Istungi stenogramm

Kolmapäev, 16. veebruar 2011 - Strasbourg

7. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Marisa Matias (A7-0148/2010)

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Toetan direktiivi ettepaneku puhul saavutatud kompromissi, sest mõnest vaidlust tekitanud punktist hoolimata on see minu arvates hea tekst, mis kaitseb patsiente võltsitud ravimite kasutamisest tulenevate suurte ohtude eest. Aastate jooksul oleme täheldanud selliste toodete arvu kasvu ja viimaste hinnangute kohaselt müüakse Euroopas eeskätt Interneti kaudu ebaseaduslikult poolteist miljonit ravimit.

Need andmed demonstreerivad suurt ohtu nii Euroopa patsientidele kui ka Euroopa ravimitootjatele. Siin on kaalul rahvatervise kaitsmine ning tarbijakaitse, sest tarbijad vajavad kinnitust, et liikmesriigid rakendavad rangeid ohutusmeetmeid ja tõhusaid karistusi. Tänase hääletusega võetakse kasutusele tõhusad ja paindlikud eeskirjad ning samuti astutakse samme võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu.

Et mõista, millised on sektorit mõjutavad ohutusnõuded, tuleb mõelda ainult sellele, et 2008. aastal konfiskeeriti ligikaudu 34 miljonit võltsitud ravimite karpi. Ehk oleksime pidanud olema veidi julgemad kolmandatest riikidest pärinevate ravimite ja toimeainete jälgitavuse suhtes. Igal juhul on täna astutud samm väga tähtis.

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Komisjoni ettepanek võltsitud ravimite tarneahelasse sisenemise takistamise kohta tõstab esile probleemi, mis on muutumas prioriteediks kõikide eurooplaste jaoks: igapäevases kasutuses olevate ravimite kvaliteet ja ohutus.

Selle pärast on vaja võtta kasutusele uus Euroopa strateegia võltsitud ravimite ohjeldamatu levikuga võitlemiseks, et selle rahvatervist ohustava nähtuse vastu midagi ette võtta ja tagada kõikide patsientide ohutuse.

Viimased seda teemat käsitlevad aruanded näitavad tõepoolest tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud ravimite koguse järsku suurenemist ning sellest tulenevalt äärmiselt ohtlikku suundumust võltsida mitte ainult nn elustiiliravimeid, vaid ka elupäästvaid ravimeid, sh kasvajate, südamehaiguste, psüühikahäirete ja nakkuste raviks kasutatavaid ravimeid.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Euroopa Liidu piiridel 2007. aastal konfiskeeritud võltsitud ravimite kogus oli 384% suurem 2005. aastal konfiskeeritud võltsitud ravimite kogusest. Samuti on märgata kasvu suundumuses võltsida elupäästvaid ravimeid, sh kasvajate, südamehaiguste, psüühikahäirete ja nakkuste raviks kasutatavaid ravimeid.

Need arvud näitavad murettekitavat stsenaariumi, milles patsiendid võivad sattuda hõlpsalt olukorda, kus ravi ebaõnnestub, mis võib omakorda ohustada nende tervist ning mõnedel juhtudel isegi nende elu. Toetan komisjoni ettepanekut. Marisa Matiase raportis on toodud siiski väga õigesti välja kõik negatiivsed aspektid ja punktid, mille suhtes peame kodanikke rahustama.

Eriti soovin rõhutada, et komisjoni ettepanek ei anna piisavalt ammendavaid vastuseid võltsitud ravimite, toimeainete või abiainete olemuse ja omaduste kohta. Samuti ei ole määratletud eri tarneahela osalejaid, kelle rollid ja vastutused vajavad selgitamist.

Komisjoni ettepanekus sisalduvad karistused on samuti ebapiisavad, kuid ennekõike ei ole ettepanekus võetud arvesse ravimite müüki Internetis, mis on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad.

  Iva Zanicchi (PPE) . – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin Marisa Matiase raporti poolt, kuna võltsitud ravimite sattumine seaduslikku tarneahelasse kujutab ohtu kogu Euroopa farmaatsiasüsteemile, sest vähendab kodanike usaldust apteekides ja muudes seaduslikes turustuskohtades müüdavate ravimite kvaliteedi suhtes.

Püsivalt kasvava võltsitud ravimite müümise piiramine meie kodanike tervise kaitsmiseks ja tagamiseks on vajalik kõikides liikmesriikides. Võltsitud ravimites sisalduvad toimeained võivad olla madala kvaliteediga või ei ole neis toimeaineid üldse või on need neis vales koguses.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Ametlikud arvnäitajad ütlevad kõik: 1% Euroopa Liidus seaduslikult müüdavatest ravimitest on võltsitud. Veelgi enam – viimased uuringud näitavad, et see nähtus kogub pidevalt jõudu ning selle mõõtmed on saavutanud juba ohtliku taseme.

Nagu Alfredo Antoniozzi juba rõhutas, on elupäästvate ravimite võltsimine eriti tulus siis, kui neid toodetakse Indias või Hiinas ning müüakse siis Euroopa toodetena. Need ained kujutavad endast enneolematut ohtu ning võivad isegi ohustada nende inimeste elu, kes neid terapeutilisel eesmärgil kasutavad.

Hääletasin raporti poolt, et teha lõpp kontrollimatule ravimite müügile Internetis, mis on eelistatuim kanal nende mürkide toomiseks Euroopa Liidu ravimiturule. Selle dokumendi vastuvõtmisega saab parlament end kuuldavaks teha ning saab enda kätte vajalikud vahendid, et leida ja karistada neid inimesi, kes ei ole paremad uimastikaupmeestest, neid jultunud kurjategijaid, kes on juba liiga kaua haigete inimeste arvelt rikastunud.

  Paolo Bartolozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Võltsitud ravimite probleem avaldab üha rohkem mõju rahvusvahelisel ja ELi tasandil, seda nii nende juhtumite kasvava arvu kui ka nende toodete arendamise alal tehtud edusammude tõttu. Need on probleemid, millele annab vastuseid pikaajaliste ja vaevanõudvate läbirääkimiste tulemusena valminud Marisa Matiase raport.

Raport, mida toetame, loob õigusraamistiku, milles on täpsemale ja üksikasjalikumale teabele tuginedes ning hea kompromissi saavutamiseks võetud arvesse kõiki ravimite tarneahela osapooli, etappe ja aspekte – ohutus, jälgitavus ja müügiahela kohustused.

Need kuuluvad probleemide hulka, mis nõuavad lahendamist, et saavutada põhieesmärk, milleks on rangemad standardid ning võltsitud ravimite turule pääsemise takistamine. Nii loome hea ja palju laiahaardelisema õigusraamistiku, mis kaitseb kodanike tervist ning kaitseb neid ka raskete tagajärgede eest.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Hinnanguliselt on hetkel ligikaudu 1% kõikidest ELi apteekides patsientidele seaduslikult müüdavatest ravimitest võltsitud. See osakaal tõuseb pidevalt. Kaalul on inimeste tervis. Lisaks arsti välja kirjutatud ravimite mõjule võivad võltsitud ravimid avaldada veel täiendavat mõju. Samuti võivad need olla tervisele ohtlikud.

Võltsimine on kuritegu ja see nõuab konkreetseid karistusi. Uue õigusaktiga, mida ma toetan, sätestatakse täiendavad ohutusmeetmed ning samuti karistused võltsijatele. Sellega määratletakse järelevalvesüsteem, mis parandab ravimite identifitseerimist, võimaldades edaspidi jälgida ravimite liikumist alates tootjast kuni tarbijani.

Uute eeskirjade raamistikku kuulub ka ravimite müük Internetis, sest see kujutab endast peamist viisi, kuidas võltsitud ravimid ELi turgudele saabuvad.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Ka mina toetasin seda raportit hea meelega, sest nagu kaasparlamendiliikmed juba mainisid, liigub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ELi liikmesriikides suurel hulgal võltsitud ravimeid. Nende hulk kasvab pidevalt. Selle pärast peame tegema kõik, mis meie võimuses, et takistada võltsitud ravimite sattumist tarneahelasse. Isegi kui see ei ohusta kogu farmaatsiatööstust, vähendab see ikkagi inimeste usaldust apteekidesse, rääkimata asjaolust, et võltsitud ravimid võivad sisaldada madala kvaliteediga toimeaineid. Hinnanguliselt võib võltsitud ravimite karpide arv jõuda 2020. aastaks 42 miljonini, mis kujutab endast suurt ohtu Euroopa majandusele.

Euroopa farmaatsiatööstuse aastakäive on üle 170 miljardi euro. Peame takistama ebaausat konkurentsi välistootjatelt, kes toovad turule ravimeid, mille tootmisprotsessi ei ole võimalik kontrollida. Lisaks sellele on minu arvates oluline arutada ka selliseid küsimusi nagu ravimite müük Internetis. Nn virtuaalsete apteekide kaudu on Internetis saadaval tooted, mis kuuluvad selgelt retseptiravimite kategooriasse. Lisaks sellele pakub see pakub võltsijatele kõige lihtsamat viisi oma toodete toomiseks tarneahelasse.

Resolutsiooni ettepanek B7-0094/2011

  Pier Antonio Panzeri (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin Euroopa Liidu laienemise protsessi raames Horvaatia ELiga ühinemise protsessis tehtud edusamme käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest selle protsessiga alustamine ning samuti Horvaatia edusammud on minu arvates väga tähtsad.

Üldiselt loodame, et laienemine hõlmab ka teisi riike peale Horvaatia ning haarab lõpuks kõiki Lääne-Balkani piirkonna riike. See on üks Euroopa naabrus- ja laienemispoliitika põhieesmärke.

Seepärast hääletan kõhklemata Hannes Swoboda raporti poolt.

Raport: Marisa Matias (A7-0148/2010)

  Anna Záborská (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Kui oleme täna kohustatud võtma vastu raporti patsientide kaitsmiseks võltsitud ravimite eest, siis on üks selle põhjustest Euroopa Komisjoni propageeritud turu liberalism, mis on andnud võltsitud toodetele juurdepääsu meie turule. Dereguleeritud konkurents viib selleni, et ravimeid võltsitakse ettevõtjate kasumi nimel. Ohvrid on aga tarbijad.

Hääletasin raporti poolt, kuigi ma ei ole täiesti veendunud, et võltsitud toote mõiste on õige. Ei ole ka täiesti selge, keda tuleb võltsitud ravimi avastamise puhul karistada. Sellele vaatamata on tegemist esimese sammuga õiges suunas ja aasta pärast saame näha, kas meie meetmetel on olnud mõju.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Täna vastu võetud resolutsiooniga sätestati olulised põhimõtted tarbijate kaitsmiseks, tugevdades kaitsemeetmeid võltsitud ravimite levitamise vastu. See on väga ohtlik nähtus ja kõige mõjusam abinõu selle takistamiseks on olnud kaheldava päritoluga ravimite müügi piiramine Internetis. Lisaks sellele loome mõnede tagatiste kasutuselevõtmisega ranged määrused, mis nõuavad lubasid ja inspektsioone.

See ei tähenda aga seda, et kaovad tervisekaitse ja ravimite retseptide vormid. Tuleb meeles pidada, et liikmesriikide seadusandlikke volitusi valdkonnas ei mõjutata ja nad võivad oma territooriumil ravimite müügikeeldu Internetis säilitada või leevendada.

See on hea võimalus liikmesriikidele valdkonna paremaks reguleerimiseks, kuid peame meeles pidama, austatud juhataja, et kodanikud saavad tellida ravimeid mõnest teisest liikmesriigist. Seda määrust ei tohi kasutada järjekordse võimalusena, mis toob kasu farmaatsiatööstusele. Selle asemel peame jätkama just selliseid meetmeid vastu võttes liberaliseerimise teel, mida mööda EL hetkel nii edukalt liigub.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Arutleme võltsitud ravimeid käsitleva õigusakti üle. Teame, et relvatööstuse ja uimastikaubanduse järel on farmaatsiasektor kõige suurema kasumiga sektor. Selle pärast ei ole ka ime, et kurjategijad pööravad suurt tähelepanu võltsitud ravimitele, et petta meie patsientidest kaaskodanikke.

Tihti ei sisalda vähi- või südameravim vajalikku toimeainet või on toimeaine osakaal väga väike ning selline kuritegu ohustab patsiendi tervist ja tihti isegi tema elu.

On väga hea, et võtsime tekstiga ka uued põhimõtted, mis sätestavad rangemad karistused neile, kes selles valdkonnas kuritegevusega tegelevad, ning mul on hea meel, et Euroopa astus sammu õiges suunas. Loomulikult hakatakse jälgima paremini ravimite müüki Internetis ja samuti tavalises tarneahelas, kus müüakse tihti võltsitud ravimeid.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Viimaste aastate jooksul on võltsitud ravimite kogus eksponentsiaalselt kasvanud ning on kahetsusväärne, et vaatamata sellele, et nende toodete kogus kasvas 2005. ja 2007. aasta vahel 384%, jäi komisjon meetmete võtmisega niivõrd hiljaks. Oleme täiesti nõus raportööri seisukohaga, kes muutis komisjoni teksti palju paremaks sellega, et võttis arvesse ka ravimite müüki Internetis.

Olen viimastel aastatel komisjonile korduvalt selle teema kohta küsimusi esitanud ning toonud esile sellega kaasnevaid ohtusid, kuid ma ei ole saanud seni ühtegi vastust ning samuti ei ole võetud konkreetseid meetmeid. Seepärast on meil hea meel raportööri pingutuste üle teksti parandamise nimel ning loodame, et nüüdsest saab eurooplaste tervisest meie institutsioonide jaoks tõesti kõige tähtsam teema.

  Alfredo Pallone (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin Marisa Matiase raporti poolt, sest ohutusstandardite tõstmine ning tõhusate, mõjusate ja rangete eeskirjade kehtestamine on ülitähtis, et takistada võltsitud toodete jõudmist Euroopa Liitu. See on nõue ja kohustus, mida peame täitma Euroopa kodanike nimel, kes tihti ei teagi, et nad võltsitud ravimit ostavad.

Olen nõus raporti üldsuunaga, sest selles on sätestatud kohustused nii ravimite müüjatele kui ka kõikidele tarneahela osapooltele. Tihti pääsevadki kõrge riskiastmega tooted turustusahelasse just selle mitmetel keerukatel etappidel. Järelevalve ei tohi aga piirduda ainult toodete turule toomisega. Inspektsioone tuleb korraldada juba ettevõtetes, kus ravimeid ja toimeaineid toodetakse, kaasa arvatud kolmandates riikides.

On siiski üks asi, millega ma päris rahul ei ole. Oleksin eelistanud, et määrus olnuks palju tõhusam, ühtlustades eri riikide õigusakte, kaasa arvatud Internetis müümist puudutavad õigusaktid, et Euroopa kodanikke täielikult kaitsta.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin selle raporti poolt, sest sellest tulenev reguleeriv raamistik on palju parem 2001. aasta direktiivis sätestatud raamistikust. Viimane pani ainuvastutuse vastavuse tagamise eest hulgimüüjatele, mistõttu ei olnud võimalik tagada mingisugust usaldusväärsust ravimite tarneahelas.

Raport, mille üle täna hääletasime, sätestab meetmed ravimite ohutuse tagamiseks, muu hulgas näiteks Euroopa Liidust väljapoole jäävate tootjate tihedam kontrollimine riskianalüüsi alusel. Esitatud muudatusettepaneku juurde kuulub ka vajadus avaldada ELi tasandil heakskiidetud hulgimüüjate nimekirja sisaldav andmebaas nende müüjatega, kelle vastavust kohaldatavatele ELi õigusaktidele ei ole kontrollinud ainult asjaomane liikmesriik üksinda

Sellegipoolest oleksime oodanud palju ulatuslikumat tulemust. Pean eeskätt silmas kohustuslike inspektsioonide kasutuselevõtmist kolmandates riikides paiknevate toimeaineid tootvate ettevõtete puhul. Need jäeti välja põhjendusega, et rakenduskulud oleksid olnud liiga kõrged. Kui need oleks kasutusel võetud, oleksime vältinud tihti korduvat olukorda, kus Euroopa ettevõtted peavad täitma väga kõrgeid kvaliteedinõudeid, samal ajal kui teistes riikides tegutsevad ettevõtted saavad kasu reguleerivatest raamistikest, mis on kahtlemata palju leebemad. Seepärast loodan, et tulevikus saab seda parandada.

Resolutsiooni ettepanek B7-0096/2011

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Tänaseks annavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vahetult või kaudselt tööd üle 100 miljonile töötajale Euroopas. Sellele vaatamata on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad enneolematus kriisis, mille põhjuseks on puuduv likviidsus, bürokraatlikud takistused, piirangud ning haldustakistused.

Selles peitubki resolutsiooni ettepaneku tuum: parlament nõuab krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavaks tegemist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning Euroopa energilisi ja mitte ainult soovunelmaks jäävaid püüdlusi võitluses uute – ja paljude jaoks takistuseks kujunevate – kommertspankade nõuetega ennekõike kõrgemate tagatiste ja riskipreemiate kujul.

Viimaks olen nõus, et konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi raames on vaja suurendada märkimisväärselt rahastamist. Samuti on vaja jõuliselt ja enesekindlalt uuesti päevakorda võtta lihtsustamise küsimus. On vaja tõhustada ja lihtsustada, et raha kasutada soovivad ettevõtted saaksid teha seda ilma äärmiselt kallitele väliskonsultantidele tuginemata. Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt. Seda ootavad meilt VKEd ja 100 miljonit Euroopa töötajat, kes selles sektoris töötavad.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Kõikidest ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rahastamisvahendite läbivaatamisega seotud praktilistest aspektidest soovin esile tuua välise rahastamise probleemi. On selge, et suur osa VKEdest sõltub ka edaspidi peamiselt krediidist ja laenudest. On väga ebameeldiv, et pangandussektor nõuab üha suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid, mis vähendab rahastamisvõimalusi ning samuti nende ettevõtete perspektiive kasutada ettevõtlus- ja töövõimalusi.

Seetõttu on minu arvates vaja tugevdada individuaalseid programme liikmesriikide tasandil ning suurendada oluliselt ELi ja Euroopa Investeerimispanga uuenduslike finantsvahendite rahastamist. Käibefondide puhul tuleb toetada tagatisvahendite edasist rakendamist. Tahan rõhutada, et toetada tuleb ka rahastamisvahendite kasutamist, mille puhul on tegemist riskide hajutamisega ning väikerahastamisasutuste laiendamisega.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tegemist on väga tähtsa resolutsiooni ettepanekuga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisvahendite kohta. Vahetevahel kritiseeritakse meid, et ühest küljest räägime selle ettevõtlussektori tähtsast rollist – tootmine, ühe kolmandiku Euroopa Liidu SKT tagamine ning kindlate töökohtade loomine –, kuid samas ei ole häid vahendeid nende ettevõtjate rahastamiseks. Suurem osa ELi arengu ja uuenduste jaoks ette nähtud vahenditest läheb peamiselt suurettevõtetele, kelle vajadused on suuremad. Seda tuleb muuta, sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ei suuda rahuldada neile esitatud nõudmisi.

Kriis on piiranud oluliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu krediidile ja laenudele ning uued pangandussektorile suunatud määrused võivad olukorra veel halvemaks muuta. Soovin siinkohal mainida juba heaks kiidetud Basel III paketti ja selles olevaid ettevaatusabinõude standardeid. Minu arvates on eriti oluline juurdepääs rahastamisele ettevõtluse arendamise jaoks, eriti innovatsioonivaldkonnas. Rõhutame väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli, ennekõike nn potentsiaalsete novaatoritena. Need väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peavad Euroopa turule astuma palju laiemal tasandil. See aitab taaselustada majandust, luua töökohti ning saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärgid.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kui tahame keskenduda sellest kriisist lõplikult ja jäävalt üle saamiseks reaalmajanduse taastamise edendamisele selles ja teistes sektorites, on vajalik olemasolevate vahendite hindamine ning läbivaatamine, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis.

See vajadus tekib ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate huvide kaitsmisest, kui pankadele kehtestatakse kõrgemad omakapitalinõuded, nagu soovitab Basel III. Seda on vaja ka paljude finantsvahendajate olukorra tõttu, keda takistab halduskoormus, mida tekitavad keerukad Euroopa finantseeskirjad ning seda mõjutavad ka eri maksu- ja toetussüsteemide tõttu tekkivad probleemid. Seda stimuleerib vajadus Euroopa Liidu toetusprogrammide sidusamaks muutmise järele, et anda paremaid tagatisi ning luua parem tasakaal liikmesriikide ja ELi süsteemide vahel.

Seepärast toetan ettepanekut luua VKEdele mõeldud ELi eri rahastamisvahendite jaoks ühtne teenuspunkt. Pakkumiste ja menetluste lihtsustamine turgudele juurdepääsu tagamiseks on tähtis toetusvahend isegi siis, kui selle pärast on vaja rahastamist suurendada. Hooletute pankade päästmisele on kulutatud tohutuid summasid. Minu arvates on raha kulutamine 23 miljonile väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale igal juhul hea investeering.

  Alfredo Pallone (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates vajame Euroopa strateegiat VKEde jaoks, kes on – nagu me kõike teame – meie majanduse selgroog ning kes vajavad toetust ja abi.

Seetõttu ei saa Euroopa Liidu järgmises finantsplaneeringus neid kaalutlusi ignoreerida ning olemasolevaid vahendeid tuleb suurendada ja mitmekesistada. See on aga kõigest üks meede, mis ei ole üldsegi piisav. Vaja on rohkem. Tegutseda tuleb pikaajalise strateegia toetusel, et vältida ajutiste või ühekordsete meetmete võtmist. Pean silmas uusi finantseeskirju, mille rakendamiseks EL valmistub. Peame tagama, et need uued määrused ei muuda ettevõtjatele laenude andmist raskemaks. Siinkohal mõtlen ka Basel III-le.

See ongi tõeline katsumus: pangandussüsteemi kooskõlastamine ja reguleerimine, vältides samal ajal kulude ülekandmist ettevõtetele, kodanikele ja VKEdele. Vajame sektori rehabiliteerimiseks ja toetamiseks ning meie ideede elluviimiseks majanduskasvu.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Toetan hea meelega seda resolutsiooni. Otse loomulikult on VKEde põhiprobleem juurdepääs krediidile. See on suur takistus töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Riikide jaoks, nagu mu kodumaa Iirimaa, mis peavad võtma rangeid kokkuhoiumeetmeid, on see probleem eriti suur ja minu arvates tuleb see viivitamatut lahendada.

Peame tegutsema ELi tasandil ning tagama, et pangad tahaksid ja suudaksid VKEsid rahastada. Pankade rekapitaliseerimine on küll tähtis, aga selle tegemine ajal, kui VKEde sektor on põlvili surutud, kuulutab katastroofi.

Kardan tõesti, et lõpuks on meil küll hästi kapitaliseeritud pangandussüsteem, kuid reaalmajandus on samal ajal täiesti maatasa tehtud. Me kõik räägime majanduskasvust ja see ongi ainus võimalus, kuidas paljude äärealade majandus sellest sügavikust, milles nad hetkel on, välja pääsevad. Jah, tasakaalu leidmine on keeruline, aga meil on praegu lihtsalt olukord, kus meie finantsasutuste seisund paraneb iga päevaga, aga VKEd on ikka veel intensiivravis.

Raport: Ria Oomen-Ruijten (A7-0025/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Viimaste aastate jooksul täheldatud demograafilised muutused sunnivad meid mõtlema strateegiale, mis toob pensionide valdkonda uut selgust ja järjekindlust, edendama põlvkondade ning inimeste solidaarsust, tagades samal ajal ka kindla ja piisava sissetuleku pärast pensionile jäämist.

Olen raportööriga nõus, et Euroopa pensionisüsteemide vahel on suured erinevused. Neile on avaldanud palju mõju raske finants- ja majanduskriis, suurenev tööpuudus, aeglane majanduskasv, väiksem investeeringutasuvus ja kasvav riigivõlg. Piisava pensioni kindlustamine ja mõnel juhul ka lubaduste täitmine muutub pensionisüsteemidele järjest raskemaks.

Paljud liikmesriigid on oma pensionisüsteemide reformimisel teinud suuri kärpeid. Rahaline jätkusuutlikkus on tähtis, kuid arvesse tuleb võtta ka piisava sissetuleku kindlustamist. Eelarve jätkusuutlikkus ja pensionisüsteemide piisavus ei ole teineteist välistavad eesmärgid, vaid ühe medali kaks külge. Tõelist jätkusuutlikkust ei ole võimalik saavutada piisavate pensionide tagamiseta.

Austatud juhataja! Tuginedes oma kogemustele Itaalia tööhõiveministrina, võin kinnitada, et kui kõik liikmesriigid nendest uutest õigusaktidest kinni ei pea, on individuaalsetel riikidel väga raske nendega kohaneda.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Alles hiljuti otsustas Euroopa Kohus, et Saksamaa tööandjapensionide suhtes peab valitsema rohkem läbipaistvust ja et pensionide jaoks tuleb korraldada avalik pakkumine. Lootsin väga, et see otsus avaldab mõju ka teistele Euroopa riikidele. Kahjuks seda ei juhtunud. Ka komisjon ei ole avaldanud survet teistele riikidele, mis on oma inimesed teatud pensionidega sidunud. Selle pärast on väga tähtis, et Euroopa Parlament otsustas nüüd, et pensionisüsteemid peavad kodanikele raha teenima. Kulude ja tulemuslikkuse suhtes peab valitsema läbipaistvus ning kaotada tuleb takistused piiriülesele liikuvusele. Need on kõik head ja arukad liberaalsed põhimõtted, aga selle kõige juures teeme loogilise järelduse, et inimesed peavad saama oma pensione ka ühest pensionisüsteemist teise üle kanda, kui töötus- või pensionifond, mis nende ametiühing või tööandja neile määras, oma tööd korralikult ei tee. Seekord me nii palju ei saavutanud, kuid sellegipoolest astusime täna sammu õiges suunas ja ma arvan, et see on hea siseturu jaoks ning annab samuti meie kodanikele paremad võimalused tasuvama pensionisüsteemi saamiseks.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Arvestades eelarvega seotud survet on ühiskondliku kulutamise tõhusus liikmesriikide majandussüsteemide jaoks hetkel ülimalt oluline. See on saanud eriti selgeks viimaste aastate jooksul, mil on kasvanud tööpuudus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, mis on suurendanud eelarvedefitsiiti paljudes liikmesriikides, millele on järgnenud probleemid pensionide rahastamisega.

Toetan Ria Oomen-Ruijteni raportit, mille eesmärk on anda riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil uut hoogu tugevate, piisavate, pikaajaliste, jätkusuutlike ja kindlate pensionisüsteemide loomisele.

Tahan aga siiski meelde tuletada, et meil ei ole ikka veel ühtseid kriteeriume, mõisteid ja põhjalikku analüüsi, mis heidaksid valgust eri pensionisüsteemidele ja nende vastavusele kodanike vajadustele. Ma ei kujuta ette, kuidas saame sellist tundlikku teemat ilma sellise analüüsita käsitleda. Selle pärast kutsun komisjoni üles seda puudujääki kõrvaldama ja tegema vajalikke pingutusi selleks, et töötada välja liikmesriikide pensionisüsteemide liigitus ja ühine mõistete kogum, et muuta süsteemid omavahel võrreldavaks.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Mul on üks ettepanek. Panin tähele, et paljud sõnavõtjad ületasid neile antud sõnavõtuaja, mõned koguni 30 sekundit. Palun, et oleksite sõnavõtu jaoks antud ajast kinnipidamise jälgimisel rangem. Loomulikult võite ka minu suhtes rangem olla, mis sellesse puutub.

  Juhataja. − Kuna saime hääletuse üpris kähku tehtud, siis mõtlesin, et võiksime olla veidi paindlikumad, kui mõni kaasparlamendiliige oma sõnavõtuaja ületab. Kui palute mul rangem olla, siis ma olen rangem, kuid loomulikult mõõdukalt.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Mina omalt poolt olen teie suuremeelsuse üle väga õnnelik, sest läbirääkimistel ei saa me kunagi üle minuti rääkida ja seetõttu on meil siin veel üks võimalus, et praegusel juhul selgitusi hääletuse kohta arutada ja nendest rääkida, sest see on siiski kõik seotud hääletamisel olevate raportite põhiteemaga.

Euroopa pensionisüsteemide olukord muutub üha kriitilisemaks. Nüüd tuleb tagada, et meestel ja naistel oleksid võrdsed võimalused. Tuleb kaitsta neid, kes otsustavad praegu pensionile jääda, ning samal ajal ka neid, kes tööturul alles esimesi samme astuvad. Euroopas teenivad naised ikka veel keskmiselt 18% vähem kui mehed.

Selle suure palgaerinevuse tagajärg saab ilmseks pensionile minnes, sest kuna naised on oma tööelu jooksul vähem teeninud, on ka nende pension madalam. Seetõttu on naistel vanemas eas palju suurem vaesusrisk kui meestel. Just kriisi ajal peame kõikide poliitikameetmete juures arvestama soolise aspektiga ning võtma Euroopa tasandil kokku lepitud ja kooskõlastatud riiklikke meetmeid.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Selle rohelise raamatu eesmärk on võtta kokku liikmesriikide seisukohad selle kohta, kuidas saavutada piisava, stabiilse ja kindla pensioni tagamise eesmärk. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et raportis, mille komisjon vastu võttis, on tehtud õiged järeldused: esiteks ei ole põhjust pensionisüsteemide ühtlustamiseks, teiseks peavad liikmesriigid tagama eri vormid tulevaste pensionide arendamiseks ning ennekõike peavad nad tunnistama miinimumpensionit, et kaitsta inimesi vaesuse ohu eest. Kolmandaks ei tohi karistada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega liikmesriike, nagu Poola, kus teostati keeruline pensionireform, mille tagajärjel kasvas puudujääk ja riigivõlg. Neljandaks peab pensionisüsteem edendama pikemat tööelu, mis on kooskõlas tööturu trendidega. Minu arvates on need järeldused täielikult kooskõlas Euroopa 2020. aasta majandusstrateegia, eriti tööhõivestrateegiaga ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on kompromiss, mis meie parlamendikomisjonis väga suure vaevaga saavutati, suhteliselt hea, sest see kujutab endast vähemalt vahendit, millega saab tuletada liikmesriikidele meelde, et vananeva elanikkonna kontekstis peavad nad tagama piisavad, jätkusuutlikud ja Euroopa piires ülekantavad pensionid.

Sellegipoolest tahan teha kolm kriitilist märkust. Loodan, et Euroopa Komisjon käsitleb neid tulevases valges raamatus. Esiteks ei tunnustata kolmanda pensionisamba tähtsust pensionisüsteemis. Teiseks – olgugi et tõdetakse meeste ja naiste erinevat pensionipõlve sissetulekut, mille põhjus on sissetulekute erinevus, naiste pikaajalisem tööta olek, perioodid, mil naised hoolitsevad laste või teiste ülalpeetavate pereliikmete eest, ei ole olemas paindlikke kriteeriume pensionieas naistele, kes enam ei tööta. Samuti ei tunnustata pensioniea määramisel perioode, mil hoolitsetakse laste või teiste ülalpeetavate pereliikmete eest. See oleks aga soovitav. Kolmandaks tuleb kinnitada Euroopa kodanike õigust ühisele programmile, mis annab neile teavet heaolu ning nende pensioni ja kindlustuse kohta, mida vajavad ennekõike noored ja töötajad oma tööelu jooksul.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Piisava, jätkusuutliku ja kindla Euroopa pensionisüsteemi tagamine on väga tähtis. Loomulikult ei tohi me unustada, et ELis on 27 liikmesriiki. Liikmesriikide majanduslikud tingimused on ikka veel väga erinevad ja pensionide suurused on samuti väga erinevad. Põhimõtteliselt peame aga tagama eri liikmesriikides piisava pensioni.

Kõige enam valmistavad mulle muret eri Euroopa Liidu liikmesriikides töötavate noorte inimeste pensionid. Kuidas saame tagada, et pensioneid on võimalik rahuldavalt üle kanda mitte ainult ühest riigist teise ja mitte ainult ühest pensionifondist teise, sest ka nendega on väga palju probleeme. Loodan saada selles valdkonnas rohkem paindlikkust. Võimalik, et vajame sel juhul Euroopa tasandil kooskõlastamist.

Tean, et vaidlused pensioni üle jätkuvad, sest lugesin alles hiljuti, et näiteks 2010. aastal Soomes sündinud laste oodatav eluiga on 100 aastat. Kui arvestame, et nad õpivad 30 aastat ja töötavad 30 aastat, siis on nad pensionil 40 aastat. Seega peame kindlasti lähenema pensionisüsteemidele uuest küljest, et leida sellele olukorrale lahendus, mis on kõigi seisukohalt jätkusuutlik.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuigi Euroopa Komisjoni rohelisel raamatul on oma puudused. Euroopa 2020. aasta strateegias esitatakse meile fantastiline tulevikunägemus. Roheline raamat küll paneb alguse arutelule tegeliku tuleviku üle, kuid selles ignoreeritakse reaalsust. Kogu rohelisel raamatul on üks läbiv motiiv: las eakad töötavad.

