Istungi stenogramm

Teisipäev, 15. veebruar 2011 - Strasbourg

20. EN20. Maailmapanga energiastrateegia (arutelu)

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suulise küsimuse üle, mille esitas Euroopa Komisjonile arengukomisjoni nimel Eva Joly ja mis käsitleb Maailmapanga energiastrateegiat arengumaadele (O-000020/2011 - B70012/2011).

  Franziska Keller, küsimuse esitaja. – Lugupeetud juhataja! Praegu puudub 1,5 miljardil inimesel võimalus kasutada elektrit, kuid juurdepääs energiale on eeltingimus, et kaotada vaesus, milles need inimesed elavad. Õigus energiale tähendab seda, et energiavarustus on üldine ja usaldusväärne ning juurdepääs energiateenustele on taskukohane ja võrdne ning kaotab lõhe, mis valitseb sellega seoses linna- ja maapiirkondade vahel. Oluline on samuti, et riigid tagaksid jätkusuutliku ja kindla energiavarustuse. Kõige usaldusväärsem ja kindlam varustusviis on taastuvenergia allikate detsentraliseeritud kasutamine.

Kuid energia ei pea olema mitte ainult kindel ja usaldusväärne, vaid selle tootmisel tuleb arvestada ka muid tegureid, näiteks kliimamuutusi, raadamist, keskkonnaseisundi halvenemist, inimeste tervist ja vaesust, mida see põhjustab. Neid probleeme ei saa lahendada fossiilkütustega. Fossiilkütustel on väga kahjulik mõju tervisele, keskkonnale ja kliimale. Samal ajal kahjustavad kliimamuutused omakorda neid, kes elavad äärmuslikus vaesuses. Fossiilkütused põhjustavad saastust, mis ohustab nii inimeste tervist kui ka tervislikku keskkonda, nad on kallid ning nende hind tõuseb seda enam, mida vähemaks jääb meil naftat ja gaasi. Fossiilkütused muudavad energia jagamise tsentraliseerituks, hierarhiliseks ja paindumatuks.

Meil tuleb keskenduda taastuvatele energiaallikatele. Meil tuleb aidata arenguriike, et nad saaksid vältida meie kahjustava fossiilkütustele keskendunud süsteemi kasutuselevõtmist. Neid probleeme saab lahendada vaid taastuvate energiaallikate abil, mis kasutavad varusid, mis ei saa kunagi otsa ja mida paljudel arenguriikidel on rohkesti – peamiselt päikest ja tuult. Neid saab kasutada kohalikult ning väikeses ja taskukohases ulatuses ning need annavad sõna otseses mõttes inimestele võimu juurde. Detsentraliseeritud energiavarustus on rahva käes. See on demokraatlik. Sellele vaatamata jätkab Maailmapank oma energiastrateegias fossiilkütuste pealesurumist. Taastuvenergia ja energiasõltumatusega seotud laenude osakaal on viimasel ajal suurenenud väga vähe ega suuda katta ilmselgeid vajadusi.

Fossiilkütustega seotud investeeringuid tehakse ka finantsvahendajate kaudu, mida Maailmapank ei suuda piisavalt kontrollida. Fossiilkütuste kohta esitatavates andmetes esineb lünki. Maailmapank jätkab suuri investeeringuid söeküttel töötavatesse elektrijaamadesse, jättes arengumaad aastakümneteks kivisöeenergia lõksu. See ei ole energiarevolutsioon.

Maailmapanga energiapoliitika on läbipaistmatu. Selle probleemi lahendamiseks tuleks kindlaks määrata konkreetsed nõuded, mida finantsvahendajad täitma peavad, et nad oleksid sobilikud mitmepoolseks rahastamiseks. 40% Maailmapanga laenudest erasektorile antakse nimetatud finantsvahendajate kaudu ning suur osa neist laenudest läheb energiasektorile, eriti kaevandusettevõtetele. Kuid erinevalt panga otsestest investeeringutest projektidesse puudub avalik teave nende allprojektide investeeringute kohta, mistõttu on väga raske jälgida, milleks finantsvahendajate antud rahalisi vahendeid lõpuks kasutatakse.

Kui me vaatame, millist energiat loetakse vähese CO2-heitega energiaks, siis leiame tootjate hulgast suured hüdroelektrijaamad. Niisugused hüdroelektrijaamad hävitavad suurel hulgal loodust ning sunnivad inimesi kodusid maha jätma. See ei ole jätkusuutlik ega inimeste ja ühiskonna huvides. Isegi süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ei muuda söekütet vähese CO2-heitega kütteks. Süsinikdioksiid jääb siiski alles ning keegi ei oska öelda, mis temaga maa all juhtub. Keegi meist ei saa kindlalt öelda, et ta ka jääb sinna rahulikult järgmiseks tuhandeks aastaks. See oleks kohvipaksu pealt ennustamine, mitte teadustegevus, ja kindlasti mitte poliitika kujundamine.

