Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0821(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0052/2011

Esitatud tekstid :

A7-0052/2011

Arutelud :

PV 09/03/2011 - 7
CRE 09/03/2011 - 7

Hääletused :

PV 23/03/2011 - 13.1
CRE 23/03/2011 - 13.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0103

Arutelud
Kolmapäev, 23. märts 2011 - Brüssel EÜT väljaanne

14. Selgitused hääletuse kohta
PV
  

Raport: Elmar Brok, Roberto Gualtieri (A7-0052/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Annan raportile poolthääle, sest Euroopa Ülemkogu ettepaneku kohaselt loodav alaline stabiilsusmehhanism oleks valitsustevaheline mehhanism, mis jääks väljaspoole ELi pädevust, ning see oleks ohtlik pretsedent. Euroopa institutsioonid, eriti Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, peavad samuti selle mehhanismi juhatuses osalema, kusjuures komisjon juhatuse liikme, mitte vaatlejana. Parlament on tähtis demokraatliku järelevalve organisatsioon ning nõukogu peaks kaaluma Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ettepanekut, mis käsitleb võimalikku kompromissi parlamendi osaluse küsimuses mehhanismi praktilistes aspektides. Sellega seoses tooksin esile raporti mõtte, et „sellest mehhanismist ei tohi võrsuda Euroopa uut juhtimismudelit, mis ei küündi Euroopa Liidus saavutatud demokraatlike standardite tasemeni”. Peale selle peaks stabiilsusmehhanismi käsitlema vaid kui Euroopa majandusjuhtimise lahenduste raamistiku üht osa ning komisjon peaks hindama näiteks ka tulevase eurovõlakirjade süsteemi potentsiaali.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Euroopa Ülemkogu, mille raames kohtuvad Euroopa riigipead ja valitsusjuhid, arutab praegu stabiilsusmehhanismi rakendamist euroalasse kuuluvate liikmesriikide jaoks. Eesmärk on tagada ühiselt liidu finantsstabiilsus, mis on praegu väga ebakindel. Selles resolutsioonis, mis on minu arvates tasakaalus, väljendab Euroopa Parlament ettepaneku üle head meelt, kuid palub, et ei piirdutaks vaid euroala stabiilsuse tagamiseks ette nähtud ajutiste meetmetega. Olen selle seisukohaga nõus ning arvan, et EL peab jätkama oma majanduse juhtimise tugevdamist, et nii stabiliseerida majandust kui ka edendada säästvat majanduskasvu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Täna andsime Lissaboni lepingu artikli 136 muutmisele poolthääle, võimaldades ELil kehtestada stabiilsusmehhanismi, mis on ette nähtud üksnes euroala liikmetele. Euroopa stabiilsusmehhanismiga tahetakse parandada eelarvedistsipliini ning euroala liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, sealhulgas edendada Euroopa ühist lahenduste otsimist majanduskasvu probleemidele, kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ning suurendada konkurentsivõimet. Usun, et nimetatud mehhanism parandab euroala finantsstabiilsust ja kiirendab euroala liikmesriikide majanduse elavnemist. Euroalasse mittekuuluvad riigid, mida kriis kõige rängemalt tabas, jäävad aga kõrvaltvaatajaks ning nende võimalusi majanduse kiiremaks ja säästlikumaks elavnemiseks takistatakse. Arvan, et EL peaks näitama üles suuremat solidaarsust ning andma liikmesriikidele igakülgset abi, et nad võiksid ühineda euroala riikidega ja saaksid ELi täieõiguslikuks liikmeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Bulgaaria esindajana Euroopa Parlamendis andsin otsuse eelnõule vastuhääle, sest arvan, et sellega kehtestatakse topeltstandardid, millega ma ei nõustu mitte mingil juhul. Oleme näinud niisuguseid topeltstandardeid juba Kreeka puhul, keda karistamise asemel premeeriti 120 miljardi euroga, samal ajal kui Bulgaaria euroalaga ühinemise tuleviku murede lahendamine lükati edasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Stabiilsusmehhanismi kehtestamine riikide jaoks, mille rahaühik on euro, on esimene kord, kui kasutatakse Lissaboni lepingus ette nähtud lihtsustatud läbivaatamise võimalust. Seda läbivaatamist peaksid toetama ka riigid, mille rahaühik ei ole euro, sest euro stabiilsus on kahtlemata ülitähtis ka nende jaoks. Minu arvates ei tohiks seda mehhanismi aga kasutada liiga palju ning olen rahul, et me toetasime põhimõtet võtta meede kasutusele üksnes siis, kui see on täiesti möödapääsmatu. Sellega edastatakse riikidele ja võlausaldajatele oluline sõnum, sest takistatakse niisuguse liidu tekkimist, kus rahanduslikult vastutustundetud riigid laseksid liugu nende riikide seljas, kes oma rahandusliku seisu parandamiseks eelarvet konsolideerisid. Samal ajal ei muretse ma aga sellepärast, et väljapakutud läbivaatamisega võidakse luua tingimused, mille alusel kehtestatav stabiilsusmehhanism jääb liidu pädevusest täielikult väljapoole. Lissaboni lepingu asjaomaste sätete tõlgendamist ja kohaldamist kontrollib ikkagi Euroopa Kohus. Riikide tahet kaasata mehhanismi ELi muid organeid või neid mitte kaasata tuleb austada ning mehhanismi valitsustevaheline olemus ei tohi kindlasti tuleneda põhimõtteliselt kvaliteedi või demokraatliku õiguspärasuse arvelt. Seni kuni stabiilsusmehhanismi rahaline külg on seotud liikmesriikide eelarvega, on täiesti mõistetav ja loogiline, et mehhanism peaks olema oma olemuselt valitsustevaheline.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Raport käsitleb ettepanekut kehtestada Euroopa stabiilsusmehhanism, mis on oluline osa meetmetest, mille eesmärk on kujundada uus raamistik, mis suurendab eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist ja peaks edendama Euroopa ühist lahenduste otsimist majanduskasvu probleemidele, aitab kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ning suurendab konkurentsivõimet. Minu arvates on üleskutse, et komisjon kaaluks euroala finantsstabiilsuse ja majanduskasvu tagamiseks ka muid mehhanisme, täiesti õige. Samuti usun, et õige on nõuda komisjonilt stabiilsusmehhanismi ja meetmeid hõlmavate õigusakti ettepanekute esitamist, et vähendada ohte Euroopa Liidu rahanduslikule, majanduslikule ja sotsiaalsele stabiilsusele ning reguleerida tõhusalt finantsturge. Stabiilsuse ja majanduskasvu pakti läbivaatamine on täiesti asjakohane. Raportis toetatakse ka vahendite kasutuselevõttu, et vähendada makromajanduslikku tasakaalutust euroalal, ning ökoloogilisele ülesehitusele suunatud meetmeid. Nii eespool nimetatud kui ka muudel põhjustel otsustasin raportit toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Andsin Euroopa Parlamendi resolutsioonile poolthääle, sest Euroopa stabiilsusmehhanism on oluline osa meetmetest, mille eesmärk on kujundada uus raamistik, mis suurendab eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist. See peaks muu hulgas edendama Euroopa Liidu ühist lahenduste otsimist majanduskasvu probleemidele, aitama kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ning suurendada konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Andsin vastuhääle raportile, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmist seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid reageerisid majanduskriisile kokkuhoiumeetmete ja avalike kulude kärpimisega. Need meetmed ja põhimõtted on pannud töötajad enamikus Euroopa riikides raskesse olukorda, sest vähendatud on nii palkasid ja pensione kui ka sotsiaalõigusi, kuid samal ajal on töötus järsult suurenenud. Võib öelda, et töötajaid sunnivad majanduskriisi tagajärgede eest maksma need, kes ise selle põhjustasid. See aluslepingu muutmine soodustab kokkuhoiumeetmete karmistamist ning on viimane järelevalvemeetmete paketist, mis hõlmab majanduse juhtimist ja Euroopa poolaastat. Nn euro pakt on ülimuslik liikmesriikide majanduspoliitika ees ning muudab peaaegu sunniviisiliselt euroala institutsiooni vahendiks, mille abil viib Saksamaa ellu oma majanduspoliitikat. Olen ka aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetluse niisuguse kasutamise vastu. Usun, et kõige asjakohasem viis aluslepingute muutmiseks on see, kui kõikides liikmesriikides korraldatakse selleks rahvahääletus.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle Broki ja Gualtieri raportile, milles tunnistatakse vajadust võimaldada ELi põhiseaduslikus raamistikus stabiilsusmehhanismi kehtestamine liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. Kogemused näitavad, et EL vajab majanduse rangemat juhtimist, mis suunab majandus- ja rahanduspoliitikat ning võimaldab parandada eelarvedistsipliini.