Rohelise raamatu koostajad isegi ei ürita leida lahendust sellest punktist, kus elu alguse saab. Sõna „naine” on kasutatud ainult kuus korda. Sõna „perekond” on kasutatud ainult kolm korda ja sõna „laps” ainult üks kord. Seetõttu arvan, et komisjon peab koostama oma valge raamatu palju laiahaardelisemalt, panema rohkem rõhku emaduse tähtsusele ning naiste mitteametlikule tööle, võtma kuulda Euroopa perekonnaühendusi ning kaasama oma poliitikavaldkondadesse ja strateegiatesse uue suuna, milleks on perekondlike väärtuste süvalaiendamine.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Liikmesriikide pensionisüsteemides valitsevad tohutud erinevused, sest see valdkond kuulub ja peab kuuluma ka edaspidi liikmesriikide otsese pädevuse alla. Minu arvates on loomulikult vaja ka mõnel määral konsulteerimist, sest Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad hakkama otsima viivitamatult lahendust sellistele majanduslikele ja demograafilistele probleemidele, nagu prognoos, et üle 65aastaste elanike osakaal tööealisest elanikkonnast tõuseb 2060. aastaks 53%ni. Samal ajal aga on iga pensionäri kohta ainult kaks töötavat inimest. Selles kontekstis on loomulik, et keskmised riiklikud kulutused pensionidele ja vananevale elanikkonnale tehtavad riiklikud kulutused suurenevad ning piisava pensioni tagamine muutub üha raskemaks. Seepärast on vaja julgustada inimesi tööturule astuma, tõstes tööhõive taset ja majanduskasvu. Perekonna tähtsust ei ole samuti piisavalt rõhutatud, nagu mu kolleeg Anna Záborská ütles. Mitte keegi ei räägi sellest, et pensionisüsteemi parandamiseks on vaja lapsi.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on piisavate ja jätkusuutlike Euroopa pensionisüsteemide arendamine väga tähtis, eriti siis, kui mõelda Euroopas toimuvatele demograafilistele protsessidele ja sellele et meie kontinendi rahvastik muutub üha vanemaks ning üha suuremat arvu inimesi tuleb toetada järjest vähenevate vahenditega.

Soovin samuti öelda, et toetan muudatusettepanekuid, millega kutsutakse komisjoni üles looma ekspertide rühmasid, et koostada projekte riiklike süsteemide abistamiseks, kuid nad ei tohi oma volitusi liialt ületada. Pensionipoliitika on liikmesriikide poliitika ja komisjon ei tohi oma volitustest üle astuda, kuid komisjoni nõuanded on loomulikult alati teretulnud.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Võtsime vastu ülitähtsa raporti, mis käsitleb Euroopa pensionisüsteeme. Seisame silmitsi suurte demograafiliste probleemidega. Sündimus on väga madal, oodatav eluiga tõuseb ja ühiskonna vananemise tõttu suurenevad riikide kulutused. Paljudes riikides peetakse arutelusid pensioniea tõstmise üle. Praegune majanduslik ja demograafiline olukord sunnib meid selle teema üle tõsiselt järele mõtlema.

Nagu ma ütlesin, oodatav eluiga tõuseb. Meie töötingimused on paremad ja me saame kauem töötada. Pensionisüsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevuse alla. Sellegipoolest on nüüd aeg need ELi tasandil kooskõlastada, näiteks siseturu toimimise ning stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega seoses. Pensionide ja raviga seotud kulutused mõjutavad oluliselt individuaalsete liikmesriikide rahandust. Peame julgustama inimesi pikemat aega töötama, parandades selleks töötingimusi ja tagades suurema palga.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Mul on selle raporti üle väga hea meel. Loodetavasti tõstab see pensionide küsimuse ELi päevakorra etteotsa.

Minu arvates seisneb põhiprobleem selles, kuidas saaksid liikmesriigid oma kodanikele piisava pensioni tagada. Millised süsteemid võetakse pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutusele, kasutades mingit kombinatsiooni nn kolme samba süsteemist?

Praegu on tohutult suur lünk olemasoleva pensionisüsteemi ning selle vahel, mida on vaja praeguse tasemega võrdse pensioni tagamiseks järgmise 40 aasta jooksul. Ühe suure kindlustusettevõtte hinnangul on erinevus selle vahel, mida me hetkel riigi- ja erasektoris kokku pensioniks maksame, ning selle vahel, mida on vaja sama pensionitaseme säilitamiseks 40 aasta pärast kõigis 27 ELi liikmesriigis, 1,9 triljonit eurot aastas. See on jalustrabav summa ja kuigi meetmed, nagu pikem tööelu või muud algatused, aitavad seda vahet vähendada, kujutab see endast ikkagi tohutult suurt musta auku riigikassade jaoks.

Loodan, et see arutelu ja sellele järgnev komisjoni valge raamat aitavad tagada, et me sellesse teemasse palju realistlikumalt suhtuma hakkaksime.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Hääletasin hea meelega selle raporti poolt, sest minu arvates on viimane aeg seda teemat parlamendis arutada.

Kahtlemata on pensioniprobleemist saanud nüüdseks pomm, mis võib iga hetk plahvatada, ning olukord halveneb tulevikus veelgi. Mõned tavad tuleb aga kaotada. Näiteks minu riigis on poliitikuid, kes saavad nüüd ametist lahkudes rohkem pensionit, kui nad teeniksid tööd jätkates. See on täiesti mõistusevastane.

Lisaks sellele on pensionil inimesi, kes saavad nüüd palju rohkem pensionit, kui nad said 20 aastat tagasi, kui neil olid väikesed lapsed ja suured hüpoteegid.

Neid küsimusi tuleb arutada ja eriti oluline on suure varu loomine, mis võimaldaks tulevikus pensionit maksta.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Nüüd on näha, mida tähendab Euroopa majandusjuhtimine, mida tähendab fiskaalföderalism. Ükskõik, mida me ELi juhtide kohta ka ei ütleks, mitte keegi ei saa neid sihikindluse puudumises süüdistada. Nüüd näeme nende tohutut võimuiha. See on aukartust äratav, halastamatu, toores ja tagasihoidmatu.

Me ei räägi ainult maksude ühtlustamisest, nn Euroopa võlaliidust ja automaatsetest eelarveülekannetest, vaid nüüd räägime ka pensionide ühtlustamisest. Räägime avaliku sektori palkade ühtlustamisest. Räägime tervest ELi ühtse majandusjuhtimise masinavärgist.

Olen kindel, et märkate kõige selle juures loogikaviga. Seda kõike tehakse selle pärast, et rahaliit on ebaõnnestunud. Euroopa rahaliit ei toiminud, loome siis Euroopa majandus- ja eelarveliidu. Tihedam integratsioon ei andunud tulemusi, järelikult vajame veel rohkem integratsiooni. Selle protsessiga sunnime mitme liikmesriigi kodanikele peale ennetatava vaesuse ja ennetatava väljarände, et omaenda auahnust ülal pidada.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! On üpris selge, et kogu poliitilises spektris tahetakse piisavaid, jätkusuutlikke ja kindlaid Euroopa pensionisüsteeme. Kui me piirdume vaid selle ideega, et töötaja saab minna ühest liikmesriigist teise ja oma pensioni kaasa võtta, siis võib see olla õigustatud eesmärk, mille poole pürgida.

Peame aga olema ettevaatlikud, sest eri liikmesriikide pensionisüsteemid on erineva struktuuriga. Ühed on suunatud peamiselt erasektorile, kuid teisi rahastab suuremalt jaolt riik. Rohkem ühtlustatud Euroopa pensionisüsteemide suunas liikudes ütlevad paljud mu valijad, et nad on mures, et peavad aitama teiste riikide halvasti rahastatud või halvasti juhitud riiklikke pensionisüsteeme samamoodi, nagu pidime aitama halvasti juhitud riike suure riigivõla tõttu.

Me räägime jätkusuutlikust pensionist, aga samal ajal võtame siin vastu poliitikameetmeid, nagu direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, mis vähendab tulevaste pensionäride säästude ja investeeringute tasuvust. Sõnum, mille saadame, peab olema ühesugune.

  Martin Kastler (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt ning tahan tuua esile kaks punkti. Esiteks kui näeme, et mõnedes Euroopa riikides makstakse liiga palju pensionit liiga vara ja et need riigid siis raskustesse satuvad ning teised riigid neid aitama peavad, siis see on ebaaus. Loomulikult ei saa EL seda ebaausust refinantseerida. Vajame selles valdkonnas Euroopa tasandil kooskõlastamist.

Teine asi, millega ma selle raporti puul väga rahul olen, on asjaolu, et selles on öeldud selgesti välja, et subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes vastutavad liikmesriigid ise oma pensionisüsteemide eest. See on tõepoolest nii.

Seetõttu on see raport minu arvates samm õiges suunas, sest ühest küljest tunnustab Euroopa sellega, et meie kodanikud tahavad rohkem kooskõlastamist sotsiaalses valdkonnas, sest nad tunnevad, et neid ei kohelda ausalt, ning teisest küljest anname selgelt mõista, et vastutus kuulub liikmesriikidele.

See raport on samm selles suunas. Teeme kõik, mis meie võimuses tagamaks, et ka valge raamauga samas vaimus jätkatakse.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin ettepaneku poolt. Tahan siiski kõigile meelde tuletada, et pensionipoliitika, nagu ka sotsiaalpoliitika, on riiklik küsimus ja otsuste tegemise õigus peab jääma riiklikule tasandile. Sellegipoolest on vaja koostööd Euroopa tasandil selliste juhtumite puhul, kus inimesed on töötanud teistes ELi riikides ning naasevad siis jälle oma kodumaale ja saavad pensionit nendest riikidest, kus nad töötasid. Hetkel on see väga keeruline ja selles süsteemis on palju vigasid. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad selle probleemi lahendama. Kui tööjõu liikumine on vaba, siis peavad ka pensionid igal juhul ühest riigist teise liikuma.

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Mul on väga hea meel, et me oleme selle raportiga tegelenud ja selle täna vastu võtsime. Ka mina hääletasin selle poolt. Mul on hea meel, et see raport ei tungi liikmesriikide pärusmaale, vaid arvestab subsidiaarsuse põhimõttega: see on suuniseid andev, mitte käskiv. Selge on see, et raporti eesmärk on anda uut hoogu pensionisüsteemi kindlustamisel selle jätkusuutlikkust silmas pidades.

Raport annab uusi mõtteid liikmesriikidele lähenemaks oma pensionisüsteemidele, et nad adekvaatsemaks muuta. Raportis on positiivselt lähenetud mitmele küsimusele, sealhulgas liikuvus ja ülekantavus, pensioniiga, pensionisüsteemide raamistik, selle seos 2020-strateegiaga. Positiivne on ka asjaolu, et raportis nähakse ette Euroopa Liidu õigusaktide läbivaatamine. Toetasin samuti Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse loomist, sest majanduskriis on meile näidanud, et me vajame sellist asutust.

Resolutsiooni ettepanek B7-0094/2011

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Käisin 1990ndate alguses sõja ajal Horvaatias humanitaarabi osutamas ning see on ka üks põhjustest, miks ma Horvaatia ühinemisest Euroopa Liiduga nii väga hoolin.

Horvaatia on palju saavutanud: tugevdatud on õigussüsteemi ja riigihaldust, riik on võidelnud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning kaitsnud vähemuste õigusi. Olen kindel, et Horvaatia ühinemine ELiga stimuleerib ka teisi Lääne-Balkani piirkonna riike algatama ning viima ellu uusi demokraatlikke ja läbipaistvaid reforme ja edendama suurepärast naabruspoliitikat.

Sellegipoolest on vaja teha veel palju tööd, kui meenutada laiaulatuslikku etnilise puhastamise kampaaniat, mida endise Jugoslaavia kommunistliku režiimi alla kuulunud Horvaatia ametivõimud 1945.–1948. aastal itaallastest elanikkonna vastu korraldasid. Kampaania käigus tapeti julmalt üle 20 000 süütu ohvri. 10. veebruar on Itaalias Foibe veresauna ning Istria ja Dalmaatsia eksiili saadetute mälestuspäev. Sel päeval meenutame kõiki neid, kes brutaalselt tapeti, samuti kinnitame kõigi eksiili saadetute õigusi, alustades õigusest nende aastate jooksul konfiskeeritud varale ja õigusest repatrieerimisele.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Soovin esitada siin uuesti mõned punktid, mis ma paaris muudatusettepanekus koos Bernd Posseltiga juba esitasin ja mis väliskomisjonis edukalt vastu võeti. Esiteks tahan väljendada veel kord lootust, et ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga lõppevad 2011. aasta esimesel poolel, nagu eesistujariik Ungari oma programmis kavatses. Sellest seisukohast oleks see väga sümboolne tegu, sest see toimuks 20 aastat pärast Jugoslaavia Sotsialistlikust Föderatiivsest Vabariigist lahkulöömist ja iseseisvuse väljakuulutamist. Teisest küljest saadaks läbirääkimiste selline lõppemine tugeva sõnumi teistele Balkani piirkonna kandidaatriikidele ajal, mil ELi atraktiivsus tundub hajuvat, nagu me tähele pannud oleme. Viimaks soovin tuua esile Horvaatia ametivõimude üles näidatud sihikindluse võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Nagu oleme juba varemgi märkinud, näitab see, et korruptsioon ei ole paratamatu, kui on olemas poliitiline tahe.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Olgugi et ma pooldan Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, hääletasin raporti vastu. Raporti juures valmistab minu jaoks probleeme asjaolu, et kuigi see näeb välja nagu pikk nimekiri Horvaatia praegustest korruptsiooniga seotud probleemidest, nõutakse raportis nähtavasti, et läbirääkimised tuleb lõpetada järgmise paari kuu jooksul. Peaksime minevikus tehtud vigadest õppust võtma.

2007. aastal võtsime vastu Rumeenia ja Bulgaaria, kuigi teadsime, et need riigid ei olnud kõiki tingimusi täitnud ja et seal oli suured probleemid korruptsiooniga. Kuna me teame, et Horvaatias on veel nii palju suuri probleeme, siis on minu arvates täiseti ebasobiv ja vastuvõetamatu, et peame konkreetsest tähtajast kinni pidama.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Vastupidiselt Philip Claeysile toetan mina hea meelega seda raportit, mis käsitleb laienemist ja Horvaatiaga peetavate läbirääkimiste lõpuleviimist. See on eesistujariigi Ungari oluline eesmärk ning suur edu Horvaatia jaoks ja saadab ka tähtsa sõnumi teistele sealse piirkonna riikidele, mis soovivad Euroopa Liiduga ühineda. Paar allesjäänud peatükki, mis on vajalikud läbirääkimiste lõpetamiseks, peaksid saama suletud aasta keskel. Kõige tähtsam tegur on siin poliitiline tahe, mida Horvaatia üles näidanud on, kinnitades oma kindlat kavatsust rakendada kõik liikmeks saamise sätted ja kriteeriumid. See poliitiline tahe on seotud ka keeruliste naabrussuhete parandamisega. Kõik ELiga viimati liitunud liikmesriigid teavad, et kõige raskemad on lõppläbirääkimised, sest sinna juurde kuulub palju sätteid, mis puudutavad suuri ühiskonnarühmi. Väga hea näide sellest on ka Horvaatia laevatehaste juhtum. Soovin Horvaatiale sihikindlust ja mul oleks hea meel, kui ühinemisleping saaks veel Ungari eesistumise ajal allkirjastatud!

  Anna Záborská (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Horvaatia on riik, mis oleks pidanud juba ammu Euroopa Liiduga ühinema. Hääletasin raporti poolt ja tänan raportööri. Tahan tänada volinik Fület selle eest, et ta tõi esile Euroopa integratsioonipoliitika jaoks keskse tähtsusega teema: vastastikune usaldus. Siiski on mul väga kahju, et usuvabadust puudutavat lõiku ei käsitletud piisavalt põhjalikult.

Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga ei tähenda Horvaatia rahva pikaajalistest traditsioonidest loobumist. Usk on üks selline traditsioon. Tahan rõhutada, et edaspidi tuleb näidata üles austust ka Horvaatia rahva usuvabadust puudutavate aspektide vastu. Ka see on näide vastastikusest usaldusest ja mitmekesisusest, mis peaks olema teoreetiliselt üks Euroopa Liidu tunnusjoontest.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga on jõudmas lõppetappi. Viimase aasta jooksul on Horvaatia näidanud oma tahet jätkata vajalike reformide elluviimist, ennekõike oluliste muudatuste ja täienduste tegemisega põhiseaduses, kuid samuti õigusaktide kooskõlla viimisega ühenduse õigustikuga, ning ma soovin, et eesistujariik Ungari lõpetaks nüüd ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga. Avaldan kiitust riigihalduse, majanduse ja õigussüsteemi valdkonnas tehtud suurte edusammude eest! Mul on hea meel ka selle üle, et Horvaatia teeb aktiivset koostööd sõjakurjategijate vastutusele võtmisel.

Teisest küljest on laialt levinud korruptsioon endiselt suur sotsiaalne ja majanduslik probleem, mille lahendamisel võib olla vaja ka ELi abi, et see negatiivne nähtus ei kanduks üle Euroopa struktuuridesse. Usun, et rahvahääletusel kinnitavad Horvaatia kodanikud Horvaatia valitsuse otsust saada uueks ELi liikmesriigiks.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Lääne-Balkani piirkonna riikide integreerimine Euroopa Liitu tagab selle piirkonna stabiilsuse ning kiirendab sealset arengut. Horvaatia on oma pingutustes teistest kõige kaugemal maas. Riik on küll teinud paljulubavaid edusamme arvukates valdkondades, kaasa arvatud võitluses korruptsiooni vastu, aga siiski on vaja lisapingutusi, kaasa arvatud õigussüsteemi sõltumatuse ja tõhususe tagamise ning riigihalduse reformide ja konkurentsipoliitika valdkonnas. Julgustame Horvaatiat jätkama naasvate põgenike toetamist ja meetmete võtmist vähemuste õiguste kaitsmiseks. Üks probleem, mille Horvaatia lahendama peab, on parema koostöö tagamine endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Samuti peab riik võtma vastu raskustesse sattunud laevatehaste erastamis- ja ümberkorralduskava ning kiirendama selle elluviimist. Kõige suuremaks katsumuseks võib aga saada Horvaatia ühiskonna skeptilisus ELiga ühinemise suhtes. Mul on hea meel selle üle, et Horvaatia mängib aktiivset rolli piirkondliku koostöö ja naaberriikidega parema koostöö tagamise valdkonnas. Samuti on mul hea meel riigi pingutuste üle piirkonna lepitamise nimel.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Iirlasest Euroopa Parlamendi liikmena ootan väga Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga. Horvaatia ja Iirimaa on väga sarnased rahvaarvu poolest – 4,5 miljonit – ja meil oleks ka võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid – 12. Samuti on ajal, mil paljud euroskeptikud räägivad implosioonist ja Euroopa Liidu lagunemisest, äärmiselt paradoksaalne, et riigid on lausa järjekorras, et Euroopa Liiduga ühineda ja Horvaatia tõestab seda väga hästi. Need riigid ei ühine tahes-tahtmata. Nad ühinevad väga range ühinemisprotsessi tulemusel ja Horvaatia on teinud selles suhtes palju edusamme.

Jah, tõepoolest, probleeme on, eriti õigussüsteemi puhul, aga olen kindel, et need probleemid lahendatakse õigeks ajaks. Loomulikult ei ole ükski riik ilma vigadeta. Jumala poeg ise ütles, et visaku see esimene kivi, kes on patuta. Ootan Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga. Arvan, et Horvaatiast saab väga hea liikmesriik.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Horvaatia ajalugu on mõnes mõttes lugu paljudest poliitilistest ühendustest, mille sõlmis valitsev eliit ilma riigi rahva nõusolekuta. Kõigepealt liit Ungariga. Seejärel liit Habsburgide monarhiaga. Siis lühikest aega kestnud Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik ja siis loomulikult Jugoslaavia föderatsioon. Seega on vähemalt tehtud mingeid edusamme, sest tavalised Horvaatia inimesed langetavad lõpliku otsuse ELiga ühinemise üle. Praeguse põhiseadusliku korralduse kohaselt tuleb korraldada rahvahääletus 30 päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist.

Minu arvates võib Horvaatia potentsiaalselt palju kaotada. Riigis on haritud ja töökas tööjõud, mis suudaks end turul väga hästi sisse seada ja saaks kasu suhteliselt odavast ekspordist. Ma olen aga demokraat ja kui Horvaatia rahvas hääletab ELiga ühinemise poolt, siis on see loomulikult nende kaalutud otsus ning ma toetan nende püüdlusi siin istungisaalis.

Mul on vaid küsimus, et miks mõned olemasolevatest liikmesriikidest ei peaks saama küsida oma rahva arvamust liikmeks olemise üle. Sedalaadi suure põhiseadusliku küsimuse puhul paistab olevat igati õigustatud, et võimul olevad poliitikud ei tohi riigi iseseisvust niiviisi alaliselt kitsendada, ilma et nad küsiksid enne luba neilt, keda nad esindavad. Meie vabadused ei kuulu meie parlamendisaadikutele. Nad on kõigest nende vabaduste ajutised ja tinglikud kaitsjad ning kui nad tahavad võimu Westminsterist võõrandada, siis peavad nad vähemalt nii viisakad olema, et nad küsivad meilt luba.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Kui ma oma valijatega laienemisest räägin, siis väljendavad paljud neist oma muret eelmiste laienemiste üle. Nad on mures mõne liikmesriigi pärast, millel lubati ühineda, kuid mis ei olnud nende arvates lahendanud selliseid probleeme nagu korruptsioon ja omandiõigus. Saan palju kirju mitu aastat tagasi ühinenud liikmesriikide valijatelt, eriti inimestelt, kes omavad vara Hispaanias, sest paljude mu valijate omandiõigusi rikutakse ja nad kaotavad tihti kõik oma säästud. Saan sarnaseid kirju ka küproslastelt ja varaomanikelt Bulgaarias.

Aga vaatame selle asemel nüüd olukorda Horvaatias. Inimesed kirjutavad mulle tihti probleemidest pressivabaduse, korruptsiooni ja omandiõigusega. On väga tähtis, et me ei peida neid kõigest vaka alla, öeldes, et inimesed ei muretseks ja et kõik saab sobival ajal korda aetud. Need riigid ja uued liikmesriigid, mis soovivad ELiga ühineda, peavad meile kinnitama, et me ei päri neilt neid probleeme, kui EL laieneb, ja et nad ei tekita probleeme olemasolevate ELi liikmesriikide kodanikele.

  Roger Helmer (ECR). – Austatud juhataja! Veetsin Horvaatia palju aega ja hoidsin end väga põhjalikult sealsete sündmustega kursis. Horvaatiat iseloomustab endeemiline altkäemaksuvõtmine, korruptsioon, vennalik kapitalism ja poliitilise klassi selgitamatu jõukus. Riigis puudub vaba ühiskonna jaoks vajalik põhiline infrastruktuur. Horvaatias rikutakse rängalt õigusriigi põhimõtteid, omandiõigusi ja siduvaid lepinguid. Õigussüsteem on täielik umbtee, mistõttu Horvaatia kodanikel ja riigis tegutsevatel ettevõtete puudub tõhus juurdepääs õigusabile. Horvaatia meedias valitseb tsensuur ja hirmutamine.

Kui Horvaatiat peetakse sobivaks riigiks, et Euroopa Liiduga ühineda, siis tulgu taevas meile appi!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Marisa Matias (A7-0148/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Murettekitava võltsitud ravimite koguse kasvamise valguses hääletan raporti poolt. Belgia eesistumise ajal peetud kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kompromiss näitab, kui tähtis on ohutust puudutavate küsimuste kooskõlastamine, eriti käsimüügiravimite puhul ning samuti tingimuste puhul, mis puudutavad ravimite eemaldamist ja asendamist ümberpakkijate poolt, mis suurendab sektoris läbipaistvust. Neid meetmeid täiustas ka karistuste rakendamine, mis on ülitähtis, et võidelda võltsitud ravimite sattumisega seaduslikku tarneahelasse.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Andsin poolthääle resolutsioonile, millega Euroopa Parlament väljendab oma arvamust võltsitud ravimite seaduslikku tarneahelasse sattumise vältimist käsitleva direktiivi kohta. Peame arvestama sellega, et ELi kodanikud tunnevad üha rohkem muret selle üle, kas ravimid, mida nad tarbivad, on kvaliteetsed ja turvalised. See on veelgi olulisem seetõttu, et eksperdid on teinud väga murettekitavaid tähelepanekuid, nagu tolliasutuste poolt konfiskeeritud võltsitud ravimite koguse järsk suurenemine, mis on 2005. aastaga võrreldes kasvanud 384%; suundumus võltsida elupäästvaid ravimeid, mille tagajärjed võivad olla eluohtlikud; seaduslikus tarneahelas müüdavate võltsitud ravimite osakaalu suurenemine. ELi kodanikud peavad olema Internetist ravimeid ostes väga ettevaatlikud, sest sel juhul on võltsitud ravimite ostmise oht kuni 50% suurem. Patsientidel peab olema täielik kindlustunne, et ravimid, mida nad tarbivad, on tõesti need, mida nad eeldavad. Seetõttu peab EL nendele ohtlikele suundumustele kiiresti ja tõhusalt reageerima. Direktiiv on esimene samm tagamaks, et ELis müüakse ainult kvaliteetseid ravimeid. Selle eesmärgi saavutamiseks on minu arvates väga tähtis luua ranged kontrollmeetmed ning määratleda vastutus kõikidel tootmise, levitamise ja müügiga seotud tasanditel. Alles siis tunnevad ELi kodanikud end turvaliselt, kui nad kasutavad ehtsaid ja kvaliteetseid ravimeid.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Toetan Françoise Grossetête avaldust, milles ta väljendas kahetsust, et meil ei ole ravimite suhtes nii palju nõudmisi kui toidu suhtes. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) avaldatud andmed, mida ka Euroopa uuringud kajastavad, on murettekitavad. Ravimite võltsimine on pidevalt kasvamas. Ainuüksi 2008. aastal konfiskeeriti ELis ligikaudu 34 miljonit võltsitud ravimite karpi. Samuti ei tohi unustada, et hinnanguliselt on 50–90% Internetis muudavatest ravimitest võltsitud. Tegemist ei ole ainult anaboolsete steroidide, stimulantide, diureetikumide ja hormoonidega kauplemisega, vaid ka raskete haiguste ravimiseks ette nähtud retseptiravimitega kauplemisega, mida müüakse antud juhul retseptita ja madalama hinnaga.

Minu arvates on vaja rangeid määrusi rahvatervise kaitsmiseks nii seaduslikus ravimite tarneahelas kui ka ravimite müügil Internetis, kasutades seadmeid pakendite muutmise tuvastamiseks ja toimeainete jälgimiseks, et määrata nende tootmiskoht või inspekteerides kolmandates riikides paiknevaid tootmiskohti. Ravimite müügi jaoks Internetis on vaja vastavaid sätteid, nagu ELi kvaliteeditõendi logo kasutuselevõtmine, riiklikul tasandil keskse heakskiidetud hulgimüüjate nimekirja sisaldava andmebaasi loomine ja ranged karistused ebaseaduslike toodetega kauplejatele.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Võltsitud ravimid on ülemaailmne oht. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindajad hoiatavad, et võltsitud ravimid ei pruugi üldsegi sisaldada pakendi infolehel nimetatud toimeaineid. Hoopis vastupidi, need sisaldavad aineid, mis on inimese organismile väga mürgised. Minu arvates tuleb Euroopa kodanikke nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil teavitada erinevatelt kontrollimata veebilehtedelt tellitud või ebaseaduslikust tarneahelast ostetud ravimitest tuleneva terviseohu kohta, kui arvestada, et Internet on üks põhikanaleid võltsitud ravimite sisenemiseks ELi turule.

Toetan uut õigusakti ettepanekut, sest sellega ajakohastatakse kehtivaid määrusi ja võetakse kasutusele turvaelemendid, mis tagavad ravimite identifitseerimise, ehtsuse ja liikumistee jälgitavuse tehasest tarbijani. Nimetatud põhjusel hääletasin ma raporti poolt.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Komisjoni esitatud raportis on märgitud, et tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud ravimite kogus suureneb ning et võltsitakse ka elupäästvaid ravimeid, mis on nähtud ette kasvajate ja südamehaiguste raviks. Suureneb ka võltsitud ravimite sattumine seaduslikku tarneahelasse. See kujutab endast suurt ohtu ELi kodanike tervisele. Ravimite võltsimist tuleb käsitleda kuriteona, millega jäetakse patsiendid ilma vajalikust ravist ja kahjustatakse nende tervist ning mis võib mõnikord lõppeda ka patsiendi surmaga. Sellest lähtuvalt peab direktiivi eesmärk olema rahvatervise kaitsmine, tagades ravimite impordi kvaliteedikontrolli, sest ravimite import on üks põhiteid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Lisaks sellele on väga tähtis luua kontrollsüsteem ja tõhus võltsingute avastamise süsteem. Minu arvates on vaja ravimite müüki Internetis korralikult reguleerida ja kontrollida, sest Internet on üks põhitee, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa kodanikud tunnevad üha rohkem muret tarbitavate ravimite kvaliteedi ja turvalisuse pärast. Patsientidel peab olema täielik kindlustunne, et ravimid, mida nad tarbivad, on tõesti need, mida nad eeldavad. Võltsitud ravimite kasutamise tõttu võib ravi ebaõnnestuda ning inimese elu ohtu sattuda. Nagu raportöör, nii arvan ka mina, et ravimite võltsimine on kuritegu, millega jäetakse patsiendid ilma vajalikust ravist ja kahjustatakse nende tervist ning mis võib mõnikord lõppeda ka patsiendi surmaga. Seetõttu peab direktiivi esimene ja kõige olulisem eesmärk olema rahvatervise kaitse võltsitud ravimite eest. Samuti tuleb tõsta üldsuse teadlikkust Interneti kaudu ravimite ostmisega seotud ohtudest. Peame tagama, et patsiendid oskavad ära tunda asjakohastele õigusaktidele vastavaid veebisaite. Üldsusele jääb mõistetamatuks, et direktiiv, mille eesmärk on võidelda ravimite võltsimise vastu, ei käsitle peamist müügikanalit ehk Internetti.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Nüüd, kus rahvastiku vananemine on kogu Euroopa kontinendil pikaajaline demograafiline suundumus, on kindel, et ravimitele tehtavad kulutused kasvavad meie riikides veelgi. Kui ühest küljest peame hindama selle tagajärgi ja mõtlema tarbimisele, siis on samuti vaja võidelda ravimite võltsimise kasvava nähtuse vastu. Lisaks sellele, et see avaldab negatiivset finantsmõju Euroopa teadustegevusele, kujutab see endast ka suurt ohtu rahvatervisele Euroopas. Seega võttis Euroopa Parlament selle teema õigusega üles.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Kõne all olev raport võltsitud ravimite seaduslikku tarneahelasse sattumise vältimise kohta toob esile Euroopa avalikkuse jaoks suurt muret tekitava teema: kasutuses olevate ravimite kvaliteet ja ohutus. Selle tõttu on mul hea meel sätete üle, mille abil on võimalik võidelda võltsitud ravimite nähtusega ning mis kujutavad endast vajalikku sammu selleks, et reageerida sellele rahvatervist ohustavale nähtusele ja tagada patsientide ohutus.

Ligikaudu kuus kuud kestnud läbirääkimiste järel saavutatud parlamendi ja nõukogu kokkulepe parandab kindlasti olemasolevat reguleerimissüsteemi. Nimelt reguleerib see ravimite müüki Internetis, mis on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Liikmesriikides tegutsevatel Interneti-apteekidel peab olema eriluba, kui nad tahavad inimestele ravimeid Internetis müüa.

Kuna ravimite võltsimine ei ole minu arvates väiksemat laadi õigusrikkumine – mõtleme näiteks sellele, millised tagajärjed on elupäästvate ravimite võltsimisel –, vaid raske kuritegu, mis seab inimelud ohtu, toetan täielikult karistuste karmistamist.

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult. − (PL) Tervis on meie kõigi tähtsaim vara. Seega on mõistetav, et kodanikud on mures mitmesuguste võltsitud ravimite, eriti elupäästvate ravimite kaubandusliku kättesaadavuse pärast. ELis igal aastal konfiskeeritavate võltsitud ravimite suur ja pidevalt kasvav kogus on väga murettekitav. Seepärast on vaja reageerida otsustavalt sellele nähtusele, mis ei ole midagi muud kui organiseeritud kuritegevus. Patsiendid peavad olema täiesti kindlad, et nad kasutavad ehtsaid ravimeid.

Seepärast toetan raportööri seisukohta, et direktiivi põhieesmärk peab olema kaitse võltsitud ravimite eest. Me ei tohi sellelt teelt kõrvale kalduda. Samuti olen igati nõus ettepanekuga kaasata direktiivi kohaldamisalasse ravimite müük Internetis. Nendel juhtudel peavad patsiendid peamiselt omaenda teadmistele tuginema ja nende meditsiinilised teadmised ei võimalda neil tingimata võltsitud tooteid tuvastada. Nii tähtsa teema puhul nagu tervis peavad eeskirjad olema selged. Kõik riskid tuleb kõrvaldada.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest peame mõtlema Euroopa kodanike jaoks üha rohkem päevakorda kerkivale mureküsimusele: kas ravimid, mida nad tarbivad, on kvaliteetsed ja turvalised? Andmed näitavad, et tolliasutuste poolt konfiskeeritud võltsitud ravimite kogus suureneb järsult. Näiteks konfiskeeriti ELi piiri tollipunktides 2006. aastal 2,7 miljonit ravimit ja 2007. aastal 2,5 miljonit ravimit, mis näitab, et 2005. aastaga võrreldes on konfiskeeritud ravimite arv kasvanud 384%. Samuti täheldatakse raportis suundumust võltsida mitte ainult nn elustiiliravimeid, vaid ka elupäästvaid ravimeid, sh kasvajate, südamehaiguste, psüühikahäirete ja nakkuste raviks kasutatavaid ravimeid Selliste võltsitud ravimitega ravi tagajärjed võivad olla eluohtlikud. Lisaks sellele täheldatakse suundumust kasutada ära ravimite seaduslikku tarneahelat. Lisaks Internetile kasutatakse üha rohkem ära seaduslikku ravimimüügiahelat. 13st andmeid omavast liikmesriigist seitse teatas seaduslikus tarneahelas võltsitud ravimite avastamise juhtumitest. Patsientidel peab olema täielik kindlustunne, et ravimid, mida nad tarbivad, on tõesti need, mida nad eeldavad. Võltsitud ravimite kasutamine võib põhjustada ravi ebaõnnestumist ja olla eluohtlik. Olen seetõttu seisukohal, et direktiivi keskmes peab olema rahvatervise kaitse võltsitud ravimite eest. Seda põhieesmärki ei tohiks segada muude lisaeesmärkidega.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ravimite võltsimisest on saanud tulus äri, mille puhul on väga väike oht, et tuleb vastutada seaduse ees. Seda olukorda rõhutab asjaolu, et 2008. aastal konfiskeerisid Euroopa tolliasutused ligikaudu 34 miljonit võltsitud ravimite karpi. ELis ei valitse veel olukord, nagu teistes geograafilistes piirkondades, kus kuni 30% turul saadavalolevatest ravimitest on võltsitud. EL ei tohi lubada sellisel olukorral ka tekkida. Hetkel on hinnanguliselt 1% müüdavatest ravimitest võltsitud, kuid hoiatatakse, et see osakaal on kasvamas. Uued ohutuseeskirjad, mis parlament vastu võttis, karistused võltsitud ravimite tootjatele ning kontrollsüsteem ravimite jälgimiseks tootjatest tarbijateni on nähtud ette selleks, et peatada ravimite musta turu kasvamine ELis.

