Istungi stenogramm

Teisipäev, 8. märts 2011 - Strasbourg

7. Naiste vaesus – Naiste ja meeste võrdõiguslikkus – 2010 (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tänasele päevale kohane ja selleks on ühisarutelu järgmiste ELis naisi käsitlevate raportite üle:

- Mariya Nedelcheva naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel esitatud raport soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010 (2010/2138(INI)) (Α7-0029/2011) ja

- Rovana Plumbi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel esitatud raport naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus (2010/2162(INI)) (A7-0031/2011).

  Mariya Nedelcheva, raportöör. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud Euroopa Komisjoni asepresident, head kolleegid! Sündisin 1979. aastal, s.o ajal, mil Euroopa kodanikud valisid esimest korda oma esindajaid otse. Olen uhke, et selsamal aastal sai esimest korda Euroopa Parlamendi presidendiks naine – naiste õiguste julge toetaja Simone Veil.

Nüüd olen ma üks siin parlamendis esindatud naistest, kes moodustavad 35% koguarvust. Kunagi varem ei ole naiste osakaal olnud Euroopa Parlamendis nii suur. Kellele me aga selle eest tänu võlgneme? Võlgneme tänu kõikidele nendele naistele, kellel oli tarkust, südikust ja julgust ühineda ning nõuda õigust hääletada, töötada ja saada haridust. Võlgneme seda kõikidele naistele, kes soovisid lihtsalt, et neid austataks nende väärikuse ja õiguste eest. Oleme võidelnud nüüdseks sada aastat, et saata võitu ebaõiglase ja alusetu diskrimineerimise üle. Kahtlemata on tehtud suuri edusamme, kuid soolise ebavõrdsuse vastu tuleb võidelda iga päev ning meil on veel palju teha.

EL on olnud alati soolise võrdõiguslikkuse küsimuses eestvedaja rollis. Arvan, et siinne parlament peab tagama, et ta on selle võitluse esirinnas ka siis, kui tegemist on kõige tundlikumate teemadega.

Praegune majanduskriis on sundinud meid seisma vastamisi meie enda vastuoludega. Nagu raportis toonitatud, on kriis mõjutanud enim naisi ning see mõjutab neid kauem kui mehi. Nagu ma aga esile tõin, tuleb meil lõpetada enese haletsemine, asuda tegutsema ja leida vastused. Peaksime kasutama võimalust ning muutma oma mõtteviisi ja liikuma edasi.

Nüüd on oluline rõhutada koolide rolli sooliste stereotüüpide vastu võitlemises. Edendades hariduse, kutseõppe ja tööhõive võimalusi, parandame naiste juurdepääsu suurema vastutusega töökohtadele. Samuti on kätte jõudnud aeg kaotada püsiv palgalõhe meeste ja naiste vahel ning arvan, et peaksime kiiremas korras parandama ka börsil noteeritud suurettevõtete juhatuse liikmeskonnaga seotud olukorda. Vaid 3% börsil noteeritud suurettevõtete juhatuse liikmetest on naised. See on vastuvõetamatu. See olukord vajab kiiresti parandamist. Mis juhtub aga siis, kui suured ettevõtted takistavad seda endiselt, hoolimata meie jõupingutustest? Siis tuleb meil kahjuks võtta kasutusele kvoodid ja siduvad eesmärgid. Räägin kvootidest vastumeelselt, sest üldiselt ma ei poolda neid. Kui aga präänikust ei piisa, tuleb võtta kasutusele piits. Keegi ei saa eitada tõsiasja, et naiste osalemine tööturul tuleb majanduskasvule ainult kasuks.

Euroopa majanduse elavdamise kava edukuse tõenäosus on tänapäeval suurem, kui soolise võrdõiguslikkuse meetmed moodustavad selle lahutamatu osa. Esitada tuleb konkreetsed ettepanekud töö- ja eraelu parema ühitamise kohta, näitamaks, et meie eesmärgid on midagi enamat kui pelgalt unistus, sest just seda meilt oodataksegi. Seda toetavad küll väärtused ja ideaalid, kuid meie töö peab olema ka praktiline ja tõhus.

Lugupeetud juhataja, lõpetuseks soovin tuua esile veel ühe punkti. Mul oli hea meel kuulda, et Euroopa Komisjonil on kevadel kavas esitada ettepanek naistevastase vägivalla vastu võitlemise kohta. Naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu tuleb meil võidelda kogu jõust. Austatud volinik, tahan tänada teid nii ettenägeliku tegutsemise eest.

Lugupeetud juhataja, ma ei ole pessimist ja soovin seega lõpetada hea sõnumiga, kui lubate. Arvan, et täna, rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval peaksime avaldama kiitust Tuneesia, Liibüa, Iraani, Egiptuse ja paljude teiste riikide naistele nende julguse, visaduse ja meelekindluse eest inimõiguste nimel peetavas võitluses.

Põhja-Aafrikas puhuv vabadusetuul peaks aitama kaotada autoritaarsuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse viimasedki riismed, et nende riikide naised saaksid ühiskondlikult, poliitiliselt ja majanduslikult täieõiguslikeks liikmeteks, kes austavad samal ajal oma kultuuri ja traditsioone. Ka meie, Euroopa Parlamendi liikmed, peaksime neile kiitust avaldama ning julgustama ja toetama neid nende meeleheitlikus võitluses demokraatia ja inimõiguste eest. Pange tähele, ma räägin inimõigustest nende kõige laiemas mõttes.

  Rovana Plumb, raportöör. – Lugupeetud juhataja! Lubage mul kõigepealt soovida kõikidele naistele head naistepäeva sellel tähtsal päeval, 8. märtsil, mil tähistatakse rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva – 100 aastat naiste õiguste eest võitlemist.

Soovin tänada kõiki kolleege, variraportööre ja sekretariaadi liikmeid nende kaastöö eest selle raporti koostamisel.

Minu raport käsitleb teemat, mis on küll üldine, kuid samal ajal väga konkreetsete tagajärgedega, nimelt naiste vaesust. 85 miljonit eurooplast elab allpool vaesuspiiri ja 17% kõigist naistest ELis on liigitatud vaesuses elavaks. Need on faktid. Majandus-, finants- ja sotsiaalkriis mõjutab meid kõiki, kuid eriti ebasoodsasse olukorda asetab see naised nii tööturul kui ka eraelus, sest neil on suurema tõenäosusega ebakindel töökoht, nende koondamine on tõenäolisem ja neil on väiksema tõenäosusega sotsiaalkindlustus.

Niisugune on olukord praegu. Mida me saame ette võtta? Naised ootavad, et me esitaksime konkreetsed ettepanekud ja meetmed. Täna on 8. märts ning ma püüan oma raporti kokku võtta kaheksa punktiga.

Kõigepealt kutsume liikmesriike üles võtma oma majanduslangusest taastumise kavades arvesse soolist mõõdet, edendades ja stimuleerides naiste tööhõivet ning võttes erimeetmeid, samuti kohandama eelarveid, et tagada võrdne juurdepääs avaliku sektori kulutustele nii selleks, et tõhustada tootmisvõimsust, kui ka selleks, et täita naiste sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud vajadusi.

Teiseks kutsume komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, mis on vajalikud soolise ebavõrdsuse kaotamiseks tööhõives ELi 2020. aasta strateegia raames. Palun tungivalt seada eesmärgiks meeste ja naiste palgaerinevuse vähendamine 1% võrra aastas, et saavutada siht, s.o kahandada 2020. aastaks palgaerinevust 10% võrra. Rõhutan ühtlasi, et vaja on positiivseid meetmeid naiste esindatuse suurendamiseks otsuseid tegevates poliitilistes ja majandusorganites ning äriühingutes.

Kolmas punkt on seotud töö- ja eraelu ühitamisega. Kutsun nõukogu ja liikmesriike vaatama läbi ja täitma Barcelonas püstitatud eesmärkidega seonduvaid kohustusi, mis puudutavad kättesaadavate, soodsa hinnaga ja kvaliteetsete lastehoiuvõimaluste tagamist, ning seadma uued eesmärgid seoses ülalpeetavate eest hoolitsemisega.

Neljandaks palume komisjonil ja liikmesriikidel kujundada tervishoiupoliitikat nii, et sellega saaks võidelda tavade vastu, mis on ohtlikud naiste tervisele ning põhjustavad sotsiaalset tõrjutust ja vaesust, ning niisuguseid tavasid ennetada.

Viiendaks palume liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid, et pakkuda naistele hariduses paremaid võimalusi, võideldes seejuures stereotüüpidega ja kaotades koolide õppekavades traditsioonilised rollimudelid.

Meie kuues punkt käsitleb asjaolu, et perekonna sotsiaalsete tingimuste ja laste isiksuseks kujunemise vahel on otsene seos. Seepärast kutsume komisjoni ja nõukogu üles töötama välja ja rakendama strateegiat, mis aitaks vähendada laste vaesust 2012. aastaks poole võrra.

Seitsmendaks, me ei tohi eirata naistevastast vägivalda. See mõjutab üha enam marginaliseerumise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Kutsun komisjoni üles kehtestama naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta.

Kaheksandaks lubage mul rõhutada struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi kui peamise vahendi tähtsust, sest need aitavad liikmesriikidel võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Arvan, et saame sellega hakkama. Meil on võimu. Meil on südikust ja tarkust, et lahendada see tähtis küsimus nii Euroopa tasandil kui ka kõikides liikmesriikides.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! See on tore, et rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval juhivad tänast istungit naised. Arvan, et see on väga sümboolse tähendusega ning sümboolne on ka asjaolu, et saame täna tänu raportöörile Mariya Nedelchevale arutada neid päevakorra väga tähtsaid teemasid. See näitab suurt toetust komisjoni tööle soolise võrdõiguslikkuse vallas ja võimaldab keskenduda tähtsatele küsimustele, mida komisjon on rõhutanud ja ka edaspidi rõhutab.

Sada aastat võitlust ning me ei näe ikka veel selle lõppu. Pean seda kahetsusväärseks, sest loodan alati, et saame lõpetada – kui nii võib öelda – naiste võitlemise iga-aastase tähistamise, kuid seni, kuni me ei ole saavutanud eesmärki, ei saa me seda teha, ning eesmärki me veel saavutanud ei ole. Euroopa Parlamendi raport toob selgelt esile kitsaskohad. Kitsaskohaks on vaesus – me kuulsime ka teist raportit, mis seda käsitleb. Vaesuse poolest on naised esirinnas, seega selles mõttes lõhet ei ole. Kuid mida me teeme, et aidata naistel pääseda vaesuse lõksust? Sellele vastab minu kolleeg László Andor.

Teine teema puudutab naiste osalemist tööhõives. Pere- ja tööelu ühitamisega on endiselt mõningaid probleeme. On ka palgalõhe probleem, sest naised teenivad ikka veel keskmiselt 17% vähem kui mehed. Te võib-olla panite tähele, et 5. märtsil oli meil Euroopa võrdse palga päev, mil toodi esile arvud selle kohta, kui palju peavad naised meestest rohkem töötama, et saada samaväärset palka. Tegelikult oleksime pidanud töötama kuni 5. märtsini tasuta. Alates 5. märtsist oleks hakatud meile palka maksma. Loodan, et ühel päeval on võrdse palga päev 1. jaanuaril, mis tähendaks seda, et naised ja mehed saaksid siis võrdset palka.

Euroopa Komisjoni poliitilised kohustused sisalduvad meie uues strateegias. Selles strateegias käsitletavad teemad on samad, mida ka raportöör nimetas: naiste majanduslik sõltumatus, naiste ja meeste palgalõhe, naistevastane vägivald ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine välistegevuses.

Alustades välistegevusest, siis te võib-olla panite tähele, et pöördusime 8. märtsil Catherine Ashtoniga väljaspool Euroopat elavate naiste poole ja kiitsime kõiki neid naisi, kes võitlevad ellujäämise ning demokraatia kehtestamise nimel, nende julguse eest. Meil tuleb selgeks teha, et oleme nende poolel. Rääkides kõikidest neist murrangulistest pööretest, sõdadest ja genotsiidist, mis kahjuks endiselt jätkuvad, siis te kõik teate, et naised on seal esirinnas. Naised ja lapsed on kõige kaitsetumad nii meie ühiskonnas kui ka mujal ning seepärast teeb komisjon tööd selle nimel, et ühtlustada oma mitmesuguseid meetmeid, mis käsitlevad naistevastast vägivalda, ja saavutada sarnaste eesmärkidega valdkondade vahel koostoime.

Niisugune on olukord selle suure probleemi käsitlemiseks sidusa poliitilise lahenduse väljatöötamisel. Viitan konkreetsetele meetmetele niisugustes valdkondades, millel on tulemusliku tegevuse tagamiseks selge õiguslik alus. Sellega seoses tutvustan selle aasta mais kuriteoohvrite õigusi käsitlevaid meetmeid, milles on mõistagi tähtsal kohal õigusaktid naiste ja laste abistamiseks.

Võib-olla peaksin lõpetama teemaga, mida on viimastel päevadel ohtralt kajastatud. Te teate, et 1. märtsil kutsusin börsil noteeritud Euroopa suurettevõtete juhid ühise laua taha, et öelda neile, et me ei nõustu enam meeste 90% osakaaluga juhatustes – sest just nii see on. Iga kümne mehe kohta on juhatustes üks naine ning seega on meeste osakaal faktiliselt 90%. Oleme seisukohal, et see küsimus vajab lahendamist, sest kõik majanduslikud tõendid ning teadusuuringud majanduse toimimise kohta näitavad selgelt, et otsuste tegemise tasakaalustatud struktuuriga ettevõtted teenivad investeeringutelt rohkem ning nende kasum on suurem kui ettevõtetel, milles on otsustajateks vaid mehed.

