Istungi stenogramm

Kolmapäev, 16. veebruar 2011 - Strasbourg

4. Horvaatia 2010. aasta eduaruanne (arutelu)

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Horvaatia 2010. aasta eduaruande kohta.

Eile kohtusin Horvaatia peaministriga ja minuga olid kaasas kaks meie tähtsate institutsioonide esindajat: raportöör Hannes Swoboda ja meie alalise Horvaatia delegatsiooni juht Gunnar Hökmark. Meie arutelu teema oli Horvaatia edu liikumisel Euroopa Liidu suunas. Mul on väga hea meel selle üle, et täna saame siin otse arutada olukorda läbirääkimistel ja Horvaatia tulevikuväljavaadet Euroopa Liidus, nii, et kõik meie kaasparlamendiliikmed on kohal. Samuti olen rõõmus selle üle, et istungisaalis viibib volinik Füle, kes vastutab meie naabruspoliitika eest. Paluksin nüüd János Martonyil nõukogu nimel sõna võtta. János Martonyi ja eesistujariik Ungari peavad väga oluliseks ELi laienemist Horvaatiasse ning seepärast on tegemist olulise teemaga eesistujariik Ungari päevakorras. Austatud János Martonyi, palun, teil on sõna!

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud president! Euroopa Liidu eesistujariigi nimel võin öelda, et mul on eriliselt meeldiv täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil esineda.

See istung pakub õigeaegse võimaluse hinnata Horvaatia ühinemisprotsessi ja tutvustada eesistujariik Ungari kavasid esimeseks poolastaks.

Esiteks sooviksin öelda, et mul on hea meel parlamendi aktiivse osalemise üle Euroopa Liidu laienemise protsessis, asjaliku osaluse üle üldises laienemisteemalises arutelus ja konkreetselt Horvaatia ühinemisprotsessi puudutavas arutelus.

Nagu oleme korduvalt rõhutanud, tugevdab laienemine Euroopas rahu, demokraatiat ja stabiilsust, teenib Euroopa Liidu strateegilisi huve ning aitab ELil paremini saavutada oma poliitilisi eemärke majanduse taastumise ja jätkusuutliku majanduskasvu seisukohalt olulistes valdkondades.

Laienemine on poliitiliste ja majanduslike reformide keskne mootor. Laienemise edenemise tempo sõltub suures osas sellest, kuivõrd kandidaatriik austab Kopenhaageni kriteeriume ja on võimeline liidu liikme kohustusi täitma.

Laienemine on üks meie eesistumisperioodi prioriteete ja sel poolaastal kavatseme töötada selle nimel, et edendada seda poliitikat vastavalt laienemist puudutavale uuendatud kokkuleppele, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2006. aasta detsembris, samuti nõukogu 14. detsembri 2010. aasta järeldustele, mille on heaks kiitnud Euroopa Ülemkogu.

Horvaatia puhul on ühinemisläbirääkimiste lõpetamine, nagu kinnitatakse Euroopa Ülemkogu järeldustes, käeulatuses ning meie eesmärk on lõpetada läbirääkimised Ungari eesistumisaja lõpuks, juhul muidugi, kui Horvaatia täidab läbirääkimiste peatükkide sulgemise ülejäänud tingimused.

Samuti sooviksime ühinemislepingu võimalikult valmis saada, sillutades sellega teed Horvaatia ühinemisele Euroopa Liiduga, mida me kõik ootame. Seepärast, nagu kinnitatakse ka parlamendi resolutsioonis, on järgmine poolaasta Horvaatia läbirääkimiste protsessis erakordselt tähtis.

Lubage mul lühidalt peatuda lahendamata küsimustel. Siiani on pärast läbirääkimiste algust läbirääkimisteks avatud 34 peatükki 35-st, neist 28 on ajutiselt suletud.

Seega oleme läbirääkimiste lõpetamisele väga lähedal. Siiski tuleb meil veel sulgeda mitu keerulist peatükki, mis puudutavad näiteks konkurentsi, põllumajanduse ja maaelu arendamist, kalandust, regionaalpoliitikat ja struktuurivahendite kooskõlastamist, kohtusüsteemi ja põhiõigusi, finants- ja eelarveküsimusi, millest mõnel on muidugi ka mõju eelarvele.

Eelmise aasta detsembris vastu võetud nõukogu järeldustes Horvaatia kohta rõhutasime põhiteemasid, millega neis valdkondades tuleb veel tööd teha. Teid on neist teavitatud. Samuti sooviksin rõhutada mõnd seisukohta, mis asjakohaselt kajastuvad ka parlamendi resolutsioonis.

Nõukogu on märkinud, et Horvaatia on saavutanud tähelepanuväärset edu paljudes valdkondades, sh õigusriigi põhimõte ja võitlus kõrgetasemelise korruptsiooniga. Samal ajal on selge, et vaja on veel jõupingutusi. Eelkõige puudutab see kohtute sõltumatust ja tõhusust ning võitlust korruptsiooniga kõigil tasanditel.

Samuti kutsus nõukogu Horvaatiat üles suurendama jõupingutusi ülejäänud tingimuste täitmiseks, sh veenva praktika sisseseadmiseks, eriti konkurentsipoliitika, kuid ka kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas.

Sel puhul lubage mul rõhutada, et peame väga oluliseks ühenduse õigustikuga kooskõlla viimise ja selle rakendamise protsessi jälgimist, selleks et tagada haldussuutlikkus ja seada sisse veenev praktika.

Poolaasta jooksul 23. peatüki sulgemise seisukohalt on eriti oluline märtsis antav komisjoni hinnang kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas saavutatud edule. Lisaks sellele märkis nõukogu endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) teemal, et Horvaatia teeb üldiselt EJRKga hästi koostööd, korrates samal ajal, et vastavalt läbirääkimiste raamistikule on endiselt väga tähtis täielik koostöö.

Nüüd mil asutustevaheline töörühm on asunud uurima olulisi uusi suundi, on nõukogu kutsunud Horvaatiat üles jätkama haldusjuurdlust kadunud sõjaliste dokumentide saatuse väljaselgitamiseks.

Lisaks sellele oli nõukogul hea meel Horvaatia aktiivse rolli üle piirkondlikus koostöös, samuti suhete parandamise üle naaberriikidega ja riigi jõupingutuste üle piirkonnas leppimise saavutamiseks.

Sel puhul oli väga teretulnud sündmus vahekohtulepingu jõustumine novembri lõpus piirivaidluse lahendamiseks Sloveeniaga. Arvestades heanaaberlike suhete tähtsust, on nõukogu julgustanud Horvaatiat sellele edule toetuma ja tegema jõupingutusi kõigi kahepoolsete ning piirkondlike küsimuste lahendamiseks koostöös asjaomaste riikidega.

Lõpuks lubage mul korrata, et meie eesistumise aja jooksul tuleb veel palju ära teha. Horvaatia ei tohiks säästa jõudu ülejäänud tingimuste täitmisel, juba saavutatu säilitamisel ja parandamisel ning – vastavalt läbirääkimiste raamistikule – kõigi veel täitmata kohustuste otsustaval täitmisel.

Ütlematagi on selge, et meie omalt poolt arvestame selles töös kõigi liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja muidugi eelkõige Euroopa Parlamendi toetuse ja koostööga.

Väga tähtis on seda hoogu säilitada, selleks et lõpetada läbirääkimised edukalt enne juuni lõppu, s.o enne meie eesistumise aja lõppu, nagu on rõhutatud eesistujariik Ungari prioriteetides.

  President. − Naabruspoliitika on Euroopa Liidule, Vahemere piirkonnale, idapartnerlusele ja eelkõige Lääne-Balkani piirkonnale väga tähtis. Annan nüüd sõna naabruspoliitika eest vastutavale volinikule.

  Štefan Füle, komisjoni liige. − Austatud president! Sooviksin õnnitleda Horvaatia teema raportööri Hannes Swobodat ning kinnitada, et hindan kõrgelt tema õiglast ja tasakaalustatud raportit. Selles tunnustatakse Horvaatia saavutatud muljetavaldavat edu ühinemiskriteeriumide täitmisel, tõdedes ka, et läbirääkimiste lõpetamiseks tuleb teha veel jõupingutusi.

