Istungi stenogramm

Kolmapäev, 9. märts 2011 - Strasbourg

11. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Parlamendi 2012. aasta osaistungjärkude ajakava

  Gerard Batten (EFD). – Austatud juhataja! Tahan anda selgituse hääletuse kohta 2012. aasta ajakava üle. See, mille üle me hääletasime, oli muidugi ülim rumalus, sest see ei lahenda kolme eri parlamendi probleemi, mis on Strasbourgis, Brüsselis ja Luxembourgis, mille kõik ära unustavad. Ma usun, et kogukulud on umbes 250 miljoni euro piires kuus.

Tahaksin anda edasiviiva soovituse.

Miks me ei võiks selle asemel, et saada kokku Strasbourgis kaheteistkümnel eri juhul, saada kokku Strasbourgis ühel nädalal kaheteistkümnel eri istungil:

esimesel päeval kolmel istungil, teisel päeval kolmel istungil, kolmandal päeval kolmel istungil ja neljandal päeval kolmel istungil? Sel moel peame siin veetma vaid ühe nädala aastas. Võime vajaduse korral veeta ülejäänud aja Brüsselis ning võime kokku hoida tohutul hulgal kulusid ja vältida tohutul hulgal ebamugavusi.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Selle parlamendi igakuises rändamises kahe asukoha vahel on midagi ebaharilikku. Me kuulutame maksupoliitika õiglust ja ometigi kulutame sadu miljoneid naelu kuus, et tõlke, komitee ametnikke ja kõiki parlamendiliikmeid ühest kohast teise ümber paigutada. Räägime globaalsest soojenemisest ja ometigi paiskame õhku tuhandeid tonne kasvuhoonegaasi, kui veoautode kolonnid veavad vajalikke dokumente edasi-tagasi.

Ma tean, et täiskogu liikmed aitavad väidetavalt kaasa Strasbourgi sümboolsele tähtsusele, ajaloolisele ideele ja nii edasi, ning ma olen üsna vaimustatud ideest, et EL kui rahvaste klubi peaks pigem jagama ümberringi paiknevaid institutsioone kui koondama kõik Brüsselisse. Aga las meil olla ikkagi üksainus asukoht! Miks me ei tõstata sellel täiskogul küsimust, et me peaksime saama alaliselt kokku kas siin selles ilusas Elsassi linnas või siis saama alaliselt kokku Brüsselis?

Igal juhul lõpetagem raiskamine ja püüdkem tagastada sellel kasinusajal mõned säästud meie kitsikuses maksumaksjatele!

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Kuigi toimunud hääletusel saadi häälteenamus, on see hääletus tegelikult liigutus õõnestamaks aluslepingute sätet, mis on väga selgesõnaline ja kus on öeldud, et 12 osaistungjärku tuleb pidada Strasbourgis. Et ühest osaistungjärgust lahti saada, nõutakse, et kaks eri osaistungjärku peetaks samal nädalal. See on ka viis minna mööda väga selgest tõlgendavast kohtuotsusest, mille Euroopa Kohus tegi täpselt siis, kui see täiskogu tahtis minna 12 osaistungjärgult üle 11 osaistungjärgule.

Oleme 20 aastat olnud tunnistajaks varglikele liigutustele, et jätta Strasbourg ilma Euroopa Liidu institutsioonide töökohast. On tõsi – ja parlamendi teistel liikmetel on selles küsimuses õigus –, et praegune olukord on talumatu, aga me ei ole kohustatud tegema Brüsselist Euroopa Liidu Washington DCd. Oleksime võinud koondada kogu parlamendi tegevuse Strasbourgi, aga selleks oleks olnud vaja midagi muud kui Prantsuse riigiasutuste järjekindlat hoolimatust.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! See, mis täna juhtus, ei ole Brüsseli leeri võit Strasbourgi leeri üle, kuna oleme ka Brüsseli istungite arvu vähendanud ühe võrra. Tulemus on seega Brüssel: 1, Strasbourg: 1. Head kolleegid, hääletasime siiski seaduse vastu – otsus pidada augusti ja oktoobri täiskogu istungeid ühel nädalal on ebaseaduslik, kuna asutamislepingus on sätestatud, et täiskogu istungeid tuleb pidada igal kuul.

See ei ole ka põhjendatud kui säästmine, sest kulud – mis muuseas küündivad 70 miljoni euroni, mida on palju – ei teki mitte Strasbourgi tõttu, vaid pigem seetõttu, et tegevust suunatakse asutamislepingu vastaselt pidevalt ümber Brüsseli bürokraatia varju.

Kui koondaksime oma töö Strasbourgi, säästaksime raha ja meil oleks Euroopas sõltumatu demokraatlik nägu!

Raport: José Manuel Fernandes (A7-0049/2011)

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Palusin võimalust võtta sõna eelarveläbirääkimiste teemal, sest usun, et Euroopa Parlamenti ei kohelda sel puhul alati õiglaselt. Euroopa Parlamendi liikmetena on ka meil vaja toetada kokkuhoidu, aga küsimus on ka selles, et peame oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Euroopa Parlamendi eelarve kavandatud suurendamine, mis on inflatsioonitasemest tublisti allpool, ei ole seega mõistlik. Näiteks ei võeta selles arvesse selle täiskogu liikmete arvu suurenemist 18 võrra; tõsiasja, et meil tuleb rahastada Horvaatia ühinemist, või teisi investeeringuid, mida meil tuleb teha.

Oletan, et selles küsimuses leitakse lõpuks mõistlik kompromiss.

Resolutsiooni ettepanek B7-0156/2011

  Erminia Mazzoni (PPE). − (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu me kõik teame, on Türgi Euroopa Liidu strateegiline partner. Tema asukoht on liidu majanduslike ja poliitiliste huvide jaoks ülioluline ning annab talle tähtsa osa Euroopa Liidu tegevuse edendamisel Musta mere piirkonnas ja rahulike suhete edendamisel Lähis-Idas.

2010. aasta eduaruanne, mis on koostatud Türgi Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistel, ei näita siiski protsessi passiivsust ja Türgi poliitiliste jõudude vastuseisu assotsieerimislepingu mõnele põhilisele sättele. Austatud juhataja! Ma ei usu, et Türgi asutused on oluliselt edasi jõudnud õiguse, põhiõiguste, teabevabaduse ning usu- ja sisserändevabaduse alal, vaatamata üldsuse survele nendes küsimustes.

Majanduslikud huvid selles piirkonnas ei saa lubada meil teha järeleandmisi põhiõiguste ja vabadustega. Parlamendi resolutsioon näib selles olukorras olevat otsusekindel, nõudes tungivalt komisjonilt ja nõukogult seda, et nad ei raiskaks alates 2005. aastast saavutatud kiiduväärt tulemusi ning kindlasti ei tühistaks olemasolevat kahepoolset lepingut, milles sisaldub eesõigustatud partnerluse idee.

Muretsen selle pärast, et see partnerluse idee võib ohustada ühinemisprotsessi kiirenemist, mis peab jääma meie üldeesmärgiks.

Resolutsiooni ettepanek B7-0165/2011

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Vesi katab suuremat osa meie maakerast. Ometigi ei hinda me väga tihti merede ja ookeanide potentsiaali ning tähtsust majandusliku arengu jaoks.

Atlandi piirkond on kalapüügi, transpordi ja energia jaoks eriti tähtis. Sealt saadakse peaaegu 50% maailma kalasaagist ning see on asukohaks mitmele maavarale, nagu metallid, nafta ja gaas. Seal esinevad ka võimsad ilmastikunähtused ja neil võib olla hävitav mõju rannikualadele. Seetõttu on hädavajalik töötada välja Atlandi piirkonna jaoks õige strateegia, mis tugevdaks head haldust ning aitaks kaasa keskkonnakaitsele ja selle piirkonna inimeste paremale elule.

  Erminia Mazzoni (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle resolutsiooni arutelu tuleb rajada direktiivile 2008/56/EÜ, niinimetatud merestrateegia raamdirektiivile.

Nagu ütles eelnevalt sõna võtnud parlamendiliige, on küsimus merekeskkonna kaitses, sest minu mainitud direktiivis on esitatud üldpõhimõtted, mille alusel tuleb liikmesriikidel arendada oma strateegiaid koos kolmandate riikidega, et saavutada head keskkonnatingimused merevetes, mille eest nad on vastutavad.

Seetõttu peaks Atlandi piirkonna strateegia olema ehitatud sellele raamistikule ning ka nõukogu 14. juuni 2010. aasta viidetele, nagu märkis volinik sellel täiskogul sõna võttes.

Selle asemel asub parlamendis hääletamiseks esitatud resolutsioon väljaspool seda raamistikku ning seal on esitatud – peale selle, mis selgus komisjoni konsultatsioonidest – makropiirkonna strateegia ja lisaks tegeldakse mereküsimuste asemel territoriaalsete küsimustega.

See suund pakub välja teistsuguse otsuse. Loodan, et komisjoni teatis, mis on kooskõlas selle täiskogu eelaruannetega, toob algatuse tagasi ühtse merestrateegia direktiivi reguleerimisalasse, mida toetan praegusel kujul. See on põhjus, miks hoidusin hääletamisest.

Resolutsiooni ettepanek B7-0156/2011

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Mul oli hea meel kuulda Türgi aruande teemalise hääletuse tulemust. Olen kindel, et toetust on väärt iga püüdlus, mille eesmärk on muuta Türgi tõeliselt pluralistlikuks demokraatiaks, mille keskmes kaitstakse inimõigusi ja põhivabadusi.

Viimased aastad on näidanud, et Türgi püüetel saada Euroopa Liidu liikmesriigiks on kiiduväärt tulemused. Liidu liikmesriigid peaksid jätkama Türgi toetamist reformides, mida ta ette võtab. Eriti on vaja keskenduda kõige probleemsematele küsimustele, nagu põhiseaduslik reform, ajakirjandusvabadus, naiste õigused ja rahvusvähemuste kaitse. Tahaksin juhtida tähelepanu ka EÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli rakendamise probleemile.

  Debora Serracchiani (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Türgit käsitleva resolutsiooni poolt, sest 12. septembril toimunud põhiseaduslikku reformi tunnustati ühehäälselt kui tähtsat sammu edasi, mille Türgi astus suhetes Euroopaga.

Loomulikult on selles vaimus vaja astuda veel palju rohkem samme – väljendaksin oma muret mitme ajakirjaniku arreteerimise pärast. Tahaksin rõhutada seda, et Türgi on Euroopa Liidu suuruselt seitsmes äripartner, Euroopa Liit on Türgi peamine äripartner ning see kaubandus – mis on toimunud sajandeid nõuetekohaselt – on soodustanud ühe rahva põimumist ja rahulikku tutvumist teisega.

Seetõttu on mul hea meel märkimisväärsete edusammude üle, mis on tehtud Euroopa Liidu ja Türgi vahelistele ühendustele alguse panemiseks, eriti meremagistraalide kaudu – mis lähevad läbi Aadria mere põhjaosa ja Türreeni mere põhjaosa, kus on praegu mõlemasse suunda liikumas üle 250 000 koorma aastas – koos tähtsa raudteeühendusega raske lasti vedamiseks sadamatest Euroopasse. Sel moel oli võimalik vabaneda märkimisväärsest hulgast raskeveokitest maanteedel ja ma loodan, et see jätkub.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Türgi on Euroopa Liidu tähtis naaber ja esitatud 2010. aasta aruandes on rõhutatud sealseid tähtsaid muutusi. Ei ole kahtlust, et põhiseaduslikud muutused avaldavad head muljet ja aitavad ülimalt palju kaasa elu demokratiseerimisele Türgis.

Ometigi on valdkondi, kus tahaksime näha suuremat edu. Põhiküsimus on siin muidugi suhete edendamine naabritega. Ilma lahenduseta Küprose probleemile on kõik teised küsimused pidevas ummikseisus. Sarnane olukord on kodanikuvabadustega, kaasa arvatud usuvabadus. Loodan, et aruande järeldused võimaldavad saavutada Türgis edu ja jõuda äratundmisele, et see riik muutub mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka seoses küsimustega, mis on tähtsad kodanikuõiguste ja vabaduse vaatevinklist.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Kuna olin möödunud aastal Türgi parlamentaarse delegatsiooni liige, oli mul võimalus näha Türgi arengut integratsiooniprotsessis Euroopa Liitu. Peaksime kindlasti jääma positiivsele seisukohale sel puhul, kuidas Türgi ametiasutused on käsitlenud usuvabaduse, naiste õiguste, ametiühingute õiguste, kohtusüsteemi reformi, raadio ja televisiooniga seotud õigusaktide läbivaatamise ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna suhetega seotud küsimusi. Ka mina olen nõus sellega, et ülitähtis on parandada valitsuse ja opositsiooni suhteid, austada meediavabadust, kaasa arvatud Internet, teha asju paremaks tsiviilvabaduste ja kogunemisvabaduse valdkonnas ja korraldada põhjalik valimissüsteemi reform. Teine häiriv küsimus on koduvägivalla kasvav probleem ja nn aumõrvad. Erilist tähelepanu tuleks pöörata küsimustele, mis on seotud Türgi-Armeenia piiri avamisega ja toetusega läbirääkimisteks Küprose olukorra tasakaalustamise teemal. Toetan resolutsiooni, sest arvan, et Türgi kaasamine ELi laienemisse on teatud ELi liikmesriikide huvides, k.a Poola.

  Markus Pieper (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Hoidusin hääletamast Türgi eduaruande teemal, aga mitte seetõttu, et ma ei ole nõus selle analüüsiga – vaatamata mõnele reformile räägivad ajakirjanduse tsensuuri kriitika, inimõiguste rikkumised, Türgi valimissüsteem ja usuvabadus ise enda eest. Hääletamast hoidumise põhjus oli see, et ma usun, et Euroopa Parlament peab olema oma vastuses palju selgesõnalisem.

Kui Türgi keeldub tegemast üliolulisi reforme, tuleb meil peatada läbirääkimised tema liidu liikmeks saamise teemal. Sellel täiskogul on aeg nõuda ühinemisläbirääkimiste katkestamist.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! On täiesti tõsi, et Türgi on viimastel aastatel edu saavutanud, aga kui me mõtleme Euroopa Liidu liikmelisuse Kopenhaageni kriteeriumitele, siis on Türgil veel pikk tee käia. Võiksime ennustada, et Türgi ühinemine Euroopa Liiduga ei toimu meie eluajal. Eeskätt on veel pikk tee käia ühinemise põhilise eelduse teemal, mis seonduvad inimõiguste ning naiste ja laste õigustega. Need on ometigi Euroopa Liidus ja väärtushinnangute ühenduses kõige olulisemal kohal.

Samuti on väga oluline võtta arvesse olukorda Küprosel. Kui Türgi tahab okupeerida poole Küprosest, mis on Euroopa Liidu liikmesriik, siis tuleb meil ilmselt olla nendega selles suhtes karm. Me ei saa nõustuda olukorraga, kus Türgi mängib praegu kahte eri mängu ja järgib kahte tegevuskava. Peaksime neid selles küsimuses julgustama demokraatlikult arenema, öeldes samal ajal väga selgelt, et Euroopa Liit ei loobu oma väärtustest, ja tagama selle, et see ka on nii.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! ELi suhtumist Türki peetakse ühel päeval põlvkondlikuks eksituseks, eetikaveaks. Oleksime pidanud olema mõistlikud ja valima ühe kahest poliitikast. Oleksime pidanud kas töötama hea tahtega lõpliku ühinemise nimel või siis ütlema kohe alguses: „Vaadake, ühinemist ei tule, töötagem välja alternatiivne kokkulepe”. Selle asemel oleme jätkanud ühinemislubadusega, hoides selja taga pöialt. Oleme andnud lubadusi, mida meil ei ole kavas täita.

Vaadakem nüüd sellele Ankara vaatevinklist! Kas nad oleksid teinud mitu rasket ja valulikku järeleandmist ringhäälingu, sekularismi ja Küprosega ning eelkõige siis, kui Küprose türklased hääletasid ELi kava poolt ja isoleeritud Küprose kreeklased lükkasid selle tagasi ja pälvisid kiidusõnu?

Me oleme pannud nad lömitama Armeenia veresaunade pärast, oleme neile peale sundinud kümneid tuhandeid lehekülgi acquis communautaire’i ja siis, selle protsessi lõpus, pöörame ümber ja näitame neile kahte sõrme!

Meil on oht luua just see, mida väidame kartvat: nimelt võõrandunud ja läänevastane riik meie lävepakul. Türklased kaitsesid Euroopa külge enamlaste ekspansionismi eest 50 aastat. Me võime ühel päeval paluda neil teha sama seoses Jihadi ekstremismiga. Nad on väärt paremat kui see.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Kuigi ma jagan Markus Pieperi muresid, hääletasin selle aruande poolt, sest oleme selle aruande alguses jälle üsna selgelt väitnud, et meie jaoks on läbirääkimised pikk protsess, millel ei ole kindlaksmääratud tulemust. Lükkasime tagasi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ettepaneku, millega püüti täpselt määratleda ühinemist, nagu me tegime eelmistel aastatel sotsialistide sarnaste ettepanekutega. Tänu sellele sai täiskogu õige suuna kätte.

Siiski peaksime astuma järgmise sammu varsti ja ütlema Türgile üsna ausalt, nagu Markus Pieper ütles, et meie arvates on Türgi ühinemine lihtsalt välistatud, sest see koormaks liialt Türgit ja oleks liigne pingutus Euroopa Liidule. Poliitiliselt integreerunud Euroopa, mille liige Türgi on, ei ole võimalik. See on suur väärkujutlus, millest peame lõpuks kaugenema.

Mis puutub sellesse edusse, siis see on Türgi enda huvides, kes on Euroopa Nõukogu ja NATO liige ning meie lähim liitlane.

Resolutsiooni ettepanek B7-0157/2011

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Tahaksin viidata arutelule, mis toimus selles istungisaalis Montenegro Euroopa Liitu integreerumise teemal. Arutelu ajal küsisin komisjoni ja nõukogu esindajalt selle protsessi ajakava ja palusin tal öelda, millal võib Montenegro saada täieõiguslikuks ELi liikme kandidaadiks. Kahjuks ei saanud ma sellele konkreetsele küsimusele vastust. Sellele vaatamata hääletasin selle poolt, et parlament resolutsiooni vastu võtaks, sest arvan, et on tähtsaid põhjuseid, miks peaksime nii tegema. Esiteks on see resolutsioon tähtis Horvaatiale. Teiseks on see teeviit teistele riikidele, kes on praegu Balkani osa. Arvan siiski, et on ka kolmas väga tähtis põhjus: see on kiiduväärt resolutsioon, mis näitab, et liidu väärtused on ikka veel atraktiivsed.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Meil on laienemispoliitika puhul vaja midagi reguleeriva raamistiku laadset. Seetõttu peame läbirääkimised Horvaatiaga lõpetama juuniks, nagu kavatsetud, ja siis selle riigi ühinemisprotsessi sügisel oma hääletusega käima saama. Tahame, et Horvaatia oleks Euroopa Liidus järgmiseks aastaks või kõige hiljem aastaks pärast seda.

Niisiis tuleb asjadega edasi minna, aga kuidas? Meil on vaja integreerida väike, kuid keeruline Kagu-Euroopa piirkond, mis ei kuulu liitu. Esiteks Makedoonia ja siis Montenegro. See on sõnum kõikidele teistele selle piirkonna riikidele selle kohta, et kui nad täidavad kriteeriume, on ka neil koht meie ridades. Erinevalt Türgist on need üdini Euroopa riigid ja sellistena on nende tulevik loomulikult meie ühenduses.

Just Montenegro on väike riik, millel on suur euroopalik traditsioon. Ootan juba pikisilmi läbirääkimisi Montenegroga!

Raport: Lívia Járóka (A7-0043/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopas on diskrimineerimise vastu võitlemise valdkonnas ikka veel palju ära teha. Olen nõus raportöör Lívia Járókaga, kes ütleb, et isegi kui rahvuse alusel diskrimineerimist võiks nüüd pidada kõrvaldatuks, jätkub enamiku romade sotsiomajanduslik tõrjutus ja see jääb üheks suurimaks ülesandeks, millega peame tulevatel aastatel tegelema.

See on põhjustatud mitmest konkreetsest tegurist, nagu geograafiliselt ebasoodne olukord, puudulik haridus või plaanimajanduse kokkuvarisemine, mis tõmbasid ligi palju ja madala kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Nende sotsiomajandusliku kaasatuse parandamise strateegia ei ohusta mingil moel diskrimineerimisvastaseid seadusi, vaid pigem täiendaks neid. Suur osa Euroopa romadest on silmitsi nii ebakindlate ja ebasoodsate tingimustega, et sotsiaalse kaasatuse tugevdamise meetmeid tuleb pidada Euroopas põhiseaduslikest ja inimõigustest kinnipidamise ühe suurima lünga täitmiseks.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Romade küsimuse arutelu on siin parlamendis alati tundeküllane. Üks rühm inimesi usub, et me ei peaks tegelikult mitte midagi tegema – see ei puuduta Euroopa Liitu –, ja on teine rühm inimesi, kes usuvad, et me ei saa maksta välja piisavalt raha, isegi kui seda ei kulutata hästi. Kumbki lahendus sellele probleemile ei ole eriti kasutatav ja igal juhul me lihtsalt ei lahenda romade probleeme. Seetõttu on hea, et meil on see raport. See on hea, sest oleme nüüd võtnud vastu otsuse vaadata saavutusi, milleni on jõutud märkimisväärsete rahaliste vahendite abil, mille oleme juba eraldanud romade integreerimiseks. Enne nõuetekohase strateegia kehtestamist on meil vaja vaadata, millised projektid on olnud integratsiooniks kasulikud, tagades nii selle, et raha kulutatakse hästi. Taani Liberaalpartei hääletas seetõttu selle raporti poolt. Sellega liigutakse romade jaoks õiges suunas. Tänan teid, austatud juhataja!

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänase algatusraporti vastuvõtmisega on parlament saavutanud tõelist edu romade nõuetekohasel kaasamisel kogukondadesse, kes neid võõrustavad.

Meil on täielik kohustus saada jagu roma kogukondade marginaliseerimisest, tunnustades piiranguteta nende põhiõigusi arstiabile, haridusele ja haavatavate rühmade kaitsele. Rõõmustame samuti kohalike ja piirkondlike asutuste parema kooskõlastuse ning selle tekstiosa parandamise üle, kus nähakse ette konkreetsed rahastamise järjekindluse ja tõhususe kontrollid võrdluseks oodatava tulemusega koos osaga, kus on kehtestatud toetuse saamise tingimused liikmesriikidele, kes tagavad eraldatud ressursside asjakohase kasutuse.

Ometigi oleks arvatavasti võinud teha rohkem vastastikuste õiguste ja kohustuste tunnustamise nimel, sest on ülioluline pidada meeles roma kogukondade ühist vastutust nende tõhusa kaasamise eest.

  Carlo Fidanza (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Me kõik nõustume sellega, et on vaja romade integreerimise Euroopa strateegiat ja muidugi ei tohi alahinnata nende võimalikku diskrimineerimist, kuid õigusi ei saa olla ilma kohustusteta ning integratsiooni ei saa olla ilma seaduslikkuseta.

Šokeerivalt ebahügieenilised ebaseaduslikud slummid, tohutu koolist väljalangemise määr, ebaseaduslikud tegevused, nagu vargus, varastatud kaupade vastuvõtmine, naiste ja laste prostitutsioonile kallutamine, kerjamine, kõikidest kohalike ametiasutuste esitatud integratsioonipakkumistest ja tööalasest toest keeldumine – see on paljude roma kogukondade tegelikkus minu riigis ja teistes Euroopa riikides. On natuke silmakirjalik öelda, et vastutus lasub alati ja ainult institutsioonidel ning mitte kunagi neil, kes on soovinud sellist käitumist ühiskonnale peale sundida.

Lõpetuseks on mul kahju, et selles tekstis ei ole õnnestunud viidata direktiivi 2004/38/EÜ nõuetekohasele rakendamisele, kus on kehtestatud ranged nõuded teises liikmesriigis resideeruvatele Euroopa Liidu kodanikele ja nende väljasaatmisele avaliku turvalisuse põhjustel. Nendel põhjustel hääletasin oma fraktsiooni ülejäänud liikmete vastu.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lívia Járóka raport on praegu eriti tähtis ja koos teatisega, mille komisjon on peaaegu vastu võtnud, on see alus edasisteks aruteludeks Euroopa roma platvormil, mis peaksid toimuma Budapestis 7. ja 8. aprillil.

Toetan kogu Euroopa Liidus siduvate miinimumstandardite kehtestamist haridus-, töö-, majutus- ja tervishoiusektoris. Eelkõige arvan, et tuleks pöörata suuremat tähelepanu algharidusele, mis on roma vähemuse täielikuks integreerimiseks ülioluline.

Kindlasti tuleb rõõmu tunda otsustava kaebuse üle, mille Prantsusmaa, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome esitasid Euroopa Komisjonile. Siiski on komisjonil vaja võtta suurem vastutus aktiivse, strateegilise ja juhtiva osa eest tõhusa romade kaasamise strateegia rakendamise arendamises. On selge, et on vaja määratleda konkreetsed kohustused, mille rändkogukonnad peavad võtma.

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Minu fraktsioon toetab seda raportit, sest sellega liigutakse õiges suunas, nõudes ELi strateegiat ja teekaarti romade kaasamiseks.

Raportiks saadi inspiratsiooni Euroopa eri roma kogukondade väga ebaühtlaste kultuuriliste aspektide terasest tajumisest. Samal ajal toetab see ELi tasandil siduvate miinimumstandardite kehtestamist, et alustada tõelist integratsioonipoliitikat. ELi strateegia on suunatud roma rahva põhiõiguste rikkumise kõikide vormide vastu ja selles nõutakse romade tõhusat juurdepääsu tööturule, tehes mikrokrediidi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja ettevõtlusele kättesaadavaks. Minu fraktsioon hindab eriti rõhuasetust roma laste haridusele, nimelt vahetegemise kaotamist klassiruumis, võttes tööle roma rahvusest vahendajaid ja suurendades roma rahvusest õpetajate arvu.

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Selles tähtsas omaalgatuslikus raportis kinnitatakse tungivalt vajadust kehtestada Euroopa strateegia romade sotsiaalseks kaasamiseks. Meil on tõesti vaja võidelda Euroopa romade majandusliku ja sotsiaalse diskrimineerimise vastu, mis on suurenenud praeguse majanduskriisi tulemusel.

Euroopa Liit peab töötama välja uue õigusraamistiku ja vältima jätkuvat tegelemist selle probleemiga mittesiduvate õigusaktide kaudu, kuna see on selle eesmärgi saavutamiseks ebapiisav ja ebasobilik. Sama tähtis on säilitada roma töökond alalise organisatsioonina ja hakata mõtlema selle probleemi lahendamise mehhanismile, mis oleks sarnane siseturu hindamisel kasutatuga.

Lõpetuseks peab Euroopa Liit tegema kõik pingutused, et tagada kõikide inimväärikusega seotud inimõiguste kaitse oma kodanikele ja eriti kõige haavatavamatele rühmadele. Lõpuks on romade täies ulatuses kaasamine põhiolemuselt põhiõiguste küsimus, isegi kui meil tuleb paluda roma kogukondadel püüda integreeruda ja mitte sulguda oma maailma, kus nad ei pea kinni ei Euroopa Liidu ega riigisisestest seadustest.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänase hääletusega andsime tõuke – kuidas seda öelda – selle probleemi lõplikule lahendusele, kuid me ei ole võtnud vastu parimat võimalikku lahendust.

Tõepoolest tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et raportites esitatud muudatusettepanekust üle 300 on muudetud 38 kompromissmuudatusettepanekuks, mis kõik vastu võeti. Selle eesmärk on määratleda paremini strateegia prioriteetseid valdkondi, tähendab selle strateegia eesmärke. Komisjonil tuleb alalise töökonna kaudu tagada statistiliste andmete ja heade tavade kogumine ja levitamine ning liikmesriikidel tuleb nimetada valitsusametnik – loodetavasti kõrgetasemeline –, kes tegutseb selle strateegia rakendamise kontaktisikuna.

Siiski oleksime saanud olla veelgi konkreetsemad ja vähem silmakirjalikud, kui oleksime pööranud raportis tähelepanu ülesannetele ja kohustustele, mis peaksid roma kogukondadel neid võõrustavates riikides igal juhul olema. Loodan nimelt seda, et leiame varsti lahendused, mis võimaldavad sellel kogukonnal kõigis liikmesriikides hõlpsamini koos eksisteerida.

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Aitab lastest, kes ei käi koolis, aitab lastest, kes on sunnitud kerjama või keda ära kasutatakse! Need on vaid paar Lívia Járóka aruande eesmärkidest, mis on tähtis poliitiline vastus.

Lisaks põhimõttelistele deklaratsioonidele ootame komisjoni ettepanekut – seda on oodata aprillis –, selleks et liikmesriikide ning Euroopa Liidu institutsioonide vahel saaks olla selgem ja jagatum vastutus ja koostöö romade puhul kasutatavate poliitiliste meetmetega. Eesmärk peab olema kasutada saadaval olevaid ressursse võimalikult tõhusalt, alustades Euroopa Liidu fondidest ja vältides seda, et kohalikud omavalitsused peavad kõik probleemid enda peale võtma ja tegelema alatiste hädaolukordadega.

Lõpetuseks loodan, et alustatakse arutelu direktiivi 2004/38/EÜ teemal, milles on kehtestatud eritingimused elamisõiguse säilitamiseks – nt töö, piisavad ressursid ja tervisekindlustus –, kuid mis samal ajal jätab palju lünki seoses sellega, mis juhtub siis, kui neid nõudeid ei täideta. See ebaadekvaatsus tuleb parandada nii kiiresti kui võimalik.

  Raffaele Baldassarre (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin selle raporti poolt ja tahaksin tunnustada Lívia Járókat tehtud töö eest. Tal õnnestus panna kokku eri seisukohad ning seada sellele strateegiale selged eesmärgid ja prioriteedid, nimelt näha ette konkreetsed meetmed rändavate eluviiside vastu, põhiliste tervishoiuteenuste tagatised, võrdne juurdepääs alg-, kesk- ja kõrgharidusele ning õigus majutusele.

Selle strateegia tegelik eesmärk on kaasamine ja mitte ainult integratsioon. On ilmne, et komisjoni ja kohalike omavalitsuste osa on ülioluline, eelkõige Euroopa Liidu fondide kontrollimise ja valitsemise puhul.

Selle raporti ainus puudus on see, et ei ole vahendeid, et kontrollida mõne roma kogukonna seas tegelikku soovi integreeruda, ning tagajärgi, mis võivad olla soovimatusel jääda liikmesriigi territooriumile, saada toetust või osaleda abi- ja hoolekandeprogrammides, mis ei või kindlasti jätkuda ad infinitum, andmata tulemusi.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin Lívia Járóka raporti poolt, aga tahan selgitada oma seisukohta natuke üksikasjalikumalt. Romade küsimus on Euroopa jaoks mitmes mõttes paradoksaalne. See on ehtne proovikivi Euroopa Liidu väärtustele ja ideaalidele praktikas, aga teisest küljest sai see alguse ühest põhiõigusest, liikumisvabadusest, mis on ühe rahva traditsiooniline eluviis. Ka Soomes on romasid; seal on probleem põhiliselt madal haridustase ja sellest johtuv töötus. Just selle pärast ongi meil vaja investeerida eriti haridusse.

Pehmest õigusest ja soovituslikest meetmetest ei piisa enam. Meil on vaja mõjusaid õigusakte ja praktilisi meetmeid, mis on kõigile siduvad. Kõik liikmesriigid ja ELi institutsioonid on selle eest vastutavad. Kali sarakosti: head paastuaega teile kõigile!

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Me räägime romade integratsiooni probleemidest. Romad elavad paljudes Euroopa riikides – nii ida- kui ka lääneriikides.

On huvitav märkida, et kuigi vabadus ja demokraatia on Lääne-Euroopa riikides olnud sisse seatud kauem kui Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, mille seas on nii minu riik kui ka meie naabrid Ungaris, näeme sarnaseid probleeme nii idas kui ka läänes. Me ei ole nendest erisustest veel üle saanud.

Roma elanikkonna integratsioonist räägitakse eesmärgiga teha neid tööturul edukaks ja elanikkonnana tervemaks. Praegu jõus olevate seaduste kohaselt on igal pool tagatud juurdepääs haridusele ja tervishoiule ning on lihtsalt kurb, et roma elanikkond ei saada tihti oma lapsi kooli haridust saama.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Tänan teid, efharisto, austatud juhataja! See Lívia Járóka raport on suurepärane. Arvan, et sellel täiskogul jagab igaüks vaadet, et on tõesti aeg võtta Euroopa Liidu tasandil meetmeid, et tagada kõigile võrdsed inimõigused. Aga kahjuks ei ole neid romade puhul rakendatud.

Ei piisa sellest, et meil on hea raport, me vajame ka tegusid. Nüüd on õige aeg esitada põhjapanev küsimus. Kuidas me siit edasi liigume, et hoida ära selle raporti jäämist vaid naiivseks unistuseks või erinevate arvamuste seguks ning võimaldada raportil praktikas toimida, et saaksime näha romade staatuse märkimisväärset paranemist Euroopa Liidus?

Samuti on väga oluline organiseerida sellele raportile järg. Võib-olla on meil vaja roma küsimuste ombudsmani ELi tasandil, kes koostaks raporteid meetmete kohta, mida oleme otsustanud võtta, ja kindlustaks selle, et need tõesti praktikas toimivad. See on viis, kuidas lahendada see probleem nõuetekohaselt ja edukalt.

Raport: Bernd Lange (A7-0022/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hiljutine sügav majanduskriis, mis on andnud löögi Euroopa tööstusele, on samal ajal rõhutanud selle tähtsust Euroopa Liidu majanduse jaoks.

Tõepoolest, Euroopa majanduses on tihti keskendutud ideele, et turud peaksid end ise reguleerima ja nii edasi, ning seni on seda enamasti saavutatud eraldiseisvate meetmete kaudu praktiliselt ilma liikmesriikidevahelise koostööta. Euroopa 2020. aasta strateegias tunnustatakse esimest korda vajadust uue suhtumise järele koos juhtalgatusega. Euroopa Liidul on aeg täielikult kasutada jagatud võimalusi jätkusuutlikuks uuendamiseks ja tööstusbaasi edasiseks arenguks koos kvaliteetsete töökohtadega.

Euroopa tööstus peaks säilitama juhtkoha põhivaldkondades, mitte jääma tahapoole. Liidul on aeg valida oma tee tuleviku tööstuseks. Peame kandma hoolt selle eest, et Euroopa turg looks oma lisaväärtust.

Sel eesmärgil on kasvu ja tööhõive jaoks ülioluline majanduse, rahanduse ja eelarve poliitikavaldkondade selge makromajanduslik koordineerimine, näiteks ettevõtte tulumaksu ühtlustamise kaudu.

  Erminia Mazzoni (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Bernd Lange raportis võideldakse väga aktuaalse probleemiga: reageerimisega majandus- ja finantskriisile, mis on andnud ränga löögi meie tootmissüsteemile.

Arvan, et selles resolutsioonis sisalduv vastus on ülimalt teretulnud, sest selles on õnnestunud panna kokku hea majanduse elavdamise kava tegemiseks nõutavad muutujad. Uuringutele ja uuendustele keskendumise idee on meie ettevõtluse suurust silmas pidades väga tähtis ja ma arvan, et see annab kasuliku julgustava stiimuli komisjoni natuke konservatiivsemale suhtumisele.

Hindan raportöör Bernd Lange tööd, kellel on õnnestunud ühendada tervikuks üle 500 muudatusettepaneku, andes meile resolutsiooni, mis aitab tervikuna meie tööle tohutult kaasa. Sellest ilmneb kindla suunitlusega tööstuspoliitika Euroopa tasandil, mis hõlmab eri valdkondi ja on osaluslik, arvestades seiremudelite kasutamist nii kõrgemalt kui ka madalamalt.

Jääb alles üks vastuoluline punkt: Euroopa patent. Säilitan selles küsimuses täieliku vastuseisu, kuid see ei ole takistanud mul hääletada väga teretulnud raporti poolt.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! See raport heidab valgust paljudele teretulnud aspektidele ja kajastab eri riigisiseste ühenduste väljendatud kaalutlusi ja nõudeid. Seetõttu ei saa ma teha muud, kui toetada Bernd Lange raporti üldist vaimu.

Siiski ei olnud käsitletud või lahendatud mõnda kriitilist küsimust, nagu nõue uute seadusandlike meetmete järele seoses ressursside tõhususega ja eelkõige tõhustatud koostöö küsimus seoses patentidega. Nüüd on hädavajalik püüda lahendada Euroopa õigusnormide küsimus päritolumärgiste kohta, mis on minu meelest asendamatud tööriistad, et tugevdada ja parandada Euroopa tööstust ning selle konkurentsivõimet.

