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu algusaegadest peale on vääriti mõistetud seda, mida me peame silmas kaubandus- ja teenindussfääri vabaturu all.

Kui minu valijad hääletasid 1975. aastal EMÜ liikmesuse poolt, tähendas ühisturg nende arvates toodete vastastikust tunnustamist. Kui te võite Ühendkuningriigis müüa pudelis mineraalvett, peaks teil olema luba müüa sama vett ka Prantsusmaal, Saksamaal või Itaalias ja vastupidi. Tegelikult aga selgus, et see tähendab standardite kehtestamist – et „mineraalvesi peab sisaldama neid alljärgnevaid mineraale ja mitte neid“, et „kogus ei tohi ületada x-i ega olla väiksem kui y“ jne. Nii võib juhtuda, et toote, mida ei kavatsetud kunagi hakata välja vedama, võib selle enda päritoluriigis tunnistada õigusaktidele mittevastavaks.

Oleme seda ikka ja jälle näinud nii kaupade kui ka teenuste puhul. Tarbijate valiku suurendamise asemel on seda hoopis piiratud, kusjuures sageli on piirangute kehtestamise eestvedajaks kuskilt Euroopa Liidust pärit üks konkreetne tootja, kes juhtumisi vastab niikuinii tervele hulgale nõuetele ja kes näeb ELi õigusaktides võimalust jätta oma kulud konkurentide kanda. Seetõttu väheneb meie osa maailma sisemajanduse koguproduktist jätkuvalt ning nii on minu kodumaa aheldanud end ühe kitsa ja piiratud piirkondliku bloki külge.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Mäletan seda, kui palju vasturääkivusi sisaldas teenuste direktiiv ajal, mil see käis siit Euroopa Parlamendist eelmise koosseisu ametiajal esimest korda läbi. Samuti mäletan ma kaubandus- ja teenuste raporti raportöörina isiklikult, milline tohutu poleemika tekkis, kui ma kõnelesin vajadusest anda vabaks mitmeid teenused – finants-, tervishoiu-, haridus- ja veeteenused –, et pakkuda tarbijatele suuremat valikut ja paremat teenindust selle asemel, et jääda lootma vanadele riigi monopolidele, mis üsna sageli olid maksumaksjate rahakotist alarahastatud.

Me oleme siin määratlenud üldist majandushuvi pakkuvad teenused, justnagu ei kehtiks samad eeskirjad, mis tagavad meile suurepärase valiku kaubanduskeskustes või muude teenuste puhul, vee-, haridus- ja tervishoiuteenuste suhtes. On aeg loobuda 30 aasta tagusest poliitikast, mil teatud teenuseid sai pakkuda vaid riik. Tagajärjeks on see, et neid teenuseid on alarahastatud ega ole korralikult osutatud. Liikugem kogu ELis ja maailmas laialdasema teenuste liberaliseerimise suunas.

Raport: Antonio Cancian (A7-0020/2011)

  Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Tahan selgitada, miks jäi suurem osa Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioonist selle direktiivi üle hääletamisel erapooletuks. On hea, et me oleme teinud otsuse ja peame kinni puudega inimeste õigustest. Kuid see kehtib üksnes suurte vahemaade puhul. Paljud muud punktid ei vääri Euroopa direktiivi. Näiteks seetõttu, et direktiiv hõlmab vaid neid bussireise, mis on pikemad kui 250 kilomeetrit, ei kehti see paljudes riikides. Reisijaõigused puuduvad Küprosel, Maltal ja Luksemburgis, nagu ka mõnes muus liikmesriigis, kus ei ole üle 250-kilomeetriseid bussiliine. Inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine on Euroopa üks keskseid põhimõtteid. Nüüd jäävad kaitseta vaesemad reisijad, sest osades liikmesriikides ei ole reisijate õigusi sätestatud. Seepärast jäime erapooletuks. On ka rõõmustavaid tahke, kuid samuti palju negatiivset, mis ongi meie erapooletuse põhjus.

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Komisjon esitas 2008. aastal selle määruse ettepaneku eesmärgiga näha ette uued kogu Euroopas kehtivad bussireisijate õigused, mis sarnaneksid muude transpordivahendite reisijate õigustega. Nii tagatakse, et kõikides liikmesriikides kehtivad vedajatele ja eri transpordiliikidele võrdsed konkurentsitingimused. Selleks, et jõuda täna hääletusele pandud dokumendini tuli nõukoguga pidada pikki ja keerulisi läbirääkimisi ning rakendada lepitusmenetlust.

Lõplikku teksti võib pidada vägagi rahuldavaks ja hästi tasakaalustatud kompromissiks, kuna sellega on suudetud tagada reisijate õigused ning samas mitte liigselt koormata bussiettevõtjaid, kellest – ärgem unustagem – enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

Lepitusmenetluse tulemust võib üsna põhjendatult pidada Euroopa Parlamendi jaoks edukaks, sest arvesse on võetud mõningaid meie olulisimaid nõudmisi, nimelt neid, mis puudutasid määruse reguleerimisala, reisi pikkusest sõltumatuid reisijate põhiõigusi, erandeid ning viimaks õnnetuste, reisi tühistamise ja hilinemise korral reisijatele ettenähtavaid asjakohaseid tagasimakseid, abi ja hüvitisi.

  Guido Milana (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Oleme jõudnud uute õiguste ajajärku, kuid need õigused oleksid võinud olla ulatuslikumad. Me peame teadma, et alla 250-kilomeetri pikkuste reiside puhuks ei sätestata dokumendis mingeid õigusi kõige vähem kaitstud isikutele, puudega inimestele, vanaduspensionäridele ega piiratud liikumisvõimega inimestele.

Kui me nõustume, et kehtestada on vaja ühtsed kvaliteedinõuded, siis peame samamoodi nõustuma, et kohalike vedude määruse reguleerimisalast väljajätmisega piiratakse oluliselt nende reisijate arvu, keda määrus hõlmab. Määruse rakendamine eeloleva nelja-aastase perioodi vältel laseb sektoril end võimalikult hästi ette valmistada, kuid me peame jälgima ka täitevasutuste loomist.

Menetluse tulemus on Euroopa Parlamendi jaoks võit ja hea märk selle kohta, et me pöörame tähelepanu kodanike vajadustele. Kuid kompromiss tähendab alati Euroopa Parlamendi eesmärkide suhtes möönduste – antud juhul järeleandmiste – tegemist. Põhimõtteliselt oleme näidanud, et oskame hästi tõlgendada vajadusi, erinevalt nõukogust, kes on näidanud, et ta esindab vaid huve.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Tahan kiita Antonio Canciani suurepärase töö eest kõnealuse õigusakti koostamisel.

Clemente Mastella lubab mul ehk mitte nõustuda tema väitega, et kõnealune dokument tähendab suurt võitu meie kodanikele. Ei saa jätta tähele panemata, et kodanikke kaitstakse vaid juhul, kui nende bussireis on pikem kui 250 kilomeetrit. Kuhu jääb eurooplaste õiguste kaitse, kui – nagu Gesine Meissner juba rõhutas – nimetatud õigusest jäävad ilma terved riigid, nagu Küpros, Luksemburg ja Malta?

Sel põhjusel jäi meie fraktsioon hääletusel erapooletuks. Me ei hääletanud raporti vastu, sest sellega tagatakse teatud, näiteks puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste, õigused. Me jäime erapooletuks. Mis puutub ülejäänusse, siis palume pöörduda selle teema juurde tagasi võimalikult kiiresti, et meie kodanikke tõepoolest kaitsta.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan märkida, kui suurepärane ja oluline on see, et me muretseme oma kodanike õiguste pärast. Iga kord, kui räägitakse õigustest, peame meeles pidama, et nendega kaasnevad ka kohustused ehk pole õigusi ilma kohustusteta.

Bussireisijate õigusi käsitlevas raportis on palju head ja rõõmustavat. Me ei tohi ka unustada, et üleeuroopalised bussiettevõtjad on üksteisest väga erinevad. Näiteks Soomes on palju väikeseid perefirmasid ning võiks küsida, kas me peame neid väikeettevõtjaid pidevalt koormama uute kulude ja kohustustega, kui nad näevad niigi vaeva kasumi teenimisega.

Võin öelda, et me oleme kõnealuses küsimuses olnud mitmeski suhtes paindlikud ja arvesse on võetud eri reisijate õigusi. Puudega inimeste vajaduste tunnistamisega kaasneb alati selge lisaväärtus. Väga tähtis on tagada, et puudega või piiratud liikumisvõimega inimesed saavad paremini reisida ja üldiselt ringi liikuda ning nende vajadusi võetakse rohkem arvesse. See on hea, kuid nagu ma enne märkisin, on dokument pisut vastuoluline, sest kui me räägime õigustest ja kohustustest, on ühtlasi oluline veenduda, et bussiveo valdkonnas tegutsevate väikeettevõtjate kulud ei kasvaks liiga suureks.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Hääletasin määruse poolt, kuigi ma leian, et kindlasti oleks saanud minna veelgi kaugemale. Kuid algus on tehtud ning mõnikord liigume me siin parlamendis ja ELis edasi kukesammul. Seda me täna olemegi teinud.

Kahju on sellest, et mõned liikmesriigid on jäänud määruse reguleerimisalast välja ja tõepoolest ka sellest, et määrus kehtib vaid üle 250-kilomeetri pikkuste reiside suhtes. Mina oleks kahtlemata eelistanud fraktsiooni ALDE pakutud suunda, kus reisijate õigused oleksid tagatud palju lühemate reiside puhul. Siiski on mul hea meel, et mõned määruses ettenähtud põhiõigused kehtivad lühemaid vahemaid läbivate reisijate suhtes. Nimetatud õigused puudutavad konkreetselt puudega või ka piiratud liikumisvõimega inimesi. Need hõlmavad võrdset juurepääsu transpordile ja bussitöötajate koolitamist seoses puudega reisijatega.

Kahjuks on liikmesriikidele ette nähtud kuni kümne-aastane erandite tegemise periood, ning kuigi väikeettevõtjatel on nõuete täitmiseks vaja piisavalt aega palun ma, et liikmesriigid püüaksid tagada määruse täitmise võimalikult kiiresti ning julgustan neid seda tegema.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Toetan täielikult reisijate õigusi ja eelkõige just puudega inimeste suuremaid õigusi.

Ma ei ole saavutatud kompromissiga kuigi rahul. Erinevalt kolleegist oleks mina eelistanud 300-kilomeetrist piirkaugust, sest nii oleks Iirimaal jäänud reguleerimisalast välja minu valimisringkonna maapiirkonnad. Pean silmas Dún na nGalli põhja- ja lääneosa ning Maigh Eo ja ka Gaillimhi ümbruskondi. Suurem osa maapiirkondadest jääb 250-kilomeetrisest piirmäärast välja. Taotletavad hüvitise saamise õigused on maapiirkondades osutatava teenuse laadiga võrreldes ebaproportsionaalselt suured.

Tahan juhtida tähelepanu ka kuludele ja eelkõige kindlustuskuludele, mis võivad põhjustada mõne ettevõtja turult lahkumise. Paljudel juhtudel ei pakuta alternatiivset ühistransporditeenust.

Mõistagi peame nõustuma siin täna vastu võetud otsusega ja loodetavasti annab erandite tegemiseks ettenähtud aeg neile, kes jäävad väljapoole 250-kilomeetrist piirimäära, võimaluse olukorraga kohaneda.

Seega, kuigi ma põhimõtteliselt olen määrusega nõus, pidin ma eespool toodud põhjustel jääma erapooletuks.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Igal aastal reisib bussiga Euroopas enam kui 70 miljonit inimest. On viimane aeg kehtestada määrus, millega kaitstakse reisijate õigusi samamoodi nagu lennu-, vee- või raudteetranspordi puhul. Reisijatel on 12 põhiõigust, mis kehtivad ükskõik kui pika reisi korral. Kui reisi pikkus ületab 250 kilomeetrit, on neil lisaks õigus saada hüvitist reisi hilinemise või kadunud või kahjustatud pagasi eest, abi õnnetuse või surma korral, samuti paremat teavet. Kuid just väiksemate riikide jaoks on see 250-kilomeetrine piirmäär suhteliselt äärmuslik. Mul on hea meel, et piiratud liikumisvõimega reisijad saavad õiguse eriabile, mis on juba ette nähtud lennureiside puhuks. Tulevikus pooldan kindlasti ühise õigusakti kehtestamist, et ühtlustada eri transpordivahendite reisijate õiguste kohta juba olemasolevaid määrusi, ning muuta nii kogu reisijate õiguste süsteem oluliselt selgemaks.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Euroopas väga levinud bussitransporti kasutavatel reisijatel peavad olema sama hästi reguleeritud õigused, nagu on lennu-, raudtee- ja veetranspordi kasutajatel. Pean esitatud määruse lõplikku teksti rahuldavaks kompromissiks. Eriti suurt heameelt valmistab mulle tõsiasi, et sätestatud on 12 reisijate põhiõigust, mis kehtivad kõikide bussireisijate suhtes, sõltumata reisi pikkusest. Kiidan eriliselt heaks selle, et tunnistatakse puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste erivajadusi ja nendega on arvestatud. Tähtsaks meetmeks puudega inimeste diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses on saanud selle tagamine, et ratastooli või muu liikumisabivahendi kaotsimineku või kahjustamise korral on õigus nõuda hüvitist, samuti bussitöötajate koolitamine puudega inimeste veo valdkonnas.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest see tähendab praeguse olukorra olulist paranemist. Meil on õnnestunud saavutada tasakaalustatud lahendus, millega kaitstakse bussireisijate õigusi ning tagatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate püsimajäämine. Määrusega on hõlmatud üle 250-kilomeetri pikkused reisid ning sellega antakse bussireisijatele õigus nõuda reisi tühistamise, ülebroneerimise või enam kui kahetunnise hilinemise korral hüvitist. Bussioperaatorid on sageli väikesed või keskmise suurusega ettevõtted, mis langeks ülemääraste kahjunõuetega hävingu äärele. See on üks määruse häid külgi, millega hoitakse ära hüvitissummade üle pea kasvamine. Mis puudutab 250-kilomeetri pikkust vahemaad, siis ei näe ma põhjust, miks me ei saa lasta uuel õigusaktil jõustuda ja vaadata siis, kuidas seda annab parandada.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan avaldada tunnustust raportöör Antonio Cancianile, sest täna vastu võetud dokument on tõesti vägagi rahuldav ja hästi tasakaalustatud kompromiss. Sellega on suudetud tagada reisijate õigused ning samas mitte liigselt koormata bussiettevõtjaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Euroopa Liidu kodanikud saavad tunda end paremini kaitstuna. Kokkuleppega parandatakse ka puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste reisimistingimusi. Selles sätestatakse ühtlasi selged eeskirjad kahju hüvitamise ja abi tagamise kohta.

Leian, et määrusega parandatakse märkimisväärselt meie kodanike reisimistingimusi ja kindlustatakse suurem õigusselgus õnnetuste ja teiste ettenägematute juhtumite puhuks.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tahan kiita Antonio Canciani tema suurepärase töö ja eriti nõukoguga peetud lepitusmenetluses saavutatud hea tulemuse eest. Nii direktiivi reguleerimisala tõttu kui ka seetõttu, et ettepanekusse on lisatud 12 põhiõigust, tähendab saavutatud kompromiss olulist edasiminekut reisijate õiguste kaitse valdkonnas.

Ettepanekus võetakse asjakohaselt arvesse puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste õigusi ja vajadusi eelkõige seoses võrdse juurdepääsuga transpordile, õigusega saada hüvitist ratastooli või muude liikumisabivahendite kaotsimineku või kahjustumise eest, samuti kaebuste esitamise ja käsitlemise, bussitöötajate koolitamist erivajadustega inimeste valdkonnas ning reisi ajal antava teabega.

Lõpliku tekstiga on samuti suudetud tagada reisijate õigused ning samas mitte liigselt koormata bussiettevõtjaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ega suudaks suuri kulusid kanda.

  Diane Dodds (NI). – Lugupeetud juhataja! Kuigi ma tunnistan, et raportil on palju häid külgi – ning ma toetan igati puudega inimeste õigust omada juurdepääsu transpordile ja hüvitisele –, leian ma, et taolisi süsteeme peaks kehtestama riikide valitsused.

Arvan ka, et kõnealuse ettepanekuga kaasnev rahaline koorem oleks paljude veoteenuste osutajate jaoks liiga suur. Euroopa Parlament ei tohi unustada, et mitmed bussifirmad on eraettevõtjad, kes on suhteliselt väikesed ja viimase 12–18 kuu jooksul aset leidnud kütusehindade tohutu tõusu tõttu üha suurema finantssurve all. Paljude erafirmade ja ka riiklike transpordisüsteemide jaoks oleks lisakulul kaks tagajärge: kõrgemad piletihinnad klientidele ja vähem liine. Tegelikult lõpetaks mitmed sektoris vabatahtlikke teenuseid pakkuvad ettevõtjad, mis hõlmab ka paljusid teenuseid puudega inimestele, oma äritegevuse üldse.

  Carlo Fidanza (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tee täna kõnealuse raporti üle peetud hääletuseni oli pikk, nii et tahan ühineda kolleegide kiidusõnadega Antonio Cancianile, sest me jõudsime selleni tema visa võitluse tulemusena. Nüüd lõpuks on kõikide transpordiliikide kohta olemas reisijaõiguseid reguleerivad määrused. Arvan, et järgmise sammuna tuleks koostada asjakohane konsolideeritud õigusakt, mis koondab endasse kõik valdkonna eri määrused.

Määruse reguleerimisala on mõistlik, kuigi me pidasime selle üle läbirääkimisi teistel alustel, kuid tõsiasi, et meil õnnestus hõlmata kõik liikmesriigid peale kahe on kahtlemata rõõmustav, nagu ka see, et paljud sätted on täitmiseks kohustuslikud ka lühemate kui 250-kilomeetri pikkuste vahemaade korral, kuna loobutud on mõnest muust hüvitisliigist.

Tänahommikuse arutelu ajal märkisid osad parlamendiliikmed, et kaitseta on jäänud piiratud liikumisvõimega reisijad, kuid õnneks on need väited hilisemate sõnavõttudega ümber lükatud. Vastupidi, säärane kaitse tähendab viisaka kompromissi saavutamisel suurt sammu edasi ja me peaksime selle üle uhked olema.

  Siiri Oviir (ALDE). – () Mina hääletasin selle dokumendi vastu, sest kõnesoleva õigusaktiga ei ole tagatud reisijate võrdne kohtlemine. Ühelt poolt, võrreldes teiste transpordiliikidega, ja teisalt erinevate riikide reisijate vahel. Nii jäävad reguleerimisalast välja mitu Euroopa Liidu väikest liikmesriiki. Mitme väiksema liikmesriigi puhul toimib õigusakt osaliselt.

Probleemi ei lahendatud ka piiriüleste bussireiside puhul. Bussireise kasutavad põhiliselt madalama sissetulekuga reisijad ning noored, s.o tudengid ja õpilased. Seetõttu on vastuvõetamatu ka määruse kaugusesse lükatud jõustamine.

Raport: Martin Callanan (A7-0287/2010)

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Euroopa Komisjoni ning Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, samuti keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esitatud tarbesõidukite heitenorme käsitlevate ettepanekute vahel on leitud kompromiss, mille kohaselt vähendatakse taoliste sõidukite heitenorme kümne aasta jooksul 203 grammilt 147 grammini kilomeetri kohta. Uus kehtestatud heitenorm on tootjatele ja kasutajatele vastuvõetav ning oluline, arvestades kulusid, mis kasutajatel tekivad selliste sõidukite kõrgemate hindade tõttu. Taoliste sõidukite kasutajad on peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kaupmehed ja perefirmad ning käimasoleval osaistungjärgul me just arutasime ELi vahendeid, mille eesmärk on anda rahalist abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Üks sihte kõnealuses valdkonnas on kaotada tõkked väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvule. Me loodame, et väikeste tarbesõidukite kõrgem hind, mille põhjuseks on heitkoguste piirväärtused ja kasvanud tootmiskulud, ei kujune märkimisväärseks takistuseks. 2014. aastal saame kontrollida, kas määruse põhimõtteid on edukalt täidetud.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Euroopa Parlament on nõukogu ja komisjoni vastuseisust hoolimata suutnud kehtestada kaugeleulatuva ja pikaajalise eesmärgi, millega langetatakse väikeste tarbesõidukite CO2 heitkoguse maksimaalne piirmäär 2020. aastaks 147 grammini kilomeetri kohta. Selle nõudliku, kuid siiski realistliku määra saab saavutada uudse keskkonnatehnoloogia abil. Sõidukid saastavad palju vähem, kuid on endiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele taskukohased. See oli meile eriti oluline, sest kliimamuutustega ei saa võidelda, kui uute sõidukite hind on nii kõrge, et vanad tarbesõidukid jäävad endiselt meie teedele ja eelkõige koormaks keskkonnale. Mul on hea meel, et kõnealune ettepanek pandi täna hääletusele ja võeti rõhuva häälteenamusega vastu.

  Vicky Ford (ECR). – Lugupeetud juhataja! Äsja oli hääletusel raport nimetusega „väikeste tarbesõidukite heitenormid“. Nagu paljude ELi õigusaktide puhul on tegemist lihtsale teemale pandud paljusõnalise pealkirjaga. Lubage mul tõlkida: väikesed tarbesõidukid on mõistagi furgoonautod ja heitenormid tähendavad põletatud kütusest sõltuvaid kütuse heitkoguseid.

Me kõik märkame bensiinijaamades, et kütusehinnad aina tõusevad, aga füüsilisest isikust ettevõtjatele, nagu ehitajatele, torulukkseppadele ja puuseppadele on furgoonauto kasutamine äritegevuses vältimatu kulu. Nad tahavad kütusesäästlikumaid sõidukeid ja see on alati mänginud olulist rolli nende ostuotsuste langetamisel.

Oma valimisringkonnas, Lutonis asuva General Motorsi tehase tootmisosakonnas olen ma näinud ka, et toote täiustamiseks vajalikke uuendusi pakuvad välja tehase töölised.

Mõned arvavad, et eesmärgid saavutatakse üksnes seetõttu, et need on seatud siin Euroopa Parlamendis. Tegelikult saavutatakse need eesmärgid tänu sellele, et tehakse uuendusi, kas siis furgoonautode juures või mujal. Samuti on uuenduste aluseks tarbijate nõudmised ja tootjate tehtud parandused, mitte üksnes Euroopa õigusaktid.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Kahjuks ei saanud ma arutelul osaleda, sest mul olid samal ajal teised kohtumised. Seega, aitäh teile selle eest, et võimaldate mul nüüd mõne sõna öelda.

– 2020. aasta strateegias oleme pannud rõhkujust taastuvenergiale ja nii see peabki olema. Kuid oma eesmärkide täitmisel peame sama oluliseks energiatõhusust, eelkõige mootorsõidukite puhul, olgu siis tegemist era- või tarbesõidukitega.

Tarbesõidukid on teedel iga päev ja nendega läbitakse tohutuid vahemaid. Taolise direktiiviga saame aidata kaasa 2020. aasta strateegia täitmisele kütusesäästlikkuse valdkonnas, sest sellega kohustatakse konstruktoreid tootma kütusesäästlikumaid mootoreid ning kuigi lühikeses perspektiivis võivad kulud olla suured, saavutatakse tohutu sääst läbitud vahemaale kuluva kütuse pealt ja ka keskkonnaga seoses.

Raport: Klaus-Heiner Lehne (A7-0021/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Nõukogu on edastanud meile ettepaneku võtta vastu otsus, millega lubatakse tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Selle põhjuseks on asjaolu, et mõned liikmesriigid – sealhulgas Itaalia ja Hispaania – on mitmel korral olnud vastu kavandatud kolme keelde tõlkimise süsteemile, mis oleks kokkuvõttes tõeliselt diskrimineeriv, sest sellega rikutakse jõhkralt kõikide liidu ametlike keelte võrdsuse põhimõtet.

Hoolimata siiani peetud arvukatest läbirääkimistest ja tänahommikusest hääletamisest, tundub, et kõnealust määrust ei õnnestu ühehäälselt vastu võtta. Kuid meil on või tundub olevat õiguslikult ja institutsiooniliselt otstarbekas oodata ära Euroopa Kohtu arvamus, mis peaks lähipäevadel saabuma ning millega ei pruugita tuua selgust mitte üksnes mitmesse ühtse patendisüsteemi tehnilisse külge, vaid ka kõikidesse sellest tulenevatesse kohtualluvusega seotud tagajärgedesse. Me ei valinud seda teed ja seetõttu andsin mina vastuhääle.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Lugupeetud juhataja! On raske kuulata seda Euroopa ühtse patendiga seonduvat Euroopa tõhustatud koostööd käsitlevat arutelu siin istungisaalis ilma naeratuseta – rahuloleva naeratuseta – näol. Teatud riikide poliitikud, kes peavad oma emakeelt tähtsaimaks maailmas, ütlevad, et tõhustatud koostööd alustades hävitame me selle valdkonna siseturu. Tegemist on loomulikult absurdse väitega, kuna ühtse patendi siseturgu ei ole veel olemas. Patendi saamine ELis maksab ligikaudu kümme korda rohkem kui Ameerika Ühendriikides, võrdudes meie ettevõtete jaoks 250 miljoni euro suuruse aastakäibega. Seetõttu on hea, et me andsime täna lõpuks ometi poolthääle tõhustatud koostööle, nii et teatud riigid ei saa enam arengut takistada. Aitab juba! Me ei ole eesmärki veel saavutanud, aga juba täna oleme me ühe päevaga teinud suurema edusammu kui viimase kümne aastaga.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Me oleme ühtse patendikaitsesüsteemi loomist Euroopa tasandil arutanud enam kui 20 aastat. Praegu kehtiv patentide registreerimise süsteem, mis on Ameerika omaga võrreldes aeganõudev ja kulukas, ei aita Euroopa ettevõtjaid mitte mingil moel. Patentidel on täita oluline roll kaasaegse majanduse arengus ja kasvus ning teadusuuringute edendamisel. Kuna konkurents maailmaturul on muutumas üha tihedamaks, ei saa me antud teemat puudutavaid otsuseid enam edasi lükata. Seetõttu peame tõhustama ühtse patendituru loomiseks tehtavat tööd. Kuid hoolimata sellest, et me peaksime seda ideed toetama, ei tohi me eirata mitmeid vaidlusi tekitavaid probleeme, näiteks keeleküsimust. Seega peaks meie eesmärk kindlasti olema võidelda pisemate, väiksema elanikkonnaga ja sageli vaesemate liikmesriikide diskrimineerimise vastu.

  Alfredo Pallone (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Me tegutseme turul, kus meie ettevõtted toimivad üleilmsest konkurentsist lähtuvalt. Komisjoni poolt väljakuulutatud patentide keelekorralduse reformi põhieesmärk on vähendada tõlkimisega seotud kulusid, et tagada konkurentsivõime turgudel, kus konkureerida tuleb Ameerika Ühendriikidega, eelkõige Aasia turul.

Seetõttu mõtlen ma, kas poleks mitte olnud tõhusam koostada patent vaid ühes keeles? See tõesti aitaks meie ettevõtetel maailmaturul konkureerida. Lisaks on hästi teada, et praegu kehtib Euroopas kaks õigussüsteemi oma iseärasuste ja normidega. Leian, et mõttekam oleks olnud hakata neid ühtlustama.

Lõpetuseks, tõhustatud koostöö alustamine ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu vaimsuse vastane, vaid kahjustab ka siseturgu, mis jaguneks geograafilisteks piirkondadeks ja kus moonutataks liikmesriikidevahelist konkurentsi. See tähendab, et osad liikmesriigid satuvad kahtlemata halvemasse olukorda kui teised.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Ehkki ma ühest küljest kiidan seda, et Euroopa on saavutanud eesmärgi ja – pärast paljusid aastaid – kehtestanud säärase olulise vahendi nagu patent, mis lõpuks ometi võimaldab Euroopa Liidul konkureerida võrdsetel tingimustel teiste territoriaalsete organisatsioonidega, pean ma ühtlasi väljendama suurt kahetsust, et sellega kahjustatakse teisi piirkondi, näiteks Itaaliat, kes on alati pooldanud liidu rolli tugevdamist.

Otsus väljastada patent vaid ühes Euroopa Patendiameti kolmest töökeelest tekitab tegelikult ebavõrdsust Itaalia ettevõtete ja väljapakutud keelekorraldusse kuuluvate riikide ettevõtete vahel. Tuletan meelde, et mõned kuud tagasi esitasin ma komisjonile küsimuse eesmärgiga kaitsta Itaalia keele kasutamist. Vahepeal on 25 riiki 27st leidnud ühise keele ja seetõttu jäin ma erapooletuks.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Kedagi ei rahulda patendikaitse probleemi praegused lahendused ELis ja liikmesriikides. Ühtse patendikaitse süsteemi kehtestamine on seega hädavajalik nii meie liikmesriikide kui ka kogu ELi majanduse jaoks. Eelkõige peaks uus süsteem aitama edendada teadusuuringuid ja uuendusi. Suhteliselt lihtsa süsteemi kasutuselvõtmine on oluline samm. Selle alus on kolmkeelne tüüpvorm – ehkki see tekitab vaidlusi – koos tõlkega taotluse esitaja emakeelde, kuigi kõneldud on ka ühe keele või paljude keelte kasutamisest.

See on eriti tähtis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, sest mitmetel neist ei ole piisavalt rahalisi vahendeid patentide taotlemiseks. Loodan, et süsteem osutub oluliseks meetmeks, mis kannustab sageli uinuvateks uuendajateks kutsutud väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid tegutsema. Me oleme eeskätt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis tihti arutanud seda, kuidas ärgitada just neid äriühinguid tegema uuendusi ja patenteerima oma leiutisi. Me soovime, et see uus määrus paneks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted liikuma ning tagaks ühtlasi parema kaitse Euroopa Liidus patenteeritud leiutistele.

  Constance Le Grip (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Andsin poolthääle Klaus-Heiner Lehne raportile, milles Euroopa Parlament nõustub tõhustatud koostööga, et kehtestada Euroopa Liidus ühtne patent. On ka viimane aeg! Kakskümmend aastat jõupingutusi, et saavutada tulemus ja jõuda punkti, kus me hakkame astuma konkreetseid samme Euroopa ettevõtete, nii VKEde kui ka suurettevõtete, heaks. Nad on pikisilmi oodanud kõnealust olulist vahendit, millega kindlustatakse nende konkurentsivõime ja areng.

Tõhustatud koostööga nõustudes näitab Euroopa Parlament, kui suur huvi on tal just selle tõhustatud koostöö menetluse vastu – juhin tähelepanu, et mainitud menetlust kohaldatakse teist korda –, aga sellega antakse ka väga rõõmustav ja konkreetne märguanne soodustada meie ettevõtete uuendustegevust ja edendada konkurentsivõimet. Juba mainiti, et 25 liikmesriiki 27st on otsustanud alustada tõhustatud koostöö menetlust eesmärgiga luua ühtne Euroopa Liidu patent. Ma ei alahinda raskusi, mida mõned liikmesriigid võivad endiselt kogeda, kuid liikugem edasi ja andkem eeskuju. Seda ettevõtted ootavadki.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Jäin erapooletuks, sest arvan, et otsus luua ühtne patent tõhustatud koostöö kaudu on nõukogu järjekordne ebaõnnestumine. Kokkuleppe on saavutanud vaid üheksa liikmesriiki ja dokumendis endas on tunnistatud, et eesmärke ei ole võimalik saavutada mõistliku aja jooksul. Konkurentsivõime? Tõhusus?

Lisaks sellele ei ole Euroopa Kohus veel langetanud otsust keelekorraldusega seonduva kohtualluvuse küsimuses. Nõukogu oleks pidanud püüdma saavutada ühist seisukohta ning ehk oleks tal selleks, et parandada meie konkurentsivõimet maailmas, tulnud teha rohkem tööd vaid ühe keele kasutamise läbisurumiseks, arvestades registreeringute arvu ja neist enamiku puhul valitud keelt.

Taaskord on liikmesriikide rahvuslikud huvid toonud kaasa killustatud otsuse, mis ei sisalda selgeid reegleid kolme keele kasutamise kohta. Sääraseid meetmeid rakendades ei tee me Euroopa ülesehitamise projektiga iialgi edusamme.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Kui Euroopa Liit tahab parandada konkurentsivõimet ja saada maailmas juhtivaks uuenduste tegijaks, tuleb tema loomingulisust piisavalt kindlustada.

ELi patendisüsteem on aga väga puudulik ja see takistab nii ühtse patendikaitse loomist kui ka siseturu arengut, mis omakorda vähendab leiutajate ja uuenduslike ettevõtete õiguskindlust. Leiutiste ühtse kaitse tagamine kõikides liikmesriikides sellega, et rakendatakse ühetaolisel patendiõigusel põhinevat ühtset Euroopa patentide väljastamise menetlust, muudaks keerulise süsteemi tunduvalt selgemaks ning vähendaks samal ajal kulusid, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle jaoks need on kuni kolm korda suuremad kui näiteks USAs. Kuna püüded luua kogu ELis ühtne patendikaitse ei ole vastanud ootustele ja arvestades asjaolu, et täidetud on kõik õiguslikud eeltingimused, mis on ette nähtud tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, olen päri Euroopa Parlamendi antud nõusolekuga.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Kui sajand tagasi ei tunnistatud Ameerika telefonitööstuses Antonio Meucci patenti, ei olnud selle põhjuseks mitte tõsiasi, et ei kasutatud inglise keelt või et ta kasutas itaalia keelt, vaid hoopis tema suutmatus täita ühte tingimust: tal ei olnud raha, et registreerida oma patent veel üheks aastaks.

Samamoodi oleme me praegu paradoksaalses olukorras ning hääletust arvestamata näitab asjaolu, et vastu võetakse itaalia keelt mittehõlmav kolmkeelne patendisüsteem, minu meelest tegelikult meie valitsuse nõrkust ja suutmatust end Euroopa poliitikas kuuldavaks teha, samuti meie poliitilise süsteemi küündimatust, mis mõjutab eelkõige teadusuuringuid ja uuendusi.

Siinkohal piisab vaid sellest, kui tuletada meelde möödunud detsembris avaldatud konkurentsivõime uuringut, millest nähtub, et viimastel aastatel on Itaalia vabatahtlikult loobunud neljast miljardist eurost nende riikide kasuks, kes on meie teadlasi vastu võtnud. Neil teadlastel ei ole kindlasti enam mingit vajadust kasutada itaalia keelt, sest nad on ära õppinud inglise, prantsuse ja saksa keele ning neil on olemas kõik vahendid selleks, et taotleda patente Itaalia toodete kahjuks.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Võtan sõna, et selgitada, miks ma hääletasin täna raporti vastu. Ühtse patendi loomine on Euroopa patendisüsteemile kindlasti kasulik, aga tulemus oleks olnud palju parem, kui me oleks valinud teistsuguse menetluse. Tõhustatud koostöö rakendamine on minu meelest täielik ummiktee.

Praegune menetlus on tegelikult vaid kõige viimane etapp Euroopa Liidu patendi kehtestamise pikas ajaloos, mis ulatub 1990ndatesse aastatesse, kusjuures patendi kehtestamist on nõudnud vaid 12 liikmesriiki.

Hääletasin otsuse vastu, sest see ei vasta aluslepingu artikli 20 lõikes 2 ettenähtud nõudele, mille kohaselt peab taoline otsus olema viimane võimalus. Komisjoni ettepanekuga ei sätestata kogu liidu territooriumil kehtivat ühtset patenti, nagu on nõutud artiklis 118 ning tõhustatud koostööl on ebasoodsad tagajärjed ettevõtete asutamisele ja kapitali vabale liikumisele.

Lisaks oleks poliitiliselt olnud palju kohasem ja samamoodi otstarbekas oodata ära Euroopa Kohtu 8. märtsil avaldatav otsus. Selle valguses oleme tõenäoliselt sunnitud oma arvamuse üle vaatama.

  David-Maria Sassoli (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Taaskord oleme olnud tunnistajaks Itaalia valitsuse suutmatusele kaitsta Itaalia kui euroopameelse riigi mainet ja sealsete ettevõtete huvisid säärases olulises küsimuses nagu Euroopa patendi kehtestamine. 25 riiki 27st ja Euroopa Parlamendi rõhuv enamus toetab patentide valdkonda reguleerivat ettepanekut, millel on tõeline mõju enamikule uuenduslikest ettevõtetest, samuti neile, kes tegutsevad peamiselt rahvusvahelistel turgudel.

Kui me jätame end ise otsusest välja, tekitame ohu, et Itaalia ettevõtted ei ole Euroopas ja maailmas piisavalt kaitstud. On üsna uskumatu, et valitsus, mis ei tee midagi Itaalia kultuuri levitamiseks maailmas, kärbib kultuuriasutustele eraldatavaid vahendeid ega väärtusta selle riigi keelt, kus asub suurim arv maailma kultuuripärandi objekte, võib keeleküsimuse jalge alla tallata, kui meie ettevõtted on tegelikult alati palunud, et patendid valmistataks ette üksnes inglise keeles, mis on nüüdseks saanud peamiseks maailma majanduses kasutatavaks keeleks. Kuid me oleme saavutanud tulemuse, mis võimaldab kõikidel patenditaotlejatel esitada taotlus oma emakeeles.

Lugupeetud juhataja, miski ei sundinud Michel Barnier’d suruma otsust läbi sellisel kiiruga korraldatud hääletusel enne, kui Euroopa Kohus on andnud oma arvamuse, mis teadaolevalt avaldatakse märtsi esimesel nädalal ning milles peamiselt käsitletakse kahte olulist küsimust: enda kaitsmist Euroopa Liidu patendikohtus oma emakeeles ja patendikohtu enda loomise õiguspärasust. Nagu me kõik teame, tuleb need tähtsad küsimused lahendada enne mis tahes otsuse langetamist. Seega otsustas demokraatliku erakonna Itaalia delegatsioon jääda erapooletuks.

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kõnealune ettepanek ei ole kohe kindlasti täiuslik ja võib juhtuda, et see tuleb mõne nädala pärast saabuva Euroopa Kohtu otsuse tulemusena tegelikult üle vaadata. Sellegipoolest leian ma, et tegemist on sammuga õiges suunas ja seetõttu ma toetasin otsust.

Olen siin Euroopa Parlamendis osalenud mitmel uuendustealasel seminaril. General Electric on viinud Euroopa Liidus läbi mõned uurimused, mille järgi arvab enamik inimesi, et majanduslangusest on võimalik väljuda vaid uuendusi tehes. Uuendused tähendavad teadus- ja arendustegevust ning uusi tooteid. Uued tooted tuleb patenteerida ja mida lihtsam on seda teha, seda parem. Me peame püüdma saavutada kogu Euroopa Liidus sama lihtsa ja kulutõhusa süsteemi nagu USAs.

Me oleme sellest veel kaugel, kuid me siiski vähemalt üritame liikuda selles suunas. Seega ma toetasin tänaseid ettepanekuid.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Jäin Klaus-Heiner Lehne raporti hääletusel erapooletuks. Mitte sellepärast, et mul on vastuväiteid ühtse patendikaitse süsteemi loomisele. Hoopis vastupidi. Flandria ettevõtted on säärast süsteemi juba ammu valjult nõudnud. See mõte ise on üksnes tervitatav, eriti võttes arvesse, kui kulukas ja tülikas on praegune menetlus, kus eraldi patenti tuleb taotleda igas liikmesriigis.

Jäin erapooletuks, kuna endiselt ei ole keelekorraldus päris selge. Saab näha, millises ulatuses lubatakse komisjoni koostatava määruse ettepaneku järgi kasutada teisi ametlikke keeli peale inglise, prantsuse ja saksa keele. Igal juhul olen ma seisukohal ja jään seisukohale, et dokumente peab olema võimalik esitada ka hollandi keeles.

Raport: Ivo Belet (A7-001/2011)

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Kehtivate õigusaktide nimetatud sätete ja muudatuste kodifitseerimine toob kahtlemata vajaliku selguse toiduainete radioaktiivsust käsitlevasse õiguslikku regulatsiooni.

Leian siiski, et arvestades Lissaboni lepingu vastuvõtmist oleks soovitav hinnata veelkord väljapakutud määruse õiguslikku alust, võttes muuhulgas arvesse Euroopa Parlamendi uut pädevust rahvatervise kaitse valdkonnas. Sellega seoses nõustun arvamusega, et ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkt b, sest nimetatud alusel võetud meetmete otsene eesmärk on rahvatervise kaitse, mis on ka (tsiteerin) „toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise” eesmärk.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Ma toetan suuremat osa dokumendis väljapakutud muudatusettepanekutest, sest ettepanekuga ei tehta niikuinii sisuliselt midagi muud, kui kodifitseeritakse neid olemasolevaid õigusakte, mis käsitlevad toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid.

Oleme unustanud ja libiseme kuidagi märkamatult üle asjaolust, et jutt käib tuumaavariide radioaktiivsetest jääkidest. See tähendab, et me peame pöörama suurt tähelepanu tuumajaamadest tulenevale ohule ning tõsiasjale, et tegemist on tülgastavate ja mürgiste tagajärgedega, mille on põhjustanud teatud riikides endiselt nõutava tegevuse edasiarendamine. Seega on tegemist meetmega, mis peaks sundima meid kõiki olema võimalikult valvsad.

Kui asuda asja juurde, siis ma siiski leian, et enam saaks teha selleks, et kehtestada viivitamatu teatamise kohustus, mis võimaldaks tegeleda korraga kõikide riskiteguritega. Lisaks sellele ei tohiks olla võimalust minna õnnetuse korral mööda riigiasutuste teavitamise nõudest.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Määrused, millega tagatakse see, et toiduained ei ole saastatud radioaktiivsete ainetega, kehtestati pärast Tšornobõli tuumajaama avariid. Tegemist on väga olulise küsimusega, eriti rahvatervise seisukohast, kuid samal ajal on see ka üks keeruline teema. Lissaboni lepingu rakendamine tähendab, et teatud õigusakte, ka mainitud akte, tuleb ajakohastada, hoolimata sellest, et komisjoni ja Euroopa Parlamendi tehtud ettepanekutest tõusetuvad vaidlused seoses asjakohase õigusliku alusega. Euroopa Parlament toetub Lissaboni lepingu artikli 168 lõikele 4, samas kui komisjon viitab Euratomi lepingu artiklile 31. Oluline on rõhutada, et kaitsta tuleb tarbijaid, aga ka põllumajandustootjaid, kes peaks saama hüvitist õnnetuse tõttu kantud kahjude eest. Peetud arutelu näitas ka suuri eriarvamusi võimalike ohtude, sealhulgas avariide põhjustatud või looduslikest allikatest tuleneva radiatsioonitaseme hindamise osas. Kuna täita tuleb rahvatervisealaseid norme, sealhulgas neid, millega tagatakse, et toiduained ei ole saastunud radioaktiivsete ainetega, tuleks ühtlasi toonitada seda, et sissetoodud põllumajandustooted ja maailma eri paikadest pärit toiduained hõivavad järjest suuremat osa Euroopa Liidu turust.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Uue põhjenduse lisamisega ettepanekule kodifitseerida kolm aastatel 1987-1990 vastu võetud määrust, milles kehtestatakse radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad kiirgusavarii korral, esitatakse tagantjärele vajalik põhjendus olemasolevale artiklile ja põhjendatakse ka nõukogu õigust kasutada oma otsest pädevust selleks, et võtta vastu määrus, millega viivitamatult kiidetakse heaks komisjoni väljapakutud hädaabinõud.

Nõustun raportööri Ivo Belet’ga, et seda ei saa eraldada põhjenduse aluseks olevast artiklist. Igal juhul peame Lissaboni lepinguga kehtestatud uute normide valguses selgitama, kas see et nõukogu võtab endale rakendusvolitused, on piisavalt põhjendatud ning kas nõukogule antud rakendusvolitused on nõuetekohaselt määratletud.

Tagada tuleb kodanike huvide teenimine õnnetusejärgsete olukordade tulemusliku haldamise teel. Selleks ettenähtud meetmed hõlmavad kiirgusõnnetuste korral rakendatava menetluse lihtsustamist ja komisjonile sõnaselgelt järelevalvaja rolli andmist, millega samas täpsustatakse ka komisjoni tegevust.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Soovitus: Eva Joly (A7-0018/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma olen raportööriga ühel meelel seoses vajadusega jõuda üksmeelele lepingu sõlmimises, mis sisaldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud ELi arengukoostöö eesmärkidega kooskõlas olevaid uusi sätteid. Teisalt leian, et arengu jõulisema käsitlemise arvelt on eelistatud kaubandus-, majandus- ja vabakaubandusküsimusi. Olen rahul uute sätetega, mis tuleb läbivaadatud lepingusse lisada, eelkõige vaesuse vähendamist, abi tõhusust, aastatuhande arengueesmärke ning rände ja arengu vahelist seost käsitlevate sätetega. Hääletan siiski esitatud ettepaneku poolt, kuna usun, et suhted ja kaubavahetus Lõuna-Aafrikaga on mõlema poole jaoks väga olulised.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna see sisaldab tähtsaid muudatusi. On tervitatav, et desarmeerimisest saab üks lepingu põhipunkte samaväärselt demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega. Need on väga olulised sätted, mis aitavad kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele piirkonnas, aga ka inimõiguste austamisele ja demokraatia arengule. Lepingusse on lisatud abi tõhustamise kui arengukoostöö eesmärgi põhimõte ja prioriteediks muudetakse tegevused, mis aitavad eelkõige vaesuse leevendamise raames kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Tuleb märkida, et koostöö laiendamine mitmetele uutele valdkondadele tuleneb Lõuna-Aafrika arengu seisukohast selgelt läbivaadatud lepingust ning seda laiendamist, mille võimalus on 1999. aasta lepingus ette nähtud, soovisid mõlemad lepinguosalised. Peale selle on oluline, et palju pööratakse tähelepanu kaubandus-, majandus- ja vabakaubandusküsimustele, mis peaks aitama kaasa piirkonna majanduslikule arengule.

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Läbivaadatud leping sisaldab mitut muudatust, eelkõige seoses demokraatlike põhimõtete arenguga ning desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevates küsimustes tehtava koostööga. Olen rahul algatusega seada prioriteediks aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kaasa aitavad tegevused, nimelt strateegiad, mille eesmärk on leevendada vaesust, parandada elu- ja töötingimusi ning luua uusi töökohti. Usun, et tuleb luua kõikehõlmav dialoog küsimustes, mis käsitlevad terrorismivastast võitlust, võitlust rahapesu, terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning võitlust relvade tootmise, kaubanduse ja kogumise vastu. Ma olen nõus ka vajadusega keskenduda lisaks eelnevale ka arengukoostööle, et parandada olukorda hariduse ja tervishoiu valdkonnas. Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Lõuna-Aafrika Vabariik on riik, mis areneb kiiresti kõigis valdkondades ja millega Euroopa Liit soovib tugevdada erisuhteid. Kuna arengukomisjon on andnud positiivse soovituse ja rahvusvahelise kaubanduse komisjon on lepingu heaks kiitnud, toetasin ettepanekut sõlmida see leping, mis tugevdab meie koostööd kõnealuse riigiga.