Seepärast on igati teretulnud ka asjaolu, et ravimitega kauplemist käsitlevad uued kohustuslikud ohutusmäärused kehtivad ka ravimite müügile Internetis. Võltsitud ravimite müük on kuritegu, millel on rasked tagajärjed suurele arvule tarbijatele, kes lähevad tihtipeale lihtsamat teed ja tellivad Internetist ravimeid, mida nad tavaliselt ilma arsti soovituseta osta ei saaks.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. − (IT) Võltsitud ravimite hulk kasvab kiiresti kõigis Euroopa riikides. Seda kinnitavad viimased uuringud, mille kohaselt müüakse Euroopa seaduslikus tarneahelas igal aastal 1,5 miljonit karpi võltsitud ravimeid. Uued hinnangud näitavad ka selle nähtuse murettekitavat kasvu, mille juurde kuulub ka ravimite müük Internetis ning veelgi tõsisem asjaolu, et üha rohkem võltsitakse ka elupäästvaid ravimeid.

Seepärast tuleb hakata rakendama võimalikult kiiresti uut Euroopa strateegiat, et võidelda selle nähtuse vastu ning kaitsta paremini rahvatervist ja Euroopa tarbijaid. Seetõttu hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on selles saavutatud hea kompromiss, mille põhieesmärk on kaitsta patsiente, et nad ei kasutaks võltsitud ravimeid.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Peame reageerima kiireimas korras omaduste, taustandmete või päritolu poolest võltsitud ravimite hulga murettekitavale kasvule. Tavaliselt sisaldavad need tooted madala kvaliteediga või võltsitud aineid, mis on suur oht rahvatervisele ning viib patsientide usalduse puudumiseni seaduslike tarneahelate suhtes. Nende riskide leevendamiseks tuleb muuta rangemaks ravimite tootjatele kohaldatavad tõendamisnõuded. Ühtlustada tuleb ka ravimite turvaelemendid kogu ELi ulatuses ning need peavad võimaldama iga individuaalse ravimipaki identifitseerimist ja ehtsuse kontrollimist. Samuti peavad turvaelemendid aitama identifitseerida võltsitud ravimeid, tagades samal ajal ka ravimite siseturu toimimise. Riskihindamisel tuleb arvesse võtta selliseid kriteeriume nagu ravimi hind ja minevikus toimunud võltsimised ELis ja kolmandates riikides, samuti võltsitud ravimite tagajärgi rahvatervisele, võttes arvesse asjaomaste ravimite eriomadusi ja ravitavate haigusseisundite tõsidust. Turvaelemendid peaksid võimaldama iga tarnitava ravimipakendi kontrollimist vaatamata tarneviisile, kaasa arvatud kaugmüük.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Võltsitud ravimite müük on suurendanud viimastel aastatel ohtu rahvatervisele. On murettekitavaid andmeid, mis näitavad, et lisaks võltsitud ravimite müügile Internetis satub üha rohkem võltsitud ravimeid ka seaduslikku tarneahelasse.

Hääletasin Marisa Matiase raporti poolt järgmistel põhjustel.

1. Selles antakse õigusakti ettepanekus keskne koht patsientide kaitsmisele, võttes meetmeid, et tagada juurdepääs kvaliteetsele ohutule ja piisavale ravile ning teabele.

2. Sellega kaasatakse ja reguleeritakse ka ravimite müüki Internetis, mida ei olnud komisjoni esialgses ettepanekus vaatamata asjaolule, et üle 50% Internetis ostetavatest ravimitest on võltsitud.

3. Selles määratakse turvaelemendid arstiretsepti alusel väljastatavate ravimite ja käsimüügiravimite (musta nimekirja kuuluvate ravimite) jaoks eesmärgiga takistada võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse.

4. Selles nõutakse ravimite liikumistee jälgitavuse tagamist ning samal ajal luuakse sellega ka varajase hoiatamise süsteem kõikides liikmesriikides, et võtta müügist ravimid, mille puhul on kahtlus, et need on ohtlikud.

5. Selles käsitletakse ravimite võltsimist raske organiseeritud kuritegevusena ning määratakse rikkujatele ranged karistused.

6. EList kolmandatesse riikidesse eksporditavate ravimite puhul tuleb kohaldada samu ohutusnõudeid nagu imporditavate ravimite puhul.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ravimite võltsimine on organiseeritud kuritegevus, mis ohustab inimeste elu, nagu uimastikaubanduski. Sellele vaatamata ei kehti sedasorti kuritegevuse puhul samad määrused nagu uimastitega seotud kuritegevuse puhul ning ka karistused ei ole sama ranged. Ravimite ebaseaduslik tootmine nende toimeaineid kopeerides või toimeaineid lihtsalt välja jättes ei nõua suuri tootmishooneid või investeeringuid. Suure kasumi teenimine on lihtne. Hinnangute kohaselt ületas võltsitud ravimite müügist saadud kasum 2010. aastal 50,6 miljonit eurot, mis tähendab viis aastat tagasi kogutud andmetega võrreldes 95% kasvu. Peamiselt on see tingitud asjaolust, et mõnedes riikides puuduvad konkreetsed õigusaktid, kuna ei ole vahendeid või siis soovi nende rakendamiseks, ning ka sellest, et sätestatud karistused ei avalda piisavalt heidutavat mõju.

Toetan raportööri saavutatud kompromissi. See on tasakaalustatud ja selle põhieesmärk on patsientide kaitsmine. See on samm õiges suunas, olgugi et sellest on välja jäetud tähtsad punktid, nagu asjaolu, et turvaelementide kasutuselevõtmine ei kehti geneeriliste ravimite ja käsimüügiravimite puhul.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Võttes arvesse järjest suurenevat ohtu, mida kujutavad patsientidele võltsitud ravimid, on minu arvates hädavajalik võtta kasutusele ajutised meetmed patsientide turvalisuse suurendamiseks. Nende meetmetega tuleb nõuda, et tootmisloa omanikud, kes eemaldavad või katavad kinni avalikud turvaelemendid, mida esmane tootja on kasutanud vabatahtlikult, tuleks rangelt vastutusele võtta, kui nende tegevuse tulemusel satub tarneahelasse võltsinguid.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, sest selle eesmärk on võidelda ELi tasandil võltsitud ravimite seaduslikku tarneahelasse sattumise vastu seejuures ravimite siseturu toimimist takistamata. Selle eesmärgi saavutamiseks sätestatakse raportiga kohustused müügiahela ettevõtjatele, keelates algse tootja ja müügiahela viimase ettevõtja (üldiselt apteek) või lõpptarbija (arst või patsient) vahele jäävatel ettevõtjatel manipuleerida (see tähendab eemaldada, muuta või katta kinni) pakendil olevaid turvaelemente. Samuti sätestatakse raportiga rangemad kriteeriumid ravimite toimeainete importimise kohta kolmandatest riikidest ning toodete kontrollimise kohta.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. − Ravimite kvaliteet on ülitähtis, et tagada ohutus ja anda tarbijatele rohkem meelerahu. On selge, et turul müüdavate võltsitud ravimite kasvav osakaal ja asjaolu, et võltsimisvõtted muutuvad aastast-aastasse järjest keerulisemaks avaldab üha suuremat ohtu rahvatervisele. See on ülemaailmse mõõtmega rahvatervise kriis. Hinnanguliselt on ligikaudu 15% maailmas müüdavatest ravimitest võltsitud ning mõnedes arengumaades võivad olla kuni 30% müügilolevatest ravimitest võltsitud. Inimesed peavad olema 100% kindlad, et ravimid, mida nad kasutavad, on ohutud ja vastavad kasutusotstarbele. Võltsitud ravimite kasutamine võib kahjustada patsientide tervist ning mõnikord lõppeda ka patsiendi surmaga. On selge, et selle probleemi lahendamiseks on vaja kõikehõlmavat strateegiat nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, et säilitada kõrged rahvatervise ja ohutusstandardid.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin võltsitud ravimeid käsitleva raporti poolt, mis sisaldab muu hulgas meetmeid, mis on nähtud ette võitlemiseks võltsitud ravimite järjest kasvava koguse vastu ELis, nagu turvaelemendid ravimite ehtsuse kontrollimiseks terve tarneahela ulatuses, et tagada patsientide ohutus ja kaitsta rahvatervist. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament otsustas nõuda nende turvaelementide rakendamist nii tavalises tarneahelas kui ka Internetis, mis on põhitee, mille kaudu võltsitud ravimid turule tulevad. Samuti toetan asjaolu, et Euroopa Parlament pooldab ELi imporditavate ja EList eksporditavate ravimite kontrollimist ning kavatseb kehtestada ka karmid karistused, sest see kuritegevus ohustab elusid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Minu arvates on tarbijate ohutus väga tähtis, eriti veel siis, kui need tarbijad on patsiendid, kes tahavad, et ravimid, mida nad võtavad, neid terveks raviks või vähemalt nende tervist märgatavalt parandaks. Tarbijate ohutuse tagamine on veel tähtsam, kui selle eesmärk on tagada avatud turul, kas siis traditsiooniliste müügikanalite või Interneti kaudu müüdavate ravimite ehtsus.

Just sel põhjusel on minu arvates väga tähtis võtta vastu üliselged määrused ravimite võltsimise puhul, sest see nähtus on kogu Euroopa ja kogu maailma ulatuses üha rohkem levimas ning sellel on laastavad tagajärjed tarbijate usaldusele, ettevõtjatele ja – mis veelgi tähtsam – nende inimeste tervisele, kes neid võltsitud ravimeid tarbivad.

Seepärast toetan raportit ning soovin tänada Marisa Matiast tehtud töö ja kõikide saavutatud kompromisside eest!

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ravimite salakaubandust on juba võrreldud ebaseadusliku relvakaubanduse ja uimastikaubandusega. Selle nuhtluse tõttu kannatavad miljonid inimesed maailmas ja see on tõeline luupainaja neile, kelle ülesanne on kaitsta rahvatervist, sest haige, tihti kroonilist või isegi ravimatut haigust põdev inimene võib võtta ravimit, millel ei ole toimet ega mõju, või isegi ravimit, mis on tema jaoks kahjulik. Teame, et tarneahelas on üha kasvav arv võltsitud ravimeid, mille kogus ulatub lausa miljonitesse. Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku piiriülese kauplemise vastu on väga tähtis ning peame tegema lõpu paralleelsetele müügikanalitele, näiteks Internetis. Seepärast toetan avamist tuvastada võimaldavate pakendite kasutuselevõtmist ja samuti varajase hoiatamise süsteemi loomist.

Toetan selle parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmist, sest tänu selles sätestatud toote jälgimise nõudele terve tarneahela ulatuses on võimalik vältida võltsitud ravimite pääsemist Euroopa Liitu. Samuti tugevdab tarbitavate ravimite kvaliteedi ja ohutuse parandamine rahvatervist. Viimaks soovin tänada veel raportööri ja oma kaasmaalast Marisa Matiast tehtud töö puhul.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See probleem avaldab suurt mõju rahvatervisele ja liikmesriikide majandusele. Ravimite võltsimine ja seaduslikku tarneahelasse pääsevate võltsitud ravimite kasvav kogus on murettekitavad probleemid, mille vastu võitlemiseks on vaja kiireimas korras reageerida. Ei tohi unustada, et ravimeid võltsitakse ja müüakse ebaseaduslikult ainult selle pärast, et seda nähtust edendavad majanduslikud põhjused, sest taskukohase hinnaga müüdavate geneeriliste ravimite olemasolu tõttu oleks nende võltsimine oluliselt vähem tulusam. Raportis pööratakse tähelepanu tähtsale probleemile, mis on seotud Interneti-müügiga, mis moodustab osa seaduslikust tarneahelast. Raportis rõhutatakse, kui tähtis on suurendada avalikkuse teadlikkust ravimite Internetist ostmisega kaasnevatest ohtudest. Rõhutaksime ka seda, kui tähtis on pädevate riigiasutuste, Euroopa Ravimiameti (EMA) ja teiste riigiasutuste koostöö tugevdamine ja kooskõlastamine, et jagada teavet, suurendada teadmisi ja arusaamist sellest nähtusest ning aidata nii kaasa selle vastu võitlemisele.

Tuleb meeles pidada, et selline koostöö on vajalik ka teistes valdkondades, nagu ravimiohutuse järelevalve. Olemasolevad Euroopa struktuurid, nagu EMA, peavad tagama suurema läbipaistvuse teostatavate uurimuste ja muu tegevuse puhul. Meie arvates on saavutatud kompromiss hea samm võitluses selle probleemi vastu.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Iirimaa rahvale müüdavate ravimite kvaliteet ja ohutus on väga tõsine teema. Toetan ettepanekut, mille eesmärk on piirata võltsitud ravimite levikut. See on tähtis ja väga vajalik meede.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Andsime poolthääle Marisa Matiase raportile, mis käsitleb võltsitud ravimeid. See on suur probleem rahvatervise ja ohutuse jaoks piirideta Euroopas, kus kõige halvemat sorti võltsitud või lihtsalt halva kvaliteediga rämps vabalt ringlusse satub. Sellegipoolest ei ole garantiid, et Euroopa Liit on kõige paremas positsioonis, et lahendada tervishoiu, ravimite või ravimiohutuse järelevalvega seotud probleeme. EL võib isegi olla nende probleemide põhjustaja, näiteks 2004. aasta direktiiviga traditsiooniliste taimsel baasil ravimite kohta ja 2006. aasta määrusega tervisealaste väidete kohta. Esimese juurde kuulub nõue, et tooted tuleb registreerida Euroopa Ravimiametis. See menetlus on aga nii keeruline ja kulukas, et 2010. aasta lõpuks oli registreeritud ainult 200 taimsel baasil ravimit. Teine annab Euroopa Toiduohutusametile volitused kiita heaks või laita toidulisandite, sealhulgas taimede kohta esitatavad tervisealased väited, kuid Euroopa Toiduohutusamet annab selle heakskiidu nii harva ja keeldub niivõrd meelevaldsetel põhjustel, et see on isegi komisjoni ärritanud. Selle tagajärg on see, et Euroopa õigusaktid soosivad keemilisi ravimeid ja farmaatsialaboratooriume. Kas selle eesmärk on looduslike ravimite sektori hävitamine? Kes või mis saab sellest kasu? Kindlasti mitte eurooplaste tervis.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Võltsitud ravimid moodustavad 10% kõigist maailmas müüdavatest ravimitest ja ka Euroopa ei ole kaitstud selle nuhtluse eest, mis on kujunemas väga murettekitavaks tavaks. Seepärast on mul hea meel, et parlament selle teksti heaks kiitis, sest Euroopa Parlamendi liikmed nägid palju vaeva, et muuta paremaks Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek, milles ravimitööstuse konkurentsivõime oli palju tähtsam Euroopa kodanike tervisest ja ohutusest. Seetõttu on uues tekstis võetud arvesse ka ravimite müüki Internetis, mida on vaja meie ühise heaolu nimel paremini reguleerida ja kontrollida.

  Salvatore Iacolino (PPE), kirjalikult. − (IT) Olen nõus Marisa Matiase raportis esitatud väitega, et patsiendid peavad olema kasutatavate ravimite kvaliteedis absoluutselt kindlad. Uuringud näitavad, et võltsitud ravimite kasutamine on patsientide jaoks eluohtlik. Seetõttu on igati õige, et võltsimist tuleb vaadata kuritegevusena, mille vastu Euroopa Liit peab karmi võitlust alustama.

Sellest lähtuvat toetan raporti järgmisi punkte. Oluline on määratleda selgelt mitte ainult reguleerimisala, vaid ka erinevad tarneahelas osalejad, et täpsustada nende ülesanded ja vastutusalad. Karistused peaksid olema samaväärsed karistustega, mida määratakse uimastitega seotud ebaseadusliku tegevuse eest. Ravimite müük Internetis nõuab paremat läbipaistvust ja reguleerimist, et aidata tarbijatel eristada ebaseaduslikke ettevõtteid Interneti-apteekidest.

Aktiivne koostöö eri riigi- ja rahvusvaheliste asutuste vahel on muutumas üha tähtsamaks teguriks tõhusas võitluses ravimite võltsimise vastu. Selline süsteem aitab tagada nõuetekohase järelevalve nii ravimite võltsimise puhul Euroopa Liidus kui ka kolmandatesse riikidesse eksporditavate võltsitud ravimite puhul, mille arv pidevalt kasvab. Igal juhul peab patsientide heaolu olema juhtpõhimõte.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest peame mõtlema Euroopa kodanike jaoks üha rohkem päevakorda kerkivale mureküsimusele: kas ravimid, mida nad tarbivad, on kvaliteetsed ja turvalised? Hinnanguliselt on kõigist seaduslikus tarneahelas Euroopa kodanikele müüdavatest ravimitest 1% võltsitud. Mujal maailmas on võltsitud kuni 30% müüdavatest ravimitest. Üha rohkem võltsitakse uuenduslikke ja elupäästvaid ravimeid. On hästi teada, et Internet on üks peamine tee, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Ravimid, mida ostetakse sellistelt veebisaitidelt, mille tegelikku füüsilist aadressi varjatakse, on hinnanguliselt enam kui pooltel juhtudel võltsitud. Tihti satuvad Internetis odavamaid ravimeid otsivad inimesed petturite küüsi, kes müüvad võltsitud ravimeid, mis sisaldavad tervist ohustavaid koostisaineid. Suur osa võltsitud ravimitest satub seaduslikku tarneahelasse ümberpakendamise käigus. Liiga kaua oleme olnud ilma tõhusate meetmeteta end Interneti-sügavustes peitvate ebaausate ümberpakkijate ja petturite vastu, samal ajal kui üha kasvav arv inimesi ohustab enda ja oma sugulaste tervist, ostes ravimeid ebausaldusväärsetelt veebisaitidelt. Mul on hea meel, et võltsijatele kehtestati karistused ning võeti ka meetmed rangema järelevalve tagamiseks. Riikides, kus ravimite müük Internetis on lubatud, peavad registreeritud apteegid saama eriloa, nende veebilehel peab olema Euroopa logo ja nad tuleb kanda Euroopa andmebaasi. Patsientidel peab olema täielik kindlustunne, et ravimid, mida nad tarbivad, on tõesti need, mida nad võtma peavad. Direktiivi keskmes peab olema rahvatervise kaitse võltsitud ravimite eest.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Mul on väga hea meel, et parlament ja nõukogu jõudsid võltsitud ravimite teema puhul kompromissini. See on eriti tähtis selle pärast, et ravimite võltsimisest on saanud juba väga suur probleem, sest see hõlmab ka elupäästvaid ravimeid. Vastu võetud meetmetega astusime olulise sammu õiges suunas, seejuures ilma liigse bürokraatliku koormuseta. Kõige tähtsam nõue on uute turvaelementide kasutamine pakenditel ja turustuskanalite järelevalve parandamine. Sellega tagame parema ohutuse patsientide jaoks – mida oli hädasti vaja, kui arvestada ravimite laialt levinud võltsimisega – ilma osapooli ülemäära koormamata.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. − (PL) Kasutame ravimeid selleks, et vabastada meid valust, leevendada haigusnähtusid või päästa meie elu. Tihti kulutatakse ravimitele väga suuri summasid ja paljudel juhtudel koguni suurem osa sissetulekust. Seepärast tegelevadki ebaausad ja moraalsete põhimõteteta inimesed ravimite võltsimisega. Kahjuks lõppeb selliste ravimite võtmine vahetevahel patsiendi surmaga. Selle pärast on vaja võtta kasutusele rohkem ettevaatusabinõusid ravimite importimisel kolmandatest riikidest, piirata ravimite müüki Internetis võimalikult madala tasemeni, käivitada kampaania patsientide teadlikkuse tõstmiseks kinnitamata võltsitud ravimite võtmisega kaasnevatest ohtudest ning käivitada kampaania, mille eesmärk on tagada, et ravimeid ostvad inimesed oleksid teadlikud sellest, et ringluses on võltsitud ravimeid. Jagan raportööri seisukohta, et intellektuaalomandi kaitsmine ei ole praegusel juhul prioriteetne. Kõige tähtsam aspekt on inimeste elu ja tervis ning meie kohustus on teha kõik, mis meie võimuses, et neid kaitsta.

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle direktiivile, mis käsitleb võitlust ravimite võltsimise vastu. Kui arvestada sellega, kui palju võltsitud ravimeid Euroopa Liidus konfiskeeritakse (2008. aastal konfiskeeriti üle 34 miljoni võltsitud ravimite karbi), on viimane aeg, et Euroopa Liit loob tõhusa jälgitavuse süsteemi Euroopa Liidus saadaval olevate ravimite päritolu ja kvaliteedi tagamiseks. See on veel tähtsam, kui arvestada asjaoluga, et võltsitud ravimid kujutavad endast suurt ohtu eurooplaste tervisele, sest need võivad sisaldada vahetevahel isegi väga mürgiseid aineid. Kasutusele võetud uued meetmed, nagu elektroonilised seerianumbrid retseptiravimite pakenditel nende jälgimise võimaldamiseks tootmiskohast kuni patsiendini, piirangud ravimite käsitsemisele ümberpakendamise käigus ning tootjate ja hulgimüüjate järelevalve tugevdamine, kujutavad endast konkreetseid edusamme, mis tagavad Euroopa kodanikele ja patsientidele suurema ohutuse.

Viimaks soovin tuua esile ka tekstis tehtud edusammud, mis käsitlevad ravimite müüki Internetis. Arvestades asjaoluga, et hinnanguliselt on 50% Internetis ostetud ravimitest võltsitud, sätestatakse tekstiga ühine logo seaduslike Interneti-apteekide tuvastamiseks. Sellegipoolest peavad eurooplased olema ka ise valvsad, kui nad selliseid ravimeid Internetis ostavad.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Võltsitud ravimid kujutavad endast suurt ohtu kogu Euroopa farmaatsiasüsteemile, sest lisaks ohule, mida need ravimid patsientide tervisele kujutavad, vähendavad need kodanike usaldust apteekides müüdavate ravimite kvaliteedi suhtes. Võltsitud ravimite kogus ELis tõuseb väga kiiresti. Võltsitud ravimid võivad sisaldada madalakvaliteedilisi või võltsitud koostisosi või ei ole nendes üldse koostisosi või on need vales koguses. Kuigi selle probleemi ulatus Euroopas on teiste piirkondadega võrreldes veel suhteliselt väike, hääletasin raporti poolt, sest minu arvates viitavad mitmed näitajad sellele, et ELi tasandil on vaja võtta kiireimas korras meetmeid. Uue direktiiviga sätestatakse muu hulgas karistused võltsitud ravimite tootjatele, paremad ohutusmäärused ning kontrollsüsteem, mille eesmärk on takistada ohtlike ravimite pääsemist Euroopa turule.

Üks julgustav aspekt on asjaolu, et Euroopa Parlament lisas edukalt Euroopa Komisjoni ettepaneku tekstile ravimite müügi reguleerimise Internetis, mis on põhikanal, mille kaudu võltsitud ravimid ELi turule tulevad.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. − (PL) Hääletasin tänasel hääletusel Marisa Matiase raporti poolt, mis käsitleb võltsitud ravimeid. Arvan, et täna vastu võetud dokument vähendab üha suuremaks muutuvat võltsitud ravimite probleemi ning loob tõhusa süsteemi Euroopa turu jälgimiseks alates tootjast kuni patsiendini. Olen veendunud, et kooskõlastamine eri riigi- ja rahvusvaheliste asutuste vahel on hädavajalik ning raporti heakskiitmisega astume sammu selle koostöö tugevdamise poole. Leian, et ravimite võltsimise probleem Euroopas on väga suur. Raporti vastuvõtmisega saadab Euroopa Parlament komisjonile selge sõnumi, et selle tava piiramine on võimalik ainult tõhusa koostöö ja karistuste rakendamisega. Tänan teid!

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Võltsitud ravimid on juba väga levinud arengumaades, kus 20–30% turul müüdavatest ravimitest on võltsitud. Nüüd leiab võltsitud ravimeid üha sagedamini ka ELis. Hinnanguliselt on 1% Euroopas müüdavatest ravimitest võltsitud. Kõne all oleva uue kokkuleppega, mida ma väga toetan, võetakse kasutusele kohustuslikud turvaelemendid, nagu ohutustihendid ja seerianumbrid retseptiravimitel. See tagab nende ravimite jälgitavuse. Need nõuded ei kehti geneerilistele ravimitele, välja arvatud siis, kui mõne kindla toote puhul on eriti suur võltsimise oht.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Raporti projekt kujutab endast edukat jätku parlamendi eelmise koosseisu ametiajal tehtud tööle. Paljudest ettepanekutest hoolimata on komisjoni ettepanekus on hoidutud konkreetsete määratluste tegemisest. Sellise lähenemisviisi tulemus võib olla mittetäielik või jõustamatu ravimeid tarbivate patsientide kaitse. Seepärast tervitan muudatusettepanekut nr 120, mis komisjoni ettepaneku palju ühemõttelisemaks teeb. Eriti kasulik on mõiste „võltsitud ravim” määratlemine. Samuti on tarneahelate kohta esitatud tekst igati suurepärane ning selle heakskiitmine tugevdaks oluliselt patsientide õigust kaitsele. Minu arvates on hädavajalik muudatusettepaneku 120 põhjenduse 5c rakendamine, mis võimaldab ELi eeskirjadest kinnipidamise jõustamist ja jälgimist. See muudatusettepanek kooskõlastab ELi määrused Euroopa Kohtu otsustega. Selles kontekstis lubab esitatud tekst võtta liikmesriikidel omi meetmeid parema tarbijakaitse tagamise nimel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Parlamendi muudatusettepanekutega ei nõuta turvaelementide kasutamise laiendamist käsimüügiravimitele. Sellegipoolest ostavad meie kaaskodanikud järjest rohkem selliseid ravimeid ja see ohustab nende tervist. Samuti ei nõuta muudatusettepanekutega, et Euroopa Ravimiameti tegevus peab olema uuringute ja ravimiameti ametnike ning farmaatsiaettevõtete kokkulepete suhtes täiesti läbipaistev. See on aga vajalik. Seda tõestab väga hästi skandaalne juhtum ravimiga Benfluorex, mida tuntakse Prantsusmaal nimega Mediator. Sellegipoolest on esitatud muudatusettepanekutel õige suund, eriti nendel, mis käsitlevad veebilehtede ehtsuse tõestamist avalikkuse ees ja karistusi. Seetõttu hääletan raporti poolt.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuna tegemist on väga suure probleemiga, mis ohustab ELi rahvatervist, on patsientide kaitsmiseks võltsitud ravimite eest minu arvates kesksel kohal uute eeskirjade rakendamine. Seepärast esitasin 2010. aasta 23. mail Euroopa Komisjonile küsimuse kõiki 27 liikmesriiki hõlmava ühise algatuse „Medi-Fake” kohta, mille raames oli selleks hetkeks konfiskeeritud kõigest kahe kuu jooksul üle 34 miljoni võltsitud tableti.

Sellel põhjusel olen alati pooldanud rangeid meetmeid selle olukorraga võitlemiseks, et teha lõpp ärile, millest mõned kuritegelikud võrgustikud 45 miljardi euro suurust kasumit saavad. Seepärast hääletasin ma nii, nagu hääletasin.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Andsin poolthääle seadusandlikule resolutsioonile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ vajaduse kohta vältida omaduste, taustandmete või päritolu poolest võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse, sest minu arvates tugevdab see positiivselt võltsitud ravimite ja nende levitamise vastuvõetavaid meetmeid ning parandab sellega kodanike kaitset. Lisaks sellele on minu arvates väga hea, et parlamendi seisukoht toetab läbipaistvust ja õigust teabele, et selle ebaseadusliku tegevuse vastu võidelda. Minu arvates on oluline, et keskendutakse ennetusmeetmete parandamisele võltsitud ravimite müügi puhul Internetis. Toetan tõhusamat õiguslikku võitlust nende ravimite levitamise vastu Internetis, sest see on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Hääletasin teksti poolt, sest muudatusettepanekud teevad komisjoni esitatud teksti tunduvalt paremaks, kuna need tugevdavad kontrollmeetmeid, suurendavad läbipaistvust, parandavad juurdepääsu teabele ning tagavad seetõttu kodanikele parema kaitse.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) President Jacques Chirac ütles, et kõige talumatum ebavõrdsus on ebavõrdsus tervishoius. Seepärast andsin poolthääle raportile, mis keskendub tervishoiule ning seetõttu ka tarbijakaitsele. Võltsitud ravimite nuhtlust on juba liiga kaua eiratud. Kui arengumaad on ilmne sihtmärk, sest seaduslike ravimite hind on tihti kõrgem kui enamik endale lubada saab ja kontrollmeetmed on ebatõhusad või ei ole neid üldse, siis näeme nüüd, et üha rohkem võltsitud ravimeid tuleb ka ELi, eriti just Interneti teel. See on kasvav oht rahvatervisele ja julgeolekule üldiselt ning eksisteerib igal pool maailmas.