Hääletasin raportöör Bernd Lange raporti poolt, sest loodan, et selle raporti vastuvõtmine ergutab kõiki institutsioone töötama, et rakendada kindlaksmääratud põhjalikku tegevuskava, kandes selle üle konkreetsetesse poliitikameetmetesse.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tööstus areneb kogu maailmas erakorraliselt kiiresti. Selleks et mitte langeda Hiina või India taha, on meil vaja viivitamatut muutust. Võrdlemisi väike Euroopa peaks siiski pakkuma maailmale enamat kui lihtsalt rohkem mürgitehaseid, mistõttu arvan, et on õige investeerida uutesse tehnoloogiatesse, meditsiini ja farmaatsia arengusse ja uuenduslikesse lahendustesse valdkondades, mida me tunneme juba hästi, k.a põllumajandus. Ma ei pea silmas mitte tohutuid karjafarme, vaid uute lahenduste loomist, mis teevad hõlpsamaks vilja- ja karjakasvatuse, tervislike ja ökoloogiliste toiduainete tootmise ning ka energia saamise alternatiivsetest allikatest. Tänapäeva majandusel on vaja just selliseid investeeringuid. Uuenduslikud lahendused on ka vastus demograafilistele muutustele, mis toimuvad vananevas Euroopas. Tänan teid!

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Osana majanduspoliitikast peavad tööstuspoliitika eesmärgid olema jätkusuutlik majanduskasv, kõrgem tööhõive ja korralik elukvaliteet kõikidele eurooplastele.

Euroopa tööstus seisab silmitsi võimsa konkurentsisurvega, mille tekitavad arengumaad. Seetõttu peab liit säilitama ennetavad poliitikameetmed, et toetada ja tugevdada Euroopa tööstust, mis on majanduskasvu edendav jõud. Toimivat siseturgu tuleb piisavalt kaitsta, saavutades läbirääkimistel kolmandate riikidega soodsad tingimused kaubanduslepingutes, ning ka meetmete kaudu, mida võetakse kaitseks ebaausa konkurentsi ning konkurentsi ja intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste rikkumise vastu kolmandate riikide poolt.

ELil on suur potentsiaal kaitsta konkurentsieelist kõrge kvalifikatsiooniga inimressursside valdkonnas ja uuenduslike tehnoloogiate loomist, mis on tingimata seotud edasiste investeeringutega uurimis- ja arendustegevusse.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Tööstustooted moodustavad peaaegu kolm neljandikku Euroopa Liidu ekspordist ja annavad tööd 57 miljonile kodanikule, arvamata kaasa lisatöökohti nendega seotud teenuste valdkonnas. Seetõttu on tööstus meie majanduse jaoks tohutult tähtis ja mõjutab kõiki teisi majandussektoreid. Õppides hiljutisest majanduskriisist ja kasvavast konkurentsist maailmaturul, on ülioluline võtta vajalikke meetmeid, et säilitada Euroopa tööstuse tugev positsioon ja jätkata ka selle süstemaatilist arendamist.

Euroopa 2020. aasta strateegia tundub olevat siin katse rakendada uut lahendust, milles kasutatakse täielikult jätkusuutliku nüüdisajastamise ja liikmesriikide tööstusbaasi arendamise võimalusi, tagades samal ajal ka kõrge töökvaliteedi. See annab Euroopale võimaluse säilitada oma juhtkoht majanduse põhisektorites. Eriti paljulubav näib integreeritud tööstuspoliitika, mille eesmärk on kutsuda esile järkjärguline ja jätkusuutlik üleminek peamiselt tootvalt tööstuselt teadmistepõhisele tööstusele. Seetõttu toetan täielikult resolutsiooni.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Oleks mõeldamatu, et sektor, mis annab terves Euroopa Liidus 57 miljonit töökohta ning moodustab kolm neljandikku Euroopa Liidu tööstuskaupade ekspordist ja umbes ühe kolmandiku kogulisandväärtusest Euroopa Liidus, jäetakse ilma asjakohaste kasvule ning arengule suunatud poliitikavaldkondade toetusest.

Ei saa olla konkurentsivõimelist kaubanduspoliitikat ilma uuendusliku ja kvaliteetse tööstustoodanguta. Kordaksin rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitusi ja eriti neid, milles rõhutatakse tõhusa kaubanduse kaitse süsteemi tähtsust, kasutades vajaduse korral ettenähtud vahendeid.

Kaitstes liidu huve tulevastel läbirääkimistel, et turvata tööstust ja tööhõivet, on vältimatult vajalik aidata liidul kriisist üle saada ja tagada see, et reaalmajandus oleks koos tootmissektoriga finantsmajandusest üle, vältides nii suure õnnetuse põhjustanud spekulatiivseid mulle.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Arvan, et on väga tähtis, et me suudaksime seda raportit täna arutada ja selle üle täna hääletada. Loomulikult oleks kõige parem, kui kriise lihtsalt ei tuleks ette, aga oleks veel halvem, kui ette tulnud kriisidest ei õpitaks. Ja just tänu viimasest kriisist õppimisele hakkame Euroopa Liidus jälle tegelema tööstuspoliitikaga, eriti seepärast, et enne viimast kriisi oli üsna palju inimesi, kes uskusid, et raha saab kergesti teenida rahaga. Majandus- ja tööstuspoliitika on eelkõige oluline meie õitsenguks Euroopa Liidus. Seetõttu usun, et on erakordselt tähtis, et tegeleksime selle küsimusega.

Loomulikult on hea olla kaasatud uuendustesse ja tulevikule suunatud tööstuspoliitikasse, aga arvan, et minu meelest on sama tähtis see, et oleme selles raportis rõhutanud oma traditsioonilist tööstust. Mul on selle üle väga hea meel ja loodan, et jätkame selle küsimuse arutamist.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Hääletasin selle suurepärase raporti poolt ja meil oli tõesti aeg keskenduda Euroopa Liidu tööstuspoliitikale. Ei ole kahtlust, et oleme jäänud viimastel aastatel maailma suurematest riikidest maha, aga loodan, et asume tulevikus esikohale.

Austatud juhataja! Olles näidanud oma toetust sellele dokumendile, tahan väljendada muret seletuskirja ühe punkti pärast – leheküljel 32 nõutakse ettevõtte tulumaksu ühtlustamist. See on midagi, millega minu riik ei nõustuks. Ettevõtte tulumaks on meile väga tähtis ja igal riigil on õigus kehtestada oma maksumäär. Tõepoolest, on hästi teada, et mõnes riigis on väidetavalt kõrge ettevõtte tulumaks, kuid tegelikult maksavad nad palju vähem.

(GA) On kuidas on, aga see on hea raport ja ma toetan seda väga hea meelega.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Kõige rohkem väärib toetust resolutsioon, mis on reaalmajandust käsitleva arutelu tulemus. Hiljutist perioodi on iseloomustatud eelkõige kui proovikivi, mille on üleilmastumine seadnud Euroopa tööstuspoliitikale ja tegelikule toodangule Euroopas. See, kuidas saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, eriti töökohtade loomist ja vastuseisu tööstuspoliitika ümberpaigutamisele, on põhjapanev küsimus, mis oli vaatluse all resolutsiooni arutelu käigus. Vastuseks küsimusele, kas Euroopal tuleb kaotada traditsiooniline tööstus, võib öelda, et seda ei pea juhtuma ning seda näidati ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitleval arutelul, mis toimus viimasel osaistungjärgul.

Tõsine proovikivi on muu hulgas toorainete kättesaadavus, k.a energiatootmise toormaterjalid. Meil tuleb pöörata palju tähelepanu uuendustele ja tööstusega seotud teadusuuringute tulemuste kasutamisele. Teine tähtis ülesanne on kasutada Euroopa Liidu eri poliitikavaldkondade sünergiaid, k.a näiteks tööstus- ja põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika vahel. Tänan teid!

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Hääletasin selle algatuse poolt, sest Euroopa Liidul tuleb kindlalt tööstuspoliitikale pühenduda ja mitte tagasi põrkuda kriisi ohtude, kolmandatest riikidest lähtuva konkurentsi ja üleilmastumise ees, suurendades riiklikku rahastamist, mis kajastub tuleviku raamprogrammis.

Miks nii? Uurimis- ja arendustegevuse otstarbel. Selleks et suurendada erainvesteeringuid ja julgustada avalikku ja erasektorit koos töötama. See võimaldab meil luua kvalifitseeritud töökohti.

Meil on siiski vaja kasutada nende piirkondade teaduslikke ja tehnoloogilisi oskusi, kus on välja arendatud innovatsioonivõrgustikud ja konkurentsiklastrid ning mille uuendused ja tõhusus ületavad nende riikide omi. Nii on Baskimaal Euskadis.

Kasutage piirkondade teadmisi! Ärge elage, olles selle Euroopa tegelikkuse suhtes pime, sest selle tunnustamine ja arvesse võtmine võimaldab meil praeguste ohtudega vastamisi olles tugevdada oma juhikohta tööstuspoliitikas!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Parlamendi 2012. aasta osaistungjärkude ajakava

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Paluksin Euroopa Parlamendi liikmetel hetkeks ette kujutada, et nad tegelevad äriga. Teil on praegu kaks tehast, aga kui teil oleks ainult üks tehas, siis saaksite tootlikkust tõsta, vähendades samal ajal kulusid 150 miljoni naela ja kaitstes keskkonda. Teie aktsionärid tahavad just seda. Milline täie aruga ärimees jätaks alles kaks tehast? Tegelikult, austatud Euroopa Parlamendi kaasliikmed, tegeleme siiski äriga, valitsemise äriga, ja mis ülioluline, meie valijate – meie aktsionäride – raha kulutamise järelevalvega.

Raiskame igal aastal 150 miljonit naela, pidades siin Strasbourgis 11 istungjärku. Täiskogul, mille kinnisidee on keskkonnapoliitika, soovivad mõned paisata keskkonda ilma vajaduseta 20 000 tonni vingugaasi. Soovitan Ashley Foxile kasutada oma töös 2012. ja 2013. aastal vähemalt veidigi kainet mõistust.

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin Euroopa Parlamendi osaistungjärkude 2012. ja 2013. aasta ajakava eelnõu muudatusettepaneku nr 1 poolt. Vaatamata sellele, et ma saan aru sümboolsest tähendusest, mis on parlamendi Strasbourgi töökohas peetud täiskogu osaistungjärkudel, tuleb meil praegust kriitilist finantsolukorda Euroopas arvesse võttes otsida võimalusi säästa ja see muudatusettepanek tähendab just seda. Kahe osaistungjärgu pidamine ühel nädalal on eelkõige žest Euroopa Liidu kodanikele, sest just nende makse kasutatakse mitte ainult parlamendiliikmete, vaid ka ametnike ja assistentide kulukate ning aeganõudvate reiside eest maksmiseks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin muudatusettepaneku nr 1 poolt, milles jäetakse välja 2012. aasta 40. nädalale kavandatud osaistungjärk. Leian, et sellega astume väikese sammu edasi Brüsselist Strasbourgi sõitmisega kaasnevate kulude vähendamisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult.

– Ühena peamise muudatusettepaneku allakirjutanutest on mul hea meel, et see on vastu võetud.

2012. aasta osaistungjärkude ajakava tuleb nüüd parandada järgmiselt: jätta ära 40. nädalale kavandatud osaistungjärk (1.–4. oktoobrini) ning jagada oktoobri II osaistungjärk (22.–25. oktoobrini) kaheks eraldi osaistungjärguks – I osaistungjärk 22. ja 23. oktoobril ja II osaistungjärk 25. ja 26. oktoobril.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Selle hääletuse tulemus loob põhjapaneva pretsedendi teel, mis loodetavasti viib ühel päeval kogu parlamendi tegevuse koondamiseni ühte kohta.

Tegelikult arvan, et me ei saa enam taluda riiklike ressursside raiskamist ja välisõhu saastet, mille põhjustab parlamendi kaksikasukoht, mis sunnib igal kuul tuhandeid inimesi tegema pikki ning raskeid reise Brüsseli ja Strasbourgi vahel. Oktoobri kahe täiskogu istungi kokkupanek 2012. aasta ametlikus ajakavas edastab väga selge sõnumi ning arvan optimistlikult, et meie valitud tee on ausam ja kooskõlas kodanike soovidega.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin nende muudatusettepanekute vastu ja algatan koos oma kolleegi Bernd Posseltiga Euroopa Kohtus rikkumismenetluse.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleb 12 täiskogu istungit pidada igal aastal Euroopa Parlamendi Strasbourgi töökohas. Hääletus ajakava muutmise üle, et kaks neist Strasbourgi istungitest saaksid toimuda samal nädalal, kajastab meie kui Euroopa Parlamendi liikmete soovi vähendada kulusid ja süsinikdioksiidi heitekoguseid. Strasbourgi sõitmine on kulukas ja suurenenud reisimine põhjustab lisaks süsinikdioksiidi heitekoguseid. Seetõttu toetan seda raportit, mis võimaldab meil pidada nõutud 12 täiskogu istungit 11 nädalaga, vähendades nii kulusid ja meie töö mõju keskkonnale. Euroopa Parlamendi liikmena soovin esindada oma valijate parimaid huve majanduse ja keskkonna valdkonnas. Nõuan, et Ühendkuningriigi valitsus koos teiste liikmesriikidega tõstataks selle küsimuse, sest see on nõukogu ülesanne.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin muudatusettepaneku nr 1 poolt, milles tehti ettepanek ühendada kaks oktoobri osaistungjärku ja pidada need Euroopa Parlamendi 2012. aasta istungjärgul samal nädalal. Olen vastu parlamendi töö korraldamisele nii, et see on jagatud kolme asukoha vahel. Muudatusettepanek tähendab seda, et säästetakse nii aega kui ka raha ja atmosfääri paisatakse tuhandeid tonne vähem süsinikdioksiidi. Tuleb säästa! Muudatusettepanek tähendab, et mitte ainult Euroopa Parlamendi liikmed, vaid ka mitu tuhat Euroopa Parlamendi ametnikku, kes harilikult töötavad Brüsselis, ning ka ajakirjanikud, lobistid ning Euroopa Komisjoni ja eri liikmesriikide asutuste töötajad sõidavad Strasbourgi 12 korra asemel 11 korda. See vähendab transpordikulusid, kuluhüvitisi, hotellikulusid jne.

Parlamendi 2012. ja 2013. aasta osaistungjärkude ajakava

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Parlament hääletas täna oma 2012. ja 2013. aasta ajakava üle. Esimest korda minu ametiajal Euroopa Parlamendi liikmena kiideti muudatusettepanekud enamusega heaks. See tähendab, et Euroopa Parlamendi liikmed ei pea sõitma Strasbourgi mitte 12, vaid 11 korda aastas, et pidada Strasbourgis 12 istungit. Igakuisest n-ö sõidutsirkusest Brüsselist Strasbourgi on saanud raiskamise sünonüüm nii sellele kulutatud 200 miljoni euro kui ka keskkonda paisatud 20 000 tonni süsinikdioksiidi mõttes.

Euroopa Parlamendi liikmed ei saa otsustada, kus nad istungit peavad, kuid neil on võim otsustada, mitu korda peab parlament ühest linnast teise kolima. Umbes 350 Euroopa Parlamendi liiget toetasid muudatusettepanekut, milles liidetakse meie istungitest kaks kokku ühele nädalale, säästes nii edasi- ja tagasisõidu arvelt kulusid, aega ja energiat. See annab ka teretulnud sõnumi meie valijaskonnale. Loodan, et seda saab kasutada lõpliku ajakava puhul, kus 12 osaistungjärku peetakse kuuel nädalal. Siiski ei ole ma nõus sellega, et sellel täiskogu istungil pandi hääletusele ka 2013. aasta ajakava. See on selge manööver, et mitte pikendada seda menetlust selle ametiaja jooksul.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletusel parlamendi 2012. ja 2013. aasta osaistungjärkude ajakava üle kiitis 58% Euroopa Parlamendi liikmetest heaks muudatusettepaneku, millega kaotati ära üks kahest Strasbourgis peetavast oktoobri osaistungjärgust. See muudatusettepanek on lihtsalt asutamislepingute rikkumine! Asutamislepingutes on parlamendi asukohana ette nähtud Strasbourg ja neis on sätestatud, et seal tuleb pidada igal aastal 12 osaistungjärku. Kaks osaistungjärku peetakse oktoobris, et teha järele töö, mida ei tehta augustis. Väljaspool neid Strasbourgi osaistungjärke peetakse Brüsselis parlamendi komisjonide koosolekuid ja täiendavaid osaistungjärke. Euroopa Kohus kehtestas 1997. aastal selgelt põhimõtte, et Euroopa Parlament peab igal kuul Strasbourgis kokku tulema. Asutamislepingud ei jäta ruumi kahtlusele: Strasbourg ei ole Euroopa Parlamendi teine asukoht; see on selle institutsiooni ainus asukoht. Strasbourgi-vastane rühm on muutumas organiseerituks ja pingutab oma muskleid üha enam, püüdes panna inimesi uskuma, et parlament on ühehäälselt Strasbourgi vastu. Alsace’i toetajad peavad rohkem sõna võtma. Nende poolel on seaduse legitiimsus ja 50 aastat Euroopa integratsiooni ajalugu.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin 2012. aasta ajakava muutmise poolt, et säästa maksumaksjate raha, süsinikdioksiidi heitekoguseid ja vähendada igakuise Strasbourgi sõitmise tõttu tekkivaid katkestusi parlamendi töös.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa lepingutes on sõnaselgelt määratletud, et Strasbourg on ainuke Euroopa Parlamendi töökoht ja seal tuleb pidada igal aastal 12 osaistungjärku. Siiski toimus sel nädalal hääletus, mille eesmärk oli panna 2012. ja 2013. aasta oktoobris kaks Strasbourgi osaistungjärku kokku samale nädalale. Demokraatidest Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid selle otsuse vastu. Prantsusmaa on omalt poolt juba teatanud, et annab asja peagi Euroopa Liidu Kohtusse. Tõepoolest, vastu võetud otsus on asutamislepingute vaimu ja sätete jultunud rikkumine, sest tuleb meeles pidada seda, et tekstide sätteid võib muuta ainult liikmesriikide ühehäälse otsusega.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasime sel nädalal Euroopa Parlamendi 2012. ja 2013. aasta osaistungjärkude ajakava üle. Minu suureks kurvastuseks hääletas enamik Euroopa Parlamendi liikmeid selle muudatusettepaneku poolt (millele mina tungivalt vastu olin), milles liidetakse oktoobri kaks osaistungjärku kokku üheks osaistungjärguks, pidades neid samal nädalal. Minu arvates on see hääletus täiesti vastuolus EL-i asutamislepingute vaimsusega, milles on selgesõnaliselt sätestatud, et Strasbourg on Euroopa Parlamendi ainus asukoht ja et 12 osaistungjärku peetakse igal aastal seal. Arutelu Euroopa Parlamendi töökoha asukoha teemal tõusetub kogu aeg uuesti ning täna on tegemist värske rünnakuga Euroopa Parlamendi töökoha vastu Strasbourgis. Siiski on Strasbourgi töökohal ajaloolised viited, seda on mainitud õigusaktides ning seda ei tohiks nende arvukate rünnakutega kahtluse alla seada. Prantsusmaa teatas hiljuti, et annab asja Euroopa Liidu Kohtusse – tahaksin sellele sammule heakskiitu ja toetust avaldada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin parlamendi ametliku 2012. aasta ajakava muudatuste poolt, sest arvan, et parlamentaarseid kohustusi täites on õige piirata majanduslike ja teiste ressursside raiskamist. Otsus pidada kaks oktoobri täiskogu istungit samal nädalal tähendab tegelikult seda, et saame vältida topeltsõitu Strasbourgi ja kõike muud, mis sellega kaasneb ressursside säästmise seisukohalt. Lõpetuseks arvan, et see otsus on kooskõlas juba toimuvaga, kahe täiskogu istungi koondamisega septembrisse.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin parlamendi 2012. ja 2013. aasta osaistungjärkude ajakava kavandatud muudatuste poolt, sest arvan, et isegi täielikult asutamislepingutest kinni pidades on igal juhul võimalik viia parlamendi kaks osaistungjärku kokku ühele nädalale, vältides sama kuu jooksul kaks korda Strasbourgis käimist. See võimaldab meil vähendada Euroopa Liidu institutsioonide kulusid ning vältida aja ja raha raiskamist. See nõuab nii minult kui ka teistelt parlamendiliikmetelt suuremat pingutust istungite organiseerimiseks, aga näitab üldsusele suuremat soovi vältida avaliku sektori raha mõttetut raiskamist.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Usun, et kahe eraldi täiskogu istungi pidamine oktoobris ei ole vajalik. ELi asutamislepingutes on nõutud, et parlament peaks Strasbourgis igal aastal 12 istungit. Siiski on neis lubatud pidada kahte istungit ühel nädalal. Tehes lõpu tavale sõita ühe kuu jooksul kaks korda Strasbourgi, võib parlament näidata eeskuju süsinikdioksiidi heitekoguste vähendamisel ja avaliku sektori raha säästmisel.

Parlamendi 2013. aasta osaistungjärkude ajakava

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin muudatusettepaneku nr 1 poolt, milles jäetakse välja 2013. aasta 40. nädalale kavandatud osaistungjärk. Mis puutub 2012. aasta ajakava käsitlevasse otsusesse, siis aitab see kaasa parlamendi kulude vähendamisele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ühena peamise muudatusettepaneku allakirjutanutest on mul hea meel, et see on vastu võetud. 2013. aasta osaistungjärkude ajakava tuleb nüüd parandada järgmiselt: jätta ära 40. nädalaks kavandatud osaistungjärk (30. septembrist 3. oktoobrini) ja jagada oktoobri II osaistungjärk (21.–24. oktoobrini) kaheks eraldi osaistungjärguks – I osaistungjärk 21. ja 22. oktoobril ja II osaistungjärk 24. ja 25. oktoobril.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Selle hääletuse tulemus loob põhjapaneva pretsedendi teel, mis loodetavasti viib ühel päeval kogu parlamendi tegevuse koondamiseni ühte kohta.

Tegelikult arvan, et me ei saa enam taluda riiklike ressursside raiskamist ja välisõhu saastet, mille põhjustab parlamendi kaksikasukoht, mis sunnib igal kuul tuhandeid inimesi tegema pikki ning raskeid reise Brüsseli ja Strasbourgi vahel. Oktoobri kahe täiskogu istungi kokkupanek 2013. aasta ametlikus ajakavas edastab väga selge sõnumi ning arvan optimistlikult, et meie valitud tee on õiglasem ja kooskõlas kodanike soovidega.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin nende muudatusettepanekute vastu ja algatan Euroopa Kohtus rikkumismenetluse. Esimeeste konverents ei oleks pidanud lubama seda ettepanekut hääletusele.

Raport: José Manuel Fernandes (A7-0049/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, kus austatakse põhimõtet, et institutsioonidel peavad olema piisavad vahendid, mida hallatakse rangelt ja tõhusalt. Euroopa praeguse majandus- ja finantskriisi ajal, kus üldsus on kohustatud oma isiklikke kulutusi kärpima, peaksid nii EL kui ka liikmesriikide institutsioonid seda eeskuju järgima. See ei tohiks aga olla takistuseks vajalike avalike investeeringute tegemiseks, mis keskpikas või pikaajalises perspektiivis kasu toovad. Tahan rõhutada, et Lissaboni lepingu jõustumise mõju rubriigile 5 peaks stabiliseeruma 2012. aastal, kuigi 2013. aastale kavandatud Horvaatia ühinemine mõjutab 2012. aasta eelarvet.

Praeguse olukorraga silmitsi seistes võib mõnel institutsioonil olla veidi probleeme tasakaalustatud eelarve säilitamisega. Selleks et see õnnestuks, nõustun hea halduse meetmetega, mis on seotud haldusressursside ja kulude vähendamise kavadega, rakendades samal ajal tõhusaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Lõpetuseks ei saa parlament seada ohtu tingimusi, mis on vajalikud selleks, et võimaldada kõigile liikmesriikidele võrdsetel alustel usaldusväärseid töötingimusi.

  Marta Andreasen (EFD), kirjalikult. – Hääletasin 2012. aasta eelarve prioriteete käsitleva Fernandese raporti vastu, sest Euroopa Parlament loodab endiselt suurendada oma eelarvet 5%, samas kui ülejäänud Euroopa institutsioonid piirduvad 1%-ga. ELi kulutused on Euroopa riikide suhtes tõepoolest jätkusuutmatud ning neid tuleb vähendada. Olen vapustatud, et selles raportis kiidetakse heaks Euroopa ajaloo maja projekt: selle edeva projekti maksumus on 70 miljonit eurot, mis on eeldatavate kokkuhoiunõuetega täielikus vastuolus.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles esitatakse ELi institutsioonide rahastamise üldine raamistik ja 2012. aasta eelarve prioriteedid. Jätkuva majanduskriisiga silmitsi seistes on väga tähtis tagada hea finantsjuhtimine, et rakendada säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid. Nõustun raportööri arvamusega, et nende põhimõtete rakendamise tulemusena peaksid institutsioonid esitama kulude kärpimise kavad. Veelgi enam, institutsioonide iga kulu tuleb täpselt selgitada ja põhjendada. Euroopa Parlament ja teised institutsioonid peaksid esitama kaks korda aastas aruande oma eelarve täitmise kohta, esitades üksikasjaliku teabe iga eelarverea assigneeringute kasutamise kohta. Seetõttu leian, et Euroopa Parlament ja teised institutsioonid peavad näitama, et nad suhtuvad eelarvesse vastutustundlikult ja konservatiivselt. Tunnen heameelt selle üle, et ELi eelarvesse on loodud Euroopa välisteenistuse jaoks uus, X jagu, millele on lisatud 464 miljonit eurot. Soovin siiski kutsuda Euroopa välisteenistust üles kasutama eraldatud rahalisi vahendeid oma meetmete rakendamiseks ning konkreetsete tulemuste saavutamiseks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Järgmise aasta eelarve peab olema vastutustundlikult tasakaalustatud ning eelistada tuleb neid valdkondi, mis ELi 2020. aasta strateegiaga lahutamatult seotud on. Eelarve koostamisel on vaja tagada jätkusuutliku halduse põhimõte mõjususe ja tõhususe aspektides. Vaja on tagada ELi institutsioonidele piisavad vahendid, et need oma ülesandeid nõuetekohaselt täita saaksid. Samal ajal peavad ELi institutsioonid vastama ka ELi praegusele finants-, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale, kohaldama rangeid haldusmenetlusi ning haldama vahendeid rangelt ja tõhusalt. Nõustun, et ELi institutsioonid saavad aidata märkimisväärselt kaasa kulude vähendamisse ja pakkuda mastaabisäästu, nagu tsentraliseeritud hanked, institutsioonide ühised talitused, e-valitsuse süsteemid jne.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin dokumendi poolt, sest minu arvates määratakse Fernandese raportis 2012. aasta eelarve prioriteetide kohta asjakohaselt kindlaks suunad, mida järgmisel aastal järgida. Kiidan heaks ja toetan raportis esitatud ideed eelistada töötajate sisevärbamist. See aitab suurendada tõhusust läbi eelnevalt omandatud kogemuste, vähendades samal ajal ka koolituskulusid ja täiesti uue organisatsioonikultuuri kohandamisega seonduvaid kulusid. Samas on tähtis võrrelda üksikasjalikult tegelikke kulusid 2011. aastal eelarvesse kantud summadega ning näidata täpselt ära märkimisväärsete erinevuste põhjused. ELi institutsioonid peavad koostama ja saatma komisjonile oma kulude kärpimise kavad, milles on toodud ära konkreetsed tähtajad ja mõõdetavad eesmärgid. Me ei saa paluda, et vaid tavakodanikud ja erasektor ohvreid tooksid. Seda peavad tegema ka ELi institutsioonid. Tegelikult peab parlament olema eeskuju, näitama üles solidaarsust ja jälgima ressursside kasutamist väga täpselt.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis Euroopa Parlamendi ja teiste Euroopa institutsioonide 2012. aasta eelarve prioriteetide kohta, mille poolt ma hääletasin, on saavutatud mõningane edu praeguse majandusliku, finants- ja sotsiaalse olukorra arvesse võtmisel. Teiste sõnadega: see on eelarve, mida iseloomustavad mõõdukus ja kokkuhoid. Selles raportis propageeritakse kõrgetasemelist õigusloomet, kulude kärpimist, keskkonnamõju vähendamist ja nullpõhist kasvu ehk kasvu vastavalt inflatsioonile. Sama tähtis on ettepanek koostada edaspidi eelarved mitmeks aastaks, et need oleksid kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga. Resolutsioonis võetakse arvesse ka Horvaatia võimalikku ühinemist 2013. aastal.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Nõustun raportiga 2012. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, kus rõhutatakse vajadust ühendada ressursid, mida on vaja Lissaboni lepingu jõustumisest tuleneva uue institutsioonilise raamistikuga toimetulekuks. Vastutustundlik suhtumine eelarveküsimustesse on väga tähtis nii parlamendile kui ka teistele institutsioonidele. Praegune kriis ja avaliku sektori suur võlakoormus viivad tungiva vajaduseni ennast piirata, võttes arvesse säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid. Rõhutamist väärib asjaolu, et teatud investeeringud, eelkõige tehnoloogiasse, võivad tuua kaasa säästu pika aja jooksul tulevikus ning seetõttu ei tohiks neid takistada. Soovin rõhutada ka seda, et parlamendi ja teiste institutsioonide kultuuri osana tuleb esitada ettepanekud paberi-, energia- ja veetarbimise ning heitkoguste vähendamiseks. Soovitatav oleks vähendada ka füüsilise meedia levitamiseks vajaliku materjali hulka, asendades selle digitaalmeediaga.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Euroopa Parlamendi 2012. eelarve piiramise poolt, arvestades majanduslikke, finants- ja sotsiaalseid piiranguid ELi liikmesriikides. Kavatsesime saavutada mõnede kulude kärpimise ning ülejäänute üksikasjaliku põhjendamise. Siiski ei tohiks seada ohtu juba käimasolevaid projekte, nagu Euroopa Liidu maja. See on inflatsiooniga kooskõlas olev kokkuhoiueelarve. Samal ajal ei tohi kärped avaldada negatiivset mõju parlamendi õigusloome tööle.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan José Manuel Fernandese suurepärast raportit, sest raske finants-, majandusliku ja sotsiaalse kriisi ajal, kui üldsus nii palju ohvreid tooma peab, peame meie olema esimesed, kes eeskuju näitavad, võttes vastu suunised eelarveks, mida iseloomustavad konservatiivsus ja kokkuhoid. Kättesaadavaks tuleb aga teha vahendid, mis on vajalikud selleks, et ELi institutsioonid oleksid suutelised täitma neile esitatud ootusi, eelkõige Lissaboni lepingu jõustumisest tuleneva uue institutsioonilise raamistikuga toimetulekuks.

Soovin rõhutada ka seda, kui tähtis on kehtestada nende vahendite haldamise suhtes kõrgemad ranguse ja tõhususe standardid ning teha see rangema ja läbipaistvama kontrolli all. Sama tähtis on ergutada koostoime loomist ning vältida töötajate ja ülesannete tarbetut dubleerimist.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Eelarveprioriteetide kaalumine siin täiskogul toimub kontekstis, kus ELi liikmesriikides tehakse suuri kärpeid avalikus sektoris, tööpuudus kasvab, kasvavad majapidamiskulud ja üldine majanduslik ebakindlus, seda nii riiklikul tasandil kui ka paljudes peredes. Mida EL selles väga raskes ja keerukas kontekstis prioriteediks peab? Märkimisväärselt on üks prioriteete Euroopa ajaloo maja.

Julgen arvata, et kui minu valijatelt küsitaks, kas need 100 miljonit kulutatakse sellisel ajal hästi, vastaksid vähesed – kui üldse keegi – jaatavalt. On aeg, et Euroopa parlamendi liikmed, komisjon ja ametnikud reaalsusesse tuleksid. Prioriteedid peavad olema meie valijate parimates huvides ning eesmärgiga nende elu lihtsamaks muuta. ELi raha ei tohi raisata ainult nende kinnisideede küüsis vaevlevate isikute nõudmiste täitmiseks, kes suruvad peale oma idealistlikke kavatsusi ELi jagatud ajaloost ja identiteedist. See enesekesksus peab lõppema!

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV) Otsustasime seda eelarveraportit toetada. Selle põhjus on osaliselt see, et raportis rõhutatakse selgelt säästlikkuse ja piirangute tähtsust praegusel majanduslikult raskel ajal, ning osaliselt see, et tuntakse heameelt 464 miljoni euro eraldamise üle Euroopa Liidu välisteenistusele, kelle tähtis tegevus jääb valdkonda, millele EL keskenduma peaks.

Samal ajal suhtume aga väga kriitiliselt 549,6 miljoni investeerimisse Luxembourgis asuva KADi hoone laiendamisse ning me ei jaga üldse raportööri ootusi, et see võimaldab pikaajalises perspektiivis kulusid kokku hoida. Selle asemel oleks ainuke mõistlik lahendus Euroopa Parlament ja selle töö ühte kohta koondada.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide 2012. aasta eelarve prioriteete käsitleva raporti poolt.

Raportis võetakse kriitiline ja kahtlev hoiak mitme suuri kulutusi sisaldava eelarvettepaneku suhtes ning soovitatakse suurendada parlamendi järgmise aasta eelarvet mitte rohkem kui inflatsioonimäära võrra ehk teisisõnu ei tuleks seda võrreldes 2011. aastaga tegelikult üldse muuta. Lisaks soovime rõhutada, et nõustume raporti väga kõhkleva ja kriitilise seisukohaga Euroopa ajaloo maja rajamise suhtes. Ajal mil liikmesriikide eelarvetele avaldatakse suurt survet, on meie arvates kohatu algatada selline projekt, mis tõenäoliselt väga kalliks kujuneb.

Tahaksime siiski rõhutada, et oleksime eelistanud parlamendi 2012. aasta eelarve suhtes veelgi kitsendavamat lähenemisviisi, mis hõlmab ka ettepanekuid säästude ja ümberjaotamiste kohta uute nõudmiste rahastamiseks. Komisjon pooldab ELi institutsioonide järgmise aasta halduseelarvete kasvumäära maksimaalselt 1% ulatuses – algatus, mida meie arvates toetada tuleks. Inflatsiooniga võrreldes tooks eelarvete suurendamine maksimaalselt 1% kaasa parlamendi eelarve kogumahu vähenemise.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades ELi praegust finants-, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda on üha olulisem, et institutsioonid oleksid vastava kvaliteedi ja tõhususega ning et nad võtaksid kokkuhoiu saavutamiseks kasutusele ranged haldusmenetlused. Nüüd on vaja teha jõupingutusi Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide täielikuks saavutamiseks, keskendudes kasvule ja töökohtade loomisele. Vaja on saavutada ka pidev tasakaal ning teha jõupingutusi kõigi eelarvekategooriate konsolideerimise suunas. Seetõttu on tähtis säilitada halduskulude mõõdukas kasutamine. Kokkuvõtteks peaks parlament üldises raamistikus ja 2012. aasta eelarve prioriteetides säilitama kõrgetasemelise õigusloome, austama hea halduse ja läbipaistvuse põhimõtteid ning tagama vastutustundliku suhtumise eelarvesse.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis seatakse prioriteediks kõrgetasemeline õigusloome. Arvestades, et vaatamata selle mõiste ebaselgusele sõltub selline kõrgetasemeline õigusloome põhimõtteliselt õigusloome protsessi liidetud poliitilistest suunistest, pooldame vahendite – nii materiaalsed kui ka inimressursid – õiglase eraldamise kättesaadavaks tegemist parlamendile, et täita parlamendi tööle esitatavaid nõudmisi ja teenida selle tegevusulatuse huve. Raportöör kasutab kogu raportis paljusõnalist retoorikat, mida iseloomustavad sellised mõisted nagu „hea haldus”, „mastaabisääst”, „tõhusus”, „mõjusus”, „tasuvusanalüüs”, „töötajate ümberpaigutamine”, „liikuvus” jne. Sellele vaatamata ilmneb, et ELi välispoliitiliste eesmärkide toetamise puhul on nimekirjast eemaldatud Euroopa välisteenistus. Nõustume täielikult sellega, „et kõigile parlamendiliikmetele − sõltumata rahvusest ja keelest − tuleb anda võimalus täita oma kohust ja osaleda poliitilises tegevuses soovi korral oma emakeeles”. See hõlmab aga palju enamat kui suulise tõlke tagamist parlamendikomisjonide koosolekutel, millele raportöör viitab. See hõlmab suulise tõlke teenuste pakkumist ka koordinaatorite koosolekutel, kolmepoolsetel läbirääkimistel, delegatsioonides, parlamentaarsetes assambleedes ja mujal. Samuti hõlmab see ametlike ja tööga seotud dokumentide õigeaegset tõlkimist. Hetkel on mõlemas valdkonnas veel puudujääke.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on järjekordne raport ELi eelarvepoliitika järjepidevuse kohta, mis on allutatud eelkõige õigusloome protsessi viidud poliitilistele suunistele. Pooldame aga parlamendile kättesaadavate töövahendite – nii materiaalsed kui ka inimressursid – õiglast kokkusobitamist parlamendi töö vajaduste ja mastaabiga, liialdamata kulude või võimalike säästudega ja õõnestamata parlamendi tööd.