Euroopa Liit ja Horvaatia on ajutiselt sulgenud 28 läbirääkimiste peatükki 35st. 19. aprillil toimuval ühinemisteemalisel ministrite konverentsil peaks olema võimalik sulgeda veel peatükke, mille puhul Horvaatia on sulgemise tingimused ka täitnud või on sellele väga lähedal. Nagu märgiti üldasjade nõukogus 2010. aasta detsembris, on läbirääkimiste lõpetamine käeulatuses.

Nagu kõigi läbirääkimiste puhul, jäetakse kõige keerulisemate teemadega tegelemine läbirääkimiste lõppetapiks. Nagu minister Martonyi äsja rõhutas, on eesistujariik Ungari teatanud oma eesmärgist lõpetada läbirääkimised 2011. aasta esimesel poolel, kui kõik kriteeriumid ja tingimused on täidetud. See on ulatuslik eesmärk, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui Horvaatia jätkab erakordseid jõupingutusi ülejäänud nõuete õigeaegseks täitmiseks.

Peamisteks lahendamata küsimusteks on 23. peatüki (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 8. peatüki (konkurentsipoliitika) sulgemise tingimused. Horvaatia on mõlemas valdkonnas kõvasti tööd teinud, kuid nüüd on aeg asi lõpetada.

Mis puudutab kohtusüsteemi ja põhiõigusi, on põhivaldkonnad, milles Horvaatiat kutsutakse üles antud lubadusi täitma, järgmised: usaldusväärse ja jätkusuutliku praktikas sisseseadmine võitluses korruptsiooniga; kohtusüsteemi sõltumatuse, aruandekohustuse, erapooletuse ja professionaalsuse suurendamine; sõjakuritegude karistamata jätmise teemaga tegelemine; pagulastele elamispinna kindlustamise programmi eesmärkide täitmine ja vähemuste õiguste tagamine. Endiselt on kohustuslik täielik koostöö EJRKga.

Kõigis neis valdkondades on selged tingimused, mis tuleb täita. Komisjon vaatab praegu läbi Horvaatia saavutusi iga konkreetese tingimuse täitmisel. Tulemustest anname teada oma järgmises seda peatükki käsitlevas vahearuandes, mis peaks avaldatama märtsi keskel.

Mul oli eile peaminister Kosoriga väga kasulik ja asjalik kohtumine. Kõnelesime sellest, et tähtis on säilitada ühinemisläbirääkimiste hoog ja lahendada ülejäänud lahendamata küsimused. Horvaatia asutused on hästi teadlikud sellest, mis neil veel teha tuleb. Tegelikult oli mul väga hea meel selle üle, et sain peaministrilt isikliku lubaduse tagada, et töö jätkub täiskiirusel seni, kuni Euroopa Liiduga ühinemise protsess on võimalik lõpetada.

Raske on mitte nõustuda nendega, kes kutsuvad Euroopa Liitu üles mitte tegema Horvaatiale n-ö hinnaalandust, kuid mitte püstitama ka kunstlikke tõkkeid. Laienemisprotsessi nurgakivid on endiselt kandidaatriikidele seatud tingimuste täieliku austamise ja Euroopa Liidu antud lubaduste täieliku austamise põhimõtted. Need on protsessi usaldusväärsuse aluseks.

Komisjon toetab ka edaspidi täielikult Horvaatiat, kes teeb tubli tööd Euroopa Liiduga ühinemise eesmärgi saavutamiseks. Olen kindel, ja siin langeb mu seisukoht kokku minister Martonyi omaga, et kohe kui saame öelda, et ülejäänud läbirääkimiste peatükkide sulgemise tingimused on täidetud, otsustavad liikmesriigid, et ühinemisläbirääkimised võib lõpetada. Samuti olen kindel, et kui parlamendilt palutakse ühinemislepingu projektile nõusolekut, täidab ta oma tähtsat rolli, järgides seda väga tõhusat meetodit, mida ta on rakendanud Horvaatia ühinemise protsessis.

Usun koos raportöör Hannes Swobodaga kindlalt, et Horvaatia kodanikud saavad, pärast seda, kui neil on palutud nende riigi ühinemine Euroopa Liiduga heaks kiita, valida järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel oma esindajad.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Head kolleegid! Kõigepealt sooviksin siiralt tänada kõiki variraportööre suurepärase koostöö eest, mille tulemusena on meil raport, mis loodetavasti leiab suure toetuse!

Alustuseks meenutan peaminister Jadranka Kosori eilset külaskäiku parlamenti, mis oli kindlasti väga edukas. Austatud president! Te ütlesite, et Horvaatia ühinemine pole tähtis ainult Horvaatiale ja Euroopa Liidule, vaid see on samuti tähtis kui sõnum kogu piirkonnale. Esimene mõte, mida sooviksin selles suhtes rõhutada, on seotud reformidega. Kui riik täidab temalt palutud ülesanded, peame ka meie pidama oma liikmesusega antud lubadusi. Nagu János Martonyi ja volinik juba ütlesid, tuleb üht-teist veel ära teha. Meie sõnum peab endiselt olema: palun tehke reformide puhul ka viimased sammud, et me võiksime saavutada ühise eesmärgi, milleks on lepingu sõlmimine juunis

Vestluses Jadranka Kosoriga ütles Martin Schulz, et enne oleks Pirani lahe vaidlus lahendatud sõja abil. Täna istume ümber laua ja püüame leida meetodit nende küsimuste üle läbirääkimiseks. Ka see on tähtis sõnum kogu piirkonnale – pean siin silmas Serbiat ja Kosovot –, et selliseid vaidlusi on võimalik lahendada mitte sõja, vaid lihtsalt läbirääkimiste ja dialoogi abil. Peaminister kinnitas, et ELi küsimuses liiguvad tema kodumaa valitsus ja opositsioon samas suunas. Minu viimane vestlus Zoran Milanovici, sotsiaaldemokraatliku opositsiooni juhiga, kinnitas samuti, et see on nii.

Eile arutasime Albaania küsimust. Ka Albaania võiks võtta selle eeskujuks, kuidas tegeleda tähtsate ühiste teemadega, mis on üle mis tahes poliitilisest debatist.

Seepärast peaksime Zagrebile ja kogu Horvaatiale saatma kaheosalise sõnumi, mille kohaselt töötame – meie: nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament – koos selle nimel, et läbirääkimised oleks võimalik lõpetada juunis, kuna saaksime sel juhul sõlmida lepingu ja seejärel sügisel oma nõusoleku anda, tehes võimalikuks ratifitseerimisprotsessi. Palun – ja see käib Horvaatia kohta – tegelege siiski veel lahendamata küsimustega! Korruptsiooniga võitlemisel on juba astutud julgeid samme, kuid vaja on veel paari viimast sammu. Samuti on töö veel pooleli kohtusüsteemi reformi ja laevatehaste puhul. Kõiki neid teemasid on käsitletud meie raportis ja need ei kujuta endast ületamatuid tõkkeid, vaid annavad Horvaatiale võimaluse veel asjaomaseid nõudeid täita.

Seda arvestades, head kolleegid, peaksime saatma täna meie kõigi nimel Horvaatiale – ja tegelikult kogu piirkonnale – ühise sõnumi: kui riik täidab ülesanded, mida tal on palutud täita, siis peab ka Euroopa Liit oma lubadust lubada riigil saada meie liidu liikmeks. Austatud president! Nagu te ka eile ütlesite: kui Horvaatia teeb, mis palutud, siis on see ka Euroopa Liidule kasulik, kui me Horvaatia vastu võtame.

Seepärast soovin veel kord tänada variraportööre. Kui suudame Horvaatiale ja kogu piirkonnale saata võimalikult ühtse sõnumi, siis oleme astunud suure sammu kogu piirkonna rahumeelse integratsiooni suunas.

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud president, volinik, head kolleegid! Pean tunnistama, et olen täna väga liigutatud, sest sel aastal möödub 20 aastat sellest, kui Sloveenias ja Horvaatias tugevnes demokraatlik liikumine. Liikumine oli ühe aasta vanune ja inimesed rõõmustasid nii nagu ka Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja mujal.

Siis, 1991. aasta 28. juunil, toimus Jugoslaavia Rahvaarmee jõhker rünnak. Sel hetkel näis, et kõik on pöördunud tagasi vanadesse rööbastesse. Ma olin Vukovaris kui see väike õitsev Euroopa mudel hävitati ning sajad tuhanded inimesed kaotasid kodud ning tuhanded hukkusid. Sellest ajast alates olen saanud olla Horvaatiale saatjaks teel Euroopa Liitu. Peame täiesti selgelt tunnistama, et Horvaatia on sel teel teinud erakordseid jõupingutusi.

