Istungi stenogramm

Teisipäev, 15. veebruar 2011 - Strasbourg

19. Pealtkuulamisskandaal Bulgaarias (arutelu)

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus Bulgaaria pealtkuulamisskandaali kohta.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Lubage mul rõhutada, et ELi õigus kaitseb elektroonilise side konfidentsiaalsust. Selle kohaselt on keelatud kuulata, salaja pealt kuulata, salvestada või muul viisil pealt kuulata või jälgida sidet ilma asjaomaste kasutajate loata. Peale selle, et teatavat sidet on seadusega lubatud jäädvustada õiguspärase äritegevuse, näiteks äritehingu käigus, kehtivad muude pealtkuulamisviiside, nagu kõne pealtkuulamise kohta konkreetsed tingimused.

Erakorraliste pealtkuulamisviiside tingimused tuleb sätestada õigusaktis ning niisugune tegevus peab demokraatlikus ühiskonnas olema vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne, et kaitsta riiklikke eesmärke, nagu avalikku julgeolekut, või võidelda kuritegevuse vastu.

Samuti tuleb järgida ELi õiguse üldpõhimõtteid. Komisjonile näib, et Bulgaaria õigusaktid vastavad nendele nõuetele. Uurimise erivahendite seaduse ja elektroonilise side seadusega on loodud juba asjakohased vahendid, mis puudutavad isikuandmete õiguslikku kasutamist, nende kontrolli, töötlemist ja neile juurdepääsu, ning seega tagavad need põhiõiguste kaitse.

Kõnealuse küsimuse puhul on tegemist õiguslike kohustuste jõustamisega. Bulgaaria ametiasutustel tuleb tagada, et uurimise erimeetmeid käsitlevas Bulgaaria õigusaktis sätestatud õiguslikke ja menetluslikke tagatisi järgitakse.

Komisjon rõhutab, et liikmesriikidel tuleb ELi õiguse rakendamisel austada põhiõigusi ja menetluslikke tagatisi kooskõlas õigusriigi põhimõttega. Komisjon mõistab, et Bulgaaria ametiasutused võtsid vajalikke meetmeid, et kontrollida uurimise erivahendite kasutamise õiguslikkust ning selgitada välja, kas ajakirjanduses avaldatud teave tulenes uurimise erivahendite väärkasutamisest.

Komisjon ei ole saanud küll ühtegi kaebust seoses elektroonilise side pealtkuulamisega Bulgaarias, kuid ta jälgib jätkuvalt praegust olukorda, et tagada ELi õigusaktide järgimine.

  Simon Busuttil, fraktsiooni PPE nimel. – Lugupeetud juhataja! See arutelu üllatas mind enne siiatulekut väga, sest seda küsimust ei tõstatatud isegi mitte pädevas komisjonis, s.o kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis.

Selles arutelus käsitletav meede on õiguspärane seaduslik vahend, mida võib kasutada võitluses kuritegevuse vastu. Kui üldse midagi, siis see tõendab asjaolu, et Bulgaaria on hakanud lahendama suurt probleemi ning võitlema korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, mida me oleme kaua aega nõudnud. Õigusaktis ette nähtud meetmeid saab kasutada õiguspäraselt ning me ootame, et neid ka sellisel viisil kasutataks.

Õigusakti kohaselt võib telefoni pealtkuulamist taotleda vaid prokurör või õiguskaitseasutus, nagu politseiamet ning riigi julgeolekuasutus, kui neil on kahtlusi, et asjaomane isik võib osaleda kuriteos, ning loa selleks annab kohtunik.

Uurimise erivahendite seadus kehtestab otstarbe piiramise põhimõtte, sätestades, et neid meetmeid võib kasutada vaid võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu või riikliku julgeoleku kaitseks. Saadud teavet tuleb hoida konfidentsiaalsena ning seda võib kasutada vaid õigusaktides ette nähtud korras. Selle õigussüsteemi rakendamist kontrollib parlament. Seega on selge, et kaitsemeetmed, eriti kodanike eraelu puutumatust ja andmete kaitset käsitlevad meetmed, on võetud, ning minu arvates ei ole kahtlustki, et see ei ole õigusvastane. Seega oleks selle vahendi kritiseerimine sama kui vastutustundetult kritiseerida liikmesriigi püüdlusi võidelda organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.

See kriitika kahjustab olulisel määral Bulgaariat, sest kõnealune võitlus on selle riigi jaoks väga tähtis, kui arvestada tema koostöö- ja jälgimiskorda ning tema võimalusi ühineda Schengeni alaga. Ainus usutav põhjendus sellele arutelule tundub olevat kellegi poliitiline huvi.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Olin üks nendest parlamendiliikmetest, kes toetasid veendunult Bulgaaria ühinemist ELiga.

Mul on väga hea meel, et Bulgaaria on nüüd ELi liikmesriik, kuid olen väga pettunud mõningate Bulgaaria praeguse valitsuse võetud meetmete pärast. Jah, me toetame täielikult võitlust korruptsiooni vastu. Tegemist on väga tähtsa võitlusega ning me toetame täielikult komisjoni seisukohta, et Bulgaarias peavad olema õigusaktid, mis käsitlevad videote salvestamist ja pealtkuulamist.

Volinik oli väga ettevaatlik. Ta ütles, et õigusaktid näivad vastavat Euroopa standarditele ning ta ütles väga selgelt, et meetmed peavad olema proportsionaalsed. Kas see on proportsionaalne, kui kolme aasta jooksul – 2008. aastast 2010. aastani – tõuseb pealtkuulamiste arv äkki kuuelt tuhandelt kuueteistkümnele tuhandele? Kas see on proportsionaalne ja õiglane, et vaid 2% videosalvestistest kasutatakse kohtus ja vaid 1% süüdimõistmiste puhul?

Kas see on proportsionaalne ja õiglane, et menetlust kontrollib siseministeerium? Miks ei ole kõik sellega seonduv õigusasutuste ülesanne? Miks tegeleb kontrollimisega siseministeerium? Mida teeb siseministeerium materjaliga, mis talle esitatakse? Ma palun komisjonil uurida järelevalveprotsessi seoses sellega, mis saab ülejäänud andmetest.

Sofias asuv Bulgaaria parlament ja ka ajakirjandus kogu Bulgaarias on esitanud teateid tõsistest kahtlustest selle kohta, kas siseministeerium suudab andmeid kaitsta. Me oleme näinud juba andmete lekkimist.