EL peab jääma valvsaks ja rakendama sihikindlaid poliitikameetmeid selle vastuvõetamatu korruptsiooniga võitlemiseks. Hetkel on väga raske määratleda täpselt selle majanduslikku mõju, sest tootmine on muutunud järjest tööstuslikumaks. See on moraalne ja eetiline probleem, mis ohustab tervishoiusüsteemide usaldatavust ja tõhusust. Sel põhjusel peaks võitlus võltsitud ravimite vastu kõigile maailma poliitilistele juhtidele väga südamelähedane olema.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Toetan täielikult Marisa Matiase raportit. Siiski leian, et raportis esitatud meetmed ei ole piisavad. Kõikide ELi liikmesriikide jaoks on vaja töötada välja kohustuslike meetmete pakett, mis katab vastutust võltsitud ravimite levitamise, toetamise, tootmise ja müügi eest. Nende meetmete juurde peaks kuuluma võltsitud ravimite tarnijate ja müüjate lubade tühistamine ning maksimaalsed karistused ja kriminaalvastutus kõigile inimestele, kes on seotud ebaseaduslike tegevustega ravimite müügi valdkonnas. Süüaluseid tuleb võtta vastutusele nii, nagu oleksid nad uimastikauplejad. Ainult nii saame teha lõpu võltsitud ravimite levikule ning hävitada ravimite musta turu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Inimeste tervis on meie ühiskonna kalleim vara ja selle edendamine ning kaitsmine nõuab asjakohaste meetmete võtmist. Muu hulgas ka Euroopas aina kasvav võltsitud ravimite levik toob endaga kaasa ettenägematud ohud järjest suuremale hulgale patsientidele, kes võivad isegi oma eluga maksta. Sellele vaatamata hääletasin raporti vastu, sest minu arvates ei lähe selles välja pakutud meetmed, ennekõike impordi kontrollimine, liiga kaugele.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ravimite võltsimine on suur probleem kogu ELi jaoks ja seepärast peame võtma põhjalikud meetmed, et takistada inimeste tervisele kahjulike ja isegi eluohtlike võltsitud ravimite pääsemist meie turule. Peame tagama, et ainult ohutud ja tõhusad ravimid jõuaksid tarbijateni ning takistama kuritegelikke rühmitusi võltsitud ravimitest kasu saamast. Peame tegema kõik selleks, et tagada ELis range retseptiravimite märgistamise süsteemi kasutamine, mille juurde kuuluvad ka ohutussildid tootja ja tarnija tuvastamiseks. Minu arvates on vaja rangemaid karistusi ravimite võltsijatele ja kontrollmehhanismid peavad toimima tõhusalt kogu ELi ulatuses ning hõlmama kõiki ravimite tarneahela lülisid. Ravimite müük Internetis nõuab erilist tähelepanu ja ohutusmeetmeid ning rangete litsentsimis-, järelevalve ja kontrollsüsteemide kasutuselevõtmist. Iga liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tõhusalt toimiv süsteem, mis hoiatab rahvast ohtlike võltsitud või madala kvaliteediga ravimite eest ja loob isegi võimalused selliste ravimite turult kõrvaldamiseks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raporti aluseks on komisjoni ettepanek eesmärgiga vältida võltsitud ravimite sattumist tarneahelasse, juhtides tähelepanu eurooplaste jaoks suurt muret tekitavale teemale: kasutuses olevate ravimite kvaliteet ja ohutus. Selle ettepaneku positiivne mõju väärib esiletoomist, sest edendab arutelu selle tähtsa teema üle, mille lõppeesmärk on võitlus võltsitud ravimite vastu. Ravimite võltsimine on kuritegu, millega jäetakse patsiendid ilma vajalikust ravist ja kahjustatakse nende tervist ning mis võib mõnikord lõppeda ka patsiendi surmaga. Direktiivi põhieesmärk peab olema rahvatervise kaitsmine, nagu raportöör väga õigesti märgib. See eesmärk peab kajastuma ka direktiivi õiguslikus aluses. Minu jaoks on samuti oluline ravimite jaotusvõrgustiku kaitsmine, sätestades selged ja täpsed määratlused mitte ainult direktiivi rakendamisala, vaid ka mitmete tarneahela osalejate, nagu müüjate, levitajate, vahendajate, ülesannete ja vastutuste jaoks. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on tähtis edendada õiguslikku meedet, et teha lõpp sellele kasvavale terviseohule ja parandada patsientide ohutust.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. − ELis on murettekitavalt suurenenud ravimite hulk, mille koostis, taustandmed ja päritolu on võltsitud. Direktiiviga kehtestatakse kohustuslikud turvaelemendid kõikidele retseptiravimitele ning kiirhoiatussüsteem. Samuti kehtestatakse ühtlustatud turvaelemendid individuaalsete ravimipakendite ehtsuse kontrollimiseks ja identifitseerimiseks. Need annavad retseptiravimite puhul märku pakendi rikkumisest (teatud ravimeid on võimalik riskianalüüsi tegemisel õigusakti kohaldamisalast välja jätta). Käsimüügiravimitele ei kehtestata turvaelemente. Seda tehakse siis, kui riskianalüüs näitab, et on olemas ravimite võltsimise oht, mis kujutab omakorda ohtu rahvatervisele. Jälgitavus tähendab seda, et turvaelementidel on ainulaadne identifikaator (seerianumber), mis võimaldab konkreetse toote ja individuaalsete pakendite identifitseerimist terve tarneahela ulatuses kuni apteegi tasandini välja. Lisaks sellele peavad liikmesriigid võtma kasutusele süsteemid, et takistada võimalike võltsitud ravimite jõudmist patsientideni. Interneti-müügi puhul otsustavad liikmesriigid ise ravimite üldsusele tarnimise tingimuste üle. Hulgimüüjate puhul peab valitsema rohkem läbipaistvust. Sätestatakse karistused, mida kohaldatakse riiklike normide rikkumise korral.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Margitoodete ja sigarettide võltsimise järel on hakanud võltsimine ka ravimiteturul levima ja seitse miljonit ravimitoodet, mis igal aastal konfiskeeritakse, moodustavad ligikaudu 5% kõigist võltsitud ravimitest. Euroopa ametiasutuste, õigussüsteemi ja tolliasutuste ees seisab raske ülesanne: nad peavad leidma selle ülemaailmselt miljoneid elusid ohustava kaubanduse allikad ning seda piirama. Seepärast tervitan parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet kõigi 27 liikmesriigi jaoks ühise õigusraamistiku loomiseks, et piirata võltsitud ravimite levimise ohtu. Tähtsamatest punktidest tõstaksin esile järgmised: jaguneva vastutuse põhimõte, mis katab kõiki tarneahela osapooli (tootmislubade omajad, hulgimüüjad, vahendajad jne); kohustuslike turvaelementide kasutamine (seerianumber või ohutustihend) retseptiravimite pakenditel; rangemate eeskirjade kehtestamine tehtavate inspektsioonide jaoks koostöös Euroopa Ravimiametiga; akrediteeritud internetiapteekide nimekirja koostamine.

Kokkuvõtteks ütlen, et see on väga tähtis õigusakt. Sellegipoolest on vaja veel paremat rahvusvahelist koostööd ja küberkontrolli, et kõrvaldada võltsitud Viagra, kehakaalu alandavad tooted, nahakreemid jne, mida saab Internetis suurema vaevata osta.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin Marisa Matiast suurepärase töö eest tänada! Võltsitud ravimid on eluohtlikud isegi siis, kui need ei avalda mingit mõju, sest need sisaldavad siiski mürgiseid aineid, mis on ravimite tarbijatele kahjulikud või mille tarvitamine võib koguni surmaga lõppeda. Raamseaduse puudumine soodustab võltsimist, mille puhul on tegemist organiseeritud kuritegevusega.

See kuritegevuse liik on ülemääraselt kasvanud ja alates 2005. aastast on konfiskeeritud võltsitud ravimite arv suurenenud 400%. Hinnanguliselt on kõigist seaduslikus tarneahelas Euroopa kodanikele müüdavatest ravimitest 1% võltsitud ja see arv kasvab. Mujal maailmas on võltsitud kuni 30% müüdavatest ravimitest. Lisaks sellele võltsitakse üha rohkem uuenduslikke ja elupäästvaid ravimeid.

Seepärast kiitsime täna heaks uue õigusakti, et takistada võltsitud ravimite pääsemist seaduslikku tarneahelasse ja kaitsta patsientide ohutust. Õigusakti kohaldamisalasse kuulub ka ravimite müük Internetis ja sellega kehtestatakse uued turvaelemendid, meetmed ravimite jälgimiseks ning karistused võltsijatele, et takistada võltsitud ravimite müümist Euroopa Liidu kodanikele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ravimite müügivõrgu tõhusamaks kaitsmiseks on oluline selgelt määratleda mitte ainult reguleerimisala, vaid ka erinevad tarneahelas osalejad. Mis on võltsitud ravim? Mis on toimeaine või abiaine? Komisjoni ettepanekus puudub vajalik täpsus. Sama kehtib erinevate tarneahelas osalejate määratluste kohta, mis täpsustaksid nende ülesandeid ja vastutusalasid. Oluline on eristada juba ametlikult tunnustatud ja vastutavaks peetavaid osalejaid ning neid, kes kõnealusest kategooriast välja jäävad, kuid on ravimimüügiahela vastutuskohustuse seisukohast olulised.

Seetõttu on tähtis eristada kauplejaid ja vahendajaid ning täpsustada nende ülesanded ja vastutusalad. Sama kehtib muude osalejate, nagu transportijate ja paralleelkaubandusega tegelejate kohta. Direktiivis tuleks vältida ebamäärasust ja kõrvaldada kõik ebaselged kohad. Direktiivis tuleks selgelt kindlaks määrata, millised osalejad ja millistel tingimustel kõnealuses valdkonnas tegutseda võivad. Selgete mõistete abil on direktiivi lihtsam rakendada.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. − Viimastel aastatel on tekkinud kiiresti üha rohkem võimalusi võltsitud ravimite müümiseks. Pidevalt kasvav oht, et need ravimid satuvad tarneahelasse, tähendab seda, et õigusakte on vaja kiireimas korras ajakohastada. Eriti keeruline on müügi reguleerimine Internetis, mida on võimalik teha tõhusalt ainult rahvusvahelisel tasandil. Komisjoni ettepanekus seda teemat ei käsitletud ja tänu keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis tehtud tööle on ettepanek nüüd oluliselt parem, kuna sellesse lisati tähtsad turvameetmed, et kaitsta tarbijaid, kes ostavad ravimeid Internetis. Interneti omapära tõttu ei ole võimalik seda ohtu aga täielikult kõrvaldada. Tarbijaid on vaja võimalikest ohtudest teavitada ning seetõttu tervitan kompromissi raames kokku lepitud avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate lisamist ettepanekusse. Komisjon on ainulaadses positsioonis, et kooskõlastada avalikkuse teavitamise kampaaniaid, ning peab tagama, et liikmesriigid täidavad ka oma kohuseid selles valdkonnas.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Võltsitud ravimite hulk ELis on murettekitavalt kasvanud. Võltsitud ravimid võivad sisaldada madala kvaliteediga võltsitud või vales koguses koostisosi või toimeaineid või ei sisalda need üldse toimeaineid ning see kujutab endast suurt ohtu patsiendile. Tööstuse jaoks on tegevusetuse vahetuteks ja kaudseteks tagajärgedeks vähemalt kümne miljardi euroni ulatuvad sotsiaalsed kulud. Toetan seda kokkulepet koos Euroopa Parlamendi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga. Sellega ajakohastatakse olemasolevad eeskirjad ning kehtestatakse turvaelemendid, mis tagavad ravimite identifitseerimise, ehtsuse tõestamise ja jälgitavuse ning reguleerivad ka ravimite müüki Internetis. See on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Hinnanguliselt on üle 50% ravimitest, mis on ostetud Internetist varjatud füüsilise aadressiga saitidelt, võltsitud.

Seepärast peame tegema vahet seaduslike postimüügi- ja Interneti-apteekide ning kontrollimata Interneti-kaubanduse kujul toimiva ebaseadusliku tarneahela vahel. Seaduslik postimüügiapteek peab olema seotud seaduslikult registreeritud apteegiga ning peame tagama, et iga seaduslik postimüügiapteek vastab kõigile oma seadusliku asukoha liikmesriigis apteekide suhtes kehtivatele juriidilistele nõuetele.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Andsin poolthääle raportile, mille eesmärk on takistada võltsitud ravimite pääsemist seaduslikku tarneahelasse, suurendades ühtlustatust, parandades jälgitavust ning tagades, et karistused on hoiatavad ja mõjusad. Ravimite puhul peab patsientide ohutus olema kesksel kohal.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt, sest see annab uued tugipunktid võitluseks võltsitud ravimite vastu. Esmalt hakatakse kasutama turvalisi pakendeid selliste ravimite jaoks, mille puhul on suurem võltsimisoht, ning järk-järgult hakatakse neid pakendeid ka teiste ravimite puhul kasutama. Ravimite turustamist takistab uurimist ja loetavust käsitlev menetlus. Tarbijad on paremini kaitstud. Tööstus suudab kulusid paremini kontrollida.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Head kolleegid! ELi tulevate võltsitud ravimite kogus kasvab tohutu kiirusega. See on eriti suur probleem ELi idapiiril asuvate riikide jaoks, nagu Leedu. Ida-Euroopa on peamine võltsitud ravimite kaubanduse tarnekanal, millega teenitakse miljardeid. See on suur probleem, sest Euroopa Komisjoni hinnangul müüakse Euroopa seaduslikus tarneahelas igal aastal 1,5 miljonit karpi võltsitud ravimeid. Veelgi rohkem tekitab muret asjaolu, et mahud kasvavad 20%. Võltsitud ravimid tapavad vaikselt. Võltsitud ravimeid levitavad inimesed on ohtlikud kurjategijad ja neid tuleb ka vastavalt kohelda. Karistused ravimite võltsimise eest peavad olema samad, mis uimastitega kauplemise eest. See nõuab paremat kooskõlastamist eri riigi- ja rahvusvaheliste asutuste vahel. Peame piirama ka võltsitud ravimite müüki Internetis, sest see on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 50% Internetist ostetud ravimitest võltsitud. Arvan, et üks meie prioriteetidest peab olema avalikkuse tähelepanu juhtimine ohtudele, mis on seotud ravimite ostmisega Internetist.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE) , kirjalikult. − (PL) Andsin poolthääle seadusandlikule resolutsioonile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ vajaduse kohta vältida omaduste, taustandmete või päritolu poolest võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse. Kahtlemata kujutab võltsitud ravimite sattumine seaduslikku tarneahelasse ohtu kogu Euroopa farmaatsiasüsteemile, sest vähendab kodanike usaldust apteekides ja muudes seaduslikes turustuskohtades müüdavate ravimite kvaliteedi suhtes.

Minu arvates on kõige murettekitavam asjaolu see, et riskiprofiil on muutunud. Kui seni võltsiti peamiselt nn elustiili ravimeid, siis praegu on järsult suurenenud ka elupäästvate ravimite võltsimine. Seetõttu on väga tähtis määratleda ühemõtteliselt mõiste „võltsitud ravim”. Samuti on vaja määratleda kõik tarneahela osapooled, nagu edasimüüjad ja vahendajad, kes peavad tegutsema lubadest lähtudes ning pidama kinni hea tootmistava põhimõtetest, nagu seda teevad tootjad ja levitajad. Eelöeldut silmas pidades on minu arvates väga tähtis toetada prioriteetselt kõiki meetmeid, mille eesmärk on probleemi vähendamine.

Resolutsiooni ettepanek B7-0096/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt ainult selle pärast, et komisjon on pühendunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rahastamisskeemide parandamisele, andes neile parema juurdepääsu kapitalile, et rahastada kasvu ja uuendustega seotud poliitikameetmeid. Praeguse majanduskriisi kontekstis on bürokraatlike takistuste kõrvaldamine ELi toetussüsteemidest väga tähtis. Kuigi ma olen nõus selles resolutsioonis välja pakutud meetmetega, soovin juhtida komisjoni tähelepanu sellele, et 2013. aasta järgsel programmiperioodil on vaja teha edusamme palju ulatuslikuma meetmega, milleks on väikeettevõtlusalgatus. Tuleb meeles pidada, et praeguses olukorras on tähtsam kui kunagi varem tagada VKEdele tugev institutsiooniline ja rahaline toetus, sest nemad on Euroopa majanduse selgroog ning suudavad areneda ainult piisavate ja jätkusuutlike rahastamisvahenditega.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle sellele tähtsale resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktilisi küsimusi järgmise programmiperioodi kohta. ELi 23 miljonil väikesel ja keskmise suurusega ettevõtjal (VKE), kes moodustavad umbes 99% kõikidest ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele, on väga tähtis roll majanduskasvu ning sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel. Nad on üks uuenduste põhiallikaid ning neil on tööhõive säilitamisel ja suurendamisel väga oluline osa. VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on nende loomise ja arengu peamine takistus, eriti praeguse finants- ja majanduskriisi ajal. Olen seetõttu nõus resolutsioonis tehtud üleskutsega suurendada oluliselt uuenduslike finantsvahendite rahastamist ELi eelarves, et katta VKEde rahastamisvajadused Euroopa 2020. aasta strateegiat arvesse võttes. Tasub märkida, et praegused Euroopa fondide ja programmide kasutamist puudutavad ELi finantseeskirjad on liiga keerulised ning nende eeskirjade täitmiseks kuluv aeg ja raha ei ole toetuste saajate seisukohalt vähimalgi määral vastavuses toetustest saadava kasuga. Olen seetõttu nõus üleskutsega komisjonile teha ettepanek lihtsustatud ja vähem kulukate eeskirjade ning suuniste kohta, eelkõige programmide kohta, mis on nähtud ette VKEde väiksemahuliseks rahastamiseks.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Eelmisel oktoobril avaldas Euroopa Komisjon teatise nimega „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika”, mis sisaldas konkreetseid algatusi Euroopa tööstuspoliitika toetamiseks.

Nagu volinik Tajani eile parlamendi ees ütles, on VKEd majandusarengu tuiksoon. Tööstussektorist sõltub üks neljandik töökohtadest, nagu ka meie konkurentsivõime maailmas, uuendus- ja teadustegevus. Bürokraatlike takistuste kaotamine ja eeskirjade lihtsustamine nõuab pühendumust ning kooskõlastamist Euroopa ja riigiasutuste ning pankade ja VKEde vahel. Viimaste kuude jooksul on tehtud palju edusamme hilinenud maksmist käsitleva direktiivi, kaubamärkide ja toodete kaitsmise, keskkonnasõbraliku majanduse arendamise võimaluste ning uute turismile suunatud poliitikameetmete kujul, kuid palju tööd seisab veel ees.

Paljud ELi ettevõtjad sõltuvad ELi rahastamisest ja algatustest ning seepärast on vaja tagada juurdepääs laenudele ja seda parendada. See on prioriteetne eesmärk ja loodan, et seda käsitletakse põhjalikult ka väikeettevõtlusalgatuse läbivaatamisel, mille volinik Tajani 23. veebruaril Roomas isiklikult esitab.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt. ELi 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKE) moodustavad umbes 99% kõikidest ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. Neil on väga tähtis roll majanduskasvu ning sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel. VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on nende loomise ja arengu põhitakistus ning praegune finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud. Pangandussektor nõuab suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid. Usun, et krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus on sektori elujõulisuse, majanduskasvu ja pakutava tööhõivepotentsiaali seisukohalt äärmiselt oluline. Erilist tähelepanu tuleb pöörata Euroopa Investeerimispanga VKEdele antud laenudele, sest 2008. aastal eraldati neile 15 miljardit eurot, kuid uurimused näitavad, et ainult väga väike osa sellest rahast jõudis VKEdeni, kuna liikmesriikides laenusid haldavad pangad piirasid pangakrediiti. Minu arvates peab Euroopa Komisjon võtma vajalikud meetmed tagamaks, et VKEde jaoks eraldatud raha jõuab reaalselt VKEdeni, et tagada selle üliolulise sektori elujõulisus ja majanduskasv.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) On väga muljetavaldav, et Euroopa Liidus on 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKE) ja et nad annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. Need arvud näitavad selgelt, et selle sektori rahastamissüsteem vajab tugevdamist. Euroopa rahastamissüsteem on aga väga mitmekülgne ja keeruline. Jagan resolutsiooni ettepaneku algatajate seisukohta, et süsteem peab olema 2014.–2020. aasta rahastamisperioodil võimalikult sidus. Toetan algatajate üleskutset komisjonile võtta meetmeid, et ergutada liikmesriike viima ellu vajalikke reforme. Need VKEd kohtuvad üksteisega ühisturul, kuid nende liikmesriigid toetavad neid väga erinevalt. Samuti olen seisukohal, et ühtne teenusepunkt VKEdele mõeldud ELi rahastamisvahendite jaoks on väga hea lahendus riiklike toetussüsteemide ja Euroopa süsteemide tasakaalustamiseks.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Tööhõivekriis on piisav põhjus, et võtta vastu tekst, milles üleskutsega rakendada subsidiaarsuse põhimõtet pensionide valdkonnas tunnustatakse asjaolu, et valitsused peavad olema peamised osapooled sotsiaalse Euroopa taasülesehitamise protsessis. Tõelise suunamuutuse uuenduste poole toob vaid julge otsus, mis pooldab rohujuuretasandi demokraatiat ning mille aluseks on tööhõivereformid, mis teevad töötamise atraktiivsemaks, ning föderalism palkade valdkonnas, mille puhul on arvestatud kõikide Euroopa piirkondade erinevate elamiskuludega, millele vastavalt tuleb kohandada palkasid ja pensione. Rõhutan kõige selle juures VKEde tähtsust. Euroopas on palju VKEsid, mis tähendab, et nad loovad uusi töökohti ning tagavad jätkusuutlikkuse. Tööjõukulude vähendamine maksude vähendamise abil ning meie väikeettevõtetele võimaluse andmine jätkata töötamist ja investeerimist kohalikus piirkonnas on olulised sammud, et tagada palju võrdsemad panused vanemate põlvkondade jaoks ning kindel tulevik ja elukvaliteet ka järgnevatele põlvkodadele.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Tuleb märkida, et välise rahastamise puhul jääb suur hulk väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKE) endiselt sõltuvaks peamiselt krediitidest ja laenudest. Peame juhtima tähelepanu asjaolule, et üha enam kapitali- ja riskitundlik pangandussektor nõuab suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid, mis mõlemad tähendavad seda, et see väga suur majandussektor on seetõttu ebapiisavalt rahastatud ning realiseerimata jäävad äri- ja tööhõivevõimalused. Sellest lähtuvalt on krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus minu arvates väga oluline VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamiseks. Seetõttu on vaja toetada olemasolevaid programme nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Ülitähtis on rakendada jätkuvalt tagatisvahendeid konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP), seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu ning struktuurifondide algatuse JEREMIE raames. Nende rakendamist takistavad praegu liialt keerukad haldustoimingud ning seetõttu peab komisjon muutma lihtsamaks struktuurifondide kasutamise VKEde rahastamisvahendite puhul, eeskätt selleks, et rahastada tagatissüsteemide käibefonde, hoidudes samal ajal loomast süsteeme, mis dubleerivad olemasolevaid skeeme.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Arvestades asjaoluga, et välise rahastamise puhul sõltuvad paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) peamiselt krediitidest ja laenudest, on vaja luua krediidi- ja laenutagatissüsteemid ning tõhustada Euroopa Investeerimispanga rolli selles valdkonnas. Komisjon peab juhtima Euroopa riskikapitali ja väärtpaberiturgude arengut takistavate tegurite kõrvaldamist ning laiendama riskijagamisvahendeid investeeringuteks omakapitali. Sel puhul tuleb tõsta teadlikkust riskidest, mis on seotud Euroopa riikide maksu- ja tugisüsteemidega, mis soodustavad oluliselt finantseerimist laenuvahendite varal ning pärsivad rahastamist omakapitali kaudu. Minu arvates on ELi finantseeskirjade ja Euroopa rahastamisvahendite suuniste keerukus suur probleem, eeskätt neil juhtudel, kui Euroopa fonde ja programme kasutatakse üksikute ettevõtete toetamiseks suhteliselt väikeste summadega. Nende eeskirjade täitmiseks kuluv aeg ja raha ei ole toetuste saajate seisukohalt vähimalgi määral vastavuses toetustest saadava kasuga. Probleeme tekitab ka VKEde toetamiseks ette nähtud programmide killustatus. Komisjon peab tagama parema sidususe konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP), seitsmenda raamprogrammi ning programmi JEREMIE vahel ja looma ühtse teenuspunkti, kus VKEd saaksid selget põhjalikku teavet nende vahendite kasutamise kohta.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) ELi 23 miljonil väikesel ja keskmise suurusega ettevõtjal (VKE) on väga tähtis roll majanduskasvu ning sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel. Minu arvates on VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele kahetsusväärne ning praegune finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud. Krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus on väga oluline VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamiseks. Toetan ELi uue töökohtade loomisele suunatud mikrokrediidirahastu „Progress” loomist. Toetan tagatisvahendite jätkuvat rakendamist konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi, seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu, struktuurifondide ning algatuse JASMINE (ühisabi multiprojektide toetuseks Euroopa innovatsioonivõrgustikes) raames. Kutsun komisjoni üles muutma struktuurifondide kasutamine VKEde rahastamisvahendite puhul lihtsamaks ja paindlikumaks. Lisaks sellele nõuan uuenduslike finantsvahendite rahastamise olulist suurendamist ELi eelarves ning lihtsustatud ning vähemkulukate eeskirjade ja suuniste väljatöötamist.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates tuleb parandada Euroopa VKEdele suunatud Euroopa Komisjoni konkreetseid strateegiaid, meetmeid ja tegevuskavasid. Toetan uue Euroopa mikrokrediidirahastu loomist, mille eesmärk on töökohtade loomine, eeskirjade parandamine ja VKEdele parema juurdepääsu andmine ühisturule ning rahastamisele.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) VKEd on Euroopa majanduse selgroog, sest nad annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. Ainult 2%-l neist on aga juurdepääs ELi rahastamisele. Seepärast andsin poolthääle Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni ettepanekule, milles kutsutakse üles pöörama erilist tähelepanu VKEde rahastamisele uuenduslike finantsvahenditega järgmisel ELi programmiperioodil (2014–2020). Mul on hea meel selge sõnumi üle, mille parlament sellega komisjonile ja nõukogule saadab, kutsudes neid üles kaotama väikeettevõtjate jaoks raskesti ületatavad haldustakistused, mille tõttu nad ei saa juurdepääsu ELi rahastamis- ja tugiprogrammidele.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. − Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad mängivad väga tähtsat rolli Euroopa riikide majanduse taaselustamises, sest hetkel on nende riikide majandus kokku tõmbumas või on majanduskasv parimal juhul väga väike. Minu valimisringkonnas Põhja-Iirimaal on 98% kõikidest ettevõtjatest VKEd. Tähtis on anda VKEdele nii palju toetust, kui neil on vaja majanduse taastumisele kaasa aitamiseks. Siiski, millises olukorras on nad praegu? Pangad avaldavad neile survet nii olemasoleva krediidi kui ka tulevase krediidi suhtes, mida nad eksisteerimiseks vajavad. Seepärast peab EL otsima võimalusi, kuidas stimuleerida pankasid laenama ning tagama samal ajal juurdepääsu VKEde toetamiseks ette nähtud ELi programmidele.

Olemasolevaid programme tuleb tõhustada ja lihtsustada, et nende rakendamine ja neile juurdepääsu saamine oleks lihtsam. Paljudel piiratud inimressurssidega VKEdel, keda koormab juba ELi liigne bürokraatia, ei ole lihtsalt piisavalt tööjõudu või aega praeguste taotlemisprotsesside jaoks. Mõnede programmide koostamisel isegi ei mõelda nendele, kes neid tegelikult kõige enam vajavad. Olemasolevad programmid suudaksid küll abi pakkuda, aga see abi peab olema kergesti juurdepääsetav.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest olen nõus, et seda, kuidas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad Euroopa rahastamist kasutada saavad, on vaja muuta. See on nende loomise ja kasvu jaoks väga tähtis, arvestades sellega, et praegune finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidus on ligikaudu 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKE). Kahtlemata on nad tähtsad liikmesriikide majanduse jaoks. Tähtis on ka nende kasvupotentsiaal tööturu jaoks. Portugal on sellest hea näide, sest ligikaudu 300 000 VKEd moodustavad 99% kõikidest riigis tegutsevatest ettevõtjatest, nad pakuvad vahetult tööd üle kahele miljonile inimesele ning nende kogukäive moodustab ligikaudu 170 miljardit eurot. Majanduskriisi tagajärjel on nende VKEde rahastamisvõimalused, mis olid juba enne väga piiratud, veelgi halvemaks muutunud, seda ennekõike pangandussektori veelgi piiravamate laenutingimuste tõttu. Seega muutub VKEde rahastamissüsteemi toimimine veelgi tähtsamaks, ennekõike rohkemate vahendite eraldamisega ELi eelarvest struktuurifondide konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP) ja seitsmenda raamprogrammi jaoks. Samuti on tähtis korrigeerida progressiivselt turuprobleeme ja kaotada haldustakistusi. Õigel ajal on tarvis võtta õigeid meetmeid, et liikmesriikides saavutataks majanduse kasvupotentsiaal ning aidataks kaasa tööturu kasvule. See toetab liikmesriikide arengut, mis soodustab omakorda sotsiaalset ühtekuuluvust.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktilisi küsimusi järgmise programmiperioodi kohta. Viimastel aastatel on väikeste ettevõtjate arv Euroopas märgatavalt tõusnud. Juba praegu moodustavad nad 99% kõikidest ettevõtjatest, annavad tööd üle 100 miljonile inimesele ning soodustavad oluliselt majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellest olukorrast hoolimata on neil väga raske saada juurdepääsu rahastamisele ning finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud, kuna pangandussektor on kehtestanud rahastamismehhanismidele juurdepääsu saamiseks palju rangemad tingimused.

Seetõttu toetan kõne all oleva resolutsiooni vastuvõtmist ning loodan, et VKEde rahastamissüsteeme muudetakse sellega oluliselt paremaks ning haldusmenetlusi lihtsamaks peamiselt programmide arvu vähendamisega ning riiklike ja ELi programmide parema kooskõlastamisega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni ettepanek on väga vastuoluline, sest vaatamata positiivsetele viidetele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamiseks vajalikele meetmetele, õigustatakse ning nõutakse selles samasuguseid poliitikameetmeid, mis põhjustasid VKEde praegused probleemid. Pean selle all silmas stabiilsuse ja kasvu pakti, finantsturgude liberaliseerimist ja niinimetatud vaba konkurentsi. Ainsad, kes sellest kasu saavad, on majandus- ja finantssektori huvirühmad, kes tõstavad hindasid üha suurema kasumi nimel, kas siis krediidi või energia ja muude kaupade hinna kujul.

Hetkel on vaja tõhusat muutust ELi poliitikas. On aeg loobuda stabiilsuse ja kasvu paktist ning selle irratsionaalsetest kriteeriumidest ja asendada see tõelise paktiga, mis on suunatud tööhõivele ja sotsiaalsele arengule ning mis soodustab väikesemahulisi investeeringuid. Samuti annaks see pakt mikroettevõtetele võimalused kasvamiseks ja – mis eriti tähtis – eri rühmade, näiteks noored ettevõtjad, toetamiseks, kellel on väga raske oma äriideede jaoks laenu saada. Viimaks edendaks uus pakt ka õiguste ja paremate elamistingimustega tööhõivet, et suurendada elanikkonna ostujõudu.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. − (IT) Minu arvates kujutab see resolutsiooni ettepanek endast juba tublisti hilinenud meedet majandussektori jaoks, mis ELi majanduses olulist rolli mängib – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE). Tugivahendite läbivaatamine on asjakohane ka majanduskriisi kontekstis, kuna majanduskriis avaldas VKEdele eriti suurt mõju, nagu näitab väga hästi asjaolu, et ainuüksi 2009. ja 2010. aasta jooksul kaotati 3 250 000 töökohta, mis on üle kolmandiku uutest töökohtadest, mis see sektor lõi. Selles kontekstis on minu arvates oluline rõhutada koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel, toetades ennekõike investeeringuid, mis aitavad VKEde rahastamist toetavate programmide tõhusust suurendada. Eriti oluline on tagada krediidi järjepidevus meetmetega likviidsuse ja kapitalinõuete valdkonnas ning uute algatustega kolmes strateegilises valdkonnas: rahvusvahelistumine, innovatsioon ja kasv, et edendada ettevõtete konkurentsivõimet etapil, mis on ikka veel väga keeruline, kuid rohkem arengule suunatud. Riigiasutuste hilinenud maksmist käsitleva direktiiviga saatis Euroopa juba väga olulise sõnumi VKEde toetamiseks ning Euroopa majanduskasvu stimuleerimiseks tuleb selles suunas kindlasti edasi liikuda.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. − VKEd on Euroopa majanduse selgroog ning neil on väga tähtis roll töökohtade loomisel ja majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ning uuenduste soodustamisel Euroopas. VKEde osalemine ja aktiivsus on väga vajalik ühisturu konkurentsivõime edendamiseks. Finantskriisi järel on selgeks saanud, et Euroopa finantsturud ei suuda hetkel VKEdele piisavaid rahastamismehhanisme tagada. Uuenduslikud ja kasvule suunatud väikeettevõtted peavad otsima omakapitali välisallikatest, sest neil kas puuduvad oma rahastamisallikad või ei saa nad kasutada pankade rahastamisvahendeid. Mikro- ja tööndusettevõtjate puhul tuleb toetada ettevõtlust edendavat keskkonda kvaliteetsete tugiteenuste edendamisega, paremate õigus- ja fiskaalmeetmetega ning uutele ettevõtjatele ette nähtud sotsiaalkaitsemeetmetega.

Piisavamad ja jätkusuutlikumad rahastamisvahendid peavad andma VKEdele parema juurdepääsu kapitalile. Komisjon peab suurendama oma pingutusi, et kaotada bürokraatlikud takistused olemasolevatest ELi toetussüsteemidest ning toetama piiriülest pangandust, kaotades selleks kõik olemasolevad takistused, mis takistavad konkureerivate kliiring- ja arveldussüsteemide kasutamist ning kehtestama ühised kaubanduseeskirjad. Komisjon peab tegema võrdleva analüüsi, et leida, mida VKEdele aktsiakapitalisse investeerimise turul reaalselt pakutakse ja millised on nende tegelikud vajadused.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest 23 miljonil väikesel ja keskmise suurusega ettevõtjal (VKE), kes moodustavad umbes 99% kõikidest ELi ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele, on väga tähtis roll majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel. Nad on üks uuenduste põhiallikaid ning neil on tööhõive säilitamisel ja suurendamisel väga oluline osa. VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on aga nende loomise ja arengu peamine takistus ning praegune finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud. Pangandussektor nõuab suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid, mis mõlemad tähendavad seda, et see suur majandussektor on seetõttu ebapiisavalt rahastatud ning realiseerimata jäävad äri- ja tööhõivevõimalused. Krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus on väga oluline VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamiseks. Olen nõus, et peame tegema kõikvõimaliku, et tagada olemasolevate rahastamisprogrammide tõhus rakendamine riigi ja ELi tasandil ning et lihtsustada haldusmenetlusi ja struktuurifondide kasutamist.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles on toodud esile üks meie ees seisvaid tähtsamaid probleeme. Finantssektori kriisi tõttu on tagatised ja riskipreemiaid kasvanud, mis tähendab, et krediidi saamine ettevõtte asutamiseks, nagu ka muude rahaliste vahendite saamine, on väga raske. Me ei saa lubada, et VKEd kannaksid suuremat koormat ja kõrgemaid halduskulusid. Me ei saa lubada, et VKEd lähevad pankrotti bürokraatia ja rangemate finantssektori eeskirjade pärast. VKEd on meie majanduse eestvedajad ja nad ei tohi kannatada finantssektori juhtimisvigade pärast. Aeg-ajalt on oluline selliseid resolutsioone vastu võtta, et meie, komisjon ja liikmesriigid ei unustaks, et meie kohustus on tagada majanduse jätkusuutlikkus. See on aga võimalik ainult jätkusuutlike VKEdega.

  Jürgen Klute (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine kaitseb arvukaid töökohti ning tugevdab Euroopa majanduse innovatsioonipotentsiaali. Seetõttu on igati õige tagada nendele ettevõtjatele mõistliku laenukapitali andmine, sest ainult nii saavad nad teha vajalikke investeeringuid. Sellegipoolest tuleb põhimõtteliselt lükata tagasi riskikapitali suurendamine, mida Euroopa Parlament nõuab. Selle asemel et kohustada pankasid toetama reaalmajandust vajaliku krediidiga, nõuab parlament hoopis seda, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tuleb lihtsustada juurdepääsu vahenditele investeerimisfondidest ja erakapitaliga tegelevatelt ettevõtetelt kapitaliturgudel.