  Alain Cadec (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle 2009. aastal muudetud ELi ja Lõuna-Aafrika vahelise koostöölepingu pikendamisele, sest see leping lisab Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika koostööle uue mõõtme. 1999. aastal sõlmitud esialgne leping nägi ette kaubanduskoostöö, Lõuna-Aafrika Vabariigi toetamise tema majandusliku ja sotsiaalse ülemineku protsessis, riigi majandusintegratsiooni Lõuna-Aafrika piirkonda ning arengukoostöö. Nüüd on lepingut laiendatud järgmistele valdkondadele: vaesuse leevendamine, arenguabi tõhusus, aastatuhande arengueesmärkide rakendamine, julgeoleku tagamine, võitlus massihävitusrelvade vastu ja terrorismivastane võitlus. Need strateegilise koostöö valdkonnad on minu arvates tähtsad, arvestades Euroopa Liidu aktiivset koostööd Lõuna-Aafrika Vabariigiga ja selle mõju Lõuna-Aafrika piirkonnas.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Olen rahul selle uue lepinguga, mille eesmärk on tõhustada kahepoolset koostööd paljudes valdkondades. Ma rõhutaksin laste õigusi, soolist võrdõiguslikkust, võitlust naistevastase vägivalla vastu, keskkonnaalast koostööd eelkõige seoses kliimamuutusega, kultuurialast koostööd, uimasti- ja rahapesuvastast võitlust, tervishoiualast koostööd ja eriti AIDSi-vastast võitlust. Koostöö ja arengu vaheline seos peaks hõlmama vaesuse vähendamise, elu- ja töötingimuste parandamise ning töökohtade loomise strateegiaid, rändajate osalemist oma päritoluriigi arengus ning koostööd, suurendamaks eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas suutlikkust korvata oskustööliste äravoolust tingitud negatiivset mõju Lõuna-Aafrika säästvale arengule. Tervitan meie tihedamat koostööd nendes paljudes uutes valdkondades ning olen rahul läbivaadatud lepingusse lisatud uute sätetega, mis puudutavad arengut, eelkõige vaesuse vähendamist, abi tõhusust, aastatuhande arengueesmärke ning rände ja arengu vahelist seost.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle soovituse poolt, kuna pooldan uute arengut käsitlevate sätete lisamist lepingusse. Oluline on tagada tõhus järelevalve ELi ametiasutuste poolt, nagu on ette nähtud Lissaboni lepingus, et saavutada Lõuna-Aafrikas vaesuse vähendamise ja kaotamise eesmärgid.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Lõuna-Aafrika Vabariik on riik, mis pärast apartheidi lõppemist on rahvusvaheliselt pälvinud huvi, abi ja lugupidamist tänu viisile, kuidas sel riigil on raskustele ja tagasilöökidele vaatamata õnnestunud teha läbi suhteliselt rahumeelne üleminek ühe rassi ülemvõimul põhinenud riigikorralt demokraatiale, kus valimisõigus on kõigil. Seda üleminekut meenutades tuleb tingimata viidata Nelson Mandela inspireerivale isikule ning väärikusele, headusele ja lepitamissoovile, mida ta kehastas ja millel on riigile endiselt positiivne mõju.

Täna võime öelda, et Lõuna-Aafrika Vabariik on üks geopoliitiliselt ja geostrateegiliselt olulisemaid Aafrika riike ning eeskuju teistele riikidele, kes ei ole seni suutnud vabaneda diktatuuridest, mis neid rõhuvad ja nende arengut pidurdavad. EL on igati huvitatud Lõuna-Aafrikaga sidemete tugevdamisest ja vastastikku kasulike partnerlussuhete loomisest. Seetõttu toetan ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu muutmist.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline kaubandus-, arengu- ja koostööleping jõustus 1. mail 2004. Kuigi see leping, mis allkirjastati Pretorias 11. oktoobril 1999, sõlmiti määramata ajaks, nähti ette lepingu läbivaatamine viie aasta möödumisel selle jõustumisest.

Seetõttu tervitan käesolevat soovitust, mis lõpetab pika läbirääkimiste protsessi (muudetud leping allkirjastati Kleinmondis 11. septembril 2009) ning võimaldab jõustada regulatsiooni, millega esialgset lepingut märkimisväärselt muudetakse, eelkõige seoses desarmeerimisega ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega ning vaesuse leevendamisega aastatuhande arengueesmärkide saavutamise raames. Olulisi muudatusi on veelgi.

Kuigi ma nõustun raportööriga selles, et arengu käsitlemise arvelt on eelistatud kaubandusküsimusi, hääletan siiski kõnealuse soovituse poolt, sest see on arengukoostöö vallas ELi jaoks järjekordne edasiminek ja aitab meil liikuda lähemale vaesuse kaotamise lõppeesmärgile.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu kavandatavat muutmist eesmärgiga lisada lepingusse „põhjalik arenguabipakett“ tuleks vaadelda nende jõupingutuste taustal, mida EL on teinud Lõuna-Aafrika Vabariigiga majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks, püüdes eirata kriitikat ja õigustatud vastuseisu nii praegusele kaubandus-, arengu- ja koostöölepingule kui ka sellele, milliseks EL soovib majanduspartnerluslepingud kujundada. Kaubandus-, arengu- ja koostööleping on suurendanud asümmeetriat kahe poole vahel ELi kasuks, suurendades ELi eksporti Lõuna-Aafrika Vabariiki. ELi kaubavahetuse, teenuste osutamise ja kapitali liikumise liberaliseerimise poliitika on selgelt ebaõnnestunud.

Selle tunnistuseks on majandus- ja finantskriisi süvenemine. Üksteise abistamise ja vastastikkuse asemel on edendatud konkurentsivõimet, surudes peale tööjaotuse, mis on tähendanud põllumajandustoodete eksporti Lõuna-Aafrikast ja tööstustoodete eksporti EList. Kasusaajad on needsamad, kes alati: ELi peamised suurriigid ja nende majandusrühmitused. Tagajärjed on kõigile näha ja mitte ainult arenguriikides, vaid ka sellistes ELi liikmesriikides nagu Portugal: tootmissektorite nõrgenemine, kasvav sõltuvus välisabist, töötus, vaesus jne.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna läbivaadatud lepinguga tehakse esialgses lepingus teatavad huvipakkuvad muudatused, eelkõige järgmised arenguga seotud muudatused: desarmeerimisest saab üks lepingu põhipunkte samaväärselt demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega; lisatakse abi tõhustamise kui arengukoostöö eesmärgi põhimõte ja prioriteediks muudetakse tegevused, mis aitavad eelkõige vaesuse leevendamise raames kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Ma pooldan eesmärki suurendada toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ja tema tööle, et lõpetada karistamatus ja tagada rahvusvahelise õigusemõistmise austamine; rändega seotud küsimusi arutatakse edaspidi põhjaliku poliitilise dialoogi raames ning nende küsimuste raames arutatakse omakorda eelkõige koostöö ja arengu seost, mis hõlmab muu hulgas järgmist: vaesuse vähendamise, elu- ja töötingimuste parandamise ning töökohtade loomise strateegiad; rändajate osalemine oma päritoluriigi arengus; koostöö suurendamaks eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas suutlikkust korvata oskustööliste äravoolust tingitud negatiivset mõju Lõuna-Aafrika säästvale arengule; õiguslikud, kiired ja odavad võimalused väljarännanute saadetava raha ülekandmiseks riiki. Kõige tähtsamad aspektid on rahu ja julgeoleku tagamine piirkonnas, aga ka inimõiguste austamine ja demokraatia areng.

  Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) Ma toetan lepingu sõlmimist ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel, mille eesmärk on laiendada kahepoolset koostööd. Lisaks õigusriigi põhimõtete kinnistamisele on kavas võtta märkimisväärseid meetmeid selleks, et võidelda terrorismiga ja terrorismi rahastamisega ning tõkestada massihävitusrelvade kasutamist. Euroopa Parlamendi ülekaalukas toetus sellele lepingule võimaldab parandada töötingimusi ja tervishoiusüsteemi ning vähendada vaesust Lõuna-Aafrika Vabariigis.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Pretorias 1999. aasta oktoobris allkirjastatud vabakaubandusleping Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel jõustus 2004. aastal ja selles nähti ette lepingu läbivaatamine viie aasta möödumisel lepingu jõustumisest. Nüüd, seitse aastat pärast lepingu ratifitseerimist, oli Euroopa Parlamendil võimalik väljendada oma arvamust läbirääkimiste kohta, mida komisjon pidas nõukogu direktiivide kohaselt. Tekst esitati meile kinnitamiseks ja ma otsustasin hääletada poolt, sest see käsitleb eelkõige Lõuna-Aafrika Vabariigi arengut. Peamine eesmärk on kohustada lepinguosalisi tegema jõupingutusi vaesuse probleemi lõplikuks likvideerimiseks, aidates nii suurel määral kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Selleni on aga võimalik jõuda üksnes siis, kui Lõuna-Aafrika Vabariik võtab ka omalt poolt reaalseid meetmeid, kehtestades asjakohase desarmeerimispoliitika, mida käsitatakse riigi arengu tõelise vundamendina.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma olen rahul selle lepinguga Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel, millesse on lisatud uued sätted arengu kohta, eelkõige vaesuse vähendamist, abi tõhusust ja aastatuhande arengueesmärke käsitlevad sätted. Lõuna-Aafrika Vabariik on tähtis partner nii kaubandus- kui ka arengusuhete vallas.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Kõnealune leping asub konkreetses kontekstis, mida raportöör näib eiravat. Euroopa Komisjon avaldab Lõuna-Aafrika riikidele, eriti Lõuna-Aafrika Vabariigile, enneolematult suurt survet kahjulike majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks. Viide majanduspartnerluslepingu üle peetavatele läbirääkimistele ja nendega seoses kõigi kaubandusläbirääkimiste peatamisele on selle väljapressimise ilmne näide. Ma hääletan kõnealuse raporti vastu, sest Barroso juhitud komisjoni lepingukavandi hukkamõistmise asemel kiidetakse see raportis heaks.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline kaubandus-, arengu- ja koostööleping allkirjastati Pretorias 11. oktoobril 1999 ja see jõustus 1. mail 2004 määramata ajaks. Läbivaatamissätte kohaselt tuleb leping läbi vaadata viie aasta möödumisel selle jõustumisest. Ka Lissaboni lepingu jõustumine tingib vajaduse võtta vastu uus leping, nii et EL saaks kasutada õigusi ja täita kohustusi, mis varem kuulusid Euroopa Ühendusele.

Kleinmondis 2009. aastal allkirjastatud läbivaadatud lepinguga tehti esialgses lepingus teatavad huvipakkuvad muudatused, eelkõige järgmistes arenguga seotud valdkondades: desarmeerimine, demokraatlikud põhimõtted, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted, koostöö desarmeerimisega seotud küsimustes ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine.

Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Ma jäin selle küsimuse hääletamisel erapooletuks, sest 1) Lõuna-Aafrika Vabariigil on tohutult palju loodusvarasid ja ta on piisavalt suuteline oma probleeme ise lahendama; 2) korruptsioonitase on Lõuna-Aafrikas nii kõrge, et varimajanduse osakaal moodustab sealsel turul üle 60%; 3) on riike, kes ei suuda oma probleeme ise lahendada, kes vajavad ELi rahalist toetust märksa enam ja kelle olukord on lootusetum; 4) EL võib aidata Lõuna-Aafrika Vabariiki nõustamise teel.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma andsin poolthääle Eva Joly esitatud tekstile Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise lepingu kohta, sest viimastel aastatel tekkinud uut rahvusvahelist olukorda arvestades on meil vaja Lõuna-Aafrikaga sõlmitud kaubandus-, arengu- ja koostöölepingud üle vaadata. Majandussuhete mõttes on need lepingud kasulikud kummagi poole majandussektoritele. Näiteks on Lõuna-Aafrika Vabariik oluline kaubanduspartner Itaalia jaoks, seda nii kaasrahastatavate projektide kui ka kaubanduse vallas. Kõnealuste lepingute läbivaatamise eesmärgiks on ka kooskõlastatud tegevus terrorismivastases võitluses, osaliselt seoses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi jõustumisega, ning dialoog ühiste väärtuste ja huvide teemal niisugustes valdkondades nagu ränne, energia, kosmos, transport ja julgeolek.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise lepingu sõlmimisele, millega muudetakse kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut. Alates kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu jõustumisest on ELi kaubavahetus Lõuna-Aafrikaga pidevalt suurenenud. EL on Lõuna-Aafrika peamine kaubanduspartner; 2009. aastal jõudis ELi ligi 34% kogu Lõuna-Aafrika ekspordist ning EList oli pärit ligi 35% kogu Lõuna-Aafrika impordist. Ekspordi ja impordi vaheline tasakaal on selge, kuid mulle teevad muret vaid Lõuna-Aafrikast ELi eksporditavate toodete puhul rakendatavad tootmismeetodid: need peavad vastama samadele standarditele, mille järgimist nõutakse Euroopa vastavate tööstusharude tootjatelt. Esitatud näitajad viitavad sellele, et juba on võimalik näha 1999. aastal sõlmitud esimese lepingu tulemusi. Nagu raportöörgi, soovin ma ELi arengukoostöö eesmärkidest kinnipidamist, kusjuures kõige olulisem neist on vaesuse vähendamine ja lõppeesmärgina kaotamine.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle soovitusele, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu läbivaatamist. Võrreldes Pretorias 11. oktoobril 1999 sõlmitud esialgse lepinguga seati Kleinmondis 11. septembril 2009 allkirjastatud muudetud lepingus eesmärgiks laiendada pooltevahelist poliitilist dialoogi sellistes olulistes valdkondades nagu võitlus massihävitusrelvade ja terrorismi vastu ning arengukoostöö tõhustamine rõhuasetusega tegevustele, mis aitavad kaasa vaesuse leevendamisele aastatuhande arengueesmärkide saavutamise raames. Seetõttu leian, et tehtud muudatused on igati teretulnud.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Euroopa Parlament kiidab lepingu sõlmimise heaks ja soovib, et lepingu uusi arenguga seotud sätteid ja lepinguga ette nähtud uut koostööd kohaldataks täies ulatuses ning et lepingu rakendamise etapis jälgitaks neid sätteid tähelepanelikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 seisukohast, s.t võttes arvesse liidu arengukoostööga seotud eesmärke, mida liit peab arvestama kogu oma arenguriike mõjutada võivas poliitikas ning mille hulgas peamine on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin soovituse poolt, kuna toetan täielikult selle sisu, eriti soovi tugevdada kahepoolset koostööd Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel. Kuna tegemist on ennekõike majandus- ja kaubanduslepinguga, toetab muudetud tekst majanduslikku ja sotsiaalset üleminekuprotsessi Lõuna-Aafrika Vabariigis, edendades piirkondlikku koostööd ja andes uue tõuke riigi majanduslikule lõimumisele maailmamajandusse.

Osaliselt seoses oma institutsiooniliste rollidega leian, et esmatähtis on tugevdada poliitilist dialoogi selle riigiga, eelkõige teemadel, mis pakuvad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele erilist huvi. Sellega seoses toetan otsust suunata suur osa aastatel 2007–2013 ELi käsutuses olevast 980 miljonist eurost uute töökohtade loomisse ning Lõuna-Aafrikas tervishoiu ja julgeoleku vallas põhiteenuste osutamiseks vajaliku taristu rajamise rahastamisse. Nende eesmärkide poole püüdlemine koostöös kodanikuühiskonnaga tähendab seda, et me liigume visalt aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas ning seame nälja ja vaesuse kõigi vormide likvideerimise kõigist teistest eesmärkidest kõrgemale.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle lepingu poolt, kuna see parandaks Euroopa kaubandus- ja arengusuhteid Lõuna-Aafrikaga, mis on otsustava tähtsusega nii Lõuna-Aafrika piirkonna kui ka meie enda jaoks.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) 1999. aastal sõlmiti esimene Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline kaubandus-, arengu- ja koostööleping, mis jõustus 1. mail 2004. See esimene leping oli selgelt majanduslikku laadi, põhinedes kaubanduse liberaliseerimisel, ja jättis vähe ruumi arengukoostööle. Lepingu läbivaatamine, mis selles ette nähti, sai teoks 2009. aastal ning selle tulemusena viidi arengupoliitika kohta sisse olulisi muudatusi, milleks on eelkõige desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevates küsimustes tehtav koostöö, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste järgimine ning abi tõhususe põhimõte, esmajoones vaesuse leevendamist ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamist puudutavates küsimustes.

Koostöö tõhustamiseks lisati uusi valdkondi: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu; palgasõdurite tegevuse ennetamine; võitlus väike- ja kergrelvade tootmise, kaubanduse ja kogumise vastu ning rändega seotud küsimustes tehtav koostöö. Mul on hea meel, et see leping ELi strateegilise partneriga võeti vastu ning et valitsusväliseid osalisi tunnustatakse koostööpartneritena, mis annab neile õiguse saada rahalist abi.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Toetan Euroopa Parlamendi soovitust muuta kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu sätteid õiguste, vabaduste ja julgeoleku valdkonnas. Ma leian, et arengukoostöös tuleb aluseks võtta tulemustel põhinev käsitlusviis, kui me tahame aastatuhande arengueesmärkide poole liikumisel edu saavutada. Peamine eesmärk, mis seisneb töökohtade loomises, on seotud Lõuna-Aafrika Vabariigi majandusarengu keskse probleemiga. Juba aastaid on nõutud kontseptsiooni selles riigis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. EL kui Lõuna-Aafrika Vabariigi tähtsaim kaubanduspartner võib majandusliku ja sotsiaalse muutumise protsessis väärtuslikku abi pakkuda.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma andsin poolthääle Eva Joly raportile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel alates 2004. aastast kehtiva lepingu läbivaatamist.

Läbivaatamise eesmärk on töötada välja uued võimalused kaubanduse liberaliseerimiseks teatavates sektorites ning samal ajal kohandada seda lepingut muutunud rahvusvahelisele kontekstile. Minu arvates on oluline rõhutada, et lepingu läbivaatamine võimaldab parandada ja süvendada Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelist dialoogi niisugustes olulistes küsimustes nagu ränne, energiaallikate kasutamine ja turvalisus.

Soovitus: Maria Eleni Koppa (A7-0372/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Kuna komisjoni ettepanekus sisalduvad neli lepingut annavad võimaluse suurendada Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni / Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) panust sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse EMPs, hääletan esitatud raporti poolt.

Esiletoomist väärivad ELi, Islandi, Liechtensteini ja Norra vaheline leping, ELi ja Norra vaheline leping ning kaks finantsmehhanismi aastateks 2009–2014, millega nähakse ette kokku 1,8 miljardit eurot. Eelmise perioodiga võrreldes suurenevad EMP finantsmehhanismi vahendid 31% ja Norra finantsmehhanismi vahendid 22%. Need vahendid tehakse kättesaadavaks Islandile, 12-le kõige viimasena ELiga ühinenud liikmesriigile ning Portugalile, Hispaaniale ja Kreekale, et aidata taaselustada nende Euroopa riikide majandust, mida kriis kõige enam nõrgendas.

  Diane Dodds (NI) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti vastu, kuna pean küsitavaks, kas on õige teha Islandile mis tahes soodustusi seoses kalatoodete importimisega ELi, kui Island ei soovi loobuda oma seisukohtadest seoses makrellivarude majandamisega, arvestades nende võimalikku negatiivset mõju ELi pelaagiliste liikide kaluritele. 1994. aastal jõustunud leping võimaldab Islandil, Liechtensteinil ja Norral osaleda ELi ühtsel turul, olemata ELi liikmesriigid. Vastutasuks peavad nad võtma vastu kõik ELi õigusaktid, mis on seotud ühtse turuga, välja arvatud õigusaktid, mis reguleerivad põllumajandust ja kalandust. Island saab kalatooteid ELi importida tollimaksuvabalt.

On raske alla neelata, et olles jultunult eiranud makrellivarude rahvusvahelist majandamist ja teatanud 2010. aastal 100 000 tonni suurusest saagist, võib Island eksportida kogu oma makrellisaagi ELi. Kui kalanduse valdkonnas Islandile võimaldatud soodustused ei pruugi olla uues lepingus muutunud, siis Islandi käitumine seoses kalavarude majandamisega on kindlasti muutunud. Seetõttu sean ma selle lepingu ratifitseerimise asjakohasuse kahtluse alla.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selle resolutsiooniga toetatakse nelja lepingut Euroopa Liidu ning Islandi, Liechtensteini ja Norra vahel, mille eesmärk on panna paika nende riikide rahaline panus sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ning seda panust eelmise perioodiga võrreldes suurendada. Ettepanekus suurendatakse asjaomaste riikide panust ega muudeta oluliselt kalatoodetele tehtavaid soodustusi. Aastateks 2009–2014 kokku lepituga sisuliselt uuendatakse eelmisi kokkuleppeid, mis hõlmasid aastaid 2004–2009. Rahvusvahelise kaubanduse komisjonis ja kalanduskomisjonis tehtud ühehäälsed otsused osutavad, et antud küsimuses vastuolud puuduvad.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Komisjon on Euroopa Parlamendile esitanud ettepaneku nelja lepingu kohta. Kahe lepinguga, mis käsitlevad finantsmehhanisme aastateks 2009–2014, nähakse ette kokku 1,8 miljardi euro eraldamine. See raha eraldatakse ELi, Islandi, Liechtensteini ja Norra vahelise lepingu alusel, milles Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi vahendeid suurendatakse 31%, ning ELi ja Norra vahelise lepingu alusel, milles Norra finantsmehhanismi vahendeid suurendatakse 22%. Ülejäänud kaks lepingut käsitlevad kalatoodetega seotud soodustusi Islandile ja Norrale aastatel 2009–2014 ning lepingutega nähakse ette nende soodustuste pikendamine.

Islandi puhul jäävad soodustused samaks. Norra puhul on soodustusi veidi suurendatud, mistõttu nähakse ette ka 30. aprillil 2009 kehtivuse kaotanud kalatransiidikorra uuendamine.

Ma hääletan ettepaneku poolt, sest EMP vahendid tehakse kättesaadavaks 12-le kõige viimasena ELiga ühinenud liikmesriigile, samuti Portugalile, Kreekale ja Hispaaniale, ning rahastatavate valdkondade hulka kuuluvad keskkond, eelkõige kliimamuutus ja taastuvenergeetika, kodanikuühiskond ja kultuuripärandi kaitse.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Täna heaks kiidetud lepingu aluseks on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) leping, mis on kehtinud alates 1994. aastast ja hõlmab EMP / Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riike. Tollal leppisid riigid kokku rahaliste vahendite eraldamises viie aasta kaupa eesmärgiga vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust EMPs. Loomulikult toetame seda eesmärki. Praeguseks viieaastaseks perioodiks (2009–2014) ette nähtud vahendid on eelmise perioodiga võrreldes peaaegu kaks korda suuremad.

EMP vahendid tehakse kättesaadavaks 12-le kõige viimasena ELiga ühinenud liikmesriigile, samuti Kreekale, Portugalile ja Hispaaniale, ning neid võib kasutada mitmes olulises valdkonnas, milleks on muu hulgas keskkonnakaitse, inim- ja sotsiaalne areng ning kultuuripärandi kaitse. Pidades silmas ELi laienemisi ning sotsiaalse ja majandusliku olukorra halvenemist mitmes ELi liikmesriigis, näiteks Portugalis, leiame, et nende rahaliste vahendite suurendamine on vajalik.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE) , kirjalikult. – (GA) Ma juhin Euroopa Parlamendi delegatsiooni Šveitsi, Islandi ja Norraga suhtlemiseks ning Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarset ühiskomisjoni ning ma olen selle raportiga rahul. Mina valmistasin ka ette kalanduskomisjoni arvamuse raporti kohta.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle kolleeg Koppa raportile kalandusega seotud finantsmehhanismi kohta. See ei tähenda aga, et ELi-EMP kalandusküsimustega on kõik korras. Islandi soovimatus jõuda ELi ja Norraga makrelli suhtes kokkuleppele on väga kahetsusväärne ja ma kutsun tungivalt kõiki pooli üles läbirääkimiste laua taha naasma.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma nõustusin selle dokumendiga, sest alates Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu jõustumisest 1994. aastal on EMP EFTA riigid (Island, Liechtenstein ja Norra) osalenud sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamise rahastamises EMPs. Kõige hiljutisem viieaastane rahastamisperiood lõppes 2009. aastal (1,467 miljardit eurot). Komisjoni praegune ettepanek hõlmab nelja lepingut. Nende lepingutega nähakse ette kokku 1,8 miljardit eurot; võrreldes eelmise perioodiga (2004–2009) on EMP finantsmehhanismi vahendid suurenenud 31% ja Norra finantsmehhanismi vahendid 22%. See tulemus peegeldab nõukogus heaks kiidetud läbirääkimisjuhiseid, milles nõuti vahendite olulist suurendamist. EMP vahendid tehakse kättesaadavaks 12-le kõige viimasena ELiga ühinenud liikmesriigile, samuti Kreekale, Portugalile ja Hispaaniale. Esmatähtsate valdkondade hulka kuuluvad keskkonnakaitse, kliimamuutus ja taastuvenergeetika, kodanikuühiskond, inim- ja sotsiaalne areng ning kultuuripärandi kaitse. Norra eraldatavad vahendid tehakse kättesaadavaks 12-le kõige viimasena ELiga ühinenud liikmesriigile. Esmatähtsate valdkondade hulka kuuluvad süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, keskkonnahoidlik tööstusinnovatsioon, teadusuuringud ja stipendiumid, inim- ja sotsiaalne areng, justiits- ja siseküsimused, inimväärse töö edendamine ja kolmepoolne dialoog. Kahe protokolliga, mis käsitlevad aastatel 2009–2014 Islandi ja Norra kalatoodetele teatavate soodustuste tegemist, uuendatakse eelmisi, aastaid 2004–2009 hõlmanud protokolle. Uute protokollidega jäeti muutmata Islandile tehtavad soodustused ja suurendati mõõdukalt Norrale tehtavaid soodustusi. Kõnealuste soodustuste alusel uuendab Norra ka oma kalatransiidikorda.

  Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) Ma toetan ELi, Islandi, Liechtensteini ja Norra vahelist lepingut Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi jätkumise kohta, sest me kõik peaksime tegutsema selle nimel, et vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust EMPs. 1,8 miljardi euro suurune kogusumma peegeldab 31% ja 22% kasvu võrreldes eelmise viieaastase perioodiga. Kalatoodetele tehtavaid soodustusi ja turulepääsu käsitlevate uuendatud protokollide näol on tegemist oluliste pikaajaliste eeskirjadega vesiviljeluse valdkonnas.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Täna hääletas Euroopa Parlament aastatel 2009–2014 rakendatavaid finantsmehhanisme käsitlevate komisjoni kavandatud lepingute poolt, mis sõlmitakse Euroopa Liidu ning Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra vahel ning Euroopa Liidu ja Norra vahel. Lepingutega nähakse ette Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahendite suurendamine, kusjuures neid vahendeid on kavas kasutada sellistes valdkondades nagu kliimamuutus ja taastuvenergeetika, kodanikuühiskond, inim- ja sotsiaalne areng ning kultuuripärandi kaitse. Eraldatavate vahendite kogusumma on 1,8 miljardit eurot. Neist vahenditest saavad kasu 12 kõige viimasena ELiga ühinenud liikmesriiki ning lisaks Kreeka, Portugal ja Hispaania. Hääletasin raporti poolt, kuna leian, et me peaksime majanduskoostööd toetama ning me ei tohi kunagi unustada, et iga liikmesriigi heaolu aitab elavdada kogu Euroopa majandust ning seeläbi parandada 500 miljoni eurooplase elukvaliteeti.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle ettepaneku poolt, sest see annab võimaluse tugevdada EMP ja EFTA riikide panust sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas. Islandi kalatoodetele tehtavad soodustused jäävad muutmata ja Norra kalatoodetele tehtavaid soodustusi suurendatakse mõõdukalt.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Nende lepingutega nähakse ette kokku 1,8 miljardit eurot; Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi vahendeid suurendatakse 31% ja Norra finantsmehhanismi vahendid 22%. Väärib märkimist, et EMP vahendid suunatakse järgmiste valdkondade rahastamisse: keskkonnakaitse, kliimamuutus ja taastuvenergeetika, kodanikuühiskond, inim- ja sotsiaalne areng ning kultuuripärandi kaitse. Norra rahalised vahendid suunatakse esmatähtsatesse valdkondadesse, mille hulka kuuluvad süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, keskkonnahoidlik tööstusinnovatsioon, teadusuuringud ja stipendiumid, inim- ja sotsiaalne areng, justiits- ja siseküsimused, inimväärse töö edendamine ja kolmepoolne dialoog.

Kahe protokolliga, mis käsitlevad aastatel 2009–2014 Islandi ja Norra kalatoodetele teatavate soodustuste tegemist, uuendatakse eelmisi, aastaid 2004–2009 hõlmanud protokolle. Uute protokollidega jäeti muutmata Islandile tehtavad soodustused ja suurendati mõõdukalt Norrale tehtavaid soodustusi. Kõnealuste soodustuste alusel uuendab Norra ka oma kalatransiidikorda.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) See raport annab rohelise tule Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) seotud lepingute uuendamisele. Alates EMP lepingu jõustumisest 1994. aastal on EMP/Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid (praegu Island, Liechtenstein ja Norra) osalenud sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamise rahastamises EMPs. Rahastamises on alati kokku lepitud viieaastaste perioodide kaupa; nüüd on kavas pikendada lepinguid aastateks 2009–2014. Paralleelselt nende läbirääkimistega, kuid neist sõltumatult, alustati kahe kahepoolse kalandusprotokolli alusel läbirääkimisi Islandi ja Norraga, mis viidi lõpule 18. detsembril 2009. Eelnimetatud läbirääkimiste tulemustega seoses väärib esiletoomist eelkõige finantsmehhanismi vahendite märkimisväärne suurendamine, kuigi Islandi puhul jäi olukord riiki vaevava ränga kriisi tõttu samaks. Seoses aastateks 2009–2014 Islandi ja Norra kalatoodetele teatavate soodustuste tegemist käsitlevate lepingutega jagan ma kalanduskomisjoni pooldavat arvamust, milles tuuakse esile Norrale tehtavate soodustuste mõõdukas suurendamine. Kõnealuste soodustuste alusel uuendab Norra ka oma kalatransiidikorda, mis kaotas kehtivuse 30. aprillil 2009. Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Alates Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu jõustumisest 1994. aastal on EMP/Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid (praegu Island, Liechtenstein ja Norra) osalenud sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamise rahastamises EMPs. Kõnealuses rahastamises on alati kokku lepitud viieaastaste perioodide kaupa ja nüüd on arutuse all lepingud aastatel 2009–2014 rakendatavate finantsmehhanismide kohta, aga ka kahe kahepoolse protokolli pikendamine, mis käsitlevad Islandi ja Norra kalatoodetele tehtavaid soodustusi. Eelmise perioodiga võrreldes ei tehtud neis protokollides suuri muudatusi: Islandi soodustused jäävad samaks ja Norra soodustused suurenevad vaid veidi. Finantsmehhanisme käsitlevate lepingutega suurendatakse märkimisväärselt EMP/EFTA riikide panust aastatel 2009–2014. Kokku on kavas eraldada 1,8 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks 12-le kõige viimasena ELiga ühinenud liikmesriigile, samuti Kreekale, Portugalile ja Hispaaniale, et rahastada esmatähtsaid valdkondi, mille hulka kuuluvad keskkonnakaitse, kliimamuutus ja taastuvenergeetika, kodanikuühiskond, inim- ja sotsiaalne areng ning kultuuripärandi kaitse. Seepärast hääletasin ma poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ettepanek annab võimaluse tugevdada EMP ja EFTA riikide panust sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ning märkimisväärselt suurendada finantsmehhanismi vahendeid, samas kui Islandile tehtavad soodustused jäävad samaks ning Norrale tehtavad soodustused suurenevad mõõdukalt. Seetõttu tegin ettepaneku, et kalanduskomisjon annaks komisjoni ettepaneku KOM(2010)234 kohta positiivse arvamuse.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma toetasin seda soovitust, sest see annab võimaluse tugevdada Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide panust sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP). Islandi kalatoodetele tehtavad soodustused jäävad muutmata ja Norra kalatoodetele tehtavaid soodustusi suurendatakse mõõdukalt.

ELi, Islandi, Liechtensteini ja Norra vahelise ning ELi ja Norra vahelise lepinguga, mis käsitlevad finantsmehhanisme aastatel 2009–2014, on ette nähtud eraldada kokku 1,8 miljardit eurot; võrreldes aastatega 2004–2009 on eraldatavad summad oluliselt suuremad. Nüüd tuleb tegutseda selle nimel, et lahendada ELi, Islandi ja Norra vahel siiani valitsevad erimeelsused mereelustiku majandamise, eriti aga vaalapüügiga seotud küsimustes.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle lepingule, mis tugevdab EMP ja EFTA riikide panust sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin selle lepingu poolt, kuna tegemist on järjekordse loogilise sammuga Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmete koostöö ühtlustamisel. Delegatsiooni aseesimehena olen väga rahul, et me jätkame liikumist privilegeeritud partnerluse poole.

Soovitus: Silvia-Adriana Ţicău (A7-0004/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle soovituse poolt, kuna kõnealune horisontaalne leping võimaldab kõrvaldada liikmesriikide ja Brasiilia vahelistest kahepoolsetest lepingutest tulenevad riikkondsuse piirangud. See on kasulik kogu Euroopa lennundussektorile. Peale selle viib see leping ELi lennundussuhted Brasiiliaga taas kindlale õiguslikule alusele, mis on oluline esimene samm ELi ja Brasiilia suhete tugevdamisel selles sektoris. Eeldan, et see leping on tänu madalamatele piletihindadele (kuni 460 miljoni euro ulatuses) kasulik tarbijatele, aitab suurendada tööhõivet ja annab ELi lennuettevõtjatele uusi ärivõimalusi.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Kuna Euroopa Liidul on teatavates välislennundusega seotud küsimustes ainupädevus, tekkis õiguslik vajadus asendada tosin liikmesriikide ja Brasiilia Liitvabariigi vahelist kahepoolset lepingut Euroopa Liiduga läbi räägitud ja sõlmitud lepingutega. Olles Euroopa Liidu nõukogult 2003. aastal heakskiidu saanud, pidas komisjon läbirääkimisi lepingu üle, millele ma täna oma poolthääle andsin. See leping võimaldab sõlmida üldise lennunduslepingu Brasiiliaga, lähtudes turu järkjärgulisest avamisest ning õigusloomekoostööst ja õigusnormide lähendamisest. Tulevane leping toob reisijatele kaasa paremad teenused ning tugevdab Euroopa lennuettevõtjate positsiooni.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. – (RO) Leian, et lennundussuhteid käsitlev leping Euroopa Liidu ja Brasiilia vahel loob kindla õigusliku aluse ja tähistab olulist esimest sammu ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel. Usun ka, et see leping võimaldab pooltel lennunduskoostööd tugevdada ning valmistada ette läbirääkimisi kahepoolse üldise lennunduslepingu sõlmimiseks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin käesoleva soovituse poolt, kuna see on oluline samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel ning võimaldab neil alustada läbirääkimisi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Leping, mille me täna vastu võtsime, on oluline samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel. Eeldatakse, et tänu madalamatele piletihindadele (kokku kuni 460 miljoni euro ulatuses) toob see leping kasu tarbijatele; lisaks aitab leping suurendada tööhõivet, pakub ELi lennuettevõtjatele uusi ärivõimalusi ja on kasulik ELi ja Brasiilia vahel reisivatele inimestele. Arvestades erilisi sidemeid, mis Portugali ja Brasiiliat seovad, olen selle lepingu sõlmimisega rahul, sest koos kõigi võimalike kaasnevate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste hüvedega tekitab see Euroopa ja Brasiilia vahel uue läheduse.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni leping muutis oluliselt ELi eri institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi volitusi. Uue korralduse kohaselt peab Euroopa Parlament otsustama küsimuste üle, mis varem tema pädevusse ei kuulunud, antud juhul siis rahvusvahelise lepingu üle Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahel, mis käsitleb lennundust.

Selle 14. juulil 2010 allkirjastatud lepingu eesmärk on asendada ELi liikmesriikide ja Brasiilia Liitvabariigi vahel sõlmitud 12 kahepoolse lennunduslepingu sätted kahepoolse lepinguga ELi ja Brasiilia Liitvabariigi vahel. Ma toetan seda lepingut, sest see on oluline samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Nagu ka varasemad samas valdkonnas sõlmitud lepingud, mille Euroopa Parlament on hiljuti vastu võtnud, tekitab see ettepanek tõsist muret lepingu ulatuse ja võimalike tagajärgede pärast, arvestades tsiviillennunduse toimimise erilist konteksti. Tegemist on küsimusega, mis avaldab lennuettevõtjatele selgelt mõju ja puudutab sektorit, mis on riiklike huvide kaitsmise seisukohalt mitmesugustel põhjustel strateegiliselt tähtis. Brasiilia puhul on see mure veelgi ilmsem. Lepingu aluseks olev eesmärk on selge ja raportöör ei üritagi seda varjata: eesmärk on avada turg, et luua uusi ärivõimalusi ELi lennuettevõtjatele.

Me teame, et Euroopa mitmesugustele äriühingutele väidetavalt võrdsete võimaluste loomine toetab sektoris monopolide teket, mis on juba toimumas, ning sellega seoses vähendab liikmesriikide võimet kaitsta oma riiklikke lennuettevõtjaid ja seeläbi ka nende õigustatud huve mitmelgi tasandil. Vaba konkurentsi, millele pidevalt viidatakse ja mida peetakse pühaks, kaitstakse iga hinnaga. Vaba konkurents on ka selle algatuse aluseks olev põhimõte. Tagajärjed selle sektori jaoks ei erine kuigivõrd teistes sektorites toimuvast: sellistel juhtudel on alati tulemuseks monopolide teke.

  Carlo Fidanza (PPE) , kirjalikult. – (IT) Koos oma Itaalia kolleegidega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist otsustasin jääda erapooletuks tänasel hääletusel seoses Euroopa Liidu ja Brasiilia vaheliste suhetega teatavates lennundusküsimustes. Seda seetõttu, et kurjategija Cesare Battisti kohta tehtud resolutsiooni sisu arvestades oleksin ma eelistanud seda, kui hääletus oleks lükatud edasi kuni ajani, mil Brasiilia Ülemkohus teeb Cesare Battisti väljaandmise kohta uue otsuse.

Kuna kõnealune teema ei ole kiireloomuline, siis ei oleks selle edasilükkamine järgmise osaistungjärguni või aprillis toimuva osaistungjärguni kindlasti probleem, eriti kui me mõtleme selle massimõrvari ohvrite perekondade kannatustele. Need pered on 31 aastat oodanud, et õiglus seataks jalule ja et Cesare Battisti kannaks talle Itaalia kohtusüsteemi määratud karistust meie oma vanglates.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma pooldasin seda raportit, sest ELil on ainupädevus mitmesugustes välislennunduse küsimustes, mida tavapäraselt on reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete lennunduslepingutega. Sellest tulenevalt volitas nõukogu 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ELiga sõlmitavate lepingutega. Lepingule kirjutati alla 14. juulil 2010. See hõlmab niisuguseid küsimusi nagu ohutus, lennukikütuse maksustamine, konkurentsieeskirjad jne. Selle lepingu sõlmimine on oluline esimene samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel, mis on võimaldanud pooltel lennunduskoostööd tugevdada ning valmistada ette läbirääkimisi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks. Lepingu aluseks on turu järkjärguline avamine ning õigusloomekoostöö ja õigusnormide lähendamine. Eeldatakse, et selle lepingu tulemusel võib tekkida kuni 460 miljoni euro suurune tarbija ülejääk (madalamatest hindadest saadav kasu). See aitab suurendada tööhõivet ja annab ELi lennuettevõtjatele olulisi uusi ärivõimalusi, samuti toob see kasu reisijatele.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle horisontaalse lepingu poolt. Leping iseenesest ei ole kuigi tähtis, kuid see on siiski oluline samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel, mis on võimaldanud pooltel lennunduskoostööd tugevdada ning valmistada ette läbirääkimisi Brasiilia ja ELi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks. Üldine lennundusleping peaks põhinema turu järkjärgulisel avamisel ning õigusloomekoostööl ja õigusnormide lähendamisel. ELile on see kasulik suurema arvu lennuliinide ja tarbijate makstavate madalamate hindade näol.

  Erminia Mazzoni (PPE) , kirjalikult. – (IT) Jäädes Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise lennunduslepingut käsitleva raporti hääletamisel erapooletuks, tahtsin väljendada seisukohta, mis läheb kõnealusest teemast kaugemale.

Ma taunin Brasiilia valitsuse käitumist seoses Cesare Battisti juhtumiga. Valitsus oleks pidanud otsustama väljaandmise, mille kord on määratletud kahepoolses lepingus. Õigusasutuste esitatud tõlgendus on võetud kohustustega vastuolus. Karistuse, mida Cesare Battisti peaks kandma Itaalias, määras tavaline kohtunik, kes kohaldas tavalisi õigusakte tavalise kuriteo – massimõrva – suhtes. Raske on toetada rahvusvahelisi suhteid – näiteks Euroopa Parlamendis hääletatud raportis määratletud suhteid – riigiga, mis ei austa kokkuleppeid ja millel on oma seisukoht elu kaitsmise kui põhiõiguse kohta.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on alati toetanud vaba konkurentsi. Seega on igati loogiline, et komisjonile anti 15. oktoobril 2010 volitused alustada läbirääkimisi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks Brasiiliaga, lähtudes turu järkjärgulisest avamisest ning õigusloomekoostööst ja õigusnormide lähendamisest. See leping annab kõikidele ELi lennuettevõtjatele mittediskrimineeriva juurdepääsu lennuühendustele Brasiiliaga ja asendab või täiendab liikmesriikide ja Brasiilia vahel sõlmitud 14 kahepoolse lennunduslepingu sätteid.

See on oluline esimene samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel, mis on võimaldanud pooltel lennunduskoostööd tugevdada ning valmistada ette läbirääkimisi Brasiilia ja ELi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks. Uuest lepingust võidavad kõik tarbijad, sest see võimaldab alandada piletihindu Brasiiliasse lendamisel.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma jäin kolleeg Macovei esitatud soovituse ja kahe ülejäänud raporti hääletamisel erapooletuks. Põhjuseks on Brasiilia ametivõimude käitumine Cesare Battisti juhtumis. Ei saa eirata otsust mitte anda välja terroristi – kelleks Brasiilias teda ei peeta. Seetõttu otsustasin koos Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ülejäänud Itaalia delegatsiooniga jääda erapooletuks nii seoses otsuse eelnõuga Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb lühiajalisi viisasid turismi ja äritegevuse eesmärgil reisimisel, kui ka seoses raportiga, mis käsitleb ELi ja Brasiilia vaheliste lennunduslepingute muutmist. Muidugi ei väljenda meie tegevus mittenõustumist raportite sisuga, vaid sellega edastatakse poliitiline sõnum, mille kaudu me soovisime taas väljendada rahulolematust Brasiilia ametivõimude käitumisega Cesare Battisti juhtumis.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selle raporti poolt hääletades väljendame Euroopa Parlamendi vajalikku positiivset seisukohta ELi ja Brasiilia vahelise rahvusvahelise lepingu kohta. See horisontaalne leping Brasiiliaga viib ELi lennundussuhted Brasiiliaga kindlale õiguslikule alusele. See on oluline esimene samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel, mis on võimaldanud pooltel lennunduskoostööd tugevdada ning valmistada ette läbirääkimisi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks. Eeldatakse, et tarbijad saavad sellest lepingust madalamate piletihindade näol kasu kuni 460 miljoni euro ulatuses. Leping avaldab positiivset mõju tööhõivele ja avab loodetavasti uusi ärivõimalusi ELi lennuettevõtjatele, mis teenib ELi ja Brasiilia vahel reisivate inimeste huve. Seetõttu olen nõus raportööri ettepanekuga, et Euroopa Parlament võtaks selle raporti vastu, ja üleskutsega nõukogule viia menetlus liigse viivitamiseta lõpule.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades olulisi sidemeid, mis Portugali ja Brasiiliat seovad, olen ma loomulikult selle raporti vastuvõtmisega rahul. Sellega asendatakse ELi liikmesriikide ja Brasiilia Liitvabariigi vahel sõlmitud 12 kahepoolse lennunduslepingu teatavad sätted. Leping loob aluse ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamiseks ning tänu madalamatele piletihindadele (kokku kuni 460 miljoni euro ulatuses) toob loodetavasti suurt kasu tarbijatele ja avab ka uusi ärivõimalusi ELi lennuettevõtjatele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Horisontaalne leping Brasiiliaga viib ELi lennundussuhted Brasiiliaga taas kindlale õiguslikule alusele. See on oluline esimene samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel, mis on võimaldanud pooltel lennunduskoostööd tugevdada ning valmistada ette läbirääkimisi Brasiilia ja ELi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks. Euroopa Komisjoni palvel volitas ELi transpordinõukogu 15. oktoobril 2010 komisjoni alustama läbirääkimisi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks Brasiiliaga, lähtudes turu järkjärgulisest avamisest ning õigusloomekoostööst ja õigusnormide lähendamisest.

Eeldatakse, et selle lepingu tulemusel võib tekkida kuni 460 miljoni euro suurune tarbija ülejääk (madalamatest hindadest saadav kasu). See aitab suurendada tööhõivet ja annab ELi lennuettevõtjatele olulisi uusi ärivõimalusi, samuti toob see kasu reisijatele.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin seda lepingut, kuna see edendab edasist koostööd ELi ja Brasiilia vahel tsiviillennunduse vallas. Liikmesriikide ja Brasiilia vaheliste riikkondsuse piirangute kõrvaldamine on ELi lennundussektorile kasulik.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Brasiilia vahelised suhted on Euroopa välissuhete praeguses kontekstis väga olulised. Kõnealune leping, mis minu arvates on esimene samm paljude sammude seas, mille tulemuseks on ELi uus tsiviillennunduspoliitika Brasiilia suhtes, peab looma üldise raamistiku suhete arendamiseks selles valdkonnas. Seda nimetatakse horisontaalseks lepinguks, kuna loob poolte vahel kindla õigusliku aluse tsiviillennunduse mitme aspekti jaoks, asendades traditsioonilised kahepoolsed lepingud üldiste ja kogu ELi territooriumil ühetaoliselt rakendatavate sätetega, nagu on selles lepingus ette nähtud.

Soovituse kavandis, mille koostamisel ma olin variraportöör, väljendatakse rahulolu lepingu tingimustega. Leping käsitleb selliseid olulisi küsimusi nagu turvalisus, kütuse maksustamine kogu Euroopa territooriumil ning kohustus järgida ELi konkurentsiõigust.

Usun, et see leping annab uut laadi majanduslikku kasu nii tarbijatele kui ka lennuettevõtjatele, tihendab koostöösuhteid kahel pool Atlandi ookeani olevate lepinguosaliste vahel ning on seega ELi jaoks väärtuslik. Seetõttu hääletasin ma selle dokumendi poolt.

Soovitus: Wim van de Camp (A7-0007/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma toetan kõnealuse lepingu sõlmimist, arvestades nõukogu otsuse eelnõu (07853/2010), Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu eelnõu, mis käsitleb 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirju, nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esitatud õigusraamistikku ja soovitust.

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma toetan Euroopa Ühenduse ning Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini vahelist lepingut, mis käsitleb 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirju. Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riigid peaksid osalema Välispiirifondis kooskõlas otsusega, millega kõnealune fond loodi. Seega tuleks selles lepingus näha ette eeskirjade kohaldamine asjaomaste riikide territooriumil, et komisjon saaks võtta lõppvastutuse fondi eelarve täitmise eest nimetatud riikides. Lepingus võetakse arvesse fondi finantsjuhtimise ja -kontrolli eri aspekte ning nähakse ette nimetatud riikide osamaksed fondi eelarvesse.

Ma märgin ära ka Liechtensteini otsuse (mis kajastub ühisdeklaratsioonis) loobuda fondis osalemisest, kuigi see ei mõjuta tema kohustust rahastada seda fondi. Fondi rahastamise eesmärk on jagada kohustusi ning toetada rahaliselt Schengeni acquis’ rakendamist välispiiride ja viisapoliitika valdkonnas.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ettepanek käsitleb ELi nimel lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel. Laias laastus käsitleb kõnealune leping nimetatud riikide osalemist Välispiirifondis tulenevalt nende osalemisest Schengeni acquis’ rakendamisel, kohaldamisel ja edasiarendamisel. Kavas on sõlmida täiendavad lepingud, milles täpsustatakse osalemiseks vajalikud sätted, eelkõige sätted, millega tagatakse ELi finantshuvide kaitse ja võimaldatakse kontrollikojal kogu protsessi kontrollida. Euroopa Parlamendi positiivse otsuse tulemusena sõlmib nõukogu nimetatud lepingu.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) See soovitus on seotud nõukogu otsuse eelnõuga, mis käsitleb ELi ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist lepingut 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirjade kohta.

