Istungi stenogramm

Neljapäev, 10. märts 2011 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

(Istung algas kell 09.00)

2. Ungari meediaseadus (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

3. Palkade ja pensionide arvestamise riiklike mehhanismide järgimine (arutelu)

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on komisjoni avaldus palkade ja pensionide arvestamise riiklike mehhanismide järgimise kohta.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Sooviksin tänada austatud parlamendiliikmeid võimaluse eest hajutada mõnd laialt levinud väärarusaama Iiri programmi kohta.

Selle avalduse aluseks olnud fraktsiooni S&D esitatud küsimus tekitas austatud parlamendiliikmetes muret, et mõned Iirimaa majanduse ümberkorraldamise kava puudutavas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused võivad olla õiguslikus vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5. Selle lõikega välistatakse tasustamist puudutavate sätete, st sotsiaalpoliitika valdkonda puudutavate sätete vastuvõtmine artikli 153 alusel. Iirimaa majanduse ümberkorraldamise kava ei ole aga sotsiaalpoliitika programm ja see ei ole vastu võetud artikli 153 alusel. See on koos Iiri valitsusega loodud finantsabi programm kodumaise ja välismaise usalduse taastamiseks ning kahjulike ringmõjude katkestamiseks eelarvekriisi ja finantskriisi vahel. Seepärast on selle aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõige 2, mis lubab liidul anda finantsabi juhtudel, kui mõnel liikmesriigil on suur oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid.

Vastastikuse mõistmise memorandumi rolliks on seada majanduspoliitilised tingimused, mis toimivad finantsabi programmi kestel Iiri poliitika tulemuslikkuse hindamise mõõdikuna. See liikmesriik kontrollib täielikult neid majanduspoliitilisi tingimusi ja nende rakendamist. Need tingimused tähendavad liikmesriigi lubadust, mille riik ise on andnud. See ei ole ELi tegevus vastavas valdkonnas. Tegelikult sisaldusid paljud tingimused, näiteks miinimumpalga alandamine, juba Iiri valitsuse riiklikus majanduse elavdamise kavas, mis avaldati 24. novembril 2010, enne kõnealuse programmi algust.

Tööturupoliitikaga seotud tingimuste eesmärk on luua töökohti ja vältida Iirimaal kõige haavatavamate rühmade pikaajalist tööpuudust. Miinimumpalga alandamine on osa ulatuslikumast meetmete paketist ja seda tuleb vaadelda koos aktiviseerimispoliitika ja toetuste süsteemi nüüdisajastamise meetmetega. Hinnates Euroopa Liidu ühe kõige kõrgema miinimumpalga alandamist – näiteks on see euroalal suuruselt teine – ja ehkki majanduses toimus oluline palkade kohandumine, nii et reaalne miinimumpalk, koos Iiri üldise reaalse palgatasemega, langes 2008. aastal 3%, millele 2009. aastal järgnes 0,3% tõus, tuleks märkida, et suuremas osas võttis tööturu kohandumine töökohtade kadumise vormi. Tegelikult taastas miinimumpalga alandamine kõigest enne 1. jaanuari 2007 (st enne kriisi) valitsenud olukorra.

Teises küsimuses nimetatud tingimus on majandusharude kollektiivläbirääkimiste sõltumatu läbivaatamine. Läbivaatamise mõte on arutada sektorite lõikes nii töötajate kui ka tööandjate töötingimuste õiglust ja tõhusust. Sooviksin rõhutada asjaolu, et Iirimaal on pikaajaline kolmepoolsete majandus- ja sotsiaalpoliitika konsultatsioonide traditsioon ja üldiselt tunnistatakse, et pärast 1980. aastaid üksteise järel sõlmitud valitsuse ja sotsiaalpartnerite kokkulepetel on olnud Iiri majandusedus suur osa.

Läbivaatamine annab sotsiaalpartneritele võimaluse esitada arvamusi ja kujundada poliitikat ning sellisena selle väljakuulutamist ka tervitati. Olen täiesti kindel, et Iiri valitsus teostab läbivaatamise nii, et selles arvestatakse sotsiaaldialoogi tähtsust, kaasatakse kõik sotsiaalpartnerid, ja nii, et see on kooskõlas ühenduse õigusega.

Ja lõpuks, vastastikuse mõistmise memorandumis sisalduvad struktuurireformi puudutavad tingimused ei käi ainult tööturu kohta. Neis sisalduvad ka olulised meetmed tooteturu, näiteks liigselt reguleeritud sektorite ja kutsealade avamiseks. Need reformid võivad oluliselt mõjutada klientidele pakutavaid hindu ja tootlikkust, mis omakorda suurendab majapidamiste ostujõudu.

  Gay Mitchell, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Ka mina sooviksin volinikku tänada! Eile hääletati Iirimaal ametisse uus riigi majanduse taastamisele pühendunud valitsus. Fine Gael ja Tööpartei kuuluvad parlamendis vastavalt fraktsioonidesse PPE ja S&D. Üks uue valitsuse programmis väga tähtsal kohal olevatest küsimustest on uued läbirääkimised ELi/IMFi Iirimaa abiprogrammi üle.

Praegu kardavad paljud iirlased, et eelmise valituse ELi/IMFi abiprogrammis kokku lepitud tingimused on liiga karmid ja asetavad suure koorma tavakodanikele, kes juba pidid kandma nii Iiri kui ka Euroopa pankade ja valitsuse vigade põhiraskust. Väärib märkimist, et uus valitsus on nõustunud miinimumpalga alandamise tagasi pöörama. Teame siiski, et majandus ei taastu ilma pingutuseta. Iirimaa käis sarnase tee läbi 1980ndatel. Paljud ELi/IMFi programmis sätestatud rasked tingimused on vajalikud, kui soovime taastada riigi rahanduse tervise. Peame puud kärpima, selleks et majanduskasv oleks võimalik.

Toetan volinik Rehni nimetatud komisjoni toetust intressimäära alandamisele. See peaks toimuma võimalikult kiiresti ja kutsun komisjoni üles sellega tõesti kiiresti tegelema. Volinik rõhutas, et kõiki meetmeid on kaalutud, arvestades nende pikaajalist mõju majanduskasvule, konkurentsivõimele ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Olen sellega nõus. Me ei saa kogu koormat, mida meil kanda palutakse, ühe korraga ära kanda. Iirlased on selles küsimuses endale kohustused võtnud, tegelikult on nad enda kanda võtnud ka teiste rahvaste kohustused, sest meil pole valikut. See, mida nad on teinud, pole vaid Iirimaa, vaid ka Euroopa ja eriti euroala hüvanguks. Pole mõtet õlekõrrega kaameli selgroogu murda. Palun anda iirlastele tööriistad – tööga saame ise hakkama, kuid palun mitte loota, et iirlased kannavad rohkem, kui nad kanda jõuavad. Seega palun volinikul neid mõtteid meeles pidada, eriti järgnevatel päevadel ja nädalatel.

  Stephen Hughes, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Memorandumis nõutakse Iiri miinimumpalga alandamist ühe euro võrra tunnis ja – nagu oleme kuulnud – madalapalgalisi kaitsva kollektiivsete palgalepingute süsteemi läbivaatamist.

Ma ei usu, et sellisel sekkumisel saaks olla õigustust. Alusleping nõuab komisjonilt sotsiaaldialoogi edendamist, mitte selle kahjustamist. Artiklis 152 nõutakse sotsiaalpartnerite autonoomia austamist, mitte sellist sekkumist, ja artiklis 153 välistatakse selge sõnaga ELi meetmed tasustamise küsimuses. Sel juhul ei saa komisjon ise artiklite hierarhiat välja valida.

Edasi nõutakse memorandumis sotsiaalhoolekande, kesksete avalike teenuste ja avaliku sektori töökohtade arvu vähendamist, samuti avaliku sektori pensionide alandamist. Kuidas saab neid nõudeid põhjendada seoses Euroopa Liidu toimimise lepinguga, milles nõutakse, et liit seaks eesmärgiks ebavõrdsuse kaotamise, kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse? Ainus aus vastus on see, et need asjad on ühitamatud ja probleem seisneb selles, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi tulemusena on need asjad nüüd saanud üldreegliks.

Inimesed lükkavad tagasi vaid kasinusel põhineva Euroopa idee. Nad ei kavatse taluda sellise sotsiaalpoliitika kaugeleulatuvaid tagajärgi, mille sisuks on madalamad palgad, vähesem töökaitse, nõrgad sotsiaalsed standardid, vähemad avalikud teenused ja kõrgema pensioniea kehtestamine. Kui soovime jätkata Euroopa-vastaste ridade täiendamist, siis palun, komisjon, jätkake! Kui mitte, siis palun lõpetage kohe see lollus!

  Marian Harkin, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Voliniku sõnade kohaselt koostati vastastikuse mõistmise memorandum vastavalt artikli 122 lõikele 2. Paluksin volinikul öelda, mis saab siis, kui Euroopa Liidu toimimise lepingu üks artikkel on muude artiklitega otseses vastuolus. Nagu küsis Stephen Hughes, kuidas otsustada hierarhia üle? See on vastuolus artikliga 153.

Samuti on see vastuolus artikliga 9, sotsiaalklausliga, mida ma olen Iiri kokkuhoiupaketist rääkides parlamendis korduvalt tsiteerinud. Selles on öeldud, et poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse jne. Ja mida arvata põhiõiguste harta artiklist 28, mille kohaselt on töötajatel õigus pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida. Paljude Iiri töötajate arvates pole nad praegu sellises olukorras. Kuidas toimida aluslepingu eri artiklite vastuolu korral?

Veel üks küsimus teile, volinik, on järgmine: kas väidate, et vastastikuse mõistmise memorandum oli täielikult Iiri valitsuse initsiatiiv ja et komisjon andis järele või nõustus?

Lõpuks, eeldagem praegu, et teil on volitused kõike seda teha – ja teie ütlete meile, et teil on; miks ei proovitud siis üldse pankurite preemiaid vähendada? Miks ei tehtud midagi tagamaks, et need, kes asuvad palgaskaala tipus, kannavad oma õiglase osa? Miks võeti üks euro miinimumpalgast maha? Nõustun täiesti sellega, mida ütles Stephen Hughes: see suurendab Euroopa-vastaseid meeleolusid. Kodanikud näevad, mis toimub. Nad näevad, kuidas komisjon kogu selle protsessi käigus töötab, ja nad näevad seda, et kasinusmeetmed löövad neid, kes saavad miinimumpalka, ja neid, kelle palk on sätestatud kollektiivlepingutes.

Lõpuks, volinik, minu põhiküsimus on: kes otsustab? Kas kohus? Kes otsustab, kui Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid on omavahel vastuolus või kui komisjon tegutseb viisil, mis viib need artiklid omavahel vastuollu?

  Marije Cornelissen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Mõistan komisjoni kiirustamist majanduskriisiga tegelemisel ja kõrget võlataset, mis ohustab euro stabiilsust. Mõistan, et riikidele, kes peavad kasutama Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi, kehtestatakse tingimused. Siiski näib mulle, et komisjon on üsna valiv meetmete ja tingimuste puhul, mida ta kriisi lahendamisel lubatuks peab.

Ühest küljest näivad peaaegu kõik meetmed seaduslikud siis, kui küsimuse all on eelarve konsolideerimine kulude vähendamise kaudu. Kohe kui Iirimaa hakkas kasutama päästepaketti, olid esimesed muudetavad parameetrid miinimumpalgad ja pensionid vaatamata sellele, et need asjad ei ole selgelt ELi pädevuses. Teisest küljest peidab komisjon end ELi pädevuse puudumise taha, selleks et mitte puutuda erakordselt madalat Iirimaa ettevõtte tulumaksu, kuid ka selle suurendamine võiks samuti oluliselt suurendada Iirimaa avaliku sektori tulu. Kulude vähendamine ei ole ju lõpuks ainus viis eelarve tasakaalu saavutamiseks.

Mõistan, et see kriis nõuab erakorralisi meetmeid, kuid miks kiirustab komisjon nii väga miinimumpalkade muutmisega, mõjutades kõige vähem teenivaid töötajaid, samal ajal kui me ootame ja vaatame meetmete puhul, mis paneksid pangad ja finantssektori maksma? Vägisi jääb selline tunne, et komisjon tõlgendab ELi pädevust väga ühekülgselt, ja ütleksin, parempoolselt. Selline jõhker lähenemisviis õhutab euroskeptilisust. Näib, et EL tegutseb töö ja sotsiaalpoliitika valdkonnas jõuliselt ainult kriisiaegadel ning siis tähendab see sotsiaalkulutuste ja palkade vähendamist.

EL saab usalduse tagasi võita ainult siis, kui komisjon näitab üles samasugust otsustavust asjakohaste sotsiaalsete miinimumstandardite ja sotsiaalsete tagatiste kehtestamisel inimestele pealesurutud raskete kuluvähenduste puhul. Jah, me soovime majandusjuhtimist, kuid soovime tasakaalustatud haldust, milles arvestatakse nii eelarve jätkusuutlikkuse kui ka sotsiaalsete tagatistega. Kui seda ei juhtu, siis maksavad haavatavad inimesed vigade eest, mida nad ei teinud.

  Thomas Händel, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Päästepaketid olid mõeldud selleks, et kaitsta ELi liikmesriike maksevõimetuse eest. Selle asemel koormavad nad kodanikke jõhkrate kasinusprogrammidega ja võimaldavad süüdlastel puhtalt pääseda. Ja sellele lisaks sekkub komisjon nüüd ka liikmesriikide palgapoliitikasse.

Johannes Hahn, see on täiesti absurdne ja toob mulle pisarad silma, kui ma kuulen ametlikke põhjendusi, nagu see teie oma, et see ei ole üldse mitte mõeldud sotsiaalpoliitilise meetmena. Selline seisukoht on täiesti vastuvõetamatu! Palgapoliitika ei ole ELi asi. Selline komisjoni poliitika on täielikus vastuolus Euroopa Liidu mõttega. ELi sisuks ei pidanud kunagi olema palgakonkurents ja sotsiaalne dumping. Komisjoni poliitikas räägitakse palkade jäikusest, mida tuleb vähendada. Selles väidetakse, et palgad peavad kajastama olukorda turul. See on nagu pime kirjeldaks elevanti. Inimestel, kes selliseid asju kirjutavad, pole kollektiivlepingute süsteemist mingit arusaamist. Nad sekkuvad vabadesse kollektiivläbirääkimistesse ja viivad paljuräägitud sotsiaalpartnerite autonoomia ja sotsiaaldialoogi absurdini.

Sooviksin selgelt välja öelda, et parlamendi ülesanne on tagada sõltumatute kollektiivlepingute poliitika säilimine, kaitsta sotsiaaldialoogi ja hoida ära sotsiaalkindlustuse edasine lammutamine. Vajame meetmeid, millega hoida ära iseendale vastutöötav kasinuspoliitika, mitte karisutsmeetmeid.

  Derek Roland Clark, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! See kõik ulatub Iirimaast kaugemale. Vaid kuu aja eest tuletasin parlamendile meelde, et pensionid on liikmesriikide ainupädevuses, ja siin me nüüd jälle oleme, rääkides jälle kooskõlastamisest ja pensionide arvestamise mehhanismidest. Pensionid on peaaegu alati seotud teenistusega. Seega, kas meil on siin tegemist katsega ühtlustada palgad? Ma loodan, et mitte, sest ka aluslepingutes öeldakse, et palgad on liikmesriikide ainupädevuses.

Väga tore on öelda, et sõna „võrdne” peab tähendama võrdset palka, kuid kas kõik sama tööd tegevad töötajad peaksid kogu ELis saama võrdset palka? Näiteks mõelge kliima peale: maja kütmine polaarjoone lähedal nõuab palju rohkem raha kui Vahemere piirkonna riikides. Lisage siia talveriided, lumekoristus ja kõik muu ning saab ilmselgeks, et kõigile töötajatele võrdselt makstes jääks ühtedele rohkem vaba raha kui teistele. Muidugi ei saa palgad olla võrdsed! Komisjoni kavatsused selliste kavade koostamisel, millega julgustada liikmesriike võtma kasutusele ELi miinimumpalga poliitika ja sätestada pensionide arvestamise mehhanismid, on vastuolus aluslepingutega. Ma pole üllatunud: selline ongi tegelikult EL.

Ühtlustatud palga- ja pensionipoliitika pole mitte lihtsalt unistus; see on ka ebaseaduslik. Jätke asi nii, nagu aluslepingud seda nõuavad, st valitud valitsuste – nagu minu oma Westminsteris ja see, mis asub Iirimaal – pädevusse.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Iirimaa on meie jaoks traagilise sisuga ajalooline õppetund. Alguses oli see riik alati nagu vitriinis ja eeskujuks liidu uutele liikmetele, vaatamata sellele, et sel ajal salliti ja julgustati väga vale poliitikat, mille tagajärjeks olid tohutud mullid, millega nüüd tuleb tegeleda kinnisvarasektoris, pangandussektoril lubati ise endale reegleid kehtestada ja mingit tähelepanu ei pööratud võistlevale maksudumpingule.

Volinik, teil on sama kodakondsus, mis mul. Me teame, kuidas paljud Austria kirjanikud ühtäkki avastasid, et nad on iirlased, sest seal ei tulnud neil peaaegu üldse makse maksta. Mida tegid justkui äärmiselt Euroopa-meelsed jõud sel ajal? Absoluutselt mitte midagi! Nad ütlesid, et see riik on suurepärane näide.

Kõik see on nüüd täiesti kokku varisenud. Mull on osutunud just selleks, mida paljud inimesed kogu aeg ütlesid, et ta on. Taas kord oleme olukorras, kus – ja seda ei arva vaid mina üksi – Euroopa-vastaseid meeleolusid õhutab asjaolu, et lubame jälle ajada vale poliitikat, praegusel juhul siis seda massiivset paketti Iirimaale peale surudes. Volinik, ütlesite, et see liikmesriik ise toetab seda. Siiski, oma kogemustest Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi programmidega – ja see, mida me praegu Iirimaal näeme, ei ole sellest väga erinev – teame, et lõppkokkuvõttes pole neil riikidel valikut.

Kui astuksime sammu tagasi ja ütleksime: kahju, et Iirimaa teisel korral Lissaboni lepingut tagasi ei lükanud, siis jõuaksime täiesti teistsuguse mõtteviisini. Siis näeksime, et Euroopa praeguse ülesehituse juures on meil tegemist millegagi, mida võiks võrrelda sõidukiga, mille esiosa on võetud Porschelt ja tagaosa jalgrattalt. Need kaks ei sobi kokku. Asi peab olema palju tugevam.

Kui tahame vältida Euroopa lagunemist, siis on meil tegelikult vaja midagi Euroopa põhiseaduse sarnast. Seejärel on meil vaja selgeid mõõdikuid, mis tegelikult igaühe puhul kehtivad. Me vajame majandusjuhtimist. See killustatud lähenemisviis – edasi, tagasi, kõrvale – ei tööta ja lõpuks, volinik, see lõpeb suurema tõenäosusega katastroofiga kui see, mille nimel teie, mina ja enamik siin parlamendis töötab, nimelt rahumeelne, toimiv ja ka ühtne Euroopa.

  Philippe Boulland (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Lihtsalt meeldetuletuseks: pärast kinnisvara- ja krediidimulli lõhkemist on Iiri valitus pidanud sekkuma, et panku toetada. Iiri avaliku sektori eelarve puudujäägi, st keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ja eriti sotsiaalkindlustusasutuste eelarve puudujäägiks kokku hinnati 2010. aastal 32% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kui Iiri valitsus, kellel on raskusi oma tegevuse refinantseerimisega turgudel, soovib saada Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt ja Euroopa finantsstabiilsusvahendilt laenu, siis peab ta täitma sotsiaalseid ja eelarve muutmise nõudeid vaatamata sellele, et nende valdkondade kohta kehtib subsidiaarsuse põhimõte. Meie arvates pole siin vastuolu. Arstina ütleksin, et palaviku puhul pole mõtet valimatult palavikualandajaid välja kirjutada, proovimata teada saada põhjust. Mis nende vahendite andmist puudutab, siis peaks riik oma rahaasjad korda saama, selleks vähendama oma liigsuurt puudujääki ja parandama minevikus tehtud vead.

Kasinusprogramm peaks järgmise nelja aasta jooksul suurendama SKPd 10%. Sarnaselt sellele, kui pank annab üksikisikule isikliku laenu, mille andmine sõltub maksevõime tingimuste täitmisest, ilma et pank sekkuks isiku eraellu ja käitumisse, võib ka Euroopa Liit laenata Iirimaale konsolideeritud maksevõime alusel. Sekkumata inimeste eraellu, julgustab pank inimest läbi rääkima, näiteks suurema palga üle, või mujalt laenama. Seega, austades subsidiaarsuse põhimõtet, on Euroopa Liit vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) koostatud vastastikuse mõistmise memorandumile seisukohal, et maksevõime eeldab seadusliku miinimumpalga vähendamist ja pensionide muutmist, kusjuures sellegipoolest tuleb kasutada ka fiskaalmeetmeid. Iirimaa peab ise otsustama, kas rakendab neid meetmeid või mitte. Need ei jäta ust pärani selleks, et Euroopa Liit saaks sekkuda subsidiaarsuse alla käivates valdkondades, võimaldades näiteks suruda peale Euroopa miinimumpalga, mis oleks ohtlik, vaid pigem tagatakse nendega vastastikuste garantiide andmise protsessi kaudu euroala stabiilsuse kaitse. Muidugi on vaja aidata Iirimaad, nagu muidki raskustes olevaid riike, mis ühtlasi kaitseb ka meid, kuid mitte iga hinna eest, eriti nii, et riik ei suudaks oma laene tasuda, nõrgestades sellega oma kodanikke ja kõiki Euroopa Liidu kodanikke.

  Juhataja. – Sooviksin teile kõigile öelda, et kui esinete sõnavõttudel väga kiiresti, siis on tõlkidel teile raske järele jõuda. Kuna ma vastutan mitmekeelsuse küsimuste eest, siis sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi juhatus tutvub praegu uue süsteemiga.

Praegu annavad tõlgid juhatajale märku, kui nad ei suuda sammu pidada, kuid siis on juhatajal keeruline teid katkestada. Süsteem, millega praegu tutvume, oleks selline, et kõigi teie istekohtadel oleks tuluke, mis hoiataks teid, kui tõlgid sõnavõtjale järele ei jõua, nii et juhatajal poleks vaja teid katkestada ja et saaksite sellest otse teada.

  Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja! Vastastikuse mõistmise memorandum põhineb tööturu küsimustes väga selgelt lihtsustatud majandusteoorial, mille kohaselt madalamad palgad n-ö puhastavad turgu, teisiti öeldes kaotavad tööpuuduse. See kõik on täielik absurd! Seda ei toeta tegelik praktika. Juhiksin komisjoni tähelepanu eelmisel aastal avaldatud Forfási Iirimaa tööjõu hinna konkurentsivõime ülevaatele, milles öeldakse, et ettevõtted eelistavad palkade alandamisele üldiselt vallandamisi, sest need on moraalselt vähem kahjulikud. Kui soovite uurida, miks meil on Iirimaal olnud rohkem vallandamisi kui palkade alandamisi, siis siin on põhjus.

Paluksin komisjonil Euroopa seadusi järgida ja lõpetada Iirimaa tööturu küsimustesse sekkumine. Nagu ütlesite, on meil Iirimaal pikk sotsiaalpartnerluse lepingute traditsioon. Tegelikult on just need olnud aluseks sellele, et Iirimaa tänavatel on olnud nii vähe vägivalda: see on olnud nii, sest sotsiaalpartnerid ja valitsus on istunud maha ja leppinud kokku tööturu kohandamises ning tingimuste muutmises tagamaks, et meil oleks mingi lootus praegusest kriisist taastuda.

See traditsioon on kindlustanud Iirimaal arengu, kuid programm üldiselt ei tee seda, mida tegema pidi, nimelt Iirimaa majandusel kasvada aidata. Majandus ei kasva. Tegelikult majandus kahaneb ja programmi tingimuste üle tuleb üldiselt uuesti läbi rääkida. Soovitaksin eriti tööturuga seotud punktid eemaldada. Nagu juba öeldud, on Iiri valitsus, kuhu ka minu partei kuulub, juba deklareerinud, et pöörab programmis kokkulepitud miinimumpalga alandamise tagasi.

Teile see võib-olla ei meeldi, kuid see juhtub. Samuti võite olla kindlad, et teie katse sekkuda registreeritud töölepingute seadusesse, mis on kehtinud üle 50 aasta, ei õnnestu nii, nagu loodate, sest praegune valitsus on kindlalt otsustanud, et sotsiaalne partnerlus mängib selle traditsioonilist rolli tagamaks, et meil on töörahu ja -areng.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Kriisi ettekäändel kogub kiiresti tuure ELi kalduvus liikmesriike survestada, selleks et devalveerida palgad ja suurendada töötajate ekspluateerimist, et tagada majandus- ja finantskontsernide kasumite ja tulude kasv, tuues sellega ühtlasi ilmsiks kogu kapitalismi ühiskonnavastase julmuse.

Kui poleks rakendatud stabiilsuspakti irratsionaalseid kriteeriume koos nn majandusjuhtimise ja nn konkurentsivõime pakti ettepanekutega, eriti katsega vältida palkade tõusmist koos inflatsiooniga ja tõsta seaduslikku pensioniiga, siis oleksime näinud veelgi rängemaid rünnakuid töö- ja sotsiaalsete õiguste vastu.

See, mis mõnedes riikides, nagu Portugal, Kreeka või Iirimaa, selles valdkonnas juba toimub ja mis on ülitõsine, on palkade vähendamine ja pensionide külmutamine, isegi madalamate pensionide ja nende, mis jäävad allapoole vaesuspiiri. Portugalis on järgmise aasta alguseks juba kavas riikliku miinimumpalga alandamine. Arvati, et 500 eurot kuus on liiga palju ja otsustati seda 15 eurot vähendada vaatamata sellele, et üle 13% Portugali naistöötajatest ainult niipalju teenivadki, võrreldes 6%ga meestöötajatest. See on institutsioonilise diskrimineerimise ja nn karmistamismeetmete mõju selge näide, mida komisjon nõukogu ja meie riikide valitsustega rakendavad koos sellest tuleneva sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemise, diskrimineerimise, töö devalveerimise ja vaesuse suurenemisega, samal ajal kui finantsspekulatsioonide ja maksuparadiiside pidu jätkub. Seepärast väljendame oma solidaarsust noorte töötajate ja õpetajatega, kes järgmistel nädalavahetustel protestima hakkavad, sh järgmisel laupäeval, 12. märtsil ja 19. märtsil Portugali Töötajate Konföderatsiooni (CGTP) suurel üleriigilisel demonstratsioonil Lissabonis. Sellega jätkub võitlus selle antisotsiaalpoliitika vastu.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel).

  Hans-Peter Martin (NI). – Austatud juhataja! Arvestades seda, mida rääkisite, siis kas palun ütleksite meile siin parlamendis, kuidas on Portugalis muutunud suhtumine Euroopa Liitu? Kas nende inimeste osakaal, kes pooldavad liidus olemist, on vähenenud? Kuidas on muutunud üldine meeleolu ELi suunal? Portugalil on Iirimaaga palju sarnast – kõigepealt valitses seal 1970. aastatel ühinemise ja seejärel vastava rahastamise väljavaate suhtes suur eufooria. Kas näete ka Portugalis selliseid kinnisvaramulle nagu Iirimaal?

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! See küsimus on huvitav selle pärast, et on ilmselge, et selline ELi poliitika põhjustab väga suurt vastuseisu ka Portugalis ning seepärast lähevad noored ja õpetajad järgmisel nädalavahetusel tänavatele selle poliitika vastu meelt avaldama. 19. märtsil korraldab Portugali Töötajate Konföderatsioon selle antisotsiaalpoliitika vastu suure meeleavalduse, mis toimub Lissabonis. Muidugi peegeldub see Portugali rahva käitumises, sest riigis juba valitseb majanduslangus ning töötajate ja rahva elamistingimused halvenevad, ebavõrdsus süveneb ja ka vaesus kasvab. Euroopa Liit, komisjon ja nõukogu…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Marita Ulvskog (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Nõudes palkade alandamist, on komisjon kahjustanud sotsiaalpartnerite läbirääkimisõigust ning nii otseselt kui ka kaudselt mõjutanud palkade kujunemist, mis on selgesõnaliselt komisjoni pädevusest välistatud. See ei ole midagi vähemat, kui otsene rünnak sotsiaalpartnerite mõju vastu ja on vastuolus põhiõiguste hartaga, milles on sätestatud õigus sõlmida kollektiivlepinguid.

Samuti ei ole see Iirimaaga piirduv isoleeritud juhtum, vaid kordub ikka ja jälle uuesti. Rääkides palkade asemel tööjõu erikulust, püüab komisjon mööda minna aluslepinguga seatud piiridest. Tegelikult on Euroopa Komisjon lihtsalt kaardi ümber joonistanud. Komisjon on koostanud uue kaardi ja uued reeglid, mille järgi võetakse nüüd liikmesriikidelt ja sotsiaalpartneritelt ülesanded ära ja allutatakse nad kõiki õigusnorme rikkudes lihtsalt diktaadile. Selle üle toimub tegelikult vaidlus ja see on alles alanud.

Niimoodi tegutsedes liigub EL järjest kaugemale demokraatlikust alusest ja õiguspärasusest, mis teises kontekstis on tavaliselt märksõnadeks siis, kui me ELi tuleviku üle arutleme. On kuulda, et on välja ilmunud mõned paharetid – ka siin parlamendis –, kes juba üritavad selles sogases vees kala püüda. Just selles on tegelikult asi.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL). – (NL) Austatud juhataja! Väga vähestel inimestel Madalmaades on aimu sellest, et meie siin Brüsselis arutame nende palkade ja pensionide üle. Oleme praegu tunnistajaks sellele, mis toimub Iirimaal, kuid samal ajal kuulen ka seda, et Euroopa Ülemkogule esitatakse igasuguseid ettepanekuid palkade indekseerimisest loobumiseks ja palgakasvu suurendamiseks töö tootlikkuse suurenemise alusel jne.

Kahjuks näib, et kui jutt on Euroopa miinimumpalga standardite kokkuleppimisest, siis on alati vastuseks kurdistav vaikus, samuti ei ole ma kuulnud ühtegi ettepanekut selle kohta, et tagada, et töötajatel on võimalik saada tööd, mis ka ära tasub, või et nad saavad täiskohaga tööd, tükitöö või valmisolekulepingute asemel. Olen mures selle pärast, millised on praeguse arutelu tagajärjed tavalistele inimestele, kuid olen samuti mures Euroopa Liidu maine pärast. Näib tõesti nii, nagu pööraksime tähelepanu vaid finantsasutuste, spekulantide ja suurettevõtete huvidele. Volinik, kas komisjon kavatseb teha midagi selle pildi muutmiseks ja tagamaks, et komisjonis nähakse institutsiooni, kes esindab ka tavaliste inimest huve?

  Sylvana Rapti (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Volinik, olete andnud meile retsepti, kus on kirjas kaks asja: esiteks, et me peaks loobuma kollektiivlepingutest, ja teiseks, et me peaks miinimumpalku veelgi vähendama.

Seda retsepti pakutakse järjekindlalt kõigile patsientidele. Üks patsientidest on Kreeka. Teie külastasite hiljuti sotsialistliku partei korraldatud ürituse ajal Kreekat. Nägite ja tundsite valitsevat olukorda ning minu küsimus teile on järgmine: kas teil oli tunne, et see retsept Kreeka puhul mõjub? Ma olin seal ja kuulun praegu riiki valitsevasse sotsialistlikusse parteisse, mis teeb kõik, mida suudab, et tuua riik välja sellest väga raskest olukorrast, mille on põhjustanud parempoolsed valitsused, ja partei on pidanud kollektiivlepingute küsimuses järele andma ning ma ütlen teile, et sellest hoolimata pole me veel näinud tulemusi. Te ütlete, et teete kõike seda Euroopa kodanike ja tarbijate huvides, kuid kui tarbijad saavad vähem palka, siis ei jää neile midagi kulutamiseks ja seega majanduskasvu suurendamiseks. Te teate paremini kui mina, et see on nõiaring, sest pakute meile vägisi retsepti, mis ei tee mitte midagi peale töötajate väärikuse hävitamise; retsepti, mille tulemusel kaovad väärikad ja tasuvad töökohad. Palun teid väga võtta majanduslike näitajate kõrval arvesse ka sotsiaalsed näitajad!

  Jutta Steinruck (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Volinik, mõnikord on mul tunne, et te peaks kõik need lahendused komisjoni enda peal ära proovima, nii et te näeksite, milline nende mõju Euroopale tegelikult on. Teie kõnest jäi mulle mulje, et komisjon tõepoolest istub elevandiluust tornis. Euroopa inimesed – töötajad, madalapalgalised ja pensionärid – maksavad tegelikult arve kinni ja teie tõlgendate õigusakte ja pädevusi just nii nagu teile sobib.

Eelmise aasta 19. oktoobril sain vastuse komisjonile esitatud küsimusele, milles kinnitati selgelt, et miinimumpalgad ja palgad üldse on liikmesriikide pädevuses. Vastuses on seda väidetud väga jõuliselt. Palun lugege seda! Pole vastuvõetav, et annate mulle sellise vastuse siis, kui see on tööandjatele kasulik, misjärel lihtsalt muudate suunda, kui usute, et midagi on vastaspoolele hea. See teeb inimesed Euroopas tõesti väga õnnetuks. Minu kaasparlamendiliige just viitas sellele. Te rikute kaasotsustamist. Te nõrgestate ametiühinguid. Niimoodi kriisist välja ei tulda ja te teate seda väga hästi. Need, kes kriisi põhjustasid, peavad selle eest ka maksma.

(Aplaus)

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Majanduskriisi tingimustes on riikidel oma varem antud lubaduste täitmine rahaliselt raske. Pole kahtlust, et nende võime kriisiga toime tulla on erinev ning on vaja leida teid eelarve tasakaalustamiseks ja eelarve puudujäägi vähendamiseks. Siiski, volinik, kas tõesti peame tegema seda nende kulul, kes on kõige halvemas olukorras? Kas on moraalselt õige, et Euroopa Komisjon avaldab valitsustele survet miinimumpalga, pensionide või muude sotsiaaltoetuste vähendamiseks? Volinik, avaldasite oma arvamuse Iirimaaga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi kohta. Siiski sooviksin teile meenutada, et allkirjastasite sarnase memorandumi ka Lätiga, milles sundisite Läti valitsust vähendama pensione, mis olid juba niigi madalad. Lätis vähendati pensione, kuid Läti Konstitutsioonikohus otsustas, et riigi põhiseadus ei luba seda ja pensionid taastati. Võttes vastu selliseid otsuseid ja allkirjastades selliseid memorandumeid, on seega vaja põhjalikult kaaluda nii õiguslikke kui ka sotsiaalseid tagajärgi.

  Evelyn Regner (S&D). – (DE) Austatud juhataja, volinik Hahn! Meie ees praegu olevad ettepanekud jätavad mulje, nagu asetaksime suure seljakoti kõigi nende selga, kelle olukord juba on piisavalt raske, ja paluksime neil sellega kiiremini joosta. Kuidas see peaks küll õnnestuma? Ettepanekud detsentraliseeritud palgaläbirääkimisteks on ebaõiglased, neis puudub kujutlusvõime ja nad tähendavad kahjurlikku taktikat, sest varadega spekuleerimist ja finantsspekulatsioone on raske maksustada ja riigipead või valitsusjuhid ei suuda tõelise makromajandusliku kooskõlastamisega edasi liikuda. Oleme selle kohta siin parlamendis sel nädalal oma hääletusega finantstehingute maksu üle juba väga teistsuguse märgi maha pannud.

Sooviksin teile meenutada kõiki Lissaboni lepingus sätestatud sotsiaalse turumajanduse põhimõtteid. Minu ettekujutus sotsiaalsest turumajandusest on täiesti erinev – selles ei sisaldu detsentraliseeritud palgaläbirääkimisi, tegelikult just vastupidi. Detsentraliseeritud palgaläbirääkimiste süsteemid on vastuolus solidaarsusel põhineva palgapoliitikaga ja selle asemel et vähendada rikaste ja vaeste vahelist lõhet, nad vastupidi just suurendavad seda. Teisiti öeldes peaks ka meie tegema just vastupidi.

Seepärast sooviksin selge sõnaga korrata seda, mida ütles kolleeg Jutta Steinruck, sest seda ei ole võimalik liiga tihti korrata: peame võtma rohkem meetmeid kriisi põhjusega võitlemiseks; panema kriisi põhjustajad rohkem maksma ja keskenduma nende probleemid lahendamisel neile, sh õiguslike meetmete kaudu.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Arvan, et peaksime tööjõu erikulude ja tootlikkuse tasemete ühtlustamise puhul keskenduma rohkem raamtingimustele ja vähem näitajatele. Ei ole selge, et suudame sellise ühtlustamise saavutada. Tootlikkus sõltub peamiselt sellistest teguritest nagu akumuleeritud kapitalivarud, mis on väga erinevad. Selget erinevust võib näha Rumeenia ja Saksamaa vahel. See tuleneb aja jooksul aetud majanduspoliitika erinevast kvaliteedist. Tegelikult ei ole selliseid erinevusi võimalik kaotada üleöö. Minu kodumaal on tehtud jõupingutusi pensionide ja sotsiaalabi reformimiseks. Seepärast soovin teha ettepaneku lisada mõned sellised sätted konkurentsivõime pakti. Toetan vajadust siduda pensioniiga demograafiliste suundumustega. Tuleb arvestada seda, kuidas sidus realistlik pensionipoliitika mõjutab riigi rahandust.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Mõistan väga hästi subsidiaarsuse põhimõtet, kuid usun, et pensionid ei ole enam riigisisene küsimus, vaid täna on need ELi tasandi arutelu teema. Me räägime pensionisüsteemidest, mille jätkusuutmatusel on ühised põhjused, näiteks finantskriis, samuti elanikkonna vananemine ja vähenev sündivus. Valitseb oht, et põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõte osutub iganenuks ja kodanikke sunnitakse koguma erapensione. Siiski, mis saab neist, kel ei ole enam piisavalt aega sellise pensioni kogumiseks? Euroopa kodanike toimetulek sõltub ka riiklikest pensionidest. Rumeenias on riiklik miinimumbrutopalk umbes 160 eurot. Seepärast usun, et erapensionifondidesse investeerimine või säästmine on lihtsalt fantaasia. Arvan, et Euroopa Komisjon peab olema aktiivsem, pakkudes välja nii ELi miinimumpalga kui ka miinimumpensioni taseme. Esimene samm selles suunas võiks olla pensionisüsteemide võrdlev analüüs.

  Marisa Matias (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja, volinik! Oleme siin selleks, et rääkida ettepanekutest palkade ja pensioniea kohta. Need ettepanekud on pehmelt öeldes täiesti ebaõiglased. Need on ebaõiglased, sest neis nõutakse lahendusi, mille kohta on juba rohkem kui üks kord tõestatud, et need lõpevad läbikukkumisega. See, mis toimub Iirimaal, Kreekas, Portugalis, Hispaanias, Itaalias ja kes teab veel kui paljudes muudes riikides, sest loetelu on lõputu, on iga riigi puhul erinev, kuid teatud asjad on neis kõigis ühised. Üks ühine asi on tööga loodud väärtuse pretsedenditu ülekandmine finantskapitalile. Me ei saa sellega nõustuda. Teine ühine asi on siin see, et kriisi eest maksavad töötajad, endised töötajad ja pensionärid koos ebastabiilsetel töökohtadel töötavate töötajate põlvkonnaga, kellel pole ühiskonnas, kus nad elavad, mingeid garantiisid. Seepärast soovin lõpetuseks, austatud juhataja ja volinik, öelda et me ei saa jätkata inimeste mõistmist vaesusesse. Loodan siiralt…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Liisa Jaakonsaari (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Praegu on Euroopas kasvavaks suundumuseks parempoolne populism, mille keskne koostisosa on vastuseis ELile. Kust need ELi-vastased meeleolud tulevad? Nende allikas on asjaolu et nn turu Euroopa on hakanud varjutama sotsiaalset Euroopat. Kõik komisjoni praegused ettepanekud ründavad kas palga- või pensionisüsteemi. Arvatakse, et palkade paindlikkus võiks mingil viisil aidata. See ei aita: vastupidi, see toob kaasa deflatsiooni.

On väga tähtis, et kõiki õigusakte seoks alaline sotsiaalklausel, nii et sotsiaalse Euroopa idee tõuseks taas esiplaanile. Tuleb mõista, et pensioniiga tõuseb siis, kui paraneb tööelu, kuid seda ei saa tõsta ülaltpoolt tulevate õigusaktide abil.

  Alfreds Rubiks (GUE/NGL) . – (LV) Austatud juhataja! Kahjuks ei ole Iirimaa ainus riik ja Kreeka ei ole samuti ainus riik. Läti oli võib-olla esimene, kellele said osaks kõik need pankade tegevusest põhjustatud probleemid. Lätis on vähendatud miinimumpalka ja see on madalam kui elatusmiinimum. Pensione on vähendatud, samuti maksuvaba miinimumi. Inimesed protestivad. Selle aja jooksul on Läti kaotanud ühe viiendiku elanikkonnast; üks viiendik on emigreerunud ja töötab välismaal. Rahvusvaheline Valuutafond, kes justkui peaks Läti päästma, seadis üliranged tingimused. Fond lubas kasutada raha pankade päästmiseks, lubas jätta natuke raha järgmiseks võimalikuks pangapäästmiseks, kuid ei lubanud...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Frédéric Daerden (S&D). – (FR) Austatud juhataja, volinik! Sooviksin väljendada oma toetust Proinsias De Rossale! Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Iirimaale esitatud soovitused peegeldavad kahjuks suundumust, mis on meie kõige kõrgema taseme poliitikute hulgas ülekaalus ja mis tähendab, et Euroopa töötajad pannakse maksma kriisi eest, mida nad ei tekitanud.

Teiseks näiteks on komisjoni iga-aastane majanduskasvu analüüs, milles soovitatakse tõsta seadusjärgset pensioniiga ja siduda see oodatava elueaga. Parlament väljendas hiljuti sel teemal oma rahulolematust raportis pensionisüsteemi käsitleva rohelise raamatu kohta. Veel üks näide on välja pakutud konkurentsivõime pakt, milles kutsutakse üles palkade inflatsiooniga indekseerimisest loobuma, sh ka minu kodumaal Belgias.

Selles olukorras toetan ametiühingute sekkumist, näiteks eile Ungaris või 29. septembril Brüsselis. On aeg, et meie volinikud pööraksid tähelepanu Euroopa töötajate sõnumile, kui nad ei soovi laiendada lõhet enda ja rahva vahel, kes järjest vähem Euroopa projekti usub.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Esiteks sooviksin kõiki sõnavõttude eest tänada! Luban teile, et võtame neid kõiki tõsiselt arvesse! Lubage mul esmalt öelda paar sõna sotsiaaldialoogi tähtsuse ja rolli kohta.

Tunnistame täielikult sotsiaaldialoogi ja tõhusate tööstussuhete tähtsust. Oleme pidevalt sotsiaalpartneritega suhelnud nii ELi kui ka konkreetsete liikmesriikide tasandil. Näiteks kohtus volinik Rehn novembri alguses isiklikult Iirimaa ametiühingujuhtidega ja seda tegid ka komisjoni, EKP ja IMFi ametnikud, kui novembri lõpus programmi üle läbirääkimisi peeti. Nad jätkavad suhtlemist järgmisel missioonil aprillis ja ka pärast seda. Muuseas, vastupidi mõnele väitele ei sundinud komisjon Iirimaad miinimumpalka või sotsiaalkulutusi vähendama. Need meetmed esitas juba eelmine Iiri valitsus ise oma riiklikus majanduse elavdamise kavas koos muude eelarve- ja struktuurimeetmetega, mille siht oli majanduse stabiilsus, majanduskasv ja töökohtade loomine.

Majanduspoliitiliste tingimuste õiguslik alus on nõukogu määruse (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, artikli 3 lõige 5 ja nõukogu rakendusotsuse 2011/77/EL Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta artikli 2 lõige 2. Veel kord, mõlema aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõige 2. Fakt, et vastastikuse mõistmise memorandumi konkreetsed majanduspoliitilised tingimused puudutavad paljusid küsimusi, mis on seotud sotsiaalpoliitikaga, ei pane iseenesest kahtluse alla tegevuse õiguslikku alust. Näib, et puudub vastuolu artikliga 152 või artikli 153 lõikega 5. Artikkel 152 on üldsäte, mis ei välista võimalikku vajadust konkreetsete meetmete järele, millel on sotsiaalsed tagajärjed. Lisaks sellele ei loo see säte sotsiaalpartneritele subjektiivseid õigusi. Artikli 153 lõikega 5 piiratakse nende meetmete sisu, mida võib võtta vastavalt artiklile 153, s.o sotsiaalpoliitika sisu. Kuna vastastikuse mõistmise memorandum ei ole vastu võetud vastavalt artiklile 153, siis seda piirangut ei kohaldata.

X jaotise, sotsiaalpoliitika, sätteid ei saa ignoreerida. Nendega tuleb arvestada, kuid see ei tähenda, et artikli 153 lõike 5 tõttu ei saa artikli 122 alusel vastu võtta ühtegi meedet, mis mõjutab töötasusid. Artikli 122 kohaselt Iirimaa jaoks vastu võetud meetmed ei reguleeri küsimusi. Need näevad ette liidu abi andmisega seotud tingimused. See on lubatud selge sõnaga artikli 122 lõikes 2. Seepärast ei ole pädevuse andmise põhimõttega õiguslikku probleemi.

Üldisemas mõttes ei puuduta majanduspoliitiliste tingimuste küsimus ELi pädevust sotsiaalpoliitika või palkade valdkonnas. Programmi tingimused hõlmavad paljusid poliitikavaldkondi ja neist enamiku puhul on pädevus liikmesriigil. Programmis sisalduvad majanduspoliitilised tingimused on liikmesriigi (kokkuleppel ELi ja IMFiga) antud lubadused meetmete kohta, mida liikmesriigid võtavad vastutasuks ELi/IMFi rahastamise eest.

Lõpuks sooviksin märkida, et komisjon tunnistab täielikult, et igal finantsabi programmil on loomulikult ka sotsiaalsed tagajärjed. Siiski on programmiga seotud konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste põhieesmärk vältida palju raskemaid sotsiaalseid tagajärgi sellega, et riik aidatakse tagasi stabiilse majanduskasvu ja töökohtade loomise teele.

  Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja! Paluksin teil aidata kindlaks teha – volinik seisab siin parlamendis ja ütleb ühest küljest, et Iirimaad ei sunnita vähendama miinimumpalka või sotsiaalkaitset, ja siis ütleb, et selline kokkulepe on eeltingimus; et need on abi saamise tingimused –, kas see ei ole mitte fundamentaalset vastuolu ja eksitav...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Juhataja. – Palun vabandust, Proinsias De Rossa, teate, et ma austan ja armastan teid väga, kuid me ei saa arutelu uuesti avada! Teie arvamust tuleb austada, nii nagu tuleb selles küsimuses austada ka voliniku arvamust, ja me kõik peame võimalike vasturääkivustega ise hakkama saama.

Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Eurostati andmete kohaselt ulatus minimaalne kuusissetulek 2011. aasta jaanuaris 123 eurost Bulgaarias ja 157 eurost Rumeenias 1758 euroni Luksemburgis. 20 liikmesriigis 27st on miinimumsissetulek sätestatud seaduses või sektoritevahelises lepingus. 11 liikmesriigis kõigub miinimumsissetulek 100 ja 400 euro vahel kuus, viies liikmesriigis on see 550–950 eurot kuus ja kuues liikmesriigis on see üle 1100 euro kuus.

Siseturu arendamine ja tugevdamine annab ettevõtetele juurdepääsu Euroopa üle 500 miljonile tarbijale. Liikmesriikidevahelise miinimumsissetulekute taseme erinevuse säilitamine lõikab ära aga nii Euroopa äriühingute juurdepääsu Euroopa tarbijatele kui ka tarbijate juurdepääsu kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Arvan, et sotsiaaldialoog on eriti tähtis sotsiaalse õigluse tagamiseks ja kõigile Euroopa kodanikele väärika elatustaseme kindlustamiseks.

Kutsume komisjoni ja liikmesriike üles tagama liidu tööturul võrdse töö eest võrdne palk, kaotama tööjõu vaba liikumise tõkked ja uurima võimalust näha ette seaduslik või kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalk, mis tagaks Euroopa kodanikele väärika elatustaseme.

4. Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille João Ferreira esitas keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel komisjonile ja mis puudutab loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist (O-000044/2011 – B7-0201/2011).

  João Ferreira, autor. – (PT) Austatud juhataja! Volinik, kaks aastat on möödunud sellest, kui komisjon avaldas 2009. aasta veebruaris teatise ühenduse lähenemisviisi kohta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele. Selles analüüsiti selle teema tähtsust. Pärast seda on Euroopat tabanud mitu katastroofi ja neil on olnud väga kahjulikud tagajärjed nii inimestele, maale, majandusele kui ka keskkonnale.

Üldiselt järgiti komisjoni teatises õiget lähenemisviisi, kuid parlament pidas seda ebapiisavaks. Lisaks viivitab komisjon teatises võetud kohustuste täitmisega.

Üks näide sellest on lubadus koostada Euroopa Liidu rahastatavate ja liikmesriikide rakendatavate ennetavate meetmete loetelu. Kaks aastat on möödas – kus see loetelu on? Kas komisjon kavatseb enne selle esitamist ära oodata järgmise mitmeaastase finantsraamistiku? Oodata veel kaks aastat?

Samas võttis parlament eelmise aasta septembris just selles küsimuses vastu raporti. Raportis on esitatud mitu tähtsat soovitust. Peab ütlema, et raportile eelnes palju laiem arutelu, mitte ainult siin parlamendis, vaid ka väga erinevate riiklike, piirkondlike ja kohalike üksuste vahel, kes tegutsevad katastroofide ohjamise väga erinevates etappides.

Raportisse koguti ka palju katastroofide kogemusi inimestelt, keda eelmisel aastal katastroofid olid mõjutanud. Sooviksin siinkohal peatuda raportis sisalduvate paljude punktide hulgast mõnel konkreetsel punktil. Selles määratleti mitu meedet, mille eesmärk oli eriotstarbeline abi liikmesriikidele, et leevendada ohuolukordi sellistes valdkondades nagu metsandus, rannajoone kaitse, jõgede valgalade kaitse ja taastamine, selliste asustatud alade kaitse ja ümberkujundamine, kus valitseb eriti suur teatud tüüpi katastroofide oht, ja põllumajanduse säilitamine loodusõnnetuste ohus olevates piirkondades, mis kannatavad elanikkonna vähenemise tõttu.

Kuidas on komisjon lisanud või kuidas kavatseb lisada need valdkonnad koostatavasse meetmete loetellu? Raportis esitati ka ettepanek avaliku sektori põllumajanduskindlustuse loomiseks Euroopas ja minimaalse kompensatsioonisüsteemi loomiseks katastroofidest mõjutatud põllumajandustootjatele.

Märgin, et see on väga erinev praegusest võimalusest, mille kohaselt liikmesriigid toetavad kindlustust siseriiklikult koos ÜPP tervisekontrolliga. See, mis välja pakuti, on ühenduse vahenditest rahastatav kindlustus katastroofide vastu. Seda pakutakse võrdsetel alustel kõigile põllumajandustootjatele sõltumata sellest, kas nad asuvad kõige vähem jõukates või kõige jõukamates liikmesriikides.

Nagu teame, on katastroofid väga ebaõiglased ja mõjutavad peaaegu alati kõige rohkem neid, kes ennast ise kõige vähem kaitsta suudavad, olgu nad siis inimesed või riigid. Kui on üks valdkond, kus tuleb tagada ELi solidaarsuse ja ühtekuuluvuse põhimõtte käegakatsutav väljendus, siis on see inimeste, majanduse ja keskkonna kaitse katastroofide vastu.

Seepärast sooviksin siinkohal küsida, mida kavatseb komisjon teha selles valdkonnas olemasolevate piirkondade ja liikmesriikide vaheliste tasakaalunihete vähendamiseks, see tähendab selleks, et aidata parandada katastroofide ennetamist piirkondades ja liikmesriikides, kus oht on suurem ja majanduslikud võimalused väiksemad. Teine valdkond, mida raportis käsitletakse, on liikmesriikide varajase hoiatuse süsteemide tugevdamine ja mitmesugused varajase hoiatuse süsteemide vastastikune ühendamine. Mida on sel puhul juba ära tehtud? Mida tehakse järgmiseks? Lõpuks tasub meenutada, et ennetuse huvides ja viimaste katastroofidega saadud kogemusi arvestades on hädavajalik muuta solidaarsusfondi eeskirju, et võimaldada selle vahendi paindlikumat ja kiiremat kasutamist.

Mida on komisjon selle läbivaatamise nimel juba teinud või mida kavatseb teha? Meenutan, et aasta eest tabas Madeirat suur õnnetus, mille tagajärjeks olid surmajuhtumid ning strateegilise infrastruktuuri ja elementaarse infrastruktuuri suur materiaalne kahju. Nüüd on aasta möödas ja Madeira ei ole ikka veel saanud sentigi ELi abi. Mida kavatseb komisjon teha, et muuta olukorda, kui solidaarsusfondi määruses on praegu öeldud, et see peaks aitama kiiresti taastada normaalsed elamistingimused ning tegutsema kiiresti ja tõhusalt, et aidata nii kiiresti kui võimalik mobiliseerida hädaabiteenused? Kus on see kiirus, kui aasta hiljem ei ole Madeira ikka veel saanud sentigi ELi abi?

Lõpetuseks, austatud juhataja, kutsun komisjoni veel kord üles osutama ulatuslikku poolehoidu raportile – kui selle üle toimus arutelu ja hääletus – kui selgesse märki selle kohta, et need soovitused, raportis sisalduvad soovitused, tuleb praktikas ellu viia. Paljud neist soovitustest sisaldusid juba ka parlamendi varasemates resolutsioonides, kuid kahjuks ei tehtud mitte midagi ja eelkõige vastutab selle viivituse eest komisjon.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Soovin tänada parlamenti võimaluse eest vahetada mõtteid katastroofide ennetamise üle ja eriti João Ferreirat tema jätkuva huvi eest selle teema vastu.

Eelmisel aastal toimunud katastroofid olid selge meeldetuletus selle kohta, et EL ja selle liikmesriigid peavad tõhustama tööd suurõnnetuste ennetamise nimel. Peame olema sihikindlad! Me kõik teame, et investeering katastroofide ennetamisse tasub ära. Samal ajal on meie ülesanne tagada kuluefektiivsed ja suuremad investeeringud katastroofide ennetamisse.

Hindame praegu olemasolevate ELi rahastamisvahendite tulemuslikkust. Samuti töötame välja ennetusmeetmete loetelu, mille puhul liikmesriigid saaksid kaaluda ELi-poolset rahastamist.

Meie eesmärk on suurendada ELi rahastamise mõju ja kiirendada Regionaalarengu Fondi toetuse kasutamist. Samuti uurime uuenduslikke rahastamisvahendeid, näiteks kindlustuse ühendamist riskide jagamiseks. Tulemuslikud investeeringud katastroofide ennetamisse aitavad päästa elusid, vähendada kahju ja lõppkokkuvõttes hoida kokku raha.

Samuti tegutsetakse selle nimel, et parandada meie teadmisi katastroofidest. Oleme koos Euroopa Keskkonnaagentuuriga koostanud aruande, milles hinnatakse katastroofide sagedust Euroopas ja nende mõju inimestele, majandusele ja ökosüsteemidele. Vajame ka selgeid ja läbipaistvaid hinnanguid meie ees seisvate ohtude kohta.

Eelmise aasta 21. detsembril avaldasime riikliku riskide hindamise ja kaardistamise suunised, et toetada liikmesriike kõikehõlmava riskijuhtimise kultuuri tugevdamisel. Täiemahulise riskijuhtimise poliitika väljatöötamine eeldab kõikide poolte kaasamist. Katastroofide sagenemine ja intensiivistumine Euroopas peaks samuti liikmesriike rohkem stimuleerima valmisolekusse ja võimekuse suurendamisse investeerimisel.

Lisaks ennetavatele üksikasjadel on samavõrd tähtis, et liikmesriigid ja Euroopa tervikuna suudaksid parimal võimalikul viisil reageerida. Eelmise aasta oktoobris esitasime oma poliitikaettepaneku Euroopa katastroofidele reageerimise võime kohta. Meie eesmärk on parandada ELi katastroofidele reageerimise tõhusust, ühtsust ja nähtavust.

  Richard Seeber, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Solidaarsus on alustamiseks õige sõna. Kui toimuvad katastroofid – olgu inimtegevusest tingitud või looduslikud –, siis peame Euroopas kokku hoidma. See on Euroopa integratsioonis kesksel kohal.

