Istungi stenogramm

Teisipäev, 8. märts 2011 - Strasbourg

10. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Christel Schaldemose (A7-0033/2011).

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tahaksin tänada Christel Schaldemoset raporti eest, mida tuleb kiita eelkõige raportis esitatud konkreetsete meetmete tõttu, mis on nähtud ette selleks, et tugevdada järelevalvesüsteeme, mille abil kontrollitakse Euroopa tarbijatele ohutute toodete liikumist Euroopa ühisturul.

See on algatusraport, kuid sellega on võetud õige suund kujundada välja ühtne turg ja parandada Euroopa tarbijate kaitset. Ohutuse tagamine tähendab seda, et tuleb ette näha jälgitavuse süsteemid, mis on usaldusväärsed kogu toote olelusringi jooksul. Ses suhtes tehakse raportis tõhusad ettepanekud luua kaupade ohutuse andmebaas, tugevdada seoses kolmandatest riikidest pärit ohtlike toodetega ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) ja suurendada vahendeid, et järelevalveasutustel oleks võimalik tõsist ohtu kujutavad tooted turult kõrvaldada.

Lõpetuseks soovin rõhutada meie ülesannet tagada, et Euroopa turul liikuvad tooted oleks ohutud ka kõige kaitsetumatele tarbijatele, iseäranis lastele, eakatele ja puudega inimestele.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tarbijate ohutuse üle seoses toidukaupadega on arutletud palju, ent ometi läheb meil mõnikord meelest, et ka iga päev kasutatavad tavalised kaubad võivad kujutada endast sama tõsist ohtu tervisele ja – eeskätt väikelaste puhul – teinekord isegi elule. Põhivahend turule viidava kauba kontrollimiseks on pidev turujärelevalve. Olulised on ka asjakohased õigusaktid, eriti e-kaubanduse kontrollimise kohta.

On ütlematagi selge, et tähtis on asjalik koostöö tarbijaorganisatsioonide, riigiasutuste, tootjate ja müüjate vahel. Ärgem siiski olgem liig agarad ja mõtisklegem rahulikult ohtliku toote määratluse üle. Ärgem unustagem, et tähtis pole üksnes kasutatava toote nõuetekohane kujundus ja nende valmistamine ohututest materjalidest. Sama tähtis on ka see, et nende kasutamisel võetaks appi terve mõistus ja et lapsed pääseksid nendele toodetele ligi vaid korraliku järelevalve all. Tänan teid väga.

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Täna võttis Euroopa Parlament vastu raporti üldise tooteohutuse kohta, mis on järjekordne tähtis samm Euroopa tarbijate kaitse tugevdamise poole.

Raportis rõhutatakse, kui oluline on toodete jälgitavus kogu nende olelusringi jooksul, ja palutakse komisjonil võtta meetmeid, et hinnata uusi tehnoloogiaid, mille puhul on tagatud tarbijate ohutus võimalikult väikeste kuludega. Kui Euroopa tarbijatele antakse võimalus tunda toote kõiki tahke, suureneb tarbijate teadlikkus ja kaitse. Usun, et uute tehnoloogiate abil on võimalik võidelda võltsimise vastu, eriti tekstiilisektoris.

Selle raporti eesmärk on kaitsta tarbijaid, ent ka kõiki Euroopas tegutsevaid ettevõtteid, kes ei ole otsustanud rajada oma tegevust vaid allhangete tellimisele. Selle raportiga leiame kindlasti suurepärase lahenduse pidevatele vaidlustele väljastpoolt Euroopat pärit ja täielikult jälgitavate kaupade märgistuse üle.

Raport: Michèle Rivasi (A7-0035/2011)

  Paolo Bartolozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Michèle Rivasi raportis, mille aluseks on Euroopa Liidus 2009.–2010. aastal toimunud gripiviiruse H1N1 ohjamise hindamine, püütakse kehtestada üldised käitumisreeglid, mida kohaldada tulevaste ülemaailmsete tervist ohustavate hädaolukordade korral.

Pärast pikka ja edukat läbivaatamist seatakse raportis peamisteks põhimõteteks koostöö, sõltumatus ja läbipaistvus. Selles kutsutakse üles liikmesriikide tervishoiuasutuste ja Euroopa institutsioonide suuremale ja paremale koostööle, et tagada ühtne ja asjakohane riskide ohjamine.

Selle eesmärgid on muuta liikmesriikide strateegiat, mis on seotud gripiviiruse ohjamise riiklike kavade, sealhulgas vaktsiinivarudega, avaldada kõikide Euroopa tervishoiuasutusi nõustanud ekspertide nimed ning luua tõhusad ja usalduslikud suhted rahvatervist käsitlevate sõnumite levitamise eest vastutava meediaga. Seetõttu hääletasime selle poolt.

  Marisa Matias (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Me teame väga hästi, mis juhtus A-tüvega gripiviirusega, ja see peaks olema meile kõigile õppetund. Ma ei tea, kas te mäletate, kuidas see kõik alguse sai, kuid tõsi on see, et kuidagi see algas ja järgnenud reaktsioon ei olnud kuidagi vastavuses probleemi ulatusega.

See on põhjus, miks täna hääletatud raport on nii tähtis – peame tehtust õppust võtma ja vältima selle kordumist. Meil on õigus teada, kes langetas otsused, kuidas kõik juhtus ja kes oli see inimene, kes otsustas sündmuste käigu. Samuti on meil õigus teada, millised riigid ei reageerinud läbipaistvalt ja miks nad nii tegid, kusjuures nad ei äratanud mingitki kahtlust – kahtleme veel praegugi, kas mängus ikka olid ärilised huvid. Vajame tagatist, et olenemata sellest, kas selle gripiviiruse puhul lähtuti ärilistest huvidest või mitte, ei jääks sellest maha mingit jälge.

Lugupeetud juhtaja, just seepärast olen seda meelt, et tuleb püüda kõrvaldada kõik rahvatervisega seotud ohud, kuid peame jälgima, kuidas seda tehakse ja kes selle eest maksab.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Täna hääletatud gripiviiruse H1N1 ohjamise hindamist käsitleva raporti üks põhijäreldusi on see, et meil puudub liikmesriikide ja Euroopa tervishoiuasutuste teostatav sõltumatu hindamine. Tagajärg on läbimõtlemata rahvatervisealased otsused. On murettekitav, et ECDC endise direktori Zsuzsanna Jakabi arvates ei ole ühelegi vaktsiinile kunagi varem antud müügiluba nii väheste vaktsiini toimet puudutavate andmete põhjal. Ta ütles seda, vastates küsimusele H1N1 gripi pandeemia vastase vaktsiini abiainete ohutuse kohta. Inimeste tervist mõjutavate otsuste jaoks on tarvis suuremat läbipaistvust. Poolas otsustas tervishoiuminister jätta meedia ja paljude teiste rühmituste survest hoolimata vaktsiinid ostmata ja vaktsineerimiskava rakendamata. On põhjust arutleda selle üle, kui stressirohke oli see olukord kodanikele, keda pommitati iga päev teabega, et nad peaksid laskma end vaktsineerida. On põhjust arutleda ka selle üle, kas on eetiline keskenduda vaid kasumile ja jätta unarusse kodanike tervis ning õõnestada sellega ka ametlike vaktsineerimissoovituste usaldusväärsust, ehkki need vaktsineerimised peaksid kaitsma meid epideemiate eest. Tänan teid väga.

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0023/2011)

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Tänaseks on Vahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud soovitused võetud ajutiselt üle Euroopa Liidu õigusaktidesse iga-aastaste kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega. Need on seotud Vahemere kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitlevate kaitse-, majandamis-, kasutus-, seire- ja turustusmeetmetega.

Nende soovituste püsiv iseloom nõuab aga püsivat õiguslikku vahendit nende ülevõtmiseks ELi õigusesse. Seepärast on asjakohane võtta kõnealused soovitused üle ühe õigusaktina, millele saaks lisada tulevasi soovitusi. Just seda olemegi praegu teinud. See annab seadustele suurema selguse ja on samas tähtis samm lihtsustamise poole.

Praegu on Vahemere üldise kalanduskomisjoni osalised kohustatud tagama, et alates kindlaks määratud kuupäevast rakendatakse kokkulepitud meetmed täielikult. Õigeaegne ülevõtmine oli seega vajalik selleks, et muuta need rahvusvahelised meetmed vahetult kohaldatavaks ELi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ning tagada selle puhul õiguskindlus.

  Marek Józef Gróbarczyk (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Meie fraktsioon toetas seda raportit, sest see on tulevase ühise kalanduspoliitika kavandamise ülitähtis osa. Eesootavaid muudatusi arvesse võttes on väga oluline piirkondadeks jaotamine, nagu ka see, et see poliitika rajataks just nende piirkondade põhjal.

Meid on ootamas arutelu tagasiheite teemal – häbiväärne arutlus halvasti koostatud õigusakti üle. Õigusakt peaks tuginema nimetatud meetmetele ehk teisisõnu piirkondadeks jaotamisele. Peaksime looma ühise kalanduspoliitika, milles seda arvesse võetaks. Tänan teid väga.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Kui me vaatleme, milline minevik on olnud meie ühistel kokkulepetel – ühisel kalanduspoliitikal, ühisel põllumajanduspoliitikal –, on tulemus inimestele üsna selgelt näha.

Kui mõnes valdkonnas on see poliitika toonud kaasa kunstilike hindadega tootmise suurendamise, siis mujal oleme näinud ka oma kalavarude kahanemist ja probleeme tagasiheitega. On kaunis selge, et see süsteem on läbi kukkunud. Meil on aeg tunnistada, et parim viis edasi liikuda on süsteem, mis põhineb omandiõigustel ja nende ülekantavusel. Need õigused tuleb anda tulevastele põlvkondadele, kes on huvitatud sellest, et kindlustada varud nii enda kui ka oma järeltulijate jaoks.

Kui me vaid saaksime tegutseda õigusriigi põhimõtte kohaselt ja kohaldada kalanduspoliitika suhtes omandiõigusi, oleks meil jätkusuutlik kalanduspoliitika mitte üksnes ELi tasandil, vaid kogu maailmas ja meil ei oleks mingit vajadust nende korralduste järele.

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Iga päev heidetakse üle parda merre tuhandeid tonne surnud kalu. Nad vajuvad merepõhja, nende soomused ja kondid kuhjuvad ning meri muutub seeläbi kuidagi kentsakaks ja kummaliseks – nii kirjutab üks Ühendkuningriigi poeet. Ometi kord on kasutatud metafoor täiesti sobiv. Nüüd on Euroopa Komisjon hilinenult üles ärganud – aastaid pärast selle tagasiheite probleemi esmakordset ilmnemist – ja on püüdnud midagi ses suhtes ette võtta.

Ent iga komisjoni välja pakutud lahendus tooks omakorda kaasa vastakad meetmed – saab piirata laeva merel viibimise päevade arvu, saab piirata võrgusilma suurust, saab sundida kapteneid tooma kaldale iga viimasegi püütud kalamaimu. Kõige selle aluseks on ühise kalanduspoliitika eksistentsiaalne probleem – just see, et tegemist on ühise poliitikaga. Selles määratletakse kalavarud kui ühine vara, millele on kõigil rahvastel võrdne juurdepääs. Need varud ei kuulu kellelegi ja seepärast ei ole kellelgi huvi kohelda kalavarusid taastuvate varudena.

Me peame järgima Islandi, Uus-Meremaa, Falklandi saarte ja teiste paikade eeskuju ning andma kaptenitele stiimuli kalavarude kaitsmiseks ja ka omandiõigused. Ainus viis selle tegemiseks on taastada liikmesriikide kontroll territoriaalvete üle.

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident

Raport: Anni Podimata (A7-0036/2011).

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Suur enamus Euroopa Parlamendist on otsustanud taas, et peame toetama finantstehingute maksu. Kõikidest maksudest, mida on võimalik vastu võtta, on kõige tobedam niinimetatud Tobini maks. Ainus hea asi, mida võib selle maksu kohta öelda, on see, et sellega pole kunagi kuskile jõutud – kui tegemist on mingi taeva kingitusega, miks ei rakendatud seda siis juba aastate eest?

Esimest korda võeti see vaatluse alla juba 1970. aastate alguses. Ent iga kord, kui käes on kriis, tiritakse see vana kronu lagedale ja mõne aja pärast jõuame järeldusele, et see ei ole eriti hea mõte. Maksu kehtestamine üksnes Euroopas ei ole lihtsalt hea mõte, sest tekiksid maksuparadiisid ja kapital liiguks Euroopas kusagile mujale. See maks puudutab kaubandust, mitte kasumit. Tobini maks ei lahenda midagi – seda tunnistas mõne aasta eest ka James Tobin ise.

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Praegune majandus- ja finantskriis on näidanud, et üleilmse finantssüsteemi õiguslikus ja järelevalveraamistikus on tõsiseid puudujääke.

Euroopa Liidus järgnes finantskriisile märkimisväärne eelarvekriis, mille oluline põhjustaja oli liigne ja mitmel juhul turgude õigustamata surve riigivõlakirjadele. Jällegi olid kriisi keskmes lühiajalised ja väga spekulatiivse iseloomuga tehingud ning seegi kriis rõhutas selget seost ühelt poolt finantsvaldkonna ebatõhusa reguleerimise ja järelevalve ning teiselt poolt riigi rahanduse jätkusuutlikkuse vahel.

Kriisi majanduslikke kulusid ei ole veel täielikult hinnatud. Tänaseks on selge aga see, et maailmal ja ELil ei ole võimalik sarnase ulatusega kriisi enam üle elada ning sellisel kriisil ei tohi lasta uuesti tekkida.

Et reageerida kriisile põhjalikult ja integreeritult, vajame uusi ja uuenduslikke finantsmehhanisme, mille abil oleks võimalik kärpida spekuleerimist ja taastada finantssektori põhiroll. Seetõttu on vajadus muutusteks, muutusteks väga soodsas suunas.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Ma pooldan üleilmse tehingute maksu kehtestamist. Komisjon peaks viima võimalikult ruttu läbi mõjuhinnangu selle kohta, kas sellise maksu võiks kehtestada esimese etapina Euroopa tasandil, ja pärast seda uuringut peaks EL langetama otsused.

Londonis saadakse täiendava börsimaksu näol igal aastal 7 miljardit eurot maksutulu. See ei ole täpselt sama asi kui siin arutletav tehingute maks, kuid tulemused Londonis ja nende mõju on julgustavad. Niisiis peaks komisjon korraldama viivitamata mõjuhinnangu ja seejärel peaksime tegema ELi tasandil otsused.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Majandus- ja finantskriis, mis on Euroopas viimastel aastatel võimust võtnud, on paljastanud õigusraamistikus tõsiseid vajakajäämisi.

Peame valmistama ette uued vahendid, millega oleks võimalik kärpida spekuleerimist ja taastada finantssektori roll. Tuleb rahuldada reaalmajanduse vajadused ja toetada pikaajalisi investeeringuid, ent samas tagada kohustuste õiglane jaotumine peamiste finantssektori osalejate vahel. Sel viisil õnnestub meil luua uued täiendavad ressursid, et toime tulla selliste üleilmsete ja Euroopa probleemidega nagu kliimamuutus ja Euroopa 2020. aasta strateegias kehtestatud eesmärgid.

Loodan siiski, et uuenduslike rahastamissüsteemide avaliku järelevalve ja läbipaistvuse meetmetele pööratakse rohkem tähelepanu, sest see on nende kasutuselevõtmise eeltingimus.

  Salvatore Caronna (S&D). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Minu arvates on Anni Podimata raporti vastuvõtmine märkimisväärne samm tasakaalukama, edumeelsema ja tugevama Euroopa majandus- ja fiskaalpoliitika poole.

Nüüd on kõigile selge, et Euroopa kui 27 riigi tegevuse kooskõlastaja, peab tagama endale kiiresti majanduslikud ja finantsvahendid, mille abil oleks võimalik majandust kontrollida, mitte üksnes sellele alla heita. Seepärast on kavandatud finantstehingute maksustamine tekitanud üsna suurt ärevust ning toonud kaasa rohket vastukaja ja arvukaid mõttevahetusi. See, et lõviosa Euroopa Parlamendist hääletas selle määruse poolt, on tähtis ja märkimisväärne, sest esimest korda ei lastud asjadel lihtsalt oma rada minna – saavutasime hoopiski suure edasimineku.

Ma väga loodan, et komisjon ja nõukogu jätkavad sel teel.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Praegune majanduskriis on paljastanud tõsised puudujäägid finantssektori järelevalveraamistikus ning vajaduse reageerida uute vahendite ja uue fiskaalpoliitikaga.

Finantssüsteem on hakanud teenima kasumit spekulatiivsetest tehingutest ja on absurdne, et seda sektorit ei maksustata. Vajame ravi – finantstehingute maksu – ja seepärast hääletasin ma raporti poolt.

Teistes valdkondades, näiteks energia ja keskkonna puhul, on Euroopa suutnud olla maailmas juhtival kohal ning saada eeskujuks ja stiimuliks teistele riikidele väljaspool Euroopa Liitu. Ma arvan, et peaksime saavutama sama finantssüsteemi puhul. Loodetavasti reageerib komisjon üsna pea ja esitab õigusakti ettepaneku, millega on võimalik täita kõikide nende kodanike ootused, kelle õlule on langenud praegune kriisikoorem.

  Lara Comi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Uue maksu kehtestamine on meede, mida tuleb alati hoolikalt kaaluda. Kui see võimaldab ühelt poolt luua stiimulite süsteemi, millega vähenevad riskid ja negatiivsed välismõjud, põhjustab see teiselt poolt kindlasti moonutusi, mis võivad olla nuhtluseks Euroopa finantsturgudele.

Olen veendunud, et spekulatiivse tegevuse ja finantstehingute teel saadud sissetulekud tuleks maksustada. Leian ka seda, et oleks asjakohane hinnata hoolikalt plusse ja miinuseid ning et sellist maksu tuleks põhjalikult uurida, et see tooks soovitud tulemused, ent ei lakkaks samas loomast rikkust.

Pean siiski juhtima tähelepanu sellele, et loogiliselt võttes võib isolatsioonis tegutsemisel väheneda liidu konkurentsivõime ja tal võib jääda puudu praktilistest vahenditest, et hõlmata oma eeskuju järgimisse teised üleilmsed majanduse valdkonnas tegutsejad. Just seepärast olen ma maksustamise poolt, tingimusel et see kehtestatakse üleilmselt ja pärast arutelu G20 liikmetega.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Täna oli meil rõõm vastu võtta Anni Podimata esitatud meetmed. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni Itaalia delegatsiooni liikmete jaoks, kes kuuluvad parteisse Italia dei Valori, oli see väga rahuldustpakkuv hetk, sest see näitab, et Euroopa Parlament teab, kuidas järgida oma väljakuulutatud põhimõtteid.

Tegelikult olime pooldanud finantstehingute maksu juba siis, kui arutasime Prevenche Berèsi koostatud finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi käsitlevat raportit. Täna sai see teoks. Niisiis on meil hea meel teatada, et meie hääletasime poolt, sest selle maksuga suunatakse rahalised vahendid finantsmajandusest – ka finantsspekulatsioonide juurest – reaalmajandusse. Samuti on see maks kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega ja sellest on abi suurtele Euroopa projektidele infrastruktuuri, teadusuuringute, ökoloogiliste ümberkorralduste ja meie tootmissüsteemi vallas.

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Sellele finantskriisile tagasi vaadates peame kandma hoolt selle eest, et me õpiksime sellest midagi. Näiteks peame endale selgeks tegema, et sobimatu reguleerimine võib põhjustada teinekord probleeme – nagu juhtus Ameerika Ühendriikides ühenduse investeerimisseadusega. Sellega ärgitati panku laenama klientidele, kes ei olnud laenukõlblikud. Kui iga kümnes klient jättis oma kohustused täitmata, sai alguse riskilaenude kriis, mille tagajärgi me näeme seniajani.

Peame mõistma, millised on tagajärjed sellel, kui raha trükitakse liiga odavalt ja intressimäärasid hoitakse madalal, et inimesed teeksid halbadel otsustel põhinevaid investeeringuid, ning kui ei tunnistata, et rahalgi on oma väärtus. Nagu on öelnud Austria majandusteadlane Ludwig von Mises, kui inimesed teevad halbu otsuseid ja väärinvesteeringuid, kaotavad turu korrastudes kõik ja laenutsükkel läheb lõhki. Just seda me nägimegi. Peame õppima ka seda, et pankadel ei tohiks enam kunagi lasta olla nii suured, et see võiks kaasa tuua läbikukkumise.

Kui me kehtestame selle maksu raha saamiseks, siis millise sõnumi me edastame sellega pankadele? Pangad ütlevad endile, et nad võivad samamoodi, hoolimatult edasi tegutseda ning kokku variseda – küll maksumaksja nad hädast välja aitab.

On aeg võtta finantskriisist õppust.

Raport: Edite Estrela (A7-0032(2011)

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Selge tõend selle kohta, et õigus Euroopa kodakondsusele ei ole ikka veel tagatud, on liikmesriikide vahel endiselt valitsev tõsine ebavõrdsus. Bulgaarias ja Rumeenias ei ole mingit õigust tervisele, mida saaks kasutada samas ulatuses kui teistes riikides. Seega on ilmselge, et see resolutsioon saab olla hoolimata selle keerukusest kasulik lähtepunkt.

Täna tähistatakse rahvusvahelist naistepäeva. Pole kahtlust, et naistel on endiselt keerulisem juurde pääseda ravile ja toetusele. Seepärast vajame rohkem teavet, rohkem ennetustegevust, ravi ja taastusravi ning tervislikemaid eluviise.

Tuleb valida õiged eluviisid – peame ütlema „ei” sõltuvustele, ülekaalulisusele, alkoholile, suitsetamisele ja nakkushaigustele. Selleks vajame tõelist ühtekuuluvuspoliitikat, milles seatakse õigus tervisele tõeliseks Euroopa eesmärgiks.

  Christa Klaß (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Meie esimene mure peaks olema alati tervist hoida ja teine tervist taastada. Kõigis liikmesriikides on olulisim kasvatustöö. Eriti tähtsad on tervislik toitumine, kehaline liikumine ja üldhariduse hea tase. Sisuliselt on see liikmesriikide teha. Euroopa peaks edendama eri valdkondades tervisekasvatusealaste kogemuste vahetamist. Mina hääletasin selle raporti vastu, ehkki selles oli palju häid mõtteid. Ma olen täiesti vastu lõigetele 25, 26 ja 29. Neis ei ole mingit kohta tähtsatele eetilistele ja moraalsetele otsustele, mis liikmesriigid peavad langetama näiteks seoses viljastamistehnoloogiate ja abordiga. Mainida aborti samas lauses rasestumisvastaste vahenditega, võtmata õigust elule isegi arvesse, ei kajasta kristliku Euroopa tahet.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Tõsi ta on, et tervishoiuerinevused on Euroopa Liidus üsna suured. Liikmesriigid on väga erinevad, nagu ka nende tavad ja kombed. On endastmõistetav, et kui me vaatame tulevikku ja tahame vähendada Euroopa Liidu tasandil tervishoiuteenuste erinevust, on meil vaja tervist mõjutavate tegurite vallas rohkem koolitust, kasvatustööd ja suuremat teadlikkust.

Selles raportis on pööratud ilmselgelt suurt tähelepanu sotsiaal-majanduslikule staatusele, ent mina leian, et tähtis on keskenduda kõige põhilisemale – tervishoiuteenuste kättesaadavusele, toitumisharjumustele, kehalisele liikumisele ja teistele sellistele asjadele. Just neid peame esile tõstma ja nende tähtsust rõhutama, kui vaatame tulevikku ja tahame üles ehitada parema ning tervislikuma Euroopa. Minu arvates vajame parimate tavade vahetamist.

Mina ise jäin selle raporti hääletusel erapooletuks, sest minu meelest oli selles palju ebaolulist. Loodetavasti saame keskenduda sellele, et vähendada tervisealast ebavõrdsust kogu Euroopa Liidus.

Raport: Eva Joly (A7-0027/2011)

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Viimastel aastatel, kui oleme arutanud rahvusvahelisel tasandil maksustamise mõtet, on üks mu põhimuresid olnud rünnak selliste riikide vastu nagu Kaimanisaared, kes ei ole teinud muud kui võtnud kuulda nõu, mida me oleme sellele riigile arenguküsimustes andnud. Oleme rääkinud Kariibi mere saartele ja teistele arenguriikidele aastaid, et nad peaksid mitmekesistama suhkru ja banaanide kõrval oma tootmist, hakkama liikuma väärtusahelas kõrgemale ja hakkama hankima teenuste puhul teadmisi mujalt.

Kaimanisaared on seda teinud ja nüüd moodustavad tänu nende maksualase neutraalsuse süsteemile 40–50% nende majandusest finantsteenused. Mitte tänu maksudest kõrvalehoidumisele, vaid tänu maksualasele neutraalsusele. Nad ei maksusta sinna paigutatavaid vahendeid kahe- ega kolmekordselt. Ent mida teevad Euroopa Liidu silmakirjalikud imperialistid, kui Kaimanisaared otsustavad neile maksustamise vallas konkurentsi pakkuda? Nad otsustavad käituda nagu vana aja imperialistid ja proovivad Kaimanisaari rünnata nende soovi pärast ELiga konkureerida. Häbi teil olgu selle Euroopa Liidu imperialismi pärast!

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Mul oli väga raske toetada oma sõbra Eva Joly raportit, sest ta hakkas rääkima Euroopast ja üleilmsest maksust.

Arenguriikidest lahkub seaduslikul ja ebaseaduslikul teel 880 miljardi dollari väärtuses vahendeid, mis hoiustatakse Euroopa ja lääne pankades. Meie omakorda paigutame 60–70 miljardi väärtuses Euroopa maksumaksjate raha arenguriikide vaesuse kaotamise kavadesse. Kui see raha – need 880 miljardit dollarit, mis arenguriikidest välja pääseb ja hoiustatakse meie pankades – oleks jäänud nendesse riikidesse, et neid arendada? Kas poleks mitte tunduvalt parem, kui need riigid kasvaksid kiiremini, kui neil oleks kapitali moodustamise võimalused, omandiõigused ja kaubandustavad?

Raport: Georgios Papastamkos (A7-0030/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Ajal, mil Euroopa Liitu ärgitatakse reformima ühist põllumajanduspoliitikat, on põllumajanduspoliitika ja väliskaubanduspoliitika ühtsuse tagamine üha olulisem.

Põllumajandus ja kaubandus on tegelikult kaks omavahel ristuvat poliitikavaldkonda. Nende dünaamika mõjutab reguleerivaid sätteid mitmepoolsel, piirkondadevahelisel, piirkondlikul ja kahepoolsel tasandil ning on suuremal määral nendest ka mõjutatud. Need reguleerivad sätted ei ole staatilised, vaid nad moodustavad hierarhiaid ja neid arendatakse edasi läbirääkimiste teel.

Mitmekesisus regulatiivsel tasandil, erinevad kaubandushuvid, pinged ja vaidlused kaubandusvaldkonnas peegeldavad kohaliku põllumajanduspoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse keerukat olemust. Kuna põllumajandus ei ole ainult majandustegevus, vaid selle alla kuuluvate põllumajandus- ja toiduainete poliitikapõhimõtetega teenitakse põhieesmärke, nagu toidu ja tarbijate ohutus, on selle peamine ülesanne kooskõlastada tõhusalt nii kaubandusalaseid kui ka kaubandusväliseid küsimusi.

Seepärast on meie kaubanduspoliitikal ülitähtis roll selles, kas põllumajandus jätkab täielikku ja tulemusrikast osalemist nende eesmärkide saavutamises, kahjustamata samas põllumajandussektori dünaamikat.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Toiduga kindlustatus on ühises põllumajanduspoliitikas esmatähtis küsimus. Tõelise toiduga kindlustatuse saavutamiseks peaksime säilitama rahvusvahelises kaubanduses õiged proportsioonid. Selle puhul tuleks tunnistada, et põhiroll on õiglasel konkurentsil. Euroopa põllumajandus- ja toiduainetetootjad peavad järgima ELi ülemäära rangeid standardeid ja kulutama palju raha, et viia oma tooted vastavusse piiravate normide ja eeskirjadega.

Samas pole Euroopa Liidul mingit kontrolli kolmandate riikide tootjate ja põllumajandustootjate üle, kellelt me impordime tohututes kogustes toiduaineid. Esiteks on selline kord ebaõiglane meie kohalike tootjate suhtes ja teiseks on selline poliitika ka ohtlik Euroopa tarbijate tervisele, sest ELil pole mingit tegelikku kontrolli nende toodete kvaliteedi üle. Seda olukorda tuleb viivitamata muuta.

  James Nicholson (ECR). – Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt öelda, et hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates visandatakse selles eriti seoses kaubanduspoliitikaga väga selgelt Euroopa Liidu põllumajandussektori ja põllumajandustootjate ees seisvad probleemid.

Lubage mul väga selgelt välja öelda – Euroopa Liidu põllumajandussektorit ei tohi mingilgi kombel ohvriks tuua, et tagada näiteks Mercosuri kaubanduskokkulepe. Ent kahjuks on mul tunne, et asjad lähevad just selles suunas. Tundub valitsevat arusaam, et Euroopa põllumajandust saab kasutada hõlpsalt kauplemisvahendina. Kui tõepoolest nii arvatakse, näen ma ette suuri probleeme mitmes põllumajandussektoris, eelkõige loomakasvatussektoris. Mis puudutab samaväärseid standardeid, siis meie nõue, et ELi imporditavad tooted peavad vastama samadele standarditele kui meie oma tootjate tooted, ei tohiks hirmutada kedagi. Meil on kahtlemata kohustus oma tarbijate ees tagada, et sellest nõudest peetakse kinni.

Mind kurvastab väga ka hoiak, mille komisjon on võtnud selles küsimuses Euroopa Parlamendi suhtes. On lubamatu, kui komisjon peaks püüdma meid pimeduses hoida. Soovin, et läbirääkimiste jätkudes võetaks arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni seisukohta.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Georgios Papastamkose raportis tehakse mõned väga head ettepanekud. Euroopa Liit peab arvukaid mitmepoolseid ja kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi erinevate rühmitustega, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Põllumajandustoodetega kauplemisel on selles valdkonnas ülitähtis roll, eriti kui kõne all on juurdepääs Euroopa Liidu turgudele.

Euroopa Liidu põllumajandustoodete import on ekspordist suurem. Suhkruturu reformile järgnenud nelja aastaga muutusime netoeksportijast netoimportijaks. Me impordime 70% põllumajandustoodetest. Neid tooteid ekspordivad arenguriigid. Meil on kaubavahetusbilansi puudujääk Mercosuri riikide suhtes. Nagu ütles Jarosław Kalinowski, imporditakse Euroopa Liidu turgudele põllumajandustooteid, mis on toodetud kooskõlas muude standarditega, samas kui Euroopa põllumajandustootjad kannavad seoses loomade heaolu ja keskkonnakaitsega tohutuid kulusid.

Me ei saa hävitada ELi eelarvest rahastatava ühise põllumajanduspoliitika saavutusi otsustega, mis vähendavad selle poliitika tõhusust. Peame olema kindlad, et ELi ühise põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika vahel on olemas vajalik koostoime.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Minagi soovin öelda paar sõna selle Georgios Papastamkose väga põhjaliku raporti kohta. Võiks ka öelda, et sellega antakse hea ja avar pilt Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika vahelistest seostest ning sellest, millise poliitika kujundamise vahendina põllumajanduspoliitikat ELis kasutatakse.

On kahtlemata tõsi, et kui vaatleme eelarvet, on põllumajandusel märkimisväärne osa siingi Seepärast kerkib põllumajanduse teema Euroopa Liidu poliitikast rääkides alati esile. Siinkohal tasub meelde tuletada, et kuna me impordime Euroopa Liitu väga palju toiduaineid ka mujalt – eeskätt kolmandatest riikidest –, tuleb nendest eetilistest standarditest kinni pidada. Siin on väga tähtis teema puhtus.

Samuti on oluline meeles pidada seda, et peame hoolitsema põllumajandusliku tootmise eest ka oma maailmajao eri paikades, sealhulgas äärepoolsetes riikides, ka Soomes, kus on väga suured teadmised, puhtad tooted ja nii edasi. Kui me kõneleme põllumajanduspoliitikast ja jätkame tulevikus sellesse investeerimist, peame need kõrged eetilised standardid säilitama.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Hääletasin Papastamkose raporti poolt. Tahaksin väljendada imetlust selle raporti üle. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on pooldanud kindlalt Euroopa toiduga kindlustatust, mida ohustavad rahvusvahelistel toiduaineteteemalistel kaubandusläbirääkimistel kehtestatud ülemäärased soodustused.

Euroopa Liidus on tugev huvirühm, kes tegutseb selle nimel, et vähendada toiduainete tootmist Euroopas ja suurendada toiduainete importi kolmandatest riikidest, sest nad teenivad selle ekspordi pealt kasumit. Seda oli näha näiteks suhkruturu reformi ajal. Euroopa Liit ei tohiks sellele huvirühmale järele anda, vaid peaks sellele oma toiduainetega kindlustatuse huvides vastu astuma. Sellele huvirühmale allaheitmine ajal, mil nõudlus toiduainete järele üha kasvab, on pikas plaanis hukatuslik poliitika.

  Inese Vaidere (PPE). – (LV) Austatud juhataja! Õiglane kaubandus põllumajandustoodete sektoris on üks tähtsamaid tõukejõude arenguriikide majanduse arengus. Oluline on ka aidata vähendada vaesust ja hoida ära toidukriise. Paljud Euroopa piirkonnad ja riigid sõltuvad põllumajandusest – eriti uusimad liikmesriigid, kus põllumajandusele antakse märkimisväärselt väiksemaid otsetoetusi kui vanemates liikmesriikides. Pealegi peavad need piirkonnad konkureerima Ladina-Ameerika tootjatega, kes ei pea järgima sama rangeid kvaliteedistandardeid ja kellele tehakse tollitariifisoodustusi. Selline olukord vähendab märgatavalt meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja kasumit. Seetõttu toetasin seda raportit, sest selles tehakse ettepanek vaadata läbi Euroopa Liidu kaubanduspoliitika, seda korrapäraselt hinnata, rakendada kolmandatest riikidest pärit põllumajandustoodete suhtes ühtseid standardeid ning avada turg kolmandatest riikidest pärit põllumajandustoodangule vaid juhul, kui meie põllumajandustootjatele makstakse hüvitist kahju eest, mida nad kannavad kolmandatest riikidest pärit põllumajandustoodete impordimahu suurendamisel. Tänan teid.

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kui ma vestlen paljudes maailma vaeseimates riikides oma sõpradega ja küsin neilt, kuidas me saaksime kõige paremini aidata neil leevendada nende riigis vaesust ja selle vastu võidelda, ütlevad nad sageli, et abi ei ole lahendus. Kasu oleks sellest, kui aitaksime nende riigi ettevõtjatel luua jõukust kohapeal ja pakuksime neile kaubavahetust Euroopa Liiduga. Me saame aidata oma turgude avamisega.

Selle lahenduse puhul on üks suur probleem see, et meil on ühine põllumajanduspoliitika. Ka Ameerika Ühendriikidel on kõikvõimalikke toetusi. Valjuhäälsed sõnavõtud avatud kaubanduse teemal on silmakirjalikud, kui sulgeme oma turud arenguriikidest pärit väga heale toodangule. Tagatipuks kasutame midagi, mida nimetatakse sanitaar- ja fütosanitaarnõueteks. Tahame loomulikult kõik ohutumat toitu, ent tihti kasutatakse neid nõudeid arenguriikidest importimisel mittetariifsete tõketena.

On aeg usaldada tarbijaid. Seni kuni toit on ohutu, las otsustavad tarbijad, kas nad soovivad Euroopas või mujal kasvatatud toitu. Lõpetagem Euroopas kahjumit tootvate ja mittetoimivate tootmissektorite toetamine.

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on kordumatu oma raiskamise, korruptsiooni, tohutu bürokraatia, isekuse, silmakirjalikkuse ja ebamoraalsuse poolest.

1950. aastate lõpus oli Argentiina suursaadik ELi juures arenguriikide nimetatud eestkõneleja. Ta ütles, et kui Euroopa peab toetama oma põllumajandustootjaid, siis nad mõistavad seda, et neile küll ei meeldi oma toodete eemaletõrjumine, kuid nad saavad sellest aru, kuid ta palus, et me ei sunniks neid mitmekordselt kannatama ega saadaks oma ülejääke dumpinguhinnaga nende turgudele. Euroopa Liit ei kuulanud ei siis ega ka pärastpoole.

Viimased maailmakaubandust käsitlevad läbirääkimised toimusid optimistlikku deviisi all „Kõik peale relvade”. See muutus loomulikult kiiresti juhtlauseks „Kõik peale põllumajandustoodete”, sest Euroopa Liit on otsustanud säilitada selles sektoris praeguse kaitsva ja toetava seisukoha.

Mis siis on toimunud? Ühine põllumajanduspoliitika on meil olemas olnud alates 1960. aastast. Sellega on EL tegelenud kõige kauem. Kui selle töö tulemus on ökoloogiline viletsus, vaesus, kõrgemate toiduhindade mõju inflatsioonile – mida me ometi mõtleme, kui tahame anda nendele samadele institutsioonidele lisavolitusi?

  Nirj Deva (ECR). – Austatud juhataja! Tavaliselt olen oma sõbra Syed Kamalliga täiesti nõus, kuid täna palun luba olla eriarvamusel. Pärast pikki ja põhjalikke mõtisklusi olen jõudnud arusaamisele, et toiduga kindlustatus on maailma elanikkonna suurenemisel väga oluline tahk. Euroopa Liit peaks olema kindel omaenda toiduga kindlustatuses. See tähendab isemajandamist, mitte ületootmist, mille tulemusel saadame oma toodangu dumpinguhindadega arenguriikidesse, ega alatootmist, mille tõttu tuleb näljased inimesed toiduta jätta.

Seega peaksime otsustama isemajandava Euroopa, isemajandava Aasia, isemajandava Aafrika ja isemajandavate Ameerika Ühendriikide kasuks. Kui me seame oma kavades eesmärgiks isemajandamise, siis kõik muu võib jääda rahvusvahelise kaubanduse mängumaale. Toiduga ei saa mängida.

Raport: Martin Häusling (A7-0026/2011)

  Christa Klaß (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Hääletasin Martin Häuslingi raporti poolt. Valk on tervislikus loomasöödas väga oluline. Euroopa peab võtma meetmeid, et tagada usaldusväärsed valguvarud. Peame kasutama siinkohal kõiki võimalusi – alates teadusuuringute ja kasvatamise toetamisest kuni põllumajandustootjate teavitamise ja koolitamiseni kehtivate tavade eeliste ja külvikorra vallas. Ärgem unustagem järeleproovitud ringmajanduse põhimõtet. Komisjon peab läbi vaatama keelu kasutada loomseid valke mittemäletsejate söödas, pidades samas siiski kinni kannibalismi keelust. Eriti tuleb kaaluda loomse valgu võimalikku kasutamist seoses sigadele ja kodulindudele söödetava kondijahuga. Need materjalid tuleb ette valmistada vastavalt praegustele rangetele inimeste tervise kaitse ja keskkonnaalastele eeskirjadele. Praegu hävitatakse väärtuslikke valguallikaid vaid sellepärast, et me ei suuda korraldada korralikult nende toodetega ümberkäimist.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Mul on kahju, et Häuslingi raport, mis on hea raport, jäi mõtlematute muudatusettepanekute tõttu ilma oma autori toetusest. Ka mina hääletasin selle vastuvõtmise vastu. Minu arvates ei ole mingit põhjust kasutada selle raporti muudatusettepanekuid selleks, et toetada geeneetiliselt muundatud organismidele Euroopa Liidus soodustuste tegemist – me ei tohiks soosida geneetiliselt muundatud organisme. Euroopa peaks kaitsma traditsioonilist ja loomulikku põllumajandust. Geneetiliselt muundatud põllukultuurid kujutavad endast ohtu Euroopa põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele ning seepärast olen raportööriga nõus. Järgisin selles küsimuses tema eeskuju. Tänan teid väga.

Raport: Mariya Nedelcheva (A7-0029/2011).

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Alustuseks tahaksin tänada tehtud töö eest raportöör Mariya Nedelchevat. Kõneledes meeste ja naiste võrdõiguslikkusest tänapäeva töömaailmas ei pea me ega tohigi pidada mingit ilukõnet.

Vastupidi – naiste tööhõive on Euroopa jaoks strateegiline küsimus nii kultuurilises kui majanduslikus mõttes. Nagu selgub olemasolevatest andmetest, suureneks sisemajanduse koguprodukt 30%, kui naiste tööhõive määr oleks sarnane meeste omaga. Seepärast ei tohi praegune kriis sundida meid astuma samme tagasi, vaid peab hoopiski suunama meid edasi aktiivse naiste tööhõive poliitika poole. Seetõttu on meil vaja eesmärgipärast tööhõivepoliitikat, millega oleks võimalik hinnata kriisi mõju naistele ja kaaluda üldistele suundumustele vastupidiseid lahendusi.

Lisaks on raportil see hea külg, et selles keskendutakse naiste tööhõive edendamist, kutseõpet ja naiste ettevõtlust puudutavatele edasiviivatele põhimõtetele. Lõpetuseks soovin öelda, et käsitlemist vajab veel üks nähtus – tõsine naistevastase vägivalla probleem. Euroopa vajab nüüd kõikehõlmavat direktiivi kõikide naistevastase vägivalla vormide ärahoidmise ja nende vastu võitlemise kohta.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Lugupeetud juhataja! Kuulates arutelu kvootide üle, mis tuleks kehtestada, et tagada naiste suurem osalus börsil noteeritud ettevõtete juhtkondades, on selge, et Euroopa Parlamendis peetakse taas kaevikusõda. See on kahtlemata häbiväärne. Ma ei hakka tegema saladust sellest, et olen kohustuslikele kvootidele väga vastu. Eeskätt seepärast, et minu arvates on see halb ettevõtetele, ent ka seetõttu, et see on halb nendele kvalifitseeritud naistele, kes muutuvad nendes juhtkondades automaatselt marginaalseks. Mina ütlen kvootidele „ei”. Võiksime suhtuda küsimusse pragmaatiliselt ja arutada selle üle, kas me ei võiks nõuda börsil noteeritud ettevõtetelt oma soolise võrdõiguse strateegiate loomist ja eesmärkide püstitamist ning nad võiks ise otsustada, mis need eesmärgid on. See oleks hea nendele naistele, kes saavad selle lahenduse abil juhtkonda, ent ka ettevõtetele, sest nad saavad kehtestada rakendatavad eesmärgid ise. Minu meelest peaksime püüdma olla asjaomaste ettevõtete ja naiste huvides pisut pragmaatilisemad.

  Debora Serracchiani (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Andsin poolthääle raportitele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning naiste vaesuse kohta Euroopas. Mul on hea meel, et seda teemat arutati päeval, mil tähistame sajandat korda rahvusvahelist naistepäeva.

Olenemata direktiivist 2002/73/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta seoses töö saamise, kutseõppe, edutamise ja töötingimustega, tuleb nõuetekohase ülevõtmise saavutamiseks teha veel täiendavaid jõupingutusi. Piisab sellest, kui öelda, et kuigi naiste haridustase on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ja naissoost koolilõpetajate arv on meessoost lõpetajate arvust suurem, keskenduvad naised endiselt traditsiooniliselt naiselikele sektorile, neile makstakse pidevalt vähem palka ja nende käes on kõikides valdkondades vähem vastutavaid ametikohti.

Naisi takistab tööd tegemast see, et puuduvad nende ülalpeetavatele, näiteks lastele, puudega inimestele ja eakatele suunatud tugiteenused, piisavad puhkusesüsteemid ja paindlik töökorraldus.

Lõpetuseks soovin tervitada kõiki maailma naisi, kes võitlevad oma kõige põhilisemate õiguste eest. Palun Euroopa Parlamendil väljendada solidaarsust Iraani naisühendustega, kes on täna tänavatel ja kutsuvad naisi meelt avaldama katmata näoga.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Tahaksin lühidalt selgitada, miks ma ei toetanud resolutsiooni, milles hinnati 2010. aastat soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast.

Resolutsioonis toetatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust mitmes valdkonnas, ent samas toetatakse aborti – uue elu lõpetamist. Dokument on vastuolus ÜRO resolutsiooniga, milles öeldakse, et aborti ei tuleks kunagi kasutada pereplaneerimisvahendina.

Selle resolutsiooni vastuvõtmisega Euroopa Parlament mitte üksnes ei sekku rahvusriikide asjadesse, vaid eirab eelkõige põhiõiguste hartas sõnastatud õigust elule.

Mul on kahju, et Euroopa Parlamendi enamus on seda dokumenti toetanud. See on murettekitav märk. Kutsun kõiki liikmesriikide organisatsioone ja ühendusi esitama end Euroopa Parlamendis esindavatele parlamendiliikmetele protesti.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Minu meelest on väga tähtis rääkida Euroopa Parlamendis naiste ja meeste võrdõiguslikkusest ning mitte üksnes tänasel pidupäeval – sellest tuleb kõnelda kogu aeg. On tõepoolest oluline meeles pidada, et meid on loodud meesteks ja naisteks. See on rikkus, ent see ei tähenda, et üks on kuidagimoodi teisest halvem või nõrgem – meid on loodud ka võrdseks. Seetõttu on väga tähtis tagada, et nüüd, 2010. aastatel saame lõpuks olla Euroopas võrdsed, mis tähendab seda, et ka tööturul koheldakse mehi ja naisi samamoodi. Olukord on praegu muidugi selline, et naised on olnud seoses palga ja muu sellisega pidevalt halvemas olukorras. Tsiviliseeritud ühiskonnas ei saa see nii olla. Vastupidi, peame tagama, et võrdõiguslikkust oleks võimalik rakendada selle sõna tõelises tähenduses.

Mis puudutab kvoote, siis neid on vaja seni, kuni võtame omaks mõtteviisi, mille puhul on kõik võrdsed. Siis saab tööturul otsustavaks teguriks vaid pädevus.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Täna oleme taas ühe ettepaneku vastu võtnud, ent me peame – nagu ütles volinik – liikuma sõnadelt tegudele.

Meetmetest hoolimata kestab ebavõrdsus visalt edasi. Naised saavad hea hariduse. Ülikoolide viimaste andmete kohaselt saavutavad naised paremaid tulemusi, kuid meie diskrimineerimine jätkub. See peab eriti paika puudega naiste, eakate naiste ja naissoost sisserändajate puhul, kes kannatavad kahekordse diskrimineerimise all.

Täna oleme kuulnud peale selle ettepaneku mitmeid avaldusi, ent me ei ole valmis eeskuju näitama. Piisab sellest, kui vaadata, mis soost on komisjoni president, või vaadelda nõukogu liikmeid, vahelduvate eesistujariikide esindajaid, nõukogu eesistujat, Euroopa Parlamendi presidenti, Kontrollikoja presidenti, Euroopa Keskpanga liikmeid (kelle seas ei saa esimest korda olema ühtki naist), Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhatajaid või naiste puudumist mõne riigi delegatsioonis.

Euroopa poliitika kuvand on endiselt mehine. Meil tuleb läbida väga pikk tee. Seepärast hääletasin selle ettepaneku poolt. Ma usun kvootidesse kui viisi, kuidas teha edusamme sel keerulisel teel ja eelkõige selle moto elluviimisel, millega ma alustasin – sõnadelt tegudele.

  Inese Vaidere (PPE). – (LV) Lugupeetud juhataja! Ehkki olukord naiste õiguste vallas on paranenud, tahaksin sellegipoolest juhtida teie tähelepanu vähemalt kolmele asjaolule. Esiteks on palgaerinevused endiselt märkimisväärsed ja kriisi ajal on need erinevused suurenenud, sest me oleme otsustanud toetada panku, mitte koole ja lasteaedu, mille töötajad on ülekaalukalt naised. Teiseks ei pakuta naistele, tulevastele emadele ja värsketele emadele piisavalt toetust, eriti uutes liikmesriikides. Diskrimineerimine toimub ka tööturul. Kolmandaks on poliitikas, kus ideaalis võiks mehi ja naisi olla võrdselt, naiste osalus ikka veel märgatavalt väiksem. Sama ilmingut võib näha juhtivate ametikohtade puhul. Minu arvates ei suuda me anda selle raportiga uut hoogu nende probleemide lahendamisele.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Hääletasin raporti ja ka kvootide poolt. Seoses sellega soovin tänada volinik Redingit, kes tegi ettepaneku – või vahest tuleks öelda, et esitas ultimaatumi –, et kui aasta pärast ei ole börsil noteeritud ettevõtetes rohkem naisi, asub ta ise tegutsema. Seda tehes rakendab volinik tegelikult vaid ELi aluslepinguid ja direktiive, kus öeldakse, et mehed ja naised on võrdsed.

Ma tean, et kvoodid tekitavad vastakaid tundeid ning et need ei esinda õiget demokraatiat, kuid seda ei tee ka praegu valitsev olukord. Soomes kehtestati kvoodid omavalitsuste tasandil 10–15 aastat tagasi. Need kohtasid vastuseisu ja neid peeti naisi alandavaks. Arvati ka seda, et nende ametikohtade täitmiseks ei leidu piisavalt naisi. Naised siiski leiti ja kogemus on näidanud, et vähemalt Soomes toimivad need kvoodid kohalike omavalitsuste tasandil väga hästi.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Tänan teid, et täitsite tühja koha ja asusite seda istungit juhatama. Lubage mul tänada ka teie töötajaid ja tõlke. Hiljutine otsus selle kohta, et kindlustusandjad ei tohi diskrimineerida sõiduki juhtimise võime või pikaealisusega seotud riskiteguri määramisel soo põhjal, on puudulik nii mitmel tasandil, et on keeruline otsustada, kust alustada. Võtkem alustuseks kulud. See läheb maksma täiendav miljard naela. Kindlustusmaksed suurenevad ja kindlustuse kasuks otsustab vähem inimesi.

Teiseks vilets kohtupraktika – viis, kuidas Euroopa Kohus langetab otsuseid Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendi põhjal. Kolmandaks tegutsemine „halvas usus”. Kui võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise direktiivid vastu võeti, sai kohe selgeks, et kindlustusmatemaatiliselt põhjendatud eristamine on siiski õigustatud.

Neljandaks kohtunike agarus – see, kuidas meie kohtunikud on jätnud kõrvale seaduses öeldu ja eelistanud seda, mida seadus nende arvates öelda võiks. Viiendaks rünnak vabade lepingute vastu. Kui keegi tahab mind kindlustada, ja ma võtan tema pakutavad tingimused hea meelega vastu, ei ole riigi asi meie vahele tulla ja meie tehing ebaseaduslikuks kuulutada.

Kuuendaks jalustrabav väide – mis on sellel kõigel pistmist Euroopa Liiduga? Iga riik suudaks kindlasti töötada ise välja oma soolise võrdõiguslikkuse eeskirjad vastavalt omaenda demokraatlikele mehhanismidele ja menetlustele. Lugupeetud juhataja, missioonitundega kohus on nuhtlus. Missioonitundega ülemkohus on türannia.

Raport: Rovana Plumb (A7-0031/2011).

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Naiste vaesus on pikaajaline probleem, millel on ajaloolised põhjused ja mis ei ole kohe kindlasti majanduskriisi tagajärg.

Seetõttu hääletasin Rovana Plumbi raporti poolt, sest ma olen veendunud vajaduses näha edaspidigi nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil tõsiselt vaeva selle nimel, et toetada edasisi edusamme soolise võrdõiguslikkuse vallas. Usun, et selles raportis esitatud meetmed on kasulik tugi – vahest mitte piisav, ent pisut siiski – Euroopa Ülemkogus vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti rakendamise strateegiatele ja soolise võrdõiguslikkuse tegevusraamistikule.

Ses suhtes on parim otsus see, et liikmesriigid peaksid edendama konkreetseid programme, mille eesmärk on soodustada naiste aktiivset kaasamist või taasintegreerimist tööturule. Ent on tähtis, et selliseid programme ei kooskõlastataks vaid kohalikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil. Tuleb leida viise, kuidas kooskõlastada neid ka partneritega väljapool Euroopa Liitu.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Naised on teinud alati sellist tööd, mida ei panda tähele – hoolitsenud majapidamise eest ja pakkunud emotsionaalset tuge. Selliseid asju ei ole võimalik osta ja selle töö peale ei saa kedagi palgata. Ent me ei ole seda väärtustanud.

Nüüd sisenevad naised tööturule. Ometi oleme endiselt vaesumisohus ja majanduskriisi kontekstis see olukord vaid halveneb. Mina hääletasin selle ettepaneku poolt, sest meie kohus on kaotada vaesus naiste seas. Seda saab teha õigusaktide ja meetmete tugevdamisega, et oleks võimalik vähendada meeste ja naiste palgaerinevust.

Peame rakendama naisi soosivaid aktiivseid tööhõivestrateegiaid ja vaatama läbi sotsiaalkaitsesüsteemid, võttes iseäranis arvesse eakamaid naisi ja puudega naisi.

Soodustagem naiste sisenemist tööturule, sest nad suurendavad kasumit, ning vähendagem meeste ja naiste palgaerinevust, sest nagu selgub arvukatest uuringutest, suureneks sellega sisemajanduse koguprodukt 13%.

Küsimus on õigluses, ent eelkõige on see võimalus Euroopa konkurentsivõime jaoks.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Francesco Enrico Speroni (A7-0047/2011).

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Vastavalt Saksamaa kriminaalseadustikule ja maksuseadustikule saab maksudest kõrvalehoidumise puhul karistada ainult siis, kui maksumaksja on maksudest kõrvalehoidumisest teadlik ja teeb seda tahtlikult. Antud juhul puudus selgelt kavatsus maksudest kõrvale hoiduda, sest kõnealune summa maksti avalikult parlamendiliikme jooksevkontole seejärel, kui ta oli esitanud selle kohta arve ettevõttele Speakers Agency. Pealegi on üsna tavapärane, et antud juhtumiga võrreldavate väikeste summade kogemata deklareerimata jätmise korral algatatakse üldjuhul vaid haldusmenetlus.

Täiesti erandlik on asjaolu, et selle hooletusega tegeleti sellisel viisil ning et Elmar Brokile otse isegi ei teatatud tema vastu tõstatatud süüdistusest. Asjaolu, et prokurör ei ole isegi nimetanud täpset võlgu jäänud maksusummat (koos tasumata intressidega), viitab veelgi tugevamalt fumus persecutionise juhtumile. Antud asjaoludel on parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmine täiesti kohatu.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen nõus raportiga, milles leitakse, et on kohatu võtta ära parlamendiliikme puutumatus. Tõtt-öelda esitati tuntud poliitikule kriminaalsüüdistus seoses sellise rahasumma ja selliste asjaoludega, mis mõne tavakodaniku puhul oleksid käivitanud vaid haldusmenetluse. Tegemist on selgelt juhtumiga fumus persecutionis, sest ilmneb, et menetluse ainus eesmärk oli asjaomase parlamendiliikme maine kahjustamine.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Elmar Broki puutumatuse äravõtmise vastu, sest sellele tuntud poliitikule esitati kriminaalsüüdistus seoses sellise rahasumma ja selliste asjaoludega, mis mõne tavakodaniku puhul oleksid käivitanud vaid haldusmenetluse. Peale selle, et prokurör püüdis ebaõigete ja alandavate põhjendustega ning ilma sisulise põhjuseta hoida Elmar Broki teadmatuses talle esitatud süüdistusest, tagas ta ka kohtuasjale laialdase meediakajastuse, tekitades nõnda asjaomasele parlamendiliikmele suurimat kahju. Tegemist on selgelt juhtumiga fumus persecutionis, sest ilmneb, et menetluse ainus eesmärk oli asjaomase parlamendiliikme maine kahjustamine. Kõike eelöeldut arvestades oleks temalt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmine täiesti vale.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Loobusin seda raportit hääletamast. Kuigi ma ühelt poolt hindan kõrgelt Elmar Broki tööd, on mul teiselt poolt tõsiseid kahtlusi, kas parlamendiliikme puutumatust ikka peaks kasutama selleks, et takistada seoses maksudest kõrvalehoidumise juhtumiga toimuvat õiglast kohtupidamist.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Maksude maksmine on kohustus, millest ei tohiks õnnestuda mööda hiilida ühelgi kodanikul. Just sellele on juhitud Elmar Broki tähelepanu. Puutumatuse eesmärk ei ole pakkuda kaitset kriminaalkorras karistamise eest, vaid kaitsta sõnavabadust. Seepärast on mul hea meel, et ta on oma vea parandanud.

Raport on sellegipoolest mitmeski mõttes ebameeldiv. Härra Speroni, 5000 eurot ei ole tühine summa ja keegi pole Elmar Broki sellesse olukorda sundinud. Seepärast on süüdistused, mille kohaselt toimub „suhteliselt väikeste summade kogemata deklareerimata jätmise” pärast tagakiusamine, minu arvates täiesti kohatud. Mina hääletan vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi liikmete mandaadi sõltumatuse kaitsmine on Euroopa Parlamendi ülesanne ja seda sõltumatust ei tohi ohtu seada. Väidetavalt on parlamendiliige juhtumi fumus persecutionis ohver ehk teisisõnu oli menetluse ainus eesmärk asjaomase parlamendiliikme maine kahjustamine. Seepärast ei poolda ma tema puutumatuse äravõtmist.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Hoolimata sellest, et Elmar Brok mulle isiklikult oma sobimatu käitumise ja Ukraina-vastaste sõnavõttude tõttu ei meeldi, peaksid puutumatuse äravõtmiseks olema minu arvates veenvad põhjused. On hästi teada, et puutumatuse äravõtmise taotlus esitati Bielefeldi prokuröri kirjas, kus ta väidab, et Elmar Brok ei näidanud oma 2005. aasta tuludeklaratsioonis 5000 euro suurust tasu, mis maksti talle 28. oktoobril 2005. aastal Münchenis HypoVereinsbank Groupi korraldatud Euroopa Foorumil peetud esinemise eest ja mille pealt tuleb tasuda 2900 eurot tulumaksu. Teada on ka see, et Elmar Brok ei maksnud seda raha ja jäi sellega vahele. Tänapäeval kasutatakse immuunsust omamoodi vemblana oma arvete klaarimisel või vahetusrahana Euroopa Parlamendi liikmetega manipuleerimisel.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Saksamaa prokurör on nõudnud Euroopa Parlamendi liikmelt Elmar Brokilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist. See menetlus on seotud sellega, et Elmar Brok jättis kogemata avaldamata tuludeklaratsioonis Münchenis peetud esinemise eest saadud summa, mille pealt tulnuks tasuda 2900 eurot makse, mis on nüüd makstud. Ent selles viidatakse õiguslikule hinnangule, et tavalise kodaniku puhul poleks kõnealust menetlust nii läbi viidud. Seega on selgeid märke poliitilisest tagakiusamisest. Nendel konkreetsetel asjaoludel ja et tegemist on juhtumiga fumus persecutionis, hääletasin selle poolt, et mitte võtta Elmar Brokilt ära parlamendiliikme puutumatust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle raportiga otsustas Euroopa Parlament Elmar Brokilt puutumatust mitte ära võtta.

Raport: Christel Schaldemose (A7-0033/2011).

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt. Et siseturg toimiks hästi, on vaja ohutuid tooteid ja tarbijate usaldust. Ehkki keskne eesmärk on muuta turg ohutumaks, ei tohiks see olla takistuseks turu laienemisele. Isegi pärast seda, kui on vastu võetud ühine käsitlusviis tehnospetsifikaatide määratlemiseks ja on toimunud edasiminek, mida kajastab toodete üldise ohutuse suurendamine siseturul, saab olukorda parandada, sest selles valdkonnas esineb – iseäranis lastega – endiselt liiga palju traagiliselt lõppevaid õnnetusi.

Direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, millega reguleeritakse üldiseid toodete ohutusnõudeid, võeti vastu umbes kümme aastat tagasi. Seega on selle läbivaatamine esmatähtis ülesanne, et teha lõpp ühtlustatud kaupadele kehtivate erinevate turujärelevalve eeskirjade kahele tasandile, mille kohaldamine sõltub sellest, kas tegemist on tarbekaubaga või mitte. Asjakohane õigusraamistik koosneb kolmest osast: uus õigusraamistik, üldise tooteohutuse direktiiv ja ühtlustamisdirektiivid valdkondade kaupa. Seepärast tuleb see keeruline olukord ühtlustada.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Euroopa Liidu elanikel peab olema võimalus olla kindlad kõigi ELi turul müüdavate kaupade ohutuses. Samuti tuleb alati kohaldada rangeid tervishoiu- ja ohutusstandardeid.

See on õigeaegne ja tähtis raport ning selle sisu valmistab mulle heameelt, eriti seoses tooteohutuse vallas tehtud uuringuid puudutava teabe jagamisega, millega on võimalik vältida topelttöö tegemist ning hoida kokku aega ja vahendeid.

Euroopa tarbijad peavad olema kindlad, et ELi imporditavad tooted vastavad samadele standarditele kui ELis valmistatud tooted ning et kaubanduse laienemine ei mõjuta tooteohutust. Toetan raportis leiduvat üleskutset komisjonile teha rahvusvahelise tarbekaupade ohutuse komisjoni raames rohkem tööd tagamaks, et ühtsele turule ei toodaks ohtlikke aineid. On ülitähtis, et ühtne turg oleks võimeline tulema toime internetituruga ning selle mõjuga tooteohutusele ja turujärelevalvele.

On andmeid, et suurenenud on nende toodete arv, mis ostetakse interneti teel kolmandatest riikidest ning mis ei ole vastavuses ELi standarditega ja seavad sellega ohtu ELi tarbijad.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Üldise tooteohutuse direktiiv 2001/95/EÜ, millega reguleeritakse üldiseid toodete ohutusnõudeid, võeti vastu peaaegu kümme aastat tagasi ja seda ei ole veel läbi vaadatud, ehkki viimasel kümnendil on toimunud üleilmselt ja ELis palju muutusi. Selles valdkonnas on endiselt mitmeid küsimusi, millega tuleb tegelda, et ELi tarbijad saaksid end turvaliselt tunda. Eriti hoolikat reguleerimist vajavad lastele mõeldud tooted. Igal aastal juhtub Euroopa Liidus õnnetusi lastega, kes kasutavad ohtlikke tooteid, ja teinekord lõpevad need õnnetused isegi surmaga. Üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise põhiosana tuleks tugevdada turujärelevalvet. Läbivaatamisega tuleks tagada toodete ja tootjate jälgitavus ning sätestada standardimispõhimõtted, mis võimaldaksid meie tarbijaid paremini kaitsta ning annaksid neile täpsemat teavet ostetud toodete kohta.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Direktiivi 2001/95/EÜ läbivaatamise eesmärk on tagada tarbijatele kõrgetasemeline tervise ja turvalisuse kaitse. Selle käigus pööratakse erilist tähelepanu kõige kaitsetumatele tarbijatele, nimelt lastele ja eakatele. Sellega püütakse sisse seada läbipaistvus ja turgude aktiivsem järelevalve, samuti kiiremaid sekkumismeetmeid, mille abil oleks võimalik ohtlikuks peetavaid tooteid turult kõrvaldada. Et siseturg hästi toimiks, on vaja ohutuid tooteid ja teadlikke tarbijaid, kes suudavad valida. Seepärast toetasin seda raportit.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu arvates hõlmab Euroopa ühtse turu hea toimimine ka tooteohutust ja tarbijate usaldust.

Soov edendada kaupade vaba liikumist ja laiendada veelgi toodete mitmekesisust ei tohi juhtida tähelepanu kõrvale tarbijakaitselt. Võttes arvesse turgude üleilmastumist, mille puhul tuleb üha enam tooteid välismaalt – ja eriti Hiinast –, muutub tooteohutusealane rahvusvaheline koostöö esmatähtsaks.

Direktiiviga 2001/95/EÜ reguleeritakse kaupade suhtes kohaldatavaid üldiseid ohutusnõudeid. Ent direktiivi ülevõtmine pole toimunud kõikides liikmesriikides ühetaoliselt ja on tõstatanud mitmeid küsimusi nii selle kohaldamisala kui ka toodetega kaasnevate tegelike ohtude kohta. Seepärast on minu arvates ülioluline direktiiv läbi vaadata, et saaksime avastada ja tõkestada ohtlikud tooted ning tagada sellega Euroopa kodanike huvide täieliku kaitse.

Lõpetuseks soovin öelda, et toetan täielikult Christel Schaldemose ettepanekut võtta toodete jälgitavuse vallas konkreetsed meetmed. Usun, et need meetmed aitavad asutustel, ettevõtetel ja tarbijatel kindlaks teha tooted, mis ei osutu pärast Euroopa turule tulemist ohutuks.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa ühtne turg vajab praegu rohkem kui kunagi varem õigusakte, millega kehtestatakse meie riikides müüdava kauba ohutuse ühtsed kontrollid.

Vajame neid hädasti, sest peame kaitsma oma tarbijaid meid uputavate toodet eest (eriti kui need on pärit sellistest riikidest nagu Hiina), mille kavandamisel ja pakendamisel ei võeta sageli sugugi arvesse lõpptarbija ohutust. Peame kontrollima oma turgudele tulevate kaupade kvaliteeti ja nende vastavust meie tarbijaohutuse standarditele ning peame eelkõige koondama turujärelevalvealased riiklikud tavad – mis on sageli väga erinevad – ühte õigusakti.