Me ei saa aga jätta mainimata, et mõistete nagu „hea haldus”, „mastaabisääst”, „tõhusus”, „mõjusus”, „tasuvusanalüüs”, „töötajate ümberpaigutamine”, „liikuvus” jne asemel vajab Euroopa Liit teistsugust poliitikat, sealhulgas sõjaväe ja Euroopa välisteenistuse kulude märkimisväärset vähendamist.

Me toetame selle kaitsmist, et kõigile parlamendiliikmetele − sõltumata rahvusest ja keelest − tuleb anda võimalus täita oma kohust ja osaleda poliitilises tegevuses soovi korral oma emakeeles, pidades siiski meeles, et see tähendab palju enamat kui suulise tõlke tagamist parlamendikomisjonide koosolekutel, nagu raportöör teada annab. See hõlmab suulise tõlke teenuste pakkumist ka koordinaatorite koosolekutel, kolmepoolsetel läbirääkimistel, delegatsioonides, parlamentaarsetes assambleedes ja mujal. Samuti hõlmab see ametlike ja tööga seotud dokumentide õigeaegset tõlkimist.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) José Manuel Fernandese raport puudutab Euroopa institutsioonide 2012. aasta eelarvemenetluse suuniseid. Muu hulgas käsitletakse raportis veelgi rangemalt – arvestades praegust keerulist majanduskriisi aega – Euroopa organisatsioonilise süsteemi bürokraatlikku haldust. Just seetõttu toetasin José Manuel Fernandest poolthäälega.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti vastuvõtmise poolt, millega kehtestatakse 2012. aasta eelarvemenetluse suunised: Euroopa Liidu institutsioonide (välja arvatud Euroopa Komisjoni) toimimise üldine raamistik ja eelarveprioriteedid. Meie raportis toetatakse eelkõige Euroopa Parlamendi eelarve vähendamist liikmesriikide majandusliku, finants- ja sotsiaalse olukorra kontekstis ning ma tunnen selle üle heameelt. Kokkuvõttes olin kindlalt vastu muudatusettepanekutele, mis ohustasid Euroopa Parlamendi kohta Strasbourgis, ja mul on hea meel, et Euroopa Parlament selle häälteenamusega tagasi lükkas.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustusin selle raportiga, sest väga tähtis on eelistada hea halduse põhimõtteid, nimelt säästlikkust, tõhusust ja mõjusust. Eri poliitikameetmete rakendamisel tuleks võtta arvesse saavutatud tulemusi ja erinevatele kuludele tuleks, kus võimalik ja kus nende ulatus seda nõuab, korrapäraselt tasuvusanalüüsi teha. Nende põhimõtete rakendamise tulemusena peaksid institutsioonid esitama kulude kärpimise kavad; kaaluda tuleks tsentraliseerimise eeliseid mastaabisäästu pakkumise kujul (nt tsentraliseeritud hanked, institutsioonide ühised talitlused). Tuleks teha institutsioonidevahelist koostööd, et vahetada parimaid tavasid, mis soodustavad tõhusust ja võimaldavad saavutada kokkuhoidu. Leian, et institutsioonidevahelist koostööd tuleks parandada tõlke, suulise tõlke, värbamise (EPSO) ja EMASi raames ning laiendada teistesse valdkondadesse. Arvestades majanduskriisi ja avaliku sektori suurt võlakoormust ja eelarvepiiranguid ning liikmesriikide püüdlusi oma eelarvet konsolideerida, peab parlament koos teiste institutsioonidega näitama, et suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja konservatiivselt. Euroopa Parlamendi eesmärk peaks olema kõrgetasemeline õigusloome ja selleks peaks saama kasutada kõiki vajalikke vahendeid, kuid samas tuleb kinni pidada eelarvepiirangutest.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Praeguses majanduslikus, finants- ja sotsiaalses õhkkonnas kujutavad 2012. aasta eelarvemenetluse suunised endast tõelist katsumust, eelkõige seetõttu, et Euroopa Liidu institutsioonid on sunnitud märkimisväärselt säästma, kuid samas vajavad nad piisavalt vahendeid, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid võimalikult professionaalselt ja tõhusalt. Väljendan sel puhul oma toetust paremale institutsioonidevahelisele koostööle tavade vahetamise eesmärgil, mille tulemusena sünnib Euroopa ja selle kodanike vaheliste sidemete tugevdamise strateegia, säilitades samal ajal eelarve kasinuse ja tehes sääste, nii et Euroopa 2020. aasta eesmärke edukalt rakendada saaks.

Vaatamata sellele, et parlamendi ja teiste institutsioonide 2012. aasta eelarve peaks olema konsolideeritud, ei tohiks see takistada investeerimist, sest investeerimisprojektid tagavad Euroopa majanduse tõrgeteta toimimise.

Viimasena, kuid mitte vähem olulisena toetan raportööri seisukohta, kus ta ei aktsepteeri parlamendikomisjonide koosolekutel suulise tõlke puudumist, sest Euroopa Parlamendi liikmetele tuleb anda võimalus kasutada oma emakeelt. Minagi olin olukorras, kus ma suulise tõlke teenust kasutada ei saanud, kuigi ma esitlesin raportit.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) 2012. ja 2013. aasta eelarved on konsolideeritud eelarved, mille eesmärk on kajastada liikmesriikide kulutuste kärpeid ja määratleda järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatavad sihttasemed.

Selle eelarve eesmärk peaks olema tipptase, mis tähendab säästvuse, tõhususe ja mõjususe eesmärkide täitmist, kasutades nii vähe olemasolevaid vahendeid kui võimalik. Konsolideerimisetapis on parlamendi eesmärk eelarvet suurendada, kuid mitte rohkem kui inflatsioonimäära võrra. See künnis tähendab väga vastutustundlikku tegutsemist. Laienemisest tulenev kulude suurenemine, et hõlmata Horvaatia ja Lissaboni lepinguga sätestatud 18 uut siinse täiskogu liiget, ühendatakse eelarvesse selle muutmise kaudu.

Kulude kontrollimist hõlmava lähenemisviisi austamise eesmärgil loodan, et kõik institutsioonid saadavad eelnevalt vajaliku teabe, et oleks võimalik koostada halduskulude üldine raamistik, nii et eelarvepädev institutsioon saaks otsustada vahendite kasutamise üle, järgides mitmeaastast jätkusuutlikku lähenemisviisi, mille eesmärk on võrrelda institutsioonide aja jooksul esitatud teavet.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel raporti üle, kus tehakse selgeks, et parlament eeldab, et juhatus esitab eelarvestuses realistlikud taotlused; institutsiooni tõhusa ja nõuetekohase toimimise tagamiseks on valmis vaatama juhatuse ettepanekud läbi puhtalt vajadustest ja konservatiivsusest lähtuvalt; rõhutab, et septembris eelarvekomisjonile esitatud juhatuse kirjaliku muutmisettepaneku eesmärk on võtta arvesse vajadusi, mida eelarvestuse koostamisel ei osatud ette näha, ning rõhutab, et seda ei tuleks võtta kui võimalust muuta varem kokku lepitud eelarvestust. Institutsioonidevahelise tava kohaselt kantakse laienemisega seotud vajadused eelarvesse kas kirjaliku muutmisettepaneku või paranduseelarve abil; Lissaboni lepingu alusel lisanduva 18 uue parlamendiliikme rahalised vajadused kantakse eelarvesse samuti kirjaliku muutmisettepaneku või paranduseelarve abil.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raporti suurim väärtus on selles, et seal rõhutatakse parlamendiliikmete vajadust täita oma kohustusi oma emakeeles. Mitme koosoleku, meile suunatud teatiste ja läbirääkimisel olevate ühisresolutsioonide tõlgete puudumine on õigustamatu takistus meie tööle Euroopa Parlamendi liikmetena ning järelikult ka demokraatiale. Ma toetan seda nõuet. Keeldun aga toetamast raha raiskamist ja demokraatlikus mõttes viga, mida esindab paruness Ashtoni Euroopa välisteenistuse rajamine. Samamoodi keeldun toetamast eraettevõtjate eelistamist riigiteenistujatele.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni leping on toonud parlamendile uusi kohustusi. See olukord nõuab täiendavat administratiivtööd, mistõttu vajavad parlamendiliikmed endale nõunikeks kvalifitseeritud töötajaid. See uus olukord viib meid kahe probleemini: täiendavate assistentide vajaduse tõttu suurenevad kulud ning selleks, et neile head töötingimused tagada, on vaja täiendavaid tööruume. See viib meid aga suurenenud kulutusteni. Kriisi ajal on seda raske seletada, kuid laitmatu parlamenditöö tagamiseks peavad sel olema vajalikud finants- ning inimressursid. Seepärast hääletasin ma nii, nagu hääletasin.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Vaatamata sellele, et raport sisaldab 2012. aasta eelarve põhisuuniseid ja -prioriteete, sealhulgas Euroopa Parlamendi seadusandlike ülesannete standardid, ei leia ma, et eelarve suurendamine inflatsioonimäära kontekstis oleks õige või põhjendatud. Ühiste probleemide lahendamiseks ja prioriteetideks on muud mehhanismid ja viisid. Ma hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2012. aasta kulutuste ülemmäära on taas kord suurendatud. Just sel ajal, kui kodanikud oma vöösid pingutama peavad, peab ka Euroopa Liit säästma. Säästmiseks on piisavalt võimalusi alates loobumisest ühest kohast parlamendis kuni ELi asutuste segase olukorra vähendamise ja abiprogrammide raames toimuvate pettuste vastu võitlemise parandamiseni.

Majandus- ja finantskriisi sildi all on Euroopa Liit lihtsalt mõned kavad ootele pannud, kuid vaatamata sellise teguviisi esitamisele suure säästmisena ei ole EL tegelikult midagi säästnud. See on Euroopa kodanike suhtes rohkem kui ebaaus ning sama ebaaus on põhjendada kõiki lisakulusid Lissaboni lepingutest tulenevate suuremate nõudmistega. Hääletasin seetõttu eelarveraporti vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Raport sisaldab Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2012. aasta eelarve ülemmäära suurendamist. Majandus- ja finantskriisi tulemusena olid liikmesriikide kodanikud sunnitud aktsepteerima kokkuhoiumeetmeid ning taluma peamist osa kriisi mõjust. Ka EL peaks oma kulutusi vähendama. See algab asutuste kontrollimatu kasvuga, läheb edasi Türgile antava ühinemiseelse abi juurde ning jätkub kallite dubleerivate struktuuride ja halduskuludega, mis on Euroopa välisteenistuse tulemus. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) José Manuel Fernandese resolutsiooni ettepanekus 2012. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta antakse ülevaade parlamendi eelarve haldusest eesmärgiga optimeerida tulevikus Euroopa institutsioonidele kättesaadavate vahendite haldus. Seetõttu hääletasin poolt. Parlament peab võtma vastu eelarve, et konsolideerida tulevane finantsraamistik ja täiendavad inimressursid, mida on vaja Lissaboni lepingu tingimuste täitmiseks, ning et arendada ja täiustada olemasolevaid hooneid, informatsioonitehnoloogiat ja tõlketeenuseid. Põhieesmärk on endiselt leida hea viis vahendite haldamiseks nii, et piirata kulusid ja parandada samas sellele vaatamata teenuseid.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Jäin erapooletuks, sest kuigi tekstis mainitakse järgmise aasta eelarve võimalike säästude kindlaksmääramist, ei ole neid täpsustatud. Kui soovime olla järjekindlad, siis tuleb säästmisega seotud poliitikameetmeid alustada siinse täiskogu suurest liikmete arvust.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest leian, et ELi praegune finants-, majanduslik ja sotsiaalne olukord ei tohi takistada institutsioonidel kasutada rangeid haldusmenetlusi vajalike säästude saavutamise võimaldamiseks. Tuleb teha tõelisi jõupingutusi konsolideerimise suunas. Mis puutub usaldusväärse juhtimise põhimõtetesse, siis peavad institutsioonid esitama kulude kärpimise kavad ning kulutuste esitamisel tuleb need selgelt täpsustada ja põhjendada. Samas vaimus tahaksin avalikult tänada oma kolleegi Fernandest suurepärase töö eest!

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin 2012. aasta eelarvemenetluse suuniseid käsitleva raporti poolt, sest leian, et praegune majanduskriis – mis hetkel mõjutab eelkõige tööhõivet – nõuab liikmesriikidelt ja Euroopa institutsioonidelt ühiseid jõupingutusi kulutuste vähendamiseks. Seetõttu nõustun väitega, et praeguses olukorras on Euroopa tasandil rahastamise üldpõhimõte järgida eelarvekasinuse põhimõtet.

Igal juhul tunnen, et pean rõhutama, kuidas isegi praeguses majandusolukorras tuleks liidu eelarves ja just parlamendi – kui ainsa kodanike poolt otse valitava Euroopa institutsiooni – eelarves hoolitseda eelkõige kodanike Euroopa Liidule lähemale toomise edendamise eest, eriti sellisel ajal nagu praegu, kus tulevik nii ebakindel on. Konkreetsemalt öeldes pean ma eriti heaks mõtteks kaaluda parlamendi teabeasutuste paremat levikut liikmesriikides ja nende strateegilisemat asukohta naaberriikide värskeimate muutuste kontekstis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin poolt, kuigi oleksin eelistanud, et mõned muudatusettepanekud, mis puudutavad Euroopa Parlamendi vajadust vähendada oma töökohtade arvu, oleksid jäänud vastu võtmata.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) 2012. aasta eelarve suunised põhinevad tasakaalul vajaduse vahel anda Euroopa institutsioonidele piisavalt ja asjakohaselt vahendeid nende ülesannete täitmiseks ja vajaduse vahel reageerida praeguse finants-, majandus- ja sotsiaalse kriisi ajal kvaliteetselt ja mõjusalt. Esitatud ettepanekus rõhutatakse, et institutsioonidel võib olla keeruline säilitada finantsdistsipliin ja enesepiiramine, et mitmeaastasest finantsraamistikust kinni pidada, eriti seoses rubriigiga 5. Seetõttu kutsub raportöör üles järgima hea halduse põhimõtteid, nagu säästlikkus, tõhusus ja mõjusus, et võimaldada saavutada suuremat rangust, lihtsust, selgust ja läbipaistvust.

Mis parlamenti puudutab, hõlmab dokument, mille poolt ma hääletasin, 2013. aastal Horvaatia ühinemisest tulenevaid vajadusi, Euroopa Parlamendi liikmete arvu suurendamist 18 võrra ja Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevat vajadust lisatöötajate järele. Teiste institutsioonide puhul tasub rõhutada uut, X jagu välisteenistuse kohta, mis vastab koos uue aluslepinguga finantsvajadustele, mis tulenevad kõikehõlmava institutsioonilise raamistiku loomisest ELi välispoliitika toetamiseks.

  Peter van Dalen (ECR), kirjalikult. – (NL) Fernandese raporti kohaselt peab Euroopa Parlament õigusloome valdkonnas silma paistma ning kõik vahendid peavad teenima seda eesmärki. Minu jaoks peab siinkohal olema ka teine prioriteet, nimelt see, et parlament peab paistma silma ka eelarvedistsipliiniga. Valitsused, ettevõtjad ja kodanikud peavad praegu taas kord oma kulutusi analüüsima. Euroopa Parlament peab tegema sama – me ei pea keskenduma rohkemale rahale, vaid uutele prioriteetidele. Vajame suunamuutust, sest Euroopa Liidu halduskulud on tõusnud kiiremini kui liidu kogukulud ja suurim kulutaja on parlament! Raporti põhjenduses F viidatakse Euroopa välisteenistusele, mis tõenäoliselt rohkem raha maksma läheb. Ka see peab muutuma. Miks on nimetatud teenistusel kümneid töötajaid ja luksuslikud hooned sellistes eksootilistes kohtades nagu Barbados ja Madagaskar? Vaadake välisteenistust lähemalt ja leiate, et see ei vaja rohkem raha! Euroopa Liidu eelarveprioriteet number üks peab olema: mitte kulutada rohkem raha, vaid kulutada paremini.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) 2012. aasta eelarvemenetluse suunised hõlmavad eri jagusid, mis on koondatud rubriikidesse „majandus” ja „konsolideerimine”. Praeguse majandus- ja finantskriisi tagajärjel on paljud Euroopa kodanikud ja liikmesriikide valitsused olnud sunnitud oma majandust ja kulusid piirama. Sellises olukorras on rohkem kui õigustatud, et Euroopa Parlament peab oma 2012. aastaks esitatud eelarvega eeskuju näitama. 2012. aastal seisab EL silmitsi uute – ja ettenägematute – kulutustega. See sõltub Horvaatia võimalikust ühinemisest, vastloodud Euroopa välisteenistusest ning kolmest finantsasutusest. Selleks et peatada suurenenud eelarvenõudmiste automaatne võrdsustamine eelarve suurendamisega, on nüüd aeg määrata kindlaks võimalikud säästud ELi eelarves. See peaks hõlmama näiteks liidu asutuste majandustegevuse analüüsi ning ELi asutuste inimressursside ja kinnisvarapoliitika hindamist.

Resolutsiooni ettepanek B7-0165/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan resolutsiooni poolt, sest strateegia Atlandi piirkonna kohta on oluline ELi territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohalt, eelkõige ELi piiride ida poole laienemise kontekstis. Tuleb märkida, et meie lähenemisviisis Atlandi suhtes võiks seda käsitleda vähem äärealana ja tunnistada rohkem selle geograafiliselt keskset tähtsust maailmas osana strateegilisest suunitlusest, mis selle piirkonna keskele kohale seab. ELi jaoks on Atlandi piirkond piiriala Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning kogu Lääne-Aasiaga. Strateegias Atlandi piirkonna kohta, milles osalevad liikmesriigid ja nende piirkonnad, tuleks seada esikohale ka uued uuendusvaldkonnad majanduses ja teaduses, eelkõige uued tooted ja teenused, mis on seotud keskkonna, taastuv- ja mereenergia, toiduga seonduva mere biotehnoloogia, tervise ning nutikate tehnoloogiamahukate toodete ja teenustega.

Atlandi piirkonna strateegia ei tohiks olla isoleeritud, vaid pigem ELi üldiste eesmärkide raames esile tõstetud, arvestades Läänemere strateegia õppetundi, mis võeti vastu pärast perioodi 2007–2013 eelarve kavandamise alustamist, mis selle algatuse reguleerimisala kahtlemata piiranud on.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, milles käsitletakse Euroopa strateegiat Atlandi piirkonna kohta. Atlandi rannikul asub viis ELi liikmesriiki – Prantsusmaa, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik. Seetõttu on selle piirkonna nende riikide tegevuse kooskõlastamiseks vaja strateegiat. Nõustun raportööriga, et ELi makropiirkondlike strateegiate peamine lisandväärtus seisneb mitmetasandilises koostöös, kooskõlastamises ja olemasolevate vahendite paremas strateegilises investeerimises, mitte aga täiendavate vahendite eraldamises. Leian, et strateegia peaks puudutama järgmisi ühist huvi pakkuvaid küsimusi: keskkond ja kliimamuutus, sealhulgas laevade põhjustatava merereostuse vältimine ja tõrje, transport ja juurdepääsetavus, teadusuuringud, innovatsioon, kultuur, vaba aeg ja turism, merendusteenused ja -koolitus ning kalandus- ja mereannisektor. Tahan meelde tuletada, et üks sellistest strateegiatest on ELi Läänemere piirkonna strateegia, mille Euroopa Ülemkogu heaks kiitis ning mis hõlmab kaheksat ELi liikmesriiki, sealhulgas minu koduriiki Leedut. Selle strateegia eesmärk on muuta Läänemere piirkond keskkonnasõbralikumaks, edukamaks, kergemini ligipääsetavamaks, ohutumaks ja turvalisemaks. See strateegia on juba edukalt algatatud ning seetõttu tundub mulle, et Euroopa strateegia Atlandi piirkonna kohta ei tooks kasu mitte ainult sellele piirkonnale, vaid kogu ELile.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Koostöö riigipiire ületavate probleemide lahendamiseks on Euroopa Liidu tegevuse üks suurimaid lisandväärtusi. Minu kolleeg Alain Cadec on teinud Atlandi kaare piirkondade vahelise koostöö süvendamiseks kuude kaupa tööd ning see võimaldab nendel piirkondadel kogu võimalikku sünergiat maksimaalselt ära kasutada. Seetõttu hääletasin resolutsiooni poolt, kus palutakse „komisjonil kujundada võimalikult kiiresti välja merendus- ja territoriaalseid küsimusi käsitlev terviklik ELi strateegia Atlandi piirkonna kohta”.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin seda resolutsiooni. Territoriaalne ühtekuuluvus on ELi üks tähtsaimatest eesmärkidest ning tõhusa majanduslikult tugeva ja konkurentsivõimelise siseturu eeltingimus. Atlandi piirkonnal on järgmised eriomadused: see on dünaamiline merepiirkond, mille tundlikku keskkonda tuleb kaitsta ja mida mõjutavad kliimamuutuse tagajärjed. See on Euroopa Liidu ääreala, kus on suuri probleeme juurdepääsetavuse ja transpordiühendusega. Mulle tundub, et on vaja kiiresti vastu võtta strateegia, mis aitab käsitleda selle piirkonna põhiprobleeme, nagu avatumaks muutmine, transpordi- ja energiavõrkude omavaheline ühendamine ja mereenergeetika arendamine, linna- ja maapiirkondade arendamine ning maismaa ja mere ning sisevete ja mere vaheliste seoste tugevdamine.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Nõustun parlamendi resolutsiooniga, milles käsitletakse Euroopa strateegiat Atlandi piirkonna kohta, mis minu arvates on väga tähtis, sest Atlandi rannikul asub viis liikmesriiki: Prantsusmaa, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik. See strateegia on esitatud oluliste küsimuste käsitlemiseks, nagu mereenergia, keskkond ja kliimamuutus, transport ja juurdepääsetavus, ohutus, julgeolek ja seire, teadusuuringud, innovatsioon, loomemajandus, kultuur, vaba aeg ja turism, merendusteenused ja -koolitus ning kalandus- ja mereannisektor. Euroopa territoriaalne koostöö, mis eespool mainitud aspektide kaudu selles strateegias ühtlustatud on, saab aidata oluliselt kaasa Atlandi piirkonna sisese integratsiooniprotsessi tõhustamisele tänu kodanikuühiskonna aktiivsele osalemisele otsustusprotsessis ja konkreetsete meetmete rakendamisele. Tahan rõhutada ka seda, et see algatus saab ja peaks viima ELi rahaliste vahendite parema kasutamiseni, mitte kulutuste suurendamiseni.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Atlandi piirkonnas asuvast riigist valitud parlamendiliikmena pean rõhutama, kui tähtis ja vajalik on luua Euroopa strateegia, kus võetakse arvesse selle piirkonna geograafilisi, demograafilisi ja majanduslikke iseärasusi. Vaja on luua terviklik ja ühendatud strateegia, et tagada selle piirkonna valdkondlike poliitikameetmete sünergia ja järjepidevus, luues lisandväärtuse, mida on vaja eelkõige selle piirkonna ning kogu Euroopa jätkusuutliku arengu ja konkurentsivõimega seotud probleemide käsitlemiseks. Mul ei ole kahtlustki, et vaja on Euroopa tasandil lähenemisviisi, mis hõlmab Atlandi rannikul paiknevate liikmesriikide, rannikukogukondade, erasektori ja kodanikuühiskonna vahelist süvendatud koostööd ja milles see strateegia kõigile sidusrühmadele kasu toob.

See peaks võimaldada määrata kindlaks ühised probleemid ja katsumused ning jagatud prioriteedid ja luua sünergia, mida on vaja ressursside tõhusama kasutuse edendamiseks. Oluline on edendada mitte ainult traditsiooniliste sektorite konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, vaid kasutada täielikult ära kogu Atlandi piirkonna potentsiaal uute turgude, toodete ja teenuste kujul, mis juhinduvad kahest põhimõttest: keskkonna ja ökosüsteemide kaitse ning töökohtade loomine.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest toetan seisukohta, kus palutakse komisjonil kujundada võimalikult kiiresti välja merendus- ja territoriaalseid küsimusi käsitlev terviklik ELi strateegia Atlandi piirkonna kohta. See strateegia peaks puudutama ühist huvi pakkuvaid küsimusi, nagu keskkond ja kliimamuutus, mereenergia, meretransport, mereohutus, -julgeolek ja -seire, kalandus, turism, teadusuuringud ja uuendused. Strateegiasse tuleks kaasata ka Assoorid, Madeira ja Cape Verde ning neile tähtis roll anda.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Atlandi piirkond on tänapäeval üks Euroopa piirialadest ning on olnud Euroopa maailmajao üks kõige tähtsamatest võimalustest välismaailmaga ühenduse pidamiseks. Just üle selle ookeani saavutasid eurooplased, eelkõige portugallased, kontakti varem üksteisele tundmatute inimeste, majandusriikide ja kultuuridega ning lõid selle, mida me tänapäeval tõeliselt globaalse maailmana tunneme. Tänapäeval kannatab Atlandi piirkond võrreldes Euroopa keskosaga marginaliseerimise all ning seda saab ja tuleb parandada, mõistes, et Atlandi ookean ja suhted sellega piirnevate kõige tähtsamate kaubanduspartneritega, nagu Brasiilia ja Ühendriigid, saavad tuua uut kinnitust piirkonna geostrateegiliselt keskse tähtsuse kohta, mille Aasia riikide esilekerkimine esile toonud on. Kõnealuse piirkonna tähtsus õigustab täielikult Euroopa strateegia loomist, mis – jäädes truuks strateegiale oma nime andnud ookeani ajaloolisele rollile – ei piirdu ainult liikmesriikidega, vaid on pigem suuteline pakkuma nende seotust ookeani teiste kallastega. Sel puhul rõhutan äärepoolseimate piirkondade väga tähtsat ja asendamatut rolli selle strateegia edu saavutamises. Need piirkonnad väärivad jätkuvalt liidu eritoetust, mis võimaldaks ületada eraldatusega seotud kulud ning ergutada väliskontakte.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) 14. juunil 2010. aastal palus nõukogu komisjonil koostada ühe aastaga Euroopa strateegia Atlandi piirkonna kohta, sest see on ääreala, mille potentsiaali ja keskkonnatundlikkust iseloomustavad eriomadused. Selle piirkonna üleilmset tähtsust arvestades on seetõttu vaja kõikehõlmavat ja piirkonna merelisi ning territoriaalseid aspekte arvestavat strateegiat. See resolutsioon aitab oluliselt kaasa sellise strateegia koostamisele, sest selles juhitakse tähelepanu üliolulistele aspektidele, nagu sünergia taotlemine teiste poliitikavaldkondadega (keskkond, transport, turism, mereressursid jm), makropiirkondliku poliitika vastuvõtmine ning liikumine rahvusvahelise lähenemisviisi suunas, mida on vaja heades suheteks Atlandi kallastel asuvate riikidega. Mul on hea meel, et parlament selle resolutsiooni vastu võttis, kuna olen veendunud, et see ELi strateegia Atlandi piirkonna kohta kiirendab selle piirkonna jätkusuutlikku arengut ning toob merega seotud küsimused Euroopa tegevuskava etteotsa.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Pooldame selliste strateegiate väljatöötamist, mille eesmärk on teatud piirkondade majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, mille täieliku ning tõhusa saavutamise võimaldamiseks tuleks ilmselgelt anda asjakohaseid vahendeid. Nende strateegiate kõikidesse etappidesse – ettevalmistus, sõnastamine ja rakendamine – tuleks aktiivselt kaasata strateegia geograafilises reguleerimisalas olevad riigid ja piirkonnad ning selline strateegia peaks hõlmama nende riikide ja piirkondade vahelist koostööd. Nendes strateegiates saaks ja tuleks puudutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi, nagu selle ettepaneku korral Euroopa strateegia Atlandi piirkonna kohta: muu hulgas mereenergia, keskkonnakaitse, sealhulgas merereostuse vältimine ja tõrje, transport ja juurdepääs, teadusuuringud ja uuendused. Mõnede resolutsioonis esitatud punktide suhtes on meil aga suured kõhklused ning mõnedega ei ole me kindlasti nõus. Seetõttu ei hääletanud me poolt. Resolutsiooniga ei tagata põhimõtet, et uued vahendid, eelkõige rahalised vahendid, peaksid vastama ühtekuuluvuspoliitika uutele eesmärkidele, et neid tõhustada. Resolutsioonis tehakse ka ettepanek allutada see strateegia ELi välispoliitikale, rahvusvahelise kaubanduspoliitika eemärkidele, Euroopa 2020. aasta strateegiale ning siseturu eesmärkide saavutamisele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tähtis on jätkata selliste strateegiate väljatöötamist, mille eesmärk on teatud piirkondade majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, mille täieliku ning tõhusa saavutamise võimaldamiseks tuleks ilmselgelt anda asjakohaseid vahendeid. Nende strateegiate kõikidesse etappidesse – ettevalmistus, sõnastamine ja rakendamine – tuleks aktiivselt kaasata strateegia geograafilises reguleerimisalas olevad riigid ja piirkonnad ning selline strateegia peaks hõlmama nende riikide ja piirkondade vahelist koostööd. Nendes strateegiates saaks ja tuleks puudutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi. Euroopa strateegia korral Atlandi piirkonna kohta on need muu hulgas mereenergia, keskkonnakaitse, sealhulgas merereostuse vältimine ja tõrje, transport ja juurdepääs, teadusuuringud ja uuendused. Mõnede resolutsioonis esitatud punktide suhtes on meil aga suured kõhklused ning mõnedega ei ole me kindlasti nõus. Seetõttu ei hääletanud me poolt.

Resolutsiooniga ei tagata põhimõtet, et uued vahendid ja eelkõige rahalised vahendid peaksid vastama ühtekuuluvuspoliitika uutele eesmärkidele, et neid tõhustada, ning see tähendab, et meil on palju lubadusi, kuid vähe tegusid. Lisaks soovitakse strateegia allutada rahvusvahelise kaubanduspoliitika eesmärkidele, Euroopa 2020. aasta strateegiale ning siseturu eesmärkide saavutamisele.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Toetan tugevalt seda, mida ELi tasandil Atlandi piirkonna tervikliku strateegia loomiseks seni tehtud on. Atlandi strateegias tuleks keskenduda Atlandi ookeani saarte ja rannikupiirkonna majandusliku arengu stimuleerimisele.

Atlandi piirkond on tuule-, laine- ja hoovuste energia poolest üks rikkalikumaid piirkondi, kuid nende energiate potentsiaalist ei ole täielikult kasu lõigatud. Väärtuslikud majandusressursid on ka Atlandi rannikupiirkonna vaba aja ja turismiga seotud tegevused. Seal on tõeline kasvupotentsiaal, näiteks saab arendada kõigi riikide strateegilisi meresid.

Atlandiga piirnevate riikide vahelise tihedama koostöö arendamisest saaksid kasu eelkõige meretransport, sadamad ja mereannisektor, sealhulgas veekultuur. Kõik strateegiad Atlandi kohta peavad olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika sätetega. Aastate jooksul on arendatud liikmesriikide koostööd ohutuse, julgeoleku ja mereseire alal.

Kuna aga Atlandi kaare piirkond on niivõrd ulatuslik, tuleks kehtestada terviklik strateegia, et tagada liikmesriikide koordineeritavate tegevuste paremus ja tõhusus.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmine Atlandi piirkonda käsitleva strateegia eelnõu kohta annab mulle võimaluse rõhutada pakilist vajadust töötada Euroopa tasandil meie merepiirkondade kasutamist puudutava ühise lähenemisviisiga ning leida olemasolevatele probleemidele ühine lahendus. Sel puhul on väga hea näide Inglise kanal: strateegilise mereväravana Euroopa Liitu on see väga oluline ühendus Atlandi ookeani ja Põhjamere (seda kasutab 20% maailma laevadest ning iga päev seilab sealt läbi rohkem kui 500 üle 300tonnist laeva) ning piirkonna vahel, mis on pühendunud kalandusele, vaba aja tegevustele, täitematerjalide kaevandamisele ja peagi – minu suureks rõõmuks – energiatootmisele kaldalähedasest tuulepargist. Selline tegevuste kontsentreerumine nõuab ühisstrateegias suurt tähelepanu selle piirkonna mereohutuse küsimusele Euroopa tasandil. Just seetõttu kutsusin Atlandi piirkonda käsitleva strateegia üle peetud arutelul merenduse ja kalanduse volinikku Maria Damanakit kaasama oma juunis esitatavasse ettepanekusse Inglise kanalit.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. Hääletasin selle dokumendi poolt, sest – nagu me teame – Atlandi piirkonnal on järgmised eriomadused: see on dünaamiline merepiirkond (tänu meretranspordile, kalandusele, mereenergeetikale jne), see on piirkond, mille tundlikku keskkonda tuleb kaitsta ja mida mõjutavad kliimamuutuse tagajärjed ning see on ka Euroopa Liidu ääreala, kus on probleeme juurdepääsetavuse ja transpordiühendusega ning kus on vähe suuri linnakeskusi. Peame kujundama võimalikult kiiresti välja merendus- ja territoriaalseid küsimusi käsitleva tervikliku ELi strateegia Atlandi piirkonna kohta; Strateegia peaks võimaldama eesmärkide ja vahendite paremat kooskõlastamist ning olema tihedalt seotud ELi 2020. aasta strateegiaga ja ELi poliitiliste meetmetega 2013. aasta järgseks perioodiks. Strateegia eesmärk on kasutada ELi raha tõhusamalt, mitte kulutusi suurendada. Strateegia peab olema tihedalt seotud ELi regionaalpoliitika ja integreeritud merenduspoliitikaga. Minu arvates peaks see hõlbustama ka sünergia saavutamist teiste ELi poliitikavaldkondadega, nagu üleeuroopalised transpordivõrgud, ühine kalanduspoliitika, kliima- ja keskkonnameetmed, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise raamprogramm, energiapoliitika jms. Oluline on parandada juurdepääsu Atlandi merepiirkondadele ning suurendada nendes piirkondades isikute, kaupade ja teenuste liikuvust, et saavutada siseturu ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid, eelkõige arendades lähimerevedu ja merekiirteid.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin ELi strateegiat Atlandi piirkonna kohta käsitleva raporti poolt, milles ollakse seisukohal, et strateegia tuleks kujundada kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärgiga (3. eesmärk) ning strateegia aluseks peaks olema terviklik, valdkondadeülene ja territoriaalne lähenemisviis, mis aitaks poliitilisi meetmeid konkreetse territooriumi eri juhtimistasandite vahel paremini kooskõlastada, kusjuures peatähelepanu tuleks pöörata sisulistele küsimustele, ning ollakse veendunud, et Euroopa territoriaalne koostöö saab aidata oluliselt kaasa Atlandi piirkonna sisese integratsiooniprotsessi tõhustamisele tänu kodanikuühiskonna aktiivsele osalemisele otsustusprotsessis ja konkreetsete meetmete rakendamisele.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Atlandi piirkonnal kui dünaamilisel merepiirkonnal on eriomadused, mille hulgast rõhutan meretransporti, kalandust ja mereenergeetikat. See on piirkond, mille tundlikku keskkonda tuleb kaitsta ja mida mõjutavad rannaerosioon ja äärmuslikud ilmastikunähtused, ning see on ääreala. Seetõttu on vaja merendus- ja territoriaalseid küsimusi käsitlevat terviklikku ELi strateegiat. Seepärast hääletasin ma nii, nagu hääletasin.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, milles kutsutakse ELi üles looma Euroopa strateegiat Atlandi piirkonna kohta. Euroopa territoriaalne koostöö saab aidata oluliselt kaasa Atlandi piirkonna sisese integratsiooniprotsessi tõhustamisele tänu kodanikuühiskonna aktiivsele osalemisele otsustusprotsessis ja konkreetsete meetmete rakendamisele. Tekst hõlmab üleskutset ELile kujundada välja merendus- ja territoriaalseid küsimusi käsitlev strateegia. See nõuab ka kindlalt, et strateegia raames tehtav koostöö peab tulenema eelkõige asjaomaste sidusrühmade vajadustest, ja on seetõttu seisukohal, et käsitletavad poliitilised prioriteedid tuleb otsustada konsensuse alusel.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Atlandi piirkonna eriomadusi arvesse võttes palub parlament komisjonil kujundada võimalikult kiiresti välja merendus- ja territoriaalseid küsimusi käsitlev terviklik ELi strateegia Atlandi piirkonna kohta. Kuigi parlament on veendunud, et strateegia peab tekitama asjaomaste ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete vahelist sünergiat, kutsub ta komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama strateegia elluviimise hõlbustamiseks lihtsustatud eeskirju ja vähendama sellega kaasnevat halduskoormust. Minu arvates ei ole see võimalik, sest siiani ei ole leitud tõhusaid meetmeid komisjoni mõjutamiseks. Mulle jääb mulje, et komisjoni ei ole ikka veel alustanud oma prioriteetide ümberhindamist Lissaboni lepingu kohaselt ning harrastab parlamendi suhtes põhjendamatut ja kauakestvat retoorikat omaenda võimaluste edendamiseks. Seda ei tehta üldistes huvides ning tegelikult mõjub see kahjulikult kogu olukorrale. Toetasin raportit, kuid jään sellele vaatamata oma seisukoha juurde.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Atlandi ookeaniga piirneb viis Euroopa Liidu liikmesriiki. Prantsusmaa, Portugal ja eelkõige Hispaania ei pea seda geograafilist asjaolu kindlasti ainult eeliseks, sest Atlandi ookeanil on märkimisväärne roll põgenikevooludes, mis Põhja-Aafrika riikides toimuvate kriiside tõttu nüüd suureneda ähvardab. Inimkauplejad on kõik innukad Atlandi teed kasutama, sest 2005. aastal võeti Hispaania piiritõke maha. Peamiselt majanduslike sisserändajate voolu vältimiseks antakse ELile head nõu töötada kiiresti välja tõhus Atlandi strateegia, mis hõlmab ka nimetatud aspekti, kuigi ülejäänud kahte Atlandi riiki – Ühendkuningriik ja Iiri Vabariik – mõjutab see vähe või üldse mitte. Kuna resolutsioonis ei puudutata seda valdkonda peaaegu üldse, jäin ma hääletusel erapooletuks.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Tänasel hääletusel võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa strateegiat Atlandi piirkonna kohta. See strateegia on järjekordne Euroopa algatus, milles ei keskenduta ühe liikmesriigi probleemide lahendamisele, vaid hõlmatakse kogu Atlandi piirkond, kuhu kuuluvad viis liikmesriiki.

Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et seda strateegiat peaks iseloomustama nn alt-üles põhimõte. Piirkonna geostrateegiline positsioon võimaldab arendada koostööd mereohutuse, rahvusvahelise kaubanduse ja kalanduse ning merekeskkonna kaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise valdkondades.

Pean vajalikuks küsida Euroopa Komisjonilt, et millised vahendid selle strateegia edendamiseks antakse, sest uue finantsraamistiku koostamise pärast on see väga oluline. Minu arvates on veel üks oluline teema selle strateegia käivitamisprotsess ning võimalus, et võib osutuda vajalikuks täiendavate finantsinstrumentide loomine.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustun resolutsiooniga Euroopa Atlandi piirkonna strateegia kohta, mis aitab kaasa selle piirkonna jätkusuutlikule majandusarengule. Veelgi enam, tuleb võtta täiendavaid meetmeid Euroopa Liidu ühe eesmärgi – territoriaalse ühtekuuluvuse – saavutamiseks. Atlandi piirkonna geostrateegilist positsiooni arvestades peab komisjon võtma viivitamata meetmed ning töötama välja tervikliku strateegia selle piirkonna kohta, mis süvendab rahvusvahelist koostööd ja kolmepoolse koostöö algatusi ning käsitleb merendus- ja territoriaalseid küsimusi. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et tõhus territoriaalne koostöö edendab mereenergeetika arendamist ning loob soodsa keskkonna transpordi- ja energiavõrkude kasutamiseks ja omavaheliseks ühendamiseks. Et see strateegia oma eesmärgid saavutaks, peab see olema tihedalt seotud ELi regionaalpoliitika ja integreeritud merenduspoliitikaga. Ainult see tagab sünergia teiste ELi poliitikavaldkondadega ning loob tingimused ELi eraldatud rahaliste vahendite sihipärasemaks ja tõhusamaks tarbimiseks ning kasutamiseks ilma kulutusi suurendamata. Lisaks parandab see strateegia juurdepääsu Atlandi merepiirkondadele ning suurendab isikute, kaupade ja teenuste liikuvust.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Resolutsiooni ettepanekus Euroopa Liidu Atlandi piirkonna strateegia kohta järgitakse Euroopa Ülemkogu üleskutset komisjonile töötada välja merendus- ja territoriaalseid küsimusi käsitlev terviklik strateegia Atlandi piirkonna kohta. Hääletasin resolutsiooni poolt, et paluda Euroopa Komisjonil valmistada hiljemalt juuniks ette kavandatava strateegia läbirääkimised ning esitada nende kohta raport. Eesmärk on teha selles piirkonnas paremat koostööd sellistes küsimustes nagu integreeritud merenduspoliitika, üleeuroopalised transpordivõrgud, kalandus, kliima- ja keskkonnameetmed, teadusuuringud ja tehnoloogia, isikute, kaupade ja teenuste liikuvuse suurendamine, et saavutada siseturu ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid, tagades, et kõik oleks seotud ELi 2020. aasta strateegia ja ELi poliitiliste meetmetega 2013. aasta järgseks perioodiks.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest arvestades seda, et Portugal on Atlandi riik, dünaamiline ja suure potentsiaaliga, kuid kaitset vajava tundliku keskkonnaga merepiirkond, pean positiivseks asjaolu, et EL tunnustab Atlandi piirkonna potentsiaali. Samuti leian, et selle tohutu territooriumi paljusid probleeme tuleks käsitleda Euroopa tasandil läbi tervikliku Euroopa strateegia selle piirkonna kohta ning territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika väljavaate kaudu, mis peaks olema liidu valikute põhiraamistik. Liidu otsused on aga siiani olnud täiesti olematud ja langenud täielikult vastuvõtmatute eelarvekitsenduste ohvriks, mille on tinginud arengut mitte julgustavad poliitilised valikud kokkuhoiuks.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Portugali geostrateegilist positsiooni arvestades on see teema väga oluline, eriti just merejulgeoleku ja -seire valdkonnas. Seetõttu leian, et Euroopa Liidu Atlandi piirkonna strateegia loomine on väga asjakohane.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Sarnaselt eelmisel kuul parlamendis vastu võetud resolutsiooniga Doonau piirkonna strateegia kohta rõhutatakse resolutsiooni ettepanekus, et ELi makropiirkondlike strateegiate peamine lisandväärtus seisneb mitmetasandilises koostöös, kooskõlastamises ja olemasolevate vahendite paremas strateegilises investeerimises, mitte aga täiendavate vahendite eraldamises. Resolutsiooni ettepanekus rõhutatakse eesistujariigi Rootsi järeldusi, et ei ole vaja mingeid uusi institutsioone, uusi õigusakte ega uut eelarvet.

Veelgi enam, regionaalkomisjon soovis, et see strateegia toimiks nn alt-üles põhimõttel, kaasates selle kavandamisse ja elluviimisesse kõik sidusrühmad (piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud, liikmesriigid, Euroopa Liit, erasektori sidusrühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid (sealhulgas asjaomased piirkondadevahelised võrgustikud ja organisatsioonid). Rohelised / Euroopa Vabaliit esitas oma poolt muudatusettepanekud mereenergeetika arendamise, laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja tõrje ning lähimereveo ja merekiirteede arendamise kohta, mis kõik vastu võeti.

  Antolín Sánchez Presedo (S&D), kirjalikult. – (ES) Galiitsialasena ja sellele algatusele allakirjutanuna toetan ma kõikehõlmavat Atlandi piirkonna strateegiat. Kutsun komisjoni üles esitama enne 2011. aasta juunit ettepanekut, mille prioriteedid on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega saavutada majanduskasv ja luua jätkusuutlikud töökohad. See makropiirkond on merepiirkond, tundlik ääreala, ning seega nõuab strateegia terviklikku, läbivat ja territoriaalset fookust, mille kõik mõõtmed peaksid kaitsma keskkonda, soodustama juurdepääsetavust, liikuvust ja transpordiühendust ning edendama ühtekuuluvust.

Strateegia peaks hõlbustama ka sünergia saavutamist ELi eri poliitikavaldkondade vahel, näiteks turism; merekiirteed ja üleeuroopalised transpordivõrgud; ühine kalanduspoliitika; energiapoliitika ning eelkõige mereenergia; kliimamuutuste meetmed; teadusuuringute ja tehnoloogiate arendamise seitsmes raamprogramm; mitmekeelsus; üldiselt kõik poliitikavaldkonnad, mida rakendatakse pärast 2014. aastat – ja kõigi asjaomaste poliitiliste meetmete vahel, mille mitu vastutavat asutust selles valdkonnas välja töötanud on. See kava tuleb koostada, vastu võtta ja läbi vaadata läbipaistval ja usaldusväärsel viisil, tehes koostööd kõigi avalike institutsioonidega ning kaasates erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Oma tohutu territooriumi tõttu on Euroopa Atlandi rannikul suur potentsiaal palju eriomadusi. Atlandi piirkonnas toimub märkimisväärne ja dünaamiline merega seotud tegevus ning selle põhipiirkonnad on üksteisest väga erinevad, kuid samas on neil sõltuvalt selle ookeani merepiirkondade tegevustest ühisjooni. Atlandil on äärealad, millele on raske juurde pääseda ja mis on Mandri-Euroopast väga kaugel. Pean siinkohal silmas eelkõige ELi äärepoolsemaid piirkondi, kus transpordi- ja juurdepääsetavuse probleemid kajastuvad nende majanduslikus ja ühiskondlikus arengus. Oluline on aga ka märkida, et neil piirkondadel on teiste Euroopa piirkondadega võrreldes ainulaadsed eelised. Lisaks alalistele kitsendustele pakuvad nende eriomadused ka potentsiaali, mida Atlandi piirkonda käsitleva tervikliku seisukoha raames arvesse võtta tuleks.

Territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk võimaldab või pigem kohustab tagama kõigi ELi piirkondade harmoonilise arengu, arvestades iga piirkonna eriomadusi. Seetõttu loodan, et kõigis tulevastes strateegiates Atlandi ookeani kohta võetakse asjakohaselt arvesse Makaroneesia äärepoolsemaid piirkondi, sealhulgas minu kodusaar Madeira, ning et tervikliku lähenemisviisiga suudetakse ületada selle piirkonna põhiraskused ja -probleemid.

Resolutsiooni ettepanekud B7-0156/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletan resolutsiooni poolt, kuna usun, et Türgi ühinemine ELiga on nii Türgi kui ka ELi strateegilistes huvides, kuid selleks, et Türgi ühinemiskriteeriumidele vastaks, peab ta reformiprotsesside suhtes kindlama kohustuse võtma. See on eelkõige nii ajakirjandus-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse valdkonnas, sellise kiirema, sõltumatuma ja õiglasema kohtusüsteemi loomise valdkonnas, mis teeb tõhusalt koostööd terrorismivastases võitluses, ning võitluses naiste õiguste ja inimõiguste eest üldiselt. Lisaks on Türgi relvajõudude väljaviimine Küproselt heanaaberluse kliima arendamise hädavajalik tingimus.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, milles käsitletakse Türgi 2010. aasta eduaruannet. Kui Türgi alustas läbirääkimisi ELiga ühinemise üle, kohustus ta tegema reforme, arendama heanaaberlikke suhteid ja viima end järk-järgult vastavusse ELi nõuetega. Siiski on selge, et Türgi edusammud on liiga aeglased, mis näitab selle riigi valitsuse esindajate soovimatust rakendada reforme ja riik demokratiseerida. Euroopa Parlament on väga mures ajakirjandusvabaduse olukorra halvenemise, mõne tsensuurimeetme ja suureneva enesetsensuuri pärast Türgi meedias, sealhulgas Internetis. Taunime piiranguid kogunemisvabadusele ja eelkõige asjaolu, et politsei surus vägivallaga maha tudengite meeleavaldused Ankara ülikoolis 2010. aasta detsembris. Euroopa Parlament tunneb samuti muret selle üle, et Türgis inimõiguste kaitsjaid taga kiusatakse. See kujutab endast vaid osa inimõiguste rikkumistest riigis, mille eesmärk on saada ELi liikmesriigiks. On selge, et praegune inimõiguste olukord Türgis on keeruline, võiks isegi öelda, et vastupidine ELi väärtustele ja poliitikale. Sellisel taustal jooksevad läbirääkimised ELiga ühinemise üle ummikusse. Seepärast arvan, et Türgi ametiasutused peavad võtma kõigis valitsuse harudes vastu viivitamatud jõulised reformid või kaaluma võimalust, et Türgist saab ELi liikme asemel tema strateegiline partner.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi aruanne ja vastav resolutsiooni ettepanek, mis täiskogu istungil vastu võeti, illustreerib imperialistlikke sisevastuolusid ELis ning majanduslike ja poliitiliste suhetega seotud konflikte ja koostöös Türgi keskklassiga läbi vaadatud eesmärke. Need küsimused on seotud inimeste ärakasutamisega selles riigis, laiemate imperialistlike huvide teenimisega rikkuse tootmise ressursside kontrollimisel ning inimeste ärakasutamisega Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja piirkonnas tervikuna. Kui kapitalistlik kriis ja imperialistlik agressioon laienevad, on Euroopa Parlament varjanud Türgi valitsuse lihtrahvast kahjustavat poliitikat ja rünnakut töötajate sotsiaalsetele õigustele ning kodanikuvabadustele selles riigis. Türgi valitsus peab jätkuvalt terroristideks lihtrahva jõude, kes avaldavad meelt kurdide õiguste rikkumiste vastu. Euroopa Parlament sallib Türgi järeleandmatust Küprose Vabariigi suhtes ja Küprose-vastast agressiooni. Parlament on hääletanud Küprose Vabariiki ja tema seaduslikke õigusi piirkonnas käsitlevate ettepanekute ja muudatusettepanekute vastu. Kreeka Kommunistlik Partei on radikaalselt vastu Türgi ühinemisele ELiga, sest partei võitleb selle imperialistliku organisatsiooni vastu. Euroopa Parlamendi liikmed ja Kreeka Kommunistlik Partei hääletasid Türgit käsitleva aruande vastu, sest Türgi ühinemine ELiga saab üksnes töötajatele raskusi kaasa tuua.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Minu avalduse eesmärk on põhjendada oma hoidumist Türgit käsitleva resolutsiooni hääletamisest. Hoidusin hääletamisest, kuna ma ei olnud nõus sellega, et resolutsioonis puudus positiivne inspiratsioon ja mõnede Türgi valitsuse hiljutise tegevuse põhijoonte selge tunnustamine. Selles resolutsioonis on liiga palju isalikku suhtumist riiki, mis ei ole sellist kohtlemist ära teeninud.

Türgi suhtes on liiga palju nõudmisi koos liiga paljude üksikasjade ja ebareaalsete normidega, mida tuleb täita. Kui neid norme kohaldataks ELi liikmesriikide suhtes, siis ei vastaks mitu neist ELiga ühinemise tingimustele. Loodan, et see suhtumine Türki aja jooksul muutub ja et siinne parlament näitab üles suuremat pühendumist eesmärgile Türgi varsti ELi vastu võtta.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt. Türgi kohustas end reformima, heanaaberlikke suhteid arendama ja järk-järgult ELi nõuetega vastavusse viima. Neid Türgi kohustusi ja jõupingutusi tuleks vaadelda kui Türgi enda võimalust tänapäevasemaks muutuda, arvestades Türgi kodanike ja kodanikuühiskonna toetust Türgi jätkuvale demokratiseerumisele ning nende aktiivset panust avatud ja pluralistliku ühiskonna ülesehitamisesse. Vaatamata mõnes valdkonnas tehtud teatavatele edusammudele on Türgi olukord jätkuvalt üsna keeruline. Türgi on seni reformimisel üsna aeglaseid edusamme teinud. Jätkuvad erakondade vastuolud ning valitsuse ja opositsiooni valmisoleku puudumine töötada üksmeele saavutamise suunas seoses keskse tähtsusega reformidega tähendab, et mingit nähtavat mõju ei ole ning et mõnes valdkonnas muutub olukord üha halvemaks – eelkõige mis puudutab ajakirjandusvabadust. Türgi valitsus on võtnud kohustuse teha kõikehõlmavad reformid, et oma riik moderniseerida, ja seepärast peab ta suurendama jõupingutusi, et kehtestada demokraatlik riik, mis põhineb võimude lahususe põhimõttel koos täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu ülesannete vahelise tasakaalu ja inimõiguste ja põhivabaduste austamisega.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Türgil ei ole viiendat aastat järjest õnnestunud Euroopa nõudeid täita. Suurenenud on fundamentalistlikud liikumised, mille vastu valitsus oma natsionalistlike ja islamistlike poliitiliste seisukohtade tõttu ei võitle.

Kristlike usuliste vähemuste ja naiste staatus on aastaid halvenenud. Seepärast ei soovi Türgi järgida Lääne demokraatlikke standardeid; ta on valinud taasislamistamise tee, mis viib riigi üha kaugemale ELiga ühinemisest. Riik, mille eesmärk on võtta endale agressiivse Lääne- ja Iisraeli-vastase poliitikaga juhtiv roll araabia ja moslemi maailmas, on riik, mis näitab iseenda jaoks seda, miks minu fraktsioon on kaua olnud vastu neile, kes Türgit liikmesriigina näha tahaksid.

Samas kui teisalt heitis aruanne valgust paljudele problemaatilistele aspektidele, mis viimastel aastatel esile on kerkinud, kiidetakse aruandes ka n-ö edusamme, mida Türgi valitsus mõnes valdkonnas teinud on. Eelkõige hoitakse aruandes Ankarale uksed Euroopasse valla, mistõttu hääletasin aruande vastu. Türgi ei ole Euroopa ega saa selleks kunagi, ei kultuurilises ega poliitilises mõttes. Türgi tagasi astutud sammud peaksid veenma isegi kõige entusiastlikumaid toetajaid loobuma mõttest, et see riik peaks Euroopa projektiga liituma.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlament peab jätkuvalt julgustama riike, kes soovivad Euroopa Liidu liikmeks saada, sest vaid demokraatlike muudatuste toetamine ja kuritarvituste või saamatuse kiire karistamine võimaldab nendel riikidel end liikmesriikide ühiste demokraatlike ja majanduslike standarditega kooskõlla viia. Seepärast on loomulik tunda heameelt esimeste sammude üle, mis Türgis põhiseadusliku reformi suunas tehtud on, mis rõhutab siiski vajadust ülemaailmsete süsteemi reformide järele. Türgi poliitilised probleemid, tema suhted Kreekaga, mis on ikka veel pingelised ning isegi ummikseisus, ebakindel erakondade dialoog ja ajakirjandusvabaduse kahjustamine on kõik ühinemisläbirääkimiste tempo aeglustumise põhjused. Türgi lähieesmärk on tõenäoliselt see, et kaotataks viisanõue, mille liikmesriigid Türgi kodanike suhtes kehtestanud on. Tõepoolest, tagasivõtulepingu läbirääkimiste lõpetamise tulemuseks on rände parem juhtimine.

Komisjon peab käivitama Türgiga dialoogi viisade üle niipea, kui leping jõustub. Euroopa ei saa endale lubada, et üks nii suur riik nagu Türgi on nördinud selle pärast, kuidas tema kodanikke koheldakse. Tõenäoliselt loodab Türgi, et parlamendi resolutsioonist on talle rohkem kasu. Asjaolu, et parlament ütleb, et läbirääkimisteprotsess ELiga on pikaleveninud ja lahtine, ei peegelda kohapealset olukorda.

  Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. – (FR) Liikmesriikidel on heade suhete säilitamisest Türgiga selgelt üksnes võita, kuid Euroopa Liit on oma aruandega Türgi edusammude kohta ühinemise suunas end jälle diskrediteerinud.

Esiteks ei kuula ta ikka veel Euroopa elanikke, kes tunnevad muret selle väljavaate pärast, mille lõpptulemus on see, et igal aastal kulutatakse (ühinemiseelse abi korras) valimatult sadu miljoneid eurosid ja vastutasuks ei anta midagi.

Teiseks tunnistab liit – olgugi et ta sellest midagi õppinud ei ole –, et Türgi eirab Küprosel rahvusvahelist õigust ja omaenda riigis põhiõigusi, halvustab oma Armeenia ja Kreeka naabreid, surub alla vähemusi, kes elavad tema territooriumil ega ei vaevugi austama kohustusi liidu ees.

Millal on meil julgust sellest lõksust välja murda? Kas meie juhid tulevad tagasi maa peale ja pakuvad Türgile ühinemise asemel partnerlust?

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle aruande poolt, sest minu arvates on reformid Türgis – olgugi et olulised reformid – toimunud aeglaselt. Rõhutamist väärib hiljutine muudatus õiguslikus raamistikus, mis tugevdab naiste õigusi ja soodustab suuremat soolist võrdõiguslikkust, kuid naiste tööhõive madalate määrade suurendamiseks on ikka veel palju ära teha.

  Göran Färm, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetame nõuet, et Türgi tunnistaks genotsiidi. Usume siiski, et on oluline, et Türgi kritiseerimist genotsiidi mittetunnistamise eest ei kasutaks relvana – kahjuks – ksenofoobsed jõud, kes tahavad Türgit iga hinna eest EList väljas hoida. Arvame, et oluline on jätkata Türgiga liikmesusläbirääkimisi ja avaldada sellele riigile survet Kopenhaageni kriteeriumite täitmiseks, sest see sunnib Türgit täitma inimõiguste nõudeid ja suhtuma progressiivsemalt sellistesse vähemustesse nagu kurdid, armeenlased, assüürlased ja süürlased, kes meie arvates võiksid ehk olla need, kes saaksid kõige rohkem kasu Türgi liitumisest ELiga – ELiga, mis on tõeliselt demokraatlik ja valmis mitmekesisust tunnustama. Seetõttu loobusime muudatusettepaneku nr 38 üle hääletamast.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades ebastabiilsusekeerist, mis vaevab Lõuna-Vahemere piirkonda ja kogu islamimaailma, on selge, et arvestades kõiki selle vigasid, on Türgi riigikord suutnud areneda rahumeelsemal ja korrakohasemal viisil ning et ta on oma standardite ja heade tavade vastuvõtmisega püüdnud läheneda Euroopa Liidule ja sellega integreeruda. Praegu on Türgi piirkondlik jõud, millele EL peab erilist tähelepanu pöörama, kuna nende kahe side on ülioluline. Lisaks tuleb tunnistada, et Türgi ei täida ikka veel kõiki objektiivseid kriteeriumeid, mis võimaldaksid tal liidu täisliikmeks pürgida, ja et viimase aja Türgi reformide oodatud tulemuste saavutamiseks läheb aega. Loodan, et Türgi on oma jõupingutustes edukas ja olenemata sellest, milliseks tema tulevane suhe liiduga kujuneb, muutub suhe lähedasemaks ja sügavamaks – nende mõlema kasuks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Läbirääkimised Türgi ühinemise üle ELiga algasid 2005. aasta oktoobris ja see protsess on ikka veel käimas ning kaugel tulemuse saavutamisest lähitulevikus. Euroopa Liit, keda huvitab heanaaberlikkuse poliitika järgimine, toetab seda integratsiooni, kuna see puudutab Türgit kui strateegilist partnerit. Sellest hoolimata on olemas kriteeriumeid, mis takistavad selle protsessi edenemist. Neist esimene on põhiõiguste, näiteks sõnavabaduse, vähemuste ja õigusriigi põhimõtete mitteaustamine. EL peab seda vastuvõetamatuks olukorraks, mida suure osa Küprose territooriumist okupeerimine ainult teravdab. Seepärast peab Türgi esitama tõendeid, et ta on muutumas, eelkõige 2007. aastal muudetud õigusaktide rakendamise ja ELile antud kohustuste täieliku täitmisega. Hääletan selle aruande poolt lootusega, et Türgi valitsus võtab niipea kui võimalik vastu heakskiidetud soovitused, kuna kasu lõikavad Türgi elanikud.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Türgi okupeerib sõjaliselt ühte osa ühest ELi liikmesriigist: Küprose Vabariigist. Vaatamata Küprose valitsuse pingutustele probleemi lahendamiseks ja korduvatele hea tahte avaldustele saavutada õiglane lahendus, ei ilmuta Türgi ametiasutused mingeid märke sellest, et nad neid jõupingutusi sobitada tahavad. Selle asemel järgivad nad ÜRO resolutsioonide nõuetest mittekinnipidamise ja saare põhjaosa okupeerimise ning koloniseerimise poliitikat. See peaks olema selle resolutsiooni keskne idee. Siiski on resolutsioon selle olukorra jätkumise suhtes soostuv. Lisaks ei mainita resolutsioonis töötajate, ametiühingu liikmete ja vasakpooleste jõudude ja ka kurdi vähemuse allasurumist Türgis. Neid, kes hääletasid selle resolutsiooni poolt, huvitab pigem see, et ärgitada Türgit toetama ELi poliitikat ja meetmeid Musta mere piirkonnas, eelkõige energiavaldkonnas, rõhutades selle otsustavat kaasatust NATO Afganistani ja Balkanimaade operatsioonides ning tihedate sidemete uuendamist Iisraeliga. Need kaalutlused illustreerivad ELi laienemisprotsessi – mis konkreetselt Türgi puhul seisneb ELi võimude soovide ja huvide, mida nad teenivad, pealesurumist – sügavamat tähendust ja tähendusrikkust.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetan aruannet, mille koostas Ria Oomen-Ruijten, minu Hollandi kolleeg Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist. Tekst on väga tasakaalukas. Selles rõhutatakse mõnd kriitilise tähtsusega probleemi, mis Türgi Euroopa Liidule lähendamise protsessis lahendada tuleb, ning märgitakse ka seda, et Türgi ametiasutuste ülesanne – nagu ka lahendamata Ameerika genotsiidi küsimus – on võtta vastutus Küprose saare ühe osa okupeerimise ja vaidluse eest Küprose Vabariigiga, kes on liikmesriik alates 2004. aastast.

Teine oluline punkt on usunditevaheline dialoog eri kogukondadega, sealhulgas kristlaste kogukonnaga, ning eelkõige nende kogukondade võimalus saavutada juriidilise isiku staatus, et pühakodasid avada ja neid pidada. Ma arvan, et kätte on jõudnud aeg loobuda silmakirjalikkusest ja lõpetada pidev Türgi elanike materdamine, kuna teadsime algusest peale, et takistustest üle saada on raske. Türgi ei ole Euroopa, ei kultuurilises ega geograafilises mõttes, ent ometi on tal Euroopaga väga tugevad kaubanduslikud sidemed. Seepärast arvan, et kasulikum ja tasuvam oleks luua privilegeeritud kaubanduslik partnerlus, selle asemel et nõuda ühinemisele pikka ja käänulist teed.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu oleme rõhutanud, tõstatavad läbirääkimised Türgi ühinemise üle ELiga palju küsimusi. See on protsess, mida edendavad ELi suuremad jõud ning sellest ei puudu vastuolud, kuna selle eesmärkide hulka kuuluvad suure riigi integreerimine ELi ühtsesse turgu, riigi majanduse kontrollimine ja selle Lähis-Ida, Kaukaasia ja Kesk-Aasiaga seotud geostrateegilise asukoha kasutamine juurdepääsuks energiaallikatele ja nende riigi turgudele ning nende kontrollimiseks.

Lisaks on resolutsioon selles mõttes õpetlik, ärgitades Türgit toetama ELi poliitikat ja meetmeid Musta mere piirkonnas, eelkõige energiavaldkonnas, rõhutades selle otsustavat kaasatust NATO Afganistani ja Balkanimaade operatsioonides ning tihedate sidemete uuendamist Iisraeliga.

Resolutsioonis jäetakse tähelepanuta töötajate, ametiühingu liikmete ja vasakpooleste jõudude ning ka kurdi vähemuse ja Türgi rahva allasurumine Türgis. Mis puudutab Küprost, siis parlamendi enamus säilitab tavalise kahemõttelisuse, kuigi pole selge, miks, arvestades, et Türgi ei ole astunud ühtegi sammu ELi liikmesriigi Küprose tunnustamise suunas, vaid jätkab selle saare põhjaosa sõjalist okupeerimist, pannes Türgi kodanikud olukorda, kus nad peavad oma demograafilist tasakaalu muutma, ja teeb seda ÜRO resolutsioone rikkudes.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Suurtel fraktsioonidel ei ole parlamendikomisjonis olnud julgust kaitsta omaenda poliitilisi valikuid, mis puudutavad Türgi ühinemist Euroopa Liiduga. Selleks et vältida rääkimist liidu täisliikmesusest vasakpoolsete puhul või privilegeeritud partnerlusest n-ö parempoolsete puhul, on nad sõlminud kokkuleppe. Nad on otsustanud valida tavalise mõttetu lahtiste otstega protsessi – teisisõnu ebakindla lõpuga protsessi. Kes aga tahaks pidada läbirääkimisi, millel ei ole ühtegi selgelt määratletud eesmärki? Euroopa elanikud, kes on ülekaalukalt selle ühinemise vastu ja kelle valitsused, nagu siinne parlament, keelduvad neid kuulamast, tehakse lolliks. Parlament, kes taunib igal aastal asjaolu, et Türgi ei austa oma kohustusi, et sealsed reformid on liiga aeglased, et sealsed naiste ja kristlike vähemuste tingimused halvenevad, et see on vastuolus liikmesriigiga…

Ja kes sellest üldse midagi ei õpi! Türgi ja tema elanikud tehakse lolliks – katastroofiliste diplomaatiliste tagajärgedega, nagu nägime hiljuti Recep Tayyip Erdoğani visiidist Saksamaale ja Nicolas Sarkozy visiidist Türki. Ka Nicolas Sarkozyl ei ole julgust oma väidetavatele veendumustele kindlaks jääda: kas ta pooldab partnerlust, mitte ühinemist? Siis peaks ta selle selgelt välja ütlema ja vastavalt tegutsema.

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Pooldan läbirääkimisi ja Türgi ühinemist Euroopa Liiduga, ent ainult tingimusel, et austatakse inimõiguseid ja demokraatiat. Seepärast hääletasin muudatusettepaneku poolt, milles tehti ettepanek armeenlaste genotsiidi tunnistamiseks, mis oleks ülioluline ajalooline sündmus ja Türgi Euroopa Liiduga ühinemise eeltingimus.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest ühinemisläbirääkimisi Türgiga alustati 3. oktoobril 2005. aastal pärast seda, kui nõukogu oli läbirääkimiste raamistiku heaks kiitnud, ning arvestades, et nende läbirääkimiste alustamisega käivitati pikaajaline protsess, mille tulemusi ei saa ennustada. Türgi on kohustunud tegema reforme, arendama heanaaberlikke suhteid ning viima end järk-järgult vastavusse ELi nõuetega, ja neis pingutustes tuleks näha Türgi võimalust ajakohastuda. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumise järeldustega jääb ELiga kui ühistel väärtustel põhineva ühendusega liitumise aluseks endiselt täielik vastavus kõigile Kopenhaageni kriteeriumidele. Tõstaksin esile selle integratsiooni põhiaspektid ja prioriteedid, milleks on heanaaberlike suhete arendamine, ELi-Türgi koostöö süvendamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja jõukuse suurendamine ning Kopenhaageni kriteeriumide täitmine.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Türgi on püüelnud ELi liikmesuse poole alates 1960. aastatest, kuid nüüd on kõnelused liikmesuse üle tegelikult peatunud. Türgi peab peeglisse vaatama: ta ei ole aga ikka veel rakendanud Ankara protokolli ega tunnustanud Küprost. Lisaks sellele peab riik enne seda, kui ta liiduga liituda saab, kehtestama kodaniku- ja inimõiguste reformid. Need hõlmavad usuvabadust ja naiste õiguste tunnustamist. Need on faktid. Ent liit peaks samuti peeglisse vaatama. Türgile on ELis suur vastuseis, mis põhineb eelarvamustel ja erinevusekartusel. Suured liikmesriigid, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, kardavad Türgit, mis on suur mõjuvõimas riik. Olukord Põhja-Aafrikas on taas kord näidanud, et Türgi on andekas välispoliitiline mõjutaja. Tegelikult on Türgi andekam kui EL või tema üksikud liikmesriigid.

Türgi on alates 1990. aastatest ehitanud üles heanaaberlikud suhted ning stabiilsuse oma piirkonnas – oma piiridel Euroopa, Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Lähis-Idaga. Noored Põhja-Aafrikas, kes on huvitatud reformide nägemisest, vaatavad Türgi poole. Türgi on tugev majanduses osaleja. Erinevalt Euroopa majandusest on Türgi majandus dünaamiline ja see kasvab hoolimata Euroopat ja ülejäänud maailma tabanud majanduskriisist ja majanduslangusest. Seda ei saa eirata.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Täna, kui jälgime hinge kinni hoides ja lootusega revolutsioone, mis on mõnedes araabia maades toimumas, tugevneb minu veendumus, et Türgi Euroopa Liidu liikmesus on geopoliitiliselt strateegiline paratamatus. Türgi on demokratlik islamiriik, kes võib olla inspireeriv eeskuju teistele araabia riikidele, kes soovivad kehtestada demokraatlikku valitsemissüsteemi, mis põhineb õigusriigi põhimõtetel ja inimõiguste austamisel, säilitades samal ajal oma usulised väärtused. Mulle teeb muret see, et saadame Türgi kodanikele vale sõnumi ja tugevdame Euroopa-vastaste ja islamiäärmuslike jõudude mõju. Peame tunnistama, et nii toimides osutame teene ka neile, kes Euroopa Liitu olulisima mõjutajana maailmaareenil näha ei soovi. Peame tõele näkku vaatama ja tunnistama, et Euroopa ei suuda praegu majandusliku arengu mõttes selliste riikidega nagu Hiina, India ja Brasiilia võistelda. Türgi vastuvõtmine meie liitu teeks meid suuremaks ja majanduslikult võimsamaks.

Peame tunnistama ka Türgi stabiliseerivat geopoliitilist mõju. Tean Läti kogemuse põhjal, et ühinemisläbirääkimised on oluline vahend reformi toetamisel, mistõttu on ELi jaoks oluline avada Türgiga läbirääkimised uute peatükkide üle. Türgi soov ELiga viisavaba režiimi üle läbirääkimisi alustada on põhjendatud. Türgi valitsus on teinud märkimisväärseid edusamme, tänu millele tahaksin rõhutada, et kriitika ELi raportites Türgi edusammude kohta peaks olema proportsionaalne riigi saavutuste objektiivse hindamisega.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. – (RO) Türgi on saavutanud märkimisväärse majanduskasvu, võimaldades tal kümne aastaga maailma suuruselt 27. majandusriigi kohalt 16. kohale areneda. Türgi on Euroopa Liidu suuruselt seitsmes kaubanduspartner ja EL on Türgi peamine kaubanduspartner. Umbes 88% otsestest välisinvesteeringutest Türgis on pärit ELi riikidest, mis näitab, kui tugevad on meie sidemed. Poliitilisest seisukohast on Türgi islamiriikide jaoks stabiilsuse ja demokraatia mudel. Läbirääkimistele Türgiga tuleks uut hoogu anda. Näiteks arvan, et energiat käsitleva 15. läbirääkimispeatüki avamine on oluline ka ELi liikmesriikide jaoks. Ajal mil tahame mitmekesistada tarneallikaid – kusjuures Nabucco gaasijuhtme projekt on selle märkimisväärne näide –, ei tohi tähelepanuta jätta Türgi strateegilist tähtsust liidu energiavarustuse kindluse jaoks. Arvan seepärast, et Türgi tuleb isegi enne ühinemist kaasata olulisel määral ELi energiaprojektidesse või piirkondlikkusse koostöösse Musta mere ja Vahemere piirkonnas.

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin selle aruande poolt, mis kiidab Türgi kodanikke ja kodanikuühiskonda riigi edasise demokratiseerimise toetamise ning nende pühendumuse eest avatud ja pluralistliku ühiskonna arendamisel, kuid nendib, et reformid edenevad Türgis aeglaselt, ning tuletab meelde, et Türgi valitsus on võtnud kohustuse teha ulatuslikud reformid nii Kopenhaageni kriteeriumide täitmise kui ka oma riigi moderniseerimise eesmärgil; ja kutsub valitsust üles suurendama sellel alal tehtavaid jõupingutusi.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D), kirjalikult. – (EL) Viimase aasta jooksul pole Türgi suhtumises Euroopa Liitu ega Küprosesse toimunud mingit muutust. Türgi kolonisaatorid ja okupeerivad väed on ikka veel saarel. On oluline märkida, et Küprose türklased okupeeritud Küprosel avaldavad Türgi vastu meelt, protestides oma probleemide pärast, mille on põhjustanud Türgi okupatsiooniarmee kohalolek. Viidates ühes oma avalduses Küprose türklaste meeleavaldustele, tunnistas Türgi peaminister Erdoğan, et Türgi tungis Küprosele selleks, et oma strateegilise huve teenida.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles resolutsioonis loetakse Türgile demokraatiateemalist epistlit. Loengud on sobimatud. Parlament toetas vaevalt kaks kuud tagasi komisjoni ja diktaatori kolonel Gaddafi vahelisi läbirääkimisi. Ja mida arvata liidu ja Türgi integratsioonist?