Teine märksõna, mida siinkohal tuleb nimetada, on kiirus. Oluline on anda abi kiiresti, sest kiire abi on kõige tõhusam abi.

Kolmandaks pean siiski osutama sellele, et eelkõige vastutavad elanike kaitse eest katastroofide vastu liikmesriigid, kui see on võimalik. Peame uurima seda, kuidas saame kasutada Euroopa ressursse ning ka kättesaadavaid rahalisi vahendeid tõhusamalt ja tulemuslikumalt. Siiski osutaksin sellele, et paljud liikmesriigid kutsuvad üles Euroopa ressursside kasutamisele, et varjata asjaolu, et nad ise pole võtnud piisavalt meetmeid.

Mida on võimalik ära teha ELi tasandil? Meil on kaks suurt kuluartiklit: esiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, mille eest vastutab volinik Hahn, ja teiseks Põllumajandusfond, mille puhul võiksime paremini kasutada neid rahalisi vahendeid, mis juba on kättesaadavad. Ennetus on kõige tähtsam. See tähendab, et väga palju katastroofe, eriti üleujutusi, saab õige ruumilise planeerimisega ära hoida. Meil juba on olemas üleujutuste direktiiv, mille puhul sai selgeks, et võiksime olemasolevate ressurssidega tegelikult juba väga palju saavutada, kui võtaksime õigeid meetmeid – näiteks kaardistamine, riskihinnangud ja kolmanda meetmena ennetuskavade koostamine.

Sooviksin, et komisjon uuriks lisaks enda koostatud ennetusmeetmete loetelule eriti põua ja veepuuduse küsimust. Neis valdkondades ei ole meil veel sellist õigusakti nagu üleujutuste direktiiv ja võiksime sel teemal palju ära teha.

Mis puudutab ennetusmeetmete loetelu ennast, pean ütlema, et sel puhul on kindlasti väga tähtis süvalaiendamine; teisiti öeldes see, et püüaksime neid aspekte muudes poliitikavaldkondades arvestada. Ka liikmesriigid peavad komisjoni järelevalve all kaardistama kõigi valdkondade riskid.

  Edite Estrela, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Austatud juhataja! See arutelu kordub parlamendis ikka ja jälle. Kahjuks muutuvad looduslikud või inimtegevusest tingitud katastroofid üha sagedasemaks ja hävitavamaks.

Vastutus katastroofide ennetamise eest lasub peamiselt liikmesriikidel, kuid ka Euroopa Liit saab palju kaasa aidata. Katastroofide ennetamisega seotud tegevuse toetamiseks on olemas teatud ühenduse vahendid.

Siiski on tähtis neid vahendeid hinnata, selleks et teha paremini kindlaks puudused. Lisaks sellele tuleb ka rahastamismehhanisme parandada. Sellest on siin juba räägitud, kuid sooviksin korrata, et Madeira juhtumi puhul ei ole veel mingit abi lubatud ja on selge, et selle katastroofi ohvrid ei saa igavesti oodata.

Samuti paluti komisjonil korduvalt koostada ühenduse suunised riskide kaardistamiseks. Veel sooviksin rõhutada, et väga tähtis on teha teabeallikate täielik inventuur, sest asjakohaselt on võimalik tegutseda ainult siis, kui on olemas täpne teave.

Mõned Ferreira raportis sisalduvad soovitused ja ettepanekud olid ka minu raportis, mille parlament võttis vastu 2006. aastal, ja komisjon ei ole neist paljudele ikka veel vastanud. Seepärast sooviksin volinikult küsida, kas ta võiks aru anda seni tehtud tööst Euroopa põuavaatlussüsteemi loomisega ja samuti metsatulekahjude direktiivist.

  Catherine Bearder, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Suved on kuumemad ja tormid on karmimad. Sademed on ebaregulaarsemad ja sagenenud on põuad, mis põhjustavad eluohtlikke tulekahjusid kogu mandril. Peaaegu ükski riik ei ole viimase paari aasta jooksul loodusõnnetusest pääsenud ning siinkohal ei ole arvestatud inimtegevusest tingitud selliste katastroofidega nagu Tšernobõl ja hiljutisem mürgihoidla tammi purunemine Ungaris.

Kodanikud ootavad oma valitud esindajatelt, et viimased tagaksid, et nende kaitse planeerimine oleks tõhus ning usaldusväärne ja toimiks. Oleme saanud komisjonilt palju lubadusi ja aruandeid, kuid konkreetseid samme on olnud vähe. Meile on lubatud edasiminekut liikmesriikide pädevate riiklike teenistuste võrgustiku loomisel. 2009. aastal lubati ressursside kaarti, mis on õnnetuse korral hõlpsalt kättesaadav ja kasutuseks valmis. Riigiasutustel tuleks nüüd paluda seada põhivarustus valmis, nii et see oleks vajaduse korral Euroopa kiireks abistamiseks kättesaadav.

Piirkonnas, kust ma pärit olen, asub Bracknelli maailmakuulus keskpika ilmaennustuse keskus. Selle kogu maailmas reaalajas töötavatest allikatest pärinev teave aitab meremehi, lennukeid ja päästeplaneerijaid, kuid meil on vaja rohkem sarnaseid asutusi. Peame teadma, kus asuvad koolitatud päästerühmad. Peame teadma, kus on hädaolukorraks mõeldud toiduvarud, telgid ja tekid.

Peame teadma, kus asuvad meie liidu kodanike elu päästvad vahendid siis, kui nad neid vajavad. Komisjon peab nende kavadega kohe välja tulema. Homne õnnetus võib-olla juba ootab.

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Sooviksin alustada sellest, et toetan täielikult oma kaasparlamendiliikme sõnu. Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamine on väga tähtis ning selle tähtsus üha suureneb ja komisjon esitab meile süstemaatiliselt palju menetlusi ja tähtaegu puudutavaid eesmärke.

Siiski on tegemist väga keerulise probleemiga, mida olen ka varem öelnud. Tavaliselt on sellistele olukordadele reageerimise vahend solidaarsusfond, kuid väga-väga pika aja, üheksa kuu kuni aasta pärast – ja seda pärast õnnetust. Nagu juba öeldud – ja ma kavatsen seda korrata, nii nagu kavatseme seda korrata nii kaua kui vaja –, toimus Madeiral aasta eest tohutu õnnetus ja saar pole ikka saanud mitte mingit abi.

Seepärast sooviksin seda küsimust uuesti rõhutada: kas poleks aeg, et komisjon vaataks läbi enda rahaliste vahendite ja rahastamise mudeliga seotud menetluse? Kuidas pidada fondi, mille abil reageerida üha keerulisematele ja erakordsematele olukordadele? Me ei tea, kus see juhtub, kuid teame, et see juhtub, ja kliimamuutused on selle tõestuseks. Seepärast ei ole võimalik kohaldada erandit olukordadele, mis regulaarselt korduvad.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud juhataja! Praeguste loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise mehhanismide puhul on palju parandamisruumi.

Kui tegemist on loodusõnnetuste ennetamise meetmetega, siis peame püüdma parandada just loodusnähtuste seire süsteeme – olgu siis tegemist ilmamuutuste või tektooniliste nihetega – ning seejärel matemaatilisi mudeleid, mille abil hinnatakse ja ennustatakse muutusi ning nende tagajärgi, ja seejärel tuleb parandada sellega seotud hoiatusmehhanisme või järgnevat evakueerimist. Inimtegevusest tingitud katastroofide puhul saame töötada palju tulemuslikumalt.

Kuna oleme teadlikud mitmesugustest inimtegevusest tingitud ohtudest, eriti äritegevusest, mis ohustab keskkonda, siis oskame heade regulatiivsete meetmete kaudu vähendada ennetavalt mis tahes riskantsest tegevusest tuleneva võimaliku õnnetuse ohtu. Siiski peab ennetav reguleeriv raamistik, nagu ka järelevalve-, kontrolli-, sanktsioonide ja karistuste süsteem, olema kõikehõlmav ja seda tuleb rakendada põhjalikult ja jõuliselt.

Seega peame oma kodanike elu ja tervise huvides töötama selleks, et neid õnnetuste ennetamise mehhanisme süstemaatiliselt parandada.

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Võin siin seni öeldule alla kirjutada. Õnnetuste arv on pidevalt suurenenud. EL saaks siin tõesti palju ära teha: teabevahetus, toetus ja solidaarsus. Neis küsimustes on siin kindlasti võimalik saavutada lisaväärtus, mida on loota ainult liidu tasandilt.

Ma ise siiski kasutaksin praegu juhust hoopis selleks, et küsida volinikult üks küsimus. Kolm kuni neli aastat tagasi oli Venemaal tohutu metsatulekahju, mis põhjustas minu kodumaal Soomes massiivseid suitsukahjustusi. Paljudel inimestel tekkisid sellest suitsust tegelikult rängad terviseprobleemid. Sel ajal otsustas Euroopa Parlament paluda komisjonil leppida Venemaaga kokku selles, kuidas EL saaks sellistel puhkudel appi tulla ja anda vajalikku abi, mida Venemaa siis vajas, kuid mida ta ei nõustunud vastu võtma. Sooviksin teada, kas komisjon on selles asjas edasi liikunud ja meetmeid rakendanud.

Õnnetused ei piirdu vaid ELiga: nad toimuvad ka väljaspool meie piire ja tihti mõjutavad ELi liikmesriike. Sooviksin teada, milline on selles suhtes olnud Venemaa suunaline edu.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Viimase 15 aasta jooksul on oluliselt suurenenud loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide arv ning oleme tunnistajaks nähtustele, mis on raskemad ja sagedasemad peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides ning millel on rängad tagajärjed majandusele, infrastruktuurile ja ökosüsteemidele.

Meil on kiiresti vaja ELi lähenemisviisi ennetuspoliitika väljatöötamiseks ning asjaomaste rahastamisvahendite kindlakstegemiseks ja kohandamiseks. Euroopa Liidu Solidaarsusfond ja riiklikud fondid ei tule enam sagedaste õnnetustega toime.

Küsiksin siinviibivalt volinikult, millal on võimalik esitada andmed ja riskipiirkondade kaart, mida lubati tema 23. veebruari 2009. aasta teatises? Lõpuks avaldan kahetsust selle üle, et nõukogus on olnud mõnda aega blokeeritud pinnasedirektiiv, mis peaks parandama maade hooldamist.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Pärast eelmise aasta oktoobris Ungaris toimunud ökoõnnetust juhtisin rohkem kui ühel korral Euroopa Komisjoni tähelepanu õnnetuste ennetamisele. Kaevetööstuse puhul võib õnnetustel tihti olla piiriülene mõju. Seetõttu on Euroopa Liidul seda suurem kohustus tagada, et võetakse kõikvõimalikud meetmed õnnetuste ohu vähendamiseks ja reageerimise kiiruse ning tõhususe suurendamiseks, juhul kui need õnnetused siiski juhtuvad.

Sain vastuseks oma küsimustele komisjonilt kinnituse, et Ungaris õnnetuse tagajärjel keskkonda, sh Doonausse, sattunud jäätmed olid tõesti mürgised, ehkki asutused algselt seda eitasid. See on väga selge näide eeskirjadest, mida ei rakendata, see on olukord, mis peab muutuma nii kiiresti kui võimalik.

Pärast eelmisel aastal parlamendis vastu võetud resolutsiooni, milles nõuti kaevandamisel tsüaniidil põhineva tehnolooiga kasutamise keelustamist, sest see kujutab endast ökosüsteemidele tohutut piiriülest ohtu, on Euroopa Komisjoni kohus kiiresti meetmeid võtta.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! 2010. aasta septembris vastu võetud raportis ühenduse lähenemisviisi kohta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele on mõned tähtsad viited otseselt põllumajanduse kohta. Eraldi nimetatakse raportis asjaolu, et põllumajanduslikku tootmist võivad ohustada sellised kliimanähtused nagu põud, külmad, rahe, metsatulekahjud, üleujutused, maalihked ja muud. Raport sisaldab ka mitut olulist ettepanekut nende probleemide mõju leevendamiseks. Küsimuse esitaja juba rääkis mõttest anda põllumajanduse jaoks mõned tagatised.

Sooviksin rõhutada, et väga tähtis on neid probleeme tulemuslikult lahendada, eriti arvestades tulevast ühist põllumajanduspoliitikat, mille eesmärk on, et põllumajandusel oleks roll nii toidu tootmisel kui ka suur roll keskkonnakaitses.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Eelmise aasta oktoobris sai Ungari ekspertabi ja materiaalseid vahendeid võitluses kahjudega, mille oli põhjustanud punase muda õnnetus, kuid siiski ei saadud mingit olulist abi. Väga raske oli inimestele selgitada, miks on võimalik anda humanitaarabi ELi mittekuuluvate riikide kodanikele, kuid mitte ELi liikmesriikidele. On ilmselge, et tööstuslike õnnetuste korral tuleb kohaldada saastaja-maksab-põhimõtet, kuid enamikul juhtudel ei ole neil äriühingutel selleks piisavalt raha. Komisjon lubas muuta keskkonnavastutuse kindlustuse kohustuslikuks kõigile ohtlikul tegevusalal tegutsevatele äriühingutele. Sellega koos teen ettepaneku, et solidaarsusfond peaks – piisava reguleerimise korral – saama vahendeid kasutada tööstuslike õnnetuste tagajärgede osaliseks – ma rõhutan osaliseks – leevendamiseks...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Ilmselgelt väärib õnnetuste ennetamise kontseptsioon suurt tähelepanu, eriti mis puutub meie Ungari sõpru, sest eelmise aasta oktoobris läks Ungaris mürgise muda õnnetusega võitlemisel midagi väga valesti. Komisjoni aruandes leiti selgeid tegematajätmisi kohalikelt ametiasutustelt, kes olid jätnud ohtliku reovee klassifitseerimata ja teinud suuri vigu hoidla ehitustöödel. Samuti leidis komisjon, et Euroopa jäätmete nimistu – kaevandustööstuse jäätmete käitlemise direktiivid – ei olnud Ungari õigusesse üle võetud. Seepärast on tähtis, et konkreetsed liikmesriigid võtaksid Euroopa standardid oma õiguslikesse standarditesse siduvalt üle.

Lisaks õnnetuste ennetamisele on tähtis ka nende Euroopa standardite asjakohane kohaldamine, nagu ka heade tavade vahetus ja liikmesriikide toetamine, et nad end ise aidata suudaksid. Eriti sel vabatahtliku tegevuse aastal on oluline ja õige, et liikmesriigid lähevad edasi, kujundades end ümber vastavalt nende liikmesriikide eeskujule, kus on olemas kogu riiki hõlmavad vabatahtlikud tuletõrjeühingud, päästeteenistused jne.

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Loodusõnnetuste sagenemine ja nende tagajärgede raskemaks muutumine on praegu Euroopa Liidu ees seisvatest probleemidest üks suurimaid. Statistika näitab, et viimase 20 aasta jooksul, on Euroopas toimunud 953 õnnetust, põhjustades peaaegu 90 000 surmajuhtumit ja majanduslikku kahju 269 miljardi USA dollari väärtuses.

Selleks et oleks võimalik nende nähtuste mõju piirata, on vaja ohtude kaardistamist koos sidusa plaaniga keskkonnategurite haldamiseks. Metsapiirkondade ning ka linnakeskkondade roheliste vööndite säilitamine ja laiendamine peab olema meie kõigi prioriteet. Ülitähtis on tähtsustada piisavalt inimeste teavitamist ja harimist õnnetuste mõju vältimiseks. Rahvusvaheline loodusõnnetuste vähendamise päev on hea näide sellest. Samuti arvan, et kõik vahendid tuleb muuta tulemuslikumaks…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Luís Paulo Alves (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Õnnetuste vältimise ja nendele reageerimise teemalised siin tõstatatud mured on väga tundlik teema ja see on ülitähtis meie kodanikele, kes ei saa oodata ja keda ei tuleks sundida ootama.

Räägime väga tundlikest olukordadest, mis on seotud inimeste ja nende vara ohutusega ning puudutavad tihti elude kaotuse, perekondade purunemise ja tervete elualade hävitamise kaudu meid kõiki. Siiski tähendavad kõik meie meeleavaldused vähe võrreldes tragöödiatega, mis meedia kaudu mõjutavad meid kõiki ja teadvustavad meile, et me ei tohi maha jääda oma töös, mida peaksime tegema nende olukordade vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.

Volinik, minu kaasparlamendiliikmed on selle küsimuse väga kenasti esile tõstnud. See on teema, mille puhul EL saab inimestele paremini näidata, et liit on olemas selleks, et aidata neil õnnetusi ennetada ja eelkõige pakkuda oma toetust, kui inimesed seda kõige enam vajavad ja kui nad on kõige halvemas olukorras, kui õnnetused siiski juhtuvad.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Volinik Hahn! Me kõik teame väga hästi, millised tegurid on viinud viimastel aastatel õnnetuste sagenemiseni: oleme muu hulgas teadlikud kliimamuutustest, plahvatuslikult suurenenud industrialiseerimisest arenguriikides ja maailma kasvavast elanikkonnast.

Siiski on samuti tõsi, et paljud õnnetused on lihtsalt inimese põhjustatud, ja sel puhul peame ütlema, et kohaldada tuleks saastaja-maksab-põhimõtet. Iga kord kohe liidust abi kutsuda on vale suund. Siiski on Euroopa solidaarsust tõepoolest vaja, muidugi seal, kus õnnetused tõepoolset toimuvad vääramatu jõu tulemusena, kui toimuvad tõelised loodusõnnetused. Siinkohal ei ole kahtlust, et Euroopa solidaarsus peaks algama ennetusest – näiteks lumelaviinide ja üleujutuste vastastest kaitserajatistest, kaardistamis- ja seiresüsteemidest.

Lisaks peaks meil tõesti olema midagi Euroopa katastroofiteenistuse sarnast, mida oleks võimalik rakendada siis, kui kõige raskemate tagajärgede ärahoidmiseks on abi vaja väga kiiresti.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Siin kasutatakse täna palju moesõnu, kuid peamine moesõna on see, mis on laual kõige pealmine: ennetamine. Nagu öeldakse: parem haigusi ennetada, kui neid ravida, ja kindlasti peame viimastele suundumustele tuginedes püüdma loodusõnnetusi ennetada, mingeid prognoose teha ja ennetusmeetmeid rakendada.

Samuti on vaja mingit üleeuroopalist kindlustusmehhanismi, sest vastasel korral ei saa mõjutatud piirkonnad endale kindlustust lubada. Näiteks piirkonnas Clonmeli linnas, selles piirkonnas, kust mina pärit olen, on kindlustus kallinenud üleujutuse riski tõttu kuus korda.

Lõpuks soovin küsida, mitu riiki võivad tegelikult öelda, et nad on järginud komisjoni soovitusi, eriti üleujutuste direktiivi kohta? Ma tean, et minu kodumaal pole seda asjakohaselt rakendatud. Riigid peavad vastutust kandma samamoodi nagu komisjon. Koos töötades saame raskusi vähemalt leevendada.

  Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Austatud juhataja, volinik! Me kõik teeme ühe kindla järelduse ulatuslikest katastroofilistest metsatulekahjudest, mis peaaegu igal suvel Lõuna-Euroopa liikmesriike haaravad ja millega Kreekal on õudne ja traumaatiline kogemus: loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele kiiresti ja tõhusalt reageerimisel on Euroopas võtmesõnaks „solidaarsus”. Lisaks sellele on Lissaboni lepingusse lülitatud solidaarsusklausel loodusõnnetuste tagajärjel kannatavate liikmesriikide abistamiseks.

Peame valmistuma selle klausli asjakohaseks ja tulemuslikuks kohaldamiseks. Vastasel korral me justkui ignoreeriksime 70% Euroopa kodanikest, kes peaksid kasu saama abist, mille Euroopa Liit on ette näinud juhuks, kui nende riik kannatab loodusõnnetuse tõttu. Oluline on mitte lasta pingelisel eelarvel mõjutada poliitikat ja kodanike rahastamist katastroofide ennetamisega seoses.

Samuti on tähtis…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja! Esiteks sooviksin kõiki tänada mitmekülgsete sõnavõttude eest arutelul! Kõigi küsimuste puhul, mis kuuluvad otseselt minu kolleegi Kristalina Georgieva pädevusse, anname teile kirjalikud vastused, näiteks selle kohta, mis puudutab kõnelusi ja läbirääkimisi Venemaaga teabe ja seire küsimuses.

Siiski sooviksin kasutada võimalust – arvestades, et Euroopa Solidaarsusfond kuulub minu pädevusse – öelda teile, et see fond on vahend, mis loodi seitse või kaheksa aastat tagasi ja seda ei rahastata eelarvest. Alati kui toimub katastroof, tuleb järgida väga keerukat menetlust – esiteks toimub hindamine ja seejärel kaasotsustamismenetlus Euroopa Parlamendi ja nõukoguga –, mis võib põhjustada viivitusi.

Konkreetselt Madeira juhtumi kohta võin teile öelda, et järgmise 14 päeva jooksul toimub allkirjastamine ja maksmine. Viivituse põhjus oli muu hulgas ka asjaolu, et liikmesriik jäi suure osa vajaliku teabe esitamisega väga hiljaks. Ka seda tuleb arvestada. Lõppkokkuvõttes peab olema võimalik näidata ja seda peab olema võimalik ka kontrollida, milleks raha tegelikult kasutati. Siiski tuleks jätkata ka solidaarsusfondi struktuuri arendamist. Komisjonis toimuvad ka sellekohased arutelud.

Põua hinnangute küsimust on – ütlen ausalt – suhteliselt raske ühendada. Olukord on erinev näiteks tehnoloogiliste katastroofide puhul. Need küsimused vajavad uuesti hindamist, arvestades meie viimastel aastatel saadud kogemusi.

Mis puutub näiteks struktuurifondidega seoses eraldatavaid vahendeid, siis on praegusel finantsperioodil riski ennetamise ja vastavate keskkonnakaitse meetmete jaoks üleeuroopaliselt kättesaadaval kokku 7,5 miljardit eurot. Sellest umbes 20% on juba eraldatud konkreetsetele projektidele.

Valimisringkonda või riiki esindavate Euroopa Parlamendi liikmetena te teate ka seda, et tihti tekivad piirkondade ja liikmesriikide vahel haldusprobleemid, sest pole selge, kes mille eest vastutab. Praktikas tähendab see tihti viivitusi projektide rakendamisel. Nende probleemide lahendamine oleks oluline saavutus, sest inimeste ja piirkondade huvides on, et me kättesaadavaks tehtud raha tegelikult kasutaksime ega puterdaks haldus- või bürokraatlike probleemide tõttu või lubaks neil probleemidel tekitada viivitusi.

Lõpuks sooviksin öelda, et tegelikult kavatseme esitada aasta lõpul seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas saaksime kogu Euroopas katastroofide seirel ja neile reageerimisel kasutada keskendunumat lähenemisviisi. Soovin teid veel kord tänada teie pühendumuse ja järjekindluse eest selles küsimuses ning soovin paluda, et ka edaspidi – ja ütlen seda lõpetuseks – pööraksite nii palju tähelepanu sellele, kuidas rakendatakse ja kasutatakse rahalisi vahendeid, mis on liikmesriikides põhimõtteliselt kättesaadavad.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ádám Kósa (PPE), kirjalikult. – (HU) Oma 23. veebruari 2009. aasta teatises pealkirjaga „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” võttis komisjon endale muu hulgas ülesande kooskõlastada kättesaadavaid ja olemasolevaid ennetavate meetmete ja katastroofide kohta käivaid teabeallikaid. Sooviksin kasutada võimalust, et juhtida tähelepanu sellele, kuidas Uus-Meremaa valitsus korraldas viimase katastroofi ajal kurtide ja vaegkuuljate teavitamise. See on inspireeriv eeskuju, mida tuleb praktikas rakendada. 2010. aasta lõpus avaldas Uus-Meremaa valitsus mitu õppematerjali, samuti DVD, milles valmistati asjaomaseid osapooli, asutusi ja elanikke potentsiaalse katastroofi suhtes ette, kasutades selleks märkide keelt. See teguviis päästis nii inimelusid kui ka vara. Kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide ja Maailma Kurtide Föderatsiooni (www.wfdeaf.org) arvates peaksid Queenslandi valitsus ja Austraalia Kommunikatsiooni ja Meediateenistus (ACMA) olema uhked – vaatamata tragöödiatele, mis kahjuks siiski toimusid – edu üle, mis saavutati nende esmaklassilise ettevalmistuse ja koostöö kaudu ning eriti tänu sellele, et teavitamine toimus viisil, mis jõudis reaalajas kurtideni. Siinkohal loodan, et komisjon tutvub selle ELi mittekuuluva riigi hea tavaga ning propageerib ja edendab selle rakendamist liikmesriikides, samuti ELi ressursside kohaldamisalas.

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUCEK
asepresident

5. Vulkaanilisest tuhast põhjustatud kriis (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmistel teemadel:

– suuliselt vastatav küsimus komisjonile vulkaanilise tuha kriisi kohta, mille Marian-Jean Marinescu ja Mathieu Grosch esitasid Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel (O-0198/2010 – B7-0015/2011);

– suuliselt vastatav küsimus komisjonile vulkaanilise tuha kriisi kohta, mille Saïd El Khadraoui esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis nimel (O-000052/2011 – B7-0204/2011);

– suuliselt vastatav küsimus komisjonile vulkaanilise tuha kriisi kohta, mille Gesine Meissner esitas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel (O-000049/2011 – B7-0202/2011); ja

– suuliselt vastatav küsimus komisjonile vulkaanilise tuha kriisi kohta, mille Roberts Zile esitas fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid nimel (O-000051/2011 – B7-0203/2011).

  Marian-Jean Marinescu, autor. – (RO) Austatud juhataja! Eelmise aasta aprillis toimunud vulkaanipurse viis paljude Euroopa õhuruumi osade sulgemiseni. Sellele järgnenud kriis mõjutas rohkem kui 10 miljonit reisijat ja põhjustas suurt majanduslikku kahju. Vulkaanilise tuha kriisi lahendamine jättis paljuski soovida, sest asutuste tegevust ei kooskõlastatud, puudusid konkreetsed meetmed ja paindlikkus, rääkimata veel sellest, et tehnilisi ressursse ei kasutatud optimaalselt.

Ütlesin siis ja ütlen ka nüüd, et ülitähtis on võtta vajalikke meetmeid, mille abil tagada, et järgmisel vulkaanipurskel ei oleks samad tagajärjed. Vastutus lennuohutuse tagamise eest, mis hõlmab ka tuhaga saastunud piirkondade vältimist, peab lasuma lennuettevõtjal ja meeskonnal. Lennuettevõtjaid tuleb varustada täpsete andmetega, nii et nad saaksid kasutada parimaid lahendusi. Lendurid on koolitatud tulema toime erakordsete lennutingimustega ja neil on olemas vajalik kogemus, et hinnata riski ja võtta vastu otsused lennu ümbersuunamise kohta.

Selleks et panna see protsess toimima nii tõhusalt kui võimalik, on vajalikud järgmised tegevused: tuleb tõsta järelevalve ja prognooside kvaliteeti ning investeerida rohkem nii maa peal kui ka õhus asuvatesse seadmetesse. Tehniline infrastruktuur peab suutma edastada reaalajas täpseid andmeid ja pidevaid prognoose, mida praegune tehnoloogia võimaldab. Selle teabe kogumiseks ja edastamiseks mitme keskuse kasutamine parandab riski hindamist ning asjakohast lennuplaanide koostamist. Institutsioonide rolli kriisiohjamisel tuleb muuta selgemaks tagamaks, et lennuettevõtjad saavad otsustamiseks vajaliku teabe.

Reguleeriv asutus peab vastutama järelevalve eest, samal ajal kui vulkaanilise tuha nõustamiskeskused vastutavad lennujuhtimisteenistuste teavitamise eest pursete ja riskipiirkondade kohta. Lennujuhtimisteenistused peavad teavitama lendureid piirkondadest, kus tuhaga saastatuse risk on suur. Asjaomased osapooled peavad olema läbinud tulemusliku kriisiohjamise koolituse, milles kasutatakse simulatsiooniõppusi.

Arvan, et EASA peab kindlasti koostama spetsifikatsioonid, mis on vajalikud operatiivtaseme kohustuste ja kontrolli selgitamiseks. Ühtse Euroopa taeva saavutamine ja SESARi rakendamine lihtsustaks tohutult otsustusprotsessi ning vähendaks kriisi korral oluliselt selle mõju. Usun, et need on kesksed probleemid, mis tuleb lahendada, selleks et võiksime tagada, et suudame sarnast olukorda tulevikus edukalt hallata.

  Brian Simpson, autor. – Austatud juhataja! Olen rõõmus selle üle, et see suuliselt vastatav küsimus annab meile võimaluse peatuda uuesti probleemidel, mis tekkisid eelmisel aastal Islandi vulkaanikriisi ajal reisijatel ja lennundussektoril üldisemalt.

Eelmisel aastal sai selgeks, et liikmesriikidel ja kogu ELil puudub sellise sündmuse puhuks plaan; andmed, mida kasutati, olid puudulikud; meteoroloogid ei saanud või tegelikult ei tahtnud aidata ning kõik lihvisid täiuslikkuseni teineteise süüdistamise kunsti ja rakendasid pigem riskikartlikkuse kui riskijuhtimise poliitikat.

Austatud juhataja, ausalt öeldes said liikmesriigid eelmisel aastal asjaga hakkama. Kuid, austatud juhataja, see oli siis! Mis saab tulevikus? Kas meil on kõikehõlmav plaan järgmise vulkaanipurske jaoks? Kui see peaks juhtuma, siis kas liikmesriigid kooskõlastavad oma tegevust ELi tasandil? Ja – mis eriti tähtis – kas nad kaasavad lennundussektori ning eriti lennuettevõtjad, enne kui nad oma soovitused väljastavad? Peame vältima eelmisel aastal tehtud vigu, mis tekitasid mõttetu olukorra, kui üks riik sulges oma õhuruumi, samal ajal kui naaberriik jättis enda oma avatuks, mis tõi kaasa kaose, segaduse ja tohutu majandusliku kahju.

Lõpuks, austatud juhataja, Islandi vulkaan tõi esile ühe olulise asja: kriis tugevdas argumente ühtse Euroopa taeva kasuks paremini, kui ükski poliitik oleks seda suutnud. Meie roll on nüüd seda teemat kiiresti edasi arendada ja tulemusi saavutada, ehkki nagu tavaliselt on liikmesriigid tagasi pöördunud oma vana harjumuse juurde, milleks on selle nii vajaliku projektiga venitamine.

  Gesine Meissner, autor. – (DE) Austatud juhataja! Alles eelmises päevakorrapunktis rääkisime loodusõnnetustest. Sel juhul oli see loodusjõud, mis lennuliikluse täielikult seiskas. Eyjafjallajökull – igaüks vist teab nüüd selle vulkaani nime – purskas eelmisel aastal ja pani suure osa lennuliiklusest täiesti seisma. Muuseas, eelmise sõnavõtu ajal panin jälle tähele, et meil on suurepärane transpordi- ja turismikomisjoni esimees, sest see, mida ta ütles, sarnaneb väga sellega, mida mina soovisin öelda. Proovin nüüd oma sõnavõttu natuke muuta.

Tegemist oli tõepoolest kaosega – Brian Simpson juba ütles seda. Meie kui eurooplased, oma kõrgtehnoloogiliste vahenditega ja tegevuse ulatusliku kooskõlastamisega, olime sellele katastroofile reageerimisel ja lahenduste leidmisel tegelikult abitud. Me saime aru, et kokkuleppeid on sõlmitud liiga vähe. Siis lõime töökonna. Sellega tekkis meil küsimus, kas töökond tegelikult on saavutanud mingeid sisulisi tulemusi, mille üle võiks arutleda, ja kas ta on avaldatud mõne uuringu? Vähemalt mina pole ühestki teadlik. Kas tegelikult on konsulteeritud kõigi rahvusvaheliste ekspertidega selliste vulkaanipursete alal? Lõppude lõpuks, nagu me eelmisel aastal siin täiskogu istungil juba rääkisime, on vulkaanipursked muudes maailma osades palju sagedasemad kui Euroopas ning nemad seal kuidagi suudavad saada värsked andmed ja kogu olukorda koordineerida.

On veel midagi, mis meile muret teeb. 4. mail räägiti ka transpordiministrite nõukogus sellest, et vajame ühist Euroopa transpordisüsteemi. See võib sellistel juhtudel muidugi aidata. Kui kaugele oleme jõudnud sellega, et suudaksime järgmise vulkaanipurske korral paremini reageerida? Me ei suuda seda muidugi ennustada. See lihtsalt juhtub.

Mul on veel üks küsimus: kas teame täpselt, millist tehnoloogiat oleks vaja, et sellise olukorraga paremini toime tulla? Meil Saksamaal on kõigis andmeid koguvates ilmajaamades nüüd olemas asjakohased seadmed, Mis suudavad need värsked andmed väga kiiresti edastada lennuettevõtjate vastutavatele isikutele ning samuti lenduritele, nii et viimased saavad otsustada, kas lendamine on ohutu.

On veel üks asi, mida ei ole veel nimetatud, kuid mis minu arvates on selles kontekstis tähtis, nimelt: tuhakriis ja probleemid, mida see järgnevalt õhutranspordi sektorile tekitas, mõjutas kümmet miljonit reisijat ja muidugi ka paljusid äriühinguid. Mõned reisijad jäid kinni ega saanud oma reisi jätkata. Seepärast tekib küsimus, kuidas on lood reisijate õigustega. Meie lennureisijatel on õigused, kuid jääb mulje, et praegusel juhul neid alati täielikult ei järgitud. Võib-olla peaksime ka reisijate õigused veel kord läbi vaatama.

Siin on palju küsimusi. Johannes Hahn, ma ei tea, kas saate neile praegu vastata, sest transport ei ole tegelikult teie valdkond. Kui ei, siis ma olen kindel, et küsimustele, mille ma lisaks kirjalikult vastatavale küsimusele tõstatasin, võib vastata hiljem. Te näete, et see teema valmistab meile suurt muret. Lõppude lõpuks on õhutranspordi sektor väga tähtis, mistõttu vajame ka ühtset Euroopa taevast.

  Roberts Zīle, autor. – (LV) Austatud juhataja! Ma ei soovi niivõrd korrata seda, mida parlamendiliikmed juba ütlesid, vaid öelda seda, miks me tegelikult selle küsimuse esitasime. Neist sündmustest on möödunud peaaegu aasta ja on võimalik, et need lihtsalt unustatakse. Siiski soovisime tagada, et see teema oleks komisjonile endiselt tähtis, ning ootame volinikult neis lubatud küsimustes tegutsemist, arvestades eelmise aasta vulkaanipurske õppetunde. Sisuliselt tõestas see, et lennundusturg võib olla Euroopa Liidu siseturg rohkem kui ühegi muu transpordiviisi turg kogu Euroopas. See omakorda tähendab, et otsuste vastuvõtmine, samuti nende ettevalmistamine, võib nõuda menetlust, mis erineb sellest, mis on vajalik muude transpordiliikide puhul. Küsimuse all on nende andmete puudumine ja lennuettevõtjate mitteosalemine otsustusprotsessis, samuti asjaolu, et otsused tehakse liikmesriikide tasandil. Põhimõtteliselt muidugi tuleneb see seadusest. Siiski, vaatamata sellele, et ma kuulun fraktsiooni, mis toetab alati subsidiaarsuse põhimõtet, arvan praegusel juhul, et võttes arvesse eelmisel aastal valitsenud tegelikku olukorda, peaksime selle juhtumi alusel kaaluma, kas otsuseid ei tuleks rohkem langetada Euroopa tasandil. Ka reisijatele valmistab muret see, et eri lennuettevõtjad käituvad reisijatega erinevalt ja lennuettevõtjatelt kohtu kaudu hüvitise saamine pole alati kõige lihtsam. Ilmselgelt ei tohiks meil valitseda olukord, kus eri lennuettevõtjad saavad sellest kriisist erinevalt, erinevate kuludega välja tulla. Lõpetuseks kolmas asi, mida sooviksin rõhutada, on järeldus, mida sellest kriisist võib teha, nimelt et Euroopa Liidus eksisteerivad justkui mitmesugused saared, mis ei ole eri transpordiliikide kaudu muude Euroopa Liidu liikmesriikidega ühendatud. See tähendab, et kui plaanime sel aastal TEN-T võrgustikku ja TEN-T eelarvet järgmiseks finantsperspektiiviks, samuti ühtekuuluvuspoliitika eelarvet, siis peaksime ette nägema investeeringud muudesse transpordiliikidesse, nii et saaksime need n-ö saared ülejäänud Euroopa Liiduga ühendada. Tänan teid!

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! 2010. aasta aprillis Islandil toimunud Eyjafjallajökulli vulkaani purskel oli tohutu mõju, mis sundis ELi kiiresti tegutsema. Seepärast pakkus komisjon kohe välja meetmed ELi seisukoha kooskõlastamiseks ja reguleeriva raamistiku tugevdamiseks. See muudab Euroopa ka ülemaailmselt tugevamaks partneriks.

Komisjon tegeleb aktiivselt praktilise tööga, mille eesmärk on täpsustada senist vulkaanilise tuha vältimise metoodikat lennunduses. Näiteks on komisjon seitsmenda raamprogrammi raames esitanud sellekohase üleskutse pealkirjaga „Tehnoloogiline toetus õhutranspordi süsteemi kooskõlastamisele kriisiolukorras pärast olulisi häirivaid sündmusi”. Sellega paralleelselt valmistab Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ette eeskirju, mis käsitlevad lennukõlbulikkuse nõudeid ja riskihinnangut ohutuks lendamiseks vulkaaniliste ainetega saastatud õhuruumis.

Praktilisest seisukohast on seda lähenemisviisi arendatud tihedas koostöös EASAga. See lähenemisviis kajastab muu maailma praktikat. Selle juhtpõhimõtted on järgmised: esiteks vastutab lennuettevõtja oma tegevuse ohutuse eest. Enne vulkaanilise tuhaga saastunud õhuruumis tegusema asumist peab lennuettevõtja koostama ohutust puudutava riskihinnangu ja saama sellele järelevalveasutuse nõusoleku. Kui toimuvad olulised muutused, siis tuleb seda protsessi korrata.

Teiseks peab lennuettevõtja tõestama, et teabeallikad, mida ta oma ohutuse riskihinnangus kasutab, on korrektsed. Samuti peab ta tõestama oma pädevust ja võimet neid andmeid õigesti tõlgendada. Enne tegevuse alustamist peab lennuettevõtja saama tootjatelt konkreetse teabe õhus sisalduva tuha mõjust lennukile ja lennuki lennukõlblikkusele. See teave peab kajastuma ohutuse riskihinnangus.

Taoliste häirivate sündmustega tegelemisel on kesksel kohal liikmesriikide ja lennundussektori esindajate koostöös toimuv otsustamine. Kõikehõlmava ja kooskõlastatud tegutsemise tagamiseks lõi komisjon pärast 4. mail 2010. aastal toimunud transpordiministrite nõukogu kohtumist koos Eurocontroliga Euroopa lennunduskriisi koordineerimise üksuse. Pärast selle loomist on üksus mitmel korral kohtunud, et töötada välja oma struktuur ja menetlused. Üksuse kiire toimimise katsetamiseks ja kontrolliks osaleb see 13. ja 14. aprilliks 2010 kavandatud vulkaanipurske õppustel, mis toimuvad ÜRO lennundusorgani ICAO egiidi all.

Vulkaanilise tuha kriis näitas seda, kuivõrd tähtis on ühtne Euroopa taevas. Seepärast on komisjon selle rakendamist kiirendanud näiteks järgmiste sammude kaudu: ühtse Euroopa taeva toimivusskeemi ja sellega seotud kogu ELi hõlmavate toimivusmõõdikute vastuvõtmine, võrgu juhtimise funktsioonide rakenduseeskirjade vastuvõtmine, võrguhalduri nimetamine, funktsionaalsete õhuruumiosade rakenduseeskirjade ja juhendmaterjalide vastuvõtmine, endise Euroopa Parlamendi liikme Georg Jarzembowski nimetamine funktsionaalsete õhuruumiosade koordinaatoriks ning eeldatavalt 2011. aasta aprillis toimuv EASA pädevuse laiendamine lennuliikluse ohutu korraldamise reguleerimise valdkonnas.

Seepärast lubage mul lõpetuseks öelda, et komisjon jätkab tööd nende väga keeruliste ja tehniliste küsimustega. Komisjon töötab koos EASA, ICAO, liikmesriikide ja lennundussektoriga, selleks et tagada Euroopa õhuruumi ohutus.

  Mathieu Grosch, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Johannes Hahn! Loomulikult pean teie vastust komisjoni vastuseks ja samuti ei oota ma, et vastaksite konkreetsetele küsimustele, mille transpordi- ja turismikomisjon täna esitas.

Üks asi on selge: üle 100 000 lennu tühistati ja sündmus mõjutas üle 300 lennujaama ja rohkem kui 10 miljonit reisijat. Peame sellest sündmusest õppima. Ka see on põhjus, miks tõstatame täna selle küsimuse, sest väga kiiresti kutsuti üles kooskõlastamisele ja ilmselgelt seda ei juhtunud. Tegevuse kooskõlastamist ei ole võimalik 24 tunni jooksul improviseerida. Need on küsimused, millele täna vastuseid soovime, ning see ei ole ainult parlament, kes neid vastuseid soovib, neid ootavad ka Euroopa kodanikud.

Esiteks tahame teada, kas on paranenud teave nii selliste nähtuste mõju kui ka asukoha kohta?

Teiseks: milline on sel puhul edaspidi ELi asutuste roll ja milline on nende otsustusõigus? Kas meil on ka edaspidi 27 samaaegselt kehtivat ostust või kas on komisjon juba esitanud muid ettepanekuid ja millises ulatuses kaasatakse siin lennuettevõtjad? See küsimus kerkib väga tihti.

Kriisikomisjon, mis tõepoolest käib koos ja korraldab ka katseid, peaks kokku tulema. Oleks väga tähtis, et parlamenti ja seega ka Euroopa kodanikke nende katsete tulemustest teavitataks.

Mis puutub kooskõlastamist, siis on tähtis, et see toimuks ka kolmandate riikidega. Samuti on vaja rahvusvahelisel tasandil kokku leppida struktuurid, sest selles kontekstis puuduvad õhuruumil ja teatud katastroofide mõjul piirid.

Meie arvates on teine väga tähtis punkt reisijad. Räägime kümnest miljonist reisijast, kuid need kümme miljonit reisijat ei olnud ainult turistid, kes pidid oma puhkust pikendama või olid selle üle isegi rõõmsad; nende hulgas olid ka inimesed, kes pidid koju jõudma või kiiresti kuhugi reisima. Sellisel juhul ei saa me rääkida lihtsalt reisijate õigustest; pigem oleme kohustatud kooskõlastatult töötama selle nimel, et leida alternatiivid ja kasutada ulatuslikumalt muid transpordiliike. Näiteks peame vajaduse korral kiiremini eraldama raudteemarsruute. Ka seda pole võimalik 24 tunni jooksul improviseerida. Need on küsimused, millele soovime vastust ka kodanike ja reisijate nimel. Küsimus pole vaid nende õiguste selgitamises.

Viimaks, kuid see pole vähem tähtis – ja te rääkisite sellest –, õhuruumi osad või see, millest räägitakse kui funktsionaalsetest õhuruumiosadest: on tehtud ettepanek, et neid oleks seitse ja mitte 27. See võiks toimida. Siiski riskiksin täna lihtsalt ennustada, et 2012. aastaks me seda ei saavuta, sest liikmesriigid ei soovi seda. Sel puhul peame saatma ka väljapoole väga selge sõnumi selle kohta, et õhuruumiosade arvu vähendamine on kindlasti vajalik. Ka see võib toimida. Johannes Hahn, palun tulge Maastrichti – teil pole sinna väga kauge tulla. Seal juba toimib õhuruumi ülemise kihi suhtes kolme või nelja riigi koostöö. See on koht, kus kõik riikide tõstatud probleemid lahendatakse. Minge sinna, tehke selline ettepanek komisjonile ja kasutage seda Euroopa ja seitsme funktsionaalse õhuruumiosa jaoks eeskujuna. Seejärel suudame küsimuse 12 kuu jooksul reguleerida.

  Edit Herczog, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Kuna ma pole transpordikomisjoni liige, siis võivad mõned parlamendiliikmed imestada, miks tahan nii väga just sellest küsimusest rääkida. Kuid ma olin, nagu paljud teised, tuhapilve ohver. Reisisin Bakuusse ja sain tagasi läbi suurte raskuste.

See puudutab kõiki Euroopa kodanikke. See oli Euroopa võimalus näidata oma lisaväärtust – ja see ei tulnud meil välja. Ma arvan, et Euroopa kodanikud mõistsid, et EL polnud veel valmis ühtselt tegusema, kuid peame tagama, et oleksime järgmise sarnase juhtumi korral valmis ühtselt tegutsema. Seepärast arvan, et ühtse Euroopa taeva projekt on möödapääsmatult vajalik. Me kõik nõustume sellega.

Ehkki ma ei ole transpordikomisjoni liige, sooviksin öelda, et vaja ei ole mitte ainult ühtset Euroopa taevast, vaid ka sellega seotud ühtset Euroopa infrastruktuuri. Seepärast sooviksin siin täiskogu istungil juhtida tähelepanu sellele, kui vajalikud on selle eesmärgi saavutamiseks Galileo ja GMES – potentsiaalselt, kui suudame need rajada, kujutavad need endast suurepärast Euroopa infrastruktuuri. Seepärast töötame selle nimel, et saada neile teemadele oma eelarveread, kuid peame Euroopa kodanikele paremini selgitama, miks neid projekte vaja on.

Soovisin sõna võtta, et selgitada, et selles valdkonnas on lisaks Euroopa poliitikale vaja ka Euroopa infrastruktuuri.

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik! Pisut vähem kui aasta eest oli Euroopas liidu 27 liikmesriigist 23s suletud 300 lennujaama. See tekitas märkimisväärset rahalist kahju ja – nagu eelmised sõnavõtjad on osutanud – üle 10 miljonit inimest, kellest kõik polnud turismireisil, pidi reisi edasi lükkama ja muu transpordiviisi leidma.

See oli segaduse tagajärg, mida oli külvanud täiesti looduslik sündmus, mis asetas meid loodusega seoses olulisse konteksti ja mis põhjustas Euroopa taevas pretsedenditu paralüüsi.

Muidugi on vulkaanipurset raske ennustada ja veelgi raskem on ennustada vulkaanilise tuha pilve kujunemist – igatahes raskem kui ennustada lumesadu. Siiski tõstab selle pilve põhjustatud kriis esile kõik liidu lennuliikluse korraldamise vead ja puudused.

Neid kolme tegurit arvestades sooviksin esitada kolm ettepanekut olukorra parandamiseks: esiteks hädavajaliku koostalitluse kohta; teiseks vajaduse kohta ühenduse meetodi järele sellistele probleemidele reageerimisel; kolmandaks – ja see on loomulikult meie murede keskmes – reisijate õiguste kohta, mis on meie muredes kesksel kohal.

Rääkides neist esimesest, siis tõstatus kriisiga asjaolu, et absoluutselt elutähtis on tugevdada Euroopas transpordi koostalitlusvõimet, sest pilv näitas kätte mitte ainult Euroopa tasandi lennundussüsteemide piirid, vaid ka ja veelgi enam rongiliikluse piirid, sest väga paljud reisijaid ei suutnud leida alternatiivi. Nagu on näidanud viimasel aastal tehtud uuringud, võib arvata, et suurema koostalitluse korral poleks kriis olnud nii tohutu ulatusega ja liiklus oleks olnud natuke vähem halvatud.

Mis puutub teise probleemi, siis nii nagu finantskriisi puhul ja aruteludes, mida peame ühenduse meetodi üle võrreldes valitsustevahelise tegevusega, siis ka siin, transpordivaldkonnas, ei ole valitsustevaheline tegevus või 27 liikmesriigi killustatud reageerimine see, mis aitaks lahendada probleemid, millesse oleme sattunud ja mis võivad korduda, vaid pigem tõeline ühenduse meetod. See nõuaks ühenduse süsteemis Eurocontroli pädevuse suurendamist ja muidugi, nagu on ka juba öeldud, ühtse Euroopa taeva kiiret realiseerimist.

Kolmandaks on reisijad, kes on meie murede südames ja keskmes...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

Nagu te minu sissejuhatuseks öeldud sõnadest aru saite, jätsin ma kõige olulisema küsimuse viimaseks.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Esiteks sooviksin komisjoni tänada – see on midagi, mida ma väga tihti ei tee – selle eest, et väga järjekindlalt asetati rõhk ohutusele, seda ka mõnede lennuettevõtjate protestide taustal, kes soovisid probleemi alahinnata, sest sellistel probleemidel on rahaline mõju. Siiski peab ohutus ka edaspidi jääma juhtpõhimõtteks. Siiski on vajalikud mõned parandused, mida saame Euroopa tasandil teha.

Näiteks, kuidas oleks meie ühiste mõõtesüsteemide parandamisega? Kas meil on nüüd olemas strateegiad selle kohta, kuidas ja millise tööjaotusega selliseid saastamisjuhtumeid mõõta, nii et saaksime kiiremini teha enam-vähem usaldusväärseid avaldusi? Ma tean, et eriti ilmastikutingimuste tõttu on seda väga raske teha, kuid sooviksin teada, kas siin on kooskõlastamisega saavutatud mingit edu, nii et me vähemalt teostame mõõtmisi ja hindame neid samade kriteeriumide alusel.

Kokkuvõttes on see vulkaanilisest tuhast põhjustatud kriis näidanud, kui haavatav meie hästivarustatud õhutranspordi süsteem praegu on – see, on midagi, mis saab meile kõigile kohe selgeks juba meie lennujaamades. Tavalises tööolukorras põhjustab kahe- või kolmepäevane viivitus juba palju tagajärgi, mis teevad teenuse kasutamise tavalises tööolukorras üha raskemaks, rääkimata siis sellest, kui on välisest ilmastikusündmusest põhjustatud lisaprobleem, või midagi sellist nagu vulkaanilise tuha kriis; siis võrdub olukord tohutu kaosega. Meil pole veakindlat süsteemi ja ka selles valdkonnas peame olukorda parandama, sest süsteem on ainult nii hea, kui on selle võime asjakohastel juhtudel veakindlalt reageerida.

Samuti sai selgeks, et meie ees on veel üks suur puudus, nimelt üldine koostöö puudumine raudtee-, maantee- ja õhutranspordi vahel. Just seepärast, et meil on ebapiisav koostöö, polnud maa peal peaaegu üldse võtta asjakohaseid korvavaid meetmeid.

Mis puutub ühtset taevast, mille vajalikkus on muutunud ilmselgeks – sest kooskõlastatud meetmed oleksid igal juhul olnud paremad –, siis ütleksin, et seni kuni iga liikmesriik on veendunud, et ainult tema suudab tõeliselt tõhusalt oma õhuruumi kontrollida ja kõik teised on selleks absoluutselt võimetud – ja ma räägin siin meie Kesk-Euroopa õhuruumist –, ei saavuta me selles mingit edu. See egoism kahjustab Euroopa koostööd ja lõppkokkuvõttes ka Euroopa ideed. See tuleb täiesti selgelt välja öelda.

  Jacqueline Foster, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Seda on arutelu käigus juba öeldud, kuid ma kordan, et oleme teadlikud vulkaanilise tuha pilve põhjustatud häirete tohutust ulatusest. Nagu öeldud, tühistati üle 100 000 lennu, kümned miljonid äri- ja puhkusereisijad ei saanud vastavalt plaanile reisida, kaubad ja last jäid pidama või üldse vedamata, mõju ulatus ettevõteteni ning meie Euroopa lennuettevõtjad ja lennujaamad kandsid katastroofilisi rahalisi kahjusid. Kokkuvõttes läks see Euroopa lennuettevõtjatele maksma üle kahe miljardi euro. Kogu Euroopas ja liikmesriikides olid sellise olukorraga tegelemise eest vastutavad asutused absoluutselt halvatud ja ausalt öeldes, kui see olukord poleks olnud nii ränk, siis oleks see olnud tegelikult naeruväärne.

Kogu selles kaoses oli selge üks asi. Õhutransport on Euroopa majandusele tohutult tähtis ja üksikisikutena vajame edukat ning tõhusat õhutranspordi sektorit, kus meeskonna ja reisijate on ohutus on esikohal. Toetan rõõmuga suuliselt vastatavat küsimust kui sellist. Muu hulgas sel põhjusel kutsusin meie eelmisel täiskogu istungi arutelul selles küsimuses Euroopa Liitu üles uurima rahvusvahelist head tava vulkaanilise tuhaga toimetuleku küsimuses ja eriti rõhutasin Ameerikat, kus on sel teemal järgitud mõõdukamat lähenemisviisi. Mul on kindlasti hea meel asjaolu üle, et komisjon nõustus oma hinnangus kriisi kohta sellega, et Euroopa peab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kaudu menetlused läbi vaatama.

Rahvusvaheline hea tava ütleb meile, et vulkaanilise tuhaga seotud potentsiaalsete ohtude puhul tuleb vastutus anda lennuettevõtjatele osana nende ohutuse haldamise süsteemidest. Ametiasutuste roll on kontrollida lennuettevõtja ohutuse haldamise süsteeme tagamaks, et need vastavad kohustuslikele ohutusstandarditele. Sellist korda rakendavad USA ja muud riigid, kes on suutnud vulkaanipursetega hakkama saada ilma suurte häireteta lennuliikluses.

Hädavajalik on selge ja otsustav ühine juhtimine ja Euroopa Lennundusohutusamet peab tagama, et ELi liikmesriigid kohandavad oma praeguseid menetlusi, nii et lennuettevõtjad võtavad vastutuse ja edaspidi toetatakse neid selliste otsuste tegemisel.

Ja lõpuks, eelmise aasta aprillis ja mais toimunud kriisiga sai täiesti selgeks, et meie prioriteet peab olema nõuda ühtse Euroopa taeva ja SESARi täielikku rakendamist. Nii Euroopa tööstus kui ka maksumaksjad on neisse projektidesse investeerinud juba tohutuid rahasummasid ning meie kui Euroopa seadusandjad peame jätkama survet hästi tasakaalustatud, kuluefektiivsete ja struktuuriliste reformide saavutamiseks. Toetan voliniku täna öeldud sõnu! Loodame, et liigume nüüd edasi positiivsel toonil!

  Juozas Imbrasas, fraktsiooni EFD nimel. – (LT) Austatud juhataja! Kuna arutame täna jälle vulkaanilisest tuhast tingitud kriisi, siis näib, et see teema on ikka veel asjakohane ja et küsimused on jäänud vastuseta. Mõistame, et vulkaanid mingeid eeskirju ei järgi ja me ei saa välistada ettenägematuid olukordi. Kõik see on seotud lennunduse ellujäämisega, kuid lennukeid ei takista mitte ainult vulkaanid, vaid ka tormid, lumi ja muud sarnased nähtused. Arusaadavalt on võimatu elimineerida, peatada või ennustada kõike, mis lennunduses võib juhtuda. Selgelt peavad meie kaalutluste seas olema esikohal lennuohutus, inimeste elud ja nende reisimisvõimalused.

Mul on hea meel selle üle, et ühtse taeva algatuse rakendamisega järgitakse kõikehõlmavat programmi selle nimel, et nüüdisajastada lennuliikluse korraldamist. Nõustun kaasparlamendiliikmega, kes äsja ütles, et tuleb luua ka ühine infrastruktuur. Siiski, kui ma juba sellel peatun, siis sooviksin öelda, et täna peaksime kaaluma ja arutama alternatiivsete transpordiviiside arendamist. Selles valdkonnas on vaja rohkem edasi minna. Kriis mõjutas eriti Euroopa Liidu idapoolseid liikmesriike, kes lõigati Lääne-Euroopa ühest osast ära ja vastupidi muudele Euroopa Liidu liikmesriikidele puudus seal piisav võimalus valida alternatiivsed transpordiliigid. Nüüd teame, et meil on hädasti vaja luua alternatiivne teisene transpordisüsteem, üleeuroopalised võrgud, raudteevõrgud, alternatiiv õhutranspordile, sarnaselt sellele, mida on targasti tehtud elektri- ja telekommunikatsioonivõrkude puhul. Seepärast tuleb finantsperspektiivi arvestades seada üleeuroopaliste võrkude läbivaatamisel kaugeleulatuvamad eesmärgid. Maatransport ja eelkõige raudteed peaksid suutma õhutransporti sujuvamalt asendada, kui viimane ära langeb. On aeg kaaluda konkreetseid alternatiive ja need võimalikult kiiresti rakendada.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Nagu ka teised parlamendiliikmed siin, ei ole minagi transpordi- ja turismikomisjoni liige, kuid elan Põhja-Iirimaal, mis on saar Euroopa serval. Võite seepärast kujutleda kui elutähtsad on head õhu- ja meretranspordi ühendused mitte ainult meie majandusele, vaid ka isiklikuks reisimiseks.