Lähtudes motost „Rändrohutirtsud kõigile!”, nõutakse resolutsiooni ettepanekus seda, et erakapitaliga tegelevate ettevõtetega peab olema veel lihtsam äri teha. See muudaks ennekõike väikeettevõtjad praeguse olukorraga võrreldes veelgi rohkem investorite mängukannideks. Need investorid otsivadki enamasti võimalusi absurdselt kõrgete kahekohaliste kasuminormide saamiseks. Kuid seda saavutavad nad tavaliselt ainult omandatud ettevõtete laialilammutamise ja tükk haaval mahamüümise teel.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) aitavad oluliselt kaasa Euroopa Liidu majanduskasvule. Euroopas on 23 miljonit VKEd, kes moodustavad umbes 99% kõikidest ettevõtjatest. Ainuüksi need arvud näitavad, miks tahame ja peamegi neid kaitsma, sest nemad on meie majanduse tegelikud eestvedajad. Resolutsiooni ettepanekuga, mille üle täna hääletasime, tahtsime saata komisjonile selge sõnumi, et neid ettevõtjaid ei tohi saatuse hooleks jätta. Nendel põhjustel hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt, et nõuda VKEdele rohkem rahastamist, bürokraatlike takistuste vähendamist ja rahastamise saamiseks vajalike standardite kohandamist, et VKEd saaksid reaalset kasu nii sellest kui ka teadusuuringute jaoks ette nähtud rahaliste vahendite suurendamisest, mida me samuti nõuame. Viimaste aastate jooksul Euroopat raskesti tabanud majanduskriisist tuleb üle saada ja nende ettevõtjate toetamine on ainus võimalus, kuidas meie majandust saaks taaselustada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt, mis toetab kindlalt tagatisvahendite jätkuvat rakendamist konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi, seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu ja VKEde laenusaamist hõlbustavate struktuurifondide algatuse JEREMIE raames ning seoses algatusega JASMINE, mille eesmärk on toetada väikerahastamisasutusi; juhib tähelepanu asjaolule, et nende programmide ja algatuste rakendamist takistavad praegu liialt keerukad haldustoimingud; palub komisjonil muuta lihtsamaks struktuurifondide kasutamine VKEde rahastamisvahendite osas, eeskätt selleks, et rahastada tagatissüsteemide käibefonde, hoidudes samas loomast süsteeme, mis dubleerivad olemasolevaid, nt riiklikke skeeme.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELis on 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKE), kes moodustavad umbes 99% kõikidest ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. Neil on väga tähtis roll majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel, nad on üks uuenduste põhiallikaid ning neil on tööhõive säilitamisel ja suurendamisel väga oluline osa.

VKEdel on aga piiratud juurdepääs rahastamisele ning see on nende loomise ja arengu põhitakistus. Seda probleemi on veelgi süvendanud praegune finants- ja majanduskriis. Euroopa 2020. aasta strateegiat arvesse võttes on VKEde rahastamisvajaduste katmiseks vaja suurendada oluliselt uuenduslike finantsvahendite rahastamist ELi eelarves.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) on väga tähtis roll majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ning tööhõive säilitamisel ja suurendamisel.

VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on aga nende loomise ja arengu põhitakistus ning praegune finantskriis on seda probleemi veelgi süvendanud.

Pangad soovivad üha vähem rahastada riskantsemaid äriprojekte, uuenduslikke tooteid ja äritegevuse omanikuvahetusi. Seetõttu on vaja tugevdada VKEde rahastamissüsteemi toimimist, toetada tagatisvahendite jätkuvat rakendamist ning suurendada uuenduslike finantsvahendite rahastamist. Ettevõtted vajavad paremat juurdepääsu omakapitalil põhinevatele rahastamisvahenditele. VKEde arengut piirab ka finantseeskirjade keerukus ja suur halduskoormus ning seetõttu on väga tähtis kaotada kõik haldustakistused ning teha ettepanekuid lihtsustatud ja vähemkulukate eeskirjade ja suuniste kohta.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − See on kõige vajalikum resolutsioon kogu 2009.–2011. aasta perioodi jaoks. Loodan väga, et resolutsiooni koostajad jätkavad samas vaimus ning arvestavad ka selliste küsimustega nagu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) maksukoorma vähendamine, krediidi intressimäära vähendamine ning teabevahetuse parandamine ELi rahastamisega tegelevate struktuuride ja VKEde vahel. Viimaks loodan, et nad jälgivad ka olukorda ELi äärepoolsetes piirkondades, nagu Läti Latgale piirkond. Latgale piirkonnas tegeleb valitsus VKEde läbimõeldud ja kaalutletud likvideerimisega, takistades nende juurdepääsu stabilisatsioonifonde käsitlevale teabele, tõstes makse ning suurendades kontrollivate ja survet avaldavate finantsasutuste arvu. Kõige selle tulemus on maksustamisbaasi kadumine ja seepärast on Läti nüüd pankroti äärel.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) ELis annavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) tööd üle 100 miljonile inimesele. Kriisi järel on aga üha enamal nendest ettevõtjatest probleeme rahastamise leidmisega, sest suurem osa neist kasutab välist rahastamist. Pangad annavad neile laenu ainult subsideeritud laenu rangetel tingimustel. Oleks hea, kui selles valdkonnas õnnestuks leida lahendused, mis oleksid võimalikult vähe bürokraatlikud ja mis vastaksid mõlema osapoole vajadustele. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates vajavad VKEd rahalist toetust, et nad majandust stabiliseerida suudaksid.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) aitavad oluliselt kaasa majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisele, töökohtade loomisele ning uuendustegevusele. Tõhusa VKEde rahastamisvahendi loomine on väga tähtis ning järgmisel programmiperioodil tuleb pöörata erilist tähelepanu vahefinantseerimisvahenditele, mis kaotaksid takistused rahastamise saamisele ning edendaksid uute uuenduslike ettevõtete loomist ja kasvu. Samuti on vaja anda parem juurdepääs Euroopa riskikapitali ja väärtpaberiturgudele ning kaotada samal ajal takistused nende turgude arengule. Olen nõus ettepanekuga, mille eesmärk on luua alustavatele ja uuenduslikele ettevõtetele paremad tingimused juurdepääsuks erakapitalile. Peame tegema kõik võimaliku, et tagada olemasolevate rahastamisprogrammide tõhus rakendamine riigi ja ELi tasandil ning et lihtsustada haldusmenetlusi ja struktuurifondide kasutamist. On väga tähtis, et liikmesriigid viiksid ellu VKEde maksu- ja tugisüsteemide põhjalikud reformid. Samuti on vaja suurendada uuenduslike finantsvahendite rahastamist ELi eelarves, millest üks osa tuleb eraldada konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP) jaoks. Lisaks on vaja vähendada haldustakistusi, tõhustada uuenduslike finantsvahendite juhtimist, kooskõlastada VKEde rahastamisprogramme ja luua ühtne teenuspunkt.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb VKEde rahastamise toetamist järgmisel programmiperioodil. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning pereettevõtted on suurema osa Euroopa riikide majanduse selgroog. Nendest töökodadest tulevad uuenduslikud ideed ja algupärased tooted. Just need on ettevõtted on olnud alati majanduskasvu eestvedajad. Kreekas, kus VKEd moodustavad suurema osa riigi ettevõtjatest, vajavad nad praeguse majanduslanguse ajal erilist toetust. Euroopa Parlament tahab selle resolutsiooni ettepanekuga selgelt öelda, et VKEde rahastamiseks ette nähtud uute ELi programmide aluseks peab olema praegune uus olukord Euroopas, VKEdele parema juurdepääsu andmine laenudele ning paindlike rahastamisvahendite, nagu mikrokrediit, loomine.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) See resolutsiooni ettepanek, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktilisi küsimusi järgmise programmiperioodi kohta, on praeguses olukorras väga tähtis. VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on nende loomise ja arengu põhitakistus. Praegune finants- ja majanduskriis on VKEde probleemi veelgi süvendanud. Kui arvestada, et VKEd panustavad majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusesse ja töökohtade loomisesse, et nad on üks uuenduste põhiallikaid ja et neil on tööhõive suurendamisel väga oluline osa, siis on arusaadav, kui tähtsad on selle õigusliku raamistiku jaoks esitatud muudatused, mille eesmärk on parandada VKEde rahastamissüsteemi toimimist. Nimetatud põhjustel hääletasin selle resolutsiooni poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Euroopa Parlament märgib, et välise rahastamise puhul jääb suur hulk VKEsid endiselt sõltuvaks peamiselt krediitidest ja laenudest; väljendab muret asjaolu pärast, et üha enam kapitali- ja riskitundlik pangandussektor nõuab suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid, mis mõlemad tähendavad seda, et see väga suur majandussektor on seetõttu ebapiisavalt rahastatud ning realiseerimata jäävad äri- ja tööhõivevõimalused; peab seepärast VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamise seisukohast äärmiselt oluliseks krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavust; peab vajalikuks toetada olemasolevaid programme nii riigi kui ka ELi tasandil ning peab oluliseks Euroopa Investeerimispanga (EIP) osa VKEdele laenamises.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle teksti poolt, sest minu arvates on sellest palju kasu 23 miljonile Euroopa väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale (VKE), kes annavad tööd üle 100 miljonile inimesele ning soodustavad sellega oluliselt majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus. Viimastel aastatel on pangad hakanud nõudma üha sagedamini järjest kõrgemaid tagatisi VKEdelt, kes vajavad kapitali laienemiseks või oma ettevõtte taaselustamiseks.

Sel põhjusel on vaja suurendada oluliselt VKEde toetamiseks ette nähtud rahastamisvahendeid ning soodustada selliste vahendite kasutamist, mis võimaldavad näiteks riski jagamist eri huvirühmade vahel. Lisaks on tihti vaja teha Euroopa Liidu keeruliste finantseeskirjadega kaasnevate bürokraatlike takistuste ületamiseks tohutuid ajalisi ja rahalisi kulutusi. Nüüd, kus me nende suuniste asjus kokkuleppele jõudsime, peavad liikmesriigid võtma eriotstarbelisi meetmeid oma VKEde olukorra taaselavdamiseks ja toetamiseks, et soodustada majanduskasvu sektoris, mis hõlmab üle 90% kõikidest ELi ettevõtjatest ning kujutab endast meie majanduse tuiksoont.

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hääletasin täna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamist toetava resolutsiooni poolt. Leian, et VKEde olukorda ja Euroopa Liidu vahendite kasutamist tuleb efektiivsemaks muuta ning tagada, et ei korduks rahanduskriisi ajal toimunud likviidsuskriis, mis eriti tugevalt mõjutas VKEsid. Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna moodustavad VKEd üle 99% kõikidest ettevõtetest, mistõttu on oluline, et just sellele suurele enamusele oleksid rahalised vahendid kättesaadavad, eelkõige rasketel kriisiaastatel. Loodan siiralt, et nii Euroopa Liit kui ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted veavad lähiajal Euroopa majanduse uuele tõusule ning et tulevikus ollakse paremini valmis uuteks kriisideks.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. − (HU) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku muudatusettepaneku nr 6 poolt. Minu arvates vajavad alustavad ja uuenduslikud ettevõtted toetust, et anda neile parem juurdepääs omakapitalil põhinevatele rahastamisvahenditele. Komisjon peab pöörama suuremat tähelepanu järgmise põlvkonna programmidele ja rahastamisvahenditele ning toetama neid riskijagamisfondide ja rahastutega.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PT) Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) on väga tähtis roll Euroopa Liidu (EL) majanduskasvu soodustamisel ja töökohtade loomisel. Nad annavad tööd üle 100 miljonile inimesele ja neil on oluline roll sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel. VKEde juurdepääs krediidile ja laenudele on aga piiratud ning majanduskriis on seda probleemi, mis oli halduskoormuse tõttu juba niigi keeruline, veelgi süvendanud. Minu arvates on katse parandada VKEde rahastamissüsteemide toimimist üldiselt hea. Leian, et selle raames on vaja suurendada Euroopa Investeerimispanga (EIP) rolli laenuskeemide alal ning rakendada vahendeid, mis on juba olemas konkurentsivõime ja innovatsiooni programmis (CIP), programmis JEREMIE (Euroopa ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning programmis JASMINE (ühisabi multiprojektide toetuseks Euroopa innovatsioonivõrgustikes).

Samuti pooldan VKEdele lihtsama juurdepääsu andmist struktuurifondidele, eeskätt tagatissüsteemidele, et vältida dubleerimist. Samuti oleks kasulik mõelda uutele ja tõhusatele rahastamisvahenditele järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, näiteks EIP ühisvahendite rakendamine.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) on meie ühiskonna selgroog ja meie majanduse eestvedajad. Nii Leedus kui ka ELis moodustavad VKEd 99% kõikidest ettevõtjatest. Üle 70% Leedu töökohtadest on VKEdes. VKEd mängivad väga tähtsat rolli Lissaboni lepingu eesmärkide elluviimisel, sest edendavad uuendusi, konkurentsivõimet, sotsiaalset ühtekuuluvust ja töökohtade loomist. Seepärast on oluline luua seda arengut soodustav keskkond. VKEdele ning samuti alustavatele ja uuenduslikele ettevõtetele tuleb anda parem juurdepääs ELi rahastamisvahenditele. Krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus on väga oluline VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamiseks. Hetkel on oht, et kindluse puudumise ja puuduva rahastamise tõttu jäävad paljud investeerimiskavad ellu viimata. Seepärast on tähtis, et pangad ajakohastaksid likviidsustoetusi ja toetaksid investeerimist reaalmajandusse. Samuti on tähtis soodustada alustavate ja uuenduslike ettevõtete juurdepääsu omakapitalile. Peame pingutama rohkem haldustakistuste kaotamise nimel. See nõuab uuenduslike finantsvahendite progressiivset juhtimist ja sidumist majandusega.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) moodustavad umbes 99% kõikidest Euroopa Liidu ettevõtjatest. Nad panustavad uuenduste ja majanduskasvu kaudu ning üle 100 miljonile inimesele tööd andes oluliselt Euroopa majandusse. Selle raporti poolt hääletades annan mõista, kui tähtis on luua keskkond, kus VKEsid ei koormata liigsete määrustega, vaid mis edendab tõhusust, paindlikkust ja investeerimist.

Tunnistan, et VKEde finants- ja halduskoormuse vähendamise poole on tehtud edusamme, nagu VKEde rahastamisfoorumi loomine 2010. aastal. Sellegipoolest nõuan, et komisjon aitaks VKEde jaoks luua rohkem konkurentsi soodustavat ja juurdepääsetavamat majandust, sest neist sõltub Euroopa majanduse edukus.

Vaja on algatusi, mis edendavad liikmesriikide finantssüsteemide vajalikke reforme, samuti on vaja investeeringuid VKEde uuenduste edendamiseks. Haldussüsteemid peavad toetama neid ettevõtjaid stabiilsema ja mitmekesisema Euroopa majanduse loomisel, mitte neid takistama.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. − (PL) Mul on tänase hääletuse tulemuste üle hea meel. Ligikaudu 70% ettevõtjatele ette nähtud ELi rahalistest vahenditest kavatsetakse maksta välja laenufondide kaudu. Tagasimaksmisele mittekuuluvad toetused, on nähtud ette kõrge riskitasemega projektide jaoks, mille puhul on raske laenu saada. Ekspertide hinnangul on soodusintressiga laenude või tagatistena antav toetus pikemas perspektiivis parem kui tagasimaksmisele mittekuuluv toetus. Ettevõtjate jaoks on soodusintressiga laenud küll vähem kasulikud, kuid nendest laenudest ja laenusüsteemidest on kasu palju suuremale arvule ettevõtjatele, sest kui süsteemi on kord raha paigutatud, töötab see teoreetiliselt lõpmatuseni.

Olen seepärast nõus ettepanekuga, et pärast 2014. aastat tuleb 70–80% toetustest maksta ettevõtjatele välja soodusintressiga laenude ja tagatistena ning ülejäänu tagasimaksmisele mittekuuluva toetusena. Viimane oleks nähtud ette uuenduslike kõrge riskitasemega projektide ehk siis selliste projektide jaoks, mille jaoks on raske laenu saada.

Raport: Ria Oomen-Ruijten (A7-0025/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Euroopa kodanike pensionide tulevik on üks suurimaid katsumusi, mis Euroopa ees seisab, ja ma tunnistan, et liikmesriikide pensionisüsteemidega on probleeme.

Sellele vaatamata ei ole ma nõus, et ainus võimalus nende probleemide lahendamiseks on maksta rohkem, töötada rohkem ja saada vähem pensionit. Soovin samuti rõhutada, et peamiselt vastutavad pensionide eest liikmesriigid. Euroopa Liit saab aga anda lisandväärtust sellega, et tagab eri süsteemide kooskõlastamise ning jagab parimaid tavasid, sest ELil on ka pädevused pensionide ülekantavuse ja tööandjapensioni kogumisasutuste järelevalve valdkonnas (tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv).

Hääletan raporti poolt ainult saavutatud kompromissi pärast, mille juurde kuulub üle 450 muudatusettepaneku, mis muu hulgas käsitlevad ka peamisi valge raamatuga seotud murepunkte. Soovin aga hoiatada, et piisava ja jätkusuutliku pensionisüsteemi loomine on võimalik ainult siis, kui võitleme majanduse vastu, kus töökohad on ebakindlad, madalapalgalised ja ebakvaliteetsed. Pensionide rahastamise aluseks peab olema solidaarsus ja sellega tuleb arvestada kõikides ELi määrustes.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle ülitähtsa Euroopa pensionisüsteeme käsitleva resolutsiooni poolt. Euroopa vananeb ja demograafilise olukorra halvenemise ning langeva sündimuse tõttu kasvab pensioniealiste inimeste arv pidevalt. Seetõttu on sotsiaalkindlustuse ja pensionifondide tähtsus kahtlemata tõusmas, eriti kui arvestada praeguse majanduskriisiga. Inimesed vajavad vanemas eas kindlustunnet ja seda saab tagada ainult stabiilsete toimivate pensionisüsteemidega. Euroopa Liidus on hetkel kasutuses 100 erinevat pensionisüsteemi. Kuna eri liikmesriikide pensionisüsteemid on väga erinevad, ei tunne ELi kodanikud end võrdsetena. Eriti ELi uutes liikmesriikides elavad inimesed, kes on kogu oma elu töötanud, saavad vanemate ELi liikmesriikide kodanikega võrreldes hoopis väiksemat pensionit. Seepärast tunnevad nad end teisejärguliste kodanikena. Kahtlemata kuulub pensionisüsteemide reguleerimine liikmesriikide pädevuse alla, aga on selge, et selles valdkonnas on vaja siiski rohkem Euroopa Liidu kooskõlastamist. EL peab hoolitsema nende eest, kes kõige enam abi vajavad: puuetega inimesed, töötud ja pensioniealised inimesed. Euroopa Liit peab oma kodanike heaolu huvides ning liikmesriikide kaudu pensionisüsteemid võrdsustama. Kahtlemata parandaks see inimeste elatustaset ning soodustaks ELi majanduskasvu.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Oodatava eluea pikenemise tõttu kasvab pensionäride arv Euroopa Liidus. Pensionisüsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevuse alla ning neil on erinevad eeskirjad pensioniea ja sotsiaalkindlustusele kulutatava raha jaoks. Finantskriisi tõttu on kasvanud tööpuudus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning on suurenenud eelarvedefitsiit ja tekkinud probleemid pensionide rahastamisega. See paljastas rahastamisskeemide teatud nõrkused. Ajutiste töökohtade kasvav ülekaal vähendab panuseid pensionisüsteemidesse, mis mõjutab omakorda nende stabiilsust. Euroopa Parlamendi raporti ja Euroopa Komisjoni rohelise raamatu eesmärk on säilitada pensionisüsteeme, mis kohandatakse vastavalt kodanike vajadustele, seadmata riikide pädevusi kahtluse alla ning väitmata, et ühtne mudel sobib kõigile.

Minu arvates on ELi poliitikameetmete edukuse saavutamise juures väga tähtis tegur liikmesriikide ja põlvkondade vaheline solidaarsus. ELi tasandil toimub näiteks kooskõlastamine selliste pensionisüsteemide aspektide puhul nagu siseturu toimimine, stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete ning 2020. aasta strateegia täitmine. Hääletasin raporti poolt, mis julgustab liikmesriike võtma meetmeid, et täita oma kodanike ootusi piisavate, jätkusuutlike ja kindlate pensionisüsteemide rajamise suhtes.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. − (GA) Euroopa rahvastik vananeb ja juba varsti on 55aastaste või vanemate inimeste vanuserühm ELi kõige suurem vanuserühm. Kui hetkel on iga üle 65aastase inimese kohta neli tööealist inimest, siis 2050. aastaks väheneb see arv pooleni.

Hääletasin selle ajakohase raporti poolt. Olgugi et pensioniküsimuste üle otsustamine kuulub individuaalsete liikmesriikide pädevuse alla, peavad EL ning liikmesriigid koostööd tegema, et töötada välja kindlakujuline, jätkusuutlik ja majanduslikult elujõuline süsteem. Nüüdisaegne tööjõud on väga liikuv ning seetõttu on ülioluline, et ka pensioneid oleks võimalik ühest liikmesriigist teise üle kanda. Pensionisüsteemid tuleb ajakohastada ning muuta need paindlikuks, läbipaistvaks ja juurdepääsetavaks. Inimestele tuleb jagada teavet kõikide olemasolevate võimaluste ning igasuguste pensionisüsteemide erinevate aspektide kohta.

Toetan raporti punkte, mis käsitlevad suurema rõhu panemist finantskoolitusele ja teadlikkuse tõstmist pensionide jaoks säästmise tähtsuse kohta.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Euroopa Liidu ees on tohutud katsumused ja üks tähtsamaid neist on rahvastiku vananemine. Demograafiliste muutuste tõttu pikeneb oodatav eluiga ning vanemad inimesed jäävad kauem terveks ja aktiivseks ning osalevad ühiskonnaelus kauem. Samal ajal väheneb aga madala sündimuse tõttu tööealiste inimeste arv ning seetõttu satuvad liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid suurtesse raskustesse. Finantskriisi tõttu on kasvanud tööpuudus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning see on avaldanud mõnede pensionifondi süsteemide nõrkused. Paljudes liikmesriikides on suurenenud eelarvedefitsiit ja tekkinud probleemid pensionide rahastamisega. Mõned erapensionifondid ei suutnud samuti oma kohustusi täita. Seepärast on tähtis tulevikus selliste fondide tegevusi ja nende järelevalvet nõuetekohaselt reguleerida. Olen raportiga nõus ning arvan, et riigi ja ELi tasandil on vaja leida uusi stiimuleid tugevate, jätkusuutlike ja kindlate Euroopa pensionisüsteemide loomiseks.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. − (PT) Sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse probleemist on saanud möödapääsematu teema Euroopa poliitilises päevakorras. Pikem oodatav eluiga, vananev rahvastik, vähene majanduskasv ja kasvav tööpuudus on meie sotsiaalkindlustussüsteemid tasakaalust välja viinud. Praeguses olukorras on vaja teha otsuseid sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Hääletan raporti poolt, sest selles propageeritakse vajadust üheskoos tugevama süsteemi loomise järele, mis oleks jätkusuutlik, kindel ning tagaks piisava pensioni liikmesriikide tasandil. Raportis tunnistatakse asjaolu, et vaba liikumine Euroopas ei piirdu ainult esimese samba süsteemidega, vaid et liikuvus on vajalik tõhusale ja hästi toimivale tööturule. Raportis propageeritakse Euroopa pensionifoorumi loomist, kaasates ELi institutsioonide, tööturu osapoolte ja asjaomaste sidusrühmade esindajad, kes kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega vahetavad teavet parimate tavade kohta ja aitavad ette valmistada poliitilisi algatusi. Samuti kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kaaluma pensionidega tegeleva eraldi töökonna loomist.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt. Olen nõus raportööriga, kes tõi selgelt ja hästi argumenteerides esile nii vajaduse põlvkondadevahelise solidaarsuse järele kui ka Euroopa riiklike pensionisüsteemide suured erinevused. Olen nõus, et ELi tasandil on vaja kooskõlastamist ning parim argument selle poolt on nüüdseks loodetavasti juba möödunud kriisi tagajärjed. Ühe liikmesriigi riiklike kulutuste mõju on lihtne isegi teisele liikmesriigile üle anda, kuid pensionifondid on finantsturgude osa. Mul on hea meel idee üle, et tööturg peab olema paindlik ka pensionäride seisukohast, arvestades praeguseid demograafilisi muutusi ja nähtavat tööea pikendamise trendi. Olen samuti nõus ideega, et poliitikameetmed tuleb nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil kohandada aktiivse vananemise põhimõttega.

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − (NL) Meie pensionisüsteemide jätkusuutlikkus on probleem, mida on Euroopas juba liiga kaua kuuma kartulina ringi loobitud. Pensionäride arv kasvab. Et hoida pensioneid jätkusuutlikul tasemel, ei ole liikmesriikidel teist võimalust peale pensionisüsteemide ümberkorraldamise. See on seotud vahetult riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, elujõulise euroala eeskirjadega ning stabiilsuse ja kasvu paktiga. Toetan kõigest südamest raportööri Ria Oomen-Ruijteni, kui ta rõhutab, kui tähtis on tööandjapensioni kogumine (nn teine sammas) ja individuaalne pensioni kogumine (nn kolmas sammas). Kahjuks ei saa enam eeldada, et riiklikust pensionist (nn esimene sammas) piisab, et säilitada elatustaset, mille saavutamise nimel inimesed on vaeva näinud. Subsidiaarsuse aspekt nõuab veel läbimõtlemist. Euroala tasandil vajame kokkuleppeid, millega liikmesriigid kinnitavad, et nende pensionisüsteemide ümberkorraldamine tagab ka riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. See, millised valikud selle protsessi raames tehakse, peab minu arvates jääma liikmesriikide otsustada. Sellised küsimused nagu naiste osalemine tööturul peavad kuuluma liikmesriikide enda sotsiaal- ja tööturupoliitika valdkonda. Kui inimesed valivad vabatahtlikult töötamise osalise tööajaga, et pühenduda ühel ajal töö, perekonna ja hoolekandega seotud kohustustele, siis ei tohi Euroopa Liit neid tagasi hoida.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuigi liikmesriigid vastutavad täielikult oma pensionisüsteemide valiku ja korraldamise eest, ei saa eirata asjaolu, et Euroopa riikide majandus on muutunud üksteisest sõltuvaks ja et majandusjuhtimist käsitlevates aruteludes on päevakorras ka pensionisüsteemide elujõulisuse ja jätkusuutlikkus küsimus. Seepärast täidab EL ka koordineerivat rolli.

Raportöör nägi kompromissi saavutamise nimel suurt vaeva. Tekstis oli häid punkte, kaasa arvatud idee, et pensionisüsteemid peavad tagama kõikidele kodanikele hea elatustaseme, et mitmekesisust tuleb austada, et meeste ja naiste ebavõrdsus on vastuvõetamatu ning õigustamatu, et tuleb kasutada eri vanuserühmi arvestavat meetodit ja et ka eakatele töötajatele tuleb anda juurdepääs tööturule.

Kuna pingutasime kompromissi saavutamiseks liialt, on lõplik tekst kohati siiski väga ebaselge ja liiga mitmeti tõlgendatav. Lisaks on ikka veel mõned ettepanekuid, millega ma nõus ei ole, nagu üleskutse liikmesriikidele parandada kodanike juurdepääsu erapensioniskeemidele ning soodustada vanemate inimeste töötamist maksuvabastuse ja sotsiaalsete meetmetega. Nendel põhjustel jäin lõpphääletusel erapooletuks.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. − (IT) Demograafilised muutused ehk pööratud rahvastikupüramiid, mida on varsti oodata, ja pikem oodatav eluiga, mis tähendab seda, et vanemad inimesed jäävad kauem tööle ja osalevad ühiskonnaelus kauem, sunnivad meid sotsiaalhoolekandesüsteemide teemal arutama. Finants- ja majanduskriis koos demograafiliste muutustega on avaldanud mõju pensionisüsteemidele. Suure tööpuuduse, aeglasema majanduskasvu, väiksema investeeringutasuvuse ja suurema avaliku sektori eelarvepuudujäägi tõttu muutub piisava pensioni kindlustamine pensionisüsteemidele järjest raskemaks. Ennekõike kõrge haridustasemega noored sisenevad tööturule oluliselt hiljem ning seetõttu ei tööta nad piisavalt kaua, et saada seadusliku pensioniea kättejõudmisel pensionit.

Samuti tuleb meeles pidada, et ebapiisava pensioni korral võib tagajärjeks olla tarbimise langus ja vähenenud nõudluse tõttu riigi majanduslik ebastabiilsus. Seetõttu olen seisukohal, et on vaja astuda sammud noorte ja vanade tuleviku uueks määratlemiseks, et toetada jätkusuutliku ja piisava sissetuleku kindlustamist pärast pensionile jäämist. Samuti ei tohi unustada, et nii liikmesriigid, tööturu mõlemad osapooled kui ka Euroopa Liit peavad oma kohustustesse innukamalt suhtuma.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa rahvastiku kiire vananemisega arvestades on vaja pöörata erilist tähelepanu pensionieale, pensionifondide kindluse tagamisele ning ühiste pensionide miinimumnõuete tugevdamisele, et tagada kõigile Euroopa eakatele normaalsed elamistingimused. Olgugi et pensioniea ja pensionide suuruse määratlemine on liikmesriikide kohustus, teevad Euroopa Parlament ja komisjon ettepanekuid meetmete kohta, millega oleks võimalik pensionisüsteemide probleemid lahendada. Samuti muudab siseturu loomine ja Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimine teatud kooskõlastamise riiklike pensionisüsteemide ümberkorraldamisel vältimatuks. On kahetsusväärne, et komisjoni rohelises raamatus on pööratud nii vähe tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele. Ebatüüpiliste lepingute alusel või ebakindlates töösuhetes töötab rohkem naisi kui mehi ning seetõttu teenivad naised vähem kui mehed. Samuti katkestavad naised töö sagedamini kui mehed. Emaduse ja laste ning eakate või puudega pereliikmete hooldamise tulemusel kaotavad nad kindlustustagatisi ja saavad lõppkokkuvõttes väiksemat pensionit. Tuleb tunnistada, et täiuslikku pensionisüsteemi ei ole olemas. Liikmesriikide majanduslikud ja finantsvõimalused on väga erinevad ning seetõttu tuleb pöörata rohkem tähelepanu võimalustele pensionisüsteemide parandamiseks, nagu tööelu alustamise ajaline korraldamine, paindliku pensioniea hindamine, parem töö- ja pereelu ühildamine ning kriteeriumid pensioni minimaalse taseme tagamiseks.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Mõnedes liikmesriikides, kus on kasutusel ümberjagamisskeem (pay-as-you-go), tuleb teha suuri lisakulutusi, mis tähendab järjest kasvavat survet solidaarsusele ja suurendab noorema põlvkonna koormust.

Aasta 2060 võib olla veel kaugel, aga see ei muuda midagi, prognoosides, et rahvastik järjest vananeb ja sündimus on madal, mis avaldab suurt survet eelarvetele. Loomulikult vastutab iga liikmesriik vahetult oma pensionisüsteemide loomise eest. See õigus on ümberlükkamatu ja mitte keegi ei tee ettepanekut, et on olemas üks konkreetne mudel, mis kõigi jaoks sobib. Sellegipoolest on oluline nõuda piisavat jätkusuutlikku ja kindlat pensionit ajal, mil on selge, et Euroopat ootab paari aastakümne pärast ees demograafiline katastroof, mille esimesed märgid on juba näha.

Pensioniea tõstmine on üks põhilahendusi, kui arvestada asjaoluga, et liikmesriikides ei ole enam piisavalt suurt tööjõulist elanikkonda, et maksta kinni tööturult lahkunute pensionid. Tegelikult ongi pensioniea järkjärguline tõstmine sel juhul loomulik lahendus, mille poolt räägib ka asjaolu, et oodatav eluiga on palju kõrgem kui 40 aastat tagasi.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. − (IT) Õnnitlen raportööri selle puhul, et ta juhtis parlamendi tähelepanu sellisele asjakohasele ja tundlikule teemale. Finants- ja majanduskriisi, demograafiliste muutuste ning oodatava eluea pikenemise tõttu on liikmesriigid sunnitud oma pensionisüsteeme tugevdama. Seetõttu nõuavad need meetmed pensionisüsteemide kohandamist, jätkusuutlikkust, tööelu ja pensioni kestvuse vahelist tasakaalu, pensionisüsteemide läbipaistvust ning maksevõimelisust käsitlevate riiklike poliitikameetmete nüüdisajastamist ja kooskõlastamist. Olen väga nõus sellega, et raportöör pöörab nii palju tähelepanu naistöötajatele, keda tihti diskrimineeritakse, kuna nad saavad meestega võrreldes palju väiksemat pensioni.

Lisaks olen nõus sellega, et tööelu pikendamiseks on vaja nüüdisaegset tööhõivepoliitikat ning paremaid töötingimusi. Olen nõus ka sellega, et pensionisüsteemid ja teave, mida kodanikele antakse, peavad olema palju läbipaistvamad.