Niisiis täidavad naised äris tähtsat osa ning nende suurem vastutus on majandusarengu huvides. Kutsusin börsil noteeritud Euroopa äriühingute juhte kirjutama 2012. aasta märtsiks alla lubadusele suurendada naiste osalust ettevõtete juhatuses. Sellega annavad nad lubaduse võtta juhatusest lahkuvate meeste asemel tööle kvalifitseeritud naised – kuna selliseid on väga palju, ei tohiks nende leidmine raske olla. Me vaatame, jälgime, analüüsime ja hindame olukorda alates tänasest kuni järgmise aasta 8. märtsini ja kui miskit ei muutu, olen valmis võtma meetmeid ELi tasandil, et parandada soolist tasakaalu ettevõtete juhatuses.

(Aplaus)

  Juhataja. – Austatud asepresident, tänan teid! See, mida te ütlesite, on väga sümboolne ja sisukas. Nüüd annan sõna volinik Andorile, et tagada tasakaalustatud esindatus.

  László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Täna on tõesti tähelepanuväärne tähtpäev ning selles arutelus osalemisega kaasneb suur vastutus.

Kõigepealt soovin tänada naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning kaasatud tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportööre raporti eest. See raport esitati väga õigel ajal, sest selles käsitletav teema on päevakorras olnud juba mõnda aega, kuid finants- ja majanduskriisi mõju ühiskonna haavatavatele rühmadele on muutnud selle eriti kiireloomuliseks.

Lubage mul tuua esile mõningad minu tööhõive- ja sotsiaalpoliitika põhielemendid, mis minu arvates parandavad naiste töövõimalusi ja -tingimusi. Liikmesriikidel tuleb nendes valdkondades võtta kiireloomulisi meetmeid. Näiteks tuleb neil vähendada tööturu killustatust, tasakaalustades töökaitsenorme, mis kehtivad alalise lepinguga töötajatele ja neile, kes töötavad tähtajalise või ebakindla töölepingu alusel – ja selle alusel sageli just naised töötavadki.

Samuti tuleb neil leida paremad võimalused töö- ja eraelu ühitamiseks ning kaotada tõkked, mis muudavad leibkonna teiste palgasaajate – seega peamiselt naiste – osalemise tööhõives ebasoodsaks.

Oluline on tõsta tööhõive määra ELis ning peamine proovikivi selles valdkonnas on kõikide töötajate, nii naiste kui ka meeste kaasamine tööturule. Usun, et Euroopa Sotsiaalfondi tuleb edaspidi kasutada paremini ja jõulisemalt, et toetada nõudluspõhiseid meetmeid, mille abil pakkuda naistele, eriti neile, kes naasevad tööturule pärast lapse sünnitamist, uusi võimalusi.

Komisjon on väga mures asjaolu pärast, et praegu on ELis üle 80 miljoni inimese vaesuse ohus. Vaesuse vastu võitlemine on küll peamiselt liikmesriikide kohustus, kuid ka ELil on siin oma osa täita. Just seda arvavad Eurobaromeetri küsitluse kohaselt peaaegu kolm neljandikku, s.o 74% meie kaaskodanikest.

Juhtalgatus „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm” hõlmab ettepanekuid praktiliste meetmete kohta, mille abil on võimalik saavutada mitu vaesuse vähendamise eesmärki. Tegevusprogrammis keskendutakse tööturust kõige kaugemale jäänud inimeste aktiivse kaasamise jätkuvale tähtsustamisele. Nagu ma juba ütlesin, moodustavad suure osa sellest kategooriast naised. 2012. aastal esitab komisjon teatise, milles analüüsib põhjalikult aktiivse kaasamise strateegiate rakendamist liikmesriikides.

Ütlesin, et tänapäeval on ELis rohkem kui 80 miljonit inimest vaesuse ohus. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et nendest 20 miljonit on lapsed ja see näitaja ei ole aja jooksul paranenud. Kui tahame aidata need lapsed vaesusest välja, peame aitama vaesusest välja ka nende vanemad, eriti üksikvanemad, kellest enamik on naised. See eeldab mitmemõõtmelist käsitlusviisi, sealhulgas tööhõivemeetmeid, mis võimaldaksid vanematel tööd leida, maksusoodustussüsteemide väljatöötamist ning niisuguste põhiteenuste tagamist, nagu eluase, kvaliteetne lastehoid ja haridus ning laste õiguste kaitse. Nagu tegevusprogrammis öeldud, on komisjonil kavas esitada 2012. aastal laste vaesust käsitlev soovitus. Selles kavandatakse ühtsed põhimõtted ja tõhusad seirevahendid varases lapseeas tekkiva vaesuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Rahaliste vahendite tagamine nende ülesannete täitmiseks on samuti oluline. Peaaegu üks kolmandik Euroopa Sotsiaalfondile praeguseks programmitöö perioodiks eraldatud 21,7 miljardist eurost läheb meetmetele, mille abil parandatakse juurdepääsu tööhõivele. Sellest peaaegu 3 miljardit eurot – täpsemalt 2,77 miljardit eurot – antakse füüsilisest isikust ettevõtjate ja tegevust alustavate ettevõtjate toetuseks ning toetuse saajad on sageli naised.

Peale selle loodi hiljuti Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”, et toetada töökohtade loomist ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist. Rahastu raames antakse laenu inimestele, kes on kaotanud töökoha ning soovivad luua oma väikeettevõtte või seda arendada. Selles pööratakse eritähelepanu naistele ja noortele. Neljaks aastaks on eraldatud 100 miljonit eurot, kuid rahalisi vahendeid võib rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ühisel algatusel suurendada rohkem kui 500 miljoni euroni.

Viimase kümne aasta jooksul on aidanud ELi koostöö sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitse valdkondade avatud koordineerimise meetodi raames suurendada teadlikkust ja edendada võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammiga luuakse raamistik, mille abil vähendada vaesust enamikus poliitikavaldkondades. Tehkem kõik endast olenev, et need eesmärgid saavutada.

ISTUNGI JUHATAJA: ROBERTA ANGELILLI
asepresident

  Nadja Hirsch, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Võrdõiguslikkust käsitleva raporti arvamuse koostajana keskendusin tööturule. Kahjuks on naiste ja meeste palgalõhe endiselt 17% ning mitte kõikides juhatustes ja nõukogudes ei ole ikka veel naisliikmeid. Seepärast on vaja kiiresti tegutseda.

Me ei saa enam lubada naiste potentsiaali raiskamist ühiskonnas, olenemata sellest, mis vanuses nad on. Meil on hea haridustasemega naised ning riigid investeerivad nendesse noortesse naistesse ja emadesse. Meil tuleb siin tõepoolest edusamme teha ja nõuda, et ettevõtted hakkaksid oma ilusaid sõnu ellu viima. Sellega seoses on mul hea meel asjaolu üle, et ettevõtted astuvad tõepoolest samme vabatahtlike kvootide suunas.

Võrdõiguslikkust käsitleva raporti puhul ei tohiks aga siiski unustada, et ka mehed on mõnes mõttes ebasoodsas olukorras. Näiteks ei anta poistele mitte alati koolis võimalust areneda. Puudujäägid on ka koduste tööde ja laste eest hoolitsemise valdkonnas. Mehed võiksid ka nendes aktiivsemad olla. See on üks ülesandeid, mida me kõik peaksime täitma. Meil kõigil peaks olenemata soost olema võimalus leida oma tee ja elada nii, nagu soovime.

  Gabriele Zimmer, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Lugupeetud juhataja! Sada aastat tagasi nõudsid naised õigust hääletada ja osaleda valimistel ning ka tänapäeval võitleme naiste õiguste eest paljudes valdkondades – see puudutab esmajoones karjäärivõimalusi, aga ka töötasu ning sotsiaalseid õigusi eeskätt vanemas eas. See ei avaldu mitte ainult meeste ja naiste palgalõhes.

Kuigi naiste osalus tööturul suureneb üha enam, ohustab arvandmete kohaselt kõigis 27 ELi liikmesriigis vaesus neid rohkem kui mehi. On palju põhjusi, miks vaesus on naiste probleem. Võin aja puudusel käsitleda vaid ühte neist. Ebakindlate töökohtade arvu suurenemine kahjustab naisi mitmest küljest. Üle 30% naistest töötab osaajaga, samal ajal kui meestest teeb seda vaid 7,4%. Uuringud näitavad, et isegi osaajaga töökohtadel töötamise korral makstakse naistele samade töötundide ja võrdse töö eest palju vähem palka. See vähendab võimalusi tööturul lõimuda ja karjääri teha. Vähenevad pensioniõigused – seega on vaesus ette ära määratud – ning võimalus elada üksi ja sõltumatult. Me siiski usume, et vaesuseta elu võib saavutada poliitiliste vahendite abil, töötades välja sotsiaalkindlustussüsteemid, mille puhul on tagatud vaesuspiirist suurem pension ja miinimumpalk, ning vähendades töötunde üldiselt.

Me ei taha oodata veel sada aastat, saamaks teada, et naistel on endastmõistetavalt õigus korraldada oma elu meeste otsustest sõltumatult ja seda olenemata asjaolust, et neil on ülalpeetavad lapsed.

  Barbara Matera, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Täna tähistame rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva ning hääletame kahe raporti üle, mis käsitlevad valdkondi, milles naised on marginaliseeritud ja sotsiaalselt tõrjutud.

Tavapäraselt ohustab vaesus rohkem naisi, eriti üksikemasid ja üle 65-aastaseid naisi. Euroopa Komisjoni koostatud ELi 2020. aasta strateegia üks viiest eesmärgist on võitlus vaesuse vastu, mistõttu on Rovana Plumbi raport väga oluline, eriti seoses võrdõiguslikkuse poliitikaga majandus- ja finantskriisi taustal.

Naised on kaitsetumad, mistõttu ohustavad neid vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning seega ka isoleeritus. Seepärast on institutsioon, mida me esindame, kohustatud kehtestama konkreetsed strateegiad ja programmid. Tänan ka Mariya Nedelchevat hea raporti eest, mis aitab edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ELis. Naiste esindatus on nii avalikus kui ka erasektoris meestega võrreldes väga väike. Finantssektoris on need arvnäitajad veelgi halvemad: börsil noteeritud Euroopa suurettevõtete juhatuse liikmetest on vaid 10% naised ning nende juhatuste esimeestest on vaid 3% naised.

Seetõttu toetan ma kvootide kehtestamist, et suurendada naiste osalust avalikus ja erasektoris, eriti hariduses. Selle toetamine aitab otsustavalt vältida olukorda, kus õpetajad suunavad õpilasi ametialastesse sektoritesse sooliste stereotüüpide alusel.

Oma sõnavõtu kokkuvõtteks tuletan meelde teile Ameerika ühe esimese naislinnapea sõnu. Ta ütles, et ükskõik mida naised teevad, nad peavad tegema kaks korda sama palju kui mehed, et neist peetaks pooltki nii palju lugu kui meestest. Lõpetuseks lubage mul öelda, et õnneks ei ole see meie, naiste jaoks raske.

  Vilija Blinkevičiūtė, fraktsiooni S&D nimel. – (LT) Lugupeetud juhataja! Täna, mil me tähistame rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva, pöörame siin parlamendis eritähelepanu soolist võrdõiguslikkust ja naiste vaesuse kaotamist käsitlevatele küsimustele. Rohkem kui sada aastat tagasi võitlesid naised õiguse eest töötada ning nüüd peavad nad võitlema selle eest, et saada sama töö eest võrdset palka. Me liigume küll edasi, kuid soolise võrdõiguslikkuse valdkonna edusammud on väikesed. Töökohal on diskrimineerimine endiselt levinud, samuti on tööturul levinud sooline eristamine, palgalõhe püsib, vastutavatel ametikohtadel ja poliitikas on naisi vähe ning emasid ja üksikemasid ei toetata piisavalt. Euroopa Parlamendi raportiga, milles käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, selgitasime välja, et perekonnas ja ühiskonnas on vaja edendada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, et lõpetada naistevastane vägivald ja naistekaubandus, tagada rasedus- ja sünnituspuhkus, luua sobivad tingimused lastehoiuteenuste kasutamiseks, vähendada naiste vaesust ning hinnata naiste osa perekonna, ühiskonna ja majanduse arengus. Nende sihtide saavutamiseks peavad Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd. Tänasel tähtsal päeval soovin tervitada kõiki naisi ning kutsuda neid üles jätkama võitlust oma õiguste ja võrdsete võimaluste eest.

  Antonyia Parvanova, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Lubage mul kõigepealt avaldada kiitust kõikidele mu kolleegidele aastate jooksul tehtud viljaka töö eest, mis on kokku võetud minu raportis, mis käsitleb meeste ja naiste võrdõigusetust, ning Rovana Plumbi raportis, mis käsitleb olulist vaesuse teemat.

Tähistame rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva ja seega on tähtis, et siinne parlament võtaks arvesse, kui palju on meil veel vaja teha, et tagada sooline võrdõiguslikkus kogu ELis ning laiendada seda süvitsi kõikides sektorites ja valdkondades.

Alustagem tööhõivesektorist ja palgalõhest. Kui kaua me istume ja arutleme arvude üle, mis näitavad naiste ja meeste ebavõrdset seisundit, mis väljendub selles, et mõnes ELi liikmesriigis saavad naised kuni 34% vähem palka kui mehed? Peame nõudma meetmeid – vajaduse korral õiguslikke meetmeid –, et saavutada konkreetseid tulemusi ka tegelikkuses, mitte ainult paberil.

Naiste seisund Euroopa tööturul ja arvukad tõkked, millega neid diskrimineeritakse, põhjustavad olukorra, kus vaesus puudutab järjest enam naisi. Liiga palju naisi on suhtelise majandusliku ebakindluse seisundis ega saa elada sõltumatult. Nad kalduvad töötama osaajaga ja ajutistel töökohtadel, mille puhul on palk väiksem, või madalamal ametikohal.

