Istungi stenogramm

Kolmapäev, 23. märts 2011 - Brüssel

1. Istungjärgu jätkamine

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

(Istung algas kell 15.10.)

  Juhataja. – Kuulutan neljapäeval, 10. märtsil 2011 katkestatud Euroopa Parlamendi istungjärgu taasalanuks.

2. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

3. Tervitus

  Juhataja. – Soovin öelda tere tulemast täiskogu istungite saali Itaalia silmapaistva riigitegelase ja Euroopa Ühenduse asutaja Alcide de Gasperi tütrele Maria Romana de Gasperile.

(Aplaus)

4. Presidentuuri avaldused

  Juhataja. – Teiseks tahan öelda, et meie kaugemas naabruses asuvatest riikidest Bahreinist, Süüriast ja Jeemenist tuleb murettekitavaid uudiseid. Kõikides nendes riikides on kasutatud jõudu demokraatiat nõudvate inimeste korraldatud meeleavalduste mahasurumiseks.

Valitsused, kes kasutavad oma kodanike vastu relvi, jäävad ilma igasugusest demokraatlikust õiguspärasusest. Vägivald tuleb lõpetada ning süüdlased kohtu alla anda.

Järgmiseks soovin teatada, et saime täna ühelt meie kolleegilt, Zoran Thalerilt, teatise Euroopa Parlamendi liikme ametist tagasiastumise kohta. Teine parlamendiliige, Ernst Strasser, on teatanud, et kavatseb Euroopa Parlamendi liikme ametist tagasi astuda järgnevate päevade jooksul. Kolmas parlamendiliige, Adrian Severin, lahkus Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist ning on nüüd fraktsiooni mittekuuluv liige.

Nende ametist tagasiastumiste aluseks olid ajakirjanduses ilmunud tõsised süüdistused mõningate Euroopa Parlamendi liikmete sobimatu käitumise kohta. Täna hommikul kutsusin kokku juhatuse erakorralise koosoleku, et olukorda arutada. Me kohtume õhtul uuesti, et arutelu jätkata.

Rääkides Euroopa Parlamendi juhatuse, ja usun, et ka enamiku siin saalis viibivate kolleegide nimel, tahan öelda, et jätkame kindlalt täisleppimatuse poliitikat niisuguse tegevuse suhtes, mille tõttu kolleegid ametist lahkuma pidid.

(Aplaus)

Head kolleegid! Teie valitud presidendina pooldan veendunult siinse parlamendi ja tema liikmete ausameelsust. Soovin teile meelde tuletada, kui suur avalik vastutus lasub meil inimeste ees, kes meid on valinud. Kodanikud on usaldanud meile õiguse teostada nende nimel võimu. Me ei tohi seda usaldust petta. Juhatus on otsustanud, et meil tuleb sellest kahetsusväärsest juhtumist õppida. Euroopa Parlament püüab kõik asjaolud kindlaks teha. Teeme täielikku koostööd kõigi pädevate asutustega, et välja selgitada kõik üksikasjad ja kontrollida kogu teavet. Juhatuse palvel hoian ühendust asjaomaste liikmete koduriikide välisministritega, et teada saada, mida on nende riikide õigusasutustel kavas ette võtta.

Euroopa Parlamendis peame hoolitsema selle eest, et tugevdame institutsioonisisest käitumisjuhendit edaspidiste niisuguste juhtumite jaoks ning see hõlmab mitut ranget sanktsiooni. Arvame, et hiljutised sündmused näitavad, et meil on vaja Euroopa Liidu institutsioonides tegutsevate huvirühmade jaoks õiguslikult siduvat käitumisjuhendit.

(Aplaus)

Ma teavitan teid sündmuste käigust.

  Sonia Alfano (ALDE). - (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Arvestades Euroopa Parlamendi otsusekindlust, tahtsin võtta teie ees sõna ja nõuda, et neist kolmest viimane parlamendiliige, kes ei ole veel tagasi astunud, seda samuti teeks.

Tänan teid ja Euroopa Parlamenti vankumatu ja kindla otsuse eest rakendada täisleppimatuse poliitikat, sest küsimus seisneb kõikide siinse parlamendi liikmete usaldusväärsuses ja meil tuleb meeles pidada eeskätt seda, et esindame 500 miljonit kodanikku, mitte lobirühmi. Tänan teid!

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Kiidan täielikult heaks teie range hoiaku. Loodan, et see kehtib ka ajakirjanike kohta, kes ei suuda torkimata jätta pahandust, et provotseerida kuritegevusele, ning kes rikuvad tõsiselt eetikanorme. Mis puudutab ülejäänud küsimusi, siis siinne parlament on niivõrd veendunud süütuse presumptsioonis, et ma ei hakka neid käsitlema.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin kõigepealt kaitsta ajakirjanikku. Arvan, et juhtunu eest tuleb avaldada kiitust. Austatud kolleeg Buzek! Kas te teate, et kaksteist juhtumit tuleb veel? Kas te ühineksite meie nõudmisega – mille Hans Peter Martini erakond soovib esitada –, et need kolleegid lahkuksid ametist enne, kui ajakirjandus nad avalikustab, et mitte põhjustada veelgi suuremat kahju suurepärasele Euroopa rahuprojektile?

Seepärast palun teil võtta juhatuses seda nõuet arvesse ja teavitada sellest ka fraktsioone.

  Joanna Senyszyn (S&D). – (PL) Lugupeetud juhataja! Ütlesite oma avalduses, et väljendate juhatuse ja Euroopa Parlamendi enamuse arvamust. See on aga kogu Euroopa Parlamendi arvamus. Oleme oma endiste kolleegide tegevuse vastu. Tänan teid.

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Kui üle-eelmist sõnavõttu ei oleks olnud, ei oleks ma sõna palunud. Usun, et täisleppimatuse poliitika kehtib kõikide Euroopa Parlamendi liikmete kohta. Seepärast soovin esitada järgmise küsimuse ja palun sellele selget vastust. Lugupeetud juhataja! Kas teie või Euroopa Parlamendi peasekretär võiksite kinnitada, et Euroopa Kohtu otsuse kohaselt tuleb kolleeg Martinil ebaseadusliku arvepidamise tõttu maksta Euroopa Parlamendile tagasi 168 000 eurot?

(Aplaus)

  Juhataja. – Head kolleegid! Teen ettepaneku minna meie päevakorra järgmise punkti juurde.

5. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

***

  Nirj Deva (ECR). - Lugupeetud juhataja! Arvestades asjaolu, et viimasel ajal on Jaapani maavärin ja sealsed kannatused jäänud tagaplaanile, siis kas ei oleks Euroopa Parlamendil kohane juhtida neile tähelepanu ning ühineda Jaapani inimeste ja ka nende demokraatlike põhimõtetega ning väljendada oma kaastunnet ühe vaikuseminutiga?

  Juhataja. – Eelmisel nädalal toimus meil Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy osavõtul kõikide Euroopa Parlamendi liikmete koosolek. Koosoleku alguses edastasin kogu Jaapani rahvale kaastundeavalduse. Rääkisin ka nende kohutavatest kannatustest. Tunneme Jaapani inimestele sügavalt kaasa. Samuti pidasime saalis leinaseisaku, et austada katastroofis hukkunute mälestust. Peale selle toimus lühike arutelu sellel teemal. Arvan, et siinne parlament on teinud kõik, mis vaja, et väljendada oma solidaarsust Jaapani inimestega. Tänan teid väga.

(Aplaus)

6. Fraktsioonide koosseis (vt protokoll)

7. Kodukorra tõlgendamine (vt protokoll)

8. Parlamendi koosseis

  Juhataja. – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis teavitas mind, et alates tänasest ei ole Adrian Severin enam nimetatud fraktsiooni liige. Seekord on tegemist ametliku teadaandega. Kodukorra artikli 211 lõike 3 kohaselt tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku tõlgendada artiklit 128 pealkirjaga „Menetlus Euroopa Liidu Kohtus” järgmiselt. Teil on võimalus tutvuda kogu tõlgendusega. Nimetatud tõlgendus loetakse vastuvõetuks, kui neljapäeva, 24. märtsi 2011. aasta istungi alguseks ei ole vastuväiteid esitatud. Niisiis on teil aega kuni homme hommikul kella 9.00ni, et esitada tõlgenduse kohta vastuväiteid. See on pikk ja ma ei hakka seda ette lugema. Sellele vaatamata on teil kõigil sellele juurdepääs.

Soovin teile veel ametlikult teada anda, et Zoran Thaler astus Euroopa Parlamendi liikme ametist tagasi 21. märtsil 2011. Kodukorra artikli 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt võttis Euroopa Parlament tagasiastumise teatavaks ning märkis, et ametikoht jääb nimetatud kuupäevast vabaks. Catherine Soullie astub Euroopa Parlamendi liikme ametist tagasi 24. märtsil 2011. Kodukorra artikli 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt võttis Euroopa Parlament tagasiastumise teatavaks ning märkis, et ametikoht jääb nimetatud kuupäevast vabaks. Peale selle teatasid Prantsusmaa pädevad asutused mulle, et alates 24. märtsist 2011 asendab Catherine Soullie’d Brice Hortefeux. Nagu ma aru sain, on Brice Hortefeux täna meiega siin. Härra Hortefeux, kas te olete saalis? Me ei näe teda, järelikult ei ole.

Kooskõlas kodukorra artikli 3 lõikega 2, võtab Brice Hortefeux kuni ajani, mil tema volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud, ja tingimusel, et ta on kirjutanud eelnevalt alla deklaratsioonile, mille kohaselt ei ole tal ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit, täievoliliselt osa Euroopa Parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest. Nüüd tahab Daniel Cohn-Bendit midagi öelda.

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Te teate sama hästi kui mina, et Brice Hortefeux Euroopa Parlamendi liikmeks saamise võimalus on õiguslikult vaidlustatud. Sellele vaatamata olen veidi pettunud, et Prantsuse valitsus ei oota, kuni tema staatust kontrollitakse. Kuna Brice Hortefeux ei ole andnud oma nõusolekut ega osalenud ka Strasbourgis uue koosseisu esimesel istungil, ei saa ta asendada liiget, keda ta asendada soovib.

Seepärast kutsun Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, kes väidab end rangelt seadust austavat, oodata ära õiguslik otsus selle kohta, kas Brice Hortefeux võib olla parlamendiliige või mitte. Vastasel korral on tegemist õiguslikult häbiväärse juhtumiga. Jääb mulje, justkui me ise sooviksime seda.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja! See ei ole esimene kord, kui kolleeg Cohn-Bendit, kes pidas ühte riigijuhti – peaministrit – võrdseks diktaatori Hugo Chaveziga, ei austa demokraatiat. Brice Hortefeux valiti 2009. aasta juunis Euroopa Parlamendi liikmeks. Selle vastu ei vaidle keegi. Sellel ajal määrati ta siseministriks. Prantsusmaa õigusaktide kohaselt võib Euroopa Parlamenti valitud esindaja, kes on asunud tööle valitsusse, saada pärast valitsusest lahkumist oma koha Euroopa Parlamendis tagasi. Just seda …

(Vahelesegamine Daniel Cohn-Benditilt: „Härra Audy, tal ei olnud kohta – selles probleem ongi”).

Brice Hortefeux valiti Euroopa Parlamendi liikmeks. Olete sellega nõus?

Lugupeetud juhataja, ma lõpetan. Aluslepingute ja muude õigusaktide kohaselt ei ole kahtlustki selles, et just liikmesriigid määravad oma esindajad Euroopa Parlamenti. Kuna Brice Hortefeux valiti Euroopa Parlamendi liikmeks, tegi Prantsuse valitsus täiesti õiguspäraselt ettepaneku nimetada ta Euroopa Parlamendi liikmeks. Teie avaldus on vastuvõetamatu.

  Joseph Daul (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Soovin Daniel Cohn-Benditile öelda vaid seda, et selleks, et kellegi ametikoht kahtluse alla seada, tuleb kõigepealt esitada ametlik avaldus. Ilma avalduseta ei saa õiguskomisjon olukorda analüüsida.

Soovitan teil mõelda, enne kui niimoodi vahele segate. See on kõik.

(Vahelesegamine Daniel Cohn-Benditilit: „Jah, aga tal ei pruugi siin kohta olla.”)

Te palute mul seadust järgida. Olen seda alati teinud. Jätame aga nüüd otsuse tegemise õiguskomisjonile, mis ei saa aga ilma avalduseta otsust teha. Kui see avaldus ei ole õiguspärane, siis õiguskomisjon ütleb seda meile. Kordan veel: mõelgem enne, kui tegutseme.

  Sylvie Goulard (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Nõustun täielikult mõttega, et peaksime kõigepealt ära ootama õigusliku analüüsi tulemused. Soovin öelda vaid üht. Meie kodumaal kogub äärmuslus järjest enam hoogu ning seda kahtlemata sellepärast, et osa poliitikuid arvab, et nemad otsustavad mandaatide ja ametikohtade üle. Ootame Prantsusmaalt veidi rohkem, eriti Euroopa Parlamendiga seoses, mille asukoht on Strasbourgis.

  Juhataja. – Soovin tulla tagasi sõnade juurde, mille ma äsja ette lugesin. Kuni Brice Hortefeux' volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud, on ta Euroopa Parlamendi liige ja tegutseb Euroopa Parlamendi liikmetele kehtestatud eeskirjade kohaselt. Seda küsimust kontrollitakse veel.

9. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

10. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)

11. Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)

12. Päevakord (vt protokoll)

13. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

13.1. Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmine seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro (A7-0052/2011, Elmar Brok) (hääletus)

- Enne hääletust:

  Elmar Brok, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Euroopa stabiilsusmehhanism on vajalik selleks, et tagada püsivat õiguskindlust ja solidaarsust nende riikidega, kellel on probleeme, aga ka selleks, et kindlustada eurot, tagada vajalik eelarvedistsipliin ja võimaldada otsida koos lahendusi majanduskasvu kitsaskohtadele.

Arvestades seda, kui kaua oleks võtnud aega tavapärane menetlus, ja et hoiduda rahvahääletusest mõnes liikmesriigis, saab seda reguleerida vaid aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlusega. Euroopa Parlament on aga seisukohal, et see ei tohiks saada tavamenetluseks ning et peaksime tegutsema siin tegelikult aluslepingu tavapärase läbivaatamise menetluse kohaselt.

Algsetes ettepanekutes oli öeldud, et see peaks olema puhtalt valitsustevaheline meetod, mille raames täidab komisjon väga väikest osa ning Euroopa Parlamendil ei ole mitte mingisugust rolli. Täna saame teatada, et arvestades läbirääkimisi, mida me pidasime komisjoni, Euroopa Keskpanga, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja eurorühma presidendiga ning mille raames käsitlesime peaaegu kõiki küsimusi, mis puudutavad mudeleid, katseid ja otsustusaluseid, samuti kõiki raamistiku kindlaksmääramise asjaolusid ning asjaomase määruse esitamist ühenduse menetluse raames, siis seni on Euroopa Ülemkogu ja finantsministrite nõukogu olnud nõus, et ka Euroopa Parlament saab osaleda selles protsessis ja täita oma osa niisugustes küsimustes.

Me ei olnud alguses just väga rahul, kuid usun, et kui kasutatakse ühenduse institutsioone ja kui saame hakata kasutama valitsustevahelist menetluskorda sama moodi nagu varem, siis kui aeg on küps, on meil lihtne jõuda kokkuleppele ühenduse konkreetse poliitika suhtes. Kuna institutsioonilised tingimused on paigas, võime teha teile ettepaneku kiita Euroopa Ülemkogu kavandatud aluslepingu läbivaatamise menetlus heaks ja võtta see kasutusele. Seepärast esitasime põhiseaduskomisjoni ühehäälsel heakskiidul niisugused muudatusettepanekud. Peame mõistma, et meie tõlgendustega on nõustunud eurorühma president ning rahandusvolinik ja ka Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nad on seda kinnitanud ka kirja teel. Usun, et see annab usaldusväärse aluse, et saaksime raporti nüüd vastu võtta euro kindlustamiseks, mis on olnud Euroopa jaoks väga edukas, ja koos edasi minna.

  Roberto Gualtieri, raportöör. − (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Hääletusele tuleva raporti suhtes on meil siiski veel mõningaid kõhklusi. Need puudutavad otsust võtta vastu aluslepingu läbivaatamine seoses mehhanismi valitsustevahelise olemusega. Samal ajal oleme aga siiski selle poolt, sest nagu Elmar Brok selgitas, võimaldasid peetud läbirääkimised saavutada tähtsaid eesmärke, mis on seotud peamiselt asjaoluga, et abi saamise tingimused määratakse kindlaks määruses ja seega kaasotsustamismenetluse raames.

Seepärast on õige anda poolthääl. Soovin tänada paljusid kolleege, kes on sellise tulemuse saavutamisele kaasa aidanud, ning tuua esile eesõiguse töötada Elmar Brokiga, samuti Ezio Pirillo väga kasulikud nõuanded ning kahe majandus- ja rahanduskomisjoni raportööri töö. Tänan Edward Sciclunat, Jean-Paul Gauzèsi, Eli Schadot, Dafne Häfnerit ja fraktsiooni koordinaatoreid ning mõistagi fraktsioonide esimehi, kes on meid poliitiliselt kõvasti toetanud.

  Juhataja. − Soovin tervitada Euroopa Komisjoni presidenti ja asepresidenti ning ka nõukogu eesistujat, kes on täna siin meiega. Teame väga hästi, et meil on täna väga oluline hääletus, seega tänan teid, et niisugusel tähtsal hetkel siin viibite.

Head kolleegid! Hääletuse kohta saate selgitusi anda homme. Praegu ei ole selleks õige aeg, seega palun ärge esitage niisuguseid märkusi. Homme saab pärast hääletust esitada selgitusi kõikide küsimuste – nii tänaste kui ka homsete – kohta koos.

14. Selgitused hääletuse kohta

Raport: Elmar Brok, Roberto Gualtieri (A7-0052/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Annan raportile poolthääle, sest Euroopa Ülemkogu ettepaneku kohaselt loodav alaline stabiilsusmehhanism oleks valitsustevaheline mehhanism, mis jääks väljaspoole ELi pädevust, ning see oleks ohtlik pretsedent. Euroopa institutsioonid, eriti Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, peavad samuti selle mehhanismi juhatuses osalema, kusjuures komisjon juhatuse liikme, mitte vaatlejana. Parlament on tähtis demokraatliku järelevalve organisatsioon ning nõukogu peaks kaaluma Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ettepanekut, mis käsitleb võimalikku kompromissi parlamendi osaluse küsimuses mehhanismi praktilistes aspektides. Sellega seoses tooksin esile raporti mõtte, et „sellest mehhanismist ei tohi võrsuda Euroopa uut juhtimismudelit, mis ei küündi Euroopa Liidus saavutatud demokraatlike standardite tasemeni”. Peale selle peaks stabiilsusmehhanismi käsitlema vaid kui Euroopa majandusjuhtimise lahenduste raamistiku üht osa ning komisjon peaks hindama näiteks ka tulevase eurovõlakirjade süsteemi potentsiaali.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Ülemkogu, mille raames kohtuvad Euroopa riigipead ja valitsusjuhid, arutab praegu stabiilsusmehhanismi rakendamist euroalasse kuuluvate liikmesriikide jaoks. Eesmärk on tagada ühiselt liidu finantsstabiilsus, mis on praegu väga ebakindel. Selles resolutsioonis, mis on minu arvates tasakaalus, väljendab Euroopa Parlament ettepaneku üle head meelt, kuid palub, et ei piirdutaks vaid euroala stabiilsuse tagamiseks ette nähtud ajutiste meetmetega. Olen selle seisukohaga nõus ning arvan, et EL peab jätkama oma majanduse juhtimise tugevdamist, et nii stabiliseerida majandust kui ka edendada säästvat majanduskasvu.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Täna andsime Lissaboni lepingu artikli 136 muutmisele poolthääle, võimaldades ELil kehtestada stabiilsusmehhanismi, mis on ette nähtud üksnes euroala liikmetele. Euroopa stabiilsusmehhanismiga tahetakse parandada eelarvedistsipliini ning euroala liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, sealhulgas edendada Euroopa ühist lahenduste otsimist majanduskasvu probleemidele, kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ning suurendada konkurentsivõimet. Usun, et nimetatud mehhanism parandab euroala finantsstabiilsust ja kiirendab euroala liikmesriikide majanduse elavnemist. Euroalasse mittekuuluvad riigid, mida kriis kõige rängemalt tabas, jäävad aga kõrvaltvaatajaks ning nende võimalusi majanduse kiiremaks ja säästlikumaks elavnemiseks takistatakse. Arvan, et EL peaks näitama üles suuremat solidaarsust ning andma liikmesriikidele igakülgset abi, et nad võiksid ühineda euroala riikidega ja saaksid ELi täieõiguslikuks liikmeks.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Bulgaaria esindajana Euroopa Parlamendis andsin otsuse eelnõule vastuhääle, sest arvan, et sellega kehtestatakse topeltstandardid, millega ma ei nõustu mitte mingil juhul. Oleme näinud niisuguseid topeltstandardeid juba Kreeka puhul, keda karistamise asemel premeeriti 120 miljardi euroga, samal ajal kui Bulgaaria euroalaga ühinemise tuleviku murede lahendamine lükati edasi.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Stabiilsusmehhanismi kehtestamine riikide jaoks, mille rahaühik on euro, on esimene kord, kui kasutatakse Lissaboni lepingus ette nähtud lihtsustatud läbivaatamise võimalust. Seda läbivaatamist peaksid toetama ka riigid, mille rahaühik ei ole euro, sest euro stabiilsus on kahtlemata ülitähtis ka nende jaoks. Minu arvates ei tohiks seda mehhanismi aga kasutada liiga palju ning olen rahul, et me toetasime põhimõtet võtta meede kasutusele üksnes siis, kui see on täiesti möödapääsmatu. Sellega edastatakse riikidele ja võlausaldajatele oluline sõnum, sest takistatakse niisuguse liidu tekkimist, kus rahanduslikult vastutustundetud riigid laseksid liugu nende riikide seljas, kes oma rahandusliku seisu parandamiseks eelarvet konsolideerisid. Samal ajal ei muretse ma aga sellepärast, et väljapakutud läbivaatamisega võidakse luua tingimused, mille alusel kehtestatav stabiilsusmehhanism jääb liidu pädevusest täielikult väljapoole. Lissaboni lepingu asjaomaste sätete tõlgendamist ja kohaldamist kontrollib ikkagi Euroopa Kohus. Riikide tahet kaasata mehhanismi ELi muid organeid või neid mitte kaasata tuleb austada ning mehhanismi valitsustevaheline olemus ei tohi kindlasti tuleneda põhimõtteliselt kvaliteedi või demokraatliku õiguspärasuse arvelt. Seni kuni stabiilsusmehhanismi rahaline külg on seotud liikmesriikide eelarvega, on täiesti mõistetav ja loogiline, et mehhanism peaks olema oma olemuselt valitsustevaheline.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Raport käsitleb ettepanekut kehtestada Euroopa stabiilsusmehhanism, mis on oluline osa meetmetest, mille eesmärk on kujundada uus raamistik, mis suurendab eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist ja peaks edendama Euroopa ühist lahenduste otsimist majanduskasvu probleemidele, aitab kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ning suurendab konkurentsivõimet. Minu arvates on üleskutse, et komisjon kaaluks euroala finantsstabiilsuse ja majanduskasvu tagamiseks ka muid mehhanisme, täiesti õige. Samuti usun, et õige on nõuda komisjonilt stabiilsusmehhanismi ja meetmeid hõlmavate õigusakti ettepanekute esitamist, et vähendada ohte Euroopa Liidu rahanduslikule, majanduslikule ja sotsiaalsele stabiilsusele ning reguleerida tõhusalt finantsturge. Stabiilsuse ja majanduskasvu pakti läbivaatamine on täiesti asjakohane. Raportis toetatakse ka vahendite kasutuselevõttu, et vähendada makromajanduslikku tasakaalutust euroalal, ning ökoloogilisele ülesehitusele suunatud meetmeid. Nii eespool nimetatud kui ka muudel põhjustel otsustasin raportit toetada.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Andsin Euroopa Parlamendi resolutsioonile poolthääle, sest Euroopa stabiilsusmehhanism on oluline osa meetmetest, mille eesmärk on kujundada uus raamistik, mis suurendab eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist. See peaks muu hulgas edendama Euroopa Liidu ühist lahenduste otsimist majanduskasvu probleemidele, aitama kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ning suurendada konkurentsivõimet.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Andsin vastuhääle raportile, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmist seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid reageerisid majanduskriisile kokkuhoiumeetmete ja avalike kulude kärpimisega. Need meetmed ja põhimõtted on pannud töötajad enamikus Euroopa riikides raskesse olukorda, sest vähendatud on nii palkasid ja pensione kui ka sotsiaalõigusi, kuid samal ajal on töötus järsult suurenenud. Võib öelda, et töötajaid sunnivad majanduskriisi tagajärgede eest maksma need, kes ise selle põhjustasid. See aluslepingu muutmine soodustab kokkuhoiumeetmete karmistamist ning on viimane järelevalvemeetmete paketist, mis hõlmab majanduse juhtimist ja Euroopa poolaastat. Nn euro pakt on ülimuslik liikmesriikide majanduspoliitika ees ning muudab peaaegu sunniviisiliselt euroala institutsiooni vahendiks, mille abil viib Saksamaa ellu oma majanduspoliitikat. Olen ka aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetluse niisuguse kasutamise vastu. Usun, et kõige asjakohasem viis aluslepingute muutmiseks on see, kui kõikides liikmesriikides korraldatakse selleks rahvahääletus.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Andsin poolthääle Broki ja Gualtieri raportile, milles tunnistatakse vajadust võimaldada ELi põhiseaduslikus raamistikus stabiilsusmehhanismi kehtestamine liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. Kogemused näitavad, et EL vajab majanduse rangemat juhtimist, mis suunab majandus- ja rahanduspoliitikat ning võimaldab parandada eelarvedistsipliini.

Raportis rõhutatakse õigesti, et ajutistest meetmetest ei piisa ning et mis tahes püüe luua süsteem väljaspool ELi institutsioonilist raamistikku kujutab endast ohtu ELi projektile. Sellepärast nõutakse õigesti, et Euroopa Komisjoni roll peab olema tunduvalt sisulisem.

Samuti nõustun üleskutsega, et komisjon esitaks õiguslikke meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks, et edendada finantsstabiilsust ja säästvat majanduskasvu.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle raportile, mis käsitleb stabiilsusmehhanismi liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro, sest see mehhanism aitab edendada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist Euroopa tasandil. Ühtlasi on vaja meetmeid, mis aitavad saavutada ELis majandusliku stabiilsuse ja edendada konkurentsivõimet.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. − Andsin kogu ettepanekule vastuhääle, sest arvan, et see ei lahenda probleeme. Nõustun Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni seisukohaga, et kavandatud muudatused loovad võimaluse sekkuda sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste süsteemi kogu Euroopas.

Ma ei nõustu aga otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Minu arvates tuleks kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust, et oleks võimalik korraldada asjakohane ja põhjalik arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja aluslepingute teiste võimalike muudatuste üle, näiteks seoses sotsiaalse arengu klausliga.

Ja lõpuks palun kõigil liikmesriikidel võimaldada rahvahääletuse korraldamine aluslepingu muutmise ettepanekute kohta.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. − Mul on hea meel Euroopa Parlamendi tänase hääletuse üle aluslepingu kavandatud muutmise kohta. Väga oluline on aga, et sellel nädalavahetusel toimuval riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel austataks kokkulepet Euroopa Parlamendiga. Enamik Euroopa Parlamendi liikmeid ei ole rahul protsessiga, mida nõukogu kasutas oma teksti koostamiseks. Kui tegemist ei oleks euroala jaoks väga tähtsa küsimusega ja kui alalist Euroopa stabiilsusmehhanismi ei oleks hädasti vaja, eriti niisuguste väikeste liikmesriikide jaoks nagu Iirimaa, siis mina oleksin esialgse ettepaneku vastu hääletanud. Tekst, mille suhtes me täna Euroopa Parlamendis kokkuleppele jõudsime, on vähim, mida on vaja selleks, et tagada õiguslik alus mehhanismi loomiseks ja toimimiseks. See ei tähenda aga seda, et sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon nõustuks rangete kokkuhoiumeetmetega, mida oodatakse mõningatelt liikmesriikidelt, arvestamata sealjuures nende majanduse jätkusuutlikkusega.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament toetab Euroopa Liidu lepingu piiratud muutmist, et võimaldada rakendada alalist stabiilsusmehhanismi euroala jaoks. See kehtestatakse ametlikult tõenäoliselt Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi kohtumisel aluslepingu artikli 136 muutmisega. See otsus aitab muuta finantsstabiilsusmehhanismi – mis on alates selle loomisest eelmise aasta mais tõestanud oma tõhusust – alaliseks mehhanismiks. Siis on meil tugev 700 miljardi euro suurune mehhanism, mille raames saab raskustes olevatele euroala riikidele anda rangetel tingimustel ja soodsa intressiga laene. See on aga mõeldamatu, et aluslepingute muutmisega luuakse mehhanism, mis põhineb üksnes valitsustevahelistel kohustustel. Ühenduse meetod, mida meie pooldame, tagab, et kõikidel euroala liikmesriikidel on võrdne juurdepääs päästevahenditele, mille kasutamisele kehtivad ranged tingimused. Mis puudutab Rahvusvahelist Valuutafondi, siis me oleme jätkuvalt väga tähelepanelikud tema osaluse tingimuste suhtes.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Andsin poolthääle raportile, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmist seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro, sest see on oluline euroala stabiliseerimiseks pikas plaanis, Euroopa riikide vastaste spekulatsioonide vähendamiseks ja avalikkuse kaitsmiseks.

Vaatamata mehhanismi valitsustevahelisele olemusele usun, et liidu meetodi, aga ka Euroopa institutsioonide, eriti komisjoni ja Euroopa Parlamendi rolli edendamine ELi majandusjuhtimises on hea.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetame kogu raportit. Samal ajal usume, et eurovõlakirjade turu konsolideerimisega seotud teksti sõnastusega on mindud liiale. Eurovõlakirjade süsteemi loomine on meie arvates küll huvitav ja paljulubav mõte, kuid usume, et kõnealust küsimust tuleb kõigepealt põhjalikult uurida, enne kui seda saab pidada piisavalt asjakohaseks, et tegelikkuses rakendama hakata. Teame praegu liiga vähe, et saaksime selles etapis võtta vastu lõplikke otsuseid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Praegusel riikide ja organisatsioonide jaoks erakordsel ajal on meil ühine kohustus otsida asjakohaseid ja kaugeleulatuvaid lahendusi meie ees seisvatele probleemidele. Võlakriis, mida Euroopa lahendada püüab, nõuab erakordseid meetmeid ja vajalikku küpsust, et leida meie institutsioonilises struktuuris võimalusi niisuguste mehhanismide loomiseks, mis tagavad eurole vajaliku stabiilsuse ja paindlikkuse. Need meetmed peavad olema tugevalt seotud eelarvedistsipliini, makromajandusliku tegevuse kooskõlastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu poliitikaga.

Ehkki ma pooldan õiguslikku stabiilsust, toetan ma just praeguse erakordse aja pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 praegu esitatud muutmist nii, et sellega saaks luua euroala stabiilsuse kaitseks alalise mehhanismi, mis on välja pakutud Euroopa Parlamendi 20. oktoobril 2010. aastal vastu võetud raportis A7-0282/2010.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liit peab tugevdama oma majanduse juhtimist, mis on võimalik vaid ühenduse meetodi abil ja komisjoni juhtimisel, mitte valitsustevahelise meetodiga.

Loodan, et stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine, Euroopa poolaasta, ELi 2020. aasta strateegia ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 muutmine seoses stabiilsusmehhanismiga aitab saavutada säästvat majanduskasvu. See mehhanism peab toimima kooskõlas demokraatliku otsustamise aluspõhimõtetega, milleks on läbipaistvus, parlamentaarne järelevalve ja demokraatlik vastutus. Selline mehhanism on oluline osa meetmetest, mille eesmärk on kujundada uus raamistik, mis suurendab eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist ja peaks edendama Euroopa ühist lahenduste otsimist majanduskasvu probleemidele, aidates kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ning suurendades konkurentsivõimet.

Andsin mehhanismi loomisele poolthääle lootuses, et see aitab oluliselt kaasa finantsturgude stabiilsuse parandamisele ja säästva majanduskasvu saavutamisele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kavandatav aluslepingu lihtsustatud muutmine näitab väga selgelt, kui sisutühjad on väited, mis käsitlevad usku, et Lissaboni lepinguga suurendatakse liikmesriikide parlamentide – ja ka Euroopa Parlamendi – tähtsust, ning kui võltsid on sõnad demokraatia edendamise kohta. Veidi rohkem kui aasta pärast seda, kui jõustus leping, mis pidi kestma vähemalt ühe põlvkonna, muudetakse seda kiiresti ja lihtsustatult võimuesindajate soovi kohaselt ja nende survel. Selle eestvedajaks on Saksamaa, kes soovib säilitada iga hinna eest oma majanduslikku ja poliitilist ülemvõimu, mille tagavad talle ELi vahendid, sealhulgas ühisraha euro. Arutelud, osalus ja demokraatia on jäetud kõrvale.

Kui Lissaboni lepingu vastuvõtmisel kohkusid nad tagasi liikmesriikide rahvahääletuste ees ning eirasid neid väheseid, mis korraldati, siis nüüd hiilivad nad kõrvale koguni liikmesriikide parlamentide kontrollist. See on mõistetav, kui arvestada asjaolu, et see mehhanism, mida nad soovivad nüüd aluslepingusse lisada, ja nn majandusjuhtimine võivad osutuda sisutühjaks. Ei ole enam kahtlustki, et nad soovivad luua liikmesriikidele tõelised piirangud, et rakendada strateegiat, millega süvendatakse …

(Hääletuse kohta selgituse andmist lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Oleme kogu selle protsessi vastu, mis hõlmab Lissaboni lepingu kavandatud muutmist, ja mitte ainult selle sisulise, vaid ka vormilise külje vastu.

Euroopa stabiilsusmehhanismi raames finantsabi andmise heakskiitmise range tingimuslikkus on vastuvõetamatu mitmel põhjusel. Kõige tähelepanuväärsem neist on võimalus vähendada nende Euroopa Liidu liikmesriikide volitusi, mille rahaühik on euro, ning sekkuda nende valitsemisse, kusjuures eriti taunitav on sekkumine nende eelarve-, sotsiaal- ja tööhõive valdkonda.

Selles muutmises kasutatakse lepingu enda mehhanismi, mille abil on võimalik jätta kõik asjaosalised kõrvale ja muuta lepingut ilma igasuguse demokraatliku osaluseta, ja kui arvestada seda, et lepingu vastuvõtmisel keelduti liikmesriikide rahvahääletustest, siis selle muutmisega luuakse mehhanism, mis võimaldab pidevalt jälgida liikmesriikide majandust.

Raport vastab samasugustele põhimõtetele, sisaldades teatavaid muudatusettepanekuid komisjoni eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmist seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. Selle eesmärk on aga alati edendada soovitavat majanduskasvu, mis on osa eespool nimetatud majandusjuhtimisest, luues selleks Euroopa poolaasta, karmistades karistusi …

(Hääletuse kohta selgituse andmist lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Õigusliku arvamuse kohaselt on vaja aluslepingut teatud määral muuta tagamaks, et Euroopa stabiilsusmehhanism oleks kooskõlas ELi institutsioonilise raamistikuga.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Kuna nõukogu muid ettepanekuid ei esitanud, oli vaja hääletada Euroopa stabiilsusmehhanismi alaliseks muutmise poolt, et anda toetust meie Kreeka, Portugali ja Iiri kolleegidele. See arutelu ei ole aga kaugeltki lõppenud. Prantsuse sotsiaaldemokraatide tehtud mööndus ei näita seda, milline on majandusjuhtimist käsitlevate tulevaste arutelude tulemus. Arvestades selle valitsustevahelise mehhanismi kehtestamist, on oluline minna edasi ja rakendada vahendeid, mis aitavad elavdada majanduskasvu ja ettevõtlust. Muu hulgas tuleb tagada, et me suudaksime rahastada niisuguseid vahendeid, mille eest me koos sotsiaaldemokraatidest kolleegidega võitleme, et suurendada ELi omavahendeid. Võiksime seoses Euroopa stabiilsusmehhanismiga kasutada ka struktuurifonde ja aidata seeläbi eelarvepuudujäägi probleemiga riikidel edusamme teha. Kriisist saame väljuda vaid edasipüüdliku eelarve ja Euroopa sotsiaalmudeli edendamise abil.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle stabiilsusmehhanismi loomiseks euroala liikmesriikide jaoks, et aidata raskustes olevaid naaberriike. See mehhanism on tulevase eurovõlakirja alge, kui arvestada selle võimet rahastada ELi eelarvet ja vabastada liikmesriikide võlakohustused finantsturgude karmist haardest. Pean aga kahetsusväärseks stabiilsusmehhanismi heakskiitmiseks valitud meetodit – Euroopa Parlamendiga vaid konsulteeritakse –, sest valitsustevaheline meetod on ühenduse meetodi suhtes ülekaalus. Sellega võidakse vähendada demokraatliku arutelu kvaliteeti, kuid see arutelu on kahtlemata vajalik, et viia ellu tõhusat majanduspoliitikat. See mehhanism annab endiselt vaid osalise vastuse ega ole piisav, et edendada majanduskasvu ja vähendada töötust.