Volinik kasutas täna väga tähtsat sõna. Ta rääkis õiglusest. Võiksime Swoboda raporti üldpealkirjaks panna „Õiglus Horvaatiale”, sest see on küsimuse keskmes. Küsimus pole privileegides või hinnaalanduses – nagu on täiesti õigesti märgitud –, vaid õigluses. Horvaatia on valmis Euroopa Liiduga ühinema. Järgnevatel kuudel tuleb mõnes valdkonnas veel teha mõned lõplikud jõupingutused. Siiski ei tohi me selle riigi teel luua kunstlikke tõkkeid, nagu viimastel aastatel on kahjuks korduvalt juhtunud. Ajaloolises ja kultuurilises mõttes kuulub Horvaatia kokku Sloveenia ja Ungariga. Riik oleks tulnud võtta vastu Euroopa Liitu koos nende Kesk-Euroopa riikidega – Horvaatia on samuti mitmes mõttes Kesk-Euroopa riik. See ei juhtunud paljudel põhjustel, kuid nüüd on aeg küps. Seepärast nõuame seda. Me ei sea tähtpäevi – jääme kindlaks oma seisukohale, et kriteeriumid on tähtsamad kui kuupäevad. Siiski nõuame tungivalt, et ei loodaks kunstlikke tõkkeid ja riiki koheldaks ausalt ja õiglaselt.

  Ivo Vajgl, fraktsiooni ALDE nimel. – (SL) Austatud president! Täna arutame viimast korda raportit Horvaatia kui Euroopa Liidu täisliikme kandidaadi edu kohta. Sooviksin tänada raportöör Hannes Swobodat, kes on seda tööd mitu aastat teinud, asjaliku ja sõbraliku suhtumise eest – nii suhetes variraportööride kui ka Horvaatia valitsusega ning ütleksin, et ka Horvaatia rahvaga.

Tagantjärele targana ja arvestades seda, kuidas Horvaatiast sai 20 aastat tagasi sõltumatu riik, võiksime võib-olla öelda, et see riik on liidu liikmeks saamist oodanud piisavalt kaua, kui mitte liiga kaua. Minister Martonyi, olete meid väga konkreetselt teavitanud oma Horvaatia ühinemisläbirääkimiste plaanidest. Toetame teie plaane ja loodame, et need viiakse tervikuna ellu.

Valitsus Zagrebis peab lähikuudel palju ära tegema, enne kui Horvaatia läbirääkimised lõpetab. 23. peatükk on kogu aeg olnud Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (ALDE) erilise tähelepanu all. Arutasime seda eile fraktsiooni ALDE esimehe Guy Verhofstadti ja Jadranka Kosori vahel toimunud sõbralikul vestlusel ning jõudsime üksmeelele.

Selles peatükis on kesksel kohal õigusriigi põhimõte, tõsine suhtumine mineviku pärandisse, tulemuslik ja erapooletu kohtusüsteem, õiguskindlus ja kõigi kodanike võrdsus. Iga õigusriigi põhimõttele rajatud demokraatlik riik – iga Euroopa Liidu liige – peab tagama sellised vabadused nagu avatus ja meedia sõltumatus, vähemuste kaitse, sooline võrdõiguslikkus ning kõigi indiviidide kaitse, kes erinevad teistest.

Horvaatia valitsus ja peaminister Jadranka Kosor väärivad tunnustust korruptsiooni ja kuritegevusega otsustava võitlemise eest. Samuti tuleks Horvaatiat tunnustada riigi naabritega edukate sõbralike suhete loomise eest, kuid samal ajal tuleks riiki kannustada veel lahendamata küsimusi lahendama.

Kui anname Horvaatiale rohelise tule viimaseks läbirääkimiste vooruks ja viimaseks jõupingutuseks täisliikme staatuse saamisel, peaksime juhtima tähelepanu sellele, et raport on suunatud kõigile Kagu-Euroopa riikidele, kellel on sarnased ootused. Ka meil on ootused: ootame, et Euroopa lõpetaks Euroopa Liidu laienemise protsessi ning muutuks ühtekuuluvuse ja võrdsete väärtuste mandriks.

Palun lubage mul lisada veel ainult üks lause! Ainult nii saab Euroopa Liit tänapäeva maailmas muutuda maailma juhtivaks jõuks ja täita sellele vastavat rolli. Austatud president, ma tänan teid kannatlikkuse eest!

  Franziska Katharina Brantner, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud president! Sooviksin ühineda nendega, kes on Hannes Swobodat eelmise aasta ja esimest korda ka selle aasta hea koostöö eest tänanud.

Nõustun Bernd Posseltiga selles, et tegemist on õiglase raportiga. Nagu öeldud, ootame innuga seda, et saaksime Horvaatia vastu võtta kohe, kui kõik kriteeriumid täidetud on. See on ühinejate hulgas eriline riik ja ELil on eriline kohustus tagada, et pärast saaksid ühineda ka kõik muud Lääne-Balkani riigid. Just piirkondlikust perspektiivist peab Horvaatia praegu olema klassi parim, et hiljem saaksid ühineda ka klassikaaslased. Meil vastutame teiste riikide eest, sest kui me praegu põrume ja vigu teeme, siis on teistel palju raskem ühineda. Me ei saa Lääne-Balkani puhul sellest eesmärgist loobuda.

Mõned teist on nimetanud 23. peatükki, milles käsitletakse korruptsiooni. Usume, et EL peab olema aus ka enda suhtes ja tõesti kaaluma seda, kuivõrd liit ise oli korruptsiooniga seotud. Seepärast kutsume ka OLAFi üles uurima, millised on järeldused ELi jaoks. Kutsun kõiki fraktsioone üles selle tööga ühinema, sest peame olema ausad ka enda suhtes.

Lõpuks soovin öelda, et see, kuidas käsitleme minevikku, on ELiga ühinemise tähtis osa. Siin on nimetatud EJRKd. See on ülitähtis, kuid samuti oleme arvamusel, et kohalikud sõjakuritegude tribunalid peavad paremini töötama. Amnesty Internationali raportis rõhutatakse, et sel puhul on veel palju raskusi ja puudusi. Oleme arvamusel, et tööd saab parandada, näiteks tunnistajakaitse suhtes, ja sooviksime ka selles valdkonnas näha edasiminekut. Oleme arvamusel, et EL peab kindlasti rõhutama mineviku seda aspekti ja minevikuga töötamise tähtsust.

Muidu aga ootame kõik, et võiksime siin parlamendis öelda Horvaatiale tere tulemast.

  Geoffrey Van Orden, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Usume, et laienemine on üks ELi poliitika edukamaid aspekte, tingimusel et see toimub rangete kriteeriumide alusel ja arvestades varasematest ühinemistest saadud õppetunde.

Nõukogu arvates on ühinemisläbirääkimiste lõpetamine Horvaatiaga käeulatuses, kuid komisjoni andmete kohaselt ei ole korruptsiooni ja kohtureformi küsimused veel asjakohaselt lahendatud. See on väga ränk. Meie mured pole kunstlikud.

4,5 miljoni elanikuga Horvaatial näib olevat probleem peaaegu miljoni venima jäänud kohtuasjaga, kusjuures oluline osa neist on seotud omandiõiguste kuritarvitamisega. Ka meediavabadust rünnatakse. Endiseid ministreid on süüdistatud korruptsioonis. Mõned võivad näha selles tõendeid tegutsemise kohta. Tegelikult ilmneb selles haiguse raskus, mida vaevalt on hakatud ravima. Laialt levinud korruptsioon poliitikute hulgas ja kohtusüsteemis on tähendanud ka seda, et ei ole võideldud organiseeritud kuritegevusega, mis on otseselt seotud Balkani marsruudiga.

Vaatamata just nimetatud paljudele probleemidele, näib Horvaatia kiire ühinemine olevat juba ära otsustatud. Oleks kahju, kui ühinemisprotsessist saaks pelgalt formaalsus, mis sõltub subjektiivsest poliitilisest tujust ja mis lõppeb enne, kui need fundamentaalsed probleemid on lahendatud.

  Takis Hadjigeorgiou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Austatud president! Meie Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonis oleme Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise poolt ja usume, et riigist saab varsti täieõiguslik liige, tingimusel et see on Horvaatia rahva tahe ning riik vastab kõigile ühinemise kriteeriumidele.