Raportis rõhutatakse õigesti, et ajutistest meetmetest ei piisa ning et mis tahes püüe luua süsteem väljaspool ELi institutsioonilist raamistikku kujutab endast ohtu ELi projektile. Sellepärast nõutakse õigesti, et Euroopa Komisjoni roll peab olema tunduvalt sisulisem.

Samuti nõustun üleskutsega, et komisjon esitaks õiguslikke meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks, et edendada finantsstabiilsust ja säästvat majanduskasvu.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Andsin poolthääle raportile, mis käsitleb stabiilsusmehhanismi liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro, sest see mehhanism aitab edendada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist Euroopa tasandil. Ühtlasi on vaja meetmeid, mis aitavad saavutada ELis majandusliku stabiilsuse ja edendada konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. Andsin kogu ettepanekule vastuhääle, sest arvan, et see ei lahenda probleeme. Nõustun Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni seisukohaga, et kavandatud muudatused loovad võimaluse sekkuda sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste süsteemi kogu Euroopas.

Ma ei nõustu aga otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Minu arvates tuleks kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust, et oleks võimalik korraldada asjakohane ja põhjalik arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja aluslepingute teiste võimalike muudatuste üle, näiteks seoses sotsiaalse arengu klausliga.

Ja lõpuks palun kõigil liikmesriikidel võimaldada rahvahääletuse korraldamine aluslepingu muutmise ettepanekute kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. Mul on hea meel Euroopa Parlamendi tänase hääletuse üle aluslepingu kavandatud muutmise kohta. Väga oluline on aga, et sellel nädalavahetusel toimuval riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel austataks kokkulepet Euroopa Parlamendiga. Enamik Euroopa Parlamendi liikmeid ei ole rahul protsessiga, mida nõukogu kasutas oma teksti koostamiseks. Kui tegemist ei oleks euroala jaoks väga tähtsa küsimusega ja kui alalist Euroopa stabiilsusmehhanismi ei oleks hädasti vaja, eriti niisuguste väikeste liikmesriikide jaoks nagu Iirimaa, siis mina oleksin esialgse ettepaneku vastu hääletanud. Tekst, mille suhtes me täna Euroopa Parlamendis kokkuleppele jõudsime, on vähim, mida on vaja selleks, et tagada õiguslik alus mehhanismi loomiseks ja toimimiseks. See ei tähenda aga seda, et sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon nõustuks rangete kokkuhoiumeetmetega, mida oodatakse mõningatelt liikmesriikidelt, arvestamata sealjuures nende majanduse jätkusuutlikkusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament toetab Euroopa Liidu lepingu piiratud muutmist, et võimaldada rakendada alalist stabiilsusmehhanismi euroala jaoks. See kehtestatakse ametlikult tõenäoliselt Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi kohtumisel aluslepingu artikli 136 muutmisega. See otsus aitab muuta finantsstabiilsusmehhanismi – mis on alates selle loomisest eelmise aasta mais tõestanud oma tõhusust – alaliseks mehhanismiks. Siis on meil tugev 700 miljardi euro suurune mehhanism, mille raames saab raskustes olevatele euroala riikidele anda rangetel tingimustel ja soodsa intressiga laene. See on aga mõeldamatu, et aluslepingute muutmisega luuakse mehhanism, mis põhineb üksnes valitsustevahelistel kohustustel. Ühenduse meetod, mida meie pooldame, tagab, et kõikidel euroala liikmesriikidel on võrdne juurdepääs päästevahenditele, mille kasutamisele kehtivad ranged tingimused. Mis puudutab Rahvusvahelist Valuutafondi, siis me oleme jätkuvalt väga tähelepanelikud tema osaluse tingimuste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle raportile, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmist seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro, sest see on oluline euroala stabiliseerimiseks pikas plaanis, Euroopa riikide vastaste spekulatsioonide vähendamiseks ja avalikkuse kaitsmiseks.

