Istungi stenogramm

Neljapäev, 10. märts 2011 - Strasbourg

14.1. Pakistan – vähemuste ministri Shahbaz Bhatti mõrv

  Juhataja. Järgmine päevakorra punkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Pakistani – vähemuste ministri Shabhaz Bhatti mõrva⁽¹⁾.

  Jean Lambert, autor. – Austatud juhataja! Arvan, et minister Shabhaz Bhatti mõrv on sügavalt šokeerinud ja vapustanud meid kõiki ja mitte ainult seetõttu, et ta oli keegi, keda me siin parlamendis tundsime – ta on parlamenti külastanud ja paljudega meist kohtunud –, vaid ka seetõttu, et see on järjekordne sümboolne tapmine, rünnak kellegi vastu, kes püüdles leppimise poole ja töötas kõigi Pakistani vähemuste heaks.

Peaksime avaldama kaastunnet mitte ainult tema perele, vaid ka kõigi nende peredele, kes Pakistani terrorirünnakutes hukkunud on. Sel nädalal oleme tunnistajaks olnud kahele sellisele rünnakule, milles on saanud surma ja haavata rohkem inimesi kui näiteks Londoni pommirünnakutes.

Kannataja on kogu rahvas ja hirmutamine õõnestab Pakistani demokraatiat. Näeme muutusi teatud valimispiirkondade – näiteks Quetta – demograafias, sest hirmutamine sunnib inimesi eemalduma.

Meie resolutsioon on tähtis Bhatti töö jätkamise ja toetamise seisukohalt ning sallivuse ja vastastikuse mõistmise seisukohalt. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et seda vajame ka meie Euroopa Liidus, kus teatud hiljutised ministrite avaldused ei ole minu arvates sellele kaasa aidanud. Seega eeldame Pakistanis ja Euroopa Liidus juhtpositsiooni.

  Marietje Schaake, autor. – Austatud juhataja! Vaatamata Pakistani vähemuste ministri Shabhaz Bhatti palvele mitme ohu eest paremini kaitstud saada, mõrvati ta 2. märtsil. Meie kaastundeavaldused lähevad mitte ainult tema lähedastele, vaid ka kõigile pakistanlastele, kes püüdlevad sallivama ühiskonna poole. See on tõeline hoop mitte ainult Pakistanile, vaid ka kogu inimkonnale.

Miks keeldusid Pakistani ametivõimud minister Bhatti palvest kasutada kuulikindlat ametiautot ning tema enda valitud usaldusväärseid ihukaitsjaid? Kutsudes üles reformima ebainimlikke jumalateotuse seadusi, oli ta inimõiguste kaitsja.

Soovime samas avaldada austust ka 1. märtsil mõrvatud Naeem Sabir Jamaldini, Pakistani inimõigustekomisjoni koordinaatori, tööle.

Vajame praktilisi meetmeid, nagu uurimised, sealhulgas valitsuses. Need peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, sest karistamatusele tuleb teha lõpp. Euroopa Liit peab olukorda kontrollima ja püüdma rahastada kodanikuühiskonda demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, autor. – (PL) Austatud juhataja! Viimase kümne kuu jooksul on Euroopa Parlament võtnud vastu ühtekokku kolm resolutsiooni, milles käsitletakse usuvabadust Pakistani Islami Vabariigis.

2010. aasta mais arutasime seda teemat siin Strasbourgis koos vähemuste ministri Shabhaz Bhattiga. Täna arutame siin parlamendis tema surma. Kõrge positsiooniga ametniku mõrvamine 2. märtsil tähendab vaid üht: Pakistanis ei ole keegi radikaalsete islamistide eest kaitstud. Ohus ei ole mitte ainult need, kes kritiseerivad arhailist seadust, millega määratakse religioosse jumalateotuse eest surmanuhtlus, vaid ka need, kes sellise ebaõigluse ohvrite eest seisavad, nagu Shabhaz Bhatti.