Seepärast tähendab selle raporti ettepanekute elluviimine seda, et saame võimalikult ruttu endale dokumendi, mille abil saab lahendada probleeme, mis esinevad praegu Euroopa õigusaktide puhul, kus mitmed direktiivid kattuvad ning ei hõlma teinekord kõiki rakendusvaldkondi ja kõikvõimalikke turustatud kaupade ohutust käsitlevaid juhtumiuuringuid. Häid tulemusi võib loota ka liikmesriikidevahelisest parimate tavade vahetamisest, mida soovitatakse tungivalt Christel Schaldemose koostatud raportis esitatud ettepanekute lõppülevaates. Nimetatud põhjustel hääletan Christel Schaldemose raporti poolt.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Siseturul kättesaadavate toodete valik on viimase kümne aasta jooksul pidevalt laienenud ja mitmekordistunud. See algas umbes siis, kui jõustus üldise tooteohutuse direktiiv. Selles direktiivis reguleeritakse üldiseid nõudeid, millega tagatakse, et tooted ei ohusta inimeste turvalisust. Seetõttu on selle direktiivi läbivaatamise ettepanek rohkem kui õigeaegne. Praegu on meil direktiiv, mis kattub vaid osaliselt 2008. aasta keskel vastu võetud uue õigusraamistikuga Eeskirjade kooskõlastamisega saaksime rohkem võimalusi saavutada ühtlustatud ja ühtlustamata toodetele sidus siseturg ning pakuksime tarbijate huvidele igakülgset kaitset. Samal ajal peavad need eeskirjad olema täiesti läbipaistvad, et nad oleksid tootjatele kättesaadavad. Seepärast on meie jaoks oluline saada lahti ühtlustatud toodetele kehtivate erinevate turujärelevalve eeskirjade kahest kattuvast tasandist, mida kohaldatakse vastavalt sellele, kas tooted on tarbekaubad või mitte.

Turujärelevalve on tihedalt seotud tooteohutusega, sest see on oluline element, et tagada toodete vastavus nõuetele, mis on kehtestatud ELi asjakohastes ühtlustamist käsitlevates õigusaktides, ning tagada, et tooted ei ole ohtlikud.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Andsin oma poolthääle raportile, milles tehakse ettepanek vaadata läbi üldise tooteohutuse direktiiv. Olen tegelikult sügavalt veendunud, et ühtne turg saab toimida hästi vaid siis, kui ta suurendab tarbijate usaldust ja pakub tarbijatele ohutuid tooteid. Euroopa direktiiv 2001/95/EÜ, milles reguleeritakse kaupade üldisi ohutusstandardeid, kiideti tegelikult heaks kümme aastat tagasi. Nüüd on aeg seda ajakohastada, võttes arvesse uute toodete turuletulekut. Tarbijate ohutus ja kaitse on olnud meie poliitilises tegevuses alati eelisvaldkonnad. Seetõttu on tähtis see direktiiv läbi vaadata, ajakohastada toodete ohutusnõudeid käsitlevaid eeskirju ja kooskõlastada uue õigusraamistiku õigusaktid.

Olen nõus vajadusega rakendada teatud meetmeid. Viitan näiteks vajadusele tugevdada turujärelevalvet, astuda konkreetseid samme toodete jälgitavuse vallas ja kasutada tarbekaupade ohutuse andmebaasi loomiseks ka tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid ning pöörata rohkem tähelepanu lastele mõeldud toodetele. Lühidalt öeldes – nende meetmete kiire rakendamise korral suureneks tarbijate usaldus Euroopa turul ostude sooritamisel.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan ettepanekut täiustada ja tugevdada Euroopa meedet, et tagada turul ohutud tooted ning hoolitseda eelkõige tarbijate heaolu ja kaitse eest. Minu arvates on kohalikul tasandil (tootjad ja ettevõtted) kavandatud meetmed – eriti need, mis on seotud jälgitavuse, tooteohutuse ja e-kaubanduse läbipaistvusega – olulised selleks, et kaotada selle küsimuse Euroopa käsitlusviisis esinenud lüngad ja tagada siseturu korralik toimimine. Soovin juhtida tähelepanu ka liikmesriikidevahelise koostöö tähtsusele. Selle abil saab ühtlustada ohutustaset ja tugevdada turujärelevalvet.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu meelest on see vajalik, et tagada kõikide ühtsele turule viidavate toodete ohutus ja kõrgel tasemel tarbijakaitse. Liikmesriigid peavad kehtestama kooskõlastatult koostöös Euroopa Komisjoniga karistusi, sealhulgas suuri trahve majandustegevuses osalejatele, kes toovad teadlikult siseturule ohtlikke või mittevastavaid tooteid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Tarbijate usalduse tagamiseks on tähtsad ranged eeskirjad turuleviidavate toodete kvaliteedi kohta. Euroopa Liidu eeskirjade puhul on mõningase eduga selle eesmärgi poole püüeldud. Ent minu arvates tuleb esitada nende eeskirjade puhul kaks tingimust, mis on kui sama medali kaks poolt. Esiteks ei tohi need olla Euroopa tootjatele piiravamad kui nende rahvusvahelistele konkurentidele, kes viivad oma tooteid samale turule, järgimata samu eeskirju, ning teiseks ei tohi need eeskirjad olla nii ranged, et sellega seataks ohtu majanduslik konkurentsivõime. Seepärast peab komisjon vaatama neid kaht kitsendust meeles pidades läbi üldist tooteohutust ja turujärelevalvet käsitleva direktiivi ning pöörama sealjuures erilist tähelepanu kõige kaitsetumatele tarbijatele, eriti lastele. Me teame, et suurem osa arvukatest õnnetustest, mis leiavad aset sellepärast, et turuleviidud tooted ei ole ohutud, juhtuvad lastega. See nõuab konkreetseid meetmeid, mis ei ole seotud üksnes lõpptoote ohutusega, vaid ka selle sobivusega tarbijale, kellele toode on mõeldud.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles raportis käsitletakse vajadust vaadata läbi peaaegu kümne aasta eest vastu võetud direktiiv üldise tooteohutuse ja turujärelevalve kohta. Euroopa Liidus on tehtud selles vallas viimasel kümnendil märkimisväärseid edusamme. Seepärast tunnistavad kõik, et on nii võimalik kui ka soovitatav täiustada õigusraamistikku, millega tagatakse tooteohutus, kuid tuuakse samas kasu tarbijatele ja ettevõtetele. Esiteks tuleb direktiiv viia vastavusse uue õigusraamistikuga. Seejärel tuleb teha lõpp sellele, et on valdkondi, kus üldise tooteohutuse direktiiv ja uus õigusraamistik kattuvad, kuid samas on ka valdkondi, mida kumbki ei hõlma.

Olen nõus raportööri seisukohaga, mille kohaselt tuleb tooteohutuse eeskirju ajakohastada ja ühtlustada uue õigusraamistikuga, et optimeerida kvaliteetsete toodete pakkumise teel tarbijakaitset ja tagada tootjatele täielik läbipaistvus.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See raport sisaldab hulga suuniseid üldist tooteohtust ja turujärelevalvet käsitleva direktiivi tulevaseks läbivaatamiseks. Rõhk on eesmärgil suurendada toodete ohutust – teha edusamme, mis nõuavad suuremat järelevalvet ja mille jaoks tuleb eraldada järelevalveasutustele piisavad vahendid, et tagada muu hulgas jälgitavus kogu tarneahelas. Käsitletakse ka tähtsat toote päritoluriigi ja vastutava tootja teemat. Peale selle, et raportis kaitstakse tarbija õigust saada teavet, kaitstakse sellega ka Euroopa Liidu riikide tootmissektoreid. Oleme kritiseerinud ühtse turu arendamist ja süvendamist, tuues põhjuseks ELis valitsevad majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused. Ent selles raportis esitatud konkreetsed ettepanekud, milles keskendutakse tarbijate huvidele, väärivad meie nõusolekut.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hoolimata meie vastuseisust Euroopa siseturu arendamisele, mis on selle raporti eeldus, paranevad raportis sätestatud konkreetsete ettepanekutega ja raporti keskse küsimuse analüüsimisega tarbijate tingimused ja ohutus.

Raporti konkreetne eesmärk on näha ette suunised üldist tooteohtust ja turujärelevalvet käsitleva direktiivi tulevaseks läbivaatamiseks.

Raportöör on pannud suurt rõhku vajadusele suurendada järelevalvet, et saavutada kõrgetasemelisem tooteohutus. Raportis toonitatakse ka vajadust eraldada järelevalveasutustele piisavad vahendid, et tagada kogu tarneahelas jälgitavus, mis on oluline toote päritoluriigi ja vastutava tootja kindlaksmääramisel. Sellega kaitstakse imporditud toodete puhul ka Euroopa Liidu tootmissektoreid.

Seetõttu hääletasime poolt.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Võttes arvesse taani kolleegi Christel Schaldemose tehtud tublit tööd, anna poolthääle raportile, milles käsitletakse üldise tooteohutuse direktiivi ja turujärelevalvet. Sellel raportil on minu toetus seepärast, et see sisaldab jälgitavust puudutavaid meetmeid, mis on kasulikud selleks, et peatada tarbijatele potentsiaalselt kahju toovate toodete liikumine. Toetan raportit ka seetõttu, et selles rõhutatakse kolmandatest riikidest, eriti Hiinast, pärit toodete ranget kontrollimist.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Kõik Euroopa Liidu turul müüdavad kaubad ja tooted peavad vastama rangele ohutusstandardile, et kaitsta ELi tarbijaid.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Toodete ohutus on tarbijate üks põhimuresid – tarbijad ei taha, et ostetavad kaubad ohustaksid nende tervist. On ütlematagi selge, et tooteohutus sõltub peamiselt tootjatest ja importijatest, kes tooted turule viivad. Tohutu roll on ka turujärelevalvel, millega tagatakse, et turule jõuavad ainult need tooted, mis vastavad nõutud standarditele. Euroopa Parlament saadab täna vastu võetud raportiga jõulise sõnumi, tehes ettepaneku, et tooteohutusalased direktiivid peaksid olema ühtsed teiste õigusaktidega. See tagaks paremini toimiva turujärelevalve süsteemi, selged ja läbipaistvad eeskirjad ettevõtjatele ning annaks tarbijatele tagatise, et nende valduses olev toode vastab seadusest tulenevatele nõuetele.

Ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi vahendusel on edastatud murettekitaval hulgal teateid, millest valdav enamus puudutab Hiinast pärit tooteid. Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuses, mille ma selle raporti kohta koostasin, on üks minu nõudmisi hoogustada meie peamiste kaubanduspartneritega tooteohutuse valdkonnas tehtavat koostööd ja teha veel enam tööd RAPEX-Hiina süsteemi toimimise parandamiseks. Loodetavasti paraneb Hiinaga koostöö tugevdamisel Hiinast Euroopa Liidu turgudele imporditavate toodete kvaliteet.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Üldise tooteohutuse direktiiv 2001/95/EÜ, milles sätestatakse ühenduse tasandil üldised ohutusnõuded tarbekaupadele, tuleb läbi vaadata ja viia koondamise teel vastavusse 2008. aastal vastu võetud uue õigusraamistikuga, eelkõige turujärelevalve määrusega. Tooteohutuse ja turujärelevalve õigusraamistik koosneb kolmest õigusaktide kihist (üldise tooteohutuse direktiiv, uus õigusraamistik ja valdkonnaspetsiifilised ühtlustamisdirektiivid) ning see põhjustab siseturul ebakindlust ja segadust. Turujärelevalve tase on liikmesriikides märkimisväärselt erinev. Mitmed neist ei suuda eraldada vajalikke vahendeid tõhusaks turujärelevalveks ja tõlgendavad tõsist ohtu kujutavaid tooteid erinevalt, mis võib takistada kaupade vaba liikumist, moonutada konkurentsi ja ohustada tarbijate ohutust siseturul. Praegune turujärelevalve õigusraamistik ei ole piisavalt sidus, mistõttu tuleb see läbi vaadata ja seda tuleb rohkem kooskõlastada. Keeldusin hääletamast selle dokumendi poolt, sest vaid tarbijate ohutuse arvessevõtmisega vähendame minu arvates kaupade vaba liikumist ja nende suurt valikut. Vastu võetavad meetmed peavad olema asjakohased, kuid tarbijate ohutuse kõrval tuleb arvestada ka kaupade vaba liikumise ja toodete mitmekesisusega. Selge on ka see, et turujärelevalve on mitme liikmesriigi jaoks suur katsumus, sest nad ei suuda eraldada tõhusaks turujärelevalveks vajalikke vahendeid.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Toetan lõppversiooni raportist üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ja turujärelevalve kohta. Mulle valmistab heameelt see, et lõppversioon ei sisalda ettepanekuid luua täiendavaid asutusi ega too seega kaasa täiendavaid ettekirjutisi eelarvele. Soovin esile tõsta selle, kuidas raportis pannakse rõhku standardimisele kui vahendile, mis on oma olemuselt näide arukast reguleerimisest ehk reguleerimisest, mis ei ole suunatud ülalt alla, vaid tuleb altpoolt, asjaosalistelt. Just sel põhjusel tahaksin ärgitada turujärelevalveasutusi osalema rohkem ohutusstandardite loomisel, sest see on võimalus tagada asjakohasel viisil nende asutuste teadmiste arvessevõtmine standardimisprotsessis. Seoses suurema tegevusulatusega tooteohutusstandardite loomisel pean oluliseks keskenduda Euroopa standardimissüsteemi stabiilsusele, Euroopa standardite lihtsustamisele ja standardite loomisele kuluva aja vähendamisele.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Alustuseks tahaksin kiita tehtud töö eest Christel Schaldemoset. Täna Euroopa Parlamendis vastu võetud raportis käsitletakse tähtsat tooteohutuse ja sellest tulenevalt ka kodanike kaitse küsimust. Euroopa võetud märkimisväärse kohustusega kaitsta tarbijaid defektsete ja ohtlike toodete eest on juba saavutatud head standardid, ent minu arvates on veel arenguruumi, eriti seoses niinimetatud kaitsetute tarbijatega, näiteks laste, eakate ja puudega inimestega. Selles valdkonnas on minu meelest ülioluline tugevdada piirikontrollide tõhususe suurendamise meetme abil turujärelevalve süsteemi ja tagada toodete täielik jälgitavus kogu tarneahelas. Lõpetuseks kordan vajadust vaadata vastavalt tänase Euroopa Parlamendi hääletuse tulemusel kehtestatud suunistele läbi praegu kehtiv õigusraamistik, mida esindab üldise tooteohutuse direktiiv.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Turul on ikka veel liiga palju tooteid, mis ei ole ohutud. Raport, milles öeldakse, et RAPEXit (Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi ohtlike tarbekaupade jaoks) tuleks veel täiustada, valmistab mulle heameelt. Eriti peavad liikmesriigid parandama toodete vähese ohutusega toimetulekul oma tollieeskirjade ja -asutuste tõhusust ja nähtavust.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Kuigi Euroopa Liidu siseturul on toimunud viimasel kümnel aastal toodetele esitatavate nõuete vallas vaieldamatult edasiminek – osaliselt tänu ühisele käsitlusviisile –, tuleb veel palju ära teha. Oleks tõepoolest tähtis vaadata läbi praegused seda teemat käsitlevad Euroopa õigusaktid. On selge, et enam kui kümne aasta eest heaks kiidetud üldise tooteohutuse direktiiv tuleb nüüd läbi vaadata. See võimaldaks järgida ka eelisõigusi, mis on sätestatud 2008. aastal heaks kiidetud uues tooteid käsitlevas õigusraamistikus. Seejärel tuleb hakata tegelema tähelepanelikumalt turujärelevalvega, mis käib käsikäes tooteohutusega. Ent tõeline lahendamist vajav probleem – mis oli seatud ka raportis kõige olulisemaks – on siiski pöörata tähelepanu toodetele, mis on mõeldud lastele, ja toodetele, mis lapsi ahvatlevad. Samuti oleks soovitatav, et komisjon kavandaks korraliku määruse üldise tooteohutuse ja turujärelevalve kohta. See peaks hõlmama selliseid tähtsaid aspekte nagu konkreetsete meetmete vastuvõtmine jälgitavuse vallas, tootjate kohustus esitada toote kavandamisjärgus riskianalüüs ja jällegi ranged eeskirjad toodete müügiks interneti teel.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Siseturu tugevdamine on tähtis Euroopa Liidu rahuldava majandusarengu jaoks. Ent see püüdlus saab teoks vaid siis, kui tooted on turul ohutud ja on olemas tarbijate usaldus. Meie olemasolevat eesmärki tagada turul kättesaadavate toodete vaba liikumine ja suurem mitmekesisus ei saa lahus hoida sellega seonduvast tarbijate ohutusest. Viimastel aastatel on tehtud tooteohutuse vallas suuri edusamme. Ometi on vaja täiustamist jätkata, eriti seoses toodetega, mis on mõeldud lastele, kes kannatavad ohutuseeskirjade mittejärgimise korral kõige rohkem.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – See raport, mis võeti siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis ühehäälselt vastu, on Euroopa Parlamendi omamoodi toetus üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ läbivaatamisele. Tähtis on see, et raportis toonitatakse kehtivate Euroopa õigusaktide läbivaatamise olulisust, et ohtlikud tooted saaks üles leida ja nende liikumine peatada. Nii selle kui ka teiste meetmete eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu elanikkonda ohtlike toodete turule ilmumise eest. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Ligikaudu 60% toodetest, millest on teatatud kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) vahendusel, on pärit Hiinast. Seega tuleb lõviosa ohtlikest toodetest turult, mille kontrollimine on Euroopa Liidu jaoks peaaegu võimatu. Loodetavasti aitab uus RAPEX-Hiina süsteem seda olukorda parandada. EL peab asuma oma tarbijate ja nende tervise kaitseks kindlameelsele seisukohale. Ohtlike toodete eemaldamine peab toimuma kiiremini ja tõhusamalt ning tuleb parandada jälgitavust kogu tootmisahelas. Selles raportis liigutakse selle poole. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa turu tohutud mõõtmed nõuavad tõhusaid ja konkreetseid eeskirju, et tagada tarbekaupade ohutus. Sellepärast peab Euroopa Liit minu arvates ajakohastama turujärelevalve tagamiseks oma eeskirju. Christel Schaldemose raportis – mille poolt ma hääletasin – kinnitatakse vajadust vaadata läbi 2001. aasta direktiiv, võttes arvesse raskusi, mis oli liikmesriikidel seoses selle ülevõtmisega. Et liikmesriigid ei ole seda direktiivi alates 2004. aastast kohaldanud, on nad tekitanud probleeme toodete järelevalve vallas ja ei ole taganud sertifitseerimist sellises ulatuses, nagu nad oleksid võinud seda teha. Olen nõus raportis rõhutatuga, et võltsimise vastu võitlemiseks tuleb tooteid tarbijaohutust silmas pidades uute tehnoloogiate abil paremini identifitseerida.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport on seotud üldist tooteohutust käsitleva direktiivi läbivaatamise ja turujärelevalvega. Kaupade vaba liikumist ja turul kättesaadavate toodete mitmekesisuse pidevat suurenemist silmas pidades on tähtis mitte unustada tarbijate ohutust. Nii valitsuste kui ka ettevõtete kohus on tagada suurem tooteohutus. Euroopa õigusaktid on juba osutunud edukaks, nendega on tugevdatud üldist tooteohutust siseturul. Ent olukorda saab siiski parandada, sest selles valdkonnas on lünki, mis ohustavad tarbijate ohutust ja millel võivad olla kahjulikud tagajärjed. Hääletasin selle raporti poolt, sest mul tuli nõustuda raportööri ettepanekutega, milles rõhutati, kui tähtis on vaadata läbi Euroopas kehtivad tooteohutusalased õigusaktid, et ohtlikud tooted saaks lõpptarbija huvides kindlaks teha ja turult kõrvaldada. Tahaksin juhtida tähelepanu eelkõige muudatusettepanekutele, milles käsitletakse selliste toodete ohutuseeskirju, mis on mõeldud ühtse turu kõige kaitsetumatele tarbijatele, nimelt lastele, eakatele ja puudega inimestele.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin tunnustada Christel Schaldemose hiilgavat tööd.

Tarbijaid tuleb defektsete ja potentsiaalselt ohtlike toodete eest rohkem kaitsta. Selle raportiga anname komisjonile teada vajadusest vaadata läbi direktiiv ning tugevdada turujärelevalve süsteemi ja tagada, et see süsteem oleks kogu ühtsel turul ühtne.

Et võidelda tõhusalt defektsete toodete ühisturule sattumise vastu, on minu arvates ülioluline täiustada piirikontrolle, eriti sadamates. Palun komisjonil ja meie liikmesriikide valitsustel kehtestada karmimad sanktsioonid kolmandatest riikidest pärit impordile, mille puhul rikutakse ohutusstandardeid.

Toodete täielik jälgitavus kogu tarneahelas on teine põhiviis, kuidas tagada võime kõrvaldada defektsed tooted turult, isegi kui neid toodetakse. Selleks peame tagama piiriasutustele piisavad vahendid. Tahaksin, et suuremat tähelepanu pöörataks ka üha kasvavale internetimüügile, eriti selliste toodete puhul nagu ravimid ja toit, mis võivad tekitada tarbijale otsest kahju.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamist käsitleva raporti poolt. Ma kahtlemata pooldan mõtet muuta selgemaks kehtiv tooteohutusalane õigusraamistik, mis koosneb kolmest õigusaktide tasandist. Et turujärelevalveasutused ei peaks silmitsi seisma ebakindlusega, peaksime looma kõikide siseturul olevate või sinna sisenevatele toodetele kohaldatava ühise Euroopa raamistiku. Pealegi, ärgem unustagem, et majandustegevuses osalejate ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks on tähtis võtta meetmeid nii trahvide näol, mida kohaldatakse nende suhtes, kes viivad teadlikult turule ohtlikke või standarditele mittevastavaid tooteid, kui ka läbipaistvuse vallas. Kõik toodete keelustamised tuleks avaldada. Raportis käsitletakse ka üht teist üliolulist teemat – tooteohutust üleilmsest vaatepunktist. Seoses sellega peab Euroopa Liit seadma endale sihi parandada teabevahetust seoses kolmandatest riikidest, näiteks Hiinast ja Indiast, pärit ohtlike toodetega, et lahendada tooteohutuse ja toodete jälgitavuse probleem enne toodete Euroopa turule sisenemist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hästi toimiv ühtne turg tähendab ka ohutuid tooteid ja tarbijate usaldust. Võttes turul eesmärgiks toodete vaba liikumise ja veelgi suurema valiku, ei tohi jätta tähelepanuta tarbijate ohutust. Üldine pilguheit tooteohutuse valdkonnale näitab, et viimasel kümnendil on toimunud Euroopa Liidus tooteohutuse vallas edasiminek. Valitsused ja samuti ettevõtted võtavad vastutuse, et tagada ohutumad tooted ja asjakohased ELi õigusaktid, ning toodetele esitatavate nõuete puhul on oldud ühisel seisukohal. Sellega on paranenud üldine tooteohutus siseturul. Kuigi on näha edusamme, on selles valdkonnas endiselt arenguruumi. Sellega tuleb tegeleda, sest vastasel juhul võib ohtu sattuda tarbijate turvalisus või teinekord isegi elu.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Selle resolutsiooni vastuvõtmisega rõhutab Euroopa Parlament, kui tähtis on parandada piirikontrolli, eriti sadamates, et võidelda tõhusalt defektsete toodete vastu ühisel turul.

Vastuvõetud dokumendiga palutakse komisjonil ja meie liikmesriikide valitsustel kehtestada karmimad sanktsioonid kolmandatest riikidest pärit impordile, mille puhul rikutakse ohutusstandardeid. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata ka üha kasvavale internetimüügile, eriti selliste toodete puhul nagu ravimid ja toit, mis võivad tekitada tarbijale otsest kahju.

Toodete täielik jälgitavus kogu tarneahelas on teine põhiviis, kuidas tagada võime kõrvaldada defektsed tooted turult, isegi kui neid toodetakse. Selleks peame tagama, et piiriasutustel oleks kontrollide tegemiseks piisavad vahendid.

On tähtis toonitada nõuet, et tootjad peavad kontrollima võimalikke ohte turvalisusele ja tervisele juba toote kavandamisetapis ning et tuleb luua avalik tooteohutuse andmebaas.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Direktiivi läbivaatamise eesmärk on ühendada ja ühtlustada standardeid, mida kohaldatakse tarbekaupade suhtes ning mis praegu turujärelevalve vallas kattuvad ja erinevad.

Üleilmastunud maailmas, kus oleme tunnistajaks kaupade ja inimeste liikumisele, on üha suurem vajadus süstemaatiliselt kontrollida müüdavaid tooteid.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata toodetele, mis pärinevad kolmandatest riikidest, mille hügieeni- ja tervishoiustandardid, tootmisprotsessid ja Euroopas keelatud materjalide kasutamine ohustavad meie lauale või kätte jõudvaid kaupu.

Peame kontrollima mürgiste ainete sisaldust eelkõige laste mänguasjades, sest lapsed topivad asju sageli suhu. See on praegu seda tähtsam, et peaaegu kõigil juhtudel on mänguasjad valmistatud Hiinas, mis on kahjuks tuntud oma madalate tootmiskulude ja kehva kvaliteedikontrolli poolest. Erilist huvi pakub meile jälgitavus, mis on kasulik selleks, et peatada nende toodete liikumine, mis ei pruugi olla tarbijatele ohutud.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle sellele raportile, milles soovitatakse täiustada veelgi Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi ohtlike kaupade jaoks. Tollieeskirjade tõhususe ja nähtavuse parandamine aitab lahendada vähese tooteohutuse probleemi ja toob lõppkokkuvõttes kasu tarbijatele.

  Róża Gräfin von Thun Und Hohenstein (PPE), kirjalikult. – Turvaline siseturg on meie kodanike jaoks esmatähtis. Selles raportis tuuakse esile vajakajäämised tooteohutuse ja turujärelevalvealastes õigusaktides ning nende rakendamises nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil. Praegune vähene õiguskindlus, mille puhul mõne tootekategooria suhtes kohaldatakse mitut õigusakti, samas kui teistes valdkondades leidub tühimikke, on takistuseks turuohutusele ja ühtse turu nõuetekohasele toimimisele. Üldise tooteohutuse direktiiv ja turujärelevalvet reguleerivad eeskirjad tuleks asendada ühe määrusega, millega oleks tagatud võimalikult suur selgus ja ühtlus.

Seetõttu olen seadnud selle eurooplaste ühtse turu akti käsitlevas Correia De Campose raportis – mille variraportöör ma olen – üheks esmatähtsaks küsimuseks. Võttes arvesse seda, et üha enam inimesi sooritab oma oste interneti teel, tuleb tooteohutuse ja turujärelevalvealaseid õigusakte nüüd lisaks ajakohastada, et hõlmata selles valdkonnas tarbijate usalduse suurendamiseks internetimüüki käsitlevad meetmed.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Christel Schaldemose resolutsiooni ettepaneku poolt, sest selles käsitletakse tõsist ja päevakohast teemat. Olemasolevaid üldise tooteohutuse mehhanisme tuleb täiustada, sest see aitaks kindlustada tarbijate tervise ja turvalisuse kõrge kaitse.

Et olen pärit riigist, mis asub geograafilises mõttes ristteel, pean seda ettepanekut eriti edasiviivaks, sest paljud kolmandatest riikidest imporditavad tooted ei vasta Euroopa Liidu õigusaktides selgelt sätestatud tervishoiu- ja kvaliteedinõuetele. Suudame olla tõeliselt tõhusad, aidata puhastada turgu ja tuua tarbijatele tõelist kasu vaid siis, kui nende toodete suhtes kohaldatakse selliseid tõkestus- ja järelevalvemehhanisme.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Andsin poolthääle raportile üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ja turujärelevalve kohta sellepärast, et ma üldjoontes toetan turujärelevalve tugevdamist tõhusa tarbijakaitse huvides. Minu arvates on tähtis kaitsta lapsi, eakaid ja puudega inimesi, sest ühendusel on nende rühmade ees eriline kohustus. Pärast kümneaastast tühimikku oli ülim aeg direktiiv põhjalikult läbi vaadata, et lisada sellised uued kaubanduskanalid nagu internetimüük.

Raport: Michèle Rivasi (A7-0035/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest olen nõus, et pandeemiatele reageerimise jaoks on vaja paremat koostööd ning et tuleb läbi vaadata Euroopa Liidu ja liikmesriikide koostatud ennetuskavad. Maailma Terviseorganisatsioon peab kiiresti ümber hindama pandeemia määratluse ja võtma selles arvesse mitte üksnes pandeemia geograafilist levikut, vaid ka selle tõsidust. Minu arvates tuleks seda küsimust paremini korraldada ja selleks tuleks hinnata soovitatud vaktsineerimisstrateegiaid. Seda on võimalik teha vaid siis, kui Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kui sõltumatu asutus kasutab oma volitusi tõhusamalt ja tal on selleks piisavad vahendid.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Mulle valmistab heameelt see ettepanek, millega soovitakse tagada suurem valvsus ja täielik läbipaistvus tervist ohustavate hädaolukordade korral kasutatavate soovituslike ravimite hindamisel ning täiustada vaktsineerimis- ja teavitusstrateegiaid, et pandeemiate jaoks valmis olla ja neid ennetada. Minu arvates peab Euroopa Liit eraldama rohkem vahendeid rahvatervise ennetusmeetmeid puudutavale teadus- ja arendustegevusele, et suurendada investeeringuid gripiviiruse mõju paremaks hindamiseks ja prognoosimiseks nii pandeemiate vahelisel etapil kui ka pandeemia algusetapil. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit oli sunnitud õppima Euroopas levinud gripiviiruse H1N1 vastuolulisest ohjamisest 2009. ja 2010. aastal ning võtma vastu tulevaste ebaproportsionaalsete reaktsioonide ärahoidmiseks vajalikud meetmed. Seepärast andsin poolthääle sellele dokumendile, millega nähakse ette rohkem koostööd, rohkem sõltumatust ja rohkem läbipaistvust, et tulla tõhusalt toime tulevaste pandeemiatega. Rohkem koostööd selles mõttes, et dokumendis kavandatu kohaselt tuleb läbi vaadata Euroopa Liidu ennetuskavad ning peamiste osalejate rollid ja ülesanded ning tuleb kehtestada menetlus, mis võimaldab liikmesriikidel korraldada vaktsiinide ja ravimite ühishankeid. Dokumendis esitatakse üleskutse ka Maailma Terviseorganisatsioonile lisada oma pandeemia määratlusse tõsiduskriteerium. Rohkem sõltumatust tähendab seda, et ettepaneku kohaselt peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kasutama sõltumatu asutusena oma volitusi, et saada teaduslikke uuringuid, mida ei mõjuta ravimiettevõtted. Ja viimasena rohkem läbipaistvust selles mõttes, et dokumendis kutsutakse üles hindama vaktsineerimisstrateegiate tõhusust. Seega võimaldab see dokument järjepidevamat liikmesriikidevahelist teabevahetust.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 2010. aasta aprilli lõpus esitatud andmete kohaselt nõudis gripiviirus A(H1N1) 2009. aastal Euroopas 2900 inimelu. Seda on siiski märgatavalt vähem kui Euroopa Komisjoni esitatud ametlikes hinnangutes iga gripihooaja surmajuhtumite kohta, kus on arvestatud, et keskmiselt kaotab gripi tõttu elu hinnanguliselt 40 000 ja eriti raskel hooajal 220 000 inimest. Ja need hinnangud on veel palju optimistlikumad, kui Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiuasutuste esitatud kõige optimistlikumad prognoosid. Selle viiruse puhul kuulutati välja maksimaalne ohuaste ja selle tulemusel võeti mõnes liikmesriigis kasutusele hulganisti väga kulukaid meetmeid (näiteks kulud Suurbritannias ulatusid 1,3 miljardi euroni ja Prantsusmaal 990 miljoni euroni – võrrelduna 90 miljoni euroga hooajalise gripi vastu vaktsineerimise kuludega), mis olid gripiviiruse tegelikku tõsidust arvesse võttes ebaproportsionaalsed. Olen nõus, et Maailma Terviseorganisatsioon peaks pandeemia mõiste läbi vaatama ning lähtuma selle puhul mitte üksnes viiruse levikust, vaid ka selle võimalikust tõsidusest, et võimaldada reageerida asjakohasemalt ja kaitsta Euroopa Liidu kodanikke tõeliste ohtude eest. Minu arvates on selles valdkonnas vaja liikmesriikide ning vastutavate asutuste ja organisatsioonide paremat koostööd ning samuti peamiste osalejate ülesannete läbipaistvamat jaotumist.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Gripiviiruse A(H1N1) põhjustatud gripp A(H1N1) avastati esialgselt 2009. aasta märtsi lõpus Mehhikos, kust see levis seejärel eri riikidesse. 2009. aasta mais teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et gripiviirus A(H1N1) on mõõdukas, sama aasta juunis kuulutas WHO välja 6. ohuastme, mis tähendab pandeemiat. See WHO välja kuulutatud maksimaalne ohuaste ajendas võtma Euroopas hulganisti meetmeid. Mõnel juhul olid need meetmed väga kulukad (näiteks kulud Suurbritannias ulatusid 1,3 miljardi euroni ja Prantsusmaal 990 miljoni euroni – võrrelduna 87 miljoni euroga hooajalise gripi vastu vaktsineerimise kuludega). See reaktsioon oli ebaproportsionaalne. Iga liikmesriik talitas oma äranägemist mööda, ilma ühtluse ja solidaarsuseta. Selles raportis, mida ma toetasin, jõutakse õigele järeldusele ning soovitatakse kooskõlastada paremini liikmesriikide ja Euroopa tervishoiuasutuste tegevust. Selles tehakse ka ettepanek muuta Euroopa tasandil selgemaks ja vaadata läbi peamiste osalejate ja juhtimisstruktuuride rollid ja ülesanded ning tervishoiuriskid. Lõpetuseks tunnistatakse selles vajadust korraldada vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite kohta ravimiettevõtetest sõltumatuid uuringuid, mis hõlmavad muu hulgas vaktsineerimise ulatuse jälgimist.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades mitme Euroopa Liidu riigi reaktsiooniga gripiviiruse H1N1 võimaliku pandeemia vastu võitlemisel, olen nõus, et tuleks täiustada viisi, kuidas reageerida sellises olukorras kättesaadavat teaduslikku teavet aluseks võttes. Seetõttu toetan pandeemiaohu korral reageerimise ja pandeemiaohuga seotud ennetuskavade läbivaatamist. Igasuguse läbivaatamise eesmärk peaks olema liikmesriikide tervishoiuasutuste ja Euroopa institutsioonide suurem koostöö ning nende tegevuse parem ühtlustamine. Üks teine tahk, mida ma pean väga tähtsaks, on nõutav läbipaistvus nii kasutatavate ravimite kui ka tervishoiuasutuste esitatavate teaduslike aruannete puhul, et vältida huvide konflikte ning tagada kodanike turvalisus ja nende teavitamine.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit oli piirkond, millel oli maailma parim ettevalmistus ja parimad võimalused, et reageerida sellele puhangule, ehkki seda nõrgestasid märkimisväärsed erinevused liikmesriikide valmisolekus ja igasuguse tõelise liikmesriikidevahelise koostöö puudumine. Valmisolek terviseriskideks ja nendele reageerimine kuulub ELis liikmesriikide pädevusse. Seepärast on väga tähtis parandada liikmesriikide, institutsioonide ning rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide koostööd ja nende tegevuse kooskõlastamist eriti viiruspuhangu varajases etapis, et kindlaks teha selle tõsidus ning võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid ja ühtne käsitlusviis. Eri soovitused, mida on antud Euroopa Liidus ja liikmesriikides seoses esmajärjekorras vaktsineeritavate rühmadega, annavad märku tohutust ebakindlusest ja eriarvamustest, mis valitsevad sobiva reaktsiooni kujundamisel. Suurema koostööga liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse vahel oleks saanud vähendada ka kulusid, mis olid üsna märkimisväärsed. Toetan vajadust koostada Euroopa tegevusjuhend teaduseksperdi jaoks, kes tegutseb ükskõik millises ohutuse, riskijuhtimise ja riskide prognoosimise eest vastutavas Euroopa asutuses, et vältida korruptsioonijuhtumeid edaspidi.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Gripiviiruse H1N1 epideemia ohjamine kukkus läbi, ehkki meid oli sellest haigusest varem hoiatatud. Seetõttu peame sellest kriisist õppust võtma, et ohjata kõikvõimalikke tulevasi pandeemiaohte tõhusamalt. Liikmesriigid peavad tegema selgelt rohkem koostööd üksteisega, ent ka Euroopa institutsioonidega, et reageerida pandeemia korral tõhusamalt. Samuti tuleb meil selgitada nende struktuuride rolli, kes juhivad meditsiinilisi riske ELi tasandil, ja tagada, et WHO vaatab läbi üleilmse pandeemiahäire väljakuulutamise kriteeriumite määratluse. Lõpetuseks tundub, et on asjakohane kavandada liikmesriikide jaoks süsteem vaktsiinide ühishangeteks. Vähem tähtis ei ole ka see, et Euroopa riiklikke tervishoiuasutusi nõustavate ekspertide puhul peab valitsema täielik läbipaistvus – sellega tehtaks lõpp võimalikele huvide konfliktidele.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et pandi hääletusele raport, mille puhul määrati mind Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportööriks. Nende ligikaudu 500 miljoni kodaniku pärast, keda me esindame, peame sellest kriisist õppima, et tulla igasuguste uute pandeemiaohtudega tõhusamalt toime. Tervishoiualase koostöö, sõltumatuse ja läbipaistvuse seisukohast oli eile vastu võetud dokument väga hea kompromiss.

Et liikmesriikide tõelise tervishoiualase koostöö läbikukkumine oli kord juba tõestust leidnud, tuli võtta vastu edasiviiv ja praktiline käsitlusviis, mille raames tuleb:

süvendada liikmesriikide koostööd ning kooskõlastada paremini liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide tegevust, et tagada tulevase pandeemia korral tõhusam reageerimine;

selgitada ELi tasandil tervishoiualaste riskide juhtimise eest vastutavate struktuuride rolli;

kutsuda Maailma Terviseorganisatsiooni üles vaatama läbi üleilmse pandeemiahäire väljakuulutamise kriteeriumite määratlus;

hinnata liikmesriikides kohaldatavaid vaktsineerimis- ja teavitusstrateegiaid, et võita tagasi kodanike usaldus;

luua liikmesriikide jaoks vaktsiinide ühishangete süsteem, et vältida hinnaerinevusi;

avaldada kõikide Euroopa riiklikke tervishoiuasutusi nõustavate ekspertide huvide deklaratsioonid, et hoida ära mis tahes huvide konfliktid.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on epideemiaohule reageerimiseks vaja ELi tasandil paremat kooskõlastamist. Kõnealune gripiviiruse H1N1 juhtum tõi esile selle, et riskijuhtimine on üleilmsel tasandil vigane ning seda peamiselt seetõttu, et häiretasemed ja tegelikud ohud ei ole piisavas vastavuses. Tagajärjeks oli tohutu vahendite raiskamine. Seoses sellega peab Euroopa Liit minu meelest rakendama sõltumatut pandeemiaohu hindamise süsteemi ja kooskõlastama paremini riskijuhtimist. Selleks peab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel olema vajalikud volitused, et ta saaks mängida selles valdkonnas võimalikult aktiivset rolli.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin gripiviiruse H1N1 ohjamist käsitleva raporti poolt, sest selles rõhutatakse, kui tähtis on suurendada tulevaste pandeemiate ohjamisel koostööd, sõltumatust ja läbipaistvust ning et seda tuleks teha eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kui sõltumatu asutuse volituste parema ärakasutamise teel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 2009. aastal haaras maailma hirm A-tüvega gripiviiruse ees, mis ähvardas kujuneda suureks pandeemiaks ja tuua kaasa surmajuhtumeid. Õnneks ei leidnud suurimad viirusesse H1N1 haigestumise ja suremisega seotud kartused kinnitust. Euroopas nõudis see viirus 2900 inimelu – tunduvalt vähem kui hooajaline gripp. Maailma Terviseorganisatsiooni hoiatuste ja hirmu tõttu võtsid liikmesriigid selliseid erakorralisi meetmeid nagu massiline vaktsineerimine, mis tõi tervishoiusüsteemidele kaasa märkimisväärseid kulusid. Olulisem kui juhtida tähelepanu A-tüvega gripiviiruse ohjamise vigadele, on toimunust õppust võtta. Kõige tähtsam õppetund on minu meelest see, et ikkagi on parem pigem üle pingutada kui midagi tegemata jätta. Teiseks peame õppima, kuidas ohjata tulevasi pandeemiaid, mis võivad olla tõsisemad, ning kuidas mõista, millal ja kus tegutseda ning milliseid meetmeid võtta.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmeil põhjustas gripiviirus H1N1 õnneks vähem surmajuhtumeid kui algselt prognoositi. Praegu peetakse seda haigust Euroopa Liidus vähetõsiseks. Levima hakates tekitas see teatavat paanikat, mis sundis mitmeid liikmesriike tegema märkimisväärseid investeeringuid vaktsineerimisprogrammidesse, mis osutusid liigseks – näiteks Poolas, kus ei võetud mingeid erakorralisi meetmeid, oli suremus sama suur kui riikides, mis käivitasid hinnanguliselt mitmeid miljoneid eurosid maksma läinud riiklikke vaktsineerimiskampaaniaid.

Raportis on öeldud: „enamikus liikmesriikides oli vaktsiinide ostmise poliitika juba paika pandud 2007. aastal ravimiettevõtetega sõlmitud eelostulepingutega”. See näitab, et kuna liikmesriigid sõltuvad lubamatult ravimiettevõtetest, puudub nimetatud menetluse puhul läbipaistvus. Seetõttu nõustun raportööriga ja loodan, et komisjon ja kõik liikmesriigid võtavad tema soovitusi arvesse, eriti seoses teabekindluse ja ettevaatuspõhimõttega, mis peab kasu tooma pigem patsientidele kui ettevõtetele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse segadust gripiviiruse A(H1N1) väljakuulutatud pandeemia ohjamisel ja kinnitatud andmeid (samal aastal 2900 gripiviiruse H1N1 ja 40 000 hooajalise gripi põhjustatud surmajuhtumit), kutsutakse raportis üles läbipaistvusele, mis on meie arvates kiiduväärne. Seda nii seoses sellega, mis juhtus – koos täieliku selgitusega vastu võetud menetluste ja vastutuse kohta – kui ka tulevaste olukordade lahendamise puhul. Esile tõstetakse järgmised küsimused: vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite hankimine; registreeritud juhtumite arv ja nende tõsidus; juurdepääsu võimaldamine kliinilistele uuringutele, uurimisprotokollidele ja ravimite kõrvaltoimet puudutavale (Euroopa Ravimiameti) teabele; ning Euroopa tervishoiuasutusi nõustavate spetsialistide huvide konfliktid. Raportis nõutakse ELis ja liikmesriikides kehtestatud tulevaste gripipandeemiate jaoks ette nähtud ennetuskavade ülevaatamist, et need oleksid tõhusamad ja järjepidevamad, sõltumatumad ja paindlikumad. Selles soovitatakse ka tugevdada antud valdkonnas liikmesriikide koostööd nii viirusepuhangute tõsiduse määratlemisel kui ka otsuste tegemisel. Kokkuvõttes on see raporti meie arvates hea ja seepärast hääletasime selle poolt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Gripiviiruse H1N1 ohjamisel aset leidnu hindamisel peame tegema omad järeldused. Tuleb tunnistada, et riikidel peavad olema rahvatervise valdkonnas riiklikud tervishoiusüsteemid ja tugiteenistused, mis suudaksid tegutseda eri valdkondades, ent oleksid eelkõige võimelised:

– koostama ja hindama ravimiettevõtetest sõltumatuid teaduslikke uuringuid, milles käsitletakse viirusevastaste vaktsiinide ja ravimite tõhusust, ohutust ning riski ja kasulikkuse suhet ning samuti soovituslikke sihtrühmi;

– hindama teavet tervist ohustavate hädaolukordade, eriti pandeemia puhul soovitatavate ravimite kohta;

– tugevdama võimekust riskide juhtimise ja prognoosimise ning selle valdkonna teadus- ja arendustegevuse vallas ning samuti seoses rahvatervise ennetusmeetmetega.

Tuleb parandada liikmesriikide asutuste omavahelist koostööd ning nende asutuste koostööd asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike institutsioonide ja organisatsioonidega.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Toetan Michèle Rivasi raportit gripiviiruse H1N1 ohjamise hindamise kohta ELis 2009.–2010. aastal, sest selles rõhutatakse, et Euroopa Liit andis selle probleemi puhul liiga suurt häiret. Olen selle poolt, et ELi kodanike tervist puudutavatele küsimustele tuleb pöörata arvestatavat tähelepanu, ent ei kiida heaks ülemäärase ärevuse tekitamist, mis toob kaasa pöörased kulutused rahvatervisele. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Vastuvõetud resolutsiooni ettepanekuga on seatud alus väga vajalikule mõtisklusele selle üle, milline oli Euroopa Liidu reaktsioon seagripi levikule.

Nagu kõik mäletavad, takerdusid liikmesriigid tollal individualistlikesse seisukohtadesse selle asemel, et leida ühiseid lahendusi. Liikmesriikide valitsuste reaktsioonid olid väga erinevad ning ulatusid ulatuslikust vaktsineerimisest kuni – näiteks Poolas – täieliku vaktsineerimata jätmiseni. Kogemused peaksid innustama meid parandama riiklike tervishoiuasutuste ja Euroopa institutsioonide tegevuse kooskõlastamist, vaatama läbi ennetus- ja vaktsineerimisstrateegiad ning määratlema uuesti pandeemiahäire väljakuulutamise kriteeriumid.

Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et tõhusama koostööga ei kaasne mitte üksnes selliste kriiside ohjamisega seotud kulude vähenemine (näiteks kui liikmesriigid korraldavad vaktsiinide ühishankeid), vaid eelkõige saab sellega tagada inimestele parema kaitse, sest riigipiirid mõistagi viirust ei peata.

Lõpetuseks loodan, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele antakse toetus, mida see asutus väärib, et ta saaks jätkata oma tervist ohustavate hädaolukordade hindamise ja kontrollimise tööd täiesti sõltumatult.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle raportile gripiviiruse H1N1 ohjamise hindamise kohta. Tahaksin sellegipoolest juhtida tähelepanu sellele, et see ohjamine oli tegelikult järjekordne alistumine niinimetatud ettevaatuspõhimõttele, mille kohaselt tuleb tegutseda enne korralikku järelemõtlemist. Tõsiasi, et WHO peadirektor kuulutas välja pandeemiaohu, ent otsustas ennast mitte vaktsineerida, näitab ilmekalt vastuolu, mis valitses selle puhangu tõsiduse hindamisel isiklike arvamuste ja vastutavate asutuste väljendatud seisukohtade vahel. Pärast juhtumit saastunud verega ei soovi ükski tervishoiuametnik enam mingit vastutust võtta.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Gripiviiruse H1N1 juhtum oli äärmiselt õpetlik. Esiteks õpetas see meid raha tuulde loopima. Selle niinimetatud seagripi hind (kontrollikoja andmeil 900 miljonit eurot) ei ole põhjustatud ohvrite arvust. Gripiviirusel H1N1 oli ohvreid kümme korda vähem kui tavalisel hooajalisel gripil. Ometi on tõsi, et need 2000 iga-aastast ohvrit, kellest lõviosa on eakad või juba haiged, ei huvita kedagi. Nad on tunduvalt vähem erilised.

Järgmisena õpetas see meile, kuidas maskeerida otsustusvõimetust hoiatavate ja emotsionaalsete sõnavõttudega. Kümned miljonid ravimiannused telliti asjatult. Me järgisime niinimetatud massilise vaktsineerimise programmi, mille läbiviimisel ei lähtutud põrmugi kainest mõistusest. Teave oli nii ülepingutatud ja vastuoluline, et Prantsusmaa inimesed keerasid neile antud korraldustele kahtlusega – ja õigustatult – selja.

Kahtlustati, et poliitiliste otsuste langetajatel ja nendest otsustest rahalise kasu saajatel võisid olla ühised huvid. Lõpetuseks õpetas gripiviirus H1N1 meile seda, et Prantsusmaal ei sunni ministrit tagasi astuma ükski asi – olgu ta nii eksimustele aldis, hooletu või ebapädev kui tahes. Igapäevased sündmused Prantsusmaa valitsuses on tõend sellest, et ses suhtes ei ole miski, absoluutselt miski muutunud.

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. – (DE) Viisis, kuidas me püüdsime tulla 2009. ja 2010. aastal toime Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul pandeemilise gripiviiruse H1N1 pingega, jäi vajaka läbipaistvusest. Seda käsitletakse raportis gripiviiruse H1N1 ohjamise hindamise kohta ELis 2009.–2010. aastal. See raport valmistab mulle heameelt eelkõige seetõttu, et sellega nähakse kiire arstliku sekkumise ja pandeemia korral kasutatavate ravimite puhul ette täielik läbipaistvus.

Liikmesriigid tellisid ja kasutasid vaktsiine omavahel kooskõlastamata. Sellises olukorras on tähtis hinnata vaktsiinide varumise strateegiat ja töötada selle nimel, et liikmesriigid korraldaksid tulevikus vaktsiinide ühishankeid. Oluline on ka liikmesriikide vastutavate asutuste ja Euroopa ametite tegevuse parem kooskõlastamine.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Tänu minu fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutele sisaldab see raport edasiviivaid ettepanekuid, mis aitavad meil gripiviiruse H1N1 põhjustatud tervishoiukriisist õppida eeskätt Euroopa tasandil kooskõlastamise teel.

On tõsi, et esialges raportis oli mitmeid ebatäpsusi ja see oleks võinud panna inimesed vaktsineerimisest loobuma. Ent raporti täna vastu võetud versiooniga püütakse taastada meie kaaskodanike usaldus tervishoiukriiside ohjamise vastu. Pandeemia ennetamise ja selle vastu võitlemise strateegia koostamisse ja rakendamisse tuleb kaasata rohkem tervishoiutöötajaid. Me ei saa enam lubada seda, et vaktsineerimiskampaaniaid ümbritseb selline segadus ja kahtlused.

On ülitähtis täiustada teavitamist, võttes arvesse seda, kui lihtne on teadusliku aluseta kuulujuttudel ringelda uues meedias ja internetis. Gripiviirus ei olnud õnneks nii tõsine kui kardeti, kuid oleks ohtlik alahinnata tulevaste pandeemiate ettearvamatust ja võimalikku tõsidust.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Maailma Terviseorganisatsioon peaks oma pandeemiamääratluse kiiresti läbi vaatama, et lisada asjakohasema reageerimise võimaldamiseks pandeemia tasandite määratlusse haiguse tõsiduse kriteerium. Pandeemiatele reageerimiseks on vaja paremat koostööd. Et tagada pandeemiatele reageerimisel sidus riskijuhtimine, mis on kooskõlas rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega, ning et liikmesriigid kooskõlastaksid oma tegevust paremini Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega, tuleb läbi vaadata ennetuskavad, selgemaks muuta ja vajaduse korral ka läbi vaadata peamiste osalejate rollid ja ülesanded ning tugevdada liikmesriikide koostööd. Tuleb kehtestada menetlus, mis võimaldab liikmesriikidel korraldada ühishankeid vabatahtlikkuse alusel. Tootjad peavad vastutama täielikult oma toodete lubatud näidustuste eest ja liikmesriigid peavad kohaldama seda nõuet täies ulatuses kõikides vaktsiinide hankelepingutes. Ennetuskavad, mis on kehtestatud Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides tulevaste gripipandeemiate jaoks, tuleb läbi vaadata, et need oleksid tõhusamad, järjepidevamad, piisavalt sõltumatud ja paindlikud, tänu millele saaks neid kohandada asjakohasel teabel põhineva reaalse ohu korral võimalikult sujuvalt ja vastavalt konkreetsele juhtumile. Olen nõus arvamusega, et vaktsineerimisstrateegiate edukuse taga on kolm tingimust: vaktsiini peab olema tõhus, vaktsiinil peab olema hea kasulikkuse ja riski tasakaal ning vaktsiin peab olema suunatud riskirühmadele.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu arvates paljastuvad resolutsioonis, milles käsitletakse gripiviiruse H1N1 hindamist ELis 2009.–2010. aastal, ilmekalt tehtud vead ning samas pannakse sellega alus uuele ja tõhusale gripipandeemiate ohjamisele. On hästi teada, et reageerimine gripiviiruse H1N1 levikule oli võrreldes probleemi tegeliku ulatusega ülepingutatud. Just sel põhjusel pean vajalikuks Euroopa gripipandeemia ennetuskavad läbi vaadata, et näha ette kiire, järjepidev ja tõhus reageerimine. Seoses sellega on minu arvates ülitähtis tugevdada liikmesriikide koostööd ja kooskõlastada rohkem nende tegevust, et leida sellele probleemile tõeline Euroopale omane strateegiline käsitlusviis. Peale selle leian, et nagu on mainitud ka resolutsioonis, oleks kasulik kaasata sellesse protsessi farmaatsiasektoris osalejate kõrval ka ravimitööstusest täiesti sõltumatud teaduseksperdid, kellel puuduvad selles vallas igasugused huvid.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Olles teadlik gripiviiruse H1N1 tõsidusest ja meie kodanike tervise tähtsusest, on see raport minu arvates eriti märkimisväärne, sest selles tuuakse esile viis, kuidas oleks õige sellistes olukordades reageerida. Maailma Terviseorganisatsioon kinnitas 2009. aastal selle haiguse mõõdukat tõsidust, ent liikmesriikide rakendatud eri lahendused tõid kaasa tohutud kulutused, kiiresti toodetud vaktsiinide müügi ja vajaduse vaadata pandeemia määratlus läbi nii, et ei võetaks arvesse mitte üksnes haiguse geograafilist levikut, vaid ka selle tõsidust. Eespool nimetatu viitab sellele, et on lausa kohustuslik leida teistsugune käsitlusviis. Euroopa Liit nõuab nende olukordade lahendamisel rohkem koostööd, läbipaistvust ja sõltumatust.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Gripiteema tõuseb igal aastal mitte üksnes Euroopa Parlamendi, vaid ka paljude liikmesriikide parlamentide päevakorda. Minu meelest käsitletakse Rivasi raportis gripiviiruse H1N1 probleemi väga laiapõhjaliselt, sest seda teemat lahatakse nii koostöö, sõltumatuse kui ka läbipaistvuse seisukohast, mis on tulevase pandeemia korral lausa eluliselt tähtis. Leian, et Euroopa Liit peab võtma aktiivseid ja kiireid meetmeid, ning hääletasin seepärast gripiviiruse H1N1 ohjamist käsitleva raporti vastuvõtmise poolt.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, sest selles ei leidunud midagi, mis oleks kutsunud esile vastuväiteid. Ent arvestades gripiviiruse H1N1 tagasihoidliku mõjuga, ei mõista ma, miks Euroopa Parlament otsustas kulutada sellele aega ja vahendeid.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Tahaksin tänada raportööri väga üksikasjaliku ja ausa raporti eest, milles on mitu murettekitavat sõnumit. Pole kahtlustki, et ühine käsitlusviis, mida Euroopa Liit pandeemia ajal rakendas, näitas ühistegevuse potentsiaali, ent paljastas samas ka tohutud vajakajäämised eelkõige ennetustegevuse, objektiivse statistika ning ohutute ja tõhusate ravimite ostmise vallas. EL on puutunud viimasel ajal ohtliku viirusnakkusega kokku kahel korral. Nendest kogemustest ei ole piisavalt õppust võetud. Kiidan heaks ettepanekud, milles nõutakse ravimite tõhususe rangemat kontrollimist ja objektiivsete andmete kogumist ning samuti kõigi Euroopa Liidu kodanike kaitsmist olenemata tervishoiusüsteemist. Minu arvates on väga tähtis nõue rahastada teadus- ja uurimistegevust ning seda on ka eeskiri, et ravimiettevõtete roll on nõuandev, mitte otsustav. Sama kehtib seoses vaktsiine ja muid ravimeid puudutavate uuringute ja kontrollidega, mis tuleb korraldada ravimiettevõtetest sõltumata. Toetan ka nõuet kehtestada rangemad eeskirjad Euroopa institutsioonide heaks töötavate ekspertide ja nõustajate jaoks. Avalikkust tuleb teavitada selgelt ja läbipaistvalt, ent ilma paanikat tekitamata – esitatav teave peab olema professionaalne ja arusaadav. Euroopa Parlamendi liikmete ja töötajate tervise kaitsmise eest vastutava kvestorina soovin öelda, et parlamendis võetud meetmed on olnud tõhusad, ent mitte odavad.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Raportis esitatud statistiliste andmete põhjal ei olnud gripiviiruse H1N1 levikule reageerimine vastavuses haiguspuhangu tegeliku olemusega ning tõi mitmes liikmesriigis kaasa väga kulukad vaktsineerimiskampaaniad. Sellega seoses pidas raportöör asjakohaseks tõstatada väga tähtsad küsimused eelkõige seoses ravimiettevõtete ülisuure mõjuga. Ta nõudis, et viirusevastaste ravimite uuringud peavad olema ravimiettevõtetest sõltumatud. Kiirendatud loaandmise menetlus on näidanud oma piiratust, sest selle jaoks puuduvad teaduslikud tõendid ja seepärast kasutatakse endiselt farmaatsiasektori esitatud andmeid. Vaja on ka paremat koostööd, tuleb nõuda ennetuskavade ja peamiste osalejate rollide läbivaatamist ning võimaldada liikmesriikidel korraldada vabatahtlikkuse alusel ühishankeid. Maailma Terviseorganisatsioon peaks vaatama võimalikult kiiresti läbi oma pandeemiamääratluse, et arvestada oma klassifikatsioonis ka viiruse nakkavust. Seoses sellega peab vaktsiin olema tõhus, sellel peab olema hea riski ja kasulikkuse tasakaal ning see peab olema suunatud tõepoolest riskirühmadele. Lõpetuseks peame vältima igasuguseid huvide konflikte, sest need võivad tekitada avalikkuse seas kohe kahtlusi ja asjatuid pingeid.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selle raporti hea omadus on see, et selles mõistetakse hukka Euroopa Ravimiameti vähene läbipaistvus ning samuti ravimiettevõtete ning vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite valdkonna ekspertide omavahelised seosed. Seetõttu on kahetsusväärne, et raportis ei kutsuta üles peatama kuni tõelise, põhjaliku reformimiseni selle ameti tegevus. Hääletan selleks, et julgustada raportööri minema järgmine kord kaugemale.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Gripiviiruse H1N1 ohjamisel Euroopa Liidus on ilmnenud mitmeid raskusi, eriti seoses viiruse tegeliku tõsiduse ja ulatusega. Liikmesriikide reaktsioon oli ebaproportsionaalne ja väga kulukas, kui võrrelda seda igal aastal tavalise gripi põhjustatud surmajuhtumite arvuga ja summadega, mida liikmesriigid kulutavad selle vastu võitlemisele. Analüüsis gripiviiruse H1N1 ohjamise kohta Euroopas tõstetakse esile põhiprobleem – riiklike ja/või Euroopa tervishoiuasutuste korraldatava sõltumatu hindamise puudumine ning sellest tulenev suutmatus kohandada tervishoiumeetmeid kõige paremal viisil ja reaalajas vastavalt tegelikule kliinilisele ja epidemioloogilisele statistikale. Seetõttu tuleb muuta tulevaste pandeemiajuhtude ohjamist, et vältida rahva seas üleüldist paanikat ja samuti tarbetuid kulusid.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Selles raportis hinnatakse gripiviiruse H1N1 ohjamist Euroopa Liidus 2009.–2010. aastal ja toonitatakse, et tulevaste pandeemiate ohjamisel tuleks parandada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse pädevuse parema ärakasutamise teel koostööd, sõltumatust ja läbipaistvust.

Ühest hinnangust siiski ei piisa. Ma ei ole märganud kiire ja tõhusa haiguspuhangutele reageerimise puhul mingit edasist arengut ega kuulnud sõnagi ennetusmeetmete kohta. Nagu alati, on raport ebamäärane ja laialivalguv. Hääletasin poolt, sest teist raportit meil ei ole.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Gripiviirus A/H1N1 nõudis 2009. aastal vähem inimelusid kui hooajaline gripp. Kuigi WHO liigitas gripiviiruse H1N1 väheohtlikuks haiguseks, hoiatas ta samal ajal kõige kõrgema, 6. ohuastme pandeemia eest. Et täita rahva ees oma kohustusi, kulutasid liikmesriigid seejärel miljardeid võitluseks gripipuhanguga, mille potentsiaalne oht oli märksa väiksem tavalise gripi omast. Paanika tekkimisele aitas kaasa ka meedia. Kui väljakuulutatud üliohtlik pandeemia osutub tormiks veeklaasis, ei võeta tulevasi hoiatusi kahjuks enam tõsiselt. See näitab selgelt, et WHO peab oma pandeemiakriteeriumid läbi vaatama.

Pandeemia korral tulevad loomulikult kasuks ka hea koostöö ja ühishangete korraldamine, millest on abi hinnaalanduste saamisel. Ent kui uutele ravimitele antakse luba kiirendatud korras, et tegeleda kujutletava pandeemiaga, seisame silmitsi tohutu probleemiga. Meedia ja ravimiettevõtete osatähtsust paanika õhutamisel ei ole siin arvesse võetud. Seepärast jäin hääletusel erapooletuks.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest pandeemia tõsiduse ja selle kulgemise etteaimamine on keeruline ning pandeemia ilmnemisel tehakse sageli palju ebaproportsionaalseid otsuseid. Seetõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu koostöö, sõltumatuse ja läbipaistvuse tagamisele. Eelkõige tuleb järjekindlalt läbi vaadata nii Euroopa Liidus kui ka selle liikmesriikides tulevaste gripipandeemiate jaoks kehtestatud ennetuskavad, et need oleksid paindlikud ja et neid kohandataks tõhusalt iga kord, kui ilmneb gripipandeemia oht. Peale selle peame edendama rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil koostööd ning tegevuse kooskõlastamist, et tagada korralik riskijuhtimine ja reageerida pandeemiaohu korral viivitamata. Minu arvates tuleb eraldada rohkem vahendeid teadus- ja arendustegevusele. Selleks peame suurendama investeeringuid gripiviiruse mõju hindamisse ja prognoosimisse. On oluline tagada, et vaktsiini ostmiseks sõlmitavad eellepingud ja tarneprotsess oleksid läbipaistvad. Sellega väheneks kõnealuses valdkonnas korruptsioon. Peame piirama ravimiettevõtete mõju mitte üksnes ravimite müügi puhul, vaid ka vaktsiine ja viirusevastaseid ravimeid puudutavate uuringute läbiviimisel. Teaduseksperdid peavad kuulutama avalikult, et neil ei ole farmaatsiatööstuses ei finants- ega muid huve.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle raportile gripiviiruse H1N1 ohjamise hindamise kohta ELis 2009.–2010. aastal. Mitmel juhul, sealhulgas Kreekas, vähenes institutsioonide ja riigi tähelepanu sedavõrd, kuivõrd harvenes selle teema kajastamine. Arutelud gripi üle on lõppenud, kuid viirus ei ole mitte üksnes alles, vaid on varasemast isegi surmavam. Näiteks Kreekas suurenes hiljuti nii sellesse viirusesse haigestunute kui ka selle põhjustatud surmajuhtumite arv, küündides üle 100 inimelu. Väidetavalt on peamine põhjus teabe puudumine – kaitsetud rühmad, näiteks kroonilised haiged, kes oleks pidanud laskma ennast vaktsineerida, ei teinud seda, sest nad arvasid, et oht on möödas.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis gripiviiruse H1N1 ohjamise kohta ELis 2009.–2010. aastal toonitatakse, et statistilises mõttes oli selle viiruse tõsiduse aste Euroopas madal (inimlikust vaatepunktist on iga inimelu kaotus korvamatu kahju). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmeil tõi viirussesse H1N1 nakatumine 2009. aastal Euroopas kaasa 2900 surmajuhtumit. See arv on väiksem kui Euroopa Komisjoni ametlikud hinnangud hooajalise gripi põhjustatud surmajuhtumite arvu kohta. Samuti on see arv märkimisväärselt väiksem Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiuasutuste kõige optimistlikumatest prognoosidest. Liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide joondumine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) välja kuulutatud maksimaalse ohuastme järgi tõi kaasa hulgaliselt meetmeid, mis olid gripiviiruse H1N1 tegelikku tõsidust arvesse võttes liiga kulukad ja ebaproportsionaalsed. Ent arvestades WHO soovitustega, ei leiagi ma, et oleks saanud toimida kuidagi teisiti. Selle juhtumi üle tuleb siiski veel mõtiskleda. Nõustun raportööri seisukohaga, et Euroopa Liit vajab oma liikmesriikide suuremat koostööd, rohkem sõltumatust ja suuremat läbipaistvust, eriti seoses märkimisväärse finantsmõjuga meetmete kulukuse ja kasulikkuse hindamisel.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Raportis leitakse, et pandeemiatele reageerimiseks on vaja paremat koostööd ning tehakse ettepanek vaadata läbi Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides kehtestatud ennetuskavad. Selles kutsutakse ka üles tugevdama liikmesriikide koostööd ning kooskõlastama paremini liikmesriikide ja Haiguse Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) tegevust. Samuti ärgitatakse selles WHOd vaatama läbi pandeemia määratlus ning lähtuda selle puhul viiruse geograafilisest levikust ja tõsidusest. ECDCd kui sõltumatut asutust kutsutakse üles kasutama oma volitusi, et anda hinnang ja teavet nakkusohu tõsiduse kohta ELis ning jagada parimatel tavadel põhinevaid soovitusi sellistes valdkondades nagu kriisiohjamistehnikad, vaktsineerimine ja teavitusstrateegiad. Peale selle tehakse raportis ettepanek hinnata ELis soovitatavate ja liikmesriikides rakendatavate gripivastase vaktsineerimise strateegiate puhul vaktsiinide tõhusust, riski ja kasulikkuse tasakaalu ja soovituslikke sihtrühmi, et vaktsiine saaks kasutada ohutult ja tõhusalt ning et liikmesriigid saaksid edastada komisjonile asjakohast teavet (nt ostetud ja tegelikult kasutatud vaktsiinidooside arv, gripiviirusesse H1N1 nakatunute arv ja viiruse põhjustatud surmajuhtumite arv jne). Euroopa Liit peab parandama tulevaste pandeemiate ohjamisel koostööd, sõltumatust ja läbipaistvust.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin kiita Michèle Rivasid suurepärase töö eest. See raport on tähtis katse tõsta esile need kahtlused, mis on tekkinud seoses ebaproportsionaalse reageerimisega seagripile Euroopas ja ravimiettevõtete võimaliku mõjuga võetud meetmetele.