Eduaruandes märgitakse edusamme, mida on tehtud pagulaste tagasipöördumisega, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkusega ja erinevuste vähendamisel naaberriikidega. Meil on selle üle hea meel! Siiski nõuame täiendavaid reforme, eriti kohtusüsteemis ja korruptsiooni väljajuurimisel.

Siiski huvitavad meid ka Horvaatia rahva sotsiomajanduslikud probleemid, näiteks vaesus, pikaajaline tööpuudus ja töötajate õiguste nõrgendamine. Kahjuks halvendavad liberaalse majanduse edendamise ettepanekud horvaatide sotsiomajanduslikku olukorda.

Seepärast toetame tegeliku sotsiaalse arengu edendamist, mis sotsiaalkaitse süsteemi nüüdisajastamise, tööpuudusega võitlemise, tervishoiuteenuste, elamispinna ja hariduse kättesaadavuse suurendamise ja diskrimineerimise, eriti vähemuste diskrimineerimise kaotamise kaudu tagab kõigi Horvaatia kodanike elukvaliteedi.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud president! pärast seda, kui 2005. aasta oktoobris võeti vastu otsus alustada kõnelusi Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise üle, on Horvaatia valitsus riigi juhtimist mastaapselt muutnud, selleks et Horvaatia ELiga ühinemiseks kõige paremini ette valmistada.

Suurim edasiminek ühinemisprotsessis toimus 2010. aastal, kui meie Horvaatia sõbrad lõpetasid läbirääkimised mitme keerulise peatüki üle ja tegid fundamentaalseid muudatusi põhiseaduses. Samuti saavutasid nad edu jõupingutustes tsiviliseeritud lahenduse leidmiseks piirivaidlustes naaberriikidega. Serbia president Boris Tadici ametlik visiit Vukovari näitas, et ka Horvaatia ja Serbia kodanike suhted saavad põhineda vastastikusel austusel, lugupidamisel ja mõistmisel.

Ühinemisprotsessi kiirus sõltub nüüd ainult Horvaatiast, kes pärast kõigi ELiga ühinemise tingimuste täitmist peab sellele sammule saama üleriigilisel referendumil kodanike nõusoleku. Soovin siiralt meie Horvaatia sõpradele edu viimaste peatükkide kiireks sulgemiseks ja selleks, et nad suudaksid rahvahääletusel kinnitada oma valmisolekut saada Euroopa Ühenduse osaks.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud president! Vähem kui 20 aastat tagasi sõdis Horvaatia sõltumatuse saavutamise nimel. Nüüd antakse see ilma ühegi lasuta ära.

Horvaatial on tulnud teha ulatuslikke pealesunnitud seadusandlikke muudatusi. Samuti on pidanud riik lõpetama oma elutähtsate tööstusharude ja neis töötavate inimeste toetamise. Horvaadid peavad kõike seda tegema enne, kui Euroopa Liit nõustub Horvaatia liikmeks võtma.

Kõige tähtsam on see, et kõigi nende muudatustega nõustutakse enne, kui lubatud referendumil on saadud rahva nõusolek või seda isegi on küsitud. Referendumi positiivset tulemust peetakse enesestmõistetavaks vaatamata sellele, et küsitlused tõendavad, et enamik on ELi liikmeks saamise vastu. Kui tehakse tohutuid muudatusi, eeldades nõusolekut, mis on veel saamata, siis võime olla kindlad, et seda nõusolekut peetakse vaid formaalsuseks.

Raportis öeldakse, et toimetajad ja ajakirjanikud kurdavad põhjendamatu poliitilise surve üle. Siiski ei öelda raportis midagi selle kohta, kuidas see surve võimaldab vaba ja õiglast referendumit.

  Elmar Brok (PPE). – (DE) Austatud president, nõukogu eesistuja, volinik, head kolleegid! Tegelikult on nüüd käsil viimane voor enne ühinemist, kuna arutame seda küsimust siin ühenduse institutsioonides viimast korda, sest pärast seda jääb veel ratifitseerimisprotsess liikmesriikide parlamentides, mis kindlasti ka ei ole lihtne. Kuna mul oma ametiajal väliskomisjoni esimehena oli võimalik tihedalt jälgida eelmist 12 riiki, kes Euroopa Liidu laienemise protsessi osana liiduga ühinesid, siis võin öelda, et Horvaatia on riik, kes on kriteeriumide täitmiseks teinud pika aja jooksul tähelepanuväärselt palju tööd ja seetõttu on edasiliikumine jaatava vastuse suunas positiivne.

Peaksime seda toetama poliitilistel põhjustel. See saadab ühtlasi sõnumi teistele riikidele, kes võib-olla peavad kaua ootama seni, kuni uks Euroopasse avaneb, selle asemel et see oleks põhimõtteliselt suletud. Tähtis on üldine poliitiline sõnum. Siiski, tuginedes meie kogemustele teiste riikidega, ütleksin et Horvaatia peab ka omaenda huvides tegema tööd oma kohtu- ja haldussüsteemi reformimiseks, sõltumata ühinemisprotsessist. Kui kohtuasjad jäävad liiga kauaks lahendamata või esitatakse korruptsioonisüüdistusi, kuid menetlus süüdistatavate vastu kestab liiga kaua, siis kahjustab see riigi üldist arengut. Selle suunal tuleks rohkem töötada.

  Göran Färm (S&D). – (SV) Austatud president! Esmalt sooviksin tänada raportöör Hannes Swobodat, kes on teinud suurepärast tööd. Horvaatia ühinemine ELiga nihkub lähemale, kuid on jäänud veel mõned probleemid, näiteks võitlus korruptsiooniga. Horvaatia on vastu võtnud uued ja paremad seadused, kuid nüüd tuleb reformid ellu viia. Vaja on tulemuslikke juurdlusi, süüdistusi, kohtuotsuseid.

Praegu on kõigi pilgud pööratud endise konservatiivide peaministri Ivo Sanaderi suunas, kes on Austrias vangistatud. Me avaldame kiitust avalikustamisele, mis sai toimuda tänu Horvaatia ajakirjanikele ja poliitikutele, kui nad paljastasid poliitilise eliidi hulgas korruptsiooni. Siiski on Ivo Sanaderi juhtum tõe hetk ka ELi jaoks, sest korruptsioonil peab olema kaks osapoolt. Arvestades süüdistusi, mille kohaselt üritas Ivo Sanader ELi ebasobival viisil mõjutada, tegin ettepaneku, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) peaks tegema Horvaatia uurijatega selle teabe selgitamiseks koostööd, sest me muidugi ei tea, kas see on tõsi.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon soovib selle tähtsa osa välja jätta, kuid kutsume koos Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga kõiki fraktsioone üles seda resolutsiooni toetama. EL peab olema aktiivne ja mitte lihtsalt lükkama kogu vastutust Horvaatiale.

  Lena Ek (ALDE). – Austatud president! Meid julgustab see, et ülemaailmse majanduskriisi tormistel vetel hoiab Horvaatia kindlalt kurssi liiduga ühinemise suunas.

Senine edu on olnud muljetavaldav, kuid soovin rõhutada et see positiivne hoog peaks nüüd üle kanduma neisse valdkondadesse, kus tuleb veel palju ära teha.

Sooviksin siin täna rõhutada kahte teemat. Esiteks kohtusüsteemi reform ja tugevdamine. Korruptsiooniga võitlemiseks ja õigusriigipõhimõtte pikaajaliseks tagamiseks on vältimatult vajalik tugev ja sõltumatu kohtusüsteem. Küsimus pole vaid kurjategijate kinnipidamises, küsimus on selles, mis nendega pärast edasi tehakse. Vastasel korral jäävad korruptsioon ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks tehtavad jõupingutused tagajärjetuks.

Teiseks sooviksin öelda, et Horvaatia ühiskond peab põhinema sallivusel. Euroopa projekt tähendab leppimist ja see ei kehti vaid riikide vahel – ja tunnustan Horvaatiaga suhete paranemist naaberriikidega –, vaid ka riikide sees. Vähemustevastased vägivallaähvardused on täiesti vastuvõetamatud. Ma mõistan täielikult, kui raske see on, kuid usun kindlalt, et see ei edendaks mitte ainult ühinemiskõnelusi, vaid see jõupingutus oleks Horvaatia ühiskonnale otseselt kasulik.