Arvestades, et kõnealune leping on kooskõlas eesmärkidega, mida silmas pidades sõlmiti isikute ja kaupade vaba liikumist käsitlev Schengeni leping; arvestades varasemaid lepinguid, mille EL ja nimetatud riigid on Schengeni lepingus sätestatud eesmärkidega seoses sõlminud; ja arvestades, et EL on aastateks 2007–2013 loonud üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames Välispiirifondi, olen ma selle lepingu sõlmimisega rahul, sest see aitab tugevdada ühtekuuluvust Euroopas.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Käesolev raport on seotud Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepinguga, mis käsitleb 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirju.

Leping on seotud olemasolevate või rakendatavate lepingutega, mis käsitlevad inimeste vaba liikumist nimetatud riikide ja ELi liikmesriikide vahel.

Eesmärgiga toetada välispiiride kontrolli, pidades eelkõige silmas sisserännet, soovib EL teatud tingimustel anda Välispiirifondist aastatel 2007–2013 liidu abi. ELi ja komisjoni sellega seoses võetavate meetmete eesmärgid on taunimisväärsed, sest me ei saa eirata vastuvõetamatut tagasisaatmise direktiivi.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE) , kirjalikult. – (GA) Ma juhin Euroopa Parlamendi delegatsiooni Šveitsi, Islandi ja Norraga suhtlemiseks ning Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarset ühiskomisjoni ning ma olen selle raportiga rahul.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Hääletasin kõnealuse lepingu poolt, sest see võimaldab Schengeni lepingu rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riikidel aastatel 2007–2013 Välispiirifondis osaleda.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Pidades silmas Euroopa Liitu, mis on tõeline liit poliitilisest, majanduslikust ja eelkõige geograafilisest aspektist, leian, et on vajalik ja äärmiselt tähtis hääletada kõnealuse ettepaneku poolt, sest riigid, nagu Island, Norra ja Liechtenstein, aga ka Šveits, asuvad geograafiliselt Euroopas. Seetõttu arvan, et tuleks rakendada ühtset piirikontrollipoliitikat, hõlbustamaks lõimumist ja ühest riigist teise liikumist. Euroopa piirivalvefondi loomine oleks õiglane ja vajalik meede, mis võimaldaks tagada nii ressursside kui ka rakenduseeskirjade tsentraliseeritud koordineerimise. See hõlbustaks ja elavdaks ka turismi ning transporti ja inimeste vaba liikumist.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendile Lissaboni lepinguga antud uute volituste tõttu on osutunud vajalikuks võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirjade kohta. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on soovitanud see leping vastu võtta. Lepingus nähakse ette Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud kolmandate riikide osalemine Välispiirifondis. See osalemine võib saada teoks täiendavate lepingute kaudu, mis tuleks sõlmida selleks, et täpsustada osalemiseks vajalikke sätteid, sealhulgas sätteid, millega tagatakse ELi finantshuvide kaitse ja kontrollikoja auditeerimisvolitused. Kuna pooled on kokkuleppele jõudnud ja kuna ükski arvamus ei sisaldanud kriitilisi märkusi, hääletasin kõnealuse otsuse poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsuse (EÜ) nr 574/2007 (millega luuakse Välispiirifond aastateks 2007–2013) kohaselt peaksid Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud kolmandad riigid selles fondis osalema. Selleks on kavas sõlmida lepingud, milles täpsustatakse osalemiseks vajalikud lisaeeskirjad, sealhulgas sätted, millega tagatakse ELi finantshuvide kaitse ja kontrollikoja auditeerimisvolitused. Esitatud ettepanek käsitleb lepingu sõlmimist ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel, kusjuures selle lepingu eesmärk ongi määratleda lisaeeskirjad nimetatud riikide osalemiseks kõnealuses fondis. Usun, et see ettepanek väärib minu toetust kooskõlas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitusega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Vastavalt meie positsioonile kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis (vastutav komisjon) toimunud hääletusel otsustas Verts/ALE fraktsioon hääletada selle ettepaneku vastu.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin selle lepingu poolt, sest kõnealused riigid ei ole kvaliteedi ja usaldusväärsuse mõttes probleem ning seega ei kujuta endast ELi jaoks turvariski.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Soovitus puudutab lepingu sõlmimist Schengeniga seotud kolmandate riikidega, antud juhul Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga. Nimetatud riigid kaasatakse Schengeni acquis’ rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse. Sellega seoses on vaja lisaeeskirju, et kaitsta ELi finantshuve ja anda kontrollikojale auditeerimisvolitused. Kuna need täiendused on mõistlikud, hääletasin lepingu sõlmimise poolt.

Soovitus: Carlos Coelho (A7-0008/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, arvestades, et Schengeni ala võimaldab juba vaba liikumist territooriumil, millel on välismerepiiri 42 673 km ja maapiiri 7721 km ning mis hõlmab 25 riiki ja 400 miljonit inimest. Selle ala järkjärguline laiendamine on võimaldanud ELiga erisuhteid omavatel kolmandatel riikidel osaleda Schengeni koostöös ja Šveitsi Konföderatsioonil ühineda Schengeni acquis’ga alates 1. märtsist 2008. Arvestades avatud piiride poliitikat Šveitsi ja Liechtensteini Vürstiriigi (tegemist on pisiriigiga, mis pärast Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemist 1995. aastal on järjekindlalt integreerunud Euroopa kaubanduspiirkonda) vahel; arvestades, et see riik on nüüdseks oma sisemaises õiguses rakendanud 98,4% ELi direktiividest; ja arvestades, et Liechtenstein moodustab ka osa ühtsest turust, ei ole mul põhjust olla vastu Liechtensteini ühinemisele Schengeni alaga.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Liechtenstein on Šveitsi ja Austria vahel asuv pisiriik, mille pindala on 160 km2 ja rahvaarv 35 000 inimest. Kuigi Liechtenstein ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, on ta liiduga seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kaudu. Liechtenstein kohaldab peaaegu kõiki Euroopa Liidu õigusakte ja on taotlenud Schengeni alaga ühinemist isikute vaba liikumise tagamiseks. Arvestades Euroopa Liidu ja Liechtensteini vahelise koostöö traditsiooni ja asjaolu, et selle riigi ühinemisega Schengeni alaga ei kaasne mingeid ohte, hääletasin Liechtensteini ühinemise poolt.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin oma poolthääle soovitusele, mille kohaselt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini vaheline protokoll Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allkirjastati 28. veebruaril 2008. aastal.

Šveits ühines Schengeni alaga 12. detsembril 2008. aastal üksinda ja kaotas piirikontrolli maismaapiiril. Sellele järgnes 29. märtsil 2009. aastal piirikontrolli kaotamine lennujaamades Schengeni siselendude korral. Esimest korda tuli nüüd kehtestada kontroll seal, kus ei olnud juba 100 aastat tegelikku piiri olnud. Kahte riiki eraldavad 41 kilomeetrit said Schengeni välispiiriks.

Euroopa Parlamendil paluti esimest korda 2007. aastal esitada oma arvamus kõnealuse protokolli sõlmimise kohta. Tollase raportööri Ewa Klamti taotlusel esitas õiguskomisjon 11. juunil 2007. aastal oma üksmeelse arvamuse, milles soovitati, et õiguslikku alust tuleks muuta ja viidata Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule, mis nõuab Euroopa Parlamendi nõusolekut, mitte ainult Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.

Mul on hea meel Lissaboni lepinguga kehtestatud uute eeskirjade üle, mis võimaldavad Euroopa Parlamendil olla rahvusvaheliste lepingute sõlmimisest paremini informeeritud.

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kakskümmend viis aastat tagasi otsustasid viis liikmesriiki kaotada omavahelised riigipiirid ja luua ühise välispiiri. Praegu kuuluvad Schengeni alasse kõik liikmesriigid peale Ühendkuningriigi, Iirimaa, Küprose, Bulgaaria ja Rumeenia. Schengeni alaga on ühinenud ka kolm assotsieerunud riiki – Norra, Island ja Šveits – ning Liechtensteinist peaks saama neljas. Loodeti, et Liechtenstein ühineb Schengeni alaga Šveitsiga samal ajal, 2008. aastal. Kuid protsess ei kulgenud ootuste kohaselt, eelkõige kahtluste tõttu, mida kaks liikmesriiki (Saksamaa ja Rootsi) väljendasid seoses maksupettustega. Kuna Šveits ühines üksinda, oli vaja kehtestada kontroll seal, kus ei olnud juba 100 aastat tegelikku piiri olnud, ning Šveitsi ja Liechtensteini eraldavad 41 kilomeetrit muutusid välispiiriks.

Arvestades Lissaboni lepinguga kehtestatud uusi eeskirju, mis võimaldavad Euroopa Parlamendil olla rahvusvaheliste lepingute sõlmimisse rohkem kaasatud, ja asjaolu, et nõukogus väljendatud kahtlused on hajunud, teen ettepaneku, et parlament annaks nõusoleku käesoleva protokolli sõlmimiseks, ning loodan, et Liechtensteini ühinemine Schengeni alaga saab võimalikult kiiresti teoks.

  Ioan Enciu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et Liechtensteini puhul on piirikontrolli kaotamine vajalik ja loomulik samm, arvestades selle riigi väiksust ning tema suhteid naabrite Austria ja Šveitsiga, kellega Liechtensteinil on vaba liikumise traditsioon. Lisaks saab Liechtensteini tegelik ühinemine Schengeni ja Dublini acquis’ga teoks loomulikul viisil, kuna see riik on juba rakendanud suure hulga ELi õigusakte ning ta kasutab Schengeni infosüsteemile ja viisainfosüsteemile juurdepääsuks sama infrastruktuuri nagu Šveits, kes on juba Schengeni alaga ühinenud.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi vahel rakendatavat avatud piiride poliitikat, eeldati, et riigid ühinevad Schengeni acquis’ga üheaegselt. Seda siiski ei juhtunud. Šveits ühines Schengeni alaga 12. detsembril 2008. aastal üksi. Lepingus, mis käsitleb Šveitsi ühinemist, sätestati aga Liechtensteini võimalik ühinemine protokolli kaudu, mille Euroopa Parlament nüüd heaks kiidab. Šveitsi ühinemise tõttu tuli esimest korda Liechtensteini ja Šveitsi vahel kehtestada kontroll seal, kus ei olnud juba sajandi vältel tegelikku piiri olnud.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kõnealuses soovituses tehakse Euroopa Parlamendile ettepanek kiita heaks Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel 28. veebruaril 2008. aastal allkirjastatud protokoll Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Schengeni lepingu eesmärk on luua riikidevaheliste sisepiirideta ala, kus toimub inimeste ja kaupade vaba liikumine ning millel on üks ühine välispiir. Amsterdami lepingu jõustudes 1999. aastal integreeriti Schengeni koostöö ELi õigusliku pädevuse raamistikku. Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel on isikute liikumise valdkonnas juba aastakümneid rakendatud avatud piiride poliitikat. Šveitsi ühinemine Schengeni alaga 2008. aastal tekitas kahe riigi vahel liikumisel probleemi – riikidevaheline piir muutus välispiiriks. Eesmärk ongi see probleem nüüd lahendada.

Arvestades kõnealuse protokolli jõustumisega kaasnevaid eeliseid, ei takista seega miski selle vastuvõtmist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Schengeni leping ulatub tagasi aastasse 1985, mil selle sõlmisid Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg ja Holland. Lepingu ja sellele järgnenud, 1990. aastal vastu võetud konventsiooniga nähti ette süstemaatilise piirikontrolli kaotamine riikide vahel ning isikute vaba liikumist võimaldava süsteemi loomine.

Schengeni konventsiooniga kaotati kontroll allakirjutanud riikide sisepiiridel ja loodi ühtne välispiir ning ühised eeskirjad kontrolli kohta välispiiril, ühine viisapoliitika, politsei- ja õiguskoostöö ning Schengeni infosüsteem (SIS).

Praegu hõlmab Schengeni ala 25 Schengeni liikmesriiki: need on ELi liikmesriigid Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia ning kolm assotsieerunud riiki – Norra, Island ja Šveits. Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros kohaldavad praegu Schengeni acquis’d ainult osaliselt ja seetõttu teostatakse nende riikide piiril endiselt kontrolli.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma hääletasin Carlos Coelho raporti poolt. Kuigi Šotimaa ei ole Schengeni ala osa, kohaldab ta Schengeni acquis’ teatavaid osi. Šoti valitsus on aktiivselt osalenud selles valdkonnas nõukogu tasandil ja mul on hea meel seda tööd toetada.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin oma poolthääle soovitusele, mille kohaselt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta ELi lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allkirjastati 28. veebruaril 2008. aastal. Šveits ühines Schengeni alaga 12. detsembril 2008. aastal üksinda ja kaotas piirikontrolli maismaapiiril. Sellele järgnes 29. märtsil 2009. aastal piirikontrolli kaotamine lennujaamades Schengeni siselendude korral. Esimest korda tuli nüüd kehtestada kontroll seal, kus ei olnud juba 100 aastat tegelikku piiri olnud. Kahte riiki eraldavad 41 kilomeetrit said Schengeni välispiiriks. Mul on hea meel Lissaboni lepinguga kehtestatud uute eeskirjade üle, mis võimaldavad Euroopa Parlamendil olla rahvusvaheliste lepingute sõlmimisest paremini informeeritud. Schengeni ala järkjärguline laienemine on kaasa toonud ELiga erisuhteid omavate kolmandate riikide osalemise Schengeni koostöös. ELi mittekuuluvate riikide Schengeni acquis’ga ühinemise eeltingimuseks on leping isikute vaba liikumise kohta kõnealuste riikide ja ELi vahel. Kõnealuste riikide jaoks tähendab osalemine järgmist: nad on hõlmatud alasse, mille sisepiiridel kontrolli ei kohaldata; nad kohaldavad Schengeni acquis’d ja kõiki selle alusel vastu võetud Schengeniga seonduvaid õigusakte; nad on kaasatud Schengenit puudutavate õigusaktidega seotud otsuste tegemisse.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) 2008. aastal allkirjastati protokoll Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga. Sellega kaasnes nõue, mille kohaselt peab vürstiriik Schengeni acquis’d rakendama, kohaldama ja edasi arendama. Ehkki Liechtensteini Vürstiriik ühines juba 1995. aastal Euroopa Majanduspiirkonnaga ja on oma õigusaktid järgjärgult kooskõlla viinud Euroopa Liidu õigusaktidega, võttes paljud direktiivid oma sisemaisesse õigusesse üle, ei olnud ta veel alustanud läbirääkimisi Schengeni kokkulepetega ühinemiseks. Kõnealuse kokkuleppe kaudu – mida ma toetasin – pannakse paika kummagi poole õigused ja kohustused, tehes seeläbi võimalikuks isikute vaba liikumise. Peale selle on kehtestatud rida rahvusvahelisi lepinguid käsitlevate Lissaboni lepingu sätete rakenduseeskirju, et anda Euroopa Parlamendile jõulisem roll nende lepingutega kursis olemise ja nende vastuvõtmisega seoses.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt. Liechtenstein on Alpides asuv, kahest küljest maismaaga piiratud ja raskesti ligipääsetav pisiriik Lääne-Euroopas, mille läänepoolseks naaberriigiks on Šveits ja idapoolseks naaberriigiks Austria. Liechtensteini pindala on 160 km2, rahvaarv hinnanguliselt 35 000 inimest ja riigi SKP elaniku kohta on maailma kõrgeim. Pärast Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemist 1995. aastal on Liechtenstein järjekindlalt integreerunud Euroopa kaubanduspiirkonda. Riik on nüüdseks 98,4% ELi direktiividest sisemaises õiguses rakendanud. Liechtenstein moodustab ka osa ühtsest turust, kus kõigi osalevate riikide suhtes kohaldatakse samu põhieeskirju.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Uute riikide ühinemine Schengeni infosüsteemiga (SIS) on piirideta Euroopa saavutamiseks oluline. Pärast Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemist 1995. aastal on Liechtenstein järjekindlalt integreerunud Euroopa kaubanduspiirkonda. Riik on läbinud mitu hindamist, täpsemalt andmekaitse, SIS, õhu-, maa- ja merepiiride, politseikoostöö ja viisapoliitika valdkonnas. Kõnealuse lepinguga ühinemisega saab Liechtensteinist Schengeni acquis’ga ühinenud riik.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Schengeni lepingu sõlmisid 14. juunil 1985. aastal Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg ja Holland. Schengeni koostöö on nüüdseks integreeritud Euroopa Liidu õiguslikku ja institutsioonilise raamistikku ning selles osaleb 25 Schengeni liikmesriiki ning kolm EMPga assotsieerunud riiki: Norra, Island ja Šveits. Šveits ühines Schengeni alaga 12. detsembril 2008. aastal üksinda ja kaotas piirikontrolli maismaapiiril. Sellele järgnes 29. märtsil 2009. aastal piirikontrolli kaotamine lennujaamades Schengeni siselendude korral. Kuna Liechtenstein tollal ei ühinenud ning nende kahe riigi vahel kehtib väga aktiivne vaba liikumise poliitika, tuli nüüd esimest korda kehtestada kontroll seal, kus ei olnud juba 100 aastat tegelikku piiri olnud. Kahte riiki eraldavad 41 kilomeetrit said Schengeni välispiiriks. Kõnealune leping kõrvaldab selle takistuse ja Liechtensteini Vürstiriik ühineb Schengeni alaga. Mul on hea meel Lissaboni lepinguga kehtestatud uute eeskirjade üle, mis annavad Euroopa Parlamendile selliste lepingute sõlmimisel aktiivse rolli. Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Lepingus, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ga (jõustus 1. märtsil 2008. aastal), on selgesõnaliselt sätestatud Liechtensteini võimalik ühinemine Schengeni acquis’ga protokolli kaudu. Arvestades Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel juba aastakümneid kohaldatud avatud piiride poliitikat, eeldati, et riigid ühinevad Schengeni acquis’ga üheaegselt. Kuid Šveits ühines Schengeni alaga 12. detsembril 2008. aastal siiski üksi ja esimest korda tuli nüüd kehtestada kontroll seal, kus ei olnud juba 100 aastat tegelikku piiri olnud. Et see takistus ületataks ja arvestades, et Liechtenstein on osa Euroopa Majanduspiirkonnast ja ühtsest turust, toetasin kõnealuse protokolli sõlmimist, lootes, et Liechtensteini ühinemine Schengeni acquis’ga saab nüüd lõpuks võimalikuks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Euroopa Parlamendil paluti esimest korda 2007. aastal esitada oma arvamus kõnealuse protokolli sõlmimise kohta. Tollase raportööri Ewa Klamti taotlusel esitas õiguskomisjon 11. juunil 2007. aastal oma üksmeelse arvamuse, milles soovitati, et õigusliku alust tuleks muuta ja viidata EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule (ettepanekud nõukogu otsuste vastuvõtmise kohta toovad kaasa põhilepingus – mille lahutamatu osa on esildatud protokoll – sätestatud spetsiifilise institutsioonilise raamistiku muutmise), mis nõuab Euroopa Parlamendi nõusolekut, mitte ainult Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Seepärast, ja Lissaboni lepingu peatse jõustumise tõttu, saadeti raport tagasi kodanikuvabaduste-, justiits- ja siseasjade komisjoni.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle soovituse poolt, kuna minu arvates võib see aidata kaasa Schengeni acquis’ jõustumisele, rakendamisele ja edasiarendamisele sellistes riikides nagu Island, Norra Kuningriik, Šveitsi Konföderatsioon ja Liechtensteini Vürstiriik.

On oluline, et need riigid osaleksid aastateks 2007–2013 loodud Välispiirifondis vastavalt kehtivatele meetmetele ja kokkulepetele. Et Euroopa oleks veelgi enam ühinenud, unustamata siiski praktilisust, reguleeritakse nende riikide osalemine lisaeeskirjadega, mis tagavad ka Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisvolitused.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Ma andsin oma poolthääle kokkuleppele Liechtensteini ühinemise kohta Schengeni acquis’d käsitleva lepinguga, sest see on loogiline samm, millega meile ei kaasne mingeid probleeme. Me võime eeldada, et kokkulepe toimib sujuvalt.

Soovitus: Monika Hohlmeier (A7-0013/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle soovituse poolt, kuna Šveitsi Konföderatsiooniga 26. oktoobril 2004. aastal sõlmitud leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme, näeb ette Liechtensteini võimaliku ühinemise Dublini lepinguga protokolli kaudu. Pidades silmas Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi vahel rakendatavat avatud piiride poliitikat ja asjaolu, et Liechtenstein väljendas 2001. aastal huvi lepinguga ühinemise vastu, ent see ei saanud teoks nõukogu ja Euroopa Parlamendi vaheliste erimeelsuste tõttu, mis lahendati Lissaboni lepinguga, ei ole mul põhjust olla vastu selle lepingu sõlmimisele.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle dokumendi poolt. Selles öeldakse, et Šveitsi Konföderatsiooniga 26. oktoobril 2004. aastal sõlmitud leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (Šveitsiga sõlmitud „Dublini/Eurodaci“ leping), näeb ette Liechtensteini võimaliku ühinemise Dublini lepinguga protokolli kaudu.

Komisjon sai nõukogult läbirääkimisvolitused 27. veebruaril 2006 ning alustas Liechtensteini ja Šveitsiga läbirääkimisi. Läbirääkimiste tulemusena esitati protokolli eelnõu, mis käsitles Liechtensteini liitumist Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga. Komisjoni 4. detsembri 2006. aasta ettepanek, mis käsitleb Liechtensteini liitumisega seotud protokolli, põhineb õiguslikult Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimesele lõigule, milles nähakse ette Euroopa Parlamendiga konsulteerimine.

Ma tervitan nõukogu otsuse eelnõu uuesti menetlemist parlamendis ja seega läbirääkimiste jätkamist Liechtensteini liitumiseks Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga. Liechtensteiniga protokolli sõlmimiseks on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek, nii nagu seda nõudis parlament juba esimesel lugemisel. Olukorras, kus Liechtensteiniga peetud läbirääkimised lõppesid edukalt ja õiguslik alus on muudetud, tuleks anda nõusolek protokolli sõlmimiseks.

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme („Dublini/Eurodaci“ leping), sõlmiti 2004. aastal. Arvestades, et Liechtenstein ja Šveits on isikute liikumises aastakümneid järginud avatud piiride poliitikat, olnuks Liechtensteini kaasamine neisse läbirääkimistesse loogiline samm. Kuigi Liechtenstein väljendas huvi, jäi ta läbirääkimistelt kõrvale, sest ta ei olnud veel Euroopa Ühendusega sõlminud hoiuste maksustamise lepingut.

Arvestades Lissaboni lepinguga kehtestatud uusi eeskirju, mis võimaldavad Euroopa Parlamendil olla rahvusvaheliste lepingute sõlmimisse rohkem kaasatud, ning asjaolu, et Liechtenstein on eelnimetatud lepingu sõlminud ja see kehtib alates 1. juulist 2005, toetan Euroopa Parlamendi otsust anda oma nõusolek kõnealuse protokolli sõlmimiseks.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme, sõlmiti Šveitsiga 2004. aastal. See leping näeb ette Liechtensteini võimaliku ühinemise lepinguga protokolli kaudu. Komisjon sai nõukogult läbirääkimisvolitused 27. veebruaril 2006 ning alustas Liechtensteini ja Šveitsiga läbirääkimisi. Läbirääkimised lõppesid 21. juunil 2006 ning parafeeriti protokolli eelnõu, mis käsitles Liechtensteini liitumist Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga. Nüüd peab Euroopa Parlament andma oma nõusoleku selle protokolli sõlmimiseks. Leian, et seda tuleks teha, ja hääletan seega soovituse poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Nõukogu on esitanud Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli eelnõu Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme.

Mul on hea meel selle protokolli vastuvõtmise üle, mis hõlmab Euroopa Liitu ja kaht riiki, kelle vahel on alati olnud heanaaberlikud suhted ja toimub isikute vaba liikumine. Nõustun raportööri esitatud järeldustega ja olen eriti rahul läbirääkimiste jätkamisega Liechtensteini Vürstiriigi liitumiseks Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga ning loodan, et see sõlmitakse peagi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kõne all olevad küsimused on seotud varjupaigaõigusega ning liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismidega.

Šveitsi Konföderatsiooniga 26. oktoobril 2004. aastal sõlmitud leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (Šveitsiga sõlmitud „Dublini/Eurodaci“ leping), näeb ette Liechtensteini võimaliku ühinemise selle lepinguga.

Liechtenstein ja Šveits on isikute liikumises aastakümneid järginud avatud piiride poliitikat ning 2001. aastal väljendas Liechtenstein huvi Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga ühinemiseks. Siiski ei osalenud Liechtenstein Šveitsiga peetud läbirääkimistel, sest ta ei olnud ELiga sõlminud hoiuste maksustamise lepingut.

Kui ELi ja Liechtensteini vahel oli sellekohane leping sõlmitud ja jõustunud, kinnitas Liechtenstein 2005. aastal oma soovi Dublini lepinguga ühineda.

Komisjon sai nõukogult läbirääkimisvolitused 2006. aastal ning alustas Liechtensteini ja Šveitsiga läbirääkimisi. Läbirääkimised viidi lõpule ja protokolli eelnõu parafeeriti.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle dokumendi poolt. Selles öeldakse, et Šveitsi Konföderatsiooniga 2004. aastal sõlmitud leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (Šveitsiga sõlmitud „Dublini/Eurodaci“ leping), näeb ette Liechtensteini võimaliku ühinemise Dublini lepinguga protokolli kaudu. Ma tervitan nõukogu otsuse eelnõu uuesti menetlemist parlamendis ja seega läbirääkimiste jätkamist Liechtensteini liitumiseks Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga. Olukorras, kus Liechtensteiniga peetud läbirääkimised lõppesid edukalt ja õiguslik alus on muudetud, tuleks anda nõusolek protokolli sõlmimiseks.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma andsin oma poolthääle komisjonile antavale soovitusele, mis on seotud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismidega juhul, kui varjupaigataotlus esitatakse liikmesriigis, Šveitsis ning – juhul, kui protokoll ratifitseeritakse, nagu Euroopa Parlamendi enamus loodab, – ka Liechtensteini Vürstiriigis. Dublini lepingu eesmärk on anda osalevatele riikidele varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumid, tagades nii taotlejate parema kohtlemise ja samal ajal varustades riigid organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks vajalike vahenditega. Nende teemade – nimelt pagulaste kaitse ja rahvusvahelise julgeoleku – tähtsus nõuab kõigilt Euroopa institutsioonidelt põhjalikke ja järjepidevaid jõupingutusi, et pagulased ja varjupaigataotlejad saaksid tugineda selgetele õiguslikele ja normatiivsetele kriteeriumidele ja alustele.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma tervitan nõukogu otsuse eelnõu uuesti menetlemist parlamendis ja seega läbirääkimiste jätkamist Liechtensteini liitumiseks Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga. Liechtensteiniga protokolli sõlmimiseks on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek, nii nagu seda nõudis parlament juba esimesel lugemisel. Toetan protokolli sõlmimist. Kuna Liechtensteiniga peetud läbirääkimised lõppesid edukalt ja õiguslik alus on muudetud, hääletasin nõusoleku andmise poolt.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendiga on nõukogu otsuse eelnõu suhtes uuesti konsulteeritud ja et läbirääkimised Liechtensteini liitumiseks Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga võivad seega jätkuda. Esimesel lugemisel väljendatud soovide kohaselt on Euroopa Parlamendi heakskiit vajalik Liechtensteiniga kõnealuse protokolli sõlmimiseks. Arvestades seost, mis Liechtensteini ja ELi vahel juba olemas on, leian, et protokolli sõlmimine on oluline, koos õigusliku aluse asjakohaste muudatustega. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Šveitsi Konföderatsiooniga 26. oktoobril 2004. aastal sõlmitud leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (Šveitsiga sõlmitud „Dublini/Eurodaci“ leping), näeb ette Liechtensteini võimaliku ühinemise Dublini lepinguga protokolli kaudu. Liechtenstein ja Šveits on isikute liikumises aastakümneid järginud avatud piiride poliitikat ning seetõttu väljendas Liechtenstein 2005. aastal taas huvi Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga ühinemiseks. Lepingu lõplik sõlmimine ei ole seni saanud teoks mitmel põhjusel: esiteks seetõttu, et teised lepingud, mille üle Liechtensteiniga läbirääkimisi peeti, ei olnud sõlmitud; teiseks vaidluse tõttu õigusliku aluse üle ning hiljem Lissaboni lepingu jõustumise tõttu. Viimaks on Euroopa Parlament saavutanud oma eesmärgid: vajalik on parlamendi pooldav arvamus, mitte üksnes parlamendiga konsulteerimine. Mul on selle üle hea meel ja ma hääletan esitatud raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Šveitsi Konföderatsiooniga 26. oktoobril 2004. aastal sõlmitud leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme („Dublini/Eurodaci“ leping), näeb ette Liechtensteini võimaliku ühinemise Dublini lepinguga protokolli kaudu. Liechtenstein ja Šveits on isikute liikumises aastakümneid järginud avatud piiride poliitikat ning 2001. aastal väljendas Liechtenstein huvi Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga ühinemiseks. Siiski ei osalenud Liechtenstein läbirääkimistel, kuna Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini vahel puudus hoiuste maksustamise leping. Kui Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini vahel oli sellekohane leping sõlmitud ja jõustunud, kinnitas Liechtenstein 10. juunil 2005. aastal oma soovi Dublini lepinguga ühineda. Nõukogu vastuväited seoses õigusliku alusega on saanud lahenduse ja nüüd on vajalik Euroopa Parlamendi heakskiit. Seega leian, et kõik tingimused Liechtensteiniga kõnealuse protokolli sõlmimiseks nõusoleku andmiseks on täidetud.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Kuigi raportöör tervitab nõukogu otsuse eelnõu uuesti menetlemist parlamendis ja seega läbirääkimiste jätkamist Liechtensteini liitumiseks Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga ning soovitab parlamendil nõusoleku anda, otsustas Verts/ALE fraktsioon seda soovitust mitte järgida. Seetõttu hääletasime ettepaneku vastu, nagu me tegime ka kodanikuvabaduste-, justiits- ja siseasjade komisjonis.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna toetan protokolli sõlmimist Liechtensteini ühinemiseks Šveitsiga sõlmitud Dublini lepinguga. See leping on Šveitsil juba võimaldanud kasutada vajalikke vahendeid võitluses rahvusvahelise kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega.

See pole veel kõik. Tegevuse sedalaadi kooskõlastamine aitab vältida varjupaigataotluste mitmekordset ja põhjendamatut esitamist. Eesmärk on võimaldada Liechtensteinil kasutada samu hüvesid, mis toob selle riigi veelgi lähemale Euroopa Liiduga täieliku ühinemise lõppeesmärgile.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Mul oli hea meel anda oma poolthääl Liechtensteini ühinemisele ELi varjupaigasüsteemi käsitleva lepinguga. See võimaldab vältida mitmekordsete varjupaigataotluste esitamist ELis ja Liechtensteinis. Kui varjupaigataotlus lükatakse tagasi Liechtensteinis, siis lükatakse see tagasi ka ELis, ja vastupidi. Koos menetluse lihtsustamisega oleme saavutanud ka edasise ühtlustamise.

Soovitus: Monica Luisa Macovei (A7-0011/011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan soovituse poolt, kuna kavandatava ELi ja Brasiilia vahelise lepinguga kehtestatakse vastastikune viisavabadus turismi ja äritegevuse eesmärgil reisimiseks kõikidele Brasiilia ja ELi kodanikele, sealhulgas nende nelja liikmesriigi kodanikele, kelle suhtes Brasiiliasse reisimiseks viisavabadus praegu ei kehti. Leping ei asenda, vaid täiendab olemasolevaid kahepoolseid kokkuleppeid mitme ELi liikmesriigi ja Brasiilia vahel, mis hõlmavad reisimist muul eesmärgil kui turism ja äritegevus või tasustatav töö. Seega pole põhjust, miks seda lepingut ei tuleks sõlmida. Lepingus on Schengeni alal viibimise kestus piiratud kolmekuulise ajaga kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul; seega ei teki probleeme Brasiilia kodanike ebaseadusliku elamaasumisega ELi.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin oma poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahel lepingu sõlmimist tavapassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumise kohta. ELi ja Brasiilia vahelise lepinguga kehtestatakse vastastikune viisavabadus turismi ja äritegevuse eesmärgil reisimiseks, nagu see on lepingus määratletud, kõikidele Brasiilia ja ELi kodanikele, sealhulgas nende nelja liikmesriigi (Eesti, Läti, Küpros ja Malta) kodanikele, kelle suhtes Brasiiliasse reisimiseks viisavabadus praegu ei kehti. Tuleks märkida, et tulenevalt ühise viisapoliitika olemusest ja Euroopa Liidu ainupädevusest selles valdkonnas on Euroopa Liit ainukesena pädev pidama läbirääkimisi viisavabaduse lepingute üle ja neid sõlmima. Liikmesriigid ise seda teha ei saa.

Oluline on, et kõikide ELi kodanike võrdse kohtlemise tagamiseks on lepingusse lisatud säte, et Brasiilia võib lepingu täitmise peatada või lõpetada ainult kõigi liidu liikmesriikide suhtes korraga. Samamoodi võib Euroopa Liit lepingu täitmise peatada või lõpetada ainult kõigi liikmesriikide nimel. Ma jagan raportööri arvamust, et me peame tagama vastastikkuse põhimõtte rakendamise ELi viisapoliitikas.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt võivad Brasiilia kodanikud Euroopa Liidu liikmesriikides lühiajaliselt viibida viisavabalt. Brasiilia aga nõuab oma territooriumile sisenemiseks viisat nelja liikmesriigi – Eesti, Küprose, Malta ja Läti – kodanikelt. Teistel liikmesriikidel on Brasiiliaga kahepoolsed viisalepingud, mis võimaldavad nende kodanikel viibida Brasiilias lühiajaliselt viisavabalt.

Tulenevalt Euroopa Liidu ainupädevusest selles valdkonnas on Euroopa Liit ainukesena pädev pidama läbirääkimisi viisavabaduse lepingute üle ja neid sõlmima. Liikmesriigid ise seda teha ei saa. Seepärast võttis nõukogu 18. aprillil 2008 vastu otsuse, millega komisjon sai volituse alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Brasiilia vahel lühiajalise viisa nõudest loobumise lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste tulemusena leping parafeeriti ning 8. novembril 2010 allkirjastati see Euroopa Liidu ja Brasiilia nimel Brüsselis ametlikult.

Minu meelest on väga oluline kiita viisavabaduslepingu sõlmimine heaks, võimaldamaks kõikidele ELi kodanikele, sealhulgas Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikele, viisavaba reisimist Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil samal viisil, nagu Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt reisida ELi kõikidesse liikmesriikidesse. Me peame ELi ühise viisapoliitika viivitamata jõustama.

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kui Brasiilia kodanikud saavad kõikides ELi liikmesriikides lühiajaliselt viibida viisavabalt, siis ELi nelja liikmesriigi – Eesti, Küprose, Malta ja Läti – kodanikelt nõutakse Brasiilia territooriumile sisenemiseks viisat. Kõik teised liikmesriigid on Brasiiliaga sõlminud kahepoolsed lepingud lühiajalise viibimise korral viisa nõudest loobumise kohta, kuid nimetatud liikmesriikidel ei ole selliseid lepinguid enam võimalik ühekaupa sõlmida.

ELil on ühise viisapoliitika valdkonnas ainupädevus. Seetõttu sõlmiti 8. novembril 2010 ELi ja Brasiilia vahel leping, millega kehtestatakse vastastikune viisavabadus turismi ja äritegevuse eesmärgil reisimiseks kõikide Brasiilia ja ELi kodanike puhul. Olen nõus, et see leping tagab kõigi ELi kodanike võrdse kohtlemise, kuna nii Brasiilia kui ka EL saavad selle peatada või lõpetada üksnes kõigi liikmesriikide suhtes korraga.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle soovituse poolt, kuna see tagab kõigi Euroopa kodanike võrdse kohtlemise ELi ja Brasiilia vahelise ühise viisapoliitika alusel. Leping ei asenda, vaid täiendab olemasolevaid kahepoolseid kokkuleppeid, mis hõlmavad reisimist muul eesmärgil kui turism ja äritegevus.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Portugali eelmise eesistumise ajal sõlmis Euroopa Liit Brasiiliaga strateegilise eripartnerluse. Kõnealune leping lähtub samast eesmärgist ning igasugused meetmed, mis kõrvaldavad Euroopa kodanike ja nimetatud portugali keelt kõneleva riigi kodanike vahelised suhtlemistakistused, on kahtlemata tervitatavad. Leian, et kuna nelja Euroopa riigi puhul viisavabadus veel ei kehti, siis on sama süsteemi laiendamine nendele riikidele ja meile esitatud lepingule positiivse hinnangu andmine igati vajalik. Mis puudutab ELi ja Brasiilia vahelisi suhteid, siis tuleb meeles pidada, et kõnealuse riigi strateegilise tähtsuse tõttu tulnuks juba ammu luua eriesindus, nagu tehakse teiste riikide puhul, mis kuuluvad Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina nelikusse, aga ka riikide puhul, mis objektiivselt võttes on rahvusvahelisel areenil vähem tähtsad.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt võivad Brasiilia kodanikud kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisida viisavabalt, kui nad viibivad seal lühiajaliselt.

Kuid samasugused privileegid ei kuulu mitte kõigile Euroopa Liidu kodanikele. Ebavõrdses olukorras on Eesti, Küprose, Malta ja Läti kodanikud. See tähendab, et vastastikkuse põhimõte ei toimi.

Et nimetatud riikide kodanikke koheldaks võrdsetel alustel ELi teiste riikide ja Brasiilia elanikega, tuleb ELi ja Brasiilia vahel sõlmida leping. Kuna meil ei saa olla kahekiiruselist ELi, siis olen kõnealuse lepingu vastuvõtmisega rahul – mitte ainult põhjusel, et see näib olevat olemuslikult õiglane, vaid ka seetõttu, et sellega tehakse lõpp ühele vähestest negatiivse diskrimineerimise juhtudest, mis Euroopa Liidus seni veel eksisteeris.

  Carlo Fidanza (PPE) , kirjalikult. – (IT) Koos oma Itaalia kolleegidega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist otsustasin jääda erapooletuks tänasel hääletusel seoses Euroopa Liidu ja Brasiilia vaheliste suhetega, mis on seotud tavapassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumisega. Seda seetõttu, et kurjategija Cesare Battisti kohta tehtud resolutsiooni sisu arvestades oleksin ma eelistanud seda, kui hääletus oleks lükatud edasi kuni ajani, mil Brasiilia Ülemkohus teeb Cesare Battisti väljaandmise kohta uue otsuse.

Kuna kõnealune teema ei ole kiireloomuline, siis ei oleks selle edasilükkamine järgmise osaistungjärguni või aprillis toimuva osaistungjärguni kindlasti probleem, eriti kui me mõtleme selle massimõrvari ohvrite perekondade kannatustele. Need pered on 31 aastat oodanud, et õiglus seataks jalule ja et Cesare Battisti kannaks talle Itaalia kohtusüsteemi määratud karistust meie oma vanglates.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kõnealune küsimus on seotud tavapassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumisega nende ELi riikide puhul, kelle suhtes viisavabadus veel ei kehti.

Raportis pooldatakse nõusoleku andmist viisavabaduslepingu võimalikult kiireks sõlmimiseks, võimaldamaks kõikidele ELi kodanikele, sealhulgas Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikele, viisavaba reisimist Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil samal viisil, nagu Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt reisida ELi kõikidesse liikmesriikidesse. Küsimus on vastastikuse viisavabaduse poliitika rakendamises.

Euroopa Parlamendi arvates tuleks nõuda vastastikust viisavabadust, kuni ELi kõikide liikmesriikide kodanikud saavad viisavabalt siseneda kõigisse riikidesse, kelle kodanikud võivad juba viisavabalt reisida ELis (sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Kanada). Meie arvates on see õiglane.

  Jacqueline Foster (ECR) , kirjalikult. – Euroopa lennundussektoril ja selle klientidel ei ole viimastel kuudel kerge olnud. Kurikuulus vulkaanilise tuha kriis tekkis just siis, kui lennuettevõtjad ja -reisijad pidid toime tulema ränga majanduslanguse tagajärgedega.

Kuid nende probleemide kõrvale on nüüd tulemas ka mõningaid häid uudiseid nii ettevõtjatele kui ka reisijatele! Tänane hääletus ELi ja Brasiilia vahelise lennunduslepingu teemal toob märkimisväärset vastastikust kasu.

Esiteks on Brasiilia kui tohutult suur võimalik tulevane turg Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt väga oluline partner. Brasiilia ja ELi vahel lendab praegusel ajal üle nelja miljoni reisija aastas. Kuna Brasiilia turismisektor areneb kiiresti, saab see arv vaid kasvada.

Ärilisest vaatenurgast rääkides tuleb tõdeda, et São Paulo on Lõuna-Ameerika rahanduspealinn. Spetsialiseerunud nafta- ja finantssektori areng toob kaasa suurema nõudluse lennureiside järele.

Peamiseks saavutuseks on riikkondsuse piirangute kõrvaldamine olemasolevatest kahepoolsetest lepingutest liikmesriikide ja Brasiilia vahel. See on väga tähtis esimene samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel, mis on võimaldanud pooltel valmistada ette läbirääkimisi Brasiilia ja ELi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks.

(Selgitust hääletuse kohta on lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

  Salvatore Iacolino (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma jäin kolleeg Macovei raporti lõpphääletusel ning ka kolleegide Ţicău ja Enciu raportite hääletamisel erapooletuks, et väljendada oma rahulolematust Brasiilia valitsuse käitumisega seoses terrorist Cesare Battisti väljaandmisega.

Viisavabadus- ja lennunduslepingud kinnitavad häid suhteid Brasiilia ja Euroopa Liidu vahel. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kohtumisel tegin ma ettepaneku korraldada kohtumine Brasiilia suursaadikuga Euroopa Liidus, et arutada mõningaid olulisi küsimusi, näiteks inimõiguste austamist ja terrorismivastast võitlust, ning seisukohti vabaduse ja julgeoleku kohta Euroopas ja Brasiilias. Olen kindel, et suudame saavutada käegakatsutavaid tulemusi nii Euroopa kui ka Brasiilia kodanike jaoks.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin oma poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahel lepingu sõlmimist tavapassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumise kohta. Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt võivad Brasiilia kodanikud Euroopa Liidu liikmesriikides lühiajaliselt viibida viisavabalt. Brasiilia aga nõuab oma territooriumile sisenemiseks viisat nelja liikmesriigi – Eesti, Küprose, Malta ja Läti – kodanikelt. Teistel liikmesriikidel on Brasiiliaga kahepoolsed viisalepingud, mis võimaldavad nende kodanikel viibida Brasiilias lühiajaliselt viisavabalt. Tulenevalt ühise viisapoliitika olemusest ja Euroopa Liidu ainupädevusest selles valdkonnas on Euroopa Liit ainukesena pädev pidama läbirääkimisi viisavabaduse lepingute üle ja neid sõlmima. Liikmesriigid ise seda teha ei saa. On väga oluline kiita viisavabaduslepingu sõlmimine heaks, võimaldamaks kõikidele ELi kodanikele, sealhulgas Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikele, viisavaba reisimist Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil samal viisil, nagu Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt reisida ELi kõikidesse liikmesriikidesse. Me peame viivitamata võtma meetmeid selles valdkonnas.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle poolt, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku viisavabaduslepingu võimalikult kiireks sõlmimiseks, võimaldamaks kõikidele ELi kodanikele, sealhulgas Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikele, viisavaba reisimist Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil samal viisil, nagu Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt reisida ELi kõikidesse liikmesriikidesse. Me peame oma vastastikuse viisavabaduse poliitika viivitamata jõustama.

  Erminia Mazzoni (PPE) , kirjalikult. – (IT) Jäädes tavapassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise lepingu kohta koostatud raporti hääletamisel erapooletuks, tahtsin väljendada seisukohta, mis läheb kõnealusest teemast kaugemale.

Ma taunin Brasiilia valitsuse käitumist seoses Cesare Battisti juhtumiga. Valitsus oleks pidanud otsustama väljaandmise, mille kord on määratletud kahepoolses lepingus. Õigusasutuste esitatud tõlgendus on võetud kohustustega vastuolus. Karistuse, mida Cesare Battisti peaks kandma Itaalias, määras tavaline kohtunik, kes kohaldas tavalisi õigusakte tavalise kuriteo – massimõrva – suhtes. Raske on toetada rahvusvahelisi suhteid – näiteks Euroopa Parlamendis hääletatud raportis määratletud suhteid – riigiga, mis ei austa kokkuleppeid ja millel on oma seisukoht elu kaitsmise kui põhiõiguse kohta.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Äsja Euroopa Parlamendis vastu võetud lepingu kohaselt ei vaja ükski Euroopa Liidu kodanik, kes soovib reisida Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil ning viibib seal kuni kolm kuud, enam viisat, täpselt nagu Brasiilia kodanikud saavad juba ilma viisata reisida kõikidesse ELi liikmesriikidesse. See leping on kasulik peamiselt Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikele, kes seni vajasid Brasiiliasse sisenemiseks viisat. Leping puudutab tavapassi kasutajaid. Pärast lepingu vastuvõtmist saavad kõik ELi kodanikud, sealhulgas Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikud, kelle puhul Brasiilia seni nõudis viisat, viisavabalt reisida Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil samal viisil, nagu Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt reisida ELi kõikidesse liikmesriikidesse. Lepingus on Schengeni alal viibimise kestus piiratud kolmekuulise ajaga kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Leping hõlmab umbes 90–95% kõigist reisijatest.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin poolt, sest minu arvates on oluline aidata Brasiilia elanikel asustada tohutuid alasid. Tehnoloogiline ja rahaline abi tagab toidu konkurentsivõime ja madalad hinnad. Brasiilia võib muutuda põllumajandustootjast suureks Euroopa kaupade tarbijaks, avada uue müügituru ja laiendada oma turismiteenused, kui toetus suunatakse õigetesse valdkondadesse.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt võivad Brasiilia kodanikud kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisida viisavabalt, kui nad viibivad seal lühiajaliselt. Brasiilia aga nõuab endiselt oma territooriumile sisenemiseks viisat ELi nelja liikmesriigi – Eesti, Küprose, Malta ja Läti – kodanikelt. Teised liikmesriigid on Brasiiliaga sõlminud kahepoolsed lepingud. Probleemi lahendamiseks, ja arvestades ELi ainupädevust selles valdkonnas, võttis nõukogu vastu otsuse, millega volitas komisjoni alustama läbirääkimisi ELi ja Brasiilia vahel lühiajalise viisa nõudest loobumise lepingu sõlmimiseks. ELi ja Brasiilia vahelise lepinguga (mille poolt ma hääletasin) kehtestatakse vastastikune viisavabadus turismi ja äritegevuse eesmärgil reisimiseks kõikidele Brasiilia ja ELi kodanikele, sealhulgas nende nelja liikmesriigi kodanikele, kelle suhtes Brasiiliasse reisimiseks viisavabadus praegu ei kehti. Leping ei asenda, vaid täiendab olemasolevaid kahepoolseid kokkuleppeid mitme ELi liikmesriigi ja Brasiilia vahel, mis hõlmavad reisimist muul eesmärgil kui turism ja äritegevus (nt tudengid ja teadlased).

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle tavapassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimisele ELi ja Brasiilia vahel, et kooskõlas vastastikkuse põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõtte nõuetega saaksid kõik ELi kodanikud – sealhulgas Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikud, kes seni pidid Brasiilia territooriumile sisenemiseks esitama viisa, – viisavabalt reisida Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil samal viisil, nagu Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt reisida ELi kõikidesse liikmesriikidesse.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – ELi ja Brasiilia vahelise lepinguga kehtestatakse vastastikune viisavabadus turismi ja äritegevuse eesmärgil reisimiseks, nagu see on lepingus määratletud, kõikidele Brasiilia ja ELi kodanikele, sealhulgas nende nelja liikmesriigi kodanikele, kelle suhtes Brasiiliasse reisimiseks viisavabadus praegu ei kehti. Leping ei asenda, vaid täiendab olemasolevaid kahepoolseid kokkuleppeid mitme ELi liikmesriigi ja Brasiilia vahel, mis hõlmavad reisimist muul eesmärgil kui turism ja äritegevus (nt tudengid ja teadlased).