Mulle valmistab aga muret see, millised on dokumendis esitatud meetmete keerulised tagajärjed liikmesriikide eelarvetele, millest paljudele avaldatakse raske majanduskriisi tõttu juba nüüd suurt survet.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel asjaolu üle, et Euroopa Parlament võttis vastu raporti, millega kutsutakse ELi liikmesriike üles rajama piisavad, jätkusuutlikud ja kindlad pensionisüsteemid. Sellega kinnitatakse pensionide põhieesmärki: tagada sotsiaalne ühtekuuluvus põlvkondadevahelise õiglusega. Demograafiliste muutuste ja majanduskriisi taustal peab pension jääma meie sotsiaalse pakti põhiosaks. Sellegipoolest tahan, et kõik mõistaksid, et igal liikmesriigil on täielik õigus korraldada ise oma pensionisüsteemi ja et Euroopa Liidu roll on kõigest riikidevahelise kooskõlastamise tagamine.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Majandus- ja finantskriis on oluliselt suurendanud ELi ees seisvat demograafilist probleemi ning suurendanud tööpuudust, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. ELi 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärk jõuda 75% tööhõiveni peab aitama kaasa pensionisüsteemide säästvale arengule, sest see on lahutamatult seotud suurema tööhõive, suurema tootlikkuse ja majanduskasvuga. Rohelises raamatus vastu võetud tervikliku meetodi eesmärk on anda riiklikul ja ELi tasandil uut hoogu tugevate, piisavate, pikaajaliste, jätkusuutlike ja kindlate pensionisüsteemide rajamisele. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) on ELis peamised tööandjad ja aitavad oluliselt kaasa pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse tagamisele liikmesriikides. Nõuan sektoripõhiste, sektoritevaheliste ja/või territoriaalsete fondide arendamist, et suurendada VKEde töötajate liitumist pensionisüsteemidega.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Euroopa pensionisüsteeme käsitleva raporti vastu. On ilmselge, et raport pooldab Euroopa Liidu ühtlustatud ühiskonnavastaseid poliitikameetmeid ja sotsiaalõiguste vähendamist madalaima võimaliku liberaalse ühisnimetajani. Tekstis nähakse ette Euroopa töötajate pensioniea tõstmist ning pensioniea sidumist oodatava elueaga. Taas peavad Euroopa töötajad, kes pidid päästma pangad ning kannatama kurnavate kokkuhoiumeetmete tõttu, maksma pikemat aega töötades ja väiksemat pensionit saades kriisi tagajärgede eest, milles nad süüdi ei ole. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon esitas pensioneid käsitleva rohelise raamatu vastu alternatiivse resolutsiooni, milles tõi esile potentsiaalseid võimalusi, et parandada pensioneid ja pensioniiga töötajate kasuks, kuid kahjuks ei võetud seda vastu. See oleks olnud võimalik ilma vanusepiiri tõstmata, andes eeskätt noortele rohkem tööõigusi ja tagades kõrgemad palgad ning kehtestades samal ajal kõrgemad maksud finantskapitalile ja finantstehingutele.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Kuigi pensionide maksmise eest vastutavad liikmesriigid, on sellegipoolest oluline koordineerida teatud küsimusi Euroopa tasandil. Ma tean, millised erinevused on Euroopa pensionisüsteemide vahel. Sellegipoolest on vaja koostada strateegia, mis suurendab pensionide sidusust ja ühtsust ning mille juures austatakse täielikult subsidiaarsuse ja solidaarsuse põhimõtteid. Selle strateegia koostamisel tuleb võtta arvesse praegust majandus- ja demograafilist olukorda, kuid samuti siseturu väljaarendamist. Me ei tohi seega unustada, et liikumisvabadus Euroopas on Euroopa kodanike põhiõigus, mis tähendab inimeste ja töötajate liikuvust, kes peavad saama kasu tõhusast ja mõjusast tööturust ning kellele peab olema garanteeritud juurdepääs jätkusuutlikule, kindlale ja piisavale pensionile. Samuti on oluline anda avalikkusele küllaldast ja pidevat teavet pensionisüsteemidega seotud õiguste kohta ning ennekõike piiriüleste tegevuste ja liikuvusega seotud süsteemide kohta.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle sellele resolutsioonile, mille raportööriks mind majandus- ja rahanduskomisjonis määrati. Minu arvates on resolutsiooni lõplik tekst hästi tasakaalustatud, sest selles rõhutatakse nii riigipensioni sammast kui ka vajadust korraliku teise samba järele kõikides liikmesriikides. Üks idee, mida ma esitada proovisin, oli ELi tasandil miinimumpensioni määratlemine, mis oleks taganud Euroopa kodanikele kindla ja piisava sissetuleku. Kahjuks ei saanud see idee kaasparlamendiliikmetelt piisavalt head tagasisidet. Loodan sellegipoolest, et komisjon teeb tulevikus sellise ettepaneku.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates on väga hea, et Euroopa 2020. aasta strateegia toetab aktiivset fokuseeritud tööturupoliitikat, mis aitab suurendada eakate töötajate, naiste, vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste ja pikaajaliselt töötute tööhõive taset. Minu arvates aitab Euroopa selle eesmärgi saavutamisega kaasa töötavate inimeste arvu kasvule ning seeläbi ka majanduskasvule, mis avaldab positiivset mõju pensionisüsteemide elujõulisusele ELi tasandil.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Hääletasin täna Ria Oomen-Ruijteni pensioneid käsitleva raporti poolt. Olin siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) arvamuse koostaja selle raporti juures ning sain seetõttu raportööriga väga tõhusat koostööd teha. IMCO komisjoni arvamus on Ria Oomen-Ruijteni raportis suuremalt jaolt olemas. Minu arvates on raport väga mõõdukas ja tasakaalustatud. Selle keskne ideeks on liikmesriikides pensionide aluseks olema pidav solidaarsus. See tagab Hollandi sambasüsteemi piisava kaitse.

Ma ei saa aga mitte mingil juhul toetada raporti osasid, mis tunduvad nõudvat liikmesriikide pensionisüsteemide jaoks siduvaid kokkuleppeid Euroopa tasandil. See on vastuolus kõigega, mille eest Belgia sotsiaaldemokraatide erakond seisab.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin ettepaneku teksti poolt, sest pensionid on üks töötajate õiguste ja kohustuste süsteemi alustaladest. Need on hädavajalikud asjaomaste inimeste ja nende perede jaoks sobiva elatustaseme säilitamiseks ja eriti selleks, et tagada piisav toetus piisava isikliku ja pereelu standardi saavutamiseks. Sätestades selle künnise pikaajalise eesmärgina, on selge, et töötajatele teatud minimaalsete tulevikuväljavaadete tagamiseks on vaja jätkusuutlikke pensionisüsteeme. Kuigi ma toetan alt-üles subsidiaarsuse põhimõtet, kus reformide asjakohasuse ja sobivusega seotud peamised volitused ning vastutused kuuluvad liikmesriikidele, on vaja Euroopa pensionisüsteeme ühitada, et anda töötajatele ja ettevõtjatele täielik ning reaalne liikumisvabadus ja samuti liikmesriikide eri pensionisüsteemide täielik vastastikune tunnustamine. Tunnistan, et liikmesriikides on erinevad elatustasemed ja palgatasemed, kuid piisava ja hea oodatava eluea taseme tagamiseks on vaja tagada pikemas perspektiivis nende ühitamine nii individuaalsetes liikmesriikides kui ka kogu ELi tasandil.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest kogu Euroopa Liidu pensionisüsteemidel on juba praegu suuri probleeme jätkusuutlikkusega ning need probleemid suurenevad tulevikus veelgi, mistõttu on vaja need ümber mõelda. Igas liikmesriigis toimuv läbivaatamine peab lähtuma kesksest eesmärgist tagada piisavalt suur pension eakatele, kes on kogu oma elu pensionisüsteemi panustanud. Pensionide vähendamine allapoole toimetulekupiiri, mida mõnes liikmesriigis tehti, on ebainimlik ja sellest tuleb hoiduda.

Kõige ehedam näide sellisest ärakasutamisest on Rumeenia, kus praegune valitsus otsustas tugevalt kärpida ja maksustada kõiki pensioneid ning kehtestada ka tervisekindlustuse maksu. Arvatavasti kavatseb Rumeenia valitsus luua subsidiaarsuse katte all geniaalse pensionisüsteemi sellega, et lihtsalt kaotab füüsiliselt kõik pensionärid, võttes neilt minimaalsedki rahalised vahendid ja juurdepääsu arstiabile. Minu arvates peab olema üks ELi eesmärkidest selles valdkonnas pensionäride suhtes liiga kaugele läinud valitsuste ohjeldamine.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, sest pooldan ideed, et EL ja liikmesriigid peavad kooskõlastama tõhusamalt pensioneid puudutavaid erinevaid poliitikameetmeid ning tagama piisavad, kindlad ning jätkusuutlikud pensionisüsteemid meestele ja naistele. Tähtis on eristada pensionimakseid soost lähtudes ning kehtestada konkreetsed kriteeriumid naiste pensionide arvutamiseks, et tagada nii meeste kui ka naiste majanduslik sõltumatus.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada selle poolt, et lõikest 6 tuleb eemaldada viide otseste riiklike pensionikohustuste nõuetekohasele arvessevõtmisele riigivõla ja eelarvepuudujäägi puhul. Meie arvates on oht, et selline side pensionikohustuste ja eelarvepuudujäägi arvutamise vahel võib lühemas perspektiivis tuua mõnes liikmesriigis kaasa mitmesuguseid soovimatuid ja ebaproportsionaalseid tagajärgi. Siiski oleme seisukohal, et pikemas perspektiivis peab iga liikmesriik sätestama menetlused, millega saab pensionikohustusi kajastada usaldusväärselt asjaomastes riigivõla ja eelarvepuudujäägi prognoosides.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Pikenev oodatav eluiga ja pööratud rahvastikupüramiid Euroopas on suured probleemid vananeva ühiskonna jaoks, mis peab tagama eakatele piisavad elamistingimused ning andma neile rolli, mis saab ja peakski olema suuremalt jaolt aktiivne. Traditsiooniliste pensionisüsteemide kokkuvarisemise reaalse ohuga silmitsi seistes peavad liikmesriigid võtma oma sotsiaalkindlustussüsteemide päästmiseks julgelt vajalikud meetmed, mis ei piirdu ainult pensioniea tõstmisega. Seejuures tuleb aga kohe rõhutada nüüdisajastamist koos mudelite mitmekesistamise võimalusega. See tagab, et inimesed, kes alles nüüd süsteemiga liituvad, saavad vabalt valida mudeli, et end pensionieas kaitsta.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Praegune kriis tõstis esile probleemi, mis osutus väga tõsiseks: sotsiaalkindlustussüsteemide pankrot. On selge, et elanikkonna pikaealisusest tingitud demograafiliste muutuste põhjusel oodata olev rahvastikupüramiidi pöördumine ohustab pensionisüsteemide rahalist jätkusuutlikkust. Ühest küljest tõuseb töötute arv. Teisest küljest kulutatakse järjest rohkem raha pensionidele. Ka noored tulevad tööturule järjest hiljem ja seepärast ei panusta nad süsteemi. Kuna me ei taha, et eakus saaks samatähenduslikuks vaesusega, peame garanteerima miinimumpensioni, mis tagaks kõikidele eakatele hea elukvaliteedi. Selline meede aitab kaotada vaesust ning lubab eakatel väärikat elu elada.

Kõiki neid probleeme käsitleb Euroopa Komisjoni roheline raamat pensionide kohta. Nüüd vajame ELi tasandil kooskõlastatud poliitikameetmeid. Seepärast olen raportis esitatud järeldustega igati nõus ja toetan algatusi, mille eesmärk on tagada põlvkondadevaheline solidaarsus, mis tagab kõigile pensionäridele jätkusuutliku ja väärika sissetuleku.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meie arvates on kahetsusväärne, et meie esitatud alternatiivset resolutsiooni ettepanekut ei võetud vastu. Enamik Euroopa Parlamendi liikmetest, kaasa arvatud parlamendiliikmed Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis, pooldasid sellega ühiskonnavastaseid poliitikmeetmeid, mida komisjon ja nõukogu rakendavad, ning muutsid seeläbi seaduspäraseks neoliberaalse suuna, mille komisjon ja nõukogu on võtnud ning mida nad tahavad edasi arendada.

Selle käigus on nad unustanud erinevate Euroopa Liidu riikide töötajad, kes on näinud palju vaeva seadusliku pensioniea tõstmise taustal ning võidelnud hoolekande- ja universaalse sotsiaalkindlustussüsteemi kaitsmise eest, mis hindab väiksemaid pensione ja austab eakaid ning annab neile võimaluse elada väärikat elu ja aitab samas kaasa vaesuse kaotamisele.

Nagu on kirjas meie alternatiivses resolutsiooni ettepanekus, on võimalik parandada pensione ilma seaduslikku pensioniiga tõstmata. Selle tingimus on suurema arvu õigustega töökohtade loomine, ennekõike noortele, paremate palkade tagamine ja finantstehingutele suuremate maksude kehtestamine. Näiteks näitavad hiljuti tehtud uurimused, et üldine 0,1% finantstehingute maks Euroopa Liidu liikmesriikides tõstaks aastatulu ligikaudu 2,1% sisemajanduse koguproduktist, mis on peaaegu 262 miljardit eurot.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) ELis on hetkel ligikaudu 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd). VKEd moodustavad 99% kõikidest ELi ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. On täiesti selge, et hetkel on VKEde sektori jaoks suurim probleem kulud ja krediidi raske kättesaadavus.

Paljudel elujõulistel ettevõtjatel on ikka veel raske saada pankadelt mõistliku intressimääraga krediiti. See on uskumatu ja vastuvõetamatu, kui mõelda sellele, kui suurte summadega toetasid Iiri maksumaksjad pangandussektorit. Praegusel raskel ajal piiravad VKEde konkurentsivõimet ka teised kulud, nagu rent, maksud kommunaalteenuste eest ja kohalikud maksud.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt, mis käsitleb piisavaid, jätkusuutlikke ja kindlaid Euroopa pensionisüsteeme. Raportis on küll palju häid kavatsusi, aga nagu komisjoni roheline raamat, nii jätab ka raport palju kahtlusi arutelu tegelike poliitiliste eesmärkide kohta. Mulle lihtsalt jääb mulje, et dokumendi põhieesmärk on valmistada avalikku arvamust ette pensionisüsteemide järkjärguliseks erastamiseks. Olles näinud Euroopa ja Ameerika Ühendriikide erapensionifondide suuri kaotusi finantskriisi ajal, eelistan jääda põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõttele tuginevate ümberjagamissüsteemide juurde.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hoolimata pidevatest viidetest subsidiaarsuse põhimõttele, on meil siin igal juhul tegemist ettevalmistustega Euroopa Liidu pensionisüsteemide ühtlustamiseks, kui mitte pensionide taseme suhtes, siis vähemalt nende struktuuri suhtes. Kuidas saame uskuda teie ultraliberaalses ja internatsionalistlikus Euroopas, et sellise ühtlustamise eesmärk ei ole midagi muud kui inimeste julgustamine sõlmima individuaalseid pensionikindlustuslepinguid eraettevõtetega? See on turg, mille väärtus ulatub potentsiaalselt sadadesse miljarditesse eurodesse. Samal ajal kärbivad stabiilsuse ja kasvu pakt ning Angela Merkeli homne pakt esimese samba raames makstavaid riiklikke, kohustuslikke ja ümberjagamissüsteemi alusel makstavaid pensione. Tööandjapensioni fondid, mida tahetakse edasi arendada, on kõigele vaatamata pensionifondid ja me teame, millist rolli need ülemaailmses finantskrahhis mängisid. Teame ka seda, milleks need finantskriisi ajal kõlbavad: säästjate laostamiseks. Võime ainult tunda muret nende haletsusväärsete usaldatavusnormatiivide pärast, millest nad isegi Euroopas kinni pidama peavad. Ainult liikmesriigid peavad vastutama kogu sotsiaalkindlustussüsteemi ja ennekõike pensionisüsteemi eest. Lahendamist nõudev probleem ei ole ainult finantsprobleem, see on ka demograafiline probleem. Euroopa Liit, millel on nendes küsimustes küll suur vastutus, ei ole kindlasti mitte õige tasand nendele küsimustele vastuste leidmiseks.

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Euroopa pensionisüsteemide küsimus, mida see raport käsitleb, on väga tundlik teema. Kuigi tekstis on mõned väga head punktid, on täiesti vastuvõetamatu, et pensionikindlustussüsteeme vaadatakse eelarvepiirangute kontekstis, mille tõttu edendatakse kapitalipõhist pensionit. Ma pooldan põlvkondadevahelist solidaarsust ning seepärast ei saanud ma hääletada raporti poolt, mis edendab kapitalipõhiste pensionisüsteemide väljatöötamist.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Jäin teksti üle hääletamisel erapooletuks. Selles on väga palju häid punkte, kuid kahjuks on selles ka mõned ideed, millega ma nõus ei ole. Toetan raportis tehtud ettepanekuid, nagu muu hulgas töötajate liikuvust piiravate takistuste kaotamine, riiklike pensionisüsteemide mitmekesisuse tunnustamine, soolise ebavõrdsuse ning meeste ja naiste vaheliste vastuvõetamatute erinevuste kaotamine tööhõive ja pensioni valdkonnas, eakate töötajate kaasamine tööturul, eakate töötajate parem kaitsmine koondamise vastu jne. Teiste raportis olevate punktide tõttu pidin aga jääma erapooletuks. Nende punktide juurde kuulub näiteks asjaolu, et raportis kutsutakse üles edendama erapensioniskeeme.

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. − (DE) Demograafilised muudatused, mida iseloomustab rahvastiku vananemine ning majandus- ja finantskriisi põhjustatud tagasilöögid majanduskasvu ning riigi rahanduse valdkonnas ja finantsturgudel, nõuavad, et kohandaksime oma suhtumist pensionisse. Selline kohandamine on kooskõlas Euroopa siseturu täideviimise ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, milleks on tööhõive ning riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.

Toetan seda ettepanekut aga eelkõige selle pärast, et see tagab tõhusama pensionisüsteemi, mis on jätkusuutlik ja kindel. Olen veendunud, et pensioni eesmärk ei ole ainult ELi eakatele kodanikele väärika elu tagamine, vaid see peab olema ka tasu kogu nende tööelu eest. Kui tahame, et tulevased Euroopa kodanikud oleksid tööl motiveeritud ja saaksid töötada piiriüleselt, siis on tähtis juba praegu tagada neile väljavaated piisava ja jätkusuutliku vanaduspensioni jaoks, mis on ühtlustatud Euroopa tasandil. Sellele vaatamata vastutavad liikmesriigid ise pensionide eest, mis tähendab, et peamiselt kuuluvad pensionisüsteemid liikmesriikide pädevuse alla ning selle pärast on liikmesriikide tegevuste kooskõlastamine ainuke asi, mida on vaja Euroopa tasandil.

See tähendab, et ennekõike tuleb lähtuda põlvkondadevahelise solidaarsuse ja riikliku solidaarsuse põhimõttest. Lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest, peavad kõik pensionisüsteemid olema kodanike jaoks piiriüleselt ülekantavad.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Olgugi et selles tekstis on häid aspekte, ennekõike tööhõive edendamise tähtsus pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt või tööturu osapoolte roll, on teisi aspekte palju raskem toetada ning seepärast jäin teksti üle hääletamisel erapooletuks.

Asjaolu, et kustutati lõige 24, mis käsitles pensioniea ja eeldatava eluea sidumist, on suur võit Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonile Euroopa Parlamendis, kes soovisid sellega kaitsta Euroopa sotsiaalmudelit, millega see meede oli vastuolus. Tegelikult lüheneb teatud ühiskonnarühmade eeldatav eluiga, sest nad töötavad rasketes töötingimustes ja neil on raskem saada juurdepääsu ennetavale ravile ja arstiabile. Peame tagama kõikidele Euroopa kodanikele väärika pensionipõlve.

  Richard Howitt (S&D), kirjalikult. − Briti tööparteist pärit Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid selle mittesiduva raporti poolt, mis käsitleb pensioneid, vananevate ühiskondade probleeme ja kogu ELi ulatuses eelarvetele avaldatavat suuremat survet. Meil on hea meel, et raportis on selge sõnaga öeldud, et pensionisüsteemide jaoks ei ole liikmesriikide tasandil ühte kindlat lahendust, mis kõigile sobiks, kuid EL saab kindlasti anda lisandväärtust nende ideede jagamise ja kooskõlastamisega.

Hääletasime selle poolt, et lõikest 8 tuleb jätta välja riikliku rahanduse jätkusuutlikkuse hindamise puhul eeldus, et arvesse tuleb võtta ka erasektori võlga, sest meie arvates ei toetaks selline hindamine praeguseid turuolusid. Samuti tunneme muret Solvency II projekti laadsete kapitalinõuete kohaldamise pärast pensionide puhul, sest see võib potentsiaalselt kulusid suurendada ilma Ühendkuningriigi tööandja rahastatud tööandjapensionide kindlust suurendamata. Ühendkuningriigi süsteem, kaasa arvatud pensionikaitsefondid, mis loodi sel ajal, kui valitsust juhtis Briti tööpartei, tagab pensionisüsteemiga liitunutele ja selle kasusaajatele kõrge kaitse taseme.

Briti tööparteist pärit Euroopa Parlamendi liikmed töötavad ka edaspidi selle nimel, et inimestele, kes koguvad riigi- või tööandjapensionit või kes koguvad pensionit iseseisvalt, oleks tagatud reaalne pension, mida nad vajavad, et tunda kindlustunnet oma pensionipõlve suhtes.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Demograafilised muutused, st pööratud rahvastikupüramiid, mida tõenäoliselt varsti on oodata, ja pikem oodatav eluiga, mida meil on õnn nautida ja mis tähendab seda, et vanemad inimesed jäävad kauem terveks ja aktiivseks ning osalevad ühiskonnaelus kauem, sunnivad meid tegelema strateegiaga, mis toob pensionide valdkonda värsket sidusust ja järjekindlust. Euroopa pensionisüsteemide vahel on suured erinevused ning et uute liikmesriikide ja nende kodanike ees seisavad lisaprobleemid, sest riskide hajutamiseks on väga soovitav luua diferentseeritud (mitme sambaga) pensionisüsteem. Finants- ja majanduskriis on näidanud, et mitte ükski pensionisüsteem ei ole selliste sündmuste suhtes immuunne, vaid suured eelarve puudujäägid, suur tööpuudus ja väga väikesed maksukoormuse suurendamise võimalused mõjutavad negatiivselt eelkõige ümberjagamisskeeme. Mõned liikmesriigid, nagu Leedu, pidid isegi võtma nii radikaalseid meetmeid nagu pensionide kärpimine, mis on minu arvates talumatu ja vastuvõetamatu. Liikmesriigid peavad tegema kõik, et vältida selliseid kärpimismeetmeid, mis mõjutavad väga raskelt kõige vaesemaid inimesi. Jäin raporti üle hääletamisel erapooletuks, sest paljud selles tehtud ettepanekud on sotsiaalselt tundlikud ja raportis ei ole nende eeliseid ja riske piisavalt analüüsitud, seda eriti siis, kui rääkida pensioniea tõstmisest või sellest, et liikmesriigid kaotavad sõnaõiguse pensionipoliitika valdkonnas.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Jäin erapooletuks hääletusel Euroopa pensionisüsteeme käsitleva Euroopa Parlamendi raporti üle. Kuigi põhimõtteliselt on igati teretulnud, et Euroopa Liit mõtleb sellele, kuidas toetada liikmesriikide pingutusi piisava pensioni tagamise valdkonnas, on ja jääb pensionipoliitika asjaomaste liikmesriikide ülesandeks ning EL peab selles valdkonnas tegutsema väga ettevaatlikult ja arvestama riiklike oludega. Kõne all olevad otsused on aga väga ebasoodsad ennekõike Saksamaa tööandjapensioni mudeli jaoks. Minu arvates ei tohi Euroopa tasandil jõustada määrusi, mis ohustavad tööandjapensioni süsteeme, mis on paljudes Euroopa riikides juba edukalt kasutusele võetud. Selles valdkondades on vaja veel palju parandusi teha.

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetan raportit, mis käsitleb piisavate, jätkusuutlike ja kindlate Euroopa pensionisüsteemide loomist, sest olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja seda muuta. Hetkel on oht, et Euroopa riikide tulevased põlvkonnad ei saa väärika vanaduspõlve pidamiseks pensionit. Peame tunnistama, et elame praegu tulevaste põlvkondade kulul. Laename, et maksta kinni praegused pensionid. See peab muutuma! Pensionisüsteem tuleb viia tasakaalu, et praeguste tuludega oleks võimalik katta praegused kulud. Iga teine lahendus tähendaks, et elame üle oma võimete. Seda on võimalik teha mitmel viisil. Peame ka tunnistama, et me ei saa enam loota 60aastaselt pensionile minemisele. Pensioniiga tuleb kogu Euroopa ulatuses tõsta järkjärguliselt ja see peab lähenema 70 aasta künnisele. See on üks võimalus, kuidas tagada, et sotsiaalkindlustuse eelarve ei hakka Euroopa riikide majandusi koormama.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Ria Oomen-Ruijteni raport põhineb komisjoni rohelisel raamatul, mis esitati 2010. aasta juulis, ning selles käsitletakse probleeme Euroopa pensionisüsteemide kohasuse ja jätkusuutlikkusega, mille komisjon arutlemiseks tõstatas. Sellele dokumendile järgneb edaspidi valge raamat, mis sisaldab 27 liikmesriigi üldanalüüsi ja kavandatavaid suuniseid, mis EL oma liikmesriikide jaoks sätestab ning millele oodatakse tõhusat vastust. Raportit lugedes jäi mulle väga hea mulje ning seepärast hääletasin selle poolt. Arvestades sellega, mida on vaja teha, on see kavand igal juhul liiga konservatiivne. Siiski saab seda vaadata hea lähepunktina, sest selles antakse ülevaate nüüdseks juba 27 liikmesriigi pensionisüsteemidest. Euroopa pensionifoorumi loomine on ideaalne võimalus arutelu alustamiseks ELi institutsioonide ja asjaomaste tööturu osapoolte vahel. Lõppeesmärk on pensionisüsteemide kohandamine ja nende paigutamine maailma mõjutavate demograafiliste ja majanduslike muutujate konteksti.

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti vastu, sest selles eelistatakse kapitalipõhiseid pensioniskeeme riiklikele ümberjagamissüsteemidele ning propageeritakse pensioniea tõstmist. Samuti propageeritakse selles meetodit, mis suurendaks vanemate töötajate ebakindlust, sest see pooldab nn paindlikke pensioneid, mis kombineerivad töö ja pensionipõlve.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Ma olen väga rahul piisavaid, stabiilseid ja kindlaid Euroopa pensionisüsteeme käsitleva Ria Oomen-Ruijteni raporti üle peetud hääletuse tulemustega. Usun, et pensionid peavad olema kindlad ja stabiilsed, seda eriti praeguses vananeva Euroopa elanikkonna ja finantskriisi kontekstis. Viimased statistilised andmed näitavad selgelt, et see probleem halveneb ja et demograafilised muudatused Euroopas on fakt. Eksperdid näitasid, et hetkel töötab ELis neli inimest ühe pensionäri toetamiseks, kuid 50 aasta pärast on neid ainult kaks.

Seepärast on selge, et pensionisüsteemide juures on vaja rohkem tööd teha ja täiendavaid reforme ellu viia. Seega peame pürgima liikmesriikide parema rahvusvahelise tegevuse poole, et tagada pensionisüsteemide tõhus ja mõjus kooskõlastamine. Lisaks sellele ütleb Euroopa Parlament kõne all oleva raporti vastuvõtmisega selgelt, et diskrimineerimine vanuse või soo alusel on lubamatu. See teema on eriti oluline sotsiaalvaldkonda käsitlevates aruteludes, mille teema on meeste ja naiste võrdsust töökohas.

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. – (FR) Minu arvates on väga kergemeelne töötada kuude kaupa Euroopa pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse nimel, koostada põhjalikke raporteid, pidada tundide kaupa läbirääkimisi kompromisside üle samal ajal ilmselget fakti tunnistamata, et paljude Euroopa Liidu riikide valitsused on reforminud oma penisonisüsteemid, et anda prioriteet sissemaksete perioodi pikendamisele. Reaalsuse eitamine näitab tõelist hoolimatust. Euroopa Parlament ei pööra tähelepanu põhiprobleemile, sest see tekitab palju lahkarvamusi.

Ma ei kiida sellist poliitikasse suhtumist heaks – iga hinna eest üksmeele saavutamise nimel valis Euroopa Parlament täiesti vale meetodi.

Parlament peab uurima lähemalt sidusaid ja julgeid tegevussuundasid. Seda ootavad meie kodanikud, kui ohus on pensionisüsteemid, mis on Euroopa sotsiaalse mudeli tegelik preemia.

Seepärast ei saa ma toetada seda raportit, mis on kujunenud asjatuks ettevõtmiseks, sest selles ei arvestata reaalse olukorraga.

  Toine Manders (ALDE), kirjalikult. − (NL) Hollandi Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) delegatsioon Euroopa Parlamendis hääletas algatusraporti vastu, mis käsitleb rohelist raamatut Euroopa pensionide kohta, sest selles on palju mitmetähenduslikku ja ebatäpset. Toetame paljusid parandusi, nagu hea riiklike ja tööandjapensioniskeemide kombinatsiooni edendamine liikmesriikides ning Euroopa jälgimissüsteemi loomine parema töökohtade liikuvuse jaoks, et kõik kodanikud teaksid, mida nad oma pensionist oodata võivad, ja saaksid teha oma valiku. Kasvav tööpuudus, probleemid finantsturgudel, suur riigivõlg ja aeglane majanduskasv võivad aga tekitada probleeme liikmesriikide pensionikohustuste täitmisel, avaldada mõju stabiilsuse ja kasvu paktile ning sellest tulenevalt ka euro stabiilsusele.