Te nimetasite Schengeni küsimust ning me soovime samuti Schengeni ala piiride laiendamist. See puudutab nüüd Bulgaariat ja Rumeeniat, kuid kui me näeme, mis siin toimub, ei saa see olla üllatav, et mõned Euroopas on kriitilised selle laienemise suhtes.

Ma palun volinikul teha ka edaspidi oma tööd sama moodi ja paluda Bulgaaria valitsusel lõpetada niisugune väär rakendamine ja õigusaktide ebaõige jõustamine, mis kaldub seoses nende pealtkuulamistega põhjustama väga piiravat tegevust. Valitsusel tuleb olla õiglane, avameelne ja läbipaistev ning lõpetada niisugune Euroopa õigusaktide mõtte moonutamine.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Andrey Kovatchev (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Kolleeg Swoboda, soovin küsida teilt ühe küsimuse. Te tõite esile 2008. ja 2010. aasta andmed.

Kas te ütleksite, kust te need arvud saite ja kas need on teie arvates õiged? Te ütlesite, et vaid ühte või kahte protsenti materjalidest kasutatakse kohtus. Bulgaarias ringlevad andmed on väga erinevad ning arvud selle kohta, mitut inimest tegelikkuses pealt kuulati ja kui suurt protsentuaalset osa andmetest kasutati kohtus tõendusmaterjalina, on samuti väga erinevad. 2009. aastal kasutati neist kohtus 30% ja 2010. aastal 40%. Teisiti öeldes erinevad need arvud täielikult nendest, mis teie äsja esile tõite.

  Hannes Swoboda (S&D). – Lugupeetud juhataja! Me oleme Bulgaaria allikatest saanud väga erinevaid arve. Võib-olla peaks komisjon tõestama, kellel on õigus. Nii palju kui mina Bulgaaria allikate põhjal tean, edastatakse väga väike hulk materjalist prokuröridele ning nendest omakorda on vaid väga väike hulk aidanud süüd tõestada.

Seda me teame ning niisugust teavet oleme saanud mitmesugustest allikatest. Minu arvates esitas ka Bulgaaria parlament ühe teatise. Komisjonil tuleks seda uurida. Miks on Bulgaarias sellega seoses niisugune skandaal? Meil tuleb tõepoolest seda küsimust käsitleda.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Lugupeetud juhataja! Mul on üks lühike küsimus kolleeg Swobodale. Kas te teate, et see järelevalvevolitus, mida te nimetasite ja mille eest vastutab siseministeerium, võeti õigusasutustelt ära siis, kui võimul oli Bulgaaria Sotsialistlik Partei, mis kuulub teie fraktsiooni?

  Hannes Swoboda (S&D). – Lugupeetud juhataja! Kolleegide Stoyanovi ja Busuttili arvates näib alati olevat tegemist parteipoliitilise küsimusega. Minu jaoks ei ole see parteipoliitiline küsimus. Minu jaoks on tegemist õiguste, inimõiguste ning ELi õiguse järgimise ja austamise põhiprobleemiga, vaatamata sellele, kes tegi selle kontrolli siseministeeriumi ülesandeks.

Teiseks on oluline, kuidas vahendit kasutatakse. Ühte ja sama vahendit saab kasutada väga piiraval või ka väga ulatuslikul viisil. Nagu ma juba ütlesin, on väga huvitav see, mida tehakse siseministeeriumi käes olevate andmetega edasi. See on otsustav küsimus. Alati on oht, et kui kellelgi on nii suur hulk andmeid, mida ei anta prokurörile, siis neid hakatakse kuritarvitama. Selle põhjus võib olla nii poliitiline kui ka isiklik huvi. Me peaksime võitlema niisuguse väärkasutuse vastu.

  Diana Wallis, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Austatud volinik, tänan teid teie ettevaatliku avalduse eest. Need parlamendiliikmed, kes mind tunnevad ja teavad, milline olen ma need 12 aastat parlamendiliikmena olnud, teavad ka, et ma sekkun niisugustesse aruteludesse üsna napisõnaliselt. Kuid rohkem kui aasta tagasi paluti mul kui Euroopa Parlamendi asepresidendil külastada Bulgaariat, et rääkida õigusel rajanevat ala käsitlevast Stockholmi programmist.

See on selge, et oma õigusel rajanevat ala käsitlevas programmis oleme julgeoleku asemel hakanud keskenduma õigusele ning meil kõigil tuleb oma liikmesriikides leida õige tasakaal nende vahel. Ma mäletan oma visiidist Bulgaariasse seda, et Bulgaaria kohtunikud olid väga huvitatud sellest, mida me teeme ja mida me tahame saavutada ELi tasandil. Ma olin aga üllatunud, kui eelmisel nädalal külastas mind minu kabinetis Brüsselis inimene, kes rääkis, et julgeolekuteenistuse esindajad käivad öösiti inimeste juures nende kodudes. Minu jaoks on see täiesti võõras ning mul on väga raske seda mõista ning seda siin teile rääkida.

Siiski näib mulle, ja nagu ka kolleeg Swoboda juba ütles, et praegune õigusakt, mis käsitleb telefoni pealtkuulamist – nimetagem asju nii, nagu need on – näib olevat asjakohane. Kui varem vastutas järelevalve eest sõltumatu organ, siis nüüd vastutab selle eest parlamendi organ. Kas see on aga vähendanud õiguste austamist? Näib, et arvud on suurenenud ning see arvude suurenemine näib viitavat sellele – ma rõhutan sõna „näib” –, et kohtunikud annavad lubasid kergekäelisemalt või kiiremini.

Osaliselt seisneb selle põhjus, millest ma tahan rääkida, kodanikualgatuses. Näib, et inimesed tunnevad, et neid sunnitakse allkirju tagasi võtma. Meil tuleb järgmise aasta jooksul rakendada Euroopa kodanikualgatust. Ma palun komisjonil jälgida seda küsimust väga hoolikalt.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Lugupeetud juhataja! Uurimise erivahendite kasutamine on tundlik küsimus igas riigis.

Me kuuleme tihti kahtlusi, et valitsus ei kasuta neid mitte ainult organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks, vaid ka opositsiooni jälgimiseks ja mahasurumiseks. Bulgaaria olukord on aga eriti kummaline. Teave, mis saadi telefonivestluste pealtkuulamisel kahtlastel asjaoludel, ei jõua mitte asjaomaste asutuste kätte, vaid ilmub mitmesugustes ajakirjandusväljaannetes. Bulgaaria peaminister teatas koguni, et salateenistus kuulab pidevalt pealt ka riigi kõrgeimaid esindajaid. Ilmselgelt tehakse seda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks. Seda ei juhtu just sageli, et valitsusjuht tunnistab, et tal on oma lähimatesse kolleegidesse nii „palju” usku, et ta peab laskma neid pealt kuulata selleks, et need ei annaks järele kiusatusele tegeleda korruptiivse tegevusega või teha koostööd organiseeritud kuritegelike ühendustega.