Sama kehtib ka tuumaenergia kohta. Uraani kaevandamine tekitab palju CO2 ja keegi ei tea, mida teha nende jäätmetega, mida me tekitame. See ei ole vähese CO2-heitega energia ega ole ka jätkusuutlik. Sellepärast annab Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon resolutsioonile vastuhääle, kui sõnastust, mis käsitleb vähest CO2-heidet, ei asendata.

Me näeme resolutsioonis aga ka mõningaid häid punkte, näiteks keskendutakse selles maapiirkondade puhul võrguvälistele taastuvenergiaallikatele ja väikesemahulisele kohalikule tootmisele ning väljendatakse muret sellepärast, et ülekaalus on ekspordile suunatud tegevus, suured jaamad ja biokütused.

Viimaseks soovin öelda, et me keskendume väga palju muu hulgas suurema tehnosiirde nõudmisele. Tehnosiire ei vaja palju, kui intellektuaalomandi õigused jäävad puutumata. Üldeesmärk peaks olema intellektuaalomandi õiguste käsitlemine nii, et see võimaldab tehnoloogiat kasutada taskukohaste hindade eest. Lubasime seda kliimaläbirääkimistel ning peaksime oma lubadust pidama.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Hans-Peter Martin (NI). – Lugupeetud juhataja! Võin vaid kiita kolleeg Kellerit tema sõnade ja analüüsi eest. Küsin siiski järgmist. Me teame neid probleeme juba kakskümmend aastat. Kolleeg Keller, kuna te olete käsitlenud seda küsimust põhjalikumalt kui enamik meist, siis kas on midagi konkreetset, mis muudab teid lootusrikkaks selle suhtes, et meie otsus aitab tõepoolest saavutada mõningaid edusamme või et Maailmapank hakkab tõepoolest liikuma õiges suunas?

  Franziska Keller, küsimuse esitaja. – Lugupeetud juhataja! Oleme arutanud neid küsimusi tõepoolest rohkem kui kakskümmend aastat ning loodan tõesti, et Maailmapank võtab neid arutelusid arvesse, sest kõik nõustuvad, et tulevik seisneb taastuvates energiaallikates.

Selle strateegiaga on toimunud väike muutus. Näiteks on võetud veidi selgem suund taastuvatele energiaallikatele, kuid see on väga väike muutus ega ole kaugeltki rahuldav. Ikka veel keskendutakse liiga palju fossiilkütustele ja siis, kui asi puudutab taastuvaid energiaallikaid, liiga palju hüdroelektrijaamadele. Need aga ei ole taastuvenergia ning see tootmine ei ole jätkusuutlik mitte kellegi jaoks.

Seega loodan, et Euroopa Parlament teeb jõulise avalduse selle kohta, millises suunas peaks meie arvates minema Euroopa energiapoliitika ning poliitika, mida me edendame kogu maailmas seoses energiaga. Loodan teie toetusele, et vähest CO2-heidet käsitlev sõnastus asendatakse asjakohase, jätkusuutlikku ja taastuvat energiat käsitleva sõnastusega.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Ka mina teen enda arvates väga jõulise avalduse. Kõigepealt rõhutaksin seda, et Maailmapanga energiastrateegia on väga teretulnud, sest Maailmapank täidab maailmas väga konkreetset osa, eriti arenguküsimustega tegelemisel. Arvan, et ei ole liialdus, kui ütlen, et selle liikmed on avaliku arvamuse ning arengustrateegiaid puudutavate käsitlusviiside liidrid. Tahan öelda, et peaksime käsitlema kõnealust teemat väga tõsiselt.

Ühtlasi ei tohiks me unustada mõningaid tahke, mis on otsustavad, kui me hindame oma reaktsiooni strateegiale. Tänapäeval on veel suur arv majapidamisi, millel ei ole võimalust kasutada mitte mingisugust liiki energiat. Ehkki see on tõsi, et oleme arutanud seda küsimust kakskümmend aastat, ei ole suured investeeringud energiasektorisse või energiateenuste tagamisse parandanud sellega seotud sadade miljonite inimeste olukorda, eriti Sahara-taguses Aafrikas. Seega arvan, et peaksime mõistma oma ülesande ulatust.

Teiseks tuleb võtta arvesse majanduskasvu. Kõikides arenemisjärgus olevates riikides on suur nõudluse kasv. Nõudluse kasvule peaksime vastama pakkumisega. See on teine sisuline probleem, mis tuleneb antud teema ulatusest.

