Istungi stenogramm

Kolmapäev, 16. veebruar 2011 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

(Istung algas kell 9.05)

2. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) vt protokoll

3. Kodukorra tõlgendamine

  President. − Eile anti hääletamise ajal teada Euroopa Parlamendi kodukorra artiklite 56 ja 50 tõlgendusest, mille põhiseaduskomisjon kiitis heaks oma koosolekul esmaspäeval, 14. veebruaril 2011. aastal. Kuna tõlgendust ei vaidlustatud vastavalt kodukorra artikli 211 lõikele 4, siis võib selle lugeda vastuvõetuks. Seetõttu arvati Véronique Mathieu raporti (kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse kohta) hääletus osaistungjärgu päevakorrast välja. Nagu teate, on selle teema üle palju vaieldud, ja nüüd on meil tõlgendus, mis tugineb kodukorrale ja meie tööd reguleerivatele põhimõtetele.

4. Horvaatia 2010. aasta eduaruanne (arutelu)

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Horvaatia 2010. aasta eduaruande kohta.

Eile kohtusin Horvaatia peaministriga ja minuga olid kaasas kaks meie tähtsate institutsioonide esindajat: raportöör Hannes Swoboda ja meie alalise Horvaatia delegatsiooni juht Gunnar Hökmark. Meie arutelu teema oli Horvaatia edu liikumisel Euroopa Liidu suunas. Mul on väga hea meel selle üle, et täna saame siin otse arutada olukorda läbirääkimistel ja Horvaatia tulevikuväljavaadet Euroopa Liidus, nii, et kõik meie kaasparlamendiliikmed on kohal. Samuti olen rõõmus selle üle, et istungisaalis viibib volinik Füle, kes vastutab meie naabruspoliitika eest. Paluksin nüüd János Martonyil nõukogu nimel sõna võtta. János Martonyi ja eesistujariik Ungari peavad väga oluliseks ELi laienemist Horvaatiasse ning seepärast on tegemist olulise teemaga eesistujariik Ungari päevakorras. Austatud János Martonyi, palun, teil on sõna!

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud president! Euroopa Liidu eesistujariigi nimel võin öelda, et mul on eriliselt meeldiv täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil esineda.

See istung pakub õigeaegse võimaluse hinnata Horvaatia ühinemisprotsessi ja tutvustada eesistujariik Ungari kavasid esimeseks poolastaks.

Esiteks sooviksin öelda, et mul on hea meel parlamendi aktiivse osalemise üle Euroopa Liidu laienemise protsessis, asjaliku osaluse üle üldises laienemisteemalises arutelus ja konkreetselt Horvaatia ühinemisprotsessi puudutavas arutelus.

Nagu oleme korduvalt rõhutanud, tugevdab laienemine Euroopas rahu, demokraatiat ja stabiilsust, teenib Euroopa Liidu strateegilisi huve ning aitab ELil paremini saavutada oma poliitilisi eemärke majanduse taastumise ja jätkusuutliku majanduskasvu seisukohalt olulistes valdkondades.

Laienemine on poliitiliste ja majanduslike reformide keskne mootor. Laienemise edenemise tempo sõltub suures osas sellest, kuivõrd kandidaatriik austab Kopenhaageni kriteeriume ja on võimeline liidu liikme kohustusi täitma.

Laienemine on üks meie eesistumisperioodi prioriteete ja sel poolaastal kavatseme töötada selle nimel, et edendada seda poliitikat vastavalt laienemist puudutavale uuendatud kokkuleppele, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2006. aasta detsembris, samuti nõukogu 14. detsembri 2010. aasta järeldustele, mille on heaks kiitnud Euroopa Ülemkogu.

Horvaatia puhul on ühinemisläbirääkimiste lõpetamine, nagu kinnitatakse Euroopa Ülemkogu järeldustes, käeulatuses ning meie eesmärk on lõpetada läbirääkimised Ungari eesistumisaja lõpuks, juhul muidugi, kui Horvaatia täidab läbirääkimiste peatükkide sulgemise ülejäänud tingimused.

Samuti sooviksime ühinemislepingu võimalikult valmis saada, sillutades sellega teed Horvaatia ühinemisele Euroopa Liiduga, mida me kõik ootame. Seepärast, nagu kinnitatakse ka parlamendi resolutsioonis, on järgmine poolaasta Horvaatia läbirääkimiste protsessis erakordselt tähtis.

Lubage mul lühidalt peatuda lahendamata küsimustel. Siiani on pärast läbirääkimiste algust läbirääkimisteks avatud 34 peatükki 35-st, neist 28 on ajutiselt suletud.

Seega oleme läbirääkimiste lõpetamisele väga lähedal. Siiski tuleb meil veel sulgeda mitu keerulist peatükki, mis puudutavad näiteks konkurentsi, põllumajanduse ja maaelu arendamist, kalandust, regionaalpoliitikat ja struktuurivahendite kooskõlastamist, kohtusüsteemi ja põhiõigusi, finants- ja eelarveküsimusi, millest mõnel on muidugi ka mõju eelarvele.

Eelmise aasta detsembris vastu võetud nõukogu järeldustes Horvaatia kohta rõhutasime põhiteemasid, millega neis valdkondades tuleb veel tööd teha. Teid on neist teavitatud. Samuti sooviksin rõhutada mõnd seisukohta, mis asjakohaselt kajastuvad ka parlamendi resolutsioonis.

Nõukogu on märkinud, et Horvaatia on saavutanud tähelepanuväärset edu paljudes valdkondades, sh õigusriigi põhimõte ja võitlus kõrgetasemelise korruptsiooniga. Samal ajal on selge, et vaja on veel jõupingutusi. Eelkõige puudutab see kohtute sõltumatust ja tõhusust ning võitlust korruptsiooniga kõigil tasanditel.

Samuti kutsus nõukogu Horvaatiat üles suurendama jõupingutusi ülejäänud tingimuste täitmiseks, sh veenva praktika sisseseadmiseks, eriti konkurentsipoliitika, kuid ka kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas.

Sel puhul lubage mul rõhutada, et peame väga oluliseks ühenduse õigustikuga kooskõlla viimise ja selle rakendamise protsessi jälgimist, selleks et tagada haldussuutlikkus ja seada sisse veenev praktika.

Poolaasta jooksul 23. peatüki sulgemise seisukohalt on eriti oluline märtsis antav komisjoni hinnang kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas saavutatud edule. Lisaks sellele märkis nõukogu endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) teemal, et Horvaatia teeb üldiselt EJRKga hästi koostööd, korrates samal ajal, et vastavalt läbirääkimiste raamistikule on endiselt väga tähtis täielik koostöö.

Nüüd mil asutustevaheline töörühm on asunud uurima olulisi uusi suundi, on nõukogu kutsunud Horvaatiat üles jätkama haldusjuurdlust kadunud sõjaliste dokumentide saatuse väljaselgitamiseks.

Lisaks sellele oli nõukogul hea meel Horvaatia aktiivse rolli üle piirkondlikus koostöös, samuti suhete parandamise üle naaberriikidega ja riigi jõupingutuste üle piirkonnas leppimise saavutamiseks.

Sel puhul oli väga teretulnud sündmus vahekohtulepingu jõustumine novembri lõpus piirivaidluse lahendamiseks Sloveeniaga. Arvestades heanaaberlike suhete tähtsust, on nõukogu julgustanud Horvaatiat sellele edule toetuma ja tegema jõupingutusi kõigi kahepoolsete ning piirkondlike küsimuste lahendamiseks koostöös asjaomaste riikidega.

Lõpuks lubage mul korrata, et meie eesistumise aja jooksul tuleb veel palju ära teha. Horvaatia ei tohiks säästa jõudu ülejäänud tingimuste täitmisel, juba saavutatu säilitamisel ja parandamisel ning – vastavalt läbirääkimiste raamistikule – kõigi veel täitmata kohustuste otsustaval täitmisel.

Ütlematagi on selge, et meie omalt poolt arvestame selles töös kõigi liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja muidugi eelkõige Euroopa Parlamendi toetuse ja koostööga.

Väga tähtis on seda hoogu säilitada, selleks et lõpetada läbirääkimised edukalt enne juuni lõppu, s.o enne meie eesistumise aja lõppu, nagu on rõhutatud eesistujariik Ungari prioriteetides.

  President. − Naabruspoliitika on Euroopa Liidule, Vahemere piirkonnale, idapartnerlusele ja eelkõige Lääne-Balkani piirkonnale väga tähtis. Annan nüüd sõna naabruspoliitika eest vastutavale volinikule.

  Štefan Füle, komisjoni liige. − Austatud president! Sooviksin õnnitleda Horvaatia teema raportööri Hannes Swobodat ning kinnitada, et hindan kõrgelt tema õiglast ja tasakaalustatud raportit. Selles tunnustatakse Horvaatia saavutatud muljetavaldavat edu ühinemiskriteeriumide täitmisel, tõdedes ka, et läbirääkimiste lõpetamiseks tuleb teha veel jõupingutusi.

Euroopa Liit ja Horvaatia on ajutiselt sulgenud 28 läbirääkimiste peatükki 35st. 19. aprillil toimuval ühinemisteemalisel ministrite konverentsil peaks olema võimalik sulgeda veel peatükke, mille puhul Horvaatia on sulgemise tingimused ka täitnud või on sellele väga lähedal. Nagu märgiti üldasjade nõukogus 2010. aasta detsembris, on läbirääkimiste lõpetamine käeulatuses.

Nagu kõigi läbirääkimiste puhul, jäetakse kõige keerulisemate teemadega tegelemine läbirääkimiste lõppetapiks. Nagu minister Martonyi äsja rõhutas, on eesistujariik Ungari teatanud oma eesmärgist lõpetada läbirääkimised 2011. aasta esimesel poolel, kui kõik kriteeriumid ja tingimused on täidetud. See on ulatuslik eesmärk, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui Horvaatia jätkab erakordseid jõupingutusi ülejäänud nõuete õigeaegseks täitmiseks.

Peamisteks lahendamata küsimusteks on 23. peatüki (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 8. peatüki (konkurentsipoliitika) sulgemise tingimused. Horvaatia on mõlemas valdkonnas kõvasti tööd teinud, kuid nüüd on aeg asi lõpetada.

Mis puudutab kohtusüsteemi ja põhiõigusi, on põhivaldkonnad, milles Horvaatiat kutsutakse üles antud lubadusi täitma, järgmised: usaldusväärse ja jätkusuutliku praktikas sisseseadmine võitluses korruptsiooniga; kohtusüsteemi sõltumatuse, aruandekohustuse, erapooletuse ja professionaalsuse suurendamine; sõjakuritegude karistamata jätmise teemaga tegelemine; pagulastele elamispinna kindlustamise programmi eesmärkide täitmine ja vähemuste õiguste tagamine. Endiselt on kohustuslik täielik koostöö EJRKga.

Kõigis neis valdkondades on selged tingimused, mis tuleb täita. Komisjon vaatab praegu läbi Horvaatia saavutusi iga konkreetese tingimuse täitmisel. Tulemustest anname teada oma järgmises seda peatükki käsitlevas vahearuandes, mis peaks avaldatama märtsi keskel.

Mul oli eile peaminister Kosoriga väga kasulik ja asjalik kohtumine. Kõnelesime sellest, et tähtis on säilitada ühinemisläbirääkimiste hoog ja lahendada ülejäänud lahendamata küsimused. Horvaatia asutused on hästi teadlikud sellest, mis neil veel teha tuleb. Tegelikult oli mul väga hea meel selle üle, et sain peaministrilt isikliku lubaduse tagada, et töö jätkub täiskiirusel seni, kuni Euroopa Liiduga ühinemise protsess on võimalik lõpetada.

Raske on mitte nõustuda nendega, kes kutsuvad Euroopa Liitu üles mitte tegema Horvaatiale n-ö hinnaalandust, kuid mitte püstitama ka kunstlikke tõkkeid. Laienemisprotsessi nurgakivid on endiselt kandidaatriikidele seatud tingimuste täieliku austamise ja Euroopa Liidu antud lubaduste täieliku austamise põhimõtted. Need on protsessi usaldusväärsuse aluseks.

Komisjon toetab ka edaspidi täielikult Horvaatiat, kes teeb tubli tööd Euroopa Liiduga ühinemise eesmärgi saavutamiseks. Olen kindel, ja siin langeb mu seisukoht kokku minister Martonyi omaga, et kohe kui saame öelda, et ülejäänud läbirääkimiste peatükkide sulgemise tingimused on täidetud, otsustavad liikmesriigid, et ühinemisläbirääkimised võib lõpetada. Samuti olen kindel, et kui parlamendilt palutakse ühinemislepingu projektile nõusolekut, täidab ta oma tähtsat rolli, järgides seda väga tõhusat meetodit, mida ta on rakendanud Horvaatia ühinemise protsessis.

Usun koos raportöör Hannes Swobodaga kindlalt, et Horvaatia kodanikud saavad, pärast seda, kui neil on palutud nende riigi ühinemine Euroopa Liiduga heaks kiita, valida järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel oma esindajad.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Head kolleegid! Kõigepealt sooviksin siiralt tänada kõiki variraportööre suurepärase koostöö eest, mille tulemusena on meil raport, mis loodetavasti leiab suure toetuse!

Alustuseks meenutan peaminister Jadranka Kosori eilset külaskäiku parlamenti, mis oli kindlasti väga edukas. Austatud president! Te ütlesite, et Horvaatia ühinemine pole tähtis ainult Horvaatiale ja Euroopa Liidule, vaid see on samuti tähtis kui sõnum kogu piirkonnale. Esimene mõte, mida sooviksin selles suhtes rõhutada, on seotud reformidega. Kui riik täidab temalt palutud ülesanded, peame ka meie pidama oma liikmesusega antud lubadusi. Nagu János Martonyi ja volinik juba ütlesid, tuleb üht-teist veel ära teha. Meie sõnum peab endiselt olema: palun tehke reformide puhul ka viimased sammud, et me võiksime saavutada ühise eesmärgi, milleks on lepingu sõlmimine juunis

Vestluses Jadranka Kosoriga ütles Martin Schulz, et enne oleks Pirani lahe vaidlus lahendatud sõja abil. Täna istume ümber laua ja püüame leida meetodit nende küsimuste üle läbirääkimiseks. Ka see on tähtis sõnum kogu piirkonnale – pean siin silmas Serbiat ja Kosovot –, et selliseid vaidlusi on võimalik lahendada mitte sõja, vaid lihtsalt läbirääkimiste ja dialoogi abil. Peaminister kinnitas, et ELi küsimuses liiguvad tema kodumaa valitsus ja opositsioon samas suunas. Minu viimane vestlus Zoran Milanovici, sotsiaaldemokraatliku opositsiooni juhiga, kinnitas samuti, et see on nii.

Eile arutasime Albaania küsimust. Ka Albaania võiks võtta selle eeskujuks, kuidas tegeleda tähtsate ühiste teemadega, mis on üle mis tahes poliitilisest debatist.

Seepärast peaksime Zagrebile ja kogu Horvaatiale saatma kaheosalise sõnumi, mille kohaselt töötame – meie: nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament – koos selle nimel, et läbirääkimised oleks võimalik lõpetada juunis, kuna saaksime sel juhul sõlmida lepingu ja seejärel sügisel oma nõusoleku anda, tehes võimalikuks ratifitseerimisprotsessi. Palun – ja see käib Horvaatia kohta – tegelege siiski veel lahendamata küsimustega! Korruptsiooniga võitlemisel on juba astutud julgeid samme, kuid vaja on veel paari viimast sammu. Samuti on töö veel pooleli kohtusüsteemi reformi ja laevatehaste puhul. Kõiki neid teemasid on käsitletud meie raportis ja need ei kujuta endast ületamatuid tõkkeid, vaid annavad Horvaatiale võimaluse veel asjaomaseid nõudeid täita.

Seda arvestades, head kolleegid, peaksime saatma täna meie kõigi nimel Horvaatiale – ja tegelikult kogu piirkonnale – ühise sõnumi: kui riik täidab ülesanded, mida tal on palutud täita, siis peab ka Euroopa Liit oma lubadust lubada riigil saada meie liidu liikmeks. Austatud president! Nagu te ka eile ütlesite: kui Horvaatia teeb, mis palutud, siis on see ka Euroopa Liidule kasulik, kui me Horvaatia vastu võtame.

Seepärast soovin veel kord tänada variraportööre. Kui suudame Horvaatiale ja kogu piirkonnale saata võimalikult ühtse sõnumi, siis oleme astunud suure sammu kogu piirkonna rahumeelse integratsiooni suunas.

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud president, volinik, head kolleegid! Pean tunnistama, et olen täna väga liigutatud, sest sel aastal möödub 20 aastat sellest, kui Sloveenias ja Horvaatias tugevnes demokraatlik liikumine. Liikumine oli ühe aasta vanune ja inimesed rõõmustasid nii nagu ka Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja mujal.

Siis, 1991. aasta 28. juunil, toimus Jugoslaavia Rahvaarmee jõhker rünnak. Sel hetkel näis, et kõik on pöördunud tagasi vanadesse rööbastesse. Ma olin Vukovaris kui see väike õitsev Euroopa mudel hävitati ning sajad tuhanded inimesed kaotasid kodud ning tuhanded hukkusid. Sellest ajast alates olen saanud olla Horvaatiale saatjaks teel Euroopa Liitu. Peame täiesti selgelt tunnistama, et Horvaatia on sel teel teinud erakordseid jõupingutusi.

Volinik kasutas täna väga tähtsat sõna. Ta rääkis õiglusest. Võiksime Swoboda raporti üldpealkirjaks panna „Õiglus Horvaatiale”, sest see on küsimuse keskmes. Küsimus pole privileegides või hinnaalanduses – nagu on täiesti õigesti märgitud –, vaid õigluses. Horvaatia on valmis Euroopa Liiduga ühinema. Järgnevatel kuudel tuleb mõnes valdkonnas veel teha mõned lõplikud jõupingutused. Siiski ei tohi me selle riigi teel luua kunstlikke tõkkeid, nagu viimastel aastatel on kahjuks korduvalt juhtunud. Ajaloolises ja kultuurilises mõttes kuulub Horvaatia kokku Sloveenia ja Ungariga. Riik oleks tulnud võtta vastu Euroopa Liitu koos nende Kesk-Euroopa riikidega – Horvaatia on samuti mitmes mõttes Kesk-Euroopa riik. See ei juhtunud paljudel põhjustel, kuid nüüd on aeg küps. Seepärast nõuame seda. Me ei sea tähtpäevi – jääme kindlaks oma seisukohale, et kriteeriumid on tähtsamad kui kuupäevad. Siiski nõuame tungivalt, et ei loodaks kunstlikke tõkkeid ja riiki koheldaks ausalt ja õiglaselt.

  Ivo Vajgl, fraktsiooni ALDE nimel. – (SL) Austatud president! Täna arutame viimast korda raportit Horvaatia kui Euroopa Liidu täisliikme kandidaadi edu kohta. Sooviksin tänada raportöör Hannes Swobodat, kes on seda tööd mitu aastat teinud, asjaliku ja sõbraliku suhtumise eest – nii suhetes variraportööride kui ka Horvaatia valitsusega ning ütleksin, et ka Horvaatia rahvaga.

Tagantjärele targana ja arvestades seda, kuidas Horvaatiast sai 20 aastat tagasi sõltumatu riik, võiksime võib-olla öelda, et see riik on liidu liikmeks saamist oodanud piisavalt kaua, kui mitte liiga kaua. Minister Martonyi, olete meid väga konkreetselt teavitanud oma Horvaatia ühinemisläbirääkimiste plaanidest. Toetame teie plaane ja loodame, et need viiakse tervikuna ellu.

Valitsus Zagrebis peab lähikuudel palju ära tegema, enne kui Horvaatia läbirääkimised lõpetab. 23. peatükk on kogu aeg olnud Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (ALDE) erilise tähelepanu all. Arutasime seda eile fraktsiooni ALDE esimehe Guy Verhofstadti ja Jadranka Kosori vahel toimunud sõbralikul vestlusel ning jõudsime üksmeelele.

Selles peatükis on kesksel kohal õigusriigi põhimõte, tõsine suhtumine mineviku pärandisse, tulemuslik ja erapooletu kohtusüsteem, õiguskindlus ja kõigi kodanike võrdsus. Iga õigusriigi põhimõttele rajatud demokraatlik riik – iga Euroopa Liidu liige – peab tagama sellised vabadused nagu avatus ja meedia sõltumatus, vähemuste kaitse, sooline võrdõiguslikkus ning kõigi indiviidide kaitse, kes erinevad teistest.

Horvaatia valitsus ja peaminister Jadranka Kosor väärivad tunnustust korruptsiooni ja kuritegevusega otsustava võitlemise eest. Samuti tuleks Horvaatiat tunnustada riigi naabritega edukate sõbralike suhete loomise eest, kuid samal ajal tuleks riiki kannustada veel lahendamata küsimusi lahendama.

Kui anname Horvaatiale rohelise tule viimaseks läbirääkimiste vooruks ja viimaseks jõupingutuseks täisliikme staatuse saamisel, peaksime juhtima tähelepanu sellele, et raport on suunatud kõigile Kagu-Euroopa riikidele, kellel on sarnased ootused. Ka meil on ootused: ootame, et Euroopa lõpetaks Euroopa Liidu laienemise protsessi ning muutuks ühtekuuluvuse ja võrdsete väärtuste mandriks.

Palun lubage mul lisada veel ainult üks lause! Ainult nii saab Euroopa Liit tänapäeva maailmas muutuda maailma juhtivaks jõuks ja täita sellele vastavat rolli. Austatud president, ma tänan teid kannatlikkuse eest!

  Franziska Katharina Brantner, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud president! Sooviksin ühineda nendega, kes on Hannes Swobodat eelmise aasta ja esimest korda ka selle aasta hea koostöö eest tänanud.

Nõustun Bernd Posseltiga selles, et tegemist on õiglase raportiga. Nagu öeldud, ootame innuga seda, et saaksime Horvaatia vastu võtta kohe, kui kõik kriteeriumid täidetud on. See on ühinejate hulgas eriline riik ja ELil on eriline kohustus tagada, et pärast saaksid ühineda ka kõik muud Lääne-Balkani riigid. Just piirkondlikust perspektiivist peab Horvaatia praegu olema klassi parim, et hiljem saaksid ühineda ka klassikaaslased. Meil vastutame teiste riikide eest, sest kui me praegu põrume ja vigu teeme, siis on teistel palju raskem ühineda. Me ei saa Lääne-Balkani puhul sellest eesmärgist loobuda.

Mõned teist on nimetanud 23. peatükki, milles käsitletakse korruptsiooni. Usume, et EL peab olema aus ka enda suhtes ja tõesti kaaluma seda, kuivõrd liit ise oli korruptsiooniga seotud. Seepärast kutsume ka OLAFi üles uurima, millised on järeldused ELi jaoks. Kutsun kõiki fraktsioone üles selle tööga ühinema, sest peame olema ausad ka enda suhtes.

Lõpuks soovin öelda, et see, kuidas käsitleme minevikku, on ELiga ühinemise tähtis osa. Siin on nimetatud EJRKd. See on ülitähtis, kuid samuti oleme arvamusel, et kohalikud sõjakuritegude tribunalid peavad paremini töötama. Amnesty Internationali raportis rõhutatakse, et sel puhul on veel palju raskusi ja puudusi. Oleme arvamusel, et tööd saab parandada, näiteks tunnistajakaitse suhtes, ja sooviksime ka selles valdkonnas näha edasiminekut. Oleme arvamusel, et EL peab kindlasti rõhutama mineviku seda aspekti ja minevikuga töötamise tähtsust.

Muidu aga ootame kõik, et võiksime siin parlamendis öelda Horvaatiale tere tulemast.

  Geoffrey Van Orden, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Usume, et laienemine on üks ELi poliitika edukamaid aspekte, tingimusel et see toimub rangete kriteeriumide alusel ja arvestades varasematest ühinemistest saadud õppetunde.

Nõukogu arvates on ühinemisläbirääkimiste lõpetamine Horvaatiaga käeulatuses, kuid komisjoni andmete kohaselt ei ole korruptsiooni ja kohtureformi küsimused veel asjakohaselt lahendatud. See on väga ränk. Meie mured pole kunstlikud.

4,5 miljoni elanikuga Horvaatial näib olevat probleem peaaegu miljoni venima jäänud kohtuasjaga, kusjuures oluline osa neist on seotud omandiõiguste kuritarvitamisega. Ka meediavabadust rünnatakse. Endiseid ministreid on süüdistatud korruptsioonis. Mõned võivad näha selles tõendeid tegutsemise kohta. Tegelikult ilmneb selles haiguse raskus, mida vaevalt on hakatud ravima. Laialt levinud korruptsioon poliitikute hulgas ja kohtusüsteemis on tähendanud ka seda, et ei ole võideldud organiseeritud kuritegevusega, mis on otseselt seotud Balkani marsruudiga.

Vaatamata just nimetatud paljudele probleemidele, näib Horvaatia kiire ühinemine olevat juba ära otsustatud. Oleks kahju, kui ühinemisprotsessist saaks pelgalt formaalsus, mis sõltub subjektiivsest poliitilisest tujust ja mis lõppeb enne, kui need fundamentaalsed probleemid on lahendatud.

  Takis Hadjigeorgiou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Austatud president! Meie Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonis oleme Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise poolt ja usume, et riigist saab varsti täieõiguslik liige, tingimusel et see on Horvaatia rahva tahe ning riik vastab kõigile ühinemise kriteeriumidele.

Eduaruandes märgitakse edusamme, mida on tehtud pagulaste tagasipöördumisega, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkusega ja erinevuste vähendamisel naaberriikidega. Meil on selle üle hea meel! Siiski nõuame täiendavaid reforme, eriti kohtusüsteemis ja korruptsiooni väljajuurimisel.

Siiski huvitavad meid ka Horvaatia rahva sotsiomajanduslikud probleemid, näiteks vaesus, pikaajaline tööpuudus ja töötajate õiguste nõrgendamine. Kahjuks halvendavad liberaalse majanduse edendamise ettepanekud horvaatide sotsiomajanduslikku olukorda.

Seepärast toetame tegeliku sotsiaalse arengu edendamist, mis sotsiaalkaitse süsteemi nüüdisajastamise, tööpuudusega võitlemise, tervishoiuteenuste, elamispinna ja hariduse kättesaadavuse suurendamise ja diskrimineerimise, eriti vähemuste diskrimineerimise kaotamise kaudu tagab kõigi Horvaatia kodanike elukvaliteedi.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud president! pärast seda, kui 2005. aasta oktoobris võeti vastu otsus alustada kõnelusi Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise üle, on Horvaatia valitsus riigi juhtimist mastaapselt muutnud, selleks et Horvaatia ELiga ühinemiseks kõige paremini ette valmistada.

Suurim edasiminek ühinemisprotsessis toimus 2010. aastal, kui meie Horvaatia sõbrad lõpetasid läbirääkimised mitme keerulise peatüki üle ja tegid fundamentaalseid muudatusi põhiseaduses. Samuti saavutasid nad edu jõupingutustes tsiviliseeritud lahenduse leidmiseks piirivaidlustes naaberriikidega. Serbia president Boris Tadici ametlik visiit Vukovari näitas, et ka Horvaatia ja Serbia kodanike suhted saavad põhineda vastastikusel austusel, lugupidamisel ja mõistmisel.

Ühinemisprotsessi kiirus sõltub nüüd ainult Horvaatiast, kes pärast kõigi ELiga ühinemise tingimuste täitmist peab sellele sammule saama üleriigilisel referendumil kodanike nõusoleku. Soovin siiralt meie Horvaatia sõpradele edu viimaste peatükkide kiireks sulgemiseks ja selleks, et nad suudaksid rahvahääletusel kinnitada oma valmisolekut saada Euroopa Ühenduse osaks.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud president! Vähem kui 20 aastat tagasi sõdis Horvaatia sõltumatuse saavutamise nimel. Nüüd antakse see ilma ühegi lasuta ära.

Horvaatial on tulnud teha ulatuslikke pealesunnitud seadusandlikke muudatusi. Samuti on pidanud riik lõpetama oma elutähtsate tööstusharude ja neis töötavate inimeste toetamise. Horvaadid peavad kõike seda tegema enne, kui Euroopa Liit nõustub Horvaatia liikmeks võtma.

Kõige tähtsam on see, et kõigi nende muudatustega nõustutakse enne, kui lubatud referendumil on saadud rahva nõusolek või seda isegi on küsitud. Referendumi positiivset tulemust peetakse enesestmõistetavaks vaatamata sellele, et küsitlused tõendavad, et enamik on ELi liikmeks saamise vastu. Kui tehakse tohutuid muudatusi, eeldades nõusolekut, mis on veel saamata, siis võime olla kindlad, et seda nõusolekut peetakse vaid formaalsuseks.

Raportis öeldakse, et toimetajad ja ajakirjanikud kurdavad põhjendamatu poliitilise surve üle. Siiski ei öelda raportis midagi selle kohta, kuidas see surve võimaldab vaba ja õiglast referendumit.

  Elmar Brok (PPE). – (DE) Austatud president, nõukogu eesistuja, volinik, head kolleegid! Tegelikult on nüüd käsil viimane voor enne ühinemist, kuna arutame seda küsimust siin ühenduse institutsioonides viimast korda, sest pärast seda jääb veel ratifitseerimisprotsess liikmesriikide parlamentides, mis kindlasti ka ei ole lihtne. Kuna mul oma ametiajal väliskomisjoni esimehena oli võimalik tihedalt jälgida eelmist 12 riiki, kes Euroopa Liidu laienemise protsessi osana liiduga ühinesid, siis võin öelda, et Horvaatia on riik, kes on kriteeriumide täitmiseks teinud pika aja jooksul tähelepanuväärselt palju tööd ja seetõttu on edasiliikumine jaatava vastuse suunas positiivne.

Peaksime seda toetama poliitilistel põhjustel. See saadab ühtlasi sõnumi teistele riikidele, kes võib-olla peavad kaua ootama seni, kuni uks Euroopasse avaneb, selle asemel et see oleks põhimõtteliselt suletud. Tähtis on üldine poliitiline sõnum. Siiski, tuginedes meie kogemustele teiste riikidega, ütleksin et Horvaatia peab ka omaenda huvides tegema tööd oma kohtu- ja haldussüsteemi reformimiseks, sõltumata ühinemisprotsessist. Kui kohtuasjad jäävad liiga kauaks lahendamata või esitatakse korruptsioonisüüdistusi, kuid menetlus süüdistatavate vastu kestab liiga kaua, siis kahjustab see riigi üldist arengut. Selle suunal tuleks rohkem töötada.

  Göran Färm (S&D). – (SV) Austatud president! Esmalt sooviksin tänada raportöör Hannes Swobodat, kes on teinud suurepärast tööd. Horvaatia ühinemine ELiga nihkub lähemale, kuid on jäänud veel mõned probleemid, näiteks võitlus korruptsiooniga. Horvaatia on vastu võtnud uued ja paremad seadused, kuid nüüd tuleb reformid ellu viia. Vaja on tulemuslikke juurdlusi, süüdistusi, kohtuotsuseid.

Praegu on kõigi pilgud pööratud endise konservatiivide peaministri Ivo Sanaderi suunas, kes on Austrias vangistatud. Me avaldame kiitust avalikustamisele, mis sai toimuda tänu Horvaatia ajakirjanikele ja poliitikutele, kui nad paljastasid poliitilise eliidi hulgas korruptsiooni. Siiski on Ivo Sanaderi juhtum tõe hetk ka ELi jaoks, sest korruptsioonil peab olema kaks osapoolt. Arvestades süüdistusi, mille kohaselt üritas Ivo Sanader ELi ebasobival viisil mõjutada, tegin ettepaneku, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) peaks tegema Horvaatia uurijatega selle teabe selgitamiseks koostööd, sest me muidugi ei tea, kas see on tõsi.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon soovib selle tähtsa osa välja jätta, kuid kutsume koos Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga kõiki fraktsioone üles seda resolutsiooni toetama. EL peab olema aktiivne ja mitte lihtsalt lükkama kogu vastutust Horvaatiale.

  Lena Ek (ALDE). – Austatud president! Meid julgustab see, et ülemaailmse majanduskriisi tormistel vetel hoiab Horvaatia kindlalt kurssi liiduga ühinemise suunas.

Senine edu on olnud muljetavaldav, kuid soovin rõhutada et see positiivne hoog peaks nüüd üle kanduma neisse valdkondadesse, kus tuleb veel palju ära teha.

Sooviksin siin täna rõhutada kahte teemat. Esiteks kohtusüsteemi reform ja tugevdamine. Korruptsiooniga võitlemiseks ja õigusriigipõhimõtte pikaajaliseks tagamiseks on vältimatult vajalik tugev ja sõltumatu kohtusüsteem. Küsimus pole vaid kurjategijate kinnipidamises, küsimus on selles, mis nendega pärast edasi tehakse. Vastasel korral jäävad korruptsioon ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks tehtavad jõupingutused tagajärjetuks.

Teiseks sooviksin öelda, et Horvaatia ühiskond peab põhinema sallivusel. Euroopa projekt tähendab leppimist ja see ei kehti vaid riikide vahel – ja tunnustan Horvaatiaga suhete paranemist naaberriikidega –, vaid ka riikide sees. Vähemustevastased vägivallaähvardused on täiesti vastuvõetamatud. Ma mõistan täielikult, kui raske see on, kuid usun kindlalt, et see ei edendaks mitte ainult ühinemiskõnelusi, vaid see jõupingutus oleks Horvaatia ühiskonnale otseselt kasulik.

  Tomasz Piotr Poręba (ECR). – (PL) Austatud president! Kahtlemata peaksime toetama eesistujariik Ungari innukaid plaane lõpetada läbirääkimised Horvaatiaga selle aasta esimesel poolel. Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga tähendab seda, et saame olulise ja asjaliku liitlase, sest sel riigil on piirkonnas juba tähtis roll ja see toimib suure stabiliseeriva jõuna, olles eeskujuks paljudele muudele Balkani riikidele, kus samuti mõeldakse tulevikus Euroopa Liiduga ühinemisest.

Sooviksin täna väljendada oma suurt austust ja imetlust Horvaatia valitsuse ja Horvaatia rahva teostatud reformide üle, eriti mis puudutab võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ning avaliku halduse ja kohtusüsteemi reformidega. Ütlematagi on selge, et ikka on veel valdkondi, mis vajavad parandamist ja valmimist. Ma loodan, et see saavutatakse võimalikult kiiresti. Tõsi on ka see, et Horvaatiast saabub teateid, mille kohaselt ei ole Horvaatia rahvas täiesti veendunud, et ühinemine on nende riigile kasulik. Ma usun, et oleks mõistlik, kui astuksime koos Horvaatia valitsusega samme, mis aitavad selle suundumuse viivitamatult ümber pöörata.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud president! Horvaatia on ELi liikmestaatuse saavutamise suunas hästi edasi liikunud. See on vaieldamatult tõsi ja mul on selle üle hea meel. Siiski on veel kaks küsimust, mis mulle suurt muret valmistavad.

Korruptsioon selles Balkani riigis on ikka veel väga tavaline, piisab kui vaadata näiteks arutluse all oleva resolutsiooni põhjendusi nr 7 ja 8. Sellel on suur mõju riigi majandusele ja kaubandussuhetele. Selle probleemi lahendamiseks on hädasti vaja paremat kava, võimalik et koostöös Euroopaga institutsioonidega.

Teiseks teeb mulle muret riigi halb halduskorraldus. Vaadake näiteks resolutsiooni põhjendust nr 28. ELi õigusaktide asjakohaseks rakendamiseks ja selleks, et Horvaatia sündmusi maha ei magaks, on vajalik tugev halduskorraldus.

Seni kuni nende kahe kitsaskohaga ei tegeleta, teeb mulle jätkuvalt muret kiire tempo, millega eesistujariik Ungari soovib Horvaatia ühinemiseni jõuda. Minu arvates peaks senine kogemus sundima meid seadma eesmärgiks ühinemise kvaliteedi ja mitte lihtsalt ühinemise. See aitab meil tagada rahva toetuse ja minu kodumaa Madalmaade kodanike toetuse.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud president! Üldiselt toimub areng Horvaatias õiges suunas. Teooria on valmis, kuid seda tuleb veel praktikas tõestada. On kolm valdkonda, kus tuleb veel palju ära teha.

Esiteks peab Horvaatia tegema tihedamat koostööd Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtuga, selleks et kiirendada edasiliikumist inimõiguste valdkonnas ja endistele sõjakurjategijatele süüdistuse esitamist. Nagu kinnitatakse Amnesty Internationali raportis „Vaikuse müüri taga”, on ikka veel jõhkraid inimõiguste rikkumise juhtumeid, millega ei tegeleta. Inimõiguste kaitse on ELi jaoks keskne küsimus. Me ei tohi sel puhul nõustuda kompromissidega ja tegelikult me ei nõustugi nendega.

Teine teema on korruptsioon. See levib ikka veel ühiskonnas, majanduses ja poliitikas. Mul on hea meel Horvaatia valitsuse jõupingutuste üle riigis korruptsiooniga võitlemisel, kuid samal ajal peame nõudma, et selle probleemiga ka järjekindlalt tegeletaks.

Kolmandaks peab Horvaatia omaenda huvides tagama, et kohtusüsteemis algatatud reformidega kiiresti edasi liigutakse.

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

  Krzysztof Lisek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Kaks aastat tagasi, kui ma juhtisin Poola parlamendi väliskomisjoni, oli mul rõõm võõrustada Horvaatia väliskomisjoni liikmeid. Siis küsisid Horvaatia komisjoni liikmed minult, kas ma tean, kui palju poolakaid parajasti Horvaatias purjetades puhkab. Tuli välja, et vastuseks oli mitukümmend tuhat inimest. Miljonid turistid, kes seda ilusat riiki täna külastavad, ütlevad meile, et Horvaatia on nüüdisaegne ja demokraatlik riik, ning kinnitavad, et riik on valmis Euroopa Liiduga ühinema. Siiski küsisid needsamad Horvaatia komisjoni liikmed minult ka seda, kuidas Poola oma laevatehaseid ümber korraldab. Teisiti öeldes, nagu kõik siin juba on märkinud, on veel palju probleeme ja need on probleemid, mis tuleb lahendada. Kõigele vaatamata loodan, et János Martonyi lootused täituvad, et meie Ungari sõbrad ja Euroopa Komisjon lõpetavad läbirääkimised ja kuuleme täna Poola diplomaatide juhilt Radoslaw Sikorskilt, kes samuti parlamenti saabub, et Euroopa Ülemkogu eesistujaks olemise ajal on Poolal rõõm olla tunnistajaks Horvaatia ühinemisele Euroopa Liiduga.

  Zoran Thaler (S&D). – (SL) Austatud juhataja! Lubage mul ühineda raportöör Swoboda arusaamaga ja töö kiitjate kooriga.

Loodan siiralt, et see on Horvaatia ja Hannes Swoboda jaoks tõesti viimane raport ja Horvaatia saab meiega võimalikult kiiresti ühineda. Igal juhul võimaldab ühinemine Horvaatial tasa teha aega, mida riik on ELiga ühinemisel kaotanud.

Tegelikult, kui lähtuksime Horvaatia majanduse, ühiskonna, kultuuri ja kunsti arengutasemest, siis oleks see riik hõlpsasti võinud ühineda riikidega, mis ühinesid Euroopa Liiduga seitse aastat tagasi. Arvan, et Zagrebi ametivõimud peaksid Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga kasutama selleks, et võidelda otsustavalt korruptsiooni ja kuritegevuse kultuuriga. Teine väga tähtis küsimus on objektiivse meedia vabaduse suurendamine ja Horvaatia avalikes telekanalis töötavate objektiivsete ajakirjanike kaitse.

Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga tähendab seda, et me avaneme ja sirutame käe Balkani regioonile. Jään ootama koostööd meie Horvaatia kolleegidega selle ikka veel mäsleva piirkonna stabiliseerimisel ja arengu kindlustamisel.

  Andrey Kovatchev (PPE). – (BG) Austatud juhataja! Sooviksin tänada Hannes Swobodat hea töö eest ja ma tõesti loodan, et see raport jääb viimaseks enne seda, kui Horvaatia allkirjastab ühinemislepingu Euroopa Liiduga.

Ma usun, et Horvaatia ühinemine ELiga hoogustab selles piirkonnas reforme ja on kogu Euroopa huvides. Horvaatia andis hiljuti sellest ise märku, pakkudes ühenduse õigustiku ametlikke tõlkeid tasuta oma endise Jugoslaavia naabritele – Bosnia-Hertsegoviinale, Serbiale, Montenegrole ja Makedooniale. Riik on seega näidanud oma soovi ja võimet aidata kaasa piirkonna Euroopa-suunalisele arengule.

Horvaatia vastuvõtmine ELi edastab selge sõnumi selle kohta, et EL peab kinni oma Lääne-Balkanile antud lubadustest ja et laienemine on avatud protsess. Sooviksin rõhutada, et ehkki kõigil riikidel meie mandril on oma probleemid, peaksime olema ettevaatlikud, kui näitame korruptsioonist ja kuritegevusest rääkides näpuga Ida-Euroopa riikidele.

Need pole vaid selle piirkonna kaubamärk, vaid need on meie kõigi probleem ja saame selle piirkonna negatiivseid suundumusi tõkestada ainult ühiste jõupingutuste kaudu. Läbipaistvus ja demokraatia on muutumatud väärtused ja just seepärast peame Lääne-Balkani reforme toetama ja soosima. Soovin Horvaatiale kõike paremat ja jään ootama seda, et võiksime teda siin Euroopa Liidu 28. liikmesriigina tervitada.

  László Tőkés (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Peame ELi suhtes väga kriitiliselt märkima seda, et ehkki Horvaatia oli mitmes mõttes ühinemiseks valmis juba eelmise laienemisringi ajal kuus aastat tagasi, ei lasta sel riigil ikka veel ühineda. Seetõttu saab ainult nõustuda eesistujariik Ungari eesmärgiga teha Horvaatia ühinemisest üks eesistumisaja suurimaid prioriteete. Samuti jääb üle ainult nõustuda Ungari peaminister Viktor Orbáni avaldusega, et Euroopa ühendamist ei saa lugeda täielikuks ilma Lääne-Balkani riikide kaasamiseta. Väljaspool liitu olevad endise Jugoslaavia riigid on justkui mustad augud ELi kaardid. Horvaatia ühinemine tähistab selle olukorra muutumise algust. Nagu Horvaatia peaminister Jadranka Kosor eile ütles, on meie moraalne kohustus Kagu-Euroopa riike sel teel julgustada, sest nende kaasamisele ei ole alternatiivi.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Nii Swoboda raport kui ka eesistujariigi ja volinik Füle avaldused näitavad, et Horvaatiaga läbirääkimiste lõpetamise kliima on väga positiivne. Eriti tuleks rõhutada kindlat tahet, mida Horvaatia ise on üles näidanud, näiteks peaminister Jadranka Kosori isikus, mitte ainult läbirääkimiste lõpetamisel, vaid ka koostöös riigi naabritega ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Horvaatiat aitavad ka väljavaade lõpetada läbirääkimised lähitulevikus ja parlamendis valitsev meeleolu. See on tähtis sõnum selle kohta, et mis tahes tulevastel probleemidel ei lubata kuhjuda ja 20aastane ootamine lõpeb allkirjaga ühinemislepingul. Tunnustagem ka Horvaatia sümboolseid žeste, näiteks täieliku ühenduse õigustiku tõlke edastamist kõigile oma naabritele, kes samuti liikmestaatuse poole püüdlevad. Sooviksin tunnustada Hannes Swoboda tehtud tööd ja ka mina olen kindel, et see on viimane raport Horvaatia edu kohta liikmeks saamise ettevalmistamisel. Varsti võime seda riiki tervitada Euroopa Liidu liikmesriigina.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja, volinik, minister! Toetan eesistujariik Ungari püüet lõpetada ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga juunis. Horvaatia on mitmes mõttes saavutanud kõrgema arengutaseme kui nii mõnigi ELi liikmesriik. On selge, et nagu János Martonyi ütles, palju tuleb veel ära teha. Hannes Swoboda orienteerub ülihästi Lääne-Balkani piirkonna keerulises olukorras.

Horvaatia edu võib motiveerida Serbiat ja teisi Lääne-Balkani riike. On tähtis, et meie Lääne-Balkani sõbrad ja meie Horvaatia kolleegid mõistaksid, et nende sisemised reformid on vajalikud mitte ELi pärast, vaid nende oma rahva huvides. Ma usun, et erakordselt tähtis on parandada serblaste, ungarlaste ja muude rahvusvähemuste olukorda ja tagada põgenenud või minema aetud serblaste, Krajina serblaste, tagasitulek, millele neil on täielik õigus, ning stabiliseerida naabrussuhted Sloveenia ja Horvaatia vahel. Kõrgelt tuleb hinnata seda, et Horvaatia riigipea on teinud mitu žesti Serbia, Bosnia-Hertsegoviina ja Horvaatia ajaloolise leppimise suunal.

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Austatud juhataja! Ma soovin Horvaatia valitsusele ja Euroopa Komisjonile reformide lõpetamiseks palju meelekindlust, kannatlikkust, järjekindlust ja jõudu ning samuti et Horvaatia peaks ehk tähistama oma sõltumatuse kahekümnendat aastapäeva läbirääkimiste lõpetamisega.

See on minu siiras soov. See, mis tegelikkuses võimalikuks osutub, sõltub siiski Horvaatia valitsusest ja koostööst valitsuse, see tähendab valitsuskoalitsiooni, ja opositsiooni vahel Horvaatia parlamendis. See, mida me nüüd samuti vajame, on poliitikute palju suurem sotsiaalne tundlikkus ja reageerimisvõime. Praegune majanduskriis jätab mis tahes Euroopa Liiduga ühinemisest Horvaatia majandusele ja kodanikele sündiva kasu sotsiaalsete prioriteetide varju ja suurendab Euroopa Liidu suunalist kriitikat.

Viimasena – kuid mitte vähem tähtsamana – on vaja, et Horvaatia rahvas referendumil poolt hääletaks. Horvaatia ühinemise hoo aeglustumisel poleks Horvaatia jaoks katastroofilisi tagajärgi, kuid see saadaks väga negatiivse sõnumi nendele Lääne-Balkani riikidele, mis samuti ELi suunas liiguvad. Kui läbirääkimised ei ole lõpetatud, siis ei saa Horvaatia parlamendiliikmed siin parlamendis vaatlejastaatust ja ühinemist ei toimu. Seepärast kutsun teid üles tempot säilitama ja igas mõttes pingutama.

  Marije Cornelissen (Verts/ALE). – (NL) Austatud juhataja! Mul on hea meel selle üle, et Horvaatia ühinemine tuleb järjest lähemale. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon pooldab tugevalt kõigi Balkani riikide, samuti Türgi, ühinemist. Siiski oleme nii suured ühinemise pooldajad just seepärast, et peame väga tähtsaks ühinemise saavutamiseks vajalikke reforme. Horvaatia ei ole neid reforme veel lõpetanud. Protsess peab jätkuma.

Seepärast püüame hääletamisel tagada, et raportis ei sisalduks konkreetseid kuupäevi. On võimalik, et läbirääkimised õnnestub lõpetada selle aasta esimesel poolel, kuid sama võimalik on, et seda ei juhtu. Küsimus ei ole selles, millal läbirääkimised lõpetatakse. Küsimus on selles, kas Horvaatia selleks ajaks kõigile kriteeriumidele vastab.

Tegelikult, kui on olemas üks õppetund, mille oleme saanud Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisest, siis on see järgmine: me ei peaks lubama konkreetset kuupäeva. Selle asemel peame tegema selgeks, mis veel tegemata on. Ja veel üks mõte: üks teemadest, mille puhul Horvaatia võiks pisut rohkem ära teha, on seksuaalvähemuste kaitse. Oleks tore, kui meie praegune ELi eesistujariik annaks eeskuju, lubades 18. juunil 2011. aastal Budapestis toimuda paraadil Gay Pride.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Nagu raportis kinnitatakse, kulgeb Horvaatia liikumine ELi liikmelisuse suunas sujuvalt. Briti konservatiivid toetavad ELi laienemist, millega kaastakse riigid, kes vastavad täielikult Kopenhaageni kriteeriumidele, sest usume, et suurem EL peaks tähendama paindlikumat ja vähem tsentraliseeritud liitu.

Horvaatiat tuleks kiita jõupingutuste eest korruptsiooni väljajuurimisel, millest annab tunnistust endise peaministri Sanaderi arreteerimine. Mul on hea meel selle üle, et Sloveenia ei blokeeri enam riikide piirivaidluse tõttu Horvaatia ühinemist. See on alati olnud kahepoolne küsimus, kuid see ei tohiks kuidagi takistada Horvaatia ühinemist meie liiduga. Samuti toimub Montenegroga väike vaidlus, mille raportöör ma olen ning mis lahendatakse Rahvusvahelises Kohtus.

Usun ka – eriti kui Montenegro teema raportöör ja Serbia suur sõber –, et Horvaatia ühinemine kiirendab kogu endise Jugoslaavia piirkonna integreerumist ELiga. Ma loodan, et Horvaatia ühinemine inspireerib mõlemat riiki reformidega jätkama ja et Horvaatia ei püüa pärast liitumist õiendada vanu arveid, blokeerides Serbia ühinemise.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kandidaatriikide hulgas on Horvaatia tuntud riigina, kelle edasiminek on olnud kõige suurem. See ei ole üllatav, sest kultuuriliselt ja ajalooliselt kuulub see riik kindlalt Kesk-Euroopasse. Horvaatia on paljudel kordadel, näiteks kalandusvaidluse lahendamisega, tõestanud oma valmisolekut ELiga ühinemiseks. Korruptsiooniga võitlemise puhul on muidugi vaja veel jõupingutusi, kuid selgelt pole siin tegemist tahte puudusega, nagu näitab ka endise peaministri Ivo Sanaderi arreteerimine. Samuti on saavutatud teatavat edu sõjakuritegude käsitlemisel. Selles suhtes tuleb ära oodata, milline on Saksamaa poolt Jugoslaavia salateenistuste endiste kõrgelseisvate liikmete kohta väljastatud arreteerimisorderite roll.

Horvaatia näib olevat valmis minevikust distantseeruma, näiteks sõjapõgenike tagasipöördumist toetades. Sel puhul oleks samuti soovitatav, kui EL toetaks mitte ainult sõjapõgenikke, vaid ka ümberasustatuid ja otsiks lahendust Doonau švaabide restitutsiooninõuetele.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Sooviksin tunnustada kolleeg Hannes Swoboda tasakaalustatud resolutsiooni ja kinnitada, et peame kindlasti tagama, et ühinemine on edukas. See sunnib mind juhtima tähelepanu mõne avaliku arvamuse sektori märkimisväärsetele kõhklustele, sest ühinemine toimub valel ajal. Ajalugu ei kulge plaani kohaselt ning oleme praegu kriisis. Euroopa inimestel on kõhklused!

Pärast Berliini müüri langemist toimus postkommunistlike riikide ühinemise laine ja nüüd jätkame juhtumipõhiselt. Seetõttu, volinik, arvan ma, et kõigis ELi liikmesriikides ja võib-olla isegi Horvaatias on vaja suurt teavituskampaaniat, et selgitada kogu tööd, mis on tehtud, et kõigist peatükkidest peetakse kinni ja et ühinemiseks on korralikud ettevalmistused tehtud.

Selline on minu ettepanek, sest ühinemise puhul ei kuulu pädevus Euroopale, vaid riikidele ja nende riikide rahvastele. Me oleme kohustatud tagama ühinemise edu. Kasutagem sel Euroopa integratsiooni keerulisel perioodil kõiki meie käsutuses olevaid ressursse!

  Štefan Füle, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Suur tänu selle julgustava ja asjaliku arutelu eest! Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekt oma tasakaalustatud sõnumiga on tähtsaks toetuseks komisjoni tööle. Selles antakse Horvaatiale edasitöötamiseks palju kasulikke suuniseid ja eriti hea meel on mul selle üle, et tänasel arutelul on palju räägitud õiglusest, kvaliteedist ja usaldusväärsusest.

Samuti nõustun täielikult nende tänaste avaldustega, milles rõhutatakse et kogu protsess ja vajalikud jõupingutused on Horvaatia kodanikele kasulikud. Järgnevatel kuudel tuleb sellest kasust inimestele selgelt rääkida.

Parlamendi kaalukas ja kindel toetus Horvaatia ühinemise protsessile on oluline märguanne. See on tähtis mitte ainult Horvaatiale, vaid kõigile kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele. Tegelikult julgustab teie toetus neid Euroopa Liidu suunas liikumisel jätkuvalt pingutama ja läbirääkimisi edukalt lõpetama.

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Esmalt sooviksin eesistujariigi nimel väljendada oma tunnustust ja tänu parlamendi – ja eriti raportöör Hannes Swoboda – pideva kaasatuse eest ja positiivse panuse eest jõupingutustesse, mida teeme mitte ainult Horvaatia edukaks kaasamiseks laienemisprotsessi, vaid ka laienemisprotsessi edu nimel tervikuna.

Usun kindlalt, et kõiki neid jõupingutusi on väga hästi näidanud tänahommikune väga asjalik ja väga kasulik arutelu. Samuti usun kindlalt, et resolutsioonis, mis vastu võetakse, rõhutatakse parlamendi otsustavat rolli, mis tegelikult ulatub kaugemale konkreetselt Horvaatia ühinemise küsimusest.

Sellega saadetakse Euroopa avalikkusele, Euroopa kodanikele ülitähtis sõnum, et laienemine on tegelikult nende huvides, ja võib-olla veenab see neid selles, et Euroopa Liidu laienemisväsimus, mis tekkis ning mida oli tunda pärast seda, mida me nüüd nimetame Euroopa taasühinemiseks, on kadunud ja et laienemisprotsessi rong sõidab nüüd edasi.

Samal ajal saadab see ka väga tähtsa poliitilise sõnumi muudele kanditaatriikidele ja kanditaatriigiks saada soovijatele. Ka seda on teie raportis ja resolutsioonis rõhutatud. Me kõik teame, et tegelikult on Lääne-Balkani stabiilsuse, koostöö ja leppimise keskne tegur Euroopa perspektiiv.

Seega peab Euroopa perspektiiv olema usaldusväärne ning seda tuleb rõhutada ja näidata konkreetsete meetmetega. Just seda tähendab Horvaatia tulevane ühinemine Euroopa Liiduga. Me kõik teame, et meil on siin töö pooleli. Euroopa ei ole ikka veel tervik ja meie fundamentaalne eesmärk on selle protsessi areng.

Siin esitati mõned väga tähtsad tähelepanekud ja märkused näiteks selle kohta, kas ühinemisläbirääkimised on kestnud liiga kaua või mitte. On tõsi, et need on kestnud peaaegu kuus aastat ja et läbirääkimisprotsess on pikem, kui see meie riikide puhul oli. Minu soovituseks nüüd on, et vaataksime tulevikku ja püüaksime protsessi kiirendada nii palju kui suudame.

Mõlemalt poolelt on tehtud palju tähtsaid algatusi ja mõlemad pooled on palju saavutanud ning sooviksin uuesti korduvalt rõhutada meie kindlat tahet saavutada mõlema poole ühendatud jõupingutustega usaldusväärne ja kvaliteetne laienemine. See oleks väga tähtis sõnum meile kõigile, nii neile, kes asuvad praeguses Euroopa Liidus kui ka neile, kes asuvad väljaspool.

Sooviksin teid veel kord tänada väga tähtsate mõtete ja märkuste eest ning samuti komisjoni – kõike seda muidugi lootuses, et suudame saavutada oma eesmärgi, milleks – ma kordan – on läbirääkimiste lõpetamine enne selle aasta juuni lõppu.

  Juhataja. – Olen saanud ühe arutelu teemat puudutav resolutsiooni ettepaneku⁽¹⁾, mis esitati kodukorra artikli 110 lõike 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna, teisipäeval, 16. veebruaril kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Loodame, et Horvaatia saavutab läbirääkimistel ELiga ühinemise üle kiiresti edu. Horvaatia ühinemise kiirendamine on ülitähtis, kui arvestada riigi strateegilist geopoliitilist asendit Kesk-Euroopa turgude väravana. Siit ka vajadus arendada integreeritult sadamaid ja ühendusi Euroopa transpordikoridoridega, eriti arvestades asjaolu, et Horvaatia saab olulise osa ELi rahastamisest, millest 60% on eraldatud infrastruktuurile.

Selleks et see saaks juhtuda, peaks Horvaatia jätkama vajalike reformidega. Eriti peaks riik tugevdama avalikku haldust ja kohtusüsteemi, võitlema korruptsiooniga ja tagama täieliku koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Toetan Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskust puudutava lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahel. Olen pettunud olukorra pärast Horvaatia laevaehituses. See on sektor, mis kunagi oli Jugoslaavia tööstusekspordi lipulaev, kuid mis on nüüd peaaegu hävinud.

Loodan, et Horvaatia valitsus suudab ümberstruktureerimise protsessi võimalikult kiiresti lõpetada, nii et oleks võimalik sulgeda ka konkurentsipeatükk. Eriti rõhutan Horvaatia ühinemise tähtsust integreeritud merenduspoliitika puhul Aadria mere piirkonnas, millest saab varsti ametlikult peaaegu täies ulatuses Euroopa meri.

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Raport on üldiselt Horvaatiale soodne. See näitab, et riik on ühinemisläbirääkimiste lõpetamisele lähedal. Samal ajal – nagu ka varasematel aastatel – juhitakse siiski selles tähelepanu alalistele ja tihti suurtele puudustele. Arvestades senist kogemust Horvaatia ja Sloveenia vahelise piirivaidlusega, teeb muret asjaolu, et paljudes piirivaidlustes Horvaatia muude naabritega (eriti Bosnia ja Hertsegoviinaga, kuid ka Serbia ja Montenegroga), et ole saavutatud olulist edu. Jätkuvalt tekitab olulisi küsimusi väga aeglane protsess serblaste vastu sooritatud sõjakuritegude karistamisel. Mitmesaja juhtumi puhul on uurimine tegemata ja süüdistus esitamata. Asjaolu, et Horvaatia kohtusüsteem neid juhtumeid ignoreerib, tagab serblaste jätkuva umbusu. Samuti ei ole Horvaatia ikka veel esitanud Haagis asuvale endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule (EJRK) kahurväe protokollidena tuntud dokumente. Seepärast on tulnud aeg kaaluda, kui palju EL peaks selle asjaga tegelema. Isegi veel 2010. aastal pöördus tagasi väga vähe Serbia pagulasi. Raportis ei öelda, kui paljud pärast sõda Horvaatiasse tagasi pöördunud 130 000 serblasest tulid Serbiast ja kui paljud Republika Srpskast Bosnia ja Hertsegoviinas. Republika Srpskas (Bosnia ja Hertsegoviina) asuvate Serbia pagulaste arv on mitu aastat püsinud suhteliselt stabiilne (25 000–35 000 inimest). Horvaatia ametivõimud on teinud nende tagasipöördumise võimatuks peamiselt sellega, et on jätnud lahendamata sellised küsimused nagu omandi tagastamine, elamispind, rendiõigused, pensionid jne.

  Monika Smolková (S&D), kirjalikult. – (SK) Horvaatia, kandidaatriik alates 2003. aastast, kui riik esitas ühinemistaotluse, on teinud ELiga ühinemiseks põhjalikke ettevalmistusi. See protsess nõuab põhjalikke reforme, mis tihti on rahva seas väga ebapopulaarsed. Esindades Slovakkiat, kes läbis selle raske protsessi alles seitse aastat tagasi, imetlen Horvaatiat ja usun, et Horvaatia sulgeb ülejäänud 10 peatükki võimalikult kiiresti. Pärast Jugoslaavia lagunemist ja sõja lõppu on Horvaatia lühikese aja jooksul saavutanud suurt edu infrastruktuuri, teenuste ja turismi valdkonnas, mis on riigis valitsev majandusharu. Igal aastal Horvaatiat külastava turistina usun ma, et Horvaatia kuulub ELi liikmesriikide perre, ja ühinen kolleegidega, kes Horvaatia ühinemist toetavad.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE), kirjalikult. – (HU) Horvaatia on oma ajaloolise eesmärgi saavutamisest ühe sammu kaugusel. Küsimus on selles, milline see samm olema saab. Kas see on pikk samm, mille ees seisavad takistused, võib-olla isegi kunstlikud takistused? Või on see lihtsam lühem samm, mis põhineb koostööl ja mille juures hinnatakse seni võetud raskete kohustuste täitmist? Horvaatia rahvas on ühinemisläbirääkimiste lõpetamise saavutamiseks teinud tähelepanuväärset tööd ja nende koostöö väärib tunnustust, olgu siis korruptsiooni, huvide konfliktide ja organiseeritud kuritegevuse vähendamiseks tehtud jõupingutuste või riigi naabruspoliitika parandamise eest. Mõned küsimused on muidugi siiani lahendamata, enamik neist kahepoolsed, kuid tuleb rõhutada, et need ei tohiks Euroopa teemasid segada.

Olen veendunud, et Horvaatia väärib ELi liikmesriigiks saamist ja läbirääkimiste lõpetamist Ungari eesistumise ajal. Horvaatia asend Lääne-Balkanil on strateegiliselt tähtis. Seda rolli tugevdavad kolm Horvaatia ja Ungari valitsuse vahel sõlmitud lepingut, milles käsitletakse energiavarustuse kindluse suurendamist, piiriüleste süsivesinike maardlate ühist teaduslikku uurimist ja naftavarude ladustamist. Soovin siiralt Horvaatia rahvale kõigi loomulike – ja võib-olla ka kunstlikult püstitatud – tõkete kaotamist nende ühinemise teelt, sest Horvaatia ei ole ELiga ühinemiseks mitte ainult piisavalt küps, vaid on seda ka väärt. Palun teid, kaasparlamendiliikmed, toetada oma toetushäältega Horvaatia võimalikult kiiret ELiga ühinemist, sest nii oleks võimalik ühinemiseni jõuda sümboolselt Horvaatia sõltumatuse 20. aastal.

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (HU) Horvaatia ühinemisläbirääkimiste kiirendamine toob käeulatusse võimalusi ELi integreerumise Kagu-Euroopa piirkonnaga. Mitte ainult Horvaatia, vaid ka muud Lääne-Balkani riigid näevad optimistlikult oma tulevikku Euroopas. See omakorda toob kaasa stabiilsuse ja muudab selles raske ajaloolise pärandiga piirkonnas demokratiseerimisprotsessi ja majanduskasvu pöördumatuks. Avaldan tunnustust Horvaatia valitsuse jõupingutustele korruptsiooniga võitlemisel, ELi rahaliste vahendite asjakohase kasutamise tagamisel ja veel avatud läbirääkimiste peatükkide sulgemisel. Samuti on saavutatud olulist edu suhete parandamisel naaberriikidega. Olen kindlalt selle poolt, et Horvaatia ühinemine ELiga toimuks võimalikult kiiresti, sest Rumeeniat esindava parlamendiliikmena, kellel on Ungari kodakondsus, olen väga tähelepanelikult jälginud Ungari kogukonna olukorda Horvaatias. Oleksin väga rõõmus, kui saaksime varsti Euroopa Liidus tervitada veel üht väljaspool kodumaad elavat Ungari kogukonda. Euroopa Parlament peab selgelt toetama Horvaatia ühinemispingutusi. Vaja pole nõuete lihtsustamist, vaid nõuete täitmise toetamist. Nõustun nende kaasparlamendiliikmetega, kes paluvad Euroopa Komisjonil määrata edasised tähtajad protsessi võimalikult kiireks lõpetamiseks ja läbirääkimiste peatükkide sulgemiseks veel Ungari eesistumise ajal.

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. – (IT) Eesistujariik Ungari kavatsus lõpetada läbirääkimised 2011. aasta esimesel poolel sisendab optimismi Balkani piirkonna tuleviku ja nende riikide Euroopa Liiduga ühinemise suhtes. Horvaatia valitsus on reformiprotsessi ja inimõiguste kaitse jaoks palju ära teinud. Olukorda tuleb veel mõnel paari teema puhul parandama, enne kui võime öelda, et Horvaatia on valmis ühinema Euroopa Liiduga ja täitma Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärke: võitlus korruptsiooniga; vähemuste, sh Itaalia vähemus, kaitse; kohtuprotsesside lühendamine; kohtute infrastruktuuri ja varustuse parandamine; maksureformide tugevdamine ja avaliku sektori kulutuste piiramine.

Kui Horvaatia jätkab kõigi ühenduse õigustiku ülevõtmiseks vajalike reformide rakendamist, saab Euroopa Liit järgmisel sügisel väärtusliku uue liikme, kes aitab suurendada liidu jõukust ja tagada Ida ja Lääne geopoliitilist tasakaalu alates Vahemere piirkonnast ja Kirde-Itaaliast. Euroopa makropiirkondade arendamine alates Aadria ja Joonia piirkonnast, kuhu kuulub ka Itaalia, viib Horvaatia kiiresti Euroopa programmide ja poliitika keskmesse.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga on elava avaliku arutelu keskmes. Riik on väga atraktiivne Euroopa turistide sihtkoht, kuid seal on ka probleeme, mis tuleb lahendada. Sooviksin märkida, et Horvaatia ees seisab ikka veel palju ülesandeid ja palju riiklikke reforme, mis tuleb ellu viia, selleks et riik võimalikult kiiresti ELi nõuetega vastavusse viia.

Laienemispoliitika, mis soodustab demokraatia tugevnemist, eriti Balkani riikides, peaks samal ajal teenima ka Euroopa Liidu huve. Euroopa Parlament peaks Horvaatias seni tehtud muudatustele positiive hinnangu andma, sest riik näitab oma siseprobleemide lahendamisel üles palju head tahet. Me peame olema uutele liikmesriikidele avatud. Loodan, et läbirääkimiste tempo võimaldab Horvaatial allkirjastada ühinemislepingu Poola eesistumise ajal, sest see riik väärib Euroopa Liidu liikme staatust. Tänan teid!

(1) Vt protokoll

5. Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised – Euroopa 2020 – Liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste rakendamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunk on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– nõukogu ja komisjoni avaldused Euroopa 2020. aasta strateegia kohta;

– Pervenche Berèsi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimele esitatud raport (A7-0040/2011) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (KOM(2011)0006 – C7-0033/2011 – 2011/0007(CNS));

– komisjoni avaldus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste rakendamise kohta.

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Hindan väga kõrgelt seda võimalust esineda siin teie ees selleks, et rääkida teemal, mis on eesistujariik Ungarile eriti tähtis: Euroopa 2020. aasta strateegia. Tegelikult on see eriti tähtis meile kõigile.

On selge, et kui Euroopa soovib maailmas konkurentsivõimeliseks jääda, peab see lahendama mitu rasket ülesannet. Mõned neist ülesannetest on loonud finants- ja majanduskriis, kuid mõned neist peituvad meie piiratud võimes ja tahtes saavutada 2010. aasta Lissaboni strateegia eesmärgid ja sihid.

Nagu tihti öeldakse, võib kriis olla ka võimalus – seda nii Vana Kreeka kui ka Hiina tõlgenduses. See võib olla võimalus läbimurdeks, lahenduseks ja edasiminekuks. Seetõttu usume, et praegu on kriis keskne tegur, mis motiveerib liikmesriike võtma kiiresti vastu uut Euroopa tööhõive ja aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. See tähendab Euroopa 2020. aasta strateegiat.

Olen veendunud, et sel strateegial on oluline roll Euroopa kriisist taastumise toetamisel ja tootlikkuse, kasvupotentsiaali, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majanduse juhtimise tugevdamise kaudu aitab see Euroopal väljuda kriisist tugevamana, nii sisemiselt kui ka rahvusvahelisel tasandil.

See on hädavajalik, kui soovitame ülemaailmsel tasandil oma konkurentsivõimet säilitada, muu hulgas Aasia kiiresti kasvavaid turge silmas pidades. Samuti on see hädavajalik, kui soovime säilitada oma sotsiaalset mudelit, oma eluviisi, mis on Euroopa peamine iseloomujoon, millest me kõik lugu peame ja mida peame säilitama.

2020. aasta strateegias kinnitati ELi viis põhieesmärki, mis on nii liidu kui ka liikmesriikide tegevust suunavateks ühisteks eesmärkideks tööhõive suurendamisel, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamisel, meie kliimamuutuste ja energiaeesmärkide saavutamisel, haridustaseme tõstmisel ning sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, eriti vaesuse vähendamise kaudu.

Nende eesmärkide saavutamiseks töötas komisjon välja ja esitas seitse juhtalgatust, mis hõlmavad meetmeid, mida komisjon soovitab võtta ühtse turu tugevdamiseks ning majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks. Need on: „Euroopa digitaalne tegevuskava”, „Innovaatiline liit”, „Noorte liikuvus”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm.

Iga algatuse puhul peavad EL ja riigiasutused oma jõupingutusi kooskõlastama, nii et meetmed liikmesriikide ja Euroopa tasandil teineteist vastastikku tugevdaksid.

2010. aasta detsembris anti pärast juunis strateegia algatamist tehtud tööst ülevaade esimeses strateegia rakendamist käsitlevas aruandes, mille koostas eesistujariik tihedas koostöös komisjoni ja järgmise eesistujariigi Ungariga. Aruandes tõstetakse esile nõukogus seitsme juhtalgatusega tehtud väga tähtsat tööd kõigis selle vormides. Lisaks sellele tõstetakse raportis esile tehnoloogilist arengut, mis on saavutatud mitmesugustes uues strateegias tähtsal kohal olevates poliitikavaldkondades, nagu ühtne turg, ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika. Samuti on selles loetelud ELi tasandil viimase kuue kuu jooksul viie ELi põhieesmärgi saavutamiseks võetud meetmed ja tehtud algatused.

Lubage mul rõhutada mõnd olulist tahku majandusjuhtimise teemal! Majandusjuhtimise reformi rakendamine on kriisiga võitlemise ja Euroopa majanduse tugevdamise fundamentaalne eeltingimus. Seepärast on 2020. aasta strateegia tihedalt seotud sellega, mis on saanud tuntuks kui Euroopa poolaasta: see on makromajandusliku järelevalve uus oluline vahend, mida hakatakse esimest korda rakendama sellel eesistumisperioodil. See uus protsess käivitus 2011. aasta jaanuaris koos komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi avaldamisega.

Eesistujariik Ungari pöörab suurt tähelepanu sellele, et tagada Euroopa poolaasta sujuv ja edukas toimimine. Seda silmas pidades kavatseme enne märtsi Euroopa Ülemkogu kohtumist korraldada kõigil asjakohastel nõukogu koosolekutel mitmeid arutelusid.

Konkreetselt on üldasjade nõukogule ülesandeks tehtud valmistada nõukogu 21. märtsi kohtumiseks ette kokkuvõtlik auranne, milles oleks kinnitatud eri nõukogu koosseisude peamised töösuunised. Aruanne esitatakse märtsis Euroopa Ülemkogule ja on aluseks aruteludele, mille eesmärk on leppida kokku prioriteedid struktuurireformide ja eelarve tugevdamise küsimuses.

Pärast märtsis toimuvat Euroopa Ülemkogu lõpetavad liikmesriigid riiklike reformikavade ja stabiliseerimis- või lähenemisaruannete koostamise, mis esitatakse aprillis komisjonile. Pärast seda tuleks minna edasi, et töötada välja riigispetsiifilised soovitused, mida liikmesriigid arvestavad 2012. aasta riigieelarvete koostamisel ja oma majanduskasvu strateegiate rakendamisel. Tunnistan, et need tähtajad on küllaltki kiired, kuid loodame juuniks või juuliks valmis saada.

2020. aasta strateegia on Euroopa Liidu tulevase majandusliku edu tagamisel kesksel kohal. Strateegia on tihedalt seotud majandusjuhtimise reformiga, millel on samuti väga oluline roll. Kui me ei suuda säilitada konkurentsivõimet ja tagada tulevikus tugevat majanduskasvu, siis näeme, et edaspidi on meil üha raskem tagada liidusiseselt piisavalt kõrget sotsiaalkaitse taset ja teha Euroopa häält väliste sündmuste korral kuuldavaks.

See on Euroopa lähiaastate suur ülesanne. Olen täiesti kindel, et võime oma töös arvestada Euroopa Parlamendi abiga.

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

  President. − Nõukogu eesistuja, tänan teid sissejuhatava sõnavõtu eest! Räägime väga tähtsal teemal: Euroopa 2020. aasta strateegia. Oleme kriisis ja tööpuuduse määr on väga kõrge, mis on suurim oht meie kodanikele. Seepärast on 2020. aasta strateegias eriti olulisel kohal tööhõivepoliitika. Tervitame Euroopa Parlamendis selle valdkonna eest vastutavat volinikku László Andorit!

  László Andor, komisjoni liige. − Austatud president! Nagu teate, kiitis komisjon Euroopa 2020. aasta strateegia raames eelmisel kuul heaks esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi. Iga-aastane majanduskasvu analüüs tähendab eraldumist minevikust ja esimese majanduspoliitika kooskõlastamise tsükli käivitamist Euroopa poolaasta raames.

Peamine Euroopa poolaasta aluseks olev idee on väga lihtne: majandus- ja rahaliidu stabiilsuse tagamiseks ei jää meil muud üle, kui eelnevalt ELi-siseselt majanduspoliitikat kooskõlastada. Seda illustreerib eriti selgelt mõnede euroala riikide hiljutine võlakriis. Uus tugevam ja nõudlikum meetod näitab, et Euroopa Liit mõistab, kui tihedalt on liikmesriikide majandus vastastikku põimunud ja kuidas poliitilised valikud ühes liikmesriigis võivad mõjutada olukorda teistes.

Euroopa poolaasta haldamisest saab ELi jaoks keeruline eksam. Meie jaoks on olnud keskne prioriteet strateegia poliitilise vastutuse ja kohalike partnerluste tugevdamine. Nüüd tuleb näidata, et liit suudab ühiselt kindlaks määrata kõige pakilisemad poliitilised reformid ja leida õiged poliitilised lahendused.

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis on esmased prioriteedid väga selgelt määratletud. Selles sätestatakse majanduse taastumise teemal integreeritud lähenemisviis kümne prioriteetse meetmega kolme peamise pealkirja all: esiteks eelarve kindlakäeline konsolideerumine ja finantssektori ümberstruktureerimine makromajandusliku stabiilsuse suurendamiseks; teiseks struktuurireformid tööhõive suurendamiseks ning lõpuks majanduskasvu tugevdavad meetmed.

Oleme tähele pannud, et olete mures selle pärast, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi keskne sõnum näib lahknevat koondsuunistest. Soovin, et sellega oleks kõik selge. Komisjon otsustas teadlikult keskenduda selle aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis kõige pakilisematele, praegusest majanduskriisist tulenevatele probleemidele ja vajadusele alustada kavandatust varem reformidega, mis on vajalikud majanduse taastumiseks ja töökohtade loomiseks. Iga-aastane majanduskasvu analüüs on täielikult kooskõlas koondsuunistega, sh tööhõivesuunistega.

Mul on hea meel parlamendi toetuse üle komisjoni ettepanekule jätta tööhõivesuunised 2011. aastaks muutmata. Tegelikult on see väga vajalik stabiilse poliitikaraamistiku tagamiseks kuni Euroopa 2020. aasta strateegia vahekokkuvõtteni 2014. aastal, selleks et liikmesriikidele jääks piisavalt aega vajalike reformide rakendamiseks.

Tööhõivesuunised on aluseks ka ühise tööhõivearuande kavandile (mis on iga-aastase majanduskasvu analüüsi osa), milles on määratletud tööhõive valdkonnas kõige vajalikumad meetmed, sh esiteks töösõbralike maksusüsteemide kasutuselevõtmine, nimelt maksukoormuse töötamiselt eemale nihutamise kaudu; teiseks tööturu killustatuse vähendamine; kolmandaks era- ja tööelu sobitamise tõkete kaotamine; neljandaks töötute toetamine kvaliteetse koolituse ja tööturuteenuste kaudu, et nad saaksid pöörduda tagasi tööellu või ise endale töökoha luua; ja lõpuks vanemate töötajate tööturul osalemise suurendamine.

Veelgi tähtsam on see, et tööhõivesuunised on aluseks võimalikele riigispetsiifilistele soovitustele, mida nõukogu esitab liikmesriikidele aluslepingu artikli 148 kohaselt.

Iga-aastane majanduskasvu analüüs on arutelu aluseks märtsis toimuval kevadisel Euroopa Ülemkogul, samuti on see aluseks liikmesriikidele esitatavatele majanduspoliitika suunistele. Komisjon ootab, et liikmesriigid neid suuniseid arvestaksid, kui nad koostavad Euroopa 2020. aasta strateegia alusel oma stabiilsus- või lähenemisprogramme ja riiklikke reformikavasid.

Komisjon vaatab läbi riiklikud reformikavad, mis peaks esitatama aprilli teisel poolel. Läbivaatamise alusel ja kooskõlas aluslepinguga esitab komisjon riigispetsiifilised poliitikasuunised ja soovitused, mida liikmesriigid peaksid 2012. eelarve koostamisel arvestama. Nõukogu peaks poliitikasuunised ja soovitused enne suve vastu võtma.

Lubage mul lõpetuseks rõhutada teie olulist rolli Euroopa 2020. aasta strateegia ja konkreetsemalt seitsme juhtalgatuse edukal rakendamisel. Teie roll seadusandjana on nende edukaks rakendamiseks fundamentaalselt tähtis. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik sätestada õiged raamtingimused. Varsti algavad arutelud uue mitmeaastase finantsraamistiku üle. Komisjon esitab oma ettepanekud juuni lõpuks. Teie roll koos nõukoguga eelarvepädevate institutsioonidena on väga oluline, et tagada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide kajastumine ELi eelarves. Kui soovime olla usaldusväärsed, siis peame tagama, et meie rahalised prioriteedid on kooskõlas meie strateegiate ja poliitiliste prioriteetidega.

Piiratud eelarvete tingimustes on tähtsam kui kunagi varem näidata, et EL pakub lisaväärtust ja et ELi tasandil kulutatud eurol on suurem mõju kui riiklikul tasandil kulutatud eurol.

Euroopa 2020. aasta strateegia edukuse tagamiseks vajame poliitilist juhtimist kõigil tasanditel. Ainult siis, kui igaüks täidab oma osa, saavutame oma eesmärgid ja võtame tulevase majanduskasvu jaoks vajaliku kursi.

  Pervenche Berès, raportöör. – (FR) Austatud president, nõukogu eesistuja, volinik! Sooviksin tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel öelda, kui tähtsaks pean praegust esimest võimalust arutleda Euroopa poolaasta ja sellel üle, kuidas tuleks sel poolaastal hinnata iga-aastase majanduskasvu analüüsi tähtsust.

Selles raamistikus olete teie, volinik, koos kolleegiumi liikmetega otsustanud uuendada tööhõivesuuniseid ja parlament kavatseb selle otsuse heaks kiita. Sooviksime lihtsalt juhtida teie tähelepanu kolmele punktile.

Esimene puudutab iga-aastase majanduskasvu analüüsi sisu. Meid hämmastab asjaolu, et tööhõive ja tööpuuduse küsimused näivad eelarve konsolideerimise eesmärkide kõrval olevat sekundaarsed. Kui tõstatate küsimused, mis on otseselt seotud tööturu toimimisega, siis on meil tunne, et rikute liikmesriikide kodanike ja nende valitsuste vahel sõlmitud ühiksondlikku lepingut. Teete ettepaneku tõsta pensioniiga, vähendada töötute abiraha, muuta palgataset ja nende arvutamise mehhanisme, samuti et kauplustel peaks olema lubatud pühapäeviti avatud olla.

Me usume, et see tähendab ühiskondliku lepingu äärmiselt ohtlikku rikkumist. Samuti usume, et rohkem tuleks tähelepanu pöörata elanikkonna kõige haavatavamatele rühmadele, olgu siis noortele, naistele, eakatele või puudega inimestele. Samuti oleme arvamusel, et on märkimisväärne oht, et selle iga-aastase majanduskasvu analüüsi ainsa eesmärgina nähakse eelarve konsolideerimist.

Järgmiseks teeb meile muret asjaolu et – nagu te ise ütlesite – te koostate riiklikud reformikavad sellest iga-aastasest majanduskasvu analüüsist lähtudes. Kuid just siin otsustatakse tähtsad küsimused. Kuidas kavatsete arvestada aruteluga parlamendis, nüüd kui suuniseid uuendatakse? Kuidas kujutate ette demokraatlikku arutelu selles küsimuses? Kuidas viite kokku artikli 148, millega kooskõlastatakse tööhõivepoliitikat, artikliga 12, millega kooskõlastatakse majanduspoliitikat?

Euroopa Parlamendi jaoks on olukord praegu väga segane, sest peame ühel ajal arvestama Euroopa 2020. aasta strateegia, president Van Rompuy töörühmade ja majanduse juhtimise paketiga, millega parlament teeb kõvasti tööd, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu läbivaatamisega, selleks et säilitada Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism. Lisaks sellele arutame ajal, kui see kõik on pooleli, ka selle mehhanismi võimalikku muutmist. Algatate Euroopa poolaasta samal ajal, kui kantsler Merkel ja president Sarkozy algatavad konkurentsivõime pakti. Selle kõigega samal ajal uuendate ka tööhõivesuuniseid, mis väga tõenäoliselt jäävad vaid väga ebamääraseks tühikuks, mis tuleb nende riiklike programmide raames täita.

Nüüd, volinik, sooviksin juhtida teie tähelepanu meie kolmandale murele. Kui me eelmisel aastal suutsime eesistujariik Belgia toetusel muuta tööhõivesuuniste suunda, siis oli üks punkt, mida me väga tugevalt rõhutasime: halduse küsimus. Mida me mõtleme halduse all? See tähendab, et ei ole võimalik edukalt teostada majandus- ja sotsiaalpoliitikat, kui nendega ei kaasne tõeline demokraatlik arutelu. Demokraatlik arutelu tähendab volituste andmist Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele, samuti tähendab see sotsiaalpartnerite tegelikku austamist ja kaasamist. Meile jääb tihti mulje, et teie ettepanekutes ignoreeritakse neid punkte, mis on meie riikide demokraatliku toimimise lahutamatu osa.

Ma usun, et kui me sellesse teemasse tõsiselt ei suhtu, siis on oht, et me ei ole järjekindlad, et inimesed võõrduvad sellest, mida me üheskoos püüame saavutada ja jätame unarusse meie edu peamise pandi, nimelt ühenduse vaimu.

  Sharon Bowles, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − Austatud president! Liigume praegu majandusjuhtimise uude ajastusse. Euroopa poolaasta pakub välja struktuuri, millesse parlamendi tugeval osalusel tuleks hõlmata olemasolevad vahendid, st Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 121 ja 148 sätestatud koondsuunised.

Laiemas mõttes on Euroopa poolaasta see, mille raames on võimalik viia kokku stabiilsuse ja kasvu pakt, makromajanduslik järelevalve ning Euroopa 2020. aasta strateegia ja koondsuunised. See tähendab, et poolaasta võib anda eri majandusjuhtimise protsessidele sidusa raamistiku, milles need vastastikku teineteist tugevdavad. Veelgi üldisemas mõttes rõhutab majandus- ja rahanduskomisjon, et majandusjuhtimine peab põhinema ühenduse meetodil. Kui soovitakse kontakti kodanikega ja nende toetust, siis peavad protsessid olema läbipaistvad ning tagatud peab olema aruandekohustus. See annab aluse parlamendi kaasamiseks.

Seal, kus parlamendile on juba antud oma roll, tuleb talle anda ka aeg oma demokraatlike volituste täitmiseks. Selle nõudmise puhul on majandus-ja rahanduskomisjon solidaarne tööhõive- ja sotsiaalkomisjoniga.

  Corien Wortmann-Kool, fraktsiooni PPE nimel. – (NL) Austatud president! Finants- ja majanduskriis on teinud valusalt selgeks, et meie konkurentsivõime ja sellest tulenevalt meie sotsiaalse turumajanduse jätkusuutlikkus on ohus. Seetõttu peame nüüd kriisist õppima, kui soovime paremini kasutada siseturgu, suurendada pensionide jätkusuutlikkust ja võimaldada tööturul paremini toimida.

Seepärast toetab meie fraktsioon iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja majandus- ja rahandusnõukogu 15. jaanuari 2011. aasta järeldustes, mis seavad Euroopa poolaastale suuri ootusi.

Siin parlamendis soovime kõik, et Euroopa majanduskasv oleks jätkusuutlik, selle ettevõtted oleksid tugevad ja kõigile meie kodanikele oleks piisavalt töökohti. Seda on võimalik saavutada ainult stabiilse valuuta ja stabiilse majanduse tingimustes. Selle saavutamiseks peavad liikmesriigid hoidma oma rahanduse korras, sest ainult nii saab vältida näiteks neid probleeme, millele oleme praegu tunnistajaks liikmesriikides, mis on raskustes paisuvate eelarvepuudujääkide ja riigivõlaga, kuid nii luuakse alus ka majanduskasvule ja meie kodanike jaoks töökohtade loomisele, samuti meie lastele ja tulevastele põlvkondadele.

Austatud president! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon jätkab tööd tugeva Euroopa majandusjuhtimise paketi nimel, mis toetub kolmele sambale: tugev stabiilsuse ja kasvu pakt, põhjalik makromajanduslik järelevalve ja ulatuslik Euroopa 2020. aasta strateegia. Siiski tuleb selleks kasutada ühenduse meetodit ja kaasata Euroopa Parlament ning liikmesriikide parlamendid. Kui me seda teeme, siis ei vaja me uut konkurentsivõime pakti, sest oleme oma eesmärgi juba saavutanud.

  Udo Bullmann, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president, head kolleegid, volinik, nõukogu eesistuja! Olen teie sõnavõtte tähelepanelikult kuulanud, olen lugenud iga-aastast majanduskasvu analüüsi, olen lugenud majandus- ja rahandusnõukogu järeldusi ning olen nüüd absoluutselt kindel ühes: Euroopa Liidus ei ole ainult majanduskriis, vaid ka poliitiline kriis. See, mida teie meile soovitate, ei ole midagi uut. Paluge oma töötajatel näidata endale viimase kümne aasta dokumente. Neis kõigis on kirjas üks ja seesama, nimelt et avaliku sektori kulutused on liiga suured ja ainus uute aegadega kohanemise mehhanism on seotud palkadega ja palgad on alati liiga kõrged. Ma pole näinud ühtegi muud soovitust. Sadagu vihma või lund, olgu kriis või buum – alati on sama ideoloogia, kuid sellel ei ole midagi ühist empiirilise majandusliku reaalsusega.

Lubage mul teha teile üks ettepanek: saatke need inimesed, kes teile neid asju kokku kirjutavad, kes koostavad nõukogule ja komisjonile majandusanalüüse, mõnikord majandus- ja rahanduskomisjoni! Me tahame tutvuda teie majanduslike mudelitega. Me soovime nendega arutada seda, kas nad ei näe, et Euroopa on majanduslanguse äärel. Lahutage näiteks Saksa ekspordi mahud ja Saksa majanduskasvu tempo ning näete siis, millest ma räägin. Siis küsin ma teilt, miks pole sõnagi investeeringute kohta – kui meil on ajalooliselt madalaim investeeringute tase, mida me ei saa endale enam lubada –, miks pole sõnagi tulude suurendamise ja tsüklite järgimise või selle kohta, et me peame lõpuks õppima koos kasvama, või selle kohta, kuidas me kriisist välja saame. Teie dokumentides ei ole neist asjust sõnagi.

Magasite selle aasta alguse maha ja peate Euroopa kodanike ootuste täitmiseks kõvasti pingutama. Siiski lubage mul öelda üht: kui kavatsete selles vaimus võtta märtsis vastu otsuse majandusjuhtimise paketi ning stabiilsuse ja kasvu pakti reformi kohta, siis meie fraktsioon selles osaleda ei saa.

  Lena Ek, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud president! Aasta eest arutasime parlamendis ülemaailmse finantskriisiga võitlemiseks vajalikke meetmeid. Siis heideti mõned meie fraktsiooni majandusjuhtimise ettepanekud kõrvale kui liiga ambitsioonikad ja liiga kaugeleulatuvad, kuid täna on mul rõõm märkida, et mitu ettepanekut on ellu viidud.

Siiski valitseb täna suur lõhe Euroopa 2020. aasta strateegia väljakuulutatud essmärkide ja nende saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite vahel. 2012. aasta eelarve projektis peab komisjon selgitama, selgelt osutama ja nähtavaks tegema strateegiaga seotud kulud. See käib ka mitmeaastase finantsraamistiku tulevase läbivaatamise kohta.

Samuti sooviksin pöörduda otse liikmesriikide poole. Nõukogus valitseb rahandusministrite – erand pole ka meie Rootsi rahandusminister Anders Borg – seas ilmselgelt soovimatus tulevikku investeerida. Riikide eelarvetes peavad kajastuma nõukogus väljakuulutatud eesmärgid ja ELi projektidele on vaja eelarveid, et neid saaks ellu viia. Pange mu sõnu tähele: ilma õiges kohas kulutatud rahata ei tule mingit majanduskasvu ja töökohtade strateegiat ning me riskime läbikukkumisega.

Seepärast kutsun komisjoni üles esitama konkreetsemaid õigusaktide ettepanekuid ja liikmesriike üles näitama suuremat tahet. Vajame siduvaid lubadusi põhieesmärkide saavutamiseks ja keskseid töökohti loovaid valdkondi reguleerivaid õigusakte, näiteks ühiseid Euroopa tasandi energiatõhususe eesmärke. Olemasolevad algatused, näiteks energiatehnoloogia strateegiline kava, elukestva õppe programm ja energiatõhususe tegevuskava on juba heaks kiidetud, kuid teie nõukogus pole raha välja käinud. Vajame nende projektide rahastamist. Neil kõigil on olemas tööhõive ja majanduskasvu loomise potentsiaal.

2020. aasta strateegiat käsitleva resolutsiooniga saadab fraktsioon ALDE nõukogule tugeva sõnumi selle kohta, et praegune juhtimisstruktuur on liiga nõrk, avatud kooskõlastusmeetod on läbi kukkunud ja ühenduse meetod tuleks taastada. Olen väga rõõmus selle üle, et resolutsiooni toetas nii suur enamus. See on jõuline sõnum parlamendilt selle kohta, et me vajame tegusid.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud president! Te teate, et rohelised pooldavad rohkem integreeritud Euroopat selleks, et tagada jätkusuutlik areng meie kodanikele, kuid ka selleks, et Euroopa võiks 21. sajandil sellel planeedil midagi tähendada.

(FR) Te olete täna oma teoga, nimelt iga-aastase majanduskasvu analüüsiga, meie usaldust tugevalt kõigutanud, sest olete näidanud üles ideoloogilist kallutatust, mis ei ole kuidagi seotud faktidega, vaid on seotud ideoloogiliste valikutega.

Mida te siis täpsemalt soovitate? Avaliku sektori kulutuste piiramist! Kulude piiramisega ei ole võimalik tagada stabiilset riigi rahandust. Tuludest ei räägita midagi. Samuti on eesmärk suurendada paindlikkust, reformida – nagu te väidate – tööturgu, teisiti öeldes luua kaitstud paindlikkus ilma turvalisuseta. Väidate, et peaksime neid meetmeid rakendama selleks, et võimaldada majandusel taastuda.

Sellega asjad veel ei piirdu. On ka finantssektorile mõeldud meetmed. Rääkigem neist, sest see on hea näide kaksikmoraalist. Mida ütlete palku ja avaliku sektori kulutusi puudutavate meetmete kohta? Peame lööma kohe ja kõvasti. Aga siis, kui asi puudutab finantssektorit, ütlete, et on vaja tutvuda, uurida mõju ja eelkõige on vaja üleminekuperioodi.

Majandusjuhtimisele ja eelarve konsolideerimisele määrate kähku perioodi: 1. jaanuar 2011 kuni 1. jaanuar 2012. Pankade jaoks aga tähtaja 1. jaanuar 2019, justkui tööturu kohanemiseks või riigi rahanduse stabiliseerimiseks ei oleks vaja uuringuid või üleminekuperioodi.

Kas võite mulle öelda, mis on sellel kõigel pistmist Euroopa 2020. aasta strateegiaga? Lõppude lõpuks on just selles küsimus, kuid teie sellest ei räägi. Volinik, nõukogu liikmed, soovitused, mida te iga-aastases majanduskasvu analüüsis jagate, muudavad Euroopa 2020. aasta strateegia täitmise täiesti võimatuks.

Te veate meid ninapidi, kui väidate, et on võimalik ajada vajalikku investeerimispoliitikat sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, haridus, vaesuse vähendamine, võitlus kliimamuutustega ja tööhõive, teostades samal ajal teie soovitatud poliitikat. See on vale ja minu arvates on see arutelu farss.

  Malcolm Harbour, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Meie fraktsioon on selle resolutsiooni allkirjastanud ja kavatseb seda toetada. Ma ei ütle, et me sellega täielikult nõustume, kuid kiidame heaks selle keskse sõnumi. Soovin seda öelda nii komisjonile kui ka nõukogule ning loen ette pealkirja, milles oleme kokku leppinud: „Tugev ühtse turu akt ja väikeettevõtlusalgatus töökohtade loomiseks”.

Kust tulevad siis töökohad? Need tekivad erainvesteeringutest ja uutest ettevõtetest. Me juba teame, et viimase kümne aasta jooksul on töökohtade loomise põhimootor olnud väikeettevõtted. Täna on minu sõnum nii komisjonile kui ka nõukogule see, et kõik 27 liikmesriiki peavad ühtse turu tasandil hakkama töökohtade loomist tõsiselt võtma. Me kõik usume ühtsesse turgu ja liikmesriigid on teenuste turu avamisse investeerinud tohutuid rahasummasid ja ressursse, kuid kas nad on sellest oma ettevõtetele rääkinud? Kas nad on ühtset turgu reklaaminud? Kas nad on edendanud ettevõtlust? Kas nad on edendanud Interneti-kaubandust?

Miks ei asu nad tegelema nende praktiliste küsimustega, selleks et päästa valla jõud, mis meil juba olemas on, koos kõigi muude projektidega, millest kolleegid on rääkinud? Nad peavad sellega alustama juba homme või isegi täna, selle asemel et rääkida mõnest muust pikemaajalisemast projektist. Nad peaksid tööle hakkama!

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud president! Rebecca Harms osutas eile millelegi olulisele. Vist mitte keegi väljaspool ei tea rohkem sellest, millist strateegiat, millist stabiilsusmehhanismi, millist pakti välja pakutakse, täiendatakse, jõustatakse või muudetakse ning kes ja milliste määruste alusel seda teeb. Üks asi, mis on selge, on see, et seni ei ole Euroopa 2020. aasta strateegia pakkunud lahendust inimestele kriisi ajal osaks saanud probleemidele. Just vastupidi – sellega jätkatakse ekslikku ELi poliitikat, mis oligi algusest peale üks kriisi põhjustest. Selles loodetakse jätkuvalt stabiilsuse ja kasvu paktile. Seda kavatsetakse nüüd paremate sanktsioonimehhanismidega karmistada ja tugevdada.

Praktikas tähendab see kodanike kahjuks rakendatavaid karmistamismeetmeid. See tähendab tööea pikendamist, teisiti öeldes pensionide vähendamist. Olgu siis tegemist palkade ja töötasude indekseerimisest loobumisega või sotsiaalpartneritevaheliste läbirääkimiste aluse piiramisega või tööaega reguleerivate eeskirjade paindlikumaks muutmisega – kõik see tähendab palkade piiramist ja vähendamist. Samuti tähendab see riigi väiksemat ümberkujundavat sekkumist ühiskonna majanduslikku ellu. Sel puhul räägivad paljud võla piiramisest. Mul on ükskõik, kas seda nimetatakse majandusjuhtimiseks, stabiilsuse ja majanduskasvu poliitikaks, konkurentsivõime paktiks või iga-aastasele majanduskasvu analüüsile tuginevaks komisjoni soovituseks. See antisotsiaalne poliitika ei ole midagi, mida meie fraktsioon ja mina saaksime toetada.

Siiski ei ole muidugi ükskõik, kas parlamentidel on selle poliitika suhtes veel midagi öelda. Eilne arutelu aluslepingu muutmise menetluse üle annab lootust, et parlamendiliikmed on ühes asjas ühel meelel. Me ei tohiks endale lubada tagasipöördumist 19. sajandi valitsuste salatsemispoliitika juurde. Seda ei soovi keegi. Kuid me ei tohiks endale lubada ka tagasipöördumist kahekiiruselise Euroopa juurde.