Igal juhul valitseb Bulgaarias selles küsimuses kummaline olukord ning ma arvan, et oleks hea, kui me aitaksime oma Bulgaaria sõpradel lahendada probleemid, mis puudutavad asjaomaste õigusaktide kohaldamist.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Lugupeetud juhataja! Praeguses arutelus toimuva kohta on meil Bulgaarias ütlus: pada sõimab katelt. Kui kolmepoolne koalitsioon oli võimul, imbusid salateenistusse maffia esindajad ning selle kahjulikke tagajärgi näeme praegu.

Kui koalitsioon oli võimul, peksis politsei opositsiooni meeleavalduse ajal ka mind ennast. Pärast seda muutsid need petised, kes praegu tutvustavad ennast teile politseiriigi vastu võitlejatena, seadust, millest tulenevalt arutab kohus minu ründajate vastast süüdistust juba kolm aastat. Teie, sotsialistid ja rojalistid, valitsemise ajal ründas politsei rahumeelseid meeleavaldajaid, kuid nüüd tekitate suurt kära kodanikuvabaduste rikkumiste pärast.

Kui te olite võimul, peksti ajakirjanik Ognyan Stefanov surnuks, kuid nüüd kurdate tsensuuri üle. Teie valitsemise ajal olid inimröövid igapäevased. Maffia oli kõikvõimas, kuid kodanikel ei olnud mitte mingisuguseid õigusi. Kohtunikke osteti ja müüdi. Teie valitsemise ajal oli sahkerdamine ja riigi varade müük valitsemise mudel.

Nüüd aga on teie vanad harjumused tagasi ja te püüate takistada Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga, lootes, et te saate süüdistada teisi oma kuritegeliku valitsemise süütegudes. See ei lähe aga läbi, sest valijad ei ole pimedad. Nad pühkisid teid võimult, viskasid poliitilise rämpsu hulka ning mitte ükski nurjatu tegu, millest te unistada võite, ei muuda seda.

  Mariya Nedelcheva (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Kõik Euroopa Parlamendi arutelud kajastavad Euroopa kodanike huve.

Tänane arutelu võib olla aga hea näide selle kohta, kuidas Euroopa areen võib muutuda isekate, riigi poliitiliste huvide tööriistaks. Iga kord kui ELi teemad asendatakse liikmesriigi omadega, ei saa arutlusel olevat küsimust pidada riigi vastutustundlikuks seisukohaks, vaid see on vastuolus väärtustega, mille alusel valisid Bulgaaria kodanikud oma esindajad Euroopa Parlamenti. Kas nad tunnevad ennast selles arutelus ära? Ma kahtlen.

Kolleegidel on kahtlemata õigus, kui nad ütlevad, et Bulgaaria inimesed peavad teadma, mis nende kodumaal toimub ning kas inimeste põhiseaduslikke õigusi austatakse. Kuid on olemas piir, millest kaugemale minnes eiratakse demokraatlikke institutsioone, et kaitsta kahtlaste sidusrühmade huve, mille eesmärk on selge – kahjustada Bulgaariat tema Euroopa-kursil ning kahjustada erakonna GERB (Kodanikud Euroopa Arengu Poolt Bulgaarias) juhitud valitsust, kui ta püüab lõpetada kahtlased toimingud, mida on lubatud teha palju aastaid. Soovin juhtida teie tähelepanu mõningatele asjaoludele, mis kolleegid esile tõid.

Esiteks väide, et pealtkuulamiste arv on kahekordistunud. Ametlikud andmed erinevad täielikult. Need on avalikult kättesaadavad kõigile, keda huvitab tõde. Tahaksin aga esitada ühe küsimuse. Millal sai see teave läbipaistvaks? Sellele on vaid üks vastus: siis, kui valitsema hakkas erakond GERB, mis peab läbipaistvust ja kodanike vaba juurdepääsu riiklikule teabele aluspõhimõtteks.

Teiseks väide, et pealtkuulamisvahendite kontrollimiseks loodud asutuse sulgemine Bulgaarias on lõpetanud õigusliku kontrolli nende üle. See väide on täiesti põhjendamatu. Soovin teile meelde tuletada, et see asutus ei toiminud kunagi korralikult ja seda eeskätt sellepärast, et selle loomise idee pärines täitevvõimu asutustelt. Mul ei ole vaja teile meelde tuletada, et Bulgaaria on parlamentaarne vabariik ning konkreetne allkomisjon, mis vastutab pealtkuulamisseadmete lubamise, kohaldamise ja kasutamise menetluste parlamentaarse kontrolli ja järelevalve eest, loodi demokraatlike institutsioonide ja põhiseaduse austamise vaimus.

Samuti soovin teile meelde tuletada, et allkomisjonis on esindatud kõik erakonnad ja seda pariteedi põhimõtte alusel. Peale selle ei ole valitseval erakonnal õigust komisjoni juhatada. See kõik näitab, et Bulgaaria seadusandja on võtnud kasutusele täielikud kaitsemeetmed niisuguste õiguspäraste toimingute tegemiseks ning neid toetab usaldusväärne kontroll. Vana korra muutmine on raske, kuid millegi uue ja hea rajamine on veelgi keerulisem. See on kõige raskem siis, kui meie riigi mõningad esindajad tulevad Euroopa kõige demokraatlikumasse institutsiooni, et mässida ennast riiklikesse vaidlustesse, mille eesmärgid on märkimisväärselt erinevad neist, mida meie siin iga päev toetame.

  Claude Moraes (S&D). – Lugupeetud juhataja! Olukord, kus vaatluse all on mõne liikmesriigi siseolukord, on alati ebamugav. Soovin öelda samas vaimus nagu kolleeg Wallis seda tegi, et minu kodumaa Ühendkuningriigi valitsust uuriti tema korraldatavate üleviimiste tõttu. Väideti, et selle raames viiakse inimesi piinamisele. See oli mõistagi väga ebamugav nii minu kui ka Ühendkuningriigi valitsuse jaoks, kuid ma osalesin selles uurimises väga innukalt, sest seda oli vaja teha kogu Euroopat hõlmaval viisil.