Kolmas punkt – ja siinjuures nõustun ma Franziska Kelleriga – on jätkusuutlikkus ja ettenägelikkus. Ükskõik mida energiasektoris tehakse, alati tuleb arvestada selle tagajärgedega kliimamuutustele. Teame, et niisuguse korraldusega energiasektor nagu praegune on suurim kasvuhoonegaaside tekitaja. Peale selle tuleks vaadata ka fossiilkütuste hinda, sest ei tohi unustada, et fossiilkütuste hinnaga seotud probleem on meil alles ees. Loodan, et hakkame seda lahendama pigem hiljem kui varem, kuid see on kindlasti osa strateegia ettenägelikkusest.

Mis puudutab suundumust, siis loodan, et Euroopa Parlament võtab arvesse ELi arengupoliitikat käsitlevat rohelist raamatut, millega me teeme taastuvenergiale juurdepääsu arenguriikides uue ELi arengupoliitika üheks keskseks alustalaks. Kui me ei hakka ise teed rajama, ei saa me loota, et suudame kergesti veenda Maailmapanka ja teisi, et meil tuleks hakata rohkem investeerima taastuvenergiasse. Usun, et me suudame toime tulla taastuvenergiasse tehtavate suurte investeeringutega. Meil peab olema vaid julgust. Tõsi, see nõuab tänapäeval palju rahalisi vahendeid, kuid ükskõik milline energiastrateegia vajab suuri investeeringuid. Niisiis, kui ma näen hinnaprognoose, siis väidan alati, et taastuvenergia peaks kõikjal maailmas olema kindlasti energiapoliitika keskmes.

Meie teadmised taastuvenergia tehnoloogia kohta annavad kindla tagatise, et suudame tõepoolest nende riikide olukorda muuta. Samuti usun, et meil on veel palju kasutamata võimalusi. Tean, et näiteks hüdroenergia on üsna nõudlik energialiik igast vaatepunktist, kuid kui on tehtud keskkonnasäästlikkuse analüüs, siis usun, et enamikul riikidel on hüdroenergia valdkonnas väga häid kasutamata võimalusi. See annab veelgi põhjust väita, et kõnealuse teema ulatus – arvestades näiteks Inga tammi – on väga suur.

Kõigepealt tuleb meil näidata eeskuju. Kui EL suudab seda teha ja kui te arutate raportit, mis käsitleb rohelist raamatut ELi arengupoliitika kohta, peaks Euroopa Parlament toetama tugevalt ELi arengupoliitika suunamist sinnapoole. Sel juhul on meil olemas paremad põhjendused, et veenda Maailmapanka tõepoolest järgima seda kurssi ning keskenduma rohkem investeeringutele söeküttel töötavatesse elektrijaamadesse. Maailmapank on kehtestanud tulevaste söega seotud investeeringute üldsuunistena kuus kriteeriumi. Maailmapank osaleb Bob Zoellicki juhtimisel selles arutelus väga aktiivselt, nii et oleks aru saada, et pank täidab asjalikku osa, mitte ei ole miski, mida kartma peaks. Ta on meie liitlane, kuid selles küsimuses ja arengumaailma energiasektori teemal peab EL hakkama täitma juhtrolli.

Soovin käsitleda ka Euroopa Investeerimispanka puudutavat teemat, sest küsimus hõlmas seda. Euroopa Investeerimispank eraldas Cotonou lepingu alusel AKV riikidele 3,1 miljardit eurot. Selle raames täidab olulist osa AKV riikide investeerimisrahastu. Rahastu abil rahastatakse infrastruktuuri ja kliimat säästvaid energiaprojekte. Mis puudutab energiasektorit, siis fossiilkütuste valdkonnas ei ole ühtegi projekti. Üldpõhimõtted on väga selged – rahastatakse kliimat säästvaid projekte, mis põhinevad tuule-, vee- või päikeseenergial.

Euroopa Investeerimispanga välismandaadi vahekokkuvõtte raames, mis hõlmas nii ühinemiseks valmistuvaid, naabruspoliitika kui ka partnerriike Aasias, Ladina-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas, tegi komisjon ettepaneku suurendada mandaati 2011.–2013. aastaks 2 miljardi euro võrra, millega toetatakse Euroopa Investeerimispanga rahastamistegevust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas kõikides piirkondades. Ettepanekus rõhutatakse, et Euroopa Investeerimispanga enda eeskirjad ja tegevuskord hõlmavad vajalikke tingimusi, millega tagatakse, et selle mandaadi alusel toetatakse vaid majanduslikult, rahaliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikke ning keskkonnasäästlikke projekte.