Kümne kuu järel on näha, et Euroopa Liidu praegune poliitika Pakistani suhtes ei avalda soovitud mõju. Seetõttu toetan resolutsioonis olevat ideed kutsuda kokku iga-aastane ühine ümarlauakohtumine, et arutada Pakistani vähemuste olukorda. Leian, et vastloodud Euroopa välisteenistus peab Islamabadi sündmustele konkreetselt reageerima, enne kui rohkematest inimestest ohvrid saavad ja enne kui liiga hilja on.

  Eija-Riitta Korhola, autor. – (FI) Austatud juhataja! Shahbaz Bhatti ja kogu tema pere on hämmastav näide sellest, mida vaprad, põhimõttekindlad ja lojaalsed inimesed saavutada suudavad. Ta oli olnud ametis vaid kuus kuud, kui Pakistani valitsus võttis vastu märkimisväärse reformi, millega tagati riigi vähemustele 5% kvoot avalikel ametikohtadel. See oli vaid üks paljudest demokraatlikest reformidest, mille Bhatti läbi surus ja mille üle Pakistani valitsus väga uhke olema peaks.

Kõige tähelepanuväärsem neist on ehk uskudevahelise harmoonia dialoog, mille ta kohalikul tasandil algatas ja mille eesmärk on hajutada pingeid ja lahendada probleeme, mis põhjustavad terrorismi. Nägin selles idees Nobeli rahupreemia laureaadi sugemeid ja ma loodan, et töö inimõiguste ja demokraatia edendamise üle Pakistanis ei vaibu vaatamata sellele, et äärmuslikud elemendid saavutasid riigi kõige olulisema inimõiguste aktivisti kõrvaldamisega ajutise võidu. Kui dialoog selles radikaalse islami keskuseks olevas riigis vilja kannab, levib selle positiivne mõju üle kogu maailma.

Kohtusin Shabhaz Bhattiga vaid umbes kuu aega tagasi. Rääkisime tema võimalikust surmast. Ta ei olnud naiivne, vaid mõistis väga hästi, kuhu vaprus viia võib. Ma võin küll varsti surra, ütles ta, kuid vahepeal püüan ma niipalju kui võimalik ebaõiglast seadust muuta. Ma võin küll surra, kuid seadus jääb ja see puudutab miljonite elusid.

(Aplaus)

  Peter van Dalen, autor. – (NL) Austatud juhataja! Ma kardan, et olukord Pakistanis halveneb. Üksteise järel toimuvad rünnakud ning tundub, et valitsus on kaotanud tahte sekkuda. Eelmise aasta jaanuaris mõrvati kuberner Taseer ja eelmisel nädalal mõrvati ka ainuke kristlasest riigiminister Shabhaz Bhatti. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid säilitavad Pakistaniga kontaktid mitmel viisil. Toimub koostöö seoses Afganistaniga, Pakistani haridusse ja ülesehitusse voolab sadu miljoneid abiraha ning tehakse pingutusi uskudevahelise dialoogi soodustamiseks.

Nüüd on aga jõudnud kätte aeg, kus peaksime kindlalt vahele astuma. Pakistani haridussüsteem tuleb reformida ja kristlaste vastu suunatud veresauna õhutamine laste seas peab lõppema. Pärast üleujutust antav ülesehitusabi tuleks jagada võrdselt ning see hõlmab ka mittemoslemeid. See ei ole mitte ainult lääne huvides. Kui Pakistani valitsus ja julgeolekuteenistused olukorda kontrolli alla ei saa, vajub see riik äärmusluse mülkasse. Selle vältimiseks on jäänud väga vähe aega.

  Rui Tavares, autor. – (PT) Austatud juhataja! Sageli saame oma pakilisi küsimusi käsitlevate resolutsioonidega siin Euroopa Parlamendis saavutada vaid nii palju, kuid selliste juhtumite korral, kus sellistes riikides nagu Pakistan on vähemalt kaks sõnavabaduse ja usuvabadusega seotud probleemi, tuleb meil oma hääle kuuldavaks tegemiseks saavutada vähemalt kaks asja.