Miks? Ja miks me arutame täna pealtkuulamiste riiklikku korraldust, mille on kehtestanud Bulgaaria valitsus? Me ei tee seda mitte Bulgaaria, vaid ühenduse väärtuste pärast. Ühenduse väärtus seisneb põhimõttes, mille tõi esile volinik, kes ütles, et pealtkuulamismeetodit tohib kasutada vaid erandkorras. Ehkki ma ei ole nii suurepärane jurist kui kolleeg Wallis, olen ma siiski jurist ja tean, et pealtkuulamismeetodit tohib kasutada vaid erandkorras. See on üks neist vahendeist, mis juhul, kui seda kasutatakse ebavajalikul, ebaotstarbekal ja ebaproportsionaalsel viisil, ei ole mitte abivahend, millega rünnata organiseeritud kuritegevust, mis on Bulgaarias – aga ka mujal ELis – tähtis teema, vaid see saab riigi sõjariistaks.

See ei ole tähtis, milline erakond arutelu algatab. Kui organiseeritud kuritegevuse ründamise asemel hakatakse arutama seda, kas riik kasutab asjaomast vahendit ebaproportsionaalselt, on see ELi jaoks väga tõsine küsimus ning ei puuduta mitte ainult Bulgaariat. Homme võib olla arutlusel mõni teine liikmesriik.

Ma kontrollisin tõepoolest kõiki allikaid ja andmeid ning soovin küsida kolleegidelt kogu Euroopa Parlamendi fraktsioonidest: kas siin on kedagi, kes võiks öelda, kas pealtkuulamismeetodit kasutati ebaotstarbekal või ebaproportsionaalsel viisil või mitte? Kui te soovite vaielda vastu kolleeg Swoboda avaldatud arvudele, on see üks asi, kuid kas keegi vaidleb selle vastu, et pealtkuulamismeetodit kasutati ebaproportsionaalsel viisil? Ma kontrollisin enne tänast sõnavõttu mitut allikat, sest niisuguste küsimuste arutamisel tuleb olla ettevaatlik. Ma ei näinud, et keegi selle arutelu asjaosalistest oleks öelnud, et seda meetodit ei kasutatud ebaproportsionaalselt.

Sellepärast tuleb komisjonil seda küsimust uurida.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Gianni Vattimo (ALDE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Itaalia kodanikuna ei ole ma kindlasti kõnede pealtkuulamise vastu, kui seda tehakse õiguspäraselt. Itaalias on see väga kasulik vahend maffia vastu võitlemiseks ning hiljuti kasutati seda president Berlusconi süüdistamiseks väidetavate altkäemaksu andmise ja alaealise prostitutsiooniga seotud kuritegude eest.

Bulgaaria valitsuse juhtum tundub olevat täiesti teistsugune, sest näib, et ta kasutas kõnede pealtkuulamise meetodit selleks, et leida opositsiooni tegevuses kuritegelikke elemente, põhjustades suurt hirmu ühiskondlikes organisatsioonides ja püüdes seostada opositsiooni tavaliste kurjategijatega. See võimaldab tal tegutseda inimõigustevastaselt ja luua politseiriik. Niisugune olukord võib põhjustada vaid ühiskonna vägivalla süvenemist.

Seepärast olen seisukohal, et Euroopa Parlament ja komisjon peavad käsitlema Bulgaaria olukorda ning püüdma vähendada kahju, mida valitsuse niisugune käitumine tekitada võib.

  Ernst Strasser (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik Piebalgs! Olen jälginud seda ja Albaaniat puudutavat arutelu väga tähelepanelikult. Milline erinevus! Eelmises arutelus püüti säilitada teiste fraktsioonide suhtes viisakas ja sõbralik hoiak. Selles arutelus esitatakse halvustavaid ja täiesti tõendamata väiteid. Eelmises oli eesmärk ühendada kahte olulisemat asjaosalist. Selles on neist ühe eesmärk lüüa kiil kahe asjaosalise vahele. Eelmises sooviti, et kaks asjaosalist hakkaksid rahva heaolu huvides koostööd tegema. Selles püüab Euroopa Parlamendi üks osa kahjuks vaid olukorra üle kohut mõista.

Miks te seda teete? Miks ei ole ma kuulnud mitte ühtegi fakti? Te kasutate vaid niisuguseid lausungeid nagu „tegemist näib olevat …” ja „kindlate allikate teatel …” ning „oleme kuulnud, et …”. Kui te näete olukorda sellisena, siis miks ei pöördu te asjaomaste parlamendikomisjonide poole? Miks ei pöördu te julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni poole? Miks te ei esita küsimusi Euroopa Komisjonile? Selle asemel surute läbi avaliku arutelu, sest soovite seda teha poliitilistel põhjustel. Me oleme selle vastu. Me ei mõista, miks toimub niisugune arutelu Bulgaaria valitsuse ja Bulgaaria inimeste arvel. Kui midagi on vaja arutada, kutsun ma teid üles tegema seda asjaomastes komisjonides.

See on ütlematagi selge, et vaja on õigusriigi põhimõtet, toimivat kohtusüsteemi ja asjakohast parlamentaarset kontrolli, eriti niisuguste tundlike küsimuste puhul nagu kõnealune vahend. Kõige selle eest vastutab parlament, mille on ametisse nimetanud valitsus ja mis koosneb kõikide parlamendierakondade esindajatest. Olen tänulik volinik Malmströmile selle eest, et ta ütles eelmisel nädalal Sofias, et tegemist on siseküsimusega, ja volinik Piebalgsile, sest ta ütles selgelt, et Bulgaaria valitsus on võtnud kõik vajalikud meetmed.

  Hannes Swoboda (S&D). – Lugupeetud juhataja! Soovin esitada kodukorda puudutava märkuse. Seal üleval oli üks mees, kes filmis meid, sealhulgas seda, kuidas me allkirja andsime.

Ta ütles, et ta on Bulgaaria delegatsioonist. Ma ei tea, kuidas on see võimalik, sest kõik Bulgaariast pärit parlamendiliikmed näivad olevat siin. See on väga kummaline, et keegi tuli siia saali ja filmis meid samal ajal, kui me rääkisime ja allkirju andsime.

Võib-olla saavad talitused uurida, mis toimus, sest see on lubamatu, et asjasse mittepuutuvad inimesed tulevad siia ja filmivad seda, mida me teeme.

  Juhataja. - Härra Swoboda, jah, ma uurin seda ja me astume vajalikke samme.