Lepingu reguleerimisalast on välja jäetud ka tasustatava töö eesmärgil reisivate isikute kategooria. Kõikide ELi kodanike võrdse kohtlemise tagamiseks on lepingusse lisatud säte, et Brasiilia võib lepingu täitmise peatada või lõpetada ainult kõigi liidu liikmesriikide suhtes korraga. Samamoodi võib Euroopa Liit lepingu täitmise peatada või lõpetada ainult kõigi liikmesriikide nimel.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingus sätestati, et ühist viisapoliitikat käsitlevate lepingute sõlmimine kolmandate riikidega on ELi ainupädevuses. Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt võivad Brasiilia kodanikud kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse viisavabalt reisida. Brasiilia on aga seni nõudnud oma territooriumile sisenemiseks viisat ELi nelja liikmesriigi – Eesti, Küprose, Malta ja Läti – kodanikelt. Vastastikune viisavabadus on mõeldud turismi ja äritegevuse eesmärgil reisimiseks, mis on kummalegi poolele majanduslikult kasulik. Schengeni alal viibimise kestus on piiratud kolmekuulise ajaga kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

Minu meelest on oluline rõhutada, et selles lepingus võetakse arvesse liikmesriike, kes ei kohalda Schengeni acquis’d veel täies ulatuses, täpsemalt Küprost, Bulgaariat ja Rumeeniat, andes Brasiilia kodanikele õiguse viibida kolme kuu jooksul viisavabalt iga nimetatud liikmesriigi territooriumil sõltumatult kogu Schengeni ala kohta arvestatud ajavahemikust. Hääletan selle lepingu poolt, kuna leian, et eri liikmesriikide kodanike diskrimineerimist tuleb vältida ja et vastastikkuse põhimõtet, mis on üks Euroopa Liidu juhtpõhimõtteid, tuleb nõuetekohaselt rakendada.

  Artur Zasada (PPE) , kirjalikult. – (PL) Ma olen hääletustulemusega rahul. Olen veendunud, et iga meede, mis tagab ELi kõikide liikmesriikide kodanikele võrdsed õigused, väärib meie toetust. Olen seda enam rahul, et need võrdsed õigused on seotud niisuguse olulise küsimusega nagu riigipiiri ületamise vabadus. Poolakana mäletan arvukaid piiriületusega seotud raskusi enne seda, kui Poola ühines Euroopa Liiduga, ja pean seetõttu iga sammu täieliku vastastikuse viisavabaduse suunas erakordselt tähtsaks. Kolleeg Macovei soovitus on oluline veel ühel põhjusel. Seletuskirjas märgib raportöör, et kaks kolmandat riiki, nimelt Kanada ja Ameerika Ühendriigid, nõuavad endiselt viisat; Kanada puhul nõutakse viisat kolme liikmesriigi kodanikelt ja Ameerika Ühendriikide puhul nelja liikmesriigi kodanikelt. Loodan, et Euroopa Parlamendi hiljutised meetmed, näiteks kirjalik deklaratsioon 89/2010, saavutavad seatud eesmärgi ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada viisapoliitika muutub.

Soovitus: Ioan Enciu (A7-0010/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan soovituse poolt, kuna määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt kuulub Brasiilia nende riikide nimekirja, mille kodanikelt ELi välispiiride ületamisel viisat ei nõuta. Neljale ELi liikmesriigile aga rakendatav vastastikune viisavabadus ei laiene. Kuna Lissaboni lepinguga tehtud muudatustest tuleneb, et ühine viisapoliitika kolmandate riikide suhtes kuulub nüüd ELi ainupädevusse, laiendatakse viisavabadust Brasiiliaga kõikidele liikmesriikidele. Peale selle jäävad kehtima olemasolevad kahepoolsed lepingud liikmesriikide ja Brasiilia vahel, sest need hõlmavad mõningaid reisijate kategooriad, keda ELi ja Brasiilia vaheline leping ei hõlma. Olen nõus ka raportööri seisukohaga, et see leping peaks olema vastastikuse viisavabaduse kehtestamisega seoses eeskujuks teiste riikide, nimelt Ameerika Ühendriikide ja Kanada puhul.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Kõnealuse lepinguga kehtestatakse vastastikune viisavabadus lühiajaliseks viibimiseks riigis kõigile ELi ja Brasiilia kodanikele, kes on diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajad. Et tagada viisavaba reisimisega seoses kõigi ELi kodanike võrdne kohtlemine, sätestatakse lepingu artiklis 8, et Brasiilia võib lepingu peatada või lõpetada ainult kõigi ELi liikmesriikide suhtes ning vastupidi, EL võib lepingu peatada või lõpetada ainult kõigi liikmesriikide suhtes.

Lepingus nähakse ette eksperdikomitee moodustamine lepingusätete tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivate vaidluste lahendamiseks. Ühtlasi nähakse lepingus ette passinäidiste vahetamine Brasiilia ja ELi liikmesriikide vahel. Leian, et kahepoolsete lepingute säilitamine peaks jääma Euroopa Liidu jaoks endiselt väga tähtsaks, sest need võimaldavad lühiajalise viisa nõudest loobumist nende reisijate kategooriate puhul, keda ELi ja Brasiilia vaheline leping ei hõlma.

Sellega seoses tuleks meenutada, et Euroopa Liit võib kohaldada ELi ja Brasiilia vahelise viisanõudest loobumise peatamise klauslit, kui Brasiilia peaks kahepoolsetest lepingutest loobuma. Viisanõudest loobumise leping diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate puhul kujutab endast sammu täieliku vastastikuse viisavabaduse suunas kooskõlas määrusega (EÜ) nr 539/2001.

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kuigi Brasiilia kuulub nn positiivsesse nimekirja ehk riikide hulka, mille kodanikelt Euroopa Liidu välispiiride ületamisel viisat ei nõuta, ei laiene Brasiiliasse reisimisel samasugune õigus ELi nelja liikmesriigi – Eesti, Läti, Malta ja Küprose – kodanikele. Kuna Lissaboni lepingu kohaselt kuulub ühine viisapoliitika kolmandate riikide suhtes ELi ainupädevusse, peab EL vastavas lepingus kokku leppima, et tagada kõigi ELi kodanike võrdne kohtlemine.

Pooled otsustasid sõlmida kaks eraldi lepingut: ühe tavapassi kasutajate kohta ning teise diplomaatilise, teenistus- ja ametipassi kasutajate kohta. Ma toetan seda otsust, kuna tänu sellele jõustub leping diplomaatilise, teenistus- ja ametipasside kohta kiiremini, sest erinevalt tavapasse käsitlevast lepingust ei eelda see ratifitseerimist Brasiilia Kongressis.

Olemasolevad kahepoolsed lepingud jäävad kehtima, kuna need võimaldavad lühiajalise viisa nõudest loobumist teatavate reisijate kategooriate puhul, keda ELi ja Brasiilia vaheline leping ei hõlma.

  Ioan Enciu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlamendi raportöörina hääletasin kõnealuse lepingu heakskiitmise poolt. Lepingu alusel loobutakse viisanõudest Brasiilia ning nelja liikmesriigi, nimelt Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikest diplomaatiliste, teenistus- ja ametipassi kasutajate puhul. Leian, et see leping tähistab märkimisväärset edasiminekut kolmandate riikidega täieliku vastastikuse viisavabaduse suunas, mis kehtib kõigi ELi kodanike puhul. Täieliku vastastikuse viisavabaduse tagamiseks tuleb jõupingutusi jätkata, et saavutada Kanada ja Ameerika Ühendriikide viisanõudest loobumine viie liikmesriigi – Rumeenia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Küprose ja Poola – kodanike suhtes.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle soovituse poolt, kuna see tähistab edasiminekut ELi ja Brasiilia vahel täieliku vastastikuse viisavabaduse suunas diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate lühiajalise viibimise korral. Kõnealuse lepingu sõlmimine peaks olema eeskujuks teistele riikidele, nimelt Ameerika Ühendriikidele ja Kanadale, mis endiselt nõuavad viisat teatavate ELi liikmesriikide kodanikelt.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kui pidada silmas täna hääletatud resolutsiooni, mis käsitles tavapassi kasutajate puhul lühiajalise viisa nõudest loobumise lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahel, siis seda enam on põhjust kohaldada samasugust kokkulepet diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate puhul. Vastastikkus on sedalaadi lepingute puhul vajalik ja tähtis, aidates tagada, et viisavabadust ei piiraks halduslikud või bürokraatlikud nõuded, mis võiksid seada kodanike õiguspärased ootused ohtu. Brasiilia on üha olulisem partner Euroopa Liidu jaoks, kellega Brasiiliat seob ajalugu ja keel. Kõik, mis soodustab suhteid selle suure Lõuna-Ameerika riigi ja Euroopa vahel, peaks leidma laialdast heakskiitu.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt võivad Brasiilia kodanikud kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisida viisavabalt, kui nad viibivad seal lühiajaliselt.

Kuid samasugused privileegid ei kuulu mitte kõigile Euroopa Liidu kodanikele. Ebavõrdses olukorras on Eesti, Küprose, Malta ja Läti kodanikud; see tähendab, et vastastikkuse põhimõte ei toimi.

2008. aastal võttis nõukogu vastu otsuse, millega komisjoni volitati pidama läbirääkimisi ELi ja Brasiilia vahel lepingu sõlmimiseks, mis lõpetaks vastastikkuse põhimõtte rikkumised. Protsessi kiirendamiseks ja lepingu jõustumise viibimise vältimiseks otsustasid pooled koostada kaks eraldi lepingut: ühe tavapassi kasutajate kohta ning teise diplomaatilise, teenistus- ja ametipassi kasutajate kohta (viimast ei pea Brasiilia Kongress ratifitseerima).

Ma olen selle algatusega rahul, sest see tagab kõikide Euroopa Liidu kodanike võrdse kohtlemise ja vastastikkuse põhimõtte täieliku järgimise.

  Carlo Fidanza (PPE) , kirjalikult. – (IT) Koos oma Itaalia kolleegidega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist otsustasin jääda erapooletuks tänasel hääletusel seoses Euroopa Liidu ja Brasiilia vaheliste suhetega, mis on seotud diplomaatilise, teenistus- ja ametipassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumisega. Seda seetõttu, et kurjategija Cesare Battisti kohta tehtud resolutsiooni sisu arvestades oleksin ma eelistanud seda, kui hääletus oleks lükatud edasi kuni ajani, mil Brasiilia Ülemkohus teeb Cesare Battisti väljaandmise kohta uue otsuse.

Kuna kõnealune teema ei ole kiireloomuline, siis ei oleks selle edasilükkamine järgmise osaistungjärguni või aprillis toimuva osaistungjärguni kindlasti probleem, eriti kui me mõtleme selle massimõrvari ohvrite perekondade kannatustele. Need pered on 31 aastat oodanud, et õiglus seataks jalule ja et Cesare Battisti kannaks talle Itaalia kohtusüsteemi määratud karistust meie oma vanglates.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Brasiilia kuulub nn positiivsesse nimekirja ehk riikide hulka, mille kodanikelt Euroopa Liidu välispiiride ületamisel viisat ei nõuta. Määruse aluseks oleva vastastikkuse põhimõtte kohaselt peaks kõikidel ELi kodanikel olema Brasiiliasse reisimisel samasugune õigus.

Siiani on vastastikkuse põhimõtet rakendatud Brasiilia ja ELi liikmesriikide kahepoolsete viisanõudest loobumise lepingute kaudu. Kuid neli ELi riiki – Eesti, Läti, Malta ja Küpros – ei ole niisuguseid lepinguid sõlminud. Seetõttu nõutakse nende kodanikelt Brasiiliasse reisimisel endiselt viisat, mis aga on vastastikkuse põhimõttega vastuolus.

ELi ja Brasiilia vaheline viisavabadusleping, mis ei asenda teisi, eri liikmesriikidega sõlmitud kahepoolseid lepinguid, hõlmab diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajaid, kes reisivad turismi või äritegevuse eesmärgil.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma nõustusin selle dokumendiga, sest kõnealuse lepinguga kehtestatakse vastastikune viisavabadus lühiajaliseks viibimiseks riigis kõigile ELi ja Brasiilia kodanikele, kes on diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajad. Et tagada kõigi ELi kodanike võrdne kohtlemine, sätestatakse lepingu artiklis 8, et Brasiilia võib lepingu peatada või lõpetada ainult kõigi ELi liikmesriikide suhtes ning vastupidi, EL võib lepingu peatada või lõpetada ainult kõigi liikmesriikide suhtes. Viisanõudest loobumise leping diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate puhul kujutab endast sammu täieliku vastastikuse viisavabaduse suunas kooskõlas määrusega (EÜ) nr 539/2001.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Ma hääletasin selle poolt, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku kahe viisavabaduslepingu sõlmimiseks Brasiiliaga. Praegu ei vaja Brasiilia kodanikud viisat ELi sisenemiseks, samas kui Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikud peavad esitama viisa Brasiiliasse sisenemiseks. Kõnealused lepingud tagavad vastastikkuse põhimõtte rakendamise seoses viisavabadusega ELi ja Brasiilia vahel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt. Viisavabadus hõlmab diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajaid, kes reisivad turismi või äritegevuse eesmärgil. Lepinguosaliste riikide kodanikud võivad viibida üksteise territooriumil maksimaalselt kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul, alates esimesest sisenemisest lepingupoole territooriumile. Reiside puhul, mida leping ei hõlma, võib viisavabastusi endiselt anda kahepoolsete lepingute alusel, mille Brasiilia on sõlminud 23 ELi liikmesriigiga 27st. Lepingus võetakse arvesse nende liikmesriikide olukorda, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis’d. Seni, kuni kõnealused liikmesriigid (Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia) ei ole Schengeni ala osa, nähakse Brasiilia kodanikele viisavabaduse lepinguga ette õigus viibida sõltumatult kogu Schengeni ala kohta arvestatud ajavahemikust kolm kuud iga kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

  Erminia Mazzoni (PPE) , kirjalikult. – (IT) Jäädes diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise lepingu kohta koostatud raporti hääletamisel erapooletuks, tahtsin väljendada seisukohta, mis läheb kõnealusest teemast kaugemale.

Ma taunin Brasiilia valitsuse käitumist seoses Cesare Battisti juhtumiga. Valitsus oleks pidanud otsustama väljaandmise, mille kord on määratletud kahepoolses lepingus. Õigusasutuste esitatud tõlgendus on võetud kohustustega vastuolus. Karistuse, mida Cesare Battisti peaks kandma Itaalias, määras tavaline kohtunik, kes kohaldas tavalisi õigusakte tavalise kuriteo – massimõrva – suhtes. Raske on toetada rahvusvahelisi suhteid – näiteks Euroopa Parlamendis hääletatud raportis määratletud suhteid – riigiga, mis ei austa kokkuleppeid ja millel on oma seisukoht elu kaitsmise kui põhiõiguse kohta.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendis heaks kiidetud lepingu kohaselt ei vaja ükski Euroopa Liidu kodanik, kes soovib reisida Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil ning viibib seal kuni kolm kuud, enam viisat, täpselt nagu Brasiilia kodanikud saavad juba ilma viisata reisida kõikidesse ELi liikmesriikidesse. See leping on kasulik peamiselt Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikele, kes seni vajasid Brasiiliasse sisenemiseks viisat. Kõnealune leping hõlmab diplomaatilise, teenistus- ja ametipassi kasutajaid. Pärast lepingu heakskiitmist saavad kõik ELi kodanikud, sealhulgas Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikud, kelle puhul Brasiilia seni nõudis viisat, viisavabalt reisida Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil samal viisil, nagu Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt reisida ELi kõikidesse liikmesriikidesse. Schengeni alal viibimise kestus on piiratud kolmekuulise ajaga kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu kohaselt kuulub ühine viisapoliitika kolmandate riikide suhtes ELi ainupädevusse. Ainult EL – ja mitte üksikud liikmesriigid – saab Brasiiliaga viisanõudest loobumise läbirääkimisi pidada ja vastava lepingu sõlmida. Enne Lissaboni lepingu jõustumist oli olukord teine. Raportis analüüsitakse ELi ja Brasiilia vahelist viisavabaduslepingut, mis hõlmab diplomaatilise, teenistus- ja ametipassi kasutajaid. Ametlikult kirjutati Euroopa Liidu ja Brasiilia nimel lepingule alla Brüsselis 8. novembril 2010. Viisavabadusleping ei asenda teisi, eri liikmesriikidega sõlmitud kahepoolseid lepinguid, vaid täiendab neid. Teatavates kahepoolsete lepingutega hõlmatud valdkondades, nimelt turismi- ja ärireiside puhul, on ELi sõlmitud leping aga ülimuslik. Ma olen rahul Brasiilia ja ELi kodanike puhul kehtestatavate vastastikkuse klauslitega ning kõigi ELi kodanike võrdse kohtlemise tagamisega. Lepingus nähakse ette, et Brasiilia ja EL saavad lepingu peatada või lõpetada üksnes kõigi liikmesriikide suhtes korraga. Seetõttu hääletasin poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimisele ELi ja Brasiilia vahel, et kooskõlas vastastikkuse põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõtte nõuetega saaksid kõik diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajatest ELi kodanikud – sealhulgas Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikud, kes seni pidid Brasiilia territooriumile sisenemiseks esitama viisa, – viisavabalt reisida Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil samal viisil, nagu Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt reisida ELi kõikidesse liikmesriikidesse.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Viisavabadus hõlmab diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajaid, kes reisivad turismi või äritegevuse eesmärgil. Lepinguosaliste riikide kodanikud võivad viibida üksteise territooriumil maksimaalselt kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul, alates esimesest sisenemisest teise lepingupoole territooriumile. Reiside puhul, mida leping ei hõlma, võib viisavabastusi endiselt anda kahepoolsete lepingute alusel, mille Brasiilia on sõlminud 23 ELi liikmesriigiga 27st.

Lepingus võetakse arvesse nende liikmesriikide olukorda, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis’d. Seni, kuni kõnealused liikmesriigid (Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia) ei ole Schengeni ala osa, nähakse Brasiilia kodanikele viisavabaduse lepinguga ette õigus viibida sõltumatult kogu Schengeni ala kohta arvestatud ajavahemikust kolm kuud iga kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Brasiilia kuulub nn positiivsesse nimekirja ehk riikide hulka, mille kodanikelt Euroopa Liidu välispiiride ületamisel viisat ei nõuta. Siiani on vastastikkuse põhimõtet rakendatud Brasiilia ja ELi liikmesriikide kahepoolsete lepingute kaudu. Kuid Eesti, Läti, Malta ja Küpros ei ole mingeid lepinguid sõlminud ja nende kodanikud ei ole viisanõudest vabastatud. Kõnealuse lepinguga vabastatakse viisanõudest diplomaatilise, teenistus- ja ametipassi kasutajad ning lepingu eesmärk ja ulatus on sama, mis tavapassi kasutajaid hõlmava lepingu puhul.

Brasiilia õiguse kohaselt ei ole diplomaatilise passi kasutajaid hõlmavat lepingut vaja Brasiilia Kongressis ratifitseerida, mistõttu see jõustub kiiremini. Need kaks lepingut ei asenda liikmesriikide ja Brasiilia vahel sõlmitud kahepoolseid lepinguid, vaid üksnes täiendavad neid. Minu arvates on diskrimineerimise lõpetamiseks oluline rakendada seda viisavabaduslepingute vastastikkuse põhimõtet ka muude kolmandate riikide, eelkõige Ameerika Ühendriikide ja Kanada puhul.

Soovitused: Silvia-Adriana Ţicău (A7-0004/2011), Monica Luisa Macovei (A7-001/2011) ja Ioan Enciu (A7-0010/2011)

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Kuigi ma toetan kõnealuse lepingu sisu, otsustasin jääda hääletamisel erapooletuks, protesteerimaks poliitiliste valikute vastu, mida Brasiilia valitsus on seoses Cesare Battistiga juba mõnda aega teinud.

On tõsiasi, et tegemist on mõrtsukaga, kes on mitmel korral süüdi mõistetud, ent kes ei kanna talle Itaalia kohtusüsteemi määratud karistusi.

Raport: Evelyne Gebhardt (A7-0012/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma toetan seda raportit, kuna tunnustan teenuste direktiivi potentsiaali majanduse parema integreerimise seisukohalt ja usun, et direktiivi kohaldamine võib tugevdada siseturu ja ühtekuuluvuspoliitika vastastikust mõju. Et seda eesmärki saavutada, on vaja suuremat läbipaistvust kodanike ja ettevõtete teavitamisel. Esiletõstmist väärivad tingimused, mille kohaselt päritolumaa põhimõtet teatud asjaolude või tegevuste korral ei rakendata, pidades eelkõige silmas ELi teistes õigusaktides sisalduvaid teistsuguseid õigusnorme ning tagatisi, mille liikmesriik peab lähetatud töötajatele võimaldama. See teema tekitas pikki vaidlusi ja takistas direktiivi kiiret kohaldamist. Kardan, et direktiivi kohaldamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil võib töötada vastu dereguleerivatele meetmetele ning takistada haldusmenetluste lihtsustamise püüdeid, eriti kuna kohaldamiseks võib vaja minna lisaressursse. Et see vajadus üleminekuperioodi jooksul korvata, on vaja toetust tõukefondidest ja muudest rahastamisvahenditest. Sellega seoses kutsun üles tagama kõigi poliitikavaldkondade vahel suuremat sidusust ja kooskõlastatust.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile 2006. aastal jõustunud teenuste direktiivi rakendamise kohta. Direktiivi eesmärk on avada turg Euroopa Liidu teenusepakkujatele, kaotada protektsionistlikud piirangud teenuste osutamisel liikmesriikides ning täita ühisturu aluseks oleva vaba liikumise põhimõte. Teisisõnu: Euroopa teenusepakkujad peavad saama tegutseda ilma bürokraatlike takistusteta kogu ELis. Direktiiv hõlmab mitmesuguseid teenuseid, mis kokku moodustavad 40% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eeldatakse, et direktiivi rakendamine võib tuua kuni 140 miljardit eurot kasumit ja suurendada ELi SKPd 1,5%. Et see direktiiv annaks loodetud kasu, tuleb seda nõuetekohaselt rakendada. Paraku on selgunud, et mitte kõik ELi liikmesriigid pole suutnud seda 2009. aasta lõpuks täies ulatuses oma sisemaisesse õigusesse üle võtta. Ma olen nõus, et ühtsete kontaktpunktide sisseseadmine on direktiivi tõhusa rakendamise üks oluline osa.

Ühtsete kontaktpunktide eesmärk on pakkuda vajalikku teavet ning luua võimalus teostada kõiki haldustoiminguid elektrooniliselt ja ka muudes keeltes peale riigikeele. Euroopa Komisjoni andmetel on ühtne kontaktpunkt loodud ELi 22 liikmesriigis, kuid ainult 17-l neist on olemas e-valitsuse portaal ja need portaalid on liikmesriikides väga erinevad. Tuleb rõhutada, et korralikult toimivate ühtsete kontaktpunktideta ei saa tarbijad kogu teavet ja see takistab direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamist.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Teenuste direktiivi rakendamisest saadav potentsiaalne kasu on ümberlükkamatu. Direktiiviga hõlmatud tegevus moodustab 40% Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja tööhõivest. Direktiivi nõuetekohasel rakendamisel võib vabaneda tohutu majanduslik potentsiaal, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ja majanduse elavnemisele. Direktiivi rakendamise kvaliteet liikmesriikides on sama oluline kui direktiivi rakendamise tähtaegadest kinnipidamine.

Direktiivi vastuvõtmisele eelnenud läbirääkimistel näitas Euroopa Parlament, et võib etendada määravat rolli. Seetõttu leian, et Euroopa Parlament peaks kontrollima direktiivi rakendamise protsessi liikmesriikides. Euroopa teenusepakkujatel peab olema võimalik pakkuda oma tööd kõikjal Euroopa Liidus ilma bürokraatlike takistusteta. Kuid rakendamisetapis peame arvesse võtma ka teisi aspekte, eelkõige halduskulusid, mis liikmesriikide kanda on jäetud.

Olen raportööriga ühel meelel selles, et nõukogu kunagi kehtestatud vastastikuse hindamise menetlus toob liikmesriikide haldusorganitele riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil kaasa asjatut bürokraatiat. Loodan, et selle menetluse võimalikke eeliseid hinnatakse niipea kui võimalik, sest vastasel juhul jäävad suured bürokraatlikud kulud kestma.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle teksti poolt. Teksti sisuks ei ole Euroopa Parlamendis 2006. aastal vastu võetud teenuste direktiivi rakendamise hindamine, sest selleks on veel liiga vara. Tekstis rõhutatakse Euroopa teenuste sektori avamise majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust (direktiiviga hõlmatud tegevus moodustab 40% Euroopa Liidu SKPst ja tööhõivest ning kasvupotentsiaal on vahemikus 0,6–1,5% SKPst) ning tuuakse esile direktiivi ülevõtmise kõige tähtsamad elemendid. Esiteks, ühtsed kontaktpunktid. Nende eesmärk on hõlbustada teenuste osutamist kõikjal Euroopas. Praktikas tähendab see seda, et ettevõtjatel, kes soovivad ettevõtet avada või piiriüleseid teenuseid osutada, peaks olema võimalik pöörduda ühtse kontaktpunkti poole, kus neile selgitatakse kõiki formaalsusi ja menetlusi, mis tuleb ettevõtte asutamiseks läbi teha. Ühtsed kontaktpunktid on teenuste direktiivi edu võti. Teiseks, direktiivi kohaldamisala: minu arvates tuleb Euroopa Liidu tasandil korraldada tõeline poliitiline arutelu selle üle, mida me mõistame üldhuviteenuste all ja milliseid eeskirju me nende suhtes soovime kohaldada.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt. Teenuste direktiivi eesmärk on märkimisväärselt kergendada eeskätt füüsilisest isikust ettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust, uute tegevusvaldkondade arendamist ja ka uute töötajate töölevõtmist teistes liikmesriikides. Teenuste sektor, mis moodustab 40% ELi SKPst, on tööpuuduse vastu võitlemise ja majanduskasvu seisukohast otsustava tähtsusega sektor. Direktiiv on tähtis samm teel ühtse teenusteturu moodustumise suunas, mis peaks andma ettevõtetele ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimaluse osutada kogu siseturul paremaid teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega ning vabastada Euroopa teenuste siseturu tohutu majanduslik ja töökohtade loomise potentsiaal. Et teenuseosutajad saaksid teenuste direktiivist kasu, tuleks kõikides liikmesriikides tagada direktiivi sätete täielik ja õigeaegne rakendamine. Leian, et komisjon võiks tähelepanelikult jälgida direktiivi kohaldamist liikmesriikides ja koostada regulaarselt aruandeid rakendamise kohta, et kõrvaldada teenuste sektoris eksisteerivad takistused ja avada selle sektori majanduslik potentsiaal.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) 2006. aasta detsembris vastu võetud teenuste direktiiv rakendab vaba liikumise põhimõtte praktikas, et luua Euroopa Liidus ühine teenuste turg. Kuigi direktiiv võeti vastu juba 2006. aastal, on direktiivi rakendamise hindamisel ilmnenud mitmeid viivitusi direktiivi ülevõtmisel mõnedes liikmesriikides, mis on tingitud nii õigusloomelistest kui ka tehnilistest probleemidest, sest direktiivi nõuetekohaseks rakendamiseks tuli vastu võtta mitmeid õigusakte.

Täielikult toimiv ühtne teenusteturg on oluline Euroopa majanduse elavdamise seisukohalt, kuna ühtse turu teenuste sektoris on üle 70% töökohtadest ja luuakse üle 70% uutest töökohtadest. Euroopa Liidu tasandil ulatuks saadav kasu 60–140 miljardi euroni, mille tulemusena SKP võib kasvada 0,6–1,4%.

Eeltoodut silmas pidades toetasin teenuste direktiivi rakendamist käsitlevat raportit, kuna minu arvates on direktiivide rakendamise hindamine oluline, sest hindamise tulemusena võivad ilmsiks tulla rakendamise puudused, mida on siis võimalik parandada.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Minu hinnangul annab teenuste direktiivi kohaldamine võimaluse tuua esile selle puudused, eelkõige direktiivi kohaldamisalaga seoses. Tööhõivekomisjoni nimel koostatud arvamuses mainisin ma üldhuviteenuseid ümbritsevat õiguslikku ebakindlust ja absoluutset vajadust võtta arvesse nende teenuste eripära. Kui mõistete (majandushuvi pakkuvad ja mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavad üldhuviteenused ning sotsiaalteenused) selgitamise vajaduse osas ollakse ühel meelel, siis selles, kuidas seda saavutada, lähevad Euroopa Parlamendi liikmete arvamused endiselt lahku. Ma tegin ettepanku selge õigusraamistiku loomiseks, vajadusel raamdirektiivi näol. Ma tunnustan raportöör Gebhardti, kes mainis neid teemasid (ehkki paraku ei jõudnud need lõppteksti) siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel koostatud raportis, milles keskendutakse peamiselt vastastikusele hindamisele ja ühtsetele kontaktpunktidele. Lõikes 45 osutatakse vajadusele valdkondliku õigusraamistiku järele ning meenutatakse volinik Barnier’ hiljutises teatises antud lubadust esitada 2011. aastal ettepanekud üldhuviteenuste kohta. Seega jään ootama neid ettepanekuid ja meetmeid, mis annaksid teenuseosutajatele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele lõpuks vastuse, ent millega tunnustataks ka kõnealuste teenuste üliolulist panust sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse.

  Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. – (IT) Euroopa teenuste direktiiviga, mis jõustus 2006. aasta detsembris, seati kaugelevaatav eesmärk avada Euroopa Liidus turg teenusepakkujatele, kaotada protektsionistlikud piirangud teenuste osutamisel liikmesriikides ning täita ühisturu aluseks olevat kauba ja teenuste vaba liikumise põhimõtet. Direktiivi sätete kohaselt peab Euroopa teenusepakkujatel olema võimalik tegutseda ilma bürokraatlike takistusteta kogu ELis.

Kõnealuses omaalgatuslikus raportis, mille Euroopa Parlament esitas eesmärgiga jälgida tähelepanelikult direktiivi rakendamist liikmesriikide õigussüsteemides, hinnatakse liikmesriikides seni tehtud tööd. Direktiivi rakendamisel on täheldatud viivitusi, aga ka märkimisväärseid probleeme seoses direktiivi kohaldamisala tõlgendamisega.

Turuosaliste kaitsmiseks nõuan ma seetõttu kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate teenuste kiiret ja ühemõttelist määratlemist. Ma leian ka, et siseturu infosüsteemi tõhus rakendamine ja selle funktsioonide laiendamine ning Euroopa ühtsete kontaktpunktide ulatuslikum digitaliseerimine oleks teenuseosutajatele kahtlemata äärmiselt kasulik ning muudaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu teabele lihtsamaks.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest teenuste direktiivi eesmärk on avada turg Euroopa Liidu teenusepakkujatele, kaotada protektsionistlikud piirangud teenuste osutamisel liikmesriikides ning täita ühisturu aluseks oleva vaba liikumise põhimõte. Teenuste direktiivi kohaldamisala hõlmab põhimõtteliselt kõiki kommertsteenuseid, mida liikmesriigis tegutsev teenusepakkuja pakub. Kohaldamisalasse ei kuulu mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavad üldhuviteenused, finantsteenused, liikluskorraldusteenused, renditöötajate agentuuride teenused, tervishoiuteenused ning hoolduse, lastehoiu ja elamuehituse valdkonna sotsiaalteenused. Direktiiv ei ohusta üldhuviteenuseid ega ole kindlasti mõeldud avaliku põhivajaduste rahuldamise õõnestamiseks. Vajalik on mitte ainult teha selget vahet direktiivi kohaldamisalasse jäävate teenuste ja üldhuviteenuste vahel, vaid ka tagada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kaitse raamõigusakti abil.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Teenuste direktiiv ei vii mingil moel teenuste sektori dereguleerimise ega liberaliseerimiseni, nagu mõningates spekulatsioonides on väidetud. Direktiivi eesmärk on tagada juurdepääs liikmesriikide turgudele meelevaldsete takistuste kaotamise kaudu ning tagades, et liikmesriikide säilitatavad eeskirjad on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selgelt on sätestatud, et direktiiv ei mõjuta tööõigust ega töötajate õigusi. Euroopa Parlament nõudis seda sätet, kui esitas oma seisukoha nõukogule.

Artiklis 16 on sätestatud, et liikmesriigid võivad kehtestada nõudeid teenuste osutamise valdkonnas tegutsemise suhtes, kui need on põhjendatud avaliku korra, avaliku julgeoleku, rahvatervise või keskkonnakaitsega seotud põhjustega.

Direktiivi rakendamine on mõnes liikmesriigis viibinud, kuid see on tingitud eelkõige tõlgendamiserinevustest. Seetõttu on oluline direktiivi kohaldamisala selgelt ja läbipaistvalt kindlaks määrata. Vajalik on mitte ainult teha selget vahet direktiivi kohaldamisalasse jäävate teenuste ja üldhuviteenuste vahel, vaid ka tagada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kaitse raamõigusakti abil.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) 2006. aasta detsembris jõustunud teenuste direktiivi eesmärk on avada turg Euroopa Liidu teenusepakkujatele, kõrvaldades kõik protektsionistlikud tõkked, meelevaldsed takistused ning igasugused diskrimineerivad eeskirjad. Lisaks on Euroopa Parlament alati nõudnud, et seda direktiivi ei tohi kasutada sektori ohtliku dereguleerimise ega liberaliseerimise ettekäändena.

Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest selles juhitakse õigustatult tähelepanu (sageli põhjendamatutele) viivitustele ja vaidlustele teenuste direktiivi rakendamisel, mis käsitleb sektorit, mis moodustab umbes 40% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja tööhõivest. Peale selle võimaldab see direktiiv ettevõtetel ning eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel osutada paremaid teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega. Teenuste direktiivi nõuetekohane ja läbipaistev ülevõtmine vabastaks siseturu tohutu majandusliku ja töökohtade loomise potentsiaali, mille suuruseks hinnatakse 0,6–1,5% Euroopa SKPst. Euroopa Liit vajab seda hädasti. Seega, direktiivi täielik ülevõtmine kogu ELis toob siseturule konkurentsi, millest saavad kasu nii kodanikud kui ka ettevõtted.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Teenuste direktiiv on Euroopa Liidu majanduskasvu tagamiseks vajalik vahend, hõlbustades märkimisväärselt eeskätt füüsilisest isikust ettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) tegevust, uute tegevusvaldkondade arendamist ja ka uute töötajate töölevõtmist teistes liikmesriikides. Teenuste sektor moodustab 40% Euroopa Liidu SKPst ja tööhõivest ning on seetõttu tööpuuduse vastu võitlemise ja majanduskasvu seisukohast otsustava tähtsusega sektor. On oluline tugevdada Euroopa teenuste siseturu tohutut majanduslikku ja tööhõivepotentsiaali: see on tähtis samm teel tõelise teenuste siseturu suunas, mis peaks andma ettevõtetele ja eelkõige VKEdele võimaluse osutada kodanikele paremaid teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega kogu siseturul. Loodan, et lähitulevikus on võimalik hakata liikuma direktiivi eesmärkide saavutamise suunas ning et sellest saavad kasu kogu EL ja selle piirkonnad; see aitaks kaasa tõelise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tekkimisele inimväärsete, püsivate ja kvaliteetsete töökohtade loomise ning pakutavate teenuste kvaliteedi ja ohutuse parandamise kaudu.

  Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament hääletab teenuste direktiivi rakendamist. See direktiiv lubati tagasi võtta juba siis, kui seda nimetati Bolkesteini direktiiviks. Nüüd arutab Euroopa Parlament, kas see on liikmesriikides nõuetekohaselt üle võetud või mitte.

Teenuste sektor moodustab 40% Euroopa Liidu SKPst ja tööhõivest; see määr erineb liikmesriikides märkimisväärselt. Teenuste direktiivis nähakse ette õiguslikud muudatused ja standardimine, mis viiakse ellu prantsuse rahva kulul ja mille tulemusena sotsiaalsed normid ühtlustatakse allapoole.

Hädavajalik on kaitsta turge ja töötajaid, kes on meie riigi ja mandri heaolu aluseks, kuid Euroopa Liit on – nagu alati – selle vastu.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et teenuste direktiivi rakendamine on liikmesriikides seni olnud killustunud ja piiratud ulatusega. Ehkki see direktiiv on üks tähtsamaid Euroopa Liidu õigusakte, mille eesmärk on avada teenuste sektor vabaks liikumiseks Euroopa Liidu piires, on selle eesmärgini veel pikk tee minna. On vaja tagada, et seda õigusakti, mis kiideti heaks üle kolme aasta tagasi, rakendataks nõuetekohaselt, eriti aga, et loodaks kontaktpunktid, mida kõik mõnes teises riigis oma teenuseid müüa soovivad kodanikud saavad kasutada vajaliku teabe hankimiseks.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Siseturul osutatavaid teenuseid käsitleva direktiivi 2006/123/EÜ eesmärk on avada turg Euroopa Liidu teenusepakkujatele, kaotada protektsionistlikud piirangud teenuste osutamisel liikmesriikides ning täita ühisturu aluseks oleva vaba liikumise põhimõte, et saavutada selles sektoris tõeline siseturg. Teenuste sektor moodustab 40% Euroopa Liidu SKPst ja tööhõivest ning sellel sektoril on tohutu majanduslik ja töökohtade loomise potentsiaal, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 2009. aasta lõpp, kuid mõned liikmesriigid ei suuda seda ikka veel nõuetekohaselt ja tulemuslikult rakendada.

Kogu vajaliku haldusalase teabega internetiportaal toimib ainult 22 riigis ja vajalikke toiminguid on võimalik elektrooniliselt teha vaid 14s neist. Tuleb tagada direktiivi nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides ja seda kontrollida, et kõrvaldada meelevaldsed takistused ja/või muuta liikmesriikides säilitatavad eeskirjad proportsionaalseteks ja mittediskrimineerivateks.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) See resolutsiooni eelnõu käsitleb siseturul osutatavaid teenuseid käsitleva direktiivi 2006/123/EÜ rakendamist.

Isikute ja kaupade vaba liikumine kogu Euroopa Liidu territooriumi piires on põhimõte, mis sisaldub liidu kõigis aluslepingutes. Selle eesmärk on toetada ühisturu loomist. Direktiiv 2006/123/EÜ kiideti heaks, et kaotada bürokraatia, mis piirab teenuste osutamist liikmesriikides.

Ilmneb aga, et mitte kõik liikmesriigid ei rakenda seda direktiivi. Põhjuseks on teatavad aspektid, mida nende arvates ei ole korralikult selgitatud. Seepärast on resolutsioon asjakohane.

Ma tunnustan ettevõtjate ja töötajate päringutele vastamiseks kiire ja tõhusa vahendi – ühtsete kontaktpunktide – loomist ning loodan, et ühtsete kontaktpunktide tegevus ei piirdu elektroonilise vormiga, vaid et abivajajatega tegeletakse ka isiklikult, sest see on välisriigis viibides väga oluline, nagu me teame.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me hääletasime selle raporti vastu, jäädes kõigi oma varasemate seisukohtade juurde seoses kurikuulsa Bolkesteini direktiiviga ja selle vastuvõetamatute eesmärkidega, mis seisnevad teenuste, sealhulgas avalike teenuste liberaliseerimise soodustamises, et teenida Euroopa Liidu majandus- ja finantsrühmituste huve. Selle hinnaks on kasvav tööpuudus ja kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteedi halvenemine, mida on juba selgelt näha sektorites, mis on seda teed läinud.

Raporti eesmärk on avaldada survet liikmesriikidele, kes ei ole siseturul osutatavaid teenuseid käsitleva direktiivi 2006/123/EÜ ülevõtmisel edasi liikunud nii kiiresti, nagu Euroopa Parlamendi liikmete enamus soovib – kaitsmaks Euroopa majandusrühmituste huve. Direktiiv jõustus 28. detsembril 2006 ja raportis märgitakse, et selle eesmärk on „avada turg Euroopa Liidu teenusepakkujatele, kaotada protektsionistlikud piirangud teenuste osutamisel liikmesriikides ning täita ühisturu aluseks oleva vaba liikumise põhimõte“.

Tegelikult oleks aga vaja objektiivselt hinnata teenuste (mõningatel juhtudel on tegemist oluliste avalike teenustega) liberaliseerimise ja hilisema erastamise tagajärgi, et naasta inimeste ja töötajate õiguste kompromissitu kaitsmise juurde.

  Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult. – (FR) Bolkesteini direktiivi rakendamine on ajakavast maha jäänud, kuna väidetavalt on liikmesriigid venitanud selle ülevõtmise ja nõuetekohase kohaldamisega. On tõsi, et Prantsusmaal on see üksnes osaliselt sisemaisesse õigusesse üle võetud. Ja sellel on oma põhjus! Et vältida avalikku arutelu ja sellele järgnevat pahameeletormi, otsustas Sarkozy valitsus teadlikult mitte kasutada raamseadust, vaid kaasata direktiivi põhimõtted kõikidesse asjakohastesse õigusaktidesse. Tegelikult on ainult üks põhimõte: täielik ja absoluutne asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus! Õigusaktide muutmise killustamise tulemuseks on läbipaistmatu protsess. Teksti kohaldamisala ei ole ikka veel selge: mõned sotsiaalteenused, mis väidetavalt kohaldamisalasse ei kuulu, on tegelikult direktiiviga hõlmatud. Need, mis on tegelikult kohaldamisalast välja jäetud, on lihtsalt tagaplaanile lükatud: komisjon võib iga kolme aasta järel teha ettepaneku erandite kaotamise kohta. Mis puudutab aga selle direktiivi kõige skandaalsemat sätet – päritolumaa põhimõtet –, siis kuigi ametlikult on see välja jäetud, on see tegelikult tagasi hiilinud tänu võimalustele, mis avanesid seoses töötajate lähetamise direktiiviga ja määrusega, mis käsitleb lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, pidades silmas asjaolu, et Euroopa ühtse turu teenuste sektoris on 70% töökohtadest ja luuakse 70% uutest töökohtadest ning see sektor on välismaiste otseinvesteeringute kõige olulisem allikas. Teenuste direktiiv loob põhilise raamistiku teenuseosutajate vaba liikumise suurendamiseks, tugevdab tarbijate kui teenuste saajate õigusi ning tõhustab teabe kättesaadavust, abi ja läbipaistvust seoses teenuseosutajate ja nende teenustega.

Seetõttu peaks teenuste direktiivi nõuetekohane rakendamine jääma komisjoni üheks peamiseks prioriteediks. Komisjon peaks seega tegema liikmesriikidega koostööd, et veelgi parandada direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate mehhanismide halduskoostööd, tagades eelkõige, et liikmesriigid looksid täielikult toimivad ühtsed kontaktpunktid.

Peale selle kutsun komisjoni üles koos liikmesriikidega jätkama ühtse teenuste turu arendamist teenuste direktiivis sätestatud vastastikuse hindamise protsessi alusel, et saada tarbijatelt, kodanikelt ja ettevõtetelt ajakohastatud tagasisidet teenuste direktiivi rakendamiseks nende liikmesriigis võetavate riiklike meetmete kohta, tagades nii, et liikmesriigid suhtuksid ühtsesse turgu tõepoolest omanikutundega.

  Estelle Grelier (S&D) , kirjalikult. – (FR) 2006. aastal vastu võetud teenuste direktiiv, mis oleks tulnud sisemaisesse õigusesse üle võtta 28. detsembriks 2009, tekitab jätkuvalt probleeme liikmesriikides ja direktiivist otseselt mõjutatud kohalikes omavalitsustes. Euroopa Parlamendi omaalgatuslikus raportis, mille koostas Evelyne Gebhardt, tehakse ettepanek sooritada direktiivi rakendamise esialgne hindamine ning käsitletakse mõningaid neist probleemidest, eelkõige segadust seoses sotsiaalteenuste ja üldist majandushuvi pakkuvate teenustega (kuidas neid määratleda? milliste valdkondadega on tegemist?) ning ülevõtmise protsessi vähest läbipaistvust mõnes liikmesriigis. Lisaks tuleb öelda, et Prantsusmaa paistab silma problemaatilise läbipaistmatuse ja paindumatusega kõnealuse direktiivi rakendamisel. Prantsusmaal on kehtestatud hulgaliselt määrusi ja rakendusakte ning direktiivis sätestatud erandite kitsendav tõlgendus, mis tekitab küsimusi mõningate teenuste, näiteks lastehoiu ja puudega inimeste hooldamise teenuste tuleviku suhtes. See omaalgatuslik raport, mis võeti vastu suure häälteenamusega, annab nüüd hea võimaluse rõhutada, et Euroopa Parlamendi liikmed, eriti sotsiaaldemokraadid, jälgivad edaspidigi hoolikalt selle direktiivi rakendamist ja selle mõju avalikele teenustele.

  Nathalie Griesbeck (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Neli aastat pärast teenuste direktiivi vastuvõtmist andis Euroopa Parlament sel nädalal oma hinnangu direktiivi rakendamisele liikmesriikides. Teabe puudumine, paigalseis piiriüleste teenuste vallas, tarbetud administratiivsed piirangud jne – nii kõlab Euroopa Parlamendi kriitika raportis, mille me vastu võtsime ja mille poolt ma hääletasin. Liikmesriigid peavad tõepoolest tegema edusamme direktiivi rakendamisel, et parandada ja hõlbustada piiriüleste teenuste osutamist. Peale selle tahan tõsta esile direktiivi kohaldamisalaga seotud keerulise küsimuse. Kohaldamisalast on välja jäetud mitu valdkonda, näiteks mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavad üldhuviteenused ja mõned niisugused teenused, mida osutavad riigi volitatud teenuseosutajad (sotsiaalteenused, lastehoid, inimeste abistamine jms). Kaks mõistet – „mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavad üldhuviteenused“ ja „volitamine“ – ei ole selgelt määratletud ja/või neid tõlgendatakse liikmesriikides erinevalt. Selle tulemusena on tekkinud õiguslik selgusetus, millest mul on väga kahju.

  Mathieu Grosch (PPE) , kirjalikult. – (DE) Euroopa ühise siseturu jaoks on ülimalt oluline, et liikmesriigid rakendaksid teenuste direktiivi tulemuslikult ja kiiresti. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes tahavad pakkuda oma teenuseid väljaspool oma liikmesriiki, on eriti olulised ühtsed kontaktpunktid, mis annaksid neile vajalikku teavet ja selgitaksid nõutavaid toiminguid.

Rohkem kui aasta on möödunud tähtajast, mil liikmesriigid pidid teenuste direktiivi ellu rakendama. Meil ei ole kuigivõrd mõttekas arvukate muudatuste arutamist jätkata. Kasulikum oleks rakendamisprotsessi lähemalt uurida. Kui mõned liikmesriigid on juba vajalikke meetmeid võtnud, siis teised näivad olevat unustanud dokumendi, mille nad allkirjastasid. Seetõttu peame tagama, et direktiiv rakendataks viivitamatult ja nõuetekohaselt kõigis 27 liikmesriigis, et võimalikult kiiresti lihtsustada teenuste osutamist teistes riikides.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile 2006. aastal jõustunud teenuste direktiivi rakendamise kohta. Direktiivi eesmärk on avada turg Euroopa Liidu teenusepakkujatele, kaotada protektsionistlikud piirangud teenuste osutamisel liikmesriikides ning täita ühisturu aluseks oleva vaba liikumise põhimõte. Samuti on seatud eesmärgiks mõjutada juurdepääsu liikmesriikide turgudele meelevaldsete takistuste kaotamise teel ning tagades, et liikmesriikide säilitatavad eeskirjad on asjakohased ja mittediskrimineerivad. Selgelt on sätestatud, et direktiiv ei puuduta tööõigust ega töötajate õigusi. Euroopa Parlament on sellele erilist tähelepanu pööranud. Euroopa teenusepakkujad peavad saama tegutseda ilma bürokraatlike takistusteta kogu ELis. Direktiiv hõlmab mitmesuguseid teenuseid, mis kokku moodustavad 40% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Olen nõus, et ühtsete kontaktpunktide sisseseadmine on direktiivi tõhusa rakendamise üks oluline osa.

  Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Teenuste direktiiv on tähtis samm teel tõelise teenuste siseturu suunas, mis annab ettevõtetele ja eelkõige VKEdele võimaluse osutada kodanikele paremaid teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega. Ma toetasin raportööri seisukohta, et ühtsete kontaktpunktide loomine on direktiivi tulemusliku rakendamise seisukohalt võtmetähtsusega. See vahend võib olla väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks äärmiselt tähtis. Ühtsed kontaktpunktid peavad andma täpset, täielikku ja põhjalikku teavet liikmesriikides rakendatavate formaalsuste, haldusmenetluste, tööõiguse, maksustamissüsteemide (eriti mis puudutab käibemaksu) jms kohta. Peale selle tuleb ettevõtjaid toetada vajalike haldustoimingute tegemisel. Leian, et täieliku ülevõtmise järel on väga oluline sooritada terviklik hindamine selle kohta, milline mõju on teenuste direktiivil majandustegevusele, tööhõive kvalitatiivsele ja kvantitatiivsele tasandile, sotsiaalkaitsele, keskkonnaeesmärkide täitmisele ja tarbijatele pakutavate teenuste kvaliteedile.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt. 2006. aastal vastu võetud teenuste direktiivi eesmärk on ühtlustada ühtse turu teatavad aspektid, mis on seotud teenuste osutamisega. Direktiivi täielik rakendamine liikmesriikides tulnuks saavutada 2009. aasta lõpuks. Kutsun neid liikmesriike, kes ei ole oma kohustusi täitnud, tegema seda võimalikult kiiresti.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Selle teksti ainus hea omadus on liikmesriikidele tehtav üleskutse tagada teenuste direktiivi ülevõtmisel suurem läbipaistvus. Prantsuse valitsus ei võta midagi kuulda! Sotsiaaldemokraadist parlamendiliikme raportiga seadustatakse selle kahjuliku direktiivi neoliberaalne diktaat ja minnakse koguni nii kaugele, et kutsutakse korrale liikmesriike, kes pole selle rakendamisel olnud piisavalt nõudlikud. Mis veelgi hullem – Euroopa Parlament möönab, et ei suuda hinnata selle direktiivi rakendamise tagajärgi! See on ilmselt põhjus, miks ei korraldatud nimelist hääletust. Vastutavate isikute nimed ei tule päevavalgele. Ma hääletan selle vastu.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Siseturul osutatavaid teenuseid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ eesmärk on kõrvaldada tõkked, mis siiani piiriülest teenuste osutamist takistavad. Pärast mõningaid raskusi direktiivi ülevõtmisel, mis olid tingitud mõne liikmesriigi kahtlustest, hakatakse viimaks kõigis liikmesriikides praktikas rakendama selle menetluse suuniseid, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikide vahelist koordineerimist tarbijakaitse, keskkonnakaitse, rahvatervise ning ohutusega seotud küsimustes, ning see raport aitab kaasa esitatud meetmete veelgi tõhusamale rakendamisele ja paremale toimimisele. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) EL pakub eriti teenuseosutajatele mitmesuguseid võimalusi. ELi standarditud määrused on teinud piiriülese töö palju lihtsamaks ja töötajatele pakutakse üha rohkem stiimuleid mõned aastad välismaal töötades veetmiseks. Kuid nad satuvad tihti vastamisi teenuseid käsitlevate sisemaiste õigusaktidega, mida nad ei mõista ja mis tekitavad sageli probleeme või arusaamatusi. Ma ei hääletanud raporti poolt, kuna see ei anna piisavalt teavet ühtsete kontaktpunktidega kaasnevate kulude kohta.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE) , kirjalikult. – (LT) Teenuste direktiivi vastuvõtmise eesmärk on lihtsustada ettevõtjate tegevust väljaspool oma riigi piire. Loodud süsteem on oluliselt vähendanud haldustakistusi. Siiski näitavad kogemused, et mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides on väikeettevõtete jaoks veel palju bürokraatlikke lõkse. Kavandatud ühtsete kontaktpunktide põhimõte ei toimi paljudes riikides kas üldse või ei toimi nõuetekohaselt ning ettevõtjatel tuleb mõnikord endiselt hankida lõputul hulgal lube, mille arvukad järelevalveasutused peavad kooskõlastama. Selliste ebamugavustega pole silmitsi mitte ainult kohalikud ettevõtjad, vaid ka teenuseosutajad, kes soovivad osutada teenuseid teistes ELi liikmesriikides. Seetõttu nõustun raporti tekstiga ja kutsun ELi liikmesriike jätkuvalt tegutsema selle nimel, et teha elu ettevõtjate jaoks kergemaks ja tagada teenuste vaba liikumine.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Teenuste direktiivi ülevõtmise aluseks on keeruline menetlus, mille eesmärk on tagada liikmesriikide süsteemide läbipaistvus ja kooskõla, pidades silmas direktiivi rakendamise tulemusi, ning hinnata direktiivi ülevõtmise tagajärgi siseturu jaoks. See on raporti eesmärk ja ma hääletasin raporti poolt, arvestades vajadust kontrollida liikmesriikide tegevust. Õigusaktide lähendamise edendamine nende tulemusliku ülevõtmise vastastikuse hindamise kaudu mitte üksnes ei hõlbustaks liikmesriikide tööd (liikmesriigid on ajakavast nii maha jäänud, et Euroopa Parlament peab selles raportis vajalikuks nende tegevust kontrollida), vaid võimaldaks panna paika ühtsete kontaktpunktide süsteemi kindla raamistiku, mis tagab teabe jõudmise väikeste ja keskmise suurusega ettevõteteni. Tahan vaid märkida, et 75% meie majandusest tugineb teenustele ja et ülemaailmsel turul esindavad teenused kindlasti meie tugevat külge. Usun, et suurem liberaliseerimine, mis ei tähenda õigusnormide puudumist, vaid lihtsalt rohkem konkurentsi, on tulevikku silmas pidades vajalik.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Teenuste direktiivi eesmärk on kaasa aidata teenuste siseturu väljakujundamisele, tagades samas kvaliteedi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. See direktiiv on ELi majanduskasvu soodustamiseks kavandatud vahend ning seda rakendatakse Euroopa 2020. aasta strateegia ja ühtse turu akti raames. Teenuste direktiivi ülevõtmine on liikmesriikide, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste jaoks vastutusrikas ülesanne, arvestades direktiivi sätteid asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kohta, aga ka sätteid ühtsete kontaktpunktide loomise kohta, mis on mõeldud teenuseosutajate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) abistamiseks. Direktiiv võimaldab füüsilisest isikust ettevõtjatel ja VKEdel muu hulgas viia ellu oma tegevust, arendada uusi tegevusvaldkondi ja võtta tööle inimesi teistes liikmesriikides. Ma hääletasin poolt, olles veendunud, et kuna siseturu infosüsteem ja ühtsed kontaktpunktid nõuavad kõigilt asjaomastelt asutustelt suurt pingutust halduskoostöö tegemisel, aitavad need kogu ELis tekitada suuremat koostalitlusvõimet ning koostöövõrgustikke riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, tuues äärepoolseimad piirkonnad tõelisele siseturule lähemale.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Siseturul osutatavaid teenuseid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste direktiiv) eesmärk on avada turg Euroopa Liidu teenusepakkujatele, kaotada protektsionistlikud piirangud teenuste osutamisel liikmesriikides ning täita ühisturu aluseks oleva vaba liikumise põhimõte. See on tähtis vahend teel tõelise teenuste siseturu suunas, mis peaks andma ettevõtetele ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimaluse osutada paremaid teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega kogu ELi territooriumil, aidates kaasa majandusliku jõukuse ja konkurentsivõime tugevdamisele ning töökohtade loomisele. Seetõttu on vaja – nagu raportöör õigesti osutab – tagada direktiivi nõuetekohane ülevõtmine ja rakendamine liikmesriikides, kes peavad kindlustama bürokraatlike takistuste kõrvaldamise ja ettevõtjate juurdepääsu asjakohasele teabele, edendades ühtsete kontaktpunktide loomist.

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin teenuste direktiivi rakendamist käsitleva raporti poolt, sest minu arvates on see väga hästi tasakaalustatud. Selles keskendutakse praktiliste probleemide hindamisele ja tehakse konkreetseid ettepanekuid nende lahendamiseks. Minu kodumaal ei ole teenuste direktiivi sisemaise õigusega rakendatud. On hädavajalik see direktiiv rakendada, lisades meetmed odava tööjõu sissetoomise ja sotsiaalse dumpingu vältimiseks. Oluline on ka see, et teenuste direktiivi rakendamist käsitlevas raportis tuuakse esile valdkonnad, mis on teadlikult välja jäetud, näiteks sotsiaal- ja tervishoiuteenused. Seda tuleb rakendamisel täht-tähelt järgida.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ligi neli ja pool aastat pärast kurikuulsa teenuste direktiivi ehk nn Bolkesteini direktiivi vastuvõtmist on see oluline teema, mis hõlmab suurel hulgal tegevusi, mis moodustavad umbes 40% ELi SKPst ja tööhõivest, taas Euroopa Parlamendi päevakorras. Õnneks on asjad nüüd rahunenud ja vasakpoolsed erakonnad näivad olevat loobunud oma dogmaatilistest seisukohtadest teenuste direktiivi kohta, mille eesmärk – ja seda on oluline rõhutada – on kõrvaldada tarbetud ja piiravad takistused teenuste osutamisel Euroopa Liidus. Tuleks märkida, et täna hääletatud Gebhardti raportis ei keskenduta kuigivõrd direktiivi sisule, vaid pigem hinnatakse liikmesriikide jõupingutusi selle ülevõtmisel.

See on direktiiviga kooskõlas, kuna liikmesriigid pidid lihtsustama oma haldusmenetlusi ning looma ühtsed kontaktpunktid 2009. aasta lõpuks, et ettevõtted saaksid täita vajalikud formaalsused hõlpsamini, s.t elektrooniliselt. Vähim, mida me saame öelda, on see, et paljudes liikmesriikides on vaja veel teha jõupingutusi ühtse turu tugevdamise ja VKEde igapäevase töö hõlbustamise nimel; vaid 8% VKEdest tegutseb väljaspool oma riigi piire.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Me hääletasime tänasel täiskogu istungil raportit, mis käsitleb teenuste direktiivi rakendamist. Direktiivi eesmärk on avada turg Euroopa Liidu teenusepakkujatele, kaotada protektsionistlikud piirangud teenuste osutamisel liikmesriikides ning täita ühisturu aluseks olevat põhimõtet, mis seisneb kauba ja teenuste vabas liikumises kogu liidu piires. Lühidalt: Euroopa teenusepakkujad peavad saama tegutseda ilma bürokraatlike takistusteta kõikjal Euroopa Liidus.

Evelyne Gebhardti omaalgatuslik raport võimaldab meil hinnata teenuste direktiivi rakendamist. See äärmiselt oluline direktiiv jõustus 2006. aasta detsembris ja kolmeaastane rakendamisperiood lõppes 28. detsembril 2009. Raportööri hinnangust ilmneb, et mõned liikmesriigid ei ole ikka veel vastu võtnud kõiki horisontaalseid õigusakte, mis on vajalikud selle direktiivi nõuetekohaseks rakendamiseks, mistõttu on vaja teha veel tööd, et panna paika kõik teenuste direktiivis ette nähtud mehhanismid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Me hääletasime lõpphääletusel selle teksti vastu, sest üldhuviteenuste osas leitakse raportis, et enamikul liikmesriikidel pole mingeid märkimisväärseid probleeme tekkinud. Kuigi selline sõnastus lahjendab veidi rahvapartei variraportööri (Handzlik, Poola) väidet, mille kohaselt ei ole olnud üldse mingeid probleeme, eiratakse sellega siiski direktiiviga seoses tekkinud segadust, eriti mis puudutab sotsiaalteenuste kuulumist või mittekuulumist direktiivi kohaldamisalasse.

Peale selle on raportis säilinud entusiastlikud ootused tööhõivele avaldatava mõju suhtes, kuigi komisjon pole mõju üldse hinnanud ning mõned riiklikud mõjuhinnangud näitavad, et töökohtade loomise seisukohalt on kvantitatiivne mõju väga väike; samuti puuduvad andmed selle kohta, kui palju on direktiivi tõttu töökohti kaotsi läinud. Lisaks ei käsitleta mõju töökohtade kvaliteedile, rääkimata survest töönormide tasemele, mille on tekitanud mõningad Euroopa Kohtu otsused pärast direktiivi vastuvõtmist.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna minu arvates on dünaamilise teenusteturu potentsiaali täielik realiseerimine üks Euroopa Liidu peamisi prioriteete. Hoolimata ühtse turu suurtest edusammudest moodustavad teenused seni vaid ühe viiendiku kogu kaubandusest Euroopas ning ainult 8% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest tegutseb väljaspool oma liikmesriigi piire. Komisjoni eelmise aasta oktoobris vastu võetud teatises ühtse turu kohta on esitatud väga selged arvud: teenuste liberaliseerimise tulemusena kasvaks sisemajanduse koguprodukt (SKP) järgmise 10 aasta jooksul 4%. Seda eesmärki on võimalik saavutada vaid ühiste eeskirjade välja töötamise ja rakendamise kaudu.

Praegusel kriisiajal peame olemasoleva kasvupotentsiaali ära kasutama, aidates ettevõtetel kasvada, uueneda ja uusi töökohti luua. Ainult nii on võimalik pakkuda paremaid ja konkurentsivõimelisemaid teenuseid nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. Ühtne teenusteturg peab olema vahendiks, mis taastab majanduskasvu, võidab tagasi tarbijate usalduse ja tagab kõigile usaldusväärsed tooted.

  Czesław Adam Siekierski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Siseturul takistavad teenuste osutamist ikka veel mitmesugused piirangud; seega on tegemist olulise raportiga, milles analüüsitakse vastu võetud lahendusi. Teenuste direktiivi eesmärk on saavutada ühtse teenuste siseturu täielik rakendamine. Samuti tahetakse sellega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tegevuse alustamine ja laiendamine teha märgatavalt lihtsamaks. See soodustab uute töökohtade loomist ja aitab kaasa võitlusele tööpuudusega. Kodanikud saavad kvaliteetsemaid teenuseid konkurentsivõimelisemate hindadega ja paraneb ka ohutus selles sektoris.

Samas on väga tähtis hinnata direktiivi mõju, kui liikmesriigid on selle täielikult rakendanud. Euroopa Parlament kui selle ettevõtmise üks põhiosalistest peaks protsessi jälgimisel etendama olulist rolli. Direktiivi kiire ja nõuetekohane rakendamine on ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika eesmärkide täitmise oluline eeltingimus ning võib aidata saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ja samas teha lõpu praegusele ühtse turu loidusele teenuste sektoris.

  Bart Staes (Verts/ALE) , kirjalikult. – (NL) 2006. aastal nähti ette teenusteturu liberaliseerimine. Tollal hääletas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon teenuste direktiivi vastu, sest sellel oli palju puudusi ja see ei taganud õiguskindlust. Raportis, mis täna hääletusele pannakse, antakse ülevaade teenuste direktiivi rakendamisel tekkinud raskustest. Kuigi raport sisaldab mõningaid häid mõtteid, näiteks üleskutset korraldada regulaarselt direktiivi läbivaatamine ja hinnata selle pikaajalist mõju, on selles ka väljaütlemisi, millega ma ei ole nõus – näiteks väitega, et liikmesriigid on rakendamisel kogenud vähe raskusi või pole üldse raskusi kogenud. See on lihtsalt vale, sest endiselt on selgusetu, kas teatavad sotsiaalteenused on direktiiviga hõlmatud või mitte. Peale selle on see raport töökohtade loomise võimaluse osas liiga optimistlik.

Keegi pole kunagi uurinud, kui palju töökohti on loodud; samuti pole uuritud, kui palju töökohti on kaduma läinud või milline on pakutavate töökohtade kvaliteet, rääkimata Euroopa Kohtu otsustest tulenevast survest töötingimustele. Pealegi ei mainita raportis sõnagagi õiguslikku ebakindlust, mis on tingitud asjaolust, et päritolumaa põhimõttele puudub igasugune selge alternatiiv. Rohelised tegid ettepaneku vaadata üle keeld, mille kohaselt liikmesriigid ei tohi kehtestada teenuseosutajatele täiendavaid nõudeid, kuid see ettepanek lükati tagasi. Ma hääletasin vastu.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin raportit, mis käsitleb teenuste direktiivi 2006/123/EÜ rakendamist. On oluline, et teenuste siseturu parandamisel peetaks kinni sotsiaalsetest õigustest ja tööõigusest; kõik see on kasulik nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE), kirjalikult. – Ma toetan kindlalt kolleeg Gebhardti raportit. Teenuste direktiivi rakendamise tähtaeg möödus aasta tagasi ja mul on hea meel, et Euroopa Parlament on luubi alla võtnud liikmesriikide edusammud. Teenuste sektor annab suure osa ELi SKPst, kuid piiriülene teenuste osutamine jääb sellegipoolest kaubavahetusest kaugele maha. See raport näitab, et rakendamine on puudulik ja et kodanikeni ei ole veel jõudnud kõik direktiiviga kaasnevad eelised. Muude oluliste meetmete seas näeb direktiiv ette liikmesriikide ühtsed kontaktpunktid, mis annavad teenuseosutajatele teavet nende õiguste ja võimaluste kohta teistes EL liikmesriikides tegutsemisel. Minu arvates on kõige tähtsam raportis tõstatatud probleem ühtsete kontaktpunktide tohutu alakasutamine. Ma toetan täielikult ettepanekut korraldada ühtsete kontaktpunktide nähtavuse parandamiseks tõhus teavituskampaania. Komisjon peaks reklaamikampaania jaoks eraldama vahendeid. Kuid ma rõhutaksin ka rolli, mida kohapeal etendavad liikmesriikide asutused, kellel on olemas kontaktid ja eriteadmised, mis on vajalikud kampaania asjakohaseks suunamiseks. Kui seda ei tehta, on liidu jõupingutused piiriülese teenuste osutamise soodustamiseks asjatud.

  Georgios Toussas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (EL) Teenuste liberaliseerimist käsitleva töörahvavastase, äpardunud õigusakti (mida nimetatakse Bolkesteini direktiiviks) rakendamine edendab tagurlikke muutusi töö- ja lihtrahva arvelt. Kui teenuste turud, mis moodustavad 40% ELi SKPst ja tööhõivest, avatakse, kaovad kollektiivlepingud, õigus palga nimel streikida, töö- ja sotsiaalõigused ning muud õigused, mille töötajad on saavutanud. Samuti tähendab see rahvale kuuluvate strateegiliste avalikes huvides toimivate majandussektorite mahamüümist. Teenuseid käsitlevas resolutsioonis on Euroopa Parlament kutsunud ELi ja liikmesriikide kodanlikke valitsusi üles kiirendama kapitalistlikku ümberstruktureerimist, et teenuste liberaliseerimise direktiiv täies ulatuses rakenduks, tuginedes komisjoni hiljutisele teatisele „Ühtse turu akt“, mis avaldati 2011. aastal. Eesmärk on tööjõudu veelgi märkimisväärselt vähendada ja võimaldada monopolidel kapitali teenimise nimel tungida uutesse kasumlikesse sektoritesse. Kõikides liikmesriikides teenindusettevõtete jaoks ühtsete kontaktpunktide loomine on ettekääne selle töörahvavastase direktiivi rakendamise kiirendamiseks, mille ratifitseerimine vallandas töötajate protestitormi kõikides liikmesriikides. Kreeka Kommunistlik Partei hääletas teenuste direktiivi rakendamist käsitleva resolutsiooni vastu.

  Derek Vaughan (S&D) , kirjalikult. – Ma toetan täielikult Evelyne Gebhardti raportit teenuste direktiivi rakendamise kohta. Selle 2006. aastal vastu võetud direktiiviga hõlmatud tegevus moodustab 40% ELi SKPst ja tööhõivest. Liikmesriikide erinevad rakendamismeetodid on aga muutnud teenuste sektori jaoks direktiivi kõigi eeliste ärakasutamise keeruliseks. Teenuseosutajatel väljaspool oma riiki tegutseda lubamine on ELi ühtse turu keskne põhimõte. Riiklikul tasandil bürokraatia vähendamine võimaldab direktiivil aidata kaasa ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise eesmärkide saavutamisele. Raporti kohaselt peab iga liikmesriik tagama, et ettevõtjatele, kes soovivad piiriüleselt teenuseid osutada, antaks rohkem teavet. Teabe jagamine ühtsete kontaktpunktide kaudu võimaldab teenuste sektoril piiriülesest kaubandusest kasu saada. Tuleb tagada, et ühtsetest kontaktpunktidest saaks abi nii isiklikult kui ka elektroonilisel teel, kindlustamaks, et kasutajad saavad kogu vajaliku teabe ja vastused oma küsimustele. Raportis tehakse ettepanek kaasata teenused, mis 2006. aastal vastu võetud esialgsest direktiivist välja jäid: tervishoiu-, liikluskorraldus- ja sotsiaalteenused. See laiendaks direktiivi kohaldamisala veelgi ja oleks kasulik suuremale hulgale teenuste sektori töötajatele.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) ELis annab teenuste sektor ligikaudu 70% SKPst. Mõnes riigis, näiteks minu kodumaal Austrias, on see sektor majanduskasvu mootoriks. Direktiivi eesmärk on kõrvaldada piiriüleste teenuste osutamise põhjendamatud takistused. Just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on sageli silmitsi bürokraatlike tõkete ja diskrimineerimisega, mis ei võimalda neil ühise siseturu eeliseid täiel määral kasutada. Direktiivis võetakse arvesse konkreetseid sotsiaalseid olusid eri liikmesriikides. Sihtriigis kontrollivõimaluste tugevdamine on oluline samm edasi. Samas tuleb kiiresti paika panna mehhanism tulemuslike sanktsioonide kehtestamiseks neile välismaistele teenuseosutajatele, kes rikuvad seadust. Ma hääletasin kolleeg Gebhardti raporti poolt, lootes, et teenuste direktiivi rakendamine annab uue tõuke tööturu toimimisele.

Raport: Antonio Cancian (A7-0020/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma toetan seda raportit, sest minu arvates võib seda pidada rahuldavaks ja hästi tasakaalustatud kompromissiks, kuna sellega on suudetud tagada reisijate õigused ning samas mitte liigselt koormata bussiettevõtjaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

Euroopa Parlament saavutas edu, jõudes reguleerimisala osas kokkuleppele 250 km pikkuse vahemaa suhtes 500 km asemel, mida toetas nõukogu, aga ka reisijate õiguste suhtes, eelkõige piiratud liikumisvõimega inimeste puhul. Esile tuleks tõsta ka järgmist: majutuse tagamine reisi tühistamise korral, õigus saada õnnetuse korral vahetut abi, õigus saada hüvitist reisi tühistamise korral ja reisijatele ajakohase teabe andmine elektroonilisel kujul.

  Marta Andreasen (EFD) , kirjalikult. – Me olime kõnealuse õigusakti vastu, kuna on kindel, et

1. lisanduvate õiguste tagamiseks tehtavate lisakulutuste tõttu tõusevad piletihinnad püsivalt kõigi reisijate jaoks;

2. bussiliinid, mis teenivad üliväikest kasumit või ei teeni üldse kasumit ning mille puhul ei ole võimalik piletihinda tõsta, lõpetatakse täielikult ja teenust enam ei osutata.

ELil ei tohiks olla õigust teha Ühendkuningriigi jaoks seadusi. Me nõuame Ühendkuningriigile kui rahvusriigile õigust end ise valitseda ja ise endale seadusi vastu võtta, kusjuures transpordi- ja keskkonnavaldkonna õigusaktid ei ole mingi erand.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin oma poolthääle sellele resolutsioonile, milles Euroopa Parlament väljendab oma seisukohta reisijate õiguste kaitsmise kohta. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi ELi liikmesriikide siseselt ja vahel osutatavate regulaarveo teenuste suhtes, kui liini pikkus on kuni 250 km. Jutt on bussireisijate õigustest juhul, kui bussireis tühistatakse või hilineb rohkem kui 120 minutit. Sellistel juhtudel tuleb reisijatele viivitamata pakkuda võimalust lisakuludeta reisi jätkata või marsruuti muuta, et jõuda lõppsihtkohta, või saada pileti eest makstud raha tagasi. Kui vedaja sellist valikut ei paku, on reisijatel õigus hüvitisele, mis tuleb maksta lisaks piletihinna tagasimaksmisele. Reisi tühistamise või hilinemise korral tuleb reisijatele anda ka igakülgset vajalikku teavet. Kui tühistatakse reis, mille pikkus ületab kolme tundi, või selle väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatele pakkuda abi.

Sellistel juhtudel tuleb pakkuda einet või karastusjooke, samuti majutust hotellis kuni kaheks ööks. Majutuse võimaldamise kohustust ei kohaldata aga juhul, kui tühistamine või hilinemine on põhjustatud halbadest ilmastikutingimustest või suurtest loodusõnnetustest. Meenutades raskusi, mida reisijad pidid taluma tänavusel talvel, mil neil ei olnud ilmastikutingimuste tõttu võimalik oma sihtkohta jõuda ja nad pidid isegi mitu ööd jaamades veetma, on ilmne, et tuleks tagada reisijate õigus majutusele.

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidus reisib bussiga igal aastal üle 70 miljoni eurooplase. Euroopa Parlamendi kindel seisukoht bussireisijate õiguste kohta tähendab seda, et nüüdsest peavad vedajad kõikjal ELis reisijate õiguste järgimiseks andma teavet ja abi ning maksma hüvitist. Eurooplastele on nüüd tagatud ELi tasandil kaitse sõltumata sellest, milliseid transpordivahendeid nad kasutavad. Ma toetan seda raportit, milles nähakse ette eeskirjad juhtumiteks, kui bussid on ülebroneeritud, väljumised hilinevad rohkem kui kaks tundi reiside korral, mis on pikemad kui 250 kilomeetrit, ning kui reisid tühistatakse. Lisaks kajastub piiratud liikumisvõimega inimeste mittediskrimineerimise poliitika teatavate põhiõiguste kehtestamises; näiteks on sellistel inimestel õigus saada bussijaamas abi ja õigus teatavate abivahendite, näiteks ratastooli tasuta transportimisele. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see toetab puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste õigusi, nagu võrdne juurdepääs transpordile, õigus saada hüvitist ratastooli või muude liikumisabivahendite kaotsimineku või kahjustumise korral.

  Liam Aylward (ALDE) , kirjalikult. – (GA) Puudega inimestele peab olema tagatud võimalus kasutada transpordisüsteemi ning piiratud liikumisvõimega inimeste õigused peavad olema kaitstud bussipeatustes ja -jaamades antava abi näol. Kuigi ma olen nõus, et reisijatel on õigus saada paremat teavet ja abi teenusepakkujatelt ja bussijaamades kõikjal ELis, on oluline mitte liigselt koormata maapiirkondades tegutsevaid väikeseid, pere- ja vabatahtlikke teenusepakkujaid, sest see sunniks neid pakutavaid teenuseid vähendama.

Pere- või vabatahtlike teenusepakkujate pakutavad veoteenused on kohalike ja maakogukondade jaoks sageli hädavajalikud. Raportis soovitatavate lisakulutustega kaasneksid kõrgemad hinnad ja toimivate bussiliinide arvu vähendamine ning mõned teenusepakkujad oleksid ilmselt sunnitud tegevuse lõpetama. Ülemäärane reguleerimine oleks väga suureks koormaks neile teenusepakkujatele, kellest mõned on juba praegu surve all, ja tagajärjeks oleks maapiirkondade elanikele pakutavate teenuste vähenemine. Transpordisüsteem, mis kohalikul tasandil hästi toimib, on parem kui teenus, mille osutamine ülereguleerimise tõttu lõpetatakse.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle olulise dokumendi poolt. Kuna transpordisektor kasvab ja ELi kodanike liikuvus suureneb, on vaja kehtestada kogu ELi hõlmavad õigused reisijate kaitse kohta ning tagada eri liikmesriikide vedajatele võrdsed tingimused. Lennureisijatel on pikka aega olnud palju õigusi. Kaks aastat tagasi tagati ELi rongi- ja lennureisijatele ühesugused õigused ja kõrgetasemeline kaitse. Samasugused õigused tuleb anda ka bussireisijatele ja parandada tuleb piiratud liikumisvõimega inimeste reisimisvõimalusi. Ma leian, et pärast pikki ja keerulisi läbirääkimisi õnnestus saavutada nõukoguga tõesti hea ja tasakaalustatud kokkulepe, mis kaitseb täielikult reisijate õigusi, koormamata samas liigselt vedajaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Edaspidi on bussireisijatel õigus hüvitisele, kui reis tühistatakse, hilineb või lükatakse edasi; lahendatud on ka kahjustunud või kaotsiläinud pagasi küsimus ning sätestatud on selged reeglid seoses õigusega hüvitisele õnnetuse korral.

  Gerard Batten ja Nigel Farage (EFD) , kirjalikult. – Me olime kõnealuse õigusakti vastu, kuna on kindel, et

1. lisanduvate õiguste tagamiseks tehtavate lisakulutuste tõttu tõusevad piletihinnad püsivalt kõigi reisijate jaoks;

2. bussiliinid, mis teenivad üliväikest kasumit või ei teeni üldse kasumit ning mille puhul ei ole võimalik piletihinda tõsta, lõpetatakse täielikult ja teenust enam ei osutata.

ELil ei tohiks olla õigust teha Ühendkuningriigi jaoks seadusi. Me nõuame Ühendkuningriigile kui rahvusriigile õigust end ise valitseda ja ise endale seadusi vastu võtta, kusjuures transpordi- ja keskkonnavaldkonna õigusaktid ei ole mingi erand.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Bussireisijate õiguste kooskõlla viimine rongi- ja lennureisijate õigustega on kahtlemata suurepärane kavatsus. Sellegipoolest jäin ma erapooletuks, sest minu arvates ei minda selles tekstis piisavalt kaugele.

Suurema probleemi korral hüvitise maksmisel 250 km pikkuse vahemaa seadmine künniseks tähendab tegelikult seda, et reguleerimisalast jääb välja kolm Euroopa Liidu liikmesriiki. Samas oleks võinud nende riikide puhul hõlpsasti kehtestada erandi tegemise mehhanismi. Üldiselt on bussireisijad tervikuna halvemas olukorras. Kuna liikuvus on teema, millest sageli räägitakse, oleks olnud hea mõte edastada neile sõnum palju lühemate kui 250 kilomeetri pikkuste reiside kohta.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Seoses kõne all oleva tekstiga ei jää mul muud üle, kui toetada kolleeg Canciani raportit, kusjuures institutsioonidevahelise arutelu keskmes ei ole üksnes meie püüd kehtestada ühesugused tagatised kõigile bussireisijatele, vaid pöörata ka piisavat tähelepanu puudega inimeste liikuvusega seotud vajadustele. Seetõttu kohustatakse bussiettevõtjaid olema varustuse ja koolituse osas valmis pakkuma puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele abi, juhul kui reisija teavitab ettevõtjat oma vajadustest hiljemalt 36 tundi enne väljasõitu. Niisiis näib, et saavutatud kompromiss kehtestab ühised miinimumstandardid, mis on reisijatele igati soodsad, koormamata liigselt vedajaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Teisipäevase hääletuse tulemusena on Euroopa Parlament Euroopa reisijate õigusi käsitlevatele õigusaktidele edukalt lisanud puuduva osa, mida hakatakse kõikjal rakendama alates 2013. aasta kevadest.

Läbirääkimised olid rasked. Kõne all olevad õigused kehtivad kõigi regulaarveo teenuste (nii riigisiseste kui ka piiriüleste) suhtes vähemalt 250 km pikkuse bussiliini korral. Maanteetranspordi norme tuli standardida, sest Euroopa kodanikud kasutavad seda transpordiliiki üha enam, kuna see pakub odavamat ja mugavamat võimalust lühikeste vahemaade läbimiseks, mida lennutransport ei hõlma. Euroopa liikluse puhul on täiesti loomulik, et maanteetranspordi sektoris kehtivad samasugused hüvitamisreeglid nagu lennureiside puhul, mis standarditi juba ammu.

Liiga paljudel juhtudel tegutsevad vedajad omaenda äranägemise järgi, eriti riikides, mis alles hiljuti Euroopa Liiduga ühinesid. Kui panna nad vastutama, võib see pakutavate teenuste kvaliteeti vaid parandada. Kõik reisijad – nii lennu- kui ka bussireisijad – peavad olema oma õigustest teadlikud, eriti olukordades, kus nad maksavad teatud teenuse eest, ent saavad teinekord vastu hoopis midagi muud. Loodan, et neid riike, kes taotlevad ajutist vabastust kõnealuste eeskirjade täitmisest, ei ole väga palju ja et neid eeskirju hakatakse alates 2013. aastast kõikjal rakendama.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Tahan kiita kolleeg Canciani tema suurepärase töö eest, tänu millele me suutsime saavutada rahuldava ja hästi tasakaalustatud kompromissi. Selle raporti tulemusena on alates tänasest päevast tagatud ka bussireisijate õigused; bussireisijad olid ainsad, kel seni puudus konkreetne kaitse kogu Euroopas. Seetõttu andsin oma poolthääle sellele raportile, mille puhul ma hindan ka tähelepanu pööramist sektoris tegutsevatele veoettevõtjatele.

Tõepoolest – saavutatud kokkulepetega õnnestus vältida liigset koormust vedajatele, mis on sageli väikesed pereettevõtted. Samas on minu arvates oluline, et Euroopa Liit võtaks vastu konkreetse määruse, mille põhjal peagi koostatakse reisijate õiguste harta, keskendudes eelkõige puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustele.

  Jan Březina (PPE) , kirjalikult. – (CS) Ma pean määruse heakskiidetud teksti tasakaalustatud kompromissiks, mis tagab reisijate õigused, tekitamata samas liigset halduskoormust veoettevõtjatele, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Euroopa Parlamendil õnnestus nõukogu tahte vastaselt laiendada määruse reguleerimisala kõigile regulaarveo teenustele, kui liini pikkus on vähemalt 250 km, samas kui nõukogu ettepanek oli kehtestada minimaalseks liini pikkuseks 500 km. Ma olen rahul, et reisi tühistamise, rohkem kui 120-minutilise hilinemise või ülebroneerimise korral on reisijatel õigus hüvitisele kuni 50% ulatuses pileti hinnast, lisaks õigusele reisi jätkata või marsruuti muuta, et jõuda lõppsihtkohta, või saada pileti eest makstud raha tagasi. Arvestades asjaolu, et bussireisijate õigusi käsitlev määrus on seotud rongireisijate õigusi käsitleva määrusega, ei ole ma rahul sellega, et erinevalt bussireisijatest peavad rongireisijad mitmes ELi liikmesriigis ootama oma õiguste maksmapanemist, eriti õiguse puhul saada enam kui tunniajase hilinemise korral hüvitist veerandi kuni poole piletihinna ulatuses.

Ka Tšehhi transpordiministeerium on kasutanud võimalust lükata kõnealuse ELi õigusakti rakendamine viie aasta võrra edasi. Põhjendusena nimetas ta üsna suuri ehitustöid Tšehhi raudteevõrgus, mille tõttu rongid hilinevad. Lõppkokkuvõttes tähendab see topeltstandardite süsteemi juurutamist, kui üks reisijaterühm seatakse teisega võrreldes ebasoodsamasse olukorda.

  David Campbell Bannerman (ECR) , kirjalikult. – Me olime kõnealuse õigusakti vastu, kuna on kindel, et

1. lisanduvate õiguste tagamiseks tehtavate lisakulutuste tõttu tõusevad piletihinnad püsivalt kõigi reisijate jaoks;

2. bussiliinid, mis teenivad üliväikest kasumit või ei teeni üldse kasumit ning mille puhul ei ole võimalik piletihinda tõsta, lõpetatakse täielikult ja teenust enam ei osutata.

ELil ei tohiks olla õigust teha Ühendkuningriigi jaoks seadusi. Me nõuame Ühendkuningriigile kui rahvusriigile õigust end ise valitseda ja ise endale seadusi vastu võtta, kusjuures transpordi- ja keskkonnavaldkonna õigusaktid ei ole mingi erand.

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kuna transpordisektor kasvab pidevalt, kusjuures bussitranspordisektor on kasvanud enam kui 5% ja aastas reisib bussiga 72,8 miljonit reisijat, osutus vajalikuks tagada kõikjal ELis ka bussireisijatele samasugused õigused, nagu on kehtestatud muude transpordiliikide puhul. Samuti on oluline tagada võrdsed konkurentsitingimused eri liikmesriikide transpordiettevõtete ja eri transpordiliikide puhul. Seetõttu on minu arvates tähtis, et pärast ligi kaks aastat kestnud läbirääkimisi on õnnestunud jõuda kokkuleppele, mis annab nimetatud kategooria reisijatele mitmesugused õigused (sh abi õnnetuste, hilinemiste ja tühistamiste korral, piletihinna tagasimaksmine jms), pöörates samas erilist tähelepanu ka puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste õigustele. Ma toetan seda kompromissi, sest minu arvates võib seda pidada üsna rahuldavaks ja tasakaalustatuks, kuna sellega on suudetud tagada reisijate õigused ning samas mitte liigselt koormata bussiettevõtjaid, kes enamikul juhtudel on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. – (RO) Hea uudis on see, et lõplikku teksti võib pidada vägagi rahuldavaks ja hästi tasakaalustatud kompromissiks, kuna sellega on suudetud tagada reisijate õigused ning samas mitte liigselt koormata bussiettevõtjaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

  Anne Delvaux (PPE) , kirjalikult. – (FR) 2008. aasta detsembris esitas komisjon bussireisijate õigusi käsitleva määruse eelnõu ettepaneku. Ettepaneku eesmärk oli kehtestada neid õigusi reguleerivad ühised sätted. Seda on nüüd tehtud ja mul on hea meel, et bussireisijatel, kelle reisi pikkus on vähemalt 250 km, on nüüd kõikjal ELis ühesugused õigused saada teavet, abi ja hüvitist juhul, kui reis tühistatakse, broneeritakse üle või hilineb kaks tundi või enam.

Reisijatel peaks olema võimalus valida, kas saada piletiraha tagasi või jätkata oma reisi samadel tingimustel ja ilma lisakuludeta. Kui piletihinna tagasimaksmine on ainus võimalus, siis on reisijatel lisaks õigus hüvitisele 50% ulatuses piletihinnast. Peale selle on reisijatel õigus hüvitisele ka pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral.

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE) , kirjalikult. – (SV) Euroopa Parlament hääletas sel nädalal raportit, mille eesmärk on tagada bussireisijate õigused Euroopa tasandil. Nõukoguga saavutatud kompromiss on samm õiges suunas, kuid kahjuks on määruse reguleerimisala piiratud, mistõttu me otsustasime jääda erapooletuks.

Meie arvates on halb, et kokkuleppest jäeti välja kolm liikmesriiki – Luksemburg, Malta ja Küpros –, sest see nõrgestab oluliselt reisijate üldist kaitset Euroopas. Samuti leiame, et 250 km pikkune liin on ELi õigusaktis aluseks võtmiseks liiga pikk, sest praktikas tähendab see seda, et õigusakt ei kaitse reisijaid, kes reisivad bussiga Luxembourgist Strasbourgi või Malmöst Växjösse. See on kahetsusväärne.

Me oleme vastu ka vääramatu jõu klauslile, mis piirab vedajate vastutust reiside tühistamise või hilinemise korral, kui selle põhjuseks on halvad ilmastikutingimused või suured loodusõnnetused. Leiame, et see tekitab murettekitava pretsedendi, arvestades lennureisijate õigusi käsitleva määruse eelseisvat läbivaatamist.

Küll aga oleme rahul puudega inimeste õiguste tugevdamisega, mis selles kokkuleppes sisaldub, ja täiendava abiga, mida neile inimestele nüüd pakutakse.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle sellele raportile, mis käsitleb bussireisijate õigusi. Bussireisijatele antakse muude transpordiliikide kasutajatega võrreldes samasugused õigused. Uus määrus sisaldab olulisi sätteid, eelkõige seoses puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste õigustega ning reisijate õigustega juhul, kui reis tühistatakse või hilineb.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Reisijatel on õigus saada kvaliteetset ja turvalist teenust olenemata sellest, millist transpordivahendit nad kasutavad. Seetõttu leian, et kavatsus kehtestada ühtlustatud eeskirjad bussireisijate õiguste kohta kogu ELi territooriumil on positiivne. Ma leian ka, et reisijate õigused peaksid olema sisuliselt ühesugused, olenemata kasutatavast transpordivahendist, välja arvatud juhtudel, kui see oleks vastuolus asjaomase transpordivahendi olemusega. Lõpetuseks tahan tunnustada Rodi Kratsa-Tsagaropouloud, Brian Simpsonit, raportööri ja kõiki teisi, kes olid seotud lepituskomitees peetud läbirääkimistega, tehtud töö ja kõnealuse määruse lõpliku versiooni kohta saavutatud kokkuleppe eest.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) See raport on seotud bussireisijate õigusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ühise tekstiga, mis lepituskomitees heaks kiideti.

Kõigepealt soovin tunnustada lepituskomiteed tehtud töö ja saavutatud konsensuse eest. Nõukogu algselt esitatud kolmest õigusest jõuti tegelikult 12 õiguseni, mille seas ma tahan rõhutada vastutust, hüvitamist, alternatiivseid transpordivõimalusi ning puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele erilise tähelepanu pööramist käsitlevaid eeskirju.

Seetõttu tervitan kõnealust täiendavat Euroopa Liidu sammu, mis minu veendumuse kohaselt kasvatab bussireisijate arvu tänu turvatundele ja mugavusele, mis sellega luuakse; see omakorda aitab oluliselt vähendada CO2-heitmeid.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kokkuleppes bussireisijate õiguste kohta, millele Euroopa Parlament ja nõukogu lepituskomitees jõudsid, muudeti määruse reguleerimisala, mis pandi paika teisel lugemisel, piirates seda reisijatele, kes kasutavad nn kaugliini teenust; viimane määratleti vähemalt 250 km pikkuse reisina. Lisaks määratleti 12 põhiõigust ka reisijatele, kes reisivad lühematel liinidel, keskendudes puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustele, milleks on näiteks õigus saada hüvitist ratastooli või muu liikumisabivahendi kaotsimineku või kahjustumise korral, mittediskrimineerivad piletid ja veotingimused ning õigus saada teavet.

Need on ettepanekud, mida me loomulikult toetame. Samas peame väljendama mõningaid kahtlusi seoses lepituskomitees tehtud muudatustega ning määruse rakendamisel kasutatavate kriteeriumidega. ELi liikmesriikide erineva suuruse ja olukorra tõttu võib määruse kohaldamine mõnes neist keeruliseks osutuda, eriti väiksemates riikides, kus paljusid reise on raske mahutada mõiste „kaugliin“ alla, mille tulemusena võivad neid liine kasutavad reisijad kõnealustest õigustest mõistliku põhjenduseta ilma jääda.

  Nathalie Griesbeck (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Pärast aastatepikkust menetlust võib kõnealuse teksti vastuvõtmist pidada märkimisväärseks edusammuks Euroopa reisijate, eriti puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste õiguste tagamisel. Bussireisijaid käsitleva määruse vastuvõtmise tulemusena on kõik Euroopa Liidus kasutatavad transpordiliigid kaetud õigusaktidega, mis näevad ette reisijate õigused ja tagatised juhul, kui nende reis näiteks tühistatakse või hilineb või kui nende pagas läheb kaotsi jne. Sellegipoolest on mul kahju, et määrust kohaldatakse ainult 250 km ja pikemate reiside puhul, sest nii jäävad reguleerimisalast tegelikult välja kolm Euroopa Liidu liikmesriiki (Luksemburg, Malta ja Küpros) ning ka paljud bussiliinid, nagu näiteks Brüssel-Amsterdam ja Budapest-Viin. Peale selle taunin ma ka paindlikkuse puudumist piiriülestel aladel tehtavate reiside puhul, sest see takistab eurooplaste liikuvust. Teisisõnu: see tekst on palju tagasihoidlikum tekstist, mida me lepituskomitees paar kuud tagasi kaitsesime, ja ka palju tagasihoidlikum tekstist, mis minu arvates tuleks Euroopa reisijate kasuks kehtestada.

  Sylvie Guillaume (S&D) , kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle teksti poolt – mitte ainult põhjusel, et selle eesmärk on suurendada bussireisijate õigusi seoses hüvitiste maksmise ja abi pakkumisega õnnetuste korral, vaid ka seetõttu, et selles rõhutatakse piiratud liikumisvõimega inimeste mittediskrimineerimise põhimõtet; neile inimestele tuleb tagada nõuetekohane juurdepääs sellele veoliigile, mis moodustab praegu 10% kogu reisijate maismaaveost Euroopas. Peale selle on mul hea meel, et tänu sellele tekstile on reisijate õigused nüüd kaitstud kõigi transpordiliikide puhul.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma hääletasin bussireisijatele oluliste uute õiguste andmise poolt. Minu meelest oleme saavutanud õiglase tasakaalu tarbijate õiguste ja veoettevõtjate vajaduste vahel. Tänane hääletus on eriti oluline ja kasulik puudega reisijate jaoks.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin oma poolthääle sellele resolutsioonile, milles Euroopa Parlament väljendab oma seisukohta reisijate õiguste kaitsmise kohta. Leian, et see aitab parandada reisijate tingimusi ja annab neile suurema õigusliku selguse õnnetusjuhtumite või muude ettenägematute sündmuste korral. Kõnealuses dokumendis ette nähtud suuremaid reisijate õigusi rakendatakse nii, et sellega ei koormata liigselt vedajaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Kõige tähtsam on see, et bussireisijate õigused on võrreldavad teiste transpordiliikide kasutajate õigustega.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Pärast vaevalisi läbirääkimisi nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel on meil täna viimaks võimalik Antonio Canciani koostatud raport vastu võtta. Minu jaoks polnud poolt hääletamisele ühtki alternatiivi, sest see raport võimaldab Euroopa Liidul nõuda, et liikmesriigid viiksid oma asjakohased õigusaktid kooskõlla raportis sisalduvate juhistega, mis on suunatud bussireisijate suuremale austamisele. Arvestades, et buss on auto järel kõige sagedamini kasutatav transpordivahend – ja see on kasvav suundumus –, on Euroopal kohustus seista oma kodanike eest, kes seda teenust kasutavad. Raporti näol on tegemist hea kompromissiga ja ma pean tõepoolest rõhutama asjaolu, et puudega inimeste õigustele on pööratud nõuetekohast tähelepanu, kohustades bussiettevõtjaid pakkuma puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele rohkem abi. Selle õigusakti jõustumine tähendab, et kodanikel on õigus selgetele ja ühistele reeglitele kahju hüvitamise või piletihinna tagasimaksmise kohta juhul, kui reis hilineb.

  Bogusław Liberadzki (S&D) , kirjalikult. – (PL) Teisipäeval, 15. veebruaril 2011 võttis Euroopa Parlament vastu raporti, mis toob kaasa kauaoodatud tulemuse, nimelt mis tahes transpordiliike kasutavate reisijate võrdsed õigused. Regulaarseid bussiliine kasutavate reisijate õigusi on suurendatud seoses pagasi kaotsimineku, isiklike asjade kaotsimineku, surma, tervisekahjustuse, vedaja süüst tulenevate probleemide jms korral. Määruse üks positiivseid omadusi on asjaolu, et see reguleerib reisijate õigusi kõikjal Euroopa Liidus. Tuleb rõhutada, et nimetatud põhiõiguste puhul on arvesse võetud puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadusi. Määruse eesmärk on tagada võrdsed võimalused transporditeenuse kasutamiseks. Samuti on selles paika pandud reisijate kohustused ja nende kohustuste täitmatajätmise tagajärjed, mis võivad hõlmata hüvitise nõudmise võimalusest ilmajäämist. Eeltoodut arvestades hääletasin määruse poolt, sest see on hästi koostatud ja täiendab Euroopa Liidu reisijate õigusi käsitlevaid õigusakte.

  Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Täna, pärast kaks aastat kestnud raskeid läbirääkimisi liikmesriikidega, hääletas Euroopa Parlament kokkulepet määruse vastuvõtmiseks, mis hõlmab nii riigisisesed kui ka piiriüleseid kaugliiniteenuseid kasutavate reisijate õigusi. Ma hääletasin selle kokkuleppe poolt, sest see näeb ette 12 põhiõigust, mis on veoteenuste kvaliteedi parandamise seisukohalt väga olulised. Need puudutavad eelkõige reisijate õigust saada enne reisi ja reisi kestel teavet ning puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadusi. Nende õiguste kehtestamine võimaldab tagada võrdsed võimalused transporditeenuse kasutamiseks.