Olen viimastel kuudel ja tegelikult isegi veel sel nädalal tegelenud nende konkreetsete valijate lahendamata juhtumitega, keda see kriis mõjutas. Vulkaanilise tuha kriisi ajal hinnati ainuüksi Ühendkuningriigi lendude puhul kulude suuruseks üle 200 miljoni naelsterlingu päevas. Seepärast on meil selle vältimiseks vaja palju suuremat koostööd ja palju paremat arusaamist headest tavadest, nii et meil võiks olla olemas plaan, et vältida edaspidi häireid ja sellist jubedat mõju majandusele.

Nagu ütlesin, olen saanud üksikutelt valijatelt palju kaebusi, millest enamik on suunatud lennuettevõtjate vastu, selle vastu, kuidas nad neid isikuid kohtlesid, ning selle vastu, et nad ei tunnistanud oma hoolsuskohustust. Paluksin komisjonil ka seda uurida.

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Muidugi teame neid kurbi lugusid, mida räägiti tuhapilve tekkimise ajal. Paljud inimesed ei jõudnud sugulaste matustele, laste pulma või muudele sarnastele üritustele. Need olid väga isiklikud kahetsusväärsed juhtumid, rääkimata siis veel rahalisest kulust, mis tekkis kümne miljoni inimese kannatuste tõttu. Nagu näete, ei toiminud tegelikult mitte miski.

Me ei saanud vastata, et ELil on sellisteks olukordadeks lahendus olemas, ning transpordi- ja turismikomisjoni esimees ütles õigesti, et seda ohtu polnud võimalik ette näha, seda poleks saanud kontrollida ja kogu olukord meenutas pigem täielikku kaost.

Nüüd peaks komisjon võimalikult kiiresti andma avalikkusele vastused, mida see ootab: vastused sellele, kas meil on tehnilised lahendused või kas lennuettevõtjad avastavad need. Kui on, siis millised need oleksid? Millised on edaspidi reisijate õigused, kui tekib sarnane olukord, kus inimesed ei saa lennata või koju jõuda? Millal tekib tegelik ühine Euroopa õhuruum? Inimesed muidugi tahavad vastuseid võimalikult kiiresti, nii et selline olukord ei sa enam väga kaua kesta. Milline on alternatiivne plaan? Millist transpordiviisi kavatsetakse kasutada? Seekord ei teadnud inimesed, mida teha. Mõned tellisid Hispaaniast Soome sõitmiseks takso, makstes tuhandeid eurosid. Selline olukord ei tohi tulevikus korduda: peaks olema plaan selle kohta, kuidas inimesi saab nende alternatiivsete kavade abil paremini teenindada.

Sel teemal soovin peatuda veel ühel siin nimetatud teemal ja teisel looduslikul takistusel: lumel. Detsembris jäid kümned tuhanded inimesed lumesaju tõttu Euroopa lennujaamadesse kinni. Minu kodumaal Soomes sajab pidevalt palju lund ja ka pakased on kõvad, kuid asjad toimivad. Seepärast tuleb ka Euroopa lennujaamad korralikult tööle panna. See ei ole liiga raske ja me lihtsalt ei tohi alla anda: küsimustega tuleb tegeleda, et tagada kodanike õiglane kohtlemine.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Islandi vulkaanipurse ja ka eelmisel aastal sadanud tohutud lumekogused häirisid väga Euroopa lennuliiklust ning sellel olid olulised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Selleks et edaspidi sarnaseid olukordi vältida, küsiksin komisjonilt, millised peamised uued õigusnormid on komisjonil kavas lennureisijate õigusi käsitleva õigusliku raamistiku parandamiseks.

Vaatamata vulkaanilise tuha nõustamiskeskustele Londonis ja Toulouse’is, mis kuuluvad ICAO loodud üheksast sellisest keskusest koosnevasse rahvusvahelisse võrgustikku ja Londonis asuvale spetsiaalsele keskusele, mis väljastab vulkaanilise tuha pilvede riskikaarte, on meil lisaks vaja parandada Euroopa infrastruktuuri, võttes kasutusele vulkaanilise tuha pilvede kontsentratsiooni reaalajas mõõtva süsteemi.

Määruses (EÜ) nr 1070/2009 Euroopa lennundussüsteemi toimivuse ja jätkusuutlikkuse parandamise kohta nõutakse, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed, et tagada funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamine 4. detsembriks 2012. aastal.

Soovin komisjonilt küsida, kas ühtse Euroopa taeva rakendamine järgib nimetatud ajakava. Samuti peab Euroopa Liit tagama koostalitluse ja eri transpordiliike hõlmava Euroopa marsruutide piletite broneerimise ja müügi süsteemi. Euroopa Liidul on vaja kiirraudteesüsteemi, mis ühendaks kõiki Euroopa pealinnu ja linnu.

  Liam Aylward (ALDE). – Austatud juhataja! Eelmisel aastal toimunud vulkaanilise tuha kriisi tõttu tühistati peaaegu 100 000 lendu, mis tähendas reisijatele täielikku kaost. Soovin täna juhtida komisjoni tähelepanu just sellele, milline oli kriisi mõju reisijatele.

Kriis mõjutas rohkem kui kümmet miljonit inimest ja lendude tühistamised tähendasid tuhandetele reisijatele olulist majanduslikku kulu. Lennujaamades on küll märgid ja voldikud, milles teavitatakse reisijaid nende õigustest, kuid sellest on tihti vähe kasu lendude tühistamiste või suurte häirete korral, näiteks selliste puhul, mida põhjustas tuhapilv. ELi õiguse kohaselt on reisijatel õigus saada neid teenindavatelt lennuettevõtjalt teavet ja abi.

Tegelikult kulutavad aga enamik reisijatest, kelle reis on häiritud, palju aega ja raha, otsides teavet ja alternatiivseid pileteid või taotledes lennuettevõtjatelt hüvitist. See on küsimus, mille puhul komisjon peab tulemuslikumalt tegutsema. Kõige rohkem ärritab reisijaid sellises olukorras see, kui nad peavad otsima teavet ja kontakti lennuettevõtjatega. Nad on küll oma õigustest teadlikud, kuid sellest on vähe kasu, kui nad ei saa lennujaamast edasi või ei saa lennuettevõtjaga ühendust.

Ma küll mõistan, et tuhakriisi ajal olid lennuettevõtjad pretsedenditu surve all, olles sunnitud tegelema tuhandete reisijatega – ja peab tunnistama, et mõned said suurepäraselt hakkama –, kuid üldiselt on inimestel väga raske saada teavet ja abi siis, kui seda vaja on.

2010. aasta detsembris halva ilma tõttu reisimisel tekkinud kaos on veel üks tõestus selle kohta. Reisijad vajavad värsket teavet, kuid oma õiguste realiseerimiseks peavad nad saama suhelda lennuettevõtjatega. Lennuettevõtjad, lennujaamade klienditeenindus ja teabeteenistused peavad olema paremini kättesaadavad reisijatele, kelle reis on häiritud. Ei piisa sellest, et Euroopa Liidu kodanikke teavitatakse nende reisijaõigustest, neid tuleb ka aidata nende õiguste realiseerimisel, kui reisimises valitseb kaos.

  Michael Cramer (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! See oli loodusõnnetus, millel oli paljudele inimestele kohutavad tagajärjed. Võrreldes aga Austraalias samal ajal toimunud üleujutuste ja tormiga või Uus-Meremaa Christchurchi maavärinaga, pääsesime kõik tervelt. Ohutus oli absoluutne prioriteet – ja seda õigustatult. Volinik Kallas langetas koos ELi liikmesriikide transpordiministritega õige otsuse.

Ma ei mõista lennuettevõtjate vastu suunatud kriitikat. Ilmselgelt kandsid nad kaotusi – on räägitud kahest miljardist. Siiski on vale panna lennuettevõtjaid vastutama selliste otsuste eest, kas lennud toimuvad või mitte. See otsus tuleb teha poliitilisel tasandil. Ohutus peab olema esmane prioriteet. Kujutage ette, kui mõni lennuk oleks vulkaanilise tuha tõttu alla kukkunud. Siis oleks meil siin täiesti teistsugune arutelu, nimelt arutelu selle üle, kui vastutustundetu oli lubada isegi ühel lennukil õhku tõusta.

Nagu täiesti õigesti on öeldud, vajame tagavaraplaani ja alternatiiv on raudteesüsteem. Lennuettevõtjad saavad Euroopa maksumaksjatelt 30 miljardit eurot aastas seetõttu, et nad on erandkorras kütusemaksust vabastatud. See raha tuleb vähemalt osaliselt investeerida raudteesüsteemi, nii et meil oleks sedasorti katastroofi korral alternatiiv.

Ohutus eelkõige – just seda nõuavad inimesed ja täiesti õigustatult. See peab ka edaspidi nii jääma.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! See olukord näitas, et Euroopa ei olnud tegelikult selleks kriisiks valmis. Vaatamata sellele, mida meile siin parlamendis on räägitud, ütlevad eksperdid, et meie reaktsioon oli ülepingutatud ja mõned lennud oleks kindlasti võinud lubada teha. Siiski näitab see sellegipoolest paralüüsi, millest me end leidsime, kahtlemata tohutut ulatust. Muidugi on õigus eelmistel sõnavõtjatel, kes rääkisid raudteevõrgu kui teatud alternatiivi arendamisest. See on ilmselge. Lennunduse valdkonnas on probleemi lahenduseks kindlasti parem kooskõlastamine ja Euroopa Lennundusohutusamet rolli tugevdamine. Lisaks sellele on hea, et Euroopa Parlament võttis novembris vastu selles küsimuses sobiva määruse. See oli samm õiges suunas.

  Béla Kovács (NI). – (HU) Austatud juhataja! Vulkaanipurse sunnib meid transpordi prioriteete ümber mõtlema. On aeg alustada raudtee eelistamist keskpika, kuni 1500 km vahemaa transpordis, milleks võiks vastavalt vajadusele kasutada toetusi, makse ja muid reguleerimismehhanisme. Oluliseks kaalutluseks on see, et arvestatav siseturu nõudlus on olemas nii raudteede nüüdisajastamise kui ka veeremi ehitamise puhul ning mõlemad võiksid luua palju töökohti. Kui arvestame lennujaamade lennule registreerimise ja transfeeri aegu, siis pakuvad lennukid kiirrongidega võrreldes minimaalset ajasäästu, põhjustades samas märkimisväärseid süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mürasaastet. Me ei saa küll vulkaanipurskeid ära hoida, kuid saame parandada nende prognoosimise tehnoloogiat ja seda, kuidas hindame neist tulenevaid olukordi. Siiski saab tõeline lahendus saabuda vaid transpordi-, energia- ja tööstuspoliitika ümberkujundamisega, sest vulkaanipursked ei saa raudteetransporti häirida või kui, siis ainult kohalikul tasandil.

  Christine De Veyrac (PPE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Nagu paljud meist on just öelnud, on eelmise aasta aprillis toimunud vulkaanipurse Islandil valus näide Euroopa taeva killustatusest ja ebatõhususest. Kõiki, kes me siin istungisaalis viibime, puudutas see otseselt. Viis miljonit kodanikku jäid lõksu, ilma et neile oleks olnud kättesaadav alternatiivne transpordiviis. Aasta pärast seda erakordset sündmust pole uued Euroopa meetmed veel teoks saanud.

Volinik, ütlesite, et esimesed vulkaanilise tuhaga seotud kriisiõppused, on kavas 13. ja 14. aprillil ja neid koordineerivad Eurocontrol, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) ja Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA), kuid Euroopa tasandil peab ohutusmeetmeid kindlasti koordineerima Euroopa Lennundusohutusamet (EASA).

Londoni ja Toulouse’i visuaallähenemiskaartide (VAC) andmeid tuleb nüüdisaegsemate tehnoloogiate abil kindlasti täpsustada. Kuid nagu me eelmise aasta aprillis siiski nägime, võivad andmed olla vastuolulised ja viia selleni, et kõik liikmesriigid võtavad oma õhuruumi sulgemise kohta vastu otsuseid, mille aluseks on pigem emotsioonid kui teave.

Sel puhul on ülitähtis EASA roll andmete ühtlustatud tõlgenduse väljapakkumisel, samuti teabe tsentraliseerimise ja asjakohase levitamise tagamisel. Lisaks visuaallähenemiskaartidelt saadavatele andmetele peab EASA looma mehhanismi kättesaadavate andmete kogumiseks tihedas koostöös liikmesriikide, lennuettevõtjate ja nende lenduritega.

See teabe tsentraliseerimine ja kõigi asjaomaste osapooltega kooskõlastamine hoiab ära kaose ja ebajärjekindluse, mille tunnistajaks eelmisel aastal olime. Seega ootan, et komisjon koos EASAga esitaks lähimas tulevikus konkreetsed ettepanekud, mis integreeritaks täielikult ühtse Euroopa taeva rakendamisse.

  James Nicholson (ECR). – Austatud juhataja! Vulkaanilise tuha pilvest tingitud kriis põhjustas eelmise aasta aprillis ja mais tohutu segaduse. Nagu Jacqueline Foster ütles, said paljud meist aru, kui palju me nüüdisaegsest lennuliiklusest sõltume. Kindlasti, kui elate sellises kohas nagu mina, kus on võimatu lennukit kasutamata tööle jõuda, siis tõesti teeb selline asi teile asja selgeks. Kõigil, kes sel ajal reisisid, on tõenäoliselt oma lugu jutustada, ja mõned inimesed sattusid väga suurtesse raskustesse. Lisaks kandsid lennuettevõtjad ja muud ettevõtted ärajäänud lendude ning väljapääsmatus olukorras olevate reisijate tõttu olulist majanduslikku kahju.

On öeldud, et see võib uuesti juhtuda. Ma arvan, et peame selleks valmis olema, sest näib, et eelmisel korral oli väga palju otsustamatust. Lubage mul olla väga aus: mina, kes ma iga nädal lendan, soovin siis, kui ma olen seal 39 000 jala kõrgusel, eelkõige seda, et minu reis oleks ohutu ja turvaline, seepärast ei vaidle ma kunagi turvalisuse üle. Peame tagama, et reisijate ohutus oleks esikohal. Arvan, et see on üldnimetaja, mida peaksime toetama.

  Artur Zasada (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Ütlen seda veel kord: 100 000 tühistatud lendu, kümme miljonit reisijat, kes ei jõudnud sihtkohta, kaks miljardit eurot kahju lennuettevõtjatele. Mulle ei meenu, et Euroopa lennuliiklus oleks kunagi varem sel moel halvatud olnud. Avaliku arvamuse ja lennundussektori survel teatas Euroopa Komisjon juba eelmise aasta aprillis kiiretest ja otsustavatest meetmetest. Kahjuks on vulkaaniline tuhk nüüd settinud ja komisjoni eesmärgid on langenud koos sellega. Siiani pole sarnasteks olukordadeks koostatud Euroopa kriisiohjamise kava. Samuti pole veel suudetud kokku leppida ohutusekspertide, lennukitootjate, lennuettevõtjate ja sektori reguleerivate asutuste ühist seisukohta. Seepärast tuleb täna esitada järgmised küsimused: mida on selle nimel möödunud aastal tehtud? Kui sarnane vulkaanipurse toimuks täna, siis kas reageeriksime erinevalt kui aasta tagasi? Millal esitatakse meile konkreetsed meetmed?

Peame pidevat dialoogi ühtse Euroopa taeva, keha- ja vedelikuskannerite ning loodusõnnetustega, näiteks vulkaanipursete või talve raske pealetungiga, seotud menetluste üle. Samal ajal suureneb lennuliikluse maht Euroopa kohal aastast aastasse. Sõnade aeg on ümber saamas. Euroopa taevas vajab tuleviku tarbeks kiireid ja häid lahendusi ning ma kutsun komisjoni tungivalt üles seda suurt tööd lõpetama! Suur tänu teile!

  Ismail Ertug (S&D). – (DE) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Eelmisel aastal näitas vulkaaniline tuhk meile aukartustärataval viisil kätte meie nõrgad kohad. Seepärast tekib küsimus, kuidas peaksime edaspidi sarnastes olukordades käituma. Muidugi on eelkõige küsimus lennuki pardal viibivate inimeste ohutuses. Muidugi tuleb arvestada ka seda, mida kavatseme teha rahaliste kahjudega. Seepärast on minu küsimus komisjonile – Johannes Hahn, võib-olla saate selle ka Siim Kallasele edasi öelda – selle kohta, mis meil konkreetselt kavas on. Ütleksin, et eriti tähtis on, et võtaksime üle katselendude ja piirväärtuste kooskõlastamise. See on väga tähtis selleks, et teaksime, millised lennukid võivad startida ja millal.

Volinik, mul on veel üks märkus: väga tähtis – ja sellest on juba mitu korda räägitud – on luua ühtne Euroopa taevas. Mida kavatseb komisjon teha, et sundida liikmesriike oma vastavaid kohustusi tegelikult täitma? Lõppude lõpuks on selle all ju nende allkirjad.

Teine tähtis küsimus, millele täna on juba mitu korda viidatud, on järgmine: mis saab nüüd õhutranspordi reisijate õigustest. Alates 2004. aastast on meil olemas määrus (EÜ) nr 2061. Mida kavatseb komisjon sellega ette võtta? Oleme teadlikud mitmesuguste lennuettevõtjate rahaliste kahjude probleemist. Samuti sooviksin veel kord osutada, et vajame õhutranspordi alternatiive ja selle all mõtlen ma raudteesüsteemi. Samuti olen ka mina üks nendest, kes usub, et peame suurlinnad – Euroopa pealinnad – ühendama. Ka sellisel juhul on vastuseks see, et vajame Euroopa suuremat, mitte väiksemat sekkumist.

Oleksin rõõmus, kui komisjon neile küsimustele tähelepanu pööraks.

  Carlo Fidanza (PPE). – (IT) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Esmalt sooviksin tänada Marian-Jean Marinescut selle eest, et ta nii tungivalt seda arutelu nõudis.

Peaaegu aasta pärast sündmust oleme kogunenud siia, et arutada seda delikaatset küsimust, mille puhul said kahju nii reisijad kui ka ettevõtted, kes tegutsevad lennunduses ja – ärgem unustagem – ka muudes sektorites.

Seepärast pean vajalikuks järgida kaheharulist lähenemisviisi. Ühest küljest tuleb tugevdada asutuste ja sidusrühmade vahelist kooskõlastamist, lõpuks hakata tegelema Eurocontroli reformiga, mis ei ole, muidugi, otseselt Euroopa institutsioonide ees vastutav asutus, kuid mis oli igal juhul kriisi haldamise ja tulemusliku haldamise puudumise keskmes.

Tõestamist on leidnud ainult matemaatiliste mudelite ebapiisavus, mis viis selleni, et konkreetsete riikide asutused sulgesid õhuruumi peaaegu täielikult, isegi siis, kui selleks puudus vajadus. Praktikas katsetatud mudeli ja arenenumate tehnoloogiate puudumisel viis liigne ettevaatlikkus väga suurte kahjude ja ebamugavusteni.

Lisaks peame otsustavalt edasi liikuma ühtse Euroopa taeva realiseerimisel, arendades kõiki funktsionaalseid õhuruumiosi kiiremini, et vähendada õhuruumi haldamise killustatust ja tagada nende tulemuslikum haldamine. Teisest küljest tuleb tagada reisijate õigused. Siinkohal loodan et komisjon saab võimalikult kiiresti esitada oma reisipakette käsitleva direktiivi läbivaatamise tulemused, et selgitada tagatiste ja vastutuse raamistikku erakordsetes olukordades ja samuti mis tahes muutusi reisijate õigusi käsitlevates normides, juhul kui erakordsed olukorrad kestavad kauem.

Samuti oleks vajalik – seda on öeldud ka teised kaasparlamendiliikmed – algatada eriolukordade puhuks plaan, milles peab ette nägema alternatiivsed liikumisvõimalused, alternatiivne transpordiviis juhuks, kui sarnane olukord peaks korduma.

  Dominique Riquet (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Sooviksin tänada parlamendiliikmeid, kes juba sõna võtsid, rõhutades Euroopa õhutranspordi integratsiooni kõiki puudusi õhuruumi kasutamise, maapealsete struktuuride ja kaubandusvõrkudega. Ka mina sooviksin konkreetsemalt rõhutada õhuruumiga mitteseotud aspekte, mille vulkaanikriis ilmsiks tõi; see tähendab õhutranspordile alternatiivsete transpordivõrkude puudumist, eriti raudteevõrkude puudumist, millele täna hommikul juba viidati, ja eelkõige integreeritud teabesüsteemide puudumist, mis võimaldaksid reisijatel kiiresti leida teavet kättesaadavate alternatiivsete transpordiviiside kohta.

See õnnetus peab panema meid tööle alternatiivsete, tõhusate ja konkurentsivõimeliste transpordiliikide väljaarendamiseks. Sel puhul peaks selles suunas liikuma ka esimese raudteepaketi läbivaatamisega, samuti infrastruktuuripoliitika uuendamisega üleeuroopaliste transpordivõrkude kaudu.

Lisaks sellele kutsun komisjoni üles tõsiselt kaaluma kõigi vastastikku seotud transpordiliikide jaoks ühtse teabe- ja broneerimisliidese loomist.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa ei olnud selliseks kaoseks valmis ja kriisiohjamise eest vastutavad asutused ei tulnud oma ülesannetega toime. Lennuliikluse keelamise tulemusena kaotasid lennuettevõtjad 400 miljonit USA dollarit päevas. Kaotatud piletimüügile tuleks lisada lennujaamadesse kinni jäänud reisijate majutuse, toitlustamise ja transpordi kulu.

Seismilised ja vulkaanilised protsessid ei ole maailmas uudis ning edaspidi võib toimuda veel vulkaanipurskeid. Kahjuks ei ole selliseks olukorraks sobivat ravimit. Sellistes olukordades peaks Euroopa Liit keskenduma oma kodanikele lendamisele alternatiivsete transpordiviiside tagamisele. Hea lahendus oleks liidus TEN-T võrgustiku loomise osana ühise raudteeühenduste võrgustiku loomine ja kiirraudteetranspordi parandamisele keskendumine. See oleks sedasorti probleemide lahendamisele kaasaaitamisel kindlasti tulemuslik. Tänan teid!

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Austatud juhataja, Johannes Hahn! Ka mina pole transpordi- ja turismikomisjoni liige, kuid usun, et me kõik peame tuhakriisist õppima. Nagu siin täna juba öeldi, peab lahenduste leidmisel edaspidi olema juhtpõhimõtteks „Ohutus eelkõige”. Peame arendama raudteid ja Euroopa raudteevõrku. Siiski on meil maavärinate, tuhapilvede, üleujutuste või muude sarnaste katastroofide korral vaja ka mingis vormis reisijateveo ja kaubaveo üldist kooskõlastamist.

Riiklikud kontaktpunktid, nagu need, mida praegu luuakse tervishoiusektoris piiriüleseks raviks, näivad siin olevat peaaegu ilmselgeks lahenduseks – riiklikud kontaktpunktid, kuhu igas vanuses inimesed saavad pöörduda. On fakt, et praegu näen õhutranspordis ka teatud põlvkondadevahelist ebavõrdsust. Tänapäeval on peaaegu võimatu ilma Internetita teavet saada. Peaksime ka selle küsimuse lahendamiseks koostööd tegema.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Nagu paljud kolleegid on öelnud, häiris 2010. aastal toimunud vulkaanilise tuha kriis oluliselt lennuliiklust ja põhjustas majanduslikku kahju, kahju, mille suurust ei ole siiani kindlaks tehtud. Kriis mõjutas otseselt enam kui 10 miljonit reisijat, sest kogu Euroopas tühistati 100 000 lendu. Mina elan Iirimaal ja Iiri lennureisijad sattusid tuhapilve tõttu väga suurtesse raskustesse, sest Iirimaal puuduvad Euroopaga maismaaühendused. Pidin Strasbourgi jõudmiseks kasutama praame ja ronge taksosid ja autosid ning selleks kõigeks kokku kulus mul 24 tundi ilma magamata. Muidugi on see kokkuvõttes väike hind. Peame tagama, et ohutus oleks esikohal.

Siiski tegi see olukord selgeks tungiva vajaduse ühise poliitika järele. Tervitan volinik Kallase hiljutisi algatusi ühtse Euroopa taevas rakendamiseks ja funktsionaalse õhuruumi loomiseks. Samuti tervitan volinik Hahni siin täna tehtud avaldust ja toetan täielikult neid meetmeid, sest vulkaanilise tuha pilved ei tunnusta ühtegi poliitilist või geograafilist piiri.

  Ádám Kósa (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu minu kaasparlamendiliige Marian-Jean Marinescu juba märkis, osutas vulkaanilise tuha kriis, et Euroopa ei olnud selliseks olukorraks ei strateegiliselt ega tehnoloogiliselt valmis. Sooviksin juhtida komisjoni tähelepanu asjaolule, et see mõjutas oluliselt ka teabe levitamist ja kättesaadavust. Kommunikatsioonikaose tõttu said kriisi negatiivset mõju tunda halvemas olukorras olevad rühmad, näiteks väikeste lastega perekonnad ja puuetega isikud, kes ei saanud asjakohaselt reageerida. Küsin komisjonilt, kas pärast 2010. aasta aprilli on sarnases kriisiolukorras igal reisival kodanikul juurdepääs asjakohasele teabele, selleks et kasutada asjakohaselt oma õigust teabele.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Sooviksin tänada austatud parlamendiliikmeid mõistmise eest, arvestades, et ma pole selle teemaga kursis! Austatud parlamendiliikmed! Teil on õigus, et minu kolleeg, asepresident Siim Kallas, teeb suurepärast tööd ja vajaduse korral saate oma konkreetsetele küsimustele kirjalikud vastused. Siiski sooviksin teid huvitava arutelu eest tänada, eriti arvestades, et nii nagu teid, mõjutasid need sündmused ka mind mitmel viisil isiklikult. Seepärast sooviksin lõpetuseks öelda järgmist.

Eelmise aasta vulkaanilise tuha kriis osutas selgelt vajadusele, et teeksime koostööd leidmaks lahendused, mille abil vältida õhuruumi sulgemist, mille tunnistajaks me olime. Seda arvestades ei tohi sellega seotud meetmed siiski vähendada ohutuse taset, mille poolest lennundus on kogu maailmas tuntud – ja nii oli see ka eelmise aasta aprillis.

Kriisid ei ole Euroopa Liidus uudis ning ELi reaktsioon sellele kriisile oli õigeaegne ja tõhus. See näitas tsentraliseeritud Euroopa meetmete tähtsust ulatuslikus kriisiolukorras. Mis puutub konkreetselt Eyjafjallajökulli sündmust, siis leidsid veel kord rõhutamist ühtse Euroopa taeva algatuse kontseptsioon, sihid ja eesmärgid. Nagu tunnistab ministrite nõukogu, on vaja selle rakendamist kiirendada, et saada kätte kogu selle rakendamisest tulenev kasu.

Komisjoni seisukohalt jääb keskseks küsimuseks ühtlustatud lähenemisviisi tagamine ja kokkulepitud meetmete kohaldamine tuleviku kriisiolukordades. See on kõigile Euroopa kodanikele kasulik. Kavatseme lennureisijate õigused 2012. aastal läbi vaadata. Kokkuvõttes on kooskõlastatud otsustusprotsessi soodustamiseks eriti oluline lennundussektori osalemine.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Suurte Euroopa õhuruumi osade sulgemine Islandi vulkaanipurske tõttu eelmise aasta aprillis ja mais häiris väga liiklust, põhjustas majanduslikku kahju ja mõjutas otseselt kümmet miljonit reisijat. Ma usun, et eelkõige vastutavad lennuohutuse eest lennuettevõtjad. Seepärast tuleb neid varustada täpsete andmetega. Lendurid on koolitatud erakordsete lennutingimustega hakkama saama, reguleerivad asutused vaatavad läbi, kontrollivad ja kinnitavad lennuettevõtjate ohutusjuhiseid ning lennuettevõtjatel on vajalik kogemus vulkaaniliste piirkondade kohal tegutsemiseks, mida näitavad ka nende senised tulemused ohutuse valdkonnas. Seepärast peaks riski hindamise ja ohutuse tagamise eest vastutama lennuettevõtja (lendur), näiteks valides marsruute; otsustades, millal on vaja marsruuti muuta; võttes arvesse kogu kättesaadavat teavet (parem teabega varustamine ja lennukite parem tehniline varustatus). Loodan, et komisjon suhtleb asjakohaste asutustega tagamaks, et edaspidi lubatakse neil oma tööd teha.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Täna toimus Euroopa Parlamendis arutelu vulkaanilise tuha kriisi üle. Eelmisel aastal Islandil toimunud vulkaanipurse häiris väga lennuliiklust Euroopa kohal. See põhjustas suurt majanduslikku kahju ja mõjutas otseselt kümmet miljonit reisijat. Kindlasti ei ole liidu huvides loodusjõududega võitlemine, kuid sarnaste tulevikus juhtuvate kriiside prognoosimise võimalus võimaldaks kindlasti majanduslikku kahju vähendada ja Euroopa kodanike mugavust suurendada.

Arutelu käigus arutati küsimusi, mis seonduvad tehnilisse varustusse investeerimise edusammude ja andmeedastussüsteemidega reaalajas ilmaprognooside edastamiseks. Euroopa Komisjonile esitati küsimusi ühiste otsustusprotsesside läbipaistvuse ja reageerimise parema kooskõlastamise kohta. Samuti kaaluti seda, millised on edaspidi lennuliikluse mahu kasvu tagajärjed ja milliseid meetmeid tuleks võtta, et muuta Euroopa Lennundusohutusamet praktiliste muudatuste teostamise eest vastutavaks.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Loodusõnnetused on muutunud nii tugevamaks kui ka sagedasemaks. Hiljutine Islandi vulkaanilise tuha pilv, mis registreeriti eelmise aasta aprillis ja mais, mõjutas ulatuslikult kogu Euroopa õhuruumi: sel ajal seisis 75% lennujaamade võrgustikust ja kriis põhjustas märkimisväärset majanduslikku kahju ja mõjutas umbes kümmet miljonit reisijat.

Selleks et lennuliikluse häireid edaspidi vältida, on kindlasti vaja kaaluda kriisiohjamise meetmeid. See tähendab, et tuleb investeerida tehnilisse varustusse maal ja õhus, et anda reaalajas täpset teavet. Lisaks on kindlasti vaja määratleda eri asutuste roll ja ülesanded kriisiohjamise protsessis, nii et toimuks kooskõlastatud koordineerimine eri poolte suuremate kahjude ärahoidmiseks. See sündmus näitab, et väga tähtis on arendada Euroopa õhuruumi integratsiooni ühtse Euroopa taeva algatuse kaudu. Lennuliikluse mahu pidev kasv, Euroopa õhuruumi killustatus ja ettenägematud sündmused, nagu vulkaanilise tuha pilv, näitavad, et EL peaks oma õhuruumiga seotud menetlusi kooskõlastama ja ühtlustama, pakkudes sellega Euroopa lennundussektorile lisaväärtust.

(Istung katkestati kell 11.35 ja jätkus kell 12.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

6. Presidentuuri avaldus

  President. – Head kolleegid, parlamendiliikmed! Homme, 11. märtsil tähistame seitsmendat korda Euroopa terrorismiohvrite päeva. See päev on pühendatud üle 5000 terrorismi ohvrile Euroopas. Terroristid on kuulutanud tsiviilisikutele sõja. Nad ründavad kohtades, kus tavalised inimesed peaksid end oma kodumaal turvaliselt tundma. See on häbiväärne, reetlik ja argpükslik. Seetõttu ei saa terrorismi kunagi õigustada. Meie, eurooplased, oleme tugevad ja ühtsed. Ükski terroristlik või kuritegelik ühendus ei suuda kõigutada meie usku väärtustesse, mis on meie ühinenud Euroopa aluseks.

Head kolleegid! Palun tõusta minutiliseks leinaseisakuks terrorismi ohvrite mälestuseks!

(Täiskogu tõusis ja toimus minutiline leinaseisak)

7. Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomine (kirjalik deklaratsioon) (vt protokoll)

8. Raskeveokite kokkupõrked (kirjalik deklaratsioon) (vt protokoll)

  President. – Kõigepealt loen teile ette kaks kirjalikku deklaratsiooni. Esimese esitasid Marc Tarabella, Regina Bastos, Pascal Canfin, Marie-Christine Vergiat ja Renate Weber ning see käsitleb Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomist. Deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendi koosseisu enamus. Seepärast edastatakse see deklaratsioon vastavalt kodukorra artiklile 123 adressaatidele ja avaldatakse koos allakirjutanute nimedega selle istungi vastuvõetud tekstides.

Teise kirjaliku deklaratsiooni esitasid Fiona Hall, Inés Ayala Sender, Isabelle Durant, Dieter-Lebrecht Koch ja Sabine Wils ja see käsitleb raskeveokite kokkupõrkeid. Deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendi koosseisu enamus. Seepärast edastatakse see deklaratsioon vastavalt kodukorra artiklile 123 adressaatidele ja avaldatakse koos allakirjutanute nimedega selle istungi vastuvõetud tekstides.

  Mike Nattrass (NI). – Austatud president! Arvestades seda, millest me just äsja rääkisime, sooviksin öelda, et selle hoone julgeolekut on tugevdatud, ja soovin edastada meie tänu inimestele, kes meid kaitsevad! Sooviksin, et kinnitaksite, et Brüsseli turvarežiimi rikkumisi, millest mõned olid seotud tulirelvadega, uuritakse intensiivselt. Need rikkumised on seadnud meie töötajad, meie külalised ja meid endid suurde ohtu. Samuti sooviksin, et kinnitaksite, et vajaduse korral võetaks kõrgem juhtkond vastutusele ning sõdureid ei ohverdataks kindralite kaitseks.

(Aplaus)

  President. – Sooviksin teile kinnitada, et seda küsimust vaadatakse pidevalt läbi, selleks et suurendada meie parlamendi turvalisust.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud president! Head kolleegid! Soovin kirjaliku deklaratsiooni nr 84/2010 allkirjastamise puhul tänada loomulikult kõiki, kes koos minuga sellele alla kirjutasid: Regina Bastos Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, Pascal Canfin Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonist, Marie-Christine Vergiat Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonist ja Renate Weber Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist. Üheskoos suutsime koguda allkirjade enamuse.

Tänan sotsiaalse majanduse valdkonnas tegutsevaid osapooli, kes asusid tegutsema ja tegid võimalikuks selle, et parlament saatis komisjonile selge sõnumi, et viimane lõpuks tunnustaks ühtset Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja!

(Aplaus)

9. Hääletused

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuste tulemused ja muud üksikasjad (vt protokoll))

9.1. Ungari meediaseadus (B7-0191/2011) (hääletus)

Enne hääletust

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president! Enne kavas olevat hääletust Ungari meediaseadust käsitleva resolutsiooni üle, sooviksin juhtida kaasparlamendiliikmete tähelepanu viimasele arengule olukorras ja esitada ühe konkreetse ettepaneku.

Neli päeva tagasi võttis Ungari parlament vastu muudatusettepanekud – kõik muudatusettepanekud –, mida Euroopa Komisjon oli palunud, vaatamata sellele, muide, et vastu hääletasid Ungari sotsialiste ja roheliste hulka kuuluvad parlamendiliikmed. Volinik Kroes oli hääletusel kohal ja ta teatas, et seaduse muudetud versioon on kooskõlas Euroopa õiguse ja eriti põhiõiguste hartaga. Siiski ignoreeritakse neid fakte täielikult vasakpoolsete fraktsioonide resolutsioonis, mis keskpäeval hääletusele läheb. Tekst on praktiliselt sama, mis kolme nädala eest, ja selles ei mainita Ungari parlamendi hääletust. Minu küsimus on järgmine: kas meie parlament elab reaalses või kujutluste maailmas? Kas see resolutsioon on suunatud Ungari valitsuse vastu või Euroopa Komisjoni vastu, kes seaduses enam ühtegi probleemi ei näe?

(Aplaus)

Eriti küsiksin liberaalide fraktsiooni esimehelt: kas usaldate volinik Kroesi või mitte?

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on arvamusel, et parlament kaotaks usaldusväärsuse, kui selle vastuvõetud tekstid ei vasta tegelikkusele. Kas meist peab saama riigisiseste poliitiliste arvete õiendamise lava?

(Aplaus)

Seda arvestades võtab fraktsioon PPE oma resolutsiooni tagasi ja kutsub teisi fraktsioone üles sedasama tegema. Kaalul on parlamendi usaldusväärsus.

  President. – Head kolleegid! Ettepanek on täiesti selge. Saan aru, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on oma resolutsiooni tagasi võtnud. Seepärast on meil ainult üks resolutsioon, mille on esitanud mitu fraktsiooni. Sooviksin paluda fraktsioonide esindajatel seda selgitada.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Head kolleegid! Joseph Daul rääkis reaalsusest. Hea küll, see on reaalselt tõesti nii, et Ungari valitsus või Ungari parlament muutis seadust ja et see on hea, sest ma mäletan arutelu siin parlamendis, kui mõned ütlesid – sh teie, Joseph Daul – et mitte midagi ei ole vaja muuta, kõik on korras. Nüüd äkki siis oli vaja muuta.

(Aplaus vasakult)

Siiski on ka see reaalsus – ja ka teie võite seda lugeda –, et nii Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) meediavabaduse esindaja kui ka Euroopa Nõukogu ütlevad, et need muudatused on ebapiisavad. See on reaalsus, Joseph Daul. See on reaalsus.

(Aplaus vasakult)

Meie fraktsiooni eileõhtusel koosolekul, mida ma juhatasin, arutasime seadust ning selle muudatusi ja – nagu OSCE ja Euroopa Nõukogu – jõudsime järeldusele, et need muudatused on ebapiisavad. Sõltumata sellest, mida täna otsustatakse – kas võidate teie, Joseph Daul, või võidame meie –, ei loobu me meediavabaduse eest võitlemast, Bernd Lange. Kui teie seda teete, siis on see teie asi.

(Aplaus vasakult)

Meediavabadus käib demokraatiaga lahutamatult kokku. Tahame demokraatiat ja tahame meediavabadust. Seepärast palume teil täna vastavalt hääletada. Teame, et ka teie fraktsioonis on mõned parlamendiliikmed, kes meiega nõustuvad. Peame võitlema meediavabadus eest – nii Ungaris kui ka mujal.

(Aplaus vasakult)

  President. – Head kolleegid! Nagu ma aru saan, ei võta neli fraktsiooni oma deklaratsiooni tagasi. Võiksime arutelu siinkohal lõpetada ja jätkata hääletusega, kuid ma saan aru, et ka Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Euroopa Parlamendis soovib teha avalduse. Palun, teil on sõna!

  Alexander Graf Lambsdorff, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud president! Siin pöörduti konkreetselt meie poole. Muidugi usaldame volinik Kroesi tööd. Tema teisese õigusakti läbivaatamine oli eeskujulik. Soovime, et volinik oleks esmaste õigusaktide läbivaatamisel teinud oma tööd samamoodi ja siin ongi probleem.

(Aplaus vasakult)

Reaalse olukorra osa on see, millest Hannes Swoboda just rääkis, ja nimelt et, nii Euroopa Nõukogu kui ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) arvates on need muudatused ebapiisavad. Ungari asepeaminister ning avaliku halduse ja kohtuminister Tibor Navracsics on ise tunnistanud, et tegemist ei olnud meediaseaduse olulise muutmisega. Võiksin mainida ajakirjanduse allikate kaitset, mis on seni reguleerimata, või meediaasutuse koosseisu ja volitusi. Kõik need on teemad, mida tuleb veel arutada.

Seepärast soovin Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel kinnitada, et me ei võta resolutsiooni ettepanekut tagasi, vaid palume selle asemel hääletust.

  President. – Head kolleegid! Hääletame nelja fraktsiooni resolutsiooni üle.

9.2. Lõunapoolsed naaberriigid ja eelkõige Liibüa ning humanitaaraspektid (B7-0169/2011) (hääletus)

Enne hääletust

  Ana Gomes (S&D). – (PT) Austatud president! On juhtunud midagi, mis resolutsioonis ei kajastu, ja ma kutsun parlamenti üles ühinema meie nördimuse ja mure väljenduses. Asi puudutab seda, mis juhtus BBC ajakirjanike meeskonnaga, kes peeti ebaseaduslikult kinni ja keda piinati ning sunniti ka läbi tegema pseudohukkamist ja kes nägid palju teisi vanglates kinnipeetavaid liibüalasi, keda hoiti täiesti ebainimlikes tingimustes.

See näitab ka seda, et ajakirjanikel ei lasta Liibüas vabalt oma tööd teha. See on tähtis ja ma kutsun parlamenti üles ühinema meie nördimuse ning mure väljenduses, mille me peame edastama nõukogule.

  President. – Ana Gomes, kas peate silmas konkreetset muudatusettepanekut? Me saame arvestada ainult konkreetset muudatusettepanekut, mitte üldist üleskutset.

  Ana Gomes (S&D). – (PT) Austatud president! Mul on teave, et liberaalide fraktsioon peaks soovima esitada suulise muudatusettepaneku, milles on kokku lepitud, kuid kui see pole nii, siis olen meelsasti nõus selle esitama.

  President. – Hea küll, ma mõistan. See oli üldine märkus. Tänan teid!

  Michał Tomasz Kamiński (ECR). – (PL) Austatud president! Minu lugupidamine! Kuulsime, et ütlesite, et resolutsioon võeti vastu, kuid ma ei näinud tulemust, vähemalt mitte minu ekraanil või sellel, mis minu ees on. Ma arvan, et meile tuleks esitada ka tulemused, mille all ma mõtlen hääletuse konkreetset tulemust.

  President. – Siin on tulemus: 316 liiget hääletas poolt, 264 hääletas vastu ja 33 liiget jäi erapooletuks.

  József Szájer (PPE). – Austatud president! Sooviksin meenutada parlamendile kaksikmoraali, mida me rakendame. Ungari meediaseaduse puhul ei kajastunud meie resolutsioonis sündmus, mis toimus esmaspäeval.

Nüüd proovime lisada midagi, mis toimus alles eile. See on selge kaksikmoraal, mida täiskogu rakendab ning mis on kahetsusväärne ja vastuvõetamatu.

Enne hääletust muudatusettepaneku nr 11 üle

  Guy Verhofstadt (ALDE). – Austatud president! Ma teen seda kõigi fraktsioonide esimeeste ja samuti enamiku koordinaatorite nimel, sest eile pärast arutelu oli üldine arvamus, et lõiget 11 on vaja tugevdada. Suuline muudatusettepanek, mille ma esitan, on järgmine: „kutsub Euroopa Komisjoni asepresidenti / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles looma suhted ajutise rahvusliku üleminekunõukoguga ja alustama nende suhete ametlikuks muutmise protsessi, selleks et soodustada üleminekut demokraatiale, tagada Liibüa ühiskonna kõige erinevamate osade esindajate osalemine ja suurendada naiste ja vähemuste mõju üleminekuprotsessis ja toetada seda vabastatud aladel, selleks et kergendada elanikkonna olukorda ja rahuldada nende elementaarseid humanitaarseid vajadusi, sh ravi järele”.

See on seitsme fraktsiooni esimehe ja samuti kõigi sellega nõustunud koordinaatorite nimel esitatud suuline muudatusettepanek.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

9.3. ELi suhtumine Iraani (A7-0037/2011, Bastiaan Belder) (hääletus)

Enne hääletust lõike 6 üle

  Bastiaan Belder, raportöör. – (NL) Austatud president! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis algatusel ja muude fraktsioonide heakskiidul ja nõusolekul teen ettepaneku lisada pärast lõiget 6 järgmine suuline muudatusettepanek:

„Mõistab jõuliselt hukka Iraani opositsioonijuhtide, Mir Hossein Mousavi ja Mehdi Karoubi ja nende naiste ebaseadusliku kinnipidamise Iraani julgeolekujõudude poolt ja nõuab nende kohest ja tingimusteta vabastamist; juhib tähelepanu sellele, et kinnipidamine toimus Iraani seadusi rikkudes; mõistab hukka Iraani ametivõimude hoiaku selle suhtes, kuidas opositsioon kasutab oma seaduslikku õigust protesteerida ja deklareerib oma solidaarsust Iraani rahvaga nende demokraatiataotlustes; avaldab kahetsust Iraani valitsuse silmakirjalikkuse pärast, kes kinnitab, et toetab vabadust Egiptuses, kuid kasutas samas liigset jõudu, hirmutamist ja meelevaldseid arreteerimisi rahumeelsete demonstrantide vastu, kes 14. veebruaril 2011 demonstreerisid solidaarsust Egiptuse rahvaga”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

Enne hääletust põhjenduse N üle

  Anna Ibrisagic (PPE). – (SV) Suuline muudatusettepanek puudutab ainult ühe sõna väljajätmist ja see on sõna „ja”. Loen teksti inglise keeles ette ja siis selgitan, miks:

„arvestades, et Iraani ja Türgi vahelised suhted on märkimisväärselt tugevnenud;”, sellele järgnev sõna „ja” jäetakse välja ja põhjendus jätkub „arvestades, et Iraan kasutab oma riiklikke ja mitteriiklikke liitlasi Süüriat, Hezbollah’t ja Hamasi, ja samuti Moslemi vennaskonda selle piirkonna destabiliseerimiseks”.

(SV) Soovime keskelt sõna „ja” välja jätta, sest me ei soovi siduda Türgi ja Iraani suhteid Iraani suhetega Hezbollah ja Hamasiga.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

9.4. Inimõiguste nõukogu 16. istungjärk (Genf, 28. veebruar – 25. märts 2011) (B7-0158/2011) (hääletus)

Enne hääletust

  Heidi Hautala, inimõiguste allkomisjoni esimees. – Austatud president! Mul on väga hea inimõigusi puudutav uudis. Sahharovi auhinna kandidaat Haitham al-Maleh, 80aastane inimõigustega tegelev advokaat Süürias, amnesteeriti ja vabastati kaks päeva tagasi. See on suurepärane näide selle kohta, kuidas Euroopa Parlament saab inimõigusi tugevdada.

Nüüd kui Haitham al-Maleh on taas vaba, on ta täis jõudu, taotledes oma eesmärki aidata vabastada Süüria tuhandeid poliitvange.

(Vali aplaus)

  President. – Tänan, et selle uudise meile edastasite! Kindlasti annab see meie tööle uut hoogu.

Enne hääletust lõike 8 üle

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud president! Sooviksin lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et kui võtate algselt hääletusele pandud teksti lõike 8, siis prantsusekeelse tõlke kohaselt oli see lõige 19. Seega oli hääletusjuhistega arusaamatus.

  President. – Me uurime seda. Tänan teid märkuse eest!

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

  Fiona Hall (ALDE). – Austatud juhataja! Sooviksin lihtsalt kasutada võimalust, et tänada 400 kolleegi kogu parlamendis, kes allkirjastasid kirjaliku deklaratsiooni nr 81. Sooviksin samuti tänada oma personali kogu raske töö eest ja kirjaliku deklaratsiooni teenistust nende toetuse eest, kuid eelkõige sooviksin tänada kampaania korraldajaid, kelle pühendumus tegi kõik selle võimalikuks.

Olen uhke selle üle, et kuulun parlamenti, kuhu tavakodanikud saavad tulla ja oma hääle kuuldavaks teha ja kus Euroopa Parlamendi liikmed kuulavad ja lasevad end veenda. See on demokraatia selle parimal kujul ja see näitab, et Euroopa Parlament ei ole rahvast kaugenenud.

10. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. – Nüüd järgnevad selgitused hääletuse kohta.

Suulised selgitused hääletuse kohta

Resolutsiooni ettepanek B7-0191/2011

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Hääletasin Euroopa sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ühiselt esitatud resolutsiooni poolt peamiselt seetõttu, et resolutsiooni tähtsus ja teemad on vähe muutunud vaatamata sellele, et resolutsiooni koostamise ja tänase hääletuse vahel on Ungaris toimunud teatud sündmused.

Esiteks sooviksin rõhutada meie pettumust selle pärast, et komisjon otsustas vastuolulise Ungari meediaseaduse puhul algusest peale keskenduda vaid kolmele valdkonnale. Meie kindel soov on, et pärast seda, kui Ungari valitsus ja parlament nende kolme teemaga suhteliselt vastuvõetavalt hakkama said, oleks komisjon pidanud edasi minema, jälgides tähelepanelikult seda, kuidas Ungari meediaseadus vastab Euroopa õigusaktidele – konkreetselt eriti põhiõiguste hartale.

Samuti kutsume Ungari valitsust üles seaduse edaspidisel muutmisel rohkem suhtlema asjaomaste osapooltega, sh kodanikuühiskonna esindajatega, sest see on ainus viis, kuidas tõeliselt demokraatlikus riigis seadusi koostatakse. Selliselt on arvamused ja soovitused kindlasti stimuleerivad olgu need siis meie – st Euroopa Parlamendi, komisjoni või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni – või Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku omad.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Kindlasti on kõik parlamendiliikmed, kes pooldavad Euroopa Liidu põhimõtteid, arvamusel, et meediavabadus on väga tähtis. See vabadus sisaldab muidugi ka vastutust. Siiski hääletasin ettepaneku vastu.

Teave, mida mina selle küsimuse kohta saanud olen ja mis on ka siin läbi käinud, näitab, et komisjon esitas Ungarile palved, Ungari reageeris neile ja muutis vastavalt oma meediaseadust. Minu arvates oleks sellest pidanud piisama. Minu arvamus selle kohta on, et sellest ei tohiks teha poliitilist küsimust, mille puhul vasakpoolsed näivad vastanduvat parempoolsetele või veel kuidagi teisiti. Selles küsimuses tuleb kõigi suhtes kohaldada samu standardeid. Kui komisjon nõustus Ungari tehtud muudatusega, siis nõustun sellega ka mina. Minu arvates on küsimuse all aluspõhimõtted ja seega ilmselt hääletasin omaenda fraktsiooni esitatud raporti vastu või selle mõtte vastu, sest ma usun, et see, mida Ungari tegi, on täpselt see, mida komisjon teha palus.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Enne kui Ungari meediavabaduse teemal sõna võtta, võiksime vaadata seda, mida teeme meie kui parlament.

Võiksime mõelda sadade tuhandete eurode väärtuses avaliku sektori toetusele, mida anname Euroopa Ajakirjanike Liidule; võiksime mõelda kümnetele tuhandetele eurodele, mida me iga nädal kulutame selleks, et kohalikke reportereid eriti just Brüsselisse ja Strasbourgi lennutada, selleks et neile head elu näidata; ja me võiksime mõelda sellest, kuidas kümned akrediteeritud korrespondendid Brüsselis teenivad lisatulu ELi rahastatud tasuta väljaannete meedianõustajate, toimetajate või autoritena.

Kui ma oleksin ungarlane, siis oleks mul suuri küsimusi mitte ainult meediaseaduse kohta, vaid ka valitsuses vaikselt tekkivate autokraatlike suundumuste kohta, kuid ma pole ungarlane, see ei ole minu asi.

Selle eest olen siiski selle parlamendi liige ja arvan, et see, kuidas kasutame maksumaksja raha sellisel avalikult propagandistlikul viisil, on midagi, mis ilmselt rikub meie aluspõhimõtteid, milleks on väärikus, õiglus ja demokraatia. Enne kui hakkame muretsema pinnu pärast Ungari silmas, peaksime oma silmast suure palgi välja kangutama.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0169/2011

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin selle olulise resolutsiooni poolt. Väga tähtis on, et Euroopa Liit rakendaks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukoguga oma volituste piires kõiki jõupingutusi selle hädaolukorra lõpetamiseks nii kiiresti kui võimalik.

Selge hukkamõistu väljendamine, lennukeelutsooni väljapakkumine, relvaembargo ja muude sanktsioonide kehtestamine, humanitaarabi andmine, Euroopa kodanike evakueerimine, konfliktist mõjutatud tsiviilelanikele abi tagamine – need kõik on siiski vaid järelmeetmed, mille eesmärk on kõigest katastroofi ulatuse piiramine.

Euroopa Liidul peab rahvusvahelisel areenil olema aga suurem poliitiline roll ja liit peab suutma lahendada suuri probleeme. Pärast selle hädaolukorraga tegelemist peaksime minu arvates peatuma sellel ja mõtlema sellele, kuidas EL saaks tulevikus töötada selle nimel, et vältida olukordi, kus nõrgad demokraatiariigid varisevad kokku ja muutuvad humanitaarkatastroofideks.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Hääletasin muidugi resolutsiooni poolt, kuid arvan, et homme kohtuv Euroopa Ülemkogu peab kindlasti tegutsema nii kiiresti ja otsustavalt kui võimalik, esiteks selleks, et luua Liibüa kohal lennukeelutsoon, et riigi valitsus ei saaks jätkata oma kodanike tapmist, ja teiseks, et luua suhted ajutise rahvusliku üleminekunõukoguga. Lisasime selle üleskutse oma resolutsioonile.

Kokkuvõttes arvan aga, et tuleks rõhutada üht lõiku resolutsioonist: seda, et revolutsioonilised muutused Põhja-Aafrikas on teinud selgeks, et ELi positiivne mõju ja pikaajaline usaldusväärsus selles piirkonnas sõltuvad liidu võimest rakendada sidusat ühist välispoliitikat, mis on väärtustepõhine ja selgelt uusi demokraatlikke jõude soosiv.

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt. Sooviksin rõhutada, et komisjoni hiljuti algatatud partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel on tähelepanuväärne esimene samm õiges suunas.

Põhja-Aafrika kriisi ja demokraatiale ülemineku alguses oli ELi tegevus pea olematu, kuid nüüd näib, et liit on asunud selles valdkonnas aktiivsemalt ja tulemuslikumalt tegutsema.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Eelkõige peab õigus otsustada oma riigi tuleviku üle olema Liibüa rahval. Kuna tõelise demokraatia ja vabaduse mõisted tulenevad rahvast, siis ei saa neid väljastpoolt peale suruda.

Homme toimuval Euroopa Ülemkogu erakorralisel tippkohtumisel tuleb suuta kokku leppida ELi roll piirkonnas. EL peaks tegema kõikvõimaliku, et araabia maailmas tõusvat demokraatia lainet toetada. Ei tohi kaotada sekunditki: peame minema sõnadelt tegudele. EL peab olema oma poliitikas järjekindel ja tunnistama oma vastutust piirkonnas nii praegu kui ka pikaajalises perspektiivis. Kui rünnakud tsiviilelanike vastu jätkuvad, ja see näib olevat nii, siis peab EL pidama läbirääkimisi ÜRO mandaadi ja meetmete üle lennukeelutsooni kehtestamiseks Liibüa kohal, et hoida ära humanitaarkatastroof. Samuti peame alles hoidma olukorda sõjalise sekkumise võimaluse.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Oleme tunnistajaks sõjajärgse ajaloo ühe viimase pikaealise režiimi lõpule. Siiski ei ole Muammar al-Gaddafi suutnud jõuda selleni, et ise auväärselt tagasi astuda ja oma diktaatorliku valitsuse säilitamiseks on ta kuulutanud sõja omaenda rahvale. Pöörates relvad oma kodanike vastu, on ta seadnud kahtluse alla nüüdisaegse tsivilisatsiooni alused. Ta on sooritanud inimsusevastase kuriteo. Seepärast on meil kohustus toetada Liibüa rahvast nende võitluses vabaduse, demokraatia ja põhiliste inimõiguste eest.

Peame koostöös ÜROga astuma samme stabiilsuse taastamiseks Liibüas ja selleks, et karistada neid, kes on süüdi kuritegudes, sh kolonel Gaddafit. Eriti kiiresti tuleb tagada humanitaarabi tsiviilisikutele ja anda peavarju Liibüa pagulastele. Juba 25 aasta eest püüdis president Reagani administratsioon Gaddafi valitsusele lõppu teha. Nüüd peame rakendama kõiki rahvusvahelise õigusega lubatud meetmeid selleks, et ta ametist kõrvaldada. Seega toetan parlamendi resolutsiooni.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt, kuid arvan, et see sisaldab teatud murettekitavaid punkte. Esiteks soovin öelda, et meie fraktsioon kohtus sel nädalal Liibüa opositsioonijõudude esindajatega ja nad ütlesid, et nad ei soovi Lääne mis tahes relvastatud sekkumist. Nad väljendasid end täiesti selgelt. Arvan, et EL ei peaks selles ürituses olema lipukandja, vaid peaks tegutsema koos ÜRO ja Araabia riikidega.

Sellele vaatamata räägitakse resolutsioonis humanitaarsest sekkumisest, mis kahjuks liigagi tihti tähendab relvastatud sekkumist. Parlament asub tegelikult sekkumist pooldavale seisukohale, ehkki teeb seda peene retoorika kaudu.

Teiseks teeb mulle muret lennukeelutsoon, mis toob kardetavasti kaasa Liibüa pommitamise. Arvan, et see peaks olema ÜRO juhitud missioon, kus kogu araabia maailm, Aafrika ja EL tegutseksid koos.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Need, kes nõuavad sõjalist sekkumist – ja lennukeelutsoon on muidugi sõjalise sekkumise üks vorme, sest see eeldab soovi rünnata maapeal paiknevat lennuinfrastruktuuri –, peaksid meeles pidama kolme asja. Esiteks, nagu me oleme kuulnud, ei soovi Liibüa opositsioon välisriikide sekkumist. Kogu Benghazi on täis plakateid, millel nii väidetakse. Teiseks soovib Gaddafi režiim välisriikide sekkumist: see õigustaks diktaatori väidet, et ta kaitseb oma riiki välismaiste sissetungijate vastu. Kolmandaks ei saa me seda endale lubada. Esimene pärast humanitaarkriisi algust piirkonda siirdunud laev oli HMS Cumberland, mis oli pärit meie oma kodumaalt ja viibis seal piirkonnas selle pärast, et oli teel lammutamisele. Ja sellegipoolest on meie laevastiku tegevusraadius suurem kui enamiku teiste liikmesriikide oma.

Mingisugune otsene rünnak Gaddafi režiimi vastu võis olla põhjendatud 1980. aastatel, kui režiim oli selgelt seotud rahvusvahelise terrorismiga. On väga tähelepanuväärne, et need, kes nüüd nõuavad mingis vormis sekkumist, ei teinud seda siis, kui seda oleks olnud võimalik rahvusvahelise õiguse normidega põhjendada. Vaatepildis, kuidas kõik need Euroopa juhid selle kohutava režiimi ees ülevoolavalt lipitsesid, on midagi eemaletõukavat. Oleme oma seniste sekkumistega endale juba täiesti piisavalt probleeme tekitanud. Arvan, et oleme teinud täiesti piisavalt.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Mul on selle resolutsiooni üle hea meel ja seepärast toetasin seda. Siiski ei ole ühe resolutsiooni vastuvõtmine piisav.

Eelmisel nädalal ründas 4000 moslemit Egiptuses Kairo lähedal kopti küla. Nad panid põlema kaks kirikut ega lasknud tuletõrjujaid külasse. Esialgu ei tahtnud sõjavägi sekkuda. Kui nad lõpuks sekkusid, siis saatsid moslemite esindajad nad minema, öeldes et kõik on korras. 12 000 külas elava kristlasse suhtes kehtestati liikumiskeeld.

Kunagi oli aeg, kui Euroopa teadis, kes on hea, kes paha ja miks. Tänu nende heade inimeste toetusele olid sellised juhid, nagu Havel, Walesa ja Carnogurský kommunismi langemiseks valmis. Praegu suruvad aga ELi poliitikud diktaatoritel kätt ja vaatavad mööda kristlaste tagakiusamisest. Nad ei mõtle hea ja kurja kategooriates, sest pragmatism ei tunnista selliseid kategooriaid. Kuni see ei muutu, võime Põhja-Aafrikale rohkem halba kui head teha.

Raport: Bastiaan Belder (A7-0037/2011)

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest selles tehakse selget vahet kahel peamisel Iraaniga seotud küsimusel: praeguse valitsuse inimõiguste rikkumised ja Iraani tuumaprogramm.

Raportis toetatakse nõukogu kaheharulist lähenemisviisi tuumaküsimuses: ühelt poolt sanktsioonid, kuid teiselt poolt dialoogi pakkumine.

Kindlasti tuleb hukka mõista Iraanis praegu toimuvad väga rängad inimõiguste rikkumised. Nende toimepanijad, kelleks on peamiselt riigiasutused, tegutsevad karistamatult.

Samal ajal peaksime vältima vastutustundetuid üleskutseid rahvusvaheliseks relvastatud sekkumiseks praeguse türannia vastu. Inimõiguste nimel toimuvat Iraani-vastast relvastatud rünnakut peaksid kõik iraanlased vaatamata nende poliitilistele vaadetele rünnakuks riigi vastu ja veel üheks nende põhiõiguste rikkumiseks.

Ainus võitja sellise sündmuse korral oleks Mahmoud Ahmadinejad.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Olles hääletanud selle resolutsiooni poolt, olen arvamusel, et nüüd on aeg kohaldada Teherani režiimi suhtes sama lähenemisviisi, mida oleme kohaldanud Liibüa ja kolonel Gaddafi suhtes. Teisiti öeldes ei ole lootuste hellitamine usalduse suurendamise suhtes enam realistlik valik. Peaksime Iraani opositsiooni rohkem toetama. Eriti valmistab mulle muret opositsiooni Ashrafi laager, mis on piiramise ja surve all olnud juba 2009. aasta juulist alates. Sealne humanitaarolukord on talumatu. Parlament võttis selle laagri teemal 2009. aasta aprillis vastu resolutsiooni ja eelmise aasta novembris kirjaliku deklaratsiooni ning soovitan paruness Ashtonil viia see tõsine sõnum homme Euroopa Ülemkogusse.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Mahmoud Ahmadinejadi valituse all olev Iraan on riigi valitsejate tuumaeesmärkide tõttu suure mure allikas. Jätkuv keeldumine koostööst Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga ja sellest tulenev Iraani tuumaprogrammi jälgimise puudumine sunnivad mõtlema Iraani suhtes jõuliste sammude asumisele.

Arvestades asjaolu, et tegemist on autoritaarse režiimiga, peame arvestama võimalusega, et see kujutab ohtu muudele riikidele, eriti naaberriikidele. Eriti tekitab hirmu Iisraeli-vastane retoorika, mida Iraani president on juba mõnda aega harrastanud. Olen arvamusel, et Iraani ametivõimude seisukoht selles küsimuses on vastuvõetamatu ja mõistan selle kategooriliselt hukka. Hääletades resolutsiooni poolt, väljendan oma vastuseisu Iraani agressiivsele välispoliitikale ja nõuan ka poliitvangide vabastamist, inimõiguste kaitsjate tagakiusamise lõpetamist ning koostöö alustamist rahvusvaheliste organisatsioonidega, sh ÜRO asutustega. Samuti toetan Türgi ja Brasiilia diplomaatilisi jõupingutusi tuumaküsimuse lahendamiseks.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kunagi hakatakse Iraani 1979. aasta revolutsiooni pidama epohhiloovaks sündmuseks võrdselt Prantsuse 1789. aasta revolutsiooniga või Vene 1917. aasta revolutsiooniga. Nagu ka need, nii valgus seegi kohe üle piiride ja püüdis iseennast kogu maailmas korrata; nagu need, nii hülgas ka see kõik rahvusvahelise õiguse, riikliku suveräänsuse, territoriaalse jurisdiktsiooni väljakujunenud normid.

Mis oli selle revolutsiooni märgilise tähtsusega tegu? See oli USA saatkonna piiramine. Nüüd peatuge hetkeks ja mõelge, kuivõrd erakordne see oli, arvestades senist riikidevaheliste suhete praktikat. Isegi Teise maailmasõja ajal, kui vastandlikud ideoloogiad sõdisid teineteise hävitamise nimel, evakueeriti diplomaadid rahumeelselt neutraalsete riikide kaudu. Kui Ameerika Ühendriigid peaksid homme Kuubat ründama, siis võime eeldada, et toimuks rahumeelne diplomaatilise personali vahetus. Iraanlased andsid märku, et nende reeglid ei vastanud meie reeglitele; nad ei hoolinud enam riigi suveräänsuse ideest ja nad on jätkanud, nii nagu nad alustasid, toetades nende sõjalisi organisatsioone alates Siiditee khaaniriikidest kuni Balkanini ja isegi nii kaugel kui Buenos Aireses.

Meie positsioon sellise režiimi hukkamõistmisel oleks tugevam, kui meie Euroopa Liidus austaksime pisut rohkem riikliku suveräänsuse ja riikliku enesemääramise põhimõtteid.

  Gianni Vattimo (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin selgitada, miks ma ei osalenud Iraani käsitleva raporti lõpphääletusel, sest ehkki ma nõustun kogu kriitikaga inimõiguste austamise puudumise vastu Iraanis, eriti mis puudutab surmanuhtlust, seksuaalvähemuste tagakiusamist ning koolides ja ülikoolides õpetusvabaduse puudumist, olen ma siiski veendunud, et suur osa uudistest ja teabest, millele selles raportis viidatakse, pärineb otse USA propagandast ja ma ei saa seda usaldada.

Lõpuks, mina kui liberaaldemokraat, olles muidugi veendunud, et Iraanil on täielik õigus edendada rahumeelsel eesmärgil tuumauuringuid, ei eita ka selle riigi õigust omada tuumarelvi piirkonnas, kus ainus riik, kellele need juba lubatud on, on selline rassistlik ja kolonialistlik riik nagu Iisrael.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0158/2011

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! ÜRO inimõigusi puudutava resolutsiooni kohta soovin ma öelda, et on väga tähtis, et meie Euroopa Liidus kaitseksime inimõigusi kuni lõpuni. Kahjuks ei olnud see inimõigusi käsitlev resolutsioon tasakaalustatud. Kui te seda loete, ja eriti punkti 19, siis tekib tunne, et üht riiki, Iisraeli, mõistetakse liiga palju hukka ning et seda riiki proovitakse süüdistada.

Me kõik teame Lähis-Ida praegust olukorda. Sealsetes riikides toimuvad ülestõusud, milles on hukkunud tuhanded süütud inimesed. Selles mõttes peaks olema tegemist resolutsiooniga inimõiguste ja mitte Lähis-Ida kohta. Kui siin oleks olnud eesmärk leida tasakaal ja mitte püüda erapoolikult Iisraeli süüdistada, siis oleks võinud nimetada Gilad Shaliti, Iisraeli sõdurit, kes Palestiina araablaste või Hamasi vangina on juba 1720 päeva inimõigustest ilma jäetud.

Kui me neid inimõigusi käsitlevaid deklaratsioone välja anname, siis peame püüdma tasakaalustatud ja õiglase lähenemisviisi poole. See on ainus viis, kuidas nendega jätkusuutlikult edasi minna ja mis võimaldab meil lisaks sellele säilitada usaldusväärsuse inimõiguste eestkostjatena nii Euroopas kui ka kaugemal.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Ma olin rõõmus selle üle, et inimõigusi käsitlevad resolutsiooni ettepanekud vastu võeti ja Euroopa Liit käitus seda tehes õigesti. Pean esitama siiski lühikese selgituse.

Austatud juhataja! Mina ja minu Iiri kolleegid meie fraktsioonis hääletasime lõike 8 muudatusettepaneku nr 2 poolt, sest oleme arvamusel, et sanitaartingimused ja eelkõige puhas vesi on fundamentaalne inimõigus ja oma kogemusest vabatahtliku töötajana Aafrikas ma tean, kui oluliselt värske vee kättesaadavus võib inimeste elu mõjutada. Seega olen arvamusel, et nõustudes, et see on fundamentaalne inimõigus, võime luua survet tagamaks, et kõigil maailma kodanikel on juurdepääs eelkõige puhtale värskele veele.

(GA) Seepärast olin rõõmus selle üle, et see vastu võeti – seda tahtsingi öelda.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Resolutsiooni ettepanek B7-0191/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) See resolutsiooni ettepanek võeti vastu, pidades silmas murettekitavat olukorda Ungari meediaseadusega, mis seab kahtluse alla nõude kohelda kõiki audiovisuaalse meedia pakkujaid tasakaalustatult, austada proportsionaalsust ning põhiõigusi, milleks on sõnavabadus ja õigus teabele. See tähendab, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning parlament jagavad põhjendatud muret selle pärast, et see õigusakt on vastuolus rahvusvaheliste sõnavabaduse standarditega, avalike meediateenuste poliitilise ja rahaline sõltumatuse kaotamise või reguleerimisalaga. Need mured on veelgi suuremad, arvestades Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku hoiatust. Neid tulemusi arvestades tuleks ettepaneku soovitused vastu võtta, sest need puudutavad meediaseaduse läbivaatamist komisjoni, OSCE ja Euroopa Nõukogu tähelepanekute alusel, ja neis tuleks paluda komisjonil koostada aasta lõpuks meediavabadust ja pluralismi puudutava direktiivi eelnõu, et lahendada ELi ebapiisava õigusraamistiku probleem ning seega vältida tulevikus sarnaste olukordade tekkimist.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Meediapluralism ja vabadus on üks ELi aluspõhimõtteid, millega tagatakse vabadus väljendada arvamusi ning saada ja edastada teavet ilma ametivõimude kontrolli, sekkumise või surveta. Rahvusvahelised organisatsioonid on väljendanud muret Ungari meediaseaduse pärast ja pärast uuringut järeldas Euroopa Komisjon, et see pole kooskõlas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja ühenduse õigustikuga üldiselt. Nõustun resolutsioonis esitatud ettepanekuga, et Ungari valitsus peab jätkama meediaseaduse läbivaatamist, lähtudes Euroopa Komisjoni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku, ministrite nõukogu ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee märkustest, et tagada seaduse kooskõla ELi õiguse ja Euroopa väärtustega, samuti meediavabaduse, pluralismi ja sõltumatuse standarditega.

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. – (NL) Ungari valitsus on kogu selle vastuolulist seadust ümbritseva käraga hakkama saades head tööd, olles teinud selgeks, et ajakirjandusvabadus ja meediapluralism on olnud ja jäävad Ungari tugisammasteks. Ka Euroopa Komisjon on teinud siin väga head tööd. Lisaks sellele kavatseb komisjon põhjendatult seda teemat edasi jälgida, mitte ainult Ungaris, vaid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Volinik Kroesi väljakuulutatud algatus luua eri sidusrühmade esindajatest ekspertrühm, kelle ülesanne oleks tegeleda meediapluralismi olukorraga Euroopas, on tähtis samm edasi. See rühm hakkab abistama komisjoni järgmiste meediamaastikku puudutavate sammude ettevalmistamisel. Meile on tehtud ülesandeks meediapluralismi ja ajakirjandusvabaduse tagamine Euroopas. Seepärast eeldan, et Euroopa Parlament osaleb selles aktiivselt.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Demokraatia ei ole mingil juhul enesestmõistetav. See areneb, edeneb ja kahjuks ka taandareneb aja jooksul. Siiski on Ungari meediat puudutavad meetmed praegusel tasandil suur samm tagasi. Kõigi Euroopa progressiivsete jõudude kokkulepe võimaldas kohe alguses panna selle küsimuse Euroopa poliitilise päevakorra tippu, mis on hea. Nüüd tuleb olla täpne ja karm punktides, mis on ikka veel probleemiks. Meediahalduse sõltumatuse ja sõnavabaduse üle pole võimalik läbirääkimisi pidada.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest Ungari meediaseaduse kehtivus tuleks peatada ja see tuleks läbi vaadata, arvestades komisjoni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja Euroopa Nõukogu märkusi ja ettepanekuid tagamaks, et see on täielikult kooskõlas ELi õiguse ning Euroopa väärtuste ja meediavabaduse, pluralismi ja sõltumatu meediahalduse standarditega. Lisaks sellele tuletab Euroopa Parlament meelde, et 1993. aastal Kopenhaageni Euroopa Ülemkogul kinnitatud ELi liikmelisuse Kopenhaageni kriteeriume, mis puudutavad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust, tuleks täita kõigis ELi liikmesriikides ja jõustada asjakohaste ELi õigusaktide kaudu. Seega kutsub Euroopa Parlament Ungari valitsust üles taastama meediahalduse sõltumatus ning peatama riiklik sekkumine sõnavabadusse ja tasakaalustatud meediakajastusse. Lisaks sellele usun, et meedia ülereguleerimine töötab enesele vastu, kahjustades avaliku sfääri tulemuslikku pluralismi. Lisaks kutsub parlament komisjoni üles esitama enne aasta lõppu meediavabadust, pluralismi ja sõltumatut haldust puudutav seadusandlik algatus, et kaitsta vähemalt elementaarsete standardite miinimumtaset ning tagada, garanteerida ja edendada EL liikmesriikides meediapluralismi ja sõltumatu meediahalduse piisavat taset.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Meediapluralism ja vabadus on kindlasti demokraatliku õigusriigi põhimõtte tähtis tugisammas. Ungari meediaseadus väärib kriitikat, kuid näeme, et Ungari valitsus võeti kiiresti ja põhjendamatult sihikule ning seati ründeobjektiks. Seda ei oleks tohtinud juhtuda, eriti arvestades, et Ungari on Euroopa Liidu eesistujariik. Siiski on mul hea meel selle üle, et Ungari parlament kiitis hiljuti heaks selle vastuolulise meediaseaduse muudatused, et võtta arvesse Euroopa Liidu esitatud seisukohad, ning seda tehes võttis tuule pingeid õhutavate ideoloogide purjedest. Täideti põhitingimus, et nn tasakaalustatud meediakajastuse nõuet ei kohaldataks veebilehtedele, blogidele, aruteludele ja välismaa uudiskirjadele. Euroopa Komisjon peaks nüüd seaduse kohaldamist pidevalt jälgima. Tunnustada tuleks Ungari ja ELi tõhusat dialoogi, mille tulemusena seaduse muudatused vastu võeti.

Enam ei ähvarda Ungaris töötavat välismaa meediat ja ajakirjanikke ka suured karistused Ungari meediaseaduse rikkumise eest, kuid alles on nn muud õiguslikud tagajärjed. Siiski kohaldatakse Ungari meediaomanike suhtes endiselt karistusi, sh nende suhtes, kes on Ungari meediaseaduse vältimiseks oma peakorteri ametlikult muusse ELi riiki üle viinud. Ehkki võime selle muudatusega mitte nõustuda, on see täielikult Ungari parlamendi pädevuses ning ELi esindajad peaksid seda tunnustama.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Igaühe sõnavabadus, teabe vaba liikumine ning meediavabadus ja pluralism on Euroopa integratsiooni nurgakivid ja selle põhiväärtused. Meedia reguleeriva raamistiku arendamisel ja rakendamisel tuleks austada kommunikatsioonisüsteemide korraldamise ja haldamise demokraatlikke standardeid. Kutsun Ungari valitust üles taastama meedia sõltumatut haldust ja lõpetama riigi sekkumine sõnavabadusse. Meedia liigne reguleerimine töötab enesele vastu, sest kahjustab avaliku sfääri sisulist pluralismi. Kutsun Ungari valitust üles kaasama meediaseaduse muutmisse kõiki huvitatud pooli, sh opositsiooniparteisid ja kodanikuühiskonna esindajaid, nii et nad saaksid sisuliselt osaleda selle õigusakti reformimises, mis reguleerib demokraatliku ühiskonna toimimise niivõrd fundamentaalset aspekti.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Meediavabadus ja pluralism on põhiõigused, mis tagavad vabaduse väljendada arvamusi ning saada ja edastada teavet ilma riigiasutuste mis tahes sekkumise või surveta. Euroopa Komisjon kui aluslepingute kaitsja väljendas oma muret ja palus Ungarilt teavet selle õiguse võimaliku rikkumise kohta. Täpsemalt selle kohta, et Ungari meediaseadus ei pruugi olla kooskõlas audiovisuaalmeediateenuste direktiiviga.

Olin rõõmus, saades teada, et Ungari parlament võttis 7. märtsil vastu Ungari valitsuse ja komisjoni vahel kokku lepitud muudatusettepanekud, ehkki ma ei mõista, miks sotsialistid ja Ungari roheliste partei sellele vastu hääletasid. Arvestades volinik Kroesi avaldusi, näib, et ei ole enam kahtlust, et Ungari on komisjoni soovitusi järginud ja seaduse muudetud versioon vastab Euroopa õigusaktidele.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ajakirjandusvabadus ei võimalda kompromisse; see on sõnum, mille parlament soovis saata mitte ainult Budapesti, vaid ka Euroopa Komisjonile. Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsutakse Ungari valitsust üles vastuolulise Ungari meediaseaduste paketi kehtivust peatama ja seda kiiresti läbi vaatama hoolimata sellest, et riigi Euroopa partnerite survel oli seda hiljuti muudetud. Siiski on ikka veel probleeme, eriti meedianõukoguga, mis on meedia järelevalve eest vastutav asutus, mille koosseisu kuuluvad ainult isikud, kes on seotud Viktor Orbáni parteiga. Praktikas on see järelevalveasutus täiuslik meedia tsenseerimise vahend. Seetõttu nõudis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, kodanike sõnavabaduse garant ELis ja kogu maailmas, riikliku sekkumise lõpetamist, et taasta meedia sõltumatus.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest arvan, et Euroopa Liit peab kiiresti tegutsema, vältides ja võideldes kõigi võimalike rünnakutega demokraatia põhiväärtuste vastu, millest üks on sõnavabadus. Usun, et on väga tähtis, et Ungari ja muud liikmesriigid, näiteks Rumeenia, mõtleksid uuesti läbi oma suhtumise ajakirjandusse, vastavalt ELi põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonis sätestatud demokraatlikele põhimõtetele.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Ungari meediaseadust käsitleva resolutsiooni poolt, sest ajakirjandusvabadus on üks ELi põhiväärtustest. Usun, et komisjon peaks üksikasjalikult uurima, kas Ungari meediaseadus vastab Euroopa õigusaktidele, eriti põhiõiguste hartale.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Usun, et parlamendil ei ole mingit mõtet esitada selles küsimuses arvamust, nüüd kui on antud kõik sõnavabaduse garantiid, sh Ungari peaministri Viktor Orbáni garantii. Lisaks sellele on see põhimõtte küsimus, seega jätan hindamata poliitilised, seadusandlikud ja kohtupädevust puudutavad aktid, mis on rangelt sellise liikmesriigi seadusandliku, täitesaatva ja kohtuvõimu pädevuses, mis pole minu kodumaa.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Sõnavabadus ja teabevabadus, sh vabadus väljendada arvamusi ning vabadus saada ja edastada teavet ilma sekkumise või surveta, on sotsiaalsed väärtused, mille eest paljud on aastate jooksul võidelnud, sh Portugalis. Kommunistid on olnud ja on ka praegu selle võitluse esirinnas. Kahjuks on paljudes ELi riikides ikka veel põhjust võitlust jätkata. Meedia pluralismi ja vabaduse olukord mitmes liikmesriigis paneb muretsema. Tihti unustatakse, et mõnedeks seda soodustavatest teguritest on see, kuidas meediaorganisatsioonide omandus on kontsentreerunud käputäie suurkontsernide kätte, rünnakud ajakirjanike õiguste vastu ja järjest ebakindlamad töösuhted. Sellele lisandub poliitiliste jõudude sekkumine, mis ikka veel paljudes riikides toimub ja mis on põhjus muretsemiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Sõnavabadus ja teabevabadus koos sellest tuleneva meedia pluralismiga, sh vabadus väljendada arvamusi ning saada ja edastada teavet ilma riigiasutuste mis tahes sekkumise või surveta, on tsivilisatsiooni saavutused.

Kahjuks näeme paljudes ELi riikides siiski tihti rünnakuid nende põhiõiguste vastu. Meedia pluralismi ja vabaduse olukord valmistab jätkuvalt muret mitmes liikmesriigis, eriti Ungaris, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Eestis ja teistes. Isegi Portugalis on teatatud mitmest meediapluralismivastasest rünnakust, mis demokraatia väärikusele kuigi hästi ei mõju.

Siiski ei nõustu me sellega, et eksisteerib ELi alalise poliitilise sekkumise poliitika kõigi riikide valitsemisse, nagu on mõnes lõikes väidetud. Ungari meediaseadust käsitleva resolutsiooni üle hääletades pidasime seda silmas ja võtsime arvesse nii selle positiivseid kui ka negatiivseid aspekte.

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. – (DE) Olen veendunud, et enamik Euroopa Parlamendi liikmetest toetab meedia põhiõigusi. Praegu nõudis nende õiguste suhtes valitsev olukord resolutsiooni vastuvõtmist, ehkki sel nädalal Ungari parlamendis vastu võetud seaduse muudatusettepanekuid ei arvestatud. Seepärast oleksin tahtnud, et kõik enne Budapestis toimunud hääletust koostatud resolutsioonid oleks tagasi võetud, et neid saaks esmalt uuendada ning alles seejärel pidada nende üle arutelu ja hääletada. Sellest tulenevalt ei olnud Euroopa Parlamendis toimunud hääletusel enam mingit seost ajakirjandusvabadusega, mis peaks olema absoluutne prioriteet, vaid see oli lihtsalt fraktsioonidevaheline jõuproov.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Kiidan täielikult heaks Euroopa vasakpoolsete esitatud resolutsiooni vastuvõtmise, milles kritiseeritakse Ungarit riigi meediaseaduses tehtud ebapiisavate muudatuste pärast, samas kui parempoolsed neid tervitavad. Vaatamata sellele, et nende muudatustega näib rahul olevat ka volinik Kroes, on Euroopa Parlament on seisukohal, et komisjon keskendus ainult mõnedele tehnilistele aspektidele, tehes seda põhiõiguste harta kahjuks. Samuti pole meie resolutsioon adresseeritud ainult Ungarile, vaid selles märgitakse, et kahjuks võidakse meediavabadust ja pluralismi kahjustada riikides, kus on võimul konservatiivne valitsus. Selles mõttes on Euroopa Parlamendi liikmed näidanud, et nad nõuavad, et austataks põhiõigusi ja vabadusi, mis on demokraatlike riikide ning Euroopa Liidu aluspõhimõtted.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Ungari valitsus peab taastama sõltumatu meediahalduse ning peatama riigi sekkumise sõnavabadusse ja tasakaalustatud meediakajastusse. Meedia ülereguleerimine töötab enesele vastu, sest kahjustab avaliku sfääri sisulist pluralismi.

  Timothy Kirkhope (ECR), kirjalikult. – Fraktsioon ECR toetab täielikult vaba ja pluralistlikku meediat kogu Euroopa Liidus ning rõhutab kõigi Euroopa kodanike teabevabaduse tähtsust. Arvestades aga Ungari meediaseadusega seotud olukorra pidevat muutumist ja seda, et pärast seaduse uute muudatuste vastuvõtmist sel nädalal ei ole olnud võimalik komisjoniga kohtuda, oleme arvamusel, et praegu pole sobiv aeg selles küsimuses veel ühe resolutsiooni vastuvõtmiseks. Seetõttu jäi fraktsioon ECR erapooletuks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun, et Ungari meediaseaduse kehtivus tuleks kiiresti peatada ja seadus tuleks komisjoni, OSCE ja Euroopa Nõukogu märkusi ja ettepanekuid arvestades läbi vaadata tagamaks, et see on täielikult kooskõlas ELi õiguse ja Euroopa meediavabadust, pluralismi ja sõltumatut meediahaldust puudutavate väärtuste ja standarditega.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Toetan sätete muutmist Ungari meediaseaduses, mis ei ole Euroopa Komisjoni jaoks piisavalt demokraatlik, ning samuti Budapesti valitsuse tehtud muudatusi õigusaktides. Siiski ma ei kiitnud heaks resolutsiooni, millele on alla kirjutanud Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, sest esitatud abinõud on liigsed kui võrdleme sarnaseid seadusi liikmesriikides, kuid neid ei ole avalikult heaks kiidetud. Sõltumatu meedia on ühiskonnas vääramatult demokraatia mõõdupuu. ELis on teadaolevalt väljendusvabadus lubatud. Põhiõigust ei tohi siiski ajada segamini õigusega edastada mis tahes teavet vastutamata tagajärgede eest, evimata vastutust ja tõendusmaterjali. Seetõttu ongi nõutav seaduste selgus, mis piiritleb ajakirjandustegevuse. Ungari meediaseadus koostati selle valdkonna Euroopa direktiivide tulemusena. Usun, et Ungari meediaseadust tuleb arutada, tuginedes täielikule teabele, arvestades et meid võivad mõjutada erapooletud huvid ja poliitilised vaidlused.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni ettepanek on nii oma ajastuselt kui ka vormilt ebasobiv, sest igaüks teab, et pärast algselt Ungari meediaseaduse kohta tehtud kriitikat ja komisjoni esitatud soovitusi muutis Ungari valitsus oma seisukohta ning muutis komisjoni kriitika alla sattunud seaduses kõike. Seepärast oli seaduse puhul, mille üle Ungari parlament 7. märtsil hääletas, tegemist versiooniga, mis täielikult vastab Euroopa õigusaktidele. Seetõttu ma ei mõista, miks vasakpoolsed nõuavad selle ettepaneku üle hääletamist ning hääletasin selle vastu.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin resolutsiooni B7-0191/2011 poolt, sest usun, et uus Ungari meediaseadus ei taga piisavalt sõnavabadust ja pluralismi ning töötab seepärast avalikus sfääris sisulise pluralismi loomisele vastu.

Ungari valitsus peaks andma meediavabaduse ja pluralismi sisulise garantii ja peaks seepärast seaduse tühistama või seda oluliselt muutma, arvestades tähelepanekuid ja ettepanekuid, mida on esitanud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik ja Euroopa Liidu Nõukogu, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, ning seda tuleks teha avatud, läbipaistva arutelu kaudu, milles saaksid osaleda kõik sidusrühmad, valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikud.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Sõnavabadus ja seega ajakirjandusvabadus on ühed kõige tähtsamad põhiõigused. Peame nende säilitamiseks väsimatult töötama, isegi kui teatud arvamuste avaldamine meid häirib. See vabadus on ka meie vabadus ja see on meie volituste vaba rakendamise garantii. Läbipaistvus ei ole võimalik ilma vaba meediata. On suur kiusatus püüda teavet ja ajakirjanikke kontrollida, sh meie Lääne demokraatlikes riikides. Vaba ja professionaalset teavet tuleb alati eelistada n-ö kuulujuttudele, mis tihti ajakirjandust asendavad, kui viimane on suukorvistatud.

Nüüdisaegsetel massikommunikatsioonivahenditel on demokraatlikus elukorralduses ülioluline roll ja nad on vältimatult vajalikud teadmistele, meelelahutusele ja ühiskonnaelule juurdepääsuks. Seepärast peab vastutab see, mida mina nimetan õiglaseks riigiks vastutama vaba meedia arendamise eest nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, edendades teabe mitmekesisust ja kultuuriloomingu rikkust ning soodustades kõikide juurdepääsu sellele.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Me teame, et vastavalt Euroopa Komisjoni, OSCE ja Euroopa Ülemkogu märkustele ja ettepanekutele tuleks Ungari meediaseadus võimalikult kiiresti läbi vaadata, et tagada selle kooskõla ELi õigusaktide ja Euroopa väärtuste ning standarditega, mis puudutavad meedia teabevabadust, pluralismi ja massimeedia sõltumatust.

Uut seadust süüdistatakse selles, et selle kohaselt nimetatakse ametisse ainult üks isik, kes hakkab vastutama riigi massimeedia ja telekommunikatsiooni eest. Uus õigusakt kahjustab massimeedia pluralismi ja vabadust ning kaotab selle poliitilise ja rahalise sõltumatuse. Kõik põhjused, mis toovad kaasa sellised negatiivsed tagajärjed, tuleks läbi vaadata.

Võib-olla tekitas mõnede ELi liikmesriikide valitsuste lodevus Ungari valitsuses illusiooni, et üldaktsepteeritud eeskirju võib küüniliselt rikkuda. Näiteks ei ole Läti valitsus ikka veel rakendanud Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2004. aasta resolutsiooni. Ja mis oli selle tulemus? Seni mitte midagi. Võimalik, et Ungari valitsust inspireeris Läti n-ö sõltumatus. Hääletasin poolt, lootes, et jää on hakanud murenema.

  Tiziano Motti (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa vasakpoolsete rünnakuid hiljuti Ungaris vastu võetud ajakirjandusvabadust puudutava seaduse vastu tuleks lugeda, arvestades näidendi konteksti, milles meie institutsioonide käsutuses olevaid vahendeid kasutatakse tihti sobimatul ja mõjusal viisil, selleks et toetada rahvusvahelisi või sisepoliitilisi ja meedias levivaid desinformatsioonikampaaniaid. Praegusel juhul on need rünnakud täiesti kohatud, sest arutelu on alanud, kuid ühtlasi ka lõppenud: Ungari valitsus nõustus varmalt Euroopa Komisjoni märkustega ja peaminister Orban ütles juba 2011. aasta jaanuari alguses, et meediaseadust muudetakse vastavalt neile märkustele. Rünnates Euroopa Liidu eesistujaks olevat riiki ajal, kui teda tuleks hoopis teotada oma kohustuste täitmisel, nõrgendatakse liitu tervikuna ja vähendatakse selle autoriteeti. Pidev ajakirjandusvabaduse puudumise refrääni korrutamine on vana uudis, samuti ka pidevad ja anakronistlikud viited Itaalia olukorrale, kus paradoksaalselt kontrollivad suuri ajalehti vasakpoolsed meediakontsernid ja Internetis liigub teave vabalt, mõnikord liigagi vabalt.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Pärast eelmisel nädalal Ungari parlamendis vastu võetud muudatusettepanekuid on Ungari seadus nüüd täiesti kooskõlas ELi õigusaktide ja põhiõigusi puudutavate sätetega ning sellega on nõustunud ka Euroopa Komisjon. Sellisel kujul on resolutsiooni ühisettepanek praegu üleliigne ja seepärast hääletasin selle vastu.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu mul juba oli võimalus öelda siis, kui osalesin arutelul eesistujariigi Ungari prioriteetide üle, on need aspektid Ungari siseasjad, mida on võimalik nagu seni reguleerida osana tervest ja normaalsest suhtlemisest komisjoni ja Ungari valitsuse ja parlamendi vahel. Mina kui vabaduse, eriti sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse pooldaja, saan tulemustega ainult rahul olla.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See seadus on sisuliselt kujundatud eesmärgiga piirata Ungaris meedia tegutsemist ja valitsuse tegevuse kriitilist jälgimist, olles osa üldisemast Ungaris toimuvast pluralismi piiramisest. See on otseses vastuolus aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi kesksete põhimõtetega. Seetõttu peavad komisjon ja nõukogu jätkama survet seaduse põhjalikuks muutmiseks või tagasivõtmiseks.

Parlament on selgelt välja öelnud, et komisjon ei tohi selles ülitähtsas küsimuses lihtsalt vankuma lüüa ja Ungari valitsusele järele anda. Samuti tuleb Ungari meediaseadust pidada uusimaks katseks piirata Euroopas meediavabadust. See toob ilmsiks selle, kuivõrd tungiv on vajadus, et komisjon esitaks tugevad õigusakti ettepanekud selle keskse ELi väärtuse kaitseks.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin resolutsiooni vastu, sest ma usun, et siin istungisaalis istuvad vasakpoolsed fraktsioonid on ära kasutanud riigisisest poliitilist küsimust, mis igal juhul on juba lahendatud, nagu näitab hiljutine kokkulepe Ungari valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahel.

Usun, et parlamendis ei peaks arutama selliseid riigisiseseid küsimusi, sest need kuuluvad otseselt konkreetsete liikmesriikide pädevusse. Mis puudutab küsimuse sisu, siis on õige kaitsta teabevabadust ja teabe mitmekesisust kui kõigi Euroopa Liidu riikide väärtust, kuid meediavabadus ei tohi minna vastuollu avaliku kõlblusega ning eelkõige ei tohi see rikkuda kellegi eraelu puutumatust.

Uudistetööstus peaks olema rohkem teadlik oma võimu tasakaalustamatu kasutamise tagajärgedest ja sellest, kuidas see võib mõjutada kodanike elu ja vabadust. Seda tuleb arvestada, sest liigagi tihti on isikuvabadus ajakirjandusvabaduse nimel jalge alla tallatud.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Mul on väga hea meel selle üle, et resolutsioon vastu võeti, näidates Euroopa Parlamendi pühendumust sõnavabadusele ja meedia sõltumatusele kõigis liikmesriikides.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Ehkki Ungari ja Euroopa Komisjon on jõudnud komisjoni esitatud punktides kokkuleppele, toetan ikkagi kaasparlamendiliikmete esitatud üleskutset seaduse teksti põhjalikuks läbivaatamiseks. Komisjoni saavutatud parandused on tähelepanuväärselt selektiivsed ning parlamendi ja mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks OSCE ja Euroopa Nõukogu väljendatud muresid on suures osas ignoreeritud. Mure meediaasutuse koosseisu ametisse nimetamise ja volituste pärast on täiesti mõistetav. Ajakirjandusvabadus on meie demokraatia liiga oluline osa selles, et seda saaks allutada õiguslikult piiravatele tõlgendustele.

  Joachim Zeller (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin vastu resolutsioonile, mille esitasid Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon. Ettepaneku autorid ei ole mures mitte niivõrd meediavabaduse pärast Euroopas, vaid pigem huvitab neid selle kodanliku valitsuse halvustamine, kelle valis ametisse riigi kodanike ülekaaluks enamus ja kelle ees seisab raske ülesanne ehitada uuesti üles eelmiste sotsialistlike valitsuste halva juhtimise tõttu kannatanud riik. Isegi Euroopa Komisjon ei suutnud leida ühtegi meediavabaduse ränka rikkumist Ungari seadusest, mida muide on juba muudetud. Euroopa vasakpoolsed märkavad väga varmalt mittesotsialistlike valitsuste silmas olevat pindu, kuid oma rumaluses ei pööra nad tähelepanu sotsialistide valitsuste silmas olevale palgile.

Raske on mõista Saksa liberaalide seisukohta, kes nõuavad selle resolutsiooniga meediamaastiku reguleerimist Euroopa tasandil, arvestades, et Saksa ja Euroopa meedia esindajad on arvamusel, et ettepanek tähendab just nimelt meediavabaduse ja subsidiaarsuse põhimõtte rikkumist.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0169/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen resolutsiooni ettepaneku poolt, sest usun, et Gaddafi režiim tuleks viivitamatult hävitada, arvestades seda, kuidas ta represseerib Liibüa elanikke nende poliitilistes protestides, ja selleks, et vältida edasisi inimohvreid. Tuletan meelde, et rahvusvaheline üldsus on näidanud üles täielikku üksmeelt, kehtestades ÜRO Julgeolekunõukogus režiimi vastu sanktsioonid. Toetan tugevalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1970/2011 ja meetmeid, mida Julgeolekunõukogu kavatseb võtta, sh embargo, keeld riigisisestes repressioonides kasutatavale varustusele ja inimõiguste rikkumises osalenud inimeste vara külmutamine, juhtides tähelepanu vajadusele rakendada ELi ja Aafrika resolutsioon, mis võimaldab külmutada ebaseaduslikult omandatud vara. Palgasõdurite tegevuse keelamise osana on selline Euroopa finantsasutuste ja liikmesriikide žest vajalik. Vajalikud on ELi ja ÜRO kiired ning tulemuslikud humanitaarmeetmed. Sooviksin lõpetuseks öelda, et sündmused Liibüas, Egiptuses ja Tuneesias nõuavad maailmavaate muutust Vahemere lõunaosa riikidele suunatud Euroopa välispoliitikas ja soovin kinnitada oma solidaarsust Liibüa rahvaga.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Paljudes Araabia riikides toimunud rahvarohked protestid on näidanud, et ebademokraatlikud ja autoritaarsed režiimid ei saa garanteerida usaldusväärset stabiilsust ning et demokraatlikud väärtused on majanduslikus ja poliitilises partnerluses kesksel kohal. EL on eluliselt huvitatud demokraatlikust, stabiilsest, jõukast ja rahumeelsest Põhja-Aafrikast, kuid hiljutised sündmused Liibüas, Egiptuses ja Tuneesias on osutanud tungivale vajadusele vaadata läbi ELi Vahemere piirkonnale suunatud välispoliitika. EL peab vaatama läbi oma demokraatia ja inimõiguste toetamise poliitika, et luua kõigis kolmandate riikidega sõlmitud lepingutes sisalduva inimõiguste klausli rakendamise mehhanism. Nõustun sellega, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisel tuleb seada prioriteediks kriteeriumid, mis puudutavad kohtusüsteemi sõltumatust, põhivabaduste, pluralismi ja ajakirjandusvabaduse austamist ja võitlust korruptsiooniga.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis on samm õiges suunas Euroopa Liidu reageerimisel Liibüa revolutsioonile, mis on alla käimas ja muutumas kodusõjaks. Revolutsioonid on tõeks saanud unelmad, kuid kodusõda on õudusunenägu. Ajal kui opositsioon kannab Gaddafi sõdurite ja palgasõdurite tule all kaotusi ja kolonel lähetab Euroopa pealinnadesse saadikuid, püüdes oma režiimi päästa, peame näitama Liibüa rahvale, et me neid toetame.

Oleme kuulnud ajutise rahvusliku üleminekunõukogu 5. märtsil tehtud pöördumist. Meie kohus on seda alternatiivi toetada ja kaitsta Liibüa rahvast režiimi jõudude vastu. Tuleks kaaluda lennukeelutsooni, otsese sõjalise kohaloluta Liibüa pinnal. Seda peab aga otsustama ÜRO. Siiski on see valik mõeldav vaid Araabia Liiga selgesõnalise nõusoleku korral. Poliitilisel ja diplomaatilisel tasandil peaksime tagama kolonel Gaddafi isoleerimise ja aitama Liibüa rahval lõpuks oma vabaduse tagasi saada.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Järsud muutused Liibüas ja Põhja-Aafrikas tungivad pidevalt Euroopa piiridele lähemale: humanitaarkriis Liibüas võib tegelikult muutuda ajaloos pretsedenditu rände laineks.

Viimaste hinnangute kohaselt võib poliitiline torm Põhja-Aafrikas viia selleni, et liidu lõunakallastele jõuab umbes 300 000 pagulast. Nõustun ja toetan seepärast kuue Vahemere äärse ELi liikmesriigi esitatud üleskutset luua solidaarsusfond, millega aidata leevendada sisserände mõju. Toetan ühise Euroopa varjupaigasüsteemi loomist ja sisserändest tulenevate kulude õiglast jaotamist liikmesriikide vahel. Selleks et piirata massilist Euroopasse suunduvat sisserännet, kutsun üles kaaluma humanitaarabi saatmist kriisist mõjutatud elanikele, selleks et toetada nii demokratiseerimise protsessi kui ka piirkonna majanduskasvu.

Seepärast kutsun komisjoni üles koostama kriisikava, milles arvestataks, kuidas saaksime hakkama isegi halvima stsenaariumiga, mis tähendab seda, et ülisuurel arvul sisserändajaid otsustavad suunduda põhjapoole, Euroopa kallastele. Minu arvates peab sellist kriisikava toetama ELi liikmesriikide vahelise solidaarsuse põhimõte.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutised protestid mitmes Araabia riigis, näitavad, et ebademokraatlikud ja autoritaarsed režiimid ei saa tagada usaldusväärset stabiilsust ja et demokraatlikel väärtustel on majanduslikus ja poliitilises partnerluses keskne roll. Sooviksin kutsuda üles suhestuma tihedalt selle töökonna tööga, mis loodi selleks, et koordineerida ELi reaktsiooni Liibüa ja muu Vahemere piirkonna kriisile. Vahemere Liit peab uute aegade ja oludega kohanema ning hiljutiste sündmuste üle järele mõtlema ja neile reageerima, selleks et esitada ettepanekud, kuidas paremini edendada demokraatiat ja inimõigusi liidu liikmesriikides ning piirkonnas, kuhu kuulub ka Liibüa, ja võimalike reformide kohta, millega muuta oma roll tugevamaks, sidusamaks ja tulemuslikumaks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni „Lõunapoolsed naaberriigid ja eelkõige Liibüa ning humanitaaraspektid” poolt, sest usun, et kolonel Gaddafi peaks kohe võimust loobuma, et teha võimalikuks rahumeelne poliitiline üleminek ja vältida edasist verevalamist. Mõistan kategooriliselt hukka inimõiguste rikkumised Liibüas ning eriti demokraatiameelsete demonstrantide, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vägivaldse mahasurumise ja soovin väljendada oma solidaarsust Liibüa rahvaga.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Päeval, mil me selle resolutsiooni üle hääletame, pole ikka veel selge, kuidas arenevad revolutsioonid, millega püütakse kukutada autoritaarseid režiime, mis on kõikjal Vahemere piirkonnas kaua võimul olnud. Liibüa puhul on uudised, mis räägivad ülestõusnute ja seni veel Gaddafi diktaatorlikku režiimi toetavate jõudude edust ja lüüasaamistest, vastuolulised ja ees näib ootavat tõeline kodusõda. Siiski on paljudes allikates hukka mõistetud Liibüa režiimi pretsedenditu jõhker vägivald ja repressioonid ning paljud ohvrid, mida see väidetavalt on kaasa toonud. Ka ÜRO ise on täiseti õigustatult hukka mõistnud toimepandud metsikused. Praeguseks on selge, et ülestõusnud ei soovi elada selliste režiimide võimu all, kes ei austa nende õigusi ega taga demokraatia reeglite ja õigusriigi põhimõtte vähimatki austamist. Euroopa Liit ei saa toimuvast distantseeruda. Esmalt peaks liit nõudma vägivalla lõpetamist, jääma oma hukkamõistus kindlaks ja toetama vastutajate suhtes kehtestatud sanktsioone, toetama neid, kes võitlevad meie ühiste väärtuste eest, ning püüdma näidata oma solidaarsust, samuti jälgima tähelepanelikumalt ja mõistma paremini muutust soovivate liikumiste taotlusi, soove ja suundumusi.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Resolutsioon on murettekitav ja vastuvõetamatu. See on eriti tõsi, arvestades viimaseid sündmusi Liibüas, mis näitavad, et rohkem kui kunagi enne on kiiresti vaja leida ilma välise sekkumiseta rahumeelne ja poliitiline lahendus. Seistes silmitsi ohtlike ja karmide ettevalmistustega, mis selle asemel, et aidata pingeid vähendada, on suunatud sellele, et valmistada ette USA ja NATO Liibüa-vastaseid agressiooniakte, kiidab parlamendi enamus heaks sekkumise, agressiooni ja okupatsiooni aktid Liibüas. Mis tahes agressioonile selle riigi vastu oleksid vaatamata ettekäänetele ja volitustele rängad tagajärjed rahvale, kes juba elab sügava pinge ja ebakindluse olukorras. See kahjustaks rängalt kõiki neid inimesi Liibüas, kes jätkavad võitlust oma õiguste, demokraatia, suveräänsuse ja rahu eest, ning tooks piirkonda palju ebastabiilsust ja konflikte. Mis tahes sõjaline rünnak Liibüa vastu, mis oleks lahutamatult seotud eesmärgiga kontrollida Liibüa loodusvarasid, poleks suunatud mitte ainult Liibüa rahva vastu, vaid kõigi selle piirkonna inimeste vastu, kes on tõusnud üles ja jätkavad võitlust oma sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste, vabaduse, demokraatia ning oma kodumaa tõelise suveräänsuse ja sõltumatuse eest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Soovime väljendada oma sügavat muret viimaste sündmuste pärast Liibüas, kuid pooldame ilma välise sekkumiseta rahumeelset ja poliitilist lahendust. Kahjuks pooldatakse parlamendi resolutsioonis praegu sõjalist sekkumist, sest lennukeelutsoon pole võimalik ilma sõjalise sekkumiseta.

Seepärast näib resolutsioon, selle asemel et aidata kaasa rahumeelsele lahendusele, olevat suunatud USA, NATO ja võib-olla ELi Liibüa-vastaste agressiooniaktide ettevalmistamisele. Seega soovime väljendada oma kindlat vastuseisu mis tahes välisele sõjalisele sekkumisele selles riigis.

Mis tahes agressioonil Liibüa vastu oleksid vaatamata ettekäänetele ja volitustele rängad tagajärjed rahvale, mis juba elab sügava pinge ja ebakindluse olukorras. See kahjustaks rängalt kõiki neid inimesi Liibüas, kes jätkavad võitlust oma õiguste, demokraatia, suveräänsuse ja rahu eest, ning tooks piirkonda palju ebastabiilsust ja konflikte.

USA ja tema liitlaste mis tahes sõjaline rünnak Liibüa vastu, mis oleks lahutamatult seotud eesmärgiga kontrollida Liibüa loodusvarasid, poleks suunatud mitte ainult Liibüa rahva vastu, vaid kõigi selle piirkonna inimeste vastu, kes on tõusnud üles ja jätkavad võitlust oma sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste, vabaduse, demokraatia ning oma kodumaa tõelise suveräänsuse ja sõltumatuse eest. Me toetame seda võitlust. Seepärast hääletasime resolutsiooni vastu.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Resolutsioon, mille võttis vastu parlamendi enamus ja mille koostamises ma osalesin, näitab et, Euroopa Parlament ei kavatse Liibüa olukorra teemal vaikida. Just vastupidi, oma positsiooni kaudu kutsutakse selles Euroopa Liitu, liikmesriike ja paruness Ashtonit üles selle ettepanekuid toetama. Selles lubatakse Liibüa rahvale toetust ja pooldatakse muu hulgas Liibüa ajutise rahvusliku üleminekunõukogu tunnustamist ja lennukeelutsooni loomist vastavalt ÜRO mandaadile ning kooskõlas Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga. Samuti mõistetakse selles võimalikult teravas toonis hukka Liibüa režiimi toimepandud inimõiguste rikkumised ja kutsub kolonel Gaddafit üles kohe tagasi astuma. Ainsana on mul kahju pagulaste ja ümberasujate küsimusest, mida minu arvates ei ole piisavalt arvestatud ja mida on käsitletud nende riikide ja Euroopa Liidu ühise probleemina.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest EL peab olema lõunapoolsetes naaberriikides aktiivne ja neid toetama, pidades konkreetselt silmas õigusriigi arendamist, head valitsemistava ning põhiseaduslikke ja valmiskorralduslikke eeltingimusi piirkonnas stabiilse, pluralistliku ja rahumeelse demokraatia saavutamiseks. Vahemere Liit peab uute aegade ja oludega kohanema ning hiljutiste sündmuste üle järele mõtlema ja neile reageerima, et esitada ettepanekud, kuidas kõige paremini edendada demokraatiat ja inimõigusi liidu liikmesriikides ning piirkonnas, kuhu kuulub ka Liibüa, ja võimalike reformide kohta, millega muuta oma roll tugevamaks, sidusamaks ja tulemuslikumaks.

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin lõunapoolseid naaberriike, eriti Liibüa olukorda käsitleva resolutsiooni poolt. Liibüas tapetakse inimesi, kes võitlevad oma kodumaa vabaduse eest. Me peaksime neid aitama. Meie resolutsioon aitab neid, sest selles mõistetakse diktaator ühemõtteliselt hukka ja toetatakse neid, kes soovivad Liibüas teha fundamentaalseid muudatusi.

Me ei tea, millal või kuidas kodusõda lõpeb. Soovime, et see lõpeks kiiresti ja et see lõpeks demokraatiameelsete jõudude võiduga. Euroopa Liit peaks viivitamata looma kontaktid ajutise rahvusliku üleminekunõukoguga ja alustama selle ametliku tunnustamise protsessi. Samuti peaks liit kannustama liibüalasi tegema riigis muudatusi ja liikuma edasi demokraatia suunas. Suur tänu teile!

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel näha Liibüas ja selle naaberriikides toimuvat liikumist demokraatia suunas. Kutsun üles selles piirkonnas täielikult inimõigusi austama! Siiski jäin resolutsiooni hääletuselt kõrvale, sest selles nõutakse lennukeelutsooni loomist. Lennukeelutsooni jõustamiseks peaksime pommitama õhutõrjerajatisi, mis ohustaks tsiviilelanike elusid. Samuti võimaldaksime režiimil väita, et Lääs ründab Liibüat, mitte ei kaitse Liibüa rahvast.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Läbirääkimisi, mille on muutnud vajalikuks olukorra areng (Liibüas), tuleks pidada tundlikult ja asjakohaselt. Seejärel võiks olukorra põhjaliku analüüsi alusel võtta täiendavaid ja asjakohaseid meetmeid. Need meetmed võimaldaksid saavutada otsese lahenduse ja pakkuda toetust sotsiaalsektoris ja muudes valdkondades. Eesmärk peaks olema leida lahendus, milles sisaldub selge ja hästi põhjendatud pikaajaline visioon, mis aitab säilitada riigi suveräänsuse ning mis arvestab asjakohaselt selle riigi traditsioone. Paljuräägitud lennukeelutsooni kehtestamine on üks võimalikke samme, mis – nagu öeldud – tuleks astuda peamiselt selleks, et kaitsta tsiviilisikuid. Sel teemal pean tähtsaks, et selle mandaadiga nõustuksid selge sõnaga nii paljud riigid kui võimalik ja et see oleks eelkõige kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadiga. Resolutsiooni ettepanekute ettevalmistamisel ei tohiks selle riigi loodusvarade rikkus olla ainus kaalutlus.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin teksti ja kavandatud õhuruumi meetmete poolt, et aidata inimesi võitluses türanniga, kes neid pommitab. Andsin oma hääle järgmiste rangete tingimuste raames: kõigi sõjaliste aktide, näiteks lennukeelutsooni loomine, üle saab otsustada ÜRO ja ainuüksi ÜRO. Need aktid peavad olema allutatud ÜRO ja ainuüksi ÜRO volitustele ning sõjalisele juhtimisele. Kõik otsused tuleb langetada Aafrika Liidu ja Araabia Liigaga konsulteerides. Olen täielikult vastu USA ideele ennetavast pommitamisest ja ka NATO sekkumise vastu. Sündmuste mis tahes muu areng muudaks vajalikuks teistsuguse teksti ja teistsugused sätted.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) See, mis toimub Liibüas, on täiesti vastuvõetamatu, ning rahvusvaheline üldsus peab võtma konkreetsemaid meetmeid, mis tähendab mis tahes tsiviilisikutevastaste rünnakute automaatset lõpetamist. Kodusõda Liibüas näib olevat murettekitavalt lähedal ja seda tuleb iga hinna eest vältida. EL peab asuma selles protsessis juhtrolli ja aitama leida lahendused, millega hoitaks ära praegu selles riigis toimuva konflikti süvenemine.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin Liibüat käsitleva Euroopa Parlamendi ühisresolutsiooni vastu, sest selles nõutakse selle riigi kohal lennukeelutsooni loomist, mis on esimene samm sõjalise sekkumise suunas. Me ei saa kuidagi heaks kiita Liibüa kriisi või mis tahes muu kriisi sõjalist lahendamist. Olime väga kriitilised sõjalise sekkumise suhtes Iraagis ja Afganistanis ning nüüd ei tohi me jälle sama viga teha. Nende kahe riigi näide peaks meile õpetama, et vägivald sünnitab ainult rohkem vägivalda, millel on lõppkokkuvõttes tsiviilisikutele hävitavad tagajärjed.

Mis puutub Liibüat, siis mõistan hukka vägivalla, mida Gaddafi kasutab oma rahva vastu, ning ma pooldan rahva protestiliikumisi. Usun siiski, et Liibüas peab lahendus saabuma vägivalla lõpetamise ja diplomaatiliste kanalite kaudu.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Liibüa revolutsiooni alustasid riigimehelikkusest ajendatud noored vabaduse, väärikuse ja demokraatia nimel. Seda imelist aukartustäratavat püüet saab ainult toetada, samuti on võimalik ainult karmilt hukka mõista need, kes püüavad seda jõuga maha suruda, kohkumata tagasi tuhandete tsiviilisikute tapmise ja vigastamise ees.

Ma loodan väga, et ÜRO, kooskõlas Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga, annab mandaadi Liibüa kohal lennukeelutsooni loomiseks, et kaitsta elanikkonda võimalike rünnakute vastu. Samuti loodan, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Ashton loob võimalikult kiiresti suhted ajutise rahvusliku üleminekunõukoguga, et tunnustada viimast seadusliku partnerina kuni demokraatlike valimiste toimumiseni.

Viimastel nädalatel oleme olnud tunnistajaks muljetavaldavale ja paljulubavale geopoliitilise raamistiku murrangule selles äärmiselt tundlikus piirkonnas. Olen veendunud, et see avab pretsedenditu perspektiivi, mis loob vajalikud tingimused Iisraeli ja Palestiina konflikti rahumeelseks lahendamiseks. Peame kasutama võimalust vabastada Lähis-Ida konfliktist, mis on põhjustanud juba liiga palju valu, tragöödiaid, kibedust ja arusaamatusi.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Olen „vaimustatud” nii paljudest valjuhäälsetest hukkamõistu avaldustest ja väljendustest! Kus te enne olite? Kas Gaddafi sündis eile? Kas Liibüas polnud varem terrorit? Täna on mõnede ELi juhtide küünilisus lausa tülgastav! Kuni viimase ajani lipitsesid kõik ELi suurimate liikmesriikide juhid Liibüa juhi ees ja proovisid temaga hästi läbi saada. Ja täna on nad valmis Gaddafi risti lööma! Parem oleks teise riigi siseasjadesse mitte sekkuda, kas pole? Laske liibüalastel ise oma probleemid lahendada, vastasel korral võime näha Araabia riikides täielikku mässu! Mina hoidusin hääletamisest.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Võitluses võimu säilitamise eest kasutab Gaddafi üha raskemat kahurväge (näiteks ülestõusnute pommitamiseks) ega kohku tagasi üha uute surmade ees. Välismaailm on need sammud kõige karmimas toonis hukka mõistnud ja Euroopa Parlament nõuab lennukeelutsooni kehtestamist, et lõpetada Gaddafi sõjalennukite rünnakud tsiviilisikute vastu, samuti nõutakse ajutise rahvusliku üleminekunõukogu ja demokraatiameelse liikumise tunnustamist Liibüa rahva seaduslike esindajatena ning Gaddafiga igasuguste suhete katkestamist. Pole veel teada, kas riigipead või valitsusjuhid seda üleskutset järgivad. Mina hoidusin hääletamisest, sest ei nõustunud pagulaste võimaliku ümberasumise ja jaotamisega Euroopas.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Liibüa praegust olukorda puudutava ühisresolutsiooni poolt.