Vaatamata mehhanismi valitsustevahelisele olemusele usun, et liidu meetodi, aga ka Euroopa institutsioonide, eriti komisjoni ja Euroopa Parlamendi rolli edendamine ELi majandusjuhtimises on hea.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetame kogu raportit. Samal ajal usume, et eurovõlakirjade turu konsolideerimisega seotud teksti sõnastusega on mindud liiale. Eurovõlakirjade süsteemi loomine on meie arvates küll huvitav ja paljulubav mõte, kuid usume, et kõnealust küsimust tuleb kõigepealt põhjalikult uurida, enne kui seda saab pidada piisavalt asjakohaseks, et tegelikkuses rakendama hakata. Teame praegu liiga vähe, et saaksime selles etapis võtta vastu lõplikke otsuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Praegusel riikide ja organisatsioonide jaoks erakordsel ajal on meil ühine kohustus otsida asjakohaseid ja kaugeleulatuvaid lahendusi meie ees seisvatele probleemidele. Võlakriis, mida Euroopa lahendada püüab, nõuab erakordseid meetmeid ja vajalikku küpsust, et leida meie institutsioonilises struktuuris võimalusi niisuguste mehhanismide loomiseks, mis tagavad eurole vajaliku stabiilsuse ja paindlikkuse. Need meetmed peavad olema tugevalt seotud eelarvedistsipliini, makromajandusliku tegevuse kooskõlastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu poliitikaga.

Ehkki ma pooldan õiguslikku stabiilsust, toetan ma just praeguse erakordse aja pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 praegu esitatud muutmist nii, et sellega saaks luua euroala stabiilsuse kaitseks alalise mehhanismi, mis on välja pakutud Euroopa Parlamendi 20. oktoobril 2010. aastal vastu võetud raportis A7-0282/2010.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit peab tugevdama oma majanduse juhtimist, mis on võimalik vaid ühenduse meetodi abil ja komisjoni juhtimisel, mitte valitsustevahelise meetodiga.

Loodan, et stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine, Euroopa poolaasta, ELi 2020. aasta strateegia ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 muutmine seoses stabiilsusmehhanismiga aitab saavutada säästvat majanduskasvu. See mehhanism peab toimima kooskõlas demokraatliku otsustamise aluspõhimõtetega, milleks on läbipaistvus, parlamentaarne järelevalve ja demokraatlik vastutus. Selline mehhanism on oluline osa meetmetest, mille eesmärk on kujundada uus raamistik, mis suurendab eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist ja peaks edendama Euroopa ühist lahenduste otsimist majanduskasvu probleemidele, aidates kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ning suurendades konkurentsivõimet.

Andsin mehhanismi loomisele poolthääle lootuses, et see aitab oluliselt kaasa finantsturgude stabiilsuse parandamisele ja säästva majanduskasvu saavutamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kavandatav aluslepingu lihtsustatud muutmine näitab väga selgelt, kui sisutühjad on väited, mis käsitlevad usku, et Lissaboni lepinguga suurendatakse liikmesriikide parlamentide – ja ka Euroopa Parlamendi – tähtsust, ning kui võltsid on sõnad demokraatia edendamise kohta. Veidi rohkem kui aasta pärast seda, kui jõustus leping, mis pidi kestma vähemalt ühe põlvkonna, muudetakse seda kiiresti ja lihtsustatult võimuesindajate soovi kohaselt ja nende survel. Selle eestvedajaks on Saksamaa, kes soovib säilitada iga hinna eest oma majanduslikku ja poliitilist ülemvõimu, mille tagavad talle ELi vahendid, sealhulgas ühisraha euro. Arutelud, osalus ja demokraatia on jäetud kõrvale.

Kui Lissaboni lepingu vastuvõtmisel kohkusid nad tagasi liikmesriikide rahvahääletuste ees ning eirasid neid väheseid, mis korraldati, siis nüüd hiilivad nad kõrvale koguni liikmesriikide parlamentide kontrollist. See on mõistetav, kui arvestada asjaolu, et see mehhanism, mida nad soovivad nüüd aluslepingusse lisada, ja nn majandusjuhtimine võivad osutuda sisutühjaks. Ei ole enam kahtlustki, et nad soovivad luua liikmesriikidele tõelised piirangud, et rakendada strateegiat, millega süvendatakse …

(Hääletuse kohta selgituse andmist lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Oleme kogu selle protsessi vastu, mis hõlmab Lissaboni lepingu kavandatud muutmist, ja mitte ainult selle sisulise, vaid ka vormilise külje vastu.