Lisaks sellele avaldab vananev elanikkond suurt mõju paljudes liikmesriikides, sest nad ei säästa nii palju kui hollandlased. Seepärast on vaja pensionisüsteemide ühtlustatud järelevalvet ja mõned liikmesriigid peavad oma pensionisüsteemid ümber korraldama. Me ei taha aga mingit sekkumist Hollandi pensionisüsteemi toimimisse. Seepärast hääletasime raporti kui terviku vastu, kuigi hääletasime selle teatud heade punktide poolt. Hollandi Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) delegatsioon Euroopa Parlamendis on Hans van Baalen, Jan Mulder ja Toine Manders.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, sest kohe alguses (lõikes 1) ja lõpus (lõikes 61) on selgelt öeldud, et subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes vastutavad pensionisüsteemide eest peamiselt liikmesriigid ise ning ELi ülesanne on võimalusel koordineerida ja jagada teavet parimate tavade kohta.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles raportis propageeritakse vastutustundetult seadusliku pensioniea tõstmist ning viidatakse silmakirjalikule sellele, et selle teema asjus peetakse sotsiaalset ja kodanikudialoogi ning et selle tulemusi võetakse täiel määral arvesse. Vajalikust rahvahääletusest on asjad aga kahjuks väga kaugel. Nagu oodata oligi, ülistatakse raportis ka end tõestanud ümberjagamisskeemide erastamist. Selles raportis propageeritakse pensioni muutmist finantstooteks vaba ja ausa konkurentsiga pensionifondide siseturul. Hääletan selle teksti vastu ning mõistan selle täielikult hukka.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Suur probleem demograafiliste muutustega, st pööratud rahvastikupüramiid, mida tõenäoliselt varsti on oodata, ja pikem oodatav eluiga, mis tähendab seda, et vanemad inimesed jäävad kauem terveks ja aktiivseks ning osalevad ühiskonnaelus kauem, sunnivad meid tegelema strateegiaga, mis toob pensionide valdkonda värsket sidusust ja järjekindlust. Nende uute faktide valguses on vaja teha algatusi vanade ja noorte tuleviku ning põlvkondade ja inimeste vahelise solidaarsuse uueks määratlemiseks, et toetada jätkusuutliku, kindla ja piisava sissetuleku kindlustamist pärast pensionile jäämist.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu, sest minu arvates on see vastuvõetamatu rünnak töötajate õiguste vastu, kuna selles propageeritakse staaži tõstmist, pensionea tõstmist ja riiklike pensionisüsteemide järkjärgulist erastamist. Olen arvamusel, et selliste meetmete eesmärk on luua pensionisüsteemid, mis teenivad eeskätt finantssektori huvisid ning ei kujuta endast sammu ausamate, jätkusuutlike, kindlate ja Euroopa kodanike jaoks kasulike riiklike pensionisüsteemide loomise poole. Seepärast olen vastu sellise ühiskonnavastase Euroopa järkjärgulisele väljakujundamisele, mida valitsevad turud ja finantsvõim, kelle eesmärkide ja liigse ahnuse pärast me sellesse kriisi üldse sattusimegi ning keda nüüd veel täiesti arusaamatul põhjusel riiklike pensionisüsteemide erastamisega kompenseerida tahetakse. Lisaks on minu arvates vastuvõetamatu, et resolutsioon, milles küll rõhutatakse sotsiaalse dialoogi tähtsat rolli pensionisüsteemide valdkonnas, kaitseb samas ühiskonnavastaseid meetmeid, nagu pensioniea tõstmine, mille vastu suurem osa eurooplastest on massiivsete üldstreikidega meelt avaldanud.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse voliniku László Andori sõnul kahekordistub 2060. aastaks pensionäride suhe võrreldes aktiivse elanikkonnaga, kes pensioneid rahastavad. See tähendab, et pensionisüsteemide tuleviku üle on vaja tõsiselt järele mõelda. Kuigi pensioniteema kuulub liikmesriikide pädevuse alla, ei tohi see takistada Euroopa Liidul liikmesriike toetamast, et aidata neil tagada Euroopa kodanikele piisav, stabiilne ja jätkusuutlik pensionisüsteem. Piisava ja sobiva pensionisüsteemi tagamine ELi liikmesriikides peab käima käsikäes inimeste vaba liikumise põhimõttega. Majandus- ja finantskriis on tõestanud, et vaja on integreeritud lahendust, mis hõlmab nii demograafilisi ja sotsiaalseid aspekte kui ka majanduslikke ja finantsaspekte.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Loodan, et parlament ei piirdu vaid raportite koostamise ja hääletamisega. ELi 27 liikmesriigi pensionisüsteeme on vaja analüüsida. Olen kindel, et Läti puhul paljastatakse selles valdkonnas massiivsed eeskirjade rikkumised, sest sealne valitsus üritab pidevalt lahendada eelarvepuudujäägi probleemi pensionide kulul. Selle tulemusel on Läti pensionäridest saanud praeguse valitsuse riskantsete meetmete vangid. Enamikul juhtudel jäävad Lätis pensionid alla minimaalse toimetulekupiiri. Olukorra teeb veelgi keerulisemaks valitsuse otsus säilitada maksed teise pensionisambasse. Sellel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Hääletasin poolt, sest loodan, et Läti olukorra kohta koostatakse sõltumatu hinnang.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liidus võib ikka veel täheldada ränka heaolutaseme vähenemist, mis saab kindlasti selgeks siis, kui tööturu jaoks pakutava kaitse perioodid lõppevad. Iga riik peab tegelema demograafiliste muudatustega ja nendest tuleneva pensionisüsteemide rahalise elujõulisuse puudumisega. Erapensioniskeemid, mis pidid pensionisüsteeme toetama, ei ole pensionisüsteeme aidanud, nagu oodati, vaid on riiklikud pensionisüsteemid palju suurema surve alla pannud. Sellistes oludes pidid näiteks ungarlased minema peaaegu tagasi riikliku pensionisüsteemi kasutamise juurde. Nagu näitas majandus- ja finantskriis, tekitavad samuti probleeme pensionifondide lubadused investeeringutasuvuse kohta, mida ei ole võimalik täita. Sekkumine ELi tasandil toob tihti kaasa paljud konkreetsed probleemid, näiteks pensionide kompenseerimistoetustega, mida kohe massiliselt kuritarvitama hakati. Pensioneid reguleeritakse eri liikmesriikides erinevalt ja nii peab see ka jääma ning seepärast olen ma igal juhul selle raporti vastu.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. − (IT) Toetan Ria Oomen-Ruijteni raportit Euroopa tulevaste pensionisüsteemide kohta, sest see näitab selgelt põhimõtet, millest Euroopa meetmed ja algatused peaksid alati lähtuma – subsidiaarsuse põhimõtet. Et anda vastus reaalsele vajadusele, st Euroopa pensionisüsteemide uuele hindamisele muutuvate demograafiliste, majanduslike ja sotsiaalsete olude valguses, otsustati, et individuaalsetele liikmesriikidele antakse paindlikkus, et tegutseda üldisema Euroopa lähenemissuuna raames. Eri riikide olukord ja tingimused on liiga erinevad, et oleks võimalik koostada ühised siduvad eeskirjad ning seetõttu oli otsus austada tähtsat subsidiaarsuse põhimõtet väga hea.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Juba varsti pöördub ELi rahvastikupüramiid, see tähendab, et üle 55aastastest saab kõige suurem ühiskonnarühm, eeldatav eluiga tõuseb pidevalt, sündimus jääb endiselt madalaks ja noored alustavad tööelu järjest hiljem. Me kõik teame, mis on selle tagajärg: vananev elanikkond ja järjest suuremad probleemid pensionide rahastamisega. Tegelikult on vaja liikmesriikides perekonnasõbralikumat poliitikat. Pean silmas näiteks perekondade maksusoodustuste kaasamist tulumaksuseadusesse. Perekondade osa põlvkondadevahelise solidaarsuse kindlustamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalõigusnormides järkjärgulise sotsiaalkindlustusse tehtavate panuste vähendamisega. Nende aspektidega ei arvestata raportis üldse või arvestatakse nendega ebapiisavalt. Sellele vaatamata ei ole paljukiidetud massiline sisseränne õige lahendus meie pensionide kindlustamiseks. Lõppude lõpuks peab pensionipoliitika jääma liikmesriikide pädevuse alla. Hääletasin seetõttu raporti vastu.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetasin tänases hääletuses stabiilseid ja kindlaid Euroopa pensionisüsteeme käsitleva raporti vastuvõtmist. Tulevaste pensionide küsimus ei ole probleemne ainult Poolas, vaid igal pool Euroopa Liidus. Euroopa Parlament kinnitab raportis, et pensionisüsteeme puudutavates küsimustes vastutab iga liikmesriik ise oma riikliku pensionisüsteemi korraldamise eest. ELi institutsioonid toetavad liikmesriikide võetud meetmeid subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes.

Minu jaoks on väga tähtis see, et raportis on pööratud tähelepanu naiste diskrimineerimise probleemile pensionisüsteemide kontekstis, mis tuleb lahendada. Samal ajal tekitavad praegused demograafilised muudatused, mille tulemus on rahvastiku vananemine, probleeme stabiilse pensioni tagamisega. Pensionäride arv kasvab pidevalt, kuid tööturul aktiivsete inimeste arv väheneb.

Teine oluline probleem on seotud noortega, kes ei leia tööturu kehva olukorra tõttu tööd. Sel juhul on oluline võimaldada tööd suuremale arvule inimestele ja võimaldada neil võimalikult kaua töötada.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt, sest minu arvates on aluse panemine niivõrd tähtsale asjale nagu ühine Euroopa pensionisüsteem, mille juures arvestatakse täiel määral subsidiaarsuse põhimõttega, suur samm tõelise sotsiaalpoliitilise integratsiooni suunas. Õigusraamistik on kahtlemata kompleksne, aga Euroopa Komisjoni valge raamat pensionisüsteemide kohta näitab juba, millises suunas EL liigub. Raporti eesmärk on sätestada piisavad, jätkusuutlikud ja ohutud kriteeriumid, kutsudes liikmesriike üles arutama seda teemat, avaldama esitatud ettepanekuid ja töötama avatud koordineerimismeetodit rakendades koos tõelise ühise tegevuskava koostamise nimel. Arutame majandusjuhtimise paketi üle ELi tasandil seepärast, et reformida stabiilsuse ja kasvu pakt ning luua ühised eeskirjad. Ükski liikmesriik ei pääse pensionisüsteemi reformimisest, kui ta tahab oma rahanduse korda saada. Sel põhjusel on minu arvates tähtis ka selles valdkonnas ühised eeskirjad sätestada, sest see teeb stabiilsuse ja kasvu pakti järelevalve ning rakendamise palju lihtsamaks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Raport piisavate, jätkusuutlike ja kindlate Euroopa pensionisüsteemide kohta on tähtis samm Euroopa Liidu kooskõlastamispoliitika rakendamise protsessis. Kuigi pensionisüsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevuse alla, on need seotud vahetult finantsturuga ning see on üks valdkondadest, mis kuulub stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamisalasse. Meile kõigile teadaolevatel demograafilistel põhjustel on vaja leida strateegia, mis suurendab pensionide sidusust ja järjekindlust. Peame tegema ettepanekuid vanade ja noorte tuleviku ning põlvkondade ja inimeste vahelise solidaarsuse uueks määratlemiseks, et toetada jätkusuutliku, kindla ja piisava sissetuleku kindlustamist pärast pensionile jäämist. Euroopa pensionisüsteemid on üksteisest väga erinevad. Luua on aga vaja ühine platvorm ning selleks on vaja määratleda selgelt vastutuste jagunemine. Nii on võimalik luua koos jätkusuutlik, kindel ja nüüdisaegne süsteemi, mis tunnistab vaba liikumist Euroopas ning mille aluseks on eeldus, et liikuvus on vajalik eelkõige noorematele põlvkondadele, kuid ka tõhusale ja hästi toimivale tööturule. Kõigil nendel põhjustel hääletasin raporti poolt

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) 2009. aasta novembris oli Rumeenias 5,54 miljonit pensionäri ja riiklikku pensionisüsteemi tegi sissemakseid 5,65 miljonit inimest. ELi kodanikele piisava ja jätkusuutliku pensioni tagamine nii nüüd kui ka tulevikus on Euroopa Liidu jaoks prioriteet. Nende eesmärkide saavutamine vananevas Euroopas on suur katsumus ja liikmesriigid peavad tegema selleks ettevalmistusi oma pensionisüsteemide reformimisega. Liikmesriigid peavad parandama pensionide piisavust sellega, et võitlevad soolise diskrimineerimise vastu tööturul, ennekõike sissetulekute erinevuse vähendamisega 2020. aastaks 10%. Riiklikku pensionisüsteemi tuleb tugevdada erapensionide arvelt. Riiklikku pensionisüsteemi ei tohi erastada lihtsalt selle pärast, et tagada praeguste ja tulevaste pensionäride pensionifondide stabiilsus.

Olgugi et Euroopa tasandil on tendents pensioniea tõstmise poole, tuleb seda teha paindlikult, lähtudes asjaomasest sektorist ja töötingimuste raskusest ning võttes arvesse ka tööstaaži. Aktiivselt tuleb toetada töökohtade loomist. Ka töökvaliteeti on vaja parandada, et suurendada tulevaste pensionide rahastamiseks aktiivselt pensionisüsteemidesse sissemakseid tegevate inimeste arvu.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kui tahame säilitada ühist heaolu ja sotsiaalset rahu, on pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine üks tähtsamaid katsumusi, mis poliitikute ees seisab. Kuigi Euroopa pädevused selles valdkonnas on piiratud, oli samuti oluline, et Euroopa Parlament avaldaks oma arvamust komisjoni avaldatud rohelise raamatu kohta. Just seda tegi parlament Ria Oomen-Ruijteni väga põhjaliku raporti vastuvõtmisega, milles kinnitatakse vajadust pensionisüsteemide reformi järele, sest üle 65aastaste inimeste arv võrreldes töötava elanikkonnaga on ebasoodsalt suur. Lisaks on resolutsioon kooskõlas hiljuti avaldatud Eurobaromeetri uuringuga, mis näitab Euroopa kodanike küpsust ja tarkust, kellest 73% on seisukohal, et nad peavad kauem töötama või pensionipõlve jaoks rohkem säästma. Valdav idee pikendada tööiga üle 65 aasta künnise on loomulikult üldsuse seas vastuolulisi reaktsioone esile kutsunud. See ei pruugi aga üldsegi nii halb olla, kui see esmapilgul paistab, sest ka teisi meetmeid tuleb võtta. Ainuüksi minu riigis Belgias, kus eakate töötajate tööhõive tase on Euroopa Liidus madalaim, on kiireimas korras vaja julgustada Belgia töötajaid jääma pikemaks ajaks tööturule.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. − (IT) Täna hääletas parlament raporti üle, mille pealkiri on „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem”. Võttes arvesse demograafilisi suundumusi ning majandus- ja finantskriisi tagajärgi, otsustas komisjon, et pensionipoliitika nüüdisajastamine nõuab kooskõlastatud meetmeid pensionisüsteemide kohandamise, jätkusuutlikkuse tagamise, tööelu kestuse ja pensionipõlve kestuse vahelise tasakaalu tagamise, liikuvuse ees seisvate takistuste kõrvaldamise, pensionisüsteemide parema läbipaistvuse tagamise ja maksevõimelisuse kaitsmise valdkonnas.

Tahame selle raportiga tunnustada ja kinnitada individuaalset vastutust, et luua jätkusuutlik ja kindel süsteem, mis suudab tagada liikmesriikide tasandil piisavad pensionid. See peab olema nüüdisaegne süsteem, mis tunnustab ennekõike uue põlvkonna vajadust liikuvuse järele ning pakub lahendusi nii oleviku kui ka tuleviku jaoks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Vaatamata asjaolule, et hääletusega kaasati mõned sotsiaalse südametunnistuse olulised elemendid, jäid siiski alles mõned kahetsusväärsed aspektid, mille tõttu ma lõpphääletusel erapooletuks jäin. Nende juurde kuulub näiteks osa lõikest 21, milles kutsutakse liikmesriike üles parandama kodanike juurdepääsu erapensioniskeemidele.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa pensionisüsteemide olukord muutub üha kriitilisemaks. Nüüd tuleb tagada, et meestel ja naistel oleksid võrdsed võimalused. Tuleb kaitsta neid, kes otsustavad praegu pensionile jääda, ning samal ajal ka neid, kes tööturul alles esimesi samme astuvad. Euroopas teenivad naised ikka veel keskmiselt 18% vähem kui mehed. Selle suure palgaerinevuse tagajärg saab ilmseks pensionile minnes, sest kuna naised on oma tööelu jooksul vähem teeninud, on ka nende pension madalam. Seetõttu on naistel vanemas eas palju suurem vaesusrisk kui meestel. Just kriisi ajal peame kõikide poliitikameetmete juures arvestama soolise aspektiga ning võtma Euroopa tasandil kokku lepitud ja kooskõlastatud riiklikke meetmeid. Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt, sest minu arvates on see hea kompromiss, mis toetab liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide dialoogi pensionisüsteemide nüüdisajastamise teemal.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. − (IT) Toetame raportit rohelise raamatu kohta pealkirjaga „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem”, sest Euroopa Komisjoni eesmärk on toetada liikmesriike võtmata vastutust individuaalsetelt riikidelt, mis peavad hindama seadusliku pensioniea ja eeldatava eluea sidumist. Samuti on komisjoni eesmärk kaotada takistused piiriülesele liikuvusele ning luua Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalveasutus, mis vastutab kooskõlastamissüsteemi loomise eest, mida kasutatakse hädaolukordades ja liikmesriikide toetamiseks.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu 27 liikmesriigi pensionisüsteemid on väga erinevad. Pööratud rahvastikupüramiid ja pikem oodatav eluiga nõuavad aga Euroopa strateegia loomist, mis tugevdaks Euroopa Liidu pensionide sidusust ja järjekindlust. Soovin sellegipoolest märkida, et eri liikmesriikide vahelises tööjõu liikuvuses on väga suured puudused. On juhtumeid, kus pensioniõigusi ei kanta eri Euroopa Liidu liikmesriikide vahel nõuetekohaselt üle. Selliste probleemide puhul peame edendama koostööd liikmesriikide vahel.

Teisest küljest on meil moraalne kohustus kaitsta kodanike õigust saada pensionit, mis võimaldab neil inimväärselt ära elada.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. − Toetan raporti üldeesmärke, sest raporti läbiv teema on jätkusuutlike pensionisüsteemide loomine. Minu arvates aitavad rohelise raamatuga loodavad regulatiivsed meetmed järelevalvajatel saavutada kindlate ja jätkusuutlike pensionisüsteemide tagamiseks vajaliku järjepidevuse.

Arvestades suurte erinevustega liikmesriikide pensionisüsteemide vahel ning penisoni tagamise erinevate mahtude ja ulatusega, on siiski tähtis, et komisjon peaks kinni parlamendi soovist mitte kehtestada kindlustus- või pangandusnõuetega sarnaseid kapitalinõuded. Olen seisukohal, et pensioneid saab ja tuleb käsitleda eraldiseisvalt, lähtudes neile asjaomastest kapitali piisavuse nõuetest.

Sellegipoolest on väga tähtis töötada välja tõeline Euroopa lähenemisviis, kui arvestada sellega, et demograafilised suundumused sunnivad uusi põlvkondi toetama kulukaid skeeme, mida koormavad üle vanemad põlvkonnad, keda ohustab võimalik vaesus.

  Alyn Smith (Verts/ALE), kirjalikult. − Austatud juhataja! Selles raportis on palju head. Kõigega arvestades ei saa ma seda toetada. Kindlasti peame siin täiskogul mõtlema sellele, kuidas meie liikmesriikide valitsused suudavad tagada pensioneid ja jagama teavet parimate tavade kohta. Sellegipoolest ei saanud ma tervet raportit toetada, sest ma lihtsalt ei ole nõus sellega, et ELil peaks olema pensionide valdkonnas veel mõni muu roll peale lihtsa teabevahetuse tagamise. Pensioniküsimuste ja tegelikult kõikide sotsiaalküsimuste lahendamiseks on parimad ametiasutused riiklikud ja kohalikud ametiasutused, mitte meie siin. Selles algatusraportis nõutakse liiga palju tsentraliseeritud kontrollimist ja ma lihtsalt ei usu, et see toimib või annab mingit lisandväärtust.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Vananeva elanikkonna probleem avaldab meile suurt mõju ja kriis nõuab, et liikmesriigid teeksid üha rangemaid kärpeid. Me ei tohi aga lubada, et vananeva elanikkonna probleem põhjustab uue Euroopa võlakriisi. Liikmesriigid, kes säästavad, ei peaks seda järelemõtlematult tegema. Selles resolutsioonis rõhutatakse, et pensionisüsteemi esimene sammas on põhisammas. See nõuab korralikku ja tasakaalustatud riigieelarvet. Loomulikult kaitseb inimesi vaesuse eest ka püsiv sissetulek. Olen väga rahul sellega, et resolutsioonis tunnustatakse naiste pensioniõigusi ja pannakse suuremat rõhku soolisele võrdõiguslikkusele. Samuti rõhutatakse resolutsioonis, et eakate diskrimineerimine tööturul on vastuvõetamatu. Samuti on resolutsioonis pööratud palju tähelepanu pensionimaksete ülekantavusele. Tänapäeval ei tööta enam keegi kogu oma elu samas ettevõttes või isegi oma kodumaal. See et kodanikud saavad oma sissemakseid üle kanda, on ühendatud Eruroopas eriti olulise tähtsusega. Seepärast kutsub Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni üles tagama Euroopa tasandil paremat kooskõlastatust pensionide ülekandmise valdkonnas.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Ria Oomen-Ruijteni raport rohelise raamatu „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” kohta on oluline panus Euroopa pensionisüsteemide tulevikku käsitlevasse arutelusse. Minu arvates peavad liikmesriigid koostama sätteid oma kodanikele piisava pensioni tagamiseks. Julgustame liikmesriike looma piisavaid pensionisüsteeme kõigile väärika elutaseme tagamiseks, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele. Hääletasin lõike 24 poolt, milles kutsutakse liikmesriike üles soodustama vanemate inimeste töötamist maksuvabastuse ja sotsiaalsete meetmetega.

Hääletasin samuti selle poolt, et tuleb soodustada ning lihtsustada töö ja pensioni ühildamist ning kehtestada ettevõtjatele ärahoidvad meetmed, et raskendada vanemate inimeste vallandamist.

Hääletasin pensioniea tõstmise vastu, sest minu arvates tuleb teatud vanuses inimesi, kes tahavad ja saavad töötada, küll töötama julgustada, kuid mitte töötama sundida, seda eriti ajal, mil töötuse määr ELi 27 liikmesriigis on 10% ja noorte inimeste seas lausa 20%.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Komisjoni roheline raamat Euroopa pensionisüsteemide kohta, mis võeti täna vastu Euroopa Parlamendis kapitali esindavate poliitikute (sotsiaaldemokraatide, konservatiivide ja liberaalide) liidu koostatud raportiga, on lihtrahvavastane koletis. Selle eesmärk on panna alus uuele lihtrahvavastasele ELi konkurentsivõime paktile, mille eesmärk on hävitada Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemid ning asendada need erapensioniskeemidega, et luua kapitalile uus tuluallikas kasumi suurendamiseks töötajate kulul. Praktikas kaotatakse riigi kulutused sotsiaalkindlustuse, pensionide ja heaolu valdkonnas. Kolme samba süsteem vähendab riikliku pensioni vaestemaja toetuseks ning avab sellega uksed erakindlustuse nn kolmandale sambale. Nõutakse ka pensioniea tõstmist lähtuvalt eeldatavast elueast. Teisisõnu tahetakse, et inimesed töötaksid surmani. Kreeka Kommunistlik Partei andis vastuhääle ELi äpardunud töötajatevastasele rohelisele raamatule Euroopa pensionisüsteemide kohta. Nende sündmuste valguses rõhutame, et töötajad peavad üheskoos üles tõusma ning tegema lõpu nendele kindlustusevastastele meetmetele ja sellele uuele metsikule rünnakule, mida korraldavad ELi konkurentsivõime pakti raames kapital ja kodanlikud valitsused.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Andsin poolthääle Ria Oomen-Ruijteni raportile, mis käsitleb rohelist raamatut pensionisüsteemide kohta. Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu arvates on läbirääkimiste tulemused väga head ja annavad piisava aluse tulevase valge raamatu koostamiseks. Lisaks on tähtis säilitada Saksamaa tööandjapensionid, tööstaaž ja kindlustus maksejõuetuse eest olemasolevate kohustuste täitmise puhul. Mitte mingil juhul ei tohi kanda tööandjapensioneid üle kohustuslikku Euroopa süsteemi.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Mul on hea meel, et raportöör tunnistab, et Euroopa pensionisüsteemides on tohutu suured lüngad ja et mõne liikmesriigi, nagu Leedu, kodanikel on veel lisaprobleeme. Minu riigis ei ole pensionäride elu lihtne. Alles hiljuti muutus pensionäride elu veelgi raskemaks, sest möödunud aastal kärbiti Leedus igakuist pensionit 5%. Kaksikmoraalile tuleb teha lõpp. Mõne liikmesriigi, nagu Leedu, valitsused on seisukohal, et kriis on möödas ja majandus hakkab järk-järgult taastuma. Kui peame aga võtma praktilisi meetmeid, ütlevad meie juhid, et nad ei leia vajalikke vahendeid pensionite endiste tasemete taastamiseks. Järsku kuulutavad nad, et kriis ei ole ikka veel möödas. Pensionisüsteemide reformimisel on tähtis rahaline jätkusuutlikkus, kuid tähtis on ka piisava sissetuleku tagamine. Tõelist jätkusuutlikkust ei ole võimalik saavutada piisavate pensionide tagamiseta. Vananev ühiskond ja finantssurve näitavad, et meie tööturul toimuvad muutused. Pensionisüsteemide reformimisel tuleb seda arvesse võtta. Paindlikkuse ja kindluse tasakaal tööturul toetab majanduse kohanemisvõimet ning aitab nii tagada jätkusuutlikku, kindlat ja ausat pensionit.

  Peter van Dalen (ECR), kirjalikult. − (NL) Euroopa pensionid on väga tundlik teema. Eri liikmesriigid soovivad lahendada oma riigivõlaprobleemid sellega, et seovad pensionifondid oma riigivõlaga. Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy juba mainisid konkreetselt pensionide tsentraliseerimist, kui rääkisid oma kavatsustest luua ühtne keskse valitsusega Euroopa. Olen vastu igasugusele pensionide reguleerimisele Euroopa tasandil. Pensionisüsteemid on eri liikmesriikides erineva ülesehitusega. Need on peaaegu võrreldamatud. Lisaks sellele erinevad eri liikmesriikide pensionisüsteemid ka suuruse, kindluse ja järelevalve poolest. Ma ei taha, et Hollandi kindel pensionisüsteem kannatab mõnes liikmesriigis valitseva kaose pärast.

Sellele vaatamata on minu arvates hea idee, et liikmesriigid peavad jagama üksteisega teavet pensionisüsteemide kohta ja üritama nii konkreetseid probleeme lahendada. Pean silmas näiteks ülikoolide teadlasi, kes kolivad mõnda teise liikmesriiki ning kellelt maksuametid siis mujal kogutud pensioni eest lisamaksusid koguvad. Sellisele liialdamisele tuleb viivitamatult lõpp teha, kuid see ei tähenda, et peame kogu süsteemi Euroopa mudeli põhjal ümber korraldama.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, milles kutsutakse liikmesriike üles tagama pensionide jätkusuutlikkust, arvestades meie vananevate ühiskondade ja survega, mida kõikides ELi riikides eelarvele avaldatakse. Mul on hea meel, et raportis on öeldud, et pensionisüsteemide jaoks ei ole liikmesriikide tasandil ühte kindlat lahendust, mis kõigile sobiks, kuid EL saab kindlasti anda lisandväärtust nende ideede jagamise ja kooskõlastamisega.

Raportist tuleb jätta välja erasektori võla arvestamine igasuguse riikliku rahanduse jätkusuutlikkuse hindamise puhul, sest praegused turuolud ei toetaks sellist hindamist. Lisaks sellele võib kapitalinõuete kohaldamine pensionide puhul suurendada kulusid ilma tööandja rahastatud tööandjapensionide kindlust suurendamata. Seda ei tohi teha kohustuslikuks riikides, kus on juba olemas pensionikaitsesüsteem, näiteks Ühendkuningriigi pensionikaitsefond, mille lõi Briti tööpartei, tagab pensionisüsteemiga liitunutele ja selle kasusaajatele kõrge kaitse taseme.

Mina ja minu kolleegid Briti tööparteist töötame jätkuvalt selle nimel, et inimestele, kes koguvad riigi- või tööandjapensionit või pensionit iseseisvalt, oleks tagatud reaalne pension, mida nad vajavad, et tunda kindlustunnet oma pensionipõlve suhtes.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt, kuigi minu arvates on vastuvõetud tekst liiga ettevaatlik, sest selles rõhutatakse korduvalt subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust. Olen sellele vaatamata arvamusel, et raport, millele järgneb peatselt komisjoni valge raamatu vastuvõtmine, võimaldab jätkuvat tõhusat koostööd liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel Euroopa pensionisüsteemide nüüdisajastamise tähtsa teema puhul.

Resolutsiooni ettepanek B7-0094/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates on ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga võimalik lõpetada 2011. aasta esimesel poolel, tingimusel et jätkatakse vajalikke reforme. Selle saavutamiseks peab Horvaatia võtma sellel viimasel etapil kõik meetmed avaliku halduse ja kohtusüsteemi tugevdamiseks, jätkama korruptsioonivastast võitlust, tegema täiemõõdulist koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, jätkama erastamisega ja viima ellu ümberkorralduskavasid. Hääletan resolutsiooni poolt ka selle pärast, et selles soovitatakse rakendada Horvaatia ja Sloveenia vahekohtukokkulepet piiriküsimustes ning nõutakse kahepoolsete vaidluste lahendamist naaberriikidega, nagu piiriprobleemid Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Kuigi Horvaatia peab veel lõpetama läbirääkimised kuue ühenduse õigustikku käsitleva poliitilise peatüki üle, olen kindel, et 2010. aasta head tulemused annavad Horvaatia ametiasutustele aluse viimaste pingutuste tegemiseks, et läbirääkimised lõpetada.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Selle dokumendiga kinnitas Euroopa Parlament, et Horvaatia on teinud märgatavaid edusamme Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistes. Olen nõus resolutsiooni sättega, milles öeldakse, et ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga on võimalik lõpetada 2011. aasta esimesel poolel, tingimusel et otsustavalt jätkatakse vajalike reformide teostamist – esmajoones tugevdatakse avalikku haldust ja kohtusüsteemi, jätkatakse korruptsioonivastast võitlust, tagatakse stabiilsed tingimused pagulaste tagasipöördumiseks ja tehakse täiemõõdulist koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning jätkatakse erastamist ja viiakse ellu raskustesse sattunud laevatehaste ümberkorralduskavad. Need on väga tähtsad tingimused ja nende nõuetekohane rakendamine või vähemalt märgatavate edusammude tegemine nimetatud valdkondades näitavad Horvaatia pühendumust ja valmisolekut saada ELi liikmesriigiks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Olin nõus resolutsiooni ettepanekuga, millega Euroopa Parlament toetab Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga. Horvaatia kiire ühinemine ELiga on tähtis nii Euroopa kui ka piirkondlikul tasandil ning see innustaks ka teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama ühinemiseks vajalikke reforme. Ühinemisläbirääkimistes Horvaatiaga on tehtud küll märgatavaid edusamme, kuid veel on vaja põhjalikke reforme, muu hulgas avaliku halduse ja kohtusüsteemide, korruptsioonivastase võitluse ning pagulaste tagasipöördumise valdkonnas. Horvaatia peab tegema olulisi edusamme kahepoolsete vaidluste lahendamiseks naaberriikidega, nagu piiriprobleemid Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, et vältida nende vaidluste muutumist takistuseks ELi laienemise jätkumisele pärast Horvaatia ühinemist.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Horvaatia eduaruannet käsitleva raporti vastuvõtmise poolt, sest minu arvates näitab ELiga ühinemise protsess sealse piirkonna olukorra parandamiseks tehtud märkimisväärseid edusamme. Kõige rohkem edusamme on tehtud põhiõiguste austamist, pagulaste olukorda ja laevandussektori erastamist käsitlevates valdkondades. Soovin siinkohal toetada ka rahulepingu rakendamist ja kõike, mis sellega kaasneb. Koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on läbirääkimiste lõpetamiseks väga tähtis. Loodan, et Horvaatia ametiasutused annavad uurijatele tulevikus juurdepääsu vajalikele dokumentidele. Üks probleem, mida dokumendis mainitakse, on sõjakuritegude kohtumenetlused. Kohtu ette tooduid ei mõisteta süüdi või saavad nad siis vaid sümboolsed karistused. Rõhutan, et iga kandidaatriik peab tagama oma kohtusüsteemi õiglase toimimise.

1990ndate konflikti pärand ja vähemuste õiguste rikkumine ei ole tulevase liikmesriigi puhul vastuvõetavad. Selles valdkonnas on vaja õiguslikult sekkuda. Eesistujariigi Ungari kavatsus lõpetada läbirääkimised 2011. aasta esimesel poolel on kiiduväärt ning on võimalik, et Horvaatia suudab kõik tingimused õigeks ajaks täita. Horvaatia ühinemisega saadetakse positiivne sõnum kogu sealsele piirkonnale ning kinnitatakse, et EL peab kinni oma lubadustest ühinemisprotsessi tingimuste täitmise tunnustamise puhul. Lõpetuseks soovin kinnitada, et Rumeenia toetab tingimusteta Horvaatia ühinemist ELiga.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Horvaatia 2010. aasta eduaruanne näitab, et valitsus Zagrebis suhtub otsustuskindlalt Euroopa Liidu ühinemiskriteeriumide täitmisse. Euroopa Liit on aga esmakordselt olukorras, kus suurem osa Horvaatia kodanikest ei ole veendunud, et ELiga ühinemine on riigile kasulik, mis on kontrastiks märkimisväärsele entusiasmile, mida näitasid üles viimasel kahel etapil ühinenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide elanikud. Horvaatia 2010. aasta eduaruanne toob esile ELi institutsioonide mure selle olukorra pärast. Sel põhjusel paluti ametiasutusi ja kodanikuühiskonda sekkuda ja veenda Horvaatia kodanikke, et ühinemine ELiga avaldab nende riigile head mõju. Mul on hea meel Horvaatia ametiasutuste tehtavate pingutuste ja edasipüüdlikkuse üle, et lõpetada ühinemisläbirääkimised sel kevadel.

Horvaatiat tuleb õnnitleda ka selle puhul, et riik, mida laastasid väga pikka aega konfliktid, on suutnud teha nii märgatavaid edusamme ühenduse õigustiku rakendamisel. Tahan veel lisada, et igasuguseid märkusi Horvaatia ühinemise võimaliku edasilükkamise kohta tuleb käsitleda kõigest järelemõtlematute tühiste märkustena.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin otsustavalt selle raporti poolt, sest minu arvates jätkab Horvaatia ootuspäraselt ELiga ühinemiseks vajalike reformide elluviimisega. Olen kindel, et Horvaatia suudab majanduslikult teiste ELi riikidega konkureerida. Ülemaailmsest kriisist hoolimata suutis riik säilitada teatud makromajandusliku stabiilsuse, seda ennekõike teenindava sektori ja turismiinfrastruktuuride arendamisega. Olen seisukohal, et riiki tuleb julgustada kasutama oma ressursse, eriti riigi geograafilist asendit strateegilise transpordilülina Lääne-Euroopa ja Balkani piirkonna riikide vahel ning Kesk-Euroopa ja Aadria mere ning Vahemere piirkonna riikide vahel. Infrastruktuuri edasiarendamine annaks riigile tohutu potentsiaali. Sellest lähtudes kujuneb väga tulemusrikkaks ka riigi koostöö Euroopa Liiduga üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T), üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) ja üleeuroopalise telekommunikatsioonivõrgu (e-TEN) elluviimisel, mis hõlmavad kõik ka Horvaatia territooriumi ning millest võivad kujuneda avaliku ja erasektori partnerlusprojektid täielikus koostöös ELiga. Läbirääkimised lõpetatakse 2011. aasta esimesel poolel, kui ühinemisprotsess lõppeb. Olen kindel, et sellest tähtajast peetakse kinni.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Avaldan Horvaatiale tunnustust märkimisväärsete saavutuste eest ühinemisläbirääkimiste lõpetamiseks vajalike kriteeriumide täitmisel. Olen veendunud, et Horvaatia kiire ühinemine innustab ka teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama ühinemiseks vajalikke reforme. Tervitan Horvaatia valitsuse püüdeid alustada karmi võitlust igat liiki korruptsiooni vastu, kuid kutsun Horvaatia ametivõime üles tugevdama veelgi haldussuutlikkust korruptsioonivastase võitluse institutsioonides ja edendama poliitilise vastutuse kultuuri. Mul on hea meel naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusammude üle, sest umbes 25% parlamendikohtadest ning peaaegu pooled avaliku sektori juhtivatest kohtadest on naiste käes, mis näitab edasiminekut soolise võrdõiguslikkuse tagamisel. Sellegipoolest on ettevõtetes juhipositsioonidel olevate naiste protsent väga madal ning meeste ja naiste palkade vahe püsib. Nõuan naiste osaluse aktiivset edendamist majanduslikes ja poliitilistes otsustuskogudes ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse tasustamise põhimõtte kiiret rakendamist.