  Iliana Malinova Iotova (S&D). – (BG) Lugupeetud juhataja! Tänane arutelu ei käsitle mitte ainult ulatuslikku pealtkuulamisskandaali Bulgaarias. See käsitleb ka murettekitavaid suundumusi kodanike õiguste kasutamise takistamisele Euroopas.

Sisepoliitika probleemide eest vastutavad Bulgaaria pädevad asutused, kes peavad tuvastama probleemid ja need ise lahendama. ELi tasandil, s.o riiklike õigusaktide kooskõlla viimisel ELi omadega, tõrkeid ei ole ning, austatud volinik, teil on õigus: probleeme tekitab rakendamine. Sellepärast küsisime teilt, mida te teeksite, et Euroopa õigust ei rikutaks. Lugupeetud kolleeg Strasser! Vastuseks teie küsimusele – just sellepärast esitasime selle teema komisjonile arutamiseks.

Bulgaaria skandaal on seadnud ohtu põhiõiguste harta, Stockholmi programmi, direktiivi 95/46/EÜ ja paljud muud andmekaitset käsitlevad dokumendid, sest Bulgaarias on avaldatud arstide vestlused ilma õigusliku aluseta ning ilma võimaluseta õiguskaitsele.

Pealtkuulamisvahendite arvu järsk suurenemine on pöördvõrdeline nende tõhususega kohtus. Püsima jäävad kahtlused, et nende abil saadud teavet kogutakse ja kasutatakse poliitilistel eesmärkidel, mis on eriti ohtlik seoses valimistega, mis toimuvad aasta pärast. Lugupeetud volinik! Me kutsume komisjoni üles tegema ettepaneku sõltumatute organite loomiseks, et kontrollida pealtkuulamisvahendite kasutamist liikmesriikides.

Need vahendid on väga olulised korruptsiooni- ja kuritegevusevastases võitluses ning seepärast me palumegi teil tagada, et neid kasutataks koostöö- ja jälgimiskorra taustal õiguspäraselt.

  Stanimir Ilchev (ALDE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Pealtkuulamise erivahendite kasutamine Bulgaarias on sagenenud ning sellepärast on avalikkus nii suures ärevuses ja mures.

Otsustava tähtsusega uurimistulemused tõi avalikkuse ette Bulgaaria parlamentaarse kontrolli asutus. Ma palun komisjonil nende tulemustega tutvuda. Peale selle on veel tähtsaid küsimusi. Kas komisjon edastaks sõnumi neile, kes ei tea, et julgeoleku ja vabaduse vahel on õrn piir? Kas komisjon annaks kohtu alla inimesed, kes kasutavad neid riiklikke vahendeid poliitilistes ja isegi isiklikes huvides? Kas komisjon kutsuks liikmesriigi parlamenti – mitte ilmtingimata Bulgaaria parlamenti – otsustavalt üles lahendama need õigusaktide lünki puudutavad probleemid ning taastama sõltumatud kontrolliasutused, mille parlament sulges?

On selgunud, et salaja kogutud teavet ei jagatud mitte ainult salateenistusesiseselt, vaid seda tehti ka julgeolekuteenistuse poliitikutega; et operatiivtöötajad otsustavad teabe jagamise üle, mis ei ole õigusaktide kohaselt nende ülesanne; et pealtkuulamisvahendeid kasutatakse sageli välja mõeldud tehnilistel põhjustel ja tõenäoliselt mitte just üllastel eesmärkidel.

Kahjuks jättis Bulgaaria eriteenistus mulje, justkui võitleks ta kuritegevuse vastu ning tal on kujunenud välja harjumus jälgida kõike, mis hingab ja liigutab. See ei ole üllatav, et lugupeetud kohtunikud – mitte poliitikud – tõdevad, et kas on süsteem puudulik või on hakatud tahtlikult kujundama tagurlikku poliitikat. Puudused tuleb kõrvaldada ning just selle eest me praegu võitlemegi. Kui aga asi puudutab tahtlikult tagurlikke samme, arvan, et peaksime olema nende vastu ning ütlema selgelt välja, et Euroopa poliitika põhimõtete keskmes on inimõigused, vabadused ja inimelu pühadus.

Stockholmi programmi ei ole antud muuseumisse. See nõuab, et me muudaksime Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks ning me ei tohi lubada üksikisikutel, erakondadel või valitsustel tegutseda nii, et mõnes liikmesriigis taastuks repressioonide, ebaõigluse ja ebakindluse sünge aeg.

  Andrey Kovatchev (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Komisjoni esindajalt kuuldu kinnitab asjaolu, et Bulgaaria õigusaktid, mis käsitlevad pealtkuulamisvahendeid, on kooskõlas Euroopa õigusega. Me ei saa olla teistsugusel seisukohal, sest kõik liikmesriigid on kohustatud tagama oma kodanike põhiõigused ning järgima õigusmenetlusi, mida Bulgaaria ka teeb.

Kuid mis tekitas siis selle arutelu täna siin parlamendis? Vastus on lihtne. Bulgaarias on algamas valimiskampaania ning Bulgaaria opositsioon on toonud valimisvõitluse Euroopa Parlamenti, mõtlemata sealjuures ilmselgelt sellele, kas ta kahjustab sellega Bulgaariat või mitte. Ta soovib ära kasutada vaid oma poliitilist võimu, mis – võin teile kinnitada – on ülikahtlane.

Euroopa institutsioonidel on tõenäoliselt raske ennast veenda, et Bulgaaria endise kolmepoolse koalitsiooni esindajatel, kelle valitsemist iseloomustasid arvukad korruptsioonijuhtumid, kellel puudus valmisolek võidelda kuritegevuse vastu ja keda EL ei usaldanud, oleksid head kavatsused. Kolleegid, kes selle arutelu algatasid, ei jõua enam oodata komisjoni vastuseid ning soovisid korraldada selle arutelu enne, kui esitatakse vahearuanne, milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme.

Ma teeksin siinjuures ühe nalja ja ütleksin, et minu kolleegid juhinduvad ilmselgelt ülipatriootlikest ideedest püüda võimalikult palju kahjustada Bulgaaria valitsust. See on häbiväärne, et siin peaaegu tühjas saalis tegeleme meie, bulgaarlased, üksteise ründamisega. Selle asemel, et teha kodanike huvides koostööd, tegeleme meie kuulujuttude, manipuleerimise ja üksteise süüdistamisega.