Peale selle käsitleb raport reisijate õigusi, mis minu arvates on väga tähtsad, nimelt kohustuslikku hüvitist kaotatud pagasi eest, kulude hüvitamist teatavas summas reisija surma või kehavigastuse korral ning hüvitist kuni 50% ulatuses piletihinnast, mis tuleb maksta lisaks piletihinna hüvitamisele juhul, kui ettevõtja tühistab reisi ega ole seetõttu võimeline täitma oma veolepingut.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma olen selle raportiga rahul, sest selles nähakse ette bussireisijate uued õigused ning see peaks parandama neile pakutavate teenuste kvaliteeti, kohustades transporditeenuse pakkujaid võtma vastutust reiside hilinemise ja tühistamise ning kaotsiläinud või kahjustunud pagasi eest. Raport sisaldab ka vajalikke sätteid kohalike veoteenuste kättesaadavuse parandamiseks puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks.

  Gesine Meissner (ALDE) , kirjalikult. – Kõnealune määrus on samm õiges suunas, kuna kehtestab ELi tasandil bussireisijate õigused. Välja arvatud mõnede põhiõiguste puhul kohaldatakse seda määrust siiski ainult regulaarveo teenuste suhtes, kui liini pikkus on vähemalt 250 km. Selline piiratud reguleerimisala ei saa olla Euroopa Liidu õigusakti aluseks, mis oleks kõigi bussireisijate huvides, ja ALDE ei saa sellist kokkulepet toetada.

Me oleme vastu ka vääramatu jõu klauslile, mis vabastab vedajad kohustusest pakkuda reisijatele majutust reiside tühistamise või hilinemise korral, kui selle põhjuseks on halvad ilmastikutingimused või suured loodusõnnetused, sest see võib luua pretsedendi teiste reisijate õigusi käsitlevate ELi õigusaktide jaoks. Kuigi seda määrust ei saa pidada triumfiks, on see siiski edasiminek, eriti puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijate puhul. Meil õnnestus tagada võrdne juurdepääs transpordile, puuetealane koolitus vedajate ja bussijaamade töötajatele, kes reisijatega vahetult tegelevad, ning hüvitis liikumisabivahendite kaotsimineku või kahjustumise korral kõikidel liinidel olenemata nende pikkusest. Arvestades eeltoodut ja eesmärki tagada ELi tasandil ühtlustatud õiguste kogum kõikidele reisijatele, ei olnud me kokkuleppe vastu, ent jäime lõpphääletusel erapooletuks.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Seni olid vaid lennu-, rongi- ja laevareisijad hõlmatud konkreetsete õigusaktidega. Nüüdsest on kaitstud ka bussireisijate õigused. Seega saavad bussireisijad õigused, mis on võrreldavad teiste transpordiliikide kasutajate õigustega. Määrus, mille me täna heaks kiitsime, näeb ette abi ja hüvitised reisijatele õnnetuse ning reisi tühistamise või hilinemise korral, aga ka võrdsed juurdepääsutingimused puudega reisijatele. Uusi eeskirju hakatakse kohaldama kõigi regulaarveo teenuste (nii riigisiseste kui ka piiriüleste) suhtes, kui liini pikkus on vähemalt 250 kilomeetrit. See on kodanike õiguste kaitse seisukohalt suur edasiminek.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin poolt, kuid tahan lisada, et bussiettevõtjatel peaks olema ka kohustus luua rahvusvaheliste ja pikamaaliinide jaoks ohutus- ja esmaabisüsteemid, sest inimesed võivad õnnetustes viga saada. Peale selle oleks vaja kehtestada lisaeeskirjad, mis käsitlevad bussiettevõtjate vastutust reisijate elu ja tervise eest. See vastutus peaks hõlmama bussijuhtide kohustuslikku tervise- ja enesetundekontrolli, sest nemad vastutavad reisijate tervise ja ohutuse eest.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE) , kirjalikult. – (LT) Me hääletasime täna dokumendi poolt, mis, olemata ideaalne, on siiski hea kompromiss, mis võimaldas nõukogul ja Euroopa Parlamendil kokkuleppele jõuda. Reisijate õigusi käsitlevas määruses sätestatakse eeskirjad õnnetuse või reisi edasilükkamise korral hüvitise maksmise, reisijate kaebuste läbivaatamise ja puudega inimeste õiguste kohta. Ilmselgelt ei saa rahul olla sellega, et määrust kohaldatakse bussiliinide suhtes, mille pikkus on vähemalt 250 km. Väikeste riikide puhul ei saa see kuidagi olla põhjendatud, kuid me ei räägi siin ainult kohalikest, vaid ka rahvusvahelistest liinidest, mistõttu ma leian, et ELi reisijate jaoks saab sellest dokumendist nende õiguste tagatis, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse puudega inimeste õigustele.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin oma poolthääle sellele resolutsiooni eelnõule, millega suurendatakse bussireisijate õigusi. See dokument on pikkade läbirääkimiste tulemusena saavutatud kompromiss, mis tõhustab reisijate õiguste rakendamist, panemata lisakoormust vedajatele.

Minu arvates on oluline tagada, et bussireisijate õigused oleksid võrreldavad muude transpordiliikide kasutajatele antud õigustega ja et vedajatele tagataks võrdsed tingimused.

Seoses piisava kahjuhüvitise seadustamisega olen ma nõus ettepanekuga kehtestada hüvitiste piirmäärad, mida liikmesriigid peavad järgima. Eriti tähtis on tagada õiglane ja piisav hüvitis surma korral ning ma leian, et sellise hüvitise ülemmäär sisemaiste õigusaktide alusel ei tohi olla väiksem kui määruses sätestatud miinimummäär. Peale selle tuleb õnnetuse korral tagada nõuetekohane operatiivne abi ning reisijatele tuleb pakkuda esmavajalikke teenuseid ja vahendeid.

Pooldan määruse sätteid, mis annavad reisijatele asjakohased tagatised reisi tühistamise ja hilinemise korral, sealhulgas isegi õiguse täiendavale hüvitisele. Mul on hea meel, et määruses pööratakse suurt tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijatele, nähes neile ette abi, mida nad reisimisel vajavad.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Tänu Antonio Canciani tööle lepitusmenetluses seoses reisijate õigusi käsitleva määrusega võeti vastu bussireisijate õiguste kaitsmise Euroopa õigusraamistik, mis on seotud ühtse transpordituru loomisega. Seni oli reguleerimine õigusliku vaakumi tõttu jäetud liikmesriikide hooleks, mis (mitmesuguste erinevuste tõttu) oli kahjulik konkurentsile aga ka puudega ja/või piiratud liikumisvõimega inimestele, kelle õigused Euroopa Liit on nüüd taganud. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna minu arvates on see suurepärane töö, mis hea kompromissi tulemusena sunnib Euroopa transpordipoliitikat otsustavalt edasi arendama, tagades reisijate õigused, koormamata samas liigselt veoettevõtjaid, kes kõnealust teenust osutavad.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Ettepanek võtta vastu resolutsioon bussireisijate õigusi käsitleva määruse eelnõu kohta parandab märkimisväärselt reisijate õigusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel mitu kuud kestnud läbirääkimiste tulemusena nähakse lõplikus kompromisstekstis ette rida õigusi bussireisijatele, kelle reisi pikkus on vähemalt 250 km, nõukogu poolt algselt soovitud 500 km asemel.

Nelja aasta jooksul, mis on selle sätte rakendamise tähtaeg, on Kreeka bussireisijatel ja nende partneritel õigus nõuda hüvitist reisi hilinemise ja tühistamise või ajakava põhjendamatute muutuste eest. Selliste õiguste kaitsmine on igati õige, mistõttu ma hääletasin selle raporti poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle sellele raportile, mis käsitleb bussireisijate õigusi. Mul on hea meel, et lõppteksti võib pidada rahuldavaks ja hästi tasakaalustatud kompromissiks, kuna sellega on suudetud tagada reisijate õigused ning samas mitte liigselt koormata vedajaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Komisjoni ettepanek rakendada kogu ELi hõlmavad reisijate õigused, mis on võrreldavad muude transpordiliikide puhul kehtestatud õigustega, ning tagada eri liikmesriikide vedajate ja eri transpordiliikide jaoks võrdsed tingimused, on meede, mis võib osutuda kasulikuks kõigile. Läbirääkimised kestsid kaua ja lõppesid lepitusmenetlusega, kus peamisteks vaidlusteemadeks olid riiklikud täitevasutused ja määruse reguleerimisala. Lõpptulemusena otsustati, et määrust kohaldatakse kõigi (nii riigisiseste kui ka piiriüleste) regulaarveo teenuste suhtes, kui liini pikkus on vähemalt 250 km pikkune (kaugliinid). Määruses nähakse ette ka hüvitised ja abi õnnetuse korral, reisijate õigused reisi tühistamise ja hilinemise korral ning puudega ja/või piiratud liikumisvõimega inimeste õigused.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates võib määruse lõplikku teksti, mis lepituskomitees heaks kiideti, pidada tasakaalustatud kompromissiks, mis tagab bussireisijate piisava kaitse, kehtestades neile märkimisväärse õiguste kogumi seoses õnnetuste ning reiside tühistamise või hilinemisega, juurdepääsuga teabele, kaebuste esitamise ja läbivaatamisega ning puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma jäin bussireisijate õigusi käsitleva määruse hääletusel erapooletuks. Määrus võeti vastu sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide suure häälteenamusega. Pean kahetsusväärseks, et võrreldes täiskogus esialgselt vastu võetud seisukohaga on kolmes põhilises aspektis tehtud suur samm tagasi. 1. Määrus on kohaldatav vaid üle 250 km pikkuste bussiliinide korral. Praktikas tähendab see seda, et Brüsselist Amsterdami bussiga reisivad inimesed ei ole kaitstud, samas kui lennukiga reisivad inimesed on. See on ebaõiglane, eriti kuna me teame, et seda transpordiliiki kasutavad tihtipeale just kõige vähem jõukad inimesed. 2. Bussiettevõtjatel on liiga lihtne tugineda vääramatu jõu klauslile (halvad ilmastikutingimused või loodusõnnetused), et vältida reisi tühistamise või hilinemise korral reisijatele hüvitise maksmist. 3. Erandid võimaldavad riikidel selle määruse jõustumist soovi korral kuni 2021. aastani edasi lükata! Sellegipoolest olen ma rahul teksti positiivsete aspektidega, milleks on kohustuslik abi puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele ning õigused ja hüvitised õnnetuse, hilinemise ja tühistamise korral. Siiski on Euroopa Parlament rahuldunud väheväärtusliku, halvasti koostatud kokkuleppega. Arvukate erandite ja möönduste tõttu piiratakse oluliselt kõnealuste õiguste ulatust, paraku reisijate kahjuks.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Täiskogu istungil hääletati täna raportit, mis käsitleb bussireisijate õigusi. 2008. aasta detsembris esitas komisjon bussireisijate õigusi käsitleva määruse eelnõu ettepaneku. Selle ettepanekuga seadis komisjon eesmärgiks kehtestada Euroopa Liidu tasandil õigused, mis kaitseksid bussireisijaid sarnaselt teisi transpordivahendeid kasutavate reisijate õigustega, ning tagada eri liikmesriikide vedajate ja eri transpordiliikide jaoks võrdsed konkurentsitingimused.

Põhipunktid, milles lepituskomitees kokkuleppele jõuti, on: reguleerimisala, ajalised erandid, hüvitamine ja abi õnnetuste korral, reisijate õigused reisi tühistamise või hilinemise korral ning puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste õigused. Lõplikku teksti võib pidada vägagi rahuldavaks ja hästi tasakaalustatuks, kuna sellega tagatakse reisijate õigused, koormamata samas liigselt vedajaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

Lepitusmenetluse tulemust tuleb pidada Euroopa Parlamendi võiduks!

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste tulemusena on viimaks võetud vastu määrus, mis tagab bussireisijatele suuremad õigused. See määrus täidab lünga reisijate õigusi käsitlevates õigusaktides: erinevalt õhu-ja raudteetranspordi sektoritest puudus kõnealuses valdkonnas Euroopa õigusakt.

Määruse tekstis nähakse muu hulgas ette mitut liiki hüvitised: suupisted ja karastusjoogid, kui reisi väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit; ühe öö majutuse maksumus katkenud reisi, õnnetuse või hilinemise korral, mis tingib ööbimise vajaduse; ning ettevõtte hoolde usaldatud pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral hüvitis vähemalt 1200 euro suuruses ülemmääras.

Lisaks on konkreetsed õigused ette nähtud puudega reisijatele, sh vedaja kohustus pakkuda neile abi tingimusel, et reisija teavitab ettevõtjat oma vajadustest hiljemalt 36 tundi enne väljasõitu, ning hüvitis või tagasimakse kahjustatud või kaduma läinud erivahendite eest. Määrust kohaldatakse kõigi (nii riigisiseste kui ka piiriüleste) kaugliinide (250 km või rohkem) puhul alates 2013. aasta kevadest.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Nõukogu, mida juhib eesistujariik Belgia, on märgatavalt nõrgendanud Euroopa Parlamendi seisukohta, mis võeti vastu esimesel ja teisel lugemisel. Määruse reguleerimisalasse kuuluvad vaid vähemalt 250 km pikkused liinid, mis tähendab seda, et enamik bussiveoteenuseid jääb reguleerimisalast välja. Samuti tuleb mainida hüvitist reisi hilinemise korral (reis peab hilinema vähemalt 2 tundi ja sel juhul hüvitatakse pool piletihinnast, samas kui raudteetranspordi puhul makstakse hüvitist juba siis, kui reis hilineb tund aega). Lõpetuseks: piiratud liikumisvõimega inimeste õigusi on kitsendatud ja nõrgendatud ning takistusteta juurdepääs bussiveoteenustele ei ole tagatud. Seetõttu hääletasime vastu.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma andsin oma poolthääle sellele resolutsioonile, mis tagab viimaks ometi kõiki transpordivahendeid kasutavate reisijate õiguste tunnustamise ja kaitse, asetades reisijad transpordipoliitika keskmesse. Reisijate õiguste ulatuslikum kaitse aitab stimuleerida ühistranspordi kasutamist ning soodustab elutervet konkurentsi ettevõtjate vahel, mis sunnib neid arendama konkurentsivõimelisemaid teenuseid. Oluline on rõhutada, et uut määrust kohaldatakse täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Kaks uut olulist arengut on rahaline hüvitis kehavigastuse ning pagasi kahjustumise või kaotsimineku korral ning abi tagamine reisi hilinemisel või reisi katkemisel, mis põhinevad rongide ja lennukite puhul kasutataval mudelil. Lõplikus tekstis tunnustatakse ja kaitstakse reisijaid, pöörates erilist tähelepanu piiratud liikumisvõimega ja puudega reisijatele, tagades asjakohase teabe ja vajalikud teenused. Peale selle tuleb rõhutada, et määrusega ei kaasne lisakulusid sektori ettevõtjatele, kes on koormavate kohandamiskulude ohu eest kaitstud. Nii kindlustatakse õiglane tasakaal reisijate õiguste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tagatiste vahel.

  Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. – (IT) Selle määrusega tunnustatakse viimaks ometi seaduslikult bussireisijate õigusi. Kuigi komisjon tegi määruse kohta ettepaneku juba 2008. aastal, jõuti alles nüüd mõistliku kompromissini, mille tulemusena on reisijate kaitse tagatud transpordiliigi kasutamisel, mille puhul seni veel puudusid vastavad eeskirjad.

Erilist tähelepanu on pööratud puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele. Ainus vaieldav punkt määruse tekstis on selle reguleerimisala, mis hõlmab ainult reise pikkusega üle 250 kilomeetri. Hilinemiste korral antav abi sisaldab kohustust pakkuda eineid, jooke ja alternatiivseid transpordivõimalusi. Kui teenuse osutamine peatatakse, makstakse reisijale raha tagasi ja lisaks sellele võimaldatakse vajaduse korral ka majutust kuni kaheks ööks. Pagasi kaotsiminek või kahjustumine võidakse hüvitada kuni 1200 euro suuruses summas.

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE) , kirjalikult. – () Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hääletasin täna menetluses olnud bussireisijate õigusi käsitleva raporti vastu, kuna leian, et antud raport ei arvesta kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ning jätab suure hulga bussiliine direktiivi kohaldamisalast välja. 250 kilomeetrit on selgelt liiga pikk vahemaa, kuna see jätab täielikult välja Malta, Küprose ning Luksemburgi. Samuti jääb antud vahemaa tõttu välja enamik Eesti, Läti, Leedu, Taani, Hollandi ja Belgia bussiliine. Kahjuks pean tõdema, et lepitusmenetluse käigus toetas Eesti valitsus veelgi pikemat, koguni 500-kilomeetrist vahemaad, mis oleks Eesti täielikult välja jätnud. Loodan, et ei ole kaugel aeg, kui ka Eesti valitsus hakkab bussireisijate õiguste direktiivi menetlemise ajal seisma reisijate õiguste, mitte bussifirmade suurte kasumite eest.

  Bart Staes (Verts/ALE) , kirjalikult. – (NL) Tegemist on reisijate õiguste kaitset käsitleva neljanda pakmega. Pärast lennu-, rongi- ja laevareisijate õiguste süsteemide kehtestamist oleme nüüd hakanud tegelema bussireisijate õigustega. Edaspidi saavad bussireisijad enam kui 250 km pikkuse reisi hilinemise korral hüvitist, reisi tühistamise korral abi, õnnetuste ja surmajuhtumite korral kaitset ning kadunud või kahjustunud pagasi eest hüvitist. Piiratud liikumisvõimega reisijatel on õigus saada eriabi, mis on juba tagatud lennureisidel. Lõpptulemus on Euroopa Parlamendi esimese ja teise lugemise seisukohta märgatavalt lahjendanud. Parlament soovis kohaldada eeskirju enam kui 50 km pikkustele reisidele, nõukogu aga enam kui 500 km pikkustele reisidele. Saavutatud kompromiss on 250 km.

See tähendab, et eeskirju ei kohaldata paljudele praegustele bussiliinidele, näiteks liinidele Brüssel-Amsterdam, Luxembourg-Strasbourg ja Viin-Budapest. Positiivne on aga see, et määrus näeb ette 12 põhireeglit, mis kehtivad kõikide vahemaade puhul ning keskenduvad puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustele. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on sellegipoolest väga kehvas tulemuses äärmiselt pettunud. Seetõttu hääletasin koos teiste roheliste fraktsiooni liikmetega selle kokkuleppe vastu.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle sellele resolutsioonile, mille eesmärk on anda bussireisijatele rohkem õigusi, sealhulgas puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijate õiguse abile. Tarbijakaitse on Tööpartei üks peamisi prioriteete Euroopas.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma olen selle raporti vastuvõtmisega rahul, eelkõige puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste abistamise, kaebuste esitamise ja läbivaatamise ning õnnetuste korral hüvitiste maksmise ja abi osutamise edendamisel tehtud edusammude tõttu. Sellegipoolest tahan rõhutada tungivat vajadust tagada, et liikmesriigid järgiksid rangelt sätteid, mis käsitlevad reisijate õigusi reisi tühistamise või hilinemise korral, et vältida arvukaid rikkumisi, mida on täheldatud lennureisijate õigusi käsitleva määruse kohaldamisel.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjoni ettepaneku põhieesmärk on anda bussireisijatele samad õigused, mis on kehtestatud muude transpordiliikide puhul, ning tagada eri liikmesriikide vedajate ja eri transpordiliikide jaoks võrdsed konkurentsitingimused. Hoolimata protsessi käigus ilmnenud erimeelsustest olen rahul, et see määrus on nüüd vastu võetud, kuna see võimaldab kaitsta bussireisijate õigusi, koormamata samas liigselt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis selles sektoris tegutsevad. Määrus näeb ette rea põhiõigusi, mille seast ma tõstaksin esile eritähelepanu pööramise piiratud liikumisvõimega ja puudega inimeste vajadustele ning õiguse saada hüvitist ja abi õnnetuse ning reisi tühistamise või hilinemise korral.

Need õigused kehtivad kõigi regulaarveo teenuste (nii riigisiseste kui ka piiriüleste) puhul, kui reisi pikkus on vähemalt 250 km. Määrus hõlmab ka reisijaid, kes läbivad vaid osa sellisest kaugbussireisist. Rida õigusi on ette nähtud ka reisijatele, kes reisivad lühematel regulaarliinidel, muu hulgas võrdne juurdepääs transpordile ja õigus saada reisi ajal teavet.

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE), kirjalikult. – (PL) Bussireisijate õigusi käsitlev määrus on suurepärane näide Euroopa Parlamendi murest tarbijate õiguste pärast. Pärast keerulisi läbirääkimisi nõukoguga oleme võtnud vastu teksti, mis käsitleb viimast transpordiliiki, mille puhul reisijate õigused ei olnud veel ELi õigusaktiga reguleeritud. Läbirääkimiste algul nõudis Euroopa Parlament, et uued eeskirjad kehtestataks üle 50 km pikkuste reiside suhtes, samas kui nõukogu soovitud vahemaa oli üle 500 km. Kompromiss saavutati vahemaa suhtes, mis algab 250 kilomeetrist. Sellistel liinidel sõitvatele reisijatele tagatakse mitmed soodustused ja õigused, mis on sarnased lennureisijatele antud õigustega. ELi õigusakt sätestab täpselt reisija õigused juhul, kui tema pagas läheb lennujaamas kaduma või kui lennuki väljumine pikalt viibib. Bussireisijad olid seni palju halvemas olukorras. Nüüdsest on neil muu hulgas võimalik nõuda hilinemiste ja pagasi kahjustumise eest hüvitist, samas kui piiratud liikumisvõimega inimesed saavad eriabi.

Reisijate õiguste harta koostamise tulemusena on kodanikud teadlikumad sellest, mida nad võivad vedajatelt oodata. Hartas kirjeldatakse põhiõigusi, mis kuuluvad kõigile reisijatele, olenemata sellest, kui pika vahemaa nad läbivad. See on näide heast, kodanikule keskenduvast õigusloomest. Määrus võimaldab meil tugevdada tarbijate õigusi ja ühisturgu; seetõttu hääletasin selle vastuvõtmise poolt.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin bussireisijate õigusi käsitleva määruse poolt. Sellega kehtestatakse bussireisijatele õigused, mis on võrreldavad teiste transpordiliikide puhul kohaldatavate õigustega. Määrust kohaldatakse kõigi regulaarveo teenuste (nii riigisiseste kui ka piiriüleste) puhul, kui liini pikkus on vähemalt 250 km.

Need õigused hõlmavad puudega inimeste võrdseid võimalusi transporditeenuse kasutamiseks ning hüvitist reisija surma või kehavigastuse ning pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral. Kui reis tühistatakse või hilineb enam kui 120 minutit, pakutakse reisijatele viivitamata võimalust lisakuludeta marsruuti muuta, et jõuda lõppsihtkohta, või saada pileti eest makstud raha tagasi. Kui vedaja sellist valikut ei paku, on reisijatel õigus hüvitisele kuni 50% ulatuses piletihinnast, mis tuleb maksta lisaks piletihinna tagasimaksmisele. Kui tühistatakse reis, mille pikkus ületab kolme tundi, või selle väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, peab vedaja pakkuma abi ja majutust hotellis kuni 80 euro ulatuses öö kohta igale reisijale kuni kaheks ööks.

Kutsun üles reisijaid piisavalt teavitama nende õigustest, et neil oleks võimalik nõuda hüvitist nende õiguste rikkumise eest.

  Viktor Uspaskich (ALDE) , kirjalikult. – (LT) Meie ülesanne on tagada, et teenuseosutajad kohtleksid reisijaid nõuetekohaselt ja et puudega inimesed ei kohtaks transporditeenuste kasutamisel takistusi. Oluline on luua eri liikmesriikide vedajate ja eri transpordiliikide jaoks võrdsed tingimused. Me vajame hästi tasakaalustatud kompromissi, mis tagaks reisijate õigused kõigis ELi liikmesriikides, mis on suuruse poolest kohati väga erinevad, koormamata samas liigselt vedajaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Kõige tähtsam on aga see, et igasugused uued eeskirjad parandaksid ELi transpordisektori kvaliteeti ja suurendaksid konkurentsivõimet. Me ei tohi unustada ka liiklusohutuse küsimust. Leedus sõltume me eriti suures ulatuses maanteetranspordist – üle 90% kõigist reisijatest kasutab reisimiseks autot. Umbes 8% reisib bussiga. Liiklusohutus on väga tähtis küsimus, mis minu arvates ei ole pälvinud piisavalt tähelepanu. ELi statistika järgi hukkub Leedus maanteel 110 elanikku miljoni elaniku kohta. Rootsis on see näitaja 39 ja Ühendkuningriigis 41 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. Leedu näitaja on vastuvõetamatu ja palju kõrgem ELi keskmisest, mis on 70. See olukord peab muutuma.

  Derek Vaughan (S&D) , kirjalikult. – Ma olen bussireisijate õigusi käsitleva raportiga rahul, kuna see on oluline samm, mis pakub reisijatele paremat kaitset ning muudab puudega inimeste jaoks reisimise mugavamaks ja lihtsamaks. Raport tagab, et Euroopas pikemaid vahemaid bussiga läbivad reisijad saavad paremat teavet, tuge ning hüvitist reisi hilinemise või tühistamise korral. Lühemaajalise hilinemise korral on reisijatel õigus karastusjookidele; enam kui kahe tunni pikkuse hilinemise korral on neil õigus saada raha tagasi ja kaotatud või kahjustunud pagasi eest õigus saada hüvitist kuni 1200 eurot.

Ma toetan raportis sisalduvat olulist edasiminekut seoses puudega reisijate õigustega. Esimest korda tagatakse kõigile võrdne juurdepääs transpordile, kuna määruse kohaselt peavad bussitöötajad olema koolitatud puudega inimesi aitama ning kui sobivat abi ei ole võimalik pakkuda, võib puudega inimese mugavuse tagamiseks üks inimene temaga koos tasuta reisida. See on tähtis samm Euroopa ühendamisel diskrimineerimise vastu. Minu poolthääl sellele raportile peegeldab vajadust bussireisijate õiguste Euroopa standardi järele, mis tagab nende mugavuse, ohutuse ja õiglase kohtlemise Euroopas reisimisel.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolthääle sellele resolutsioonile, milles tehakse ettepanek võtta vastu sidus õigusakt avalikku maanteetransporti kasutavate reisijate õiguste kohta. Seega kehtestatakse konkreetsed meetmed, et parandada õiguskindlust ning bussireisijate õigusi ja neile antavat teavet. Nüüdsest on reisijatele tagatud samasugused hüvitised nagu raudtee- ja õhutranspordi kasutamise puhul, eriti reisi hilinemise või tühistamise korral. See hääletus on osa ELi poliitilisest tahtest luua ühised õigusaktid kõigi transpordiliikide kasutajate jaoks. Mul on hea meel ka puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste abistamiseks kohaldatavate meetmete üle, mis hõlbustavad nende inimeste juurdepääsu maanteetranspordile. See otsus aitab kõrvaldada liikumisvabaduse takistusi Euroopas reisimisel. Lõpetuseks tuleb rõhutada, et paindliku õigusakti ettepanekuga on leitud tasakaal, mis tagab, et sellega ei karistata vedajad, kelleks on enamasti väikeettevõtjad. Minu arvates aitavad need uued meetmed edendada transpordiliiki, mis on kättesaadav kõige suuremale hulgale inimestele, eriti turismisektoris.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin kolleeg Canciani raporti poolt, sest sellega kehtestatakse viimaks põhilised tagatised 70 miljonile Euroopa kodanikule, kes igal aastal Euroopas bussiga reisivad ja kes olid oma õiguste sätestamist juba mõnda aega oodanud.

Euroopa kodanikke kaitstakse ja nende eest hoolitsetakse, olenemata sellest, millise transpordivahendi nad valivad, kuna komisjon on otsustanud olemasolevad eeskirjad põhjalikult läbi vaadata ja neid ühtlustada, koostades ühtse õigusakti, milles nähakse ette ühised standardid kõikide reisiliikide suhtes, aga ka konkreetsed reeglid iga valitud transpordivahendi kohta.

Raport: Martin Callanan (A7-0287/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et aastatel 2002–2007 vähenesid väikeste tarbesõidukitega seotud CO2-heitmed keskmiselt 0,4–0,5% aastas ning et siseturu killustumise vältimiseks tuleb uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestada ELi sihttasemed, hääletan selle ettepaneku poolt. Siiski on oluline märkida, et väikeseid tarbesõidukeid ei saa võrrelda sõiduautodega ning et 150 g CO2/km on nõudlik, ent saavutatav eesmärk.

Olen nõus ka tootjatele antava võimalusega moodustada sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite vahelisi nn heitmeühendusi, kuna on tõendatud, et see vähendab tootjate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid ja suurendab tööhõivet keskkonnasäästlikumas majanduses, mis on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Samuti pooldan ettepanekut, et selle küsimusega tuleks tegeleda mitmes etapis 2011. aastal, mitte alles 2014. aastal, nagu pani ette komisjon.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE) , kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle sellele resolutsioonile, milles Euroopa Parlament toetab uut ELi määrust alates 2014. aastast väikestele tarbesõidukitele CO2-heitmete piirmäärade kehtestamise kohta. Usun, et uued nõuded ja CO2-heitmete piirmäärad aitavad võidelda globaalse soojenemise vastu, vähendavad kütuse kokkuhoiu kaudu jooksvaid kulusid ning ergutavad Euroopa autotootjate uuenduslikkust ja konkurentsivõimet. Uute eeskirjade kohaselt tuleb sõidukid varustada keskkonnasäästlike tehnoloogialahendustega nii, et sõidukid jäävad taskukohaseks. Alates 2014. aastast peab 70% uutest väikestest tarbesõidukitest, mis kaaluvad kuni 3,5 tonni, vastama keskmisele heitmete piirmäärale 175 g CO2/km. 2020. aastaks väheneb see piirmäär 147 grammile. See on nõudlik, kuid saavutatav eesmärk.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin raporti poolt. Euroopa Ülemkogu võttis 8.–9. märtsini 2007 toimunud kohtumisel kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks ühenduses kasvuhoonegaaside heitkoguseid kokku vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta tasemega ja 30% tingimusel, et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavad heitkoguste vähendamise kohustused ning majanduslikult arenenumad arengumaad annavad panuse vastavalt oma võimalustele. Heitkoguste vajaliku vähendamise saavutamiseks tuleks poliitikat ja meetmeid rakendada liikmesriikide ja ELi tasandil kõigis ELi majandussektorites, mitte ainult tööstus- ja energeetikasektoris. Maanteetranspordisektor on suuruselt teine kasvuhoonegaase õhku paiskav sektor ELis ja sellega seotud heitmed, sealhulgas väikeste tarbesõidukite heitmed, suurenevad jätkuvalt. Kui maanteetranspordi heitmed edaspidigi kasvavad, õõnestab see oluliselt teistes sektorites kliimamuutuse vastu võitlemisel tehtavate jõupingutuste tulemusi. Seni on ELis puudunud õigusakt, mis reguleeriks väikeste tarbesõidukite CO2-heitmeid, kuigi nõudlus nende sõidukite järele on ELis kasvamas. Usun, et meil õnnestus jõuda nõukoguga kokkuleppele tasakaalustatud dokumendis, mis aitab vähendada CO2-heitmeid ja julgustab autotööstust investeerima uutesse ja vähem saastavatesse tehnoloogilistesse lahendustesse.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Eesmärk on üllas: vähendada väikeste sõidukite CO2-heitmeid. Kuid see, mida meile esitletakse nõukoguga saavutatud realistliku kompromissina, on tegelikult kolmandajärguline kokkulepe. Heakskiidetud raport piirab uute väikeste tarbesõidukite keskmist CO2-heidet 175 grammile kilomeetri kohta ning pikaajaline eesmärk on 147 g/km, mis saavutatakse alles 2020. aastaks. Sellest ei piisa. Komisjon tegi ambitsioonikama, ent samavõrd realistliku ettepaneku seada heitmete piirnormiks 135 g/km. Ma hääletasin selle raporti vastu, sest mul on kahju, et me ei jõudnud kompromissile, mis oleks lähemal komisjoni ettepanekule. Kõik tunnistavad, et energiatõhususe parandamine ja uuendustegevuse juhtimine on tänapäeval esmatähtsad eesmärgid, kuid me peame oma sõnadest kinni pidama ja tegema nõudlikke ettepanekuid.

  Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ettepanek võtta vastu määrus väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheitmete vähendamiseks kuulub komisjoni strateegilisse raamistikku, mille eesmärk on atmosfääri paisatavate CO2-heitmete vähendamine. Mitmed graafikud Euroopa Keskkonnaagentuuri viimases aruandes näitavad aga selgelt, et EL 15 ja EL 27 riikides on maanteetranspordist tulenevad CO2-heitmed alates 2003. aastast jäänud kas samaks või vähenenud. Peale selle tasub silmas pidada, et transpordisektoris on väikeste tarbesõidukite panus süsinikdioksiidiheitmetesse vaid umbes 1,5%.

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis peetud pikaleveninud ja keerulistel läbirääkimistel keskenduti ennekõike pikaajalisele heitmete piirmäärale, mis lepiti kokku tasemel 147 g CO2/km. Kuigi see näitaja on algselt kavandatust parem, ei vasta see täielikult minu ootustele. Et kaitsta asjaomase sektori tööstust, taotles Itaalia, et sihttase ei langeks alla 160 g CO2/km, ja nõukogus näisid paljud liikmesriigid liikuvat kokkuleppe poole, mille kohaselt miinimumkünnis oleks 155 g CO2/km.

Kokkuvõttes leian, et komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi kolmepoolse arutelu tulemusena saavutatud kokkulepe CO2-heitmete vähendamise pikaajalise eesmärgi kohta on endiselt ebaproportsionaalne, arvestades autotööstuse eripära, ning ma tahan väljendada muret selle tööstuse ja sektori tööhõive kahjustamise ohu pärast.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Väikeseid tarbesõidukeid kasutavad peamiselt ettevõtted, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Praegu on selliseid sõidukeid ligikaudu 12% sõidukite üldarvust. Tuleb ka tunnistada, et sõidukiparkide ostjad ostavad väikesi tarbesõidukeid sageli suurtes kogustes ning seetõttu jälgitakse hoolikalt ka nende tõhusust ja jooksvaid kulusid. Aastatel 2002–2007 vähenesid väikeste tarbesõidukitega seotud CO2-heitmed keskmiselt 0,4–0,5% aastas, vastukaaluks paranenud kütusesäästlikkusele on aga suurenenud transpordinõudlus ja sõidukite mõõtmed. Seetõttu on vaja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestada sihttasemed kogu ühenduse ulatuses, et vältida siseturu killustumist, mis tuleneks mitmesuguste üksteisest erinevate meetmete võtmisest liikmesriikides. Lisaks on vaja uute väikeste tarbesõidukite puhul kehtestada CO2-heitmete normid selleks, et vältida regulatiivse tühiku ohtu, mis on tingitud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite teataval määral kattuvast registreerimisest.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Soovin tunnustada raportööri tema senise töö eest. Ma hindan selle tekstiga seatud eesmärki aidata Euroopa Liidul saavutada CO2-heitmete vähenemist muu hulgas paremini toimivate väikeste tarbesõidukite tootmise kaudu. Samas on hästi teada, et neid sõidukeid kasutatakse peaaegu eranditult kaubanduslikeks vedudeks ja võrreldes sõiduautodega on nende puhul vähem võimalusi kuju või kaalu muutmiseks.

Kui mõistetakse – nagu ka raportöör märgib –, et parim viis eesmärgi saavutamiseks on täiustada mootoreid ja mehhaanikat, siis ma toetan saavutatud kokkulepet muudatuste rakendamise ajakava kohta. Leian, et aastateks 2014–2017 seatud esialgne, lühiajaline eesmärk 175 g CO2/km on tõesti üsna mõistlik ja heitmete edasine vähendamine 2020. aastaks tasemeni 147 g CO2/km on loogiliselt võttes saavutatav.

  Jan Březina (PPE) , kirjalikult. – (CS) Ühelt poolt on mõistetav, et ettepanek põhineb suures osas sõiduautode CO2-heitmeid käsitlevatel õigusaktidel, kuid teisalt tuleks silmas pidada, et kõnealune sektor ei toimi samal viisil. Kaubikute arendamise ja tootmise tsükkel on pikem, neid kasutatakse peamiselt kaubanduslikeks vedudeks ning võimalused nende kuju või kaalu heitmete vähendamise eesmärgil muuta on väiksemad kui sõiduautode puhul. Kaubikute puhul saab seda teha põhiliselt mootorit ja mehhaanikat muutes, mis on tunduvalt pikaajalisem ja kulukam protsess kui lihtsalt sõiduki kere muutmine. Olulist rolli mängib ka asjaolu, et kaubikutes kasutatakse kütusena palju enam diislikütust.

Mul on kõhklusi ettepaneku suhtes, et sanktsioonid nende tootjate puhul, kes ei suuda vähendada oma kaubikute CO2-heitmeid, peaksid olema suuremad kui nendele tootjate puhul, kes ei suuda vähendada sõiduautode heitmeid. Minu arvates peaksid sanktsioonid nende kahe sektori puhul olema samasugused. Ma saan aru kaubikutele kohustuslike kiiruspiirikute paigaldamise nõude põhjustest, kuid tunnen muret, et see võib luua pretsedendi kiiruspiirikute kasutuselevõtuks muud tüüpi sõidukites. Peame hoolega järele mõtlema, kas see ei ole mitte ülemäära piirav nõue, mis väljub proportsionaalsuse raamest.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Säästva arengu strateegia käsitleb säästva arengu valdkonna kõige pakilisemaid probleeme, nagu transport, kliimamuutus, rahvatervis ja energia säästmine. Maanteetranspordisektor on suuruselt teine kasvuhoonegaase õhku paiskav sektor liidus ja sellega seotud heitmed, sealhulgas väikeste tarbesõidukite heitmed, suurenevad jätkuvalt. Kui selle sektori heitmed edaspidigi kasvavad, õõnestab see oluliselt teistes sektorites kliimamuutuse vastu võitlemisel tehtavate jõupingutuste tulemusi. Oluline on tehnoloogiliselt edasi areneda ja edendada ökoinnovatsiooni, pidades silmas edasisi tehnoloogilisi arenguid, et suurendada Euroopa autotööstuse pikaajalist konkurentsivõimet ja luua rohkem kvaliteetseid töökohti. Arvestades suuri teadus- ja arendustegevuse kulusid ning Euroopa autotööstuse konkurentsivõime suurendamise eesmärki, tuleks kasutada selliseid stimuleerimissüsteeme nagu ökoinnovatsiooni korvamine ja erisoodustuste tegemine.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. – (RO) Leian, et määruse ettepanek põhineb eeldusel, et väikeste tarbesõidukite kütusekulu vähendamine vähendab transpordisektori üldist CO2-heitmete taset ja leevendab seega kliimamuutust; seetõttu kehtestatakse Euroopa Liidus uute väikeste tarbesõidukite CO2-heitmete piirmäärad.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb uute väikeste tarbesõidukite heitmenorme ja mille aluseks on ELi strateegia väikeste sõidukite heitmete vähendamiseks. Raport sisaldab meetmeid (näiteks erisoodustused saastevabadele või vähesaastavatele sõidukitele, trahvid piirmäärade ületamise korral ja ökoinnovatsiooni stiimulid, mille eesmärk on aidata tootjatel arendada uusi, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogilisi lahendusi), mis on kasulikud ELi konkurentsivõime seisukohalt ja loovad tööhõivevõimalusi.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ajal, mil arutelu CO2-heitmete üle on muutunud vältimatuks, sest on kesksel kohal kliimamuutust käsitlevas arutelus, on oluline leida lahendused, et vajalikul määral vähendada väikeste tarbesõidukite heitmeid. Uutele väikestele tarbesõidukitele ELi sihttasemete kehtestamise eesmärk on vältida siseturu killustumist, mis tuleneks mitmesuguste üksteisest erinevate meetmete võtmisest liikmesriikides. Nagu märgib ka raportöör, toimib uus määrus stiimulina, mis julgustab autotööstust investeerima uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Maanteetranspordisektor on suuruselt teine kasvuhoonegaase õhku paiskav sektor liidus ja sellega seotud heitmed suurenevad jätkuvalt. Seega tuleb igat liiki sõidukid hõlmata eeskirjadega, et neid heitmeid, sealhulgas väikeste tarbesõidukite heitmeid, vähendada.

Kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki on lihtsam saavutada, kui kehtestada ELi õigusakt erinevaid eesmärke sisaldavate riiklike õigusaktide asemel. Lisaks tagab see suurema õiguskindluse ja kindlustunde autotööstuse jaoks.

Kuid nõudlikud eesmärgid tuleb ühendada realistlikkuse ja terve mõistusega. Seetõttu, ja teades, et väikeseid tarbesõidukeid kasutavad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis moodustavad enam kui 99,8% ELi ettevõtetest ja milles on 67,4% töökohtadest, ei saa me kehtestada eesmärke, mis seaksid need ettevõtted ebasoodsasse olukorda.

Seetõttu olen nõus eesmärgiga seada ELis registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul heitmete piirnormiks 147 g CO2/km tingimusel, et selle eesmärgi saavutatavus leiab kinnitust. Ma olen rahul ka sellega, et nimetatud liiki sõidukitele ei ole kehtestatud Euroopa ühtset kiirusepiirangut.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me pooldame selliste tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja rakendamist, mis vähendavad fossiilkütuste tarbimist ning seega nende põletamise tulemusena atmosfääri paisatavate heitgaaside hulka. Põhjuseks on keskkonna kvaliteedi ning inimeste tervise ja heaoluga seotud kaalutlused ning fossiilkütuste varude kasvav ja armutu nappus kogu maailmas; neid varusid tuleb hallata väga targalt ja säästvalt. Selline käsitlusviis on lahutamatult seotud ka keskendumisega transpordiliikidele, mis ei tugine niisugusele energiale (näiteks raudteele), mille arengu tagamiseks on vaja teha investeeringuid. Antud konkreetsel juhul leiame, et uute väikeste tarbesõidukite heitmenormide puhul ei tohi eirata autotootjate mitmekesisust ega eri liikmesriikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete õigustatud huve ja vajadusi.

Selle teema arutamisel on ilmnenud, et sõidukite heitmete vähendamiseks on mitmeid erinevas suuruses investeerimiskulude ja erineva rakendusulatusega võimalusi, mida tuleb hoolikalt hinnata. Need erinevad võimalused hõlmavad sõidukitele kiiruspiirikute paigaldamist, mis lisaks heitmete vähendamisele võivad avaldada soodsat mõju ka liiklusohutusele.

  Karl-Heinz Florenz (PPE) , kirjalikult. – (DE) Ma jäin täna erapooletuks, sest ei saanud toetada saavutatud kompromissi. See ei vasta vajaminevale ja 147 grammi ei ole piisavalt nõudlik pikaajaline siht. Ma ei hääletanud aga raporti vastu, sest kompromiss rakendatakse kiiresti ja võimaldab jõudsalt kasutusele võtta vajalikke uuendusi. Ranged keskkonnanõuded ei kahjusta tööstust. Vastupidi, ainult suured eesmärgid tekitavad vajaliku surve uuenduste tegemiseks ja ainult nii saame tagada, et meie tööstus oleks jätkuvalt esirinnas. Muu hulgas näitab pikaajalise eesmärgi lahjendamine seda, et autotööstus ei ole kaks aastat tagasi kehtestatud õigusaktist sõiduautode CO2-piirmäärade kohta aru saanud, et tulevikus on võimalik müüa ainult keskkonnasäästlikke autosid. Autotööstus ei näi oma klientidele kuigivõrd kainet mõistust omistavat. Selle asemel, et uurida uusi tehnoloogilisi lahendusi, on tööstus kõik oma jõupingutused suunanud kavandatavate määruste vastu võitlemisele.

Tööstus on kasutanud kõiki kaitseliine ega ole ilmutanud mingit valmisolekut osaleda konstruktiivses koostöös. Sellest on kahju. Peale selle oleme taas käest lasknud võimaluse teha selgeks, et oma tööstust sel viisil kaitstes ei tee me talle midagi head. Tulevik kutsub, kuid meie ei kuula. Alles eile esitles Volkswagen oma ühe-liitri-autot Detroidi autonäitusel. See näitab, mida on võimalik saavutada.

  Estelle Grelier (S&D) , kirjalikult. – (FR) Uute väikeste tarbesõidukite heitmenorme kehtestava komisjoni määruse ettepaneku vastuvõtmine näib mulle eelkõige õnnemänguna tuleviku arvelt. Saavutatud kompromiss, mille kohaselt uute väikeste tarbesõidukite keskmist CO2-heidet vähendatakse 2020. aastaks 147 grammile kilomeetri kohta, ei vasta sellele, mida esialgu soovisid saavutada keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni töös osalevad sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni liikmed, kes pooldasid märksa nõudlikumat eesmärki (135 g/km). Neid toetasid selles Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon. Selle numbrite sõja taga on aga vajadus saavutada tasakaal kõigi poolt oluliseks peetavate keskkonnaküsimuste ning teatavate sotsiaalsete ja tööstusega seotud nõuete vahel, mida samuti ei tohi unustada. Seepärast pean asjakohaseks võtta kompromiss vastu tingimusel, et 2013. aastal vaadatakse määrus läbi ning et uuritakse ja hinnatakse eesmärkide saavutatavust. Selline läbivaatamine võimaldab meil teema juurde kiiresti tagasi tulla ja võitluses sõidukitest pärineva saastamisega edasi liikuda ning lisaks annab võimaluse käsitleda ELi teadusuuringuid ja innovatsiooni maanteevedude valdkonnas. Teema juurde tullakse tagasi 2012. aastal.

  Nathalie Griesbeck (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Et saavutada oma suured eesmärgid, mis on seotud säästva arenguga ja võitlusega kliimamuutuse vastu, peab Euroopa Liit võtma meetmeid ka autotööstuses. Sellega seoses on kõnealuse raporti vastuvõtmine järjekordne edasiminek vähem saastavate sõidukite tootmisel. Sellegipoolest on mul väga kahju, et määruses ei seata uute väikeste tarbesõidukite CO2-heitmete vähendamiseks küllalt kaugeleulatuvaid sihte. Ma hääletasin muidugi selle resolutsiooni poolt, kuid ma pidasin seejuures silmas Euroopa Komisjoni esialgset ettepanekut, nimelt ettepanekut vähendada heitmeid 2014. aastaks tasemeni 135 g CO2/km ja 2020. aastaks tasemeni 120 g CO2/km (ehkki lõpuks vastu võetud sihttasemed on 175 g CO2/km 2014. aastaks ja 147 g CO2/km 2020. aastaks). Tänapäeval on olemas tehnoloogia, mis võimaldaks meil saavutada märgatavalt madalamaid künniseid ning teha seda raportis seatud eesmärkidega võrreldes palju kiiremini.

  Mathieu Grosch (PPE) , kirjalikult. – (DE) Kõigi transpordivahendite, sealhulgas väikeste tarbesõidukite CO2-heitmete vähendamine on vajalik eesmärk. Oluline on seada piirmäärad, et julgustada autotootjaid asjasse edasipüüdlikumalt suhtuma. Kokkulepe piirmäärade kohta saavutati muu hulgas tänu eesistujariigi Belgia läbirääkimisoskustele.

Kompromissi kohaselt on heitkoguste vähendamise lühiajaline eesmärk 175 grammi kilomeetri kohta, mis tuleb saavutada 2014. aastaks. Edaspidi vähendatakse heitmeid järk-järgult, et saavutada 2020. aastaks pikaajaline eesmärk 147 grammi kilomeetri kohta. Nende sihttasemetega kaasnevad meetmed, mis ergutavad tööstust tootma energiasäästlikke tarbesõidukeid. Nimetatud sihttasemete saavutamine ei ole kasulik üksnes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on kaubikute ja väikeveokite peamised kasutajad, vaid ka eraisikutele ja – mis kõige tähtsam – keskkonnale.