  Mario Borghezio, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud president, head kolleegid! „Energia 2020” on tohutu programm, kuid peaksime endalt küsima, kas suudame tähtajaks saavutada 20% taastuvenergia osakaalu eesmärgi, muu hulgas seetõttu, et finantskriis aeglustab investeeringuid.

On üks probleem: päikeseenergia toetamine. Tegelikult toetame Hiinat, kes on praegu maailma juhtiv päikesepaneelide eksportija, ja Indiat, kes on tuulegeneraatorite juhtiv eksportija. Siit tuleneb vajadus toetada Euroopas välja töötatud ja toodetud päikesepaneelide tootmisega seotud teadusuuringuid ja edendada päikeseenergia sektoris mastaabisäästu, näiteks võttes sellised seadmed ulatuslikult kasutusele Euroopas linnades.

Oleks tulnud teha midagi hoopois muud: Euroopa avaliku teenuse tagamiseks oleks tulnud luua üleeuroopaline energiaettevõte, arvestades sellega, et jaotusvõrgud ja nende infrastruktuur juba moodustavad olemasolevad loomulikud monopolid, mis peaksid selgelt kuuluma sama juhtimise alla.

Selle asemel seati ülientusiastlikust majanduslikust liberalismist tulenevalt prioriteediks muud lahendused, mis ei ole kindlasti kasulikud tarbijatele või kasutajatele, küll aga nende suurte monopolide aktsionäridele. Peaksime meeles pidama, et autode süsihappegaasi heitkogused ei ole 150 aasta jooksul vähenenud. Meil on õigus küsida, kas poleks aeg pühkida tolm vesinikumootorite uurimise projektidelt.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud president! Kui tahame rakendada Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive peatükki, siis on ülitähtis muuta enamiku liikmesriikide ja ELi sisserändepoliitikat.

Nagu on öeldud komisjoni ettepanekus, on prioriteedid muu hulgas tööturul osalemise suurendamine, struktuurse tööpuuduse vähendamine, tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooniga töötajate koolitamine, elukestev õpe jne.

Ulatuslik töötajate import väljastpoolt Euroopa Liitu annab tunnistust lühiajalisest visioonist ega kooskõlas prioriteetidega, mida ma just nimetasin. Ligikaudu 25 miljonit inimest Euroopa Liidus on töötud. Alustagem sellest, et aitame esmalt neil inimestel töö leida, selle asemel et otsida taas abi suuremahulisest sisserändest.

Kvalifitseeritud töötajate Euroopasse toomine, mida võiksime nimetada ajude äravooluks, loob nende päritoluriikides veelgi suuremaid probleeme, mis omakorda ainult suurendab veelgi oskusteta inimeste sisserännet Euroopasse. See on nõiaring ja peame tunnistama, et pikas perspektiivis ei ole see kellelegi kasulik.

Meil on viimane aeg koostada väljastpoolt ELi pärineva sisserände tasuvusanalüüs. Ka see aspekt peaks olema liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste osa.

  Marian-Jean Marinescu (PPE). – (RO) Austatud president! Euroopa 2020. aasta strateegias on eesmärke, mida ei ole võimalik saavutada, tähtsustamata asjakohaselt valdkondi, mida selles ei ole selgesõnaliselt nimetatud. Euroopa vajab dünaamilist ja konkurentsivõimelist põllumajandussektorit, mis võib jätkusuutlikule arukale majanduskasvule tulemuslikult kaasa aidata, mis samuti soodustab ka kaasamist. Usaldusväärne toidutootmine, jätkusuutlik loodusressursside haldamine ning territoriaalse tasakaalu ja maapiirkondade mitmekesisuse säilitamine on tulemusliku ühise põllumajanduspoliitika ja tootliku põllumajandussektori põhitegevused.

Tööstuspoliitika vajab infrastruktuuri. Ühtse raudteepiirkonna rakendamine on tähtis samm raudteetranspordi dereguleerimise suunas. Ühtse Euroopa taeva (Single European Sky – SES) projekti lõpetamine ja SESARi projekti kiire rakendamine on samavõrd tähtsad. Üks kõige tähtsamaid tegureid on üleeuroopaliste võrgustike arendamine, mitte ainult transpordis, vaid ka energeetikas, eraldades Euroopale lisaväärtust andvatele projektidele piisavalt rahalisi vahendeid. Näiteks on Nabucco projekt kasulik kõigile liikmesriikidele, sest see kaotab Euroopa Liidu sõltuvuse ühest tarneallikast.

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

  Marita Ulvskog (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Selleks et suudaksime pärast majanduskriisi uuesti alustada, on hädavajalik, et inimestel oleks kindlustunne. Richard Wilkinson, Briti uurija, kes on kirjutanud raamatu „Vaimne tasand” ja kes eelmisel nädalal külastas Euroopa Parlamenti Brüsselis, on seda väga hästi kirjeldanud: selleks et meie ühiskonnas valitseksid turvalisus ja usaldus, vajame võrdsust ja väikeseid lõhesid. Selle võib otse Euroopa 2020. aasta strateegiaks tõlkida.

Esiteks, kui soovime edu saavutada, siis peavad töötajad ja nende ametiühinguorganisatsioonid olema kaasatud ja austatud. Siiski kasutatakse praegu kriisi hoopis ametiühingute, töötajate ja vabade palgaläbirääkimiste ning töötushüvitiste ja pensionide ründamiseks. Need rünnakud peavad lõppema!

Teiseks peavad meil, naistel, olema muidugi Euroopas samad võimalused nagu meestel. Parlamendi resolutsioonides ei ole see alati ilmne, kuid see peab olema ilmne praktikas.

Kolmandaks, edaspidi peavad meie töös olema kesksel kohal tugev nüüdisaegne tööstus ning tööstuspoliitika ja ettenägelikud investeeringud, sealhulgas infrastruktuuri investeeringud. Tuleb tõhustada tööd kliimatundlike ressursitõhusate protsesside ja toodetega, koskkonnahoidliku energeetika ning keskkonnahoidlike töökohtadega. Kuidas muidu peaksime teistega konkureerima?

Neljandaks vajame selget toetust energiatõhususe poliitikale. Me teame, et me ei vasta oma praegustele sihtmärkidele, sest need ei ole siduvad. Vaja on siduvaid eesmärke, see on hädavajalik, et võiksime saavutada majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärgid, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia põhipunktid. Väikesed eesmärgid ja poliitilise tahte puudumine on hämmastavad, eriti arvestades, et energiatõhususe meetmed on üks parimaid ja arukamaid viise tarbijate rahaliste kulude vähendamiseks, äriühingute tugevdamiseks ja tõesti millegi uue saavutamiseks.

  Elizabeth Lynne (ALDE). – Austatud juhataja! Kui soovime, et Euroopa 2020. aasta strateegia oleks edukas, siis tuleb rakendada tulemuslikult tööhõivesuunised ja kehtestada riiklikud reformikavad ning muuta need nii prioriteetseks, nagu need tegelikult väärt on.

Peame tagama, et kedagi ei jäetaks maha. Vanemate inimeste ja puudega inimeste tööpuuduse määr on häbiväärselt kõrge. Mul on hea meel selle üle, et mõlemas tekstis osutatakse vajadusele rakendada töökohal diskrimineerimisvastaseid seadusi, nii et töökohad oleksid avatud kõigile.

Tähtis on ELi tasandil kokkulepitud eesmärkide tegelik saavutamine. Jah, liikmesriikide ülesanne on kinnitada konkreetsed eesmärgid neid järgida, kuid Euroopa Liidul on oluline roll heade tavade vahetuse parandamisel. Seetõttu on mul hea meel selle üle, et see on väga selgelt välja öeldud komisjoni resolutsiooni lõikes nr 27.

Meil on kulunud kuid analüüsidele ja arutades, milline Euroopa 2020. aasta strateegia olema peaks, kuid meil on olemas tööhõivesuunised. Nüüd on aeg neid täitma asuda.

  Emilie Turunen (Verts/ALE). – (DA) Austatud juhataja! Praegu räägitakse Euroopas palju majanduslikust vastutustundlikkusest ja seda samastatakse väga tihti avaliku sektori kulutuste piiramisega ja väga harva tööhõive parandamisega. Usun, et peaksime endalt küsima, mida majanduslik vastutustunne tegelikult tähendab. Meie Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis näeme praegu väga suurt vastuolu Euroopas ja liikmesriikides tehtava poliitika vahel. Ühest küljest võime näha, et iga-aastane majanduskasvu analüüs ja Euroopa poolaasta toovad Euroopas kaasa töökohtade vähenemise ja majanduskasvu aeglustumise. Teisest küljest ütleme Euroopa 2020. aasta strateegias ja tööhõivesuunistes, et soovime luua rohkem ja paremaid töökohti. Siin on vastuolu.

Tõsiasi on, et meil on Euroopas 23 miljonit töötut. Meil on 5,5 miljonit alla 25 aasta vanust töötut. Meil on üha rohkem vaeseid töötajaid. Need arvud suurenevad ja majanduspoliitika, mida me järgime, ei paranda seda olukorda. Ma usun, et kui me soovime luua Euroopas uusi töökohti, siis on väga tähtis, et me Euroopa 2020. aasta strateegiat ja tööhõivesuuniseid oma majanduspoliitikas tegelikult rakendaksime. See näitaks majanduslikku vastutustunnet, kuid ma kahtlen, kas see tegelikult juhtub.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Vaesus, kliimamuutused, madal sündivus, sisseränne, energia ja – mis kõige tähtsam – tööpuudus on hetkel Euroopa Liidus meie põhiprobleemid. Nende lahendamiseks on vaja raha ja assigneeringuid. Kahjuks piiratakse rahastamist siiski kogu Euroopas. Mida see tähendab? See tähendab, et Euroopa 2020. aasta strateegia on ohus ja selle eesmärke on raske saavutada. Siiski peame me proovima.

Arvan, et peame pöörama eriti suurt tähelepanu tööpuudusele, mis on tõusnud kümne aasta kõige kõrgemale tasemele. Samuti arvan, et peame Euroopa noortele pakkuma kõrget haridusstandardit vastavalt tööturu vajadustele, õppekavad läbi vaatama ja liikmesriigid peaksid võtma sihiks koolidest väljalangevuse vähendamise.

Täitmata töökohtadele vajatakse spetsialiste. Kutsun Euroopat üles võtma viivitamatult vastu väljapakutud Euroopa täitmata töökohtade jälgimise süsteem, mis hõlmaks ka Euroopa oskuste passi! Peame edu saavutama! Sõnadest ei piisa. Vaja on tegusid.

  José Manuel García-Margallo y Marfil (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Selle teemaga tekib küsimus, ainult üks küsimus, nimelt: mida saame Euroopa tasandil teha selleks, et pakkuda tööd neile, kellel seda ei ole?

Sellele küsimusele vastamiseks soovin teha selgeks ühe asja, millega kõik nõus on. Ilma stabiilse makromajanduseta ei ole jätkusuutlik majanduskasv võimalik. Mõned kiired lahendused, mida siin välja on pakutud – eriti vasaku tiiva liikmete poolt –, tähendaksid leiba praegu ja nälga tulevikus.

Teine asi, millega nõustutakse, on see, et Euroopa 2020. aasta strateegia on heade kavatsuste kogumik. See kõlab hästi, kuid peame kavatsuste juurest tegudeni jõudma. Mida me tegema hakkame? Kuidas me välja pakutud algatusi ja meetmeid rahastame? Kas 2020. aasta strateegias sõnades sisalduv eesmärk on kooskõlas väljakuulutatud eelarvekärbetega?

Kolmas, millega nõustutakse, on see, et kui tahame jõuda stabiilse majanduskasvu soovitud rajale, siis vajame olukorrast terviklikku ülevaadet. Siiani seda veel pole. See mis praegu majandus- ja rahandusnõukogus toimub, näitab, et neil on tohutult palju killustatud, hajali ja vastuolulisi ideid.

Tuleb astuda kolm tähtsat sammu! Esiteks ei saa raskustes riikide lämmatamine jätkuda ja selle küsimuse saab lahendada Euroopa võlakirjade ühise väljastamisega. Teiseks tuleb ellu viia Monti raportis nimetatud võlakirjade idee, kuid seda pole nimetatud Euroopa 2020. aasta majandusstrateegias. Kolmandaks peame kasutama Euroopa Investeerimispanga vahendeid, millest kaks kolmandikku kuulub komisjonile ja mida tuleks 10 aasta jooksul ainult neli korda suurendada, selleks et raha hulk oleks võrdne sellega, mis Marshalli plaani raames Euroopa majanduse ülesehitamisse paigutati.

  Anni Podimata (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Juba mitu kuud on ELis arutatud kriisile reageerimise tõhusa, sidusa ja otstarbeka viisi üle, mis peaks tagama, et saavutame oma strateegilised eesmärgid, nagu jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, sotsiaalne progress ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Siiski on kaks probleemi: esiteks on arutelu Euroopa 2020. aasta strateegia üle endiselt struktuuriliselt eraldatud majandusjuhtimise paketist, Euroopa poolaastast ja iga-aastasest majanduskasvu analüüsist ning selle tulemusena on meil kas killustatud strateegia või paralleelsed strateegiad – strateegiad, mis toimivad paralleelselt piisava kooskõlastamiseta ning seega ähvardavad teineteist kahjustada.

Teine probleem on see, et nõukogu ja komisjoni rõhutavad praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ning eelarvedistsipliini ja reformi eeskirjade karmistamist, kusjuures Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise tõhusaks rakendamiseks ja rahastamiseks ei pakuta veenvaid vastuseid või lahendusi.

Arvan, et valitseb oht, nagu juhtus ka Lissaboni strateegiaga, et paljud meie eesmärgid ei jõua kontorilaualt kaugemale, ning ma kardan, et see juhtub siis, kui me ei suuda veenda kriisi raskuse all kannatavaid eurooplasi, kes ei saa ega ole kohustatud jälgima tehnilisi arutelusid stabiilsuse ja kasvu pakti reformi ning näitajate ja sanktsioonide üle. Peame mõistma, et me ei saa keskenduda ainult näitajatele ja arvudele. Peame keskenduma inimestele.

  Sylvie Goulard (ALDE). – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja! Kui te oleksite nii kena ja kuulaksite, mis mul öelda on, volinik. Mul on ainult minut kõneaega, ehkki ma tahaks üldse vait olla ja mitte midagi öelda, sest ma usun, et see Euroopa 2020. aasta strateegia on väga kaugel sellest, mida meil vaja on. Te olete meile andnud palju ilusaid sõnu. Kas arvate tõesti, et suunised, juhtalgatused ja igasugused asjad, mida kokku olete unistanud ning millega tundide ja päevade viisi tegelete, aitavad teil anda Euroopa inimestele tööd ja tekitada neis usaldust? Te eksite! Kui te praegu maailmas ringi vaatate, siis ma ei usu, et hiinlased, indialased või tõusva majandusega riigid oleksid eriti heal arvamusel meie majanduskasvu meetmetest.

Seega tahaksin mina kui majanduse juhtimise paketi teema raportöör praegu teie juuresolekul pigem vait olla ja sooviksin teile öelda vaid üht: kavatseme oma töös olla väga ranged. Ärge arvake, et kui teie nõukogu liikmed lihtsalt käsivad meil kiirustada, siis ongi meil juunis kokkulepe. Meil on kokkulepe siis, kui parlament on oma arutelud ära pidanud ja kui nõukogu on meid kuulanud. Mis minusse puutub, siis eurovõlakirjade loomine, mis võib tekitada ülemaailmse turu, mille aluseks on euro, on osa sellest paketist.

  Derk Jan Eppink (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Alati kui ma kuulen sõna „eurovõlakirjad”, siis läheb mul süda natuke pahaks, ehkki see on sõna, millega siin tihti lehvitatakse. Enamik töökohti luuakse tänu majanduskasvule ja tervele erasektorile. Sellele ei ole alternatiivi. Valitsused töökohti ei loo ja nad ei ole töökohtade loojad.

Euroopa suur probleem on konkurentsivõime puudumine. Saksamaa ja Lõuna-Euroopa vaheline erinevus on peaaegu 35%. See lõhe on väga suur ja seepärast on Angela Merkel rääkinud konkurentsivõime paktist. Olen sellega iseenesest nõus. Tegelikult pidi Lissaboni protsess olema umbes sellesuunaline idee, kuid sellest ei ole eriti midagi välja tulnud.

Siiski on üks asi, mille suhtes sooviksin teid hoiatada. See on ettevõtte tulumaksu ühtlustamine. See on väga halb idee! See on ka väga prantsuspärane idee ja me peame selle kõrvale heitma, just nagu peame kõrvale heitma ka majandusjuhtimise idee. See on töökohtade hävitaja. Eelmisel nädalal näitas OECD 21 riigis tehtud uuring jällegi, et kui me soovime Euroopas suuremat tööhõivet, siis peame ettevõtte tulumaksu alandama. See on see, millega peaksime tegelema, sest parlament ei loo ühtegi töökohta.

  Herbert Reul (PPE). – (DE) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, head kolleegid! Oleme keset suurt majanduskriisi. Oleme sellest kuude viisi rääkinud ja kõik, mis me oleme öelnud, on üldjuhul tõsi, kuid siiski kipume rääkima väga üldiselt ja seejärel langetame siin väga lõbusalt otsuseid, just nagu midagi ei juhtuks. Ma usun, et see on nii seepärast, et me ei tegutse siin parlamendis piisavalt konkreetselt ja me pole piisavalt ausad, vaid pigem teeme midagi, mis näib olevat üldine loosunglik poliitika.

Mida me majanduskasvu ja stabiilsuse edendamiseks tegelikult teeme? Kas me ise aitame tegelikult kaasa asjakohasemale ja arukamale finantsküsimustega tegelemisele? Kas me ise tegelikult hindame kriitiliselt seda, kas meie kulud on põhjendatud või on meil kõigil iga päev uued ideed selle kohta, kuidas võiksime rohkem raha kulutada? Kui meil ei ole jõudu suunata enda rahalisi vahendeid tuleviku projektidesse – ja sellega on seotud vaidlused, arutelud ja otsused –, siis ei ole mõtet rääkida uuendustest ja teadusuuringutest ainult selleks, et seejärel jätta vajalik raha eraldamata. See on üsna ebaaus.

Kui soovime majandusele elu sisse puhuda, siis peame järgima poliitikat, mis stimuleerib majandust, mitte istuma lõputult, mõeldes selle üle, kuidas saame tööstusesse või majandusse sekkuda. Võtame rõõmsalt vastu üha rohkem otsuseid – isegi täna nõuame pidevalt uusi otsuseid, millega sekkutakse majanduse arengusse. Kas keegi usub, et kohustuslik energiatõhusus – et tuua vaid üks näide – aitab majandust edasi? Kas tõesti usute, et otsustega, mida me energia puhul tihti oleme vastu võtnud, oleme ka majandust stimuleerinud? Või oleme seda hoopis takistanud? Sooviksin, et me sellest ükskord pisut ausamalt räägiksime ja seejärel võtaksime vastu natuke vähem otsuseid, kuid võib-olla siis neid, mis tõesti arengule kaasa aitavad. See on raskem ja nõuab rohkem vaeva, kuid see on demokraatia huvides.

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Finants- ja majanduskriisist on saanud sotsiaalne ja tööhõive kriis ning seetõttu on eriti tähtis, et viidaks ellu arusaam, milleni Euroopa on jõudnud, nimelt et vajalik on nii majandus- kui ka tööhõivepoliitika tihedam kooskõlastamine. See tähendab ka seda, et kõik riigid, kes võtavad kasutusele struktuurireformid või muudavad eelarvepoliitikat või näiteks vaatavad läbi pühapäevased poodide lahtioleku ajad, peavad ühtlasi jälgima, kas need meetmed aitavad kaasa tööhõive arengule ja suurendavad tööhõive määra.

Samuti on väga tähtis konsulteerida kõigi otsuste korral sotsiaalpartneritega. Euroopa poolaasta on selle arusaama esimene suurem proovikivi, kui Euroopa saab üheskoos eesistujariik Ungari juhtimisel esimest korda hinnata, kuivõrd neid direktiive saab üle võtta ja kas me suudame asuda neid rakendama. Ma usun, et selles on Ungari eesistumisel ja Ungari valitsusel eriline roll, mitte ainult eesistujana, vaid ka selle kaudu, et Ungari annab eeskuju, arvestab kõiki majanduspoliitika muudatusi ja kõiki tööhõivepoliitikat puudutavaid otsuseid ja annab teistele riikidele eeskuju.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Mulle näib, et Kinga Göncz valdab kogu teemat väga hästi, nimelt seda, kuidas Euroopa Liit kavatseb lõpetada tööpuuduse. Ma olen siin kogu selle arutelu ära kuulanud, kuid ei mõista ikkagi. Palun aidake mul vastata sellele küsimusele: mida peaksime ütlema Borsodi või Szabolcsi maakonna inimestele? Kust ja millal leiavad nad tööd? Ja muide, ma ootan sellele küsimusele vastust ka János Martonyilt, kes siin nõukogu esindab, samuti volinikult, kes on õnneks samuti Ungari kodanik. Kust saavad Ungari elanikud ja – mis siia puutub – ka muude Euroopa piirkondade elanikud, kes on katastroofilises olukorras, tööd? Kust ja millal? Ma ootan konkreetset vastust!

  Juhataja. – Peame kasutama oma õigust esitada sinise kaardi küsimusi asjakohaselt. Sinise kaardi küsimus ei ole suunatud täiskogu istungile üldiselt või volinikule või nõukogu esindajale. See on suunatud kolleegile, et selgitada teemat, mille selgitamist soovite paluda.

Krisztina Morvai, teie küsimus ei olnud esitatud selles vaimus.

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Vastaksin hea meelega, kuid muidugi on meil liiga vähe aega, et seda siin väga üksikasjalikult arutada. Siiski tahtsin näiteks küsida, et kui muudetakse maksusüsteemi, siis kas see maksumuudatus vähendab sotsiaalseid erinevusi; kas see aitab äriühingutel arenemist jätkata ja töökohti luua või hoopis motiveerib neid pidurdama oma töökohtade loomise kavatsusi. Viitasin sellele, et kui räägime haridussüsteemi ümberstruktureerimisest, siis kas see on tegelikult sotsiaalse kaasatuse huvides? Kui räägime täiendusharidusest, siis kas see tegelikult valmistab inimesi turu, tööturu vajadusteks ette? Just seda konkreetselt pidasin silmas.

  Liisa Jaakonsaari (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Meie parempoolne kaasparlamendiliige väitis, et poliitika ainult segab majandust ja et inimesed siin parlamendis teevad asju, mis segavad poliitikat. Kas minu kaasparlamendiliikmed tõesti arvavad, et näiteks majandusjuhtimine ainult segab majandust?

(Sõnavõtja esitas Herbert Reulile küsimuse, tõstes kodukorra artikli 149 lõike 8 kohaselt sinise kaardi)

  Herbert Reul (PPE). – (DE) Kui vaatate siin viimastel kuudel vastu võetud meetmeid ja arvutate välja neist tulenevad kulud, siis – mitte alati, kuid väga tihti – segavad need majandusarengut. Seega peame oma arvestustes olema hoolsamad. Tööstuse ja ettevõtluse voliniku tööstust käsitlevates teatistes esitatud idee, et peaksime alati kaaluma tulevasi otsuseid selle alusel, kas need suurendavad või kahjustavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, on seepärast väga tark.

  Richard Seeber (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Kõik siin parlamendis saavad aru, et mida rohkem Euroopa kokku kasvab, seda rohkem tuleb majanduspoliitika küsimustes kokku leppida. Seepärast on selline vahend nagu Euroopa poolaasta mõislik. Siiski ei tohi see sekkuda ülesannetesse, mis on traditsiooniliselt olnud sotsiaalpartnerite töö, näiteks palgaläbirääkimised ja kollektiivlepingud. Me tõesti peame sel teemal end tagasi hoidma. Euroopal ei ole mõtet otsustada, kui kõrged peaksid olema palgad konkreetses riigis. Peaksime rohkem keskenduma turutõrgete kaotamisele, et võimaldada Euroopa majandusel õitseda. See on seotud oligopolide ja monopolide, kuid ka turule sisenemise barjääridega. Samuti ei tohiks olla nii, et paljudele sektoritele on tagatud teatud kasumimarginaalid. Selleks et Euroopa majandus saaks oma potentsiaali realiseerida, on vaja rohkem konkurentsi.

Meie infrastruktuuri nüüdisajastamine peab samuti olema Euroopa Liidu ülesanne. Räägin siin energeetikast, transpordist ja sidest. Euroopal peaksid olema vajalikud ressursid, eriti selleks et saaksime kaotada olemasolevad liikmesriikidevahelised kitsaskohad. Samuti peame kaaluma, millised ressursid on võimalik Euroopale kättesaadavaks muuta. See hõlmab meie omavahendite selget alust. Seepärast kutsun nõukogu ja liikmesriike selgesõnaliselt üles andma lõpuks Euroopale ressursse, mida ta vajab.

Ilmselgelt puudutab see ka haridust, samuti teadus- ja arendustegevuse valdkonda, milles Euroopal on oma roll. Siiski on ka siin ülitähtis rahastamise küsimus.

  Jutta Steinruck (S&D). – (DE) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Euroopa 2020. aasta strateegia on väga tähtis, mitte ainult Euroopa sotsiaal- ja majanduspoliitika, vaid ka liikmesriikide sotsiaal- ja majanduspoliitika arendamiseks. Peame olema hoolsad, et strateegiat ei väärkasutataks Euroopa tasandil liikmesriikides sotsiaalse allahindluse poliitika tegemiseks. Olen äärmiselt šokeeritud, et komisjon teeb oma iga-aastases majanduskasvu analüüsis ettepaneku vähendada palku ja sotsiaalkaitset. Mõned sõnavõtjad on sellest juba rääkinud. Kohapeal on selle mõju inimestele katastroofiline. Inimestele on vastuvõetamatu, et eelarve konsolideerimise kulud kannavad töötajad üksi.

Ka mina sooviksin pöörduda liikmesriikide poole, et nad oma riiklike reformikavade koostamisel juhinduksid ainult koondsuunistest, sest need võimaldavad palju paremat sotsiaalkaitse ja majanduskasvu tasakaalu. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis räägitakse jälle tähtajatutest lepingutest, millest varem räägiti uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas. Volinik Andor! Oleme seda 2010. aasta novembris siin juba arutanud: noori ei saa tööturule kaasata töötajate õiguste vähendamise abil. Euroopa kogemus on näidanud, et see vähendamine lihtsalt toob kaasa töötingimuste halvenemise ega loo uusi töökohti. Vajame konkreetseid meetmeid kõige enam ohustatud inimeste abistamiseks, mitte juhtalgatusi, mis toimivad teineteisega paralleelselt ega ole integreeritud.

  Danuta Maria Hübner (PPE). – Austatud juhataja! Minu arusaamine tegelikkusest täna ja homme on see, et Euroopa töökohad on jätkusuutlikud ainult siis, kui need tuginevad konkurentsivõimelisele majandusele, ja pole saladus, et see ei ole üks meie tugevamaid külgi.

Euroopa konkurentsivõime edukaks suurendamiseks vajame institutsioonilist konkurentsivõime suurendamise protsessi. Peame kindlaks tegema edu saladused ja ka selle, kuidas neid vastavalt olukorrale kohandada. Meil juba on mitu konkurentsivõimega seotud vahendit. Tegelikult on vaja vaid veidi poliitilist tahet siis saame kasutada suurt osa institutsioonilisest raamistikust selleks, et käivitada komisjoni juhitud konkurentsivõime suurendamise protsess, mis tugineb ühenduse süsteemile.

Räägin siin Euroopa poolaastast ja majanduskasvu analüüsist, mida on juba nimetatud. Samuti võiksin nimetada tasakaalunihkeid ja täpsust – eriti tulemustabelis, mis peaks hõlmama struktuurseid konkurentsivõimega seotud tegureid. Samuti on olemas 2020. aasta strateegia, mida tuleks jõuliselt rakendada praegu, mitte pärast 2013. aastat. Kogu poliitika peaks kaasa aitama Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamisele: kõik peavad kaasa lööma ja Euroopa keskme eraldamine muust Euroopast tähendaks lihtsalt Euroopa killustamist. Jätkusuutlikke töökohti saab luua ainult siis, kui Euroopa kokku hoiab.

Killustatud Euroopa ei ole konkurentsivõimeline Euroopa.

  Csaba Őry (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Tänan teid võimaluse eest võtta sõna nii 2010. aasta tööhõivesuuniste raportöörina kui ka Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni koordinaatorina. Toetan komisjoni ettepanekut, milles kavatsetakse 2010. aasta tööhõivesuunised 2011. aastal säilitada. Me nõustume sellega ja toetame seda. Siiski nõutakse Lissaboni lepingus iga-aastaseid suuniseid, mistõttu peame tõesti muutusi jälgima ning komisjon, nõukogu ja parlament peavad omavahel suhtlema ja muidugi vajaduse korral veel muudatusi tegema.

Seepärast teen ettepaneku, et 2020. aasta strateegia läbivaatamise ajal ja Euroopa poolaasta raames tehtava töö ajal kasutataks majanduse ja tööhõive koondsuuniseid teatud mõttes juhisena. Kui on mingeid erinevusi, siis peaksime asja käsile võtma ja muudatusi tegema. Kindlasti võib tekkida probleeme. Hiljuti sain teada, et esialgsetes riiklikes reformikavades on tööhõive lubadustest juba mingil määral loobutud ja 75% eesmärgi asemel räägitakse praegu umbes 72% eesmärgist. Siin on ilmselt vaja ümbermõtlemist, et vältida Lissaboni strateegia juhtumit, kus lubasime liiga palju, kuid väga vähe täita. Siiski soovitaksin sätestada mõned aluspõhimõtted.

Nõustun pensionide ja palkade küsimuses. Sekkuda ei tohiks, subsidiaarsuse põhimõtet tuleks austada ja teatud rühmadega, näiteks noored, puudega ja liitpuudega inimesed, on vaja konkreetseid riiklikke lubadusi.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Olen taas kord sunnitud oma Ungarist kaasparlamendiliikmele küsimuse esitama. Kas pensionide ja palkade puhul tähendab subsidiaarsus seda, et Ungari ja muude postkommunistlike riikide pensionäride ja töötajate pensionid ning palgad on edaspidigi järjekindlalt, pidevalt ja alaliselt vaid murdosa Lääne-Euroopa omadest? Oleks väga kurb, kui me asja nii mõistaksime. Nii see praegu on. Õed teenivad 70 000 forinti kuus ja õpetajad 90 000; pensionäridel on toimetulekuraskused. Kuidas peame sellest aru saama?

  Csaba Őry (PPE). – (HU) Ei, austatud Krisztina Morvai, nii ei tule seda mõista, kuid põhimõtteliselt sõltub pensionide küsimus majanduse olukorrast. See sõltub sellest, mida suudame toota, ning vastavalt sellele saame tagada asjakohased pensionid. Selles mõttes on strateegia, mille üle arutame, selline strateegia, mille abil on kavas muuta Euroopa konkurentsivõimeliseks, toimivaks ja edukaks, ning see annab meile võimaluse suurendada pensione isegi riikides, mis seni on vähemsoodsas olukorras. Siiski ei ole võimalik kehtestada ühtseid eeskirju, sest praegu on erinevused väga suured. Ilmselt on ka tulevikus vaja asjale läheneda järk-järgult.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Euroopa 2020. aasta strateegia osana peavad tööhõivesuunised lahendama kolm suurt ülesannet.

Esiteks tulla teadusuuringute, uuenduste ja konkurentsivõime abil välja kriisist, et tagada majanduse tegelik taastumine, mis võimaldab meil saavutada sotsiaalse taastumise. Teiseks asendada terve põlvkonna jagu töötajaid, kes parajasti pensionile jäävad. Kolmandaks olla üleilmastunud majanduses konkurentsivõimeline, vabastades äriühingud mitmest maksukoormast, mis neid kahjustavad ja rõhuvad.

Selles olukorras peame arvestama ühiskonna kolme eriti haavatava elanikkonnarühmaga.

Esiteks noored. Absoluutselt elutähtis on võidelda oskusteta noorte koolist väljalangemise vastu, sest see jätaks nad alatiseks tööelust kõrvale. Noored – sest peame soodustama nende tööellu astumist, mitte pakkuma ainult ajutisi lepinguid või praktikakohti. Peame võitlema noorte tööpuudusega. See on pikaajaline probleem, millel on suur mõju praeguses olukorras, mil kriis on mõjunud neile raskemalt kui teistele. Teine sihtrühm ühiskonnas on naised – naised, kes langevad ajutiste lepingute ohvriks ja kes on alamakstud. Kolmas sihtrühm on vanemad kodanikud, keda peame suutma kauem tööl hoida. Selle saavutamiseks on meil Euroopa tasandi vahendid, eriti Euroopa Sotsiaalfond, ja ma usun, et peame seda hooba kasutama.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Peaaegu aasta on möödunud sellest, kui komisjon esitas Euroopa 2020. aasta strateegia. See aeg ei ole olnud Euroopale lihtne. Liikmesriigid võitlevad ikka veel kriisi järelmõjudega. Uue strateegia rakendamise meetmed on tagaplaanile lükatud. Euroopa 2020. aasta strateegia kaugeleulatuvad eesmärgid, sealhulgas saavutada 85% tööhõive määr, vähendada vaesuse ohus olevate inimeste arvu 20% ja suurendada kulutusi teadusele 3%-ni, näivad olevat juba praegu, vähem kui aasta pärast strateegia rakendamise algust, ohus. ELis on tööpuudus praegu 10% juures ja pole näha, et see oluliselt vähenema hakkaks. Tegelikult on olukord just vastupidine; kui eeldada, et Euroopa jätkab kriisist väljumist praeguses aeglases tempos, siis kasvab tööpuudus järgnevatel aastatel veelgi. Vähene tööhõive loob soodsad tingimused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse levikuks, nagu kinnitatakse ka Eurobaromeetri 2010. aasta juuni ülevaates.

  Enrique Guerrero Salom (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Vaadates 2020. aastani ja kaugemale, on ELil tõeline süsteemne risk kaotada konkurentsivõime suurte majandussektorite tõttu, mis on üha tehnoloogilisemad ja võimsamad.

Me vajame võimet konkureerida: konkureerida selleks, et kasvada; kasvada selleks, et luua töökohti ning luua töökohti selleks, et kaitsta ja hoida meie sotsiaalset mudelit.

Ainuke meie asendamatu ressurss on teadmised, mida peame kasutama uuendusteks, muutustega kohanemiseks ja eelkõige nende muutuste keskel juhtrolli säilitamiseks.

Seepärast peame palju rohkem investeerima ülikoolidesse, meie haridussüsteemi ning meie teadus- ja arendustegevusse, selleks et olla võimsad selles valdkonnas, kus see on võimalik: teadmiste valdkonnas.

  Riikka Manner (ALDE). – (FI) Austatud juhataja, volinik! Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid on head ja kaugeleulatuvad. Oma sõnavõtus sooviksin peamiselt keskenduda sellele, millised on praktilised tegurid, millised on vahendid nende eesmärkide viimiseks rohujuure tasandile – see, mis meil näiteks Lissaboni strateegiaga ebaõnnestus.

Esiteks on meil tõesti vaja kogu Euroopat. Meil on vaja Euroopa piirkondi. Peame suutma teha kindlaks iga piirkonna edutegurid ja oskuste potentsiaali. Saame sellele vajadusele reageerida suuresti ühtekuuluvuspoliitika kaudu. Selleks et suudaksime luua rohkem töökohti, uuenduslikke tegevusi ja eriti praktikast lähtuvaid uuendusi, vajame ühtekuuluvuspoliitikat, mis hõlmab kogu Euroopat, selleks et neid eesmärke piirkondades realiseerida. Loomulikult vajame ka teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning selle sektori rahastamist, kuid usun, et põhiküsimus on tulemuslik ühtekuuluvuspoliitika.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! On vastuvõetamatu, et sotsiaalsed probleemid on ELi poliitikas jätkuvalt vaese sugulase rollis, samuti ka sellise eelarve-, finants- ja konkurentsipoliitika sotsiaalsete tagajärgede süstemaatiline devalveerimine, mis järgib kangekaelselt neoliberaalseid dogmasid, olles ükskõikne peaaegu 25 miljoni töötu inimese suhtes, peaaegu 30 miljoni ebapüsival ja madalalt tasustatud töökohal töötava inimese suhtes ning enam kui 85 miljoni vaesuses elava inimese suhtes, samal ajal kui majanduslike ja finantshuvirühmade kasumid jätkavad kasvamist.

Austatud juhataja! Seepärast edastan siin paljude ühiskondlike organisatsioonide nördimushüüded, mis kajasid hiljuti Euroopa Parlamendis Brüsselis peetud Kodanike Agoraal. See on miljonite töötajate, töötute, naiste ja noorte nördimuse põhjus, kes võitlevad kogu Euroopas sellise poliitika vastu.

On aeg loobuda stabiilsuse ja kasvu paktist, konkurentsivõime paktist ning muudest sellistes paktidest. Inimesi ja töötajaid tuleb austada.

  Oreste Rossi (EFD). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Nõustun sellega, et parlamendile tuleb jätta piisavalt aega selleks, et ta saaks välja pakkuda parimad tööhõivepoliitika suunised 2020. aastaks. Sellise kriisi ajal, nagu praegu Euroopas valitseb, ei saa me olla inimeste vajaduste suhtes ükskõiksed. Väga tähtis on aidata perekondi, tööd otsivaid noori ja neid, kes oma karjääri jooksul avastavad end äkki ilma tööta.

Euroopal peab olema julgust teha valikuid, tagades esmalt töö omaenda kodanikele ja seejärel kolmandate riikide kodanikele ja luues kontaktid eri riikide tööhõiveametite vahel, nii et kõik igas riigis teaksid, milliseid töökohti pakutakse.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata piiride kaitsele, selleks et vältida sadade tuhandete sisserändajate kontrollimatut invasiooni, mis ähvardab meie riigid Põhja-Aafrika poliitilise olukorra tõttu üle ujutada. Kolmandate riikide kodanike integratsioon peaks olema lubatud ainult kontrollitud sisserände kaudu ja see peaks olema piiratud töökohtade tegeliku kättesaadavusega, vältides seega majanduskasvu ja sotsiaalhoolekande kulul pingete ja diskrimineerimise tekkimist.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Strateegia suhtes on väga erinevaid ootusi. Ajal kui mõned inimesed on veendunud, et see on vaid soe õhk ja et strateegia ei ole väärt paberit, millele see on kirjutatud, näeme väga ohtlikke ja realistlikke stsenaariume, millega peame arvestama – pean siin silmas tööturgude paindlikkuse suurendamise meetmeid. Need toovad Kesk-Euroopasse hordide viisi madala kvalifikatsiooniga odavat tööjõudu ja tulemuseks on palgadumping.

Strateegias sõnastatud eesmärk, et 40% noortest peaks olema kõrgharidus, näib eriti naiivne. Tahaks teada, mis mõte sellel on. Me oleme juba olukorras – räägin siin Itaaliast –, kus akadeemilise haridusega noortele leidub vaevalt sobivaid töökohti ja nad peavad endal odavate töökohtade abil elu sees hoidma. Milleks meil siis tegelikult nii palju akadeemikuid vaja on, kui neile ei ole sobivadi töökohti? On tõsi, et vaja on kõrgemat kvalifikatsiooni, kuid me ei saavuta seda sellega, et lihtsalt riputame 40% elanikkonnast kaela akadeemilise kraadi. See ei ole õige suund.

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Tahan öelda, et ajal kui valitseb tõsine riigivõla ja finantsvõla kriis, on ülitähtis panustada majanduskasvu ja majanduskasvu strateegiate kaudu majandusarengusse ning vähem tähtis ei ole ka tööhõivepoliitika rakendamine. Ma usun, et tööhõivepoliitika abil ei lahenda me ainult majanduse, vaid leiame lahendusi ka sotsiaalsetele probleemidele. Seepärast sooviksin pöörduda konkreetse töötajate kategooria poole, keda tuleb Euroopa 2020. aasta strateegias arvesse võtta.

On räägitud noortest – neist räägiti palju just täna hommikul. Siiski on üks töötajate kategooria – väga tähtis põlvkondlik töötajate kategooria –, kuhu kuuluvad need, kes on vanemad kui 50aastased ja seepärast pensionile mineku künnisel. Kui peaksime soovima tõsta pensioniiga ja luua aktiivsemat ühiskonda, peaksime vastu võtma strateegia ebapüsivatel töökohtadel töötajate jaoks ja üle 50aastaste töötajate jaoks, kelle olukord on raske.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa 2020. aasta strateegia peab sillutama teed Euroopa majanduskasvu uuele mudelile, edendades liikmesriikide tasandil kooskõlastatud struktuurireforme. Arvan, et need reformid on hädavajalikud kõigis liikmesriikides, arvestades noorte suurt tööpuudust. Samal ajal peame toetama väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid nende potentsiaali täielikul ärakasutamisel uute töökohtade loomiseks. Majanduskasvu, sotsiaalsete eesmärkide ja vaesusega võitlemise lisamine Euroopa Liidu eesmärkide loetellu on samuti Euroopale tähtis, sest nende eesmärkide saavutamine aitab säilitada Euroopa Liidu majanduslikku sõltumatust.

Ja lõpetuseks usun, et Euroopa 2020. aasta strateegia peab olema Euroopa kodanikele mõistetav, sest nad peavad mõistma, millised kohustused on strateegia rakendamisel kõigil asjaomastel osapooltel, näiteks riiklikel, kohalikel ja piirkondlikel võimuorganitel, kelle jõupingutusi toetab ka Euroopa kodanike panus.

  Jan Kozłowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tööhõivesuunised on Euroopa poolaasta kontseptsioonis sõnastatud majandusjuhtimise protsessi fundamentaalne mehhanism ja sellisena tuleks neid ka käsitleda. Need suunised on alus, millele rajatakse praegu liikmesriikide riiklikke reformikavasid, ning lõppude lõpuks sõltub just kõigist neist programmidest Euroopa 2020. aasta strateegia edu. Ajakava kohaselt peaks riiklike reformikavade koostamise töö lõppema aprillis. Sooviksin rõhutada, et väga tähtis on kaasata riiklike reformikavade koostamisse liikmesriikide parlamendid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused ning siinkohal sooviksin viidata ka Regioonide Komitee arvamusele. Suuniste muutmine praeguses etapis võiks protsessi häirida. Sooviksin juhtida tähelepanu vajadusele integreeritud horisontaalse lähenemisviisi järele Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel. Seepärast sooviksin samuti veel kord juhtida tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika vahendite tähtsusele Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Nõukogu neli tööhõivepoliitika suunist peaksid ka 2011. aastal jõusse jääma. Kvalifikatsiooni tõstmise suunised rakenduksid tõenäoliselt nõudmise ja pakkumise põhimõtte kaudu ka riigi sekkumiseta.

Naiste tööhõive suurendamine vajab siiski sellist sekkumist, kuid enne kui me selles suunas edasi liigume, peaksid liikmesriigid tunnustama naiste tööd emadena laste eest hoolitsemisel ja kasu, mida see sisemajanduse kogutoodangule annab. Ärgem andkem tööd neile, kellel seda juba piisavalt on!

Riik peaks seepärast keskenduma vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisele, sest vähesed inimesed suudavad ise vaesuse lõksust pääseda.

  Pervenche Berès, raportöör. − (FR) Austatud juhataja, volinik! Võib-olla võiksite president Barrosole öelda, et oleksime soovinud tema kohalolekut arutelul, sest see on esimene arutelu küsimuste üle, mis seonduvad iga-aastase majanduskasvu analüüsiga, mis on selle Euroopa poolaasta nurgakivi, mida ta nii väga soovis ja mille kohta ta usub, et see on Euroopa Liidu kriisist päästmise puhul põhitähtsusega.

Võib-olla võiksite talle ka öelda, et selles olukorras ei ole Euroopa Parlament lihtne partner ja et majanduse juhtimine paketi puhul on vaja, et komisjon pööraks rohkem tähelepanu parlamendi sõnumile.

Lõpuks võiksite talle samuti öelda, et parlament ei kavatse ignoreerida Lissaboni lepingu rakendamist, kogu Lissaboni lepingu ja eriti selle artikli 9 rakendamist, milles nõutakse sotsiaalsete küsimuste muutmist horisontaalseks küsimuseks. Me ootame, et Lissaboni lepingut täies mahus rakendataks. Meile öeldakse pidevalt, et Euroopa Liidu toimimise lepingut on vaja ainult natuke läbi vaadata ja et selle potentsiaal tuleb täielikult ära kasutada. Mis puutub artikli 9 potentsiaali, siis on meil mõnikord mulje, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis ignoreeritakse seda täielikult.

Lõpuks sooviksin teile öelda, mis mulle arutelu lõpul pähe tuli. Meil on mõnikord mulje, et isegi pärast kriisi mõtlevad inimesed Euroopa Komisjonis ikkagi n-ö vanamoodi, uskudes, et kõige tähtsam on reformida tööturgu. Me teame väga hästi, et Euroopa Komisjonis valitseva mõtteviisi kohaselt – teie seda mõtteviisi kahtlemata ei jaga – tähendab tööturu reformidest rääkimine paindlikkusest rääkimist, mitte kaitstud paindlikkusest, vaid lihtsalt paindlikkusest.

Siiski on viimased kümme aastat, isegi enne kriisi, meile õpetanud, et see mõtteviis – see usk, et majanduskasv on kõik, mida on vaja töökohtade loomiseks – ei ole enam piisav. Meie ees seisev tegelik ülesanne on tööhõive: kas meie enda või meie naaberriikide tööhõive.

Kui ma näen aga konkurentsivõimeteemalise arutelu käivitumist, siis ignoreeritakse selles tööhõive prioriteeti ning see teeb mind murelikuks.

  László Andor, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Sooviksin parlamendiliikmeid tänada väga sisuka, inspireeriva ja motiveeriva arutelu eest! Sooviksin vastata kõigile olulistele küsimustele, mida siin on iga-aastast majanduskasvu analüüsi, Euroopa poolaastat ja Euroopa 2020. aasta strateegiat üldiselt käsitlevate küsimuste või märkuste ja tähelepanekutena tõstatatud.

Kõige tähtsam on omada õiget üldpilti, seda nii dokumentide kui ka Euroopa Liidu majandusliku olukorra kohta. Ebamugav tõde on see, et Euroopa majandus taastub. Juba eelmisel aastal kasvas Euroopa Liidus majandus – kuid mitte kõigis liikmesriikides – ja siit tuleb ebamugava tõe teine pool. Meie majanduse taastumine on väga killustatud eraldatud. Komisjon on olukorda väga põhjalikult uurinud ja vastavalt sellele poliitika välja töötanud.

Peame seda taastumist säilitama ja tugevdama ning võitlema praeguse killustatusega. Seda ei ole siiski võimalik teha, kui ei kõrvaldata majandus- ja rahaliidu kriisis ilmsiks tulnud nõrku kohti, mida me kavatseme teha, arendades edasi Euroopa Liidu majandusliku ja rahandusliku juhtimise struktuuri. Siit algavad probleemid ja võib juhtuda, et kõik ei tunne kohe prioriteete ära.

Meie jaoks on majanduskasv prioriteet ja praeguses etapis on kõik muud poliitikasuunad selle teenistuses. Peame majanduskasvu tugevdama ja muutma selle kindlamaks, kuid selleks on meil vaja suuremat finantsstabiilsust ja selleks omakorda vajame ka eelarve konsolideerimist. Järgnevatel aastatel jääb eelarve konsolideerimine vältimatult päevakorda, selleks et stabiliseerida olukorda ja rakendada järjekindlalt sellist tsüklilist sekkumist, mida liikmesriigid on majanduslanguse vastu varasematel aastatel kasutanud.

Vajame arukat konsolideerimist, mis ei kahjusta nõudlust majandusse ja mis säilitab kogu ELi majanduse terviklikkuse. See on õppetund, mille peame omandama. See peab algama euro stabiliseerimisest. Võiksin siin kasutada ka tugevamaid väljendeid, kuid jäägem selle juurde. Peame stabiliseerima euro ja majandus- ja rahaliidu. Meie kõigi jaoks on ühine õppetund see, et liidu majanduslikku poolt on vaja tugevdada ja tugevdada on vaja Euroopa tasandil poliitika kooskõlastamise majanduslikku poolt.

Lubage mul vaid esitada küsimus ja jätta see vastuseta. Küsimus on selles, kas halduse majandusliku poole tugevdamine saab olla edukas ilma ühiste jõupingutusteta palkade teemal, Euroopa Liidus palkade suuna kooskõlastamise teemal. Kui ma seda ütlen ning kui lisame sellised ettepanekud iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi, siis ei tähenda see et kahtleksime sotsiaaldialoogi tähtsuses – vastupidi. Me oleme kiitnud riike, kus on tugeva sotsiaalpartnerluse traditsioon ja kultuur. Tunnistame, et nad on kriisi all vähem kannatanud ja eriti inimressursside puhul vähem kaotanud. Tööpuudus jäi neis riikides madalamaks. Pooldame sotsiaaldialoogi tugevdamist muudes liikmesriikides, kes kannatasid rohkem ega reageerinud kriisile nii paindlikult kui sellised riigid nagu Saksamaa, Madalmaad või Austria.

Oleme ka Euroopa tasandil sotsiaaldialoogi taset tõstnud. Hiljuti pidasime sotsiaalpartneritega makromajanduslikku dialoogi ja märtsis korraldame uue kolmepoolse ühiskonnateemalise foorumi, et suurendada kooskõlastamist ja dialoogi sotsiaalpartneritega.

Sooviksin väga kategooriliselt ümber lükata väite, et komisjon tegutseb edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Eelmisel aastal tegi komisjon mitu kvalitatiivselt uut algatust. Finantsvaldkonna reguleerimine on meie päevakorras väga olulisel kohal. Volinik Barnieri tööd ei tohiks alahinnata.

Euroopa 2020. aasta strateegia osana visandasime Euroopa tasandi tööstuspoliitika uue kontseptsiooni, millest on Euroopa Liidu konkurentsivõimele ja töökohtade jätkusuutlikkusele palju rohkem kasu. Meil on mitu uuenduslikku kava investeeringute suurendamiseks ja neile rahastamise leidmiseks. Volinike rühm on teinud tööd uuenduslike rahastamisvahendite väljatöötamiseks. Esimene näide sellest on kava Euroopa energiavõrkude arendamise toetamiseks. See on absoluutselt vajalik energiaturgude ja selleks vajaliku infrastruktuuri arenguks.

Oleme käivitanud mikrokrediidirahastu. Olen tänulik parlamendile ja nõukogule lõpliku konsensuse eest, mis selle eelmisel aastal võimalikuks tegi. Just eelmisel nädalal olin ma Madalmaades üritusel, kus käivitati esimene ELi toetusega mikrokrediidirahastu, ning neid on veel tulemas, et toetada potentsiaalseid ettevõtjaid, kes enne on võib-olla olnud töötud: naised, kes pärast sünnitust tööturule naasevad, või inimesed, kes on käinud tööl ja sooviksid pärast 50. või isegi 60. eluaastat uue tegevusega alustada.

Kui arutame tööhõivepoliitikat – ja hea näide selle kohta oli see, kui eesistujariik Ungari võõrustas paari nädala eest tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu Gödöllos –, keskendume sellele, kuidas meie eesmärgid võiksid tööhõivet toetada, kuid ka kõige raksemas olukorras olevatele rühmadele. Siinkohal mainiksin eriti noori.

Mõnes liikmesriigis on noorte tööpuudus võtnud väga ootamatud mõõtmed. Ka siin peame arvestama mitmekesisusega. Õnneks on mõned liikmesriigid, kus noorte tööpuudus on madal, kuid Euroopa keskmine on liiga kõrge. Mõnes liikmesriigis, nagu Hispaania ja Balti riigid, on see ohtlikult kõrge. Valitsuste tähelepanu on sellele juhitud ja vaja läheb eri poliitikavaldkondade kompleksi alates haridusest ja tööturuteenustest kuni muude meetmeteni. Noored ei ole aga ainus probleemne rühm. On tõsi, et peame rohkem ära tegema ka vanemate töötajate tööhõive puhul. Seetõttu kuulutasime 2012. aasta Euroopa aktiivse vananemise aastaks.

Mis puudutab tööhõivesuunistega seotud institutsioonilisi küsimusi – mis, ma usun jäävad meie tähelepanu keskmesse ja millest me ka sisuliselt juhindume –, siis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 kohaselt on Euroopa Parlamendil siin selge roll. Tööhõivesuuniseid tuleb uuendada. Sellega kinnitatakse, et tahame, et nad kehtiksid kuni 2014. aastani; neid ei tohiks palju muuta; samuti ei peaks iga-aastane majanduskasvu analüüs neid tühistama. Suunised annavad pikaajalise suuna, samal ajal kui majanduskasvu analüüside aine puudutab konkreetset aastat. Muidugi on aga tõsi, et riiklike reformikavade koostamine on ülitähtis ja et komisjon võtab seda Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis väga tõsiselt. Parlament on mitmel viisil aruteludesse kaasatud. Peaksin siinkohal juhtima tähelepanu mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatele läbirääkimistele. Ka ELi eelarves peavad kajastuma 2020. aasta prioriteedid ja me kavatseme hoida parlamenti kursis riiklike reformikavade koostamisega vastavalt sellele, kuidas riigispetsiifilisi soovitusi välja töötatakse.

On selge, et praeguses varases etapis tuntakse Euroopa 2020. aasta strateegia tuleviku pärast muret. Teatud mõttes jälitab Euroopa 2020. aasta strateegiat üks kummitus: Lissaboni strateegia. Mul on mitmel korral olnud võimalus parlamendis selgitada, miks me usume, et praegu on meil tänu paremini fokusseeritud eesmärkide süsteemile ning tänu fokusseeritumale aruandluse ja rakendamise süsteemile palju suurem võimalus tagada Euroopa 2020. aasta strateegia edu.

Ainult komisjon saab tagada nende algatuste kooskõla. Oleme õhku visanud mitu palli: Euroopa 2020. aasta strateegia, majandusjuhtimine, ühtne turg ja ühtekuuluvuspoliitika. Peame nüüd tagama, et majanduspoliitika teostamise käigus neist ükski maha ei kukuks. Ükski neist ei tohi selle käigus katki minna. Kõik vajavad väga jõulist tegutsemist, tagades kõigi 27 liikmesriigi kaasamise. Komisjon on loomulikult vastu kahekiiruselise Euroopa kontseptsioonile. Peame tagama, et praegu toimuv majanduse killustatud taastumine ei too järgneval perioodil kaasa poliitilist killustumist.

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Esiteks sooviksin tänada kõiki väga asjaliku ja kasuliku arutelu eest! Samuti sooviksin eraldi tänada Pervenche Perezit suurepärase raporti ja väga oluliste tähelepanekute ja kriitika eest!

Nagu ütles Danuta Hübner, võib meil olla reaalsusest erinev arusaam, nii kriisi kui ka majanduse taastumise teemal, kuid ma usun, et me kõik nõustume ühe asjaga: keegi ei ole huvitatud majanduse taastumisest ilma tööhõive taastumiseta. Me kõik püüdleme eelarve konsolideerimise ning majanduskasvu ja töökohtade loomise tasakaalu poole. Tegelikult peaksid eelarvedistsipliin ja kasvav tööhõive käima käsikäes.

Üldisemalt öeldes teame kõik, et nüüd on meil olemas kõikehõlmav lähenemisviis, kõikehõlmav nn pakett või – nagu mõned ütlevad – Gesamtpaket, mille põhipunkte volinik Andor juba tutvustas. Mis puutub eesistujariiki, siis sooviksin lihtsalt uuesti rõhutada, et peame keskenduma paketi kahele kõige tähtsamale punktile. Üks neist on kindlasti Euroopa poolaasta rakendamine ja kohaldamine. See on esimene kord, see on esimene üritus. See hakkab tugevalt mõjutama kogu Euroopa integratsiooni protsessi edasist arengut.

Tahaksin põgusalt puudutada kaht teemat. Esiteks on meil väga tihe graafik, mistõttu peavad kõik tähtaegadest kinni pidama ja peame pealkirjades sõnastatud eesmärgid saavutama. Peame tegema kõikvõimalikud jõupingutused, et tagada konkreetsete liikmesriikide panuse kaudu üldiste eesmärkide saavutamine, seda nii tööhõive, innovatsiooni kui ka energeetika valdkonnas.

Energeetika teemal lubage mul vaid märkida, et 4. veebruaril toimus väga edukas Euroopa Ülemkogu kohtumine. Meist paljude arvates tähendas see mõningast läbimurret nii integreeritud energiaturu loomise kui ka energiatõhususe puhul. Samuti võeti vastu tähtsad otsused ühise energiapoliitika välisaspektide kohta.

Viimaseks sooviksin peatuda sama tähtsal vaesusega võitlemise, sotsiaalse kaasatuse eest võitlemise teemal. Sel puhul sooviksin teid tänada romade kaasamisele pühendatud resolutsiooni eest, mille te äsja vastu võtsite! Sooviksin pöörduda eriliste tänusõnade ja õnnitlustega Lívia Járóka poole, kellel oli otsustav roll raporti koostamisel ja samuti selle ülitähtsa resolutsiooni vastuvõtmisel, mis on meile väga suureks abiks, kui koostame ja lõpetame romade kaasamise Euroopa raamstrateegiat.

Teine punkt, millele soovime pühenduda, on kuus õigusakti. Siinkohas sooviksin Sylvie Goulardile kinnitada, et me ei soovi parlamenti ainult kuulata. Tegelikult soovime ja peame saavutama parlamendiga kokkuleppe tavapärase õigusloome protsessi tingimustel. Peame tegema kõik, mis võimalik, et seda protsessi kiirendada ja see Ungari eesistumise ajal edukalt lõpetada.

Ma ei soovi laskuda kõikehõlmava paketi muudesse üksikasjadesse. Sooviksin rõhutada ainult seda, et nõukogu soovib ühenduse meetodit täielikult austada. Meil ei ole selle kohta mingeid eriarvamusi. Nagu oleme varem korduvalt öelnud, muutis Lissaboni leping paljusid asju. Toimusid suured volituste muutused. Me kõik teame, millised need olid. Lissaboni leping ei muutnud siiski Euroopa ülesehituse keset, milleks on ühenduse meetod. Kavatseme seda rangelt järgida. Muidugi peame alati järgima aluslepingut. Sooviksin lihtsalt osutada asjaolule, et kui loete hoolikalt Euroopa Ülemkogu 4. veebruari järeldusi, siis näete, et nende kohaselt peab kõik olema kooskõlas aluslepinguga.

Teen nüüd väga kiiresti veel viimase tähelepaneku. See puudutab raha. Nagu osutas Lena Ek, vajab poliitika raha ja rahastamist. Olen kahe käega poolt, aga teame väga hästi, et liikmesriikide lähenemisviisid on erinevad. Praegu sooviksin lihtsalt eesistujariigi vaatepunktist rõhutada üht: meie soe soovitus on see, et kõigepealt arutame teemat ja seejärel arutame arve, raha ja ressursse. Sellest tuleb pikk arutelu. Meil hakkavad olema väga kasulikud suunavad arutelud ühtekuuluvuspoliitika, energiapoliitika, põllumajanduse, jne üle, kuid – nagu mõnikord öeldakse –

(FR) Vankrit ei tuleks rakendada hobuse ette.

Kokkuvõttes sooviksime seega kindlasti osaleda kõigis neis aruteludes ja jõuda seejärel tegeliku aruteluni, lõpliku aruteluni ressursside üle. Sooviksin veel kord teid kõiki kiita ja tänada väga suuniste eest!

  Juhataja. – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut Euroopa 2020. aasta strateegia kohta ja ühe resolutsiooni ettepaneku liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta⁽¹⁾, mis esitati kodukorra artikli 110 lõikel 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 17. veebruaril kell 12.00.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Minister viitas täiesti õigustatult aluslepingu asutamisele ja tuletas meelde, et 4. veebruaril toimus Euroopa Ülemkogu kohtumine. Sooviksin Euroopa Liidu lepingu artikli 15 alusel teada, millal tuleb Euroopa Ülemkogu eesistuja ja annab Euroopa Parlamendile 4. veebruari Euroopa Ülemkogul toimunust aru, sest ma ei usu, et ta tuleb selle osaistungjärgu ajal.

  Juhataja. – (FR) Oleme teie küsimuse teadmiseks võtnud. Suur tänu teile!

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Kinnitan veel kord, kui tähtis on võimalikult kiiresti välja töötada algatuse „Noorte liikuvus” kõik tehnilised aspektid. Ülitähtis on, et rohkem kui 100 miljonil Euroopa Liidu noorel oleksid vajalikud ressursid ja asjakohased vahendid selleks, et aidata kaasa 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Mul on hea meel, et elukestva õppe programmis ja noorte kaasamises sellesse programmi on põhimõtteliselt kokku lepitud, et edendada arukat jätkusuutlikku majanduskasvu ja tagada tulevaste täiskasvanute tervislik elu.

Kvaliteetse kõrghariduse andmine ning noorte uurimis- ja arendustegevuses osalemise soodustamine võivad tagada majandusliku konkurentsivõime suurendamisele suunatud jõupingutuste edu. Arvestades noorte loomingulist potentsiaali, saab välja töötada uusi meetmeid. Lisaks sellele olen arvamusel, et lisaks kvaliteetsele koolitusele tööhõivevõimaluste pakkumine võib tuntavalt suurendada tööturul osalemise saavutamise tõenäosust. Seepärast on vaja võimalikult kiiresti töötada välja selle algatuse tehnilised üksikasjad, et oleks võimalik alustada meetmetega, millega kasutada täielikult ära aasta, mis on kuulutatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Inimkapitali kvaliteet on Euroopa 2020. aasta strateegia edu seisukohalt otsustava tähtsusega. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte on kutsehariduse ja koolitussüsteemis kesksel kohal. See on paratamatu nõue selleks, et naised saaksid pikaajaliselt vastavalt tööturu nõuetele erialaselt areneda, et paremini kasutada nende potentsiaali ja suurendada naiste tööhõivet, eriti traditsioonilistel meeste erialadel, vähese süsihappegaasi heitkogustega majandusharudes ja juhtivatel töökohtadel. Kutsun üles kohandama kutseharidust ja koolitust naiste vajadustega ning naisi rohkem sellises hariduses ja koolituses osalema. Praegu ei arvestata neis naiste erinevate vajaduste ega naiste majandusliku ja sotsiaalse olukorraga. See tähendab, et naistel on meestega võrreldes palju raskem tööle tagasi pöörduda või tööturule siseneda.

Tulemuslikuks toimimiseks peab naiste kutsehariduse ja koolitussüsteem olema kõikehõlmav või teisiti öeldes peab see arvestama naiste kogemust, vanust ja naiste mitmemõõtmelisi vajadusi hariduse suhtes, sealhulgas näiteks puudega naiste, eakate naiste, vaesuses elavate naiste ja naissoost sisserändajate konkreetseid vajadusi. Paindlik jõukohase hinnaga juurdepääs kvaliteetsele koolitusele peaks olema prioriteet. Samuti peaks oluline roll olema tööandjatele mõeldud stiimulitel, mis võimaldaksid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning kodus töötavatele naistele kursusi korraldada. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks on vaja siduda kutseharidus tihedamalt tööturu nõuetega, et luua naistele uusi koolitusvõimalusi teaduse, matemaatika ja tehnoloogia valdkonnas.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Euroopa 2020. aasta strateegia peaks aitama Euroopal kriisist taastuda ja sellest tugevamana väljuda, kasutades selleks töökohtade loomist ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, mis tugineb ELi viiele peamisele tööhõive edendamise eesmärgile. Tugev sotsiaalkaitse süsteem, investeeringud aktiivsesse tööturupoliitikasse ja kõigile haridusvõimaluste pakkumisse on tööpuuduse vähendamisel ja pikaajalise tõrjutuse vältimisel eriti olulised. Kaitstud paindlikkust ei saa kohaldada sellistes liikmesriikides nagu Rumeenia, kus eelarvepiirangute ja makromajanduse tasakaalunihete tõttu on vähe võimalusi sotsiaalkaitse süsteemide tugevdamiseks. Arvan, et tööturu killustatuse vähendamine tuleb saavutada ükskõik millist tüüpi töölepingute alusel töötavatele töötajatele piisava turvalisuse tagamisega. Mis tahes tööturu reforme tuleb rakendada ulatusliku sotsiaalse konsensuse alusel, mis on saavutatud liikmesriikide ja ELi tasandil sotsiaalpartneritega sõlmitud kokkulepetega. Selleks et saavutada naiste ja meeste vaheline palgalõhe vähendamine 1% aastas ning saavutada 2020. aastaks 10% vähendamise eesmärk, on vaja seadusandlikku tegevuskava. Euroopa 2020. aasta strateegias peaks sisalduma ELi naiste vaesuse vähendamise eesmärk, sest 17% naisi, enamasti üksikemad, sisserändajad ja vanemad naised, elab vaesuses.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa 2020. aasta strateegiat peab toetama 2014.–2020. aasta finantsraamistik. Transport, energeetika ja side on Euroopa majanduse selgroog. Investeeringud nendesse valdkondadesse loovad töökohti ning kindlustavad majandusliku ja sotsiaalse arengu. Liidu tööstuspoliitika on Euroopa 2020. aasta strateegias põhitähtsusega. Tööstussektori majanduskasv ja töökohtade loomine kogu ELis tagavad Euroopa Liidu ülemaailmse konkurentsivõime.

Viimastel kümnenditel on tööstuslik tootmine kolinud kolmandatesse riikidesse, kus on madalad tootmiskulud. Selle põhjuseks on Euroopa äriühingute kasumijaht ELi töökohtade kadumise arvel. Euroopa 2020. aasta strateegias on teisena tähtis tugeva ühtekuuluvuspoliitika olemasolu, mida asjakohaselt rahastataks ja mis hõlmaks kõiki Euroopa piirkondi. See horisontaalne lähenemisviis on Euroopa 2020. aasta strateegia raamistikus välja pakutud eesmärkide saavutamise eeltingimus, samuti sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamise eeltingimus. Üks näide selle kohta on ELi Doonau piirkonna strateegia, mis suurendab piirkonna jõukust, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning samuti tagab piirkonnas turvalisuse. Arvestades, et Euroopa kodanike põhimure on endiselt seotud töökohtade püsimisega, arvan, et Euroopa 2020. aasta strateegia on edukas ainult siis, kui sotsiaalne Euroopa muutub tegelikkuseks.

  Frédéric Daerden (S&D), kirjalikult. – (FR) Euroopa 2020. aasta strateegia on väga põhjalik, eriti tööhõive valdkonnas, ning tööhõivesuuniste rakendamine on üks selle edu teguritest. Strateegia eesmärgid on fundamentaalse tähtsusega, eriti mis puudutab pensionide rahastamise võimalusi ja heaolul põhineva Euroopa sotsiaalse mudeli loomist. Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy on oma ettepanekutega kahtluse alla seadnud punktid, mis võiksid olla selle sotsiaalse mudeli aluseks. Tegelikult hõlmavad konkurentsivõime paktis sisalduvad ettepanekud palkade automaatsest inflatsiooniga indekseerimisest loobumist. Põhjenduseks on see, et selline samm suurendab konkurentsivõimet ja sellega ka tööhõivet. Mitte miski ei näita, et see automaatselt nii oleks. Automaatse indekseerimise kaotamine võib teatud olukorras isegi kaasa tuua sündmused, mis suurendavad inflatsiooni, ja seda ei taha keegi. On palju muid meetmeid, mille kaudu on võimalik üritada tööhõivet suurendada, näiteks strateegilised investeeringud või tuleviku majandusharudele vajalik koolitus. Palkade ja sotsiaaltoetuste indekseerimine on vahend, mida mõned riigid on rakendanud selleks, et vähendada töötajate vaesuse ohtu, mis on Euroopas üha enam levinud nähtus. Seepärast annab see võimaluse saavutada veel üks liidu 2020. aasta eesmärk: vaeste arvu vähendamine 20 miljoni inimese võrra.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Praegu selguvad Euroopa 2020. aasta strateegia tegelikud eesmärgid. Viimane Euroopa Ülemkogu kinnitas seda. Selle motivaatoriks on suurem liberaliseerimine; turumehhanismide laiendamine uutesse valdkondadesse; tööturu paindlikkus ning seninägematud rünnakud palkade ja sotsiaalsete õiguste vastu. Esitatud on nende eesmärkide saavutamise vahendid: nn majandusjuhtimine ja hiljutine Prantsuse-Saksa konkurentsivõime pakt. Praktikas tahavad nad veelgi laiemalt levitada ja muuta pealesurutud reegliks selle, mida Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond rakendavad mitmetes liikmesriikides abiplaanide väärastunud nime all tuntud kavade raames ja millel on katastroofilised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Kavandatavate meetmete rakendamine jätab varju sellistes riikides nagu Portugal valitseva raske majandusliku ja sotsiaalse olukorra tegelikud põhjused. Mis veelgi halvem, sellel oleks nendele riikidele ja nende kodanike olukorrale eriti rasked tagajärjed. Euroopa töötajate ja kodanike õigused on väga suures ohus, mis on peaaegu revanšistlik ristisõda tööga seotud ja sotsiaalsete õiguste vastu. Selle eesmärk on nende õiguste lagundamine palkade vähendamise, pensioniea tõstmise ja ELis tööjõu vaba liikumise piirangute kaotamise kaudu. See võib kaasa tuua ELi tööjõu devalveerumise ja tööseaduste veelgi suurema paindlikkuse.

  Danuta Jazłowiecka (PPE), kirjalikult. – (PL) Uue Euroopa 2020. aasta strateegia vastuvõtmisest on möödunud aasta ja aeg on teha esimesed järeldused. Strateegia võeti vastu teatud kahtlustega, mis oli mõistetav, arvestades Lissaboni strateegia täielikku läbikukkumist. Paljud kommentaatorid ennustasid, et ka see jääb vaid tühjaks dokumendiks, mis on täidetud eesmärkidega, mille õilsus vastab nende ebarealistlikkusele. Mitte keegi meist ei saa olla unustanud Lissaboni strateegia põhieesmärki, nimelt et 2010. aastaks oleks liidu majandus maailmas kõige konkurentsivõimelisem. Milline on olukord praegu? Suur majanduskriis ja euroala eelarvekriisid on sundinud liitu võitlema pigem ellujäämise kui maailma majandusliidri positsiooni eest.

Kas Euroopa 2020. aasta strateegia on samuti määratud läbikukkumisele? Meil on põhjust seda uskuda. Selle asemel et mõelda, kuidas luua teadmiste- ja uuendustepõhist majandust või kuidas vähendada sotsiaalset tõrjutust, arutame rahastamispiiranguid ühenduse eelarves. Järjest selgemaks saab, et tegelikult puudub poliitiline tahe komisjoni poolt esitatud strateegia täitmiseks. Näib et taas kord on liidu pikaajalise arengu visiooni ähmastanud päevaprobleemid. Selleks et ühendus saaks säilitada oma koha maailma majanduses, saaks võistelda mitte ainult USA ja Hiina, vaid ka Brasiilia ja Indiaga, tuleb seada pikaajalised eesmärgid ja järjekindlalt nende suunas liikuda. Meil juba on plaan; nüüd peame lihtsalt tagama, et seda järjekindlalt rakendatakse.

  Ádám Kósa (PPE), kirjalikult. – (HU) Euroopa 2020. aasta strateegia ei osutanud selle sõnastamise ajal mitte ainult Lissaboni strateegiast kaugemale, vaid seda tuli selgesõnaliselt kohandada uue kriisiperioodiga; veelgi enam, nüüd tuleb selles arvestada ka majandusjuhtimise ja euro päästmise ajajärku. Uued liikmesriigid peavad tagama, et neil säilib piisav manööverdamisruum ja konkurentsivõime süvenevate struktuuriliste ja tööhõiveprobleemide lahendamiseks, mis neil on säilinud pärast Ida-Euroopa režiimide muutust. Minevikus tehtud valed otsused ja ränk halduslik hooletus sunnivad meid pöörama tähelepanu ka perekondade olukorrale: tööturg ei koosne ainult tööandjatest ja töötajatest, vaid ka mitut põlvkonda hõlmavatest perekondadest, kus on säilinud rohkem või vähem lähedased suhted. Perekonnad ei ole mitte ainult ühiskonna vundament, vaid ka selle tuleviku alus. Põlvkondade tihedam koostöö võib juba iseenesest tööhõivet märkimisväärselt suurendada (näiteks noorte emade töö, puudega inimeste toetamine töö leidmisel, vanurite aktiivsuse säilitamine, ka kodanikuühiskonna sektoris) ja ka ühine planeerimine (näiteks elamispinnaga seotud olukord) võib aidata ära hoida üksikisikute ja perekondade võlakriise ning pankrotte, mis suurte osamaksete tõttu on piisavad, et sundida perekondi varimajanduses osalema. Senine maailmavaade ei ole enam otstarbekas. Kui vanadest lahendustest enam ei piisa, siis on vaja uusi lähenemisviise ja ka Euroopa Liit peab seda mõistma. Ka EL peab kasutama lahendusi, mis praegu näivad ebatavalised.

  Zita Gurmai (S&D), kirjalikult. – Euroopa 2020. aasta strateegia on üks tähtsamaid projekte, mida me kunagi loonud oleme, kuid siiski pole selle edu tagatud. Peaksime kõikidesse eesmärkidesse, juhtalgatustesse ja riiklikesse reformidesse lülitama soolise võrdõiguslikkuse aspekti – ja naistega tuleks arvestada kõigis poliitikavaldkondades. Avatud kooskõlastusmeetod on ühiste eesmärkide saavutamiseks nõrk vahend, mistõttu saavutatakse tulemusi ainult siis, kui leidub tõelist pühendumust!

Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõivega seotud eesmärkides nõutakse naiste tööhõive suurendamist. Kindlasti on vajalik töö- ja pereelu sobitamine ning sooliste stereotüüpide kaotamine tööturul. Peame kaasama rohkem naisi kutseõppesse, teadus- ja haridusvaldkondadesse, mida seni on peetud n-ö meeste aladeks. Peame lõpetama soolise segregatsiooni tööturul, eriti mis puudutab uusi keskkonnahoidlikke töökohti.

Naiste täielik tööturule kaasamine on ka viis demograafilise kriisi ületamiseks. Kui pakume turvalist ja väärikat tööd, võimalusi töö- ja pereelu sobitamiseks ning kui suudame mehed rohkem majapidamistöödesse kaasata, siis näitavad kõik uuringud, et naiste soov lapsi saada suureneb.

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE), kirjalikult. – Euroopa 2020. aasta strateegia käsitleb majanduskasvu ja tööhõivet. Peame meeles pidama, et arukas energiasüsteem on meie tulevik nii keskkonna kui ka tööhõive mõttes. Selline süsteem lubaks meil majanduskasvu energiatarbimisest lahti siduda. Kui see juhtub, siis suudame toota rohkem sama või väiksema energiatarbimise juures ning luua tuhandeid töökohti, mida ei saa väljast sisse osta. Peame tagama, et arukas energeetika ei jääks unistuseks. Praegu ehitame Euroopas tervet uut energeetika infrastruktuuri. Peame tagama, et see vähendab Lääne- ja Kesk-Euroopa vahelist lõhet jätkusuutlike töökohtade suhtes. Kahekiiruselise Euroopa teke energeetika valdkonnas ei lahenda kütteostuvõimetuse või ebatõhususe probleemi. Peaksime aitama mahajäänud piirkondi, isegi kui see praeguses majanduslikus olukorras lihtne ei ole. Vajame arukat energiasüsteemi kõigile Euroopa kodanikele korraga. Peame hoiduma süsteemi tükkhaaval uuendamisest, mille puhul mõnede kodanikeni jõuab tulevik alles 50 aastat pärast teisi. Lihtsamalt öeldes vajame arukaid energeetikasektori töökohti kõigile eurooplastele, mitte ainult neile, kes oleksid need ka ilma Euroopata saanud.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Kohe pärast Läti ühinemist ELiga otsustas Läti valitsus, et ELi rahaliste vahendite jaotamise mõttes piisab, kui kuulutada Läti üheks piirkonnaks. (Poola on jagatud 16 piirkonnaks.)

Selle tulemusena on üks neljast Läti regioonist – Latgale – kõige vähem kaitstud. Rahaliste vahendite kohaldamine Latgales on mitu korda vähem tõhus kui Lätis tervikuna. See olukord kajastub ka Latgale’ tööturul. Tööpuuduse määr Läti pealinnas (Riia) on 8–9%, Latgales on see 20–25%. Euroopa tööhõive programmid on kättesaamatud näiteks selliste linnade elanikele nagu Livani, Preili, Kraslava, Ludza, Aglona ja Dagda.

Selle asemel et lahendada Latgales tootmise organiseerimise ja stimuleerimise küsimus, tõstab Läti valitsus pidevalt makse, mis toob kaasa väikeste ja keskmise suurusega äriühingute pankrotilaine. Sotsiaalsete pingete vältimiseks antakse Latgale elanikele 100 latti kuus justkui altkäemaksu.

See Läti valitsuse üldine poliitika on viinud üle 150 000 töötaja väljarändeni. Kutsun Euroopa Komisjoni üles kiiresti olukorda sekkuma! Tuleb koostada tööhõive raamistik ELi äärepoolsete piirkondade, nagu Latgale, jaoks.

ISTUNGI JUHATAJA: Gianni PITTELLA
asepresident

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuste tulemused: vt protokoll)

(1) Vt protokoll

6. Hääletused

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Marisa Matiase keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, mis puudutab vajadust vältida olemuse, taustandmete või päritolu poolest võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse (KOM(2008)0668 – C6-0513/2008 – 2008/0261(COD)).

6.1. Võltsitud ravimid (A7-0148/2010, Marisa Matias) (hääletus)

6.2. VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktilised küsimused seoses järgmise programmiperioodiga (B7-0096/2011) (hääletus)

6.3. Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem (A7-0025/2011, Ria Oomen-Ruijten) (hääletus)

6.4. Horvaatia 2010. aasta eduaruanne (B7-0094/2011) (hääletus)

Enne hääletust muudatusettepanekute 8 ja 7 üle

  Franziska Katharina Brantner (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Mis puudutab kahte järgmist muudatusettepanekut, siis võtan tagasi meie muudatusettepaneku nr 8.

Arutasime seda Hannes Swoboda, raportööri ja variraportööridega. Meil on selle asemel järgmine suuline muudatusettepanek muudatusettepaneku 7 kohta, mis kõlab järgmiselt: „toonitab seoses eesmärgiga tegeleda olemasolevate puudustega, mis esinevad sõjakuritegude eest vastutuselevõtmisel riigisiseselt...”, sellele järgneb siis Hannes Swoboda muudatusettepaneku 7 tekst.

(Suuline muudatusettepanek muudatusettepaneku 7 kohta võeti vastu)

7. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Marisa Matias (A7-0148/2010)

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Toetan direktiivi ettepaneku puhul saavutatud kompromissi, sest mõnest vaidlust tekitanud punktist hoolimata on see minu arvates hea tekst, mis kaitseb patsiente võltsitud ravimite kasutamisest tulenevate suurte ohtude eest. Aastate jooksul oleme täheldanud selliste toodete arvu kasvu ja viimaste hinnangute kohaselt müüakse Euroopas eeskätt Interneti kaudu ebaseaduslikult poolteist miljonit ravimit.

Need andmed demonstreerivad suurt ohtu nii Euroopa patsientidele kui ka Euroopa ravimitootjatele. Siin on kaalul rahvatervise kaitsmine ning tarbijakaitse, sest tarbijad vajavad kinnitust, et liikmesriigid rakendavad rangeid ohutusmeetmeid ja tõhusaid karistusi. Tänase hääletusega võetakse kasutusele tõhusad ja paindlikud eeskirjad ning samuti astutakse samme võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu.

Et mõista, millised on sektorit mõjutavad ohutusnõuded, tuleb mõelda ainult sellele, et 2008. aastal konfiskeeriti ligikaudu 34 miljonit võltsitud ravimite karpi. Ehk oleksime pidanud olema veidi julgemad kolmandatest riikidest pärinevate ravimite ja toimeainete jälgitavuse suhtes. Igal juhul on täna astutud samm väga tähtis.

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Komisjoni ettepanek võltsitud ravimite tarneahelasse sisenemise takistamise kohta tõstab esile probleemi, mis on muutumas prioriteediks kõikide eurooplaste jaoks: igapäevases kasutuses olevate ravimite kvaliteet ja ohutus.

Selle pärast on vaja võtta kasutusele uus Euroopa strateegia võltsitud ravimite ohjeldamatu levikuga võitlemiseks, et selle rahvatervist ohustava nähtuse vastu midagi ette võtta ja tagada kõikide patsientide ohutuse.

Viimased seda teemat käsitlevad aruanded näitavad tõepoolest tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud ravimite koguse järsku suurenemist ning sellest tulenevalt äärmiselt ohtlikku suundumust võltsida mitte ainult nn elustiiliravimeid, vaid ka elupäästvaid ravimeid, sh kasvajate, südamehaiguste, psüühikahäirete ja nakkuste raviks kasutatavaid ravimeid.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Euroopa Liidu piiridel 2007. aastal konfiskeeritud võltsitud ravimite kogus oli 384% suurem 2005. aastal konfiskeeritud võltsitud ravimite kogusest. Samuti on märgata kasvu suundumuses võltsida elupäästvaid ravimeid, sh kasvajate, südamehaiguste, psüühikahäirete ja nakkuste raviks kasutatavaid ravimeid.

Need arvud näitavad murettekitavat stsenaariumi, milles patsiendid võivad sattuda hõlpsalt olukorda, kus ravi ebaõnnestub, mis võib omakorda ohustada nende tervist ning mõnedel juhtudel isegi nende elu. Toetan komisjoni ettepanekut. Marisa Matiase raportis on toodud siiski väga õigesti välja kõik negatiivsed aspektid ja punktid, mille suhtes peame kodanikke rahustama.

Eriti soovin rõhutada, et komisjoni ettepanek ei anna piisavalt ammendavaid vastuseid võltsitud ravimite, toimeainete või abiainete olemuse ja omaduste kohta. Samuti ei ole määratletud eri tarneahela osalejaid, kelle rollid ja vastutused vajavad selgitamist.

Komisjoni ettepanekus sisalduvad karistused on samuti ebapiisavad, kuid ennekõike ei ole ettepanekus võetud arvesse ravimite müüki Internetis, mis on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad.

  Iva Zanicchi (PPE) . – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin Marisa Matiase raporti poolt, kuna võltsitud ravimite sattumine seaduslikku tarneahelasse kujutab ohtu kogu Euroopa farmaatsiasüsteemile, sest vähendab kodanike usaldust apteekides ja muudes seaduslikes turustuskohtades müüdavate ravimite kvaliteedi suhtes.

Püsivalt kasvava võltsitud ravimite müümise piiramine meie kodanike tervise kaitsmiseks ja tagamiseks on vajalik kõikides liikmesriikides. Võltsitud ravimites sisalduvad toimeained võivad olla madala kvaliteediga või ei ole neis toimeaineid üldse või on need neis vales koguses.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Ametlikud arvnäitajad ütlevad kõik: 1% Euroopa Liidus seaduslikult müüdavatest ravimitest on võltsitud. Veelgi enam – viimased uuringud näitavad, et see nähtus kogub pidevalt jõudu ning selle mõõtmed on saavutanud juba ohtliku taseme.

Nagu Alfredo Antoniozzi juba rõhutas, on elupäästvate ravimite võltsimine eriti tulus siis, kui neid toodetakse Indias või Hiinas ning müüakse siis Euroopa toodetena. Need ained kujutavad endast enneolematut ohtu ning võivad isegi ohustada nende inimeste elu, kes neid terapeutilisel eesmärgil kasutavad.

Hääletasin raporti poolt, et teha lõpp kontrollimatule ravimite müügile Internetis, mis on eelistatuim kanal nende mürkide toomiseks Euroopa Liidu ravimiturule. Selle dokumendi vastuvõtmisega saab parlament end kuuldavaks teha ning saab enda kätte vajalikud vahendid, et leida ja karistada neid inimesi, kes ei ole paremad uimastikaupmeestest, neid jultunud kurjategijaid, kes on juba liiga kaua haigete inimeste arvelt rikastunud.

  Paolo Bartolozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Võltsitud ravimite probleem avaldab üha rohkem mõju rahvusvahelisel ja ELi tasandil, seda nii nende juhtumite kasvava arvu kui ka nende toodete arendamise alal tehtud edusammude tõttu. Need on probleemid, millele annab vastuseid pikaajaliste ja vaevanõudvate läbirääkimiste tulemusena valminud Marisa Matiase raport.

Raport, mida toetame, loob õigusraamistiku, milles on täpsemale ja üksikasjalikumale teabele tuginedes ning hea kompromissi saavutamiseks võetud arvesse kõiki ravimite tarneahela osapooli, etappe ja aspekte – ohutus, jälgitavus ja müügiahela kohustused.

Need kuuluvad probleemide hulka, mis nõuavad lahendamist, et saavutada põhieesmärk, milleks on rangemad standardid ning võltsitud ravimite turule pääsemise takistamine. Nii loome hea ja palju laiahaardelisema õigusraamistiku, mis kaitseb kodanike tervist ning kaitseb neid ka raskete tagajärgede eest.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Hinnanguliselt on hetkel ligikaudu 1% kõikidest ELi apteekides patsientidele seaduslikult müüdavatest ravimitest võltsitud. See osakaal tõuseb pidevalt. Kaalul on inimeste tervis. Lisaks arsti välja kirjutatud ravimite mõjule võivad võltsitud ravimid avaldada veel täiendavat mõju. Samuti võivad need olla tervisele ohtlikud.

Võltsimine on kuritegu ja see nõuab konkreetseid karistusi. Uue õigusaktiga, mida ma toetan, sätestatakse täiendavad ohutusmeetmed ning samuti karistused võltsijatele. Sellega määratletakse järelevalvesüsteem, mis parandab ravimite identifitseerimist, võimaldades edaspidi jälgida ravimite liikumist alates tootjast kuni tarbijani.

Uute eeskirjade raamistikku kuulub ka ravimite müük Internetis, sest see kujutab endast peamist viisi, kuidas võltsitud ravimid ELi turgudele saabuvad.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Ka mina toetasin seda raportit hea meelega, sest nagu kaasparlamendiliikmed juba mainisid, liigub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ELi liikmesriikides suurel hulgal võltsitud ravimeid. Nende hulk kasvab pidevalt. Selle pärast peame tegema kõik, mis meie võimuses, et takistada võltsitud ravimite sattumist tarneahelasse. Isegi kui see ei ohusta kogu farmaatsiatööstust, vähendab see ikkagi inimeste usaldust apteekidesse, rääkimata asjaolust, et võltsitud ravimid võivad sisaldada madala kvaliteediga toimeaineid. Hinnanguliselt võib võltsitud ravimite karpide arv jõuda 2020. aastaks 42 miljonini, mis kujutab endast suurt ohtu Euroopa majandusele.

Euroopa farmaatsiatööstuse aastakäive on üle 170 miljardi euro. Peame takistama ebaausat konkurentsi välistootjatelt, kes toovad turule ravimeid, mille tootmisprotsessi ei ole võimalik kontrollida. Lisaks sellele on minu arvates oluline arutada ka selliseid küsimusi nagu ravimite müük Internetis. Nn virtuaalsete apteekide kaudu on Internetis saadaval tooted, mis kuuluvad selgelt retseptiravimite kategooriasse. Lisaks sellele pakub see pakub võltsijatele kõige lihtsamat viisi oma toodete toomiseks tarneahelasse.

Resolutsiooni ettepanek B7-0094/2011

  Pier Antonio Panzeri (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin Euroopa Liidu laienemise protsessi raames Horvaatia ELiga ühinemise protsessis tehtud edusamme käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest selle protsessiga alustamine ning samuti Horvaatia edusammud on minu arvates väga tähtsad.

Üldiselt loodame, et laienemine hõlmab ka teisi riike peale Horvaatia ning haarab lõpuks kõiki Lääne-Balkani piirkonna riike. See on üks Euroopa naabrus- ja laienemispoliitika põhieesmärke.

Seepärast hääletan kõhklemata Hannes Swoboda raporti poolt.

Raport: Marisa Matias (A7-0148/2010)

  Anna Záborská (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Kui oleme täna kohustatud võtma vastu raporti patsientide kaitsmiseks võltsitud ravimite eest, siis on üks selle põhjustest Euroopa Komisjoni propageeritud turu liberalism, mis on andnud võltsitud toodetele juurdepääsu meie turule. Dereguleeritud konkurents viib selleni, et ravimeid võltsitakse ettevõtjate kasumi nimel. Ohvrid on aga tarbijad.

Hääletasin raporti poolt, kuigi ma ei ole täiesti veendunud, et võltsitud toote mõiste on õige. Ei ole ka täiesti selge, keda tuleb võltsitud ravimi avastamise puhul karistada. Sellele vaatamata on tegemist esimese sammuga õiges suunas ja aasta pärast saame näha, kas meie meetmetel on olnud mõju.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Täna vastu võetud resolutsiooniga sätestati olulised põhimõtted tarbijate kaitsmiseks, tugevdades kaitsemeetmeid võltsitud ravimite levitamise vastu. See on väga ohtlik nähtus ja kõige mõjusam abinõu selle takistamiseks on olnud kaheldava päritoluga ravimite müügi piiramine Internetis. Lisaks sellele loome mõnede tagatiste kasutuselevõtmisega ranged määrused, mis nõuavad lubasid ja inspektsioone.

See ei tähenda aga seda, et kaovad tervisekaitse ja ravimite retseptide vormid. Tuleb meeles pidada, et liikmesriikide seadusandlikke volitusi valdkonnas ei mõjutata ja nad võivad oma territooriumil ravimite müügikeeldu Internetis säilitada või leevendada.

See on hea võimalus liikmesriikidele valdkonna paremaks reguleerimiseks, kuid peame meeles pidama, austatud juhataja, et kodanikud saavad tellida ravimeid mõnest teisest liikmesriigist. Seda määrust ei tohi kasutada järjekordse võimalusena, mis toob kasu farmaatsiatööstusele. Selle asemel peame jätkama just selliseid meetmeid vastu võttes liberaliseerimise teel, mida mööda EL hetkel nii edukalt liigub.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Arutleme võltsitud ravimeid käsitleva õigusakti üle. Teame, et relvatööstuse ja uimastikaubanduse järel on farmaatsiasektor kõige suurema kasumiga sektor. Selle pärast ei ole ka ime, et kurjategijad pööravad suurt tähelepanu võltsitud ravimitele, et petta meie patsientidest kaaskodanikke.

Tihti ei sisalda vähi- või südameravim vajalikku toimeainet või on toimeaine osakaal väga väike ning selline kuritegu ohustab patsiendi tervist ja tihti isegi tema elu.

On väga hea, et võtsime tekstiga ka uued põhimõtted, mis sätestavad rangemad karistused neile, kes selles valdkonnas kuritegevusega tegelevad, ning mul on hea meel, et Euroopa astus sammu õiges suunas. Loomulikult hakatakse jälgima paremini ravimite müüki Internetis ja samuti tavalises tarneahelas, kus müüakse tihti võltsitud ravimeid.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Viimaste aastate jooksul on võltsitud ravimite kogus eksponentsiaalselt kasvanud ning on kahetsusväärne, et vaatamata sellele, et nende toodete kogus kasvas 2005. ja 2007. aasta vahel 384%, jäi komisjon meetmete võtmisega niivõrd hiljaks. Oleme täiesti nõus raportööri seisukohaga, kes muutis komisjoni teksti palju paremaks sellega, et võttis arvesse ka ravimite müüki Internetis.

Olen viimastel aastatel komisjonile korduvalt selle teema kohta küsimusi esitanud ning toonud esile sellega kaasnevaid ohtusid, kuid ma ei ole saanud seni ühtegi vastust ning samuti ei ole võetud konkreetseid meetmeid. Seepärast on meil hea meel raportööri pingutuste üle teksti parandamise nimel ning loodame, et nüüdsest saab eurooplaste tervisest meie institutsioonide jaoks tõesti kõige tähtsam teema.

  Alfredo Pallone (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin Marisa Matiase raporti poolt, sest ohutusstandardite tõstmine ning tõhusate, mõjusate ja rangete eeskirjade kehtestamine on ülitähtis, et takistada võltsitud toodete jõudmist Euroopa Liitu. See on nõue ja kohustus, mida peame täitma Euroopa kodanike nimel, kes tihti ei teagi, et nad võltsitud ravimit ostavad.

Olen nõus raporti üldsuunaga, sest selles on sätestatud kohustused nii ravimite müüjatele kui ka kõikidele tarneahela osapooltele. Tihti pääsevadki kõrge riskiastmega tooted turustusahelasse just selle mitmetel keerukatel etappidel. Järelevalve ei tohi aga piirduda ainult toodete turule toomisega. Inspektsioone tuleb korraldada juba ettevõtetes, kus ravimeid ja toimeaineid toodetakse, kaasa arvatud kolmandates riikides.

On siiski üks asi, millega ma päris rahul ei ole. Oleksin eelistanud, et määrus olnuks palju tõhusam, ühtlustades eri riikide õigusakte, kaasa arvatud Internetis müümist puudutavad õigusaktid, et Euroopa kodanikke täielikult kaitsta.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin selle raporti poolt, sest sellest tulenev reguleeriv raamistik on palju parem 2001. aasta direktiivis sätestatud raamistikust. Viimane pani ainuvastutuse vastavuse tagamise eest hulgimüüjatele, mistõttu ei olnud võimalik tagada mingisugust usaldusväärsust ravimite tarneahelas.

Raport, mille üle täna hääletasime, sätestab meetmed ravimite ohutuse tagamiseks, muu hulgas näiteks Euroopa Liidust väljapoole jäävate tootjate tihedam kontrollimine riskianalüüsi alusel. Esitatud muudatusettepaneku juurde kuulub ka vajadus avaldada ELi tasandil heakskiidetud hulgimüüjate nimekirja sisaldav andmebaas nende müüjatega, kelle vastavust kohaldatavatele ELi õigusaktidele ei ole kontrollinud ainult asjaomane liikmesriik üksinda

Sellegipoolest oleksime oodanud palju ulatuslikumat tulemust. Pean eeskätt silmas kohustuslike inspektsioonide kasutuselevõtmist kolmandates riikides paiknevate toimeaineid tootvate ettevõtete puhul. Need jäeti välja põhjendusega, et rakenduskulud oleksid olnud liiga kõrged. Kui need oleks kasutusel võetud, oleksime vältinud tihti korduvat olukorda, kus Euroopa ettevõtted peavad täitma väga kõrgeid kvaliteedinõudeid, samal ajal kui teistes riikides tegutsevad ettevõtted saavad kasu reguleerivatest raamistikest, mis on kahtlemata palju leebemad. Seepärast loodan, et tulevikus saab seda parandada.

Resolutsiooni ettepanek B7-0096/2011

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Tänaseks annavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vahetult või kaudselt tööd üle 100 miljonile töötajale Euroopas. Sellele vaatamata on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad enneolematus kriisis, mille põhjuseks on puuduv likviidsus, bürokraatlikud takistused, piirangud ning haldustakistused.

Selles peitubki resolutsiooni ettepaneku tuum: parlament nõuab krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavaks tegemist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning Euroopa energilisi ja mitte ainult soovunelmaks jäävaid püüdlusi võitluses uute – ja paljude jaoks takistuseks kujunevate – kommertspankade nõuetega ennekõike kõrgemate tagatiste ja riskipreemiate kujul.

Viimaks olen nõus, et konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi raames on vaja suurendada märkimisväärselt rahastamist. Samuti on vaja jõuliselt ja enesekindlalt uuesti päevakorda võtta lihtsustamise küsimus. On vaja tõhustada ja lihtsustada, et raha kasutada soovivad ettevõtted saaksid teha seda ilma äärmiselt kallitele väliskonsultantidele tuginemata. Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt. Seda ootavad meilt VKEd ja 100 miljonit Euroopa töötajat, kes selles sektoris töötavad.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Kõikidest ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rahastamisvahendite läbivaatamisega seotud praktilistest aspektidest soovin esile tuua välise rahastamise probleemi. On selge, et suur osa VKEdest sõltub ka edaspidi peamiselt krediidist ja laenudest. On väga ebameeldiv, et pangandussektor nõuab üha suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid, mis vähendab rahastamisvõimalusi ning samuti nende ettevõtete perspektiive kasutada ettevõtlus- ja töövõimalusi.