  Tomasz Piotr Poręba (ECR). – (PL) Austatud president! Kahtlemata peaksime toetama eesistujariik Ungari innukaid plaane lõpetada läbirääkimised Horvaatiaga selle aasta esimesel poolel. Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga tähendab seda, et saame olulise ja asjaliku liitlase, sest sel riigil on piirkonnas juba tähtis roll ja see toimib suure stabiliseeriva jõuna, olles eeskujuks paljudele muudele Balkani riikidele, kus samuti mõeldakse tulevikus Euroopa Liiduga ühinemisest.

Sooviksin täna väljendada oma suurt austust ja imetlust Horvaatia valitsuse ja Horvaatia rahva teostatud reformide üle, eriti mis puudutab võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ning avaliku halduse ja kohtusüsteemi reformidega. Ütlematagi on selge, et ikka on veel valdkondi, mis vajavad parandamist ja valmimist. Ma loodan, et see saavutatakse võimalikult kiiresti. Tõsi on ka see, et Horvaatiast saabub teateid, mille kohaselt ei ole Horvaatia rahvas täiesti veendunud, et ühinemine on nende riigile kasulik. Ma usun, et oleks mõistlik, kui astuksime koos Horvaatia valitsusega samme, mis aitavad selle suundumuse viivitamatult ümber pöörata.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud president! Horvaatia on ELi liikmestaatuse saavutamise suunas hästi edasi liikunud. See on vaieldamatult tõsi ja mul on selle üle hea meel. Siiski on veel kaks küsimust, mis mulle suurt muret valmistavad.

Korruptsioon selles Balkani riigis on ikka veel väga tavaline, piisab kui vaadata näiteks arutluse all oleva resolutsiooni põhjendusi nr 7 ja 8. Sellel on suur mõju riigi majandusele ja kaubandussuhetele. Selle probleemi lahendamiseks on hädasti vaja paremat kava, võimalik et koostöös Euroopaga institutsioonidega.

Teiseks teeb mulle muret riigi halb halduskorraldus. Vaadake näiteks resolutsiooni põhjendust nr 28. ELi õigusaktide asjakohaseks rakendamiseks ja selleks, et Horvaatia sündmusi maha ei magaks, on vajalik tugev halduskorraldus.

Seni kuni nende kahe kitsaskohaga ei tegeleta, teeb mulle jätkuvalt muret kiire tempo, millega eesistujariik Ungari soovib Horvaatia ühinemiseni jõuda. Minu arvates peaks senine kogemus sundima meid seadma eesmärgiks ühinemise kvaliteedi ja mitte lihtsalt ühinemise. See aitab meil tagada rahva toetuse ja minu kodumaa Madalmaade kodanike toetuse.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud president! Üldiselt toimub areng Horvaatias õiges suunas. Teooria on valmis, kuid seda tuleb veel praktikas tõestada. On kolm valdkonda, kus tuleb veel palju ära teha.

Esiteks peab Horvaatia tegema tihedamat koostööd Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtuga, selleks et kiirendada edasiliikumist inimõiguste valdkonnas ja endistele sõjakurjategijatele süüdistuse esitamist. Nagu kinnitatakse Amnesty Internationali raportis „Vaikuse müüri taga”, on ikka veel jõhkraid inimõiguste rikkumise juhtumeid, millega ei tegeleta. Inimõiguste kaitse on ELi jaoks keskne küsimus. Me ei tohi sel puhul nõustuda kompromissidega ja tegelikult me ei nõustugi nendega.

Teine teema on korruptsioon. See levib ikka veel ühiskonnas, majanduses ja poliitikas. Mul on hea meel Horvaatia valitsuse jõupingutuste üle riigis korruptsiooniga võitlemisel, kuid samal ajal peame nõudma, et selle probleemiga ka järjekindlalt tegeletaks.

Kolmandaks peab Horvaatia omaenda huvides tagama, et kohtusüsteemis algatatud reformidega kiiresti edasi liigutakse.

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

  Krzysztof Lisek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Kaks aastat tagasi, kui ma juhtisin Poola parlamendi väliskomisjoni, oli mul rõõm võõrustada Horvaatia väliskomisjoni liikmeid. Siis küsisid Horvaatia komisjoni liikmed minult, kas ma tean, kui palju poolakaid parajasti Horvaatias purjetades puhkab. Tuli välja, et vastuseks oli mitukümmend tuhat inimest. Miljonid turistid, kes seda ilusat riiki täna külastavad, ütlevad meile, et Horvaatia on nüüdisaegne ja demokraatlik riik, ning kinnitavad, et riik on valmis Euroopa Liiduga ühinema. Siiski küsisid needsamad Horvaatia komisjoni liikmed minult ka seda, kuidas Poola oma laevatehaseid ümber korraldab. Teisiti öeldes, nagu kõik siin juba on märkinud, on veel palju probleeme ja need on probleemid, mis tuleb lahendada. Kõigele vaatamata loodan, et János Martonyi lootused täituvad, et meie Ungari sõbrad ja Euroopa Komisjon lõpetavad läbirääkimised ja kuuleme täna Poola diplomaatide juhilt Radoslaw Sikorskilt, kes samuti parlamenti saabub, et Euroopa Ülemkogu eesistujaks olemise ajal on Poolal rõõm olla tunnistajaks Horvaatia ühinemisele Euroopa Liiduga.

  Zoran Thaler (S&D). – (SL) Austatud juhataja! Lubage mul ühineda raportöör Swoboda arusaamaga ja töö kiitjate kooriga.

Loodan siiralt, et see on Horvaatia ja Hannes Swoboda jaoks tõesti viimane raport ja Horvaatia saab meiega võimalikult kiiresti ühineda. Igal juhul võimaldab ühinemine Horvaatial tasa teha aega, mida riik on ELiga ühinemisel kaotanud.

Tegelikult, kui lähtuksime Horvaatia majanduse, ühiskonna, kultuuri ja kunsti arengutasemest, siis oleks see riik hõlpsasti võinud ühineda riikidega, mis ühinesid Euroopa Liiduga seitse aastat tagasi. Arvan, et Zagrebi ametivõimud peaksid Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga kasutama selleks, et võidelda otsustavalt korruptsiooni ja kuritegevuse kultuuriga. Teine väga tähtis küsimus on objektiivse meedia vabaduse suurendamine ja Horvaatia avalikes telekanalis töötavate objektiivsete ajakirjanike kaitse.

Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga tähendab seda, et me avaneme ja sirutame käe Balkani regioonile. Jään ootama koostööd meie Horvaatia kolleegidega selle ikka veel mäsleva piirkonna stabiliseerimisel ja arengu kindlustamisel.

  Andrey Kovatchev (PPE). – (BG) Austatud juhataja! Sooviksin tänada Hannes Swobodat hea töö eest ja ma tõesti loodan, et see raport jääb viimaseks enne seda, kui Horvaatia allkirjastab ühinemislepingu Euroopa Liiduga.

Ma usun, et Horvaatia ühinemine ELiga hoogustab selles piirkonnas reforme ja on kogu Euroopa huvides. Horvaatia andis hiljuti sellest ise märku, pakkudes ühenduse õigustiku ametlikke tõlkeid tasuta oma endise Jugoslaavia naabritele – Bosnia-Hertsegoviinale, Serbiale, Montenegrole ja Makedooniale. Riik on seega näidanud oma soovi ja võimet aidata kaasa piirkonna Euroopa-suunalisele arengule.

Horvaatia vastuvõtmine ELi edastab selge sõnumi selle kohta, et EL peab kinni oma Lääne-Balkanile antud lubadustest ja et laienemine on avatud protsess. Sooviksin rõhutada, et ehkki kõigil riikidel meie mandril on oma probleemid, peaksime olema ettevaatlikud, kui näitame korruptsioonist ja kuritegevusest rääkides näpuga Ida-Euroopa riikidele.

Need pole vaid selle piirkonna kaubamärk, vaid need on meie kõigi probleem ja saame selle piirkonna negatiivseid suundumusi tõkestada ainult ühiste jõupingutuste kaudu. Läbipaistvus ja demokraatia on muutumatud väärtused ja just seepärast peame Lääne-Balkani reforme toetama ja soosima. Soovin Horvaatiale kõike paremat ja jään ootama seda, et võiksime teda siin Euroopa Liidu 28. liikmesriigina tervitada.