  Gerald Häfner (Verts/ALE), kirjalikult. – (DE) Pidasin Euroopa Parlamendi liikmena enda kohustuseks saavutada nendes läbirääkimistes Euroopa stabiilsusmehhanismi võimalikult suur demokraatlik kontroll ja osalemine. Tulemus on seega tunduvalt parem kui esialgne ettepanek. Seepärast andsin poolthääle. Soovin siiski tuua esile peamised vastuväited meie valitud kursile. Euroopa stabiilsusmehhanismi jaoks oleks tulnud kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust. Siis oleks saanud kehtestada selle ühenduse raamistikus ning demokraatliku osaluse ja kontrolliga. Valitsustevahelise meetodi taaskasutamine on ohtlik. Me erastame sellega spekuleerimise abil saadud kasu ja sotsialiseerime kahjud. See on vale tee. Me laseme maksumaksjatel kannatada, kuid kaitseme pankasid, varahaldureid ja spekuleerijaid. Avalik sektor laenab siinjuures pankadele raha. Kulusid kannab aga avalik, mitte erasektor. Kui me ei muuda põhjalikult oma arusaama rahast ega kehtesta pangandus- ja finantssektorile selgeid õiguslikke eeskirju, tegeleme ka edaspidi vaid tagajärgede, mitte põhjuste kaotamisega.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Jäin kogu raporti hääletusel erapooletuks. Šotimaa ei kuulu euroalasse ning seepärast pean sobivaks jääda selles küsimuses erapooletuks. Sellele vaatamata märgin, et lõikes 6 viidatakse Euroopa väiksematele riikidele, „kelle majandust võidakse pidada euroala kui terviku kindlustamisel vähemoluliseks”. Arvan, et see lõige näitab ohtlikku üleolekut. EL on kõikide oma osade tervik ning kõik Euroopa riigid on majanduse seisukohast võrdsed vaatamata oma suurusele. Minevikukogemused näitavad, et ühendused, mis põhinevad suuremate liikmete ülekaalul, on määratud nurjumisele.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Andsin raportile poolthääle, sest vastu võetud Lissaboni lepingu muutmine aitab kaasa euroga seotud alalise stabiilsusmehhanismi loomisele. Majandus- ja rahandusolukord on praegu raske ning meil tuleb majanduse kooskõlastamiseks ja järelevalveks võtta konkreetseid meetmeid. See mehhanism ja tagatisfond on aga ette nähtud vaid euroala liikmetele ning euroalasse mittekuuluvad riigid on kõrvale jäetud, põhjustades sellega ELi suuremat killustatust. Minu arvates peab EL näitama üles suuremat solidaarsust ning toetama nii euroalasse kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid riike, et viimased saaksid ELi täieõiguslikeks ja võrdseteks liikmesriikideks võimalikult kiiresti. Niiviisi saaksime kaotada ka ajutise erinevuse ELi ühinemislepingus ja aidata kaasa ühtlasema ELi loomisele.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut muuta Euroopa Liidu toimimise lepingut seoses stabiilsusmehhanismiga euroala jaoks ja mille Euroopa Parlament heaks kiitis, on oluline eesmärk, millega suurendatakse majanduse ühtsust ja konkurentsivõimet ning stabiliseeritakse finantssüsteemi. Andsin muutmisele poolthääle, arvestades euro tähtsust säästvat majanduskasvu käsitlevas Euroopa poliitilises ja majanduslikus kavas. Euroala stabiliseerimine on strateegilise tähtsusega ning usun, et Euroopa peab võtma meetmeid selle tugevdamiseks, edendades ELi 2020. aasta strateegias seatud eesmärkide taustal oma majanduse juhtimist. Ja veel usun, et alaline stabiilsusmehhanism peaks toetuma ELi institutsioonidele nii sellepärast, et sel viisil oleks võimalik vältida topeltstruktuuride loomist, kui ka sellepärast, et kui luuakse mehhanism, mis on väljaspool ELi institutsioonilist raamistikku, kujutab see endast ohtu asutamislepingutel põhineva süsteemi terviklikkusele.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. − Andsin kogu ettepanekule vastuhääle, sest arvan, et see ei lahenda probleeme. Nõustun Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni seisukohaga, et kavandatud muudatused loovad võimaluse sekkuda sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste süsteemi kogu Euroopas. Ma ei nõustu aga otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Minu arvates tuleks kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust, et soodustada asjakohast ja põhjalikku arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja aluslepingute teiste võimalike muudatuste üle, näiteks seoses sotsiaalse arengu klausliga. Ja lõpuks palun kõigil liikmesriikidel võimaldada rahvahääletuse korraldamine aluslepingu muutmise ettepanekute kohta.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Olen seisukohal, et stabiilsusmehhanism on liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro, seoses ühisraha kindlustamise ning Euroopa poliitilise ja majandusliku projekti toetamisega ülitähtis. Ühisraha tugevdamine ja selle stabiilsuse tagamine annab turule kindlustunde ning võib euro kasutuselevõtu muuta uute liikmesriikide jaoks ahvatlevamaks. See asjaolu on tähtis Euroopa majanduskasvu ja arengu jaoks ning ma toetan nimetatud väärtusi täielikult. Sellest tulenevalt hääletasin raporti poolt.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Olen rahul tulemusega, mille Euroopa Parlament saavutas läbirääkimistel nõukoguga ning seepärast toetasin aluslepingu muutmist. Stabiilsusmehhanismile õigusliku aluse andmine on euroala viivitamatu ja pikaajalise stabiilsuse jaoks otsustava tähtsusega. Nõukogu kinnitas, et tulevikus täidavad Euroopa Parlament ja komisjon sisulisemat osa, mis on minu arvates väga oluline. Ehkki kiidan selle lepingu muutmise heaks, olen siiski väga mures majanduse juhtimise praeguste ettepanekute pärast ning kuigi annan raportile poolthääle, ei toeta ma sellega praeguseid majanduse juhtimise meetmeid.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. − (IT) Uus Euroopa stabiilsusmehhanism eeldab Lissaboni lepingu muutmist, et selle lisamine ELi institutsioonilisse raamistikku oleks õiguslikult kehtiv. Usume, et sellega peaks kaasnema ka stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate ja korrigeerivate sätete ning keskpika ja pikaajalise konkurentsivõimega seotud meetmete tugevdamine. Teisiti öeldes tuleks tugevdada meetmeid, mille abil saab edendada Euroopa ühist lahenduste otsimist, et käsitleda paremini liikmesriikidevahelisi makromajanduslikke kõikumisi ja tagada nende säästev majanduskasv. Euroopa stabiilsusmehhanism on seega kõikehõlmava uute meetmete paketi tähtis osa (koos Euroopa poolaasta ja ELi 2020. aasta strateegiaga), millega tahetakse luua uus raamistik majandus- ja rahanduspoliitika edendamiseks ja koordineerimiseks ning eelarvedistsipliini parandamiseks. Et tagada kooskõla demokraatliku otsustamisprotsessi kesksete põhimõtetega, nagu läbipaistvus, parlamentaarne kontroll ja demokraatlik vastutus, tuleb Euroopa Parlamenti asjakohaselt teavitada ja ta protsessi kaasata. Peale selle jagame arvamust, et kõikide liikmesriikide parlamendid peavad osalema protsessis täielikult kooskõlas oma eelarve- ja kontrolliõigusega, et parandada vastu võetud otsustega seotud läbipaistvust, vastutust ja kohustusi, sealhulgas Euroopa tasandil.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raportiga toetatakse Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi euroala liikmesriikide eelarve ja poliitiliste reformide üle teostatava kontrolli institutsionaliseerimist. Selles ei räägita sõnagi sotsiaalsest ebavõrdsusest, mille tõttu kodanikud kannatavad, et saaks kasutada Euroopa stabiilsusmehhanismi raames antavat finantsabi. Samuti ei mainita selles asjaolusid, mis põhjustasid kriisi, mille tõttu pidid liikmesriigid nõustuma oma rahva rahast ilma jätma, et rahustada finantsturge. Veelgi halvem on see, et raportiga toetatakse võimu kuritarvitamist – kasutatakse Lissaboni lepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust, et püüda hoiduda võimalikust rahvahääletusest. Meie fraktsioon on ainus, mis erineb teistest ja nõuab kõikides liikmesriikides rahvahääletuse korraldamist. Teie Euroopa oligarhid kardavad demokraatiat. Ja selleks on neil põhjust, sest Euroopa rahvad tahavad Põhja-Aafrika rahvaste eeskujul öelda selgelt välja, mida nad asjast arvavad.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Peaksime võitlema kõhklusteta riigivõla kriisi vastu, mis mõningaid euroala riike mõjutab. Mõnes vähem tõsises olukorras ei nõustuks ma alles äsja jõustunud Lissaboni lepingu kavandatud muutmisega.

Seekord tuleb euroala stabiliseerimiseks ette nähtud ajutistest meetmetest minna kaugemale ning ei ole kahtlustki, et ELil tuleb tugevdada liikmesriikide riigivõla kriisi vastu võitlemise vahendeid. Seda arvestades on hädavajalik muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 ning luua alaline stabiilsusmehhanism, mida rakendatakse raskustes olevate liikmesriikide abistamiseks.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − (ES) Andsin raportile vastuhääle, sest see ei lahenda mitte mingil juhul praegust majanduskriisi. Kavandatud muudatused soodustavad sotsiaalse dialoogi nurjumist. Ma ei nõustu ka otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Minu arvates tuleks aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust kasutada selleks, et soodustada põhjalikku arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja teiste võimalike meetmete, näiteks sotsiaalse arengu klausli üle. Ja lõpuks kutsume liikmesriike üles looma pinnast aluslepingu võimalikke muudatusi käsitlevate rahvahääletuste jaoks.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. − (HU) Esindan euroalal riiki, mis varem ei toetanud laenu andmist Kreekale. Selle otsusega ei olnud mõistagi keegi rahul. Loodan siiralt, et niisuguseid otsuseid ei tule väga sageli teha. Kriis ei säästnud ei euroala ega ka ELi, kuid meie ühisraha on tõestanud oma vastupidavust juba mitmel korral. Sellega tagatakse ühisraha kasutajatele ühtsus ja kaitse, mille üle võime ELi saavutusena tõesti uhked olla. Just sellepärast peaksime kaitsma oma raha majanduse tulevaste kõikumiste vastu asjakohase õigusraamistikuga. Tänu aluslepingu praegusele muutmisele asendatakse ajutine stabiilsust tagav vahend Euroopa stabiilsusmehhanismiga. Mehhanismi reformimine annab hädasolijaile uue võimaluse ja sellepärast loodan, et seda kasutatakse harva. See on üks viimaseid hetki, mil saame kooskõlastada oma majandus- ja rahandussüsteeme. Toetasin seda väga realistlikku ja tulemuslikku lahendust oma hääle andmisega. Nagu Euroopa Parlament varemgi on öelnud, tuleb käsitleda kriisi struktuurilisi põhjusi. Vältida tuleb niisuguse olukorra kordumist nagu me hiljuti kogesime.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroala võlakriis on toonud esile vajaduse luua võimalikult kiiresti majandusliit ja kehtestada majanduse juhtimine. Euroopa stabiilsusmehhanism on oluline osa meetmest, millega tahetakse parandada eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist. See on esimene samm usaldusväärse majandusjuhtimise kehtestamiseks vajalike muudatuste tegemisel.

Alalise stabiilsusmehhanismi alus on valitsustevaheline kokkulepe, mis tähendab kahjuks seda, et kehtib ühehäälsuse põhimõte. See on ohtlik käsitlusviis, sest võib mängida trumbid kätte euroskeptikutele. Ideaalsel juhul oleks tulnud kaasata see mehhanism ühenduse süsteemi.

Komisjon peaks liikmesriikide nõusolekul saama hallata alalise stabiilsusmehhanismi eesmärke, selle asemel et olla pelgalt tehnilise järelevalvaja rollis. Ja lõpetuseks, arvan, et ehkki kõnealusel juhul on vaja kasutada lihtsustatud läbivaatamismenetlust, usun, et see peab olema erandjuhtum.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Andsin resolutsioonile poolthääle, sest see on oluline kogu ELi jaoks, et taastuda kurnavast majanduskriisist. Sellest tulenevalt tuleb luua niisugune mehhanism, mis stabiliseeriks euroala ning tagaks selle tulemusliku ja tõhusa toimimise ning arengu. Euroopa stabiilsusmehhanism on alaline toetusvahend, mille raames abistatakse kriisist mõjutatud euroala liikmesriike. Selleks et nimetatud mehhanism toimiks tõhusalt, tuleb see kehtestada täielikult ELi institutsioonilises raamistikus. Eelkõige tuleb tagada, et see oleks algusest peale kättesaadav kõikidele liikmesriikidele – ka neile, mille rahaühik ei ole euro. Minu arvates tuleks rakendada finantsmeetmeid, mis annaksid võimaluse osta nende riikide võlakirju, millel on probleeme suure võlakohustusega. Sellega soodustataks nende juurdepääsu finantsturgudele ning kiirendataks ühtlasi nende majanduse elavnemist. Nõustun ettepanekuga, et mehhanismi haldamises peaksid osalema ka teised ELi institutsioonid ning et komisjonile tuleks anda rohkem volitusi, et rakendada tõhusalt ELi laiendatud tegevust selles valdkonnas.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Andsin poolthääle raportile, mis käsitleb aluslepingu muutmist seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. Loodan, et liikmesriigid langetavad kiiresti otsuse selle üksikasjade ja tingimuste kohta. Ma ei arva aga, et arutelu sellega piirdub. Usun, et lähikuudel ja -aastatel seisame vastamisi küsimusega, kas ja kuidas seda vahendit kasutada. Pean siinjuures silmas näiteks eurovõlakirju. Praeguses olukorras, mil liikmesriikidel palutakse ühest küljest rakendada rangeid eelarvemeetmeid, et vähendada eelarvepuudujääki ja võlga, ning samal ajal maksta ka osamakseid stabiliseerimisfondi, on tõeline oht, et süsteem variseb kokku ning liikmesriigid ei tule enam enda rahastamisega toime. Euroopa majandust ei saa elavdada, kui me ei kasuta majanduse taastamiseks euro tugevust rahvusvahelistel turgudel ja samal ajal ka sellest tulenevat paremat krediidireitingut. Vahendite ühendamine Euroopa tasandil võimaldab liikmesriikidel kärpida kulusid, vältida kulude kattumist ja saada investeeringuilt suuremat tulu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) ELi majanduse juhtimise edendamisest on saanud esmatähtis ülesanne, eriti maailmamajanduse praeguses olukorras. Kui Lissaboni leping 1. detsembril 2009. aastal jõustus, ei oodanud keegi, et seda tuleb juba lähiajal muuta. Kuid hästi teada erakordsed finants-, majandus- ja nüüd ka sotsiaalsed olud on otsustavad tegurid selle muutmiseks, millel on ka enamuse poliitiline toetus.

Sellele vaatamata tahan rõhutada, et lihtsustatud läbivaatamismenetluse kasutamine ei tohi olla aluslepingu tulevaste läbivaatamiste pretsedent, kui puuduvad tõeliselt erakordsed tingimused, nagu need, mida praegu kogeme. Nõustun, et euroala liikmesriikidele on vaja kooskõlastatud ja sidusat majandus- ja rahanduspoliitikat, mis võiks tagada euroala ühtekuuluvuse ja stabiilsuse. Niisiis andsin poolthääle sellele raportile, millega tahetakse muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 ning luua Euroopa alaline finantsstabiilsusmehhanism, et tagada stabiilsus ja anda finantsabi teatud tingimustel, eeskätt range analüüsi ning majanduse ja rahanduse elavdamise programmi rakendamise alusel.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. − (IT) Täna hääletasime Brüsselis Euroopa Parlamendi lühikese osaistungjärgu raames raporti üle, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro.

16. detsembril 2010. aastal otsustas Euroopa Ülemkogu konsulteerida Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni artikli 48 lõikes 6 sätestatud lihtsustatud läbivaatamismenetluse alusel Euroopa Parlamendiga, et käsitleda ettepanekut muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro. Kolleegide Broki ja Gualtieri koostatud ettepaneku eesmärk on lisada üks lõige, mille alusel oleks liikmesriikidel, mille rahaühik on euro, võimalus võtta vajaduse korral kasutusele mehhanism, et kindlustada euroala kui terviku stabiilsust. Selles on sätestatud, et vajalikku finantsabi antakse mehhanismi raames üksnes rangete tingimuste alusel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Täna hääletusel olnud raporti kohaselt

1) rõhutab Euroopa Parlament, et nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro, on ELi ainupädevuses ning see on olnud ühenduse põhimõte alates Euroopa Liidu lepingust, ja

2) seda, kui oluline on euro nii Euroopa Liidu poliitika kui ka majanduse jaoks, ning ta peab väga tähtsaks kõikide liikmesriikide väljendatud kindlat toetust euroala stabiilsusele ja liikmesriikide poolt üles näidatud vastutustundlikku ning solidaarset suhtumist.

Samal ajal on ta seisukohal, et tuleb minna kaugemale euroala stabiliseerimiseks mõeldud ajutistest meetmetest ning Euroopa Liit peab kehtestama oma enda majandusjuhtimise meetmed, sealhulgas niisuguste põhimõtete ja vahendite abil, mis on välja töötatud säästva majanduskasvu edendamiseks liikmesriikides, ning et stabiilsuse ja majanduskasvu pakti tugevdamine, Euroopa poolaasta, ELi 2020. aasta strateegia ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 muutmine stabiilsusmehhanismiga seoses on ainult esimesed selles suunas tehtavad sammud.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Toetan selle resolutsiooni sõnastust, sest usun, et eurot käsitlev rahanduspoliitika peab olema ka edaspidi Euroopa institutsioonide ainupädevuses, sest nii on võimalik vältida topeltstruktuuride loomist, mis mõjuks Euroopa integratsioonile kahjulikult.

Kõik liikmesriigid kooskõlastavad praegu majanduspoliitikat vastavalt meetmetele, mille on kehtestanud Euroopa institutsioonid kogu euroala stabiliseerimiseks. Nõukogu kõnealuse otsuse eelnõuga võidakse luua euro stabiilsust käsitlev otsustusmehhanism, mis on väljaspool Euroopa Parlamendi ja komisjoni pädevust. Sellepärast on stabiilsusmehhanism ühine lahendus majanduskasvu ja sotsiaalse arengu probleemidele, et soodustada euro kasutuselevõttu ka teistes liikmesriikides. Loodan, et alalise stabiilsusmehhanismi loomine ja toimimine aitab edendada kogu Euroopa institutsioonilist raamistikku – vajaduse korral ka tõhustatud koostöö menetluse abil, et tagada kõikide otsuste läbipaistvus.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. − Andsin kogu ettepanekule vastuhääle, sest arvan, et see ei lahenda probleeme. Nõustun Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni seisukohaga, et kavandatud muudatused loovad võimaluse sekkuda sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste süsteemi kogu Euroopas. Ma ei nõustu aga otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Minu arvates tuleks kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust, et soodustada asjakohast ja põhjalikku arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja aluslepingute teiste võimalike muudatuste üle, näiteks seoses sotsiaalse arengu klausliga. Ja lõpuks palun kõigil liikmesriikidel võimaldada rahvahääletuse korraldamine aluslepingu muutmise ettepanekute kohta.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Andsime kogu ettepanekule vastuhääle, sest arvame, et see ei lahenda probleeme. Nõustume Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni seisukohaga, et kavandatud muudatused loovad võimaluse sekkuda sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste süsteemi kogu Euroopas. Me ei nõustu aga otsusega kasutada aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Meie arvates tuleks kasutada aluslepingu tavapärast läbivaatamismenetlust, et soodustada asjakohast ja põhjalikku arutelu kavandatud stabiilsusmehhanismi ja aluslepingute teiste võimalike muudatuste üle, näiteks seoses sotsiaalse arengu klausliga. Ja lõpuks palume kõigil liikmesriikidel võimaldada rahvahääletuse korraldamine aluslepingu muutmise ettepanekute kohta.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PT) Liikmesriike mõjutav riigivõla kriis sunnib ELi läbi vaatama oma majandusstrateegiat. Liidu majanduse juhtimine on järk-järgult saamas tegelikkuseks. Vaja on euroala liikmesriikide kooskõlastatud ja sidusat majandus- ja rahanduspoliitikat – tõelist euro pakti. Nii sel põhjusel kui ka euroala stabiilsuse tagamise pärast on selle raporti eesmärk muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 ning luua alaline Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, et tagada stabiilsus ja anda finantsabi teatud tingimustel, eeskätt range analüüsi ning majanduse ja rahanduse elavdamise programmi rakendamise alusel.

Annan muutmisele poolthääle sellepärast, et minu arvates on oluline institutsionaliseerida seda Euroopa mehhanismi ning ühtlasi muuta ka paindlikumaks. Sellele vaatamata tahan rõhutada, et nimetatud mehhanismis tuleb arvestada Euroopa institutsioonide pädevust, seega ei tohi luua neist eraldi olevat institutsioonilist raamistikku. Praegused sündmused nõuavad, et liikmesriigid, eriti euroala riigid, võtaksid tõsise ja realistliku seisukoha. Pean aga siiski toonitama, et lihtsustatud läbivaatamismenetlus ei tohi olla tulevaste aluslepingu läbivaatamiste pretsedent.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Andsin poolthääle Euroopa Liidu toimimislepingu lisale, sest see avaldab endastmõistetavalt mõju majanduse juhtimisele ning edendab euroala ühtekuuluvust seoses ühise rahanduspoliitikaga. Pealegi on õige, et ükski riik ei saa soodustusi ning hea ja halva võla vahel ei tehta vahet. Põlvkondadevaheline kokkulepe tähendab seda, et võlg kandub alati edasi järgnevatele põlvkondadele ning piirab nende tegutsemisvabadust ja tulevikuväljavaateid.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Liikmesriigid on kohustatud kontrollima majanduskasvu pidurdumist finantskriisi tagajärjel ning seetõttu on liikmesriikide eelarved kokku kuivanud. Sellepärast on tekkinud suured riigivõlad, mis on omakorda põhjustanud aktiivset spekuleerimist. Seda arvestades oli vaja muuta Euroopa stabiilsusmehhanism alaliseks mehhanismiks. Mul on hea meel selle vahendi institutsionaliseerimise üle, sest see näitab selgelt euroala liikmete solidaarsust ning kutsub neid tegutsema vastutustundlikumalt. Mehhanismi kasutuselevõtuga abistatakse suurtes rahalistes raskustes olevaid liikmesriike ning mehhanismi tingimuste kohaselt peavad need riigid vastutasuks vähendama eelarvepuudujääki. Kuna kõnealuse mehhanismiga rakendatakse mõne liikmesriigi riigivõla kohustuste haldamise suhtes ühist käsitlusviisi ja ühtlustatakse nende majandust, on see mehhanism tegelikult osa ulatuslikumast strateegiast, s.o euroala majanduse juhtimisest, mida meie fraktsioonist enamik toetab. Me ei räägi siinjuures teoreetilisest vahendist või osavast Euroopa manöövrist, vaid konkreetsest vajadusest ja tõelistest edusammudest Euroopa jaoks. Sellest strateegiast sõltuvad meie raha tugevus ning meie võime importida väikeste kuludega ning meelitada Euroopasse investoreid.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Broki ja Gualtieri raportis on selge sõnaga öeldud, et nõukogu – ja seega ka liikmesriigid – ei ole rakendanud stabiilsuse ja kasvu pakti täielikult ega kasutanud kõiki paktis sisalduvaid stabiliseerimisvõimalusi. Selle raportiga annab Euroopa Parlament komisjonile oma toetuse ja kiidab tingimusteta heaks tema „kavatsuse tagada järjepidevus tulevase mehhanismi ja ELi majandusjuhtimise vahel”, et hoida edaspidi ära niisugused kriisid nagu praegune. Juba raporti lõikes 3 on öeldud, et Euroopa Parlament on seisukohal, et stabiilsusmehhanism „on oluline osa meetmetest, mille eesmärk on kujundada uus raamistik, mis suurendab eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist”. Jagan seda paljude kolleegide seisukohta.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Ühisraha on andnud Euroopale suurema vabaduse. Vabadus peab aga käima käsikäes vastutusega. Selles probleem peitubki. Mõned liikmesriigid ei võtnud oma osa vastutusest ühisraha ees väga tõsiselt. Nüüd tuleb neil raha juurde laenata, et võlgu järk-järgult tagasi maksta, kuid pangad ei usalda neid enam. Vastutustundlikult tegutsenud riikidel oli valida, kas lasta võlgu olevatel riikidel minna pankrotti või näidata nende suhtes üles solidaarsust. Ustava eurooplasena on mul hea meel, et solidaarsuse põhimõte peale jäi. Loodan siiski, et uut mehhanismi kohaldatakse ettevaatlikult, et vältida olukorda, mida praegu näeme, kus nii Kreeka kui ka Iirimaa paluvad peale esialgse summa veel laenu juurde. Samuti loodan, et abivajajad või need, kes otsivad mugavat ettekäänet maksude ühtlustamiseks või liikmesriikide suveräänsuse vähendamiseks muul viisil, ei kasuta meie solidaarsust kurjasti.

15. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused vt protokoll)

16. Euroopa Ülemkogu kohtumise (24.–25. märts 2011) ettevalmistamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi 2011. aasta kohtumise ettevalmistamise kohta.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − Lugupeetud juhataja, president Barroso, volinik, auväärt parlamendiliikmed! Mul on väga hea meel võimaluse pärast enne järgmist Euroopa Ülemkogu kohtumist teie ees kõnelda. Nagu te teate, tuleb sellest viimastel nädalatel toimunud ettenägematute sündmuste tõttu väga pingeline kohtumine.

Lubage mul esmalt anda ülevaade Euroopa Ülemkogu päevakorra põhiküsimustest. Põhipunkte on kolm: esiteks terviklik meetmepakett, mille riigipead ja valitsusjuhid loodetavasti vastu võtavad, seejärel Liibüa ja lõunapoolsete naaberriikide ning kolmandaks Jaapani küsimus.

Lubage mul kõigepealt käsitleda majanduspoliitikat. Loodetavasti võtab Euroopa Ülemkogu majandus- ja rahanduskriisile reageerimiseks selle meetmepaketi vastu. Pakett sisaldab kuut põhielementi, millest esimene on Euroopa poolaasta esimese etapi lõpuleviimine, eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteetide kinnitamine. Nagu teate, algas Euroopa poolaasta tsükkel aasta alguses komisjoni igaaastase majanduskasvu analüüsi esitamisega. Sellesse on koondatud paljud poliitilised soovitused, mida on vaja majanduse elavdamiseks, Euroopa Liidu rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks ja ELi 2020. aasta eesmärkide täitmiseks.

Euroopa poolaasta esimene etapp viiakse nüüd lõpule, kui Euroopa Ülemkogu kinnitab kooskõlas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu koostatud järeldustega eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid. Möödunud esmaspäeval tunnustas üldasjade nõukogu eesistuja koostatud aruande teemat. Liikmesriigid võtavad neid üldisi poliitilisi suundi arvesse oma aprillis esitatavate stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ning riiklike reformikavade ettevalmistamisel.

Seejärel esitab nõukogu komisjoni hinnangu alusel liikmesriikidele juunis – st ajal, kui enamikus liikmesriikides on eelarveküsimused endiselt ettevalmistusetapis – omapoolse hinnangu ja suunised. Eesistujariigi Ungari eesmärk on viia esimene Euroopa poolaasta lõpule 2011. aasta juunis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks.

Teine element on majaduse juhtimise tugevdamine ning siinkohal on Euroopa Parlamendil otsustav roll. Nõukogu on teinud juba suure edusammu: majandus- ja rahandusministrid on leppinud kokku üldises lähenemisviisis, mille nõukogu võtab kuue majanduse juhtimise tugevdamist käsitleva seadusandliku ettepaneku suhtes. See saavutus võimaldab eesistujariigil alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi.

Nagu teate, peab nõukogu järgima meetmepaketiga seotud poliitilise kokkuleppe saavutamise juures Euroopa Ülemkogu seatud tähtaega – juuni 2011. Nelja ettepaneku suhtes kuuest tuleb kohaldada kaasotsustamismenetlust. Teame, et Euroopa Ülemkogu kehtestatud tähtaeg ei ole mingil juhul siduv Euroopa Parlamendi jaoks, kuid kasutan siiski olulist võimalust paluda parlamendil olla koostööle avatud, et meil oleks võimalus juuniks poliitilisele kokkuleppele jõuda. See edastaks julgustavaid märguandeid turgudele ning mis kõige olulisem, meie kodanikele, kes ootavad meilt nii euro kui Euroopa Liidu majanduse kindlustamist. Niisiis jagame me Euroopa Parlamendiga selles küsimuses vastutust.

Meie peaminister kohtub peagi raportööridega ja koordinaatoritega, kes kõnealuse meetmepaketi eest vastutavad ning loodetavasti kujuneb meie koostöö Euroopa Parlamendiga viljakaks.

Kolmas element on pangandussektori tervendamine uue põhjaliku stressitesti abil.

Neljas on euroala pakt, selle laiendamine euroalast väljapoole jäävatele liikmesriikidele, kes soovivad paktiga ühineda, ning võimalik avaldus selle rakendamiseks ette nähtud esimeste riiklike tegevuskavade kohta.

Viies element on tulevase Euroopa stabiilsusmehhanismi loomiseks ning Euroopa finantsstabiilsusvahendi tugevdamiseks tehtud töö lõpetamine lähtuvalt kokkuleppest, mis saavutati eurorühma ministrite 21. märtsi kohtumisel, ning te kõik teate, et Euroopa stabiilsusmehhanismi õiguste ja kohustuste sättes on eraldi välja toodud Euroopa Parlamendi teavitamine. See valmistas mulle erilist heameelt.

Kuues element on aluslepingu muutmine, mille üle te äsja hääletasite, ning tulevase Euroopa stabiilsusmehhanismi loomisega seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmist käsitlevate otsuste ametlik vastuvõtmine. Tahaksin tänada Euroopa Parlamenti pooldava hääletustulemuse eest – minu arvates avaldasite omalt poolt suurt tuge.

Nagu näete, on kriisiga võitlemisel saavutatud suurt edu. Euroopa Ülemkogu viib oma järgmisel kohtumisel töö lõpule ning võtab vastu tervikliku meetmepaketi, millega reageerida kriisile, säilitada finantsstabiilsus ja panna alus kestlikule ja töökohti loovale majanduskasvule.

Lubage mul nüüd pöörduda Liibüa ja lõunapoolsete naaberriikide teema juurde. Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni, Euroopa Ülemkogu 11. märtsi 2011. aasta järelduste ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 alusel on nõukogu väljendanud muret Liibüa praeguse olukorra suhtes ning mõistnud hukka jõhkra ja süsteemse inimõiguste rikkumise, vägivalla ja julma represseerimise, mida režiim Liibüa rahva suhtes läbi viib.

ELi põhieesmärk on kaitsta tsiviilelanikke ja aidata liibüalastel teha teoks soov saavutada demokraatlik ühiskond. Kolonel Gaddafi peab viivitamatult võimust loobuma. Tema režiim on kaotanud oma õiguspärasuse ega ole enam ELi partner. Milliseid meetmeid on nõukogu võtnud?

Kõigepealt tooksin esile sanktsioonid. 28. veebruaril 2011 võttis nõukogu rekordajaga vastu otsused kõnealuse režiimi vastu suunatud piiravate meetmete kohta. 10. märtsil võeti vastu lisameetmed, mis hõlmavad vara külmutamist, reisikeeldu, relvaembargot ja sellise varustuse ekspordi keeldu, mida võidakse kasutada siserepressioonideks – seega minnakse kaugemale varem vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist.

Märgiksin ära kolmanda elemendi: sanktsioonide kolmas voor. 21. märtsi välisasjade nõukogu kohtumisel antud mandaadi alusel on nõukogu võtnud täna kirjaliku menetluse kohaselt vastu eesistujariigi Ungari ettepaneku laiendada piiravaid meetmeid rohkematele Liibüa isikutele ja asutustele ning need sanktsioonid hõlmavad juba praegu Liibüa riiklikku naftakompaniid.

Mida on nõukogu lisaks sanktsioonidele veel teinud? Eesistujariik Ungari lisas päevakorda erakorralise varustamise kindluse küsimuse. Ministrid arutasid poliitilise kriisi mõju energiaturule, energiajulgeolekule ja energiavarustusele. Nad olid ühel nõul selles, et ELil on piisav nafta- ja gaasivaru. Kõigest hoolimata tõi arutelu veelkord esile Euroopa haavatavuse ja vajaduse ühtse jõulise energiapoliitika järele, mis hõlmaks ka niisuguseid meetmeid nagu tarnekanalite mitmekesistamine.

Nõukogu väljendas rahulolu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 vastuvõtmise üle ning rõhutas oma kindlat tahet aidata kaasa selle rakendamisele. Nõukogu tundis heameelt ka Pariisi tippkohtumise kui otsustava panuse üle resolutsiooni rakendamisse. Diferentseeritud viisil osaledes tahavad EL ja liikmesriigid toimida ühiselt ja otsusekindlalt kõikide rahvusvaheliste partneritega, eeskätt Araabia Liiga ja muude piirkondlike sidusrühmadega, eesmärgiga järgida kõnealuseid otsuseid täiel määral. Nõukogu ja liikmesriigid toetavad meetmeid, mis võetakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni alusel rünnakuohus tsiviilelanike ja tsiviilelanikega asustatud alade kaitsmiseks.

EL jätkab humanitaarabi osutamist kõigile kannatanutele ning loomulikult aitame hilisemas etapis Liibüal rajada demokraatlikku õigusriiki.

Vastuseks ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo taotlusele ning ÜRO koordineerivat rolli arvesse võttes valmistub EL pakkuma ühise välis- ja julgeolekupoliitika tuge ning osutama humanitaarabi. Sellised meetmed järgivad täielikult ÜRO suuniseid militaar- ja tsiviilkaitsevarustuse kasutamise kohta. Kõrgel esindajal on palutud aidata kaasa edasisele planeerimisele kooskõlas ÜRO resolutsiooni ja Euroopa Ülemkogu 11. märtsi avaldusega, milles on käsitletud humanitaarabi ja tsiviilkaitseoperatsioonide toetamist, kaasa arvatud mereressursside kasutamist sel eesmärgil. Kõike tuleks teha võimalikult tihedas koostöös ÜRO, NATO ja teiste partneritega. Kõrge esindaja on ka edasi kontaktis ÜRO peasekretäriga ning kõnealuse piirkonna riikidega, sealhulgas Egiptuse ja Tuneesiaga, ning tema sõnul tuleks protsessiga alustada kiiresti, et võimaldada Euroopa Ülemkogul teema üle selle nädala lõpuks rohkem arutleda.

Lisaks on liikmesriigid veel kord rõhutanud oma solidaarsust nende riikidega, keda rändevood on kõige otsesemalt mõjutanud; nad on korranud ka valmisolekut pakkuda olukorra jätkudes vajalikku toetust. Eesistujariik Ungari tõstatas selle küsimuse 2011. aasta 24. ja 25. veebruaril toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel ning mitme liikmesriigi ressursside kaasabil on Frontexi raames käivitatud ühine operatsioon Hermes.

Märgiksin ära evakueerimise osas toimunu. Eesistujariik käivitas juba 23. veebruaril ELi tsiviilkaitsemehhanismi, millega toetada ELi kodanike evakueerimist Liibüast – see on otsus, mida toetab ka kõrge esindaja. Euroopa Parlamendi resolutsioonis sätestatud kaitsmise kohustuse põhimõttest innustatuna teeb eesistujariik Ungari kõik võimaliku, et koordineerida käimasolevat tööd, eeskätt põgenike ja rändega seotud küsimusi. Ungari välisminister Janós Martonyi ja volinik Malmström külastavad praegu Egiptust ja selle ühist piiri Liibüaga. Janós Martonyi on käinud piiril ja kõnelnud kohalike ametivõimudega ning oma varasemas avalduses ütles ta, et ilma õhurünnakuteta oleks talumatu olukord edasi kestnud.

Tänu Egiptuse ametivõimudele on olukord praegu kontrolli all. Kolm päeva ei ole seal inimeste väljavoolu toimunud. Mõned liibüalased on otsustanud tagasi pöörduda, kuid olukord on loomulikult endiselt ebakindel ning me ei tea, kas väljavool tulevikus jätkub või ei.

3. märtsil olin koos volinik Georgievaga Tuneesia-Liibüa piiril, et näha sealset asjade seisu. Olukord on endiselt väga tõsine: üle tolle piiri sisenes Tuneesiasse 1000 inimest tunnis. Evakueerimine oli kõige olulisem küsimus 3. märtsil ning on endiselt väga oluline, et liikmesriigid aitaksid kaasa kolmanda riigi kodanike, peamiselt võõrtöötajate repatrieerimisele.

Alalise Euroopa Liidu delegatsiooni puudumisel on Ungari suursaadik Tripolis olnud ELi esindaja rollis. Ta on seal ega lahku. Tema koordineerib liikmesriikide nimel konsulaarvaldkonna ja diplomaatilisi jõupingutusi.

Lõunapoolsetest naaberpiirkondadest: oma 11. märtsi erakorralisel koosolekul teatas Euroopa Ülemkogu, et demokraatiat propageerivad ülestõusud toovad lõunapoolsetesse naaberpiirkondadesse radikaalseid muutusi, tekitavad uusi lootusi ja võimalusi rajada tulevik, mille aluseks on demokraatia, pluralism, õigusriigi põhimõte, inimõigused ja sotsiaalne õiglus. Märkida tuleb, et agressioon ei leia aset üksnes Liibüas – peaksime teadma, et agressiooni all kannatavad ka Bahreini ja Jeemeni elanikud ning me peame andma väga selgelt mõista, et agressioon ei ole mitte kusagil vastuvõetav.

Need piirkonna riigid peavad otsustama oma tuleviku üle rahumeelsel ja demokraatlikul viisil. EL toetab kõiki meetmeid, mille eesmärk on demokraatlik ümberkujunemine poliitilisteks süsteemideks, mis teevad võimalikuks rahumeelsed muutused, majanduskasvu ja jõukuse ning majandusarengust tuleneva kasu proportsionaalsema jagamise. EL konsulteerib piirkonna asjaomaste riikidega finants- ja tehnilise toetuse osas, et parandada piirikontrolli ja -haldamist ning meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada migrantide tagasipöördumist nende päritoluriikidesse.

Nõukogu kutsuti üles esitama koostöös komisjoniga – enne Euroopa Ülemkogu juunikuist kohtumist – migratsiooni- ja põgenikevoo haldamisvõime edendamise kava. Euroopa Ülemkogu tunnustas laialdaselt komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatist, milles tehti ettepanek luua partnerlussuhted Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel ning lähtuda seejuures diferentseeritud ja stiimulipõhisest metoodikast ning kasutada kõiki ELi instrumente. Nõukogu kutsuti üles uurima kiiresti teatises sisalduvaid ettepanekuid ning kaaluma eeskätt, kuidas võiks tõhustada liidupoolset toetust partneritele.

Lõpetuseks annan kiire ülevaate ideedest, mis vajavad tempokat tegutsemist. Me peame tõstma Euroopa Investeerimispanga tehingute ülemmäära poliitilisi reforme läbiviivates Vahemereriikides – Euroopa Parlamendil on selles küsimuses oma osa ning ma jään lootma teie koostöövalmidusele. Peame võtma vastu komisjoni ettepaneku lubada Euroopa Investeerimispangal taasinvesteerida Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu raames eelmistest tehingutest tekkinud vahendid. Peame koos teiste sidusrühmadega uurima tingimusi, mille alusel Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank võib tegutseda lõunapoolsetes naaberpiirkondades ning me peame võtma viivitamatult vastu piirkonna edasise arengu jaoks üliolulise ettepaneku Euroopa-Vahemere piirkonna päritolureeglite kohta. Arvan, et on vältimatu võtta juuniks 2011 vastu Frontexi suutlikkuse suurendamist käsitlev määrus.

Lõpetan siinkohal oma sõnavõtu. Ma ei võta sõna Jaapani teemal, sest nüüd on meil päevakorras uus punkt. Palun vabandust, kui mu sõnavõtt liiga pikale venis. Põhjus on selles, et juhtunud on palju ja ma sooviksin, et Euroopa Parlamendil oleks kõikidest probleemidest terviklik ülevaade.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Lugupeetud juhataja! Nagu ma eelmisel nädalal Euroopa Parlamendile ütlesin, loob Euroopa Liit 24.–25. märtsi Euroopa Ülemkogu kohtumisel midagi, mis majanduse juhtimise osas muudab olukorda täielikult.

Teisisõnu on see meiepoolse tervikliku kriisilahenduse nurgakivi, mis tähistab lahenduse täieliku ellurakendamise algust. Selleks seatakse sisse uus majanduse juhtimise raamistik ning loodetavasti Euroopa Rahaliit, mis on kindlalt kahe jalaga maa peal (rahaliit ja majandusliit), mitte ei lonka ühte jalga.

Iga liikmesriigi majanduspoliitikat käsitletakse nüüd kui kõiki liikmesriike ja kõiki Euroopa Liidu institutsioone mõjutavat küsimust. Esimest korda – tänu Euroopa poolaastale – on meil vajalikud vahendid varajaseks ja jõuliseks majanduspoliitiliste suundumuste ja struktuurireformide koordineerimiseks, enne kui iga liikmesriik oma järgneva aasta poliitikasuunad ja eelarve kindlaks määrab. Meil ei ole üksnes eelkoordineerimist, vaid me võime koordineerida samaaegselt nii majandus- kui eelarvepoliitika valdkonda.

Esimene Euroopa poolaasta käivitus jaanuari alguses komisjoni igaaastase majanduskasvu analüüsiga, milles on esitatud selle aasta kümme prioriteeti, mis kõik on kindlalt talletatud Euroopa 2020. aasta majanduskasvu ja tööhõive strateegias.

Nende eesmärk on edendada eelarve konsolideerimist, korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust ja tagada finantsstabiilsus, mis kõik on kindla majanduskasvu eeldused. Need poliitikasuundumused ei too iseenesest kaasa majanduskasvu, kuid on selge, et ilma nende eeltingimusteta ei saavuta me niisugust majanduskasvu, mida vajame − kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

Euroala pakt, milles leppisid kokku euroala riigipead ja valitsusjuhid ning mis on avatud kõikidele liituda soovivatele liikmesriikidele, kajastab meie igaaastase majanduskasvu analüüsi prioriteetseid meetmeid, kuid nüüd on euroala pakt kokkulepitu kohaselt ka täielikus kooskõlas aluslepinguga ning see lõimitakse täiel määral Euroopa Liidu majanduse juhtimise süsteemi. Soovin veel kord tänada Euroopa Parlamenti, sest usun, et parlamendi jõulised seisukohad aitasid olulisel määral tagada selle, et euroala paktis tunnustatakse ka ühenduse lähenemisviisi. Euroala paktis tunnustatakse ka komisjoni tööd maksustamise ja finantsreguleerimise valdkonnas. Nagu te teate, on komisjonil töös ettepanek, millega maksustatakse finantssektor.

Iga liikmesriik peab stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldades järgima komisjoni soovitusi. Möödunud nädalal otsustati, et – tsiteerin – „Stabiilsuse ja kasvu pakti raames võetavate meetmete üle otsustamise juures peab nõukogu üldjuhul järgima komisjoni soovitusi või selgitama oma seisukohta kirjalikult”. See on 11. märtsil 2011 sätestatud põhimõte. Minu arvates on tegemist väga tähtsa poliitilise põhimõttega, mille võib lisada olulistele vastuvõetud ja praegu ettevalmistatavatele õigusloomelistele otsustele.

Eelarve konsolideerimine ei tähenda iseenesest lõppu. Ilma eelarve konsolideerimiseta ei ole usaldust. Ilma usalduseta ei ole investeeringuid. Ilma investeeringuteta ei ole majanduskasvu. Meie eesmärk aga, nagu ma Euroopa Parlamendis mitu korda olen öelnud, on majanduskasv – kestlik ja kaasav majanduskasv.

Selle saavutamiseks peame parandama ka ettevõtluskeskkonda. Peame kujundama välja siseturu. Üks meie siseturuga seotud eesmärke on just eri alustel maksustamine. Seepärast on komisjon teinud, ning nüüd esitanud seadusandliku ettepaneku ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta.

Peame rakendama kõiki ühtse turu pakutavaid võimalusi ning komisjon esitab peagi ühtse turu akti, mis sisaldab kahtteist prioriteetset ettepanekut meie suurima vara ärakasutamiseks, majanduskasvu saavutamiseks ja töökohtade loomiseks ning Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamiseks.

Peame ka tööhõive edendamise nimel jõulisemalt tegutsema. Vajame suuremat, mitte väiksemat tööjõu liikuvust. Vajame maksustiimulite suuremat edendamist, et need toimiksid, ning me soovime majanduskasvu, mis parandab tööhõivet ning on tööhõivesõbralik.

Tihedas koostöös komisjoniga viivad liikmesriigid praegu lõpule riiklikud reformikavad ning stabiilsus- või lähenemisprogrammid. Lubage mul rõhutada, et selgete, konkreetsete, kaugeleulatuvate riiklike programmide olemasolu on Euroopa poolaasta edukaks elluviimiseks ülitähtis. Nüüd sõltub selle olulise töö lõpetamine aprilli lõpuks igast liikmesriigist endast.