Euroopa stabiilsusmehhanismi raames finantsabi andmise heakskiitmise range tingimuslikkus on vastuvõetamatu mitmel põhjusel. Kõige tähelepanuväärsem neist on võimalus vähendada nende Euroopa Liidu liikmesriikide volitusi, mille rahaühik on euro, ning sekkuda nende valitsemisse, kusjuures eriti taunitav on sekkumine nende eelarve-, sotsiaal- ja tööhõive valdkonda.

Selles muutmises kasutatakse lepingu enda mehhanismi, mille abil on võimalik jätta kõik asjaosalised kõrvale ja muuta lepingut ilma igasuguse demokraatliku osaluseta, ja kui arvestada seda, et lepingu vastuvõtmisel keelduti liikmesriikide rahvahääletustest, siis selle muutmisega luuakse mehhanism, mis võimaldab pidevalt jälgida liikmesriikide majandust.

Raport vastab samasugustele põhimõtetele, sisaldades teatavaid muudatusettepanekuid komisjoni eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmist seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. Selle eesmärk on aga alati edendada soovitavat majanduskasvu, mis on osa eespool nimetatud majandusjuhtimisest, luues selleks Euroopa poolaasta, karmistades karistusi …

(Hääletuse kohta selgituse andmist lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Õigusliku arvamuse kohaselt on vaja aluslepingut teatud määral muuta tagamaks, et Euroopa stabiilsusmehhanism oleks kooskõlas ELi institutsioonilise raamistikuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult.(FR) Kuna nõukogu muid ettepanekuid ei esitanud, oli vaja hääletada Euroopa stabiilsusmehhanismi alaliseks muutmise poolt, et anda toetust meie Kreeka, Portugali ja Iiri kolleegidele. See arutelu ei ole aga kaugeltki lõppenud. Prantsuse sotsiaaldemokraatide tehtud mööndus ei näita seda, milline on majandusjuhtimist käsitlevate tulevaste arutelude tulemus. Arvestades selle valitsustevahelise mehhanismi kehtestamist, on oluline minna edasi ja rakendada vahendeid, mis aitavad elavdada majanduskasvu ja ettevõtlust. Muu hulgas tuleb tagada, et me suudaksime rahastada niisuguseid vahendeid, mille eest me koos sotsiaaldemokraatidest kolleegidega võitleme, et suurendada ELi omavahendeid. Võiksime seoses Euroopa stabiilsusmehhanismiga kasutada ka struktuurifonde ja aidata seeläbi eelarvepuudujäägi probleemiga riikidel edusamme teha. Kriisist saame väljuda vaid edasipüüdliku eelarve ja Euroopa sotsiaalmudeli edendamise abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Andsin poolthääle stabiilsusmehhanismi loomiseks euroala liikmesriikide jaoks, et aidata raskustes olevaid naaberriike. See mehhanism on tulevase eurovõlakirja alge, kui arvestada selle võimet rahastada ELi eelarvet ja vabastada liikmesriikide võlakohustused finantsturgude karmist haardest. Pean aga kahetsusväärseks stabiilsusmehhanismi heakskiitmiseks valitud meetodit – Euroopa Parlamendiga vaid konsulteeritakse –, sest valitsustevaheline meetod on ühenduse meetodi suhtes ülekaalus. Sellega võidakse vähendada demokraatliku arutelu kvaliteeti, kuid see arutelu on kahtlemata vajalik, et viia ellu tõhusat majanduspoliitikat. See mehhanism annab endiselt vaid osalise vastuse ega ole piisav, et edendada majanduskasvu ja vähendada töötust.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerald Häfner (Verts/ALE), kirjalikult. (DE) Pidasin Euroopa Parlamendi liikmena enda kohustuseks saavutada nendes läbirääkimistes Euroopa stabiilsusmehhanismi võimalikult suur demokraatlik kontroll ja osalemine. Tulemus on seega tunduvalt parem kui esialgne ettepanek. Seepärast andsin poolthääle. Soovin siiski tuua esile peamised vastuväited meie valitud kursile. Euroopa stabiilsusmehhanismi jaoks oleks tulnud kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust. Siis oleks saanud kehtestada selle ühenduse raamistikus ning demokraatliku osaluse ja kontrolliga. Valitsustevahelise meetodi taaskasutamine on ohtlik. Me erastame sellega spekuleerimise abil saadud kasu ja sotsialiseerime kahjud. See on vale tee. Me laseme maksumaksjatel kannatada, kuid kaitseme pankasid, varahaldureid ja spekuleerijaid. Avalik sektor laenab siinjuures pankadele raha. Kulusid kannab aga avalik, mitte erasektor. Kui me ei muuda põhjalikult oma arusaama rahast ega kehtesta pangandus- ja finantssektorile selgeid õiguslikke eeskirju, tegeleme ka edaspidi vaid tagajärgede, mitte põhjuste kaotamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Jäin kogu raporti hääletusel erapooletuks. Šotimaa ei kuulu euroalasse ning seepärast pean sobivaks jääda selles küsimuses erapooletuks. Sellele vaatamata märgin, et lõikes 6 viidatakse Euroopa väiksematele riikidele, „kelle majandust võidakse pidada euroala kui terviku kindlustamisel vähemoluliseks”. Arvan, et see lõige näitab ohtlikku üleolekut. EL on kõikide oma osade tervik ning kõik Euroopa riigid on majanduse seisukohast võrdsed vaatamata oma suurusele. Minevikukogemused näitavad, et ühendused, mis põhinevad suuremate liikmete ülekaalul, on määratud nurjumisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin raportile poolthääle, sest vastu võetud Lissaboni lepingu muutmine aitab kaasa euroga seotud alalise stabiilsusmehhanismi loomisele. Majandus- ja rahandusolukord on praegu raske ning meil tuleb majanduse kooskõlastamiseks ja järelevalveks võtta konkreetseid meetmeid. See mehhanism ja tagatisfond on aga ette nähtud vaid euroala liikmetele ning euroalasse mittekuuluvad riigid on kõrvale jäetud, põhjustades sellega ELi suuremat killustatust. Minu arvates peab EL näitama üles suuremat solidaarsust ning toetama nii euroalasse kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid riike, et viimased saaksid ELi täieõiguslikeks ja võrdseteks liikmesriikideks võimalikult kiiresti. Niiviisi saaksime kaotada ka ajutise