Seetõttu on minu arvates vaja tugevdada individuaalseid programme liikmesriikide tasandil ning suurendada oluliselt ELi ja Euroopa Investeerimispanga uuenduslike finantsvahendite rahastamist. Käibefondide puhul tuleb toetada tagatisvahendite edasist rakendamist. Tahan rõhutada, et toetada tuleb ka rahastamisvahendite kasutamist, mille puhul on tegemist riskide hajutamisega ning väikerahastamisasutuste laiendamisega.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tegemist on väga tähtsa resolutsiooni ettepanekuga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisvahendite kohta. Vahetevahel kritiseeritakse meid, et ühest küljest räägime selle ettevõtlussektori tähtsast rollist – tootmine, ühe kolmandiku Euroopa Liidu SKT tagamine ning kindlate töökohtade loomine –, kuid samas ei ole häid vahendeid nende ettevõtjate rahastamiseks. Suurem osa ELi arengu ja uuenduste jaoks ette nähtud vahenditest läheb peamiselt suurettevõtetele, kelle vajadused on suuremad. Seda tuleb muuta, sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ei suuda rahuldada neile esitatud nõudmisi.

Kriis on piiranud oluliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu krediidile ja laenudele ning uued pangandussektorile suunatud määrused võivad olukorra veel halvemaks muuta. Soovin siinkohal mainida juba heaks kiidetud Basel III paketti ja selles olevaid ettevaatusabinõude standardeid. Minu arvates on eriti oluline juurdepääs rahastamisele ettevõtluse arendamise jaoks, eriti innovatsioonivaldkonnas. Rõhutame väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli, ennekõike nn potentsiaalsete novaatoritena. Need väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peavad Euroopa turule astuma palju laiemal tasandil. See aitab taaselustada majandust, luua töökohti ning saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärgid.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kui tahame keskenduda sellest kriisist lõplikult ja jäävalt üle saamiseks reaalmajanduse taastamise edendamisele selles ja teistes sektorites, on vajalik olemasolevate vahendite hindamine ning läbivaatamine, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis.

See vajadus tekib ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate huvide kaitsmisest, kui pankadele kehtestatakse kõrgemad omakapitalinõuded, nagu soovitab Basel III. Seda on vaja ka paljude finantsvahendajate olukorra tõttu, keda takistab halduskoormus, mida tekitavad keerukad Euroopa finantseeskirjad ning seda mõjutavad ka eri maksu- ja toetussüsteemide tõttu tekkivad probleemid. Seda stimuleerib vajadus Euroopa Liidu toetusprogrammide sidusamaks muutmise järele, et anda paremaid tagatisi ning luua parem tasakaal liikmesriikide ja ELi süsteemide vahel.

Seepärast toetan ettepanekut luua VKEdele mõeldud ELi eri rahastamisvahendite jaoks ühtne teenuspunkt. Pakkumiste ja menetluste lihtsustamine turgudele juurdepääsu tagamiseks on tähtis toetusvahend isegi siis, kui selle pärast on vaja rahastamist suurendada. Hooletute pankade päästmisele on kulutatud tohutuid summasid. Minu arvates on raha kulutamine 23 miljonile väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale igal juhul hea investeering.

  Alfredo Pallone (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates vajame Euroopa strateegiat VKEde jaoks, kes on – nagu me kõike teame – meie majanduse selgroog ning kes vajavad toetust ja abi.

Seetõttu ei saa Euroopa Liidu järgmises finantsplaneeringus neid kaalutlusi ignoreerida ning olemasolevaid vahendeid tuleb suurendada ja mitmekesistada. See on aga kõigest üks meede, mis ei ole üldsegi piisav. Vaja on rohkem. Tegutseda tuleb pikaajalise strateegia toetusel, et vältida ajutiste või ühekordsete meetmete võtmist. Pean silmas uusi finantseeskirju, mille rakendamiseks EL valmistub. Peame tagama, et need uued määrused ei muuda ettevõtjatele laenude andmist raskemaks. Siinkohal mõtlen ka Basel III-le.

See ongi tõeline katsumus: pangandussüsteemi kooskõlastamine ja reguleerimine, vältides samal ajal kulude ülekandmist ettevõtetele, kodanikele ja VKEdele. Vajame sektori rehabiliteerimiseks ja toetamiseks ning meie ideede elluviimiseks majanduskasvu.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Toetan hea meelega seda resolutsiooni. Otse loomulikult on VKEde põhiprobleem juurdepääs krediidile. See on suur takistus töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Riikide jaoks, nagu mu kodumaa Iirimaa, mis peavad võtma rangeid kokkuhoiumeetmeid, on see probleem eriti suur ja minu arvates tuleb see viivitamatut lahendada.

Peame tegutsema ELi tasandil ning tagama, et pangad tahaksid ja suudaksid VKEsid rahastada. Pankade rekapitaliseerimine on küll tähtis, aga selle tegemine ajal, kui VKEde sektor on põlvili surutud, kuulutab katastroofi.

Kardan tõesti, et lõpuks on meil küll hästi kapitaliseeritud pangandussüsteem, kuid reaalmajandus on samal ajal täiesti maatasa tehtud. Me kõik räägime majanduskasvust ja see ongi ainus võimalus, kuidas paljude äärealade majandus sellest sügavikust, milles nad hetkel on, välja pääsevad. Jah, tasakaalu leidmine on keeruline, aga meil on praegu lihtsalt olukord, kus meie finantsasutuste seisund paraneb iga päevaga, aga VKEd on ikka veel intensiivravis.

Raport: Ria Oomen-Ruijten (A7-0025/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Viimaste aastate jooksul täheldatud demograafilised muutused sunnivad meid mõtlema strateegiale, mis toob pensionide valdkonda uut selgust ja järjekindlust, edendama põlvkondade ning inimeste solidaarsust, tagades samal ajal ka kindla ja piisava sissetuleku pärast pensionile jäämist.

Olen raportööriga nõus, et Euroopa pensionisüsteemide vahel on suured erinevused. Neile on avaldanud palju mõju raske finants- ja majanduskriis, suurenev tööpuudus, aeglane majanduskasv, väiksem investeeringutasuvus ja kasvav riigivõlg. Piisava pensioni kindlustamine ja mõnel juhul ka lubaduste täitmine muutub pensionisüsteemidele järjest raskemaks.

Paljud liikmesriigid on oma pensionisüsteemide reformimisel teinud suuri kärpeid. Rahaline jätkusuutlikkus on tähtis, kuid arvesse tuleb võtta ka piisava sissetuleku kindlustamist. Eelarve jätkusuutlikkus ja pensionisüsteemide piisavus ei ole teineteist välistavad eesmärgid, vaid ühe medali kaks külge. Tõelist jätkusuutlikkust ei ole võimalik saavutada piisavate pensionide tagamiseta.

Austatud juhataja! Tuginedes oma kogemustele Itaalia tööhõiveministrina, võin kinnitada, et kui kõik liikmesriigid nendest uutest õigusaktidest kinni ei pea, on individuaalsetel riikidel väga raske nendega kohaneda.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Alles hiljuti otsustas Euroopa Kohus, et Saksamaa tööandjapensionide suhtes peab valitsema rohkem läbipaistvust ja et pensionide jaoks tuleb korraldada avalik pakkumine. Lootsin väga, et see otsus avaldab mõju ka teistele Euroopa riikidele. Kahjuks seda ei juhtunud. Ka komisjon ei ole avaldanud survet teistele riikidele, mis on oma inimesed teatud pensionidega sidunud. Selle pärast on väga tähtis, et Euroopa Parlament otsustas nüüd, et pensionisüsteemid peavad kodanikele raha teenima. Kulude ja tulemuslikkuse suhtes peab valitsema läbipaistvus ning kaotada tuleb takistused piiriülesele liikuvusele. Need on kõik head ja arukad liberaalsed põhimõtted, aga selle kõige juures teeme loogilise järelduse, et inimesed peavad saama oma pensione ka ühest pensionisüsteemist teise üle kanda, kui töötus- või pensionifond, mis nende ametiühing või tööandja neile määras, oma tööd korralikult ei tee. Seekord me nii palju ei saavutanud, kuid sellegipoolest astusime täna sammu õiges suunas ja ma arvan, et see on hea siseturu jaoks ning annab samuti meie kodanikele paremad võimalused tasuvama pensionisüsteemi saamiseks.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Arvestades eelarvega seotud survet on ühiskondliku kulutamise tõhusus liikmesriikide majandussüsteemide jaoks hetkel ülimalt oluline. See on saanud eriti selgeks viimaste aastate jooksul, mil on kasvanud tööpuudus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, mis on suurendanud eelarvedefitsiiti paljudes liikmesriikides, millele on järgnenud probleemid pensionide rahastamisega.

Toetan Ria Oomen-Ruijteni raportit, mille eesmärk on anda riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil uut hoogu tugevate, piisavate, pikaajaliste, jätkusuutlike ja kindlate pensionisüsteemide loomisele.

Tahan aga siiski meelde tuletada, et meil ei ole ikka veel ühtseid kriteeriume, mõisteid ja põhjalikku analüüsi, mis heidaksid valgust eri pensionisüsteemidele ja nende vastavusele kodanike vajadustele. Ma ei kujuta ette, kuidas saame sellist tundlikku teemat ilma sellise analüüsita käsitleda. Selle pärast kutsun komisjoni üles seda puudujääki kõrvaldama ja tegema vajalikke pingutusi selleks, et töötada välja liikmesriikide pensionisüsteemide liigitus ja ühine mõistete kogum, et muuta süsteemid omavahel võrreldavaks.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Mul on üks ettepanek. Panin tähele, et paljud sõnavõtjad ületasid neile antud sõnavõtuaja, mõned koguni 30 sekundit. Palun, et oleksite sõnavõtu jaoks antud ajast kinnipidamise jälgimisel rangem. Loomulikult võite ka minu suhtes rangem olla, mis sellesse puutub.

  Juhataja. − Kuna saime hääletuse üpris kähku tehtud, siis mõtlesin, et võiksime olla veidi paindlikumad, kui mõni kaasparlamendiliige oma sõnavõtuaja ületab. Kui palute mul rangem olla, siis ma olen rangem, kuid loomulikult mõõdukalt.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Mina omalt poolt olen teie suuremeelsuse üle väga õnnelik, sest läbirääkimistel ei saa me kunagi üle minuti rääkida ja seetõttu on meil siin veel üks võimalus, et praegusel juhul selgitusi hääletuse kohta arutada ja nendest rääkida, sest see on siiski kõik seotud hääletamisel olevate raportite põhiteemaga.

Euroopa pensionisüsteemide olukord muutub üha kriitilisemaks. Nüüd tuleb tagada, et meestel ja naistel oleksid võrdsed võimalused. Tuleb kaitsta neid, kes otsustavad praegu pensionile jääda, ning samal ajal ka neid, kes tööturul alles esimesi samme astuvad. Euroopas teenivad naised ikka veel keskmiselt 18% vähem kui mehed.

Selle suure palgaerinevuse tagajärg saab ilmseks pensionile minnes, sest kuna naised on oma tööelu jooksul vähem teeninud, on ka nende pension madalam. Seetõttu on naistel vanemas eas palju suurem vaesusrisk kui meestel. Just kriisi ajal peame kõikide poliitikameetmete juures arvestama soolise aspektiga ning võtma Euroopa tasandil kokku lepitud ja kooskõlastatud riiklikke meetmeid.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Selle rohelise raamatu eesmärk on võtta kokku liikmesriikide seisukohad selle kohta, kuidas saavutada piisava, stabiilse ja kindla pensioni tagamise eesmärk. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et raportis, mille komisjon vastu võttis, on tehtud õiged järeldused: esiteks ei ole põhjust pensionisüsteemide ühtlustamiseks, teiseks peavad liikmesriigid tagama eri vormid tulevaste pensionide arendamiseks ning ennekõike peavad nad tunnistama miinimumpensionit, et kaitsta inimesi vaesuse ohu eest. Kolmandaks ei tohi karistada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega liikmesriike, nagu Poola, kus teostati keeruline pensionireform, mille tagajärjel kasvas puudujääk ja riigivõlg. Neljandaks peab pensionisüsteem edendama pikemat tööelu, mis on kooskõlas tööturu trendidega. Minu arvates on need järeldused täielikult kooskõlas Euroopa 2020. aasta majandusstrateegia, eriti tööhõivestrateegiaga ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on kompromiss, mis meie parlamendikomisjonis väga suure vaevaga saavutati, suhteliselt hea, sest see kujutab endast vähemalt vahendit, millega saab tuletada liikmesriikidele meelde, et vananeva elanikkonna kontekstis peavad nad tagama piisavad, jätkusuutlikud ja Euroopa piires ülekantavad pensionid.

Sellegipoolest tahan teha kolm kriitilist märkust. Loodan, et Euroopa Komisjon käsitleb neid tulevases valges raamatus. Esiteks ei tunnustata kolmanda pensionisamba tähtsust pensionisüsteemis. Teiseks – olgugi et tõdetakse meeste ja naiste erinevat pensionipõlve sissetulekut, mille põhjus on sissetulekute erinevus, naiste pikaajalisem tööta olek, perioodid, mil naised hoolitsevad laste või teiste ülalpeetavate pereliikmete eest, ei ole olemas paindlikke kriteeriume pensionieas naistele, kes enam ei tööta. Samuti ei tunnustata pensioniea määramisel perioode, mil hoolitsetakse laste või teiste ülalpeetavate pereliikmete eest. See oleks aga soovitav. Kolmandaks tuleb kinnitada Euroopa kodanike õigust ühisele programmile, mis annab neile teavet heaolu ning nende pensioni ja kindlustuse kohta, mida vajavad ennekõike noored ja töötajad oma tööelu jooksul.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Piisava, jätkusuutliku ja kindla Euroopa pensionisüsteemi tagamine on väga tähtis. Loomulikult ei tohi me unustada, et ELis on 27 liikmesriiki. Liikmesriikide majanduslikud tingimused on ikka veel väga erinevad ja pensionide suurused on samuti väga erinevad. Põhimõtteliselt peame aga tagama eri liikmesriikides piisava pensioni.

Kõige enam valmistavad mulle muret eri Euroopa Liidu liikmesriikides töötavate noorte inimeste pensionid. Kuidas saame tagada, et pensioneid on võimalik rahuldavalt üle kanda mitte ainult ühest riigist teise ja mitte ainult ühest pensionifondist teise, sest ka nendega on väga palju probleeme. Loodan saada selles valdkonnas rohkem paindlikkust. Võimalik, et vajame sel juhul Euroopa tasandil kooskõlastamist.

Tean, et vaidlused pensioni üle jätkuvad, sest lugesin alles hiljuti, et näiteks 2010. aastal Soomes sündinud laste oodatav eluiga on 100 aastat. Kui arvestame, et nad õpivad 30 aastat ja töötavad 30 aastat, siis on nad pensionil 40 aastat. Seega peame kindlasti lähenema pensionisüsteemidele uuest küljest, et leida sellele olukorrale lahendus, mis on kõigi seisukohalt jätkusuutlik.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuigi Euroopa Komisjoni rohelisel raamatul on oma puudused. Euroopa 2020. aasta strateegias esitatakse meile fantastiline tulevikunägemus. Roheline raamat küll paneb alguse arutelule tegeliku tuleviku üle, kuid selles ignoreeritakse reaalsust. Kogu rohelisel raamatul on üks läbiv motiiv: las eakad töötavad.

Rohelise raamatu koostajad isegi ei ürita leida lahendust sellest punktist, kus elu alguse saab. Sõna „naine” on kasutatud ainult kuus korda. Sõna „perekond” on kasutatud ainult kolm korda ja sõna „laps” ainult üks kord. Seetõttu arvan, et komisjon peab koostama oma valge raamatu palju laiahaardelisemalt, panema rohkem rõhku emaduse tähtsusele ning naiste mitteametlikule tööle, võtma kuulda Euroopa perekonnaühendusi ning kaasama oma poliitikavaldkondadesse ja strateegiatesse uue suuna, milleks on perekondlike väärtuste süvalaiendamine.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Liikmesriikide pensionisüsteemides valitsevad tohutud erinevused, sest see valdkond kuulub ja peab kuuluma ka edaspidi liikmesriikide otsese pädevuse alla. Minu arvates on loomulikult vaja ka mõnel määral konsulteerimist, sest Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad hakkama otsima viivitamatult lahendust sellistele majanduslikele ja demograafilistele probleemidele, nagu prognoos, et üle 65aastaste elanike osakaal tööealisest elanikkonnast tõuseb 2060. aastaks 53%ni. Samal ajal aga on iga pensionäri kohta ainult kaks töötavat inimest. Selles kontekstis on loomulik, et keskmised riiklikud kulutused pensionidele ja vananevale elanikkonnale tehtavad riiklikud kulutused suurenevad ning piisava pensioni tagamine muutub üha raskemaks. Seepärast on vaja julgustada inimesi tööturule astuma, tõstes tööhõive taset ja majanduskasvu. Perekonna tähtsust ei ole samuti piisavalt rõhutatud, nagu mu kolleeg Anna Záborská ütles. Mitte keegi ei räägi sellest, et pensionisüsteemi parandamiseks on vaja lapsi.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on piisavate ja jätkusuutlike Euroopa pensionisüsteemide arendamine väga tähtis, eriti siis, kui mõelda Euroopas toimuvatele demograafilistele protsessidele ja sellele et meie kontinendi rahvastik muutub üha vanemaks ning üha suuremat arvu inimesi tuleb toetada järjest vähenevate vahenditega.

Soovin samuti öelda, et toetan muudatusettepanekuid, millega kutsutakse komisjoni üles looma ekspertide rühmasid, et koostada projekte riiklike süsteemide abistamiseks, kuid nad ei tohi oma volitusi liialt ületada. Pensionipoliitika on liikmesriikide poliitika ja komisjon ei tohi oma volitustest üle astuda, kuid komisjoni nõuanded on loomulikult alati teretulnud.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Võtsime vastu ülitähtsa raporti, mis käsitleb Euroopa pensionisüsteeme. Seisame silmitsi suurte demograafiliste probleemidega. Sündimus on väga madal, oodatav eluiga tõuseb ja ühiskonna vananemise tõttu suurenevad riikide kulutused. Paljudes riikides peetakse arutelusid pensioniea tõstmise üle. Praegune majanduslik ja demograafiline olukord sunnib meid selle teema üle tõsiselt järele mõtlema.

Nagu ma ütlesin, oodatav eluiga tõuseb. Meie töötingimused on paremad ja me saame kauem töötada. Pensionisüsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevuse alla. Sellegipoolest on nüüd aeg need ELi tasandil kooskõlastada, näiteks siseturu toimimise ning stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega seoses. Pensionide ja raviga seotud kulutused mõjutavad oluliselt individuaalsete liikmesriikide rahandust. Peame julgustama inimesi pikemat aega töötama, parandades selleks töötingimusi ja tagades suurema palga.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Mul on selle raporti üle väga hea meel. Loodetavasti tõstab see pensionide küsimuse ELi päevakorra etteotsa.

Minu arvates seisneb põhiprobleem selles, kuidas saaksid liikmesriigid oma kodanikele piisava pensioni tagada. Millised süsteemid võetakse pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutusele, kasutades mingit kombinatsiooni nn kolme samba süsteemist?

Praegu on tohutult suur lünk olemasoleva pensionisüsteemi ning selle vahel, mida on vaja praeguse tasemega võrdse pensioni tagamiseks järgmise 40 aasta jooksul. Ühe suure kindlustusettevõtte hinnangul on erinevus selle vahel, mida me hetkel riigi- ja erasektoris kokku pensioniks maksame, ning selle vahel, mida on vaja sama pensionitaseme säilitamiseks 40 aasta pärast kõigis 27 ELi liikmesriigis, 1,9 triljonit eurot aastas. See on jalustrabav summa ja kuigi meetmed, nagu pikem tööelu või muud algatused, aitavad seda vahet vähendada, kujutab see endast ikkagi tohutult suurt musta auku riigikassade jaoks.

Loodan, et see arutelu ja sellele järgnev komisjoni valge raamat aitavad tagada, et me sellesse teemasse palju realistlikumalt suhtuma hakkaksime.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Hääletasin hea meelega selle raporti poolt, sest minu arvates on viimane aeg seda teemat parlamendis arutada.

Kahtlemata on pensioniprobleemist saanud nüüdseks pomm, mis võib iga hetk plahvatada, ning olukord halveneb tulevikus veelgi. Mõned tavad tuleb aga kaotada. Näiteks minu riigis on poliitikuid, kes saavad nüüd ametist lahkudes rohkem pensionit, kui nad teeniksid tööd jätkates. See on täiesti mõistusevastane.

Lisaks sellele on pensionil inimesi, kes saavad nüüd palju rohkem pensionit, kui nad said 20 aastat tagasi, kui neil olid väikesed lapsed ja suured hüpoteegid.

Neid küsimusi tuleb arutada ja eriti oluline on suure varu loomine, mis võimaldaks tulevikus pensionit maksta.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Nüüd on näha, mida tähendab Euroopa majandusjuhtimine, mida tähendab fiskaalföderalism. Ükskõik, mida me ELi juhtide kohta ka ei ütleks, mitte keegi ei saa neid sihikindluse puudumises süüdistada. Nüüd näeme nende tohutut võimuiha. See on aukartust äratav, halastamatu, toores ja tagasihoidmatu.

Me ei räägi ainult maksude ühtlustamisest, nn Euroopa võlaliidust ja automaatsetest eelarveülekannetest, vaid nüüd räägime ka pensionide ühtlustamisest. Räägime avaliku sektori palkade ühtlustamisest. Räägime tervest ELi ühtse majandusjuhtimise masinavärgist.

Olen kindel, et märkate kõige selle juures loogikaviga. Seda kõike tehakse selle pärast, et rahaliit on ebaõnnestunud. Euroopa rahaliit ei toiminud, loome siis Euroopa majandus- ja eelarveliidu. Tihedam integratsioon ei andunud tulemusi, järelikult vajame veel rohkem integratsiooni. Selle protsessiga sunnime mitme liikmesriigi kodanikele peale ennetatava vaesuse ja ennetatava väljarände, et omaenda auahnust ülal pidada.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! On üpris selge, et kogu poliitilises spektris tahetakse piisavaid, jätkusuutlikke ja kindlaid Euroopa pensionisüsteeme. Kui me piirdume vaid selle ideega, et töötaja saab minna ühest liikmesriigist teise ja oma pensioni kaasa võtta, siis võib see olla õigustatud eesmärk, mille poole pürgida.

Peame aga olema ettevaatlikud, sest eri liikmesriikide pensionisüsteemid on erineva struktuuriga. Ühed on suunatud peamiselt erasektorile, kuid teisi rahastab suuremalt jaolt riik. Rohkem ühtlustatud Euroopa pensionisüsteemide suunas liikudes ütlevad paljud mu valijad, et nad on mures, et peavad aitama teiste riikide halvasti rahastatud või halvasti juhitud riiklikke pensionisüsteeme samamoodi, nagu pidime aitama halvasti juhitud riike suure riigivõla tõttu.

Me räägime jätkusuutlikust pensionist, aga samal ajal võtame siin vastu poliitikameetmeid, nagu direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, mis vähendab tulevaste pensionäride säästude ja investeeringute tasuvust. Sõnum, mille saadame, peab olema ühesugune.

  Martin Kastler (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt ning tahan tuua esile kaks punkti. Esiteks kui näeme, et mõnedes Euroopa riikides makstakse liiga palju pensionit liiga vara ja et need riigid siis raskustesse satuvad ning teised riigid neid aitama peavad, siis see on ebaaus. Loomulikult ei saa EL seda ebaausust refinantseerida. Vajame selles valdkonnas Euroopa tasandil kooskõlastamist.

Teine asi, millega ma selle raporti puul väga rahul olen, on asjaolu, et selles on öeldud selgesti välja, et subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes vastutavad liikmesriigid ise oma pensionisüsteemide eest. See on tõepoolest nii.

Seetõttu on see raport minu arvates samm õiges suunas, sest ühest küljest tunnustab Euroopa sellega, et meie kodanikud tahavad rohkem kooskõlastamist sotsiaalses valdkonnas, sest nad tunnevad, et neid ei kohelda ausalt, ning teisest küljest anname selgelt mõista, et vastutus kuulub liikmesriikidele.

See raport on samm selles suunas. Teeme kõik, mis meie võimuses tagamaks, et ka valge raamauga samas vaimus jätkatakse.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin ettepaneku poolt. Tahan siiski kõigile meelde tuletada, et pensionipoliitika, nagu ka sotsiaalpoliitika, on riiklik küsimus ja otsuste tegemise õigus peab jääma riiklikule tasandile. Sellegipoolest on vaja koostööd Euroopa tasandil selliste juhtumite puhul, kus inimesed on töötanud teistes ELi riikides ning naasevad siis jälle oma kodumaale ja saavad pensionit nendest riikidest, kus nad töötasid. Hetkel on see väga keeruline ja selles süsteemis on palju vigasid. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad selle probleemi lahendama. Kui tööjõu liikumine on vaba, siis peavad ka pensionid igal juhul ühest riigist teise liikuma.

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Mul on väga hea meel, et me oleme selle raportiga tegelenud ja selle täna vastu võtsime. Ka mina hääletasin selle poolt. Mul on hea meel, et see raport ei tungi liikmesriikide pärusmaale, vaid arvestab subsidiaarsuse põhimõttega: see on suuniseid andev, mitte käskiv. Selge on see, et raporti eesmärk on anda uut hoogu pensionisüsteemi kindlustamisel selle jätkusuutlikkust silmas pidades.

Raport annab uusi mõtteid liikmesriikidele lähenemaks oma pensionisüsteemidele, et nad adekvaatsemaks muuta. Raportis on positiivselt lähenetud mitmele küsimusele, sealhulgas liikuvus ja ülekantavus, pensioniiga, pensionisüsteemide raamistik, selle seos 2020-strateegiaga. Positiivne on ka asjaolu, et raportis nähakse ette Euroopa Liidu õigusaktide läbivaatamine. Toetasin samuti Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse loomist, sest majanduskriis on meile näidanud, et me vajame sellist asutust.

Resolutsiooni ettepanek B7-0094/2011

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Käisin 1990ndate alguses sõja ajal Horvaatias humanitaarabi osutamas ning see on ka üks põhjustest, miks ma Horvaatia ühinemisest Euroopa Liiduga nii väga hoolin.

Horvaatia on palju saavutanud: tugevdatud on õigussüsteemi ja riigihaldust, riik on võidelnud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning kaitsnud vähemuste õigusi. Olen kindel, et Horvaatia ühinemine ELiga stimuleerib ka teisi Lääne-Balkani piirkonna riike algatama ning viima ellu uusi demokraatlikke ja läbipaistvaid reforme ja edendama suurepärast naabruspoliitikat.

Sellegipoolest on vaja teha veel palju tööd, kui meenutada laiaulatuslikku etnilise puhastamise kampaaniat, mida endise Jugoslaavia kommunistliku režiimi alla kuulunud Horvaatia ametivõimud 1945.–1948. aastal itaallastest elanikkonna vastu korraldasid. Kampaania käigus tapeti julmalt üle 20 000 süütu ohvri. 10. veebruar on Itaalias Foibe veresauna ning Istria ja Dalmaatsia eksiili saadetute mälestuspäev. Sel päeval meenutame kõiki neid, kes brutaalselt tapeti, samuti kinnitame kõigi eksiili saadetute õigusi, alustades õigusest nende aastate jooksul konfiskeeritud varale ja õigusest repatrieerimisele.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Soovin esitada siin uuesti mõned punktid, mis ma paaris muudatusettepanekus koos Bernd Posseltiga juba esitasin ja mis väliskomisjonis edukalt vastu võeti. Esiteks tahan väljendada veel kord lootust, et ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga lõppevad 2011. aasta esimesel poolel, nagu eesistujariik Ungari oma programmis kavatses. Sellest seisukohast oleks see väga sümboolne tegu, sest see toimuks 20 aastat pärast Jugoslaavia Sotsialistlikust Föderatiivsest Vabariigist lahkulöömist ja iseseisvuse väljakuulutamist. Teisest küljest saadaks läbirääkimiste selline lõppemine tugeva sõnumi teistele Balkani piirkonna kandidaatriikidele ajal, mil ELi atraktiivsus tundub hajuvat, nagu me tähele pannud oleme. Viimaks soovin tuua esile Horvaatia ametivõimude üles näidatud sihikindluse võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Nagu oleme juba varemgi märkinud, näitab see, et korruptsioon ei ole paratamatu, kui on olemas poliitiline tahe.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Olgugi et ma pooldan Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, hääletasin raporti vastu. Raporti juures valmistab minu jaoks probleeme asjaolu, et kuigi see näeb välja nagu pikk nimekiri Horvaatia praegustest korruptsiooniga seotud probleemidest, nõutakse raportis nähtavasti, et läbirääkimised tuleb lõpetada järgmise paari kuu jooksul. Peaksime minevikus tehtud vigadest õppust võtma.

2007. aastal võtsime vastu Rumeenia ja Bulgaaria, kuigi teadsime, et need riigid ei olnud kõiki tingimusi täitnud ja et seal oli suured probleemid korruptsiooniga. Kuna me teame, et Horvaatias on veel nii palju suuri probleeme, siis on minu arvates täiseti ebasobiv ja vastuvõetamatu, et peame konkreetsest tähtajast kinni pidama.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Vastupidiselt Philip Claeysile toetan mina hea meelega seda raportit, mis käsitleb laienemist ja Horvaatiaga peetavate läbirääkimiste lõpuleviimist. See on eesistujariigi Ungari oluline eesmärk ning suur edu Horvaatia jaoks ja saadab ka tähtsa sõnumi teistele sealse piirkonna riikidele, mis soovivad Euroopa Liiduga ühineda. Paar allesjäänud peatükki, mis on vajalikud läbirääkimiste lõpetamiseks, peaksid saama suletud aasta keskel. Kõige tähtsam tegur on siin poliitiline tahe, mida Horvaatia üles näidanud on, kinnitades oma kindlat kavatsust rakendada kõik liikmeks saamise sätted ja kriteeriumid. See poliitiline tahe on seotud ka keeruliste naabrussuhete parandamisega. Kõik ELiga viimati liitunud liikmesriigid teavad, et kõige raskemad on lõppläbirääkimised, sest sinna juurde kuulub palju sätteid, mis puudutavad suuri ühiskonnarühmi. Väga hea näide sellest on ka Horvaatia laevatehaste juhtum. Soovin Horvaatiale sihikindlust ja mul oleks hea meel, kui ühinemisleping saaks veel Ungari eesistumise ajal allkirjastatud!

  Anna Záborská (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Horvaatia on riik, mis oleks pidanud juba ammu Euroopa Liiduga ühinema. Hääletasin raporti poolt ja tänan raportööri. Tahan tänada volinik Fület selle eest, et ta tõi esile Euroopa integratsioonipoliitika jaoks keskse tähtsusega teema: vastastikune usaldus. Siiski on mul väga kahju, et usuvabadust puudutavat lõiku ei käsitletud piisavalt põhjalikult.

Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga ei tähenda Horvaatia rahva pikaajalistest traditsioonidest loobumist. Usk on üks selline traditsioon. Tahan rõhutada, et edaspidi tuleb näidata üles austust ka Horvaatia rahva usuvabadust puudutavate aspektide vastu. Ka see on näide vastastikusest usaldusest ja mitmekesisusest, mis peaks olema teoreetiliselt üks Euroopa Liidu tunnusjoontest.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga on jõudmas lõppetappi. Viimase aasta jooksul on Horvaatia näidanud oma tahet jätkata vajalike reformide elluviimist, ennekõike oluliste muudatuste ja täienduste tegemisega põhiseaduses, kuid samuti õigusaktide kooskõlla viimisega ühenduse õigustikuga, ning ma soovin, et eesistujariik Ungari lõpetaks nüüd ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga. Avaldan kiitust riigihalduse, majanduse ja õigussüsteemi valdkonnas tehtud suurte edusammude eest! Mul on hea meel ka selle üle, et Horvaatia teeb aktiivset koostööd sõjakurjategijate vastutusele võtmisel.

Teisest küljest on laialt levinud korruptsioon endiselt suur sotsiaalne ja majanduslik probleem, mille lahendamisel võib olla vaja ka ELi abi, et see negatiivne nähtus ei kanduks üle Euroopa struktuuridesse. Usun, et rahvahääletusel kinnitavad Horvaatia kodanikud Horvaatia valitsuse otsust saada uueks ELi liikmesriigiks.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Lääne-Balkani piirkonna riikide integreerimine Euroopa Liitu tagab selle piirkonna stabiilsuse ning kiirendab sealset arengut. Horvaatia on oma pingutustes teistest kõige kaugemal maas. Riik on küll teinud paljulubavaid edusamme arvukates valdkondades, kaasa arvatud võitluses korruptsiooni vastu, aga siiski on vaja lisapingutusi, kaasa arvatud õigussüsteemi sõltumatuse ja tõhususe tagamise ning riigihalduse reformide ja konkurentsipoliitika valdkonnas. Julgustame Horvaatiat jätkama naasvate põgenike toetamist ja meetmete võtmist vähemuste õiguste kaitsmiseks. Üks probleem, mille Horvaatia lahendama peab, on parema koostöö tagamine endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Samuti peab riik võtma vastu raskustesse sattunud laevatehaste erastamis- ja ümberkorralduskava ning kiirendama selle elluviimist. Kõige suuremaks katsumuseks võib aga saada Horvaatia ühiskonna skeptilisus ELiga ühinemise suhtes. Mul on hea meel selle üle, et Horvaatia mängib aktiivset rolli piirkondliku koostöö ja naaberriikidega parema koostöö tagamise valdkonnas. Samuti on mul hea meel riigi pingutuste üle piirkonna lepitamise nimel.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Iirlasest Euroopa Parlamendi liikmena ootan väga Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga. Horvaatia ja Iirimaa on väga sarnased rahvaarvu poolest – 4,5 miljonit – ja meil oleks ka võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid – 12. Samuti on ajal, mil paljud euroskeptikud räägivad implosioonist ja Euroopa Liidu lagunemisest, äärmiselt paradoksaalne, et riigid on lausa järjekorras, et Euroopa Liiduga ühineda ja Horvaatia tõestab seda väga hästi. Need riigid ei ühine tahes-tahtmata. Nad ühinevad väga range ühinemisprotsessi tulemusel ja Horvaatia on teinud selles suhtes palju edusamme.

Jah, tõepoolest, probleeme on, eriti õigussüsteemi puhul, aga olen kindel, et need probleemid lahendatakse õigeks ajaks. Loomulikult ei ole ükski riik ilma vigadeta. Jumala poeg ise ütles, et visaku see esimene kivi, kes on patuta. Ootan Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga. Arvan, et Horvaatiast saab väga hea liikmesriik.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Horvaatia ajalugu on mõnes mõttes lugu paljudest poliitilistest ühendustest, mille sõlmis valitsev eliit ilma riigi rahva nõusolekuta. Kõigepealt liit Ungariga. Seejärel liit Habsburgide monarhiaga. Siis lühikest aega kestnud Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik ja siis loomulikult Jugoslaavia föderatsioon. Seega on vähemalt tehtud mingeid edusamme, sest tavalised Horvaatia inimesed langetavad lõpliku otsuse ELiga ühinemise üle. Praeguse põhiseadusliku korralduse kohaselt tuleb korraldada rahvahääletus 30 päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist.

Minu arvates võib Horvaatia potentsiaalselt palju kaotada. Riigis on haritud ja töökas tööjõud, mis suudaks end turul väga hästi sisse seada ja saaks kasu suhteliselt odavast ekspordist. Ma olen aga demokraat ja kui Horvaatia rahvas hääletab ELiga ühinemise poolt, siis on see loomulikult nende kaalutud otsus ning ma toetan nende püüdlusi siin istungisaalis.

Mul on vaid küsimus, et miks mõned olemasolevatest liikmesriikidest ei peaks saama küsida oma rahva arvamust liikmeks olemise üle. Sedalaadi suure põhiseadusliku küsimuse puhul paistab olevat igati õigustatud, et võimul olevad poliitikud ei tohi riigi iseseisvust niiviisi alaliselt kitsendada, ilma et nad küsiksid enne luba neilt, keda nad esindavad. Meie vabadused ei kuulu meie parlamendisaadikutele. Nad on kõigest nende vabaduste ajutised ja tinglikud kaitsjad ning kui nad tahavad võimu Westminsterist võõrandada, siis peavad nad vähemalt nii viisakad olema, et nad küsivad meilt luba.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Kui ma oma valijatega laienemisest räägin, siis väljendavad paljud neist oma muret eelmiste laienemiste üle. Nad on mures mõne liikmesriigi pärast, millel lubati ühineda, kuid mis ei olnud nende arvates lahendanud selliseid probleeme nagu korruptsioon ja omandiõigus. Saan palju kirju mitu aastat tagasi ühinenud liikmesriikide valijatelt, eriti inimestelt, kes omavad vara Hispaanias, sest paljude mu valijate omandiõigusi rikutakse ja nad kaotavad tihti kõik oma säästud. Saan sarnaseid kirju ka küproslastelt ja varaomanikelt Bulgaarias.

Aga vaatame selle asemel nüüd olukorda Horvaatias. Inimesed kirjutavad mulle tihti probleemidest pressivabaduse, korruptsiooni ja omandiõigusega. On väga tähtis, et me ei peida neid kõigest vaka alla, öeldes, et inimesed ei muretseks ja et kõik saab sobival ajal korda aetud. Need riigid ja uued liikmesriigid, mis soovivad ELiga ühineda, peavad meile kinnitama, et me ei päri neilt neid probleeme, kui EL laieneb, ja et nad ei tekita probleeme olemasolevate ELi liikmesriikide kodanikele.

  Roger Helmer (ECR). – Austatud juhataja! Veetsin Horvaatia palju aega ja hoidsin end väga põhjalikult sealsete sündmustega kursis. Horvaatiat iseloomustab endeemiline altkäemaksuvõtmine, korruptsioon, vennalik kapitalism ja poliitilise klassi selgitamatu jõukus. Riigis puudub vaba ühiskonna jaoks vajalik põhiline infrastruktuur. Horvaatias rikutakse rängalt õigusriigi põhimõtteid, omandiõigusi ja siduvaid lepinguid. Õigussüsteem on täielik umbtee, mistõttu Horvaatia kodanikel ja riigis tegutsevatel ettevõtete puudub tõhus juurdepääs õigusabile. Horvaatia meedias valitseb tsensuur ja hirmutamine.

Kui Horvaatiat peetakse sobivaks riigiks, et Euroopa Liiduga ühineda, siis tulgu taevas meile appi!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Marisa Matias (A7-0148/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Murettekitava võltsitud ravimite koguse kasvamise valguses hääletan raporti poolt. Belgia eesistumise ajal peetud kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kompromiss näitab, kui tähtis on ohutust puudutavate küsimuste kooskõlastamine, eriti käsimüügiravimite puhul ning samuti tingimuste puhul, mis puudutavad ravimite eemaldamist ja asendamist ümberpakkijate poolt, mis suurendab sektoris läbipaistvust. Neid meetmeid täiustas ka karistuste rakendamine, mis on ülitähtis, et võidelda võltsitud ravimite sattumisega seaduslikku tarneahelasse.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Andsin poolthääle resolutsioonile, millega Euroopa Parlament väljendab oma arvamust võltsitud ravimite seaduslikku tarneahelasse sattumise vältimist käsitleva direktiivi kohta. Peame arvestama sellega, et ELi kodanikud tunnevad üha rohkem muret selle üle, kas ravimid, mida nad tarbivad, on kvaliteetsed ja turvalised. See on veelgi olulisem seetõttu, et eksperdid on teinud väga murettekitavaid tähelepanekuid, nagu tolliasutuste poolt konfiskeeritud võltsitud ravimite koguse järsk suurenemine, mis on 2005. aastaga võrreldes kasvanud 384%; suundumus võltsida elupäästvaid ravimeid, mille tagajärjed võivad olla eluohtlikud; seaduslikus tarneahelas müüdavate võltsitud ravimite osakaalu suurenemine. ELi kodanikud peavad olema Internetist ravimeid ostes väga ettevaatlikud, sest sel juhul on võltsitud ravimite ostmise oht kuni 50% suurem. Patsientidel peab olema täielik kindlustunne, et ravimid, mida nad tarbivad, on tõesti need, mida nad eeldavad. Seetõttu peab EL nendele ohtlikele suundumustele kiiresti ja tõhusalt reageerima. Direktiiv on esimene samm tagamaks, et ELis müüakse ainult kvaliteetseid ravimeid. Selle eesmärgi saavutamiseks on minu arvates väga tähtis luua ranged kontrollmeetmed ning määratleda vastutus kõikidel tootmise, levitamise ja müügiga seotud tasanditel. Alles siis tunnevad ELi kodanikud end turvaliselt, kui nad kasutavad ehtsaid ja kvaliteetseid ravimeid.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Toetan Françoise Grossetête avaldust, milles ta väljendas kahetsust, et meil ei ole ravimite suhtes nii palju nõudmisi kui toidu suhtes. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) avaldatud andmed, mida ka Euroopa uuringud kajastavad, on murettekitavad. Ravimite võltsimine on pidevalt kasvamas. Ainuüksi 2008. aastal konfiskeeriti ELis ligikaudu 34 miljonit võltsitud ravimite karpi. Samuti ei tohi unustada, et hinnanguliselt on 50–90% Internetis muudavatest ravimitest võltsitud. Tegemist ei ole ainult anaboolsete steroidide, stimulantide, diureetikumide ja hormoonidega kauplemisega, vaid ka raskete haiguste ravimiseks ette nähtud retseptiravimitega kauplemisega, mida müüakse antud juhul retseptita ja madalama hinnaga.

Minu arvates on vaja rangeid määrusi rahvatervise kaitsmiseks nii seaduslikus ravimite tarneahelas kui ka ravimite müügil Internetis, kasutades seadmeid pakendite muutmise tuvastamiseks ja toimeainete jälgimiseks, et määrata nende tootmiskoht või inspekteerides kolmandates riikides paiknevaid tootmiskohti. Ravimite müügi jaoks Internetis on vaja vastavaid sätteid, nagu ELi kvaliteeditõendi logo kasutuselevõtmine, riiklikul tasandil keskse heakskiidetud hulgimüüjate nimekirja sisaldava andmebaasi loomine ja ranged karistused ebaseaduslike toodetega kauplejatele.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Võltsitud ravimid on ülemaailmne oht. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindajad hoiatavad, et võltsitud ravimid ei pruugi üldsegi sisaldada pakendi infolehel nimetatud toimeaineid. Hoopis vastupidi, need sisaldavad aineid, mis on inimese organismile väga mürgised. Minu arvates tuleb Euroopa kodanikke nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil teavitada erinevatelt kontrollimata veebilehtedelt tellitud või ebaseaduslikust tarneahelast ostetud ravimitest tuleneva terviseohu kohta, kui arvestada, et Internet on üks põhikanaleid võltsitud ravimite sisenemiseks ELi turule.

Toetan uut õigusakti ettepanekut, sest sellega ajakohastatakse kehtivaid määrusi ja võetakse kasutusele turvaelemendid, mis tagavad ravimite identifitseerimise, ehtsuse ja liikumistee jälgitavuse tehasest tarbijani. Nimetatud põhjusel hääletasin ma raporti poolt.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Komisjoni esitatud raportis on märgitud, et tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud ravimite kogus suureneb ning et võltsitakse ka elupäästvaid ravimeid, mis on nähtud ette kasvajate ja südamehaiguste raviks. Suureneb ka võltsitud ravimite sattumine seaduslikku tarneahelasse. See kujutab endast suurt ohtu ELi kodanike tervisele. Ravimite võltsimist tuleb käsitleda kuriteona, millega jäetakse patsiendid ilma vajalikust ravist ja kahjustatakse nende tervist ning mis võib mõnikord lõppeda ka patsiendi surmaga. Sellest lähtuvalt peab direktiivi eesmärk olema rahvatervise kaitsmine, tagades ravimite impordi kvaliteedikontrolli, sest ravimite import on üks põhiteid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Lisaks sellele on väga tähtis luua kontrollsüsteem ja tõhus võltsingute avastamise süsteem. Minu arvates on vaja ravimite müüki Internetis korralikult reguleerida ja kontrollida, sest Internet on üks põhitee, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa kodanikud tunnevad üha rohkem muret tarbitavate ravimite kvaliteedi ja turvalisuse pärast. Patsientidel peab olema täielik kindlustunne, et ravimid, mida nad tarbivad, on tõesti need, mida nad eeldavad. Võltsitud ravimite kasutamise tõttu võib ravi ebaõnnestuda ning inimese elu ohtu sattuda. Nagu raportöör, nii arvan ka mina, et ravimite võltsimine on kuritegu, millega jäetakse patsiendid ilma vajalikust ravist ja kahjustatakse nende tervist ning mis võib mõnikord lõppeda ka patsiendi surmaga. Seetõttu peab direktiivi esimene ja kõige olulisem eesmärk olema rahvatervise kaitse võltsitud ravimite eest. Samuti tuleb tõsta üldsuse teadlikkust Interneti kaudu ravimite ostmisega seotud ohtudest. Peame tagama, et patsiendid oskavad ära tunda asjakohastele õigusaktidele vastavaid veebisaite. Üldsusele jääb mõistetamatuks, et direktiiv, mille eesmärk on võidelda ravimite võltsimise vastu, ei käsitle peamist müügikanalit ehk Internetti.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Nüüd, kus rahvastiku vananemine on kogu Euroopa kontinendil pikaajaline demograafiline suundumus, on kindel, et ravimitele tehtavad kulutused kasvavad meie riikides veelgi. Kui ühest küljest peame hindama selle tagajärgi ja mõtlema tarbimisele, siis on samuti vaja võidelda ravimite võltsimise kasvava nähtuse vastu. Lisaks sellele, et see avaldab negatiivset finantsmõju Euroopa teadustegevusele, kujutab see endast ka suurt ohtu rahvatervisele Euroopas. Seega võttis Euroopa Parlament selle teema õigusega üles.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Kõne all olev raport võltsitud ravimite seaduslikku tarneahelasse sattumise vältimise kohta toob esile Euroopa avalikkuse jaoks suurt muret tekitava teema: kasutuses olevate ravimite kvaliteet ja ohutus. Selle tõttu on mul hea meel sätete üle, mille abil on võimalik võidelda võltsitud ravimite nähtusega ning mis kujutavad endast vajalikku sammu selleks, et reageerida sellele rahvatervist ohustavale nähtusele ja tagada patsientide ohutus.

Ligikaudu kuus kuud kestnud läbirääkimiste järel saavutatud parlamendi ja nõukogu kokkulepe parandab kindlasti olemasolevat reguleerimissüsteemi. Nimelt reguleerib see ravimite müüki Internetis, mis on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Liikmesriikides tegutsevatel Interneti-apteekidel peab olema eriluba, kui nad tahavad inimestele ravimeid Internetis müüa.

Kuna ravimite võltsimine ei ole minu arvates väiksemat laadi õigusrikkumine – mõtleme näiteks sellele, millised tagajärjed on elupäästvate ravimite võltsimisel –, vaid raske kuritegu, mis seab inimelud ohtu, toetan täielikult karistuste karmistamist.

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult. − (PL) Tervis on meie kõigi tähtsaim vara. Seega on mõistetav, et kodanikud on mures mitmesuguste võltsitud ravimite, eriti elupäästvate ravimite kaubandusliku kättesaadavuse pärast. ELis igal aastal konfiskeeritavate võltsitud ravimite suur ja pidevalt kasvav kogus on väga murettekitav. Seepärast on vaja reageerida otsustavalt sellele nähtusele, mis ei ole midagi muud kui organiseeritud kuritegevus. Patsiendid peavad olema täiesti kindlad, et nad kasutavad ehtsaid ravimeid.

Seepärast toetan raportööri seisukohta, et direktiivi põhieesmärk peab olema kaitse võltsitud ravimite eest. Me ei tohi sellelt teelt kõrvale kalduda. Samuti olen igati nõus ettepanekuga kaasata direktiivi kohaldamisalasse ravimite müük Internetis. Nendel juhtudel peavad patsiendid peamiselt omaenda teadmistele tuginema ja nende meditsiinilised teadmised ei võimalda neil tingimata võltsitud tooteid tuvastada. Nii tähtsa teema puhul nagu tervis peavad eeskirjad olema selged. Kõik riskid tuleb kõrvaldada.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest peame mõtlema Euroopa kodanike jaoks üha rohkem päevakorda kerkivale mureküsimusele: kas ravimid, mida nad tarbivad, on kvaliteetsed ja turvalised? Andmed näitavad, et tolliasutuste poolt konfiskeeritud võltsitud ravimite kogus suureneb järsult. Näiteks konfiskeeriti ELi piiri tollipunktides 2006. aastal 2,7 miljonit ravimit ja 2007. aastal 2,5 miljonit ravimit, mis näitab, et 2005. aastaga võrreldes on konfiskeeritud ravimite arv kasvanud 384%. Samuti täheldatakse raportis suundumust võltsida mitte ainult nn elustiiliravimeid, vaid ka elupäästvaid ravimeid, sh kasvajate, südamehaiguste, psüühikahäirete ja nakkuste raviks kasutatavaid ravimeid Selliste võltsitud ravimitega ravi tagajärjed võivad olla eluohtlikud. Lisaks sellele täheldatakse suundumust kasutada ära ravimite seaduslikku tarneahelat. Lisaks Internetile kasutatakse üha rohkem ära seaduslikku ravimimüügiahelat. 13st andmeid omavast liikmesriigist seitse teatas seaduslikus tarneahelas võltsitud ravimite avastamise juhtumitest. Patsientidel peab olema täielik kindlustunne, et ravimid, mida nad tarbivad, on tõesti need, mida nad eeldavad. Võltsitud ravimite kasutamine võib põhjustada ravi ebaõnnestumist ja olla eluohtlik. Olen seetõttu seisukohal, et direktiivi keskmes peab olema rahvatervise kaitse võltsitud ravimite eest. Seda põhieesmärki ei tohiks segada muude lisaeesmärkidega.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ravimite võltsimisest on saanud tulus äri, mille puhul on väga väike oht, et tuleb vastutada seaduse ees. Seda olukorda rõhutab asjaolu, et 2008. aastal konfiskeerisid Euroopa tolliasutused ligikaudu 34 miljonit võltsitud ravimite karpi. ELis ei valitse veel olukord, nagu teistes geograafilistes piirkondades, kus kuni 30% turul saadavalolevatest ravimitest on võltsitud. EL ei tohi lubada sellisel olukorral ka tekkida. Hetkel on hinnanguliselt 1% müüdavatest ravimitest võltsitud, kuid hoiatatakse, et see osakaal on kasvamas. Uued ohutuseeskirjad, mis parlament vastu võttis, karistused võltsitud ravimite tootjatele ning kontrollsüsteem ravimite jälgimiseks tootjatest tarbijateni on nähtud ette selleks, et peatada ravimite musta turu kasvamine ELis.

Seepärast on igati teretulnud ka asjaolu, et ravimitega kauplemist käsitlevad uued kohustuslikud ohutusmäärused kehtivad ka ravimite müügile Internetis. Võltsitud ravimite müük on kuritegu, millel on rasked tagajärjed suurele arvule tarbijatele, kes lähevad tihtipeale lihtsamat teed ja tellivad Internetist ravimeid, mida nad tavaliselt ilma arsti soovituseta osta ei saaks.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. − (IT) Võltsitud ravimite hulk kasvab kiiresti kõigis Euroopa riikides. Seda kinnitavad viimased uuringud, mille kohaselt müüakse Euroopa seaduslikus tarneahelas igal aastal 1,5 miljonit karpi võltsitud ravimeid. Uued hinnangud näitavad ka selle nähtuse murettekitavat kasvu, mille juurde kuulub ka ravimite müük Internetis ning veelgi tõsisem asjaolu, et üha rohkem võltsitakse ka elupäästvaid ravimeid.

Seepärast tuleb hakata rakendama võimalikult kiiresti uut Euroopa strateegiat, et võidelda selle nähtuse vastu ning kaitsta paremini rahvatervist ja Euroopa tarbijaid. Seetõttu hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on selles saavutatud hea kompromiss, mille põhieesmärk on kaitsta patsiente, et nad ei kasutaks võltsitud ravimeid.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Peame reageerima kiireimas korras omaduste, taustandmete või päritolu poolest võltsitud ravimite hulga murettekitavale kasvule. Tavaliselt sisaldavad need tooted madala kvaliteediga või võltsitud aineid, mis on suur oht rahvatervisele ning viib patsientide usalduse puudumiseni seaduslike tarneahelate suhtes. Nende riskide leevendamiseks tuleb muuta rangemaks ravimite tootjatele kohaldatavad tõendamisnõuded. Ühtlustada tuleb ka ravimite turvaelemendid kogu ELi ulatuses ning need peavad võimaldama iga individuaalse ravimipaki identifitseerimist ja ehtsuse kontrollimist. Samuti peavad turvaelemendid aitama identifitseerida võltsitud ravimeid, tagades samal ajal ka ravimite siseturu toimimise. Riskihindamisel tuleb arvesse võtta selliseid kriteeriume nagu ravimi hind ja minevikus toimunud võltsimised ELis ja kolmandates riikides, samuti võltsitud ravimite tagajärgi rahvatervisele, võttes arvesse asjaomaste ravimite eriomadusi ja ravitavate haigusseisundite tõsidust. Turvaelemendid peaksid võimaldama iga tarnitava ravimipakendi kontrollimist vaatamata tarneviisile, kaasa arvatud kaugmüük.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Võltsitud ravimite müük on suurendanud viimastel aastatel ohtu rahvatervisele. On murettekitavaid andmeid, mis näitavad, et lisaks võltsitud ravimite müügile Internetis satub üha rohkem võltsitud ravimeid ka seaduslikku tarneahelasse.

Hääletasin Marisa Matiase raporti poolt järgmistel põhjustel.

1. Selles antakse õigusakti ettepanekus keskne koht patsientide kaitsmisele, võttes meetmeid, et tagada juurdepääs kvaliteetsele ohutule ja piisavale ravile ning teabele.

2. Sellega kaasatakse ja reguleeritakse ka ravimite müüki Internetis, mida ei olnud komisjoni esialgses ettepanekus vaatamata asjaolule, et üle 50% Internetis ostetavatest ravimitest on võltsitud.

3. Selles määratakse turvaelemendid arstiretsepti alusel väljastatavate ravimite ja käsimüügiravimite (musta nimekirja kuuluvate ravimite) jaoks eesmärgiga takistada võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse.

4. Selles nõutakse ravimite liikumistee jälgitavuse tagamist ning samal ajal luuakse sellega ka varajase hoiatamise süsteem kõikides liikmesriikides, et võtta müügist ravimid, mille puhul on kahtlus, et need on ohtlikud.

5. Selles käsitletakse ravimite võltsimist raske organiseeritud kuritegevusena ning määratakse rikkujatele ranged karistused.

6. EList kolmandatesse riikidesse eksporditavate ravimite puhul tuleb kohaldada samu ohutusnõudeid nagu imporditavate ravimite puhul.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ravimite võltsimine on organiseeritud kuritegevus, mis ohustab inimeste elu, nagu uimastikaubanduski. Sellele vaatamata ei kehti sedasorti kuritegevuse puhul samad määrused nagu uimastitega seotud kuritegevuse puhul ning ka karistused ei ole sama ranged. Ravimite ebaseaduslik tootmine nende toimeaineid kopeerides või toimeaineid lihtsalt välja jättes ei nõua suuri tootmishooneid või investeeringuid. Suure kasumi teenimine on lihtne. Hinnangute kohaselt ületas võltsitud ravimite müügist saadud kasum 2010. aastal 50,6 miljonit eurot, mis tähendab viis aastat tagasi kogutud andmetega võrreldes 95% kasvu. Peamiselt on see tingitud asjaolust, et mõnedes riikides puuduvad konkreetsed õigusaktid, kuna ei ole vahendeid või siis soovi nende rakendamiseks, ning ka sellest, et sätestatud karistused ei avalda piisavalt heidutavat mõju.

Toetan raportööri saavutatud kompromissi. See on tasakaalustatud ja selle põhieesmärk on patsientide kaitsmine. See on samm õiges suunas, olgugi et sellest on välja jäetud tähtsad punktid, nagu asjaolu, et turvaelementide kasutuselevõtmine ei kehti geneeriliste ravimite ja käsimüügiravimite puhul.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Võttes arvesse järjest suurenevat ohtu, mida kujutavad patsientidele võltsitud ravimid, on minu arvates hädavajalik võtta kasutusele ajutised meetmed patsientide turvalisuse suurendamiseks. Nende meetmetega tuleb nõuda, et tootmisloa omanikud, kes eemaldavad või katavad kinni avalikud turvaelemendid, mida esmane tootja on kasutanud vabatahtlikult, tuleks rangelt vastutusele võtta, kui nende tegevuse tulemusel satub tarneahelasse võltsinguid.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, sest selle eesmärk on võidelda ELi tasandil võltsitud ravimite seaduslikku tarneahelasse sattumise vastu seejuures ravimite siseturu toimimist takistamata. Selle eesmärgi saavutamiseks sätestatakse raportiga kohustused müügiahela ettevõtjatele, keelates algse tootja ja müügiahela viimase ettevõtja (üldiselt apteek) või lõpptarbija (arst või patsient) vahele jäävatel ettevõtjatel manipuleerida (see tähendab eemaldada, muuta või katta kinni) pakendil olevaid turvaelemente. Samuti sätestatakse raportiga rangemad kriteeriumid ravimite toimeainete importimise kohta kolmandatest riikidest ning toodete kontrollimise kohta.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. − Ravimite kvaliteet on ülitähtis, et tagada ohutus ja anda tarbijatele rohkem meelerahu. On selge, et turul müüdavate võltsitud ravimite kasvav osakaal ja asjaolu, et võltsimisvõtted muutuvad aastast-aastasse järjest keerulisemaks avaldab üha suuremat ohtu rahvatervisele. See on ülemaailmse mõõtmega rahvatervise kriis. Hinnanguliselt on ligikaudu 15% maailmas müüdavatest ravimitest võltsitud ning mõnedes arengumaades võivad olla kuni 30% müügilolevatest ravimitest võltsitud. Inimesed peavad olema 100% kindlad, et ravimid, mida nad kasutavad, on ohutud ja vastavad kasutusotstarbele. Võltsitud ravimite kasutamine võib kahjustada patsientide tervist ning mõnikord lõppeda ka patsiendi surmaga. On selge, et selle probleemi lahendamiseks on vaja kõikehõlmavat strateegiat nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, et säilitada kõrged rahvatervise ja ohutusstandardid.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin võltsitud ravimeid käsitleva raporti poolt, mis sisaldab muu hulgas meetmeid, mis on nähtud ette võitlemiseks võltsitud ravimite järjest kasvava koguse vastu ELis, nagu turvaelemendid ravimite ehtsuse kontrollimiseks terve tarneahela ulatuses, et tagada patsientide ohutus ja kaitsta rahvatervist. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament otsustas nõuda nende turvaelementide rakendamist nii tavalises tarneahelas kui ka Internetis, mis on põhitee, mille kaudu võltsitud ravimid turule tulevad. Samuti toetan asjaolu, et Euroopa Parlament pooldab ELi imporditavate ja EList eksporditavate ravimite kontrollimist ning kavatseb kehtestada ka karmid karistused, sest see kuritegevus ohustab elusid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Minu arvates on tarbijate ohutus väga tähtis, eriti veel siis, kui need tarbijad on patsiendid, kes tahavad, et ravimid, mida nad võtavad, neid terveks raviks või vähemalt nende tervist märgatavalt parandaks. Tarbijate ohutuse tagamine on veel tähtsam, kui selle eesmärk on tagada avatud turul, kas siis traditsiooniliste müügikanalite või Interneti kaudu müüdavate ravimite ehtsus.

Just sel põhjusel on minu arvates väga tähtis võtta vastu üliselged määrused ravimite võltsimise puhul, sest see nähtus on kogu Euroopa ja kogu maailma ulatuses üha rohkem levimas ning sellel on laastavad tagajärjed tarbijate usaldusele, ettevõtjatele ja – mis veelgi tähtsam – nende inimeste tervisele, kes neid võltsitud ravimeid tarbivad.

Seepärast toetan raportit ning soovin tänada Marisa Matiast tehtud töö ja kõikide saavutatud kompromisside eest!

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ravimite salakaubandust on juba võrreldud ebaseadusliku relvakaubanduse ja uimastikaubandusega. Selle nuhtluse tõttu kannatavad miljonid inimesed maailmas ja see on tõeline luupainaja neile, kelle ülesanne on kaitsta rahvatervist, sest haige, tihti kroonilist või isegi ravimatut haigust põdev inimene võib võtta ravimit, millel ei ole toimet ega mõju, või isegi ravimit, mis on tema jaoks kahjulik. Teame, et tarneahelas on üha kasvav arv võltsitud ravimeid, mille kogus ulatub lausa miljonitesse. Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku piiriülese kauplemise vastu on väga tähtis ning peame tegema lõpu paralleelsetele müügikanalitele, näiteks Internetis. Seepärast toetan avamist tuvastada võimaldavate pakendite kasutuselevõtmist ja samuti varajase hoiatamise süsteemi loomist.

Toetan selle parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmist, sest tänu selles sätestatud toote jälgimise nõudele terve tarneahela ulatuses on võimalik vältida võltsitud ravimite pääsemist Euroopa Liitu. Samuti tugevdab tarbitavate ravimite kvaliteedi ja ohutuse parandamine rahvatervist. Viimaks soovin tänada veel raportööri ja oma kaasmaalast Marisa Matiast tehtud töö puhul.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See probleem avaldab suurt mõju rahvatervisele ja liikmesriikide majandusele. Ravimite võltsimine ja seaduslikku tarneahelasse pääsevate võltsitud ravimite kasvav kogus on murettekitavad probleemid, mille vastu võitlemiseks on vaja kiireimas korras reageerida. Ei tohi unustada, et ravimeid võltsitakse ja müüakse ebaseaduslikult ainult selle pärast, et seda nähtust edendavad majanduslikud põhjused, sest taskukohase hinnaga müüdavate geneeriliste ravimite olemasolu tõttu oleks nende võltsimine oluliselt vähem tulusam. Raportis pööratakse tähelepanu tähtsale probleemile, mis on seotud Interneti-müügiga, mis moodustab osa seaduslikust tarneahelast. Raportis rõhutatakse, kui tähtis on suurendada avalikkuse teadlikkust ravimite Internetist ostmisega kaasnevatest ohtudest. Rõhutaksime ka seda, kui tähtis on pädevate riigiasutuste, Euroopa Ravimiameti (EMA) ja teiste riigiasutuste koostöö tugevdamine ja kooskõlastamine, et jagada teavet, suurendada teadmisi ja arusaamist sellest nähtusest ning aidata nii kaasa selle vastu võitlemisele.

Tuleb meeles pidada, et selline koostöö on vajalik ka teistes valdkondades, nagu ravimiohutuse järelevalve. Olemasolevad Euroopa struktuurid, nagu EMA, peavad tagama suurema läbipaistvuse teostatavate uurimuste ja muu tegevuse puhul. Meie arvates on saavutatud kompromiss hea samm võitluses selle probleemi vastu.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Iirimaa rahvale müüdavate ravimite kvaliteet ja ohutus on väga tõsine teema. Toetan ettepanekut, mille eesmärk on piirata võltsitud ravimite levikut. See on tähtis ja väga vajalik meede.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Andsime poolthääle Marisa Matiase raportile, mis käsitleb võltsitud ravimeid. See on suur probleem rahvatervise ja ohutuse jaoks piirideta Euroopas, kus kõige halvemat sorti võltsitud või lihtsalt halva kvaliteediga rämps vabalt ringlusse satub. Sellegipoolest ei ole garantiid, et Euroopa Liit on kõige paremas positsioonis, et lahendada tervishoiu, ravimite või ravimiohutuse järelevalvega seotud probleeme. EL võib isegi olla nende probleemide põhjustaja, näiteks 2004. aasta direktiiviga traditsiooniliste taimsel baasil ravimite kohta ja 2006. aasta määrusega tervisealaste väidete kohta. Esimese juurde kuulub nõue, et tooted tuleb registreerida Euroopa Ravimiametis. See menetlus on aga nii keeruline ja kulukas, et 2010. aasta lõpuks oli registreeritud ainult 200 taimsel baasil ravimit. Teine annab Euroopa Toiduohutusametile volitused kiita heaks või laita toidulisandite, sealhulgas taimede kohta esitatavad tervisealased väited, kuid Euroopa Toiduohutusamet annab selle heakskiidu nii harva ja keeldub niivõrd meelevaldsetel põhjustel, et see on isegi komisjoni ärritanud. Selle tagajärg on see, et Euroopa õigusaktid soosivad keemilisi ravimeid ja farmaatsialaboratooriume. Kas selle eesmärk on looduslike ravimite sektori hävitamine? Kes või mis saab sellest kasu? Kindlasti mitte eurooplaste tervis.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Võltsitud ravimid moodustavad 10% kõigist maailmas müüdavatest ravimitest ja ka Euroopa ei ole kaitstud selle nuhtluse eest, mis on kujunemas väga murettekitavaks tavaks. Seepärast on mul hea meel, et parlament selle teksti heaks kiitis, sest Euroopa Parlamendi liikmed nägid palju vaeva, et muuta paremaks Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek, milles ravimitööstuse konkurentsivõime oli palju tähtsam Euroopa kodanike tervisest ja ohutusest. Seetõttu on uues tekstis võetud arvesse ka ravimite müüki Internetis, mida on vaja meie ühise heaolu nimel paremini reguleerida ja kontrollida.

  Salvatore Iacolino (PPE), kirjalikult. − (IT) Olen nõus Marisa Matiase raportis esitatud väitega, et patsiendid peavad olema kasutatavate ravimite kvaliteedis absoluutselt kindlad. Uuringud näitavad, et võltsitud ravimite kasutamine on patsientide jaoks eluohtlik. Seetõttu on igati õige, et võltsimist tuleb vaadata kuritegevusena, mille vastu Euroopa Liit peab karmi võitlust alustama.

Sellest lähtuvat toetan raporti järgmisi punkte. Oluline on määratleda selgelt mitte ainult reguleerimisala, vaid ka erinevad tarneahelas osalejad, et täpsustada nende ülesanded ja vastutusalad. Karistused peaksid olema samaväärsed karistustega, mida määratakse uimastitega seotud ebaseadusliku tegevuse eest. Ravimite müük Internetis nõuab paremat läbipaistvust ja reguleerimist, et aidata tarbijatel eristada ebaseaduslikke ettevõtteid Interneti-apteekidest.

Aktiivne koostöö eri riigi- ja rahvusvaheliste asutuste vahel on muutumas üha tähtsamaks teguriks tõhusas võitluses ravimite võltsimise vastu. Selline süsteem aitab tagada nõuetekohase järelevalve nii ravimite võltsimise puhul Euroopa Liidus kui ka kolmandatesse riikidesse eksporditavate võltsitud ravimite puhul, mille arv pidevalt kasvab. Igal juhul peab patsientide heaolu olema juhtpõhimõte.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest peame mõtlema Euroopa kodanike jaoks üha rohkem päevakorda kerkivale mureküsimusele: kas ravimid, mida nad tarbivad, on kvaliteetsed ja turvalised? Hinnanguliselt on kõigist seaduslikus tarneahelas Euroopa kodanikele müüdavatest ravimitest 1% võltsitud. Mujal maailmas on võltsitud kuni 30% müüdavatest ravimitest. Üha rohkem võltsitakse uuenduslikke ja elupäästvaid ravimeid. On hästi teada, et Internet on üks peamine tee, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Ravimid, mida ostetakse sellistelt veebisaitidelt, mille tegelikku füüsilist aadressi varjatakse, on hinnanguliselt enam kui pooltel juhtudel võltsitud. Tihti satuvad Internetis odavamaid ravimeid otsivad inimesed petturite küüsi, kes müüvad võltsitud ravimeid, mis sisaldavad tervist ohustavaid koostisaineid. Suur osa võltsitud ravimitest satub seaduslikku tarneahelasse ümberpakendamise käigus. Liiga kaua oleme olnud ilma tõhusate meetmeteta end Interneti-sügavustes peitvate ebaausate ümberpakkijate ja petturite vastu, samal ajal kui üha kasvav arv inimesi ohustab enda ja oma sugulaste tervist, ostes ravimeid ebausaldusväärsetelt veebisaitidelt. Mul on hea meel, et võltsijatele kehtestati karistused ning võeti ka meetmed rangema järelevalve tagamiseks. Riikides, kus ravimite müük Internetis on lubatud, peavad registreeritud apteegid saama eriloa, nende veebilehel peab olema Euroopa logo ja nad tuleb kanda Euroopa andmebaasi. Patsientidel peab olema täielik kindlustunne, et ravimid, mida nad tarbivad, on tõesti need, mida nad võtma peavad. Direktiivi keskmes peab olema rahvatervise kaitse võltsitud ravimite eest.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Mul on väga hea meel, et parlament ja nõukogu jõudsid võltsitud ravimite teema puhul kompromissini. See on eriti tähtis selle pärast, et ravimite võltsimisest on saanud juba väga suur probleem, sest see hõlmab ka elupäästvaid ravimeid. Vastu võetud meetmetega astusime olulise sammu õiges suunas, seejuures ilma liigse bürokraatliku koormuseta. Kõige tähtsam nõue on uute turvaelementide kasutamine pakenditel ja turustuskanalite järelevalve parandamine. Sellega tagame parema ohutuse patsientide jaoks – mida oli hädasti vaja, kui arvestada ravimite laialt levinud võltsimisega – ilma osapooli ülemäära koormamata.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. − (PL) Kasutame ravimeid selleks, et vabastada meid valust, leevendada haigusnähtusid või päästa meie elu. Tihti kulutatakse ravimitele väga suuri summasid ja paljudel juhtudel koguni suurem osa sissetulekust. Seepärast tegelevadki ebaausad ja moraalsete põhimõteteta inimesed ravimite võltsimisega. Kahjuks lõppeb selliste ravimite võtmine vahetevahel patsiendi surmaga. Selle pärast on vaja võtta kasutusele rohkem ettevaatusabinõusid ravimite importimisel kolmandatest riikidest, piirata ravimite müüki Internetis võimalikult madala tasemeni, käivitada kampaania patsientide teadlikkuse tõstmiseks kinnitamata võltsitud ravimite võtmisega kaasnevatest ohtudest ning käivitada kampaania, mille eesmärk on tagada, et ravimeid ostvad inimesed oleksid teadlikud sellest, et ringluses on võltsitud ravimeid. Jagan raportööri seisukohta, et intellektuaalomandi kaitsmine ei ole praegusel juhul prioriteetne. Kõige tähtsam aspekt on inimeste elu ja tervis ning meie kohustus on teha kõik, mis meie võimuses, et neid kaitsta.

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle direktiivile, mis käsitleb võitlust ravimite võltsimise vastu. Kui arvestada sellega, kui palju võltsitud ravimeid Euroopa Liidus konfiskeeritakse (2008. aastal konfiskeeriti üle 34 miljoni võltsitud ravimite karbi), on viimane aeg, et Euroopa Liit loob tõhusa jälgitavuse süsteemi Euroopa Liidus saadaval olevate ravimite päritolu ja kvaliteedi tagamiseks. See on veel tähtsam, kui arvestada asjaoluga, et võltsitud ravimid kujutavad endast suurt ohtu eurooplaste tervisele, sest need võivad sisaldada vahetevahel isegi väga mürgiseid aineid. Kasutusele võetud uued meetmed, nagu elektroonilised seerianumbrid retseptiravimite pakenditel nende jälgimise võimaldamiseks tootmiskohast kuni patsiendini, piirangud ravimite käsitsemisele ümberpakendamise käigus ning tootjate ja hulgimüüjate järelevalve tugevdamine, kujutavad endast konkreetseid edusamme, mis tagavad Euroopa kodanikele ja patsientidele suurema ohutuse.

Viimaks soovin tuua esile ka tekstis tehtud edusammud, mis käsitlevad ravimite müüki Internetis. Arvestades asjaoluga, et hinnanguliselt on 50% Internetis ostetud ravimitest võltsitud, sätestatakse tekstiga ühine logo seaduslike Interneti-apteekide tuvastamiseks. Sellegipoolest peavad eurooplased olema ka ise valvsad, kui nad selliseid ravimeid Internetis ostavad.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Võltsitud ravimid kujutavad endast suurt ohtu kogu Euroopa farmaatsiasüsteemile, sest lisaks ohule, mida need ravimid patsientide tervisele kujutavad, vähendavad need kodanike usaldust apteekides müüdavate ravimite kvaliteedi suhtes. Võltsitud ravimite kogus ELis tõuseb väga kiiresti. Võltsitud ravimid võivad sisaldada madalakvaliteedilisi või võltsitud koostisosi või ei ole nendes üldse koostisosi või on need vales koguses. Kuigi selle probleemi ulatus Euroopas on teiste piirkondadega võrreldes veel suhteliselt väike, hääletasin raporti poolt, sest minu arvates viitavad mitmed näitajad sellele, et ELi tasandil on vaja võtta kiireimas korras meetmeid. Uue direktiiviga sätestatakse muu hulgas karistused võltsitud ravimite tootjatele, paremad ohutusmäärused ning kontrollsüsteem, mille eesmärk on takistada ohtlike ravimite pääsemist Euroopa turule.

Üks julgustav aspekt on asjaolu, et Euroopa Parlament lisas edukalt Euroopa Komisjoni ettepaneku tekstile ravimite müügi reguleerimise Internetis, mis on põhikanal, mille kaudu võltsitud ravimid ELi turule tulevad.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. − (PL) Hääletasin tänasel hääletusel Marisa Matiase raporti poolt, mis käsitleb võltsitud ravimeid. Arvan, et täna vastu võetud dokument vähendab üha suuremaks muutuvat võltsitud ravimite probleemi ning loob tõhusa süsteemi Euroopa turu jälgimiseks alates tootjast kuni patsiendini. Olen veendunud, et kooskõlastamine eri riigi- ja rahvusvaheliste asutuste vahel on hädavajalik ning raporti heakskiitmisega astume sammu selle koostöö tugevdamise poole. Leian, et ravimite võltsimise probleem Euroopas on väga suur. Raporti vastuvõtmisega saadab Euroopa Parlament komisjonile selge sõnumi, et selle tava piiramine on võimalik ainult tõhusa koostöö ja karistuste rakendamisega. Tänan teid!

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Võltsitud ravimid on juba väga levinud arengumaades, kus 20–30% turul müüdavatest ravimitest on võltsitud. Nüüd leiab võltsitud ravimeid üha sagedamini ka ELis. Hinnanguliselt on 1% Euroopas müüdavatest ravimitest võltsitud. Kõne all oleva uue kokkuleppega, mida ma väga toetan, võetakse kasutusele kohustuslikud turvaelemendid, nagu ohutustihendid ja seerianumbrid retseptiravimitel. See tagab nende ravimite jälgitavuse. Need nõuded ei kehti geneerilistele ravimitele, välja arvatud siis, kui mõne kindla toote puhul on eriti suur võltsimise oht.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Raporti projekt kujutab endast edukat jätku parlamendi eelmise koosseisu ametiajal tehtud tööle. Paljudest ettepanekutest hoolimata on komisjoni ettepanekus on hoidutud konkreetsete määratluste tegemisest. Sellise lähenemisviisi tulemus võib olla mittetäielik või jõustamatu ravimeid tarbivate patsientide kaitse. Seepärast tervitan muudatusettepanekut nr 120, mis komisjoni ettepaneku palju ühemõttelisemaks teeb. Eriti kasulik on mõiste „võltsitud ravim” määratlemine. Samuti on tarneahelate kohta esitatud tekst igati suurepärane ning selle heakskiitmine tugevdaks oluliselt patsientide õigust kaitsele. Minu arvates on hädavajalik muudatusettepaneku 120 põhjenduse 5c rakendamine, mis võimaldab ELi eeskirjadest kinnipidamise jõustamist ja jälgimist. See muudatusettepanek kooskõlastab ELi määrused Euroopa Kohtu otsustega. Selles kontekstis lubab esitatud tekst võtta liikmesriikidel omi meetmeid parema tarbijakaitse tagamise nimel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Parlamendi muudatusettepanekutega ei nõuta turvaelementide kasutamise laiendamist käsimüügiravimitele. Sellegipoolest ostavad meie kaaskodanikud järjest rohkem selliseid ravimeid ja see ohustab nende tervist. Samuti ei nõuta muudatusettepanekutega, et Euroopa Ravimiameti tegevus peab olema uuringute ja ravimiameti ametnike ning farmaatsiaettevõtete kokkulepete suhtes täiesti läbipaistev. See on aga vajalik. Seda tõestab väga hästi skandaalne juhtum ravimiga Benfluorex, mida tuntakse Prantsusmaal nimega Mediator. Sellegipoolest on esitatud muudatusettepanekutel õige suund, eriti nendel, mis käsitlevad veebilehtede ehtsuse tõestamist avalikkuse ees ja karistusi. Seetõttu hääletan raporti poolt.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuna tegemist on väga suure probleemiga, mis ohustab ELi rahvatervist, on patsientide kaitsmiseks võltsitud ravimite eest minu arvates kesksel kohal uute eeskirjade rakendamine. Seepärast esitasin 2010. aasta 23. mail Euroopa Komisjonile küsimuse kõiki 27 liikmesriiki hõlmava ühise algatuse „Medi-Fake” kohta, mille raames oli selleks hetkeks konfiskeeritud kõigest kahe kuu jooksul üle 34 miljoni võltsitud tableti.

Sellel põhjusel olen alati pooldanud rangeid meetmeid selle olukorraga võitlemiseks, et teha lõpp ärile, millest mõned kuritegelikud võrgustikud 45 miljardi euro suurust kasumit saavad. Seepärast hääletasin ma nii, nagu hääletasin.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Andsin poolthääle seadusandlikule resolutsioonile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ vajaduse kohta vältida omaduste, taustandmete või päritolu poolest võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse, sest minu arvates tugevdab see positiivselt võltsitud ravimite ja nende levitamise vastuvõetavaid meetmeid ning parandab sellega kodanike kaitset. Lisaks sellele on minu arvates väga hea, et parlamendi seisukoht toetab läbipaistvust ja õigust teabele, et selle ebaseadusliku tegevuse vastu võidelda. Minu arvates on oluline, et keskendutakse ennetusmeetmete parandamisele võltsitud ravimite müügi puhul Internetis. Toetan tõhusamat õiguslikku võitlust nende ravimite levitamise vastu Internetis, sest see on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Hääletasin teksti poolt, sest muudatusettepanekud teevad komisjoni esitatud teksti tunduvalt paremaks, kuna need tugevdavad kontrollmeetmeid, suurendavad läbipaistvust, parandavad juurdepääsu teabele ning tagavad seetõttu kodanikele parema kaitse.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) President Jacques Chirac ütles, et kõige talumatum ebavõrdsus on ebavõrdsus tervishoius. Seepärast andsin poolthääle raportile, mis keskendub tervishoiule ning seetõttu ka tarbijakaitsele. Võltsitud ravimite nuhtlust on juba liiga kaua eiratud. Kui arengumaad on ilmne sihtmärk, sest seaduslike ravimite hind on tihti kõrgem kui enamik endale lubada saab ja kontrollmeetmed on ebatõhusad või ei ole neid üldse, siis näeme nüüd, et üha rohkem võltsitud ravimeid tuleb ka ELi, eriti just Interneti teel. See on kasvav oht rahvatervisele ja julgeolekule üldiselt ning eksisteerib igal pool maailmas.

EL peab jääma valvsaks ja rakendama sihikindlaid poliitikameetmeid selle vastuvõetamatu korruptsiooniga võitlemiseks. Hetkel on väga raske määratleda täpselt selle majanduslikku mõju, sest tootmine on muutunud järjest tööstuslikumaks. See on moraalne ja eetiline probleem, mis ohustab tervishoiusüsteemide usaldatavust ja tõhusust. Sel põhjusel peaks võitlus võltsitud ravimite vastu kõigile maailma poliitilistele juhtidele väga südamelähedane olema.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Toetan täielikult Marisa Matiase raportit. Siiski leian, et raportis esitatud meetmed ei ole piisavad. Kõikide ELi liikmesriikide jaoks on vaja töötada välja kohustuslike meetmete pakett, mis katab vastutust võltsitud ravimite levitamise, toetamise, tootmise ja müügi eest. Nende meetmete juurde peaks kuuluma võltsitud ravimite tarnijate ja müüjate lubade tühistamine ning maksimaalsed karistused ja kriminaalvastutus kõigile inimestele, kes on seotud ebaseaduslike tegevustega ravimite müügi valdkonnas. Süüaluseid tuleb võtta vastutusele nii, nagu oleksid nad uimastikauplejad. Ainult nii saame teha lõpu võltsitud ravimite levikule ning hävitada ravimite musta turu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Inimeste tervis on meie ühiskonna kalleim vara ja selle edendamine ning kaitsmine nõuab asjakohaste meetmete võtmist. Muu hulgas ka Euroopas aina kasvav võltsitud ravimite levik toob endaga kaasa ettenägematud ohud järjest suuremale hulgale patsientidele, kes võivad isegi oma eluga maksta. Sellele vaatamata hääletasin raporti vastu, sest minu arvates ei lähe selles välja pakutud meetmed, ennekõike impordi kontrollimine, liiga kaugele.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ravimite võltsimine on suur probleem kogu ELi jaoks ja seepärast peame võtma põhjalikud meetmed, et takistada inimeste tervisele kahjulike ja isegi eluohtlike võltsitud ravimite pääsemist meie turule. Peame tagama, et ainult ohutud ja tõhusad ravimid jõuaksid tarbijateni ning takistama kuritegelikke rühmitusi võltsitud ravimitest kasu saamast. Peame tegema kõik selleks, et tagada ELis range retseptiravimite märgistamise süsteemi kasutamine, mille juurde kuuluvad ka ohutussildid tootja ja tarnija tuvastamiseks. Minu arvates on vaja rangemaid karistusi ravimite võltsijatele ja kontrollmehhanismid peavad toimima tõhusalt kogu ELi ulatuses ning hõlmama kõiki ravimite tarneahela lülisid. Ravimite müük Internetis nõuab erilist tähelepanu ja ohutusmeetmeid ning rangete litsentsimis-, järelevalve ja kontrollsüsteemide kasutuselevõtmist. Iga liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tõhusalt toimiv süsteem, mis hoiatab rahvast ohtlike võltsitud või madala kvaliteediga ravimite eest ja loob isegi võimalused selliste ravimite turult kõrvaldamiseks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raporti aluseks on komisjoni ettepanek eesmärgiga vältida võltsitud ravimite sattumist tarneahelasse, juhtides tähelepanu eurooplaste jaoks suurt muret tekitavale teemale: kasutuses olevate ravimite kvaliteet ja ohutus. Selle ettepaneku positiivne mõju väärib esiletoomist, sest edendab arutelu selle tähtsa teema üle, mille lõppeesmärk on võitlus võltsitud ravimite vastu. Ravimite võltsimine on kuritegu, millega jäetakse patsiendid ilma vajalikust ravist ja kahjustatakse nende tervist ning mis võib mõnikord lõppeda ka patsiendi surmaga. Direktiivi põhieesmärk peab olema rahvatervise kaitsmine, nagu raportöör väga õigesti märgib. See eesmärk peab kajastuma ka direktiivi õiguslikus aluses. Minu jaoks on samuti oluline ravimite jaotusvõrgustiku kaitsmine, sätestades selged ja täpsed määratlused mitte ainult direktiivi rakendamisala, vaid ka mitmete tarneahela osalejate, nagu müüjate, levitajate, vahendajate, ülesannete ja vastutuste jaoks. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on tähtis edendada õiguslikku meedet, et teha lõpp sellele kasvavale terviseohule ja parandada patsientide ohutust.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. − ELis on murettekitavalt suurenenud ravimite hulk, mille koostis, taustandmed ja päritolu on võltsitud. Direktiiviga kehtestatakse kohustuslikud turvaelemendid kõikidele retseptiravimitele ning kiirhoiatussüsteem. Samuti kehtestatakse ühtlustatud turvaelemendid individuaalsete ravimipakendite ehtsuse kontrollimiseks ja identifitseerimiseks. Need annavad retseptiravimite puhul märku pakendi rikkumisest (teatud ravimeid on võimalik riskianalüüsi tegemisel õigusakti kohaldamisalast välja jätta). Käsimüügiravimitele ei kehtestata turvaelemente. Seda tehakse siis, kui riskianalüüs näitab, et on olemas ravimite võltsimise oht, mis kujutab omakorda ohtu rahvatervisele. Jälgitavus tähendab seda, et turvaelementidel on ainulaadne identifikaator (seerianumber), mis võimaldab konkreetse toote ja individuaalsete pakendite identifitseerimist terve tarneahela ulatuses kuni apteegi tasandini välja. Lisaks sellele peavad liikmesriigid võtma kasutusele süsteemid, et takistada võimalike võltsitud ravimite jõudmist patsientideni. Interneti-müügi puhul otsustavad liikmesriigid ise ravimite üldsusele tarnimise tingimuste üle. Hulgimüüjate puhul peab valitsema rohkem läbipaistvust. Sätestatakse karistused, mida kohaldatakse riiklike normide rikkumise korral.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Margitoodete ja sigarettide võltsimise järel on hakanud võltsimine ka ravimiteturul levima ja seitse miljonit ravimitoodet, mis igal aastal konfiskeeritakse, moodustavad ligikaudu 5% kõigist võltsitud ravimitest. Euroopa ametiasutuste, õigussüsteemi ja tolliasutuste ees seisab raske ülesanne: nad peavad leidma selle ülemaailmselt miljoneid elusid ohustava kaubanduse allikad ning seda piirama. Seepärast tervitan parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet kõigi 27 liikmesriigi jaoks ühise õigusraamistiku loomiseks, et piirata võltsitud ravimite levimise ohtu. Tähtsamatest punktidest tõstaksin esile järgmised: jaguneva vastutuse põhimõte, mis katab kõiki tarneahela osapooli (tootmislubade omajad, hulgimüüjad, vahendajad jne); kohustuslike turvaelementide kasutamine (seerianumber või ohutustihend) retseptiravimite pakenditel; rangemate eeskirjade kehtestamine tehtavate inspektsioonide jaoks koostöös Euroopa Ravimiametiga; akrediteeritud internetiapteekide nimekirja koostamine.

Kokkuvõtteks ütlen, et see on väga tähtis õigusakt. Sellegipoolest on vaja veel paremat rahvusvahelist koostööd ja küberkontrolli, et kõrvaldada võltsitud Viagra, kehakaalu alandavad tooted, nahakreemid jne, mida saab Internetis suurema vaevata osta.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin Marisa Matiast suurepärase töö eest tänada! Võltsitud ravimid on eluohtlikud isegi siis, kui need ei avalda mingit mõju, sest need sisaldavad siiski mürgiseid aineid, mis on ravimite tarbijatele kahjulikud või mille tarvitamine võib koguni surmaga lõppeda. Raamseaduse puudumine soodustab võltsimist, mille puhul on tegemist organiseeritud kuritegevusega.

See kuritegevuse liik on ülemääraselt kasvanud ja alates 2005. aastast on konfiskeeritud võltsitud ravimite arv suurenenud 400%. Hinnanguliselt on kõigist seaduslikus tarneahelas Euroopa kodanikele müüdavatest ravimitest 1% võltsitud ja see arv kasvab. Mujal maailmas on võltsitud kuni 30% müüdavatest ravimitest. Lisaks sellele võltsitakse üha rohkem uuenduslikke ja elupäästvaid ravimeid.

Seepärast kiitsime täna heaks uue õigusakti, et takistada võltsitud ravimite pääsemist seaduslikku tarneahelasse ja kaitsta patsientide ohutust. Õigusakti kohaldamisalasse kuulub ka ravimite müük Internetis ja sellega kehtestatakse uued turvaelemendid, meetmed ravimite jälgimiseks ning karistused võltsijatele, et takistada võltsitud ravimite müümist Euroopa Liidu kodanikele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ravimite müügivõrgu tõhusamaks kaitsmiseks on oluline selgelt määratleda mitte ainult reguleerimisala, vaid ka erinevad tarneahelas osalejad. Mis on võltsitud ravim? Mis on toimeaine või abiaine? Komisjoni ettepanekus puudub vajalik täpsus. Sama kehtib erinevate tarneahelas osalejate määratluste kohta, mis täpsustaksid nende ülesandeid ja vastutusalasid. Oluline on eristada juba ametlikult tunnustatud ja vastutavaks peetavaid osalejaid ning neid, kes kõnealusest kategooriast välja jäävad, kuid on ravimimüügiahela vastutuskohustuse seisukohast olulised.

Seetõttu on tähtis eristada kauplejaid ja vahendajaid ning täpsustada nende ülesanded ja vastutusalad. Sama kehtib muude osalejate, nagu transportijate ja paralleelkaubandusega tegelejate kohta. Direktiivis tuleks vältida ebamäärasust ja kõrvaldada kõik ebaselged kohad. Direktiivis tuleks selgelt kindlaks määrata, millised osalejad ja millistel tingimustel kõnealuses valdkonnas tegutseda võivad. Selgete mõistete abil on direktiivi lihtsam rakendada.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. − Viimastel aastatel on tekkinud kiiresti üha rohkem võimalusi võltsitud ravimite müümiseks. Pidevalt kasvav oht, et need ravimid satuvad tarneahelasse, tähendab seda, et õigusakte on vaja kiireimas korras ajakohastada. Eriti keeruline on müügi reguleerimine Internetis, mida on võimalik teha tõhusalt ainult rahvusvahelisel tasandil. Komisjoni ettepanekus seda teemat ei käsitletud ja tänu keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis tehtud tööle on ettepanek nüüd oluliselt parem, kuna sellesse lisati tähtsad turvameetmed, et kaitsta tarbijaid, kes ostavad ravimeid Internetis. Interneti omapära tõttu ei ole võimalik seda ohtu aga täielikult kõrvaldada. Tarbijaid on vaja võimalikest ohtudest teavitada ning seetõttu tervitan kompromissi raames kokku lepitud avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate lisamist ettepanekusse. Komisjon on ainulaadses positsioonis, et kooskõlastada avalikkuse teavitamise kampaaniaid, ning peab tagama, et liikmesriigid täidavad ka oma kohuseid selles valdkonnas.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Võltsitud ravimite hulk ELis on murettekitavalt kasvanud. Võltsitud ravimid võivad sisaldada madala kvaliteediga võltsitud või vales koguses koostisosi või toimeaineid või ei sisalda need üldse toimeaineid ning see kujutab endast suurt ohtu patsiendile. Tööstuse jaoks on tegevusetuse vahetuteks ja kaudseteks tagajärgedeks vähemalt kümne miljardi euroni ulatuvad sotsiaalsed kulud. Toetan seda kokkulepet koos Euroopa Parlamendi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga. Sellega ajakohastatakse olemasolevad eeskirjad ning kehtestatakse turvaelemendid, mis tagavad ravimite identifitseerimise, ehtsuse tõestamise ja jälgitavuse ning reguleerivad ka ravimite müüki Internetis. See on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Hinnanguliselt on üle 50% ravimitest, mis on ostetud Internetist varjatud füüsilise aadressiga saitidelt, võltsitud.

Seepärast peame tegema vahet seaduslike postimüügi- ja Interneti-apteekide ning kontrollimata Interneti-kaubanduse kujul toimiva ebaseadusliku tarneahela vahel. Seaduslik postimüügiapteek peab olema seotud seaduslikult registreeritud apteegiga ning peame tagama, et iga seaduslik postimüügiapteek vastab kõigile oma seadusliku asukoha liikmesriigis apteekide suhtes kehtivatele juriidilistele nõuetele.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Andsin poolthääle raportile, mille eesmärk on takistada võltsitud ravimite pääsemist seaduslikku tarneahelasse, suurendades ühtlustatust, parandades jälgitavust ning tagades, et karistused on hoiatavad ja mõjusad. Ravimite puhul peab patsientide ohutus olema kesksel kohal.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt, sest see annab uued tugipunktid võitluseks võltsitud ravimite vastu. Esmalt hakatakse kasutama turvalisi pakendeid selliste ravimite jaoks, mille puhul on suurem võltsimisoht, ning järk-järgult hakatakse neid pakendeid ka teiste ravimite puhul kasutama. Ravimite turustamist takistab uurimist ja loetavust käsitlev menetlus. Tarbijad on paremini kaitstud. Tööstus suudab kulusid paremini kontrollida.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Head kolleegid! ELi tulevate võltsitud ravimite kogus kasvab tohutu kiirusega. See on eriti suur probleem ELi idapiiril asuvate riikide jaoks, nagu Leedu. Ida-Euroopa on peamine võltsitud ravimite kaubanduse tarnekanal, millega teenitakse miljardeid. See on suur probleem, sest Euroopa Komisjoni hinnangul müüakse Euroopa seaduslikus tarneahelas igal aastal 1,5 miljonit karpi võltsitud ravimeid. Veelgi rohkem tekitab muret asjaolu, et mahud kasvavad 20%. Võltsitud ravimid tapavad vaikselt. Võltsitud ravimeid levitavad inimesed on ohtlikud kurjategijad ja neid tuleb ka vastavalt kohelda. Karistused ravimite võltsimise eest peavad olema samad, mis uimastitega kauplemise eest. See nõuab paremat kooskõlastamist eri riigi- ja rahvusvaheliste asutuste vahel. Peame piirama ka võltsitud ravimite müüki Internetis, sest see on üks põhikanaleid, mille kaudu võltsitud ravimid Euroopa turule tulevad. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 50% Internetist ostetud ravimitest võltsitud. Arvan, et üks meie prioriteetidest peab olema avalikkuse tähelepanu juhtimine ohtudele, mis on seotud ravimite ostmisega Internetist.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE) , kirjalikult. − (PL) Andsin poolthääle seadusandlikule resolutsioonile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ vajaduse kohta vältida omaduste, taustandmete või päritolu poolest võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse. Kahtlemata kujutab võltsitud ravimite sattumine seaduslikku tarneahelasse ohtu kogu Euroopa farmaatsiasüsteemile, sest vähendab kodanike usaldust apteekides ja muudes seaduslikes turustuskohtades müüdavate ravimite kvaliteedi suhtes.

Minu arvates on kõige murettekitavam asjaolu see, et riskiprofiil on muutunud. Kui seni võltsiti peamiselt nn elustiili ravimeid, siis praegu on järsult suurenenud ka elupäästvate ravimite võltsimine. Seetõttu on väga tähtis määratleda ühemõtteliselt mõiste „võltsitud ravim”. Samuti on vaja määratleda kõik tarneahela osapooled, nagu edasimüüjad ja vahendajad, kes peavad tegutsema lubadest lähtudes ning pidama kinni hea tootmistava põhimõtetest, nagu seda teevad tootjad ja levitajad. Eelöeldut silmas pidades on minu arvates väga tähtis toetada prioriteetselt kõiki meetmeid, mille eesmärk on probleemi vähendamine.

Resolutsiooni ettepanek B7-0096/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt ainult selle pärast, et komisjon on pühendunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rahastamisskeemide parandamisele, andes neile parema juurdepääsu kapitalile, et rahastada kasvu ja uuendustega seotud poliitikameetmeid. Praeguse majanduskriisi kontekstis on bürokraatlike takistuste kõrvaldamine ELi toetussüsteemidest väga tähtis. Kuigi ma olen nõus selles resolutsioonis välja pakutud meetmetega, soovin juhtida komisjoni tähelepanu sellele, et 2013. aasta järgsel programmiperioodil on vaja teha edusamme palju ulatuslikuma meetmega, milleks on väikeettevõtlusalgatus. Tuleb meeles pidada, et praeguses olukorras on tähtsam kui kunagi varem tagada VKEdele tugev institutsiooniline ja rahaline toetus, sest nemad on Euroopa majanduse selgroog ning suudavad areneda ainult piisavate ja jätkusuutlike rahastamisvahenditega.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle sellele tähtsale resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktilisi küsimusi järgmise programmiperioodi kohta. ELi 23 miljonil väikesel ja keskmise suurusega ettevõtjal (VKE), kes moodustavad umbes 99% kõikidest ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele, on väga tähtis roll majanduskasvu ning sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel. Nad on üks uuenduste põhiallikaid ning neil on tööhõive säilitamisel ja suurendamisel väga oluline osa. VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on nende loomise ja arengu peamine takistus, eriti praeguse finants- ja majanduskriisi ajal. Olen seetõttu nõus resolutsioonis tehtud üleskutsega suurendada oluliselt uuenduslike finantsvahendite rahastamist ELi eelarves, et katta VKEde rahastamisvajadused Euroopa 2020. aasta strateegiat arvesse võttes. Tasub märkida, et praegused Euroopa fondide ja programmide kasutamist puudutavad ELi finantseeskirjad on liiga keerulised ning nende eeskirjade täitmiseks kuluv aeg ja raha ei ole toetuste saajate seisukohalt vähimalgi määral vastavuses toetustest saadava kasuga. Olen seetõttu nõus üleskutsega komisjonile teha ettepanek lihtsustatud ja vähem kulukate eeskirjade ning suuniste kohta, eelkõige programmide kohta, mis on nähtud ette VKEde väiksemahuliseks rahastamiseks.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Eelmisel oktoobril avaldas Euroopa Komisjon teatise nimega „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika”, mis sisaldas konkreetseid algatusi Euroopa tööstuspoliitika toetamiseks.