Usun, et EL on astunud juba mõningaid samme õiges suunas, kuid me võiksime teha veelgi rohkem, et täita maailmas juhtrolli, käsitledes eeskätt Maailmapanga energiastrateegiat.

  Alf Svensson, fraktsiooni PPE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja! Täna arutatakse siin saalis väga pakilist ja tähtsat teemat, nimelt fossiilkütuseid puudutavatele projektidele antavate laenude järkjärgulist vähendamist. Arvan, et meil peaks olema julgust öelda täpselt seda sama, mida volinik Piebalgs ütles – Maailmapanga energiastrateegia on väga kaalutletud. Sellega seoses võime rääkida koguni soodustustest ning see on ilmselgelt hea. Mõistagi ei ole küsimus ainult järkjärgulises kaotamises, vaid, nagu juba öeldi, ka kasutuselevõtus.

Olen üsna järjekindel ja tahan korrata, et siin on ELil võimalusi teha konkreetseid investeeringuid, et aidata inimesi arenguriikides Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Usun, et volinik kuulis, kui ma rääkisin eelmisel korral puukütteahjudest, mis asuvad hüttides ja tavalistes majades ning mis inimesi mürgitavad. Kaks miljonit inimest sureb ennetähtaegselt tavalistes kodudes leiduva gaasi tõttu.

Sellega seoses võiksime tegutseda sama moodi nagu tehakse USAs ja paljudes Euroopa riikides ning investeerida lihtsatesse päikeseküttel töötavatesse ahjudesse, mis vähendavad gaaside tekkimist vähemalt 95%. Siis ei oleks neil vaja enam kasutada sõnnikut, mida me teame, et nad vajavad põlluharimiseks, ning neil ei ole enam vaja kasutada kütmiseks sütt. Samuti ei oleks neil vaja võtta maha neid metsi, mida ei tohiks kindlasti maha võtta.

Soovin veel kord rõhutada, et on võimalusi teha midagi käegakatsutavat. Kui me räägime alternatiivsetest energiaallikatest, räägime sageli suurustavalt tuule- ja päikeseenergiast ning mõistagi me peaksime seda tegema. Meil puuduvad aga reaalsed tulemused, ehkki võimalused on olemas. Ärge lubage sellega seoses jääda ELil teistest maha, vaid tehke nii, et EL aitaks arendada konkreetseid viise, kuidas asendada fossiilkütused, mida me ei soovi ei tööstus- ega ka arenguriikides, millegi muuga.

  Kriton Arsenis, fraktsiooni S&D nimel. – (EL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Kõigepealt soovin tänada Franziska Kellerit erakordse töö eest raportiga. Kõik, kes selle raporti kallal tööd tegid, nägid tõepoolest, et Maailmapanga strateegia ei ole mitmes mõttes jätkusuutlik. Nagu Franziska Keller ütles, rahastatakse sellega ulatuslikke projekte, mis ei ole elujõulised, näiteks hüdroenergiat käsitlevaid, aga ka muid projekte.

See on tõsi, et taastuvate energiaallikatega seotud projektide rahastamine on suurenenud 300%. Samal ajal on aga fossiilkütustega seotud projektide rahastamine suurenenud 430%.

Maailmapank ei ole suutnud võtta arvesse rahastatavate projektide keskkonnamõju ja minu arvates on see ennekuulmatu. Samas aga arutab ta isegi tänapäeval võimalust alustada palmiõliistanduste programmide rahastamist. Ta ei austa põhimõtet, mille kohaselt võivad kohalikud elanikud anda rahastatavate projektide suhtes eelnevalt vaba ja teadliku nõusoleku, ning samuti ei ole ta võtnud kasutusele rahastatavate projektide olelusringi hindamist, mida ta tegema peaks.

Loodan tõepoolest, et selle raportiga – tema lõplikul kujul pärast hääletust – edastatakse jõuline sõnum keskkonnareformide kohta, mida Maailmapank peaks hakkama organisatsioonisiseselt rakendama.

  Charles Goerens, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Maailmapangale antud mandaadi kohaselt tuleb tal aidata arenguriikides vaesust kaotada. Kõikidel Maailmapanga rahastatavatel projektidel peab olema kõnealune eesmärk. Isegi kui rahastatakse äriprojekti, millega investeeritakse peamistesse sotsiaalteenustesse – tervishoidu, haridusse, veele juurdepääsu tagamisse –, tuleb täita seda nõuet. Kui Maailmapank muudab vaesuse vastu võitlemise esmatähtsaks, võime olla rahul, et ta täidab ülesandeid, mille me talle panime.