Mis puudutab resolutsioonis esitatud väidet partnerriigi tähelepanu juhtimise kohta vajadusele võimude lahutamiseks, kui siinne täiskogu midagi sellist liidus ei nõua, siis on see tegelikult väljakannatamatu. Siiski sisaldab tekst ka hullemat: selles tekstis ähvardatakse Türgit ühinemisläbirääkimiste katkestamisega ELiga, kui Türgi viivitamatult liidu neoliberaalset dogma ei järgi, ning tuletatakse talle meelde Kopenhaageni kriteeriumeid. Igaüks, kelle südames on inimeste üldhuvi, teab, et see Euroopa peab enne laienemist muutuma. Olen vastu mis tahes edasistele ühinemistele, kuni sotsiaalne dumping on lõppenud, kuid ma hääletan selle ülbe teksti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Türgi võimalik ühinemine ELiga on jätkuvalt suuremate reservatsioonide põhjuseks. See, et Türgi okupeerib jätkuvalt Küprose territooriumi ühte osa; keeldub avamast piirkonnas sadamaid ja lennujaamasid; rikub poliitiliste, usu- ja rahvusvähemuste õigusi; diskrimineerib naisi, ei arvesta erakondadega ning tühistab sõjaväekohtute pädevust piiravad õigused, on ainult mõned näited selle kohta. On muidki olulisi küsimusi. Suurem osa Türgist ei kuulu geograafiliselt Euroopasse. Türgi on islami identiteet, mis on väga erinev enamiku ELi riikide judaistlik-kristlikust identiteedist; riigi ilmalikkus püsib vaid sõjaliste jõudude abiga. Inimeste liikumine riigist, millest saaks ühe suurema rahvaarvuga riik ELis, tekitaks tööturul tasakaalustamatuse. Mitte miski sellest ei takista Türgi viimastel aastatel tehtud jõupingutustel vastamast ELi nõutud teatavatele kriteeriumitele ning EL tunnistab Türgi hindamatut rolli NATOs. Asjakohane kaalutlus oleks see, et kas oleks parem tagada Türgile pigem privilegeeritud ja soodne partnerlusstaatus ELiga kui tekitada valeootusi ja -lootusi liikmesuse saavutamiseks – midagi, mida oleks raske vastavalt asjaoludele kohandada.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma olen Türgi ELiga ühinemise poolt ja mul on hea meel edusammude pärast, mida riik oma kodanike hüvanguks teinud on. Samas tuleks siiski mainida, et selleks et Türgi ELi liikmesriigina ühineda saaks, peab ta täitma Kopenhaageni kriteeriumeid ja kohustusi ELi enda ning selle liikmesriikide ees, nagu iga teine kandidaatriik. Türgi peab austama rahvusvahelist õigust ja tegema palju rohkem ära kurdi probleemi, armeenlaste genotsiidi tunnistamise ja suhete normaliseerimisega naaberriikidega. Sellisel kujul peab Türgi oma okupatsiooniväed Küprose Vabariigist välja viima.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma arvan, et Türgi edaspidine ühinemine on ülioluline, kui liit rahvusvahelisel tasandil oma poliitilist, strateegilist ja majanduslikku mõju suurendada soovib. Selle riigi ühendamine Euroopaga toob eurooplastele sama palju kasu kui türklastele.

Me ei tohiks unustada, et Türgi on traditsiooniliselt ilmalik riik. See on võimas ja selle rikkus on inimressursid. Türgi on värav Aasia ja Lähis-Ida turgudele ja energiavarustuskanaleile. Türgi on ka täiesti usaldusväärne riik NATOs. Mainimist väärivad mõned Türgi ametiasutuste tehtud jõupingutused inimõiguste austamise vallas. Seega on põhiseaduse muudatuste vastuvõtmine samm ühinemiseks vajalike demokraatlike standardite suunas.

Kuigi uued raadio- ja televisiooniseadused on teretulnud edasiminek, jääb sõnavabadus siiski, täpsemalt öeldes ajakirjandusvabadus, üheks põhjuseks muret tunda. Samamoodi on Küprose küsimus eeltingimus kõigile edusammudele ühinemisprotsessis.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Türgi ühinemine ELiga ei kuulu seni ELi strateegiliste huvide hulka, kui Türgi võtab omaks armeenlaste genotsiidi ja viib oma väed Küproselt välja. Hääletasin resolutsiooni vastu tervikuna ja mõnede ebameeldivate punktide vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ühinemisläbirääkimisi Türgiga käsitlev eduaruanne oli – veel kord – rohkem kui kainestav. Kui arvestada aga asjaoludega, siis mida muud võiski oodata? Türgi ei ole geograafiliselt, kultuuriliselt ega ajalooliselt Euroopa riik ning tal on paljudele küsimustele seetõttu teistsugune lähenemisviis. Kõike seda arvesse võttes hämmastab mind alati see, kuidas siinne täiskogu suudab sel teemal selliseid poliitiliselt korrektseid ja positiivseid resolutsioone luua. Tõde ei või kunagi välja öelda ja selgeid sõnu tuleb võimaluse korral vältida. On tõesti aeg Türgiga asjad klaariks teha. Türklastele tuleb teha selgeks, et nad on meie sõbrad ja partnerid paljudes valdkondades, kuid ühinemine ELiga ei ole lihtsalt võimalik.

Ratsionaalsed jõud Türgis on tunnistanud ammu, et Euroopa Liiduga ühinemine ei ole nende jaoks kõige otstarbekam eesmärk. Arvestades Türgi asukohta ja mitut ühendust Kaukaasia türgi rahvaste ja araablaste vahel, on Türgil Lähis-Idas oluline strateegiline positsioon. EL peaks seda arvesse võtma ja tunnistama Türgit kui olulist strateegilist partnerit väljaspool ELi piire.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Huvitav, kuidas on võimalik, et aruandes ei mainita paljusid Türgit puudutavaid põhiküsimusi, eelkõige katastroofilist olukorda Küprosel. Saare Türgi kontrollitavas põhjaosas toimub alailma süstemaatilisi põhiõiguste rikkumisi ja Türgi püüab sinna asundusi juurde tuua, mis kindlasti ei aita kaasa rahuprotsessile, mida me soovime.

Teine põhiküsimus, mis mind hämmastab ja mida piisavalt rõhutatud ei ole, on Türgi kangekaelne keeldumine tunnistamast armeenlaste genotsiidi, mis toimus eelmisel sajandil. Nimetatud ja teistel põhjustel hääletasin aruande vastu samamoodi, nagu ma olen jätkuvalt jõuliselt ja vankumatult vastu Türgi võimalikule ühinemisele tulevikus Euroopa Liiduga.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liit vajab Türgit ja Türgi vajab ELi. See ei ole tähtis üksnes kaubanduse ja majanduslike sidemete ning investeeringute seisukohalt. Peaaegu sada aastat tagasi pööras Türgi end Euroopa poole ning sellest riigist võib ja peab saama sild, mis meie mandrit islamimaailmaga ühendab. Kahjuks tuleb tunnistada, et läbirääkimised Türgi ühinemise üle ELiga on aeglustunud. EL ootab edusamme, eriti inimõiguste kaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse ning usuliste vabaduste kaitsmise puhul. Teine oluline küsimus on suhete normaliseerimine Küprosega. See konflikt tuleb lahendada viisil, mis on soodne nii Türgile kui ka Küprosele. Oluline on konfliktile rahumeelne lahendus leida.

Sündmused Põhja-Aafrikas näitavad, kui oluline on panus, mille Türgi peab andma, levitades stabiilsust ja demokraatlikke väärtusi. Liibüa, Egiptuse ja teiste araabia maade elanikud näevad Türgis ning ELis eeskuju, mida nad järgima peavad. Hääletasin aruande poolt, sest see oli hästi tasakaalustatud. Aruandes kajastatakse hästi Türgi ELi integratsiooni 2010. aastal. Olen alati Türgi liikmesust pooldanud. Siiski peaks see riik rakendama Ankara protokolli ja rohkem ära tegema, eelkõige selles, mis puudutab vähemusi, naisi, ajakirjandusvabadust ja õigusriigi põhimõtteid.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, milles käsitletakse Türgi 2010. aasta eduaruannet. Komisjoni aastaaruanne näitab, et Türgi nüüdisajastamine demokraatliku ja pluralistliku süsteemi suunas on aeglane ning vaevaline protsess, kuid ka seda, et Türgi valitsus, kodanikud ja kodanikuühiskond teevad selles suunas tööd. Riigisisene äge vaidlus reformide üle ei muuda Euroopa standarditeni küündimist lihtsamaks, kuid näitab siiski pühendumust muudatustele ja nüüdisajastamisele. Viimased sündmused Vahemere piirkonnas näitavad, kui oluline on samm-sammult reforme ja olukorda hinnata, vältides nimetatud küsimuses lihtsustatud seisukohtade võtmist.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Hääletasin Türgi 2010. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Lisaks kõigele muule sisaldab see olulist üleskutset Türgi valitsusele kohaldada kuni ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu kohaldamiseni seni sõlmitud kahepoolseid tagasivõtulepinguid. See üleskutse on veelgi väärtuslikum, võttes arvesse viimaseid sündmusi Põhja-Aafrikas, mis Kreeka sisserändelaine keskmesse asetasid. See on aeg, kui peame olenemata oma olukorrast ja seisukohast rõhutama sisserändeohte, millega meil võib silmitsi tulla seista. Me ei saa lihtsalt kõrval seista ja vaadata midagi, mis on juba juhtumas. Türgi kui kandidaatriik peaks ELiga koostööd tegema, et saaksime koos Kreeka ja teiste liikmesriikidega takistada nende rändajate sissevoolu, kes ELi ebaseaduslikult siseneda püüavad.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Resolutsiooni ettepanekus inimõiguste olukorra kohta juhitakse tähelepanu inimõiguste olukorrale. Aruande projekti kohaselt on pidev Türgi ja Küprose vaheline ummikseis, ebakindel erakondade dialoog, ajakirjandusvabaduse, naiste õiguste ja teiste põhiõiguste õõnestamine mõned tegureist, mis on toonud kaasa ühinemisläbirääkimiste tempo aeglustumise. Läbirääkimisi peetakse pikaajaliseks protsessiks, mille tulemusi ei saa ette ennustada. Minu arvates tuleb Türgi ühinemist Euroopa Liiduga vaadelda kui strateegilist kasu mõlemale poolele: ELile ja Türgile. Seepärast kutsun Türgi valitsust üles kiirendama reformiprotsessi, et täiel määral ühinemiskriteeriumid täita.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Türgi Euroopa Liidu eesmärkidele lähendamise protsess on kestnud ja kestab veel kaua. Seepärast olen toetanud alati ELi ja Türgi vaheliste suhete süvendamist partnerluste järkjärgulise rakendamise kaudu eri valdkondades. Arvan, et pikaajaliste integratsiooniootuste loomine ei ole ELile ega Türgile positiivne.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hoolimata arutelu käigus mainitud edusammudest ja nn avanemisest, on jätkuvalt probleeme naiste, vähemuste, arvamusvabaduse ja ajakirjandusvabaduse, sotsiaalse tasakaalustamatuse, vaesuse, lapse õiguste, hariduse ja sõltumatute kohtute ja sõjaväe sekkumisega poliitikasse.

Euroopa Komisjon märgib, et hoolimata edasiminekust õigusloomes, on relvajõudude juhtivad liikmed teinud mitu avaldust, mis ületavad nende volituste piire, eelkõige justiitsküsimustes. Komisjon tegi kohtuvõimu järgmise järelduse, et mõnede eriti oluliste juhtumite uurimised andsid jätkuvalt põhjust muretsemiseks. See näitab vajadust parandada ühelt poolt politsei ja sandarmite tööd, kuid ka politsei ja sandarmite töösuhteid ning teiselt poolt kohtuvõimude tööd.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Palju on veel lahendamata küsimusi Türgi edusammude kohta ELiga ühinemise läbirääkimistel.

Esiteks tuleb lahendada Küprose kreeka ja Küprose türgi kogukonna vahel jätkuv probleem ning protsessi käigus toimuvad läbirääkimised ka Türgi vägede väljaviimise üle. Need läbirääkimised on praegu eriti tundlikus etapis. Lisaks sellele tuleb taas kord kahtluse alla seada riigi enda kultuuriline taust, mis on tihedalt seotud islamitraditsioonidega, mis jäävad väga kaugele Euroopa katoliiklikest kristlikest juurtest.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Kuigi aruandes kritiseeritakse jõuliselt Türgi seisukohti, jääb alles selge kavatsus Türgi Euroopa Liiduga ühinema saada. Me ei saa seda toetada mitmel põhjusel, mis näitavad, et sellel riigil ei ole ülejäänud Euroopaga midagi ühist: geograafiline asukoht, usutunnistus, militaristlik otsus jätkata Euroopa Liidu ühe osa okupeerimist Põhja-Küprosel, ajakirjandusvabaduse olukorra halvenemine, sõnavabaduse piirangud, usuline diskrimineerimine ja naiste õiguste rikkumine viivad Türgi Euroopast veelgi kaugemale.

Siiamaani ei saa ükski usund peale islami pühakodasid avada ega pidada ega püüda poolehoidjaid, moodustada vaimulikkonda ega saada juriidilise isiku staatust. Türgi valitsus ei soovi täita olulisi Euroopa Liidu aluslepinguid ja protokolle ega tee piisavalt koostööd ebaseadusliku sisserände vallas. Seetõttu hääletasin aruande vastu.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Olen alati toetanud Türgi ühinemist Euroopa Liiduga, kui täidetakse Kopenhaageni kriteeriumeid ja Türgi võtab nõuetekohaselt vastu ühenduse õigustiku. Hääletasin täna Türgi eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Resolutsioonis esitatakse parlamendivalimiste eelõhtul selge ja tasakaalustatud poliitiline sõnum. Türgi on teinud teel liikmesusele suuri jõupingutusi, sealhulgas põhiseaduse osaline läbivaatamine, tsiviiljärelevalve teostamine sõjaväe üle ja osaline kohtureform. Siiski tuleb astuda täiendavaid samme. Kindlasti tuleb ka tempot tõsta. Euroopa Parlament rõhutab, et ülioluline on inimõiguste, sealhulgas naiste ja vähemuste inimõigused, parem tagamine, nagu ka sõltumatu kohtunikkond. Lisaks tuleb rõhku panna ka sõnavabaduse ja eelkõige ajakirjandusvabaduse tagamisele, kuna see sattus hiljuti ajakirjanike vahistamisega surve alla. Siiski on vajalik, et Türgit julgustataks täitma eeskujulikku rolli, mida ta araabia maailma demokratiseerumisprotsessis mängida saab. Pean seepärast kahetsusväärseks asjaolu, et ühinemisläbirääkimistel on ikka veel üliolulisi peatükke, mida mitu liikmesriiki blokeerib.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda aruannet, milles tunnustatakse Türgis toimunud põhiseaduslikke muudatusi, ent käsitletakse valdkondi, mis on endiselt problemaatilised, nagu Türgi suutmatus rakendada Ankara protokolli. Julgustades Türgit jätkama reformide elluviimist, loodab Euroopa Parlament näha inimõiguste olukorra ja võrdõiguslikkust käsitlevate seaduse paranemist, millest Türgi elanikud kasu saavad.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Türgit käsitlevas eduaruandes tuuakse väga selgelt välja seni kestnud protsessi nõrkusi. Türgi jääb ootustest selgelt maha. Samuti ei tohi ühinemisele teha mingeid allahindlusi, nagu on nõudnud Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon. Selles kontekstis tuleks ka Recep Tayyip Erdoğani esinemisi Saksamaal, kus ta kutsus Saksamaa türklasi üles taasühinema, vaadelda kriitilises valguses. Sellised kõned ei aita kaasa heale koostööle ning kujutavad endast solvangut nii Saksamaa kui ka liidu jõupingutustele. Lisaks jääb veel palju soovida seoses ajakirjandusvabaduse ja Küprose küsimuse lahendamisega.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Olen pidevalt toetanud Türgi ühinemisprotsessi, olles täiesti teadlik keerulistest tagajärgedest, millega tegelda tuleb. 2010. aasta eduaruanne on mõistlikult tasakaalustatud dokument ja ma hääletasin selle poolt hoolimata mitmest reservatsioonist – muu hulgas Küprose küsimuse kohta, mille puhul kahetsen väga, et muudatusettepanekud, milles nõutakse, et Euroopa Liidu Nõukogu annaks lubaduse Põhja-Küprose isolatsiooni lõpetamiseks, hääletati maha. Türgil on Lääne ja Ida vahelise väravana pöördeline roll ning me peaksime saatma positiivseid ja toetavaid sõnumeid.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Türgit käsitleva 2010. aasta eduaruande poolt, mis osutus selgelt negatiivseks. Vastavalt aruandele ei ole Türgi viimase viie aasta jooksul reformiprotsessis ega ELi ühinemiskriteeriumite täitmisel teinud peaaegu mingeid mainimist väärt edusamme. Märkimisväärseid tegematajätmisi on inimõiguste, ajakirjandusvabaduse ja arvamusvabaduse ning naiste õiguste valdkonnas. Küprose põhjaosa türgi kogukonnaga suhtlemiseks loodud kõrgetasemelise kontaktrühma liikmena tean hästi, et sama kehtib ka lahendamata Küprose probleemi suhtes.

  Joachim Zeller (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin aruande poolt, kuid tegin seda vaid seepärast, et aruandes tehakse väga konkreetselt selgeks, et ühinemisläbirääkimistel Türgiga ei ole mingit edasiminekut. Vastupidi, eelkõige oleme ummikseisus või kodaniku- ja inimõiguste järgimise, usu-, kogunemis- ja ajakirjandusvabaduse ning Küprose küsimusega isegi mõne sammu tagasi liikunud. Tegelikult toob Türgi uus välispoliitiline suund – näiteks Iraani ja Süüria puhul – kaasa kahtlused, kas Türgi peaminister Erdoğan mõtleb üldse tõsiselt, kui ta Euroopale lähenemisest räägib. Lisaks sellele jääb selgusetuks, kuidas kulutatakse Türgile makstud miljardeid ühinemiseelset abi. Sellest kõigest tuleneb vaid üks järeldus ja see on see, et ühinemisläbirääkimised tuleb peatada. Türgi jääb üheks ELi olulisemaks partneriks. Mõte täisliikmesusest on siiski muutumas üha illusoorsemaks.

Resolutsiooni ettepanek B7-0157/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest olen veendunud, et Montenegrost peab saama ELi jaoks näide edasiminekust Balkanimaades, kuna Montenegro vastab kõigile tingimustele, mille komisjon ühinemisprotsessi alustamiseks kehtestas. Mulle teeb siiski muret valdav korruptsioon just ehitus-, erastamise- ja riigihangete sektoris ning veelgi rohkem olen mures vähemuste ja kõige haavatavamate rühmade diskrimineerimise pärast. Meedia sõltumatus on samuti probleem.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, milles käsitletakse Montenegro Euroopaga integreerumise protsessi. Euroopa Parlament kiidab heaks reformid, mille Montenegro on ellu viinud, ja tunneb heameelt Euroopa integratsiooniprotsessis tehtud edusammude üle. Euroopa Ülemkogu võttis 2010. aasta 17. detsembril vastu otsuse anda Montenegrole Euroopa Liidu liikmekandidaadi staatus. Jagan resolutsioonis väljendatud kahetsust asjaolu üle, et kandidaatriigi staatus on lahutatud läbirääkimiste avamise õigusest. On oluline, et otsust alustada kõnealuseid läbirääkimisi põhjendamatult edasi ei lükataks. Eeldan, et läbirääkimised algavad hiljemalt pärast komisjoni 2011. aasta eduaruande avaldamist, tingimusel et Montenegro teeb olulisi edusamme komisjoni seatud eesmärkide saavutamisel.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit toetab jõuliselt laienemisprotsessis tehtud edusamme, kuid märgib, et enamikus asjaomastest riikidest säilivad olulisemad probleemid. Selles resolutsioonis käsitletakse Montenegro juhtumit. Toetasin resolutsiooni, kuna arvan, et see on tasakaalus. Selles rõhutatakse asjaolu, et Montenegro on teinud tõelisi edusamme, mitte üksnes majanduslikus mõttes, vaid ka korruptsioonivastases võitluses. Samal ajal kui Montenegro peab loomulikult jõupingutusi jätkama, tunnen ma, et õige on anda talle ametlik Euroopa Liidu liikmekandidaadi staatus.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt. Euroopa Ülemkogu kinnitas taas, et Lääne-Balkani riikide tulevik on kuuluda Euroopa Liitu ja et selle piirkonna majanduskasv ja stabiilsus on eriti olulised. Otsustades Montenegro edusammude üle mitmes valdkonnas, on selge, et riik võtab tõsiselt ettevalmistusi Euroopa integratsiooniks. Montenegro valitsus ja opositsiooniparteid on jõudnud Euroopa integratsiooni puhul üldisele konsensusele ning on teinud sellest esmase prioriteedi. Raportis näidatakse ka, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend toimib Montenegros hästi ja et toimunud on märkimisväärne kohtu- ja haldusreform. Montenegro osaleb edukalt piirkondlikus koostöös, on asjalik piirkondlik partner ning mängib Lääne-Balkani piirkonnas stabiliseerivat rolli.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Raportis esitatakse põhjused, miks Euroopa ei peaks tahtma, et Montenegro Euroopa Liiduga ühineb. Lokkav korruptsioon, jätkuv raske naiste ja mitme rahvusvähemuse diskrimineerimine, meediakanalite paljususe standardid, mis Euroopa tasemest maha jäävad, ning sügavalt juurdunud organiseeritud kuritegevus riigi majandus- ja poliitilises elus.

Lisaks ei saa ma toetada isegi nõukogu põhilist seisukohta Balkanimaade ELiga ühinemise kohta. Poliitiliselt ja strateegiliselt absurdne on mõelda Euroopast kui endise Jugoslaavia riikide möödapääsmatust saatusest. Tundub, et meie institutsioonide kõrgemal tasemel ei võeta arvesse viimaseid kogemusi. Püüda iga hinna eest kiirendada laienemist, sealhulgas majanduslikult ja poliitiliselt nõrkade riikidega, ei ole kindlasti Euroopa projekti tugevdamisele kaasa aidanud. See on teinud selle struktuuri nõrgaks, aeglustanud otsustamisprotsessi ja raskendanud jagatud poliitika arengut meie mandri elu jaoks üliolulistes valdkondades.

Seepärast hääletasin selle raporti vastu, milles küll rõhutatakse mitut Montenegro ühinemise protsessi põhiprobleemi, ent jäädakse põhiidee juurde anda sellele riigile võimalus ELiga liituda.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel mure ning pühendumise üle, mida Montenegro valitsus- ja opositsiooniparteid Euroopa integratsiooni teemal üles näitavad. Selle protsessi tulemusteks on riigi õigusliku ja põhiseadusliku raamistiku loomine, mis on peaaegu lõpetatud koos ettevõetud majanduslike reformidega. Siiski on parendada palju aspekte, sealhulgas korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, diskrimineerimine ja ajakirjandusvabadus. Tahaksin kutsuda seda riiki üles jätkama seda teed, mis loodetavasti lõpeb varsti läbirääkimisteprotsessi avamisega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Montenegro on näidanud, et tahab jätkata Euroopa valikuga. Toetan Montenegro juhte ja muutusi, mis on riigis toimunud, et riik Euroopa standarditeni viia, eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise puhul.

Hoolimata nähtud edusammudest on ikka selge, et riigil on ikka veel tükk maad minna, enne kui ta Euroopa Liiduga liitumiseks sobiv on. Loodan, et Montenegro otsustuskindlust saab edaspidigi näha ja et selle asemel, et nime poolest või formaalselt ELiga ühenduda, parandab Montenegro oma elanike elamistingimusi ning oma institutsioonide toimimist, et saada jõukaks riigiks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa institutsioonid on tunnistanud strateegilist huvi ELi laienemise vastu Balkanimaadesse mitmel juhul. Uute riikide ühinemine sõltub mitmesugustest teguritest. Neist esimene on riigi väljendatud huvi, millele järgnes lubadus järgida paljusid kodanike põhiõigusi. Kuna Montenegro Vabariik on väljendanud huvi ELiga ühinemise vastu, otsustas ülemkogu anda 17. detsembril 2010. aastal sellele riigile kandidaatriigi staatuse. Tegelikult, nagu märgitud raportis, on Montenegro teinud mitu reformi, eriti uue põhiseadusliku raamistiku loomisel ja korruptsioonivastases võitluses. Sellest hoolimata on valdkondi, mis vajavad täiendavaid edusamme, nagu sõnavabadus ja valitsusväliste organisatsioonide töö austamine. Hääletan selle parlamendi resolutsiooni poolt, milles käsitletakse Montenegro Vabariigi integratsiooniprotsessi ning milles soovitatakse integratsiooniprotsessi kiirendada. Tahaksin kutsuda Montenegro ametiasutusi üles tegema jätkuvalt jõupingutusi, et täita püstitatud eesmärke, kuna see riik on ELi jaoks oluline naaber ning riik, kellega me koostööd teha sooviksime.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Montenegro puhul on saamas selgeks, et ELi laienemisprotsessi suund ja tähendus on mõeldud rahuldama suuremate ELi jõudude kavasid ja nende huve, mis on nende suurettevõtjate teenistuses: nimelt turgude laiendamine, juurdepääs geostrateegilistele asukohtadele ja nende kontrollimine ning füüsiline töö, mida saab kasutada tööjõu edasiseks devalveerimiseks ELi riikides tervikuna. Kuna järjestikuste laienemiste protsessi tulemusel tekkinud äärepoolsemad piirkonnad on ammendunud, tuleb luua uusi. Praegu antakse Montenegro elanikele palju lubadusi, nagu teistelegi varem ja praegu. Siiski on hind kõrge ja see on vaid osaliselt avaldatud. Sellel konkreetsel juhul on oluline mitte unustada, et Jugoslaavia lammutamise protsessi viisid ellu NATO ja ELi jõud, kes püüavad praegu Montenegros selle protsessi järeltulija – ELiga ühinemise – vastu huvi äratada.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Seisame silmitsi veel ühe episoodiga Jugoslaavia ja selle, mis temast järel on, täieliku lagunemise protsessiga. Seekord on Montenegro kord. Olles kehtestanud Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga toetusel Jugoslaavia suhtes lämmatavad majanduslikud ja finantsmeetmed, toetasid NATO ja ELi suuremad jõud rahvuslikku jagunemist, mis lõppes sõjaga ning kiire uute suveräänsete riikide loomisega.

Montenegro tulevane integreerimine ELi on selle protsessi järeltulija ning rünnak sotsialismi saavutustele, et rahuldada majanduslike ja finantshuvirühmade huve, kasutades turu ja nende riikide geostrateegiliste asukohtade ja loodusvarade kaudu ära tööjõudu.

Nüüd on lubadused tohutud. EL ahvatleb miljonitesse eurodesse ulatuva n-ö abi ja arenguga. Ent kui palju see maksma läheb ja millal kohale jõuab, kui tõesti jõuab?

Meie kogemus on see, et 25 aastat Portugali kapitalistlikku integreerimist ELi näitab, et lubatud edusamme ei saavutata kunagi. Saavutatakse tootmise ja tööhõive häving, töötajate ärakasutamine, avalike teenuste hävitamine, võlad ja sõltuvus välisriikidest. Seetõttu on meil selle protsessi suhtes kahtlusi.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu laienemisprotsess jätkub ainuüksi geograafilistel lubadustel ja – nagu ma sellel täiskogul juba märkinud olen –, nõukogu on andnud järelemõtlematult ühinemise kandidaatriigi staatuse enne, kui need riigid on saavutanud demokraatlikud kvaliteetsed standardid, mis vähemalt elementaarsele piisavale tasemele lähenevad. Korruptsioon, salakaubavedu, organiseeritud kuritegevus ja ajakirjandusvabaduse rikkumised on vaid mõned neist teguritest, mis panevad mind mõtlema, et Montenegro on ikka veel Euroopast väga kaugel. Need põhjused paistavad tõesti piisavad selleks, et mitte toetada seda resolutsiooni, milles visandatakse suunised Balkani Euroopa tuleviku jaoks, hoolimata piirkonna käegakatsutavatest probleemidest.

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Otsus Montenegrole kandidaatriigi staatus anda oli eelkõige poliitiline. Montenegro oleks tõenäoliselt pidanud seda kauem ootama, kui seda küsimust ei oleks kaalutud samal ajal Albaania suhtes. Siiski töötab võrdlus muidugi Montenegro kasuks. Sellest hoolimata kanduvad paljud Montenegro suhtes kehtivad reservatsioonid üle ühest aastaaruandest järgmisesse ning me näeme komisjoni avaldusest, et riigiasutuste politiseerimine, kohtuvõimu sõltumatus, organiseeritud kuritegevus ja keskkond on nüüd tavalised iseloomustavad jooned. Laialtlevinud korruptsiooni vastases võitluses olulisi edusamme ei paista. Me ei tohi seda alahinnata. Ja arvestades asjaolusid, on seepärast hea otsus anda Montenegrole liikmekandidaadi staatus, määramata ühinemisläbirääkimiste alguse tähtaega. EL võttis juba 2005. aastal vastu samasuguse lähenemisviisi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi suhtes. Erinevus seisneb selles, et tõkke ületamine, millega endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik silmitsi seisab, nõuab kahe riigi kokkulepet. Vahepeal on Montenegro saatus täielikult tema enda kätes. Eeldan, et kõik see tehti väga selgeks viimastel kõnelustel Herman van Rompuy, José Manuel Barroso ja Jerzy Buzeki ja Montenegro uue juhi ning maailma noorima peaministri Igor Lukšići vahel. Keegi ei taha, et teda liiga kaua lõa otsas hoitakse. See kehtib ka riigi kohta, kes hoolimata asjaolust, et ta ei ole ELis, on nüüdseks palju aastaid eurot riikliku valuutana kasutanud.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Montenegro valitsus- ja opositsiooniparteid on saavutanud Euroopa integratsioonis üldise üksmeele ja teinud selle prioriteediks, mille tulemuseks on olnud suured edusammud reformiprotsessis alates riigi iseseisvumisest. Mul on heameel asjaolu üle, et Montenegrole anti Euroopa Liiduga ühinemise kandidaatriigi staatus ning et Montenegro kodanikele on antud võimalus viisavabalt ELi Schengeni alale reisida (täielik viisanõuete kaotamine). Mul on heameel näha ka, et riigi õigusliku ja põhiseadusliku raamistiku kehtestamise protsess on peaaegu lõppenud ning et oluliste õigusaktide vastuvõtmisel korruptsioonivastase võitluse valdkonnas ja ka kohtusüsteemi reformimisel on tehtud suuri edusamme. Siiski on vaja jätkuvalt reformida avalikku haldust, tugevdada kohaliku halduse tasandil inimressursse ja võidelda organiseeritud kuritegevuse, eelkõige rahapesu ja salakaubaveo vastu. Meediasektor peab saama tegutseda poliitilise sekkumiseta ja vaja on tagada reguleerivate asutuste sõltumatus.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis edendab Montenegro integreerimist Euroopa süsteemi, sest me kõik oleme olnud tunnistajaks sellele, et see riik on teinud nõuetekohaste protsesside ja vahendite vastuvõtmise suunas märkimisväärseid edusamme.

Mõned sammud tuleb astuda mitte ainult ELiga liitumiseks, vaid ka selleks, et anda riigile, mis määruste täitmisel arenema peab, kohtu-, tsiviil- ja sotsiaalne struktuur eesmärgiga saavutada halduse eri tasanditel jagatud majanduskasv.

Montenegro on juba käivitanud olulised reformid, mis liiguvad seepärast õiges suunas ning mis hõlmavad ka sellise haldusstruktuuri loomist, mis suudab tulevikus struktuurifonde tõhusalt kasutada, millest riik palju kasu saab.

Loodame koos kaasparlamendiliikmetega luua enne kauaoodatud läbirääkimiste algust Montenegro kodanikele sobiva keskkonna, mis on vaba korruptsioonist ja pakatab algatustest demokraatliku kasvu nimel.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt, et tunnistada Montenegro edusamme Euroopa integratsiooni suunas ja rõhutada ülejäänud eesmärke, mis Montenegro elanike kasuks saavutada tuleb. Kui resolutsioon oli välisasjade komisjonis, esitasin muudatusettepanekud õigussüsteemi tõhususe ja prognoositavuse kohta. Kõikide kohtuotsuste avaldamine ja kohtupraktika ühtlustamine peaksid olema prioriteedid, et tagada avalikkuse usaldus ja prognoositav kohtusüsteem. Samuti on vajalik kohtute suurem rahastamine, et need töötaksid kiiresti ja tõhusalt, ning sidusad meetmed kohtunike koolitamiseks. Samuti tuleb hinnata kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas kulutatud ELi rahaliste vahendite tõhusust. Riigi poliitiliste ja demokraatlike edusammude jaoks on ülioluline õigusriigi põhimõtete sidusus kogu riigis.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, milles tuntakse heameelt üldise üksmeele ja selle üle, et Montenegro valitsus ja opositsioonierakonnad peavad Euroopaga integreerumist väga oluliseks, mille tulemusena on riigi iseseisvumisest alates tehtud reformiprotsessis suuri edusamme ning milles tuntakse rõõmu Podgorica uue poliitilise juhtkonna üle ning ergutatakse uut valitsust jätkama Montenegro Euroopaga integreerumise protsessi ja kiirendama Kopenhaageni kriteeriumide täitmiseks teostatavaid reforme. Selles rõõmustatakse ka Euroopa Ülemkogu 2010. aasta 17. detsembri otsuse üle anda Montenegrole Euroopa Liidu liikmekandidaadi staatus, ent peetakse siiski kahetsusväärseks asjaolu, et kandidaatriigi staatus on lahutatud läbirääkimiste avamise õigusest, rõhutades, et läbirääkimiste alustamise otsust ei tohiks liigselt või põhjendamatult edasi lükata, ning eeldatakse, et läbirääkimised algavad hiljemalt pärast komisjoni 2011. aasta eduaruande avaldamist, tingimusel et Montenegro teeb olulisi edusamme komisjoni seatud eesmärkide saavutamisel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles resolutsioonis toetatakse Montenegro elanike kohustust järgida Kopenhaageni kriteeriumeid ja kiirendada erastamisi. Liidust on saanud agressiivne ja pretensioonikas liberaalne doktriin. Mina ei soovi olla osa sellest. Hääletan vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Montenegro on ELiga tulevase ühinemise kandidaatriigina näidanud üles tahet järgida oma Euroopaga seotud valikut oma juhtide otsustuskindluse ja muutuste kaudu, mis on riigis toimunud, et riik Euroopa nõuetele lähemale viia, eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise puhul. Hoolimata riigi tehtud edusammudest ei ole see veel piisav ning Montenegro peab jätkama jõupingutusi enne, kui ta Euroopa Liiduga liitumiseks sobiv on. Loodan, et see otsustuskindlus kannab edaspidigi vilja ja et ELiga liitumine saab tegelikkuseks, et Montenegro saaks oma elanikele paremad elamistingimused anda ning oma ametiasutuste toimimist parandada, et üha paremaks riigiks muutuda.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Pooldan kõneluste alustamist Montenegro ELiga ühinemise üle, kuivõrd pooldan põhimõtteliselt laienemist. Sellest hoolimata ei saanud ma selle resolutsiooni poolt hääletada, kuna komisjon nõuab Montenegrolt hulka reforme, mis on kooskõlas ELi neoliberaalse poliitikaga, nagu avaliku sektori erastamine ja haridussüsteemi kohandamine vastavalt Bologna protsessile. Kõigil eespool nimetatud põhjustel ei hääletanud ma raporti poolt, vaid pigem hoidusin hääletamast.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Alates sellest, kui Montenegro 2006. aastal iseseisvuse saavutas, on ta näidanud selgelt üles soovi liituda Euroopa Liiduga: euro võeti ametlikult kasutusele 2006. aastal ning stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping on olnud jõus alates 1. maist 2010. Montenegro ühinemine liiduga toob riigile suurema poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse ning suurendab Balkani piirkonna stabiilsust. Mul on tõepoolest heameel näha Montenegro jõupingutusi selle nimel, et saada regionaalkoostöö valdkonnas tõhusaks partneriks, eriti tagasivõtu ja väljaandmise valdkonnas ning õigus- ja politseiasjades piirkondlike naabritega sõlmitud mitmesuguste kokkulepete tulemusel. Rahu ja stabiilsuse tugevdamine toob lisaks piirkonnale ka Euroopale tervikuna kasu.

Seepärast nõuan, et ühinemisläbirääkimised algaksid niipea kui võimalik, eelkõige seepärast, et Euroopa Ülemkogu andis Montenegrole 2010. aasta detsembri lõpus kandidaatriigi staatuse. Montenegro jõupingutused ühinemiskriteeriumide täitmisel sujuvad hästi, kuigi teha on veel olulisi edusamme, eriti korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse, teabevabaduse ja soolise võrdõiguslikkusega.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Kuigi väliskomisjon toetab Euroopa Ülemkogu otsust Montenegrole kandidaatriigi staatus anda, jäävad siiski suured probleemid korruptsiooniga, eriti ehitustööstus-, erastamis- ja riigihangete sektoris. Ikka veel on probleeme vähemuste ja ka kaitsetute inimrühmadega. Õige oleks teostada järelevalvet parlamendi soovituste rakendamise üle Montenegro suhtes ning kui neid soovitusi rakendatakse, siis ma usun, et sellise riigi nagu Montenegro ühinemine saab ELile vaid kasulik olla.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Inimõiguste austamise ja teiste riiklike huvide (võib-olla sõjalist või majanduslikku laadi huvid) vahel on pidev pinge, mida alati just lihtne maandada ei ole. Isegi Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit astuvad aeg-ajalt üle selle õrna joone, nagu on näha kodanikuvabaduste ja andmekaitse rikkumisest terrorismivastase võitluse kontekstis. Seepärast peab EL inimõigusi jõulisemalt ja sidusamalt toetama nii liidus kui ka sellest väljaspool. Liidust väljaspool – ma pean silmas eriti kristlike vähemuste kaitsmist islamimaades ja Aasias. Seepärast hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PT) Täna võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Montenegro Euroopaga integreerumise protsessi kohta. ELi laienemine Lääne-Balkani riikidele kinnitati juba 2003. aastal Ateenas, mistõttu parlament on väljendanud lootust, et ühinemisläbirääkimised algavad enne selle aasta lõppu. Resolutsioonis juhitakse tähelepanu poliitilise ja sotsiaalse olukorra olulisele paranemisele Montenegros ja ka Montenegro positiivsele lähenemisele Euroopa integratsioonile.

