Istungi stenogramm

Teisipäev, 8. märts 2011 - Strasbourg

16. Romade kaasamist käsitlev ELi strateegia (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Lívia Járóka koostatud raport romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta (2010/2276(INI)) (A7-0043/2011).

  Lívia Járóka, raportöör. – Austatud juhataja! Tahan tänada kõiki oma kolleege Euroopa Parlamendis ning samuti kõikides kodanikuühiskonna organisatsioonides nende toetuse ja hinnalise panuse eest selle keerulise raporti koostamisel.

Kui lubate mul teha ühe isikliku märkuse, siis praegu on just õige aeg ja koht tänada oma kolleege büroost ja oma poliitilist nõunikku kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonist, sest nemad on seda strateegiat aastaid toetanud. Peale selle tänan kabinetiülemat, kes on koos minuga viimastel aastatel seda võitlust pidanud.

Samuti võlgnen tänu oma perekonnale, kes lubasid mul juhtida võitlust, mis on lõpuks tulemusi andnud. Meil on kokkulepe, mis hõlmab kuute fraktsiooni, 27 liikmesriiki ja viit väga tähtsat parlamendikomisjoni. Minu arvates suudame sel viisil saata komisjonile, nõukogule ja liikmesriikidele sõnumi, millega tuleb arvestada, ning seeläbi oleme teinud suure sammu ELi tasandil tehtavate jõupingutuste suunas, mille eesmärk on meie kontinendi suurima rahvusvähemuse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamine.

Arvestatav hulk Euroopa romadest peab leppima niivõrd alaväärsete tingimustega – nad on peaaegu täielikult majandusest eraldatud, mille tulemusel nad on kõrvale jäetud põhilistest inimõigustest –, et sotsiaalse kaasatuse edendamist ei saa vaadelda üldise poliitika parandamise seisukohast, vaid sellesse tuleb suhtuda kui inimõiguste ja põhiseadusest tulenevate õiguste teostamise suurima lünga kõrvaldamisse Euroopas.

ELi tasandil tehtavates pingutustes Euroopa romade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamise nimel tuleks seetõttu peatähelepanu pöörata tööhõive, eluaseme, tervishoiu ja haridusega seotud põhiõiguste teostamisele ning edendamisele.

Lubage mul teha lühike ülevaade raportis sisalduvatest kõige tähtsamatest põhimõtetest ja soovitustest. See strateegia peab eelkõige olema ELi sisene strateegia ning prioriteetsete valdkondade ja eesmärkide üldine järelevalve peab sellest tulenevalt toimuma ühenduse struktuuride raames. See ei tohiks mingil viisil tekitada killustumist ELis ega lahknevusi liikmesriikide vahel. Vastupidi, strateegia koordineerimiseks ja kontrollimiseks ei ole vaja luua uut organit, kuna see tooks kaasa liiga suured üldkulud.

Kontrollimine, koordineerimine ja järelevalve peab seega olema komisjoni töö ning sel eesmärgil tuleks kaaluda romadega tegeleva töörühma säilitamist alalise organina.

Komisjon peaks strateegia edusammude kohta andma igal aastal aru, analüüsima tulemusi ja esitama nõukogule ajakohastamist puudutavaid ettepanekuid. Sellega seoses võiks välja töötada Euroopa romasid käsitleva strateegia tulemustabeli, mis oleks ühtse turu tulemustabeliga sarnane mehhanism.

Olulisi praktilisi eeliseid on samuti võimalik saavutada sellega, et riiklikuks kontaktpunktiks strateegia eesmärkide rakendamiseks nimetatakse haldusorgan või valitsusametnik, kes annab strateegia üle järelevalvet teostavale komisjonile ka nõu ja aru.

Strateegias tuleb samuti arvestada tõrjutuse territoriaalsusega, sest sotsiaalsete probleemide piirkondlik jaotus ei ole liikmesriikides ühtlane, vaid vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on koondunud vähearenenud mikropiirkondadesse, kus paljudes uutes liikmesriikides elavad põhiliselt roma kogukonnad.

Ühtsed, võrreldavad ja usaldusväärsed näitajad on väga olulised, et oleks võimalik esitada edusammude realistlik analüüs ning täita tõhusa järelevalve nõudeid. Soovitan võtta kasutusele Laekeni näitajad ning nende parandatud komponendid, et mõõta sotsiaalset ja territoriaalset tõrjutust ning hinnata edusamme.

Vaja on kogu Euroopat hõlmavat kriisikaarti, et hinnata mikropiirkondi ja määrata need kindlaks nende eripärade järgi.

Osa ühtekuuluvuse eelarvevahenditest tuleks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames määrata strateegia tulemusreservi. See võiks tagada olulised vahendid ja stiimulid strateegia rakendamiseks, sest vahendeid eraldatakse konkurentsi alusel, järgides kriteeriumi, kuidas kavandatava projekti või meetmega toetatakse ja rakendatakse strateegia eesmärke.

Sel viisil võiksime ühelt poolt järgida erandit üldisest praktikast, mille kohaselt suured ettevõtjad maksimeerivad oma kasutamata vahenditest saadud tulu, ning teiselt poolt võiks luua otsese seose rahaliste vahendite eraldamise ja tulemuste esitamise vahel.

Need on põhimõtted ja eelisküsimused, mida Euroopa romasid käsitlev strateegia peaks minu arvates toetama, ning ma ootan huviga teie märkusi raporti kohta.

(Aplaus)

  Zoltán Balog, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja ja volinikud! Kallid parlamendiliikmed! Eesistujariik Ungari peab romade integreerimise teemat väga tähtsaks ning on tänulik Euroopa Parlamendi innuka toetuse eest selles küsimuses.

Ärgem unustagem, mis siinkohal kaalul on. Me räägime mitme miljoni oma Euroopa kaaskodaniku elamisvõimalustest. Neil on õigus samasugustele võimalustele nagu kõikidel teistel ja meie ühiskond ei saa lubada endale neis peituva potentsiaali eiramist. Seepärast lubage mul tänada teid suurepärase resolutsiooni projekti eest, mille te peagi vastu võtate ja mida ma jõuliselt toetan. Me jagame teie püüdlust tagada, et lubadustele järgnevad teod.

8. aprillil tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist romade päeva. Sel päeval korraldab eesistujariik Ungari Budapestis romade kaasamise integreeritud Euroopa platvormi viienda kohtumise, millel osalevad kindlasti ka paljud teist. Selle ürituse keskse joonena esitab komisjon sel teemal oma strateegilise teatise ja me palume Lívia Járókal esitleda seal resolutsiooni põhipunkte.

Pärast seda koostab eesistujariik Ungari nõukogu järelduste eelnõu ja loodetavasti võtab tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu selle vastu oma 19. mai kohtumisel. Järeldustes käsitletakse ainult romade integreerimise teemat ning me püüame tugevdada ELi ja liikmesriikide vahelist koostööd romade majandusliku ja sotsiaalse integreerimise vallas.

Peale selle plaanime korraldada komisjoni ideede teemal mõttevahetusi ka teistes nõukogu koosseisudes ning mai lõpus toimub üldasjade nõukogus poliitiline arutelu, et valmistuda juunikuiseks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks.

Edu saavutamiseks tuleb meil heita kõrvale kõik stereotüübid, üldistused ja eelarvamused. Peame aru saama, et romade elutingimused ei ole igal pool kaugeltki ühesugused. Peale selle peame arvestama nende sotsiaalse tõrjutuse ajalooliste põhjustega. Kesk- ja Ida-Euroopas toimunud poliitilise uutmise ja turumajandusele ülemineku hüvesid ei saa kõik kodanikud kasutada võrdselt. Paljud romad on triivinud ühiskonna äärealadele just viimase 20 aasta jooksul.

Praegu on eriti tähtis mõista jõuliselt hukka agressioon, mida innustavad rassipõhised ajendid, hoolimata sellest, kes seda toime paneb. Raskes majandusolukorras muutuvad kaitsetud veelgi kaitsetumaks ja sageli süüdistavad nad oma viletsuses üksteist. Kuid meil on olemas ühised väärtused ja vahendid nende kaitsmiseks, sest nüüdseks on möödunud enam kui kümme aastat ajast, mil nõukogu võttis vastu direktiivid, mille alusel keelati rassiline diskrimineerimine.

Eriti hea meel on mul selle üle, et erilist rõhku on pandud eraldatuse kaotamisele. Eraldatus on nõiaring, mis tekitab ühiskonnas lõhesid. Samuti teeb mulle rõõmu, et resolutsioonis käsitletakse ka soolist võrdõiguslikkust. Lubage mul teile meenutada üht varasemat Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mis võeti vastu 2006. aastal ja milles käsitletakse roma naiste olukorda. Kõikidel naistel peab olema võimalik kasutada oma oskusi kasulikult. Samuti tuleb meil otsuste tegemisse kaasata rohkem roma naisi. Austatud parlamendiliikmed! Selle teema raportöör, Lívia Járóka, suudab meid kõiki – eriti naisi, aga ka mehi – ka selles vallas innustada.

Soovin veel kord tänada proua Járókat ja teid kõiki selles ülitähtsas protsessis osalemise eest. Tuletan teile uuesti meelde, et eesistujariik Ungari on otsustanud kindlalt selles valdkonnas kaalukaid tulemusi saavutada. Palun teie kõigi abi selle jõupingutuse tegemisel.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Teatavasti on Euroopa Liit rajatud õigustele ja väärtustele ning nende hulka kuulub vähemuste kaitse, vaba liikumise põhimõte ja diskrimineerimise keeld. See kõik kehtib täies ulatuses ka romade puhul.