  László Tőkés (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Peame ELi suhtes väga kriitiliselt märkima seda, et ehkki Horvaatia oli mitmes mõttes ühinemiseks valmis juba eelmise laienemisringi ajal kuus aastat tagasi, ei lasta sel riigil ikka veel ühineda. Seetõttu saab ainult nõustuda eesistujariik Ungari eesmärgiga teha Horvaatia ühinemisest üks eesistumisaja suurimaid prioriteete. Samuti jääb üle ainult nõustuda Ungari peaminister Viktor Orbáni avaldusega, et Euroopa ühendamist ei saa lugeda täielikuks ilma Lääne-Balkani riikide kaasamiseta. Väljaspool liitu olevad endise Jugoslaavia riigid on justkui mustad augud ELi kaardid. Horvaatia ühinemine tähistab selle olukorra muutumise algust. Nagu Horvaatia peaminister Jadranka Kosor eile ütles, on meie moraalne kohustus Kagu-Euroopa riike sel teel julgustada, sest nende kaasamisele ei ole alternatiivi.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Nii Swoboda raport kui ka eesistujariigi ja volinik Füle avaldused näitavad, et Horvaatiaga läbirääkimiste lõpetamise kliima on väga positiivne. Eriti tuleks rõhutada kindlat tahet, mida Horvaatia ise on üles näidanud, näiteks peaminister Jadranka Kosori isikus, mitte ainult läbirääkimiste lõpetamisel, vaid ka koostöös riigi naabritega ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Horvaatiat aitavad ka väljavaade lõpetada läbirääkimised lähitulevikus ja parlamendis valitsev meeleolu. See on tähtis sõnum selle kohta, et mis tahes tulevastel probleemidel ei lubata kuhjuda ja 20aastane ootamine lõpeb allkirjaga ühinemislepingul. Tunnustagem ka Horvaatia sümboolseid žeste, näiteks täieliku ühenduse õigustiku tõlke edastamist kõigile oma naabritele, kes samuti liikmestaatuse poole püüdlevad. Sooviksin tunnustada Hannes Swoboda tehtud tööd ja ka mina olen kindel, et see on viimane raport Horvaatia edu kohta liikmeks saamise ettevalmistamisel. Varsti võime seda riiki tervitada Euroopa Liidu liikmesriigina.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja, volinik, minister! Toetan eesistujariik Ungari püüet lõpetada ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga juunis. Horvaatia on mitmes mõttes saavutanud kõrgema arengutaseme kui nii mõnigi ELi liikmesriik. On selge, et nagu János Martonyi ütles, palju tuleb veel ära teha. Hannes Swoboda orienteerub ülihästi Lääne-Balkani piirkonna keerulises olukorras.

Horvaatia edu võib motiveerida Serbiat ja teisi Lääne-Balkani riike. On tähtis, et meie Lääne-Balkani sõbrad ja meie Horvaatia kolleegid mõistaksid, et nende sisemised reformid on vajalikud mitte ELi pärast, vaid nende oma rahva huvides. Ma usun, et erakordselt tähtis on parandada serblaste, ungarlaste ja muude rahvusvähemuste olukorda ja tagada põgenenud või minema aetud serblaste, Krajina serblaste, tagasitulek, millele neil on täielik õigus, ning stabiliseerida naabrussuhted Sloveenia ja Horvaatia vahel. Kõrgelt tuleb hinnata seda, et Horvaatia riigipea on teinud mitu žesti Serbia, Bosnia-Hertsegoviina ja Horvaatia ajaloolise leppimise suunal.

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Austatud juhataja! Ma soovin Horvaatia valitsusele ja Euroopa Komisjonile reformide lõpetamiseks palju meelekindlust, kannatlikkust, järjekindlust ja jõudu ning samuti et Horvaatia peaks ehk tähistama oma sõltumatuse kahekümnendat aastapäeva läbirääkimiste lõpetamisega.

See on minu siiras soov. See, mis tegelikkuses võimalikuks osutub, sõltub siiski Horvaatia valitsusest ja koostööst valitsuse, see tähendab valitsuskoalitsiooni, ja opositsiooni vahel Horvaatia parlamendis. See, mida me nüüd samuti vajame, on poliitikute palju suurem sotsiaalne tundlikkus ja reageerimisvõime. Praegune majanduskriis jätab mis tahes Euroopa Liiduga ühinemisest Horvaatia majandusele ja kodanikele sündiva kasu sotsiaalsete prioriteetide varju ja suurendab Euroopa Liidu suunalist kriitikat.

Viimasena – kuid mitte vähem tähtsamana – on vaja, et Horvaatia rahvas referendumil poolt hääletaks. Horvaatia ühinemise hoo aeglustumisel poleks Horvaatia jaoks katastroofilisi tagajärgi, kuid see saadaks väga negatiivse sõnumi nendele Lääne-Balkani riikidele, mis samuti ELi suunas liiguvad. Kui läbirääkimised ei ole lõpetatud, siis ei saa Horvaatia parlamendiliikmed siin parlamendis vaatlejastaatust ja ühinemist ei toimu. Seepärast kutsun teid üles tempot säilitama ja igas mõttes pingutama.

  Marije Cornelissen (Verts/ALE). – (NL) Austatud juhataja! Mul on hea meel selle üle, et Horvaatia ühinemine tuleb järjest lähemale. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon pooldab tugevalt kõigi Balkani riikide, samuti Türgi, ühinemist. Siiski oleme nii suured ühinemise pooldajad just seepärast, et peame väga tähtsaks ühinemise saavutamiseks vajalikke reforme. Horvaatia ei ole neid reforme veel lõpetanud. Protsess peab jätkuma.

Seepärast püüame hääletamisel tagada, et raportis ei sisalduks konkreetseid kuupäevi. On võimalik, et läbirääkimised õnnestub lõpetada selle aasta esimesel poolel, kuid sama võimalik on, et seda ei juhtu. Küsimus ei ole selles, millal läbirääkimised lõpetatakse. Küsimus on selles, kas Horvaatia selleks ajaks kõigile kriteeriumidele vastab.

Tegelikult, kui on olemas üks õppetund, mille oleme saanud Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisest, siis on see järgmine: me ei peaks lubama konkreetset kuupäeva. Selle asemel peame tegema selgeks, mis veel tegemata on. Ja veel üks mõte: üks teemadest, mille puhul Horvaatia võiks pisut rohkem ära teha, on seksuaalvähemuste kaitse. Oleks tore, kui meie praegune ELi eesistujariik annaks eeskuju, lubades 18. juunil 2011. aastal Budapestis toimuda paraadil Gay Pride.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Nagu raportis kinnitatakse, kulgeb Horvaatia liikumine ELi liikmelisuse suunas sujuvalt. Briti konservatiivid toetavad ELi laienemist, millega kaastakse riigid, kes vastavad täielikult Kopenhaageni kriteeriumidele, sest usume, et suurem EL peaks tähendama paindlikumat ja vähem tsentraliseeritud liitu.

Horvaatiat tuleks kiita jõupingutuste eest korruptsiooni väljajuurimisel, millest annab tunnistust endise peaministri Sanaderi arreteerimine. Mul on hea meel selle üle, et Sloveenia ei blokeeri enam riikide piirivaidluse tõttu Horvaatia ühinemist. See on alati olnud kahepoolne küsimus, kuid see ei tohiks kuidagi takistada Horvaatia ühinemist meie liiduga. Samuti toimub Montenegroga väike vaidlus, mille raportöör ma olen ning mis lahendatakse Rahvusvahelises Kohtus.

Usun ka – eriti kui Montenegro teema raportöör ja Serbia suur sõber –, et Horvaatia ühinemine kiirendab kogu endise Jugoslaavia piirkonna integreerumist ELiga. Ma loodan, et Horvaatia ühinemine inspireerib mõlemat riiki reformidega jätkama ja et Horvaatia ei püüa pärast liitumist õiendada vanu arveid, blokeerides Serbia ühinemise.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kandidaatriikide hulgas on Horvaatia tuntud riigina, kelle edasiminek on olnud kõige suurem. See ei ole üllatav, sest kultuuriliselt ja ajalooliselt kuulub see riik kindlalt Kesk-Euroopasse. Horvaatia on paljudel kordadel, näiteks kalandusvaidluse lahendamisega, tõestanud oma valmisolekut ELiga ühinemiseks. Korruptsiooniga võitlemise puhul on muidugi vaja veel jõupingutusi, kuid selgelt pole siin tegemist tahte puudusega, nagu näitab ka endise peaministri Ivo Sanaderi arreteerimine. Samuti on saavutatud teatavat edu sõjakuritegude käsitlemisel. Selles suhtes tuleb ära oodata, milline on Saksamaa poolt Jugoslaavia salateenistuste endiste kõrgelseisvate liikmete kohta väljastatud arreteerimisorderite roll.