Kahjuks ei ole Montenegro ikka veel saanud üle korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse probleemist. Minu meelest on väga oluline ja seni samuti lahendamata probleem rahvusrühmade ja ka naiste – kes on otsustamisprotsessis ja avalikus halduses alaesindatud – vastase diskrimineerimise küsimus. Teine positiivne joon on riigi võitlus tsensuuri vastu ja selle püüded tagada sõnavabadus. Siiski teatatakse veel rünnakutest ajakirjanike ja aktivistide vastu.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) ELi integratsioon on peamine jõud, mis paneb Montenegro edusamme tegema. See riik on viimase 12 aasta jooksul saavutanud palju: ta on rakendanud edukalt struktuurilisi ja majanduslikke reforme ning võidelnud tõhusalt korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Rahvusvähemused elavad Montenegros rahumeelselt koos ja riik edendab edukalt heanaaberlikke suhteid. Seepärast sõlmisid EL ja Montenegro stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles osutatakse õigesti edasistele sammudele Montenegro reformimiseks. Selleks et jätkata haldusreforme, parandada riigiteenistujate võimekust, muuta valimisseadust ja tugevdada kodanikuühiskonda ning sõltumatut meediat, on vaja teha edusamme õigusriigi põhimõtete kehtestamisel. On oluline, et riik säilitaks hoo ja jätkaks alustatud tööd.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Montenegrost sai 2010. aasta detsembris üks ametlik Euroopa Liiduga ühinemise kandidaatriik, kuid nõuetekohaste läbirääkimiste alustamiseks ei ole veel kuupäeva kehtestatud. Toetan selle resolutsiooni tonaalsust, kus Montenegro valitsust tunnustatakse integratsiooniprotsessiga seotud reformide prioriseerimise eest ja hoolimata ikka veel lahendamata probleemidest väljendatakse lootust, et ametlikud läbirääkimised algavad aasta jooksul. Balkani lähendamise puhul Euroopa Liidule on Montenegro riik, kel on parim ühiskondlik-poliitiline olukord. Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna arvan, et Montenegro ja teiste Balkani riikide ühinemisel ELiga on Euroopa jaoks oluline strateegiline tähtsus piirkonna stabiilsuse, arengu ja pakutavate ressursside seisukohalt.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Tunnustan Montenegro tehtud jõupingutusi, eelkõige õiguslike reformide, korruptsioonivastase võitluse ja võitlusega diskrimineerimise eri tüüpide vastu, kuid tahaksin rõhutada, et see töö peab jätkuma ja intensiivistuma. Siiski on veel palju küsimusi, mis nõuavad erilist tähelepanu. Pean silmas eelkõige majanduslikke küsimusi ja vajadust kohaldada uusi struktuurilisi muudatusi hoolimata majanduslike reformide edukusest, mille on paljastanud majanduskriis. Sooviksin teha teema kokkuvõtteks viimase märkuse, mida oluliseks pean: vajadus parlamendis koostatavate õigusaktide kvaliteedi parandamise järele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Üldiselt on see raport hea ja tasakaalukas. Raportis käsitletakse kõiki olulisi poliitikavaldkondi. Montenegro, kes sai 2010. aasta detsembris kandidaatriigiks, ootab ikka veel läbirääkimiste algamist. Raportis kritiseeritakse seda asjaolu lõikes 2: „peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et kandidaatriigi staatus on lahutatud läbirääkimiste avamise õigusest, ning rõhutab, et läbirääkimiste alustamise otsust ei tohiks liigselt või põhjendamatult edasi lükata”. Raportöör eeldab, et läbirääkimised algavad hiljemalt pärast 2011. aasta eduaruande avaldamist. Mõned huvitavad punktid on ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) (lõige 5), korruptsioon (lõige 8), teabevabadus (lõige 10), organiseeritud kuritegevus (lõige 14) ja diskrimineerimise vastane võitlus (lõiked 17–22). Palju lõikeid on pühendatud diskrimineerimisvastasele võitlusele ja need puudutavad kõiki olulisi aspekte, nagu romad, aškalid, egiptlased (lõiked 17 ja 22), lesbid, geid, biseksuaalid ja transseksuaalid (LGBT) (lõige 17), naised ja koduvägivald (lõiked 17–19), rahvusküsimused (lõige 21) ja kodanikuühiskond (lõiked 5, 10, 23, 24 ja 32). Üldiselt suhtutakse raportis väga hästi kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ja pühendatakse nimetatud küsimusele palju lõikeid. Olulisimad on lõiked 23, 24 ja 32.

Nendes lõigetes korratakse raportis, kui tähtsad on demokraatia jaoks aktiivsed ja sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning ergutatakse Montenegro valitsust tihedale koostööle ja korrapärasele dialoogile valitsusväliste organisatsioonidega.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Alates sellest, kui Montenegrost sai 2010. aasta 17. detsembril ametlik Euroopa Liiduga ühinemise kandidaatriik, andis riigi valitsus viivitamatult prioriteedi reformidele, mis Euroopa integratsiooniprotsessi kiirendada võivad.

Ikka veel on probleeme, mis tuleb lahendada, nagu valimisreform, avaliku halduse ja õigussüsteemi reform, kuid raportis tehakse selgeks, et Montenegro teeb edusamme. Itaalia toetab täielikult selle riigi püüdlusi Euroopa suunas, kuna ta usub, et Montenegro ja Lääne-Balkani riikide ühinemine vastab ELi põhihuvidele selles, et see edendab stabiilsust, piirkondlikku koostööd ning arengut mandri jaoks üliolulises piirkonnas.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles nähti Montenegrot saavutamas Euroopa Liidu kandidaatriigi staatust. Resolutsioonis rõhutatakse ka võrdõiguslikkuse- ja korruptsiooniküsimust, mis Montenegros lahendada tuleb, ning nõutakse meetmete võtmist nende probleemide lahendamiseks.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest raportis esitatakse küllalt selgelt, et alates iseseisvuse saavutamisest 2006. aastal on Montenegro teinud sisereformides märkimisväärseid edusamme. Siiski ei tohi me pigistada silma kinni asjaolu ees, et riigis on alati suuri probleeme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse, sõnavabaduse ning diskrimineerimisega. Sellest hoolimata selgitatakse raportis, et Montenegro valitsus on valmis neid probleemseid valdkondi tõhusalt lahendama ning on kehtestanud sobivate ja asjakohaste meetmete paketi.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin poolthääle, sest arvan, et Euroopa integratsiooni protsess Montenegros võib vastata Euroopa Liidu strateegilisele põhihuvile, nimelt stabiilsuse ja arengu edendamisele ning püüdmisele neid tagada meie mandri jaoks üliolulises geograafilises piirkonnas. Samal ajal võib see ühinemine tugevdada Balkani piirkonnast lähtuva organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust. Rõhutada tuleb ka seda, et Montenegro on Balkani riikide liidule lähendamise protsessis väljendanud ammu tugevat riigisisest üksmeelt Euroopa väljavaate puhul ning näidanud üles küpsust ja leppivat suhtumist naaberriikidesse.

Raport: Lívia Járóka (A7-0043/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna Euroopa integratsiooni väärtused nõuavad, et EL oleks vaba eelarvamustest ja diskrimineerimisest, selleks et kaitsta inimõigusi. Diskrimineerimist on suurendanud praegune majanduskriis ning romade lõimumise eest vastutavad Euroopa institutsioonid, liikmesriigid ja regioonid ühiselt ning olukorra lahendamiseks tuleb kasutada kõiki ELi ressursse.

Komisjon peab võtma selles protsessis liidrirolli, osutama erilist tähelepanu tehnilise abi andmisele ja eelkõige esitama strateegia, mis hõlmab inimõiguste kaitsmist; õigust haridusele ja koolitusele; kultuuri, töö, spordi, sobiva eluaseme, tervishoiu ja paremate hügieenitingimuste loomist romadele kui prioriteetseid põhisuundi. Lisaks tuleb teha jõupingutusi, et suurendada romade poliitilist ja kodanikuosalust alustades noorimatega.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin romade kaasamise ELi strateegiat käsitleva resolutsiooni poolt. Romad on Euroopa suurim vähemusrahvus, kuid nad on ka väga eraldatud ja seetõttu peaaegu polegi rahvamajandusega seotud. Nõustun raportööri arvamusega, et romade kaasamine on vajalik investeering, sest romade lõimumine on odavam kui nende ebastandardsete sotsiomajanduslike tingimuste toetamine. Teine oluline mõõde, mida tahaksin rõhutada, on tõsiasi, et romade kaasamine on ennekõike inimõiguste küsimus. Olulisel osal Euroopa romadest on ebastandardsed elutingimused – peaaegu täielikult majanduselust eraldatud, mistõttu neil puuduvad põhilised inimõigused. Sotsiaalse kaasatuse toetamist ei saa vaadata üldise poliitilise raamistiku parendamisena, vaid seda tuleb käsitleda kui Euroopa konstitutsiooniliste- ja inimõiguste suurima puuduse ületamist. Strateegia heakskiitmisega on Euroopa Parlament astunud esimese sammu romade sotsiaalse ja majandusliku kaasatuse toetamisel ning nüüd peavad nõukogu ja komisjon tegema kõik mida vaja, selleks et tagada strateegia edukas rakendamine.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Ligikaudu 10-12 miljonit roma elab Euroopa Liidus. Paljud kannatavad diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse all. Nad on enamasti Euroopa Liidu kodanikud ja EL peab looma strateegia nende lõimumiseks. Seepärast hääletasin ettepaneku poolt. Kindlustatakse tegevuskava, mis toetub sellistele põhiväärtustele nagu võrdsus, juurdepääs õigustele, diskrimineerimiskeeld ja sooline võrdõiguslikkus, kasutades struktuurifondide pakutavaid võimalusi.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Romade olukord ELis on üsna keeruline. Suur hulk 10–12 miljonist romast Euroopas on kannatanud järjekindlat diskrimineerimist ja nad võitlevad seetõttu talumatu sotsiaalse, kultuurilise ning majandusliku tõrjutuse ja inimõiguste rikkumise vastu. Pealegi elab oluline osa roma kogukondadest Euroopa Liidu majanduslikult ja sotsiaalselt vähem arenenud piirkondades, seepärast puudub roma lastel sageli juurdepääs haridus- ja koolitussüsteemile ning see põhjustab hiljem nende diskrimineerimist tööturul ja takistab lõimumist ühiskonda. EL on arendanud romade paremaks kaasamiseks hulga kasulikke meetmeid, mehhanisme ja fonde, kuid kuna kõik jaotub eri valdkondadesse, siis tõhusus on seetõttu väike. Nõustun, et liikmesriigid peavad parendama romade kaasamist käsitleva EL strateegia rakendamist ning kindlustama kõigi vastavate direktiivide ja EL õiguse ülevõtmise ja kasutamise ning vältima seeläbi romade eraldatust ja diskrimineerimist.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu põhiõiguste harta keelab diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, samuti rahvuse alusel diskrimineerimise. Ligikaudu 10–12 miljonit roma Euroopas, kellest enamik on EL kodanikud, kannatavad järjekindlat diskrimineerimise all ja on sallimatuse ohvrid. Romade lõimumise eest vastutavad kõik liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid.

Raportiga sunnitakse liikmesriike tegema koostööd ELi ja roma kogukondade esindajatega, et välja arendada lõimumispoliitika ning kasutama ELi struktuurifondide vahendeid roma kogukondade integreerimisel, sest on odavam lõimida romad, kui jätkata nende ebastandardsete sotsiomajanduslike tingimustega. Roma kogukondade harmooniline lõimumine kaasab kõik osalema: romad ja nende asukohamaa. Toetasin seetõttu seda raportit.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Livia Járóka raporti enamushääletusega vastuvõtmine on taas poliitiline märguanne, mis kinnitab ELi teadlikkust vastutusest selle vähemusrahvuse ees, mis on Euroopa suurim ja ka kõige enam tagakiusatud. Raportis tõstetakse esile prioriteetsed põhisuunad, mis on strateegiale omased, näiteks võitlus romade põhiõiguste austamise eest. Strateegia keskendub haridusele, kuid tuleb vältida ka liigset marginaalsust ja ebavõrdsuse taastootmist. Strateegia peab lõpuks looma uudseid mooduseid, et võimaldada pääs tööturule ning sobiv ja tervislik eluase.

Nii nagu raportis märgitud, on praegu meie ülesanne kindlustada EL vahendite täielik efektiivne kasutamine romade hüvanguks. Vahendid on tõepoolest olemas, aga neid kasutatakse väga halvasti.

Romade kaasamine on Euroopale oluline. Nüüd on Euroopa Komisjoni kätes lõpliku ettepaneku koostamine meie tänase hääletuse põhjal. Subsidaarsuse põhimõtte austamisel peab EL võtma juhtrolli ja ühendama eri osapooled kõikidel tasanditel, et suurendada EL vahendite kasutamise efektiivsust ning teha romadest lõpuks täielikult Euroopa kodanikud.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Tegelikult ei arvesta romade kaasamise raportis raskustega nende sotsiaalsel kaasamisel, sest sageli on ilmnenud tõsiasi, et roma kogukonnad ei soovi lõimuda meie liikmesriikide sotsiaalsesse struktuuri.

See on kultuurieripära, mida ei saa eitada ega ignoreerida: Romadel on oma traditsioonid ja kombestik, mis muudab raskeks nende integreerimise elukeskkonda, mille rütm, elustiil ja kombestik on nendele omasest väga erinevad. Seetõttu on tõsiasi, et mis tahes romade lõimumispoliitika peab ületama selle tõkke: nende tegelik soov või tahtmine lõimuda.

Erinevalt sotsiaalsetest kaalutlustest meenutan, et nimetatud raskuste tõttu nõuab raportis esitatud romade kogukonna poliitika elluviimine tohutult EL ja liikmesriikide vahendeid, saavutamata lõpuks soovitud eesmärke. Otsekoheselt öeldes on nii seni olnud ega ole põhjust arvata, et olukord edaspidi muutub. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopas elavad romad vajavad Euroopa Liidu (EL) toetust. ELi strateegia romade kaasamisel seab kohustuslikud minimaalsed standardid hariduse, töö, majapidamise ja tervishoiu kohta. Olulisel osal Euroopa romadest on sellele vaatamata ebastandardsed elutingimused, nad on peaaegu täielikult majandusest eraldatud, mille tulemusena on nad ilma jäetud põhilistest inimõigustest. Euroopa Parlamendi strateegia ettepanek tõstab seepärast esile romade tööhõive, hariduse, eluaseme ja sotsiaalkindlustuse tingimuste parendamise. Oluline on tagada roma laste eraldamise vältimine koolides ja klassides. Samuti on tähtis julgustada romasid osalema kõikjal avaliku elu tegemistes ja poliitikas ning vabaühendustes. Romade kaasamist käsitleva strateegia rakendamiseks on hädavajalik, et strateegia on eelkõige ELi-sisene ja prioriteetsete põhisuundade üldine järelevalve on Euroopa ühenduste struktuurides, et esitatakse aastaaruanne strateegia arengu ja tulemuste hindamise kohta.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) 10–12 miljonile romale peab tagama minimaalsed standardid EL tasandil, selleks et tagada neile õigus töökohtadele ja haridusele. Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis püüab mõjutada tuleviku strateegiaid romade kaasamisel, pakub paremat põhiõiguste kaitset ning suurendab samal ajal ELi-poolset rahastamist. Rumeenia on teadlik raskustest, kuid samuti vähemusrahvuse laiskusest. EL peaks olema teadlik, et see etniline grupp on väga tugevalt muudatuste vastu, kaasa arvatud sotsiaalne kaasatus. Romad on sajandeid olnud diskrimineerimise ohvrid, kuid samas ka ise end isoleerinud. Hindamine on väga hea, aga peame mõistma, et sageli on meie pakutud lahendus puudulik või romadele mittemõistetav.

Tuleviku ELi strateegia roma vähemusrahvuse kohta peab olema kooskõlas ja toetama põhiõigusi tööle, eluasemele, tervisele ja eriti haridusele ning seda vaatamata lapsevanemata vastuseisule. Siiski ei tohi keegi oodata muutuste kiiret ilmnemist. Tõenäoliselt läheb mitu inimpõlve, enne kui ilmnevad teatud muutused sotsiaalses kooseksisteerimises.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Peamine eeldus – mis tahes strateegia koostamisel romade kaasamiseks – on koguda ja hankida andmeid romade sotsiomajandusliku olukorra kohta (peamiselt haridus, tervis, elusase ja tööhõive). Liikmesriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja OECD) peavad sellele üksikasjalikult keskenduma ja aitama seada konkreetsed eesmärgid, näiteks roma kogukonna protsent, kes on omandanud keskhariduse ja kolmanda taseme hariduse või töötavad avalikus teenistuses või on esindatud eri sotsiaal- ja poliitikavaldkondades. Seejärel on komisjoni ülesanne kogutud andmete põhjal selge ja juhitava romade kaasamist käsitleva ELi strateegia loomine. Võime kaaluda tulemuspreemiate loomist ELi roma vähemusrahvuse strateegiale ühtekuuluvuspoliitika raamistikus. Igatahes on vaja koostada tõhusamad meetodid ELi vähemusrahvustele tehtavate kulude järelevalveks.

Romade kaasamise huvides on ehk vajalik kasutada programmi PROGRESS pakutavaid rahastamisvõimalusi, elukestva õppe programmi, kultuuri programmi (2007–2013) ja rahvatervise programmi (2008–2013). Komisjon peab siinkohal andma Euroopa Parlamendile nimekirja romade projektidest, mida on rahastatud alates 2000. aastast, ja tooma välja nende projektidega saavutatud tulemused.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on heameel kinnitada, et EL soovib luua kohustuslikud standardid, mis tagavad roma kogukonnale juurdepääsu haridusele, tööhõivele, eluasemele ja tervishoiule. Selle algatusega keskendutakse peale inimväärtuste, mis on sotsiaalselt kaasatud etnilistele vähemusrahvustele omased, ka töötuse vähenemisest tingitud majanduslikule edukusele. Nõustun lõimumisstrateegias pakutud meetmetega, täpsemalt ebaseadusliku töötamise vastu võitlemise ja romade õpetajate arvu suurendamisega. Oluline on kogukonna kaasamine integreerimise protsessi, kindlustades jätkusuutliku arengu seestpoolt väljapoole, edendades positiivse rolli soovimist ühiskonnas selle rolli pealesurumise asemel. Protsessis peab keskenduma ka kõikvõimalikele põhiõiguste rikkumistele, pöörama erilist tähelepanu sotsiaalsele tõrjutusele ja avalikus elus toimuvale diskrimineerimisele.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Romade kaasamine on suur katsumus, millega Euroopa Liit peab hakkama saama. Raportiga liigutakse õiges suunas, see näitab Euroopa Parlamendi soovi pühenduda täielikult selle probleemi lahendamisele.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, kuna Euroopa 10–12 miljonile romale tuleb tagada kohustuslikud miinimumstandardid ELi tasemel, et parandada nende juurdepääsu tööhõivele, haridusele, eluasemele ja tervishoiule. Resolutsiooniga, millega püütakse mõjutada komisjoni kavandatavat romade kaasamise strateegiat, nõutakse paremat põhiõiguste kaitsmist ja tõhusamat ELi toetuste kasutamist. Loodan, et ELi valitsus vastab nüüd sellele parlamendi selgele sõnumile.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan raportöör Lívia Járókat, kui ta kaitseb kooskõlastatud ELi poliitikat, täiendab olemasolevaid õigusakte, et toetada roma etnilistesse gruppidesse kuuluvate Euroopa kodanike (nõukogu hinnangul 10–16 miljonit inimest) lõimumist, mis toetab rassi ja diskrimineerimisvastaste meetmete kohandamist. Tuleb tagada selle poliitika elluviimine ja korrektne kohaldamine. Meetmeid tuleb kohaldada selleks, et sobitada need romade vajadustega ja toetada romade sotsiomajanduslikku kaasatust – õigus tööle, eluasemele, haridusele, tervishoiule ja muu.

Lisaks inimlikule aspektile romade lõimumisel võimaldab see suurendada tööjõudu, et toetada sotsiaalkindlustussüsteemi ja vähendada riigi poolt tagatud tervishoiu hüvesid vaesuses elavatele inimestele, rääkimata sellest, et kuritegevus võib langeda. Lõimumine peab arvestama lastekaitsega ja austama seadusi. Euroopa ühisele probleemile on vaja Euroopa ühtset lahendust – integreeritud ja valdkondadeülest lähenemisviisi, mis võimaldab aidata ning sekkuda kõige enam mahajäänud piirkondades ja tõesti ebasoodsa struktuuri puhul.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Võtsime just vastu suure häälteenamusega romade kaasamist käsitleva EL strateegia. See on selge poliitiline sõnum, mis kinnitab ELi teadlikkust vastutuse kohta selle vähemusrahvuse ees, mis on Euroopa suurim ja ka kõige enam tagakiusatud. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad võitlema häbiväärse rassieralduse vastu, millega romad silmitsi seisavad. Raport rõhutab romade põhiõiguste austamise olulisust, eriti juurdepääsu vajalikkust haridusele. Alahindamise vältimiseks on oluline rakendada töökoha saamisel uudseid tegutsemisviise ning võimaldada inimestele, kellel on alaline asukoht, väärikas ja taskukohane eluase. Selleks on olemas ELi rahalised vahendid. Neid tuleb kasutada romade hüvanguks. Nüüd on Euroopa Komisjoni kätes lõplike sätete koostamine raportis olevate ettepanekute põhjal subsidiaarsuse põhimõttel ning eesmärgiga, et romadest saavad täiel määral Euroopa kodanikud.

  Karima Delli (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Parlament on vastu võtnud hea ettepaneku. See rõhutab Euroopa olulist rolli romade sotsiaalsel kaasamisel Euroopa Liidus, rakendades seda strateegiat kohalikul tasandil. Raportis rõhutatakse, et romade strateegia teostamine on võimalik ainult koostöös kogukonna liikmetega – lühidalt öeldes peame töötama üheskoos, enne kui hakkame tööle nende jaoks. Romasid tuleb seetõttu kaasata igasugusesse otsustamisprotsessi.

Ettepanek toob romade kannatustest esile nende rasked elutingimused, diskrimineerituse ja probleemid elementaarsete teenuste kättesaadavusega. Esile tuuakse vajadus tagada Euroopa kodanike vaba liikumine. Nimetatakse sotsiaalse kaasatuse olulisust: sotsiaalse kindlustuse, kutseõppe, hariduse ja avalike teenuste pakkumist. Mõistetakse hukka ebapiisavate rahaliste vahendite jaotus, kuigi raha kasutamiseks on olemas hea väljund. Raporti taga on Euroopa Parlamendi konservatiivide nõue võidelda romade niinimetatud pikendatud sõltuvuse vastu sotsiaalhoolekandesüsteemis. See on laim, mille eesmärk on taas alahinnata romade kogukondi.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament kiitis heaks Járóka raporti häälteenamusega. Raportis rõhutatakse vajadust võidelda romade tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu, toetada nende sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku lõimumist, selleks et paremini kaitsta nende põhiõigusi ja efektiivsemalt kasutada Euroopa rahalisi vahendeid. Parlament on määratlenud prioriteedid, milles ollakse üksmeelel. Parlament kutsub üles looma selles valdkonnas ELi tegevusplaan, rakendama EL rahalisi vahendeid ja koostama kaarti, mis näitab romade piirkondi. Kuni kasutatakse teatud meetmeid, saab nimetada juurdepääsu haridusele, mis on nii romade kui ka kõigi teiste prioriteet. Pealegi on vajalik järelevalve ELi rahaliste vahendite kasutamise üle, et kindlustada raha jõudmine abivajajateni.

Parlament on esitanud ELi institutsioonidele ka nõude, mille on koostanud praegu romadega tegeleva töökonna järelevalve, mille eesmärk on pakkuda EL finantsabi vastavatele kohalikele algatustele ning määratleda ja teavitada õigeaegselt vahendite mis tahes väärkasutusest. Rahastada tuleb peale muu ka avalikke teenuseid edendavaid projekte.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, kuna arvan, et ELi tasandil strateegia romade vähemusrahvuse lõimumiseks on positiivne ja teretulnud. See kogukond vajab erilist tähelepanu Euroopa tasandil, kui arvestada püsivate sotsiaalse ja majandusliku lõimumise probleemide ning romadele iseloomuliku mobiilsusega. Arvan, et suurim jõupingutus seisab alles ees. Romade lõimumise strateegiaid ja tegevusplaane on tehtud ning neid leidub eri tasanditel, aga neid ei suudeta korralikult rakendada. Selleks et kindlustada edu, tuleb uut strateegiat rakendada kõige sobivamal moel. Arvestan sellega ja arvan, et tulevikustrateegia rakendamine saab põhineda struktureeritud dialoogil roma kogukondade, vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste vahel.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et romade kaasamine pole üksnes moraalne kohustus või ELi inimõiguste kaitsmine. Paljud uuringud tõendavad, et nende Euroopa kodanike eiramine on liikmesriikidele sotsiomajanduslikult kulukas. Romade sotsiaalne kaasamine on vajalik investeering ja rahaliselt on see pikemas perspektiivis tasuv.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ajalooliselt on romad olnud liikmesriikide elanike poolt diskrimineeritud ja neisse on suhtutud vaenulikult. Ka romade kogukondades on palju diskrimineerimist – tuleb kiiresti leida strateegia, kuidas seda lahendada, mitte peita. Usun, et ELi strateegia romade lõimumiseks, nii nagu mis tahes piiratud rahvusvähemuste grupi puhul, on teretulnud.

Strateegia on ka tõenäoliselt edukam, kui seda toetavad aktiivselt kaasatud inimesed eesmärgiga lõimuda. Kui kõik ei osale, ei ole kaasatud ega seotud ühise jõupingutuse nimel, siis on sellel strateegial risk olla mitte midagi enamat kui hea tahte avaldus. Palju on vaja ära teha, selleks et vältida suundumust romade diskrimineerimisele. Loodan, et strateegia edukus põhjendab lõpuks ära selle aegluse.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport hõlmab romade kaasamist käitleva EL strateegia arengut. See on väga kasulik ja julgustav dokument, mis loodi komisjoni ja parlamendi koostöös, ning selle soovitused on seotud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, mis puudutavad vaesuse vähendamist ja võitlust sotsiaalse tõrjutuse vastu, et edendada kasvu kõikjal ELis. Romade demograafilise asurkonna suurus on erinevalt teistest etnilistest gruppidest väga muutuv ja arvatakse, et mõnes riigis – nagu Ungari – on romade osakaal majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 2050. aastaks üle 50%. Nende kaasamine on seetõttu kohustus, seda mitte ainult eetilistel põhjustel inimõiguste küsimusena, vaid ka sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, mis et põhine kuludel, vaid nn olulistel ja rahaliselt kasumlikel pikaajalistel investeeringutel. Tõrjumine võib vahel olla kulukam kui kaasamine, kui arvestame, millised kasud see kaasa toob. Mul on hea meel, et raporti kiideti heaks ja komisjonile anti soovitus võtta järelevalve roll liikmesriikide strateegia elluviimise järgimisel.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Heakskiidetud resolutsioon toetab EL strateegiat romade lõimumiseks kõrvuti erilise tegevusplaaniga, mis tugineb võrdsuse põhiväärtustele: juurdepääs õigusele, diskrimineerimiskeeld ja võrdsus. Eesmärk on tagada romade kogukondadele reaalne juurdepääs haridusele, töökohtadele, eluasemele, tervishoiule ja kultuurile. Siinkohal tuleb nimetada Euroopa programme ja rahastamist, mida saab kasutada romade sotsiaalse ja majandusliku lõimumise eesmärgil, teades et need on alakasutatud. Resolutsioon on veelgi olulisem, kuna on üldteada, et romad on olnud õnnetult ja lubamatult diskrimineeritud mitmes ELi riigis: Prantsusmaa ja teised liikmesriigid.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Mitmes ELi riigis toimuv romade diskrimineerimine on üldteada. Prantsusmaal ja teistes ELi riikides on olnud hiljuti probleeme, mis võivad halveneda majandus- ja sotsiaalkriisi tõttu. Roma päritolu raportöör on püüdnud seetõttu tõsta Parlamendi teadlikkust olukorrast.

Sellises olukorras toetatakse täna heakskiidetud resolutsiooniga seda, et komisjon teeks nõukogule ettepaneku kiita heaks ELi strateegia, mis julgustab romade lõimumist Euroopa tasandil oleva tegevusplaanina – mis on märkimisväärne ja kaasab eri tasandeid – ning tugineb võrdsuse põhiväärtustele: juurdepääs õigusele, diskrimineerimiskeeld ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Samas tuleb meeles pidada, et on olemas Euroopa programmid ja rahastamine, mida saab kasutada romade sotsiaalseks ning majanduslikuks lõimumiseks, kuid korrektseks rakendamiseks tuleb teabevahetust parandada kõikidel tasanditel. Eesmärk on tagada romade kogukondadele reaalne juurdepääs haridusele, töökohtadele, eluasemele, tervishoiule ja kultuurile.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa suurima vähemusrahva probleemidega toimetulekuks on vaja enam pragmaatilisust kui võltsi südantlõhestavat liberalismi. Räägime roma vähemusrahvusele suurel hulgal õiguste andmisest, mida paljud kodanikud saavad vaid läbi igapäevaste ohverduste. Ma ei arva, et see Euroopa strateegia või otsus väärib toetust, teades, et see nähtus toob kaasa ka tohutuid erinevusi eri liikmesriikides. Mõned riigid on keerulises olukorras, samas kui teisi see peaaegu ei puuduta. Pean seetõttu tõhusamaks rakendada subsidiaarsuse põhimõtet. Järelikult ei kavatse ma seda ettepanekut toetada.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi raport on harva olnud nii hullumeelne. Romade kaasatuse strateegia toetab kõiki väikseid rahvaid kõiges ja kõikjal – kohustuslikud kvoodid kõikides valdkondades, kaasa arvatud otsuste tegemine ja äri, ning süstemaatiline avalik rahastus kõikidele väidetavatele vajadustele, sh eluase. Eeldatakse muidugi, et see vähemusrahvus on sagedase pahatahtliku diskrimineerimise ohver, kelle endi vastutuse kohta küsimusi ei esitata. Tuleb öelda, et raportöör on vähemusrahvuse hulgast, mis näitab, et rõhumine ei olegi nii hull. Avameelselt rääkides ei saa hiinlast piisavalt usaldada Euroopa kaubanduspoliitika kaitsmisel.

Pöördudes tagasi selle teema juurde, kus Euroopa kodanikud, ehkki vaesuse ja ebakindluse ohvrid, rõhutud ning kõrvale jäetud omal maal, kes eeldavad sotsiaaltoetuste saamist, on niivõrd suure muretsemise põhjuseks. See on Euroopa kodanike ja nende kulude järjepidev diskrimineerimine, mis põhjustab kasvavat vastumeelsust Brüsseli korralduste suhtes.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Võtsime sellel nädalal suure häälteenamusega vastu EL strateegia romade kaasamise kohta. See on selge poliitiline sõnum, mis kinnitab ELi teadlikkust vastutuse kohta selle vähemusrahvuse ees, mis on Euroopa suurim ja ka kõige enam tagakiusatud. Raportis rõhutatakse strateegia prioriteetseid põhisuundasid: põhiõigused, võitlus diskrimineerimise vastu, haridus, õigus tööhõivele, tööturule, eluasemele jne. Need on kõik põhisuunad, millega on vaja tegeleda. Omalt poolt rõhutan vajadust pöörata kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis erilist tähelepanu vähemustele strateegia koostamisele. Raportis rõhutatakse Euroopa rahaliste vahendite puudulikku kasutamise romade kaasamiseks: administratiivsed probleemid, vähene teadlikkus, kohalike omavalituste vähene kaasamine jne – need on raskused, millega liikmesriigid, kohalikud omavalitsused, huvitatud osapooled jt peavad arvestama, selleks et tagada EL vahendite täielik kasutamine. Iga liikmesriik peab hiljem strateegiat kohalikul tasandil kujundama ja hindama.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Romade kaasamine on päritolult Euroopa probleem, mistõttu EL peab uurima, kuidas on romade kogukondade diskrimineerimine stereotüüpide loomisega alguse saanud, selleks et tagada võrdne õigus tööhõivele, eluasemele, tervishoiule ja haridusele. Mul on seetõttu heameel, et Euroopa Parlament on tõstatanud küsimuse ja vastu võtnud selle raporti, mille eesmärk on anda komisjonile mõtlemisainet. Raport mõistab hukka romade kaasamise projektide jaoks mõeldud Euroopa rahaliste vahendite väärkasutuse liikmesriikides, kuid loodan et komisjon survestab liikmesriike vahendite kasutamise kohta avalikku teavet jagama.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, ehkki usun, et raport oleks tulnud tagasi lükata. Praegu ei ole vaja tugevdada strateegiat, mis on suunatud vaid ühele grupile. Vajame pigem tõhusat strateegiat, mis lahendaks legaalse ja illegaalse migratsiooni probleemid, et tagada eelkõige majanduslik stabiilsus, tööhõive, turvalisus, avalik kord ja õiglus kõikidele Euroopa kodanikele, kes moodustavad osa liikmesriikide demograafilisest, kultuurilisest, traditsioonilisest, ajaloolisest ja majanduslikust vaatenurgast.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa suhtumine romade probleemi on olnud ja on ka praegu ebaadekvaatne. Lívia Járóka kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonist koostöös teiste seotud komisjonidega koostas raporti, mis peab andma uue hoo, et luua sobiv romade kaasamise strateegia, mida ootame komisjonilt järgmisel kuul.

Usun kindlalt, et suudame tuua romade kogukondadesse muutusi ja luua neile eeldused sotsiaalseks kaasatuseks. Seetõttu peame keskenduma võimalikele poliitilistele ja majanduslike vahenditele ning tegutsema otseselt sellistes valdkondades nagu haridus ja tervishoid.

Koostöö on oluline igal tasandil, nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil, sest kooskõlastatud tegutsemiseta raiskame ressursse. Romad tuleb kaasata otsustamisprotsessi. Seetõttu peame leidma lahendused, et luua kontaktid otsustamisprotsessis osalejate ja rakendamistasandi vahel.

Lõpuks peame tunnistama selle raportiga antava sõnumi tähtsust. Kindlasti ei tohi me unustada, et on saadetud on palju sõnumeid ja nüüd on aeg tegutseda.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Romad on kultuuriliselt üks rikkamaid rahvaid maailmas. Nad lisavad värvi mitmes eri riigis. Ometi on stereotüüpide loomine ja diskrimineerimine mõjunud haavavalt romadele ega aita kaasa dialoogi loomisele, mis on aga vajalik. Elame üksteise kõrval ja peame vähemalt tunnustama üksteist, selleks et lõpetada tõrjutuse fenomen. Lõpetamiseks on vaja toetada haridust, nii et romade lastel poleks takistusi teiste lastega koos õppimisel Euroopa koolides. Vajalik on ka toetada algatusi, mis võimaldavad romadel seaduslikult töötada ja hõlpsamini kohanduda riigis, kus nad praegu elavad. Kardame seda, mida ei tea. Kui teaksime rohkem romade kultuuri ja kommete kohta, siis toimuks lõimumine kindlasti kiiremini.

  Timothy Kirkhope (ECR), kirjalikult. – Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon toetab täielikult romade kaasamist ja lõimumist liikmesriikides ja ELis. Võrdne juurdepääs avalikele teenustele ja tööturule ning diskrimineerimiskeeld on oluline kõikidele inimestele hoolimata nende rassist või etnilisest päritolust. Samuti toetame väga raporti eesmärki ELi rahaliste vahendite parema kasutamise ja jaotamise teemal, selleks et aidata romasid. Ometi on mõned raporti osad, mis käsitlevad tervishoidu, haridust ja tööhõivet, valdkonnad, kus seadusandliku otsuse peab tegema liikmesriik.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletades täna ELi strateegia romade kaasamise resolutsiooni poolt, toetame diskrimineerimisekeeldu liikmesriikides ja lisaks ka algatust võtta kasutusele meetmed romade kaitsmiseks. Öeldu kehtib eriti kõige haavatavamate rühmade kohta kooskõlas EL põhiõiguste harta sätetega. Arvan, et efektiivsete majanduslike meetmete määratlemine on järgmine eesmärk, selleks et rakendada põhjalikku romade kaasamise poliitikat. Resolutsioonis käsitletakse eriti olulist probleemi – kaasa arvatud minu riigi jaoks – eemärgiga lõimida romad ning võimaldada neile reaalne osalemine asukohamaa majandus-, sotsiaal- ja kultuurielus tingimusel (lisaksin), et austatakse võõrustajariigi põhimõtteid ja seadusi. Toetan komisjonile esitatud taotlust juhtrolli võtmiseks ühtse koordineerimise strateegia loomisel koostöös liikmesriikidega, seades ülesandeks luua alaline organ, mis vastutab järelevalve ja koordineerimise eest.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, kuna mul on hea meel näha selles täpset teavet romade kogukonna keeruka probleemi kohta ELis. Julgen isegi öelda, et enamik nendest probleemidest on lahendatud, mis tähendab, et on hulk probleeme, millega seisame nüüd vastastiku kui Euroopa ühiskond ja lahendame need. Soovin nimetada mooduse, kuidas struktuurifonde saaks kasutada, selleks et toetada ELi romade kaasamise strateegia prioriteete. Usun, et vaja on alalisi vahendeid majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamiseks nendes kogukondades. Kui sekkumiseks antud rahaline toetus on ebapiisav teatud perioodil ette nähtud mõju ilmnemiseks, siis ei saavutata eesmärke, mida ootame. Nõutav on eelistuste seadmine, arukas rahaliste vahendite kasutamine ja poliitiline pühendumine. Vastasel juhul raisatakse rahalisi vahendeid. Raportist tulenevalt ootan huviga komisjoni järgmisi samme. Loodan, et see strateegia loob vajalikud hinnangud Euroopa meetmete rakendamisel romade kaasamiseks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, olles truu romadele – kõige marginaalsemale rühmale ELis. Resolutsioon näeb ette praktilisi samme tervise, hariduse ja romade heaolu parandamiseks. See sisaldab nende võrdset õigust tööhõivele ja korralikule eluasemele. Resolutsioon annab romadele võimaluse paremaks lõimumiseks ühiskonnaga.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Resolutsioon on taas vaid jutt. Mul on hea meel, et see tekst mõistab hukka rassivastased kõned, etnilise päritolu tähtsustamise, keelustab sõrmejäljed ning ebaseadusliku väljatõstmise ja -saatmise. Ometi keeldun selle mõru pilli alla neelamisest sel viisil: täielik võim selle teema puhul komisjonile, märgistada romad tekstiga, mis väidetakse olevat nende kaitseks, võistlus tööturul ja konkureerivates rühmades. Sellist segadust tekitav lähenemine ei ole aktsepteeritav.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELis austatakse solidaarsust ja kaasamist, seega tuleb teha kõik vajalik romade diskrimineerimise vältimiseks ning samade õiguste tagamiseks hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme puhul kõikides liikmesriikides, samamoodi liiduga ühineda kavatsevates riikides. Romad peavad tähelepanu pöörama lastele, kes väldivad koolikohustust; lastele ja naistele, kes on harjunud kerjama; neile, kes peavad kerjamist elus loomulikuks ning väldivad tööd ja otsivad selle asemel abi kolmandate riikide sotsiaalkindlustussüsteemist. Tuleb astuda otsustavaid samme, selleks et lõpetataks diskrimineerimine. Kui see aga saavutatakse, siis romad ei tohi ennast eraldada ja peavad olema abiks lõimumisel Euroopasse, kus kaasamine on soovitav.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin ELi romade kaasamise strateegia poolt. Tekst toob välja vajaduse valmistada ette ELi tasandil strateegia elanikkonna kaitsmiseks ja lõimumiseks. Samuti kutsutakse liikmesriike üles tugevdama diskrimineerimist keelavat seadusandlust – kaasa arvatud korduv diskrimineerimine – kõikides kohaldamisvaldkondades, mis garanteerivad, kaitsevad ja toetavad põhiõigusi, võrdsust ja diskrimineerimiskeeldu ning vaba liikumist, samuti avaliku teadlikkuse tõstmist, mis on suunatud romadele ja teistele, selleks et hävitada diskrimineerivad takistused.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) 10–12 miljonit roma vajavad praegu Euroopa meetmeid, selleks et toetada nende sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku lõimumist. Romad on kannatanud ja jätkuvalt kannatavad järjekindla diskrimineerimise, tõrjutuse, inimõiguste rikkumise ja märgistamise tõttu. Äsja heaks kiidetud raport on oluline samm meetmete suunas alaväärtustamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Siiski on veel palju teha, selleks et vältida diskrimineerimist. Isegi kui diskrimineerimist etniliste päritolu tõttu saab vältida, siis sotsiomajanduslik tõrjutus jääb enamikule romadest karmiks reaalsuseks. Paljud Euroopa romad on ära lõigatud majanduselust ja elavad nii halbades tingimustes, et ei saa osa oma põhiõigustest.

Usun, et romade kaasamisega peab alustama varases lapsepõlves, kaasates elanikeregistris olevad lapsed ning tagades juurdepääsu haridusele ja vanemate töönõustamise. Komisjon peab kehtestama ELi tasandil siduvad miinimumstandardid, mis nõuavad kohalike, riiklike ja Euroopa organite osavõttu.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Valdkonnad, kus EL peab romade kaasamise protsessis enam pingutama, on ELi prioriteedid. Kahjuks on probleeme hariduse, tervishoiu ja nende inimeste äärmise isoleeritusega. Raport teeb komisjonile ettepaneku esitada strateegiline plaan, mis tutvustab miinimumstandardeid ELi tasandil nendes valdkondades ning samuti karistusi liikmesriikidele, kes ei nõustu nende eesmärkidega. Ehkki ma ei ole kindel täielikus edus, hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Romad ja sintid – see on poliitiliselt korrektne termin, ehkki mõned etnilise grupi liikmed peavad seda halvustavaks ja soovivad end määratleda mustlastena – elavad mõningal määral viletsates oludes. Samas peame arvestama asjaoluga, et takistused parema elu suunas liikumise teel on seotud ka nende rühmade traditsioonidega, millest jätkuvalt kinni hoitakse. Tavapärane parendamine on nüüdseks kestnud aastaid ja algust on tehtud nende rühmade sotsialiseerimisega, kuid see on ebaõnnestunud, sest enamik sellest nomaadirahvast ei kiida seda heaks. EL on eraldanud 12 miljardit eurot 2013. aastani vähemusrahvuste lõimumiseks ning juba praegu on üsna selge, et romade ja sintide puhul on see mahavisatud raha.

Klanniseadused ja organite puudulik õigus sekkumiseks hoiavad ära isegi selle vigase süsteemi murdumise. Plaanitud strateegia ei võimalda midagi märkimisväärselt muuta, vaid võib mõnes valdkonnas – nagu diskrimineerimiskeeld – muutuda isegi omaette eesmärgiks. Lisaks puudub põhimõtteliselt selline asi nagu õigus olla kaasatud sotsiaalkindlustussüsteemis. Seetõttu olen kindlasti selle raporti vastu.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Otsustasin hääletada raporti vastu, sest ma ei näe ELi jaoks vajadust mõista tohutud ressursid romade kaasamisele. Majanduskriisi ja muidu raskel ajal seatakse eesmärgiks veelgi kiiremini kindlustada teatud rahastus ning soodsad tingimused mõnes valdkonnas roma rahvuse jaoks.

See etniline rühm on ajalooliselt olnud Euroopas isoleeritud tihti mitte teiste, vaid nende endi tahtel. Nad on meeleldi jäänud kõrvale, selleks et jätkata oma traditsioonilist elu, mis suuresti erineb Euroopale iseloomulikust. Romade kaasamise asemel nimetatud Euroopa strateegiasse soovin pigem, et töötaksime Euroopa tasandil välja efektiivse ühise sisserändestrateegia – vajadus selle järele suureneb ja edasi ei saa seda lükata.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa romade strateegia on kahtlemata vajalik, kuna nad on Euroopa vähemusrahvus, kelle elustiilile on samas väga iseloomulik rohke piiriülene liikumine. Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna see rõhutab kvaliteetse hariduse ja koolituse olulisust, mis mõjutab inimeste isiklikku elu ja tööelu, ning haridus on kõige kindlam lahendus, mille tulemusena romad ühiskonda lõimuda.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Samal ajal kui enamik ELi ühiskonnast vananeb tormakalt, siis romade arvukus kasvab kiiresti. Ungaris, kus romasid on praegu 6–8% elanikkonnast, on tööealine romade elanikkond 2050. aastaks üle 50%. Kõige halvem on see, et romade elamist iseloomustavad ELis, nii nagu see alati on olnud, tööpuudus, tugevalt alla keskmise haridus, organiseeritud kuritegevus ja prostitutsioon ning ka eemaldumine paralleelsesse ühiskonda. Naiste olukord sageli arhailises roma ühiskonnas on eriti keeruline ning nende hariduse puudumine ja seeläbi tööturult väljajäämine on seda suurem. Meie ees olev raport esitab kõigi eelduste kohaselt mõnda probleemi siiski ühepoolselt. Lõimumine ei ole ühesuunaline tee. Romad peavad andma oma panuse, saatma lapsed kooli, kohanema tööturul paremini ja lõpetama kuritegelikud kalduvused. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, kuna on vaja kiiresti muuta olukorda, kus isegi 21. sajandil suur osa Euroopa elavast 10–12 miljonist romast kannatab diskrimineerimise ning majandusliku ja sotsiaalse eraldatuse all. Lõimumine on pikk ja keeruline protsess, mis on seotud eri riikide ja piikordade tingimustega. ELi strateegia peab tagama selged eesmärgid ja abinõud programmide rahastamiseks. Kõige suurem vastutus on siiski riikide valitsustel ja kohalikel omavalitsustel, kes on kõige paremini oma olukorrast teadlikud. Haridus, tervishoid, eluaseme poliitika ja kiirem romade kaasamine tööturul – need on põhisõnad pikaajalise probleemi lahendamisel. Kui romad ei suuda ELi kodanikena lõimuda ELi liikmesriikide ühiskondadesse, siis see on halb märk kogu ELi lõimumispoliitikast.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) EL on nüüd aastaid teinud tööd vähemusrahvuste lõimumise ja kaitsmise probleemidega. Livia Járóka raport romade kaasamise strateegia kohta toob välja tegevusplaani nende sotsiomajanduslikuks lõimumiseks Euroopa projektina, kus määratakse riiklik strateegia probleemiga tegelemiseks, arvestades osaliselt liikmesriikide tehtavaid kulusid. Hääletasin raporti poolt just selle pärast, et vajame Euroopas uut õiguslikku raamistikku, mis sisaldab meetmeid diskrimineerimise vastu võitlemise ja inimõiguste kaitsmise kohta, selleks et integreerida romad eri liikmesriikides, tagades neile hariduse ja tervishoiu.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (ES) Hääletasin täna Euroopa Parlamendi raporti poolt ELi romade kaasamise strateegia kohta. Nende kaasamine ühiskonnas on väga oluline probleem, mis puudutab üldiselt kõiki liikmesriike ja eriti Kreekat, (ELi Põhiõiguste Ameti) uuringute kohaselt 35% romadest on kirjaoskamatud ja vaid 4% on koolis käinud vähemalt kümme aastat. Põhiküsimus on haridus ja eraldamise vältimine koolides. Piisava tervishoiu ja võrdsete töövõimalustega kõrvuti peavad liikmesriigid enam jälgima, millisel määral ELi rahalisi vahendeid kasutatakse tegelikult kasusaaja hüvanguks.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Teame, et 10–12 miljonit Euroopa roma kannatab jätkuvalt järjekindlat diskrimineerimise pärast hariduses (kus nad on tõrjutud), eluaseme (eriti väljatõstmised ja halvad elamistingimused, sageli getod), tööhõive (eriti madal tööhõive) ning võrdse juurdepääsu pärast tervishoiusüsteemile ja teistele avalikele teenustele ning lisaks on romade osalus poliitikas üllatavalt madal. ELi strateegia romade kaasamisel peab hõlmama meetmeid, et kindlustada järelevalve romade põhiliste sotsiaalsete õiguste, võrdsuse, diskrimineerimiskeelu ja vaba liikumise suhtes ELis ning samuti võimaldada haridust, koolitusvõimalusi ja töönõustamist täiskasvanutele, mis on oluline tööle värbamise toetamisel, ja romade jätkuvat tööhõivet eesmärgiga vältida jätkuvat sotsiaalset tõrjutust.

Komisjon ja liikmesriigid peavad tähelepanu pöörama roma naiste erivajadustele soolist erinevust silmas pidades kõikide romade kaasamise poliitikameetodites ning pakkuma kaitset eriti hõlpsalt haavatavatele väikestele rühmadele. Seepärast soovin, et komisjon teavitaks igal aastal Euroopa Parlamenti ELi romade kaasamise strateegia riiklikul tasandil edendamisest.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, milles keskendutakse tundlikule teemale, mis puudutab roma kogukondade lõimumise probleeme ja nõudeid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Livia Járóka esitatud parlamendi raport ELi romade kaasamise strateegia kohta oli hääletamisel kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 14. veebruaril, kui raportöör kiitis heaks enamiku Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatustest või lisati kompromissmuudatusettepanekud. Lisati ka paljud fraktsiooni nn punased jooned, nimelt et romade kaasamise strateegia peab lähtuma sisemistest vajadustest: romalt romale, mis tähendab romade volitamist, kaasamist otsustamisprotsessi, romadest lepitajate palkamist juhtpositsioonidele kohalikul, riiklikul ja EL tasandil; ebaseaduslike tegevuste takistamist, mida EL liikmesriikides karistamatult jätkatakse; romade-vastast vägivalda, vaba liikumise õiguse rikkumist, äärmuslike parteide tegevuste kasvu, poliitikuid ja poliitikat, süstemaatilist roma laste haridusest tõrjumist, laialt levinud romade tõrjumist elupiirkondadest, inimkaubandust, juurdepääsu piiramist tervishoiu ja sotsiaalhoolekandele, roma naiste sundsteriliseerimist.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Komisjon esitas 6. aprillil oma teatise romade kaasamise kohta. See probleem on märgitud üheks prioriteediks Ungari valituses, kelle eesistumisaeg on praegu. Parlamendi resolutsioon toob välja suurema romade lõimumise vajaduse nüüdisaegses ühiskonnas.

Mina isiklikult arvan, et ühiskonnaga kohanemine oleneb elanikkonnast ning meil ei tuleks oma tegutsemisviisi kohandada, sest see võib sageli tuua kaasa ootustele vastupidised tagajärjed. Ükskõiksus, puudulik haridus ja kirjaoskamatus tähendavad sageli tulevikuväljavaadete puudumist. Hariduseta ei ole võimalik olla ühiskonnas aktiivne. Probleemid, millega romad töö otsimisele kokku puutuvad, on sageli tingitud madalast haridusest ja see näitab, et haridus on nende tuleviku loomisele aluseks.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Raport ei ole absoluutselt aktsepteeritav, korduvalt on kirjutatud, et romade kaasamine on majanduslik paratamatus ja liikmesriikidele on see rahaliselt kasumlik. Ettepanek on luua romade alaline esindus komisjonis ning mõista hukka süstemaatiline diskrimineerimine, talumatul määral tõrjumine ja inimõiguste rikkumine.

Raportis rõhutatakse ka vajadust Euroopa ühtse strateegia järele, et võidelda igasuguse romade õiguste rikkumise vastu, kaasa arvatud sõrmejäljed ja tõrjutus. See toob kaasa trahvid riikide valitsustele, kes ei tunnista kohustuslikke Euroopa standardeid romade suhtes, toetab romade värbamist avalikku sektorisse ja romadest kooliõpetajate tööle võtmist, selleks et kaitsta nende kultuuri nende keeles. Sõnavabaduse viimase solvanguna mõistetakse hukka romade vältimine ja diskrimineerimine poliitilises tähenduses. On selge, et pole muud valikut kui hääletada vastu sellele raportile, mis on täiesti solvav ja kahjustab neid, kes tahavad olla kuningad omas kodus.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Mis tahes Euroopa romade kaasamise strateegia aluseks peab olema eelkõige kohalike olude tundmine. Strateegia on seetõttu mõeldamatu ilma tiheda koostööta kohalike omavalituste ja kogukondade vahel – ühiskonna enamusele ja roma kogukondadele tuleb selgitada igapäevast koostoimimist. Raport ei vaata sellest mööda ja hääletasin seetõttu raporti poolt.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Romad võitlevad Euroopas järjepideva diskrimineerimisega ja peavad vältima tõrjutust, inimõiguste rikkumist ning märgistamist. Hääletades täna EL minimaalsete kohustuslike standardite poolt, loodan et 10–12 miljonit roma saavad parema juurdepääsu tööhõivele, haridusele, eluasemele ja tervishoiule. Positiivne on, et raportiga otsitakse kootöös osapooltega parimaid meetmeid. Raport tõstab esile päritolu olulisuse regionaalpoliitikas. Liikmesriikidel on vahendeid romade lõimumise toetamiseks, kuid kasutavad raha halvasti. Seepärast tuleb liikmesriikidel täita oma kohust.

Teine hea asi raportis on see, et komisjon peab tutvustama vastavatele liikmesriikidele otsustamisekriteeriume ja mittevastavuse korral trahve. Raporti ainus miinus on viitamine romade niinimetatud pikendatud sõltuvusele sotsiaalhoolekandesüsteemist. See on väga konservatiivne ja eelarvamuslik ning selles alahinnatakse taas romade kogukondi. Loodan, et komisjon ühendab raporti oma ettepanekuga, mille esitab 5. aprillil. Komisjon plaanib selle enne suve heaks kiita. Romade lõimumine on Ungari eesistumisaja üks prioriteete.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda raportit, mille eesmärk on võidelda romade diskrimineerimise vastu ja kutsuda üles liikmesriike toetama romasid tööturule integreerivat poliitikat. Romad on üks kõige enam alahinnatud rahvusgruppe ELis, mistõttu peame tagama, et tegutsetaks nende sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Raport: Bernd Lange (A7-0022/2011)

  Alexander Alvaro (ALDE), kirjalikult. – (DE) Bernd Lange raporti puhul hoidun hääletamisest lõike 31 üle selle ebaselge sõnastuse tõttu, milles viidatakse nii eurovõlakirjadele kui ka projektivõlakirjadele. Üldkokkuvõttes hääletan aga selle raporti poolt, kuna iseenesest ei ole mul midagi projektivõlakirjade vastu. Projektivõlakirjad toimivad laialdaste uuenduste, infrastruktuuri ja tööstuse taaskäivitamise projektide rahastamisallikana. Praegusel juhul ei ole küsimus võlgade ühenduse pädevusse üleviimiseks vajalikes vahendites, nagu see oleks eurovõlakirjade puhul.

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna tööstuspoliitika on Euroopa 2020. aasta strateegias esmatähtis ning Euroopa majanduse peamine liikumapanev jõud. Tähelepanu on koondunud sellele sektorile põhjusel, et see hõlmab kolmveerandit Euroopa ekspordimahtudest, annab tööd üle 57 miljonile inimesele ning esindab 80% investeeringutest teadus- ja arendustegevusse. Ma arvan, et kui Euroopa tahab selles valdkonnas konkurentsivõimeline olla, siis tuleb keskenduda keskkonnasõbralike ja uuenduslike teadmistepõhiste projektide toetamisele.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle olulise üleilmastumise ajastu tööstuspoliitikat käsitleva resolutsiooni poolt. Üleilmne majanduskriis on avaldanud mõju Euroopa tööstusele ning seepärast vajab EL kriisi mõjudega toimetulemiseks ja raskuste ületamiseks konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja inimväärset tööd ühendavat tööstuspoliitikat, mis suudab samal ajal majandust ergutada, tööhõivet suurendada, keskkonnaseisundi halvenemist vähendada ning elukvaliteeti parandada. Nõustun selles resolutsioonis komisjonile ja liikmesriikidele esitatud üleskutsega arendada välja edumeelne, ökoloogiliselt tõhus ja keskkonnasõbralik ELi tööstusstrateegia, et taastada ELi territooriumiülene tootmisvõimsus ning luua ELis kõrgelt kvalifitseeritud ja hästi tasustatud töökohti. Euroopa Parlament rõhutab VKEde tähtsust tööstusmaastikul, eriti piirkondlikul tasandil pikaajaliste töökohtade pakkumisega ning majandusliku ja loomingulise elujõu ja kõrge majanduskasvu säilitamisega. Seepärast on vajalik jätkata tööd VKEde jaoks rahastamisvõimalustele parema juurdepääsu tagamise ja eriti just elujõuliste riskikapitalivõimaluste arendamise nimel; finantsturu uue arhitektuuri kontekstis tuleb tugevdada ka VKEde lühi- ja pikaajalisi rahastamisvõimalusi ning nende eelistatud rahastamisallikaid; avada tuleb turge ja luua õiglased konkurentsitingimused, võimaldades sellega rohkematel eraettevõtjatel ja väikeettevõtetel kasvada ja üleeuroopaliselt tegutsevateks ettevõteteks areneda.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Üleilmne majanduskriis on avaldanud mõju Euroopa tööstusele, muutes teadmiste- ja tõhususepõhisele tööstusele üleminekuga kaasnevate probleemidega kohanemise palju keerulisemaks, avaldades tugevat mõju tööstuslikule arengule ja tööturule. Nende raskustega toime tulemiseks on minu arvates vaja konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja inimväärset tööd ühendavat tööstuspoliitikat, mis suudab Euroopa Liidus ühel ajal majandust ergutada, tööhõivet suurendada, keskkonnaseisundi halvenemist vähendada ja elukvaliteeti parandada. Raport toetab tööstuslikku arengut mõistliku ja edumeelse määruse ning turu edendamise kaudu, põhinedes täpsetel turusuundumuste ootustel ja toetades üleilmseid suundumusi puhaste, säästlike ja uuenduslike tootmis-, turustamis- ja tarbimisvormide poole. Hääletasin selle raporti poolt, kuna usun, et Euroopa Liidu tööstuspoliitika edu sõltub nii uue finantsarhitektuuri kindlast järgimisest, mis soodustab investeeringuid ja hoiab ära spekulatsioone, kui ka makromajanduspoliitika järgimisest, mis juhib ELi fiskaal-, majandus- ja eelarvepoliitikat jätkusuutliku majanduskasvu ning töökohtade loomise poole.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Deindustrialiseerimine on Euroopas vaieldamatu tõsiasi. Euroopa tehnoloogiline ja majanduslik positsioon on sattumas ohtu suurenenud üleilmastumise ja kiiresti arenevate riikide tiheda konkurentsi tõttu. Seepärast peab Euroopa Liit võtma vastu konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja inimväärset tööd ühendava tööstuspoliitika. Selle eesmärk on edendada majandust, suurendada tööhõivet, vähendada keskkonnaseisundi halvenemist ning parandada elukvaliteeti. See on minu toetuse saanud resolutsiooni põhimotiiv. Eriti pooldan ELi võlakirjade väljaandmist eesmärgiga võimaldada Euroopa Liidul rahastada uuendusi, infrastruktuuri ja tööstuse taaskäivitamist.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) ELi tööstussektoris töötab 57 miljonit inimest ning see sektor hõlmab ka 75% Euroopa ekspordist. Sellel sektoril saab ELi edasise konkurentsivõime puhul olema põhiroll. Toetan Euroopa 2020. aasta strateegias sisalduvat ideed tööstusliku baasi arendamise soodustamiseks ja toetamiseks kvaliteetsete töökohtade loomisele ning koolitusele kaasaaitamise kohta ja seepärast hääletasin selle raporti poolt.

Kuna just VKEd on need, kes on loonud kaks kolmandikku selle sektori töökohtadest, siis on mul hea meel, et see raport käsitleb väikeettevõtete juurdepääsu riigihangetele ja nende rolli tööstuspoliitika parandamisel.

VKEd peavad saama parema juurdepääsu raamprogrammile ning abi ja toetust tehnosiirdeks ja uuendustegevuseks. Nõustun raportööriga, et EL peaks arendama ja aitama kaasa piirkondlikul tasandil innovatsiooniklastrite loomisele. Nende klastrite suurim eelis on võime piirkondlikul tasandil teadmisi jagada, teadusuuringuid, kvalifikatsioone ja infrastruktuuri arendada ning tööhõivevõimalusi soodustada.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Euroopa Liit on maailma suurim turg, kuid me ei kasuta oma tohutut potentsiaali maksimaalselt ära. Oleme väga avatud turg, kuid seisame välisturgudele pääsemise puhul silmitsi meeletute takistustega. Ühtne turg, mis on näiteks energeetika ja teistes valdkondades puudulik, sunnib meid välispoolte dikteeritud tingimusi järgima, avaldades nii otsest mõju meie konkurentsivõimele. Tööstuse jätkusuutlikkus sõltub meie väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sektori jätkusuutlikkusest, millel on heakskiidetud meetmetest hoolimata praegu keeruline periood. Olen nõus, et uuendused on tänapäeva tööstuses kesksel kohal, kuid selles valdkonnas ei saa me oma globaalse turu muutuvatele oludele õigeaegselt reageerimise võimega just kiidelda. Usun, et täna on meil olemas tasakaalustatud ja laialdane visioon tööstusest ning nüüd peavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon andma oma panuse tagamaks, et meie kaugeleulatuvad eesmärgid võimaldaksid nüüdisaegse ja konkurentsivõimelise tööstuse loomist.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Euroopa tööstus seisab ikka veel silmitsi majanduskriisi tagajärgedega ning vajab nende edukaks ületamiseks ELi tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi. Välja tuleb töötada tööstusstrateegia, milles EL paneb paika strateegilised investeerimisvaldkonnad ning võtab neid arvesse ELi edasistes finantsperspektiivides, aastaeelarvetes ja poliitikas. Euroopa tööstuse areng ei ole võimalik ilma edumeelse rahastamiseta, eriti teadusuuringute ja energeetika ning telekommunikatsiooni ja transpordivõrkude (TEN) valdkondades, ning seega ka avalike teenuste valdkonnas, mis toetab ettevõtluskeskkonda. Minu arvates ei ole vajalik ega asjakohane hakata sellel eesmärgil ELi võlakirju (eurovõlakirju või projektivõlakirju) välja andma. EL ei ole suveräänne poliitiline ühendus ja seepärast peaksid selle tulud moodustuma põhiliselt liikmesriikide osamaksetest. Rääkimata veel sellest, et eurovõlakirjade idee hõlmab võlga ja võib olla vastuolus Euroopa tasakaalustatud eelarve põhimõttega. Rahaline toetus uuendustele, infrastruktuurile ja tööstuse taaskäivitamisele peaks põhinema peamiselt uurimis- ja arendustegevuse kaheksanda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ressursside suurendamisel eesmärgiga tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõimelisus ülemaailmsel tasandil ja seeläbi ka erainvesteeringuid tõhusamalt ära kasutada.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa on praegu avastamas, et on globaalsetel turgudel oma konkurentsivõimet kaotanud. Seega peab Euroopa uutele katsumustele vastu seismiseks leidma mooduseid oma tööstusliku baasi tugevdamiseks. Raporti „Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitika” eesmärk on esitada ettepanekuid Euroopa tööstuse taaskäivitamiseks. Integreeritud ja jätkusuutlik tööstuspoliitika peab põhinema teadusuuringutel, uuendustel, suuremal ressursitõhususel, kaubandusstrateegial, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugevdamisel ning piirkondlike võrgustike väljaarendamisel. Eriti tähtis on see, et tööstusrevolutsiooni aluseks oleks energiatõhusus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasamine, et suurendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet. Eriti hea meel on mul meie majanduse jaoks olulise traditsioonilise Euroopa tööstuse tähtsustamise üle. Uute tehnoloogiate juurutamine ning teadusuuringutele ja uuendustele suunatud jõupingutuste suurendamise meetmed, näiteks tootmistööstuse sektoris, on otsustava tähtsusega. See on ainus viis, kuidas saame Euroopa tööstuse jälle maailma juhtivale positsioonile seada.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Tööstuspoliitika on Euroopa Liidule oluline ning raport on uus võimalus Euroopa Komisjonile: esialgne teatis oli pettumust valmistav. Parlamendi töö pakub komisjonile konkreetseid ettepanekuid, millega see peab tegelema hakkama. Raport tuleks siduda meie ettepanekutega, mille Euroopa Parlament üksmeelselt sel nädalal vastu võttis, eriti Euroopa tasandil finantstehingute maksu ja ELi võlakirjade (eurovõlakirjade) väljaandmise põhimõtetega. Meie poliitika peab näitama, et sotsiaalsed uuendused ja tehnoloogilised uuendused on ühtesobivad.

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE), kirjalikult. – (DE) Bernd Lange raporti puhul hoidun hääletamisest lõike 31 üle selle ebaselge sõnastuse tõttu, milles viidatakse nii eurovõlakirjadele kui ka projektivõlakirjadele. Üldkokkuvõttes hääletan aga selle raporti poolt, kuna iseenesest ei ole mul midagi projektivõlakirjade vastu. Projektivõlakirjad toimivad laialdaste uuenduste, infrastruktuuri ja tööstuse taaskäivitamise projektide rahastamisallikana. Praegusel juhul ei ole küsimus võlgade ühenduse pädevusse üleviimiseks vajalikes vahendites, nagu see oleks eurovõlakirjade puhul.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) On selge, et Euroopa peab välja töötama pikaajalise Euroopa tööstusstrateegia. Me ei saa olla ainus majanduspiirkond maailmas, mis kehtestab ühepoolselt vabakaubanduspõhimõtteid, teadmata samal ajal seda, mida teevad meie põhikonkurendid. Euroopa Komisjon peab mõistma, et kriisi ajal ei ole kehtestatud reeglid enam tänapäeva majandusele sobivad ning on aeg tugevdada oluliselt Euroopa Liidu dumpinguvastast võitlust ja vastastikkuse üldpõhimõtte kohaldamist kaubanduses. Euroopa Liit vajab Euroopa strateegiat, mis toimiks suurte tööstusprojektide, nagu Galileo ja ITER, eestvedajana. Samuti peab see toetama Euroopa tootmissektorit ja VKEde baasi. See peab edendama ja suurendama investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, et proovida säilitada juhtpositsiooni kõrgtehnoloogia valdkonnas. Samuti peab see tõhustama võltsimisvastast võitlust ja esitama agressiivse Euroopa patendipoliitika.

  Karima Delli (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Kuna see dokument on Euroopa Parlamendi liikmete vahelise väga ulatusliku kompromissi tulemus, ei hiilga see just oma kvaliteedi poolest. See sisaldab nii Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni silmis väga positiivseid punkte kui ka teatavaid ideid, mida oleme püüdnud tulutult hukka mõista. Peamine on siiski, et see võimaldab Euroopa Parlamendi liikmetel väljendada üpris edumeelset arvamust Euroopa 2020. aasta strateegia raames tööstusele pühendatud juhtprogrammi kohta.

Dokumendis kutsutakse üles veelgi tõhusamate tehnoloogiate, koostalitlusvõime ja uuenduslike liikumislahenduste kasutamise läbi transpordisüsteeme oluliselt säästlikumaks muutma. See toob välja ka vajaduse energia- ja loodusvarude säästmine Euroopa tööstuspoliitika keskmesse seada. Siinjuures tuletab see meelde märkimisväärsel hulgal uusi töökohti ja kulude vähenemise häid aspekte, mis energiatõhususe parandamisega tõenäoliselt kaasnevad.

Parema energiatõhususe tagavate meetmete vastuvõtmine peab seega toetama algatusi kõikides tööstussektorites. Euroopa Parlamendi liikmed soovisid ka julgustada kõiki jõupingutusi, et kompenseerida oskustööjõu puudust, et edendada tööjõu kvalifikatsiooni ja panna noori koolilõpetajaid tööstuse vastu suuremat huvi tundma.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Tööstus annab peaaegu ühe kolmandiku ELi SKPst, tööstustoodang moodustab kolmveerandi ekspordist ning tööstussektor annab tööd 57 miljonile Euroopa kodanikule. Euroopa tööstus oli juba enne kriisi algust ümberkorraldusprotsessi läbimas. Hetkel avaldab sellele eriti suurt mõju maailma majanduse kiire ja muutlik areng, aga ka suurenev konkurents. Välja on kujunemas uus üleilmastumise vorm, mis viib teadmistel, teadustegevusel ja uuendustel põhineva globaalse ühiskonna tekkeni. Kliimamuutuste leevendamise ning maksimaalse bioloogilise mitmekülgsuse taseme säilitamise vajadus suunab tööstust tootmisviisi poole, mis hõlmab nullilähedasi süsinikdioksiidi heitkoguseid ja loodusvarude tõhusat kasutamist. Euroopa tööstus peaks jätkuvalt säilitama strateegilise positsiooni sellistes põhisektorites ning kasutama ära võimalusi jätkusuutlikuks taastumiseks, mille eesmärk on kvalifitseeritud töötajatele suurima võimaliku töökohtade arvu tagamine. Selle teostamiseks esitab raportöör hulgaliselt meetmeid. Nõustun ja toetan uuenduste tarneahela loomist, suuremat tõhusust loodusvarude tarbimisel, riigihankelepingute tõhusamat kasutamist, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, suuremas mahus n-ö puhta energia tootmist ning VKEde laialdasemat Euroopa tööstuse kontseptsiooni kaasamist. Raport on Euroopa tööstusele kasulik ja raportöör on selle teemaga tõepoolest hästi kursis ning seepärast hääletangi selle raporti vastuvõtmise poolt.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti, poolt kuna ma usun, et see tähendab Euroopa tööjõu jaoks teed jõulise, ühtekuuluva ja tööhõivepõhise tööstuspoliitika suunas. Teadus- ja arendustegevus on uuenduste ja kaubanduse peamine liikumapanev jõud ning jääb ka edaspidi ELi tööstuspoliitika üheks nurgakiviks. Usun, et tööstusel on põhiroll Euroopas töökohtade säilitamisel ning seepärast peamegi suurendama jõupingutusi tugeva tööstusliku baasi säilitamise nimel, saama maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusriigiks ja tagama eri liikmesriikides asuvate ettevõtete tiheda võrgustiku, et täita ühiseid tööstuslikke eesmärke. Mõned minu muudatusettepanekud, mis on sellesse raportisse kaasatud, käsitlevad uute toodete turuletoomise kiirendamist, tagades nii, et Euroopa tootmine tugevdab Euroopa majanduse aluseid ja tööstusele suunatud rahastamisprogrammide lihtsustamist.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna toetan ideed, et ainult keskkondlikult edumeelne ning tõhus tööstusstrateegia suudab taastada ja edendada Euroopa tootmisvõimsust ning ELis kvalifitseeritud ja hästi tasustatud töökohtade loomisel keskse rolli saavutada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ajal mil Euroopa on kogemas enneolematut kriisi, mille põhjuseks on – kuigi mitte ainult – eelarve, ei tohi me unustada 37% Euroopa sisemajanduse koguproduktist moodustava tööstuse juhtivat rolli ning katsumusi, millega see peab silmitsi seisma üleilmastunud maailmas, kus tärkava turumajandusega riigid ja ka USA tegelevad agressiivse tööstuspoliitikaga, mis põhineb tohututel investeeringutele põhisektorite teadus- ja arendustegevusse, konkureerides Euroopaga ja omades meiega samaväärsete keskkondlike, sotsiaalsete ja tööhõivega seotud piirangute puudumise eelist. Sellele ei ole olemas mitte mingit imepärast lahendust. Vaatamata paljudele voorustele ei ole Euroopa 2020. aasta strateegia Euroopa tööstuse jaoks selles tiheda ja globaalse konkurentsiga maailmas mitte mingi võlukepike.