erinevuse ELi ühinemislepingus ja aidata kaasa ühtlasema ELi loomisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut muuta Euroopa Liidu toimimise lepingut seoses stabiilsusmehhanismiga euroala jaoks ja mille Euroopa Parlament heaks kiitis, on oluline eesmärk, millega suurendatakse majanduse ühtsust ja konkurentsivõimet ning stabiliseeritakse finantssüsteemi. Andsin muutmisele poolthääle, arvestades euro tähtsust säästvat majanduskasvu käsitlevas Euroopa poliitilises ja majanduslikus kavas. Euroala stabiliseerimine on strateegilise tähtsusega ning usun, et Euroopa peab võtma meetmeid selle tugevdamiseks, edendades ELi 2020. aasta strateegias seatud eesmärkide taustal oma majanduse juhtimist. Ja veel usun, et alaline stabiilsusmehhanism peaks toetuma ELi institutsioonidele nii sellepärast, et sel viisil oleks võimalik vältida topeltstruktuuride loomist, kui ka sellepärast, et kui luuakse mehhanism, mis on väljaspool ELi institutsioonilist raamistikku, kujutab see endast ohtu asutamislepingutel põhineva süsteemi terviklikkusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. − Andsin kogu ettepanekule vastuhääle, sest arvan, et see ei lahenda probleeme. Nõustun Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni seisukohaga, et kavandatud muudatused loovad võimaluse sekkuda sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste süsteemi kogu Euroopas. Ma ei nõustu aga otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Minu arvates tuleks kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust, et soodustada asjakohast ja põhjalikku arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja aluslepingute teiste võimalike muudatuste üle, näiteks seoses sotsiaalse arengu klausliga. Ja lõpuks palun kõigil liikmesriikidel võimaldada rahvahääletuse korraldamine aluslepingu muutmise ettepanekute kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Olen seisukohal, et stabiilsusmehhanism on liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro, seoses ühisraha kindlustamise ning Euroopa poliitilise ja majandusliku projekti toetamisega ülitähtis. Ühisraha tugevdamine ja selle stabiilsuse tagamine annab turule kindlustunde ning võib euro kasutuselevõtu muuta uute liikmesriikide jaoks ahvatlevamaks. See asjaolu on tähtis Euroopa majanduskasvu ja arengu jaoks ning ma toetan nimetatud väärtusi täielikult. Sellest tulenevalt hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Olen rahul tulemusega, mille Euroopa Parlament saavutas läbirääkimistel nõukoguga ning seepärast toetasin aluslepingu muutmist. Stabiilsusmehhanismile õigusliku aluse andmine on euroala viivitamatu ja pikaajalise stabiilsuse jaoks otsustava tähtsusega. Nõukogu kinnitas, et tulevikus täidavad Euroopa Parlament ja komisjon sisulisemat osa, mis on minu arvates väga oluline. Ehkki kiidan selle lepingu muutmise heaks, olen siiski väga mures majanduse juhtimise praeguste ettepanekute pärast ning kuigi annan raportile poolthääle, ei toeta ma sellega praeguseid majanduse juhtimise meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Uus Euroopa stabiilsusmehhanism eeldab Lissaboni lepingu muutmist, et selle lisamine ELi institutsioonilisse raamistikku oleks õiguslikult kehtiv. Usume, et sellega peaks kaasnema ka stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate ja korrigeerivate sätete ning keskpika ja pikaajalise konkurentsivõimega seotud meetmete tugevdamine. Teisiti öeldes tuleks tugevdada meetmeid, mille abil saab edendada Euroopa ühist lahenduste otsimist, et käsitleda paremini liikmesriikidevahelisi makromajanduslikke kõikumisi ja tagada nende säästev majanduskasv. Euroopa stabiilsusmehhanism on seega kõikehõlmava uute meetmete paketi tähtis osa (koos Euroopa poolaasta ja ELi 2020. aasta strateegiaga), millega tahetakse luua uus raamistik majandus- ja rahanduspoliitika edendamiseks ja koordineerimiseks ning eelarvedistsipliini parandamiseks. Et tagada kooskõla demokraatliku otsustamisprotsessi kesksete põhimõtetega, nagu läbipaistvus, parlamentaarne kontroll ja demokraatlik vastutus, tuleb Euroopa Parlamenti asjakohaselt teavitada ja ta protsessi kaasata. Peale selle jagame arvamust, et kõikide liikmesriikide parlamendid peavad osalema protsessis täielikult kooskõlas oma eelarve- ja kontrolliõigusega, et parandada vastu võetud otsustega seotud läbipaistvust, vastutust ja kohustusi, sealhulgas Euroopa tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Raportiga toetatakse Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi euroala liikmesriikide eelarve ja poliitiliste reformide üle teostatava kontrolli institutsionaliseerimist. Selles ei räägita sõnagi sotsiaalsest ebavõrdsusest, mille tõttu kodanikud kannatavad, et saaks kasutada Euroopa stabiilsusmehhanismi raames antavat finantsabi. Samuti ei mainita selles asjaolusid, mis põhjustasid kriisi, mille tõttu pidid liikmesriigid nõustuma oma rahva rahast ilma jätma, et rahustada finantsturge. Veelgi halvem on see, et raportiga toetatakse võimu kuritarvitamist – kasutatakse Lissaboni lepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust, et püüda hoiduda võimalikust rahvahääletusest. Meie fraktsioon on ainus, mis erineb teistest ja nõuab kõikides liikmesriikides rahvahääletuse korraldamist. Teie Euroopa oligarhid kardavad demokraatiat. Ja selleks on neil põhjust, sest Euroopa rahvad tahavad Põhja-Aafrika rahvaste eeskujul öelda selgelt välja, mida nad asjast arvavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Peaksime võitlema kõhklusteta riigivõla kriisi vastu, mis mõningaid euroala riike mõjutab. Mõnes vähem tõsises olukorras ei nõustuks ma alles äsja jõustunud Lissaboni lepingu kavandatud muutmisega.