Bulgaaria praegust valitsust kritiseerivad inimesed, kes esindavad vana korda, keda võib nimetada võimustruktuuride kommunistliku korra jäänukiks ja kes rikastusid üleminekuajal ebaseaduslikul teel. Ühise rinde eesmärk ei ole mitte ainult destabiliseerida Bulgaariat ning takistada erakonna GERB püüdlusi saavutada õiglasem ühiskond, vaid kahjustada meie riiki Euroopa partnerite silmis. Kordan, et see, mis siin täna õhtul toimub, on haletsusväärne ja häbistav.

See näitab, et need nii poliitika kui ka majanduse juhtfiguurid on ilmselgelt valitsuse peale kadedad tema edusammude pärast halastamatus võitluses kuritegevuse ja korruptsiooni vastu ning tema ausa ja avameelse tegutsemise pärast poliitikas. Viimastel päevadel on kolleegid Bulgaaria parlamendi opositsioonist kujutanud Bulgaaria olukorda kõige tumedamates toonides. Me oleme neid kuulnud rääkivat hirmust, politseiriigist, repressioonidest, näljast, vaesusest, tagurlikkusest jms. Bulgaaria mainet määritakse lühiajalise poliitilise kasu pärast. Tegelikult on olukord hoopis vastupidine.

Ei toimu palgamõrvu ega inimrööve, organiseeritud kuritegevuse vastu on hakatud otsustavalt võitlema ning korruptsioonikanalid, mis olid nii majanduslikult kui ka poliitiliselt kasulikud vana korda esindavatele ringkondadele, on suletud. Riik on makromajanduslikult stabiilne ning pakub ühtesid parimaid investeerimistingimusi Euroopas. Valitsus on stabiilne, nagu ka Bulgaaria parlamendi enamus. Ta valitseb avameelselt ning on austatud ja väärtustatud Euroopa partner.

Lõpetuseks soovin vabandada siinviibivate teistest liikmesriikidest pärit kolleegide ees, et nad pidid oma aega raiskama niisuguses Bulgaariale kahjuks väga omases valimiseelses debatis.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Kõnede ebaseaduslik pealtkuulamine ja pealtkuulamisvahendite kasutamine Bulgaarias on väga tõsine küsimus. Veelgi murettekitavamaks teeb selle asjaolu, et tegemist ei ole ainsa juhtumiga ELis.

Lugupeetud volinik! Selles arutelus oleks pidanud käsitlema veel üht liikmesriiki, nimelt Rumeeniat. 2011. aastal esines meil Rumeenias juhtumeid, mille puhul kuulati ilma õigusliku aluseta pealt erakõnesid, ehkki põhiseadus, muud riiklikud õigusaktid ja ELi õigusaktid keelavad täielikult sekkumise inimeste eraellu, kui selleks puudub põhjendatud alus ja kohtuniku konkreetne luba. Ebaseaduslikult salvestati ajakirjanike ja poliitikute vahelisi vestlusi, aga ka opositsiooni erakondade kohtumistel peetud kinniseid arutelusid ja kinniseid kohtuistungeid. Eraelu puutumatust ja kaitset käsitlevat põhiõigust rikuti järjepidevalt ja korduvalt. Kõnede ebaseaduslik pealtkuulamine on saanud prokuröride jaoks üheks eelistatavaks uurimismeetodiks. Salateenistus kuulab pidevalt pealt praeguse valitsuse poliitika vastaste inimeste telefonivestlusi. Tegemist on väga tõsise olukorraga ning ma kutsun Euroopa Komisjoni üles sekkuma viivitamatult, et kaitsta õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat mõlemas liikmesriigis.

  Vladimir Urutchev (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Lubage mul korrata Euroopa Komisjoni seisukohta, mille kohaselt püüab Bulgaaria praegune valitsus otsustuskindlalt võidelda organiseeritud kuritegevusega. Tõenäoliselt ei eita keegi, et esimest korda on meie riik saavutanud tõelisi edusamme selles. Just selle poolt hääletasid Bulgaaria valijad 2009. aastal.

Tulemused saavutati tänu õiguskaitseasutuste otsustavale tegutsemisele. Nimetatud asutused vaatasid läbi ka kõik õiguspärased kuriteo tuvastamise meetodid. See on loomulik, et operatsioonide arv – ja seega ka uuritavate arv – suureneb, kuid samamoodi suureneb ka tulemuslikkus.

Ärgem olgem aga naiivsed. Organiseeritud kuritegevuse rühmitustel on kasutada palju vahendeid, mille nad on omandanud pika aja jooksul, mil neid ei karistatud ning nende suhtes ei võetud midagi ette, et reageerida seninägematul viisil. Nad on alustanud tegevust, mille käigus kahjustatakse valitseva koalitsiooni mainet valdkonnas, milles ta on kõige tugevam.

Seda kihutustööd alustati kõnede hoolikalt valitud ja moonutatud salvestistega, mida levitasid tundmatud inimesed mälupulkadel. Meedia ja poliitikud teevad nüüd kõik selleks, et rääkida Bulgaarias toimepandavatest õudustest ning sellest, kui suures ohus on kodanikud ja kui palju on kahjustatud tähtsaid lepinguid ja deklaratsioone.

Need, kes selle kaose põhjustasid ning kes said enda kätte kahjustava teabe ja seda ebaseaduslikult levitasid, hõõruvad nüüd rõõmust käsi. Tõenäoliselt ei kujutanud nad ettegi, kui kergesti see sööt alla neelatakse – koguni nii, et maastur, millega mälupulki veeti, varastati.

Mõned siinviibivad poliitikud on püüdnud tekitada samasugust kaost ka Euroopa Parlamendis, tutvustades seda Bulgaaria pealtkuulamisskandaalina. Niisugust skandaali Bulgaarias ei ole. Tegemist on hästi korraldatud kuriteoga, millega tahetakse seada valitsevat koalitsiooni ja selle lugupeetud asjaosalisi halba valgusesse. Opositsioonierakondade halva mainega poliitikud läksid selle üritusega kaasa, lootes suurendada oma populaarsust tulevases valimiskampaanias.

Soovin kolleegidelt küsida, kas nad teavad, keda nad oma tegevusega aitavad?

  Ivailo Kalfin (S&D). – (BG) Lugupeetud juhataja! Soovin pöörduda volinik Piebalgsi poole, sest täna teeb Bulgaaria valitsev erakond kõvasti propagandat. Parlamendikomisjon, mida juhib valitseva erakonna koalitsioonipartneri – erakonna Ataka – natsionalistist liige, esitas Bulgaaria parlamendile aruande, milles oli öeldud, et valitsus vaatab pealtkuulamise teel saadud teabe läbi ning otsustab, millist teavet kohtutele edastada.