Horvaatia näib olevat valmis minevikust distantseeruma, näiteks sõjapõgenike tagasipöördumist toetades. Sel puhul oleks samuti soovitatav, kui EL toetaks mitte ainult sõjapõgenikke, vaid ka ümberasustatuid ja otsiks lahendust Doonau švaabide restitutsiooninõuetele.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Sooviksin tunnustada kolleeg Hannes Swoboda tasakaalustatud resolutsiooni ja kinnitada, et peame kindlasti tagama, et ühinemine on edukas. See sunnib mind juhtima tähelepanu mõne avaliku arvamuse sektori märkimisväärsetele kõhklustele, sest ühinemine toimub valel ajal. Ajalugu ei kulge plaani kohaselt ning oleme praegu kriisis. Euroopa inimestel on kõhklused!

Pärast Berliini müüri langemist toimus postkommunistlike riikide ühinemise laine ja nüüd jätkame juhtumipõhiselt. Seetõttu, volinik, arvan ma, et kõigis ELi liikmesriikides ja võib-olla isegi Horvaatias on vaja suurt teavituskampaaniat, et selgitada kogu tööd, mis on tehtud, et kõigist peatükkidest peetakse kinni ja et ühinemiseks on korralikud ettevalmistused tehtud.

Selline on minu ettepanek, sest ühinemise puhul ei kuulu pädevus Euroopale, vaid riikidele ja nende riikide rahvastele. Me oleme kohustatud tagama ühinemise edu. Kasutagem sel Euroopa integratsiooni keerulisel perioodil kõiki meie käsutuses olevaid ressursse!

  Štefan Füle, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Suur tänu selle julgustava ja asjaliku arutelu eest! Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekt oma tasakaalustatud sõnumiga on tähtsaks toetuseks komisjoni tööle. Selles antakse Horvaatiale edasitöötamiseks palju kasulikke suuniseid ja eriti hea meel on mul selle üle, et tänasel arutelul on palju räägitud õiglusest, kvaliteedist ja usaldusväärsusest.

Samuti nõustun täielikult nende tänaste avaldustega, milles rõhutatakse et kogu protsess ja vajalikud jõupingutused on Horvaatia kodanikele kasulikud. Järgnevatel kuudel tuleb sellest kasust inimestele selgelt rääkida.

Parlamendi kaalukas ja kindel toetus Horvaatia ühinemise protsessile on oluline märguanne. See on tähtis mitte ainult Horvaatiale, vaid kõigile kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele. Tegelikult julgustab teie toetus neid Euroopa Liidu suunas liikumisel jätkuvalt pingutama ja läbirääkimisi edukalt lõpetama.

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Esmalt sooviksin eesistujariigi nimel väljendada oma tunnustust ja tänu parlamendi – ja eriti raportöör Hannes Swoboda – pideva kaasatuse eest ja positiivse panuse eest jõupingutustesse, mida teeme mitte ainult Horvaatia edukaks kaasamiseks laienemisprotsessi, vaid ka laienemisprotsessi edu nimel tervikuna.

Usun kindlalt, et kõiki neid jõupingutusi on väga hästi näidanud tänahommikune väga asjalik ja väga kasulik arutelu. Samuti usun kindlalt, et resolutsioonis, mis vastu võetakse, rõhutatakse parlamendi otsustavat rolli, mis tegelikult ulatub kaugemale konkreetselt Horvaatia ühinemise küsimusest.

Sellega saadetakse Euroopa avalikkusele, Euroopa kodanikele ülitähtis sõnum, et laienemine on tegelikult nende huvides, ja võib-olla veenab see neid selles, et Euroopa Liidu laienemisväsimus, mis tekkis ning mida oli tunda pärast seda, mida me nüüd nimetame Euroopa taasühinemiseks, on kadunud ja et laienemisprotsessi rong sõidab nüüd edasi.

Samal ajal saadab see ka väga tähtsa poliitilise sõnumi muudele kanditaatriikidele ja kanditaatriigiks saada soovijatele. Ka seda on teie raportis ja resolutsioonis rõhutatud. Me kõik teame, et tegelikult on Lääne-Balkani stabiilsuse, koostöö ja leppimise keskne tegur Euroopa perspektiiv.

Seega peab Euroopa perspektiiv olema usaldusväärne ning seda tuleb rõhutada ja näidata konkreetsete meetmetega. Just seda tähendab Horvaatia tulevane ühinemine Euroopa Liiduga. Me kõik teame, et meil on siin töö pooleli. Euroopa ei ole ikka veel tervik ja meie fundamentaalne eesmärk on selle protsessi areng.

Siin esitati mõned väga tähtsad tähelepanekud ja märkused näiteks selle kohta, kas ühinemisläbirääkimised on kestnud liiga kaua või mitte. On tõsi, et need on kestnud peaaegu kuus aastat ja et läbirääkimisprotsess on pikem, kui see meie riikide puhul oli. Minu soovituseks nüüd on, et vaataksime tulevikku ja püüaksime protsessi kiirendada nii palju kui suudame.

Mõlemalt poolelt on tehtud palju tähtsaid algatusi ja mõlemad pooled on palju saavutanud ning sooviksin uuesti korduvalt rõhutada meie kindlat tahet saavutada mõlema poole ühendatud jõupingutustega usaldusväärne ja kvaliteetne laienemine. See oleks väga tähtis sõnum meile kõigile, nii neile, kes asuvad praeguses Euroopa Liidus kui ka neile, kes asuvad väljaspool.

Sooviksin teid veel kord tänada väga tähtsate mõtete ja märkuste eest ning samuti komisjoni – kõike seda muidugi lootuses, et suudame saavutada oma eesmärgi, milleks – ma kordan – on läbirääkimiste lõpetamine enne selle aasta juuni lõppu.

  Juhataja. – Olen saanud ühe arutelu teemat puudutav resolutsiooni ettepaneku⁽¹⁾, mis esitati kodukorra artikli 110 lõike 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna, teisipäeval, 16. veebruaril kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Loodame, et Horvaatia saavutab läbirääkimistel ELiga ühinemise üle kiiresti edu. Horvaatia ühinemise kiirendamine on ülitähtis, kui arvestada riigi strateegilist geopoliitilist asendit Kesk-Euroopa turgude väravana. Siit ka vajadus arendada integreeritult sadamaid ja ühendusi Euroopa transpordikoridoridega, eriti arvestades asjaolu, et Horvaatia saab olulise osa ELi rahastamisest, millest 60% on eraldatud infrastruktuurile.

Selleks et see saaks juhtuda, peaks Horvaatia jätkama vajalike reformidega. Eriti peaks riik tugevdama avalikku haldust ja kohtusüsteemi, võitlema korruptsiooniga ja tagama täieliku koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Toetan Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskust puudutava lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahel. Olen pettunud olukorra pärast Horvaatia laevaehituses. See on sektor, mis kunagi oli Jugoslaavia tööstusekspordi lipulaev, kuid mis on nüüd peaaegu hävinud.

Loodan, et Horvaatia valitsus suudab ümberstruktureerimise protsessi võimalikult kiiresti lõpetada, nii et oleks võimalik sulgeda ka konkurentsipeatükk. Eriti rõhutan Horvaatia ühinemise tähtsust integreeritud merenduspoliitika puhul Aadria mere piirkonnas, millest saab varsti ametlikult peaaegu täies ulatuses Euroopa meri.