Vaesus soodustab naistekaubandust, vägivalda ja igasugust muud liiki ärakasutamist. Teame ka, et vaesuse tagajärjel ei võta koduvägivallaohvritest naised rahandusliku kindluse puudumise tõttu enda kaitseks midagi ette.

Lugupeetud volinik Reding, tänasel sümboolse tähendusega päeval tahame öelda, et ootame ELilt naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegiat, mida te meile ka juba lubanud olete.

  Marije Cornelissen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! 8. märts 2011 on rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäev. Sellel päeval tuleb tähistada edusamme, mida saavutanud oleme, näiteks naiste valimisõigust, soolist võrdõiguslikkust ja reproduktiivtervisega seotud õigusi, vähemasti tsiviliseeritumates ühiskondades. See on aga ka päev, kui kurvastatakse asjade üle, mis ei ole nii, nagu need peaksid olema. ELis on naised otsuste tegemises endiselt alaesindatud, hoolduskohustused on peaaegu täielikult naiste õlul ning meeste ja naiste palgalõhe püsib, sealhulgas väljaspool ELi, ning mõned riigid ei ole isegi veel alustanud tööd selle nimel, et anda naistele valimisõigus.

Rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval tuleb tuua esile ka üks tähtis võrdlus. Naiste jaoks toimus tööturul esimene tõeliselt suur muutus kahe maailmasõja, eriti Teise maailmasõja ajal. Toona ei olnud lihtsalt piisavalt mehi, kes teeksid tööd vabrikutes ja kontorites. Tööandjatel ei olnud enam valikut ning suur hulk naisi sisenes tööturule. Niisugune olukord on meil ka praegu. Seekord ei ole põhjuseks õnneks mitte sõda, vaid elanikkonna vananemine. 5–10 aasta pärast on taas lihtsalt liiga vähe mehi, et täita mitmesugustes sektorites vabu ametikohti. Tööandjad peavad püüdma naisi tööturule kaasata ja tegema nii, et nad sealt ei lahkuks. Rahvastiku vananemine võib anda suurepärase võimaluse soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks.

Meie, Euroopa poliitikud, peame koos kolleegidega liikmesriikide parlamentides soodustama seda arengut. Selleks tuleb tagada emadele kvaliteetne rasedus- ja sünnituspuhkus ja isadele kvaliteetne isaduspuhkus, kvaliteetsed ja soodsa hinnaga lastehoiuteenused, õigus paindlikule tööajale ja osaajatööle koos asjakohaste sotsiaalõigustega ning kehtestada kvoodid naiste kaasamiseks ettevõtete juhtorganitesse ja poliitikasse või usaldusväärsed sanktsioonid nende täitmata jätmise korral. Üheskoos saame teha nii, et meeste ja naiste võrdsete õiguste ja võimaluste tagamiseks kõikides valdkondades ei kulu veel üht aastasada.

  Andrea Češková, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Lugupeetud juhataja! Olen Euroopa naiste vaesuse olemust käsitleva raporti variraportöör ja keskendun seega sellele raportile. Raport hõlmab mitmesuguseid probleeme, mis annavad hea ülevaate naiste seisundist ELis. Olen rahul, et raportis tuuakse esile mitu punkti, mis näitavad vajadust kasutada paindlikke tööhõivevorme, seejuures pean silmas nii tähtajalist kui ka osaajatööd, sest minu arvates peaksid eeskätt üksikemad, aga ka lastega perekonnad üldiselt kasutama kõiki tööturu võimalusi, et nad saaksid ühitada töö- ja pereelu. Samal ajal on mul mõistagi hea meel asjaolu üle – ja ma toetan seda –, et taas pööratakse siin tähelepanu püsivalt suurele naiste ja meeste palgalõhele. Soovin lühidalt öelda, et raport hõlmab ka mõningaid teemasid, mida meil on raske toetada. Näiteks kutsutakse selles üles koostama naiste õiguste hartat ning viidatakse rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevale raportile, mida ei ole liikmesriigid teatavasti vastu võtnud. Seda arvestades toetasime mõningaid muudatusettepanekuid. Soovin tänada raportööri, sest tegemist on tõepoolest hea ja põhjaliku raportiga.

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja! Võrdõiguslikkuse eest võitlemise 100. aastapäeval tuleks minu arvates tuua esile ka neid, kes sada aastat tagasi seda võitlust alustasid ja kes sillutasid teed edusammudele, mida me kõigele vaatamata saavutatud oleme. Soovin tänada kõiki kolleege ja vabaühendusi – kõiki neid, kes jätkavad võitlust võrdõiguslikkuse eest. Arutame küll naiste olukorda ELis, kuid arvan, et täna peaksime olema ka solidaarsed kõigi nendega, kes on just praegu mujal maailmas tänavatel ja väljakutel, et näidata üles tohutut julgust ja osaleda võitluses demokraatia ja õigluse eest. Arvan, et peaksime ka neid naisi täna meeles pidama.

Raportid, mille üle me arutleme, näitavad ebavõrdsust tööturul, kus naised töötavad ebakindlatel töökohtadel ning kannatavad palga alusel diskrimineerimise tõttu – keskmine palgalõhe on 17%. Vaid 60% Euroopa naistest osaleb tööturul ning kui neil on töökoht, on tegemist sageli ebakindla osaajatööga, mis ei võimalda inimväärset elu. Selles ei ole midagi imelikku, sest võimsad jõud on lastehoiuvõimaluste ning teiste niisuguste tingimuste parandamise vastu, mis võimaldavad naistel töötada.

Võrdsed võimalused tööturul tähendavad seda, et meil peab olema rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlev direktiiv, mis loodetavasti reguleeriks ka isaduspuhkust. Loodan, et saame varsti arutada vanemakindlustuse teemat, mille kohaselt kuuluks perekonna, aga ka laste eest hoolitsemine võrdselt nii meeste kui ka naiste vastutusalasse. Kui naised töötaksid ELis sama palju kui mehed, suureneks jõukus rohkem kui veerandi võrra. Me ei saa lubada seda, et naised ei osale tööturul.

Nõutakse kvootide kehtestamist. Usun, et kvoodid on vajalikud niisuguses ühiskonnas, kus vaid 3% suurtest ettevõtetest juhivad naised. Kvoote võib võrrelda antibiootikumidega. Mulle ei meeldi, kui antibiootikume kasutatakse liiga palju, kuid kui keegi on haige, on mul nende olemasolu üle hea meel. Kui suurte ettevõtete juhtkohtadel on vaid 3% naisi, näitab see, et tegemist on haige ühiskonnaga. Seega aitavad kvoodid parandada meie ühiskonda.

  Godfrey Bloom, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Täna, rahvusvahelisel naistepäeval tegeldakse siin ELis kõvasti enesekiitmisega. Minu arvates olete korraldanud suure segaduse. Te räägite rasedus- ja sünnituspuhkusest. Lugupeetud juhataja, lubage mul öelda, et range rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu on tekkinud olukord, kus minu riigis saab järjest vähem noori naisi tööd, sest väikeettevõtja peaks olema täiesti pöörane, kui võtaks tööle noore naise. Niisiis ei ole te neile mitte mingisugust teenet osutanud.

Euroopa Kohtu ühe hullumeelse otsuse tõttu on meil võrdsed õigused liikluskindlustuse puhul, mis tähendab seda, et isegi kui noored naised saavad töökoha, ei saa nad sinna kohale sõitmist endale lubada, sest nende liikluskindlustus läks just kaks korda kallimaks. Ja nüüd me räägime kvootidest. Milline järjekordne hullumeelsus see on? Naistesse, kes on teinud kogu elu tööd selleks, et saada ettevõttes vastutavat ametikohta – töötavatesse naistesse – hakataks kvootide tõttu suhtuma üleolevalt. Edukad naised istuvad siis juhatuses ning inimesed vaatavad seal ringi ja küsivad, kas nad on siin kvoodi tõttu või said nad selle koha seepärast, et tunnevad oma eriala. Kogu see asi on täiesti mõttetu ning see on kurb, et keegi teist ei ole elu jooksul tõelist tööd teinud, sest muidu te mõistaksite seda.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). – (SV) Austatud juhataja! Godfrey Bloom, vanemakindlustuse soovimine ja usk, et see on hea, ei tee kellestki hullu. Te peaksite vaatama vaid neid liikmesriike, kus on hästi välja töötatud vanemakindlustuse süsteem. Nendes riikides – Põhjamaades näiteks Rootsis – on ka naiste tööhõive määr kõrgeim. See näitab, et hea vanemakindlustus tähendab muu hulgas seda, et meil on naiste – ja mõistagi ka meeste – tööhõive määr kõrgem. Vanemakindlustus on hea võrdõiguslikkuse tagamiseks tööturul. Naised võivad aidata kaasa ka jõukuse suurenemisele ELis.

(Aplaus)

  Godfrey Bloom (EFD). – Lugupeetud juhataja! See ei ole lihtsalt tõsi ning seda ei toeta ka minu riigi kohta käivad arvandmed. Kui soovite, rääkige minu riigis ükskõik millise väikeettevõtjaga. Mind ei huvita austatud kolleegi või teiste inimeste riikide olukord, vaid minu riigi ja selle majanduse olukord ning võin teile öelda, et kõik ettevõtjad, olenemata nende soost, ütlevad, et nad ei võta tööle noori naisi emadust käsitlevate rangete õigusaktide pärast. Soovin väga, et te tuleksite maa peale. Need, kes on tõelist tööd teinud, tõstku käsi üles!

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Härra Bloom, Te teate ju, et Euroopas on naised haritumad kui mehed, sealhulgas ka Teie koduriigis. Miks Te siis arvate, et kui ettevõtetesse sätestatakse kvoodid, siis selle ühe kolmandiku alla satuvad just need harimatud naised, keda võib-olla ka meie ühiskondades on?

  Godfrey Bloom (EFD). – Lugupeetud juhataja! Vastuseks Siiri Oviirile soovitan tal lihtsalt lasta ettevõtetel teha oma tööd. Mida vähem te reguleerite, seda vähem maksustate ja seda vähem sekkute ning seda kiiremini taastub meie majandus. Just selles küsimus seisnebki, kuid austatud parlamendiliige ei mõista seda.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Godfrey Bloom, kas te teate, mis on Ühendkuningriigi probleem? Seal kehtiva korra järgi kestab rasedus- ja sünnituspuhkus 52 nädalat ja selle eest makstakse väga väikest tasu. Esimesel kuuel nädalal makstakse vaid 60%, 33 nädalat makstakse vaid sümboolset tasu ning 13 nädalat on tasuta. See on vaid rikaste perede jaoks, kus naised saavad jääda koju ja kus on võimalik tulla toime väiksema eelarvega. Ühendkuningriigi probleem seisneb selles, mitte meie rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevates ettepanekutes.

  Godfrey Bloom (EFD). – Lugupeetud juhataja! Vastuseks Edite Estrelale võin kinnitada, et minu riigi probleem seisneb selles, et me ei valitse enam oma riiki ise ning et me kuulume ELi. Just selles seisneb minu riigi probleem.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Godfrey Bloomi arvamuse esitamise eest, sest niisugune seisukoht on valdav. Vastasel korral oleksime saavutanud palju edu. Vahe on ainult selles, et paljud inimesed on tasa. Godfrey Bloom, soovin küsida teilt, kas teie arvates on lapsed vaid naiste omad ning et isad ei kanna mitte mingisugust vastutust nende eest, et nad ei vaja isaduspuhkust ega pea hoolitsema pere eest muul viisil, kui vaid töötades?

(Aplaus)

  Godfrey Bloom (EFD). – Lugupeetud juhataja! Vastuseks Anneli Jäätteenmäkile ütlen, et laste eest vastutavad nende vanemad ja mitte keegi teine. Ma ei nõustu sellega, et keegi hakkab vastutama oma naabri laste eest. Laste eest vastutavad vanemad ja nii see peabki olema. Mida rohkem me Euroopas – ja ka maailmas – ise vastutame, seda parem on minu arvates olukord.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, volinik, head kolleegid! Meie ühiskonna täieliku vaesuse märk on see, et peame endiselt arutama meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimust. Naised ei ole ebasoodsamas olukorras mitte ainult töökohal, vaid ühiskonnas üldiselt. See loetelu näib olevat lõputu ning seepärast piirdun vaid mõne märksõnaga: palgatase, töötingimused ja töökoha saamise tingimused, ebakindlad töölepingud, pensioniõigused, lastehoid, sotsiaalkindlustus ning mitmesugused naistevastase vägivalla liigid.

On palju naisi, kelle kvalifikatsioon on parem kui meestel, kuid siiski peame arutama sama töö eest võrdse tasu saamise küsimust. See on uskumatu! Samavõrd uskumatu on asjaolu, et vaesus ohustab naisi rohkem kui mehi, eriti suures ohus on vanemad naised ja üksikvanemad. Lubage mul meelde tuletada, et 2010. aasta oli vaesuse vastu võitlemise aasta. Vaesus on naiste probleem. See avaldab ühiskonnale väga halba mõju, sest vaesus põhjustab haigusi ning lõppkokkuvõttes võib põhjustada ka töötust.