  Daniel Caspary, Ingeborg Gräßle, Elisabeth Jeggle, Andreas Schwab, Thomas Ulmer ja Rainer Wieland (PPE), kirjalikult. − (DE) Toetame igal juhul Horvaatia kiiret ühinemist Euroopa Liiduga. Horvaatia rahvas ootab ELi liikmeks olemisest väga palju. Need ootused saab täita ainult siis, kui Horvaatia on ühinemiseks tõesti valmis ja täitab kõik ühinemistingimused. Horvaatia on teinud juba praegu palju rohkem edusamme kui paljud praegused ELi liikmesriigid enne ühinemist.

Komisjoni eduaruanne näitab aga selgelt, et mõnes valdkonnas vaja veel tööd teha. See annab põhjust loota, et ühinemisläbirääkimised on võimalik kiiresti lõpetada, kuid tänane otsus ei tohi siiski liiga palju ootusi tekitada. Meie jaoks on põhjalikkus palju tähtsam kui kiirustamine ning usaldusväärne rakendamine on palju tähtsam lubadustest. Minevikus tehtud vigasid ei tohi korrata. Kõik muu ei ole Euroopa Liidu ega Horvaatia ja selle rahva huvides. Seepärast jäime tänasel hääletusel erapooletuks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates lõpetatakse ELi ja Horvaatia ühinemisläbirääkimised 2011. aasta juuniks tingimusel, et jätkatakse vajalike reformide teostamist. Olen laienemise poolt tingimusel, et kandidaatriigid täidavad vajalikud tingimused. Mida rohkem riike on Euroopa projektis, seda parem on see ELi ja selle kodanike jaoks, kes saavad nautida elu ühisel rahu, vabaduse, demokraatia, arengu ja heaolu alal.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Horvaatia on täitnud ühinemistingimusi erakordse eduga ning näinud palju vaeva, et jätkata selle tegevusega hoolimata praegusest rahvusvahelisest olukorrast tingitud täiendavatest probleemidest. See on hea eeskuju kõikidele riikidele, mis soovivad Euroopa Liiduga ühineda. Tuleb siiski mainida, et viimased küsitlused näitavad, et Horvaatia kodanikel on kahtlusi Euroopa Liiduga ühinemise suhtes ning et nad suhtuvad kriitiliselt ELi meetmetesse. Selle asemel et kahelda Horvaatia rahva arvamuses, tuleb meil minu arvates kasutada nende kahtlusi hoopis selleks, et mõelda järele selle üle, kuidas Euroopa Liitu on seni juhitud. Minu arvates on kahetsusväärne, et raportöör otsustas oma resolutsiooni ettepanekus avaldada arvamust selliste teemade kohta nagu seksuaalne sättumus ja põhiseaduslik kaitse, mis ei ole mingil viisil seotud tegelike kõne all olevate probleemidega, vaid peaksid kuuluma ainult liikmesriikide pädevuse alla.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) See resolutsiooni ettepanek käsitleb Horvaatia ELiga ühinemise protsessi 2010. aasta eduaruannet, mille koostamisele Euroopa Parlament pühendas kõik oma diplomaatilised pingutused. Mul on hea meel edusammude üle ühinemisläbirääkimistel, mis peaksid lõppema 2011. aasta esimesel poolel, ning samuti Euroopa Komisjoni pingutuste üle teiste ELiga ühinevate Lääne-Balkani piirkonna riikide suhtes.

Minu arvates on kahetsusväärne, et Horvaatia parlament ja valitsus ei ole teinud soovitud edusamme põhiseaduse muutmisel, nimelt detsentraliseerimise ja riigihalduse ning ennekõike depolitiseerimise, korruptsioonivastase võitluse ja pressivabaduse tagamise valdkonnas. Loodan, et kõik raportis nimetatud probleemid saavad lahendatud või äärmisel juhul vähendatud, et ühinemine ELiga oleks kiire ning julgustaks ka naaberriike ühinema.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Sellest raportist rääkides tuleb rõhutada, et suurem osa Euroopa Parlamendi liikmetest ei ole rahul asjaoluga, et Eurobaromeetri uuringu kohaselt on enamik Horvaatia kodanikke arvamusel, et ELi liikmeks saamisest ei ole neile kasu. Mida saab sellise suhtumise muutmiseks teha? Nagu alati, on vastus propaganda intensiivistamine, et manipuleerida tegelikku pilti EList.

Mängu tuuakse samad vanad neoliberaalsed dogmad: riigi sekkumise vähendamine majandusse; avatud ning konkurentsil põhineva turu loomine, hävitades avalikud teenused, muutes töösuhteid kapitali kasuks, tuues ettekäändeks nende jäikuse, ning Horvaatia iseseisvuse ja riigi sõltumatu arenguprojekti kaotamine.

Viimaks on raportis väga selgesti välja öeldud, kes saab tegelikult kasu NATO agressioonist ja Jugoslaavia lagunemisest. Horvaatia asukoht on väga hea. Riik on tähtis transpordikoridor Ida ja Kaug-Ida impordi- ja eksporditurgude jaoks. On selge, et Horvaatia ELiga ühinemise eesmärk ei ole mitte Horvaatia ja riigi rahva arengu edendamine, vaid ennekõike just suurriikide ja nende majandusrühmade huvid.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Horvaatia on teinud viimasel ajal märkimisväärseid edusamme ELiga ühinemise protsessis ning arvatavasti saab Horvaatiast peagi 28. ELi liikmesriik. 2010. aastal sulgesid ELi ja Horvaatia läbirääkijad 11 läbirääkimiste peatükki, mis tähendab, et sulgeti 28 peatükki nõutavast 35st. Eelmise aasta saavutus rõhutab Horvaatia sihikindlust reformide jätkuval teostamisel ning peagi saavad riigi kodanikud kasu ELi liikmeks olemise eelistest. Viimasel ELi ja Horvaatia ministrite kohtumisel, mis toimus 2010. aasta 22. detsembril Brüsselis, sulgesid läbirääkijad kolm tähtsat peatükki, mis käsitlesid õigusi, vabadust ning julgeolekut, välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning keskkonda. Nende peatükkide sulgemine näitab, et Horvaatia õigussüsteemi on tugevdatud ja ühel ajal on tehtud edusamme mitmes valdkonnas, nagu parem koostöö Horvaatia ja rahvusvahelise kogukonna vahel sõjaväeliste missioonide ja ühiskondliku elu valdkonnas (välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika) ning parema vee ja õhu kvaliteedi tagamine Horvaatia rahvale (keskkond).

Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimised algasid 2005. aastal. Mõnest logistikaprobleemist hoolimata toetavad ELi liikmesriigid Horvaatia ühinemist ning paljud neist ootavad ülejäänud seitsme peatüki kiiret sulgemist 2011. aasta lõpus.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt. Horvaatia kuulub kindlasti Euroopa Liitu. Sellegipoolest ei kavatse ma enam edasiste ühinemiste poolt hääletada, kui ELi eelarvet oluliselt ei suurendata. Edasine laienemine ei ole võimalik ilma ELi rahaliste vahendite suurendamiseta.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Minu hääl parlamendi väliskomisjoni resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitleb Horvaatia ELiga ühinemise nimel tehtud edusamme, näitab, et Euroopa Liidu pakutavatesse eelistesse ei ole usku ning seda seisukohta jagab arvutute küsitluste kohaselt ka suurem osa Horvaatia kodanikest. On kahetsusväärne, et kohutava konflikti järel iseseisvaks ja sõltumatuks saanud riigi ametivõimud ei ole viivitanud sellega, et sundida riik vastu selle kodanike tahtmist taas võõraste võimu alla. Hääletasin Maastrichti lepingu vastu. Hääletasin Euroopa põhiseaduse vastu. Oleksin hääletanud ka Lissaboni lepingu vastu, kui mu valitsusel oleks olnud piisavalt julgust, et selle otsuse tegemine prantsuse kodanikele usaldada. Loodan, et Horvaatia kodanikelt küsitakse vahetult nende arvamust ELiga ühinemise kohta ja et nende soove austatakse, mitte ei eirata, nagu tehti prantslaste, iirlaste ja hollandlastega. Ma tõesti ei suutnud hääletada resolutsiooni poolt, milles avaldatakse kahetsust selle üle, et ühe või teise seksuaalse hälbega vähemuste saatus ei ole suur probleem, milles edendatakse intensiivset propagandat negatiivse avaliku arvamuse muutmiseks, milles soodustatakse samu majanduslikke vigu, mida tehakse meie riikides.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Horvaatia edusamme käsitlevale resolutsiooni ettepanekule, milles kinnitatakse pingutusi, mida riik eelseisva Euroopa Liiduga ühinemise nimel teeb. Horvaatia ühinemisel on mitmed eelised, nagu rahu ja stabiilsuse kinnitamine ning ELi positsiooni tugevdamine Balkani piirkonnas. Vastuvõetud tekstis tuuakse esile veel lahtised küsimused, mida Horvaatia veel lahendama peab, nagu võitlus korruptsiooniga, mis on üks suuremaid probleeme riigis, ning pagulaste toetamine, mis on ikka veel ebapiisav. Loodan, et Horvaatia jätkab nende positiivsete sammudega.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest selle dokumendiga kinnitas Euroopa Parlament fakti, et Horvaatia on teinud suuri edusamme Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistel. Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga saab suhteliselt kiiresti lõpetada, tingimusel et jätkatakse vajalike reformidega. Tuleb tugevdada avalikku haldust ja kohtusüsteemi, jätkata korruptsioonivastast võitlust, tagada stabiilsed tingimused pagulaste tagasipöördumiseks ja teha täiemõõdulist koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Lisaks peab Horvaatia valitsus lahendama kiireimas korras majanduse struktuuriprobleemid ning pöörama rohkem tähelepanu piirkondlikule koostööle, et lahendada koos naaberriikidega kahepoolsed probleemid. Nende reformide nõuetekohane rakendamine või vähemalt märgatavate edusammude tegemine nimetatud valdkondades demonstreerivad ning tugevdavad Horvaatia valmisolekut ja võimalusi saada ELi liikmesriigiks. Olen veendunud, et Horvaatia ühinemine innustaks ka teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama ELiga ühinemiseks vajalikke reforme.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepanekuga tahtis parlament tunnustada Horvaatia edusamme mitmes valdkonnas, mis toovad riigi järjest lähemale Euroopa Liidule. Saavutused, mis riik viimaste aastate jooksul teinud on, väärivad esiletoomist, sest riigi põhiseadust on põhjalikult muudetud, et see olemasoleva 27 liikmesriigi põhikirjadega kooskõlastada. Õigussüsteemi puhul on tehtud pingutusi selle võimu erapooletuse ja sõltumatuse suurendamiseks. Algatatud on sõjakuritegudega seotud kohtumenetlusi ning märkimisväärseid edusamme on tehtud ka naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Olen resolutsiooni ettepanekuga täiesti nõus, sest olen veendunud, et Horvaatia väärib liikmesriigiks saamist. Kahtlemata on vaja veel palju teha, eeskätt võitluses korruptsiooniga, kuid sellele vaatamata teeb riik märkimisväärseid edusamme, et saada Euroopa Liidu liikmesriigiks.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest me kõik tahame stabiilset ja majanduslikult hästi edasijõudvat naabrust. Need eesmärgid saab aga saavutada ainult Lääne-Balkani piirkonna riikide integreerimisega ELi ja Euroopa-Atlandi piirkonna struktuuridesse. ELi integratsiooniprotsessis on Horvaatia Lääne-Balkani piirkonna riikidest kõige kaugemale jõudnud, mis näitab, et riik on kasutanud ja on valmis kasutama tugevaid mehhanisme, et võidelda korruptsiooniga riigisektoris. Zagreb on juba selles valdkonnas edusamme teinud – juhtivate ametnike vastu on võetud meetmeid ja sealne parlament võttis vastu ebaseaduslikult omandatud vara konfiskeerimist võimaldava seaduse. Toetan neid meetmeid, aga Zagreb peab veenvalt tõestama, et valitsus on jätnud laialt levinud korruptsiooni ja karistamatuse kultuuri seljataha. Horvaatia võib loota Rumeenia toetusele Euroopa Liiduga ühinemise protsessis, saades kasu ühiste kogemuste jagamisest nii ühinemiseelse protsessi kohta kui ka väljavaadete kohta pärast ELiga ühinemist.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt, et tunnustada Horvaatia edusamme ELiga ühinemise protsessis ja tuua esile veel allesjäänud eesmärgid, mis tuleb saavutada riigi rahva heaolu nimel. Hääletasin muudatusettepanekute nr 1 ja 4 vastu, sest nende eesmärk oli kaotada viited Horvaatia valitsuse pingutustele võitluses diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse ja rassi alusel, mis on aga vajalik ELiga ühinemiseks.

Ajal kui resolutsiooni vaadati väliskomisjonis läbi, esitasin muudatusettepanekud riigi õigussüsteemi tõhususe ja prognoositavuse kohta. Muudatusettepanekutes nõudsin kohtute paremat rahastamist, et nende tööd kiiremaks ja tõhusamaks muuta, ning kõikide kohtuotsuste kiiremat avaldamist. Korruptsioonijuhtumid peavad jõudma kohtu ette, mitte jääma kinni hagi esitamise või menetluse etapil, ning kohtuotsused peavad avaldama heidutavat mõju. Hinnata tuleb ka õigussüsteemi reformimise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas kulutatud ühinemiseelsete vahendite rakendamise tõhusust.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, kuid mul on sellegipoolest suuri kahtlusi selles suhtes, kas Horvaatia on sobilik liikmesriik. Mitmes valdkonnas on vaja teha veel suuri edusamme, kaasa arvatud korruptsioonivastases võitluses.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. − (IT) Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga innustab teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama tulevaseks ELiga ühinemiseks vajalikke pingutusi ja reforme. Horvaatia ühinemine ELiga suurendab Euroopa rahu ja stabiilsuse ala ning hõlmab seega kahepoolset Euroopa ja piirkondlikku mõõdet, mis peaks innustama Lääne-Balkani riike saavutama suuremat ühtekuuluvust piirkondlikul tasandil.

Mul on hea meel Horvaatia positiivsete edusammude üle vähemuste õiguste austamise ja kaitsmise valdkonnas, kuid riik peab võtma ka vastavad meetmed romade vähemuse paremaks kaitsmiseks ja nende osalemise tagamiseks kodanikuühiskonnas. Romasid diskrimineeritakse jätkuvalt ja nad ei ole piisavat esindatud Horvaatia valitsuses ja kohalikes poliitilistes institutsioonides. Piirkondlikul tasandil tuleb töötada välja ja rakendada sünergiaid, ennekõike Doonau strateegia raames, sest paremad sotsiaalsed sidemed ja tugevam majanduslik kaubandus tooks kasu tervele Doonau makropiirkonnale.

Pean eriti silmas koostööd transpordi-, keskkonna- ja majandusarengu valdkonnas. Suurem ühtekuuluvus piirkondlikul tasandil lihtsustab kogu Lääne-Balkani piirkonna tulevase ühinemise Euroopa Liiduga.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ei ole üllatav, et Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvavad Horvaatia kodanikud, et Euroopa Liit ei too neile mingit kasu, sest see on tõsi. Hääletan selle resolutsiooni ettepaneku ja selle ühiskonnavastaste ettekirjutuste vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) ELi ja Horvaatia ühinemisläbirääkimised võivad varsti lõppeda. Horvaatia peab selleks vajalikke reforme aga sihikindlalt ellu viima. Kõige tähtsamad reformid on seotud avaliku halduse ja kohtusüsteemi tugevdamisega, korruptsioonivastase võitlusega, pagulaste tagasipöördumise toetamisega, täiemõõdulise koostööga endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning laevatehaste ümberkorraldamisega.

Seni saavutatud edusammud väärivad tunnustust. Viimasel etapil on nüüd aga vaja jätkata otsusekindlalt reformidega, mis on vajalikud ELi ühinemisläbirääkimiste õigeaegseks lõpetamiseks. Asjaolu, et suurem osa Horvaatia kodanikest on arvamusel, et ELiga ühinemisest ei ole neile kasu, on murettekitav ning seepärast peame pingutama selle nimel, et horvaadid näeksid Euroopa projekti ka enda projektina. Seepärast on väga tähtis anda riigi kodanikele selget ja faktidel põhinevat teavet Horvaatia ELiga ühinemise mõju kohta.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Kuigi minu arvates on Horvaatia ühinemine ELiga positiivne, tingimusel et ka Horvaatia rahvas on samal arvamusel, ei toetanud ma seda resolutsiooni ettepanekut, sest selles on mitu punkti, millega ma nõus ei ole, milleks on ennekõike ELi majandusnõudeid käsitlevad punktid. Minu arvates on asjakohased ja väärtuslikud üleskutsed, et Horvaatia ametivõimud peavad võtma meetmeid, et määratleda ja parandada kodanikuühiskonna osapoolte osalemist poliitika väljatöötamise protsessis ja riigiasutuste tegevuse järelevalves. Ma ei saa aga resolutsiooni toetada, sest ma ei ole üldse nõus selle neoliberaalse suhtumisega majandusse ning meetmetega, mida see selles valdkonnas rakendada palub. Seepärast on minu arvates vastuvõetamatu, et EL kutsub Horvaatia valitsust üles vähendama riigi ja avaliku sektori kulutuste puhul oma ümberjagaja rolli ning ma ei ole nõus üleskutsega rakendada kasumlikkuse kriteeriumi põhitingimusena avaliku riigi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide hindamisel.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel Horvaatia edusammude üle Euroopa Liiduga ühinemise protsessis, mille juurde kuuluvad muu hulgas põhiseaduse muutmine, õigussüsteemi reform, pressivabaduse tagamine, vähemuste kaitsmine ning parem koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Seepärast toetan täielikult Horvaatia 2010. aasta eduaruannet. Euroopa Liidu liikmeks saamise väljavaade on teistele Lääne-Balkani piirkonna riikidele tugev stiimul, mis soodustab Euroopaga integreerumise protsessis vajalike poliitiliste, majanduslike ja õiguslike reformide tegemist, et tugevdada stabiilsust ja edendada leplikku kooseksisteerimist piirkonnas. Horvaatia ametiasutused peavad aga veel paljudest takistustest üles saama ja lahendama mitu probleemi, nagu korruptsioonivastane võitlus, majanduse taastamine, kahepoolsete vaidluste lahendamine naaberriikidega ning väga madal tööhõive tase. Seepärast on vaja innustada Horvaatiat jätkama vajalike reformide teostamist, et täita kõik allesjäänud tingimused ja lõpetada läbirääkimised.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku toetamisega soovin väljendada oma toetust selle riigi kiirele vastuvõtmisele ELi. Lisaks sellele, et Horvaatia kuulub kultuuriliselt ja ajalooliselt Kesk-Euroopasse, on riik täitnud ka vajalikud ühinemistingimused. Kuigi paljudes valdkondades, nagu korruptsioonivastane võitlus, on vaja veel palju tööd teha, näitab endise peaministri Ivo Sanaderi vastutuselevõtmine, et riigis ei ole puudust heast tahtest. Paistab, et Horvaatia on valmis ka oma mineviku probleemidega tegelema, nagu näitavad edusammud pagulaste tagasipöördumise toetamise vallas. Seda käsitletakse üksikasjalikult ka kõne all olevas resolutsioonis.

Kuigi ma toetasin mitut muudatusettepanekut, ei pooldanud ma resolutsiooni poliitiliselt korrektset väljendusviisi. See on mitmes lõikes lausa talumatu. Selleks aga, et mitte takistada Horvaatia rahva püüdlusi ELiga ühinemise poole ja meie hea tahte näitamiseks, hääletasin lõpuks raporti poolt.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Kõigist kandidaatriikidest on Horvaatia teinud kõige rohkem edusamme. Horvaatia on oma valmisolekut ELiga ühinemiseks juba mitmel korral tõestanud, näiteks kalandust puudutava vaidluse lahendamisega. Edusamme on tehtud ka korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, nagu tõestab endise peaministri Ivo Sanaderi vahistamine. Ka sõjakiritegude teema käsitlemise puhul paistab Horvaatia oma minevikust eemale liikuvat, nagu näitab tagasipöörduvate pagulaste toetamine. Resolutsiooni ettepanekus on paar ülearust ja poliitilistelt liiga korrektset klišeed, nagu transseksuaalide kaitse teema, mida käsitletakse lõikes 5, kuid üldjoontes on raport vastuvõetav. Raportis viidatakse seni tehtud edusammudele ning kutsutakse üles ühinemisprotsessi kiirele lõpetamisele. See on igati teretulnud, sest kultuurilisest ja ajaloolisest seisukohast kuulub Horvaatia kindlasti Kesk-Euroopasse. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Horvaatia kuulub riikide hulka, mille jaoks ühinemine Euroopa Liiduga järjest lähemale jõuab. Viimaste aastate jooksul on Horvaatia näidanud üles suurt innukust ja teinud edusamme paljudes valdkondades alates õigussüsteemist kuni inimõigusteni. Olen nendes valdkondades tehtud edusammudega väga rahul, sest alles aasta eest kutsusin Horvaatia valitsust üles suurendama oma pingutusi õigusaktide muutmisel just nendes valdkondades.

Horvaatia peab lahendama täpselt samu probleeme, mille lahendamisega tegeles suurem osa endistest ja praegustest kandidaatriikidest: korruptsioon, ajalooliste vaidluste lahendamine naaberriikidega ning diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel. Selliste probleemide lahendamine nõuab suuri pingutusi nii ametivõimudelt kui ka ühiskonnalt. Seksuaal- või etniliste vähemuste olukorda ei saa muuta kodanike suhtumist mõnevõrra muutmata. Nagu on aga näidanud kogemused uutes liikmesriikides, aitab Euroopa Liitu kuulumine järk-järgult suurendada teisest rahvusest või teistsuguse seksuaalse sättumusega inimeste tunnustamist.

Horvaatiale on vaja anda edasi sõnum, et Euroopa Liit on valmis võtma vastu uut liikmesriiki. Loodan, et see sünnib varsti.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest Horvaatia on teinud suuri edusamme, et täita ühinemisläbirääkimiste lõpetamiseks vajalikud tingimused. Samuti tuleb arvestada sellega, et Horvaatia ühinemine innustaks ka teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama kiiremini ELiga ühinemiseks vajalikke reforme. Tervitan Horvaatia valitsuse pingutusi võitluses igat liiki korruptsiooni vastu ning riigihalduse ja kohtusüsteemide reforme. Selleks aga, et rakendada õigusriigi põhimõtteid nõuetekohaselt ja anda kodanikele usku õigussüsteemi, tuleb lahendamata juhtumite arvu oluliselt vähendada ja kohtumenetluste kestust lühendada. Lisaks tuleb tagada sõjakuritegudega seotud kohtuasjade õiglus ja erapooletus. Olen nõus ettepanekuga, et ehitatavate Doonau elektrijaamade ohutusele tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Lisaks peab Horvaatia valitsus lahendama kiireimas korras majanduse struktuuriprobleemid ning pöörama rohkem tähelepanu piirkondlikule koostööle, et lahendada koos naaberriikidega kahepoolsed probleemid. Olen seisukohal, et läbirääkimised Horvaatiaga tuleb lõpetada alles siis, kui kõik vajalikud reformid on ellu viidud ja muud kohustused täidetud ning ilma konkreetse ajakavata.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Balkani piirkond on Euroopa Liidu tulevase geopoliitilise ülesehituse seisukohalt väga tähtis ning siin on Horvaatia teinud ühinemisprotsessis kõige suuremaid edusamme. Euroopa saab selles piirkonnas palju muuta, kui tegutseb tõelise eestvedava jõuna majanduslike ja poliitiliste reformide tegemise alal. Seepärast hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, lähtudes integratsiooni- ja laienemispoliitikast, mille eesmärk on demokraatia ja turumajanduse tugevdamine Edela-Euroopas. Olen seisukohal, et ELi laienemise takistamine ja/või raskendamine Balkani piirkonna riike silmas pidades ei päästa kindlasti Euroopa majandust. Seega on tähtis vaadata Horvaatiat riigina, mis aitab ELil avada oma uksed ka teistele riikidele selles piirkonnas. Sellega mängib Horvaatia strateegilist rolli eestvedajana selles uues integratsiooni- ja arenguprotsessis.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Horvaatia on teinud märkimisväärseid edusamme Euroopa Liiduga ühinemise suunas. Ennekõike võib täheldada edu läbirääkimispeatükkides kindlaks määratud kriteeriumide täitmisel. Tasub rõhutada, et hiljuti tehtud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on enamik Horvaatia kodanikke arvamusel, et ELi liikmeks saamisest ei ole neile kasu. Oluline on mõelda sellele, kas Horvaatia rahvas tahab ELiga ühineda ning anda neile selles suhtes vaba valik. Euroopa projekti laienemine on soovitav ning aitab luua ühtset rahu, vabaduse, demokraatia, arengu ja heaolu ala. Väga tähtis on aga, et selle projekti aluseks on ja jääb ka edaspidi eranditult ning põhimõtteliselt inimeste tahe. Horvaatia ühinemine on tähtis geopoliitika seisukohalt, et innustada teisi Lääne-Balkani piirkonna riike otsustavalt alustama ja teostama Euroopa projektiga ühinemiseks vajalikke reforme. Nendest kriteeriumidest lähtudes hääletasin resolutsiooni poolt.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel Horvaatia edusammude üle ühinemisläbirääkimiste lõpetamiseks vajalike kriteeriumide täitmisel. Horvaatia valitsus peab aga veel parandama keskkonnajuhtimise, eriti ruumilise planeerimise, prügi- ja veemajanduse ning õhupuhtuse eest vastutavate haldusinstitutsioonide koostööd, et oleks võimalik hoida piisavalt ainulaadset keskkonda ja säilitada suur bioloogiline mitmekesisus. Olen seisukohal, et selle piirkonna majanduslikku arengut saaks kiirendada, kui Horvaatia ja teised riigid teeksid tihedat koostööd Doonau piirkonna strateegia raames mitmesuguste transpordi-, keskkonna- ja majanduse arendamise valdkonna koostöövormide kaudu, mis hõlmavad Doonau makropiirkonda.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Jäin hääletusel erapooletuks. Põhimõtteliselt ei ole ma vastu ühegi riigi ühinemisele ELiga, sest ma ei taha näha ELi klubina, millesse ei lubata riike, mis austavad minimaalseid demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi ning mille rahvas otsustab vabatahtlikult ühinemise kasuks. Kuid ma ei ole nõus sellega, et Horvaatiale avaldatakse survet riigiettevõtete erastamisprotsessi kiirendamise suhtes. Samuti ei saa ma leppida komisjoni poliitilise sekkumisega riigisisesesse otsuste tegemise protsessi, toetades organisatsioone, mis propageerivad ühinemist riigis, kus suur osa kodanikest on viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvamusel, et ELi liikmeks saamisest ei ole neile kasu. See ei ole üldsegi üllatav, arvestades praegust ELi poliitika ühiskonnavastast iseloomu.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. − (IT) Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga on võimalik lõpetada 2011. aasta esimesel poolel, tingimusel et jätkatakse otsustavalt vajalike reformide teostamist – esmajoones jätkatakse korruptsioonivastast võitlust, tagatakse tingimused pagulaste tagasipöördumiseks, korraldatakse ümber laevatehased ja teostatakse põhiseaduse ja õigussüsteemi reformid.

Mis puudutab korruptsioonivastast võitlust, tunnustan küll Horvaatia valitsuse pühendumust, mida näitavad kohtuprotsessid kahe endise ministri ja endise peaministri üle, kuid see nähtus on jätkuvalt keeruline ja laialt levinud probleem. Ka õigussüsteemi reformidega tuleb jätkata, eriti sõjakuritegudega seotud kohtuasjade menetlemise ja tunnistajakaitse programmide parandamisega.

Suurimaks katsumuseks võib aga saada ELiga ühinemise eeliste selgitamine mõnevõrra skeptilisele elanikkonnale. Hiljutisest Eurobaromeetri uuringust on näha, et enamik Horvaatia kodanikke on arvamusel, et ELi liikmeks saamisest ei ole nende riigile kasu, mis on murettekitav asjaolu. Seepärast kutsun valitsust ja kodanikuühiskonda üles tegema pingutusi, mis aitaksid horvaatidel Euroopa ühendamise projekti omaks võtta. ELi liikmeks saamise otsus sõltub igal juhul rahvahääletusest.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selle resolutsiooniga avaldab Euroopa Parlament Horvaatiale tunnustust märkimisväärsete saavutuste eest ühinemisläbirääkimiste lõpetamiseks vajalike kriteeriumide täitmisel; kutsub Horvaatiat üles kindlameelselt jätkama vajalikke reforme, et täita peatükkide sulgemiskriteeriumid ja lõpetada läbirääkimised; palub komisjonil kasutada kõiki oma võimalusi, et toetada Horvaatia pingutusi kriteeriumide täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin raporti poolt, sest selles tuuakse esile Horvaatia edusammud Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste täitmisel. Kui Zagreb jätkab viimaste aastate jooksul tehtud reformidega, siis on võimalik läbirääkimised juba juuniks lõpetada.

Nüüd paistab aga, et kõige suurem katsumus on veenda horvaate, et ELi liikmeks saamine toob nende riigile reaalset kasu, sest hiljuti tehtud Eurobaromeetri uuring näitas, et nad on hoopis vastupidisel arvamusel. Arvestades, et liikmeks saamise üle otsustatakse rahvahääletusel, peame tegema pingutusi, et aidata horvaatidel näha Euroopa ühendamise projekti osana oma ajaloost ja tulevikust.

  Peter van Dalen (ECR), kirjalikult. − (NL) Euroopa Liidu ja kandidaatriigi Horvaatia ühinemisläbirääkimised lõpetatakse 2011. aasta juuniks. Olen läbirääkimiste edenemisega väga rahul, kuid tahan näha meetmete võtmist juba enne läbirääkimiste lõppu. Ma ei taha, et peaksime Horvaatia ühinemist hiljem kahetsema. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine peaks olema juba piisav õppetund. Ametlikult on korruptsioonivastane võitlus küll Horvaatia valitsuse jaoks prioriteet, kuid tegelikult on väga vähesed korruptsioonijuhtumid kohtu ette jõudnud. Enamik nendest juhtumitest jääb kinni juurdluse etapil. See juhtub ebatavaliselt tihti just selliste juhtumite puhul, kus uurimise all on juhtivad ametnikud. Zagreb peab reaalselt midagi ette võtma. Horvaatia saab pärast ELiga ühinemist ligikaudu neli miljardit eurot ja me peame saama usaldada Horvaatia poliitikuid, kes selle raha kulutamise eest vastutavad.

Peame Bulgaaria ja Rumeenia juhtumitest õppust võtma. Need riigid ühinesid ELiga liiga kiiresti ja selle tulemusel sattus Euroopa raha väga valede inimeste taskusse. See tähendab, et kuni korruptsioonivastane võitlus jääb püsima praegusele tasemele, ei saa me läbirääkimisi Horvaatiaga lõpetada. Nii lihtne see ongi.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. − Fraktsioon ECR pooldab igal juhul ELi laienemist. Usume, et see on üks ELi poliitika edukamaid aspekte, tingimusel et see toimub rangete kriteeriumide täitmisega ja et selle juures peetakse meeles ka viimastest ühinemistest saadud õppetunde. Seetõttu hääletasime resolutsiooni poolt. Sellegipoolest on meie arvates veel suuri probleeme, mis tuleb lahendada enne Horvaatia ühinemist ELiga. Korruptsiooni probleemi lahendamisele ja õigussüsteemi reformile ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Tunneme muret ka pressivabaduse, organiseeritud kuritegevuse leviku ja suure hulga lahendamata kohtuasjade pärast. Lisaks on veel lahendamata piiriprobleeme Horvaatia naaberriikidega ning me ei taha, et need probleemid ELi tuuakse. Me ei taha näha, et Horvaatia siis teiste kandidaatriikide püüdlusi takistab. Meil juba on näiteid sellistest probleemidest teiste riikide puhul.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Väliskomisjon esitas väga tasakaalustatud resolutsiooni ettepaneku. Selles on toodud esile kõik kitsaskohad, mis takistavad viimaste lahtiste läbirääkimispeatükkide sulgemist. Raportis Horvaatiale tehtud ettepanekutes rõhutatakse eeskätt jätkusuutlikkust, muu hulgas ka õigussüsteemi reformi ja korruptsioonivastase võitluse puhul, mille sõltumatuse tagamine on kesksel kohal Horvaatia tulevases demokraatlikus arengus. Lisaks ei ole raportis unustatud rõhutada olulist asjaolu, et Horvaatia valitsus peab jätkama sellist head tööd samasuguse edasipüüdlikkusega ka pärast ELiga ühinemist.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Viimastel kuudel on saanud selgeks, et Horvaatia pingutused Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamiseks on andunud käegakatsutavaid tulemusi. Eelmistel aastatel alustatud reformid on aidanud oluliselt kaasa arengule paljudes eluvaldkondades. Eriti julgustav on näha paremat koostööd Haagis asuva endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning samuti edusamme, mis on tehtud naiste õiguste ja rahvusvähemuste kaitse valdkonnas. Piirkondlikud algatused, nagu Horvaatia, Serbia ja Sloveenia kokkulepe ühise raudteekaubaveo ettevõtte loomise kohta, näitavad, et need riigid soovivad teha rahumeelset koostööd ja aidata kaasa Balkani piirkonna majandusarengu suurendamisele.

Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid Horvaatia reformikava edasi toetama, pöörates erilist tähelepanu kõige suurematele probleemidele, nagu korruptsioon, kõrge töötuse tase ja killustatud põllumajandussektori raske olukord. Loodan, et lähtuvalt eesistujariigi Ungari kavatsustest õnnestub läbirääkimised Horvaatiaga juunis lõpetada ja et Horvaatiast saab Euroopa Liidu liikmesriik juba 2011. aasta teisel poolel Poola eesistumise ajal.