Seekord tuleb euroala stabiliseerimiseks ette nähtud ajutistest meetmetest minna kaugemale ning ei ole kahtlustki, et ELil tuleb tugevdada liikmesriikide riigivõla kriisi vastu võitlemise vahendeid. Seda arvestades on hädavajalik muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 ning luua alaline stabiilsusmehhanism, mida rakendatakse raskustes olevate liikmesriikide abistamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Andsin raportile vastuhääle, sest see ei lahenda mitte mingil juhul praegust majanduskriisi. Kavandatud muudatused soodustavad sotsiaalse dialoogi nurjumist. Ma ei nõustu ka otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Minu arvates tuleks aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust kasutada selleks, et soodustada põhjalikku arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja teiste võimalike meetmete, näiteks sotsiaalse arengu klausli üle. Ja lõpuks kutsume liikmesriike üles looma pinnast aluslepingu võimalikke muudatusi käsitlevate rahvahääletuste jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. (HU) Esindan euroalal riiki, mis varem ei toetanud laenu andmist Kreekale. Selle otsusega ei olnud mõistagi keegi rahul. Loodan siiralt, et niisuguseid otsuseid ei tule väga sageli teha. Kriis ei säästnud ei euroala ega ka ELi, kuid meie ühisraha on tõestanud oma vastupidavust juba mitmel korral. Sellega tagatakse ühisraha kasutajatele ühtsus ja kaitse, mille üle võime ELi saavutusena tõesti uhked olla. Just sellepärast peaksime kaitsma oma raha majanduse tulevaste kõikumiste vastu asjakohase õigusraamistikuga. Tänu aluslepingu praegusele muutmisele asendatakse ajutine stabiilsust tagav vahend Euroopa stabiilsusmehhanismiga. Mehhanismi reformimine annab hädasolijaile uue võimaluse ja sellepärast loodan, et seda kasutatakse harva. See on üks viimaseid hetki, mil saame kooskõlastada oma majandus- ja rahandussüsteeme. Toetasin seda väga realistlikku ja tulemuslikku lahendust oma hääle andmisega. Nagu Euroopa Parlament varemgi on öelnud, tuleb käsitleda kriisi struktuurilisi põhjusi. Vältida tuleb niisuguse olukorra kordumist nagu me hiljuti kogesime.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroala võlakriis on toonud esile vajaduse luua võimalikult kiiresti majandusliit ja kehtestada majanduse juhtimine. Euroopa stabiilsusmehhanism on oluline osa meetmest, millega tahetakse parandada eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist. See on esimene samm usaldusväärse majandusjuhtimise kehtestamiseks vajalike muudatuste tegemisel.

Alalise stabiilsusmehhanismi alus on valitsustevaheline kokkulepe, mis tähendab kahjuks seda, et kehtib ühehäälsuse põhimõte. See on ohtlik käsitlusviis, sest võib mängida trumbid kätte euroskeptikutele. Ideaalsel juhul oleks tulnud kaasata see mehhanism ühenduse süsteemi.

Komisjon peaks liikmesriikide nõusolekul saama hallata alalise stabiilsusmehhanismi eesmärke, selle asemel et olla pelgalt tehnilise järelevalvaja rollis. Ja lõpetuseks, arvan, et ehkki kõnealusel juhul on vaja kasutada lihtsustatud läbivaatamismenetlust, usun, et see peab olema erandjuhtum.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin resolutsioonile poolthääle, sest see on oluline kogu ELi jaoks, et taastuda kurnavast majanduskriisist. Sellest tulenevalt tuleb luua niisugune mehhanism, mis stabiliseeriks euroala ning tagaks selle tulemusliku ja tõhusa toimimise ning arengu. Euroopa stabiilsusmehhanism on alaline toetusvahend, mille raames abistatakse kriisist mõjutatud euroala liikmesriike. Selleks et nimetatud mehhanism toimiks tõhusalt, tuleb see kehtestada täielikult ELi institutsioonilises raamistikus. Eelkõige tuleb tagada, et see oleks algusest peale kättesaadav kõikidele liikmesriikidele – ka neile, mille rahaühik ei ole euro. Minu arvates tuleks rakendada finantsmeetmeid, mis annaksid võimaluse osta nende riikide võlakirju, millel on probleeme suure võlakohustusega. Sellega soodustataks nende juurdepääsu finantsturgudele ning kiirendataks ühtlasi nende majanduse elavnemist. Nõustun ettepanekuga, et mehhanismi haldamises peaksid osalema ka teised ELi institutsioonid ning et komisjonile tuleks anda rohkem volitusi, et rakendada tõhusalt ELi laiendatud tegevust selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Andsin poolthääle raportile, mis käsitleb aluslepingu muutmist seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. Loodan, et liikmesriigid langetavad kiiresti otsuse selle üksikasjade ja tingimuste kohta. Ma ei arva aga, et arutelu sellega piirdub. Usun, et lähikuudel ja -aastatel seisame vastamisi küsimusega, kas ja kuidas seda vahendit kasutada. Pean siinjuures silmas näiteks eurovõlakirju. Praeguses olukorras, mil liikmesriikidel palutakse ühest küljest rakendada rangeid eelarvemeetmeid, et vähendada eelarvepuudujääki ja võlga, ning samal ajal maksta ka osamakseid stabiliseerimisfondi, on tõeline oht, et süsteem variseb kokku ning liikmesriigid ei tule enam enda rahastamisega toime. Euroopa majandust ei saa elavdada, kui me ei kasuta majanduse taastamiseks euro tugevust rahvusvahelistel turgudel ja samal ajal ka sellest tulenevat paremat krediidireitingut. Vahendite ühendamine Euroopa tasandil võimaldab liikmesriikidel kärpida kulusid, vältida kulude kattumist ja saada investeeringuilt suuremat tulu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) ELi majanduse juhtimise edendamisest on saanud esmatähtis ülesanne, eriti maailmamajanduse praeguses olukorras. Kui Lissaboni leping 1. detsembril 2009. aastal jõustus, ei oodanud keegi, et seda tuleb juba lähiajal muuta. Kuid hästi teada erakordsed finants-, majandus- ja nüüd ka sotsiaalsed olud on otsustavad tegurid selle muutmiseks, millel on ka enamuse poliitiline toetus.