Eelmisel nädalal leppis nõukogu kokku oma üldises vaatenurgas majanduse juhtimist tugevdava komisjoni õigusaktide paketi suhtes. Tahaksin veelkord tänada eesistujariiki Ungarit kõikide jõupingutuste eest, mis viisid eduka kompromissini.

Nüüd algavad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Tean, et komisjon võib arvestada parlamendi jõulise toetusega ning loodan, et saavutame lõpliku kokkuleppe juuniks. Siis oleks meie uus majanduslik raamistik täielikult paigas ning kõiki selle vahendeid võiks 2012. aastaks kasutada liikmesriikide eelarvete, stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ning riiklike reformikavade hindamiseks.

Praeguse Euroopa finantsstabiilsusfondi ja 2013. aastaks loodava alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi näol on meil toetav vahend, millega tagada vajadusel kogu euroala stabiilsus. Eelmisel esmaspäeval nõustusid rahandusministrid käivitama juunist 2013 Euroopa stabiilsusmehhanismi, mille tegelik laenuandmisvõime on 500 miljardit eurot. See on Euroopa Liidu jaoks oluline edusamm, millele komisjon, nagu te teate, on jõuliselt kaasa aidanud. Meie ettepanekute kohaselt märgitakse Euroopa stabiilsusmehhanismi kokkuleppes selgelt, et komisjonil on protsessis keskne roll ning Euroopa Parlament on kaasatud.

Komisjoni ülesanne on hinnata koostöös Euroopa Keskpangaga, kas riskid kogu euroala finantsstabiilsuse jaoks on olemas, ning viia läbi analüüs asjaomaste liikmesriikide valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta. Lisaks peab Euroopa Komisjon võtma juhtrolli abisaajate liikmesriikide tegelike finantsvajaduste ning erasektori nõutud osalemise hindamises. Euroopa Komisjon peab ka tegema nõukogule ettepaneku võtta vastu kinnitav otsus makromajandusliku kohandamiskava kohta.

Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond koostöös Euroopa Keskpangaga vastutavad selle eest, et kontrollitaks kooskõla makromajanduslikus kohandamiskavas nõutud poliitilise tingimuslikkusega.

Tõhustatud järelevalve või makromajandusliku kohandamiskava kohane poliitiline tingimuslikkus on kooskõlas Euroopa Liidu järelevalveraamistikuga ning peab tagama Euroopa Liidu menetluste ning seega ka Euroopa Parlamendi rolli arvessevõtmise.

Sel eesmärgil kavatseb komisjon teha ettepaneku võtta vastu vajalikke menetluslikke samme täpsustavale aluslepingu artiklile 136 tuginev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mille abil lisada poliitiline tingimuslikkus nõukogu otsustesse ja tagada kooskõla Euroopa Liidu mitmepoolse järelevalveraamistikuga. Nõukogu ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti Euroopa stabiilsusmehhanismi rajamisest ja toimimisest korrapäraselt.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Tahan lihtsalt kinnitada seda, mida ütlesid volinik Rehn ja eurorühma president Jean-Claude Juncker teile, president Buzek, saadetud kirjas. Minu arvates on meil lõpuks kokkulepe, mis on täiel määral kooskõlas ühenduse lähenemisviisiga ning tahan veel kord tänada Euroopa Parlamenti huvi ja pühendumuse eest, mida ta selle lähenemisviisi suhtes üles näitab.

Finantsstabiilsuse tagamise osas on liikmesriigid viimaks tunnistanud oma majanduste vastastikkuse sõltuvuse ulatust. Euroopa Liit on juba palju teinud pangandussüsteemi parandamiseks, kuid ka selles vallas peaksime rohkem tegema. Terve pangandussüsteem on majanduse jätkusuutliku elavnemise eeltingimus.

Üleeuroopalise pankade stressitestide järgmise vooru viib järgmiste kuude jooksul läbi äsjaloodud Euroopa Pangandusjärelevalve. Läbipaistvus on oluline, et poliitikakujundajad ja investorid võiksid teha teadlikke otsuseid; oluline on ka valmisolek viia ellu raskeid vältimatuid otsuseid.

Arvan, et pärast eesistujariiki Ungarit esindava Enikő Győri väga põhjalikku ja head ülevaadet ei ole mul vaja käsitleda Liibüa ja Vahemere lõunapoolse piirkonnaga seotud küsimusi.

Lubage mul aga Euroopa Komisjoni pädevuse osas öelda, et oleme täitnud olulist koordineerivat rolli Euroopa Liidu poolse vastuse andmisel järjest kasvavale humanitaarkriisile Liibüa piiril. Oleme koondanud 30 miljonit eurot, et osutada abi põgenikele ja migrantidele ning nagu te teate, on meil kohapeal mitu meeskonda ning meil on tihedad kontaktid päritolu- ja doonorriikidega. Ka komisjoni kodanikukaitse mehhanism toetab jätkuvalt liikmesriikide konsulaartegevust ning eesistujariigi Ungariga tihedat koostööd tegevad volinik Malmström ja volinik Georgieva on samuti selles küsimuses väga aktiivsed olnud.

Lennukeelutsooni sõjalised operatsioonid, mida viiakse läbi vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1973 tõid kaasa uued asjaolud, mida tuleb arvestada turvalise ja tõhusa humanitaarabi osutamisel abivajajatele nii piirialadel kui Liibüa sisealadel. See andis uut lootust ning keskendus ka vajadusele säästa süütute tsiviilelanike elusid.

Selle kiiresti muutuva ja ülimalt keerulise olukorra lühiajalisi probleeme käsitledes ei kaota me silmist ka pikaajalist eesmärki saavutada demokraatlik, stabiilne ja jõukas Vahemere piirkond; selle eesmärgi aluseks on komisjoni ettepanek, mis käsitleb partnerlust demokraatia ja ühise heaolu nimel.

Komisjoni kodanikukaitse mehhanismiga koordineeritakse ka Euroopa Liidu reageerimist Jaapani abitaotlusele. Alates eelmisest reedest oleme suurendanud kohapeal oma esindatust kodanikukaitsemeeskonna näol, mis koosneb logistikutest ja tuumaekspertidest.

Just tuumaküsimustes on oluline teha Jaapani sündmustest oma järeldused. Seepärast tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta uuesti vaatluse alla tuumaobjektide ohutus ja viia läbi põhjalik riski- ja ohutushindamine (stressitest) kõikide Euroopa Liidu tuumaobjektide kohta. Need stressitestid tuleks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vastutusel viia läbi ka kõikides meie naaberriikides ning kaugemal. Loodan muidugi, et Euroopa Ülemkogu kinnitab ja toetab seda ideed.

Auväärt parlamendiliikmed! Nagu näete, on meie järgmise Euroopa Ülemkogu kohtumise päevakord väga tihe ning komisjon on teinud suurt tööd, et kujundada välja terviklik Euroopa Liidu vastus meie piiridest väljapoole jäävale kriisile, kuid ka majanduslikule olukorrale.

Koos Euroopa Parlamendiga täidame olulist rolli majanduskriisile tervikliku vastuse andmises. Teeme seda alati Lissaboni lepingu vaimus, st tihedas koostöös parlamendiga. Ning te võite olla kindlad, et me oleme alati selle vastutuse kõrgusel.

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Euroopa Ülemkogu valmistub kohtuma teist nädalat kestvas rahvusvahelise ebakindluse ja pingete õhkkonnas. Olukord on ebakindel Jaapanis, kus inimkaotuste ulatust on endiselt raske kindlaks määrata, ning olukord on ebakindel Vahemere piirkonnas, sest aina rohkem inimesi astub režiimi vastu Bahreinis ja Jeemenis, nagu te märkisite, lugupeetud nõukogu eesistuja.

Loomulikult on neil sündmustel tagajärjed ka meie jaoks Euroopa Liidus. Meie kaaskodanikud olid Jaapani traagiliste sündmuste vahetuks tunnistajaks. Lisaks empaatiale, mida tunneme tuhandete leinavate perekondade suhtes, kõneleme ka Fukushima tuumajaama probleemidega seotud kartustest ning hirmust ohtude ees, millega ka meie peaksime sarnases või võrreldavas olukorras toime tulema.

Nende sündmustega peaksid kindlasti arvestama kõik tuumaelektrijaamu omavad riigid ning on hea, et Euroopa Parlament korraldab tuumaohutuse teemal arutelu, kuigi me ei tohiks jätta tähelepanuta tõsiasja, et me peame Euroopa Liidu energiasõltumatust suurendama, mitte vähendama. See on teema, mille juurde me järgmisel osaistungjärgul tagasi tuleme.

Sel nädalalõpul arutab 27 riigipead ja valitsusjuhti ka ÜRO otsust sekkuda Liibüa sündmustesse, et päästa mässulised võimude eelseisva rünnaku käest. Tahaksin rõhutada tõsiasja, et Euroopa riigid on olnud nendes operatsioonides ettevõtlikud ning nad on olnud esimesed sekkujad ÜRO mandaadi raames, mis samuti oli mitme Euroopa riigi idee. Kahtlemata on nad kuulnud, mida meie, parlamendiliikmed, viimase osaistungjärgu ajal siin Brüsselis rääkisime.

Minu fraktsioon sooviks, et nõukogu kasutaks seda võimalust ELi Vahemerepiirkonna strateegia edasiseks arendamiseks. Seejuures peaks ta jääma oma eesmärgi juurde aidata ja toetada, kui mitte mingil juhul midagi peale suruma. Naabritena on see meie kohus.

Lugupeetud juhataja, kolleegid! Pärast eelmise nädala euroala tippkohtumist, kus tehti ära eeltöö, keskendutakse sel nädalal nõukogu peamiste meetmete juures euro tugevdamisele ja majanduse juhtimise vallas tehtavatele edusammudele.

Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) pooldab euro toetamiseks kättesaadavate vahendite suurendamist ning eelmisel aastal Kreeka ja Iirimaa abistamiseks loodud ajutise instrumendi alalisemaks muutmist. See poliitiline tahe kajastab vastutustundlikku hoiakut, mida liikmesriigid näitavad üles meie ühise raha ajaloos seninägematu kriisi ohjamise suhtes.

Soovime aga väga jõuliselt rõhutada, et neid erandlikke asjaolusid, mida on tekitanud liikmesriikide rahanduse üle kontrolli kaotamine, ei tohiks nõukogu pidada võimaluseks muuta Euroopa Liidu asjade haldamise meetodit. Ühendusemeetod peab jääma reegliks ja valitsustevaheline meetod erandiks. Euroopa Parlamendis on selle põhimõtte poolt valdav enamus ja meie arusaama toetab ka Barroso komisjon lihtsalt sellepärast, et Euroopa Liidu tuleviku jaoks on see ülioluline. Olen kindel, et president Van Rompuy suudab riigipäid ja valitsusjuhte selles veenda.

Reedel tuleks vastu võtta ka euroala pakt. Toetame pakti, sest selles esitatakse sätted, mida oleme nõudnud juba kuid, nimelt liikmesriikide eelarve-, sotsiaal- ja maksupoliitika lähendamist.

Kordan seda uuesti ja uuesti – meie kodanikud võtavad Euroopa solidaarsuse omaks ainult siis, kui nad tunnevad, et see on õiglane ja ärateenitud. Nii on see ainult juhul, kui töötingimused on täidetud ja kui meie ettevõtted saavad investeerida ja värvata võrreldavate maksutingimuste alusel.

Meie fraktsioon kutsub nõukogu üles tegema majanduse juhtimise meetmepaketi osas kiireid edusamme ning võtma arutlusel olevast kuuest ettepanekust nelja juures nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja seisukohta.

Euroopa Liit peab leidma uuesti tee majanduskasvu ja tööhõive poole ning praegu kuju võtvad meetmed on samm õiges suunas. Kui meetmed kavandatakse ühenduse tasandil, pakuvad need Euroopa Liidule kindlat alust uueks alguseks ja paljutõotavaks tulevikuks.

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Esmalt tahan komisjoni presidendile sünnipäeva puhul õnne soovida. Te väärite seda igati.

(Aplaus)

Ma ei saa jagada teie heameelt enne kõnealust tippkohtumist. Usun, et tippkohtumine toimub ajal, kui Euroopa Liit on oma halvimas etapis, halvimas olukorras. Kõigepealt Liibüa. Sellist rutakust ning struktureerimatust nagu on näha meie tegevuskava ettevalmistamisel praegu, kohtab harva. Ometi on kava tegelikult hea ning peaks inimesi aitama, kuid lõppeb ilmselt diplomaatilise ning võimalik, et ka – kuigi loodan, et nii ei lähe – sõjalise katastroofiga. Tegevus on rutakas, koordineerimata, organiseerimata. Euroopa Liit tormab kõikides suundades ja meie kandidaatriik Türgi blokeerib kõike. Soovin õnne!

Praeguses olukorras peame toimuvat analüüsima. Kriis on kestnud terve aasta ning eelmisel aastal toimus ikka ja jälle sama protsess. Kõigepealt vaidlustatakse vajalikud meetmed ning siis neli või viis kuud hiljem neid tunnustatakse. Aasta tagasi öeldi, et kreeklased peaksid ise endiga hakkama saama. Me ei pea neid aitama. Neli kuud hiljem rakendati päästemehhanismi. „Me ei vaja päästepaketti. Kättesaadavatest vahenditest piisab.” Neli kuud hiljem: „Meil on rohkem raha vaja”. „Me ei taha eurovõlakirju. Eurovõlakirjad on absurd.” Nüüd arutavad kõik eurovõlakirjade üle. Eurovõlakirjad tulevad – selles olen üsna kindel. Võib-olla nelja kuu pärast. „Me ei vaja majanduse juhtimist. Euroopa Liit ei vaja majanduse juhtimist.” Needsamad inimesed, kes veendunult seda väitsid, tähistavad nüüd Euroopa Ülemkogu kohtumisel fakti, et viimaks ometi on meil majanduse juhtimine. Nad isegi ei häbene, et kõnelevad ja käituvad risti vastupidi oma varasematele seisukohtadele.

Ma ei tea ka seda, kas oleme ühendusemeetodi päästnud. Loodetavasti oleme ning me toetame teid, lugupeetud president Barroso. Mitte ainult teie sünnipäevakingitusena, vaid sellepärast, et Euroopa Liit peab kaitsma ühendusemeetodit, sest on selge, et kui vahetame selle teise meetodi vastu – mida kantsler Merkel nimetab uueks Euroopa meetodiks –, satume täpselt eelkirjeldatud olukorda. Igaüks teeb midagi ja järgmisel päeval talitab vastupidiselt sellele, mida ta ütles üleeile. Selline on reaalsus. Meil ei ole tegemist eurokriisiga, meil on tegemist euroala riikide valitsuste kriisiga. Siin on oluline vahe.

Portugaliga seoses räägivad ja loodavad kõik, et valitsus suudab rakendada meetmeid, mis tõenäoliselt ei ole karmid. Lisaks on tegemist valitsusega – nagu Kreekas –, mis tegutseb osaliselt omaenda valijate tahte vastaselt; samuti näeme taktikalist mängu opositsiooniparteilt, mis avaldab valitsusele survet.

Saksamaal tuli Euroopa-meelne rahandusminister meie kõigi jaoks vajaliku meetmepaketiga välja ainult mõni päev enne kõnealust tippkohtumist ning välisminister ja kantsler ütlevad seepeale, et „Hästi, me peame seda kõigepealt uuesti arutama”. Möödunud reedel oli mul võimalus kõnelda Euroopa finantssektori paljude juhtivate isikutega euro usaldusväärsuse teemal. Vastus, mis ma sain neilt Frankfurdi inimestelt – sealhulgas Euroopa Keskpanga presidendilt ja eurorühma presidendilt, kuid ka paljudelt teistelt juhtivatelt pankuritelt – oli järgmine: „Jah, euro on stabiilne vääring. Euro on usaldusväärne ja me usaldame eurot. Meil ei ole aga usaldust valitsuste vastu riikides, kus euro kasutusel on. Kuidas võib usaldada valitsust, mis ei suuda kolme päevagi oma sõna pidada?” See on probleem, millega me Euroopa Liidus maadleme. Oleme võtnud vale suuna. Euro on tugev vääring. See väljendab ka euroala majanduslikku võimsust konkurentsis teiste maailmajagudega. Käivitumise ajal oli euro väärtus 1,17 USA dollarit. Vaadake, kui palju see praegu väärt on. Euro on maailmajagude majandusvööndite vahelises konkurentsis stabiilne vääring, kuid stabiilse valitsusvormi puudumise tõttu destabiliseeritakse seda seestpoolt. Seepärast ei ole ühendusemeetod ainult Euroopa Parlamendi arutlusteema, vaid vääringu stabiliseerimise alus ning euroala tohutu majandusliku võimsuse väljendaja. Majanduslik võimsus ei saa aga areneda, sest seda juhivad inimesed, kelle jaoks järgmiste piirkondlike valimisega seotud viimane arvamusküsitlus on tähtsam kui Euroopa Liidu raha tulevik. See on tegelikkus, millega me toime peame tulema.

Loodan, et nädalalõpul sujub kõik kenasti. Loodan, et teie esitatud mõtteid hakatakse ellu viima. Loodan, et tagasi saabudes on meil seljataga edukas tippkohtumine. Sellegipoolest on mul oma kõhklused ning kardan, et möödunud aastal toimunu jätkub. Mul on väga kahju, kuid pean ütlema, et Euroopa Liidu juhtimine lonkab.

(Aplaus)

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kõigepealt õnnitleda president Barrosot. Ta on Jäär nagu mina, Marielle de Sarnez ja Joseph Daul. Mind ümbritseb Jäärade seltskond, kuid meil kõigil on midagi öelda Euroopa pakti kohta, lugupeetud president Barroso.

Tõsiselt – kuigi on hea, ei kõik on nüüd ühel nõul selles, et me vajame majandusliitu ja tegelikku majanduse juhtimist, peame esitama ülitähtsa küsimuse. Kas Euroopa paktiga luuakse tõepoolest majandusliit? Kas paktiga pannakse tõesti alus majanduse juhtimisele?

Ma ei usu seda juba sel lihtsal põhjusel, et protsessi ei juhi komisjon, vaid seda teevad endiselt liikmesriigid. Need sõnad ei kuulu minule. Mul on siin 11. märtsi dokument, mis homme ja ülehomme heaks kiidetakse. Mida seal öeldakse? Seal öeldakse, et eesmärkide üle teevad otsused riigipead ja valitsusjuhid, kohustused võtavad riigipead ja valitsusjuhid ning järelevalve viivad läbi riigipead ja valitsusjuhid. Õigupoolest tagab komisjon ainult tehnilise kontrolli, ei midagi muud. Kogu võim on nõukogu käes. Just see nurjas Lissaboni strateegia ja see nurjab ka kõnealuse strateegia.

Lugupeetud president Barroso! Palun veelkord – ükskõik mis sel nädalalõpul heaks kiidetakse, palun kohtuge võimalikult kiiresti volinik Rehniga ning koostage tõeline majanduse juhtimise kava, mis tugineb ühenduse õigusele, millega antakse kogu võim komisjonile ning mis põhineb lähenemiseeskirjadel, ning esitage see kava nõukogule. Tean, et nad vastavad eitavalt. Nad teevad seda alati. Kuid jätkake koos meiega võitlust ning ärge nõustuge praeguse menetluse ega meie ees seisva ettepanekuga, sest see ei anna tulemusi ega stabiliseeri järgmistel kuudel ega aastatel eurot. See on esimene mõte, mille tahtsin esitada.

Lugupeetud juhataja! Teine asi, millest tahtsin rääkida, on mäss araabia maades ja möödunud nädalal toimunud arutelu järelkaja. Praegu võime ELi tegevuse kohta esialgse hinnangu anda ning pean ütlema, et see hinnang on mõnevõrra leige. Kõigepealt tuletage meelde, et alguses ei tahtnud me islami fundamentalismi kartuses araabia maades toimuvatest mässudest meeleldi rääkida. See oli ELi institutsioonide esimene reaktsioon.

Nüüd oleme Liibüa sündmuste juures näidanud, et Euroopa Liidus puudub ühtsus. Minu arvates on kohutav, et kõik ELi liikmesriigid ei asunud ÜRO Julgeolekunõukogus samale seisukohale: kolm hääletas poolt ning üks jäi erapooletuks. See läheb Lissaboni lepinguga vastuollu. Aluslepingu artikli 34 kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriikidel välispoliitikat arutavates organites kohustus oma tegevus kooskõlastada ja ühisele seisukohale jõuda. Kas nad tegid seda? Minu arvates nad seda ei teinud ning et siin on lausa tegemist aluslepingu artikli 34 rikkumisega.

Kolmandaks – vaadake, mis praegu toimub. Eile esines Catherine Ashton väliskomisjonis ning minu arvates peaks ta viibima siin ka täna, kui me nii olulist küsimust arutame. Mina isiklikult arvan, et Euroopa Liidul puudub araabia maades aset leidvate revolutsioonide osas strateegia. ELi institutsioonides on tehtud mõned pöörased otsused.

Näiteks esmaspäeval ütles üks Catherine Ashtoni kolleege, härra Cooper, ühel hetkel väliskomisjonis isegi seda, et me peaksime Bahreini olukorda mõistma ning et ametiasutustel oli õigus taastada rahu ja kord, kuigi neli inimest oli saanud surma ja kakssada vigastada. Kas see on ELi seisukoht?

Teine näide – ELi välisministrid kohtusid esmaspäeval nõukogus ja mida nad ütlesid? Nad kutsusid ka meeleavaldajaid – ikka Bahreinis – üles hoiduma igasugusest teadlikust hirmutamisest. Selle asemel, et Euroopa Liidus revolutsioonide poolt olla ning toetada neid, kes on läinud tänavatele, võidelnud ja hukkunud, teeme just vastupidi. Meie soovitame meeleavaldajatel rahumeelseks ja ettevaatlikuks jääda.

Palun Catherine Ashtonil tulla järgmisele osaistungjärgule ja selgitada, missuguseid hoiakuid ja strateegiaid kavatseme järgida Bahreinis, Süürias ja Jeemenis ning missuguseid sanktsioone kavatseme kehtestada ja kelle suhtes. Just nii tuleks käituda, mitte võtta haletsusväärseid seisukohti, mida Euroopa Liidu juhid on siiani kõnealuse teema suhtes teinud.

  Jan Zahradil, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Pean kahetsusega ütlema, et Euroopa Ülemkogu kohtumine võib tuua kaasa mõningaid ohtlikke muutusi ning me peaksime selle pärast mures olema. Niinimetatud majandusliku kooskõlastamise, majanduse juhtimise, euroala stabiilsuse loosungi all näeme kogu ELi hõlmavat maksude harmoniseerimise ja eelarvelise ühtlustamise soodustamist. Kahjuks on Euroopa Parlament selles küsimuses väga aktiivset osa täitnud.

Lubage mul end selgesõnaliselt väljendada. Komisjoni ettepanek ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta on riskantne samm, mis õõnestab kasulikku maksukonkurentsi liikmesriikide vahel, osutub majandusele kahjulikuks ja tõukab ettevõtluse selliste poliitikameetmete kehtestajatest eemale. See kõik on läinud liiga kaugele ning peab lõppema.

Viimase paari päeva jooksul oleme näinud ka mõne liikmesriigi püüdu sekkuda teiste riikide eelarve- ja maksualasesse suveräänsusesse. Te teate, millele ma viitan – väga häbiväärsele Iirimaa kiusamisele. Me ei tohi lasta sel korduda.

Liibüa osas on sealne sündmuste areng meile veelkord meelde tuletanud, et me ei tohiks ELi niinimetatud ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale liiga suuri lootusi panna. Liikmesriikide, mitte ELi juhid on asunud rahvusvahelistele juhtpositsioonile. Peaminister Cameron ja president Sarkozy – ning mitte ELi esindajad – on langetanud otsuseid ja need läbi surunud. Minu arvates näitab see selgelt, et kõnealuses valdkonnas, kuid mitte ainult kõnealuses valdkonnas, on lõimumisel piirid. Ükski liikmesriik ei peaks tundma end kohustatuna tegema rohkem, kui ta õigeks peab. See kehtib nii välispoliitika kui majanduspoliitika suhtes.

Euroopa peab igal võimalikul juhul jääma paindlikuks ega laskma end enam juhtida integratsioonidogmadest. On aeg muuta ELi integratsiooniparadigmat. See on selge. See on arusaadav ning ma loodan, et Euroopa Ülemkogu hakkab küsimusega tegelema.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! President Barroso on juba lahkunud, kuid nagu ta ütles, on usaldus kõige alus.

Võin öelda, et meie kodanike usaldus on haihtumas sama kiiresti kui vesi Fukushima tuumajaama paakides. Jah, meie kodanikud teavad, et mõned asjad peavad muutuma ning et me ei saa enam vanaviisi jätkata. Jah, me peame lõpetama võidujooksu ebakindluse ja suurema ebavõrdsuse poole. Jah, me peame vabanema sõltuvusest fossiilkütustel põhinevast ja ohtlikust energiast. Jah, me peame jõudma tagasi olukorda, kus raha teenib majandust ja majandus teenib kodanike huve; ning ei, meie majandus ei saa enam kauem tugineda võlale – ei valitsemis- ega erasektori võlale–, puudujäägile ega spekulatsioonile.

Meie kaaskodanikud on sellest kõigest teadlikud. Nad teavad ka, et see eesmärk nõuab põhjalikke ja radikaalseid muutusi nii valitsuse, ettevõtete kui nende endi tasandil. Nad teavad seda ja nad tunnetavad seda.

Nad teavad, et need radikaalsed muutused on ka keerulised. Nagu Marianne Thyssen mulle eile ütles – need on keerulised ning me ei saa neid kõiki korraga läbi viia. Me peame kuskilt alustama.

Probleem on aga selles, et meie kaaskodanike arvates alustame me alati samast kohast – kärbime kõigepealt alati riiklikke kulutusi, mis, nagu me hästi teame, aitab enim kõige haavatavamaid. Alustame alati tööturu paindlikumaks muutmisest. Kui kõneldakse paindlikkuse ja kindluse uuesti tasakaalu viimisest, teame väga hästi, et see tähendab suuremat paindlikkust ja väiksemat kindlust.

Meie kodanikud on väsinud nende poliitikameetmete taga olevatest topeltstandarditest. Poliitikast, mis tagab rahuliku äraolemise neile, kes viimase 20 aasta mullimajandusest kõige rohkem kasu on lõiganud.

Seepärast nõuame nõukogult – loomulikult lisaks kõigele täna arutatule – sihikindlat algatust eesmärgiga tagada liikmesriikidele ja Euroopa Liidule stabiilsed ja õiglased maksutulud. See tähendab muidugi finantstehingute maksu, energiamakse ja ettevõtlusmaksu – ning ärge palun püüdke meile pähe määrida ühise maksubaasi ideed kui kõige olulisemat eesmärki või lõplikku maksupoliitikat – ning see tähendab ka võitlust maksupettuste ja maksuparadiiside vastu.

Võin teile lubada, et ilma nimetatud vallas samme astumata ebaõnnestub kõik see, mida me majanduse juhtimisega seoses oleme arutanud, ning koos sellega ka euro. Lugupeetud kolleegid! Ajaloost ei ole ühtegi näidet rahaliidu kohta, mis oleks olnud edukas ilma tugeva maksuliidu toeta.

Meil ei ole vaja rohkem mõjuhinnanguid, ettekäändeid, liikmesriikide isekust: jumala pärast, võtke midagi ette!

Uued stressitestid ei loo finantssektoris suuremat kindlust kui nad looksid tuumatööstuses, kui tohin nii öelda. Oleme näinud, kui kasutud olid eelmised testid. Eeldatavasti oli kõik hästi, isegi Iirimaal. Me vajame uusi siduvaid eeskirju, kuid mitte eeskirju, mida hakatakse väidetavalt rakendama 1. jaanuaril 2019. On aeg sulgeda röövellikult tegutsev finantstööstuse džinn pudelisse tagasi, meie kodanikud ei lepi enam meie äraootavate seisukohtadega.

See on hind, mida tuleb maksta kaaskodanike usalduse eest; usalduse eest, mis on hädavajalik, et saaksime eurooplastena optimistlikult ja püstipäi tagasi 21. sajandisse pöörduda.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Majandus- ja rahaliit ilma majanduspoliitika tõhusa koordineerimiseta toimima ei hakka. Stabiilsuse ja kasvu pakt on läbi kukkunud ning selles osas on ühel nõul paljud eksperdid parteipoliitilistest piiridest sõltumata. Probleem seisneb selles, et poliitikas ei näi toimuvat mingit arengut. Õigupoolest ei ole silmapiiril mingeid uusi poliitilisi ideid.

Lubage mul meenutada, et stabiilsuse paktis sätestatud 3% piirangut on alates 1999. aastast rikutud 73 korda; neist 46 korda ulatuses, mis on aluslepingu järgi vaevu vastuvõetav, kuid sellegipoolest ei ole siiamaani määratud mitte ühtegi karistust. Niisugust mittetoimivat pakti ei ole tarvis üle vaadata, seda tuleb lihtsalt rohkem rakendada – või pigem tuleks seda lihtsalt rakendada.

Loomulikult teab iga koduomanik ja iga ettevõtja, kui oluline on jätkusuutlik eelarve. Kardan aga, et eelseisvad otsused majanduse juhtimise ja Euroopa stabiilsusmehhanismi kohta toovad kaasa ainult kärped. See ei ole sama, mis jätkusuutlik eelarve. Ükski riik, mis on nii suurtes võlgades, et on maksujõuetuse lävel, ei saa võlalõksust välja, kui ta peab seda võlga jätkuvalt kõrge intressimääraga laenamise teel rahastama. Ükskõik, kui palju ta säästab, võlg kasvab edasi – seda rohkem, et vähendada tuleb palku, töötushüvitisi ja pensione, pikendada tööaegu, kärpida riiklikke investeeringuid infrastruktuuri, haridusse, tervishoidu ja mujale. Kui ei ole tarbimist, kukub kokku ka tootmine. Ei stabiilsuse ja kasvu pakti karmistamine ega tulevase stabiilsusmehhanismi niinimetatud range tingimuslikkus aita meid eesmärgini jõuda.

Kogu meetmepaketis peaks olema selgemalt esile toodud suurem vajadus investeerida eeskätt kriisist rängalt tabatud riikidesse ning see peab tähendama enamat kui laenude lühiajaline pikendamine ja intressimäärade kerge alandamine. Viide vajadusele vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust valmistab probleeme senikaua, kuni seda nõutakse ainult majanduslikult nõrkadelt riikidelt, samas kui majanduslikult tugevatel riikidel lubatakse vanaviisi edasi minna. Puudu ei ole ainult põhiline märksõna „solidaarsus”, vaid unustatud on ka see, et ühe poole kulud ja kaubandusbilansi puudujääk on teise poole tulu ja kaubandusbilansi ülejääk.

  Nikolaos Salavrakos, fraktsiooni EFD nimel. – (EL) Lugupeetud juhataja! Volinik Barroso öeldu tähendab põhimõtteliselt ettepanekut tugevdada majanduse juhtimist ja euro stabiilsust. See tähendab Euroopa Liidu majandusjuhtimise poliitika hoogustamist.

Loomulikult kulgeb José Manuel Barroso ning teda abistava volinik Rehni töö väga hästi ning me suhtume sellesse soosivalt. Loodame, et kõnealuse paktiga suudetakse vastata Euroopa Liidu majandus- ja eelarveprobleemidele ning saata turgudele õige sõnum. Kahjuks on turud meie praegune probleem.

Majanduse juhtimine tuleb pärast kriisi, julma kriisi liikmesriikide valitsemissektori võla näol. Kui USA trükib hinnanguliselt rohkem kui 3 triljonit dollarit, siis minu arvates ei ole mingit põhjust, miks Euroopa Liit ei võiks lahendada oma probleeme triljoni euro suuruse rahasumma trükkimise teel, mitte selleks, et raha turule viia, vaid selleks, et asutada fond, mida me nimetame toetusmehhanismiks. Olgu kuidas on, aeg ei oleks selliseks mõtteks veel küps vähemalt seni, kuni Euroopa Liidus domineerivad proua Merkeli ideed.

Peame aga veelkord rõhutama tõsiasja, et Euroopa Liit on sunnitud ebasoodsates tingimustes looma uusi süsteeme ja väärtusi.

Rahaliidu loomine ilma üldise majanduse juhtimise strateegia ja liikmesriikide vahelise koordineerimiseta oli riskantne ettevõtmine, mida katsetati praktikas ning rakendati üldisel tasandil. Minu arvates on Euroopa Liidul aeg võtta vastu julgemaid otsuseid ja teha vajalikke struktuurseid muudatusi.

Nagu ma ütlesin, kinnitame me põhimõtteliselt nõukogu otsused euroala pakti kohta ning me peame eurot jätkuvalt heaks vääringuks. Me ei pea aga tagama ainult seda, et täidame euroala stabiilsuse eesmärgi, vaid ka seda, et saavutame Euroopa Liidus kõrgetasemelise majanduskasvu ja konkurentsivõime ning suurendame Euroopa Liidu kodanikele, eeskätt noortele ette nähtud töökohtade hulka ja säilitame olemasolevaid töökohti. Peame keskenduma noortele.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Innuka Euroopa-meelse inimesena – nagu suurem osa mu 500 000 otsesest valijast – on mul väga keeruline pidada vastuvõetavaks rasket olukorda, kuhu te olete end pannud. Ühest küljest vajame stabiilsust ja peame midagi spekuleerimise suhtes ette võtma; teisest küljest näitab viis, kuidas te seda teete, veel kord üsna silmatorkavalt Euroopa Liidus valitsevat demokraatia puudujääki. Menetlus meenutab rohkem erakorralise olukorra õigusakte kui seda, mida tahaksime näha edumeelses Euroopa Liidus. Loomulikult toetasin ma kindlalt muudatusettepanekut 34, mille vasakpoolsed esitasid ning mis nõuab aluslepingu tavalise läbivaatamismenetluse kohaldamist. Erakorralises olukorras õnnestub teil alati teha midagi, mis tegelikkuses suurendab lõhet kodanike vahel veelgi enam.

Tahaksin kasutada ka võimalust taunida otsekoheselt seda, kuidas Martin Schultz Euroopa Parlamendis minu suhtes käitub.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Kriis Põhja-Aafrikas paneb Lissaboni lepinguga loodud mehhanismid proovile.

Eile, kui kõrge esindaja väliskomisjonis kõneles, tõime esile Euroopa Liidu tegevuse kasulikud aspektid – Catherine Ashtoni teatis, milles eristatakse lühiajalised, keskpikad ja pikaajalised perspektiivid, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 kiire kohaldamine, suutlikkus pidada dialoogi Araabia Liigaga ning Euroopa Ülemkogu kohtumine.

Ainuõige on aga siin täna öelda, et Euroopa Liidu avalikkusel, see tähendab meie kodanikel on endiselt teatud küsimused.

Lugupeetud nõukogu eesistuja! Guy Verhofstadtil on täiesti õigus. Kuidas on võimalik, et neli liikmesriiki, kes moodustavad osa ÜRO Julgeolekunõukogust, ei hääleta praegu ühtmoodi, vaid pigem erinevalt?

Kuidas on võimalik, et praegu, kui me kõneleme samadest ressurssidest, mis tulevad samadelt maksumaksjatelt, samadest laevadest ja nende kasutamisest samas tegevuskohas, peaksime me arutama seda, kas ÜRO resolutsiooni kohaldavad Euroopa Liit, NATO või rahvusvaheline koalitsioon.

On selge, et koordineerimisvõime osas meil on veel palju paremaks muuta ning palju on vaja parandada ka otsustusprotsessis.

Üks kuulus filmitsitaat ütleb, et „meile jääb alati Pariis”. Keegi ütles siinse arutelu ajal, et Euroopa Liidu vastus on olnud rutakas. Lugupeetud Catherine Ashton! Kui ei oleks olnud julgust, kindlameelsust ega järjepidevust, mida näitas üles Prantsusmaa – ning just nii tuleb öelda –, kes mässulisi tunnustas, saatis välis- ja Euroopa asjade ministri ÜRO nõukogusse, korraldas Elysée tippkohtumise ning kohaldas resolutsiooni, oleks kolonel Gaddafi kolonnid juba Benghazisse sisenenud.

  Kristian Vigenin (S&D). – (BG) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Tahaksin veidi rohkem keskenduda ühele päevakohasele teemale, mille üle homme arutelu toimub, nimelt olukorrale Liibüas.

Minu kolleegidel on õigus, kui nad ütlevad, et viimastel päevadel Euroopa Liidu ning eeskätt liikmesriikide otsustes ja käitumises on tekkinud täielik kaos või vähemalt ei ole neid võimalik prognoosida. Kui mõned riigid ühinevad koalitsiooniga ning mõtlevad siis ümber, on võimatu NATOs üksmeelele jõuda.

Niisugune olukord ei muuda üksnes meie partnereid ebakindlaks küsimuses, kas teame, mida me põhimõtteliselt saavutada tahame ja kuidas seda saavutada, vaid see tekitab suuri probleeme ka Euroopa Liidu avalikkusele, kes ei saa olla kindel selles, et EL ja liidu praegused juhid täidavad oma kohustusi, mis neil on meie Vahemere lõunapiirkonna partnerite ees.

Tahaksin väga, et Euroopa Ülemkogu tuleks järgmiste päevade jooksul välja selgete ja kindlate otsustega Liibüa kohta ning mitte ainult Liibüa kohta, vaid ka muude riikide kohta, kus olukord on põhimõtteliselt samasugune, näiteks Bahrein, Jeemen ja mõnel määral Süüria. Oleme kuidagi unustanud, et meie tegevust Liibüas hinnatakse ka selle taustal, kuidas me käitume kõnealuse piirkonna teiste riikidega.

Tahaksin, et Euroopa Ülemkogu võtaks vastu selged otsused selle kohta, mida Euroopa Liit tahab Liibüas saavutada, mis täpsustab suuresti ka meetodeid, kuidas me seda saavutame. Minu arvates peame me selgesti mõistma, et kui praegune olukord pikka aega kestab, on Liibüa sündmustel ka naaberriikide jaoks palju tõsiseid tagajärgi.

Seepärast peame olema valmis osutama abi nii Egiptusele kui Tuneesiale, ning seda mitte ainult humanitaarprobleemide ületamiseks, vaid ka selleks, et olla valmis pakkuma ka majanduslikku ja rahanduslikku toetust sõna otseses mõttes lähipäevadel, -nädalatel ja -kuudel, sest sealsetel sündmustel on mõju mõlema riigi majanduslikule seisukorrale.

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Siin on märgitud, et mitte euro ei ole kriisis, vaid liikmesriigid on võlgadesse sattunud. See on kriisi tuum – vastutustundetu võlakäitumine, mis on kestnud aastaid. See peab nüüd lõppema. Seepärast on õige, et Euroopa stabiilsusmehhanism peab olema range. Seepärast on ka õige, et nii on toimitud varasemate päästemehhanismide rakendamisel. Seepärast on ka õige, et Iirimaa intressimäära ei alandata.

Võlakoormusele tuleb lõpp teha. Kuulen jälle sotsiaaldemokraate tegemas vahet heal ja halval võlal. Loomulikult erineb investeerimine tarbimisest, kuid ühel hetkel saab ka ülemäärasest heast võlast halb võlg. Peame tulevaste põlvkondade suhtes õiglased olema, me vajame jätkusuutlikku rahandust – ning siis muutub euro jälle stabiilseks.

Euroala pakt hõlmab liiga vähe ühendusemeetodit. Seda on siin õigusega märgitud. Ma jagan seda seisukohta.

Lõpetuseks ütlen mõne sõna Liibüa kohta. Nõukogu on toetanud resolutsiooni 1973. Nüüd peame tuleviku peale mõtlema. Nõustun José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra sõnadega, mille kohaselt Prantsusmaa on täitnud väga tublit rolli. Kui aga Türgi oleks kutsutud Elysée tippkohtumisele, ei oleks meil NATOs neid probleeme ja olukord oleks olnud meie kõigi jaoks märksa lihtsam. Loodan ka, et äsja ametisse nimetatud Liibüa üleminekuvalituse juht külastab varsti Euroopa Liitu.

  Konrad Szymański (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Kõiki eesmärke, mis eurorühm on endale seadnud ning mis on kohati täiesti mõistlikud, on võimalik edukalt täita liikmesriikide majandus-, sotsiaal- ja maksupoliitika abil. Seepärast tekib küsimus, miks muudame praegu kiiresti aluslepingut, et need volitused vähemalt osaliselt ELi tasandile üle kanda.

Minu arvates on vastuseid kaks: nagu tavaliselt, tahame ebapopulaarsete otsuste korral Euroopa Liiduga vastutust jagada või tahame kasutada võimalust kanda ehk reformi ettekäändel lihtsalt Brüsselile rohkem võimu üle. Kahtlen, kas see toob kaasa soovitud mõju, kui mõelda sellele, et enamikul eurorühma liikmesriikidest on suurem valitsemissektori võlg ja konkurentsivõimetum maksustamissüsteem kui muudel liikmesriikidel.

See arutelu toob loomulikult kaasa kahel kiirusel liikuva Euroopa ohu. Tahaksin hoiatada neid, kes soovivad kiiresti tegutseda. Lisaks ühesugusele kiirusele on vaja minna ka õiges suunas. Väga kiiresti, kuid vales suunas liikumine ähvardab jõuda ainult ühesuguse lõpuni – katastroofi ulatuse tohutu suurenemiseni. Seda näen vähemalt mina toimumas Euroopa Liidu teedel.