Nagu volinik Tajani eile parlamendi ees ütles, on VKEd majandusarengu tuiksoon. Tööstussektorist sõltub üks neljandik töökohtadest, nagu ka meie konkurentsivõime maailmas, uuendus- ja teadustegevus. Bürokraatlike takistuste kaotamine ja eeskirjade lihtsustamine nõuab pühendumust ning kooskõlastamist Euroopa ja riigiasutuste ning pankade ja VKEde vahel. Viimaste kuude jooksul on tehtud palju edusamme hilinenud maksmist käsitleva direktiivi, kaubamärkide ja toodete kaitsmise, keskkonnasõbraliku majanduse arendamise võimaluste ning uute turismile suunatud poliitikameetmete kujul, kuid palju tööd seisab veel ees.

Paljud ELi ettevõtjad sõltuvad ELi rahastamisest ja algatustest ning seepärast on vaja tagada juurdepääs laenudele ja seda parendada. See on prioriteetne eesmärk ja loodan, et seda käsitletakse põhjalikult ka väikeettevõtlusalgatuse läbivaatamisel, mille volinik Tajani 23. veebruaril Roomas isiklikult esitab.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt. ELi 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKE) moodustavad umbes 99% kõikidest ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. Neil on väga tähtis roll majanduskasvu ning sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel. VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on nende loomise ja arengu põhitakistus ning praegune finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud. Pangandussektor nõuab suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid. Usun, et krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus on sektori elujõulisuse, majanduskasvu ja pakutava tööhõivepotentsiaali seisukohalt äärmiselt oluline. Erilist tähelepanu tuleb pöörata Euroopa Investeerimispanga VKEdele antud laenudele, sest 2008. aastal eraldati neile 15 miljardit eurot, kuid uurimused näitavad, et ainult väga väike osa sellest rahast jõudis VKEdeni, kuna liikmesriikides laenusid haldavad pangad piirasid pangakrediiti. Minu arvates peab Euroopa Komisjon võtma vajalikud meetmed tagamaks, et VKEde jaoks eraldatud raha jõuab reaalselt VKEdeni, et tagada selle üliolulise sektori elujõulisus ja majanduskasv.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) On väga muljetavaldav, et Euroopa Liidus on 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKE) ja et nad annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. Need arvud näitavad selgelt, et selle sektori rahastamissüsteem vajab tugevdamist. Euroopa rahastamissüsteem on aga väga mitmekülgne ja keeruline. Jagan resolutsiooni ettepaneku algatajate seisukohta, et süsteem peab olema 2014.–2020. aasta rahastamisperioodil võimalikult sidus. Toetan algatajate üleskutset komisjonile võtta meetmeid, et ergutada liikmesriike viima ellu vajalikke reforme. Need VKEd kohtuvad üksteisega ühisturul, kuid nende liikmesriigid toetavad neid väga erinevalt. Samuti olen seisukohal, et ühtne teenusepunkt VKEdele mõeldud ELi rahastamisvahendite jaoks on väga hea lahendus riiklike toetussüsteemide ja Euroopa süsteemide tasakaalustamiseks.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Tööhõivekriis on piisav põhjus, et võtta vastu tekst, milles üleskutsega rakendada subsidiaarsuse põhimõtet pensionide valdkonnas tunnustatakse asjaolu, et valitsused peavad olema peamised osapooled sotsiaalse Euroopa taasülesehitamise protsessis. Tõelise suunamuutuse uuenduste poole toob vaid julge otsus, mis pooldab rohujuuretasandi demokraatiat ning mille aluseks on tööhõivereformid, mis teevad töötamise atraktiivsemaks, ning föderalism palkade valdkonnas, mille puhul on arvestatud kõikide Euroopa piirkondade erinevate elamiskuludega, millele vastavalt tuleb kohandada palkasid ja pensione. Rõhutan kõige selle juures VKEde tähtsust. Euroopas on palju VKEsid, mis tähendab, et nad loovad uusi töökohti ning tagavad jätkusuutlikkuse. Tööjõukulude vähendamine maksude vähendamise abil ning meie väikeettevõtetele võimaluse andmine jätkata töötamist ja investeerimist kohalikus piirkonnas on olulised sammud, et tagada palju võrdsemad panused vanemate põlvkondade jaoks ning kindel tulevik ja elukvaliteet ka järgnevatele põlvkodadele.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Tuleb märkida, et välise rahastamise puhul jääb suur hulk väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKE) endiselt sõltuvaks peamiselt krediitidest ja laenudest. Peame juhtima tähelepanu asjaolule, et üha enam kapitali- ja riskitundlik pangandussektor nõuab suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid, mis mõlemad tähendavad seda, et see väga suur majandussektor on seetõttu ebapiisavalt rahastatud ning realiseerimata jäävad äri- ja tööhõivevõimalused. Sellest lähtuvalt on krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus minu arvates väga oluline VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamiseks. Seetõttu on vaja toetada olemasolevaid programme nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Ülitähtis on rakendada jätkuvalt tagatisvahendeid konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP), seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu ning struktuurifondide algatuse JEREMIE raames. Nende rakendamist takistavad praegu liialt keerukad haldustoimingud ning seetõttu peab komisjon muutma lihtsamaks struktuurifondide kasutamise VKEde rahastamisvahendite puhul, eeskätt selleks, et rahastada tagatissüsteemide käibefonde, hoidudes samal ajal loomast süsteeme, mis dubleerivad olemasolevaid skeeme.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Arvestades asjaoluga, et välise rahastamise puhul sõltuvad paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) peamiselt krediitidest ja laenudest, on vaja luua krediidi- ja laenutagatissüsteemid ning tõhustada Euroopa Investeerimispanga rolli selles valdkonnas. Komisjon peab juhtima Euroopa riskikapitali ja väärtpaberiturgude arengut takistavate tegurite kõrvaldamist ning laiendama riskijagamisvahendeid investeeringuteks omakapitali. Sel puhul tuleb tõsta teadlikkust riskidest, mis on seotud Euroopa riikide maksu- ja tugisüsteemidega, mis soodustavad oluliselt finantseerimist laenuvahendite varal ning pärsivad rahastamist omakapitali kaudu. Minu arvates on ELi finantseeskirjade ja Euroopa rahastamisvahendite suuniste keerukus suur probleem, eeskätt neil juhtudel, kui Euroopa fonde ja programme kasutatakse üksikute ettevõtete toetamiseks suhteliselt väikeste summadega. Nende eeskirjade täitmiseks kuluv aeg ja raha ei ole toetuste saajate seisukohalt vähimalgi määral vastavuses toetustest saadava kasuga. Probleeme tekitab ka VKEde toetamiseks ette nähtud programmide killustatus. Komisjon peab tagama parema sidususe konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP), seitsmenda raamprogrammi ning programmi JEREMIE vahel ja looma ühtse teenuspunkti, kus VKEd saaksid selget põhjalikku teavet nende vahendite kasutamise kohta.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) ELi 23 miljonil väikesel ja keskmise suurusega ettevõtjal (VKE) on väga tähtis roll majanduskasvu ning sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel. Minu arvates on VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele kahetsusväärne ning praegune finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud. Krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus on väga oluline VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamiseks. Toetan ELi uue töökohtade loomisele suunatud mikrokrediidirahastu „Progress” loomist. Toetan tagatisvahendite jätkuvat rakendamist konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi, seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu, struktuurifondide ning algatuse JASMINE (ühisabi multiprojektide toetuseks Euroopa innovatsioonivõrgustikes) raames. Kutsun komisjoni üles muutma struktuurifondide kasutamine VKEde rahastamisvahendite puhul lihtsamaks ja paindlikumaks. Lisaks sellele nõuan uuenduslike finantsvahendite rahastamise olulist suurendamist ELi eelarves ning lihtsustatud ning vähemkulukate eeskirjade ja suuniste väljatöötamist.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates tuleb parandada Euroopa VKEdele suunatud Euroopa Komisjoni konkreetseid strateegiaid, meetmeid ja tegevuskavasid. Toetan uue Euroopa mikrokrediidirahastu loomist, mille eesmärk on töökohtade loomine, eeskirjade parandamine ja VKEdele parema juurdepääsu andmine ühisturule ning rahastamisele.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) VKEd on Euroopa majanduse selgroog, sest nad annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. Ainult 2%-l neist on aga juurdepääs ELi rahastamisele. Seepärast andsin poolthääle Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni ettepanekule, milles kutsutakse üles pöörama erilist tähelepanu VKEde rahastamisele uuenduslike finantsvahenditega järgmisel ELi programmiperioodil (2014–2020). Mul on hea meel selge sõnumi üle, mille parlament sellega komisjonile ja nõukogule saadab, kutsudes neid üles kaotama väikeettevõtjate jaoks raskesti ületatavad haldustakistused, mille tõttu nad ei saa juurdepääsu ELi rahastamis- ja tugiprogrammidele.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. − Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad mängivad väga tähtsat rolli Euroopa riikide majanduse taaselustamises, sest hetkel on nende riikide majandus kokku tõmbumas või on majanduskasv parimal juhul väga väike. Minu valimisringkonnas Põhja-Iirimaal on 98% kõikidest ettevõtjatest VKEd. Tähtis on anda VKEdele nii palju toetust, kui neil on vaja majanduse taastumisele kaasa aitamiseks. Siiski, millises olukorras on nad praegu? Pangad avaldavad neile survet nii olemasoleva krediidi kui ka tulevase krediidi suhtes, mida nad eksisteerimiseks vajavad. Seepärast peab EL otsima võimalusi, kuidas stimuleerida pankasid laenama ning tagama samal ajal juurdepääsu VKEde toetamiseks ette nähtud ELi programmidele.

Olemasolevaid programme tuleb tõhustada ja lihtsustada, et nende rakendamine ja neile juurdepääsu saamine oleks lihtsam. Paljudel piiratud inimressurssidega VKEdel, keda koormab juba ELi liigne bürokraatia, ei ole lihtsalt piisavalt tööjõudu või aega praeguste taotlemisprotsesside jaoks. Mõnede programmide koostamisel isegi ei mõelda nendele, kes neid tegelikult kõige enam vajavad. Olemasolevad programmid suudaksid küll abi pakkuda, aga see abi peab olema kergesti juurdepääsetav.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest olen nõus, et seda, kuidas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad Euroopa rahastamist kasutada saavad, on vaja muuta. See on nende loomise ja kasvu jaoks väga tähtis, arvestades sellega, et praegune finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidus on ligikaudu 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKE). Kahtlemata on nad tähtsad liikmesriikide majanduse jaoks. Tähtis on ka nende kasvupotentsiaal tööturu jaoks. Portugal on sellest hea näide, sest ligikaudu 300 000 VKEd moodustavad 99% kõikidest riigis tegutsevatest ettevõtjatest, nad pakuvad vahetult tööd üle kahele miljonile inimesele ning nende kogukäive moodustab ligikaudu 170 miljardit eurot. Majanduskriisi tagajärjel on nende VKEde rahastamisvõimalused, mis olid juba enne väga piiratud, veelgi halvemaks muutunud, seda ennekõike pangandussektori veelgi piiravamate laenutingimuste tõttu. Seega muutub VKEde rahastamissüsteemi toimimine veelgi tähtsamaks, ennekõike rohkemate vahendite eraldamisega ELi eelarvest struktuurifondide konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP) ja seitsmenda raamprogrammi jaoks. Samuti on tähtis korrigeerida progressiivselt turuprobleeme ja kaotada haldustakistusi. Õigel ajal on tarvis võtta õigeid meetmeid, et liikmesriikides saavutataks majanduse kasvupotentsiaal ning aidataks kaasa tööturu kasvule. See toetab liikmesriikide arengut, mis soodustab omakorda sotsiaalset ühtekuuluvust.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktilisi küsimusi järgmise programmiperioodi kohta. Viimastel aastatel on väikeste ettevõtjate arv Euroopas märgatavalt tõusnud. Juba praegu moodustavad nad 99% kõikidest ettevõtjatest, annavad tööd üle 100 miljonile inimesele ning soodustavad oluliselt majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellest olukorrast hoolimata on neil väga raske saada juurdepääsu rahastamisele ning finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud, kuna pangandussektor on kehtestanud rahastamismehhanismidele juurdepääsu saamiseks palju rangemad tingimused.

Seetõttu toetan kõne all oleva resolutsiooni vastuvõtmist ning loodan, et VKEde rahastamissüsteeme muudetakse sellega oluliselt paremaks ning haldusmenetlusi lihtsamaks peamiselt programmide arvu vähendamisega ning riiklike ja ELi programmide parema kooskõlastamisega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni ettepanek on väga vastuoluline, sest vaatamata positiivsetele viidetele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamiseks vajalikele meetmetele, õigustatakse ning nõutakse selles samasuguseid poliitikameetmeid, mis põhjustasid VKEde praegused probleemid. Pean selle all silmas stabiilsuse ja kasvu pakti, finantsturgude liberaliseerimist ja niinimetatud vaba konkurentsi. Ainsad, kes sellest kasu saavad, on majandus- ja finantssektori huvirühmad, kes tõstavad hindasid üha suurema kasumi nimel, kas siis krediidi või energia ja muude kaupade hinna kujul.

Hetkel on vaja tõhusat muutust ELi poliitikas. On aeg loobuda stabiilsuse ja kasvu paktist ning selle irratsionaalsetest kriteeriumidest ja asendada see tõelise paktiga, mis on suunatud tööhõivele ja sotsiaalsele arengule ning mis soodustab väikesemahulisi investeeringuid. Samuti annaks see pakt mikroettevõtetele võimalused kasvamiseks ja – mis eriti tähtis – eri rühmade, näiteks noored ettevõtjad, toetamiseks, kellel on väga raske oma äriideede jaoks laenu saada. Viimaks edendaks uus pakt ka õiguste ja paremate elamistingimustega tööhõivet, et suurendada elanikkonna ostujõudu.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. − (IT) Minu arvates kujutab see resolutsiooni ettepanek endast juba tublisti hilinenud meedet majandussektori jaoks, mis ELi majanduses olulist rolli mängib – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE). Tugivahendite läbivaatamine on asjakohane ka majanduskriisi kontekstis, kuna majanduskriis avaldas VKEdele eriti suurt mõju, nagu näitab väga hästi asjaolu, et ainuüksi 2009. ja 2010. aasta jooksul kaotati 3 250 000 töökohta, mis on üle kolmandiku uutest töökohtadest, mis see sektor lõi. Selles kontekstis on minu arvates oluline rõhutada koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel, toetades ennekõike investeeringuid, mis aitavad VKEde rahastamist toetavate programmide tõhusust suurendada. Eriti oluline on tagada krediidi järjepidevus meetmetega likviidsuse ja kapitalinõuete valdkonnas ning uute algatustega kolmes strateegilises valdkonnas: rahvusvahelistumine, innovatsioon ja kasv, et edendada ettevõtete konkurentsivõimet etapil, mis on ikka veel väga keeruline, kuid rohkem arengule suunatud. Riigiasutuste hilinenud maksmist käsitleva direktiiviga saatis Euroopa juba väga olulise sõnumi VKEde toetamiseks ning Euroopa majanduskasvu stimuleerimiseks tuleb selles suunas kindlasti edasi liikuda.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. − VKEd on Euroopa majanduse selgroog ning neil on väga tähtis roll töökohtade loomisel ja majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ning uuenduste soodustamisel Euroopas. VKEde osalemine ja aktiivsus on väga vajalik ühisturu konkurentsivõime edendamiseks. Finantskriisi järel on selgeks saanud, et Euroopa finantsturud ei suuda hetkel VKEdele piisavaid rahastamismehhanisme tagada. Uuenduslikud ja kasvule suunatud väikeettevõtted peavad otsima omakapitali välisallikatest, sest neil kas puuduvad oma rahastamisallikad või ei saa nad kasutada pankade rahastamisvahendeid. Mikro- ja tööndusettevõtjate puhul tuleb toetada ettevõtlust edendavat keskkonda kvaliteetsete tugiteenuste edendamisega, paremate õigus- ja fiskaalmeetmetega ning uutele ettevõtjatele ette nähtud sotsiaalkaitsemeetmetega.

Piisavamad ja jätkusuutlikumad rahastamisvahendid peavad andma VKEdele parema juurdepääsu kapitalile. Komisjon peab suurendama oma pingutusi, et kaotada bürokraatlikud takistused olemasolevatest ELi toetussüsteemidest ning toetama piiriülest pangandust, kaotades selleks kõik olemasolevad takistused, mis takistavad konkureerivate kliiring- ja arveldussüsteemide kasutamist ning kehtestama ühised kaubanduseeskirjad. Komisjon peab tegema võrdleva analüüsi, et leida, mida VKEdele aktsiakapitalisse investeerimise turul reaalselt pakutakse ja millised on nende tegelikud vajadused.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest 23 miljonil väikesel ja keskmise suurusega ettevõtjal (VKE), kes moodustavad umbes 99% kõikidest ELi ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele, on väga tähtis roll majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel. Nad on üks uuenduste põhiallikaid ning neil on tööhõive säilitamisel ja suurendamisel väga oluline osa. VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on aga nende loomise ja arengu peamine takistus ning praegune finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud. Pangandussektor nõuab suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid, mis mõlemad tähendavad seda, et see suur majandussektor on seetõttu ebapiisavalt rahastatud ning realiseerimata jäävad äri- ja tööhõivevõimalused. Krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus on väga oluline VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamiseks. Olen nõus, et peame tegema kõikvõimaliku, et tagada olemasolevate rahastamisprogrammide tõhus rakendamine riigi ja ELi tasandil ning et lihtsustada haldusmenetlusi ja struktuurifondide kasutamist.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles on toodud esile üks meie ees seisvaid tähtsamaid probleeme. Finantssektori kriisi tõttu on tagatised ja riskipreemiaid kasvanud, mis tähendab, et krediidi saamine ettevõtte asutamiseks, nagu ka muude rahaliste vahendite saamine, on väga raske. Me ei saa lubada, et VKEd kannaksid suuremat koormat ja kõrgemaid halduskulusid. Me ei saa lubada, et VKEd lähevad pankrotti bürokraatia ja rangemate finantssektori eeskirjade pärast. VKEd on meie majanduse eestvedajad ja nad ei tohi kannatada finantssektori juhtimisvigade pärast. Aeg-ajalt on oluline selliseid resolutsioone vastu võtta, et meie, komisjon ja liikmesriigid ei unustaks, et meie kohustus on tagada majanduse jätkusuutlikkus. See on aga võimalik ainult jätkusuutlike VKEdega.

  Jürgen Klute (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine kaitseb arvukaid töökohti ning tugevdab Euroopa majanduse innovatsioonipotentsiaali. Seetõttu on igati õige tagada nendele ettevõtjatele mõistliku laenukapitali andmine, sest ainult nii saavad nad teha vajalikke investeeringuid. Sellegipoolest tuleb põhimõtteliselt lükata tagasi riskikapitali suurendamine, mida Euroopa Parlament nõuab. Selle asemel et kohustada pankasid toetama reaalmajandust vajaliku krediidiga, nõuab parlament hoopis seda, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tuleb lihtsustada juurdepääsu vahenditele investeerimisfondidest ja erakapitaliga tegelevatelt ettevõtetelt kapitaliturgudel.

Lähtudes motost „Rändrohutirtsud kõigile!”, nõutakse resolutsiooni ettepanekus seda, et erakapitaliga tegelevate ettevõtetega peab olema veel lihtsam äri teha. See muudaks ennekõike väikeettevõtjad praeguse olukorraga võrreldes veelgi rohkem investorite mängukannideks. Need investorid otsivadki enamasti võimalusi absurdselt kõrgete kahekohaliste kasuminormide saamiseks. Kuid seda saavutavad nad tavaliselt ainult omandatud ettevõtete laialilammutamise ja tükk haaval mahamüümise teel.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) aitavad oluliselt kaasa Euroopa Liidu majanduskasvule. Euroopas on 23 miljonit VKEd, kes moodustavad umbes 99% kõikidest ettevõtjatest. Ainuüksi need arvud näitavad, miks tahame ja peamegi neid kaitsma, sest nemad on meie majanduse tegelikud eestvedajad. Resolutsiooni ettepanekuga, mille üle täna hääletasime, tahtsime saata komisjonile selge sõnumi, et neid ettevõtjaid ei tohi saatuse hooleks jätta. Nendel põhjustel hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt, et nõuda VKEdele rohkem rahastamist, bürokraatlike takistuste vähendamist ja rahastamise saamiseks vajalike standardite kohandamist, et VKEd saaksid reaalset kasu nii sellest kui ka teadusuuringute jaoks ette nähtud rahaliste vahendite suurendamisest, mida me samuti nõuame. Viimaste aastate jooksul Euroopat raskesti tabanud majanduskriisist tuleb üle saada ja nende ettevõtjate toetamine on ainus võimalus, kuidas meie majandust saaks taaselustada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt, mis toetab kindlalt tagatisvahendite jätkuvat rakendamist konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi, seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu ja VKEde laenusaamist hõlbustavate struktuurifondide algatuse JEREMIE raames ning seoses algatusega JASMINE, mille eesmärk on toetada väikerahastamisasutusi; juhib tähelepanu asjaolule, et nende programmide ja algatuste rakendamist takistavad praegu liialt keerukad haldustoimingud; palub komisjonil muuta lihtsamaks struktuurifondide kasutamine VKEde rahastamisvahendite osas, eeskätt selleks, et rahastada tagatissüsteemide käibefonde, hoidudes samas loomast süsteeme, mis dubleerivad olemasolevaid, nt riiklikke skeeme.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELis on 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKE), kes moodustavad umbes 99% kõikidest ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. Neil on väga tähtis roll majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel, nad on üks uuenduste põhiallikaid ning neil on tööhõive säilitamisel ja suurendamisel väga oluline osa.

VKEdel on aga piiratud juurdepääs rahastamisele ning see on nende loomise ja arengu põhitakistus. Seda probleemi on veelgi süvendanud praegune finants- ja majanduskriis. Euroopa 2020. aasta strateegiat arvesse võttes on VKEde rahastamisvajaduste katmiseks vaja suurendada oluliselt uuenduslike finantsvahendite rahastamist ELi eelarves.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) on väga tähtis roll majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ning tööhõive säilitamisel ja suurendamisel.

VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on aga nende loomise ja arengu põhitakistus ning praegune finantskriis on seda probleemi veelgi süvendanud.

Pangad soovivad üha vähem rahastada riskantsemaid äriprojekte, uuenduslikke tooteid ja äritegevuse omanikuvahetusi. Seetõttu on vaja tugevdada VKEde rahastamissüsteemi toimimist, toetada tagatisvahendite jätkuvat rakendamist ning suurendada uuenduslike finantsvahendite rahastamist. Ettevõtted vajavad paremat juurdepääsu omakapitalil põhinevatele rahastamisvahenditele. VKEde arengut piirab ka finantseeskirjade keerukus ja suur halduskoormus ning seetõttu on väga tähtis kaotada kõik haldustakistused ning teha ettepanekuid lihtsustatud ja vähemkulukate eeskirjade ja suuniste kohta.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − See on kõige vajalikum resolutsioon kogu 2009.–2011. aasta perioodi jaoks. Loodan väga, et resolutsiooni koostajad jätkavad samas vaimus ning arvestavad ka selliste küsimustega nagu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) maksukoorma vähendamine, krediidi intressimäära vähendamine ning teabevahetuse parandamine ELi rahastamisega tegelevate struktuuride ja VKEde vahel. Viimaks loodan, et nad jälgivad ka olukorda ELi äärepoolsetes piirkondades, nagu Läti Latgale piirkond. Latgale piirkonnas tegeleb valitsus VKEde läbimõeldud ja kaalutletud likvideerimisega, takistades nende juurdepääsu stabilisatsioonifonde käsitlevale teabele, tõstes makse ning suurendades kontrollivate ja survet avaldavate finantsasutuste arvu. Kõige selle tulemus on maksustamisbaasi kadumine ja seepärast on Läti nüüd pankroti äärel.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) ELis annavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) tööd üle 100 miljonile inimesele. Kriisi järel on aga üha enamal nendest ettevõtjatest probleeme rahastamise leidmisega, sest suurem osa neist kasutab välist rahastamist. Pangad annavad neile laenu ainult subsideeritud laenu rangetel tingimustel. Oleks hea, kui selles valdkonnas õnnestuks leida lahendused, mis oleksid võimalikult vähe bürokraatlikud ja mis vastaksid mõlema osapoole vajadustele. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates vajavad VKEd rahalist toetust, et nad majandust stabiliseerida suudaksid.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) aitavad oluliselt kaasa majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisele, töökohtade loomisele ning uuendustegevusele. Tõhusa VKEde rahastamisvahendi loomine on väga tähtis ning järgmisel programmiperioodil tuleb pöörata erilist tähelepanu vahefinantseerimisvahenditele, mis kaotaksid takistused rahastamise saamisele ning edendaksid uute uuenduslike ettevõtete loomist ja kasvu. Samuti on vaja anda parem juurdepääs Euroopa riskikapitali ja väärtpaberiturgudele ning kaotada samal ajal takistused nende turgude arengule. Olen nõus ettepanekuga, mille eesmärk on luua alustavatele ja uuenduslikele ettevõtetele paremad tingimused juurdepääsuks erakapitalile. Peame tegema kõik võimaliku, et tagada olemasolevate rahastamisprogrammide tõhus rakendamine riigi ja ELi tasandil ning et lihtsustada haldusmenetlusi ja struktuurifondide kasutamist. On väga tähtis, et liikmesriigid viiksid ellu VKEde maksu- ja tugisüsteemide põhjalikud reformid. Samuti on vaja suurendada uuenduslike finantsvahendite rahastamist ELi eelarves, millest üks osa tuleb eraldada konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP) jaoks. Lisaks on vaja vähendada haldustakistusi, tõhustada uuenduslike finantsvahendite juhtimist, kooskõlastada VKEde rahastamisprogramme ja luua ühtne teenuspunkt.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb VKEde rahastamise toetamist järgmisel programmiperioodil. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning pereettevõtted on suurema osa Euroopa riikide majanduse selgroog. Nendest töökodadest tulevad uuenduslikud ideed ja algupärased tooted. Just need on ettevõtted on olnud alati majanduskasvu eestvedajad. Kreekas, kus VKEd moodustavad suurema osa riigi ettevõtjatest, vajavad nad praeguse majanduslanguse ajal erilist toetust. Euroopa Parlament tahab selle resolutsiooni ettepanekuga selgelt öelda, et VKEde rahastamiseks ette nähtud uute ELi programmide aluseks peab olema praegune uus olukord Euroopas, VKEdele parema juurdepääsu andmine laenudele ning paindlike rahastamisvahendite, nagu mikrokrediit, loomine.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) See resolutsiooni ettepanek, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktilisi küsimusi järgmise programmiperioodi kohta, on praeguses olukorras väga tähtis. VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on nende loomise ja arengu põhitakistus. Praegune finants- ja majanduskriis on VKEde probleemi veelgi süvendanud. Kui arvestada, et VKEd panustavad majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusesse ja töökohtade loomisesse, et nad on üks uuenduste põhiallikaid ja et neil on tööhõive suurendamisel väga oluline osa, siis on arusaadav, kui tähtsad on selle õigusliku raamistiku jaoks esitatud muudatused, mille eesmärk on parandada VKEde rahastamissüsteemi toimimist. Nimetatud põhjustel hääletasin selle resolutsiooni poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Euroopa Parlament märgib, et välise rahastamise puhul jääb suur hulk VKEsid endiselt sõltuvaks peamiselt krediitidest ja laenudest; väljendab muret asjaolu pärast, et üha enam kapitali- ja riskitundlik pangandussektor nõuab suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid, mis mõlemad tähendavad seda, et see väga suur majandussektor on seetõttu ebapiisavalt rahastatud ning realiseerimata jäävad äri- ja tööhõivevõimalused; peab seepärast VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamise seisukohast äärmiselt oluliseks krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavust; peab vajalikuks toetada olemasolevaid programme nii riigi kui ka ELi tasandil ning peab oluliseks Euroopa Investeerimispanga (EIP) osa VKEdele laenamises.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle teksti poolt, sest minu arvates on sellest palju kasu 23 miljonile Euroopa väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale (VKE), kes annavad tööd üle 100 miljonile inimesele ning soodustavad sellega oluliselt majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus. Viimastel aastatel on pangad hakanud nõudma üha sagedamini järjest kõrgemaid tagatisi VKEdelt, kes vajavad kapitali laienemiseks või oma ettevõtte taaselustamiseks.

Sel põhjusel on vaja suurendada oluliselt VKEde toetamiseks ette nähtud rahastamisvahendeid ning soodustada selliste vahendite kasutamist, mis võimaldavad näiteks riski jagamist eri huvirühmade vahel. Lisaks on tihti vaja teha Euroopa Liidu keeruliste finantseeskirjadega kaasnevate bürokraatlike takistuste ületamiseks tohutuid ajalisi ja rahalisi kulutusi. Nüüd, kus me nende suuniste asjus kokkuleppele jõudsime, peavad liikmesriigid võtma eriotstarbelisi meetmeid oma VKEde olukorra taaselavdamiseks ja toetamiseks, et soodustada majanduskasvu sektoris, mis hõlmab üle 90% kõikidest ELi ettevõtjatest ning kujutab endast meie majanduse tuiksoont.

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hääletasin täna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamist toetava resolutsiooni poolt. Leian, et VKEde olukorda ja Euroopa Liidu vahendite kasutamist tuleb efektiivsemaks muuta ning tagada, et ei korduks rahanduskriisi ajal toimunud likviidsuskriis, mis eriti tugevalt mõjutas VKEsid. Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna moodustavad VKEd üle 99% kõikidest ettevõtetest, mistõttu on oluline, et just sellele suurele enamusele oleksid rahalised vahendid kättesaadavad, eelkõige rasketel kriisiaastatel. Loodan siiralt, et nii Euroopa Liit kui ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted veavad lähiajal Euroopa majanduse uuele tõusule ning et tulevikus ollakse paremini valmis uuteks kriisideks.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. − (HU) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku muudatusettepaneku nr 6 poolt. Minu arvates vajavad alustavad ja uuenduslikud ettevõtted toetust, et anda neile parem juurdepääs omakapitalil põhinevatele rahastamisvahenditele. Komisjon peab pöörama suuremat tähelepanu järgmise põlvkonna programmidele ja rahastamisvahenditele ning toetama neid riskijagamisfondide ja rahastutega.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PT) Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) on väga tähtis roll Euroopa Liidu (EL) majanduskasvu soodustamisel ja töökohtade loomisel. Nad annavad tööd üle 100 miljonile inimesele ja neil on oluline roll sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel. VKEde juurdepääs krediidile ja laenudele on aga piiratud ning majanduskriis on seda probleemi, mis oli halduskoormuse tõttu juba niigi keeruline, veelgi süvendanud. Minu arvates on katse parandada VKEde rahastamissüsteemide toimimist üldiselt hea. Leian, et selle raames on vaja suurendada Euroopa Investeerimispanga (EIP) rolli laenuskeemide alal ning rakendada vahendeid, mis on juba olemas konkurentsivõime ja innovatsiooni programmis (CIP), programmis JEREMIE (Euroopa ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning programmis JASMINE (ühisabi multiprojektide toetuseks Euroopa innovatsioonivõrgustikes).

Samuti pooldan VKEdele lihtsama juurdepääsu andmist struktuurifondidele, eeskätt tagatissüsteemidele, et vältida dubleerimist. Samuti oleks kasulik mõelda uutele ja tõhusatele rahastamisvahenditele järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, näiteks EIP ühisvahendite rakendamine.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) on meie ühiskonna selgroog ja meie majanduse eestvedajad. Nii Leedus kui ka ELis moodustavad VKEd 99% kõikidest ettevõtjatest. Üle 70% Leedu töökohtadest on VKEdes. VKEd mängivad väga tähtsat rolli Lissaboni lepingu eesmärkide elluviimisel, sest edendavad uuendusi, konkurentsivõimet, sotsiaalset ühtekuuluvust ja töökohtade loomist. Seepärast on oluline luua seda arengut soodustav keskkond. VKEdele ning samuti alustavatele ja uuenduslikele ettevõtetele tuleb anda parem juurdepääs ELi rahastamisvahenditele. Krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavus on väga oluline VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamiseks. Hetkel on oht, et kindluse puudumise ja puuduva rahastamise tõttu jäävad paljud investeerimiskavad ellu viimata. Seepärast on tähtis, et pangad ajakohastaksid likviidsustoetusi ja toetaksid investeerimist reaalmajandusse. Samuti on tähtis soodustada alustavate ja uuenduslike ettevõtete juurdepääsu omakapitalile. Peame pingutama rohkem haldustakistuste kaotamise nimel. See nõuab uuenduslike finantsvahendite progressiivset juhtimist ja sidumist majandusega.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) moodustavad umbes 99% kõikidest Euroopa Liidu ettevõtjatest. Nad panustavad uuenduste ja majanduskasvu kaudu ning üle 100 miljonile inimesele tööd andes oluliselt Euroopa majandusse. Selle raporti poolt hääletades annan mõista, kui tähtis on luua keskkond, kus VKEsid ei koormata liigsete määrustega, vaid mis edendab tõhusust, paindlikkust ja investeerimist.

Tunnistan, et VKEde finants- ja halduskoormuse vähendamise poole on tehtud edusamme, nagu VKEde rahastamisfoorumi loomine 2010. aastal. Sellegipoolest nõuan, et komisjon aitaks VKEde jaoks luua rohkem konkurentsi soodustavat ja juurdepääsetavamat majandust, sest neist sõltub Euroopa majanduse edukus.

Vaja on algatusi, mis edendavad liikmesriikide finantssüsteemide vajalikke reforme, samuti on vaja investeeringuid VKEde uuenduste edendamiseks. Haldussüsteemid peavad toetama neid ettevõtjaid stabiilsema ja mitmekesisema Euroopa majanduse loomisel, mitte neid takistama.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. − (PL) Mul on tänase hääletuse tulemuste üle hea meel. Ligikaudu 70% ettevõtjatele ette nähtud ELi rahalistest vahenditest kavatsetakse maksta välja laenufondide kaudu. Tagasimaksmisele mittekuuluvad toetused, on nähtud ette kõrge riskitasemega projektide jaoks, mille puhul on raske laenu saada. Ekspertide hinnangul on soodusintressiga laenude või tagatistena antav toetus pikemas perspektiivis parem kui tagasimaksmisele mittekuuluv toetus. Ettevõtjate jaoks on soodusintressiga laenud küll vähem kasulikud, kuid nendest laenudest ja laenusüsteemidest on kasu palju suuremale arvule ettevõtjatele, sest kui süsteemi on kord raha paigutatud, töötab see teoreetiliselt lõpmatuseni.

Olen seepärast nõus ettepanekuga, et pärast 2014. aastat tuleb 70–80% toetustest maksta ettevõtjatele välja soodusintressiga laenude ja tagatistena ning ülejäänu tagasimaksmisele mittekuuluva toetusena. Viimane oleks nähtud ette uuenduslike kõrge riskitasemega projektide ehk siis selliste projektide jaoks, mille jaoks on raske laenu saada.

Raport: Ria Oomen-Ruijten (A7-0025/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Euroopa kodanike pensionide tulevik on üks suurimaid katsumusi, mis Euroopa ees seisab, ja ma tunnistan, et liikmesriikide pensionisüsteemidega on probleeme.

Sellele vaatamata ei ole ma nõus, et ainus võimalus nende probleemide lahendamiseks on maksta rohkem, töötada rohkem ja saada vähem pensionit. Soovin samuti rõhutada, et peamiselt vastutavad pensionide eest liikmesriigid. Euroopa Liit saab aga anda lisandväärtust sellega, et tagab eri süsteemide kooskõlastamise ning jagab parimaid tavasid, sest ELil on ka pädevused pensionide ülekantavuse ja tööandjapensioni kogumisasutuste järelevalve valdkonnas (tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv).

Hääletan raporti poolt ainult saavutatud kompromissi pärast, mille juurde kuulub üle 450 muudatusettepaneku, mis muu hulgas käsitlevad ka peamisi valge raamatuga seotud murepunkte. Soovin aga hoiatada, et piisava ja jätkusuutliku pensionisüsteemi loomine on võimalik ainult siis, kui võitleme majanduse vastu, kus töökohad on ebakindlad, madalapalgalised ja ebakvaliteetsed. Pensionide rahastamise aluseks peab olema solidaarsus ja sellega tuleb arvestada kõikides ELi määrustes.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle ülitähtsa Euroopa pensionisüsteeme käsitleva resolutsiooni poolt. Euroopa vananeb ja demograafilise olukorra halvenemise ning langeva sündimuse tõttu kasvab pensioniealiste inimeste arv pidevalt. Seetõttu on sotsiaalkindlustuse ja pensionifondide tähtsus kahtlemata tõusmas, eriti kui arvestada praeguse majanduskriisiga. Inimesed vajavad vanemas eas kindlustunnet ja seda saab tagada ainult stabiilsete toimivate pensionisüsteemidega. Euroopa Liidus on hetkel kasutuses 100 erinevat pensionisüsteemi. Kuna eri liikmesriikide pensionisüsteemid on väga erinevad, ei tunne ELi kodanikud end võrdsetena. Eriti ELi uutes liikmesriikides elavad inimesed, kes on kogu oma elu töötanud, saavad vanemate ELi liikmesriikide kodanikega võrreldes hoopis väiksemat pensionit. Seepärast tunnevad nad end teisejärguliste kodanikena. Kahtlemata kuulub pensionisüsteemide reguleerimine liikmesriikide pädevuse alla, aga on selge, et selles valdkonnas on vaja siiski rohkem Euroopa Liidu kooskõlastamist. EL peab hoolitsema nende eest, kes kõige enam abi vajavad: puuetega inimesed, töötud ja pensioniealised inimesed. Euroopa Liit peab oma kodanike heaolu huvides ning liikmesriikide kaudu pensionisüsteemid võrdsustama. Kahtlemata parandaks see inimeste elatustaset ning soodustaks ELi majanduskasvu.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Oodatava eluea pikenemise tõttu kasvab pensionäride arv Euroopa Liidus. Pensionisüsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevuse alla ning neil on erinevad eeskirjad pensioniea ja sotsiaalkindlustusele kulutatava raha jaoks. Finantskriisi tõttu on kasvanud tööpuudus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning on suurenenud eelarvedefitsiit ja tekkinud probleemid pensionide rahastamisega. See paljastas rahastamisskeemide teatud nõrkused. Ajutiste töökohtade kasvav ülekaal vähendab panuseid pensionisüsteemidesse, mis mõjutab omakorda nende stabiilsust. Euroopa Parlamendi raporti ja Euroopa Komisjoni rohelise raamatu eesmärk on säilitada pensionisüsteeme, mis kohandatakse vastavalt kodanike vajadustele, seadmata riikide pädevusi kahtluse alla ning väitmata, et ühtne mudel sobib kõigile.

Minu arvates on ELi poliitikameetmete edukuse saavutamise juures väga tähtis tegur liikmesriikide ja põlvkondade vaheline solidaarsus. ELi tasandil toimub näiteks kooskõlastamine selliste pensionisüsteemide aspektide puhul nagu siseturu toimimine, stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete ning 2020. aasta strateegia täitmine. Hääletasin raporti poolt, mis julgustab liikmesriike võtma meetmeid, et täita oma kodanike ootusi piisavate, jätkusuutlike ja kindlate pensionisüsteemide rajamise suhtes.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. − (GA) Euroopa rahvastik vananeb ja juba varsti on 55aastaste või vanemate inimeste vanuserühm ELi kõige suurem vanuserühm. Kui hetkel on iga üle 65aastase inimese kohta neli tööealist inimest, siis 2050. aastaks väheneb see arv pooleni.

Hääletasin selle ajakohase raporti poolt. Olgugi et pensioniküsimuste üle otsustamine kuulub individuaalsete liikmesriikide pädevuse alla, peavad EL ning liikmesriigid koostööd tegema, et töötada välja kindlakujuline, jätkusuutlik ja majanduslikult elujõuline süsteem. Nüüdisaegne tööjõud on väga liikuv ning seetõttu on ülioluline, et ka pensioneid oleks võimalik ühest liikmesriigist teise üle kanda. Pensionisüsteemid tuleb ajakohastada ning muuta need paindlikuks, läbipaistvaks ja juurdepääsetavaks. Inimestele tuleb jagada teavet kõikide olemasolevate võimaluste ning igasuguste pensionisüsteemide erinevate aspektide kohta.

Toetan raporti punkte, mis käsitlevad suurema rõhu panemist finantskoolitusele ja teadlikkuse tõstmist pensionide jaoks säästmise tähtsuse kohta.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Euroopa Liidu ees on tohutud katsumused ja üks tähtsamaid neist on rahvastiku vananemine. Demograafiliste muutuste tõttu pikeneb oodatav eluiga ning vanemad inimesed jäävad kauem terveks ja aktiivseks ning osalevad ühiskonnaelus kauem. Samal ajal väheneb aga madala sündimuse tõttu tööealiste inimeste arv ning seetõttu satuvad liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid suurtesse raskustesse. Finantskriisi tõttu on kasvanud tööpuudus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning see on avaldanud mõnede pensionifondi süsteemide nõrkused. Paljudes liikmesriikides on suurenenud eelarvedefitsiit ja tekkinud probleemid pensionide rahastamisega. Mõned erapensionifondid ei suutnud samuti oma kohustusi täita. Seepärast on tähtis tulevikus selliste fondide tegevusi ja nende järelevalvet nõuetekohaselt reguleerida. Olen raportiga nõus ning arvan, et riigi ja ELi tasandil on vaja leida uusi stiimuleid tugevate, jätkusuutlike ja kindlate Euroopa pensionisüsteemide loomiseks.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. − (PT) Sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse probleemist on saanud möödapääsematu teema Euroopa poliitilises päevakorras. Pikem oodatav eluiga, vananev rahvastik, vähene majanduskasv ja kasvav tööpuudus on meie sotsiaalkindlustussüsteemid tasakaalust välja viinud. Praeguses olukorras on vaja teha otsuseid sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Hääletan raporti poolt, sest selles propageeritakse vajadust üheskoos tugevama süsteemi loomise järele, mis oleks jätkusuutlik, kindel ning tagaks piisava pensioni liikmesriikide tasandil. Raportis tunnistatakse asjaolu, et vaba liikumine Euroopas ei piirdu ainult esimese samba süsteemidega, vaid et liikuvus on vajalik tõhusale ja hästi toimivale tööturule. Raportis propageeritakse Euroopa pensionifoorumi loomist, kaasates ELi institutsioonide, tööturu osapoolte ja asjaomaste sidusrühmade esindajad, kes kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega vahetavad teavet parimate tavade kohta ja aitavad ette valmistada poliitilisi algatusi. Samuti kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kaaluma pensionidega tegeleva eraldi töökonna loomist.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt. Olen nõus raportööriga, kes tõi selgelt ja hästi argumenteerides esile nii vajaduse põlvkondadevahelise solidaarsuse järele kui ka Euroopa riiklike pensionisüsteemide suured erinevused. Olen nõus, et ELi tasandil on vaja kooskõlastamist ning parim argument selle poolt on nüüdseks loodetavasti juba möödunud kriisi tagajärjed. Ühe liikmesriigi riiklike kulutuste mõju on lihtne isegi teisele liikmesriigile üle anda, kuid pensionifondid on finantsturgude osa. Mul on hea meel idee üle, et tööturg peab olema paindlik ka pensionäride seisukohast, arvestades praeguseid demograafilisi muutusi ja nähtavat tööea pikendamise trendi. Olen samuti nõus ideega, et poliitikameetmed tuleb nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil kohandada aktiivse vananemise põhimõttega.

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − (NL) Meie pensionisüsteemide jätkusuutlikkus on probleem, mida on Euroopas juba liiga kaua kuuma kartulina ringi loobitud. Pensionäride arv kasvab. Et hoida pensioneid jätkusuutlikul tasemel, ei ole liikmesriikidel teist võimalust peale pensionisüsteemide ümberkorraldamise. See on seotud vahetult riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, elujõulise euroala eeskirjadega ning stabiilsuse ja kasvu paktiga. Toetan kõigest südamest raportööri Ria Oomen-Ruijteni, kui ta rõhutab, kui tähtis on tööandjapensioni kogumine (nn teine sammas) ja individuaalne pensioni kogumine (nn kolmas sammas). Kahjuks ei saa enam eeldada, et riiklikust pensionist (nn esimene sammas) piisab, et säilitada elatustaset, mille saavutamise nimel inimesed on vaeva näinud. Subsidiaarsuse aspekt nõuab veel läbimõtlemist. Euroala tasandil vajame kokkuleppeid, millega liikmesriigid kinnitavad, et nende pensionisüsteemide ümberkorraldamine tagab ka riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. See, millised valikud selle protsessi raames tehakse, peab minu arvates jääma liikmesriikide otsustada. Sellised küsimused nagu naiste osalemine tööturul peavad kuuluma liikmesriikide enda sotsiaal- ja tööturupoliitika valdkonda. Kui inimesed valivad vabatahtlikult töötamise osalise tööajaga, et pühenduda ühel ajal töö, perekonna ja hoolekandega seotud kohustustele, siis ei tohi Euroopa Liit neid tagasi hoida.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuigi liikmesriigid vastutavad täielikult oma pensionisüsteemide valiku ja korraldamise eest, ei saa eirata asjaolu, et Euroopa riikide majandus on muutunud üksteisest sõltuvaks ja et majandusjuhtimist käsitlevates aruteludes on päevakorras ka pensionisüsteemide elujõulisuse ja jätkusuutlikkus küsimus. Seepärast täidab EL ka koordineerivat rolli.

Raportöör nägi kompromissi saavutamise nimel suurt vaeva. Tekstis oli häid punkte, kaasa arvatud idee, et pensionisüsteemid peavad tagama kõikidele kodanikele hea elatustaseme, et mitmekesisust tuleb austada, et meeste ja naiste ebavõrdsus on vastuvõetamatu ning õigustamatu, et tuleb kasutada eri vanuserühmi arvestavat meetodit ja et ka eakatele töötajatele tuleb anda juurdepääs tööturule.

Kuna pingutasime kompromissi saavutamiseks liialt, on lõplik tekst kohati siiski väga ebaselge ja liiga mitmeti tõlgendatav. Lisaks on ikka veel mõned ettepanekuid, millega ma nõus ei ole, nagu üleskutse liikmesriikidele parandada kodanike juurdepääsu erapensioniskeemidele ning soodustada vanemate inimeste töötamist maksuvabastuse ja sotsiaalsete meetmetega. Nendel põhjustel jäin lõpphääletusel erapooletuks.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. − (IT) Demograafilised muutused ehk pööratud rahvastikupüramiid, mida on varsti oodata, ja pikem oodatav eluiga, mis tähendab seda, et vanemad inimesed jäävad kauem tööle ja osalevad ühiskonnaelus kauem, sunnivad meid sotsiaalhoolekandesüsteemide teemal arutama. Finants- ja majanduskriis koos demograafiliste muutustega on avaldanud mõju pensionisüsteemidele. Suure tööpuuduse, aeglasema majanduskasvu, väiksema investeeringutasuvuse ja suurema avaliku sektori eelarvepuudujäägi tõttu muutub piisava pensioni kindlustamine pensionisüsteemidele järjest raskemaks. Ennekõike kõrge haridustasemega noored sisenevad tööturule oluliselt hiljem ning seetõttu ei tööta nad piisavalt kaua, et saada seadusliku pensioniea kättejõudmisel pensionit.

Samuti tuleb meeles pidada, et ebapiisava pensioni korral võib tagajärjeks olla tarbimise langus ja vähenenud nõudluse tõttu riigi majanduslik ebastabiilsus. Seetõttu olen seisukohal, et on vaja astuda sammud noorte ja vanade tuleviku uueks määratlemiseks, et toetada jätkusuutliku ja piisava sissetuleku kindlustamist pärast pensionile jäämist. Samuti ei tohi unustada, et nii liikmesriigid, tööturu mõlemad osapooled kui ka Euroopa Liit peavad oma kohustustesse innukamalt suhtuma.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa rahvastiku kiire vananemisega arvestades on vaja pöörata erilist tähelepanu pensionieale, pensionifondide kindluse tagamisele ning ühiste pensionide miinimumnõuete tugevdamisele, et tagada kõigile Euroopa eakatele normaalsed elamistingimused. Olgugi et pensioniea ja pensionide suuruse määratlemine on liikmesriikide kohustus, teevad Euroopa Parlament ja komisjon ettepanekuid meetmete kohta, millega oleks võimalik pensionisüsteemide probleemid lahendada. Samuti muudab siseturu loomine ja Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimine teatud kooskõlastamise riiklike pensionisüsteemide ümberkorraldamisel vältimatuks. On kahetsusväärne, et komisjoni rohelises raamatus on pööratud nii vähe tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele. Ebatüüpiliste lepingute alusel või ebakindlates töösuhetes töötab rohkem naisi kui mehi ning seetõttu teenivad naised vähem kui mehed. Samuti katkestavad naised töö sagedamini kui mehed. Emaduse ja laste ning eakate või puudega pereliikmete hooldamise tulemusel kaotavad nad kindlustustagatisi ja saavad lõppkokkuvõttes väiksemat pensionit. Tuleb tunnistada, et täiuslikku pensionisüsteemi ei ole olemas. Liikmesriikide majanduslikud ja finantsvõimalused on väga erinevad ning seetõttu tuleb pöörata rohkem tähelepanu võimalustele pensionisüsteemide parandamiseks, nagu tööelu alustamise ajaline korraldamine, paindliku pensioniea hindamine, parem töö- ja pereelu ühildamine ning kriteeriumid pensioni minimaalse taseme tagamiseks.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Mõnedes liikmesriikides, kus on kasutusel ümberjagamisskeem (pay-as-you-go), tuleb teha suuri lisakulutusi, mis tähendab järjest kasvavat survet solidaarsusele ja suurendab noorema põlvkonna koormust.

Aasta 2060 võib olla veel kaugel, aga see ei muuda midagi, prognoosides, et rahvastik järjest vananeb ja sündimus on madal, mis avaldab suurt survet eelarvetele. Loomulikult vastutab iga liikmesriik vahetult oma pensionisüsteemide loomise eest. See õigus on ümberlükkamatu ja mitte keegi ei tee ettepanekut, et on olemas üks konkreetne mudel, mis kõigi jaoks sobib. Sellegipoolest on oluline nõuda piisavat jätkusuutlikku ja kindlat pensionit ajal, mil on selge, et Euroopat ootab paari aastakümne pärast ees demograafiline katastroof, mille esimesed märgid on juba näha.

Pensioniea tõstmine on üks põhilahendusi, kui arvestada asjaoluga, et liikmesriikides ei ole enam piisavalt suurt tööjõulist elanikkonda, et maksta kinni tööturult lahkunute pensionid. Tegelikult ongi pensioniea järkjärguline tõstmine sel juhul loomulik lahendus, mille poolt räägib ka asjaolu, et oodatav eluiga on palju kõrgem kui 40 aastat tagasi.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. − (IT) Õnnitlen raportööri selle puhul, et ta juhtis parlamendi tähelepanu sellisele asjakohasele ja tundlikule teemale. Finants- ja majanduskriisi, demograafiliste muutuste ning oodatava eluea pikenemise tõttu on liikmesriigid sunnitud oma pensionisüsteeme tugevdama. Seetõttu nõuavad need meetmed pensionisüsteemide kohandamist, jätkusuutlikkust, tööelu ja pensioni kestvuse vahelist tasakaalu, pensionisüsteemide läbipaistvust ning maksevõimelisust käsitlevate riiklike poliitikameetmete nüüdisajastamist ja kooskõlastamist. Olen väga nõus sellega, et raportöör pöörab nii palju tähelepanu naistöötajatele, keda tihti diskrimineeritakse, kuna nad saavad meestega võrreldes palju väiksemat pensioni.

Lisaks olen nõus sellega, et tööelu pikendamiseks on vaja nüüdisaegset tööhõivepoliitikat ning paremaid töötingimusi. Olen nõus ka sellega, et pensionisüsteemid ja teave, mida kodanikele antakse, peavad olema palju läbipaistvamad.

Mulle valmistab aga muret see, millised on dokumendis esitatud meetmete keerulised tagajärjed liikmesriikide eelarvetele, millest paljudele avaldatakse raske majanduskriisi tõttu juba nüüd suurt survet.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel asjaolu üle, et Euroopa Parlament võttis vastu raporti, millega kutsutakse ELi liikmesriike üles rajama piisavad, jätkusuutlikud ja kindlad pensionisüsteemid. Sellega kinnitatakse pensionide põhieesmärki: tagada sotsiaalne ühtekuuluvus põlvkondadevahelise õiglusega. Demograafiliste muutuste ja majanduskriisi taustal peab pension jääma meie sotsiaalse pakti põhiosaks. Sellegipoolest tahan, et kõik mõistaksid, et igal liikmesriigil on täielik õigus korraldada ise oma pensionisüsteemi ja et Euroopa Liidu roll on kõigest riikidevahelise kooskõlastamise tagamine.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Majandus- ja finantskriis on oluliselt suurendanud ELi ees seisvat demograafilist probleemi ning suurendanud tööpuudust, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. ELi 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärk jõuda 75% tööhõiveni peab aitama kaasa pensionisüsteemide säästvale arengule, sest see on lahutamatult seotud suurema tööhõive, suurema tootlikkuse ja majanduskasvuga. Rohelises raamatus vastu võetud tervikliku meetodi eesmärk on anda riiklikul ja ELi tasandil uut hoogu tugevate, piisavate, pikaajaliste, jätkusuutlike ja kindlate pensionisüsteemide rajamisele. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) on ELis peamised tööandjad ja aitavad oluliselt kaasa pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse tagamisele liikmesriikides. Nõuan sektoripõhiste, sektoritevaheliste ja/või territoriaalsete fondide arendamist, et suurendada VKEde töötajate liitumist pensionisüsteemidega.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Euroopa pensionisüsteeme käsitleva raporti vastu. On ilmselge, et raport pooldab Euroopa Liidu ühtlustatud ühiskonnavastaseid poliitikameetmeid ja sotsiaalõiguste vähendamist madalaima võimaliku liberaalse ühisnimetajani. Tekstis nähakse ette Euroopa töötajate pensioniea tõstmist ning pensioniea sidumist oodatava elueaga. Taas peavad Euroopa töötajad, kes pidid päästma pangad ning kannatama kurnavate kokkuhoiumeetmete tõttu, maksma pikemat aega töötades ja väiksemat pensionit saades kriisi tagajärgede eest, milles nad süüdi ei ole. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon esitas pensioneid käsitleva rohelise raamatu vastu alternatiivse resolutsiooni, milles tõi esile potentsiaalseid võimalusi, et parandada pensioneid ja pensioniiga töötajate kasuks, kuid kahjuks ei võetud seda vastu. See oleks olnud võimalik ilma vanusepiiri tõstmata, andes eeskätt noortele rohkem tööõigusi ja tagades kõrgemad palgad ning kehtestades samal ajal kõrgemad maksud finantskapitalile ja finantstehingutele.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Kuigi pensionide maksmise eest vastutavad liikmesriigid, on sellegipoolest oluline koordineerida teatud küsimusi Euroopa tasandil. Ma tean, millised erinevused on Euroopa pensionisüsteemide vahel. Sellegipoolest on vaja koostada strateegia, mis suurendab pensionide sidusust ja ühtsust ning mille juures austatakse täielikult subsidiaarsuse ja solidaarsuse põhimõtteid. Selle strateegia koostamisel tuleb võtta arvesse praegust majandus- ja demograafilist olukorda, kuid samuti siseturu väljaarendamist. Me ei tohi seega unustada, et liikumisvabadus Euroopas on Euroopa kodanike põhiõigus, mis tähendab inimeste ja töötajate liikuvust, kes peavad saama kasu tõhusast ja mõjusast tööturust ning kellele peab olema garanteeritud juurdepääs jätkusuutlikule, kindlale ja piisavale pensionile. Samuti on oluline anda avalikkusele küllaldast ja pidevat teavet pensionisüsteemidega seotud õiguste kohta ning ennekõike piiriüleste tegevuste ja liikuvusega seotud süsteemide kohta.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle sellele resolutsioonile, mille raportööriks mind majandus- ja rahanduskomisjonis määrati. Minu arvates on resolutsiooni lõplik tekst hästi tasakaalustatud, sest selles rõhutatakse nii riigipensioni sammast kui ka vajadust korraliku teise samba järele kõikides liikmesriikides. Üks idee, mida ma esitada proovisin, oli ELi tasandil miinimumpensioni määratlemine, mis oleks taganud Euroopa kodanikele kindla ja piisava sissetuleku. Kahjuks ei saanud see idee kaasparlamendiliikmetelt piisavalt head tagasisidet. Loodan sellegipoolest, et komisjon teeb tulevikus sellise ettepaneku.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates on väga hea, et Euroopa 2020. aasta strateegia toetab aktiivset fokuseeritud tööturupoliitikat, mis aitab suurendada eakate töötajate, naiste, vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste ja pikaajaliselt töötute tööhõive taset. Minu arvates aitab Euroopa selle eesmärgi saavutamisega kaasa töötavate inimeste arvu kasvule ning seeläbi ka majanduskasvule, mis avaldab positiivset mõju pensionisüsteemide elujõulisusele ELi tasandil.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Hääletasin täna Ria Oomen-Ruijteni pensioneid käsitleva raporti poolt. Olin siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) arvamuse koostaja selle raporti juures ning sain seetõttu raportööriga väga tõhusat koostööd teha. IMCO komisjoni arvamus on Ria Oomen-Ruijteni raportis suuremalt jaolt olemas. Minu arvates on raport väga mõõdukas ja tasakaalustatud. Selle keskne ideeks on liikmesriikides pensionide aluseks olema pidav solidaarsus. See tagab Hollandi sambasüsteemi piisava kaitse.

Ma ei saa aga mitte mingil juhul toetada raporti osasid, mis tunduvad nõudvat liikmesriikide pensionisüsteemide jaoks siduvaid kokkuleppeid Euroopa tasandil. See on vastuolus kõigega, mille eest Belgia sotsiaaldemokraatide erakond seisab.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin ettepaneku teksti poolt, sest pensionid on üks töötajate õiguste ja kohustuste süsteemi alustaladest. Need on hädavajalikud asjaomaste inimeste ja nende perede jaoks sobiva elatustaseme säilitamiseks ja eriti selleks, et tagada piisav toetus piisava isikliku ja pereelu standardi saavutamiseks. Sätestades selle künnise pikaajalise eesmärgina, on selge, et töötajatele teatud minimaalsete tulevikuväljavaadete tagamiseks on vaja jätkusuutlikke pensionisüsteeme. Kuigi ma toetan alt-üles subsidiaarsuse põhimõtet, kus reformide asjakohasuse ja sobivusega seotud peamised volitused ning vastutused kuuluvad liikmesriikidele, on vaja Euroopa pensionisüsteeme ühitada, et anda töötajatele ja ettevõtjatele täielik ning reaalne liikumisvabadus ja samuti liikmesriikide eri pensionisüsteemide täielik vastastikune tunnustamine. Tunnistan, et liikmesriikides on erinevad elatustasemed ja palgatasemed, kuid piisava ja hea oodatava eluea taseme tagamiseks on vaja tagada pikemas perspektiivis nende ühitamine nii individuaalsetes liikmesriikides kui ka kogu ELi tasandil.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest kogu Euroopa Liidu pensionisüsteemidel on juba praegu suuri probleeme jätkusuutlikkusega ning need probleemid suurenevad tulevikus veelgi, mistõttu on vaja need ümber mõelda. Igas liikmesriigis toimuv läbivaatamine peab lähtuma kesksest eesmärgist tagada piisavalt suur pension eakatele, kes on kogu oma elu pensionisüsteemi panustanud. Pensionide vähendamine allapoole toimetulekupiiri, mida mõnes liikmesriigis tehti, on ebainimlik ja sellest tuleb hoiduda.

Kõige ehedam näide sellisest ärakasutamisest on Rumeenia, kus praegune valitsus otsustas tugevalt kärpida ja maksustada kõiki pensioneid ning kehtestada ka tervisekindlustuse maksu. Arvatavasti kavatseb Rumeenia valitsus luua subsidiaarsuse katte all geniaalse pensionisüsteemi sellega, et lihtsalt kaotab füüsiliselt kõik pensionärid, võttes neilt minimaalsedki rahalised vahendid ja juurdepääsu arstiabile. Minu arvates peab olema üks ELi eesmärkidest selles valdkonnas pensionäride suhtes liiga kaugele läinud valitsuste ohjeldamine.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, sest pooldan ideed, et EL ja liikmesriigid peavad kooskõlastama tõhusamalt pensioneid puudutavaid erinevaid poliitikameetmeid ning tagama piisavad, kindlad ning jätkusuutlikud pensionisüsteemid meestele ja naistele. Tähtis on eristada pensionimakseid soost lähtudes ning kehtestada konkreetsed kriteeriumid naiste pensionide arvutamiseks, et tagada nii meeste kui ka naiste majanduslik sõltumatus.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada selle poolt, et lõikest 6 tuleb eemaldada viide otseste riiklike pensionikohustuste nõuetekohasele arvessevõtmisele riigivõla ja eelarvepuudujäägi puhul. Meie arvates on oht, et selline side pensionikohustuste ja eelarvepuudujäägi arvutamise vahel võib lühemas perspektiivis tuua mõnes liikmesriigis kaasa mitmesuguseid soovimatuid ja ebaproportsionaalseid tagajärgi. Siiski oleme seisukohal, et pikemas perspektiivis peab iga liikmesriik sätestama menetlused, millega saab pensionikohustusi kajastada usaldusväärselt asjaomastes riigivõla ja eelarvepuudujäägi prognoosides.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Pikenev oodatav eluiga ja pööratud rahvastikupüramiid Euroopas on suured probleemid vananeva ühiskonna jaoks, mis peab tagama eakatele piisavad elamistingimused ning andma neile rolli, mis saab ja peakski olema suuremalt jaolt aktiivne. Traditsiooniliste pensionisüsteemide kokkuvarisemise reaalse ohuga silmitsi seistes peavad liikmesriigid võtma oma sotsiaalkindlustussüsteemide päästmiseks julgelt vajalikud meetmed, mis ei piirdu ainult pensioniea tõstmisega. Seejuures tuleb aga kohe rõhutada nüüdisajastamist koos mudelite mitmekesistamise võimalusega. See tagab, et inimesed, kes alles nüüd süsteemiga liituvad, saavad vabalt valida mudeli, et end pensionieas kaitsta.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Praegune kriis tõstis esile probleemi, mis osutus väga tõsiseks: sotsiaalkindlustussüsteemide pankrot. On selge, et elanikkonna pikaealisusest tingitud demograafiliste muutuste põhjusel oodata olev rahvastikupüramiidi pöördumine ohustab pensionisüsteemide rahalist jätkusuutlikkust. Ühest küljest tõuseb töötute arv. Teisest küljest kulutatakse järjest rohkem raha pensionidele. Ka noored tulevad tööturule järjest hiljem ja seepärast ei panusta nad süsteemi. Kuna me ei taha, et eakus saaks samatähenduslikuks vaesusega, peame garanteerima miinimumpensioni, mis tagaks kõikidele eakatele hea elukvaliteedi. Selline meede aitab kaotada vaesust ning lubab eakatel väärikat elu elada.

Kõiki neid probleeme käsitleb Euroopa Komisjoni roheline raamat pensionide kohta. Nüüd vajame ELi tasandil kooskõlastatud poliitikameetmeid. Seepärast olen raportis esitatud järeldustega igati nõus ja toetan algatusi, mille eesmärk on tagada põlvkondadevaheline solidaarsus, mis tagab kõigile pensionäridele jätkusuutliku ja väärika sissetuleku.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meie arvates on kahetsusväärne, et meie esitatud alternatiivset resolutsiooni ettepanekut ei võetud vastu. Enamik Euroopa Parlamendi liikmetest, kaasa arvatud parlamendiliikmed Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis, pooldasid sellega ühiskonnavastaseid poliitikmeetmeid, mida komisjon ja nõukogu rakendavad, ning muutsid seeläbi seaduspäraseks neoliberaalse suuna, mille komisjon ja nõukogu on võtnud ning mida nad tahavad edasi arendada.

Selle käigus on nad unustanud erinevate Euroopa Liidu riikide töötajad, kes on näinud palju vaeva seadusliku pensioniea tõstmise taustal ning võidelnud hoolekande- ja universaalse sotsiaalkindlustussüsteemi kaitsmise eest, mis hindab väiksemaid pensione ja austab eakaid ning annab neile võimaluse elada väärikat elu ja aitab samas kaasa vaesuse kaotamisele.

Nagu on kirjas meie alternatiivses resolutsiooni ettepanekus, on võimalik parandada pensione ilma seaduslikku pensioniiga tõstmata. Selle tingimus on suurema arvu õigustega töökohtade loomine, ennekõike noortele, paremate palkade tagamine ja finantstehingutele suuremate maksude kehtestamine. Näiteks näitavad hiljuti tehtud uurimused, et üldine 0,1% finantstehingute maks Euroopa Liidu liikmesriikides tõstaks aastatulu ligikaudu 2,1% sisemajanduse koguproduktist, mis on peaaegu 262 miljardit eurot.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) ELis on hetkel ligikaudu 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd). VKEd moodustavad 99% kõikidest ELi ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele. On täiesti selge, et hetkel on VKEde sektori jaoks suurim probleem kulud ja krediidi raske kättesaadavus.

Paljudel elujõulistel ettevõtjatel on ikka veel raske saada pankadelt mõistliku intressimääraga krediiti. See on uskumatu ja vastuvõetamatu, kui mõelda sellele, kui suurte summadega toetasid Iiri maksumaksjad pangandussektorit. Praegusel raskel ajal piiravad VKEde konkurentsivõimet ka teised kulud, nagu rent, maksud kommunaalteenuste eest ja kohalikud maksud.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt, mis käsitleb piisavaid, jätkusuutlikke ja kindlaid Euroopa pensionisüsteeme. Raportis on küll palju häid kavatsusi, aga nagu komisjoni roheline raamat, nii jätab ka raport palju kahtlusi arutelu tegelike poliitiliste eesmärkide kohta. Mulle lihtsalt jääb mulje, et dokumendi põhieesmärk on valmistada avalikku arvamust ette pensionisüsteemide järkjärguliseks erastamiseks. Olles näinud Euroopa ja Ameerika Ühendriikide erapensionifondide suuri kaotusi finantskriisi ajal, eelistan jääda põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõttele tuginevate ümberjagamissüsteemide juurde.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hoolimata pidevatest viidetest subsidiaarsuse põhimõttele, on meil siin igal juhul tegemist ettevalmistustega Euroopa Liidu pensionisüsteemide ühtlustamiseks, kui mitte pensionide taseme suhtes, siis vähemalt nende struktuuri suhtes. Kuidas saame uskuda teie ultraliberaalses ja internatsionalistlikus Euroopas, et sellise ühtlustamise eesmärk ei ole midagi muud kui inimeste julgustamine sõlmima individuaalseid pensionikindlustuslepinguid eraettevõtetega? See on turg, mille väärtus ulatub potentsiaalselt sadadesse miljarditesse eurodesse. Samal ajal kärbivad stabiilsuse ja kasvu pakt ning Angela Merkeli homne pakt esimese samba raames makstavaid riiklikke, kohustuslikke ja ümberjagamissüsteemi alusel makstavaid pensione. Tööandjapensioni fondid, mida tahetakse edasi arendada, on kõigele vaatamata pensionifondid ja me teame, millist rolli need ülemaailmses finantskrahhis mängisid. Teame ka seda, milleks need finantskriisi ajal kõlbavad: säästjate laostamiseks. Võime ainult tunda muret nende haletsusväärsete usaldatavusnormatiivide pärast, millest nad isegi Euroopas kinni pidama peavad. Ainult liikmesriigid peavad vastutama kogu sotsiaalkindlustussüsteemi ja ennekõike pensionisüsteemi eest. Lahendamist nõudev probleem ei ole ainult finantsprobleem, see on ka demograafiline probleem. Euroopa Liit, millel on nendes küsimustes küll suur vastutus, ei ole kindlasti mitte õige tasand nendele küsimustele vastuste leidmiseks.

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Euroopa pensionisüsteemide küsimus, mida see raport käsitleb, on väga tundlik teema. Kuigi tekstis on mõned väga head punktid, on täiesti vastuvõetamatu, et pensionikindlustussüsteeme vaadatakse eelarvepiirangute kontekstis, mille tõttu edendatakse kapitalipõhist pensionit. Ma pooldan põlvkondadevahelist solidaarsust ning seepärast ei saanud ma hääletada raporti poolt, mis edendab kapitalipõhiste pensionisüsteemide väljatöötamist.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Jäin teksti üle hääletamisel erapooletuks. Selles on väga palju häid punkte, kuid kahjuks on selles ka mõned ideed, millega ma nõus ei ole. Toetan raportis tehtud ettepanekuid, nagu muu hulgas töötajate liikuvust piiravate takistuste kaotamine, riiklike pensionisüsteemide mitmekesisuse tunnustamine, soolise ebavõrdsuse ning meeste ja naiste vaheliste vastuvõetamatute erinevuste kaotamine tööhõive ja pensioni valdkonnas, eakate töötajate kaasamine tööturul, eakate töötajate parem kaitsmine koondamise vastu jne. Teiste raportis olevate punktide tõttu pidin aga jääma erapooletuks. Nende punktide juurde kuulub näiteks asjaolu, et raportis kutsutakse üles edendama erapensioniskeeme.

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. − (DE) Demograafilised muudatused, mida iseloomustab rahvastiku vananemine ning majandus- ja finantskriisi põhjustatud tagasilöögid majanduskasvu ning riigi rahanduse valdkonnas ja finantsturgudel, nõuavad, et kohandaksime oma suhtumist pensionisse. Selline kohandamine on kooskõlas Euroopa siseturu täideviimise ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, milleks on tööhõive ning riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.

Toetan seda ettepanekut aga eelkõige selle pärast, et see tagab tõhusama pensionisüsteemi, mis on jätkusuutlik ja kindel. Olen veendunud, et pensioni eesmärk ei ole ainult ELi eakatele kodanikele väärika elu tagamine, vaid see peab olema ka tasu kogu nende tööelu eest. Kui tahame, et tulevased Euroopa kodanikud oleksid tööl motiveeritud ja saaksid töötada piiriüleselt, siis on tähtis juba praegu tagada neile väljavaated piisava ja jätkusuutliku vanaduspensioni jaoks, mis on ühtlustatud Euroopa tasandil. Sellele vaatamata vastutavad liikmesriigid ise pensionide eest, mis tähendab, et peamiselt kuuluvad pensionisüsteemid liikmesriikide pädevuse alla ning selle pärast on liikmesriikide tegevuste kooskõlastamine ainuke asi, mida on vaja Euroopa tasandil.

See tähendab, et ennekõike tuleb lähtuda põlvkondadevahelise solidaarsuse ja riikliku solidaarsuse põhimõttest. Lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest, peavad kõik pensionisüsteemid olema kodanike jaoks piiriüleselt ülekantavad.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Olgugi et selles tekstis on häid aspekte, ennekõike tööhõive edendamise tähtsus pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt või tööturu osapoolte roll, on teisi aspekte palju raskem toetada ning seepärast jäin teksti üle hääletamisel erapooletuks.

Asjaolu, et kustutati lõige 24, mis käsitles pensioniea ja eeldatava eluea sidumist, on suur võit Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonile Euroopa Parlamendis, kes soovisid sellega kaitsta Euroopa sotsiaalmudelit, millega see meede oli vastuolus. Tegelikult lüheneb teatud ühiskonnarühmade eeldatav eluiga, sest nad töötavad rasketes töötingimustes ja neil on raskem saada juurdepääsu ennetavale ravile ja arstiabile. Peame tagama kõikidele Euroopa kodanikele väärika pensionipõlve.

  Richard Howitt (S&D), kirjalikult. − Briti tööparteist pärit Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid selle mittesiduva raporti poolt, mis käsitleb pensioneid, vananevate ühiskondade probleeme ja kogu ELi ulatuses eelarvetele avaldatavat suuremat survet. Meil on hea meel, et raportis on selge sõnaga öeldud, et pensionisüsteemide jaoks ei ole liikmesriikide tasandil ühte kindlat lahendust, mis kõigile sobiks, kuid EL saab kindlasti anda lisandväärtust nende ideede jagamise ja kooskõlastamisega.

Hääletasime selle poolt, et lõikest 8 tuleb jätta välja riikliku rahanduse jätkusuutlikkuse hindamise puhul eeldus, et arvesse tuleb võtta ka erasektori võlga, sest meie arvates ei toetaks selline hindamine praeguseid turuolusid. Samuti tunneme muret Solvency II projekti laadsete kapitalinõuete kohaldamise pärast pensionide puhul, sest see võib potentsiaalselt kulusid suurendada ilma Ühendkuningriigi tööandja rahastatud tööandjapensionide kindlust suurendamata. Ühendkuningriigi süsteem, kaasa arvatud pensionikaitsefondid, mis loodi sel ajal, kui valitsust juhtis Briti tööpartei, tagab pensionisüsteemiga liitunutele ja selle kasusaajatele kõrge kaitse taseme.

Briti tööparteist pärit Euroopa Parlamendi liikmed töötavad ka edaspidi selle nimel, et inimestele, kes koguvad riigi- või tööandjapensionit või kes koguvad pensionit iseseisvalt, oleks tagatud reaalne pension, mida nad vajavad, et tunda kindlustunnet oma pensionipõlve suhtes.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Demograafilised muutused, st pööratud rahvastikupüramiid, mida tõenäoliselt varsti on oodata, ja pikem oodatav eluiga, mida meil on õnn nautida ja mis tähendab seda, et vanemad inimesed jäävad kauem terveks ja aktiivseks ning osalevad ühiskonnaelus kauem, sunnivad meid tegelema strateegiaga, mis toob pensionide valdkonda värsket sidusust ja järjekindlust. Euroopa pensionisüsteemide vahel on suured erinevused ning et uute liikmesriikide ja nende kodanike ees seisavad lisaprobleemid, sest riskide hajutamiseks on väga soovitav luua diferentseeritud (mitme sambaga) pensionisüsteem. Finants- ja majanduskriis on näidanud, et mitte ükski pensionisüsteem ei ole selliste sündmuste suhtes immuunne, vaid suured eelarve puudujäägid, suur tööpuudus ja väga väikesed maksukoormuse suurendamise võimalused mõjutavad negatiivselt eelkõige ümberjagamisskeeme. Mõned liikmesriigid, nagu Leedu, pidid isegi võtma nii radikaalseid meetmeid nagu pensionide kärpimine, mis on minu arvates talumatu ja vastuvõetamatu. Liikmesriigid peavad tegema kõik, et vältida selliseid kärpimismeetmeid, mis mõjutavad väga raskelt kõige vaesemaid inimesi. Jäin raporti üle hääletamisel erapooletuks, sest paljud selles tehtud ettepanekud on sotsiaalselt tundlikud ja raportis ei ole nende eeliseid ja riske piisavalt analüüsitud, seda eriti siis, kui rääkida pensioniea tõstmisest või sellest, et liikmesriigid kaotavad sõnaõiguse pensionipoliitika valdkonnas.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Jäin erapooletuks hääletusel Euroopa pensionisüsteeme käsitleva Euroopa Parlamendi raporti üle. Kuigi põhimõtteliselt on igati teretulnud, et Euroopa Liit mõtleb sellele, kuidas toetada liikmesriikide pingutusi piisava pensioni tagamise valdkonnas, on ja jääb pensionipoliitika asjaomaste liikmesriikide ülesandeks ning EL peab selles valdkonnas tegutsema väga ettevaatlikult ja arvestama riiklike oludega. Kõne all olevad otsused on aga väga ebasoodsad ennekõike Saksamaa tööandjapensioni mudeli jaoks. Minu arvates ei tohi Euroopa tasandil jõustada määrusi, mis ohustavad tööandjapensioni süsteeme, mis on paljudes Euroopa riikides juba edukalt kasutusele võetud. Selles valdkondades on vaja veel palju parandusi teha.

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetan raportit, mis käsitleb piisavate, jätkusuutlike ja kindlate Euroopa pensionisüsteemide loomist, sest olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja seda muuta. Hetkel on oht, et Euroopa riikide tulevased põlvkonnad ei saa väärika vanaduspõlve pidamiseks pensionit. Peame tunnistama, et elame praegu tulevaste põlvkondade kulul. Laename, et maksta kinni praegused pensionid. See peab muutuma! Pensionisüsteem tuleb viia tasakaalu, et praeguste tuludega oleks võimalik katta praegused kulud. Iga teine lahendus tähendaks, et elame üle oma võimete. Seda on võimalik teha mitmel viisil. Peame ka tunnistama, et me ei saa enam loota 60aastaselt pensionile minemisele. Pensioniiga tuleb kogu Euroopa ulatuses tõsta järkjärguliselt ja see peab lähenema 70 aasta künnisele. See on üks võimalus, kuidas tagada, et sotsiaalkindlustuse eelarve ei hakka Euroopa riikide majandusi koormama.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Ria Oomen-Ruijteni raport põhineb komisjoni rohelisel raamatul, mis esitati 2010. aasta juulis, ning selles käsitletakse probleeme Euroopa pensionisüsteemide kohasuse ja jätkusuutlikkusega, mille komisjon arutlemiseks tõstatas. Sellele dokumendile järgneb edaspidi valge raamat, mis sisaldab 27 liikmesriigi üldanalüüsi ja kavandatavaid suuniseid, mis EL oma liikmesriikide jaoks sätestab ning millele oodatakse tõhusat vastust. Raportit lugedes jäi mulle väga hea mulje ning seepärast hääletasin selle poolt. Arvestades sellega, mida on vaja teha, on see kavand igal juhul liiga konservatiivne. Siiski saab seda vaadata hea lähepunktina, sest selles antakse ülevaate nüüdseks juba 27 liikmesriigi pensionisüsteemidest. Euroopa pensionifoorumi loomine on ideaalne võimalus arutelu alustamiseks ELi institutsioonide ja asjaomaste tööturu osapoolte vahel. Lõppeesmärk on pensionisüsteemide kohandamine ja nende paigutamine maailma mõjutavate demograafiliste ja majanduslike muutujate konteksti.

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti vastu, sest selles eelistatakse kapitalipõhiseid pensioniskeeme riiklikele ümberjagamissüsteemidele ning propageeritakse pensioniea tõstmist. Samuti propageeritakse selles meetodit, mis suurendaks vanemate töötajate ebakindlust, sest see pooldab nn paindlikke pensioneid, mis kombineerivad töö ja pensionipõlve.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Ma olen väga rahul piisavaid, stabiilseid ja kindlaid Euroopa pensionisüsteeme käsitleva Ria Oomen-Ruijteni raporti üle peetud hääletuse tulemustega. Usun, et pensionid peavad olema kindlad ja stabiilsed, seda eriti praeguses vananeva Euroopa elanikkonna ja finantskriisi kontekstis. Viimased statistilised andmed näitavad selgelt, et see probleem halveneb ja et demograafilised muudatused Euroopas on fakt. Eksperdid näitasid, et hetkel töötab ELis neli inimest ühe pensionäri toetamiseks, kuid 50 aasta pärast on neid ainult kaks.

Seepärast on selge, et pensionisüsteemide juures on vaja rohkem tööd teha ja täiendavaid reforme ellu viia. Seega peame pürgima liikmesriikide parema rahvusvahelise tegevuse poole, et tagada pensionisüsteemide tõhus ja mõjus kooskõlastamine. Lisaks sellele ütleb Euroopa Parlament kõne all oleva raporti vastuvõtmisega selgelt, et diskrimineerimine vanuse või soo alusel on lubamatu. See teema on eriti oluline sotsiaalvaldkonda käsitlevates aruteludes, mille teema on meeste ja naiste võrdsust töökohas.

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. – (FR) Minu arvates on väga kergemeelne töötada kuude kaupa Euroopa pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse nimel, koostada põhjalikke raporteid, pidada tundide kaupa läbirääkimisi kompromisside üle samal ajal ilmselget fakti tunnistamata, et paljude Euroopa Liidu riikide valitsused on reforminud oma penisonisüsteemid, et anda prioriteet sissemaksete perioodi pikendamisele. Reaalsuse eitamine näitab tõelist hoolimatust. Euroopa Parlament ei pööra tähelepanu põhiprobleemile, sest see tekitab palju lahkarvamusi.

Ma ei kiida sellist poliitikasse suhtumist heaks – iga hinna eest üksmeele saavutamise nimel valis Euroopa Parlament täiesti vale meetodi.

Parlament peab uurima lähemalt sidusaid ja julgeid tegevussuundasid. Seda ootavad meie kodanikud, kui ohus on pensionisüsteemid, mis on Euroopa sotsiaalse mudeli tegelik preemia.

Seepärast ei saa ma toetada seda raportit, mis on kujunenud asjatuks ettevõtmiseks, sest selles ei arvestata reaalse olukorraga.

  Toine Manders (ALDE), kirjalikult. − (NL) Hollandi Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) delegatsioon Euroopa Parlamendis hääletas algatusraporti vastu, mis käsitleb rohelist raamatut Euroopa pensionide kohta, sest selles on palju mitmetähenduslikku ja ebatäpset. Toetame paljusid parandusi, nagu hea riiklike ja tööandjapensioniskeemide kombinatsiooni edendamine liikmesriikides ning Euroopa jälgimissüsteemi loomine parema töökohtade liikuvuse jaoks, et kõik kodanikud teaksid, mida nad oma pensionist oodata võivad, ja saaksid teha oma valiku. Kasvav tööpuudus, probleemid finantsturgudel, suur riigivõlg ja aeglane majanduskasv võivad aga tekitada probleeme liikmesriikide pensionikohustuste täitmisel, avaldada mõju stabiilsuse ja kasvu paktile ning sellest tulenevalt ka euro stabiilsusele.

Lisaks sellele avaldab vananev elanikkond suurt mõju paljudes liikmesriikides, sest nad ei säästa nii palju kui hollandlased. Seepärast on vaja pensionisüsteemide ühtlustatud järelevalvet ja mõned liikmesriigid peavad oma pensionisüsteemid ümber korraldama. Me ei taha aga mingit sekkumist Hollandi pensionisüsteemi toimimisse. Seepärast hääletasime raporti kui terviku vastu, kuigi hääletasime selle teatud heade punktide poolt. Hollandi Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) delegatsioon Euroopa Parlamendis on Hans van Baalen, Jan Mulder ja Toine Manders.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, sest kohe alguses (lõikes 1) ja lõpus (lõikes 61) on selgelt öeldud, et subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes vastutavad pensionisüsteemide eest peamiselt liikmesriigid ise ning ELi ülesanne on võimalusel koordineerida ja jagada teavet parimate tavade kohta.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles raportis propageeritakse vastutustundetult seadusliku pensioniea tõstmist ning viidatakse silmakirjalikule sellele, et selle teema asjus peetakse sotsiaalset ja kodanikudialoogi ning et selle tulemusi võetakse täiel määral arvesse. Vajalikust rahvahääletusest on asjad aga kahjuks väga kaugel. Nagu oodata oligi, ülistatakse raportis ka end tõestanud ümberjagamisskeemide erastamist. Selles raportis propageeritakse pensioni muutmist finantstooteks vaba ja ausa konkurentsiga pensionifondide siseturul. Hääletan selle teksti vastu ning mõistan selle täielikult hukka.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Suur probleem demograafiliste muutustega, st pööratud rahvastikupüramiid, mida tõenäoliselt varsti on oodata, ja pikem oodatav eluiga, mis tähendab seda, et vanemad inimesed jäävad kauem terveks ja aktiivseks ning osalevad ühiskonnaelus kauem, sunnivad meid tegelema strateegiaga, mis toob pensionide valdkonda värsket sidusust ja järjekindlust. Nende uute faktide valguses on vaja teha algatusi vanade ja noorte tuleviku ning põlvkondade ja inimeste vahelise solidaarsuse uueks määratlemiseks, et toetada jätkusuutliku, kindla ja piisava sissetuleku kindlustamist pärast pensionile jäämist.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu, sest minu arvates on see vastuvõetamatu rünnak töötajate õiguste vastu, kuna selles propageeritakse staaži tõstmist, pensionea tõstmist ja riiklike pensionisüsteemide järkjärgulist erastamist. Olen arvamusel, et selliste meetmete eesmärk on luua pensionisüsteemid, mis teenivad eeskätt finantssektori huvisid ning ei kujuta endast sammu ausamate, jätkusuutlike, kindlate ja Euroopa kodanike jaoks kasulike riiklike pensionisüsteemide loomise poole. Seepärast olen vastu sellise ühiskonnavastase Euroopa järkjärgulisele väljakujundamisele, mida valitsevad turud ja finantsvõim, kelle eesmärkide ja liigse ahnuse pärast me sellesse kriisi üldse sattusimegi ning keda nüüd veel täiesti arusaamatul põhjusel riiklike pensionisüsteemide erastamisega kompenseerida tahetakse. Lisaks on minu arvates vastuvõetamatu, et resolutsioon, milles küll rõhutatakse sotsiaalse dialoogi tähtsat rolli pensionisüsteemide valdkonnas, kaitseb samas ühiskonnavastaseid meetmeid, nagu pensioniea tõstmine, mille vastu suurem osa eurooplastest on massiivsete üldstreikidega meelt avaldanud.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse voliniku László Andori sõnul kahekordistub 2060. aastaks pensionäride suhe võrreldes aktiivse elanikkonnaga, kes pensioneid rahastavad. See tähendab, et pensionisüsteemide tuleviku üle on vaja tõsiselt järele mõelda. Kuigi pensioniteema kuulub liikmesriikide pädevuse alla, ei tohi see takistada Euroopa Liidul liikmesriike toetamast, et aidata neil tagada Euroopa kodanikele piisav, stabiilne ja jätkusuutlik pensionisüsteem. Piisava ja sobiva pensionisüsteemi tagamine ELi liikmesriikides peab käima käsikäes inimeste vaba liikumise põhimõttega. Majandus- ja finantskriis on tõestanud, et vaja on integreeritud lahendust, mis hõlmab nii demograafilisi ja sotsiaalseid aspekte kui ka majanduslikke ja finantsaspekte.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Loodan, et parlament ei piirdu vaid raportite koostamise ja hääletamisega. ELi 27 liikmesriigi pensionisüsteeme on vaja analüüsida. Olen kindel, et Läti puhul paljastatakse selles valdkonnas massiivsed eeskirjade rikkumised, sest sealne valitsus üritab pidevalt lahendada eelarvepuudujäägi probleemi pensionide kulul. Selle tulemusel on Läti pensionäridest saanud praeguse valitsuse riskantsete meetmete vangid. Enamikul juhtudel jäävad Lätis pensionid alla minimaalse toimetulekupiiri. Olukorra teeb veelgi keerulisemaks valitsuse otsus säilitada maksed teise pensionisambasse. Sellel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Hääletasin poolt, sest loodan, et Läti olukorra kohta koostatakse sõltumatu hinnang.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liidus võib ikka veel täheldada ränka heaolutaseme vähenemist, mis saab kindlasti selgeks siis, kui tööturu jaoks pakutava kaitse perioodid lõppevad. Iga riik peab tegelema demograafiliste muudatustega ja nendest tuleneva pensionisüsteemide rahalise elujõulisuse puudumisega. Erapensioniskeemid, mis pidid pensionisüsteeme toetama, ei ole pensionisüsteeme aidanud, nagu oodati, vaid on riiklikud pensionisüsteemid palju suurema surve alla pannud. Sellistes oludes pidid näiteks ungarlased minema peaaegu tagasi riikliku pensionisüsteemi kasutamise juurde. Nagu näitas majandus- ja finantskriis, tekitavad samuti probleeme pensionifondide lubadused investeeringutasuvuse kohta, mida ei ole võimalik täita. Sekkumine ELi tasandil toob tihti kaasa paljud konkreetsed probleemid, näiteks pensionide kompenseerimistoetustega, mida kohe massiliselt kuritarvitama hakati. Pensioneid reguleeritakse eri liikmesriikides erinevalt ja nii peab see ka jääma ning seepärast olen ma igal juhul selle raporti vastu.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. − (IT) Toetan Ria Oomen-Ruijteni raportit Euroopa tulevaste pensionisüsteemide kohta, sest see näitab selgelt põhimõtet, millest Euroopa meetmed ja algatused peaksid alati lähtuma – subsidiaarsuse põhimõtet. Et anda vastus reaalsele vajadusele, st Euroopa pensionisüsteemide uuele hindamisele muutuvate demograafiliste, majanduslike ja sotsiaalsete olude valguses, otsustati, et individuaalsetele liikmesriikidele antakse paindlikkus, et tegutseda üldisema Euroopa lähenemissuuna raames. Eri riikide olukord ja tingimused on liiga erinevad, et oleks võimalik koostada ühised siduvad eeskirjad ning seetõttu oli otsus austada tähtsat subsidiaarsuse põhimõtet väga hea.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Juba varsti pöördub ELi rahvastikupüramiid, see tähendab, et üle 55aastastest saab kõige suurem ühiskonnarühm, eeldatav eluiga tõuseb pidevalt, sündimus jääb endiselt madalaks ja noored alustavad tööelu järjest hiljem. Me kõik teame, mis on selle tagajärg: vananev elanikkond ja järjest suuremad probleemid pensionide rahastamisega. Tegelikult on vaja liikmesriikides perekonnasõbralikumat poliitikat. Pean silmas näiteks perekondade maksusoodustuste kaasamist tulumaksuseadusesse. Perekondade osa põlvkondadevahelise solidaarsuse kindlustamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalõigusnormides järkjärgulise sotsiaalkindlustusse tehtavate panuste vähendamisega. Nende aspektidega ei arvestata raportis üldse või arvestatakse nendega ebapiisavalt. Sellele vaatamata ei ole paljukiidetud massiline sisseränne õige lahendus meie pensionide kindlustamiseks. Lõppude lõpuks peab pensionipoliitika jääma liikmesriikide pädevuse alla. Hääletasin seetõttu raporti vastu.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetasin tänases hääletuses stabiilseid ja kindlaid Euroopa pensionisüsteeme käsitleva raporti vastuvõtmist. Tulevaste pensionide küsimus ei ole probleemne ainult Poolas, vaid igal pool Euroopa Liidus. Euroopa Parlament kinnitab raportis, et pensionisüsteeme puudutavates küsimustes vastutab iga liikmesriik ise oma riikliku pensionisüsteemi korraldamise eest. ELi institutsioonid toetavad liikmesriikide võetud meetmeid subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes.

Minu jaoks on väga tähtis see, et raportis on pööratud tähelepanu naiste diskrimineerimise probleemile pensionisüsteemide kontekstis, mis tuleb lahendada. Samal ajal tekitavad praegused demograafilised muudatused, mille tulemus on rahvastiku vananemine, probleeme stabiilse pensioni tagamisega. Pensionäride arv kasvab pidevalt, kuid tööturul aktiivsete inimeste arv väheneb.

Teine oluline probleem on seotud noortega, kes ei leia tööturu kehva olukorra tõttu tööd. Sel juhul on oluline võimaldada tööd suuremale arvule inimestele ja võimaldada neil võimalikult kaua töötada.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt, sest minu arvates on aluse panemine niivõrd tähtsale asjale nagu ühine Euroopa pensionisüsteem, mille juures arvestatakse täiel määral subsidiaarsuse põhimõttega, suur samm tõelise sotsiaalpoliitilise integratsiooni suunas. Õigusraamistik on kahtlemata kompleksne, aga Euroopa Komisjoni valge raamat pensionisüsteemide kohta näitab juba, millises suunas EL liigub. Raporti eesmärk on sätestada piisavad, jätkusuutlikud ja ohutud kriteeriumid, kutsudes liikmesriike üles arutama seda teemat, avaldama esitatud ettepanekuid ja töötama avatud koordineerimismeetodit rakendades koos tõelise ühise tegevuskava koostamise nimel. Arutame majandusjuhtimise paketi üle ELi tasandil seepärast, et reformida stabiilsuse ja kasvu pakt ning luua ühised eeskirjad. Ükski liikmesriik ei pääse pensionisüsteemi reformimisest, kui ta tahab oma rahanduse korda saada. Sel põhjusel on minu arvates tähtis ka selles valdkonnas ühised eeskirjad sätestada, sest see teeb stabiilsuse ja kasvu pakti järelevalve ning rakendamise palju lihtsamaks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Raport piisavate, jätkusuutlike ja kindlate Euroopa pensionisüsteemide kohta on tähtis samm Euroopa Liidu kooskõlastamispoliitika rakendamise protsessis. Kuigi pensionisüsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevuse alla, on need seotud vahetult finantsturuga ning see on üks valdkondadest, mis kuulub stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamisalasse. Meile kõigile teadaolevatel demograafilistel põhjustel on vaja leida strateegia, mis suurendab pensionide sidusust ja järjekindlust. Peame tegema ettepanekuid vanade ja noorte tuleviku ning põlvkondade ja inimeste vahelise solidaarsuse uueks määratlemiseks, et toetada jätkusuutliku, kindla ja piisava sissetuleku kindlustamist pärast pensionile jäämist. Euroopa pensionisüsteemid on üksteisest väga erinevad. Luua on aga vaja ühine platvorm ning selleks on vaja määratleda selgelt vastutuste jagunemine. Nii on võimalik luua koos jätkusuutlik, kindel ja nüüdisaegne süsteemi, mis tunnistab vaba liikumist Euroopas ning mille aluseks on eeldus, et liikuvus on vajalik eelkõige noorematele põlvkondadele, kuid ka tõhusale ja hästi toimivale tööturule. Kõigil nendel põhjustel hääletasin raporti poolt

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) 2009. aasta novembris oli Rumeenias 5,54 miljonit pensionäri ja riiklikku pensionisüsteemi tegi sissemakseid 5,65 miljonit inimest. ELi kodanikele piisava ja jätkusuutliku pensioni tagamine nii nüüd kui ka tulevikus on Euroopa Liidu jaoks prioriteet. Nende eesmärkide saavutamine vananevas Euroopas on suur katsumus ja liikmesriigid peavad tegema selleks ettevalmistusi oma pensionisüsteemide reformimisega. Liikmesriigid peavad parandama pensionide piisavust sellega, et võitlevad soolise diskrimineerimise vastu tööturul, ennekõike sissetulekute erinevuse vähendamisega 2020. aastaks 10%. Riiklikku pensionisüsteemi tuleb tugevdada erapensionide arvelt. Riiklikku pensionisüsteemi ei tohi erastada lihtsalt selle pärast, et tagada praeguste ja tulevaste pensionäride pensionifondide stabiilsus.