  Edit Bauer (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Täna on parlamendis arutlusel kaks teemat, mille aluseks on kolleegide kiiduväärt raportid. Nende teemade kohta on väga raske midagi uut öelda, sest olukord on jäänud peaaegu samaks ning teatud mõttes aastate jooksul isegi halvenenud. Näiteks naiste ja meeste palgalõhet puudutavates aruteludes räägime igal aastal, et erinevus on endiselt suur, ehkki võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõte sätestati juba 1957. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingus. Peale selle on meil alates 1975. aastast teisene õigusakt selle teema kohta, kuigi tõsi on ka see, et kui peaksime koostama loetelu jõustunud õigusaktidest, mis ei toimi, siis see oleks tõenäoliselt üks esimesi. Nagu siin juba öeldud, näitavad viimased arvandmed, et praegune erinevus on 17,5%, kuid mõned meist mäletavad veel, et mõned aastad tagasi oli see 15%, ning riigiti on see väga erinev. See ei ole ainult väikeste ja suurte ettevõtete probleem ning mitte ainult naiste probleem, vaid ka sotsiaalse õigluse probleem. Me ei väsi kordamast – kolleegid on siin enam-vähem sedasama mõtet esile toonud –, et palgaerinevus on karistus naistele emaduse eest ning tekib siis, kui noored naised naasevad tööturule. Selles seisneb aga tõeliselt suur probleem: väikesed ettevõtted ei lahenda ühiskonna kitsaskohti. See, mida Euroopa Parlament sellega seoses palus – tagada palkade läbipaistev soopõhine eristamine ning hoolitseda selle eest, et need, kes seda nõuet jätkuvalt rikuvad, ei saaks toetust vähemasti Euroopa fondidest –, ei ole minu arvates palju tahetud. Tõsi, mõningaid edusamme on tehtud: võrdse palga päeva kehtestamine tähistab mõningast edu, kuid tõeliselt hea saavutus oleks see, kui seda päeva saaks tähistada 1. või 2. jaanuaril, mitte 5. märtsil.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Naised on ülikoolis enamuses ja neil on parem kvalifikatsioon, kuid kui asi puudutab vastutavaid ametikohti, takistab nende edasiliikumist klaasist lagi. Seepärast vajame kvoote. Kahju, et Godfrey Bloom on juba lahkunud. Mis puudutab poliitikat ja majandust, siis tuleb märkida, et keskpangas on vaid üks naisjuht. Naised ei olnud süüdi finantskriisi tekkimises, kuid oleksid saanud aidata seda ära hoida.

Miks on see nii, et kui räägime kvootidest, toob keegi alati esile väärtused? Kas need on üksnes naiste väärtused, mis seatakse kahtluse alla? Kas meestel ei ole väärtusi? Kvoodid on vajalik ja ajutine lahendus, mis aitab edendada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatust otsuste tegemisel. Seetõttu soovin ma avaldada kiitust komisjonile nende jõupingutuste eest, mida ta on teinud selle nimel, et ka majanduses osaletaks otsuste tegemises võrdselt.

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Ilusat kevadist naistepäeva kõigile! Soolise võrdõiguslikkuse puhul ei ole küsimus üksnes erinevolemises ja sotsiaalses õigluses. Sooline võrdõiguslikkus on jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eeltingimus. Soolise võrdõiguslikkuse meetmetesse investeerimine tasub end ära naiste tööhõivemäärade kõrgema tasemena, naiste panusena SKPsse, suuremate maksutuludena ja jätkusuutlike sündimusmääradega. Meie arusaam soolisest võrdõiguslikkusest on paljudel täna veel keskaegsel tasemel. Eks me kuulsime seda ka mõnest esinemisest.

Teemas nähakse kolli ja selle kolli nimi on kvoot. Unustatakse ära või ei taheta seda näha, et kvoot ei too otsustuskohtadele, ei too võimu juurde rumalaid naisi. Euroopas on naised enamharitud, nad on võimelised võtma vastutust, nad on võimelised hästi töötama ja saama oma töö eest õiglast palka. Ja need riigid, kus kvooti kasutatakse, kus hakati seda kasutama juba paarkümmend aastat tagasi, ma mõtlen siin põhjamaa riike, on ju näidanud, et eesmärgi saavutame selle vahendi kaudu ja tänaseks on ühiskonnas käitumine ümber mõtestatud – kvoote enam sellisel määral nagu varem ei vajata. Ühiskond peab loomulikuks naiste osalemist igas ühiskonna valdkonnas. Ma tahaks rääkida muidugi palju nii vaesusest kui ka üksikemadest, kuid kahjuks mu aeg ei luba. Tänan kõiki, kes esinesid mõtestatud kõnedega – ükskord me võidame niikuinii!

  Franziska Katharina Brantner (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäev annab meile hea põhjuse tähistamiseks, tänamiseks ja edasiseks võitluseks.

Me arutame raportit, mis käsitleb naisi ja vaesust, ning selle probleemi üks peamisi põhjusi on naiste ja meeste palgaerinevus. Nagu kuulsime, on võrdse palga maksmise põhimõte sätestatud juba ELi toimimise lepingus ja Euratomi asutamislepingus, mis kehtivad alates 1957. aastast. Palgaerinevus on aga kogu Euroopas endiselt 17,5% ja Saksamaal koguni 23%. 2008. aastal võttis Euroopa Parlament tänu Edit Baueri suurepärasele tööle vastu raporti, mis käsitleb palkade ebavõrdsuse probleemi. Raportis kutsuti komisjoni üles esitama seadusandlik algatus palkasid käsitleva ebavõrdsuse vastu võitlemiseks. Alates sellest ajast ei ole aga midagi ette võetud. Volinik Reding, te ei ole teinud muud, kui nimetasite 5. märtsi Euroopa võrdse palga päevaks ning sellest teatasite te reedel, 4. märtsil. Õnneks oli teil ikka meeles seda päev varem teatada.

Meil ei ole enam aega tähtsusetuteks pressiteadeteks. Me ei taha kuulda teilt ilusaid sõnu. Soovime, et te lõppude lõpuks tegutseksite, et ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu 100. aastapäeval ei oleks naiste ja meeste palgaerinevus rohkem kui 0%. Soovime võrdset palka juba praegu.

Soovin käsitleda nüüd naiste kvootide küsimust ning küsin kolleegilt Inglismaalt, kas ta tõepoolest usub, et vaid 3% Inglismaa ja kogu Euroopa naistest teab, kuidas oma erialal läbi lüüa. See ju selgitaks asjaolu, miks juhatustes on nii vähe naisi. Ma ei usu, et see nii oleks. Vajame kvooti.

Volinik Reding, te ütlesite, et ettevõtted peavad võtma endale järgmiseks aastaks kohustuse nimetada juhatuse liikmeteks naisi. Kas te soovite, et nad võtaksid endale kohustuse järgmiseks aastaks, või tuleks naised juba järgmiseks aastaks ametisse nimetada? Ma sain aru, et te soovite viimast.

  Tadeusz Cymański (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Arutlusel olevas resolutsioonis on toodud esile naiste vaesuse probleem, mis on väga tähtis teema. Peaksime endale meelde tuletama, et finantskriisi suurim koorem lasub naistel. Kriisi tagajärgede – tööhõivetaseme languse, väiksema palga ja ümberkorraldusmeetmete – pärast on kannatanud peamiselt naised. Ka laste eest hoolitsemise ja laste kasvatamise eest vastutavad peamiselt naised, kes peavad ühtlasi osalema tööturul, mille olukord on keeruline ja muutub pidevalt.

Naiste olukord ELi liikmesriikides on väga erinev ning seepärast on väga tähtis näidata üles solidaarsust ja mõistmist nende piirkondade naiste suhtes, kus vaesuse probleem on eriti terav. Ebavõrdse palga probleem peaks sundima meid peatuma ja mõtlema, sest palgaerinevused esinevad ka ettevõtetes, mida juhivad ja mille omanikud on naised. See on murettekitav asjaolu ning peaks panema meid mõtlema, kas põhjused ei ole mitte sügavamal ning kas halduseeskirjadest ja -määrustest – siduvatest õigusaktidest – piisab või oleks vaja suurendada inimeste teadlikkust ja muuta seega üldist kultuuri. Miski ei saa asendada lugupidamist ja ühiskondlikku kultuuri ning õigusaktidest üksi ei piisa.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! See on eriti tähelepanuväärne, et just sel aastal arutame rahvusvahelisel naistepäeval raporteid, mis püüavad juhtida tähelepanu püsivale ebavõrdsusele ja diskrimineerimisele. Mõningates riikides toimub koguni taandareng.

Kui me toome esile päeva, mis on seotud naiste võitlusega tunnustuse ja nende õiguste kasutamise eest, toome esile ka töötust ja ebakindlaid töökohti käsitleva olukorra halvenemise, sest palgad on väikesed ning naistöötajaid diskrimineeritakse palga ja emaduse alusel. Nende probleemide väljendus on eriti rabav ja vastuvõetamatu nooremate põlvkondade jaoks.

Järjest sagedamini jäädakse ilma sissetulekust ning naised vaesuvad. Puuetega inimeste, sisserändajate ning väikest pensioni või palka saavate naiste olukord on eriti kriitiline.

Järjest sagedamini seisavad probleemidega silmitsi maapiirkondades elavad ja põllumajandusega tegelevad naised ning mikro- ja väikeettevõtjatest naised. Mõnes riigis, nagu Portugal, Kreeka ja Iirimaa, avaldavad naistele kui töötajatele, kodanikele ja emadele halba mõju kokkuhoiumeetmed.

See on seotud asjaoluga, et palkasid on sihipäraselt vähendatud, peatatud on vastuvõtt kõrgkoolidesse ning takistatakse kollektiivläbirääkimisi, samuti on kärbitud tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkindlustuskulusid ning vähendatud sotsiaaltoetusi.

Seepärast on oluline hoida ära kriisi ettekäändel niisuguste meetmete võtmine, mis ohustavad võrdõiguslikkust ning vajalikku majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Ilusatest sõnadest ja headest kavatsustest ei piisa. Aeg on lõpetada stabiilsuse ja kasvu pakti uusliberaalsed meetmed, sealhulgas liberaliseerimine ja erastamine, ning vaba konkurents, mis teenivad alati sidusrühmade majandus- ja finantshuve. Aeg on tähtsustada naisi ja nende õigusi, võrdõiguslikkust ning majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et meil oleks parem ühiskond, et me saaksime tõepoolest austada inimõigusi ja kiirendada ühiskonna arengut, millele naised on nii palju kaasa aidanud.

  Teresa Jiménez-Becerril Barrio (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Täna on väga tähelepanuväärne päev selleks, et rääkida soolisest võrdõiguslikkusest, sest me tähistame rahvusvahelist naistepäeva ning mälestame neid, kes võitlesid saja aasta eest naiste töö- ja hääleõiguse ning majanduslike õiguste eest.

Oleme saja aastaga saavutanud suuri edusamme, kuid teha on veel palju. Tõeline võrdõiguslikkus on alles unistus ning naiste diskrimineerimine elu tõsiasi.

Usun, et me kõik – nii mehed kui ka naised – saame teha palju enam, et saavutada naiste tõeline emantsipatsioon. Maailmas on palju naisi, kelle õigust elule ohustatakse, kelle väärikust rikutakse ja kelle vabadust piiratakse.

Lubage mul täna, rahvusvahelisel naistepäeval näidata üles toetust ja lootust kõigi naiste suhtes, kes võitlevad Põhja-Aafrikas revolutsiooni abil oma demokraatlike õiguste eest. See on lubamatu, et naised oleksid araabia riikides või kuskil mujal maailmas väärt vaid poole meeste väärtusest. Me oleme samavõrd väärtuslikud ja väärime samu õigusi. Jätkan võitlust, et saavutada võrdõiguslikkus, ning rahvusvahelist naistepäeva tähistatakse seni, kuni see eesmärk on täidetud.

Ehkki paljud ei taha seda mõista, on tegelikkuses siiski naisi, kes teenivad poole vähem kui mehed, ning koduvägivald puudutab peamiselt naisi ja lapsi. Kordan, et Euroopa Parlament peab jätkuvalt nendest asjaoludest teada andma, ning mõistagi luban, et teen selle nimel tööd.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin kiita kolleegide Mariya Nedelcheva ja Rovana Plumbi tööd.

Sel sümboolse tähendusega päeval, mis märgib rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva, võiksin korrata peaaegu sõna-sõnalt seda, mida ütlesin eelmisel aastal, sest võitlus jätkub endiselt.

See on tõsi, et praeguses kriisis ohustab töökohast ilmajäämine naisi rohkem. Mis puudutab naistevastase vägivalla vastu võitlemist, siis soovime komisjonilt saada teada, millised on tema kavatsused, ning tahame, et ta nõustuks meie üleskutsega kehtestada seda teemat käsitlev Euroopa aasta ja koostaks strateegia. Mulle öeldi, et see juhtub peagi, ning mul on selle üle hea meel.

Võrdne palk ei ole veel kahjuks mõningate liikmesriikide ja eriti Euroopa Komisjoni arvukatest jõupingutustest hoolimata tegelikkuseks saanud. Kahetsusväärne on ka asjaolu, et liikmesriigid ei nõustunud vaatamata Euroopa Parlamendi ühistele püüdlustele isaduspuhkusega ja et õigust aborti teha ei tunnustata ikka veel neljas liikmesriigis ning mõningates on see küsimus vaidlustatud.

Mul on hea meel Belgia uue õigusakti üle, mis käsitleb naiste esindatust ettevõtetes ja nende juhatustes, ning tänan volinik Redingit ja president Buzekit selleteemalise kiiduväärse käsitlusviisi eest, mille nad tõid esile ajakirjanduses isegi teisel pool Atlandi ookeani.

Lõpetuseks tahan öelda, et peaksime tähistama siiski seda, et pärast sadat aastat oleme tänu Euroopa ja liikmesriikide õigusaktidele poolel teel soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseni. Püsigem kursil, et tõelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ei kuluks veel sadat aastat.