Sellele vaatamata tahan rõhutada, et lihtsustatud läbivaatamismenetluse kasutamine ei tohi olla aluslepingu tulevaste läbivaatamiste pretsedent, kui puuduvad tõeliselt erakordsed tingimused, nagu need, mida praegu kogeme. Nõustun, et euroala liikmesriikidele on vaja kooskõlastatud ja sidusat majandus- ja rahanduspoliitikat, mis võiks tagada euroala ühtekuuluvuse ja stabiilsuse. Niisiis andsin poolthääle sellele raportile, millega tahetakse muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 ning luua Euroopa alaline finantsstabiilsusmehhanism, et tagada stabiilsus ja anda finantsabi teatud tingimustel, eeskätt range analüüsi ning majanduse ja rahanduse elavdamise programmi rakendamise alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Täna hääletasime Brüsselis Euroopa Parlamendi lühikese osaistungjärgu raames raporti üle, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro.

16. detsembril 2010. aastal otsustas Euroopa Ülemkogu konsulteerida Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni artikli 48 lõikes 6 sätestatud lihtsustatud läbivaatamismenetluse alusel Euroopa Parlamendiga, et käsitleda ettepanekut muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. Kolleegide Broki ja Gualtieri koostatud ettepaneku eesmärk on lisada üks lõige, mille alusel oleks liikmesriikidel, mille rahaühik on euro, võimalus võtta vajaduse korral kasutusele mehhanism, et kindlustada euroala kui terviku stabiilsust. Selles on sätestatud, et vajalikku finantsabi antakse mehhanismi raames üksnes rangete tingimuste alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Täna hääletusel olnud raporti kohaselt

1) rõhutab Euroopa Parlament, et nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro, on ELi ainupädevuses ning see on olnud ühenduse põhimõte alates Euroopa Liidu lepingust, ja

2) seda, kui oluline on euro nii Euroopa Liidu poliitika kui ka majanduse jaoks, ning ta peab väga tähtsaks kõikide liikmesriikide väljendatud kindlat toetust euroala stabiilsusele ja liikmesriikide poolt üles näidatud vastutustundlikku ning solidaarset suhtumist.

Samal ajal on ta seisukohal, et tuleb minna kaugemale euroala stabiliseerimiseks mõeldud ajutistest meetmetest ning Euroopa Liit peab kehtestama oma enda majandusjuhtimise meetmed, sealhulgas niisuguste põhimõtete ja vahendite abil, mis on välja töötatud säästva majanduskasvu edendamiseks liikmesriikides, ning et stabiilsuse ja majanduskasvu pakti tugevdamine, Euroopa poolaasta, ELi 2020. aasta strateegia ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 muutmine stabiilsusmehhanismiga seoses on ainult esimesed selles suunas tehtavad sammud.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan selle resolutsiooni sõnastust, sest usun, et eurot käsitlev rahanduspoliitika peab olema ka edaspidi Euroopa institutsioonide ainupädevuses, sest nii on võimalik vältida topeltstruktuuride loomist, mis mõjuks Euroopa integratsioonile kahjulikult.

Kõik liikmesriigid kooskõlastavad praegu majanduspoliitikat vastavalt meetmetele, mille on kehtestanud Euroopa institutsioonid kogu euroala stabiliseerimiseks. Nõukogu kõnealuse otsuse eelnõuga võidakse luua euro stabiilsust käsitlev otsustusmehhanism, mis on väljaspool Euroopa Parlamendi ja komisjoni pädevust. Sellepärast on stabiilsusmehhanism ühine lahendus majanduskasvu ja sotsiaalse arengu probleemidele, et soodustada euro kasutuselevõttu ka teistes liikmesriikides. Loodan, et alalise stabiilsusmehhanismi loomine ja toimimine aitab edendada kogu Euroopa institutsioonilist raamistikku – vajaduse korral ka tõhustatud koostöö menetluse abil, et tagada kõikide otsuste läbipaistvus.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. − Andsin kogu ettepanekule vastuhääle, sest arvan, et see ei lahenda probleeme. Nõustun Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni seisukohaga, et kavandatud muudatused loovad võimaluse sekkuda sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste süsteemi kogu Euroopas. Ma ei nõustu aga otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Minu arvates tuleks kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust, et soodustada asjakohast ja põhjalikku arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja aluslepingute teiste võimalike muudatuste üle, näiteks seoses sotsiaalse arengu klausliga. Ja lõpuks palun kõigil liikmesriikidel võimaldada rahvahääletuse korraldamine aluslepingu muutmise ettepanekute kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Andsime kogu ettepanekule vastuhääle, sest arvame, et see ei lahenda probleeme. Nõustume Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni seisukohaga, et kavandatud muudatused loovad võimaluse sekkuda sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste süsteemi kogu Euroopas. Me ei nõustu aga otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Meie arvates tuleks kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust, et soodustada asjakohast ja põhjalikku arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja aluslepingute teiste võimalike muudatuste üle, näiteks seoses sotsiaalse arengu klausliga. Ja lõpuks palume kõigil liikmesriikidel võimaldada rahvahääletuse korraldamine aluslepingu muutmise ettepanekute kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Liikmesriike mõjutav riigivõla kriis sunnib ELi läbi vaatama oma majandusstrateegiat. Liidu majanduse juhtimine on järk-järgult saamas tegelikkuseks. Vaja on euroala liikmesriikide kooskõlastatud ja sidusat majandus- ja rahanduspoliitikat – tõelist euro pakti. Nii sel põhjusel kui ka euroala stabiilsuse tagamise pärast on selle raporti eesmärk muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 ning luua alaline Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, et tagada stabiilsus ja anda finantsabi teatud tingimustel, eeskätt range analüüsi ning majanduse ja rahanduse elavdamise programmi rakendamise alusel.