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Täna hääletab Portugali parlament neljanda stabiilsusprogrammi vastu, mille valitsus 12 kuu jooksul on esitanud. Suurem osa Portugali parlamendi saadikutest hääletab dokumendi vastu meetmepaketi sisu pärast, kuid ka seepärast, et pakett esitati Brüsselile enne, kui Portugalis sellest teada saadi, selle üle arutleti või see heaks kiideti.

Sel põhjusel on mu esimene küsimus eesistujariigile Ungarile – kas eesistuja kavatseb niisuguse kogemuse taustal koos oma partneritega kaitsta kohustust lasta dokumendid eelnevalt parlamendis heaks kiita või ei?

Minu teine küsimus on järgmine – homme otsustab nõukogu 2013. aasta järgse rahastamismehhanismi üle, kuid ei ütle meile midagi praeguse rahastamismehhanismi kohta, mis meile rohkem huvi pakub. Kui Portugal jõuab ennetähtaegsete valimiste perioodi, on valitsemissektori võla ja intressimäärade plahvatuslik kasv vältimatu. Mida kavatseb nõukogu teha, et vältida spekuleerimist Portugali valitsemissektori võlaga? Ärge öelge enam, et see on Portugali siseküsimus, sest kui kokkuhoid on meie probleem, siis seepärast, et otsused on ka teie omad.

  Bastiaan Belder (EFD). - (NL) Lugupeetud juhataja! Eile pärastlõunal märkis kõrge esindaja väliskomisjonis, et tahab pakkuda konkreetset toetust nähtusele, mida me ulatuslikku eluasemete nappust käsitledes oleme hakanud nimetama uueks Egiptuseks. Igaüks, kes on vähegi teadlik tohutust sotsiaal-majanduslikust viletsusest, kuhu suurem osa egiptlasi on sattunud, ei saa end enam hästi tunda. Kõik taandub tõelise euroopaliku empaatia väljendamisele.

Seepärast on mul siiralt hea meel kõikide Euroopa Liidu jõupingutuste üle, mis tehakse eesmärgiga parandada Egiptuses elutingimusi. Eriti praegu, kui pärast president Mubaraki lahkumist on riik ebakindlas üleminekuolukorras ning Kairo näib suunduvat otse rahandus- ja toidukriisi. Minu arvates tuleks lisaks Egiptusele antavale Euroopa Liidu abile teha nõukogus kahekordseid jõupingutusi.

Uues Egiptuses peavad kõik kodanikud hoolimata religioonist olema seaduse ees võrdsed ning neil kõigil peavad olema võrdsed õigused. Lisaks peab Kairo järgima rahulepingut Iisraeliga ning seda isegi edasi arendama. Nende kahe tingimuse kehtestamine tugevdaks uues Egiptuses nii sisemist kui välist stabiilsust.

  Barry Madlener (NI). - (NL) Lugupeetud juhataja! Mõtlesin, et olete mind kahe silma vahele jätnud. Tänan teid võimaluse eest sõna võtta. Loome uue stabiilsusmehhanismi, alalise abifondi, mille eest peavad maksma tavalised inimesed, kes ei saa mingeid tasuta kingitusi. Abisaajad aga on inimesed, kes saavad tasuta kingituse. Nüüdsest tasustame petiseid, neid, kes murravad oma lubadusi ning kes manipuleerivad andmetega.

Kümme aastat tagasi allkirjastati stabiilsuse ja kasvu pakt pühaliku tõotusega hoida rahandus korras. Pakti on rikkunud Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka ja teised riigid. Suuri eelarvepuudujääke ei ole kõrvaldatud. Nüüd tõotatakse jälle pühalikult, et uus pakt toimib kindlasti. Nüüd otsustatakse Brüsselis, kui palju on hollandlastel õigus teenida, millal on hollandlastel õigus pensionile minna ja kui suurt pensioni nad saavad. Jällegi tasub arve maksumaksja, inimesed, kes ei saa mingeid tasuta kingitusi.

Lugupeetud juhataja! See tasuta fond on kulukas mänguasi, mis võimaldab poliitilisel eliidil varjata tõsiasja, et mõnda riiki ei saa rahaliidus usaldada. Mõned riigid tahavad nautida euro pakutavaid hüvesid, kuid ei taha jagada kohustusi – riigid, mis ei suuda oma rahandust korras hoida. Lugupeetud juhataja! Need riigid peaksid euroalast lahkuma. See on ainus parandus, mille me stabiilsuse ja kasvu paktis läbi peame viima.

  Mario Mauro (PPE). - (IT) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Murrangulised sündmused, mis Vahemere lõunapiirkonnas intensiivsemaks muutuvad, ei tohiks juhtida meie tähelepanu kõrvale pikka aega tagasi püstitatud keskpikkadelt majandusalastelt ja muudelt eesmärkidelt. Rahvusvahelised rahutused peaksid hoopis kiirendama majanduskasvu suunas astutavaid samme. Pooldan seda, et otsused rakendada ELi 2020. aasta strateegiat võetaks vastu kiiresti – juba selle nädala kohtumisel.

Me ei tea, mis juhtub Liibüas pärast konflikti, kuid võime kindlad olla, et miski ei ole enam iial endine. Seepärast vajab Euroopa Liit kindlasti meetmepaketti, millega võimaldada liikmesriikide majandusel enne uut ebakindlusperioodi hinge tõmmata. Olulisim küsimus on kindlasti seotud olukorraga Vahemere piirkonnas. Sõdiv Vahemere piirkond on halvim katastroof, mida maailm praegu kujutleda võiks. Riigid, kes pidasid oluliseks midagi niisugustes tingimustes teha, toimisid targalt, kuid sellegipoolest on meie ees praegu väga vastuoluline Euroopa Liit, mis näib tundvat end oma edasiste sammude osas ebamugavalt, kui mitte lõhestatult.

Seepärast pöördun eesistujariigi Ungari poole – Euroopa Parlament ja minu arvates ka komisjon seisab lähedal eesistujale, kes võib pöörata kriisi millekski, mis ei too kaasa ainult Euroopa Liidu õõnestamist.

Meil on tohutu vastutus – kujundada praegune kriis ümber võimaluseks toota, võimaldada tervet maailma väärival välispoliitikal elada ja hingata. Oma ülesannete, kahtluste ja vigadega oleme pöördeliste sündmuste lävel ning minu arvates peaksime võtma selle vastutuse täiel määral oma õlgadele ning tagama, et homme ja ülehomme nõukogus vastuvõetavad otsused on mõistlikud, kuid eeskätt julged. Tänan teid!

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Siin on juba öeldud, et kahetsusväärsel kombel võib Portugali parlament just praegu valitsuse kukutada. Kui valitsus langeb, põhjustab selle poliitiline ebastabiilsus, mis on tingitud opositsiooniparteidest, kes ei ole järjekordset kokkuhoiupaketti toetanud.

See vastab tõele – tegemist on neljanda paketiga mõne kuu jooksul. Põhjus ei ole mitte eelmiste pakettide täitmatajätmine, neid täideti. Pigem on põhjus selles, et kehtestatud tingimused on niinimetatud turusoovide tingimustes halvenenud. Portugali eelarve täitmine jaanuaris ja veebruaris näitas ülejääki – kulusid kärbiti 3% ning tulu oli 11%.

Poliitilised jõud, mis tekitasid valitsuse esitatud ja Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Keskpanga toetuse saanud kokkuhoiuprogrammi tagasilükkamisega poliitilise kriisi, võivad olukorraga väga rahul olla. Kuid ainult mõtlematus laseb neil sellega rahul olla, sest tegemist on võlgades euroala riigi jaoks kohutava olukorraga. See on kohutav riigi jaoks, ebaõiglane Portugali rahva suhtes ning tegemist on järjekordse löögiga suurprojekti – ühisraha – kestlikkuse pihta.

Me ei ole euroalal kriisis. Me oleme euroala Suures Kriisis. Tahaksin küsida oma kaasmaalastest parlamendiliikmetelt, mis oleks alternatiivne lahendus? Kõik liikmesriigid peavad aprilliks oma kokkuhoiukavad esitama. Kas Portugal vajab või ei vaja edasisi kokkuhoiumeetmeid, et vähendada oma eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga, et vähendada puudujääki 2012. ja 2013. aastal vastavalt 3%le ja 2%le? Te keeldusite läbi rääkimast, kuid ei esitanud alternatiivseid lahendusi? Tagasilükkamine ei ole lahendus, see on probleem, mis sunnib portugallasi rohkem ohvreid tooma.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Järgmine nõukogu kohtumine on Euroopa Liidu juhtide jaoks tõenäoliselt viimane võimalus meenutada, et rajasime ELi eesmärgiga kaitsta euroopalikke väärtusi ja tegutseda põhjapaneva tähtsusega küsimuste korral ühiselt. Kui rahvas leiab end mõrvarliku juhi meelevallas, on tegemist põhjapaneva küsimusega.

Tänu Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi jõupingutustele on vastu võetud resolutsioon. Meil on õnnestunud peatada kolonel Gaddafi Benghazi jõudmast. Euroopa Liidu ühtsuse puudumine teeb aga murelikuks. Homsel ülemkogu kohtumisel tuleb saata jõuline märguanne; ülemkogu peab toetama praegust sekkumist, tunnustama Liibüa mässulisi eesmärgiga pakkuda neile toetust ning isoleerida kolonel Gaddafi veelgi jõulisemalt, et senine režiim kokku variseks.

Põhjapanevate küsimustega on tegemist ka Bahreinis, Jeemenis ja Süürias asetleidvate sündmuste puhul. Kui näeme Lähis-Idas taas kord vägivallalaine ägenemist, on samuti tegemist põhjapaneva probleemiga.

Meie, Euroopa Parlament, ootame, et Euroopa Liidu juhid tegutseksid enne, kui on liiga hilja. Suures osas maailmas astutakse praegu ajalooliselt jõulisi samme. Poliitiline julgus tähendab probleemide lahendamist – just seda ootame me Euroopa Liidult ja vastutavatelt isikutelt.

  Peter van Dalen (ECR). - (NL) Lugupeetud juhataja! Hollandipoolne tagatis miljarditele eurodele ajendas eelmist rahandusministrit härra Rudingit ütlema „Tee eelarvepõrgusse on sillutatud tagatistega ”. Antud tagatised on tõepoolest olnud liiga suured ja liiga riskantsed. Need ei aita kriisi ära hoida, sest ei täida oma eesmärki.

Euroopa Liidu praeguse kriisi põhjustasid need, kes lubasid vastutustundetult võlal kasvada, ning need, kes ei suutnud sõlmitud kokkuleppeid täita. Kui me neid keskseid probleeme ei lahenda, võime pakkuda kui tahes palju tagatisi, ilma et need mingit kasu tooksid.

Meil on stabiilsuse ja kasvu pakt. Juba 2004. aastal naersid Saksamaa ja Prantsusmaa selle välja. Meil oli võimalus pakti tugevdada eeskätt automaatsete sanktsioonidega, kuid mis toimub praegu? Karistused sõltuvad jätkuvalt poliitilisest otsusetegemisest. See on uskumatu. Saksa kirjanik Hans Enzenberger nägi õigesti toimuvat ette. Ta ennustas, et praeguse olukorra tõttu hakkavad kodanikud Euroopa Liidu poliitilisse eliiti suhtuma küüniliselt ja põlgusega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Tee, millele Euroopa Liidu juhid on asunud, ei ole vastuvõetav – seda iseloomustab töötajate suurem ekspluateerimine, uued ühiskonnavastased meetmed, mis süvendavad ebavõrdsust, suurendavad töötust ja töökohtade ebakindlust, süvendavad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Need kõik teenivad Euroopa Liidu majanduslikke ja rahanduslikke huvigruppe, kelle tulude kasv ei peatu kunagi.

Kriisi ettekäändel tahavad nad majanduslikult nõrgemate riikide kaela ümber uue silmuse tõmmata ning kasutavad Euroopa stabiilsusmehhanismi kohaldamiseks loodud tingimusi selleks, et kujundada suveräänsed riigid ümber pelgalt protektoraatideks.

Seepärast on töötajad ja rahvas niisuguste meetmete vastu – seda väljendati möödunud laupäeval Portugalis enam kui 300 000 osalejaga meeleavaldusel ning seda väljendatakse täna Portugali parlamendis, kus suurem osa saadikuist toimib kindlasti samamoodi neljanda kokkuhoiupaketi suhtes.

Lugupeetud juhataja! Tahame aga öelda siin ka „ei” pommitamisele, mida viivad rahvusvahelised jõud läbi Liibüas, nagu me ütlesime „ei” ka võitlevate inimeste represseerimisele igas selle piirkonna riigis, sealhulgas Liibüas, Bahreinis ja Jeemenis.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Finantsvahendite vastutustundlik haldamine on majapidamiste, tootmis- või kaubandusettevõtete, piirkondade, riikide ja ka riikide liitude hea ja stabiilse toimimise põhiline eeltingimus.

Seepärast on loomulik, et kui hulk Euroopa Liidu riike otsustas luua ühisraha, peavad nad leidma mehhanismi, millega takistada populistlikke poliitikuid koormamast ühisraha jätkusuutmatute kohustustega – võlgadega, mida kasutatakse hääleandjate lühiajalise toetuse ostmiseks. Konkurentsivõime paktis määratletakse teatud parameetrid, millest euroala riigid iseäranis kinni peaksid pidama. Probleeme valmistab aga nende headest kavatsustest kantud eeskirjade rakendamine.

Seepärast usun kindlalt, et juhul, kui ühiselt kokkulepitud juhtimiseeskirju ei suudeta järgida, on aeg kohaldada automaatseid karistusmehhanisme, et sanktsioonid ei muutuks poliitilise lehmakauplemise teemaks Euroopa Ülemkogus, kus valitsusjuhid üksteise karistuste kustutamisega oma paljusid erinevaid poliitilisi vigu parandavad.

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE). - Lugupeetud juhataja! Tahan käsitleda kaht küsimust. Esiteks tervitada laiendatud euroala pakti sündi, mis on suurepärane sündmus. Loodud on uus struktuur, peaaegu nagu majanduslik Schengen. Oluline on see, et tegemist peaks olema kaasava struktuuriga, mis on avatud neile, kes suudavad ja tahavad osaleda. See ei peaks tooma endaga kahel kiirusel liikuvat Euroopat. Kahjuks on pakt poolenisti avatud, sest muudatusettepanek artikli 136 kohta, mis meie põhiseaduskomisjonis arutlusel ja hääletusel oli, on kõrvale jäetud. Muudatusettepanekus märgitakse järgmist: „nõuab, et stabiilsusmehhanism oleks algusest peale avatud liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes soovivad osaleda”. Pakt on poolenisti avatud, sest on avatud kohustuste võtmiseks. See ei ole avatud euroalast väljapoole jääjatele, kes tahavad osa saada õigustest.

Palju enam kui euro ühendab meid ühtne turg. Praegu ei ole kriisis euro, kriisis on mõned euroala liikmeriigid. Igal euroalast väljapoole jääval liikmesriigil võiks riigi rahandusega seoses samasugune probleem olla. Niisiis puudub loogika ja puudub järjepidevus.

Mõni sõna Liibüa ja Vahemere lõunapiirkonna kohta. Esiteks soovin meid tunnustada – õigupoolest mitte liitu, vaid mõnda liikmesriiki, kes on inimõiguste ja demokraatia kaitsjana Liibüas esirinnas. Peaksime Prantsusmaale ja selle juhile Nicolas Sarkozyle teenäitaja rolli eest tänulikud olema.

Minu arvates näitab see, et hakkame oma välispoliitikas liikuma huvipõhiselt välispoliitikalt väärtustepõhisele välispoliitikale. Peame järgima kaht suunda. Peame oma naabruspoliitika ümber kujundama ning suunama selle ühiskonnale ja valitsustele ning saavutama midagi, mida me Kesk- ja Ida-Euroopas nimetame üleminekuks või ümberkujunemiseks. Tegemist on ka häirekellaga, mis kutsub üles ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ümber kujundama ja reformima, et suurendada liidu ühist juhtimissuutlikkust ja sõjalist võimekust.

  Liem Hoang Ngoc (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Homme, 24. märtsil, on sümboolne päev. Ennekõike tähistab seda Lissaboni lepingu muudatus, mille üle me äsja hääletasime ning millega on võimalik luua alaline Euroopa stabiilsusmehhanism. See mehhanism võimaldab Euroopa Liidul kavandada esimesed eurovõlakirjad, mille eesmärk on rahastada spekulatiivsete rünnakute korral riigivõlgu madala intressimääraga.

Seepärast on kahju, et protsess poolel teel pidama jäi. Et turgude ebamõistlikult kiire kasvuga toime tulla, oleks aluslepingu ülevaatamine pidanud kujutama endast võimalust anda Euroopa Keskpangale luba toimida samamoodi nagu USA ning vahetuskursi pingete korral valitsemissektori võlg tagasi osta. Protsess on veelgi puudulikum seetõttu, et vastutasuks nõutakse konkurentsivõime pakti, ümberristituna euroala pakti rakendamist. See on homse päeva teine märksõna. Pakti toetavad ühehäälselt nõukogu, komisjon ja Euroopa Keskpank.

Lugupeetud kolleegid! Te teate kõik Washingtoni konsensust ning teile meeldis see väga. 24. märtsil sünnib niinimetatud Brüsseli konsensus. Brüsseli konsensus kujutab endast pimedat ja hoolimatut uusliberaalse dogma kehtestamist – avalike teenuste ja heaoluriigi piiramist, palgakokkuhoidu ja finantsturgude minimaalset reguleeritust.

Lugupeetud kolleegid! Nõukogul, komisjonil ja Euroopa Keskpangal on lühike mälu. Nad soovitavad võtta euroala pakt üle juhtimise meetmepaketti, et talletada meie süsteemis just need poliitikameetmed, mis viisid majanduskriisini. Hispaanias, Ühendkuningriigis, Iirimaal ja mujal ei ole finantssektorist jõudu saanud majapidamiste võlakoormuse suurenemise taga ei midagi muud kui ostujõu kriis, mis tuleneb 20 aastat kestnud palkade piiramisest. Euroala paktis soovitatakse kahjuks kokkuhoid põlistada.

Majanduskriisi tagajärjena tekkinud valitsemissektori võlg on ühtlasi ka liberaalide ja konservatiivide toetatud kõikehõlmava otstarbetu maksukärpimise tulemus. Euroopa Liidus ei toimunud riiklike kulutuste plahvatuslikku kasvu. Vastupidi. Kokkuhoid eelarves ja palkades koos intressimäärade tõusuga, mida Euroopa Keskpank juba plaanib, hävitavad kokkuvõttes sisenõudluse Euroopa Liidus ja teevad majanduse elavnemisele lõpu ilma puudujääki vähendamata. Homme oleme ühel poolel töötajatega, kes avaldavad niinimetatud Brüsseli konsensuse vastu meelt. See on kolmas 24. märtsi märksõna. Kui me ei taha, et tumedad jõud, millele vastuseisuks Euroopa Liit loodi, tagasi tuleks, peavad valitud rahvaesindajad seisma kõrvuti rahvaga, et mõista hukka nii ebaõiglane kui ka ebatõhus poliitika.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). - (FI) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu alalise kriisiohjemehhanismi loomine on põhjendatud, kui kriisid peaksid tulevikus korduma. Keegi meist ei taha rohkem kriise, kuid nende teke on võimalik. Plaan luua alaline kriisiohjemehhanism väljaspool ELi institutsioone on siiski kahetsusväärne. Mehhanism peaks seisma võimalikult lähedal ELi institutsioonidele, et nad võiksid selle kasutamist jälgida. Lisaks tuleks igasuguseid karistusi kohaldada automaatselt, mitte pärast arutelusid ja läbirääkimisi.

Tahaksin öelda mõne sõna meie niinimetatud välispoliitika ja Liibüa kohta.

Olukord Liibüas ja rahvusvahelise üldsuse seas on segane. Tsiviilelanike kaitsmise eesmärgil tehtud otsus lennukeelutsooni kehtestamise kohta oli õige. Ka EL on selles osaline. Nüüd, kui maavägesid on rünnatud, on minu meelest põhjust küsida, kas lennukeelutsoon loodi sel eesmärgil. See näitab, et sõjakünnise ületamisele ollakse lähedal.

  Derk Jan Eppink (ECR). - Lugupeetud juhataja! Martin Schulz ütles, et sõjalised operatsioonid võeti ette liiga rutakalt. Vastupidi, sellega jäädi hiljaks. Läänemaailm ootas liiga kaua. Gaddafi oleks tulnud Tripolis isoleerida ja sundida teda kas ise ära minema või ta jõuga minema ajada. Tegelikult jõudsime kohale just selleks ajaks, et hoida Benghazis ära massimõrv.

Ja mida me nägime? Prantsusmaa ja Ühendkuningriik – kaks rahvusriiki – võtsid omale juhtrolli. Minu tunnustus! Saksamaa on ilmselt tugeva raha ja pehme jõuga riik. Saksamaa kaitseministri töö on kogu riigis kõige riskantsem. Samal ajal astub Türgi vastu NATOle, USA käitub taanduva jõu ja pealtvaatajana.

Kardan, et seekord – nagu Balkanilgi – ei suuda me ummikust pääseda ilma Ameerika pühendunud juhtimiseta – juhtrollita, mida Euroopa Liit kahjuks võtta ei suuda. Ainus poliitik, kes oskas Gaddafiga toime tulla, oli Ronald Reagan. Reaganil oli kogu aeg õigus.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Lugupeetud juhataja! Täpselt aasta tagasi otsustasid Euroopa Liidu juhid ja Kreeka peaminister, et Kreeka peaks mängima majandusliku ja sotsiaalse katselooma rolli. Tollal võeti riigieelarve puudujäägi ja võlgade vähendamise ning konkurentsivõime tõstmise ettekäändel äärmuslikud antisotsiaalsed meetmed. Selle eksperimendi lõpul on valitsemissektori võlg ligi 150%, tööpuudus 15%, sealhulgas noorte tööpuudus 30%, inflatsioon on peaaegu 4,4% ja majandus on langenud 6,6% võrra.

Lugupeetud volinik Rehn! Kreeka eksperiment on ebaõnnestunud ning te olete katselooma majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt hävitanud. Euroopa Liidu juhtidel on sama saatus varuks ka teiste liikmesriikide jaoks, kes pöörduvad euroala pakti poole, mis on Euroopa tasandi versioon Kreeka memorandumist. Oleme pakti vastu, sest me ei taha hävitada töötajaid, pensionäre ja töötuid.

Lugupeetud volinik Rehn! Kui Kreeka memorandum allkirjastati, soovisite kreeklastele „Kivi kotti!” Kui te oma soovides järjekindel olete, peate reedel või laupäeval ka Euroopa Liidu töötajatele „Kivi kotti!” soovima.

  Hans-Gert Pöttering (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Ameerika politoloog Samuel Huntington ennustas kord tsivilisatsioonide kokkupõrget. Kui oleksime seda uskunud, oleksime ise tsivilisatsioonide kokkupõrke kui isetäituva ennustuse täideminemisel osalenud. Meie, Euroopa Parlament, oleme alati püüdnud araabia maadega ning sealsete inimestega koostööd teha. Nüüd näeme, kuidas araabia maade elanikud püüdlevad väärtuste poole, mida esindame ka meie – demokraatia, vabadus ja õigusriik. Kes oleks vaid paar nädalat tagasi osanud arvata, et Araabia Liiga palub meil, läänemaailma ja rahvusvahelisel üldsusel Liibüa türann peatada. Araabia maailma ootab ees suur muutus. Me ei tohi nüüd mingeid vigu teha. Me ei tohi teha vaid nägu, et me araabia maade elanikke aitame, vaid neid ka tegelike tegudega aitama.

Täna õhtul sõidan ma Tuneesiasse Konrad Adenaueri Fondi nimel, mille president ma olen; samamoodi olin kaks ja pool nädalat tagasi Kairos. Tahaksin korrata Saksamaa Liitvabariigi esimese kantsleri Konrad Adenaueri sõnu: „Meie oleme vabaduse poolt”. Nüüd peame ütlema araabia rahvale järgmist: „Kui see on see, mida te tahate, siis aitame teid oma solidaarsuse ja demokraatia alase nõuga, et võiksite valimisteks ettevalmistusi teha”.

Kuuleme nördimusega, et täna toimusid Jeruusalemmas terrorismirünnakud ja palju inimesi sai vigastada. Ükskõik, kes oli teo taga, mõistame selle toimepanijad kõige karmimal viisil hukka. Ütleme aga ka seda, et Iisraeli ja Palestiina vahel peab nüüd rahu olema. Kui araabia maades puhuvad vabadusetuuled, tuleb kasutada võimalust saavutada rahu ka Iisraeli ja Palestiina vahel, et iisraellased saaksid elada turvalistes piirides, kuid et ka iisraellastega samasuguse väärikuse ära teeninud Palestiina rahvas võiks elada turvalistes piirides. Araabia maades toimuvate suurte muutuste taustal on meie ülesanne just niisugune – anda Euroopa Liiduna oma panus ning teha seda ühtsel ja kindlal viisil.

(Aplaus)

  Pier Antonio Panzeri (S&D). - (IT) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Mõtlen, kas Euroopa Liit on lisaks väljakuulutatud meetmetele poliitiliselt piisavalt aktiivne. Loomulikult võtab Euroopa Liidul aega, et juhtiv roll omandada, eeskätt välispoliitikas, kuid nagu me teame, tekib teatavaid olukordi, mis ei võimalda meile vajaminevat aega ning nõuavad kiiret reageerimist ja kaugelevaatamist.

Nüüd on selge, et Vahemere piirkonna ja eriti Liibüa küsimuste osas ei ole meil piisavalt nõudeid – peame veidi enam mõtlema ja tunnistama, et vahest tuleb meil toimunu mõistmiseks ning Vahemere piirkonna suhtes kooskõlastatud tegevuse rakendamiseks jõulisemalt tegutsema.

Tegelikult saavad kõik aru, et Liibüa puhul on oluline, kas kogu Euroopa Liit tegutseb ühiselt või võtavad meetmeid selleks valmis olevad riigid, nagu praegu. Ei, mu sõnum nõukogu ja komisjoni esindajatele on järgmine: me ei ole veel midagi saavutanud.

Nõukogu ei ole vastanud teatud küsimustele ning peab seda nüüd kiiresti tegema. Mõtlen, kas lisaks humanitaartegevusele me ka tegelikult teame, mida teha, kui resolutsiooni 1973 kohaldamisest ei piisa ja kui mõned riigid oma volitustest kaugemale lähevad.

Teiseks tahaksin kuulda nõukogu arvamust operatiivjuhtimise küsimuse kohta. NATO ütles meile, et täidab tehnilist rolli ega anna poliitilisi suuniseid. Kas arvame, et sellest piisab, kui me ei püüagi rääkida jõulisemal ja ühtsemal Euroopa Liidu häälel selle asemel, et lükata töö mõne teovalmis riigi kaela?

Käimasolevates operatsioonides ning suhetes Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga on oluline vältida seda, et meie sekkumist nähtaks lõpuks halvas valguses kui tegevust, mis võib tuua kaasa ebakindlust ja ohtlikke muutusi. Kas me oleme sellele mõelnud? Võib-olla mitte täielikult – need küsimused ei vääri bürokraatlikke vastuseid, vaid asjakohast poliitilist reaktsiooni, millega tuleb algust teha homsel ülemkogu kohtumisel.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Lugupeetud juhataja! Minu koduriigis eurot kritiseerivate inimeste sõnul näitab Kreeka ja Iirimaa olukord, et euro ei toimi. Nad ütlevad, et parem on euroalalt välja jääda. Nad eksivad.

Oma kümneaastase ajaloo jooksul on euroala loonud stabiilsuse, väikese inflatsiooni ja tegelikult miljoneid uusi töökohti. Alaline kriisimehhanism hakkab toimima absoluutselt viimase abinõuna, kui riik satub suurtesse majandusraskustesse.

Euro ei ole kriisi põhjus, nagu volinik tavaliselt üsna õigesti meenutab. Vastupidi – ühisraha on oluline osa lahendusest ning see on põhiküsimus ka Rootsi suguse riigi jaoks. Seepärast tunnen suurt kahetsust asjaolu pärast, et Rootsi parlamendi enamus ei poolda Rootsi ühinemist euroala paktiga. See vähendab minu koduriigi mõjuvõimu. Kui Rootsi soovib kuuluda ELi siseringi, nagu ta Rootsi parlamendi sõnul teeb, ei ole kasulik istuda koosolekuruumi ukse taga. Taani ning Taani valitsus ja parlament on euro poolt. See peaks olema võimalik ka Rootsis.

  Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Lugupeetud juhataja! Kreeka kommunistlik partei mõistab hukka uue ebaseadusliku imperialistliku sõja, mille on päästnud Liibüas valla Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja NATO.

Soov osutada humanitaarabi on häbiväärne silmakirjalikkus. Imperialistide tegelik eesmärk on Liibüa, Põhja-Aafrika ning kogu piirkonna nafta, maagaas ja rikkust tootvad ressursid. USA, NATO ja Euroopa Liidu imperialistlik agressioon süvendab ohte, millega kogu selle piirkonna elanikud kokku puutuvad. Uus pakt ja euroala majandusjuhtimine toob endaga kaasa massilise tööpuuduse ja vaesuse. Euroopa Liidu toetusmehhanism on riikide jaoks kontrollitud pankroti ja turvalise maksejõuetuse vahend, millega kaitsta rikaste kasu.

See on Ameerika Ühendriikide vaba maailm. See on demokraatlik ja vaba Euroopa Liit. Tõeline dilemma on järgmine: kas raskustesse satub rahvas või rikaste ülemvõim? Rahvas ei peaks maksma imperialistliku metsikuse ja kapitalistliku kriisi tagajärgede eest. Neid ei tuleks mõista püsivasse tööpuudusesse ja vaesusesse ning seepärast kutsume neid üles imperialistlikule sekkumisele vastu hakkama ning võitlema oma tänapäevaste õiguste eest ja teistsuguse majanduskasvu poole viiva tee eest, mis teeniks rohujuure tasandi huve, mitte monopolide kasumit.

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt soovin juhtida tähelepanu sellele, kuivõrd väärtuslikuks peab Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ja eeskätt selle fraktsiooni portugallastest liikmed tulevast ülemkogu kohtumist, leitud lahendust – mis on ausalt öeldes parem kui oli oodatud – ning eelkõige tööd, mida tegid minu kolleegid Elmar Brok ja Roberto Gualtieri, kes koostasid kooskõlas komisjoni seisukohtadega Euroopa Parlamendi nimel raporti, milles tõid kõnealuse vahendi lähemale ühendusemeetodile ning hoidusid valitsustevahelisest lahendusest.

Ajal, mil Portugal elab läbi poliitilist kriisi, tahaksin ka öelda kõikidele oma kolleegidele Euroopa Parlamendis, et Portugali Sotsiaaldemokraatlik Partei, mis on osa Rahvaparteist, on valmis pärast valimisi riiki valitsema. Lisaks järgime valitsemise juures euroala kriteeriume, täidame seejuures kõik seatud eesmärgid ning tegeleme lisaks küsimustega, mida Portugali Sotsialistlik Partei 13 aasta jooksul teha ei suutnud. Kordan – 13 aasta jooksul.

Portugali sotsialistlik valitsus oli tähelepanuväärne viga. Kõike Portugalis toimuvat nägi Portugali Sotsiaaldemokraatlik Partei 2009. aasta valimise ajal ette. Võtsin tollasest kampaaniast osa ning me hoiatasime selle eest. Seepärast tahame nüüd öelda, et lubame Euroopa Liidule ning eeskätt meie euroala partneritele kindlalt, et täidame kõik kriteeriumid, mis on nõudlikud, ning sunnivad portugallasi ohvreid tooma. Viimaks ometi oleks aga valitsuses keegi, kes oleks usaldusväärne – erinevalt praegusest Portugali valitsusest, mis pidi esitama neli stabiilsus- ja kasvuprogrammi ning mis otsib pidevalt uusi lahendusi, suutmata anda turgudele usaldusväärseid vastuseid; anda vastuseid, mis teeniks Portugali ja Euroopa Liidu huve.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Arvestades, et Paulo Rangeli sõnul esitab järgmine Portugali valitsus samasugused kokkuhoiumeetmed ja võtab omale ülesandeks täita samasugused eesmärgid, mille üle Brüsseliga on läbi räägitud, tahaksin talt ainult küsida, kas tema arust ei ole lapsik ja mõtlematu kutsuda esile poliitilist kriisi; kas ta arvab, et Portugal maksab liiga kõrget hinda ning see nõuab Portugali rahvalt liiga palju ohvreid? Sellele küsimusele tahaksin ma vastust saada. Kas see ei ole mitte võimuiha, mis neid sellise hoiakuni viib?

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja! Vastan rõõmuga, kuigi ma ei tahtnud muuta Euroopa Parlamendi arutelu vaidluseks Portugali poliitika üle. Kui Edite Estrela õigupoolest Portugali poliitikat arutada soovib, on lahendus lihtne – meil peavad olema valimised, ta võib kandideerida Portugali parlamenti ning siis on tal võimalus vaielda opositsioonis Portugali Sotsiaaldemokraatliku Parteiga Portugali jaoks kavandatud poliitika üle.

Ütleksin lihtsalt järgmist: me ei saa enam taluda valitsust, mis on kahe aasta jooksul neli korda ebaõnnestunud. See on võimatu, jätkusuutmatu ning turud ei pea seda usaldusväärseks – Portugali Sotsialistlikust Parteist koosneva valitsuse puhul mingeid muid lahendusi ei ole.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Liisa Jaakonsaari (S&D). - (FI) Lugupeetud juhataja! Ma ei saa küsida seda Portugali parlamendis, nii et küsin seda otse teilt – miks ei toeta Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) Portugali rühm kõnealust olulist ettepanekut? Kogu euroala ja Euroopa Liit võivad edasilükatud otsuste pärast kriisi sattuda. Miks ei toeta te esitatud lahendusi siin ja praegu?

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja! Erinevalt paljudest Euroopa Liidu teiste liikmesriikide erakondadest, toetas Portugali Sotsiaaldemokraatlik Partei vastutustundlikult kõiki kokkuhoiupakette. Kui valitsus on suurejooneliselt läbi kukkunud – ning tal ei ole enam mingit vabandust, tal ei ole pärast kaht aastat mitte ühtegi tulemust ette näidata – ning turusituatsioon on endine, ei ole Portugali Sotsiaaldemokraatlikul Parteil muud võimalust kui olla lahenduse poolt. Lahendus on uued valimised, uus valitsus, uus usaldusväärsus Portugali, samuti Euroopa Liidu ja euroala vastu.

  Simon Busuttil (PPE). – (MT) Lugupeetud juhataja! Kaks nädalat tagasi võttis Euroopa Parlament vastu julge poliitilise resolutsiooni, milles kutsuti muu hulgas üles looma Liibüas lennukeelutsooni. Alles nädal aega tagasi, kui ÜRO Julgeolekunõukogu ei olnud veel resolutsiooni heaks kiitnud, toimus meil järjekordne istung, kus tundsime pigem meeleheidet, sest Benghazi langemine ning Liibüa demokraatia nimel toimuva revolutsiooni nurjumine oli paratamatu. Möödunud neljapäeval, päev hiljem, kiideti resolutsioon heaks ning selle rakendamisest on möödas neli päeva.

Lugupeetud juhataja! Minu arvates on oluline, et jätkaksime resolutsiooni rakendamist ning Liibüa rahva toetamist, kaitseksime liibüalasi samal ajal edasiste veresaunade eest ja aitaksime neil demokraatiale üle minna.

Peame lahendama ka kaks muud küsimust. Kõigepealt peame jätkuvalt osutama laiaulatuslikku humanitaarabi Liibüa rahvale ja põgenikele, kes pagevad Liibüast eeskätt Tuneesiasse ja Egiptusesse. Teiseks peame valmistuma võimalikuks põgenike väljavooluks Euroopa Liitu. Lõppude lõpuks ei vastuta selle eest vaid Vahemereäärsed ELi riigid, vaid me kõik.

  Tunne Kelam (PPE). - Lugupeetud juhataja! Täna anti Euroopa Rahvapartei koosolekuruumile ametlikult ühe Euroopa Liidu asutaja, Alcide de Gasperi nimi. Tema ajal lahendati kriise riigiülese käsitlusviisi abil, mille juures võeti esmajoones arvesse Euroopa ühiseid huvisid. Ta kuulus nende riigimeeste hulka, kes oli sündinud küll 19. sajandil, kuid kes suutis töötada välja idee 21. sajandi Euroopast.

Majandusliku kriisiolukorra muutmine vajab tänapäeval riigimehelikkust, mis ei oleks suunatud järgmistele valimistele ega keskenduks esmajoones riigi tasandi pääseteele, vaid mis pööraks tähelepanu ka järgmistele põlvkondadele ja kogu Euroopale. Euroopa Ülemkogu kohtumisega seoses tunnen heameelt stabiilsusmehhanismi uue versiooni üle ning euroala reformipaketi üle.

Teiseks loodan, et konkurentsivõime pakett osutub usaldusväärseks ning tõmbab ligi ka euroalast väljapoole jäävaid liikmeid. On oluline, et iga valitsus võtaks olulisi riiklikke kohustusi parandada meie konkurentsivõimet.

Kolmandaks valmistab mulle ühisturu osas muret asjaolu, et auahneid eesmärke on olulisel määral kärbitud ning ühisturu toimimise tulemuslikkus võib muutuda peaaegu ebaoluliseks. Seepärast peame uute sammude üle otsustamisel oma poliitilist tahet ja usaldusväärsust tõestama ning rakendama täielikult ellu Euroopa Liidu koostöö aluseks olevad neli vabadust – sealhulgas siseturu – ning kohaldama teenuste direktiivi täiel määral.

  Wim van de Camp (PPE). - (NL) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin väljendada Jaapani rahvale oma sügavat kaastunnet. Tean, et meil algab varsti Jaapani teemal arutelu, kuid loodan, et ka järgmiste päevade jooksul on nõukogu vastutulelik Jaapani palvete suhtes eriabi saamiseks. Räägime sageli arengumaadest, kuid praegu asub katastroofipiirkond väga arenenud riigis, kus võib sellegipoolest lisaabi vaja minna.

Minu teine teema on Liibüa. Ma ei usu, et ükski täna kuuldud soojadest sõnadest, ka mitte komisjoni sõnad, suudaks muuta tõsiasja, et Euroopa Liit ei ole Liibüas esindatud ning et praegu ei suuda ta teha isegi lõppu linnades valitsevale kriisiolukorrale või Gaddafi maavägede tegevusele.

Tahaksin avaldada tunnustust Prantsusmaa presidendile. Minu meelest tagas ta viimasel hetkel Euroopa Liidule tegeliku võimaluse NATOga koostöös midagi teha, kuid inimeste kannatused ei ole veel lõppenud ning meil oleks targem oma rolli suhtes tagasihoidlikuks jääda. Euroopa Liit oskab paremini osutada abi pärast kriisi, kui kriisi ajal, nagu ma olen juba mitu korda öelnud.

Lõpetuseks tahan käsitleda euroala pakti. Minu arvates oleme tõepoolest suuri edusamme teinud. José Manuel Barroso on nimetanud seda nurgakiviks, kuid minu arvates ei ole nurgakivi veel kindlalt paigas ja järgmistel kuudel peame me edasi liikuma. Seda me homme tõesti ei lahenda.

  Seán Kelly (PPE). - Lugupeetud juhataja! Nagu José Manuel Barroso, tahaksin ka mina keskenduda majandusolukorrale, eriti kuna minu koduriik on praegu ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi päästemehhanismi kasutaja. Meil on Iirimaal aga uus valitsus ja uus lootus. Oma kõige esimeses kõnes ütles meie peaminister, et tahab Euroopaga suhteid parandada, enda eest maksta ja oma osa anda ning just seda oleme võtnud kindlalt nõuks teha.

Selle saavutamiseks on meil vaja aga eeskätt kaht asja. Esiteks on nõutud intressimäär karm ning jätkusuutmatu. Tahaksime, et seda vähendataks vähemalt 1% kuni 2%. Teiseks on meil vaja ka pankadele jätkuvalt tagatud vahendeid, kuni nad suudavad jälle toimida. Meid ei ole vaja ettevõtte tulumaksu osas survestada ja eriti ei ole meil vaja loenguid sellistelt inimestelt nagu Nicolas Sarkozy, kelle jaoks 8,2% suurune tegelik intressimäär Prantsusmaal näib olevat mugav, samas kui meie tegelik intressimäär on 11,9%. Vahest peaks ta nägema palki omaenese silmas, enne kui ta pilgu üle Iiri mere heidab.

Milline on vastutasu? Esiteks võtame kodanike suureks valuks ja vaevaks vastu kokkuhoiupaketi. Teiseks kaalume vajaduse korral samasugust võlapakti, nagu on 2009. aastast saadik olnud Saksamaal. Kolmandaks mõtleme ka Euroopa sõltumatule fiskaalasutusele. Ka see on väga tähtis, sest sõltumatut riiklikku asutust ei ole minu arvates olemas.

Tahaksin paluda José Manuel Barroso sünnipäeval temal ja ta kolleegidel aidata sel ühel korral Iirimaal iseennast aidata ning me ei tule enam kunagi nõudma, et te meid ära päästaks.