  Emma McClarkin (ECR). – Lugupeetud juhataja! Nagu paljud parlamendiliikmed on esile toonud, on naiste õiguste valdkonnas aastate jooksul tehtud pidevalt edusamme. 30 aasta jooksul alates esimestest Euroopa Parlamendi valimistest kuni 2009. aastani, mil mind siia valiti, on naiste osakaal suurenenud üle kahe korra. Näeme nüüd naisi nii poliitikas, äris, tööstuses kui ka ajakirjanduses olulistes rollides. Veelgi olulisem on võib-olla see, et oleme ühiskonnas hakanud hindama naise rolli vajalikkust ning tunnustama nende osa, saavutades järk-järgult võrdõiguslikkuse.

Peaksime olema aga teadlikud ka sellest, kui kaugele me läheme võrdõiguslikkust käsitlevate nõuetega ja millises valdkonnas seda saavutada soovime. Peaksime keskenduma sellele, mis on praegu valesti. Ühendkuningriigi parlamendi liikmete seas on naisi endiselt alla 20%, peaaegu pooltes Londoni börsi indeksi FTSE 250 all loetletud ettevõtetes ei ole juhatuses naisi ning vaid iga viies inseneri-, loodusteaduse või infotehnoloogia eriala lõpetanu on naine. Arvestades meie ühiskondade mitmekesist olemust, on ilmne, et liikmesriigid peavad seda küsimust kindlasti käsitlema, kuid ilma ELi kehtestatud meelevaldsete kvootide ja eesmärkideta.

Peale esindatuse tuleb võtta arvesse, et ELis ja maailmas üldiselt on tuhandeid naisi, kes kannatavad vägivalla, ärakasutamise ja tõrjutuse all. Nemad on need, kelle häält ei ole kuulda. Just need naised, kes kannatavad diskrimineerimise all, keda on sihipäraselt heidutatud mitte ennast teostama või kes on mahasurumise ohvrid, väärivad meie jäägitut tähelepanu.

  Astrid Lulling (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt soovin tervitada neid väheseid mehi, kes on ühinenud väheste naistega siin täiskogu istungil. Mõistagi olen naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdsete võimaluste poolt. Olen selle eest võidelnud edukalt üle 50 aasta nii oma riigis kui ka Euroopas.

Kahjuks hõlmab raport, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus aastal 2010, taas liialdatud nõudmisi, mis avaldavad naistele lõppkokkuvõttes vastupidist mõju. Mul ei ole aega neid kõiki siin selgitada. See ei ole raportööri süü, aga paljud muudatusettepanekud on muutnud selle raporti väga raskesti käsitatavaks.

Mis puudutab vastuolulist küsimust, kas EL peaks kehtestama börsil noteeritud ettevõtetele naisi käsitleva kvoodi, siis pean siiski hoiatama, et niisuguse meetme särava näitena ei kasutataks Norrat. Miks? Alates naisi käsitleva kvoodi kehtestamisest 2003. aastal on börsil noteeritud ettevõtete arv kuni 2009. aastani vähenenud 554-lt 362-le. Iga kolmas ettevõte nimetas aktsiaturult lahkumise põhjusena selle kvoodi kehtestamist. Norras on 70 naist, keda teatakse kuldsete seelikute nimetuse all, hõivanud juhatustes 300 kohta. See on veider, kuid huvitav. Kui räägin endast, siis ma võiksin samuti olla huvitatud „kuldse seeliku” karjäärist, sest ei ole seni kuulunud ühtegi juhatusse. Komisjon peaks mõtlema hoolikalt ja kaaluma tagajärgi, enne kui reageerib sellele probleemile liiga rutakalt.

Pean kahetsusväärseks ka asjaolu, et raportis rõhutatakse samasuguse hooga, et rasestumisvastased vahendid ja abort peaksid naistele olema lihtsalt kättesaadavad. Teisisõnu asetatakse abort rasestumisvastaste vahenditega samale pulgale ja seda loetakse lihtsaks pereplaneerimise vahendiks. See on naiste solvamine. Ma ei nõustu sellega ning pealegi ei ole ELil subsidiaarsuspõhimõtte järgi selles valdkonnas volitusi. Pean kahetsusväärseks asjaolu, et mõned Euroopa Parlamendi naisliikmed vahetavad need kaks omavahel pidevalt ära. See ei ole vajalik.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Tahan esitada Astrid Lullingile lihtsa küsimuse. Kas tema arvates takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist isegi veel 2011. aastal just nimelt niisugused seisukohad nagu tema – ja seega ka naise – omad, mida ta nii väga meiega täna jagada soovib?

  Astrid Lulling (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Ma ei tea, miks olukord on halvenenud. Ma ei ole öelnud midagi olukorra kohta enne 2011. aastat. See ei halvene, kui oleme jätkuvalt realistlikud, kuid halveneb siis, kui võtame omaks utoopilise ja ebarealistliku käsitlusviisi.

(Aplaus)

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Kolleeg Lulling, ehkki võiksin olla väga uhke, et te tänasite neid väheseid mehi, kes siin arutelul on, sest olen üks vähestest naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni meesliikmetest, saan ma siiski väga pahaseks, kui te mõõdate mind sama mõõdupuuga, millega kolleeg Bloomigi. Soovin teada, kas te teete vahet kolleeg Bloomi ja minu vahel või peaksin näitama üles kahetsust, et te seostate meid ühe ja sama võitlusega, sest meil on tõepoolest täiesti vastandlikud seisukohad.

  Astrid Lulling (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Kolleeg Tarabella, ma ei maininud kolleeg Bloomi. Te osutasite talle suure teene, sest esitasite talle küsimusi ning andsite võimaluse särada rambivalguses. Mul on hea meel, et need küsimused tõstatati, sest see annab mulle kõnelemiseks vajalikku aega juurde.

Kolleeg Tarabella, pean aga ütlema, et te olete naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni lugupeetud liige. Võin alati teile loota, kui on vaja teha kuuldavaks mõistuse häält, ning mul on kahju, et ei teid ega mind ei võetud kuulda seoses nende raportite mõningate lõigetega.

  Zita Gurmai (S&D). – Austatud juhataja! Rahvusvahelisel naistepäeval, mil me arutame Plumbi raportit, mis käsitleb naiste vaesuse olemust, ja Nedelcheva raportit, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust ELis, ning kui institutsioonid keskenduvad juhatustes naiste kvoodi kehtestamisele, pühendab ühendus PS Women’s Group oma 2011. aasta kampaania pensionisüsteemide ja naiste vaesuse küsimusele. Kõik Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi vananeva rahvastikuga ning kõikjal Euroopas reformitakse pensionisüsteeme. Sellepärast peab EL edastama sõnumi, et tavaliste naiste elu on meie mure keskmes.

Pensioneid käsitleva olulise küsimuse puhul peaks Euroopa Komisjon täitma juhtrolli naiste ja meeste struktuurierinevuste kaotamises. Naised ei peaks olema ebasoodsamas olukorras põhjuste pärast, mida nad muuta ei saa: palgalõhe, mida kolleeg nimetas, lähedaste eest hoolitsemine ja ebaväärikas töö. Meie esimene ülesanne on suurendada naiste teadlikkust. Peame rõhutama, et käimasolevatel läbirääkimistel pensionide üle on naistest räägitud väga vähe. Tahame, et poliitikakujundajad oleksid selle mõjust teadlikud ning et avalikustataks naisi ja pensioneid käsitlevad täpsed andmed.

Komisjon peaks uurima pensionireformide soolist mõju Euroopas ning olen kindel, et Viviane Reding teeb seda. Peaksime vaatama liikmesriikide parimaid tavasid ja kaaluma Euroopa käsitlusviisi rakendamist. Käes on viimane hetk, et mõelda selle üle, mida me oleme viimase saja aasta jooksul saavutanud. Vajame selget tulevikku meie laste jaoks.

Samuti tuleb meelde tuletada, mida tegi Clara Zetkin sada aastat tagasi, sest sugudevahelise palgalõhe kaotamine oli tema mõte. Peale selle on väga oluline muuta ka Ginger Rogersi ja Fred Astaire’i tegutsemisega seotud käsitlusviisi – siinjuures tuletan teile meelde, et Ginger Rogers tegi kõike samamoodi nagu Fred Astaire, kuid tagurpidi ja kõrgetel kontsadel.

ISTUNGI JUHATAJA: DAGMAR ROTH-BEHRENDT
asepresident

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Raportid, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust ELis, hõlmavad mitmesuguseid soovitusi soolise ebavõrdsuse vähendamise kohta. Tänan siiralt volinik Redingit meetmete eest, mida ta võtab Euroopa tasandil naiste ja meeste vaheliste erinevuste vähendamiseks. Enamikku neist tuleks aga võtta liikmesriikides. Just seal võib aga sageli kohata poliitikute, institutsioonide ja avaliku arvamuse teravat vastuseisu. Naisorganisatsioonid paluvad seepärast sageli komisjonilt abi. Rohujuuretasandi tegevus on aga otsustava tähtsusega, seda näiteks Poola puhul, kus vastuseis ületati tänu naiste ühiskondlikule liikumisele, mida teatakse ka Naiste Kongressina. Kogusime sotsiaalse ja õigusliku algatuse jaoks üle 100 000 allkirja ning tänu ulatuslikule avalikule arutelule võttis Poola parlament vastu nõude, et kõikides valimisnimekirjades, sealhulgas Euroopa Parlamendi valimistel, peab naisi olema 35%. Olen väga uhke, et Poola kuulub nende riikide hulka, kus pariteet on õigusnõue, ning et ta on uutest liikmesriikidest esimene, kes niisuguse suure muutuse ellu viis. Jälgime nüüd hoolikalt, millist mõju see avaldab naiste osalusele poliitikas. Soovin öelda, et peaksime seadma endale kohe uued eesmärgid ning nendeks peab olema võrdne tasu naiste erinevatele rühmadele ning pariteet juhtorganites. Tänan teid väga.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tänan raportööre ning pühendan samuti selle aasta 8. märtsi Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida naistele, kellest paljud avaldavad praegu meelt Kairos ja Iraanis ning võitlevad oma riigi demokraatia ja vabaduse eest. Sellega seoses loodan, et võetakse kindlaid meetmeid, sealhulgas Euroopa Komisjoni välistegevuses, et luua sidemed nende naistega.

Isegi Euroopas on suurenenud naiste teadlikkus nende osalusest, alustades soovist, et ajakirjandus ja institutsioonides töötavad mehed austaksid naiste väärikust, mida nõudis miljon Itaalia naist ja paljud mures olevad mehed 13. veebruaril linnaväljakutel.

Mis puudutab arutlusel olevaid raporteid, siis soovin märkida, et kõik on omavahel tihedalt seotud: töökohal ja noorte naiste elus suurenev ebakindlus, kuigi neil on parem haridus ja paremad oskused, ebatüüpiliste naistöötajate – mida enamik noori naisi on – ebapiisav kaitse raseduse ja laste kasvatamise ajal, praeguste poliitikavaldkondade puudujäägid tasakaalu saavutamisel ning naiste tööhõive madalam määr, naiste ja laste järjest sagedasem vaesumine ning nende madalam pensionimäär ja seega ka nende tõrjumine juhtorganitest.

Ehkki nõustun volinik Redingi juhatusi käsitleva algatusega, ei toeta ma täielikult kindlustust käsitlevat algatust, sest on oht, et sellega karistatakse just naisi. Ilma selleta ei saavuta me ELi 2020. aasta strateegiat.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Kõigepealt soovin öelda, et minu jaoks ei ole soolise võrdõiguslikkuse eest võitlemisel midagi pistmist vasak- või parempoolsete vaadetega. See ei ole ka ei meeste ega naiste võitlus, vaid võitlus kogu ühiskonna eest.

Milline tänapäevane ühiskond investeeriks tüdrukute koolitamisse nii, nagu meie seda teeme, ning seejärel jätaks töökohal kasutamata poole olemasolevast potentsiaalist? See ei tohi olla see ühiskond, kus meie elame. Kutsun teid, komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajad, ühendama jõud, et jätaksime endast maha võrdsema ja õiglasema ühiskonna, kus rakendataks rohkem tüdrukute teadmisi ja oskusi.

Austatud volinik, teine punkt puudutab võrdset juurdepääsu vastutavatele ametikohtadele. Nagu te teate, olen ma prantslane ja olin kvootide vastu. Pärast kümmet aastat olen aga mõistnud, et kvootideta ei saavuta me midagi. Kvootideta ei ole kunagi nii palju naisi, kui on mehi

(Aplaus)

vastutavatel ametikohtadel. Kuulsin, et eelmisel nädalal toetas seda seisukohta ka Euroopa Parlamendi president.

Arvan, et peame tõepoolest seda teed minema. Te teate, et olin kvootide vastu, sest minu arvates on veidi alandav, et naisi, kes peaksid saama karjääri teha oma oskuste alusel, tuleb kaitsta. Nüüd aga arvan, et peame selle käsitlusviisi omaks võtma.

Kolmas ja viimane punkt puudutab vajadust võidelda meeste ja naiste võrdse palga eest. Tänan teid teie osavõtu eest.

(Aplaus)

  Antigoni Papadopoulou (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Täna me austame naiste võitlust läbi aegade ja nende saavutusi. Me toome esile demokraatliku korra püsivad puudujäägid, mida majanduskriis praegu veelgi halvendab. Nendeks on vaesus, ebaseaduslik kaubitsemine, vägivald, töötus, seksuaalne ärakasutamine, palgalõhe, rünnakud meedias, stereotüüpide püsimine ja alaesindatus võimukeskustes – need kõik on kreeka keeles naissoost nimisõnad – ning need kahjustavad enim üksikemasid, vanemaid naisi, naississerändajaid ja puuetega naisi.