Gaddafi režiim on elanikkonna vastu korda saatnud liiga palju kuritarvitusi ja rikkumisi ning ma arvan, et meie kohus on võtta vastu ühine tugev Euroopa seisukoht. Vastuvõetud resolutsioonis välja pakutud meetmed on samm õiges suunas alates soovitavast Liibüa õhuruumi sulgemisest, nimelt lennukeelutsooni loomisest, selleks et mitte võimaldada režiimil tsiviilelanikke taevast rünnata.

Olen arvamusel, et rahvusvahelise üldsuse ja eelkõige Euroopa Liidu kohus peaks olema luua suhted ülestõusnute ajutise rahvusliku üleminekunõukoguga, et aidata riigis algatada demokratiseerimisprotsessi. On aeg, et Euroopa nõuaks kindlal häälel selle pingelise olukorra lõpetamist, mis võib rängalt mõjutada ka kogu ELi, pannes aluse massiivsele, eelkõige Itaaliasse ja kogu Euroopasse suunduvale rände lainele.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Liibüa rahva – kes on langenud Gaddafi režiimi vägivaldsete repressioonide ohvriks, mis on kaasa toonud lugematul arvul ohvreid, vigastusi ja põgenikke – praegune rakse olukord nõuab rahvusvahelise üldsuse otsustavat ja kooskõlastatud tegutsemist ning EL peaks siin asuma juhtrolli ja mõistma karmilt hukka toimepandud metsikuste eest vastutavad isikud, sanktsioonide ja asjakohaste meetmete vastuvõtmisel ning rakendamisel ja samuti selle rahva seaduslike demokraatlike taotluste toetamisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Pean eriti oluliseks selle teksti (kehtivas redaktsioonis) lõikeid 10 ja 11:

‘10. rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad täitma kaitsmise kohustust, et kaitsta Liibüa tsiviilelanikke suurte relvarünnakute eest; juhib tähelepanu asjaolule, et seetõttu ei saa välistada ühtegi ÜRO põhikirjas nimetatud võimalust; palub kõrge esindaja/asepresidendil ja liikmesriikidel olla valmis UNSC otsuseks edasiste meetmete kohta, mis võivad sisaldada lennukeelutsooni kehtestamist, et takistada režiimi elanikkonda ründamast; rõhutab, et mis tahes ELi ja liikmesriikide poolsed meetmed peaksid olema kooskõlas ÜRO mandaadiga ning võimaluse korral põhinema koordineerimisel Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga, ergutades mõlemaid organisatsioone suunama rahvusvahelisi jõupingutusi;

11. palub kõrgel esindajal / asepresidendil luua suhted Liibüa rahvusliku üleminekunõukoguga ja alustada suhete ametlikuks muutmise protsessi, et ergutada üleminekut demokraatiale, tagades Liibüa ühiskonna esindajate laialdase osaluse ning suurendades üleminekuprotsessis naiste ja vähemuste õigusi, ning palub toetada üleminekunõukogu vabastatud piirkonnas, et vähendada survet kohalikule elanikkonnale ning rahuldada peamised humanitaarvajadused, muu hulgas arstiabi osas.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Parlament kutsub oma resolutsioonis ELi valitsusi üles tunnustama ajutist rahvuslikku üleminekunõukogu Liibüa opositsiooni ametliku võimuna.

Vastuvõetud resolutsioonis nõutakse tungivalt, et EL valmistuks võimaliku lennukeelutsooni loomiseks, et takistada kolonel Gaddafil elanikkonda ründamast ja aidata vägivalla eest põgenejatel kodudesse naasta. Samuti usun, et Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Ashtoni võimalus luua suhted ülestõusnute ajutise rahvusliku üleminekunõukogu esindajatega, et kiirendada selle organi ametliku tunnustamise protsessi, on strateegiliselt tähtis. Kolonel Gaddafil on aeg võimust loobuda ja lõpetada süstemaatiline tema riigis toimuv inimõiguste rikkumine.

  Ernst Strasser (PPE), kirjalikult. – (DE) Lõike 15, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 80 puhul on olukord endiselt selline, et mina – nagu ka Austria valitsus – pooldan vabatahtlikku solidaarsust. Liikmesriigid peaksid saama otsustada – vastavalt igaühe võimetele –, kui kaugele see solidaarsus saab ulatuda.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa Parlamendi Liibüat käsitleva resolutsiooni poolt. Resolutsioon on selge sõnum poliitilisest toetusest Liibüa revolutsioonile. Eelkõige väljendas Euroopa Parlament oma solidaarsust Liibüa rahvaga ja mõistis hukka Gaddafi režiimi toimepandud inimõiguste rikkumised ja vägivaldsed repressioonid.

Resolutsiooni lõikes 10 on ette nähtud lennukeelutsoon ja seotud see ÜRO volitusega, et takistada režiimil tsiviilelanike ründamist, koordineerides seda Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga. Siiski võib seda lõiget mitmeti tõlgendada. Mõnede jaoks tähendab see lihtsalt seda, et Muammar al-Gaddafi lennukitel ei lasta tsiviilelanikke tulistada. See tõlgendus võib anda sellele ennetava rolli, mis ulatub vaid selleni, et nendel lennukitel ei lasta Liibüa elanikke mõrvata. Teiste jaks tähendab see esimest sammu võimaliku sõjalise sekkumise suunas.

Jäin selle kahemõttelise lõike puhul erapooletuks.

Seetõttu toetan resolutsiooni vastuvõtmist, ehkki mul on kahju, et selles ei tunnistata liidu seniseid vigu suhetes Liibüaga, sh sisserände teema puhul.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Arvestades seda, et oleme lähinaaber ja meil on kohustus järgida rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, mille hulka kuulub ka rahvaste õigus enesemääramisele, on väga vajalik, et me Põhja-Aafrika rahvaid aitaksime. Meetodeid selleks tuleks siiski hoolikalt valida: tuleb austada Liibüa ajutise rahvusliku üleminekunõukogu palvet hoiduda otsesest sõjalisest sekkumisest, et tsiviilisikute humanitaarolukorda mitte veelgi halvendada.

Raport: Bastiaan Belder (A7-0037/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Pooldan raportit, sest usun, et Iraani valitsus peaks austama oma rahva seaduslikke soove, milleks on põhivabadused ja majandusliku ning sotsiaalse olukorra parandamine koos sooviga, et Iraan teeks rahvusvahelise üldsusega koostööd. ELi edasises lähenemisviisis tuleks ühest küljest käsitleda inimõiguste küsimust fundamentaalse tegurina ja teisest küljest tunnustada Iraani stabiliseerivat rolli piirkonnas, tingimusel et riik normaliseerib suhted oma naabrite ja muude rahvusvaheliste osapooltega, loobub tuumaprogrammist ning parandab humanitaarolukorda ja demokraatia olukorda. Samuti nõustun nõukogu seisukohaga, mis puudutab kaheosalist lähenemisviisi tuumaküsimusele: ühest küljest sanktsioonid, kuid teisest küljest dialoogi pakkumine. Lõpetuseks sooviksin öelda, et EL ei tohiks olla lihtsameelne, üritades Iraaniga suhelda, viidates ainult riigi tuumaprogrammile, vaid peaks arvestama ka inimõiguste küsimusi ja selle riigi stabiliseerivat potentsiaali piirkonnas.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Iraani küsimuse valusad punktid on massiivne inimõiguste rikkumine, eriti surmanuhtluse kasutamine karistusmeetodina.

Vaatamata sellele, et 12. mail 2010. aastal kutsus EL taas Iraani üles kehtestama surmanuhtlusele moratooriumi, vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonidele nr 62/149 ja 63/168, on Iraani käes jätkuvalt maailmarekord laste ja naiste hukkamises ning seksuaalse sättumuse tõttu hukkamises.

Samuti tekitab suurt muret riigi vastuoluline tuumaprogramm, arvestades selle läbipaistmatust ja koostöö puudumist Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga ja tuumarelvade leviku tõkestamise lepingust tulenevate kohustuste mittejärgimist.

Järgmine probleem on seotud telekommunikatsiooni ja Internetiga, millesse pidevalt sekkutakse, rikkudes rahvusvahelist kohustust kaitsta teabevabadust. Seepärast toetan seda resolutsiooni ja loodan näha olukorra kiiret parandamist.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Iraani Islamivabariigil (edaspidi: Iraan) on palju valitsemisega seotud probleeme alates riigi valitseva eliidi rühmituste omavahelisest võimuvõitlusest kuni halvavate sotsiaalsete ja majanduslike tõbedeni, piirkonna julgeolekuga seotud probleemideni ning riigis kasvava rahva rahulolematuseni. Iraani režiimi poliitika ei vasta Iraani kodanike õigustatud nõudmistele. Peamiseks ohuks režiimi säilimisele on rahva rahulolematus Iraani valitsusega, mille on põhjustanud raske sotsiomajanduslik olukord koos vabaduse puudumise ja inimväärikuse elementaarse austamise puudumisega. Lisaks sellele toimub riigis endiselt väga palju inimõiguste rikkumisi. Iraani hukkamisi käsitlevate aastaülevaadete kohaselt oli 2009. aastal hukkamiste arv viimase kümne aasta suurim, mis teeb Iraanist riigi, kus toimub kõige rohkem hukkamisi elaniku kohta maailmas. Nõustun raportis esitatud üleskutsega, et Iraan loobuks lõplikult surmanuhtlusest alla 18aastaste sooritatud kuritegude puhul ja muudaks oma õigusakte, mis on vastuolus rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonidega, mille Iraan on ratifitseerinud, sealhulgas lapse õiguste konventsioon ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, ning kutsun Iraani üles avaldama surmanuhtluse kohaldamist kajastava ametliku statistika.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et Iraan peaks lõpetama igas vormis diskrimineerimise, olukorra, mis mõjutab eriti naisi. Iraanis jätkatakse karistamatult inimõiguste ja põhiõiguste rikkumist. Iraani ametivõimud peaksid kohe ja alatiseks lõpetama mis tahes vormis piinamise või muu julma ja ebainimliku kohtlemise, seda nii õiguses kui ka praktikas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Iraanil on pikk ja rikas ajalugu ning eriline identiteet, mida tuleks arvesse võtta ajal, kui kasvab mure riigis hiljuti toimunud poliitiliste ja sotsiaalsete sündmuste pärast. Loobumata Euroopa väärtustest ja demokraatia ja inimõiguste prioriteediks seadmisest, usun, et Teheraniga dialoogi pidamise kanaleid ei tohiks sulgeda ja seega tuleks püüda stimuleerida muutusi, mida see riik hädasti vajab. Vaatan murega hiljutisi rünnakuid opositsiooni liikmete vastu ja loodan, et Iraani režiim mõistab, kuivõrd enesele vastutöötav selline suhtumine on ja kuivõrd tõenäoline on, et see viib nad rahvusvahelisse isolatsiooni.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Taas kord peaksime kinnitama, et me ei jaga, vaid pigem mõistame hukka piiratud ja lihtsustatud arusaama inimõigustest. EL toimib sel puhul tihti silmakirjalikult, et varjata hoopis teistsuguseid eesmärke. Kui see poleks nii, siis laieneksid paljud kaalutlused ja siin avaldatud kriitika ka muudele piirkonna riikidele, näiteks Iisraelile või Saudi-Araabiale, ja nende suhtes kohaldataks samu kriteeriume kui praegu Iraani suhtes.

Tuleb märkida, et rahu ja julgeolek piirkonnas ei sobi kokku Palestiina territooriumide jätkuva okupeerimisega Iisraeli poolt ning USA ja NATO Iisraeli abistamise poliitikaga ELi kaasosalusel. Resolutsioonis sellest ei räägita.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Inimõiguste rikkumine on kahetsusväärne akt nii Iraanis kui ka ükskõik millises muus maailma riigis. Raportis harrastab parlamendi enamus talle omast silmakirjalikkust, kasutades väidetavat inimõiguste kaitsmist varjamaks asjaolu, et tema eesmärk on kaitsta suurriikide strateegilisi majandushuve, eriti naftat, ja mitte Iraani rahva vabadust. Vabadusest rääkimine on kõigest ettekääne. Kui eesmärk oleks sisuline inimõiguste austamine ja piirkonna julgeolek, siis tuleks paljastada olukord piirkonna muudes riikides, näiteks Iisraelis ja Saudi-Araabias, ja kohaldada samu kriteeriume ka nende riikide suhtes.

Lisaks sellele varjatakse raportis ohtu, mida piirkonna rahule ja julgeolekule kujutab endast Palestiina territooriumide jätkuv okupeerimine Iisraeli poolt ning USA ja NATO Iisraeli abistamise poliitika.

Oleme vastu sekkumisele ükskõik millise riigi siseasjadesse, olgu need siis vastuolus riikliku suveräänsuse või rahvusvahelise õigusega. Seepärast oleme vastu sellele, et teatu jõude või Iraani opositsiooniparteidega manipuleeritakse või neid kasutatakse ära, samuti olen vastu kampaaniatele, mille eesmärk on kaitsta pigem ELi ja selle liitlaste kui Iraani rahva huve.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Bastiaan Belderi raportis rõhutatakse pragmaatiliselt kõiki asju, mis peaksid ELile Iraani puhul muret valmistama. Kontrollimatud tuumakatsetused, põhivabaduste puudumine, välisinvesteeringute vaenulik keskkond, valitsuse kuritarvitused ning juhtide ja ühiskonna vaheline lõhe. Arvan, et need on piisavad põhjused, et hääletada selle poolt, et EL järgiks selle Lähis-Ida piirkonna olulise jõu suhtes pragmaatilist lähenemisviisi, ning toetada Bastiaan Belderi raportit.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest demokraatlikke muutusi ei saa väljastpoolt peale suruda, isegi mitte sõjalisel teel, vaid need tuleb saavutada rahumeelse demokraatliku protsessi kaudu. Nagu teada, on Iraani tuumaprogrammiga seotud levikuriskid Euroopa Liidu ja rahvusvahelise üldsuse jaoks jätkuvalt suure mure allikaks, mida on väga selgelt väljendatud ka paljudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides. Stabiliseeriv mõju, mille Iraan võib potentsiaalselt tagasi saada, oleks kasulik kogu piirkonnale tingimusel, et riik normaliseerib oma rahvusvahelised suhted, eriti oma naabritega, hajutab ükskord ja alatiseks oma tuumaprogrammi tegelike eesmärkidega seotud mured ja tagab inimõiguste austamise ja demokraatia.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, milles mõistetakse hukka inimõiguste olukord Iraanis ning nõutakse meetmete võtmist selleks, et Iraanist ei saaks tuumariiki. Olen mures selle pärast, et resolutsioonis tunnustatakse Iraani õigust rikastada uraani, mis IAEA reeglite kohaselt on muidugi õige, kuid arvestades läbirääkimiste jätkuvat ummikut, on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) President Ahmadinejadi režiim jätkab karistamatult Iraani rahva põhiõiguste jalge alla tallamist, samal ajal kui valitsust ennast ähvardab mitu ebakindlust põhjustavat tegurit. Ühest küljest loodavad elanikud demokraatlikke muutuste saabumist, samas kui teisest küljest häirib Iraani valitsuse ja parlamendi tööd erinevate võimu pärast võitlevate eliidi rühmituste olemasolu. Kahtlemata ei saa demokraatlikke muutusi siiski väljastpoolt peale suruda, vaid need peaksid olema demokraatliku ja rahumeelse protsessi tulemuseks, millega lõpuks antakse järele viimase aja Iraani massiliikumiste heaolu ja vabaduse nõudmistele. Ka tuumaküsimus on endiselt probleem. Meie poolelt peaks EL töötama diplomaatilise lahenduse nimel, rakendades lähenemisviisi, milles surve on ühendatud tavapärase dialoogiga. Näiteks oleks soovitav, et Euroopa Ülemkogu aitaks kaasa Iraani tuuma- ja relvaprogrammidega seotud isikute varade lahtikülmutamisele. Edaspidi tuleks ELi ja Iraani suhetes siiski keskenduda arvukate inimõiguste rikkumiste analüüsimisele. Lühidalt öeldes peaks liit kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid Euroopa Liidu ühehäälse seisukoha kujundamiseks ja teatama iraanlastele, et mõtleme nende tuleviku peale. Nende inimõigused on ka meie õigused.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Iraani praeguse poliitilise ja sotsiaalse arengu käsitlemisel tuleb arvestada riigi minevikku ja kultuuriajalugu. Pidevad inimõiguste rikkumised Iraanis annavad põhjust muretseda, kuid nad ei tohi välistada selle riigiga dialoogi selliste juhtumite lõpetamiseks; peame nende lõpetamiseni viivate lahenduste otsimisel olema proaktiivsed. Hiljutised rünnakud opositsiooni liikmete vastu on murettekitavad ja Iraani režiim tuleb viia arusaamisele, et selline käitumine toob kaasa ainult suurema rahvusvahelise isolatsiooni.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Iraani valitsusel on olnud viimasel ajal suuri probleeme, mis on rahva rahulolematust järjest suurendanud. Julgeolekujõud on reageerinud toore jõuga ja massiliselt arreteerinud rahumeelseid protestijaid; kohtud alustasid üliõpilaste, teadlaste, naiste õiguste aktivistide, juristide, ajakirjanike ja vaimulikkonna liikmete vastu massilisi näidisprotsesse. Paljud iraanlased hukati poliitilistel põhjustel ja kes teab kui paljud on endiselt vanglas. Iraan on hukkamiste arvu poolest maailma kolme esimese riigi hulgas. Peame tegema kõik endast oleneva negatiivse diskrimineerimise ja sotsiaalsete repressioonide võimalikult kiireks lõpetamiseks Iraanis, tagades seega, et riik saab astuda esimesed sammud demokraatlike muutuste suunas. Siiski pole seda võimalik saavutada väljastpoolt või isegi sõjalisel teel; see peab olema rahumeelne ja demokraatlik protsess, ning seepärast andsin selle ettepaneku toetuseks oma hääle.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Vaatamata sellele, et raport pärast arvukaid muudatusi pisut paranes, hääletasin selle vastu, sest selles pooldatakse sanktsioonide poliitikat, mis minu arvates Iraani rahva olukorda ei paranda, tegelikult mõjub see just vastupidiselt. Minu arvates peaks Euroopa Parlamendi raport pingeid hajutama, selle asemel et neid suurendada, sest kui diplomaatilised kanalid on ammendatud, siis raskendab see Iraani rahva juba niigi keerulist olukorda. Minu arvates ei ole rahvusvaheliselt üldsuselt tulevad ähvardused Iraani suunas viis mõistliku kompromissi leidmiseks vaidluses tuumaprogrammi üle. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetasin resolutsiooni, sest lisaks tuumaküsimusele ei kohkunud raportöör tagasi riigi siseolukorra, inimeste suurema demokraatia püüde ja inimõiguste olukorra käsitlemise ees.

Meie kohus on mitte valmistada pettumust riigi noortele; noortele, kes soovivad elada demokraatlikult ja austada teineteise mõtteid. Peame toetama inimesi, kes soovivad kehtestada õigusriigi põhimõtet, selleks et võimaldada tulevastele põlvkondadele sallivusele, vabadusele, õiglusele ja jõukusele rajatud elu. Peame vastuvõetamatutena hukka mõistma vägistamised, mõrvad, ühishukkamised, meelevaldsed arreteerimised ja ahistamised.

Mis tahes inimõiguste rikkumine on vastuvõetamatu. Siiski oleme pärast president Ahmadinejadi tagasivalimist 2009. aasta juunis näinud selliste rikkumiste arvu kasvu. Iraan on hukkamiste arvult inimese kohta maailmas esikohal. Iraan on hukkamiste arvu poolest Hiina järel teine, arvestades surmanuhtlust kividega surnuksloopimise teel, ning esimene hukkamiste arvult ühe elaniku kohta. On aeg, et Iraan hakkaks täitma oma kohustusi, mis tulenevad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, mis riik on omaenda vabal tahtel ratifitseerinud.

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Iraan, kui tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu allkirjastanud riik, on kaua aega ülbelt oma kohustusi ignoreerinud, eriti varjates oma tuumategevust. Kui Iraan soovib säilitada häid suhteid ELi ja muude demokraatlike riikidega, siis peab ta ühemõtteliselt kaotama kõik kahtlused oma tuumaprogrammi eesmärkide suhtes.

Samuti olen arvamusel, et ELile peaks valmistama muret suhete paranemine Iraani ja Türgi vahel, kellest viimane kinnitab liidule, et tunnustab ühiseid väärtusi, taotledes ELi liikmeks saamist, näidates samal ajal avalikult välja sümpaatiat Iraani režiimi vastu.

Soovin öelda, et Iraani käes on nii alaealiste hukkamise maailmarekord kui ka hukkamiste arvu maailmarekord ühe elaniku kohta. Näidiskohtuprotsessid poliitiliste vastaste üle ja erakordselt julm karistusviis kividega surnuksloopimise kujul, mida Iraanis praegu seaduslikult kasutatakse, samuti muud julma ja ebainimliku piinamise, kohtlemise ning karistamise vormid, iseloomustavad režiimi, mis väärib jõulist moraalset hukkamõistu.

Lisaks juba nimetatule peab ELi prioriteetide hulka kuuluma järjekindel nõue hukkamistele moratooriumi kehtestamiseks kuni surmanuhtluse kaotamiseni, üleskutse lõpetada karistamatu inimõiguste rikkumine ja muidugi piirkonna destabiliseerimine.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – On naljakas ja samal ajal väga kurb rääkida õiguste ja vabaduste austamisest riigis, mida valitseb isik, kes ähvardab Ameerika Ühendriike, Euroopat ja Iisraeli massimõrvaga. Ei ole mingit mõtete pidada temaga läbirääkimisi inimõiguste ja väärtuste ja vabaduste üle. Sellised inimesed mõistavad ainult jõudu. Tuleb lõpetada tseremoonitsemine ja asuda sõnadelt tegudele. Täielik isoleerimine, karmid sanktsioonid ning selge ja järjekindel seisukoht annavad tulemuse. Mahmoud Ahmadinejad on oht rahvusvahelisele kogukonnale.

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Iraani valitsuse läbipaistmatus ja piiratud koostöö Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga tuumaprogrammi küsimuses ei sisenda kindlasti usaldust.

Põhiliste inimõiguste olukorra halvenemine ja riigi võime piirkonda Hezbollah ja Hamasi kaudu destabiliseerida on asjaolud, mis suurendavad muret, mida Iraan kogu maailmas tekitab. Valimispettus, meeleavalduste vägivaldne mahasurumine ja hukkamised, mida 2010. aastal oli 680 (kaks korda nii palju kui eelmisel aastal), ja opositsioonijuhtide arreteerimine ei jäta kahtlusi selles, kuidas see režiim kasutab jõudu ja vägivalda. ELi sanktsioonid, mis on pärit 26. juulist 2010, kooskõlas ÜRO sanktsioonidega olid asjakohased ja vajalikud. Liit peab pöörama rohkem tähelepanu Iraani tuumapoliitikale, et jälgida selles konfliktses valdkonnas sündmuste arengut.

EL peaks inimõiguste kaitseks toetama rahvusvahelist diplomaatiat. Kaheosaline lähenemisviis jätab ukse dialoogile avatuks, kuid dialoogi jaoks on vaja vähemalt kahte osapoolt ja Iraani hea tahte puudumise korral tuleks sanktsioone tugevdada ja konkreetsemalt suunata. Me ei saa nõustuda sellega, et hukkamiste arv niimoodi kasvab ja et Iraani tuumapoliitika ei ole rahvusvahelise üldsuse kontrolli all.

  Mariya Nedelcheva (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Bastiaan Belderi raporti poolt. Oleme juba liiga kaua palunud režiimi muutust Iraanis. Praeguse režiimi taga seisvad ideoloogid rikuvad pidevalt inimõigusi, olgu siis kõne all häbiväärsed tingimused, milles hoitakse Ashrafi opositsioonilaagri asukaid, naiste õiguste pidev rikkumine, homoseksuaalide diskrimineerimine, kunstnike tsenseerimine vms.

Euroopa tasandil on meil võimalik kohaldada tulemuslikke sanktsioone režiimi juhtide vastu. Siiski ei ole sanktsioonide rakendamine piisav. Tuleb julgustada inimesi, kes riigis inimõiguste kaitseks võitlevad. Kas Euroopa Liit ei peaks toetama kõiki inimõiguste kaitsjaid Iraanis? Praegust demokraatia liimumist Põhja-Aafrikas tuleks laiendada Iraani.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt. Selles tuuakse esile Iraanis valitsev raske olukord, mõistetakse hukka Iraani ametivõimude sooritatud repressioonid ja süstemaatiline inimõiguste rikkumine ning rõhutatakse vajadust otsida ausalt diplomaatilist lahendust tuumaküsimusele. Eriti sooviksin ühineda solidaarsuse väljendustega Iraani rahva aadressil, kes pärast 2009. aastal toimunud presidendivalimisi on seaduslikult nõudnud riigis demokraatlikke muutusi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See on parlamendi esimene Iraani-teemaline raport pärast 2001. aasta Gahleri raportit. Arvestades, et läbirääkimised ning kokkulepped ELi ja Iraani vahel on olnud aastaid peatatud, oleks parlamendi jaoks ainus viis väljendada põhjalikumat seiskohta algatusraport, mille algatas roheliste ettepanek. See ülesanne anti fraktsioonile EFD. Neli fraktsiooni (rohelised, S&D, ALDE ja GUE) sõnastasid projekti ühised muudatusettepanekud, millest enamik võeti vastu, ehkki väikese häälteenamusega.

Olulised küsimused on järgmised: rääkides ELi kontaktidest Iraaniga (lõige 32), kus vaidluse taust puudutas seda, kas Euroopa Parlamendi Iraani delegatsioonil tuleks lubada Iraani külastada, kutsutakse tekstis praegu üles – vastupidi raportööri soovile – looma kontakte kõige erinevamate organisatsioonidega, viitamata otseselt delegatsioonile; sanktsioonid (lõige 42), kus tekstis nõutakse sihtotstarbeliste karistuste kehtestamist peamiste inimõiguste rikkujate suhtes – seni on sanktsioonid kehtestatud ainult tuumaküsimusega seotud isikute suhtes; ja ELi saatkonna avamine Teheranis – paralleelselt peaaegu kõigi liikmesriikidega, kellel on selles riigis esindus.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetan raporti teksti, sest selles on esile toodud põhiaspektid, mis teevad Iraanist ühe kõige ohtlikuma riigi rahvusvahelisel areenil, seda nii humanitaarses kui ka poliitilises mõttes.

Riik kannatab praegu julgeolekujõudude meelevaldse vägivalla kasutuse all. Nad on rahumeelsetele demonstratsioonidele reageerinud jõhkrate repressioonidega, arreteerides tuhandeid demonstrante. See meelevaldne vägivalla kasutamine tähendab Iraani rahva põhiliste inimõiguste allakäiku, rahvas on pidevalt allutatud karistussüsteemile, mis on vastuolus kõigi inimeste kodaniku- ja poliitilisi õiguseid käsitlevate konventsioonidega.

Justkui sellest veel ei piisaks, kehtib riigis endiselt surmanuhtlus kividega surnuksloopimise teel, kusjuures hukkamiste arv kasvab, rääkimata veel sellest, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et riigi tuumarajatisi kasutatakse ainuüksi rahumeelsetel eesmärkidel.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Oleme raporti poolt, sest selles käsitletakse Iraani küsimust vajaliku karmuse ja rangusega, tuues esile riigis valitsevad kontrastid ning olukorra jätkumise vastuvõetamatuse. Iraani režiim surub pidevalt maha kõik, kes julgevad absolutismi vastu välja astuda, kasutades selleks tavaliselt surmanuhtlust.

On fakt, et selle riigi käes on maailmarekord suurima laste hukkamise arvu kujul inimese kohta. Samuti märgime, et tihti viiakse surmanuhtlus täide kividega surnuksloopimise teel, ka niivõrd väikeste kuritegude puhul nagu väidetav abielurikkumine ja usust taganemine. Samuti tõstetakse raportis esile kristlaste ja Baha’i kogukonna represseerimist.

Iraani poliitilise retoorika ja islamifundamentalismi agressiivse toetamise tõttu väheneb pidevalt selle riigi rahvusvaheline usaldusväärsus. Samuti soovin rõhutada pidevaid psühholoogilise ja füüsilise vägivalla akte, mida Iraani valitsus pidevalt rakendab Ashrafi laagri teisitimõtlejatest põgenike vastu.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle üle, et Bastiaan Belder suutis raporti täiskogule esitada ja suruda edukalt läbi selle osad, mis puudutavad inimõiguste olukorda Iraanis, eriti Iraani opositsioonijuhtide Mir Hossein Mousavi ja Mehdi Karoubi ning nende naiste kinnipidamise jõulise hukkamõistmise.

Siiski ei nõustu ma sellega, et Iraanil on õigus rikastada uraani, mis on IAEA eeskirjadega küll lubatud, kuid arvestades jätkuvat patiseisu läbirääkimistel, on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin raportit, ses usun kindlalt, et Iraani valitsus peaks positiivselt reageerima Iraani rahva nõudmistele, mis puudutavad põhivabadusi ja sotsiomajandusliku olukorra parandamist. Raporti kaudu mõistab Euroopa Parlament hukka surmanuhtluse kasutamise, samuti muud arvukad inimõiguste rikkumised.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin ELi suhtumist Iraani käsitleva Bastiaan Belderi raporti poolt. Jagan enamiku eurooplaste muret Iraani tuumaprogrammi ja Iraani režiimi kinnituste pärast, et seda hakatakse kasutama ainult tsiviilotstarbel. Sellele vaatamata olen arvamusel, et Euroopa Liit peaks kolmandate riikidega energeetikasektoris tehtavas koostöös kasutama ainult jätkusuutlikke, keskkonnahoidlikke ja ohutuid energiaallikaid – kooskõlas liidu kliimakaitseliste eesmärkidega. Samuti toetan kaasparlamendiliikme arvamust, et EL peaks Iraani suhtes kujundama üldisema strateegia, mis läheks kaugemale tuumaküsimusest ning käsitleks ka inimõiguste olukorda ja muid olulisi teemasid.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Bastiaan Belderi raporti poolt, sest vaatamata paljudele Iraani sise- ja välispoliitikaga seotud probleemidele, näiteks tuumarelvade võimalikule kasutamisele, valitsuse mõnede otsuste läbipaistmatusele ja teatud juhtudel põhiliste inimõiguste rikkumisele, usun ma, et ainult sanktsioonidel põhinev poliitika ei saa olla väga kasulik.

Seepärast olen arvamusel, et Euroopa Liit peab säilitama ja võimaluse korral alal hoidma mingis vormis dialoogi Teherani valitsusega.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0158/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan tingimusteta selle ühisresolutsiooni poolt, milles tõstetakse esile nende küsimuste tähtsust, mida on arutatud vähemuste õiguste ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse edendamise teemal, samuti laste õiguste teemal, võideldes samal ajal terrorismiga. Sooviksin juhtida tähelepanu järeldustele ning nõustun sellega, et EL peab tugevdama ühel häälel rääkimise praktikat, et suurendada oma nähtavust ja mõju ülemaailmse jõuna, ning delegatsioonid Genfis ja New Yorgis peavad suurendama ELi tegevuse ühtsust, nähtavust ja usaldusväärsust ÜRO inimõiguste nõukogus (UNHRC). Nõustun resolutsiooniga, milles osutatakse, et liikmesriigid peaksid kannustama UNHRCi pöörama võrdselt tähelepanu mis tahes alusel diskrimineerimisele, sealhulgas soo, rassi, vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste alusel. Samuti nõustun ülevaatega, milles tõstetakse esile vajadust, et UNHRC kujutaks endast aktiivsemat varajase hoiatuse ja ennetusmehhanismi, kaitseks erimenetlusi ning tagaks inimõiguste ülemkomissari ametikoha sõltumatuse ja säilitaks oma piirkondlike büroode edasitegutsemiseks vajaliku rahastamise.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liit ja liikmesriigid on oma poliitikas pühendunud inimõiguste austamise tagamisele. Seepärast on väga tähtis, et EL suudaks omandada tugeva ja mõjuka positsiooni rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti ÜRO inimõiguste nõukogus, et tagada rahvusvaheliselt inimõigustepoliitika tulemuslik ja ühtne rakendamine. Nõustun sellega, et UNHRCi töö ja mandaat tuleks läbi vaadata, võimaldades nõukogu töömeetodeid hinnata ja parandada, nii et see suudaks inimõiguste rikkumistele võimalikult tõhusalt ja süstemaatiliselt reageerida. Mitmel juhul ei ole UNHRC asjakohaste vahendite puudumise tõttu suutnud raskele inimõiguste olukorrale kiiresti ja õigel ajal reageerida. Seepärast tuleks UNHRCile inimõiguste töövahendite laiendamise abil anda paremad võimalused nii püsivate kui ka eriolukordadega tegelemiseks, kasutades paneele mitte üksnes istungjärkude ajal, vaid ka nende vahepeal. EL omakorda peab muutma UNHRCi oma prioriteediks ja liikmesriikide tegevust paremini kooskõlastama, mis võimaldaks ELil paremini kasutada oma mõju ÜRO süsteemis laiemalt ning soodustaks inimõiguste valdkonnas kooskõlastamist ja otsustamist.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid oma poliitikas tagama inimõiguste austamise ning Euroopa Liidu positsioon ÜRO inimõiguste nõukogus (UNHRC) peaks olema tugevam ja tõhusam. ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärgu prioriteedid ja 2011. aastal toimuv läbivaatamine on vajalikud, sest ainult nii saame hinnata, kuidas inimõiguste nõukogu on oma volitusi rakendanud, ning määrata kindlaks töömeetodid, mida on vaja tugevdada selleks, et UNHRC oleks tõhusam ja reageeriks inimõiguste rikkumistele kiiresti. Euroopa Parlament avaldab kahetsust selle üle, et UNHCR ei ole piisavate vahendite puudumise tõttu mitmel korral suutnud tegeleda ränkade inimõiguste olukordadega kiirelt ja õigeaegselt ning kutsub üles aktiivselt taotlema ÜRO inimõiguste nõukogu spetsiaalsete mehhanismide loomist, et reageerida inimõiguste kriisidele, näiteks Lähis-Idas, Iraanis ja Valgevenes. Lisaks sellele on väga tähtis, et UNHRC oleks paremini varustatud, et tegeleda nii püsivate kui ka eriolukordadega, võib-olla inimõiguste töövahendite laiendamise abil, kasutades paneele mitte üksnes istungjärkude ajal, vaid ka nende vahepeal. Samuti kutsub parlament ELi liikmesriike üles osalema aktiivselt UNHCRi 2011. aasta läbivaatamises, et viimane täidaks paremini oma volitusi

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun, et inimõiguste nõukogu 16. korralise istungjärgu päevakorras on tähtsad küsimused, mis on eriti olulised. Soovin rõhutada päevakorra tähtsust, milles on muu hulgas aruanded rahvus- või etniliste, usu- ja keelevähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste kohta ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismiga võitlemisel, samuti ulatuslikud koosolekud lapse õiguste teemal.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärk toimub eriti tormilisel ajalooperioodil, mis kahjustab otseselt selle koosseisu, arvestades, et mõned selle liikmed on väga kaugel sellest, mis on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, ning sellest, et edenda ja kaitsta inimõigusi vastavalt selle missioonile. Euroopa Liit peab istungjärgul aktiivselt osalema ja tegema kõik endast oleneva tagamaks, et selle universalistlik käsitlus inimõigustest, mis põhineb isiklikul väärikusel, võetakse üha laiemalt omaks ja seda rakendatakse tulemuslikult kõigis maailma riikides. Euroopa kõrgetasemelise inimõiguste eriesindaja ametissenimetamine võib suurendada liidu seisukohtade mõju ja seda, et nõukogu liikmesriigid rõhutavad „ühe sõnumi, kuid mitme hääle” strateegiat ja see võib suurendada kasvavat toetust Euroopa seisukohtadele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlament on inimõiguste puhul kaua harrastanud kaksikmoraali poliitikat. Samuti on hästi teada, et parlament tõlgendab kitsalt ja enda huvidest lähtuvalt deklaratsiooni, mis võeti ÜRO Peaassambleel vastu 1948. aastal: inimõiguste ülddeklaratsiooni. Taas kord saab selles raportis selgeks selektiivsus, millega eri riike nimetatakse. Riigid, kellega ELil on majanduslikud ja diplomaatilised suhted ning keda liit peab strateegiliselt tähtsaks, on, vaatamata neis toimuvatele ränkadele inimõiguste rikkumistele välja jäetud, sest nad teenivad strateegilisi huve. Sellised riigid on näiteks Iisrael, Columbia ja Maroko, kui nimetada vaid kolme riiki eri mandritelt. Meil omalt poolt aga pole inimõigustest piiratud arusaam.

Võtame tõsiselt kogu deklaratsiooni sisu, mille kohta me arvame, et kõige olulisem on see, et see oli meie poliitilise sekkumise tõukejõud. Lõpetuseks oleme vastu mõttele, et Euroopa Liidul oleks ÜRO Peaassambleel alaline esindus, lihtsalt selle pärast, et see ei oleks mõistlik, arvestades selle organisatsiooni vaimu ja põhimõtteid, mis on kirjas ÜRO põhikirjas. ÜRO on ja peab ka edaspidi olema sõltumatute ja suveräänsete riikide organisatsioon.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis kritiseeritavate riikidega seotud valikulisus ja arutelu oma huvidest lähtuv iseloom on selgesti näha. Ilmselgelt on näha raporti silmakirjalik kasutamine, sest kritiseeritud ei ole riike, kellega ELil on head majanduslikud ja diplomaatilised suhted ning kes on liidule strateegiliselt tähtsad, sealhulgas näiteks Columbia ja Honduras, vaatamata neis toimuvatele inimõiguste rikkumistele. Puuduvad üleskutsed, et Maroko lõpetaks Lääne-Sahara okupeerimise või Iisrael Palestiina okupeerimise.

Lisaks sellele ei saa me toetada mõtet, et Euroopa Liidul oleks ÜRO Peaassambleel alaline esindus, sest ÜRO on organisatsioon, kuhu kuuluvad suveräänsed ja iseseisvad riigid ning Euroopa Liit ei ole ÜRO põhikirja järgi riik.

Meie poliitilise tegevuse raamistikuks on inimõiguste kaitse, sealhulgas asjaolu et nad on jagamatud ja tähtsuse alusel reastamatud ning et nad on inimeste õiguste austamise ja tõelise sotsiaalse õigluse, rahu, vabaduse ja demokraatia eeltingimus. Võite meie peale loota siis, kui tuleb kaitsta inimõigusi, kuid ärge lootke meie peale siis, kui soovite harrastada silmakirjalikkust.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest ÜRO inimõiguste nõukogu on unikaalne platvorm, mis on spetsialiseerunud universaalsetele inimõigustele ja on konkreetne foorum, mis tegeleb ÜRO süsteemis inimõigustega, samuti on sellele antud tähtis ülesanne ja vastutus tugevdada inimõiguste edendamist, kaitsmist ning austamist kogu maailmas. Sooviksin rõhutada UNHRCi 16. istungjärgu tähtsust ja eriti UNHRCi läbivaatamise protsessi, mis pakub ainulaadset võimalust hinnata, kuidas nõukogu on oma volitusi täitnud ning annab nõukogule ajendi töömeetodite tõhustamiseks, et olla inimõiguste rikkumistele reageerides efektiivsem ja süstemaatilisem. Mul on hea meel asjaolu üle, et 16. korralise istungjärgu päevakavas on muu hulgas aruanded rahvus- või etniliste, usu- ja keelevähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste kohta, inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismiga võitlemisel ning ka ulatuslikud koosolekud lapse õiguste teemal.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärk pakub ainulaadset võimalust hinnata, kuidas nõukogu on oma volitusi täitnud ja annab nõukogule ajendi töömeetodite tõhustamiseks, et olla inimõiguste rikkumistele reageerides efektiivsem ja süstemaatilisem. Arvan, et eriti tähtis on luua ELi nõukogu osana inimõiguste töörühm, mille asukoht oleks Brüsselis ja kuhu kuuluksid inimõiguste eksperdid kõigist 27 ELi liikmesriigist.

Samuti oleks väga kasulik määrata ametisse ELi kõrgetasemelise inimõiguste eriesindaja. Loodan, et Euroopa välisteenistus, eriti ELi delegatsioonid Genfis ja New Yorgis, muudavad edaspidi oma tööd ühtsemaks, hoiavad kõrgemat profiili ja suurendavad ÜRO inimõiguste nõukogus usaldust ELi tegevuse vastu, eriti sellega, et arendavad edasi ELi võimet suhelda ja teha koostööd piirkondadevahelisel tasandil.

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu prioriteete käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Meie resolutsioon on eriti oluline seepärast, et täna mälestasime Tiibeti okupeerimise vastaste rahumeelsete protestide vägivaldset mahasurumist 52 aasta eest. Dalai-laama teatas eile oma tagasitõmbumisest poliitikaelust – see on ajalooline kaotus. On vähe inimesi, keda nende oma rahvas ja kogu maailm nii palju austaks ning kes samal ajal oleksid nii populaarsed nagu Tema Pühadus. Poliitikaelust tagasitõmbumisega ei hülga Dalai-laama mingil juhul oma kohustusi. Ta on kinnitanud, et jätkab oma Tiibeti rahva vaimse juhi rolli täitmist. Tema Pühadus annab Tiibeti põhiseaduses sätestatud poliitilised volitused üle vabalt valitud eksiilvalitsusele. Selle kaudu tugevdab ta jälle eksiilis viibiva, kõigile maailma mandritele hajunud Tiibeti rahva demokraatiat. 20. märtsil valitakse uus peaminister ja uus parlament. Jälgin valimisi vaatlejana Šveitsis. Meie, eurooplased, peame aitama Tiibeti rahva demokraatiat ja inimõigusi veelgi tugevdada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan resolutsiooni, milles rõhutatakse kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste vastastikust sõltuvust ning juhitakse tähelepanu sellele, et vee kättesaadavus on inimõigus. Eriti toetan muudatusettepaneku nr 19 vastuvõtmist, milles nõutakse järelmeetmeid Goldstone’i raportile.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades meie ees seisvaid raskeid aegu, eriti Põhja-Aafrikas, on ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärk eriti tähtis. Euroopa Liit peab seepärast olema sellel istungjärgul tõeliselt aktiivne ja tegema kõik endast oleneva, et liidu universalistlik arusaam inimõigustest, mis põhineb inimväärikuse austamisel, leiaks rakendamist kõigis maailma riikides. ELile on samuti oluline määrata ametisse Euroopa kõrgetasemelise inimõiguste eriesindaja, et levitada üha laiemalt liidu arasaama inimõiguste kaitsmisest.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Kahjuks ei saanud ma hääletada ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu prioriteete käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest selles on mitu punkti, millega ma ei nõustu.

Resolutsioonis kutsutakse üles koordineerima Ameerika Ühendriikidega koostööd inimõiguste valdkonnas, selles tervitatakse Maroko määramist ÜRO inimõiguste nõukogu kaasvahendajaks ja soovitatakse ELil asuda teatud riikide suhtes ühisele seisukohale. Samuti kiidetakse selles ELi rahastamisvahendite voorusi, mis on kõigest näiteks selle kohta, kuidas EL manipuleerib sellises tähtsas küsimuses nagu inimõigused, rahastades neid rühmi, kes tagavad kolmandates riikides Euroopa huve.

Minu arvates on need põhjused piisavad, et mitte hääletada resolutsiooni poolt, ja seepärast jäin erapooletuks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Rahutused Maghrebi piirkonnas on meile väga karmiks meeldetuletuseks sellest, et inimõiguste kaitsmine ei ole lihtne ja et see on tihti vastuolus majanduslike ja/või sõjaliste huvidega. Sarnaselt sellele on terrorismiga võitlemise nimel võetavad meetmed vastuolus inimõigustega. Siinkohal peab EL pöörama tähelepanu ka omaenda käitumisele – näiteks CIA ebaseaduslike ülelendude puhul. Neile puudustele vaatamata on eriti ELile endiselt tähtis pühenduda inimõiguste kaitsele. Vähemuste õiguste kaitse, eriti kristlaste ja muude usuvähemuste olukorra parandamine moslemiriikides, peab olema Euroopa Liidu eriline hool, sest eriti kristlased kannatavad raske tagakiusamise all ja on usulise vägivalla peamised ohvrid. Seda silmas pidades hääletasin poolt.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ÜRO inimõiguste nõukogul on inimõigustega seotud küsimustega tegelemisel kogu maailmas väga tähtis roll. Läbivaatamise protsess annab suurepärase võimaluse hinnata, kuidas nõukogu on oma volitusi rakendanud. Nõustun mõttega, et EL peab asjaomaste küsimuste puhul rääkima ühel häälel. Lisaks sellele peavad liikmesriigid aktiivselt osalema nõukogu töö läbivaatamisel. Kiidan heaks selle, et 16. korralise istungjärgu päevakorras on aruanded rahvus- või etniliste, usu- ja keelevähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste, lapse õiguste ja terrorismiga võitlemise kohta. Siiski võiks inimeste elamistingimuste parandamiseks tegeleda istungjärgul ka küsimustega, mis on seotud õigusega veele ja sanitaarolukorraga. Peame tagama tulemusliku mehhanismi selleks, et rakendada ja kaitsta seda, mis on fundamentaalne inimõigus. Tuleb rakendada kõiki jõupingutusi, et tagada selles valdkonnas antud lubaduste rahvusvaheline rakendamine ja see, et igaühel on juurdepääs ohutule joogiveele ja sanitaartehnikale.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimõiguste universaalsuse austamine, edendamine ja kaitsmine on ELi õigusliku, eetilise ja kultuurilise acquis’ osa ning üks Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakividest. Seepärast tuleb rakendada kõiki jõupingutusi, et suurendada Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevuse nähtavust ja tulemuslikkust, ning ülitähtis on tagada, et Euroopa Liit otsustaks kindlalt osaleda aktiivselt sellel tähtsal inimõiguste nõukogu (UNHRC) 16. istungjärgul, samuti 2011. aastal toimuvas UNHRC läbivaatamise protsessis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See on hea raport, milles parlament muu hulgas toetab asjaolu, et 16. korralise istungjärgu päevakorras on aruanded rahvus- või etniliste, usu- ja keelevähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste kohta ja inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismiga võitlemisel, samuti ulatuslikud koosolekud lapse õiguste teemal; väljendab parlament rahulolu sel aastal nendes olulistes küsimustes eriraportööride nimetamisega ja võtab teadmiseks aruanded, mille esitavad piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside, usu- või veendumusvabaduse ja inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportöörid; palub ELi liikmesriikidel nendes aruteludes aktiivselt osaleda.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles tõstetakse esile ELi tähtis roll inimõiguste nõukoguga koostöö tegemisel. Arvestades hiljutisi sündmusi Liibüas, on ülitähtis, et me seda kampaaniat jätkaksime ja seaksime eesmärgiks kaitsta inimõigusi rahvusvahelisel tasandil.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Jäin selle resolutsiooni lõpphääletuselt kõrvale nii sisulistel kui ka protseduurilistel põhjustel.

Resolutsiooni tekst tugevdab arusaama ELi kaksikmoraali poliitikast inimõiguste teemal, eriti mis puudutab inimõiguste rikkumise küsimust okupeeritud Palestiina territooriumidel. Mõned selles küsimuses esitatud muudatusettepanekud, mida ma toetasin, ei suuda varjata asjaolu, et liit keeldub rakendamast Goldstone’i raporti suuniseid.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon on esitanud omaenda resolutsiooni ettepaneku, milles toetakse inimõiguste universaalsust kõigis sotsiaalsetes, majanduslikes ja kultuurilistes valdkondades.

Teisest küljest oli selle resolutsiooni puhul probleem see, et tuli hääletada ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu Euroopa Liidu delegatsiooni volituste üle, kuid istungjärk oli 28. veebruaril juba alanud ning paruness Ashton oli pidanud mitu kõnet.

Pole eriti mõtet hääletada selle resolutsiooni üle siis, kui inimõiguste nõukogu istungjärk on juba alanud; Euroopa Parlament oleks pidanud selgitama oma eelnevat seisukohta.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu prioriteete käsitleva resolutsiooni poolt. Nõustun arvamusega, et inimõiguste nõukogu võib olla äärmiselt väärtuslik kui teatav varajase hoiatuse süsteem ja ennetav mehhanism, ning ootan, et välisteenistus selle organiga koostööd teeks. Mis puudutab inimõiguste nõukogu läbivaatamist, siis toetan muidugi ka üleskutset, et see oleks kõikehõlmav ja eelkõige läbipaistev protsess.

  Juhataja. – Sellega on selgitused hääletuse kohta lõppenud.

11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

ET(Istung katkestati kell 12.55 ja jätkus kell 15.00) <BRK>

ISTUNGI JUHATAJA RAINER WIELAND
asepresident

12. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

13. Parlamendi komisjonide koosseis (vt protokoll)

14. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (arutelu)

14.1. Pakistan – vähemuste ministri Shahbaz Bhatti mõrv

  Juhataja. Järgmine päevakorra punkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Pakistani – vähemuste ministri Shabhaz Bhatti mõrva⁽¹⁾.

  Jean Lambert, autor. – Austatud juhataja! Arvan, et minister Shabhaz Bhatti mõrv on sügavalt šokeerinud ja vapustanud meid kõiki ja mitte ainult seetõttu, et ta oli keegi, keda me siin parlamendis tundsime – ta on parlamenti külastanud ja paljudega meist kohtunud –, vaid ka seetõttu, et see on järjekordne sümboolne tapmine, rünnak kellegi vastu, kes püüdles leppimise poole ja töötas kõigi Pakistani vähemuste heaks.

Peaksime avaldama kaastunnet mitte ainult tema perele, vaid ka kõigi nende peredele, kes Pakistani terrorirünnakutes hukkunud on. Sel nädalal oleme tunnistajaks olnud kahele sellisele rünnakule, milles on saanud surma ja haavata rohkem inimesi kui näiteks Londoni pommirünnakutes.

Kannataja on kogu rahvas ja hirmutamine õõnestab Pakistani demokraatiat. Näeme muutusi teatud valimispiirkondade – näiteks Quetta – demograafias, sest hirmutamine sunnib inimesi eemalduma.

Meie resolutsioon on tähtis Bhatti töö jätkamise ja toetamise seisukohalt ning sallivuse ja vastastikuse mõistmise seisukohalt. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et seda vajame ka meie Euroopa Liidus, kus teatud hiljutised ministrite avaldused ei ole minu arvates sellele kaasa aidanud. Seega eeldame Pakistanis ja Euroopa Liidus juhtpositsiooni.

  Marietje Schaake, autor. – Austatud juhataja! Vaatamata Pakistani vähemuste ministri Shabhaz Bhatti palvele mitme ohu eest paremini kaitstud saada, mõrvati ta 2. märtsil. Meie kaastundeavaldused lähevad mitte ainult tema lähedastele, vaid ka kõigile pakistanlastele, kes püüdlevad sallivama ühiskonna poole. See on tõeline hoop mitte ainult Pakistanile, vaid ka kogu inimkonnale.

Miks keeldusid Pakistani ametivõimud minister Bhatti palvest kasutada kuulikindlat ametiautot ning tema enda valitud usaldusväärseid ihukaitsjaid? Kutsudes üles reformima ebainimlikke jumalateotuse seadusi, oli ta inimõiguste kaitsja.

Soovime samas avaldada austust ka 1. märtsil mõrvatud Naeem Sabir Jamaldini, Pakistani inimõigustekomisjoni koordinaatori, tööle.

Vajame praktilisi meetmeid, nagu uurimised, sealhulgas valitsuses. Need peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, sest karistamatusele tuleb teha lõpp. Euroopa Liit peab olukorda kontrollima ja püüdma rahastada kodanikuühiskonda demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, autor. – (PL) Austatud juhataja! Viimase kümne kuu jooksul on Euroopa Parlament võtnud vastu ühtekokku kolm resolutsiooni, milles käsitletakse usuvabadust Pakistani Islami Vabariigis.

2010. aasta mais arutasime seda teemat siin Strasbourgis koos vähemuste ministri Shabhaz Bhattiga. Täna arutame siin parlamendis tema surma. Kõrge positsiooniga ametniku mõrvamine 2. märtsil tähendab vaid üht: Pakistanis ei ole keegi radikaalsete islamistide eest kaitstud. Ohus ei ole mitte ainult need, kes kritiseerivad arhailist seadust, millega määratakse religioosse jumalateotuse eest surmanuhtlus, vaid ka need, kes sellise ebaõigluse ohvrite eest seisavad, nagu Shabhaz Bhatti.

Kümne kuu järel on näha, et Euroopa Liidu praegune poliitika Pakistani suhtes ei avalda soovitud mõju. Seetõttu toetan resolutsioonis olevat ideed kutsuda kokku iga-aastane ühine ümarlauakohtumine, et arutada Pakistani vähemuste olukorda. Leian, et vastloodud Euroopa välisteenistus peab Islamabadi sündmustele konkreetselt reageerima, enne kui rohkematest inimestest ohvrid saavad ja enne kui liiga hilja on.

  Eija-Riitta Korhola, autor. – (FI) Austatud juhataja! Shahbaz Bhatti ja kogu tema pere on hämmastav näide sellest, mida vaprad, põhimõttekindlad ja lojaalsed inimesed saavutada suudavad. Ta oli olnud ametis vaid kuus kuud, kui Pakistani valitsus võttis vastu märkimisväärse reformi, millega tagati riigi vähemustele 5% kvoot avalikel ametikohtadel. See oli vaid üks paljudest demokraatlikest reformidest, mille Bhatti läbi surus ja mille üle Pakistani valitsus väga uhke olema peaks.

Kõige tähelepanuväärsem neist on ehk uskudevahelise harmoonia dialoog, mille ta kohalikul tasandil algatas ja mille eesmärk on hajutada pingeid ja lahendada probleeme, mis põhjustavad terrorismi. Nägin selles idees Nobeli rahupreemia laureaadi sugemeid ja ma loodan, et töö inimõiguste ja demokraatia edendamise üle Pakistanis ei vaibu vaatamata sellele, et äärmuslikud elemendid saavutasid riigi kõige olulisema inimõiguste aktivisti kõrvaldamisega ajutise võidu. Kui dialoog selles radikaalse islami keskuseks olevas riigis vilja kannab, levib selle positiivne mõju üle kogu maailma.

Kohtusin Shabhaz Bhattiga vaid umbes kuu aega tagasi. Rääkisime tema võimalikust surmast. Ta ei olnud naiivne, vaid mõistis väga hästi, kuhu vaprus viia võib. Ma võin küll varsti surra, ütles ta, kuid vahepeal püüan ma niipalju kui võimalik ebaõiglast seadust muuta. Ma võin küll surra, kuid seadus jääb ja see puudutab miljonite elusid.

(Aplaus)

  Peter van Dalen, autor. – (NL) Austatud juhataja! Ma kardan, et olukord Pakistanis halveneb. Üksteise järel toimuvad rünnakud ning tundub, et valitsus on kaotanud tahte sekkuda. Eelmise aasta jaanuaris mõrvati kuberner Taseer ja eelmisel nädalal mõrvati ka ainuke kristlasest riigiminister Shabhaz Bhatti. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid säilitavad Pakistaniga kontaktid mitmel viisil. Toimub koostöö seoses Afganistaniga, Pakistani haridusse ja ülesehitusse voolab sadu miljoneid abiraha ning tehakse pingutusi uskudevahelise dialoogi soodustamiseks.

Nüüd on aga jõudnud kätte aeg, kus peaksime kindlalt vahele astuma. Pakistani haridussüsteem tuleb reformida ja kristlaste vastu suunatud veresauna õhutamine laste seas peab lõppema. Pärast üleujutust antav ülesehitusabi tuleks jagada võrdselt ning see hõlmab ka mittemoslemeid. See ei ole mitte ainult lääne huvides. Kui Pakistani valitsus ja julgeolekuteenistused olukorda kontrolli alla ei saa, vajub see riik äärmusluse mülkasse. Selle vältimiseks on jäänud väga vähe aega.

  Rui Tavares, autor. – (PT) Austatud juhataja! Sageli saame oma pakilisi küsimusi käsitlevate resolutsioonidega siin Euroopa Parlamendis saavutada vaid nii palju, kuid selliste juhtumite korral, kus sellistes riikides nagu Pakistan on vähemalt kaks sõnavabaduse ja usuvabadusega seotud probleemi, tuleb meil oma hääle kuuldavaks tegemiseks saavutada vähemalt kaks asja.