Seepärast usun, et Euroopa tööstuse ainus võimalus on spetsialiseeruda ning keskenduda selgelt kvaliteedile ja uusimale tehnoloogiale, viies samas ka kulud mõistlikule tasemele ja tagades suurema haldustõhususe. Euroopa tooted peavad olema eelistatud, ning mitte nende odava hinna tõttu – sest seda ei juhtu kunagi –, vaid seepärast, et need on paremad ja uuenduslikumad. Sellega saab hakkama ainult Euroopa tööstuse esmaklassilisus. Loodame, et oleme võimelised sellele katsumusele vastama.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa tööstuse tähtsus on ilmselge. See moodustab kolmveerandi ekspordist, kolmandiku ELi kogulisandväärtusest ja kolmandiku tööhõivest. Olles küll arenev, ei ole seegi majanduskriisi mõjust pääsenud ning peab olema selles raportis toetatud Euroopa poliitikakava esirinnas. Tõepoolest peaks tööstuspoliitika olema meie tähelepanu keskpunkt, sest see on seotud tuleviku, tööhõive loomise ja tootmisinvesteeringute edendamisega. See esitab meile aga ka katsumusi: kuidas saame tagada ressursside jätkusuutlikkuse, seistes samas silmitsi kliimamuutustega? EL vajab kooskõlastatud tööstuspoliitikat, mis sisendab ettevõtetesse kindlustunnet ja aitab neil sellest kriisist üle saada. See peab edendama nüüdisaegset tööstust, mis on tõhus, alandab energiakulusid ja süsinikdioksiidi heitkoguste tootmist, on ökoloogiliselt vastutustundlik, konkurentsivõimeline ning seotud teadustegevuse, uuenduste ja toorainete ümbertöötlemisega. Selle põhjus on see, et me ei tohi unustada, et tööstuspoliitika on ka sotsiaalpoliitika, ning seepärast hääletangi selle raporti poolt. Sooviksin aga juhtida tähelepanu vajadusele rakendada päritolumärgistuse kasutamist ning tugevdada toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mis annavad tööd enamikule ELi ettevõtlussektori töötajatele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on järjekordne raport, mis on täis vastuolusid. Ühelt poolt sisaldab see mõnda positiivset seisukohta, nagu tööstuse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaitsmine, mida meiegi väärtustame. Nüüdisaegne ja tõhus tööstus, mis loob töökohti ning on keskkonnasäästlik, aitab oluliselt kaasa iga riigi ja piirkonna arengule. ELi praegune poliitiline raamistik, kus kõige negatiivsemad asjaolud on viimase kümne aasta jooksul veelgi halvenenud, ei aita aga sellele püüdlusele kohe kindlasti mitte kaasa. Pigem on see aidanud kaasa oluliste tootmiskeskuste hävitamisele, deindustrialiseerimisele, töökohtade kaotamisele ning väga paljudes riikides ja piirkondades sõltumatuse vähenemisele. Liberaliseerimine ja rahvusvahelise kaubanduse vabaks laskmise poliitika on selle poliitilise raamistiku põhimõte, aidates praeguse olukorra kujunemisele tublisti kaasa. Selles raportis nõutakse aga nende põhimõtete toetamist. See kiidab need heaks, eirates samal ajal nende mõjusid. Samuti jääb see kindlaks eespool nimetatud raamistiku alla kuuluva vaba konkurentsi puutumatule põhimõttele ning siseturu süvendamisele, aga ka avaliku ja erasektori koostööle ning isegi sünergiale tsiviil- ja sõjandusvaldkonna investeeringute vahel. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon püüdis neid kõige negatiivsemaid aspekte sellest raportist välja jätta ning samas häid aspekte säilitada. Kahjuks lükati kõik ettepanekud parlamendi häälteenamusega tagasi. Seepärast hääletasime raporti vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kahjuks ei võetud vastu ühtegi meie muudatusettepanekut, mille eesmärk oli raportist kõige negatiivsemad aspektid kõrvale jätta. Seepärast hääletasime lõpphääletusel selle parlamendi resolutsiooni vastu.

Nagu ma täiskogu istungil peetud arutelul juba ütlesin, on selles raportis ka positiivseid aspekte, kuid see sisaldab siiski mitut vastuolulist seisukohta. Kui ühelt poolt kaitseb see väidetavalt tööstust ning väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), sisaldab see teisest küljest ettepanekuid, mis nõuavad vabakaubanduse ja vaba konkurentsi liberaliseerimist, siseturu süvendamist, avaliku ja erasektori koostööd ning isegi sünergiat tsiviil- ja sõjandusvaldkonna investeeringute vahel.

Sooviksime tööstust, mis on tõhus ressursikasutuses, süsinikust vähem sõltuv, väärtustab tagatud õigustega töökohti ning kindlustab naistele õiglased tingimused ligipääsu suhtes töökohtadele, ametikõrgendustele, kõrgematele töötasudele ning osalusele haldus- ja juhtorganites.

Toetame teisi poliitikavaldkondi, eriti VKEsid toetavat tööstus-, väliskaubandus-, finants-, uurimis-, teadus- ja uuenduspoliitikat, aga ka pühendumist töötajate väljaõppele ja koolitamisele ning nende inimväärikuse tagamisele.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Bernd Lange raport üleilmastumise ajastu tööstuspoliitika kohta käsitleb väga tähtsaid probleeme, näiteks ettevõtetele – ennekõike just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele – krediidile juurdepääsu tagamine. Eriti hindan ideed siduda tööstusmaailm ülikoolidega, edendades sellega Euroopa ülikoole ja täites ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Seepärast hääletasin selle poolt.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopas kindla ja jätkusuutliku tööstusliku baasi säilitamiseks on Euroopa 2020. aasta strateegias kinnitatud vajadust uue tööstuspoliitika väljatöötamise järele.

Tugev ja edukas tööstus on tõepoolest Euroopa Liidus majanduskasvu saavutamise põhitegur ning seepärast on praeguses üleilmastumise ja tiheda rahvusvahelise konkurentsi kontekstis väga oluline luua raamistik, mis seda arengut veelgi soodustaks. Raportit tuleks kindlasti kiita seda sektorit rängalt kahjustanud majanduskriisi valguses tööstuspoliitika kohta üksikasjaliku uurimuse ning samuti Euroopa tööstuse tõhusaks taaselustamiseks vajalike mitmesuguste meetodite avaldamise eest.

Seepärast on minu arvates oluline, et eelmise aasta 28. oktoobril Antonio Tajani esitatud juhtalgatuses seatud poliitilised eesmärgid muudetaks reaalseteks meetmeteks, näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugevdamine ning rahvusvaheliseks muutmine, krediidile juurdepääsu lihtsustamine ning uue tööstusliku innovatsioonimudeli määratlemine. Lisaks sellele peab Euroopa võtma riski ja suurendama oma tootmisvõimet uute ideede abil, investeerides rohkem teadustegevusse, millest peab saama Euroopa tööstuse esmaklassilisuse taastamise uus alus.

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult. – (PL) Globaalne turg reageerib vajadusele vastata kõrgelt arenenud ja arenguriikides juba välja kujunenud tarbimismudeli nõuetele. Ilmnemas on ka iga hinna eest saavutava konkurentsivõime nähtus, mille all pean silmas konkurentsivõimet, millel on rohkem mõjutajaid kui vaid tööstuse uuenduslikkus ja muutused tarbimismudelis.

Konkurentsivõimega kaasnevate ebasoodsate tegurite nimekirja võime lisada näiteks järgmised tegurid: energiat ja tooraineid raiskava tööstuse tekitatud tarbimismudel; konkurents, mis ei põhine mitte kasutatud meetmete eelistel, vaid jõukate monopoolsete korporatsioonide rahalisel ülemvõimul; katkendlik konkurentsivõime, mis on huvitatud ainult protsessi lõppfaasist, mitte terviklikust konkurentsivõimest, mille all pean silmas ka toorainete ja tootmismaterjalide ettevalmistamisega arvestavat konkurentsivõimet; tooraine- ja energeetikaturgude ülevõtmine riigiüleste ja sageli Euroopa-väliste korporatsioonide poolt; energiahindade ja seeläbi ka toorainehindade tõus määruste tõttu, mis kehtestavad ELi liikmesriikidele saastekvootidega kauplemise süsteemi; peamiselt suurte riigiüleste ettevõtete, sealhulgas finantsettevõtted, tekitatud kõlvatu konkurents.

Suhtun raportisse kui heasse algusesse selles väga olulises arutelus Euroopa konkurentsivõimelise tööstuse ja Euroopa enda tuleviku üle ning seepärast hääletasin ka selle vastuvõtmise poolt.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Mul on kahju, et seda raportit varem ei esitatud, näiteks siis, kui Brüssel tööstustšempionide loomist hukka mõistis või kui Mittal Arcelori vaenulikku ülevõtmist teostas, võttes Euroopalt ainsa raua- ja terasetööstuse osa, mis sellele veel jäänud oli. Euroopa Liit on juba kümneid aastaid pingutanud kõvasti meie tööstusstruktuuri ja tööstuses pakutavate töökohtade hävitamse nimel, tehes seda Euroopa poliitikavaldkondade, konkurentsipoliitika ja vabakaubanduspoliitika kaudu, mida te kõik olete siin pidevalt kiitnud, toetanud ja edendanud. Alles katastroofi eel hakkate nüüd tasapisi mõistma, mida Prantsuse erakond Front national on juba väga pikka aega välja pakkunud: tööstusliku baasi otsustava tähtsuse tunnistamine, strateegiliste sektorite arendamine, kõlvatu konkurentsi vastu kaitsmine ja välisturgudele laienemisele kaasaaitamine, toorainevarude kindlustamine ning kaitsmine, ülevõtmispakkumiste reguleerimine, konkurentsipoliitika allutamine strateegiliste, sotsiomajanduslike ja avalike teenuste osutamise nõuetele, kujunemisjärgus või uuenduslike sektorite toetamine avalikest vahenditest jne.

Nüüd on aga juba üpris hilja ning Euroopa, mis on pidanud kinni oma üliliberaalsetest ideoloogilistest põhimõtetest, ei ole kohe kindlasti mitte parim tasand otsuste tegemiseks ja sellise poliitika rakendamiseks.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustun selle raportiga, sest ELi tööstus moodustab umbes kolmandiku ELi kogulisandväärtusest, tööstustoodang peaaegu kolmveerandi Euroopa ekspordimahtudest ning kolmandiku tööhõivest, pakkudes elatist umbes 57 miljonile inimesele. Hiljutine sügav majanduskriis on andnud löögi ka Euroopa tööstusele. Kriis on aga toonud välja ka tööstuse tähtsuse ELi majanduse jaoks ning teinud selgeks, et praeguses raske olukorras ei ole selle vajaduste üldiseks rahuldamiseks piisavalt ette võetud. Tootmiskasv on langenud kahe viimase aastakümne madalamaile tasemele ning mõned Euroopa tööstusvaldkonnad on pidevas kriisis kolmandate riikide kõlvatu konkurentsi tõttu, seda eriti töösuhete, keskkonna ning intellektuaal- ja tööstusomandi kaitse valdkondades. Kuna USA, Jaapan ja Hiina ajavad taga jõulist ja aktiivset tööstuspoliitikat, mida toetavad tipptasemel tooted ja teenused, siis on oht, et Euroopa tööstus võib maha jääda. Integreeritud ja jätkusuutlik ELi tööstuspoliitika peaks tuginema järgmistele põhiteguritele: vajadus teadusuuringuid ja praktilist kohandamist ühendava uuenduste ahela loomise järele, loodusvarude tõhusam kasutamine ning puhta energia tootmise suurendamine.

Peame pöörduma ELi poole palvega käivitada pikemaajalisi muutusi pakkuvaid strateegiad ning püüelda meie tööturu vajadusi rahuldava hariduspoliitika poole. Kriisi ajal on vaja konkurentsi moonutava varimajanduse leviku ning deklareerimata töö vastu võidelda ja esitatud on ka ettepanekud VKEde jaoks riigihangetel osalemise hõlbustamiseks.

  Silvana Koch-Mehrin (ALDE), kirjalikult. – (DE) Bernd Lange raporti puhul hoidun hääletamisest lõike 31 üle selle ebaselge sõnastuse tõttu, milles viidatakse nii eurovõlakirjadele kui ka projektivõlakirjadele. Üldkokkuvõttes hääletan aga selle raporti poolt, kuna iseenesest ei ole mul midagi projektivõlakirjade vastu. Projektivõlakirjad toimivad laialdaste uuenduste, infrastruktuuri ja tööstuse taaskäivitamise projektide rahastamisallikana. Praegusel juhul ei ole küsimus võlgade ühenduse pädevusse üleviimiseks vajalikes vahendites, nagu see oleks eurovõlakirjade puhul.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu arvates on tänane hääletus oluline samm Euroopat ning selle tööstusvaldkondi tabanud majandus- ja finantskriisist väljumise suunas. See resolutsioon käsitleb tõepoolest toetust vajavat põhisektorit, et võimaldada Euroopa Liidul rakendada tööstuspoliitikat, mis peab ühendama kõrgete tootmistasemete saavutamise ning konkurentsivõimelisele ja jätkusuutlikule uuendamisele pühendumise. Seepärast kiidan viidet Euroopa 2020. aasta strateegiale, mis peab juhatama teed Euroopa prioriteetsete meetmete täielikule rakendamisele, tehes seda uuendustesse ja teadustegevusse suunatavate tohutute investeeringute kaudu, mis on vajalik Euroopas majanduskasvu ja arengu saavutamiseks. Üldkokkuvõttes arvan, et raportöör Bernd Lange on teinud head tööd, kuna suutis enam kui 500 muudatusettepaneku seast kokku koguda ideed ja ettepanekud ning koostada raporti, millel on minu nõusolek ja toetus, välja arvatud vaid Euroopa patendi puhul. Nimelt arvan, et otsus alustada suuremat koostööd strateegilise tähtsusega sektoris –intellektuaalomandi valdkonnas – ei ole õige ega Euroopa tööstuse jaoks häid tulemusi toov.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitika on muutumas suureks probleemiks nii Euroopa Liidu kui ka selle üksikute liikmesriikide jaoks. Toomiskulude ja hindade minimaalse taseme saavutamine on muutumas põhjuseks, miks liidus tööstustootmisi suletakse, tehased EList välja kolitakse ja seejärel toodangut imporditakse. Sellisel tegevusel on aga negatiivsed tagajärjed: tööstusarenguks, tehniliseks hariduseks ja uuenduslikkuseks vajaliku võimsuse vähenemine ning selle tulemusel ka suurem sõltuvus teistest riikidest. Kogu tööstuse valdkond laostub, sealhulgas ka Poola laevaehitustööstus. Ainult ELis kehtestatud rangemad keskkonnanõuded ning tolerantsus Aasia tootjate dumpingu suhtes kiirendavad Euroopa deindustrialiseerimist veelgi. Vaja oleks mõistlikku poliitikat, mis võimaldab Euroopal oma tööstust säilitada.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hiljutine majanduskriis tõestas, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on ikkagi majandusliku ja sotsiaalse arengu põhiline edasiviiv jõud, etendades põhirolli majandusliku konkurentsivõime edendamisel ja töökohtade loomisel. Toetan seda raportit ja arvan, et konkurentsivõimet toetavad ELi vahendid on vaja läbi vaadata ja neid tugevdada eesmärgiga tõhustada haldusprotseduure ja hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Väga oluline on ka uuenduslike stimuleerivate mehhanismide sisseseadmine, mis on rajatud integratsiooniaspekti ning mõistliku ja jätkusuutliku majanduskasvuga seotud eesmärkide saavutamisele, ning samuti ka finantsasutustega tihedama koostöö edendamine. Üks oluline VKEde uuenduste rahastamise viis on Euroopa Investeerimispanga kaudu saadaolev riskijagamisrahastu. Edu tagamiseks peab Euroopa Komisjon aga võimaldama oluliselt rohkem vahendeid, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu uuendustele suunatud vahendid, ning soodustama otseseid erainvesteeringuid ja uudseid rahastamismehhanisme kõrge riskiga uuenduslike ja VKEde osalusega projektide puhul.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Nõustun selle raportiga, et ainus viis Euroopa tööstuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning selle globaalse juhtpositsiooni säilitamiseks on ELi strateegia, mis edendab kindlaid, kvalifitseeritud, tugeva loomepotentsiaaliga ning uuendustes ja arendustegevuses aktiivselt osalevaid inimressursse, lisandväärtust loovaid uusi ja uuenduslikke tehnoloogiaid/protsesse/lahendusi, jätkusuutliku arengu vajadusi rahuldavat teadus- ja arendustegevust, tõhusat tarneahelat kvaliteetsete toodete ja teenuste loomiseks, veelgi tõhusamalt korraldatud tootmis- ja juhtimissüsteeme, CO2-jalajälje vähenemiseni viivat üldiselt tõhusamat loodusvarude kasutamist, kulutõhusaid ja säästvaid transpordiliike, mõistlikku ja tõhusat logistikat ning kvaliteetset infrastruktuuri, konsolideeritud ja täielikult toimivat ühtset siseturgu ning võrdseid tingimusi kaubandussuhetes kolmandate riikidega.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitikat käsitlev raport on oluline dokument selles Euroopa majandusele ja eriti just tööstustootmisele mõju avaldanud kriisis. See ei hõlma aga siiski põhiprobleemi – tohutute majanduslike probleemide tegelikku põhjust. Selleks on vaba konkurentsiga globaalne kapitalism ja taltsutamatu neoliberalism, mis on kahjuks ELi aluseks. EL ei vaja rohkem strateegilisi dokumente, mida komisjon justkui konveieril toodab, vaid siin on hoopis tungiv vajadus selle aluspõhimõtete muutmise ning eriti just reguleeritud finantssektoriga sotsiaalse ja rahumeelse liidu poole liikumise järele. Kuna arutleme siin just sellise strateegilise dokumendi üle, siis kogemused näitavad, et selliste dokumentide koostamine ei ole pooltki nii keeruline kui hiljem nende põhimõtete erivaldkondades kehtestamine ning esitatud meetmete mõju jälgimine ja hindamine. Näiteks on intellektuaalomandi, sealhulgas ka tööstusomandi õiguste valdkond hea tõestus selle kohta.

  Gesine Meissner (ALDE), kirjalikult. – (DE) Bernd Lange raporti puhul hoidun hääletamisest lõike 31 üle selle ebaselge sõnastuse tõttu, milles viidatakse nii eurovõlakirjadele kui ka projektivõlakirjadele. Üldkokkuvõttes hääletan aga selle raporti poolt, kuna iseenesest ei ole mul midagi projektivõlakirjade vastu. Projektivõlakirjad toimivad laialdaste uuenduste, infrastruktuuri ja tööstuse taaskäivitamise projektide rahastamisallikana. Praegusel juhul ei ole küsimus võlgade ühenduse pädevusse üleviimiseks vajalikes vahendites, nagu see oleks eurovõlakirjade puhul.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa tööstus moodustab umbes kolmandiku ELi kogulisandväärtusest ning tööstustoodang peaaegu kolmveerandi Euroopa ekspordist ja kolmandiku tööhõivest. Lisaks on sellel ka mitmekordistav mõju, mis tähendab, et iga tööstuses loodud töökoha kohta tekib vastavas teeninduses kaks täiendavat töökohta. Seda silmas pidades ei kahtle keegi tööstussektori tähtsuses liikmesriikide majanduse jaoks, kuid see majanduskriis on siiski tekitanud küsitavusi selle sektori tähtsuses, finants- ja teenindussektori kahjuks, ning meil on aeg see olukord üle vaadata ja sellesse sektorisse taas suuri investeeringuid suunata. Euroopa tööstus liigub otse spetsialiseerumise ning kvaliteetsele toodangule ja uusimale tehnoloogiale pühendumise suunas. Meie tööstustoodang peab paistma silma oma uuenduslikkuse ja kvaliteedi, mitte hinna poolest.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Üleilmsete majandusmuutuste taustal konkurentsivõime säilitamiseks ei tohi tööstust kui olulist majandussektorit tähelepanuta jätta. Jätkusuutlikkus, aga ka humaansed töötingimused on need, mida tuleb edendada ja nõuda, kuna tärkava turumajandusega riikide – nagu Hiina, India ja Brasiilia – konkurents muutub üha tugevamaks ja kasvab pidevalt, suurendades pidevalt survet ka Euroopa siseturule. Jätkusuutlikkus ja majanduskasv on kaks sõnakõlksu, mida võib sageli just tööstuspoliitika puhul kuulda, kuid nende rakendamine on tõeliselt kaheldav, peamiselt just puuduvate ressursside tõttu. Hoidun hääletamast, kuna arvan, et esitatud meetmed ei ole sugugi mitte piisavad Euroopale maailma tööstussektoris juhtpositsiooni tagamiseks.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna ELi tööstus on praeguselt majanduskriisilt ränga hoobi saanud. Tänapäeva maailmas valitseb tööstuses tohutu konkurents ning seepärast peab tööstussektor uuenduslike ideede toetamisega säilitama oma konkurentsivõime ja uuenduslikkuse, aga ka kvaliteedi ja tehnoloogilise juhtpositsiooni. Peame suurendama rahastuid, teostama kõrgtehnoloogia siiret ja hõlbustama nende ülevõtmist ettevõtete seas. Peame tegema kõik võimaliku tagamaks, et olemasolevaid loodusvarusid (mineraale) Euroopa Liidus asjakohaselt kasutataks, hoides ära nende eksportimist väljapoole ELi piire, ning et peataksime kaubanduses oligopolide tekke. Euroopa abi ei peaks olema suunatud mitte kiirele olukorra parandamisele, vaid uute töökohtade loomisele keskendunud tulevikuinvesteeringutele, iga kodaniku jaoks leiduks töökoht tema enda koduriigis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata n-ö probleemsetele piirkondadele, kus on madal tööstusareng ja kõrge töötuse tase. Niisiis on vaja edendada tehno-, tööstus- ja teadusparkide ning ettevõtluskeskuste rajamist. Need organisatsioonid on eriti olulised nüüdisaegsete tehnoloogiate aktiivseks väljatöötamiseks ja arendamiseks ning majandusarengu ja nüüdisajastamise tagamiseks, luues samas ka uusi töökohti. Väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid tuleb julgustada klastritesse investeerima. Nende jaoks tuleb luua soodne majanduskeskkond ning vähendada halduskoormust. Sügavalt juurdunud bürokraatia takistab tööstuse arengut ja kahjustab tööstustoodangu konkurentsivõimet.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Bernd Lange raporti poolt kuna ühes Euroopa 2020. aasta strateegiaga peab ka Euroopa Liit töötama jõulise arengu ja parema loodusvarude kasutamise nimel ning tegema seda uuenduste tagamiseks. Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitikat käsitlev raport toob välja just need eesmärgid: tööstuslikud uuendused ja olemasolevate õigusaktide lihtsustamine kodanike huvisid silmas pidades ning Euroopa majanduse edasiviivaks jõuks olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) roll. VKEdele tuleb tagada soodsad tingimused ja lihtsam juurdepääs rahastamisele. On oluline rõhutada, et areneva ja tipptasemel tööstuspoliitika saavutamise vahendiks on struktuurifondid, mis panevad õige kasutamise korral aluse Euroopa majanduskasvule.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) ELi tööstus moodustab ligikaudu kolmandiku ELi kogulisandväärtusest, tööstustoodang peaaegu kolmveerandi Euroopa ekspordist ning kolmandiku tööhõivest, andes sissetuleku umbes 57 miljonile kodanikule (lisaks on sellel veel mitmekordistav mõju, mis tähendab, et iga tööstuses loodud töökoht tekitab vastavas teenindusvaldkonnas veel kaks täiendavat töökohta). Tööstuse puhul on 15 põhitegurit: uuenduste ahela loomine; ressursitõhususe suurendamine; selged sihid säästlikele toodetele; riigihangete kasutamine; puhta energia tootmise suurendamine; veenev toorainestrateegia; kaubanduse ümberkujundamine õiglaseks kooseksisteerimiseks ja jätkusuutlikuks tootmiseks; kohustusliku valdkondliku tööstuspoliitika kujundamine; VKEde kaasamine; piirkondlike tegevusvaldkondade arendamine; tööstuse muutuste ettenägemise tagamine; restruktureerimine; kvalifikatsiooni parandamine; töötajate otsustusprotsessis osalemise suurendamine ning pikaajalised poliitikameetmed.

ELi tööstuspoliitika peab olema suunatud nii tööstusliku baasi jätkusuutlikule, ökoloogiliselt tõhusale ja globaalselt konkurentsivõimelisele uuendamisele kui ka jätkusuutlikule üleminekule peamiselt tootmispõhiselt tööstuselt teadmistepõhisele tööstusele, olles samas kindlasti pühendunud ELi investeerimisele ja liidusiseselt ettevõtete vahel strateegiliste partnerlussuhete arendamisele.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Selle raportiga on parlament rõhutanud olulisi küsimusi, mis väärivad Euroopa tööstuse arengu puhul väljatoomist. Viitan siin väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate strateegilise rolli tunnustamisele ning vajadusele muuta krediidile juurdepääs lihtsustatud rahastamisprotseduuride abil lihtsamaks, aga ka rahvusvahelistumise kui konkurentsivõime põhiteguri tähtsusele.

Uuenduste ja tööstusmaailma seos ettevõtete ja ülikoolide tihedate suhete kaudu on samuti väga oluline ning hõlmab tulemuste turustamist ja nende kasutamise julgustamist. Seepärast toetangi Bernd Lange esitatud raporti sisu ja ettepanekuid.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutine majandus- ja finantskriis rõhutas tööstuse tähtsust ELi majanduse jaoks, mis tähendab, et on oluline tunnistada vajadust ühtse lähenemisviisi järele tööstuspoliitikasse, ühendades konkurentsivõime, uuendused ja jätkusuutlikkuse, tõestades samas oma suutlikkust majanduskasvu stimuleerimisel, töökohtade loomisel ja keskkonnahoiu tagamisel. Euroopa tööstus seisab tõepoolest paljude probleemidega silmitsi, mispärast on väga oluline investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja lahendustesse, personali koolitamisse, tootmissüsteemide ja juhtimismudelite tõhususse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugevdamisse.

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Hääletasin selle raporti poolt, kuna olen veendunud, et integreeritud tööstuspoliitika on Euroopa jaoks hädavajalik, eriti veel üleilmastumisega kaasnevate uute katsumuste eel, mis muudab tööstuspoliitika edasise arengu vajalikuks. Tööstuspoliitika on edasiviiv jõud jätkusuutlikule tööhõivele ja ühiskonna jõukusele. Üks tööstuses loodud töökoht tekitab veel vähemalt kaks täiendavat töökohta. Tärkava turumajandusega riikide pidev industrialiseerimine ja meie suurimate konkurentide, nagu USA ja Hiina, kasvav tugevus seavad Euroopa positsiooni tööstuspoliitikas üha suurema kahtluse alla. Seega peame veelgi arenema; selleks tuleb meil aga tagada oma tööstusliku baasi uuendamine, võttes kindlates sektorites kasutusele vastavad meetmed, kuid tagades ka Euroopa üldise konkurentsivõime ülemaailmsel tasandil ning Euroopa tööstuse jätkusuutliku kasvu. See raport kutsub üles ka keskkonna-, konkurentsi- ja kaubanduspoliitika aluseks oleva integreeritud tööstuspoliitika kujundamisele eesmärgiga parandada ressursitõhusust. Lisaks rõhutab see raport ka töötajate ja ametiühinguorganisatsioonidega tõhusa partnerluse tähtsust. Välja on toodud ka vajadus ELi ja liikmesriikide vahel kooskõlastuse parandamise järele. Ma pean neid meetmeid igati vajalikeks. See raport näitab, et tööstuspoliitika edasise arengu tagamiseks on vajalik edasipüüdlik ja ettenägelik suhtumine.

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. – (DE) Bernd Lange raporti puhul hoidun hääletamisest lõike 31 üle selle ebaselge sõnastuse tõttu, milles viidatakse nii eurovõlakirjadele kui ka projektivõlakirjadele. Üldkokkuvõttes hääletan aga selle raporti poolt, kuna iseenesest ei ole mul midagi projektivõlakirjade vastu. Projektivõlakirjad toimivad laialdaste uuenduste, infrastruktuuri ja tööstuse taaskäivitamise projektide rahastamisallikana. Praegusel juhul ei ole küsimus võlgade ühenduse pädevusse üleviimiseks vajalikes vahendites, nagu see oleks eurovõlakirjade puhul.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänasel täiskogu istungil hääletasime Bernd Lange raporti „Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitika” üle. Euroopa tööstus moodustab umbes kolmandiku ELi kogulisandväärtusest, tööstustoodang peaaegu kolmveerandi Euroopa ekspordimahtudest ning kolmandiku tööhõivest, pakkudes sissetulekut umbes 57 miljonile inimesele. Kui võtta arvesse selle mitmekordistavat mõju, kus iga tööstuses loodud töökoht tekitab umbes kaks täiendavat töökohta vastavas teenindusvaldkonnas, siis on selle mõju tööhõivele oluliselt suuremgi.

Peale selle peaks ELi tööstuspoliitika olema suunatud nii tööstusliku baasi jätkusuutlikule, ökoloogiliselt tõhusale ja globaalselt konkurentsivõimelisele uuendamisele kui ka jätkusuutlikule üleminekule peamiselt tootmispõhiselt tööstuselt teadmistepõhisele tööstusele. Väga tähtis on kõikide ELi poliitikameetmete integreerimine, et ühendada kõiki tööstust mõjutavaid tegureid. See Bernd Lange esitatud algatusraport tööstuspoliitika kohta kinnitab ka tööstuse volinik Antonio Tajani teatises väljendatud seisukohta, kuid lisatud on ka uusi mõtteid majanduskriisi järel tööstussektori olulise uuendamise kohta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Parlament toetas täna meetmeid Euroopa tööstuse konkurentsivõime edendamiseks. Toetan ideed, et kriisi ja üleilmastumise katsumustele vastamiseks peab Euroopa tööstuse uuenemise aluseks olema energia- ja loodusvarude tõhus kasutamine. Jätkusuutlikkust tuleb pidada põhiteguriks nn konkurentsivõime kontrolli ja sobilikkuse kontrollide puhul, mida komisjon oma parema õigusliku reguleerimise algatuste raames rakendab. Raport nõuab õigustatult suletud ahelaga tööstussüsteeme, paremat loodusvarude tootlikkust, vastupidavust ja taaskasutamist, ümbertöötlust ning taastootmist.

Samuti nõuab see raport vahendeid ökoloogiliselt uuenduslike VKEde arengu ja kasvu, aga ka öko-tööstusparkide arengu edendamiseks. Oluline on viia ELi tööstuspoliitika kooskõlla selle kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega. Roheliste erakond ootab komisjonilt sellele katsumuse ületamist oma kavandatavates strateegilistes algatustes, nagu ressursitõhususe strateegias, toorainestrateegias ja Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Lõpuks ometi on Euroopa Liit tunnistanud tööstuse fundamentaalset rolli, nõudes krediidile juurdepääsu lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist. Viimastel aastatel oleme olnud tunnistajateks selliste meetmete vastuvõtmisele, mis põhjustavad suuri koormusi Euroopa tööstusele ja soosivad kolmandatest riikidest imporditavate toodete põhjustatud kõlvatut konkurentsi. Märgin ära kliimamuutuste vastu võitlemisega kaasnevad kulud ja meetmed tollimaksude vähendamiseks või kaotamiseks.

See raport rõhutab teadustegevuse kui konkurentsi tõrjumise vahendi tähtsust ning märgib ära töötajate professionaalse väljaõppe ja tarbijatele jagatava teabe tähtsuse. Ärgem siiski unustagem, et kõikide nende ilusate sõnade juures on ELis siiski oht liikmesriikidevaheliseks lahknevuseks, mille tulemuseks on vähene huvi ühise tööstusliku tuleviku loomise vastu! Viitan siin Euroopa patendi juhtumile, mis oli tunnistajaks sellele, kuidas liit Itaalia ja Hispaania kõrvale jättis ning teiste liikmesriikide seas koostööd tõhustas. Hääletasin selle raporti poolt, kuna selles esitatud põhimõtted väärivad toetust.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa tööstus ei seisa silmitsi mitte ainult majanduskriisi mõjudega, vaid ka üleilmastunud ajastu uute katsumustega. Ettevõtted peavad majanduslike suundumuste üha kiirematele muutustele vastavalt reageerima. Tärkava turumajandusega riigid muudavad jõudude tasakaalu rahvusvahelistel turgudel. Teadmistepõhise ühiskonna arenguga paraneb ka teadustegevuse ja uuenduste roll, mis viib majanduskasvu ja konkurentsivõimeni. Probleemid, millega ELil silmitsi tuleb seista, hõlmavad demograafilisi muutusi ja tootlikkuse langust. ELi tööstuse põhieesmärgid on konkurentsivõime ja uuenduslikkuse suurenemine. Selle saavutamiseks on vaja ühel ajal paljusid meetmeid rakendada. On oluline jätkata tööd ühtse turu ning tolli- ja maksudega seotud õigusaktide ühtlustamise nimel. Ettevõtetele kehtestatud bürokraatlikke koormuseid tuleks vähendada ja õiguslikku raamistikku lihtsustada. Ettevõtete koostööd tuleks tugevdada tööstusklastrite ning tippkeskuste ja nende võrgustike kaudu ning jõupingutusi tuleks teha ka ülikoolide ja ettevõtete sünergia edendamiseks.

Abiks võib tulla ka alternatiivsete mehhanismide, nagu avaliku ja erasektori partnerluste kasutamine, mis jagavad riske era- ja avalike investorite vahel, ning ka finantsvõimenduse ja eeskuju kasutamine. Ülioluline on Euroopa tööstuse aluseks olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine, andes finantsabi uuenduste ja tehnosiirde puhul ning kaasates riigihangetesse uuenduslikkuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Kindlasti tuleks tagada avaliku ja erasektori koostööl põhineva teadustegevuse rahastamise suurendamine.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, mis toob välja võimalused ELi tööstusliku baasi tugevdamiseks. Tööstussektor moodustab umbes kolmandiku ELi tööhõivest ja seepärast ongi väga oluline, et tagaksime selle jätkusuutlikkuse.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa tööstus ja selle mitmekordistav mõju moodustavad umbes kolmandiku ELi kogulisandväärtusest ning annavad sissetuleku umbes 57 miljonile inimesele. Vajalik on kujundada välja tööstuspoliitika, mis edendab liikmesriikide koostööd ja nende konkurentsivõime potentsiaali, nagu on väljendatud ka Euroopa 2020. aasta strateegias. Selle majanduslanguse kontekstis näitab selle raporti asjakohasus, et oma tähtsusele vaatamata on see sektor siiski tagaplaanile jäetud. Vaja on Euroopa tööstuse ees seisvate probleemide täpsemat uurimist, eriti aga selle aluste restruktureerimist ja ümberkorraldamist, et tärkava turumajandusega riikide konkurentsivõimele vastu astumiseks tööstust uuenduste ja teadustegevuse kaudu globaalsele teadmistepõhisele ühiskonnale tuginema panna. Peale selle on kujunemas uued arengusuunad, kliimamuutused, demograafilised muutused ja linnastumise/rahvastikukadu protsessid. Raportööri 15st esitatud punktist soovin rõhutada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud meetmeid, sest just nemad on ELi majanduskasvu tõeliseks edasiviivaks jõuks. Rahastamise saamiseks Euroopa menetluste lihtsustamine, VKEdele rakenduskavade kohta rohkem ja parema teabe jagamine, innovatsiooniklastrite ja -võrgustike loomine, aga ka suurem Euroopa Keskpanga toetus on kõik põhialgatused Euroopa eduka tööstuspoliitika saavutamiseks.

  Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. – (DE) Bernd Lange raporti puhul hoidun hääletamisest lõike 31 üle selle ebaselge sõnastuse tõttu, milles viidatakse nii eurovõlakirjadele kui ka projektivõlakirjadele. Üldkokkuvõttes hääletan aga selle raporti poolt, kuna iseenesest ei ole mul midagi projektivõlakirjade vastu. Projektivõlakirjad toimivad laialdaste uuenduste, infrastruktuuri ja tööstuse taaskäivitamise projektide rahastamisallikana. Praegusel juhul ei ole küsimus võlgade ühenduse pädevusse üleviimiseks vajalikes vahendites, nagu see oleks eurovõlakirjade puhul.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda raportit, kuna see väljendab vajadust ELi tööstuse tulevikku käsitleva kooskõlastatud poliitika järele. Olukorras, kus tööstustootmine on loonud ELis üle 60 miljoni töökoha, aitab jõuline poliitika ELil vähemalt mõnda tootjate ees seisvat probleemi lahendada. Olles osa Euroopa 2020. aasta strateegiast, toob see raport välja jõulise poliitika 15 aluspõhimõtet, mis tagavad ELi konkurentsivõime USA, Hiina ja Jaapani seas, kes teevad väga suuri investeeringuid tipptehnoloogia teadus- ja arendustegevusse, ning samuti nende riikide seas, kes suudavad vähendada kulusid odava tööjõu tõttu ja kus ei ole nii rangeid intellektuaalomandireegleid. Selle raporti kõige kasulikemate soovituste seas on vajadus uuenduste ahela loomise järele, mis ühendab valdkondliku teadustegevuse uuenduste ja tehnoloogia rakendamisega, ning suurem rõhuasetus ressursitõhususele ja jätkusuutlikkusele, mis on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Otsustasin hääletada Bernd Lange esitatud algatusraporti poolt, kuna see esindab parlamendi panust arutellu ärimaailma jaoks tähtsaima küsimuse üle, milleks on Euroopa tööstuspoliitika.

Selles raportis on mitu head aspekti, nagu ulatuslik toetus Euroopa ettevõtete keskkonnastandardite järgimise suhtes, kuid ainult vabatahtlikult ja ilma jäiga kohaldamiseta. Tööstuse – mitte vaid tööstuspoliitika – keskset rolli Euroopa Liidus majanduskasvu saavutamisel on ka juba tublisti korratud. Saades initsiatiivi tänasel hääletusel olnud raportist, pean oluliseks, et kõik institutsioonid ja asjaosalised püüdlevad siin nimetatud eesmärkide realiseerimise poole, muutes need reaalseteks meetmeteks. Eriti olulised on: intellektuaalomandi kaitsmiseks meetmete vastuvõtmine; tipptasemele püüdleva tööstusliku uuendusmudeli kinnitamine; tööstusvaldkondade nüüdisajastamine, eriti keskkonnakaitse ja energiavarude hoolika kasutamise valdkonnas, ning toetus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumist edendavate tingimuse loomisele.