Olen kriitiline selle suhtes, kuidas Euroopa Liit reageeris 2009.–2010. aastal niinimetatud seagripile ehk gripiviirusele H1N1. Soovitan korraldada tulevikus raha kokkuhoidmiseks vaktsiinide ühishankeid ja kehtestada huvide konfliktide ärahoidmiseks tõhusamad eeskirjad, näiteks näha ette Euroopa tervishoiuasutusi nõustavate ekspertide huvide deklaratsioonide avaldamine. Seoses sellega märgiksin, et Euroopa õigusaktide kohaselt vastutavad vaktsiinide eest tootjad, mitte liikmesriikide valitsused.

Ühtlasi kutsun Maailma Terviseorganisatsiooni üles vaatama läbi pandeemia määratlus ning võtma arvesse mitte üksnes viiruse geograafilist levikut, vaid ka selle nakkavust. Et anda liidule võime hoida ära pandeemiad, tuleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusele tagada toetus, mida ta vajab, et täita seda ülesannet täiesti sõltumatult.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlament on võtnud täna tähelepanu keskmesse ebaproportsionaalse reageerimise seagripipuhangule Euroopas. Liikmesriigid kulutasid miljardeid eurosid vaktsiinidele, millele anti luba kiirustades, hoolimata sellest, et viirus oli mõõdukas. Tervishoiueelarved on kurjakuulutavalt ülekoormatud ja on märksa olulisemaid lahendamist vajavaid tervishoiualaseid ülesandeid kui suurte ravimiettevõtete toetamine. Euroopa Parlamendi liikmed on nõudnud täna ELi tervishoiuvaldkonna reageerimismehhanismide läbivaatamist. Valmisolekukavad peaksid muutuma piisavalt iseseisvateks ja paindlikeks, et neid saaks kohandada võimalikult sujuvalt tegelikule ohule. Ravimite hindamine peab olema täiesti läbipaistev ja avaldada tuleb kõik huvide deklaratsioonid, et üldsus saaks kontrollida võimalikke huvide konflikte. Euroopa Liit järgis seagripi puhangule reageerides pimesi Maailma Terviseorganisatsiooni ja seda käitumist tuleks muuta. Euroopa Parlament on nõudnud, et ELi riske hinnataks sisukalt ning et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele antaks kõikide selle ülesannete täitmiseks, sealhulgas nakkusohu tõsiduse hindamiseks, piisavad vahendid.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ehkki gripiviiruse H1N1 nakkavus ei ole olnud Euroopas eriti äge, on see viirus põhjustanud seni vähemalt 4700 surmajuhtumit.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse avaldatud aruandes märgitakse, et Euroopa Liit ei ole suutnud viiruse ohjamisel kohanduda kiiresti tervishoiumeetmetega, mis on vajalikud nakatumise piiramiseks. Selle põhjus on suuresti liikmesriikides vastu võetud ennetusstrateegiad, mis töötati Maailma Terviseorganisatsiooniga konsulteerimise teel välja aastate eest ja mida pole kunagi arvestatavalt ajakohastatud.

Et vältida selliste olukordade kordumist ja pidades silmas teravat kriitikat vaktsiinide levitamise viisi kohta, peame keskenduma tulevikus oma jõupingutustes eeskätt sellele, et optimeerida menetlust, millega antakse luba turustada tervishoiualastele kriisidele reageerimisel kasutatavaid ravimeid.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Me toetame seda algatusraportit, sest oleme kõik teadlikud, et liigse häire andmine niinimetatud linnugripi puhul läks Euroopa Liidule maksma ligikaudu kümme korda rohkem kui tavaline gripikampaania.

See, et Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas välja häire, tegutsemata sõltumatult Euroopa asutuste, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti tehtud kulu- ja riskianalüüside põhjal, tõi kaasa kulukad ja tarbetud vaktsineerimiskampaaniad ning eelkõige ärgitas see inimesi ostma tohututes kogustes steriilseid ühekordseid materjale ja desinfektsioonivahendeid. Surmajuhtude arv, millest peab lähtuma seadusandja, oli kokkuvõttes isegi väiksem kui tavalise hooajalise gripi puhul.

Seepärast on ülitähtis, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile kuue kuu jooksul koos kulude ja tulude analüüsiga üksikasjaliku aruande, milles on öeldud, kuidas kavatseb komisjon reageerida sarnastele olukordadele tulevikus. WHO peaks vaatama läbi oma pandeemiamääratluse, et võtta arvesse nii geograafilist ulatust kui ka viiruse nakkavust.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin raportit, milles hinnatakse gripiviiruse H1N1 ohjamist ja kutsutakse üles looma vaktsiinide ostmiseks ühishangete korraldamise mehhanism. On tähtis võtta eelmistest puhangutest õppust, et saaksime end tulevikus paremini kaitsta.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt pärast seda, kui komisjonil õnnestus süüdistusi ja väärhinnanguid veidi siluda. Raport on kriitiline ja selles on välja toodud viisid, kuidas Euroopa Liit saaks korraldada oma tegevust tulevikus paremini ja võtta pandeemia ärahoidmiseks rohkem ühiseid meetmeid.

  Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Konservatiivide ja reformistide fraktsioon on küll selle poolt, et parandada niisuguste tervisega seotud ohtude nagu epideemiate puhul liikmesriikide teabevahetust ja koostööd, ent raportis gripiviiruse H1N1 kohta valgustatakse liikmesriike gripiviirusega seotud faktidest ja järjekordse epideemia korral võetavatest ettevaatusabinõudest halvasti. Raportis ja seletuskirjas on mitu küsitavat fakti, mis võivad kaasa tuua selle, et viiruse H1N1 olemusest ja mõjust Euroopa ühiskonnale ja valitsuste reageerimiskavadele saadakse valesti aru. Meie arvates ei ole sammud, mida soovitatakse liikmesriikidel tulevaste epideemiatega kokku puutumisel astuda (alates vaktsiinide ostmisest kuni faktide teatamiseni ELi organitele), mõistlikud ning nendega ei õnnestu lahendada ühtki gripiviirusega H1N1 või tulevaste pandeemiatega seotud tõsist probleemi.

Samuti pannakse raportis vastutus vaktsiinide eest tootjatele, mis võib takistada vaktsiinide tarnimist ja muudab ähmaseks vastutusliini. Peale selle püütakse dokumendis laiendada ECDC volitusi ja selle töösuhteid liikmesriikidega, mis on soovimatu, sest sellega võivad suureneda liikmesriikide eelarveeraldised. Seetõttu on konservatiivide ja reformistide fraktsioon hääletanud raporti vastu.

Raport: Inés Ayala Sender (A7-0048/2011)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan parlamendikomisjonis saavutatud positiivset hääletustulemust, mille põhjal nimetatakse Harald Wögerbauer uueks kontrollikoja liikmeks. Oma otsuses lähtun tema elulookirjeldusele antud soosivast hinnangust ja kirjalikest vastustest, mis ta andis kõnealusele ametikohale kandideerinutele välja jagatud küsimustikus.

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Täna, mil tähistame sajandat korda rahvusvahelist naistepäeva, hääletasin Harald Wögerbaueri Euroopa Kontrollikoja liikmeks nimetamise vastu, sest selles asutuses ei ole piisavalt naisi.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Olin selle ettepanekuga nõus, sest Harald Wögerbauer vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tema nimetamine Euroopa Kontrollikoja liikmeks on leidnud toetust.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Loobusin hääletamast Harald Wögerbaueri Euroopa Kontrollikoja liikmeks nimetamise üle, sest minuni on jõudnud kolleegide kaudu kuuldused tema ebaselgest minevikust Austria Kontrollikojas.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kontrollikoda on täiesti sõltumatu järelevalveasutus, mis kontrollib Euroopa Liidu tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust ning teostab järelevalvet liidu finantsjuhtimise üle. Sellest tulenevalt tuleb selle liikmete nimetamisel lähtuda võimekuse ja sõltumatuse kriteeriumist. Seetõttu esitati nõukogu eestvõtmisel kontrollikoja liikme kandidaadiks Harald Wögerbauer. Ta esitas oma elulookirjelduse, täitis kirjaliku küsimustiku ja käis eelarvekontrollikomisjonis vestlusel. Ta tõestas oma sobivust piisavalt hästi, et uskuda tema võimesse täita sõltumatult oma ülesandeid ja õigustada oma nimetamist kontrollikoja liikmeks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) 2010. aasta Lissaboni lepinguga ette nähtud põhiseaduslike ümberkorralduste tulemusel kehtestasid Austria võimuparteid mõne Euroopa Liidu ametikoha jaoks omamoodi standardse kandideerimismenetluse. Tundub, et Austria konstitutsiooni artiklis 23c esitatud nimekirjast puudub hulk tähtsaid ametikohti. Selle artikli kohaselt tuleb kõrgete ametikohtade täitmisega seotud otsustest teada anda vähemalt Austria presidendile või peab Austria valitsus saavutama ametissenimetamise puhul üksmeele Austria Rahvusnõukoguga. Harald Wögerbauerist, Austria Rahvapartei fraktsiooni poliitikadirektorist, saab Euroopa Kontrollikoja täitevkomitee uus liige. Tundub, et Harald Wögerbauer vastab kõikidele kriteeriumitele. Ent kuna Austria Rahvapartei tundub ajavat Euroopa Liidu ametikohti puudutavate otsuste langetamisel sõltumatut rida, mis on vastuolus demokraatia põhimõtetega ja pidevate üleskutsetega suurendada ELi ametissenimetamiste puhul läbipaistvust, loobusin hääletamast.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse Harald Wögerbaueri nimetamist kontrollikoja liikmeks. Kõik esitatud andmed, millele tugineb minu otsus, viitavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud kriteeriumite, eriti sõltumatuse tagamise kriteeriumi täitmisele. Seetõttu kiidan heaks Harald Wögerbaueri nimetamise kontrollikoja liikmeks.

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0023/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest mitmed Vahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud ja selle lepinguosalistes riikides juba kohaldatavad soovitused tuleb üle võtta ühe Euroopa Liidu õigusaktiga. See lihtsustamine on tarvilik selleks, et vältida vajadust koostada õigusaktide ajakohastamiseks iga-aastaseid määrusi, nagu on tehtud minevikus.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada vee-elusressursside säästev kasutamine ja ökosüsteemi kõrgetasemeline kaitse. Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) loodi 1949. aastal rahvusvahelise lepinguga ja Euroopa Ühendus on selle komisjoni liige. Sellel komisjonil on tähtis roll seoses kalanduspoliitika põhieesmärkidega edendada vee-elusressursside arendamist, kaitset ja mõistlikku majandamist, määratleda ja soovitada kaitsemeetmeid ning edendada ühiseid koolitusprojekte. Et GFCMi vastu võetud soovitused on lepinguosalistele kohustuslikud ning et ühendus on üks nendest lepinguosalistest, tuleks lepingu sätted ühenduse õigusesse üle võtta ning tagada sel moel selle poliitika järjepidevus ja kohaldamine.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin poolthääle sellele dokumendile, mille eesmärk on ühendada teatud Vahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud meetmed ühte ELi õigusakti. Seni on Euroopa Ühendus võtnud olemasolevate eeskirjade kooskõlastamiseks vastu iga-aastaseid määruseid. See raport on samm bürokraatia ja halduskorra lihtsustamise poole, mis on üks Euroopa Liidu eesmärke.

Dokumendil on ka see hea omadus, et sellega tuuakse selgust isegi puhttehnilistesse tahkudesse. Selles kehtestatakse näiteks selged meetmed kalapüügi piiramiseks Lioni lahes ning sätestatakse võrgusilma miinimumsuurus kalapüügi puhul Vahemerel ja Mustal merel. Samas keelatakse sellega veetavate tragide ja traalnootade kasutamine sügavamal kui 1000 meetrit. Toetan ka muudatusettepanekut 27, millega seatakse sisse nõue koostada igal aastal nimekiri üle 15-meetrise üldpikkusega laevade kohta, millel on lubatud kalastada väljastatava püügiloa alusel Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguga hõlmatud piirkonnas.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates tehakse sellega Euroopa jaoks üliolulises majandussektoris ehk kalanduses kiiduväärt samm. Minu meelest peaks iga ELi sekkumine alati alguse saama analüüsist, milles uuritakse, millised vajadused on asjaomasest tegevusest sõltuvatel kohalikel ettevõtetel, kelleks on sageli majanduse ja ühiskonna jaoks nii tähtsad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Et selliste ettevõtete arvukus iseloomustab paljusid Vahemere piirkondi, on väga oluline, et selle piirkonna kalandust käsitlevad seadusandlikud ettepanekud lähtuksid selgelt subsidiaarsuse põhimõttest, et mitte seada ohtu kogu süsteemi. Olen kindlalt veendunud ka selles, et eelkõige on tähtis pakkuda kaitset antud valdkonnas tegutsevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kaasata neid otsuste tegemisse ja anda neile võimalikult palju toetust, sest nende ümberkujundamine on väga keeruline. Kui seda eripära eeskirjades arvesse ei võeta, võidakse tekitada korvamatut kahju väiksematele turgudele ning sundida peale suundumine teise valdkonda, mis on väga raskesti teostatav.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun seadusandliku resolutsiooni projektiga ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kalapüüki käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguga hõlmatud piirkonnas. Et vältida Euroopa Parlamendi volituste omastamist, tuleks artikkel 28 sellest ettepanekust välja jätta, sest sellega nähakse ette, et kõnealuse määruse sätteid tuleks muuta komiteemenetluse kohaselt. Sellega vähendatakse parlamendi rolli ja jäetakse talle vaid õigus saada komisjonilt teavet korralduskomitee menetluste kohta.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonda käsitleva raporti poolt, sest sellega võetakse GFCMi vastu võetud ja selle liikmesriikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe Euroopa Liidu õigusaktiga.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) on võtnud vastu soovitusi oma iga-aastastel istungitel. Käesolevas ettepanekus võtta vastu määrus seatakse eesmärk võtta vastuvõetud soovitused üle ühe ELi õigusaktiga, millele võib ka lisada tulevasi soovitusi. GFCMi vastu võetud soovituste sisu ja nendega kaasnevad kohustused on hõlmatud täielikult või osaliselt mitme varem vastu võetud ELi õigusaktiga, üle tuleks võtta vaid mõned aspektid, mis on erinevad. Hääletatud määrust kohaldatakse ELi kalalaevade ja liikmesriikide kodanike igasuguse kutselise kalapüügi ja vesiviljelusega seotud tegevuse suhtes GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonnas. Seda ei kohaldata kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute eesmärgil ning liikmesriigi loal ja järelevalve all. Sellisel juhul tuleb ainult Euroopa Komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes püük toimub, eelnevalt teavitada. Leian, et komisjoni ettepanek, eelkõige selle artikkel 28, võib olla antud küsimuses vastuolus Euroopa Parlamendi volitustega. See artikkel tuleb asendada, et tagada nii parlamendi tõhus osalemine määruse tulevases muutmises kui ka parlamendi eelisõiguste austamine.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus seatakse sihiks teatavate Vahemere ühise kalanduskomisjoni (GFCM) vastu võetud soovituste ülevõtmine. Selle lepingu muutmine üheks ELi õigusaktiks on märkimisväärne edusamm, mis võimaldab paremini kontrollida määrusega reguleeritud vetes kalaliikide püügimahtu ning samuti parandada Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja GFCMi sekretariaadi koostööd ja teabevahetust. Arvestades asjaoluga, et see tähendab menetluse lihtsustumist – tehakse lõpp iga-aastastele määrustele – ning et neid soovitusi GFCMi liikmesriikides juba kohaldatakse, on mul selle ettepaneku (millega ma täiesti nõus olen) üle hea meel. Jään ootama selle määruse korralikku rakendamist.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me tunnistame ja teadvustame mitmepoolse koostöö tähtsust mere bioloogiliste ressursside nõuetekohase kaitse ja majandamise edendamisel, mis on kõnealuse lepingu teema. Ent heakskiidetud ettepanek võtta vastu määrus sisaldab sätet, mis on meie jaoks vastuvõetamatu ja mida me püüdsime muuta, tehes ettepaneku jätta artiklist 28 välja üks lõige. Et enamus lükkas selle muudatusettepaneku tagasi, hääletasime lõpliku ettepaneku vastu. Ettepaneku eesmärk on anda komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis võivad mõjutada üht liikmesriigi majandusvööndisse kuuluvat piirkonda. See piirkond on Eratosthenese veealune mägi ja see on osa Küprose Vabariigi majandusvööndist. Nimetatud võimalus on vastuolus Küprose Vabariigi suveräänsusega, eriti seetõttu, et tegemist on poliitiliselt väga tundliku alaga – kõnealuse piirkonna eest võitleb ebaseaduslikult üks kolmas ELi liikmesust taotlev riik.

Selles piirkonnas leidub merepõhjas loodusvarasid, mille kasutamiseks on Küprose Vabariigil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni kohaselt seaduslik õigus. Seoses sellega ei tohiks Euroopa Liidu pädevus ulatuda kaugemale ühise kalanduspoliitikaga seotud küsimustest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme alati pidanud mere bioloogiliste ressursside nõuetekohase kaitse ja majandamise edendamisel – mis on kõnealuse lepingu teema – väga tähtsaks mitmepoolset koostööd.

Ent heakskiidetud ettepanek võtta vastu määrus sisaldab sätet, mis on meie jaoks vastuvõetamatu ja mida me püüdsime muuta, tehes ettepaneku jätta artiklist 28 välja üks lõige. Et enamus lükkas selle muudatusettepaneku tagasi, hääletasime lõpliku määruse eelnõu vastu.

Selles seatakse kahtluse alla Küprose Vabariigi suveräänsus, eriti seetõttu, et tegemist on poliitiliselt väga tundliku alaga – kõnealuse piirkonna eest võitleb ebaseaduslikult üks kolmas ELi liikmesust taotlev riik. Selles piirkonnas leidub merepõhjas loodusvarasid, mille kasutamiseks on Küprose Vabariigil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni kohaselt seaduslik õigus. Seoses sellega ei tohiks Euroopa Liidu pädevus ulatuda kaugemale ühise kalanduspoliitikaga seotud küsimustest.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Olin selle dokumendiga nõus, sest Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) põhiülesanded on edendada vee-elusressursside arendamist, kaitset ja mõistlikku majandamist, määratleda ja soovitada kaitsemeetmeid ning edendada ühiseid koolitusprojekte. Käesolev ettepanek võtta vastu määrus on nähtud ette lihtsalt selleks, et võtta mitmesugused GCFMi vastu võetud ja selle lepinguosalistes riikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga. See on tähtis samm lihtsustamise poole, võttes arvesse, et seni on Euroopa Komisjon võtnud olemasolevate eeskirjade kohandamiseks ja ajakohastamiseks vastu lihtsalt iga-aastaseid määruseid. Ettepanekus on hulk arukaid lahendusi. Näiteks püügivahendite puhul täpsustatakse selles üksikasjalikult võrgusilma miinimusuurus Vahemerel (artikkel 15) ja Mustal merel (artikkel 16) kasutamiseks ning keelatakse veetavate tragide ja traalnootade kasutamine sügavamal kui 1000 meetrit (artikkel 17). Selles käsitletakse ka küsimusi, mis on seotud ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügiga jne.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonda käsitleva raporti poolt. Käesolev ettepanek võtta vastu määrus on ette nähtud lihtsalt selleks, et võtta mitmesugused GFCMi vastu võetud ja selle lepinguosalistes riikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga, mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta. See on tähtis samm lihtsustamise poole, võttes arvesse, et seni on Euroopa Komisjon võtnud olemasolevate eeskirjade kohandamiseks ja ajakohastamiseks vastu lihtsalt iga-aastaseid määruseid.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) See ettepanek võtta vastu määrus on Euroopa Liidu liikmesuse jaoks Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) oluline pöördepunkt. Ettepanek on osutunud tegelikult väga huvitavaks, sest sellega nähakse ette teatavate GFCMi vastu võetud soovituste ülevõtmine ühe ELi õigusaktiga. See õigusakt on praegusest õigusaktist kahtlemata stabiilsem ja tulevasi soovitusi saab teha sellesse vaid õigusakti enda muutmise teel. See on suur samm õiguskindluse parandamise poole ja ühtlasi aitab see kaasa eeskirjade lihtsustamisele. Ent märkimisväärsem kui tähtsad sätted võrgusilma miinimumsuuruse kohta on see, et kavandatava määruse artiklis 28 seatakse muu hulgas kahtluse alla Euroopa Parlamendi volitused. Sellega nähakse ette, et kõnealuse määruse sätteid saab muuta komiteemenetluse kohaselt, kusjuures komisjoni abistavad korralduskomiteed, mille esimeheks on komisjoni esindaja ja mis koosnevad liikmesriikide esindajatest. Sel moel jääks Euroopa Parlament kergesti ilma oma volitustest. Seepärast tundub olevat tervitatav komisjoni tegutsemine delegeeritud õigusaktide kaudu, mis jätaks parlamendile ja nõukogule võimaluse delegeeritud volitused tühistada.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Olen nõus raportööriga vajaduses lihtsustada kalapüügieeskirju määruse abil, millega saaks rakendada Vahemere ühise kalanduskomisjoni vastu võetud soovitusi ühes õigusaktis.

Nõustun ka ühises kalanduspoliitikas kohaldatavate eesmärkide ja põhimõtetega, ent leian, et kõik rannikuäärsed liikmesriigid peavad tagama ökosüsteemi kaitse ja sotsiaal-majandusliku väärtuse õige tasakaalu. Teisisõnu olen seda meelt, et peame nõudma kohalike kogukondade huvide kaitsmist vastavalt üldpõhimõttele.

Määruses nr 1967/2006 määratakse ülitäpselt kindlaks võrgud, millega tohib püüda GFCMi piirkonna vetes, meie konkreetse juhtumi puhul Vahemerel. Kutsun Euroopa Parlamenti üles võtma teadmiseks, et eesmärk kaitsta looduslikke elupaiku toob praegu kehtivaid eeskirju järgides teinekord mõnele kalapüügiga tegelevale kogukonnale kaasa tõsiseid tagajärgi.

Seoses sellega ootab Itaalia, et komisjon vabastaks keelu alt kahe kalandussektoris väga olulise liigi püüdmise. Seetõttu annaksin kõigile 27 liikmesriigi esindajatele ja nende kaudu ka komisjonile teada vajadusest kaaluda nende vahendite paindlikumaks muutmist, et anda kohalikule kalapüügisektorile võimalus püsima jääda.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) loodi 1949. aastal rahvusvahelise lepinguga. Selle volialasse kuuluvad Vahemeri, Must meri ja ühendavad veed, mere bioloogiliste ressursside arendamise, kaitsmise ja majandamise edendamine, kaitsemeetmete määratlemine ja soovitamine ning ühiste koolitusprojektide edendamine. Määruse eelnõu eesmärk on lihtsalt võtta teatud GFCMi vastu võetud ja selle lepinguosalistes riikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe Euroopa Liidu õigusaktiga, mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Raport on mõeldud selleks, et võtta üle erinevad Vahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud soovitused. Nendes soovitustes käsitletakse tehnilisi meetmeid. Üks neist soovitustest valmistab aga kalanduskomisjonile muret. Väga kahtlane tundub ettepaneku artikkel 28 muudatuste tegemise korra kohta, sest see võib ohustada Euroopa Parlamendi eelisõigusi ja praegust institutsioonilist tasakaalu, suurendades komisjoni rakendusvolitusi sedavõrd, et määruse igasugune muutmine jääb tulevikus komisjoni pädevusse. Seepärast teeb kalanduskomisjon ettepaneku artikkel 28 välja jätta. Paistab, et Euroopa Komisjon ei ole end Lissaboni lepinguga täielikult kurssi viinud, ja tundub, justkui oleks mõned ametnikud otsustanud teha otsuseid, mille langetajaks peaks olema tegelikult Euroopa Parlament. Seda ei tohi mingil juhul lubada. Andsin oma poolthääle, sest minu arvates läheb komisjon oma häbematuses lihtsalt liiga kaugele.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle reolutsiooni poolt, sest kalapüük, eriti Vahemerel, on enamat kui vaid majandustegevus – see on osa kultuurist ja elamise viis. Kalapüügiga seotud tegevustele tuginevad terved piirkonnad. Seepärast on vajalik pöörata selle piirkonna kalandusele erilist tähelepanu. Vahemerel toimuval kalapüügil on mujal toimuva püügiga võrreldes rohkem iseärasusi ja selle suhtes tuleks kohaldada erimeetmeid. Minu arvates on mõistlik võtta erinevad Vahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga, võttes arvesse seda, et kõnealuseid soovitusi juba kohaldatakse. Peale selle oleks soovitatav sätestada tehnilised meetmed, tugevdada piiranguid kalapüügile Lioni lahes, karmistada nõudeid võrkude kohta ja anda kalapüügitegevuse jaoks välja lube.

Olen nõus, et laevadele, millel on lubatud püüda harilikku kuldmakrelli, tuleks kehtestada rangemad eeskirjad ning neil tuleks keelata kasutada veetavaid tragisid ja traalnootasid sügavamal kui 1000 meetrit. Veel oleks mõistlik reguleerida kontrollimeetmeid ning näha selle käigus ette võimalused kontrollida kolmandate riikide kalalaevade lossimist ja ümberlaadimist ning juhtumid, mille puhul liikmesriigid ei tohi lubada kolmanda riigi laeval oma sadamaid kasutada. Mul on hea meel ettepaneku üle teha aktiivset koostööd ja vahetada Vahemere üldise kalanduskomisjoniga teavet.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Crescenzio Rivellini raporti poolt, sest olen täiesti nõus, et on tähtis lihtsustada liidu eeskirju. Raportiga võimaldatakse koondada kõik Vahemere üldise kalanduskomisjoni soovitused ühte Euroopa õigusakti. Tänu sellele pääseb avalikkus lihtsamini juurde dokumentidele ja asjakohased asutused saavad teha igasuguseid tulevasi muudatusi. Minu arvates on meie kui seadusandjate kohus lihtsustada kodanike ja sidusrühmade huvides eeskirju kiiresti ja hoolikalt, et võimaldada mõista ELi pakutavaid võimalusi, ent eelkõige selleks, et kaotada halduskoormus, mis tekitab nii palju lisakulusid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) loodi 1949. aastal rahvusvahelise lepinguga. Selle lepinguga hõlmatud piirkonda kuuluvad Vahemeri, Must meri ja ühendavad veed. GFCMi põhiülesanded on edendada vee-elusressursside arendamist, kaitset ja mõistlikku majandamist, määratleda ja soovitada kaitsemeetmeid ning edendada ühiseid koolitusprojekte. Käesolev ettepanek võtta vastu määrus on nähtud ette lihtsalt selleks, et võtta mitmesugused GFCMi vastu võetud ja selle lepinguosalistes riikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga, mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta. Selle määruse sätetes käsitletakse tavapäraseid küsimusi, mida sellised organisatsioonid reguleerivad. II jaotis sisaldab piiranguid püügivahenditele ja -tegevusele ehk tehnilisi meetmeid. III jaotis koosneb sellistest kontrollimeetmetest nagu aruandlusnõuded, kontrollid jne. IV jaotises, milles käsitletakse koostööd, teavitamist ja aruandlust, nähakse ette, et komisjon ja liikmeriigid teevad koostööd ja vahetavad teavet GFCMi täitevsekretäriga.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates on Vahemere üldise kalanduskomisjoni reguleerimistegevus olnud väga tähtis, et tagada Vahemere piirkonnas jätkusuutlik kalapüük.

Värskeima kalavarusid käsitleva statistika kohaselt liigitub enam kui 54% kontrollitud varudest ülepüügiks. Seepärast on esmatähtis võtta merekeskkonna kaitseks õiguslikke meetmeid ja viia kalavarude kasutamine tagasi jätkusuutlikule tasemele. Nüüd on vaja liikmesriikide täielikku koostööd, sest nad peavad võtma võimalikult ruttu arvesse uusi standardeid ja kehtestama asjakohaseid sanktsioon nende suhtes, kes neid standardeid ei järgi.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile, millega püütakse lihtsustada Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguga hõlmatud piirkonda käsitlevat olemasolevat korda.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Euroopa Ühendus ja Kreeka on Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguosalised. Ettepanekuga võtta vastu määrus, mis sisaldab Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguga hõlmatud piirkonna kalandust reguleerivaid sätteid, on nähtud ette selleks, et võtta teatud GFCMi vastu võetud ja selle lepinguosalistes liikmesriikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga. Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates kaitsevad selles välja pakutud kontrollimeetmed looduskeskkonda ja toovad sellega kasu GFCMi liikmetele.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Andsin poolthääle raportile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kalapüüki käsitlevate sätete kohta GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonnas. Kokkulepitud soovituste koondamisega ühte ühenduse õigusakti muutub lihtsamaks halduskord ja suureneb tõhusus, mille üle tuleb vaid rõõmu tunda. Mõned välja pakutud tehnilised kohandused kajastavad vastutustundliku kalanduspoliitika ajakohaseid nõudeid.

Raport: Anni Podimata (A7-0036/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Kiidan selle raporti täielikult heaks, sest selle eesmärk on algatada finantssektori uus maksustamisvorm, mis on iseenesest kiireloomuline meede, ning millega täiendatakse ka hiljuti heaks kiidetud õigus- ja järelevalvevahendeid. Seoses sellega rõhutan, et „finantstehingumaks tuleks kehtestada võimalikult ulatuslikult”, nagu dokumendis soovitatakse, see tähendab nii, et see hõlmab igat liiki tehinguid. Muude kasutegurite hulgas muudab finantstehingumaks turu õiglasemaks ja läbipaistvamaks, vähendab spekulatsiooni ja maksupettuste määra ning jaotab kriisikoorma finantsosaliste vahel. Sellest meetmest tulenevad täiendavad ressursid peaksid aitama võidelda vaesusega, toetada töökohtade loomist, rahastada heaoluriiki, saavutada kliima- ja keskkonnaeesmärgid ning rahastada teisi Euroopa 2020. aasta strateegiast tulenevaid tahke. Toetan omakorda seda, et komisjon uuriks eurovõlakirjade süsteemi võimalikkust tulevikus ning Euroopa ühiste projektivõlakirjade kavandatavat emissiooni kui investeeringute stimuleerimise meetmeid. Samuti toetan põhimõtet „saastaja maksab”. Lisaks ei saa me jätta tähelepanuta arengu toetamist, sest oluline on säilitada kohustus eraldada iga liikmesriigi kogurahvatulust 0,7% arengumaadele.

  Marta Andreasen (EFD), kirjalikult. – Hääletasin uuenduslikku rahastamist käsitleva Podimata raporti vastu, sest sellega soovitakse kehtestada finantstehingumaks, mida on väidetavasti vaja selleks, et kaitsta majandust riskantse kauplemise eest ja tagada fond järgmise kriisi korral kasutamiseks, ning mis kehtestatakse ainult hulgimüügi ja kutsetegevuse suhtes, ent mis kandub paratamatult tarbijale ja kodanikust maksumaksjale, kes on kriisi tõttu niigi hädas. Maks avaldab kohutavat mõju Londoni linnale, finantsteenuste sektorile, mis on Briti suurim ja ulatuslikem riigikassa täitja. See põhjustab ettevõtete lahkumise Ühendkuningriigist, mis toob kaasa töökohtade kadumise ja maksutulu vähenemise.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Praeguseid eelarvekärpeid arvestades on uuendusliku rahastamise arutelu mitte ainult vajalik, vaid lausa vältimatu. Mina isiklikult pooldan finantstehingumaksu kehtestamist eelistatavalt rahvusvahelisel tasandil või vähemalt Euroopa tasandil. Olen rahul, et enamik minu kolleege võttis selle meetme vastu.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Ülemaailmne majandus- ja finantskriis tõi esile ülemaailmse finantssüsteemi õigusliku ja järelevalveraamistiku tõsised vead. Praegu on selge, et me vajame uusi vahendeid, mille abil saab ohjeldada spekuleerimist ja taastada finantssektori põhirolli, tagades koormuse õiglase ja proportsionaalse jagunemise finantssektori peamiste osaliste vahel. Me peame hakkama arutama finantssektori maksustamist, mis erinevalt teistest sektoritest on siiani vähe maksustatud. Kogu põhiline finantsmajanduslik tegevus on ka käibemaksust vabastatud. Nõustun finantstehingumaksu kehtestamisega, mis aitaks võidelda finantsturgudel levivate äärmiselt kahjulike kauplemismudelitega, suurendada turu enda efektiivsust, vähendada hindade volatiilsust ja anda finantssektorile stiimuleid pikaajaliste, reaalmajandusele lisandväärtust andvate investeeringute tegemiseks.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Selle hääletusega on Euroopa Parlament jõudnud taas ühe verstapostini teel ülemaailmse finantsregulatsiooni suunas. Oleme väljendanud selgelt toetust G20 eesistujariigi Prantsusmaa projektidele. Kui majanduses on esimesed elavnemismärgid, siis peame tegema koostööd, et edendada hästi läbimõeldud ja tasakaalustatud liberalismi. Euroopa vasakpoolsed üritasid võtta endale kogu au finantstehingute maksustamise mõtte eest. Ent see oli ekslik samm. Eurooplased teavad, millal olla pragmaatiline. Tänane hääletus näitab, et see põhimõte kehtib sõltumata poliitilistest erinevustest.

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. – (NL) Ma ei saa Podimata raportit toetada, sest liikmesriigid vastutavad maksupoliitika eest. Raport ei kinnita seda olukorda. Raportiga tahetakse kehtestada rida makse ELi tasandil, sealhulgas finantstehingumaks ja energiamaks. Kui finantssektori maks on vajalik, siis peaks sellest saadud tulu minema liikmesriikide kassasse. Pealegi on just nemad pidanud pankasid käendama. Liikmesriikidel oleks hea kasutada seda tulu valitsemissektori võla vähendamiseks, mis on kriisi ajal kasvanud. Ent raportis eeldatakse kõhklusteta, et see tulu võiks aidata kaasa ülemaailmsetele ja ELi poliitikaeesmärkidele. See hõlmaks siis ka kliimamuutust ja arengukoostööd.

Peale selle pooldatakse raportis lennupiletite solidaarsusmaksu, nii et me saame võidelda rahvatervise probleemidega ja vähendada tasusid transpordisektoris. Pean õigeks, et me võiksime püüelda nende oluliste poliitikaeesmärkide poole ning et oleks soovitatav kaaluda selle jaoks rohkemate vahendite eraldamist. Ent kuna see mõjutaks meie maksumeetmeid, siis peaksid selliseid algatusi tegema liikmesriigid, selle asemel et Euroopa seda neile ülalt ette kirjutab. Kardan, et see käsitlusviis võib pärssida viljakat koostööd nõukoguga.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Rohkem kui kolm aastat pärast kriisi on finantsturgude reguleerimise vahendid kohapeal üsna kesised. Seoses sellega võimaldaks uus maks luua uusi rahastamisallikaid ja reguleerida kõige küsitavamaid finantstavasid. Olgem otsekohesed: praegu pole võimalik öelda, et edaspidi ei või korduda see, mis juhtus kolm aastat tagasi. Sellest piisab meeleheitele ajamiseks. Seepärast on vaja teada, kas Euroopas on olemas kriitiline mass, et võtta erimeetmeid. Minu arvates on ning mida kiiremini Euroopa selles küsimuses meetmeid võtab, seda parem!

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Selle raporti vastuvõtmine täiskogus osutab rajale, mida Euroopa Liit tundub soovivat käia. Ehkki finantstehingumaksu kehtestamise mõte tundub toetavat üldsust, isegi kui G20 juhid ei suutnud leppida kokku sellises maksus ülemaailmsel tasandil, pean vajalikuks märkida, et see võib keskmise ja pika aja jooksul avaldada kahjulikku mõju. Sellise maksu mõju, mis kehtestatakse vaid ELis loodud kapitalile, põhjustab kindlasti selle kapitali liikumise arenenud või arenevatesse riikidesse väljaspool ELi. Teine stsenaarium on vähemalt esialgu see, et maks kantakse kuludena üle laenutarbijale või muudele finantsteenustele. Olenemata olukorrast on selle halb mõju see, et EL liigub veelgi lähemale ohtlikule olukorrale, kus ta kaotab konkurentsivõime teiste riikidega, nagu USA, Jaapan või BRIC-riigid. See aeglustab majanduskasvu ning tekitab probleeme, sealhulgas reaalmajanduse jaoks, mis sõltub odavaimatest võimalikest rahastamisallikatest.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest olen nõus, et Euroopa Liit peab leidma uusi uuenduslikke rahastamisvahendeid. Sellised vahendid võimaldaksid tegelikult ELil praeguste raskustega toime tulla, kuna nendel oleks nii reguleeriv kui ka tulutoov roll.

Siin Euroopa Parlamendis on sageli märgitud, et majanduskriis on toonud esile ülemaailmse finantssüsteemi puudulikku regulatsiooni ja järelevalvet. Me teame ka seda, et praegu on maksumaksjad esimesed, kes kannavad kriisi kulusid, mitte ainult otseste maksude kaudu, vaid ka töötuse suurenemise ja palkade vähenemise tõttu ning vähendatud juurdepääsu tõttu sotsiaalteenustele ning ebavõrdsuse suurenemise tõttu. Et reageerida kriisile terviklikult ja integreeritult, on vaja uusi vahendeid.

Seepärast olen nõus pikalt arutatud eurovõlakirjade kehtestamisega, mis võib tuua kaasa võla ühise haldamise võlakohustuste osalise koondamise kaudu. Raportöör pakub välja ka muid rahastamisvahendeid, mille eesmärk on kärpida spekuleerimist: näiteks energiasektori ühtne ja tõhus maksustamine ning ettepanekute koostamine maksude kohta arengult, mis toob kaasa suuremad vahendid aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Oleme ELis jätkuvalt silmitsi finantskriisi tagajärgedega, mis läks 2009. aastal üle eelarvekriisiks, mille oluline tahk oli riigivõlakirjade liigne emiteerimine. Erinevalt heakskiidetud raportist ei näe ma selles siiski turusurvet, vaid pigem paljude riikide valitsuste, kes ei soovi reformida oma pensioni-, tervishoiu- ja tööhõivesüsteeme, vastutustundetut eelarvepoliitikat,. Minu arvates on turutõrgete süüdistamine ekslik ning näitab, et meil pole julgust viia ellu vajalikke reforme. Oleme nüüd kiitnud heaks rangema finantsregulatsiooni ja finantsturu järelevalve eeskirjad ning me peaksime lisaks võtma meetmeid Euroopa majanduse elavdamiseks, näiteks rahastades ühiseid taristuprojekte ja pakkudes maksusoodustusi ettevõtetele, et need investeeriksid teadus- ja uurimistöösse. Tahan hoiatada finantstehingumaksu ja erinevate pangamaksude kehtestamise eest, sest see pärsiks finantsturu arengut ja moonutaks konkurentsi. Eurovõlakirjad ei ole lahendus, sest need üksnes kannavad maksudega seotud vastutustundetuse üle Euroopa tasandile, kohtadesse, mis on veelgi enam väljaspool üldsuse kontrolli ja kus ülemäärase kulutamise katsed avaldaksid veel tõsisemaid tagasilööke kui riigi tasandil. Samuti pole ma üleeuroopalise süsinikdioksiidimaksu poolt, sest see tekitaks ebaproportsionaalse koorma eelkõige energiasektorile ning lõppkokkuvõttes vähendaks ELi energiajulgeolekut.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Finantstehingud moodustavad suure osa finantssektori vahenditest ning erinevad spekulatiivsed tehingud finantsturgudel mängisid olulist rolli ülemaailmses finantskriisis. Kindlasti ei ole õiglane, et maksumaksja kannab kogu finantskriisi koormat, sest osa sellest koormast tuleks kanda üle ka finantssektorile, et kulusid jagada. Raportis keskendutakse eelkõige tehingutele, mis on väga riskantsed ja spekulatiivsed, ning raportiga luuakse seega suurem vastutus finantssektoris finantstehingute tulevase maksustamise kaudu, mis toob paradoksaalselt kaasa ülemaailmse finantssektori suurema stabiilsuse. Teine põhjus finantstehingumaksu kehtestamiseks on asjaolu, et enamikus riikides ei kohaldata finantsteenustele käibemaksu.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et see on positiivne samm tulevaste uuenduslike rahastamisvahendite suunas, mis toetavad Euroopa majanduse taastumist. Arvan, et Euroopa jaoks on tähtis leida turul vahendeid, et rahastada meie majanduse põhisektoreid kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega, eelkõige üleeuroopalist transpordi-, energia- ja kaugsidetaristut, mida on vaja kriisist väljumiseks.

Oluline on Euroopa majandust edasi viia. ELi ülesanne ei ole kehtestada ja/või suurendada makse, vaid julgeda turul valitsevat olukorda tunnistada. Lahenduseks on see, kui suudame leida uusi rahastamisvõimalusi, mis võivad tagada projektide täieliku saavutamise võimalikult lühikese aja jooksul, luues sihtfondid, mis põhinevad selliste väärtpaberite emiteerimisel, mis on otse seotud töö rakendamise ja majandusliku kasutamisega ja mida nimetatakse ka projektivõlakirjadeks.

Igasugune finantstehingute maksustamine tuleks Euroopas välja pakkuda üksnes siis, kui see kehtestatakse kogu maailmas. Arvan, et komisjon peaks uurima võimalust kehtestada see maks ELi tasandil, üritades prognoosida, kas see toob kaasa ELi konkurentsivõime vähenemise.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni eesmärgiga suurendada ELi eelarve mahtu, kasutades uuenduslikke maksuvahendeid, ning tunnistan võimalikku kasu, mis tuleneb sellest, et suurendatakse erasektori rahastamist riiklikke vahendeid kasutades. Peale selle usun, et nende meetmetega peaks kaasnema läbipaistev aruandlus koos investeerimissuuniste, riskijuhtimise, piirmäärade ning piisavate järelevalve- ja kontrollimenetlustega, mis võetakse kasutusele demokraatlikult vastutustundlikul viisil.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel selle üle, et Euroopa Parlament toetas täiskogu hääletusel finantstehingumaksu kehtestamist Euroopa tasandil. Euroopa tasandil karistatakse finantstehingumaksuga väga spekulatiivseid ja sotsiaalselt tarbetuid finantstehinguid, teenides samal ajal Euroopa Liidule aastas tulu 200 miljardit eurot. Hääletamine kahjustab konkurentsivõime pakti. Riikide ja kodanike karistamise asemel peame maksustama finantsturge. Komisjon ja nõukogu peavad seda kiiresti arvesse võtma.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan mõningate eranditega Podimata raportit uuendusliku rahastamise kohta. Jagan raportööri muret majandus- ja finantskriisi pärast, mis meil valitseb, ja sellest tuleneva investeeringute vähesuse pärast. Samuti olen nõus, et investeeringuid peaks kasutama ulatuslikuma arengu ja uuenduse huvides ning et Euroopa peab suurendama oma intelligentse investeerimise suutlikkust. Ent kardan, et üldjoontes tundub raport olevat liiga palju kaldunud maksude tõstmise suunas, samas kui mitmes riigis (näiteks Portugalis) on juba niigi ülemäärane maksukoorem. Raporti lõppversioonis kutsutakse üles kehtestama finantstehingumaks (ülemaailmsel või vähemalt Euroopa tasandil), samas nentides, et tuleb uurida selle vajaduse tagajärgi (tuginedes sel puhul järeluurimisele). Tunnustan eurovõlakirjade käivitamise kaitset, mis hõlbustaksid haavatavamate euroala riikide juurdepääsu turule, ning seisukohta, et see oleks „kasulik kõigile osalevatele liikmesriikidele ning euroalale tervikuna“.

  Frédéric Daerden (S&D) , kirjalikult. – (FR) Mõned inimesed ei toeta finantstehingumaksu Euroopa tasandil, sest see moonutaks konkurentsi finantsturgudel Euroopa kulul. Ma ei usu, et üksnes 0,01% maks nendelt tehingutelt sunnib investoreid maailma suurimalt finantsturult taanduma.

Kui me loodame, et G20 teeb selle algatuse ülemaailmsel tasandil, siis jäämegi ootama. Seepärast on mul hea meel, et Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanek Euroopa tasandil finantstehingumaksu kohta on vastu võetud. See tooks aastas ligikaudu 200 miljardit eurot tulu, võimaldades seega liidul oma eelarvet nõuetekohaselt rahastada ajal, mil nõukogu liikmed juba teatavad oma kavatsusest seda kärpida, hoolimata lisandväärtusest, mis tuleneb Euroopa kulutustest.

Finantsturu osaliste tekitatud kriisi kasutavad meie parempoolsed valitsused argumendina, et nõuda eelarvekärpeid, eriti sotsiaalkulude vallas. Seega maksavad Euroopa kodanikud vigade eest, mida nad ei ole teinud. Finantstehingumaks taastaks sotsiaalse õigluse Euroopa otsuste puhul, koondades riikide rahanduse nende isikute kulul, kes on seda esmajärjekorras nõrgestanud. Seega oli just nüüd õige aeg see otsus teha.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Majandus- ja finantskriis on tõstnud esile täielikku eetikapuudust selles valdkonnas. Uue heaolumajanduse paradigma, mille kohaselt toob igaühe heaolu kaasa ühise heaolu, mis moodustub osadest, on ilmne kogu selle ebapiisavuses. Selle käsitlusviisi kohaselt ei sea individuaalne huvi mingeid piiranguid ühisele huvile ega ka üldhuvile. Ent kuna riigi valitsus peab tegutsema üldhuvi järgivas raamistikus ning jätma ruumi vabadusele ja sellega kaasnevatele individuaalsetele õigustele, siis peab ta toetama seda õiglase ja progressiivse maksusüsteemiga. Selle käsitlusviisi kohaselt, mida peavad kogu maailmas toetama EL ning kõik G8 ja G20 riigid, peab finantstehingutest saadav tulu olema võrreldav muu tuluga eraldi maksusüsteemi kaudu, mis soosib ettevõtjate suuremat vastutust koos teiste eeskirjade ja uute paradigmadega. Eurovõlakirjade kasutuselevõtt, mis on mõeldud kriisifondi ja taristuprojektide jaoks, võib tugevdada ELi suutlikkust võtta meetmeid, kui need täiendavad ELi eelarvet. Mulle tundub, et meie vastu võetud raport liigub selles suunas, ehkki aeglaselt.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Praegune majanduskriis on tõstnud esile finantssektori järelevalve puudujääke. Seepärast vajame uusi vahendeid ja uut maksupoliitikat. Finantssüsteem on tõepoolest teeninud märkimisväärset kasu spekulatiivsetest tehingutest ega pea maksma mingeid makse. Hääletades finantstehingumaksu poolt, mille tulu võiks kasulikult suunata arenguabiks, on Euroopa Parlament näidanud, et ta soovib selle ebaõigluse peatada. Seda maksu tuleks loomulikult kohaldada rahvusvaheliselt, aga kui seda ei tehta, siis palume ELil täita oma kohustusi, rakendades seda Euroopas. Sel viisil oleks Euroopa eeskujuks nii uuendusliku rahastamise kui ka arengumaade suhtes üles näidatava solidaarsuse puhul. Nüüd on Euroopa Komisjoni ülesanne esitada meile seadusandlik ettepanek, mis vastab ootustele, mida on väljendanud väga suur enamus siin Euroopa Parlamendis.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel selle hääletuse üle finantstehingumaksu teemal, sest Euroopa Parlament palub Euroopa Liidul rakendada see maksukava, ootamata võimalikku otsust selles küsimuses ülemaailmsel tasandil. Euroopa Liidu finantssektor on maailma suurim. Seepärast peaks liit olema eeskujuks.

Erinevate uuringute tulemuste kohaselt aitaks ligikaudu 0,05% maksu kehtestamine tehingutele teenida aastas peaaegu 200 miljardit eurot, mida saab kasutada majanduse elavdamise ja arengukoostöö rahastamiseks ning keskkonnakaitseks, ohjeldades samal ajal finantsspekulatsiooni. Peale selle olen endiselt veendunud, et vajame sellelaadset maksu rahvusvahelisel tasandil: liit peab julgustama oma partnereid võtma vastu määrused finantsmaksude kohta.

Ütlen seda seepärast, et kui seda maksu kohaldatakse ainult Euroopa Liidus ega kohaldata rahvusvaheliselt Euroopa peamiste finantskonkurentide poolt, siis kannatab liidu rahandus väga palju. Eelkõige loodan, et selles küsimuses saavutatakse kompromiss sel ajal, kui Prantsusmaa on G20 eesistuja.

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. – (FR) Üle kümne aasta on Euroopa sotsialistid võidelnud Euroopa Parlamendis finantstehingumaksu poolt. Sellest maksust oleks kasu mitmel viisil: see mitte üksnes ohjeldaks finantsspekulatsiooni, vaid sellega saaks rahastada ka abi arengumaadele ja nende kohanemist kliimamuutusega, aidates samal ajal suurendada Euroopa Liidu eelarvet.

Maailmas valitseb praegu teistsugune olukord: surutis on tekitanud veelgi suurema vajaduse stabiliseerida finantsturge ning Euroopa Liit vajab uusi vahendeid, et surutisest väljuda – ta peab sellest väljuma elavnemise ja mitte kokkuhoiu abil.

Samal ajal kogub maksu pooldav seisukoht jõudu: aina rohkem valitsusi toetab seda ideed ning Euroopa Parlament on juba korduvalt hääletanud finantstehingumaksu kehtestamise poolt. See uus hääletus maksu poolt on oluline samm: Euroopa Parlament ütleb, et me peame Euroopa tasandil kohe tegutsema, isegi kui ei ole ülemaailmset kokkulepet. Euroopa Parlamendi soov on selge ning hääletus oli ülekaalukas: nüüd peame asuma sõnadelt tegudele ning finantstehingumaksu rakendama.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) Uuenduslikku rahastamist käsitlevas raportis vaadeldakse mitut olulist tahku. Kahjuks sisaldab see ettepanekut, et Euroopa kehtestaks ühepoolselt finantstehingumaksu. Arvan, et tuleks võtta arvesse Rootsi näidet sellise finantstehingumaksu ühepoolsest kehtestamisest 1980ndatel, mis tõi kaasa selle, et suurem osa aktsiate, võlakirjade ja optsioonidega kauplemisest kolis Londonisse, et me ei teeks sama viga Euroopa tasandil. Minu arvates esineb suur oht, et finantsturg ei stabiliseeru, kui EL kehtestab sellise maksu sõltumatult. Oht, et aktsiate, võlakirjade ja optsioonidega kauplemine kandub üle vähem läbipaistvatele ja vähem avatud turgudele väljaspool Euroopat, on suur. See ei loo paremaid tingimusi finantsturu kontrollimiseks. Seepärast hääletasin muudatusettepaneku vastu, milles pakuti välja Euroopa Tobini maks, aga hoolimata asjaolust, et see ettepanek läks läbi, otsustasin lõpphääletusel hääletada raporti poolt.

See valik tugines asjaolule, et Euroopa liberaalide ja demokraatide liidu fraktsiooni nimel Euroopa 2020. aasta eesmärkide läbirääkijana oleksin vastasel korral riskinud sellega, et oleksin nõrgestanud fraktsiooni läbirääkimispositsiooni meie jaoks olulistel teemadel, nagu tõelise siseturu loomise tähtsus, taristuprojektide rahastamise võimaldamine Euroopa projektivõlakirjade abil ning võimalik lahendus seoses Euroopa süsinikdioksiidimaksuga.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest sellega kaitstakse erivahendite loomist, näiteks finantstehingumaksu kehtestamine, mis võiks suurendada turgude efektiivsust, suurendada läbipaistvust, vähendada hindade liigset volatiilsust ning anda finantssektorile stiimuleid pikaajaliste, reaalmajandusele lisandväärtust andvate investeeringute tegemiseks.

  Göran Färm, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid oleme väga selle poolt, et kehtestada ülemaailmselt tehingumaks. EL peaks väga aktiivselt tegutsema, et selline süsteem kehtestada. Kui rahvusvaheline kokkulepe peaks aja jooksul osutuma poliitiliselt võimatuks, siis tuleks väga hoolikalt kaaluda alternatiivset võimalust kehtestada tehingumaks ainult ELis. See peaks tuginema hästi tasakaalustatud mõjuhinnangule. Komisjon koostab praegu analüüsi, aga see pole takistanud tema esindajatel ennetada mitmel juhul sündmusi, väljendades selgelt negatiivseid seisukohti ELi tasandil maksu kohta. See on meie arvates vastuvõetamatu. Seepärast oleme otsustanud selleks, et anda komisjonile selgelt märku, et sellesse küsimusse tuleks suhtuda tõsiselt ning et protsess peab olema objektiivne, hääletada muudatusettepaneku poolt, milles käsitletakse eelkõige ELi maksu kehtestamist. Väga oluline on selles küsimuses seada eesmärk ja luua põhjalikult kaalutletud alus otsuse tegemiseks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles raportis käsitletakse vajadust leida uusi võimalusi avaliku sektori rahastamiseks maailmas ja Euroopa tasandil. Tegelikkuses sunnib praegune majandus- ja finantskriis liikmesriike hankima tulu, et oma eelarvekriisi leevendada. Uued rahastamisvahendid hõlmavad finantssektori ja CO2 heitkoguste rahastamist.

Viimasel ajal on finantssektor moonutanud oma majandusarengu rahastamise eesmärke ning, tuues vabanduseks vajaduse katta riske, tõstnud intressimäärasid, saades kohe väga suurt kasumit, mis mõjutab tõsiselt riigirahandust ja kodanikke. Samal ajal muudaks CO2 heitkoguste maks põhimõtte „saastaja maksab” õiglasemaks ja järjekindlamaks, aidates mitte ainult kliimamuutust vähendada, vaid ka selles valdkonnas investeerimisprojekte rahastada. Olen nõus finantstehingumaksuga ülemaailmsel tasandil. Leian, et enne selle kehtestamist Euroopa tasandil tuleks teha mõju-uuring. Peale selle olen nõus eurovõlakirjade rakendamisega, sest minu arvates on need ühine vahend võlahalduseks.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis kõneldakse uuenduslikust rahastamisest. Ent tegelikkuses ei saa see mööda vanadest kulunud seisukohtadest, mis eiravad kõige elementaarsemat tõde. Finantsturgu oleks pidanud tõhusalt kontrollima ja reguleerima juba ammu. Juba ammu oleks pidanud pidurdama spekuleerimist, olenemata sellest, kas see hõlmas tooraineid, sealhulgas toidukaupu, kinnisvara, hüvitisi ja pensioneid või riikide võlakohustusi (need on vaid mõned näited). Ent Euroopa Komisjon keeldub kangekaelselt nende ettepanekutega tegelemast. Seda hoolimata teadmisest, et maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise põhjustatud finantskahjud Euroopas on hinnangute kohaselt 200–250 miljardit eurot aastas. Sellest summast piisaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks, ilma et oleks vaja tõsta tööjõumakse – see on vana lahendus. Samuti keeldub ta kangekaelselt kehtestamast finantstehingumaksu ELi tasandil ega nõua selle vastuvõtmist ülemaailmsel tasandil.

Sama kehtib maksuparadiiside häbiväärse jätkuva olemasolu kohta. Need oleksid viisid, kuidas teenida tulu, et võidelda vaesuse ja muude püsivate majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega. Praegused hinnangud isegi madala määraga finantstehingumaksust saadava tulu kohta näitavad, et ELi tasandil suudetaks teenida ligikaudu 200 miljardit eurot aastas.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul on hea meel uuenduslikke rahastamisvahendeid käsitleva resolutsiooni üle, mis näitab Euroopa Parlamendi osalust arutelus, kuidas tekitada uut tulu, tagada õiglane maksupoliitika ning maksimeerida tulu teenimise suutlikkust. Toetan finantstehingumaksu kehtestamist: hiljutine kriis – milles võime süüdistada teatavat spekulatiivset rahastamist – näitab, kuidas riigid ja kodanikud maksavad lõpuks isiklikult teiste põhjustatud kahju kinni.

Finantstehingute maks paisutaks ELi eelarvet 200 miljardi euro võrra igal aastal ning aitaks ohjeldada spekulatiivset tegevust, muutes selle kallimaks ja seega vähem ligitõmbavaks. Ent arvan, et see maks tuleks kehtestada kogu maailmas ja mitte ainult Euroopas, et vältida ebasoodsa konkurentsiolukorra tekitamist Euroopa enda jaoks, mis, ärgem unustagem, on väga atraktiivne, sest see on suurim ülemaailmne turg. Me kõik peaksime tundma heameelt ka Euroopa Parlamendi toetuse üle eurovõlakirjadele ja projektivõlakirjadele, mis soodustavad elavnemist, stimuleerides reaalmajandust ja julgustades Euroopa majanduse jaoks olulise taristu loomist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Pikka aega on esinenud vajadus kontrollida ja tõhusalt reguleerida kapitaliturgu, hoides ära spekuleerimist väga paljude toodetega, sealhulgas toorainete, kinnisvaratehingute, hüvitiste, pensionide ja kindlustusega ning terve rea tuletisinstrumentidega, sealhulgas spekuleerimist valitsussektori võlaga.

Kahjuks ei ole Euroopa Komisjon teinud nende ettepanekute puhul mingeid edusamme, samal ajal kui on hästi teada, et maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise põhjustatud finantskahjud Euroopas on hinnangute kohaselt 200–250 miljardit eurot aastas. Ainuüksi sellest summast piisaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks, ilma et oleks vaja tõsta tööjõumakse.

Ent kui meil oleksid ka finantstehingute maksud ülemaailmsel ning seega ka Euroopa Liidu tasandil ja poleks enam maksuparadiise ja spekulatiivseid finantstooteid, siis oleksid meil veelgi suuremad summad, millega lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.

Praegused hinnangud isegi madala määraga finantstehingumaksust saadava tulu kohta näitavad, et Euroopa Liidu tasandil suudetaks teenida ligikaudu 200 miljardit eurot aastas.

Seda arvestades ei saa me olla nõus, et selge seisukohaga finantstehingumaksu kehtestamise kohta tuleks viivitada täiendavate uuringute ja hinnangute ettekäändel.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Kui finantssüsteemi, mis vastutab järelemõtlematute tehingute ja spekuleerimise eest, peetakse üheks peamiseks finantskriisi põhjuseks, siis on õige, et vastutavad isikud peaksid tasuma oma osa, pakkudes kõige ulatuslikumat majanduslikku tuge. Sellegipoolest arvan, et selles raportis välja pakutud meetod mõjutab konkurentsi ebakindlat tasakaalu, nõrgestades selle alustalasid, sest seda tuleks kohaldada kogu maailmas. Seetõttu ning selleks et hoiduda ohtliku pretsedendi loomisest Euroopa maksusüsteemi puhul, ei toeta ma Anni Podimata raportit ja hääletasin selle vastu.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hääletasin muudatusettepanekute poolt ja nende teksti osade poolt, mis on seotud finantstehingute maksustamisega. Tegelikult hääletasin selle põhimõtte poolt, et kaasata finantsasutused, et aidata kanda surutise kulusid, mille eest nad vastutavad, ning tugevdada meie avaliku sektori vahendeid.

Ent selle raporti puhul, mille vastu ma hääletasin, on probleemiks see, et raporti põhieesmärk on kehtestada uuenduse kaudu uusi makse, mida hallatakse võimaluse korral Euroopa või ülemaailmsel tasandil või vähemalt rahvusvaheliste asutuste poolt, mis otsustavad, kes on abisaajad ja kuidas raha kasutatakse. Peale selle puudub garantii, et tööjõumakse alandatakse märkimisväärselt. Samamoodi olen kindlasti vastu süsinikdioksiidimaksule igal tasandil, sest see karistaks alati kõige kehvemas seisus kodanikke, nagu näitab Sarkozy ebaõiglane ja ebapopulaarne projekt.

Olen vastu ka Euroopa võlakirjade emiteerimise eest vastutava Euroopa asutuse loomisele, et koondada avaliku sektori võlakohustusi – see on tõeline boonus hullumeelsete jaoks, kelle eest maksavad arukamad inimesed. Lisaks on mul kahju, et ehkki arengu rahastamisele pühendatud osas taunitakse õigesti valitsuse korruptsiooni ja maksuparadiise, hoidutakse hoolikalt mõistmast hukka rahvusvaheliste ettevõtete häbiväärseid tavasid ja eelkõige nende ülekandehindade kasutamist.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Uuenduslikku rahastamist käsitlev raport annab finantsasutustele ja eelkõige pangandussektorile kindlalt teada, et on aeg täiendavalt reguleerida finantssektorit, pannes pangad halduslikult vastutama ja seaduslikult aru andma oma hooletu tegevuse ja ebatõhusate riskijuhtimistavade eest. On ilmnenud, et finantsteenuste turg ei suuda tihti end piisavalt reguleerida ning tarbijakaitse ja tagatiste kvaliteeti finantsteenuste sektoris tuleb märgatavalt ja kindlalt parandada, eriti seoses järelevalve ja jälgimisega. Praegust olukorda võib kasutada võimalusena tugevdada finantsteenuste valdkonda ning taastada kodanike ja tarbijate usaldus sektori vastu, sest just nemad maksavad praegu kinni suurte eksimuste kulud ning käendavad suuri finantsasutusi.

Seda arvestades peaks komisjon esmalt hindama mõju, mida finantstehingumaks avaldab Euroopa majandusele, sest mis tahes tulevased ettepanekud ei tohiks põhineda üksnes otsustel, mis on tehtud vaid hetkevajaduste rahuldamise ajel, vaid peaksid tuginema pragmaatilisele käsitlusviisile, mis suudab ületada hetke probleemid ning taastada Euroopa kodanike usalduse finantsturgude vastu.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Podimata raporti vastuvõtmine andis Euroopa Parlamendile võimaluse näidata sõnaselget toetust finantstehingumaksu kehtestamisele Euroopa tasandil. Seni olid Euroopa parempoolsed kas parlamendikomisjonides või täiskogu istungitel alati nurjanud sotsialistide ettepanekud selles küsimuses. Tõsiasi, et parlamendiliikmete enamus ning seega ka osa parempoolsetest on võidetud selle projekti poole, mida sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis on mitu aastat toetanud, on hea uudis. See näitab, et hakkame üheskoos tasapisi mõistma selle projekti häid külgi. See hääletus on uus etapp finantsvahendi kehtestamisel, mida kasutatakse eelkõige selleks, et hankida täiendavaid omavahendeid ELi eelarvesse, aga ka arengualgatuste toetamiseks rahvusvaheliselt. Ent võitlus pole läbi. Siiani on see ainult poliitiline seisukoht. Peame püsima valvel, kas Euroopa riigipead või valitsusjuhid, kellest suur enamus on parempoolsed, soovivad lisaks sõnadele ka tegelikult seda maksu kehtestada.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Oleme mitu aastat võidelnud finantstehingumaksu kehtestamise nimel. Hoolimata mitmetest reservatsioonidest, mis on selle mõttega kaasnenud, on selle resolutsiooni vastuvõtmine suure enamuse poolt oluline samm. Toetades finantstehingute rahvusvahelist maksustamist ning igal juhul soovitades kehtestada selline maks Euroopa Liidus, loob Euroopa Parlament aluse uueks ülemaailmseks finantskorraks. Pealegi peaksime välja tooma uued finantsväljavaated, mida see maks pakub, sest selle kehtestamine võib tuua kasu 200 miljardit eurot aastas. See hääletus on suur võit, nüüd peavad rahvusvahelised asutused olema sama julged nagu on olnud Euroopa Parlamendi liikmed.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Finantstehingute maksustamine on teema, mille nimel Euroopa sotsialistid ja vasakpoolsed on pikka aega võidelnud. Minu Kreeka kolleegi Anni Podimata raporti vastuvõtmine suure häälteenamusega kinnitab Euroopa Parlamendi poliitilisi edusamme. See on suur võit Euroopa vasakpoolsete jaoks ning võime selle üle uhked olla. Ehkki tekstil puudub otsene seadusandlik mõju, on see otsustav poliitiline edusamm: nüüdsest ei suuda Euroopa parempoolsed Euroopa Parlamendis sellise maksu kehtestamist takistada. See on tõeline samm eelarvega seotud föderalismi suunas, mis on ainus viis, kuidas Euroopa Liit saavutab oma eesmärgid seoses majanduskasvu, tööhõive ja surutisest väljumisega.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustusin selle raportiga, sest uuenduslike rahastamisvahendite üks põhieeliseid on see, et nendest võib tõusta topeltkasu, kuna need vahendid aitavad saavutada tähtsaid poliitilisi eesmärke, näiteks finantsturgude stabiilsust ja läbipaistvust, ja pakuvad märkimisväärset tulupotentsiaali, ent arvesse tuleks võtta ka nende vahendite mõju finantssektori tegevuse negatiivsele välismõjule. Olen nõus sellega, et nähakse ette ja kutsutakse üles kasutama uuenduslikke finantsmeetmeid, et saada sellest sektorist suuremat tulu ning vähendada tööjõu maksukoormat. See võiks aidata parandada turgude efektiivsust, suurendada läbipaistvust ja vähendada spekuleerimist ning isegi hindade liigset volatiilsust ja anda finantssektorile stiimuleid pikaajaliste, reaalmajandusele lisandväärtust andvate investeeringute tegemiseks ning aidata rahastada ülemaailmseid avalikke hüvesid ja vähendada eelarvepuudujääki. Toetan Euroopa ühiste projektivõlakirjade emiteerimise mõtet, et rahastada Euroopa suuri taristuga seotud vajadusi ja ELi 2020. aasta strateegia tegevuskavas sisalduvaid tõukeprojekte, eeldatavaid uusi ELi strateegiaid, nagu uus energiataristu arengustrateegia, ja muid ulatuslikke projekte. ELi projektivõlakirjad tagaksid vajalikud investeeringud ja looksid piisava kindlustunde ning muutuksid seeläbi oluliseks vahendiks avalikkuse toetuse võimalikult tõhusaks kasutamiseks. Need projektid peavad aitama kaasa meie majanduskeskkonna teisenemisele, sillutades teed süsinikdioksiidiheitevaba majanduse suunas.