Aruandes on öeldud, et valitsus ei kaitse konfidentsiaalseid isikuandmeid, mida meedias avaldatakse. Aruandes on öeldud ka seda – ja ma kordan, et selle koostas Bulgaaria parlament –, et Bulgaaria elanike, s.o Euroopa kodanike põhiõigusi on rikutud. See on vastuolus mitme ELi direktiivi ja ka ELi põhiõiguste hartaga.

Ma usun ka, et ainus võimalus, mis komisjonil on, on võrrelda Bulgaaria õigusakti ja selle rakendamist kõigile ELi kodanikele kehtivate nõuetega. See ei ole propaganda ega parteipoliitilise kampaania küsimus. See on selgete faktide küsimus ning me usume, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja tutvub nendega ja avaldab oma arvamust nende kohta.

  Nadezhda Neynsky (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Et mina olen üks viimaseid selle arutelu sõnavõtjaid, soovin teema mõne sõnaga kokku võtta. Tänase arutelu keskmes ei ole mitte pealtkuulamise erivahendite kasutamine Bulgaarias ega ka konkreetse ministri pooldamine või mittepooldamine. Selle keskmes on Euroopa põhimõtted ja väärtused ning just sellepärast on endastmõistetav, et see toimub siin parlamendis. Tegemist on vabaduse, inimõiguste ja demokraatlike õigusaktide probleemiga ning sellepärast ei saagi see olla üksnes liikmesriigisisene arutelu.

Arutelu inimõiguste üle on ühtse Euroopa üks põhimõtteid ning eesmärk, mis innustas uusi demokraatlikke riike pärast Berliini müüri langemist. Kui nad kaotavad usu sellesse, et EL tugineb põhimõtetele, otsustavad paljud nende kodanikud, et teekond Euroopasse, mis oli väga pikk ja raske, oli asjatu ettevõtmine.

Tänane arutelu käsitleb tõde. Tõde ei saa olla parem- ega vasakpoolsete erakondade oma. Ei ole olemas ka pooltõde. Alati on olemas vaid üks tõde ning me palume Bulgaaria vastutavatel asutustel öelda esimesel võimalusel, milline see on. Sest vaatamata sellele, kas nende tegevus on tahtlik või mitte, siis mida rohkem nad vastusega viivitavad, seda rohkem annavad nad alust põhjendamatuteks kuulujuttudeks ning niimoodi teenime vaid neid, kes väidavad, et nad võitlevad nende kuulujuttude tekkimise vastu.

Tänane arutelu käsitleb ka vastutust – mitte eelmiste ega tulevaste, vaid praeguse valitsuse vastutust. Demokraatlikke valitsusi eristab teistest asjaolu, et nad vastutavad alati oma valijate ees, olenemata sellest, kas nad toetasid teda või mitte. Opositsiooni võrdsustamine organiseeritud kuritegevuse rühmitustega on teistsuguse valitsemise tööriist ning sellel ei ole midagi pistmist demokraatiaga.

  Iliana Ivanova (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Pärast kõike, mida ma seni kuulnud olen, võin öelda vaid seda, et kahjuks pidime taas nägema Bulgaaria opositsiooni haletsusväärset katset tuua sisepoliitika küsimuse arutelu Euroopa Parlamenti.

Need, kes selle arutelu algatasid – sotsiaaldemokraadid ja liberaalid, kes valitsesid meie riiki kaheksa aastat –, tahavad ilmselgelt kasutada ära kõik võimalused, et hävitada avalikult Bulgaaria maine meie Euroopa partnerite ees. Tänane vaidlus ei lahenda küsimust, kellel on õigus ja kellel mitte, kuid seda mäletatakse meie arutelu kibestunud tooni ja üksteise süüdistamise pärast.

Lugupeetud kolleegid opositsioonierakondadest, ma pöördun teie poole. Kui te ei suuda tegutseda Bulgaaria praeguse valitsuse tulemusliku ja tasakaalustava jõuna, kui te ei suuda keskenduda viljakatele, asjatundlikele ja konsensuslikele ettepanekutele Bulgaaria kodanike olude parandamiseks, siis vähemasti laske seda teha neil, kes seda teha suudavad.

  Kristian Vigenin (S&D). – Lugupeetud juhataja! Ma ei tahtnud võtta sõna mitte praegu, eelnevalt registreerimata sõnavõttude raames, vaid mulle ei antud õigust esitada sinise kaardi küsimust.

Soovisin vastata kolleeg Strasserile.

(BG) Kolleeg Strasser, esiteks tahan öelda, et ma ei nõustu väitega, et pealtkuulamisvahendite kasutamise viiside kohta puuduvad andmed.

Kõrgema kassatsioonikohtu andmete kohaselt väljastati 2010. aastal 15 946 pealtkuulamismäärust ning neist vaid 1918 ehk 12% kasutati kohtus. Nagu te näete, kasutati ülejäänud kordadel pealtkuulamisvahendeid muudel eesmärkidel. 16 000 pealkuulamise juhtu tähendab, et enne 2010. aastat kuulati otseselt või kaudselt pealt 5–10% Bulgaaria kodanikest.

Lugupeetud kolleeg Strasser! Soovin küsida, kas ka Austrias tegutsetakse sama moodi? Kas te nõustuksite sellega, kui Austria siseminister ja prokurörid niimoodi teeksid? Ning kas te nõustute, et see arutelu käsitleb seda, milline on vabaduse ja demokraatia olukord ühes ELi liikmesriigis? Arvan, et neid küsimusi tuleb arutada just siin, sest ilmselgelt ei ole meil jõudu, et seda Bulgaarias teha.

  Antonyia Parvanova (ALDE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Soovin küsida Euroopa Komisjonilt, kas ta teab, et Strasbourgis asuv Euroopa Inimõiguste Kohus on teinud Bulgaaria suhtes 27 süüdimõistvat otsust politseivõimu väärkasutamise kohta.

Täna arutame pealtkuulamisvahendite kasutamise teemat, kuid riigi julgeolekuameti töötajad jälgisid ka kodanikualgatust ning inimesed olid sunnitud oma allkirja tagasi võtma. Majandusküsimusi puudutavatel rahumeelsetel meeleavaldustel osalenud inimesi kutsuti hiljem politseiametisse ülekuulamisele. Näitlike vahistamiste korral on tahtlikult kasutatud jõumeetodeid.

Valitseva erakonna avalduse kohaselt on opositsiooni nii parem- kui ka vasakpoolsete vaadetega liikmetel sidemeid organiseeritud kuritegevuse rühmitustega, erakonna GERB vastased on ka riigi vastased ning tänapäeval ei tehta vahet poliitilistel ja kuritegelikel vastastel. Niisugust stiili kasutas ka Mussolini ja see teeb mind väga murelikuks.

