Arutelud

Kolmapäev, 23. märts 2011 - Brüssel

24. ELi suhted Pärsia lahe koostöönõukoguga (lühiettekanne)

  Juhataja. Järgmine päevakorrapunkt on väliskomisjoni nimel Dominique Baudisi koostatud raport Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga (2010/2233(INI)) (A7-0042/2011).

  Dominique Baudis, raportöör. – (FR) Lugupeetud juhataja! Alustuseks soovin toonitada, et see raport on fraktsioonidega tehtud väga edasiviiva töö tulemus. Tahaksin tänada koostöö eest isiklikult Richard Howitti, Frieda Brepoelsit ja Franziska Katharina Brantnerit ning samuti Anneli Jääteenmäkit.

Nagu te teate, käsitletakse raportis Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) suhete üldist strateegiat.

Meie töö algas mitu kuud tagasi, seega enne praegu araabia maades aset leidvaid sündmusi. Sellest ajast saati oleme täheldanud kõikjal – ka Pärsia lahe piirkonnas – jõulisi meeleavaldusi, mis toimuvad selleks, et nõuda inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatia paremat järgimist.

Me käsitlesime kõiki praeguste sündmuste põhjuseid raportis ja parlamendikomisjonis vastu võetud muudatusettepanekutes juba oma töö alguses, enne ülestõusude puhkemist. Me mõistame hukka igasuguse diskrimineerimise – sealhulgas soolise ja usulise. Me rõhutame tööõiguse ning sotsiaalsete ja ametiühingute õigustega seotud küsimusi, südametunnistuse-, sõna- ja arvamusvabadust, naiste õigusi, vajadust reformida õigussüsteemi, surmanuhtluse ja kehavigastusi põhjustavate karistuste kaotamist ning poliitilisi õigusi.

Võttes arvesse seda, kuidas on arenenud sündmused Bahreinis ning meeleavalduste mahasurumist, samuti koostöönõukogu liikmetest naaberriikide sõjalist sekkumist, oleme koos variraportööridega ette valmistanud hulga suulisi muudatusettepanekuid, millega pakkuda toetust vabaduse eest võitlevatele meeleavaldajatele. Oleme toonitanud nende nõudmiste õiguspärasust ning mõistnud hukka Bahreini ametivõimude vägivaldse reaktsiooni, nagu ka GCC riikide sõjalise sekkumise meeleavalduse mahasurumises osalemise näol ning me väljendame tõsist muret võimulolijate käitumise pärast. Lõpetuseks pakume täielikku toetust demokraatiale ülemineku protsessile.

Selles raportis visandatakse endastmõistetavalt ka pikaajalised strateegilised väljavaated. Selles peatutakse võimalikul partnerlusel mitmes valdkonnas – geopoliitika, energia, haridus ja teadus ning piirkondlik lõimumine.

Geopoliitilisest vaatenurgast on tõsiseks ohuks selgelt Iraan. Asudes Iraani ja Iisraeli vahel, jäävad Pärsia lahe riigid konflikti korral paratamatult kaaskannatajateks. Need riigid on pannud meie peale suured lootused, et me püüaksime takistada tuumarelva ehitamist Iraanis. Pärsia lahe koostöönõukogu riikidel, mis moodustavad Araabia Liiga liikmesriikidest neljandiku, on rahuprotsessis väga tähtis roll. Pidagem meeles, et Araabia rahualgatuse taga on just nemad.

Mis puudutab energiat, siis on koostöönõukogu riigid Euroopa Liidu juhtivad naftatarnijad, seega sõltub EL nendest riikidest suurel määral, kuid nende naftavarud on vähenemas ja nad valmistavad tänu taastuvenergia arengule ette üleminekut. Võime pakkuda selles valdkonnas oma kogemusi.

Kui rääkida haridusest ja teadusest, siis need riigid on seadmas haridust üheks oma eelisvaldkonnaks. Et ülikoolide ja lektorite arv on piiratud, näeme mainekate Ameerika ülikoolide harude loomist. Vaatamata oma pühendumusele, on Euroopa Liit Ameerika Ühendriikidest väga palju maha jäänud. Näiteks eelmisel aastal tuli koostöönõukogu riikidest Erasmus Munduse programmi raames Euroopasse õppima vaid kaheksa üliõpilast.

Piirkondliku lõimumise valdkonnas on koostöönõukogu riikide edusammud aeglased. Et Euroopa Liit on tänu oma kogemustele targem, saame pakkuda abi, nõu ja oskusteavet. Lõpetuseks kutsume üles sõlmima vabakaubanduslepingut, mille üle on läbirääkimisi peetud rohkem kui kakskümmend aastat.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Pärsia lahe riikidel on märkimisväärne majanduslik potentsiaal, millega kaasnevad avaramad võimalused suuremaks koostööks Euroopa Liiduga. Pärsia lahe koostöönõukogu, nagu Euroopa Liitki, on huvitatud tõsiselt kaubandusliku koostöö parandamisest. See sõltub meie võimest edastada oma koostööeelised Pärsia lahe riikide esindajatele.