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Uus finantstehingumaks ei lahenda Euroopa Liidu liikmesriikide eelarveprobleeme. Seepärast ei toetanud ma raportit, mis käsitleb uuenduslikku rahastamist ülemaailmsel ja Euroopa tasandil. Vastupidi mõne inimese arvamusele hakkavad seda maksu maksma mitte pangad, vaid nende kliendid, seega samad maksumaksjad. Me ei tohiks majanduse taastumise ajal kehtestada uusi makse, vaid peame selle asemel vähendama valitsussektori kulutusi. Uus maks vaid varjaks valitsuste suutmatust kulusid vähendada ega omaks soovitud mõju.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna Euroopa Parlamendis hääletusele pandud raport on seotud uuenduslike finantsvahendite kehtestamisega. Soovisin resolutsioonile oma hääle anda, sest viimaste aastate majanduskriis on selgelt osutanud puudulikule regulatsioonile ja vajadusele luua uusi finantsvahendeid, mis suudavad ohjeldada ulatuslikke finantsspekulatsioone. Selle ELi meetmega suudetakse seega kahtlemata taaskehtestada vajadus vastata reaalmajanduse huvidele, toetades pikaajalisi investeeringuid ja luues uusi täiendavaid vahendeid, mis seisaksid vastu suurtele ülemaailmsetele ja Euroopa probleemidele ja lahendaks need, saavutades ELi 2020. aasta strateegiale vastavad majanduskasvu- ja arengueesmärgid. Finantstehingute tohutu kasv on paljastanud kasvava lõhe finantssektori ja reaalmajanduse vahel. Finantstehingumaksu kehtestamine, Euroopa ühiste võlakirjade emiteerimine ja oodatav süsinikdioksiidimaks on mõned ettepanekud, mis on suunatud uute protsesside loomisele, mida on vaja meie majanduse jaoks, aga mis ei tohi siiski omada negatiivset mõju kõige haavatavamatele tarbijatele.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Tunnen väga suurt heameelt maailma ja Euroopa tasandil uuenduslikku rahastamist käsitleva raporti hääletuse tulemuste üle. Selles raportis on hõlmatud kaks väga olulist küsimust, nimelt finantstehingumaks ja eurovõlakirjad. Need võivad olla olulised rahastamisallikad, et suurendada ELi rahalist ja majanduslikku suutlikkust, võimaldades tal rakendada suuri ja strateegilise tähtsusega projekte, sealhulgas transpordi- ja energiaprojekte, ning võimaluse korral hõlbustada erakapitali kaasamist. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis on sellist lahendust soovinud juba mõnda aega. Mul on hea meel, et selge enamus hääletas nende uuenduslike lahenduste elluviimise poolt.

  Sabine Lösing ja Sabine Wils (GUE/NGL), kirjalikult. – (DE) Vasakpoolsed on toetanud finantstehingumaksu kehtestamist mitu aastat. Euroopa Parlament kiitis selle mõtte täna üldjoontes heaks. Podimata omaalgatuslik raport, mille Euroopa Parlament vastu võttis, ei väljenda kindlat seisukohta finantstehingumaksu poolt või vastu. Pole selge, kas võime oodata vastavat ettepanekut komisjonilt ja kui võime, siis millal. Meil on veel pikk tee enne seadusandliku protsessi käimalükkamist. Praegu koostab komisjon üksnes teostatavusuuringut. Selle teostatavusuuringu üks raamtingimusi on asjaolu, et finantstehingumaks ei tohi kahjustada konkurentsivõimet. On üsna ebarealistlik loota, et finantstehingumaks kehtestatakse praegu kogu maailmas. Omaalgatuslikus raportis ei käsitletud vaid finantstehingumaksu küsimust, vaid ka konkurentsipoliitika sujuvat toimimist ELis ja käibemaksumudeli põhjal süsinikdioksiidimaksu kehtestamist, millega maksustatakse iga toode siseturul.

Me ei saa seda süsinikdioksiidimaksu heaks kiita. See on konservatiivide keskkonnapoliitika nõue, nemad soovivad energialiikide kombinatsiooni, milles ühendatakse tuuma- ja taastuvenergia. Tuumaenergia jääks sellest maksust puutumata. Kutsume üles maksustama energiasisendeid, hõlmates ka tuumaenergia, ühise primaarenergia-/süsinikdioksiidimaksu kaudu. Jäin lõpphääletusel erapooletuks, sest ma ei saanud hääletada raporti poolt, milles ühendatakse hea idee ehk tehingumaks meetmetega, mis tekitaksid veelgi suurema koorma Euroopa kodanike jaoks.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Viimastel aastatel on ülemaailmne majandus- ja finantskriis toonud esile ülemaailmse finantssüsteemi õigusliku ja järelevalveraamistiku tõsised vead. Finantstehingutele on iseloomulik nende mahu jõuline kasv ning märgatav lahknevus finantstehingute mahu ja reaalmajanduse vajaduste vahel. Lühiajalised investeeringud, mis on valdavad, on toonud kaasa liigse volatiilsuse ja riskide võtmise. Lühiajalised spekulatiivsed tehingud olid kriisi keskmes ning on rõhutanud selget seost finantsvaldkonna ebatõhusa reguleerimise ja järelevalve ning riigi rahanduse jätkusuutlikkuse vahel. Hääletasin selle raporti poolt, sest sellise turukäitumise põhjustatud probleemid on avaldanud suurt mõju riigi rahandusele, Euroopa kodanikele jne. Raportiga soovitakse luua vahendid, mille eesmärk on vähendada spekuleerimist, tagada koormuse õiglane jagunemine finantssektori peamiste osaliste vahel ning luua uusi täiendavaid ressursse põhiliste probleemide lahendamiseks.

Maksudest kõrvalehoidumine ja maksupettus lähevad hinnangute kohaselt ELi liikmesriikidele praegu maksma ligikaudu 250 miljardit eurot aastas. Uudne element on finantstehingumaks, mis tooks tulu ligikaudu 200 miljardit eurot aastas ELile ning ohjeldaks spekulatiivseid tehinguid.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Selle raporti poolt hääletades vastavad Euroopa Parlamendi liikmed üldsuse üleskutsele tagada finantssektori õiglane maksustamine. Finantssektor on suures osas käibemaksust vabastatud ning liiga madala maksukoormusega, samal ajal kui tavakodanikud on pidanud kandma finantskriisi kulusid, sealhulgas 9500 euro suuruse valitsuse toetusega igalt täiskasvanult ja lapselt ELis. Sellel hääletusel on Euroopa Parlamendi liikmed toetanud sadu tuhandeid kampaaniakorraldajaid, kes tegutsevad aktiivselt Robin Hoodi maksu nimel – üliväike maks finantstehingutelt, mis võib tuua sisse miljardeid, et lahendada enda prioriteetsed probleemid ning täita meie kohustust võidelda vaesuse ja kliimamuutusega rahvusvaheliselt.

Ülemaailmne kokkulepe oleks parim viis sellise maksu kehtestamiseks, aga Ühendkuningriigi tempelmaks aktsiatelt näitab, et on võimalik kehtestada toimivat, hästi kavandatud finantstehingumaksu konkurentsivõimet kahandamata. Kogu Euroopa Liitu hõlmav kooskõlastatud finantstehingumaks oleks esimene samm ülemaailmse finantstehingumaksu suunas. Praegu on aeg tegutseda ning EL saab juhtida seda kampaaniat ülemaailmse õiglasema maksustamise nimel.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – Fraktsiooni Labour Euro parlamendiliikmed reageerivad üldsuse üleskutsele finantssektori õiglaseks maksustamiseks. Finantssektor on suures osas käibemaksust vabastatud ning liiga madala maksukoormusega, samal ajal kui tavakodanikud on pidanud kandma finantskriisi kulusid, sealhulgas 9500 euro suuruse valitsuse toetusega igalt täiskasvanult ja lapselt ELis. Sellel hääletusel on fraktsiooni Labour Euro parlamendiliikmed toetanud sadu tuhandeid kampaaniakorraldajaid, kes tegutsevad aktiivselt Robin Hoodi maksu nimel – üliväike maks finantstehingutelt, mis võib tuua sisse miljardeid, et lahendada enda prioriteetsed probleemid ning täita meie kohustust võidelda vaesuse ja kliimamuutusega rahvusvaheliselt. Ülemaailmne kokkulepe oleks parim viis sellise maksu kehtestamiseks, aga Ühendkuningriigi tempelmaks aktsiatelt näitab, et on võimalik kehtestada toimivat, hästi kavandatud finantstehingumaksu konkurentsivõimet kahandamata. Kogu Euroopa Liitu hõlmav kooskõlastatud finantstehingumaks oleks esimene samm ülemaailmse finantstehingumaksu suunas. Praegu on aeg tegutseda ning EL saab juhtida seda kampaaniat ülemaailmse õiglasema maksustamise nimel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Finantstehingumaksu ideed on vasakpoolsed aastaid toetanud. Praegu valitseb selle idee suhtes konsensus. See meie seisukohtadele järeleandmine on teretulnud. Sellegipoolest peaks finantstehingumaksu eesmärk olema üksnes inimeste üldise huvi edendamine, mitte vabakaubanduse sujuv toimimine ega saasteõigustega kauplemine, mida mõned – ja tõepoolest ka see tekst – nimetavad süsinikuturuks. Hääletan selle hea idee julma ülevõtmise vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hoolimata nõustumisest suure osaga selle raporti sisust, ei saanud ma hääletada selle poolt, sest sellega toetatakse finantstehingumaksu kehtestamist (ülemaailmsel või vähemalt Euroopa tasandil), ehkki selles mööndakse, et sellise teguviisi tagajärgi tuleb uurida (pakkudes selleks välja tagantjärele toimuva uuringu). Fraktsioon, mida ma esindan, on alati võidelnud sellise finantstehingumaksu kehtestamise vastu Portugalis, pidades silmas kahjulikku mõju, mida see võib avaldada finantsturgudele. Portugal on kurnatud ega suuda võtta täiendavat maksukoormat, arvestades seda, et lõppkokkuvõttes maksaks seda maksu kodanikud, sest finantsasutused kannavad selle üle oma klientidele. Sellise maksu kehtestamine ainult Euroopa tasandil võib tuua kaasa selle, et teised turud omandavad konkurentsieelise Euroopa finantsturgude ees.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin Podimata raporti poolt, mis käsitleb uuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopa tasandil, sest sellega viiakse ellu idee, mis on olnud üks vasakpoolsete alustalasid maailmas: finantstehingumaksu kehtestamine. Tekstis võidaks kindlasti olla palju julgem ja mitte panna seda maksu sõltuma samasuguse maksu kehtestamisest ülemaailmsel tasandil.

Minu poliitiline organisatsioon on alati toetanud vajadust kehtestada maailma kapitalivoole maks, näiteks nn Tobini maks. Seetõttu arvan, ehkki raportis tehtud ettepanek tundub mulle ebapiisav, et see on samm õiges suunas.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ülemaailmse majandus- ja finantskriisi saabudes 2007. aastal saime jälgida ülemaailmse finantssüsteemi õigusliku ja järelevalveraamistiku suuremaid vigu. Võitlesin kindlakäeliselt Euroopa Parlamendis uuendusliku rahastamise poolt, luues töörühma rahvusvahelistelt tehingutelt makstava maksu teostatavuse teemal. Olen veendunud, et selline maks mitte ainult ei võimaldaks finantssektori paremat regulatsiooni, piirates puhtspekulatiivset tegevust, vaid aitaks ka kõige vaesematel riikidel, eelkõige arengumaadel, ning sealhulgas vähim arenenud riikidel saavutada aastatuhande arengueesmärgid ning võtta meetmeid kliimamuutusega kohanemiseks.

Finantstehingumaks Euroopa tasandil võiks tekitada ligikaudu 200 miljardit eurot tulu aastas Euroopa Liidus ning ligi 650 miljardit USA dollarit aastas kogu maailmas. Kui teeksime pidevaid edusamme Euroopa tasandil, kohaldades rahvusvahelistele finantstehingutele maksu, siis säilitaksime tugeva sõnumi, mille edastasime 2010. aasta detsembris, kui võtsime vastu soovituse pealkirjaga „Finants-, majandus- ja sotsiaalkriis: soovitused meetmete ja algatuste võtmiseks“.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Selle raporti vastuvõtmine oleks esimene kindel signaal Euroopa Parlamendilt finantstehingumaksu poolt ajal, mil komisjon kasutab ebaselget käsitlusviisi, näidates nii soovi reguleerida finantssektori osalisi, aga vabastades nad maksustamisest. Oluline on osutada mõnede parempoolsete liidrite silmakirjalikele seisukohtadele, kes kutsuvad üles finantssektorit maksustama, aga ainult maailma tasandil, kus selle rakendamine on meile kõigile teadaolevalt väga ebatõenäoline. Komisjon peaks andma täpselt ja selgelt märku asjaolust, et tehingumaksu peab maksma igaüks. Olukord, kus põllumajandustootjad maksavad maksu ja finantssektor ei maksa, pole vastuvõetav. Sotsiaalne ebaõiglus tekitab vimma ning keeldude puudumine muudab valitsusasutused pankade loodud liivakastiks. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Finantstehingumaksu kehtestamine on õiges suunas astutud samm ning mõjutab peamiselt riskifonde ja sarnaseid tooteid, millest tundub reaalmajandusele väga vähe kasu olevat. Euroopal on kindel õigus selles vallas juhtohjad võtta – pealegi peaksime jäämagi ootama, kui üritaksime kaasata ka ameeriklasi. Ent finantstehingumaksu ei tohiks kasutada võimalusena kehtestada ELi maks tagaukse kaudu. Ent kahjuks juhib Anni Podimata raport meid just selles suunas. Liikmesriigid peavad jääma maksuvaldkonnas suveräänseks. Kui Brüssel ei suuda saada hakkama rahaga, mida ta saab, siis ta peab oma rihma koomale tõmbama. Juba on piisavalt volitusi, mida saab paremini reguleerida riigi ja mitte ELi tasandil. Teised raportis esitatud üleskutsed, nimelt eurovõlakirjade ja süsinikdioksiidimaksu kehtestamine, tuleks tagasi lükata. Ühest küljest on eurovõlakirjad toode, mis on vastuolus igasuguse majandusliku mõtlemisega, ning teisest küljest peavad maksustamisel nõuetekohaselt käituvad euroala riigid jälle ebaõiglaselt kulusid katma. EL muutuks lihtsalt vahendajaks. Peale selle kahjustaks küsitavate eesmärkidega süsinikdioksiidimaks Euroopa majandust ja kaotaks töökohti ning avaldaks seega enamikule inimestest ebasoodsat mõju. Seetõttu tuleks raport tagasi lükata.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti vastu ning ehkki mõte, et tuge peaks pakkuma finantssüsteem, mida tuleks suurel määral süüdistada viimase kahe aasta kriisis, tundub õige, siis selle rakendamise viis viib mind suurde hämmingusse.

Pean ütlema, et mul on hea meel eurovõlakirjade loomise ettepaneku üle, mida pean kasulikuks vahendiks, aga mulle valmistab muret raporti põhiosa, mis käsitleb finantstehingumaksu kehtestamist. Minu arvates on liiga riskantne kohaldada seda ainult ühel Euroopa Liidu tasandil, sest see võib muuta kogu ELi finantssüsteemi konkurentsivõimetuks ning ettevõtjad saaksid sellest suuremate raskusteta hoiduda, keskendudes teistele turgudele.

Peale selle ei soovi ma, et see maks sillutaks teed võimaliku tsentraliseeritud ELi maksusüsteemi loomiseks, millele ma olen täielikult vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE Tänini on Euroopa maksumaksja kandnud majanduskriisi põhilist finantskoormat. Seepärast on oluline, et tuleks kasutada muid vahendeid, et tagada, et finantsturgude osalised ja spekulandid võtaksid osa vastutusest enda õlule. See oleks õiglane. Ent finantstehingumaksu ei tohiks kasutada vabandusena Brüsseli poolse otsese maksustamise kehtestamiseks. See vähendaks liikmesriikide maksusuveräänsust ja üldist suveräänsust. See raport kaldub sellesse suunda, mistõttu ma hääletasin selle vastu.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis käsitleb uuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopa tasandil. Euroopa oma maailma suurima finantsturuga üritab tasapisi taas jalule tõusta pärast kriisi, mille mõjusid on tunda veel mitu aastat. Seega on väga oluline kehtestada uuenduslikud finantsmeetmed, mis tagaksid finantsstabiilsuse ja läbipaistvuse. Praegu on suurem osa finantsteenuseid käibemaksust vabastatud. Seepärast läheb oluline osa tulust finantssektori kaudu kaduma ja maksukoormus kasvab töötava elanikkonna jaoks. Leian, et finantstehingumaks on tõhus rahastamismeede, mis aitaks vähendada spekuleerimist ja riigieelarve puudujääki. Olles nõuetekohaselt hinnanud selle võimalikku negatiivset mõju ELi konkurentsivõimele maailmas, peame igakülgselt pingutama, et tagada selle kohaldamine ka ülemaailmsel tasandil. Lisaks oleks kõikide riikide SKP suurendamiseks soovitatav kehtestada maks pankade varadelt, mis oleks proportsionaalne asjaomase krediidiasutuse süsteemse tähtsusega ning tegevusega kaasneva riskitasemega. Olen nõus ettepanekuga emiteerida Euroopa projektivõlakirju kui ühist võlahaldusvahendit, mis aitab meelitada ligi suuremaid investeeringuid Euroopa taristuprojektidesse. Peale selle on süsinikdioksiidimaksust maksimaalse kasu saamiseks vaja kehtestada kohustuslikud miinimumnõuded kõikide liikmesriikide jaoks, hoidudes suurema osa koorma panekust madala sissetulekuga tarbijatele.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Euroopa Parlamendi omaalgatusliku raporti poolt, mis käsitleb uuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopa tasandil. Finants- ja võlakriis on toonud esile lüngad finantssektori toimimises ja kontrollis. Maksu kehtestamine ülemaailmsetele finantstehingutele ei ole uus ettepanek ning kindlasti on see ebapopulaarne eranditult kõikides arenenud riikides ja eriti nendes, kus kasutatakse madalate maksude poliitikat. Ent kui ülemaailmne kokkulepe osutub võimatuks, siis aitab finantstehingumaksu kehtestamine ELis, kui see ei kahjusta tema konkurentsivõimet, parandada selle sektori toimimist ning samal ajal tekitada olulist tulu riigile. See on põhiline muudatusettepaneku 2 eesmärk, mille poolt ma hääletasin.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport on seotud uuenduslike rahastamisvahenditega maailma ja Euroopa tasandil. Raportis tuuakse välja meetmed ülemaailmse finantssüsteemi õigusliku ja järelevalveraamistiku tõsiste vigade parandamiseks, mis tulid ilmsiks 2007.–2009. aasta ülemaailmse majandus- ja finantskriisi ajal. Finantstehinguid iseloomustab praegu väga suur mahu kasv ning oluline mittevastavus finantstehingute mahu ning nendega nii-öelda tegelikus maailmas seotud vajaduste vahel. Uued kauplemisvõtted, näiteks lühiajalised investeeringud ja automaatne välkkauplemine, mis on omandanud keskse rolli ülemaailmsetes finantssuundumustes ning toonud kaasa liigse volatiilsuse ja riskide võtmise, väärivad valitsuse liikmete tähelepanu. Need on piisavad põhjused, miks Euroopa Parlament peaks oma pädevuse raames andma oma panuse ja osutama meetmetele, mida ta peab praeguse olukorra lahendamisel asjakohaseks.

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV) Uuenduslikku rahastamist käsitlev raport puudutab mitut olulist tahku, näiteks tõelise siseturu loomise tähtsust Euroopa majanduskasvu alusena, Euroopa projektivõlakirjade abil Euroopa taristuprojektide rahastamise võimaldamise olulisust, samuti võimalikku lahendust Euroopa süsinikdioksiidimaksu näol, et saaksime Euroopas minna üle kestlikule tootmisele. Asjaolu, et raportis märgitakse, et ELi liikmesriigid peavad täitma oma seatud abieesmärke, on samuti oluline.

Sellegipoolest otsustasime jääda lõpphääletusel erapooletuks, sest meie arvates ei ole hea mõte, et Euroopa kehtestab finantstehingumaksu sõltumatult, kui teised riigid seda ei tee. Usume, et arvesse tuleks võtta Rootsi näidet 1980ndatel sellise finantstehingute maksu ühepoolsest kehtestamisest, mis tõi kaasa selle, et suurem osa aktsiate, võlakirjade ja optsioonide kaubandusest kolis Londonisse, et me ei teeks sama viga Euroopa tasandil.

Leiame, et on suur risk, et stabiliseeriv mõju, mida me loodame, et finantstehingumaks finantsturgudel avaldab, ei avaldu, kui EL kehtestab sellise maksu sõltumatult. Oht, et aktsiate, võlakirjade ja optsioonidega kauplemine kandub üle vähem läbipaistvatele ja vähem avatud turgudele väljaspool Euroopat, on suur. See ei tekita paremaid tingimusi finantsturu kontrollimiseks ning kahjustaks finantsturu ühist järelevalvet Euroopas, mille oleme kehtestanud.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ülemaailmse finantskriisi ja sellest tuleneva ulatusliku surutise ületamiseks on mitu valitsust suurendanud valitsussektori võlakohustusi jätkusuutmatu tasemeni eesmärgiga päästa finantsettevõtteid ning stimuleerida oma riigi majandust. Samal ajal koguneb pankadel kasum tulenevalt erinevustest, mis esineb keskpankadelt peaaegu intressivabalt saadud laenude ning klientidele ja riigile antava laenu hinna vahel. Seega on finantsasutuste moraalne kohus võtta endale vastutus nende põhjustatud kriisi eest. Finantstehingumaks on vähim, mida saab nõuda.

Neile, kes soovivad selle kohustuse edasilükkamist ettekäändel, et sellise maksu võib kehtestada üksnes ülemaailmsel tasandil, ütleksin: 1) et selle maksu ühepoolne kehtestamine tugevdaks oluliselt ELi positsiooni; 2) kui osa spekulatiivsetes tehingutes kasutatavat kapitalist peaks EList lahkuma, siis tooks see kaasa finantsturgude volatiilsuse vähenemise, millest tõuseks kasu; 3) kui ülemaailmne finantsregulatsioon ei ole elujõuline ega soovitatav, siis on vaja arukaid eeskirju kapitali ringluse kohta. Raport on samm selles suunas.

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt, sest on ülim aeg, et EL võtaks juhtohjad ning kehtestaks Euroopa tasandil finantstehingumaksu. Leian, et kui me astume selle esimese sammu, siis see suurendab tõenäosust, et saavutatakse ülemaailmse finantstehingumaksu eesmärk. Minu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek, milles kutsutakse üles kehtestama finantstehingumaks ELi tasandil viivitamata (näiteks edasisi uuringuid tegemata) võeti napi enamusega vastu. Palun nüüd vastutaval volinikul Algirdas Šemetal lõpuks meetmeid võtta.

Resolutsioon võeti vastu suure häälteenamusega: 529 poolthäält, 127 vastuhäält ja 18 erapooletut. See on Euroopa Parlamendi kindel märguanne, mida komisjon ei saa eirata ega nõrkadel põhjendustel teisiti tõlgendada. Kutsun president Barrosot üles võtma meetmeid, kasutama komisjoni algatusõigust ning esitama meile, seadusandlikule kogule, ettepaneku eelnõu. Sel viisil oleks võimalik hankida kokku 200 miljardit eurot – vahendeid, mida on hädasti tarvis ning mille võiksid tagada need, kes on kriisi põhjustanud. Me ei peaks pöörduma maksumaksja poole, et hüvitada finantskriisi põhjustatud puudujäägid, vaid selle asemel nõudma, et erasektor maksaks lõpuks oma osa. Seda raha tuleks kasutada nii eelarve tugevdamiseks kui ka eraldi tuluallikana ELi eelarve jaoks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlament kordas täna üleskutset kehtestada ELi tasandil finantstehingumaks, mis on uuenduslikku rahastamist käsitleva, Euroopa Parlamendi liikmete vastu võetud raporti osa. Rohelised on juba ammu soovinud finantstehingumaksu kehtestada ning tundsid hääletuse üle heameelt, seejuures roheliste parlamendiliige Philippe Lamberts kommenteeris: „Euroopa Parlament on jätkuvalt avaldanud survet finantstehingumaksu kehtestamiseks ELi tasandil. Ehkki lõppeesmärk peaks olema kehtestada ülemaailmne finantstehingumaks, siis on ELi jaoks selgeid eeliseid, kui ta ise algatust üles näitab. Euroopa Parlamendi liikmed kutsusid täna komisjoni üles astuma selles suunas samme. Rohelised on pikka aega võidelnud finantstehingumaksu kehtestamise nimel, mis aitaks ohjeldada kahjutoovat spekuleerimist ning oleks ka uueks riigile tulu teenimise allikaks. Peale selle, et finantstehingumaks on võimalik väga suur tuluallikas ajal, mil riigikassad on hädas, on see sotsiaalselt õiglane. Finantstehingumaks lahendaks selgelt ka süsteemse riski, mis tuleneb välkkauplemisest, toimides riskantse spekuleerimise piirajana. On aeg, et komisjon ja liikmesriigid lõpetaksid ettekäänete toomise.“

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hiljutine majanduskriis on paljastanud ülemaailmse finantssektori õigusliku ja järelevalvesüsteemi puudused.

Pahatihti on nende tehingute maht ületanud kõvasti tegeliku maailma vajadused, põhjustades spekuleerimist, mis on aja jooksul muutnud seonduva kapitali äärmiselt volatiilseks ja seadnud selle maksejõuetusohtu. Esimesena on hoobi saanud maksumaksjad, seda ka töötuse suurenemise ja palkade vähenemise tõttu ning sotsiaalteenustele vähendatud juurdepääsu ja ebavõrdsuse suurenemise tõttu.

Tulevaste kriiside ärahoidmiseks peab EL nüüd toetama tegelikke muudatusi reguleerimisel ja järelevalvel, kujundades välja tervema ja kindlama finantskeskkonna. Finantstehingumaksu ettepanekul on eriti sellise kriisi järel nagu praegune kriis olulised eelised: turgude stabiliseerimine, pikaajaliste investeeringute stimuleerimine ning iga tehingu kontrollijälje tagamine nende auditeerimiseks.

Spekulatsiooni ohjeldamine, pikaajaliste investeeringute toetamine ja suurema pikaajalise kasvu saavutamine ELi 2020. aasta strateegia alusel: seda kõike on oluline täiendada, võttes sarnase rahastamissüsteemi kasutusele ka väljaspool Euroopa Liitu, et mitte tekitada meie jaoks ebasoodsat konkurentsiolukorda.

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tänasel hääletusel leidis toetust raport, mis käsitleb uuenduslikku rahastamist maailmas ja Euroopas. Toetust ei leidnud ainukesena ettepanek, milles palutakse komisjonil uurida, kuivõrd teostatav on ELi süsinikdioksiidimaks, mis käibemaksu eeskujul kehtestataks siseturul igale tootele. On hea meel tõdeda, et toetust leidsid peamised punktid, milles paluti komisjonil uurida erinevate uute maksude otstarbekust, teostatavust ning nendega kaasnevaid tagajärgi. Pangamaksudel, finantstegevuse maksul ja finantstehingumaksul on igaühel oma majanduslik eesmärk ja nende tuluandmise potentsiaal on erinev, mistõttu on oluline, et enne täiendavate maksude kehtestamist tehakse põhjalik analüüs.

Toetati ja oldi seisukohal, et finantstehingumaks, kui see kehtestatakse, tuleks kehtestada võimalikult ulatuslikult. Samuti nõudsid parlamendisaadikud, sealhulgas ka mina, et määrataks kindlaks, kes hakkab lõppkokkuvõttes seda maksu maksma, kuna maksukoorem langeb tavaliselt tarbijale, kelleks antud juhul oleksid jaeinvestorid ja üksikisikud. Aitäh!

  Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Toetasin Podimata raportit, mis sisaldab mitut head mõtet ülemaailmse finantstehingumaksu kohta. Tõtt-öelda peab suur osa finantssektorist, eelkõige investeerimispangad, ennast veel reformima, arvestades vigu, mille finantskriis on esile toonud. Isegi Inglise keskpanga president Mervyn King nentis möödunud nädalal, et Ühendkuningriigis ja kogu Euroopas võetavate kokkuhoiumeetmete kulud kandsid „isikud, kes olid täiesti süütud“, samal ajal kui finantssektor on taas omandanud mentaliteedi, et tegemist on tavapäraste teemadega.

See on õige, et erasektor peaks maksma oma osa finantskriisi tagajärgede eest ning pakkuma edaspidi käendust, arvestades seda, et on palju panku, mida endiselt peetakse liiga suureks, et lubada nende kukkumist. Nüüd peavad Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Komisjon hindama ülemaailmse finantstehingumaksu plusse ja miinuseid.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Tänasel hääletusel uuenduslikku rahastamist käsitleva Podimata raporti kohta hääletati eraldi muudatusettepanekut, milles paluti komisjonil pakkuda välja ettepanekud ELi tasandil finantstehingumaksu kohta, kui puuduvad algatused G20 tasandil.

Hääletasin muudatusettepaneku poolt, et olla fraktsiooniga solidaarne ning seepärast, et arvan, et Euroopas finantstehingumaksu põhimõtte selge toetamine võib innustada täiendavat arutelu G20s.

Ent olen sügavalt veendunud selles, et finantstehingumaksu kehtestamine ELi tasandil seda ülemaailmselt rakendamata võib põhjustada ohte Ühendkuningriigi kui finantskeskuse konkurentsiseisundile, mis avaldab selget mõju Kagu-Inglismaa kodanikele. Olen väga ettevaatlik üksnes ELis kehtestatava finantstehingumaksu suhtes ning minu arvates tuleks iga ettepaneku kohta teha väga põhjalik mõjuhinnang, et tagada soodsate mõjude ülekaal ebasoodsate suhtes minu valijate jaoks. Enne sellise mõjuhinnangu tulemusi olen kategooriliselt vastu ettepanekutele kehtestada üldine 0,05% finantstehingumaks kõikidelt finantstehingutelt, sest pean seda meelevaldseks ja läbimõtlematuks.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Hääletasin raporti vastu, sest selles ei tagata, et finantstehingumaksu kasutatakse eesmärgil, milleks tõelist Tobini maksu tuleks kasutada, nimelt arengumaade ja kliimainvesteeringute jaoks. Raportis ei väljenduta selgelt, kas maks läheb ELi eelarvesse, mis loob täiendavate probleemide võimaluse. Esiteks olen kindlalt vastu ELi omavahendite suurendamisele. Teiseks raiskame võimaluse kehtestada tõeline Tobini maks, kui ELil on õigus maks endale võtta – vt komisjoni ettepanekut maksust ELi projektide ja ELi eelarvetühimike rahastamise kohta. Minu häält ei tohiks tõlgendada kui vastuseisu finantstehingumaksule ELis. Toetan täielikult tõelist Tobini maksu. Peale selle toetan raporti positiivseid punkte, näiteks maksupettuse vastast võitlust, põhimõtet „saastaja maksab“ ja üleskutset energiatõhususele.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Täna hääletasin jälle finantstehingumaksu kehtestamise poolt ning nõustusin, et kui me ei suuda kehtestada finantstehingumaksu ülemaailmsel tasandil, siis peaks EL ikkagi astuma esimese sammu. Me peame seda hetke ära kasutama ning piirama finants- ja pangandussektori ahnust. Pealegi nõuab ülemaailmne kriis ülemaailmseid lahendusi ning Euroopa kui suurim finantsturg võib selles vallas juhtrollis olla. Finantstehingumaks võiks anda liikmesriikidele piisavalt tulu, et tasakaalustada nende eelarveid ning säilitada nende majanduse toimimine.

Kuna 0,05% suurusest finantstehingumaksust võidakse saada tulu ligikaudu 200 miljardit eurot ELis ja 650 miljardit USA dollarit kogu maailmas, siis võib see maks olla ka oluline osa lahendusest, kui otsime uusi ja kestlikke tuluallikaid. Finantstehingumaks võib piirata spekuleerimist ja stabiliseerida turge, luua stiimulid pikaajalisteks investeeringuteks ning, kuna igal tehingul on kontrolljälg, tugevdada läbipaistvust ning panna finantssektori osalised vastutama oma osa eest kriisikuludest. Peale selle kutsutakse raportis üles uurima põhjalikumalt võimalusi emiteerida eurovõlakirju ja kehtestada süsinikdioksiidimaks.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Erinevalt minu Šotimaa konservatiivide ja liberaalide hulka kuuluvatest kolleegidest olen toetanud seda raportit, milles käsitletakse mitmeid võimalikke rahastamisallikaid, sealhulgas finantstehingumaksu. Peale selle kutsutakse selles üles arutama finantstehingumaksust saadava tulu kasutamist.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin kindlalt finantstehingumaksu kehtestamist ülemaailmsel tasandil uuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopa tasandil käsitleva raporti hääletusel. Ent võimalust kehtestada see maks ainult Euroopa tasandil tuleks enne käsitleda Euroopa Komisjoni teostatavusuuringus. Me peaksime tõesti tegema kindlaks, kas seda maksu saab rakendada Euroopa tasandil Euroopa rahvusvahelist konkurentsivõimet kahjustamata.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Ülemaailmne majandus- ja finantskriis on toonud esile ülemaailmse finantssüsteemi õigusliku ja järelevalveraamistiku tõsised vead. Tuleb leida lahendus kriisile, kasutades uusi vahendeid, mis suudavad peatada spekuleerimise, taastada finantssektori rolli, tagada koormuse õiglase jagunemise ning luua uusi täiendavaid ressursse ülemaailmsete probleemide lahendamiseks, nagu kliimamuutus, arengueesmärgid ning arukas, kestlik, kaasav majanduskasv Euroopa 2020. aasta strateegia raames. See omaalgatuslik raport tuleneb soovist leida uusi uuenduslikke rahastamisallikaid. Tulu teenimisel põhinevaid maksustamisvahendeid ei loeta piisavaks. Dokumendis arutatakse järgmisi uuendusliku rahastamise võimalusi: finantssektori maksustamine, eurovõlakirjad ja energiasektori maksustamine. Minu arvates on vaja uuendust, leides alternatiivseid rahastamisvahendeid, mis vastavad praegustele probleemidele ning on kooskõlas tänapäeva maailmaga, aga seda pole soovitatav teha eelnevalt tegelikku mõju uurimata. Sama oluline kui kasvav tulu on ka turu reguleeriva rolli suurendamine, luues mehhanismid turu läbipaistvuse, tõhususe ja stabiilsuse tugevdamiseks. Neil põhjustel hääletasin täiskogu istungil dokumendi poolt.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raportiga solvatakse töötava elanikkonna ja ühiskonna madalamate kihtide arukust, kes kannatavad julma sõja tõttu, mille on vallandanud nende vastu kapital ja selle poliitilised esindajad. Raportis selgitatakse kohe alguses, et kapitali maksustamist ei saa küsimuse alla seada: „rõhutab, et olemasolevate […] maksumäärade tõstmine ja kohaldamisala laiendamine […] ei saa olla piisav ega jätkusuutlik lahendus“. Ent selleks, et töötavat elanikkonda petta, kutsutakse selles ELi üles võtma vastu 0,01% suurune finantstehingumaks, mida esitletakse kui väidetavat kriisi „koormuse õiglast jagunemist“ kapitali ja töötava elanikkonna vahel ning püüet piirata kapitalipoolset spekuleerimist. Samal ajal suureneb ühiskonna vaesemate madalamate kihtide otsene maksustamine ja kaudne maksustamine, mis sisuliselt sööb ära töötava elanikkonna ja madalamate kihtide tulu, kasvab ülikiirelt. Finantstehingumaks ei ole finantssektori maks, see on järjekordne kaudne maks. Koos selle uue kaudse maksuga pakutakse välja ka mitu nii-öelda uuendusliku rahastamise meedet või pigem uued maksud ühiskonna madalamatele kihtidele, näiteks süsinikdioksiidimaks, lennupiletite solidaarsusmaks ja isegi ülemaailmne loterii, et võidelda näljaga. Kreeka kommunistlik partei hääletas selle raporti vastu, toonitades, et ainus rahvast toetav viis kapitalistlikust kriisist väljumiseks on tegeleda monopolide kasumiga.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Minu arvates on Anni Podimata raport väga hästi tasakaalustatud ja selge ning mul on hea meel raportiga kehtestatud nelja rahastamisvahendi üle. Kõik neli meedet on uuenduslikud ning tahan rõhutada, et tegemist pole vaid finantstehingumaksu küsimusega. Me peaksime hoolikalt valima, milliseid vahendeid rakendada: minu arvates peaksime jätma välja maksu teatavatelt sektoritelt – näiteks energiasektor – millel on mitmekordistav mõju elukallidusele. Seega selle küsimuse viimase etapi puhul peaks komisjon hindama nende vahendite kasutamise tõhusust ja võimalikke tulemusi.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Raportis on mõned head ideed, näiteks vaid 0,05% suuruse finantstehingumaksu kehtestamine, mis tooks ELi eelarvesse 200 miljardit eurot. Praegu me sellest rahast kasu ei saa, mis muudab lihtsalt spekuleerimise keerulisemaks, aga mitte võimatuks. Huvipakkuv küsimus on see, mida teeb ministrite nõukogu selle omaalgatusliku raportiga. Meil on veel pikk tee käia.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Samal ajal kui kodanikud kogu ELis on silmitsi finantskriisi kasvavate kuludega, on selles raportis nimetatud meetmetega võimalik teenida miljardeid eurosid ning leevendada survet perekondadele praegustes keerulistes finantsoludes.

Võidakse kehtestada üliväike finantstehingumaks, et võidelda vaesusega Ühendkuningriigis ja kogu maailmas ning leevendada kliimamuutuse mõjusid. Selle nii-öelda Robin Hoodi maksu nimel võitlejad, sealhulgas leiboristlikud Euroopa Parlamendi liikmed peavad nüüd oma edusamme täpsemalt kirjeldama ning avaldama jätkuvalt survet ülemaailmsele finantssektorile, et laiendada seda kava ülemaailmse finantstehingumaksu kehtestamiseks.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, mille eesmärk on edendada uuenduslikku rahastamist finantstehingumaksu kaudu, suurendades majanduse elavnemise võimet ning toetades üleminekut keskkonnasäästlikule majanduskasvule, jätkates samal ajal arengumaade abistamist. Majanduskriis näitas väga ilmekalt seda, kui oluline on kehtestada ülemaailmne finantsjuhtimine, et tagada meie pääsemine ohjeldamatu finantskapitalismi tujude käest. Seda soovib G20 eesistujariik Prantsusmaa ning me peame tegema kõik endast oleneva, et see eesmärk saavutada. Finantsspekuleerimine, mida on süvendanud puudulikud eeskirjad ja järelevalve, on hävitanud miljoneid töökohti, kahjustanud tõsiselt riigi rahandust ning alandanud märkimisväärselt väga suure enamuse eurooplaste elatustaset. Nüüd on aeg liikuda edasi sellelt lühiajaliselt majandusväljavaatelt, mille puhul raha on kõige olulisem ja lokkab vastutustundetus ning mis on viinud meid kuristiku servale, et finantssüsteem saaks taas täita oma rolli teenida reaalmajandust ja rahvast. Euroopa Liit peaks selles vallas eeskuju näitama ning Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioon saadab kindla märguande meie partneritele.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Anni Podimata raporti poolt, mis käsitleb uuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopa tasandil. Siiani on ainult Euroopa maksumaksja kandnud 2007. aasta ja järgnevate aastate finants- ja majanduskriisi koormat. See on esimene raport, kus arutatakse erinevaid uuenduslikke mehhanisme, mille eesmärk on tagada, et finantsturgude osalised kannaksid ka osa kuludest. Ettepanekut kehtestada finantstehingumaks võimaluse korral ülemaailmsel tasandil tuleb tunnustada ning teise võimalusena tuleks tõsiselt kaaluda sarnast kava ELi tasandil.

Selle maksu suur eelis ei ole üksnes võimalik tulu sektorist, mida varem on väga vähe või pole üldse maksustatud, aga ka samaaegne reguleeriv mõju. On hästi teada, et finantssektor, mis tugineb sageli spekuleerimisele, on reaalmajandusest lahku kasvanud. Finantssektori maksustamisega saaksime taas luua motiivid pikaajaliseks investeerimiseks, arvestades seega reaalmajanduse vajadusi.

Raport: Edite Estrela (A7-0032/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest nagu raportis märgitud, on ebavõrduse vähendamine tervishoiu valdkonnas tihedalt seotud sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisega. Tervisealane ebavõrdsus algab nooruses ja jätkub kogu elu ning kandub üle isegi järgmistele põlvkondadele. Seda arvestades peavad liikmesriigid võtma vastu põhimõtte, mis näeb ette „tervise arvessevõtmist kõigis poliitikavaldkondades“. Peale selle toetan kindlalt raportööri soovitusi kaitsta vajadust edendada üldist juurdepääsu tervishoiule, sealhulgas dokumentideta sisserändajate puhul, ning rasedatele naistele juurdepääsu oma riigi õigusaktides määratletud sotsiaalkaitsele.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Edite Estrela raportis käsitletakse tervisealast ebavõrdsust, mis esineb Euroopa Liidus, ning meetmeid, mida peab võtma selle vähendamiseks. Seega on see kasulik raport ning ma hääletasin selle poolt, et eelkõige taas kinnitada abordiõiguse vääramatut olemust ning vajadust tagada lihtne juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele ajal, mil need õigused veel ei kehti kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Edasiminek võrdsuse suunas jätkub.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liidu riikide ja piirkondade vahel esineb väga suur tervisealane ebavõrdsus. Majandus- ja finantskriisi tõttu on mõned liikmesriigid võtnud kokkuhoiumeetmeid, mis on toonud kaasa rahvatervise, haiguste ennetamise ja pikaajalise hoolduse teenuste rahastamise vähenemise Kõigil ELi kodanikel ei ole juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. See kehtib eelkõige ELi vaesemate piirkondade puhul, kus patsientidel puudub juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiu- ja raviteenustele. Esineb väga suur ebavõrdsus nii ravimikulude hüvitamisel kui ka teatavate komplekshaiguste ravil, nagu Alzheimeri tõbi, mis takistab mõne liikmesriigi patsientidel saamast oma riigis ravimikulude hüvitist ja ravi, mida nad vajavad. Minu arvates peab Euroopa Komisjon võtma meetmeid, et vähendada kvaliteetsetele tervishoiuteenustele juurdepääsul esinevat ebavõrdsust, millega puutuvad kokku isikud ELis, ning kehtestada mehhanismid tervisealase ebavõrdsuse jälgimiseks. Komisjon peaks koostama ka algatuse, mille eesmärgiks oleks julgustada ja toetada liikmesriikide integreeritud riiklike või piirkondlike strateegiate väljatöötamist tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa kodanike eluiga on tänapäeval pikem ja nende tervis parem. Ehkki keskmine tervishoiutase on Euroopa Liidus aja jooksul paranenud, esinevad Euroopas liikmesriikide vahelised ja sisesed suured erinevused tervises. Tulenevalt praegusest majandus-, finants- ja sotsiaalkriisist kipuvad need erinevused kasvama. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse variraportöörina tõstsin esile vajadust leida lahendusi. Need hõlmavad tingimata kõiki osalisi: Euroopa Liitu, liikmesriikide valitsusi, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning sotsiaalmajanduses osalejaid. Euroopa Liidu ees seisvad probleemid, mis tulenevad demograafilistest muutustest, nõuavad kindlat kava, kuidas võidelda tervisealase ebavõrdsuse vastu maapiirkondades.

Kvalifikatsioonide tunnustamise mehhanismi tugevdamine lihtsustab oskuste ringlust ELis ning spetsialistide liikuvust. Tervislikke eluviise edendavad kampaaniad ning konkreetsetele rühmadele suunatud ennetus- ja jälgimisprogrammid on samuti olulised tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks. Kõikidel eeltoodud põhjustel toetasin seda raportit.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ajal, mil me tunneme oma Euroopa ühiskonnas veel täielikult majandus- ja finantskriisi sotsiaalseid mõjusid, oli oluline täna hääletada Edite Estrela raporti poolt, mis käsitleb tervisealase ebavõrdsuse vähendamist. See raport tuletab meelde, et ebavõrdsus mõjutab ka tervishoiuteenuseid ning et on oluline tegeleda selle ebavõrdsuse algpõhjustega, et kõik Euroopa kodanikud saaksid lõpuks kasutada oma põhilisi sotsiaalseid õigusi. Kodanikud ei ole võrdsed ei eluea, vaesuse ega sotsiaalse tõrjutuse poolest ning kõiki terviseriskid ei ohusta. Raportis mainitakse ka dokumentideta sisserändajaid, kellel on tihti ülisuuri raskusi asukohariigis tervishoiuteenustele juurdepääsuga.

Seega kutsume liikmesriike üles parandama kõikide, nii kodanike kui ka mittekodanike jaoks juurdepääsu tervishoiule ning palume neil oma riigi tervishoiupoliitikat veelgi kooskõlastada. Juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule on tõepoolest üks peamisi põhiõigusi ning peaks seepärast olema prioriteet liidu ja liikmesriikide jaoks, kellel on selles valdkonnas veel pädevus.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidus esineb märkimisväärne tervisealane ebavõrdsus ning selle ebavõrdsuse vähendamiseks võetavad meetmed erinevad suurel määral liikmesriigiti. Kuna minu arvates võivad need erinevused tervishoiuküsimustes avaldada isikule märkimisväärset mõju kogu tema elu jooksul, siis on see probleem, mis tuleb lahendada otsustavalt ja uuendusliku poliitilise väljavaatega.

Selles raportis on ka väga huvitavad lahendused, et tunnustada kodanike eriõigust tervishoiule, keskendudes eelkõige nii elanikkonna koolitamisele kui ka tervishoiuteenuste katmisele. Hiljutise majandus- ja finantskriisi sotsiaalsed tagajärjed on ilmselged: kriisi algusest saadik on töötute arv kasvanud viie miljoni võrra, surutis on mõjutanud paljusid leibkondi ning nad on suuremas vaesusse sattumise või ülelaenamise ohus. Minu arvates on oluline pidada selle ebavõrdsuse vähendamist prioriteetseks kõikidel otsustustasanditel. Samuti kutsun komisjoni üles arvestama seda rohkem ELi 2020. aasta strateegias ning tagama, et tervisealase ebavõrdsuse vähendamise eesmärki võetakse täielikult arvesse tulevastes algatustes.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest tervisealane ebavõrdsus on probleem, mida tuleb kiiresti lahendama hakata. See algab juba nooruses ning kestab mitte ainult vanaduseni, vaid ka järgmistes põlvkondades. Nooruses kogetud ebavõrdsus seoses juurdepääsuga haridusele, töökohtadele ja tervishoiule, aga ka sooline ja kultuuritaustast tulenev ebavõrdsus võib mõjutada inimeste tervist oluliselt kogu nende elu jooksul. Peale selle avaldavad tervislikule seisundile väga suurt mõju vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Tihti on sellised tervisealased erinevused välditavad ja ebaõiglased. Tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb võtta erimeetmeid, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul. Oluline on see, et tervisealase ebavõrdsuse vähendamist peetakse oluliseks prioriteediks, tagades tõhusad mõjuhinnangud tervishoiuvaldkonnas.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Kriis on mitmes ELi liikmesriigis tervishoiuteenuseid tugevalt tabanud nii pakkumise kui ka nõudluse poolest. Pakkumise poolelt on majandus- ja finantskriis põhjustanud rahvatervise ja tervishoiuteenuste jaoks eraldatud vahendite vähenemise ning ka pikas perspektiivis tulenevalt eelarvekärbetest ja väiksemast maksutulust. Teisest küljest on tervishoiuteenuste nõudlus kasvanud ka pikaajaliselt eri tegurite tõttu, mis põhjustavad üldiselt elanikkonna tervisliku seisundi halvenemise. Paljud liikmesriigid on oma taastumispakmetesse lisanud meetmeid majanduskriisi mõju leevendamiseks tervishoiusektoris ning sel eesmärgil teinud investeeringuid tervishoiu taristusse, optimeerinud tervishoiusektori rahastamist, ümber struktureerinud ja ümber korraldanud tervishoiusüsteemi.

Kuid tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks võetud meetmete ulatus varieerub siiski liikmesriigiti oluliselt. Kõikide avalike teenuste juures on kõige tähtsam nende kättesaadavus. Tõhusate strateegiate, poliitika ja meetmete kohta tõendite kogumine ja nende jagamine aitab riiklikus ja teistes sektorites toetust leida.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen nõus raportöör Edite Estrela väitega, et esineb väga suur tervisealane ebavõrdsus ELi eri piirkondades elavate isikute vahel ning soodsamas ja ebasoodsamas olukorras elanikerühmade vahel. See ebavõrdsus kipub saama alguse sündimisel ning kestma kuni kõrge eani ning seda mõjutab terve elu jooksul juurdepääs haridusele, töökohtadele ja tervishoiule ning seda võivad süvendada soost ja rassist tulenevad erinevused. Väga oluline on vähendada praeguse ebavõrdsuse ulatust, mis ohustab ELi võetud kohustusi seoses solidaarsuse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse, inimõiguste ja võrdsete võimalustega, mille tulemusena see on üks prioriteetseid meetmeid ELi 2008.-2013. aasta tervishoiustrateegia raames. Ent oluline on tunnistada, et tervishoiupoliitika on liikmesriikide kohustus koos isikutele vastavate süsteemide loomisega, et tagada juurdepääs tervishoiule. Raportis kirjeldatakse mitut huvitavat meedet, aga ei vaadelda nende finantsmõju. Samuti pole ma rahul abordi küsimuse lisamisega, mis kuulub liikmesriikide ja mitte Euroopa pädevusse.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Universaalsuse, kvaliteetse ravi kättesaadavuse, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted peavad olema Euroopa Liidu tervishoiusüsteemi alus. Seepärast võttis Euroopa Parlament suure enamusega vastu Estrela raporti. Endiselt võib täheldada mitmeid erinevusi 27 liikmesriigi tervishoiusüsteemides. Seepärast on Euroopa Parlamendi liikmed kutsunud üles parandama üldist juurdepääsu vastuvõetava hinnaga tervishoiuteenustele. Põhiravi peab olema odavam ning juurdepääs ravimitele taskukohasem. Erinevate ühiskonna- ja vanuserühmade vahelist ebavõrdsust tuleb vähendada. Liikmesriigid peaksid suurendama oma tervishoiusektori kulutuste tulemuslikkust, keskenduma ennetamisele ning pakkuma kõige haavatavamatele rühmadele sihtprogramme. Euroopa Parlamendi liikmed paluvad Euroopa Komisjonil ja liikmesriikide valitsustel seda teha, et tagada Euroopas tervishoiustandard, mis on vääriline meie soovitud Euroopa sotsiaalsele mudelile.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin väga Edite Estrela raportit tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta Euroopa Liidu riikide vahel aga ka nende siseselt. Seda lihtsal põhjusel, et raportis nimetatakse väga paljusid püsivaid erinevusi selles valdkonnas Euroopa Liidus. Need erinevused, mis on ebaõiglased, on tingitud paljudest majanduslikest, keskkonna ja elustiiliga seotud teguritest, aga ka raskustest juurdepääsul tervishoiuteenustele ühtaegu nii majanduslikel põhjustel kui ka meditsiiniressursside ebavõrdse jagunemise tõttu liidu teatud piirkondades. Ehkki tervishoiupoliitika jääb (suuremas osas) liikmesriikide kohustuseks, on meil, Euroopa Parlamendi liikmetel, kohustus innustada oma liikmesriike jätkuvalt pingutama, et vähendada sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, vähendades seega ka ebavõrdsust tervishoius.

Liikmesriigid peavad tagama, et haavatavate rühmade (puudega isikute, eakate, sisserändajate ja ka naiste) jaoks on tervishoiuteenused õiglaselt kättesaadavad. Eritähelepanu tuleb pöörata ka tervishoiualasele ennetusele ja teavitusele koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Hoolimata asjaolust, et raport sisaldab sätteid, mida ma pean väga oluliseks seepärast, et aina tähtsamal kohal on eakatele tervishoiuteenuste osutamine ning tuleb parandada teadmisi haigustest, mis mõjutavad eelkõige eakaid, ei ole raportis öeldud midagi uut. Üritades nimetada kõike, muutub see tegelikult lõpuks nii-öelda soovide loeteluks, millele raportöör on lisanud „tervisealase ebavõrdsuse vähendamise“ ettekäändel rea erinevaid teemasid – mis ei ole seotud võrdse juurdepääsuga tervishoiule – nagu koduvägivald, ravimisektori uuring ning liikmesriikide poliitika seoses raseduse vabatahtliku katkestamisega ning homoseksuaalsete isikute juurdepääsuga viljatusravile. Minu arvates pole see õige koht, kus neid küsimusi käsitleda. Me teame, et abordi kättesaadavus ja homoseksuaalsete paaride kunstlik viljastamine on liikmesriikides vastuolulised küsimused ning ainult liikmesriigid saavad teha nende kohta otsuse. Ka sel põhjusel ei saa ma raporti poolt hääletada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Tervis ja eluiga on tihedalt seotud sotsiaalsete tingimustega. Oluline on see, et ebavõrdsuse vähendamist peetakse kõikidel poliitikatasanditel põhiprioriteediks, üritades tagada strateegiat, mis tähendab „tervise arvessevõtmist kõigis poliitikavaldkondades“, ning tagades tõhusate mõjuhinnangute korraldamise. Ebavõrdsus püsib, nagu näitab asjaolu, et 2007. aastal oli ELi liikmesriikide lõikes eeldatava eluea erinevus sünnihetkel meeste puhul 14,2 ja naiste puhul 8,3 aastat. Tuleb parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja tervishoiule, mis on kõikide jaoks taskukohane. On tähtis täiustada haiguste ennetamise, tervise edendamise, esmase ja eriarstiabi teenuste kättesaadavust ning vähendada sotsiaalsete ja vanuserühmade vahelist ebavõrdsust.

Ent ma ei hääletanud raporti poolt, sest ma ei ole nõus lõikega 29, milles on sätestatud, et „palub ELil ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed seoses kunstliku viljastamise tehnoloogiate kättesaadavusega, et lõpetada naiste diskrimineerimine perekonnaseisu, vanuse, seksuaalse sättumuse, etnilise või kultuurilise päritolu alusel“.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport sisaldab suuniseid, mida me peame kehtivaks ja õigeks. Ent me peame tegema mõned märkused.

Nii-öelda kokkuhoiupoliitika, mis on oma olemuselt ja sisult ülimalt ühiskonnavastane, sest sellega kaasnevad avaliku sektori investeeringute ja riigi sotsiaalsete funktsioonide – eriti seoses tervishoiuga – kärped lisaks muudele tagajärgedele, mis on majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast äärmiselt kahjulikud, süvendavad ebavõrdsust ka tervishoiuvaldkonnas.

Kui eelarvepuudujäägi vähendamise nimel kasvavad riiklikele tervishoiuteenustele juurdepääsu kulud, tõusevad ravimite hinnad ja seda isegi krooniliste haiguste puhul tulenevalt riiklike toetuste vähendamisest ning kaotatakse toetused patsientide transpordiks ravile ja tervishoiuasutustesse piirkondades, kus puudub ühistransport, siis tervisealane ebavõrdsus kasvab, nagu ka praegu Portugalis. Sellest tingituna muutub madalama sissetulekuga inimeste jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus aina keerulisemaks.

Sõnade asemel on vaja muutust tegutsemisviisis. Neoliberaalne poliitika tuleb peatada ning tagada tõhusad võrdsed võimalused ja seda ka seoses tervishoiuteenuste kättesaadavusega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis käsitletakse mitut olulist küsimust, aga ei süveneta probleemidesse, mida praegu põhjustavad kokkuhoiupoliitika ja ühiskonnavastane poliitika, mis suurendavad ebavõrdsust tervishoiuvaldkonnas.

Seega sõnadest ei piisa! Neoliberaalne poliitika tuleb lõpetada ning esikohale tuleb seada ennetamine ja rahvatervis, et tagada tegelikud võrdsed võimalused tervishoiuteenustele juurdepääsul.

Stabiilsuspakt tuleb kõrvale jätta, et vältida riiklikele tervishoiuteenustele juurdepääsu kulude kasvu, ravimihindade tõusu (sh krooniliste haiguste puhul) ning patsientide ravile ja tervishoiuasutustesse transpordiks makstava toetuse kaotamist, isegi piirkondades, kus puudub ühistransport – kõik eelarvepuudujäägi vähendamise vajaduse nimel.

Me teame, et selle poliitika tagajärjel suureneb tervisega seotud ebavõrdsus, nagu praegu Portugalis. Madalama sissetulekuga isikutel on aina keerulisem tervishoiuteenustele juurde pääseda. Seepärast on ilusate sõnade asemel vaja peatuda ja muuta tegutsemisviisi: seada prioriteetsele kohale inimõiguste austamine ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Me peame tunnistama, et selles raportis on mitu väga huvitavat punkti seoses õigusega tervishoiule selle tegelikus tähenduses (juurdepääs raviteenustele, elanikkonna koolitamine, teenuste hõlmatus jne).

Ent me oleme sunnitud väljendama mõningaid kahtlusi, mis tulenevad dokumendis peituvatest vastuoludest, mis on käivitanud laialdase arutelu. Võrdsust tuleks mõista tegelikus tähenduses ja mitte eraldades isikuid (eriti naisi) nende suhtest partneriga, lastest ja sotsiaalsest kontekstist, kus järglaste saamine tegelikult toimub. Samuti tunnen muret nii-öelda uute õiguste kuulutamise üle, näiteks õigus teha turvaliselt aborti, sest see avaldus vähendab teiste isikute õigusi või isegi eirab neid (isa ootused või sündimata lapse eluiga).

Samamoodi võime tuua esile mõningaid puudusi, näiteks seda, et dokumendis ei ole kordagi nimetatud selle valdkonna spetsialiste: selles pole sõnagi nende rolli ja kohustuste kohta, nendesse suhtutakse kui robotitesse ja mitte kui spetsialistidesse, kellel on oma oskused ja võimed ning eelkõige südametunnistus.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Selles raportis on mõned solvavad ettepanekud. Näiteks soovitakse sellega „võimaldada“ tervishoiutöötajatel „omandada kultuuridevaheline lähenemine, mille aluseks on mitmekesisuse […] tunnistamine“ sisserännanud patsientide ravil. Lisaks soovitakse sellega kaotada diskrimineerimine seoses juurdepääsuga kunstliku viljastamise tehnoloogiatele – eelkõige diskrimineerimine vanuse või seksuaalse sättumuse alusel – väites samal ajal, et me peame edendama üldist juurdepääsu abordile. Läbiv teema on siinkohal surmaga seotud kultuuriliste vaadete süntees ja väärtuste pahupidi pööramine. Peale selle on raporti eesmärk lasta kõikidel liikmesriikidel kehtestada riikliku arstiabiga samaväärne süsteem – nimelt juurdepääs tasuta ravile ebaseaduslike sisserändajate jaoks.

Tuletagem meelde, et Prantsusmaal on selline ravi tegelikult kättesaadav igale ebaseaduslikule sisserändajale mis tahes kaebuse puhul – selle esmane eesmärk oli lahendada hädaolukorrad või vältida epideemiaohtu – ning sellise juurdepääsu tingimused on minimaalsed ja kontrollimatud. See süsteem, mida ei kontrollita ja millel pole piiranguid, võimaldab palliatiivravi, edendab ebaseaduslikku sisserännet ning soodustab raviturismi, samuti kõikvõimalikke pettusi, millega kaasnevad aina kasvavad kulud. Ajal, mil meie haigla- ja meditsiinisüsteemid on väga kehvas seisus ning aina rohkem kaaskodanikke peab jääma ravita, sest nad ei saa seda endale lubada, on selline ettepanek häbistav.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb tervisealase ebavõrdsuse vähendamist ja milles tegeletakse mitmete lünkadega, mis 27 liikmesriigi tervishoius esinevad. Raportöör toonitab asjaolu, et kogu liidus tulenevad kodanike tervisealased erinevused mitmel juhul erinevatest võimalustest teenustele ja materiaalsetele ressurssidele juurdepääsul, sotsiaalsest taustast, sissetulekust ja haridusest ning et finantskriis on neid erinevusi veelgi süvendanud. Olen nõus mitme selles raportis tõstatatud teemaga – üks neist on soovitus, et komisjon teeks liikmesriikidega koostööd, et edendada ravimite hinnakujunduse ja ravimikulude hüvitamise parimaid tavasid, et muuta ravimid taskukohasemaks ja vähendada ebavõrdsust ravimite kättesaadavuses; teiseks soovitatakse ELil ja liikmesriikidel tunnistada igasugust vägivalda, mida mehed naiste kallal tarvitavad, rahvatervise probleemina; lisaks üleskutse, et liikmesriigid kohandaksid oma tervishoiusüsteeme ühiskonnas kõige ebasoodsamas olukorras isikute vajadustega, kujundades tervishoiutöötajate nõutavate tasude määramise meetodeid, mis tagavad kõikidele patsientidele ravi kättesaadavuse. Ent ma pole nõus raporti viidetega, mis toetavad abordi pooldamist.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Äärmiselt oluline oli võtta raportis arvesse vanusel põhinevat tervisealast ebavõrdsust, mida ka tehti.

Vanusel põhinev tervisealane ebavõrdsus toob kaasa piiratud juurdepääsu nõuetekohastele tervishoiuteenustele ja uuenduslikule ravile. Eakamad peaksid saama kasutada ravimeid, mille tõhusust ja ohutust on katsetatud samas vanuses isikute peal. Sellesse vanuserühma kuuluvad isikud jäävad endiselt liiga sageli kliinilistest katsetest välja. Kõrgvererõhktõve ravimite kliinilistes katsetes osalevate patsientide keskmine vanus on 63, ent 44% patsientidest on üle 70aastased, kui neil see probleem esmakordselt diagnoositakse.

Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad ilma täiendava aruteluta koostama kava Euroopa elanikkonna vananemise sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ning võtma arvesse seda demograafilist muutust.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Võitlus tervisealase ebavõrdsuse vastu ELi riikide ja piirkondade vahel – ebavõrdsus, mida majanduskriis on süvendanud – on tänu Edite Estrela raporti vastuvõtmisele lõpuks muudetud prioriteediks. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse raportöörina hääletasin selle raporti poolt, mille eesmärk on parandada juurdepääsu tervishoiule kõikide ja eelkõige ebasoodsas olukorras rühmade jaoks ning toetada meditsiinilisi ja farmaatsiaalaseid uuringuid. Raportis väidetakse ka, et liikmesriigid peaksid tegema lõpu tervishoiuteenuste eelarve kärbetele. Peale selle võetakse raportis arvesse tervisealase ebavõrdsuse soolist tahku ning parandatakse naiste juurdepääsu viljatusravile. Need olulised edusammud on alles tervisealase ebavõrdsuse vastase võitluse algus ELis.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest hoolimata tervishoiusektoris tehtud edusammudest jääb lõhe sotsiaalse skaala tipus ja selle põhjas asuvate inimeste tervisenäitajate vahel suureks ning mõnedel aladel kasvab see jätkuvalt. Nooruses kogetud ebavõrdsus seoses juurdepääsuga haridusele, töökohtadele ja tervishoiule, aga ka sooline ja kultuuritaustast tulenev ebavõrdsus võib mõjutada inimeste tervist oluliselt kogu nende elu jooksul. Kui vaesusele lisanduvad muud tundlikkust suurendavad tegurid, nagu lapseealisus, vanadus või puue, suurendab see tervisealase ebavõrdsuse ohtu veelgi, ning teisest küljest võib halb tervis kaasa tuua vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse. Sotsiaalsete tegurite ja tervisealase ebavõrdsuse seost tunnistatakse üha laialdasemalt. See tähendab, et sotsiaalseid probleeme hakatakse üha enam vaatlema kui terviseprobleemidega seotud nähtust, mis vajab integreeritud käsitlusviisi. Nüüdseks on ilmnenud majandus- ja finantskriisi sotsiaalsed tagajärjed. Praegu on viis miljonit töötut rohkem kui kriisi alguses. Paljude leibkondade sissetulek on vähenenud, oluline arv inimesi on vaesusse sattumise ja ülelaenamise ohus ning mõned on kaotanud kodu. Majanduslangus tabas kõigepealt neid töötajaid, kes töötasid lühiajaliste lepingute alusel. Eriti rängalt mõjutas see sisserändajaid ning noori ja vanemaid töötajaid, kes on tavaliselt ebakindlamas olukorras, kuid samuti jäid töötuks ka sellistesse töötajate kategooriatesse kuuluvad inimesed, kes olid senini olnud suhteliselt hästi kaitstud. Vaja on uuenduslikku seisukohta poliitika suhtes tervisealase ebavõrdsuse lahendamiseks, eriti madalamatesse sotsiaalmajanduslikesse rühmadesse kuuluvate isikute puhul.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Siiani on tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas pööratud ebapiisavat tähelepanu. See probleem tuleb lahendada. Elanikkonnarühmade tervisealast ebavõrdsust põhjustavad mitmesugused tegurid. Need on seotud näiteks elutingimuste, hariduse ja koolitusega, töökohaga, haiguste ennetamise ning tervist edendavate teenustega. See on hea, et inimesed on aina rohkem hakanud mõistma seost teatavate probleemide ja terviseprobleemide vahel. Need probleemid tuleb hoolikalt lahendada.

Tervisealast ebavõrdsust põhjustavaid tegureid saab mõjutada sotsiaalpoliitiliste meetmete kaudu. Näiteks alkoholi tarbimist saab lahendada riigi tasandil rakendatava poliitika kaudu (näiteks hinnakujundus ja maksupoliitika), regionaalpoliitika kaudu (suurendades kontrolli) ning kohalike poliitikameetmete kaudu (näiteks arendades noorte vabaajategevusi).

Euroopa tasandil peame liikmesriikide vahel vahetama teavet parimate tervishoiutavade kohta. Oluline on see, et me rõhutaksime vajadust vähendada tervisealast ebavõrdsust igal otsustustasandil. Eelkõige on vaja kestlikku koostööd kõikide osalejate vahel, et vähendada tervisealast ebavõrdsust.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Me kõik oleme väga teadlikud tervise tähtsusest. Kahjuks ei oska me seda sageli õigesti hinnata, enne kui meie pereliige või sõber haigestub või me ise haigestume. Juurdepääs tervishoiuteenustele on vaid üks mitmest tegurist, mis määravad mis tahes riigi või piirkonna kodanike tervise. Teised tegurid, millel on sama oluline mõju kodanike tervisele, on tööalane seisund ja sellest tulenev materiaalne olukord, juurdepääs haridusele, kõrgem iga või puue, kuulumine vähemusse jne. Nii-öelda sotsiaalne kihistumine ja arhailine klassidesse jagunemine toovad kaasa ka tervisega seotud ebaproportsionaalsed erinevused eurooplaste hulgas. Meie prioriteet ja Euroopa Liidu prioriteet peaks olema tagada, et kõikidel meie maailmajao elanikel on võrdne juurdepääs tervishoiule, ning kõrvaldada sotsiaalsed erinevused.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Kodanike tervis ja heaolu on prioriteet, mille Euroopa Parlament peab tagama ja kindlustama. Pealegi usume, et on ülioluline, et see õigus tagataks kõikidele Euroopa riikidele.

Sotsiaal-majanduslik, kultuuriline ja struktuurne ebavõrdsus tekitab sageli mitmesuguseid stsenaariume, mille puhul kõikidel ei ole võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele ja arstiabile. Seepärast juhtub, et kõige ebasoodsamas olukorras rühmad, sisserändajad, eakad, lapsed ja puudega isikud maksavad kõrget hinda ja mõnikord oma eluga, sest neile keeldutakse tervishoiuteenuseid osutamast. Seda ei tohiks juhtuda ei Euroopa ega liikmesriigi ega piirkondlikul tasandil. Kahjuks laialt levinud puuduliku tervishoiusüsteemi ohvrid on sama süütud kui isikud, kellel ei ole võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele.

Hääletasin selle resolutsiooni poolt, millega soovitakse kaotada ebavõrdsus liikmesriikide vahel seoses riiklike tervishoiustandarditega ning edendatakse tervishoiupoliitikat, mis on tõhusam ja vastuvõetavama hinnaga kõikide jaoks, mitte ainult kasutajate jaoks, aga ka nende jaoks, kes töötajate ja meditsiinipersonalina saavad sobivamad töötingimused, et nad saaksid kõikide hüvanguks tulemuslikumalt töötada.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Tahan teatada, et hääletasin Estrela raporti vastu, mis käsitleb tervisealase ebavõrdsuse vähendamist, tingituna teksti lõikest 25, milles rõhutatakse muu hulgas, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad tagama naistele õiguse teha turvaliselt aborti.

Tahan märkida, et eelnimetatud dokumendis käsitletakse mitut olulist tervishoiuküsimust ning pakutakse meile huvitavat materjali, mida kasutada edasises töös, aga ma ei saanud hääletada selle vastuvõtmise poolt tulenevalt viitest abordile. Rõhutan alati, et aborti ei saa vaadelda eraldi veendumustest selle kohta, millised on seksuaalelu elamise tagajärjed, sest inimelu väärib enamat.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Tervisealane ebavõrdsus on probleem, mis tuleb lahendada Euroopa tasandil. Põhjused tulenevad sageli erinevatest võimalustest juurdepääsul teenustele ja materiaalsetele ressurssidele ning erinevatest valikutest, mille inimesed elus teevad. Me vajame uuenduslikku poliitilist väljavaadet nende lahendamiseks.

Viimaste aastate majandus- ja finantskriis on toonud kaasa tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse rahastamise vähenemise tulenevalt eelarvekärbetest ja madalamast maksutulust, samal ajal kui nõudlus tervishoiuteenuste ja pikaajalise ravi järele on kasvanud. Mitu liikmesriiki on lisanud oma elavdamiskavadesse meetmed, nagu investeeringud tervishoiu ümberkorraldamisse ja tervishoiusüsteemide täiendav rahastamine.

Ent sekkumine tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks erineb suurel määral liikmesriigiti. Andmete kogumine ja jagamine strateegia, poliitika ja ebatõhusa sekkumise kohta aitavad saada valitsustelt toetust.

Väga oluline on, et tervisealase ebavõrdsuse vähendamist peetakse tähtsaks prioriteediks, rakendades sellega käsitlusviisi „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ ning tagades tõhusad mõjuhinnangud, kus võetakse arvesse tervisealase võrdsuse näitajaid.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt ning mul on hea meel, et selles keskendutakse tervisealasele ebavõrdsusele madalamate sotsiaalmajanduslike rühmade seas. Mul on hea meel selle üle, et tervise puhul on pööratud tähelepanu elu- ja töötingimustele. Samuti nõustun sellega, et raportis juhitakse tähelepanu rasvumise, suitsetamise ja alkoholi tarvitamise suuremale ohule madalamates sotsiaalmajanduslikes rühmades.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Soovin tunnustada raportööri suurepärase töö eest ning tänada teda minu muudatusettepanekute arvessevõtmise eest. Tervishoiuteenustele võrdse juurdepääsu küsimus on üks meie ühise poliitika alustalasid nii praegu kui ka eelkõige tulevikus. Majanduse ebavõrdne toimimine ja praegune kriis ei tohiks piirata võrdsete võimaluste tagamist tervishoiuteenuste osutamisel ELi kodanikele, hoolimata tervishoiusüsteemide vahelistest erinevustest. Minu arvates on väga märkimisväärne, et tekstis rõhutatakse patsientide paremat teadlikkust ning kvaliteetset õigusabi sisserändajatele, samuti teistele isikutele, sealhulgas ebaseaduslikele sisserändajatele. Aluspõhimõte peab olema see, et iga kodaniku tervis tagatakse territoriaalse ja rahalise kättesaadavuse kaudu ja mitte ainult ravimitele. Tervishoiutöötajate hariduse ja kutsealase koolituse kooskõlastamine on oluline edu tegur koos miinimumstandardite kehtestamisega ravi kvaliteedi ja ohutuse kohta. Raportöör rõhutab õigesti seda, et tuleb hoiduda suitsetamisest ja rasvumisest ning muudest aktiivse eluea pikkust mõjutavatest tingimustest. Toetan rõhutatud palvet komisjonile julgustada liikmesriike pakkuma ja rahastama ravi patsientidele, kes põevad näiteks Alzheimeri tõbe, diabeeti ja sclerosis multiplex’i. Nende haiguste ravi ei rahastata mõnes liikmesriigis. Need haigused puudutavad nii eakaid kui ka eelkõige noori ning põhjustavad sotsiaalset tõrjutust.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis rõhutatakse ELi kodanike, naiste ja meeste, noorte ja vanade vahelist ebavõrdsust tervishoiuvaldkonnas, mis on seotud väga paljude eri teguritega: majanduslik, sotsiaalne, hariduslik ja kutsealane olukord ja elutingimused. Raportis rõhutatakse, kui oluline on säilitada ja parandada universaalsust ja kvaliteetse ravi kättesaadavust kõikidele isikutele ning teiste ebasoodsas olukorras rühmade seas ka dokumentideta sisserändajatele. Selles juhitakse tähelepanu asjaolule, et majandus- ja finantskriis koos liikmesriikide kehtestatud kokkuhoiumeetmetega on avaldanud väga suurt mõju tervishoiusektorile ning see muudab ebavõrdsuse veelgi suuremaks. Raportis palutakse komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja mitmed ühised näitajad ebavõrdsuse jälgimiseks tervishoiuvaldkonnas ning võtta jätkuvalt tervist arvesse kõikides poliitikavaldkondades. Selles rõhutatakse ka ennetavate meetmete tähtsust ning kohalike tervishoiuteenuste käsitlusviisi. Eeltoodut arvestades ning raportis esitatud soovituste edendamiseks hääletasin selle poolt.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kõikide, nii kodanike kui ka mittekodanike, dokumentidega või dokumentideta isikute jaoks ravile juurdepääsu tagamine on avaliku julgeoleku aluspõhimõte. Parim viis kaitsta isikute tervist on kaitsta igaühe tervist. Mul on hea meel selle raporti üle, milles muudetakse see rahvatervist toetav argument ühise heaolu nimel möödapääsmatuks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Siin hääletatud raportis käsitletakse mõningaid olulisi küsimusi, peamiselt seoses tervishoiu kõikide jaoks võrdse kättesaadavuse kaitsmisega, olukorda, mis ELis kahjuks veel ei valitse, eelkõige mõnede ebasoodsamas olukorras rühmade puhul, nagu lapsed, eakad ja mõnel juhul ka naised. Ent minu arvates on käsitletud veel mitut küsimust, millel ei ole mingit pistmist tervishoiuga. Kõige rohkem hämmastab mind see, millist käsitlusviisi kasutatakse liikmesriikide poliitika suhtes seoses raseduse vabatahtliku katkestamisega ning juurdepääsuga homoseksuaalsete isikute viljatusravile, mille puhul tuleks minu arvates järgida subsidiaarsuse põhimõtet ning mida tuleks käsitleda vähem varjatud viisil. Seetõttu hääletasin selle raporti vastu.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin Estrela raporti poolt, mis käsitleb tervisealast ebavõrdsust ELis.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus kõikidele kodanikele, olenemata sellest, kas nad on EList või sisserändajad, dokumentidega või ilma, on üks põhilisi inimõigusi. Just need isikud, kes on kõige suuremas tõrjutusse sattumise ohus, peavad jälgima, et see põhiõigus on tagatud. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Nooruses kogetud ebavõrdsus seoses juurdepääsuga haridusele, töökohtadele ja tervishoiule, aga ka sooline ja kultuuritaustast tulenev ebavõrdsus võib tõepoolest mõjutada inimeste tervist oluliselt kogu nende elu jooksul. Tuleb rõhutada, et keegi ei soovi selle probleemiga tõsiselt tegeleda. Seepärast on Edite Estrela raport tõesti õigeaegne. Kui me suudame tagada võrdse arstiabi kõikidele ühiskonnakihtidele, siis muutub ühiskond tulemuslikumaks nii majanduslikus, rahanduslikus kui ka poliitilises mõttes. Hääletasin selle raporti poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Rahvatervis on jätkuvalt meie suurim vara ning valitsused peaksid seda pidama absoluutseks prioriteediks. Ent endiselt esineb suuri kõrvalekaldeid ELi eri riikides seoses elanikkonna tervisega. Mõjud on eriti selged, kui võtta arvesse eluea erinevat taset, mis meeste puhul võib kõikuda 5,6 aasta võrra ja naiste puhul lausa 6,6 aastat ELi 27 liikmesriigi lõikes. Selle põhjused tulenevad osaliselt vähesest haridustasemest ning suurest vaesuse ja töötuse tasemest. Seepärast pole sugugi üllatav, et majanduskriisile järgnenud koondamislaine ei ole rahvatervisele positiivset mõju avaldanud. Pealegi vähendab sissetuleku kaotus märkimisväärselt juurdepääsu tervishoiuteenustele paljudes riikides. Ma ei hääletanud raporti poolt, sest selles ei ole piisavalt täpsustatud probleemi lahendamiseks kasutatavat strateegiat.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Püüdeid vähendada tervisealast ebavõrdsust Euroopa Liidus tuleb kindlasti tunnustada jätkuva sotsiaalse ja majandusliku arengu nimel ning seepärast hääletasin Edite Estrela raporti poolt. Soovitused tervishoiusektori parandamiseks Euroopas tervishoiualase hariduse, ravi kättesaadavuse, andmetest teadlikkuse ning teabe mõõtmiseks, jälgimiseks, hindamiseks ja edastamiseks kasutatavate mehhanismide kasutamise kaudu aitavad oluliselt arendada poliitikat, mis on tulemuslik tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel. Nende tegevuste puhul arvan ma siiski loomulikult, et sama oluline on järgida subsidiaarsuspõhimõtet ning teatavaid riikide jooni ja omadusi, mida minu arvates tuleb kaitsta ja hoida.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles ELis tervisealase ebavõrdsuse vähendamist käsitlevas raportis on sätestatud mitmesugused meetmed, mis on minu arvates vajalikud ja olulised. Sellegipoolest jäin lõpphääletusel erapooletuks, sest ma ei saanud nõustuda sellega, et EL ja liikmesriigid peavad tagama naistele täiesti vaba juurdepääsu abordile. Investeeringuid tuleks alati teha pereplaneerimise ja rasestumisvastaste vahendite tasandil ning abort peaks jääma viimaseks abinõuks erandolukorras. Samuti ei arva ma, et peaks olema vaba juurdepääs kunstliku viljastamise tehnoloogiatele, mille puhul tuleks lähtuda subsidiaarsuspõhimõttest ning mida ei tohiks kunagi kasutada naistevastase diskrimineerimise vahendina tulenevalt nende perekonnaseisust, vanusest, seksuaalsest sättumusest või etnilisest või kultuurilisest päritolust.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Eluea erinevused varieeruvad ELis liikmesriikide lõikes, ulatudes meeste puhul 14,2 aastani ning naiste puhul 8,3 aastani (Rumeenias meeste puhul 11,86 ja naiste puhul 7,38). Isegi riikide siseselt on erineva hariduse ja sotsiaalse staatusega rühmadel erinevad terviseväljavaated. Töötuse suurenemine ja kokkuhoiumeetmed võivad süvendada ELis juba esinevat tervisealast ebavõrdsust. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, et kutsuda üles parandama jälgimis- ja ennetusmeetmeid haiguste puhul, ning pöörata tähelepanu ebasoodsas olukorras rühmadele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuna raporti projektis oli juba hõlmatud enamik olulisi küsimusi, ei olnud vajadust muudatusettepanekuid esitada. Ehkki meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, kirjutasime koos raportööri ja variraportööridega alla mitmele muudatusettepanekule, olime me ainsad, kes üritasid kritiseerida praegust, patentidel põhinevat ravimite väljatöötamise mudelit, mis toob kaasa meditsiinilise uuenduse kõrge maksumuse ja puuduliku juurdepääsu taskukohastele põhiravimitele. Kutsusime üles koostama uusi mudeleid meditsiiniliseks uuenduseks ning taskukohastele põhiravimitele juurdepääsu võimaldamiseks. Kutsusime üles looma uued mudelid meditsiiniliseks uurimistööks (uuendusauhindade kavad, õiglane litsentsimine, patendikoondised, avaliku ja erasektori partnerlused ning sotsiaalsed tingimused ELi teadusuuringute rahastamiseks), aga neid muudatusettepanekuid ei võetud vastu.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Eurostati 2010. aasta andmed on selged: endiselt valitseb suur ebavõrdsus 27 liikmesriigi vahel seoses pakutavate tervishoiuteenuste kvaliteediga.

Sellised näitajad nagu eluiga eri liikmesriikides osutavad endiselt liiga suurtele piirkondlikele erinevustele, näidates seda, et tervishoiuteenuste kvaliteedi standardid on ELis ikka veel liiga erinevad. Juurdepääs alg- ja põhiharidusele, stabiilne ja rahuldav töökoht, sugu, kultuuriline taust ja juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele on tegurid, mis aitavad parandada kodanike elukvaliteeti rohkem kui miski muu.

Seetõttu tuleks raportis seada esikohale kõige nõrgemate õigused ning eriti naised ja nende erivajadused.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Ehkki me oleme nõus raporti peamise põhimõttega, nimelt sellega, et keskmine tervishoiutase Euroopa Liidus on jätkuvalt paranenud, hoolimata suurtest erinevustest tervishoius tulenevalt liikmesriikide erinevatest süsteemidest, on see puudulik sisserändajate õiguste puhul. Neid loetakse kõige ebasoodsamas olukorras rühmade hulka kuuluvaks, nagu puudega isikud, eakad ja lapsed, jättes arvesse võtmata asjaolu, et paljud sisserännanud on ebaseaduslikud ning on seega saabunud Euroopasse seadusevastaselt.

Me ei saa seega kohelda sisserännanuid samamoodi nagu puudega isikuid, kes on ebasoodsas olukorras rühm, mis vajab erihooldust ja -abi, mis vastab nende vajadustele. Raportis on ühiskond jaotatud klassideks – rikkad, vaesed, rahvusvähemused, mehed, naised ja lapsed –, kohaldades iganenud meetodeid, selle asemel, et kõnelda õigustega kodanikest, ning selles soovitakse mõõta seda oletatavat tervisealast ebavõrdsust asjakohaste õigusnormide kaudu.

Heakskiidetud muudatusettepanekud muutsid teksti tegelikult kehvemaks, lisades eri teemad, nagu kliimamuutus, naistevastane vägivald, kunstlik viljastamine ja võrdne juurdepääs tervishoiule ebaseaduslike sisserändajate jaoks.

  Christel Schaldemose (S&D), kirjalikult. – (DA) Nelja Taani sotsiaaldemokraadi nimel Euroopa Parlamendis (Dan Jørgensen, Christel Schaldemose, Britta Thomsen ja Ole Christensen). Hääletasime ELis tervisealast ebavõrdsust käsitleva raporti poolt. Raportis on palju olulisi ettepanekuid tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks. Ent selles tehakse ka ettepanek, et dokumentideta sisserännanutel oleks samuti õigus ja tagatud juurdepääs tervishoiuteenustele liikmesriikides. Me ei jaga seda seisukohta. Ent me arvame, et õigus erakorralisele ravile on inimõigus, mis ei sõltu isiku staatusest ühiskonnas.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, et toetada raportööri käsitlusviisi, kes on sätestanud põhimõtted, mis peaksid tegelikult olema olulised seoses naiste tervisega. Paljudel naistel Euroopa ühiskonnas puuduvad põhiõigused tervishoiuprogrammidele ja juurdepääs võimalustele tulenevalt nende sotsiaalsest ja majanduslikust seisundist meie ühiskonnas, eriti rahvusvähemustel ja sisserännanud naistel, kellel ei pruugi olla dokumente. Kuigi on oluline tagada kaitse nii-öelda tervishoiuturismi eest, nagu seda kahjuks nimetatakse, on samuti väga oluline pidada meeles meie kohustust austada põhilisi inimõigusi.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, milles vaadeldakse tervisealase ebavõrdsuse eri vorme liikmesriikides ning kutsutakse liikmesriike üles pidama tervishoidu finantskriisi ja elavnemise ajal prioriteediks. Väga tähtis on, et see ebavõrdsus ei suureneks, kui valitsused üritavad kokku hoida.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin ELis tervisealast ebavõrdsust vähendamist käsitleva raporti poolt, sest minu arvates esinevad praegu suured erinevused liikmesriikide vahel seoses tervishoiuga. Kõik liidu liikmesriigid peavad tagama, et naistel oleks lihtne juurdepääs rasestumisvastastele meetoditele ja näiteks õigus teha aborti.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti vastu, sest minu arvates ei ole selles käsitletud tervisealase ebavõrdsuse teemat ning asuti hoopis teistsuguse käsitlusviisi juurde. Ehkki raportil on mitu osa, millega ma ei nõustu, siis tahaksin keskenduda nii-öelda dokumentideta sisserändajate vabadustele, nagu neid raportis nimetatakse, mis on iseenesest teine nimetus ebaseaduslikele sisserändajatele. Raportis toetatakse mitmete kodanikuvabaduste ja tervishoiuga seotud vabaduste andmist isikutele, kes on ebaseaduslikult sisenenud ELi riikidesse.

See raport tekitab mitmeid raskusi liikmesriikide jaoks, kes peavad sisserändeküsimusega iga päev tegelema, näiteks Kreeka ja Itaalia. Peale selle, et raportiga antakse ebaseaduslikele sisserändajatele õigus nõuda võrdset juurdepääsu tervishoiule, lisab see ühe põhjuse, miks nii-öelda varjupaigataotlejad soovivad veelgi enam Euroopasse saabuda, üritades kasutada tasuta tervishoiuteenuseid, mida ei eksisteeri enamikus Kolmanda Maailma riikides.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti vastu, sest selles toetatakse ebaausal viisil jälle aborti. Inimesed on jumala loodud ning me ei tohiks võtta endale õigust otsustada elu ja surma üle. Siin ei ole mingit kompromissivõimalust. Ehkki ma ei kuulu selle seisukohaga enamuse hulka, ei kavatse ma oma arvamust muuta ning keeldun ohverdamast ainsatki inimelu tänapäeva kommete tõttu. Tegin sama otsuse preimplantatsiooni diagnostika kohta.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Edite Estrela raportis käsitletakse tervisealase ebavõrdsuse vähendamist ELis. Mul on väga hea meel selle dokumendi üle, sest ehkki praegune finants- ja majanduskriis tähendab, et me peame peamiselt tegelema majanduslike ja õiguslike küsimustega, ei tohiks me kunagi jätta tähelepanuta küsimusi, nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalkindlustus. Ühenduse kõrgemaid eesmärke, nagu ELi 2020. aasta strateegia, on võimalik rakendada ainult siis, kui meil on jätkusuutlikud süsteemid laias valdkonnas, nagu sotsiaalkindlustus ja võrdsed võimalused. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

Raport: Eva Joly (A7-0027/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma pooldan seda raportit, võttes arvesse Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid. Meil on kohustus anda edasi oma kogemusi majanduse juhtimise vallas, et arenguriigid saaksid oma maksusüsteemid välja töötada. Ainult nii on võimalik luua ausam, õiglasem ja jätkusuutlik maksusüsteem, võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu ning seeläbi edendada parema rahvusvahelise maksukeskkonna tekkimist. Raport on oluline ka seetõttu, et selles rõhutatakse tungivat vajadust kaotada maksuparadiisid. See on ülivajalik samm läbipaistvuse tagamisel, tänu millele saab võimalikuks maksualase teabe automaatne vahetamine.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Maksustamine võib olla usaldusväärne ja jätkusuutlik rahastamisallikas, kui on kehtestatud progressiivne maksusüsteem ja tõhus maksuhaldus ning kui maksutulude kasutamine on läbipaistev ja vastutustundlik. Paljud arenguriigid ei suuda aga kohaldada miinimummaksumääragi, et rahastada avalikke teenuseid. Seepärast peab Euroopa Liit tegema nende riikidega koostööd, et edendada head maksuhaldustava. Just sel põhjusel hääletasin raporti poolt – see võimaldab luua stabiilse maksusüsteemi, mis on tõhusam ja ka õiglasem, et vähendada vaesust neis riikides, ning lisaks aitab kaasa läbipaistva, koostööl põhineva ja õiglase rahvusvahelise maksukeskkonna kujundamisele.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Arenguriikidel on maksusüsteemide (maksude kehtestamine, kogumine ja haldamine) loomisel raskusi. Võitlus maksuparadiiside vastu on üks peamisi aastatuhande arengueesmärkidega seoses püstitatud ülesandeid, sest maksuparadiisid nõrgestavad arenguriikide institutsioone ja poliitilisi süsteeme. Offshore-keskused ja maksuparadiisid hõlbustavad aastas 1 triljoni USA dollari ulatuses toimuvat kapitali ebaseaduslikku väljavoolu; see summa on umbes kümme korda suurem kui rahaline abi, mis antakse arenguriikidele vaesuse leevendamiseks ja majandusarengu edendamiseks. Olen nõus raportis tehtud ettepanekutega, et rahalise abi andmisel peaksid rahastajad toetama arenguriikide jõupingutusi maksuhalduse parandamisel ning tagama, et abi kasutatakse läbipaistvalt ja vastutustundlikult.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Raport on kooskõlas komisjoni seisukohtadega ning keskendub eelarve- ja arengupoliitika sünergia tugevdamisele. Seda eesmärki silmas pidades on komisjon avaldanud kaks uuringut, ja aasta tagasi võttis Euroopa Parlament samal teemal vastu resolutsiooni. Hääletasin raporti poolt, kuna toetan aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ja maksusüsteemi juhtimist, kohustust toetada arenguriikide maksusüsteeme ning dialoogi ja rahvusvahelist koostööd maksustamise vallas.

Samas on asjakohane juhtida tähelepanu jätkuvalt puudulikule tollitulude haldamisele, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) praegustele puudustele ja maksutulude vähenemisele. Minu arvates on õige, et Euroopa Liit peab tegema rohkem, võitlemaks ebatõhususe vastu, sealhulgas maksuparadiiside, kauplemishindadega manipuleerimise ja rahvusvahelise struktuuri nõrkuse vastu. On aeg piirata kauplemishindadega manipuleerimist ja nn loodusvarade needust ning laiendada maksubaasi, edendades abi andjate paremat koostööd.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Turgude üha ulatuslikuma globaliseerumise ja maksumaksjate liikuvuse tõttu on maksustamine tänapäeval muutunud keeruliseks küsimuseks. Veelgi keerulisem ja raskem on parandada arenguriikide olukorda, mis on tingitud niisugustest sisemistest teguritest nagu suured mitteametlikud sektorid, põllumajanduse domineerimine ja uute tehnoloogiate vähene kasutamine. Ma kiidan heaks komisjoni algatuse asuda nende riikidega koostööd tegema, et edendada head maksuhaldustava. Raportis tuuakse esile peamised probleemid ja lahendused, mis võimaldavad edendada maksu- ja arengupoliitika vahelist sünergiat, muutes mõlemad tõhusamaks.

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Tõhusad, läbipaistvad ja õiglased maksusüsteemid on arenguriikide arengu seisukohalt väga olulised, sest neil on oma osa avalike hüvede pakkumise rahastamisel, nende riikide institutsioonide jätkusuutlikkuse tagamisel, välisabist sõltuvuse vähendamisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Seetõttu leian, et EL peaks ühelt poolt pühenduma võitlusele maksuparadiiside ja maksudest kõrvalehoidmise vastu (mis õõnestavad arenguriikide poliitilisi ja majandussüsteeme, soodustades finantskuritegevust ja ebavõrdsust maksutulude ümberjagamisel) ning teiselt poolt alustama koostööd ja dialoogi nende riikide maksuametitega.

Samuti tahaksin rõhutada neis riikides maksubaasi laiendamise tähtsust. Tuleb märkida, et arenguriikide maksusüsteeme iseloomustab tuginemine kaudsele maksustamisele (suurem osa tuludest saadakse kaupade ja teenuste maksustamisest). See piirab maksutulusid ja muudab süsteemid ebaefektiivseks. Jõupingutused tuleb suunata otsese maksustamise arendamisele. Sama oluline on vajadus edendada kooskõla Euroopa Liidu arengu- ja kaubanduspoliitika vahel.

  Marielle De Sarnez (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Arenguriikide tollitulud on turu liberaliseerimise tulemusena vähenenud. Tulude vähenemist on võimalik korvata parema valitsemistava ning õiglasema ja tõhusama maksusüsteemi abil. Seetõttu peaksime õiglase, progressiivse ja läbipaistva maksusüsteemi loomist silmas pidades arendama välja parema tehnilise ja õigusliku toetuse neile riikidele; näiteks peaksime kaotama kõik suvalised maksuvabastused ja -soodustused rahvusvahelistele ettevõtetele ja kaevandustööstusele. Teine viis arenguriike veelgi aidata on teha lõpp maksuparadiisidele, mis tõsiselt takistavad nende riikide arengut. Kahtlemata soodustavad õiglasem maksusüsteem ja suurem õiguskindlus välismaiseid erainvesteeringuid ning seeläbi lõpptulemusena ka majanduskasvu. Kõik see ei tohi aga viia ametliku arenguabi vähenemiseni. Me peaksime selles küsimuses säilitama valvsuse, sest liikmesriigid on alati valmis vähendama ametlikuks arenguabiks eraldatavat SKP osa.

  Anne Delvaux (PPE) , kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt järgmistel põhjustel: selles rõhutatakse vajadust tõkestada lõunapoolsetes riikides maksukonkurentsi ja maksudest kõrvalehoidmist; selles märgitakse, et automaatne teabevahetus maksuküsimustes peaks aset leidma igas olukorras; selles toonitatakse kõigi rahvusvaheliste ettevõtete poolt esitatavate, riikide kaupa liigendatud aruannete põhimõtte tähtsust; selles pooldatakse maksuparadiiside vastu võitlemist OECD ebapiisavast tegevusest tõhusamal moel; ja selles rõhutatakse vajadust suurendada kooskõla Euroopa nende poliitikavaldkondade vahel, mis on suunatud arengu toetamisele.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raporti aluseks on komisjoni dokument, milles tunnistatakse, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ja hea maksuhaldustava on omavahel seotud. Raporti eesmärk on edendada maksu- ja arengupoliitika vahelist sünergiat, muutes mõlemad tõhusamaks; seetõttu määratletakse raportis arenguriikide probleemid, mis on seotud maksutulude kasutuselevõtmisega. Samuti pakutakse raportis välja mooduseid, kuidas liit võiks olemasolevaid rahalisi ja muid vahendeid paremini kasutada. Raportis rõhutatakse vajadust toetada tõhusaid ja jätkusuutlikke maksusüsteeme, eelkõige pettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemise teel, et aidata kaasa läbipaistva ja õiglase rahvusvahelise maksukeskkonna tekkimisele. Selleks tuleb esmalt aidata võtta meetmeid maksuparadiiside vastu. Hea majandusjuhtimise kaudu saavad need riigid vähendada sõltuvust välisabist ning soodustada seeläbi avaliku ja erasektori arengut ja majanduskasvu.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb maksustamist ja arengut arenguriikides. Et saavutada ÜRO poolt 2000. aastal aastatuhande deklaratsioonis püstitatud eesmärgid, peavad need riigid teadma, kuidas edendada head maksuhaldustava, kasutades maksimaalselt ära kogu välistoetuse. 2009. aastal avaldas Euroopa Komisjon, kes on huvitatud koostööst nende riikidega, dokumendi pealkirjaga „Maksundus ja areng. Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes”, milles seadis eesmärgiks edendada sünergiat arengu- ja maksupoliitika vahel, et muuta need õiglasemaks, läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks. Euroopa Parlament võttis 2010. aastal samal teemal vastu resolutsiooni.

EL leiab, et õiglasemad ja ühtlasemad maksusüsteemid aitavad vähendada vaesust ja korvata mõningad saamatajäänud tulud. Seepärast toetan seda raportit, milles nõutakse lõpu tegemist arenguriikide tõelistele „massihävitusrelvadele” – maksuparadiisidele , võitlust majanduskuritegude vastu, meetmeid maksudest kõrvalehoidmise ja ebaausa konkurentsi vastu ning arengut hea valitsemistava kaudu.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Raportis määratletakse mitu küsimust, mis on asjakohased ja vägagi aktuaalsed: maksuparadiiside ja korruptsiooni vastase võitluse seadmine esmatähtsaks ülesandeks; arenguriikide raskused siseriiklike tulude suurendamisel; suurtele kodumaistele ja välisettevõtetele tehtavad erandid, mille eesmärk on meelitada ligi investeeringuid; rahvusvaheline finantstehingute maks, mis esimese sammuna kehtestatakse ELi tasandil; väikese sissetulekuga riikide vajadus saavutada võime pidada rahvusvaheliste korporatsioonidega tõhusaid läbirääkimisi, et kehtestada kapitalikontrolli meetmeid ja täiel määral teostada oma suveräänsust. Kuid see raport ei ole vaba ka vastuoludest. Raportis määratletakse küll majanduspartnerluslepingute rakendamisest tulenevad probleemid, milleks on eelkõige maksutulude vähenemine, kuid ei võeta selget seisukohta neist lepingutest loobumise kohta.

Samuti ei võeta selles põhimõttelist kriitilist seisukohta seoses Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastutusega niisuguse poliitika elluviimisel, mis soodustab tootmise infrastruktuuri ja avalike teenuste hävitamist, tekitab töötust ja kahjustab riikide siseturgu, õõnestades seeläbi veelgi nende riikide maksutulusid, eelarveid, suveräänsust ja iseseisvust.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Mõistes, et koostöö maksustamise vallas võib olla vajalik, ei tohiks me samas eirata asjaolu, et maksupoliitika on majandus- ja sotsiaalpoliitika oluline vahend, mille määratlemine sõltub selgetest poliitilistest kriteeriumidest ja hinnangutest.

Seetõttu ei ole Euroopa Liidu asi eksportida nn head maksuhaldustava. Arenguriikide suveräänsust, valikuid ja võimalusi tuleb täiel määral austada ning arvesse tuleb võtta nende olukorda ja tingimusi.

Nn majanduspartnerluslepingud, mida me oleme arenguriikidele nende vastuseisust hoolimata peale surunud, piiravad tõsiselt arenguriikide maksusüsteeme, vähendades olulisel määral tollitulusid ja tuues kaasa muudki tõsist kahju.

Lisaks jääb maksuparadiiside jätkuva olemasolu tõttu arenguriikidel igal aastal saamata suurtes summades maksutulu.

Seega peab Euroopa Liit muutma oma poliitikat ja need vastuolud lahendama.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest selles määratletakse positiivsed aspektid, milleks on näiteks selge arusaam maksundusest, mis on oluline selleks, et panna alus vastutusvõimelisele ja paindlikule demokraatlikule süsteemile. Teiseks aspektiks on asjaolu, et EL järgib arengustrateegiates omavastutuse põhimõtet ning peab õigeks seda, et arenguriigid ise kannaksid esmavastutust oma maksusüsteemide eest, sõltuvalt oma majanduslikest ja poliitilistest oludest ning omaenda otsustest. Komisjoni eesmärk on kasutada ELi vahendeid paremini ära arenguriikide maksusüsteemide väljakujundamiseks ja heade maksuhaldustavade rakendamiseks, pöörates rohkem tähelepanu heade maksuhaldustavade rakendamisele riigi ja piirkondlike strateegiadokumentide kavandamisel, ellurakendamisel ja tulemuste kontrollimisel. Komisjon toetab hargmaiste ettevõtete puhul riigiti erinevate finantsaruandluse standardite rakendamist, hinnates neid kui vahendeid, millega on võimalik avastada rahvusvahelisi maksudest kõrvalehoidmise ja nende vältimise juhtumeid. Oluline on ka rõhutada, et ettevõtte sotsiaalset vastutust käsitlevas teatises kaalutakse võimalusi sellise süsteemi väljaarendamiseks, millega tehakse kohustuslikuks juhtimisteabe avalikustamine aastaaruannetes. Komisjon püüab tõhustada rahvusvahelist maksundusalast dialoogi ja koostööd ning pöörab sealjuures erilist tähelepanu arenguriikide osaluse suurendamisele asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel. Komisjon rõhutab vajadust sõlmida ja rakendada maksualase teabevahetuse lepinguid, kasutades muu hulgas mitmepoolset mehhanismi ning võttes arvesse ELi hoiuste maksustamise direktiivis sätestatud mudelit, mis põhineb automaatsel teabevahetusel.

  Jarosław Kalinowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Asjakohased maksusüsteemid on jätkusuutliku majanduskasvu ja finantsstabiilsuse aluseks. Arenguriikides, kus sellised süsteemid ei toimi korralikult või ei toimi üldse, on tõsiseid majanduslikke ja poliitilisi probleeme.

Rahvusvahelistel õigusnormidel, mis toetavad maksustamissüsteemide nõuetekohast toimimist, peaks olema positiivne mõju nende riikide majandusele. Pidagem siiski meeles, et me ei tohiks mingil juhul suruda teistele maksupoliitikat peale, sest iga riik peab ise oma maksustamissüsteemide üle otsustama, võttes arvesse olemasolevaid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke tingimusi. Seega, toetagem head maksupoliitikat, kuid ärgem surugem seda peale.

  Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) Jõupingutused, mida tehakse selleks, et muuta maksusüsteemid jätkusuutlikumaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks, aitavad edendada ka demokraatlike süsteemide loomist. Üleilmastumise tõttu on riikide vahel liikuva kapitali maksustamine muutunud keeruliseks. Arenguriike tuleb toetada, et neil oleks piisavalt poliitilist manööverdamisruumi spekuleerimise tõkestamiseks ja finantsstabiilsuse tagamiseks. Tervitan ühisalgatusi maksuparadiiside vastu võitlemiseks, samuti tegevust, mis hoogustab rahvusvahelist dialoogi asjaomaste riikide vahel. Vastutustundlikul maksustamisel peab olema püsiv positiivne mõju nende riikide arengule.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Toetan raportit, sest selles keskendutakse vajadusele tugevdada arengu nimel heade maksuhaldustavade alast suutlikkust ja peetakse vajalikuks luua reguleeriv raamistik, mis toetaks rahvusvahelist maksualast koostööd, läbipaistvust, avaliku ja erasektori arengut ja majanduskasvu; rõhutatakse, et maksude suhe SKPsse on arenguriikides 10–20%, samal ajal kui arenenud riikides on see 25–40%; väljendatakse kahetsust selle üle, et abi andjad on seni andnud nii vähe maksundusega seotud abi; väljendatakse sellega seoses rahulolu komisjoni ettepanekuga, milles nähakse ette tõhusamalt toetada arenguriike maksureformide teostamisel ja maksuametite tugevdamisel, kasutades sel eesmärgil Euroopa Arengufondi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide toetamiseks, samuti arengukoostöö rahastamisvahendit ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendit, ja milles nähakse ette toetada riikide järelevalveasutusi, parlamente ja valitsusväliseid jõude; ning märgitakse, et senisest enam rõhku tuleks panna haldussuutlikkuse suurendamisele arenguriikides, et nad saaksid teabevahetust tõhusalt kasutada ja oma riigi õigusaktide abil tulemuslikult võidelda maksudest kõrvalehoidmisega.

  Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. – (IT) Komisjon teeb head tööd, edendades koostöös arenguriikidega hea maksuhaldustava põhimõtteid ja kriteeriume. Läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi kriteeriumid on hädavajalikud. Komisjon püüab selles protsessis tugevdada maksu- ja arengupoliitika sünergiat, et selgitada välja nimetatud riikide raskused tulude kasutuselevõtmisel maksustamise kaudu. Teisalt jätab komisjon endiselt tähelepanuta mitmed küsimused, mis nõuavad kiiret vastust. Meie arvates on aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks vaja otsusekindlalt võidelda maksuparadiiside vastu (ent mitte mingil moel piirata täiendavaid meetmeid), pöörates erilist tähelepanu maksulepingutele. Seetõttu on soovitav, et enamikul rahvusvahelistel organisatsioonidel oleksid erivolitused maksuparadiiside vastu võitlemiseks. Lisaks on oluline laiendada maksubaasi, viies läbi maksureformi ja arendades otsest maksustamist, et lahendada regressiivsest käibemaksusüsteemist tulenevad probleemid maksude kogumisel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Offshore-ettevõtete ja muus vormis maksudest kõrvalhoidmise vastu on vaja võidelda. Euroopa Parlamendi enamus on riskifondidele andnud peaaegu täieliku tegevusvabaduse. Mis mõte on sel juhul neil deklaratiivse iseloomuga piirangutel raportis? Majanduspartnerluslepingud, mille sõlmimiseks avaldati häbiväärsel moel survet, laostavad AKV riike, jätmata neile võimalust pikemas perspektiivis jalule tõusta. Raportis pole selle kohta sõnagi. Mis veelgi hullem – selles öeldakse, et igasugusest riigistamisest või taasriigistamisest tuleks loobuda. Ma hääletan raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Reaalsus on selline, et vilets maksuhaldus kahjustab liikmesriikide rahuldavat majanduslikku suutlikkust. Komisjon tunnistab nüüd seost aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ja hea maksuhalduse vahel. Seepärast on hädavajalik võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu ja astuda konkreetseid samme, et ühtlustada vastavad meetmed kogu ELis; on ju hästi teada, et mõned riigid tulevad pettuste ja maksudest kõrvalehoidmise tõkestamisega teistest paremini toime.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Me peaksime arenguriike aitama maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks vajaliku poliitika väljatöötamisel ja vastavate mehhanismide loomisel; sellega kaasneb suurem läbipaistvus. Samuti peaksime jagama oma majanduse juhtimise kogemusi konkreetsete riikidega, et aidata neil luua oma maksusüsteeme. Arenguriikide stabiilsuse ja tasakaalu eelduseks on korruptsiooni vähendamine ja tulude suurendamine. See kõrvaldab pinged ja võimaldab vähendada ELi rahalist abi arenguriikidele. Tegemist on väga ajakohase ja olulise raportiga, mistõttu hääletasin selle poolt.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma leian, et arenguriigid vajavad hädasti tõhusat maksusüsteemi. Kõnealuses raportis sisalduvad ideed on väga asjakohased. Kui uusi maksusüsteeme rakendatakse ELi toel, tuleks hoolitseda selle eest, et ELi ja arenguriikide vahelised majanduspartnerluslepingud edendaksid seda eesmärki, mitte ei töötaks selle vastu. ELi investeerimispoliitika peab looma investorite jaoks ettevõtjasõbraliku keskkonna nii kodu- kui ka välismaal. Kõigi võetavate meetmete tulemuseks peab olema elutingimuste märkimisväärne paranemine suurema osa elanikkonna puhul, kelleni praegu ei jõua toorainete müügist saadav tulu ja kes on sageli sunnitud kodumaalt lahkuma. Hääletasin raporti poolt, sest selles esitatakse põhjalik ülevaade paljudest asjaomastest teguritest.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) On vaja võtta konkreetseid meetmeid, et tulemuslikumalt edendada maksustamise valdkonnas vastutustundliku käitumise põhimõtteid, näiteks seoses läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsiga. Parandada tuleks maksu- ja arengupoliitika vahelist sünergiat. Raportiga liigutakse selles suunas ja seepärast hääletasin selle poolt.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Arvestades, et arenguriigid on kaotanud märkimisväärsel hulgal kaubandusmaksude tulusid , on väga oluline tagada tulemuslik koostöö nii maksude kui ka arengu valdkonnas. On tähtis, et iga riik kehtestaks tõhusa ja tulemusliku maksusüsteemi ja poliitika selle süsteemi rakendamiseks, sest see on riigi rahanduse selgroog ja annab võimaluse meelitada riiki investeeringuid. Seepärast peame jätma arenguriikidele selles valdkonnas otsustusõigust. Koostöö peab põhinema vastastikusel abil ja sellega ei tohi kummalegi poolele tekitada lisatakistusi ega -koormust. Olen nõus ettepanekuga, et me peame aitama tagada arenguriikide oma tulude kasutuselevõtu kvantitatiivse ja kvalitatiivse paranemise. Arenguriikidele eraldatav abi peaks olema sihipärane ja tulemuslik ning seda tuleks eraldada ainult siis, kui see on hädavajalik, kusjuures riikidel endil ei tohiks olla õigust otsustada, kas see on vajalik või mitte.

Ma ei usu, et oleks mõistlik tekitada ELile lisakoormust arenguriikidele tollitulude vähenemise hüvitamise näol. Minu arvates tuleks meil kehtestada finantstehingute maks, mis vähendaks spekuleerimist ja paneks turu paremini toimima. Lisaks peame tegema kõik endast oleneva, et seda maksu ei kohaldataks mitte ainult ELi tasandil, vaid kogu maailmas.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma andsin poolthääle Eva Joly raportile, mis käsitleb koostööd arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes, kuna lähtudes ELi 2020. aasta strateegiast ,on minu arvates vaja ülemaailmset juhtimist, mis toetaks ülemaailmset dialoogi ja rahvusvahelist koostööd maksustamise valdkonnas. Nõustun raportis soovitatuga, et tuleks suurendada eelarve- ja arengupoliitika sünergiat maksualase teabe vahetamise ja mitmepoolsete mehhanismide kaudu, mis võtavad arvesse ELi hoiuste maksustamise direktiivis sätestatud mudelit, et võidelda maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu. Arenguriikidega tehtava maksustamisalase koostöö konkreetne eesmärk on vältida nende muutumist rahvusvaheliste ettevõtete maksuparadiisideks ja seega määratleda maksuparadiisid konkurentsimoonutusena, millel on negatiivne mõju majandusprotsessidele, arvestades maailmamajanduse süsteemi sisemisi seoseid.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti „Maksundus ja areng – Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes” poolt, kuna olen raportööriga nõus, et see on tähtis arenguriikides tõhusa maksusüsteemi väljaarendamise seisukohalt. Maksusüsteemist peab tõepoolest saama arenguriikide riikliku rahanduse selgroog. ELi uus arenguriikidesse investeerimise poliitika peab toetama välismaiste ja kohalike erainvesteeringute jaoks soodsama keskkonna kujundamist ning tingimuste loomist tõhusama rahvusvahelise abi andmiseks. ELi investeerimispoliitika peab majanduskasvu soodustamiseks keskenduma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengule, sealhulgas mikrokrediidi abil, edendama tõhusaid avalikke teenuseid, avaliku ja erasektori koostööd ning teadmussiiret. Euroopa Komisjoni töödokument pealkirjaga „Maksundus ja areng. Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes”, mis avaldati 2009. aasta aprillis, sisaldab näpunäiteid ja meetodeid arengu- ja maksupoliitika vahel sünergia edendamiseks, et muuta need mõlemad tõhusamaks.

  Miguel Portas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna selles tuuakse välja selge seos aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ja maksuhalduse vahel. Samuti leitakse, et maksustamine progressiivse maksusüsteemi kaudu on demokraatia seisukohalt oluline. Raportis tunnistatakse, et offshore-keskuste ja maksuparadiiside eesmärk on ebaseaduslik kapitali väljavool, ning koos nullmaksumääraga süsteemidega, mida rakendatakse selleks, et meelitada riiki raha ja investeeringuid, suunatakse koormus töötajatele ja väiksema sissetulekuga peredele, vähendades vaestes riikides avalike teenuste kvaliteeti ja kvantiteeti ning nende riikide suutlikkust vähendada vaesust. Arenguriikide kohtuasutuste ja korruptsioonivastaste asutuste abistamine progressiivse maksusüsteemi arendamise püüdlustes oleks ELi poolt suurepärane abi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Euroopa Parlament rõhutas täna arenguriikide maksutulude vähenemise tõkestamise tähtsust ja ennekõike vajadust teha võitluses maksuparadiiside vastu ära rohkem. Et selles tegevuses usaldusväärne olla, peab EL muidugi kõigepealt paremini ohjama omaenda maksuparadiise, minnes kaugemale OECD raamistikust. Raportis nõutakse ka, et võetaks vastu rahvusvaheline konventsioon, mis sisaldaks sanktsioone, mida saaks rakendada nii koostööd tõrjuvate jurisdiktsioonide kui ka nende finantsasutuste suhtes, kellel on sidemed maksuparadiisidega. Lisaks rõhutasid Euroopa Parlamendi liikmed vajadust tagada riikide kaupa liigendatud aruandluse abil rahvusvaheliste ettevõtete suurem läbipaistvus seoses maksuõigusaktide täitmisega arenguriikides (eriti puudutab see kaevandustööstust). ELi maksustamisalane abi peaks soodustama progressiivsete maksustamissüsteemide väljaarendamist arenguriikides, mis tagaksid eelkõige ettevõtete kasumist õiglase osa saamise. Hea maksuhaldus on arengu tagamisel oluline ja seetõttu peaks EL arenguriike toetama, arvestades eriti kaubandusmaksude vähenemist tulenevalt kaubanduse liberaliseerimisest kogu maailmas. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed toetasid seda raportit, milles visandatakse selgelt asjakohased ettepanekud.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti teksti poolt, kuna jagan arvamust, et suurem sünergia maksu- ja arengupoliitika vahel võib arenguriike aidata.

Maksustamist ja arengut käsitlevate viimaste komisjoni aruannete kohaselt võib maksustamine olla arengupoliitika üks rahastamisallikaid, kui see on korralikult kavandatud. Ei ole juhus, et paljudel arenguriikidel puuduvad minimaalsed tulud, mis on vajalikud põhiliste avalike teenuste rahastamiseks.

Seda tegevust peab toetama koostöö maksusüsteemi tugevdamiseks ning võitlus kapitali ebaseaduslikku väljavoolu soodustavate maksuparadiiside vastu. Protsess peaks soodustama finantsaruandluse nõuete kehtestamist igale riigile, sest see aitab kaasa vaesuse vähendamisele.

  Czesław Adam Siekierski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Hea maksuhaldus on riigi tõhusa toimimise üks peamisi eeldusi. Kui arenguriigid soovivad maailmamajanduses kaasa lüüa, peavad nad oma maksusüsteeme reformima ja need integreerima. Maksudel on demokraatlikes riikides majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne roll. Maksud ei ole üksnes riigi peamine tuluallikas, vaid nad võimaldavad saavutada ka äärmiselt olulisi sotsiaalseid eesmärke. Maksudest rahastatakse selliseid põhiteenuseid nagu tervishoid, haridus, sotsiaalhooldus ja pensionid.

Arenguriigid saaksid oma maksutuludest rahastada jätkusuutlikult riigi arengut ja parandada kodanike elukvaliteeti. Praegu jääb maksutuludest aga põhiliste avalike teenuste kulude katmiseks või vaesusega võitlemiseks sageli väheks. Üleilmastumise ajastut iseloomustab maksustatava kapitali suurem liikuvus ja kaubandustõkete kaotamine. Selle tulemusena vähenevad maksutulud ja see probleem ei puuduta üksnes vaesemaid riike. Vaatamata oma ilmsetele eelistele vähendab kaubanduse järkjärguline liberaliseerimine tollitulusid. Väga oluline on asendada välismaised maksud riigisiseste maksudega. Kui jõukates riikides on tulumaks üks peamisi maksuliike, siis arenguriikides on tulumaksu panus minimaalne. Suurem osa inimesi töötab mitteametlikult põllumajanduses ja neil puuduvad korrapärased sissetulekud. Seetõttu on tulumaksu tulemuslik rakendamine keeruline.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin seda raportit, mis käsitleb maksustamise tähtsust arengupoliitika rakendamisel ja soovitab viise, kuidas EL saaks selle eesmärgi saavutamiseks olemasolevaid rahalisi vahendeid ja meetmeid tulemuslikumalt kasutada.

  Michèle Striffler (PPE) , kirjalikult. – (FR) Raporti „Maksundus ja areng – Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes” vastuvõtmine on eriti oluline Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poolt arenguriikidele antava arenguabi tulemuslikkuse seisukohalt. Hea maksuhaldustava põhimõtete (läbipaistvus, teabevahetus ja õiglane maksukonkurents) järgimise tagamine ja võitlus maksuparadiisidega, mis takistavad vähim arenenud riikide arengut, on hädavajalik ja minu ametiaja üks prioriteete.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna leian, et arenguriikide maksusüsteemide reformimine ja ajakohastamine on kõige olulisem viis kapitali ebaseadusliku väljavoolu vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks. Sellel kapitalil, mis lõpptulemusena tihti jõuab maksuparadiisidesse, on otsene mõju nende riikide majandusele, eriti just praeguse majanduskriisi ajal. Maksusüsteemide parandamine annab meile võimaluse mõjutada positiivselt arenguriikide majanduskasvu, kohaldada hea majandusjuhtimise raamistikku, edendada läbipaistvust ja saavutada kodanike usaldus.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Hääletasin Eva Joly raporti poolt. Täielikult toimiv maksusüsteem on iga vastutustundliku demokraatliku riigi aluseks. Raportis kutsutakse üles toetama arenguriike vastavate struktuuride loomisel, et edendada kestvat vastutustundlikkust neis riikides. Lõppude lõpuks ei piisa ju ainuüksi arenguabist aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. Raportis käsitletakse lühidalt ka nn röövellike laenufondide probleemi. Sellised fondid peaksid minu arvates olema täiesti keelatud. Maailma finantsturgude osalistel ei tohiks lasta rahvusvahelise arenguabiga mängida.

Raport: Georgios Papastamkos (A7-0030/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Toetan Georgios Papastamkose raportit ja tõstaksin esile selles sisalduvate soovituste tähtsust. Nimelt märgitakse raportis, et läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga tuleks rohkem arvesse võtta kaubandusväliseid küsimusi. Samuti ilmneb selgelt vajadus ühise põllumajanduspoliitika ja ELi väliskaubanduspoliitika vahelise sidususe järele – ELi tootjatele tuleb tagada võrdne konkurentsiolukord maailmaturul, mis ei tohi soosida ebaausat konkurentsi. Kui selles kokku ei lepita, peavad Euroopa põllumajandustootjad taluma võrreldes väljaspool Euroopa Liitu tegutsevate konkurentidega edaspidigi ebaausat konkurentsi ja diskrimineerimist ning kaotama sissetulekuid.

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma olen nõus, et põllumajandussektoril on väga oluline roll tööhõive tagamisel ja Euroopa põllumajandusliku toiduainetööstuse mudeli säilimisel, mis on Euroopa majanduse strateegiliselt oluline koostisosa. Arvestades, et Euroopa Liit on maailma suurim põllumajandustoodete importija, peavad kolmandate riikide, kes ekspordivad oma kaupa ELi, tootmismeetodid andma Euroopa tarbijatele samad tagatised tervise, toiduohutuse, loomade heaolu, säästva arengu ja minimaalsete sotsiaalstandardite osas, nagu nõutakse ELi tootjatelt. Hääletasin raporti poolt, kuna leian, et põllumajandus- ja toidupoliitika peavad teenima teatavaid põhieesmärke, milleks on näiteks toiduga kindlustatus ja toidu ohutus.

  Richard Ashworth (ECR), kirjalikult. – Briti konservatiivide delegatsioon toetab kindlalt vabakaubanduse põhimõtet. Vabakaubandus loob jõukust ja aitab olulisel määral kaasa Euroopa riikide majanduse elavnemisele. Leiame, et raportis pannnakse liiga suurt rõhku ELi põllumajandustoodete turgude kaitsele väliskonkurentsi eest, kuid ei pöörata piisavalt tähelepanu eksportivate riikide tootmisstandarditele. ELi põllumajandustootjad peavad vastama rangetele keskkonna- ja loomade heaolu standarditele, mis neile osaliselt kompenseeritakse toetuste süsteemi kaudu. Kuid tooted, mis imporditakse ELi kolmandatest riikidest, neile kõrgetele standarditele sageli ei vasta. ELi piiride sulgemine kolmandate riikide põllumajandustoodetele ei ole lahendus.

EL peaks aktiivselt püüdma eksportida oma rangeid loomade heaolu ja keskkonnastandardeid kõikjale maailmas, eelkõige avatumate rahvusvaheliste turgude kaudu, ning mitte keskenduma kaitsvatele, protektsionistlikele lahendustele. Seetõttu hääletas Briti konservatiivide delegatsioon kõnealuse raporti vastu.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Selle raportiga palub Euroopa Parlament selgesõnaliselt, et nõukogu ja Euroopa Komisjon võtaksid rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel paremini arvesse põllumajanduslikke huve, eriti aruteludes Lõuna-Ameerikaga, mis on suur looma- ja teraviljakasvatuspiirkond ning mis ei pruugi alati vastata Euroopa kvaliteedistandarditele. Minu arvates on tegemist väga olulise raportiga ja seetõttu hääletasin selle poolt.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) ELi põllumajandussektor annab Euroopa majandusele märkimisväärset lisandväärtust ning etendab strateegilist rolli ELi ees seisvate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamisel. Seega ei tohi väliskaubanduspoliitika ega lepingud välismaiste importijatega seada ohtu ELi võimet säilitada tugev ja elujõuline põllumajandussektor. Komisjon peab võtma Maailma Kaubandusorganisatsioonis selge seisukoha ja viima läbi mõju hindamised seoses teiste riikidega peetavate läbirääkimistega teatavate toodete ELi turule importimise teemal. Meil tuleb tagada vastavus põhimõttele, et ELi eksporditavate toodete tootmismeetodid kolmandates riikides peavad andma Euroopa tarbijatele samad tagatised tervise, toiduohutuse, loomade heaolu, säästva arengu ja minimaalsete sotsiaalstandardite osas, nagu nõutakse ELi tootjatelt. See on ainus võimalus tagada ELi tootjatele kolmandate riikidega konkureerimisel võrdsed tingimused ja kindlustada meie põllumajandustootjate huvide kaitse.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin Georgios Papastamkose raporti poolt. Rahvusvahelisel kaubandusel on ELi jaoks väga suur tähtsus, arvestades eriti Euroopa põllumajandustootjate ebasoodsat olukorda tulenevalt toodete importimisest kolmandatest riikidest ja vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmisest, mis annab liiduvälistele põllumajandustootjatele põhjendamatu eelise, kuna sageli ei ole viimased kohustatud järgima sama rangeid ja kulukaid eeskirju, mille täitmist siseturul tegutsemiseks nõutakse Euroopa põllumajandustootjatelt, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vallas. Ma jätkan võitlust selle nimel, et Euroopas tagataks ühise põllumajanduspoliitika ja ELi väliskaubanduspoliitika vahel suurem sidusus. See sidusus peab kindlustama, et Euroopa põllumajandusmudeli puhul on ELi tootjad maailmaturul võrdses konkurentsiolukorras.

  Jan Březina (PPE) , kirjalikult. – (CS) Minu arvates on oluline rõhutada seost ELi põllumajandusliku tootmise ja väliskaubanduse vahel, mis väljendub selles, et EL on maailma suurim põllumajandustoodete importija ning samal ajal maailma suurim töödeldud toidukaupade eksportija. Olen veendunud, et kaubavoogude võimalikult sujuvaks muutmine annab tootjatele rohkem paindlikkust ja aitab vähendada kaubavahetuskulusid; sellel omakorda oleks soodne mõju nii tootjate tuludele kui ka tarbijate kuludele. Seetõttu ei saa ma nõustuda heakskiidetud resolutsioonis sisalduva väitega, et kaubanduse liberaliseerimine ei võimalda kaotada maailmast näljahäda ohtu. See ei ole ega saagi olla kaubanduse roll. Ma tunnustan komisjoni selle eest, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames peetavatel läbirääkimistel, kahepoolsetel läbirääkimistel ja piirkondadevahelistel kahepoolsetel läbirääkimistel on ta kasutanud käimasolevatest pikaajalistest reformidest tulenevaid meetmeid ettepanekutena põllumajanduse valdkonnas, pidades samas alati silmas ühise põllumajanduspoliitika tingimusi kui piiri, millest üle ei astuta. Sellega seoses näib mulle, et heakskiidetud resolutsiooni fookus on vildakas ja õõnestab komisjoni poolt seni kaubanduse valdkonnas peetud poliitilistel läbirääkimistel astutud samme. Suurem paindlikkus eelseisvatel läbirääkimistel on minu arvates ühemõtteliselt perspektiivikas ja kasulik. Mis puudutab kriitikat mõningate sammude, näiteks banaanide imporditollimaksude vähendamise või suhkrukaubanduse korra muutmise kohta, siis ma tahaksin lisada, et nende sammude aluseks olid eelkõige WTO raames toimunud vaidluse lahendamise tulemused, mis mõjutasid ka ELi edasiste meetmete tingimusi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma olen nõus vajadusega tagada suurem sidusus ühise põllumajanduspoliitika ja väliskaubanduspoliitika vahel, et säilitada Euroopa põllumajandusmudel ja kindlustada ELi tootjatele maailmaturul võrdne konkurentsiolukord. Kaubandusküsimuste ja kaubandusväliste küsimuste kooskõlastamine ning õigusnormide lähendamine on hädavajalik.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Põllumajandus on Euroopa Liidu jaoks strateegilise tähtsusega sektor. Kuigi nimetatud sektori mõju tööhõivele ja SKPle ei pruugi olla samaväärne teiste sektoritega, on sel suur tähtsus meie piirkondade eripära ja toidutraditsioonide seisukohalt, kuna see tagab isevarustamise paljude toorainete puhul meie toiduainete (traditsiooniliste ja muude) jaoks. Lisaks on põllumajandusel väga oluline roll keskkonna kaitsmisel ja meie piirkondade jätkusuutliku arengu tagamisel. On ilmselge, et kaubanduslepinguid on vaja sõlmida, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandusläbirääkimistel. Seejuures peab Euroopa Liit aga rohkem tähelepanu pöörama kvaliteetsete, traditsiooniliste ja sertifitseeritud toodete kaitsmisele rahvusvahelisel tasandil, et vältida välisturgudel toime pandavaid pettusi toodetega, mida valelikult seostatakse meie riikidega. Heakskiidetud raport tundub põhiliselt liikuvat õiges suunas.

  Marielle De Sarnez (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Euroopa põllumajanduse ebaõiglane käsitlemine kaubandusläbirääkimistel kolmandate riikidega ei tohi jätkuda. See on äsja vastu võetud raporti põhisisu. Raportis osutatakse mitmetele põhimõtetele ja nõutakse, et läbirääkimistel võetaks rohkem arvesse kaubandusväliseid küsimusi. Euroopa loomakasvatajad peavad õigustatult järgima toiduhügieeniga seotud siduvaid keskkonna- ja tervishoiustandardeid, samas kui mõned konkurendid saadavad Euroopa turule tooteid, mille puhul need standardid ei ole alati täidetud. Tõepoolest, meie põllumajandustootjad kannatavad mõningate kolmandate riikidega seoses liiga tihti ebaausa konkurentsiolukorra ning sellest tulenevate konkurentsimoonutuste tagajärjel. Komisjon peab arvesse võtma Euroopa Parlamendi ja põllumajandustootjate hoiatusi, eriti seoses läbirääkimistega Mercosuri riikidega, mis võivad ohustada Euroopa loomakasvatust ning äärepoolseimate piirkondade puu- ja köögiviljatootjaid.

  Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. – (FR) Raport ELi põllumajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kohta osutab Euroopa põllumajanduse elujõu katastroofilisele vähenemisele ja püüab hoiatada Euroopa institutsioone, kes selle läbikukkumise eest vastutavad.

Euroopat on praegu raske toita; komisjon on ühisest põllumajanduspoliitikast teinud põllumajandussektori hauakaevaja. Piirangud vajutavad aina raskemalt põllumajandustootjate õlgadele.

Euroopa põllumajandusele varem kuulunud jõud ja ekspordivõime on järsult vähenenud, sest Euroopa avab end mujalt pärinevatele põllumajandustoodetele, mille tootmisel kasutatavad meetodid ei vasta neile standarditele, mille eurooplased on iseendale seadnud.

Kaalul on põllumajanduse tulevik ning seda ei tohi enam mingil juhul jätta liidu ja tema institutsioonide hooleks. Liikmesriigid peavad saama aidata oma põllumajandustootjaid; see oleks kõigi huvides.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ELi põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitleva raporti poolt, sest selles rõhutatakse vajadust kaasata Doha arengukavasse kaubandusvälised küsimused, näiteks sotsiaal-, keskkonna- ja tervishoiuküsimused ning loomade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimused, et tagada vastavus kõrgeimatele keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele ning hoida ära ELi põllumajandustootjate konkurentsivõime langus maailma põllumajandusliku tootmise kontekstis.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Põllumajandusel on sotsiaalsed funktsioonid, mis ei piirdu toidu tootmisega – näiteks maa kasutuse reguleerimine ja kavandamine, keskkonnakaitse ja kultuuritraditsioonide säilitamine. Minu arvates väärivad need funktsioonid igati liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide kaitset ja toetust. Kuigi ma suhtun põhimõtteliselt pooldavalt turgude suuremasse avatusse, leian, et põllumajandussektori puhul tuleb eriti rangelt pidada silmas vastastikkuse nõudeid ja Euroopa tarbijate toiduga varustamise vajadust. Euroopa Liit peaks võtma arvesse vastandlike väärtuste tasakaalustamise vajadust ning – eriti praeguse majandus- ja finantskriisi ajal – kaubanduslepingute mõju Euroopa põllumajandustootjate elule ja ettevõtlusele.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Põllumajandus on olnud üks neid sektoreid, mida inimeste ja kaupade vaba liikumine enim mõjutab. Vaatamata ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kui Euroopa integratsiooni ühe sümboli pidevale muutmisele on olukord selles sektoris jätkuvalt väga ebakindel, sest see sektor peab täitma rangeid keskkonnakaitse- ja tooteohutuse nõudeid. Olukorra muudab veelgi keerukamaks praegune finantskriis. Põllumajandussektoril on kokkupuutepunkte teiste valdkondadega, näiteks kaubanduse, keskkonna, tööstuse, transpordiga jne, mistõttu on väga raske kehtestada kõiki osalisi rahuldavat õigusraamistikku. Vaatamata sellistele edusammudele nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping ning tehniliste kaubandustõkete leping, on veel väga palju vaja teha.

Toetan raportit, kuna selles tunnustatakse põllumajandusliku toidutööstuse olulist rolli ELis. Tegemist on väga tundliku sektoriga, mis ei tule toime agressiivse konkurentsiga; seda tuleb uute lepingute sõlmimisel arvesse võtta. Samas loodan, et ühise põllumajanduspoliitika uus majanduslik raamistik parandab ühilduvust tootlikkuse ja rahvusvahelise turu vahel.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) See raport on täis vastuolusid. Raportis osutatakse kaubanduse liberaliseerimise negatiivsetele tagajärgedele, kuid ei esitata vastuväiteid ELi liikmesriikide (ja ka arenguriikide) põllumajanduse peamiste probleemide algpõhjuseks olevale poliitilisele kursile. Selle kursi muutmiseks pole esitatud ühtki soovitust. Raportis kritiseeritakse õigustatult komisjoni lähenemisviisi, mille alusel tööstuse ja teenindussektori huvid seatakse põllumajanduse huvidest kõrgemale ning põllumajanduse arvelt tehakse järeleandmisi, et saavutada kolmandates riikides (teistes valdkondades) parem juurdepääs turule. Raportis tuuakse näiteid sellise poliitika hukatuslike tagajärgede kohta – üks ilmekamaid neist on näide suhkru kohta. Raportis tunnistatakse, et põllumajandustoodete maailmakaubanduse tugevam liberaliseerimine, millele on kaasa aidanud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kokkulepped, ei ole seni suutnud pidurdada näljahäda ohtu maailmas. Sellegipoolest ei mõisteta raportis hukka liikumist maailmakaubanduse suurema liberaliseerimise ja dereguleerimise suunas, mida EL edendab nii WTO raames kui ka arvukate kahepoolsete lepingutega.

Vastupidi – raport pigem kaitseb seda. Me oleme neoliberaalse poliitika läbikukkumisele juba pikka aega kriitiliselt osutanud. Ka raportis tehakse seda, ehkki väga lünklikult ja kohati ebamäärasel viisil, et siis taas seda hukatuslikku poliitikat toetada. Meie arvates on see vastuvõetamatu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me oleme näinud palju näiteid selle kohta, kui katastroofilised on maailmakaubanduse liberaliseerimise tagajärjed põllumajandussektorile. Raport juhib tähelepanu mitmetele juhtumitele ega varja asjaolu, et põllumajandust on kasutatud vahetuskaubana muude huvide – nimelt suurte teeninduskontsernide, rahvusvaheliste kaubanduskontsernide ja teatavate juhtivate tööstusharude huvide – edendamisel Maailma Kaubandusorganisatsioonis peetud läbirääkimistel.

Kuna raport ei ole järjekindel, siis meie pooldame teistsuguseid lahendusi.

Me tahame, et rahvusvaheline kaubandus oleks konkurentsi asemel suunatud riikide, tootjate ja tooteliikide vastastikusele täiendavusele. Me tahame, et vastandina liberaliseeritud turu jaoks tootmise ohtlikule anarhiale oleks põllumajandus suunatud toiduainetega varustamise sõltumatuse ja toiduga kindlustatusega tagamisele kõikides riikides.

  Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. – (IT) Ma sooviksin tunnustada kolleeg Papastamkost suurepärase koostöö ja raporti eest, mida ma toetan. Tahan rõhutada rahvusvahelise kaubanduse suurt tähtsust ELi jaoks ja juhtida kõigi tähelepanu sellele, et Euroopa põllumajandustootjad on ebasoodsas olukorras seoses toodete importimisega kolmandatest riikidest; vastastikkuse põhimõtet ei kohaldata ja sageli ei vasta imporditud põllumajandustooted samasugustele nõuetele, mida peavad täitma Euroopa põllumajandustootjad, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vaatepunktist. See probleem ei mõjuta üksnes toodete tervislikkust, vaid ka nende kvaliteeti. Seega tuleb tagada ühise põllumajanduspoliitika ja ELi väliskaubanduspoliitika vaheline sidusus. See sidusus peab kindlustama Euroopa põllumajandusmudeli säilimise ja ELi tootjate võrdse konkurentsiolukorra maailmaturul.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE) , kirjalikult. – (GA) Toetan raporti peamisi soovitusi. Üks väga oluline punkt, mis raportis esile tuuakse, on see, et Euroopa Komisjon teeb kaubandusküsimustes sageli järeleandmisi, et saavutada tööstustoodete ja teenuste parem juurdepääs kolmandate riikide turgudele.

Raportis märgitakse ka, et kolmandatest riikidest imporditavate toodete tootmismeetodite puhul peaksid olema täidetud samasugused tervise, toiduohutuse, loomade heaolu ja säästva arengu standardid ning minimaalsed sotsiaalstandardid, nagu nõutakse ELi tootjatelt.

  Nathalie Griesbeck (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Kuigi ma hääletasin muidugi selle resolutsiooni poolt, tahtsin kasutada oma häält (eriti teatud muudatusettepanekute puhul) selleks, et näidata oma pühendumist mitmetele põhimõtetele. Ma soovisin rõhutada, et neil arvukatel läbirääkimistel, mida praegu ELi partneritega kaubanduslepingute üle peetakse, tuleb jõuda tasakaalustatud kokkulepeteni, mille aluseks on vastastikkuse põhimõte. Kolmandatest riikidest imporditavad tooted peaksid vastama samasugustele tervishoiu- ja sotsiaalstandarditele ning tarbija-, keskkonna- ja loomakaitsenõuetele, mis on kehtestatud ELis. Lisaks tehakse põllumajandusküsimustes liiga tihti järeleandmisi, et saavutada tööstustoodete ja teenuste parem juurdepääs kolmandates riikide turgudele. Selline lähenemisviis ei ole enam vastuvõetav ja tahtsin oma häälega veel kord kinnitada, et Euroopa põllumajandust ei tohi vaadelda ELi kaubanduspoliitika huve teeniva vahendina. Lõpetuseks: geneetiliselt muundatud organismide kasutusse lubamist ja turustamist käsitlevad ELi eeskirjad on küsimus, mida ma pean eriti tähtsaks. Kuna need eeskirjad satuvad WTOs üha sagedamini rünnaku alla, peab Euroopa Komisjon neid kindlasti kaitsma.

  Mathieu Grosch (PPE) , kirjalikult. – (DE) Seost meie rahvusvahelise kaubanduse, arengu- ja põllumajanduspoliitika vahel ei saa eitada. Euroopa põllumajandusel tekib üha rohkem raskusi seoses toodete eksportimisega maailmaturule, kuna maailmaturu hinnatase on madal, ent tootmiskulud on ELis suuremad kui mujal. See jätkuv tendents avaldab edaspidigi negatiivset mõju, kui ei kehtestata põllumajanduse toetamise programme. Seetõttu tervitan kõnealust algatusraportit, mis muu hulgas näeb ette hüvitised põllumajandustootjatele juhul, kui siseturu edasine avamine impordile tekitab neile kahjusid.

ELi lepingud kolmandate riikidega ei ole iseenesest problemaatilised, kuid nende lepingute üldine suunitlus raskendab kõrgete standardite säilitamist ELis. Seetõttu nõutakse algatusraportis muu hulgas suuremat sidusust ELi põllumajanduspoliitika ja ühise kaubanduspoliitika vahel. Sellega seoses toetan üleskutset, et komisjon viiks läbi kaubanduslepingute mõju hindamise ja avaldaks selle enne läbirääkimiste alustamist.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest nüüd, kui EL peab aru oma ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku üle, on põllumajandus- ja väliskaubanduspoliitika vahelise sidususe tagamine väga oluline. ÜPP ja ELi väliskaubanduspoliitika vaheline sidusus peab kindlustama Euroopa põllumajandusmudeli säilimise ja ELi tootjate võrdse konkurentsiolukorra maailmaturul. Meie jaoks peaks kõige olulisem olema toiduga kindlustatuse, toiduohutuse ja kvaliteedi tagamine ELi kodanike jaoks mõistlike hindadega. Nõudlus toidu järele on suurenenud üle kogu maailma ning selle põhjuseks on suuremad tootmiskulud, põllumajandusturgude suur ebastabiilsus, maa, vee ja energiavarude vähenemine. Tugev ÜPP on äärmiselt oluline ka ELi maapiirkondade säilimiseks, jätkusuutlikuks arenguks ja majandusarenguks ning nende piirkondade kaitsmiseks maa kasutamata jätmise eest ja elanikkonna lahkumise eest. ELi põllumajandussektoril on selge lisandväärtus ning suur roll ELi 2020. aasta strateegias ning ülesanne nii sisemise kui ka juhtiva globaalse osalejana lahendada sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnaprobleeme, millega EL silmitsi seisab. ELi kaubanduspoliitikal on otsustav roll selles, kas põllumajandus annab edaspidigi täieliku ja positiivse panuse nende eesmärkide saavutamisse. Kaubanduspoliitika ei tohiks takistada ELi põllumajandussektori dünaamikat. Vastupidi, kaubanduspoliitika ja põllumajanduspoliitika saavad teineteist toetada ning koguni peavad seda tegema.

  Peter Jahr (PPE) , kirjalikult. – (DE) Maailmas viljeldav põllumajandus ja eelkõige Euroopa põllumajanduspoliitika on toidu- ja arengupoliitikas suure tähtsusega. Seetõttu tuleks rahvusvahelist kaubandust selles valdkonnas kindlasti tugevdada ja edasi arendada. Seda ei ole aga võimalik teha Euroopa põllumajanduspoliitikale vastu töötades, vaid üksnes tihedas kooskõlas selle poliitikaga. Samuti on oluline kohaldada Euroopa rangeid standardeid ka imporditavate toodete suhtes.

Kui seda ei tagata, satuvad ohtu Euroopa põllumajandussektori ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning sellel oleks negatiivne mõju Euroopa tootjatele ja tarbijatele. Me vajame ja soovime vaba kaubavahetust. Selle põhiliseks eelduseks peab aga olema aus konkurents.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Euroopa põllumajandustootjatel on tähtis roll enam kui 500 miljoni eurooplase toiduga varustamisel ja ka kogu ülejäänud maailma toiduga kindlustatusel. Kahjuks ei ole suhtumine põllumajandustootjatesse alati olnud õiglane. Ma toetan täielikult vabakaubanduslepinguid teiste riikidega või riikide rühmadega, kuid nende lepingute sõlmimisega ei tohi me seada oma põllumajandustootjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Ebaõiglase konkurentsi tõttu kannatavad eelkõige Euroopa Liidus elavad inimesed, kellele me peame tagama suure toiteväärtusega ja kvaliteetse igapäevase toidu mõistlike hindadega. Sageli võetakse seda enesestmõistetavalt, mõtlemata, et selle kindlustunde annavad meie põllumajandustootjad, kelle sissetulekud on sageli tunduvalt väiksemad kui on riigi keskmine. Me ei pea tegema midagi üleloomulikku, vaid lihtsalt sätestama, et Euroopa Liitu imporditavate põllumajandustoodete puhul tuleb kohaldada samasuguseid keskkonna-, sotsiaal-, loomade heaolu ja ohutusstandardeid, mida peavad järgima Euroopa põllumajandustootjad. See oleks õiglane ja asetaks Euroopa Liidus oma tooteid müüa soovivad põllumajandustootjad võrdsesse konkurentsiolukorda.

  Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) Raportis kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles jõulisemalt esindama Euroopa põllumajandustootjate ja tarbijate huve rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel. Me ei tohiks arvukaid majanduslepinguid sõlmides kergekäeliselt loobuda ELi põllumajandussektorit iseloomustavatest kriteeriumidest, milleks on põllumajandusliku tootmise kõrgeimad kvaliteedi- ja sotsiaalsed standardid ning elanikkonna varustamine kvaliteetseima toiduga. Pooldan põhimõtet, et turu võib põllumajandustoodete impordile avada ainult siis, kui on kindel, et seejuures säilib Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime. Leian, et Doha vooru läbirääkimistel ei tohiks põllumajanduse vallas teha enam ühtki järeleandmist. Mul on hea meel, et raportis on esitatud selged nõudmised.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Tänase hääletusega saadame komisjonile tugeva signaali: Euroopa Liit ei saa jätkata põllumajandussektori arvelt järeleandmiste tegemist, et saada juurdepääs kolmandate riikide turgudele! Ajal, mil Euroopa Liit peab aru ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle, on põllumajanduspoliitika ja väliskaubanduspoliitika vahelist sidusust tagavate mehhanismide leidmine üks esmatähtsaid eesmärke. Euroopa põllumajandussektor tagab paljud avalikud hüved, sealhulgas toidu ohutuse ja kvaliteedi.

Seega peab Euroopa põllumajandustootjate huvide kaitse olema prioriteet ja sellega seoses olen ma rahul, et kõnealune dokument sisaldab lõikeid, mis tagavad Euroopa põllumajandustootjate jaoks vastastikkuse, nõudes, et tarbijate ohutuse ja ausa kaubandusliku konkurentsi kindlustamiseks peavad liha Euroopasse eksportijad täitma samasuguseid nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa põllumajandustootjatele. Nüüd, mil peetakse läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks Mercosuri riikide ja Marokoga, on minu arvates oluline selgelt väljendada komisjonile meie muresid ja ka meie kindlat seisukohta Euroopa ja Itaalia põllumajandustootjate huvide kaitsel.

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle Georgios Papastamkose raportile ELi põllumajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kohta. Eelkõige tahtsin väljendada toetust Euroopa Parlamendi soovile rõhutada ohtusid, mida Euroopa Komisjoni kaubandusstrateegia Euroopa Liidu põllumajandusele kaasa toob.

Nüüd, mil liidu ja mõne tema partneri (Mercosur, Kanada, Ukraina jne) vahel on käimas mitmed läbirääkimised kaubanduslepingute üle, on meie ülesanne meenutada Euroopa Komisjonile vajadust luua kaubanduspartnerlussuhted, mis on realistlikud ja vabad naiivsusest ning mille aluseks lisaks vabakaubanduse põhimõtetele on ka vastastikkuse põhimõte – nii seoses tervishoiu- ja sotsiaalnormidega kui ka tarbija-, keskkonna- ja loomakaitsenormidega – ning mis ei ohusta Euroopa teatavaid tegevusvaldkondi. Ma pean eelkõige silmas põllumajandussektorit, mis tuuakse kaubandusläbirääkimistel liiga sageli ohvriks tööstustoodetele ja teenustele.

Seda eesmärki silmas pidades peab Euroopa Liit tagama kooskõla praegu läbivaatamisel oleva põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika vahel, et säilitada tugev põllumajandussektor ja seeläbi tagada toiduainetega kindlustatus turu suurenenud volatiilsuse tingimustes.

  Astrid Lulling (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle kolleeg Papastamkose raportile, sest see kirjeldab väga realistlikult Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelisi kaubandussuhteid põllumajandussektoris.

Meie kaubandusbilansi puudujääk kaubavahetuses Mercosuri riikidega on selles sektoris murettekitav. Ekspordi- ja impordimahu vahe on vähem kui kümne aastaga kahekordistunud; meie impordimahu rahaline väärtus on nüüd 19 miljardit eurot, samas kui meie poolt nendesse viide riiki eksporditava kauba väärtus on vaid üks miljard eurot.

Euroopa Komisjon teeb liiga sageli põllumajandustoodete osas vastuvõetamatuid järeleandmisi, ohustades Euroopa põllumajandusettevõtete püsimajäämist. Seejuures tuuakse ettekäändeks, et me peame parandama oma tööstustoodete ja teenuste juurdepääsu kolmandate riikide turgudele.

ELi väliskaubanduspoliitika ei tohiks ohvriks tuua meie põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse meie kaaskodanikele, arvestades eriti turu suurenenud volatiilsust. Konkurentsimoonutuste vältimiseks peavad Mercosuri riigid kohaldama samasuguseid tervise, toiduohutuse, loomade heaolu ja säästva arengu standardeid, mille järgimist nõutakse meie põllumajandustootjatelt, kes lisaks sellele kannavad ka suuremaid sotsiaalseid kulusid.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Mina hääletasin raporti vastu, sest parlament edastab sellega äärmiselt protektsionistliku sõnumi oma suhtumise kohta kaubandusse. Kui raportit sõna-sõnalt järgida, ei saaks EL kokku leppida üheski mõttekas vabakaubanduslepingus ega viia lõpule ka Doha arenguvooru läbirääkimisi.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis rõhutatakse, et EL peaks andma oma panuse ülemaailmsesse toiduga kindlustatusse ja ma tunnustan seda. Kuid vaatamata sellele, et raportis mainitakse turu liberaliseerimise mitmeid hävitavaid tagajärgi põllumajanduse jaoks, osutavad esitatud lahendused taas vabakaubanduse tugevdamisele ja nendega allutatakse põllumajanduspoliitika Maailma Kaubandusorganisatsiooni ( WTO) huvidele. Raportis ähvardatakse selgesõnaliselt Argentinat, kes ei allu WTOle ja piirab selliste toidukaupade sissevedu, mis konkureerivad vahetult nende oma tootjate kaubaga. Samas aga nõutakse, et EL kehtestaks rohkem omapoolseid impordipiirangud. Lisaks nõutakse ELi põllumajanduslike huvide aktiivset edendamist. Ka ei räägita täpsemalt Brasiilia olukorrast. Seetõttu, ning kuna raport tähtsustab liberaliseerimist ja konkurentsi põllumajandusturgudel, hääletasin vastu.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Georgios Papastamkose raporti poolt, sest sellega edastatakse tugev signaal selle kohta, milline peab olema Euroopa põllumajanduse kaal rahvusvahelistel läbirääkimistel. Ajal, mil Euroopa peab tugevdama oma põllumajanduslikku tootmist, et tagada toiduga kindlustatus, seatakse põllumajandussektor rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel sageli ebasoodsasse olukorda. Et me teaksime juba varakult, millised tagajärjed on neil lepingutel Euroopa põllumajandusele, kutsume Euroopa Komisjoni üles koostama ja avaldama põhjalikke mõjuhinnanguid kaubanduslepingute kohta enne läbirääkimiste alustamist. Lisaks tuleb Euroopa territooriumile toodavate toodete suhtes kohaldada ELi rangeid standardeid seoses tervise, keskkonna ja loomade heaoluga. Liikmesriikide piirikontrolli kaudu tuleb tagada Euroopa õigusaktide nõuetekohane rakendamine selles valdkonnas.

  Iosif Matula (PPE) , kirjalikult. – (RO) ELi edasise ühise põllumajanduspoliitikaga seoses peame arvesse võtma liidusisese tootmise ja impordi vahelist tasakaalu. Meie jõupingutused peavad olema suunatud paremale kooskõlale turu liberaliseerimise ja omamaise majandussektori kaitse vahel. Liikmesriikides tagab toiduga kindlustatuse stabiilne põllumajandussektor, mida turu suurenenud volatiilsuse tingimustes ei ohusta väliskaubanduspoliitika. Väiketootjad annavad olulise panuse toiduga kindlustatusesse piirkondades, kus nad tegutsevad. Leian, et põllumajandustoodete importimist käsitlevate kaubanduslepingute sõlmimisel kolmandate riikidega tuleb ette näha põllumajandustootjatele võimalike kahjude hüvitamine. Samas toetan põllumajanduspoliitikat, mis on võimalikult suures ulatuses suunatud sellele, et tagada ELi põllumajandustoodete pääs kolmandate riikide turgudele. ELi piirkondlikku märgist kandvate toodete edendamise eesmärk on teha need tooted tuntuks väljaspool ELi ja seeläbi suurendada nende tarbimist. Viimaste uurimuste kohaselt kasvab maailma elanikkond palju kiiremini kui maailma teraviljatootmine. ELis on palju piirkondi, mis oleksid võimelised tõhusamalt kasutama oma teravilja tootmise potentsiaali ja aitama tulemuslikult kaasa selle vahe vähendamisele.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Raporti kiituseks tuleb öelda, et selles väljendatakse muret ülemeremaade kodanike pärast ja pooldatakse toiduga kindlustatust. Ma hindan seda. Samas toetatakse raportis Euroopa Liidu põllumajanduslike huvide aktiivset edendamist, vabakaubanduspiirkondi ning kaubanduslepinguid ELi ja Chiquita või Dole’i vahel. Mis veelgi hullem: selles ähvardatakse Argentinat selgelt sanktsioonidega otsuste eest, mida mina soovitaksin omaenda kodumaalegi. Ma hääletan selle raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Põllumajandustooted moodustavad rahvusvahelises kaubanduses olulise osa ja seetõttu tuleb neid sellistena ka käsitleda. Pole kahtlust, et toorme kallinemisest tingitud pidev toiduainete hinnatõus on ELis muutumas üha pakilisemaks probleemiks. Lisaks peab põllumajandussektor rahuldama aina suurema hulga inimeste toiduvajadusi olukorras, kus loodusvarad vähenevad ja tootmissisendite hinnad on kõrged. Lisada võib veel mure keskkonna ja loodusvarade säilitamise pärast. Kõik see võib tekitada konkurentsimoonutusi, eelkõige arenenud riikides. Mõeldes tulevikus tekkivatele vajadustele, saab selgeks, et põllumajandusest saab ELi ja kogu maailma majandusarengu seisukohalt strateegiliselt tähtis sektor – ütleksin isegi, et elutähtis sektor.

  Alajos Mészáros (PPE) , kirjalikult. – (HU) Kuna põllumajandus ei ole lihtsalt majandustegevus ning kuna põllumajandus- ja toidupoliitika peavad teenima põhieesmärke, nagu toiduainetega kindlustatus ja toiduohutus, on peamine ülesanne viia kaubandusalased ja kaubandusvälised küsimused omavahel kooskõlla. EL on maailma suurim arenguriikide põllumajandustoodete importija, importides rohkem põllumajandustooteid kui USA, Jaapan, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa kokku. Kui nendele riikidele anda suurem juurdepääs turule, võib sellel olla kahjulik mõju nii ELi põllumajandustootjatele kui ka neile arenguriikidele, kes on kõige ebasoodsamas olukorras. Seetõttu peaks EL kaubandusläbirääkimistel aluseks võtma eri sektorite vajadusi paremini tasakaalustava käsituse ning edendama nii oma passiivseid kui ka aktiivseid põllumajanduslikke huve. ELi põllumajandussektoril on ELi 2020. aasta strateegias seoses mitmesuguste sotsiaal-majanduslike ülesannetega eriline osa. ELi kaubanduspoliitikal on tähtis ja otsustav roll selles, kas põllumajandus annab edaspidigi täieliku ja positiivse panuse meie eesmärkide saavutamisse. Olen nõus, et kaubanduspoliitika ei tohi takistada ELi põllumajandussektori dünaamikat, ja seetõttu hääletasin kõnealuse raporti poolt.

  Willy Meyer (GUE/NGL) , kirjalikult. – (ES) Ma ei hääletanud põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitleva raporti poolt, sest see tugineb ELi kaubanduspoliitika kesksele osale – vabakaubanduslepingutele.

On tõsi, et raport sisaldab positiivseid punkte, mis väärivad tunnustust. Näiteks tõstetakse esile äärepoolseimad piirkonnad seoses vajadusega tagada nende sõltumatus toiduainetega varustamisel. Sellegipoolest toetab raport ELi põllumajanduslike huvide aktiivset edendamist, võtmata seejuures arvesse asümmeetriat kaubavahetuses ELi kaubanduspartneritega ja kohustusi vabakaubanduspiirkondade ees, rääkimata kahjulikest tagajärgedest neis piirkondades elavate inimeste jaoks. Lisaks ähvardatakse raportis Argentinat protektsionistlike meetmete rakendamise eest selgesõnaliselt sanktsioonidega. Seetõttu jäin ma erapooletuks.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Kuigi toiduainete hinnad on juba mõnda aega pidevalt tõusnud – ja ilmselt kerkivad mõningate põllumajandustoodete hinnad järsult seoses ettenägematute ilmastikutingimuste, tõusvate kütusehindade ja põllumajandussaadustega spekuleerimisega –, ei peegelda kauplustes makstavad hinnad kuidagi tasu, mida väikepõllumajandustootjaid oma raske töö eest saavad. Lisaks on ELi tootjatel peaaegu võimatu maailmaturul hinna alusel konkureerida, sest meie sotsiaalsed, kvaliteedi-, loomakaitse- ja keskkonnastandardid on nii ranged. Samas on tegemist standarditega, mille täitmist me imporditud toiduainete puhul ei suuda või ei taha kontrollida. Kui me ei taha, et meie maapiirkonnad aeglaselt välja surevad ja põllumajandustootjate arv jätkuvalt väheneb, mis kujutab endast tõsist ohtu ELi liikmesriikide isevarustamisele, siis on viimane aeg lõpetada põllumajandustoetuste maksmine suurtele põllumajanduskontsernidele ja selle asemel anda raha neile, kes seda tõesti ellujäämiseks vajavad – väikepõllumajandustootjatele.

Kui see pole tsentraliseeritud ELis võimalik, on põllumajandustoetuste taasriigistamine ainus lahendus. Raport ei osuta selgele pühendumisele väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele, kellest paljud teevad ränka tööd sandikopikate eest. Seepärast jäin erapooletuks.

  Vital Moreira (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastu, sest minu arvates allutab see liidu kaubanduspoliitika täielikult põllumajanduspoliitikale, kuigi on hästi teada, et ainult kaubanduspoliitika võib tagada meie tööstusele, teenustele ja isegi põllumajandusele pääsu välisturgudele, mis on väga oluline liidu majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohalt. Kui me tulevikus jätkame sellise poliitilise suunaga, mis resolutsiooni läbib, siis on praktiliselt võimatu sõlmida kaubanduslepingud riikide või piirkondadega, millel on mahukas põllumajandussektor, näiteks Brasiilia ja Indiaga. Ühine kaubanduspoliitika – mis mõjutab kogu Euroopa Liitu ja kõiki liikmesriikide – ei saa täielikult sõltuda põllumajandussektori huvidest, mis tegelikult mõjutab vaid väikesel arvul liikmesriike. Samuti on minu arvates kahetsusväärne, et resolutsioon sisaldab süüdistusi Brasiilia aadressil, mis on täiesti alusetud, nagu Brasiilia pool on igati näidanud.

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühise põllumajanduspoliitika tulevik ja ELi väliskaubanduspoliitika on omavahel tihedalt seotud. Need on kaks reaalsust, mida ei saa käsitleda eraldi ning millele Euroopa Liit peab pöörama erilist tähelepanu.

Me ei saa eraldada kaubandusläbirääkimisi nende mõjust liikmesriikide põllumajanduslikule tootmisele. Seetõttu toetan sellist liberaliseeritud turgu, mis võtab arvesse ELi majandus- ja kaubanduspartnerite nõudeid, kuid olen samas ka seda meelt, et põllumajanduspoliitika tuleks teemana kaasata läbirääkimistesse lepingute üle, mis käsitlevad meie turule eksporditavate (meie poolt imporditavate) toodete kvaliteedi jälgimist ning Euroopa tootjate ja meie toiduvaliku kaitset.

Seega ma toetan kolleeg Papastamkose raportit. Siiski on mõnes kaubandusvaldkonnas tekkinud tasakaalustamatus, mis on tingitud vastutusalade jaotumisest Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja kaubanduskomisjoni vahel. Need komisjonid peaksid kooskõlastatult määratlema Euroopa Liidu põllumajandussektori mitmesuguste kaubanduslepingute tasakaalu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Hääletasin lõigete 49, 53 ja 54 poolt järgmistel põhjustel. Mis puudutab esimesena nimetatud lõiget, siis on absurdne, kui Mercosuriga peetavate läbirääkimiste aluseks on 12 aastat tagasi antud volitused. Seoses lõigetega 53 ja 54 tahaksin teile meenutada, et Euroopa põllumajandustootjad peavad täitma ülirangeid kvaliteedi-, toiduohutuse, keskkonnakaitse- ja loomade heaoluga seotud nõudeid. Leian, et me peaksime samasugused nõuded esitama kõikidele oma kaubanduspartneritele – mitte ainult Euroopa põllumajandustootjate huvides, vaid ka kaitset vajavate tarbijate huvides.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D) , kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlament võttis tänasel täiskogu istungil Strasbourgis vastu resolutsiooni Euroopa Liidu põllumajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kohta. Mitmed viimaste aastate sündmused osutavad ELi põllumajanduse olukorra halvenemisele; muu hulgas on märkimisväärselt vähenenud ELi osakaal ülemaailmses põllumajandustoodete ekspordis. Lisaks kasvab kaubanduspuudujääk põllumajandustoodete puhul ja ELi arvukad soodustused ei ole olnud vastastikused.

Seda arvestades on tähtis, et ELi põllumajanduspoliitikas ja ühises kaubanduspoliitikas määratletaks põllumajanduse, kaubanduse ja arenguvaldkonna ühised suunad. Dokument, mille me vastu võtsime, edastab olulise sõnumi ELi toidusektori kaitseks. Selles taunitakse Euroopa Komisjoni liigset kompromissivalmidust ja rõhutatakse, et meie turu edasiseks avamiseks tehtavatel otsustel tohi olla negatiivne mõju ELi põllumajandustootjatele.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin ELi põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitleva resolutsiooni poolt. EL on maailma suurim põllumajandustoodete importija, kuid tema osakaal ülemaailmses põllumajandustoodete ekspordis on vähenemas, sest teiste peamiste põllumajandusvaldkonna kaubanduspartnerite majanduskasv on kiirem ja maailmaturu hinnad on madalad, ent liidu toomiskulud on kõrged. Kuna EL on maailma suurim arenguriikide põllumajandustoodete importija, tuleb kaitsta ELi põllumajandustootjate huve ja näha ette mehhanism nende kahjude hüvitamiseks. ELi põllumajandustootjad vajavad kaitset ebaõiglase konkurentsi eest; seetõttu tuleb samasuguseid standardeid, mida kohaldatakse ELi põllumajandussektoris, kohaldada ka kolmandatest riikidest eksporditavate toodete suhtes. Need tingimused tuleb lisada kahepoolsetele kaubanduslepingutele. Lisaks tuleb anda igakülgset toetust selleks, et ELi tooted pääseksid kolmandate riikide turgudele. Leian, et komisjoni ettepanek anda Pakistanile nullmääraga imporditariifikvoot ELi 100 000 tonni etanooli eksportimiseks aastas järgmise kolme aasta jooksul ei taga otsest ja esmast abi ning avaldab negatiivset mõju ELi taastuvenergia tööstusele. Kuna Ukraina teraviljatoodang on äärmiselt konkurentsivõimeline ja selle suhtes kohaldatakse vähendatud tariife, peab komisjon olema Ukrainaga läbirääkimisi pidades järeleandmiste tegemisel ettevaatlikum.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) See põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitlev raport keskendub ELi ja kolmandate riikide vahelistele kaubanduslepingutele põllumajandustoodete valdkonnas. Euroopa Parlament mõistab raportis Euroopa Komisjoni hukka selle eest, et viimane teeb liiga sageli otsuseid, mis ei ole Euroopa põllumajanduspoliitika seisukohalt jätkusuutlikud. Komisjoni on põllumajanduspoliitikaga seoses varemgi korduvalt kritiseeritud. Hääletasin raporti poolt, sest pean Euroopa Parlamendi poliitilist rolli hädavajalikuks, kuigi komisjon väldib Euroopa Parlamendiga konsulteerimist, kui kõne all on kaubandussuhted kolmandate riikidega. Olen nõus komisjonile tehtud üleskutsega peatada lepingu sõlmimise Mercosuriga, kuni on koostatud uus leping asjaomaste riikidega, et tagada Euroopa tarbijatele kvaliteetsed ja ohutud tooted, samuti kulutasuvus välisturgudel.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin raporti poolt, kuna see kaitseb selgelt Euroopa põllumajandustootjate huve rahvusvahelises kaubanduses. Leian, et väliskaubanduspoliitikaga ei tohi seada ohtu ELi võimet säilitada tugev põllumajandussektor ja tagada toiduga kindlustatus, võttes arvesse turu suurenenud volatiilsust. Siiski ei ole harvad juhud, kui komisjon ohverdab põllumajanduse huvid, et saavutada tööstustoodetele ja teenustele parem juurdepääs kolmandate riikide turgudele. Lisaks eeltoodule on oluline meeles pidada, et ELi põllumajandussektoris tuleb järgida kõrgeimaid standardeid kvaliteedi, tootehügieeni, säästvate tootmismeetodite, taimetervise, loomatervise ja loomade heaolu, jälgitavuse, pestitsiidijääkide kontrolli, veterinaaria ja lisaainete osas; kuna need aspektid suurendavad tootmiskulusid, tuleks neid arvesse võtta mitmepoolsetel ja kahepoolsetel läbirääkimistel. Üldiselt olen seisukohal, et otsuseid ELi turu edasiseks avamiseks imporditud põllumajandustoodetele ei tohiks teha ilma eelnevate mõjuhinnanguteta ja ilma tagatisteta, et ELi põllumajandustootjatele hüvitatakse nende kahjud.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on ELi integratsiooni sümbol ning esindab ühte ELi riigiülese otsustamisprotsessi kõige kõrgemalt arenenud vormi. ELi sisemine surve liikuda ÜPP turule orienteerituse suunas ning pöörata rohkem tähelepanu muudele Euroopa Liidu poliitikavaldkondadele peegeldub ka ELi väliskaubanduspoliitikas, mille eesmärk on avada põllumajandusturg vastutasuks Euroopa tööstustoodete ja teenuste parema pääsu eest kolmandate riikide turgudele. See hõlmab ka Euroopa põllumajandusmudeli säilimist ja ELi tootjate võrdset konkurentsiolukorda maailmaturul. ELi põllumajandussektori multifunktsionaalne roll võib toimida uute paradigmade – toiduga kindlustatuse, toiduohutuse ja ELi kodanikele mõistlike hindadega pakutava kvaliteedi – katalüsaatorina.

Nõudlus toidu järele on suurenenud üle kogu maailma ning selle põhjuseks on suuremad tootmiskulud, põllumajandusturgude suur ebastabiilsus, maa, vee ja energiavarude vähenemine. Tugev ühine põllumajanduspoliitika on äärmiselt oluline ka ELi maapiirkondade säilimiseks, jätkusuutlikuks arenguks ja majandusarenguks ning nende piirkondade kaitsmiseks maa kasutamata jätmise eest ja elanikkonna lahkumise eest.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Me hääletasime tänasel täiskogu istungil põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitlevat raportit.

Georgios Papastamkose raportis märgitakse, et rahvusvaheline kaubanduspoliitika ei tohi seada ohtu ELi võimet tagada turu volatiilsuse tingimustes toiduainetega kindlustatus ja säilitada tugev Euroopa põllumajandussektor.

Raportis on mõistetud hukka komisjoni lähenemine, mille alusel tehakse põllumajandusküsimustes järeleandmisi, et saavutada paremat tööstustoodete ja teenuste juurdepääsu kolmandate riikide turgudele. Raport käsitleb tervet rida küsimusi, sealhulgas mõjuhinnanguid, rahalisi hüvitisi, WTOd/Dohat, kuid eelkõige probleemseid kahepoolseid kaubanduslepinguid, näiteks lepinguid Maroko, Pakistani, Ukraina ja Mercosuriga. Lisaks peetakse vastuvõetamatuks asjaolu, et komisjon jätkas läbirääkimisi, avaldamata mõjuhinnangut ja algatamata asjakohast poliitilist arutelu nõukogu ja Euroopa Parlamendiga.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ummikseisu tõttu mitmepoolsetes kaubandusläbirääkimistes on EL jätkanud läbirääkimisi kahepoolsete ja piirkondadevaheliste kaubanduslepingute üle, mis täiendavad mitmepoolseid kokkuleppeid. Praegu võistlevad USA ja EL omavahel selle pärast, kes ning millistel tingimustel pääseb esimesena uutele olulistele turgudele. Nii on see näiteks Maroko puhul. Kolleeg José Bové seadis oma raportis INTA komisjonis kahtluse alla kahepoolsete lepingute aluseks olevad põhimõtted Maroko puhul, mistõttu komisjoni kavandatav leping võidakse tagasi lükata. Me hääletasime poolt.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, kuna usun, et see tugevdab põllumajanduspoliitika positsiooni, arvestades, et põllumajanduspoliitika on Euroopa majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nurgakivi – vähemalt Euroopa 2020. strateegiast tulenevate ülesannete kontekstis.

EL on seni olnud maailma suurim põllumajandustoodete importija, eriti arenguriikide toodete puhul. ELi imporditava kauba väärtus on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, moodustades praegu ligi 20% maailma impordist.

Seda olukorda arvestades on meil vaja töötada välja Euroopa Liidu tugev kaubanduspoliitika, mis rakendaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, mis sätestab, et Euroopa peab tegema koostööd arenguriikides majanduskasvu poliitika rakendamisel. Nüüd on esmatähtis tagada, et kaubanduspoliitika ja Euroopa põllumajanduspoliitika toimiksid ülemaailmses kontekstis ühiselt, hõlbustades pääsu arenguriikide turgudele, võimaldades samal ajal neil riikidel edendada oma majanduslikku arengut.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Tahaksin rõhutada selle raporti tähtsust, eriti ühise põllumajanduspoliitika reformimise seisukohalt. Leian, et meil tuleb tagada ühise põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika sidusus. Kahjuks on mitmete kolmandate riikidega sõlmitud kaubanduslepingud väga sageli põhjustanud suurt kahju Euroopa põllumajandussektorile ja põllumajandustootjatele. Ma loodan siiski, et tulevikus enam nii ei juhtu. Lisaks tahan rõhutada, et meie põllumajandustootjad on kohustatud vastama väga kõrgetele kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja loomade heaoluga seotud standarditele. Me peaksime kohustama kolmandate riikide tootjaid, kes ekspordivad oma kaupa ELi, järgima samu standardeid, et tagada aus konkurents.

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE) , kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tänasel hääletusel leidis toetust raport põllumajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kohta, mis käsitleb suurel määral ka geneetiliselt muundatud toiduainete ja söötade importi Euroopasse. On hea meel, et toetust leidis ka punkt, milles palutakse komisjonil otsustavalt kaitsta geneetiliselt muundatud organismide kasutusse lubamist ja turustamist käsitlevaid ELi eeskirju WTOs esitatavate nõudmiste eest. Sisuliselt tähendab see, et igasugune GMOde kasutamine jääb rangelt reguleerituks ning see suurendab nii toiduohutust kui ka meie põllumeeste olukorda. Samuti leidsid toetust mitmed punktid, mis käsitlesid erinevate põllumajandusest tulenevate tootegruppide impordi maksustamist ning nende toodete kvaliteedinõudeid.

Lisaks GMOga seotud teemadele käsitleti ka üldisi toiduohutuse küsimusi, näiteks Brasiilia puhul ei ole siiani suudetud jätkuvalt saavutada ELi tootja- ja tarbijastandardeid toiduohutuse, loomade tuvastamise ja jälgitavuse, loomatervise ja haiguste järelevalve kohta. Samuti on muret tekitav Euroopas keelustatud pestitsiidide massiline kasutus Brasiilias ning selle tulemusel saadud toodangu import Euroopasse. Aitäh!

  Brian Simpson (S&D), kirjalikult. – EPLP esindajana ei toetanud ma ELi põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitlevat raportit. Kuigi raport sisaldab mõningaid häid mõtteid meie põllumajandusliku tootmise huvide kaitsmise kohta – näiteks osutatakse vajadusele kaitsta mitmepoolsete lepingute kaudu geograafilisi tähiseid –, olen arvamusel, et raport sisaldab osi, mis on liiga protektsionistlikud ja millega luuakse ebarealistlikud tingimused ELi käimasolevateks ja tulevasteks läbirääkimisteks kaubanduslepingute üle.

Lisaks ei ole ELi protektsionistlike meetmete säilitamine eesmärgiga kaitsta ELi põllumajandustootjaid väliskonkurentsi eest kooskõlas EPLP seisukohaga ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta. Me oleme alati pooldanud kaubandustõkete kõrvaldamist, et edendada tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat põllumajandussektorit, pakkuda tarbija jaoks kasulikumat lahendust ning anda turulepääsu võimalusi majanduslikult vähem arenenud riikidele.

  Michèle Striffler (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle ELi põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitleva raporti lõigetele 53 ja 54, kuna leian, et Euroopa Parlamendi liikmete kohus on kaitsta Euroopa põllumajandustootjaid ja tarbijaid ohu eest, mis tuleneks halva kvaliteediga põllumajandustoodete, eriti teatavatest Ladina-Ameerika riikidest pärinevate toodete suurtes kogustes importimisest. Me ei tohi ohverdada oma põllumajandustoodete kvaliteeti, lähtudes pelgalt ärilistest kaalutlustest.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on kolleeg Papastamkose raporti vastuvõtmise üle hea meel. Raportis on esile toodud põhilised kriteeriumid, millest Euroopa Liidu läbirääkijad peaksid lähtuma, ja selles rõhutatakse, et läbirääkimistel tuleks rohkem arvesse võtta kaubandusväliseid küsimusi.

Samuti ei saa me enam nõustuda olukorraga, kus meie loomakasvatajad, keda piiravad väga ranged keskkonna- ja tervisekaitsenõuded (eriti tootmishügieeni, säästvat tootmist ja loomade heaolu puudutavad nõuded), ohverdatakse rahvusvahelise kaubandusele, ebaausale konkurentsile ja häbiväärsetele konkurentsimoonutustele, mis on seotud kolmandate riikidega, kes toovad karistamatult Euroopa turule tooteid, mis ei vasta liidus kehtestatud tootmistingimustele. Kutsun komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles olema ülimalt valvsad eelkõige Mercosuriga sõlmitavate lepingute puhul, sest need ohustavalt selgelt Euroopa loomakasvatust.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Põllumajandus-, arengu- ja ühise kaubanduspoliitika vaheline tasakaal on Euroopa Liidu jaoks hädavajalik. Euroopa põllumajandussektor väärib erilist tähelepanu. Ühine põllumajanduspoliitika on vanim ühine poliitika ja see peab jääma tugevaks. Tuletan teile meelde, et põllumajandussektor täidab mitut rolli ning tuleb siduda muude sotsiaalsete ja poliitiliste eesmärkidega, näiteks Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Siiski ei eksisteeri Euroopa põllumajandus eraldiseisvalt Euroopa välissuhetest, eriti mis puudutab rahvusvahelist kaubandust ja arenguabi. Rahvusvaheliste suhete (näiteks selliste lepingute nagu ELi ja Mercosuri vaheline leping) tähtsust peegeldab majandusliku, poliitilise ja strateegilise partnerluse tasand. Seetõttu on oluline edendada standardite järjepidevust, eriti põllumajandusega seotud küsimustes. See on põhjus, miks ma hääletasin raporti lõigete 53 ja 54 vastu. Lisaks seavad vabakaubanduslepingud põllumajandussektori uude olukorda ja tekitavad uusi lahendamist vajavaid probleeme. Ma viitan äärepoolseimatele piirkondadele, mille nõrk majandus tugineb peamiselt samadele põllumajandustoodetele, mida toodavad meie Ladina-Ameerika partnerid. Ühest äärepoolseimast piirkonnast pärit parlamendiliikmena tahaksin rõhutada, et on tähtis võtta arvesse nende piirkondade eripära ja püüda edasiste läbirääkimistega mitte seada ohtu nende arengut.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin ELi põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitleva raporti poolt, sest tuleb tagada ELi põllumajandus-, kaubandus- ja arengupoliitika vaheline sidusus. ELi põllumajandusel on tähtis roll maapiirkondade tööhõive tagamisel ja elujõulisuse säilitamisel, ning Euroopa põllumajandusliku toiduainetööstuse mudel on Euroopa majanduse strateegiliselt oluline koostisosa. Nõudlus toidu järele on suurenenud üle kogu maailma ning selle põhjuseks on kliimamuutus, suuremad tootmiskulud ning kasutatava haritava maa ja joogiveevarude vähenemine. Ma tahaksin rõhutada põllumajandustoodetega kauplemise tähtsust vaesuse likvideerimise ja majandusarengu seisukohalt. Kutsun ELi üles võtma meetmeid, et toetada riike, mis toidukriisi tõttu kõige enam kannatavad. ELi osakaal ülemaailmses põllumajandustoodete ekspordis on vähenemas. Selles kontekstis on ELi-Mercosuri assotsiatsioonileping minu arvates ülimalt tähtis. Seetõttu peaks Euroopa Parlament olema tihedalt kaasatud kõikidesse läbirääkimistesse. Me nõuame, et ELi imporditavate põllumajandustoodete puhul antaks Euroopa tarbijatele tarbijakaitse, loomade heaolu, keskkonnakaitse ja minimaalsete sotsiaalnormide osas samad tagatised, mis on ette nähtud Euroopa tootmismeetodite puhul.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Kasutasin oma häält selleks, et veel kord kinnitada oma kindlat seisukohta: me ei tohi ohverdada oma põllumajandusmudelit äriliste kaalutluste altaril. Euroopa Liidu ja tema partnerite vahelise kaubanduse avamine ja liberaliseerimine ei tohi viia toidu kvaliteedi ja ohutusega seotud nõudmiste muutmiseni; nende nõudmiste eesmärk on kaitsta tarbijaid. Seetõttu tahtsin selgelt välja öelda, et põllumajanduslikes suhetes kolmandate riikidega peab kumbki osapool järgima teatavaid kaubandus-, tervishoiu- ja sotsiaalnorme ning et täiendavaid soodustusi ei tohi teha, kui nendega ei kaasne tagatised. Ka ei nõustu ma sellega, et me peaksime vähendama valvsust Euroopa põllumajandustootjate huvide kaitsmisel. Üksnes tänu põllumajandustootjate tööle on Euroopa suutnud luua tiheda seose oma põllumajanduse ja territooriumi vahel ning saavutada põllumajanduslikus tootmises tipptaseme. Seega on meie kohus tagada kaubandussuhetes Euroopa Liidu ja tema partnerite vahel aus konkurents. Seetõttu kutsun üles kehtestama Euroopa tasandil põllumajandustootjate jaoks kaitsemehhanisme, et aidata tootjatel toime tulla võimalike konkurentsimoonutustega.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma andsin poolthääle Georgios Papastamkose raportile ELi põllumajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kohta. Austerlasena tean meie põllumajandustootjate probleeme omast käest. Euroopa põllumajandus on üks Euroopa Liidu peamisi alustalasid, meie ühine kultuur ja eluala. Raportöör teeb komisjonile üleskutse esindada ELi huve põllumajanduse valdkonnas jõulisemalt ja ettevaatavamalt. EL on maailma suurim põllumajandustoodete importija. Äärmiselt oluline on tagada, et imporditud tooted vastaksid sama kõrgetele kvaliteedistandarditele nagu EList pärinevad põllumajandustooted.

Raport: Martin Häusling (A7-0026/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, kuna olen nõus, et komisjon peab ühise põllumajanduspoliitika reformimisel võtma vastu sobivad ja konkreetsed meetmed, mille eesmärk on toetada külvikorrasüsteemide parandamist põllumajandustootjate poolt. ELi valgupuudujäägi vähendamine peaks moodustama olulise osa ühise põllumajanduspoliitika reformimisest Euroopa põllumajandustootjate ja siseturu huvides. Sellised meetmed on väga kasulikud, arvestades, et valgurikaste kultuuride kasvatamine hõlmab praegu ainult 3% põllumaast ning et EL impordib 40 miljonit tonni valgurikkaid kultuure, mis moodustavad 80% sisetarbimisest.

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Valgurikaste kultuuride import on samaväärne väljaspool ELi haritava 20 miljoni hektariga ehk üle 10% ELi haritavast maast ning imporditud kultuuride suhtes ei kohaldata samasuguseid keskkonna- ja tervisenõudeid nagu Euroopa kultuuride puhul. Ebapiisav import tekitab loomakasvatus- ja söödasektorile lisakulusid ning seab ohtu kohaliku lihatootmise majandusliku elujõulisuse. Tasakaalu taastamine teravilja, valgurikaste kultuuride ja õliseemnetega varustamisel ja nende tarbimisel Euroopa Liidus võiks anda põllumajandustootjatele ning toiduaine- ja söödatööstusele suurt majanduslikku kasu ning aitaks parandada ka tervisliku ja kvaliteetse toidu valikut tarbijate jaoks. Kliimamuutuse seisukohast võib valgurikaste kultuuride kasvatamine vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid lämmastiku assimilatsiooni ja sidumise kaudu pinnases, mille tulemusena saab hiljem vähem kasutada sünteetilist lämmastikväetist. Need kultuurid aitavad vähendada ka mulla hapestumist, parandada mulla struktuuri, vähendada herbitsiidide kasutamist ja suurendada bioloogilist mitmekesisust, mis aitab kaasa tolmlemisele. Ma hääletasin raporti poolt, kuna toetan taimse ja loomse valgu tootmise vahelise tasakaalu parandamist ning kohalike valgurikaste kultuuride kasutamist.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Seitsekümmend protsenti Euroopa Liidus tarbitavatest õli- ja valgurikastest kultuuridest on imporditud, peamiselt Brasiiliast, Argentinast ja Ameerika Ühendriikidest. Kuna nende riikide tootjate suhtes ei kohaldata alati samasuguseid keskkonna, tervise ja geneetiliselt muundatud organismidega seotud reguleerivaid piiranguid nagu Euroopa tootjate suhtes, on Euroopa Liit otsustanud vaadata läbi valke puudutava poliitika ja suurendada valgurikaste kultuuride kasvatamist liidus. See võimaldaks Euroopa tarbijatele pakkuda tervislikumat ja mitmekesisemat toitu. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle olulise resolutsiooni poolt. Valgurikaste kultuuride kasvatamine on Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud; samal ajal on meie turg suurel määral muutunud sõltuvaks impordist. Selle olukorra põhjuseks on varasemad rahvusvahelised kaubanduskokkulepped, mis võimaldasid ELil kaitsta oma teraviljatootmist, ent vastutasuks nõudsid valgurikaste kultuuride ja õliseemnete tollimaksuvaba importi ELi. See lõi tingimused vajaliku toodangu odavaks impordiks ja põllumajanduse, eriti loomakasvatussektori konkurentsivõime tagamiseks. Kuid ELi enda sees kaotasid põllumajandustootjad ja töötlevad ettevõtted selle sektori vastu huvi. Taimse valgu uurimisprogrammide arv vähenes, haiguskindlate ja saagirikaste sortide aretamine lõppes ning kogu Euroopas on läinud kaotsi valgurikaste kultuuride kasvatamisega seotud praktilised kogemused. Praegune olukord, mida iseloomustavad pidevalt muutuvad turuhinnad ja valgurikka sööda kõrge hind, võib avaldada negatiivset mõju ELi loomakasvatussektorile, mis suurel määral sõltub impordist. Komisjon peaks viivitamatult kaaluma meetmeid, et edendada valgurikaste kultuuride kasvatamist ja säilitamist ELis, ning toetama neid kultuure kasvatavaid põllumajandustootjaid. Need meetmed peaksid kajastuma ühise põllumajanduspoliitika reformis. See hõlbustaks kõnealuse sektori taastumist, kaitseks põllumajandustootjate sissetulekuid ja aitaks kaasa jätkusuutlikule põllumajandusele ELis.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Mõne Euroopa majandussektori sõltuvus liiduvälistest turgudest on probleem, mis ei puuduta ainult tooraineid, vaid ka sööta.

Martin Häuslingi raportis tuuakse muu hulgas esile, et igal aastal imporditakse Euroopasse enam kui 40 miljonit tonni valgurikkaid kultuure, peamiselt sojauba ja maisigluteensööta, mis moodustab 80% ELi valgurikaste kultuuride tarbimisest.

Seda olukorda arvestades hääletan kahe käega kolleeg Häuslingi üleskutsete poolt, kes loodab, et tulevase ühise põllumajanduspoliitika raames soodustatakse Euroopa põllumajandussektoris tegevuspõhimõtteid, mille eesmärk on lõpetada see sõltuvus impordist. Sellel oleks kahtlemata positiivne mõju kvaliteedikontrollile ja tarneahela jätkusuutlikkusele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kuna valgurikaste kultuuride kasvatamine on ELis viimase kümne aasta jooksul vähenenud, tuleb meil kiiresti hajutada rahvusvahelistest turgudest sõltumise ja turuhindade volatiilsuse oht. Seetõttu toetan esitatud ettepanekut, et ühise põllumajanduspoliitika reformimisel lisataks uued sätted, mis lisaks põllumajandustootjate toetamisele külvikorrasüsteemide parandamisel edendaksid ka teadusasutuste teenuseid ja teadusuuringuid valgurikaste kultuuride seemnekasvatuse vallas. Lisaks tahaksin rõhutada detsentraliseeritud lähenemisviisi teadusprogrammidele, mis võtab arvesse põllumajandustootjate kohalikke teadmisi ja jätkusuutlikke põllumajandustootmise süsteeme. Seepärast toetan komisjoni ettepanekut kaaluda põllumajandusuuringute üksuse taasloomist põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi raames.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raporti andmete kohaselt on valgurikaste kultuuride kasvatamine Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul 30% vähenenud. Samas ütleb raportöör, et „ELis kasvatatakse valgurikkaid taimi vaid 3% [...] põllumaast [...]. Hoolimata sellest, et sektorit on [...] toetatud, on kuivatatud kaunviljade tootmine [...] jälle vähenenud ligikaudu ühe miljoni hektarini 2008. aastal. Igal aastal imporditakse enam kui 40 miljonit tonni valgurikkaid taimi, [...] mis moodustab 80% ELi valgurikaste taimede tarbimisest.” Neist arvudest peaks piisama, et püüda juhtpoliitikute tähelepanu ja õigustada poliitika muutmist. Ajal, mil toiduainete hinnad tõusevad rekordkõrgustesse, seades ohtu toiduga kindlustatuse, peab Euroopa Liit, mis tegeleb oma ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisega, käsitlema valgurikaste kultuuride kasvatamise probleemi ja püüdma leida sellele lahenduse. Lahendus peab hõlmama suuremat tähelepanu kõnealustele kultuuridele, mis lisaks impordi vähendamisele suurendavad põllumajanduse panust keskkonnakaitsesse, sest valgurikkad kultuurid võivad oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud andmete kohaselt on valgurikaste kultuuride kasvatamine Euroopa Liidus tohutult – ligikaudu 30% võrra – vähenenud, mis näitab, et ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) on midagi valesti läinud. See olukord sunnib ELi importima üle 40 miljoni tonni valgurikkaid kultuure ning tuleneb pikaajalistest lepingutest, mis lubavad õliseemnete ja valgurikaste kultuuride tollimaksuvaba importi, näiteks üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe ja Blair House’i leping. Viimaste aastate kliimamuutus on toonud selle teema päevakorda ja ma pean seda oluliseks osaks ÜPP reformist, mis eeldatavasti peagi teoks saab. Valgurikaste kultuuride kasvatamine ja teiste kultuuride laiendatud külvikord toovad suurt kasu nii keskkonna seisukohalt kui ka tänu kulude vähenemisele, sest need kultuurid rikastavad mulda lämmastikuga.

Ma hääletan raporti poolt, sest selle eesmärk on vähendada valgupuudujääki ELis. Loodan, et raportis sisalduvaid soovitusi, näiteks soovitust toetada põllumajandustootjaid, kes soovivad hakata külvikorras kasvatama valgurikkaid kultuure, võetakse uue ÜPP kujundamisel arvesse.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Valgupuudujääk Euroopas ning tasakaalu puudumine loomse ja taimse valgu tootmisel kujutavad endast süvenevat probleemi, mis mõjutab inimeste tarbimisharjumuste muutusi, toidu kvaliteeti ja toiduga kindlustatust ning karjakasvatajate rasket olukorda. Raportöör esitab arvud, mis on õpetlikud ja murettekitavad. Need arvud nõuavad, et probleemile pöörataks tähelepanu ja et selle lahendamiseks võetaks meetmeid. Tasakaalu puudumise algpõhjus on kehtiv põllumajandus- ja kaubanduspoliitika, mida muutmata ei ole võimalik lahendust leida. Raportis seda ei mainita. Praeguse puudujäägi ja tasakaalustamatuse ületamise aluseks peab olema valgurikaste kultuuride kasvatamise suurendamise ja mitmekesistamise toetamine ning impordi järkjärgulise asendamise poliitika. Raportis tunnistatakse seda vajadust ja soovitatakse mõningaid olulisi meetmeid, mis meie arvates on positiivsed, näiteks kohalikku tootmist, müüki ja tarbimist soosivate turutingimuste loomist ning geneetiliselt muundatud organisme (GMO) mittesisaldavate toodete lühikeste tarneahelate mudelite edendamist.

Samas avatakse raportiga uks lahendustele, mida me peame murettekitavateks ja millega me ei saa nõustuda. Ma pean silmas näiteks imporditud söödas GMOde sisalduse suhtes nulltolerantsi kaotamist, mis seab ohtu ettevaatuspõhimõtte täieliku kohaldamise.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on otsida lahendust valgupuudujäägi probleemile Euroopas ning loomse ja taimse valgu tasakaalustamatule tootmisele. Me teame, et tegemist on süveneva probleemiga, mis mõjutab inimeste tarbimisharjumuste muutusi, toidu kvaliteeti ja toiduga kindlustatust ning karjakasvatajate rasket olukorda.

Tasakaalu puudumise algpõhjuseks on kehtiv põllumajandus- ja kaubanduspoliitika, mida muutmata ei ole võimalik lahendust leida. Raportis seda paraku ei mainita.

Me väidaksime, et praeguse puudujäägi ja tasakaalustamatuse ületamise aluseks peab olema valgurikaste kultuuride kasvatamise suurendamise ja mitmekesistamise toetamine ning impordi järkjärgulise asendamise poliitika. Kuigi raportis tunnistatakse seda vajadust ja pakutakse välja mõningad meie arvates positiivsed meetmed, avatakse samas uks lahendustele, mida me peame murettekitavateks ja millega me ei saa nõustuda. Ma pean silmas näiteks imporditud söödas GMOde sisalduse suhtes nulltolerantsi kaotamist, mis seab ohtu ettevaatuspõhimõtte täieliku kohaldamise.

  Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. – (IT) Valguimport kolmandatest riikidest on suur probleem, kui imporditavate kaunviljade puhul ei ole tagatud samaväärsed nõuded. Neid valgurikkaid kultuure kasutatakse peamiselt loomakasvatuses ja see seab ohtu hinnasüsteemi, kuna hinnakõikumised kasvavad rahvusvahelistel turgudel astmeliselt. Seetõttu nõustun kolleeg Häuslingiga, et tuleb jätkata impordisõltuvuse vähendamist ELis.

  Martin Häusling (Verts/ALE) , kirjalikult. – (DE) Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportis „Proteiini nappus ja selle pikaajalise probleemi võimalikud lahendused Euroopa Liidus” esitatakse mitu suurepärast lahendust valgurikaste kultuuride puudujäägi ületamiseks ELis. Näiteks võiks üle vaadata Ameerika Ühendriikidega sõlmitud Blair House'i lepingu, mis võimaldab importida valgurikkaid kultuure Ameerika Ühendriikidest tollimaksuvabalt. Muud lahendused on valgurikaste kultuuride lisamine külvikordadesse, teadusuuringute ja konsultatsioonide tõhustamine ning valgurikaste kultuuride kasvatamiseks seemnematerjali aretamise laiendamine ja infrastruktuuri arendamine. Kahjuks esitas kolme fraktsiooni – Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni – liikmete enamus muudatusettepanekuid, mis lähevad Euroopa Parlamendi selle selge seisukohaga vastuollu. Nende ettepanekutega nõutakse valgurikaste kultuuride, eriti soja importimise lihtsustamist; see nõue puudutab ka geneetiliselt muundatud organisme (GMO), mis on ELis keelatud. Kahjuks võeti muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi täiskogu hääletusel napi häälteenamusega vastu. Mina olen aga veendunud, et geneetiliselt muundatud soja suurema importimise nõue on vastuolus meie tegeliku eesmärgiga tugevdada ELi isevarustamist. See seisukoht ei kajasta valdava osa eurooplaste tahet, kes välistavad GMOde kasutamise põllumajanduses. Ma pean hääletustulemust kahetsusväärseks ja olen raportöörina otsustanud raportist loobuda.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle dokumendi poolt, sest ühise põllumajanduspoliitika reformimine peab sisaldama piisavaid ja usaldusväärseid uusi meetmeid ja vahendeid, mis aitavad põllumajandustootjatel parandada külvikorrasüsteeme, et oluliselt vähendada praegust valgupuudujääki ja hinnakõikumisi. Valgupuudujääk kasvab ELis järk-järgult, sest EL kasvatab ainult 30% valgurikkaid kultuure, mida kasutatakse loomasöödaks. Valgurikkaid kultuure kasvatatakse vaid 3% ELi põllumaast ja seetõttu on EL sunnitud importima 70% loomasöödaks vajaminevatest kultuuridest. Valgurikaste kultuuride laiem kasutamine külvikorras pakub suurt põllumajanduse ja keskkonnaga ning kliimamuutuse leevendamisega seotud eelist. Kliimamuutuse osas võivad kaunviljasordid oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid lämmastiku assimilatsiooni ja sidumise abil mullas, vähendades sellega lämmastikväetise kasutamist. Kui külvikorras on suurem osakaal valgurikastel kultuuridel, pareneb mulla viljakus ja struktuur, toitainete talletamine ja ka järgmiste kultuuride tervis. Alalised loomasöödaks kasutatavad rohu-ristiku segud ning teraviljade ja valgurikaste kultuuride segud katavad pinnast paremini ja vähendavad seega toitainete kadumist põhjavette ja jõgedesse, samuti pakuvad need paremaid tingimusi mesilastele ja teistele tolmeldavatele putukatele. Laiendatud külvikord vähendab vajadust taimekaitsevahendite järele ning võib aidata säilitada metsikute ja kultiveeritud liikide ja sortide mitmekesisust.

  Peter Jahr (PPE) , kirjalikult. – (DE) Valgurikaste kultuuride kasvatamine on Euroopa Liidus viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Selle tulemusena sõltume nüüd murettekitavalt suurel määral impordist. Seetõttu tahaksin tänada raportööri, kes kutsub komisjoni üles astuma samme keskmises ja pikemas perspektiivis selle probleemi lahendamiseks. Niikaua kui Euroopa Liit ei suuda end piisavalt ise varustada, peaksime kaaluma ka muudatusi oma impordikorras. Tehniline lahendus seoses imporditud valgutoodete vähese GMO-sisaldusega võiks tagada Euroopa turu jaoks piisavad sojavarud.

  Jarosław Kalinowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Praegune valgurikkaid kultuure käsitlev Euroopa poliitika on kahjulik põllumajandustootjatele, kes on sunnitud maksma nende eest kvooditasusid, mis sõltuvad kõikumistest maailmaturul, aga ka tarbijatele, kes ostavad valgurikka söödaga toidetud loomadelt saadud liha ja piima. Piirkondlike ja ilmastikutingimuste tõttu on valgurikaste kultuuride kasvatamises ELis toimunud struktuurimuutused ning selliseid muutusi võib pidada isegi soovitatavaks, pidades silmas bioloogilist mitmekesisust ja kliimamuutuse tõkestamise meetmeid. Kolmandatest riikidest imporditavat sööta ei kontrollita nii rangelt kui Euroopa sööta ja seega ei saa me olla 100% kindlad selle kvaliteedis. Ka ei tea me täpselt sööda valmistamiseks kasutatud toorme päritolu. Järelikult peaksime olukorra muutmiseks kiiresti meetmeid võtma, sest vastasel juhul osutuvad meie kinnitused, et Euroopa toit on ohutu, tervislik ja kvaliteetne, tühjadeks sõnadeks. ELi valgupuudujäägi ületamiseks tuleks järgmise sammuna leevendada eeskirju, mis keelavad loomade söötmise liha- ja kondijahuga. Kodulindude ja sigade puhul ei ole sellise söötmisviisiga seoses haiguste leviku ohtu tuvastatud ning liha- ja kondijahu kasutamise keeld kehtestati ju tegelikult veiste spongioosse entsefalopaatia tõttu. Loomakasvatuses liha- ja kondijahu kasutamise võimaldamine vähendab tootmiskulusid, mis on äärmiselt tähtis, arvestades lihatootmise kasumlikkuse vähenemist. See võimaldaks meil ka vähendada valgurikka sööda importi Ameerikast.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Mitmed uuringud näitavad, et valgupuudujääk on Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Seetõttu on suurenenud Euroopa Liidu sõltuvus imporditud valgust. Mitmes sektoris on tekkinud oht, et rahvusvahelise turu hinnakõikumiste tõttu ei ole võimalik valgurikkaid kultuure mõistliku hinnaga hankida. Kui kaubanduslepingud teiste riikidega mitu aastat tagasi sõlmiti, loodi nendega ELis valgurikaste kultuuride kasvatamiseks paraku ebasoodsad konkurentsitingimused. Nüüd mõjutavad meid nende läbimõtlemata otsuste tagajärjed. Seetõttu on oluline mõista, mis juhtus, et panna paika, millises suunas peaksime valgupuudujäägi ületamiseks liikuma. Me tegeleme praegu aktiivselt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisega. Tähelepanu keskmes on aktiivsete põllumajandustootjate toetamine, keskkonnakaitse ja maaelu areng. Kuid ÜPP reformimisel ei tohiks me teisi küsimusi tähelepanuta jätta. Resolutsioonis rõhutatakse, et valgurikaste kultuuride suurem kasutus külvikorras parandab oluliselt põllumajanduskeskkonda ja aitab leevendada kliimamuutust. Leian, et need argumendid on piisavalt veenvad, et lahendada valgupuudujäägi küsimus ÜPP reformi raames.

  Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) EL on väga sõltuv loomakasvatussektoris kasutatava sööda impordist, kuna ei tooda ise vajaminevat sööta. Seitsekümmend protsenti loomasöödaks vajalikest valgurikastest kultuuridest imporditakse Brasiiliast, Argentinast ja Ameerika Ühendriikidest. Valgupuudujääki käsitlevas raportis on see probleem selgelt välja toodud ja söödaga seoses nõutakse rangeid standardeid. Imporditud kaup peab vastama ka kvaliteedi-, keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele. Lisaks tuleb sööda tootmiseks sobivat toorainet tõhusamalt kasutada. Oluline on vähendada meie tohutut sõltuvust kolmandatest riikidest, sest sõltuvuse tulemuseks on hindade kõikumine ja läbipaistvuse puudumine seoses tootmistingimustega. See õnnestub vaid siis, kui me võtame valgurikaste kultuuride kasvatamise jälle endi kätesse, nagu soovitatakse ka raportis. Samas olen ma kategooriliselt vastu geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamisele Euroopa põldudel.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Asjaolu, et ELis kasvatatakse valgurikkaid kultuure vaid 3% ELi põllumaast ning praegu suudetakse liidus toota ainult 30% loomasöödana kasutatavatest valgurikastest kultuuridest, osutab olukorrale, mida enamikul inimestel on väga raske mõista.

Valgurikaste kultuuride pakkumise vähenemine ajal, mil nende kultuuride kasvatamisel oleks mitmesuguseid põllumajanduse ökosüsteemi, loomakasvatussaaduste kvaliteedi ja turuhindade kontrolli all hoidmise seisukohalt kasulikke tagajärgi, on paradoksaalne. Arutelu, mis sai alguse juba parlamendikomisjonis, on määrava tähtsusega, võimaldades uuesti määratleda valgurikaste kultuuride kasvatamise osa Euroopa põllumajanduse ees seisvate tulevaste ülesannete lahendamisel. Ma viitan kliimamuutuse vastu võitlemisele ja loodusvarade asjakohasele kasutamisele, mis pälvivad tulevase ühise põllumajanduspoliitika raamistiku koostamisel vajalikku tähelepanu.

Ma toetasin raportit, sest minu arvates tähistab see uut etappi, mis peab nüüd algama, et valgupuudujääki oleks võimalik vähendada. Ma pean äärmiselt oluliseks spetsiaalse raamprogrammi loomist detsentraliseeritud põllumajandus uuringute tarbeks, et parandada koostööd, jagada parimaid tavasid ja kiirendada kohalikele oludele kohandatud valgurikaste kultuuride tõhusamat aretust, et muuta see innovaatiliseks valdkonnaks eri liikmesriikides.

  Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Valgurikaste kultuuride kasvatamine on ELis viimasel kümnendil vähenenud. Neid kultuure kasvatatakse praegu vaid 3% Euroopa Liidu põllumaast ning praegu suudetakse liidus toota ainult 30% loomasöödana kasutatavatest valgurikastest kultuuridest. Ma toetan raportööri seiskohta, et olukorda tuleb muuta: see oleks kasulik inimese tervisele, samuti keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Euroopa Komisjon peaks koostama aruande võimaluste kohta, kuidas suurendada ELis valgurikaste kultuuride kasvatust uute poliitikavahendite abil. Ka ELi imporditavate valgurikaste kultuuride päritolu kontrollimise mehhanismi loomine on kasulik.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma olen raportiga rahul, sest selles juhitakse tähelepanu valgupuudujäägile ELis ja vajadusele see puudujääk tasa teha, kuid olen vastu meetmetele, mille tulemusena hakatakse valgurikaste kultuuride kasvatamise tagamiseks põllumajandustootjatele maksma suuremaid toetusi. Minu seisukoht on, et valgurikaste kultuuride ELis kasvatamise soodustamine peab toimuma kooskõlas reformitud ühise põllumajanduspoliitikaga, mis näeb ette ELi liikumise jätkusuutlikku põllumajanduse ja suurema turule orienteerituse suunas ning – mis veelgi tähtsam – eemaldumise kaubandust moonutavatest toetustest.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL) , kirjalikult. – (CS) Valgurikaste kultuuride kasvatamise vähenemisel ja omamaise toodangu ulatuslikul asendamisel odava impordiga võivad lõppkokkuvõttes olla negatiivsed tagajärjed, kuna nii kaotame nüüdisaegseid viljelusmeetodeid puudutavat oskusteavet. Selle tulemusena võivad oluliselt väheneda uuringud kõnealuste kultuuride kasvatamise kohta kohalikus keskkonnas. Ma pean tähtsaks ka nende kultuuride piisavalt suure mitmekesisuse ja laia sortimendi säilitamist. Sarnaselt paljudele raportitele või ettepanekutele, mida Euroopa Parlamendis arutatakse, mainitakse selleski raportis vajadust tagada kvaliteetne toodang. Lisaks on mainitud toodangu puhul vaja kontrollida tegelikke proove ning ühendada see kohapeal kasutatavate põllumajanduslike protsesside ja ressursside kontrollimisega. Kvaliteeti tuleb importimisel väga hoolikalt ja põhjalikult kontrollida, kasutades nüüdisaegseid laboratoorseid meetodeid ning tuvastades üheselt kauba päritolu. Paljudes ELi liikmesriikides on olemas teatavad tüüpilised põllukultuurid. Tšehhi Vabariigis on selleks näiteks hernes, mille kasvatamine on pikaajaline traditsioon. Hernekasvatus on nüüd aga vähenemas. Tšehhi Vabariigi seisukoht esitatud raporti suhtes on üldiselt pooldav.

  Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. – (IT) Valgurikaste kultuuride kasvatamine Euroopa Liidus on suures languses ja olukord on murettekitav. Valgupuudujäägi tulemuseks on tasakaalustamatus nii põllumajanduslikus tootmises kui ka maaharimisviiside uurimises ja arendamises. Põllumajandustootjad on tegelikult järk-järgult kaotanud huvi valgurikaste kultuuride vastu, mille tulemusena on Euroopas kaotsi läinud nende kultuuridega seotud praktilised kogemused. Seega on vaja raportis kirjeldatud murettekitavale olukorrale reageerida ja sõnastada tõeliselt terviklik Euroopa strateegia. Uusi probleeme, nagu kliimamuutus ja põllumajandusliku bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, on võimalik lahendada vaid siis, kui valgurikka taimetoodangu pakkumine ja tarbimine on ELis rohkem tasakaalus. Seetõttu loodame, et Euroopa Komisjon uurib võimalusi praeguse valgupuudujäägi ületamiseks ühise põllumajanduspoliitika radikaalse reformimise kaudu, mille tulemusena suudab see poliitika vastata uutele väljakutsetele. Samuti oleks asjakohane kehtestada lisatoetus, kui põllumajandustootjad kasutavad kohustuslikus külvikorras vähemalt nelja eri kultuuri, sealhulgas vähemalt üht valgurikast kultuuri. Lõpetuseks: komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadis oleks vaja luua põllumajandusuuringute üksus, et motiveerida tarbijaid ja toitlustajaid valima keskkonnasõbralikumat toitu.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin ELi valgupuudujääki käsitleva algatusraporti poolt. Peamiselt loomasöödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride osas sõltub Euroopa suuresti impordist. Selle sõltuvusega kaasnevad suuremad riskid, mis on seotud hinnakõikumistega rahvusvahelistel turgudel. Selle nähtuse vastu võitlemiseks teeme ettepaneku, et ühise põllumajanduspoliitika reformiga nähtaks ette uued sätted, mille eesmärk on abistada põllumajandustootjaid külvikorrasüsteemide parandamisel, investeeringud valgurikaste kultuuride seemnete teaduslikesse uuringutesse ning põllumajandustootjate parem koolitus külvikordade ja segakasvatuse vallas.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Kolleeg Häuslingi raport oli hea. Liidu valgusõltumatuse suurendamine, lühemate tarneahelate edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kaasa aitavate põllumajandustootjate toetamine – need kõik on meetmed, mida ma toetan.

Kuid geneetiliselt muundatud organisme propageerivatel lobistidel ja nende esindajatel õnnestus muuta see raport üleskutseks lubada Euroopasse siseneda saastunud toidul. Raport pooldab ka naasmist loomse jahu kasutamise juurde koos kõigi sellega kaasnevate ohtudega. Valgurikaste kultuuride kasvatamise asukohta tuleb muuta. Raport oma uuel kujul ei võimalda meil seda teha. Ma hääletan selle raporti vastu, kui Euroopa Parlament kiidab heaks geneetiliselt muundatud organismid ning liha- ja kondijahu.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Valgurikaste kultuuride kasvatamist on vaja suurendada, et vähendada sõltuvust imporditavast sojast, säilitada toiduga kindlustatus ja tuua kasu keskkonnale. Teadusuuringute kohaselt on valgurikkad kultuurid keskkonnale kasulikud kasvuhoonegaaside heitkoguste, bioloogilise mitmekesisuse ja mulla kvaliteedi aspektist. On väga murettekitav, et ainult 3% Euroopa põllumajandustoodangust koosneb valgurikastest kultuuridest. Lisaks on vastuvõetamatu, et me katame 80% oma vajadustest impordiga. Seetõttu on väga oluline võtta meetmeid olukorra muutmiseks 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika alusel antava abi raames.

  Willy Meyer (GUE/NGL) , kirjalikult. – (ES) Martin Häuslingi raport, mis käsitleb valgupuudujääki Euroopas ja lahenduste otsimist, sisaldab mõningaid häid ideid, näiteks nende põllumajandustootjate toetamist, kes aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele.

Ma hääletasin siiski raporti vastu, sest selles pooldatakse selgelt geneetiliselt muundatud organisme ja sellega avatakse Euroopa täielikult saastunud toidule ja loomset päritolu jahule.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Raportis kutsutakse komisjoni üles lisama reformitud ühisesse põllumajanduspoliitikasse piisavaid ja usaldusväärseid meetmeid ja vahendeid, mis aitavad põllumajandustootjatel parandada külvikorrasüsteeme. Samuti tehakse üleskutse esitada õigusakti ettepanek, millega lubataks kasutada tapajäätmetest töödeldud loomset valku monogastrilistele loomadele (sead ja kodulinnud) sööda tootmiseks. Mis muutub, kui see luba antakse? Keelamist on võimatu kontrollida. Milleks kulutada aega raportile, mis on tarbetu ja raskesti mõistetav, lihtsalt selleks, et raportöör „saaks linnukese kirja”? Ma jäin erapooletuks, sest ma ei hääleta ebaselgete, kokkuklopsitud algatuste poolt.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Valgurikkad kultuurid on söödatööstuse jaoks oluline komponent ning seega ka märkimisväärne majanduslik tegur. Kuid valgurikaste kultuuride kasvatamine on küsimus, mis on Euroopas äratanud vähe huvi. Viimase kümne aasta jooksul on nende kultuuride kasvatamine vähenenud kuni 30%; ainsaks erandiks on soja, mille kasvatamine on vähenenud vaid 12%. Valgurikkaid kultuure kasvatatakse vaid 3% ELi põllumaast. Uuringud näitavad, et olukord on majanduslikult väga ebasoodne, kuna selle tulemuseks on 80%line impordikvoot. Lisaks on see kahjulik ka põllumajandusele tervikuna. Seda seetõttu, et valgurikaste kultuuride kasvatamine võiks rikastada mulda lämmastikuga, edendades lõpptulemusena viljakust. Teadusuuringute valdkond kannatab, kuna nõudlus valgurikaste kultuuride seemnete järele on väike. Allakäiguspiraal on juba alanud. Ma hääletasin raporti vastu, kuna kardan, et see võib takistada traditsiooniliste seemnete kasvatust.

  James Nicholson (ECR) , kirjalikult. – Raport pooldab üldiselt seisukohta, et kolmandatest riikidest valgu importimise asemel peaksime julgustama põllumajandustootjaid tootma seda siin, Euroopas. See seisukoht ei arvesta asjaolu, et looduslike piirangute tõttu ei ole Euroopas lihtsalt võimalik kasvatada piisavates kogustes soja ja maisi, et rahuldada meie põllumajandustootjate nõudlust konkurentsivõimelise hinnaga. Taskukohase hinnaga imporditud valk kolmandatest riikidest, näiteks Ameerika Ühendriikidest, on oluline, et tagada toiduga kindlustatus ja luua põllumajandustootjatele tingimused põllumajandusest inimväärse elatise teenimiseks. Lisaks viidatakse raportis sellele, et me peaksime uurima võimalust kasutada loomasöödas loomset valku. Pärast meie kogemusi veiste spongioosse entsefalopaatiaga ei arva ma, et me peaksime seda teed minema. See ei ole ka vajalik, kui põllumajandustootjatel on kasutada piisavalt soja ja maisi. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma andsin oma poolthääle sellele raportile, milles tuuakse esile mitu olulist probleemi Euroopa põllumajanduses. Samas leian, et me peaksime keskenduma rohkem lahendustele. Sellega seoses leian, et peame olema avatumad, kasutades biotehnoloogia sektori uusimaid teaduslikke lahendusi.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Raport toetab geneetiliselt muundatud organismide ja kondijahu kasutamist. Üldiselt tuleks loomasöödas loomse valgu kasutamist lubada ainult siis, kui on olemas kõik negatiivsete tagajärgede vältimiseks vajalikud teaduslikud tõendusmaterjalid ja kontrollimehhanismid (meenutan teile veiste spongioosse entsefalopaatia skandaali). Seepärast hääletasin selle raporti vastu.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Valgupuudujääk ELis on asjakohane ja oluline küsimus. Kuna probleem on ELis sügavalt juurdunud ja valgu puudujääk suureneb pidevalt, peame tegema kõik endast oleneva, et lahendada see võimalikult kiiresti ja suurendada kohalike valgurikaste kultuuride kasvatamist. Usun, et resolutsioon on vajalik samm probleemi lahendamise suunas. Valgurikaste kultuuride kasvatamine leevendab kliimamuutuse mõju ja avaldab positiivset mõju ka põllumajandustootjate sissetulekutele. Lisaks on tegemist olulise teguriga, mis tugevdab ELi loomakasvatussektorit, kuna vähendaks selle sektori sõltuvust valgurikaste kultuuride impordist ja suurendaks konkurentsivõimet. Leian, et komisjon peab võtma kiireid meetmeid, et peatada ka vähese geneetiliselt muundatud organismide sisaldusega põllukultuuride sisenemine ELi turule. Me ei saa lubada isegi vähest geneetiliselt muundatud organismide sisaldust ELi imporditavates valgurikastes kultuurides, mida kasutatakse toidu ja loomasööda tootmiseks. Olen nõus ettepanekutega toetada teadusuuringuid, mis käsitlevad valgurikaste kultuuride seemnete aretamist ja pakkumist, ning luua maaelu arengut toetavate meetmete raamistik, millega luuakse loomasööda tootmiseks tõhusam, detsentraliseeritud infrastruktuur. Leian, et ELis tuleb põllumajandustootjate rahalise toetamise kaudu aktiivselt edendada külvikorra kasutamist; see vähendaks praegust valgupuudujääki ja hinnakõikumisi.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Martin Häuslingi raporti (A7-0026/2011) poolt, kuna selles pooldatakse loomasöödaks vajaliku valgu pakkumist, mille puudumine on juba pikka aega olnud Euroopa põllumajanduse madala konkurentsivõime põhjuseks. Euroopa Liidus on viimase kümne aasta jooksul valitsenud valgurikaste kultuuride kasvatamise murettekitav puudujääk ja nüüdne olukord osutab suurele langusele. Peamiste kuivatatud kaunviljade tootmine on vähenenud 30% ja sojaoa tootmine 12%. See suundumus suurendab liidu niigi murettekitavalt suurt sõltuvust peamiselt loomasöödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride impordist ning kujutab endast arvestatavat ohtu eelkõige ELi loomakasvatussektorile. Probleemi süvendab asjaolu, et hinnakõikumised rahvusvahelisel turul on oluliselt suurenenud. Komisjoni esmane ülesanne on kiiresti tagada katkematud sojatarned ELi turule ning töötada välja tehniline lahendus seoses ELi sisseveetavate, toiduks ja söödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride vähese GMO-sisaldusega. Imporditud sojakoguste ebapiisavus toob ELi loomakasvatus- ja loomasöödasektori jaoks kaasa täiendavad kulud ning seab ohtu kodumaise lihatootmise majandusliku elujõulisuse.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Valgurikaste kultuuride kasvatamine ELis hõlmab praegu ainult 3% liidu haritavast maast (v.a puu- ja köögiviljad). Kuivatatud kaunviljade tootmine langes 2008. aastal ligikaudu ühele miljonile hektarile. Igal aastal imporditakse enam kui 40 miljonit tonni valgurikkaid kultuure, peamiselt sojauba ja maisigluteensööta, mis moodustab 80% ELi valgutarbimisest. Kolmandates riikides ELi importimiseks kasvatatavate valgurikaste kultuuride all olev maa moodustab 10% ELi haritavast maast ehk 20 miljonit hektarit. Arvestades ELi võetud kohustust osaleda aktiivselt üldise toiduga kindlustatuse tagamises ja võitluses kliimamuutuse vastu, peab tulevane põllumajanduspoliitika edendama loomse ja taimse valgu tasakaalustatumat tootmist, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja toitainete kadu vesikondadesse, ning lisaks sellele motiveerima tarbijaid, avalike hangete korraldajaid ja toitlustajaid valima toidulauale tasakaalustatumat, keskkonnasõbralikumat ja mitmekesisemat toitu.

Komisjon peab esitama seadusandlikud algatused, et vähendada toidu raiskamist toiduahelas, sh tapajäätmete ja vedelate toidujäätmete osas, mida ei ole ikka veel piisavalt reguleeritud.

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin eile ELi valgupuudujääki käsitleva raporti vastu, sest minu arvates ei saa seda probleemi lahendada geneetiliselt muundatud toodete sisseveo lubamisega Euroopa Liitu. Fakt on see, et 80% meie valgurikaste kultuuride vajadusest kaetakse juba impordiga. Kaduma on läinud raporti esialgne eesmärk – ärgitada meetmete võtmist valgurikaste kultuuride omamaise tootmise suurendamiseks, et võidelda valgutootmise vähenemise vastu ELis.

Geenitehnoloogia lobistidel on selgelt õnnestunud edendada positiivset suhtumist geneetiliselt muundatud valgu importimise suhtes, mis on raportisse jõudnud muudatusettepanekute kaudu, mille parlamendiliikmete enamus täiskogu istungil paraku vastu võttis. Isegi raportöör oli sunnitud hääletama oma raporti vastu. Austria Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmena pooldan (nagu ka minu kolleegid Euroopa Parlamendis) nulltolerantsi geneetiliselt muundatud organismide suhtes.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänasel osaistungjärgul võeti vastu Martin Häuslingi raport ELi valgupuudujäägi kohta.

Peamiselt loomasöödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride osas sõltub EL suuresti impordist. Sellega kaasnevad märkimisväärsed riskid, eriti Euroopa loomakasvatussektori jaoks. Mitme kompromissettepanekuga on esialgset raportit oluliselt parandatud.

Vastu võetud raportis kutsutakse komisjoni üles valgurikkaid kultuure käsitlevat poliitikat läbi vaatama, pidades silmas keskpikka ja pikka perspektiivi, ning võtma ühise põllumajanduspoliitika reformimisel vastu uued sätted, mille eesmärk on toetada põllumajandustootjaid külvikordade parandamisel ning vähendada taimsete valkude puudujääki ja hinnakõikumisi. Samuti nõutakse raportis teadusuuringute läbiviimist, mis käsitlevad seemneid ja nende osa haigustõrjes.

Raportis palutakse komisjonil tagada katkematud sojatarned ELi turule ning töötada välja tehniline lahendus seoses ELi sisseveetavate, toiduks ja söödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride vähese GMO-sisaldusega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Raporti peamised ettepanekud on järgmised: luua raamistik valgurikaste kultuuride kasvatamiseks ja kasutamiseks ELis, et asendada valgurikaste kultuuride import kolmandatest riikidest; loobuda Blair House’i lepingust ja parandada ühise põllumajanduspoliitika reformi raames külvikordi; töötada välja uus teaduslik lähenemine ning parandada põllumajandustootjate koolitust ja infrastruktuuri. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis toimunud hääletuse tulemus oli rahuldav, välja arvatud see, et raportisse tehti ALDE ja PPE ettepanekute põhjal mitmeid muudatusi, mis „saastasid” selle geneetiliselt muundatud organisme pooldavate sätetega. Geenitehnoloogiasektor on teinud lobitööd, et kaotataks ELi nulltolerantsi poliitika, mis ei võimalda tuua ELi keelatud geneetiliselt muundatud organisme sisaldavat sööta. Kahjuks ei õnnestunud meil täiskogu istungil raportit puhastada rünnakust, mis oli suunatud geneetiliselt muundatud organismide suhtes rakendatava nulltolerantsi vastu. Parlamendiliikmete enamus oli täiskogu istungil meie positsioonile siiski palju lähemal kui põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis. Seega tasub näha vaeva ja püüda muuta täiskogu enamuse suhtumist geneetiliselt muundatud organisme puudutavatesse küsimustesse. Kolleeg Häusling (roheliste fraktsioonist) astus raportööri ülesannetest tagasi.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Viimased andmed valgurikaste kultuuride sektori kohta osutavad Euroopa Liidus valgurikaste kultuuride kasvatamise murettekitava vähenemise suundumusele. Igal aastal väheneb Euroopas kaunviljade tootmine 30% ja sojaubade tootmine 12%, mistõttu on vaja importida 40 miljonit tonni taimset valku.

Raport näitab, et hinnakõikumiste suhtes tundlik Euroopa loomakasvatussektor sõltub liigselt võimalusest kasutada imporditud taimset valku. See sõltuvus ohustab omamaise lihatootmise majanduslikku tasuvust ja nõrgestab lihatootmise sektorit seoses söödaimpordiga kaasnevate lisakuludega. Pidades silmas kliimaeesmärke, aitaks valgurikaste kultuuride kasvatamine (lisaks majanduslike probleemide lahendamisele) samas oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele.

  Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. – (IT) Kaunviljade kasvatamine on viimastel aastatel vähenenud ja selle tulemuseks on suur sõltuvus kolmandatest riikidest imporditud toodangust, sest kaunvilju kasutatakse nii toidu kui ka loomasööda tootmisel.

Lisaks sellele, et nende põllukultuuride kasvatamine vähendaks Euroopa Liidu valgupuudujääki, on need pärast saagikoristust ka suurepäraseks mullaparandajaks, sest muld vajaks siis vähem keemilist väetist. Hea põllumajandustava peaks hõlmama külvikorra kasutamist, mis vähendab vajadust väetiste järele ning aitab säilitada metsikute ja kultiveeritud liikide ja sortide mitmekesisust.

Me toetame nõudmist, et tulevase ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestataks meetmed ELi valgupuudujäägi ületamiseks valguimpordi järkjärgulise vähendamise teel.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin raporti poolt, sest selles rõhutatakse vajadust vähendada sõltuvust imporditavast valgust, eriti kuna see sõltuvus tekitab suuri riske Euroopa Liidu loomakasvatussektori jaoks. Samas tahan märkida, et geneetiliselt muundatud organismid ei ole ainus lahendus, et vähendada sõltumist kolmandatest riikidest imporditavast valgust. Geneetiliselt muundatud sojale on olemas asendajad, mis võivad aidata rahuldada valguvajadust, näiteks põldhernes, põlduba, lupiin, lääts ja kikerhernes, rääkimata lutsernist ja ristikust, mis võivad samas oluliselt vähendada ka kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Eirata ei tohiks ka valgurikaste kultuuride, näiteks soja kasvatamise potentsiaali uute liikmesriikides Rumeenias ja Bulgaarias.

  Bart Staes (Verts/ALE) , kirjalikult. – (NL) Raportööri esialgne raport oli parem tekstist, mis nüüd vastu võeti. Sellepärast hääletasin ma lõppteksti vastu. Üleskutse, et komisjon tagaks katkematud sojatarned ELi turule, leides tehnilise lahenduse seoses söödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride vähese GMO-sisaldusega, annab intensiivse põllumajanduse lobistidele kahtlemata suure võidu. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon toetab ELi enda valgurikaste kultuuride kasvatamise arendamist võimalikult suures ulatuses. Selline poliitika oleks kasulik põllumajandustootjate tulude seisukohalt ning annaks olulise panuse võitluses kliimamuutuse vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamises ja mullaviljakuse suurendamises.

Oluline on luua mehhanism, mille abil me saame jälgida imporditud valgurikaste kultuuride päritolu ja seeläbi kontrollida päritoluriigis rakendatavate põllumajandustavade jätkusuutlikkust. Korrapärased kohapealsed kontrollid on kindlasti vajalikud. Arutelu selle üle, kas lubada taas sigade ja kodulindude sööda tootmiseks kasutada tapajäätmetest töödeldud loomset valku, peab toimuma üksnes (toidu-) ohutuse ja rahvatervise kontekstis. Liigisisese ringlussevõtu ja sunniviisilise kannibalismi keelud on hädavajalikud, nagu ka loomasööda sektori usaldusväärne kontrollimine ja ELi olemasolevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma tänan kolleeg Häuslingit tema olulise raporti eest, kuigi olen selle lõppversioonis pettunud, mistõttu ma hääletasin lõpphääletusel selle vastu, nagu raportöörgi. Minu arvates on kahetsusväärne, et raport rikuti nulltolerantsi küsimuse lisamisega. Üleskutse leevendada geneetiliselt muundatud organismide importimise tingimusi, ei lahenda Euroopa Liidu valgupuudujäägi probleemi ja seda ei oleks olnud vaja käsitleda. Küll aga tuleb meil tingimata pidurdada valgurikaste kultuuride kasvatamise suurt langust Euroopa Liidus ja seega vähendada oma sõltuvust – mis on juba murettekitav – taimse valgu impordist.

Ma mõistan selgesõnaliselt hukka Blair House’i lepingud, mis oma turulesuunatuse tõttu on aidanud kaasa äärmuslikele hinnakõikumistele. Lisaks on need lepingud täielikult vastuolus Kyoto protokolli ja selle eesmärkidega, mis puudutavad globaalset soojenemist. Ratsionaalse ja vastutustundliku mullamajanduse tagamiseks peame tulevikus kaasama valgurikkad kultuurid külvikorra tsüklisse.

  Artur Zasada (PPE) , kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin kolleeg Häuslingi raporti vastuvõtmise poolt. Mul on hea meel, et raportöör tõstatas Euroopa valgupuudujäägi küsimuse ja andis meile selle teema kohta olulist teavet. On ilmselge, et see küsimus nõuab kiiret tegutsemist.

Valk on meie igapäevases toidus üks tähtsamaid komponente ja valgupuudus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Veelgi enam, raportis viidatud uuringust nähtub, et valgurikaste kultuuride kasvatamine ja külvikorrapõhimõtte laialdane rakendamine vähendaks tootmiskulusid ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Arvestades Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike halbu toitumisharjumusi ja Euroopa põllumajandustootjate väheseid kogemusi valgurikaste kultuuride kasvatamisel, leian, et me peaksime esmajoones keskenduma haridusele. Ma pean ennekõike silmas vajadust suurendada inimeste teadlikkust valgu positiivsest mõjust inimese tervisele (praegu Euroopa Liidus rakendatav koolipuuvilja programm on üks näide sarnase eesmärgiga programmist) ning töötada välja valgurikkaid kultuure kasvatavatele põllumajandustootjatele suunatud soodustuste süsteem.

Raport: Mariya Nedelcheva (A7-0029/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma annan poolthääle aastaaruandele soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis 2010. aastal ja raportis sisalduvatele soovitustele. Praegusel kriisil on olnud naistele laastav mõju, kuigi kõige rängemalt tabas kriis majandusharusid, kus töötavad põhiliselt mehed. Ma rõhutaksin ka, et naiste ja meeste palgaerinevus on endiselt ligikaudu 18%, ehkki kõrgkoolilõpetajate seas on rohkem naisi kui mehi. Soovitatud meetmete seas tõstaksin esile võrdõiguslikkuse kavade väljatöötamise ja võitluse koduvägivalla vastu sellele teemale pühendatud Euroopa Aasta väljakuulutamise kaudu.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Me tähistame täna rahvusvahelise naistepäeva sajandat aastapäeva. See päev sümboliseerib võitlust sotsiaalse võrdsuse nimel ning selle nimel, et vabaneda diskrimineerimisest ja allasurumisest, mida naised on pidanud taluma ja mille all nad siiani kannatavad.

Igas maailma riigis on erinev arusaam naisest; palju räägitakse islamimaadest ja sellest, kuidas seal naiste üle kohut mõistetakse ja neid koheldakse, mida omakorda mõjutab religioon. Meil Läänes valitseb õnneks arusaam, et mehed ja naised on võrdsed. Paraku näitavad faktid häirivat olukorda. Euroopas on endiselt palju ebavõrdsust, mille puhul kannatajaks pooleks on tüdrukud ja naised. See ebavõrdsus puudutab tööhõivet, eraelu ja tervist ning juurdepääsu haridusele ja kutseõppele, aga ka töökohtadele ebatraditsioonilistes valdkondades ja suurema vastutusega ametikohtadele. Kuid see pole veel kõik: lisaks sellele, et naistele saab osaks mitmekordne diskrimineerimine, on naised ka kõikvõimaliku vägivalla – nii psühholoogilise kui ka füüsilise vägivalla – ohvrid.

Seetõttu on vaja naisi kaitsta ja luua tingimused selleks, et naised võiksid elada elu, mis on kvalitatiivselt meestega võrdne. Sooline võrdõiguslikkus ei ole üksnes sotsiaalse õigluse küsimus – see on ka Euroopa 2020. aasta strateegias ette nähtud jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide täitmise üks eeltingimus.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL) , kirjalikult. – (EL) Töö- ja lihtrahva hulka kuuluvatel naistel, noortel, sisserändajatel ja pagulastel pole vähimatki kasu sellest etendusest, mida neile korraldatakse, ega soovide nimekirjadest ja valedest, mida plutokraatia puistab, et ohjata ekspluateerimisel ja odaval tööjõul põhinevat kapitalistlikku süsteemi ja suurendada kapitaliringkondade kasumit. Elu ise näitab, et plutokraatia väide, nagu edendataks kapitalistliku barbaarsuse ja Euroopa Liidu poliitika raames meeste ja naiste võrdõiguslikkust, on valelik ja solvav. Euroopa Liidu, kodanlike valitsuste, Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste imperialistlike organite lihtrahvavaenulik poliitika annab hoobi õigustele, mille naised on saavutanud. Massiline tööpuudus, järsud palgakärped ja sotsiaaltoetuste vähendamine, paindlikud tööhõivevormid, pensioniea tõstmine, paindlikud töölepingud ning selliste sotsiaalteenuste nagu tervishoid, hoolekanne ja haridus viimine kommertsalustele halvendab naiste, nagu ka tervete töö- ja lihtrahva hulka kuuluvate perekondade elutingimusi. ELi 2020. aasta strateegia, majanduse juhtimine ning Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga kehtestatud eelarvedistsipliin näevad ette uued liht- ja töörahvavaenulikud meetmed naiste vastu. Selline poliitika tuleb väärata. Kutsume naisi üles tõhustama võitlust, liituma töölisklassi ametiühinguliikumisega ning ühinema lihtrahva võimu ja lihtrahvale kasuliku majanduse eesmärkidega.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma nõustun mitme resolutsioonis esitatud mõttega ja hääletasin resolutsiooni poolt. Näiteks analüüs, mis ütleb, et riigid, kus mehi ja naisi koheldakse tööturul võrdselt, arenevad sotsiaal-majanduslikult kiiremini, näib olevat täiesti põhjendatud. Minu arvates on soolise võrdõiguslikkuse edendamine iseenesestmõistetav vajadus nii sotsiaalsest kui ka majanduslikust vaatepunktist.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks ELi õiguse aluspõhimõtteid. Euroopa Liidu eesmärk on esiteks tagada kahe sugupoole võrdsed võimalused ja kohtlemine ning teiseks võidelda soopõhise diskrimineerimisega. Hoolimata kõigist meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks tehtud jõupingutustest esineb selles vallas Euroopa Liidus tänagi ebavõrdsust. Naiste tööhõivemäär (58,6%) on endiselt madalam kui meestel (70,7%), kuigi enamik üliõpilasi ja ülikooli lõpetanuid on naised. Vaid iga kümnes juhatuse liige ELi ettevõtetes on naine ja ainult 3% tegevdirektoritest on naised.

Meeste ja naiste keskmine palgaerinevus on ELis jätkuvalt 18%. Et Euroopal oleks võimalik saavutada oma jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgid, peab ta jätkama võitlust meeste ja naiste vahel püsiva ebavõrdsusega. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Aastaaruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta annab võimaluse tuua esile probleemid, mis meie ees sel majandus- ja sotsiaalkriisi ajal seisavad. Raportit, mis võeti vastu rahvusvahelisel naistepäeval, tuleks vaadelda koos Rovana Plumbi raportiga naiste vaesuse kohta Euroopa Liidus. Naised on tõesti nende ühiskonnagruppide seas, mida nimetatakse haavatavateks ja millele kriis kõige enam mõju avaldas. Kuna naised töötavad meestest sagedamini osalise tööajaga, kuna nad teevad nn juhutööd teenindussektoris, kuna nende karjäär on killustatud, kuna tänagi saavad nad sama tüüpi töö eest vähem palka kui mehed ja kuna nende pensionid on kõige selle tõttu väiksemad, peame naised alati oma tähelepanu keskmes hoidma.

Kõige tundlikum küsimus selles raportis puudutas sookvoote seoses naiste esindatusega nii era- kui ka avaliku sektori suurte organisatsioonide juhtkondades. Kvoodid ei ole muidugi imerohi ja ideaalses ühiskonnas tahaksime ilma nendeta hakkama saada. Kuid kvoodid on kahtlemata vajalikud selleks, et muuta inimeste mõtteviisi.

  Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. – (IT) Oma aruandes 2010. aasta kohta tõi Euroopa Komisjon esile Euroopa ees äsjase majandus- ja finantskriisi tõttu seisvad probleemid, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega. Kriisi üks märkimisväärne tagajärg on seotud naiste tööhõivega: kriis hakkas naisi mõjutama meestest hiljem, kuna naised on tegevad valdkondades, mis pidasid kriisi mõjule kauem vastu (tervishoid, haridus jne). Nüüd ähvardab kriis aga mõjutada isegi neid valdkondi, tuues kaasa töötavate naiste pikaajalise ebakindluse võrreldes meestega.

Osaliselt seetõttu leian, et sooline võrdõiguslikkus tööhõives ei peaks enam olema pelgalt eesmärk, mille poole püüelda, vaid see peab saama tegelikkuseks. Seetõttu peavad liikmesriigid ja komisjon võtma kohustuse hoida soolise võrdõiguslikkuse poliitikat päevakorras ning ennekõike tagama, et selle rahastamist ei vähendata. Lõpetuseks märgin, et minu arvates tuleb võrdõiguslikkust edendada kodanike ja eriti noorte hariduse ja koolituse kaudu, ja tahaksin seetõttu juhtida komisjoni tähelepanu võimalusele õigeaegselt uuendada selles küsimuses teadlikkuse tõstmise kampaaniaid.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Sooline võrdõiguslikkus on tõhusa sotsiaalse turumajanduse – milleks Euroopa on alati armastanud end nimetada – arengu üks tugisambaid. Seetõttu olen veendunud, et me peame kõikvõimalike vahenditega tagama, et naistele pakutaks samasugust kohtlemist ja samaväärseid tööalaseid võimalusi nagu meestele. Sellele vaatamata ei saa ma toetada kolleeg Nedelcheva soovitatavat strateegiat ega selle poolt hääletada, sest ma leian, et kõigi võimaluste süsteemse analüüsi asemel ühe rahvusrühma probleemide kesksest rollist lähtumine ei ole sobiv ega otsustava tähtsusega meetod.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt ja olen rahul, et Euroopa Parlament on pööranud soolise võrdõiguslikkuse küsimustele erilist tähelepanu. Peame tunnistama, et meil on veel palju teha, parandamaks naiste positsiooni soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, tööturul ja poliitikas. Naiste õiguste küsimust tuleb arvesse võtta kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ning kaunid ideed ja algatused ei tohiks jääda paberile, vaid neid tuleks rakendada kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Seetõttu otsustasime Euroopa Parlamendi raportis meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta, et tuleb kõrvaldada sooline palgaerinevus, lõpetada naiste vastu suunatud vägivald ja naistega kaubitsemine, tagada sünnituspuhkus, luua vajalikud tingimused lastesõimede ja -aedade teenuste kasutamiseks ning vähendada naiste vaesust. Seoses soolise võrdõiguslikkusega ärimaailmas tuleks tähelepanu juhtida asjaolule, et ainult 3% ettevõtete juhtkonna eesotsas on naine, kuna naised põrkuvad diskrimineerimisele ja takistustele, mis ei lase neil karjääriredelil ülespoole liikuda ja juhiks pürgida. Üha suurem hulk Euroopa Parlamendi liikmeid on nõus kvoodisüsteemi kasutuselevõtmisega, sest kui ettevõtted ise ei tee soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks muudatusi, on kavas juurutada kvoodid õigusaktidega. Loodan, et tulevikus leiame lahendused ja meetmed, mis tugevdavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste võrdseid võimalusi perekonnas ja ühiskonnas.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti vastu, sest kuigi ma nõustun mitme vastuvõetud ettepanekuga, on raportis punkte, mis minu arvates tuleks eemaldada. Seoses praeguse kriisiga on naiste töötingimused ja tööhõivevõimalused halvenenud. Seetõttu nõustun ma Euroopa Komisjoni aruandes käsitletava küsimusega, mis puudutab vajadust kaasata sooline võrdõiguslikkus kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja ka Euroopa laste haridusse algusest peale. Tuleb jätkata võitlust naistevastase vägivalla vastu ning teha ennetustööd teavituskampaaniate ja koolides õpetatava kaudu. Samas ei ole ma nõus kvootidega erasektoris, haavatavate naiste nimekirjadega ega garanteeritud miinimumpalgaga, sest neid meetmeid on minu arvates võimatu rakendada.

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Täna, 8. märtsil, rahvusvahelisel naistepäeval, tahaksin ma õnnitleda Mariya Nedelchevat tema raporti puhul, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust. Olen nõus raportööri hinnanguga, et praegune majandus- ja finantskriis on eriti rängalt mõjutanud naisi. Kõik märgid viitavad sellele, et muu hulgas tööhõive, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse toetuse vallas tunnetavad naised kriisi tagajärgi teravamalt ja kauem kui mehed.

Sissetulekute, töö- ja töölevõtutingimuste ning tööhõivevõimaluste osas näib naiste olukord halvenevat kiiremini kui meeste oma. Seetõttu on oluline luua uusi võimalusi ja tugevdada soolise võrdõiguslikkuse sünergiat, mis aitab kaasa majanduse elavnemisele ja majanduskasvule. Kuna 2010. aasta oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta, olen rahul viitega vaesuse vastu võitlemisele, mille puhul erilist tähelepanu pööratakse kõige haavatavamatele naistele. Minu arvates on kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi vasakpoolsed tõid sellesse teemasse poleemika abordi teemal, mõtlemata liidu pädevusele.

  Proinsias De Rossa (S&D) , kirjalikult. – Ma olen rahul raportiga soolise võrdõiguslikkuse teemal, milles korratakse Euroopa Parlamendi üleskutset kuulutada välja naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta ja nõutakse naistevastase vägivalla vastu võitlemist käsitleva direktiivi koostamist. Vägivallaga puutub oma elu jooksul kokku hinnanguliselt 20–25% naistest. Majanduskriisil on naiste jaoks tõsised tagajärjed; naised on meestega võrreldes suuremas vaesusriskis. Naistele makstakse samaväärse töö eest keskmiselt 18% – mõnes liikmesriigis koguni 25% – vähem palka kui meestele. Ka töötavad naised meestest tõenäoliselt sagedamini ebakindlatel töökohtadel ja/või osalise tööajaga. Töö kaotamise korral on risk tööd mitte leida suurem naiste jaoks. Selle kõige tulemusena on naistel hilisemas elus väiksem pension. Võitlus soostereotüüpidega on vajalik, kuid sellest ei piisa. Niisuguse halvemuse ületamine nõuab kaheldamatult riiklikke investeeringuid lastehoiuasutustesse. Kuid Barcelona Ülemkogul seatud eesmärgid lastehoiu vallas on veel saavutamata ja see mõjutab kõige enam madalama sissetulekuga peresid. Me peame kaasama rohkem naisi Euroopa kõikidele poliitilise esindatuse tasanditele. Sooline võrdõiguslikkus ei ole üksnes sotsiaalse õigluse küsimus, vaid ka sotsiaalse ja majandusliku arengu üks eeldusi.

  Karima Delli (Verts/ALE) , kirjalikult. – (FR) Ma olen rahul hääletusega soolist võrdõiguslikkust käsitleva raporti üle. Näiteks – vaatamata selleteemalistele õigusloomealastele püüdlustele Euroopa tasandil – teenivad naised Euroopa Liidus samaväärse töö eest keskmiselt 18% vähem kui mehed. Samuti tahaksin rõhutada, et me pidime Euroopa Parlamendis pikka aega võitlema ainuüksi selle nimel, et mainitaks niisugust põhiõigust nagu rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus. Euroopa parempoolsete mainele ei mõju selline vastupanuvõitlus küll hästi.

Õnneks on raporti lõplik versioon hea. Selles seatakse eesmärgiks, et 2020. aastal peab palgaerinevus olema alla 5%, ja kutsutakse liikmesriike üles tegema kõik võimaliku, et rakendada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, kusjuures liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee, rakendatakse sanktsioone. Samuti nõutakse siduvaid eesmärke, et tagada võrdõiguslikkus ettevõtete, riigiasutuste ja vastutusrikastele poliitilistele ametikohtadele pääsemisel.

  Anne Delvaux (PPE) , kirjalikult. – (FR) Täna, 8. märtsil 2011, rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval, pidi Euroopa Parlament suure häälteenamusega vastu võtma 2011. aasta aruande soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus! Kuigi soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on sätestatud asutamislepingus ja põhiõiguste hartas, peame tunnistama, et võrdõiguslikkuse eesmärki ei ole saavutatud. Naisi takistavad endiselt nn nähtamatud tõkked tööturul, kus meestest märksa enam naisi teeb juhutööd, tasustamisel – naised teenivad samasuguse vastutusega ametikohtadel meestest keskmiselt 18% vähem – ning seoses karjäärivõimalustega. Naisi karistatakse ka selle eest, et neil on lapsed.

Nurisemise põhjuste nimekiri on pikk. Täna hääletatud raport sisaldab konkreetseid lahendusi, nagu liikmesriikidele siduvate eesmärkide kehtestamine, sanktsioonid mittetäitmise eest ning kvootide kehtestamine (kahest halvast parem) eesmärgiga suurendada veidi meie püüdlusi võrdõiguslikkuse suunas liikumisel. Meie lootus on, et ühel päeval ei ole enam vaja pühendada igal aastal eraldi päeva enam kui poolele maailma elanikkonnast.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma olen Euroopa Parlamendis juba varem öelnud: „Mehi ja naisi on vaja õiglaselt kohelda, andes neile samad õigused, kuid arvestades ka nende vastavate vajadustega. Naiste puhul on see eriti asjakohane sellistes valdkondades nagu ematoetus, pereelu ja tööelu ühitamine.” Seetõttu on mul hea meel, et raportis väljendatakse muu hulgas muret emaduse kaitse õiguste pärast ja eakate eest hoolitsemise toetamise pärast – laste ja eakate eest hoolitsemine on ülesanded, mis on perekonnas sageli naiste õlul, mistõttu on neil raske tööd leida. Kuigi ma tunnistan, et raportööri mõned ideed on väga selgepilgulised, ei nõustu ma temaga selles, et soolist võrdõiguslikkust oleks võimalik saavutada kvoodisüsteemide abil. Kvoodid alavääristavad naisi, kes lõpuks jõuavad teatavatele ametikohtadele ainult tänu oma soole, mitte tänu oma teadmistele, oskustele või võimetele. Eraettevõtetes kvootide rakendamise ettepanek on seega vastuvõetamatu. Lõpetuseks: ma olen subsidiaarsuse põhimõtte jäägitu toetaja ja usun, et paljud selles raportis analüüsitud teemad – mis on tõepoolest olulised ja asjakohased – peavad jääma liikmesriikide pädevusse. Ka seetõttu hääletasin vastu.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidus soolise võrdõiguslikkuse tingimuste loomise protsessi kiirendamisele. Täna, mil me tähistame rahvusvahelise naistepäeva sajandat aastapäeva, tahaksin tervitada kõiki naisi, kes on viimase 100 aasta jooksul võidelnud naiste õiguste tunnustamise ja soolise võrdõiguslikkuse eest. Tahaksin väljendada ka oma solidaarsust kõigi vägivalla ohvriks langenud naistega ning kõigi nendega, kes on viimasel ajal Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas võidelnud oma rahva enesemääramise õiguse nimel. EL on naiste õiguste kaitsmisel alati olnud esirinnas ja seetõttu olen ma selle raporti vastuvõtmisega rahul. Raporti eesmärk on teha lõpp paljudele senini eksisteerivatele vastuoludele, milleks on näiteks palgaerinevus, hariduse omandamise võimaluste ja tööhõivevõimaluste erinevused, raskused era- ja tööelu ühitamisel ning vastutavatelt ametikohtadelt eemalejäämine. Loodan, et EL liigub teooriast praktikasse ja võimaldab naistel näidata oma väärtust.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) On eriti tähendusrikas, et arutelu ja hääletus selle raporti üle, mille eesmärk on juhtida tähelepanu püsivale ebavõrdsusele ja diskrimineerimisele, toimus rahvusvahelisel naistepäeval, mille sajandat aastapäeva 2011. aastal tähistatakse. Nende 100 aasta jooksul on peetud palju lahinguid. On saavutatud ka palju võite. Kuid need ei ole olnud piisavad, et likvideerida püsiv ebavõrdsus, endiselt aset leidev diskrimineerimine seoses juurdepääsuga töökohtadele, mille puhul on tagatud töötaja õigused, palkade ebavõrdsus, mis hiljem peegeldub pensionides, raskused karjääri tegemisel ja kutsealases arengus ning takistused juhtivatele ja vastutavatele ametikohtadele pääsemisel majanduslikus, ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses; majandus- ja sotsiaalse kriisi ajal kipub kirjeldatud olukord veelgi halvenema.

Naisi diskrimineeritakse jätkuvalt , kui nad on ühtaegu emad ja käivad tööl. 21. sajandil on selline olukord häbiväärne. Kõikidel nimetatud põhjustel on oluline jätkuvalt nõuda ebavõrdsuse ja diskrimineerimise lõppemist. Selleks on vaja loobuda neoliberaalsest poliitikast ja tõsiselt pühenduda teistsugustele põhimõtetele, mis asetavad inimõiguste ja võrdõiguslikkuse küsimuse ELi otsustusprotsessi ja poliitika keskmesse.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Tänasel päeval, mida seostatakse naiste võitlusega selle nimel, et leida tunnustust ja teostada oma õigusi, on tähelepanuväärne, et naissoost töötajaid mõjutab halvenev tööhõiveolukord ja ebakindlate töökohtade arvu kasv. Sellele lisanduvad madalad palgad ning diskrimineerimine seoses palkade ja emadusega. Need probleemid väljenduvad kujul, mis on eriti šokeerivad ja vastuvõetamatud noorema põlvkonna jaoks, nagu on näha Portugalis.

Tagajärjeks on kasvav vaesus naiste seas. Eriti kriitiline on puudega, sisserännanud ja naispensionäride, madalapalgaliste naissoost töötajate ning maapiirkondades elavate üksikemade olukord.

Enamik Euroopa Liidus vaesuses elavast 85 miljonit inimesest on naised. Naiste vaesuse määr on ületanud 18%. Seetõttu on hädavajalik tõkestada kriisi ettekäändel meetmete võtmist, mis ohustavad naiste õigust võrdsusele ning vajalikule majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

On aeg seada naised ja nende õigused, võrdsus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus esikohale, et saavutada parem ühiskond, tõeliselt tagada inimõigused ja kinnistada tsivilisatsiooni edusammud, millele naised on kaasa aidanud.

  Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult. – (FR) Võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine ei tähenda meeste ja naiste olemuse, püüdluste ning maailma ja elu nägemise viisi erinevuste ja vastastikuse täiendavuse eitamist ega kaotamist. Selle väljaütlemine ei tähenda stereotüüpide ümberlükkamist. Kui sugude mitteeristamise filosoofia viia äärmuseni, on tulemuseks absurd. See viib näiteks niisuguse absurdsuseni nagu naiste „õigus” – või kohustus – töötada öösel. See on sotsiaalne tagasilangus. See on teie õigus. See viib ka niisuguse absurdsuseni nagu Prantsusmaa otsus lisada meestele pensioni saamiseks vajalikku kindlustusstaaži, mis seni oli ette nähtud naistele ning mis vähesel määral korvas emadusest ja laste kasvatamisele pühendatud ajast tulenevaid võimalikke karjääriprobleeme.

See on absurdne, kuna ohustab naistele antud eelist. Sama absurdne on Euroopa Kohtu äsjane otsus, mille kohaselt meeste ja naiste vahelisi statistilisi erinevusi ei tohi kindlustusmaksete arvutamisel arvesse võtta, kuigi need erinevused on aluseks riski arvutamisel. Daamid, sellega lõpeb teie väike rahaline eelis, mille te saite selle eest, et olete ettevaatlikumad autojuhid ja elate kauem. Millega see soolise võrdõiguslikkuse terrorism lõpeb?

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Hääletan raporti poolt, kuna see propageerib – väga otsusekindlalt ja konkreetselt – naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet. On kahetsusväärne, et vaatamata mitmetele pingutustele ja uuringutele selles valdkonnas jätavad mõne riigi seadusandjad endiselt tähelepanuta diskrimineerimise hävitava mõju, mis süvendab soolist ebavõrdsust ja seab ohtu Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise. Pidades silmas, et meeste ja naiste vahel esineb jätkuvalt lõhe tööhõive määras, palgas ja juurdepääsus juhtivatele ametikohtadele, kutsun liikmesriike üles paremini rakendama diskrimineerimise ja ahistamise vastu suunatud meetmeid. Sidusrühmad tuleb kaasata rohujuure tasandil, kasutades selleks teavituskampaaniaid, valitsusväliseid organisatsioone ja ka ametlikumaid vahendeid, nagu näiteks erisätete lisamine kollektiivlepingutesse ja riiklikesse soolist võrdõiguslikkust käsitlevatesse õigusaktidesse.

Ma olen nõus mitme raportis välja toodud ettepanekuga, nagu naiste kaasamise meetmete tõhustamine ja naistele vastutavate ametikohtade tagamine, tööhõive ja sissetulekute õiglase jaotumise edendamine, kvaliteetsemate töökohtade loomine, kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse tagamine ja sotsiaalhoolekande parandamine. Samas ei saa ma toetada lõikeid, milles viidatakse abordi propageerimisele.

  Nathalie Griesbeck (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Ma olen väga rahul selle resolutsiooni vastuvõtmisega täna, rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval. Kuigi meeste ja naiste võrdse palga põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes, teenivad naised tänapäeval meestest 17,8% vähem. Selline ebavõrdsus esineb ühiskonna kõikides valdkondades: näiteks on üksnes 3% suurettevõtete juhtkonna eesotsas naine ning tööpuudus ja juhuslik tööhõive mõjutavad naisi kõige enam. Siit tuleneb ka murettekitav tähelepanek, et 2008. aastal loeti 17% naistest Euroopa Liidu 27 liikmesriigis elavat vaesuses. Meil on vaja võita veel muidki lahinguid, et tagada näiteks perekondlike kohustuste parem jaotus ja naiste parem kaitse koduvägivalla eest. Eeltoodud arvud näitavad, et on aeg kehtestada siduvaid meetmeid. Seetõttu otsustasin hääletada kvootide kehtestamise poolt, kuigi ma olin varem põhimõtteliselt sellise idee vastu, ning majandus- ja poliitilises sfääris positiivse diskrimineerimise poliitika kujundamise poolt. Me oleme täna sunnitud tunnistama, et ei saavuta tõelist võrdõiguslikkust ilma poliitikata, mille aluseks on tegelik tahe olukorda muuta.

  Sylvie Guillaume (S&D) , kirjalikult. – (FR) Rahvusvaheline naistepäev annab igal aastal võimaluse teha kokkuvõtteid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus. Mõnes mõttes on olukord kindlasti märgatavalt paranenud, kuid on selge, et me ei ole võrdõiguslikkust veel täielikult saavutanud, ei tegelikkuses ega ka inimeste mõtteviisis. Samas on võrdõiguslikkus ELi majanduskasvu, tööhõive, ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamise üks eeldustest. Seetõttu andsin oma poolthääle sellele raportile, milles rõhutatakse vajadust võtta luubi alla kriisi tagajärjed naiste jaoks ja need kõrvaldada. Samuti rõhutatakse hariduse rolli ning kutsutakse Euroopa Liitu üles võitlema naiste vaesuse ja igasuguse naistevastase vägivalla vastu. Leian, et raporti veel üks oluline mõte on toodud lõikes 66, milles kinnitatakse naiste õigust rasestumisvastaste vahendite ja abordi lihtsale kättesaadavusele. Pidagem meeles, et Euroopa Liidu 11 liikmesriigis ei ole abort veel täielikult lubatud.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma nõustusin selle raportiga, sest meid praegu mõjutaval finants-, majandus- ja sotsiaalkriisil on laastav mõju tööhõivele, kodanike elutingimustele ja ühiskonnale üldiselt. Kriisil on naistele olnud ränk mõju, seda nii seoses töötingimuste, tööhõivevõimaluste kui ka nende kohaga ühiskonnas üldiselt ja eelkõige seoses soolise võrdõiguslikkusega. Naistel peab olema võimalus jõuda oma võimetele vastavatele ametikohtadele, olgu tegu börsil noteeritud suurettevõtete juhatuse või poliitikaga. Naistel ei ole alati võimalik jõuda vastutavatele ametikohtadele, mistõttu nende seisund ei vasta nende haridustasemele. Aasta 2010 on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata kõige haavatavamatele naistele. Kui nende haavatavus tuleneb puudest, sisserändaja staatusest või vähemusrühma kuuluvusest, tuleb võtta konkreetseid meetmeid, et takistada naiste sattumist ebakindlasse olukorda ning soodustada nende sotsiaalset integratsiooni. Võrdõiguslikkuse edendamine tähendab ka võitlust naistevastase vägivalla vastu. Siinkohal tuleb märkida, et võidelda tuleb igasuguse füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse vägivalla vastu, olenemata selle raskusastmest, ning see hukka mõista. Kuna me tähistame rahvusvahelise naistepäeva sajandat aastapäeva, sooviksin edastada oma õnnitlused kõigile naistele.

  Tunne Kelam (PPE) , kirjalikult. – Ma ei pooldanud originaalteksti lõikes 66 sisalduvat üleskutset tagada abordi lihtne kättesaadavus. Kuigi ma tunnustan inimese õigust otsustada oma keha üle, rõhutan, et igasugune abordiotsus tähendab otsustamist ka teise inimolendi elu üle. Lisaks peaks sellise otsuse aluseks olema mõlema lapsevanema nõusolek (välja arvatud raske haiguse või vägistamise korral). Üleskutse tagada abordi lihtne kättesaadavus on seega eksitav ja saadab ühiskonnale sõnumi, et aborti võiks kasutada rasestumisvastase vahendina ning seejuures ei pea arvesse võtma mingeid moraalseid ega eetilisi väärtusi.

Tänapäeva Euroopa ühiskonnas, kus inimesed on paremini informeeritud ja neil on lihtsam juurdepääs tervishoiuteenustele kui kunagi varem, peame toetama vastutustundlikku käitumist, mis sisaldab vastutuse võtmist oma tegude eest. Üleskutse tagada abordi lihtne kättesaadavus on vastutustundlikkusega vastuolus. Aborti kasutatakse liiga tihti lihtsa väljapääsuna raskest olukorrast. EL ei peaks sellist käitumist toetama, vaid järgima liikmesriikidele subsidiaarsuse põhimõtet.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna selles osutatakse vajadusele tugevdada soolist mõõdet vaesuse vastu võitlemisel. Aasta 2010 on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata kõige haavatavamatele naistele. Kui nende haavatavus tuleneb puudest, sisserändaja staatusest või vähemusrühma kuuluvusest, tuleb võtta konkreetseid meetmeid, et takistada naiste sattumist ebakindlasse olukorda ning soodustada nende sotsiaalset integratsiooni.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL) , kirjalikult. – (CS) Euroopa Parlamendi liikme ja arstina nõustun raporti järeldustega. Enamiku ELi liikmesriikide valitsuste antisotsiaalse poliitikaga tekitatud kahju ilmneb varem või hiljem paljude sotsiaalselt nõrgemate kodanikerühmade, eriti naiste tervises. Ma pidin seda raportit toetama, kuna olen mures Euroopa praeguse ja tulevase elanikkonna terve arengu pärast, mis on otseselt seotud naiste tervise kvaliteedi ja täieliku sotsiaalse võrdsusega. Kui me hoolime Euroopa tulevikust, teisisõnu, ELi elujõust ja arengust, ei saa me püüda lahendada ELi probleeme, tagamata naiste võrdõiguslikkust. Selle küsimuse alahindamine tähendab 50% ELi kodanike õiguste eiramist. Lõppkokkuvõttes võib see tähendada paljude kodanike võõrandumist EList vaatamata sellele, et Euroopa 2020. aasta strateegia sisaldab lahendust nendele probleemidele. EL koosneb meestest ja naistest, kes kehastavad liidu potentsiaali ja loovat arengut. Niikaua kui vaesus ja sotsiaalne tõrjutus mõjutab peaaegu iga kuuendat kodanikku, nagu näitavad ELi statistilised uuringud, peame meie, Euroopa Parlamendi liikmed, tegema üleskutseid komisjonile ja liikmesriikidele ning lisaks sellele avaldama tulemuslikult survet konkreetsete meetmete rakendamiseks, mis on vastu võetud eesmärgiga võidelda vaesuse ja ühiskonnavaenuliku kulude kärpimise vastu, ja pidurdama sotsiaalvaldkonna edasist allakäiku, eriti seoses naistega.

  Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. – (IT) Meid praegu mõjutaval finants-, majandus- ja sotsiaalkriisil on laastav mõju tööhõivele ning meie kodanike, eriti aga naiste elutingimustele. Mõelgem või naiste töötingimustele, tööhõivevõimalustele ja kohale meie ühiskonnas.

Oma aruandes 2010. aasta kohta tõstis Euroopa Komisjon õigesti esile probleemid soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, rõhutades, et praeguses kriisis tuleb näha võimalust mõtestada ümber meeste ja naiste roll meie ühiskonnas, eelkõige strateegia kaudu, millega nad kaasatakse täielikult kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Võrdõiguslikkuse ideaal tuleks saavutada konkreetsete ja jätkusuutlike meetmetega, eelkõige hariduse valdkonnas.

Me rõhutame naiste tähtsust vastutavatel ametikohtadel, mis on traditsiooniliselt olnud meeste pärusmaa. Võrdõiguslikkuse edendamine tähendab ka võitlust naistevastase vägivalla vastu. Siinkohal tuleb märkida, et võidelda tuleb igasuguse füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse vägivalla vastu, olenemata selle raskusastmest, ning see hukka mõista. Soolise vägivalla vastu võitlemine tähendab teadlikkuse tõstmise kampaaniate algatamist ning laste ja noorte harimist vägivallaga kaasnevate ohtude suhtes.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna selles rõhutatakse vajadust seada esmatähtsaks eesmärgiks meeste ja naiste palgalõhe likvideerimine ning toetatakse võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet. Ma hääletasin poolt ka seetõttu, et raportis kutsutakse komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles eelistama soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas mittesiduvate strateegiate asemel siduvaid meetmeid ning pöörama erilist tähelepanu haavatavatele naistele: puudega naistele, eakamatele naistele, sisserändajatele, lesbidele, biseksuaalidele ja transseksuaalidele, etniliste vähemuste hulka kuuluvatele naistele, vähese või olematu haridusega naistele ja nende ülalpeetavatele, ning üksikemadele.

Samuti osutatakse raportis vajadusele, et naistel oleks kontroll oma seksuaalsete ja reproduktiivsete õiguste üle, eriti rasestumisvastaste vahendite ja abordi lihtsa kättesaadavuse teel. Ma mõistaksin hukka ka igasuguse naistevastase vägivalla. Kahjuks on selline raport täna, 8. märtsil 2011, vajalik.

  Erminia Mazzoni (PPE) , kirjalikult. – (IT) Seekordne aastaaruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta keskendub majanduskriisi tagajärgedele naiste jaoks, tuues esile eelkõige kriisi mõju olemasolevates kriitilistes valdkondades.

Kolleeg Nedelcheva on otsustanud minna ettepanekute, mitte pelgalt nõudmiste ja ohvrite otsimise teed. Sihipäraste meetmete lähtepunktiks on naiste tööturu majandusandmete (mis kõik on negatiivsed) analüüs. Varasemate uuringute tulemused näitavad, et naiste nõrgem sotsiaal-majanduslik seisund avaldab mõju kogu majandusele ja tekitab süsteemile märgatavat kahju. Seepärast tuleb arendada tegevussuunda, mille eesmärk on küll ebavõrdsuse vähendamine, kuid mis sisaldab süsteemseid meetmeid ja on seeläbi suunatud avalikkusele.

Ma ei nõustu raporti selle osaga, milles propageeritakse naiste seksuaalseid õigusi ja kinnitatakse kavatsust muuta abordi tegemine „lihtsaks” – arvestades eriti seda, et Euroopa Parlament hääletas kolleeg Silvestrise suulise muudatusettepaneku vastu, mille eesmärk oli lisada viide sündimata laste kaitsmisele. See on tundlik teema, mida ei saa esitada mitmeti tõlgendatavate loosungite vormis. Ma ei ole nõus, et naiste vabadus ja ühiskondlik tunnustus saavutatakse abordi kaudu.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Kolleeg Nedelcheva raportis tehakse kurvastav ülevaade liidu edusammudest soolise võrdõiguslikkuse vallas. On kurb, et meil tuli oodata 8. märtsini, meenutamaks, et 50% Euroopa kodanikest on naised ja et nende õigust võrdsele kohtlemisele ei järgita kogu Euroopas.

Ma olen raportiga rahul, kuna selles väljendatakse soovi kehtestada võrdsete õiguste jõustamiseks siduvad meetmed. Samas on kahetsusväärne, et selles uhkeldatakse Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja 64-aastaselt pensionileminemisega ning märgitakse, et „perekond on meie ühiskonna alustugi”. Meie ühiskonna aluseks on kodakondsus ja õigus. Ma pean taunima seda protsessi, millega meid püütakse panna alla neelama ühiskonnavaenulikke ja kultuurilist tagasiminekut tähistavaid ettepanekuid, mis on rüütatud jõuetutesse headesse kavatsustesse.

  Willy Meyer (GUE/NGL) , kirjalikult. – (ES) Täna, teisipäeval, 8. märtsil 2011, hääletasin ma Mariya Nedelcheva raporti poolt, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus. Raportis väljendatakse muret liikmesriikide ebapiisavate edusamme pärast soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Seetõttu kutsutakse raportis liikmesriike üles looma mehhanisme võitluseks ebavõrdsuse vastu.

  Louis Michel (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid. Kahjuks esineb naiste ja meeste vahel tänagi mitmes valdkonnas ebavõrdsust. Praegune majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on tõsiselt mõjutanud naiste töötingimusi, tööhõivevõimalusi ja palka ning kohta ühiskonnas.

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus tööhõives peab saama tegelikkuseks. Võrdõiguslikkuse tagamise poliitika tuleb säilitada ja selle eelarvet ei tohi vähendada. Sooline võrdõiguslikkus tuleb kaasata kõikidesse poliitikavaldkondadesse konkreetsete ja jätkusuutlike meetmete näol, eriti sellistes valdkondades nagu haridus, koolitus ja kutsenõustamine.

Naistel peab olema ka oluline roll otsuste tegemisel, nii juhtkonna liikmetena kui ka poliitilistel ametikohtadel. Lõpetuseks ei saa ma jätta mainimata naistevastase füüsilise, vaimse ja seksuaalse vägivalla kohutavat probleemi. Selliste kuritegude vastu peame sõltumata raskusastmest võitlema kogu oma energiaga,.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Täna, 8. märtsil 2011, rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval, ja seoses soolist võrdõiguslikkust käsitleva raporti hääletamisega küsin ma endalt, milline ühiskond jätaks end ilma 50% oma tarkusest ja 50% oma energiast.

Ent ometi elame sellises maailmas – ja meil on saanud küllalt. Mulle meeldiks, kui kuulutataks välja üldine kampaania võrdõiguslikkuse edendamiseks. Kui me vaatame noorte naiste koolitusteks investeeritud summasid, siis näeme, et erinevused inimeste tööalaste võimaluste vahel kasvavad.

See on vastuvõetamatu. Seetõttu toetan hääletusele pandud raportit: see toob esile kõik raskused, mida naised kogevad. Asi ei ole võitluses parem- ja vasakpoolsete vahel: me peame asuma ühisesse võitlusse, milles kõik – nii naised kui ka mehed – peavad tegema koostööd.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin nende lõigete poolt, milles viidatakse naiste reproduktiivtervisega seotud õigustele ja vabadusele teha aborti. Euroopa Parlamendi liikmena, kes esindab riiki, kus raseduse katkestamine oli üle 25 aasta keelatud, olen ma täiesti teadlik, kui oluline on see õigus ja kui tõsised tagajärjed on selle õiguse kahtluse alla seadmisel.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) See, mida naised tegelikult vajavad, on valikuvabadus: neil peab olema kindlustunne, et ühtki nende otsust ei alavääristata. Üks vajalik samm selles suunas oleks kõigis liikmesriikides peremaksu kehtestamine, et perekonna loomine ei muutuks vaesuslõksuks. Naiste kvootide kehtestamine on aga vale samm. Me peame alustama valdkondadest, kus naised on tõepoolest ebasoodsamas olukorras: me peame käsitlema tasuta töötavate hooldajate olukorda, osalise tööajaga töötamist ja nende paljude naiste rasket olukorda, kes näevad vaeva, et tulla toime pere- ja tööelu raskustega. Raport ei käsitle ühtki neist küsimustest, mistõttu ma hääletasin selle vastu.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Aastaaruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta 2010. aastal rõhutab vajadust, et Euroopa pühenduks soolise võrdõiguslikkuse tagamisele majanduskriisi ajal, mis ähvardab nullida naiste õiguste toetuseks seni tehtud pingutused. Töötuse ja majanduslanguse tõttu võib laieneda meeste ja naiste tööalane ebavõrdsus. Seetõttu keskendub kolleeg Nedelcheva raport valdkondadele, kus on võimalik diskrimineerimise vältimiseks midagi ette võtta: tagada kõigile kodanikele rahaline ja majanduslik õiglus, s.t õiglus seoses töötasu, sissetulekute ja pensionidega, tegutseda selle nimel, et suurendada kvootide kaudu naiste esindatust, ja tagada naiste isiklikud õigused. Samas leian, et seda tehes tuleb kinni pidada subsidiaarsuse põhimõttest ja arvestada teatavaid rahvuslikke omapärasid, mida minu arvates tuleb hoida ja kaitsta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praegune üldine kriisiolukord mõjutab enamikku eurooplasi, kuid naisi kõige tõsisemalt. Seetõttu on karta, et suuri võite, mille naised ELis on aeglaselt ja vaevarikkalt saavutanud, tabab märkimisväärne tagasilöök, mis mõjutab otseselt ja ebaõiglaselt naisi endid, kuid lisaks sellele võib kahjustada ka meie riikide ühiskonda, sest ühiskond, kus on tagatud sooline võrdõiguslikkus, on alati tervem ja kindlamate arenguvõimalustega. Seetõttu on oluline jätkata investeerimist võrdõiguslikkuse poliitikasse, tagades muu hulgas meeste ja naiste võrdõiguslikkuse töötingimuste, sissetulekute ja tööhõivevõimaluste osas ning seoses meeste ja naiste kohaga ühiskonnas laiemalt. Võrdõiguslikkuse poliitika puhul tuleb tagada kahe eri tegevussuuna vastastikkune täiendavus: väljastpoolt sissepoole suuna puhul luuakse tingimused soolise võrdõiguslikkuse olemasoluks ja seestpoolt väljapoole suuna puhul luuakse tingimused naiste vabanemiseks sellest, mis muudab nad alaväärtuslikumaks. Sellegipoolest, ja kuigi ma nõustun paljude raportis sisalduvate väidetega, jäin ma lõpphääletusel erapooletuks, kuna ma ei ole nõus abordi üldise vaba kättesaadavusega ega eeldusega, et abort on rasestumisvastane meetod, mida see selgelt ei ole.

  Miguel Portas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna selles rõhutatakse vajadust seada esmatähtsaks eesmärgiks meeste ja naiste palgalõhe likvideerimine ning toetatakse võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet. Lisaks kutsutakse raportis komisjoni, nõukogul ja liikmesriike üles eelistama soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas mittesiduvate strateegiate asemel siduvaid meetmeid ning pöörama erilist tähelepanu haavatavatele naistele: puudega naistele, eakamatele naistele, sisserändajatele, lesbidele, biseksuaalidele ja transseksuaalidele, etniliste vähemuste hulka kuuluvatele naistele, vähese või olematu haridusega naistele, kellel on ülalpeetavaid, ning üksikemadele. Samuti osutatakse raportis vajadusele, et naistel oleks kontroll oma seksuaal- ja reproduktiiv-õiguste üle, eriti rasestumisvastaste vahendite ja abordi lihtsa kättesaadavuse teel. Raportis mõistetakse hukka igasugune naistevastane vägivald. Kahjuks on sellist raportit 8. märtsil 2011. aastal vaja.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel Mariya Nedelcheva poolt koostatud raport võeti vastu häältega 366 : 200 : 32. Meie seisukohalt olid raporti projekt ja lõplik versioon vastuvõetavad. On hea, et vastu võeti järgmised ettepanekud: soolise palgalõhe vähendamine 2020. aastaks 0,5%ni; liikmesriikide kohustus rakendada nõuetekohaselt võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõte (lõige 27); sanktsioonid liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee (lõige 27, algselt Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanek naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis); siduvad eesmärgid, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus (lõige 53); kvoodid, et tagada võrdsus ettevõtete juhtkondades, nagu seda tehakse Hispaanias ja Prantsusmaal (lõige 53); siduvad eesmärgid meeste ja naiste võrdse osakaalu tagamiseks ettevõtete, avalike asutuste ja poliitiliste organite vastutusrikastel ametikohtadel (lõige 56); tervisega seotud ja reproduktiivsed õigused, rasestumisvastaste vahendite ja abordi lihtne kättesaadavus (lõige 67).

  Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. – (IT) Kuigi raport tugineb konstateeringutele, millega tuleks nõustuda, kumab sellest soov tunnustada teatavaid kodanikerühmi, antud juhul roma naisi, keda diskrimineerimise tõttu peetakse eriti ebasoodsas olukorras olevaks. Me ei ole nõus sellega, et naiste õigustatud nõudmine saada tööga seoses tähelepanu ja tunnustust (seoses võrdse osalemisega tööturul, palkadega ja juurdepääsuga vastutavatele ametikohtadele) muudetakse rassiliseks diskrimineerimiseks.

Me ei ole nõus, et liikmesriigid peaksid pöörama romade kaasamist käsitleva ELi strateegia rakendamisel erilist tähelepanu roma naistele: esiteks seetõttu, et soolist võrdõiguslikkust käsitleval meetmel ei ole mingit pistmist romadega, ning teiseks seetõttu, et kui üldse kedagi diskrimineeritakse, siis meie arvates on selleks kodanikud, kes kannatavad romade sageli ebaseadusliku riigis viibimise tõttu.

Seega – ja arvestades ka nõudmist lihtsustada abordi tegemist ja kehtestada naiste jaoks kvoodid – hääletame raporti vastu.

  Birgit Schnieber-Jastram (PPE) , kirjalikult. – (DE) Seoses lõikega 66 leian, et väljend „lihtne kättesaadavus” läheb liiga kaugele. Samas tuleb aga abordi võimalus jätta alles.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Tänasel hääletusel toetasin ma mitut olulist ettepanekut, mis sisalduvad raportis soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2010. aastal. Tahaksin erilist tähelepanu juhtida võrdõiguslikkusele ärimaailmas.

See on oluline samm selleks, et tagada naistele meestega võrreldes võrdne positsioon ettevõtete juhtkondades. Meie eesmärk ei ole muuta sugu juhatuse liikmete ametissenimetamisel ainsaks kriteeriumiks. Küll aga soovime tagada, et ambitsioonikaid naisi, kelle kvalifikatsioon on samaväärne nende meessoost konkurentide kvalifikatsiooniga, valitaks ametikohtadele, mis tavaliselt kuuluvad vaid meestele, sest uuringute kohaselt võib see aidata kaasa ettevõtete paremale ja jätkusuutlikumale juhtimisele ning seega ka paremate majandustulemuste saavutamisele.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin kolleeg Nedelcheva raportist tuleneva resolutsiooni vastuvõtmise poolt, sest minu arvates on soolise võrdõiguslikkuse küsimus väga tähtis. Ma olen nõus raportööri esitatud järeldustega. Raportöör leiab, et kõnealuse probleemiga tegelemisel võetavaid meetmeid tuleb tõhustada Euroopa tasandil, näiteks asjakohaste strateegiate ja rahastamisvahendite loomise kaudu. Minu arvates on hariduse ja teavitamisega seoses välja pakutud lahendused eriti väärtuslikud, sest nende eesmärk on kaotada palgaerinevused ja tagada juurdepääs juhtivatele ametikohtadele.

Kuid peamine initsiatiiv selles valdkonnas jääb liikmesriikidele. Euroopa Parlamendi kui ELi kodanike esindaja roll on avaldada survet valitsustele, Euroopa Komisjonile ja ELi Nõukogule, et soolise võrdõiguslikkuse eest võitlevate organisatsioonidega peetava dialoogi raames võetaks järjekindlaid ja tulemuslikke meetmeid.

Poolas toimuvad võrdsete õiguste teemal üha laialdasemad arutelud, kuid lisaks võrdsuse nõude kehtestamisele seoses valimisnimekirjadega on veel palju teha, näiteks sotsiaalvaldkonnas. Leian, et ELi tõuge oleks minu kodumaa jaoks eriti vajalik.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle raportile, mille eesmärk on võidelda soolise ebavõrdsusega liikmesriikides. On kahetsusväärne, et rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval otsustasid minu Briti konservatiividest kolleegid raportit mitte toetada.

  Michèle Striffler (PPE) , kirjalikult. – (FR) Raport „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2010” on väga tähtis, sest me tähistame täna rahvusvahelise naistepäeva sajandat aastapäeva. On üsna selge, et Euroopas valitseb meeste ja naiste vahel veel märkimisväärne ebavõrdsus. Tuleb nõuda siduvate eesmärkide seadmist, et tagada meeste ja naiste võrdne esindatus vastutavatel poliitilistel ametikohtadel ja ka ettevõtetes. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult. – (SV) Tänasel hääletusel, mis puudutas soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus 2010. aastal, hääletasin ma vastu, kuigi täna on üks tähtsamaid rahvusvahelisi naistepäevi. Ka paljud minu kolleegid Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist ja teistest fraktsioonidest hääletasid kõnealuse algatusraporti vastu – igaüks omadel kaalutlustel. Lubage mul lühidalt kirjeldada oma põhjuseid. Minu jaoks on kõige problemaatilisemad lõiked need, milles soovitatakse sookvootidega seoses liikmesriikidele siduvate eesmärkide kehtestamist. Lisaks asjaolule, et sellega riivatakse liikmesriikide enesemääramisõigust ELis, olen ma vastu ka kvootide ideele kui niisugusele. Nagu ei saaks naisi hinnata nende väärtuste alusel, nii nagu seda tehakse meeste puhul! Tekst sisaldab ka lõike miinimumpalga kohta, kuigi selle küsimuse peavad lahendama tööturu osapooled, mitte riikliku või rahvusvahelise tasandi poliitikud. Nende lõigete tõttu otsustasin mitte hääletada raporti poolt. Sellegipoolest võeti raport Euroopa Parlamendis vastu.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus aastal 2010. Kuigi 59% kõrgkoolilõpetajatest ELis on naised, ei kajastu see osakaal poliitilises sfääris ega majanduselus. Vaid 35% Euroopa Parlamendi liikmetest on naised, liikmesriikide parlamentides on naisi üksnes 15% ja ainult 3% Euroopa suurettevõtete juhatuse eesotsas on naine. Naiste esindatuse määrade kehtestamine on oluline, sest see aitab julgustada naisi kavandama karjääri poliitikas ning kandideerima vastutavatele poliitilistele, haldus- ja finantsalastele ametikohtadele. Sooline palgalõhe on ELis 17% ja alla 3-aastastele lastele ei jätku kohti lastehoiuasutustes. See tähendab, et noored emad peavad sagedamini töötama ajutiste töölepingute alusel või riskima töötuks jäämisega. Ma nõuan riiklikul ja Euroopa tasandil meetmete võtmist, et edendada naiste hulgas ettevõtlust ning hõlbustada juurdepääsu avaliku ja erasektori rahastamisele. Me kutsume komisjoni üles ergutama liikmesriike edendama meedias ja eelkõige reklaamis sellist naise kuvandit, mis austab naise väärikust, rollide mitmekesisust ja identiteeti.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin selle raporti vastu, sest sellega püütakse taas tagaukse kaudu abortide tegemist juurutada. Muus osas on see raport lihtsalt rida klišeesid.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma andsin poolthääle kolleeg Nedelcheva raportile, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine on üks ELi aluspõhimõtteid. Pidevad avalikud arutelud naiste arvu üle ettevõtetes, jätkuvalt suur erinevus palgatasemete vahel ja arvukad tegurid, mille tõttu naised on töömaailmas ebasoodsamas olukorras, näitavad aga, et meil on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseni veel pikk tee käia. Liikmesriike kutsutakse üles nägema kriisis võimalust käsitleda oma poliitikavaldkondi teistsugusest vaatenurgast ja tõhustama jõupingutusi selles tähtsas valdkonnas.

  Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon tunnistab, et soolise võrdõiguslikkuse aluspõhimõte on sätestatud Euroopa aluslepingutes ning kõik ELi liikmesriigid austavad ja kaitsevad seda põhimõtet. Sellegipoolest ei olnud meil mitmel konkreetsel põhjusel võimalik kõnealuse raporti poolt hääletada. Esiteks oleme põhimõtteliselt vastu ELi tasandil eesmärkide ja kvootide kehtestamisele eesmärgiga tagada naiste esindatus teatavatel ametikohtadel, sest meie arvates peaksid selle teemaga tegelema liikmesriigid. Teiseks, me ei tahaks poliitilistes raportites näha südametunnistusega seotud küsimusi ja leiame, et abordi ja rasestumisvastaste vahendite teemat peaksid oma õigusaktidega reguleerima liikmesriigid. Kolmandaks, tööhõivega seotud küsimused, nagu näiteks pensionid, pensioniiga ja töötasu, tuleks otsustada liikmesriikide tasandil, ning kuigi me oleme igati soolise palgalõhe kaotamise poolt, ei ole ELi pädevuses kehtestada kohustuslikke eesmärke.

Raport: Rovana Plumb (A7-0031/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma annan poolthääle sellele raportile, milles rõhutatakse vaesuses elavate naiste, eriti emade ja eakamate naiste rasket olukorda. Euroopas on selliseid naisi 17%. Samuti tuuakse raportis esile, et 16 liikmesriigis on naiste äärmine vaesus veelgi suurem ning et naiste panust majandusse alahinnatakse ja alatasustatakse pidevalt. Tuleks meeles pidada, et Euroopa 2020. aasta strateegia üks eesmärke on vaesuse vähendamine ning et seda on võimalik saavutada ainult sotsiaal- ja tööhõivepoliitika ning pereelu ja töö ühitamise kaudu ja tagades, et kõikidel naistel on vajalikud vahendid inimväärseks eluks.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Vaesus ohustab üha enam naisi, iseäranis erivajadustega naisi, nagu üksikemad, puudega naised ja eakamad naised, kelle palgad ja pensionid ületavad sageli vaevu elatusmiinimumi. Pole mõtet korrata, et vaesusriski ennetamiseks ja vähendamiseks tuleb tagada naiste ja meeste võrdne osalemine tööturul. Kahjuks töötavad Euroopa naised meestega võrreldes neli korda tõenäolisemalt osalise tööajaga ja tähtajalise töölepingu alusel ning osalevad sageli varimajanduses, mida iseloomustab töölepinguta töötamine. Kuid vaesuse feminiseerumisega seotud küsimused ei hõlma üksnes tööd, vaid ka lastehoiuvõimaluste puudumist ja eakate hooldamist.

Liikmesriigid peavad rakendama erikavasid, edendamaks naiste aktiivset kaasamist või taasintegreerimist tööturule ning konkreetseid võimalusi elukestvaks õppeks eesmärgiga pakkuda vajaminevaid oskusi ja kvalifikatsioone. Samal ajal tuleb ebasoodsas olukorras olevatele naistele tagada võrdne juurdepääs riigi tervishoiusüsteemile, ning samuti günekoloogilisele ja sünnitusabile, korralikule eluasemele, õigusabile, spordile ja kultuurile.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Selles resolutsioonis esitatakse naiste vaesuse analüüs, millega ma nõustun. Pole kahtlust, et tööpuudus on tingitud äsjasest majanduskriisist, kuid selle põhjuseks on ka mitmesugused muud tegurid, näiteks stereotüübid, palgalõhe meeste ja naiste vahel, halb tasakaal pere- ja tööelu vahel, pikem eluiga jne. Sellega seoses jagan ma raportööri rõõmu Euroopa mikrokrediidirahastu loomise üle. Selle eesmärk on muuta mikrorahastamine paremini kättesaadavaks neile naistele, kellel on raskusi tööturule sisenemisel või kes soovivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada oma mikroettevõtte.

  Liam Aylward (ALDE) , kirjalikult. – (GA) Tavapäraselt ohustab vaesus rohkem naisi, eriti üksikemasid ja üle 65-aastaseid naisi. Naiste vaesuse määr on hinnanguliselt 36% võrreldes meeste 11%ga. ELis on kõige suuremas ohus eakamad naised – nende vaesuse määr on 22% võrreldes eakate meeste 16%ga – ning selle põhjuseks on raskused seoses juurdepääsuga sotsiaalkindlustusele ja pensionisüsteemile.

Hääletasin kõnealuse raporti poolt. Raportöör ütleb õigesti, et naiste vaesus on varjatud, sest naised moodustavad kaks kolmandikku „mittetöötavast tööealisest elanikkonnast”. Ma olen rahul, et raportis rõhutatakse vajadust tagada, et naised, kes hoolitsevad laste, patsientide, eakate või puudega inimeste eest, ei tohi seetõttu kannatada, sest teiste eest hoolitsemine on pere ja kogukonna jaoks oluline.

Nende naiste jaoks tuleb vanaduse puhuks ette näha korralik sotsiaalhoolekanne. Olen nõus, et ELi 2020. aasta strateegia peab parandama võrdset esindatust ja osalust tööturul, ning toetan täielikult tööjõu- ja sotsiaalpoliitika reformimist eesmärgiga tagada naiste majanduslik ja sotsiaalne võrdsus.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma toetasin seda raportit. Vaesus on ELis endiselt suur probleem ning vaesuse vastu võitlemine on üks komisjoni viiest mõõdetavast eesmärgist, mis sisaldub Euroopa 2020. aasta strateegias. Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste (sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks) eesmärk on kaitsta inimesi vaesusriski eest. Eriti puudutab see naisi, ühe vanemaga peresid ja eakaid inimesi, kelle puhul vaesusrisk on ülejäänud elanikkonnaga võrreldes suurem. Sotsiaalkindlustus- ja tööhõivepoliitikal on väga oluline roll inimeste vaesuse vähendamisel. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peavad kokku leppima tulemuslikumates meetmetes, et tagada kõige haavatavamate ühiskonnarühmade õigus korralikule haridusele koos kutseõppega ja õpingutega ülikoolis, mis võimaldaks neil paremini integreeruda aktiivsele tööturule ja peatada vaesusriski.

  Elena Băsescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle teksti poolt. Raportis tehakse ettepanek mitmete meetmete võtmiseks, et võidelda naiste vaesusega Euroopa Liidus. Ma toetan paljusid neist, näiteks naiste paindliku tööaja soodustamist ja ühesuguse töö puhul soolise palgalõhe vähendamist. Naised on keerulises olukorras. Nad peavad hoolitsema kodu, oma laste ja abikaasa eest ning samas ka tööl käima. Naised on väga sageli töökohal diskrimineerimise ohvrid või vägivallaohvrid – probleem, mis on kogu Euroopa Liidus endiselt laialt levinud. Tegelikkus on tõesti kohutav, eriti maapiirkondades ja roma naiste puhul. Seetõttu tuleks kasutada struktuurifonde, et luua programmid, mis parandavad naiste võimalusi tööturule sisenemiseks. Nende meetmete toetuseks tuleb parandada väikerahastamise kättesaadavust ning edendada ja arendada naiste ettevõtlusalaseid oskusi.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaatamata naiste ja meeste võrdõiguslikkuse nimel tehtud pingutustele on naiste vaesusrisk endiselt suurem (17%) kui meestel (15%); vahe on veel suurem eakate inimeste puhul (naistel 22% ja meestel 17%). Naiste suurem vaesusrisk on osaliselt tingitud naiste ja meestele palgaerinevustest. Palgavahe on Euroopa Liidus endiselt umbes 18% ning see mõjutab kogu elu jooksul saadavaid sissetulekuid, sotsiaalset kaitset ja pensione.

Raportis, mida ma toetasin, kutsutakse liikmesriike üles võtma oma majanduslangusest taastumise kavades arvesse soolist mõõdet, edendades ja stimuleerides naiste tööhõivet, sihipärast kaasamist tööturule, paindlikku tööaega ja võrdset töötasu ning vaadates läbi maksu- ning pensionisüsteemid.

  Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. – (IT) Äsjane majandus- ja finantskriis on toonud kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi, mis on mõjutanud kodanike, eelkõige naiste elatustaset ja tööelu. Naiste olukord ilmneb selgelt statistikast: ligi 17% Euroopa naistest elab vaesuses.

Kuna 2010. aasta kuulutati vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aastaks, leian, et sel aastal algatatud tegevuses tuleks arvesse võtta ka sotsiaalse tõrjutuse ohtu, mis on naiste puhul meestega võrreldes suurem. Samuti olen seisukohal, et töö ja eraelu vahelise tasakaalu edendamine, võimaldamaks naistel soovi korral arendada karjääri või töötada täistööajaga, peaks olema peamine element võitluses naiste vaesusega ja naisi ohustavate riskide vähendamisel.

Struktuurifondid, eriti Euroopa Sotsiaalfond, on peamine vahend liikmesriikide abistamiseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel. Seetõttu juhin komisjoni tähelepanu võimalusele kaasrahastada kas erikavasid naiste aktiivseks kaasamiseks või taasintegreerimiseks tööturule või koolituskursusi, mis on suunatud konkreetse kutsekvalifikatsiooni omandamisele.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Ma ei kavatse hääletada raporti poolt. Põhjuseks ei ole mitte raporti eesmärgid, vaid meetodid, mida mu kolleeg on kirjeldanud. Vaesus on Euroopas 2011. aastal süsteemne probleem. Ülemaailmne majanduskriis on mõningaid rühmi kindlasti valusamalt mõjutanud kui teisi. Sellegipoolest ei ole ma veendunud, et sool või konkreetsetel rühmadel põhinev lähenemisviis oleks probleemile ideaalne lahendus. Vastupidi, sellise suurusjärgu probleemi lahendamiseks tuleb luua positiivsed mõjuringid, millega ei eelistata väheseid, vaid hõlmatakse kõik huvitatud pooled.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest me peame saama jagu naiste vaesusest, mis on majanduslanguse tulemusena süvenenud. Kuigi majandus- ja finantskriis on avaldanud olulist mõju nii meeste kui ka naiste tööhõivele, on kriisi tagajärjed naistele siiski raskemad. Majanduslanguse ajal langesid palgad järsult sektorites, kus töötavad põhiliselt naised, või kaotasid naised töö sootuks. Väiksemate palkade tõttu saavad naised kõrgesse ikka jõudes väiksemat pensioni ning satuvad seega sageli vaesusse. Naiste vaesus, mis majanduslanguse ajal muutus eriti laialt levinuks, eriti aga üksikemade vaesus, mõjutab otseselt laste vaesust; praegusel ajal elab umbes 20 miljonit last Euroopas vaesuses. Kui ei võeta konkreetseid meetmeid, mis aitavad vähendada naiste vaesust, on laste vaesuse vähendamine võimatu. Tahaksin rõhutada, et me peame võtma soolist mõõdet arvesse nii Euroopa kui ka liikmesriikide õigusaktides. Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid töötama välja erikavad naiste kaasamiseks ning nende tööturule naasmisele kaasa aitamiseks. Lisaks tuleb kõigile naistele tagada rasedus- ja sünnituspuhkus. Kahjuks on emadus ja töö kodu, laste, eakate või puudega inimeste eest hoolitsemisel praegu täiesti alaväärtustatud. Loodan, et liikmesriigid võtavad edaspidi asjakohaseid meetmeid, et ületada naiste vaesus ning väärtustada naiste panust perekonda, ühiskonda ja majandusse.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, mis kiideti täiskogu istungil heaks päeval, mil me tähistame naistele pühendatud päeva sajandat aastapäeva. Hiljutiste andmete kohaselt elab 17% Euroopa naistest ikka veel vaesuses ning – mis veelgi halvem – nad on ka tööturul ja sotsiaalse kaitse valdkonnas ebasoodsas olukorras. Naiste panust perekonna, ühiskonna ja majanduse arengusse alahinnatakse ja alatasustatakse pidevalt.

Vastavalt komisjoni aastaaruandele on vaesusrisk naiste seas suurem ning seetõttu esineb nende puhul rohkem sotsiaalset tõrjutust, eriti eakate naiste seas, kellest 2008. aastal elas vaesusriskis 22% võrreldes eakate meeste 16%ga ja üksikvanemate 35%ga, aga ka teiste kategooriate naiste, näiteks puudega naiste ja rahvusvähemustesse kuuluvatel naiste seas. Eelkõige nõustun raportöör Nedelcheva üleskutsega aidata tasakaalustada tööd ja eraelu või võtta edasisi meetmeid üksikemade toetuseks.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle resolutsioonile, mille eesmärk on võidelda naiste vaesusega tööjõu- ja sotsiaalkaitsepoliitika kaudu. Samas tahaksin osutada arvukatele kordustele tekstis ja väljendada mittenõustumist lõigetega, mis käsitlevad ühist maksustamist ja toetusi ülalpeetavate eest hoolitsemise eest, sest need on vastuolus Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni seisukohaga.

  Andrea Češková (ECR) , kirjalikult. – Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon möönab, et mitmed selles raportis sisalduvad ettepanekud on vajalikud selleks, et julgustada naisi tööturule sisenema, näiteks paindlik tööaeg, lapsehoiuvõimalused ning rasedus- ja sünnituspuhkus. Me oleme rahul ka üleskutsetega likvideerida sooline palgalõhe. Sellegipoolest on meie fraktsioon seisukohal, et nende poliitikavaldkondadega tuleks tegeleda liikmesriikide, mitte ELi tasandil. Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon on vastu ebavajalikule ja bürokraatlikule naiste hartale ning igasugustele sammudele sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamiseks kogu ELis. Seetõttu otsustasime jääda raporti lõpphääletusel erapooletuks ning hääletada konkreetsete lõigete poolt, mis meie arvates on olulised, näiteks lõigete 34, 58, 60, 65 ja 69 poolt.

  Ioan Enciu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, kuna leian, et valitsused peavad senisest rohkem tähelepanu pöörama haavatavatele ühiskonnarühmadele, sealhulgas naistele. Majandus- ja finantskriis on mõjutanud kogu elanikkonda. Kuid kõige teravamalt on kriisi mõju tunnetanud eakad naised, maapiirkondade naised ja üksikemad. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad neid tegureid arvesse võtma ja aitama parandada haavatavate rühmade sotsiaalset olukorda. Seetõttu on eesmärk vähendada ebaõiglast soolist palgalõhet 1% võrra aastas põhjendatud ning see tuleb tegelikkuses saavutada, kasutades erinevaid meetmeid liikmesriikide ja ELi tasandil.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Üks Euroopa 2020. aasta strateegia viiest peamisest eesmärgist on võitlus vaesuse vastu. Seetõttu oli vaja eraldi analüüsida naiste vaesust Euroopa Liidus. Raportis tuuakse esile naiste vaesuse põhjused ja tagajärjed ning rõhutatakse soolise võrdõiguslikkuse saavutamise tähtsust jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt. Praegu elab 17% naistest Euroopa Liidus vaesuses; see näitaja on võrreldes meeste vaesuse näitajaga viimasel ajal märgatavalt suurenenud. Järelikult on vaesus feminiseerunud, nagu öeldakse ka raportis. Liit ja liikmesriigid peavad kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kiiresti leidma moodused vaesusega, sealhulgas naiste vaesusega võitlemiseks. Tuleb teha jõupingutusi soolisel võrdõiguslikkusel põhineva tööjõu- ja sotsiaalkaitsepoliitika nimel ning pereelu ja töö ühitamise nimel. Samuti on vaja dialoogi tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga, et saavutada egalitaarsem ühiskond.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Olles teadlikud vajadusest suurendada avalikkuse ja liikmesriikide teadlikkust vaesusega võitlemise probleemist, võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu 2008. aastal vastu otsuse kuulutada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Kriiside, sõdade ja genotsiidide ajal on naised ja lapsed need, kes kõige rohkem kannatavad. Seetõttu väärivad nad erilist tähelepanu ühiskonnalt, eelkõige aga institutsioonidelt. Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid on kohustatud võitlema selle nimel, et parandada naiste elutingimusi, ning suurendama ettevõtete teadlikkust, et naistele pakutaks paremaid võimalusi, sest naised on tööturu oluline osa. Ma olen raporti vastuvõtmisega rahul, sest see kinnitab, et võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega on jätkuvalt ELi poliitiline prioriteet. Lisaks loodan, et struktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, tugevdatakse, et kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega vähendada vaesust ja tõrjutust.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Sel ajaloolisel päeval, mis seostub naiste võitlusega oma õiguste eest, ei saa eirata naiste, eriti töötavate naiste arvukaid sotsiaalseid probleeme: kasvavat tööpuudust ja ebakindlaid töökohti koos madalate palkadega, palgaerinevust ja emadusest tulenevat diskrimineerimist. Järjest enam esineb sissetulekute kaotamist ja naised muutuvad vaesemaks. Eriti kriitiline on puudega naiste, sisserändajatest naiste, töötute ja pensionäridest naiste ning madalapalgaliste naistöötajate olukord.

Mõnes riigis, näiteks Portugalis, Kreekas ja Iirimaal, mõjutavad kokkuhoiumeetmed naiste kui töötajate, kodanike ja emade elu. Selle näiteks on palgakärped, ülikoolidesse vastu võetavate inimeste arvu külmutamine, kollektiivlepingute sõlmimise peatamine, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkindlustuse valdkonna eelarvete kärpimine ning mitmesuguste sotsiaaltoetuste vähendamine. Tänase päeva puhul öeldud ilusatest sõnadest ja heade kavatsuste deklareerimisest ei piisa. Vaja on tegelikku muutust poliitikas, mis on kogu selle olukorra tinginud.

  Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. – (IT) Ma arvan, et naiste probleemide arutamine ja neile ühiste lahenduste otsimine on alati vajalik. Ent Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esindaja Rovana Plumbi raport on täis viiteid romade kogukonnale. Minu arvates ei ole raporti toon asjakohane ja raportist, mis keskendub roma naistele, ei ole kasu Euroopa töötavate naistele. Seepärast hääletasin ma selle raporti vastu.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest me peame ületama naiste vaesuse, mis on finants- ja majanduskriisi ajal süvenenud. Peaaegu 17% Euroopa naistest loetakse vaesuses elavaks; võttes arvesse tööturu ja sotsiaalse kaitsega seotud näitajaid, avaldavad vaesuse struktuursed põhjused naistele ebaproportsionaalset mõju. Majanduslanguse ajal langesid palgad järsult sektorites, kus töötavad põhiliselt naised, või kaotasid naised töö sootuks. Väiksemate palkade tõttu saavad naised kõrgesse ikka jõudes väiksemat pensioni ning satuvad seega sageli vaesusse. Naiste vaesus, mis majanduslanguse ajal muutus eriti laialt levinuks, eriti aga üksikemade vaesus, mõjutab otseselt laste vaesust; praegusel ajal elab umbes 20 miljonit last Euroopas vaesuses. Kuna naiste panust pere, ühiskonna ja majanduse arengusse pidevalt alahinnatakse ja alatasustatakse, on hädavajalik võtta meetmeid naiste vaesuse vähendamiseks.

  Jarosław Kalinowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Laialdastele jõupingutustele ja teavituskampaaniatele vaatamata on naised meestega võrreldes endiselt vaesemad ja neid diskrimineeritakse sagedamini. Sellised olukorrad esinevad isegi meie demokraatlikus Euroopa Liidus, mis kaitseb inimõigusi. Naised teenivad sama töö eest vähem kui mehed ja lisaks langevad nad suurema tõenäosusega ahistamise ohvriks. Naised on tõenäolisemalt need, kes hoolitsevad laste eest ja kellel seetõttu puudub oma eraldi sissetulekuallikas või raha, mida nad saaksid kasutada enesearenduseks või et endale raske päevatöö järel midagi head lubada. Inimesed, kes kasvatavad tulevasi põlvkondi ja õpetavad noori, kes tulevikus meid valitsevad; inimesed, kes meid ravivad, meile sildu ehitavad ja meie eest haiglas hoolitsevad, ei saa õiglast tasu. Kõigepealt tuleks muuta õigusakte, et tagada tasuta lastehoid lastesõimedes ja –aedades, anda noortele emadele võimalused enesearenduseks ning muuta võimatuks naiste vallandamine pärast sünnitust või pärast rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasmist. Maal elavate naiste olukord on kõige raskem. Nad elavad piirkondades, kus sissetulekud on tunduvalt madalamad ELi või isegi vastava riigi keskmisest. Neil puudub juurdepääs kultuuriteenustele ja -väärtustele. Nende töö on raske ja alati pole neil võimalik ka puhkust võtta. Demograafilise kriisi hirmutav tont peaks mobiliseerima meid võtma viivitamata meetmeid, et parandada naiste olukorda meie mandril.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Nii olulisel päeval, mis meenutab meile, kui tähtis on naiste roll kaasaegses ühiskonnas, on selle raporti toetamine ei rohkem ega vähem kui meie moraalne kohustus tuhandete vaesuses elavate naiste ees.

Vaesuspiir, ebakindlus, ebapiisav töötasu, sooline diskrimineerimine töökohtadel: need on kahjuks korduvad väljendid, mida me eelistaksime naistega seoses mitte kuulda ja näha – mitte ainult täna, vaid mitte ühelgi muul päeval. Paraku on tegelikkus teistsugune ja numbrid räägivad enda eest. Kõigil erialadel ja kõigis majandusvaldkondades esineb nähtusi, mis jätkuvalt marginaliseerivad naisi madalate palkade, sotsiaalse tõrjutuse ja normaalse sotsiaalse elu saavutamise ilmselge raskendatuse kaudu.

Eakad naised, puudega lapsi kasvatavad naised, puudega naised, naised, kes ei leia tööd – mina ja selle raporti poolt hääletanud kolleegid toetame neid, et tulevikus ei näeks me meedias ja Euroopa statistikas enam väljendit „vaesuse feminiseerumine”.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE) , kirjalikult. – (PL) Minu arvates aitab naiste vaesust käsitlev Rovana Plumbi raport suurel määral kaasa naiste olukorra parandamisele tänapäeva maailmas. Seetõttu hääletasin ma selle dokumendi vastuvõtmise poolt. Raportis tõstatatud küsimused ei hõlma üksnes vaesuse feminiseerumist, pereelu ja karjääri ühitamist, võitlust eelkõige eakate naiste vaesusega ja vägivalla mõju naiste olukorrale, vaid ka – ja ma pean seda väga oluliseks – rahastamise tagatisi, tööhõivepoliitikat ja sotsiaalset kaitset kui vaesuse vastu võitlemise meetmeid.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Kuigi naiste vaesus on olnud pikka aega reaalsus, on hakatud selle probleemiga süstemaatiliselt tegelema alles suhteliselt hiljuti. Praegune Euroopa Liitu ja ülejäänud maailma mõjutav majandus-, finants- ja sotsiaalkriis tekitab konkreetset negatiivset mõju, mis avaldub otseselt naiste elu- ja töötingimustele ning nende kohale ühiskonnas üldiselt. See kontekst tingis vajaduse asetada soopõhine lähenemisviis vaesusele naiste vaesuse olemust käsitleva raporti kaudu Euroopa Parlamendi tegevuskavas tähtsale kohale. Ülemaailmsel tasandil on naised võrreldes meestega vaesed. Sama kehtib ka kõigi ELi liikmesriikide kohta, kuigi sõltuvalt riigist võib märgata spetsiifilisi erinevusi. Peaaegu 17% Euroopa naistest loetakse vaesuses elavaks. Võttes arvesse tööturu ja sotsiaalse kaitsega seotud näitajaid, avaldavad vaesuse struktuursed põhjused naistele ebaproportsionaalset mõju. Samal ajal võib öelda, et naiste panust pere, ühiskonna ja majanduse arengusse pidevalt alahinnatakse ja alatasustatakse.

  Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. – (IT) Praegusel finantskriisil on teatavad negatiivsed tagajärjed, mis mõjutavad otseselt naiste elu, nende tööd ja kohta ühiskonnas.

Ligi 17% Euroopa naistest elab praegusel ajal vaesuses. Enne mis tahes poliitilise strateegia koostamist tuleks teha põhjalik analüüs, võttes arvesse kõiki soolisi aspekte; me usume, et naiste integreerimine tööturule on oluline selleks, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega.

Töö ja eraelu ühitamise edendamine eesmärgiga võimaldada naistel, kes seda soovivad, teha karjääri või töötada täisajaga, on põhiline tegur naiste vaesuse mõju piiramises ja naisi ohustavate riskide vähendamises.

Me kutsume üles võtma täiendavaid meetmeid, et toetada töötavaid emasid, hõlbustades paindliku tööajaga töökohtade leidmist, et emad saaksid täita oma teistest suuremaid kohustusi pere ees, või pakkudes piisavaid teenuseid, mis on seotud laste, eakate ja teiste ülalpeetavate pereliikmete eest hoolitsemisega.

Oleme veendunud, et Euroopa 2020. aasta strateegia abil saavutatakse sooliste aspektide arvessevõtmine, et parandada võrdset esindatust ja osalemist tööturul, purustada tööturul vahetegemise mallid ja tagada naiste esindatus tippametikohtadel.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Me hääletame rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval kaht raportit, mis käsitlevad küsimust, miks naised on endiselt liialt tihti alaväärtustatud ja sotsiaalselt tõrjutud.

Tavapäraselt ohustab vaesus rohkem naisi, eriti üksikemasid ja üle 65-aastaseid naisi. Vaesuse vastu võitlemine on üks viiest mõõdetavast eesmärgist, mille komisjon Euroopa 2020. aasta strateegiaga seoses välja pakkus. Seega on see raport väga aktuaalne, eriti mis puudutab soolise võrdõiguslikkust poliitikat Euroopat laastava majandus- ja finantskriisi kontekstis.

Naise tegelik haavatavus asetab ta suuremasse vaesumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu ning seega ka isolatsiooni ohtu. See seab institutsioonile, mida me esindame, kohustuse kehtestada Rovana Plumbi raportis nimetatud konkreetsed strateegiad ja kavad.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt. Kõikide näitajate järgi on naised kogu maailmas keskmiselt meestest vaesemad. Majanduslanguse aegadel muutuvad juba vaesumise ohus olevad inimesed veelgi haavatavamaks; enamik neist on naised. Raportis tunnistatakse, et kõikjal ELis rakendatavatel rangetel kokkuhoiumeetmetel on eriti laastav mõju naistele, iseäranis juba praegu mitmekordselt ebasoodsas olukorras olevatele naistele. Märkimisväärse osa üle 65-aastaste Euroopa naiste pension pole muud kui näljapajuk.

Naiste vaesus ei ole ainult äsjase majanduskriisi tulemus, vaid on tingitud ka muudest teguritest, mille põhjuseks on diskrimineerivad soostereotüübid, sooline palgalõhe ning raskused töö- ja pereelu mõistlikul ühitamisel, mis on eriti märkimisväärsed ühe vanemaga peredes. Tulemuseks on vaesuse feminiseerumine, mille vastu on vaja kiiresti meetmeid võtta.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, kuna mul on väga raske leppida sellega, et Euroopas elab 17% naistest endiselt allpool vaesuspiiri. Enneolematu majanduskriis, mis Euroopa Liitu hiljuti tabas, on muutnud selle kurva olukorra veelgi hullemaks. Seega on õige aeg rõhutada probleemi tähtsust ja võtta vastu meetmete pakett selle lahendamiseks. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad tegema lõpu naiste vaesusele ja sotsiaalsele tõrjutusele Euroopas. Selleks tuleb eelkõige tagada naistele juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja kvaliteetsetele töökohtadele, aidata neil leida tasakaal pere- ja tööelu vahel ning tõhustada võitlust vägivalla vastu, mille ohvriks naised paraku liigagi tihti langevad. Seepärast toetan seda algatusraportit, milles tuuakse esile meie tänapäeva demokraatlike riikide üks puudus – naiste diskrimineerimine.

  Erminia Mazzoni (PPE) , kirjalikult. – (IT) Vaesus ja võrdõiguslikkus on majandusliku võrrandi kaks pöördvõrdelist muutujat. Meetmed, mille eesmärk on muuta naised tööturul aktiivseks, tingivad ka üldise vaesuse vähenemise.

Euroopas elab üle 17% naistest vaesuses. Majandus- ja finantskriis on neid näitajaid, mis on juba praegu jahmatavad, mõjutanud ja võib veelgi mõjutada. Võitlust vaesusega ei käsitata alati soolise võrdõiguslikkuse poliitika osana, mistõttu selle tähtsus väheneb. Asjaomaste komisjonide töös rõhutatakse nimetatud seoste arvessevõtmise tähtsust ja analüüsitakse seoste põhjal võimalikke meetmeid. Meetmed on hõlmatud ELi 2020. aasta strateegiaga, milles vaesuse vähendamine on määratletud ühena viiest mõõdetavast eesmärgist.

Rovana Plumbi raport lähtub vaesuse kolmest mõõtmest (soolisest, põlvkondlikust ja geograafilisest) ning on erakordselt konkreetne ja uuenduslik, kavandades protsessi, mis ennetab kriisi tagajärgedega võitlemisel kokkuhoiumeetmete võtmist. Raportis esile toodud seitse huvipakkuvat valdkonda, mis hõlbustavad vajaliku süsteemse tegevuse elluviimist, on raportis hästi raamistatud.

Ettepaneku positiivne suunitlus ei saa jätta komisjoni, nõukogu ega liikmesriike külmaks. Ma ootan neilt hästi kooskõlastatud lahendusi.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Naiste vaesus on väga tõsine probleem, mille EL peab lahendama. Praegune kriisiolukord ei aita selle tõsise probleemiga võitlemisele kaasa, seega peame tegema lisapingutusi. Kuna vaesuse vähendamine on üks Euroopa 2020. aasta peamisi eesmärke, tuleb teha kõik, mis võimalik, et see saavutada, eriti naiste, iseäranis ebasoodsamas olukorras olevate naiste ja eakamate naiste puhul. Me vajame niisiis tööjõu- ja sotsiaalkaitsepoliitikat, mille eesmärk on leida lahendused, et võimaldada naistel pere- ja tööelu ühitada. Et saavutada õiglasem ja võrdväärsem ühiskond, on vaja ka dialoogi tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga.

  Willy Meyer (GUE/NGL) , kirjalikult. – (ES) Täna, 8. märtsil 2011, on rahvusvaheline naistepäev. Hääletasin selle raporti poolt, sest naiste vaesuse ennetamine ja vähendamine moodustab olulise osa sotsiaalse solidaarsuse aluspõhimõttest, mida Euroopa Liit on kohustunud järgima.

Naiste vaesus ei ole ainult äsjase majanduskriisi tulemus, vaid tuleneb ka mitmesugustest muudest teguritest, sealhulgas stereotüüpidest, soolisest palgaerinevusest, töö- ja pereelu ühitamise võimatusest tulenevatest takistustest, naiste pikemast elueast ja üldisemalt mitut liiki soolisest diskrimineerimisest, mille ohvriks langevad peamiselt naised.

Raportis kutsutakse ELi liikmesriike üles rakendama mehhanisme, võitlemaks vaesusega, millel on naise nägu. Seetõttu hääletasin poolt.

  Louis Michel (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Kuigi naiste vaesus on pikaajaline tõsiasi, on majandus-, finants- ja sotsiaalkriis olukorda oluliselt raskemaks muutnud – me oleme tunnistajaks vaesuse feminiseerumisele. Vaesus on valdkond, kus erinevused meeste ja naiste vahel on püsivad. Naiste osalemine tööturul on üks vahend võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Lisaks tuleks märkida, et me peame samal ajal ergutama võrdse töötasu maksmist, võrdset juurdepääsu vastutavatele ametikohtadele ning isiklike pensioniõiguste ja sotsiaalkindlustuse tagamist. Naistevastane vägivald, sealhulgas inimkaubandus, on tõsine probleem, mis tuleb välja juurida, kasutades kõiki vahendeid, mis meie käsutuses on.

Terviseprobleemide ja töökoha kaotamise järel on seda tüüpi vägivald liigagi sageli üks naiste vaesuse põhjustest. Me peame nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil säilitama kindla kohustuse tegutseda soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel ning võidelda sotsiaalse tõrjutusega konkreetsete ja püsivate meetmete abil, mida toetavad piisavad rahalised vahendid.

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Vaesuse probleem on Euroopas püsiv negatiivne nähtus, mis mõjutab paljusid eurooplasi ja eriti naisi.

Üha rohkem naisi kannatab puudust ja viimaste uuringute kohaselt elab kuni 17% naistest allpool vaesuspiiri. Naiste olukord on Euroopas endiselt mitterahuldav ning halveneb veelgi seoses majanduskriisiga ja avaliku sektori ümberkorraldamisega, arvestades, et avalikus sektoris töötas enne kriisi suurim hulk naisi.

Minu arvates tuleks ELi 2020. aasta strateegia raames, mille üks peamisi eesmärke on vähendada vaesust 25% võrra, rohkem pingutada naiste vaesuse probleemile konkreetsete lahenduste otsimise ja väljatöötamise nimel. Tahaksin rõhutada naiste hindamatut panust perekonna tervesse arengusse ja laste kasvatamisse, mida ei tohi õõnestada naiste diskrimineerimisega, sest sellel ebasoovitaval nähtusel on suur mõju kogu ühiskonnale.

Seepärast toetan algatusi, mis aitavad vähendada põhjendamatuid erinevusi ja parandada naiste seisundit ühiskonnas – mitte ainult õigusaktidest tulenevalt, vaid ka igapäevaelus.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Ma tutvusin raportiga põhjalikult. Tooksin välja peamised punktid naiste vaesuse vähendamisel: võitlus naiste vaesusega tööhõivepoliitika ja sotsiaalkaitse abil; sotsiaalse dialoogi ja kodanikuühiskonna tähtsus võitluses naiste vaesusega; rahalise abi tähtsus võitluses vaesuse vastu. On väga tähtis, et Euroopa Parlament võttis 8. märtsil vastu nii olulised resolutsioonid, mis annavad lootust, et ebaõiglus ületatakse. Ma hääletasin poolt.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma toetan raportit naiste vaesuse kohta Euroopa Liidus, kuna see näitab, kui suures ulatuses naised esimestena vaesuse ohvriks langevad. Kutsun Euroopat üles võtma praktilisi meetmeid, et vähendada meeste ja naiste palgalõhet.

Kui kaua me peame veel leppima sellega, et naised teenivad vähem kui mehed? Miks peab naine töötama viis aastat, et teenida välja palk, mille mees teenib nelja aastaga, ning ennekõike, miks peab naine olema hilisemas elus vaesem, kuna ta on kasvatanud oma lapsi?

See ei ole ühiskond, mille ma tahaksin jätta oma lastele ja lastelastele. Naiste tööelu ebakindlus seab nad liiga raskesse olukorda, eriti pärast pensioniikka jõudmist. Euroopa peab olema ettevaatlik, et tõeliselt võrdse tasustamise poliitika edendamisega naisi mitte veelgi vaesemaks teha.

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu arvates on eakate üksikute naiste vaesus eriti šokeeriv. Nad on kogu elu töötanud ja aidanud lapsi üles kasvatada; kui nad töötasid, saavad nad ebapiisavat pensioni; kui nad saavad üksnes riiklikku pensioni, siis on olukord veelgi hullem.

Pensionisüsteemid ei ole nende suhtes helded. Võib-olla katkestasid nad karjääri, et lapsi kasvatada, ja osalise tööajaga töötamise tõttu on nende sissetulekud kogu tööelu jooksul olnud väikesed. Ehk pidid nad hoolitsema haigete, eakate või puudega pereliikmete eest ning sotsiaalhoolekande süsteem ei vastanud nende vajadustele. See ei ole kindlasti kadestamisväärne olukord.

Me peame Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitama programmid, et pakkuda abi ja toetust. Kohalik omavalitsus – kas otse või vabaühingute kaudu – peaks võtma vastutuse nende küsimuste eest ja tegema koostööd piirkondadega, et paremini suunata struktuurifondide vahendeid. Võitlus vaesusega ei tohiks jääda statistikaametite töölaudadele, vaid liikuma puudustkannatavatele naistele lähimatele haldustasanditele.

Euroopas on ikka veel liiga palju naisi, kelle palk on väiksem kui meestel; naisi, kes peavad leidma töö ja lisaks teenused, mis aitavad neil lapsi üles kasvatada; liiga paljud naised on vägivalla ohvrid; liiga paljudel sisserändajatest tüdrukutel moonutatakse suguelundid, ning kaugelt liiga palju on üksikuid, eakaid ja unustatud naisi.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Naiste vaesus on traagiline probleem, eriti arenguriikides. Sellegipoolest ei tohiks raportile omast kaude ütlemist kasutada liikmesriikide sisserändepoliitika lõdvendamiseks. Seepärast hääletasin raporti vastu.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Euroopa Liit peab võtma selge seisukoha ja töötama välja kavad majanduskriisiga võitlemiseks. Antud juhul on küsimus naiste kaitsmises vaesusriski eest, et lõpetada olukord, kus naised on meestega võrreldes haavatavam osa ühiskonnast ja seega vähem võimelised reageerima tööpuudusega seotud kriisile. Et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk vähendada vaesust, peame tagama naistele rohkem vahendeid, parema tööjõupoliitika, suurema rahastamise Euroopa Sotsiaalfondist ning võimaluse saavutada töö ja eraelu vahel tasakaal, ilma et naised peaksid loobuma oma emarollist. Nagu ma ütlesin juba teiste täna hääletatud raportite kohta, leian, et neid soovitusi rakendades tuleb kinni pidada subsidiaarsuse põhimõttest ja arvestada teatavaid rahvuslikke omapärasid, mida tuleb hoida ja kaitsta.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb naiste vaesust ELis. Ka praeguse majanduskriisi ajal rakendatavatel kokkuhoiumeetmetel on naistele negatiivne mõju, seades naised tööturul halvemasse olukorda. Kreekas on töötavate naiste vaesusriski määr 10% (mis on palju kõrgem kui meestel) ning Euroopas on naiste vaesuse määr 36%, meeste puhul on see näitaja aga 11%. Peamine eesmärk on kõrvaldada sooline palgaerinevus ja sellest tulenev ebavõrdsus ning võtta meetmeid üksikemade toetuseks, muutes tööaega paindlikumaks. Liikmesriike kutsutakse üles looma võimalusel uusi töökohti naistele ja hõlbustama naiste juurdepääsu heale haridusele, et nad saaksid omandada oskused ja kvalifikatsiooni ja kandideerida kvaliteetsetele töökohtadele.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) On tehtud piisavalt uuringuid ja meil on küllaldaselt täpseid andmeid, et otse välja öelda: üldiselt mõjutab vaesus ennekõike naisi ja seda kõigis ühiskondades, alates kõige jõukamatest – üheski ühiskonnas pole suudetud vaesust täielikult likvideerida – kuni kõige vaesemate ühiskondadeni, kus vaesus levib nagu nakkushaigus, mis lühendab eluiga ja röövib elulootuse. Kuid me vajame sügavamat ja üksikasjalikumat arusaamist Euroopa Liidu eri liikmesriikides valitsevast olukorrast, et tegutseda paremini kohandatud ja tulemuslikumal moel, pidades silmas naiste vaesuse ennetamise ja vähendamise ühist eesmärki. Naiste vaesus väärib tähelepanu ka seetõttu, et teatavad üldised näitajad viitavad naiste vaesuse suurele mõjule ühiskonna sotsiaalsele struktuurile: on tõestatud, et kuna naistel on perekonnas oluline ja püsiv roll, siis mida enam investeeritakse nende haridusse ja sotsiaalsesse heaolusse, seda kõrgem on ühiskonna sotsiaal-majanduslik arengutase. Naiste vaesuse vähendamine on moraalne kohustus, ent ka investeering ühiskonda. Seetõttu andsin poolthääle raportile, mis käsitleb naiste vaesust Euroopa Liidus.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – EL seisab silmitsi suure majandus-, finants- ja sotsiaalkriisiga, mis mõjutab meid kõiki – nii naisi kui ka mehi. Kuid eelkõige mõjutab kriis naisi nii tööturul kui ka eraelus, kuna neil on suurema tõenäosusega ebakindel töökoht, nende koondamine on tõenäolisem ja neil on väiksema tõenäosusega sotsiaalkindlustus. Kõikjal ELis rakendatavad kokkuhoiumeetmed avaldavad kahjulikku mõju eriti naistele, kes on avalikus sektoris ülekaalus nii töötajate kui ka teenuste saajatena. Naiste vaesuse ennetamine ja vähendamine on oluline komponent sotsiaalse solidaarsuse aluspõhimõttes, mille EL on endale kohustuseks võtnud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. See eeldab soolist võrdõiguslikkust, sotsiaalset õiglust ja kaitset ning võitlust sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mis on vajalikud soolise ebavõrdsuse kaotamiseks tööhõives ELi 2020. aasta strateegia raames. Ma kutsun tungivalt üles seadma eesmärgiks vähendada meeste ja naiste palgaerinevust 1% võrra aastas, et saavutada siht vähendada 2020. aastaks palgaerinevust 10% võrra. Ühtlasi rõhutaksin, et vaja on positiivseid meetmeid naiste esindatuse suurendamiseks poliitiliste ja majandusorganisatsioonide ning äriühingute juhtorganites.

  Miguel Portas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt. Kõikide näitajate järgi on naised kogu maailmas keskmiselt meestest vaesemad. Majanduslanguse aegadel muutuvad juba vaesumise ohus olevad inimesed veelgi haavatavamaks; enamik neist on naised. Raportis tunnistatakse, et kõikjal ELis rakendatavatel rangetel kokkuhoiumeetmetel on eriti laastav mõju naistele, iseäranis juba praegu mitmekordselt ebasoodsas olukorras olevatele naistele. Märkimisväärse osa üle 65-aastaste Euroopa naiste pension pole muud kui näljapajuk. Naiste vaesus ei ole ainult äsjase majanduskriisi tulemus, vaid on tingitud ka muudest teguritest, mille põhjuseks on diskrimineerivad soostereotüübid, sooline palgaerinevus ning raskused töö- ja pereelu mõistlikul ühitamisel, mis on eriti märkimisväärsed ühe vanemaga peredes. Tulemuseks on vaesuse feminiseerumine, mille vastu on vaja kiiresti meetmeid võtta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel Rovana Plumbi koostatud raport võeti häälteenamusega vastu. Me toetasime mitut lõiget, mille eraldi hääletamist nõudsid S&D, PPE ja ALDE fraktsioon. Need lõiked olid enamasti kordused. Lõpptulemus on samuti vastuvõetav. On hea, et vastu võeti järgmised ettepanekud: kaotada sooline ebavõrdsus ELi 2020. aasta strateegia raames (lõige 38); tagada naistele rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal täispalk, nagu on soovitatud Edite Estrela 20. oktoobri 2010. aasta raportis (lõige 39); suurendada naiste esindatust poliitiliste ja majandusorganisatsioonide ning äriühingute juhtorganites. Kvaliteetsete avalike teenuste osutamise aeg peaks sobima kokku täistööajaga (lõige 43). Samas on kahetsusväärne, et ei võetud vastu ettepanekut majanduslangusest taastumise kavades soolise mõõtme arvessevõtmise kohta (lõige 15).

  Joanna Senyszyn (S&D) , kirjalikult. – (PL) Ma toetasin raportit naiste vaesuse kohta Euroopa Liidus. Viimase 10 aastaga on vaesuses elavate naiste arv meeste vastava arvuga võrreldes suurenenud ebaproportsionaalselt. Enam kui 84 miljonit ELi kodanikku elab vaesuses ja naised moodustavad neist üle poole. See olukord on tingitud majanduskriisist, ent ka naiste ja meeste palgaerinevustest, raskustest töö- ja pereelu ühitamisel, naiste pikemast keskmisest elueast ja mitmesugusest soolisest diskrimineerimisest, mille ohvriks on peamiselt naised. Ma kutsun üles võtma otsustavaid meetmeid nii ELi kui ka kõigi liikmesriikide tasandil, et võidelda palgaga seotud diskrimineerimisega ja tagada juurdepääs atraktiivsetele töökohtadele. Tahaksin rõhutada vajadust tugevdada õigusakte, mille eesmärk on kaotada naiste ja meeste palgalõhe. Palgaga seotud ebavõrdsus on jätkuvalt märkimisväärne: mehed teenivad naistest keskmiselt 20–25% enam, selle tulemuseks on üksikute naiste, pensionäridest naiste ja leskede suur vaesus. Oluline on Euroopa 2020. aasta strateegia raames võtta vastu ELi programmid naiste elukestva õppe ja kutseõppe kohta, et suurendada naiste tööhõivet. Need programmid peaksid suurel määral keskenduma ametitele, mis on tulevikus vajalikud, ja kõrvaldama õpitavate ametitega seotud soostereotüübid; samuti tuleks koolide õppekavades kaotada traditsioonilised rollimudelid.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Vaesuse feminiseerumine on nähtus, mida täheldatakse ja millega puututakse kokku üha sagedamini nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat ning see on muude tegurite seas tingitud east, perekondlikest kohustustest, etnilisest päritolust ja naistevastasest vägivallast. Suur osa naisi töötab madalapalgalistel töökohtadel või osalise tööajaga, mis tähendab seda, et vaesuspiiril elab tõenäoliselt rohkem naisi kui mehi.

Seda nähtust tuleb Euroopa tasandil tõhusamalt uurida, sest uuringud võimaldavad teha kindlaks täpsed ja tulemuslikud meetmed naiste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Peamine meetod, mis aitaks naistel vaesusest välja murda, on naistele keskendumine tööhõivepoliitikas (paindliku tööhõive meetodid, karjäärinõustamine, koolituse tagamine kõrgema kvalifikatsiooni omandamiseks ja maapiirkondades elavatele naistele suunatud meetmed).

Kõnealuse probleemi lahendamisel mängib suurt rolli ka haridus. Selleks tuleks ära kasutada ELi rahalist potentsiaali ja erilist rõhku tuleks panna sooküsimuste sidumisele majanduskriisist väljumise ja Euroopa 2020. aasta strateegia tulemusliku rakendamise kavadega. ELi meetmeid selles valdkonnas peavad väljendama sotsiaalset solidaarsust.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin seda raportit, milles tunnistatakse, et vaesus mõjutab kogu ELis naisi meestest enam ja et me peame selle probleemi lahendamiseks tegema koostööd. Olen pettunud, et rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval otsustasid Briti konservatiivid sedagi raportit mitte toetada.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Võitlus vaesusega on üks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Naiste vaesus on suures osas tingitud nende diskrimineerimisest. Hiljutine majanduslangus on halvendanud naiste seisundit ühiskonnas, suurendanud nende diskrimineerimist ja lükanud nad vaesuspiirile lähemale. Oma raportis naiste vaesuse kohta Euroopa Liidus on Rovana Plumb püüdnud leida tulemuslikke lahendusi, mis võimaldaksid parandada naiste positsiooni ühiskonnas laiemalt, mistõttu ma hääletasin selle poolt.

  Derek Vaughan (S&D) , kirjalikult. – Naised teenivad ELis keskmiselt 17,5% vähem kui mehed ning see määr on viimased 15 aastat püsinud muutumatuna – on aeg võtta meetmeid, et seda palgalõhet vähendada. Liikmesriikides tuleb nõuetekohaselt rakendada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, et tagada naiste õiglane kohtlemine. Me peame tingimata mõtlema mõjule, mida sooline palgaerinevus avaldab naiste pensionidele; paljudel juhtudel tuleneb naise õigus saada pensioni tema perekonnaseisust. Naistele tuleks tagada võrdsed pensionid. Seetõttu toetasin ettepanekut tagada naistele pensionide ja sotsiaalkindlustuse osas samad õigused. Kuna umbes 17% kõigist naistest elab ELis allpool vaesuspiiri, on oluline kohandada sotsiaal- ja tööturupoliitikat nii, et naistele oleks tagatud miinimumsissetulek ja sotsiaalne õiglus. Ma olen nõus nõudmistega, et EL eraldaks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi kaudu rohkem raha, sest naiste täielik integreerimine tööturule on hädavajalik.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb naiste vaesust Euroopa Liidus. Komisjoni aruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta 2010. aastal näitab, et vaesus on üks valdkondi, kus sugudevahelised erinevused on ilmsed. Majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on viinud vaesuse feminiseerumiseni. Järjestikused eelarvekärped ja avaliku sektori ümberkorraldamine on eelkõige ohustanud neid töökohti, kus peamiselt töötavad naised. Samal ajal on valitsuste toetatud meetmed kriisiga võitlemiseks peamiselt keskendunud majandusvaldkondadele, kus domineerivad mehed. Vaesuse feminiseerumise nähtuse analüüs, mida raportöör nõuab, on seega hädavajalik, et võtta asjakohaseid vastumeetmeid.

Raportid: Mariya Nedelcheva (A7-0029/2011) ja Rovana Plumb (A7-0031/2011)

  Sebastian Valentin Bodu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Need kaks resolutsiooni, mille esitas naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon ja mida arutati rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval, näitavad, et Euroopa Parlament edendab ja toetab naiste ja meeste võrdset kohtlemist. Meie seadusandliku kogu president märkis, et liikmesriikide parlamentides on liiga vähe naisi, ehkki Euroopa Parlamendis on olukord muutumas. Võin kinnitada, et see kehtib ka Rumeenia kohta, mis saatis Euroopa Parlamenti end esindama rohkem naisi võrreldes naiste osakaaluga Rumeenia parlamendis. Kuid peale selle olukorraga tegelemise, mida võib pidada vaid jäämäe tipuks, on paindliku ja realistliku poliitika abil vaja kaotada sooline palgalõhe, tagada, et rohkem naisi nimetataks vastutusrikastele ametikohtadele, ning suurendada naiste tööhõivet, sest tööpuudus mõjutab naisi rohkem. Analüüsid näitavad, et asi pole üksnes meeste ja naiste võrdse kohtlemise vajaduses, vaid et sellisel poliitikal oleks ka suur mõju majandusele, kuna see suurendaks SKPd 30% võrra. Keskmine sooline palgalõhe on ELis endiselt 18%. Ma olen rahul üleskutsega, et liikmesriigid rakendaksid võrdset tasustamist käsitlevad õigusaktid.