Sama moodi avaldati eilsel meie erakonna ja erakonna GERB juhtide vahelisel ametlikul kohtumisel survet, et me suuliselt vastatava küsimuse tagasi võtaksime. Ma pean seda ebademokraatlikuks ja lubamatuks tegevuseks.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta, et taastada inimõigused minu kodumaal? Tänane arutelu ei seisne selles, et bulgaarlased on üksteise vastu, vaid selles, et nad võitlevad riigi ja kodanike huvide eest.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin pöörduda otse teie poole. Pean kahetsusväärseks asjaolu, et te ei kasuta sinise kaardi küsimuste korda, kui me kõik püüame elavdada parlamendis toimuvat arutelu. See oleks kõnealuse arutelu kvaliteeti palju parandanud.

Lugupeetud juhataja! Kui te mind ei kuula, ei ole mul mõtet jätkata. See oleks lihtsalt tulutu. Just sellele on üks siinse parlamendi liige kaua aega viidanud, kui nimetab seda karaoke-parlamendiks, kus katseid pidada arutelusid ja parandada nende kvaliteeti eiratakse täielikult.

  Evgeni Kirilov (S&D). – Lugupeetud juhataja! Soovin vaid ühineda nendega, kes rääkisid sellest, kuidas te teesklesite täna, et ei näe siniseid kaarte. Ehkki kõik püüdsid anda mõista, justkui ei oleks kolleege siin piisavalt kohal, soovin siiski öelda, et arutelu kuulab piisav hulk lugupeetud kolleege.

Tahan väljendada pettumust, mida valmistasid kolleeg Strasseri sõnad. See ei olnud tõepoolest näide hea demokraatliku kõne kohta kelleltki, kes on pärit riigist, mida me peame tõepoolest demokraatlikuks.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja! Tegemist on üsna keerulise küsimusega. Esitatud teabe põhjal on selge, et probleem on olemas. Nõustun täielikult kolleegiga, kes ütles enne, et see küsimus ei puuduta ainult Bulgaariat. See teema puudutab teatavaid väärtusi – ELi tunnustatud väärtusi – ning meil tuleb austada kõiki, kes osalevad arutelus siin saalis.

ELis on olemas teatav harta, nimelt Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Bulgaaria, Leedu – mida mina esindan – ja teised ELi liikmesriigid peavad kõik seda järgima. Selles on selgelt kindlaks määratud, mida meie saame või ei saa teha ja ka see, mida valitsused saavad või ei saa teha. Keskne mõte on aga inimõiguste austamine. Lugupeetud volinik! Sellepärast olen seisukohal, et komisjoni esindaja peaks uurima seda juhtumit hoolikalt, sest pinged, mida siin saalis täna tunda võis, on ikka veel liiga suured.

  Filiz Hakaeva Hyusmenova (ALDE). – (BG) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Selge on see, et kui asi puudutab Euroopa võõrandamatuid põhiväärtusi, nagu turvalisus ja inimõigused, ning kui nende õrnu piire ületatakse, siis selle üle ka arutatakse. Ehkki see võib näida vastuoluline, oli täna õhtul väljendatud eri seisukohtades ka midagi ühist, nimelt mure.

Euroopa Komisjon palus Bulgaaria ametiasutustel esitada andmed, et ta saaks kontrollida, kas pealtkuulamisvahendeid on kasutatud õiguspäraselt. Meie, Euroopa Parlamendi liberaalse ja sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liikmed soovisime arutelu sellepärast, et olime mures seoses õiguspärasusega. Avaldasime arvamust sellepärast, et kinnitada inimestele, kes meid siia valisid, et oleme valvsad nende õiguste mis tahes rikkumiste suhtes. Kolleegid Euroopa Rahvaparteist väljendasid oma sõnavõtus muret puuduliku tegevuse pärast ning lootust, et see paraneb.

Loodan, et selles ühtses rollis suudame algatada kiiresti niisugused meetmed, mis aitavad taastada tavapärase demokraatliku korra.

  Niccolò Rinaldi (ALDE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Olen nii Euroopas kui ka Itaalias liberaaldemokraat. Mõnikord nimetatakse minu kodumaal mind ja minu erakonnakaaslasi kommunistideks pelgalt sellepärast, et oleme praeguse valitsuse vastu.

Näib, et sama toimub ka minu kolleegidega Bulgaarias ning et liberaaldemokraate ja sotsialiste nimetatakse kurjategijateks lihtsalt sellepärast, et nad esindavad oma kodumaal opositsiooni. Mõistame niisuguse tegevuse hukka, sest kui tegemist on naljaga, peab see olema tõepoolest lühiajaline nali. Niisugune tegutsemisviis võib lõppkokkuvõttes muutuda tõeliselt ohtlikuks.

Pärast kõike seda, mis toimus Egiptuses ja Tuneesias, käis alles eile Itaalia välisminister Süürias Damaskuses ning nimetas seda riiki demokraatlikuks riigiks, mis rahuldab täielikult kodanike moderniseerimisvajadusi.

Kui meie esindajad esitavad niisuguseid seisukohti, on meie, Euroopa Parlamendi liikmete kohustus need hukka mõista ning komisjon peab neid hoolikalt jälgima.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! See oli üsna elav arutelu, kuid soovin rõhutada kolme punkti, mis on minu arvates otsustava tähtsusega.

ELiga ühinemise protsess – ka minu koduriik tegi selle läbi – ei ole kerge, kuid kui riik võetakse ELi vastu, oleme veendunud, et see liikmesriik suudab tagada peamisi inimõigusi ja rakendada ELi õigusakte.

Kõnealuse valdkonna jaoks on meil konkreetne õigusakt. See on direktiiv, mis käsitleb isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris.

Seega on komisjonil põhjalikud, ja ma ütleksin ka, et silmapaistvad, andmed selle kohta, kuidas liikmesriigis ELi õigusakti rakendatakse. Ma ütlesin teile, millest me nüüd alustame, ning usun, et võite kindlad olla, et kui ELi õigusakte rikutakse, siis komisjon tegutseb. Kui neid ei rikuta, ei võta ka komisjon midagi ette.

Seega jälgib komisjon olukorda ning tegutseb vajaduse korral, kuid arvan, et me ei tohiks väljuda ühenduse õigusega ette nähtud piiridest ning komisjon ei tee seda kindlasti.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.