  Krzysztof Lisek (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! On kiiduväärt, et Euroopa Liidu juhid on viimastel nädalatel ja päevadel pühendanud nii palju aega Liibüas ja muudes Põhja-Aafrika riikides toimuvale. Olen kindel, et see annab meile võimaluse hoida ära tsiviilelanike veresauna ning olen ka kindel, et liibüalased kukutavad türanni ise.

Ei saa aga salata, et peame rääkima ka siseprobleemidest – probleemidest, mis on seotud Euroopa Liidu ja selle institutsioonide toimimisega; probleemidest, mis on seotud sisemise funktsioneerimise, ühise välispoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga. Arvamuste erinevus mitme Euroopa Liidu liikmesriigi vahel näitab, kui kaugel oleme eesmärgist saavutada tõeliselt ühine poliitika, mis oleks kooskõlas Lissaboni lepinguga.

See on proovikivi ka kogu rahvusvahelise üldsuse jaoks. On hea, et teeme koostööd Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO liikmetega; on hea, et meil on dialoog Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga; on hea, et oleme dialoogis Iisraeliga. Minu arvates tõi Hans-Gert Pöttering esile midagi väga olulist – sellel, mis toimub praegu Põhja-Aafrikas, mis toimub Liibüas ja Egiptuses, võivad olla väga tõsised tagajärjed ning et need tagajärjed võivad mõjutada ka rahuprotsessi tulevikku. Peaksime seda nõuannet meeles pidama ja sellele hoolikat tähelepanu pöörama.

Peaksime mõtlema ka kõnealuste riikide tulevikule ning demokraatia ja inimõiguste edendamisele, mitte tegema ainult tulekustutustööd; me peaksime mõtlema ka teistele, Euroopas asuvatele riikidele, kus sellised protsessid – pahaendelised protsessid – võivad ilmneda.

  Michael Gahler (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Oma kutses Euroopa Ülemkogu kohtumisele märkis Herman Van Rompuy, et alustame töölõunat Liibüas ja meie lõunapoolsetes naaberriikides aset leidvate sündmuste analüüsimisega. Loodan, et kellegi selle peale toit kurku kinni ei jää, vaid et saadame hoopis oma eesmärkide kohta selge ja ka ühise sõnumi kolonel Gaddafile ja Liibüa rahvale, kuid ka meie endi kodanikele, keda ärritab ühtsuse puudus vaatamata sellele, et diktaator võimu külge klammerdub.

On õige lisada teatud inimesed meie musta nimekirja ja külmutada Liibüa riikliku naftakompanii pangakontod. Oleksin aga tahtnud, et pigem EL kui NATO oleks pidanud meeles omaenda otsuseid võimete ja suutlikkuse osas ning oleks suutnud liikmesriikide merevägede rakendamise abil relvaembargo jõustada. Lõppude lõpuks on tegemist meie naabritega. Kui oleksime nii toiminud, oleksime hoidnud ära hiljutised Türgi ja NATOga seotud pinged ning kergendanud oma USA liitlaste koormat.

Nüüd loodan, et ELi humanitaarmissioonide planeerimises ei keskenduta üksnes sõjapõgenike vastuvõtmisele Liibüa piiri Egiptuse ja Tuneesia poolel, vaid et me hakkame aktiivselt humanitaarabi osutama ka nendes Liibüa osades, mis on juba kolonel Gaddafi mõjuvõimu alt vabastatud. Minu meelest on see vajalik, et näidata Tripolile selgelt meie kavatsusi.

Kreeka kommunistidest kolleegidele tahaksin öelda, et kuulsin just Moskvast, et Stalin on surnud. Uued juhtnöörid on poliitbüroost teele saadetud, kuid ilmselt ei ole te neid veel kätte saanud.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Lugupeetud juhataja! Minu arvates oleme kõik Liibüas toimuva sekkumistegevuse lõppeesmärgi suhtes ühel nõul – teha täielikult lõpp vastuvõetamatutele vägivallaaktidele ja väärtegudele, mida Gaddafi režiim tsiviilelanike suhtes toime paneb.

Usun, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 lõige 8 pakub ümberlükkamatut õiguslikku alust, millega tagada kõigi vahendite abil just tsiviilelanike kaitseks kehtestatud lennukeelutsooni austamine. Tegelikult tahan meenutada, et enne resolutsiooni 1973 vastuvõtmist oli Euroopa Parlament üks esimesi rahvusvahelisi institutsioone, kes viimase täiskogu istungi ajal Strasbourgis niisuguse tsooni kehtestamist nõudis.

Euroopa Ülemkogu homme algava kohtumise taustal tundub mulle, et eduka sekkumise Liibüa sündmustesse tagab kaks olulist tegurit. Usun, et põhilisteks märksõnadeks peaksid olema koordineeritus ja selgus. Esmajoones räägin humanitaartegevuse küsimustega seotud Lissaboni lepingu vaimu järgivast ELi tasandi koordineerimisest. Koordineerimistööd tuleb teha ka NATOga – minu arvates peaks meie tegevus täiendama NATO meetmeid. Väga oluline on kooskõlastustöö Araabia Liigaga, sest oma tegevuseks Liibüas on meil tingimata vaja pidevat piirkondlikku toetust.

Peame oma kavatsuses lõpetada tsiviilelanike vastane vägivald olema otsustavad. Olukorra edukas lahendamine sõltub suurel määral meie sõnumi selgusest.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, minister, volinikud! Värskeimad majandusandmed näitavad, et Euroopa Liit liigub kriisist välja. Järgmine ELi tippkohtumine võib seda protsessi veelgi kiirendada. Nädalavahetusel toimuv ülemkogu kohtumine võib tuua Euroopa Liidu poliitikas läbimurde ning tõsta Euroopa solidaarsuse uuele tasandile. Vastuvõtmiseks esitatud meetmepaketi oluline osa on makromajanduslik koordineerimistsükkel, nimelt Euroopa poolaasta, mille esimese etapi lõpetab eesistujariigi Ungari koostatud kokkuvõtlik aruanne. Aruanne on oluline ka seepärast, et annab meile võimaluse panna üldjoontes paika kriisijärgse konkurentsivõimelise Euroopa Liidu majanduspilt. Lisaks oli eesistujariigil Ungaril suur osa ka selles, et möödunud nädalal võeti vastu üldsuunised kuuest seadusandlikust ettepanekust koosneva paketi kohta ning tänu sellele võidakse alustada Euroopa Parlamendis ja …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja! Tunnustan eesistujariiki Ungarit viimastel nädalatel ülesnäidatud aktiivsuse eest. Tegemist on tõelise edulooga. Samal ajal aga tähendab see ka Euroopa Liidu edu. Kõik ettevalmistused on tehtud, et peatsel Euroopa Ülemkogu kohtumisel nädala teisel poolel jõutaks Euroopa Liidu uue majanduspoliitika raamistiku osas lõplikule kokkuleppele. Sellega võib kogu Euroopa integratsioon uude etappi astuda. Majanduse juhtimise uuendatud raamistikus on meie ja Euroopa Parlamendi vastutus väga suur, sest oleks väga hea võtta need kuus seadusandlikku ettepanekut vastu esimesel lugemisel. Viivituse korral võib kogu Euroopa kaotajaks jääda. Tunnustan Elmar Broki ja Roberto Gualtierit tänase raporti eest. Olen tänulik, et nõukogu oli paindlik ja Euroopa Parlament mitte ainult...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Toetan jõupingutusi, mida Iiri valitsus teeb selleks, et Iirimaa jaoks ette nähtud ELi-Rahvusvahelise Valuutafondi programmi raames alandataks intressimäära. Euroopa Komisjon on andnud selgelt mõista, et on valmis intressimäära alandamist toetama ning eeldatavasti jõuavad 27 liikmesriiki kõnealuse küsimuse uuesti läbivaatamise osas üksmeelele.

Nii Iirimaa kui Euroopa Liidu huvides on tagada meie võla jätkusuutlikkus. On hädavajalik, et ELi finantsabimehhanismi hinnad oleksid taskukohased ja õiglased.

Palju on räägitud sellest, et mõned riigid ootavad intressimäära alandamise eest Iirimaalt vastutasuks järeleandmisi. Tundub, et Iirimaad survestatakse tõstma näiteks ettevõtete tulumaksu – mul ei ole aega käsitleda tegeliku maksumäära ja ettevõtte tulumaksu küsimust –

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Andrew Henry William Brons (NI). - Lugupeetud juhataja! Euroopa Ülemkogu võtab vastu otsuse stabiilsusmehhanismiga seoses aluslepingut muuta, kuid aitab väidetavalt riikidel euroalas püsida. Loomulikult on see määratud nurjumisele – mitte seepärast, et probleemi lahendamiseks puudub raha, vaid seepärast, et probleem on endeemiline. See on mehhanism, millega püütakse liikuda vastutuult.

Riigi vääringu välisväärtus peaks kajastama selle vääringu nõudlust ja pakkumist, mis peaks seega loomulikult kajastama nähtavat ja nähtamatut ekspordinõudlust ning nähtavat ja nähtamatut impordinõudlust ning kapitali liikumist.

Sama vääringu väärtus ei saa kajastada 17 eri riigi majanduslikke tingimusi. Me ei vaja mingil juhul mehhanismi, millega abil hoida suutmatuid riike euroalal; me vajame mehhanismi, et neid euroala käest päästa. Isegi neil riikidel, mis on olnud euroala edu tunnistajad, on parem jääda koos revalveeritud vääringuga euroalast välja.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Lugupeetud juhataja! Minu arvates on 24. ja 25. märtsil toimuvate Euroopa Ülemkogu arutelude raames ülioluline panna lõplikult paika usaldusväärne Euroopa Liidu majanduse juhtimiseks ette nähtud õigusaktide pakett.

Sellega seoses on ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika Euroopa Liidu uue, 2013. aasta järgse eelarve üle peetavate läbirääkimiste raames prioriteetsed valdkonnad.

On väga tähtis hoida suur osa ELi 2013. aasta järgsest eelarvest ühtekuuluvuspoliitikale. See aitab tagada Euroopa Liidu kaugelevaatavate eesmärkide täitmise ja pakub piisavat toetust Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia elluviimiseks.

Ühtekuuluvuspoliitika peab aga muutma investeeringud tulemuslikuks, eeskätt fondide strateegilise kavandamise, eesmärkide temaatilise fookustamise ja rakenduseeskirjade lihtsustamise teel.

  Zigmantas Balčytis (S&D). - (LT) Lugupeetud juhataja! Kiitsime täna heaks Lissaboni lepingu muutmise, mis hõlbustab euro alalise stabiliseerimismehhanismi loomist. Näitasime üles solidaarsust, nõustudes aluslepingu muutmisega ja mõistes, et oleme majanduslikult ja rahanduslikult keerulises olukorras ja peame majandusliku koordineerimise ja järelevalve osas võtma väga konkreetseid meetmeid. Kõnealune mehhanism ja tagatisfond on ette nähtud ainult euroala liikmetele, euroalast väljapoole jäävad riigid jäetakse seevastu kõrvale. See kätkeb endas Euroopa Liidu killustumise ja ühendusemeetodi kõrvaleheitmise ohtu. Niisiis peab Euroopa Liit näitama üles suuremat solidaarsust ning osutama abi ka euroalast väljaspool olevatele riikidele, et nad pääseksid klubisse ja saaksid Euroopa Liidus tagasi kõik otsusetegemise õigused ja seepärast tahaksime kõrvaldada ajutise vastukäivuse ELi ühinemislepingus.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja, volinik! Tahaksin eelseisva ülemkogu kohtumisega seoses juhtida tähelepanu kahele küsimusele.

Esiteks on paljud meetmed oma loomult ebademokraatlikud. Liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi kui ainsate valitud organite roll nõrgeneb ja kesksete täitevorganite roll tugevneb. Ranged karistused ja nende automaatsus piirab liikmesriikide parlamentide võimu majanduspoliitikat mõjutada. Samamoodi suhtun negatiivselt tõsiasja, et komisjon koostab õigusakte makromajanduslike näitajate kohta ilma Euroopa Parlamendi osaluseta.

Teiseks annavad paljud soovitatud meetmed vastupidise tulemuse. Kuidas kavatseb komisjon taastada majanduskasvu ja tööhõive? Soovitate poliitikameetmeid, mis suruvad maha sisenõudluse ja mis tuginevad ekspordile. On peaaegu kindel, et niisugune meetmete kombinatsioon ei paku ELile kriisist pääseteed. Lugupeetud volinik! Ebademokraatlike ja piiravate poliitikameetmete asemel tahaksin...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Liisa Jaakonsaari (S&D). - (FI) Lugupeetud juhataja! Tänase päeva halb uudis oli see, et uute valimiste lootuses lükkasid Portugali konservatiivid arutletava meetmepaketi tagasi. Nii võib kogu euroala kriisi sattuda, sest viivitamine mõjuks praegu mürgina. Ka turud jälgivad, kas Euroopa Liit suudab otsuseid vastu võtta.

Lahenduste leidmine on väga oluline. Sellest saab ajalooline otsus, sest liigume praegu kauaaegsest koordineerimissüsteemist – mille raames vaid vähesed koordineerimist soovivad – üle juhtimisele, mis kujutab endast täiesti uut tüüpi ELi majandusjuhtimise korraldust ning see on hea. Kahetsusväärsel kombel rikkusid kogu projekti mainet Sarkozy ja Merkeli uusliberaalsed...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Lugupeetud juhataja! Lubage mul esmalt tänada auväärt parlamendiliikmeid väga vastutustundliku arutelu eest järgmise nädala Euroopa Ülemkogu kohtumise teemal. Enne majandusküsimuste kommenteerimist tahaksin komisjoni nimel kommenteerida mõnda sõnavõttu Liibüa ja Jaapani kohta. Nagu te teate, ei kuulu julgeoleku ja kaitse valdkond komisjoni pädevusse, kuid me oleme koordineerinud Euroopa Liidu vastust kasvavale humanitaarkriisile Liibüa piiridel. Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1973 läbi viidud lennukeelutsooni sõjalised operatsioonid tõid kaasa uued asjaolud, mida tuleb võtta arvesse, et osutada nii piirialadel kui Liibüa sisealadel abivajajatele humanitaarabi tõhusal ja turvalisel viisil. See andis ka uut lootust, et süütute tsiviilelanike elusid säästetakse.

Kuigi Jaapani sündmustel ei ole Euroopa Liidu kodanike tervisele vahetuid tagajärgi, on oluline hinnata ELi tuumaohutuspoliitikat, hädaolukorra lahendamise plaane ja olemasolevaid ohutusmeetmeid. Komisjon kasutab kõiki olemasolevaid vahendeid, et jälgida tagajärgi, kaasaarvatud tagajärgi edaspidise ohutuse seisukohast. Minu meelest õpetab Jaapanis toimunu meile, et ohtudest võib saada tegelikkus; varem võimatuks peetut tuleb nüüd meie planeerimistöös arvesse võtta. Euroopa Liidu idee hinnata põhjalikult tuumarajatiste ohutust ja riske maksimeeriks tulemuslikkust Euroopa tasandil.

Enne lõppjärelduste tegemist on Jaapani õnnetuse kohta vaja täielikku analüüsi; hinnangus tuleks käsitleda kõige olulisemaid küsimusi nagu ohutuseeskirjad maavärinate korral ning avariitoiteallikas reaktori jahutamiseks.

Ka majanduspoliitika osas kajastas teie arutelu, kui palju on homsel Euroopa Ülemkogu kohtumisel kaalul ning ma usun, et Euroopa Parlamendi saadetud sõnumeid kuuldakse ja kuulatakse kõikides Euroopa Liidu pealinnades. Võib ausalt öelda, et Euroopa Liit on pärast märtsikuud põhjalikult arenenud. Rahanduskriis, millest kujunes majandussurutis ja seejärel riigivõla- ja panganduskriisid, on sundinud Euroopa Liitu otsima uusi edasiviivaid lahendusi, kaaluma kõiki valikuvõimalusi ja tegema pikaajaliste tagajärgedega otsuseid.

Nagu ütles president Barroso oma avasõnas, vastame me probleemidele kõikehõlmava strateegiaga, mis toetub Euroopa Liidu tugevatele külgedele, väärtustele ja institutsioonidele. Just sedasorti katsumuste jaoks, millega ma praegu toime peame tulema, loodi kunagi Euroopa Liit – et suuta üheskoos tormidele vastu seista ja ühiste jõupingutustega kriisist tugevamana välja tulla.

Mitu kuud kestnud väga pikkade kõneluste tulemusena on lõpuks töötatud välja põhjaliku majanduspoliitilise vastuse elemendid, mille osas saavad Euroopa Liidu juhid homsel Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku leppida ja omale kohustusi võtta. Liikmesriigid ja eriti euroala liikmesriigid taotlevad kõik väga kindlameelselt eelarve tõhustatud konsolideerimist ja majanduskasvu soodustavaid struktuurireforme. See on praegu kõnealuse strateegia edukuseks olulisim nurgakivi.

Teiseks on täidavad nii nõukogu kui Euroopa Parlament oma kohustust lõpetada suveks töö majanduse juhtimist käsitleva komisjoni õigusaktide paketiga. Majanduse tugevdatud juhtimine on tõepoolest meie põhjaliku vastuse nurgakivi.

Kolmandaks muudetakse 500 miljardi euro suuruse tegeliku laenuandmisvõimega Euroopa stabiilsusmehhanism toimivaks 2013. aasta juunist. Selle otsusega seame sisse piisava kontrollivõimega finantstoetusvahendi, et kõrvaldada kergeimadki kahtlused meie suutlikkuse suhtes tegutseda isegi kõige pingelisemas olukorras.

Komisjonil on Euroopa stabiilsusmehhanismi tegevuse juhtimises keskne roll ning kõnealuse vahendi ja ELi institutsioonide, kaasa arvatud loomulikult Euroopa Parlamendi vahelised sidemed pannakse kindlalt ja selgelt paika. Vajalikul ajal teeme ettepaneku võtta vastu määrus, mis tugineb aluslepingu artiklile 136, milles täpsustatakse vajalikud sammud poliitikaga seotud tingimuslikkuse määratlemiseks ja riikide järelevalveks ette nähtud ELi raamistikuga kooskõla tagamiseks.

Viimane, kuid mitte vähem tähtis – pangandussektori tervendamine tuleb lõpule viia, et tagada reaalmajandusele, ettevõtetele ja kodumajapidamistele kättesaadav krediit. Pankade stressitestide järgmine voor viiakse läbi lähikuude jooksul; nende tulemuste järgi viiakse ELi pangandussektoris läbi vajalik ümberstruktureerimine ja võimalik rekapitaliseerimine. Enne tulemuste avaldamist peavad kõik liikmesriigid tegema otsused ja esitama vajaduse korral strateegiad oma haavatavate institutsioonide võimaliku ümberstruktureerimise ja rekapitaliseerimise kohta.

On väga oluline mõista, et neid kaht probleemi tuleb lahendada samaaegselt; finantskorrektuure tuleb kiirendada, pangad ümber struktureerida ja vajaduse korral võimalikult kiiresti rekapitaliseerida. See on eeltingimus, mis peab olema täidetud, et taastada usaldus Euroopa majanduse vastu ning usaldust suurendada, muuta pangad vastupidavamaks ning tagada majanduskasvule laenupakkumise näol tugi.

Kui Euroopa Ülemkogu kinnitab oma täielikku pühendumist kriisi ületamiseks ette nähtud laiahaardelise majandusstrateegia kõikidele elementidele, suudab Euroopa Liit kavakohaselt sel 2011. aastal majanduslikule tõusulainele jõuda. See ei tähenda, et kõik on korras, veel vähem seda, et me saaksime istuda, käed rüpes. Kuid jah, see tähendab, et oleme valmis praegustele ja edaspidistele katsumustele vastu astuma ja tulevikus kriise ära hoidma.

ISTUNGI JUHATAJA: ROBERTA ANGELILLI
asepresident

  Enikő Győri, ametis olev eesistuja. − (HU) Austatud juhataja, volinik, lugupeetud parlamendiliikmed! Kõigepealt tänan teid selle arutelu eest. Olen tänulik, et nii enamik teist siin istungisaalis kui ka arutelul sõnavõtjad tunnistasite vajadust nende kuue elemendi järele, mis on Euroopa Liidu ühine vastus majanduskriisile ja mille kohta riigipead või valitsusjuhid saavad loodetavasti langetada otsuse neljapäeval või reedel. Selle abil saame kriisi lõpetada ja panna aluse, tõkestamaks olulisel määral sarnaste kriiside esinemist. Olen vägagi nõus sõnavõtjatega, kelle sõnutsi ei olnud kriisis Euroopa Liit ise, vaid võlakriisi, võlaspiraali, sattus osa – oluline osa – liikmesriikidest. See on see, millele me peame lõpu tegema. See on meie kõigi, iga liikmesriigi kõige tähtsam ülesanne.

Me elame siiski ühtses liidus ning meil on ühine rahapoliitika ja ühisraha. Seetõttu on iga üksiku liikmesriigi võlakriis meie kõigi ühine probleem. Seepärast vajame ühiseid lahendusi. Alanud on põnev arutelu, mida peame minu arvates pidama nüüd, kui alustame ametlikke läbirääkimisi ka kuue majandusjuhtimist käsitleva seadusandliku ettepaneku üle. Tehakse vahet heal ja halval võlal. Kas on olemas sellist asja nagu hea võlg? See on väga põnev arutelu. Volinik kinnitab minu sõnu, sest käsitlesime seda Euroopa Ülemkogul ja nõukogu kahtles väga, kas on olemas sellist asja nagu hea võlg. Siingi ütles üks parlamendiliige, et väga paljudel juhtudel võib võlg, mis algselt oli hea, muutuda väga halvaks võlaks.

Peaksime jätkama seda arutelu, ent kui soovime lõplikult võlakriisist välja rabeleda, peame minu arvates otsima muid majanduse elavdamise ja majanduskasvu käivitamise võimalusi kui võlakoorma suurendamine. Ei tohiks teha suuri investeeringuid tulevaste põlvkondade arvelt. Seega on minu arvates samuti oluline öelda, nagu president Barroso juba mainis, et meil on olemas vahendid: ühtse turu edasiarendamine, endiselt olemasolevate takistuste kõrvaldamine ja Euroopa 2020. aasta strateegia.

Tahan paari sõnaga rääkida Portugali ja Iirimaa olukorrast. Me kõik teame, et seda arutatakse Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Mis puutub Portugali, siis soovin vaid juhtida tähelepanu, et Portugali väljakuulutatud meetmepakme võtsid riigipead ja valitsusjuhid 11. märtsil toimunud ELi tippkohtumisel rõõmuga vastu ning samuti tundis selle üle heameelt Euroopa Keskpanga president. Seega saatis see iseenesest turgudele positiivse sõnumi. Samas on väga oluline lisada, et iga tegevuskava on väärt üksnes nii palju, kui seda rakendatakse. Pealegi on väga oluline, et iga ettevõtmise taga oleks poliitiline kohustus ja selge toetus.

Iirimaa kohta tahan lihtsalt öelda, et Iirimaa uue valitsuse esindaja oli esmaspäeval üldasjade nõukogus väga koostöövalmis ning olen täiesti kindel, et ka Iirimaa probleemile leitakse lahendus Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Paljud inimesed on eelistanud ühenduse meetodit valitsustevahelisele meetodile, väites, et valitsusevahelisuse tõttu ebaõnnestus ka Lissaboni strateegia. Minu arvates oleme alates 4. veebruarist teinud märkimisväärseid edusamme. 4. veebruaril muretses suur hulk liikmesriike ja paljud Euroopa Parlamendi liikmed – kellega tollal vestlesin – selle pärast, kuhu suundume ja mis saaks Euroopa Liidust, kui me telliksime olulisi asju allhanke korras. Minu arvates on olukord kõvasti paranenud ja oleme naasnud ühenduse lähenemise juurde. Algusest peale on meie kui eesistujariigi ülesandeks olnud püüda aidata kaasa toimiva lahenduse leidmisele allhankijate ja nende vahel, kes soovivad jääda ühenduse raamistikku.

Ungari peaminister soovitas ja palus juba 4. veebruaril, et Euroopa Ülemkogu järeldustes viidataks ka tollase konkurentsivõime pakti rakendamisele vastavalt aluslepingutele. Mul on ülimalt hea meel öelda, et oleme kahtlemata naasnud ühenduse käsitlusviisi juurde. Euroopa Komisjonil – ühel meie kõige ühendusekesksemal asutusel – on oluline kohustus tegutseda kuuest elemendist koosneva majanduskriisi pakme kohaselt ning seetõttu on ka Euroopa Parlamendile tagatud juurdepääs teabele. Oleme seega maha käinud pika tee ja seda positiivses suunas. Samuti on avatud europakt ja liikmesriigid, nagu minu kodumaa, saavad soovi korral sellega ühineda. See ei ole kinnine klubi.

Lõpetuseks kordan viimase palvena oma soovi, et jätkaksime võimalikult konstruktiivset arutelu kuue majandusjuhtimist käsitleva seadusandliku ettepaneku pakme üle. Oleme selleks valmis ja tahan mainida, et püüdsime võtta arvesse parlamendiliikmete raporteid, mis olid valmis juba jaanuaris, mil nõukogu võttis oma seisukoha.

Liibüa ja Vahemere maade olukorrast. Sõda ja ebastabiilsus on selles piirkonnas ja Euroopa Liidus elavatele inimestele suurim võimalik tragöödia. Arvatavasti tsiteerin Mario Mauro sõnu, millega olen igati nõus. Meid ootab võimalus ja ülesanne selle kriisi tõttu tagada, et rohkem selliseid tragöödiaid Vahemere piirkonnas ei juhtu. Minu arvates võib õigustatult ja ausalt öelda, et Euroopa Parlament oli selle otsustamisel kiirem kui nõukogu. Lõpuks suutis koalitsioon viimasel minutil käivitada tegevuse, mille käigus õnnestus päästa väga paljude Banghāzī inimeste elud.

Küsimusele, kui ühtsed me oleme ja kui tõhus on Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika, vastan jällegi otsekoheselt. Me ei ole 100% ühtsed. Ent oleme suutnud kokku leppida paljudes asjades, mis olid viimasel ajal vajalikud. 11. märtsil peetud tippkohtumisel väitsid riigipead ja valitsusjuhid selgelt, et Gaddafi peab lahkuma, et suhted Banghāzī ajutise rahvusnõukoguga tuleks taastada ning et Liibüa ametivõime tuleb kutsuda üles lubama riiki humanitaarabi. Juba tollal otsustasime, et peame läbi vaatama oma suhted lõunanaabritega. Selle tingis demokraatlike muutuste algus.

Nõustusime juba siis sellega, et rahalist toetust tuleb suurendada sobivate tingimuste lisamise teel, kaubandussuhteid tuleb süvendada ning me peame soodustama piirkonna sotsiaalseid muutusi. Edasi peame liikuma valdkonnas, mis hõlmab turulepääsu, liikuvust ja raha. 21. märtsil kinnitasid välisministrid – ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkondade hoiulevõtjad – oma kohustust. Selleks ajaks oli kättesaadav ÜRO Julgeolekunõukogu 1973. aasta resolutsioon. Tundsime selle üle heameelt ja samuti võisime tunda heameelt Pariisi tippkohtumisel tehtud otsuste üle, mille rakendamisega tuleb pihta hakata. Otsustasime väga kärmelt sanktsioonide üle ja rõhutasime oma kohustust aidata tsiviilisikuid.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika ei pruugi tõrgeteta toimida, kuid minu arvates on langetatud mõned väga olulised otsused, ehkki viimasel minutil. Tänan teid väga, proua juhataja.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. – (NL) Sellekevadine tippkohtumine on kõikide eurooplaste jaoks väga oluline. Siin paneme aluse stabiilsele eurole ja majanduskoostöö põhjalikule tugevdamisele Euroopas. Praegu arutlusel olev europakt on õnneks palju tasakaalustatum kui algvariandid. Selles paktis on kesksel kohal sotsiaaldialoogi mudeli järgimine. Nii see peakski olema, sest see on meie Euroopa Reinimaa mudeli alus.

Nüüd on aeg teha järgmine oluline samm, sest Euroopa projekt ei saa piirduda vaid puhta, lihtsa finants-rahaprojektiga. Lõppkokkuvõttes oleks see kahjulik ja selle tagajärjel haihtuks rahva toetus Euroopale. Seega vajab Euroopa rohkem kui kunagi varem paeluvat, uut, tulevikku suunatud projekti, mis sisendaks inimestesse taas kord entusiasmi.

Me ei pea kaugelt otsima, sest ettepanekud on juba arutlusel. Eelkõige peame keskenduma piiriülestele investeeringutele taastuvenergiasse. See on võimalik ainult siis, kui teeme kättesaadavaks eurovõlakirjade võimaluse. See oleks turgutus meie majandusele, tööhõivele ja muidugi keskkonnale ning täielikult teostatav komisjoni 2050. aasta tegevuskava arvutuste põhjal. Lihtsalt hakake pihta.

  Zita Gurmai (S&D), kirjalikult. – Peatselt toimuv nõukogu kohtumine on tõesti väga tähtis. Eesistuja Herman Van Rompuy märkis oma avalikus kutses, et „olulise sammuna uues Euroopa poolaasta raamistikus peaksime andma suuniseid liikmesriikide majanduspoliitikate jaoks, pidades silmas meie Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist“. Me ei tohiks eirata seda päevakorrapunkti kui majanduspakme järel teisejärgulist. Kõik teavad, et Euroopa majanduskasvu seisukohalt on oluline tööhõive. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgiks on tööhõive määr 75% 20–64aastaste meeste ja naiste seas. Teoreetiliselt teab igaüks, et seda 75% künnist ei saavutata ilma naiste ulatusliku osalemise ja olemasoluta tööturul.

Seetõttu palun nõukogult enne eelseisvat kohtumist kahte asja. Esiteks olla tööhõivesuuniste ja eriti naiste tööhõive suhtes nõudlik ja konkreetne. Teiseks palun teil kinnitada veel kord oma pühendumist Euroopa eesmärkidele ja suunistele, mis võimaldavad naistel tööturul ulatuslikult osaleda, eriti Barcelona eesmärkidele laste päevahoiu suhtes, mida meie teada ei ole ELis kaugeltki täidetud.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks hädavajalik teha kohe investeeringuid haridusse, teadustegevusse ja innovatsiooni kõikide liikmesriikide toel ning seeläbi reaalselt majandust elavdada. Euroopa kodanike esindajana avaldan toetust Francesca Balzani raportile. Olen nõus, et Euroopa Liit peab parandama oma rahalist seisu, et oleks võimalik konkureerida üleilmsel poliitilisel ja majanduslikul areenil ajal, mil praegused katsumused eeldavad rahvusvahelistelt osalejatelt suuremat konkurentsivõimet. Viimase tähtsa asjana tuleks tugeva majanduse saamiseks seada põhieesmärgiks tööhõive edendamine. Euroopa Liit vajab igas valdkonnas oskustööjõudu, inimesi, kellel on kohased teadmised ja suurem tootlikkus kõigis ELi sektorites.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Paari järgmise päeva jooksul viib Euroopa Ülemkogu europakti lõpule. Pakti põhieesmärk on edendada konkurentsivõimet, mis toob kaasa tööhõive kasvu euroala riikides. Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks Euroopa tasandil teen ettepaneku lisada pakti Euroopa Liidu liikmesriikide maismaa- ja merepiiride ning majanduspiiride määramine ja kontroll. See kaitseb Euroopa töötlevat tööstust idapoolsetest tööjõumahukatest riikidest imporditud võltsitud toodete eest. Selle odavalt toodetud kauba import ei ole üksnes ebaseaduslik, vaid see katkestab ka turu nõuetekohase toimimise, vähendades seeläbi Euroopa ettevõtete kasumit. See aeglustab majanduskasvu ning vähendab Euroopa ettevõtete ja Euroopa kui terviku konkurentsivõimet. Kokkuvõttes vajame uusi stiimuleid, et Euroopa Liidu liikmesriigid saaksid laiendada majandusvööndeid. Vajame Euroopa tagatist kogu Euroopa majandusvööndi jaoks, mida ei sea kolmandad riigid kahtluse alla.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Sellist asja nagu hea või halb võlg pole olemas; riigivõla jätkuvat kasvu tuleb tõkestada. Kahjuks ei ole nõukogu stabiilsuse ja kasvu pakti täielikult rakendanud. Ent meie kodanikke ei saa koormata edasise struktuurikriisiga. Praeguse riigivõla probleemi saab lahendada üksnes range eelarvedistsipliini nõudmisega. Liikmesriikide vastu võetud kiirmenetluse läbiviimise kord tuleb tagasi lükata, ent nagu Roberto Gualtieri juba ütles, kui tahame välja käia omapoolse ettepaneku, siis peame keskenduma sisule. Tunneksin heameelt algatuse üle, mille kohaselt 143 Euroopa tuumaelektrijaama lülitataks kohe võrgust välja ja nende asemel kasutataks säästvaid energiaallikaid. Lühidalt tuumaenergiarajatiste eelseisvate vastupidavuskatsetuste kohta: kuna – nagu on korduvalt rõhutatud – tuumaelektrijaamade üksikasjalikud ohutuseeskirjad jäävad konkreetse liikmesriigi pädevusse, ei saa ma praegu läbirääkimiste varajasel etapil neid vastupidavuskatsetusi täielikult toetada. Võttes arvesse 1986. aastal Tšornobõli tuumareaktori juures kriisiolukorra simuleerimisel vallandunud sündmusi, jälgiksin selliseid katsetusi väga murelikult, välja arvatud siis, kui neid korraldab EL või samaväärne institutsioon ning ainult pärast üksikute reaktorite seisundi ja koormuse põhjalikku analüüsi.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Raportöör püüdis lisada peatükki „Jätkusuutlikkus ja vastutus ELi 2012. aasta eelarve keskmes“ lõike Euroopa Liidu detsentraliseeritud asutuste kohta.

Ühinen välja käidud põhiideega, et asutused annavad lisaväärtust ELi mitmesuguste valdkondade, nagu kutseõpe, keskkond, sisejulgeolek ja raudteevedu poliitikale. Ent ühinen ka ideega, et seoses eelarve jätkusuutlikkuse ja vastutusega võiks asutuste süsteemi täiustada.

Mõnikord asutuste ülesanded ja volitused tõesti kattuvad ning mõnel neist on suured tegevuskulud meie finants- ja eelarve-eeskirjadest tulenevate piirangute tõttu. Seega saaks detsentraliseeritud asutuste kulusid kärpida ühisteenuste – sealhulgas näiteks abistamine eelarveprotsessis ja hankemenetlustes ning juriidiline nõustamine – süsteemi kaudu.

Lõpetuseks püüdis Euroopa Parlament viimases heakskiidu andmise menetluses juhtida tähelepanu ka komisjoni ja Euroopa Parlamendi kontrollile detsentraliseeritud asutuste üle, mida, nagu kogemused on näidanud, tuleb tugevdada.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa peab Jaapani tuumaavariidest õppust võtma ja kohustuma tagama tuumaohutuse kogu Euroopas. Energiaallikate jaotus kuulub endiselt liikmesriikide pädevusse. Ent tuumaohutus on määratletud Euroopa õigusaktides, mis tuleb üle vaadata, võttes arvesse komisjoni hiljuti esitatud tuumaelektrijaamade ohutuskatsetusi. Me ei tohi unustada, et EL sõltub väga suurel määral energiaimpordist ja liikmesriigid peavad leidma lahendused oma energiaallikate kindlustamiseks. EL vajab ühist energiapoliitikat, mis peab põhinema sellel, et tuleb leida ideaalne tasakaal taastuvenergia, tavapäraste energiaallikate uute tehnoloogiate ja tuumaenergia ohututes tingimustes tootmise vajaduse vahel. Liibüa puhul peab nõukogu lagedale tulema uue Euroopa lõunanaabrite vahelise partnerlusega. See partnerlus hõlmab tihedat poliitilist koostööd, mis tagab nende riikide ülemineku demokraatiale. Peale selle peab Euroopa Komisjon esitama võimalikult ruttu rändevoogudega toimetulemise kava, milles võetakse arvesse liikmesriikide solidaarsust ning tugevdatakse Frontexi tehnilist ja operatiivsuutlikkust. Ent see kava ei tohi vähendada ELi tähelepanu idapartnerlusele.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Oleme just heaks kiitnud aluslepingu muudatused, mis võimaldavad euroalal kasutusele võtta alalise stabiilsusmehhanismi. Oleme saavutanud palju edu selles, et suudame väljendada selgelt oma toetust ühenduse meetodile kui peamisele koostöövormile kõnealuse mehhanismi raames. Euroopa Komisjoni keskne roll liikmesriikide finantsolukorra hindamisel on koostöö tuleviku heaks endeks, sest see kaitseb ebastabiilsuse eest, mis seda valitsustevahelise meetodi valimisel ohustaks. Loodame, et pärast aluslepingu muudatuse vastuvõtmist Euroopa Ülemkogu poolt ratifitseeritakse see edukalt liikmesriikides, mis võimaldab luua kavakohase alalise mehhanismi. Stabiilsusmehhanismi lisamine aluslepingusse on vaid üks euroala konkurentsivõime parandamiseks tehtud hiljutistest sammudest. Nõukogu kavatseb homsel kohtumisel heaks kiita ka europakti, mis võeti vastu euroala liikmesriikide 17. märtsi kohtumisel. Olen kindel, et riigipeadel ja valitsusjuhtidel õnnestub jõuda kokkuleppele ja see kava jõustub, mistõttu saab võimalikuks majanduskoostöö elavdamine sellistes valdkondades nagu tööhõive ja riigi rahandus. Heameelt tuleb tunda selle üle, et euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide algsetest hirmudest hoolimata on pakt avatud kõikidele sellega ühineda soovivatele liikmesriikidele. See tagab, vähemalt teatud määral, et mehhanism ei tekita kahe kiirusega Euroopat.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealune Euroopa Ülemkogu toimub Portugali jaoks konkreetses kontekstis. Riigi majanduslik ja sotsiaalne kriis sööstab enneolematusse sügavikku Euroopa Liidu liikmete sissetallatud raja ja nende dikteeritud meetmete – regressiivse poliitika tugevdamine, töötajate ekspluateerimise suurendamine, uued ebavõrdsust suurendavad ühiskonnavaenulikud meetmed, tööpuuduse ja töökoha ebakindluse suurendamine ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse suurendamine – riigi tasandil kohaldamise tõttu. Sellega seoses esitab valitsus ELi survel ja aplausi saatel veel ühe – neljanda – eespool nimetatud kokkuhoiumeetmete pakme.

ELi pädevuste kataloogi eesmärk on selge: tõmmata Euroopa stabiilsusmehhanismi eeldatavate rakendamistingimustega veel üks uuskoloniaalne silmus majanduslikult nõrgemate riikide kaela ümber, rünnates nende suveräänsust. Kõike seda suurte majandus- ja finantshuvirühmade – eriti kataloogi riikide selliste huvirühmade – privileegide säilitamise ettekäändel, mida soodustavad mitmed ELi vahendid, näiteks stabiilsuse ja kasvu pakt, majandus- ja rahaliit ning euro. Sellega silmitsi olles andsid raskustes vaevlevad Portugali töötajad sellele vajaliku vastuse Portugalis laupäeval toimunud suurel rahvameeleavaldusel.

17. Olukord Jaapanis, eelkõige häireolukord tuumaelektrijaamades (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused olukorra kohta Jaapanis, eelkõige häireolukord tuumaelektrijaamades.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Kõigepealt tahan avaldada nõukogu nimel kaastunnet oma lähedased kaotanud Jaapani inimestele ja neile, keda 10 päeva tagasi toimunud traagilised sündmused ühel või teisel moel puudutasid. Samuti tahan kiita nii praegu kohutava maavärina ja tsunami tagajärgi likvideerida kui ka tuumaavarii tagajärgi lahendada püüdvate inimeste vaprust ja meelekindlust.

Euroopa Liit seisab jaapanlaste kõrval sel erakordselt raskel ja keerulisel ajal. Oleme juba abistanud Jaapanit väga konkreetsel moel. Maavärina toimumise päeval palus Euroopa Ülemkogu kõrgel esindajal ja komisjonil kasutada kogu asjakohast abi. Euroopa kodanikukaitse mehhanism käivitati liikmesriikide pakutava abi koordineerimisele kaasaaitamiseks.

Euroopa Liit reageeris Jaapani valitsuse abipalvetele väga lühikese aja jooksul. Euroopa Liit on valmis jätkuvalt vastama üleskutsetele anda humanitaarabi, igasugust tehnilist tuge või konkreetsemat abi, mida Jaapani võimud võivad asjakohaseks pidada.

Eelkõige tahan nõukogu nimel tänada volinik Kristalina Georgievat ja kõrget esindajat kiire, ulatusliku ja väga kooskõlastatud reageerimise eest katastroofile. Jaapanisse lähetatud ELi kodanikukaitse meeskonnal on meie täielik toetus. Samuti on iga liikmesriik valmis väga heldelt abi pakkuma.

Peale selle on oluline mainida, et nõukogu peab uurima Jaapani kriisi makromajanduslikku mõju. 15. märtsil toimus majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (Ecofin) hommikusöögil ministrite esialgne arutelu sel teemal.

Loomulikult on meie kõigi üheks põhimureks olukord Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas. Tahan rõhutada tõsiasja, et eesistujariik Ungari tegutses viivitamata, võttes arvesse sündmuste tõsidust ja võimalikku mõju Euroopas, eriti seoses tuumaohuga.