Tulevikus on meil sõnaõigus lisaks ELi tasandile ka maailmaturul, kui suudame toota ohutuid ja keskkonnasäästlikke sõidukeid. Peale selle ei tohi me ELi kõhkleva poliitikakujundamise tulemusena lasta eksportida oma teadmisi teistesse riikidesse, näiteks Hiinasse. Selle asemel peame kasutama võimalust luua säästev Euroopa keskkonnapoliitika, millel ei ole positiivne mõju üksnes Euroopale kui tööstuspiirkonnale, vaid ka tööhõivele.

Ma olen selle kompromissiga rahul ja toetasin seda.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma olen nõus, et sarnaselt sellele, mida on tehtud sõiduautode heitmete piiramiseks, tuleks toimida ka väikeste tarbesõidukite puhul. Nii tooksid tootjad turule uusi, väiksemate CO2-heitmetega sõidukeid. See võimaldaks kasutajatel oma sõidukiparki uuendada ja vähendada oma osa transpordisektori CO2-jalajäljes. Kavandatava õigusaktiga taotletakse väikeste tarbesõidukite CO2-heitmete vähendamist. Sõiduautodega võrreldes on seda raskem teha, kuna väikese tarbesõiduki keret ei saa sama lihtsalt ja odavalt muuta, et seda efektiivsemaks muuta. Muutusi tuleb teha hoopis mootori ja mehhaanika osas. See nõuab üsna suuri investeeringuid. Samas on küsitav, kas käesoleva ettepaneku abil see eesmärk saavutatakse. On tekkinud tõsiseid kahtlusi, kas kavandatud meetmed aitavad saavutada esialgse eesmärgi, milleks on kliimamuutuse ennetamine, ja kas esitatud eesmärgid ning tähtajad on realistlikud ning saavutatavad. Samuti tuntakse muret, et väheneda võib sektori konkurentsivõime. Leian siiski, et me peaksime rohkem arvesse võtma kolme valdkonda: majanduslangust ja selle ränka mõju autotootjatele ning kasutajatele; vajadust tööstust (tootjaid) toetada, selle asemel et koormata neid kulukate meetmetega (või isegi trahvidega); ning vajadust toetada ettevõtjaid (kasutajaid), selle asemel et küsitavate poliitiliste meetmetega lisakulusid tekitada.

  Bogusław Liberadzki (S&D) , kirjalikult. – (PL) Ma esitasin õigusloomeprotsessis mitu muudatusettepanekut seoses ettepanekuga võtta vastu määrus uute väikeste tarbesõidukite heitmete kohta. Muudatusettepanekute eesmärk oli vähendada CO2-heitmetega seoses algselt kavandatud eesmärke ja tagada, et sihttasemete saavutamiseks antaks pikem tähtaeg. Olen rahul, et minu muudatusettepanekuid võeti arvesse. Usun, et määrus, mille poolt hääletati, aitab vähendada CO2-heitmeid. Tööstusele on antud võimalus konstruktsioone kohandada ja asjakohased eeskirjad määratud tähtaja jooksul kehtestada. N1-kategooria sõidukeid kasutavad väikeettevõtted, mis on hinnatõusu suhtes tundlikud ja mida on turul ka aina rohkem. Määrus ei koorma neid ülemääraste kuludega. Määrus sätestab soodustused parimatele tootjatele, kes saavutavad heitmenormidega seoses seatud eesmärgid enne tähtaega. Ettevõtteid, mis ei suuda õigeaegselt kohanduda, ähvardavad trahvid, mida neil ei ole võimalik tarbijatele edasi kanda. Ma hääletasin resolutsiooni vastuvõtmise poolt.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle ettepanekule kehtestada uute väikeste tarbesõidukite puhul nõudlikumad heitmenormid. See peaks andma olulise panuse eelkõige linnakeskustes õhukvaliteedi parandamisse.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kaks aastat tagasi võeti vastu õigusakt sõiduautode heitmete kohta. Nüüd on aeg, et Euroopa Parlament kiidaks heaks uute väikeste tarbesõidukite CO2-heitmete piirmäärade kehtestamise. Neid sõidukeid kasutavad peamiselt ettevõtted, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ning praegu on selliseid sõidukeid ligikaudu 12% sõidukite üldarvust. Lisaks õhukvaliteedi parandamisele ja kliimamuutusega seotud ELi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisele peaksid sõidukid aitama tagada suuremat kütuse kokkuhoidu väikestele ettevõtetele, mis neist sõidukitest sõltuvad. Seatud eesmärkidega soovitakse julgustada tööstuses uuenduste tegemist. Määruses seatakse eesmärk jõuda 2014. aastaks tasemeni 175 g CO2/km, mis peaks 2020. aastaks järk-järgult langema tasemeni 147 g CO2/km. Sanktsioone, mida kohaldatakse juhul, kui tootjad määrust ei täida, tuleb rangelt järgida.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Et saavutada CO2-heitmete märkimisväärne vähenemine, peavad tootjad sõidukid selliselt ümber kujundama, et need tulevikus ei ületaks teatavat heitmenormi. Meetmed, mis sõiduautode puhul tunduvad olevat tehniliselt teostatavad, ei pruugi olla saavutatavad väikeste tarbesõidukite puhul. Kuna sõidukite kuju on vaevalt võimalik muuta, peavad insenerid täiustama mootorit ja mehaanilisi osi, mis ekspertide sõnul on pikk protsess. Seetõttu peame leidma alternatiivsed lahendused, mis viivad väikeste tarbesõidukite CO2-heitmete vähenemiseni. Praegu on kaks võimalust. Üks võimalus on seada sõiduautode puhul veelgi suurem vähendamiseesmärk, et korvata tarbesõidukite heitmeid. Teine võimalus on paigaldada kiiruspiirikud, mis samuti vähendaks heitmeid märkimisväärselt. Ma ei hääletanud raporti poolt, sest minu arvates pakutakse selles välja liiga vähe võimalusi.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Me peame püüdma CO2-heitmeid võimalikult palju vähendada. Arvestades heitmete kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, on seega väga oluline kehtestada sõidukite heitmenorm. Resolutsioonis esitatud ettepanek muuta heitmenorm uute väikeste tarbesõidukite puhul nõudlikumaks, s.t võrdsustada see sõiduautodele seatud eesmärgiga, on vaidluste objektiks eelkõige selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmete tõttu ja kaubikute tootjatele avaldatava mõju tõttu. Ettepanek paigaldada autodesse kiiruspiirikud avaldaks ettevõtetele negatiivset mõju ja vähendaks nende konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Lisaks peaksid kaubikute tootjad kulude tõttu tõstma oma hindu.

Enne selliste tähtsate otsuste tegemist peaksime seega korraldama ulatuslikud teadusuuringud, mis tõestavad, et kiiruspiirikute kasutuselevõtmine vähendaks oluliselt CO2-heitkoguseid. Samuti peame looma selge ja piisava soodustuste mehhanismi ja kavandama teavitusalgatusi. Leian, et Euroopa autotootjate konkurentsivõime suurendamiseks tuleks suuremat tähelepanu pöörata ergutavatele meetmetele.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Sõidukite CO2-heitmete vähendamise eesmärgid moodustavad olulise osa saastamise ja kliimamuutuse vastu võitlemise Euroopa strateegiast. Väikestest tarbesõidukitest tuleneva saaste osakaal on kogu transpordisektori saastes minimaalne, kuid iga sektor vajab piirmäärasid, mis võimaldavad saavutada eelnevalt seatud eesmärgid, ja seetõttu hääletasin ma raporti poolt. Euroopa eesmärk on vähendada CO2-heitmeid tasemeni 120 g CO2/km ja selleks järk-järgult vähendada keskmisi heitkoguseid. Seetõttu pooldan määruses esitatud süsteemi, mille kohaselt alates 2014. aasta jaanuarist peab uute registreeritud ja toodetud väikeste tarbesõidukite heide olema alla 175 g CO2/km ja pikemas perspektiivis (aastaks 2020) alla 147 g CO2/km. Osaliselt on tegemist kompromissiga, millega võetakse arvesse kõnealuste sõidukite projekteerimisega seotud nõudeid.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle sellele raportile uue õigusakti kohta, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitmenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheitmete vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku käsitlusviisi raames. Minu otsus põhines protsessi käigus esitatud eri dokumentides sisalduvatel andmetel ja eelkõige asjaolul, et kõnealused sõidukid moodustavad praegu ligikaudu 12% sõidukite üldarvust. Uute väikeste tarbesõidukite puhul tuleb kehtestada CO2-heitmete normid selleks, et vältida regulatiivseid tühikuid. Samuti on oluline innustada autotööstust investeerima uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Nõustun raportööriga, kes osutab vajadusele tagada, et väikeste tarbesõidukite sektor järgiks sõiduautode tootjate eeskuju, kes püüavad CO2-heitmeid vähendada. Erinevalt sõiduautodest ei hõlma tarbesõidukite muutmine nende kuju või kaalu muutmist, vaid mootori ja mehhaanika täiustamist, mis teeb protsessi tunduvalt pikaajalisemaks ja kulukamaks. Sellegipoolest tuleb niisuguseid tehnoloogilisi edusamme soodustada, sest see on kõigile kasulik.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Kõnealune ettepanek on jätk ühenduse strateegiale väikeste tarbesõidukite CO2-heitmete vähendamiseks ja näeb ette järgmised eesmärgid.

– 2020. aastaks seatud pikaajaline eesmärk liidus registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul on keskmine heitmetase 147 g CO2/km, kui selle sihttaseme saavutatavus on kinnitatud. Pärast põhjalikku läbivaatamist tehakse 1. jaanuariks 2013 vajadusel ettepanek selle eesmärgi muutmiseks.

– Lühiajaline eesmärk on 175 g CO2/km; järkjärguline vähendamine algab 1. jaanuarist 2014 ja uued sõidukid peavad nõuetele vastama alates 2017. aastast.

– Alternatiivkütuseid kasutavatele sõidukitele kehtestatakse erinormid, mille eesmärk on veelgi edendada teatavate alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite toomist liidu turule.

– Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul eraldatakse komplekteeritud sõiduki CO2 eriheide baassõiduki tootjale. Erisoodustuste puhul tootjatele, kes toodavad väikeseid tarbesõidukeid, mille CO2-heitmed on alla 50 g CO2/km, võetakse arvesse mitte rohkem kui 25 000 väikest tarbesõidukit ühe tootja kohta.

– Trahvid: alates 2019. aastast 95 eurot, alates 1. jaanuarist 2014 kuni 2018. aastani rakendatakse järk-järgult.

Tootjate abistamine kaubikute jaoks keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamisel on kasulik nii ettevõtetele kui ka uute töökohtade loomise seisukohalt.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Erandeid ei saa olla: ka tarbesõidukid peavad muutuma keskkonnasäästlikuks. Ma andsin oma poolthääle ettepanekule võtta vastu direktiiv, mis kohustab tootjaid järgmise kümnendi jooksul vähendama kaubikute ja muude tarbesõidukite CO2-heitmeid. Ettepanek lähtub suuresti Euroopa määrusest sõiduautode CO2-heitmete kohta, mis on olnud jõus alates 2008. aastast.

See oli mõistlik hääletus, mis järgnes nõukoguga saavutatud kokkuleppele, millega sisuliselt naastakse Euroopa Komisjoni peamiste ettepanekute juurde: kohustus vähendada tarbesõidukite saastavaid heitmeid kõigi sõidukite puhul 2014. aastaks tasemeni 175 g CO2/km ja edaspidi vähendada neid järkjärgult 2020. aastaks tasemeni 147 g CO2/km 2020. Tulemus valmistab siiski veidi pettumust, sest me olime 2010. aasta septembris keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis hääletanud nõudlikuma eesmärgi poolt.

Mis puudutab kaubikute ja minibusside tootjate lisakulusid, siis neid korvab asjaolu, et need sõidukid saastavad ja tarbivad edaspidi vähem ning lõppude lõpuks on autojuhid just sellest huvitatud.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tahan tunnustada Martin Callanani suurepärase töö eest. Me võtsime täna vastu liikmesriikide valitsustega saavutatud kokkuleppe Euroopa tarbesõidukite CO2-heitmete uute piirmäärade kohta. Kokkulepe hõlmab ka stiimuleid energiasäästlikumate kaubikute tootmiseks ja trahve neile, kes ei uusi eeskirju ei täida. Vastuvõetud õigusakti näol on tegemist keerulise tasakaalutrikiga ja selles seatakse tootjatele rida nõudlikke, ent saavutatavaid keskkonnaalaseid eesmärke.

Uus õigusakt täiendab Euroopa õigusraamistikku, lisandudes sõiduautode heitmeid käsitlevatele eeskirjadele, mis kehtestati kaks aastat tagasi. Kui tootjad toodavad kaubikuid, mille CO2-heitmed on alla 50 g CO2/km, saavad nad erisoodustuse, mis kehtib piiratud aja jooksul. Aastatel 2014–2015 läheb selline kaubik keskmise arvutamisel arvesse 3,5 sõidukina, 2016. aastal 2,5 sõidukina ja 2017. aastal 1,5 sõidukina. 2017 on ka erisoodustuste süsteemi kehtivuse viimane aasta. Uute sõidukite puhul, mille heitmed ületavad kehtestatud piirmäära, kohaldatakse alates 2019. aastast trahvi kuni 95 eurot grammi kohta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Hääletades küll parlamendikomisjonis raporti vastu (32/25/0), leppis Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon teiste fraktsioonidega kokku, et nõukoguga tuleks pidada läbirääkimisi esimese lugemise kokkuleppe üle, peamiselt arvamuse tõttu, et enamuse moodustavad fraktsioonid oma seisukohta täiskogu istungil ilmselt ei muuda ning läbirääkimised eelseisvate eesistujariikide Ungari ja Poola juhtimisel ei anna tõenäoliselt paremat tulemust.

Esimese lugemise kokkuleppe põhisisu oli järgmine: lükata keskmise piirnormi 175 g CO2/km kohustuslikuks muutmine ühe aasta võrra edasi (2017); vähendada 2020. aastaks kehtestatavat sihttaset tasemeni 147 g/km, mis tuleb kinnitada õigusloomemenetluses; vähendada piirnormi ületavate heitmete maksu 95 euroni grammi kohta; ning suurendada veidi erisoodustusi ja pikendada nende kehtivusaega kuni 2017. aastani. Täiskogu istungi lõpptulemus oli äärmiselt ebarahuldav ja me otsustasime hääletada vastu.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates tasub jätkata keskkonna kaitsmisele suunatud tegevust. Tegemist on olulise dokumendiga, mis aitab autotööstusel planeerida oma tootmist tõhusamalt, tagades nii CO2-heitmete vähenemise. See otsus ergutab innovatsiooni ja teadustegevust, aidates nii tarbijatel, kuid ennekõike väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel kulusid kokku hoida.

Pärast pikki läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutati vajalik tulemus, mis on 27 liikmesriigi erinevate seisukohtade tasakaalustatud kompromissi vili. Uute sihttasemete ja normide vastuvõtmine annab kindlasti konkreetseid tulemusi, kaitstes samas paremini ka kõigi Euroopa kodanike tervist. Võitlust kliimamuutuse vastu ei saa edasi lükata ja see põhimõte kehtib ka sõidukite heitmete vähendamise kohta.

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE) , kirjalikult. – () Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hääletasin täna menetluses olnud uute väikeste tarbesõidukite heitmenormide raporti poolt. Leian, et antud raport on vajalik, arvestades Euroopa Liidu eesmärke seoses globaalse kliimasoojenemise ning heitgaaside vähendamisega. Samas peab märkima, et valdavalt pakuvad teenust ning kasutavad antud väikeseid tarbesõidukeid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mistõttu on oluline, et arvestatakse ka nende võimekusega vajalike muudatuste sisseviimiseks. Arvan siiralt, et antud raportiga kehtestatav määrus on saavutanud sobiva kompromissi, arvestades Euroopas tegutsevaid VKEsid ja Euroopa Liidu globaalseid eesmärke.

  Bart Staes (Verts/ALE) , kirjalikult. – (NL) Ma toetan täielikult esialgset ettepanekut uute väikeste tarbesõidukite CO2-heitmete normide kehtestamise kohta, et vältida lünka, mis on tingitud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite teataval määral kattuvast registreerimisest. Praegu registreeritakse väikeste tarbesõidukitena paljud sõidukid, mis on kinnituse saanud sõiduautodena (näiteks maasturid), kas põhjusel, et tarbesõidukite puhul on maksud väiksemad, või muude maksusoodustuste tõttu. Kuigi sõiduautosid käsitlev õigusakt (nagu ka kõnealune ettepanek) põhineb sõidukite tüübikinnitusel (mitte registreerimisel), tähendab väikeseid tarbesõidukeid käsitleva määruse puudumine ohtu, et suhteliselt suurte sõiduautode tootjad taotlevad väikese tarbesõiduki tüübikinnitust.

See tähendaks, et need äärmiselt saastavad sõidukid jäävad CO2-heitmete normide kohaldamisalast välja. Esimese lugemise kokkuleppest jäi lõpuks järele väga nõrk kompromiss, millega siduv eesmärk 175 g CO2/km lükati aasta võrra edasi. 2020. aastaks seatud eesmärk jäi tasemele 147 g/km ja trahvi nõuete mittetäitmise eest vähendati 120 eurolt 95 eurole grammi kohta. See on vale žest, mis näitab, et kõnealune õigusakt ei anna olulist panust kliimamuutuse arutellu. On ilmselge, et asjaga ei tundu enam kiire olevat. Seepärast hääletasin vastu.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle sellele raportile, mis moodustab osa väikesõidukite CO2-heitmete vähendamist käsitlevast ühenduse strateegiast. Aidates tootjatel arendada keskkonnasäästlikku tehnoloogiat, toetame ettevõtteid ja aitame kaasa töökohtade loomisele ning samas ka keskkonnaprobleemide lahendamisele.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Komisjoni algatatud säästva arengu strateegia keskendub säästva arengu valdkonna kõige pakilisematele küsimustele, nimelt transpordisektori energiatõhususe tagamise meetmetele. Pidades silmas võitlust kliimamuutuse vastu seoses CO2-heitmetega ja Euroopa autotööstuse konkurentsivõime parandamist, seatakse kõnealuses määruses eesmärgiks luua stimuleerimissüsteemid, milleks on eelkõige erisoodustused, maksed ökoinnovatsiooni eest ja trahvide vähendamine. Euroopa Parlamendis sellega seoses saavutatud kokkulepe on kaugelevaatav, kuid siiski teostatav. ELi lühiajaline eesmärk, mille poole liigutakse järk-järgult, on 175 g CO2/km, mis tuleb saavutada 2017. aastaks, ja pikaajaline eesmärk on 147 g CO2/km, mis tuleb saavutada 2020. aastaks.

Samas nähakse ette erisoodustused sõidukite eest, mis vastavad tõhususe kriteeriumidele, ja mõistlikud trahvid juhul, kui CO2 ülemmäära ületatakse. Leian, et selle määruse heakskiitmine on kooskõlas keskkonna säästmise poliitikaga, mida Euroopa Liit rakendab, ning kaitseb samas tootjaid, kellest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ja kasutajaid ning edendab ka innovatsiooni kõnealuses sektoris.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma andsin oma poolthääle ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitmenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheitmete vähendamist käsitleva Euroopa Komisjoni tervikliku käsitlusviisi raames. See võimaldab meil julgustada autotootjad kasutama ökoinnovatsiooni, et tagada Euroopa autotööstuse konkurentsivõime.

Määrus kehtestab trahvid väikeste tarbesõidukite tootjatele, kui sõidukid ületavad määruses sätestatud keskmist eriheidet.

Tahan juhtida tähelepanu sellele, et saastamise piiramisele ei peaks lähenema üksnes pakkumise vaatenurgast, sätestades näiteks, kuidas väikesõidukeid tuleb keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärgil ajakohastada, vaid ka nõudluse vaatenurgast. On oluline, et selle määruse sätetele vastavad uued sõidukid oleksid tarbijatele kättesaadavad. See võimaldab määrusel ergutada kütusesäästlike sõidukite tootmist ja määrata trahve tootjatele, kes kokkulepitud sihttasemeid ei järgi. Alates 1. jaanuarist 2012 peavad kõik liikmesriigid registreerima andmed iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta ning tagama vastavuse kõnealuse määruse sätetele.

  Derek Vaughan (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin täna selle raporti poolt, kuna see on järjekordne edasiminek võitluses kliimamuutusega. Uute kaubikute CO2-heitmete piirmäärade tulemuseks on keskkonna- ja kütusesäästlikumad sõidukid ELis. Sihtasemed on paika pandud ja tõhusamate kaubikute tootmiseks ette nähtud stiimulid annavad loodetavasti kogu tööstuses innovatsioonile hoo sisse. See peaks andma ettevõtetele, sealhulgas paljudele Walesi väikeettevõtetele, kes sellistest kaubikutest sõltuvad, võimaluse kasutada kütusesäästlikumaid sõidukeid ja hoida kulud kasvavate naftahindade tingimustes kontrolli all.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma ei hääletanud kolleeg Callanani raporti poolt, kuigi see on hästi põhjendatud ja sellega liigutakse õiges suunas. Olen arvamusel, et CO2-heitmete piirmäärad kilomeetri kohta peaksid olema palju rangemad. Seetõttu toetan komisjoni ettepanekut kehtestada sihttasemeks 135 g CO2/km. Kui kasutada üheaegselt heitmeühendusi, mille tootjad võivad luua kogu oma tootevaliku piires, ja kiiruspiirangut 120 km/h, oleks see eesmärk saavutatav, kuigi selleks oleks vaja teha tõsiseid jõupingutusi. Samal ajal ei tohiks me keskkonda silmas pidades lubada ühegi tähtaja edasilükkamist. Me peaksime jääma 2014. aasta juurde.

Soovitus: Klaus-Heiner Lehne (A7-0021/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Pidades silmas selle küsimuse pikalevenimist – alustades komisjoni määruse ettepanekust 2000. aastal, selle heakskiitmisest Euroopa Parlamendis 2002. aastal, liikmesriikide tõsistest esialgsetest raskustest ettepanekuga nõustumisel, nõukogu 2009. aasta järeldustest, nõukogu seisukoha üle võtmata jätmisest ning lõpetades ületamatute probleemidega läbirääkimisvoorudes 2010. aasta detsembris ning sellele järgneva käputäie liikmesriikide lubadusega alustada tõhustatud koostööd selles valdkonnas, ehkki see ei kuulu ELi ainupädevusse – kiidan ma käesoleva soovituse heaks. Nõustun määruse ettepanekuga, sest ELi ühtse patendikaitse puudumise tulemuseks võib olla killustatud, keeruline ja kulukas patendisüsteem. Niikaua, kui kõik tingimused on täidetud, saab see siseturule vaid kasu tuua.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimastel kuudel olen korduvalt hukka mõistnud kolmekeelse patendisüsteemi. Ma isegi arvan, et Itaalia ja Hispaania vetost mööda hiilimiseks Euroopa tõhustatud koostöö menetluse kasutamine ja seeläbi ühise ja vähem koormava lahenduse leidmist puudutava arutelu jätkamisest hoidumine on enneolematu poliitilise tähtsusega probleem. Samuti on see otsuse ettepanek vastuolus Euroopa Liidu lepingu artikli 20 lõikes 2 sätestatud viimase abinõu nõudega, mille kohaselt saab tõhustatud koostööd lubada vaid siis, kui pärast kõikide võimaluste kaalumist ei ole võimalik eesmärke mõistliku aja jooksul saavutada.

Rohkem kui aasta pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist on Euroopa keelte võrdväärsuse põhimõte juba kõrvale heidetud, ohustades nii miljonite Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet ja uuendusmeelsust ning Euroopa kodanike õigusi. Selline patendisüsteem kahjustab siseturgu, seda geograafiliselt segmenteerides, mis omakorda takistab liikmesriikide vahelist kaubandust ning avaldab kahjulikku mõju ettevõtete stabiilsusele ja kapitali vabale liikumisele. Oma vastuseisu korrates tahaksin öelda, et minu arvates oleks olnud hea mõte enne selle teema parlamendis arutamist oodata ära Euroopa Kohtu 8. märtsil tehtav otsus.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa liigub edasi… Tänu Lissaboni lepingule saavad nüüd need riigid, kes tahavad kindlas valdkonnas koos edasi liikuda, seda teha ka siis, kui mõned riigid selleks huvi üles ei näita. Sellega on tegemist juba eri riikide kodanikest abikaasade abielu lahutamise suhtes kohaldatavate eeskirjade puhul. Me nimetame seda „tõhustatud koostööks”. Tahtsin, et sama kehtiks Euroopa leiutiste kaitse suhtes ja et tõhustatud koostööd kasutataks Euroopa patendi loomiseks. Kuna Euroopas on leiutiste patendiga kaitsmine 10 korda kallim kui USAs, eelkõige tõlkekulude tõttu, soovib 25 liikmesriiki 27-st luua ühiselt Euroopa patendi; selline patent oleks tänu üldkehtivusele odavam. Ühtne patent koostataks prantsuse, inglise ja saksa keeles ning kaitseks meie leiutisi 25 asjaomases riigis. Pealegi oleks see kaitse lõpuks taskukohase hinnaga. Isegi kui Hispaania ja Itaalia ei soosi keelelistel põhjustel sellist süsteemi, on oluline, et 25 asjast huvitatud liikmesriiki liiguvad selles küsimuses koos edasi. Ma hääletasin menetluse poolt, sest tegemist on suure edasiminekuga Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liidu ühtse patendikaitse loomine mängib olulist osa uuenduste väljatöötamisel ja konkurentsivõime parandamisel. Toetasin seda resolutsiooni, mis lubab liikmesriikidel teha tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Seni on Euroopa Liidus olnud killustatud patendisüsteem, mille põhjuseks on eri liikmesriikides patentide jõustamise kulukus ja keerukus. Kuigi üle üheksa liikmesriigi on teatanud oma kavatsusest alustada omavahel tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, peaksid komisjon ja osalevad liikmesriigid soodustama võimalikult paljude liikmesriikide osalemist. Tõhustatud koostöö aitaks kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja kõrvaldaks kaupade vaba liikumise takistused; see suurendaks leiutajate hulka ja tagaks juurdepääsu ühtsele patendikaitsele kogu ELis.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa patendisüsteem on hädavajalik. Liikmesriikide erinevad tõlgendused ja otsused põhjustavad õiguskindlusetust. Iga patendidokumendi kohustuslik tõlkimine 23 ametlikku keelde on kulukas, aeganõudev ja vähendab konkurentsivõimet. Seepärast soostub tavaliselt valdav enamus huvitatud isikuid, sealhulgas kutseühingud, ainult ingliskeelse versiooniga.

Arutluse all olevas ettepanekus valitakse välja kolm keelt (inglise, prantsuse ja saksa keel) ja teised keeled jäetakse tahaplaanile. Ent üleilmselt on portugali keel palju olulisem kui prantsuse või saksa keel. Samuti on mul palju kahtlusi tõhustatud koostöö kasutamise otstarbekuses antud juhul. Vahendit, mis peaks lubama riikide rühmal alustada tihedamat lõimimist ning kaasata tasapisi ka kõik teised, ei tohiks muuta eraklubiks ega välistamismehhanismiks või millekski selliseks, mis kehtestaks mõne riigi ülekaalu teiste ees. Seetõttu olen Lehne raporti vastu.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Kuigi ma hindan seda uuendust, mille eesmärk on tagada Euroopa ühtne patent ning vähendada seeläbi tõlkekulusid, hääletasin siiski selle vastu. Nõukogu otsuse ettepanek lubab kasutada tõhustatud koostöö menetlust ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, sest mõned liikmesriigid, kaasa arvatud minu kodumaa, olid kavandatud tõlkesüsteemi vastuvõtmise vastu. Tegemist oleks diskrimineeriva kolmekeelse süsteemiga, sest see rikub Euroopa Liidu kõikide keelte võrdsuse põhimõtet.

Pealegi kahjustaks tõhustatud koostöö süsteem minu arvates siseturgu selle sees piirkondade loomise ja konkurentsi moonutamise teel. Niisiis oleks olnud soovitav oodata ära Euroopa Kohtu otsus, mis peaks saabuma lähipäevil ning mis ennekõike selgitaks mitmeid ühtse patendisüsteemiga seotud tehnilisi aspekte.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Minu arvates takistab killustatud patendisüsteem siseturu toimimist ning on eelkõige kahjulik uuendusmeelsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele). Seega toetan ühe lihtsa ja odava patendi loomist kogu ELis. Mulle valmistab muret see, et ületamatute erimeelsuste tõttu patentide tõlkimise korralduse suhtes ei ole suudetud ühises lahenduses kokkuleppe jõuda. Kangekaelne nõue tõlkida patendid enamikku ELi ametlikesse keeltesse näitab minu arvates riikide enesekesksust, sest kulutused, haldusnõuded ja selleks kuluv aeg hävitaksid suuresti ühtsest patendist saadava kasu.

Mul on väga hea meel selle üle, et minu kodumaa, Tšehhi Vabariik, on otsustanud ühineda tõhustatud koostöö üleskutsega, millele avaldasime täna toetust, liitudes seeläbi enamiku seda üleskutset toetavate liikmesriikidega. Kuigi ühtne patent ei hõlma kogu ELi, pole mul kahtlustki, et see on arengu ja VKEde konkurentsivõime suurendamise seisukohalt kasulik vahend.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Patendikaitse on üks konkurentsivõime ja majanduskasvu tagamise põhivahendeid. Sellega toetatakse teadusuuringuid, mille abil suurendatakse tööhõivet suure lisandväärtusega sektoris. Ma toetasin parlamendi soovitusi tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse valdkonnas lubava nõukogu otsuse kohta, sest selle aluseks on nõukogu 4. detsembri 2009. aasta järeldused, milles määratletakse tulevane ühtne patendisüsteem. Euroopa patendisüsteem peaks põhinema kahel sambal, milleks on patendivaidluste lahendamise ühtse süsteemi loomine (Euroopa patendi ja ELi patendi kohus) ja ELi patendi loomine (kogu ELis kehtiva patendi andmise vahend).

Tõhustatud patendialane koostöö lihtsustab Euroopa patentide heakskiitmist tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide territooriumil, mis vähendab kulusid ja lihtsustab patendi saamise korda ning samas aitab see mehhanism kaasa teaduse ja tehnoloogia arengule ja parandab siseturu toimimist. Käesoleva aasta veebruari alguses ühines Tšehhi Vabariik tõhustatud koostöö üleskutsega ja seetõttu loodan, et minu riigi ühinemine ühtse patendikaitse süsteemiga aitab toetada teadusressursse ja paremaid teadusuuringute tulemusi nii Tšehhi Vabariigis kui ka mujal.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa patendi loomine ergutab ELis innovatsiooni ning teaduse ja tehnoloogia arengut. Minu arvates on vaja Euroopa patendi küsimus lahendada. Ent mul on kahtlusi selles osas, milline keelekorraldus tuleks kehtestada. Minu arvates oleks parim lahendus ainult inglise keele kasutamine, aga kui keelekorraldus hõlmab ka teisi keeli, tuleks kaaluda portugali keele kasutamist. Konkurents on üleilmne ning portugali keel on inglise ja hispaania keele järel kolmas kõige levinum läänemaailma keel.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa patendisüsteem on hädavajalik. Liikmesriikide erinevad tõlgendused ja otsused põhjustavad õiguskindlusetust. Iga patendidokumendi kohustuslik tõlkimine 23 ametlikku keelde on kulukas, aeganõudev ja vähendab konkurentsivõimet. Seepärast soostub tavaliselt valdav enamus huvitatud isikuid, sealhulgas kutseühingud, ainult ingliskeelse versiooniga. Arutluse all olevas ettepanekus valitakse välja kolm keelt (inglise, prantsuse ja saksa keel) ja teised keeled jäetakse tahaplaanile. Ent üleilmselt on portugali keel palju olulisem kui prantsuse või saksa keel. Samuti on mul palju kahtlusi tõhustatud koostöö kasutamise otstarbekuses antud juhul. Vahendit, mis peaks lubama riikide rühmal alustada tihedamat lõimimist ning kaasata tasapisi ka kõik teised, ei tohiks muuta eraklubiks ega välistamismehhanismiks või millekski selliseks, mis kehtestaks mõne riigi ülekaalu teiste ees. Seetõttu olen Lehne raporti vastu.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin nimetatud Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni poolt, sest nõustun selle sisuga. Ent mind kurvastab portugali keele puudumine Euroopa patentide väljaandmise korras.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa ühendamise protsessi kaks nurgakivi on siseturg ja konkurentsipoliitika. Ühendamise eesmärk ei ole ainult Euroopa Liidu majanduse ja ettevõtete tugevdamine, vaid eelkõige liidu põhivabaduste teostamine. See eesmärk tuleb saavutada kõigi Euroopa kodanike ja ettevõtete huvides, pakkudes neile võrdsed võimalused ja sisulise võrdsuse, hoidudes samal ajal probleemidest, lisakuludest ja superstruktuuridest, mis võiksid õigustele juurdepääsu või nende kaitsmise võimalusi muuta, eristada või vähendada. Kõikide Euroopa Liidu kodanike õigus suhelda ELi institutsioonidega oma emakeeles on võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise seisukohalt üks põhiõigusi. Vaid mõne ametliku keele kasutamine saab olla tehniliselt õigustatud üksnes ELi institutsioonide omavahelises töös, mitte aga institutsioonide suhetes liikmesriikide kodanike, ettevõtete asutustega. Tõhustatud koostöö on kasulik siis, kui see parandab sellest osa võtvate inimeste võimalusi, ilma et see piiraks teiste inimeste omi. Seetõttu hääletasin soovituse vastu, sest minu arvates on lubamatu teha tõhustatud koostööd sellises delikaatses valdkonnas nagu keelte poliitiline võrdsus, kuna see diskrimineeriks ELi põhivabadustele võrdse juurdepääsu õigust.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Olen väga rahul sellega, kuhu oleme alates 1990ndatest lahendamata küsimuse puhul jõudnud. Väike meeldetuletus – nõukogu kiitis 2009. aasta detsembris heaks ELi patendi loomise põhimõtte. Aasta hiljem kinnitas nõukogu siiski, et seoses ühehäälsust nõudva tõlkimiskorraldusega esines ületamatuid takistusi. Seejärel võttis asja käsitlemise üle ELi eesistujariik Belgia, aga kuna takistused püsisid, nõudsid 12 liikmesriiki ettepanekut võtta vastu ühtse patendi loomisel tõhustatud koostööd lubav määrus. Niisiis andis konkurentsivõime nõukogu 2011. aasta märtsis loa teha tõhustatud koostööd. Tuletaksin meelde, et ühtse patendi loomine toob kasu Euroopa patendisüsteemi kasutajatele ja eriti võimaldab see sageli tähelepanuta jäetud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel parandada oma konkurentsivõimet läbi patendikaitsele parema juurdepääsu tagamise ja kulude vähendamise.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on tõhustatud koostöö ühtse patendi loomise valdkonnas praegu parim lahendus ja loodetavasti võtavad ajapikku kõik liikmesriigid Euroopa kodanike huvides sellest osa. Ühtse patendi korral väheneks märkimisväärselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskulud, see ergutaks innovatsiooni ja aitaks luua uusi töökohti ajal, mil EL neid üha rohkem vajab.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks on vaja ühtseid patendikaitset sätestavaid õigusakte kogu ELis. Osalevate liikmesriikide territooriumil oleme võimelised tagama ühtse kaitse, vähendama kulusid ja lihtsustama halduskorda. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et praegu on Euroopa patendi registreerimise kulud ligikaudu 10 korda kõrgemad kui Jaapani või Põhja-Ameerika patendi puhul. See edendaks innovatsiooni ja teadusuuringuid ning ühtlasi parandaks siseturu toimimist. Volinik Michel Barnier’ sõnutsi ei ole vaid Hispaania ja Itaalia tõhustatud koostöö vastu huvi üles näidanud. Ent tal on mõningad õiguslikud kahtlused tõhustatud koostöö rakendatavuse suhtes käesoleval juhul.

Nimelt sätestab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 328 lõige 1 järgmist: „Kui seatakse sisse tõhustatud koostöö, on see avatud kõikidele liikmesriikidele, eeldusel et nad vastavad koostööd lubavas otsuses seatud osalemistingimustele. Koostöö on liikmesriikidele avatud ka mis tahes muul ajal, eeldusel et peale nimetatud tingimuste täidetakse koostöö raames juba vastuvõetud õigusaktide nõudeid.“ Juhiksin tähelepanu, et väljapakutud tõhustatud koostöö keelekorraldus hõlmab vaid kolme keelt: inglise, prantsuse ja saksa keel.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Olen vastu sellele, et parlament näitas rohelist tuld tõhustatud koostöö kasutamisele ühtse patendisüsteemi loomisel, sest minu arvates on keelekasutuse küsimus Itaalia huvirühmade jaoks väga olulise tähtsusega, kusjuures Itaalia on patenditaotluste arvu poolest Euroopas neljandal kohal Leian, et tõhustatud koostöö ideed on häbitult ära kasutatud. Koostöö loodi eesmärgiga ergutada rohkem Euroopa Liidu lõimimisprotsessi, andes väiksemale arvule liikmesriikidele võimaluse jätkata teemaga, mille puhul ei ole võimalik saavutada ühehäälset kokkulepet.

Selle läbisurumine võib luua ohtliku pretsedendi, sest kahjustab ühte liikmesriikidest ning hiilib kõrvale Lissaboni lepingus siseturuküsimuste puhul nõutavast ühehäälsusest ja põhimõttest, mille kohaselt ei tohi konkurentsi siseturul moonutada. Pealegi oleksime eelistanud ära oodata Euroopa Kohtu otsuse, mis arvatavasti tehakse 8. märtsil.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime raporti vastu peamiselt kolmel põhjusel.

On vastuvõetamatu, et parlament kiitis heaks tõhustatud koostöö ettepaneku ühtsete patentide valdkonnas, sest sellega seatakse üksnes ohtu õigused, mis liikmesriikidel oma huvide kaitsmiseks on antud, ning sellest saavad kasu üksnes võimsamad riigid.

Lissaboni lepingus sätestatud tõhustatud koostöö põhimõtet kasutatakse teist korda. Selle kaasamise eesmärk hakkab selgeks saama.

On lubamatu avaldada survet riikidele, kes küll on ELi liikmed, kuid kes ei nõustu tingimustega, mida enamus soovib nende suhtes kehtestada, eriti sellises tundlikus valdkonnas nagu keel, sest kavandatav kokkulepe ohustab enamiku riikide keeli.

Lõpetuseks tahan veel kord kinnitada seisukohta, et Portugali Kommunistliku Partei esindajad Euroopa Parlamendis on alati vankumatult kaitsnud portugali keelt.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Mitte just iga päev ei saa me võimalust arutleda nii olulisel teemal nagu ELi patent, mida käsitletakse Lehne soovituses. Seetõttu on mul väga hea meel, et mulle anti võimalus arutelus kaasa rääkida. Esiteks tuleks märkida, et praegu on tõhustatud koostöö menetlus alles algusjärgus. Euroopa Parlamendi soovitus võimaldab nõukogul ametlikult nõustuda võetavate meetmetega. Seega on kõik veel võimalik ehk, täpsemalt, Euroopa Komisjoni määruse ettepanekutesse saab teha muudatusi. Laskumata üksikasjadesse seoses patendi enda või selle keelekasutust käsitlevate määruste ettepanekutega, tahaksin öelda, et asjaomase suurepärase Euroopa projekti elluviimisel peame arvestama kõikide Euroopa ettevõtjate ehk teisisõnu nii leiutisi patenteerivate kui selliste leiutiste tehnilisele teabele lihtsast ligipääsust huvitatud ettevõtjate huve. Pean siin silmas näiteks analoogravimite tootjaid.

Kuna ma toetan kindlalt Euroopa patenti ja ühtlasi esindan Poolat, mis on tänapäeval kahjuks pigem patendi kasutaja kui patendi andja riik, püüan tagada, et patendiarutelu oleks võimalikult laiahaardeline ning et tähelepanu pööratakse kõikide, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvamustele, mis on Euroopa uuendusmeelse majanduse jaoks vajalikud.

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa patent peaks aitama meil soodustada innovatsiooni. Miks siis ometi ei õnnestu meil endil seda arutades olla uuendusmeelsed? Häbi meil olgu. Me räägime ainult patendiõigusest, aga rääkigem ka sellest, mis oleks patendi jaoks parim vorm. Praegu on meil lühiajalised ja pikaajalised patendid, kuid viimased ei pruugi tingimata olla paremini kirjutatud. Tihti on kirjeldus meelega muudetud segasemaks, et patendi vorm oleks ebaselge ja keerukas.

Minu arvates peaksime looma sellise läbipaistva patendivormi ja patendikirjelduste korra, mille puhul oleks võimalik kasutada edukalt internetti ja elektroonilisi registreerimismeetodeid. Sellega on seotud ka keel. Probleemi saaks lahendada algoritmi loomisega. Minu arvates oleks odavaimaks meetodiks Euroopa e-patent, sest seda ei pea eri keeltesse tõlkima. Ehk hakkab komisjon uuendusmeelselt mõtlema. Hääletasin poolt, kuigi minu arvates näitab komisjon selles asjas üles liiga vähe initsiatiivi.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt ühtse turu taaskäivitamiseks antud tõuget silmas pidades ei ole vajadus patentide väljaandmise ja reguleerimise harmoneeritud süsteemi järele olnud kunagi suurem. Seetõttu hääletasin selle seadusandliku resolutsiooni poolt.

Praeguse killustatud patendisüsteemi raames tuleb patendid tõlkida kõigi nende riikide keelde, kellele patent välja antakse, ning see sunnib ettevõtjaid, iduettevõtteid ja teisi uuendusmeelseid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid maksma tõlkimise eest pööraselt kõrgeid summasid: ELis on patendi saamine 13 korda kulukam kui USAs ja 11 korda kulukam kui Jaapanis. Selles valdkonnas tõhustatud koostööd tegevate liikmesriikide poolt vastuvõetava uue süsteemi kohaselt kohaldatakse ühtse patendi suhtes palju taskukohasemat tõlkekorraldust, mis hõlmab vaid prantsuse, inglise ja saksa keelt, mille tulemusena kulud vähenevad. Ühtse ja taskukohase patendisüsteemi kasutuselevõtmine, ehkki ainult mõnes ELi liikmesriigis, edendab oluliselt ühtset turgu, sest eelkõige annab see liidule tugeva tõuke innovatsiooniks ja loovuseks, mille tulemusel luuakse hädasti vajaminevaid kaupu ja teenuseid.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Oleme olnud palju aastaid tunnistajaks sellele, et konkurentsivõimelise ELi patendi puudumine on Euroopa majandust võrreldes teiste maailma juhtivate riikidega tagasi hoidnud. Umbes 15 aastat on Euroopa Komisjon teinud ettepanekuid ühtse Euroopa patendi loomiseks. Tänu tõhustatud koostöö menetlusele, mis võimaldab mitmel liikmesriigil teha teatud valdkonnas koostööd juhul, kui seadusandlik algatus on blokeeritud, oleme lõpuks astunud sammu selles suunas. Seetõttu hääletasin innukalt raporti poolt, mis võimaldab meil ELi patendisüsteemi loomiseks alustada tõhustatud koostöö menetlust. See on oluline edasiminek kõikide Euroopa ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kes on kaua oodanud vahendit, mis on Euroopa innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning konkurentsivõime seisukohalt hädavajalik.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle soovituse poolt, mis käsitleb Euroopa patendi loomiseks tõhustatud koostöö lubamist. 2010. aasta detsembris, pärast ELi patendisüsteemi kasutuselevõtmise juures tekkinud keelelisi lahkarvamusi 27 riigi vahel, soovisid 12 liikmesriiki, kaasa arvatud Prantsusmaa, kehtestada tõhustatud koostöö. Lõpuks otsustasid selles osaleda kõik liikmesriigid, välja arvatud Itaalia ja Hispaania. Tahaksin, et nimetatud kahel riigil oleks võimalik igal ajal algatusega ühineda. Praegu on Euroopa Liidus patendi taotlemine 11 korda kulukam kui Ameerika Ühendriikides. Tulevikus on meie teadlased ja ettevõtted lõpuks võimelised innovatsiooni alal tõhusalt konkureerima Ameerika Ühendriikide ja Aasiaga.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Rohkem kui 10 aastat kestnud töö ühtse Euroopa patendi kallal hakkab lõpuks lõpule jõudma. Hoolimata sellest, et oleme vaid osaliselt edu saavutanud, kuna ühtne patendikaitse süsteem ei hõlma kogu Euroopa Liidu territooriumit, tuleks seda kahtlemata pidada oluliseks edusammuks. Isegi kui patendisüsteem hõlmab ainult 12 liikmesriiki, aitaks registreerimiskorra lihtsustamine ja selle kulude märgatav vähendamine kaasa siseturu arengule ning soodustaks teaduse ja tehnika arengut kogu ELis tervikuna. Kuigi õigusakte ühtlustatakse vaid piiratud määral, mõjutab selline ühtlustamine tegelikult kõiki ELi ettevõtjaid, sest mitteosalevates liikmesriikides asuvad investorid saavad samuti kasu ühtsest patendikaitsest. On nende endi otsustada, kas valida patendikaitse ühe või mitme liikmesriigi õigussüsteemis või kasutada ühtset Euroopa patenti.

Arvan, et peaksime jätkama meetmete võtmist, mille eesmärk on ühtse patendikaitse kohaldamisala laiendamine selliselt, et see hõlmaks lõpuks kogu Euroopa Liidu territooriumit. Kasu ei saaks ainult üksikud ettevõtjad, vaid ka Euroopa turg oleks siis konkurentsivõimelisem võrreldes teiste suurte majandusriikidega nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina või Jaapan.

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetasin seda resolutsiooni projekti, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus tõhustatud koostöö lubamise kohta ühtse patendikaitse valdkonnas, sest minu arvates vähendab ühtne patendi registreerimissüsteem Euroopa ettevõtete haldustõkkeid. Euroopa Liit ei saa endale lubada patentide registreerimise killustatud süsteemi. Täna on toimunud tohutu edasiminek ühtse registreerimissüsteemi suunas. Praegune olukord, kus ettevõte peab registreerima oma patendi eraldi igas liikmesriigis, on oluline takistus ettevõtluse arengule. Senine Euroopa Liidu aeglane ja keeruline patendi registreerimise protsess on piiranud meie ettevõtete hoogsa arengu võimalusi. Selge ja tõhus menetlus, mille kohaselt võib igaüks registreerida kogu Euroopa Liidus kehtiva patendi, tagab uute toodete kiirema turuletuleku ja hoogustab seeläbi ettevõtete arengutempot. Võitjatena väljuvad patendi registreerimissüsteemis osalevad riigid ja nende riikide ettevõtjad, kuna nad on suutelised kiiresti pakkuma uusi tooteid kõikidele Euroopa tarbijatele.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Praegu on siseturg Euroopa Liidu patendikaitse kulukuse tõttu väga killustunud ja Euroopa leiutajad ei saa kasutada kõiki ühtse turu hüvesid. Probleemid tekivad siis, kui leiutajad püüavad saavutada kõige laiaulatuslikuma kaitse kogu liidus. Selline olukord kahjustab ELi konkurentsivõimet, sest innovatsiooniga seotud tegevused tekitavad inimkapitali, mis kipub olema liikuvam kui muudes valdkondades.