Romade sotsiaalne ja majanduslik integreerimine on minu arvates moraalne kohustus, kuid ühtlasi ka Euroopa ühiskonna majandushuvi, nagu rõhutati väga õigesti Euroopa Parlamendi raportis. See on ELi jaoks eelisküsimus ning selleks on vaja riiklike ja kohalike ametivõimude, kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonide tahet ja ühiseid jõupingutusi.

Kiidan Lívia Járókat imelise töö eest, mida ta teinud on. Ta on seda tehes püüdnud ühendada kogu Euroopa Parlamendi ja jõuda paberil oleva ettepanekuni, mis kajastab kõikidesse fraktsioonidesse kuuluvate parlamendiliikmete tähendusrikast panust. Minu arvates on see tõeliselt hea saavutus. Proua Járóka, see aitab meil hoida romade kaasamist poliitilises päevakorras kõrgel kohal. See aitab meil astuda vajalikke samme, et parandada romade olukorda ning soodustada nende sotsiaalset ja majanduslikku integreerimist ühiskonda.

Lubage mul viia teid kurssi praeguse olukorraga. Nagu te võib-olla mäletate, võttis komisjon 7. aprillil 2010 vastu teatise „Romide sotsiaalne ja majanduslik lõimumine Euroopas“, mis oli esimene vaid romadele pühendatud poliitikadokument.

Teatis sisaldab konkreetset loetelu meetmetest, mis aitavad liikmesriikidel muuta oma romade integreerimise poliitika tõhusamaks ja määratleda peamised eesseisvad ülesanded: võitlus diskrimineerimise, vaesuse, madala haridustasemega, takistused tööturule sisenemisel, eluaseme probleemid, eraldatus jne. Sellele järgnes hindamine, mille korraldas komisjoni sisemine romadega tegelev rakkerühm, mis loodi 7. septembril 2010. See näitas selgelt, et puuduvad tõendid selle kohta, kas liikmesriikides on võetud tulemuslikke ja proportsionaalseid meetmeid suure osa ELi roma elanikkonna sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks.

Selline olukord ei ole vastuvõetav ega jätkusuutlik ning sellest tulenevalt koostab komisjon romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku, mille ta esitab aprilli alguses. Euroopa Parlament on palunud ELi strateegia koostamist ja komisjon reageerib sellele palvele. Minu arvates oleme kõik nõus, et meil on vaja poliitikat tõhusalt kavandada ja rakendada ning et meil on vaja strateegilist käsitlusviisi. Samuti nõustume minu uskumuse kohaselt sellega, et põhivastutus roma elanikkonna eest lasub liikmesriikidel, kus roma elanikkond liigub, ja just sel põhjusel koostab komisjon selle ELi raamistiku romasid käsitlevate riiklike strateegiate jaoks, sest meil on vaja mõlemat: meil on vaja teada, kuhu me kõik koos liigume ja kuhu liigub iga liikmesriik, et kohandada konkreetne poliitika romadega seotud probleemidega, mis esinevad asjaomases liikmesriigis.

Aprillis esitatav ELi raamistik tugineb teie resolutsioonile, proua Járóka, komisjoni romadega tegeleva rakkerühma tööle ning loomulikult liikmesriikide ja kodanikuühiskonna laialdasele toetusele. Vaja on konkreetseid meetmeid ja selgeid kohustusi ning erisuguseid õiguslikke ja rahastamisvahendeid tuleb läbimurde saavutamiseks tõhusamalt kasutada. Ma ei räägi Euroopa 2020. aasta strateegiast pikalt, sest selle dokumendi eest vastutab mu kolleeg, härra Andor, kuid see strateegia näitab uut teed järjekindlatele majandus- ja sotsiaalmeetmetele, mis on mõeldud neile, kes on tõrjutud. Teame, et vaesus on Euroopa suurima vähemuse jaoks väga tõsine probleem. Siinkohal on otsustavat tegutsemist vaja nii riiklikul kui ka ELi tasandil.

Samuti leiab komisjon, et väga tähtis on võtta mineviku vigadest õppust ja hoolitseda selle eest, et kõikide sidusrühmade jõupingutused on kõikidel tasanditel – alates EList kuni kohaliku tasandini välja – väga hästi kooskõlastatud. Kooskõlastustööks on meil romade kaasamise Euroopa platvorm, mis on ainulaadne sidusrühmade osalemiseks ettenähtud vahend. Minu arvates on tähtis selle platvormi osatähtsust tulevikus suurendada.

Samuti kuulasin suure huviga Euroopa Parlamendi ettepanekut riiklike kontaktpunktide kohta ning me kaalume seda ELi raamistiku koostamisel. Peale selle tahan teile kinnitada, et raamistiku koostamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu vajadusele jälgida edasist arengut ning protsessi ja edusamme kohapeal. Siinkohal pöördun ma Euroopa Parlamendi poole. Tegemist ei tohi olla Euroopa Parlamendi väga kiiduväärt raportiga ja sellele järgneva Euroopa Liidu huvitava raamistikuga. See peab olema pidev töö ning seda pidevat tööd tuleb mõõta ja jälgida, et näeksime, kuhu me tulevikus liigume. Jätkame selles vallas tihedat koostööd liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga ning samuti kõikide sidusrühmadega.

(Aplaus)

  László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Ka mina tahan tänada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni suurepärase töö eest seoses romade kaasamist käsitleva ELi strateegiaga ning kiita raportöör Lívia Járókat muljetavaldava toetuse eest, mille osaliseks on raport Euroopa Parlamendis saanud.

Raport on kasulik ja innustav. Kasulik sellepärast, et see soodustab käimasolevat arutelu selle üle, kuidas edendada romade majanduslikku ja sotsiaalset integreerimist. Innustav aga seepärast, et see näitab, et komisjon ja Euroopa Parlament on liikunud samas suunas ja et meie arvamused edasiliikumise kohta langevad suures osas kokku.

Esiteks, komisjon on nõus, et romade küsimus on üks kõige tähtsamaid strateegilisi ülesandeid, millega Euroopa silmitsi on. Samal ajal on see üks kõige paljutõotavam võimalus meie kontinendil. Rääkides võimalustest, peame silmas ka majanduslikke võimalusi. Siinkohal on sotsiaalne ja majanduslik vajadus tõepoolest seotud moraalse kohustusega.

Teiseks, Euroopa Parlamendi raport on veenev näide vajadusest kasutada romade sotsiaalmajandusliku olukorra lahendamisel terviklikku käsitlust. Selle alusel tuleks keskenduda mitmele esmatähtsale valdkonnale, näiteks haridusele, tööhõivele, eluasemele ja tervishoiule. Need on tõesti ülimalt tähtsad valdkonnad romade edukat integreerimist silmas pidades.

Kolmandaks, mul on hea meel selle üle, et raportis rõhutatakse, kui oluline on kasutada ELi vahendeid kõige õigemal viisil. Poliitika toetamine piisavate rahaliste vahenditega on hädavajalik. Kuigi oleme selles valdkonnas edusamme teinud, on vaja teha veelgi rohkem.

Neljandaks, olen nõus Euroopa Parlamendiga, et me peame kehtestama jõulise mehhanismi romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate järelevalveks.

Lõpetuseks, olen võtnud igati teadmiseks, et raportis toetatakse keskendumist vaesuse territoriaalsele aspektile eelkõige vähearenenud mikropiirkondades. Komisjon uurib seda huvitavat ettepanekut põhjalikult.

On selge, et mitu liikmesriiki ei suuda teha piisavalt edusamme Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks, kui nad ei võta konkreetseid meetmeid romade integreerimise edendamiseks. Seepärast on viimane aeg tegutseda otsustavalt nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Kuigi liikmesriikidel lasub põhivastutus romasid käsitlevate integratsioonistrateegiate kavandamise ja rakendamise eest, saab EL neid kindlasti aidata. Meil tuleb tagada, et kõikide tasandite jõupingutused moodustavad osa ühtsest ja järjekindlast poliitilisest raamistikust.

Olen veendunud, et romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik, mille komisjon esitab aprillis, nagu asepresident juba ütles, annab ELi institutsioonidele ja kõikidele sidusrühmadele võimaluse ühendada jõud ja muuta märkimisväärselt romade elu Euroopas.

  Kinga Göncz, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (HU) Austatud juhataja! Lubage mul alustada ühe looga. 2009. aastal mõistis Ungari kohus József B.-le ja tema abikaasale 10kuulise vangistuse alaealiste ohtuseadmise eest. Nende kuritegu seisnes selles, et nende kaks last ei käinud koolis. Kuid kui nad koolis käisid, saadeti lapsed sageli koju tagasi, sest nad saabusid kooli poriste ja määrdunud jalanõudega. Nende elukohaks olevas mustlaste koloonias ei olnud kattega teid. Niisiis pidid lapsed iga päev ületama põllumaa ja kooli jõudes olid nende jalanõud poriseks saanud. Nad kannatasid alandusi, mis kaasnes tõrelemise ja kojusaatmisega nii kaua kui suutsid ning otsustasid lõpuks üha sagedamini koolist puududa. Selle eest mõisteti nende vanemad vangi.

József B. ja tema abikaasa lapsed ei puudunud koolist sellepärast, et nad ei tahtnud õppida. Pigem olid nende tingimused sellised, mis ei võimaldanud neil õppida. Ilma korralike riiete ja jalanõudeta, koduse vee ja elektrita ning koolitarveteta ei olnud neil võimalik lõpetada isegi algkooli. Ebasoodsates tingimustes elavate kogukondade järjele aitamine on keeruline protsess, mida on võimalik saavutada vaid samm-sammult ja pikaajaliselt, lähtudes kohalikest vajadustest.

Euroopal on võimalik siinkohal abi osutada. Selleks tuleb püstitada tegelikel andmetel põhinevad eesmärgid, tagada vajalikud vahendid, kutsuda liikmesriike üles vastutama püstitatud eesmärkide saavutamise eest ja jälgida muutusi romade olukorras. Samuti tuleb töötada välja vähem bürokraatlikke, kiiremaid ja läbipaistvamaid meetodeid kui kunagi varem, toetades seeläbi eraldiseisvaid kogukondi pikas plaanis, kuni nad suudavad kindlalt enda eest ise hoolitseda.

József B. lastele kooli ehitamisest ei piisa. Nad vajavad elatise teenimiseks ka tööd ning lapsevanemad peavad olema suutelised oma lapsi toitma ja riietama ning neile haridust pakkuma. Vaja on korralikke elamistingimusi, kus lapsed saavad valmistuda koolitundideks ning kus on valgustus ja küte. Vaja on läbitavaid teid, mis tagavad juurdepääsu koolile ja töökohale. Samuti on vaja inimlikku suhtumist, mis paneb unustama kõik need alandused.

Euroopa romasid käsitlev strateegia ei too kaasa kiiret muutust, kuid annab muutuseks võimaluse. Tegelik küsimus on selles, kas me suudame luua eeskirju ja tingimusi, mis aitavad neid, kes ei suuda võistelda vahendite eest ja kellel napib oskusi oma huve maksma panna. Diskrimineerimiskeeld tuleb tagada mitte ainult tööturul, vaid kõikides ühiskonnaelu aspektides. Eraldamine tuleb linnades ja koolides kaotada, luua tuleb tõelised võimalused ning roma kogukonnad peavad olema kaasatud Euroopa, liikmesriikide ja kohalikul tasandil. Eelkõige on aga vaja poliitilist tahet igaühelt, kes saab aidata kaasa praeguse olukorra parandamisele ka Euroopa tasandil.

Sellest ei piisa, et luuakse raamistik romasid käsitlevate riiklike strateegiate jaoks. Vaja on korralikku Euroopa romasid käsitlevat strateegiat, millega kaasneb vastutus Euroopa tasandil. Sealjuures ei sea ma muidugi kahtluse alla liikmesriikide vastutuse vajalikkust. Kutsun komisjoni ja nõukogu üles lisama Euroopa Parlamendi resolutsiooni sisu täies ulatuses oma dokumentidesse ning andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru edusammude kohta.

  Andrey Kovatchev, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (BG) Lugupeetud juhataja! Kiidan proua Járókat suurepärase koostöö eest. Umbkaudu 12 miljoni roma Euroopa Liiduga integreerimist ei ole võimalik saavutada ilma romade enda ega asjaomase liikmesriigi enamusrahvuse soovita.

Vastutus roma elanikkonna integreerimise eest lasub nii liikmesriikidel kui ka Euroopa Liidul. Euroopa vahendeid tuleb kasutada tehnorajatiste täiustamiseks, uute majade ehitamiseks või olemasolevate renoveerimiseks, parema hariduse pakkumiseks ja tööturule juurdepääsu hõlbustamiseks.

Ei ole olemas üldist lahendust, mida saab kohaldada igal pool ühtemoodi. Isegi ühe liikmesriigi erinevates piirkondades võib vaja minna erinevaid meetodeid. Usun, et Euroopa vahenditest abisaajad peaks olema kaasatud oma kodu või keskkonna rajamisse, et nad mõistaksid pühendumist solidaarsusele, mida on nende vastu üles näidatud, ja seejärel saavad neist kindlasti head majapidajad.

Poliitiline süsteem ja äriringkond peab romad taasavastama ja tagama neile parema juurdepääsu tööturule, et nad saaksid anda oma panuse Euroopa Liidu majandusarengule ja õitsengule. Loodan südamest, et raportit rakendatakse täies ulatuses ja et see aitab parandada romade sotsiaalset ja majanduslikku integreerimist meie kontinendil.

  Hannu Takkula, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (FI) Austatud juhataja! Kõike ühe hetkega valmis saada on üsna raske, kuid esitan romade küsimuses, mille puhul proua Járóka on teinud väga head tööd, mõne idee kultuuri- ja hariduskomisjoni vaatevinklist. Kui olin ise selle komisjoni raportöör, olime kindlal üksmeelel selles, et tegemist on inimõiguste teemaga.

Meil on ELis 10–12 miljonit roma, seega on nad liidu täieõiguslikud liikmed. Neile peavad kuuluma ka täiel määral kõik õigused: inimõigused selle sõna otseses mõttes. See tähendab ka seda, et nad saavad osaleda ühiskonna ja Euroopa otsustusprotsessis.

Kui vaatame tulevikku, teame, et põhiküsimus on haridus. Haridus on ühtlasi õige viis, kuidas roma vähemus ühiskonda integreerida ja kuidas neid tegutsema julgustada. Näiteks tuleb kiiresti parandada eluaseme ja taristuga seotud tingimusi. Kõige tähtsam on rõhutada vajadust muuta suhtumist meie, teiste eurooplaste seas. Eraldamine ja diskrimineerimine tuleb kaotada. Peame looma sobivad tingimused ja mõistma, et iga roma laps ja noor on ainulaadne isiksus ja ainulaadne Euroopa Liidu kodanik, just nagu kõik ülejäänud meist.

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
asepresident

  Marian-Jean Marinescu , fraktsiooni PPE nimel. – (RO) Lugupeetud juhataja! Täna arutleme Euroopa romasid käsitleva strateegia üle, mis on tähtis samm Euroopa Liidu suurima vähemuse integreerimisel. Euroopa Liit peab asuma lahendama romadega seotud tegelikku probleemi, mille on tinginud romade üldine majandusolukord ja eriti nende endi traditsioon: rändeluviis ja madal haridustase ning sellest tulenevalt kutseoskuste puudumine. Haridus on võimalus omandada kutseoskused, amet ja töökoht, mis on ülimalt hädavajalik samm romade sotsiaalse integreerimise suunas.

Vastutus integreerimise eest ei lasu täies ulatuses ametivõimudel. Roma kogukonnal tuleb mõista, et ta peab tegema vajalikke jõupingutusi ja tõesti tahtma ühiskonda integreeruda sõltumata päritoluriigist või elukohast. Strateegias käsitletud esmatähtsad valdkonnad peavad hõlmama kodanikuhariduse taseme tõstmist, roma elanikkonna kultuuri ja traditsioonide kohandamist tänapäevase ühiskonnaga ning kutse- ja ümberõppe edendamist. Mina arvan, et lisaks haridusele peavad just need valdkonnad moodustama põhieesmärgi.

Kõige rohkem peavad integreerimisele kaasa aitama päritoluliikmesriigid, kuid ülimalt tähtsat osa mängib ka ELi suhtumine. Tulevases strateegias, mille komisjon välja töötab, tuleb kavandada raamprogramme, mida on kohandatud mõne roma kogukonna rändeluviisiga, ning need tuleks koostada ja neid tuleks rakendada igas liikmesriigis sarnaselt.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Minu fraktsioon on külastanud Euroopas mitut roma kogukonda ja näinud seal valitsevaid kohutavaid tingimusi. On raske ette kujutada olusid, milles need inimesed mõnes Euroopa pealinnas elavad. See on nõiaring, millest neil on väga raske pääseda.

Olen tänulik mõlemale volinikule vaesuse teema esiletõstmise eest. Minu arvates on võitlus romade eest eelkõige võitlus vaesuse vastu ja seda mitte ainult romade seas. Peame hoolitsema selle eest, et me ei looks uut lõhet, kus roma kogukonda mittekuuluvad vaesed muutuvad kriitiliseks tõsiasja suhtes, et romad saavad äkki suuri rahasummasid või palju tähelepanu. Meil tuleb tagada, et see on ühine võitlus, mille eesmärk on loomulikult võidelda ka diskrimineerimise kõigi vormide vastu.

Tähtsad on ka kohalikul tasandil tehtavad jõupingutused. Sageli näeme, et kogukonnad või piirkonnad teevad palju ära, kuid kahjuks ei kaasne sellega alati valitsuse toetust. Meil tuleb leida viis, kuidas võtta Euroopa vahendid kasutusele kohalikul tasandil. Seega oleme koostanud alternatiivse resolutsiooni, millest lühidalt räägingi. Resolutsioon on esitatud peamiselt kolleeg Enciu ettepanekul. Ka tema selgitab oma arvamust selle teema kohta, et probleemile tähelepanu juhtida.

Loodetavasti töötab komisjon välja hea romasid käsitleva strateegia. Mõlemad volinikud ütlesid väga õigesti, et küsimus on tegelikult olukorra jälgimises ja toetuse tagamises. Nende sõnul on see pidev töö. Meil tuleb välja selgitada, mis rahaliste vahenditega tegelikult toimub, sest oleme liiga kaua olukorda pealt vaadanud ning teinud väga vähe. Ma ei taha öelda, et toimunud ei ole midagi, kuid seda on kindlasti olnud liiga vähe. Vahendeid ei ole kasutatud parimal võimalikul viisil.

Soovime eesistujariik Ungarile edu. Toetame teid selles küsimuses täiel määral, et saaksime koostada uue strateegia. Siis on teil võimalik öelda, et see on üks edukas saavutus teie eesistumisajal. Me toetame teid.

Lõpetuseks tahan tänada kolleeg Járókat suurepärase raporti eest. Et soovime tema raportit toetada, võtame oma alternatiivse resolutsiooni tagasi. Soovisime lihtsalt tõsta esile probleemi, mis on seotud kohalike ametivõimude ja kogukondadega. Kuid soovime siiski toetada proua Járóka raportit kui Euroopa Parlamendi sõnaselget avaldust.

(Aplaus)

  Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Lõpuks ometi on jõudnud kätte aeg, mil peame raporti üle hääletama. Minu arvates ei ole see ilmtingimata hetk, mida tähistada: eelistan näha seda hetkena, mil peame olema targad ja vaatama, mida oleme siiani saavutanud ning mida soovime saavutada tulevikus. Kuna tean, kui palju tööd selle raporti koostamiseks tehti, lubage mul kiita ja tänada raportööri ja ka teisi raportiga seotud parlamendiliikmeid, samuti kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni töötajaid ning meie poliitilisi nõunikke.

Kui alustasime selle teema arutamist, lootsime kõik, et Euroopa Liit liigub tegelikult romade kaasamist käsitleva ELi strateegia poole. Selle asemel luuakse meile raamistik ja siis otsustavad liikmesriigid, kas nad koostavad oma strateegia või mitte. Pidades silmas varasemaid kogemusi, kardan – palun lubage mul siinkohal olla pessimistlik –, et tegemist võib olla protsessiga, mida ajendab suuresti raha või rahalised vahendid. Minu arvates „avastasid“ arenenud riikide elanikud romad mitte ilmtingimata sellepärast, et nad mõistsid, kui halbades tingimustes romad oma päritoluriigis elavad, vaid sellepärast, et neid häiris romade viibimine tänavatel ja äärelinnades.

Küsimus on milleski enamas kui rahastamises. Küsimus on selle elanikerühma põhilistes inimõigustes. Volinik rääkis pidevast tööst. Loodetavasti näeme lisaks tööle ka mõningaid tegelikke edusamme.

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Kahjuks saame iga päev ajakirjandusest lugeda teateid romade vastu toime pandud diskrimineerivatest või rassistlikest tegudest. Niisiis on komisjoni teatist oodanud innukalt loomulikult romad ise, aga ka nende toetajad ja kõik teised, kes peavad Euroopa Liidu põhiväärtusi tähtsaks.

Komisjon peab seega töötama välja raamistiku – Euroopa strateegia – riiklike tegevuskavade jaoks. Tema vastutus ulatub palju kaugemale Euroopa raamistiku väljatöötamisest riiklike tegevuskavade jaoks, sest liikmesriigid teevad selles küsimuses edusamme vaid siis, kui komisjon pakub neile jõulist stiimulit sellega tegelemiseks. Raportis selgitatakse väga põhjalikult, et selleks on vaja võrdlusaluste ja näitajate põhjal saavutatud tulemusi ülimalt täpselt hinnata. Samuti tuleb sellesse kaasata kõik sidusrühmad ja eelkõige roma kogukonnad. Minu arvates on väga tähtis siduda see Euroopa Nõukogu programmiga romade vahendajate koolituse kohta. Kui soovitakse, et kaasamisprojekte saadaks piirkondlikul tasandil edu, on see hädavajalik eeltingimus.

Peale selle peab Euroopa Komisjon oma juhitud projektide – katseprojektide – kaudu ise ka osalema. Need on ette pandud raportis ja need võiks korraldada näiteks mikropiirkondades, millest me oleme rääkinud. Seeläbi meelitaks edukad ja silmapaistvad projektid kõiki huvitatud isikuid kaasamises osalema.

Usun, et Euroopa Komisjon peaks olema suuteline kasutama oma õigust avaldada avalikult rahulolematust, kui väärtused, Euroopa õigusaktid ja riiklikud tegevuskavad ei ole sellised nagu peaks, pidades silmas võrdset juurdepääsu kõikidele õigustele, diskrimineerimiskeeldu ja liikumisvabadust.

  Cornelia Ernst, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Asun kohe asja kallale. Küsimus on 27 eraldiseisva ja erineva liikmesriigi strateegia asemel ühtse kohustusliku ELi strateegia kehtestamises. Üksnes ühtse strateegia rakendamise korral on võimalik, et ELis elavaid romasid ja sinte koheldakse kui võrdseid ELi kodanikke.

Mida see tähendab? See tähendab liikumisvabaduse tagamist igaühele. See tähendab romade erikoolide viivitamatut kaotamist ja – kui ma tohin ennast niimoodi väljendada – apartheidi lõpetamist romade suhtes Euroopas. See tähendab võrdset juurdepääsu haridusele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele. Me ei osuta neile inimestele mingit teenet. Me anname neile nende seaduslikud õigused.

Meie, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, ei toeta mingil juhul ideed luua romade ja sintide jaoks eraldi poliitika. Meil on vaja poliitikat, mis oleks kohe alguses integreeriv ja mis korvaks ebasoodsad tingimused, millega romad ja sintid silmitsi on, näiteks seoses juurdepääsuga tööle, õigusega asuda elama või kasutada ELi vahendeid. Siiski on üks punkt, mille tahan lisada. Miski eeltoodust ei avalda mingit mõju, kui me ei lahenda üht probleemi, mis puudutab rassismi ning romade ja sintide häbimärgistamise vastast võitlust kogu Euroopas. Seda tuleb pidada üheks Euroopa keskseks ülesandeks ja me peame võtma armutuid meetmeid diskrimineerimise vastu võitlemiseks. Me ei tohi mingil juhul sallida ei liikmesriikide ega kogu ELi kahepalgelist suhtumist. Peame rääkima ühel häälel.

  Mario Borghezio, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Ma ei nõustu raportiga selles osas, kus öeldakse, et komisjon peaks liikmesriikidele kirjutama ette romasid käsitleva poliitika. See meetod ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, kui on tõsi – ja nii see tõepoolest on –, et need meetmed tuleb välja töötada ja võtta kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, sest nende mõju avaldub siis piirkondadele ja nende põliselanikele.

Nõustun täielikult kaasamisega, aga mitte diskrimineerimisega. Samas ootan endiselt volinik Redingilt, millal lubatakse romade laagrid lõpuks ometi tema koduriiki – Luksemburgi Suurhertsogiriiki –, sest kui ma ei eksi, siis neid praegu sinna ei lubata. Raport tundub olevat veidi tasakaalust väljas, sest mitmes lõikes kutsutakse üles toetama romasid, olgu nad siis mehed, naised, lapsed või eakad (...). Üheski neist aga ei nõuta meetmete võtmist nende romade karmiks karistamiseks, kelle käitumine on näiteks sotsiaalsete väärtuste vastane. Kes keelab roma lastel kooli minemast, kui seda ei tee teatud roma lapsevanemad?

Minu arvates on tegemist teemadega, mille selgeks väljaütlemiseks peab meil olema julgust, eirates seejuures poliitilist korrektsust. Raha väljapressimist, laste ärakasutamist ja elunditega kauplemist aitavad meil välja juurida ranged ja täpsed meetmed, mitte heategevus.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Igaühe huulil on sõna roma, sõltumata sellest, millist teemat parasjagu arutatakse. Mina süüdistan selles härra Sarkozyd, sest ta püüdis neid välja saata.

Pidasin enesestmõistetavaks, et romad kerkivad esile finantstehingute maksu käsitlevas arutelus. Iga kord, kui roma hobusekaupmees püüab küsida jala eest paar lisaeurot, kargab välja kõvakübaraga maksukoguja ja pahategija ning nõuab vaese looma ühte jäset andamiks president Barrosole.

Kui saabus aeg arutelu pidamiseks Atlandi piirkonda käsitleva Euroopa strateegia üle, arvasin kohe, et tehakse ettepanek, mille kohaselt tuleks üks osa sellest ookeanist jätta selle ülla hõimu vee-elanikele. Nad võiksid mööduvatele laevadele müüa kalandusraamatuid ning lubada katta laevakered selle asfaltbetooniga, mis neil just üle jäi.

Minu arvates peaksime leidma ühe erilise roma, eelistatavalt puudega ja vastuolulise seksuaalse sättumusega. Seejärel võiksime määrata ta komisjoni presidendiks. Ta alustaks sellega, et müüks selle koha maha, ning mitte keegi ei julgeks vastu hakata.

  Edit Bauer (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan kiita Lívia Járókat. Tema aastatepikkune töö on täna jõudnud tähtsa verstapostini. Pärast pikka võitlust on nüüd saanud selgeks, et romade probleem on Euroopa probleem ning see on tõsi isegi siis, kui peame otsima lahendusi liikmesriikide tasandil, nagu ütles minu kolleeg Borghezio. Ent ühtses Euroopas on tõepoolest vaja ka ühtset strateegiat. Me ei saa vaadelda romasid käsitlevat strateegiat üksnes kultuurilisest vaatepunktist. Tegemist ei ole pelgalt vähemuse küsimusega. Samamoodi ei saa seda lahendada vaid sotsiaalpoliitika abil. Seega on tähtis, et strateegia sisaldaks kõikehõlmavaid ja sihikindlaid meetmeid ning et selles oleks sõnastatud kesksed eesmärgid. Strateegia põhivaldkondade seast tuleb esile tõsta haridust ja juurdepääsu haridusele. Selle põhjus on tõsiasi, et haridus on tööhõive peamine aspekt. Paljudes liikmesriikides on suur hulk roma rühmi, kes on sattunud vaesusesse. Nende jaoks ei teki iial piisavalt töökohti, sest kutseoskusteta on nad põhimõtteliselt tööalaselt konkurentsivõimetud. Eritähelepanu väärib roma tüdrukute koolitamine, sest selgub, et nad kipuvad sagedamini koolist välja langema ja et tüdrukuid kasutatakse koduste tööde juures palju enam.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Käsitleme taas kord üht ülimalt tundlikku teemat ja minu arvates peavad selle lahendama Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu, sest romade kaasamine ei ole enam üksnes ELi liikmesriikide tasandil võimalik.

Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon on selle probleemiga pikka aega tegelenud. Ainuüksi viimase kaheksa kuu jooksul on meie töörühm külastanud peaaegu kõiki liikmesriike, kus romade olukord on tõepoolest sageli väga keeruline. Saime külastada asulaid, kus romad elavad ülimalt viletsates tingimustes, kuid nägime ka mõnda kiiduväärset näidet. See hõlmab juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse tasandil on neis asulates elavate romadega tehtud head koostööd. Samuti nägime häid näiteid, kus kohalikud poliitikud olid teinud suuri jõupingutusi, et lahendada olukord romade kasuks.

Meie probleem seisneb selles, et puutume oma ühiskonnas väga tihti kokku eelarvamustega – pean siinkohal silmas neid liikmesriike, kus romadega seotud probleemid on võib-olla suuremad kui teistes liikmesriikides. Eelarvamused pärinevad enamusrahvuselt ja seepärast usun, et tegevuskava, mille te, volinik, meile esitate, peab sisaldama meetodit, kuidas nende eelarvamustega enamusrahvuse seas toime tulla ja kuidas selgitada ühiskonna enamusele, et romade aitamine ja kaasamine ühiskonda toob kasu nii romadele kui ka kogu ühiskonnale ning seeläbi ka enamusele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Mul on väga hea meel Járóka raporti üle, sest see annab meile võimaluse rääkida mõnest konkreetsest punktist.

Romade kaasamist käsitlev strateegia peab juhinduma asjaosaliste enda käsitlusest, mille on koostanud romade jaoks romad ise. See tähendab romade võimaluste suurendamist, nende kaasamist otsustusprotsessi ning roma töötajate ja vahendajate töölevõtmist põhilistele ametikohtadele kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil. Lõppema peab ebaseaduslik tegevus, mis ELi liikmesriikides karistamatult jätkub: romade vastane vägivald, nende vaba liikumise õiguse rikkumine, äärmusparteide ja -poliitikute üha jõulisem tegevus, roma laste süstemaatiline eraldamine õppetöös, romade laiaulatuslik eraldamine seoses eluasemega, inimkaubandus, juurdepääsu keelamine tervishoiule ja sotsiaalteenustele ning roma naiste sundsteriliseerimine.

Niisiis on mitmeid põhjuseid, mis õigustavad seda raportit, ja veelgi enam põhjuseid, mis õigustavad seda strateegiat. Seega on mul selle raporti ja strateegia üle väga hea meel ning nagu te, volinik, ütlete, jätkakem tööd.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ajal, mil kogu ühiskond on ELis kärmelt vananemas, kasvab roma elanikkond kiiresti. Ungaris, kus romad moodustavad praegu umbes 6–8% elanikkonnast, on nende osakaal 2050. aastaks suurem kui 50% tööealisest elanikkonnast. Loomulikult muudab olukorra veelgi halvemaks see, et romade elu ELis on alati saatnud töötus, keskmisest madalam haridustase, organiseeritud kuritegevus ja prostitutsioon ning taandumine paralleelsesse ühiskonda.

Raportis käsitletakse küll mõnda probleemi, kuid seda tehakse ühepoolselt. Integratsioon ei ole ühesuunaline. Romad peavad sellele kõigele kaasa aitama. Nad peavad saatma oma lapsed kooli ja integreeruma tööturule. Sageli on eriti kehvas olukorras vanamoelise ülesehitusega roma kogukondade naised.

Hariduse puudumine ja romade tõrjumine tööturult, millest saab üha suurem mureküsimus, kui me kohe ei tegutse, raskendavad veelgi integreerimisega seotud probleeme, mida põhjustavad demograafilised muutused.

  Marco Scurria (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Arutleme täna õhtul siin selle strateegia üle rahulolevalt ja uhkelt: rahulolevalt sellepärast, et kolleeg Járóka on teinud väga head tööd, mille eest ma teda tänan, ning uhkelt sellepärast, et tegemist on algatusega, mida meie, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, oleme innukalt soovinud.

See on suurepärane raport, sest loomulikult mõistetakse selles hukka romade vastase diskrimineerimise ja rassismi kõik vormid ning meile meeldib see põhjusel, et selles edendatakse tõelist integreerimist imetlusväärse kultuurilise lahenduse kaudu. Samuti on see meie jaoks meelepärane sellepärast, et selles on sätestatud õigused ja ühtlasi esile tõstetud teatud vajadusi.

Käsitlesime seda ka oma arvamuses, mille esitasime kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel. Pean eriti silmas kogu seda osa, mis puudutab roma laste koolitamist ja kus me rõhutasime, et hariduse saamine on õigus, kuid ka kohustus, millesse peavad olema kaasatud ka laste perekonnad.

Tahan samuti juhtida tähelepanu sellele, et tulevases strateegias roma vähemuse kohta tuleks eelkõige pöörata tähelepanu haridusele, mis on sotsiaalse kaasatuse suurendamisel kesksel kohal. Roma kultuuri propageerimise kõrval on tähtis ka tunnistada, et romad peaksid püüdma õppida tundma nende rahvaste tavasid ja kultuuri, kelle hulgas nad elavad, et nad saaksid tõeliselt integreeruda.

Ainuke asi, mis ehk raportis puudub, on viide direktiivile 2004/38/EÜ ELi kodanike vaba liikumise kohta. Selles suhtes oleme pikka aega oodanud, et komisjon esitaks meile tõlgenduse, kuidas seda ellu viia. Nüüd on meil vaja teada, mille tegemist on õige ja õiglane liikmesriikidelt oodata. Muus osas tänan veel kord raportööri kõige eest, mida tal teha õnnestus.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Hindan kõrgelt head tööd, mida kolleeg Járóka selle raporti koostamisel tegi. Tänan seda südamest. Siiski tahan rõhutada, et strateegiate, avaldatud kavade või isegi rahaliste vahendite puudumine ei ole põhjus, miks romade integratsioonipoliitilised meetmed on siiani läbi kukkunud.

Tõelist integreerumist on võimalik saavutada üksnes seeläbi, et sellesse kaasatakse roma kogukond, romad ise ehk teisisõnu inimesed, kes koos kohalike ametiasutustega on suutelised ja eelkõige soovivad neid programme rakendada. Kes teaks paremini selle kogukonna sügavalt juurdunud probleeme, kui mitte kogukond ise? Sama kehtib ka kohalike omavalitsusasutuste kohta, kus tegeletakse nende probleemidega iga päev. Tulevase strateegia rakendamine peab põhinema struktureeritud dialoogil ja koostööl roma kogukondade, kohalike ametivõimude ja vabaühenduste vahel. Romadel tuleb neile mõeldud meetmete rakendamisel vahetada pealtvaatajate roll osaliste rolli vastu. Käes on aeg muuta sõnad tegudeks.

  Lambert van Nistelrooij (PPE). – (NL) Austatud juhataja, volinik ja proua Járóka! Kiidan teie raportit väga. Olete selle kallal kõvasti tööd teinud. Samuti olete viinud meid mitu korda külaskäikudele sellesse Ungari piirkonda, kust teie pärit olete. Pärast seda käis regionaalarengukomisjon Rumeenias, et näha, milline olukord valitseb seal. See võimaldas tõepoolest mõista, milline on hetkeseis. Teid võetakse seal hästi vastu ja inimesed musitseerivad, kuid sellel on ka teine pool: mahajäämus ja integratsiooni puudumine. Seepärast käsitlesin raportöörina selle olukorra muutmist eelmise aasta alguses Euroopa Regionaalarengu Fondis.

Nüüd on võimalik eraldada 4% regionaalarenguks mõeldud vahenditest kaitsetute rühmade – antud juhul romade – eluaseme jaoks. Peame tunnistama, et nendest vahenditest ei jätku ja et programmid ei too romade eluasemevajaduste täitmisel erilist kasu. See on aga tõeliselt veider. Euroopa pakub võimalusi, kuid seda ei kasuta keegi. Sama kehtib ka sotsiaalfondi kohta. Me peame kindlasti üheskoos selleteemalise arutelu korraldama.

Regionaalarengukomisjoni eelseisva kohtumise ajal tuleb Rumeenia minister Udrea seda koos meiega arutama. Komisjoni raamistiku alusel pakutakse paremat juhtimisvõimalust juhul, kui riikidel ei õnnestu toetada piirkondi ega kohalikke ametiasutusi. Mul on selles suhtes suured ootused. Kui tavapärased argumendid ei aita, tuleb mõnikord võtta appi lausa sunnimeetmed. Üks väga hea plaan oleks teie katseprojektide elluviimine.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Ka mina ühinen kolleegidega, kes hindavad täna arutletava raporti koostanud inimeste jõupingutusi ja tööd. Samal ajal peame siiski olema realistlikud ja mõistma, kui palju on meil romade olukorra kohta dokumente, mis ei kajastu alati konkreetsetes kohapeal nähtavates tulemustes.

Ametlikult ei ole üheski liikmesriigis otseseid ega kaudseid õiguslikke takistusi ega diskrimineerivaid põhimõtteid, mis romasid mõjutaks. Siiski diskrimineerimise vorme esineb ja neile on siin istungisaalis ka vihjatud, kui on viidatud Euroopa Liidu väljakuulutatud ja vastuvõetud väärtustele. Samuti peame tunnistama, et on kultuurierinevusi, millega leppimine tundub mõnikord võimatu. Minu arvates on haridus ükskõik millise muu sotsiaalseks integreerimiseks mõeldud meetmega võrreldes kõige jõulisem vahend selle kogukonna olukorra parandamiseks.

Samas peame arvestama selle rahvusrühma eripäradega, mis üsna sageli ongi nende probleemide põhjuseks. Näiteks on Rumeenia rakendanud positiivse diskrimineerimise meetmeid, mis hõlmab kohtade eraldamist keskkoolides ja kõrgkoolides. Pettumust valmistab aga see, et need riiklikult rahastatavad kohad jäävad suures osas kasutamata.

Raportis esitatakse tähtsaid ja vajalikke meetmeid. Loodan, et neid rakendavad kõikide liikmesriikide valitsused. Samal ajal peab roma kogukond tegema koostööd, ta peab võtma vastutuse ja parandama oma olukorda.

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja ja volinikud! Kõigepealt tahan tänada eelkõige raportöör Járókat ja variraportööre suurepärase raporti eest, milles esitatakse Euroopa Parlamendi jõulised suunised ühtse romasid käsitleva strateegia koostamiseks ELis. Komisjon peaks nende alusel töötama välja strateegia, mis täiendaks ja toetaks liikmesriikide enda meetmeid, sest just liikmesriikidel lasub praegu ja tulevikus põhivastutus oma kodanike eest.

Tulevane strateegia peab tuginema kõikehõlmavale ja konkreetsele käsitlusele ning komisjoni, liikmesriikide ja eriti roma organisatsioonide vahelisele koostööle. Minu koduriik Soome on valmis pakkuma oma romasid käsitlevat riiklikku strateegiat ühiseks kasutamiseks. Samuti on ülimalt tähtis, et romad saaksid osaleda nende olukorra parandamiseks mõeldud meetmete kavandamises ja nende kavandamist ise mõjutada. Nad ei tohi saada sellise poliitika objektideks, mida aetakse ülalpool.

Peale selle ei põhjusta ükski lühiajaline projekt, mille eesmärk on parandada romade sotsiaalmajanduslikku seisu, struktuurilisi sotsiaalseid muutusi ning sellest tulenevalt peab romade poliitika rakendamine olema tihedas seoses riikliku arenguga erinevates eluvaldkondades. Samamoodi tuleb ELi rahastamissüsteemid siduda tugevalt vastastikuse eksperdihinnangute andmisega. Lõpetuseks pakun komisjonile välja mõtte, et romade poliitika järelevalve puhul tuleks omakorda kasutusele võtta pideva järelevalve süsteem. Liikmesriikide jaoks tuleb välja töötada romade meetmete rakendamise järelevalvesüsteem, mis peaks olema alaline.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, riigisekretär, volinik Reding ja volinik Andor! Lubage mul alustuseks tänada Lívia Járókat suurepärase raporti ja kogu töö eest, mida ta on alates 2004. aastast järjekindlalt Euroopa roma kogukondade kaitseks teinud.

Mina tahan vaadelda tänast arutelu laste seisukohast, sest praegu tuleks igale Euroopa lapsele tagada tegelik juurdepääs võimalustele ja edasiliikumisele, sõltumata sellest, kas tegemist on enamus- või vähemusrahvuse hulka kuuluvate lastega. See tähendab, et kõik lapsed peaksid saama võimaluse füüsiliseks ja vaimseks arenguks, millega kaasnevad igapäevased soojad toidukorrad ja samamoodi õigus haridusele.

Kõik see, mis peaks tänapäeval endastmõistetavalt eksisteerima laste, sealhulgas roma laste, õigustena, peaks teisalt eksisteerima riigi ning – ma rõhutan – vanemate kohustuste ja vastutusena. Praegu on ebasoodsas olukorras ja äärmises vaesuses elavaid lapsi ELi tasandil 19% ning suur osa neist lastest on romad. Romasid käsitlev ELi strateegia, mille alusena tuleks kasutada Járóka raportit, peaks seega tugevdama liikmesriikide ja ühiskondlikku solidaarsust näiteks kriisikaartide abil ning samuti soodustama kohalikke algatusi. Lõppude lõpuks on meie kõigi huvides tõestada, et meie suhtumist ümbritsevasse keskkonda on võimalik muuta. Mul on hea meel, et eesistujariik Ungari vaatleb romasid käsitleva strateegia arengut kui üht esmatähtsat valdkonda ja teeb selles küsimuses proua Járókaga tihedat koostööd.

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Romade sotsiaalse tõrjutusega ning majandusliku ja sotsiaalse olukorraga seotud probleem on andnud põhjust aruteluks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemisest saadik. See aga ei tähenda, et see nähtus varasemalt hästi teada ei olnud. Elan ise ühes liikmesriigis – Rumeenias –, kus muidu nii mitmekesine roma kogukond on aastakümneid elanud külg külje kõrval rumeenlaste ja ungarlastega. Kuigi nende suhted ei ole kunagi olnud päris pingevabad, on vastuolud pärast kommunismi kokkuvarisemist kahe aastakümne jooksul suurenenud. Endistes kommunistlikes riikides olid tegelikult just romad need, kes kaotasid turumajandusele ülemineku käigus enim, sest tegevusalad, mille abil romade kogukonnad traditsiooniliselt elatist teenisid, kadusid või kahanesid. Meil on ühine vastutus – me kõik vastutame. Kuid ka roma kogukonnad vastutavad oma saatuse eest ja samamoodi vastutab Euroopa selle probleemi senise eiramise eest. Lívia Járóka raporti põhisõnumi kohaselt ei ole diskrimineerimise keelamine ja täielik kaotamine kaugeltki piisav selle – ma kordan – Euroopa probleemi lahendamiseks.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahan kiita eesistujariik Ungarit ning volinikke Andorit ja Redingit tõelise pühendumise eest. Siiski, proua Reding, tuleb selgitada aluspõhimõtteid, mille eesmärk on kaitsta Euroopa rahvusvähemuste õigusi.

Esiteks ei ole ühegi rahvusvähemuse staatus ainuüksi riiklik probleem. See on Euroopa probleem. Teiseks võiks rahvusvähemusi tõhusalt integreerida enamuse ja vähemuse vastastikkuse ja ühise, kuid ebasümmeetrilise vastutuse kaudu. Enamusel lasub suurem vastutus, kuid teatud vastutus on ka vähemusel. Rahvusvähemused tuleks integreerida ilma sundassimileerimiseta. Diskrimineerimiskeelust ei piisa. Rahvusvähemuste tegelikule integreerimisele võib kaasa aidata üksnes toetava tegevusega kaasneva sooduskohtlemisega.

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Roma elanikkonna sotsiaalmajanduslik integreerimine on raske ülesanne enamiku ELi liikmesriikide jaoks. Tegemist on suure rahvaarvuga mitmekesise elanikkonnaga, keda tuleb samas kohelda tervikuna. Nii mõnelgi korral on selle kogukonna saatusest saanud valimiskampaaniate teema.

Et anda vajalik panus roma kodanike heaoluks, on esmatähtis võtta tõukefondide vahendid korralikult kasutusele ja panna need nende kasuks tööle. Uute majade ehitamine või olemasolevate renoveerimine ning juurdepääsu hõlbustamine kommunaalteenustele, haridusele, tervishoiule ja töökohtadele on elujõulised lahendused, mis võimaldavad meil oma eesmärki saavutada. Samal ajal tuleb teenida kasu roma elanikkonna eriliste omaduste, nende tavade, kultuuri ja traditsioonilise käsitöö arvelt.

Romade integreerimise Euroopa aasta ellukutsumise kaudu aitaksime suurendada teadlikkust selle kogukonna probleemidest. Roma elanikkonna integreerimisele aitab kahtlemata kaasa ka rohujuuretasandi ja sooritusspordialad.

  Rovana Plumb (S&D). – Lugupeetud juhataja! Rumeenia, kus elab umbes 1,5 miljonit selle vähemuse liiget, on kodu suurima roma kogukonna jaoks Euroopas. Romade sotsiaalne integreerimine venib ning paljud nii valitsuses kui ka selles kogukonnas leiavad, et see on utoopiline. Tegelikult tegeleb Rumeenia valitsus selle vähemuse integreerimisega täies ulatuses. Seega on meil vaja Euroopa strateegiat, et koostada raamistik riiklikest jõupingutustest, mille eesmärk on tagada romade sotsiaalmajanduslik kaasamine ja pakkuda neile haridust, koolitusvõimalusi ja abi töökoha leidmisel ning seda eriti naiste hulgas.

On ülimalt oluline toetada tegevust, mille kaudu püütakse neile tagada pidev tööhõive, et hoida ära sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Toetan jõuliselt mõtet, et komisjon peaks esitama igal aastal järelmeetmed romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta. Soovin tänada proua Járókat ja Kinga Gönczi ning kiidan nõukogu ja komisjoni nende pühendumise eest.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Tõsiasi, et arutame täna roma kodanikke käsitleva Euroopa strateegia koostamist, näitab viimaks seda, et see on ELi, mitte ainult riiklik probleem. Et tagada strateegia tõhusam rakendamine, toetan ideed luua Euroopa romade agentuur. See annab meile võimaluse kaotada edukalt diskrimineerimine etnilise päritolu alusel koos kõikide sellega kaasnevate tagajärgedega.

Kui luuakse süsteem strateegia rakendamise jälgimiseks, tuleb seda kohaldada kõikides liikmesriikides, mitte ainult neis, kus elab suur osa selle kogukonna liikmetest. On oht, et vabaühenduste hallatavad ELi vahendid ei anna konkreetseid tulemusi. Ametiasutused peaksid tegutsema nende projektide heategevusorganisatsioonidena. Samuti toetan raportis väljendatud ideed koostada Euroopa kriisikaart, milles määratletakse need ELi mikropiirkonnad, mille elanikke mõjutab vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja diskrimineerimine kõige enam.

  László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et see arutelu Euroopa Parlamendis toimus. Usun, et komisjon lõikab sellest Euroopa raamistiku esitamise eelsel ajal palju kasu ning see tähendab mulle isiklikult väga palju tulevase ühtekuuluvuspoliitika ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi tuleviku kavandamisel.

Teen arutelu põhjal järelduse, et peame lihtsustamisega edasi liikuma. Peame Euroopa Sotsiaalfondist eraldama veelgi rohkem vahendeid sotsiaalse kaasatuse jaoks. Meil tuleb luua territoriaalne käsitlus, mis sobib konkreetsete sotsiaaltingimustega piirkondades, kus elab enim romasid. Samuti tuleb meil teha rohkem, et luua töökohti kutseoskusteta või väheste oskustega inimeste jaoks.

Siiski soovin väga lühidalt selgitada kahte asja. Esiteks mängib vaesus suurt rolli, kuid me ei tohiks arvata, et romade kui üht liiki rahvusrühma olukord on sarnane vaeste olukorraga üldiselt, sest romade seas on vaesus ja tööpuudus palju suurem kui kogu ühiskonnas. Seepärast usun, et Euroopa 2020. aasta strateegia on hea raamistik ja aitab töötada välja sobivaid strateegiad, meetmeid ja rahalisi toetusvahendeid.

Lõpuks jõuame küsimuseni selle kohta, miks tegeleb komisjon Euroopa raamistikuga vastandatuna Euroopa strateegiale kui sellisele. Mul ei ole aega seda põhjalikult selgitada, kuid lühidalt on põhjus kohapealse tegelikkuse erinevuses. Tegemist on Euroopa ühise probleemiga, kuid see, kuidas see esineb eri liikmesriikides ja kuidas seda tuleks kajastada riiklikes strateegiates, on erinev nii Rumeenias, Prantsusmaal, Slovakkias kui ka Portugalis. Meil tuleb sellega arvestada.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Lisan oma kolleegi sõnavõtule vaid seda, et tänane arutelu oli ülimalt tulemuslik. Sama tulemuslik oli enamjaolt ka teie ettekanne. Seda võetakse komisjoni praeguse töö käigus arvesse.

ELi raamistik romasid käsitlevate riiklike strateegiate jaoks esitatakse kõigepealt romade kaasamise Euroopa platvormile, sest nagu paljud parlamendiliikmed ütlesid, tuleb roma elanikkond kaasata meie töösse ja romad ise peavad samuti võtma enda peale vastutuse. Peale selle on väga tähtis – siinkohal pöördun eesistujariigi poole –, et lähikuudel tehtava töö suhtes võetaks järelmeetmeid. Niimoodi saame teha kindlaks, kuidas kõiki projekte tegelikkuses rakendatakse. Nõustun parlamendiliikmetega, kes ütlesid, et regionaalarengu vahendeid ei kasutata kahjuks nii nagu võiks. Samuti olen nõus nendega, kes väitsid, et mõnikord suudavad parima lahenduse leida kohalikud ametiasutused. Peame aitama neil edasi liikuda.

Mõned parlamendiliikmed seadsid kahtluse alla vaba liikumise direktiivi. Valminud on analüüs selle kohta, kuidas kõik liikmesriigid on direktiivi üle võtnud. 2010. aastal käisime 21 liikmesriigis ja kuus külaskäiku on veel kavas. Suur osa liikmesriike on muutnud oma eeskirju või tegelevad sellega praegu, nii et vaba liikumise direktiivi hakatakse kohaldama palju tõhusamalt, kui seda siiani tehti.

  Zoltán Balog, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja ja volinikud! Tänase arutelu ajastus ei oleks saanud kuidagi parem olla. See on parim võimalik ajastus, sest aprillis avaldab komisjon oma teatise ja seejärel tahame me kasutada teatist nõukogu töös. See tähendab, et pärast pädevates nõukogu koosseisudes toimunud arutelusid palume me järelduste vastuvõtmisel ka Euroopa Ülemkogu toetust. Tahan sellega öelda, et romade küsimusega tuleb tegeleda Euroopa Liidu kõrgeimal tasandil – seda peaksid tegema riigipead ja valitsusjuhid.

Soovin lisada mõne mõtte arutelule küsimuse üle, kas meil on tegemist etnilise teemaga või mingit liiki sotsiaalse või majandusliku probleemiga. Mina ei taha ega saagi selle üle otsustada. Minu arvates on meil tegemist mõlema teemaga ja tähtis on jääda mõlema käsitluse juurde. Nagu volinik Andor ütles, on see sotsiaalne ja majanduslik küsimus selles mõttes, et äärmine vaesus on ELi liikmesriikide paljudes piirkondades endiselt üldine probleem. Siiski kaasneb äärmise vaesusega etniline diskrimineerimine ja seepärast peame võimaluste tagamisel pöörama erilist tähelepanu romadele. Kui me võimalusi ei anna, ei ole meil mingit mõtet nõuda inimõiguste põhjal juurdepääsu mõnele üksikule võimalusele, sest siis ei ole seda juurdepääsu millekski vaja. Kuid kui me pakume võimalusi, siis nende loomise käigus tuleb hoolitseda selle eest, et ka romadel oleks neile juurdepääs ja et neid eemale ei trügita.

Minu arvates on meil kõigil vaja leida uus meetod. Oleks hea, kui me saaks teha kindlaks selle probleemiga seonduvad võimalused ja kui me saaks muuta oma arusaama romade teemast nii, et probleemist saaks võimalus. Kujutage ette, millise suure tööjõu nad moodustavad, milline tööalane varandus ja potentsiaal kaasneb selle inimrühma ja rahvaga, kui rääkida sisemisest tööjõu pakkumisest.

Nagu korduvalt öeldi, on parim investeering haridustaseme parandamine. Tõepoolest, haridus on investeering tulevikku. See on põhipunkt, kui räägime inimestest, kes on tegevusetud mitte sellepärast, et neil ei ole töökohta ega õppimisvõimalust, vaid kes on tegevusetud selle sõna sügavamas tähenduses, sest nad on loobunud lootmast. Nad arvavad, et neil ei ole niikuinii mingisugust võimalust ja seepärast ei oota nad elult enam midagi. Võib-olla on nad jõudnud punkti, kus abi andmine on kõik, mida nad riigilt ootavad. On ülimalt tähtis anda nendele inimestele võimalus saada nende meetmete objekti asemel subjektiks ja osaleda partneritena kõiges selles ka ise.

Täna on vähe räägitud headest tavadest. Minu arvates on oluline, et heade tavade üle peetaks arvestust. Leian, et sama tähtis on teha seda halbade tavade puhul, sest me suudame sageli rohkem õppida halbade tavadega kaasnevatest vigadest kui heade tavadega kaasnevatest vigadest. Samuti arvan, et rahaliste vahendite kontrollimine ja nende kasutamise kontrollimine – viitan praegu Euroopa Liidu vahenditele – osutab nii heade kui ka halbade tavade olemasolule.

Lõpetuseks on ehk tõepoolest meie kõige tähtsam ülesanne veenda mitteromadest enamust Euroopas selles, et integreerimine ei tähenda ainult mingit humanitaarset ettekirjutust, vaid on suuresti ka nende enda huvides. Lõppude lõpuks kuulub Euroopa meile kõigile ja enamus tunneb end hästi vaid siis, kui ka vähemusel läheb hästi. Tänan teid südamest selle arutelu eest ja usutavasti saame ka edaspidi teie toetusele loota.

  Lívia Járóka, raportöör. – Austatud juhataja! Teen väga lühidalt. Tahan teid kõikide hinnaliste märkuste eest siiralt tänada. Need kinnitavad minu ja minu suurepäraste variraportööride arvamust, et poliitilised loosungid ei saa tegelikkuseks ilma kindla õiglusliku aluse, rahalise toetuse ja stiimuliteta ning ELi mehhanismita, mille abil koordineerida sidusrühmade (alates kohalikest omavalitsusest lõpetades nõukoguga) meetmeid, kasutades mitmetasandilise juhtimise eeliseid. See asetab kogu olukorra uude valgusesse. Usun kindlalt, et ülimalt jõulist romade kaasatust käsitlevat strateegiat saab rakendada sel juhul, kui see tugineb kõikides aluslepingutes määratletud ülesannetele, eesmärkidele, põhimõtetele ja vahenditele ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ning peale selle jagatud pädevustele ja toetavatele, koordineeritud ja täiendavatele Euroopa Liidu meetmetele.

Lõpetuseks avaldan lootust, mis on mul tekkinud viimase kuue aasta jooksul, et eelseisvas komisjoni teatises suudetakse need punktid heaks kiita ja tagada hea alus, mille põhjal saab eesistujariik Ungari anda oma lubaduse koostada romasid käsitlev Euroopa strateegia. Olen selle eest väga tänulik. Tean, et Euroopa strateegia probleemi ei lahenda. Tean, et palju sõltub meist, romadest. Sõnad ja lubadused ei tähenda väljaspool Brüsselit ja romade asulates ilma tegudeta mitte midagi.

Valitsused ja romad peavad tegema seda, mida nad on lubanud: võtma otsustavaid meetmeid, et saavutada konkreetseid tulemusi. Mõistame oma vastutust selles ja pooldame täielikult ühist partnerlust. Meie, romade, ja usun, et kogu Euroopa Liidu jaoks tähendab see protsess midagi palju enamat kui vastastikkust usaldust. See tähendab ka selliste väärtuste kogumi loomist, mida me saame kõik jagada ja kasutada ning mille tulemusel oleme tõesti suutelised astuma vastu raskustele, millest oleme siin viimase kuue aasta jooksul rääkinud. Tänan teid väga kogu teie toetuse eest. Ühinen Renate Weberi ja teiste variraportööridega nende tänuavaldustes kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni sekretariaadile ja kõikidele nõunikele, kes on selle teema eest koos meiega palju võidelnud.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Palun vabandust, et pidin olema kõneajaga nii range, kuid nagu näete, oleme järgmise päevakorrapunkti, milleks on infotund, alustamisega palju hilinenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Eelmisel aastal toimunu – romade ühelt maalt teisele saatmine, selle rahvusrühma diskrimineerimine ja ühiskonnast eraldamine – andis Euroopa Liidule põhjust võtta konkreetseid meetmeid. Need hõlmavad Euroopa Parlamendi algatatud Euroopa Liidu strateegiat romade kaasamise kohta. Selle rahvusrühma kaasamine pole üksnes inimõigustest tulenev kohustus, vaid ka majanduslik vajadus, ja mitte ainult moraalne kohustus, vaid ka kõikide liikmesriikide otsene majanduslik huvi. Veelgi enam, arvestades tõrjutuse ulatust, on romade üldine kaasamine sisuliselt inimõiguste küsimus. Soovin rõhutada, et kui võtame romade kaasamiseks vastu kogu Euroopa jaoks ühise strateegia, näitame siin Euroopa Parlamendis, et Euroopa Liit ei jäta romade lõimimise probleemi ainult liikmesriikide õlule. Nagu hiljutised sündmused meile näitasid, pole neid probleeme üksnes riiklikul tasandil võimalik lahendada. Järelikult on vaja Euroopa Liidu ja liikmesriikide tihedat koostööd. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide jaoks on samuti väga oluline koondada olemasolevad Euroopa Liidu strateegiad ja meetmed, kooskõlastada tegevust ning leida üksmeel, et tagada romade sotsiaalne ja majanduslik kaasatus. Strateegiat hakatakse aktiivselt rakendama ainult juhul, kui Euroopa romade lõimimise küsimustes on leitud Euroopa ühine lähenemisviis. Lisaks peaksime romade teemat puudutava ELi poliitika kavandamisel kaasama nii palju kui võimalik romade kogukonna esindajaid.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Raportis romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta loetletakse probleeme ja raskusi, millega ELi roma kogukonnad silmitsi seisavad. Kahe viimase aastakümne jooksul on vaesuse olemus Kesk- ja Kagu-Euroopas oluliselt muutunud. Poliitiliste ja majanduslike muutuste tagajärjel on traditsioonilised kogukonnad lagunenud. Nii on romad kaotanud liikuva eluviisi võimaluse ning neist on saanud kõige tõrjutum ja madalaima haridustasemega ühiskonnarühm. Peale selle on näha romadele tüüpilist rahvaarvu suurenemist. Kui enamik ühiskonnast vananeb, siis romade osakaal ühiskonnas nende arvu kiire kasvu tõttu suureneb. Kõigest sellest selgub, et kui romade tööhõive taset ei suudeta tõsta ning kui neid ühiskonna enamusega paremini ei lõimita, suurenevad kulud olukorra talutavana hoidmiseks pidevalt, muu hulgas vajatakse rohkem sotsiaalabi ja -toetusi, tekivad märkimisväärsed hariduskulud, lisakulud turvalisuse tagamiseks, sotsiaalkulutuste järelevalveks vajalikud halduskulud ning ka suuremad tervishoiukulud. Seega pole romade lõimimine mitte üksnes moraalne kohustus ega inimõiguste kaitsmisest lähtuv ülesanne, vaid eelkõige ka majanduslik vajadus. Enamik seni rakendatud meetmetest on n-ö õiguslikult jõustamatud eeskirjad. Ent kui selles küsimuses tahetakse edu saavutada, peab romade kaasamist käsitlev ELi strateegia leebest seadusest kaugemale minema ja see tuleb võtta esmase õigusega kehtestatavate vahendite hulka.

  Katarína Neveďalová (S&D), kirjalikult. – (SK) Usutavasti teame kõik nüüd, et romade küsimus pole ainult mõne liikmesriigi või potentsiaalse kandidaatriigi probleem. See on üleeuroopaline probleem, mis tuleb lahendada viivitamata.

Suurim tõke romade lõimimisel ühiskonna enamusega on vaesus ja madal haridustase. Haridus on elatustaseme tõstmise ja pidevalt ihaldatud kodanikuühiskonna loomise võti. Töökohtade loomine on ülimalt keeruline. Mitme noorteorganisatsiooni liikmena tunnen ma noorte praegust olukorda tööturul. Romade hulgas on see mitu korda hullem. See põhjustab romade tõrjutust ja kuritegevuse kasvu, mis üksnes halvendab olukorda tulevikus.

Polnud väga ammu, kui Prantsusmaa deporteeris Bulgaaria ja Rumeenia romad. Seda tegevust asuti uurima nii põhiliste inimõiguste kui ka ELi eeskirjade rikkumise kahtluse tõttu. Seetõttu olen täiesti nõus komisjoni avalduses väljendatuga, et on vaja panustada eri huvirühmade paremasse koostöösse riigi, rahvusvahelisel ja eriti Euroopa tasandil.

  Algirdas Saudargas (PPE), kirjalikult. – (LT) Vaatamata sellele, et roma kogukond moodustab suurima rahvusvähemuse, kannatab ta Euroopa Liidu liikmesriikides ikka diskrimineerimise ja eraldatuse all. Olen nõus paljude kolleegidega, kes ütlesid, et väga tähtis on luua romade kaasamist käsitlev strateegia Euroopa tasandil. Selle kohta, kuidas peaks romade tõrjutust vähendama, on meil igast liikmesriigist väljapaistvaid näiteid mitmesugustes valdkondades: haridus, kultuur, tööhõive, tervishoid, isegi romade osalemine poliitilises ja ühiskondlikus elus. Ometi pole sellised algatused piisavalt nähtavad. Seepärast oleks Euroopa Liit minu arvates sobiv platvorm liikmesriikidevahelise koostöö parandamiseks, heade tavade ja kogemuste kogumiseks ja levitamiseks ning toetuse pakkumiseks. Kuigi ELi tasand on väga tähtis, usun, et kõige tõhusamaid tulemusi on võimalik saavutada kohalikul või piirkondlikul tasandil. Üksnes konkreetsetes paikkondades ja linnades jõuame asjaomaste piirkondade probleemide, vajaduste ja sotsiaalse keskkonna parema mõistmiseni, ja selle tulemusena on rakendatavad projektid lähemal nendele, kelle jaoks need on kavandatud.

  Monika Smolková (S&D), kirjalikult. – (SK) Mina jälgin romade küsimust väga lähedalt, sest elan Ida-Slovakkias, kus romad on enamuses. Toetan romade kaasamist käsitleva strateegia resolutsiooni projekti.

Täna, 8. märtsil, tähistame naiste õiguste kaitsmise sajandat aastapäeva. Me arutame täna ka naiste diskrimineerimist ja seega on käesoleva strateegia üle arutledes samuti vaja rääkida eriti vähemusrühmadesse kuuluvate naiste diskrimineerimisest. Romad on kogu Euroopas kõige tõrjutum rahvastikurühm. Olen lugenud Lívia Járóka avaldust: „Vaesus ähvardab uut põlvkonda – mitte noorte roma päritolu tõttu, vaid nende vanemate töötuse tõttu.” Lisaksin, et ka sotsiaalse tõrjutuse tõttu. Töötus püsib, eriti romade hulgas, kuid me teame, kuidas romasid kiiresti kultuuritegevusse ja ühiskonnaellu kaasata.

Vähemusrühmades on soolise võrdõiguslikkuse probleem tõsisem. Seepärast ei tohi me romade kaasamisest kõneldes unustada dialoogi roma naistega, kel on oma lastele ja tulevastele põlvkondadele tugevam emotsionaalne mõju.

  László Tőkés (PPE), kirjalikult. – (HU) Kõigepealt soovin väljendada siirast tunnustust selle pärast, et ELi eesistujariik Ungari võttis romade kaasamise küsimuse eesistumise prioriteetide hulka. Ilmekas tõend Ungari valitsuse pühendumusest sellele teemale on asjaolu, et raportöör Lívia Járóka – ainuke romast Euroopa Parlamendi liige – on üks Euroopa Rahvapartei Ungari delegaatidest ning et teema esitaja Zoltán Balog, hiljuti asutatud kaasamise riigisekretariaadi juht, toetab ebasoodsa olukorra all mitmeti kannatava roma rahva heaolu parandamist. Nende faktide põhjal võime tõesti järeldada, et ELi eesistujariik Ungari näitab Euroopa liidrina romade küsimuse lahendamisel eeskuju. Minu arvates on seoses romasid käsitleva strateegiaga oluline rõhutada, et ELis elava 12 miljoni roma lõimimine on Euroopa ühine probleem, mille lahendamine nõuab nii üksikute liikmesriikide kui ka ELi institutsioonide panust. Ungari peaminister Viktor Orbán juhtis asjakohaselt tähelepanu sellele, et kui me ei soovi äärmises vaesuses ning sotsiaalses ja etnilises tõrjutuses elavate romade probleeme rändlemise – mis tähendab nende väljarännet arenenud ELi riikidesse – kaudu eksportida, peame ühise tegevuse ja ühendatud jõupingutustega leidma nende praegusele väljakannatamatule olukorrale lahenduse. Soovin Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile, Euroopa Ülemkogule ja muidugi ka ELi eesistujariigile Ungarile tulemuslikku tööd selle üliolulise romade lõimimise strateegia väljatöötamisel ja lõpuleviimisel käesoleva aasta juuniks.