Kutsusime kohe kokku tuumaküsimuste töörühma ja energeetika nõukogu erakorralise istungi, et hinnata Jaapani olukorda ja ELile avalduvaid võimalikke mõjusid ning mõtiskleda ELi reageeringu teemal.

Tahan rõhutada seda, et kõigepealt tuli nõukogult sõnum solidaarsusest, kaastundest ja valmisolekust pakkuda nii humanitaar- kui ka tehnilist abi. See oli ka sõnum austusest jaapanlaste, eriti nende, kes siiani püüavad Fukushima olukorraga toime tulla, visaduse ja vastupidavuse vastu.

Tänu nende visadusele äärmiselt rasketes tingimustes võime praegu näha väikest lootuskiirt seoses tuumaelektrijaama olukorraga, kuigi olukord on endiselt tõsine. Praegu on suureks probleemiks tuumaelektrijaama läheduses mõõdetud kõrge saastetase.

Me peame jätkama Jaapani toetamist. Mitu liikmesriiki annavad oma panuse kas kahepoolselt või eri kooskõlastusmehhanismide kaudu, mida haldavad komisjon või Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur. Nagu Ungari maaelu arengu ministrile Sándor Fazekasile keskkonnaministrite kohtumisel öeldi, ei avalda Fukushima tuumaelektrijaama sündmused praegusel hetkel mõju ELi elanikele. Kõikides liikmesriikides on kiirgustase normi piires ja Jaapanist imporditud toiduainetele on kehtestatud asjakohased kontrollid. Ent Fukushima tuumaelektrijaama avarii nõuab ELilt tõhusalt reageerimist.

Sellest avariist tuleb mõndagi õppida. ELi seadusandjate ja ettevõtjate jaoks on esmatähtis kõrgete tuumaohutusstandardite rakendamine ja nende pidev täiustamine, kuid pidev täiustamine tähendab tegelikult seda, et kõigepealt peame õppust võtma, hoolimata sellest, et avarii põhjuseks on välised tegurid, mitte tuumajaama tõrked. Mitu liikmesriiki ja tööstusettevõtjat on juba otsustanud tuumaelektrijaamade ohutuse üle vaadata ning selle üle tuleks heameelt tunda.

Pärast energeetikaministrite nõukogu erakorralist istungit 21. märtsil viis Ungari riikliku arengu minister Tamás Fellegi eesistuja Van Rompuy kurssi ettepanekuga teha tuumaelektrijaamade vastupidavuskatsetusi ja kaasata teised riigid, eriti meie naabrid, nende korraldamisse. Katsetuse ulatus ja sooritamise kord tuleks välja töötada hiljutisi sündmusi arvestades ja olemasolevaid teadmisi täielikult ära kasutades. Mis puutub ulatusse, siis arvestades, et igal tuumaelektrijaamal on oma eripärad, võiks hindamisel käsitleda järgmisi põhivaldkondi: üleujutusoht, maavärinaoht, varusüsteemid ja hädaolukorras tegutsemise kord.

Tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm, milles liikmesriigid osalevad täies ulatuses, määrab sellise hindamise korra asjaomaste huvirühmadega nõu pidades. Kuigi selleks on raske kindlat kuupäeva määrata, on selge, et sellega tuleb alustada võimalikult ruttu.

Loomulikult ei lõpe tuumaelektrijaamade ohutuse küsimus ELi piiridega. Seepärast on oluline kaasata naabruses asuvaid kolmandaid riike. Hindamisel tuleb käsitleda nii olemasolevaid kui ka kavandatavaid tuumajaamu ja me peame teiste riikide kaasamiseks täielikult ära kasutama rahvusvahelisi organisatsioone ja organeid (nt Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur) ning muid rahvusvahelisi assotsiatsioone (nt G20).

Kahtlemata on oluline, et üldsusele edastataks olukorra kohta Jaapanis selge sõnum. Mul on selle kohta kaks märkust. Esiteks, rakendamise usaldusväärsus sõltub sellest, kui läbipaistvalt me hindamise korda ja tulemusi käsitleme. Teiseks, ükskõik kui tõsine olukord Jaapanis ka on, ei tohiks me jätta muljet, et tuumaohutuse küsimust käsitletakse järk-järgult ja ainult praegu. Tähtis on meenutada, et Euroopas on õiguslikult siduv raamistik olemas olnud üle 25 aasta. Mis puudutab konkreetset tuumaküsimust, siis jälgib nõukogu kindlasti tähelepanelikult arenguid ja naaseb selle teema juurde igal juhul juunis.

Selle nädala lõpus hindab Euroopa Ülemkogu Jaapani olukorda selle tragöödia järel. Mul pole kahtlustki, et meie riigipead ja valitsusjuhid soovivad väljendada oma jätkuvat solidaarsust Jaapani inimestega, nagu mina praegu. Euroopa Liit on jätkuvalt valmis andma nende abistamiseks sel raskel ajal kõikvõimalikku abi. Ma imetlen veel kord nende vaprust ja kindlameelsust.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. − (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Komisjon on väljendanud Euroopa Liidu solidaarsust Jaapani inimeste ja valitsusega. Oleme avaldanud sügavat kaastunnet. Meie arvates on jaapanlaste vaprus ja rahulikkus meie ülimat austust ja imetlust väärt.

Oleme kooskõlastanud abitegevust järelevalve- ja teabekeskuses, et pakkuda ühiselt ELi abi. 13 liikmesriiki on andnud tekke, madratseid, veepaake, telke ja hügieenitarbeid ELi esialgse ühise abipakme raames. Ootame uusi abipakkumisi ning lähipäevil, s.t neljapäeval – teisisõnu homme – ja reedel toimetame abisaadetised Jaapanisse ja jagame need seal laiali. Volinik Georgieva on isiklikult kohal.

Samuti oleme pakkunud end abiks tuumaelektrijaamade kompleksis, kuid meie abi ei ole veel palutud. Seoses tuumaenergiaga suhtleme tihedalt Viinis asuva Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga ning jälgime, hindame ja analüüsime tähelepanelikult Jaapani ohutusolukorda. Enne tuumaelektrijaama avarii mõju hindamist vajame lisateavet. Praegu eeldame, et Jaapani insenerid ja tehnikud ning Jaapani valitsus taastavad kontrolli selle tuumaelektrijaamade kompleksi üle ja et edasised katastroofikahjud on võimalik ära hoida.

Teeme kindlaks, millised järeldused peaksime sellest Euroopa jaoks tegema. Seetõttu korraldasime eelmise nädala teisipäeval kõrgetasemelise konverentsi – kõikide liikmesriikidega, kõikide tuumaelektrijaamu käitavate energiaettevõtetega, kõikide tuumaelektrijaamu valmistavate ettevõtetega ja liikmesriikide aatomienergiaasutustega. Esmaspäeval toimus energeetika nõukogu erakorraline istung, mille kutsus kokku Tamás Fellegi.

Tuleb aru saada, et Euroopa liikmesriikide olukord ja seisukohad seoses tuumaelektrijaamadega on väga erinevad. Tuumaelektrijaamu käitab 14 liikmesriiki. Neist 13 liikmesriigis moodustab see osa nende pikaajalisest energiapoliitikast, samas kui ühe – Saksamaa – strateegiaks on tuumaenergiast järk-järgult loobuda. 13 riigis puudub tuumaenergia, praegu kaaluvad neist kaks – Poola ja Itaalia – hakata tuumaenergiat tootma või uuesti alustada selle tootmist. Energiaallikate jaotus, välja arvatud taastuvenergia oma 20% eesmärgiga, kuulub riikide õigusaktide ja poliitika pädevusse. Me peame sellest lugu.

Olukord Euroopa eri osades on suuresti erinev – üldiselt toodab Euroopa 30% oma elektrist tuumaenergiast, kuid Austrias on tuumaenergia osa ligikaudu 0% ja Prantsusmaal 80%. Ent sellel on kaks ühist nimetajat. Esimene, mille juurde tuleme aasta jooksul tagasi, on taristu. Ükskõik mis suunas energiapoliitika liigub, tuleb kiirendada – nii kvaliteedi kui ka võimsuse seisukohalt – elektri-, gaasi- ja ladustamistaristu laiendamist. Teine on ohutus. Elektrijaamade töötajate, Euroopa kodanike ja Euroopa looduse huvides puudutab meid kõiki Euroopa tööstusettevõtete ja taristu ohutus üldiselt ning eriti tuumaelektrijaamade ohutus.

Seepärast teeme ettepaneku hinnata, kas juba kindlaks tehtud põhjuseid ja ilmsiks tulevat teavet Jaapani avarii põhjuste kohta silmas pidades on otstarbekas ja kohane sooritada ohutuskontroll – vastupidavuskatsetus, teisisõnu, ühistel standarditel ja kriteeriumidel põhinev erakorraline katsetus 143s Euroopa Liidus käitatavas tuumaelektrijaamas ohu täiendavaks vähendamiseks ning uute tuumajaamade ehitamiseks Euroopa Liitu.

Ohutus on kõigi kodanike huvides, olenemata sellest, kas nende elukohaliikmesriigis on tuumaenergia või seda kavandatakse, järk-järgult loobutakse tuumaenergiast või puudub tuumaenergia. Selles hinnatakse konkreetseid kriteeriume, nt üleujutused ja selle ohud käitamisele ja ohutusele, maavärinad ja Jaapaniga seonduvad teadmised, jahutussüsteemid ja nende toimimine ning elektrivarustuse ja reservvõimsuse vaheldumisi kasutamine, et isegi maavärina- ja üleujutusohu korral oleks elektri- ja reservtoiteallikate abil võimalik rohkem jahutust hoida. See hõlmaks kõikide tuumaelektrijaamade üldkriteeriume ning iga konkreetse projekti, vanuse, asukoha, maavärinaohu, üleujutusohu jm tegurite erikriteeriume. Kõnealuses konkreetses ülevaates tuleks hõlmata ka selliseid teemasid nagu lennuõnnetused, küber- ja terrorirünnakud.

Komisjon pakkus liikmesriikidele, et valmistab selle ise ette ja kooskõlastab ühiselt tuumaenergiaasutustega. Tegemist on vaid pakkumisega, nõustumine on vabatahtlik. Liikmesriigid peavad ise otsustama, kas nad tahavad Euroopas korraldada üldisi või konkreetseid ühiseid vastupidavuskatsetusi.

Eelmine sõnavõtja mainis naaberriike, mis on meie ohutuse seisukohalt samuti olulised, neist olulisim on Šveits koos Ukraina, Armeenia, Türgi ja Venemaa Föderatsiooniga. Vestlesin telefoni teel pikalt Ukraina energeetikaministriga. Tema sõnutsi osaleks ta rõõmuga, kui oleks olemas üldine vastupidavuskatsetus Euroopa Liidu jaoks – teisisõnu tema tehtud pakkumine. On selge, et meie mõjuvõim väljaspool Euroopa Liitu ja selle liikmesriike tehtava vastupidavuskatsetuse üle sõltub suuresti sellest, kas saame seda Euroopas ühiselt korraldada. Kui mõni liikmesriik ei taha osaleda, siis on meil Türgile, Ukrainale, Venemaale või Šveitsile pakkumise tegemiseks vähem mõjuvõimu kui siis, kui kõik liikmesriigid on ühisel seisukohal, et see on oluline ohutusega seotud ülesanne.

Seepärast koostame kõnealused ohutuskriteeriumid lähinädalatel ning meil on hea meel teha koostööd mitte ainult Euroopa Parlamendiga, vaid ka kõikide Euroopa Liiduga seotud asjaosalistega – vabaühenduste, energiaettevõtete, elektrijaamade töötajate, tehnikute, inseneridega – eesmärgiga vähendada veelgi võimalikult palju ohtu ja suurendada ohutust. Oleme tänulikud, et president Nicolas Sarkozy soovib kogu seda teemat G20 kohtumisel käsitleda ja seega tehakse järeldusi mitte ainult Euroopa, vaid ka kogu ülejäänud maailma tuumaelektrijaamade jaoks.

Selline on olukord meie arvates. Anname rõõmuga Euroopa Parlamendile teavet selle kohta, kuidas igal ajal erikomisjonide kaudu – nagu oleme juba teinud viimastel päevadel keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis – edasi liikuda ja ootame pikisilmi vastavat toetust Euroopa Ülemkogult siin Brüsselis homme ja ülehomme.

  Elmar Brok, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, kallid kolleegid! Loodusjõud on ennast meile taas kord meelde tuletanud ning me näeme inimvõimete piire ja seda, kuidas oleme nende võimsate loodusjõudude võimuses. Sellistel hetkedel saame näidata üles vaid solidaarsust jaapanlastega – solidaarsust, mida väljendame nii oma mõtetes ja palvetes kui ka praktilise abina. Kui volinik mainib, et me anname abi inimestele leevendust ja tuge pakkuda püüdes, on see oluline meede, mis pakub nii otsest abi kui ka mõningast lohutust. Ühtlasi tean, et mitte ainult riiklikud organisatsioonid, vaid ka paljud Euroopa kodanikud on valmis oma isiklikku raha annetama. Ainuüksi minu kodulinnas – kus ma olen patrooniks – koguti kolme päevaga 50 000 eurot ja raha kogumine ei ole veel lõppenud. Seda juhtub kõikjal Euroopas. See näitab väga suurt toetust.

Samal ajal peaksime seisatuma ja mõtlema, mitte hakkama kohe vajutama oma sisepoliitiliste eesmärkide nuppe. Ent kahtlemata hindame seniseid kogemusi ja tuumaavariist tehtud järeldusi ning korraldame vastupidavuskatsetuse ja loodetavasti, volinik, teeme seda Euroopa tasandil – sest piirid ei mängi selliste avariide toimumise korral mingit rolli. Peame tagama, et alternatiivide jaoks luuakse vajalikud taristud ja korraldatakse teadusuuringud võimalike uute energiaprojektide kohta, milles tuleks samamoodi käsitleda selliseid teemasid nagu kliimamuutus, töökohad ja konkurentsivõime.

Samuti peame mõistma, et sõnal „lisaoht“ on teistsugune roll. Inimestel ei ole enam usku sellesse, et ettevõtted järgivad kõiki eeskirju ja et miski pole ettearvamatu. Jaapan muudab meie mõtlemist sellistes küsimustes ja sellest tulenevalt tuleb üle vaadata lisaohu küsimus; tehakse uued järeldused ning need peavad kaasa tooma uued kaalutlused ja uued poliitikad. Peaksime arutama seda nõutava rahulikkusega.

  Marita Ulvskog, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud juhataja! Üks majanduslikult ja tehniliselt kõige arenenumaid maailma riike on sattunud humanitaarkriisi. Eeskätt on see kõigi mõjutatud inimeste tragöödia. Pildid Jaapanist on südantlõhestavad. Peame andma neile kogu oma toetuse ja kõikvõimalikku abi. Ent katastroof näitab ka kõigi tänapäeva ühiskondade haavatavust. Jaapanis juhtunu oleks võinud aset leida ka mujal maailmas – isegi siin. Isegi väga rangete ohutusnõuetega riikides oleks kõnealune ohutus võinud osutuda näiliseks.

Muidugi praegu me lihtsalt ei oska ette kujutada, et tuumaenergiat ei oleks. Kindlasti on Euroopas mõni riik, kus ei ole tuumaenergiat, kuid enamik on väga või täiesti sõltuv sellest. Mõni ehitab uusi tuumaelektrijaamu ja mõni sulgeb neid. Sellises olukorras oleme praegu – s.t erinevate liikmesriikide haavatavus on erinev, kuid oleme siiski selles koos ja meil peab oma energiavarustuse kohta olema pikaajaline perspektiiv.

Peame lihtsalt muutma oma energiasüsteeme nii, et vähendada nende süsteemide ohte ja ühekülgsust. Peame kõvasti pingutama, et pidada esmatähtsaks teadus- ja arendustegevust ning investeeringuid pikaajalistesse säästvatesse ja taastuvatesse energiaallikatesse ning nende kasutamise laiendamist. Siin on Euroopal tohutu kasutamata potentsiaal, mida tuleks kõrvutada sellega, et uute tuumaelektrijaamade ehitamine muudab meid neist sõltuvaks veel mitmeteks aastakümneteks – s.t uued investeeringud tuumaenergiasse tähendavad taastuvenergia kasutamise laienemise edasilükkamist ja takistamist ning tuleviku pantimist.

Selle asemel peaksime praegu pidama põhjalikku arutelu, mis käsitleb ELi taastuvenergia eesmärkide ja taotluste suurendamist ning võimalikult ruttu otsustamist siduvate energiatõhususe eesmärkide ja meie energiaga varustamise pikaajalise kava üle, milleks on üleminek taastuvale energiale. Seetõttu on tuumaelektrijaamade ühine vastupidavuskatsetus kõikides riikides vajalik, kuid sel juhul on vaja pikaajalist käsitlusviisi.

  Lena Ek, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Kirde-Jaapanit tabanud tugeva maavärina ja hiidlaine pildid on kohutavad; oleme mõtetes oma kodud ja lähedased kaotanutega ja avaldame neile siirast kaastunnet.

Loomulikult tunneme heameelt ELi abipakme üle. Fukushima töötajad töötavad endiselt tuumaelektrijaamas edasise kiirgussaaste ärahoidmiseks ja kahtlemata tuleb seda igati hinnata kogu Euroopa Liidus – eriti Brüsselis.

Tunnen heameelt komisjoni välja pakutud vastupidavuskatsetuse üle, kuid minu arvates tuleb lisada, et meil ei saa olla lihtsalt tehnoloogial ja geograafial põhinevat vastupidavuskatsetust. Vajame veel kahte meedet. Esiteks seoses ohutuskultuuriga, kus ilmselgelt oli võimatu ette näha mitmekordseid ohte. Teiseks seoses institutsioonilise raamistikuga, kaasa arvatud riiklike reguleerivate asutuste ja tuumaettevõtete vaheliste suhete järelevalvega. Peale selle ei tohiks lasta asutustel ise ennast auditeerida.

Lõpetuseks, katastroofi tagajärgede hindamisel peaksime tuginema oma arutelus teabele ja teadmistele. Radikaalsed meetmed võivad olla vajalikud – mina arvaksin, et on vajalikud. Ent üks asi peaks olema selge: peame oma energiatootmise ümber korraldama ning tuginema hoopis taastuvenergiale ja tegema seda kohe praegu.

  Giles Chichester, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Lubage mul imetleda stoiliste jaapanlaste sitkust neid võimsaid loodusjõude trotsides. Me ei tohi unustada maavärina ja hiidlaine erakordset tugevust.

Tunnen heameelt Euroopa tuumaelektrijaamade ennetavate vastupidavuskatsetuste üle, samas meenutades, et tuumatööstus on juba maailma kõige reguleeritum ja ohutusteadlikum, ning juhin tähelepanu Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse (WENRA) selle aasta alguses tehtud avaldusele muuta uued reaktorid meie praegustest reaktoritest veelgi ohutumaks. On kasulik võrrelda söe-, nafta- ja hüdroenergiatööstuse inimohvritega avariidega seotud ohutusandmeid tuumatööstuse omadega.

Austatud juhataja, näen selle kohutava pilve taga selget taevast Jaapani jaoks – s.t selle riigi ülesehitus- ja taastamistööd, tänu kindlustussektori piisavatele vahenditele, peaksid nende majandust tohutult hoogustama ja sellest saab kasu kogu ülejäänud maailm.

Tänan ministrit ja volinikku tähelepanelike märkuste eest ning ütlen liikmesriikidele ja kõigile teistele: ärge praegu lööge tuumaenergia suhtes vankuma, me vajame seda liiga palju.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Muidugi eeldab see olukord, et peaksime Jaapanit abistama nii hästi kui võimalik ja kõikide meie käsutuses olevate vahenditega. Riik, mida tabas selline katastroof nagu Jaapanit, vajab kogu abi, mida on võimalik saada. Ent pean tähelepanuväärseks seda, millise kerglusega me ülistame Jaapani kangelasi. Minu arvates me ei mõista, et kangelasteks peetavad inimesed teavad paremini kui keegi teine, et nad riskivad oma eluga ning paljud Fukushima reaktorituuma sulamisega võitlevad inimesed on juba surmale määratud. Jaapanlased teavad kõigist maailma rahvastest paremini, millise hävitustöö võib tuumakatastroof valla päästa. Nende ajalugu on kujundanud Hiroshima ja Nagasaki. Iga laps Jaapanis teab reaktorituuma sulamise tagajärgi. Jaapanist rääkides peaksime olema sellest teadlikud. Jaapanlased teavad teistest paremini kogu seda õudust, mis kaasneb mitte ainult praeguse, vaid ka eesootava olukorraga. Ehk oskavad selles sõna sekka öelda vaid ukrainlased, kes on viimase 25 aasta jooksul olnud tunnistajaks sellele, kuidas osa nende riigist hävitatakse.

Minu jaoks peaks praegused Euroopa arutelud erinevalt 25 aasta tagustest käsitlema neid tagajärgi, millega võime poliitikas kokku puutuda siis, kui avastame, et meie riikides on kontrolli alt väljuda võiv tehnoloogia, mis põrmustab mitte ainult teatud piirkondade mineviku, hävitab oleviku, vaid jõuab salakavalalt kõigi tuumajaamade läheduses ja ka laiemas ümbruskonnas elavate inimeste tulevikku. Minu arvates ei tee me seda vastupidavuskatsetustest rääkides, Günther Oettinger. Peame olema palju ausamad ja peaksime tunnistama, et meie käitatavates tuumajaamades Euroopa Liidus on tihti ette kerkinud reaktorituuma sulamise piiri peal olevaid olukordi. Lubage mul neid lühidalt nimetada: Tihange Belgias, Civaux Prantsusmaal, Philippsburg Saksamaal, Kozloduy Bulgaarias, Paks Ungaris, Brunsbüttel Saksamaal, kui seal toimus vesinikuplahvatus, Forsmark Rootsis, Barsebäck Rootsis, Blayais Prantsusmaal, Krümmel Saksamaal – see on loetelu pärast Tšornobõli mitmel eri põhjusel aset leidnud kõige vapustavamatest intsidentidest, kus olime reaktorituuma sulamise lävel.

Kuidas peaksime suhtuma tõsiasja, et igas meie käitatavas tuumajaamas võib toimuda reaktorituuma sulamine? Kas peame tegema seda vastupidavuskatsetuste kaudu? Minu arvates on need katsetused asjakohased üksnes siis, kui need toovad kaasa kava koostamise selle kohta, millised tuumajaamad ja millised määratud ohud peavad selle väga ohtliku tehnoloogia hülgamisel kõigepealt kaduma. Kui nende vastupidavuskatsetustega kavatsetakse rahvast rahustada ja veel kord väita, et me Euroopas ei saa kunagi sattuda sellisesse olukorda nagu Jaapan praegu, siis minu arvates on need katsetused valed. Meil on muuseas väga hea meel, et saame sõna sekka öelda selle üle otsustamisel, kes määrab vastupidavuskatsetused – seda ei saa lasta teha tuumajaama käitajatel endal ega ka katsetuse sooritajatel või hindajatel. Senini vastutanud asutused on liiga tihti Euroopa tuumajaamade probleemide ees silma kinni pigistanud ja heaks kiitnud tuumajaamad, mis ei oleks iialgi vastavushindamismenetlust läbinud, nagu tegi Euratom näiteks Belene ja Mochovce puhul.

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Austatud juhataja! Tahan sarnaselt teistele sõnavõtjatele avaldada kaastunnet neile inimestele, keda Jaapanis toimunud tragöödia mõjutas. Tragöödia jätkub. Peame tegema kõik endast oleneva jaapanlaste aitamiseks.

Mis puutub järeldustesse, mida peame Euroopas tegema, on praegu päevakorras selgelt kõige tähtsamal kohal tuumaohutuse küsimus. Eriti seoses Euroopa tuumajaamades korraldatavate vastupidavuskatsetustega. Jaapanis juhtunu mõjutab tugevalt ELi tulevast energiapoliitikat.

Humanitaarkatastroof näitab, kui oluline on liikuda tuumavaba Euroopa suunas. Vajame tuumaenergiat käsitlevat moratooriumit ning vaja on teha ulatuslikke investeeringuid säästvasse ja taastuvasse energiasse. Samuti peab olema ülevaade tuumaohutust reguleerivast süsteemist.

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Soovin samuti avaldada kaastunnet ja väljendada imetlust jaapanlaste väärikuse, meelekindluse ja ühtekuuluvuse üle, hoolimata nii ulatuslikust ja tõsisest katastroofist, millega maailm on harva silmitsi seisnud. Jaapanlaste käitumine inspireerib tõeliselt meid kõiki ja nad väärivad meie abi.

Sellest kogemusest järeldame, et on vaja tugevdada Euroopa kodanikukaitse süsteemi tihedama kooskõlastamise ning inimeste ja vahendite laiema kättesaadavuse teel, et saaksime katastroofi korral kiiresti tegutseda.

Mis puutub tuumaenergia kasutamisvõimalusse, siis oleks viga arutada seda teemat praeguste sündmustega seotud tunnete tulvas: teema on liiga oluline ja seda tuleb teaduslikult käsitleda. On täielik õigus tugevdada praeguse ja uue põlvkonna elektrijaamade turvameetmeid ning demonteerida vanemad ja vähem turvalised tuumajaamad, ent me peame vältima poliitilist ärakasutamist ning olema ettevaatlikud ja pragmaatilised, nagu Elmar Brok ütles. Me ei tohiks unustada, et samas Fukushima piirkonnas purunes maavärina ajal tamm, nõudes palju inimohvreid, kuid see ei pane meid mõtlema tammide lammutamisest ega uute ehitamisest, seega kutsun üles ettevaatlikkusele, tähelepanelikkusele ja avatusele tuleviku suhtes.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Kirde-Jaapani Tōhoku piirkonda tabanud kohutav katastroof on loomulikult äratanud kõigi eurooplaste kaastunde ja poolehoiu. Lisaks sellele tundele peame loomulikult osalema päästetöödes, sest minu arvates ei ole olukord Jaapanis kaugeltki stabiliseerunud. Jaapan on tähelepanuväärne riik, väga väärikas, tugev ja vapper riik, mis on teadlik oma kohustustest, kuid kus bürokraatial on, nagu mujalgi, algatusi pidurdada võivad mõjud.

Üks sellest katastroofist tehtav järeldus on see, et lõppude lõpuks on kõige tõhusam kriisiabi see, mis jõuab kohale meritsi. Loomulikult eeldab see, et läheduses on piisavalt rajatisi.

Olukord ei ole stabiliseerunud ning paljud kodutud inimesed kannatavad endiselt külma ja nälja käes. Me usume, et sellest tragöödiast saab teha järgmised järeldused: esiteks, alati juhtub halvim, kuid see läheb alati mööda. Titanic ehitati uppumatuks laevaks. Selle kohta öeldi, et isegi jumal ei oleks saanud seda uputada. Ometigi uppus see oma esimesel reisil, hoolimata veekindlatest kambritest, sest insenerid ei uskunud, et säärane leke võiks tekkida.

Olgu pealegi, alati juhtub halvim, maavärin koos hiidlainega oli kindlasti halvim stsenaarium. Ent tuleb teisi maavärinaid. Nüüd kohe oodatakse suurt Kanto maavärinat. Maa võib väriseda Californias, Itaalias või Kariibi meres. Seega, nagu öeldi, peame end selleks ette valmistama kodanikukaitse tugevdamise teel.

Teine ja viimane järeldus on see, et me ei tohi siiski paanikasse sattuda. Ei saa öelda, et peame loobuma tuumaenergiast, sest radioaktiivne sade on ohtlik, ning samal ajal öelda, et peaksime lõpetama fossiilkütuste kasutamise, sest CO2 paisatakse atmosfääri. Tuleb teha valik.

  Sandra Kalniete (PPE). – (LV) Austatud juhataja! Jaapanlasi tabas tohutu ebaõnn. Tahan avaldada sügavaimat kaastunnet kannatanute ja hukkunute perekondadele ja nende lähedastele. Jaapanlaste suuremeelsus ja enesevalitsus sellise raske katsumuse ajal väärib suurimat austust ja on eeskujuks kogu maailmale. Jaapan seisab silmitsi laastatud territooriumide taastamise raske ülesandega, milleks on vaja märkimisväärseid vahendeid, sealhulgas välisinvesteeringuid. Seepärast kutsun üles langetama 25. maile kavandatud Euroopa Liidu ja Jaapani tippkohtumisel otsust alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise vabakaubanduslepingu üle. See leping oleks vastastikku kasulik, sest peaks tagama mõlemale lepingupoolele ühesugused turulepääsutingimused nii kaupade ja teenuste liikumise puhul kui ka seoses põllumajandustoodetega. Vabakaubanduslepingust võib saada üks Jaapani kolmanda avamise vahendeid, nagu Jaapani peaminister Kan on seda kujundlikult nimetanud. Hiidlaine põhjustatud avarii Fukushima tuumaelektrijaamas tekitab suurt ärevust kogu maailmas. Peame langetama pea tuumareaktori olukorra stabiliseerimise nimel oma eluga riskides töötavate kangelastele austuse ja tänu avaldamiseks. Avariide ennetamise kogemus, mille Jaapani insenerid ja tuumaenergiaeksperdid praegu saavad, on ainulaadne. On oluline, et maailm õpiks selleks kogemusest. Fukushima kogemus peab teenima inimkonda tuumaelektrijaamade katsetamise ja täiustatud ohutuskriteeriumide väljatöötamise aluseks saamise teel. Lõpetuseks soovin veel kord kinnitada, et Euroopa Liit peab tegema kõik võimaliku Jaapani kui ühe meie kõige lähedasema partneri abistamiseks. Aitäh!

  Nessa Childers (S&D). - Austatud juhataja! 12 päeva tagasi Jaapanit tabanud traagiliste sündmuste järel on esile kerkinud kaks teemat. Esimene oli Jaapani reaktsioon, mis on linnade struktuurilise ettevalmistamise, hädaabiüksuste kiire reageerimise ja jaapanlaste innustava sitkusega olnud eeskujuks ja teised maavärinaohtlikud linnad peaksid seda malliks võtma. Ent teine teema – radioaktiivne tolm Fukushimas – on keerulisem.

Kuigi kahtlemata õpib Jaapan neist sündmustest kiiresti, peab ka Euroopa neist õppima ja meie reaktsioon võib jaguneda kaheks. Esiteks tuleb kahtlemata tagada ELis käitatavate tuumaelektrijaamade ohutus. Tunnen heameelt katsetuskavade üle ja tahan rõhutada, et need peaksid vastama liikmesriikide ühiseeskirjadele tuumaelektrijaamade ohutuse ja väga mürgiste tuumajäätmete ladustamise kohta. See on eriti asjakohane minu Ida-Iirimaa valimisringkonnas. Sellise materjali suurim kogu paikneb Sellafieldi tuumaelektrijaamas Inglismaal vaid 280 kilomeetri kaugusel Louthi krahvkonnast

Meie teine reaktsioon peaks puudutama tuumaenergia tulevikku tervikuna. Sellega seoses tuleb nõustuda uute tuumaelektrijaamade ehituse täieliku peatamisega. Samuti tuleb ELi jaoks piisava energiavarustuse pidevaks tagamiseks heaks kiita investeeringud taastuvenergia tootmisse ja suuremasse energiatõhususse.

  Johannes Cornelis van Baalen (ALDE). - Austatud juhataja! Kinnitan oma Jaapaniga suhtlemiseks loodud delegatsiooni kolleegide – Bruno Gollnischi ja Sandra Kalniete – austus- ja kaastundeavaldusi jaapanlastele. Ent samuti peame õppust võtma ja see tähendab, et kõnealusel võimalikul tuumakatastroofil peaks olema rahvusvaheline mõõde. Peab olema täielik läbipaistvus. Peame välja selgitama, miks ei võetud läbi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri hoiatust, miks selle hoiatuse üle arutelu ei peetud. Peaksime välja selgitama, mis juhtus.

Nõustun kõigiga, kes ütlevad, et peaksime ülesehitamiseks ühendama oma jõupingutused. Seega on vabakaubandusleping erilise väärtusega ja me peaksime esimesel võimalusel selle lepingu sõlmima.

  Mirosław Piotrowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi Jaapaniga suhtlemiseks loodud delegatsiooni liikmena tahan kõigepealt avaldada kaastunnet selle tohutu katastroofiga silmitsi seisvale Jaapani rahvale ja väljendada solidaarsust nendega. See katastroof on nõudnud peaaegu 10 000 inimese elu, üle 16 000 inimese peetakse kadunuks ja need arvud muutuvad pidevalt. Maavärin ja hiidlaine on teinud kujuteldamatut hävitustööd. Hinnanguliselt on kahjusid juba 300 miljardi USA dollari väärtuses.

Kuigi Jaapan ei ole Euroopa Liidult mingit abi palunud, ei saa me nii suure tragöödia puhul passiivseks jääda. Suurimat ärevust tekitavad Fukushima tuumaelektrijaama kahjustused. Mõnede ekspertide arvates on olukord tõsine ja võib korduda Tšornobõli järel juhtunu. Eesistujariigi Ungari ja Catherine Ashtoni deklaratsioon humanitaar- ja eksperdiabi kohta tuleks võimalikult kiiresti ellu viia tihedas koostöös Jaapani valitsusega.

  Claude Turmes (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Vaid 14 päeva tagasi kirjutasid Jaapani ettevõte Toshiba ja teised tuumaelektrijaamade ehitajad oma reklaambrošüürides, et neil olid maailma ohutuimad tuumaelektrijaamad – niipalju siis väitest, et meil Euroopas on kahtlemata kõige ohutumad tuumaelektrijaamad.

Minu arvates peaks see Jaapanis aset leidnud väga tõsine ja kurb õnnetus näitama, kui mõttetu on kliimamuutustega võitlemist käsitlevates aruteludes samastada tuumaelektrijaamu tuuleparkide, energiatõhususe või päikeseenergiajaamadega. Peale selle on ettekujutus süsinikuvaesest tehnoloogiast lihtsalt väär. Tuleb vaadata kõikide tehnoloogiate üldist ohtu. Minu esimene konkreetne küsimus teile, Günther Oettinger, on järgmine: kas teil ei ole viimane aeg lisada 2050. aastani ulatuvasse energia tegevuskavva vähemalt üks stsenaarium lihtsalt selle näitamiseks, mida on võimalik saavutada 100% taastuvenergia ja energiatõhususe kombineerimise teel? See on vähim, mida Euroopa kodanikud võivad loota.

Lubage mul öelda seoses vastupidavuskatsetustega, et me pooldame selliseid katsetusi, kuid need peavad olema kohustuslikud ja üleeuroopalised. Esimest pankade vastupidavuskatsetust mõjutasid üleliia riigi ametiasutused, seega jäeti mõned pangad välja. Me pidime teisel katsel õiged vastupidavuskatsetused tegema. Teine põhielement on sõltumatu ekspertiis. Anne Lauvergeon AREVAst ja Johannes Teyssen E.ONist, Euratomi komisjoni ametnikud, Viini tuumaeksperdid ja loomulikult riiklikud tuumavaatlejad on kõik erapooletud. Isegi riigi ametiasutused ei taha tunnistada, et kuus kuud tagasi kirjeldatud ohutuskatsetused ei ole enam õiged. Teisisõnu vajame sõltumatuid eksperte. Muidu võib juhtuda, et võtate kuulda vaid erapoolikuid arvamusi.

Lõpetuseks lisan veel ühe asja. Soovitan olla ettevaatlik, Günther Oettinger, kui osutate Nicolas Sarkozyle kui suurele üleilmse tuumaohutuse eest võitlejale. Mina oleksin teie asemel veidi ettevaatlikum.

  Sabine Wils (GUE/NGL). – (DE) Austatud juhataja! Jaapanit ohustab endiselt reaktorituuma sulamine. Fukushima tuumaelektrijaama kiirguse tase on kõvasti tõusnud. See on veel üks kohutav tõestus sellest, kui kontrollimatu on tuumaenergia. Seepärast kutsume üles tuumaenergiast viivitamata loobuma. Tuumaenergia teenib kasumit energiaettevõtetele, kuid avarii korral peavad inimesed kõrget hinda maksma. Seetõttu peab EL viivitamata sätestama tuumaelektrijaamade käitajate kohustusliku vastutuskindlustuse nõude. Peab olema piisav kindlustuskaitse kogu tervise-, vara- ja muu materiaalse kahju eest kõigis liikmesriikides. Euroopa Liit peaks lõplikult peatama tuumaenergia soodustamise ja lõpetama Euratomi asutamislepingu. Ohtlikusse, kõrge riskiga tehnoloogiasse voolab endiselt miljardeid maksumaksja raha, samal ajal jäävad alarahastatuks ohutud alternatiivid, nagu taastuvad energiaallikad.

  Mario Mauro (PPE). - (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Minu arvates oleks suur viga muuta see arutelu omamoodi kohtuprotsessiks modernsuse ohtude üle. Peame tunnistama, et tänu teadusele ja tehnoloogiale elame kauem, paremates tingimustes ja suurema kindlustundega, ning arvestades, et toiduainetega kindlustatuse, meie hoolekandesüsteemide ja meie moodsa maailma tingimused on paranenud just seetõttu, et on olnud võimalik kasutada ja rakendada teadust ja tehnoloogiat.

Muidugi on sellel seisukohal omad ohud, kuid neist on võimalik üle saada, kui suudame ühendada jõud rahvusvahelise üldsuse igapäevaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige sai asjadest õigesti aru Elmar Brock, kui ta ütles, et meie suhetes on salapäraseid asju, mis panevad meid mõistma, et me ei ole kõigest aru saanud, et ükskõik kui edumeelsed me olla võime, ei ole me leidnud vastust kõigile probleemidele, mida loodus inimestele kaasa toob, ning selle maavärina suurus tuletab meile just seda meelde. Mitte ammu aega ega 100 aastat tagasi tõi väga suure tõenäosusega vähem arenenud tehnoloogia ja teadus, näiteks Messinas, kaasa sündmuse, mille tõttu suri üle 100 000 inimese, hoolimata palju nõrgemast maavärinast.

See peaks andma meile selge tulevikusuunise: teadus ja tehnoloogia on vahendid ning nende täielikuks rakendamiseks on vaja head poliitikat. Seetõttu läheb selle kindlaksmääramiseks, kas meil on hetkel lahendusi tänapäeva aatomiajastust kaugemale tulevikku minemiseks või peame pikas perspektiivis jätkama nende vahenditega arvestamist, et võimaldada kõigile vajalikku edasist arengut, vaja seda head poliitikat, mida teeme ühiselt institutsioonidena.

Ent täna kutsutakse meid üles tegema midagi hoopis teistsugust, peamiselt võtma meetmeid inimeste abistamiseks valu ja vajadustega toimetulekul. Sellest olen siin Euroopa Parlamendis vähe kuulnud, sest me kõik oleme mures poliitilise arutelu pärast, milles püütakse takerduda tulevikuprobleemidesse, millel tegelikult pole päevakorras olevaga mingit pistmist.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Praegu Jaapanis toimuv kriis tekitab muret tuumaelektrijaamade ohutuse üle kogu maailmas. Meie kohus on endalt küsida, kui vastupidavad ja ohutud on meie territooriumile rajatud tuumaelektrijaamad.

Mina olen pärit Rumeeniast ja minu riigi kodanikud on üsna õigustatult mures Cernavodă tuumaelektrijaama ohutuse pärast, eriti seepärast, et selle kohta on hiljuti ajakirjanduses tõstatatud kahtlusi.

Olen täiesti veendunud, et mitte ainult Rumeenias, vaid ka paljudes liikmesriikides huvitab avalikkust see, kas nad on piisavalt kaitstud sellise looduskatastroofi korral, mis võiks mõjutada tuumaelektrijaamu.

Saksamaa otsustas eelmisel nädalal oma tuumaenergiat tootvaid süsteeme põhjalikult kontrollida. Seoses Jaapani sündmustega on hädavajalik tuumaohutuse olukord kõikjal Euroopa Liidus kiiresti üle vaadata. Kõik liikmesriigid peaksid neid tuumaelektrijaamu rangelt ja täielikult kontrollima.

Euroopa Komisjon peab tagama tuumaohutuse direktiivi nõuetekohase rakendamise ja koos liikmesriikide pädevate asutustega jälgima tähelepanelikult ka nende tuumaelektrijaamade seisundit.

Traagiline olukord Jaapanis näitab meile taas kord seda, et peame tegema kõik endast oleneva kiirreageerimismehhanismide loomiseks katastroofidega tegelemiseks.

  Charles Goerens (ALDE). - (FR) Austatud juhataja! Mõni sõna Jaapani kohta. Esiteks tuleb teha kõik meie täielikku kaastunnet ja solidaarsust väärivate jaapanlaste kannatuste leevendamiseks.

Teiseks lisandub kahele looduskatastroofile – maavärin ja hiidlaine – kolmas katastroof, mis on tuumakatastroof ja seepärast inimese põhjustatud. Kõik selle kohta öeldu saab ühe sõnaga kokku võtta: katkestus. Jah, me seisame silmitsi paradigma muutusega, mis taandub kahele küsimusele: mida tuleks muuta ja, teiseks, mida võime muuta energiatootmise valdkonnas?

Võime kindlad olla, et kui fossiilkütused ja tuumaenergia nii-öelda otsa saavad, oleksime väga ruttu võimelised saama selgema pildi taastuvate energiaallikate arengupotentsiaalist. Loodame, et Euroopa Liit määratleb oma selleteemalise strateegia uuesti. Selleks on vaja tulevikukujutlust, tahtejõudu ja üksikasjalikku tegevuskava.