Praegused ebasoodsamad innovatsioonitingimused vähendavad loovuse ja innovatsiooni seisukohast Euroopa Liidu ligitõmbavust nii Euroopa kui ka kolmandate riikide leiutajate jaoks. Hääletasin soovituse poolt, sest liikmesriikide rühmas koostöö tõhustamine ühtse patendikaitse valdkonnas kaitseb liidu huve, sest see parandab ELi konkurentsivõimet ja ligitõmbavust ülejäänud maailma jaoks. Peale selle tõstaks ühtse patendikaitse loomine liikmesriikide rühmale patendikaitse taset ning kaotaks neil territooriumitel patendikaitsega seonduvad kulud ja keerukuse. See aitaks kaasa teaduse ja tehnika arengule ja siseturu toimimisele.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin käesoleva raporti poolt. Minu arvates tuleb toiduainetes lubatud kiirgustaset tõsta ning lisaks sellele tuleb järelevalvet ja nõuetele vastavust parandada. Sõltuvalt viimase lugemise tulemusest võib käesolev määrus aidata sellele protsessile kaasa. Tunnen heameelt selle üle, et käesolevat määrust kohaldatakse ka kolmandatest riikidest tollitransiidi käigus imporditud või ekspordiks ettenähtud toiduainete või söötade suhtes.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Kahtlemata vajab intellektuaalomandi õiguste, eriti tööstusomandi õiguste, valdkond erilist hoolt ja tähelepanu. Ent alati ei saavuta ELi asutused ja institutsioonid selles edu. Tervikliku, süsteemse lahenduse nurjavad tihti pisiasjad või isegi lobirühmad. Selle näiteks on ELi patendi – endise ühenduse patendi – küsimus. Nüüd on tekkimas vähemalt osalise lahenduse võimalus teatavate liikmesriikide vahelise tõhustatud koostöö näol ühtse patendikaitse loomisel. Tšehhi Vabariik soovib osaleda nii tõhustatud koostöös kui ka edaspidistel läbirääkimistel konkreetsete ettepanekute üle võtta vastu ühtset patenti ja selle keelenõudeid käsitlev määrus. Tõhustatud koostöös mitteosalemine tähendaks suutmatust mõjutada ELi tulevast patendisüsteemi. Tõhustatud koostöös osalevate riikide ühisturu suurust silmas pidades on üks olulisi aspekte majanduslik kasu ehk uutest tehnilistest lahendustest tulenevad eelised ettevõtetele. Samuti tahaksin mainida, et Tšehhi Vabariik jätab endale võimaluse tõhustatud koostööst taganeda, kui koostöö liigub Tšehhi Vabariigi seisukohtadele vastupidises suunas, eelkõige seoses keelekasutuse ja patendialase kohtupraktikaga.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Jään raporti suhtes erapooletuks. Ma ei ole vastu liikmesriikide suveräänsele õigusele sõlmida omavahel tõhustatud koostöö kokkuleppeid, sealhulgas seoses patentidega. Ent meile ei ole antud mingeid tagatisi seoses patentide, eriti geneetiliselt muundatud organisme käsitlevate patentide, heakskiitmise suhtes kohaldatavate keskkonna- ja hügieeninõuetega. Ma ei toeta selliseid kokkuleppeid enne, kui need sisaldavad rahvatervise hoidmiseks vajalikke nõudeid.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Patentide registreerimise ja kaitse alase tõhustatud koostöö sisseseadmist käsitleva raporti heakskiitmine võib tuua kaasa keelekorralduse, mis hõlmab üksnes kolme keelt – inglise, saksa ja prantsuse keelt – ilma et nõutaks enam patendi tõlkimist iga liikmesriigi riigikeelde. Kuigi ELi patendi loomise eesmärk on positiivne selles mõttes, et see aitaks taaselavdada ja soodustada innovatsiooni Euroopas, väidaksin siiski, et seda ei saa saavutada Euroopa kodakondsuse aluspõhimõtete rikkumise, ühenduse ühtekuuluvuse kahjustamise ega siseturu killustamise, samuti mitte uute diskrimineerimise, ebavõrdsuse või tasakaalustamatuse tegurite sissetoomise abil.

Sellise tõhustatud koostöö kasutuselevõtmine diskrimineerib sõnaseletamatul moel kolmandat populaarseimat Euroopa keelt maailmas ehk portugali keelt. Seetõttu hääletasin niimoodi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Vaidlused selle üle, milliseid keeli ELi patentides kasutada, on kestnud üle 30 aasta. Nende 30 aasta jooksul on Euroopa ettevõtted pidanud toime tulema kõrgete tõlkekuludega ning on teatud juhtudel pidanud taluma maailmaturul ebasoodsat konkurentsiolukorda. Raske on kindlaks määrata immateriaalse vara nagu kaubamärgid ja patendid väärtust. Ometi kasutatakse neid laenutagatistena ja võetakse arvesse ka krediidireitingutes.

Seepärast nõutakse uues, tõhustatud koostöö vormis kujundatud ja vähemalt mõnes ELi piirkonnas kehtivas patendiõiguses patentide tõlkimist üksnes saksa, inglise ja prantsuse keelde. Kindlasti vähendab see asjaomast bürokraatiat. Samuti tugevdab uus määrus saksa keele positsiooni, mis on vastavalt 2006. aastal läbiviidud uuringule endiselt kõige räägitavam emakeel ELis. Põhimõtteliselt on idee hea, kuid keelenõuded ei ole täiesti selged, mistõttu ma jäin hääletamisel erapooletuks.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Ühenduse (nüüd Euroopa Liidu) ühtse patendikaitse loomine ja kogu ELis tõhusa patendikaitse tagamine on samm ELi suurema konkurentsivõime suunas. Praegu on Euroopa Liidus töötavad leiutajad võrreldes oma kolleegidega teistest maailma riikidest ebasoodsas olukorras: leiutiste kaitsmine kogu ELis on aeganõudev ja kulukas protsess. Kahjuks ei ole me menetluslike probleemide tõttu võimelised looma ühtset süsteemi terves ELis. Sellest hoolimata õnnitlen neid liikmesriike, kes on otsustanud alustada koostöömenetlust patendikaitse valdkonnas (eriti valmistab rõõmu Leedu kuulumine nende liikmesriikide hulka), ja ma hääletan selle koostöö heakskiitmise poolt.

  Tiziano Motti (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin kolmekeelse patendisüsteemi kasutuselevõtu vastu. Patentide tõlkimine ainult inglise, prantsuse ja saksa keelde tekitaks suurt kahju Itaalia ettevõtetele, kes peavad kandma väga kõrgeid kulusid taotletavate patentide tehnilise tõlke eest. Minu fraktsioon ärgitas meid poolt hääletama, kuid mulle tundub, et ma ei saa kiita heaks õigusakte, mis minu arvates kahjustavad minu riigi ja selle kodanike, eriti kõikide Itaalia väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja meie tarbijate huve. On selge, et ettevõtete kulude suurenemine tooks tarbijate kahjuks kaasa kõrgemad tootekulud. Tõhustatud koostöö peaks jääma erandlikuks mehhanismiks ning seda ei tohiks kasutada liikmesriikide (Itaalia ja Hispaania) kõrvalejätmiseks, kes tegelikult on valmis läbi rääkima. Toetan Itaalia ettepanekut kirjutada patendid leiutaja riigi keeles ja tõlkida need ka inglise keelde. Sel moel saame säilitada nii oma keelelise sõltumatuse kui ka oma riigi huvid. 10 või 12 riigi vahelise koostöö puhul tekib tõepoolest oht, et ausa konkurentsi tingimusi moonutatakse koostöös osalevate riikide kasuks.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustusin käesoleva resolutsiooniga, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus tõhustatud koostöö lubamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Arvestades praegust olukorda, kus Euroopa patendi saamine on väga keeruline ja kulukas, nõustun ettepanekuga kohaldada koostöömenetlust ja anda kõikidele huvitatud ELi liikmesriikidele võimalus luua ühtne patendisüsteem.

Peame tegema kõik endast oleneva, saavutamaks keelekorralduse, mis vähendaks ELis tegutsevatele ettevõtetele Euroopa patendi saamise kulu. Peale selle lihtsustaks tõhusalt toimiv patendikaitse vaidluste lahendamise korda ja vähendaks halduskoormust.

Mul on hea meel, et paljud Euroopa Liidu liikmesriigid annavad oma panuse ühtse patendi loomise algatusse, ja loodetavasti aitavad ka ülejäänud riigid varsti kaasa ühtse patendi loomise eesmärgi saavutamisele, et parandada majanduse liberaliseerimise tingimusi Euroopa Liidus. Siseturu nõuetekohasele toimimisele aitaks kaasa üksnes tõhustatud koostöö, millega kõrvaldatakse takistused kaupade vabalt liikumiselt.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin soovituse poolt võtta vastu otsus ühtse patendikaitse loomise valdkonnas tõhustatud koostöö lubamise kohta. Kaalul on Euroopa tulevik ning sellised liikmesriigid nagu Kreeka, kellele mõjus rängalt majanduskriis, loodavad taastada oma riigi majanduse ja tootmisstruktuuri innovatsiooni abil. Seetõttu on majanduslikult ülioluline ja sotsiaalselt õiglane tagada õiguskaitse patentidele, mis hõlmavad uuenduslike ideede ja toodete väljamõtlemist ja rakendamist.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen Euroopa patendisüsteemi poolt, kuid järele mõeldes ja keelelistel põhjustel jäin raporti üle hääletamisel erapooletuks. Tegelikult oleksin hääletanud poolt, kui oleks kasutatud ainult inglise keelt, sest see toimib tänapäeval lingua franca’na. Jäin erapooletuks peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks seetõttu, et sellise patendisüsteemi loomine, kus iga dokumendi 23 ametlikku keelde tõlkimine on kohustuslik, oleks kulukas, aeganõudev ja tekitaks väga ebasoodsa konkurentsiolukorra. Teiseks seetõttu, et inglise keelest on tänapäeval saanud lingua franca ning kolmandaks seetõttu, et 90% patenditaotlustest tehakse niikuinii inglise keeles. Ma ei saa nõustuda, et protsessis eelistatakse prantsuse ja saksa keelt levinumatele portugali ja hispaania keeltele (nagu oleks ELi keeltel erinev staatus ja seda mõtet ei pea ma õigeks). Seetõttu jäin hääletamisel erapooletuks, olles veendunud, et Euroopa patendisüsteemi tuleb arendada, kuid parim lahendus oleks ainult üks keel: inglise keel.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Jäin hääletamisel erapooletuks, sest kuigi minu arvates on Euroopa patendisüsteemi vaja kindlasti täiustada, eelkõige ühtse patendi loomise ning Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu asutamisega, mis võimaldaks lahendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olemasoleva süsteemi killustatusest ning sellele iseloomulikest kõrgetest kuludest ja liigsest keerukusest tingitud probleeme, mõistan ma ka mõne riigi kahtlusi seoses ELi patendi tõlkekorraldusega. Seetõttu ei ole ma tõhustatud koostöö alustamise vastu selles valdkonnas, kuigi usun, et see ei ole kõige soovitavam ja lõplikum lahendus probleemile.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtse patendikaitse puudumine Euroopa Liidus seab Euroopa ettevõtted USA ja Jaapani ettevõtetega võrreldes selgelt ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Euroopas on patenteerimise kulud peaaegu 10 korda kõrgemad kui USAs ja Jaapanis ning see on tingitud peamiselt patentide ELi eri riikide keeltesse tõlkimise kulukusest. Et muuta Portugali ja Euroopa tööstus sellega seoses konkurentsivõimelisemaks, pean oluliseks kiiret liikumist ühtse patendikaitse süsteemi loomise suunas, mis ei oleks nii koormav ja keerukas ning mis võiks ergutada innovatsiooni ning teaduse ja tehnika arengut Portugalis ja ELis. Seetõttu hääletasin resolutsiooni poolt. Siiski ei saa ma jätta väljendamata kahetsust keelekorralduslike valikute suhtes. Tegelikult usun, et on olemas kaalukad vastuargumendid praegusele kolmekeelsele lahendusele, mis kasutab inglise, saksa ja prantsuse keelt, mistõttu oleks minu arvates olnud igal juhul eelistatav langetada valik ainult inglise keele kasuks.

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Hääletasin täna ühtse patendikaitse alase tõhustatud koostöö kasutuselevõtmise poolt, sest minu arvates ei ole keelekorraldusest tingitud ummikseis nõukogus põhjendatud. Olen loomulikult arvamusel, et vajadus arutelu järele on suur. Minu jaoks ei tähenda poolt hääletamine täielikku nõustumist komisjoni algsete ettepanekute sisuga. Seame selle küsimuse õiguskomisjonis prioriteediks ja esitame kindlasti muudatusettepanekuid arvukate paranduste tegemiseks. Tahaksin selgitada, et eksivad need, kes arvavad, et parlament kahandab tänase hääletusega oma õigusi. Seadusandlik menetlus on alles algamas. Tänase hääletusega andis parlament liikmesriikide rühmale lihtsalt loa alustada tõhustatud koostöö menetlust, mis sai võimalikuks üksnes tänu Lissaboni lepingule. Ülejäänud menetlus seisneb selles, et a) keelekorralduse küsimuses tuleb parlamendiga konsulteerida (otsuse peab langetama nõukogu), b) parlament osaleb patendimääruse sisu üle otsustamisel seadusandliku tavamenetluse raames, c) patendikohtusüsteemi puhul tuleb saada parlamendi nõusolek. Ükski neist parlamendi võimalustest protsessis osaleda ei muutu. Tõhustatud koostöös mitteosalevatest liikmesriikidest pärit Euroopa Parlamendi liikmed ei jää ka ilma õigusest hääletada ülejäänud menetluse käigus, sest nad esindavad Euroopat, mitte oma riiki.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu Belgia eesistumisperiood oli tõeliselt edukas. Selle paljude saavutuste hulka kuulub kokkulepe Euroopa patenti käsitleva määruse kohta, mis on Euroopa innovatsiooni ja konkurentsivõime soodustamiseks hädavajalik. Euroopa liberaalid on sellist ühtlustatud õiguskaitset tahtnud peaaegu 15 aastat. See teeb lõpu riiklike ja Euroopa patentide kooseksisteerimisest tulenevale raharaiskamisele, mis on hinnanguliselt peaaegu 400 000 eurot aastas. Mis parata, kui ummikseisust ei olnud võimalik väljuda muul viisil, kui tõhustatud koostöö menetluse kehtestamisega 12 liikmesriigi vahel (Eesti, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Poola, Saksamaa, Sloveenia, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriik). Lissaboni lepingut on õigesti kohaldatud, kui vähemalt üheksal Euroopa esirinnas oleval liikmesriigil lubatakse seadusandliku algatuse blokeerituse korral teha koostööd.

Seda kõike arvestades on Euroopa Parlamendis täna keskpäeval Lehne raporti üle toimunud hääletus oluline. See edastab positiivse sõnumi nii arenguks stabiilset õiguslikku raamistikku vajavatele Euroopa ettevõtetele, luues neile võrdsed võimalused rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks, kui ka leiutajatele, kelle loometegevust peab Euroopa Liit paremini kaitsma.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie fraktsioon ei saa nõustuda oma nõusoleku andmisega ega algatada menetlust, kuna Euroopa Kohtu kohtujuristi arvates ei ole kavandatav kokkulepe ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomiseks kooskõlas aluslepingute sätetega. Meie fraktsioon palus hääletuse edasi lükata, kuna kohus teeb otsuse eespool nimetatud kohtujuristi ettepaneku kohta juba 8. märtsil, ning parlament peaks enne sellise erakordse projektiga alustamist olema täielikult kursis tõhustatud koostöö õiguslike tagajärgedega.

Teised fraktsioonid meie edasilükkamise taotlust ei toetanud. Nõusolek ei puuduta tõhustatud koostöö täpsemaid rakendusmeetmeid. Sellised ettepanekud esitatakse hiljem, kui tõhustatud koostöö on lubatud (nendeks on nõukogu määrused ühtse patendikaitse loomise ja ühtse patendi tõlkekorralduse kohta).

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin käesoleva resolutsiooni vastu, sest minu arvates on praegu pärast pikaleveninud, 2000. aastal alanud seadusandlikku protsessi vastuvõetamatu see, et ei ole välja pakutud ühist lahendust Euroopa patendi keelelise aspekti kohta. Palju aastaid on Itaalia ja Hispaania tungivalt nõudnud, et inglise keelt tunnustataks ainsa ametliku keelena tehnoloogia ja teaduse valdkonnas. Selline ühekeelne lahendus vähendaks kulusid, innustades eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid Euroopa patenti kasutama, kellel ei ole oma majanduslike mõõtmete tõttu sageli võimalik kõrgeid tõlkekulusid kanda.

Selle tundliku küsimuse puhul nõutavast ühehäälsest otsusest möödahiilimiseks kasutati (Lissaboni lepingus sätestatud) tõhustatud koostööd, mis võimaldaks otsuseid teha vaid kolmandikul liikmesriikidest. Itaalia ja Hispaania valitsused on paar kuud juhtinud tähelepanu selle menetluse ebatavalistele tunnustele – kui Euroopa Parlament ja nõukogu selle kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiidavad, oleks võimalik Euroopa patenti kohaldada nii tõhustatud koostöös osalevates riikides kui ka muude liikmesriikide ettevõtete suhtes.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Otsuse korral kasutada ühtse patendikaitse loomiseks tõhustatud koostööd kannataksid nii Itaalia kui ka Euroopa. Tõhustatud koostöö rakendamine selles küsimuses on täielik eksisamm, sest see nullib kõik jõupingutused luua Euroopa patent, mis kehtiks kõigis liikmesriikides.

Samuti vaidlustame otsuse, millega püütakse see hääletus parlamendis läbi suruda, mõtlemata tagajärgede peale, mis kaasnevad Euroopa Kohtu otsusega ühtse patendikohtu kooskõla kohta aluslepinguga. Itaalia ja Hispaania on õigusega seisnud vastu sellele, et Euroopa patentide registreerimisel tunnustatakse vaid kolme keelt (inglise, prantsuse ja saksa keel) selle asemel, et aluslepingu sätete kohaselt austada keelte võrdse staatuse põhimõtet. On selge, et tegemist ei ole ainult diskrimineerimisküsimusega, vaid tegelikult avaldab see ka majanduslikku kahju muid keeli kasutavate riikide ettevõtetele.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Usun kindlalt, et patendikaitse valdkonnas tehtava tõhustatud koostöö abil saab vähendada selle valdkonna killustatust, tagada liidu uuendusmeelsetele ettevõtetele paremad raamtingimused, parandada ELi konkurentsivõimet üle maailma ja ELi siseturu toimimist. Tähtsusetu ei ole ka patenteerimiskulude oodatav vähendamine. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Hääletasin soovituse poolt, sest minu arvates on ennekuulmatu, et me ei ole endiselt võimelised kujundama selles küsimuses ühist seisukohta. Peame mõistma, et Euroopa on jäänud üleilmses innovatsioonikonkurentsis teistest maha. Ulatusliku patendikaitseta ei saa toimuda innovatsiooni, kuid ülikoolid, väiksemad teadusinstituudid ja leiutajaid ei suuda kanda sellise patentimise kulusid. Kui nad saavad patendi ainult oma riigis, annavad nad oma leiutised maailmaturule sisuliselt tasuta. ELi patendi saamine on väga oluline. On äärmiselt oluline, et Euroopa patendi saamiseks piisaks ühest taotlusest. On väga tähtis, et kõik Euroopa riigid seda mõistaksid, kaasa arvatud minu kodumaa Ungari.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Rohkem kui 20 aastat tagasi tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua võimalikult ruttu ühtne Euroopa patent ning rõhutas tungivat vajadust sellise patendi järele. Praegu tuleb Euroopas patendid heaks kiita igas riigis eraldi ning iga kord tuleb need tõlkida asjaomasesse riigikeelde.

Patendi heakskiitmiseks vaid pooltes ELi liikmesriikides on vaja maksta kuni 20 000 eurot, millest 14 000 eurot kulub tõlkimisele. Ameerika Ühendriikides piisab umbes 1850 eurost. Euroopa patendi puudumine takistab meie konkurentsivõimet ning ka Euroopa innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevust. Seetõttu on selleteemaline tõhustatud koostöö igati õigustatud ja on ELi tuleviku seisukohast hädavajalik.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidus ühtse Euroopa patendi loomine toob kasu kõigile asjaomastele kasutajatele ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, sest see soodustab konkurentsivõimet kulude vähendamise läbi. See kahe aastakümne taha ulatuv küsimus vajab nõukogus ühehäälset kokkulepet, et määrata kindlaks Euroopa Liidus intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatav keelekorraldus. Sellega seoses ja pidades silmas, et ühtse patendikaitse loomine ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse, käsitleb käesolev soovitus tõhustatud koostöö võimalust nimetatud valdkonnas. Kuigi praegusel menetlusetapil tegeleme vaid parlamendi nõusoleku saamisega selle valdkonna otsuste tegemise meetodile, millele annan oma hääle, kutsutakse parlamenti peagi üles langetama otsust vaidlust tekitava keelekorralduse ja kahe määruse kohta, milles sätestatakse Euroopa patendisüsteemi eeskirjad.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ühtse patendikaitse loomise valdkonnas tõhustatud koostööd lubava otsuse poolt, sest pean vajalikuks ühtse ELi patendi loomiseks meetmete võtmist.

Vastavalt Thomson Reutersi 2011. aastal koostatud aruandele „Patenditud Hiinas“ jõuab Hiina patentide arvu poolest varsti Jaapanist ja USAst ette. Hiina kavatses 2006. aastal käivitatud programmiga saada innovatsioonile keskenduvaks riigiks ning tal õnnestus suurendada patentide arvu võrreldes USA, ELi ja Jaapaniga vastavalt 14,1%, 33,55% ja 15,9%.

ELi praegune patendisüsteem on killustatud ja tõlkenõuete tõttu väga kulukas. 13 riigis kehtima hakkava ELi patendi maksumus on 20 000 eurot, millest ligikaudu 14 000 eurot kulub ainult tõlkimisele. Seetõttu on Euroopa patent 10 korda kulukam kui USA oma. Minu arvates võib ühtsete patentide loomise valdkonnas tõhustatud koostöö lubamine aidata välja töötada ühtset patenti, mis oleks Euroopa patendisüsteemi kasutajatele ligitõmbav, pakub intellektuaalomandi kaitset kogu ELis ning kaotab kulukuse ja keerukuse, eesmärgiga innustada teadus- ja arendustegevust ning uuendusmeelseid VKEsid.

Raport: Ivo Belet (A7-0001/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek kehtivate õigusaktide kohese kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, kiidan käesoleva raporti heaks. Nõustun Euroopa kodanike tervise kõrgetasemelise kaitse tagamisega radioaktiivse saastatuse korral ja käesoleva direktiivi vastuvõtmisele demokraatliku legitiimsuse andmisega, sest õiguslikku alust tuleb uue Lissaboni lepinguga seoses muuta.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle olulise resolutsiooni poolt, mis käsitleb toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid tuuma- või muu kiirgusavarii korral. Kõik me mäletame 26. aprilli 1986 toimunud Tšernobõli tragöödiat, kui atmosfääri paiskus märkimisväärses koguses radioaktiivseid aineid, mis saastasid toiduaineid (teravili, köögiviljad, marjad ja seened) ning loomasööta mitmes Euroopa riigis ning kujutasid suurt ohtu inimeste tervisele. Põldusid saastas ka radioaktiivne tolm, mis suurendas metsa ja saastatud piirkondadest pärinevate põllumajanduslike toiduainete radioaktiivsust. Rahvatervise kõrgetasemeline kaitse on üks Euroopa Liidu eesmärke.

Seetõttu peame kiiresti looma süsteemi, mis võimaldaks Euroopa Liidul pärast tuuma- või kiirgusavariid, mis võib põhjustada või on põhjustanud toiduainete ja loomasööda olulise radioaktiivse saastumise, kehtestada rahvatervise kõrgetasemeliseks kaitseks radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad. Kõiki ELi kodanikke tuleb võimalikult palju kaitsta tuuma- või kiirgusavarii korral ning Euroopa Komisjon peab olema valmis kiiresti reageerima. Toiduainete ja loomasööda suhtes tuleks kohaldada varem kehtestatud lubatud saastatuse piirmäärasid.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Selles raportis kehtestatakse toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuuma- või muu kiirgusavarii korral. Nõustun sellega, et Euroopa Parlamendil peab olema otsustav roll rahvatervist otseselt mõjutavates olukordades. Samuti leian, et pärast tuuma- või kiirgusavariid peab Euroopa Komisjon võtma järelevalverolli, kuulutades välja erakorralise seisukorra ning kinnitades põhitoiduainete ja –loomasööda nimekirjad. Liikmesriigid peavad säilitama nende toodete ametliku kontrollimise süsteemi ja teavitama elanikkonda kõigist ohtudest. Hääletasin selle raporti poolt, mis tagab Euroopa kodanike toidu ohutuse tuuma- või kiirgusavariide korral.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Rahvatervise kõrgetasemeline kaitse on üks eesmärke, mille saavutamist peab Euroopa Liit oma poliitikakujunduses taotlema. ELi määrusi, milles kehtestatakse radioaktiivse saastatuse piirmäärad kiirgusavarii korral, ei ole muudetud alates 1990. aastast ning seetõttu tuleb need õigusvahendid läbi vaadata ja neid ajakohastada. Peame looma ulatusliku süsteemi, mis võimaldaks Euroopa Liidul pärast tuuma- või kiirgusavariid, mis võib põhjustada toiduainete ja loomasööda olulise radioaktiivse saastumise, kehtestada rahvatervise kõrgetasemeliseks kaitseks radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad. Nõustun sellega, et radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuleks korrapäraselt üle vaadata, et võtta arvesse kõige hilisemaid rahvusvahelisi teaduslikke edusamme ja soovitusi ning hoiduda olemasolevatest lahknevustest eeskirjades.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin nimetatud raporti poolt, milles nähakse ette toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kord. Selle alusel reguleeritakse toiduainete ja loomasööda turustamist pärast tuuma- või muu kiirgusavariid, mis võib põhjustada või on põhjustanud toiduainete ja loomasööda olulise radioaktiivse saastatuse. I ja III lisas on sätestatud toiduainete ja loomasööda saastatuse lubatud piirmäärad. Kuigi nimetatud ettepaneku suhtes kohaldatakse uuesti sõnastamise menetlust, leian, et peame ettepanekut lisaks esiletoodud probleemsele punktile ka oluliselt muutma, et tagada õiguskindlus ja teksti ühtsus. Kiirgusavarii korral rakendatavat menetlust tuleb lihtsustada, usaldades järelevalverolli selgesõnaliselt komisjonile ning täpsustades komisjoni tegevust (vastuvõtmine, läbivaatamine). Peale selle peame püüdma teenida kodanike huve õnnetusjärgse olukorra parema haldamise teel. Peame tagama kogu ettepaneku õiguskindluse kehtivuse kaotanud menetluste (analoogia põhjal ülevõetud komiteemenetlused Euratomi lepingu kohaldamisalas), mida käesoleva ettepanekuga kodifitseerida soovitakse, Lissaboni lepingu sätetega vastavusse viimise kaudu.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Arvestades, et kolm kiirgust käsitlevat määrust, mida raportis muudetakse, võeti vastu umbes 20 aastat tagasi pärast Tšernobõli õnnetust, leian, et Belet' raport on hääletusjärgsel kujul esimene katse parandada toiduainete ja pinnase radioaktiivse saastatuse teema käsitlust ja seda ajakohastada. Kuigi ma olen õigusliku aluse muutmise ja Euroopa Parlamendi rolli tugevdamise poolt, et tagada õigusaktide suurem läbipaistvus ja kodanike laiem kaitse, pean raportit ebapiisavaks ja probleemi sisulisest käsitlemisest mitme sammu kaugusel olevaks. Sellega muudetakse juba kokku lepitud asju ja reguleeritakse pigem probleemi tagajärgi, mitte põhjust. Pealegi jäeti selles radioaktiivse saastatuse piirmäärad ülimalt kõrgeks ning seetõttu jääb see rahvatervise kaitse eesmärgist kaugele. Eespool toodud põhjustel jäin lõpphääletusel erapooletuks.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates vastutavad ELi liikmesriigid käesolevas määruses radioaktiivse saastatuse eest kaitsmiseks kehtestatud piirmääradele vastavuse jälgimise eest, eelkõige nii toiduainete ja loomasööda ohutusnormide jälgimise kui ka keskkonnanäitajate seire kaudu. Toetan sellise süsteemi loomise ideed, mis võimaldab ELil kehtestada radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuuma- või muu kiirgusavarii korral rahvatervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin toiduainete radioaktiivset saastatust käsitleva raporti poolt, mille eesmärk on kehtestada toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuuma- või muu kiirgusavarii korral. Määruse peamine eesmärk on kaitsta rahvatervist ja sellest tulenevalt peab õiguslikuks aluseks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 168.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada Euroopa kodanikele kõrgetasemeline tervisekaitse radioaktiivse saastatuse korral ja samuti anda käesoleva määruse vastuvõtmisele demokraatlik legitiimsus. Kahtlemata tuleb selle õiguslikku alust seoses Lissaboni lepinguga muuta, et anda Euroopa Parlamendile rahvatervist mõjutada võiva määruse puhul koht otsustusprotsessis. Käesolev ettepanek seisneb peamiselt muutmata sätete kodifitseerimises, mis pärinevad kolmest aastatel 1987.–1990. vastu võetud määrusest, milles kehtestatakse radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad kiirgusavarii korral.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Igal inimesel on õigus tervislikule toitumisele. See on vaieldamatu õigus ja eeltingimus elukvaliteedi saavutamiseks, mille poole me kõik püüdleme ning mida käsitleb Lissaboni leping.

Pärast Tšernobõli katastroofi (1986. aastal) kasvas keskkonna radioaktiivse saastatuse teema tähtsus, mille tulemusel võeti aastatel 1987–1990 vastu kolm määrust, milles kehtestatakse saastatuse lubatud piirmäärad kiirgus- või tuumaavarii korral, nähes, et tagajärjed on pikaajalised ja võivad väga tihti olla kaudsed (metsamaade saastumine).

Kuigi põhiliselt seisneb ettepanek eespool nimetatud määruste muutmata sätete kodifitseerimises, hääletan käesoleva raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (Euratom), sest ohus on Euroopa kodanike tervise tagatud kõrgetasemelise kaitse püsimine.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Käesolev ettepanek seisneb peamiselt muutmata sätete kodifitseerimises, mis pärinevad kolmest aastatel 1987.–1990. vastu võetud määrusest, milles kehtestatakse radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad kiirgusavarii korral. Ent uue põhjenduse lisamine, mis selgitab vajadust olemasoleva artikli järele ja millega antakse nõukogule rakendusvolitused, toob kaasa olulise muudatuse, mis õigustab uuestisõnastamise menetluse rakendamist.

Määruse sisu koosneb komisjoni esitatud kahetasandilisest sekkumismehhanismist tuuma- või kiirgusavarii korral:

– komisjon võtab viivitamatult vastu ajutise määruse, millega konkreetse juhtumi puhul, kindlaksmääratud alal ja piiratud aja jooksul kohaldatakse radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid, mis on toodud ettepaneku I ja III lisas;

– ühe kuu jooksul pärast määruse vastuvõtmist teeb komisjon nõukogule ettepaneku seda ajutist määrust kohandada või kinnitada.

Nagu ilmnes erikomisjoni arutelust ja selle esitatud alternatiivsetest ettepanekutest käib siin komisjoni ja nõukogu vahel võimuvõitlus. Ent esmane eesmärk peaks olema teenida kodanike huve õnnetusjärgse olukorra parema haldamise teel, austades mõjutatud liikmesriikide pädevust. Seetõttu jäime lõpphääletusel erapooletuks.

  Vicky Ford (ECR), kirjalikult. – Fraktsiooni ECR kuuluvad parlamendiliikmed toetasid raportit, sest meie arvates tuleks õigusakti õigusliku alusena kasutada Euratomi asutamislepingu artikli 31 asemel Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168. Algse määruse kohaselt peetakse Euratomi asutamislepingu artiklit 31 (mis keskendub inimeste rühmale, kes võivad radioaktiivse saastatusega kokku puutuda) kõige sobivamaks õiguslikuks aluseks, sest Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168 (mis reguleerib rahvatervist) siis ei eksisteerinud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kasutuselevõtmine õigusliku alusena tähendaks nõuandemenetluse muutmist seadusandlikuks tavamenetluseks ning seejärel kohaldataks ettepaneku suhtes täielikult Euroopa Parlamendi kontrolli ning, mis kõige tähtsam, täielikku mõjuhindamist, sealhulgas konsultatsioone toiduainete tootjate ja tarbijatega. Ehkki parlamendi vastuvõetud raportis võib olla teatud tahke, mida fraktsiooni ECR liikmed ei toeta, oleme täiesti veendunud, et käesoleva määruse õiguslikku alust tuleks muuta nii, et see kaasaks Euroopa Parlamendi täielikult seadusandlikku menetlusse ja lisaks peaks sellega kaasnema põhjalik mõjuhindamine. Seetõttu hääletas fraktsioon ECR raporti poolt.

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult. – (PL) Määrused, millega me täna töötasime, on Euroopa Liidu ja selle ühtse turu jaoks väga suure majandusliku tähtsusega. Tšernobõli katastroof näitas, et kiirgusohu lineaarne ekstrapoleerimine tekitab tarbetut majanduslikku kahju. Valgevenes ja Ukrainas evakueeriti inimesi aladelt, mis on suuruse poolest võrreldavad mitme riigiga. Praegu naasevad valgevenelased neile aladele, kus radioaktiivsus on sama suur nagu Varssavi südames, nii uskumatu kui see ka ei tundu. Samal ajal ei mõtlegi mõned Tšernobõli „ohvridˮ, kokku umbes kaheksa miljonit ukrainlast, nimetatud aladele naasta, kuna nad kardavad kaotada sedagi äraelamiseks ebapiisavat hüvitist, mida nad praegu saavad. On väga oluline, et Euroopa Liit teeks sellest kogemusest oma järeldused.

Endise Nõukogude Liidu territooriumil oli lihtne inimesi ümber asustada ning pärast katastroofi saadi sellega edukalt hakkama. Raske on ette kujutada, kuidas teha seda Euroopa tiheasustusega aladel. Kes peaks sellise ülesande eest vastutama? Eelkõige tuleks rahalist hüvitist anda põllumajandustootjatele, kes ei pruugi kaotada ainult ühte saaki, vaid võivad mitmeks aastaks kaotada võimaluse üldse kasvatada põllukultuure. Sama kehtib metsade suhtes, kuigi vähemal määral. „Saastaja maksab“-põhimõte on hästi teada, kuid kuidas otsustada, kes vastutab ja kes peaks maksma, kui meieni jõuab kolmandatest riikidest pärit radioaktiivne tolm? Kes sellega tegeleb? Loomulikult EL. Seepärast hääletasin selle raporti vastuvõtmise poolt.

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Võttes arvesse Belet’ raportit, milles eelkõige nõutakse, et Euroopa Parlamendist saaks kaasseadusandja tervisekaitseküsimustes toiduainete radioaktiivse saastatuse korral, ei saanud ma hääletada raporti poolt, milles ei jäeta kindlalt välja komisjoni soovitatud praeguseid doose. Komisjoni soovitatud ja alates 1987. aastast kehtivad saastatuse piirmäärad on üleliia kõrged. Uuringutest nähtub, et isegi väikeste dooside korral esineb lastel raskeid südame- veresoonkonna ja sisesekretsiooni probleeme. Nende soovitatud piirmääradega kaasneks vähijuhtude lubamatu kasv. Pealegi arvestades, et puudub lubatud piirmäärasid ületava saastatuse korral põllumajandustootjatele kahjude hüvitamise mehhanism, peab komisjon kindlasti pakkuma välja hüvitismehhanismi vastavalt „saastaja maksab“ põhimõttele.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlament hääletas täna toiduainete radioaktiivset saastatust käsitlevate õigusaktide õigusliku aluse muutmise poolt. Tegemist on väga olulise küsimusega ning on ainuõige, et parlamendil on kaasotsustamisvolitused.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle olulise dokumendi poolt, mis käsitleb toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid tuuma- või muu kiirgusavarii korral. Äärmiselt oluline on kindlaks määrata toiduainete ja loomasööda suhtes kehtivad lubatud piirmäärad rahvatervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ja Tšernobõli katastroofi kordumise vältimiseks, mil nii toiduaineid (teravili, köögiviljad, marjad, seened jt) ja loomasööta kui ka põldusid saastas radioaktiivne tolm, mis suurendas metsa ja saastatud piirkondadest pärinevate põllumajanduslike toiduainete radioaktiivsust. Peame looma mehhanismi, mis tagaks piisava ja tõhusa ohutuse tuuma- või kiirgusavarii korral. Rahvatervise kõrgetasemeline kaitse on üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Radioaktiivne saastatus ohustab inimeste tervist ja Euroopa Parlamendi liikmetena peame tegema kõik endast oleneva selle tagamiseks, et tarbijatele pakutav toit oleks ohutu ja tervislik. Seetõttu peaksime tegema vajalikud ettevalmistused, mis võimaldavad meil ohu korral piisavalt kiiresti ja tõhusalt reageerida, ning samal ajal määrusi pidevalt ajakohastama ja kohandama vastavalt tehnoloogia hetkeseisule ja arengule. Tuleb lihtsustada menetlusi ja anda volitused liikmesriikidele, kes on võimelised selliseid olukordasid tõhusalt lahendama. Antud juhul näib olevat väga oluline kehtestada radioaktiivsete ainete kontsentratsiooni piirmäärad ühiskonna ja looduskeskkonna ohutuse seisukohast.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Tuuma- või muu kiirgusavarii korral on vaja võtta õigeid meetmeid. Olulised on ennetusmeetmed ja kannatajatele antav abi. Hädavajalikud on ka hüvitised põllumajandustootjate abistamiseks, kes kannavad kahju neist sõltumatutel põhjustel. Hüvitist tuleb maksta ka nende liikmesriikide põllumajandustootjatele, keda mõjutab teises liikmesriigis toimunud sedalaadi avariist tingitud saastatus. Tuumaavarii tagajärjed ei tohi ohustada põllumajandustootjate elatist. Toetan Ivo Belet’ raportit, sest me peame tagama põllumajandustootjate kaitse väliste kolmandate poolte tekitatud kahjude eest.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Käesolev raport ja keskkonnakatastroofid, mida see väidetavalt ohjab, tuletavad meile meelde, kui pakiline on vajadus loobuda tuumaenergiast. Ometi ei ole raportis mingil viisil kõne all tuumaenergiast loobumine. See on üks raporti puudustest. Kasulik oleks olnud vastu võtta muudatus. Lisaks soovitakse raportis anda komisjonile kõik volitused tuumakatastroofi korral julgeolekumeetmete võtmiseks. Liikmesriikide juhtide pädevus selles küsimuses on muudetud üksnes valikuliseks, ehkki neid on valinud rahvas. On mõeldamatu delegeerida sel moel volitused vastutustundetule komisjonile, eriti seoses rahvatervisega. Ma hääletan raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Määruse ettepanekus nähakse ette toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kord. Selle alusel reguleeritakse toiduainete ja loomasööda turustamist pärast tuuma- või muud kiirgusavariid, mis võib põhjustada või on põhjustanud toiduainete ja loomasööda olulise radioaktiivse saastatuse. Olen seisukohal, et peame olema valvsad ja valmis kõikideks Euroopas esineda võivateks hädaolukordadeks. Kõik püüded kehtivate määruste kiirema ja aktiivsema rakendamise võimaldamiseks loovad lisaväärtust kogu Euroopa Liidu territooriumile.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Radioaktiivne saastatus võib mõne toidu puhul kujutada endast aastatepikkust probleemi. Probleemid tekivad siis, kui saastunud toiduaineid (nt sajandeid radioaktiivsusega kokku puutunud piirkondadest pärit metsasaaduseid) ei kasutata ainult kohapeal, vaid neid müüakse ka saastamata piirkondades, kus arvatakse, et need on ohutud. Meie praegused teadmised näitavad, et puuduvad kiirgustasemed, mida võib täie kindlusega ohutuks pidada. Paljude uute haigusvormide, nt allergiate, põhjuste uurimine on alles lapsekingades. Sellest hoolimata kiiritatakse endiselt toiduaineid ning keegi ei ole uurinud võimalikku koostoimet geenitehnoloogiaga. Lõppkokkuvõttes on kõik piirmäärad kasutud, kui saastunud piirkondades ja nende ümbruses aset leidvad toiduainete kontrollimised ei toimi korralikult. Olen neid tegureid hääletamisel arvesse võtnud.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin käesoleva resolutsiooni poolt, sest see ühtlustab kiirgusõnnetuse korral rakendatavat menetlust ja tugevdab komisjoni rolli, sätestades, et komisjon – mitte nõukogu – vastutab otseselt otsuste tegemise eest tuumaavarii korral ning kehtestab meetmed, mis jõustuvad viivitamatult. Komisjoni abistab sõltumatute tervise- ja toiduohutuse ekspertide rühm.

Peale selle peab komisjon tegema kättesaadavaks olemasolevad teadusuuringute tulemused, et oleks võimalik hinnata nende olulisust. Liikmesriigid peavad võtma meetmeid selleks, et muuta saastumisoht võimalikult väikeseks, kaasa arvatud avalikkuse teavitamiseks. Sisuliselt kaitseb käesolev raport kodanikke ning annab komisjonile ja Euroopa Parlamendile juhtiva rolli.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Me hääletasime täna määrust „toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral“, mis kehtestab tuuma- või kiirgusavariile reageerimise suunised. Dokument on puhtalt tehnilist laadi, kus arutatakse peamiselt komisjoni, nõukogu ja liikmesriikide pädevuspiire ning kehtestatakse saastemäärad.

Tahaksin esile tuua ühe Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepaneku, millega soovitatakse lisada säte kahjude hüvitamise kohta neile põllumajandustootjatele, kelle maa on tuuma- või kiirgusavarii korral mürgiste ainetega saastunud. Kuna me elame üle üsna ebakindlaid aegu ja võime olla tunnistajaks teatud olukordadele, kus suuri õnnetusi põhjustab tihti inimeste hooletu majandustegevus, peame võtma vastu õigusaktid, mis sätestavad selgelt, kuidas reageerida kriitilistes olukordades.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustun ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral. Rahvatervise kaitse on üks Euroopa Liidu prioriteetsetest eesmärkidest ja seetõttu peame looma mehhanismi piisava ja tõhusa ohutuse tagamiseks tuuma- või kiirgusavarii korral.

Võimalike negatiivsete tagajärgede tõttu elanikkonnale tuleb toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse piirmäärasid tuumaavarii korral reguleerida eriti rangelt. Peame võtma kõik võimalikud meetmed selle tagamiseks, et õnnetuse korral saastaksid õhku paiskunud radioaktiivsed osakesed toiduaineid võimalikult vähe ja radioaktiivne mõju väheneks miinimumini.

Nõustun ettepanekuga, et tuleks kohaldada ELi olulist keskkonnapõhimõtet „saastaja maksab“, tagades sellega õnnetuse korral tõhusa kahjude hüvitamise mehhanismi, mis keskendub eelkõige põllumajandustootjatele, kes kannataksid sel juhul kõige rohkem kahju.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Käesolev raport käsitleb seadusandlikku ettepanekut, mis seisneb peamiselt muutmata sätete kodifitseerimises, mis pärinevad kolmest vastu võetud määrusest aastatel 1987–1990 ehk pärast Tšernobõli katastroofi (1986), mil keskkonna radioaktiivse saastatuse küsimus muutus üha olulisemaks. Neis määrustes kehtestatakse radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad kiirgusavarii korral. Määruste sisu koosneb komisjoni esitatud kahetasandilisest sekkumismehhanismist tuuma- või kiirgusavarii korral: a) komisjon võtab viivitamatult vastu ajutise määruse, millega konkreetse juhtumi puhul, kindlaksmääratud alal ja piiratud aja jooksul kohaldatakse radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid, mis on toodud ettepaneku I ja III lisas; ning b) ühe kuu jooksul pärast määruse vastuvõtmist teeb komisjon nõukogule ettepaneku seda ajutist määrust kohandada või kinnitada. Hääletan raporti poolt, sest minu arvates on Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekud positiivsed ja muudavad teksti kaasaegsele loogikale vastavamaks. Kuna määruse peamine eesmärk on kaitsta rahvatervist, leian, et selle õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 168.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Toidu radioaktiivne saastatus on selgelt Euroopa rahvatervise probleem ja seetõttu on vaja otsustada käsitletava õigusakti üle sellest lähtuvalt, koos Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandjaga. Ent ettepanekust selgelt ei piisa Euroopa inimeste, eriti laste kaitsmiseks toiduainete kaudu leviva radioaktiivse saastatuse eest. Eksperthinnangu kohaselt on soovitatud radioaktiivse saastatuse piirmäärad üleliia kõrged – mõned neist on isegi kõrgemad kui Tšernobõli katastroofi ajal kehtinud piirmäärad.

Soovitatud piirmäärad tooksid kaasa olukorra, kus inimesed puutuvad kokku kõrgemate kiirgustasemetega kui kehtivates ohutusnorme ioniseeriva kiirguse puhul käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud piirmäärad. See seaks Euroopa inimesed, eelkõige haavatavad rühmad ja lapsed, ilmaaegu saaste- ja vähiohtu. On lihtsalt vastuvõetamatu, et õigusliku läbivaatamise järgselt ei suudeta tagada Euroopa kodanikele täielikku kaitset radioaktiivselt saastunud toidu eest.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles heidetakse valgust olulisele probleemile, mida ei tohiks kunagi alahinnata. Üha rohkem riike on hakanud kasutama tuumaenergiat nii tsiviil- kui ka, kahjuks, sõjalisel otstarbel. See on ülemaailmne tõsiasi ning hõlmab kahjuks ka poliitiliselt väga ebastabiilseid piirkondi. Kriisi või avarii korral ei saa Euroopa Liit endale lubada suutmatust tagada hädaolukorra juhtimine. Reageerimine peab olema vahetu, tõhus ja eri liikmesriikide vahel täielikult kooskõlastatud. Sellise avarii korral tekkiv radioaktiivne tolm põhjustab omakorda toiduainete ja loomasööda saastumist ning toiduahelasse sattudes võivad need põhjustada ennenägematut kahju ja saastada terved piirkonnad aastakümneteks. Euroopa kodanikud peavad saama rahulikult magada, teades kindlalt, et hädaolukorras, mida loodetavasti kunagi ei juhtu, ei jäeta neid sündmuste meelevalda. Lihtsustatud kord, milles igaühe roll ja vastutus on selged – just seda on vaja kodanike tegelike huvide teenimiseks.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Oleme toiduainete radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid kehtestava raporti poolt, sest see lihtsustab hädaolukorras sekkumise korda ja suurendab komisjoni rolli, andes talle volituse teha otsuseid tuumaavarii korral.

Samuti on raportis toodud nii inim- kui loomatoidu suurimad lubatud kiirgustasemed. Hääletamise ajal võeti vastu, jällegi meie toetusel, ka suuline muudatusettepanek, milles nähakse ette kahjude hüvitamine põllumajandustootjatele, kellele saastunud toodete müügivõimaluse kadumine avaldas kahjulikku mõju.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Tuumaavariid võivad juhtuda kõikjal, kus kasutatakse, hoitakse või veetakse radioaktiivseid aineid, ehk siis mitte ainult tuumaelektrijaamades, vaid ka haiglates, ülikoolides, uurimislaborites ja tööstusettevõtetes, maanteedel ja raudteeliinidel, sadamates ja laevatehastes.

Raportöör märgib õigusega, et radioaktiivsed ained võivad avaldada mõju veel paljude aastate kestel ning esmane eesmärk peaks alati olema inimeste elu ja tervise kaitse. Praegu kiiritatakse üha rohkem toitu selle säilivuse pikendamiseks. Tasub meeles pidada, et kiiritamine hävitab vitamiinid – kanalihas kuni 90% A-vitamiinist, kaeras 86% B-vitamiinist ja puuviljamahlades 70% C-vitamiinist. Seega pikendatakse toiduainete säilivust nende toiteväärtuse arvel. Uurimused on tõestanud, et kiiritus tapab bakterid, kuid ei hävita viirusi ega kõrvalda mustust või toksiine, mis võisid lihasse sattuda mittesteriilsetes ja ebahügieenilistes tapamajades ja lihatööstustes.

Samuti soodustab kiiritamine laiaulatuslikku, kulukat ja raiskavat toidutransporti, eriti hiidettevõtete poolt. Kohapeal toodetavat ja tarbitavat toitu ei ole vaja kiiritada. Minu arvates peaksid liikmesriigid raportööri soovituse kohaselt säilitama oma toidu- ja söödakontrolli süsteemid seoses radioaktiivse saastatuse lubatud piirmääradega ning neid pidevalt täiustama ja üle vaatama.