Meie vaated on mitmes rahvusvahelise julgeoleku majandusliku juhtimise või terrorismivastase võitlusega seotud küsimuses sarnased ja seetõttu oleks kahju piirata võimalikku koostööd vaid kaubandus- või majandusvaldkonnaga. Meile kõigile on muidugi selge, et meie praegusel koostööl Pärsia lahe riikidega on märkimisväärset kasvuruumi. Seega võib Pärsia lahe koostöönõukogu ja selle liikmesriikide suhtes rakendatavat ELi poliitikat käsitleva kõrgelennulisema kava koostamine koos majanduskoostööga kaasnevate kaubanduslike edusammudega tuua kaasa tihedama partnerluse ka mõõduka islamimaailma esindajatega. Need suhted võiksid olla keerulisel ajal selle tegevusega kaasas käiv huvitav ja väärt poliitiline boonus.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Lugupeetud juhataja! Ka mina pooldan Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahel jõustuvat vabakaubanduslepingut. Sellest piirkonnast võib saada kaubanduse vallas – sealhulgas seoses suurenevate naftatarnetega – Euroopa Liidu jaoks tähtis strateegiline partner. Minu arvates on oluline tugevdada majandussuhteid. Peame leidma Euroopa Liidu konkurentsivõime tagamiseks täiendavaid turge ja uusi partnereid, samas kui valdkondades, kus Euroopa Liidul juba on kaalukas roll, on meie esmatähtsaks ülesandeks suhted ametlikult jõustada. Kakskümmend aastat kestnud läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks on vaja mõlema poole edasiviivat, ent samas paindlikku suhtumist, et ühtlustada praeguseid üsna jäikasid seisukohti. Kui me tõepoolest leiame, et Euroopa Liit peaks olema võimeline konkureerima Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Indiaga, on tähtis imbuda ka sellistesse majandusvaldkondadesse ja turusegmentidesse, kus teised suurvõimud on ehk juba jõuliselt kanda kinnitanud, ning keskenduda olemasolevatele kaubanduseesmärkidele ja suurendada nende osatähtsust.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin minagi kiita Dominique Baudisi raporti eest. Euroopa Parlament toetab sel raskel ajal Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu läbirääkimiste jätkumist.

Sündmused Bahreinis näitavad, et nende kahe rahvusvahelise organisatsiooni vahelist poliitilist dialoogi tuleb hoogustada. Olen kahtlemata seda meelt, et need kuus Araabia riiki saaksid panna ühiskonna rahumeelsele muutumisele aluse inimõiguste olukorra parandamisega.

Samas mõjutavad ELi naftatarneid Vahemere piirkonna sündmused. Selles olukorras on liidu ja koostöönõukogu ühine tegutsemine ülioluline, et tagada energiavajaduste rahuldamine ja vältida naftahinna tõusu maailmaturul.

Leian ka seda, et kakskümmend aastat kestnud läbirääkimiste lõpuleviimiseks on aeg alla kirjutada vabakaubanduslepingule, mis tooks suurt kasu mõlemale poolele.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Oleme täna õhtul siin, et arutada Euroopa Parlamendi raporteid Pärsia lahe koostöönõukogu kohta. Ma mõistan, et mõned fraktsioonid oleksid eelistanud arutelu edasi lükata, et kajastada paremini strateegilist perioodi, mida araabia maad praegu läbivad.

On tõsi, et kui raporti koostamisega algust tehti, ei saanud keegi ette näha seda, milline on maailm täna, ega ka seda, milliste katsumustega tuleb kogu araabia piirkonna riikidel ja inimestel rinda pista. Kooskõlas veendumusega, et kõik riigid on erinevad, pakub Euroopa Liit eri olukordade jaoks välja erisugused, kohandatud lahendused. Te kuulsite eile Cathy Ashtoni sõnu, et olgu tegemist Tuneesia, Egiptuse, Liibüa, Jeemeni või Bahreiniga, Euroopa Liidul tuleb teha palju eriti tähtsaid valikuid ja otsuseid.

Täna õhtul arutletavas raportis keskendutakse Pärsia lahe koostöönõukogule ja selle riikidele, mille seas on ka neid, kus rahvas kutsub üles võtma rohkem arvesse oma poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke huvisid. Pärsia lahe piirkonna valitsuste reageeringud on erinevad: märkimisväärsed finantspaketid, et leevendada kõige pakilisemaid ja sotsiaalseid vajadusi, poliitiliste reformide väljakuulutamine, teatud seadusandlike volituste loovutamine valitud organitele või avatus laiaulatuslikele ja kaasavatele riiklikele dialoogidele.

Ent oleme näinud ka vägivalda. Meie tänaõhtuse arutelu raames kehtib see eriti Bahreini kohta. Oleme jälginud sealset olukorda tähelepanelikult. Cathy Ashton on väljendanud korduvalt muret seoses teadetega tõsisest tänavavägivallast ja märkidega pingetest, mis on tingitud üha suurenevatest usulisest erimeelsusest. Ta on ärgitanud ka riigi julgeolekujõude austama inimõigusi ja põhivabadusi. Ta on tõstnud korduvalt häält, kutsudes üles dialoogile kui ainsale viisile edasi liikuda. Selleks on kasutatud mitmeid avalikke seisukohavõtte, mille tunnistajaks olete olnud, ja otseseid kontakte asjaomaste asutustega.

Meie jaoks on küsimus selles, kuhu see kõik välja viib? Mida peaks Euroopa Liit ette võtma? Kuidas me peaksime lugema teie raportit nende sündmuste taustal? Eile märkis Cathy Ashton, et ta eelistab isolatsioonile osalust, ja ma jagan seda vaadet. Teie raportis tehakse ettepanek luua rohkem kontakte ja ma olen sellega nõus. Mulle kui kaubandusvolinikule valmistaksid heameelt paremad võimalused kaubavahetuseks ettevõtjate vahel. Käes on aeg, mil meie, eurooplased, peame olema valmis edendama rohkem kontakte Pärsia lahe riikide rahvastega. See on ka aeg, mil peame olema eurooplastena valmis andma jaatava vastuse kõikidele palvetele, mis võidakse meile esitada sooviga, et Euroopa hõlbustaks reformideni viivat enneolematut dialoogi.

Me ei tohiks inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmise ees araks lüüa, kuid me ei tohiks ka dikteerida ega teistele peale sundida oma demokraatiamudeleid. Euroopa on kindlal veendumusel, et reformid peaksid tulema seestpoolt. Usun, et see peab paika ka Pärsia lahe koostöönõukogu riikide puhul. Minu asi ei ole Euroopa Parlamendile öelda, kuidas selle raportiga edaspidi ümber käia. Küll aga leian ma, et peame mõtlema strateegiliselt ning selle jaoks on vaja dialooge ja osalust.

Euroopa Liit peaks olema valmis pakkuma selles piirkonnas toimuvatele dialoogidele ja reformidele kogu oma tuge. Oleme nõus pakkuma reformidele poliitilist toetust ning konkreetsemate küsimuste käsitlemisel ka oskusteavet ja teadmisi. Meil oleks iga sellise võimaluse üle hea meel, kuid saame teha seda kõike vaid siis, kui selle piirkonna riigid meilt abi paluvad.

Lõpetuseks paar sõna vabakaubanduspiirkonna loomise kohta Pärsia lahe riikidega, mille eest ma otseselt vastutan. Usun, et kui kohapeal tekivad õiged tingimused, saame võtta edasiliikumisel aluseks ELi ühise sihi edendada Pärsia lahe koostöönõukogu riikide puhul kaubandussuhetega seotud eesmärke.

On ütlematagi selge, et nii valitsuste ja kodanike vaheliste poliitiliste kontaktide jõustamise kui ka kaubavoogude ja ettevõtete tõhusa toimimise eeltingimus on stabiilsus. Tänan tähelepanu eest. Eriti soovin tänada raportöör Dominique Baudisi.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. – (PL) Minu arvates on ülitähtis, et Euroopa Liit kujundaks Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) ja selle liikmesriikide jaoks välja sihikindlama poliitika, seda eriti ajal, mil Euroopa Liit on väljumas majanduskriisist, ja võttes arvesse loodusõnnetusi – Jaapanit tabanud maavärinat ja hiidlainet. Mul on hea meel, et raportiga on hõlmatud sellised teemad nagu energia selle kõige laiemas tähenduses, tööstus, teadusuuringud ja hariduse areng. Et tagada tihedam koostöö, peaks Euroopa välisteenistus seetõttu nägema nimetatud valdkonna jaoks ette rohkem töötajaid ja suurendama koostöönõukogu riikides diplomaatiliste esinduste arvu.

Leian ka seda, et peaksime tunnustama kõiki jõupingutusi, mida on vabakaubandusläbirääkimiste raames tehtud ohutute ja kindlate toorainetarnete tagamise nimel. Euroopa Liidu ja koostöönõukogu riikide koostöö peaks hõlmama täiendavat toetust üliõpilaste, teadlaste ja töötajate vahetusprogrammidele. Euroopa Parlament toonitab oma raportis, et Euroopa Liidu ja GCC vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine on edasisel koostööl meie Vahemere piirkonna partneritega esmatähtis küsimus. Seetõttu peaks Euroopa Liit töötama piirkondliku lõimumise toetamiseks välja asjakohase strateegia.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Tundub, et rahvas Pärsia lahe koostöönõukogu kuues riigis, mis on juhtumisi araabia riikide seas ELi kõige olulisemad kaubanduspartnerid, ei usu, et viimastel aastatel seal toimunud reformidest piisaks. Veel ei ole selge, mil määral oleks jätkuvate meeleavalduste lõpetamiseks abi kavast teha nendest kuuest riigist kahe kõige vaesema riigi majandusse tohutu rahasüst ja parandada nimetatud riikide sotsiaalseid tingimusi. Kuigi Pärsia lahe koostöönõukogu on seadnud kahtluse alla kolonel Gaddafi õiguspärasuse ja toetab mõtet lennukeelutsoonist, jätkub meeleavaldajate tulistamine Saudi Araabias, mis on samuti koostöönõukogu liikmesriik, ja ka Bahreinis on meeleavaldajaid koheldud jõhkralt. Isegi see, et Pärsia lahe koostöönõukogu saatis oluliste infrastruktuurirajatiste kaitseks Bahreini eriüksused, on vastuoluline, sest šiiitidest opositsioon kutsub rahvusvahelist üldsust üles kaitsma rahvast sõjalise sekkumise eest. Tundub, justkui oleks lennukeelutsooni kehtestamisega avanenud Pandora laegas. Euroopa Liit ei tohi lasta kiskuda end Lähis-Ida riikide siseasjadesse – see oht on olemas, sest tasakaal Bahreinis võib muutuda väga kiiresti. Oleme näinud seoses tagasivõtulepingutega, mis on lepingud väärt pärast riigipööret. Seepärast peaksime tungiva surve avaldamise asemel ootama, kuidas olukord edasi areneb.

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Tunnen Baudisi raporti vastuvõtmise üle heameelt, sest Euroopa Liit vajab praegu rohkem kui kunagi varem suhetes Pärsia lahe koostöönõukoguga (GCC) sidusat strateegiat. Esiteks mõjutavad selle organisatsiooni liikmesriigid üha enam araabia-moslemi maailma ja nad võivad mängida olulist rolli kultuuridevahelises dialoogis. Lisaks tuleks minu arvates võtta konkreetseid meetmeid, et tõsta piirkonnas liidu mainet ja edendada teineteisemõistmist. Selleks on võimalik panna muu hulgas alus ajakirjandus- ja audiovisuaalsektori koostööle, et leevendada Euroopa alase teabe nappust. Lõpetuseks arvan, et hiljutised sündmused Bahreinis sunnivad meid tuginema liidu ja koostöönõukogu suhetes kindlamalt inimõiguste ja põhivabaduste austamisele. Praegu tuleb tagada, et meeleavaldajate üleskutseid demokraatlikeks reformideks kuuldaks tõelise poliitilise dialoogi osana. Et lahendada hiljutised konfliktid – näiteks Bahreinis toimunu –, tuleb kaasata kodanikuühiskond ja mitte kasutada vägivaldset mahasurumist.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Vabakaubandusleping tähendab vähem tõkkeid vastastikusele koostööle ja kaubandusele. Seepärast ma seda lepingut põhimõtteliselt toetan. Pärsia lahe koostöönõukogusse kuuluvad riigid on kahtlemata kaalukad kaubanduspartnerid, eriti põhjusel, et nende valduses on meie ajastu elutähtsaim tooraine – nafta. Mulle valmistas samuti heameelt see, et raportis mainitakse kaubandusküsimuste kõrval ka meie kaubanduspartnerite tegematajätmisi inimõiguste vallas. Sellest hoolimata kõhklesin ma siiski pikka aega, kas raporti poolt hääletada. Mõned Pärsia lahe koostöönõukogus esindatud riigid on kahepalgelised. Meie näeme sõbralikult naeratavat nägu, mis väidab end olevat meie liitlane võitluses islami terrorismiga. Teine aga on varjatum ja kulutab igal aastal miljardeid dollareid niinimetatud usualase hariduse levitamisele, millega kutsutakse üles vägivallale kristlaste, juutide ja kõikide mittemoslemite vastu. Lõpuks hääletasin siiski raporti poolt, sest ootan, et kui komisjon hakkab islami riikides üksikasjalikult kontrollima kristlaste vastu suunatud vägivallajuhtumeid, ütleks ta meile, kes on sellise vaenuliku käitumise rahastamise taga.