Eelkõige tahaksin öelda sallivuse ja usuvabaduse kaitsjatele Pakistanis, et nad ei ole üksi. See on väga mõõdukas eemärk, kuid ma usun, et see on esimene samm väärikuse ja austuse suunas arutelus ja see sõnum jõuab nendeni, kes Pakistanis usuvabadust toetavad, nii et esimene asi, mida ma teha tahaksin, on neile öelda, et nad ei ole üksi.

Teine asi, mida ma teha tahaksin, on teha Pakistani valitsusele konkreetselt selgeks, et see ei suuda peatada Pakistani äärmuslasi mõtlemast, et nemad väljendavad kõigi arvamust, sest see on nõiaring, kuhu riigid jumalateotuse seaduse puhul tihti satuvad, nagu Pakistani puhul praegu näha või nagu juhtus näiteks Indoneesias. Meil on tegemist väga häälekate vähemusäärmuslastega, kes avaldavad oma arvamust väga valjusti ja on lõpptulemusena uskuma hakanud, et nad räägivad kõigi nimel, sest neil õnnestub ülejäänud ühiskonda hirmutada. Järelikult, kui valitsused ei kaitse esmajoones oma riikide vabadust ega võitle karistamatuse vastu ja kui valitsused ei raja väärikuse kantsi, siis valitseb oht, et kogu riik nakatub sallimatuse katku.

Seetõttu peab Pakistani valitsus Shabhaz Bhatti mõrva täielikult uurima ja tegema seda seni, kuni jõutakse järeldusele, nagu tehti Pandžabi kuberneri juhtumi korral. Mida valitsus kindlasti teha ei tohi, on lubada uurimistel korrumpeeruda tavade tõttu, mida politsei ja Pakistani salateenistused uurimistel kasutanud on ja mis on need uurimised hävitanud, sealhulgas isegi ka endise peaministri Benazir Bhutto mõrvaga seotud uurimised. Seetõttu on väga oluline, et Pakistani valitsus tagaks, et äärmuslased avalikust arutelust kasu ei lõikaks ja – mis meisse puutub – et me säilitaksime oma solidaarsuse nendega, kes selles riigis sallivust kaitsevad.

  Mario Mauro, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Shabhaz Bhatti tappis niinimetatud jumalateotuste seaduste nimel äärmusrühmitus, kes kasutas jumala nime oma võimuskeemide edendamiseks, ja seda juhtub üha enam ja enam.

Selle resolutsiooniga tahame tunnustada ja tänada Shabhaz Bhattit eeskuju eest, mida ta meile aastate jooksul näidanud on! Ma loodan, et niivõrd valuline ohver toimib Euroopa Liidu valitsustele ja välispoliitika kõrgele esindajale kui hoiatus, nii et vähesed lausutud sõnad, millele siiani tegusid järgnenud ei ole, saaksid asenduda konkreetsete meetmetega.

Tegelikult on Euroopa Liit või pigem komisjon ja nõukogu, erinevalt parlamendist, raisanud viimastel kuudel aega selle arutamise peale, kas nad peaksid oma nõrkadesse hukkamõistudesse lisama sõna „kristlane”, samal ajal kui kristlaste jõhkrad tapatalgud jätkuvad, tihti seetõttu, et nad on pöördunud Lääne poole, kuigi neis midagi läänelikku ei ole. Seetõttu arvan ma, et komisjon ja nõukogu teeksid hästi, kui selles küsimuses parlamendi eeskuju järgiksid.

  Catherine Stihler, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Minagi tahaksin avaldada austust Shabhaz Bhatti vaprusele ja tööle. Tean, et paljud kolleegid siit täiskogult on temaga isiklikult kohtunud ja tema pühendumus Pakistani vähemuste kogukondade heaks nende õiguste toetamiseks on meile kõigile eeskujuks. Tõsiasi on see, et ta riskis oma eluga, olles teadlik üha kasvavatest ohtudest, ja sellist vaprust tuleb tunnustada. Tema kaotas elu ja meie siin täiskogus kaotasime sõbra.

Mida me siis teha saame? Leian, et selles resolutsioonis on mitu olulist punkti. Ülioluline on lõige 13, milles palutakse asjaomastel ELi institutsioonidel lisada ühiskonna ususallivuse küsimus. Kutsuksin komisjoni üles tõstatama läbirääkimistel ja kaubandusküsimustes ka inimõiguste küsimust. Tähtis on ka lõige 19 institutsioonide ja Pakistani valitsuse kohta, sest see on üleskutse tunnustada demokraatiat ja inimõigusi.

Leian, et päeva lõpus tahame kõik olla veendunud, et meie kaastundeavaldused on teele saadetud, ning ma loodan, et parlamendi president saadab Shabhaz Bhatti emale isikliku kirja. Eelmisel nädalal olid Bhatti matused ja ma pean seda oluliseks.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Shabhaz Bhatti mõrv on teine Pakistani kõrge ametniku mõrv viimase kahe kuu jooksul. Nii Bhatti kui ka kuberner Salman Taseeri tapmist tuleb põhjalikult uurida ning nende kuritegude toimepanijad tuleb kohtu alla anda.

Tahaksin lisaks Bhatti mõrvale tõstatada ka teise pakilise inimõiguste küsimuse Pakistanis, nimelt Belutšistani provintsi olukorra. Belutši vähemust kiusatakse jätkuvalt taga ja Amnesty Internationali andmetel on vähemalt 90 Belutši aktivisti – õpetajad, ajakirjanikud ja advokaadid – kadunud või mõrvatud. Taga kiusatud ja ähvardatud on ka teisi, nagu abitöötajad, õpetajad, ajakirjanikud ja valitsusametnikud.

Euroopa Parlament ja EL peavad saatma Pakistanile selge sõnumi ning nõudma tungivalt, et Pakistani valitsus annaks oma parima sellise olukorra ärahoidmiseks.

  Nicole Kiil-Nielsen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Need mõrvad on kahtlemata vastuvõetamatud, kuid veel vastuvõetamatum on karistamatuse õhkkond, mis vaatamata rünnakute arvu kasvule valitseb. Kahjuks ei saa Pakistani kodanikud ja ohvrite pered eriti loota kohtusüsteemile, mida pimestab korruptsioon, hirmutamine ning viletsa väljaõppega uurijad ja prokurörid. Uurimised kestavad aastaid ja põhinevad diskrimineerivatel seadustel. Eelkõige tuleb reformida ning nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt täielikult usaldusväärseks muuta kohtusüsteemi kriminaalmõõde.

Heinrich Böll Foundationi ülikoolides korraldatud arvamusküsitluse kohaselt usuvad noored pakistanlased, et riigi ellujäämiseks on sõjaväest või valitsussüsteemist olulisem kohtusüsteemi usaldusväärsus.

Seetõttu peab Euroopa Liit kasutama kõiki nende kasutuses olevaid vahendeid, et tugevdada Pakistaniga kohtualast koostööd.

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Reformi ja arengu hääled vaigistatakse Pakistanis üksteise järel. Shabhaz Bhatti teadis, et ta oli ohus, ja seda nii kristlasena riigis, kus usuline sallimatus on üldlevinud, kui ka vähemuste ministrina, kes mõistis kartmatult hukka oma riigi drakoonilised jumalateotuse seadused. Samas ei lasknud ta end hirmutada islamifanaatikutest, kes teda surmaga ähvardasid.

Vaid kaks kuud varem tappis Pandžabi kuberneri Salman Taseeri tema enda ihukaitsja, kuid Bhattil ei olnud isegi ihukaitsjaid ja seetõttu oli ta kerge sihtmärk hambuni relvastatud terroristidele, kes ta teel valitsuskabineti istungile maha lasid.

Miks ei kaitsnud Shabhaz Bhattit relvastatud ihukaitsjad? See on üks paljudest küsimustest, mille me president Zardarile esitama peame. Loodan, et tal on vastus olemas. Loodan, et asepresident / kõrge esindaja avaldab talle survet, et tõsta rohkem esile Pakistani ühiskonna murettekitavast radikaliseerimisest erinev näide.

Eelkõige on tegemist inimliku tragöödiaga. Elu kaotas väga vapper ja põhimõtteline mees ning demokraatidena avaldame tänasel arutelul austust talle ja tema elutööle. Avaldame kaastunnet tema lähedastele sel kurval tunnil.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud juhataja! Islami šariaadiseaduses sätestatakse selge sõnaga, et kõik islamit solvanud isikud mõistetakse surma.

Ma ei tea, milliseid tegevusi islamimaailmas islami solvamisena käsitletakse, kuid inimõiguste ja usuvabaduste kaitsjate mõrvad Pakistanis ja teistes islamiriikides näitavad meile, et mõnede islami vaimsete liidrite arvates ohustavad meie tsiviliseeritud väärtused, mis annavad inimestele laialdase otsustamisvabaduse, nende usku ning nad ei kõhkle andma seadusega kooskõlas välja fatwat’i igaühe kohta, kes nende territooriumil avalikult inimõigustest ja kodanikuvabadustest kinnipidamist edendab.

Pakistani valitsuse vähemuste minister Shabhaz Bhatti, Pandzabi provintsi kuberner Salman Taseer ja Pakistani inimõigustekomisjoni koordinaator Sabir Jamaldini on meie jaoks Islami õiguse fanaatilise rakendamise süütud ohvrid. Need ohvrid ei ole mõeldud mitte ainult Pakistani inimeste terroriseerimiseks suurema vabaduse poole püüdlemise eest, vaid ka riiki poliitilise süsteemi reformimise suunas juhtivate poliitikute terroriseerimiseks, et nad austaksid jätkuvalt eeskirju, mis tuletavad meelde keskaega.

Kui me aga ei taha, et islamiriikide reformipoliitikud oma riigi religioossete asutustega konflikti satuksid, peaksime minu arvates püüdma leida platvormi asjaliku dialoogi toimumiseks islami vaimsete liidritega sel teemal, mis puudutab tsivilisatsioonide rahulikku kooseksisteerimist...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Me räägime valitsusministri ja oma kristlikku päritolu ja katoliiklaseks olemist avalikult tunnistanud mehe mõrvast. Me räägime järjekordsest mõrvast Pakistanis, mis tegelikult näitab, et sealsed võimud ei kontrolli olukorda, ja see on probleem. Me ei ole siin selleks, et öelda, et Pakistani president või valitsus on olnud pahatahtlikud. Meie osa on seotud tõsiasjaga, et nad ei suuda tagada isegi nende valitsusliikmete julgeolekut, kellel on ülejäänud riigist erinev usk. See on selle riigi tragöödia, mis muutub samm-sammult üha agressiivsemaks ja verejanulisemaks muude usundite kui islam suhtes. See on tõeline probleem. Olen kindel, et peaksime selle kohta oma arvamust avaldama.

  Juhataja. − Liigume nüüd eelneva registreerimiseta sõnavõttude juurde.

Väga paljud parlamendiliikmed on mulle vihjanud – ja kuna mõned fraktsioonide esimehed ja aseesimehed siin viibivad, siis mainin ma seda praegu –, et peame sellistel kiireloomulistel aruteludel olema veidi paindlikumad, kui nii paljud parlamendiliikmed konkreetse teema vastu selget huvi üles näitavad. Võtan nüüd järgnevatel aruteludel teatud ulatuses arvesse seda, mil määral parlamendiliikmed sõnavõtjatena kirja pandud on.

  Michael Gahler (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Rääkisin Shabbaz Bhattiga tema kontoris Islamabadis nädal enne ta mõrvamist ja Bhatti oli teda valitsevast ohust teadlik. Rohkem tegi talle aga muret mulje, et eelkõige viimastel kuudel ning ka Pandžabi kuberneri Salman Taseeri mõrvaga on paljud inimesed äärmuslaste probleemi ees tagasi kohkunud. Ministrid, parlamendiliikmed, ajakirjanikud, advokaadid, isegi inimõiguste aktivistid, kes varem alati kaasa lõid, on kaotanud enesekindluse selliste äärmuslaste probleemile vastu astuda.

Leian, et peaksime kutsuma kõiki Pakistanis üles sellise sallimatuse vastu astuma, sest vastasel juhul heidetakse nad kas koos või eraldi üle parda. Eelkõige on ohus Sherry Rehman, julge poliitik, kes esitas jumalateotuse seaduse muudatusettepanekud. Seetõttu kutsun Pakistani parlamenti üles teda praegu kaitsma, muutes lõpuks jumalateotuse seadust tema esitatud muudatusettepanekute kohaselt. See saadaks selge sõnumi ühisest vastuseisust ekstremismi vastu.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Pakistani vähemuste ministri Shabhaz Bhatti mõrv toimus keset kogu seda poleemikat seaduse muutmise üle, millega selles riigis jumalateotuse eest surmanuhtlus määratakse, ja muudatusettepaneku üle, mida Bhatti toetas. Leian, et sallimatus, millel jumalateotuse eest karistuse määramise seadused põhinevad, on viinud ka sõna- ja usuvabaduse eest võitlevate Pakistani juhtfiguuride kohutavate mõrvadeni. Samas on Shabhaz Bhattiga seotud intsidendi mõistnud hukka suur osa Pakistani poliitikutest, meedia ning eri etnilised ja usulised rühmad – see on positiivne märk. Seetõttu on selle riigi valitsuse kohustus vältida sallimatusest ajendatud vägivaldsete intsidentide kordumist ning jätkata oma jõupingutusi, et austada Pakistani põhiseaduses sätestatud demokraatlikke väärtusi, inimõiguste üldpõhimõtteid ja mõttevabadust.

  Constance Le Grip (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Mindki vapustas väga Pakistani valitsuse kristlasest ja vähemuste ministri Shabhaz Bhatti argpükslik mõrvamine 2. märtsil 2011. aastal.

Terroristlikule mõrvale järgnevad paljud teised mõrvad, vaprate ja sallivate Pakistani elanike mõrvad, kes suhtuvad inimõigustesse tõelise kirega ning kaitsevad nii meeste kui ka naiste inimõigusi.

Nõuame veel kord tungivalt, et Pakistani valitsus teeks kõik endast oleneva, et heita sellele argpükslikule mõrvale valgust ning tagada tõeliselt tõhus kaitse inimestele, keda fanaatilised usulised äärmuslased ähvardanud on! Loomulikult pean silmas eriti Sherry Rehmanit, kuid mitte ainult.

Esitan veel kord Euroopa Liidu pädevatele asutustele jõulise üleskutse lisada tulevaste koostöölepingute ettevalmistamise üle peetavatesse läbirääkimistesse (sealhulgas liidu ja Pakistani vaheline koostööleping) klausel, millega tagatakse usuvabaduse ja inimõiguste austamine.

(Aplaus)

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Taas kord arutame inimõiguste rikkumise küsimust Pakistanis, seekord riigi jumalateotuse seadusele vastu astunud ja usuvähemuste õigusi kaitsnud valitsusministri Shabhaz Bhatti mõrva tõttu. Bhatti oli vastu sallimatusele ja usulisele diskrimineerimisele.

Euroopa Parlamendi resolutsioonis selle jõhkra mõrva kohta väljendatakse meie vastuseisu üha suurenevale jõhkrale usulisele ekstremismile Pakistanis, kuid tunnistatakse ühehäälselt ka seda, et me ei jäta usuvähemusi, kelle õiguste rikkumine väga levinud on, iseenda hooleks. Meie kohus on mõista hukka seadusetud teod, mis vabadust ja teiste inimeste elu ohustavad. Seetõttu tahaksin rõhutada, kui tähtis on toetada inimõiguste eest võitlevaid valitsusväliseid organisatsioone nende jõupingutustes Pakistani demokratiseerumise ja vägivallale lõpu tegemise nimel.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Jaanuaris mõistsime hukka Pandžabi kuberneri Salman Taseeri mõrva.

Mõned nädalad hiljem jätkusid vägivallaaktid Pakistani valitsuse vähemuste ministri Shabhaz Bhatti mõrvamisega 2. märtsil 2011. aastal.

Asepresident Ashton mõistis selle mõrva kindlalt hukka ning avaldas sügavat muret Pakistanis valitseva sallimatuse ja vägivalla õhkkonna üle, mis on seotud aruteluga vastuoluliste jumalateotuse seaduste üle.

Shabhaz Bhatti oli Pakistani valitsuse ainuke kristlane ja hästituntud inimõiguste ja usuvabaduse austamise eest seisja. Ta oli üks vähestest järelejäänutest, kes julges oma arvamust avaldada, ja teadis, et on pärast Salman Taseeri mõrva ohus. See ei peatanud aga teda kaitsmast oma õigusi, mis lõppude lõpuks Pakistani põhiseaduses sätestatud on.

Asepresident Ashton on kutsunud Pakistani valitsust üles täitma oma kohustusi ning pakkuma asjakohast kaitset neile ametiisikutele või kodanikuühiskonna liikmetele, keda ähvardatud on.

ELil on hea meel peaminister Jamali kinnituse üle, et valitsus teeb kõik võimaliku süüdlaste kohtu alla andmiseks. Avaldame Jamalile austust Shabhaz Bhatti matusel osalemise eest!

Valitsus peab nüüd oma lubaduse täitma ning selliste kuritegude toimepanijad ja nendele õhutajad kohtu alla andma. Shabhaz Bhatti ja Salman Taseer kritiseerisid avameelselt jumalateotuse seadusi ning olid nende muutmiseks tehtavate jõupingutuste esirinnas. Pärast Taseeri mõrva valitsevas õhkkonnas võeti need muudatusettepanekud aga parlamendist tagasi.

Jumalateotuse seadused, mis hõlmavad surmanuhtlust, on vastuolus ühisväärtustega, mille edendamise poole me oma suhetes Pakistaniga püüdleme. Need on viinud ka õiguslike vigadeni ja usuvähemuste diskrimineerimiseni.

Samal ajal kui toetame kindlalt Pakistani demokraatlikku valitsust ning teeme kõik endast oleneva tema abistamiseks, sest valitsus püüab tulla toime ennenägematu terrorismiaktide lainega, peavad selle liikmed seisma põhimõtete eest, mida nad toetavad. Usuvabadus on universaalne inimõigus ning arvamus- ja sõnavabadus on sellega oma põhiolemuselt seotud.

Nõukogu võttis just vastu järeldused, milles tuletatakse ELile veel kord meelde tema kohustust neid põhiõigusi kaitsta ja kiirendada jõupingutusi nende õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks kõikjal ja kõigi puhul.

  Juhataja. – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽²⁾, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelusid.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Soovin avaldada kaastunnet mõrvatud Pakistani vähemuste ministri Shabhaz Bhatti perele! Loodan, et selle kuriteo kordasaatjad tabatakse kiiresti ja et neid karistatakse nagu kord ja kohus. See jõhker intsident, mille ohver oli Pakistani vähemuste võrdsete õiguste eest võitlev kõrge positsiooniga ametnik, on järjekordne tõend sellest, kuivõrd keeruline olukord selles riigis valitseb. Kahjuks ei ole meie praegune poliitika oodatud tulemusi toonud. Seda silmas pidades peab Euroopa Liit võtma erimeetmeid, mis aitavad suurendada seaduse järgimise ja demokraatia austamist Pakistani Islami Vabariigis.

Minu arvates võib konkreetset kasu tuua meie tegevuse oluline intensiivistamine, korraldades ja pidades Pakistanis iga-aastaseid ELi-Pakistani kohtumisi vähemuste olukorra teemal, kus osaleb ka Euroopa Parlament. Täna vastu võetud resolutsiooni tekstile vastavalt toetan täielikult meiepoolset rahalist toetust organisatsioonidele, mis kaitsevad inimõigusi ja võitlevad jumalateotuse seaduste vastu. Loodan, et suudame seda toetust suurendada! Loodan ka, et suudame sobivate diplomaatiliste vahenditega veenda Pakistani valitsust austama Euroopa Liidu ja Pakistani Islami Vabariigi vahelise koostöölepingu demokraatia ja inimõiguste klauslis sätestatud tingimusi.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Pakistani vähemuste minister Shabhaz Bhatti püüdis reformida oma riigi jumalateotuse seadusi ja ta tapeti. Pakistani Taliban võttis vastutuse mõrva eest enda peale ja tõotas sama saatust kõigile, kes edaspidi jumalateotuse seadusi kritiseerida julgevad. On aeg tugevateks meetmeteks, et kaitsta reformijaid ja inimõiguste kaitsjaid, kes vabaduse eest oma eludega riskivad. Kutsun komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama teiste Pakistanis ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitse ning minister Shabhaz Bhatti mõrva tõhusa ja õigeaegse uurimise. Kuritegude toimepanijad tuleb kohtu alla anda ning valitsuse reageering peab hirmutava mõju saavutamiseks olema kindel.

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – Ühe usuvabaduse eest seisja kaotus on õnnetus, kahe kaotus on täielik hooletus. Kui arutasime kuberner Salman Taseeri mõrva, hoiatasin usulise ekstremismi kasvu eest Pakistanis. Vähem kui kaks kuud hiljem juhtus järgmine traagiline sündmus. Vastutuse minister Shabhaz Bhatti mõrva eest on endale võtnud Pandžabi Talibani liikumine. Pakistani ametivõimud lükkasid Bhatti palve kasutada kuulikindlat ametiautot tagasi. Selline ametivõimude hoolimatus teeb neist tapmise kaassüüdlased. Tahaksin loota, et Euroopa Liit teeb nende Pakistani kõrge positsioonidega ametnike mõrvade alal sealsete ametiasutustega koostööd ja kutsub neid üles tühistama jumalateotuse seadusi, mis on põhjustanud usulise vägivalla puhkemise.

  Tadeusz Zwiefka (PPE), kirjalikult. – (PL) Kaks kuud tagasi plenaaristungil, mis oli ühtlasi ka arutelu inimõiguste üle, mõistsime hukka Pandžabi provintsi kuberneri Salman Taseeri vastu suunatud rünnaku. Arutelu teema oli sama, mis täna: vastuolulise jumalateotuse seaduse reformimise püüdlused. Need kaks traagilist sündmust on teineteisega seotud, sest nende ohvrid töötasid koos Pakistani rahvusvähemuste, sealhulgas usuvähemused, nimel ning kaitsesid neid, kes olid langenud Talibani levitatava sallimatuse ideoloogia ohvriks.

Kahjuks saab Lääs ainult pealt vaadata hoiakute radikaliseerimise edenemist riigis, kus Benazir Bhutto vähem kui kümme aastat tagasi demokraatlikke reforme ellu viis. Pakistan triivib kaoses – Taliban terroriseerib riiki ja sooritab üha sagedamini rünnakuid, nagu Pandžabis 8. märtsil toimunud rünnak, kus hukkus 25 inimest.

Teatatud on järgmisest äärmuslaste surmamõistetust – Pakistani parlamendi liige, endine ajakirjanik ja naiste, usuvähemuste ja kõnevabaduse kaitsja Sherry Rehman. Tema esitas Pakistani parlamendile jumalateotuse eest karistusi määravate seaduste muudatusettepanekute kavandi. Kas järgmisel osaistungjärgul mõistame hukka tema vastu suunatud rünnaku?

(1) Vt protokoll

(2) Vt protokoll

14.2. Valgevene, eelkõige Aless Mihhalevitši ja Natalja Radini juhtumid

  Juhataja. – Järgmine päevakorra punkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Valgevenet, eelkõige Aless Mihhalevitši ja Natalja Radini juhtumeid⁽¹⁾.

  Raül Romeva i Rueda, autor. – (ES) Austatud juhataja! Pean oluliseks meelde tuletada, et see ei ole esimene kord, kui me siin parlamendis Valgevenest räägime, ja sellest vaatenurgast on resolutsioon tähtis, sest selles mõistetakse selgelt hukka opositsiooniliikmete vahistamine ja kinni pidamine ning nende põhiõiguste rikkumine.

Sellistes riikides nagu Valgevene peaks sõna-, kogunemis- ja liikumisvabadus olema esmatähtis ning seetõttu on vaja nõuda nende isikute, keda saab nimetada vaid poliitvangideks, viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.

Teiseks leian, et oluline on mõista kõige tugevamal, rangemal, selgemal ja kindlamal võimalikul viisil hukka – ja seda resolutsioonis ka tehakse – piinamise kasutamine nendes ja ka teistes riikides isegi juhul, kui see toimub Euroopa Liidus, mida kahjuks mõnikord juhtub. Riigis aga, millega meie naabrussuhted süvenevad ja millega oma suhteid tugevdame, on piinamise kasutamine vangide kohtlemise viisina – eriti juhul, kui see on ajendatud poliitilistest motiividest – midagi, mis nõuab meilt täielikku kõrvale heitmist ja hukkamõistu.

Lõpetuseks tahaksin avalikult hukka mõista ka kohtuotsuse, mis langetati noortele opositsiooniliikmetele ainuüksi 2010. aasta 19. detsembri meeleavaldustes osalemise eest. Leian, et parlamendil on õigus väljendada selgelt oma vastuseisu nende valikute suhtes, ja nõuan, et parlamendi häält tuleb kuulda võtta.

  Marietje Schaake, autor. – Austatud juhataja! Pärast 19. detsembril 2010 Minskis toimunud sündmusi peeti kinni paljud opositsioonitegelased, sealhulgas endised presidendikandidaadid, ajakirjanikud ja inimõiguslased, ja neid peetakse siiani KGB kinnipidamiskeskuses vahi all. On olnud teateid KGB kasutatud piinamistest ja ülestunnistamiseks sundimistest. Asjade selline areng sobitub üldise mustriga repressiooniaktidest ja poliitiliselt motiveeritud kohtumenetlustest opositsioonitegelaste, kodanikuühiskonna, meedia ja inimõiguslaste vastu, mis jätkuvad tänaseni.

Kutsume Valgevene ametivõime üles viivitamatult võimaldama poliitilist opositsiooni, kodanikuühiskonda, sõnavabadust ja meedia pluralismi. Õigusriiki on vaja tugevdada! Sellest võidaks Valgevene ametivõimude usaldusväärsus, kui rahvusvahelised eksperdid alustaksid otsekohe rahvusvahelistele normidele vastavate uurimistega. Peaksime kaaluma piiravaid meetmeid, sealhulgas majandussanktsioonid Valgevene riigile kuuluvatele äriühingute vastu, kuid ma loodan, et seda ei ole vaja. Oleks teretulnud, kui üleskutsega selliste meetmete võtmiseks ühineks rohkem riike, sest paigalseis on vastuvõtmatu.

  Kristian Vigenin, autor. – Austatud juhataja! Valgevene on meie päevakorras väga tihti ja seda seetõttu, et me hoolime, me tahame näha demokraatlikku Valgevenet, kus austatakse inimõigusi. Mulle on aga jäänud mulje, et meie niivõrd tihti Valgevene ametivõimudele läkitatavaid sõnumeid – nii Euroopa Parlamendilt kui ka nõukogult – ei võeta kuulda. Nõukogu otsused ei ole siiani olukorda Valgevenes mõjutanud.

Aasta pärast väga mõõdukat progressi sai 19. detsember 2010 Valgevenes pöördepunktiks. Alates sellest on Valgevene end isoleerinud. See võib küll režiimi mõneks ajaks päästa, kuid seda Valgevene rahva tuleviku arvelt. Sellest tuleb aru saada ja me tuletame seda Lukašenkole ja tema sõpradele pidevalt meelde. Loodan, et president Lukašhenko paneb hästi tähele lõunanaabruses toimuvaid sündmusi ning mõistab, et ainuke vastutustundlik käitumisviis on riigi demokratiseerimine ning sotsiaalsed ja majandusreformid.

Meie Euroopa Parlamendis alla ei anna! Nõuame kõikide kinnipeetud meeleavaldajate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning kõikide nende vastu esitatud poliitiliselt motiveeritud süüdistustest loobumist. Samas usume endiselt, et Valgevenel on aeg muutuda, ning teeme koostööd viie teise idanaabriga, et leida lahendus, mis viib demokratiseerumiseni ja sellise olukorra loomiseni Valgevenes, et selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses võiksid Valgevenes toimuda vabad ja õiglased valimised.

  Jacek Protasiewicz, autor. – (PL) Austatud juhataja! Aless Mihhalevitši peaaegu kaks nädalat tagasi esitatud siiras ja liigutav avaldus, milles ta paljastas Valgevene KGB poolt Aleksandr Lukašenko poliitiliste oponentide vastu kasutatud piinamismeetmed, oli šokeeriv. On šokeeriv, et 21. sajandil kasutatakse idapartnerluse raames Euroopa Liiduga koostööd tegema asunud Euroopa riigis natsismile ja stalinismile iseloomulikke meetodeid.

Väljendame resolutsiooniga oma šokki ja raevu ning solidaarsusest nendega, keda taga kiusatakse. Tahan täna siit saata kolm sõnumit! Esimene läheb Aless Mihhalevitšile, kuid ka vanglas viibivatele Anatoli Labiedzkale ja Mihhail Statkievitšile: imetleme teie vaprust, oleme teiega ega hülga teid!

Teine läheb Aleksandr Lukašenkole: hakake näitama üles austust rahvusvaheliste konventsioonide vastu, mille te ratifitseerinud olete, sealhulgas Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldus, ja lõpetage oma kodanike tagakiusamine!

Kolmas sõnum läheb paruness Ashtonile: on aeg kehtestada majandussanktsioonid, sest ainult nii saame muuta olukorda, kus Valgevene opositsiooni taga kiusatakse.

Tänan teid!

  Ryszard Czarnecki, autor. – (PL) Austatud juhataja! Valgevenel on Euroopa Liiduga ühine piir, kuid see riik tundub olevat tuhande valgusaasta kaugusel. Valgevene oleks nagu asustatud inimestega, kes juhinduvad erinevatest normidest. See ei ole nii! Sealgi elavad eurooplased – inimesed, kes ühises Euroopas rahulikult elada tahavad. Probleem on riigi president, kes kasutab aastakümneid tagasi Nõukogude Liidus tuntud meetodeid – president Lukašenko pakub meile omapärast reisi minevikku. Vastupidi äsja kõnelenud Kristian Vigeninile leian ma, et peaksime uskuma Euroopa häälde ja et parlament ja Euroopa Liit saavad avaldada Valgevene ametivõimudele survet inimõiguste austamiseks. See ei ole niivõrd poliitiline, vaid põhimoraali ja eetika küsimus. Peame oma vendadele Valgevenes täna teada andma, et nad ei ole üksi.

  Rui Tavares, autor. – (PT) Austatud juhataja, head kolleegid! Siin on alati käsitletud raporteid inimõigustega seotud juhtumite kohta väljaspool Euroopa Liitu, seega võtan praeguses kiireloomulises arutelus vabaduse alustada meie tänast hääletust ajakirjandusvabaduse üle Ungaris või pigem Euroopa Liidus, sest inimõiguste austamine meie täiskogus ja inimõiguste austamine väljaspool Euroopa Liitu on põhiolemuselt seotud.

Arvestades, et meil on õnnestunud arutada probleeme, millega me Euroopa Liidus vastamisi seisame, hääletusel, millel see täiskogu jagunes ja kaheks lõhestus ning mis on andnud meile viimase kahe kuu jooksul väga palju tööd, saame nüüd Valgevene presidendi Lukašenko ees püstipäi seista. Saame president Lukašenkole öelda, et ta peab lõpetama oma riigis meeleavaldajate, enda oponentide ja ajakirjandusvabaduse represseerimise, sest ta ise esindab valitsust, kes arvab endal olevat ainuõiguse otsustada, mis on õige ja mis vale, mis on tasakaalustatud, mis on neutraalne ja mis objektiivne, kinnitades seda mitte ainult enda, vaid ka opositsiooni ja välisajakirjanduse nimel. Nägime isegi seda, kuidas president Lukašenko detsembri meeleavaldustele järgnenud repressiooni järgselt väga ülbelt rahvusvahelisele meediale vastu astus.

Just seetõttu leian, et võime loota Euroopa Parlamendi hääle, komisjoni hääle ja nõukogu hääle kuuldavaks muutumisele Valgevenes ning et saavutame moraalse võimu lisaks sellele, mida siinse täiskogu näite põhjal säilitama peame.

  Eduard Kukan, fraktsiooni PPE nimel. – (SK) Austatud juhataja! Visegradi rühma eelmise nädala kohtumisel Bratislavas saatis praegu seda rühma juhtiv Slovakkia välisminister Valgevene presidendile Lukašenkole selge sõnumi: nii kaua, kui Valgevene vanglates on kas või üks poliitvang, jääb see riik Euroopast täielikult isoleerituks.

Kahjuks on isegi praegu, kolm kuud pärast presidendivalimisi, olukord Valgevenes endiselt kriitiline. Demokraatlikult meelestatud inimesi uuritakse, vahistatakse, peetakse kinni ja hoitakse ebainimlikes tingimustes, nagu me täna arutanud oleme, võimaluseta saada õigusabi ja võimaluseta kohtuda oma pereliikmetega.

Ka seetõttu on oluline, et EL võtaks Euroopa viimase diktaatori suhtes rangema seisukoha. Vajalikuks võib osutuda ka meie kehtestatud majandussanktsioonide laiendamine, sest kõigist tõenditest selgub, et olgu sõnad kui karmid tahes, Valgevene inimeste olukorda need ei paranda.

  Justas Vincas Paleckis, fraktsiooni S&D nimel. – (LT) Austatud juhataja! See resolutsioon on selge sõnum Valgevene ametivõimudele selle kohta, et Euroopa Liit ei saa ega kavatse ilmutada sallivust meelt avaldamise õiguse piiramise suhtes ning samuti Valgevene poliitvangide olemasolu ja eelkõige piinamise suhtes kinnipidamisasutustes. Brüssel süvendab oma abi Valgevene kodanikuühiskonnale, valitsusvälistele organisatsioonidele, sõltumatule meediale ja üliõpilastele. Lisaks tuleb meil kiiresti kaotada kallid viisad, mis takistavad Valgevene kodanikel Euroopa Liitu reisimist, vähendada tollimaksu ja pidada läbirääkimisi viisarežiimi lõdvendamise suhtes. Mulle tundub, et vaatamata takistustele oleks praeguses olukorras Euroopa Parlamendi delegatsioonil siiski kasulik Valgevenesse minna. Kui seda ei saa teha kogu delegatsioon, siis peaksid parlamendiliikmed sinna üksikult minema, et olukorda paremini mõista ja mõnel määral mõju avaldada.

  Kristiina Ojuland, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Jaanuaris võtsime vastu Valgevenet käsitleva resolutsiooni. See ei ole üldse hea märk, et peame ikka ja jälle väljendama oma muret selle olukorra üle ning et Valgevene ametivõimudelt ei tule positiivset tagasisidet.

Vaatamata sellele, et Euroopa Liit on taas kehtestanud sanktsioonid ning võtnud Lukašenko režiimi kohta järeleandmatu seisukoha, rikutakse endiselt ja trambitakse jalge alla selliseid põhiõigusi nagu kogunemis- ja sõnavabadus. Veelgi enam, teated poliitvangide pidevast vaimsest ja füüsilisest piinamisest ning katsed KGB-le informeerijaid värvata annavad Euroopa Liidule selge sõnumi, et Lukašenko režiim ei saanud meie eelmist sõnumit kätte.

Võib-olla peaksime rääkima valjemini ja tegema veelgi selgemaks, et olukord Valgevenes on vastuvõtmatu. Tahaksin küsida komisjonilt lisameetmete kohta, mida Lukašenko režiimi vastu võtta saaks.

Tahaksin kutsuda ka Euroopa ettevõtteid ja investoreid üles Valgevenest tagasi tõmbuma, kui nad ei soovi käsitseda verist raha ega Lukašenko kuritegelikku režiimi otseselt või kaudselt toetada.

  Marek Henryk Migalski, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Kristiina Ojulandil on õigus – räägime kogu aeg samast asjast, kuid oodatud tulemusi ei ole. Kahjuks aga eksis ta öeldes, et oleme selles ühel meelel. Tahaksin paluda, et kõik siinviibijad räägiksid ühel häälel ja räägiksid nii jõuliselt nagu Jacek Protasiewicz, kes on saatnud kõigile Valgevene vabaduse ja demokraatia eest võitlejatele sõnumi, et oleme koos nendega, ja andnud Valgevene režiimile selge hoiatuse, et nende tegevus on vastuvõtmatu. Lisaks sellele häälele, mida kõik toetama peaksid, on väljendatud ka teisi arvamusi ning kahjuks on üks resolutsiooni autoritest öelnud, et piinamised toimuvad Valgevenes ning ka mõnes Euroopa ja mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis. See on vastuvõtmatu! Kristiina Ojulandil on õigus, et meid kuulatakse ja et mitte ainult meie ei kuula üksteist, vaid on ka veel keegi teine, kes meid kuulab. Kui arvamused on niivõrd erinevad, siis minu arvates oleme me jätkuvalt ebaefektiivsed. Suur tänu teile!

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Euroopa viimane diktaator Lukašenko on Valgevenet raudse käega valitsenud üle 16 aasta. Selle riigi meedia ja kohtusüsteem on tema suveräänse kontrolli all ning ta ei kõhkle neid kasutamast poliitilise opositsiooni hävitamiseks, nagu me nägime hiljutistel võltsidel presidendivalimistel detsembris. Eriüksused ja muidugi politsei ajasid vägivaldselt meeleavaldusi laiali ja vahistasid sadu inimesi, sealhulgas peaaegu kõik opositsiooni presidendikandidaadid.

Lukašenko juhtkond on täielikult ignoreerinud ELi nõudeid vabastada poliitvangid ja teha lõpp kodanike vastu suunatud vägivallale. Nüüd peab EL rakendama jõulisemaid majandussanktsioone, sest Lukašenko on lihtsalt ära kasutanud idapartnerluse programmi ja kõiki naabruspoliitika eeliseid. Selliseid jõhkraid inimõiguste rikkumisi ei saa me vastuvõetavaks pidada kuskil maailmas ja kindlasti mitte Euroopa naabruses.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Põhiõigusi rikkuvate riikide leidmiseks ei pea me Euroopast kaugemale minema. Valgevenes võidakse sind süüdistada ja kinni pidada vaid meeleavaldusel osalemise, valimistel kandideerimise või oma arvamusele kindlaksjäämise eest. Inimeste poliitiline teadlikkus ja kodanike aktiivsus ei ole ühiskonnale koorem, vaid peaks seda hoopis rikastama.

Raske on aga uskuda, et vaid ELi sundusega Valgevenes demokraatiat tõhustada saaks. Vaja on ka rohujuuretasandil dialoogi ja kodanikuühiskonna osalust. EL peab Valgevene demokraatlikku arengut toetama ning jätkama koostööd kultuuri- ja haridusprojektide korraldamisel. Euroopa välisteenistus peab arengut Valgevenes aktiivselt jälgima ja sealseid elanikke toetama, nii et Euroopa väärtusi ka seal juurutada saaks.

(Aplaus)

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Kaks päeva tagasi, 8. märtsil, rahvusvahelisel naistepäeval, ei saanud Natalja Radin selle tähistamist nautida, sest ta viibis koduarestis. Samal päeval tähistas vanglas oma 53. sünnipäeva Aless Mihhalevitš. Seda lihtsalt sel põhjusel, et ta on vaba mees, kes julges kandideerida presidendivalimistel, ning diktatuuririikides, nagu Valgevene, karistatakse selliste vabaduse žestide eest liikumisvabaduse piiramise ja vangistusega. Tahaksin tõsta esile meie resolutsiooni kaht punkti, mida ma väga oluliseks pean. Tunnen, et peame toetama Euroopa Liidu kehtestatud piiravate meetmete laiendamist, koostades nimekirja, mis hõlmab hiljuti Valgevenes toimunud inimõiguste rikkumisega seotud prokuröre, kohtunikke ja salapolitsei liikmeid. Teiseks leian, et peame tegema kõikvõimaliku Valgevene kodanikuühiskonna toetamiseks, mis meile mõnel määral lootust anda saab.

(Aplaus)

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Tahaksin alustada oma sõnavõttu üleskutsega Valgevene ametivõimudele lõpetada demokraatlike jõudude ja sõltumatu ajakirjanduse tsenseerimine! Teen samuti ettepaneku avada Valgevenes taas OSCE kontor.

2010. aasta detsembri presidendivalimistel anti inimõigustele raske hoop. Salapolitsei purustas halastamatult opositsiooni korraldatud valimispettustevastased meeleavaldused. Vahistati ka üks presidendikandidaat: Aless Mihhalevitš. Mihhalevitš tõi avalikkuse ette tema peal vanglas kasutatud piinamise, mida ametivõimud aga eitavad. Samal ajal olid sihtmärgiks ka opositsioonile lähedased ajakirjanikud. Vaatamata avalduste tegemise keelule kinnitasid nad Mihhalevitši väiteid, lootuses juhtida EL tähelepanu kriitilisele olukorrale Valgevenes. Tingimused, milles kinnipeetavaid hoiti, on ebamäärased, kuid nende väidete kohaselt pandi kinnipeetavate suhtes toime palju inimõiguste rikkumisi.

  Krzysztof Lisek (PPE). – (PL) Austatud juhataja, volinik! Tahan väljendada oma siirast tänu võimaluse eest sõna võtta, sest kui ma rääkisin mõned päevad tagasi Aless Mihhalevitšiga, keda mul on olnud võimalus ja au tunda ja sõbraks pidada juba aastakümneid, lubasin ma talle, et teen täna sõnavõtmiseks kõikvõimaliku. Kuigi ma tean, et see ei ole õige koht isiklike sõnumite edastamiseks, tahaksin öelda: Aless, me oleme sinuga, nagu Jacek Protasiewicz ütles.

Leian, et täna on väga oluline opositsioonile öelda, et me neid toetame – ja me ei peaks seda ütlema mitte ainult opositsioonile. On oluline öelda seda neile, kes on seotud süüdistuste esitamisega – prokuröridele, kes korraldavad uurimusi nii, nagu neile öeldakse; kohtunikele, kes langetavad ebaõiglaseid otsuseid; asutuste direktoritele, kes vallandavad inimesi nende poliitilise aktiivsuse pärast; ülikoolirektoritele, kes keelavad üliõpilastel meeleavaldustel osaleda – seda tuleb öelda neile kõigile. Me mäletame. Me mäletame, mida te täna tegite ja kuidas käitusite ja ükskord tuleb aeg, kui te kõik saate teenitud karistuse.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Minagi ühinen nendega, kes kutsuvad nõukogu, komisjoni ja rahvusvahelist üldsust üles suurendama toetust Valgevene kodanikuühiskonnale ja demokraatlikule opositsioonile, reageerides nii alates 2010. aasta detsembri sündmustele.

Üle 600 kodanikuühiskonna aktivisti, ajakirjaniku, õpetaja ja üliõpilase, enamiku presidendikandidaatide ja demokraatliku opositsiooni liidrite vahistamine ja kinni pidamine ning ebaproportsionaalses vahekorras jõudude kasutamine Lukašenko valimiste vastu protestimiseks korraldatud meeleavalduste järgselt on diktatuuri iseloomulikud tunnused ning näitavad kindlat kavatsust inimõigusi mitte austada. President Lukašenko ühe oponendi Aless Mihhalevitši juhtum, keda kohtueelse kinnipidamise ajal piinati ning ajakirjanik Nadja Radini juhtum on tähendusrikkad praeguses olukorras, millele oleme kohustatud vastupanu avaldama, toetades demokraatia tõhustamiseks Valgevene kodanikuühiskonna jõupingutusi, sõltumatut ajakirjandust ja opositsiooni.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Tõsiasi, et Valgevenes nimetatakse president Lukašenko salapolitseid ikka veel KGBks, annab meile kõigile teada, et peame tundma selle mõttelaadi ja meetodeid. 20 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on Lukašenko jäänud arhetüüpseks homo sovieticuse’ks, tugevaks meheks, kelle võimuiha on sama tugev kui instinktid teisitimõtlemise hävitamiseks.

Lukašenko kasutas või kasutab KGBd poliitilise tööriistana massimeeleavalduste vaigistamiseks, sealhulgas Aless Mihhalevitši ja Natalja Radina juhtumite korral, mis järgnesid järjekordsetele pettumust valmistavalt võltsitud presidendivalimistele eelmise aasta detsembris. Vahistati üle 700 inimese. Väga palju on lugusid opositsiooniaktivistide röövimisest, kohtuväliselt kinnipidamisest ning vaimsest ja füüsilisest piinamisest KGB poolt.

Valgevene läheb meile nii palju korda seetõttu, et tegemist on Euroopa riigiga, millest on saanud meie ukselävel olev Kuuba. Kui EL tahab inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamise valdkonnas maailmas moraalset jõudu omada, siis tuleb kindlasti alustada Euroopast, meie enda maailmajaost. Ma ei vaidlusta vajadust Lukašenko režiimis osaleda. Nn tühja tooli poliitika saavutaks EL jaoks vastupidise tulemuse, kuid peame suurendama toetust Valgevene opositsioonile ja tõhustama ELi nutikaid sanktsioone Lukašenko ja tema KGB semude vastu.

  Eija-Riitta Korhola, autor. – (FI) Austatud juhataja! Viimaste kuude sündmused Valgevenes näitavad selgelt, kuidas valitsus rikub jätkuvalt kodanike- ja poliitilisi õigusi. Opositsiooni toetajate vahistamised eelmise aasta detsembris kajastavad viisi, kuidas Lukašenko-vastaseid vägivaldsete vahenditega vaikima sundida püütakse.

Aless Mihhalevitši ja kuue teise opositsiooni presidendikandidaadi vangistamine põhjendamatul ettekäändel, et nad õhutasid vägivaldseid meeleavaldusi, on vastuolus poliitiliste õigustega. Samamoodi muudab ajakirjanik Natalja Radina kinnipidamine rohkem kui kuu aega oma arvamuse vaba väljendamise Valgevenes veel kaugemaks reaalsuseks.

Peame võtma tõsiselt Mihhalevitši, Radina ja teiste esitatud süüdistusi ebainimliku kohtlemise ja piinamise kohta KGB vanglates ning neid peab uurima erapooletu asutus. Tahan tuletada Valgevenele meelde rahvusvahelisi kohustusi, mille ta endale ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning ÜRO piinamisvastase konventsiooni ratifitseerimisega võttis ning sellest järelduvalt ka Valgevene kohustust rahvusvahelise üldsuse ja eelkõige oma kodanike ees.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Meile teeb muret halvenev olukord Valgevenes, mis kahjuks üllatusena ei tule. Kodanikuühiskonna aktivistide, sealhulgas presidendikandidaatide, laialtlevinud kinnipidamine ja karistamine valimistejärgsel perioodil viis selleni, et eeldame karme karistusi. Praeguseks teame juba nelja juhtumit, kus üksikisikud mitmeks aastaks vangi mõistetud on. Kardame, et järgmiste kuude jooksul määratakse veel rohkem selliseid karistusi, kaasa arvatud neile peaaegu 40 inimesele, kellele praeguseks süüdistused esitatud on. Lisaks on meid vapustanud teated poliitilistel põhjustel kinni peetud isikute, sealhulgas endise presidendikandidaadi Aless Mihhalevitš, piinamisest ja väärkohtlemisest.

Kõik need kahetsusväärsed sündmused võiksid ajendada meie ELi reageeringut uuendama. Praegu on olukord järgmine: nagu teate, reageeris EL 19. detsembri võltsidele presidendivalimistele ja sellele järgnenud repressioonidele peaaegu 160 inimese kandmisega sanktsioonide nimekirja. See oli väga selge ja kindel sõnum ametivõimude hukkamõistmiseks. Samal ajal on komisjon ja Euroopa välisteenistus kujundanud kiiresti välja uued spetsiaalsed abivahendid, et pakkuda repressiooni ohvritele, nende peredele ja kodanikuühiskonnale kuni 1,7 miljoni euro suurust toetust. Seda abi andes keskendutakse esialgu repressiooniohvritele õigusabi andmisele ja nende nõustamisele ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikualgatuskampaaniate toetamisele.

Ka meie lõpetame Valgevenele antava vaheabi ümberorienteerimise, et suurendada kodanikuühiskonna toetamist. Komisjon neljakordistab Valgevene kodanikuühiskonnale perioodiks 2011–2013 antavat abi kogusummani 15,6 miljonit eurot, pöörates erilist tähelepanu sõltumatu meedia tugevdamisele ja üliõpilaste toetamisele, säilitades muu hulgas Euroopa Humanitaarülikooli rahastamise.

Nüüd on aeg mõtiskleda, kas on vaja täiendavalt reageerida. Kõrge esindaja avaldas pärast esimest karistuse määramist 18. detsembril viivitamatult hukkamõistu ning meenutas, et õigusemõistmises ei ole kohta poliitilistele motiividele. EL mõistis karmid karistused ja süüdistused piinamise kohta tugevalt hukka ka OSCEs ning arutab seda küsimust ÜRO inimõiguste nõukogus.

Lõpetuseks arutab Euroopa Liit, kas hiljutised sündmused nõuavad olemasoleva sanktsioonide nimekirja edaspidist täiendamist, lisades sinna uusi nimesid, näiteks need, kes vastutavad hiljutiste karistuste määramise ja hiljutise mahasurumiseni viimise eest. EL on valmis kaaluma täiendavaid sihtotstarbelisi meetmeid kõigis koostöövaldkondades, kus see kohane on.

Parlamendi resolutsioon on kindlasti kasulik ja õigeaegne panus meie mõtisklustesse ja aruteludesse. Tänan parlamendiliikmeid tähelepanu eest!

  Juhataja. – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽²⁾, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelusid.

(1) Vt protokoll

(2) Vt protokoll

14.3. Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukord ja kultuuripärand

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorda ja kultuuripärandit⁽¹⁾.

  Tunne Kelam, autor. – Austatud juhataja! Uiguurid on oma ajaloolisel kodumaal praktiliselt vähemuseks muutunud. Nad vajavad oma kultuuri ja identiteedi säilitamiseks rahvusvahelist toetust. Iidse linna Kashgari saatus peitub tegelikult tasakaalus. Moderniseerimise programmiga on hävitatud kuni 85% Kashgari traditsioonilisest vanalinnast. On oluline vältida ajaloolise kindluse asendamist nüüdisaegsete korterelamutega. Kui Hiina ametivõimud soovivad meid tõesti veenda, et kõik läheb hästi, siis peavad nad kinnitama kõigepealt Ida-Turkestani põliselanikele, et nende kultuuripärandit tõepoolest austatakse ning et uiguuri keelt õpetatakse koolides hiina keelega võrdsetel alustel.

Kutsun Hiina ametivõime üles võtma vastu muljetavaldava linnamaastike halduse valdkonna kogemusega ICOMOSi võimalikku abi ning palun, et Hiina valitsus nõustuks Kashgari kandmisega UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu kuulub mitu iidse siiditee kultuurimälestist.

  Marietje Schaake, autor. – Austatud juhataja! Reformide ja arengu sildi all hävitatakse iidse siiditee linn Kashgar. See ei ole hoop mitte ainult maailma kultuuripärandile, vaid eelkõige on see praegu hävitatav linn väga tähtis uiguuri ja hui elanikkonna jaoks ning ka Hiina kultuurilisuse mitmekesisuse seisukohalt tervikuna.

Hiina on suurendanud jõupingutusi suhete hoogustamiseks kultuurilise diplomaatia kaudu kogu maailmas, kuid keegi ei ole huvitatud kultuuriliselt niivõrd mitmekesise riigi reklaamitavast homogeniseeritud kultuurist.

Majanduslike võimaluste ning jätkusuutlike suhete huvides ülejäänud maailmaga on oluline inimõiguste ja vähemuste austamine laiemas mõttes. Nõuame tungivalt, et Hiina valitsus kaaluks võimalust lisada Kashgari linn Kasahstani, Kirgiisia, Tadžikistani ja Usbekistani ühisesse taotlusesse kanda Siiditee kultuurimälestised UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse.

Kõrge esindaja peaks kiirendama Hiinaga arutelu inimõiguste üle ning muutma selle tõhusamaks ja tulemuspõhisemaks.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, autor. – (PL) Austatud juhataja! Tänane arutelu Hiina etniliste vähemuste õiguste üle toimub päev pärast seda, kui dalai-laama ametlikult teatas, et ta loobub oma poliitilisest rollist Tiibetis. Järgmistel kuudel tuleb meil sealse poliitilise olukorra arengut hoolikalt jälgida. Täna räägime aga teisest vähemusest, kes Hiinas diskrimineerimise all kannatab – moslemitest uiguuri elanikkond. Hiina õigustab oma poliitikat nende suhtes vajadusega võidelda terrorismi vastu ja Hiina ametivõimude jaoks tähendab uiguuride tagakiusamine ka uiguuri kultuuripärandi hävitamist. Eriti häirivad on teated Kashgari linna ümberehitusest. Praktikas tähendab see, et hävitatakse Kashgari ajalooline keskus, üks kõige huvitavamatest ja paremini säilinud moslemi arhitektuuri näidetest Kesk-Aasias, mis meelitab igal aastal üle miljoni turisti ning oleks sobilik UNESCO maailmapärandi nimistusse lisamiseks, kui Hiina selleks taotluse esitaks.

Olen veendunud, et Euroopa Liidu diplomaatiline teenistus tõestab läbirääkimistel Hiina ametivõimudega oma tõhusust ning tuletab neile meelde vajadust etniliste vähemuste õigusi austada ja nende kultuuripärandit kaitsta. Tänan teid!

  Frieda Brepoels, autor. – (NL) Austatud juhataja! On selge, et Kashgar on Hiina Xinjiangi provintsis uiguuri kultuurilise identiteedi ületamatu sümbol. 27. jaanuaril korraldasin Brüsselis konverentsi, mis andis mulle teavet Hiina destruktiivsete linnastamiskavade mõju kohta uiguuri elanikkonnale. Tegemist on tõepoolest olukorraga, kus Hiina tahab avaliku julgeoleku ja moderniseerimise varjus jätta puutumatuna vaid 15% algsest linnast ning muuta Kashgari tegelikult hiiglaslikuks vabaõhumuuseumiks. Leian, et on viimane aeg sellele jõuliselt reageerida, enne kui on hilja.

Pärast meeleavaldajate vägivaldset mahasurumist 2009. aasta Ürümqi rahutuste ajal kutsus siinne täiskogu Hiina ametivõime üles tegema kõiki jõupingutusi avatud alalise ja austusväärse dialoogi algatamiseks uiguuridega ning püüdlema selles piirkonnas integreerituma ja kõikehõlmavama majanduspoliitika suunas eesmärgiga ergutada kohalike osalemist ja eelkõige kaitsta uiguuri kultuurilist identiteeti. Kahjuks on Hiina praegune poliitika Kashgaris üsna vastupidine sellele, milleks teda üles kutsuti. Viisi, kuidas Hiina kommunistlik partei kultuurilist mitmekesisust käsitleb, ei illustreeri mitte ainult Kashgari hävitamine, keelates kohalikul elanikkonnal sel teemal kaasas rääkida, vaid ka Hiina keeldumine võimaldada Kashgarile taotleda UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmist.

  Charles Tannock, autor. – Austatud juhataja! ELi moto on „Ühinenud mitmekesisuses”. Kahjuks ei kajastu see ühtekuuluvustunne Hiina Rahvavabariigis, mille kommunistlike valitsejate kinnisidee on ühinemine, kuid kes mitmekesisusele erilist tähelepanu ei pööra.

Kahtlemata tekitab tillukestele vähemustele han-hiinlaste kultuuri pealesundimise katse maailma suurima rahvaarvuga riigis palju pingeid ja pahameelt. Oleme juba tuttavad iidse budistliku Tiibeti kultuuri allasurumisega üle 60 aasta jooksul ning nüüd näeme sama ohtu ähvardavat Kashgari linna Xinjiangi provintsis, mis sunduse vastu on.

Kashgar oli 2000 aastat edukas linn siiditeel ning rikka ainulaadse ja õitsva Kesk-Aasia kultuuri esindaja, kuid nüüd seisab see silmitsi täieliku lammutamise ja ümberehitusega. Raske on loobuda mõttest, et tegemist on Pekingi katsega uiguuri separatistide tahet murda.

Isiklikult ma separatistide vastu kaastunnet ega poolehoidu ei tunne, sest kardan, et mõnel nende toetajatest on sidemed al-Qaedaga, kuid nõuan tungivalt, et Hiina valitsus veel kord järele mõtleks. Kashgari-taolise iidse linna hävitamine vaid süvendaks kõigi nende kindlameelsust, kes riigi vastu vaenu õhutada tahavad.

  Rui Tavares, autor. – (PT) Austatud juhataja, head kolleegid! Tõtt öelda on kolmest tänasel õhtupoolikul toimuvast kiireloomulisest arutelust just see arutelu selline, milles end kõige võimetumana tunneme. Oleme rääkinud Pakistanist ja Valgevenest ning meil on põhjust uskuda, et Euroopa Liidul ei ole mitte ainult moraalne autoriteet, vaid ka mõjujõud või võim välisriikide ametivõimude üle, püüdes tagada vähemalt selle, et nad on õigel teel.