Eelkõige tahaksin öelda sallivuse ja usuvabaduse kaitsjatele Pakistanis, et nad ei ole üksi. See on väga mõõdukas eemärk, kuid ma usun, et see on esimene samm väärikuse ja austuse suunas arutelus ja see sõnum jõuab nendeni, kes Pakistanis usuvabadust toetavad, nii et esimene asi, mida ma teha tahaksin, on neile öelda, et nad ei ole üksi.

Teine asi, mida ma teha tahaksin, on teha Pakistani valitsusele konkreetselt selgeks, et see ei suuda peatada Pakistani äärmuslasi mõtlemast, et nemad väljendavad kõigi arvamust, sest see on nõiaring, kuhu riigid jumalateotuse seaduse puhul tihti satuvad, nagu Pakistani puhul praegu näha või nagu juhtus näiteks Indoneesias. Meil on tegemist väga häälekate vähemusäärmuslastega, kes avaldavad oma arvamust väga valjusti ja on lõpptulemusena uskuma hakanud, et nad räägivad kõigi nimel, sest neil õnnestub ülejäänud ühiskonda hirmutada. Järelikult, kui valitsused ei kaitse esmajoones oma riikide vabadust ega võitle karistamatuse vastu ja kui valitsused ei raja väärikuse kantsi, siis valitseb oht, et kogu riik nakatub sallimatuse katku.

Seetõttu peab Pakistani valitsus Shabhaz Bhatti mõrva täielikult uurima ja tegema seda seni, kuni jõutakse järeldusele, nagu tehti Pandžabi kuberneri juhtumi korral. Mida valitsus kindlasti teha ei tohi, on lubada uurimistel korrumpeeruda tavade tõttu, mida politsei ja Pakistani salateenistused uurimistel kasutanud on ja mis on need uurimised hävitanud, sealhulgas isegi ka endise peaministri Benazir Bhutto mõrvaga seotud uurimised. Seetõttu on väga oluline, et Pakistani valitsus tagaks, et äärmuslased avalikust arutelust kasu ei lõikaks ja – mis meisse puutub – et me säilitaksime oma solidaarsuse nendega, kes selles riigis sallivust kaitsevad.

  Mario Mauro, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Shabhaz Bhatti tappis niinimetatud jumalateotuste seaduste nimel äärmusrühmitus, kes kasutas jumala nime oma võimuskeemide edendamiseks, ja seda juhtub üha enam ja enam.

Selle resolutsiooniga tahame tunnustada ja tänada Shabhaz Bhattit eeskuju eest, mida ta meile aastate jooksul näidanud on! Ma loodan, et niivõrd valuline ohver toimib Euroopa Liidu valitsustele ja välispoliitika kõrgele esindajale kui hoiatus, nii et vähesed lausutud sõnad, millele siiani tegusid järgnenud ei ole, saaksid asenduda konkreetsete meetmetega.

Tegelikult on Euroopa Liit või pigem komisjon ja nõukogu, erinevalt parlamendist, raisanud viimastel kuudel aega selle arutamise peale, kas nad peaksid oma nõrkadesse hukkamõistudesse lisama sõna „kristlane”, samal ajal kui kristlaste jõhkrad tapatalgud jätkuvad, tihti seetõttu, et nad on pöördunud Lääne poole, kuigi neis midagi läänelikku ei ole. Seetõttu arvan ma, et komisjon ja nõukogu teeksid hästi, kui selles küsimuses parlamendi eeskuju järgiksid.

  Catherine Stihler, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Minagi tahaksin avaldada austust Shabhaz Bhatti vaprusele ja tööle. Tean, et paljud kolleegid siit täiskogult on temaga isiklikult kohtunud ja tema pühendumus Pakistani vähemuste kogukondade heaks nende õiguste toetamiseks on meile kõigile eeskujuks. Tõsiasi on see, et ta riskis oma eluga, olles teadlik üha kasvavatest ohtudest, ja sellist vaprust tuleb tunnustada. Tema kaotas elu ja meie siin täiskogus kaotasime sõbra.

Mida me siis teha saame? Leian, et selles resolutsioonis on mitu olulist punkti. Ülioluline on lõige 13, milles palutakse asjaomastel ELi institutsioonidel lisada ühiskonna ususallivuse küsimus. Kutsuksin komisjoni üles tõstatama läbirääkimistel ja kaubandusküsimustes ka inimõiguste küsimust. Tähtis on ka lõige 19 institutsioonide ja Pakistani valitsuse kohta, sest see on üleskutse tunnustada demokraatiat ja inimõigusi.

Leian, et päeva lõpus tahame kõik olla veendunud, et meie kaastundeavaldused on teele saadetud, ning ma loodan, et parlamendi president saadab Shabhaz Bhatti emale isikliku kirja. Eelmisel nädalal olid Bhatti matused ja ma pean seda oluliseks.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Shabhaz Bhatti mõrv on teine Pakistani kõrge ametniku mõrv viimase kahe kuu jooksul. Nii Bhatti kui ka kuberner Salman Taseeri tapmist tuleb põhjalikult uurida ning nende kuritegude toimepanijad tuleb kohtu alla anda.

Tahaksin lisaks Bhatti mõrvale tõstatada ka teise pakilise inimõiguste küsimuse Pakistanis, nimelt Belutšistani provintsi olukorra. Belutši vähemust kiusatakse jätkuvalt taga ja Amnesty Internationali andmetel on vähemalt 90 Belutši aktivisti – õpetajad, ajakirjanikud ja advokaadid – kadunud või mõrvatud. Taga kiusatud ja ähvardatud on ka teisi, nagu abitöötajad, õpetajad, ajakirjanikud ja valitsusametnikud.

Euroopa Parlament ja EL peavad saatma Pakistanile selge sõnumi ning nõudma tungivalt, et Pakistani valitsus annaks oma parima sellise olukorra ärahoidmiseks.

  Nicole Kiil-Nielsen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Need mõrvad on kahtlemata vastuvõetamatud, kuid veel vastuvõetamatum on karistamatuse õhkkond, mis vaatamata rünnakute arvu kasvule valitseb. Kahjuks ei saa Pakistani kodanikud ja ohvrite pered eriti loota kohtusüsteemile, mida pimestab korruptsioon, hirmutamine ning viletsa väljaõppega uurijad ja prokurörid. Uurimised kestavad aastaid ja põhinevad diskrimineerivatel seadustel. Eelkõige tuleb reformida ning nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt täielikult usaldusväärseks muuta kohtusüsteemi kriminaalmõõde.

Heinrich Böll Foundationi ülikoolides korraldatud arvamusküsitluse kohaselt usuvad noored pakistanlased, et riigi ellujäämiseks on sõjaväest või valitsussüsteemist olulisem kohtusüsteemi usaldusväärsus.

Seetõttu peab Euroopa Liit kasutama kõiki nende kasutuses olevaid vahendeid, et tugevdada Pakistaniga kohtualast koostööd.

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Reformi ja arengu hääled vaigistatakse Pakistanis üksteise järel. Shabhaz Bhatti teadis, et ta oli ohus, ja seda nii kristlasena riigis, kus usuline sallimatus on üldlevinud, kui ka vähemuste ministrina, kes mõistis kartmatult hukka oma riigi drakoonilised jumalateotuse seadused. Samas ei lasknud ta end hirmutada islamifanaatikutest, kes teda surmaga ähvardasid.

Vaid kaks kuud varem tappis Pandžabi kuberneri Salman Taseeri tema enda ihukaitsja, kuid Bhattil ei olnud isegi ihukaitsjaid ja seetõttu oli ta kerge sihtmärk hambuni relvastatud terroristidele, kes ta teel valitsuskabineti istungile maha lasid.

Miks ei kaitsnud Shabhaz Bhattit relvastatud ihukaitsjad? See on üks paljudest küsimustest, mille me president Zardarile esitama peame. Loodan, et tal on vastus olemas. Loodan, et asepresident / kõrge esindaja avaldab talle survet, et tõsta rohkem esile Pakistani ühiskonna murettekitavast radikaliseerimisest erinev näide.

Eelkõige on tegemist inimliku tragöödiaga. Elu kaotas väga vapper ja põhimõtteline mees ning demokraatidena avaldame tänasel arutelul austust talle ja tema elutööle. Avaldame kaastunnet tema lähedastele sel kurval tunnil.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud juhataja! Islami šariaadiseaduses sätestatakse selge sõnaga, et kõik islamit solvanud isikud mõistetakse surma.

Ma ei tea, milliseid tegevusi islamimaailmas islami solvamisena käsitletakse, kuid inimõiguste ja usuvabaduste kaitsjate mõrvad Pakistanis ja teistes islamiriikides näitavad meile, et mõnede islami vaimsete liidrite arvates ohustavad meie tsiviliseeritud väärtused, mis annavad inimestele laialdase otsustamisvabaduse, nende usku ning nad ei kõhkle andma seadusega kooskõlas välja fatwat’i igaühe kohta, kes nende territooriumil avalikult inimõigustest ja kodanikuvabadustest kinnipidamist edendab.

Pakistani valitsuse vähemuste minister Shabhaz Bhatti, Pandzabi provintsi kuberner Salman Taseer ja Pakistani inimõigustekomisjoni koordinaator Sabir Jamaldini on meie jaoks Islami õiguse fanaatilise rakendamise süütud ohvrid. Need ohvrid ei ole mõeldud mitte ainult Pakistani inimeste terroriseerimiseks suurema vabaduse poole püüdlemise eest, vaid ka riiki poliitilise süsteemi reformimise suunas juhtivate poliitikute terroriseerimiseks, et nad austaksid jätkuvalt eeskirju, mis tuletavad meelde keskaega.

Kui me aga ei taha, et islamiriikide reformipoliitikud oma riigi religioossete asutustega konflikti satuksid, peaksime minu arvates püüdma leida platvormi asjaliku dialoogi toimumiseks islami vaimsete liidritega sel teemal, mis puudutab tsivilisatsioonide rahulikku kooseksisteerimist...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Me räägime valitsusministri ja oma kristlikku päritolu ja katoliiklaseks olemist avalikult tunnistanud mehe mõrvast. Me räägime järjekordsest mõrvast Pakistanis, mis tegelikult näitab, et sealsed võimud ei kontrolli olukorda, ja see on probleem. Me ei ole siin selleks, et öelda, et Pakistani president või valitsus on olnud pahatahtlikud. Meie osa on seotud tõsiasjaga, et nad ei suuda tagada isegi nende valitsusliikmete julgeolekut, kellel on ülejäänud riigist erinev usk. See on selle riigi tragöödia, mis muutub samm-sammult üha agressiivsemaks ja verejanulisemaks muude usundite kui islam suhtes. See on tõeline probleem. Olen kindel, et peaksime selle kohta oma arvamust avaldama.

  Juhataja. − Liigume nüüd eelneva registreerimiseta sõnavõttude juurde.

Väga paljud parlamendiliikmed on mulle vihjanud – ja kuna mõned fraktsioonide esimehed ja aseesimehed siin viibivad, siis mainin ma seda praegu –, et peame sellistel kiireloomulistel aruteludel olema veidi paindlikumad, kui nii paljud parlamendiliikmed konkreetse teema vastu selget huvi üles näitavad. Võtan nüüd järgnevatel aruteludel teatud ulatuses arvesse seda, mil määral parlamendiliikmed sõnavõtjatena kirja pandud on.

  Michael Gahler (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Rääkisin Shabbaz Bhattiga tema kontoris Islamabadis nädal enne ta mõrvamist ja Bhatti oli teda valitsevast ohust teadlik. Rohkem tegi talle aga muret mulje, et eelkõige viimastel kuudel ning ka Pandžabi kuberneri Salman Taseeri mõrvaga on paljud inimesed äärmuslaste probleemi ees tagasi kohkunud. Ministrid, parlamendiliikmed, ajakirjanikud, advokaadid, isegi inimõiguste aktivistid, kes varem alati kaasa lõid, on kaotanud enesekindluse selliste äärmuslaste probleemile vastu astuda.

Leian, et peaksime kutsuma kõiki Pakistanis üles sellise sallimatuse vastu astuma, sest vastasel juhul heidetakse nad kas koos või eraldi üle parda. Eelkõige on ohus Sherry Rehman, julge poliitik, kes esitas jumalateotuse seaduse muudatusettepanekud. Seetõttu kutsun Pakistani parlamenti üles teda praegu kaitsma, muutes lõpuks jumalateotuse seadust tema esitatud muudatusettepanekute kohaselt. See saadaks selge sõnumi ühisest vastuseisust ekstremismi vastu.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Pakistani vähemuste ministri Shabhaz Bhatti mõrv toimus keset kogu seda poleemikat seaduse muutmise üle, millega selles riigis jumalateotuse eest surmanuhtlus määratakse, ja muudatusettepaneku üle, mida Bhatti toetas. Leian, et sallimatus, millel jumalateotuse eest karistuse määramise seadused põhinevad, on viinud ka sõna- ja usuvabaduse eest võitlevate Pakistani juhtfiguuride kohutavate mõrvadeni. Samas on Shabhaz Bhattiga seotud intsidendi mõistnud hukka suur osa Pakistani poliitikutest, meedia ning eri etnilised ja usulised rühmad – see on positiivne märk. Seetõttu on selle riigi valitsuse kohustus vältida sallimatusest ajendatud vägivaldsete intsidentide kordumist ning jätkata oma jõupingutusi, et austada Pakistani põhiseaduses sätestatud demokraatlikke väärtusi, inimõiguste üldpõhimõtteid ja mõttevabadust.

  Constance Le Grip (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Mindki vapustas väga Pakistani valitsuse kristlasest ja vähemuste ministri Shabhaz Bhatti argpükslik mõrvamine 2. märtsil 2011. aastal.

Terroristlikule mõrvale järgnevad paljud teised mõrvad, vaprate ja sallivate Pakistani elanike mõrvad, kes suhtuvad inimõigustesse tõelise kirega ning kaitsevad nii meeste kui ka naiste inimõigusi.

Nõuame veel kord tungivalt, et Pakistani valitsus teeks kõik endast oleneva, et heita sellele argpükslikule mõrvale valgust ning tagada tõeliselt tõhus kaitse inimestele, keda fanaatilised usulised äärmuslased ähvardanud on! Loomulikult pean silmas eriti Sherry Rehmanit, kuid mitte ainult.

Esitan veel kord Euroopa Liidu pädevatele asutustele jõulise üleskutse lisada tulevaste koostöölepingute ettevalmistamise üle peetavatesse läbirääkimistesse (sealhulgas liidu ja Pakistani vaheline koostööleping) klausel, millega tagatakse usuvabaduse ja inimõiguste austamine.

(Aplaus)

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Taas kord arutame inimõiguste rikkumise küsimust Pakistanis, seekord riigi jumalateotuse seadusele vastu astunud ja usuvähemuste õigusi kaitsnud valitsusministri Shabhaz Bhatti mõrva tõttu. Bhatti oli vastu sallimatusele ja usulisele diskrimineerimisele.

Euroopa Parlamendi resolutsioonis selle jõhkra mõrva kohta väljendatakse meie vastuseisu üha suurenevale jõhkrale usulisele ekstremismile Pakistanis, kuid tunnistatakse ühehäälselt ka seda, et me ei jäta usuvähemusi, kelle õiguste rikkumine väga levinud on, iseenda hooleks. Meie kohus on mõista hukka seadusetud teod, mis vabadust ja teiste inimeste elu ohustavad. Seetõttu tahaksin rõhutada, kui tähtis on toetada inimõiguste eest võitlevaid valitsusväliseid organisatsioone nende jõupingutustes Pakistani demokratiseerumise ja vägivallale lõpu tegemise nimel.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Jaanuaris mõistsime hukka Pandžabi kuberneri Salman Taseeri mõrva.

Mõned nädalad hiljem jätkusid vägivallaaktid Pakistani valitsuse vähemuste ministri Shabhaz Bhatti mõrvamisega 2. märtsil 2011. aastal.

Asepresident Ashton mõistis selle mõrva kindlalt hukka ning avaldas sügavat muret Pakistanis valitseva sallimatuse ja vägivalla õhkkonna üle, mis on seotud aruteluga vastuoluliste jumalateotuse seaduste üle.

Shabhaz Bhatti oli Pakistani valitsuse ainuke kristlane ja hästituntud inimõiguste ja usuvabaduse austamise eest seisja. Ta oli üks vähestest järelejäänutest, kes julges oma arvamust avaldada, ja teadis, et on pärast Salman Taseeri mõrva ohus. See ei peatanud aga teda kaitsmast oma õigusi, mis lõppude lõpuks Pakistani põhiseaduses sätestatud on.

Asepresident Ashton on kutsunud Pakistani valitsust üles täitma oma kohustusi ning pakkuma asjakohast kaitset neile ametiisikutele või kodanikuühiskonna liikmetele, keda ähvardatud on.

ELil on hea meel peaminister Jamali kinnituse üle, et valitsus teeb kõik võimaliku süüdlaste kohtu alla andmiseks. Avaldame Jamalile austust Shabhaz Bhatti matusel osalemise eest!

Valitsus peab nüüd oma lubaduse täitma ning selliste kuritegude toimepanijad ja nendele õhutajad kohtu alla andma. Shabhaz Bhatti ja Salman Taseer kritiseerisid avameelselt jumalateotuse seadusi ning olid nende muutmiseks tehtavate jõupingutuste esirinnas. Pärast Taseeri mõrva valitsevas õhkkonnas võeti need muudatusettepanekud aga parlamendist tagasi.

Jumalateotuse seadused, mis hõlmavad surmanuhtlust, on vastuolus ühisväärtustega, mille edendamise poole me oma suhetes Pakistaniga püüdleme. Need on viinud ka õiguslike vigadeni ja usuvähemuste diskrimineerimiseni.

Samal ajal kui toetame kindlalt Pakistani demokraatlikku valitsust ning teeme kõik endast oleneva tema abistamiseks, sest valitsus püüab tulla toime ennenägematu terrorismiaktide lainega, peavad selle liikmed seisma põhimõtete eest, mida nad toetavad. Usuvabadus on universaalne inimõigus ning arvamus- ja sõnavabadus on sellega oma põhiolemuselt seotud.

Nõukogu võttis just vastu järeldused, milles tuletatakse ELile veel kord meelde tema kohustust neid põhiõigusi kaitsta ja kiirendada jõupingutusi nende õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks kõikjal ja kõigi puhul.

  Juhataja. – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽²⁾, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelusid.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Soovin avaldada kaastunnet mõrvatud Pakistani vähemuste ministri Shabhaz Bhatti perele! Loodan, et selle kuriteo kordasaatjad tabatakse kiiresti ja et neid karistatakse nagu kord ja kohus. See jõhker intsident, mille ohver oli Pakistani vähemuste võrdsete õiguste eest võitlev kõrge positsiooniga ametnik, on järjekordne tõend sellest, kuivõrd keeruline olukord selles riigis valitseb. Kahjuks ei ole meie praegune poliitika oodatud tulemusi toonud. Seda silmas pidades peab Euroopa Liit võtma erimeetmeid, mis aitavad suurendada seaduse järgimise ja demokraatia austamist Pakistani Islami Vabariigis.

Minu arvates võib konkreetset kasu tuua meie tegevuse oluline intensiivistamine, korraldades ja pidades Pakistanis iga-aastaseid ELi-Pakistani kohtumisi vähemuste olukorra teemal, kus osaleb ka Euroopa Parlament. Täna vastu võetud resolutsiooni tekstile vastavalt toetan täielikult meiepoolset rahalist toetust organisatsioonidele, mis kaitsevad inimõigusi ja võitlevad jumalateotuse seaduste vastu. Loodan, et suudame seda toetust suurendada! Loodan ka, et suudame sobivate diplomaatiliste vahenditega veenda Pakistani valitsust austama Euroopa Liidu ja Pakistani Islami Vabariigi vahelise koostöölepingu demokraatia ja inimõiguste klauslis sätestatud tingimusi.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Pakistani vähemuste minister Shabhaz Bhatti püüdis reformida oma riigi jumalateotuse seadusi ja ta tapeti. Pakistani Taliban võttis vastutuse mõrva eest enda peale ja tõotas sama saatust kõigile, kes edaspidi jumalateotuse seadusi kritiseerida julgevad. On aeg tugevateks meetmeteks, et kaitsta reformijaid ja inimõiguste kaitsjaid, kes vabaduse eest oma eludega riskivad. Kutsun komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama teiste Pakistanis ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitse ning minister Shabhaz Bhatti mõrva tõhusa ja õigeaegse uurimise. Kuritegude toimepanijad tuleb kohtu alla anda ning valitsuse reageering peab hirmutava mõju saavutamiseks olema kindel.

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – Ühe usuvabaduse eest seisja kaotus on õnnetus, kahe kaotus on täielik hooletus. Kui arutasime kuberner Salman Taseeri mõrva, hoiatasin usulise ekstremismi kasvu eest Pakistanis. Vähem kui kaks kuud hiljem juhtus järgmine traagiline sündmus. Vastutuse minister Shabhaz Bhatti mõrva eest on endale võtnud Pandžabi Talibani liikumine. Pakistani ametivõimud lükkasid Bhatti palve kasutada kuulikindlat ametiautot tagasi. Selline ametivõimude hoolimatus teeb neist tapmise kaassüüdlased. Tahaksin loota, et Euroopa Liit teeb nende Pakistani kõrge positsioonidega ametnike mõrvade alal sealsete ametiasutustega koostööd ja kutsub neid üles tühistama jumalateotuse seadusi, mis on põhjustanud usulise vägivalla puhkemise.

  Tadeusz Zwiefka (PPE), kirjalikult. – (PL) Kaks kuud tagasi plenaaristungil, mis oli ühtlasi ka arutelu inimõiguste üle, mõistsime hukka Pandžabi provintsi kuberneri Salman Taseeri vastu suunatud rünnaku. Arutelu teema oli sama, mis täna: vastuolulise jumalateotuse seaduse reformimise püüdlused. Need kaks traagilist sündmust on teineteisega seotud, sest nende ohvrid töötasid koos Pakistani rahvusvähemuste, sealhulgas usuvähemused, nimel ning kaitsesid neid, kes olid langenud Talibani levitatava sallimatuse ideoloogia ohvriks.

Kahjuks saab Lääs ainult pealt vaadata hoiakute radikaliseerimise edenemist riigis, kus Benazir Bhutto vähem kui kümme aastat tagasi demokraatlikke reforme ellu viis. Pakistan triivib kaoses – Taliban terroriseerib riiki ja sooritab üha sagedamini rünnakuid, nagu Pandžabis 8. märtsil toimunud rünnak, kus hukkus 25 inimest.

Teatatud on järgmisest äärmuslaste surmamõistetust – Pakistani parlamendi liige, endine ajakirjanik ja naiste, usuvähemuste ja kõnevabaduse kaitsja Sherry Rehman. Tema esitas Pakistani parlamendile jumalateotuse eest karistusi määravate seaduste muudatusettepanekute kavandi. Kas järgmisel osaistungjärgul mõistame hukka tema vastu suunatud rünnaku?

(1) Vt protokoll

(2) Vt protokoll