Vajame Euroopas ja liikmesriikides kooskõlastatud tegevust: tõhusamat tööhõivet ja sotsiaalkaitsemeetmeid vaesuse vastu võitlemiseks, meetmeid, mille abil ühitada töö- ja eraelu, tegevust, mis on suunatud töötavate naiste toetuseks, ja ennetavaid meetmeid ning kvoote tasakaalustatud esindatuseks võimukeskustes. Meil on vaja asjakohast haridust ja suurendada teadlikkust, et juurida välja vägivald ja stereotüübid. See tee on pikk, kuid meil tuleb seda mööda minna, sest naised vajavad paremaid võimalusi, ilma et eelarvamused neid kahjustaksid.

  Joanna Senyszyn (S&D). – (PL) Lugupeetud juhataja! Naisi diskrimineeritakse elu kõikides valdkondades, neid pekstakse ja vägistatakse. Pooled Euroopa naised on langenud vägivalla ohvriks ning üle ühe miljoni neist kannatab selle all iga päev. Töö naistevastast vägivalda käsitleva direktiivi kallal jätkub, kuid samal ajal on ELis riike, sealhulgas Poola, kus võimaldatakse naiste suhtes kahjuks kasutada õiguslikult heaks kiidetud vägivalda seksuaal- ja reproduktiivtervise valdkonnas.

Asjakohase seksuaalhariduse puudumine ja lihtne juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele tähendavad seda, et naised, kes jäävad rasedaks, sealhulgas alaealised, on õigusaktide kohaselt kohustatud sünnitama. Rasedat naist koheldakse inkubaatorina, ta on jäetud ilma õigusest otsustada, sealhulgas oma tervise üle, samuti õigusest eraelu puutumatusele, mis on igal mehel olemas. Abordi keelustamine ei vähenda niisuguste toimingute arvu. Abordivastased õigusaktid tuleb hukka mõista, sest need kujutavad endast riigi vägivalda naiste vastu ja naiste institutsioonilist diskrimineerimist. Kui mehed jääksid rasedaks, oleks abort püha toiming.

  Iratxe García Pérez (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Soovin väljendada tunnustust ja tänu kõikidele naistele, kellest paljud on hästi tuntud ja kellest on palju kirjutatud, kuid samas on paljud neist ka anonüümsed. Nad on viimased sada aastat töötanud ja võidelnud selle nimel, et saavutada võrdsed standardid, mis meil praegu on.

Teha on siiski veel palju ning nende raportitega me käsitleme niisuguseid küsimusi nagu töö- ja pereelu ühitamine, raskused tööturule juurdepääsul ning võitlus soopõhise vägivalla vastu, mis on üks suurimaid hädasid nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Sooline võrdõiguslikkus ei ole ikka veel tegelikkus. Seepärast peame nüüd alustama uut etappi, mille jooksul saab lubadustest tegelikkus.

Euroopa institutsioonides ja kogu Euroopa ühiskonnas tuleb meil püüelda edusammude poole, et saavutada tõeline sooline võrdõiguslikkus. Niisugune võrdõiguslikkus võib anda võimaluse luua õiglasem ja võrdsem ühiskond ning selle poole püüdlemises täidavad mehed endastmõistetavat osa. Palju on veel teha ning me viime selle koos lõpule.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Täna on meil võimalus tuletada endale meelde inimeste õigust võrdsele kohtlemisele olenemata soost. Kuigi võrdõiguslikkuse tagamiseks on võetud mitmeid meetmeid, on sugudevahelise palgalõhe küsimus endiselt lahendamata. Naised on jätkuvalt raskemas olukorras. Tööandjad ei hinda naiste sobivust sageli mitte nende kvalifikatsiooni järgi, vaid selle järgi, kas neil on lapsi või mitte, ja kui neil on lapsed, siis lähtuvad sellest, kes nende järele haiguse ajal vaatab. Keegi ei küsi meestelt või isadelt nende töölevõtmisel niisuguseid küsimusi. Seepärast rõhutan, et vaja on muuta süsteemi ja võtta meetmeid, mis muudavad seda, kuidas ühiskond seda probleemi tajub, ja mis tagavad, et naised vabanevad ka ise seesmisest usust, et vaid nemad vastutavad laste kasvatamise eest, ja võimaldavad seega ebavõrdsuse välja juurida. Teades volinik Redingi võimeid ja otsustuskindlust, usun, et see saavutatakse kindlasti. Tänan teid.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Rahvusvahelisel naistepäeval tasub uurida, kuidas võrdõiguslikkust Euroopas tegelikult ellu viiakse. Meil on uus ühine mure – vaesuse muutumine naiste probleemiks. Ehkki naised töötavad rohkem kui mehed, saavad mehed rohkem palka ja pensioni. See on vale, et mehed muutuvad rikkamaks ja naised vaesemaks. See kehtib eriti vanemate naiste kohta ning seepärast tulebki neid igal võimalikul viisil aidata.

Vananemine ja vanemaks saamine ei peaks olema koorem, eriti naiste jaoks. See ei tohiks olla mitte paratamatus, vaid võimalus ja vahend, mis rikastab ühiskonda ja Euroopat üldiselt. Maailma, sealhulgas Euroopa tulevik sõltub peamiselt naistest ja eeskätt emadest. Ilmselgelt on hea, et emade poegadel ja abikaasadel – näiteks kolleeg Bloomil ja mul endal – on midagi mõttekamat teha kui sõdida. Õnnitlen teid!

(Aplaus)

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Lugupeetud juhataja! Viini Filharmoonikud, mis on tõenäoliselt parim klassikalise muusika orkester maailmas, lubas mõned aastad tagasi ühineda ja esineda nendega vaid naisliikmetel. Kujutage vaid ette, milline näeks välja ja kuidas kõlaks meie tegevus siin parlamendis, kui meil ei oleks naisliikmeid, kes elavdavad seda oma isikupära ja sisuka aruteluga.

Ilmselge on see, et niisugune päev nagu täna, mil meile tuletatakse meelde naiste ebavõrdset olukorda, on enam kui vajalik. Palgapäeval, päeval, mil töökohal jagatakse ülesandeid, ja kõikidel päevadel, mil peab hoolitsema laste ja perekonna eest, ei ole naised võrdsed. Meie ülesanne Euroopa Parlamendis ja meie kolleegide ülesanne liikmesriikide parlamentides on kehtestada asjakohased õigusaktid, et tekiks võrdõiguslikkus. Arvan aga, et me edendame võrdõiguslikkust sellega, kui näitame iga päev üles hoolivust ja tähelepanelikkust naiste suhtes.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Oluline on, et me arutaksime täna naiste vaesuse küsimust. Samal ajal on kahju, et lahenduse otsimisel on meie mõtteviis liiga ühekülgne.

Naiste vaesuse probleemi lahendamine eeldab rohkem kui vaid jõulist sekkumist perekonda. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) viimane uuring näitab, et niisugune sekkumine on vähe tulemuslik. Naised pühendavad kodutöödele ja lastehoiule rohkem aega kui mehed. See kehtib ka siis, kui mees on isaduspuhkusel. Nad ei tee seda mitte sellepärast, et peavad, vaid sellepärast, et tahavad. Nad eelistavad töötada osaajaga.

OECD andmete järgi ei kajastu 30–50% naiste majandustegevusest kasutusel olevates majandustegevuse näitajates, näiteks SKPs inimese kohta. Naiste vaesuse probleemi lahendamiseks tuleb tunnustada ka nende tööd põlvkondadevahelise solidaarsuse raames. Selle töö tunnustamisega astume otsustava sammu vaesuse kaotamise suunas.

  Sylvana Rapti (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Soovin öelda midagi teistsugust: mis minusse puutub, ei ole täna põhjust pidutsemiseks. Täna peaksime mälestama naist, kes suri Ameerikas ülestõusu käigus mitte sada, vaid 157 aastat tagasi. Me ei tohiks ka teda unustada. Kui soovime edasi liikuda, on meil vaja kolme peamist asja:

- esiteks on vaja töötavatele naistele toetusstruktuure – lastehoiuasutusi;

- teiseks, volinik Andor, tuleb toetada naisi rahaliselt ja

- kolmandaks tuleb muuta hoiakuid koolides. Volinik Reding, siinjuures soovitan kehtestada kvoodid. Neid ei peaks aga kehtestama mitte ainult juhatustes, sest sellisel juhul püüaksime justkui remontida maja katusest alustades, vaid ka lastehoiuasutuste ja koolide õpetajate seas, et saaksime elada soolise võrdõiguslikkuse keskkonnas.

Lugupeetud juhataja, lõpetuseks kutsun teid kui naissoost juhatajat üles hiilima eeskirjadest mööda ning andma sel naistepäeva jaoks erilisel puhul sõna ülejäänud kümnele naisele.

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid nii siin saalis kui ka rõdul! Võitlus, mida peetakse naiste õiguste tagamiseks töökohal, perekonnas, demokraatlikus ühiskonnas, samuti naiste majandusliku sõltumatuse saavutamise nimel ning meeste vägivalla, naiste vaesuse ja üksikemade, lesbide ja naississerändajate diskrimineerimise vastu, on kestnud juba liiga kaua. Täna tähistame rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva. Õnneks saame ka tulevikus tähistada meie saavutusi ega kaota samal ajal silmist tööd, mida on veel vaja teha.

Kolleeg Morin-Chartier ütles enne, et kümme aastat tagasi ei olnud tal kuigi palju usku kvootidesse, kuid ta on muutnud meelt – kvoodid on vajalikud. Aitäh selle eest! Naised vajavad tõepoolest kvoote, kui soovivad kuskile jõuda. Meil on kõikides juhatustes ja komisjonides, poliitikas ja majanduses meeste kvoodid. Meeste võrgustikud töötavad tõrgeteta. Mehed ei ole vastutusrikastel ametikohtadel mitte ainult oma tulemuste pärast – mõned küll, aga mitte kõik –, vaid lihtsalt sellepärast, et nad kuuluvad nendesse poiste võrgustikesse. Seetõttu vajame kvoote ja võrdset palka.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Lugupeetud juhataja! Arvan, et täna on väga tähtis päev. Me tähistame naistepäeva, s.o nende naiste päeva, keda armastame ja austame, kes on meie emad, abikaasad, õed ja tütred, nii töötavad naised kui ka koduperenaised. Soovin tänada kõiki naisi ning rõhutada, et toetan isiklikult naiste võitlust ühiskonnas ja töökohal võrdõiguslikkuse, võrdse palga ja võimukeskustes kvootide saavutamise eest. Taunin igasugust naistevastast vägivalda ja naiste ärakasutamist.

Sellega on kõik öeldud, mul ei ole enam midagi lisada. Lugupeetud daamid, tänan teid kõiki – nii neid, kes on siin kohal, kui ka neid, keda ei ole.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Soovin pöörata eritähelepanu kõikidele naistele, kes võitlevad iga päev oma õiguste austamise eest tänapäevases ühiskonnas, kõikidele naistele, kes otsustavad muretseda lapse, ehkki teavad, et see muudab töö ühitamise nende uue rolli – emarolliga – raskeks, kõikidele naistele, kes, olles teadlikud oma võimetest ja oskustest, otsustavad jätkuvalt pürgida oma eesmärgi poole, hoolimata paljudest tõketest.

Just sellepärast toetan ma naisi käsitlevate kohustuslike kvootide kehtestamist vähemasti esialgu, sest see aitab muuta kultuuri, mis soodustab vaid mehi. Olen veendunud, et see loob võimaluse, mida paljud noored naised on oodanud, ning olles relvastatud ametialaste oskuste ja haridusega, ei lase nad kindlasti seda käest.

Minu laps on vaid mõnekuune ning mul on üks unistus: loodan, et minu tütar Vittoria ei pea võitlema nii nagu meie, et neid klaasist lagesid lõhkuda, ning et naiste annet ei peeta tulevikus enam mitte kohustuseks, vaid tõeliseks lisaväärtuseks.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Marksistliku klassivõitluse muutsid trotskistid nurinat täis rühmadevaheliseks võitluseks. Ühiskond jagunes rühmadeks, kes teadsid, et neil on põhjust nurisemiseks, või ei teadnud seda seni, kuni abivalmis noored võitlejad neile seda selgitasid. Rühmad jagunesid rahvuse, usutunnistuse, soo, seksuaalse sättumuse, vanuse või puude alusel. Neid kõiki julgustati osalema nende rõhujate vastu suunatud ühistegevuses.

Trotskistid said vanemaks ja kasvasid suureks. Mõningatel juhtudel asusid nad tööle võimu- ja jõuametkondadesse. Nende mõtted levisid palju kiiremini ja kaugemale, kui nad ise jõudsid. Sõna „diskrimineerimine”, kui sellele järgnes sõna „vastu”, sai tõeliseks vaenlaseks. Paljudel juhtudel konkreetne süüdlane puudub. Diskrimineerija on kogu ülejäänud ühiskond. Me kõik oleme süüdi. Olenemata nende tõelisest probleemist, peavad inimesed mõistma, kui nendega manipuleeritakse, ning sellele vastu astuma.

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäev peaks olema võimalus mõtisklemiseks ja vahekokkuvõtete tegemiseks. Täna tahan tänada naisi, kes sillutasid meile teed ning tegid võimalikuks selle, et nii paljudel naistel on nüüd võimalus osaleda poliitikas ja äris.

Tänane päev aga peaks meid hoiatama ka selle eest, et me ei seaks ohtu seniseid saavutusi. Paljude liikmesriikide mitmesugused meetmed, mida rakendatakse eelarve konsolideerimise nimel, kahjustavad naisi, nende haridusvõimalusi, nende võimalusi teenida õiglast palka, mis võimaldaks neil toime tulla, ja nende võimalusi anda oma osa poliitika arengusse. Kutsun üles mehi – näen, et neid on meie seas mitu – tegema meiega koostööd, et saavutaksime meie edasipüüdlikud eesmärgid, nii et rahvusvaheline naistepäev oleks tulevikus tõeline pidupäev.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Tänan teid, sest teie sõnum jõudis mulle hästi kohale. Võin selle kokku võtta ühe lausega: enamik teist ei nõustu enam sellega, et 90% meie ettevõtete juhtidest on mehed, ning arvab, et see peab muutuma.

(Aplaus)

Tehkem koostööd, et olukorda muuta.

komisjoni asepresident. – Olles kuulanud ära teie raportööri ja teie kõigi sõnavõtud ning analüüsinud öeldut, arvan, et me kõik nõustume sellega, et naistel läheb poliitikas üsna hästi. Teha on veel palju, kuid me oleme õigel kursil.

Kahjuks ei lähe meil majanduses kuigi hästi. Me ei osale otsuste tegemises ning ma saan aru, et te soovite seda muuta. Me töötame väikese palgaga töökohtadel, kuigi 60% kõrgkoolide lõpetajatest on naised. Nad kaovad ära, kui püüavad jõuda sinna, kus me neid kriisi ajal vajame, et majanduse olukorda parandada.

Meil ei ole valikut. Kuidas me saavutame 75% tööhõivemäära, kui ei rakenda nende haritud naiste kasutamata võimeid ja oskusi? Meil tuleb tõepoolest muuta tööhõive käsitlusviisi, andes naistele võimaluse ning võttes kasutusele võimed ja oskused, mille me koolitamise ja hariduse abil omandanud oleme ning mis on tööhõive tarbeks olemas.

Kuulasin hoolikalt sõnavõtte, milles käsitleti ohvreid. See on tõsi, et mitte kõik ohvrid ei ole naised või lapsed. Nendeks võivad olla ka mehed, kuid peamiselt siiski naised, sealhulgas tüdrukud. Seepärast võetakse kuriteoohvrite meetmetes, mida ma teile mais tutvustan, seda asjaolu ka arvesse.

Varsti pärast tänast istungit tähistame rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva. Me ei tohiks unustada, et tähistame ka saja aasta täitumist sellest, kui Marie Curiele anti Nobeli auhind. Tahan öelda kõikidele naistele siin saalis, et peaksime olema uhked selle üle, et oleme naised.

(Aplaus)

  László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Usun, et meil tuleb austada sada aastat kestnud võitlust ja tehtud edusamme, kuid peame ühtlasi tunnistama, et tänapäeva Euroopa on veel kaugel sellest, et siin valitseks sooline võrdõiguslikkus. Palju sellest ebavõrdsusest kajastub tööturgude ebavõrdsuses ja meeste eelistamises paljudes tööturu valdkondades ja institutsioonides.

Seepärast usungi, et edu saavutamiseks tuleb kasutada Euroopa meetmeid ja rahanduslikke vahendeid, et parandada olukorda selles valdkonnas, naiste võimalusi tööhõives ja nende töötingimusi. Võimalik on võtta paljusid konkreetseid meetmeid. Mis puudutab näiteks Euroopa vahendeid, siis võimaluse korral ja kui see on mõistlik, tuleks kasutada võrdseid võimalusi käsitlevat tingimuslikkust, ning me oleme selle ka endale eesmärgiks seadnud.

Otsene töökohtade loomine on samuti oluline. Tulevase aastakümne jooksul keskendutakse töökohtade loomisel muu hulgas eeskätt nn valgetele töökohtadele – tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonna töökohtadele. Siin tuleb meil keskenduda võimaluste loomisele, sest suurt osa sellest tööst teevad igal juhul naised, kuid seda ilma piisava palgata ning võimaluseta järk-järgult suurendada oma õigusi, sealhulgas pensioniõigusi nende vanemaks eaks.

Mis puudutab pensioneid, siis neid käsitlevas valges raamatus, mis avaldatakse selle aasta kolmandas kvartalis, pöörame rohkem tähelepanu soolisele mõõtmele. Nimetatud valge raamatu kallal töötab rühm volinikke, sealhulgas asepresident Reding, ning meil õnnestub käsitleda pensionide soolise mõõtme küsimust tunduvalt jõulisemalt kui rohelises raamatus.

Nõustun Gabriele Zimmeriga. Üks teema on ka tööaja reguleerimise küsimus. See on väga tähtis. Vajame ELi tööaja määrust, mis võimaldab käsitleda paremini tööga seotud vajadusi ja perekondlikke kohustusi. Töö ja eraelu parem tasakaalustatus on väga oluline. See on osa meie inimväärse töö tagamise suunistest. Nõustun nendega, kes ütlesid, et see ei ole vaid ELi küsimus: see on rahvusvaheline kohustus, mida meil tuleb täita.

Selleks, et rõhutada veel ühte seost – tööturu ja hariduse seost – tuleb meil tegutseda süvitsi, et parandada hariduse kvaliteeti, suurendada teadlikkust, teavitada õigustest, eeskätt naiste õigustest ja – mis eriti oluline – Euroopa vähemuste õigustest, olenemata sellest, kas tegemist on sisserändajate või muude rahvusvähemustega.

Ja viimaseks, mis puudutab kvoote juhatustes, siis mul oli eelmisel nädalal võimalus arutada seda küsimust Briti Tööstuse Keskliidu uue juhiga. Usun, et Godfrey Bloomile pakub see huvi. Sellel küsimusel on mitu tahku. Peale stereotüüpide ning organisatsiooniliste ja kultuuriliste külgede arutasime ka vajadust korraldada kõrgel ametikohal töötamise korral aja vähesuse tõttu pereelu teistmoodi. Seepärast peame tegutsema mitmel rindel. Me ei tohi selle küsimuse arutamisel keskenduda üksnes töö- ja avalikule elule. Usun, et kui jätkame arutelu ja komisjon täidab oma kohustusi nõuetekohaselt, saavutame tulevikus edu.

  Mariya Nedelcheva, raportöör. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinikud! Soovin tänada kõiki kolleege osavõtu ja sõnavõttude eest.

Tänane arutelu näitab veel kord, kui palju läheb soolise võrdõiguslikkuse küsimus meile korda. Kõigil meil on ühised väärtused ja põhimõtted: inimväärikuse austamine ning ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine.

Austan väga isiklikke ja rahvuslikke tähendusvarjundeid, mille igaüks meist nendele väärtustele ja põhimõtetele lisab. Selles seisnebki kõnealuste küsimuste euroopaliku käsitlusviisi rikkus. Nende erinevate tähendusvarjundite puhul ei tohi me aga kaotada silmist ühist sihti. Peame tegema jätkuvalt tööd naiste tingimuste parandamiseks töökohal ning era- ja pereelus. Neid tuleb veelgi rohkem julgustada osalema tööturul, eriti vastutavatel ametikohtadel, ning selle eest peaksid vastutama riiklikud ametiasutused, institutsioonid, poliitilised organid ja ettevõtted. Peaksime kõik näitama, et seatud eesmärgid on saavutatavad. Täna öeldi mitmel korral, et soolise võrdõiguslikkuse eest tuleb võidelda iga päev. Tugevat poliitilist tahet peab toetama konkreetne tegevus. Mul on hea meel kõikide meetmete üle, mida komisjon on kavandanud, ning tänan ette ka kõiki kolleege nende meetmete toetamise eest.

Veel üks punkt: arutelude ajal arvustati mind teksti pikkuse eest ning näib, et see muutub igal aastal järjest pikemaks. Põhjus seisneb ilmselgelt selles, et varasemaid soovitusi ei ole täielikult arvesse võetud. Peame tegema nii, et kõik võtaksid neid arvesse. Samuti usun, et põhjus seisneb selle küsimuse keerulises olemuses ning pidevas arengus. Rõhutan, et selle arengu eest peame ise hea seisma. Nii ei jää me iganenud mõtete kammitsasse ja saame seda arengut juhtida.

Ja viimaseks, arvan, et sooline võrdõiguslikkus on jätkuvalt meie kõigi probleem. Usun, et meil kõigil on vaba tahe seda tunnustada ning teha tööd selle tegelikkuseks saamise nimel. 2011. aasta on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ning meie suurim ühine algatus peaks olema tõelise edu saavutamine soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

  Rovana Plumb, raportöör. – Lugupeetud juhataja! Soovin tänada volinik Redingit ja volinik Andori nende innuka osavõtu eest nende oluliste küsimuste lahendamises. Samuti tänan kõiki kolleege tänases arutelus esitatud jõuliste sõnumite eest.

Tahan öelda eeskätt seda, et sooline võrdõiguslikkus ei ole vaid sotsiaalse õigluse küsimus, see on ka edasiliikumise küsimus. Me peame üheskoos rajama õiglase ühiskonna meie kõigi jaoks. Järgmiseks tahan öelda seda, et toetan kindlalt kvoote. Jah, me vajame naisi kõrgetele ametikohtadele, kuid ärgem unustagem ka vaesust. Peame vaesust ennetama ja vähendama ning selle probleemi lahendama. Selleks vajame konkreetseid meetmeid. Vaesuse ennetamine ja vähendamine on sotsiaalse solidaarsuse tähtis osa ning ma usun veendunult naiste solidaarsusesse. Meil tuleb toetada kõiki kodanikke ja kogu ühiskonda ning ma soovin tänada vabaühendusi, sotsiaalpartnereid ning kõiki naisi ja mehi, kes võitlevad ühiskonnas päev päeva ja aasta aasta järel soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eest.

Sooline võrdõiguslikkus peab saama tegelikkuseks. Saame täna protsessi kiirendada, muuta ühiselt olukorda. Soovin veel kord kõikidele naistele õnnelikke päevi.

  Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.

Kahe kõnealuse raporti hääletus toimub täna, 8. märtsi keskpäeval.

Sellele järgneb rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamine. Kõik naised siin saalis, Euroopa Parlamendis, komisjonis ja nõukogus on lahkelt palutud osalema ühisel pildistamisel, mis toimub pärast pidulikku tseremooniat. Loodan, et seda teadaannet kuulevad kõik naised ja mehed oma kontorites ning tulevad otse siia täiskogu saali.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamisel on asjakohane rõhutada, kui rikastavat osa täidavad naised perekonna, ühiskonna ja majanduse arengus, ehkki seda rolli sageli alahinnatakse ega tasustata piisavalt, mis suurendab vaesuse ohtu märkimisväärselt.

Peamised probleemid on naiste piiratud ligipääs tööle, töötingimused ja ka ligipääs ametikohale, mis on vastavuses nende kvalifikatsiooniga. ELi liikmesriikides valitsev majanduskriis on naiste tööhõive olukorda veelgi halvendanud, sest naised kalduvad töötama ebakindlatel töökohtadel. Võrdõiguslikkuse parandamine hõlmab endas ka võitlust naistevastase vägivalla vastu, olgu see siis kas füüsiline, psühholoogiline või seksuaalvägivald, mille vastu tuleb võidelda ja mida taunida. Selleks tuleb võtta vastu sihipärased programmid, mis võimaldavad edendada naiste aktiivset kaasamist või naasmist tööturule ja luua konkreetsed võimalused elukestvaks õppeks, et tagada neile oskused ja kvalifikatsioon, suurendada nende enesekindlust ning arendada oskusi, mis on vajalikud ELi 2020. aasta strateegia jaoks.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Päeval, mil tähistame rahvusvahelist naistepäeva, tahan öelda, et toetan põhimõtteid, mida hõlmab raport soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2010. Arvan aga, et edaspidi tuleb meil minna õiglastelt põhimõtetelt üle konkreetsete meetmete vastuvõtmisele, et vähendada praegust soolist ebavõrdsust. Rumeenia, kust ma pärit olen, asus 2010. aastal soolise diskrimineerimise suhtes üleilmse soolise ebavõrdsuse indeksi pingerea keskel, täpsemalt 64. kohal. Üldiselt on Rumeenia naistel parem haridus kui Rumeenia meestel ning naiste osakaal kõrgkooli lõpetajate seas suureneb üha enam. Praegu on lõpetajatest 60% naised ja vaid 40% mehed. Naiste sissetulek on aga jätkuvalt väiksem kui meestel. Soopõhised ohud, mis mõjutavad naiste võimalusi tööturul, on endiselt väga võimsad, alates vaesuse ohust kuni selleni, et takistatakse naiste juurdepääsu vastutavatele ametikohtadele. Loodan, et tööturg hakkab kohtlema naisi õiglasemalt, ning soovin, et ka meie aitaksime seda olukorda muuta. Raport on oluline samm selles suunas.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Soolise võrdõiguslikkuse küsimus väärib asjakohast tähelepanu, eriti rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval. Minu arvates on paljud raportis käsitletavad teemad väga olulised. Üks teemasid, mida soovin toonitada, on meeste ja naiste pensionierinevus. Selle erinevuse on põhjustanud asjaolu, et naised katkestavad oma karjääri sagedamini kui mehed, et hoolitseda laste või haige või eaka lähedase eest, ning nad on perekondlike kohustuste tõttu nõus meestest sagedamini töötama osaajaga või ajutisel töökohal. Just see asjaolu toob kaasa pensionierinevuse. Minu arvates ei ole vähem oluline ka nõue pöörata erilist tähelepanu haavatavate naiste rühmadele: puudega ja eakatele naistele, sisserändajatele, lesbidele, bi- ja transseksuaalidele, konkreetsesse vähemusrühma kuuluvatele naistele ning abivajajate eest hoolitsevatele vähe haritud või ilma hariduseta naistele. Viimaseks pean oluliseks tagada ligipääs tugiteenustele, mille eesmärk on ära hoida soolist vägivalda ning kaitsta naisi sellise vägivalla eest, olenemata nende õiguslikust seisundist, rassist, vanusest, seksuaalsest sättumusest, etnilisest päritolust ja usutunnistusest, ning raportis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike seda ka tegema.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Sooline võrdõiguslikkus on meie ajastu aluspõhimõte, kuid sooline võrdõigusetus püsib endiselt. Naiste protsent teadlaste ja inseneride seas on oluliselt suurenenud. 59% kõrgkooli lõpetajatest on ELis naised ning doktorikraadi omanike seas on naisi 41%. On aga paradoksaalseid arve, mille üle tasub mõelda.

Kui me räägime teaduse valdkonna juhtkohtadest, siis naised on seal alaesindatud. Vaid 19% kõrgkoolide professoritest ELis on naised. Need arvud näitavad, et naistel on probleeme ligipääsuga kõrgematele akadeemilistele ametitele. Oluline on otsida lahendusi, mis võimaldavad ühitada edukat teaduskarjääri stabiilse pereeluga. Viitan näiteks uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamisele, mis võimaldaks teadlastest naistel töötada kodus. Vaid nii kaotame meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse teaduses ja teadusuuringutes – tõkke, mis takistab jätkuvalt saavutamast ELi eesmärke seoses konkurentsivõime suurendamise ning uuendustegevuse võimaluste maksimeerimisega.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Praegune majandus- ja sotsiaalkriis avaldab ELis väga halba mõju meeste ja naiste elamistingimustele. See halvendab oluliselt naiste olukorda niisugustes küsimustes nagu sooline võrdõiguslikkus, töötingimused ja juurdepääs tööhõivele. Naistele avaldavad ränka mõju ka töötingimused ja sissetuleku tase ning kui kiiresti ei võeta asjakohaseid meetmeid, on oht, et olukord halveneb veelgi.

Naiste seisundit tuleb võtta arvesse ka vaesusevastase võitluse raames. Arvandmete kohaselt elab kogu maailmas vaesuses 17% rohkem naisi kui mehi. Naiste osa perekonna ja ühiskonna arengus ei hinnata samuti vääriliselt. Sooline ebavõrdsus, eriti seoses ligipääsuga haridusele või perekondlike kohustuste jagamisel, suurendab naiste vaesust. Ka sugudevaheline palgalõhe või nn klaasist lagi toob kaasa raskeid tagajärgi, sest see takistab naisi asumast tööle juhtivale või vastutavale ametikohale.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine aitab võidelda naistevastase vägivalla vastu. Võidelda tuleb kõikide vägivallavormide, nii füüsilise, vaimse kui ka seksuaalvägivalla vastu, olenemata nende raskusastmest. Ka seoses selle teguriga peaksid ELi liikmesriikide valitsused ning Euroopa institutsioonid toetama mehhanisme, millega saavutatakse sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu erinevates tahkudes sooline võrdõiguslikkus.

  Ville Itälä (PPE), kirjalikult. – (FI) Soolise võrdõiguslikkuse küsimuse käsitlemine rahvusvahelisel naistepäeval on mõistagi asjakohane, kuid sellest ei piisa. Selle küsimuse olulisus peab olema nähtav ka kõikidel teistel päevadel, mil me võtame vastu otsuseid. Võrdõiguslikkuse lahutamatu osa on muu hulgas igaühe vääramatu õigus oma kehale. See hõlmab seega õigust kasutada rasestumisvastaseid vahendeid või teha aborti ja õigust heale seksuaaltervisele. Neid teemasid on kajastanud ja ilmselgelt kajastab ka edaspidi parlamendi hääletus. Kahjuks näitavad niisugused vaidlusküsimused sageli hoiakut, mis toetab naiste orjastamist.

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Võrdõiguslikkus on üks Euroopa põhiväärtusi ning see on vaieldamatult hea väärtus. Ainus probleem on see, et võrdõiguslikkust tõlgendatakse mitmeti ning mõnel äärmuslikul juhul ei võeta arvesse tõelisi inimestevahelisi erinevusi. Mitmesugused võimalikud tõlgendused on tekkinud niisuguse ideoloogia tagajärjel, mida seostatakse võrdõiguslikkusega ja mis on selle terminiga otseselt seotud. Varem on olnud juhtumeid, kus võrdõiguslikkuse nimel, mida mõisteti väga eripäraselt ja ühekülgselt, sooritati koguni kuritegusid ning pandi toime isegi genotsiid. Kui asi puudutab soolist võrdõiguslikkust, on väiksem dogmatismioht, kuid liiga äärmuslikke seisukohti esineb siiski. Sooline võrdõiguslikkus ei saa piirduda üksnes poliitiliste avalduste ja õigusaktidega. Võrdõiguslikkusel põhinevate standardite rakendamine on väga tähtis ning selle elluviimiseks tuleb muuta mentaliteeti. Peame edendama ja toetama haridus- ja teavitusmeetmeid ning häid tavasid. Peame tagama, et teadlikkus võrdõiguslikkusest on pigem reegel kui erand. Tõeline võrdõiguslikkus peab olema inimestes, nende hoiakutes ning nende igapäevases, iseeneslikus käitumises. Võrdõiguslikkus ei ole ka eraldiseisev väärtus. Me ei tohiks nõustuda niisuguse võrdõiguslikkust toetava sõnastusega, millega välistatakse teised väärtused, nagu vabadus, väärikus ja õiglus.

  Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Soovin kõigepealt avaldada kiitust raportööridele raportite eest, milles tuuakse esile võrdõiguslikkust käsitlevad tähtsad küsimused. Nagu ühes raportis on öeldud, on rohkem kui 20 miljonil eurooplasel – peamiselt naistel – piiratud juurdepääs tööturule, sest nad tegelevad täiskasvanud abivajajate hooldamisega. Samuti teame, kui raskes olukorras on vanemad, kes püüavad ühitada laste kasvatamist oma tööeluga. Usun, et konkreetsete meetmete võtmine töö- ja pereelu ühitamiseks on väga tähtis nii Euroopa sotsiaalse kui ka majandusliku arengu seisukohast. Meil on vaja meetmeid, et toetada kohalike tugisüsteemide loomist perekondade jaoks, kus hoolitsetakse laste eest ja hooldatakse täiskasvanud abivajajaid. Samuti tuleb vaadata läbi õigusaktid ja kasutada rohkem uusi tehnilisi vahendeid, et kaotada paindliku töökorralduse tõkked. Usun, et EL peab tegema kõik selleks, et tagada võimekate ja hästi haritud naiskodanike suure potentsiaali täielik rakendamine.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Soovin käsitleda mitut selles raportis esile toodud teemat. See raport võimaldas meil hoolimata sellest, millises komisjonis me töötame, leida mitmesuguseid seoseid, mida tuleb käsitleda, et saaksime paremini aidata kaasa ELi 2020. aasta eesmärkide saavutamisele. Nagu nägite, nõuti naiste seas ettevõtluse edendamiseks riiklike ja ELi meetmete võtmist: koolitus-, kutse- ja õigusnõustamise süsteemide loomist ning avaliku ja erasektori rahastamisele juurdepääsu võimaldamist. Mul on hea meel eeskätt selle üle, et toodi esile vajadust arendada kohalikku ja piirkondlikku ettevõtlust, mis on töökohtade loomise ja majandusarengu peamine allikas. Naiste võimeid on ettevõtete juhtimises kasutatud väga vähe. Seepärast olengi seisukohal, et Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond peavad toetama naiste ettevõtluse arendamist edendavaid meetmeid. On kindlasti kultuurilisi, materiaalseid või majanduslikke erinevusi, mis takistavad meid seda tegemast. Neid tegureid tuleb aga silmas pidada ning koostada raamistik, mille abil need kõrvaldada.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Sada aastat pärast naiste esimest avalikku meeleavaldust oma õiguste eest võitlemiseks ei ole ikka veel jõutud soovitud tulemuseni. Vastupidi, praegune kriis kahandab oluliselt soolise võrdõiguslikkuse kehtestamisel saavutatud edu. Kogu maailmas tulevad naised tänavale nagu sada aastat tagasi. Nad on meeleavalduste esirinnas Kreekas, Hispaanias, Tšehhis ja Belgias, aga ka Põhja-Aafrika riikides. Veel hiljuti sai EL uhkusega öelda, et on parandanud naiste olukorda tööturul ning hariduse ja inimväärse elatustaseme tagamisel, edendanud nende juurdepääsu tervishoiule ja suurendanud nende esindatust põhiseaduslikes organites, kuid kriisi süvenemine näib olevat tõrjunud need teemad ühenduse huvides tagaplaanile. Kriisivastased meetmed on suunatud peamiselt meessoost elanikkonnale. Naiste vajadusi tajutakse teisejärgulisena. Viimased sada aastat on näidanud, mida naised on andnud maailmale ja milline on nende osa arengus, samuti kui paljud neist on jätnud oma elu võitluses rahu eest ja kui palju elusid on nad maailmale andnud. See ei ole teisejärguline küsimus. Maailm ei ole aga oma kohustusi naiste ees täitnud. Küsimus ei seisne mitte neile teene osutamises, vaid nende võrdse sotsiaalse seisundi selges kuulutamises. Lõppude lõpuks ei võitle need naised iseenda, vaid parema ja humaansema maailma eest.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Soovin kõigepealt avaldada kiitust raportöörile kolleeg Nedelchevale selle raske ja suure töö eest. Soolise võrdõiguslikkuse nimel võideldakse liikmesriikides iga päev. Minu põlvkond oli üks esimesi, mis nägi naisi jõudmas vastutavatele ametikohtadele ja eeskätt valitavatesse ametitesse. Mul on hea meel näha, et naised on nüüd esindatud paljudes valdkondades, milleks neil alles hiljuti võimalus puudus. Sellegipoolest püsib ebavõrdsus ning palju võitlusi on veel ees, vähemasti seoses püsiva palgalõhe ja naiste osalemisega suurte ettevõtete juhatustes. Viimaseks soovin rõhutada, kui oluline on tagada kõikidele naistele võimalus kvaliteetsele reproduktiivtervisele. Alates ajast, mil ma alustasin tööd poliitikas, olen ma võidelnud naiste õiguse eest teha aborti ohutus raviasutuses. Neil peab olema ka võimalus kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. Seepärast toetan põhimõtet, et rasestumisvastased vahendid oleksid tasuta kättesaadavad, eriti alaealistele.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Naiste kvootide esitlemine mingisuguse saavutusena on puhas populism. Naised vajavad tegelikult elus tõelist valikuvabadust. Nad vajavad kindlustunnet, et nende otsuseid ei peetaks vähem väärtuslikuks. Oluline samm selles suunas oleks see, kui kõikides liikmesriikides kehtestataks perekonnal põhinev maksusüsteem, et perekond ei muutuks vaesuse lõksuks. Naiste kvootide kehtestamist juhatustes toetavad vaid naised, kes teenivad juba keskmisest suuremat palka, kui seda üldse toetatakse. Norra kehtestas naiste kvootide nõude börsil noteeritud ettevõtete juhatustele, kuid nendel ametikohtadel on vaid väike arv naisi, kes kuuluvad korraga mitmesse juhatusse. Nende naiste kohta öeldakse sageli halvustavalt „kuldsed seelikud” ning see ei tekita kuigi soodsat tööõhkkonda. Peame alustama valdkondadest, kus naised on tõepoolest halvemas olukorras: peame käsitlema hooldajate tasustamata ametikohti, osaajatööd ja nende paljude naiste halba olukorda, kes näevad suurt vaeva, et ühitada pereelu ja karjääri.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Sotsiaalne solidaarsus ja Euroopa sotsiaalmudel on väärtused, mis eristavad Euroopat maailma teistest ühiskondadest. Kui arvestada aga üleilmsest konkurentsist tulenevat nõuet vähendada tööjõukulusid, lõdvendada tööõiguse norme, vähendada töötajate sotsiaalkaitset ja nõrgendada riigi rolli, on nende väärtuste püsimajäämine küsitav. Tõenäoliselt ei suurenda me nende nõuetega kuigi palju konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil, vaid vastupidi – vähendame pigem sotsiaalset ühtekuuluvust ning tekitame lõhesid ühiskonnas. Ärge tehke seda viga. Niisugused meetmed ohustavad naisi. Palgaerinevus avaldab suurt mõju, samamoodi nagu eelarvekärped avalikus sektoris. Sellest seisukohast lähtudes peavad riiklikud pensioni- ja tervishoiureformid olema õiglased mõlema soo suhtes. See ei ole juhus, et Euroopa vaesuse küsimus puudutab sagedamini eakaid naisi. Võitlus ebavõrdsuse vastu ei ole kujuteldav reaalsus. See puudutab tõelisi inimesi.

  Jutta Steinruck (S&D), kirjalikult. – (DE) Kui me arutame täna, rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval Mariya Nedelcheva raportit, on viimane aeg, et meie sõnadele hakkaksid järgnema teod. Euroopa naiste ebasoodsate tingimuste vastu saab tõhusalt võidelda vaid siis, kui me kehtestame vabatahtlike kohustuste asemel siduvad eeskirjad. Need hõlmavad ettevõtete juhatustele ja ka muudele tasanditele naisi käsitlevate kohustuslike kvootide kehtestamist, järjepidevat võitlust ebakindlate töötingimuste vastu, mis mõjutavad naisi palju rohkem kui mehi, naiste kutsealaste väljavaadete parandamist juba õppimise ajal, suurendades korrapäraselt nende kutsevalikuid, keeldu kehtestada naistele maksustamise ja sissetuleku valdkonnas rahanduslikke tõkkeid, naiste edutamiseks kohustuslikke võrdõiguslikkuse kavasid ettevõtetes ja tööstuses ning korrapärast kontrolli ja aruandeid Euroopas saavutatud edusammude kohta, kui neid on.

Lubage mul lõpetuseks öelda järgmist: sada aastat pärast rahvusvahelise naistepäeva kehtestamist ei ole meie, naised, enam rahul pelga silmakirjalikkusega. Soovime kohustuslikke siduvaid õigusakte ning seda, et lõppude lõpuks tunnistataks, et naiste töö täidab otsustavat osa meie heaolus.

(Istung katkestati korraks.)

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president