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Raport on üldiselt Horvaatiale soodne. See näitab, et riik on ühinemisläbirääkimiste lõpetamisele lähedal. Samal ajal – nagu ka varasematel aastatel – juhitakse siiski selles tähelepanu alalistele ja tihti suurtele puudustele. Arvestades senist kogemust Horvaatia ja Sloveenia vahelise piirivaidlusega, teeb muret asjaolu, et paljudes piirivaidlustes Horvaatia muude naabritega (eriti Bosnia ja Hertsegoviinaga, kuid ka Serbia ja Montenegroga), et ole saavutatud olulist edu. Jätkuvalt tekitab olulisi küsimusi väga aeglane protsess serblaste vastu sooritatud sõjakuritegude karistamisel. Mitmesaja juhtumi puhul on uurimine tegemata ja süüdistus esitamata. Asjaolu, et Horvaatia kohtusüsteem neid juhtumeid ignoreerib, tagab serblaste jätkuva umbusu. Samuti ei ole Horvaatia ikka veel esitanud Haagis asuvale endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule (EJRK) kahurväe protokollidena tuntud dokumente. Seepärast on tulnud aeg kaaluda, kui palju EL peaks selle asjaga tegelema. Isegi veel 2010. aastal pöördus tagasi väga vähe Serbia pagulasi. Raportis ei öelda, kui paljud pärast sõda Horvaatiasse tagasi pöördunud 130 000 serblasest tulid Serbiast ja kui paljud Republika Srpskast Bosnia ja Hertsegoviinas. Republika Srpskas (Bosnia ja Hertsegoviina) asuvate Serbia pagulaste arv on mitu aastat püsinud suhteliselt stabiilne (25 000–35 000 inimest). Horvaatia ametivõimud on teinud nende tagasipöördumise võimatuks peamiselt sellega, et on jätnud lahendamata sellised küsimused nagu omandi tagastamine, elamispind, rendiõigused, pensionid jne.

  Monika Smolková (S&D), kirjalikult. – (SK) Horvaatia, kandidaatriik alates 2003. aastast, kui riik esitas ühinemistaotluse, on teinud ELiga ühinemiseks põhjalikke ettevalmistusi. See protsess nõuab põhjalikke reforme, mis tihti on rahva seas väga ebapopulaarsed. Esindades Slovakkiat, kes läbis selle raske protsessi alles seitse aastat tagasi, imetlen Horvaatiat ja usun, et Horvaatia sulgeb ülejäänud 10 peatükki võimalikult kiiresti. Pärast Jugoslaavia lagunemist ja sõja lõppu on Horvaatia lühikese aja jooksul saavutanud suurt edu infrastruktuuri, teenuste ja turismi valdkonnas, mis on riigis valitsev majandusharu. Igal aastal Horvaatiat külastava turistina usun ma, et Horvaatia kuulub ELi liikmesriikide perre, ja ühinen kolleegidega, kes Horvaatia ühinemist toetavad.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE), kirjalikult. – (HU) Horvaatia on oma ajaloolise eesmärgi saavutamisest ühe sammu kaugusel. Küsimus on selles, milline see samm olema saab. Kas see on pikk samm, mille ees seisavad takistused, võib-olla isegi kunstlikud takistused? Või on see lihtsam lühem samm, mis põhineb koostööl ja mille juures hinnatakse seni võetud raskete kohustuste täitmist? Horvaatia rahvas on ühinemisläbirääkimiste lõpetamise saavutamiseks teinud tähelepanuväärset tööd ja nende koostöö väärib tunnustust, olgu siis korruptsiooni, huvide konfliktide ja organiseeritud kuritegevuse vähendamiseks tehtud jõupingutuste või riigi naabruspoliitika parandamise eest. Mõned küsimused on muidugi siiani lahendamata, enamik neist kahepoolsed, kuid tuleb rõhutada, et need ei tohiks Euroopa teemasid segada.

Olen veendunud, et Horvaatia väärib ELi liikmesriigiks saamist ja läbirääkimiste lõpetamist Ungari eesistumise ajal. Horvaatia asend Lääne-Balkanil on strateegiliselt tähtis. Seda rolli tugevdavad kolm Horvaatia ja Ungari valitsuse vahel sõlmitud lepingut, milles käsitletakse energiavarustuse kindluse suurendamist, piiriüleste süsivesinike maardlate ühist teaduslikku uurimist ja naftavarude ladustamist. Soovin siiralt Horvaatia rahvale kõigi loomulike – ja võib-olla ka kunstlikult püstitatud – tõkete kaotamist nende ühinemise teelt, sest Horvaatia ei ole ELiga ühinemiseks mitte ainult piisavalt küps, vaid on seda ka väärt. Palun teid, kaasparlamendiliikmed, toetada oma toetushäältega Horvaatia võimalikult kiiret ELiga ühinemist, sest nii oleks võimalik ühinemiseni jõuda sümboolselt Horvaatia sõltumatuse 20. aastal.

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (HU) Horvaatia ühinemisläbirääkimiste kiirendamine toob käeulatusse võimalusi ELi integreerumise Kagu-Euroopa piirkonnaga. Mitte ainult Horvaatia, vaid ka muud Lääne-Balkani riigid näevad optimistlikult oma tulevikku Euroopas. See omakorda toob kaasa stabiilsuse ja muudab selles raske ajaloolise pärandiga piirkonnas demokratiseerimisprotsessi ja majanduskasvu pöördumatuks. Avaldan tunnustust Horvaatia valitsuse jõupingutustele korruptsiooniga võitlemisel, ELi rahaliste vahendite asjakohase kasutamise tagamisel ja veel avatud läbirääkimiste peatükkide sulgemisel. Samuti on saavutatud olulist edu suhete parandamisel naaberriikidega. Olen kindlalt selle poolt, et Horvaatia ühinemine ELiga toimuks võimalikult kiiresti, sest Rumeeniat esindava parlamendiliikmena, kellel on Ungari kodakondsus, olen väga tähelepanelikult jälginud Ungari kogukonna olukorda Horvaatias. Oleksin väga rõõmus, kui saaksime varsti Euroopa Liidus tervitada veel üht väljaspool kodumaad elavat Ungari kogukonda. Euroopa Parlament peab selgelt toetama Horvaatia ühinemispingutusi. Vaja pole nõuete lihtsustamist, vaid nõuete täitmise toetamist. Nõustun nende kaasparlamendiliikmetega, kes paluvad Euroopa Komisjonil määrata edasised tähtajad protsessi võimalikult kiireks lõpetamiseks ja läbirääkimiste peatükkide sulgemiseks veel Ungari eesistumise ajal.

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. – (IT) Eesistujariik Ungari kavatsus lõpetada läbirääkimised 2011. aasta esimesel poolel sisendab optimismi Balkani piirkonna tuleviku ja nende riikide Euroopa Liiduga ühinemise suhtes. Horvaatia valitsus on reformiprotsessi ja inimõiguste kaitse jaoks palju ära teinud. Olukorda tuleb veel mõnel paari teema puhul parandama, enne kui võime öelda, et Horvaatia on valmis ühinema Euroopa Liiduga ja täitma Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärke: võitlus korruptsiooniga; vähemuste, sh Itaalia vähemus, kaitse; kohtuprotsesside lühendamine; kohtute infrastruktuuri ja varustuse parandamine; maksureformide tugevdamine ja avaliku sektori kulutuste piiramine.

Kui Horvaatia jätkab kõigi ühenduse õigustiku ülevõtmiseks vajalike reformide rakendamist, saab Euroopa Liit järgmisel sügisel väärtusliku uue liikme, kes aitab suurendada liidu jõukust ja tagada Ida ja Lääne geopoliitilist tasakaalu alates Vahemere piirkonnast ja Kirde-Itaaliast. Euroopa makropiirkondade arendamine alates Aadria ja Joonia piirkonnast, kuhu kuulub ka Itaalia, viib Horvaatia kiiresti Euroopa programmide ja poliitika keskmesse.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga on elava avaliku arutelu keskmes. Riik on väga atraktiivne Euroopa turistide sihtkoht, kuid seal on ka probleeme, mis tuleb lahendada. Sooviksin märkida, et Horvaatia ees seisab ikka veel palju ülesandeid ja palju riiklikke reforme, mis tuleb ellu viia, selleks et riik võimalikult kiiresti ELi nõuetega vastavusse viia.

Laienemispoliitika, mis soodustab demokraatia tugevnemist, eriti Balkani riikides, peaks samal ajal teenima ka Euroopa Liidu huve. Euroopa Parlament peaks Horvaatias seni tehtud muudatustele positiive hinnangu andma, sest riik näitab oma siseprobleemide lahendamisel üles palju head tahet. Me peame olema uutele liikmesriikidele avatud. Loodan, et läbirääkimiste tempo võimaldab Horvaatial allkirjastada ühinemislepingu Poola eesistumise ajal, sest see riik väärib Euroopa Liidu liikme staatust. Tänan teid!

(1) Vt protokoll