Suuliselt vastatav küsimus, mille üle me arutame, väljendab tõsiseid kahtlusi kütuse ja söega seotud projektide rahastamise suhtes. Teeksin mõned märkused.

Esiteks peaksid Maailmapanga rahastatavate projektide tingimused hõlmama hindamiskriteeriume, mida tuleb kohaldada juba algusest. Peab olema selge, mida hinnatakse, ning nimetatud kriteeriume tuleb jälgida kogu projekti ajal.

Teiseks peaks Maailmapanga ja tema partnerite vahelises poliitilises dialoogis võtma arvesse poliitika ja majanduse juhtimist nii asjaomase riigi kui ka laenuandja puhul.

Kolmandaks tuleb võimaluse korral edendada taastuvaid energiaallikaid ja kui kulud on põhjendatud, soodustada seda liiki energia tootmist.

Neljandaks – siinjuures tänan volinik Piebalgsi, kes rääkis juba oma vastuses kolleeg Kellerile ühest minu murest – võtab Euroopa Investeerimispank juba neid tegureid arvesse.

Võin vaid loota, et Maailmapank järgib need prioriteedid juba vastu võtnud asjaosaliste ja eriti Euroopa Investeerimispanga eeskuju. Arvestades, et ELi 27 liikmesriiki on samuti Maailmapanga liikmed, ei saa me väita, et meil ei ole võimalik mõjutada tema poliitikat.

Arvan, et meil tasuks arutada seda, kuidas ühendada Maailmapanga raames oma jõud, et lahendada kolleeg Kelleri tõstatatud probleemid. Soovin tänada teda suurepärase töö eest.

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja! Soovin samuti kõigepealt kiita kolleegi tehtud tööd ja öelda, et toetan täielikult kõiki küsimusi, millele siin tähelepanu juhiti.

Teen nüüd midagi, mida ei ole kunagi varem teinud, kuid arvan, et see on seda väärt. Meil on mitu dokumenti, mis hõlmavad eeldusi, mida on vaevalt arutatud. Näib, nagu ei vääriks need eeldused arutamist. Meil on suuliselt vastatav küsimus ja resolutsioon, milles öeldakse meile mitmesuguseid asju, sealhulgas seda, et Maailmapanga tavapärased maapiirkonna elektriga varustamise programmid ei ole kogu maailmas täitnud oma eesmärki ega jõudnud maapiirkondade kõige vaesemate inimesteni.

Näeme ka, et Maailmapanga energiastrateegias toimub 2011. aasta keskpaigas tõenäoliselt arvatav muutus, kuid samuti teame, et just energiasektoris saame konkreetselt võidelda vaesuses vastu ja aidata inimesi vaesusest välja. Seepärast palume Maailmapangal võtta vastu arengut puudutav käsitlusviis, tänu mille oleks vaeste saadav kasu võimalikult suur ja mis võimaldaks ühtlasi võidelda kliimamuutustega.

Me juba ütlesime, et fossiilkütustega seotud projektidele antavad laenud täidavad Maailmapanga üldises energiaportfellis endiselt valdavat osa, kuid me peaksime nende ülekaalu vähendama. Meile on ka lubatud, et 2015. aastaks see ülekaal kaob ning et fossiilkütustega seotud projektide rahastamine väheneb järk-järgult.

Ja lõpetuseks on meil mitu avaldust eeskätt selle kohta, et Maailmapangal tuleks hakata esmatähtsaks pidama juurdepääsu väikesemahulisele kohalikule energiatootmisele. On veel ka palju muid märkusi, sealhulgas kliimamuutuste kohta.

Seda silmas pidades tahaksin parandada eespool öeldut ja täpsustada seda, mida ma toetan. Parandan kõiki avaldusi, mille me oleme esitanud ja jätan alles vaid kaks viimast küsimust, sest ei ole mõtet jätkata pelgalt tahteavaldustega.

Esiteks, miks ei saa me kõigest sellest teha põhimõttelist järeldust, nagu see? Miks me võimaldame endiselt neil, kes maksavad, tellida ka muusika? Miks vastutab Maailmapank jätkuvalt maailma energiastrateegia eest? Millal me otsustame, et maailma energiastrateegiat tuleks kooskõlastada ülemaailmselt, ÜRO raames?

Teisele küsimusele vastamise jätan ma teile – vabandan, et veidi üle aja lähen – ja see kõlab nii: millal lõpetame teistele – kogu maailmale – arengumudeli pealesurumise, olenemata sellest, kas tegemist on esimese või teise põlvkonna, s.o originaalmudeli või varem kasutatud mudeliga, justkui see peaks sobima kõigile?

Ülbusel on piirid. Peame olema demokraatlikumad.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! 1970ndatel ja 1980ndate alguses arutati palju selle üle, et Maailmapank ei arvesta keskkonnateemasid. Toona esitati samasuguseid arvamusi nagu praegu ja Maailmapank andis teatavaid lubadusi. Tehti katseid Maailmapanka reformida, kuid sellest on möödas aastakümneid. Käisin hiljuti mitmesugustel põhjustel riikides, mida nimetatakse üldiselt arenguriikideks. Sealne olukord on lubamatu. Mis on saanud kõigist nendest projektidest? Kuhu on jäänud troopikas päikesepaneelid? Kuhu on jäänud Amazonase ja Vietnami säästvad metsad? Kus on Kenyas päikesepaneelid ja tuuleturbiinid?

Seal ei ole midagi. Ainus, mis on tehtud, on see, et on kopeeritud täielikult Euroopa isevalitsemise süsteemi. Sealsed rahvad valitsevad ise ennast ning on mänginud trumbid kätte mõnele suurele asjaosalisele, kuid mitte mingisugust arengut ei ole toimunud. Ja siis oleme üllatunud, kui arenguriikide inimesed on meeleheitel ja ütlevad, et ei taha enam Kariibi mere saartel elada, vaid tahavad kolida USAsse või pääseda Martinique’i kaudu ELi. Me oleme imestunud, kui Magribi riikide inimesed tahavad kõik siia kolida. Selle arutelu silmakirjalikkus on täiesti uskumatu. Peame mõistma, et miljonid inimesed on viidud meeleheitele. Nad ütlesid lihtsalt, et neile aitab.

Kõik, kes on näinud Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekut, peavad tunnistama, et see oleks võinud olla parem. Me oleksime pidanud oma nõudmised häälekamalt esitama. Oleksime pidanud Maailmapanka selgemalt kutsuma üles võtma vajalikke meetmeid. Milleks on meil olemas kõik need komisjonid – arengukomisjon, AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee jms –, kui nad ei suuda teha muud, kui koostada lünkliku dokumendi, mis hõlmab osaliselt 1970ndate lõpus toimunud arutelu järeldusi? See on kõik väga piinlik.

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Me ei pea kedagi veenma selles, kui oluline on energia arenguriikide jaoks. Olen palju kordi näinud üllatust inimeste näol, kui nad kuulevad, kui palju maksab elekter Aafrikas. Tõenäoliselt ei tule kedagi veenda ka selles, et Maailmapank täidab arenguriikide energiaküsimustes väga tähtsat osa.

Meie fraktsioon – Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon – esitas mitu muudatusettepanekut, mille üle hääletatakse arutlusel olevast resolutsioonist eraldi. Meile näib, et resolutsiooni mõningad osad on Maailmapanga suhtes liiga arvustavad. Ma ei usu, et saame juhtida Maailmapanga tähelepanu näiteks asjaolule, et ta peab teatavaid energialiike keskkonnasäästlikuks, kui neid tuleks pidada keskkonna seisukohast valeks või soovimatuks. Näiteks paljudes ELi liikmesriikides kasutatakse laialdaselt tuumaenergiat ning järjest enam Euroopa riike, mis sõltuvad söest või gaasist, seisavad vastamisi teatavate probleemidega, sest neil tuleb vähendada heitkoguseid, kuid see suurendab kulusid, mis on liikmesriigiti väga erinevad. Seepärast peaksime olema ettevaatlikud, kui õpetame välisasutusi, milliseid energialiike tuleks arendada. Nõustun aga mõttega, et peaksime toetama eriti kohalikke, väikeseid alasid hõlmavaid projekte, samuti vähese CO2-heitega projekte ning ideid, mis on seotud energialiikide mitmekesistamise ja energiasõltuvusest hoidumisega.

Soovime, et Maailmapank investeeriks taastuvatesse energiaallikatesse ja energiatõhususe suurendamisse, kuid peame alati meeles pidama põhieesmärki, s.o seda, kuidas juurdepääs energiale aitab inimesed vaesusest välja. Tahame tappa mitu kärbest ühe hoobiga – luua tingimused arenguks, vähendada heiteid ja võtta uutes energiaprojektides arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke külgi. Need on väga kõrgelennulised ülesanded ning loodan, et Maailmapank ei kohku nende ees tagasi. Samal ajal tean, et volinik Piebalgs peab arenguriikide jaoks energiaprojektide väljatöötamist väga tähtsaks, ning võin kinnitada, et seda käsitletakse ka rohelises raamatus ning Euroopa Parlament peaks seda strateegiat toetama.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Maailmas on praegu 1,4 miljardit inimest, kes ei saa elektrit kasutada ning 85% neist elab maapiirkondades. Aastatuhande arengueesmärki kaotada vaesus 2015. aastaks ei täideta, sest energiale juurdepääsu tagamisel ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme. Nimetatud eesmärgi saavutamine 2015. aastaks tähendab seda, et 395 miljonil inimesel on juurdepääs elektrile ning et 1 miljardil inimesel on toidu valmistamisel juurdepääs hügieenivahenditele. Kõik need meetmed nõuavad igal aastal ajavahemikus 2010–2015 ligikaudu 40 miljardi USA dollari ulatuses investeeringuid, mis moodustavad 0,6% maailma SKPst.

Elektrile üldise juurdepääsu tagamine on kõige tähtsam eesmärk, mille arenguriikide valitsused seadnud on. Tõkked, mis takistavad elektrifitseerimist, on muu hulgas maapiirkondades ja linnalähedastes piirkondades elektrivarustuse tagamise suured kulud, maksu- või rahaliste soodustuste puudumine, elektrifitseerimisprojektide ebapiisav arendus- ja rakendusvõime ning vähene võime toota elektrit.

Kui asi puudutab energianõudeid, siis maapiirkonnad on erijuhtum. Maapiirkondades ei tule tagada mitte ainult elekter, vaid ka tegelik tootmine, mis loob muu hulgas töökohti ning toetab majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Maailmapanga 11. veebruaril 2011. aastal esitatud aruanne näitas, et taastuvatest energiaallikatest kohalik energiatootmine väikeste tootmiskuludega on pikaajalises plaanis majanduslikult jätkusuutlikum lahendus. See võib täita keskset osa India energiajulgeoleku suurendamises, nii et saab vähendada energia importimist ning naftahinna kõikumise mõju. Maailmapank võib seega olla arenguriikide partner. Usun, et Maailmapank peaks toetama asjaomaseid projekte, edendades energiatõhusust ja kohalikku energiatootmist taastuvatest energiaallikatest, ning suuri projekte, mis käsitlevad elektrifitseerimist ja eri riikide vahel ühenduste loomist.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt soovin tänada raportööri, et ta juhtis õigel ajal tähelepanu sellele tõeliselt tähtsale küsimusele. Kütteostuvõimetus on jätkuvalt suur probleem. Sellega seotud tegurid takistavad maailma vaeseimates piirkondades elavatel inimestel oma elukvaliteeti parandamast ning neil puudub võimalus elatist teenida ja aidata üldiselt kaasa majanduskasvu ja tootlikkuse suurendamisele. See on üks põhitegureid, mis pidurdab üldist sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning takistab nendes piirkondades vaesuse kaotamist.

Nagu raportöör ütles, on arvud murettekitavad – ligikaudu 1,5 miljardit inimest ei saa kasutada elektrit ning rohkem kui 2,5 miljardit inimest kasutab ikka veel traditsioonilist, biomassist saadud kütet. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb kogu maailmas igal aastal enneaegselt kaks miljonit inimest hingamisteede haiguste tagajärjel niisuguse kütte kasutamise tõttu.

Seni pole Maailmapanga eelmine energiastrateegia käegakatsutavaid tulemusi andnud. Peale selle toetatakse fossiilkütuste kasutamist jätkuvalt rohkem kui taastuvaid või keskkonnasäästlikke energiaallikaid. Seni on tehtud suuri investeeringuid söeküttel töötavatesse elektrijaamadesse ning see muudab vaesed riigid ka edaspidi sõltuvaks fossiilkütustest, mis saastavad rängalt keskkonda.

G20 juhtide sõlmitud kokkulepe vähendada fossiilkütustega seotud projektide toetamist ja rahastamist ning et 2015. aastast ei rahastata neid üldse enam, annab hea ja tervitatava tõuke. Uus strateegia peab käsitlema põhjalikult ka rahastamise järelevalve ja kontrolli küsimust, nii et seda abi kasutataks energiaprojektides, mis annavad pikaajalist kasu ning aitavad tõepoolest neid piirkondi arendada ja parandada inimeste elukvaliteeti.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada eeskätt volinik Piebalgsi. Endise energeetikavolinikuna teab ta meie strateegiat mõistagi põhjalikult. Arvan, et arengukoostöö ja eriti tehnilise abi valdkonnas on vaja veel palju teha. Euroopa peaks mitte ainult tegema Maailmapangale makseid, vaid ka tegutsema. EL ja tema institutsioonid peavad täitma Maailmapangas jõulisemat osa. Väga raske on tagada, et arenguabi raames toetataks pereettevõtteid ning et väikesi ja keskmise suurusega energiatootmisettevõtteid saaks edendada, sest kui palju väikseid ettevõtteid tegutseb koos, on neil võimalik saavutada mastaabisäästu ja saada investeeringutelt asjakohast tulu.

Üks kõige olulisem teema on mõistagi energia salvestamine. See täidab arengukoostöös keskset osa.

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Arvan, et võime öelda, et need, kes on meie seast sellel hilisel õhtutunnil veel siin, tegutsevad tõenäoliselt mingisugust liiki taastuvenergia jõul, võib-olla päikeseenergia või isegi taevaliku energia jõul, mis tuleneb meie päid ümbritsevast aupaistest.

Olgu kuidas on, arutelu on olnud väga mitmekesine ja see ei ole üllatav, sest kõnealune teema on tekitanud alati vastakaid arvamusi. Arvan aga, et volinik on suutnud leida tasakaalu – tõenäoliselt paremini kui keegi meist – selle suhtes, mis suunas me liigume ja mida edaspidi on vaja teha. Arvan, et mõningaid punkte tuleb täpsustada. Vaatamata sellele, kas tegemist on arengu- või arenenud riigiga, kui tal on fossiilkütuse varud, näiteks sütt, või tuumaenergia, siis ta ka kasutab seda. Küsimus on selles, kas me rahastame niisuguseid riike või mitte. Arvestades Cancúni konverentsi, Kyoto protokolli jms, tahab Euroopa ilmselgelt edendada taastuvenergiat ning see on täiesti õige. Kuid arvan, et kui me seda teeme – kolleeg Martinil on selle suhtes õigus –, tuleb meil rääkida kõvema häälega ning teha nii, et Maailmapank hakkaks taastuvenergiaprojekte edendama ja rahastama rohkem kui praegu.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! See on meie arutelu jaoks väga oluline, isegi kui see toimub hilja õhtul, sest arvan, et Maailmapanga energiastrateegias peitub võimalus. See annab tõepoolest hea võimaluse lahendada energiaprobleeme.

Kui vaatame ka seda, mida ütleb Rahvusvaheline Energiaagentuur kütteostuvõimetuse ja taastuvenergia kohta, siis näeme, et tegemist on kindlasti keerulise ülesandega, kuid Maailmapank suudab meie juhtimisel teha vajalikke muudatusi. Kui vaatame ELi ajaloos mõned aastad tagasi, siis toona näis, et meie taastuvenergia eesmärki on võimatu täita, ehkki see oli üsna tagasihoidlik – vaid 18%, kui ma õigesti mäletan. Nüüd näib, et oleme õigel kursil.

Mõnikord tuleb aga võtta julgus kokku ja näha ette tõelisi proovikive. Maailmapank teeb kogu protsessi väga avatuks. Washingtonis toimub peagi Maailmapanga energianädal. Ka meie võiksime esitada oma ettepanekud Maailmapangale, sest ta on avatud uutele ideedele. Kui me oleme julged, anname ka Maailmapangale julgust juurde. Seega on oluline, et oleksime avameelsed ning esitaksime Maailmapangale oma kõrgelennulised ideed. Vastasel korral võivad paljud inimesed püüda sellest ülesandest kõrvale hiilida.

Probleem seisneb kindlasti selles, kust alustada. Ütleksin, et peame siiski käsitlema kõigepealt energiale juurdepääsu küsimust, sest energiale juurdepääs tähendab ka säästvat ja tõhusat energiat. Nendes riikides, millega me koostööd teeme, toimub viimasel ajal ulatuslik linnastumine, seega on muutunud ka kogu energiapusle muster. See ei tähenda mitte ainult detsentraliseeritud tootmist, vaid ka linnastuid, ning seega peab energiatõhusus olema samuti strateegia osa, nii kummaline kui see ka ei tundu.

Kõige olulisem on asjaolu, et meil tuleb suurendada vahendeid. Meil on energia valdkonna jaoks ette nähtud 200 miljonit eurot. 200 miljoni euroga ei saa energia valdkonnas kuigi palju ära teha. Meil tuleb ette näha pikaajaline rahastamine, sest arvan, et Euroopa kaubamärk peab olema taastuvenergia. Selle ja Maailmapanga võimekusega saame tõepoolest midagi ära teha ning mitte ainult energiavarustuse valdkonnas, vaid astuda ka olulisi samme, et võidelda kliimamuutuste vastu.

  Juhataja. - Mulle on kodukorra artikli 115 lõike 5 alusel esitatud üks resolutsiooni ettepanek⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. veebruaril 2011.

(1) Vt protokoll