Annan muutmisele poolthääle sellepärast, et minu arvates on oluline institutsionaliseerida seda Euroopa mehhanismi ning ühtlasi muuta ka paindlikumaks. Sellele vaatamata tahan rõhutada, et nimetatud mehhanismis tuleb arvestada Euroopa institutsioonide pädevust, seega ei tohi luua neist eraldi olevat institutsioonilist raamistikku. Praegused sündmused nõuavad, et liikmesriigid, eriti euroala riigid, võtaksid tõsise ja realistliku seisukoha. Pean aga siiski toonitama, et lihtsustatud läbivaatamismenetlus ei tohi olla tulevaste aluslepingu läbivaatamiste pretsedent.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. (DE) Andsin poolthääle Euroopa Liidu toimimislepingu lisale, sest see avaldab endastmõistetavalt mõju majanduse juhtimisele ning edendab euroala ühtekuuluvust seoses ühise rahanduspoliitikaga. Pealegi on õige, et ükski riik ei saa soodustusi ning hea ja halva võla vahel ei tehta vahet. Põlvkondadevaheline kokkulepe tähendab seda, et võlg kandub alati edasi järgnevatele põlvkondadele ning piirab nende tegutsemisvabadust ja tulevikuväljavaateid.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Liikmesriigid on kohustatud kontrollima majanduskasvu pidurdumist finantskriisi tagajärjel ning seetõttu on liikmesriikide eelarved kokku kuivanud. Sellepärast on tekkinud suured riigivõlad, mis on omakorda põhjustanud aktiivset spekuleerimist. Seda arvestades oli vaja muuta Euroopa stabiilsusmehhanism alaliseks mehhanismiks. Mul on hea meel selle vahendi institutsionaliseerimise üle, sest see näitab selgelt euroala liikmete solidaarsust ning kutsub neid tegutsema vastutustundlikumalt. Mehhanismi kasutuselevõtuga abistatakse suurtes rahalistes raskustes olevaid liikmesriike ning mehhanismi tingimuste kohaselt peavad need riigid vastutasuks vähendama eelarvepuudujääki. Kuna kõnealuse mehhanismiga rakendatakse mõne liikmesriigi riigivõla kohustuste haldamise suhtes ühist käsitlusviisi ja ühtlustatakse nende majandust, on see mehhanism tegelikult osa ulatuslikumast strateegiast, s.o euroala majanduse juhtimisest, mida meie fraktsioonist enamik toetab. Me ei räägi siinjuures teoreetilisest vahendist või osavast Euroopa manöövrist, vaid konkreetsest vajadusest ja tõelistest edusammudest Euroopa jaoks. Sellest strateegiast sõltuvad meie raha tugevus ning meie võime importida väikeste kuludega ning meelitada Euroopasse investoreid.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Broki ja Gualtieri raportis on selge sõnaga öeldud, et nõukogu – ja seega ka liikmesriigid – ei ole rakendanud stabiilsuse ja kasvu pakti täielikult ega kasutanud kõiki paktis sisalduvaid stabiliseerimisvõimalusi. Selle raportiga annab Euroopa Parlament komisjonile oma toetuse ja kiidab tingimusteta heaks tema „kavatsuse tagada järjepidevus tulevase mehhanismi ja ELi majandusjuhtimise vahel”, et hoida edaspidi ära niisugused kriisid nagu praegune. Juba raporti lõikes 3 on öeldud, et Euroopa Parlament on seisukohal, et stabiilsusmehhanism „on oluline osa meetmetest, mille eesmärk on kujundada uus raamistik, mis suurendab eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist”. Jagan seda paljude kolleegide seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Ühisraha on andnud Euroopale suurema vabaduse. Vabadus peab aga käima käsikäes vastutusega. Selles probleem peitubki. Mõned liikmesriigid ei võtnud oma osa vastutusest ühisraha ees väga tõsiselt. Nüüd tuleb neil raha juurde laenata, et võlgu järk-järgult tagasi maksta, kuid pangad ei usalda neid enam. Vastutustundlikult tegutsenud riikidel oli valida, kas lasta võlgu olevatel riikidel minna pankrotti või näidata nende suhtes üles solidaarsust. Ustava eurooplasena on mul hea meel, et solidaarsuse põhimõte peale jäi. Loodan siiski, et uut mehhanismi kohaldatakse ettevaatlikult, et vältida olukorda, mida praegu näeme, kus nii Kreeka kui ka Iirimaa paluvad peale esialgse summa veel laenu juurde. Samuti loodan, et abivajajad või need, kes otsivad mugavat ettekäänet maksude ühtlustamiseks või liikmesriikide suveräänsuse vähendamiseks muul viisil, ei kasuta meie solidaarsust kurjasti.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika