Istungi stenogramm

Kolmapäev, 23. märts 2011 - Brüssel

22. Üldised tariifsed soodustused (arutelu)

  Juhataja. Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Helmut Scholzi koostatud raport ettepaneku kohta vastu võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 (KOM(2010)0142 – C7-0135/2010 – 2010/140(COD)) (A7-0051/2011).

  Helmut Scholz, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud nõukogu eesistuja, volinik, head kolleegid! Arutame sel hilisel tunnil rahvusvahelise kaubanduspoliitika tähtsat aspekti. Selle olulisust arvesse võttes oleksin soovinud näha täis istungisaali, mille kõik kohad oleksid hõivatud. Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) on Euroopa kaubanduspoliitika suur saavutus. Avame sellega oma turu maailma vaeseimatele riikidele igasuguste kaupade, välja arvatud relvade jaoks. Selles tehakse ka arenguriikidele mitmete toodete puhul kaubandussoodustusi. Säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord (GSP+) on väärtuslik stiimulsüsteem, mis annab täiendavaid soodustusi arenguriikidele, kes ratifitseerivad ja rakendavad olulisi rahvusvahelisi lepinguid inim-, tööõiguste ja keskkonnakaitse kohta. Ent süsteemil on ka oma nõrgad küljed ja seda tuleb korrapäraselt ajakohastada.

Euroopa Parlament, partnerriigid, ettevõtted ja vabaühendused on esitanud stiimulsüsteemi täiustamiseks aastate jooksul palju olulisi soovitusi. Nüüd ootab kogu maailm, et komisjon avaldaks ettepaneku süsteemi nii vajaliku muutmise kohta. Selle ettepaneku esitamise tähtaeg oli 1. juuni 2010. Komisjon ei ole aga seda õigeaegselt esitanud ning see on jätnud asjaomased riigid ja ettevõtted nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool liitu ohtlikult ebakindlasse olukorda. Nüüd tuleb olemasolevat määrust muuta.

Te püüate päästa olukorda üleminekumääruse abil ja seda me homme, s.t neljapäeval, hääletamegi. Üleminekumäärus on pelgalt olemaoleva määruse kehtivusaja pikendamine. Sellega ei muudeta midagi, sellega ei täiustata midagi ja sellega ei rakendata Lissaboni lepingust tulenevaid uusi nõudeid. See on põhjustanud Euroopa Parlamendis lisaks üllatusele ka rahulolematust, mida ka mina raportöörina tundsin. Euroopa Parlamendi liikmete kohus on tagada Euroopa kodanike valitud esindajatele Lissaboni lepinguga antud õigustest, kohustustest ja samuti volitustest kinni pidamine. Meie ülesanne on kanda hoolt ka selle eest, et tollimaksu alandamisega paraneb tõepoolest arenguriikide olukord. Et kaitsta ELi partnereid liigpika menetluse tagajärgede eest, soovitasin alguses rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha määrusesse vaid need muudatused, mis on vajalikud selleks, et Euroopa Parlament saaks täita oma uut rolli.

Samas tahaksin toonitada, et minu arvates tuleb nii GSP kui ka GSP+ süsteemid tervikuna ümber sõnastada. Pingelistel kohtumistel nõukogu ja komisjoniga, kus olid arutlusel Lissaboni lepingust tulenevad üleminekumäärust mõjutavad õiguslikud küsimused, otsustas Euroopa Parlament astuda suure sammu usaldusväärsuse poole. Siinkohal tahaksin avaldada veel kord siirast tänu rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehele professor Moreirale lakkamatute jõupingutuste eest vahendaja rollis ning samuti teile, lugupeetud volinik, komisjoni kinnituse eest, et põhimuudatusi – eriti neid, mis on seotud Euroopa Parlamendi teavitamise ja kaasamisega – võetakse praktikas arvesse. Seetõttu otsustasime loobuda kõikidest oma ettepanekust, et võimaldada üleminekumäärusel jõustuda nii ruttu kui võimalik. Tegime seda eelkõige meie partnerite ja asjassepuutuvate ettevõtete huvides.