Mis aga Hiinasse puutub, siis teame, et see mõjujõud on vähenenud, sest palju sellest, mida me siin täiskogul ütleme, on vastuolus Euroopa valitsuste teguviisi ehk sellega, kuidas käituvad Nicolas Sarkozy, Angela Merkel või mu enda koduriigi Portugali poliitikud, nagu Jose Sócrates, kes alles hiljuti suunas kõrvale Hiina ametivõimude vastu suunatud meeleavalduse, nii et Lissaboni külastanud Premier ei kohtunud näost näkku nendega, kes tema režiimi vastu protesteerisid. Teisisõnu on Euroopa ise korduvalt osaline Hiina liidrite loodud unistuste- või fantaasiamaailmas, kus puudub opositsioon ja kus üks arengumudel sobib kõigile ning seda rakendatakse samamoodi Pekingis, Shanghais, Guangzhous, Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas või Tiibetis.

Seetõttu on Euroopa Parlamendil väga raske täna öelda seda, mida plaanime ja mis on kirjas ka meie resolutsioonis: kutsume Hiina ametivõime üles lõpetama uiguuride demograafilist genotsiidi; kutsume neid üles säilitama piirkondade, millest Hiina koosneb, kultuurilist ja etnilist mitmekesisust; ning kutsume neid üles säilitama arhitektuuri või pärandkultuuri seisukohalt väärtuslikke mälestisi. Meie oma riikide juhid viskuvad aga Hiina liidrite jalge ette, paludes neilt vabandust kõige eest, mida nad nende riigis teinud on, ja andes neile vaba voli tegutsemiseks arengumudeli nimel, mida me tegelikult ainult põhijoontes tunnustame. Seetõttu peame näitama veel kord, et moraalse autoriteedi kujunemine algab kodust ja et iga kord, kui räägime Euroopa Liidus teistest, räägime eelkõige endast, ning peame oma hoiakud Hiina suhtes läbi vaatama.

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Nagu juba öeldud, ei ole uiguurid vähemus, vaid iidse siiditee kultuuri rahvas, kes andis järk-järgult järele Hiina võimule, mis alguses väga leebe oli. Uiguure toetab eelkõige Münchenis asuv Uiguuri Maailmakongress ja Kashgari kultuuripärandit toetab liikumine Blue Shield, mille president Karl von Habsburg viibis sel nädalal siin, Strasbourgis, et meile teavet anda.

Kui toetame uiguure, tehkem seda sõbraliku üleskutsega hiinlastele, sest uiguure ähvardab kultuuriline etnotsiid! Lisaks peaks Hiina kui maailma vanim kultuurrahvas selgelt tunnistama, et üks kultuursetele inimestele iseloomulikke jooni on teiste kultuuride kaitse ja austamine, eelkõige suurimpeeriumides eksisteerivate väikekultuuride puhul. Hiinlased peavad järgima vaid omaenda põhiseadust, milles sätestatakse kolmes kohas, et seda kultuuripärandit tuleb säilitada.

Seetõttu tahan öelda väga selgelt, et soovime selles küsimuses oma Hiina partneritelt mõnel määral kompromissivalmidust: tahame, et uiguuride kultuuripärand oleks kaitstud.

  Corina Creţu, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Austatud juhataja! Minu isiklik seisukoht on, et selles küsimuses tuleb meil hoiduda ühepoolsetest otsustest. Valitseb vastupidise mõju oht, nii kohapealse olukorra kui ka Euroopa Liidu ja Hiina partnerluse suhtes. Viimastel aastatel Xinjiangis toimunud verine vägivald on silmatorkav tõend selle kohta, et jõu kasutamine on kõige vähem rahuldavam lahendus. Just seepärast on minu arvates meie kohus ergutada etniliste rühmituste dialoogi.

Minu arvates ei tohi Euroopa Parlamendi resolutsioon mõjutada Hiina ametivõimude õigust kaitsta oma riigi ühtsust ja kõigi selle kodanike julgeolekut, eelkõige terrorismiähvarduste vastu piirkonnas, kus al-Qaeda kanda kinnitada püüab. Peame selgelt ergutama tasakaalustatud riiklikku arengut nii majanduslikust kui ka demograafilisest vaatenurgast.

(Aplaus)

  Kristiina Ojuland, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! On hästi teada, et Uiguuriat ähvardab oht saada järgmiseks Tiibetiks. Hiina Rahvavabariik on algatanud Kashgari ohtlike majade reformi, mille eesmärk on hävitada 85% Kashgari vanalinnast.

Selline kultuurivaenulik tegevus tuleb peatada ja Euroopa Liit peab nõudma, et Hiina Rahvavabariigi ametivõimud ei hävita seda iidse siiditee tähtsat kultuuripärandit. Tuleb austada ÜRO rahvus- või etnilistesse, usu- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute õiguste deklaratsiooni ning Hiina Rahvavabariigi põhiseadust ning seda tuleb teha ka Pekingis.

Hiina Rahvavabariik hiinastab üha rohkem etnilisi vähemusi, nagu uiguurid ja tiibetlased. See on 21. sajandi kultuuriline genotsiid ja me lihtsalt ei saa seda vastuvõetavaks pidada.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud juhataja! Hiina ametiringkonnad on juba pikka aega pidanud tüütuks viiteid teistele iidsetele ja olulistele kultuuridele ja tsivilisatsioonidele, kelle monumendid tänapäeva Hiina territooriumil paiknevad.

Kashgar on moslemitest uiguuride – Hiina ühe suurima etnilise vähemuse – keskus. Aastatuhandeid on hiinlased uiguuride maid vallutada püüdnud ning palju kordi on nad pidanud selles võitluses alla andma. Isegi tänapäeval valitseb teatav Hiina juhtkonna osavõtmatus ning tehakse jõupingutusi selleks, et suruda alla kõik kultuuritraditsioonide ja kultuurilise identiteedi avaldumisviisid, mis on seotud uiguuride rikkalike kultuurimälestiste ja Kashgari linnaga.

Ma ei ole kindel, kas Hiina ametiasutused on tänapäeval suutelised aktsepteerima mõtteviisi, et praegune Hiina riik ei ole rajatud mitte ainult Hiina suurriigi, vaid ka teiste rahvaste traditsioonidele ja ajaloole. Hiina käitumine Tiibeti ja Kashgaris asuvate uiguuri monumentide suhtes annab pigem tunnistust tõsiasjast, et Hiina ei suuda hinnata rikkust, mille teised rahvad ja kultuurid nende ühisele riigile andnud on.

Seetõttu on siinkohal õige avaldada, et vastupidi Hiina ametivõimudele austame ja hindame meie kõrgelt kõiki Hiina Rahvavabariigi territooriumil paiknevaid tähtsaid kultuurimonumente ja ka neid, mis asuvad Tiibetis ja Kashgaris.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Kashgari linnas elab kolm ja pool miljonit inimest, mis on veidi väiksem kui kogu Iirimaa rahvaarv. Kashgar asub lähemal Bagdadile kui Pekingile. See asub siiditee suurel kaubateel ning seal paiknevad ühed paremini säilinud islami arhitektuuri taiesed, millest mõned on mattunud kõrbeliivade alla. Samuti asub seal Hiina suurim mošee-hauamonument ja see on aare – selles ei ole kahtlustki. Nagu aga juba öeldud, on Kashgar suures ohus, suures osas selle pärast, et hiinlased tahavad selle linna maavärinate ohu tõttu ümber ehitada. See ei ole meile vastuvõetav, sest meie arvates läheb kaduma suur aare.

Mida me selle vastu teha saame? Võib-olla väga vähe, kuid oluline on vähemalt see küsimus täna siin esile tõsta. Nagu juba öeldud, saame nõuda, et Kashgar lisatakse siiditee maailmapärandi nimistusse. Võib-olla saaksime ka inimesi sealsetest aaretest teadlikumaks muuta, et sealsed inimesed neid tulevikuks säilitada saaksid. Nende aarete hävimine oleks kaotus maailmale, kuid veel suurem kaotus Hiinale.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Selles resolutsioonis avaldatakse tegelikult muret olulise kultuuripärandi säilitamise ja vähemuste õiguse üle oma kultuurilisele identiteedile. Iidne Kashgari linn on üks paremini säilinud islami linnu Kesk-Aasias. Kashgari rikas ajalugu ulatub tagasi Hiina Hani dünastia aegadesse ja see linn oli siiditeel oluline vahepeatus. Kashgar ühendas Aasiat Euroopaga. Terve Xinjiangi piirkond on kogu maailmale kultuurilises mõttes ülioluline.

Hiina peab tegutsema selle nimel, et Kashgar kantakse UNESCO maailmapärandi nimistusse ja et see piirkond säilitatakse tulevastele põlvedele. Euroopa välisteenistus peaks tagama ka selle, et kohalikes strateegiates laiendatakse selle piirkonna õigust oma kultuurilisele identiteedile. Euroopa Liidu Hiina delegatsioon võiks eraldada ka rahalisi vahendeid Kashgari vähemuste traditsioonide ja nende kultuurilise identiteedi toetamiseks.

  Monica Luisa Macovei (PPE). – Austatud juhataja! Meie praegusest tegevusest ajatute kohtade, nagu Kashgar, kaitsmisel sõltuvad tulevased põlved. Kashgar on islami ajaloo tugisammas Hiinas.

2009. aastal algatas Hiina valitsus linna ümberehitusprogrammi, mille kavas on Kashgari vanalinnast 85% lammutada ja asendada see nüüdisaegsete korterelamutega. See lammutamine tuleb lõpetada! Linnaplaneerijad peavad koostama arengukava, milles Kashgari vanalinn säilitatakse. Kogu Hiina siiditee tuleks esitada kaitse alla võtmiseks UNESCO maailmapärandi programmi raames, millega Hiina 1985. aastal liitus. Kutsun komisjoni ja nõukogu üles tõstatama neid küsimusi suhtluses Hiina ametivõimudega!

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Kultuuripärand on identiteedi säilitamisel väga oluline. See on selge Euroopas ja Hiinas ning kus iganes mujal ja Hiina ametivõimud on sellest teadlikud. Oleme aga olnud tunnistajaks näiteks sellele, kuidas nad on sihipäraselt hävitanud sellist pärandit, ja see tähendab, et nad on hävitanud identiteeti mitmes sellises kohas nagu Tiibet ning nüüd teevad nad sama uiguuri mälestistega, nagu Kashgar.

Just seetõttu on nii oluline, et selgitaksime veel kord oma seisukohta ning nõuaksime tungivalt, et Hiina valitsus lõpetaks viivitamata kultuuriväärtuste hävitamise, mis ohustab Kashgari arhitektuuripärandi säilimist, ning teostaks ulatusliku eksperthinnangu kultuuritausta arvestava renoveerimise meetodite osas. Sellest oleks kasu ka neile: valitsuse usaldusväärsus sõltub ka sellest, kuidas ta vähemusi kohtleb. Kui Hiina tahab rahvusvaheliselt usaldusväärne olla, siis on oluline kohelda selliseid vähemusi nagu uiguurid asjakohaselt, vastava austusega ja inimlikult.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja, volinik Hahn! Kultuur ja identiteet tuleb üleilmsel tasandil selgelt kesksele kohale asetada. Just sel nädalal selgitas Karl Habsburg meile, kui tähtis on kultuurilise identiteedi otsimisel see, et kultuuripärand ei ole kättesaadav mitte ainult uiguuridele, vaid et sellest saaks üleilmne vara. Hiina peab tegutsema selles suhtes soodsas suunas. Hiljuti sõlmisime näiteks Wenzhou linnaga kokkuleppe, mis võimaldab meil edaspidi teha dollarites otseinvesteeringuid. Näen siin võimalust juhtida tähelepanu kese ka sellele piirkonnale ja võimalust, et Hiina eri linnade ja piirkondade suhtes kehtiksid võrdsed õigused. Rahvusvahelised suhted saavad siinkohal tõesti palju kaasa aidata.

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Hiinas ei austata etniliste vähemuste põhiõigusi, olgu siis tegemist tiibetlaste või uiguuridega. Tüüpiline, et Hiina kommunistlik partei keeldub toetamast Kashagri linna taotlust UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse kandmiseks. Viimastel aastatel on Hiina toetanud rahvusvahelist projekti siiditee kultuurimälestiste maailmapärandi nimistusse lisamise kohta, kuid Kashgarit ei ole selles nimistus, sest see on Hiina ühe suurima vähemuse uiguuride kodu.

Otse vastupidi kavatseb Hiina lammutada suure osa linnast, väites tundvat muret selle elanike turvalisuse pärast, kuid kultuuri-, kodaniku- ja inimõiguste organisatsioonid näevad selles kavas julma katset uiguuri kultuur maatasa teha. Hiina kommunistlik partei peab tunnistama tõsiasja, et Hiina kodanikud on kultuuriliselt mitmekesised ja et neil peab olema õigus ka kultuuriautonoomiale.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Kashgari vanalinn on ohus ja koos sellega ka uiguuri vähemuse ajalooline sümbol Hiinas. Niinimetatud linna ümberehitusprogrammi jaoks rakendatava poliitika tulemus on selle rahvusrühma, kelle kultuur siiditeel asunud kindluse ümbruses välja arenes, järkjärguline kadumine. Leian, et uiguuri elanikkonna ümberasutamine nende põlistest elukohtadest ja Kashgari lammutamine on meetmed, millega rikutakse vähemuste õigusi. Lisaks peetakse seda linna Kesk-Aasia islami arhitektuuri kõige paremini säilinud näiteks. Kashgari tänavaid ja ehitisi on võimalik taastada, et sealsete elanike elamistingimusi parandada. Küsimus on, miks ametivõimud sellistesse tegevustesse ei investeeri. Soovitan kanda vanalinna siiditee osana UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse. Kutsun Hiina valitsust üles ka linna lammutamist lõpetama ja alternatiivseid lahendusi otsima.

  Eija-Riitta Korhola (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Tänu oma äärepoolsele asukohale Hiina läänepiiril on Kashgaril ja seal elavatel uiguuridel õnnestunud sajandeid oma iidseid traditsioone säilitada. Seetõttu meelitab linn igal aastal ligi sadu ja tuhandeid turiste. Piirkonna strateegilise asukoha tõttu püüab Hiina juhtkond seda nüüd oma tõhusama kontrolli alla saada, et tagada parem juurdepääs Kesk-Aasia energiaturgudele.

Loomulikult on Hiinal õigus majanduslikult areneda, kuid kaitsetus olukorras olevate vähemuste õigusi tuleb kaitsta. Kashgari on võimalik uuendada nii, et uiguuridele tagatakse nende eluviisi jätkamise võimalus. Hoonete maavärinakindlust ja infrastruktuuri saab arendada ka nii, et ei viida ellu kavasid, mille kohaselt hävitatakse 85% iidsest linnast, asutatakse uiguurid sunniviisiliselt ümber uutesse elamupiirkondadesse ja killustatakse nende kogukond.

Seetõttu tuleb iidse linna hoolimatu hävitamine peatada ja uiguuridega tuleb pidada nõu selle koha uuendamise üle, kus nemad põliselt elanud on. Vastasel juhul on nende eksootiline ja põnev kultuur täielikus hävimisohus.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Tahan öelda, et on tervitatav, et Euroopa Parlamendis räägitakse taas kord uiguuridest, moslemi vähemusest, kes Hiinas diskrimineerimise all kannatab. Tahan kõigile meelde tuletada, et Euroopa Parlament on sel teemal resolutsiooni juba välja andnud ja et peaksime väljendama ka oma seisukohti teiste usuliste vähemuste kohta, keda Hiina Rahvavabariigis taga kiusatakse, näiteks kristlased. Sealsed katoliiklased kannatavad väga ränga diskrimineerimise all. Pekingi kommunistlikud asutused on kindlaks määranud usustruktuurid, mida ametlik katoliku kirik ei tunnusta. Leian, et see tänane väga vajalik ja oluline arutelu võib olla kõigi Hiina usuliste vähemuste kaitsmiseks mõeldud hääl. Minu arvates oleks seda häält väga vaja.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Kultuuripärandi säilitamine on vähemuse traditsioonide ja elustiili kaitse ja järjepidevuse tagamisel ilmselgelt keskse tähtsusega. Veelgi enam, olulise kultuuripärandi hävitamine annab tõenäoliselt ränga hoobi ning seda mitte ainult asjassepuutuva vähemuse pärandile ja arheoloogilistele mälestistele, vaid ka kultuuripärandile üldisemalt. Selles kontekstis jälgib Euroopa Liit murelikult Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas asuva iidse Kashgari linna uuendamist. Kashgari olulisust Hiina uiguuri vähemuse kultuurikeskusena ei ole võimalik üle tähtsustada. Kashgari peetakse sama oluliseks kui Jeruusalemma juutidele, moslemitele ja kristlastele.

Hiina valitsuse 2009. aasta valges raamatus väidetakse, et Kashgari taastamine on vajalik linna kaitsmiseks maavärinate või tulekahju eest. See on kiiduväärne eesmärk. Nii Hiina kui ka rahvusvaheline kodanikuühiskond on avaldanud märkimisväärset pahameelt kasutatavate meetodite üle. Tuntakse suurt muret selle pärast, et hävitada võidakse 85% vanalinnast. Tõepoolest, paljud tähelepanuväärsed ehitised, sealhulgas ainulaadne Xanliqi madrasa, on juba lammutatud. Murettekitav on ka see, et oma põlistest kodudest võidakse ümber asutada umbes 200 000 inimesi ning selgub, et asjassepuutuvate elanikega on konsulteeritud vähe või üldse mitte.

Kardetakse, et sajandeid uiguuri kultuuri aluseks olnud ehitiste lammutamine võib avaldada suurt mõju nende kultuuri edaspidisele säilimisele. Kahetsusväärne on ka see, et Hiina on otsustanud mitte esitada Kashgari, vaatamata selle ainulaadsele olemusele, maailma kultuuripärandi nimistusse kandmiseks, sest see võimaldaks UNESCO-l uuendusprotsessi sekkuda. Mõistame, et UNESCO on igal juhul teinud Hiina ametivõimudele ettekirjutusi arenduse mõju kohta Kashgari traditsioonilisele pärandile ja kultuurile. Euroopa Liit jagab seda muret täielikult ning kutsub Hiina ametivõime üles tegema koostööd UNESCO-ga, et tagada Kashgari uuenduste vastavus selle valdkonna parimatele rahvusvahelistele tavadele.

Euroopa Liit kutsub Hiina ametivõime üles ka tagama, et Kashgari elanikele antakse täielikku teavet linna tuleviku kohta ja et nende seisukohti võetakse arvesse.

  Juhataja. – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽²⁾, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelusid.

(1) Vt protokoll

(2) Vt protokoll

15. Hääletused

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad (vt protokoll))

15.1. Pakistan – vähemuste ministri Shahbaz Bhatti mõrv (RC-B7-0166/2011)

15.2. Valgevene, eelkõige Aless Mihhalevitši ja Natalja Radini juhtumid

15.3. Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukord ja kultuuripärand

  Juhataja. − Hääletused on lõppenud.

16. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

17. Nõukogu esimese lugemise seisukoht (vt protokoll)

18. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

19. Teatud dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

20. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 123) (vt protokoll)

21. Istungil vastuvõetud tekstide edastamine (vt protokoll)

22. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

23. Istungjärgu vaheaeg

  Juhataja. – Kuulutan välja Euroopa Parlamendi istungijärgu vaheaja.

(Istung lõppes kell 16.30)

Eesistujariik Ungari programmi sotsiaalpoliitika rubriigis on nimetatud eesistujariigi kavatsust teha ettepanek pühendada ühe Euroopa aasta perekondadele. Nõukogu teatab lisaks, et ta on valmis panema rõhku töö- ja pereelu ühitamisele.

Mis aastat selleks erimeetmeks pakutakse ja milliste poliitikavaldkondade raames seda kavatsetakse rakendada? Kas on olemas uuringuid ja andmeid selle kohta, kuidas majanduskriis on mõjutanud harmoonilist pereelu?

Kui arvestada, et kõnealune algatus on seotud Euroopa demograafilise probleemiga, siis mida on eesistujariik kavandanud paljulapseliste perede aitamiseks? Kui pidada silmas, et Euroopa Sotsiaalfondist rahastatakse liikmesriikide algatusi, mis käsitlevad üldiselt perekonna kaitset hõlmavaid poliitikavaldkondi, siis kas nõukogu kavatseb soovitada komisjonil esitada konkreetse ja paljulapselistele peredele suunatud algatuse, kusjuures paljulapseliseks pereks on Kreeka õigusaktide kohaselt nelja või enama lapsega pere?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Austatud parlamendiliikmed! Ma tänan teid selle küsimuse eest, mis pakub eesistujariik Ungarile erilist huvi.

Nagu te õigesti märkisite, on eesistujariik esitanud mitu meedet perepoliitika valdkonnas rubriigi all „Demograafilised muutused ja perepoliitika”. Nende hulgas on Euroopa perekondade aasta (2014) algatus, milles lähtutakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) tulemustest. Eesistujariik usub kindlalt, et perekondadele on vaja pöörata erilist tähelepanu. Perekondade sotsiaalse olukorra parandamisel võib olla hea mõju praegustele demograafilistele suundumustele ning kindlasti aitab see kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele.

Mis puudutab kriisi mõju perekondade sotsiaalsele olukorrale, siis on eesistujariik huviga uurinud perepoliitika kohta kättesaadavat teavet, eelkõige sotsiaalkaitsekomisjoni ja Euroopa Komisjoni koostatud erinevaid aruandeid. Eesistujariik korraldab 28.−29. märtsil selleteemalise teabe süvendamiseks ekspertide konverentsi „Töö ja pereelu ühitamise mõju demograafilisele dünaamikale” ning 1. aprillil võõrustab eesistujariik pere- ja demograafiaküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametlikku kohtumist. Käsitletakse perekondade ja Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud küsimusi ning samuti võimalusi tõhustada koostööd perepoliitika valdkonnas. Eesistujariik Ungari valmistab algatust „Euroopa perekondade aasta 2014” ette just demograafiliste probleemide lahendamiseks suunatud meetmete raamistikus.

Kuigi perekondadega seotud küsimused on esmajoones liikmesriikide pädevuses, sisaldub perepoliitika kindlalt meie ühistes väärtustes ja traditsioonides ning ELi tasandil on märkimisväärselt palju ruumi koostööks. Eesistujariik loodab, et tema algatus „Euroopa perekondade aasta 2014” saab laialdase toetuse osaliseks. Loomulikult arutatakse Euroopa perekondade aasta üksikasju ja meetmeid hiljem ning langetatakse vastavad otsused.

Kas eesistujariik Ungari võiks esitada oma seisukoha seoses teatavate riikide üleskutsega ühtlustada ettevõtte tulumaksu määrad?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Otsene maksustamine on peamiselt liikmesriikide pädevuses. Mõnel juhul on siiski ettevõtteid maksustatud ELi õigusaktide alusel ja seda koordineeritud, kui see on osutunud siseturu toimimiseks vajalikuks.

ELi õigusaktide puhul on nõukogu vastu võtnud direktiivid piiriüleste tuluvoogude kohta (direktiiv 90/435/EMÜ⁽¹⁾ema- ja tütarettevõtjate kohta ning direktiiv 2003/49/EÜ⁽²⁾intresside ja litsentsitasude kohta) ning rahvusvaheliste ettevõtjate piiriülese ühinemise kohta (23. juuli 1990. aasta direktiiv 90/434/EMÜ⁽³⁾ühinemiste kohta). Ühtlasi on nõukogu vastu võtnud direktiivi 77/799/EMÜ⁽⁴⁾vastastikuse abi kohta.

Mis puutub koordineerimisse, siis alates 1998. aastast käib korrapäraselt koos nõukogu eetikakoodeksi rühm, et hinnata potentsiaalselt kahjulikke meetmeid ettevõtete maksustamise valdkonnas. Selle tulemusel on kindlaks tehtud ja tagasi võetud märkimisväärne arv kahjulikke maksumeetmeid. Lõpetuseks – 2010. aasta juunis võttis nõukogu vastu resolutsiooni välismaiste kontrollitavate äriühingute koordineerimise kohta ja alakapitaliseeritust käsitlevad Euroopa Liidu eeskirjad, mille eesmärk on samal ajal koordineerida liikmesriikide poliitikat otsese maksustamise valdkonnas.

Mis puutub edasisse töösse ettevõtete maksustamise nimel, siis kavatseb komisjon oma 2011. aasta tegevuskavas esitada ettepaneku ühise konsolideeritud ettevõtete maksubaasi kohta, mille puhul konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.

Sellel taustal arutatakse ettevõtete tulumääradega seotud mõtteid üksnes üksikutes liikmesriikides. Asutamislepingu kohaselt on ELi maksuõigusaktide vastuvõtmiseks vaja komisjoni ettepanekut ja sellega ühehäälset nõustumist nõukogus, kes võib pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist direktiive vastu võtta.

Ungari eesistumisperiood algab ajal, mil majanduse taastumine on endiselt ebaühtlane ja seda tuleb liidus tugevdada. Liikmesriigid on nõustunud euroala probleemide lahendamiseks muutma Lissaboni lepingut, et muuta alaliseks finantsstabiilsusmehhanism, mis loodi Kreeka ja Iirimaa abistamiseks. Üks uue eesistujariigi eesmärke on nende läbirääkimistega edasi minna. Kas te võiksite öelda, milliseid meetmeid te kavatsete võtta?

Eesistujariik Ungari kavatseb samuti astuda uusi samme liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimiseks, muu hulgas käivitada „Euroopa poolaasta” – see on kuuekuuline periood, mille jooksul EL vaatab läbi iga liikmesriigi eelarveprojekti, et tuvastada võimalik tasakaalustamatus. Kas nõukogu võiks öelda, millistest kriteeriumidest ta liikmesriikide eelarve tasakaalustamatuse üle otsustamisel lähtub?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) 16.−17. detsembri 2010. aasta Euroopa Ülemkogul otsustati muuta ELi toimimise lepingut, et tunnustada euroala liikmesriikide õigust luua alaline kriisilahendusmehhanism, et kaitsta euroala finantsstabiilsust. Lisaks volitati euroala liikmesriikide rahandusministreid ja komisjoni lõpetama valitsustevaheline kord, et kehtestada 2011. aasta märtsiks tulevane Euroopa stabiilsusmehhanism. Kuna tegemist on valitsustevahelise tööga, siis jääb see väljapoole eesistujariik Ungari pädevust.

Mis puutub nn Euroopa poolaastasse, siis selle kiitis heaks nõukogu oma 7. septembri 2010. aasta järeldustes ja see hõlmab liikmesriikide eelarvepoliitika ning struktuurireformide samaaegset seiret kooskõlas ühiste eeskirjadega igal aastal kuuekuulise perioodi jooksul. Euroopa poolaastat rakendatakse sellel aastal esimest korda.

Liikmesriigid esitasid oma riiklike reformikavade eelnõud juba 2010. aastal, samal ajal kui komisjon esitas 13. jaanuaril 2011. aastal nõukogule oma esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi⁽¹⁾. Analüüsis visandatakse liikmesriikide võetavad prioriteetsed meetmed ning kehtestatakse prioriteedid kolmes põhivaldkonnas, nimelt makromajandusliku stabiilsuse tugevdamine, struktuurireformid tööhõive elavdamiseks ning kasvu soodustavad meetmed kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

18. jaanuaril 2011. aastal vaatas nõukogu riiklike reformikavade eelnõud läbi ning vahetas arvamusi komisjoni esitatud iga-aastase majanduskasvu analüüsi üle.

15. veebruaril võttis nõukogu vastu järeldused makromajanduslike ja eelarvesuuniste kohta.

Nõukogu andis 28. veebruaril kooskõlas eesistujariik Ungari kehtestatud teekaardiga oma vastuse komisjoni esitatud iga-aastase majanduskasvu analüüsi kohta ning arutab eelduste kohaselt ühist tööhõivearuannet 7. märtsil, teadus- ja arengustegevuse eesmärki 10.−12. märtsil ning kliimamuutust 14. märtsil. 21. märtsil kutsub eesistujariik nõukogu heaks kiitma sünteesaruande, milles on sõnastatud põhisõnumid nõukogu asjaomastes struktuurides tehtud töö kohta eesmärgiga esitada see Euroopa Ülemkogule.

Nõukogu nõustus 15. veebruaril liikmesriikide eelarvete puhul rangelt kinni pidama nõukogu soovitustest liigse puudujäägi menetluste kohta. Liiga suure struktuurilise eelarvepuudujäägiga või väga kiirelt kasvava riigivõlaga liikmesriigid peavad viivitamata oma eelarve konsolideerima. Lisaks peavad kõik liikmesriigid hoidma diskretsionaarsete tulumeetmete netokasvu selgelt allpool keskmise perioodi võimaliku SKT kasvu taset kuni keskmise perioodi eelarve eesmärkide saavutamiseni. Samal ajal peaksid nad tähtsuselt ettepoole seadma jätkusuutlikud ning kasvusõbralikud kulutused ning edendama riiklike kulutuste tõhusust.

Kas nõukogu peab võimalikuks, et ühinemisläbirääkimised endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja ELi vahel algavad veel sel aastal? Kuidas hindab nõukogu võimalust, et veel sel aastal antakse teada läbirääkimiste alguskuupäev?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu kinnitas oma 14. detsembri 2010. aasta järeldustes taas selget pühendumust Lääne-Balkani euroopalikule tulevikule – seda väljavaadet kinnitati juba 2. juunil 2010. aastal Sarajevos toimunud Lääne-Balkani kõrgetasemelisel kohtumisel ning see on ülimalt oluline piirkonna stabiilsuse, leppimise ja tuleviku jaoks. Samal ajal kinnitas nõukogu taas vajadust kehtestada stabilisatsiooni- ja assotsieerumisprotsessi raamistikus ausad ja jõulised eeltingimused kooskõlas Euroopa Ülemkogul 14. ja 15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuenenud konsensusega laienemise kohta.

Nõukogu meenutas, et kindlate edusammude tegemisega majandus- ja poliitiliste reformides ning vajalike tingimuste ja nõuete täitmisega peaksid allesjäänud potentsiaalsed kandidaadid Lääne-Balkanil saama kandidaadistaatuse, lähtudes nende väärtustest ning seades Euroopa Liidu liikmeks saamise oma lõppeesmärgiks. Riigi rahuldav ajalugu stabilisatsiooni- ja assotsieerumislepingute järgsete kohustuste, sealhulgas kaubandusega seotud sätete täitmisel on põhipunkt, mida EL kandideerimisavaldust kaaludes arvesse võtab.

Nõukogul oli hea meel näha endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edusamme sellistes põhilistes reformivaldkondades nagu politsei ümberkujundamine, ehkki tempo on olnud ebaühtlane. Riik jätkab oma kohustuste täitmist kooskõlas stabilisatsiooni- ja assotsieerumislepinguga. Nõukogu ootab, et reformide hoog ei raugeks. Poliitikas osalejate vahelise dialoogi, kohtu- ja avaliku halduse reformi, korruptsioonivastase võitluse, sõnavabaduse ja ärikeskkonna parandamise valdkondades on vaja pingutusi suurendada. Ohridi raamlepingu rakendamine jääb riigis peamiseks demokraatia ja õigusriigi elemendiks

Nõukogu jagab laias laastus komisjoni hinnangut selle kohta, et riik on poliitilised kriteeriumid piisavas ulatuses täitnud, ning märkis, et komisjon kordas oma soovitust alustada liitumisläbirääkimisi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga. Nõukogu sedastas oma järeldustes, et on valmis küsimuse juurde Ungari eesistumise ajal tagasi tulema. Nõukogu kordas, et ülitähtis on heade naabrussuhete säilitamine, sealhulgas nimeküsimuse läbiräägitud ja vastastikku aktsepteeritud lahendamine ÜRO egiidi all. Nõukogu väljendas ka heameelt käimasoleva kõrgetasemelise dialoogi üle ja ootust, et sellel on peagi tulemusi⁽¹⁾.

Mida kavatseb nõukogu teha, et takistada radikaalsete islamistide võimuletulekut Egiptuses ja Tuneesias?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Arvestades austatud Euroopa Parlamendi liikme viidatavat arengut Egiptuses ja Tuneesias, toetasid Euroopa Ülemkogu, nõukogu (välisasjade nõukogu) ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni presidendid ja kõrge esindaja ühisavalduses Tuneesia ja Egiptuse rahva Euroopa Liidus ja kogu maailmas edendatavate seaduslike, demokraatlike, majanduslike ja sotsiaalsete püüdluste rahumeelset ja väärikat väljendust. Rõhutati, et kodanike demokraatlikke püüdlusi tuleks käsitleda dialoogi ja poliitilise reformide kaudu, pidades täielikult kinni inimõigustest ja põhivabadustest, ning vabade ja ausate valimiste kaudu.

Nõukogu toetab kindlalt üleminekut demokraatlikule valitsemisele, pluralismi, majandusõitsengu ja sotsiaalse kaasamise suurendamist ning kindlamat rahu piirkonnas.

4. veebruaril 2011. aastal teatas Euroopa Ülemkogu, et on pühendunud uuele partnerlusele, mis hõlmab tulevikus tõhusamat toetust riikidele, mis teevad poliitilisi ja majanduslikke reforme. Seda silmas pidades kutsus Euroopa Ülemkogu kõrget esindajat üles töötama välja meetmete paketi, mille eesmärk on Euroopa Liidu toetus ülemineku- ja ümberkujundamisprotsessidele (demokraatlike institutsioonide tugevdamine, demokraatliku valitsemise ja sotsiaalse õigluse edendamine ning vabade ja ausate valimiste ettevalmistamise ja läbiviimisel abistamine) ning siduda Euroopa naabruspoliitikat ja Vahemere Liitu rohkem nende eesmärkidega.

Euroopa Komisjon avaldas 7. juulil 2010. aastal rohelise raamatu „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem”. Ka Euroopa Parlament võttis vastu seda teemat käsitleva seisukoha.

Käesoleval poolaastal nõukogu eesistuja ülesandeid täitva Ungari programmis pensionide küsimust ei mainita, kuigi see on praegu nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu tasandil üks pakilisemaid ja keerulisemaid probleeme. Samas on Ungari valitsus võtnud vastu uue otsuse: viia pensionisüsteemi teise samba säästud üle esimesse sambasse. Kas nõukogu eesistuja Ungari kavatseb ka teistele liikmesriikidele sarnaseid algatusi esitada? Kas ta on arvamusel, et niisugused algatused võimaldavad pensionide jätkusuutlikkuse tagada?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) 2010. aasta juunis võttis nõukogu vastu järeldused majanduspoliitika komisjoni (EPC) ja sotsiaalkaitse komisjoni (SPC) ettevalmistatud pensioneid käsitleva ühise vahearuande kohta. Järeldustes kinnitas nõukogu taas oma pühendumust jätkusuutlike ja piisavate pensionide ühistele eesmärkidele ning kolmeosalisele strateegiale vananemise majanduslike ja eelarvega seotud tagajärgedega toime tulemiseks. Selle eesmärk on nimelt kiiremini võlgasid vähendada, tõsta tööhõivemäärasid ja tootlikkust ning reformida pensioni-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid.

Pärast komisjoni rohelist raamatut ning EPC-SPCi ühisaruande lõplikku valmimist arutas nõukogu 17. novembril 2010. aastal küsimust, toonitades pensionide jätkusuutlikkusele ja piisavusele pikas perspektiivis mõju avaldavat rahvastiku vananemist, mida praegune majandusolukord veelgi süvendab. EPSCO nõukogu koosolekul detsembris võeti nõukogu sellekohased järeldused vastu.

Pensionisüsteemide väljaarendamine on pikaajaline küsimus. Järelikult peab see nüüd ja ka tulevikus alati päevakorras olema. Sellepärast arutas EPSCO nõukogu oma 7. märtsi kohtumisel rohelise raamatu konsultatsiooni esialgseid järeldusi piisavate, jätkusuutlike ja turvaliste Euroopa pensionisüsteemide kohta. Nõukogu pidas viljaka arutelu Euroopa pensionisüsteemide kõige põletavamate dilemmade üle. Lisaks pensionieale olid põhiküsimusteks piisavuse, jätkusuutlikkuse ja turvalisusega omavahel seotud problemaatika ning eelarvepiirangute mõjude tõttu kujunenud eriolukord. Arutelu peamine järeldus oli, et ehkki enamik liikmesriike pidas vajalikuks pensionisüsteemide koordineerimise tõhustamist ELi tasandil, leiti siiski, et pensionid ja pensioniiga on liikmesriikide ainupädevuses.

Nõukogu rõhutas struktuurireformide edasise elluviimise tähtsust vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale, et toetada eelarvete konsolideerimist, suurendada väljavaateid majanduskasvuks, tõhustada tööstiimuleid, tagada paindlikud tööturud ja pikendada tööelu.

Kokkuvõtteks – ehkki on olemas vajadus kaaluda terviklikult pensionipoliitikat, kasutades selleks olemasolevaid ELi tasandi poliitikavaldkondade koordineerimise raamistikke, siis pensionisüsteemide ülesehitus ja pensionide maksmine jääb liikmesriikide pädevusse.

Stockholmi programmi üks oluline osa on kuriteoohvrite toetamise tõhustamine. Eriti tõsist muret valmistavad ELi kodanikele küsimused, mis puudutavad abi andmist piiriüleste kuritegude ohvritele Euroopas. Praktilisi menetlusi välismaal kuriteo ohvriks langenud ja tõsiselt vigastada saanud inimeste ning nende perede toetamiseks ja nõustamiseks leidub vähe. Mina osutan hetkel abi valijale, kelle poeg sattus Kreetal puhkusel viibides vägivaldse kallaletungi ohvriks. EL peab selles valdkonnas tõsiselt tegutsema, et täita kodanike Euroopa loomise lubadus.

Komisjoni liige Reding on teatanud kuriteoohvrite kaitsega seotud meetmete paketi kavandamisest. Samuti mainib kuriteoohvrite kaitset oma programmis nõukogu eesistujariik Ungari.

Kas nõukogu saaks seda selgitada ja anda rohkem teavet selle kohta, milliseid meetmeid ta kavatseb kuriteoohvrite kaitseks võtta?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu eesistujariik Ungari peab kuriteoohvrite kaitset väga tähtsaks ja see on sedastatud ka liidu põhieesmärgina Stockholmi programmis (avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel). Euroopa Ülemkogu on selles programmis tõepoolest rõhutanud, kui tähtis on tagada spetsiaalne toetus ja õiguskaitse neile, kes on kõige haavatavamas olukorras, või isikutele, kes on eriti kaitsetus olukorras, näiteks lähisuhtes korduva vägivalla ohvriks langejad, soopõhise vägivalla ohvrid või isikud, kes langevad muude vägivallaliikide ohvriks liikmesriigis, mille kodanikud või elanikud nad ei ole. Eesistujariik rõhutab, et vaja on ohvrite integreeritud ja koordineeritud käsitusviisi, mis oleks kooskõlas Stockholmi programmi ning nõukogu järeldustega 2009. aasta oktoobris vastu võetud kuriteoohvrite õiguste järgimise tagamise ja nende toetamise parandamise strateegia kohta.

Integreeritud käsitusviisi ettevalmistamiseks korraldab eesistujariik ulatusliku seminari, mis plaanide kohaselt toimub 23.−24. märtsil 2011. aastal Budapestis, pealkirjaga „Ohvrite kaitse ELis: tee edasi”, kus arutatakse väga erinevaid teemasid, mis on seotud tulevaste seadusandlike ja muude algatustega selles vallas.

Nõukogu ootab ühtlasi 12. aprillil 2011. aastal toimuval justiitsnõukogu kohtumisel komisjonilt ohvrite kaitse meetmete paketti, eelkõige kriminaalmenetluses. Selle ettepanekute kogumi ametlikul esitamisel analüüsib nõukogu seda esmajärjekorras ning koostab tervikliku loetelu meetmetest, mida liikmesriigid kohustuvad võtma, et täita oma kohustused parandada kooskõlas Stockholmi programmiga ohvrite kaitset ELis. Loetelus keskendutakse esitatavatele komisjoni ettepanekutele, eelkõige mis puudutab nõukogu 15. märtsi 2001. aasta raamotsust 2001/220/JHA ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses läbivaatamist, kuid vaadatakse ka kaugemale. Eesistujariik kavatseb koondada kõik meetmed nõukogu nn teekaarti, et tagada nii seadusandlike kui ka muude meetmete abil tulevaste algatuste ühtsus selles valdkonnas. Eesistujariik kavatseb teekaardi justiitsnõukogus 10. juunil 2011. aastal vastu võtta.

Kas nõukogu on kursis Saksamaa keskkonnaameti (Bundesumweltamt) uuringuga, mille kohaselt võivad elavhõbedat sisaldavad säästupirnid koduses majapidamises purunedes põhjustada mürgistust? Milliseid järeldusi teeb nõukogu nimetatud uuringust?

Kas nõukogu on valmis tavaliste hõõgpirnide käibelt kõrvaldamise otsust veel kord kaaluma?

Mida arvab nõukogu selle kohta, kui tavaliste hõõgpirnide keelustamises tehtaks erand vähemalt kodumajapidamistele?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu on kohustunud kaitsma inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda ja selle ühendite eest ning on teadlik murest, mille austatud parlamendiliige oma küsimuses tõstatas. Hetkel analüüsib nõukogu ühenduse elavhõbedaalase strateegia läbivaatamist, lähtudes komisjoni 7. detsembri 2010. aasta teatisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule⁽¹⁾.

Läbivaatamises (8. meede) kirjeldatakse üksikasjalikult säästupirnide elavhõbeda sisaldusega seotud tegevust ja meetmeid; säästupirnid võeti ELi tasandil kasutusele pärast hõõgpirnide järkjärgulist keelustamist kooskõlas 2005. aasta ökomärgistuse direktiiviga, mida muudeti 2009. aastal. Läbivaatamises viidatakse ka rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondade teaduskomitee (SCHER) arvamusele elavhõbe kohta teatavates säästupirnides, milles järeldatakse, et oht täiskasvanud inimese tervisele on selliste lampide purunemisel ebatõenäoline. Nõukogu ei ole hetkel teadlik ühestki uuringust, milles väidetakse vastupidist.

Nõukogu peab siiski tähtsaks, et liikmesriigid ja komisjon jätkaksid uuringuid ja kõigi sidusrühmade, sealhulgas üldsuse teadlikkuse tõstmist elavhõbeda mõjust tervisele ja keskkonnale, ning levitaksid teavet sellekohaste käimasolevate meetmete kohta ELis.

Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” nenditakse, et „edukad VKEd muudavad Euroopa vastupidavamaks, et astuda vastu tänapäeva globaliseerunud maailmas tekkinud ebakindlusele”. VKEdel on suur tähtsus, arvestades, et nende kanda on 70% kogu euroala tööhõivest. Kas nõukogu võiks selgitada, milliseid meetmeid võetakse ELi tasandil VKEde toetuseks Euroopa Liidus? Juurdepääs finantseeringutele on praegu VKEde peamiseks komistuskiviks. Milliseid samme saab ELi tasandil teha, et aidata VKEdel säilitada elujõulisus ja konkurentsivõime?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatis väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” vahepealse läbivaatamise kohta sisaldab meetmeid halduskoorma vähendamiseks, tõkete kõrvaldamiseks tõhusalt piiriüleselt ühtsel turul tegutsemiselt, VKEde üleilmsel turul tegutsemise hõlbustamiseks, ja VKEde rahastamise parandamiseks. Eesistujariik kavatseb keskenduda nimetatud teatisele ja esitada 2011. aasta mais nõukogule vastuvõtmiseks järelduste eelnõu järgmistes küsimustes:

ainult-üks-kord-põhimõtte kohaldamine, vältides seda, et riigiasutused esitavad VKEdele samu küsimusi mitu korda,

liikmesriikide nn kuldamise vähendamine kooskõlas nn aruka reguleerimise põhimõtetega,

õigusaktide mõju süstemaatiline hindamine nn VKE testi abil,

äritegevusega seotud õigusaktide etteplaneerimine kindlal ajal igal aastal,

mõtle-kõigepealt-väikselt-põhimõtte kohaldamine ka VKEsid mõjutavatele haldusmenetlustele.

Olemasolevaid meetmeid arendatakse edasi kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga järgmistes valdkondades:

aruka reguleerimise Euroopa VKEde jaoks reaalsuseks muutmine,

VKEde turulepääsu võimendamisele laiapõhjaline lähenemine,

VKEde aitamine ressursitõhusasse majandusse panustamisel,

ettevõtluse, töökohtade loomise ja kaasava majanduskasvu edendamine.

Rahastamisele juurdepääsuga seoses liikmesriikide pangalaenudele lihtsama ja võrdsema juurdepääsu tagamiseks kasutuselevõetud eri vahendid on juba tõhusateks osutunud.

ELi tasandil võimaldab konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (CIP), mille kogueelarve on perioodiks 2007–2013 kokku 1,1 miljardit eurot, finantsasutustel laenata umbes 30 miljardit eurot. Lisaks on Euroopa Investeerimispank (EIB) oma laene Euroopa väikeettevõtetele peaaegu kahekordistanud, kusjuures perioodi 2008–2011 eesmärk on 30 miljardit eurot.

Lõpetuseks – VKEde teadus- ja arendustegevust ning uuendusi toetavad ELi vahendid (näiteks VKEde meetmed teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis ja konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmis (CIP)) on tähtsad ja tõhusad VKEde konkurentsivõime parandamiseks, millele juhiti tähelepanu ka Euroopa Ülemkogu kohtumisel 4. veebruaril 2011. aastal

Nõukogu võtab alaliste esindajate komitees varsti vastu komisjoni ettepaneku klaaskiu suhtes kehtestatava dumpinguvastase tollimaksu kohta (AD549). Klaaskiud on niisuguste tuuleturbiinide peamine komponent, mis kuuluvad ELi juhtalgatusse võitluses kliimamuutuse vastu ja millel on suur osa 20-20-20 eesmärkide saavutamisel.

Kas nõukogu on nõus arvamusega, et ühiseid mõttetalguid ei ole korraldatud piisavalt, sest ühelt poolt edendatakse ja toetatakse liikmesriikides tuuleenergia tootmist, kuid teiselt poolt karistatakse seda rahaliselt?

Kas nõukogu on rahul asjaoluga, et töörühmas võidakse meede vastu võtta kõigest nelja poolthäälega 27 seast? Arvestades abi ja meetme mõju puudutava nõuetekohase teabe ilmset puudumist, kas eesistujariik Ungari, mis kuulus nende üheksa liikmesriigi hulka, kes hääletasid töörühma vastu, soovitab selle meetme põhjalikku arutelu alaliste esindajate komitees või tagasisaatmist komisjonide tasandile?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/ 2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (dumpinguvastane põhimäärus) artikli 9 lõikes 4 sätestatakse, et „Nõukogu võtab ettepaneku vastu, kui ta ei otsusta ettepanekut lihthäälteenamusega tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle esitamist komisjoni poolt.” See tähendab, et esitatud meetmete tagasilükkamiseks peab selle vastu olema vähemalt neliteist liikmesriiki. Austatud parlamendiliikme viidatud 24. veebruaril lõppenud mitteametliku konsultatsioonimenetluse tulemus oli see, et liikmesriikide enamus ei lükanud ettepanekut tagasi. Seetõttu ei näe eesistujariik vajadust uue arutelu järele ega asja tagasisaatmiseks parlamendikomisjonile. Eesistujariik soovitab seega, et nõukogu võtaks Euroopa Liidu õiguse järgimiseks komisjoni ettepaneku vastu.

Tuuleturbiinide või tuuleturbiinide labade tootjate (tootmisahela järgmise etapi kasutaja) uurimise ajal esitatud teave on olnud piiratud ja väga üldist laadi. Kirjalikest avaldustest nähtub, et väga suur osa Hiinast imporditud klaaskiutoodetest jäävad selles konkreetses kasutajasektoris väljapoole selle menetluse tooteulatust. Lisaks sisendab kindlust otsekasutaja kulude ja äratasuvuse analüüs, mille kokkuvõte on esitatud resolutsiooni ettepaneku põhjendustes 119−126 ning mõju tootmisahela järgmise etapi kasutajatele on minimaalne.

Dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taaskehtestada võrdsed võimalused liidu turul. Selliseid laiemaid teemasid nagu võitlus kliimamuutuste vastu käsitletakse spetsiaalsetes õigusaktides, mis sisaldavad ka üldsuse huvide arutamist. Üldjuhul keskendutakse kaubanduskaitse uuringutes liidu huvide analüüsimisel meetmete majanduslikule mõjule. ELi tööstuselt ei saa võtta õigust otsida kaitset ebaausate tavade vastu. Lisaks oleks laiemate kaalutluste arvestamine vastuolu selliste uuringute tehnilise olemusega. Muid tahkusid puudutavad probleemid tuleb lahendada muude asjakohaste vahendite ja meetmetega.

Kas nõukogu võiks anda lühiülevaate oma 2011. aasta algatustest spordipoliitika valdkonnas? Koostöö spordiküsimustes kuulub pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist ELi pädevusse ning 2011. aasta on Euroopa vabatahtlike aasta. Kas EL võtab 2011. aastal konkreetseid meetmeid seoses spordistruktuuridega, eelkõige nendega, mille aluseks on vabatahtlike tegevus?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Ehkki nõukogul puudub roll vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta elluviimisel ning selleks valmistumisel, millega tegelevad komisjon ja liikmesriigid, on nõukogu mitmel korral, eelkõige mai⁽¹⁾ ja novembri 2010⁽²⁾ istungitel, vahetanud arvamusi võimalike tulevaste prioriteetsete valdkondade üles spordis.

Nõukogu mai istungil rõhutasid ministrid eriti rohujuure tasandil sporti investeerimist, keskendudes meelelahutuslikule ja tervist edendavale spordile. Nad soovitasid järgmisi valdkondi võimalikeks ELi meetmeteks:

– spordi sotsiaalne ja hariduslik funktsioon, nt sotsiaalne kaasatus läbi spordi ning tervist edendava füüsilise tegevuse, sportlaste kaksikkarjäärid;

– spordistruktuurid, eriti need, mis põhinevad vabatahtlikul tegevusel;

– spordi ausus ning avatus, sh võitlus rassismi, diskrimineerimise ja vägivalla vastu;

– sportlaste füüsiline ja vaimne puutumatus, eriti võitlus dopingu kasutamise vastu ning alaealiste kaitse;

– dialoog ning tihe koostöö spordiliikumistega.

2010. aasta novembris võttis nõukogu vastu resolutsiooni, milles kehtestati kõrgetasemeline struktureeritud dialoog spordi sidusrühmadega⁽³⁾. Dialoog võimaldab töö käigus vahetada mõtteid prioriteetide üle, ELi koostöö ellu viimist spordis ja vastavaid järelmeetmeid.

Nõukogu võttis samal kohtumiselt vastu järeldused spordi kui aktiivse sotsiaalse kaasatuse allika ja taganttõukava rolli kohta⁽⁴⁾. Järeldustes tehakse kindlaks kolm ühist prioriteeti spordi kaudu sotsiaalse kaasatuse edendamiseks: kõigi kodanike võimalus sportida (sport-kõigile-põhimõte), spordi potentsiaali parem ärakasutamine ühiskonna kujundamiseks, sotsiaalseks ühtekuuluvuseks ja kasvuks ning strateegiate ja metodoloogiate rahvusvaheline vahetus.

Eesistujariik kavatseb kutsuda nõukogu üles reageerima komisjoni teatisele „Euroopa mõõtme arendamine spordis”, võttes vastu 2011. aasta mais resolutsiooni. Resolutsioonis võiks sätestada piiratul arvul prioriteetseid valdkondi ning kehtestada järgmiseks kolmeks aastaks ELi töökava spordi valdkonnas. Lisaks kavatsevad praegune ja järgmine nõukogu eesistuja kasutada aasta teemat erinevate konverentside ja sündmuste tulipunktina.

Kas nõukogu võiks selgitada, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta, et vähendada nende noorte arvu, kes jätavad kooli pooleli ilma põhiharidust saamata?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Asutamislepingu, eelkõige Euroopa Liidu artiklite 165 ja 166 kohaselt on haridus ja koolitus liikmesriikide pädevuses ja Euroopa Liidul on põhimõtteliselt ainult toetav roll. Selle tulemusel on võimalused meetmete ja abinõude võtmiseks ELi tasandil äärmiselt piiratud.

Tunnistades asjaolu, et liikmesriigid seisavad selles valdkonnas silmitsi ühiste probleemidega, mis vajavad ühiselt lahendamist, ning seda, et kogemuste vahetamine tuleb kasuks kõigile, on liit siiski viimase kümne aasta jooksul järk-järgult intensiivistanud Euroopa koostööd hariduses ja koolituses. Võimendunud koostöö kulmineerus 2009. aasta mais nõukogu vastu võetud strateegilise raamistiku ET2020⁽¹⁾ vastuvõtmisega, milles liikmesriigid nõustusid võtma riiklikul tasandil meetmeid mitme ühiselt kokkulepitud strateegilise eesmärgi saavutamiseks. Eesmärkide saavutamisele hoo andmiseks leppisid liikmesriigid kokku ka mitmes Euroopa keskmise tulemuslikkuse võrdlustasemes (millele tavaliselt viidatakse kui sihttasemetele), millest üks on seotud konkreetselt varase koolist väljalangemise vähendamisega, st et 2020. aastaks peaks varase koolist väljalangemise määr jääma alla 10%.

Hiljuti tunnistati selle küsimuse lahendamise tähtsust liidu kõige kõrgemal tasandil. 2010. aasta juunis võtsid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid vastu Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu strateegia. Tunnistades hariduse ja koolituse põhjapanevat rolli strateegias, nõustusid nad, et haridustaseme tõstmine on liidu jaoks tähtsuselt esikohal ning – arvestades raamistikus ET2020 vastu võetud sihttaset – seadsid ELi põhieesmärgiks vähendada 2020. aastaks varaste koolist väljalangejate üldist osakaalu alla 10%.

Selle kaugeleulatuva eesmärgi (hetkel on ELi keskmine 14,4%) saavutamiseks kaalutud konkreetsete meetmete puhul on nõukogu juba hakanud analüüsima komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus varase koolist väljalangemise vähendamiseks.

Sellega seatakse põhilised suunised ühtsete, terviklike ja tõenditel põhinevate strateegiate vastuvõtmiseks ja rakendamiseks liikmesriikide riiklikes reformikavades, mida rahastatakse elukestva õppe programmi, teadusuuringute ja uuendustegevuse raamprogrammi ja Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Ettepanek vaadatakse nõukogus märtsis-aprillis läbi, et eesistujariik saaks selle mais nõukogule vastuvõtmiseks esitada.

Laiemal tasandil jälgitakse Euroopa poolaasta raames regulaarselt iga aasta esimeses pooles edusamme peamise ELi eesmärgi vähendada varast koolist väljalangemist alla 10% saavutamisel, nagu ka edusamme Euroopa 2020. aasta strateegia kõigi eesmärkide ja sihtide saavutamisel.

2006. aastal vastuvõetud teenuste direktiiviga nähakse ette ühtsete kontaktpunktide loomine liikmesriikides. Tegemist on ühe olulisima aspektiga direktiivi tõhusal rakendamisel ning peamise teabeallikaga teenuseosutajatele, kes soovivad osutada piiriüleseid teenuseid või tegutseda teises liikmesriigis. Eelkõige puudutab see väikesi teenuseosutajaid, kellel puuduvad sageli rahalised vahendid, et konsulteerida mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis kohaldatava töö- ja maksuõiguse, tegevuse alustamise menetluse vms küsimuses.

Teatavates liikmesriikides ei ole ühtseid kontaktpunkte üldse loodud või ei toimi nad piisavalt hästi ehk ei anna teenuseosutajatele kogu vajalikku teavet. Kas nõukogu ei arva, et kõnealuste ühtsete kontaktpunktide loomisega seotud hilinemine takistab põhimõtteliselt teenuseosutajaid ühisturu pakutavate võimaluste kasutamisel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole seetõttu võimalik osutada teenuseid teistes Euroopa Liidu liikmesriikides?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Teenuste direktiivis kehtestati ühtsed kontaktpunktid just selleks, et hõlbustada ettevõtjate elu kogu vajaliku teabe ühes teeninduspunktis andmisega ja nende eesmärkide saavutamiseks on tähtis kanda hoolt selle eest, et need oleksid paigas ja toimiksid võimalikult hästi.

Suur töö on juba ära tehtud. Ühtsed kontaktpunktid on nüüdseks loodud 22 liikmesriigis. Ilma toimivate ühtsete kontaktpunktideta viis liikmesriiki teevad jõudsaid edusamme ning enamik planeerib oma kontaktpunktid 2011. aasta jooksul tööle panna.

17 ühtset kontaktpunkti juba võimaldavad mõnede peamiste menetluste elektroonilist täitmist. Selles suunas töötamine loob otsesideme mõtle-kõigepealt-väikselt-põhimõtte, ühtse turu akti ja Euroopa digitaalse tegevuskava vahel. Need kolm tahku on lisaks teenuste direktiivi rakendamise jälgimisele pälvinud viimastel aastatel nõukogu pidevat ja regulaarset tähelepanu.