Olgugi et Euroopa tasandil on tendents pensioniea tõstmise poole, tuleb seda teha paindlikult, lähtudes asjaomasest sektorist ja töötingimuste raskusest ning võttes arvesse ka tööstaaži. Aktiivselt tuleb toetada töökohtade loomist. Ka töökvaliteeti on vaja parandada, et suurendada tulevaste pensionide rahastamiseks aktiivselt pensionisüsteemidesse sissemakseid tegevate inimeste arvu.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kui tahame säilitada ühist heaolu ja sotsiaalset rahu, on pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine üks tähtsamaid katsumusi, mis poliitikute ees seisab. Kuigi Euroopa pädevused selles valdkonnas on piiratud, oli samuti oluline, et Euroopa Parlament avaldaks oma arvamust komisjoni avaldatud rohelise raamatu kohta. Just seda tegi parlament Ria Oomen-Ruijteni väga põhjaliku raporti vastuvõtmisega, milles kinnitatakse vajadust pensionisüsteemide reformi järele, sest üle 65aastaste inimeste arv võrreldes töötava elanikkonnaga on ebasoodsalt suur. Lisaks on resolutsioon kooskõlas hiljuti avaldatud Eurobaromeetri uuringuga, mis näitab Euroopa kodanike küpsust ja tarkust, kellest 73% on seisukohal, et nad peavad kauem töötama või pensionipõlve jaoks rohkem säästma. Valdav idee pikendada tööiga üle 65 aasta künnise on loomulikult üldsuse seas vastuolulisi reaktsioone esile kutsunud. See ei pruugi aga üldsegi nii halb olla, kui see esmapilgul paistab, sest ka teisi meetmeid tuleb võtta. Ainuüksi minu riigis Belgias, kus eakate töötajate tööhõive tase on Euroopa Liidus madalaim, on kiireimas korras vaja julgustada Belgia töötajaid jääma pikemaks ajaks tööturule.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. − (IT) Täna hääletas parlament raporti üle, mille pealkiri on „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem”. Võttes arvesse demograafilisi suundumusi ning majandus- ja finantskriisi tagajärgi, otsustas komisjon, et pensionipoliitika nüüdisajastamine nõuab kooskõlastatud meetmeid pensionisüsteemide kohandamise, jätkusuutlikkuse tagamise, tööelu kestuse ja pensionipõlve kestuse vahelise tasakaalu tagamise, liikuvuse ees seisvate takistuste kõrvaldamise, pensionisüsteemide parema läbipaistvuse tagamise ja maksevõimelisuse kaitsmise valdkonnas.

Tahame selle raportiga tunnustada ja kinnitada individuaalset vastutust, et luua jätkusuutlik ja kindel süsteem, mis suudab tagada liikmesriikide tasandil piisavad pensionid. See peab olema nüüdisaegne süsteem, mis tunnustab ennekõike uue põlvkonna vajadust liikuvuse järele ning pakub lahendusi nii oleviku kui ka tuleviku jaoks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Vaatamata asjaolule, et hääletusega kaasati mõned sotsiaalse südametunnistuse olulised elemendid, jäid siiski alles mõned kahetsusväärsed aspektid, mille tõttu ma lõpphääletusel erapooletuks jäin. Nende juurde kuulub näiteks osa lõikest 21, milles kutsutakse liikmesriike üles parandama kodanike juurdepääsu erapensioniskeemidele.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa pensionisüsteemide olukord muutub üha kriitilisemaks. Nüüd tuleb tagada, et meestel ja naistel oleksid võrdsed võimalused. Tuleb kaitsta neid, kes otsustavad praegu pensionile jääda, ning samal ajal ka neid, kes tööturul alles esimesi samme astuvad. Euroopas teenivad naised ikka veel keskmiselt 18% vähem kui mehed. Selle suure palgaerinevuse tagajärg saab ilmseks pensionile minnes, sest kuna naised on oma tööelu jooksul vähem teeninud, on ka nende pension madalam. Seetõttu on naistel vanemas eas palju suurem vaesusrisk kui meestel. Just kriisi ajal peame kõikide poliitikameetmete juures arvestama soolise aspektiga ning võtma Euroopa tasandil kokku lepitud ja kooskõlastatud riiklikke meetmeid. Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt, sest minu arvates on see hea kompromiss, mis toetab liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide dialoogi pensionisüsteemide nüüdisajastamise teemal.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. − (IT) Toetame raportit rohelise raamatu kohta pealkirjaga „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem”, sest Euroopa Komisjoni eesmärk on toetada liikmesriike võtmata vastutust individuaalsetelt riikidelt, mis peavad hindama seadusliku pensioniea ja eeldatava eluea sidumist. Samuti on komisjoni eesmärk kaotada takistused piiriülesele liikuvusele ning luua Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalveasutus, mis vastutab kooskõlastamissüsteemi loomise eest, mida kasutatakse hädaolukordades ja liikmesriikide toetamiseks.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu 27 liikmesriigi pensionisüsteemid on väga erinevad. Pööratud rahvastikupüramiid ja pikem oodatav eluiga nõuavad aga Euroopa strateegia loomist, mis tugevdaks Euroopa Liidu pensionide sidusust ja järjekindlust. Soovin sellegipoolest märkida, et eri liikmesriikide vahelises tööjõu liikuvuses on väga suured puudused. On juhtumeid, kus pensioniõigusi ei kanta eri Euroopa Liidu liikmesriikide vahel nõuetekohaselt üle. Selliste probleemide puhul peame edendama koostööd liikmesriikide vahel.

Teisest küljest on meil moraalne kohustus kaitsta kodanike õigust saada pensionit, mis võimaldab neil inimväärselt ära elada.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. − Toetan raporti üldeesmärke, sest raporti läbiv teema on jätkusuutlike pensionisüsteemide loomine. Minu arvates aitavad rohelise raamatuga loodavad regulatiivsed meetmed järelevalvajatel saavutada kindlate ja jätkusuutlike pensionisüsteemide tagamiseks vajaliku järjepidevuse.

Arvestades suurte erinevustega liikmesriikide pensionisüsteemide vahel ning penisoni tagamise erinevate mahtude ja ulatusega, on siiski tähtis, et komisjon peaks kinni parlamendi soovist mitte kehtestada kindlustus- või pangandusnõuetega sarnaseid kapitalinõuded. Olen seisukohal, et pensioneid saab ja tuleb käsitleda eraldiseisvalt, lähtudes neile asjaomastest kapitali piisavuse nõuetest.

Sellegipoolest on väga tähtis töötada välja tõeline Euroopa lähenemisviis, kui arvestada sellega, et demograafilised suundumused sunnivad uusi põlvkondi toetama kulukaid skeeme, mida koormavad üle vanemad põlvkonnad, keda ohustab võimalik vaesus.

  Alyn Smith (Verts/ALE), kirjalikult. − Austatud juhataja! Selles raportis on palju head. Kõigega arvestades ei saa ma seda toetada. Kindlasti peame siin täiskogul mõtlema sellele, kuidas meie liikmesriikide valitsused suudavad tagada pensioneid ja jagama teavet parimate tavade kohta. Sellegipoolest ei saanud ma tervet raportit toetada, sest ma lihtsalt ei ole nõus sellega, et ELil peaks olema pensionide valdkonnas veel mõni muu roll peale lihtsa teabevahetuse tagamise. Pensioniküsimuste ja tegelikult kõikide sotsiaalküsimuste lahendamiseks on parimad ametiasutused riiklikud ja kohalikud ametiasutused, mitte meie siin. Selles algatusraportis nõutakse liiga palju tsentraliseeritud kontrollimist ja ma lihtsalt ei usu, et see toimib või annab mingit lisandväärtust.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Vananeva elanikkonna probleem avaldab meile suurt mõju ja kriis nõuab, et liikmesriigid teeksid üha rangemaid kärpeid. Me ei tohi aga lubada, et vananeva elanikkonna probleem põhjustab uue Euroopa võlakriisi. Liikmesriigid, kes säästavad, ei peaks seda järelemõtlematult tegema. Selles resolutsioonis rõhutatakse, et pensionisüsteemi esimene sammas on põhisammas. See nõuab korralikku ja tasakaalustatud riigieelarvet. Loomulikult kaitseb inimesi vaesuse eest ka püsiv sissetulek. Olen väga rahul sellega, et resolutsioonis tunnustatakse naiste pensioniõigusi ja pannakse suuremat rõhku soolisele võrdõiguslikkusele. Samuti rõhutatakse resolutsioonis, et eakate diskrimineerimine tööturul on vastuvõetamatu. Samuti on resolutsioonis pööratud palju tähelepanu pensionimaksete ülekantavusele. Tänapäeval ei tööta enam keegi kogu oma elu samas ettevõttes või isegi oma kodumaal. See et kodanikud saavad oma sissemakseid üle kanda, on ühendatud Eruroopas eriti olulise tähtsusega. Seepärast kutsub Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni üles tagama Euroopa tasandil paremat kooskõlastatust pensionide ülekandmise valdkonnas.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Ria Oomen-Ruijteni raport rohelise raamatu „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” kohta on oluline panus Euroopa pensionisüsteemide tulevikku käsitlevasse arutelusse. Minu arvates peavad liikmesriigid koostama sätteid oma kodanikele piisava pensioni tagamiseks. Julgustame liikmesriike looma piisavaid pensionisüsteeme kõigile väärika elutaseme tagamiseks, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele. Hääletasin lõike 24 poolt, milles kutsutakse liikmesriike üles soodustama vanemate inimeste töötamist maksuvabastuse ja sotsiaalsete meetmetega.

Hääletasin samuti selle poolt, et tuleb soodustada ning lihtsustada töö ja pensioni ühildamist ning kehtestada ettevõtjatele ärahoidvad meetmed, et raskendada vanemate inimeste vallandamist.

Hääletasin pensioniea tõstmise vastu, sest minu arvates tuleb teatud vanuses inimesi, kes tahavad ja saavad töötada, küll töötama julgustada, kuid mitte töötama sundida, seda eriti ajal, mil töötuse määr ELi 27 liikmesriigis on 10% ja noorte inimeste seas lausa 20%.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Komisjoni roheline raamat Euroopa pensionisüsteemide kohta, mis võeti täna vastu Euroopa Parlamendis kapitali esindavate poliitikute (sotsiaaldemokraatide, konservatiivide ja liberaalide) liidu koostatud raportiga, on lihtrahvavastane koletis. Selle eesmärk on panna alus uuele lihtrahvavastasele ELi konkurentsivõime paktile, mille eesmärk on hävitada Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemid ning asendada need erapensioniskeemidega, et luua kapitalile uus tuluallikas kasumi suurendamiseks töötajate kulul. Praktikas kaotatakse riigi kulutused sotsiaalkindlustuse, pensionide ja heaolu valdkonnas. Kolme samba süsteem vähendab riikliku pensioni vaestemaja toetuseks ning avab sellega uksed erakindlustuse nn kolmandale sambale. Nõutakse ka pensioniea tõstmist lähtuvalt eeldatavast elueast. Teisisõnu tahetakse, et inimesed töötaksid surmani. Kreeka Kommunistlik Partei andis vastuhääle ELi äpardunud töötajatevastasele rohelisele raamatule Euroopa pensionisüsteemide kohta. Nende sündmuste valguses rõhutame, et töötajad peavad üheskoos üles tõusma ning tegema lõpu nendele kindlustusevastastele meetmetele ja sellele uuele metsikule rünnakule, mida korraldavad ELi konkurentsivõime pakti raames kapital ja kodanlikud valitsused.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Andsin poolthääle Ria Oomen-Ruijteni raportile, mis käsitleb rohelist raamatut pensionisüsteemide kohta. Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu arvates on läbirääkimiste tulemused väga head ja annavad piisava aluse tulevase valge raamatu koostamiseks. Lisaks on tähtis säilitada Saksamaa tööandjapensionid, tööstaaž ja kindlustus maksejõuetuse eest olemasolevate kohustuste täitmise puhul. Mitte mingil juhul ei tohi kanda tööandjapensioneid üle kohustuslikku Euroopa süsteemi.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Mul on hea meel, et raportöör tunnistab, et Euroopa pensionisüsteemides on tohutu suured lüngad ja et mõne liikmesriigi, nagu Leedu, kodanikel on veel lisaprobleeme. Minu riigis ei ole pensionäride elu lihtne. Alles hiljuti muutus pensionäride elu veelgi raskemaks, sest möödunud aastal kärbiti Leedus igakuist pensionit 5%. Kaksikmoraalile tuleb teha lõpp. Mõne liikmesriigi, nagu Leedu, valitsused on seisukohal, et kriis on möödas ja majandus hakkab järk-järgult taastuma. Kui peame aga võtma praktilisi meetmeid, ütlevad meie juhid, et nad ei leia vajalikke vahendeid pensionite endiste tasemete taastamiseks. Järsku kuulutavad nad, et kriis ei ole ikka veel möödas. Pensionisüsteemide reformimisel on tähtis rahaline jätkusuutlikkus, kuid tähtis on ka piisava sissetuleku tagamine. Tõelist jätkusuutlikkust ei ole võimalik saavutada piisavate pensionide tagamiseta. Vananev ühiskond ja finantssurve näitavad, et meie tööturul toimuvad muutused. Pensionisüsteemide reformimisel tuleb seda arvesse võtta. Paindlikkuse ja kindluse tasakaal tööturul toetab majanduse kohanemisvõimet ning aitab nii tagada jätkusuutlikku, kindlat ja ausat pensionit.

  Peter van Dalen (ECR), kirjalikult. − (NL) Euroopa pensionid on väga tundlik teema. Eri liikmesriigid soovivad lahendada oma riigivõlaprobleemid sellega, et seovad pensionifondid oma riigivõlaga. Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy juba mainisid konkreetselt pensionide tsentraliseerimist, kui rääkisid oma kavatsustest luua ühtne keskse valitsusega Euroopa. Olen vastu igasugusele pensionide reguleerimisele Euroopa tasandil. Pensionisüsteemid on eri liikmesriikides erineva ülesehitusega. Need on peaaegu võrreldamatud. Lisaks sellele erinevad eri liikmesriikide pensionisüsteemid ka suuruse, kindluse ja järelevalve poolest. Ma ei taha, et Hollandi kindel pensionisüsteem kannatab mõnes liikmesriigis valitseva kaose pärast.

Sellele vaatamata on minu arvates hea idee, et liikmesriigid peavad jagama üksteisega teavet pensionisüsteemide kohta ja üritama nii konkreetseid probleeme lahendada. Pean silmas näiteks ülikoolide teadlasi, kes kolivad mõnda teise liikmesriiki ning kellelt maksuametid siis mujal kogutud pensioni eest lisamaksusid koguvad. Sellisele liialdamisele tuleb viivitamatult lõpp teha, kuid see ei tähenda, et peame kogu süsteemi Euroopa mudeli põhjal ümber korraldama.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, milles kutsutakse liikmesriike üles tagama pensionide jätkusuutlikkust, arvestades meie vananevate ühiskondade ja survega, mida kõikides ELi riikides eelarvele avaldatakse. Mul on hea meel, et raportis on öeldud, et pensionisüsteemide jaoks ei ole liikmesriikide tasandil ühte kindlat lahendust, mis kõigile sobiks, kuid EL saab kindlasti anda lisandväärtust nende ideede jagamise ja kooskõlastamisega.

Raportist tuleb jätta välja erasektori võla arvestamine igasuguse riikliku rahanduse jätkusuutlikkuse hindamise puhul, sest praegused turuolud ei toetaks sellist hindamist. Lisaks sellele võib kapitalinõuete kohaldamine pensionide puhul suurendada kulusid ilma tööandja rahastatud tööandjapensionide kindlust suurendamata. Seda ei tohi teha kohustuslikuks riikides, kus on juba olemas pensionikaitsesüsteem, näiteks Ühendkuningriigi pensionikaitsefond, mille lõi Briti tööpartei, tagab pensionisüsteemiga liitunutele ja selle kasusaajatele kõrge kaitse taseme.

Mina ja minu kolleegid Briti tööparteist töötame jätkuvalt selle nimel, et inimestele, kes koguvad riigi- või tööandjapensionit või pensionit iseseisvalt, oleks tagatud reaalne pension, mida nad vajavad, et tunda kindlustunnet oma pensionipõlve suhtes.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt, kuigi minu arvates on vastuvõetud tekst liiga ettevaatlik, sest selles rõhutatakse korduvalt subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust. Olen sellele vaatamata arvamusel, et raport, millele järgneb peatselt komisjoni valge raamatu vastuvõtmine, võimaldab jätkuvat tõhusat koostööd liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel Euroopa pensionisüsteemide nüüdisajastamise tähtsa teema puhul.

Resolutsiooni ettepanek B7-0094/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates on ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga võimalik lõpetada 2011. aasta esimesel poolel, tingimusel et jätkatakse vajalikke reforme. Selle saavutamiseks peab Horvaatia võtma sellel viimasel etapil kõik meetmed avaliku halduse ja kohtusüsteemi tugevdamiseks, jätkama korruptsioonivastast võitlust, tegema täiemõõdulist koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, jätkama erastamisega ja viima ellu ümberkorralduskavasid. Hääletan resolutsiooni poolt ka selle pärast, et selles soovitatakse rakendada Horvaatia ja Sloveenia vahekohtukokkulepet piiriküsimustes ning nõutakse kahepoolsete vaidluste lahendamist naaberriikidega, nagu piiriprobleemid Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Kuigi Horvaatia peab veel lõpetama läbirääkimised kuue ühenduse õigustikku käsitleva poliitilise peatüki üle, olen kindel, et 2010. aasta head tulemused annavad Horvaatia ametiasutustele aluse viimaste pingutuste tegemiseks, et läbirääkimised lõpetada.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Selle dokumendiga kinnitas Euroopa Parlament, et Horvaatia on teinud märgatavaid edusamme Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistes. Olen nõus resolutsiooni sättega, milles öeldakse, et ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga on võimalik lõpetada 2011. aasta esimesel poolel, tingimusel et otsustavalt jätkatakse vajalike reformide teostamist – esmajoones tugevdatakse avalikku haldust ja kohtusüsteemi, jätkatakse korruptsioonivastast võitlust, tagatakse stabiilsed tingimused pagulaste tagasipöördumiseks ja tehakse täiemõõdulist koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning jätkatakse erastamist ja viiakse ellu raskustesse sattunud laevatehaste ümberkorralduskavad. Need on väga tähtsad tingimused ja nende nõuetekohane rakendamine või vähemalt märgatavate edusammude tegemine nimetatud valdkondades näitavad Horvaatia pühendumust ja valmisolekut saada ELi liikmesriigiks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Olin nõus resolutsiooni ettepanekuga, millega Euroopa Parlament toetab Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga. Horvaatia kiire ühinemine ELiga on tähtis nii Euroopa kui ka piirkondlikul tasandil ning see innustaks ka teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama ühinemiseks vajalikke reforme. Ühinemisläbirääkimistes Horvaatiaga on tehtud küll märgatavaid edusamme, kuid veel on vaja põhjalikke reforme, muu hulgas avaliku halduse ja kohtusüsteemide, korruptsioonivastase võitluse ning pagulaste tagasipöördumise valdkonnas. Horvaatia peab tegema olulisi edusamme kahepoolsete vaidluste lahendamiseks naaberriikidega, nagu piiriprobleemid Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, et vältida nende vaidluste muutumist takistuseks ELi laienemise jätkumisele pärast Horvaatia ühinemist.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Horvaatia eduaruannet käsitleva raporti vastuvõtmise poolt, sest minu arvates näitab ELiga ühinemise protsess sealse piirkonna olukorra parandamiseks tehtud märkimisväärseid edusamme. Kõige rohkem edusamme on tehtud põhiõiguste austamist, pagulaste olukorda ja laevandussektori erastamist käsitlevates valdkondades. Soovin siinkohal toetada ka rahulepingu rakendamist ja kõike, mis sellega kaasneb. Koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on läbirääkimiste lõpetamiseks väga tähtis. Loodan, et Horvaatia ametiasutused annavad uurijatele tulevikus juurdepääsu vajalikele dokumentidele. Üks probleem, mida dokumendis mainitakse, on sõjakuritegude kohtumenetlused. Kohtu ette tooduid ei mõisteta süüdi või saavad nad siis vaid sümboolsed karistused. Rõhutan, et iga kandidaatriik peab tagama oma kohtusüsteemi õiglase toimimise.

1990ndate konflikti pärand ja vähemuste õiguste rikkumine ei ole tulevase liikmesriigi puhul vastuvõetavad. Selles valdkonnas on vaja õiguslikult sekkuda. Eesistujariigi Ungari kavatsus lõpetada läbirääkimised 2011. aasta esimesel poolel on kiiduväärt ning on võimalik, et Horvaatia suudab kõik tingimused õigeks ajaks täita. Horvaatia ühinemisega saadetakse positiivne sõnum kogu sealsele piirkonnale ning kinnitatakse, et EL peab kinni oma lubadustest ühinemisprotsessi tingimuste täitmise tunnustamise puhul. Lõpetuseks soovin kinnitada, et Rumeenia toetab tingimusteta Horvaatia ühinemist ELiga.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Horvaatia 2010. aasta eduaruanne näitab, et valitsus Zagrebis suhtub otsustuskindlalt Euroopa Liidu ühinemiskriteeriumide täitmisse. Euroopa Liit on aga esmakordselt olukorras, kus suurem osa Horvaatia kodanikest ei ole veendunud, et ELiga ühinemine on riigile kasulik, mis on kontrastiks märkimisväärsele entusiasmile, mida näitasid üles viimasel kahel etapil ühinenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide elanikud. Horvaatia 2010. aasta eduaruanne toob esile ELi institutsioonide mure selle olukorra pärast. Sel põhjusel paluti ametiasutusi ja kodanikuühiskonda sekkuda ja veenda Horvaatia kodanikke, et ühinemine ELiga avaldab nende riigile head mõju. Mul on hea meel Horvaatia ametiasutuste tehtavate pingutuste ja edasipüüdlikkuse üle, et lõpetada ühinemisläbirääkimised sel kevadel.

Horvaatiat tuleb õnnitleda ka selle puhul, et riik, mida laastasid väga pikka aega konfliktid, on suutnud teha nii märgatavaid edusamme ühenduse õigustiku rakendamisel. Tahan veel lisada, et igasuguseid märkusi Horvaatia ühinemise võimaliku edasilükkamise kohta tuleb käsitleda kõigest järelemõtlematute tühiste märkustena.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin otsustavalt selle raporti poolt, sest minu arvates jätkab Horvaatia ootuspäraselt ELiga ühinemiseks vajalike reformide elluviimisega. Olen kindel, et Horvaatia suudab majanduslikult teiste ELi riikidega konkureerida. Ülemaailmsest kriisist hoolimata suutis riik säilitada teatud makromajandusliku stabiilsuse, seda ennekõike teenindava sektori ja turismiinfrastruktuuride arendamisega. Olen seisukohal, et riiki tuleb julgustada kasutama oma ressursse, eriti riigi geograafilist asendit strateegilise transpordilülina Lääne-Euroopa ja Balkani piirkonna riikide vahel ning Kesk-Euroopa ja Aadria mere ning Vahemere piirkonna riikide vahel. Infrastruktuuri edasiarendamine annaks riigile tohutu potentsiaali. Sellest lähtudes kujuneb väga tulemusrikkaks ka riigi koostöö Euroopa Liiduga üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T), üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) ja üleeuroopalise telekommunikatsioonivõrgu (e-TEN) elluviimisel, mis hõlmavad kõik ka Horvaatia territooriumi ning millest võivad kujuneda avaliku ja erasektori partnerlusprojektid täielikus koostöös ELiga. Läbirääkimised lõpetatakse 2011. aasta esimesel poolel, kui ühinemisprotsess lõppeb. Olen kindel, et sellest tähtajast peetakse kinni.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Avaldan Horvaatiale tunnustust märkimisväärsete saavutuste eest ühinemisläbirääkimiste lõpetamiseks vajalike kriteeriumide täitmisel. Olen veendunud, et Horvaatia kiire ühinemine innustab ka teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama ühinemiseks vajalikke reforme. Tervitan Horvaatia valitsuse püüdeid alustada karmi võitlust igat liiki korruptsiooni vastu, kuid kutsun Horvaatia ametivõime üles tugevdama veelgi haldussuutlikkust korruptsioonivastase võitluse institutsioonides ja edendama poliitilise vastutuse kultuuri. Mul on hea meel naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusammude üle, sest umbes 25% parlamendikohtadest ning peaaegu pooled avaliku sektori juhtivatest kohtadest on naiste käes, mis näitab edasiminekut soolise võrdõiguslikkuse tagamisel. Sellegipoolest on ettevõtetes juhipositsioonidel olevate naiste protsent väga madal ning meeste ja naiste palkade vahe püsib. Nõuan naiste osaluse aktiivset edendamist majanduslikes ja poliitilistes otsustuskogudes ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse tasustamise põhimõtte kiiret rakendamist.

  Daniel Caspary, Ingeborg Gräßle, Elisabeth Jeggle, Andreas Schwab, Thomas Ulmer ja Rainer Wieland (PPE), kirjalikult. − (DE) Toetame igal juhul Horvaatia kiiret ühinemist Euroopa Liiduga. Horvaatia rahvas ootab ELi liikmeks olemisest väga palju. Need ootused saab täita ainult siis, kui Horvaatia on ühinemiseks tõesti valmis ja täitab kõik ühinemistingimused. Horvaatia on teinud juba praegu palju rohkem edusamme kui paljud praegused ELi liikmesriigid enne ühinemist.

Komisjoni eduaruanne näitab aga selgelt, et mõnes valdkonnas vaja veel tööd teha. See annab põhjust loota, et ühinemisläbirääkimised on võimalik kiiresti lõpetada, kuid tänane otsus ei tohi siiski liiga palju ootusi tekitada. Meie jaoks on põhjalikkus palju tähtsam kui kiirustamine ning usaldusväärne rakendamine on palju tähtsam lubadustest. Minevikus tehtud vigasid ei tohi korrata. Kõik muu ei ole Euroopa Liidu ega Horvaatia ja selle rahva huvides. Seepärast jäime tänasel hääletusel erapooletuks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates lõpetatakse ELi ja Horvaatia ühinemisläbirääkimised 2011. aasta juuniks tingimusel, et jätkatakse vajalike reformide teostamist. Olen laienemise poolt tingimusel, et kandidaatriigid täidavad vajalikud tingimused. Mida rohkem riike on Euroopa projektis, seda parem on see ELi ja selle kodanike jaoks, kes saavad nautida elu ühisel rahu, vabaduse, demokraatia, arengu ja heaolu alal.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Horvaatia on täitnud ühinemistingimusi erakordse eduga ning näinud palju vaeva, et jätkata selle tegevusega hoolimata praegusest rahvusvahelisest olukorrast tingitud täiendavatest probleemidest. See on hea eeskuju kõikidele riikidele, mis soovivad Euroopa Liiduga ühineda. Tuleb siiski mainida, et viimased küsitlused näitavad, et Horvaatia kodanikel on kahtlusi Euroopa Liiduga ühinemise suhtes ning et nad suhtuvad kriitiliselt ELi meetmetesse. Selle asemel et kahelda Horvaatia rahva arvamuses, tuleb meil minu arvates kasutada nende kahtlusi hoopis selleks, et mõelda järele selle üle, kuidas Euroopa Liitu on seni juhitud. Minu arvates on kahetsusväärne, et raportöör otsustas oma resolutsiooni ettepanekus avaldada arvamust selliste teemade kohta nagu seksuaalne sättumus ja põhiseaduslik kaitse, mis ei ole mingil viisil seotud tegelike kõne all olevate probleemidega, vaid peaksid kuuluma ainult liikmesriikide pädevuse alla.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) See resolutsiooni ettepanek käsitleb Horvaatia ELiga ühinemise protsessi 2010. aasta eduaruannet, mille koostamisele Euroopa Parlament pühendas kõik oma diplomaatilised pingutused. Mul on hea meel edusammude üle ühinemisläbirääkimistel, mis peaksid lõppema 2011. aasta esimesel poolel, ning samuti Euroopa Komisjoni pingutuste üle teiste ELiga ühinevate Lääne-Balkani piirkonna riikide suhtes.

Minu arvates on kahetsusväärne, et Horvaatia parlament ja valitsus ei ole teinud soovitud edusamme põhiseaduse muutmisel, nimelt detsentraliseerimise ja riigihalduse ning ennekõike depolitiseerimise, korruptsioonivastase võitluse ja pressivabaduse tagamise valdkonnas. Loodan, et kõik raportis nimetatud probleemid saavad lahendatud või äärmisel juhul vähendatud, et ühinemine ELiga oleks kiire ning julgustaks ka naaberriike ühinema.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Sellest raportist rääkides tuleb rõhutada, et suurem osa Euroopa Parlamendi liikmetest ei ole rahul asjaoluga, et Eurobaromeetri uuringu kohaselt on enamik Horvaatia kodanikke arvamusel, et ELi liikmeks saamisest ei ole neile kasu. Mida saab sellise suhtumise muutmiseks teha? Nagu alati, on vastus propaganda intensiivistamine, et manipuleerida tegelikku pilti EList.

Mängu tuuakse samad vanad neoliberaalsed dogmad: riigi sekkumise vähendamine majandusse; avatud ning konkurentsil põhineva turu loomine, hävitades avalikud teenused, muutes töösuhteid kapitali kasuks, tuues ettekäändeks nende jäikuse, ning Horvaatia iseseisvuse ja riigi sõltumatu arenguprojekti kaotamine.

Viimaks on raportis väga selgesti välja öeldud, kes saab tegelikult kasu NATO agressioonist ja Jugoslaavia lagunemisest. Horvaatia asukoht on väga hea. Riik on tähtis transpordikoridor Ida ja Kaug-Ida impordi- ja eksporditurgude jaoks. On selge, et Horvaatia ELiga ühinemise eesmärk ei ole mitte Horvaatia ja riigi rahva arengu edendamine, vaid ennekõike just suurriikide ja nende majandusrühmade huvid.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Horvaatia on teinud viimasel ajal märkimisväärseid edusamme ELiga ühinemise protsessis ning arvatavasti saab Horvaatiast peagi 28. ELi liikmesriik. 2010. aastal sulgesid ELi ja Horvaatia läbirääkijad 11 läbirääkimiste peatükki, mis tähendab, et sulgeti 28 peatükki nõutavast 35st. Eelmise aasta saavutus rõhutab Horvaatia sihikindlust reformide jätkuval teostamisel ning peagi saavad riigi kodanikud kasu ELi liikmeks olemise eelistest. Viimasel ELi ja Horvaatia ministrite kohtumisel, mis toimus 2010. aasta 22. detsembril Brüsselis, sulgesid läbirääkijad kolm tähtsat peatükki, mis käsitlesid õigusi, vabadust ning julgeolekut, välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning keskkonda. Nende peatükkide sulgemine näitab, et Horvaatia õigussüsteemi on tugevdatud ja ühel ajal on tehtud edusamme mitmes valdkonnas, nagu parem koostöö Horvaatia ja rahvusvahelise kogukonna vahel sõjaväeliste missioonide ja ühiskondliku elu valdkonnas (välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika) ning parema vee ja õhu kvaliteedi tagamine Horvaatia rahvale (keskkond).

Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimised algasid 2005. aastal. Mõnest logistikaprobleemist hoolimata toetavad ELi liikmesriigid Horvaatia ühinemist ning paljud neist ootavad ülejäänud seitsme peatüki kiiret sulgemist 2011. aasta lõpus.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt. Horvaatia kuulub kindlasti Euroopa Liitu. Sellegipoolest ei kavatse ma enam edasiste ühinemiste poolt hääletada, kui ELi eelarvet oluliselt ei suurendata. Edasine laienemine ei ole võimalik ilma ELi rahaliste vahendite suurendamiseta.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Minu hääl parlamendi väliskomisjoni resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitleb Horvaatia ELiga ühinemise nimel tehtud edusamme, näitab, et Euroopa Liidu pakutavatesse eelistesse ei ole usku ning seda seisukohta jagab arvutute küsitluste kohaselt ka suurem osa Horvaatia kodanikest. On kahetsusväärne, et kohutava konflikti järel iseseisvaks ja sõltumatuks saanud riigi ametivõimud ei ole viivitanud sellega, et sundida riik vastu selle kodanike tahtmist taas võõraste võimu alla. Hääletasin Maastrichti lepingu vastu. Hääletasin Euroopa põhiseaduse vastu. Oleksin hääletanud ka Lissaboni lepingu vastu, kui mu valitsusel oleks olnud piisavalt julgust, et selle otsuse tegemine prantsuse kodanikele usaldada. Loodan, et Horvaatia kodanikelt küsitakse vahetult nende arvamust ELiga ühinemise kohta ja et nende soove austatakse, mitte ei eirata, nagu tehti prantslaste, iirlaste ja hollandlastega. Ma tõesti ei suutnud hääletada resolutsiooni poolt, milles avaldatakse kahetsust selle üle, et ühe või teise seksuaalse hälbega vähemuste saatus ei ole suur probleem, milles edendatakse intensiivset propagandat negatiivse avaliku arvamuse muutmiseks, milles soodustatakse samu majanduslikke vigu, mida tehakse meie riikides.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Horvaatia edusamme käsitlevale resolutsiooni ettepanekule, milles kinnitatakse pingutusi, mida riik eelseisva Euroopa Liiduga ühinemise nimel teeb. Horvaatia ühinemisel on mitmed eelised, nagu rahu ja stabiilsuse kinnitamine ning ELi positsiooni tugevdamine Balkani piirkonnas. Vastuvõetud tekstis tuuakse esile veel lahtised küsimused, mida Horvaatia veel lahendama peab, nagu võitlus korruptsiooniga, mis on üks suuremaid probleeme riigis, ning pagulaste toetamine, mis on ikka veel ebapiisav. Loodan, et Horvaatia jätkab nende positiivsete sammudega.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest selle dokumendiga kinnitas Euroopa Parlament fakti, et Horvaatia on teinud suuri edusamme Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistel. Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga saab suhteliselt kiiresti lõpetada, tingimusel et jätkatakse vajalike reformidega. Tuleb tugevdada avalikku haldust ja kohtusüsteemi, jätkata korruptsioonivastast võitlust, tagada stabiilsed tingimused pagulaste tagasipöördumiseks ja teha täiemõõdulist koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Lisaks peab Horvaatia valitsus lahendama kiireimas korras majanduse struktuuriprobleemid ning pöörama rohkem tähelepanu piirkondlikule koostööle, et lahendada koos naaberriikidega kahepoolsed probleemid. Nende reformide nõuetekohane rakendamine või vähemalt märgatavate edusammude tegemine nimetatud valdkondades demonstreerivad ning tugevdavad Horvaatia valmisolekut ja võimalusi saada ELi liikmesriigiks. Olen veendunud, et Horvaatia ühinemine innustaks ka teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama ELiga ühinemiseks vajalikke reforme.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepanekuga tahtis parlament tunnustada Horvaatia edusamme mitmes valdkonnas, mis toovad riigi järjest lähemale Euroopa Liidule. Saavutused, mis riik viimaste aastate jooksul teinud on, väärivad esiletoomist, sest riigi põhiseadust on põhjalikult muudetud, et see olemasoleva 27 liikmesriigi põhikirjadega kooskõlastada. Õigussüsteemi puhul on tehtud pingutusi selle võimu erapooletuse ja sõltumatuse suurendamiseks. Algatatud on sõjakuritegudega seotud kohtumenetlusi ning märkimisväärseid edusamme on tehtud ka naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Olen resolutsiooni ettepanekuga täiesti nõus, sest olen veendunud, et Horvaatia väärib liikmesriigiks saamist. Kahtlemata on vaja veel palju teha, eeskätt võitluses korruptsiooniga, kuid sellele vaatamata teeb riik märkimisväärseid edusamme, et saada Euroopa Liidu liikmesriigiks.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest me kõik tahame stabiilset ja majanduslikult hästi edasijõudvat naabrust. Need eesmärgid saab aga saavutada ainult Lääne-Balkani piirkonna riikide integreerimisega ELi ja Euroopa-Atlandi piirkonna struktuuridesse. ELi integratsiooniprotsessis on Horvaatia Lääne-Balkani piirkonna riikidest kõige kaugemale jõudnud, mis näitab, et riik on kasutanud ja on valmis kasutama tugevaid mehhanisme, et võidelda korruptsiooniga riigisektoris. Zagreb on juba selles valdkonnas edusamme teinud – juhtivate ametnike vastu on võetud meetmeid ja sealne parlament võttis vastu ebaseaduslikult omandatud vara konfiskeerimist võimaldava seaduse. Toetan neid meetmeid, aga Zagreb peab veenvalt tõestama, et valitsus on jätnud laialt levinud korruptsiooni ja karistamatuse kultuuri seljataha. Horvaatia võib loota Rumeenia toetusele Euroopa Liiduga ühinemise protsessis, saades kasu ühiste kogemuste jagamisest nii ühinemiseelse protsessi kohta kui ka väljavaadete kohta pärast ELiga ühinemist.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt, et tunnustada Horvaatia edusamme ELiga ühinemise protsessis ja tuua esile veel allesjäänud eesmärgid, mis tuleb saavutada riigi rahva heaolu nimel. Hääletasin muudatusettepanekute nr 1 ja 4 vastu, sest nende eesmärk oli kaotada viited Horvaatia valitsuse pingutustele võitluses diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse ja rassi alusel, mis on aga vajalik ELiga ühinemiseks.

Ajal kui resolutsiooni vaadati väliskomisjonis läbi, esitasin muudatusettepanekud riigi õigussüsteemi tõhususe ja prognoositavuse kohta. Muudatusettepanekutes nõudsin kohtute paremat rahastamist, et nende tööd kiiremaks ja tõhusamaks muuta, ning kõikide kohtuotsuste kiiremat avaldamist. Korruptsioonijuhtumid peavad jõudma kohtu ette, mitte jääma kinni hagi esitamise või menetluse etapil, ning kohtuotsused peavad avaldama heidutavat mõju. Hinnata tuleb ka õigussüsteemi reformimise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas kulutatud ühinemiseelsete vahendite rakendamise tõhusust.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, kuid mul on sellegipoolest suuri kahtlusi selles suhtes, kas Horvaatia on sobilik liikmesriik. Mitmes valdkonnas on vaja teha veel suuri edusamme, kaasa arvatud korruptsioonivastases võitluses.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. − (IT) Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga innustab teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama tulevaseks ELiga ühinemiseks vajalikke pingutusi ja reforme. Horvaatia ühinemine ELiga suurendab Euroopa rahu ja stabiilsuse ala ning hõlmab seega kahepoolset Euroopa ja piirkondlikku mõõdet, mis peaks innustama Lääne-Balkani riike saavutama suuremat ühtekuuluvust piirkondlikul tasandil.

Mul on hea meel Horvaatia positiivsete edusammude üle vähemuste õiguste austamise ja kaitsmise valdkonnas, kuid riik peab võtma ka vastavad meetmed romade vähemuse paremaks kaitsmiseks ja nende osalemise tagamiseks kodanikuühiskonnas. Romasid diskrimineeritakse jätkuvalt ja nad ei ole piisavat esindatud Horvaatia valitsuses ja kohalikes poliitilistes institutsioonides. Piirkondlikul tasandil tuleb töötada välja ja rakendada sünergiaid, ennekõike Doonau strateegia raames, sest paremad sotsiaalsed sidemed ja tugevam majanduslik kaubandus tooks kasu tervele Doonau makropiirkonnale.

Pean eriti silmas koostööd transpordi-, keskkonna- ja majandusarengu valdkonnas. Suurem ühtekuuluvus piirkondlikul tasandil lihtsustab kogu Lääne-Balkani piirkonna tulevase ühinemise Euroopa Liiduga.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ei ole üllatav, et Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvavad Horvaatia kodanikud, et Euroopa Liit ei too neile mingit kasu, sest see on tõsi. Hääletan selle resolutsiooni ettepaneku ja selle ühiskonnavastaste ettekirjutuste vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) ELi ja Horvaatia ühinemisläbirääkimised võivad varsti lõppeda. Horvaatia peab selleks vajalikke reforme aga sihikindlalt ellu viima. Kõige tähtsamad reformid on seotud avaliku halduse ja kohtusüsteemi tugevdamisega, korruptsioonivastase võitlusega, pagulaste tagasipöördumise toetamisega, täiemõõdulise koostööga endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning laevatehaste ümberkorraldamisega.

Seni saavutatud edusammud väärivad tunnustust. Viimasel etapil on nüüd aga vaja jätkata otsusekindlalt reformidega, mis on vajalikud ELi ühinemisläbirääkimiste õigeaegseks lõpetamiseks. Asjaolu, et suurem osa Horvaatia kodanikest on arvamusel, et ELiga ühinemisest ei ole neile kasu, on murettekitav ning seepärast peame pingutama selle nimel, et horvaadid näeksid Euroopa projekti ka enda projektina. Seepärast on väga tähtis anda riigi kodanikele selget ja faktidel põhinevat teavet Horvaatia ELiga ühinemise mõju kohta.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Kuigi minu arvates on Horvaatia ühinemine ELiga positiivne, tingimusel et ka Horvaatia rahvas on samal arvamusel, ei toetanud ma seda resolutsiooni ettepanekut, sest selles on mitu punkti, millega ma nõus ei ole, milleks on ennekõike ELi majandusnõudeid käsitlevad punktid. Minu arvates on asjakohased ja väärtuslikud üleskutsed, et Horvaatia ametivõimud peavad võtma meetmeid, et määratleda ja parandada kodanikuühiskonna osapoolte osalemist poliitika väljatöötamise protsessis ja riigiasutuste tegevuse järelevalves. Ma ei saa aga resolutsiooni toetada, sest ma ei ole üldse nõus selle neoliberaalse suhtumisega majandusse ning meetmetega, mida see selles valdkonnas rakendada palub. Seepärast on minu arvates vastuvõetamatu, et EL kutsub Horvaatia valitsust üles vähendama riigi ja avaliku sektori kulutuste puhul oma ümberjagaja rolli ning ma ei ole nõus üleskutsega rakendada kasumlikkuse kriteeriumi põhitingimusena avaliku riigi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide hindamisel.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel Horvaatia edusammude üle Euroopa Liiduga ühinemise protsessis, mille juurde kuuluvad muu hulgas põhiseaduse muutmine, õigussüsteemi reform, pressivabaduse tagamine, vähemuste kaitsmine ning parem koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Seepärast toetan täielikult Horvaatia 2010. aasta eduaruannet. Euroopa Liidu liikmeks saamise väljavaade on teistele Lääne-Balkani piirkonna riikidele tugev stiimul, mis soodustab Euroopaga integreerumise protsessis vajalike poliitiliste, majanduslike ja õiguslike reformide tegemist, et tugevdada stabiilsust ja edendada leplikku kooseksisteerimist piirkonnas. Horvaatia ametiasutused peavad aga veel paljudest takistustest üles saama ja lahendama mitu probleemi, nagu korruptsioonivastane võitlus, majanduse taastamine, kahepoolsete vaidluste lahendamine naaberriikidega ning väga madal tööhõive tase. Seepärast on vaja innustada Horvaatiat jätkama vajalike reformide teostamist, et täita kõik allesjäänud tingimused ja lõpetada läbirääkimised.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Horvaatia 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku toetamisega soovin väljendada oma toetust selle riigi kiirele vastuvõtmisele ELi. Lisaks sellele, et Horvaatia kuulub kultuuriliselt ja ajalooliselt Kesk-Euroopasse, on riik täitnud ka vajalikud ühinemistingimused. Kuigi paljudes valdkondades, nagu korruptsioonivastane võitlus, on vaja veel palju tööd teha, näitab endise peaministri Ivo Sanaderi vastutuselevõtmine, et riigis ei ole puudust heast tahtest. Paistab, et Horvaatia on valmis ka oma mineviku probleemidega tegelema, nagu näitavad edusammud pagulaste tagasipöördumise toetamise vallas. Seda käsitletakse üksikasjalikult ka kõne all olevas resolutsioonis.

Kuigi ma toetasin mitut muudatusettepanekut, ei pooldanud ma resolutsiooni poliitiliselt korrektset väljendusviisi. See on mitmes lõikes lausa talumatu. Selleks aga, et mitte takistada Horvaatia rahva püüdlusi ELiga ühinemise poole ja meie hea tahte näitamiseks, hääletasin lõpuks raporti poolt.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Kõigist kandidaatriikidest on Horvaatia teinud kõige rohkem edusamme. Horvaatia on oma valmisolekut ELiga ühinemiseks juba mitmel korral tõestanud, näiteks kalandust puudutava vaidluse lahendamisega. Edusamme on tehtud ka korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, nagu tõestab endise peaministri Ivo Sanaderi vahistamine. Ka sõjakiritegude teema käsitlemise puhul paistab Horvaatia oma minevikust eemale liikuvat, nagu näitab tagasipöörduvate pagulaste toetamine. Resolutsiooni ettepanekus on paar ülearust ja poliitilistelt liiga korrektset klišeed, nagu transseksuaalide kaitse teema, mida käsitletakse lõikes 5, kuid üldjoontes on raport vastuvõetav. Raportis viidatakse seni tehtud edusammudele ning kutsutakse üles ühinemisprotsessi kiirele lõpetamisele. See on igati teretulnud, sest kultuurilisest ja ajaloolisest seisukohast kuulub Horvaatia kindlasti Kesk-Euroopasse. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Horvaatia kuulub riikide hulka, mille jaoks ühinemine Euroopa Liiduga järjest lähemale jõuab. Viimaste aastate jooksul on Horvaatia näidanud üles suurt innukust ja teinud edusamme paljudes valdkondades alates õigussüsteemist kuni inimõigusteni. Olen nendes valdkondades tehtud edusammudega väga rahul, sest alles aasta eest kutsusin Horvaatia valitsust üles suurendama oma pingutusi õigusaktide muutmisel just nendes valdkondades.

Horvaatia peab lahendama täpselt samu probleeme, mille lahendamisega tegeles suurem osa endistest ja praegustest kandidaatriikidest: korruptsioon, ajalooliste vaidluste lahendamine naaberriikidega ning diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel. Selliste probleemide lahendamine nõuab suuri pingutusi nii ametivõimudelt kui ka ühiskonnalt. Seksuaal- või etniliste vähemuste olukorda ei saa muuta kodanike suhtumist mõnevõrra muutmata. Nagu on aga näidanud kogemused uutes liikmesriikides, aitab Euroopa Liitu kuulumine järk-järgult suurendada teisest rahvusest või teistsuguse seksuaalse sättumusega inimeste tunnustamist.

Horvaatiale on vaja anda edasi sõnum, et Euroopa Liit on valmis võtma vastu uut liikmesriiki. Loodan, et see sünnib varsti.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest Horvaatia on teinud suuri edusamme, et täita ühinemisläbirääkimiste lõpetamiseks vajalikud tingimused. Samuti tuleb arvestada sellega, et Horvaatia ühinemine innustaks ka teisi Lääne-Balkani riike alustama ja teostama kiiremini ELiga ühinemiseks vajalikke reforme. Tervitan Horvaatia valitsuse pingutusi võitluses igat liiki korruptsiooni vastu ning riigihalduse ja kohtusüsteemide reforme. Selleks aga, et rakendada õigusriigi põhimõtteid nõuetekohaselt ja anda kodanikele usku õigussüsteemi, tuleb lahendamata juhtumite arvu oluliselt vähendada ja kohtumenetluste kestust lühendada. Lisaks tuleb tagada sõjakuritegudega seotud kohtuasjade õiglus ja erapooletus. Olen nõus ettepanekuga, et ehitatavate Doonau elektrijaamade ohutusele tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Lisaks peab Horvaatia valitsus lahendama kiireimas korras majanduse struktuuriprobleemid ning pöörama rohkem tähelepanu piirkondlikule koostööle, et lahendada koos naaberriikidega kahepoolsed probleemid. Olen seisukohal, et läbirääkimised Horvaatiaga tuleb lõpetada alles siis, kui kõik vajalikud reformid on ellu viidud ja muud kohustused täidetud ning ilma konkreetse ajakavata.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Balkani piirkond on Euroopa Liidu tulevase geopoliitilise ülesehituse seisukohalt väga tähtis ning siin on Horvaatia teinud ühinemisprotsessis kõige suuremaid edusamme. Euroopa saab selles piirkonnas palju muuta, kui tegutseb tõelise eestvedava jõuna majanduslike ja poliitiliste reformide tegemise alal. Seepärast hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, lähtudes integratsiooni- ja laienemispoliitikast, mille eesmärk on demokraatia ja turumajanduse tugevdamine Edela-Euroopas. Olen seisukohal, et ELi laienemise takistamine ja/või raskendamine Balkani piirkonna riike silmas pidades ei päästa kindlasti Euroopa majandust. Seega on tähtis vaadata Horvaatiat riigina, mis aitab ELil avada oma uksed ka teistele riikidele selles piirkonnas. Sellega mängib Horvaatia strateegilist rolli eestvedajana selles uues integratsiooni- ja arenguprotsessis.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Horvaatia on teinud märkimisväärseid edusamme Euroopa Liiduga ühinemise suunas. Ennekõike võib täheldada edu läbirääkimispeatükkides kindlaks määratud kriteeriumide täitmisel. Tasub rõhutada, et hiljuti tehtud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on enamik Horvaatia kodanikke arvamusel, et ELi liikmeks saamisest ei ole neile kasu. Oluline on mõelda sellele, kas Horvaatia rahvas tahab ELiga ühineda ning anda neile selles suhtes vaba valik. Euroopa projekti laienemine on soovitav ning aitab luua ühtset rahu, vabaduse, demokraatia, arengu ja heaolu ala. Väga tähtis on aga, et selle projekti aluseks on ja jääb ka edaspidi eranditult ning põhimõtteliselt inimeste tahe. Horvaatia ühinemine on tähtis geopoliitika seisukohalt, et innustada teisi Lääne-Balkani piirkonna riike otsustavalt alustama ja teostama Euroopa projektiga ühinemiseks vajalikke reforme. Nendest kriteeriumidest lähtudes hääletasin resolutsiooni poolt.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel Horvaatia edusammude üle ühinemisläbirääkimiste lõpetamiseks vajalike kriteeriumide täitmisel. Horvaatia valitsus peab aga veel parandama keskkonnajuhtimise, eriti ruumilise planeerimise, prügi- ja veemajanduse ning õhupuhtuse eest vastutavate haldusinstitutsioonide koostööd, et oleks võimalik hoida piisavalt ainulaadset keskkonda ja säilitada suur bioloogiline mitmekesisus. Olen seisukohal, et selle piirkonna majanduslikku arengut saaks kiirendada, kui Horvaatia ja teised riigid teeksid tihedat koostööd Doonau piirkonna strateegia raames mitmesuguste transpordi-, keskkonna- ja majanduse arendamise valdkonna koostöövormide kaudu, mis hõlmavad Doonau makropiirkonda.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Jäin hääletusel erapooletuks. Põhimõtteliselt ei ole ma vastu ühegi riigi ühinemisele ELiga, sest ma ei taha näha ELi klubina, millesse ei lubata riike, mis austavad minimaalseid demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi ning mille rahvas otsustab vabatahtlikult ühinemise kasuks. Kuid ma ei ole nõus sellega, et Horvaatiale avaldatakse survet riigiettevõtete erastamisprotsessi kiirendamise suhtes. Samuti ei saa ma leppida komisjoni poliitilise sekkumisega riigisisesesse otsuste tegemise protsessi, toetades organisatsioone, mis propageerivad ühinemist riigis, kus suur osa kodanikest on viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvamusel, et ELi liikmeks saamisest ei ole neile kasu. See ei ole üldsegi üllatav, arvestades praegust ELi poliitika ühiskonnavastast iseloomu.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. − (IT) Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga on võimalik lõpetada 2011. aasta esimesel poolel, tingimusel et jätkatakse otsustavalt vajalike reformide teostamist – esmajoones jätkatakse korruptsioonivastast võitlust, tagatakse tingimused pagulaste tagasipöördumiseks, korraldatakse ümber laevatehased ja teostatakse põhiseaduse ja õigussüsteemi reformid.

Mis puudutab korruptsioonivastast võitlust, tunnustan küll Horvaatia valitsuse pühendumust, mida näitavad kohtuprotsessid kahe endise ministri ja endise peaministri üle, kuid see nähtus on jätkuvalt keeruline ja laialt levinud probleem. Ka õigussüsteemi reformidega tuleb jätkata, eriti sõjakuritegudega seotud kohtuasjade menetlemise ja tunnistajakaitse programmide parandamisega.

Suurimaks katsumuseks võib aga saada ELiga ühinemise eeliste selgitamine mõnevõrra skeptilisele elanikkonnale. Hiljutisest Eurobaromeetri uuringust on näha, et enamik Horvaatia kodanikke on arvamusel, et ELi liikmeks saamisest ei ole nende riigile kasu, mis on murettekitav asjaolu. Seepärast kutsun valitsust ja kodanikuühiskonda üles tegema pingutusi, mis aitaksid horvaatidel Euroopa ühendamise projekti omaks võtta. ELi liikmeks saamise otsus sõltub igal juhul rahvahääletusest.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selle resolutsiooniga avaldab Euroopa Parlament Horvaatiale tunnustust märkimisväärsete saavutuste eest ühinemisläbirääkimiste lõpetamiseks vajalike kriteeriumide täitmisel; kutsub Horvaatiat üles kindlameelselt jätkama vajalikke reforme, et täita peatükkide sulgemiskriteeriumid ja lõpetada läbirääkimised; palub komisjonil kasutada kõiki oma võimalusi, et toetada Horvaatia pingutusi kriteeriumide täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin raporti poolt, sest selles tuuakse esile Horvaatia edusammud Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste täitmisel. Kui Zagreb jätkab viimaste aastate jooksul tehtud reformidega, siis on võimalik läbirääkimised juba juuniks lõpetada.

Nüüd paistab aga, et kõige suurem katsumus on veenda horvaate, et ELi liikmeks saamine toob nende riigile reaalset kasu, sest hiljuti tehtud Eurobaromeetri uuring näitas, et nad on hoopis vastupidisel arvamusel. Arvestades, et liikmeks saamise üle otsustatakse rahvahääletusel, peame tegema pingutusi, et aidata horvaatidel näha Euroopa ühendamise projekti osana oma ajaloost ja tulevikust.

  Peter van Dalen (ECR), kirjalikult. − (NL) Euroopa Liidu ja kandidaatriigi Horvaatia ühinemisläbirääkimised lõpetatakse 2011. aasta juuniks. Olen läbirääkimiste edenemisega väga rahul, kuid tahan näha meetmete võtmist juba enne läbirääkimiste lõppu. Ma ei taha, et peaksime Horvaatia ühinemist hiljem kahetsema. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine peaks olema juba piisav õppetund. Ametlikult on korruptsioonivastane võitlus küll Horvaatia valitsuse jaoks prioriteet, kuid tegelikult on väga vähesed korruptsioonijuhtumid kohtu ette jõudnud. Enamik nendest juhtumitest jääb kinni juurdluse etapil. See juhtub ebatavaliselt tihti just selliste juhtumite puhul, kus uurimise all on juhtivad ametnikud. Zagreb peab reaalselt midagi ette võtma. Horvaatia saab pärast ELiga ühinemist ligikaudu neli miljardit eurot ja me peame saama usaldada Horvaatia poliitikuid, kes selle raha kulutamise eest vastutavad.

Peame Bulgaaria ja Rumeenia juhtumitest õppust võtma. Need riigid ühinesid ELiga liiga kiiresti ja selle tulemusel sattus Euroopa raha väga valede inimeste taskusse. See tähendab, et kuni korruptsioonivastane võitlus jääb püsima praegusele tasemele, ei saa me läbirääkimisi Horvaatiaga lõpetada. Nii lihtne see ongi.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. − Fraktsioon ECR pooldab igal juhul ELi laienemist. Usume, et see on üks ELi poliitika edukamaid aspekte, tingimusel et see toimub rangete kriteeriumide täitmisega ja et selle juures peetakse meeles ka viimastest ühinemistest saadud õppetunde. Seetõttu hääletasime resolutsiooni poolt. Sellegipoolest on meie arvates veel suuri probleeme, mis tuleb lahendada enne Horvaatia ühinemist ELiga. Korruptsiooni probleemi lahendamisele ja õigussüsteemi reformile ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Tunneme muret ka pressivabaduse, organiseeritud kuritegevuse leviku ja suure hulga lahendamata kohtuasjade pärast. Lisaks on veel lahendamata piiriprobleeme Horvaatia naaberriikidega ning me ei taha, et need probleemid ELi tuuakse. Me ei taha näha, et Horvaatia siis teiste kandidaatriikide püüdlusi takistab. Meil juba on näiteid sellistest probleemidest teiste riikide puhul.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Väliskomisjon esitas väga tasakaalustatud resolutsiooni ettepaneku. Selles on toodud esile kõik kitsaskohad, mis takistavad viimaste lahtiste läbirääkimispeatükkide sulgemist. Raportis Horvaatiale tehtud ettepanekutes rõhutatakse eeskätt jätkusuutlikkust, muu hulgas ka õigussüsteemi reformi ja korruptsioonivastase võitluse puhul, mille sõltumatuse tagamine on kesksel kohal Horvaatia tulevases demokraatlikus arengus. Lisaks ei ole raportis unustatud rõhutada olulist asjaolu, et Horvaatia valitsus peab jätkama sellist head tööd samasuguse edasipüüdlikkusega ka pärast ELiga ühinemist.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Viimastel kuudel on saanud selgeks, et Horvaatia pingutused Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamiseks on andunud käegakatsutavaid tulemusi. Eelmistel aastatel alustatud reformid on aidanud oluliselt kaasa arengule paljudes eluvaldkondades. Eriti julgustav on näha paremat koostööd Haagis asuva endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning samuti edusamme, mis on tehtud naiste õiguste ja rahvusvähemuste kaitse valdkonnas. Piirkondlikud algatused, nagu Horvaatia, Serbia ja Sloveenia kokkulepe ühise raudteekaubaveo ettevõtte loomise kohta, näitavad, et need riigid soovivad teha rahumeelset koostööd ja aidata kaasa Balkani piirkonna majandusarengu suurendamisele.

Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid Horvaatia reformikava edasi toetama, pöörates erilist tähelepanu kõige suurematele probleemidele, nagu korruptsioon, kõrge töötuse tase ja killustatud põllumajandussektori raske olukord. Loodan, et lähtuvalt eesistujariigi Ungari kavatsustest õnnestub läbirääkimised Horvaatiaga juunis lõpetada ja et Horvaatiast saab Euroopa Liidu liikmesriik juba 2011. aasta teisel poolel Poola eesistumise ajal.

8. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 13.25 ja jätkus kell 15.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

9. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktide allakirjutamine

  President. − Lugupeetud kolleegid! Alustame Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse allkirjastamisega. Lugupeetud nõukogu eesistuja minister János Martonyi, austatud esimehed ja raportöörid! Täna käsitleme tähtsat õigusloome teemat, nimelt väga tähtsa Euroopa õigusakti kinnitamist. See on tähtis selle pärast, et suurendame sellega veelgi oma institutsioonide võimude lahusust.

Selle seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse eesmärk on anda meie kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Vaja on vaid miljoni kodaniku allkirja – ainult 0,2% kodanikest –, et kutsuda komisjoni üles võtma meetmeid vahetult kodanikke puudutavates küsimustes. Kodanikud saavad sellega oma arvamust avaldada. Sellega luuakse vahetu side kodanike ja ELi institutsioonide vahel ning ületatakse lõhe nende, see tähendab meie kõigi vahel Euroopa Liidus.

Euroopa Parlament ja nõukogu nägid palju vaeva, et selle kodanikusõbraliku määruse saaks kiiresti esimesel lugemisel vastu võtta. Ma tahan tänada kõiki, kes selle eduka tulemuse saavutamisele kaasa aitasid: eesistujariike – eeskätt eesistujariike Belgiat ja Ungarit –, komisjoni ja täiskogu liikmeid. Soovin avaldada erilist tänu põhiseaduskomisjoni (AFCO) esimehele Carlo Casinile ja petitsioonikomisjoni (PETI) esimehele Erminia Mazzonile. Palun teil õigusakti allkirjastamise ajaks siia tulla. Tänan nelja raportööri Alain Lamassoure’i, Zita Gurmaid, Diana Wallist ja Gerald Häfnerit – loodan, et olete kõik siin ja saame koos menetluse läbi vaadata! Tänan ka kõiki teisi parlamendiliikmeid, kes variraportööridena kaasa aitasid!

Võite tunda uhkust kodanike heaks tehtud töö üle! Kohe kirjutame sellele õigusaktile koos nõukoguga alla, kuid enne seda palun öelda veel paar sõna meie külalisel, minister Martonyil, kes meid selle poolaasta jooksul veel tihti siin Euroopa Parlamendis külastab.

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud president! See on ainulaadne ja pidulik hetk. Ma mäletan Euroopa konventsiooni alguspäevi, kui arutasime selle üle, kuidas oleks võimalik kaotada või vähemalt vähendada Euroopa integratsiooniprotsessi nn demokraatlikku puudujääki. Meil kõigil oli üks ühine eesmärk: Euroopa Liidu demokraatliku toimimise parandamine.

Ühe viisi selle tegemiseks just leidsimegi ning see on kodanike osalemise edendamine Euroopa Liidu demokraatlikus elus. Seepärast lisatigi aluslepingusse kodanikualgatuse tegemise õigus ja nüüd saavad kodanikud pöörduda vahetult Euroopa Komisjoni poole ning kutsuda komisjoni üles esitama Euroopa Liidu õigusakti ettepanekut.

Olen veendunud, et see on tähtis verstapost teel palju demokraatlikuma ELi poole. See on ka esimene otsedemokraatia element. Sellega luuakse vahetu kontakt ja dialoog institutsioonide ning kodanike vahel ja edendatakse vahetut piiriülest dialoogi ning koostööd. See edendab ka omanditunnet: Euroopa ei ole nemad, Euroopa oleme meie ja Euroopa areneb nii, nagu me seda ühes koos kujundame. Jah, meie moto „Tugev Euroopa inimliku aspektiga” sõltub meist kõigist.

Nende eesmärkide saavutamiseks ja aluslepingu kohaldamiseks oli vaja luua selge, lihtne ja kasutajasõbralik kodukord. See on nüüd olemas ja see valmis heas koostöös kõigi institutsioonide – komisjoni, nõukogu ja ennekõike Euroopa Parlamendi vahel. Soovin avaldada erilist tänu volinik Maroš Šefčovičile! Tänan ka eesistujariike Hispaaniat ja Belgiat, kes meie kolmikusse kuulusid! Erilise tänu ja õnnesoovid on teeninud ära Euroopa Parlament ning kõik, kes seda ülitähtsat tööd tegid: parlamendikomisjonide esimehed ja raportöörid Alain Lamassoure, Zita Gurmai, Diana Wallis ja Gerald Häfner, nagu ka kõik teised parlamendiliikmed, kes sellele väga tähtsale tööle kaasa aitasid.

See on näide suurepärasest koostööst ja vastastikusest mõistmisest nii Euroopa institutsioonide kui ka kõikide erinevate poliitiliste perekondade või fraktsioonide vahel. Ma loodan väga, et see koostöö ja vastastikune mõistmine annavad eeskuju tulevikuks – nii institutsioonidele kui ka fraktsioonidele.

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

10. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

11. Toiduainete hinnatõus (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused toiduainete hinnatõusu kohta.

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Tänan, et kutsusite eesistujariigi Ungari osalema selles arutelus toiduainete hinnatõusu kohta.

Küsimus on päevakorras teist korda kolme aasta jooksul. Taas kord põhjustab toiduainete hinnatõus sotsiaalseid rahutusi ja poliitilist ebastabiilsust mitmetes riikides. Perekonnad maailma vaeseimates piirkondades on raskustes. Lisaks sellele räägib Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon meile, et väljavaade ei ole hea, sest ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu tõusevad hinnad sel aastal veelgi. See on pakiline küsimus. Põllumajandusministrid ja WTO peadirektor Lamy arutasid seda 22. jaanuaril 2011. aastal Berliinis ning veel arutati seda põllumajandusnõukogus selle aasta 24. jaanuaril.

Selle hiljutise hinnatõusu põhjused on keerulised ning see on segu struktuurilistest ja ajutistest teguritest. Rääkides nõudlusest, on meil toita rohkem inimesi kui kunagi varem. Pakkumise poole pealt on põuad ja üleujutused mänginud rolli saakide hävitamisel, sisendkulud on suurenenud ja sellele kõigele lisandub finantsspekulatsioon tooraineturgudel.

Mida saab Euroopa Liit teha probleemi käsitlemiseks? Peame seadma korda oma sisepoliitika, peame parandama ülemaailmset juhtimist selles valdkonnas ja peame tõesti aitama kõige haavatavamaid. Praegu ei ole aeg enesega rahuolemiseks, kuid tegime olulisi edusamme igas kolmes aspektis viimase toiduhindade kriisi tulemusena. Nõukogu osaleb koos parlamendiga intensiivses arutelus, mille teema on ühine põllumajanduspoliitika areng tulevikus. See on väga oluline ülemaailmse toiduga kindlustatuse puhul. Hiljutised nõukogu arutelud seavad toiduga kindlustatuse arutelu keskpunkti, kuna küsitakse, kuidas kõige paremini tagada, et põllumajandustootmine ELis oleks tulevikus nii majanduslikult elujõuline kui ka keskkonnasäästlik.

Lubage mul veel öelda, et lugesime suure huviga parlamendi resolutsiooni põllumajanduse tunnustamise kohta strateegilise sektorina toiduga kindlustatuse kontekstis, mis põhineb austatud liikme Daciana Sârbu raportil. Nõukogus jätkuvad arutelud komisjoni 18. novembri 2010. aasta teatise üle ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta ning eesistujariik Ungari kavatseb 17. märtsi nõukogu istungil võtta vastu nõukogu järeldusi.

Loodame, et arutelud õigusaktide ettepanekute üle, mis on kavas esitada 2011. aasta teisel poolel, toovad kaasa konkreetseid edusamme. Oleme teinud olulisi edusamme rohkem koordineeritud ja pikaajalisema rahvusvahelise reageerimise suunas toiduga kindlustatusele maailmas. Oleme kaugel aastatuhande arengueesmärgi saavutamisest vähendada nälgivate inimeste arvu 2015. aastaks pooleni. Nälg ja toiduga kindlustamatus on endiselt tegelikkus miljardi inimese jaoks, kuid üks ÜRO hiljutisi saavutusi pärast ELi tehtud suurt tööd on olnud ülemaailmse põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja toiduvarude partnerluse loomine. Seda viib ellu taaselustatud toiduga kindlustatuse komitee (FAO).

EL on olnud eestvedajaks ka toiduabi konventsiooni uuendamisel ja ajakohastamisel, et aidata paremini kaasa maailma toiduainetega kindlustatusele ja parandada rahvusvahelise üldsuse võimet viia toiduabi kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele. See on viis edasiminekuks, et parandada ülemaailmset juhtimist selles valdkonnas.

Toiduga kindlustatuse vaatenurgast tahaksin teile meelde tuletada komisjoni teatist humanitaartoiduabi kohta, mis võeti vastu märtsi lõpus 2010. aastal, ja sellele järgnenud nõukogu järeldusi 2010. aasta mai keskpaigas, sätestades seeläbi uue ELi humanitaarmeetmete poliitilise raamistiku, et tugevdada jõupingutusi toiduga kindlustamatuse käsitlemiseks humanitaarkriiside puhul. Komisjoni teatis arengumaade aitamise kohta toiduga kindlustatusega seotud katsumuste käsitlemisel, mis võeti samuti vastu eelmisel aastal, nõudis samal ajal uut ühist toiduga kindlustatuse poliitilist raamistikku, tugevdades veel enam ELi juhtpositsiooni ülemaailmses toiduga kindlustatuse tegevuskavas ja parandades ELi abi tõhusust. Sel eesmärgil koostavad komisjon ja liikmesriigid koos rakenduskava, et transleerida poliitiline raamistik kohapeal konkreetseteks meetmeteks.

Lubage mul mainida ka ELi miljardi euro suurust rahastamisvahendit, milles leppisid kokku parlament ja nõukogu. Käimas on vahendi, mis aitab talupidajatel arengumaades suurendada põllumajandusliku tootmise suutlikkust, kolmas tegevusaasta. See on käegakatsutav märk meie sihikindlusest viia tõelist abi kõige haavatavamatele.

Peagi hakatakse tegema otsuseid ELi arengupoliitika tulevikusuundade kohta, mille aluseks on arengupoliitika roheline raamat, mis toetab kaasavat majanduskasvu ja jätkusuutlikku arengut. Rohelise raamatu protsessi juures võtab komisjon vastu algatuse muuta prioriteetseks majanduskasvu loomise, põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse arengukoostöös, et saavutada kaasav ja jätkusuutlik areng arengumaades vaeseid kaitsvate lahenduste abil. Arvestades toiduainete hinnatõusu ja kiiret rahvastikukasvu, on ülioluline tõhustada arengumaade endi toiduainete tootmise suutlikkust.

Samuti tervitame Söuli G20 tippkohtumisega antud uut hoogu WTO Doha arengukavale. EL toetaks täielikult tehingut, mis aitaks oluliselt kaasa stabiilsuse tagamisele, vabanedes eksporditoetustest ja keelates ekspordipiirangud. Viimased üksnes teravdavad hinnakõikumisi ja mõjuvad täpselt vastupidiselt soovitule.

Lubage mul nüüd naasta finantsspekulatsiooni küsimuse juurde! On ebaselge, mil määral see mõjutab hinnakõikumisi, kuid on hea põhjus parandada läbipaistvust tooraineturgudel. G20 eesistujariik Prantsusmaa on määratlenud selle saabuva aasta prioriteedina. ELi eesistujariik Ungari on valmis töötama õlg õla kõrval G20 eesistujariik Prantsusmaaga, et saavutada konkreetseid tulemusi. Eesistujariik Ungari on täielikult pühendunud teiega koos töötama komisjoni ettepaneku esimese lugemise kokkuleppe nimel börsiväliste tuletisinstrumentide kohta.

Maailma vaesed ja näljased väärivad piisavat ja püsivat vastust oma murele toiduainete hinnatõusu pärast. Euroopa Liit on olnud esirinnas, mis puudutab probleemi käsitlemiseks tehtavaid jõupingutusi alates esimesest kriisist kolm aastat tagasi, aga teha on vaja rohkem. Nõukogu on endiselt täielikult pühendunud kollektiivsele ja sidusale vastusele nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Olen kindel, et saame kõikides oma jõupingutustes teie toetusele loota.

Suur tänu tähelepanu eest!

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänan teid selle võimaluse eest teha avaldus komisjoni nimel toiduainete hinnatõusu kohta! Minu palvel arutati seda küsimust 24. jaanuaril põllumajandusnõukogus. Seega on mul hea meel ka mulle antud võimaluse üle pidada seda dialoogi Euroopa Parlamendiga nii eluliselt olulisel teemal.

Siinkohal tahaksin käsitleda kahte teemat, mis on minu arvates omavahel seotud: esiteks olukord maailma põllumajandusturgudel, kus hinnad on mitu nädalat tõusnud, ning teiseks G20 areng toiduga kindlustatuse ja põllumajandustoodete hinnakõikumiste küsimustes.

Alustame olukorrast maailma põllumajandusturgudel. Mitmete rahvusvaheliste institutsioonide koostatud eri raportid, sealhulgas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) raport põllumajandustoodete ja toiduainete hinnatõusu kohta, on taas kord maailma valvsaks muutnud. Kas kordub taas sama hinnatõusu protsess nagu 2007.–2008. aastal? Kuigi hinnad, eriti teraviljahinnad, on tõusnud järsult alates suvest ja ka hiljuti, ei tundu me olevat jõudnud 2008. aasta hinnatasemeni.

Pehme nisu olukord on kogu maailmas keeruline, aga turupakkumisega ei ole probleemi. Praegune saak lõunapoolkeral on oodatust suurem. Siiski, et aidata kaasa Euroopa Liidu turu turustusaastate lõpule, kavatseme peatada tollimaksud impordilt tariifikvootide madala ja keskmise kvaliteediga pehme nisu ja söödaodra puhul, uskudes, et see on üks meetmetest, mis võiks aidata natuke turgu Euroopa tasandil lihtsustada. Tuleks märkida, et prognoosid ülemaailmsete pehme nisu varude kohta 2010.–2011. turustusaasta lõpuks on kõrgemad kui 2007. aastal.

Suhkru hinnad on taas rekordkõrgustes – valge suhkru hind oli jaanuari keskel peaaegu 625 eurot tonni kohta. Hinnatõus järgneb kaheaastasele ülemaailmsele puudujäägile, mis tulenes vähesest tootmisest. Selle turustusaasta tootmine vähenes hiljuti teatavates riikides, sealhulgas Austraalias. Viimaste prognooside kohaselt peaks maailma suhkrutasakaal siiski 2010.–2011. aastal tasakaalus olema.

Sellest kõigest on siiski ka midagi õppida. Ehkki turud võivad kitsad olla, on hindade tasandil kindlasti üle reageeritud, arvestades seda, mida füüsilised alustõed meile räägivad. Toiduga kindlustatus ja põhiteema ehk põllumajandustoodete hinnakõikumised on selgelt ülemaailmsed küsimused, mida tuleb käsitleda ülemaailmsel tasandil, ning mul on hea meel, et toiduga kindlustatuse ja hinnakõikumiste küsimus on üks G20 kehtestatud prioriteete Söulis. Tegemist on suure katsumusega komisjoni jaoks tervikuna.

Põllumajanduse ja maaelu arengu volinikuna olen juba korduvalt väljendanud oma pühendumist selles valdkonnas, näiteks jaanuari lõpus Berliinis. Samal ajal olid minu kolleegid eri riikides seotud G20-ga, aga ka hiljuti ÜROs koos peasekretär Ban Ki-mooniga hiljutisel külastusel New Yorki.

Tuletagem ka meelde, et toiduga kindlustatuse küsimus on selgelt sätestatud ühe ühise põllumajanduspoliitika katsumusega komisjoni teatises „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks”. See on oluline küsimus nii Euroopa Liidu kui ka maailma vaeseimate riikide jaoks, mistõttu teen nendes küsimustes tihedat koostööd volinik Piebalgsega, et ka ELi arengupoliitikat sellele toiduga kindlustatuse küsimusele paremini kohandada.

Täna tahaksin jagada teiega oma mõtteid nende küsimuste, eelkõige nelja valdkonna kohta: läbipaistvus, varud, kõikumiste juhtimise võimalused ja kaubanduse roll. Kuuleme, et kõikumisi suurendab läbipaistvuse puudumine nii füüsilistel turgudel kui ka tuletisinstrumentide turgudel. Põllumajandusturgude kohta on andmete allikaid tootmise, tarbimise, kaubanduse ja varude kohta. Rahvusvahelised organisatsioonid, riiklikud teenistused ja spetsialiseerunud organisatsioonid, nagu rahvusvaheline teraviljanõukogu, esitavad üksikasjalikke andmeid selle teema kohta.

Teatavaid andmeid on aga võimalik parandada, eriti andmeid varude kohta, mille teave on puudulik, eriti ülemaailmse varude jaotumise puhul. Söulis kohtunud G20 juhid palusid samuti pädevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel parandada teavet varude ja tootmisprognooside kohta. Nende andmete asjakohasuse parandamine on eeltingimus turgude läbipaistvuse parandamiseks. Samuti peame uurima arutelufoorumi küsimust ülemaailmsel tasandil peamiste turutegijate – nii eksportijate kui ka importijate seas –, et kriise üksnes ei märgataks, kui need toimuvad. Seetõttu on need kolm küsimust omavahel seotud: meil peab esmalt olema teave, seejärel peame suutma teavet töödelda ning viimaks peab meil olema foorum rahvusvahelisel tasandil, kus märgatud olukorra üle on võimalik arutleda.

Komisjon on avaldanud mitmeid teatiseid põllumajandustoodete ja toiduainete hinna kohta. Oma viimases teatises võttis komisjon meetmeid läbipaistvuse parandamiseks kogu toiduahela ulatuses ning mina teen koostööd Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajaniga, et seda põhiküsimust edasi arendada.

Samuti on välja kuulutatud ettepanekud, et tõhustada põllumajandustoormest saadud toodete läbipaistvust ja järelevalvet. Kõikuvuse suurenedes on oluline, et tuletisinstrumentide turud täidaksid jätkuvalt oma riski maandamise ja hinna määramise rolli. Seega vajame tasakaalustatud ja ranget käsitluslaadi ning kiidan volinik Barnieri tööd selles valdkonnas ja pooldan täielikult seda, et ta töö hõlmab ka põllumajandustoorme konkreetset küsimust.

Komisjon avaldas 2. veebruaril uue, ülemaailsema teatise toormeturgude ja sellest tulenevate finantsturgude kohta. See moodustab panuse G20-s toimunud aruteludesse toormehindade kõikuvuse ja tuletisinstrumentide turgude järelevalve kohta. Tahame aidata kaasa enda G20 partneritega ja ka laiemalt tuletisinstrumentide turgude tõhusamale reguleerimisele nii tootjate kui ka kasutajate huvides.

Seega arvan, et peame saabuvatel kuudel eelisjärjekorras töötama – arvan, et kuni suveni – järgmiste küsimustega: esiteks teabe kättesaadavus ning läbipaistvus era- ja riiklike varude ning tootmise ja tarbimise puhul; teiseks teabe kogumine, töötlemine ja levitamine; julgeolekumehhanism toidukriisiga silmitsi seisvate riikide jaoks; toiduabi roll ja korraldus rahvusvahelisel tasandil ja Euroopa Liidus; rahvusvahelise juhtimise tõhustamine, näiteks institutsioonilise dialoogi mehhanismide abil põhiriikide vahel; investeerimise tase jätkusuutlikku põllumajandustoomisse ja -uuringutesse mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka vaeseimates riikides. Põllumajandusele arengupoliitikas antav prioriteetsus on samuti käsitlemist vajav küsimus, eelkõige komisjoni kavatsuse juures kohandada ja reformida arengupoliitikat. Arvan, et selles kontekstis peaks Euroopa Liidul olema palju suurem esindatus mitte üksnes toiuduabi puhul, vaid eelkõige toetades riike lõunas, et võimaldada neil arendada oma kohalikku tootmissuutlikkust jätkusuutlikul viisil.

Euroopa Liidus peame uurima korralikumalt – ja kavatsen seda igati teha – turumehhanismide määratlemist, mis võimaldaksid meil ennetada katastroofe mõnes sektoris ajutiste tootjate töötasumäära ja sisendkulude pitsituste tagajärjel. Pean eelkõige silmas karjakasvatust.

Lubage mul viimaks rääkida kaubanduse rollist! Usume, et kaubandusega saame kaasa aidata ülemaailmsele toiduga kindlustatusele, sest see võimaldab olemasolevat toitu kogu maailmas levitada. Ekspordipiirangud on üksnes tugevdanud järsult tõusvate hindade suurenemist juba niigi haavatavate riikide kahjuks. Kaubanduspoliitika peaks toiduainete puhul kuuluma kokku muu toiduga seotud poliitikaga rahvusvahelisel tasandil, kui tahame selles küsimuses sidusat käsitlusviisi.

Kokkuvõttes võin teile kinnitada, et jälgin tähelepanelikult toiduainete hinnasuundumusi ja tahaksin tulevikus töötada, konsulteerides selle küsimuse puhul teiega siin parlamendis ja nõukoguga, et esitada konkreetseid ettepanekuid, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika reformi aga ka teiste konkreetsemate vahendite kohta.

  Mairead McGuinness, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Lubage mul tänada nii nõukogu kui ka komisjoni väga selge avalduse eest oma kavatsuste kohta selles väga tähtsas toiduainete hinnatõusu küsimuses! Need meie seast põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonist, kes on täna siin istungisaalis, on rohkem harjunud põllumajandusküsimusi südaööl arutama. Mul on hea meel, et kui põllumajandus muutub järsku toiduks, arutame seda väga olulist küsimust keset päeva, kui inimesed kuulevad. Arvan, et peaksime seda meeles pidama.

(Aplaus)

Lubage mul väga selgelt öelda, et põllumajanduse ja toidu seose puudumine on osa probleemist, mida täna siin arutame! Põllumajanduse ja põllumajandustootjate väikese sissetuleku tegelikkus nii Euroopas kui ka arengumaades on selles arutelus kesksed ning ärgem unustagem ka seda, et üks põhiprobleeme – ja komisjon määratles selle oma seisukohavõtus – on see, et suurenevad põllumajandustoodete hinnad ja suurenevad toiduainete hinnad ei väljendu põllumajandustootjate kõrgemas sissetulekus. Tegelik probleem on selles, et toiduainete tootmise kulud suurenevad kiiremini ja põllumajandustootjad ei saa sellel jooksurajal jätkata.

Meie kui poliitikakujundajate jaoks on ülesanne see, kuidas suurendada toiduainete tootmist jätkusuutlikul viisil, kuidas toota rohkem, kasutades vähem, kuidas hallata oma varusid ning kuidas käsitleda häireid, mis on seotud varudega, nagu volinik märkis. Ülemaailmsed varud ei ole enam põhinäitaja; peame teadma, kus varud on, ja mõistma, et need ei tule Hiinast või Indiast.

Mida peame tegema – ning usun, et see sai alguse alates minu viimasest raportist eelmisel parlamendi ametiajal –, on asetada põllumajandus ja toiduained kesksele kohale.

Lubage mul lõpetada, öeldes järgmist: peame olema ettevaatlikud selle puhul, kuidas oma põllumajanduspoliitikat reformime. Peame säilitama ja suurendama toiduainete tootmist Euroopa Liidus osana oma panusest ülemaailmsesse toiduainetega kindlustatusse. Ning jah, lubage mul toetada teie mõtet põllumajanduse kohta arengumaades: see on liiga kauaks unarusse jäetud. Nüüd on viimane aeg, et aitaksime oma poliitikaga seda põllumajandust.

  Stéphane Le Foll, fraktsiooni S&D nimel. – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik! Nõustun täielikult märkusega, mis Mairead McGuinness just tegi asjaolu kohta, et toiduainete ja põllumajanduse küsimused on oluliselt seotud.

Küsimus, mida käsitleme, on toiduainete hinnatõus ja selle võimalikud tagajärjed teatavale hulgale elanikkonnast kogu maailmas ning samuti Euroopas.

Tahaksin esmalt teha järgmise tähelepaneku. Põllumajandustoodete veel suurema hinnatõusu suund on minu arvates pikaajaline suundumus, mis jätkub kolmel peamisel põhjusel: esiteks maailma demograafiline trend ja suurenev rahvastikuarv; teiseks asjaolu, et globaalse soojenemise tõttu on meil probleemsed ilmastikutingimused, nagu põud ja üleujutused; kolmandaks seetõttu, et ka maailm areneb. Uute esilekerkivate majandusriikidega suureneb ka tarbimise tase. Seetõttu on kitsas olukord põllumajandusturgudel ja põllumajandustoodetega üha kasvav suundumus. Seda võimendab hindade kõikuvus, mis on maailmamajanduse liigse finantstööstuse mõju tagajärg.

Peaksime seda käsitlema, kui tahame lahendada nii põllumajanduse kui ka toiduainete küsimuse. Et teha seda – mis volinik ütles, et on oluline –, on kaks punkti: jah, on vaja läbipaistvust varude kohta, aga vajame ka avalikku korda varude kohta Euroopas ja varude haldamist ülemaailmsel tasandil, eelkõige ÜRO tasandil.

Teiseks on olulised finantsturgude reguleerimine ja turuspekulatsioonid, eelkõige tagades, et ei ole enam seost spekulatiivse määra ja turgudel kaubeldavate tegelike koguste vahel. Mis puudutab toiduaineid, on vastuvõetamatu, et spekulandid spekuleerivad, võtmata arvesse tagajärgi, mis see võib kaasa tuua toiduainetele maailmas ja inimkonnale.

See viib mind kahe peamise järelduse juurde. Esiteks vajame tugevat Euroopa poliitikat ning peame strateegiliselt taas kehtestama Euroopa kohustuse ülemaailmse partnerina toiduainete- ja põllumajandussektorites. Teiseks peame muutma oma arengupoliitikat tagamaks, et investeerime ülemaailmselt – ja Euroopa on ülemaailmne partner – taas põllumajandusse, sest vajame, et põllumajandus toidaks maailma.

(Aplaus)

  George Lyon, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Mul on hea meel, et arutame põllumajanduse ja toiduainetega seotud küsimusi istungi keskel kolmapäeva pärastlõunal, mitte südaööl. Mul on selle üle väga hea meel! Üks põhjustest on see, et tohutu kõikuvus, mille tunnistajaks me täna toiduainete hindades oleme, on lõpuks toiminud äratusena poliitikutele kogu Euroopas.

Viimase 30 aasta jooksul oleme kõik muutunud rahulolevateks, kui toiduainete hinnad reaalselt aasta aasta järel vähenesid. Toiduained ei ole kunagi olnud odavamad kui viimasel mõnel aastal. Oleme hakanud eeldama, et meie poodide riiulid on ülekoormatud ja kubisevad toidust 24 tundi ööpäevas. Liiga palju toiduaineid oli probleem. See oli põhiteema aruteludel kuni 2007. aastani, selle asemel et probleemiks oleks liigne vähesus.

Hiljutised hinnatõusud on pöördepunkt – märk sellest, et küllusepäevad võivad hakata läbi saama. Meie praegune põllumajandustootmise mudel on põhinenud odaval energial, külluslikul hulgal maal ja piisaval veevarul. See mudel ei suuda vastata katsumustele, millega tulevikus silmitsi seisame. Suurenev elanikkond üheksa miljardini, kasvav nõudlus arengumaadelt ja kliimamuutuste mõju. Nagu professor John Beddington, Ühendkuningriigi vastutav teadusametnik, hiljuti ennustas, et kui me ei tegutse, seisame silmitsi nappide energiavarude, veepuuduse ja toiduainete puuduse suure tormiga.

Peame tegutsema kohe ja looma uue põllumajandusmudeli! Euroopa peab asuma juhtpositsioonile ja ühise põllumajanduspoliitika reform annab meile võimaluse koostada jätkusuutlik toiduainete tootmise süsteem, mis suudab vastata tohutule nõudlusele maailma toiduainete varudes, mis on tulevikus vajalik.

  José Bové, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik! Nagu 2008. aastal, on põllumajandustoorme hind maailmaturul laes. Oleme ainult 3% kaugemal 2008. aasta tasemest. Vastutus olukorra eest lasub teatavate tavapäraselt eksportivate piirkondade tootmise vähenemisel kliimamuutuste tõttu, teravilja suunamisel biokütuse tootmisse ning hinnatõusu rõhutaval finantsspekulatsioonil, nagu tõendavad Rahvusvahelise Valuutafondi raportid ja Prantsuse ametivõimud ning millele osutab ka komisjon.

Selle uue toiduainete kriisi tagajärjed põhjustavad suurt kahju 1,2 miljardi inimese jaoks maailmas, kes tulevad toime vähem kui 1,5 USA dollariga päevas. Alates oktoobrist on allpool vaesuspiiri elavate inimestega liitunud veel 44 miljonit inimest.

Ainult kaks päeva enne G20 kohtumist, mida Euroopa ootab enne, kui viimane võtab sarnased meetmed nendele, mille poolt USA hääletas? Alates 13. jaanuarist 2011. aastal on USA valitsus nõudnud põllumajandustoodete turgude rahaliste vahendite seisundi piiramist ja läbipaistvust. See on esimene samm spekulantide soovidele vastu astumise suunas.

Mõju on ränk ka Euroopa põllumajandustootjate jaoks. Nad ei suuda enam oma loomi sööta. Sajad talumajapidamised on pankrotti läinud. Viis aastat tagasi oli nisu hind 100 eurot tonni kohta; nüüd kaubeldakse sellega peaaegu 300 euro eest. See on täiesti uus mäng.

Komisjon nõuab, et põllumajandustootjad kohandaksid end turult tulevate märkidega. See peaks praegu iseenda nõuannet kuulda võtma. Seistes silmitsi selle kriisiga, ei saa Euroopa Liit oodata kuni 2014. aastani, et lahendusi leida. Kriisile tuleb vastu astuda ja pakun kolme konkreetset meedet.

Esiteks teraviljavarude viivitamatu loomine asjaomastes riikides, mis peab põllumajandustootjatele olema kättesaadav subsideeritud hinnaga. Teiseks põllumajandustootjatele söödahindade eest makstav lihahindade indekseerimine. Kolmas meede 2011. aastaks on mehhanism viia osa teravilja toetuseks suunatud abist üle loomakasvatusse.

  James Nicholson, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Toiduainete hinnatõus võib valitsusi põlvili suruda. Oleme seda viimastel päevadel näinud.

Tahaksin natuke ajas tagasi rännata. Olen olnud selle parlamendi liige alates 1989. aastast. Kui tulin Euroopasse 1989. aastal, ei olnud meil toiduprobleemi. Meil olid loomalihamäed, meil olid võimäed, meil olid piimajõed ja meil olid teraviljamäed. Nüüd on need kõik kadunud ja me ei tooda enda toitmiseks piisavalt toiduaineid piisavalt kiiresti.

Kuhu on siis toiduained kadunud ja miks on meil ainult väike varu? Kui põud mis tahes maailma osas võib reaalselt põhjustada täielikku segadust kogu turul kõikide teiste jaoks, ei ole see olukord, millel saame lubada jätkuda.

Meil on Euroopa Liidus olukord, kus põllumajandustootjad lahkuvad tööstusest välgukiirusel igas liikmesriigis. Tegelikult julgustame neid minema veel kiiremini ja meil ei ole noori põllumajandustootjaid tööstusesse sisenemas.

Peame tegutsema enne, kui on liiga hilja suuna muutmiseks maailma toiduainete hinnatõusu puhul. Tegutsema peab võimalikult kiiresti, et leevendada tavainimestele osaks saanud survet.

Tavainimestele saab luua varjupaiga tugeva ühise põllumajanduspoliitika abil, mis tagab kvaliteetsed toiduained mõistlike hindadega negatiivse mõjuta keskkonnale. Tugev otsemaksete sammas on maailma jaoks ja nõudlusele vastamiseks toiduainete järele väga oluline. Selle tugevdamiseks tulevikus saab astuda täiendavaid samme, mis on väga vajalikud investeerimise ning muidugi teadus- ja arendustegevuse seisukohalt. Loodetavasti leiame võimaluse seda teha.

Minu nägemuse kohaselt on probleem selles, et kõik tulevad siia nendele aruteludele ja teevad õigeid avaldusi, ütlevad õigeid kulunud väljendeid, aga nad ei ole valmis tegema raskeid otsuseid, mis on vajalikud nende abistamiseks, kes seda kõige enam vajavad.

Olen öelnud, et rääkimisest enam ei piisa: on vaja võtta meetmeid ülemaailmsete varude ja turu ebastabiilsuse suhtes ning kuni seda probleemi ei käsitleta, ei ole võimalik probleemi lahendada.

  Gabriele Zimmer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Poliitikuna, kes on seotud arengupoliitikaga, küsin endalt alati, miks on tegelikult nii raske õppida varasematest kriisidest ja katastroofidest. Mulle tundub, et 2008. aasta näljast tingitud rahutuste draama pole endiselt piisavat jälge jätnud nende inimeste pähe ja südamesse, kellel on poliitiline ja majanduslik mõjujõud, ega ka neile, kes hoolimatult spekuleerivad põllumajandustoodete turgudel. Nälgivate inimeste arv maailmas on taas kord tõusnud üle miljardi ning vaeseimad inimesed maailmas on enim mõjutatud hinnatõusust toiduaineturul. Nad peavad iga päev kulutama üle 80% oma rahast toidule.

Ei ole täidetud 2009. aasta ülemaailmseid lubadusi panustada üle 20 miljardi USA dollari põllumajandusabi arengumaadesse, sealhulgas kuus miljardit USA dollarit Maailmapanga kaudu võitluseks nälja vastu. Seni on makstud ainult 925 miljonit USA dollarit. Spekulatsioonid põllumajandustoodete turgudel ei puuduta enam toiduaineid, vaid on nüüd peaaegu ainult seotud finantsturu tegevuse ja tehingutega, millel on otsene mõju toiduainete hinnale. Mul on seega hea meel, et komisjon hakkab nüüd kaotama oma vaoshoitust selle olukorra suhtes.

Siiski ei ole hinnasuundumuste spekulatsioon muutunud läbipaistvamaks ning seda ei ole ka kontrollitud ega piiratud. See on aga oluline, kui tahame olla suutelised tõhusalt tegutsema ja muutusi looma. Seega kutsun nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles seadma võitlust nälja vastu prioriteediks mis tahes poliitikas, kavas ja strateegias ning kaaluma ka uusi meetodeid ning lähenemisviise, nagu toidusõltumatus, et lõpuks oleks maaharijatel rohkem loovat jõudu ja mõju oma rahva toiduga varustamise üle oma piirkondades.

  John Stuart Agnew, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Kui toiduainete hinnad kahtlemata tõusevad, on olukord tootjate jaoks hoopis teistsugune. Briti looma-, lamba- ja sealiha ning mune tootvad põllumajandustootjad on tegelikult kogenud oma toodangu väärtuse langust viimase aasta jooksul; linnuliha väärtus on jäänud samaks ja piim on ainult marginaalselt kõrgem; suhkrupeet langeb järgmisel aastal.

Need ettevõtted seisavad ise silmitsi suure kulude suurenemisega ega suuda praegust olukorda säilitada kauem kui mõned kuud. Seejärel neil kas õnnestub nõuda kõrgemat hinda jaemüüjatelt või nad lõpetavad tootmise. Toiduainete jaehinnad suurenevad mõlemal juhul.

Mida EL sel puhul teeb? Ta muudab tarbetult kulukaks geneetiliselt muundamata sojaubade impordi. Ta nõuab põllumajandustootjatelt globaalse soojenemise maksu elektriarvetelt, samal ajal kui needsamad põllumajandustootjad on väga külma ilma tõttu kaotanud tuhandeid tonne suhkrupeeti ja kartuleid maapinda. EL tahab suurendada riiklikku toetust mahepõllumajandusele, selle asemel et lasta tarbijatel seda sektorit juhtida. Mis tahes konventsionaalsete tootmissüsteemide muutmine orgaaniliseks toob kaasa toiduvarude vähenemise.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Peamised toiduainete inflatsiooni põhjused on olnud ülemaailmne põhitarbeainete hinnatõus, järsult tõusnud energiahind ja ebastabiilsus turul ning ei ole kahtlust selles, et tarbija kannatab. Põllumajandustööstus on siiski sellega mõnda aega tegelema pidanud, nagu ka tõusvate sööda- ja väetisehindadega. Kulumarginaalid on vähenenud ja paljud põllumajandustootjad, eelkõige mahukates sektorites, seisavad silmitsi finantshävinguga.

Paluksin täna parlamendil mõelda sügavalt järele, millised oleksid tagajärjed, kui meil ei oleks toetust põllumajandustootjatele ühisest põllumajanduspoliitikast. Palju maksaksime toiduainete eest selles finantskliimas? Samuti palun parlamendil tungivalt kaaluda väga tugevat toetust ühisele põllumajanduspoliitikale eelolevates väga olulistes aruteludes.

On oluline, et meil on poliitika, mis toetab põllumajandustootjaid ja tagab piisava toiduainete varu õiglase hinnaga. Ütleksin ka seda, et õiglus on hädavajalik ning õigupoolest vajame läbipaistvust toiduainete tarveahelas. See juhtub alles siis, eriti Ühendkuningriigis, kui meil on ostukeskuste ombudsman.

  Jean-Paul Gauzès (PPE). – (FR) Austatud juhatajad, volinik! Käsitlen teemat, mida on mitmel korral tõstatatud ja sageli üksiku põhjusena esitatud: spekuleerimine.

Usun, et spekuleerimise puhul on vajalik mõõdukus. On selge, et on olemas kindel seos teatavate finantstegevuste ja suurenenud ebastabiilsuse ja toorainehindade vahel. Kogu küsimuse käsitlemine üksnes finantsspekulatsiooni seisukohast oleks kindlasti vale, sest osa sellest, mida nimetame spekulatsiooniks, on tegelikult õigustatud tootjate hindade maandamine, ning nagu me hästi teame, ei saaks need tootjad ilma maandamise võimaluseta hakkama.

Siiski tuleb vältida olukorda, kus otseinvesteeringutel toorainesse on kahjulik mõju hinnakõikumisele selle suure ulatuse või üksnes spekulatiivse iseloomu tõttu.

Sel puhul peavad volinik Barnieri ettepanekud finantsküsimuste kohta, eriti tuletisinstrumendid ja katteta müügi reguleerimine, ning samuti finantsinstrumentide turgusid ja turu kuritarvitamist käsitlevate direktiivide läbivaatamine, andma parlamendile võimaluse võtta arvesse kaupadega spekuleerimise aspekte finantsregulatsioonis ja -järelevalves, mis kehtestatakse tagamaks, et neid turgusid ka reguleeritakse tõhusal ent pragmaatilisel viisil.

Volinik, ütlesite, et jõupingutused peaksid jätkuma, ning usun, et parlament, mis majanduskriisis on täitnud nõudeid ja mõnikord oodanud, mida komisjon välja pakub, täidab oma kohustust.

Viimaseks kiidan eesistujariik Ungari avaldust, milles märgitakse, et Euroopa toetab G20 eesistujariiki Prantsusmaad, kes on muutnud kaubaturgude regulatsiooni üheks oma prioriteetidest.

  Luis Manuel Capoulas Santos (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Katastroofide puhul on ennetamine alati parem kui ravi. Meid ohustab tõeline ülemaailmne toidukriis. See ei ole minu lause: see sai alguse ühe Euroopa Liidu asutajariigi valitsusest. Märgid on murettekitavad. Mõne olulise toiduaine, nagu teravili, hind muudkui tõuseb ja jõudis ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel jaanuaris isegi rekordtasemeni. Probleem ei piirdu ilmselgelt Euroopaga ning – nagu siin täna juba on rõhutatud – kõikide nähtust seletavate hüpoteetiliste põhjuste osakaal pole kaugeltki teada.

Teame, et komisjon ei väldi teemat ja selle 2. veebruari teatis on dokument, mida tasub tähelepanelikult lugeda.

Vaatamata sellele väärib põllumajandusliku tootmise konkreetne iseloom erilist tähelepanu ühise põllumajanduspoliitika kontekstis, pühendades arengukoostöö poliitikale nõuetekohaseid riskianalüüsi vahendeid ning toetades toiduainete tootmist muude rahvusvahelise abi vormide arvelt.

Samuti tahaksin siinkohal toetada Prantsusmaa seisukohta G20 juures, mis mõjutab finantsturgude reguleerimist ja võitleb hindadega manipuleerimisega ning kehtestab ka eeskirjad, mis võiksid takistada kaubavoogude järsu katkestuse, nagu juhtus näiteks hiljuti Venemaal.

  Alyn Smith (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Elanikkonna toitmine peab olema valitsuse suurim kohustus ning muidugi on meie elanikkonna toitmine ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärk.

Toiduainetega kindlustatus on meie Põhjanael ja see on ELi edulugu. Tasub meeles pidada, et igal mandril peale meie oma on viimasel aastal esinenud toiduainetega seotud rahutusi, ning jääb tunne, et näeme ülejäänud maailmas valitsusi langemas peaaegu iga päev, samal ajal kui meie oleme seni suutnud tagada vähemalt mõningast turvapaika enda kodanikele.

Seega on toiduainetega kindlustatus meie prioriteet. Sellist muljet küll ei jää, kui kuulata mõnda valitsusvälistest organisatsioonidest ja lobistidest, ning tõepoolest, mõnda poliitikut, kes on kaasatud arutelus ühise põllumajanduspoliitika reformi edendamise üle.

Toiduainetega kindlustatus peab olema tähelepanu keskpunkt ja prioriteet ning olen ühes asjas kolleegidega eriarvamusel. Minu arvates ei ole vabakaubandus lahendus. Ma ei usu, et ülemaailmne toiduainetega kindlustatud on midagi, mida on võimalik saavutada või mille poole peaksime püüdlema. Ekspordikeelud, mis on põhjustatud sellest, et riigid soovivad ennast toita, ei ole iseenesest lubamatud ning tsiteeriksin, kui lubate, lühidalt Inglise riikliku põllumajandustootjate liidu presidenti: „Kui räägime moraalsusest, ei ole midagi halba riigi puhul, kes püüab ennast toita võrreldes rikaste riikidega, kes lasevad oma põllumajandusel alla käia ja seejärel ootavad, et ülejäänud maailm neid toidaks. Meil on kohustus juhtida maailma tootma rohkem, mitte vähem”.

  Hynek Fajmon (ECR). – (CS) Austatud juhataja! Kui tahame pidada siiralt tõsist arutelu toiduainete hinnatõusu üle, ei saa me vältida teemat, kuidas Euroopa Liit ise aitab kaasa sellele ebatervitavale trendile, ükskõik kui ebamugav see mõnede jaoks võib olla. Kõik toormeturgude analüütikud nõustuvad, et toidu toorainete hindade tõusu taga on kaks põhitegurit.

Esiteks ulatuslik uue raha trükkimine USAs ja Euroopa Liidus viimastel kuudel. Selline uue raha sissevool turgudele viib toiduainete ja muude kaupade hinnad üles. Siinkohal ei maksa süüdistada spekulante, nagu täna arutusel olevas raportis kinnitatakse, vaid pigem Ameerika, Euroopa ja teiste keskpankade ekslikku poliitikat.

Teine tegur, mis toiduainete hindu kergitab, on ELi ja USA poliitika sundida tarbijaid üha enam biokütuseid kasutama. Kohustused, mis EL ja USA on selles valdkonnas võtnud, on toonud kaasa põllumajandusmaal kasvatatavate mittetoidukaupade koguse järsu suurenemise. Selle tagajärjel kasutatakse üha vähem põllumajandusmaad toiduainete tootmiseks ja seega on loogiline, et toiduainete hinnad tõusevad. Kui tahame vähendada toiduainete hindu maailmas, peame loobuma sellest absurdsest biokütuste poliitikast.

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL). – (FR) Austatud juhataja, minister, volinik! Kõik näljased inimesed maailmas, kõik need, kes peavad maksma rohkem enda toitmiseks või enda riietamiseks, ootavad, et reageeriksime energilisemalt meie planeeti praegu vaevavale suurimale probleemile. See on probleem, mille on põhjustanud rahaahned toiduainete spekulandid. Nemad on need, kes toiduhindu põllumajandustootjate ja tarbijate kahjuks kergitavad.

Kuulasin tähelepanelikult Jean-Paul Gauzèsi kirglikku palvet, aga ta teab, et tema piirkonnas on teravili sel aastal järgmiseks saagi koristamiseks ostetud juba enne, kui need on külvatud. Järelikult räägime tõepoolest spekuleerimisest. Ainus viis edasi minna on see, et Euroopa Liidul tuleb tegutseda mitmes suunas.

Esiteks peab liit peatama finantsspekulandid, luues ülemaailmse põllumajanduse ja toiduainete fondi, kogudes eriolukorra varusid, kehtestades mehhanismis tõeliste hindade stabiliseerimiseks tegeliku ja mitte virtuaalse tootmise eest ÜRO egiidi all. Meie ühine põllumajanduspoliitika peab samuti tagasi pöörduma süsteemi juurde…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

ISTUNGI JUHATAJA: Silvana KOCH-MEHRIN
asepresident

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Täna arutame Euroopa Parlamendis toiduainete hinnatõusu küsimust. Seda toiduainete hinnatõusu nähtust tunnetavad tarbijad nii Ungaris kui ka teistes Euroopa riikides. Need, kes seda ei tunneta, on põllumajandustootjad ja eelkõige väiketalupidajad. Kuidas see võimalik on? Kuhu see raha läheb? Muu hulgas lahendab selle mõistatuse Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud suurepärase resolutsiooni ettepaneku punkt d, aga kogu resolutsiooni ettepanek on iseenesest suurepärane ja ma pean neid selle eest tänama! Samuti esitatakse selles üksikasjalikke vastuseid ja lahendusi. Punktis d juhitakse tähelepanu spekuleerimise nähtusele. Selles märgitakse, et sagenenud on üksnes finantsinstitutsioonide spekuleerimine, st toormeturu rahakapitali spekuleerimine, mis põhjustab toormehindade kunstlikku inflatsiooni. Seetõttu on meil ka osaliselt lahendus. Raha läheb spekulantidele ning ostjatele ja kauplejatele, kelle kasumijanul ei ole sageli piire.

Ungari inimesed oleksid väga uhked, kui eesistujariik Ungari käsitleks resolutsiooni selles toiduainetega spekuleerimise küsimuses prioriteedina. Pean küsima eesistujariik Ungari kohalviibivalt esindajalt, kas võime sellele loota, ning küsin ELi põllumajandusvolinik Dacian Cioloşelt, millist lahendust ta näeb toiduainetega seotud spekuleerimisele.

  Gay Mitchell (PPE). – Austatud juhataja! Arenenud riikides kulutab keskmine leibkond toiduainetele 10–20% oma sissetulekust, kuid arengumaades on see näitaja üldiselt nii kõrge kui 80%. See rõhutab kohutavaid tagajärgi nende kannatavate riikide jaoks. Peame reageerima ja tegema seda seni, kuni nad seisavad oma jalgadel.

2008. aasta detsembris hääletas siinne parlament ülekaalukalt minu raporti poolt miljardi euro suuruse rahastamisvahendi kohta, et pakkuda arengumaadele sel ajal toiduainete hinnatõusu valguses rahalist abi. Selle vahendi eesmärk oli reageerida sellele hinnatõusule, mille põhjused olid peamiselt, kuid mitte ainult, põuad teravilja tootvates riikides ja naftahinna tõus. Olukord on endiselt äärmiselt ebastabiilne, mõjutades tootjaid ja tarbijaid nii ELis kui ka arengumaades.

Peame õppima tegema koostööd teiste riikidega, nagu Tai. Selles piirkonnas on Tai suur toiduainete tootja, ent kui mõned tema naabrid, nagu Burma ja Vietnam, olid vaesuses ja nende toiduvarud olid otsa saamas, ei võtnud me vastu Tai pakkumist meiega koostööd teha ja tegutseda meie agendina piirkonnas. Me peame õppima seda tegema. Peame tagama kiire ülemineku stabiilsusele Põhja-Aafrikas. Peame tagama, et abi jõuab piirkondadesse, mida on tabanud ettenägematud looduskatastroofid, näiteks Haitisse ja Pakistani; peame jätkuvalt mobiliseerima hädaabireservi, mis võimaldab ELil reageerida viivitamatult sellistest sündmustest tulenevatele konkreetsetele abivajadustele.

  Kader Arif (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahan öelda, et on kahetsusväärne, et meil oli vaja kriisi Euroopas, et algatada tänane arutelu ja esitada resolutsiooni ettepanek, mille üle hääletame homme.

Alles eelmisel aastal, kui arengumaades toimusid nn toidumässuga seotud ülestõusud, pakkus Euroopa välja üksnes hädaolukorrale reageerimise meetmed: saata seemikuid ja väetisi, justkui oleks probleem tsükliline, kuigi oleme kaua hoiatanud struktuuriliste probleemide eest. Meil on ühine põllumajanduspoliitika, millel puuduvad tõhusad reguleerimise mehhanismid, sest liberaalne enamus usub endiselt, et miski ei tohi turgu piirata. Esineb ulatuslik majanduslikult destabiliseeriv ja moraalselt vastuvõetamatu arengumaade põllumajandustoodetega spekuleerimine. Need riigid on ekspordiks mõeldud üksikkultuuride kasvatamise vangid, kusjuures Euroopa neid ei toeta ja eraldab ainult 4% oma arenguabist põllumajandussektorile.

Selle resolutsiooniga tunnistab parlament lõpuks, et õigus toidule on põhiline inimõigus, et on vastuvõetamatu, et ühe inimese nälga ekspluateeritakse teiste hüvanguks, et reguleerimine on hinnastabiilsuse tagamisel möödapääsmatu ning et kaubanduskokkulepped peavad aitama hoida väikseid peretalumajapidamisi ja õigust toidule.

Täna edastab parlament selge sõnumi. Komisjoni ja parlamendi ülesanne on see ära tõlkida.

  Nirj Deva (ECR). – Austatud juhataja! Selleks ajaks, kui ma maha istun, on 16 inimest nälga surnud. See on umbes sama palju kui see osa istungisaalist seal. Maailmas sureb iga päev nälja kätte 36 000 inimest, sest neil ei ole piisavalt süüa.

Euroopa Liit varustas end siiani ise toiduainetega, kuid nüüd impordib toiduaineid. Tegelikult võtab ta toidu ära kõige vaesemate inimeste suudelt. Mulle on räägitud, et EL impordib ülejäänud maailmast toiduainete kogust, mille kasvatamiseks kuluks umbes 35 miljonit hektarit maad. Meil peaks olema omavarustatus toiduainetega ja peaksime aitama ka arengumaadel seda saavutada.

Sellele kõigele on vastus. Indias toimus 1960ndatel rohelise põllumajanduse revolutsioon professor Borlaugi juhtimisel. Inimesed ütlesid, et India jääb nälga. India ei jäänud nälga. Brasiilial on nüüdseks omavarustatus toiduainetega. Suudame seda, kui tahame.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Kolm aastat pärast 2008. aasta kriisi on maailm järgmise toidukriisi äärel. Selle ennetamiseks peame vaatama põhjuseid ja neid ründama.

Peame vaatama põllumajandus- ja kaubanduspoliitikat, mis hävitab väikest ja keskmise suurusega põllumajandust, mis edendab ekspordiks mõeldud intensiivse tootmise mudeleid ja ohustab seeläbi toiduainetega kindlustatust ja sõltumatust, mis kõik kehtib ühise põllumajanduspoliitika puhul. Peame vaatama naftahindade tõusu trendi ja põllumajandustootjate suurt sõltuvust sellest toormaterjalist. Seda sõltuvust tuleb vähendada. Peame vaatama riikidevaheliste põllumajanduslike äride tohutut võimu, omades monopoli tootmise põhitegurite üle; viljaka pinnase kasvavat kasutamist muudel eesmärkidel kui toiduainete tootmine; maa võõrandamist kohalikelt kogukondadelt, kes sellel elavad ja töötavad.

Eelkõige peame vaatama ja ründama ebainimliku süsteemi irratsionaalsust, mis lubab toiduainetega spekuleerimist. Peame kohe peatama rahastamisvahendid, mis võimaldavad spekuleerimist: EL peab sellega leppima või jääma kaassüüdlaseks, nagu ta juba on, selle tagajärgedes.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja, volinik! Head kolleegid! Söömine ja joomine – vaevalt saab miski meie jaoks veel tavapärasem ja enesestmõistetavam olla. Siiski on see, mida me nii enesestmõistetavana võtame, muutumas paljude inimeste jaoks suureks katsumuseks, millega nad vaevu toime tulevad. Toiduainete hinnad on nüüd järsult tõusnud, mis on olukorra paljude inimeste jaoks veel hullemaks muutnud.

Hinnatõusu mitme põhjuse käsitlemiseks on vajalik meetmepakett. Sel puhul on oluline ennetada hindadega spekuleerimist ja luua varud. Seda tehes tuleb uurida ka mõne toiduettevõtte ja jaemüügiketi valitsevat positsiooni turul. Arengumaad vajavad samuti rohkem meie toetust, et arendada oma põllumajandust. See on ainuke viis, kuidas meil õnnestub tagada toitu vaeseimatele inimestele ja parandada nende majanduslikku olukorda.

Et meil ei oleks mingeid vääritimõistmisi: põllumajandustoodete sobivad hinnad ei ole probleem. Vastupidi, need on probleemi lahendus. Sobivad põllumajandustoodete hinnad – sobivad tähendab minu arusaamise järgi spekuleerimisest vabad – on minu arvates oluline eeltingimus põllumajanduse loomiseks arengumaades.

Piisav toit on inimõigus ja nälg on inimsusevastane kuritegu. Elanikkonna varustamine kvaliteetsete ja taskukohaste toiduainetega Euroopa Liidus, aga ka kogu maailmas, peab seega olema Euroopa põllumajanduspoliitika keskne küsimus.

  Richard Ashworth (ECR). – Austatud juhataja! Viimased 30 aastat on toiduainete hinnad olnud nii madalad kui ka stabiilsed. Nüüd on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon hoiatanud, et energiahindade tõus, maailma kasvav rahvastik, suurem jõukus ja kliimamuutused esitavad suured väljakutsed maailma toiduainete süsteemile ja toiduainete hinnale.

Sellel on kaks olulist tagajärge Euroopa valitsuste jaoks. Esiteks tabab toiduainete ja energia hinnatõus kõige raskemini kõige vaesemaid perekondi. Teiseks, ajal mil eurooplased vajavad kõige enam hinnastabiilsuse perioodi, kuni majandus taastub, õhutab toiduainete hinnatõus inflatsiooni. Lühiajaliselt on kiusatuseks importida odavamaid toiduaineid ning oodata, et toiduainete- ja põllumajandustööstus neelab suurema kulu alla.

Kumbki suund ei oleks arukas. Liigne sõltumine imporditud toiduainetest seaks tarbijad suurde hinnakõikumiste ohtu ning põllumajandussektori liigne survestamine, mis seisab juba niigi silmitsi järsu hinnatõusu ja väikese kasumiga, seaks ohtu tootmissuutlikkuse.

Peame investeerima ühisesse põllumajanduspoliitikasse. Tehnoloogia on võti ja nüüd on selleks õige aeg.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja, volinik! Head kolleegid! Toiduainete hinnatõus eeldab kahte tüüpi reageerimist. Esimene puudutab vajadust kavandada keskpika ja pikaajalise tähtajaga meetmeid. Siinkohal peavad vastused tulema uuest ühisest põllumajanduspoliitikast, mis peab tagama toiduainetega kindlustatuse Euroopa kodanike jaoks, pakkuma tarbijatele taskukohase hinnaga toiduaineid ja kaitsma põllumajandustootjate sissetulekuid. Uue ühise põllumajanduspoliitika abil peame tugevalt toetama – ja seda me tegelikult teeme – põllumajandustootjate sissetulekuid esimese samba raames ning toetusmeetmeid maaelu arenguks, suurendades investeerimist põllumajandusse ja toiduainetega kindlustatusse.

Teine reaktsioon on vajadus sekkuda hädaabimeetmetega, et kaitsta keti nõrgimat lüli, sest kui toiduainete hinnad kõiguvad, on selle mõju tegelikult üsna veider. Kui hinnad tõusevad, ei saa tootjad ja põllumajandustootjad mingit kasu, aga kui hinnad langevad, väheneb tootjate kasum ja juba niigi kesine sissetulek. On selge, et tarneahelas on probleeme ja puudub läbipaistvus.

Volinik, nende suurte tarneahela probleemide seas on näiteks valitseva ostujõu kuritarvitamine, ebaaus lepingupraktika – sealhulgas hilised maksed –, ühepoolsed lepingute muutused, ettemaksed juurdepääsu eest läbirääkimistele ja kasumimarginaalide ebaühtlane jaotamine toiduainete tarbeahelas.

Komisjon peab pakkuma välja meetmed…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Paolo De Castro (S&D). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Sotsiaalseid pingeid, näiteks hiljuti Põhja-Aafrikas, vallandab peaaegu alati toiduainete hinnatõus. Rekordiline teravilja, suhkru ja taimeõli hinnatõus on selge märk kasvavast tasakaalustamatusest ülemaailmse nõudluse ja pakkumise vahel.

Täiendaval ja kahjuks võimalikul hinnatõusul oleksid rängad tagajärjed eelkõige nende piirkondade jaoks maailmas, kus kulutused toiduainetele moodustavad üle 40% sissetulekust inimese kohta. Samuti kujutab see tõelist pingete tekkimise ohtu kogu planeedil üha rohkem vastastikku seotud maailmamajanduses. Euroopa Liit peab seega olema selgelt teadlik, et põllumajanduspoliitika – ühine põllumajanduspoliitika Euroopa Liidus ja põllumajandusseadus USAs – mängib maailmakorras erakordselt ja strateegiliselt olulist rolli; rolli, mis ületab kaugeltki põllumajandustootjate sissetulekute õiguspärase kaitse.

Austatud juhataja! Vajame uut ülemaailmset toidupoliitikat, mis suudab koordineerida põllumajanduspoliitikat rahvusvahelisel tasandil. Isiklikult loodan, et eelolev G20 tippkohtumine on võimalus tõepoolest sellele teele astuda.

  Struan Stevenson (ECR). – Austatud juhataja! Lakkamatu naftahinna tõus ja sellest tulenev surve väetise hindade suurenemisele koos ränga nisu, maisi ja muude teraviljade hinnatõusuga tekitab kriisi meie põllumajandussektoris ja ka kasvavat ülemaailmset kriisi.

Tasub meeles pidada, et ülestõus Tuneesias, mis vallandas doominoefekti kogu Lähis-Idas, sai alguse vaese toiduaineid müüva tänavakaupmehe eneseohverdusest.

Euroopa põllumajandustootjad saavad positiivselt sekkuda, aidates lahendada kriisi, kui neile antakse piisavad vahendid. On aeg haarata biotehnoloogia pakutavatest võimalustest, mis aitavad meil vastata kasvavale nõudlusele kvaliteetsete toidukaupade järele.

Maailmas kasvatab 13 miljonit põllumajandustootjat kaubanduslikel eesmärkidel üle 125 miljoni hektari geneetiliselt muundatud põllukultuure, ent me ei maini biotehnoloogiat selles resolutsioonis.

Ärgake üles ja pöörake tähelepanu, Euroopa, enne kui meie tänavatele jõuavad toidumässud!

  Georgios Papastamkos (PPE). – (EL) Austatud juhataja! On mitmeid põhjusi toiduhindade ulatuslikule kõikumisele: äärmuslikud ilmastikutingimused, piiratud loodusvarade ja energiaressursid ning maailma rahvastiku suurenemine. Rõhutada tuleks veel kahte põhjust: koondumised, mille all pean silmas rahvusvaheliste korporatsioonide oligopolit toiduainete tarneahelas, ning läbipaistvuse puudumine ja spekuleerimine toormeturgudel.

Finantsturgude dereguleerimise tagajärjel muutus futuuridega kauplemine kaubabörsil riskimaandamise vahendist spekulatiivsete tehingute vahendiks. Kõige olulisemad börsid asuvad väljaspool Euroopat.

Pärast majanduskriisi pöördusid mitmed riskifondid kaubabörsi poole, kus rahalised varud on nüüd 15 korda suuremad kui tegelikud põllumajanduslikud varud, et oma kaotust tagasi saada. Seetõttu vajame institutsioonilist raamistikku, mis piirab nende investeeringuid tuletisinstrumentide põllumajandusturgudesse, mis on otseselt seotud toiduainete sektoriga.

Toetan G20 eesistujariik Prantsusmaa võetud algatusi ja usun kindlalt, et tugeva Euroopa põllumajandussektori säilitamine toiduainetega kindlustatuse tagamiseks sõltub õiglase sissetuleku tagamisest põllumajandustootjatele ja tõhusate meetmete võtmisest turu reguleerimiseks uue ühise põllumajanduspoliitika raames.

  Michael Cashman (S&D). – Austatud juhataja! Lubage mul teha täiesti selgeks, et räägin arengumaade elanike nimel, mitte ühise põllumajanduspoliitika kaitseks.

Maailmapanga andmetel on toiduainete hinnatõusu tagajärjel tõugatud üle 44 miljoni inimese äärmisesse vaesusse. Arvukalt on tegureid, mis sellele kaasa aitavad – vähem väiketalunikke, metsaraie, kõrbestumine, juurdepääsu puudumine veele ja kliimamuutused.

Seega vajame terviklikku lähenemisviisi tagamaks, et julgustame inimesi hoolitsema oma arenguvajaduste eest ja tagama toiduainetega kindlustatust kohalikul tasandil. Peame reformima ühist põllumajanduspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat, et puuduks otsene ja kaudne negatiivne mõju arengumaadele ja arenenud riikidele.

Peame edendama kohalikku maaomandit ja lõpuks peame kaotama maa krabamise jubeduse, mille kaudu välisinvesteeringufirmad ja välisettevõtted ostavad maad oma vajaduste rahuldamiseks. Sellele jubedusele ei ole õigustust.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Nii tarbijatel kui ka põllumajandustootjatel on igati õigus küsida meilt, poliitikutelt, mis toimub. Miks on toiduainete turg sellises olukorras, nagu ta on? Põllumajandustootjad teavad, millist kasumit nad toodavad, mis hinna eest nad oma tooteid müüvad, ning nad teavad, kui palju nemad ja teised tarbijad toiduainete eest maksavad. Mida saame täna neile öelda? Tuletagem meelde 2008. aastat ja olukorda, milles toiduainete turg oli. Kas me õppisime sellest? Mina ütleksin, et ei õppinud.

Piirame endiselt tootmist. Veel hullem, maksame tootmise vähendamise eest, olles eelnevalt maksnud selle suurendamise eest. Siin istungisaalis on tehtud märkusi põllumajanduse kohta. Võib-olla peaksid meie kolleegid täna siia tulema ja kuulama. Võib-olla õpiksid nad midagi toiduainetega kindlustatuse kohta.

Jätkub arutelu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle pärast 2013. aastat ja taas kord tahavad kõik vähendada kulusid ühisele põllumajanduspoliitikale. Praegune olukord ehk kriis tekkis, et hoiatada meid katastroofilise poliitilise otsuse eest. Meil on võimalus oma vigu parandada. Räägime stabiilsusest. Küsime, miks ei ole varusid, kuid piirame põllumajanduslikke suundumusi. Kust need varud tulema peaks? Kes nende eest maksab?

Volinik, see olukord, see kriis, annab teile erakordselt tugevad argumendid. Head kolleegid siin istungisaalis! Peame veenma ülejäänuid selles, et olukord on keeruline ning täiskogul on vastutus ühise põllumajanduspoliitika tuleviku ja meie ühiskonna toitmise eest. Toiduainetega kindlustatuse probleem on muutumas ülemaailmseks probleemiks. On hea, et…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Daciana Octavia Sârbu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Toiduainete hinnatõus tabas kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi. Selle taustal, et 2010. aastal ulatus alatoitunud inimeste arv maailmas 925 miljonini, peab toiduainetega kindlustatus saama Euroopa Liidu prioriteediks. Äärmuslikud looduslikud nähtused ei ole ainuke toiduainete hinnatõusu põhjus. Ka turgude ebastabiilsus ja biogaaside tootmise toetamine mängivad rolli.

Kutsun komisjoni üles looma vahendeid võitlemiseks hinnakõikumiste ja liigse spekuleerimisega, mis omakorda aitavad kaasa ülemaailmse toidukriisi teravdamisele. Pean rõhutama ka seda, et enamikul juhtudel ei kaasne toiduainete hinnatõusuga põllumajandustootjate sissetulekute suurenemine. Vastupidi, tänu tarneahela kehvale toimimisele ei ole põllumajandustootjate tasu kaugeltki õiglane. Usun, et hinnatõusu probleem aitab kummutada argumendid tugeva ühise põllumajanduspoliitika säilitamise vastu.

  Herbert Dorfmann (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mõned päevad tagasi oli ühe Saksamaa suurima ajalehe esikaanel pilt leivast, mille ümber oli okastraat. Artiklis räägiti võitlusest leiva eest. Ma arvan, et vaevalt tekib teemat, mis hõivab meid nii palju selle kümnendi ja tulevaste kümnendite jooksul kui toiduainete kättesaadavuse küsimus. Seega on hea, et me sellest räägime, sest selle põhjus – nimelt kasvav nõudlus – ei kao kusagile ja seega tõusevad jätkuvalt ka hinnad. Peame nüüd pöörama poliitilist tähelepanu kogu olukorrale. Peame mõtlema, kuidas saame toiduaineid toota ja need kättesaadavaks muuta. Volinik, söödamaade kavandamise idee ühise põllumajanduspoliitika raames sorteerimise abil on vale lähenemisviis. Peame muutma tootlikuks maa, mis meil olemas on.

Me ei tohiks seda kõike siiski liiga negatiivses valguses näha. Aastaid oleme kurtnud, et toiduainete hinnad on liiga madalad. Kui kaalume, näiteks, kas 100 eurot tonni nisu eest on tõesti piisav hind, peame ütlema et võib-olla mitte. Kui mõtleme, kui suur osa lõpptoote, näiteks leiva hinnast on esindatud tooraine hinnas, siis arvan, et toorainete hinnatõus ei ole ainuke toiduainete hinnatõusu põhjus; ka teised tegurid on kaasatud. Seega on kogu küsimus ka võimalus põllumajanduse jaoks ennast tulevikuks paremasse positsiooni seada.

  Ulrike Rodust (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Toiduainete hinnad on saavutanud uued rekordkõrgused. Toiduainete hindade kõikuvus on viimastel aastatel erinevatel põhjustel suurenenud. Seega on palju põhjust muretsemiseks. Kliimamuutused põhjustavad äärmuslikke ilmastikutingimusi ja mõnedes riikides on hävinud terved põllukultuurid. Lisaks sellele sageneb üha toiduga spekuleerimine, mille ohtu ei saa üle hinnata – tuleb ainult vaadata majanduskriisi. Veel enam, üha sagedasem on konkurents vastele toidu tagamise ja rikastele autode tootmise vahel.

Peame leidma lahendusi, et põllumajandustootjatel oleks piisavalt stiimuleid toiduaineid toota ning et üksnes neid piirkondi, mida ei kasutata toiduainete tootmiseks, kasutataks biokütuste ja muu sarnase tootmiseks.

Minule sotsiaaldemokraadina on oluline, et kõigil oleks juurdepääs mõistliku hinnaga tervislikule toidule ning samal ajal saaksid põllumajandustootjad mõistliku sissetuleku oma töö eest.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Lubage meil lihtsalt avalikult öelda, et Euroopa Liidus tegutsevad aktiivselt mõjuvõimsad kaubandusega seotud surverühmad, kelle huvides on nõrgendada Euroopa põllumajandust, et teenida suuremat kasumit, importides toiduaineid kogu maailmast. Oleme siin parlamendis palju kordi kuulnud, et turud tuleks avada selleks, et hinnatõusu ennetada. Me reformisime suhkru tootmist, avasime turud, piirasime suhkru tootmist Euroopas ja kaotasime eksporditoetused. Mis oli tulemus? Tulemus oli see, et suhkruhinnad ei langenud, vaid ainult tõusid. Peaksime kõik sellest õppust võtma. See ei ole viis edasi minna. Ma olen nõus Alyn Smithiga, kes ütles, et turg ei ole vastus. Me ei peaks kaubanduslobistide ees kummardama, vaid püüdma tagada mõistlikud toiduainete hinnad, kaitstes paremini meie põllumajandust, selle tootmispotentsiaali ning toiduainetega kindlustatust. Ainult siis saame mõistlikud hinnad.

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Jagan täielikult muret toiduainete hinnatõusu pärast ja teisiti ei saakski olla, sest see on küsimus, mis on väga tihedalt seotud Euroopa kodanike ja eelkõige vähemjõukate klasside eluga. Selle hinnatõusu tagajärg on suutmatus täita kõikide arengumaade riikide elanikkondade põhilisi toiduvajadusi. Selle stsenaariumiga silmitsi seistes ei saa arenenud riigid, sealhulgas ELi liikmesriigid, jääda ükskõikseks.

Seega peame uues ühises põllumajanduspoliitikas tagama vahendid, mille abil on võimalik vähendada hinnakõikumisi, piirata põllumajandustoormega spekuleerimist ning tagada piisav tootmise tase ELis. Seega pean rõhutama asjaolu, et me ei saa jätta maad tühjaks ajal, mil maailma elanikkond kasvab, muutes vajalikuks toiduainete varude suurendamise.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja, volinik, minister! Tahaksin esitada statistikat, tähelepaneku ja kolm tegevuskava. Statistika on see, et alati, kui toiduainete hinnad tõusevad 1%, tõugatakse 16 miljonit inimest kogu maailmas äärmisse vaesusse. Tähelepanek on see, et ebastabiilsust on võimatu ennetada, eelkõige põllumajandusturgudel; äärmuslik ebastabiilsus ei ole vältimatu ja selle vastu saab võidelda, ükskõik kui raske see olla võib.

Kolm tegevuskava, mida on juba mainitud, on: 1) seada arengupoliitikas prioriteetseks elatust andva põllumajanduse ja piirkondlikud toiduainete turud; 2) vajadus avaliku reguleerimise poliitika järele, sealhulgas varude kogumine ja varude haldamine; 3) põhiliste toiduainetega spekuleerimise täielik keelamine.

Euroopa peab olema esirinnas, eelkõige G20 tasandil. Seda, mida kuulsin János Martonyilt, volinik Dacian Cioloşelt ning muudes kohtades volinik Michel Barnierilt, kiita. President Sarkozy väljendas end väga selgelt ja loodame väga, et eesistujariik Prantsusmaa on G20 tasandil selles valdkonnas liikumapanev jõud.

  Britta Reimers (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Turumuutused on olulised turgude nõuetekohaseks toimimiseks, et luua algatusi kaupade ostmiseks ja müümiseks. Meie, põllumajandustootjate jaoks on kaubafutuuridega kauplemine põhikomponent koristatud saagi ostmisel ja müümisel. See tagab olulise võimaluse saavutada planeerimiskindlus hindade ja koguste varajase kehtestamise abil.

Vastupidi olukorrale meie jõukates tööstusriikides, on toiduainete hinnatõus eriline probleem maailma vaestes piirkondades, kus inimesed peavad kulutama suure osa oma sissetulekust toiduainetele.

Me ei tohi sekkuda turgudel iga kord, kui hinnad muutuvad, püüdes võidelda loomulike kõikumistega. Siiski ei saa me ilma rahvusvaheliselt kohaldatavate finantsturgude raamõigusaktideta isegi hakata mõtlema toormeturgude reguleerimise peale, sest kui finantsturul on liiga palju raha, leiab see sobivad ekvivalendid, ning toore on praegu väga hinnas. Seega ei tohiks me olla üllatunud, kui põllumajandustoore on nüüd ka nõutav kaubanduseesmärk.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Toidukriis, mis on põhjustatud erakordselt kehvast saagist eelmisel aastal, on meie tähelepanu pööranud põllumajandus- ja toidupoliitika puudujääkidele. Praeguses toiduainete hinnatõusus saab osaliselt süüdistada kehva saaki. Kui millestki on puudus, tõuseb loomulikult selle asja hind turul.

Küsimus on siiski selles, et teatavate põllumajandustoodete nappust, volinik, võib suurel määral pidada Euroopa Komisjoni eksliku põllumajanduspoliitika süüks, mis on kaua aega diskrimineerinud uusi liikmesriike ja nende põllumajandustootjaid oma toetuste poliitika kaudu. Ärge olge üllatunud, volinik, kui põllumajandustootjad, kes ei saa oma toodete eest hinda, mis kataks vähemalt tootmiskulud, lihtsalt ei külva saaki või hävitavad oma karja! Nad ootavad kannatlikult, kuni näljased ja õigustatult pahased kodanikud suunavad oma viha nende ametnike vastu Brüsselis, kes ei ole ammu suutnud lahendada põllumajanduse üldiseid ja üldtunnustatud probleeme.

Teate, volinik, põllumajandustoodete nappust uutes liikmesriikides ei põhjusta kehv saak, vaid asjaolu, et meie põllumajandustootjatel ei tasu enam toota teie toetuste ja hinnapoliitika tingimustes. Nad siiski ootavad. Kui neile antakse samad toetused kui nende kolleegidele Prantsusmaal, hakkavad nad kindlasti külvama.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Igapäevaste vajaduste ja eelkõige põllumajandustoorme tagamist ei saa jätta spekulantide jõupingutuste meelevalda maksimeerida lühiajalist kasumit. Seega on tervitatavad projektid, mille komisjon on välja kuulutanud uues toorme ja toormaterjalide strateegias, mille eesmärk on kindlustada läbipaistvus ja stabiilsus toormeturgudel. Arvestades prognoose, et toiduainete tootmist tuleb 2050. aastaks suurendada 70%, et vastata nõudlusele, tuleb eelkõige erilist tähelepanu pöörata 3. sambale – ringlussevõtt ja ressursitõhususe suurendamine – ning ettepanekud tuleks esitada peagi.

Toormaterjalide diplomaatia valdkonnas ootan, et EL tagab arengumaadele asjatundlikkuse võtta kasutusele toormaterjalide jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik kaevandamine.

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja, head kolleegid! Peetud on pingeline arutelu teemal, mis meile selgelt muret tekitab ja mida rõhutatakse, kui olukord seda nõuab. See on komisjoni ja Euroopa institutsiooni püsiv mure. Meil on piisavalt vedanud, et meil on ühine põllumajanduspoliitika, mis küll vajab kohandamist, kuid on oluline vahend, mis võimaldab meil nende küsimustega toime tulla.

Arutelu on meile näidanud ka seda, et meie stabiilsus sõltub nüüd üha enam rahvusvahelisest tasakaalust ja stabiilsusest maailmas. Sellega tuleb arvestada isegi siis, kui räägime oma ühisest põllumajanduspoliitikast.

Ma arvan, et selge on ka see, et toiduainete hinnatõus on murettekitav trend, mis lisaks ebastabiilsuse küsimusele ja märkimisväärsetele hinnaerinevustele muudab lahendust vajava probleemi veel hullemaks.

On selge, et kui turul on vajadus enama tootmise järele, on ka vajadus investeerimise järele põllumajandusse. Selleks et põllumajandustootjad saaksid investeerida, vajavad nad siiski eelkõige stabiilset sissetulekut, mis annaks neile julguse seda sammu astuda.

See on põhjus, miks keskpikas ja pikemas perspektiivis tuleb meie ühist põllumajanduspoliitikat kavandada seda silmas pidades. See peab pakkuma minimaalset stabiilsust ja julgustama investeerimist, et meie põllumajandustootjad saaksid toota ja meie turgusid varustada.

Samuti on arutelu käigus välja tulnud, et on vajalik tagada, et meie ühine põllumajanduspoliitika ja arenenud riikide põllumajanduspoliitika peaks sammu ka põllumajanduse arenguga lõunamaades ning et meie poliitika toetada koostööd ja arengut lõunamaadega oleks kooskõlas ühise põllumajanduspoliitikaga.

Samal ajal peab meie ühine põllumajanduspoliitika tagama põllumajanduse jätkusuutliku arengu. Võib osutuda vajalikuks vaadata läbi meie käsutuses olevad vahendid nende äärmuslike turuolukordadega toimetulekuks, lubades turul oma rolli mängida, jäämata siiski ilma vajalikest vahenditest, mis võimaldavad meil tegutseda ja ennetada valmisoleku puudumist kriisiolukordadeks. Ühise põllumajanduspoliitikaga on selles suhtes veel saabuvatel kuudel ja aastatel vaja vaeva näha.

Spekuleerimise ja seega ebastabiilsuse küsimust on vaja käsitleda ning ma ei räägi praegu eufemistlikult. Komisjon on juba koostanud ettepanekud, mida kavatseb järgida selle olukorra käsitlemiseks. Selle punkti puhul ei räägi me seega üksnes soovidest, vaid konkreetsetest ettepanekutest.

Peame toiduprobleemi puhul kaaluma ka Euroopa Liidu rolli rahvusvahelisel areenil. Küsimust ei ole võimalik stabiliseerida Euroopa Liidus, kui see ei ole stabiilne rahvusvahelisel tasandil.

Samuti võib osutuda vajalikuks vaadata läbi meie roll põllumajanduspoliitikas ja arengupoliitikas ning viis, kuidas käsitleme toiduainete küsimust erineva poliitika kaudu: kaubanduspoliitika, arengupoliitika ja rahanduspoliitika. Võib-olla vajame ka siinkohal kooskõlastatud meetmeid.

Samuti olen võtnud arvesse vajadust teatavates sektorites lühiajaliselt tegutseda ning pean eelkõige silmas loomasektorit, mis on selgelt läbimas rasket aega. Selle põhjuseks on surve kõikidelt pooltelt, madalad hinnad tootjatele, kes ei saa hinnatõusust kasu, ning ka sisendite kõrge hind. Olen selle küsimuse arvesse võtnud.

Samuti olen arvesse võtnud eri ettepanekuid ja soovitusi, mida olete esitanud. Mis puudutab abi tasakaalu taimede sektori ja loomade sektori vahel, on liikmesriikidel näiteks juba võimalus tegutseda otsuste kohaselt, mis tehti 2008. aasta ühise põllumajanduspoliitika n-ö tervisekontrolli käigus.

Varud on küsimus, mida tuleb uuesti analüüsida ja läbi vaadata, sest kõrgete hindade juures on nüüd võimatu rääkida sekkumisvarudest. Siiski võib olla vajalik otsustada, millist rolli sellised varud mängida saaksid ja kuidas nad võiksid mõjutada turgude nõuetekohast toimimist. Arvan, et need on küsimused, mida peame endilt küsima, enne kui sellekohaseid ettepanekuid esitame.

Lõpuks tahaksin Jaroslav Paškale öelda, et maksmise erinevused liikmesriikide vahel ei tulene tingimata komisjonist. Selle otsuse teevad nõukogu ja põllumajandusministrid. Lõplik otsus tuleb alati komisjoni kavandatud määrusest, aga need on nõukogu ning nüüd nõukogu ja parlamendi määrused.

Samuti tahaksin selgitada, et Euroopa Liidus ei anta toetust biokütuste põllumajanduslikuks tootmiseks. Seega ei edenda ühine põllumajanduspoliitika biokütuste tootmist. Ka ei ole komisjoni kavatsus maad kõrvale jätta. Sellega on seotud hoopis midagi muud, aga igatahes ei jäeta maad kõrvale olukorras, kus peame tegelikult tootma.

Need on erinevad märkused, mis ma tahtsin lisada, et reageerida tõstatatud küsimustele. Samuti tänan teid selle viljaka arutelu eest ning loodan, et tänane arutelu on inimeste peades endiselt värske mõne kuu pärast, kui arutame ressursside eraldamist ühisesse põllumajanduspoliitikasse – poliitikasse, mis on põhivahend toiduainetega kindlustatuse käsitlemisel.

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Sooviksin tänada kõiki parlamendiliikmeid selle asjaliku arutelu eest! Usun, et parlamendi suur poliitiline tähelepanu sellele küsimusele aitab eesistujariigil täita oma toiduainete hinnatõusuga seotud kava.

Nagu on rõhutatud ka selles arutelus, nõuab see teema ulatuse ja sügavuse tõttu mitmekülgset koostööd ja keerulisi lahendusi mitmete valdkondade raames, nagu põllumajandus, finantstoodete ja -teenuste ning ka arengupoliitika reguleerimine.

Biokütuste tootmise teemal tahaksin üksnes korrata, et EL on täielikult teadlik, et biokütuste mittesäästval tootmisel võib olla negatiivseid mõjusid, eelkõige massiline metsaraie ja toiduainete puudus. Seetõttu on EL pühendunud toiduks mittekasutatavatest põllukultuuridest valmistatavate teise põlvkonna biokütuste arendamise edendamisele. Samuti on EL tühistanud väärad finantsalgatused biokütuste tootmiseks toiduainete tootmise arvelt.

Arvestades probleemi sügavaid struktuurilisi ülemaailmseid põhjuseid, peab Euroopa olema juhtpositsioonil toiduainete hindade ja toiduainetega kindlustatuse küsimuste käsitlemisel ülemaailmsel tasandil. See on juba toimumas mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide ja programmide kaudu, näiteks Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja maailma toiduabi programm ning ka üldisemad foorumid, nagu G20.

Tahaksin veel lisada, et isiklikul tasandil on arutelu tugevdanud mu pikaajalist veendumist, et ülemaailmsete probleemide, nagu nälg maailmas, toiduainete ja toorainete hinnakõikumised, finantsturgude ebastabiilsus, finantstoodete ja -teenuste reguleerimine, käsitlemiseks on vajadus palju rohkema ülemaailmse juhtimise ja enama ülemaailmse reeglite loomise järele.

Euroopal oma ainulaadsete juhtimise ja reeglite loomise kogemustega siin väga eriline missioon ja vastutus. Just sel põhjusel usume, et Euroopa ja Euroopa Liit peavad võtma juhtiva rolli kõikide nende probleemidega võitlemisel.

Eesistujariik Ungaril on hea meel märkida, et ta võib ELi tehtud töö ülalhoidmises parlamendile loota – nii poliitikas kui ka rahvusvahelisel tasandil tehtud jõupingutustes.

  Juhataja. − Arutelu kokkuvõtteks olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾, mis esitati kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. veebruaril 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Ülemaailmne toiduainetega kindlustatus on Euroopa Liidu jaoks oluline teema. Tuleb võtta viivitamatud ja kestvad meetmed, et tagada ELi kodanike ja kogu planeedi toiduainetega kindlustatust. On oluline arendada jätkusuutlikku põllumajandust arengumaades ja eraldada piisav osa ELi arenguabist põllumajandussektorile. Põllumajandusele eraldatud arenguabi oluline vähenemine alates 1980. aastatest on kahetsusväärne ja tuleb loota, et selles vajadusest arusaamine muudab seda suundumust. Euroopa Komisjon peab põllumajanduse tõepoolest oma arenguabis prioriteetseks seadma. Eriti pean silmas abi, mis võimaldab põllumajandustootjatel pääseda ligi turgudele, ning abi väikestele ja keskmise suurusega peretalumajapidamistele. Humanitaartoiduabi peab vastama arengumaade vajadustele, katsumustele ja struktuurilistele piirangutele, võttes arvesse nende maade kohalikke tootmis-, levitamis- ja transpordivõimalusi ning ka kaubandusvõimalusi, et aidata panna alus pikaajalisele toiduainetega kindlustatusele.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Toiduvaruga kindlustatus on praegu suur mure. ELis elab 79 miljonit inimest allpool vaesuspiiri ja eelmise talve jooksul anti toiduabi 16 miljonile inimesele ELis.

Kuna toiduainete hind on seitsmendat kuud järjest uuel kõrgel tasemel ja hinnakõikumised tekitavad toiduahelas suuri probleeme, muutub rohkemal arvul inimestel raskeks leida tervislikku toitu mõistliku hinnaga. Ühise põllumajanduspoliitika programmid, nagu kannatavate inimeste abistamise programm, on kriitilise tähtsusega toidu tagamisel. Sellist tüüpi programme tuleb toetada ja võtta viivitamatuid pikaajalisi meetmeid, et tagada toiduainetega kindlustatus ELis ja kogu maailmas.

Praegu läheb 30% maailmas toodetud toiduainetest raisku. See on vastuvõetamatu ebamoraalne raiskamine ja seda tuleb piirata. Tugev põllumajandustööstus, tugev ühine põllumajanduspoliitika ning toiduainete tarneahel, kus tehakse kõik endast olenev, et piirata toiduainete raiskamist, on olulised toiduainetega varustamise ülesande käsitlemisel.

  Janusz Władysław Zemke (S&D), kirjalikult. – (PL) Kiidan heaks asjaolu, et Euroopa Parlament on keskendunud toiduainete hinnatõusule. Kahjuks ei ole see hinnatõus lühiajaline nähtus, vaid näib arenevat pikaajaliseks trendiks. Selle muudab hullemaks suurenev nõudlus toiduainete, eriti teravilja järele, viimaste aastate kehv saak ja vähesed varud ning samuti kahjuks finantstehingud ja dollari väärtuse langus. Kõik see tekitab turgudel kaost. Meie vaatenurgast on sotsiaalsed tagajärjed olulisemad. Mitmete riikide rahvastik kasvab märkimisväärselt ning nad on püsivalt alatoitunud ja näljased. Nende meeleheide on üha kasvava poliitilise pinge allikas.

Me ei saa neid sündmusi passiivselt pealt vaadata. Vajame rahvusvahelist koostööd ÜRO ja Euroopa Liidu egiidi all. Riigid, kes on G20 liikmed, peaksid tõhusalt takistama põllumajandustoodetega spekuleerimist. Peaksime vaatama uuesti põllumajandusturgude reguleerimist Euroopas, nii et me ei piiraks potentsiaalset kasvu kunstlikult. Ülemaailmse näljaga ei tohiks olla mingit spekuleerimist, sest selle spekuleerimise mõjul surevad paljud süütud inimesed nälga, eriti vaeseimates riikides.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – (ET) 2010. aasta teisel poolel on põllumajandussaaduste hulgihinnad tõusnud 32%. Maailma teravilja tarbimine on võrreldes 21 mln tonniga aastatel 1990–2004 tõusnud 41 mln tonnini vahemikus 2005–2010. Erinevate analüütikute hinnangul on suur toidukriis aastal 2011 reaalne, vaja oleks vaid üht ikaldunud viljasaaki. Suurimad eksportriigid (Venemaa, Ukraina, Hiina, Mehhiko) on juba sunnitud importima, et tagada varustatus. Hinnatõusude põhjused on muutunud häguseks, enam ei saa rääkida pelgalt põllumajandussaaduste turu trendidest. Hiljutised hinnatõusud on olnud dramaatilised ning ettearvamatud, kantud erinevatest spekulatsioonidest. Juhin tähelepanu sellele, et ka kasvav biokütuse kasutamine viib järjest enam vilja inimeste ja loomade toidulaualt. See on loonud väga närvilise keskkonna, kus peame aduma, et tõusvad toiduhinnad tõstavad inflatsiooni, toidavad protektsionismi ning annavad alust rahutustele, mis kõik võivad viia sotsiaalse, majandusliku ning poliitilise ebastabiilsuseni nii Euroopas kui ka globaalselt. Euroopal kui maailma suurimal toiduainete importijal on väga suur mõju globaalsetele toiduhindadele, samas muudab see asjaolu Euroopa ka väga haavatavaks erinevatele hinnašokkidele. Toetan Euroopa Komisjoni püüdlusi võtta kevadeks 2011 vastu uus seadusandlik pakett, mis annaks komisjonile suuremad volitused turu reguleerimiseks ning spekulatsioonide ärahoidmiseks. EL peab leidma vahendid, et tagada jätkusuutlikud hinnad ning ka jätkusuutlik majandus. On vaja leida tasakaal kaitstuse ning avatuse ja arenduse vahel. Meil peab olema valmisolek seista silmitsi võimalike kriisidega.

  Spyros Danellis (S&D), kirjalikult. – (EL) Praegune hinnatõus on mõnede jaoks hea ja teiste jaoks halb. Näiteks on see kasulik ELi nisutootjatele, aga mitte loomapõhiste toiduainete tootjate jaoks. Sellest on kasu riikidele, kellel on teravilja, mida eksportida, kuid see tekitab ummikseisu ja nälja inimeste jaoks arengumaades, kes sõltuvad toidu puhul teravilja impordist. Loomulikult võib lõplik tulemus erineda ühest piirkonnast teise ja/või ühe tootja puhul võrreldes teisega. See tuleneb sellest, et iga rühma võitjate ja kaotajate taga on peidus probleemid ELi põllumajanduslike toiduainete ahelaga, kliimamuutuste oht toiduainetega kindlustatusele ning ummikud, mida tekitavad pinnapealsed ja ebajärjekindlad tootmise, kaubanduse ja arenguga seotud valikud. EL peab leidma realistlikud ja tasakaalukad lahendused, hinnates tingimusi rahulikult ning kindla arusaamaga oma rollist rahvusvahelistel turgudel. Ühise põllumajanduspoliitika reform peab aitama selles suunas kaasa.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D), kirjalikult. – (HU) Toiduainete järsu hinnatõusu põhjuseks on kolme teguri samaaegne mõju: looduskatastroofidest põhjustatud saagi kaotamine, kasvav nõudlus toiduainete järele, eriti Hiinas ja Indias, ning tegevus kaubabörsil: hindadega spekuleerimine. Mõned nädalad tagasi tõstatas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy väga tabava küsimuse: ui rahaturge reguleeritakse, siis miks ei reguleerita kaubaturge? Peame palju tõhusamalt võtma meetmeid spekuleerimise vastu nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil. Toiduhindade šoki peamine põhjus on olnud varustamise tohutu kõikumine. Ainult 10–20% teraviljast vahetab maailmaturul omanikku, kuid siiski võib tootmise vähenemise tulemuseks olla paanika. Vähenevate varude prognooside alusel ajavad importijad hinnad üles.

See ei ole õiglane ei tootjate ega tarbijate suhtes, et ka riigisiseseid hindu määravad ekspordihinnad, sest vähemalt 80% toodangust kasutatakse seal, kus see on toodetud. Venemaa endise eksportija ja praeguse importijana on oluliselt mõjutanud Euroopa teravilja- ja õliseemneturgu. Varustamise šokki teravdab veelgi spekuleerimine tuletisinstrumentide turgudel, mille tulemuseks on toiduainete hinnašokk. Põhiprobleemi ei põhjusta seega toidu füüsiline puudumine, vaid toiduhinnad, mida vaesed ei saa endale enam lubada. Selle tagajärjel seisavad toiduained hoiul, selle asemel et neid õiglase hinnaga müüa. Kallitel hindadel on tarbijatele, just ühiskonna vaesemates kihtides, kurnav mõju

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Arutame probleemi, mis on eelkõige poliitiline küsimus, mis nõuab nägemust tulevikuks. Siiski on lühiajalistest lahendustest rohkem vaja julgust kehtestada uus struktuur, mis ühendab vajaduse suurendada toiduainete tootmist 70% järgmise 40 aasta jooksul üha vähemate loodusvaradega. Seega mõjutab see, mida tehakse või ei tehta Aafrikas, Aasias, Põhja- või Lõuna-Ameerikas või Euroopas, kõiki, igal pool. Sellel on tagajärjed kättesaadavusele, juurdepääsule ja toiduhindadele. See mõjutab rängalt vaeseid ning ka liha- ja piimatootjaid. Seetõttu peab vastus olema ülemaailmne ja ületama põllumajanduspoliitika valdkonna: on väga oluline võtta abiks muu poliitika, ilma milleta ei saavuta me tõeliselt vajalikke lahendusi. Ülemaailmsel tasandil hõlmavad need lahendused toidu propageerimist õigusena, riikide suutlikkuse toetamist ennast toita, põllumajandustootjate toetamist ja neile toiduahela väärtusele õiglase juurdepääsu tagamist, finantsspekuleerimise piiramist, maale juurdepääsu kaitsmist ja toiduvarude loomist.

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. – (FI) Inimeste õigus piisavale toitumisele on inimõigus, mida on tunnustatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis alates 1948. aastast. Peaksime seega meeles pidama, et kui räägime toiduainete hinnast, räägime tegelikult põhilistest inimõigustest.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reform toimub samal ajal toiduainete turuhinna suurenemisega maailmas. Kui tahame reageerida nendele muutustele jätkusuutlikul viisil, võttes aluseks inimõigused, vajame põhjalikku väljavaadet ja poliitikat. Toiduainete hinda ja toiduainete hinna trende mõjutavad mitmed kriitilised küsimused maailma põllumajanduses, näiteks kliimamuutused, energiapoliitika ning loodusvarade kättesaadavus ja kasutamise tõhusus. Euroopa Liit peaks olema uue põllumajandusega seotud mõtteviisi eestvedajaks. Vajame toidupoliitikat, milles hinnatakse kriitiliselt kogu toiduainete tootmisahela lülisid ning selle mõju tervisele ja keskkonnale võetakse arvesse. Loomulikumat ja ressursitõhusamat toidupoliitikat peavad toetama ning juhtima majanduslikud ja poliitilised meetmed.

Toiduainetega spekuleerimist tuleks veelgi enam piirata. Michel Barnier, siseturu ja teenuste volinik, pakkus välja uued meetmed tuletisinstrumentide turul põhitoormega spekuleerimise piiramiseks. Barnieri mõte on õige. Toiduainete hindade järsk kõikumine kahjustab põllumajandustootjaid, tarbijaid ja isegi terveid riikide majandusi. Tuletisinstrumentide turul võetud kohustused tuleb muuta läbipaistvamaks ja kohaldada rohkem järelevalvet. Vajaduse korral tuleb ka kasutusele võtta kaubanduspiirangud, kasutades toiduainete hinda. Jätkusuutliku toidupoliitika kehtestamine on praegu üks olulisemaid küsimusi Euroopa Liidus.

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult. – (CS) Maailmapanga avalduse kohaselt on toiduainete hinnad alates 2010. aasta oktoobrist tõusnud üle 15% ning teravilja hind on näiteks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel tõusnud aastas keskmiselt 39%. Lisaks sellele, et toiduainete hinnatõus ähvardab madalaima sissetulekuga rühmi, paljastab see ka sügavamaid ja keerulisemaid probleeme, mis on tulevikus suureks ohuks. Toiduainete tootmise seavad maailmas ohtu mitmed tegurid, näiteks kahjurid, haigused ja looduskatastroofid. Neid tegureid teravdavad praegu äärmuslikud ilmastikutingimused, mis tulenevad tõenäoliselt kliimamuutustest. Hea näide selle kohta on põud ja tulekahjud Venemaal 2010. aastal või üleujutused Pakistanis ja hiljuti Austraalias. Võime oodata, et toiduainete hinnatõusu probleem muutub tulevikus hullemaks. Ei ole mõtet siin arutada kliimamuutuste põhjuste üle, sest oht on tõeline ja selles kahtlemine on vastuvõetamatu risk. Toiduainete hindu mõjutavad siiski ka majanduslikud tegurid, eelkõige valitsuse turusüsteemi kuritarvitamine, manipuleerides USA dollari vahetuskursiga ning spekuleerides vastutustundetult toormega kauplemisel. Euroopa peab aru saama, et praegu tehtud otsused mõjutavad kogu toiduainete süsteemi tulevikku. Lühiajaliselt võime keskenduda toiduainete raiskamise vähendamisele, impordist sõltumise vähendamisele, nõudluse vähendamisele või stabiliseerimisele ning turgu reguleerivate mehhanismide kehtestamisele, et vältida spekuleerimist.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Pidades silmas praegusi poliitilisi konflikte, on asjaolu, et toiduainete hinnad on kõrgemad kui ajal, mil selle üle arvet hakati pidama, pakilisem probleem kui kunagi varem. Lõppkokkuvõttes on see toiduga kindlustatuse küsimus ja arengumaades seisneb see olulises põhiliste toiduainetega kindlustatuses. Nõutakse, et Euroopa Liit kiirendaks edusamme ülemaailmses vaesuse ja nälja vastases võitluses, sest äärmises vaesuses kannatab umbes 1,4 miljardit inimest. Vaesus on probleem ka Euroopas. Toiduainetega kindlustatust Euroopas saab tagada vaid Euroopa ühise põllumajanduspoliitika abil. Põllumajanduse ees seisvad proovikivid on väga suured ja need soodustavad kalduvust toota n-ö vähesest rohkem. Kõrgemad toiduainete hinnad ei peegeldu automaatselt põllumajandustootjate suuremas sissetulekus; lõhe tootmiskulude ja tarbijahindade vahel on laienemas. Hindade juhtimise reaalsus on keeruline: vähene toormaterjal, kõrgemad tootmiskulud, kõrged kütusekulud, sõltuvus saagist, ekspordist ja maailmaturust – tihe põhjuste võrgustik, mis tuleb sihtmeetmete abil lahti arutada. Nende põhjuste käsitlemiseks on kiiresti vaja meetmeid ja kokkulepet kõigis poliitikavaldkondades. Kutsun komisjoni üles tegema olulisi edusamme põllumajandustootmise tugevdamisel Euroopas ja arengumaades. Meie kõige olulisemate kaupadega spekuleerimine on ebaeetiline ning peame selle suhtes tugevamaid meetmeid võtma.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Toiduainete hinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ning mitte niivõrd pakkumise ja nõudluse seaduste tõttu, vaid eelkõige spekuleerimise tõttu. Fakt on see, et see hinnatõus mõjutab peamiselt vaesemaid inimesi, kes peavad kulutama üle poole oma sissetulekust toiduainetele. On vastuvõetamatu, et mõned saavad kasu teiste näljast, sõltumata sellest, kas see toimub Euroopas või arengumaades.

Kodanikel on õigus toiduainetega kindlustatusele, mille eeltingimus on kõigi juurdepääs tervislikule toidule. Toiduainete puudujäägil on mitu põhjust: nende sekka kuuluvad muu hulgas näiteks vale ruumiline planeerimine ja põllumajanduse toetamise poliitika ning kliimamuutused. Seega on väga oluline, et EL toetaks põllumajandustootjaid maa harimisel ja vajalike toiduainete tootmisel. On vastuvõetamatu, et tarbijad peavad palju maksma ja tootjad teenivad vähe, kui spekulandid lõikavad kasu. Kliimamuutused peavad samuti olema ELi prioriteet toiduainetega kindlustatuse huvides.

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. – (LV) Viimase paari kuu jooksul on toiduainete hinnad järsult tõusnud, mille tulemusena on kiiresti kasvanud inimeste arv, kes elavad vaesuse piiril. Olukord Euroopas ei ole nii kriitiline, sest meie kodanike sissetulekud on võrreldamatult suuremad kui arengumaades. Siiski on ka meie valijad üha teadlikumad toiduainete hinnatõusust. Maailmapanga statistika kohaselt on arengumaades vaesusse langenud umbes 44 miljonit inimest alates eelmise aasta juunist, sest toiduainete hinnad on 2011. aasta alguses jõudnud 2008. aasta tasemele, kui kasvavatel toiduainete ja naftahindadel oli märkimisväärselt negatiivne mõju vaesusele kogu maailmas. Loomulikult on naftahinnal maailmas mõju toiduainete hinnale, aga peaksime veel mäletama, et 2008. aasta suvel oli nafta hind 140 USA dollarit barreli kohta, kui praegu maksab see umbes 100 USA dollarit, mis tähendab, et hinnatõusu on osaliselt põhjustanud spekuleerimine. Et selliseid olukordi tulevikus vältida, peavad G20 riigid looma mehhanismi, et ennetada sellist hinnatõusu ja toiduainetega spekuleerimist. Selle saavutamiseks peame rahvusvahelisel tasandil ühiselt töötama. Varieeruvate toiduainete hindade probleem on lisatõestus sellest, et vajame tugevat ühist põllumajanduspoliitikat, mis on õiglane ja tagab võrdsed võimalused kõikidele Euroopa põllumajandustootjatele, et meie elanikkond saaks hankida kvaliteetseid kõrge väärtusega toiduaineid vastuvõetava hinnaga.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Toiduainete hindade puhul tahaksin juhtida tähelepanu kahele valdkonnale. Esiteks, nagu hiljutised kogemused minu kodumaal näitavad, piisab vähesest avaliku arvamusega manipuleerimisest toiduainete hinnatõusu mõjutamiseks. Tänu edasimüüjatele tõusis suhkru hind üle 10% ühe päeva jooksul terves Leedus. Seega ei saa me jätta igapäevaseid toiduaineid eneseregulatsiooni hoolde. Neid võib pidada investeeringuks, mille juhtimine nõuab konkreetseid teadmisi, mida põllumajandustoodete tootjatel ei ole. Kuigi kaupade vaba liikumine on üks ELi vabaturu toimimise aluspõhimõtetest, on vaja võtta rangemaid meetmeid nii liikmesriigi kui ka ELi tasandil, et piirata toiduainetega spekuleerimist ja kaitsta nõrgema poole – tarbijate, väiketalunike ja kauplejate – õigusi suhetes suurtöötlejate ja kaubanduskeskustega. Teine mõõde on tihe seos toiduainete ja energiaallikate vahel ning suhe nende hindade vahel. Ühelt poolt edendame selleks, et võidelda gaaside heitkogusega, mis kliimamuutusi juhivad, biokütuse kasutamist (ja pole isegi kehtestanud kohustuslikke kvoote selle kasutamiseks). Teiselt poolt on põllumajandusmaal biokütuseks ettenähtud taimede kasvatamine nende toodete asemel, mis on ette nähtud toiduks, just see, mis hinnad kõrgele ajab. Seega, ehkki kliimamuutustega võitlemine on üks meie põhieesmärke, peame leidma viisi, kuidas mitte mõjutada toiduainete hinda. Näiteks tuleks biokütuse jaoks kasutada ainult sellist maad, mis ei sobi mitte kunagi põllumajandustoodete kasvatamiseks.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Resolutsioonis toiduainete hinnatõusu kohta käsitletakse asjaolu, et toiduainete hinnad järjest kasvavad. Selle hinnatõusu tõttu nõuame viivitamatuid meetmeid hindadega manipuleerimisega võitlemiseks. Ilmastikunähtused on selle hinnatõusu üks märkimisväärne põhjus; teisisõnu on vaja paremat vee ja pinnase majandamist. Toiduainete hinnatõusu otsene mõju maailma elanikkonnale, mis võib esile kutsuda ülestõuse ja rahutusi, peab samuti julgustama G20 juhte jõudma kokkuleppele turumeetmetega spekuleerimisega võitlemiseks.

(1) Vt protokoll

12. Olukord Egiptuses (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni asepresidendi / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldus olukorra kohta Egiptuses.

Komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade / julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel võtab sõna volinik Štefan Füle.

  Štefan Füle, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Mul on hea meel täna siin teiega viibida. Nagu te kindlasti teate, külastab kõrge esindaja ja komisjoni asepresident hetkel Vahemere lõunapiirkonda ja on palunud mul enda nimel teie poole pöörduda, et rääkida sündmustest Egiptuses.

Egiptuse poliitiline reaalsus muutus eelmisel reedel märkimisväärselt, kui president Mubarak astus tagasi pärast 30aastast ametiaega. Tema lahkumine on avanud tee Egiptuse võimalikuks muutumiseks. Lubage mul korrata seda siin täiskogu ees: Euroopa Liidul on hea meel Egiptuse rahva julguse üle, kes on võidelnud demokraatlike muutuste nimel rahumeelselt ja väärikalt.

Nüüd lasub suur vastutus kõrgeimal sõjanõukogul juhtida Egiptus demokraatliku tuleviku suunas, mille poole selle rahvas on püüelnud. Oleme kenasti üles märkinud kohustused: muuta põhiseadust, pidada parlamendi- ja presidendivalimisi, austada rahvusvahelisi lepinguid ja kohustusi ning piirata sõjaväevalitsust kuue kuuga.

On juba raporteid esimeste sammude kohta. Põhiseaduse muutmise ettepanek esitatakse kümne päeva jooksul ja pannakse rahvahääletusele kahe kuu jooksul. Jälgime tähelepanelikult astutud samme ning loodame, et nad sillutavad teed demokraatlike, vabade ja õiglaste valimiste suunas hiljem sel aastal.

Euroopa Liit reageeris sündmustele Egiptuses kohe, kui avalikud meeleavaldused laienesid. Kutsusime Egiptuse ametivõime korduvalt üles tagama viivitamatut üleminekut ja reageerima rahva demokraatlikele püüdlustele. Kõrge esindaja võttis otse ühendust Egiptuse asepresident Omar Suleimaniga, kui tekkis mure vägivalla suurenemise või inimõiguste kuritarvitamise pärast.

Euroopa Liit väljendas kohe oma valmisolekut toetada täielikult Egiptuse üleminekuprotsessi demokraatia suunas. Euroopa Ülemkogu palus kõrgel esindajal koostada meetmete pakett, mis toetab üleminekuprotsessi Egiptuses ja Tuneesias. Samuti paluti tal koos komisjoniga kohandada Euroopa Liidu vahendeid, et edendada üleminekut ning riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Oleme alustanud tööd sellega, kuidas saaksime kõige paremini Egiptust toetada, ning meie eesmärk on ühine välispoliitiline reageerimine, mida Lissaboni leping võimaldab. Seda tehes kuulame kõiki hääli, sealhulgas täiskogu parlamendiliikmete hääli. Teil on demokraatlikult valitud esindajatena ning ka eelarvepädeva institutsioonina oluline osa.

Räägime koos kõrge esindajaga sellest protsessist mõne päeva pärast välisasjade nõukogus. Tahaksin siinkohal lisada, et kõrge esindaja Catherine Ashton on selleks pühapäevaks kutsunud kokku välisasjade nõukogu eriistungi.

Euroopa Liit toetab ühemõtteliselt alanud üleminekuprotsessi Egiptuses ja ka Tuneesias. Nendel kahel on siiski oluline vahe. Tuneesia puhul on poliitiline olukord muutunud natuke selgemaks. Oleme suutnud kehtestada dialoogi üleminekuvalitsusega riigi vajaduste ja võimaliku Euroopa Liidu sekkumise kohta.

Kõrge esindaja on olnud pidevalt tihedas kontaktis rahvusvaheliste juhtidega, et arutada piirkonda eesootavaid katsumusi ja tagada koordineeritud ning seega tugev rahvusvaheline reageerimine.

Esmalt püüame kohandada oma käimasolevaid programme, et toetada Egiptuse rahva reformide püüdlusi, kui asjad selginevad. Euroopa Liidul on Egiptuses juba suur hulk programme ja ta kulutab seal peaaegu 150 miljonit eurot aastas.

Oleme mitu aastat rahastanud projekte demokraatlike reformide, hea valitsemistava ja inimõiguste austamise kohta. Selleks eesmärgiks eraldati 2007.–2010. aastal 40 miljonit eurot ja 2011.–2013. aastaks on kavandatud 50 miljonit eurot. Meil on veel demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu rahalisi vahendeid mobiliseeritud – eelkõige kodanikuühiskonna jaoks. Uus olukord Egiptuses peaks looma õige keskkonna nende rahaliste vahendite maksimaalseks kasutamiseks ja edendama palju ulatuslikumate programmide rakendamist, kui oli võimalik minevikus.

Lisaks olemasolevatele programmidele ja vahenditele kavatseme kuulata egiptlasi ning saada teada, kus nende arvates riik kõige enam meie abi vajab. Nende nõudmisi demokraatia, sotsiaalsete ja majanduslike väljavaadete ning vabade, õiglaste ja kaasavate valimiste kohta tuleb täita. Euroopa Liit on valmis toetama seda reformiprotsessi, mille aluseks on inimõiguste ja põhivabaduste austamine.

Egiptuse ametivõimud on meile esialgsete taotlustega juba lähenenud. Sinna hulka kuulub ka riiklike vahendite omastamise kahtluse käsitlemise taotlus. Koordineerime seda koos liikmesriikidega ja eeldatavasti tegeleb selle küsimusega välisasjade komisjon. Kui tuleb muid taotlusi, anname endast parima, et vastata ja mobiliseerida oma asjatundjad demokratiseerimise, valimiste, inimõiguste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide ja mis tahes muude küsimuste valdkonnas, kus egiptlased seda vajalikuks peavad.

Teeme selle siiski selgeks! Meie asi ei ole dikteerida tulemusi ega suruda peale lahendusi. Tulevik on Egiptuse inimeste kindlates kätes.

Mainisin alguses, et kõrge esindaja ja asepresident reisib just praegu selles piirkonnas. Ta oli valmis külastama Egiptust oma reisi osana ja väljendas seda valmisolekut Egiptuse kolleegidele. Egiptuse ametivõimud on ta nüüd Kairosse kutsunud ja ta reisib sinna esmaspäeva õhtul pärast välisasjade nõukogu. See on tema võimalus kuulata egiptlasi ja hinnata riigi prioriteetseid vajadusi teel demokraatia suunas.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! President Mubarak on areenilt kadunud ja näib, et kõik hingasid kergendatult. Esiteks Egiptuse rahvas, kes on näinud oma õigustatud ootuste rahuldamist enama väärikuse ja demokraatia järele, ning teiseks rahvusvaheline kogukond, mis on nüüd muutunud mõningase küünilisusega mineviku liitlasest tänapäeva tüütuseks ja muutub ehk tuleviku süüdlaseks.

Austatud juhataja! Arvan, et me ei peaks ennast siiski petma. President Mubaraki ja president Ben Alí lahkumine on vajalikud tingimused, aga mitte piisavad, et tagada demokraatliku ülemineku protsessi, mille suhtes on veel palju ebakindlust. Kõige olulisem on tugevdada demokraatiat.

Austatud juhataja! Selge on ka, et ehkki demokraatlikku vabadust ja inimõigusi on võimalik saavutada 16 päeva protestide ja rahva hingestatusega ning kuulutada seda seaduse alusel hommikust õhtuni, ei ole majanduslike ja sotsiaalsete edusammudega kahjuks võimalik sama teha. Oleme seda näinud raskes majanduslikus kahjus, mille all nii Egiptus kui ka Tuneesia on viimaste päevade jooksul kannatanud.

Tulles tagasi voliniku kõne juurde, ütleksin, et pärast esialgseid kõhklusi ja mõnd probleemi ELi kuvandiga näib, et asjad on rööbastel tagasi. Paruness Ashton on piirkonnas ja Štefan Füle jutt on väga loogiline.

Esiteks, kindlalt ja täiest hingest toetada demokraatliku ülemineku protsessi ja poliitilisi reforme nendes riikides. Teiseks, vaadata Euroopa naabruspoliitika kriitiliselt läbi viisil, mis tugevdab demokraatlikku klauslit.

Kuulsime täna sõnavõttu laiendatud juhatuses Poola peaministrilt, järgmiselt nõukogu eesistujalt, ning tema algatust luua Poola sihtasutus demokraatia ja inimõiguste teemal. Seda võib laiendada ka kogu ELile.

Austatud juhataja! EL on mobiliseerinud suurel hulgal ressursse oma Euroopa-Vahemere piirkonna poliitikasse, kuid tulemused on olnud kehvad. ELi maine on selles konfliktis kannatada saanud – isegi rohkem kui teiste rahvusvaheliste osalejate oma. ELi veetlus jääb siiski puutumatuks.

Tahaksin öelda, austatud juhataja, et see on hea võimalus rõhutada, et EL saab lõpuks aru, et täna tehakse ajalugu olevikus. Praegusel ajaloolisel ajal, mida me läbime, peame tegutsema ülemaailmse osalejana ja täitma vajalikud kohustused, sest vastasel juhul peame loobuma, austatud juhataja, mängimast rahvusvahelisel areenil rollis, mida tahame säilitada, ning peame piirduma, nagu tegime seni, arve tasumisega suurte ülemaailmsete probleemide eest.

  Adrian Severin, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Aastaid arvasid Euro-Atlandi osalejad, et islam ei suuda mingil juhul toota demokraatlikku käitumist ja institutsioone. Seega valisid nad autoritaarsete režiimide toetamise või Lääne demokraatia mudeli mehaanilise ülekandmise araabia maadele. Lisaks sellele, et mõlemad strateegiad ebaõnnestusid, vastutavad nad islami fundamentalistide tekkimise ja kodanikuühiskonna ilmalike osade võõrandamise eest.

Praegused sündmused Egiptuses tõestavad, et islam ei pea olema ainult fundamentalistlik, vaid see võib olla ka demokraatlik, kui lepime sellega, et demokraatial võib olla muutuv geomeetria, ning kui lubame sellel loomulikult oma konkreetsest pinnasest kasvada. Samal ajal peame tunnistama, et rahva ülestõus oli ühelt poolt Egiptuse eliidi arenemise tulemus küber- või Interneti-ühiskonnas ja teiselt poolt eksistentsiaalsete puuduste tagajärg, mille põhjustas ülemaailmne majanduskriis. Kui Euroopa Liit ei käsitle kohe ja järjekindlalt vajadust puudusi ületada, võib revolutsioon liikuda anarhia suunas ja sealt edasi järgmise diktatuuri suunas.

Lõpuks, lisaks sellele, et peame kiitma asjaolu, et Egiptuse hiljutiste sündmuste käigus ei põletatud ühtegi Iisraeli lippu, peame tähele panema ka seda, et kauaoodatud lahenduse puudumine Iisraeli-Palestiina konfliktile on ebaõnnestumise tunde aluseks, mis ärritas araabia ühiskonda ja toitis neuroosi. Seega peaks Euroopa Liit astuma kohe esimese sammu, et kasutada Egiptuse muutumist, mis praegu on üksnes lootus, ning muutma selle tõeliseks sisemise demokraatia ja piirkondliku rahu võimaluseks.

Selles kontekstis on hea uudis kõrge esindaja / asepresidendi visiidid piirkonda ja tema valmidus kohandada ning uuendada vajalikke Euroopa vahendeid, millega lahendada probleemid. Me kõik peame tema tegevust toetama.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Olime kaks nädalat tagasi koos Daniel Cohn-Benditiga paruness Ashtoni suhtes väga kriitilised ning näen, et Adrian Severin on oma keelekasutust pisut kohandanud ja räägib julgemalt. See sekkumine oli hädavajalik kaks nädalat tagasi, sest Euroopa Liit oli hakanud olukorda kergekäeliselt suhtuma.

On selge, et olukord Egiptuses nõuab kolme asja: esiteks peab komisjon koostama usutava ja ülemaailmse kava Tuneesia ja Egiptuse jaoks – kuidas tugevdada kodanikuühiskonda, mida teha korruptsiooniga võitlemiseks, kuidas aidata luua demokraatlikke institutsioone, kuidas luua sõltumatu õigussüsteem ja kuidas aidata kaasa majanduse ülesehitamisele ja arengule. Küsimus ei ole miljonites, volinik, vaid miljardites. Arvan, et peate nii pea kui võimalik tulema lagedale ülemaailmse kavaga.

Teiseks pidasime eile oma fraktsiooniga videokonverentsi Ayman Nouriga, kes on üks juhtivaid opositsioonijuhte Egiptuses. Muresid on palju. Kogu selles arutelus Egiptuses põhiseaduse muutmise üle võin teile öelda, et ilmalikud demokraatlikud erakonnad ei ole praegu kaasatud ja see on sõnum, mida edasi anda. Teiseks on võimatu sellega kahe kuu jooksul toime tulla ja korraldada valimised kahe kuu jooksul, sest see tähendab, et meil ei ole normaalseid erakondi osalemas. Siis on veel kogu proportsionaalse esindatuse või individuaalse esindatuse süsteemi küsimus.

Saatsin sõnumi kõrgele esindajale Catherine Ashtonile palvega, et ta tõstataks esmaspäeval kolleegidega kontakti astudes need kolm küsimust, mis on olulised tõelise demokraatliku ühiskonna jaoks Egiptuses lähitulevikus. Arvan, et parlament peaks teda nendes kolmes väites toetama, ja loodan, et ta väljendas kolme punkti, kolme muret oma kontaktidele Egiptuses.

Kolmandaks, volinik, see ei ole lõpp. Näeme asju toimumas Bahreinis, Jeemenis, Alžeerias, Iraanis, Liibüas, Marokos ja Kuveidis. Vajame nüüd ka julget sõnumit kõrgelt esindajalt selle kohta, mis nendes riikides toimub. Me ei tohiks oodata, kuni asju on juba palju juhtunud. Nendes küsimustes vajame ka selget teatist komisjonilt ja eelkõige paruness Ashtonilt selle kohta, mis toimub nendes riikides, väljendades oma toetust massidele nendes riikides.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik! Usun, et seisame tõepoolest silmitsi mitmete küsimustega. Esimene küsimus, mida ei saa lahendada kahe nädalaga, on see, et komisjon mõtleb, mida tähendab reaalpoliitika õhkkonnas, mis on kestnud aastaid Vahemere piirkonnas ja ehk ka mujal. Teisisõnu, millised saavad ja peaksid olema Euroopa Liidu suhted nende diktatuuridega ja mis kuju nad peaksid võtma. Kõik on üsna ebatavaline. Praegu ütlevad kõik, et president Mubarak oli diktaator. Ma ei kuulnud seda kuu aega tagasi Euroopa Parlamendis. Ta ei olnud siis diktaator. Seega, kui soovite külmutada varasid, ärge külmutage üksnes president Mubaraki sõprade varasid, vaid president Mubaraki ja tema perekonna varasid, nagu tegite president Ben Ali puhul. Te ei külmutanud üksnes president Ben Ali saatjaskonna varasid.

Teiseks usun, et see, mida näeme praegu Egiptuses ja Tuneesias, on demokraatlik tsunami. Mida me tegime, kui tsunami nõudis hulgaliselt ohvreid? Me mobiliseerisime erakorralised vahendid, et aidata just mõjutatud rahvaid. Peame nüüd mobiliseerima erakorralised vahendid, et aidata Tuneesia ja Egiptuse rahvast, sest ülestõusu taga olid peamiselt nälg ja vaesus ning kui seda vaesust ei leevendata demokraatliku ülemineku käigus, on oht, et osa protestijatest liituvad näiteks fundamentalistide ja karmi joone järgijatega. Me ei saa viivitada!

Seega usun, et komisjon peaks pakkuma Tuneesiale ja Egiptusele sisukat paketti ja ütlema, et demokraatia on hea asi, sest see toob ka rahalisi vahendeid. Siiski ma ei usu, et praeguses olukorras piisaks paruness Ashtoni külastusest. Vaja on erisaadikut, sest peame jätkama arutelusid komisjonidega. Näiteks ei ole Tuneesia ja Egiptuse põhiseaduse ümbervormistamise komisjonides opositsiooniliikmeid ega naisi. Seal on ainult mehed, kuigi naised võtsid osa meeleavaldustest. Peame seega toetama seda protsessi ja usun, et komisjon peaks tegema nii, nagu ta tegi minevikus ida puhul, ning pakkuma oma abi mis tahes vajalike põhiseaduslike aspektide juures – teisisõnu peab ta olema kohal poliitilisel, õiguslikul ja majanduslikul tasandil.

Mul on üks viimane mõte. Selle piirkonna teemal olete kursis sellega, et käimas on arutelud assotsiatsioonilepingute tehnilise ajakohastamise üle Iisraeliga. Ma ei usu, et see on õige lahendus. Ma ei usu, et see on õige märguanne, mida tahame välja saata. Iisraeli tuleb kaitsta kuid kõikide poliitika selles piirkonnas, sealhulgas Iisraeli valitsuse poliitika, tuleb läbi vaadata. See ei tähenda Iisraeli, vaid pigem Iisraeli valitsuse poliitika kahtluse alla seadmist. Praegu Iisraelile assotsiatsioonilepingu tehnilise ajakohastamise kinkimine saadaks halva märguande kogu piirkonnale.

(Aplaus)

ETISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDIS
asepresident

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Iisraeli eksisteerimise esimese 30 aasta jooksul oli Egiptus tema lepitamatu vaenlane. Viimased 30 aastat on nende kahe riigi vahel õnneks rahu valitsenud.

Keeruline on mitte piisavalt rõhutada, kui oluline Camp Davidi leping Iisraelile turvalisuse seisukohalt on. Iisraellased on tõesti hirmul, et radikaalne Moslemite Vennaskond täidab tõepoolest Egiptuse revolutsiooniga tekkinud vaakumi. See on juba piisavalt halb, et Iisrael peab tegelema Hezbollahi terroristidest tingitud ohuga Liibanoni piiri ääres, Gazast rakette tulistavate Hamasi fanaatikute ning tuumarelva omava Iraaniga seotud eksistentsiaalse ohuga. Kui Islam peaks Egiptuse üle võtma, siis kaasneks sellega peaaegu kindlasti Egiptuse-Iisraeli rahulepingu tühistamine ning Rafahi piiri avanemine Hamasile.

EL peaks oma abi muutma sõltuvaks rahulepingu püsimajäämisest ning mitte sallima mis tahes taolist poliitilist arengut Egiptuses, mis meie strateegilise liitlase julgeolekut ohustab. Demokraatliku Egiptuse toetamine on meie jaoks tohutult oluline ja majanduslikud katsumused on meeletud. Toetan täielikult ettepanekut korraldada laenul põhinev rahastamine EIP ja EBRD ressurssidest, mida kõrge esindaja eile Financial Timesis soovitas. Meie erakonnad ja fraktsioonid Euroopas peavad samuti aitama rajada Egiptusesse ilmalikke, pluralistlikke ja demokraatlikke tütarparteisid, kes vabalt kuue kuu jooksul toimuvatel valimistel kandideerida suudaksid, kui sõjavägi loodetavasti võimult lahkub.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Mul ei jää muud üle, kui küsida oma kaasparlamendiliikmelt, kui tasakaalus on tema kirjeldatud Iisraeli ja Lähis-Ida olukord, võttes arvesse seda, et ta ei maininud sõnagagi räigeid inimõiguste rikkumisi, mida Iisraeli riik toime paneb, sealhulgas Iisraeli häbiväärset rünnakut Gazale, seda nii-öelda turvatara, millel pole turvalisusega midagi pistmist, või kõiki neid inimõiguste rikkumisi, mida ÜRO ning mitmed teised organisatsioonid ja inimõiguste rühmad on hukka mõistnud.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Arutelu käib selle üle, kuidas me Egiptust aitasime. Loomulikult toonitan vajadust aidata ka meie strateegilist liitlast Iisraeli.

Ma ei pea arutlema selle üle, miks on Iisrael meie liitlane, miks jagab ta meie ühiseid demokraatlikke väärtusi, miks turvamüür on reaalselt vähendanud terroristide rünnakute ning enesetapjate pommirünnakute määra üle 90% või miks Iisraelis on pressivabadus ning vabad valimised vastupidi kõikidele oma naabritele.

See arutelu jäägu teiseks korraks. Väidan praegu ainult seda, et piirkondliku rahu ning turvalisuse tagamise seisukohalt on Iisraeliga sõlmitud rahuleppe püsimajäämine väga oluline ning loomulikult peate meeles pidama, et EL on nelikus väga oluline tegija.

  Willy Meyer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Austatud juhataja ja volinik Stefan Füle! Euroopa Liidul on oma naabruskonna poliitikaga suur probleem ning see tuleb lahendada. Oleme kaugenenud Mubaraki ja Ben Ali režiimide vajalikust juhendamisest, sellest ühisest meetodist, mis – nagu juba mainisin – oli vajalik, ning oleme jõudnud olukorda, kus otsime võimalusi nende diktatuuride hukkamõistmiseks ja otsime ka võimalusi, et juhendada mõnel määral neid kodanikuühiskonna ellukutsutud demokraatliku muudatuse revolutsioonilisi protsesse.

Tuneesia ja Egiptuse revolutsioonides on midagi ühist. Demonstrandid on väga noored, poliitiliste organisatsioonide roll on kaduvväike, kuigi see ei kehti ametühingute kohta, ning mõlema revolutsiooniga nõutakse demokraatlikku heaoluriiki ilma religioonita ja selle üle peaksime rõõmustama.

Samas ei ole meie naabruspoliitika olnud piisavalt usaldusväärne. Selline asi ei ole võimalik, et ühel päeval tehakse kahe diktatuuriga vajalikku koostööd ning järgmisel päeval sõimatakse neid ja otsitakse võimalust juhendada Egiptuse konstitutsionaalseid reforme, mis riigi tulevikku kujundama hakkavad.

Volinik Stefan Füle, meile jääb arusaamatuks, miks pole assotsieerimislepingu teist artiklit mitte kunagi rakendatud. Teist klauslit pole kunagi rakendatud. Ei Egiptuses, Tuneesias, Marokos ega Iisraelis. Mitte kunagi! Klausel on assotsieerimislepingute üks kõige olulisem komponent, kuid samas pole seda veel senini realiseeritud. Selle tingimused on väga ühetimõistetavad: kõik riigid, kes Euroopa Liiduga assotsieerimislepingu allkirjastavad, peavad järgima rahvusvahelist õigust ning rahvusvahelisi inimõigusi. Seda väga olulist klauslit ei ole kunagi rakendatud. Seda ei ole kunagi ellu viidud. Seetõttu ei toeta me seda filosoofiat, mille kohaselt on Vahemere piirkonnas vabakaubandus inimõiguste suhtes ülimuslik.

Seda tuleb muuta, volinik Stefan Füle.

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! President Mubaraki langus on rajanud teed demokraatiale, kuid sellega on kaasnenud ka suurepärane võimalus Egiptuse rahva vabastamiseks. Riigi demokraatlike institutsioonide reformimine võimaldab muu seas ka majandust veelgi enam edasi arendada ning loob võimaluse levitada jõukust kõikide ühiskonna liikmete, isegi kõige nõrgemate seas.

Demokraatiata majanduskasvuga kaasneb ainult mõne perekonna jõukuse kasv, nii nagu see on alati sotsiaalse õigluseta riikides olnud. Euroopalik poliitika peab seetõttu Egiptust reformide käivitumisel toetama ning aitama Egiptuse rahvast, et nad suudaksid oma tuleviku üle ise ilma abita otsustada.

Teisest küljest peame Kairo tulevasele valitsusele ühemõtteliselt mõista andma ning rõhutama, et uus ja viljakam partnerluspoliitika sõltub tulevikus piirkondlikust julgeolekust ning Iisraeliga sõlmitud rahust.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja ja volinik! See on loomulik, et revolutsioonilisi sündmusi saadab palju emotsioone. Meie kui väljaspool seisvad eurooplased peaksime aga ennast selliste emotsioonide eest kaitsma ning reaalsele olukorrale keskenduma. Kui me nüüd üldjoontes rõõmustame Egiptuses ning isegi Tuneesias puhkenud revolutsiooni üle, siis eirame reaalsust. Reaalsus on see, et Egiptuses on sõjaväeline režiim, mis loodetavasti on ainult üleminekurežiim, ning Tuneesias on selline režiim, mis ei suuda takistada tuhandete või kümnete tuhandete inimeste ebaseaduslikku väljarännet.

Eurooplased peavad loomulikult olema rahvaste sõbrad ning vabaduse liitlased. Tulevikku meeles pidades peame aga režiimide ja diktatuuride, mis on teistes Araabia riikides veel tugevalt juurdunud, suhtes vastavalt ka käituma. Arvan, et suudame seda teha ainult siis, kui meil ei ole illusioone ning aitame neid rahvaid, et nad saaksid demokraatiaks vajamineva välja arendada: õigusriigi printsiibi, vabaturumajanduse ning demokraatiaks vajaminevad struktuurid.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Daniel Cohn-Bendit, (Verts/ALE). – (DE) Hea Andreas Mölzer! Kas teie arvates vastab see heale tavale, et EL peab praegu läbirääkimisi kolonel Gadaffiga põgenike tagasisaatmise üle, kui Liibüas on täna demonstratsioonide käigus saanud viga 40 inimest? Kas teie arvates on parem sundida koos diktaatoriga põgenikke tagasi pöörduma? Kas teie arvates on see eetiline?

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Hea Daniel Cohn-Bendit! Kuulsite mind ütlemas, et EL peab võtma seisukoha diktaatorite suhtes, kes on endiselt võimul ning endiselt Euroopa Liidu aktsepteeritud partnerid, ning peaksime tegema seda enne, kui nendes riikides toimuvad inimõiguste, demokraatia ning õigusriigi põhimõttega seotud revolutsioonilised muutused. Nende riikide demokratiseerumine ei saa aga olla varjupaiga taotlemise aluseks ning kui seal demokraatia nüüd vallandub, siis peab inimestel olema võimalus ka sinna jääda.

  Elmar Brok (PPE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja! Peame endile midagi tunnistama ning see on midagi, mille kohta me ei ole veel järeldusi teinud. Nimelt seda, et sageli peame ebademokraatlike režiimidega koostööd tegema, sest paljusid maailma riike juhivad diktaatorid. Nii käitudes ei tohi me aga unustada koostööd kodanikuühiskonna liikumisega. Peame seda tegema nii inimõiguste toetamiseks kui ka demokraatia arendamiseks.

Minu teine märkus on see, et peame tunnistama, et stabiilsus ei ole ainuke määrav tegur. Tõeline stabiilsus saabub alles siis, kui toetame vabadust. Kui me ei haara praegusest võimalusest ega paku abi nende riikide julgetele inimestele, siis tekib oht, et leiame ennast vaakumis ega suuda muutust esile kutsuda, käivitada muutuste protsessi, nagu suutsime seda teha 1989. aastal Kesk- ja Ida-Euroopas, vaid selle asemel näeme välja kujunemas 1979. aasta Iraanile sarnast olukorda.

Kui anname abi praegu, siis kaasneb sellega stabiilsus ja turvalisus ka meie jaoks – vabadus ja stabiilsus käivad käsikäes. Seetõttu olen tänulik, et pärast meie uue talituse käivitamisetapi probleeme saadab Euroopa välisteenistuse tegevusi ning komisjoni tegevusi selge edu ning nad esitavad mõistlikke ettepanekuid. Seda arvesse võttes on oluline, et me mitte ainult ei parandaks ega tõhustaks oma abi struktuurilisest seisukohast lähtudes, vaid pakuksime nendele riikidele abi – see, kas meie abi tahetakse, sõltub muidugi seal elavatest inimestest – demokraatlike struktuuride rajamisel, et neil oleks võimalus osaleda demokraatlikus võistluses ning et lõpuks võidaksid valimised demokraadid, mitte need inimesed, kelle tegevusi organiseerib sõjalise režiimiga Moslemite Vennaskond. Seda arvesse võttes peame olema julgemad ning võib-olla kehtestama oma programme natuke intelligentsemalt kui varem.

Loodan, et oleme õigel teel. Kui me selle saavutame, ei tee me enam palju minevikus tehtud vigu ning peaksime endale avanenud võimaluse ära kasutama.

  Saïd El Khadraoui (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Mubarak on võimult võib-olla lahkunud, kuid see saab olla alles vaheetapp. Vaja on palju teisi meetmeid ning sõjavägi, kes hetkel hoiab võimuohje, peab juba alanud üleminekuprotsessi suunamiseks lagedale tulema usaldusväärse viisiga. See tähendab sõjaseisukorra kaotamist ning kõikide demokraatlike jõudude kaasamist praegu tarvitusele võetavatesse meetmetesse. Uue põhiseaduse koostamine saab sel puhul olema esimene oluline katse.

Euroopa Liit peaks omalt poolt võtma tarvitusele kõikvõimalikud nii otsesed kui ka kaudsed meetmed, et seda protsessi suunata. Muu seas tähendab see tõesti demokraatlike erakondade ning kodanikuühiskonna arenemise aitamist. Lisaks kuulub selliste tegevuste hulka ka nende isikute vara külmutamine, kes on riigi vahendeid vääralt kasutanud. Loomulikult, ning see saab olema palju raskem ja nõuab rohkem tööd, peame heaks kiitma majandust toetavate meetmete paketi, sest üleminekut saab pidada edukaks ainult siis, kui majandus on taastuma hakanud.

Lõpetuseks oleme tõesti ära märkinud, et kehtestatud demokraatia klauslid, mida ei ole aga kohaldatud, on osutunud ebaefektiivseteks. Neid tuleb seetõttu hinnata.

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Revolutsiooni kulgu on harva võimalik ette ennustada. Nii oli see Ameerika ning Prantsuse revolutsioonidega ja ka suure Euroopa revolutsiooniga aastatel 1989.–1991. Oluline on, et peaksime selgelt meeles ühte asja: revolutsioon on ja jääb Egiptuse revolutsiooniks. Tegemist ei ole Euroopa revolutsiooniga, mida saaksime suunata. Paruness Catherine Ashton käitub seetõttu õigesti. Ta kuulab ning ei püüa seal sündmusi ette kirjutada, nii nagu Euroopa seda sooviks.

Üks asi aga ülioluline: Egiptuses ei peaks augustis toimuma lihtsalt valimised, vaid egiptlaste valimised peavad olema ka tõelised valimised. See on hea, et Moslemite Vennaskond on põhiseaduse muutmise protsessiga liitunud, erakonna rajanud ning osaleb valimistel. Samas peavad ilmalikud jõud olema võrdväärselt kaasatud, et see vabaduse revolutsioon tooks egiptlastele kaasa tõelised valimised.

Ütlen paar sõna ka instrumentide kasutuselevõtu kohta. Tegemist on kantseliidiga ning peaaegu mitte keegi ei mõista, mida see tähendab. Mida see siis tähendab? Esiteks tähendab see rahaliste vahendite suurendamist, et Euroopa Investeerimispank saaks midagi ära teha. Kuid mida see veel tähendab? Vajame demokraatiale euroopalikku vundamenti, et saaksime tulevikus nende kodanikuühiskondadega tõhusamalt, kiiremalt ning demokraatlikumalt tööd teha.

  Mirosław Piotrowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Parlament arutleb jälle Egiptuse olukorra üle, mis on dünaamiline ning mida tuleb vaadelda. Egiptuse president on tagasi astunud, kuid see ei ole vähendanud ei selle riigi ega terve piirkonna destabiliseerimise hirmu. Endiselt eksisteerib oht, et võimu võivad haarata äärmuslikud jõud. Varem soovitasin, et parlament ning komisjon peaksid Egiptusesse saatma spetsiaalse vaatlusmissiooni, ning nüüd peaksime sellele delegatsioonile andma volituse teha otsuseid. Kaalul pole mitte ainult vabade valimiste toetamine, vaid ka erakorralise toetuspaketi eraldamine, eriti kui võtame arvesse asjaolu, et egiptlased ise taotlevad Egiptusele finantsabi. Praeguse kriisi süvenemine võib kaasa tuua rahutuste kasvu ning demokraatiavastase meelsuse. Selleks et kasutusele võetavad meetmed oleksid tulemuslikud, tuleks konsulteerida Ameerika Ühendriikide diplomaatidega, kes on selle piirkonna poliitikaga lähedalt seotud.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! Kohutav poliitilise vabaduse puudumine koos valulise sotsiomajandusliku olukorraga tipnes mitme nädala pikkuste massidemonstratsioonide ning viimaks ka president Mubaraki taandumisega.

Kairo tänavatelt pärineva teabe kohaselt järgib veel ainult üks Egiptuse kodanik liikumiskeeldu: Hosni Mubarak. Siiski ei piisa ainult teravmeelsetest märkustest üksi tavalise egiptlase keskmise elukvaliteedi paranemiseks. Elukvaliteedi paranemine on kindlasti Mubaraki järglaste üks esimestest ülesannetest, kui nad soovivad uue protestide laine tekke ärahoidmist. Samal ajal ootame endiselt, et riigisisene demokratiseerumisprotsess käivituks. Selle protsessi rahumeelne kujunemine ei oleks oluline mitte ainult Egiptuse kodanikuühiskonnale, vaid ka tervele piirkonnale.

Toetan igasugust abi, mida Euroopa Liit selle kahekordse üleminekuprotsessi käigus pakub, ning see kehtib ka koptide haavatava olukorra ning Egiptuse-Iisraeli suhete kestuse kohta.

  Barry Madlener (NI). – (NL) Austatud juhataja! Nüüd kui Egiptuses on olukord rahunenud, on aeg avada endi silmad ning vaadata, mis Põhja-Aafrikas tegelikult toimub.

Paljud protestandid ei soovi mitte demokraatiat, vaid šariaadi kehtestamist. Demonstratsioonide ajal oli kuulda sageli hüüdlauset „Allah akbari”. Ajakirjanikke kimbutati, ühte Hollandi korrespondenti ähvardati surmaga ning kõige kurvem asjaolu on see, et suurepärane Ameerika ajakirjanik Lara Logan langes märatseva rahvahulga seksuaalse ahistamise ohvriks.

Ahmadinejadi toetavatel diktaatoritel ning Al-Qaedal on kindlasti pidupäev. Moslemite Vennaskond saab nüüd jätkata oma püha sõda Iisraeli ning Lääne vastu.

Kutsun meie parlamendiliikmeid üles täna mitte naiivsetena käituma! Egiptlastel seisab ees tähtis valik. Kas islamistlik Moslemite Vennaskond tuleb võimule või saab Egiptus endale ilmaliku valitsuse? Šariaadi seaduse kohaselt ei oota koptidest kristlasi, apostaatidest moslemeid, naisi ning homoseksuaale Egiptuses hea tulevik. Kui Moslemite Vennaskonna islamistid saavad oma tahtmise, siis muutub Iisrael jälle kord vägivalla sihtmärgiks.

Ainukene õiglane seisukoht, mille saame täna heaks kiita, on järgmine: egiptlased, valige vabadus ja ärge valige šariaati! Islam ja demokraatia ei segune. Egiptuse uut põhiseadust ei tohi šariaadile üle anda. Imaamidel ei tohiks lubada poliitikuid ohjata. Hollandi Vabaduseparteil on julgust seda välja öelda. Kas parlamendil ning Euroopa Komisjonil on julgust seda täna välja öelda? See on küsimus, millele peame täna vastama.

  Ioannis Kasoulides (PPE). – Austatud juhataja! Hosni Mubaraki tagasiastumine annab märku pluralistlikule demokraatiale üleminekust, mis on vastus Egiptuse rahva püüdlustele.

Egiptuse sõjaväel on nüüd kohustus juhtida oma riiki väga lühikese aja jooksul tõelise demokraatia, sõltumatu kohtuvõimuga õigusriigi, hea valitsemise ning korruptsioonikahtlusega juhtumite puhul vastutuselevõtmise suunas. Sõjaväe juhatust on hoiatatud mitte valmistama pettumist noortele, kes olid demonstratsioonide eesliinil ning kelle esindajad tuleks üles kutsuda mängima oma rolli demokraatia ülesehitamisel ülemineku ajal.

Egiptuselt tulev sõnum on sõnum kõikidele araabia riikidele. Araabia riigid on meie partnerid ning meil ei ole mitte mingisugust kavatsuste neisse üleolevalt suhtuda või neile väljastpoolt midagi kehtestada. Samas on egiptlaste ja tuneeslaste neile mõeldud sõnum järgmine: „Reformimine – reformimine kohe. Demokratiseerige, valitsege hästi, võidelge korruptsiooniga või vastasel juhul seisate silmitsi rahva vihaga!”

See sõnum ei ole mõeldud ainult araabia maailmale. Eile edastati seda Türgis Diyarbakiris ning Teheranis ja teistes Iraani linnades. Inimesed suudavad selle ellu viia!

  Richard Howitt (S&D). – Austatud juhataja! Mul on hea meel, et kõrge esindaja on esimene ja kõige suurema kogemuste pagasiga diplomaat, kes Egiptust külastab, ning et selle arutelu järel on tal parlamendi toetus poliitvangide viivitamatule vabastamisele, rahumeelse protesti vägivaldse mahasurumise eest vastutavate isikute juriidilisele vastutusele võtmisele, varade külmutamisele ning minevikus toime pandud inimõiguste rikkujaid puudutavate teiste tegevuste elluviimisele.

Austatud volinik! See oli sotsiaalmeedia revolutsioon, mida plaaniti Interneti-kohvikus ning mille üks kangelane on Google’is töötav Wael Ghonim. Kuid sellised ettevõtted nagu Vodafone peavad võtma õppust oma teenuste pakkumise peatamisest ja peaksime neid kutsuma üles liituma koos inimõiguste organisatsioonidega üleilmse võrgustiku algatusega, mille kaudu nad demonstreerivad, et on valmis kaitsma sõnavabadust, kui see on ohus.

Lõpetuseks leian, et parlament hoidis ennast Tuneesia üle arutlemisel tagasi. Meie arutlesime Tuneesia üle, kui egiptlased tänavatele tulid, ning täna arutleme Egiptuse üle, kui peaksime endilt võib-olla küsima, kuidas saame paremini teotada demokraatlikku üleminekut nüüd Jeemenis, Süürias, Liibüas ja mujal araabia maailmas, enne kui inimesed peavad oma pealinnade tänavatel hukkuma ning Euroopa ja ülejäänud maailma seeläbi häbisse jätma.

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Ma arvan, et ajalugu ei andestaks meile, kui me ei tuleks just toimunud ning endiselt toimuvate sündmustega toime. Seetõttu leian, et Euroopa Liidu jaoks on väga oluline suuta teha kiiresti järeldusi oma suhteliselt nähtamatust olekust, pehmelt öeldes hiljutiste sündmuste ajal.

Seetõttu leian, et tuleb kasutusele võtta kõik abinõud ning peame demokraatlikul üleminekuprotsessil pakkuma täielikku ja tingimusteta abi nii Tuneesias kui ka Egiptuses. Peame olema nende rahvaste poolt ning seda neile ütlema ning peame tegema endast kõik oleneva, et õigusriigi kontseptsioon kerkiks nende revolutsioonide ja muutustena tugevamalt esile, eriti Egiptuse puhul. Arvan, et ainult õigusriigi kontseptsioon toob endaga kaasa stabiilsuselemendi ning stabiliseerib terve piirkonna. Teisisõnu: see on väga oluline. Peame korraldama doonorkonverentsi ning kõige olulisem on see, et me ei kardaks. Need revolutsioonid on selliste tuneeslaste ja egiptlaste ilmalikud revolutsioonid, kes lihtsalt tahavad demokraatiat ja arengut, mis on olemuslikult seotud. Peaksime siiski oma naabruspoliitika üle vaatama ning analüüsima riikide suhete teemat, kuid ka seoseid erinevate avalike arvamuste vahel. See ongi parlamendi roll.

  Sajjad Karim (ECR). – Austatud juhataja! Võrreldes paar päeva siinsamas istungisaalis toimunud aruteluga, on tänane arutelu hoopis teistsugune. See on väga oluline, et Egiptuse rahvas teaks, et oleme neile toeks. Mul on hea meel asjaolu üle, et meie kõrge esindaja on praegu selles maailmaosas.

Egiptuse rahva saatus sõltub nüüd sellest, kas sõjavägi korraldab vabad ja õiglased valimised, et kujuneks välja selline ühiskond, mille eest nad oma elude ja verega tasusid. Rahvusvaheline üldsus peab nüüd tagama, et anname oma panuse ning aitame neil ehitada üles nende institutsioone ja võimaldame erakondadel areenile astuda ning selles valimisprotsessis osaleda. Loodan, et Euroopa Liit mängib selles protsessis oma rolli.

Lõpetuseks, austatud volinik, tahan öelda, et raha salaja kõrvalesuunamine arenevate riikide juhtide poolt on midagi, millega oleme väga hästi kursis. On aeg, et Euroopa ütleks, et keeldume olemast selliste inimeste tööriist, mille abil saavad nad rahalisi ressursse kõrvale suunata.

  Pino Arlacchi (S&D). – (küsib Barry Madlenerilt sinise kaardi küsimuse kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel) Austatud juhataja! Kirjeldati traagilist tulemust, mis kaasnes Egiptuse üleminekuga demokraatiale. Juba räägitakse sellest, et niikuinii võtavad islamifundamentalistid võimu ka demokraatlikult üle jne.

Kas te ei nõustu, et selliselt maalitud pilt on liiga tume ning vale? Miks ei arvesta me asjaoluga, et Lähis-Ida islamifundamentalismi ja terrorismi põhjused on tihedalt seotud türannide juhitud valitsustega ning nüüd on demokraatliku režiimil võimalus mõlemat põhjust vähemolulisemaks muuta?

  Barry Madlener (NI). – (NL) Austatud juhataja! Ma juhin tähelepanu ühele tõelisele Egiptust varitsevalt ohule, nimelt sellele, et see võib islamistidest Moslemite Vennaskonna ohvriks langeda. Ma kutsun ka meid ning komisjoni sellele riskile vastu seisma ning saatma egiptlastele välja olulise sõnumi, et nad võivad meie abi unustada, kui valivad Moslemite Vennaskonna ning šariaadi. Leian, et see on väga oluline sõnum, mille peaksime täna välja saatma ning loodan, et toetate mind selles.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! 18 päeva mässu, Hosni Mubaraki tagasiastumine ning sõjaväe ülemjuhatuse kontroll olukorra üle rajavad põhimõtteliselt teed üleminekule. Loodame, et saab olema üleminek demokraatiale. Olukord areneb kahtlemata kiirusel, mis tavaliselt revolutsioonilistele sündmustele omane on. Nagu teate, tühistati hiljuti põhiseadus ja parlament saadeti laiali ning põhiseaduse ülevaatamiseks moodustatud komisjon teeb ettepaneku teha muudatused kümne päeva jooksul ning korraldada kuue kuu jooksul seadusandliku kogu ja presidendivalimised.

Usun, et Euroopa Liit peab kasutama iga võimalust, et toetada mis tahes edasiminekut, mis demokraatlikule üleminekule viitab. Teisest küljest hoiatan mingil määral kiirustamise eest, sest need ülesehitusprotsessid nõuavad oma aega. Ärgem ka unustagem, et demokraatlikud jõud vajavad väga uuendamist ning kindlustamist, et poliitilisel maastikul ei tekiks tasakaalustatus!

  Rosario Crocetta (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Egiptus: virtuaalsest kogukonnast Facebookis tõeliseks kogukonnaks, mille raames nõuavad miljonid inimesed õiglasemat varade jaotust ning suuremat õiglust ja protesteerivad korruptsiooni vastu. Peame sõdurite ja tankidega liikuma üleminekuperioodist edasi tõelisele demokraatiale: uus põhiseadus, uued valimised, surmanuhtluse kaotamine, inimlikumad vanglad, sotsiaalõigused ning vabadus.

See saab olema keeruline. Need, kes valmis idee nimel mis tahes meetmeid kasutusele võtma, hetkel ootavad. Tahame uskuda Egiptuse auväärsesse rahvasse, kes aga siiski pole kunagi demokraatiat kogenud. Tahame ilmalikku demokraatiat, kus on selge eristus religiooni ning poliitilise võimu vahel, ning sellist demokraatiat, mis lõimib vähemusi ning kehtestab tõelisi õigusi: õigused riiklikule tervishoiule, sotsiaalkindlustusele ning tööle.

Euroopa toetab seda käsitlusviisi, investeerides ressurssidesse, mis võimaldavad Egiptuses tõelise arengu edendamist: kaovad diktatuurid, kaob meeleheide ning kaob vaesus.

  Edward McMillan-Scott (ALDE). – Austatud juhataja! Kolleegid said minult esmaspäeval e-kirja, kus kirjeldasin oma mitteametliku Kairo visiidi kogemusi eelmisel nädalavahetusel. See oli minu jaoks privileeg, viibida seal demokraatia ning inimõiguste asepresidendina.

Joannis Kasoulides viitas noorte rollile hiljutises Egiptuse revolutsioonis. Tal on täiesti õigus. Nende roll oli ülioluline. Just hiljuti rääkisin ühe organisaatoriga ning küsisin: „Kas oled endiselt optimistlikult meelestatud?” Ta vastas: „Loomulikult olen. Asjad liiguvad õiges suunas.”

Tekkinud on aga ka probleeme. Valimiste ajagraafik on vale ning põhiseaduse reformimise ajagraafik on liiga lühike. Vajame palju rohkem aega. Räägime küll Egiptusest, kuid see protsess on levimas. Oleks justkui 1989. aasta ning Euroopa Liit – täiskogu, komisjon, nõukogu ning Euroopa välisteenistus – vajab erimenetlusi ja meil kõigil on hea meel Catherine Ashtoni esialgsete pingutuste üle demokraatia nimel, kuid peame tegema ära palju rohkem. Peame reformi premeerima.

Nagu pühapäeval Kairos ütlesin ning loodan, et saan seda öelda veel paljude rahvaste seas, ei ole ma siin briti või eurooplasena, vaid Olen siin austatud egiptlasena. Endiselt olen.

  Francisco José Millán Mon (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Vajame rohkem infot sõjaväe ülemjuhatuse plaanide kohta Egiptuses.

Üks spetsiifiline ettevõtmine on demokraatlike valimiste korraldamine kuue kuu jooksul, millele järgneb ekspertide juhitav põhiseaduslik reform. Lugesin aga, et Briti välisministri kohaselt näeme järgmisel nädalal uut valitsust, kuhu kuuluvad väidetavalt ka opositsiooni esindajad.

Usun, et me kõik nõustume sellega, et igal juhul on parim edasiliikumise viis üleminekuprotsess, mida kuni valimiste toimumiseni toetab võimalikult lai poliitiline konsensus. Samuti oleks soovitatav, et kõik sotsiaalsed jõud teeksid koostööd kindlustamaks, et seda üleminekut ei kimbutaks suured pinged.

Head kolleegid! Euroopa Liit peab toetama seda demokraatlikku protsessi ning selle edule kaasa aitama. Egiptus on oluline riik ning seal toimuvad sündmuseid tunnetatakse nii Vahemere ääres kui ka araabia maailmas. Seetõttu on mul hea meel paruness Catherine Ashtoni eelmise nädala Kairo külastuse üle.

Veel üks oluline märkus: tuneeslased ning egiptlased on andnud meile õppetunni inimeste vabaduse tahtest. Loodan, et välisministrid ei jäta seda õppetundi kahe silma vahele, kui hakatakse kujundama ühtset seisukohta Kuuba suhtes, mille eesmärk on saavutada demokraatlik üleminek selles riigis ning mis kaitseb neid, kes kaitsevad vabadust.

  Kader Arif (S&D). – (FR) Austatud juhataja ja volinik! Ei ole võimalik piisavalt sagedasti rõhutada, et see, mis toimub praegu Vahemere lõunakallastel ning täpsemalt just araabia maailmas, on ajalooline protsess, eriti just nendele rahvastele, kes pärast poolt sajandit, pärast seda, kui nende riigid saavutasid dekoloniseerimise järel iseseisvuse, saavad nüüd individuaalse ning kollektiivse vabaduse. Kuulen teid ütlemas, et tegemist on ajaloolise, kuid ootamatu sündmusega nagu kõik rahvarevolutsioonid. Siiski tingib see uus olukord täielikult meie visioonide, poliitiliste suuniste ning nende riikidega kujundatud suhete ülevaatamist. Ettepanekuid on tehtud.

Tõepoolest, ettevaatlikus, mis meie reaktsioone siiani on saatnud, on hõlpsalt ning murettekitavalt selgitatav meie stabiilsuse kinnisideega, mille all pean silmas seda ohutus-ennekõike-põhimõtet, mida toidavad meie hirmud. See on põhimõte, mille ainukesed eesmärgid olid immigratsiooni, terrorismi ning radikaalse islami vastu võitlemine, hõlmates muu hulgas mõnel määral majanduslikke huve, vähemalt juurdepääsu energiale.

Me aktseptisime autoritaarseid režiime, kui nende ainukene eesmärk oli meie hirmude kinnitamine. Inimeste vastuhakk on meie ebaõnnestunud poliitilised suunised selgesti välja toonud. Meil ei ole enam õigust jätkata, võttes oma analüüside aluseks samu hirme või – mis veel hullem – samu ksenofoobiatooniga tõekspidamisi. Seepärast peame seisma kõrvuti nendega, kes püüdlevad suurema vanaduse ning demokraatia poole kohtades, kus on võimalik olla moslem, demokraatlik ning omada ilmalikke tõekspidamisi. See on sõnum, mis meile saadetakse.

  Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Ülestõusud Tuneesias ja Egiptuses on juba paljudes moslemimaades põhjustanud poliitilise doominoefekti. Kogukonnad tõusevad üles aastakümneid allasurutud nõudmistega.

Ettevaatust! Miski ei ole lõppenud. Kõik alles algab. Uued katsumused ja uued väljavaated. Küsimus on aga see, mida teeb Euroopa? Mida ta saab teha ja mida ta peab tegema? Kindlasti mitte seda, mida ta hiljuti teinud on. Põhimõtteliselt on teda iseloomustanud tegevusetus ilma ühtekuuluvuse ja refleksideta. Mida hakkab ta peale näiteks uue immigrantide vooluga? Ega ometi ei hakka ta käituma nii nagu senini, mida iseloomustab solidaarsuse puudumine Põhja ja Lõuna partnerite vahel?

Seetõttu oleme meie ning meie kolleegid Küproselt, Maltalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast ning Itaaliast esitanud komisjonile teemakohase küsimuse. Meie laiema naabruskonna areng saab Euroopa välispoliitika mõõdupuuks. Kas meid saadab edu või ebaedu? Aeg on otsa saamas. Lampedusa kutsub meid.

  Carmen Romero López (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Ka mina ülistan paruness Catherine Ashtoni hiljutist reisi Tuneesiasse ning tema eelmise nädala reisi Egiptusesse.

Mida saab Euroopa teha, nagu eelmine sõnavõtja küsis? Hetkel on oluline, et annaksime selgelt nendele riikidele märku, et toetame neid. Geograafia ning ajalugu teevad Euroopast nende Vahemere piirkonnas asuvate riikide loomuliku liitlase. Praegu on õige aeg neile teada anda, kui olulised nad meile on, kui olulise muudatuse naabruskonna poliitikasse on nad endaga kaasa toonud ning milliseid uusi kõrgendatuid ootusi meil selle uue Vahemere piirkonna suhtes on, mille Egiptuse ja Tuneesia noored meie üllatuseks ning uskmatusest hoolimata esile kutsusid.

Peaksime nüüd seda üleminekut toetama, nagu teised sõnavõtjad on juba öelnud. Eelkõige peaksime toetamist alustama represseeriva süsteemi lõhkumisega, sest ärgem unustagem, et diktatuur kestab, kuigi diktaator on tagasi astunud, kaotades sõjalise eriolukorra ning abistades demokraatiat soosivaid jõude, et Euroopa saaks protsessile tõeliselt kaasa aidata ning et demokraatia muutuks tõeliselt konsolideerunuks ning oleks võimalik rajada uus partnerlus!

Instrumentide kohandamise kohta öeldu ei tule tühjalt kohalt. Tõde on see, et üks leht on ümber pööratud ning nüüd võtame ette uue puhta lehe.

  Boris Zala (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Guy Verhofstadti öeldu kontekstist on selgelt aru saada, et Egiptuse demokraatlikud opositsioonilised jõud ei ole suutnud organiseerida ühist entiteeti, mis esindaks revolutsioonilisi jõude tänavatel. Üks asi on diktaatorist vabanemine, kuid demokraatliku režiimi juurutamine on midagi muud.

Kesk-Euroopa 1989. aasta revolutsioonide üks olulisimaid iseloomustavaid omadusi oligi suutlikkus rajada viivitamatult tõelisi organisatsioone, mis esindaks demokraatlikke, ilmalikke, revolutsioonilisi jõude.

Euroopa Liidu abile on siinkohal ruumi. See võib-olla olulisem kui rahastamine ja teised teemad. Need saavad tulevikus olema olulised.

Kes istuks praegusel hetkel laua taha ning hakkaks sõjaväe juhtidega siiralt läbirääkimisi pidama? Kes astub valimistel tõepoolest nende demokraatlike jõudude esindajana esile? Küsimust ei ole lahendatud ning Euroopa Liit saab siinkohal abi pakkuda. Kui seda suudetakse teha, siis ei pea me kartma, et Egiptus astub Iraanile sarnasele rajale, vaid vastupidi, võime kindlad olla, et Iraan valib Egiptuse raja.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Richard Howitt (S&D). – Austatud juhataja! Soovin öelda oma sõbrale Boris Zalale, et mul on väga palju tema jagatud isiklikest revolutsioonikogemustest kasu olnud. Boris Zala, see arutelu hõlmab kahte küsimust, mille kohta sooviksin teie seisukohta. Rääkides sündmuste keerises olevatest inimestest, kui välisriigid ei kõnele demokraatia eest, siis kas see mitte ei aita äärmuslusele kaasa, selle asemel et takistaks seda? Kui välisriigid toetavad demokraatiat, siis kas seda tõlgendatakse sekkumise ja sobimatuna? Oleksin tänulik teie arvamuse eest.

  Boris Zala (S&D). – (SK) Tänan teid küsimuse eest! Minu arvates on meil nüüd piisavalt kogemusi diktaatorlike režiimide vastaste revolutsioonidega, et teada, kas sekkuksime oma soovitustega teiste riikide siseasjadesse. 1989. aastal olime olukorrast ilmselgelt teadlikud ning konsulteerisime mitmete välisriikides elavate inimestega. Peaksime toetuma enda ajaloolisele kogemusele. Saame nendele riikidele paljudes küsimustes nõu anda ning arvan, et kui see nõuanne on mõistlik, siis on see vastuvõetav.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Võttes arvesse Egiptuse arengu tohutut olulisust tervele regioonile ning ELi suhted selle maailma osaga, siis on väga oluline, et pööraksime õigel ajal tähelepanu ning näitaksime õigel ajal huvi ja võtaksime endale reageeriva rolli asemel proaktiivse rolli.

Kui rahvas, olgu nendeks siis egiptlased või kes tahes, tuleb kokku, et nõuda endale õigust demokraatiale, peaks EL nendele inimestele abi pakkuma, et nende unistust täita.

Võttes arvesse seda, et põhiseadus tühistati, parlament saadeti laiali ning aasta teise poolde plaanitakse presidendivalimisi, on väga oluline, et selles riigis suudetaks tagada vabad ja õiglased valimised. Inimesed kasutavad oma vaba meedia ning sõnavabaduse õigust.

Samal ajal ähvardab meid oht, et kui valimised korraldatakse ilma tugeva demokraatliku vundamendita, siis jah tõesti, on võimalik, et äärmuslased triumfeerivad.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja ja volinik! Toetan väga kindlalt kõrge esindaja tarvitusele võetud meetmeid, et aidata Egiptusel jõuda demokraatia ning jõukuseni ilma edasise verevalamiseta. Siiski ei tähenda see seda, et peaksime mööda vaatama üha kasvavast radikaalsete moslemite vägivallast kopti kristlaste suunas. Hoian kontakti kopte aitavate Euroopa kodanike ning tšehhidega, kuid nii käitudes seavad nad sõna otseses mõttes oma elu ohtu. Euroopa Liit peab avalikult paluma Egiptuse armeel näidata üles eeskuju, et nad karistaksid kristlaste tagakiusajaid. Samal ajal peaks Euroopa Liit aktiivselt aitama ohus olevaid kopte ajutiselt turvalisse riiki ümber kolida.

Soovin, et teeksite ettepaneku, mille kohaselt käivitaks nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ alusel ajutised kaitsemeetmed koptide elude päästmiseks, kuni Egiptus nende jaoks turvalisemaks kodumaaks muutub. Volinik, kas saate seda teha?

  Simon Busuttil (PPE). – (MT) Austatud juhataja! Edaspidi vajame kolme asja. Esiteks vajame seda, et Egiptusele antaks üleminekuetapis viivitamatut abi nii, nagu seda on vaja pakkuda ka Tuneesiale, et nad saaksid töötada täisväärtusliku ning stabiilse demokraatia saavutamise suunas. Teiseks vajame pikaajalist plaani, mida kutsun Marshalli plaaniks, iga riigi jaoks, kes Tuneesiale ja Egiptusele sarnaselt plaanivad valida demokraatia suunas viiva tee. Seeläbi näitame, et ulatame abikäe neile, kes otsustavad valida demokraatia, ning demonstreerime, et demokraatia on edu eelkäija.

Lõpuks peame kogu oma Vahemere poliitika üle vaatama. Peame väärtustama ning tunnistama, et selles puudus vajalik visioon, mille abil oleks võinud mõista, mis oleks võinud araabia riikides juhtuda ning mis tõepoolest juhtus.

  Ioan Mircea Paşcu (S&D). – Austatud juhataja! Viimane kord väljendasid mõned meist oma frustratsiooni meie, ning kordan sõna „meie”, avalduste ja mitte tegevuste pehme tooni kohta, mis puudutasid Egiptuse sündmusi enne Mubaraki tagasiastumist. Loomulikult on Catherine Ashton oma positsiooni tõttu alasi ja haamri vahel, aga kui soovime, et ELi häält kuulda võetaks, siis peab see ka piisavalt tugev olema, et seda oleks võimalik kuulda.

Tulles tagasi Egiptuse juurde, siis oma kogemusest rumeenlasena arvan, et tõelised raskused alles algavad. Endise presidendi tagasiastumine ei lahenda kaugeltki nende muresid, vaid pigem komplitseerib ning mitmekordistab Egiptuse ühiskonna võimalikke probleeme. Mõned nendest võimalikest probleemidest, näiteks sõjaväe lubaduse murdmine organiseerida kindlaksmääratud ajal vabu valimisi või Iisraeliga sõlmitud lepingu tühistamine, mõjutavad meid otseselt.

Sellegipoolest olen kannustatud meie tahtest proovida, olles pidevalt kontaktis kohalike ametkondadega, püüdes selliseid probleeme ette näha ning valmistuda sekkumiseks kõige sobivamatel viisidel.

  Alexandra Thein (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tulen Berliinist ning terve maailm rõõmustas koos meiega, Berliini elanikega, kui meie linna poolitav piir langes ning piirid avanesid kõikjal Ida-Euroopas. Nüüd, Egiptuse puhul, reageerisime liiga hilja, liiga ettevaatlikult ning eelkõige liiga külmalt. Miks me ei rõõmustanud? Iga teine meie suust tulev sõna puudutas stabiilsuse säilitamist. Kuid vabadus on igale maailma inimesele kõige olulisem.

Meie, sakslased teame eriti hästi, millest me räägime. Egiptuses ei olnud stabiilsust, seal oli allasurutus. Vabadus ning stabiilsus käivad alati käsikäes. Seetõttu ei tohiks me egiptlastele ette kirjutada, keda nad peaksid valima. Juhul kui valimised toimuvad õiglasel ning demokraatlikul viisil, peame tulemust tunnustama ja me ei tohi olla nii ülbed, nagu olime Palestiina või isegi Alžeeria puhul, et hakkame otsustama, kas tunnustame valituid või mitte. Peame tunnustama tehtud valikut.

  Franziska Katharina Brantner (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Soovin Štefan Fülele öelda, et peame keskenduma tsiviilvalitsuse ülemineku nõudele ning kindlustama, et praegu võimul olev sõjaline režiim täidab oma lubadusi.

Põhiseadust koostav komisjon on nüüd vist moodustatud, kuid selles ei ole mitte ühtegi naist. Sellest on kahju, kui meenutame, kui palju naisi, noori naisi, oli tänavatel kindlustamaks, et see demokraatlik üleminek, see revolutsioon, hõlmaks kogu ühiskonda. Seega peame neid toetama. Peame nõudma, kui teie lähete sinna ja kui paruness Catherine Ashton läheb sinna, et saaksite naistega kohtuda. Et saaksite kohtuda mitte ainult nendega, kelle kohalolekut ja kaasalöömist võiks eeldada, vaid ka nendega, kes revolutsioonis osalesid ja keda nii sagedasti kuulda ei võeta.

Peame nõudma kõikide vangide vabastamist ning toimepandud vägivalla suhtes uurimise algatamist. Lõpetuseks mainin, et minu arvates oli paruness Catherine Ashtonil õigus: aeg on mõelda suurelt. Küsimus on ELi kaubanduses, viisades, rahas ning julguses.

  Struan Stevenson (ECR). – Austatud juhataja! Arutelu alguses ülistas austatud volinik nende noorte inimeste vaprust, kes tulid tänavatele Egiptuses ning Tuneesias ja sellele ülestõusule aluse panid.

Sajad tuhanded tulid esmaspäeval Teherani ja teiste Iraani linnade tänavatele ning need ülestõusud suruti julmalt maha. Nad purustati. Üks noor õpilane tapeti. Teisi on piinatud ning nad viidi vanglasse, kus nad kahtlemata hukatakse, kuna püüdsid selle fašistliku režiimi vastu välja astuda.

Miks me midagi kunagi sellist ei ütle, mis neid julgustaks? Miks oleme nagu halvatud, kui peame tegelema Teherani mulladega? Miks ei ütle me midagi hukkamõistvat 3400 opositsioonilise iraanlase psühholoogilise piinamise ja piiramise kohta Ashrafi laagris. Aeg on tegutseda ning näidata, et toetame Iraani opositsiooni!

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Hiljutised ning väljakujunevad ülestõusud Vahemere-poolsel Aafrika äärel peaksid meid kõiki väga murelikuks tegema. Peame tuvastama nende ülestõusude põhjused: kas vaesus, religioon, ülekohus, korruptsioon või demokraatia ja vabaduse puudumine Mida need inimesed õigupoolest tahavad, kes mässavad režiimide vastu, kelle nad oma juhiks ja valitsejaks on valinud viimased 30–40 aastat?

Mulle tundub, et meile siin täiskogul meeldib endast mõelda kui täieliku demokraatia algusest ja lõpust. Esimene meie pakutav lahendus on raha. Neil oli raha ning mõned kavalad inimesed suunasid raha kõrvale. Siiski peame mõistma, et oluline küsimus on geopoliitiline ebastabiilsus, need muutused, mis võivad sellega piirkonnas kaasneda, rahva reaktsiooni mõju ning uued esilekerkivad tasakaalud.

  Štefan Füle, komisjoni liige. − Austaud juhataja! Tänan austatud parlamendiliikmeid nende esitatud väärtuslike kommentaaride ning küsimuste eest! Olen täna väga väärtustanud seda võimalust vahetada arvamusi Egiptuse sündmuste ning parimate lahenduste teemal. Kuulsin palju asjalikke märkusi ning ettepanekuid ja edastan teie sõnumid komisjoni asepresidendile/liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

Analüüsime koos, kuidas nendele probleemidele kõige paremini reageerida, ning hoiame neid meie prioriteetide loendis kõrgel kohal, samal ajal, kui meie vastus Egiptusele välja kujuneb. Kinnitan teile, et kestva ülevaatusprotsessiga pöörame põhjalikku tähelepanu mõlemale olulisele elemendile: esiteks asjaga seotud riikide üleminek ja reformivajadused, kuid teiseks ka naabruskonna ning naabruspoliitika tohutute ja ajalooliste transformeerumiste strateegiline analüüs. Täiskogul on selles oluline roll.

Egiptlased on tõestanud oma suutlikust kujundada ise oma tulevikku. Nad soovivad demokraatiat ja sotsiomajanduslikke reforme ning Euroopa Liit peab olema suuteline demokraatlikke reformiprotsesse täielikult toetama. Nagu ma ütlesin, on praegu veel varased päevad, kuid Euroopa Liit on täiesti valmis kuulama ning reageerima egiptlaste endi nõuetele.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Kiidan teid selle eest, kuidas te täna silmsidet lõite! Kuulsin täna esimest korda, kuidas nimesid eelnevalt välja hõigati, kui kõnelejate arv oli piiratud, võimaldades nendel parlamendiliikmetel, kellel sõnavõtu võimalus puudus, oma tegevustega jätkata. Ma ei soovinud, et minuga arutluse ajal silmsidet loodaks, kuid märkasin, mida tegite, ning loodan, et teised istungi juhatajad võtavad selle käitumise omaks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Mariya Nedelcheva (PPE) , kirjalikult. – (FR) Egiptuse ametkonnad tegid plaane oma riigi põhiseaduse ülevaatamiseks. Rühm juriste on olukorraga kurssi viidud ning neil on kümme päeva oma muudatuste esitamiseks aega. See on väga hea uudis. Kõige vastuolulisemad paragrahvid, mis on eriti seotud just presidendi ametiaja arvude piiramatusega, piiravate nõuetega selle kohta, kes saab presidendivalimistel osaleda, valimiste vaatlusviisidega ning piiratud kaebuste võimaluste esitamisega pärast seaduslikke valimisi, tuleb üle vaadata. Demokraatlik üleminek on seega käimas. Samas pole põhiseaduse ülevaatamine ainuke probleem, millega tegeleda tuleb. Majanduslik heaolu ning sotsiaalne ühtekuuluvus on üliolulised tingimused inimeste vabanemiseks ning riigi tõrgeteta juhtimiseks. Euroopa Liit ei saa seista paigal ning vaadata muudatusi tegevuseta pealt. Pärast demokraatliku ülemineku tervitamist peab paruness Catherine Ashton uuendama partnerlusleppeid ning võtma õigusriigi põhimõtte, õigluse ning inimõigused oma südameasjaks. Neid väärtusi ei saa lubada jätta unarusse meie suhete stabiliseerimise ettekäändel.

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Oluline on defineerida ELi rolli rahutuste keskel, mis mitmetes Araabia riikides ning eriti just Egiptuses toimuvad. Rahutused tulid kõigile üllatusena ning tundub, et sellise olukorra jaoks, mis ei ole kohalik, vaid laiaulatuslik, ei olnud varuplaani koostatud. Araabia maailmas muutusi esile kutsunud sotsiopoliitiline baas ei erine nende riikide omast, kes on nüüd üleminekufaasis, millest meie loodame väljakasvavat demokraatlikku keskkonda.

Paruness Catherine Ashton on ametlikult avalikult öelnud, et ELil on nn demokraatlik kutsumus kuulata muutust soovivaid inimesi, ning me oleme tunnistajaks muutuvale maailmale, sest araabia riikides toimuv avaldab mõju üleilmsetele poliitilistele, sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Ühed eriti olulised teemad on julgeolek ning stabiilsus ning selles pole kahtlust, et see demokraatlik kutsumus puudutab peamiselt riike, kes on liidus teiste riikidega, kus hetkel on demokraatlikud poliitilised süsteemid. Hetkel ei ole teada, milleni see demokraatlik üleminekuprotsess välja viib või millise seisukoha traditsiooniliselt demokraatlikud riigid ning just EL kujundavad.

13. Ungari meediaseadus (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus Ungari meediaseaduse kohta.

  Neelie Kroes, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Mul on hea meel teid teavitada, et täna hommikul, kui lennuk Strasbourgis maandus, jõudsid minuni head uudised, et Ungari peaminister on nõustunud meediaseadust muutma nii, et see vastaks kõikidele ELi seaduste asjaoludele, mida meie, Euroopa Komisjon, olime tõstatanud, sealhulgas põhiõiguste hartaga esilekerkinud probleemidega.

Nad kinnitasid mulle, et Ungari valitsus kiidab muudatusettepanekud heaks järgmise koosoleku ajal. Ungari valitsuse esindajate kehakeelest oli aru saada, et kõik toimub nii nagu räägitud ning et muudatused esitatakse Ungari parlamendile lähipäevadel.

Neli valdkonda, mille puhul Ungari ametkonnad nõustusid oma seadust muutma, on järgmised.

Esiteks tasakaalustatud reportaaž. Kokkulepitud muudatuste kohaselt rakenduksid tasakaalustatud reportaaži nõuded ringhäälingule nii nagu teistes liikmesriikides, mitte tellitavatele audiovisuaalsetele meediateenustele või trükiajakirjandusele. Lisaks on vaja, et ringhäälingule rakenduvate piirangutega austataks proportsionaalsuspõhimõtet. Loomulikult jälgib komisjon, kuidas seda põhimõtet teiseseks seaduseks tõlgendatakse.

Mainisin nelja valdkonda. Teine valdkond on päritoluriigi põhimõte. Kokku lepitud muudatuste kohaselt ei trahvitaks teiste riikide ringhäälinguid Ungari meediaseaduse alaealisi kaitsvate või vihkamist esilekutsuvate sätete rikkumise tõttu. Selle asemel võivad Ungari ametkonnad peatada selliste teenuste edastamise Ungari territooriumil, mis on kooskõlas audiovisuaalmeedia teenuse direktiiviga.

Mida see siis tähendab? See tähendab, et teistes liikmesriikides tegutsemiseks volitused saanud ning asutatud ning nende riikide seadustega kooskõlas tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid võivad edastada oma programme Ungaris, ilma et nad peaksid kartma Ungari ametkondade trahvimist.

Kolmas valdkond: meedia registreerimine. Kokku lepitud muudatuste kohaselt peavad audiovisuaalmeedia teenusepakkujad registreeruma alles siis, kui nad oma teenuseid pakkuma hakkavad, ning see on selle direktiiviga kooskõlas. See tähendab, et audiovisuaalmeedia teenuste pakkujad ning levitajad ei pea enam eelnevalt Ungari ametkondade käest tegevusvolitust saama.

Neljandaks: häiriv sisu. Lisaks nõustus Ungari valitsus muutma veel ühte oma meediaseaduse sätet, mis tekitas muret sõnavabaduse austamise puhul. Meediaseaduse sättega määratleti väga laialt, et meediasisu ei või olla solvav – isegi kaudselt – indiviididele, vähemustele või enamustele. Kokku lepitud muudatused piiravad keelamise diskrimineerivale kohtlemisele. Lisaks ei kehti need sätted enam teistes ELi riikides paiknevatele meediateenuste pakkujatele.

Teeme Ungari ametkondadega väga tihedalt koostööd kindlustamaks, et kokku lepitud muudatused lisataks Ungari seadusega ning et neid rakendataks praktikas. Jätkame olukorra vaatlemist, kuid see on üpris selge. Lausumatagi on selge, et komisjon kontrollib riiklikke reegleid, mille alusel kohaldatakse audiovisuaalmeedia teenuse direktiivi teistes liikmesriikides ning tõstatab vajaduse korral sarnased küsimused. Komisjon ei pelga oma võimu kasutada. Ta ei pelga meediavabaduse kaitsmist ning pluralism, kui selle järele peaks tarvidus olema, ning see juhtum loodetavasti ennetab ning tõestab seda.

Kinnitan teile, et komisjon tunnistab ning jagab neid muresid, mida paljud teist ning osa kodanikuühiskonnast Euroopa meedia üldise olukorra pärast tunnevad. Ma olen valmis minema kaugemale ning ELi pädevuse piires võtma meedia pluralismi puhul meetmeid tarvitusele, pidades loomulikult kinni subsidiaarsusest.

Komisjonil mitte ainult ei lasu kohustus, vaid tal on ka siiras huvi lihtsustada dialoogi osapoolte ning poliitiliste suuniste väljatöötajate vahel Euroopa tasandil. Euroopa meediamaastiku muutuv struktuur annab põhjust tuleviku pärast muretseda. See toob endaga kaasa võimalusi, kuid ka ohte meedia pluralismile, mis ulatuvad kaugemale omandiõiguse kasutusest. See on ilmselge, et vajame meetodit meediapluralismi mõõtmiseks laiemas aspektis. Sellist meetodit, mis koondaks juriidilised, majanduslikud ning sotsiaalsed aspektid, selle asemel et käsitleda neid eraldi, nagu senini see sageli toimunud on.

Seetõttu kavatsen moodustada sidusrühmadest koosneva töörühma ning palun neil pöörata tähelepanu meedia praegustele ja tulevikuprobleemidele, sealhulgas Euroopa meediapluralismi olukorrale. Kuna teate, et väärtustan teie osalust väga, siis saab Euroopa Parlament olema esindatud ekspertide rühma kujul, kui te selle kutse vastu võtate. Teen üksikasjad peagi teatavaks. Soovin töörühmalt nõu meediamaastiku järgnevate tegevuste kohta ning olen täielikult pühendunud konkreetsetele tegevuste elluviimisele kogu oma kompetentsi piires.

  Marco Scurria, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Osalen selles arutelus natukese tagasihoidlikumalt, sest volinik enam-vähem kinnitas meile, et arutelul ei ole mõtet, kuna millegi üle pole arutleda.

Me ei leiaks ennast sellest olukorrast, kui minu kaasparlamendiliikmed oleksid meid kuulanud, kui küsisime eelmistel kordadel, nii komisjonide kohtumistel kui ka aruteludel siin täiskogul, kas oleks võimalik natuke aega oodata, sest Ungari valitsus on ikkagi alati olnud nõus Euroopa Komisjoni seisukohti arvesse võtma ning oleks olnud imelik, kui asjad oleksid läinud teisiti, arvestades sellega, et Ungari on praegu Euroopa Liidu eesistujariik.

Sellegipoolest otsustasid nad ikkagi omal viisil talitada võib-olla – ei, siiski kindlasti – seepärast, et poliitilised ja ideoloogilised elemendid olid selle arutelu toimumise põhjuseks. Resolutsioonid on esitatud ning nende üle hääletatakse homme. Oma kodanike poolt demokraatlikult ametisse valitud valitsused oleksid pidanud vist rohkem enesekindlust üles näitama ning ettevaalikumad olema, alustades Ungari valitsusega, kes valiti oma kodanike poolt ametisse nii suure enamusega, et tal polnud kindlasti vaja sisemise konsensuse saavutamiseks meediaga manipuleerida.

Isiklikult arvan, et kõige mõistlikum oleks, kui meie sotsialistidest ning liberaalidest parlamendiliikmed, kes teatud tüüpi resolutsioone esitasid, oma resolutsioonid tagasi võtaksid, et me ei teeks ennast lolliks, ning siis saaks parlament uuesti hakata tegelema Euroopa kodanike tõeliste probleemidega. Loomulikult olen volinikule töö eest tänulik!

  Claude Moraes, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonil on loomulikult hea meel tehtud edusammude üle neljas olulisimas valdkonnas: tasakaalustatud teave, päritoluriigi põhimõte jne. Austatud volinik, loomulikult on meil selle üle hea meel. See oli meie resolutsiooni tekst. Avaldasime survet teile ning Ungari ametkondadele, et teie tegevusega kaasneksid tulemused.

Esiteks pean teilt küsima ajastuse kohta. Oli see tõesti kokkusattumus, kui ootasite lennujaamas, nagu väitsite, või oli tegemist sellega, et parlamendi avaldatud surve kutsus esile neli olulisimat muudatust nendes neljas valdkonnas, kus me neid soovisime? Palun öelge meile, et need järeleandmised on fikseeritud! Loomulikult pole parlamendil veel olnud võimalik komisjoni ning Ungari ametkondade arutelude tekstiga tutvuda ning seega soovime rohkem aega, et teema kohta oma lõplik seisukoht kujundada. Siiski tundub, et läbirääkimistel ei ole täielikult tähelepanu pööratud parlamendi ning loomulikult meie Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni teistele suurtele probleemidele.

Olulised veel vastuseta teemad hõlmavad muu hulgas meedia-ametkonna ning meedianõukogu moodustamist ja ajaperioodi, mis on poliitiliselt homogeensed ning mis endiselt rakendavad laialt levinud ning tsentraliseeritud valitsusega seotud juriidilist ja poliitilist kontrolli kogu meediale. Meil on vaja vastuseid küsimusele, kuidas selle olulise teemaga edasi läheme. Lisaks on kahetsusväärne, et komisjon ei ole tegutsenud näiteks parlamendi, Euroopa Nõukogu, voliniku ning OSCE soovituste kohaselt, mis puudutavad pressiallikate konfidentsiaalsuspõhimõtte rikkumist, eriti ebaproportsionaalseid karistusi ning avalik-õigusliku ringhäälingu poliitilise ning finantssõltumatuse kaotamist.

Austatud volinik! Te olete teadlik ühest loendist, millele on endiselt vaja vastuseid, ning vajame nendele küsimustele vastuseid, eelistatavalt selle arutelu jooksul. Loomulikult kiidame Ungari ametkondade tahet õigusakte muuta. Julgustame ka muudatusettepanekute rakendamist, mis pööravad tähelepanu kõikidele parlamendiliikmetele enim muret valmistavatele teemadele, kuid samal ajal hõlmates täielikult ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta vaimu ning just artiklit 11, mis kaitseb sõnavabadust. Sooviksime veel vastuseid sellele, kas teie arvates artiklit 11 järgitakse või mitte. Peame kaasama kodanikuühiskonna ning sidusrühmad, et säilitada läbipaistvuse ning vastutavuse põhimõtet ning tagada parimad tavad.

Austatud volinik! Esitasime oma fraktsiooni nimel resolutsiooni, sest tahtsime järeleandmisi, millest juba teada andsite, kuid tahame enam. Demokraatiad rajatakse vaba ja sõltumatu meedia põhimõttel. Meie fraktsioon ei vabanda selle eest, et kaitseme seda põhimõtet kaljukindlalt ning teeme selle kaitsmiseks kõik endast oleneva nii ungarlaste kui ka kõikide ELi kodanike nimel.

  Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Oleme varem siin parlamendis arutlenud juhtumite üle, kus valitsused on näidanud üles soovi meediat kontrollida, kuid püüdlused ei jõudnud kunagi nii kaugele kui Ungari meediaseaduse puhul, millega kontrollitakse televisiooni, raadiot, trükimeediat, tellitavat meediat, blogijaid ja kõiki teisi alates registreerimisest kuni teostamise ja peatamiseni.

Kui meie, liberaalid ja demokraadid, fraktsioon ALDE siin parlamendis, tõstsime esimest korda oma häält selle seaduse vastu, siis süüdistati meid poliitilises motiveerituses. Siiski on kogemus näidanud, et meil oli õigus ning nüüd tunnistab isegi Ungari valitsus, et midagi on selle seadusega väga valesti. Seetõttu on mitmesuguseid muudatusettepanekuid välja töötatud. Usaldame komisjoni selles, et see on tõepoolest Ungari seisukoht, ja loodame seda näha kirjalikult ning jälgime muudatusi hoolikalt.

Sellegipoolest on komisjoni nõutud neli valdkonda osa palju suuremast pildist. Teisi aspekte tuleb samuti muuta. Mõned neist on näiteks poliitiliselt määratud isikule volitatud tohutu ohjamise võim, kes on kahte meediat ohjavat ametkonda juhtinud üheksa aastat, ajakirjanike allikakaitse puudumine ja tõhusa juriidilise heastamise puudumine. Sest mitte ainult meie kriitikud, vaid ka Euroopa Komisjon peavad vastama Ungari ja Euroopa tsiviilühiskonnale ja ajakirjanikele, kui neilt küsitakse, miks OSCE ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on samuti nii karmilt kritiseerinud aspekte, mida just mainisin.

Me kõik ei saa olla poliitiliselt motiveeritud. Vastupidi, meid motiveerib tõeline huvi näha, et meediavabadus oleks meie kodanikele kasulik reaalsus.

  Judith Sargentini, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Austatud juhataja! Minu esimesed küsimused on volinik Neelie Kroesile. Volinik Neeli Kroes. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv räägib sõltumatust korraldusentiteedist. Ungari uue meediaametkonna ning meedianõukogu, kellel on umbmäärastel alustel õigus kehtestada väga karme karistusi, seisukohti toetavad aga ainult valitseva erakonna pooldajad. See toimub juba niigi polariseerunud poliitilises keskkonnas.

Miks ei ole komisjon sellise sõltumatuse puudumise vastu protestinud? Miks ei ole teil õnnestunud üldse analüüsida selle meediaametkonna ning meedianõukogu volitusi, mis minu arvates kuuluvad Euroopa õiguse kohaldamisalasse, põhiõiguste harta suhtes? Teie, Neelie Kroes, väitsite, et Ungari valitsus on seni teinud neli muudatust. Välispressi, audiovisuaalmeedia, kuid mitte riigisiseste ajalehtede puhul. Sooviksite kindlasti näha Viktor Orbáni ning tema toetajaid lehvitamas võidukalt heakskiidu märki, teie Brüsseli lippu, ning seejärel jätkata segamatult, propageerides sallimatust, laimates filosoofe ning keelates geide eksistentsi avalikku heakskiitu. Seda kõike ka siis, kui Ungari on ka nõukogu eesistujariik. Olete selle üle kindlasti väga õnnetu.

Liikudes edasi minu kaasparlamendiliikmete juurde Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, kes ütlesid oma resolutsioonis, et muretsemiseks ei ole põhjust, ning kes on süüdistanud meediaseaduse kriitikuid manipuleerivate ning poliitiliselt motiveeritud kommentaaride tegemises. See on märkimisväärt süüdistus ning see on suunatud ka OSCE ning Euroopa Nõukogu inimõiguste komisjoni vastu. See on päris raske süüdistus, võttes arvesse, et me teame, et isegi Viktor Orbán ise mõistis vahepeal, et tema meediaseaduses tuleb mõned muudatused teha. See meenutab mulle stalinismiaegseid päevi, kui inimesi kaotati fotodelt.

Peaksite koos meie ning OSCEga kaitsema Euroopa väärtusi, mitte muutuma osaks mehhanismist, millega oma võimu kodus kehtestada.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Fideszi valitsus on kogu praegu toimuva ära teeninud. Nimelt selle, et vasakpoolne tiib alates Martin Schulzist kuni Daniel Cohn-Benditini ja teisteni kiidavad nende tegemisi ning meie kallid kaasparlamendiliikmed vasakul loevad neile loenguid demokraatia kohta. Milline on teie sõnum vasakpoolsete parteidele, nagu MSZP, kes on vastutav selle eest, et üht inimest tulistati 2006. aastal silma? Kuidas on Ungari rahvale garanteeritud see, et selliseid sündmusi ei toimuks teie vasakpoolse partei valitsuse ajal ning et te ei ajaks proteste laiali jõuga, nagu tegite vahemikus 2002–2010.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Judith Sargentini (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Arvan, et sõltumatu meedia ei tekita vägivalda ning ma ei saa aru, kuidas see küsimus minu sõnavõtuga seotud on, kuid tänan küsimuse esitajat küsimuse eest!

  Zbigniew Ziobro, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Sõnavabadus on väga väärtuslik. Me kõik teame seda ning seepärast peaks meie arutelu olema tõsine. Kahjuks ei saa tänast arutelu tõsiseks pidada. Tundub, et see on keskvasakpoolsete ettekääne rünnata parempoolset, peaministri Viktor Orbáni konservatiivset valitsust.

Tegelikult on nii, et võiksime osutada mitmetele Euroopa riikidele, kus sõnavabadust ei austata. Vaadakem kas või Poola olukorda! Poolas, mille puhul saab rääkida olukorrast, kus valitseval erakonnal on valitsev enamus igas juhtasutuses, võimu monopol, kus see erakond juhib valitsust, senatit, Riiklikku Ringhäälingu Ametit – asutus, mis reguleerib meediat, valib presidenti ning lõpuks ohjab avalik-õiguslikku ringhäälingut ja omab suurimate elektroonilise meedia korporatsioonide toetust –, vallandatakse töötajaid lihtsalt selle pärast, et nad neil on konservatiivsed parempoolsed vaated. Parempoolsed või konservatiivsed saated, nagu Jan Pospieszalski juhitud „Warto rozmawiać” või Ania Gargase juhitud „Misja specjalna”, on ära lõpetatud. Tekib küsimus: kus on Martin Schulzi ja teie silmad – head kolleegid –, kui selliseid rikkumisi pannakse toime Poolas? Arutlegem tõeliste rikkumiste üle. Nende üle, mis on juba toimunud!

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Kas ma sain õigesti aru, kui väitsite, et mitmetes Euroopa riikides eksisteerivad sõna- ja pressivabaduse piirangud? Sooviksin teada, milliseid riike te silmas peate ning mida te isiklikult selles suhtes ette kavatsete võtta.

  Zbigniew Ziobro (ECR). − (PL) Tänan teid küsimuse eest! Tahtsin juhtida tähelepanu asjaolule, et pressivabadus on fundamentaalne probleem. Kui me sellele tähelepanu pöörame, siis peaksime selle teema poliitilistest eelistustest lahku lööma ning vaatlema seda sõltumatult hoolimata sellest, kas meie vaated on sotsialistlikud, parempoolsed või konservatiivsed. Lühidalt, kui ajakirjanikke vallandatakse ainult selle pärast, et neil on vasakpoolsed vaated või kuna neil on konservatiivsed vaated, peaksime selle vastu olema. Näiteks vallandatakse Poolas ajakirjanikke tänapäeval ainult selle pärast, et neil on konservatiivsed vaated. Ootan Martin Schulzilt ning teistelt sotsialistidest ja vasakpoolsetest liikmetelt tuge ning vastulauseid, kuna see näitaks, et oleme huvitatud tavadest, mitte poliitilisest kasust. Oleme huvitatud meediavabaduse kaitsmisest. Protesteerime selliste olukordade vastu hoolimata sellest, kus need toimuvad, isegi näiteks praegu Poolas.

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud volinik! Olen teid tähelepanelikult kuulanud ning ma ei oska öelda, kas olen komisjoni püüdlustes pettunud või neist šokeeritud, kuna ma ei saa endiselt aru, kas komisjon langes tahtlikult või tahtmatult Ungari valitsuse lõksu.

Ungari valitsus on otsustanud arutleda järeleandmiste üle ainult mõne triviaalse detaili suhtes, kuid mitte teha seaduses fundamentaalseid muudatusi. Väga ebaproportsionaalne ning kallutatud meedianõukogu, ülisuured trahvid ajalehtedele ning kõik teised tegurid, mis meedia tsensuuri ning enesetsensuuri esile kutsusid, on endiselt alles. Mis on aga täiesti häbiväärne, on see, et nagu eelmine sõnavõtja mainis, unustati kohe kõik muu, kui komisjon oli suutnud saada järeleandmise, mille kohaselt välisajalehed ning -väljaanded trahve ei saa. Mulle tundub, et õõnestati pärast Berliini müüri lagunemist alguse saanud 1989. aasta järgse Euroopa põhimõtteid.

Komisjon pidas tegelikult silmas seda, et me ei jäta oma kaaseurooplasi hätta mitte üheski riigis, et nad võiksid langeda sõnavabaduse tsensuuri ja piiramise ohvriks. Tundub, et komisjon on käitunud vastupidi, kuid parlament hoiab jätkuvalt oma silma peal mitte ainult Ungari valitsusel, vaid nüüd ka komisjonil, sest meie kohustus ja vastutus on sellel teemal mitte vaibuda lasta, nagu komisjon kahjuks seda teinud on.

  Mario Borghezio, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Seda ei meenutata kindlasti rõõmsa peatükina parlamendi ajaloos. Kriitika ja sagedased rünnakud Ungari valitsuse ja seetõttu ka ELi eesistujariigi suunas Ungari meediaseaduse väidetava mittevastavuse tõttu Euroopa õigusaktidele on taandunud millekski selliseks, mis see tõesti on: mõjukas ning petlik püüdlus, mis kõigest hoolimata põhineb täielikult ideoloogilisel baasil, mis on veelgi häbiväärsem, kui sellist arusaama kasutatakse riigi suhtes, kelle DNAsse on sissekodeeritud võitlus vabaduse eest, ning nii on see tõesti olnud läbi riigi ajaloo, mida me kõik mäletame väga hästi.

Neid poliitilisi jõude, kes on selle virgutavast arutelust eemale viinud, painab endiselt kohustuse raske koorem, mis ei ole kindlasti kõrgetasemeline poliitiline manööver. Pigem nullivad seda rängalt sellised täiesti ideoloogilised alatoonid ning see heidab ka teenimatu varju Euroopa Liidu eesistujariigile, kelleks on esimest korda – ning see on kindlasti oluline poliitiline ja ajalooline asjaolu – endine kommunistlik riik, mis nüüd on koos meiega vaba.

  Simon Busuttil (PPE). – Austatud juhataja! Komisjoni täna tehtud avalduse valguses on selge, et arutelu asemel toimuvad sündmused ning ei ole mitte mingisugust põhjust resolutsioonide üle homme hääletada.

Arvan, et need, kes väljendasid tõelist muret Ungari meediaseaduse pärast, olid väärt vastust. Mulle tekitab muret asjaolu, et istungisaalis algatatakse järjest rohkem pühasõdu üksikute liikmesriikide vastu, kus juhtumisi on fraktsiooni PPE liikmete erakondade valitsused, enne kui komisjon on täielikult jõudnud olukorda uurida rääkimata järeldusteni jõudmisest. Mis veelgi halvem, praegusel juhul käituti nii hoolimata meile kõrgeima tasandi Ungari ametkondade antud selgest lubadusest, et kui komisjonil peaks tekkima selle seadusega mis tahes probleeme, siis on nad valmis seadust muutma, mida nad ka tegid.

Mis selle arutelu mõte õigupoolest oli? Mis on homsete resolutsioonide mõte, kui mitte poliitiliste vahendite loomine? Fraktsioon PPE jääb vankumatult kindlaks oma kohustusele austada inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid hoolimata liikmesriigist. Selles ei ole kahtlustki. Fraktsioon ei ole siiski nõus valima välja üksikuid liikmesriike ning neid kokkuvõtvalt hukka mõistma, enne kui seadusega ette nähtud menetlust ei ole lõpetatud. Pärast selle lõppu peaksime seda austama. Kui see teema esimest korda eelmisel kuul esile kerkis, väitsin, et teema politiseerimine ei ole mitte ainult liikmesriigi ründamine, vaid ka ELi eesistujariigi tegevuse õõnestamine. Täna tunnen, et oleme ka enda institutsiooni õõnestanud. See ei saa olla õige.

Soovin siiralt, et kõik fraktsioonid võtaksid oma homme hääletamisele pandavad resolutsioonid tagasi. Et nad ei paneks neid kõrvale ega lükkaks edasi, vaid võtaksid tagasi, sest sellel hääletusel ei ole enam alust.

  Maria Badia i Cutchet (S&D). – (ES) Austatud juhataja, volinik, nõukogu esindajad! Alustan sellega, et ütlen midagi enesestmõistetavat. Vahetevahel on vaja enesestmõistetavaid asju korrata: uudiste vaba ringlus ning sõltumatud arvamusavaldused on mis tahes demokraatliku ühiskonna kõige olulisem kaitse.

Seepärast olemegi täna siin. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE), Euroopa Nõukogu, mitmete liikmesriikide ning parlamendi enamuse intensiivsed muresid väljendavad sõnavõtud on põhjendatavad asjaoluga, et meie Euroopa projekti algpõhimõtted on ohus.

Kui Viktor Orbáni valitsus selle seaduse Ungaris vastu võttis, siis leidsime, et seda ei analüüsitud koostamise ajal piisavalt ning seadust tuleks muuta, et see oleks vastavuses Euroopa õigusnormide ning aluslepingute vaimuga.

Meil on hea meel ning täname volinikku, kes on täna siia tulnud ning meile öelnud, et Ungari valitsus on valmis seadust muutma. Sellise teabeseireametkonna rajamine, mille nõukogu poliitiline kontroll oleks ainult võimul oleva erakonna liikmetel, võib aga hakata praktiseerima kallutatud ja tsentraliseeritud poliitilist juhtimist, mis lõppude lõpuks viiks välja tsensuurini ja – mis veel hullem – enesetsensuurini. Kas need volitused vaadatakse siis üle?

Andsime teada komisjonile ning teile, austatud volinik, oma muredest teabepluralismi, proportsionaalsuse põhimõtte ning sõna ja teabevabaduse põhiõiguste pärast, mis on pühana talletatud põhiõiguste harta artiklis 11. Ungari valitsuse vastuseid, millega nõustutakse seda seadust muutma, tuleb seirata kindlustamaks, et tehtud muudatused ulatuvad piisavalt kaugele, hoides tagasi nende seaduste ohte meie põhiõigustele ja väärtustele. Näiteks vaadates üle järelvalveametkonna, nagu eelnevalt mainisin.

Soovime tungivalt, et komisjon jätkaks oma revideerimist, eriti teemades, mis avaldavad mõju põhiõigustele. Rõhutan, austatud volinik ja nõukogu esindajad, et tegemist ei ole poliitilise teemaga, nagu mõned inimesed väidavad. Küsimuse all on meie Euroopa Liidu väärtuste kaitsmine ning selle seaduste austamine.

Ärge kahelge selles: see on siin praegu meie ainuke eesmärk ning ülesanne!

  Morten Løkkegaard (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Mul on natuke veider seista siin täiesti konservatiivse liberaalina ning olla süüdistatuna vasakpoolsusele kaldumises. Vaatame siiski, mis edasi saab. Vasak- või parempoolsusele kaldumine ei ole üldse teema. Teema on pressivabadus. Ma ei saa aru, miks minu kaasparlamendiliikmed Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist püüavad arutelus niimoodi osaleda. See on minu arvates natuke haletsusväärne. Me ei arutle ka Ungari, vaid pressivabaduse üle. Ma olen rahul ning tunnistan rõõmsalt, et Ungari valitsus on vastanud kõikidele talle esitatud küsimustele väga hästi.

Sellegipoolest on veel probleeme ning meie Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist oleme seda kogu aeg ära märkinud. Meil on endiselt valitsuse määratud meedianõukogu probleem, kes hindab, kas kajastatus on tasakaalustatud. Meil on endiselt probleeme asjaoluga, et meil on komisjon, kes peaks olema lepingu kaitsja ning võtma Ungari meediaseaduse probleemide kohta seisukoha. Loomulikult loodan, et volinik nii ka käitub. Keskendun sellele, mida peaksime edasi tegema, ning asjaolule, et volinik tõstatas sõltumatu nõukogu küsimuse. See on midagi, mille üle oleks meil hea meel. Kas volinik jagaks meile veidi lisateavet selle kohta, millega see nõukogu siis tegelema hakkaks?

  Juhataja. − Head kolleegid! Need, kes ei ole protseduuriga kursis, siis juhataja otsustab sinise kaardi kasutamise üle. Kui ma tunnen, et meil ei jää aruteluks piisavalt aega, siis ma ei anna sõna. Kui ma hiljem näen, et sõnavõtud on lühemad ning meil on aega üle jäänud, siis võin võib-olla jälle sõna anda. Seega, kui esitate sinise kaardi, siis ei saa ma teile kahjuks alati sõna anda. Pean neid otsuseid langetama enda ja sekretariaadi äranägemise järgi.

  Helga Trüpel (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ennastõigustavale suhtumisele ei ole mitte mingisugust põhjendust. See et Ungari meediaseaduses tehti muudatusi, on peamiselt tingitud nende tegevustest, kes otsustasid midagi selles suhtes ette võtta. Viktor Orbán ei olnud algusest peale sellega seotud.

Teen ühe asja väga selgeks: tehtud muudatustest ei piisa. Meil on endiselt järelvalveametkond, mis on viimased üheksa aastat koosnenud ainult Fideszi liikmetest. See ei lähe kokku ELi tasandil õigusaktidega. Allikakaitse puudub endiselt. Seetõttu ei ole tegemist tõelise demokraatliku meediaseadusega.

Minu arvates ei läinud te piisavalt kaugele, volinik Neelie Kroes. Olite ilmselgelt rohkem huvitatud vaiksest elust ega soovinud Ungarit eesistujariigina häirida, selle asemel et saada tõeliselt demokraatlik meediaseadus. Tuletan teile meelde, et antikommunistidest liberaaldemokraatidest intellektuaalid, nagu György Konrad, Agnes Heller ja Michael Woida, kutsusid Euroopa ametkondi toetust avaldama. Me pole veel suutnud seda teha. Ma usun tõesti, et see seadus tuleb tõepoolest üle vaadata, et see demokraatlikumaks muutuks.

  Carlo Casini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Arvan, et Ungari valitsus on nii Euroopa kui ka selle aluspõhimõtete suunas näidanud üles suurt tundlikkust. Tegelikult kohe, kui Ungari meediaseadus oli vastu võetud, käivitasid vasakpoolsed kampaania, kus kasutati fraasi „suu kinnitoppimise seadus”.

Tegelikkuses teavad vaid kommunismi, fašismi ning natsismi kogenud, mida suu kinnitoppimise seadus endast kujutab, samal ajal kui demokraatlikud riigid teavad, et vabadus ja teabepluralism on demokraatia lahutamatu osa. Need tuleb aga harmoniseerida kõikide teiste õigusriigi põhimõtetega ning kindlasti ei tohi see kahjustada demokraatia vundamenti, milleks on inimväärikus.

Näiteks Itaalia põhiseaduse artikkel 21 tagab faktiliselt teabevabaduse, kuid keelab otseselt ka sellised väljaanded, mis on vastuolus avalikkuse moraalsusega. 1948. aasta Itaalia pressivabaduse seadus, mille kohta ei ole kellelgi kunagi etteheiteid olnud, näeb ette, et väljaanded ei vaja volitusi, vaid need tuleb registreerida, nagu näeb ette ka Ungari seadus.

Euroopa Komisjoni õigustatud reservatsioonid ei kahanda Ungari seaduse määratletud eesmärgi väärtust ning seda eesmärki, milleks on inimväärikuse kindlustamine, iseloomustab just see suhtumine, mida Ungari valitsus on üles näidanud, lubades viivitamatult enda suunas kriitikat avaldada ning võttes endale kohustuse muuta seadust vastavalt esitatud juhustele. See avaldus, et Euroopa Liidu põhiõigused lisatakse Ungari põhiseadusesse, on täiendav tõestus selle kohta, et Ungari põhisoov on ikkagi olla osa Euroopa kultuurist.

Lõpetuseks mainin, et mulle jääb see arutelu mõte arusaamatuks, välja arvatud Ungari suunalised n-ö süüdistused, et kaks kolmandikku elanikkonnast avaldab valitsusele ja parlamendile demokraatlikult toetust. Samas annab see Euroopale põhjust olla lootusrikas, mitte olla kriitika põhjuseks. Seetõttu olen tänulik komisjonile ja Ungari valitsusele.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja, volinik, minister! Püüdlused vähendada meediavabadust on kõikjal Euroopas leviv fenomen. Patrioodina on mul eriti kahju sellest, et just Ungari meediaseadus käivitas tulised arutelud nii Euroopa Parlamendis kui ka teistes Euroopa institutsioonides. See ei ole mõnus tunne. Euroopa Komisjoni tugev kriitika sundis Orbáni valitsust, kes veel detsembris keeldus paindumatult seadust mis tahes viisil muuta, järele andma. Nüüd sunnib komisjon Orbáni valitsust skandaalseid seadusi muutma.

Asi on selles, et komisjoni hinnangu kohaselt on Euroopa meediaseadus vastuolus ELi seadusega. See ei ole vastuolus mitte ainult audiovisuaalmeedia direktiiviga, vaid ka ELi aluslepingute ning põhiõiguste harta sätetega. ELi kriitika tähendab Ungari parempoolsetele poliitilist kaotust. Samas kehtib Euroopa Parlamendi nelja fraktsiooni enamik peamistest vastuväidetest muudatusteta. Nii komisjon kui ka Euroopa Parlament peab tähelepanelikult jälgima muudetud Ungari seaduste mõjusid sõnavabadusele ning pressivabadusele Ungaris.

Küsimus János Martonyile: kuidas põhjendas Orbáni valitsus eelmise meediaseadusega ette nähtud pariteedil põhineva meedianõukogu laialisaatmist, millest üks pool oli valitsuserakonna ning teine pool opositsiooni delegeeritud liikmetest. Mida volinik Neelie Kroes sellest arvab? Ma nõuan, et Ungari valitsus ei looks natsionalistlikku muljet, et kriitika on suunatud Ungari vastu. Soovin, et Orbáni valitsus käivitaks pärast Euroopa Komisjoni karmi kriitikat eneseanalüüsi ning peataks need antidemokraatlikud valitsuspraktikad, mida praeguseni on järgitud. „Probleemi varjaja muudab probleemi hoopis keerulisemaks,” hoiatas kuulus Ungari poeet Gyula Illyés.

  Juhataja. − Head kolleegid! Minu varasemalt öeldu võis põhjustada segadust. Sellel arutelul ei saa enam sinise kaardi küsimusi esitada. Meil pole aega.

(Krisztina Morvai vahelehüüe: „Häbi teil olgu!”)

Keeruline elu!

  Tamás Deutsch (PPE). – (HU) Austatud juhataja, volinik! Nagu te tänase arutelu alguses mainisite, on Ungari valitsus ning Euroopa Komisjon Ungari meediaseaduse mitmete punktide muudatuse küsimuses kokkuleppele jõudnud. Oleme tunnistajaks arutelule, mille ajendiks on poliitilised impulsid, kallutatus ning – kui kuulata ka sotsialistidest ja liberaalidest liikmeid – vahetevahel ka vihkamine. Olen oma kolleegidega, et see on muutunud mõttetuks.

Üks eurooplasest sotsialistide sõnavõtja rääkis ühiste Euroopa väärtuste kaitsest ning seejärel selgitas oma seisukohta. Tsiteerides Ungari sotsialistist klassikut: „Korralagedus!” See ei ole täna siin üldse teema, head kaasparlamendiliikmed. Asi on selles, et Euroopa sotsialistid, liberaalid, kommunistid ja rohelised kasutavad lihtsalt jälle kaksikmoraali. Martin Schulz ei öelnud sõnagi, kui Ungari sotsialistliku valitsuse minister andis oma otseste poliitkaaslaste kaudu käsu määrida ühe ajakirjaniku mainet, kes teda häiris, lastes paigutada selle ajakirjaniku autosse narkootikume. Martin Schulz ei öelnud sõnagi, kui üks Ungari siseministritest andis sisse kuriteoteate ühe ajakirjaniku kohta, kuna viimane oli kirjutanud artikli, milles paljastati juriidiline pettus ning see Ungari ajakirjanik arreteeriti. Liberaalide esimees Guy Verhofstadt ei öelnud sõnagi, kui Ungari ajakirjanikud paljastasid valimispettuse Ungari liberaalide erakonna juhatuse valimise kongressil, mille tulemusena boikottis erakond nendele ajakirjanikele tööd andvat telekanalit väga kaua aega. Kuna te ei maininud ühiseid Euroopa väärtusi ega tõstnud häält nende kaitseks nendel kordadel, ei ole teie avaldused täna usaldusväärsed.

  Tanja Fajon (S&D). – (SL) Austatud juhataja! Toetan Ungari valitsuse plaani meediaseaduse vastuolulisi paragrahve muuta ning ka asjaolu, et teie, volinik Neelie Kroes, olete väljakuulutatud muudatustega rahul.

Olen siiski väga mures selle pärast, et üks päev enne Ungari meediaseaduse kohta käiva resolutsiooni vastuvõtmist on meil siin parlamendis kättesaadav väga umbmäärane teave, millele toetuda saame, ning me ei ole Ungari meediaametkondadelt saanud üksikasjalikke kinnitusi tehtavate muudatuste kohta. Seetõttu sooviksin teada, kuidas on see võimalik, et te selle teabe mõne tunni jooksul omandasite, ning kas protsessi oli kaasatud ka väliseksperte.

Lisaks võib muudatustest teadaandmise kiirusest järeldada, et ei ole sisulised ülevaatused, vaid ainult pealiskaudsed muutused, ning see ei ole mitte kuidagi vastuvõetav. Miks on meid alles nüüd teavitatud, ajal mil arutelu tegelikult toimub, et Ungari valitsus muudab seadust kahe nädala jooksul ning komisjonil on selle üle hea meel. Tundub, et keegi püüab tõsiselt vaigistada Euroopa Parlamendi muret, et Ungari väljakuulutatud tehniline töö ei vii demokraatlike seadusemuudatusteni vastavalt põhiõiguste hartale.

Nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, tunneme ka meie suurt muret meedianõukogu koosseisu ning võimu pärast, kuna tegemist on ilmselgelt riigipoolse võimupikendusega, mis täidab ajakirjanike üle kontrolli kehtestamise funktsiooni. Kuigi mul on hea meel dialoogivalmiduse üle, kordan, et tegemist ei ole rünnakuga Ungari vastu. Töötasin ka ise kunagi ajakirjanikuna ning arutluse all on ajakirjanike kaitsmine kõikjal Euroopas. Lisaks olen ka pettunud, et volinik Viviane Reding, kes vastutab põhiõiguste eest, ei ole kaasatud selle vastuolulise seaduse teemasse.

Lõpetuseks soovin teilt, austatud volinik, teada saada veel ühte asja: milline on Euroopa Komisjoni visioon Euroopa ajakirjandusest? Vajame liidus miinimumkriteeriume, mis garanteerivad meedia vabaduse ja sõltumatuse ning meediapluralismi. Kutsun teid üles sellega võimalikult kiiresti tööle asuma, sest meediavabadus ning seeläbi ka meediakajastamise kvaliteet on ränga rünnaku all ka Euroopa teistes piirkondades.

  Ivo Belet (PPE). – (NL) Austatud juhataja! Minu arvates nõustume kõik praegu sellega, et Ungari valitsus on käitunud õigesti, hajutades kõik kahtlused ning tehes selgeks, et Budapestis on meedia vaba ning meediapluralismist pole puudust.

Kuna Ungari ametlik lubadus Euroopa Komisjonile oli see, et uut meediaseadust reguleeritakse ning see viiakse selgesõnaliselt kooskõlla Euroopa põhiõigustega, on õnneks mitmetimõistetavus kaotatud.

Mul on kahju aga sellest, head kolleegid, et iga arutelu meediapluralismi üle trambitakse alati mutta riikide erakondade poliitiliste mängudega. Minu arvates peaksime sellele kindlalt punkti panema. Hoolimata sellest, austatud volinik, leian, et teie uus ettepanek moodustada meediapluralismi töörühm on suurepärane ning meil siin parlamendis on ilmselgelt väga hea meel selle üle arutleda ning koos teiega selle raames tööd teha.

See on suurepärane võimalus lõpuks ometi analüüsida meediapluralismi teemat põhjalikult, ilma et arutelule annaks tooni riiklikul tasandil tekkinud emotsioonid. See on täiuslik algatus uurida Euroopa Liidu meediamaastikku objektiivsel viisil.

Lõpetuseks selgitan ka veel ühte asja: minu arvates on Euroopa juriidiline algatus meedia reglementeerimiseks, mida mõned teist siin parlamendis homme nõuavad, täiesti vale meetod, ning usun, austatud volinik, et nõustute meiega selles.

  Milan Zver (PPE). – (SL) Austatud juhataja! Ka mina toetan Ungari valitsuse otsust parandada meediaseadust, kuid arvan, et see rünnak mitmelt suunalt Ungari valitsuse vastu, mis oli seotud meediaseadusega, on ebaõiglane ja alusetu.

Seadus on spetsiifiliste asjaolude tulem ning nendest asjaoludest ei saada Lääne-Euroopas alati hästi aru. Kõikides üleminekuriikides on meediakeskkond omandiõiguse ning poliitiliste meelsuste suhtes olnud üpris asümmeetriline või tasakaalutu. Meedias võimutses vasakpoolsus ning seetõttu on suurema tasakaalukuse soovimine üleminekuühiskondade meediakajastustes täiesti normaalne.

Tasakaalustatud kajastamise kontseptsiooni on kaua kasutatud teaduslikus ning poliitilises diskursuses ning algselt seostati seda spetsiifiliselt meediaga. Lisaks on protest selle seaduse põhjal moodustatud meedianõukogu poliitilise kallutatuse vastu täiesti ebaõiglane. Selle seaduse kohaselt valitakse liikmeid nõukogusse kahe kolmandiku parlamendi häälteenamusega ning selline demokraatlik mehhanism on enamikus Euroopa riikides tundmatu.

Räägin lühidalt, austatud volinik. Usume teid, kui ütlete, et kindlustate Euroopa Liidu meediamaastiku veelgi suurema reglementatsiooni. Samas ei saavuta te seda ainult liikmesriikide seaduste ülevaatamisega. Peate tõelist olukorda põhjalikumalt analüüsima, eriti just uutes liikmesriikides, sealhulgas Sloveenias.

  József Szájer (PPE). – Austatud juhataja! Soovin arutelu reeglite kohta teile ühe küsimuse esitada.

Hoolimata sellest, mida väidate, võitlen parlamendiliikmete õiguse eest öelda, mida nad soovivad. Siiski on siin parlamendis senini olnud ainult kõige parempoolsetel ja vasakpoolsetel õigus sinise kaardi sekkumist kasutada.

Arvan, et see on istungi korraldamiseks liialt ühekülgne, ning soovin, et keskel ning keskelt paremal olevatel parlamendiliikmetel oleks samuti õigus teistele sõnavõtjatele küsimusi esitada, sest vastasel juhul ei kohelda parlamendiliikmeid võrdselt.

  Juhataja. − Austatud József Szájer! Ma ei anna sinise kaardi küsimuse võimalust inimestele selle järgi, millisesse fraktsiooni nad kuuluvad. Annan küsimuse võimalusi nendele, kes oma sinise kaardi esimesena tõstavad.

Sellel arutelul juhtus nii, et mõned kindlad inimesed tõstsid esimesed sinised kaardid ning siis sai aeg otsa. Seejärel ütlesin, et mitte kellegi jaoks, istugu nad siis keskel, paremal või vasakul, ei jätku aega sinise kaardi küsimuste jaoks.

Jäävad veel üheminutilised sõnavõtud ning tõenäoliselt ei ole meil ka nende puhul aega kõikidele soovijatele sõna anda.

Soovin, et oleks rohkem aega. Soovin, et oleks nii palju aega, et saaksin kõikidele sõna anda, kuid kahjuks ma ei saa seda ajapuuduse tõttu teha. Palun teilt ja teistelt vabandust ning kinnitan teile, et tegemist ei ole poliitilise valikuga.

  Sabine Verheyen (PPE). – (DE) Austatud juhataja, volinik Neelie Kroes, ametis olev eesistuja! Esiteks tänan teid, Neelie Kroes, et käivitasite arutelu nii kiiresti ja asusite Ungari valitsusega nii kiiresti läbirääkimistesse. Siiski tänan eelkõige Ungari valitsust lubadusest kinnipidamise eest, mis anti kõikidel eelnevatel aruteludel ning arutelu alguses, nimelt et kui on vaja teha muudatusi, siis ka tehakse need vastavalt.

Pressivabadus ning meediapluralism on Euroopa Liidus olulised põhiväärtused. Ka meedial lasub meie ühiskonnas väga eriline vastutus. Nad peavad austama isiklikke õigusi, nad ei tohi diskrimineerida ning eelkõige on nad kohustatud edastama tõde. Nad ei tegutse juriidilises vaakumis. Ka see on üks suur samm edasi Ungari uues meediaseaduses.

Meediale rakendub väga eriline kaitse, eriti Euroopa Liidu praeguse juriidilise raamistiku abil. Komisjon on selle seadusandluse valvurina minevikus oma tööd väga hästi teinud. Tänast arutelu ei oleks vaja, kui komisjoni tööd seadusandluse valvurina oleks rohkem usaldatud, sest süsteemi toimivust tõestavad tulemused, millest meid on täna teavitatud, nimelt et muudatusi tehti valdkondades, kus seadus ei olnud ELi seadusandlusega täielikult kooskõlas. See on suur saavutus.

Üha uuesti esilekerkivad ideoloogilised arutelud, eriti selles kontekstis, on minu arvates täiesti asjakohatud. Vastupidi: on selge, et faktiline ning koostöösoovlik arutelu praeguse seaduse vaidlusttekitavate probleemide üle eelnevalt korraldatud arutelude ja läbirääkimiste kontekstis on aidanud jõuda selguseni ning positiivsete tulemusteni. Loodan, et eri fraktsioonid peatavad samuti oma poliitilised mängud ning võtavad need resolutsioonid tagasi.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Austatud juhataja, volinik, minister! Nagu juba mainitud, on Ungari valitsus ning komisjon, vastupidi sellele, millele mõned on vihjanud, jõudnud täna kokkuleppele Ungari meediaseaduse muutmises, konkreetses tekstis. Sellegipoolest nõuate selle nüüd mõttetuks muutunud arutelu jätkumist. Minu jaoks viitab see sellele, et meediaseadus oli ainult ettekääne, poliitiline rünnak kahe kolmandiku enamusega valitud Ungari valitsuse vastu. Kuigi teie esitatud otsuse eelnõu kutsub meie seadust üles võtma arvesse õigust teabele, põhineb teie tekst väärandmetel ning on täis faktivigu, just nagu kõik see, mis siin täna pärastlõunal öeldud on.

See on eksitav. Minu jaoks, head kolleegid, tähendab õigus teabele õigust saada moonutamata õiget teavet ning ka tänasel pärastlõunal olete teie seda õigust rikkunud. Huvitaval kombel seisate õiguste eest ainult siis, kui saate selle käigus rünnata parempoolseid valitsusi. Kahjuks on tõsiasi see, et mitte keegi liberaalide ja sotsialistide fraktsioonist ei olnud mures inimõiguste kaitsmise pärast, kui 2006. aasta oktoobris, Ungari sotsialistidest valitsuse ajal trambiti vabadused Budapesti tänavatel sõna otseses mõttes mutta või kui Slovakkia sotsialistidest valitsus karistas alaealisi emakeele kasutamise eest.

Siis tegite kõikvõimaliku, et takistada Euroopa Parlamendis arutelu nende tõestatud raskete rikkumiste üle. Minu jaoks, head kolleegid, on see näide ennekuulmatust kaksikmoraalist. Selle seaduse kontekstis viitate enamuse diktatuurile ning türanniale. Minu jaoks – olles lapsena üle elanud Ceaușescu’ diktatuuri – tõestab teie jutt seda, et teil on demokraatiast ning õigusriigi põhimõtetest veider ühekülgne kujutelm.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Mul on väga kahju, et see arutelu täna toimus, sest me kõik teame, et Ungari meediaseadusega seotud kõikide arusaamatuste ning küsimuste objektiivne lahtiseletamine on Euroopa Komisjoni ülesanne ning see protsess on hetkel käimas. Leian, et parlamendil ei ole mõtet võtta seisukohta küsimuses, mis võib saada positiivse lahenduse mõne päeva jooksul.

Olen siiski teadlik, et oleme mängunupud hüsteeriat tekitavas vasakliberaalsete poliitilises kampaanias, ning see, millise kuju seadus lõppude lõpuks saab, ei ole võib-olla enam üldse tähtis. Oluline on teada, et meie poliitilised vastased ründavad riiki, kus eelmisel aastal saavutasid keskparempoolsed jõud ülekaaluka võidu pärast kaheksa aasta pikkust rüüstamist sotsialistide valitsuse poolt, kasutades neid häbiväärseid meetodeid, mida oleme nende puhul harjunud tähele panema, ning nad saavad lõpuks koristatud taunitava kommunistliku režiimi viimased jäägid.

See hõlmab ajakirjanike eetika ning meediakultuuri raamistiku ümberkorraldamist. Pean küsima, kus olid need kriitikud, kes nimetavad ennast progressiivseteks demokraatideks, kui Robert Fico vasakpoolne natsionalistlik valitsus kiitis 2008. aastal Slovakkias heaks sanktsioonidest pungil vastuolulise meediaseaduse. Jah, nad olid siin ka tol korral ning kaitsesid eelmainitud seadust väga raevukalt, mis tänu neile kehtib täna endiselt. Mõistan selle kaksikmoraali tugevasti hukka, keeldun sellega leppimast ja kutsun oma kolleege üles mitte laskma ennast poliitilistest sütitustest mõjutada ning usaldada neid, kes olukorda kontrollivad, komisjoni ja Ungari valitsust, et anda probleemile professionaalne hinnang ning leida sellele professionaalne lahendus.

Lõpetuseks pidagem ka meeles, et korduvad rünnakud eesistujariigi valitsuse vastu juba nii kriisirohkel perioodil võivad kujuneda suureks ohuks ELi ühtsusele ning tema rahvusvahelisele prestiižile.

  Jean Marie Cavada (PPE) . – (FR) Austatud juhataja, ametis olev eesistuja! See on nii keeruline teema, et see peab tõusma kõrgemale nendest kohutavatest väidetest, mida siin parlamendis just kuulsin, sest kui räägime meediast, siis räägime demokraatia tervisest.

Austatud ametis olev eesistuja! Olen üks nendest inimestest, kes imetlevad teie riiki ja rahvast ning tunnevad nende vastu kiindumust. Saan täielikult aru, et teie valitsus ning mõned avalikkuse liikmed soovisid, et teavet käideldaks tasakaalukamalt. Objektiivselt rääkides oli neil õigus, kuid ühe propaganda asendamine teise propagandaga ei ole siiski õige. Sellest lähtuvalt olen täna õhtul rahul, kuid jään valvsaks. Mul on hea meel näha, et teie valitsus on otsustanud pöörduda tagasi mitmete oluliste punktide juurde ning muuta 2001. aasta detsembri meediaseadust. Seda oli vaja teha ning tegite hästi, et sellele tähelepanu pöörasite. Mul on ka hea meel, et jälle kord näitate suuremat austust üles põhiõiguste harta vastu, nende õiguste vastu, mida teie rahvas lähiajalugu arvesse võttis alati ihaldas.

Avaldan austust volinik Neelie Kroesi tehtud tööle ning toetan tema vaatlusekspertide rühma koostamist. Jääme siiski valvsaks, sest tunneme, et mitmete asjadega ei ole veel tegeletud, ning pöörame tähelepanu ka seadusandlike muudatuste detailidele.

Lõpetuseks tahan teile öelda, ametis olev eesistuja, et teie olete Liszti, Kossuthi, 1940. aastate kangelase Joël Brandi, 1956. aasta kangelaste Sándor Kopácsi ja kolonel Maléteri kodumaa pärijad. Te olete Sándor Márai järeltulijad. Olete Imre Kertészi järeltulijad. Seega ärge vedage meid alt! Ungarlane leiutas maagilise ruubiku kuubiku. Ärge õpetage meid Euroopas mängima meediaga Jobbiku kuubiku stiilis, kuna see on kohutav mäng!

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Täna koostati Ungari valitsuse ja Euroopa Komisjoni lepingu spetsiaalne tekst. Ungari valitsus on lugenud – see on tänapäeval suur saavutus, head kaasparlamendiliikmed – ning mõistnud komisjoni kommentaare ning oma lubadusele kindlaks jäädes muudavad meediaseadust. See tähendab, et Ungari valitsus ning komisjon tegutsesid seaduse kohaselt ning demokraatlikul viisil, samal ajal kui teie olete siin täna korraldanud poliitilise kirbutsirkuse. Kahjuks ei ole see esimene kord, kui olete niimoodi käitunud, kuigi probleemi põhjus on ilmselgelt elimineeritud. Siinsed Ungari sotsialistidest parlamendiliikmed teevad alusetuid süüdistusi ning sütitavad isegi teisi. Kodus tulevad aga nende miljardite forintide skandaalid üksteise järel päevavalgele.

Head vihased kolleegid! Teid on teadlikult eksitatud! Ungaris valitseb demokraatia ning meediaseadus on kooskõlas kõikide ELi direktiivide ja nõuetega. Lõpetuseks, head kolleegid, peaksime tähelepanu pöörama resolutsiooni probleemidele, mis on palju olulisemad kui praegune poliitiline kirbutsirkus.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuigi ma aktsepteerin seda, et need, kes Ungari seadust nii tugevalt kritiseerivad, tahavad ainult meediavabadust ja ei midagi muud, siis arvan, et peaksime ka üles näitama austust komisjoni töö ning parlamendi arutelu sisu vastu. Teisisõnu arvan, et selleks et vältida ebameeldiva peatüki kujunemist meie parlamendi ajaloos, peame võtma selle vastutuse, et me ei hääleta homme, vaid lihtsalt heidame kõrvale selle resolutsiooni, mille sisul puudub reaalne alus, nagu voliniku sõnavõtust ka selgus.

Seetõttu kutsun nii nõukogu kui ka komisjon võtma mitteametlikult ühendust esimeeste konverentsiga, et toimuks vajalik ning oluline teabevahetus, mis võimaldab parlamendil homme hääletada isegi enne resolutsioone otsuse üle mitte korraldada hääletamist, pannes seeläbi ideoloogilistele aruteludele punkti.

  Victor Boştinaru (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Teie esitatud väited, austatud volinik, kinnitavad, et Euroopa Parlamendil oli õigus, kui ta maandas Ungari pressiseaduse vastast karmi kriitikat. Tõepoolest, Ungari valitsus tunnistab oma sooviga seadust muuta – olgugi ei ainult nelja peatükki – ühe antidemokraatliku meetme läbikukkumist. Oma kirjas tunnistate lõpuks, et vaatate selle seaduse ning selle ühilduvuse – sealhulgas ELi seadusega – üldiselt üle. Soovisin teid kuulda ütlemas, et viitate põhiõiguste hartale.

Mul on teile kaks küsimust, austatud volinik, millele sooviksin teie vastust. Kuidas võite arvata, et OSCE ja Euroopa Liidu Nõukogu standardid on Euroopa Liidu jaoks liiga kõrged? Teiseks, kui kandidaatriigil oleks Ungari seadusega identne muutmata seadus, siis kas nad saaksid sulgeda asjakohase läbirääkimiste peatüki?

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Meil on Slovakkias selline ütlus, et põrgutee on sageli sillutatud heade kavatsustega. Ma ei soovi kahelda meie Ungari sõprade heades kavatsustes teha nüüdisaegseid parandusi meediaseadustesse, kuid praegune arutelu kinnitab, et uue seaduse mõned sätted võiksid võib olla tundlikumalt formuleeritud.

Asjaolu, et Ungari valitsus otsustas nii palju muutusi ja reforme nii lühikese aja jooksul lisada, tähendas tõenäoliselt seda, et seaduse mõne sätte võimalikele tagajärgedele ei pööratud piisavalt tähelepanu.

Sama kehtib ilmselgelt ka Ungari kaksikkodakondsuse riigiseaduse kohta, mis tekitab palju ebavajalikke probleeme mitte ainult meile, eurooplastele, vaid ka meie välispartneritele. Kuidas meie ameeriklastest ning kanadalastest sõbrad ennast tunnevad, kui sajad tuhanded ukrainlased ja serblased esitavad Ungaris kaugetele sugulastele, endiste Ungari elanike järeltulijatele välja antud Euroopa passid?

Ma ei oska öelda, kas see seadus võeti vastu häid kavatsusi silmas pidades.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Ungari pressiseaduse ühes punktis on kirjas, et see näeb ette tasakaalustatud kajastamise, mis sellise sõnastuse alusel tundub igati korrektne olevat. Teine punkt näeb ette, et seaduse alusel trahvitakse väljaandeid, mis lähevad vastuollu avaliku huvi, avalikkuse moraali või avaliku korraga. Need kontseptsioonid kõlavad nüüd väga umbmäärastena, tähenduseta ning seeläbi ohtlikena – peaaegu sama ohtlikena kui ksenofoobia ja rassismi kontseptsioonid. Kes küll tahaks neid nende kohta õigusakte luua?

Enne kui hakkame Ungari suunas kriitikanooli saatma, vaadelgem aga ringhäälingu ja meediastandardeid meie endi riikides. BBC, tuntud ka kui Briti ajupesu korporatsioon, ei pea oma tegevustes lugu enda harta sõltumatuse kohustustest, selles ei tehta meie erakonna esindajatega tegemist, kuid asjatult suurt tähelepanu pööratakse Suurbritannia Iseseisvusparteile. Meie erakond on piisavalt oluline, et langeda regulaarsete rünnakute ohvriks, kuid mitte nii oluline, et meid kaasataks programmidesse. 2006. aastal tegid nad koostööd valitsusega, et meie esimeest lõksu püüda ja vangi saata.

  Neelie Kroes, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Paar austatud parlamendiliiget esitasid intrigeeriva küsimuse: kas see on kokkusattumus, et tänane arutelu läheb kokku Ungari valitsuse otsusega? Vahetevahel, austatud juhataja, tuleb kaitseingel kasuks.

Mina eelistan, kui kutsute mind ja palute mul selgitada, mis on kaalul, et saaksin tulla relvastatuna faktide ja arvudega. Kas see, mis täna juhtus, on kokkusattumus? Vastus sellele tuleb omamoodi otse minu südamest.

Me räägime tervest menetlusest: see algas detsembri lõpus ning praegu on veebruari keskpaik, nii et kokku kulus sellele natuke üle seitsme nädala. Oma kuue aasta Euroopa institutsioonides töötamise kogemuse põhjal võin öelda, et menetlus kulges päris kiiresti. Minu senine kogemus on see, et asjad kulgevad harva nii kiiresti, millest tingituna tekiks tunne, et võime probleemi seitsme nädalaga ära lahendada.

Sellegipoolest on tänase tulemuse taust põnev. Meil on kombinatsioon teguritest. Esiteks ei räägi me sellest probleemist esimest korda. Olete mind ka varem siia selle teema üle arutlema kutsunud. Olete ennast päris selgelt väljendanud, nii et pole olnud kahtlustki, mis on kaalul. Pole kahtlustki, mida iga siinse täiskogu fraktsioon selle teema kohta arvab.

Teiseks räägime väga olulisest teemast. Ma ei pea teile selgitama, et komisjoni jaoks on kaalul sõna- ja pressivabaduse küsimus, ning see oleks naeruväärne, kui see teema poleks meie jaoks demokraatia kaitsmise raames kõige olulisemate teemade seas. Kas see oli kokkusattumus, et tänase pärastlõuna päevakorra eelmine punkt oli Egiptuse olukord? Olete rääkinud demokraatia loomisest, mistõttu on välja kujunenud selge joon ning te võite olla täiesti kindlad, et komisjon on sellest teadlik ning teeb endast kõik oleneva, et demokraatiat kaitsta ning toestada seda seal, kus seda on võib-olla rünnatud.

Kolmas teema on loomulikult Ungari staatus eesistujariigina. Ärgem olgem naiivsed! Loomulikult on meie sõbrad selles liikmesriigis, meie Euroopa perekonnas teadlikud sellest, et eesistujariigi seisus kohustab. Seega on ka nende suhtumisest tunda, et nad teevad endast probleemi lahendamiseks kõik. Viimane aspekt, mida selle selgituse raames − nii hästi kui oskan seda teha − tahan rõhutada, on see, et Euroopa Parlamendi seisukoht on täiesti selge: olete võidelnud ning olete välismaailma kursis hoidnud pressi abil, lisaksin ise, et vaba pressi abil. Seega ärge alahinnake oma rolli!

Eelnevale lisades on kogu kombinatsioon teguritest minu jaoks lõppude lõpuks selgitus selle kohta, miks saavutasime selle tulemuse sel ajahetkel. Kaalul on olnud põhiõiguste teema: selles ei ole kahtlustki! Igaüks, kes arvab, et olen huvitatud ainult rahust ja vaikusest, ei tunne mind üldse, sest ma võitlen demokraatia eest. Mul on üksjagu kogemusi ning olen olnud poliitikas kauem tegev kui enamik teist.

Kommenteerin ka paari spetsiifilist teemat, mille kohta minu käest küsiti. Milline on olukord meediaregulaatori sõltumatusega? Meie esmasest analüüsist Ungari seaduse kohta selgub, et meedianõukogu liikmete ja presidendi määramise ning valimise protseduurid ei erine Euroopas üldise heakskiidu saanud protseduuridest. Peame tunnistama – hoolimata sellest, kas see meile kasuks tuleb või mitte –, et valitseval erakonnal on kahe kolmandiku enamuse toetus ning see on demokraatias lihtsalt fakt.

(Aplaus)

Põhiõiguste harta artikli 11 kohaldamisega kohaldame audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja aluslepet ning see tähendab, et kohaldatakse ka harta artiklit 11. Seega ei ole selles kahtlustki.

Claude Moraes väitis, et meediaametkonna otsuseid ei analüüsita juriidiliselt. Meedianõukogu otsust, mis esimese astme ametkonna pädevuse raames vastu võeti, ei saa administratiivmenetluse raames edasi kaevata. Samas on artiklis 163 sätestatud, et meedianõukogu ametlikku otsust võib tsiviilkohtumenetluse seadustikuga kooskõlas kohtus vaidlustada. Kaebuse esitamisega ei kaasne peatavat mõju, kuid seadustikku võib kasutada otsuse täideviimise peatamiseks.

Renate Weber väitis, et Ungari meediaseadus ei paku allikatele piisavalt kaitset. Kui pressivabadus on meie jaoks üks peamistest Euroopa põhimõtetest, siis peaks see olema lähtepunkt ning lõpp selle teema analüüsimisel. Olen pressivabadust Euroopa tasandil alati kaitsnud ning jätkan – ja luban teile, et komisjon jätkab – selle propageerimisega väsimatult. Ajakirjanike õigus kaitsta oma allikaid on üks põhimõtteid tõhusa pressivabaduse praktiseerimiseks. Ajakirjanikud ei peaks kunagi oma allikaid avaldama, välja arvatud siis, kui see on vajalik kriminaaluurimise otstarbel. See põhimõte kehtib mis tahes poliitilises kliimas. Pigem tuleb seda õigust kirglikumalt kaitsta, kui press ning meedia on nõrgemas positsioonis, nagu tänapäeval.

Hetkel jõusolev privaatsuse ning elektroonilise kommunikatsiooni direktiiv sätestab, et liikmesriigid peavad kindlustama suhtluse konfidentsiaalsuse. Samas ei laiene direktiiv tegevustele, mis jäävad ELi aluslepete mõjualast välja. See tähendab, et ELi seadust ei kohaldata avaliku julgeoleku ja kaitse, riigi julgeoleku või kriminaalseaduse jõustamise puhul ning lisaks on liikmesriikidel subsidiaarsuse põhimõtte alusel võimalus kooskõlas oma reeglite ning Euroopa Liidu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga võtta kasutusele meetmeid, mis võivad piirata indiviidi õigust privaatsusele. Igasugune selline piirang peab olema vajalik, asjakohane ning proportsionaalne demokraatlikus ühiskonnas ning volinik ei ole sellises positsioonis, et ta võiks selliste riiklike ettevõtmiste puhul seisukoha võtta või neid hukka mõista, ning ka mina ei soovi seda teha.

Artiklile 30 viitamise puudumise teemast rääkides – ning paljud parlamendiliikmed on selle kohta küsinud – tean, et paljud on teist kurtnud, et komisjon ei ole uue meediaseaduse hindamisel artiklit 30 täielikult arvesse võtnud. Vastan kõvasti ja selgelt: see on vale. Kuigi oma esialgsesse audiovisuaalmeedia direktiivi ettepanekusse oli komisjon lisanud liikmesriikidele kohustuse tagada kohalike regulatiivametkondade sõltumatus ning tean väga hästi, et teie mälu sellistes küsimustes on väga hea, ei saanud see säte nõukogu toetust ning hoolimata Euroopa Parlamendi tugevast toetusest muudeti see audiovisuaalmeedia direktiivi praeguseks artikliks 30. Audiovisuaalmeedia direktiivi viimane sõnastus ei loo otsest kohustust luua sõltumatuid kehasid. See ei ole see, mida oleksime soovinud, kuid see pandi kirja ning peame sellega kahjuks leppima.

Ungari ametkonnad on nõustunud kaotama selle sätte ning lisama meediaseaduse artiklisse 10 järgneva teksti: terve meediasüsteemi ülesanne on pakkuda autentset kiiret ning täpset teavet sündmuste ja juhtumite kohta. Selline saab tekst peale muudatusi olema.

Palun vabandust, et teie seda teksti ei saanud, kuid ka mina ei saanud seda, õigemini, mul oli see tekst, mille üle arutlesime, ning ma ei saanud seda teile jagada. Edastan teile teksti esimesel võimalusel. Loomulikult – lootes, et te usute, mida ma räägin, ning hindate seda – kujutan ette, et lõppude lõpuks soovite seda näha kirjapanduna ning ka lugeda.

Üks probleeme, mis teile valikuvariantide kaalumise ajal selgeks saab, on tasakaalustatud raporteerimisnõuded. Nagu ma oma avasõnas mainisin, ei kehti need enam kirjutava pressi või tellitava audiovisuaalmeediateenuste puhul.

Morten Løkkegaardi küsimuse kohta, kas ma olen valmis esitama meediapluralismi seadust, ütlesin oma avasõnas, et olen meediapluralismi küsimuse teemal reageerima eksisteerivate ELi pädevuste raames. Puudub kõigile sobiv üks ja ainus meetod. See on minu jaoks selge ning Ungari juhtum tegi selle veel selgemaks. Moodustan eelnevalt mainitud töörühma ning tänan teid soovi eest sellega liituda, et arutleda meie ees seisvate ülesannete üle kindlustamaks, et meil on Euroopa olukorra kohta kõikehõlmav ülevaade ning et loomulikult käituksime vastavalt, sealhulgas ka meediasõltumatuse küsimuses. See peaks olema üks meie prioriteetidest.

Mis puudutab OSCE seisukohta Ungari meediaseaduse kohta seoses meie enda analüüsiga, saab väita, et tegemist on erinevate juriidiliste alustega, kuid OSCE järeldused olid üpris selged ja paikapidavad. OSCE tõstatud põhiprobleemid puudutasid uut meediaametkonda ning just selle liikmete pikka ametiaega ning avalik-õigusliku ringhäälingu määrust. Selgitasin komisjoni seisukohta selles küsimuses ning arvan, et teiste meedianõukogude liikmete, näiteks teistes liikmesriikides, ametiaegade pikkus varieerub viiest üheksa aastani. Üks näide, kuid see pole ainuke, on Rundfunkrätei (avalik-õigusliku ringhäälingu nõukogu).

Oluline on – ning see on minu viimane kommentaar – see asepeaministrilt saadud teade, mille sain täna hommikul, kui lennuk maandus, ning olen kindel, et välisminister kordab seda teadet, mille Ungari valitsus minu ja komisjoni jaoks kirja pani, kirjeldades nende seisukohta.

Selle seitse nädalat kestnud tiheda koostöö jooksul oli mulle endale juba muljet avaldanud minu enda personali osalus, kes töötasid väsimatult. Kinnitan aga teile, et mõlemad osapooled töötasid väsimatult ning nad tegid oma tööd lahenduse leidmise nimel mitte ainult õigel, vaid ka tõhusal viisil, kuna tegemist on väga olulise teemaga ning me peame leidma lahenduse.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Soovitan austatud volinikul tungivalt protseduurilise küsimusena tema viidatud tekstid täna õhtul välja saata, vähemalt fraktsioonide esimeestele, et saaksime enne homset hääletust ennast võimalikult kindlana tunda.

  Neelie Kroes, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Minu seisukohast vaadatuna on vastus sellele selgelt jaatav. Ungari ministri kehakeel kinnitab samuti nõustumist. See tehakse võimalikult kiiresti ära.

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Palun hinnake seda, et ma ei pea enese väljendamiseks kehakeelt kasutama.

Paar lühikest märkust Ungari nimel. Arvestades sellega, et volinik Neelie Kroesi vastus oli ulatuslik ja põhjalik ning hõlmas ka meedianõukogu kooslust, mis oli spetsiaalselt mulle esitatud ja millele vastati minu arust õigesti, võin piirduda paari kommentaariga.

Eelkõige ja esiteks rõhutan, et Ungari on täielikult omaks võtnud väärtused, põhimõtted ning reeglid, mis on pühalikult kirjas aluslepingutes, põhiõiguste hartas ning kõikides teistes rahvusvaheliste inimõiguste instrumentides, olgu nad siis Euroopa omad või universaalsed.

Esimene karm kriitika meediaseaduse suunal saadeti teele enne seaduse vastuvõtmist. Viitan just OSCE meediaesindaja kommentaaridele. Minu soov oli lihtsalt see, et tekst loetaks läbi, seda uuritaks ning analüüsitaks ja seejärel öeldaks, mis võiks olla valesti, millised kahtlused või mured tekivad teksti või seaduse kohaldamise tõlgendamise pärast.

See oli ka põhjus, miks kiitsime ja toetasime kohe komisjoni, kes on aluslepingu valvur, soovi teksti analüüsida ning kutsusime komisjon üles kahtlusi või muresid avaldama. Nüüd on see toimunud. Komisjon vaatas seaduse hoolikalt läbi, esitas ettepanekuid ning kõik need ettepanekud võeti vastu. Ma saan kinnitada ainult seda, et ülehomme on kabineti koosolek. Võtame teksti vastu ning saadame selle kohe Ungari parlamenti ja muudatused kiidetakse heaks nii kiiresti kui protseduuriliselt võimalik ning need jõustuvad kohe.

Tänan komisjoni suure töö ja abi eest, kuid tänan ka kõiki teid, kes te esitasite õiglaseid ja mõistlikke kommentaare ning abistasite meid protsessis! Olen veendunud, et see oli väga oluline mitte ainult meile endile, vaid tervele Euroopa Liidule.

Soovin pakkuda meie abi ja täielikku tuge komisjoni plaanitavale töörühmale. See on terve Euroopa huvides ning me kõik soovime selles osaleda ning aidata nii palju kui võimalik.

Mul on kahju ainult sellest liiasest keelekasutusest, mida mõne poliitilise avalduse puhul kuulda võis. Nagu ma juba varem mainisin, seaduse oleks kinnitatud. Vahetevahel oli meil tunne, et oleme sattunud millegi sellise keskele, mille jaoks on prantslastel väljend „un procès d'intention”, teatud Schuldvermutung. Mul oli tunne, et rakendati süü presumptsiooni, mitte süütuse presumptsiooni, mis on loomulikult iga õiglase kohtuprotsessi põhireegel.

Vahetevahel läksid need sõnavõtud kaugemale mõistliku ning õiglase poliitilise arutelu piiridest, sellise poliitilise arutelu piiridest, mida me muidu toetame täielikult nii kohalikul kui ka Euroopa või ka universaalsel tasandil.

Tegelikult kahjustas see Euroopa huve tervikuna. See oli kahjulik Euroopa lõimumisele. Loodan, et oleme sellest nüüd loodetavasti üle saanud. Kinnitan veel kord meie täielikku toetust ning selle tõestuseks mainin, et meie vankumatu soov on põhiõiguste harta uude Ungari põhiseadusesse lisada.

Ungari saab seeläbi olema esimene riik, kus põhiõiguste harta saab olema Ungari õigussüsteemi oluline osa. Seda hakatakse kohaldama mitte ainult liidu seaduse alla kuuluvates valdkondades, vaid see saab olema kogu õigussüsteemi hierarhia tipus ning ülim mis tahes muu õigusakti või määruse suhtes, olgu see siis kriminaalõigus, meediaõigus või mis tahes muu teema.

See peaks andma teile kõigile kindlustunde, et põhireeglid, põhiväärtused ja põhimõtted, mida me kõik jagame, saavad minu riigis täieliku austuse osaliseks.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾, mis esitati kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel.

– Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Csaba Sógor (PPE), kirjalikult. – (HU) Oma muudatusettepanekus nõudsid minu kaasparlamendiliikmed, et Euroopa Komisjon võtaks Ungari meediaseaduse analüüsi ajal arvesse ka põhiõiguste harta sätteid ning kui valitsus ei suuda seadust vastavalt märkustele fikseeritud tähtajaks muuta, käivitataks Ungari vastu rikkumismenetlus. Samuti nõudsid minu kaasparlamendiliikmed, et komisjon käivitaks veel selle aasta jooksul Euroopa regulatiivraamistiku, et tagada liikmesriikide meediavabaduse väiteid. Olen väga rahul, et põhiõiguste harta sätetele on rohkem tähelepanu pööratud, ning seetõttu teen ettepaneku, et komisjon uuriks harta kohaldamist, eriti just artikleid 21 ja 22 ning Slovakkia keeleseadust. Peale selle on mul hea meel asjaolu üle, et meediavabaduse puutumatuse kindlustamiseks on tekkinud nõudlus Euroopa direktiivi eelnõu algatamise järele. Arvan, et sarnase regulatiivraamistiku loomine oleks kindlasti õigustatud, võttes arvesse vähemustest põliselanike probleeme. Seda selle pärast, et Euroopa Liidus on riike, kus Euroopa kodanike, kes on samades piirkondades elanud sajandeid, õiguste rikkumised ei tulene mitte tasakaalustatud kajastuse nõudest, vaid inimesi karistatakse oma emakeele kasutamise eest.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Pressivabadus ja -pluralism on üks Euroopa Liitu toetavatest põhivabadustest. Seepärast on mul väga hea meel, et Euroopa Komisjon reageeris Ungari meediaseadust puudutavale teabele tugevama rõhuasetusega ning võttis tõelisi meetmeid kasutusele. Olen meedias töötanud palju aastaid ning jälgin huviga volinik Neelie Kroesi väljahõigatud ekspertrühma tööd, kelle ülesanne on komisjonile edasiste tegevuste kohta nõu anda. Samal ajal juhin tähelepanu asjaolule, et juriidiline analüüs Ungari meediaseaduse vastavusest Euroopa seadustele, mille komisjon täide viis, on kahjuks toonud päevavalgele Euroopa seaduse ning just audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi nõrkused. Paradoksaalselt ei anna direktiiv komisjonile manööverdamiseks palju ruumi. Seega, kui Ungari seadust analüüsiti, pidi komisjon teatud argumente n-ö venitama ning neid aluslepingu (ettevõtlusvabadus), mitte direktiivi põhjal selgitama. Mõistan, et Euroopa Liidul on audiovisuaalpoliitika valdkonnas piiratud jurisdiktsioon, kuid teisest küljest leian, et meedial, mis on demokraatia üks aluseid, peavad olema mõned minimaalsed õigused ning need peavad alluma üldlevinud standarditele. Seetõttu jagan oma fraktsiooni – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis – vaateid vajaduse kohta vaadata üle ELi juriidiline raamistik, et juurutada meediavabaduse ja -pluralismi miinimumnõudeid, ning loodan, et varsti hakkame teema üle ka sisuliselt arutlema.

(1) Vt protokoll

14. ELi ja Korea Vabariigi vabakaubandusleping (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Robert Sturdy rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel esitatud soovitus (A7-0034/2011) vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel (08505/2010 – C7-0320/2010 – 2010/0075(NLE)).

  Robert Sturdy, raportöör. − Austatud juhataja! See vabakaubandusleping on esimene uue põlvkonna kaubanduslepingutest, millele pandi algus 2007. aastal üleilmse Euroopa algatuse raames. Üleilmne majandus, ebastabiilsus ning stagneerunud mitmepoolne süsteem on suurendanud vajadust ja püüdlusi kahepoolsete suhete loomise järele. See on esimene vabakaubandusleping, millega parlament rakendab oma uusi täiendatud volitusi, mis saadi Lissaboni lepinguga.

Selle vabakaubanduslepingu eesmärk on pakkuda väga erinevates majandussektorites tegutsevatele ELi ettevõtetele laiaulatuslikku ning kõikehõlmavat juurdepääsu Lõuna-Korea turule läbi hulga pretsedenditute tariifiliberaliseerimiste. See tagab WTO-plus distsipliinid näiteks geograafiliste näitajate, valitsuse hangete, riigiabi suurema läbipaistvuse ning intellektuaalomandiõiguste tugeva jõustamise puhul ning sisaldab väga olulist peatükki kestliku arengu kohta.

Kuigi need paljud eelised on viivitamatud ning silmatorkavad, on mul siiski kõige parem meel asjaolu üle, et vabakaubanduslepingul on tõhus kahepoolne kaitsemehhanism, mis lubab ELil taastada enamsoodustusrežiimi tollitariifid, juhul kui see konkreetne vabakaubandusleping põhjustas või võib põhjustada suurt kahju ELi sisetööstusele. See on ettevaatusabinõu, mille fookuses on just Euroopa tundlike sektorite, sealhulgas autotööstus, tarbijaelektroonika ja tekstiil, probleemid ning see tagab neile väärilise kaitse. Siinkohal tänan Pablo Zalba Bidegaini töö eest, mida ta selle lepingu spetsiifilise osa jaoks ära tegi!

Lõuna-Korea turg pakub ELi kaupadele ja teenustele märkimisväärseid uusi võimalusi. See turg on senini kõrgete tariifide ning kulukate mittetariifsete tõkete tõttu suhteliselt suletud olnud. Vabakaubanduslepinguga kaob kiiresti igal aastal kogutud ELi ekspordimaks, mille väärtus on 1,6 miljardit eurot. Tööstus- ja põllumajandustooteid eksportivad ELi ettevõtted saavad toetust, viivitamatud säästud kemikaalide pealt – umbes 175 miljonit eurot –, ravimite pealt, autode varuosade, tööstusseadmete ja paljude teiste asjade pealt. Samuti tasub märkimist, et need arvud saavad tõenäoliselt olema suuremad, kuna kaubavahetus on kasvanud. Korea on hetkel ELi talunikele üks väärtuslikemaid üleilmseid eksporditurge, kuhu müüakse igal aastal üle miljardi euro väärtuses. See vabakaubandusleping liberaliseerib peaaegu kogu ELi põllumajandusekspordi.

Eksport on seega oluline ELi kasvu allikas. Need aitavad kaasa Euroopa ettevõtete rikkusele ja tööhõivele ning nende ettevõtete töötajad on olulisimad tegurid ELi majanduse taastumise stimuleerimisel. Komisjon ning Euroopa Autoassotsiatsioon tegid selle lepingu saamiseks tihedat koostööd.

Maailm vaatab, kuidas EL rajab teed kaubanduse ning majandussuhete parandamiseks. Seda protsessi jälgivad partnerid igast maailmanurgast. Olen alati väitnud, et kaubandus on tõeline viis arengu saavutamiseks. Kaotades kaubandustõkkeid ning ehitades uusi sildu, loome uusi võimalusi. Just see vabakaubandusleping pakub uut lähenemisviisi! See on Doha kõrval täiendavaks Euroopa taastumise ja kasvu mootoriks ning Euroopa Parlament mängib üleilmse kaubanduspoliitika määratlemisel väga olulist rolli.

Nüüd soovin tänada Ignaciot komisjonist! Üks majandusteadlastest, Ignacio, ütles, et see on tõenäoliselt parim kaubandusleping, milles mõlemad osapooled oleksid eales suutnud kokku leppida. Ma kutsun kõiki fraktsioone protektsionismi kõrvale heitma ning seda lepingut toetama!

  Karel De Gucht, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Tänan austatud parlamendiliikmeid kõikide pingutuste eest, mida parlament üldiselt ning rahvusvahelise kaubanduse komisjon spetsiifiliselt tegi, et ELi-Korea vabakaubanduslepingut kiirelt hinnata ja loodan, et ka ratifitseerida! Selle menetluse kaudu saab see leping jõustuda.

See keeruline ülesanne koosnes kahest olulisest protsessist: Korea kaitsemääruse läbirääkimiste lõpetamine, ELi ja Korea vabakaubanduslepingu kahepoolse kaitseklausli kohaldamine ja sellele lepingule nõusoleku saamise ettevalmistamine.

Mul on hea meel nõukogu ja parlamendi esimese lugemise kaitsemääruse kokkuleppe üle. Tehtud töö pole mitte ainult kindlustanud õigusakti, mis pakub ELi tööstusele piisavalt kaitset, vaid lisaks kinnitas see ka parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühise panuse tõhusas seaduste tegemises. Tegemist on ka esimese kaubandustoimikuga, mille puhul parlament tegutses Lissaboni lepingu alusel kaasseadusandjana. Parlamendi osaluse tulemus on tõesti muljetavaldav.

Ma ei hakka uuesti loendama eeliseid, mis peaksid ELi ja Korea vabakaubanduslepinguga ELi majandusele kaasnema. Minevikus oleme nende üle põhjalikult arutlenud ning Robert Sturdy võttis need just kokku. Pigem teen ühe väikese kõrvalepõike, et paigutada Koreaga sõlmitud leping ELi kaubanduspoliitika tuleviku laiemasse perspektiivi, nagu kirjeldatud komisjoni 2010. aasta 9. novembri teatises, ning võtan meie poliitiliste suuniste põhiseisukohad lühidalt kokku.

Esiteks jätkame WTO mitmepoolse kanali eelistamist parima viisina majanduse liberaliseerimiseks ning üleilmse majanduse korraldamise reeglite kehtestamiseks. Hoolimata tagasilöökidest ning 2008. aasta keskpaigas tekkinud ning senini kestvast ummikust, jätkame aktiivselt Doha arenguläbirääkimiste lõpetamist, mis on nüüdseks kestnud kümme aastat. Lepingu kinnihoidmisest on endiselt väga palju kasu nii majanduslike eeliste pärast kui ka WTO edasise arenemise huvides. Seetõttu kutsusin omal algatusel Davosesse kokku maailma seitsme kõige olulisema kaubandusriigi kaubandusministrid, et arutleda väga konkreetselt selle üle, kuidas saaksime nüüd jätkata ja jõuda lõppfaasi pärast seda, kui G20 on andnud Söulis tõuke. Ma arvan, et meie kohtumine oli edukas ning vanemametnikud teevad nüüd intensiivselt tööd, püüdes suvel poliitilist läbimurret saavutada.

Nagu ütlesime aga novembris, ei ole kakspoolsus ja mitmepoolsus vastandid. Võib tõesti olla nii, et liberaliseerimine suurendab liberaliseerimist. Oleme sõlminud selliseid kahepoolseid kaubanduslepinguid, mis loovad tõelist väärtust võrreldes WTO kaudu saavutatavaga, ning jätkame sellist tegutsemist, kuna mitmepoolsuse edenemise tempo on vältimatult aeglane. See on olnud ja on Koreaga vabakaubanduslepingu sõlmimisel meie põhimotivatsioon.

Kordan täna komisjoni lubadusi Euroopa Parlamendile, mida ta andis Korea kaitsemääruse ning ELi-Korea vabakaubanduslepingu rakendamise puhul.

Nagu kaitsemääruses sätestatud, „esitab komisjon kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ELi-Korea vabakaubanduslepingu rakendamise kohta ning on valmis arutama Euroopa Parlamendi vastutava komisjoniga lepingu rakendamisest tulenevaid mis tahes küsimusi”.

„Komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas Korea täidab endale võetud kohustusi seadusandlikes küsimustes, sealhulgas eelkõige kohustusi, mis on seotud autotööstuse tehniliste eeskirjadega. See jälgimine hõlmab mittetariifsete tõkete kõiki tahke ning kõik tulemused dokumenteeritakse ja neist antakse aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

komisjon pöörab erilist tähelepanu ka vabakaubanduslepingu peatükis 13 („Kaubandus ja säästev areng”) sätestatud töö- ja keskkonnaalaste kohustuste tulemuslikule täitmisele. Sellega seoses tugineb komisjon riigisisese nõuanderühma, kuhu kuuluvad ettevõtlusorganisatsioonide, ametiühingute ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad, nõuannetele. Vabakaubanduslepingu peatüki 13 rakendamine dokumenteeritakse ja sellest antakse aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon nõustub samuti, et oluline on pakkuda tõhusat kaitset äkilise impordikasvu korral tundlikes sektorites, sealhulgas väikeautode sektoris. Tundlike sektorite seire hõlmab autosid, tekstiilitooteid ja tarbeelektroonikat. Sellega seoses märgib komisjon, et väikeautode sektorit võib käsitleda kui kaitsemeetmetega seotud uurimise seisukohalt asjakohast turgu.

Komisjon märgib, et välistöötlemise tsoonide kindlaksmääramine Korea poolsaarel päritolureeglite protokolli artikli 12 sätete alusel nõuab pooltevahelist rahvusvahelist lepingut, millele Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti täielikult kõigist aruteludest Korea poolsaare välistöötlemise tsoonide komisjonis.

Lõpetuseks märgib komisjon, et juhul kui ta otsustab erandlikel asjaoludel pikendada artikli 5 lõike 3 alusel uurimise kestust, tagab ta, et selline pikendamine ei ületa artikli 7 alusel kehtestatud ajutiste meetmete kehtivusaega.”

„Komisjon ja Euroopa Parlament nõustuvad, et on oluline teha tihedat koostööd ELi-Korea vabakaubanduslepingu ja kaitseklausli määruse rakendamise järelevalve osas.”

„Juhul kui Euroopa Parlament võtab vastu soovituse kaitsemeetmetega seotud uurimise algatamiseks, teeb komisjon põhjalikult kindlaks, kas on täidetud määruse tingimused ex officio algatamiseks. Kui komisjon leiab, et tingimused ei ole täidetud, esitab ta Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile raporti, mis sisaldab selgitusi kõigi tegurite kohta, mis on sellise uurimise algatamiseks asjakohased;

Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni taotlusel esitab komisjon talle raporti konkreetsetes küsimustes, mis on seotud mittetariifsete meetmete või vabakaubanduslepingu peatüki 13 („Kaubandus ja säästev areng”) rakendamise kohustustega Korea poolt.” Tsitaadi lõpp.

Lõpuks täpsustan teile kahte huvipakkuvat probleemi: Korea CO2 määrus autode heitkoguste kohta ning Korea-USA vabakaubanduslepingu eelnõu lisaleping (KORUS), mis valmis 2010. aasta detsembris.

2011. aasta 24. jaanuaril kinnitas Korea, et eelmisesse CO2 määrusesse tehakse muudatusi, mis pööravad piisavalt tähelepanu Euroopa autotootjate tõstatatud probleemidele, säilitades samal ajal Korea kaugeleulatuvad heitkoguste piiramise sihid. Komisjon toetab muudatusi, mis ei muuda heitkoguste kogumahte, vaid tekitavad võrdsema koormuse jagunemise Korea ning ELi autotootjate vahel.

Võite olla kindlad, et ELi seisukohta Korea CO2 määruse kohta kooskõlastati komisjoniga kõikides etappides väga tihedalt ning eriti minu kolleegi Connie Hedegaardi ning kliimameetmete peadirektoraadiga, et vältida Korea keskkonnakaitse pingutuste õõnestamist.

Mis puudutab 2010. aasta detsembris valminud Korea-USA vabakaubanduslepingu lisalepingut, siis pole komisjon tuvastanud selles punkte, mis võiksid ELile negatiivset mõju avaldada. Siiski võtan oma Korea ametikaaslasega ühendust, kindlustamaks, et ELi autotööstuse sektori jaoks ei tekiks tulevikus konkurentsi seisukohalt ebasoodsaid olukordi, kuivõrd mitteharmoniseeritud autotööstuse ohutusstandardeid ei hakata kehtestama piiravamal viisil, mis oli veel õhus läbirääkimiste ajal.

Komisjon jälgib hoolikalt selle sätte kohaldamist. Täpsemalt öeldes analüüsib vabakaubanduslepinguga rajatud mootorsõidukite ning mootoriosade töörühm kohaldamise praktilisi aspekte kindlustamaks, et turule juurdepääsu probleemidega tegeletaks tõhusalt ja kiirelt.

Lõpetuseks rõhutan, et ELi ja Korea vabakaubanduslepinguga ei kaasne mitte ainult olulised eelised Korea turule Euroopa eksportijatele, vaid see on ka selge sõnum meie kindlameelsusest leida uusi võimalusi Aasia peamistes majandusriikides.

Tõhusa ning tulemusliku kaitsemäärusega pöörame tähelepanu ka mõne asjaosalise muredele. Kuna tegemist on tavalise juriidilise menetlusega, on nii nõukogu kui ka parlament saanud juurutada mehhanisme võimalike riskide tarbeks, juhul kui need peaksid materialiseeruma.

See vabakaubandusleping ning kaitsemäärus moodustavad suurepärase komplekti ning loodan, et te homme ka toetate seda.

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

  Daniel Caspary, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvusvaheline kaubandus ning eksport on oluline Euroopa kasvu ja tööhõive allikas. See vabakaubandusleping, mille üle täna arutleme, parandab Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning võimaldab meie ettevõtetele märkimisväärselt paremat ligipääsu väga dünaamilisele kasvupiirkonnale. Nii Euroopa kui ka Korea majandus saavad sellest märkimisväärset kasu. Meie sisemajanduse kogutoodang kasvab. See võib tekitada pinnase uute töökohtade loomiseks. Kõikide prognooside hinnangul kahekordistub meie eksport mõne järgmise aasta jooksul Koreasse, sest kaubandustollid ning mittetariifsed tõkked kaotatakse. Ainuüksi tollide pealt hoitakse kokku 1,6 miljardit eurot aastas. Euroopa Liidu jaoks tekivad uued märkimisväärsed kaupade ja teenuste kauplemisvõimalused, mille väärtus on kokku kuni 19 miljardit eurot.

Ma olen eriti rahul sellega, et läbirääkimiste käigus võttis komisjon täielikult arvesse Euroopa Parlamendi 2008. aasta Martini aruandes sisalduvaid soovitusi. Lisaks olen rahul ka sellega, et Euroopa Komisjon võttis arvesse parlamendi mõlemat muret ning paari tööstuse muret ja ta oli suuteline mõned mureallikad lahendama juba mõne viimase nädala jooksul. Üks asi, mida ma pole väliskaubanduse valdkonnas kunagi varem kogenud on positiivne tagasiside isegi põllumajandussektorist. See valdkond kujuneb kaubandusläbirääkimiste puhul meile suurema tõenäosusega tavaliselt probleemseks valdkonnaks.

Leping lihtsustab Euroopa põllumajandustoodete jõudmist Lõuna-Korea turule alates 2011. aasta 1. juulist. Hetkel jõuab ainult kuni 2% meie põllumajandustoodetest Lõuna-Korea turule maksuvabalt. Sealiha puhul ulatuvad igal aastal makstavad maksud 240 miljoni euroni ning piima ja piimatoodete puhul on see arv umbes 100 miljonit eurot. Nüüd kaotatakse kõik need meie põllumajandustoodete turutõkked. Mul oleks hea meel, kui just selle valdkonna tarbeks kaaluks Euroopa Komisjon võimalusi, kuidas saaksime rajada mingisuguse turu juurdepääsu programmi, mitte ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, vaid ka põllumajandussektorile nendes riikides, kus sellest vabakaubanduslepingust kasu saadakse.

Kõige rohkem oleks mul hea meel selle üle, kui suudaksime tagada, et meie partnerid Lõuna-Koreas hakkavad nüüd neid lepingus kirjeldatud kaubanduse lihtsustamise meetmeid ka tegelikult kohaldama. Kutsun üles selgelt jälgima, et uusi kaubandustõkkeid ei juurutataks, ning soovin kiita just komisjoni.

See, mille komisjon suutis saavutada ning mida parlamendi raportöörid suutsid saavutada, eriti trialoogide ajal, on meile kõigile eeskujuks. Loodan, et homme hääletatakse siin täiskogul ülekaalukalt selle lepingu poolt.

  Pablo Zalba Bidegain, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud volinik Karel de Gucht! Selle parlamendi koosseisu algusajal, minu jaoks on see esimene kord parlamenti kuuluda, oli just Koreaga sõlmitav vabakaubanduslepe üks esimestest teemadest, mille üle kuulsin arutelu käivat. Teatud Euroopa tööstuse sektorid, eriti just autotööstus, olid ühehäälselt lepingu vastu. Navarra ja Hispaania kodanikuna, kus autotööstus moodustab märkimisväärse osa meie majandusest, tundsin, et minu kohustus on rääkida kaasa, et parandada kui mitte lepingut, mis polnud enam võimalik, siis kaitseklauslit, mille abil sai parlament parandusi teha.

Seega seadsime endale kaks eesmärki, mida saavutada. Esiteks kaitsta tööstust ja selle valdkonna töökohti ning teiseks muuta leping teemaga seotud tööstustele, eriti just autotööstusele, atraktiivsemaks. Meie eesmärk polnud mitte ainult takistada absoluutset tagasilükkamist, vaid lisaks sellele saada lepingule ka nende toetus. Arvan, et täna võime siin öelda, et ülesanne on täidetud. See kõik saavutati tänu parlamendi suurele tööle ja pädevusele.

Tänan südamest raportööri ning mõlema aruande variraportööre nende väljapaistva töö eest! Tänan sind, Robert! Ja tänan sind ka su sõnade eest!

Tunnustamist väärivad ka rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmed, mille esimees on Vital Moreira. ¡Muito obrigado!, Vital.

Tänan ka Euroopa Liidu eesistujariiki Belgiat suurepärase töö eest! Nende pingutused kandsid vilja lepingu kujul, milleni detsembris lõpuks jõudsime.

Viimaseks soovin esile tõsta ka Euroopa Komisjoni tööd ning eriti just Ignacio Bercero osalust, mille eest olen väga tänulik. Homme hääletame klausli poolt, mis saab olema tõhusam, lihtsasti kohaldatavam ning kaitseb tõepoolest ka Euroopa tööstust. Tänaseks on Koreaga sõlmitava vabakaubanduslepingu probleemid märkimisväärselt väiksemaks muutunud. Tõepoolest võime väita, et need on täiesti kadunud. Täna kaaluvad selle lepinguga kaasnevad võimalused ebakindlused selgelt üle. Euroopa Parlament peaks hästi tehtud töö üle uhke olema.

  Bernd Lange, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja ja volinik! Head kolleegid! Lissaboni leping on loonud kaubanduspoliitikale uue aluse. EL vastutab üksinda kaubanduspoliitika eest ning parlament kas annab oma heakskiidu või ei anna seda. Selles mõttes on meil tekkinud uus kohustus. See uus kohustus saab kujuneda välja vaid siis, kui tegutseme üheskoos. Selles küsimuses oleme seda väga selgesti tõestanud. Seda arvesse võttes tänan samuti raportööri ja variraportööre.

Kaubanduspoliitika ei ole eesmärk iseenesest. Esmajärjekorras on selle eesmärk kindlustada töökohtade säilimine ja tööstuse areng ning teiseks parandada teiste maailma riikide inimeste tingimusi. Kaubanduspoliitika eesmärk peab olema nende mõlema eesmärgi saavutamine. Seetõttu peame seda lepingut analüüsima sellest aspektist. Üldjoontes on see samm õiges suunas nende kahe tingimuse täitmiseks. Samas ei ole me mõne punktiga rahul, näiteks tollimaksude tagastamine Lõuna-Koreas, mis annab ühepoolsed konkurentsieelised Lõuna-Korea mõnele tööstussektorile, eriti sellistes tundlikes valdkondades nagu autotööstus. Seetõttu oli väga õige, et pidasime väga pingelisi kõnelusi kaitseklausli teemal ning saavutasime sellise klausli ühise kohaldamise, mis võimaldab just täpselt nende punktide lähedast seiret, andes meile kindlustunde, et tollimaksude tagastamine Lõuna-Koreas ei too endaga kaasa konkurentsimoonutust Euroopas. Parlament on õigustatult need kaitsemeetmed kehtestanud.

Teiseks on selle lepingu eesmärk ka parandada meie kolleegide olukorda Lõuna-Koreas. Lõuna-Korea peab endiselt parandama peatükiga 13 seonduvat, eriti ILO kehtestatud tööõiguse põhireeglitega seonduvat. Kahte vältimatut tööõiguse põhireeglit, nr 87 ja nr 98, mis on seotud kollektiivläbirääkimistega, pole kohaldatud ega ratifitseeritud. Karistusseadustiku paragrahv 314 käib äritegevuse takistamise kohta. Kumbki nendest asjadest ei ole kooskõlas selle lepingu vaimu ja sätetega. Seega, austatud volinik, loodan teie ning teie teadaande peale kaitseklausli toetamise kohta, et suudate seda olukorda Lõuna-Koreas muuta ning et see leping oleks näidisprojekt tuleviku tarbeks ja võimaldaks üleilmastumisel õiglasel viisil edeneda.

  Michael Theurer, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhtaja ja volinik! Head kolleegid! Oleme ajaloolise hetke tunnistajaks, sest Lõuna-Korea vabakaubandusleping, mille üle arutleme ning mille plaanime vastu võtta, on esimene vabakaubandusleping, mille üle on arutletud Lissaboni lepingu uue süsteemi raames, mis annab parlamendile kassotsustusõiguse täieliku võimu.

See muudab olulise poliitikavaldkonna, kaubandusvaldkonna, demokraatlikumaks. Meie parlamendina peame seda tähtsaks. Siin parlamendis peetud arutelu on ka näidanud, et suutsime kaitseklauslisse lisada olulisi mureallikaid, millest töötajad, ettevõtted ning ühendused meist teavitasid, sest selle eesmärk on kaitsta tööstuse huve ning eelkõige tulevasi töökohti, luues võrdsed võimalused ja õiglased tingimused konkurentsiks ja hoides ära asümmeetriaid. Sellele oleme meie, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonina keskendunud.

Oma fraktsiooni variraportöörina on mul hea meel, et suutsime selles edukad olla. Tollimaksude tagastamise mehhanism, mis tekitas meile algusest peale muret, on nüüd kaitseklauslisse selgesõnaliselt lisatud ning nii tööstusel kui ka parlamendil on võimalus kutsuda komisjoni üles analüüsi tegema. Plaanitud on seireprotsess, mis peaks toimuma läbipaistvalt võrguplatvormi abil, ning rohkem on võimalusi uurida tegureid, mis võivad Euroopa tööstusele märkimisväärset kahju põhjustada. Ette on nähtud ka mehhanismid komisjoni korraldavate seirete jaoks, eriti just tundlike sektorite jaoks kasvanud impordimahtude korral. Saame alustada sellega ning keskenduda Lõuna-Korea lepingutega seotud eelistele, näiteks maksude märkimisväärne vähenemine. Komisjoni arvestuste kohaselt säästavad Euroopa ettevõtted kuni 1,6 miljardit eurot.

Seetõttu tänaksin volinik Karel De Guchti, kes on ise väga palju tööd teinud, et aidata meil jõuda kompromissile ka koos nõukoguga. Tänan ka raportööre ning variraportööre, eriti Robert Sturdyt ja Pablo Zalba Bidegaini suurepärase töö eest! Oleme tõepoolest midagi head saavutanud.

  Yannick Jadot, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik! See on esimene kolmest suurest vabakaubanduslepingust, mille Euroopa on viimaste aastate jooksul heaks kiitnud. Rääkides vabakaubanduslepingutest, tuleb tunnistada, et edasipüüdlikkusest teil puudust ei tule – Lõuna-Korea, Kanada, India, Mercosur. Pole ühtegi riiki ega piirkonda, mis Euroopa Komisjoni eesmärkide eest pakku pääseks, kui tegemist on vabakaubanduslepetega.

Selle lepingu puhul oleme näinud, et sellega on võimalik ainult võita, kuid murran endiselt pead selle üle, kes need võitjad on, kui mulle öeldakse, et nad on põllumajandussektoris. Bretagne’i valitud esindajana võin öelda, et need mõned eelised selles piirkonnas, kus toodetakse üle 60% Prantsuse sealihast, mis põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtetele kaasnevad, ei kompenseeri vähenenud turismist, keskkonna ning töötajate tervise halvenemisest ja talupidajate kahjumitest tingitud kadusid.

Tõepoolest on ka väga palju kaotajaid. Kas kujutame siin ette, milline saab olema majanduslik ja sotsiaalne Euroopa pärast seda, kui kõik need vabakaubanduslepingud on allkirjastatud? Ei, me ei kujuta seda ette ning lõppude lõpuks ei tea me ka seda, kas jääb veel tööstus- või põllumajandussektoreid, mis nendest vabakaubanduslepetest kasu saavad.

Mis veelgi olulisem, volinik, üritate meile küll rääkida, et me ei sea kahtluse alla Lõuna-Korea keskkonna- ja kliimapoliitikat, kuid see ei ole tõde. Me saame hakata eksportima tohutus koguses sõiduautosid. Tootjaid, kes pingutavad kõige vähem kliimamuutusega võitlemiseks, premeeritakse selle lepinguga.

Esimest korda seab Euroopa Liit kahtluse alla ühe oma kaubanduspartneri kliimapoliitika. Kas Euroopa Liit on Kanadast tuleva surve tulemusena hakanud muutma oma kütusekvaliteedi direktiivi?

Meie leiame, et paneme Euroopa eesmärgid valesse järjekorda: keskkond ja kliima peavad kaubandusele eelnema. Seepärast hääletab meie fraktsioon selle lepingu vastu.

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja ja volinik! Uue 2010. aasta oktoobris allkirjastatud ELi ja Korea vabakaubanduslepe, mida komisjon ning nõukogu on nimetanud omasuguste lepingute seas kõige põhjalikumaks, milles EL ja üks väga kõrgetasemelise tööstusriik on eales kokkuleppele jõudnud, toob endaga kaasa kahepoolsete kaitsetollide languse umbes 98% ulatuses järgmise viie aasta jooksul. ELi ja Korea vaheline kaubavahetus peaks keskmises perspektiivis kahekordistuma ning väidetavalt kiirendab see majanduskasvu, töökohtade loomist ning jõukuse teket. Minu fraktsioonil ning minul on selle prognoosi suhtes õigustatud kahtlused.

Hoolimata mantrast, mis puudutab vabakaubanduse rolli üleilmse majanduse mingisuguse päästjana – viimane on muide ebakindlas olukorras, mis peegeldub ka vabakaubanduslepingus endas –, ei selgu sellest lepingust see, kas see aitab või suudab see meid aidata üleilmsetest kliimamuutusest ning vajalikust fundamentaalsest majanduse restruktureerimisest tingitud probleemidega toimetulemisel. Millised on tõhususkriteeriumid ning millised on vabakaubanduse kriteeriumid? Samal ajal, austatud volinik, ei sisalda sõlmitud vabakaubandusleping peaaegu mitte mingisugust viidet jätkusuutlikule tulevikule, orienteeritud muutusele või rahvusvahelisele majanduskoostööle. Sõlmitakse leping, milles rikutakse endiselt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhireegleid.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Anna Rosbach, fraktsiooni EFD nimel. – (DA) Austatud juhataja! Homme hääletame Koreaga sõlmitava vabakaubanduslepingu üle – ja oli ka aeg. Enamik meist nõustuvad, et sellest võidavad mõlemad osapooled. Euroopa talunikele ning ettevõtjatele on see eriti kasulik. Me ei saa aga eirata asjaolu, et lepinguga ei kaasne ainult Euroopa ettevõtetele ja Korea talunikele eeliseid. Mõned sektorid saavad sellest lepingust kasu, kuid teised ikkagi kahju. Seega, saavad ELi kodanikud tulevikus osta odavamalt Koreas toodetud tehnoloogiatooteid ning autosid. Tasuks saab Korea Euroopast toitu, mille järele on väga suur nõudlus, ning ka ravimeid ja luksuskaupu. Kokkuleppe võib endaga kaasa tuua ka keskkonna- ja töötingimuste paranemise Koreas. See on väärt äramärkimist ning selle üle võib heameelt tunda. Loodan, et leping jõustub kiiresti, eriti kuna EL soovib Ameerika Ühendriikide – kes samuti peab Koreaga sarnase lepingu üle läbirääkimisi – ees esimese sõlmija edu saavutada. Lõpuks tänan kõik asjaga seotud raportööre väsimatu ning väga pädeva töö eest!

  Laurence J.A.J. Stassen (NI) . – (NL) Austatud juhataja! Homme hääletame Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu üle. Tunnistan, et esmapilgul näeb see väga hea välja. Hollandi Vabaduspartei (PVV) delegatsioon on suur vabakaubanduse toetaja. Kahjuks ei suutnud Euroopa Liit vastu panna kaubanduslepingusse kaitseklausli lisamisele. See tähendab, et konkurentsivõimetuid ettevõtteid kaitstakse, kui nad ei suuda Korea toodetega konkureerimisel püsima jääda.

Teisisõnu, kui Euroopa tarbija peaks eelistama Euroopa toodetele Korea omi lihtsalt sel põhjusel, et viimane võib olla kvaliteetsem või odavam, kehtestatakse uuesti kaubandustõkked. Vaadake, kuidas Euroopa tige protektsionismi ja turu sekkumise refleks jälle pead tõstab!

Austatud juhataja! Vabakaubandus, mis ei sisalda Euroopa tööstusele ebasoodsat olukorda, on loomulikult illusioon. Seega, püüdes sellest jagu saada, lisades kaitseklausli ning pakkudes ebasoodsas olukorras olevatele tööstustele kompensatsiooni, on täiesti vale lahendus.

See võimaldab halva konkurentsivõimega tööstustel konkurentsiga kohanemise asemel jätkata seda, mida nad on alati teinud. Veelgi halvem, kes maksab lõpuks arve? Just nimelt: kahjuks meie kodanikud. Tarbijatena peavad nad oma ostude eest maksma rohkem, kui need väärt on, ning lisaks sellele peavad nad maksumaksjatena välja köhima isegi nõutud kompensatsiooni.

Kuidas peaksin oma valijatele selgitama, et varsti peavad nad maksma arve, kui näiteks Fiat kaotab osa oma turuväärtusest Kiale? Nendel reeglitel pole vabakaubanduslepingus kohta. Praktikas pole see midagi muud kui ebaefektiivsete ettevõtete toetamine Euroopa kodanike arvelt. Vabakaubandus? Suurepärane idee, kuid kaotagem see kaitseklausel!

  Elisabeth Jeggle (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lõuna-Korea on väga oluline turg Euroopa tööstuse toodetele. Seda on juba rõhutatud ning autod on eraldi ära mainitud, kuid see on oluline ka talunikele. Rõhutan, et meie jaoks peab see olema olukord, millest võidavad kõik. Esile on kerkimas uus põlvkond, mis on hea asi. Lõuna-Koreaga sõlmitav leping sisaldab peatükki ka kestliku arengu, mis puudutab tööjõureegleid, keskkonnapoliitika ning seiremehhanismi kohta, millega kaasata kodanikuühiskonda. See on samuti hea.

Vabakaubandusleping on samm õiges suunas ning tänan kõiki osalejaid ja rõhutan, et tehtud on suurepärast tööd! Sellegipoolest soovin ka selgeid reegleid tervele tootmisahelale ning eriti just toidule. Me ei peaks arvesse võtma mitte ainult lõpptoodet ning peale põllumajandustööstuse peaksid kasu saama ka talunikud.

Euroopa tarbijate ning meie talunike huvides on see, et kui liberaliseeritakse kaubandusvoolud, tuleb kindlasti tagada, et Euroopa Liitu imporditavad põllumajandustooted vastavad meie keskkonna-, loomade ning tarbijate kaitse kõrgetele standarditele, sealhulgas nende päritolukohas ning terve tootmisahela jooksul.

Toetan homme rahvusvahelise kaubanduse komisjoni seisukohta, kuid edasiste liberaliseerimispingutuste puhul soovin väga, et arvestataks ka toidusektorit ja talunikke.

  Vital Moreira, (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehena väljendan kõigepealt rahulolu selle üle, et oleme kohe edukalt läbimas esimest suurt katset kaasotsustamisõiguste praktiseerimisega, mis meile Lissaboni lepinguga vabakaubanduslepingute jaoks kaasnes. Tunnen, et kasutasime oma õigusi suure vastutustundega, ning arvan, et raportööride ja variraportööride tänamine on ainuõige tegevus. Väljendan oma tänulikkust ka komisjoni ning eesistujariigi Belgiaga nõukogu koostöövaimu eest, mida kaitsemääruse arutelude ajal üles näidati!

Tuleks mainida, et rahvusvahelise kaubanduse komisjoni hääletusel pooldas ülekaalukas enamus kaubanduslepingu ning kaitsemehhanismi määruse heakskiidu soovitust. See tõestab, et parlament on rahvusvahelise kaubanduse suuremaks avanemiseks suuteline moodustama laiapõhjalise poliitilise koalitsiooni kooskõlas vabakaubanduslepingus endas sätestatud ühe põhimõttega.

Minu arvates kaasnevad vabakaubanduslepinguga mõlemapoolsed eelised. Mõlema turu vastastikuse avanemisega teenivad mõlemad majandused oma konkurentsieeliste arvelt. Kaubandusleping ei kaota mitte ainult tariife ning mittetariifseid tõkkeid, vaid hõlmab ka riigihangete turu avanemist, kaitseb intellektuaalomandiõiguseid ning kaitseb töötajate õiguseid ja keskkonnastandardeid.

Pärast lepingu ratifitseerimist, mis loodetavasti toimub homme, peame resoluutselt liikuma edasi järgmisesse etappi, mis on selle kohaldamine.

  Niccolò Rinaldi (ALDE). – (IT) Austatud juhataja ja volinik! See leping sisaldab klauslit, mis meid ei veena ega ole kunagi veennud. Ma räägin tollimaksude tagastamisest, mis Korea saab Hiinast või teistest riikidest imporditavatelt toodetelt. Oleme selle üle juba arutlenud, kuid liberaaldemokraadina leian, et see meede on väga vildakas. Tegemist on teatud tüüpi eksporditoetusega ning sooviksin, et selle lepingu üle hääletamisel oleks meil kindlustunne, et see klausel ei saa pretsedendiks ning seda ei hakata lisama mis tahes teistesse tulevastesse lepingutesse.

Homne hääletamine lõpetab teekonna ühe etapi, mida koos alustasime, kuid see lõpetab ainult ühe etapi, sest suhtlus parlamendi ning komisjoni vahel peab jätkuma, vähemalt kaitseklausli reaalse kohaldamise üle. Euroopa tööstuse ja Euroopa töötajate nimel ei saa me selle kohaldamisel teha vigu, sest vastasel juhul seisame tulevaste lepingute puhul silmitsi suurte probleemidega.

Kaug-Idas on see aasta jäneseaasta, mistõttu loodan, et Euroopa tööstus lippab nagu jänes, kasutades ära seda, mida leping pakkuda suudab.

  Gerald Häfner (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mäletan veel väga hästi, kuidas rahvas Koreas, nagu praegu Egiptuses ja Tuneesias, eriti noored inimesed, tulid tänavatele ning võitlesid politsei kumminuiade ja relvaga vastamisi seistes vabaduse, demokraatia ja enesemääratluse eest!

Kõik, mis alates sellest hetkest on juhtunud, on lihtsalt uskumatu. See on uskumatu kui palju Koreas demokraatia, enesemääratluse, vabaduse, kuid ka majanduse ning nüüd aina rohkem ka keskkonna puhul saavutatud on. See teeb Koreast hea eeskuju paljudele teistele Aasia riikidele. See on ka riik, kellega suurendame aina rohkem koostööd, mida isiklikult väga toetan, koos tööga, mida teeme tollitõkete kaotamise ning õiglase kaubanduse kehtestamise eesmärgil.

Sellegipoolest lükkame selle lepingu täna tagasi ning selle ajendiks on palju spetsiifilisi põhjuseid, millest mõnda on minu kolleeg Yannick Jadot juba maininud. Lisaks eelnevalt öeldule mainin ka finantssektori valdkonna määrust, mis meie arvates on samm vales suunas. Tagasilükkamisel on aga ka fundamentaalsemaid põhjuseid. Sõlmime üha rohkem vabakaubanduslepinguid ning igaüks neist on järgmise aluseks. Me ei vaja uutest individuaalsetest lepingutest kokkulapitud süsteemi, vaid lihtsalt õiglasemaid reegleid terve maailma kaubanduse jaoks.

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Austatud juhataja! Vabakaubanduslepingus ei saa keskenduda ainult tariifidele. Selles peab käsitlema ka intellektuaalomandiõigusi.

Minu valimisringkonna üks ettevõte – Avon Protection – on maailma juhtiv gaasimaskide tootja. Avon usub, et tema patente on rikkunud üks Lõuna-Korea ettevõte, kes valmistab lihtsalt koopiaid. Lõuna-Koreas peaks patendikaitse eksisteerima, kuid kas Korea kohus otsustab Korea ettevõtte puhul tõesti Briti ettevõtte kasuks?

Vabakaubanduse toimimiseks on vaja võrdseid tingimusi ning jah, Pablo Zalba Bidegaini kaitseklauslist võib olla kasu, kuid lepingu teine osapool peab ka kindlustama, et leping kehtib tõesti kahes suunas, sest vastasel juhul muutub vabakaubandusleping, millest peaks kasu olema mõlemale poolele, täiesti ühepoolseks.

  Gianluca Susta (S&D). – (IT) Austatud juhataja ja volinik! Head kolleegid! Minu arvates on vale, et Korea vabakaubanduslepingu arutelu muudeti väidetavate neoprotektsionistide ning iga hinna eest vabakaubandust pooldavate omavaheliseks vastasseisuks. Minu arvates on samuti vale, et komisjon käitus pigem teenuste majanduse arendusagentuur kui 500 miljoni eurooplase poliitilise valitsusena, kes peaks tasakaalustamisel ühest küljest meeles pidama kasvu ja teisest küljest tööhõivet ja jõukuse jaotamist.

Ameerika Ühendriikidest, kes pole veel seda lepingut ratifitseerinud – ja me teame miks –, ning see kehtib ka Korea suhete kohta, eristab meid see, et mitte ükski maailmamajandus ei eksponeeri oma kvaliteetset – ja rõhutan sõna kvaliteetset – tootmistööstust vältimatutele demonteerimisprotsessidele, ohverdades selle finantshuvide altaril, paigutades Londoni ärikeskuse valgekraed nüüdisaegsete Euroopa tehaste valgekraedest töötajate vastu, sest see on just see, mida Euroopa kriisi alguses ei vaja.

Sellel, Robert Sturdy, austatud volinik, ei ole neoprotektsionismiga midagi pistmist. Vastasel juhul peaksime sellesse kategooriasse lisama Hispaania, Saksamaa, Poola, Portugali, Prantsusmaa ja Itaalia tööstusministrid, kes Le Monde’i 10. veebruari väljaandes korrutasid vajadust paigutada ühenduse huvid Euroopa institutsioonide töö keskmeks, väites, et sellisel juhul ei kaitseks kaitseklausel seda hoolimata sellest, kui väärikas see ka poleks.

Vabakaubandussuhete alal toimus üks suurepärane akadeemiline projekt, kuid meil ei õnnestunud Euroopa huvides tegutseda. Seetõttu…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Vabakaubandusleping on esimene leping, mida analüüsiti pärast Lissaboni lepingu jõustumist, ning seetõttu leiame meie, parlamendiliikmed, et see ei saa jõustuda enne, kui meile on antud kindlad garantiid ja sellised garantiid, mis peavad lisaks olema ka eeskujud tulevaste kaubanduslepingute tarbeks. Seetõttu sõltub meist, teist ja meist, nende mehhanismide eesmärgipärane kohaldamine, et kaitsta Euroopa majandust konkurentsi moonutamise korral.

Samas ei peaks see meid mitte mingil juhul vabastama strateegilisest mõtlemisest kahel teemal. Esiteks, et tagada tõeliselt õiglane konkurents, on ülioluline, et kaubanduslepingutes arvestataks sotsiaal-, tervishoiu- ja keskkonnastandarditega. See on hädavajalik nõue.

Teiseks peab Euroopa lõppude lõpuks looma endale instrumendid, mis on vajalikud tootmismahu, näiteks tööstus- või põllumajandusmahu säilitamiseks või taastamiseks ning säilitama – ja see on tuleviku seisukohast ülioluline – oma tehnoloogilise arengu.

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Loodan, et see, mille üle me praegu arutleme, ei lõppe täiendava ja võib olla viimase surmava löögiga meie majandusele. Oleme juba üle ujutatud väikeste või väga väikeste kuludega valmistatud kaupadega, mis jõuavad meieni peamiselt Ida- ja Kagu-Aasiast. Paljud Itaalia ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, on ebaausa konkurentsi pärast juba põlvedele surutud. See tähendab, et nad ei suuda turul konkureerida, millega kaasnevad majanduse ja just tööhõive seisukohast vaadatuna traagilised tagajärjed.

Leping näeb ette eri kaitseklausleid, kuid kes saab meile garanteerida, et neid reegleid hiljem ka kohaldatakse? Endiselt on liiga palju teadmatust ning mõne suure tootja võimalikud eelised ei saa alati tekkida ainult väikseimate tootjate arvelt. Minu piirkonnas, Toskaanas, on meie tekstiilitööstus, mis on ajalooliselt olnud liikumapanevaks jõuks, Aasia konkurentsi tõttu juba keerulises olukorras: Loodan, et selle lepinguga ei anna Euroopa ise sellele ning tõenäoliselt lisaks ka paljudele teistele sektoritele surmahoopi.

Me ei hääleta selle lepingu poolt.

  Peter Šťastný (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Alates läbirääkimiste käivitumisest 2007. aastal on Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu kujunemise tee olnud pikk ja künklik. Hoolimata mõlema osapoole selgetest kasudest, ohustasid mõnda kõige olulisemat Euroopa tööstuse sektorit suured riskid. Väljendasin oma reservatsioone ka siinse parlamendi sõnavõttudel ning nõudsin õiglaseid ja tasakaalustatud mängureegleid.

Lahenduseks oli kahepoolne kaitseklausel. Tänan Robert Sturdyt ja Pablo Zalba Bidegaini nende eestvedamise eest raportööridena ning ka kõiki teisi asjassepuutuvaid. Tänu nende ühistele pingutustele on nii ELi kui ka Lõuna-Korea majandus tulevikus miljardite eurode võrra paremal järjel. Alates 2011. aasta juulist saavad selle lepingu tõelisteks kasusaajateks mõlema poole tarbijad ja kodanikud.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõik väitsid, et Lõuna-Korea vabakaubanduslepe on liidu poolt vaadatuna institutsionaalne ja strateegiline uuendus. Vastupidi: tegemist on tasakaalutu lepinguga, mis hakkab Euroopa tootmistööstusele negatiivset mõju avaldama.

Korea toodetelt maksude kaotamist vastukaaluks Korea keskkonna ja sotsiaalstandardite tõstmisele ei saa pidada õiglaseks. Korea laevatööstus saab kasu märkimisväärsest riigiabist, mis on võimaldanud tal haarata enda valdusesse 30% maailma turust. See tähendab, et Euroopa tööstus – olgu selleks siis auto-, tekstiili-, keemia- või mingi muu tööstus – peab kaitsma ennast konkurentsi eest, mis pole aus ei vormilt ega faktiliselt.

Kaitseklausli juurutamine on asjakohane meede, kuid sellest ei piisa lepingu paljude nõrkuste lappimiseks. Seetõttu kutsun Euroopa Komisjoni olema kaalutlevam, kui ta tõesti soovib Euroopa majandushuve kaitsta.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! See on sellise kaubandusvisiooni tipp, mis keskendub harmoniseerimise ja kahepoolsuse asemel ainult konkurentsile, see tähendab konkurentsile riikide, tootjate ja töötajate vahel.

Suured majandusettevõtted ning rahvusvahelised ettevõtted peaksid selle vabakaubanduslepinguga eeldatavalt teenima, nagu alati, miljonite eurode väärtuses kasumit. Nagu aga alati, puudub mündi teine pool: miljonite väiketootjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ohverdamine, keskkonna ohvriks toomine, tootmismahtude ja töökohtade hävitamine ning kallaletung palkadele ja töötajate õigustele.

Leping mõjutab peamiselt selliseid riike nagu Portugal ning piirkondi, mis sõltuvad asjaga seotud sektoritest kõige enam: tekstiil, autode komponendid ja elektroonika. See on märkimisväärne, et raportöör ise on juba ennustanud vältimatuid koondamisi kõikjal Euroopas, ning me teame, et Korea Vabariigi ametühingud ning maapiirkondade organisatsioonid on selle lepingu vastu.

Seetõttu on selge, kes saavad olema võitjad ja kes kaotajad, kui see leping lõppude lõpuks sõlmitakse.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! See kaubandusleping Lõuna-Koreaga on põhjalik ja laiaulatuslik. See aitab kaotada suuri kaubandustõkkeid ning Euroopa ettevõtted saavad sellest kasu. Suurem juurdepääs Lõuna-Korea turule parandab Euroopa ettevõtete turupositsiooni.

Võttes arvesse asjaolu, et teised olulised tegijad, näiteks Ameerika Ühendriigid, Tšiili ja EFTA riigid, püüavad Lõuna-Koreaga lepingut sõlmida või on selle juba sõlminud, on tegemist väga olulise sammuga. Euroopa Liit näitas lepinguga, et ta ei lõika ennast avatud ja kestlikust kaubandusest ära, ajal kui mõned teised riigid näitavad üles protektsionistlikke tendentse. Kaubandus on üks tee majanduskriisist väljumiseks. Vabakaubandus ei tohi siiski välja viia rüüstamiseni.

Terase- ja autotööstused on selle pärast mures ning mitte täiesti põhjuseta. Seetõttu peame selle lepingu kohaldamisel tähelepanelikult jälgima, kas kõik tingimused täidetakse, ning peame kindlustama, et oleme vajaduse korral suutelised kahepoolseid kaitseklausleid kiiresti ja tõhusalt kasutusele võtma.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Püüan teha väga lühidalt.

Esiteks Earl of Dartmouthi küsimuse kohta, kui on tegemist intellektuaalomandiõiguste rikkumisega, sealhulgas patentidega kolmandates riikides, siis on asjakohane, et asjaga seotud ettevõtetel on võimalik otsida kaitset saadaolevatest jõustamisvahenditest, sealhulgas vajaduse korral ka juriidilistest menetlustest, kuna tegemist on kahe eraettevõtte vahelise juhtumiga.

Avon Protectioni puhul peaks teie valija kõigepealt taotlema väidetava patendirikkumise eest kompensatsiooni Koreas eksisteeriva juriidilise raamistiku kaudu. Kui Korea sundsissenõude määr ei ole õiglane või piisavalt kiire, siis võib komisjon teemaga tegeleda.

Kui rääkida Yannick Jadot’i märkustest, siis Korea õigusakti esialgne eelnõu oleks sundinud ELi autotootjad vähendama oma autode süsihappegaasi heitkoguseid Korea autotootjatest kaks korda rohkem. Seda seepärast, et esitatud heitkoguste piiramised ei olnud proportsionaalsed, vaid väga progressiivsed, sõltuvalt vastavate autode heitkoguste määradest. Sellest tulenevalt – hoolimata asjaolust, et ELi autotootjate osakaal Koreas müüdavatest autodest on väike, 2009. aastal ainult 3%, ning sellest tingituna on nende osakaal väike ka autodest tingitud süsihappegaasi heitkoguste kogumäärast, oleks ELi autotootjad pidanud panustama ebaproportsionaalselt. Nende keskmine heitkoguste piiramise määr vahemikus 2009–2015 oleks pidanud olema 23% võrreldes ainult 10% suuruse piiramismääraga Korea konkurentidel, kellele kuulub 95% Korea automüügiturust. Selline koormuse jagamine poleks olnud õiglane ning seetõttu arutasime seda Korea kolleegidega.

Lõpetuseks soovin tänada kõiki, kes selles seadusandlikus menetluses osalesid: rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA), komisjoni raportööre, INTA komisjoni esimeest, nõukogu ning minu enda personali komisjonis, mis minu arvates on väga hea näide sellest, milline ratifitseerimismenetlus Lissaboni lepingu raames olema peaks!

  Robert Sturdy, raportöör. − Austatud juhataja! Tänan samuti volinikku! Kogu protsess on olnud suurepärane. Aastate vältel olen tööasjus kokku puutunud paljude kaasotsustamisemenetlustega ning pean tunnistama, et see on olnud üks parimaid. Arutelu minu variraportööride vahel on olnud fenomenaalne. Peaaegu kõik on aidanud väga hästi kaasa.

Kasutan võimalust, et tänada esimeest Vital Moreirat! Arvan, et tema kompetentsita ei oleks me jõudnud rahuldust pakkuva lahenduseni komitoloogia küsimuses. Läbirääkimiste lõppfaasis kujunes see eriti keeruliseks küsimuseks. Täna on siin tõstatatud palju probleeme. Yannick Jadot’ile ütlen, et minu arvates võivad teie Bretagne’i sealihatootjad sellest loodetavasti märkimisväärselt kasu saada, sest sealihatootjad kõikjal Euroopas kogevad halbu aegu. Norin sellel teemal, kuna olen ise põllumajandusega seotud.

Nagu juba mainisin, on arutelu kvaliteet olnud suurepärane. Alati on olnud kaks seisukohta ning Gianluca Sustal on täiesti õigus: protektsionisti ning vabaturu pooldaja vahel on alati lõhe.

Minu arvates ei saa me lihtsalt oma pead liiva alla peita, ust sulgeda ja eeldada, et maailm meieta edasi ei liigu, sest see liigub. Elame üleilmsel turul hoolimata sellest, kas see meile meeldib või mitte. Sellega kaasneb probleeme, kuid see on fakt. Usun tõesti, et sellega kaasnevad Euroopa Liidule tohutud võimalused, mille abil saab Euroopa Liit finantskriisist tingitud probleemid lahendatud. Kehtestasime tulevaste lepingute standardi. Need lepingud ei tule aga nii lihtsad, kui see leping. Olen kindel, et edaspidi ootavad meid ees palju keerulisemad lepingud, ning soovime komisjoniga nende koostamisel koostööd teha.

Tänan kõiki, kes on tänases arutelus osalenud! See on olnud suurepärane ning see on näidanud, kui laiahaardeline parlament olla võib.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme lõunal, neljapäeval, 17. veebruaril 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvan, et ELi ja Korea vahelise vabakaubanduslepingu jõustumine avaldab Euroopa Liidu majandusele head mõju. Esiteks aitaks see kokku hoida tollimaksudelt, mille hinnanguline iga-aastane määr on 1,6 miljardit eurot. Näeksime ka kaubanduse kasvu, eriti just teenuste sektoris, kus kaubanduse kasv on tulevikus hinnanguliselt 70%, ning põllumajandussektoris, kus Euroopa Liit ekspordib Koreasse kaupa aastas hinnanguliselt miljardi euro väärtuses.

Samal ajal on tegemist põhjaliku ja uuendusliku lepinguga. Tegemist on esimese uue põlvkonna vabakaubanduslepinguga, mis sisaldab peatükki nii säästliku arengu kui ka tööjõureeglite vastavuse ning seiremehhanismi, millesse kaasatakse ka kodanikuühiskond, kohta. Hirmud selle pärast, et Korea konkurents võib põhjustada probleeme liidu tundlikematele tööstustele, näiteks autotööstus, hajutatakse kaitseklausli lisamisega lepingusse. Seda kasutatakse meetmete kehtestamiseks impordi ja ekspordi seirele ning lepingust tingitud mitmesuguste sektorite mõjude hindamiseks.

15. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

16. Infotund (küsimused nõukogule)

  Juhataja. − – Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B7-0009/2011).

Nõukogule esitati järgmised küsimused.

Küsimus nr 1, mille esitas Bernd Posselt (H-000010/11)

Teema: õigusriigi põhimõtted Serbias

Kuidas näeb nõukogu õigusriigi põhimõtete edenemist Serbias, eriti selle kaheldava kohtuasja valguses väidetavate geriljade vastu, kes kuuluvad Lõuna-Serbia Preševo laane albaanlastest vähemusse.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Nõukogu arvamus õigusriigi põhimõtete edenemise kohta Serbias on esitatud 2010. aasta 14. detsembri nõukogu järeldustes. Nendes järeldustes kiidab nõukogu asjaolu, et Serbia jätkab oma reformiplaani rakendamist ning on üles näidanud täiendavat edenemist nende sätete kohaldamisel, mis sätestati Euroopa Liiduga sõlmitud vahekokkuleppes. Oma järeldustes mainib komisjon ka seda, et Serbia saavutused stabiliseerimis- ja assotsieerimiselepingute kohustuste täitmisel on jätkuvalt head. Samas peab riik tegema lisapingutusi eriti just järgmistes valdkondades: avaliku halduse reformimine, õigusriigi põhimõtted, sealhulgas õigussüsteemi reformimine, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning ärikeskkonna parandamine. Nõukogu ei arutanud õigusriigi põhimõtete edendamist Serbias Bernd Posselti viidatud spetsiifilise menetluse teemal.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Pärast seda, kui oma küsimuse esitasin, on erikohus määranud demonstratiivistungil, kus rühm Albaania rahvusest Serbia kodanikke oli kohtu all Kosovo kuritegude eest, maksimumkaristused. Kas sellega ei oleks pidanud Serbia asemele tegelema Euroopa Liidu õigusriigimissioon (EULEX)? Kas võiksite selle minu tõstatatud juhtumi kohta rohkem üksikasju uurida?

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Suur tänu teile, Bernd Posselt! Meenutagem, et need nii-öelda liitumiskriteeriumid, mille Euroopa Ülemkogu 1993. aastal Kopenhaagenis kehtestas, on otsustavad asjaolud, arvestades nõukogu seisukohta mis tahes laienemis-, stabiliseerimis- või assotsiatsioonilepingute küsimuses. Need kriteeriumid hõlmavad ka inim- ja vähemuste õiguste austamist ning nõukogu jaoks ei ole läbirääkimistel mitte midagi olulisemat, kui see põhimõte. Saan teile öelda seda, et Ungari eesistujariik nõukogu esindajana võtab teie palvet ja probleemi loomulikult arvesse ning on teadlik nende sündmuste keerulisusest. Samuti pöörab ta nii nagu kõikide liitumis- ja assotsieerimislepingute menetluste puhul ka sel juhul erilist tähelepanu nendele teemadele.

  Daniel Caspary (PPE). – (DE) Austatud eesistuja! Mul on nõukogule Bernd Posselti küsimusega seoses veel üks täiendav küsimus. Minu kolleeg juba küsis, kas nõukogu kujutab ette selle spetsiifilise juhtumi puhul valitsusega ning kohapeal vastutavate inimestega uuesti kontakteerumist? Sooviksin nõukogu eesistujalt uuesti küsida: kas eesistujariik kujutab praegusel juhul ette kohapeal asjaga kursis olevate inimestega kontakti loomist?

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Austatud juhataja! Loomulikult tuleb arvesse võtta, nagu mainisite, laiemat konteksti ja vaimu, millega nõukogu sarnastele teemadele läheneb. Võin teile öelda seda, et Serbia liitumine käib, kuna nad on esitanud liitumisavalduse, ning arvan, et oleme jõudnud uude faasi, kuna Serbia vastas Euroopa Komisjoni esitatud küsimustikule. Need vastused esitati 31. jaanuaril. Nagu kõikide liitumismenetlusega seotud oluliste teemade puhul, pööravad loomulikult nii Euroopa Komisjon kui ka nõukogu sellistele teemadele erilist tähelepanu.

Küsimus nr 2, mille esitas Jim Higgins (H-000012/11)

Teema: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning Ungari eesistumine

Eesistujariigi Ungari üks väljaöeldud eesmärk on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olukorra parandamine. Kas nõukogu võiks sellel teemal natukese üksikasjalikumat teavet anda ning tuua praktilisi näiteid, kuidas ta kavatseb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olukorda muuta, kes praegu püüavad ellu jääda?

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on Euroopa majanduses üliolulised toimijad. Nende tegutsemise raamtingimuste parandamine on eesistujariigi Ungari üks eriprioriteete. Järgmiste kuude jooksul keskendub eesistujariik Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisele ning nendes sätestatud innovatsiooni- ja tööstuspoliitika suuniste juhtalgatustele ning ka siseturu täielikule kehtestamisele, sest hetkel tegutsevad piiriüleselt ainult 8% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest.

Põhinedes endise voliniku Mario Monti raportile, peab see saavutus sisaldama kõikide tõkete kaotamist, mis siseturu toimimist endiselt takistavad. Suudame selle saavutada, kui kohaldame ja jõustame kõiki direktiive, eriti täpselt just teenuste direktiivi. Sellele teemale on parlament tähelepanu pööranud ka sel osaistungijärgul ning tegi seda õigel ajal, pakkudes ühtses euromaksete piirkonnas tarbijasõbralikke lahendusi (SEPA), lihtsustades vastavust piiriülest äri tegevate ettevõtete maksustamisreeglitega ja propageerides VKEde sõbraliku ELi patendi kasutuselevõttu, ning parlament võttis teisipäeval, pärast esmaspäevast arutelu, selle teema kohta vastu väga olulise otsuse. Kõige selle eelduseks on see, millest olen senini rääkinud, et me peame väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid inspireerima käivitama võimalikult palju uuenduslikke investeeringuid.

Lisaks korraldab eesistujariik Ungari Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” vahearuande. See algatus peaks olema väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tõeline Magna Carta. Lisaks plaanib eesistujariik propageerida uue integreeritud tööstuspoliitika puhul laiaulatuslikku plaani, mille raames püüame kaotada kõik teabe-, finants- ja tehnilise toe tõkked, mis takistavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel saamast rohelise majanduse tõeliseks selgrooks.

Lisaks plaanime kahandada administratiivkoormust ning riigi tegevusi ohustavaid riske läbi parema ning intelligentsema regulatiivraamistiku ja ka institutsionaalsete muutuste kaudu. Oleme veendunud, et see on ülioluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete innovatsioonivõimekuse kindlustamiseks ning see eeldab uut arusaama uuendustest – sellist, mis ei keskendu tehnoloogiliste uuenduste edendamisele. Meenutan teile, et lisaks võttis Euroopa Ülemkogu 4. veebruaril uuenduste teemal vastu väga olulise otsuse.

Mis puudutab põhiküsimust selle kohta, kuidas saavad VKEd taotleda rahastust, siis võib öelda, et oleme täielikult nõus garantiide, uuenduslike finantsinstrumentide ja soodsatel tingimustel laenu pakkuvate pankade abil toetama terveid VKEsid krediidi ja laenu taotlemisel.

Lõpetuseks lisan, et eesistujariik Ungari esitab suurte eelarvetega mitmeaastaste teadus- ja arendustöö valdkonna ELi kuluprogrammide – mis hõlmavad ka VKEdele mõeldud olulisi abivahendeid, näiteks riskijagamisrahastu (RSFF) – vahehindamise teemal komisjonile ettepanekuid.

  Jim Higgins (PPE). – (GA) Austatud eesistuja! Kiidan eesistujariiki praeguseks jõutud olukorra eest ning toetan ministri öeldut!

Väiketööstuse üks suurimaid probleeme on liigne bürokraatia. President Barroso lubas 2004. aastal, et võtab selle probleemi suhtes midagi märkimisväärset ette, kuid seda pole veel juhtunud. Olles kuulnud seda, mida nõukogu eesistuja Ungari kohta öelnud on, võin öelda, et olen eriti optimistlikult meelestatud.

See on väga oluline, et annaksime selle probleemi lahendamiseks endast kõik, kuna see põhjustab suuri probleeme inimestele, kes selles tööstuses tegutsema hakkavad.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! 2008. aastal kiitis nõukogu heaks 15 miljardi euro suuruse eralduse Euroopa Investeerimispangast, mis pidi olema peamiseks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete päästmise instrumendiks kriisi ajal. Avaldatud raportist ilmneb, et vahendeid kasutati vähe ning need eraldati peamiselt suurettevõtetele, samal ajal kui väikesed ettevõtted ei saanud nõutud rahastust. Kuidas plaanib eesistujariik Ungari tagada, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks mõeldud juba kasutuselevõetud instrumente kasutatakse ja rakendatakse õiglaselt?

  Nicole Sinclaire (NI). – Huvitav, kas minu kolleegid nõustuksid minuga selles, kui pettumust valmistav on asjaolu, et pole olnud palju toetust kirjalikule deklaratsioonile, mille pani kokku minu kolleeg West Midlandsist, Malcolm Harbour, kes on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimees.

Täna saatis ta välja e-kirja, öeldes, et ainult 184 kolleegi 736st on selle allkirjastanud. Kas see on tõestus asjaolu kohta, et kui räägime väikestest ettevõtetest kõikjal Euroopa Liidus, siis pole koostöö võimalik ning reaalselt peavad liikmesriigid ise oma väikeste ettevõtete eest hoolt kandma?

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − Esiteks vastan Jim Higginsi küsimusele regulatiivkeskkonna kohta. See on VKEde olemasolu ning toimimistingimuste seisukohalt väga oluline.

Püüame kehtestada uut raamistikku, mille nurgakiviks on seaduste ja poliitiliste suuniste ettevalmistamisel kõigepealt-mõtle-väikestele-põhimõtte rakendamine. See on oluline kõikidel tasanditel: mitte ainult ELi tasandil, vaid – ja arvan, et jagate minu seisukohta – ka riiklikul, piirkondlikul ja omavalitsuse tasandil.

Komisjon on oma riigiabi reeglid üle vaadanud, et julgustada liikmesriike suunama rohkem abi VKEdele sellistes põhivaldkondades nagu koolitus, teadus- ja arendustöö ning keskkonnakaitse ja peatada praegune keskendumine suurettevõtetele.

Liikmesriikide kokkulepe lubada kohaldada väiksemaid käibemaksumäärasid kohalikele teenustele, sealhulgas tööjõumahukatele teenustele, nagu juuksuri-, toitlustus- ja parandusteenused, stimuleerivad veelgi rohkem majandusaktiivsust ning loovad töökohti. Komisjon toetab seda otsust kindlalt.

Parema määruse teemal on komisjon juba esitanud olulisi seadusandlikke algatusi. Ta on heaks kiitnud ettepaneku käibemaksu direktiiv üle vaadata, et eemaldada elektrooniliste arvete tõkked, mis keskmises perspektiivis võib säästa miljardeid eurosid.

Lisaks esitas komisjon veebruaris ettepaneku lubada liikmesriikidel kasutusele võtta mikroettevõtetele mõeldud vähemkoormavaid raamatupidamisnõudeid, täites seega oma kohustused väikeettevõtete tegevusplaanis. Tal on võimalik kahandada koormust kuni kuus miljardit eurot. Komisjon julgustab liikmesriike jõudma kokkuleppele esimesel võimalusel, et need liikmesriigid, kes soovivad seda võimalust ära kasutada, saaksid seda teha, nii et meie nõukogus peame kindlasti samadel radadel liikuma.

Lisaks hindab komisjon hoolikalt ka mis tahes uute seadusandlike ettepanekute võimalikku koormust – mitte ainult VKEde puhul. Meile on esitatud üpris palju häid ettepanekuid ning jälgime konkurentsivõime nõukogus seda punkti ja püüame nii võimalikult paljudele probleemidele võimalikult kiiresti tähelepanu osutada.

Jätkates teise küsimusega parema juurdepääsu kohta rahastusele, siis isegi oma sissejuhatavas märkuses püüdsin sellele viidata. Selleks et lõdvendada oluliselt nõutud krediidi varustust, laenas EIB VKEdele 2008. aastal miljon eurot, mis on 2007. aastaga võrreldes 60% suurune kasv.

Eesmärk on nende probleemide lahendamiseks hiljem veel raha laenata. Mäletan väga hästi, et kui olin veel Euroopa Parlamendi liige, siis vastutasin EIB arvamuse eest. Minu arvates koostasin majandus- ja rahanduskomisjonile hinnangu. Kinnitan teile, et EIB reageeris muutunud asjaoludele väga kiiresti ning organiseeris oma prioriteedid uuesti. Seega oli meil nende EIB tegevuste üle hea meel.

Nõustun teiega, et raha ei jõua sageli mõeldud saajatele ning organiseeritus peaks olema parem. Minu arvamus on see, et peame tõesti pöörama tähelepanu EIB vastaspoolele liikmesriikides, sest enamikul juhtudel on partneriteks nemad. Me ei peaks alati EIBd süüdistama rakendamise eest, mida EIB pole otseselt teinud.

Seega nõustun teise küsimusega, et on väga oluline, et ühenduse raha ning EIB laenud jõuaksid silmas peetud saajateni, see tähendab väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Arvan, et nõukogu ei saa avaldada arvamust kirjalikele deklaratsioonidele, ja seega, austatud juhataja, kui te pahaks ei pane, siis ma seda ei kommenteeri.

Küsimus nr 3, mille esitas Georgios Papanikolaou (H-000014/11)

Teema: vee ja joogivee haldamise algatused

Oma avaldatud materjalides, milles määratletakse prioriteedid, on eesistujariik Ungari väljendanud soovi pöörata erilist tähelepanu vee ja joogivee haldamise probleemidele ning veeressurssidega seotud äärmuslikele sündmustele.

Kuna programm ei täpsustata, milliseid poliitilisi suuniseid selle teema raames järgitakse, siis kas võiks eesistuja Euroopa Parlamendile täpselt teada anda, milliseid samme plaanitakse selles valdkonnas ette võtta? Kas kaalutakse võimalust, et mõne järgmise aasta jooksul võib veeressursside ja joogivee julgeoleku ja haldamisega seoses liikmesriikides esile kerkida mingi spetsiifiline probleem?

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Vastan Georgios Papanikolaou küsimusele veeressursside kohta. Teema on eesistujariikide kolmikule, Hispaaniale, Belgiale ja Ungarile erilise tähtsusega. See on üle kahe aasta tagasi välja töötatud ühise programmi üks olulisi aspekte ning iga riik täiendas seda oma kuuekuulise eesistumise ajal, et aidata kaasa ühtsele programmile, mis realiseeritakse ühtset veepoliitikat arvesse võttes. Seetõttu jätkame Hispaania ja Belgia alustatud tööga ning soovime aidata, esitades veepoliitika kohta järeldusi nõukogu koosolekul 2011. aasta juunis.

Need järeldused katavad kolme põhiteemat. Esimene on äärmuslike veesündmuste, näiteks üleujutuste, veepuuduse, üleliigse pinnasevee ja vihmavee ebaregulaarne jaotuse integreeritud haldamine. Teine teema on vee võimaldatud ökosüsteemi teenuste roll. Tegemist on väga põneva teemaga, millest me minu arvates ei räägi praegu piisavalt. Võtame vee olemasolu enesestmõistetavalt ning kasutame märgalade nn ökoloogilisi teenuseid, kuigi peaksime neid väga väärtustama. Kolmas teema on koostöö suurendamine veehaldamise valdkonnas nii rahvusvahelisel tasemel kui ka ELi liikmesriikide vahel.

Nõukogu järelduste eesmärk on panustada Euroopa Komisjoni Euroopa vete kontseptsiooni teatisesse, mille heakskiitmist nähakse ette 2012. aastal ning mis pöörab tähelepanu ELi liikmesriikide veeressursside säästlikule haldamisele ning veeressursside ja veevarustuse julgeoleku säilitamisele.

Lõpetuseks, head kolleegid, korraldatakse Ungari eesistumise ajal vee teemal ka konverentse ja üritusi, nagu Euroopa mageveeallikate tuleviku konverents, mis toimub 23.–25. märtsil Budapestis kooskõlas keskkonnaministrite mitteametliku kohtumisega. Teen veel ühe viimase märkuse. Eesistujariigi Ungari prioriteetne eesmärk on tagada ELile Doonau strateegia loomine ning selles kontekstis on ka veel, meie joogivee allikate kaitsel ning integreeritud veepoliitikal loomulikult eriline tähendus.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja, minister! Tänan teid väga vastuse eest! Lisan, et 2007. aastal märkis komisjon oma teatises „Euroopa Liidu veepuuduse ja põua probleemi käsitlemine”, et kaalutakse varianti, et Euroopa Liit peaks pakkuma vahendeid, mis oleksid abiks täiendavate veevarustuse taristute rajamisel.

Samuti mäletan, et Euroopa paljud äärealad, eriti väikesed saarestikud Lõunas, nagu Egeuse mere saared, seisavad silmitsi suurte veevarustuse ja joogivee probleemidega ning meetodid, näiteks magestamine, on äärmiselt kulukad.

Küsimus on seega selge: kas teil on kavas ja kas olete positiivselt meelestatud idee suhtes propageerida arutelu otsese ühenduse toe üle äärealade veevarustuse skeemide teemal?

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Võttes arvesse asjaolu, et 3. veebruaril määrati Ungari ning Rumeenia Doonau piirkonna keskkonnakaitse prioriteetse ala kooskõlastajateks, eriti vee kvaliteedi taastamiseks ja säilitamiseks, küsin teilt, millal need kooskõlastajad seda prioriteetset tegevust rakendama hakkavad, sest see võimaldab meil tagada joogivee kvaliteeti. Tänu näiteks toodud projektidele on meil investeeringuid mitte ainult reoveekäitlemisjaamade ehitamiseks, vaid ka joogiveeallikate kaitse meetodite ja vahendite väljatöötamiseks. Seepärast on oluline, et arutleksime Doonau jaoks mõeldud ELi strateegia rakendamise üle.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Minu küsimus on samuti seotud Doonau piirkonna strateegiaga. Meie soovime loomulikult parandada märkimisväärselt Doonau vee kvaliteeti. Kas kõik liikmesriigid plaanivad koostada tegevuskava selles küsimuses, mis võtab järkjärguliselt arvesse ka lisajõgedest tulevat kanalisatsiooni, et meil saaksid olema ka puhtamad lisajõed ning Doonau vee kvaliteet paraneks suudmeni välja? Kas kõik seotud liikmesriigid plaanivad tegevuskavad koostada?

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Tänan teid väga nende küsimuste eest! Ka küsimused näitavad, et tegemist on Euroopa Liidu jaoks väga olulise teemaga, ning arvan, et me ei kuluta kaugeltki nii palju aega nende küsimuste üle arutlemiseks kui need vääriksid. Järelduste tegemise ning tähelepanu pööramisega näiteks äärmuslikest ilmastikutingimustest tingitud veeprobleemidele plaanib eesistujariik Ungari rajada teed, et Euroopa Komisjon saaks esitada parimad võimaliku ettepanekud 2012. aasta nn veeplaanis siis ametis olevale eesistujariigile ja nõukogule.

Georgios Papanikolaou mainis Egeuse saarte probleeme. Leian, et see on seal elavate inimeste jaoks väga oluline ning see on sama oluline Lõuna-Itaalia või Barcelona jaoks. Võiksime kõik mäletada, et Barcelonas oli selline joogivee puudus, et seda tuli sinna tankeritega transportida, ning seetõttu on need sündmuse tõestuseks sellele, et on eluliselt tähtis, et me nende teemadega tegeleksime.

Formuleerides nõukogu järeldusi, pakume inspiratsiooni komisjonile, ning usun, et kui algab näiteks arutelu mitmeaastase finantsraamistiku üle, peame need formuleerima sellisel viisil, mis võimaldaksid meil suunata vahendeid parimal võimalikul viisil Euroopa Liidu ühiste probleemide lahendamiseks.

Silvia-Adriana Ţicău ja Alfreds Rubiks küsisid mõlemad Doonau strateegia kohta. Kui lubate, siis vastan mõlemale küsimusele korraga. Meie suureks rõõmuks esitas volinik Johannes Hahn tegevuskavad Ungaris veebruari alguses. On 13 tegevuskava ning vastuseks teie tõstatatud küsimusele, mis puudutasid joogivee allikaid ja reovee käitlemist, on meil nn tegevuskavad kõikvõimalike üleujutuste ja põudade probleemide tarbeks ning igaühte neist juhivad kaks riiki. Arvan, et see on väga hea viis tugevdada ka Doonau strateegia piirkondlikku koostööd. Lisaks kuulub osalejate hulka kaheksa ELi liikmesriiki ning kuus kolmandat riiki ning on väga inspireeriv, et meil on selline kõikehõlmav strateegia, mis võimaldab meil kõikides nendes küsimustes konkreetseid samme astuda. Tõsi, selleks otstarbeks on nüüd uusi vahendeid eraldatud, kuid olen veendunud, et selles raamistikus on võimalik eksisteerivaid projekte ümber organiseerida ning piiriülese koostöö tugevdamisega suudame saavutada palju tõhusama tulemuse kui siis, kui kõik riigid püüaksid ise millegagi hakkama saada. Võimatu on käivitada individuaalseid meetmeid jõe puhul, mis ühendab meid kõiki.

Loomulikult võivad meil siiski olla suurepärased plaanid, kui me neid ei rakenda, ning seetõttu loodan väga, et saame nende üle arutleda nõukogus veel Ungari eesistumise ajal. Andsime protsessile esimese tõuke üldasjade nõukogul 31. juunil ning jälgime keskendunult, kuidas töö edeneb. Töö edeneb üpris hästi ka töörühmade tasandil ning Ungari eesistumise lõppjärgus saame üldasjade nõukogus vastu võtta strateegia. Euroopa Ülemkogu kinnitab selles küsimuses meile oma toetust ning seejärel sõltub meist selle rakendamine nii suures mahus kui võimalik alates reovee käitlemisest kuni meie joogiveeallikate säilitamiseni.

Küsimus nr 4, mille esitas Vilija Blinkevičiūtė (H-000016/11)

Teema: Puudega inimeste ja nende esindusorganisatsioonide osalemine puudega inimesi mõjutavate otsuste tegemisel

Puudega inimesi käsitlev strateegia 2010–2020, mille komisjon avaldas, mõjutab 80 miljoni puudega inimesi elu ELis. Komisjon on tuvastanud kaheksa olulisimat valdkonda: juurdepääs, osalemine, võrdsus, töö ja koolitus, sotsiaalkaitse, tervis ja välistegevus. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid selle strateegia koos ellu viima. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist lähtuvalt peavad liikmesriigid, kes võtavad vastu puuetega inimesi mõjutavaid otsuseid, puuetega inimestega lähedalt konsulteerima ning neid aktiivselt kaasama läbi nende esindusorganisatsioonide. Kahjuks puudub uues puudega inimeste strateegias sellise konsultatsiooni selline säte.

Kas nõukogu on võtnud tarvitusele mingisuguseid spetsiifilisi meetmeid, kindlustamaks, et järgitakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjas olevat „puuete teemal puudega inimeste osaluseta ei otsusta” põhimõtet? Lisaks, kuidas suhtub nõukogu ettepanekusse rajada puudekomisjon, mis annaks aru tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogule (EPSCO) ning mille esimeheks oleks ELi eesistujariik? Kas nõukogu nõustub, et see aitaks komisjonil ja liikmesriikidel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga paremini kohaldada?

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, et leidsime selleks küsimuseks veel aega. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon on sobiv ja tõhus viis Euroopa Liidus puuetega inimeste õiguste propageerimiseks ja kaitsmiseks ning nii ühendus kui ka liikmesriigid omistavad sellele olulise tähenduse. Nõukogu tuletab austatud parlamendiliikmele meelde, et ta on juba mitmel korral kinnitanud, et kui soovime rahuldada puuetega inimeste vajadused ning soovime kindlustada nende võrdse osalemise ühiskonnas, siis on meie jaoks oluline neid kaasata nende suhtes kehtivate otsuste ja poliitiliste suuniste koostamisse.

2008. ja 2010. aastal heaks kiidetud resolutsioonides nõudis nõukogu järjekindlalt, et puuetega inimesed ning nende organisatsioonid kaasataks poliitika koostamisse. Meenutame, et nõukogu võttis vastu ka direktiivi, mis näeb ette puudel põhineva diskrimineerimise keelamise töökohal ja töötamisel. Eelmainitud direktiiv näeb ette ka liikmelisuse ja osalemise töötajate ja tööandjate organisatsioonides, mis tähendab seda, et tegemist on nõukogu heaks kiidetud spetsiifilise meetmega eesmärgiga kindlustada, et puuetega inimesed saavad ka tegelikult otsuste tegemisel osaleda.

Komisjonil on ka uus puuetega inimeste strateegia. Meie suureks heameeleks avaldati see sügisel ning selles keskendutakse põhiliselt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaldamisele. Eesistujariik Ungari plaanib koos selle strateegiaga esitada nõukogule järelduste eelnõu eesmärgiga see eesistumise lõpus, juunis, heaks kiita. Mis puudutab aga eraldi puudekomisjoni loomist, siis pole nõukogu senini saanud selle kohta ülevaatamiseks ühtegi ettepanekut. Selles kontekstis peame meelde tuletama, et nõukogu saab täita oma õigusloomega seotud ülesandeid komisjoni esitatud ettepanekute põhjal. Siiski hoiame loomulikult silma peal ka parlamendil, kuid õigusloome töötab ELis nii.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Selle aasta jaanuaris, Euroopa Parlamendi koosolekul, mille algatas Euroopa Puuetega Inimeste Foorum, väitis Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding, et mõned Euroopa Liidu liikmesriigid ei toeta nõukogu direktiivi inimestevahelise võrdse kohtlemise kohta hoolimata religioonist, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Seetõttu on diskrimineerimisvastane direktiiv üks olulisimaid teemasid inimõiguste valdkonnas, eriti puuetega inimeste õiguste tagamise seisukohalt. Kas Ungari, praegune Euroopa Liidu eesistujariik, kavatseb kasutusele võtta mingisuguseid spetsiifilisi meetmeid, mis on seotud selle direktiivi heakskiidu ja ülevaatamisega, ning milliseid spetsiifilise meetmeid te võtate, et selle direktiivi jaoks teed teha?

  Ádám Kósa (PPE). – (DE) Austatud minister! Tänan teid väga vastuse eest! Julgustan nõukogu pöörama tähelepanu puuetega inimeste osaluse tähtsusele. Teema avaldab mõju ka parlamendi tööle, mis on seotud parlamendiliikmete suutlikkusega protsessis osaleda, sest meie esindame rahvast. Tänan eesistujariiki puuetega inimeste teemale tähelepanu pööramise eest kõrgel tasandil kuni kolmiku lõpuni. Soovin teada, kas järgmised eesistujad plaanivad samuti sellele puuetega inimeste teemale samal tasemel tähelepanu pöörata?

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Tänan teid väga lisaküsimuste eest! Mis puudutab Vilija Blinkevičiūtė esimest küsimust diskrimineerimisvastase direktiivi arengute kohta, siis võiksin öelda, et nüüd me lahendame selle, kuna saaksin seda suusoojaks öelda, kuid ma ei ütle selliseid asju. Me kõike teame, kui piinavalt aeglane on selle õigusakti eelnõu areng viimase kolme aasta jooksul olnud. Ka meie plaanime loomulikult edenemisi. Selleks et seda teha saaksime ning et säilitada oma usaldusväärsust, püüame keskenduda puudeid käsitlevale direktiivi osale. Seetõttu plaanime arutelda puuetega inimeste aspektide üle kahes voorus ning loodame, et suudame kõiki liikmesriike veenda vähemalt sel teemal edusamme tegema. Seepärast ei suuna me oma pingutusi igas suunas, vaid soovime selle asemel keskenduda sellele teemale.

Pean ütlema, et see on väga raske. Liikmesriigid viitavad sageli finantsprobleemidele ja -raskusele. Minu koduriigi endine valitsus oli samuti sunnitud nõudma pikendust, et rakendada ELi ja riigisiseseid poliitilisi suuniseid näiteks tõkete eemaldamise valdkonnas ning kriisi ja kokkuhoiu aegadel on see kõik liikmesriikidele väga keeruline. Usun aga, eriti kui arvesse võttes asjaolu, et võtsime endale kohustuse olla inimesekeskne eesistujariik, et peame sellel väga olulisel teemal tõesti edusamme tegema, kuna – nagu Ádám Kósa alati ütleb – see ei puuduta ainult puuetega inimesi, vaid ka paljusid teisi alates noortest emadest vanuriteni. Seega on sellega seotud palju rohkem inimesi kui ainult puuetega inimesed, mis tähendab, et nõukogu vastutus on selles teemas edu saavutada.

Ádám Kósa küsis, kuidas saame parlamenti paremini kaasata või kuidas saame koostööd teha. Arvan, et Ádám Kósa teeb Disability Intergroupi presidendina suurepärast tööd ja säilitab väga häid suhteid mitte ainult nõukogu ja nõukogu eesistuja, vaid ka komisjoniga. Nagu me mitmete teemade puhul näeme, mille puhul parlament on juhtivas rollis – ning olen veendunud, et parlament mängib puuetega inimeste teema puhul juhtivat rolli –, ei saa komisjon ja nõukogu teha muud, kui järgneda. Seetõttu saab need tõepoolest lisada komisjoni ettepanekutele, mis esitatakse seejärel nõukogule. Mõeldes romade strateegiale, on Lívia Járóka raportil, mis kiideti esmaspäeval LIBE komisjonis heaks, hea võimalus, et see lisatakse komisjoni ettepanekusse ning seejärel esitatakse nõukogule. Seetõttu soovitaksin seda marsruuti ning mul oleks hea meel, kui see suurepärane koostöö jätkuks.

Saadame kirjalikult vastused küsimustele, millele meil polnud aega vastata.

  Juhataja. − See on õige, kuid luban Nikolaos Chountisel esitada sellele küsimusele täienduse.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Ma ei taha, et arutletaks minu esitatud küsimuse üle. Ma hindan teie pingutusi ning ma ei soovi korda sassi lüüa.

Mul on ainult üks kommentaar, mis otseselt juhatajat ei puuduta ega mõjuta. Ma teen lühidalt. Tahan seda öelda, sest meil on probleeme parlamentaarse kontrolli küsimusega, sest nagu te ise väga hästi teate on täiskogul olnud kolm juhtumit, kui meil polnud nõukogule küsimusi, ning menetlused lõppude lõpuks lühendavad saadaolevat aega. Kas võiksite seega bürooga arutleda, kuidas aega paremini kokku hoida.

Tänan teid väga pingutuse eest! Ma ei soovi üle aja minna ning ma ei soovi ka, et minu küsimust arutlema hakataks ning tänan ministrit, kes oli valmis ja ootel!

  Juhataja. − Nikolaos Chountis, olen teie kaebusest teadlik ja toetan seda täielikult.

Samas ei saa büroo otsustada arutelude aja, arutelude sisu või sõnavõttude aja üle. Selle üle otsustab esimeeste konverents, mis püüab veidral kombel alati liiga palju punkte päevakorda panna. Büroo liikmed, sealhulgas mina, peame sellest tingitud probleemidega tegelema ning tagajärgedega toime tulema.

Palun vabandust kõigilt, kes sõna ei saanud! Nagu Enikő Győri õigesti ütles, vastatakse kõikidele küsimustele, millele ta täna ei jõudnud vastata, kirjalikult. Nendele küsimustele, millele ta sai vastata, vastas ta väga võimekalt.

Ajapuudusel vastamata jäänud küsimustele vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

17. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

18. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 20.55)