Komisjoni kinnitus hõlmab lubadust teavitada Euroopa Parlamenti tulevikus täielikult, viivitamata ja nõukoguga üheaegselt GSP tähtsate aspektidega seotud tööst ja kõikidest muudatustest ning jagada parlamendiga kõiki GSPga seotud dokumente. Komisjon kannab hoolt ka selle eest, et Euroopa Parlamendile antakse teada igast artikli 16 lõike 3 kohasest sooduskorra peatamisest, s.h artikli 17 kohastest komisjoni uurimisaruannetest ning artiklite 20 ja 21 kohastest kaitseklauslitest enne nende jõustumist.

Meile valmistab heameelt Omnibus I esitamine ja komisjoni valmisolek alustada põhjalikku arutelu selles tehtud ettepanekute üle. Samas tahaksime komisjonile meelde tuletada, et kiiresti tuleks esitada Omnibus II.

Lõpetuseks soovin rõhutada veel kord, et Euroopa Parlament on teinud üleminekumääruse puhul järeleandmise. Me ei tohi unustada, et peame võitlema Euroopa Parlamendis oma õiguste põhjaliku ja jätkuva rakendamise eest.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, lugupeetud raportöör!

nõukogu eesistuja. Austatud juhataja, lubage mul jätkata inglise keeles – mõistete selguse huvides oleks see sobilikum. Alates sellest, kui komisjon esitas oma ettepaneku pikendada teatud ajaks praeguse GSP määruse kehtivust ehk tegi oma niinimetatud üleminekuettepaneku, on nõukogu pidevalt rõhutanud Euroopa Parlamendis vajadust võtta see ettepanek kiiresti vastu. Sellega oleks tagatud, et arenguriikide ja vähem arenenud riikide suhtes kohaldataks edasi Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava, mis on arenguriike käsitleva ELi kaubanduspoliitika põhiosa.

Nõukogul on hea meel näha, et täna tehakse siin Euroopa Parlamendis esimene samm selle poole, et ettepanek esimesel lugemisel vastu võtta. Me võtame võimalikult ruttu vajalikud meetmed, et kinnitada institutsioonidevahelist kokkulepet teie täna vastu võetud seisukoha põhjal. Samal ajal ootab nõukogu huviga, et komisjon tutvustaks peatselt Euroopa Liidu GSP põhjalikku läbivaatamist käsitlevat ettepanekut.

Peaksime GSPd kohandama, et aidata paremini selliseid areneva majandusega riike, kes soodustusi kõige enam vajavad, ning tagama, et see muutub hea valitsemistava eest stiimulite pakkumise läbi veelgi tõhusamaks arengu- ja välispoliitikavahendiks. Seda arvesse võttes väljendab nõukogu valmisolekut teha Euroopa Parlamendiga head koostööd, et luua ajakohane, ulatuslik ja täielikult toimiv õigusraamistik, millest oleks kasu arenguriikide vajaduste täitmisel.

Lubage mul kasutada lõpetuseks võimalust avaldada eesistujariigi nimel täielikku tunnustust rõõmustavate ja edasiviivate jõupingutuste eest, mida tegid nii rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees Vital Moreira kui ka teema raportöör Helmut Scholz, et jõuda ettepaneku suhtes kokkuleppele.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan südamest toetuse eest, mida avaldati rahvusvahelise kaubanduse komitees ettepanekule pikendada üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse kehtivust. Meie eriline tänu kuulub raportöörile Helmut Scholzile ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehele Vital Moreirale valmisoleku eest leida pragmaatiline lahendus, et reageerida Euroopa Parlamendi muredele, mis on seotud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte käsitlevate uute eeskirjade kohaldamisega olemasoleva GSP määruse suhtes.

Mäletatavasti tehti ettepanek pikendada määruse kehtivust selleks, et täita aeg, mis on vajalik Lissaboni lepingu jõustumisega kohanemiseks ja Euroopa Liidu tulevast GSP kava käsitleva uue määruse esitamiseks. Euroopa Parlamendi toetus, mida väljendab rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 3. märtsi hääletus, sillutab teed praeguse kava edasisele edukale kohaldamisele arenguriikide ja ELi hüvanguks. Sellega tugevdatakse ka Euroopa Liidu rolli ja kohustusi ELi arengupoliitika eesmärkide täitmisel.

Komisjon on võtnud kuulda Euroopa Parlamendi kõvasti ja selgelt välja öeldud muresid seoses GSP määruse otsustuslike aspektidega. Seoses sellega kinnitame taas oma täielikku ja aktiivset toetust Euroopa Parlamendile, et ta saaks täita kaubanduspoliitika vallas Lissaboni lepinguga ette nähtud rolli. Seetõttu on komisjon valmis arutama edasiviivalt Euroopa Parlamendi paaril viimasel nädalal väljendatud muret. See arutelu jätkub seoses komisjoni kahe ettepanekuga – Omnibus I ja Omnibus II – võtta vastu määrus, millega kohandatakse Lissaboni lepingu jõustumise valguses kaubanduspoliitikaalaste otsuste tegemist.

Samal ajal püüab komisjon kõigest väest, et täita Euroopa Parlamendi palvet saada täielikku teavet GSP oluliste aspektidega seotud töö kohta. Et Euroopa Parlament saaks täita kaubanduspoliitikas oma rolli tõhusalt, on see kahtlemata ülitähtis. Seepärast teavitab komisjon olemasolevatele nõuetele tuginedes Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata kõikidest olulistest muutustest ja jagab nendega kõiki GSPga seotud dokumente.

Lõpetuseks – ootame huviga seda, et saaksime liikuda parlamendiga peetavatelt edasistelt aruteludelt tulevase üldiste tariifsete soodustuste kava üle edasi uue määruse ettepaneku juurde, mis jõuab teieni maikuus. Pärast ettepaneku vastuvõtmist komisjonis olen valmis arutama teiega selle põhipunkte esimesel võimalusel.

  Béla Glattfelder, fraktsiooni PPE nimel. – (HU) Lugupeetud juhataja! Mul on väga hea meel, et tänu raportööri kompromissivalmidusele oli meil võimalik pikendada õigeaegselt tariifsete soodustuste kava kehtivusaega. Väga suur roll oli selles protsessis nõukogu eesistujariigil Ungaril. Kui meil ei oleks õnnestunud praegu tariifsete soodustuste kava kehtivust pikendada, oleks see mõjunud väga halvasti maailma kõige vaesematele riikidele. Ometi on kahetsusväärne, et Euroopa Komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile nii hilja ja meil ei olnud võimalik pidada siin sisukat arutelu. GSP määrus vääriks muutmist, sest tariifsed soodustused, mida me teeme maailma rikkaimatele naftaeksportijatele, näiteks Araabia Ühendemiraatidele või Saudi Araabiale, on põhjendamatud. On põhjust kaaluda, kas Venemaa, kes ei soovinud saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks ja kes kasutab välispoliitilise surve avaldamiseks väga sageli kaubanduspoliitikat, on kaubandusalaseid soodustusi väärt.

Samuti tasub kaaluda võimalust lisada tariifsete soodustuse kavva säästva arengu kriteerium. Praegu tehakse ju kaubandusalaseid soodustusi ka nendele riikidele, mis muidu takistavad rahvusvaheliste kliimakaitsekokkulepete vastuvõtmist või isegi ekspordivad Euroopa Liitu mittesäästval viisil toodetud kaupu, hävitades selleks tihti vihmametsi või põhjustades tohutut CO2-heidet. Minu arvates tuleks järgmises tariifsete soodustuste kavas käsitleda ka neid küsimusi.

  Vital Moreira, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Austatud juhataja! Kui me arutame siin selle üle, kui kaua praegune üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) veel kehtib, siis seetõttu, et komisjon ei ole suutnud täita oma kohustust ega esitada õigeaegselt ettepanekut kava põhjaliku läbivaatamise kohta.

Seepärast on oodata praeguse määruse jaoks üleminekuperioodi, et arenguriikidel – alates kõige vaesematest – säiliksid Euroopa turule sisenemisel rahvusvahelises kaubanduses tehtavad soodustused. On ülitähtis võtta ettepanek vastu täiendavate viivitusteta, et GSPst kasu saavad riigid saaksid seda kasu edaspidigi ning et kaubanduses osalejad saaksid arendada kaubandussuhteid vajaliku prognoositavuse ja õiguskindlusega.

Sellepärast olen propageerinud rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehe ja variraportöörina mõtet, et üleminek peab olema üleminek ja ei midagi muud – kui isegi Euroopa Parlament loobub selle määruse ajutisest vastavusseviimisest komisjoni rakendusaktidega ja annab meile lootust, et seda tehakse lähitulevikus niinimetatud omnibuse määruste abil.

Soovin toonitada, et selles valguses mõjutas raportööri, variraportööride ja parlamendikomisjoni ülejäänud liikmete otsus Euroopa Komisjoni võetud kohustust – mida volinik De Gucht täna kordas ja siiras tänu talle hoolimise eest – tagada kooskõlas Lissaboni lepingu ühist kaubanduspoliitikat käsitlevate sätetega nüüdsest Euroopa Parlamendile õigeaegne ja täielik teave iga praeguse määruse kohaldamisega seotud olulise sammu kohta.

Lõpetuseks veel tänusõnad raportöörile, volinikule ja ka nõukogule kompromissi eest, mis võimaldab Euroopa Parlamendil hoolitseda korralikult Euroopa huvide eest ja nende inimeste huvide eest, kes meie peale loodavad.

  Niccolò Rinaldi, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kolleegid! Üldiste tariifsete soodustuste kava on üks vähestest eristamismeetoditest, mis toob rahvusvahelises kaubanduses kasu arenguriikidele. See on tundlik vahend, mida tuleb kasutada võimalikult hästi.

Täna õhtul räägime kehtivusaja pikendamisest, mis tähendab, et pärast lõpliku ettepaneku esitamist lükatakse komisjoni tähtaeg edasi. Ent vahepeal ütleme, et seda vahendit tuleb käsitleda ettevaatlikult ja seda ka institutsioonidevahelistes suhetes. Seni pole Euroopa Parlamenti isegi Lissaboni eelse lepingu põhjal otsuste tegemisse alati täielikult kaasatud – seda ei tehtud näiteks Colombia ja Sri Lanka teemaliste arutelude ajal, mis lõid parlamendis kired lõõmama.

Peame võtma arvesse ka määruse rakendamise otsuse järelhindamise eeliseid. Milline mõju on tariifide vähendamisel, kuidas on lood sooduskorra peatamisega, millised on selle mehhanismid, milline on menetlus? Mõnikord võib nende küsimuste kohapeal kontrollimisel tulla ette üllatusi ja need võivad anda ideid kriteeriumite kohta, mis võimaldaksid muuta määruse võimalikult tõhusaks.

Mis puudutab tingimusi, siis maailm muutub ja selle vahendi puhul tuleb lähtuda rohkem nendes riikides valitsevatest oludest, kellele tariifseid soodustusi tehakse. Kõige olulisema inimõiguste austamise põhimõtte kõrval on vaja avaramat ettekujutust, milles – nagu märkis raportöör Helmut Scholz, keda ma raportiga tehtud hiilgava töö eest tänan – võetakse arvesse eri näitajaid: konfliktijärgset taastumist, naiste erilist olukorda, ametiühinguid, taastumist pärast loodusõnnetusi, keskkonnasäästlikkust ja rahvusvaheliste sotsiaalkokkulepete järgmist.

Kui me võtame vastu kombinatsiooni nendest kriteeriumitest, ei oleks ma üllatunud, kui koostatav soodustatud riikide nimekiri oleks senisest erinev ja vahest väärikamgi, ent me saame rääkida sellest uuesti siis, kui meil on lõplik ettepanek võtta vastu määrus.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Et praeguse üldiste tariifsete soodustuste kava kaotab aasta lõpus kehtivuse, on tähtis – nagu juba öeldud –, et komisjon esitaks uue ettepaneku kava ulatusliku läbivaatamise kohta õigeaegselt.

Praegu arutame vaid kehtivusaja pikendamist, mis on vajalik selleks, et tagada õiguskindlus ja kanda hoolt ühiste huvide eest. Selle teema tähtsus nii arenguriikide kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks – eelkõige nende jaoks, kelle majandus on nõrgem ning kelle tööstuslikele, põllumajanduslikele või sotsiaalsetele huvidele komisjoni edendatavates rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes alati tähelepanu ei pöörata – tingib vajaduse üksikasjaliku arutelu järele, et võtta arvesse selle kava võimalikke aspekte, tagajärgi ja mõju tulevasele määrusele, mille eelnõu peab jõudma Euroopa Parlamenti nii ruttu kui võimalik.

  Oreste Rossi (EFD). - (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meede puudutab üldiste tariifsete soodustuste kava, mis seisneb selliste kolmandate riikide imporditollimaksude vähendamises, kes võtavad rahvusvaheliste lepingute või kokkulepete alusel teatud kohustusi seoses niisuguste tundlike teemadega nagu tööalased õigused ja keskkond. Need nõuded tuleks korrapäraselt üle vaadata ja neid tuleks Euroopa Komisjoni ettepanekul ajakohastada, kuid kahjuks ei ole me täna siin selleks, et hääletada vanade eeskirjade muutmise, vaid nende kehtivusaja pikendamise poolt.

Sel tundlikul ajal, mil rahvusvaheline kriis ei ole mitte üksnes majanduslik, vaid ka poliitiline, on otsus mitte läbi vaadata ja ajakohastada nimekirja pääsemise või sellest välja arvamise tingimusi vastuolus Euroopa Liidu parimate huvidega. Ehkki Euroopa Komisjoni käitumine ei ole olnud kuigi sirgjooneline, hääletame siiski poolt, sest me usume vahendisse, millega toetatakse kolmandaid riike, kes tõusevad muude riikidega võrreldes esile strateegiliseks peetavates küsimustes.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Kuulasin sõnavõtte ja mõistan, et fraktsioonid on olemasoleva kava kehtivusaja pikendamises ühel nõul, ent samas loodavad nad näha võimalikult kiiresti uut kava. Seda soovime meiegi. Me tegeleme sellega. Nagu te teate, on enne seadusandliku ettepaneku tegemist vaja avalikku arutelu, mis võtab aega. Vaja on mõjuhinnangut, mis võtab aega. Sellele järgneb loomulikult selle ulatusliku teemaga seotud komisjonisisene otsustusprotsess.

Me räägime finantssüsteemist, mida kohaldatakse päris pikka aega. Me tahame muuta kava varasemast valikulisemaks, et saaksime aidata neid, kes seda tõepoolest vajavad. Praegu tehakse kava alusel soodustusi enam kui 150 riigile. See pole sugugi valikuline. Võib isegi küsida, mis kasu sellisest kavast on. Vaatame selle põhjalikult läbi.

Esitame oma ettepanekud paari kuu pärast. Seejärel on parlamendil võimalus neid meiega põhjalikult arutada. Tahaksin korrata ka meie lubadust hoida Euroopa Parlament toimuvaga täielikult kursis.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – Austatud juhataja! GSP reform on nõukogu ja eesistujariigi tähelepanu keskmes. Meie eesistumisajal algaval praeguse kava läbivaatamisel on Euroopa Parlamendil ja nõukogul ainulaadne võimalus kajastada maailmamajanduses toimuvaid põhjalikke muutusi, eelkõige tärkava turumajandusega partnerriikide enneolematut konkurentsivõime kasvu.

Eesistujariik võttis hoolikalt arvesse Niccolò Rinaldi väljendatud põhjendatud muret seoses GSP tõhusa rakendamisega. Nõukogu jääb ootama võimalust kaaluda seda ja ka mitmeid teisi küsimusi komisjoni peatse uut GSP kava käsitleva ettepaneku põhjal.

Lubage mul veel kord toonitada, kui tänulik ma olen raportöörile ja asjaomase parlamendikomisjoni esimehele Vital Moreirale koostöö eest. Minu meelest on see terve mõistuse võit – nad mõistsid, et küsimus oli kiireloomuline ja tähtis. Me tõepoolest ei tahtnud põhjustada mingeid õiguslikke probleeme. Minu jaoks on tegemist omamoodi näidisjuhtumiga. Ma väga loodan, et teiste küsimuste puhul, kus meil tuleb ette sarnaseid õiguslikke vaidlusi, on see väga hea näide nõukogu ja Euroopa Parlamendi paindlikest suhetest.

  Helmut Scholz, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud Enikő Győri, volinik! Kõigepealt soovin südamest tänada variraportööre edasiviiva koostöö eest. Nüüd, mil oleme üleminekumääruse vormilises küljes lõpuks kokku leppinud, tahaksin kasutada seda arutelu, et selgitada lühidalt mõnd tulevast määrust puudutavat nõuet.

Määruse uuel versioonil peaks olema kolm põhieesmärki: 1) suurendada kava tõhusust, 2) töötada välja eeskirjad paremini reguleeritud reformimiseks, mille puhul on tagatud ka soodustatud riikide kaasamine ning 3) tagada, et määruses antakse piisavalt kaalu parlamendile pandud ülesandele läbi viia demokraatlik kontroll. See hõlmab arengukomisjoni ettepanekuid.

Uus üldiste tariifsete soodustuste kava peaks olema selgem ja läbipaistvam. Tahaksin juhtida seoses sellega tähelepanu kolmele asjale. Esimene neist puudutab päritolureegleid. Üks peamisi põhjuseid, miks GSP alusel pakutavaid kaubandussoodustusi kasutatakse eriti vähim arenenud riikides liiga vähe, on selle kavaga kaasnevad päritolureeglid ja haldusmenetlused. Kava praeguse versiooni puhul on päritolureeglid sageli takistuseks paberil eksisteerivate soodustuste positiivsele mõjule. Naasin äsja Genfist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) parlamentaarselt konverentsilt ja see probleem oli seal arutatud küsimuste nimikirjas väga tähtsal kohal. Minu arvates peaks Euroopa Liit võitlema WTOs selle eest, et soodustuste kava seataks päritolureeglite ühtlustamisel esmatähtsaks aruteluteemaks.

Minu teine tähelepanek on seotud partnerriikidega. Siin tundub mulle eriti tähtis töötada välja selgemad kriteeriumid. Hea näide selliste kriteeriumite kohta on Gini indeks. Nagu juba mainitud, peame olema paindlikumad, et suuta reageerida tõhusamalt.

Minu kolmas mõte on seotud tehnilise abiga. Ainuüksi soodustustest ei piisa. Peame andma tehnilist abi kava mõju ja GSP kasutamise suurendamiseks.

See kõik on selleks, et täiustada soodustuste kava tervikuna. Tahaksin veel kord tänada kõiki asjaosalisi koostööalti suhtumise eest. Jätkan tänaste kinnituste põhjal rõõmuga koostööd komisjoniga.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Soovin rõhutada, et Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek ei ole üldiste tariifsete soodustuste kava reformimine, mida nõudis Euroopa Parlament oma 5. juuni 2008. aasta resolutsioonis, vaid üksnes praeguse eeskirjadekogumi kehtivusaja pikendamine. Seetõttu jagan raportööri arvamust vajaduse kohta vaadata see 2008. aastal koostatud määrus viivitamata läbi ja kohandada seda hiljem jõustunud Lissaboni lepingu sätetele. Tänu uuele aluslepingule on Euroopa Parlamendil kaubandusvaldkonnas uued volitused ning seepärast peab tal olema õigus soodustuste saamise kriteeriumite, soodustusi saavate riikide nimekirja ja GSP kava ajutise peatamise puhul sõna sekka öelda. Tulevikus peab aset leidma määruse üldine läbivaatamine, et kaasata soodustust saavaid riike tugevamalt neid mõjutavatesse ümberkorraldusprotsessidesse, anda tehnilist abi, aidata arendada nende institutsioonilist suutlikkust ning samuti selleks, et vaadata läbi päritolureeglid ja neid ühtlustada.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Üldiste tariifsete soodustuste kavaga (GSP) antakse 176 arenguriigile soodustingimustel juurdepääs Euroopa Liidu turule. Tariifide vähendamise või siseturule tollimaksuvaba juurdepääsu tagamisega saab kaubanduse abil aidata vähendada nendes riikides vaesust. Seepärast toetan üleminekumäärust, millega tagatakse GSP õiguslik järjepidevus, nii et selle kavaga pakutavad soodustused jäävad arenguriikidele kättesaadavaks. Kaubandus on ka tähtis ja tõhus vahend, mis annab kõnealustele riikidele võimaluse liikuda kiiremini õigusriigi ja demokraatia poole ning ehitada üles hästi toimiv majandus. Selle küsimuse tähtsust ja kiireloomulisust arvesse võttes pooldan määruse puhul kehtivusaja pikendamist ja kiireid edusamme.