Teenuste direktiivi rakendamine ei lõpeta üldiselt ühtsete kontaktpunktide arendamist. Olemasolevate ühtsete kontaktpunktide täiustamiseks saab teha rohkem tööd, et muuta need kasutajasõbralikumaks ja ettevõtjatele kasulikuks nii info kättesaadavuse ja esituse osas kui ka menetluste elektroonilise täitmise osas liikmesriigi sees ja eelkõige piiriüleselt.

Eesistujariik kavatseb selle kohta 10. märtsil 2011. aastal esitada nõukogu istungile nõukogu järeldused ühtse teenuste turu paremaks toimimiseks. Nõukogu rõhutab järeldustes eelduste kohaselt teenuste direktiivi täieliku rakendamise kiirendamise tähtsust, tunneb heameelt siiani saavutatu üle, sealhulgas vastastikuse hindamise tulemuste üle.

Colombia töötajate keskliit ja Maailma ametiühingute liit mõistsid hukka opositsiooni ja ametiühingute liikmete uued vahistamised ja tapmised Colombias, milles on süüdi ametivõimud ja nendega seotud poolametlikud rühmitused. Õpetaja ja Colombia õpetajate liidu liige Carlos Alberto Ayala mõrvati 5. veebruaril. Ainuüksi 2010. aasta jooksul tapeti 25 õpetajat.

Kas nõukogu võiks eeltoodut arvesse võttes vastata järgmistele küsimustele: Kas nõukogu mõistab hukka Colombias toimuva ametiühinguliikmete tapmise? Kas nõukogu kavatseb nõuda toimepanijate karistamist?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2011. aasta veebruari osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Nõukogu on alati kindlalt hukka mõistnud tapmised ja muud inimõiguste rikkumised Colombias ning väljendanud oma põlgust nende vastu.

Poliitilises dialoogis Colombia ametivõimudega ja eelkõige pühendunud kõrgetasemelise inimõiguste dialoogi raames on EL järjekindlalt nõudnud Bogotált jõupingutuste suurendamist, et kaitsta kõige kaitsetumaid rahvastikurühmasid, sealhulgas ametiühingute juhte ja liikmeid.

Kriitilise tähtsusega on, et ametiühinglaste mõrvad, nagu ka Colombia viis aastat kestnud sisekonfliktis eri osalejate toime pandud inimõiguste rikkumisi uuritakse põhjalikult ja süüdlasi karistatakse.

EL on kaua aega toetanud jõupingutusi karistamatuse vastu võitlemisel, kasutades selleks oma koostööprogrammi, mille üks põhiteema on õiglus/õigusriigi põhimõte.

EL tunneb heameelt president Santose juhitava uue Colombia valitsuse pühendumuse üle inimõigustele ja eelkõige paremate suhete üle ametiühingutega, mille väljenduseks on Colombia suurima ametiühingu endise juhi Angelino Garzóni asepresidendiks nimetamine.

Nõukogu loodab, et lähiaastatel näeme Colombia ühiskonnas valitsevate lõhede, mis on riigi sisekonflikti ja sellest tulenevate inimõiguste rikkumiste põhjus, paranemisprotsess.

Milline on ELi poliitika maksuparadiiside ja õiglase maksustamise suhtes?

(EN) ELis on juurdunud tava edendada maksuasjades head juhtimist, mis põhineb kolmel printsiibil: maksusüsteemide läbipaistvus, maksuteabe vahetamine ja aus maksukonkurents. Kuigi nn maksuparadiisid on faktiliselt hõlmatud, ei ole poliitika suunatud neile, vaid maksujuhtimise üldisele parandamisele.

Komisjon rakendab aktiivselt sellealase maksupoliitika aluseks olevates 2009. ja 2010. aasta teatistes „Heade maksuhaldustavade edendamine” ja „Maksundus ja areng” määratletud meetmeid. Praktikas tähendab see:

läbipaistvuse ja teabevahetuse valdkonnas tagamist, et maksuametitel on juurdepääs maksumaksjatega seotud (maksualasele) teabele, mida nad saavad töödelda ja tõhusalt omavahel vahetada;

kahjuliku maksukonkurentsi valdkonnas nende maksurežiimide lõpetamist, mille eesmärk on ebaausalt meelitada ligi teiste riikide maksumaksjaid, säilitades suutlikkuse kasutada ühtsel turul maksundust kui ausat konkurentsivahendit.

Sellel strateegial on ilmne rahvusvaheline mõõde. Komisjon avaldab ELi lepingute üle peetavatel läbirääkimistel survet lisada neisse hea juhtimise kohustus maksuvaldkonnas. Lisaks kasutab ta teiste rahvusvaheliste foorumite, nagu G20, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ühiseid pingutusi.

Mis puutub hoiuste maksustamisse, siis edendab komisjon lisaks kolmandate riikidega sõlmitud kehtivatele lepingutele aktiivselt oma standardeid – sealhulgas automaatne infovahetus – nii aruteludes ELi mittekuuluvate Euroopa riikidega kui ka teiste tähtsate finantskeskustega, nagu Singapur, Hong Kong ja Macao.

Õiglase maksustamise küsimus ei ole komisjoni pädevuses. Komisjon tunnistab riikide põhikohustust täiustada oma maksusüsteeme ja -poliitikat kooskõlas omaenda majanduslike ja poliitiliste olude ning valikutega.

Hiljuti Ernst & Youngi poolt läbi viidud uurimus ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi mõju kohta Euroopa ettevõtetele näitab, et selline tulumaksubaas põhjustaks suuremaid vastavusse viimise kulusid, kõrgemaid tegelikke maksumäärasid, maksumäärade osas valitsevat ebakindlust ja kahjustaks Euroopa Liitu kui investeerimiskeskkonda. Kas komisjonil oleks võimalik avaldada oma seisukoht nende leidude suhtes?

(EN) Komisjon on teadlik austatud parlamendiliikme osutatud uurimusest. Tegemist on arutelusse lisandunud väärtusliku lisaanalüüsiga. Uurimuse leidusid tuleb siiski vaadelda kontekstis, sest see põhineb viie ettevõtterühma uurimisel.

Komisjon on võtnud endale kohustuse eemaldada takistused ühtse turu väljakujundamise teelt ning ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas on tähtis vahend, mis aitab meil seda eesmärki saavutada. Eelduste kohaselt arutab volinike kolleegium ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi ettepanekut 2011. aasta märtsi lõpus. Sellega kaasneb üksikasjalik mõjuhinnang ning mitme uurimuse avaldamine, mille põhjal komisjon hindas kõige kasulikumat skeemi, et tagada, et ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas aitab ELis majanduskasvu ja töökohtade loomiseks kaasa parema keskkonna kujundamisele.

Kas komisjon on seisukohal, et ELi institutsioonid olid mõnevõrra hooletud, jättes Iirimaa reguleerivate asutuste vead tähelepanuta?

Kas komisjon võiks täpsustada, missugustel tingimustel oleks lubatud Iirimaa väljaaitamine uuesti läbi arutada?

(EN) Osana meie regulaarsest eelarvejärelevalve menetlusest viitasid nii komisjon kui ka nõukogu korduvalt alates juba 2000. aastast ning hiljem 2007. ja 2008. aastal kooskõlas Lissaboni strateegiaga Iirimaa kinnisvarabuumiga seotud negatiivsetele fiskaal- ja makromajanduslikele riskidele. Sellele vaatamata on komisjon tunnistanud, et tulevikus peab makromajanduslik järelevalve olema kõigis liikmesriikides laiapõhjalisem ning komisjoni järelevalvevolitusi tuleb laiendada, et hõlmata ka erasektoris kuhjuvad riskid.

Intressimäärade puhul toetab komisjon põhimõtteliselt EFSMi ja EFSFiga kaetud Euroopa laenuosa intressimäära vähendamist. Lõpliku otsuse teevad siiski nõukogu ja euroalasse kuuluvad liikmesriigid ning seda tuleb vaadelda tervikliku paketi kontekstis, mis hõlmab majandusjuhtimise edusamme euroalal, uut Euroopa stabilisatsioonimehhanismi (ESM) ja liikmesriikide kohandamismeetmeid. Iiri puhul ei tohi intressikulude vähendamisega kaasneda kõrvalekaldumist kokkulepitud konsolideerimise rajalt, mille kohaselt peab riik 2015. aastaks saavutama SKP puudujäägi 3%.

Mis puutub ELi-IMFi finantsabikava muutmise ulatust, siis kava põhipunkte ehk verstaposte uuesti läbi rääkida ei tohiks. Kavas sätestatud poliitiline tee on eesmärkide saavutamiseks piisav. Kava kvartaalne läbivaatamine võimaldab hinnata, kas muutunud olude tõttu on vaja muuta kava konkreetseid punkte. Kõigi meetmete puhul tuleb aga arvestada nende mõju majanduskasvule, konkurentsivõimele ja riikliku rahanduse jätkusuutlikkusele pikas perspektiivis. Majandusjuhtimisest laiemalt rääkides ei vii ükski kokkulepe Euroopa tasandil iseenesest Iirimaaga kokkulepitud poliitilise tee muutmiseni.

Praegune 5,8% aastaintress laenult, mille Iirimaa sai Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt tähendab, et Iirimaa peab järgmise seitsme ja poole aasta jooksul maksma peaaegu 30 miljardit eurot. Nii suured tagasimaksed avaldavad majanduskasvule tõsiselt pingestavat mõju. Arvestades, et intressimäär on kindlaks määratud valemiga, mida saab ELi ja euroala liikmete vahelise kokkuleppega muuta, kas komisjon sooviks avaldada arvamust madalama intressimäära võimalikkuse kohta?

Käimas on kõnelused Euroopa alalise stabiilsusmehhanismi loomise üle ja sellekohane kokkulepe on kavas sõlmida märtsikuus toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Kas komisjon oskab öelda, kas see mõjutab ka Iirimaa valitsuse, ELi ja IMFi vastastikuse mõistmise memorandumit ja kas memorandumis on sellest tulenevalt vaja muudatusi teha?

Osana meie regulaarsest eelarvejärelevalve menetlusest viitasid nii komisjon kui ka nõukogu korduvalt alates juba 2000. aastast ning hiljem 2007. ja 2008. aastal kooskõlas Lissaboni strateegiaga Iirimaa kinnisvarabuumiga seotud negatiivsetele fiskaal- ja makromajanduslikele riskidele. Sellele vaatamata on komisjon tunnistanud, et tulevikus peab makromajanduslik järelevalve olema kõigis liikmesriikides laiapõhjalisem ning komisjoni järelevalvevolitusi tuleb laiendada, et hõlmata ka erasektoris kuhjuvad riskid.

Intressimäärade puhul toetab komisjon põhimõtteliselt EFSMi ja EFSFiga kaetud Euroopa laenuosa intressimäära vähendamist. Lõpliku otsuse teevad siiski nõukogu ja euroalasse kuuluvad liikmesriigid ning seda tuleb vaadelda tervikliku paketi kontekstis, mis hõlmab majandusjuhtimise edusamme euroalal, uut Euroopa stabilisatsioonimehhanismi (ESM) ja liikmesriikide kohandamismeetmeid. Iiri puhul ei tohi intressikulude vähendamisega kaasneda kõrvalekaldumist kokkulepitud konsolideerimise rajalt, mille kohaselt peab riik 2015. aastaks saavutama SKP puudujäägi 3%.

Mis puutub ELi-IMFi finantsabikava muutmise ulatust, siis kava põhipunkte ehk verstaposte uuesti läbi rääkida ei tohiks. Kavas sätestatud poliitiline tee on eesmärkide saavutamiseks piisav. Kava kvartaalne läbivaatamine võimaldab hinnata, kas muutunud olude tõttu on vaja muuta kava konkreetseid punkte. Kõigi meetmete puhul tuleb aga arvestada nende mõju majanduskasvule, konkurentsivõimele ja riikliku rahanduse jätkusuutlikkusele pikas perspektiivis. Majandusjuhtimisest laiemalt rääkides ei vii ükski kokkulepe Euroopa tasandil iseenesest Iirimaaga kokkulepitud poliitilise tee muutmiseni.

Majanduskriis ja euroala kriis on lisaks euroala liikmesriikide majanduspoliitika probleemidele esile toonud ka puudused majandus- ja rahaliidu struktuuris. On tõsi, et pärast kriisi puhkemist on komisjon püüdnud rea ettepanekutega stabiliseerida ja tugevdada majandus- ja rahaliidu, eriti selle ebatäiusliku esimese samba ehk majandusliidu struktuuri. Tõsi on ka see, et majandus- ja rahaliidu esimesed kümme tegevusaastat on toonud majandusliku konkurentsivõime vallas nii võitjaid kui ka kaotajaid.

Kas komisjon võiks täpsustada, kas ta kavatseb majanduse euroopalikuma juhtimise ettepanekute raames esitada ka ettepaneku konkurentsivõimet käsitleva struktureeritud lepingu kohta?

(EN) Komisjon on pikka aega tähelepanelikult jälginud konkurentsitrendide arengut euroalal. Seda analüüsi on kasutatud 2010. aasta septembris komisjoni esitatud majandusjuhtimist käsitlevate seadusandlike ettepanekute alusena ja eeskätt uues ülemääraste tasakaalunihete korras, mille eesmärk on avastada kahjulik konkurentsiareng varakult ja esitada iga-aastase tsüklina asjaomastele liikmesriikidele poliitilised soovitused.

ELis tervikuna on konkurentsivõime suurendamine olnud paljude ELi algatuste, näiteks Lissaboni strateegia ja hiljutise Euroopa 2020. aasta strateegia pikaajaline eesmärk. Komisjon avaldas 12. jaanuaril 2011. aastal oma esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, milles sedastatakse komisjoni seisukohad ELi majandusreformi esmaste prioriteetide kohta. See sisaldab horisontaalpoliitilisi suuniseid ELile ja euroalale, milles keskendutakse kümnele prioriteetsele poliitikameetmele, millel võib olla oluline mõju konkurentsivõimele, kasvule ja makromajanduslikule stabiilsusele. Prioriteetsed meetmed hõlmavad majanduskasvu makromajanduslikke eeltingimusi, kõrgema tööhõive tagamiseks tööturu reformimist ja kasvu soodustavaid pakilisi struktuurilisi reforme. Meetmete rakendamist jälgitakse ELi poolaasta kontekstis.

Palume komisjonil vastata küsimusele, mis puudutab Kreeka eelarve konsolideerimisprogrammi elluviimise edenemist ning erastamise rolli ja eesmärke. Erastamisprogramm nägi esialgu ette 3 miljardi euro suuruse erastamistulu saamist aastatel 2011–2012. Hiljem tõsteti see summa 7 miljardi euroni. Praeguseks on see tõstetud 15 miljardi euroni aastatel 2011–2012 ja 35 miljardi euroni aastatel 2013–2015.

Mis on põhjustanud erastamistulude ümberhindamise vajaduse? Millist aspekti ei osatud alguses õigesti ette näha? Mis on läinud valesti? Kas Kreeka eelarve kohandamise programmi eesmärkidest on kõrvale kaldutud? Kas komisjon peab võimalikuks suurendada Kreeka avaliku sektori tulusid, eelkõige erastamise abil? Millistes valdkondades (avalikud teenused, riigivara)? Milliste menetluste abil (kasutusele andmine, müük)?

(EN) Komisjoni, Euroopa Keskpanga (ECB) ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) töötajad külastasid 27. jaanuarist kuni 11. veebruarini Ateena valitsuse majanduskava, mida toetatakse euroala riikidelt saadud 80 miljardi euro suuruse laenuga ja valuutafondi 30 miljardi euro suuruse reservkrediidilepinguga, kolmandaks läbivaatuseks. Komisjon juhib austatud parlamendiliikme tähelepanu sellele, et 2011. aasta talvel värskendatud vastastikuse mõistmise memorandum ning komisjoni vastavusaruanne on saadaval Europa veebilehel⁽¹⁾:

Üldine hinnang oli, et kavaga on saavutatud eesmärkide täitmisel edu. Kuigi mõnes valdkonnas on esinenud viivitusi, on kava keskmise perioodi eesmärkide saavutamiseks vajalikud eelarvereformid ja laiemad reformid käivitatud. Konkreetselt:

Kreeka saavutas 2010. aastal muljetavaldava rahanduse kohandamise. Eelarve puudujääki 2010. aastal hinnatakse 9,5%-le SKPst; see on kuuepunktine langus võrreldes 2009. aastaga. Kuid puudujääk jäi kõrgemale kavas seatud eesmärgist 8% SKPst. Kuigi erinevus oli suuresti seotud statistika läbivaatamisega 2010. aasta sügisel, esines eelarve täitmisel mitu probleemi. Võitlus maksudest kõrvalehoidmise vastu ei ole (veel) andnud loodetud tulemusi ning kulude kontrollimisel esineb endiselt olulisi probleeme.

2011. aastal on eelarvepuudujäägi eesmärk 7,5 % SKPst, mis on kooskõlas kava eesmärgiga. See tähendab, et hoolimata kavandatust nõrgemast eelarvepositsioonist 2010. aastal, on valitsus pühendunud 2011. aastal kaotatu tagasitegemisele ning eelarve kohandamise hoidmisel õigel rajal, nagu algselt kavandatud. Kava eelarveeesmärke ei ole läbi vaadatud.

Valitsus valmistab praegu ette oma keskmise perioodi eelarvestrateegiat, et tuua 2014. aastaks puudujääk alla 3%ni SKPst. Keskmise perioodi strateegia valguses otsustas oluliselt valitsus laiendada esialgset erastamise ja kinnisvara arendamise kava, et parandada võlgade jätkusuutlikkust. Eesmärk on realiseerida erastamislaekumisteni kuni 2015. aastani 50 miljardit eurot. Erastamislaekumisi kasutatakse võlgade tasumiseks ja need ei asenda eelarve konsolideerimist. Seeläbi on võimalik järgmise viie aasta jooksul vähendada võlasuhet üle 20 punkti võrra SKPst. Kui uus algatus osutub edukaks, siis võib see oluliselt parandada turu suhtumist Kreekasse. Komisjon ja euroala partnerid peaksid Kreekat innustama tegutsema oma erastamiskava elluviimisel otsusekindlalt.

Valitsus töötab välja, otsustab ja teatab erastamise ja kinnisvara arendamise kava üksikasjad ja modaalsused.

Majandusjuhtimise tõhustamine ja alalise finantsstabiilsusmehhanismi loomine on kaks olulist reformi, mille eesmärk on tagada euroala riikides stabiilsus, konkurentsivõime ja tõeline ühtlustumine. Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel tuleb aga esmajärjekorras leida üldine ja põhjalik lahendus võlakriisile.

Kas komisjon võiks sellega seoses vastata järgmistele küsimustele:

Kas komisjon pooldab väidet, et EFSF tegevusvälja, pädevust ja reaalselt kättesaadavaid vahendeid tuleb suurendada, et kiirendada kriisist väljumise protsessi ning luua euroalal tingimused tõeliseks ja viivitamatuks majanduslikuks lähenemiseks?

Kas komisjon toetab täpsemalt seda, et võimalus osta võlakirju teisesel turul või rahastada liikmesriike nende võla tasumiseks tuleks muuta ametlikuks?

Kas komisjon on nõus sellega, et Kreeka ja Iirimaa intressimäärasid tuleb alandada?

Pidades silmas Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni, milliseid konkreetseid meetmeid kavatseb komisjon võtta vastuseks nõudele viia läbi tulevase eurovõlakirjade emiteerimise süsteemi põhjalik hindamine?

(EN) 2013. aasta juunis kasutuselevõetavat Euroopa stabiilsusmehhanismi oodates mängib Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSF) euroala finantsstabiilsuse tagamisel põhirolli. Komisjon on veendunud, et EFSFi on vaja selle tulemuslikkuse, usaldusväärsuse ja paindlikkuse suurendamiseks tugevdada. Konkreetselt tuleks taastada EFSFi üldine tegelik rahastamisvõime üldiste tagatiste taseme tõstmisega täieliku 440 miljardi euroni.

Komisjon toetab EFSFi (ja ka tulevase ESMi) jaoks paindlikke ja mitmekesisemaid vahendeid. Komisjon usub, et suurem paindlikkus selles valdkonnas peaks aitama kaasa mehhanismi tõhususe suurendamisele ning võimaldama vastata liikmesriikide konkreetsetele oludele.

Komisjon toetab ka EFSFi laenutingimuste parandamisele suunatud jõupingutusi.

Euroala on aasta aega olnud võitluses kriisiga. Üheks paljudest väljakäidud ja arutatud ettepanekutest on olnud Euroopa võlakirjade loomine. Praeguseks ei ole sellekohased mõttevahetused andnud mingeid tulemusi, vaatamata asjaolule, et ettepanekut toetasid mitmed liikmesriigid, komisjoni president José Manuel Barroso ja eurorühma president Jean-Claude Juncker. Kas komisjon võiks eespool toodut arvestades vastata järgmistele küsimustele:

Kas on olemas valem, mis võimaldaks Euroopa võlakirju määratleda, näiteks Euroopa võlakirjad, millega rahastatakse teatavat tööd ja arenguprogramme (ELi projektivõlakirjad), et saavutada lõpuks vastuvõetav konsensus? Kui selline valem on olemas, siis milline see on?

(EN) Pärast komisjoni presidendi teadet liidu olukorda käsitlevas kõnes parlamendi ees 2010. aasta septembris on komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIB) teinud intensiivselt tööd, et töötada välja ELi projektivõlakirjade skeem. 28. veebruaril 2011. aastal esitas majandus- ja rahanduskomisjoni liige ja EIBi president Maystadt pressikonverentsil ametlikult sidusrühmadega konsulteerimise dokumendi, mis sisaldas ettepanekut süsteemi kirjelduse kohta.

Konsultatsioonid kestavad 2. maini 2011. aastal ja viimane konverents peetakse 11. aprillil 2011. aastal, mille eesmärk on võimaldada komisjonil esitada 2011. aasta juunis ettepanek järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks.

Üldine idee on võimaldada projektifirmadel lisaks tavapärastele laenudele saada võlakirjade emiteerimise teel rahalisi vahendeid infrastruktuuriprojektide rahastamiseks kapitaliturgudel.

Sobivad projektid peavad olema kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega, näiteks pikaajalised infrastruktuuriprojektid, mis pakuvad suurt avalikku huvi ja millel on tuluteenimise potentsiaal.

Piisava rahastamise leidmine on keeruline selliste pikaajaliste projektidega seonduvate riskide tõttu.

Puuduoleva raha leidmiseks võtavad EL ja EIB osa riskist enda kanda, et oleks lihtsam leida erafinantseerimist ning pikaajaliselt kapitaliturgudesse investeerijad peaksid pikaajalistesse võlakirjadesse investeerimist atraktiivseks. Näiteks kindlustusfirmad ja pensionifondid on sellised pikaajalised investeerijad.

Tuleks mainida, et EIB ja EL jagavad riski ja tulu, kuid ei emiteeri võlakirju. Teisisõnu ei tohiks seda algatust segi ajada nn eurovõlakirjadega, mis üldjuhul tähendavad liikmesriikide ühiselt emiteeritud võlakirju.

2010. aastal oli Mercosur suuruselt maailma neljas majandusühendus, mille SKP ulatus 1300 miljardi dollarini ja mis hõlmas 240 miljonit elanikku. Mercosuri piirkonna suurima majandusega riik on Brasiilia, kelle SKP moodustab 79% Mercosuri SKPst. Järgnevad Argentina (18%), Uruguay (2%) ja Paraguay (1%). Euroopa Liit on Mercosuri tähtsaim investeerimis- ja kaubanduspartner. Investeeringud puudutavad peamiselt pangandus-, telekommunikatsiooni-, finants- ja tööstussektorit. Ülaltoodut arvestades on Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelise assotsieerimislepingu läbirääkimised kahe partneri majanduse arengu seisukohalt väga olulised.

Kas komisjon võiks kommenteerida, kuidas läbirääkimised on edenenud, millised on läbirääkimisprotsessi jooksul tekkinud peamised raskused ning millised etapid ja milline ajakava on Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelise assotsieerimislepingu sõlmimiseks ette nähtud?

(EN) EL peab Mercosuriga läbirääkimisi, et sõlmida assotsieerimisleping, mis koosneb kolmest peatükist: poliitika, majandus ja kaubandus. Läbirääkimised taasalgasid eelmise aasta mais ELi ja Mercosuri tippkohtumisel. Nüüdseks on toimunud kolm läbirääkimisvooru. Siiani on siiski keskendutud sellistele eeskirjadele nagu sanitaarnõuded, tehnilised tõkked, kaubanduse kaitsevahendid või üldised teenuste eeskirjad ja riigihanked. Turulepääsu ei ole veel arutatud.

Pärast iga vooru on saadetud kirjalikud aruanded ja ajakohastatud tekstid rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) ja nõukogu kaubanduspoliitika komiteesse.

Praegu on veel liiga vara läbirääkimiste põhiraskuse tuvastamiseks, kuid on selge, et arutelud turulepääsu üle, eriti põllumajanduses, saavad olema keerulised.

Komisjon saab parlamendile kinnitada, et on täiesti teadlik Euroopa põllumajandus- ja toidusektori tundlikkusest. Selle pärast oleme Mercosurile selgeks teinud – alates läbirääkimiste algusest −, et me ei saa teatavate põllumajandustoodete korral kaubandust Mercosuriga täielikult liberaliseerida. Veiseliha on üks sellistest toodetest.

Tähtis on siiski meeles pidada, et ELil on põllumajanduses kahju saada võivad huvid ning seega peaksime püüdlema Mercosuri põllumajandus-toidutoodetele kehtestatud impordimaksude kaotamise poole.

Kui põllumajandus on raske läbirääkimiste valdkond, siis sedasama ootab komisjon aruteludelt ELi tööstustoodete ja teenuste Mercosuri turule juurdepääsu üle.

EL ja Mercosur valmistavad mõlemad siseselt ette turulepääsu pakkumisi. Pakkumised valmis, tehakse otsus, mis ajaks on kõige parem ajastada dokumentide üheaegne vahetamine.

Viimaseks – komisjon on täielikult teadlik austatud parlamendiliikme ja ka ELi põllumajandustootjate tõstatatud probleemist, et imporditud tooted peavad vastama samadele kvaliteedistandarditele, mis ELis toodetud tooted.

Seda silmas pidades soovib komisjon rõhutada, et kõik ELi turule toodavad põllumajandustooted peavad vastama toiduohutuse, looma- ja taimetervishoiu nõuetele ning teatavatele loomade heaoluga seotud aspektidele. Sellised imporditud tooted loetakse seega ohutuks.

Komisjon saab garanteerida, et ELi ja Mercosuri vaheline leping, nagu mis tahes kahepoolne kaubandusleping, ei vii ELi impordinõuete alandamisele.

Kolmandate riikidega kauplemisega seotud loomade, taimede ja toiduohutuse standardid väärivad erilist tähelepanu ning neid käsitletakse läbirääkimistel. Komisjon on võtnud kohustuse rääkida läbi ELi standardite lisamise üle ning kutsuda tulevases ELi ja Mercosuri vahelises assotsieerimislepingus ellu tehnilise koostöö kavad.

Järgmise kolme läbirääkimisvooru kuupäevad on juba kavandatud 2011. aasta märtsi, maisse ja juulisse ning need toimuvad vaheldumisi Brüsselis ja Paraguays. Hetkel on komisjoni eesmärk lõpetada läbirääkimised 2011. aasta lõpuks.

Märtsis toimub ELi ja Mercosuri riikide järjekordne kohtumine. Kas komisjon võiks sellega seoses anda ülevaate viimase kolme kohtumisvooru tulemustest?

Komisjon on öelnud, et ettevalmistatav leping on laiahaardeline ja ambitsioonikas, hõlmates enamat kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustusi, ning et selles sisalduvad ka eritoodete ja -sektoritega seotud tundlikud küsimused.

Kas komisjon oskab anda täiendavat teavet selle kohta, kuidas ta kavatseb tagada, et Euroopa põllumajandustootjate, kaasa arvatud lihaveiste ja kariloomade kasvatajate huvisid võetakse piisavalt arvesse? Kuidas kavatseb komisjon kindlustada, et madalamate keskkonnakaitse, taimetervise ja loomade heaolu standardite ning tervishoiunõuete tingimustes toodetud odavamad importkaubad ei tõrju Euroopa põllumajandustootjaid turult välja?

EL peab Mercosuriga läbirääkimisi, et sõlmida assotsieerimisleping, mis koosneb kolmest peatükist: poliitika, majandus ja kaubandus. Läbirääkimised taasalgasid eelmise aasta mais ELi ja Mercosuri tippkohtumisel. Nüüdseks on toimunud kolm läbirääkimisvooru. Siiani on siiski keskendutud sellistele eeskirjadele nagu sanitaarnõuded, tehnilised tõkked, kaubanduse kaitsevahendid või üldised teenuste eeskirjad ja riigihanked. Turulepääsu ei ole veel arutatud.

Pärast iga vooru on saadetud kirjalikud aruanded ja ajakohastatud tekstid rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) ja nõukogu kaubanduspoliitika komiteesse.

Praegu on veel liiga vara läbirääkimiste põhiraskuse tuvastamiseks, kuid on selge, et arutelud turulepääsu üle, eriti põllumajanduses, saavad olema keerulised.

Komisjon saab parlamendile kinnitada, et on täiesti teadlik Euroopa põllumajandus- ja toidusektori tundlikkusest. Selle pärast oleme Mercosurile selgeks teinud – alates läbirääkimiste algusest −, et me ei saa teatavate põllumajandustoodete korral kaubandust Mercosuriga täielikult liberaliseerida. Veiseliha on üks sellistest toodetest.

Tähtis on siiski meeles pidada, et ELil on põllumajanduses kahju saada võivad huvid ning seega peaksime püüdlema Mercosuri põllumajandus-toidutoodetele kehtestatud impordimaksude kaotamise poole.

Kui põllumajandus on raske läbirääkimiste valdkond, siis sedasama ootab komisjon aruteludelt ELi tööstustoodete ja teenuste Mercosuri turule juurdepääsu üle.

EL ja Mercosur valmistavad mõlemad siseselt ette turulepääsu pakkumisi. Pakkumised valmis, tehakse otsus, mis ajaks on kõige parem ajastada dokumentide üheaegne vahetamine.

Viimaseks – komisjon on täielikult teadlik austatud parlamendiliikme ja ka ELi põllumajandustootjate tõstatatud probleemist, et imporditud tooted peavad vastama samadele kvaliteedistandarditele, mis ELis toodetud tooted.

Seda silmas pidades soovib komisjon rõhutada, et kõik ELi turule toodavad põllumajandustooted peavad vastama toiduohutuse, looma- ja taimetervishoiu nõuetele ning teatavatele loomade heaoluga seotud aspektidele. Sellised imporditud tooted loetakse seega ohutuks.

Komisjon saab garanteerida, et ELi ja Mercosuri vaheline leping, nagu mis tahes kahepoolne kaubandusleping, ei vii ELi impordinõuete alandamisele.

Kolmandate riikidega kauplemisega seotud loomade, taimede ja toiduohutuse standardid väärivad erilist tähelepanu ning neid käsitletakse läbirääkimistel. Komisjon on võtnud kohustuse rääkida läbi ELi standardite lisamise üle ning kutsuda tulevases ELi ja Mercosuri vahelises assotsieerimislepingus ellu tehnilise koostöö kavad.

Järgmise kolme läbirääkimisvooru kuupäevad on juba kavandatud 2011. aasta märtsi, maisse ja juulisse ning need toimuvad vaheldumisi Brüsselis ja Paraguays. Hetkel on komisjoni eesmärk lõpetada läbirääkimised 2011. aasta lõpuks.

Euroopa Liidu kaubanduspoliitikal on oluline roll ELi 2020. aasta strateegia saavutamises, muu hulgas vabakaubanduslepingute sõlmimise kaudu. Indiast, kui ühest maailma kõige kiirema arenguga riikidest, kujuneb järgmistel aastatel kindlasti ELi tähtsamaid strateegilisi partnereid. Vabakaubandusleping suurendab tulevikus veelgi Euroopa ettevõtete investeerimisvõimalusi Indias ning hõlbustab nii Euroopa kui ka India firmade turulepääsu. Kaubandusest saadav kasu aitab tõenäoliselt miljonitel India kodanikel vaesusest vabaks pääseda.

Ajal, mil India liigub edasi teadmistepõhise majanduse poole ning innovatsioonil on India majanduses järjest tähtsam roll, aitavad innovatsiooni edendada ka uuendusmeelsete Euroopa ettevõtete poolt pakutavad investeeringud. Kuid innovatsioon põhineb tugeval intellektuaalomandi õiguste raamistikul. Kui innovatsiooni vilju ei saa kaitsta, puudub uuendusmeelsetel ettevõtetel investeerimiseks piisav motivatsioon.

Mil moel võtab komisjon praegu Indiaga peetavatel vabakaubanduslepingu läbirääkimistel arvesse intellektuaalomandi õiguste tähtsust innovatsioonile?

(EN) Komisjon nõustub, et ELi kaubanduspoliitikal on oluline roll ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamises, muu hulgas majanduskasvu ja töökohtade stimuleerimise abil. Indiaga vabakaubanduslepingu üle läbirääkimiste pidamine on märkimisväärne võimalus need eesmärgid saavutada.

Vabakaubandusleping Indiaga on suure majandusliku ja strateegilise tähtsusega. Maailma ühe kiiremini kasvava majandusena on India ELi jaoks tähtis kaubanduspartner ning kasvav majandusjõud maailmas. Indias on kasvav turg ühendatud üle miljardi inimesega, kusjuures kasvumäär on 8−10%.

Meie intellektuaalomandi õiguste piisav kaitse on meie rahvusvahelise konkurentsivõime strateegia ülitähtis komponent.

Kui EL tahab jääda konkurentsivõimeliseks majanduseks, siis peab ta toetuma uuendustegevusele, loomingulisusele ja kaubamärkide ainuõigusele. See on üks peamistest ELi suhtelistest eelistest maailmaturul. Järelikult peavad ELil olema vahendid, et tagada selle suhtelise eelise piisav kaitse meie peamistel eksporditurgudel, sealhulgas Indias.

ELi eesmärk intellektuaalomandi üle peetavates läbirääkimistes on tagada, et Euroopa novaatorid saavad tegutseda ja konkureerida õiguslikult kindlas ja mittediskrimineerivas keskkonnas ning garanteerida uuenduste, leiutiste ja loomingu õiglane kaitse.

Lisaks paraneb seeläbi nii Euroopa kui ka India ettevõtjate juurdepääs turgudele ning võimaldab Indial suurendada oma uuendusvõimet ja panust maailma majandusse.

Tähtis on siinkohal meeles pidada India rolli arengumaailmale geneeriliste ravimite põhivarustajana. EL peaks seetõttu kandma hoolt, et vabakaubanduslepingu intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted on tasakaalus ega takista Indias ja teistes arengumaades juurdepääsu taskukohastele ravimitele. Tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja juurdepääs ravimitele saab ja peaks olema vastastikku toetav.

ELi ja India huvides on tagada usaldusväärne ning tasakaalustatud intellektuaalomandi keskkond, mis soodustab kasvu, hõlbustab äritegevust ning loob töökohti meie mõlema majanduses.

Kaks Euroopa teadlaste rühma jõudsid järeldusele, et aspartaam võib suurendada enneaegse sünnituse ning maksa- ja kopsuvähki haigestumise riski.

Kas komisjon võiks öelda, kas Euroopa Toiduohutusamet koostab lähinädalatel aspartaami kohta arvamuse või aruande? Kui amet seda teeb, siis kas arvamuse või aruande koostamise raames ei saaks läbi viia uut ajakohastatud ja põhjalikku uurimust selle magusaine kohta, kuna toiduohutusameti viimane vastavasisuline arvamus avaldati 2002. aastal?

(EN) Komisjon on pööranud tähelepanu T. Halldorssoni⁽¹⁾ ja M. Soffritti⁽²⁾ hiljutisele uuringule magusaine, eelkõige aspartaami võimalikest toimetest inimese tervisele.

Uuringust teada saades palus komisjon kohe Euroopa Toiduohutusametil (EFSA) jätkata viivitamata uuringute hindamisega.

Amet avaldas 28. veebruaril 2011. aastal hinnangu tulemused avalduses⁽³⁾, milles järeldatakse, et artiklites sisalduv teave ei anna põhjust muuta aspartaami ja teiste magusainete varasemaid ohutushinnanguid.

EFSA kontrollib magusainete – ja eelkõige aspartaami – ohutust regulaarselt. Kuna EFSA avaldas esimese arvamuse aspartaami kohta 2002. aastal, hindas amet mitut erialakirjanduses avaldatud uuringut aspartaami kohta, milles alati kinnitati aspartaami ohutust.

EFSA jätkab teaduskirjanduse seiret, et leida uusi teaduslikke tõendeid magusainete kohta, mis võivad viidata võimalikule riskile inimese tervisele või mis muul viisil mõjutavad magusainete ohutushinnangut.

Neid leide silmas pidades ei pea komisjon vajalikuks paluda EFSA-l teostada uus täieliku aspartaami ümberhindamine. Kõigi praegu lubatud toidulisandite ümberhindamiskava, mis kehtestati komisjoni määruses (EL) nr 257/2010⁽⁴⁾, on ette nähtud kõigi magusainete ümberhindamine 31. detsembriks 2020.

Innovatsiooni arendamine, st suure lisandväärtuse loomine on üks vahend, mis võimaldab Euroopa Liidul konkurentsivõimet säilitada. ELi uutes liikmesriikides on palju väikseid innovaatilisi ettevõtteid, kes arendavad eespool nimetatud kriteeriumitele vastavaid tooteid. Kuid neil puuduvad pikaajalised kogemused turustamise valdkonnas ja see vähendab nende konkurentsivõimet nii ELis kui sellest väljaspool.

Kas komisjon kavatseb esitada ettepaneku meetmete või konkreetsete toetusabinõude vastuvõtmiseks, mis on ette nähtud nendele innovaatilistele ettevõtjatele, kes soovivad asutada või tõhustada oma väikseid või keskmise suurusega ettevõtteid ELis ja sellest väljaspool? Milliseid konkreetseid tulemusi selles valdkonnas oodatakse?

(FR) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) abistamine ühtse turu pakutavate võimaluste paremini ära kasutamisel on üks Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) põhimõtteid. See jääb prioriteetseks valdkonnaks ka läbivaadatud SBAs, mis võeti vastu 23. veebruaril 2011. Lisaks on „Innovatiivne liit” üks Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusi. 6. oktoobri 2010. aasta teatises⁽¹⁾ esitas komisjon meetmete paketi, mille eesmärk on tagada uuenduslike ideede turul parem ärakasutamine, nt ühtse innovatsioonituru loomise ja suure loomingulise potentsiaaliga tootmisvaldkondade toetamise kaudu.

Lisaks on üks tõhusamaid uuenduslike tegevuse toetamise viise nende laenuvõimalustele juurdepääsu parandamine. Perioodil 2007−2010 oli konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (CIP) suure innovaatilise potentsiaaliga ettevõtjatele riskikapitalile juurdepääsu hõlbustamise tegevusvaldkonna tulemuseks investeeringud 129sse kiiresti kasvavasse ettevõttesse, mille võimendav mõju oli võrdne ELi eelarvesse tehtava seitsmekordse panusega. Lisaks aitavad tänu algatusele JEREMIE ka struktuurifondid kaasa innovaatilise potentsiaaliga VKEde rahastamisele.

Esiteks saavad VKEd seitsmendas raamprogrammis osalemise kaudu luua ise omaenda võrgustiku rahvusvahelisele turule lihtsamaks juurdepääsuks ning teiste innovaatiliste osalejatega tõhusamaks koostööks. Teiseks saavad 20 000 VKEd kasutada viie miljardi euroni ulatuvaid otsetoetusi.

Komisjon on endale perioodiks 2014−2020 seadnud eesmärgi kehtestada finantsvahendid, et suurendada oluliselt erarahastamist ning ületada turul olevad lõhed teadus- ja uuendustegevusse investeerimise teel. Eraldised ELi eelarvest peaksid tekitama olulise võimendava mõju ja laiendama 7. finantsprogrammi ja CIPi edukust. Komisjon teeb koostööd Euroopa Investeerimispanga Grupiga, liikmesriikide finantsvahendajate ja erainvestoritega, et esiteks investeerida teadmiste ülekandesse ja ettevõtete käivitamisse ning teiseks anda riskikapitali kiiresti kasvavatele firmadele ELi ja maailmaturul laienemiseks ning kolmandaks anda laene innovatiivsetele VKEdele.

Selles valguses ei tohiks unustada, et 9. veebruaril 2011. aastal avaldas komisjon rohelise raamatu ühise strateegilise raamistiku kohta: „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”⁽²⁾.

Komisjon kutsub sidusrühmi, kes soovivad oma tähelepanekud esitada, osalema selleteemalisel avalikul konsultatsioonil kuni 20. maini 2011: http://ec.europa.eu/research/csfri/index_en.cfm#" .

Muude tegevusliinide eesmärk on luua rahvusvahelisel tasandil tugevamad sidemed innovatiivsete ettevõtete ja sobivate investorite vahel ning võimaldada 2012. aastaks ükskõik millises liikmesriigis asutatud riskikapitalifondidel kogu ELis vabalt tegutseda ja investeerida. Lisaks käsitleb komisjon VKEde rahastamise foorumil muu hulgas väikeste innovatiivsete ettevõtete spetsiifilisi rahastamisprobleeme.

Ka uues ühtse turu aktis tunnistatakse vajadust luua keskkond, milles VKEd saavad edukad olla. Esitatud on ettepanekud konkreetseteks meetmeteks, et parandada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele ja lihtsustada halduskeskkonda.

Lisaks kavatseb komisjon tõsta VKEde teadlikkust teabe- ja toetusteenustest, et hõlbustada juurdepääsu piiriülesele kaubandustegevusele. Selleks eesmärgiks kaasatakse olemasolevad võrgustikud ja vahendid, nt „võrgustik Enterprise Europe Network”, Solvit, portaalid „Your Europe Business Portal” ja „Small Business Portal”.

2011. aasta neljandaks kvartaliks on kavandatud teatis, et tõhustada toetust VKEdele väljaspool ELi asuvatel turgudel.

Esitasin komisjonile 29. juulil 2010. aastal küsimuse ettevõtte Siemens ja haiglate vaheliste lepingute ümber puhkenud skandaali kohta, soovides teada, kas komisjon kavatseb nõuda, et talle edastataks tervishoiuinspektorite uurimise tulemused, et pädevad asutused saaksid nendega tutvuda, ja kas ta kavatseb teavitada OLAFit. Komisjon vastas 28. septembril 2010. aastal, et kavatseb paluda Kreeka ametivõimudelt juurdepääsu tervishoiuinspektorite uurimise tulemustele ettevõttega Siemens AG sõlmitud riigihankelepingute kohta. Komisjon kavatses talle esitatud teavet analüüsida ja võtta vajalikud meetmed.

Kas komisjon võiks vastata järgmistele küsimustele: Kas hankemenetluse üliulatuslik rakendamine oli komisjoni arvates õigustatud? Kas komisjon kavatseb alustada uurimist, et teada saada, kas seadmete ostmisel ja teenuste osutamisel esines liiga kõrge tasu võtmist ja menetluse läbipaistmatust? Milliseid meetmeid on komisjon pärast ülalnimetatud tulemustega tutvumist võtnud?

Komisjon soovib teavitada lugupeetud parlamendiliikmeid sellest, et ta juba uurib küsimuses tõstatatud teemat. Juhtumi keerukuse tõttu on need uuringud veel pooleli. Tulemustest teavitab komisjon lugupeetud parlamendiliiget viivitamatult.

Komisjon on kahtlemata kursis Hiina vastuolulise ühelapsepoliitikaga. Üks valija juhtis mu tähelepanu reale ebameeldivatele vahejuhtumitele, mis leidsid aset Lõuna-Hiina Guangdongi provintsis Puningi linnas. Väidetavalt anti riikliku pereplaneerimise ameti töötajatele korraldus arreteerida enam kui ühe lapse sünnitanud naiste sugulased (sh. väikelapsed ja eakad). Vahistatud pereliikmeid hoiti ebainimlikult räpastes tingimustes, kuni naised tugeva emotsionaalse surve all nõusoleku andsid, et pöörduvad meditsiiniasutusse ja soostuvad nn. ravikirurgilise sekkumise ehk ilustamata öeldes sundsteriliseerimisega. Kas komisjon oskab kommenteerida Hiina tegutsemist riigi vastuolulise ühelapsepoliitika raames ning on minuga nõus, et Hiina ametivõimud eiravad selgelt mitmeid rahvusvahelise humanitaarõiguse sätteid?

EL on korduvalt ja viimati 20. mail 2010. aastal toimunud ELi-Hiina inimõiguste teemalise dialoogi raames tõstatanud Hiina ametivõimudega küsimuse Hiina sündivuse piiramise ja sundsteriliseerimiste poliitika kohta. Hiina märkis, et sundsteriliseerimised ei ole valitsuse poliitika ja et iga ametniku suhtes, kes annab kohalikul tasandil korralduse sundsteriliseerimiseks, võetakse viivitamatult distsiplinaarmeetmeid.

Sellegipoolest on EL mures, et jätkuvalt tuleb teateid väga paljudest sellistest vahejuhtumitest nagu Guangdoni provintsi Puningi linnas toimunud juhtum selle kohta, et kohalikud ametnikud suruvad inimestele peale sundsteriliseerimist. Muu hulgas rikutakse sundsteriliseerimisega ÜRO diskrimineerimise kõikide vormide likvideerimise konventsiooni artikli 16 lõike 1 alalõiku e, millega Hiina on ühinenud. EL ei toeta Hiina sündivuse sunniviisilist kontrollipoliitikat. EL kavatseb tõstatada sundsteriliseerimise küsimuse ELi ja Hiina inimõiguste dialoogis.

Euroopa institutsioonid on korduvalt võtnud kohustuse igakülgselt kaitsta Euroopa olulisi veekogusid. See on suurendanud üldist teadlikkust tõsiasjast, et iga ehitusprojekt kujutab endast pöördumatut rünnakut UNESCO kultuuripärandiks kuulutatud jõe bioloogilisele mitmekesisusele, mis on omakorda täiendav põhjus antud teema käsitlemiseks suure poliitilise tundlikkusega.

Kas komisjon kavatseb seda arvesse võttes esitada rahastamis- ja ajakava, mis tagab navigatsiooniteabe ulatusliku juhtimise ja liikluse optimeerimise ressursse raiskamata, ning arvestab samal ajal asjaomase piirkonna ökoloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi? Kas komisjon kavatseb esitada kava õigeaegselt, enne ekskavaatorite saabumist? Kas komisjon võib selgitada, miks määrati tegevuskavas kindlaks, et VI kategooria laevad peavad saama liigelda kogu Doonau ulatuses, kuigi see on vastuolus näiteks Vilshofen-Straubingi püüdlustega leida säästvamat arenguvõimalust?

Laevatamise ja liikluse optimeerimise küsimuses toetab komisjon jõetranspordi teabesüsteemi väljatöötamist ja ellurakendamist, mis annaks tüürimeestele ja maapealsetele ametivõimudele veeteede navigeeritavuse kohta ja laevaliikluse juhtimiseks paremat teavet.

Teatises ELi Doonau piirkonna strateegia kohta⁽¹⁾ sätestatakse järgmist: „kõrvaldada laevatamise pudelikaelad jõel, et 2015. aastaks võiks VIb tüüpi alused liikuda jõel”. VIb tüüpi alus viitab UNECE Euroopa siseveeteede rahvusvahelisele klassifikatsioonile⁽²⁾ ja tähistab „tõukurkonvoisid, kus on üks tõukurpuksiir laev ja neli praamerit”. See on Doonaul põhiliselt kasutatav aluste formatsioon. Suuremas osas Doonaust saab kasutada VIb kategooria aluseid.

Samas dokumendis sätestatakse: „Komisjon on seisukohal, et eesmärkide püstitamine on ülimalt oluline, keskendumaks teatavatele prioriteetidele”. Neid eesmärke arendatakse nüüd koos liikmesriikide ja sidusrühmadega edasi ning töö lõpetatakse 2011. aasta juunis toimuvaks Euroopa tippkohtumiseks. Seetõttu võib dokumendis toodud eesmärke käsitleda näidetena. Laevatatavuse eesmärgi puhul, millele viitab lugupeetud parlamendiliige, on komisjon juba alustanud ulatuslikke arutelusid asjaomase partnerriikidega, et valmistada ette paindlikum lähenemine, mida ühtlasi nõutakse ühisavalduses laevaliikluse ja keskkonnakaitse kohta Doonau jõgikonnas, sellistele eriolukordadele nagu Straubing-Vilshofeni lõik.

Teisest küljest tuleb nende piirangute likvideerimise meetmeid hinnata keskkonnamõju hinnangus vastavalt lõigu looduslikele omadustele, morfoloogiale ja hüdroloogiale. Navigatsiooni tõhustamise lahendused peavad olema kooskõlas teiste eesmärkidega, nagu hea veeseisundi saavutamine ja kalade liikumist tõkestavate veevoolutakistuste vähendamine. See on toodud ära ELi Doonau piirkonna strateegia teavitus- ja tegevuskavas.

Selle konkreetse Straubing-Vilshofeni lõigu puhul viiakse hetkel komisjoni toetusel ellu uuringut, mis on aluseks edaspidistele otsustele.

Ungari politsei on tühistanud loa Pride paraadi korraldamiseks sel aastal Budapestis. Paraadi korraldajad taotlesid luba muuta marsruuti ja marssida mööda Ungari parlamendist, kuid sellest keelduti. Mõni päev hiljem tühistas politsei loa marsi korraldamiseks üleüldse.

Kas komisjon küsib selgitust, miks tühistati luba Pride paraadi korraldamiseks Budapestis?

Arvestades ELi aruannet, milles hiljuti tõdeti, et ELis esineb endiselt vihkamiskuritegudega seotud vägivalda ja diskrimineerimist, kas komisjon võiks öelda, milliseid meetmeid võetakse, et kõik liikmesriigid austaksid lesbide, geide, bi- ja transseksuaalide õigusi?

Pride paraadi korraldajad kavatsesid avalikult kritiseerida Ungari uut meediaseadust. Kas see asjaolu mõjutab komisjoni arvamust olukorra kohta seoses Ungari meediaseadusega?

Rahumeelse kogunemise õigus, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 12 ja Euroopa inimõiguste konventsioonis, on osa liidu aluspõhimõtetest. Kooskõlas harta artikliga 51 kohaldatakse selle sätteid liikmesriikide suhtes ainult liidu õiguse rakendamisel.

Liikmesriikides avalike koosolekute korraldamise ja nendel üritustel inimeste turvalisus tagamise küsimused on liikmesriikide pädevuses. Komisjonil ei ole volitusi sekkuda sellesse, kuidas liikmesriigid korraldavad avalikke koosolekuid. Selles asjas lasub kohustus tagada rahvusvahelistest lepetest ja oma siseõiguses sätestatud põhiõigustega seotud kohustuste täitmine ainult liikmesriikidel.

Komisjoni arusaamise kohaselt tühistas Budapesti linnakohus 18. veebruaril 2011. aastal politsei 11. veebruaril langetatud otsuse, keeldudes andmast luba Pride paraadi korraldamiseks Budapestis 18. juunil 2011. aastal. Komisjon on täielikult veendunud Ungari ametivõimude ja kõikide liikmesriikide tahtes tagada põhiõiguste austamine, nagu neilt konstitutsioonis ja rahvusvaheliste kohustustega nõutakse.

Komisjon rõhutab veel kord oma otsustavust võidelda homofoobia ja seksuaalsel orientatsioonil põhineva diskrimineerimise asutamislepingutega talle antud kõikide volituste täies mahus. Selles, mis käsitleb asjas võetud meetmeid, viitab komisjon oma vastusele Cashmani esitatud kirjalikule küsimusele P-338/11⁽¹⁾.

Pride paraadi korraldamist käsitlev olukord ei tohiks mõjutada Ungari meediaseaduse asjaomaste sätete hindamist.

Paljud ELi kliinikud abistavad paare nende lapsesaamise unistuse täitmisel, pakkudes asendusema kasutamise võimalust. See järglaste saamise meetod on lubatud või seadusega reguleeritud paljudes liikmesriikides, samas kui mõnedes liikmesriikides on see seadusega keelatud ning seega karistatav. Selline ebavõrdne õiguslik kohtlemine Euroopa Liidu siseselt soodustab asendusemadusega seotud kaubandust, sealhulgas ja iseäranis kolmandate riikidega. Selles tundlikus küsimuses on tarvis ELi kooskõlastatud seisukohta.

Kas komisjon saaks anda ülevaate asendusemaduse õiguslikust olukorrast 27 liikmesriigis?

Kas komisjon on subsidiaarsuse põhimõtet asjakohaselt arvesse võttes valmis võtma meetmeid, et välja selgitada, kuidas saaks selles küsimuses ELis lühikese aja jooksul parema kooskõla saavutada?

Kuidas suhtub komisjon seisukohta, et asendusemadus on vastuvõetav ainult meditsiinilise vajaduse korral?

Kas komisjon on seisukohal, et asendusema meetodil sündinud lastele peaks kehtima samasugune õiguskaitse kui lapsendatud lastele?

Euroopa Liidu asutamislepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus ei anta Euroopa Liidule volitusi võtta vastu õigusakte ühtlustamaks asendusemaduse kui järglaste saamise meetodit käsitlevat siseriiklikku õigust. Seetõttu reguleerivad seda küsimust olemasolevad liikmesriigid ise kooskõlas oma sotsiaal- ja kultuuritraditsioonidega.

Kuna küsimuses tõstatatud teema ei kuulu komisjoni pädevusse, siis komisjon ei kogu teavet asendusemaduse õigusliku olukorra kohta 27 liikmesriigis ja seetõttu ei saa anda ülevaadet asjaomasest riigisisesest õigusraamistikust.

Komisjon ei kavatse uurida asendusema küsimuse kooskõlastamist ELi sees.

Kuna see küsimus ei kuulu komisjoni pädevusse, siis komisjon ei saa kommenteerida lugupeetud parlamendiliikme esitatud kolmandat ja neljandat küsimust.

Komisjon soovib teavitada lugupeetud parlamendiliiget sellest, et kuna Euroopa Liit on Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi täisliige, siis jälgib komisjon asendusemaduse küsimuse rahvusvahelist arengut. See küsimus tõstatati 1993. aasta 29. mai laste kaitsmise ja riikidevahelise lapsendamise koostöö Haagi konventsiooni erikomitee töö käigus 2010. aasta juunis, milles tehti ettepanek, et Haagi konverents peaks täiendavalt uurima asendusemaduse õiguslikke küsimusi.

Tervishoiuministeeriumi andmetel töötab riigis 97 sotsiaalabistruktuuri ja 6203 koosseisulisest ametikohast on 3244 (ehk 52,12%) täitmata. Sel aastal vähenesid sotsiaalabile eraldatavad riiklikud vahendid 168 miljoni euro võrra. Tervise ja hoolekande valdkonnas hiljuti vastuvõetud seadus kehtestab puuetega inimestele sotsiaalhoolekandeasutuses või koduhooldusteenust pakkuvas asutuses viibimise tasu ning paljusid neist ähvardab sellest tulenevalt kohene oht tänavale sattuda.

Kas komisjon mõistab hukka tervise ja sotsiaalabi valdkonna eelarvepiirangud Kreekas ning erastamised ja riigi puuduliku sekkumise kõnealuses valdkonnas?

Komisjon on teadlik lugupeetud parlamendiliikme tõstatatud teemadest. Ta tuletab meelde, et tervishoiu- ja sotsiaalabipoliitika, sealhulgas selleks vajalik eelarve, väljatöötamine on liikmesriikide ainupädevuses. Sellest hoolimata tuletab komisjon meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatakse, et „kõigi liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse”.

Komisjon on teadlik rangete meetmete mõjust, mida Kreeka on sunnitud rakendama oma riiklikus sotsiaalabistruktuuris. Sel põhjusel kutsub komisjon Kreekat tungivalt üles oma tervishoiu- ja sotsiaalabipoliitika arengu toetamisel täielikult ära kasutama struktuurifonde. EL kaasrahastab tegevusi Kreekas riigisisese strateegilise raamistiku 2007–2013 (NSRF) tegevusprogrammide kaudu tervishoiu ja sotsiaalabi tarindite rajamise, vaimse tervise süsteemi nüüdisajastamise, puudustkannatavate rühmade sotsiaalse kaasatuse edendamise, elukvaliteedi tõstmise ja sotsiaalse sidususe tugevdamise valdkonnas.

Ühtlasi toetab komisjon sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse kooskõlastuse avatud meetodi raames liikmesriike nende püüdlustes saavutada edasiminekut tervishoiu ja pikaajalise hoolde ühistes eesmärkides.