  Bas Eickhout (Verts/ALE). - (NL) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan õnnitleda Günther Oettingeri hea alguse puhul. Te tõepoolest alustasite eelmisel nädalal väga edukalt, kuid alates sellest ajast näite olevat allamäge läinud. Tegelikult peate selle siiski praegu käsile võtma ja selgitama oma seisukohta, sest eelmisel nädalal ütlesite, et peaksime pidama arutelu Euroopa ja ilma tuumaenergiata Euroopa tuleviku üle. Te ei ole seda rohkem korranud, kuigi see peaks olema meie praeguse arutelu teema. Paljud uuringud, teaduslikud uuringud, on ikka ja jälle näidanud, et oma keskkonnaeesmärgid võite saavutada ilma tuumaenergiat kasutamata. Euroopat on võimalik käigus hoida täielikult säästval energial. See peaks olema meie tänase arutelu teema.

Tuumaenergia poolt või vastu olemine on poliitilise valiku küsimus. Me ei peaks põhjendama, miks me oleme tuumaenergia vastu. Tuumaenergia pooldajad peaksid põhjendusega lagedale tulema. Siit ka vastupidavuskatsetuse olulisus.

Mul on teile, Günther Oettinger, kaks küsimust, kaks olulist küsimust. Esmalt: kuidas me kavatseme kriteeriumid kindlaks teha? Kuidas me kavatseme tagada nende sõltumatuse? Teiseks, mis juhtub siis, kui tuumaelektrijaam ei läbi vastupidavuskatsetust? Millised on selle tagajärjed?

ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK
asepresident

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – (PL) Austatud juhataja, volinik! Jaapani sündmused on meid kõiki väga sügavalt mõjutanud. Avaldame austust inimestele, kes – oma eluga riskides – tegelevad kolme koos esinenud sündmuse (maavärina, hiidlaine ja tuumaelektrijaama avarii) mõjudega. Kõnealune tragöödia on äratanud suurt kaastunnet ja koos sellega on käivitatud ka tuumaenergia tulevikku ja Euroopa energiastrateegiat käsitlev arutelu, mille tunnistajateks praegu Euroopas oleme. Võtsime hiljuti vastu Euroopa energiastrateegia aastani 2020. Praegu seda kohati õõnestatakse, kuigi strateegias kiidame tuumaenergia heaks. Selles ütleme, et tuumaenergiaga peaksid kaasnema rangemad ohutusnõuded. Ent see on mitme riigi energiaallikate jaotuse vastuvõetav osa.

Mulle tundub, et see arutelu peaks tugevdama ka Euroopa energiakoostööd – ja seda nõudsime oma raportis. Täna ei pea me tugevdama ainult ohutusnõudeid, vaid ka Euroopa Aatomienergiaühendust ja liikuma edasi Euroopa Energiaühenduse suunas. Euroopa Komisjon peab tungivalt nõudma liikmesriikide paremat koostööd ja tuumapoliitika euroopastamist. Vastupidavuskatsetused ei tohiks olla vabatahtlikud – mõned riigid kasutavad neid tahtmise korral, samas kui teised ei tee seda. See on osa selle rajamisest, mis lõppude lõpuks peaks olema ühise tuumaenergia poliitika.

Samuti peaksime toetama uusi tehnoloogiaid. Kogu Euroopa energiastrateegia põhineb detsentraliseerimisel ja mitmekesistamisel. Sellepärast peaksime mõtlema väikeste ja keskmise suurusega tuumareaktorite edendamisele. Need maksavad vähem, neid ehitatakse moodulitena ja selle tulemusel saab nende ohutust lihtsamalt kontrollida. Ehk on selline vorm avalikule arvamusele vastuvõetavam, sest seda energialiiki ei ole võimalik täielikult kõrvaldada.

  Zigmantas Balčytis (S&D). - (LT) Austatud juhataja! Jaapan on kogenud looduskatastroofi ja tuumaavarii kujuteldamatut mõju. Leedulased koguvad aktiivselt raha ja püüavad igal võimalikul moel riigi kannatanute abistamisele kaasa aidata. Meil on meeles ja jäävad alatiseks meelde Tšornobõli tuumakatastroofi piinarikkad tagajärjed, mida selle piirkonna inimesed isegi kolm aastakümmet hiljem jätkuvalt tunnevad. Jaapani katastroof sunnib meid tuumaohutuse küsimust uuesti põhjalikult läbi vaatama. Me ei saa kontrollida looduse kataklüsme, seega peaksime vähemalt tagama, et looduskatastroofid ei põhjusta täiendavaid ja eriti valulikke tuumakatastroofe. Olen nõus olemasoleva taristu ülevaatamisega ja uute võimaluste loomisega, ent peaksime põhjalikult analüüsima Jaapani tuumaelektrijaamas aset leidnud sündmusi, eriti seoses Tšornobõli pretsedendiga. Peame jõudma järeldusele ja võtma meetmeid, mis võimaldaksid meil tuumaohutust kogu Euroopas oluliselt suurendada.

  Chris Davies (ALDE). - Austatud juhataja! Minu muret tuumatööstuse pärast varjutab minu mure kliimamuutuse pärast ja olen nüüd veendunud, et tuumaenergial on globaalse soojenemise vastu võitlemisele kaasaaitamisel oluline roll. See pidas paika enne Jaapani sündmusi ja peab paika ka nüüd. Kindlasti tuleb sellest teha järeldusi. Probleeme valmistavad projekteerimine, puudulik reguleerimine, ebapiisav sõltumatus ja ilmselgelt: ärge ehitage tuumareaktoreid maavärinatsoonidesse.

Ent me elame ohte täis maailmas, kõigis meie linnades on keemiatehased, need kõik tekitavad tohutuid võimalikke ohte, kuid me tuleme nende ohtudega toime, me elame koos nendega. Aastakümneid on toimunud kohutavad rongiõnnetused, me ei sulge seepärast raudteid. Me teeme järeldusi, rakendame neid ja parandame ohutust. Seda peame ka tuumatööstuse puhul tegema.

  Romana Jordan Cizelj (PPE). - (SL) Austatud juhataja! Kui meil on oma kliimaeesmärkidega tõsi taga, siis jääb tuumaenergia meie energiaallikate kogumi osaks. Seepärast ei tohi meie arutelud olla ideoloogilised. Eelkõige vajame vastuseid mitmele küsimusele, nt mis on avarii peamine põhjus ja kuidas oleks saanud seda ennetada? Kas vastutus-, rakendamis- ja järelevalvesüsteemid varisesid kokku? Kas ühes tuumaelektrijaamadest oli ohutuskultuur nõrk? Millised on kasutatud tuumkütuse ohutuma ladustamise võimalused? Kas reguleeriv asutus oli õigeaegseks tegutsemiseks liiga nõrk? Ja nii edasi. Vajame neile küsimustele vastuseid ja siis oleme võimelised võtma vastutustundlikke poliitilisi meetmeid.

Mida vastutustundlike poliitiliste meetmete võtmine tegelikult tähendab? Peame saavutama ühiskondliku kokkuleppe vastuvõetavate tehnoloogiate kohta, eelkõige tuumaelektrijaamade rolli kohta. Peame tagama põhimõtte „ohutus ennekõike“ rakendamise. Peame koostama õigusliku raamistiku, mis tagaks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid keeruliste tehnoloogiate ohutuks kasutamiseks. Peame hõlbustama silmapaistvate ja sõltumatute tuumaekspertide teket, selle jätkuõpet ja teadmussiiret vanemalt põlvkonnalt nooremale. Peame hindama ohutuskultuuri tagamisel võtmerolli mängivate reguleerivate asutuste pädevust ja sõltumatust ning peame tagama väga radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutu kõrvaldamise.

Lõpetuseks tahan nimetada ühised ohutuskriteeriumid. Täna nõustume kõik, et me tegelikult vajame neid, kuid meenutagem aastat 2009, mil pidasime arutelu tuumaohutuse direktiivi üle. Juba tollal kinnitas Euroopa Parlament ühised Euroopa kriteeriumid, mida nõukogu kahjuks ei kinnitanud. Tollal tõestas Euroopa Parlament, et tegutses õigesti. Seega on minu arvates viimane aeg, et Euroopa Parlamendile antaks laiemad volitused tuumaenergia valdkonnas, ja peaksime sõlmima rahvusvahelise kokkuleppe selliselt, et meil võiks olla kaasotsustamisõigus.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Esiteks tahan avaldada sügavat kaastunnet, teiseks austust Jaapani inimeste ja rahva vastu ning kolmandaks suurimat imetlust ja lugupidamist praegu tuumaelektrijaamas töötavate Jaapani kangelaste vastu. Juhtunud on tragöödia, mida mäletatakse Jaapani ajaloos ja maailmas igavesti. Katastroofi käes vaevlev riik palus Euroopa Liidult abi liikmesriikide antava abi esialgsel kooskõlastamisel.

Komisjoni kiire reageerimine oli meeldiv, nagu ka see, et volinik kinnitas, et Jaapanile ja peaaegu poolele miljonile pärast laastavat maavärinat ja hiidlainet ajutistes varjupaikades viibivatele inimestele antakse igasugust abi. Olen täiesti veendunud, et peale selle tuleb teha kõik katastroofi tagajärgede ärahoidmiseks ja elamistingimuste taastamiseks. Ent samal ajal tahan avaldada arvamust, et sellist tragöödiat ja samasuguseid tragöödiaid ei ole hea võrrelda tuumaenergia kasutamisega. Loomulikult peavad tuumaelektrijaamad siiski olema varustatud suurima ohutussüsteemiga ja neid tuleb siis pidevalt kontrollida rangeimate eeskirjade kohaselt.

Tuleb tunda heameelt komisjoni ettepaneku üle korraldada ulatuslik üleeuroopaline konsulteerimine. Samuti toetan – minu arvates on see vajalik – seda, et komisjon koostaks suunised, millega pannakse alus Euroopa tasandil kooskõlastatud ja hästi toimivale ohutussüsteemile ning tagatakse tuumaenergia jätkuv ohutu tootmine tulevikus. Jaapanlaste käitumine on eeskujulik ja loob meie jaoks pretsedendi. Olen täiesti veendunud, et nad väärivad igasugust tuge. Tänan teid, juhataja!

  Edit Herczog (S&D). – (HU) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Täna oleme kõik veidi jaapanlased. Isegi keset looduskatastroofi peame tunnistama, et tuumaohutus on inimese nägu. Projekteerimine, ehitamine, käitamine, demonteerimine ja – nagu praegu Fukushima tuumaelektrijaamas – avariidega toimetulek on inimeste teadmiste ja pühendumise tugevuse proovilepanek. Euroopa vastupidavuskatsetus on oluline samm, et kavandada tulevikuks seda, mis oli siiani kujuteldamatu. Volinik, saame kõige paremini avaldada lugupidamist Fukushima töötajatele siis, kui Euroopa professionaalsete ja poliitiliste otsuste tegemisse kaasatakse Euroopa eksperte. Tuleks kaasata neid tuumaelektrijaama töötajaid, kelle pühendumine ja teadmised on asendamatud.

Keskpikas perspektiivis on väga oluline säilitada ja laiendada tuumaenergiateadmisi, sest see on tõeline ohutuse tagatis. Peale selle tahan taas juhtida tähelepanu Marita Ulvskogi sõnadele. Paremini kui praegu peab tuumaalane teadus- ja arendustegevus andma vastuseid selle kohta, kuidas me saame toime tulla tuumajäätmete ja nende alatise 60aastase minevikuga. Tänan tähelepanu eest.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahan tänada volinik Günther Oettingeri selle teema tõsise ja vastutustundliku käsitlemise eest.

Peaksime kaaluma, kas Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühendus (WENRA) tuleks ülendada 27 liikmesriigi Euroopa reguleerivaks asutuseks. Peaksime mõtlema sellele, kas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) standardid tuleks muuta õiguslikult siduvaks ja kas sellele uuele reguleerivale asutusele tuleks anda õigus nõuda kohest seiskamist standardite mittetäitmise korral. Samuti peaksime kaaluma Euratomi asutamislepingute reformimist, keskendudes ohutus- ja turvalisuseeskirjadele ning ka tegevuse lõpetamise ja lõppladustamise kulude hüvitamise küsimusele, mis tuleb praegu lahendada.

Minu arvates on see tundlik teema. Me peame siin Euroopas sellest võimalusest kinni haarama vastastikuse eksperdihinnangu rakendamiseks ja uusimate standardite kehtestamiseks, nii et elanike tervist enam ohtu ei seata.

  David Martin (S&D). - Austatud juhataja! Loomulikult tunnen heameelt hätta sattunud jaapanlastele osutatud viivitamatu abi üle ning mul on hea meel jaapanlastele avaldatud poolehoiu pärast ja ühinen sellega. Ent ma saan mõelda ainult sellele, et meie solidaarsusega seotud märkuste siirust vähendab pisut mõne meie liikmesriigi tegevus.

Lugesin meie ajalehtedest, et Hispaania valitsus nõudis tungivalt Jaapanist pärit kaupade kiirguse hoolikat kontrollimist, Hollandi valitsus soovitas sadamatöölistel käidelda hoolega kõiki Jaapanist pärit konteinereid, Prantsusmaa valitsus nõudis kogu importkauba kontrollimist ja Saksamaa ametiasutused nõuavad kõikide Jaapanist imporditud kaupade, kaasa arvatud sõidukite, pistelisi kontrolle. Tegemist on kaupadega, mis saadeti Jaapanist teele kaks või kolm nädalat – ja mõnel juhul kaks või kolm kuud – enne maavärinat.

Sellise tegevusega ei väljendata sugugi solidaarsust ja poolehoidu ning palun nõukogul ja komisjonil üritada rääkida liikmesriikidega ja öelda, et kui nad tõepoolest tahavad väljendada solidaarsust, ei tohiks nad selliseid paanikat tekitavaid lugusid avaldada.

  Fiona Hall (ALDE). - Austatud juhataja! Olen üllatunud, et volinik näib nii optimistlik, et saab Fukushima olukorra mõne päevaga kontrolli alla, kui tuumaeksperdid rääkisid nädalatest ja kuudest. Samal ajal eraldub tuumajaamast endiselt kiirgust, mis jätkab imbumist toidu- ja veevarudesse.

Tunnen heameelt üleskutse üle teha vastupidavuskatsetusi, aga need ei anna vastust tähtsamatele küsimustele. Küsimus on selles, kas me tahame nõustuda tuumaenergia suureneva ohuga maailmas, kus keerulised looduskatastroofid ja äärmuslikud ilmastikunähtused on üha tõusuteel. Sellise ulatusliku katastroofi korral, kui katkestused toimuvad mitmel tasandil, kui katkeb elektri-, vee- ja sidevarustus ning füüsiline juurdepääs, ei saa tuumareaktorite ohutust lihtsalt täielikult tagada. Küsimus on: kas me tegelikult tahame võtta seda riski, kui meil on olemas muud alternatiivid?

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Tahame väljendada siin täielikku solidaarsust jaapanlastega ja samuti avaldada kaastunnet riiki tabanud katastroofi ohvritele.

Me teame, et kõnealune katastroof vallandas Fukushima tuumaelektrijaamas tõsised avariid, mille tagajärgi ei saa veel täielikult hinnata. On tõsi, et selle tuumajaama reaktorite avariide põhjuseks on väga ebatõenäoliste tegurite kuhjumine. Ent need kuhjusid ja võivad seda taas teha muudes tuumajaamades.

Seepärast peame Fukushimas juhtunust tegema olulised järeldused. Viivitamata on vaja üle vaadata tuumajaamade ohutussüsteemide, eriti jahutussüsteemide varundused ja neid vajaduse korral kohandada.

Vaja on ümber hinnata olemasolevate tuumaelektrijaamade asukohad, eelkõige maavärinate ja hiidlaine tekke ohtu silmas pidades. Ent samuti tuleb pidada laialdane ühiskondlik arutelu energiaküsimuse, meie praeguste ja tulevaste vajaduste üle ja selle üle, kuidas neid vajadusi rahuldada, käsitledes selgelt ja teadlikult erinevate energiaallikate riske, mõjusid, potentsiaali ja piiranguid.

  Oreste Rossi (EFD). - (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Esmalt tahan väljendada solidaarsust jaapanlastega, keda katastroof rängalt tabas. Oli üllatav teada saada, et Jaapani tehnoloogia ei olnud pidanud sammu neis piirkondades pidevalt korduvate sündmustega. Tehnoloogiliselt iganenud tuumaelektrijaama töös hoidmine ei ole kindlasti vähem oluline küsimus ja need asjad panevad meid mõtlema Euroopa tuumaenergia programmile.

Täna ei saa me endale lubada hirmu ohvriks langemist ja järelemõtlematute otsuste tegemist: vajame üldist kokkulepet olemasolevate tuumaelektrijaamade ohutuks muutmise ja ehitamisjärgus olevate tuumajaamade kontrollimise kohta. Euroopa ei saa hoiduda jaapanlaste abistamisest mitte ainult hädaolukorra, vaid ka kohutava katastroofiga seotud võimaliku finantskriisi tõttu.

Lähemas tulevikus tuleb võtta samme Tōkyō majanduse aeglustumise ja Jaapaniga kõige lähemalt seotud riikidele avalduvate tõenäoliste tagajärgedega tegelemiseks. Me ei tohiks unustada, et valitsus oli juba enne katastroofi nõrk ja sellel puudus ülemkojas enamus, mis tähendab, et täidesaatva võimu kriis võis olla silmapiiril.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan avaldada kaastunnet kõigile neile, keda see laastav olukord mõjutas. Jaapanis aset leidnud traagiline õnnetus tõi kaasa tuumakatastroofi, millega oleme nüüd kõik kursis. Euroopa reageeris suhteliselt kiiresti ja ühtselt, kuigi on arusaam, millega ühinevad loodetavasti kõik tuumatehnoloogia toetajad, et radioaktiivsus ei tunne riigipiire ja loodus ei tunne ohutusstandardeid, ükskõik kui kõrgeks neid ei seata. Olime tunnistajaks Tšornobõlile – nn läbikukkunud vastupidavuskatsetusele – ja nüüd on meil Fukushima. On aeg, et tuumaenergia pooldajad seaksid inimeste heaolu ja tervise ning looduskeskkonna kõigist finantshuvidest kõrgemale. Peaksime kaaluma üleeuroopalist järkjärgulist loobumist ja edendama taastuvaid energiaallikaid.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Jaapanis maavärinale järgnenud hiidlaine oli tuumaelektrijaama avarii otsene põhjus, millest sai eelkõige nii eriala kui ka üldsuse ohutuse küsimus. Seega tehti õige otsus kohaldada tuumaelektrijaamade toimimisele ranged kontrollid. On selgeks saanud, et vajame igakülgset ja põhjalikku arutelu tuumaenergia tulevikku puudutava ratsionaalse otsuse tegemiseks. Samuti peame aru saama, et sellise kohutava tragöödia järel hakkavad inimesed rohkem kartma, ja just seetõttu peame olema kindlad, et antakse objektiivset ja tõest teavet ning karmistatakse ohutusmeetmeid.

Ent ma tahan rõhutada, et Euroopa tuumaelektrijaamadele mõjuvad täiesti teistsugused keskkonnategurid kui Jaapani tuumaelektrijaamadele. Euroopat ei ohusta ei hiidlained ega nii võimas maavärin, seega ei tohiks sellest õnnetust tragöödiast teha otseseid järeldusi. Meie rajatised on valmis neile avalduvateks võimalikeks mõjudeks ja tuumaenergia võib jääda ka tulevikus meie energiaallikate lahutamatuks osaks. Lõpetuseks tahan avaldada kaastunnet ja lugupidamist meie Jaapani sõpradele. Aitäh!

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Kuulasin tähelepanelikult teie sõnavõtte ja tahan teid tänada objektiivsuse eest nii seoses katastroofi kui ka selle tagajärgedega. Oleme kuulanud ära solidaarsus- ja kaastundeavaldused ning abipakkumised. Sellele ei ole midagi lisada. See annab meile julgustust nõukogu eesistujariigi ja komisjoni tehtavas töös.

Üldiselt arutatakse siin katastroofile reageerimise üle. Kui vaatame Haitit ja Pakistani ning paljusid muid hiljutisi looduskatastroofe, siis minu arvates näitab teed komisjoni teatis Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise kohta, mille nõukogu kiitis eelmise aasta detsembris heaks. Peame parandama katastroofidele reageerimise toimingute raames Euroopa tasandil tehtavat koostööd, andma sellele kohaseid rahalisi vahendeid ja inimressursse ning kooskõlastama Euroopa tasandil tehtavaid jõupingutusi. Kindlasti esitab Kristalina Georgieva selle aasta jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatud konkreetsed ettepanekud.

Mis puutub Euroopa energiapoliitikasse ja Jaapanist saabuva uue teabe põhjal tehtud järeldustesse, siis minu arvates peame kõigepealt olema ausad faktide ja tegelikkuse suhtes. Lubage mul võtta eeskujuks Saksamaa valitsus ja selle koalitsioonierakonnad, tuletades teile meelde, et kuulun ühte neist erakondadest. Meie valitsus teatas märkimisväärsest suunamuutusest. Praegu on Saksamaal seitse tuumaelektrijaama välja lülitatud. Seda tegevust kritiseeriti väheusutavuse või tüüpilise sakslaste hirmu pärast. Minu arvates ei tohi unustada, et austus erinevate seisukohtade vastu peaks olema arutelude lähtekohaks. Soovin väljendada austust Euroopa Parlamendi vastu, kes paar aastat tagasi toetas selgelt tuumaenergia alalist kasutamist Euroopa energiaallikate jaotuses, kuid kes on seda seisukohta kahtlemata hakanud ümber vaatama. Teiseks soovin väljendada austust ELi reguleerivate asutuste vastu. Lugesin Euratomi asutamislepingu uuesti väga tähelepanelikult läbi ja tutvusin põhjalikult ka tuumaohutuse direktiiviga, mille nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid vastu juunis kaks aastat tagasi. Teises dokumendis tehakse mitu formaalset soovitust loodavate asutuste, teavitus- ja aruandluskohustuste ja muude asjade kohta, kuid ei tehta peaaegu ühtegi konkreetset sisulist soovitust ehitamis- või käitamistehnika kohta ega isegi kõige üldisemaid soovitusi.

Kui Euroopa Parlament teeb täna ettepaneku laiendada Euroopa õigusakte, olen meeleldi valmis mitte ära ootama liikmesriikide aruandeid 2014. aastal ja siis komisjonile aruannet esitama, vaid nõudma, et see direktiiv võetaks riigi õigusesse üle hiljemalt käesoleva aasta juuliks – see oleks liikmesriikide kohustus –, seega oleks võimalik Jaapanist ja põhjalikest vastupidavuskatsetustest lisateavet kogudes arutada siin Brüsselis juba järgmisel aastal komisjoni ettepanekut tuumaohutuse konkreetsete, sisuliste lisanõudmiste kohta.

On öeldud, et ma peaks tegutsema otsustavalt. Ent ma ei nõustu sellega. Ma keskendun järjekindlalt sellele teemale, küsides, millised pädevused on Euroopa seadusandjad mulle andnud ja milliseid mitte. Kui isegi praeguses õhkkonnas kritiseerib mõne riigi valitsus mind olukorra ülidramaatilise hindamise ja sellest tehtavate järelduste pärast ja teised ütlevad, et on viimane aeg otsustavate meetmete võtmiseks, siis eelistan valida kesktee. Olen end alati keskel hästi tundnud. Kui teid kritiseeritakse mõlemalt poolt, siis teete ehk asju õigesti.

Paljud Euroopa 143st tuumaelektrijaamast tegutsevad edasi järgmisel aastakümnel ja kui praegused valitsused meelt ei muuda, käitatakse paljusid – kuigi mitte kõiki – edasi ka ülejärgmisel aastakümnel. Seega on meie kõigi huvides nõuda nende keskpikas ja pikas perspektiivis tegutsevate tuumaelektrijaamade rangeimaid ohutustasemeid, uusi standardeid ja ohtude edasist vähendamist.

Teiseks eeldan, et uued tuumaelektrijaamad ehitatakse Euroopasse liikmesriikide, nende parlamentide ja valitsuste egiidi all. Me võime juunis Itaalias toimuval rahvahääletusel näha, mis on tulemas, ja ma järeldan, et peale Saksamaa ei ole ükski kolmeteistkümnest tuumaelektrijaamu käitavast liikmesriigist muutnud oma selleteemalist poliitikat. Olen hoolega jälginud riikide valitsuste ja parlamentide tasandil ning meedias peetavaid arutelusid.

Peame mõistma, et kuigi tegemist on Euroopa küsimusega, on sellel ka rahvusvaheline mõõde. Meie kõigi huvides on tagada, et rangeimad standardid kehtivad mitte ainult meie territooriumidel, vaid ka kogu maailmas, sest lõppude lõpuks kasutatakse tuumaenergiat kogu maailmas veel aastakümneid. Seepärast tunnen heameelt ...

(Vahelehüüded)

Claude Turmes, ma tõesti näen vaeva, et jääda siinkohal rahulikuks ja objektiivseks. Soovitan teil sama teha. Kui ütlete, et ma ei tohi usaldada Nicolas Sarkozyd, saan vaid öelda, et usaldan teda, et ta võtab selle punkti G20 tippkohtumisel arutlusele. Ainuüksi see on suur edusamm: teemat arutatakse foorumil, kus osalevad ameeriklased, hiinlased, venelased jt, kes juba käitavad tuumaelektrijaamu ja kavatsevad uusi ehitada või on lubanud suurtel tööstuskontsernidel ehitada tuumaelektrijaamu oma territooriumile. Seepärast usun, et ohtude ümberhindamine ja rangemad ohutusstandardid on hädavajalikud, olenemata sellest, kas ollakse tuumaenergia poolt või vastu, sest tuumaenergia jääb meie üleilmse tuleviku osaks.

(Vahelehüüded)

Praegu ei ole aeg korrata kahe aasta tagustel aruteludel käsitletut. Ma ei ole õige inimene seda käsitlema. Võite teha oma seisukohad teatavaks, kui teised tulevad sõna võtma. Minu arvates ei suuna te seda küsimust õigele ametnikule.

Lubage mul pöörduda 2050. aastani ulatuva energia tegevuskava küsimuse ja kuuldud kriitika juurde, mille kohaselt see ei edenda ega rahasta piisavalt taastuvaid energiaallikaid. Siin alahindate oma resolutsioonide jõudu, ehkki püüame jälgida ja tagada nende täitmist. Tegelikult vastab vaid üheksa aastaga 20% taastuvatest energiaallikatest 35%-le olulises elektritootmissektoris, kus neid säästvaid allikaid eeskätt kasutatakse. Oleme juba teel tootma 35% elektrit taastuvatest energiaallikatest – ja liikmesriikidel on oma osa –, samal ajal kui taastuvad energiaallikad võtavad elektritootmises tuumaenergia ja kivisöe üle nelja kuni viie aastaga. See tähendab, et taastuvatest energiaallikatest on saamas kõige olulisem elektriallikas Euroopas. Hiliskevadel esitame oma kontseptsioonid ja stsenaariumid 2050. aastani ulatuva energia tegevuskava kohta. Ent lisaks 2050. aastale, mis tundub kaugel olevat, on muidki olulisi kuupäevi – vahe-eesmärgid 2025. ja 2030. aastaks ehk ajavahemikuks, milleks tuleb kohe praegu teha investeeringuid taristusse ja tootmisvõimsusesse. Ma ei taha end praegu konkreetsete kohustustega siduda, kuid 2030. aastaks oleme kindlasti ületanud 35% piiri taastuvate energiaallikate puhul, jõudes üle 40%ni või isegi 60%ni või kuskile selle vahepeal. Kui see nii läheb, siis ei saa keegi väita, et taastuvad energiaallikad ei saanud piisavalt toetust; taastuvad energiaallikad mängivad otsustavat osa energiaallikate jaotuses meie eluea jooksul.

(Rebecca Harmsi vahelehüüe)

Rebecca Harms, ma räägin energia tegevuskavast, kuid teie viitate CO2 tegevuskavale. Need on kaks erinevat asja. Me ei ole vähendanud eesmärke 2020. aastaks. Need ei ole muutunud – 20% eraldiseisev eesmärk ja 30%, kui teised riigid järgivad meie eeskuju. See on alati olnud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni seisukoht ning see on üleilmne pakkumine. Seda ei ole muudetud. Räägime siin hoopis taastuvatest energiaallikatest ja selle puhul peame saavutama üle 40%. Seetõttu oleme loonud aluse selle tagamiseks, et energiaallikate jaotus ei oleks enam vaid liikmesriikide asi, vaid et liikmesriigid jagavad vastutusest 50% või veidi rohkem. Teiseks oleme kehtestanud ka nõuded rahastamispõhimõtete kehtestamiseks ja selle kohta, kuidas rahalised ja tehnilised vahendid tuleb liikmesriikides koos meiega luua.

Härra Turmes, võite olla kindel, et stsenaariumides uuritakse põhjalikult erinevate asutuste ettepanekuid, nimelt kuni 100% taastuvate energiaallikate saavutamist. Ent siis peate tutvuma õigusaktidega, eriti artikliga 194, milles sätestatakse, et energiaallikate jaotus on liikmesriikide asi. Minu jaoks ei ole Lissaboni leping piibel. Selles sätestatakse küll minu tegevuse alused, kehtestades liikmesriikide õigused. Neile õigustele jäädakse kindlaks nii Berliinis, Luxembourgis, Pariisis kui ka Londonis.

Lõpetuseks soovin rääkida veel ühest teemast. Kuulasin väga tähelepanelikult Chris Daviese ja Fiona Halli sõnavõtte. Nad mõlemad kuuluvad samasse erakonda. Nad on pärit samas liikmesriigist. Ometi, nagu kuulsime, on nende seisukohad risti vastuolus. Ma austan seda. Kui suure riigi väikeses erakonnas on nii erinevad arvamused, mida need kaks lugupeetud parlamendiliiget väljendasid, ja kui sama erakond oli tuumaenergia vastu oma kodumaal enne valimisi, kuid suudab nüüd pärast valimisi sellega nõustuda, siis austan ma seda sellegi poolest. Ent see näitab selle teema ökoloogilist, majanduslikku ja poliitilist mõõdet, mistõttu on meil alati lahkarvamusi. Osa protsessist toimub alati üleilmsel tasandil.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Austatud juhataja, volinik, lugupeetud parlamendiliikmed! Luban teha lühidalt. Kaastunne ja külm närv on minu arvates need kaks asja, millest peaksime praegu oma tegevuses juhinduma. Kaastunde kaudu saame aidata jaapanlasi kõigega, mida nad vajavad; saame nad ära kuulata ja võtta meetmeid seal, kus ka nemad seda vajalikuks peavad, ning külma närvi on vaja selleks, et teha õigel ajal õigeid otsuseid oma tuleviku kohta. Me ei tohiks langetada otsuseid nii olulise teema kohta sündmuste mõjul. Kindel on see, ja keegi siin istungisaalis ei ole täna sellele vastu vaielnud, et peame püüdma saavutada suurima ohutuse kogu oma jõudu appi võttes.

Pealegi on meie kohus teavitada kodanikke kõigest, et nad mõistaksid, mida arutatakse, ning millal, mille üle ja kuidas me otsustame. Väga oluline on teha järeldusi ja võtta õppust. Peaksime analüüsima sündmusi, ilma et oleksime aeglased või liiga ennatlikud ja teeksime avaldusi, millele me ei pruugi paari nädala või kuu pärast kindlaks jääda. Mis puutub vastupidavuskatsetustesse, siis tahan vaid juhtida tähelepanu sellele, et praegu on need kehtiva määruse kohaselt vabalt valitavad. Mitmed teist mainisid õiguslike aluste, täna kehtivate raamistike muutmist, mida Euroopa Ülemkogu kindlasti ei välistaks. See tuleb välja töötada ja vastav ettepanek esitada. Pole vaja kiirustada, kuid loomulikult tuleb tööga alustada.

Volinik Oettinger juhtis tähelepanu ka sellele, et energiaallikate jaotus on riikide pädevus. Iga liikmesriik otsustab iseseisvalt selle üle, milliseid energialiike ta kasutab oma energiavajaduste rahuldamiseks. Pooled liikmesriigid, suurusjärgult pooled kasutavad tuumaenergiat. Kui meil on vastav õiguslik alus, oleme võimelised panema ohutuskohustuse igaühele, kuid võimalus ja vastutus valida lasub liikmesriikidel. Igatahes tervitan rõõmuga seda, et komisjon, nagu volinik Oettinger ütles, on võimeline koostama aruande 2011. aasta juuliks. Lõpetuseks, me räägime palju teadus- ja arendustegevusest, mis on samuti Euroopa 2020. aasta strateegia nurgakiviks. Meie ülesanne on luua parimad võimalikud tingimused teadus- ja arendustegevuseks Euroopa Liidus. Meil on siiski veel palju teha selles valdkonnas. Teadus- ja arendustegevuse abil peaksime leidma võimalikult ohutud ja kõige keskkonnasäästlikumad energiatootmisviisid. Laskem teadusel inimesi ja nende suurimat ohutust teenida. Tänan teid väga, austatud juhataja!

  Juhataja. − Mulle on kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel esitatud üks resolutsiooni ettepanek1.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 24. märtsil 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  János Áder (PPE), kirjalikult. – (HU) Kõigepealt lubage mul väljendada sügavat kaastunnet jaapanlastele ja ohvrite sugulastele seoses vaevalt 12 päeva tagasi toimunud harukordse loodus- ja tööstuskatastroofiga. Jaapani tragöödia tuletab meile meelde, et loodus- ja tööstuskatastroofid võivad aset leida igal ajal igal pool, isegi Euroopas. Küsimus on vaid selles, millal ja kus need juhtuvad. Just seetõttu arvan, et on oluline, et Euroopas aset leidva võimaliku tööstuskatastroofi korral oleks Euroopa Liidu käsutuses piisavad rahalised vahendid viivitamatuks ja tõhusaks sekkumiseks ning kahjude leevendamiseks. Loomulikult on ELi ennetamisele suunatud jõupingutused väga olulised, kuid praegu ei ole Euroopa Liidul rahalisi vahendeid, mis suudaksid eespool nimetatud vajadust rahuldada. Kujutage vaid ette, mis juhtuks, kui katastroof tabaks rahalistes raskustes olevat liikmesriiki. Peale vapustavate sotsiaalsete ja keskkonnatagajärgede mõjutaks see tugevalt sellise riigi eelarvet ja ka Euroopa majandust. Minu arvates vajab Euroopa seetõttu uut katastroofide vastu kindlustamise skeemi, mis tagaks piirkonnas kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtte põhjal 4–5 miljardi euro suurused lisavahendid aastas potentsiaalsete saastajate maksete kaudu, et anda kiiret finantsabi tööstuskatastroofide korral. Peale selle võivad maksjad olla ka soodustatud isikud, sest nad võivad nõuda toetust kasutamata vahenditest ohutuse ja keskkonnakaitsega seotud investeeringute pakkumiskonkursside kaudu.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Üha suurem energianõudlus vajab nafta kõrval selliste alternatiivsete energiaallikatega nagu taastuvad päikese-, tuule- ja tuumaenergiaallikad varustamise mitmekesistamist.

Minu arvates ei ole tuumaallikatest energia tootmine argument, mida tuleks arutada hetkeemotsioonide ajel. Tegelikult kardan, et need, kes tavaliselt on tuumaenergiavastased ja keda tihti rahastavad naftaettevõtted, püüavad Jaapani sündmusi ära kasutada Itaalia energiasõltuvuse soodustamiseks naftast ja selle kõrvalsaadustest. Igal aastal sureb Itaalias üle 8000 ja Euroopas üle 350 000 inimese nafta kõrvalsaaduste põletamisel tekkinud reostuse tõttu.

Peale selle rõhutan seoses piirkonna võimalike asukohtade kindlakstegemisega, et sellele valikule aitavad kaasa ekspertide koostatud tehnilised ja teaduslikud suunised, mis panevad riigijuhid olukorda, kus tuleb teha kõige sobivamad valikud rahva ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse tagamiseks. Loodetavasti saab nafta kõrval olevate alternatiivsete energiaallikate üle peetavaid arutelusid käsitleda objektiivselt, tagades Euroopa kodanikele piisava ja täpse teabe, et hoida ära hõlbus manipuleerimine, mis muudaks meid veelgi sõltuvamaks ebastabiilsetest naftat tootvatest riikidest.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ühinen kolleegidega, kes avaldasid kaastunnet Jaapanile ja jaapanlastele selle tragöödia tõttu, mida nad üle elavad. EL peab toetama Jaapanit ülesehitusprogrammide käivitamisel ja juhtimisel kõigi jõududega, mida ta on võimeline koondama. Olen tähelepanelikult jälginud arutelu, kuid pean ütlema, et ma ei saa nõustuda sellega, et selline tragöödia muudetakse tuumaenergiavastaseks kampaaniaks. See on odav roheline energiaallikas ja tänu tehnoloogilisele progressile muutub see üha ohutumaks. Näiteks lennuõnnetus on samuti traagiline, kuid minu arvates ei ole see piisav põhjus, et kahelda lennukite kasulikkuses ja ohutuses. Õige lahendus on: vastata jaatavalt vastupidavuskatsetustele ja järelevalvele ning eitavalt tuumaenergia deemonlikuna kujutamisele.

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – Austatud juhataja! Tahan avaldada siiraimat kaastunnet Jaapani inimestele, kes on kannatanud selle kohutava looduskatastroofi tõttu viimastel nädalatel. Jaapanile annavad abi nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid. Euroopa Liit jätkab igasuguse abi andmist, mida Jaapani valitsus peab kohaseks, et aidata neil sellest kohutavast kriisist üle saada.

Ent Fukushima tuumaelektrijaama häireolukorrad on esile kutsunud emotsionaalse arutelu tuumaenergia kasutamise üle üldse Euroopa Liidus. Soovitan kõigil vaagida oma seisukohti kiretult ja pidada meeles, et autode kasutamist ei keelatud ära, kui 31. augustil 1869 paiskus Iiri teadlane Mary Ward oma nõo auruautost välja ja jäi selle rataste alla.

Peaksime hoopis õppust võtma ja suurendama investeeringuid nii tuumaohutusse kui ka uuenduslikku teadustegevusse. Fossiilkütuste allikad on ammenduvad ja taastuvenergia on veel väga katseline. Seevastu tuumaenergia võib olla meie tuleviku võti. Kui esimesed koopainimesed oleksid tuld kartnud, elaksime endiselt kiviajal.

  Vladimír Remek (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Kõigepealt tahan ühineda kõigi nendega, kes avaldasid laastavast maavärinast ja hiidlainest mõjutatud Jaapani inimestele kaastunnet. See looduskatastroof võttis elu tuhandetelt inimestelt, mis on kohutav kaotus. See jättis kümned tuhanded inimesed ilma kodu, isiklike asjade ja varata, muutes tugevasti nende elu lähiaastateks. Me ei tohi seda unustada, isegi kui meedia keskendub hoopis tuumaenergiaküsimustele. Kahjustada saanud Fukushima tuumaelektrijaama probleemid jätavad peaaegu kõik teised probleemid varju. Ent ma tahan öelda – seoses paanikat tekitavate stsenaariumidega –, et Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatompommid on ikkagi suurim tuumakatastroof. Suurim oht inimkonnale on sõjaline tuumaarsenal. Hoolimata paljudest headest kavatsustest, see laieneb ning puudub selle alaline ja põhjalik avalik kontroll, mis on olemas tuumaelektrijaamade puhul. Peale selle tõhustatakse Jaapani sündmuste järel kindlasti veelgi ohutusnõudeid ja -standardeid. Seetõttu peame kindlaks jääma mõistlikule seisukohale ja vältima rutakaid või isegi hüsteerilisi reaktsioone Jaapani sündmustele. Hetkel puudub alternatiiv tuumaenergiale, mis tagab meile väga vajaliku, kättesaadava ja heitevaba energia. Mul on hea meel, et Prantsusmaa, Soome, Tšehhi Vabariik ja teised käsitlevad seda teemat realistlikult. Seda erinevalt riikidest, kus tuumaenergia on seoses Jaapani olukorraga peaaegu ebaeetilisel määral muutunud valimisvõitluste tööriistaks.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Tahan kommenteerida olukorda Jaapanis. Humanitaarabi andmine Jaapanile on Euroopa Liidu ilmselge ja vajalik reaktsioon riiki tabanud traagilisele katastroofile. Minu arvates tuleks anda Jaapanile ja mõjutatud piirkondadele kogu vajalikku (tehnilist, administratiivset ja organisatsioonilist) abi ning ka rahalist toetust. Lisaks hädaabile peaksime kaaluma ka süstemaatilise koostöö mudeli väljatöötamist koos kõikide riikidega, mida ohustavad erinevad katastroofid, sealhulgas riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Tahan paluda komisjoni ja nõukogu selle valdkonna eest vastutavatel talitustel üle vaadata asjaomased õigusaktid ja teha ettepanekuid selle kohta, kuidas tõhustada tõhusate kriisiohjamise tavade vahetamist.

Üha rohkemaid riike, sealhulgas Euroopa Liidu riike, mõjutavad järjest sagedamini looduskatastroofid. Seetõttu on vaja teha alalist ja kõrgelt arenenud rahvusvahelist koostööd. Samuti on oluline vaadata üle olemasolev õiguslik ja reguleeriv raamistik tuumarajatiste ohutuse ja kaitse kohta. Sellega seoses tahan juhtida tähelepanu eriti kahele asjale: tuumarajatiste ohutuse direktiivi täieliku ülevõtmise jälgimine ja radioaktiivsete jäätmete direktiivi vastuvõtmine.

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) 11. märtsi maavärinale järgnenud Jaapani kriisi mõjud tuumaohutusele ja maailmamajandusele on raputanud Euroopa Liitu, mis juba maadleb Põhja-Aafrika ebastabiilsusega.

Tunnen heameelt Fukushima tuumaelektrijaama avarii mõjude uurimiseks peetud energeetikaministrite erakorralisel kohtumisel tehtud otsuste ja selle üle, et usaldatakse liikmesriikide otsustavust korraldada Euroopa Liidu tuumaelektrijaamade vastupidavuskatsetused ja laiendada neid Euroopa Liidu välistesse riikidesse, eriti naaberriikidesse. Sellega seoses, ja pidades piisavalt tähtsaks mõnede liikmesriikide tuumajaamade moratooriumi otsust ja asjaolu, et tulemas on energia arengu avalikud konsultatsioonid, on oluline, et komisjon annaks aru nende Euroopa tuumaelektrijaamade, mis võivad avarii toimumise korral mõjutada liikmesriikide naaberpiirkondi, ohutusolukorrast.

  Georgios Stavrakakis (S&D), kirjalikult. – (EL) Soovin samuti avaldada kaastunnet ja toetust jaapanlastele, kes kannatavad tuhandeid inimelusid nõudnud ja olulist kahju tekitanud ulatusliku maavärina ja hiidlaine põhjustatud katastroofi tõttu. Muidugi on teadus ja tehnoloogia aidanud oluliselt parandada tavaliste tähtsate struktuuride ohutust ja loomulikult on meil väga ranged eeskirjad nende haavatavuse vähendamiseks, ent hiljutise ulatusliku maavärina ja sellele järgnenud hävitava hiidlaine tõttu, mis nõudsid tuhandete inimeste elu, tekitasid piibellikke purustusi ja väga tõsist kahju Fukushima tuumareaktoritele, peame tuumaelektrijaamade ohutuse valitseva arvamuse üle vaatama ja seda muutma. Asukoha valik ja projekt peavad vastama kriteeriumidele, mis on nii äärmuslikud nagu loodusnähtus, millega nad võivad kokku puutuda. Teadlaste hinnangul võivad tugevad maavärinad suure tõenäosusega juhtuda keskpikas ja pikas perspektiivis. Seetõttu ei tohiks poliitikud mingil juhul kavandada tuumaelektrijaamu seismiliselt aktiivsetesse piirkondadesse. On olemas tänapäevased, kestlikud, nutikad ja tõhusad viisid, kuidas maavärinatsoonides paiknevad riigid saavad oma energiabilansi saavutada. Muidu tunduks, et inimelu kasutatakse energiaprobleemi korvamiseks.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Esiteks soovin avaldada kaastunnet jaapanlastele Jobbiki (Liikumine Parema Ungari Eest) ja kogu Ungari rahva nimel. Ungarlased on alati tundnud ligimesearmastust jaapanlaste suhtes, mis muudab katastroofi eriti šokeerivaks. Euroopa Liidu kohus on aidata Jaapani inimesi ja Jaapanile tuleb anda kogu abi, mida ta vajab. Samal ajal tuleb teha sellest katastroofist järeldusi, mis näitavad inimkonnale selgelt, et loodusest kaugenenud globaliseerunud maailm on väga habras. Ungari vanasõna ütleb, et tark inimene õpib teiste vigadest. Euroopa rahvad peavad katastroofist õppust võtma ning meie tulevaste põlvkondade keskkonda kaitseb looduse, loodusliku toidu ja looduslike energiaallikate juurde naasmine võimalikult suures ulatuses.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Kõigepealt tahan avaldada kaastunnet jaapanlastele riiki tabanud ja palju inimelusid nõudnud maavärina ja hiidlaine järel. Maavärinale ja hiidlainele järgnenud Fukushima tuumaelektrijaama traagilist avariid silmas pidades kutsun Euroopat üles mõtlema tuumaenergia tulevikule ja otsima muid alternatiive energiatootmisele. Peale selle peavad meie katastroofi mõju hindamised tuginema spetsialistide ja ekspertide esitatud teabele ja teadmistele ning me peame heitma pilgu uutele elektritootmisviisidele teaduslikust vaatenurgast. Jaapani sündmused peaksid olema kõigi liikmesriikide mure, olenemata sellest, kas neis riikides on tuumajaamu või mitte, sest kui sarnased katastroofid aset leiavad, ohustaks kiirgus kogu Euroopat. Praegu tekitavad suurt muret Ida-Euroopa riikidele, eriti Balti riikidele, Venemaa ja Valgevene kavatsused rajada tuumaelektrijaamad. Isegi suuremat muret tekitab nende kavandatavate tuumaelektrijaamade kiirguse mõju ja tuntakse muret rahvusvahelisi ohutusnõudeid täitvate naaberriikide pärast. Tahan rõhutada, et Saksamaa sulges vahetult pärast Jaapani katastroofi oma enne 1980. aastat ehitatud reaktorid. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik väidab samuti, et Euroopa peaks püüdlema ilma tuumaelektrijaamadeta tuleviku poole. Seega, olles hinnanud võimalikku kiirgusohtu Euroopale, peaksime siin Euroopa Parlamendis arutama tuumaelektrijaamade ohtu Euroopa Liidu välispiiride lähedal.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Jaapanit ja Vaikse ookeani piirkonda 11. märtsil 2011 tabanud laastav maavärin ja hiidlaine, mis nõudsid tuhandete süütute inimeste elu, oli meid kõiki liigutanud tragöödia. Meie kohus on väljendada sügavat solidaarsust Jaapani rahva ja valitsusega ning avaldada neile kaastunnet, samuti on meie kohus anda humanitaar-, tehnilist ja finantsabi. Mul on hea meel, et Euroopa Liit andis seda vajalikku abi peaaegu kohe, kasutades oma parimaid päästemeeskondasid ja kogemusi katastroofide leevendamise valdkonnas. Seda abi tuleb anda pidevalt kuni olukorra stabiliseerumiseni Jaapanis. Pidades silmas murettekitavat asjaolu, et katastroof põhjustas äärmiselt tõsise tuumaavarii Fukushima tuumaelektrijaamas ja kujutab endast järjekordset ohtu elule ja tervisele, peaksime üle vaatama ELi tuumaelektrijaamade ohutuse ja seda katsetama. Hoolimata asjaolust, et Fukushima tuumaelektrijaama avarii on meile hoiatuseks, ei peaks see meie arvates paanikat tekitama ega sisendama eelarvamusi tuumaenergia kohta. Jaapan on väga tihti aidanud Euroopa riike katastroofi tagajärgede leevendamisel, kasutades oma ulatuslikke ja väärtuslikke kogemusi selles valdkonnas. Nüüd on meie kord see tähtis roll üle võtta. Olen kindel, et selline koostöö ei too kasu üksnes ohvritele antava hädaabina, vaid tugevdab ka meie suhteid sellise tähtsa sõbraga nagu Jaapan.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Jaapanit tabanud hävitav maavärin on väga võimas näide sellest, et ükski riik, isegi mitte väga arenenud majandusega riik, ei suuda üksi toime tulla sellise tohutu katastroofi traagiliste tagajärgedega. Lisaks kaastundeavaldustele, mida me kõik täna Jaapani rahvale edastame, on meie kohus aidata katastroofiohvreid. Nii ettearvamatu sündmus nagu maavärin, mis lisaks mitme tuhande ohvriga tragöödiale tekitas suure tuumakatastroofi ohu, kohustab meid õppust võtma, hoolimata asjaolust, et see katastroof meid otseselt ei mõjuta. Peame vastama ausalt küsimusele, kui hästi on Euroopa tuumaelektrijaamad sellisteks juhtumiteks valmis. Seega on vaja võimalike tulevaste ohtude ärahoidmiseks – sest isegi kui need on ebatõenäolised, on need siiski võimalikud – ja eurooplaste ohutuse tagamiseks kontrollida liidu liikmesriikide tuumaelektrijaamade praeguseid ohutusvahendeid.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – Me ei peaks keskenduma mitte ainult ELi, vaid ka selle lähinaabrite tuumaohutusele. ELi lähedal on väljatöötamisel kaks uut katseliste reaktoritega tuumaelektrijaamade projekti: üks Kaliningradis ja teine Valgevenes, 23 km kaugusel ELi välispiirist ja 50 km kaugusel Leedu pealinnast.

Mõlemad asukohad valiti välja meile mitteteadaolevate kriteeriumide alusel. Mõlemad projektid tekitavad tõsist muret protsessi läbipaistvuse puudumise, puudulike konsultatsioonide ja teabe mittejagamise pärast mõjutatud riikidega. Töö on juba alanud, kuigi mõlema tuumajaama rahvusvahelised keskkonnamõju hindamised ei ole kaugeltki valmis.

Peale selle sõlmisid Venemaa ja Valgevene vahetult pärast Jaapani tragöödiat kokkuleppe, milles antakse roheline tee tuumajaama ehitamisele Valgevenes. Tšornobõli ja Fukushima tragöödiate andmetest nähtub, et vahetu radioaktiivse mõju ala on 50–55 km. Avarii korral oleks üks ELi liikmesriigi pealinnadest vahetult mõjutatud. EL peaks nõudma, et need kolm riiki suhtuksid oma kohustustesse tõsiselt ning järgiksid tähelepanelikult rahvusvahelisi tuumaenergia kohustusi ja standardeid. Loodetavasti lepitakse Euroopa Ülemkogu eelseisval kohtumisel kokku kohaste otsuste võtmises.

18. ELi ühise ümberasustamisprogrammi loomine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmistel teemadel:

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitas nõukogule ELi ühise ümberasustamisprogrammi loomise kohta fraktsiooni GUE/NGL nimel Rui Tavares (O-000042/2011 – B7-0205/2011),

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid nõukogule ELi ühise pagulaste ümberasustamisprogrammi loomise kohta fraktsiooni ALDE nimel Nadja Hirsch, Sophia in ’t Veld, Sonia Alfano ja Nathalie Griesbeck (O-000045/2011 – B7-0206/2011),

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid nõukogule ELi ühise ümberasustamisprogrammi loomise kohta fraktsiooni PPE nimel Manfred Weber, Simon Busuttil ja Georgios Papanikolaou (O-000054/2011 – B7-0208/2011).

  Rui Tavares, küsimuse esitaja. − (PT) Lugupeetud juhataja! Pagulased on tõenäoliselt kõige kaitsetum inimrühm maailmas ja neist omakorda on kõige kaitsetumad need, kes ei saa naasta kodumaale ega jääda ka transiidiriiki. ÜRO pagulaste ülemvoliniku hinnangul on niisuguste pagulaste arv igal aastal 200 000. Teame, et pooled neist asustatakse ümber Ameerika Ühendriikidesse ja teistesse osalejatesse ning et Euroopa osakaal on liialt väike – sinna asustatakse ümber vaid 4500 inimest aastas.

Seepärast nõustume kõik, et pagulaste traagiline olukord on kiireloomuline ja eluliselt tähtis küsimus. Kui tähtis see on? Nõukogu vastas juba ise sellele küsimusele. Eesistujariik Rootsi rääkis aastas 100 000 pagulase ümberasustamisest ning eesistujariigi Belgia esindaja ütles nende eesistumisperioodi lõpus – peaminister Yves Leterme oli siin parlamendis –, et pagulased on ELi olemuse kuvand. Vabandage, et ma nii ütlen, aga ajaloolisel põhjusel on pagulased olulised ka eesistujariigi Ungari jaoks, sest just Ungari jaoks tegi rahvusvaheline kogukond 1956. aastal ühiseid jõupingutusi, et tuhandeid pagulasi ümber asustada.

Kuid lõppkokkuvõttes – kui kiireloomulist lahendust vajab pagulaste traagiline olukord? Selle küsimuse peame aga kahjuks esitama nõukogule. Kui tähtis on pagulaste küsimus nõukogu jaoks? Kas see on piisavalt kiireloomuline, et allkirjastada lõpuks vajalik dokument? Aasta tagasi andis Euroopa Parlament poolthääle kahele raportile, millest ühe aluseks oli Euroopa Pagulasfondi käsitlev kaasotsustamise teel menetletav ettepanek. Valdav enamik meist – alates Kreeka kommunistidest kuni Briti konservatiivideni – oli olulistes põhimõtetes üksmeelel. Meie tegime oma kodutöö ära. Aasta hiljem aga ootame endiselt nõukogu järel. Kaasotsustamismenetlusest on saanud kaasotsustamatuse menetlus. See kaasotsustamatuse menetlus oleks naeruväärne, kui see poleks asjaomaste inimeste jaoks nii traagiline.

Vastuvõetud raport hõlmas erakorralisi meetmeid, mida võetakse lisaks komisjoni iga-aastastele prioriteetidele. Tegime seda, sest teame, et humanitaarkriis võib puhkeda igal ajal. Üks kriis vallandus äsja Põhja-Aafrikas – meie ukselävel – ning need meie erakorralised meetmed ei ole rakendamiseks valmis. Need ei ole valmis, sest nõukogu ei ole kahjuks seda kaasotsustamismenetlust lõpule viinud.

Meil oleks kohe pärast selle lõpuleviimist olnud peale erakorraliste meetmete ka lisaraha riikide jaoks, kes soovivad alustada ümberasustamist, ning konkreetsed prioriteetide kategooriad, mida liikmesriigid hakkaksid kasutama. Samuti oleks meil olnud olemas kõik, mida hõlmas algatusraport: kvaliteet ja kiirus ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti raames loodud ümberasustamisüksus.

Nõukogu liikmed – juhataja, ma lõpetan kohe –, te olete kaasseadusandjad. Me ei ütle nõukogule, kuidas õigust luua, kuid niisugune sahtlist välja võetud veto ei aita kedagi, eriti mitte suurendada institutsioonide usaldusväärsust.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Nadja Hirsch, küsimuse esitaja. – (DE) Lugupeetud juhataja! Oleme ümberasustamisprogrammiga väga tõhusalt tööd teinud ning näinud sellega palju vaeva, jättes kõrvale fraktsioonidevahelised erimeelsused. Soovisime ühiselt edastada selge sõnumi selles küsimuses. Seadsime selle endale esmatähtsaks ülesandeks lihtsalt seepärast, et tegemist on väga olulise küsimusega – kaalul on inimeste elu.

Sellegipoolest näitavad Põhja-Aafrika olukord ja praegused sündmused seda, et oleme taas sunnitud saavutama tulemused topeltkiirusel. Oleme kaotanud juba ühe aasta. Oleme kasutanud aega parimal viisil, et tekitada ühiskondlikku ja sotsiaalset arutelu, sest lõppkokkuvõttes vajame ka liikmesriikide, kohalike asutuste ja kohaliku elanikkonna toetust, kui see programm kehtestatakse ka uutes liikmesriikides. Seda arutelu ja järk-järgult tekkinud ühiskondlikku üksmeelt ei saa lasta raisku minna vaid sellepärast, et nõukogu ja teised olulised osalejad ei suuda kokku leppida ja on jõudnud ummikseisu. See küsimus on selleks liialt tähtis. Algatasime selle arutelu ning oma liberaalseid põhimõtteid järgides tahame selle küsimuse muuta tõeliseks prioriteediks.

Usun, et kõik Euroopa Parlamendi fraktsioonid on üksmeelel. Andsime teada oma seisukoha ja ootame nüüd, et nõukogu seaks selge kursi, mis võimaldaks selle küsimuse võtta päevakorda, ning et liikmesriigid, kes ei ole seni tegutsenud kuigi innukalt, leiaksid motivatsiooni ja võtaksid samuti sellest osa. Arutelude ajal saadud tagasiside näitab, et nad on selleks valmis. Seepärast palub Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon – ehkki arvan, et võin rääkida kõikide osalenud fraktsioonide nimel, sest koostöötase oli tõesti hea –, et seda küsimust tõepoolest tähtsustataks ning et ulatuslikku arutelu, mille saavutasime ühiskondlikul tasandil, edendataks, mitte ei pidurdataks sellega, et seda ikka ja jälle edasi lükatakse.

  Georgios Papanikolaou, küsimuse esitaja. – (EL) Lugupeetud juhataja! Soovin kolleegide öeldule lisada mõne sõna. Lugupeetud minister, peaaegu aasta pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis vastu resolutsioonid, millega ta nägi palju vaeva, saadeti just sellel põhjusel Süüriasse missioon ning me püüdsime julgustada võimalikult paljusid liikmesriike osalema ümberasustamisprogrammis, kuid sellele vaatamata ei ole me midagi ära teinud. Isegi kui nõukogul on vormilisi probleeme, mille lahendamisse tuleb kaasata ka Euroopa Parlament, oleme siin, et neid lahendusi otsida. See on meie eesmärk.

Me räägime küll selle programmi inimmõõtmest, kuid ühtlasi ka Euroopa vahendist, mille abil ta saab oma välispoliitikat veelgi tõhusamalt ellu viia. Kas see ei oleks praegu mitte oluline vahend paruness Ashtoni jaoks, kui ta oleks Põhja-Aafrikas ja saaks rääkida programmist, mille kohta me otsuse langetasime?

Ilmselgelt me räägime üleilmsetest vajadustest. Samal ajal peame kahtlemata mõistma, et probleem on nüüd meie ukse all. Euroopat on kutsutud üles täitma Vahemere piirkonnas juhtrolli. Lugupeetud minister, peame alustama seda programmi, seda jõuliselt edendama ning 2013. aasta järgsete eelarvevahendite üle peetavatel läbirääkimistel mõistma, et sellele programmile on ette nähtud vahendid kuni 2013. aastani ja et kui me veel aega raiskame, ei saa me neid enam kasutada.

Minister, lubage mul lõpetuseks tuletada teile meelde ettepanekut, mille me toona tegime ja millele meie, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmed, ikka ja jälle viitame, nimelt pagulaste ümberjagamise programmi. Minister, me ei saa endale lubada järjekordset Lampedusa juhtumit, et mõista, kui vajalik on see algatus ning et me peame seda täiel jõul edendama.

(Aplaus)

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Euroopa Parlament esitas Euroopa Ülemkogule kolm küsimust pagulaste ümberasustamise kohta. Tänan neid kolme küsimuse esitajat üksikasjalike põhjenduste eest, mille ajel nad need küsimused koostasid. Kõik kolm küsimust olid seotud Euroopa Komisjoni ettepanekuga, millega tahetakse muuta aastateks 2008–2013 loodud Euroopa Pagulasfondi käsitlevat otsust seoses ELi ühise ümberasustamisprogrammi loomisega. Usun, et see arutelu näitab, kui sügavas mures on Euroopa Parlament enim abi vajavate inimeste saatuse pärast. Seetõttu soovin kõigepealt tänada austatud parlamendiliikmeid, et nad pööravad nii palju tähelepanu pagulaste olukorra lahendamisele. Nagu Rui Tavareski märkis, olen pärit Ungarist. Arvestades 1956. aasta revolutsiooni pärandit, on eesistujariigil Ungaril seega moraalne kohustus saavutada ELi ühise ümberasustamisprogrammi valdkonnas edusamme.

Põhja-Aafrika kriis, millele mitu sõnavõtjat osutas, on toonud esile vajaduse luua hästi toimiv ja ühtne Euroopa varjupaigasüsteem. Nõustun Euroopa Parlamendi seisukohaga, et EL peab vastutama pagulaste olukorra lahendamise eest, kui soovib humanitaarabi andmisel hoida oma juhtrolli. Lubage mul anda teile värskeimat teavet selle kohta, milline on praegu pagulaste olukord Liibüa piiril. Külastasin Tuneesia ja Liibüa piiriala märtsi alguses. Sel ajal saabus sinna tunnis tuhat pagulast, kellest enamik oli võõrtöötajad, kelle jaoks oli kõige põletavam küsimus see, kuidas leida võimalus pääseda tagasi koju. Olukord oli kõige raskem neil, kellel ei olnud mitte mingisuguseid dokumente. Rahvusvahelised abiorganisatsioonid hoolitsesid kohapeal nende eest. Nende arv kasvas ja nende tagasisaatmise küsimust ei olnud võimalik lahendada. Seepärast tuleb sellise juhtumi puhul arvestada kindlasti ümberasustamise võimalusega. Täna, õigemini alates eilsest viibib Ungari välisminister János Martonyi teisel pool – Liibüa ja Egiptuse piiril. Tema külaskäigu peamine eesmärk on pagulaste olukorraga tutvumine. Ta kohtas piiril Egiptuse ametnikke. Sealne olukord on nüüd muutunud. Piiri selles osas ei ole pagulaste väljavoolu Liibüast kolm päeva olnud.

Praegu on umbes 200 inimest, kes oleks vaja kaasata ümberasustamisprogrammi. Teisi seni saabunud inimesi evakueerivad – teisiti öeldes aitavad neil koju naasta – Egiptuse ametivõimud ja seda muuseas ELi liikmesriikide abiga. Lisaks kohtus välisminister Martonyi Benghazi Rahvusliku Üleminekunõukogu välisministri ning ka Egiptuse siseministriga just selleks, et saada ülevaade pagulaste olukorrast. Mis puudutab Euroopa ühist varjupaigapoliitikat, siis soovin rõhutada, et teeme kõik endast oleneva, et luua ühine poliitika ja süsteem, mis põhineks pagulasseisundit käsitleva 1951. aasta Genfi konventsiooni ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide täielikul kohaldamisel ja mis oleks kooskõlas kohustustega, mille Euroopa Ülemkogu võttis Stockholmi programmiga. Eesistujariik Ungari on seadnud endale eesmärgiks pagulasi käsitlevate meetmete edendamise. Seda näitab ka asjaolu, et oleme eelmisel nädalal liikmesriikide antud volituste alusel valmis alustama mitteametlikke kolmepoolseid läbirääkimisi varjupaiga miinimumnõuete direktiivi teemal niipea kui võimalik, et saavutada tähtaeg, milleks on 2012. aasta.

Tänan teid veel kord jaanuaris toimunud arutelu eest, mida ma sellel teemal juhtisin. Ka siis vastasin parlamendiliikmete küsimustele. Soovin rõhutada veel seda, et nõukogu mõistab, kui oluline on ümberasustamine kui püsiv lahendus pagulaste jaoks, ning väljendab seega heameelt otsuse ettepaneku üle luua ELi ühine ümberasustamisprogramm ja sellega seotud komisjoni teatise üle, mille komisjon esitas 2009. aasta septembris. Need ettepanekud said alguse kokkuleppest, mille Euroopa Ülemkogu saavutas Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti suhtes 2008. aasta septembris. Selle kohaselt võib ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kaitse all olevaid isikuid ELi territooriumile ümber asustada praegu vaid vabatahtlikkuse alusel.

Konkreetse näitena tooksin esile nõukogu 2008. aasta juuli ja novembri järeldused, milles ELi liikmesriigid võtsid kohustuseks asustada oma territooriumile ümber Iraagi pagulasi, või õigemini me julgustasime neid järeldustes seda tegema. 2009. aasta septembris hakkas nõukogu uurima põhjalikult ettepanekut muuta Euroopa Pagulasfondi käsitlevat otsust. 2010. aasta esimesel poolel toimusid Euroopa Parlamendiga mitmel korral mitteametlikud kohtumised. Liikmesriigid näitasid üles paindlikkust ja võtsid vastu peaaegu kõik Euroopa Parlamendi ettepanekud, et saavutada ühine eesmärk – luua komisjoni ettepaneku kohaselt parem ja paindlikum süsteem. Nagu austatud parlamendiliikmed oma küsimustes õigesti esile tõid, saavutasid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament eespool nimetatud mitteametlike kohtumiste tulemusel kokkuleppe otsuse poliitilise sisu suhtes. Ülemkogu toetas näiteks Euroopa Parlamendi ühte olulisimat ettepanekut, nimelt seda, et loodaks mehhanism, mis julgustaks uuemaid liikmesriike liituma ühise ümberasustamisprogrammiga, kasutades selleks muu hulgas rahalisi vahendeid. Ülemkogu ei saanud aga toetada Euroopa Parlamendi ettepanekut, milles oli öeldud, et ELi iga-aastaste ühiste ümberasustamise valdkonna prioriteetide vastuvõtmine toimub kooskõlas aluslepingu artikliga 290 delegeeritud õigusaktidega seotud menetluse kohaldamise abil.

Ülemkogu ja komisjoni seisukoht on selles asjas ühesugune. Üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” rakendamise programmiperiood kehtestab ranged tähtajad ning tõhusa kavandamise saab tagada rakendusaktide kaudu. Peale selle nõustus ülemkogu komisjoni seisukohaga, et iga-aastaste ümberasustamise valdkonna prioriteetide kindlaksmääramisel saab olla vaid rakenduslik olemus, sest kahtlemata tähendab see seda, et otsuse üksikasjalikke eeskirju kohaldatakse konkreetsetele olukordadele. Kahetsusväärne on see, et nõukogu ja Euroopa Parlament ei saavutanud ettepaneku suhtes kokkulepet niisugusel tasandil, mis võimaldaks ELi ühiseid ümberasustamise valdkonna prioriteete määrata kindlaks igal aastal.

Meil tuleb aga meeles pidada, et ümberasustamise valdkonna meetmeid toetatakse ka praeguse, aastateks 2008–2013 ette nähtud Euroopa Pagulasfondi raames. See on tõsi, et väljapakutud muudatuste kohaselt saaksid liikmesriigid, kes osalevad ümberasustamisprogrammis esimest korda, veidi suuremat rahalist toetust, ning samuti oleks võimalus määrata igal aastal kindlaks ümberasustamiseks ette nähtud geograafilised piirkonnad ja ümberasustamist vajavad rahvused. Sellegipoolest on liikmesriikidel ka praegu õigus saada iga isiku eest, kes kuulub mõnda asjaomases otsuses sätestatud kategooriasse, kindlaksmääratud summa – 4000 eurot. Lisaks ei takista mitte miski liikmesriikidel, kes seni ei ole osalenud, alustada tegevust ümberasustamise valdkonnas praeguse programmi raames. Mul on hea meel teile teatada, et ka Ungari alustab järgmisel aastal selle programmi rakendamist ja on valmis osalema ümberasustamisprogrammis.

Ja viimaseks soovin rõhutada, et mõistagi on nõukogu valmis kaaluma kõiki ettepanekuid, mida on võimalik ellu viia, ning pakkuma välja seda teemat käsitlevatele vastuseta küsimustele lahendusi, mis on mõlemale poolele vastuvõetavad. Meie eesmärk on muuta kooskõlas komisjoni ettepanekuga praegune mehhanism veelgi paindlikumaks ja tõhusamaks. Soovin väga, et see ülitähtis teema ei langeks järjekordseks õigusliku tõlgendamise ohvriks. On palju teemasid, mille puhul valitseb otsustavates punktides rakendusakti ja delegeeritud õigusakti vahel ummikseis, ning soovin nende suhtes saavutada Ungari eesistumise ajal edusamme. Tänan teid väga.

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Lugupeetud juhataja! Usun, et kedagi ei üllata, kui ütlen veel kord, et solidaarsus pagulaste ja ümberasustatud isikutega peab olema ELi varjupaiga- ja sisserändepoliitika üks nurgakivi.

Küsimus ei seisne aga pelgalt solidaarsuse ülesnäitamises nõrgast ja ebasoodsast ühiskonnast pärit isikute suhtes, vaid see puudutab ka liikmesriike, millele avaldatakse nende geograafilise asukoha, kultuuri ja keele tõttu suurt survet.

Ehkki mõningates riikides on kaitset käsitlevate taotluste ja sisserändajate arv väike, on siiski palju riike, mis ei suuda omal jõul tulla toime survega, mida avaldatakse nende piirile iga päev.

Parlament võttis 2010. aasta mais vastu raportid, mis käsitlevad komisjoni teatist ELi ümberasustamisprogrammi kohta ja Euroopa Pagulasfondi muutmist, kuid me ootame ikka veel, et nõukogu viiks kaasotsustamismenetluse lõpule.

Katseprojektid, mida praegu kümnes liikmesriigis ellu viiakse, on vaid tilk vett meres ning meil on vaja veel väga palju teha.

Lõunapoolsetele liikmesriikidele avaldatakse suurt survet, eriti sellepärast, et Egiptuses ja Tuneesias algasid rahvaliikumised ning Liibüas sõda.

Lampedusal elab 5000 inimest, kuid sinna on alates konflikti algusest saabunud 6000 sisserändajat.

Nimetatud katseprojektidest ei piisa kaugeltki ning tõenäoliselt ei leevenda need kuigi palju survet, mida avaldatakse juba Itaaliale ja Maltale ning mis hakkab lähitulevikus mõjutama ka teisi Vahemere piirkonna riike.

EL peab aitama tervikuna neid riike. Nõukogu peab kõrvaldama tõkked, mis takistavad praegu ELi ümberasustamisprogrammi täielikku rakendamist, ning saama võitu vähemusest, kes seda blokeerib. Rahvaste suur ümberasustamine ja sisseränne mõjutavad kogu liitu, mitte ainult osa sellest.

Lugupeetud juhataja, ma lõpetan kohe. Eelmisel nädalal nõudsin, et Euroopa Parlamendi esindajad peavad minema Liibüa piirile, ning ma kordan seda nõuet. Sellest, et kümme kolleegi olid eelmisel nädalal Egiptuses, ei piisa – meil peab olema piisavalt võimekust, et hinnata ise humanitaarolukorda.

  Claude Moraes, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Täna kuuleme siin saalis selgelt väga tugevat fraktsioonideülest nõuet, et nõukogu teeks kõik, mis võimalik, et pagulaste ümberasustamisprogrammi saaks hakata ellu viima.

Pagulaste ümberasustamine ei ole sama, mis koorma kandmine ühiselt. Ehkki me soovime, et ühine varjupaigasüsteem paraneks, tahame praegu, et kõrvaldataks tõkked, mis muudavad Euroopa ümberasustamissüsteemi vähe usaldusväärseks, sest selle raames kantakse kogu ELis hoolt vaid 4000 inimese eest, samal ajal kui Ameerika Ühendriikide ja Kanada puhul on see arv tunduvalt suurem. Ärgem unustagem, et enamik ümberasustatud inimestest maailmas läheb arenguriikidesse. Põhja-Aafrika sündmustest saadud õppetund näitab, et kõik need inimesed lähevad riikidesse, mis ei suuda selle koormaga toime tulla.

Nõukogul tuleb see olukord lahendada, et meil oleks usaldusväärne ümberasustamissüsteem. Me esitame täna õhtul nõukogule palve kõikide fraktsioonide nimel.

ISTUNGI JUHATAJA: RAINER WIELAND
asepresident

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud minister! Esitan teile ühe arvu, ühe tähelepaneku ja ühe küsimuse. Arv: maailmas on rohkem kui kümme miljonit pagulast. Need on kaitsetud inimesed, sealhulgas naised, lapsed ja saatjata alaealised, kes on ohus. Tegemist on tõsise kriisiga, millele meil tuleb anda vastus, mis näitab meie pühendumust inimõigustele.

Tähelepanek: Euroopa Parlament andis oma nõusoleku aasta tagasi. Austatud minister, ühinen kolleegidega ja juhin teie tähelepanu Euroopa Parlamendi ulatuslikule üksmeelele selles küsimuses.

Küsimus: ma ei taha uskuda, et nõukogu oleks küüniline ja kasutaks menetluses ära asjaolu, et esimesele lugemisele ei kohaldata lõpptähtaega eesmärgiga tõkestada kaasotsustamismenetlust. Kuidas on niisiis asjad erakorralise ümberasustamisega? Minister, see ei saa oodata kuni 2012. aastani.

Kutsun liikmesriike üles lõpetama niisugune kahepalgelisus, st nad küll võtavad oma sõnavõttudes otsustava ja järjepideva seisukoha, kuid kui õigusraamistik hakkab kuju võtma, kaitsevad nad vastupidiseid seisukohti. Vähemasti selline mulje jääb. Õigusraamistik peab vastama meie tänapäevase maailma kiireloomulistele vajadustele.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Räägin Ühendkuningriigi endise sisserändeministrina. Kahtlemata on haavatavate ja tõelist varjupaika vajavate inimeste kaitsmine – eriti kui arvestada hiljutisi sündmusi maailmas – siinse parlamendi jaoks väga oluline prioriteet ning loodan, et nõukogu jaoks on see veelgi tähtsam.

Nagu teisedki liikmesriigid, on ka Ühendkuningriik täitnud oma osa ja asustanud riikliku ümberasustamisprogrammi raames pagulasi ümber, kuid on väga tähtis, et me arutaksime kooskõlastatult, koostöövalmilt ja avameelselt, kuidas saaksime aidata sobitada enim abi vajavad inimesed nende liikmesriikide olukorraga, mis on riiklike prioriteetide tõttu juba üle koormatud. Olen aga ettevaatlik, sest selle valdkonna programmid ei tohiks vähendada liikmesriikide õigust määrata ise oma poliitikat.

Peale selle on vaja, et Euroopa Parlament ja nõukogu teeksid koostööd ja suhtleksid omavahel ning et nõukogu tegutseks rohkem ja otsustavamalt. Soovin saada kinnitust selle kohta, et ta teavitab siinset parlamenti korrapäraselt oma edasisest tegevusest ning sellest, kas ja kuidas muudavad Põhja-Aafrika hiljutised sündmused protsessi ja selle kiirust. Soovin teada, kas koormuse suurenemise tõttu tehakse tulevikus ettepanek kehtestada liikmesriikidele pagulaste ümberasustamiseks kohustuslikud kvoodid. Nõukogu, palun hakkame sellega juba pihta.

  Franziska Keller, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Lugupeetud juhataja! Ümberasustamisvõimalus on pagulastega tegelemisel tähtis vahend. Muud riigid, näiteks USA, asustavad igal aastal oma territooriumile ümber tuhandeid pagulasi. Ümberasustamisvõimalus on ette nähtud nende inimeste jaoks, kes ei ole jõudnud või ei ole püüdnud jõuda veel ELi, et siin varjupaika taotleda, ning seega peaks see olema suurepärane vahend nende riigijuhtide jaoks, kes räägivad pidevalt, et meil tuleb rände küsimust käsitleda selle päritoluriigis enne, kui sisserändajad jõuavad ELi.

Kuid ELi asemel võtavad suurel hulgal pagulasi vastu riigid, mis on tunduvalt vaesemad kui ükski ELi liikmesriik, näiteks Pakistan ja Süüria. Nendel riikidel puuduvad aga vastuvõtmiseks vajalikud vahendid ja seega peavad paljud pagulased elama lubamatutes tingimustes. Siinjuures saab EL aidata ja peabki aitama. Iraagi pagulaste ümberasustamine ELi on näidanud, et see toimib. Vastuvõetud Iraagi pagulaste arv on aga naeruväärselt väike.

Paljud rahvusvaheliselt tuntumad pagulasrühmad vajavad õiglast võimalust uueks eluks ning minu jaoks on see uskumatu, et nõukogu ja komisjon püüavad Euroopa Parlamenti takistada tema parlamentaarseid õigusi teostamast. Minu jaoks on vastuvõetamatu see, kui te ütlete, et me pidurdame protsessi – just meie püüamegi rakendada oma tavapäraseid parlamentaarseid õigusi. Arvan, et just teie nõukogus püüate seda pidurdada sellega, et ei anna meile neid õigusi. See ei ole mitte ainult meie õigus, vaid ka meie kohustus Euroopa inimeste valitud esindajatena.

Soovin teada, milline on teie tegelik ja täpne ajakava, et lahendada probleemid, mille taha te olete takerdunud. Kas te seate isiklikuks kohustuseks võtta see küsimus päevakorda võimalikult kiiresti? Me kaotame iga päevaga aega.

On ka muid vahendeid, mis oleksid suureks abiks praeguses olukorras. Kui me käsitleme Põhja-Aafrika olukorda, võib ümberasustamine olla oluline lahendus ka pikaajalises plaanis, kuid meil on ka muid vahendeid, mida praegu ei kasutata. Näiteks on meil direktiiv ajutise kaitse andmiseks ja pagulaste ELi-siseseks jaotamiseks. Need vahendid on meil olemas, kuid neid ei kasutata. Seepärast jääb mulle mulje, et liikmesriigid ei taha kaitsta inimõigusi ning et kui küsimus seisneb rahvusvahelises kaitses, siis nad kardavad. Soovin teada, kuidas on teil kavas kehtestada ühine varjupaigasüsteem 2012. aastaks, sest minu arvates on selleks juba liiga hilja.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Kui me räägime nendel päevadel sisserändest, analüüsime kõigepealt olukorda Põhja-Aafrikas. See on küll väga hea, et Põhja-Aafrika inimesed on saanud tunda demokraatia tuult, kuid samal ajal on kahetsusväärne, et nendel päevadel – isegi nendel tundidel – surevad naised, lapsed ja teised süütud tsiviilelanikud massiliselt. Pean aga lisama, et see on vaid lühiajaline mõju. Rände tõeliselt halb mõju avaldub alles pikaajalises plaanis. Arvestagem lihtsat tõsiasja, et viimastel päevadel on Liibüast pagenud peaaegu pool miljonit inimest. Nende ümberasustamise teeb eriti keeruliseks asjaolu, et Lääne-Euroopa on täis. Ida-Euroopas teeb aga lisasisserändajate vastuvõtmise raskeks romade ülekaal ja etniline suhe. Lääne-Euroopas kehtib see Sahara-tagusest Aafrikast või araabia maadest pärit inimeste kohta.

Esitagem aga endale järgmine küsimus: mis siis, kui me asustaksime need sisserändajad Euroopasse? Mis peale seda juhtub? Kes annab neile töökoha? Kuidas on lood sotsiaalsete pingetega? Aga usuliste, rahvuslike ja kultuuriliste pingetega? Praegu on naeruväärne asustada Euroopasse sunniviisiliselt veel rohkem sisserändajaid. Ja põhjus, miks see protsess, see liberaalne struktuur, on seiskunud, seisneb selles, et rände kontseptsioon on täiesti puudulik. Liberaalse maailmavaatega parlamendiliikmed võiksid mõelda hetkeks sellele, kui vähe on teid siin saalis teie jaoks nii tähtsa teema arutelul. Miks on siin kohal liberaalide fraktsioonist vaid üks või kaks liiget? Häbi peaks teil olema! Ärge lootkegi, et saavutate oma eesmärgid, kui te täiskogu istungitest nii loiult osa võtate. Kasutada tuleks hoopis Euroopa Pagulasfondi, et luua Põhja-Aafrika inimestele ja teistele pagulastele nende päritoluriikides kohapeal võimalused toimetulekuks ning anda Euroopa inimestele tagasi nende väärikus ja töö. Tänan teid väga.

  Carlos Coelho (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja! Mul oli väga hea meel kuulda, et nõukogu eesistuja rõhutas pagulaste ja ümberasustamisprogrammi tähtsust. ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmed on selged: me räägime igal aastal miljonitest pagulastest ja rohkem kui 200 000 inimesest, kes vajavad ümberasustamisprogramme.

Meid ümbritsevas maailmas valitseb humanitaarhädaolukord – praegu enam mitte ainult Afganistanis, Somaalias ja Kongos, vaid ka Egiptuses, Liibüas ja paljudes muudes riikides. Kuid peale humanitaarhädaolukorra on meil – nagu kolleeg Papanikolaou meile meelde tuletas – kasutamata eelarvevahendid, sest neid programme pole heaks kiidetud.

Austatud minister, selline on olukord. Mul oli hea meel kuulda, kui te ütlesite, et õigusküsimused ei halva seda protsessi. Tõsi on aga see, et see protsess on halvatud ja paljuski õiguslikel põhjustel. Tegemist on kaasotsustamismenetlusega, kuid me ei ole näinud, et nõukogu oleks Euroopa Parlamendi lahenduste vastu. Rui Tavares koostas suurepärase raporti ning me ei ole näinud ühtegi nõukogu ettepanekut, mis oleks vastuolus ümberasustamisprogrammi väljatöötatud mudeliga. Näeme vaid seda, et nõukogu tegevust takistavad õiguslikud küsimused, ning seda ei tohi lasta juhtuda. Rui Tavares esitas selle arutelu alguses väga olulise küsimuse prioriteetide teadmise ja selle kohta, kas pagulaste ümberasustamine on eesistujariigi ja nõukogu jaoks tähtis või mitte.

Meil on tunne, et tegelikult see ei ole tähtis. Liikmesriigid kohtuvad homme ülemkogu raames ning pärast seda – me juba teame selle ülemkogu väljapakutud järeldusi – lükatakse rändevoogude küsimust käsitlev eelnõu edasi juulis toimuva ülemkoguni. Lugupeetud minister, soovime, et te võtaksite siit kaasa soovituse, mille kohaselt ei palu Euroopa Parlament nõukogul mitte viivitada, vaid langetada otsus.

  Sylvie Guillaume (S&D). – (FR) Austatud minister, head kolleegid! Arvestades Liibüa humanitaarkriisi, on täna olulisem kui kunagi varem, et Euroopal oleks ümberasustamise jaoks vahend, mille alusel tegevust kooskõlastada.

Ehkki ÜRO pagulaste ülemvolinik kutsus 1. märtsil rahvusvahelist üldsust üles osalema kiireloomulises ümberasustamises, ei ole seni ükski liikmesriik andnud teada oma kavatsusest sellest osa võtta. Vaid Itaalia väljendas heameelt, et 58 Eritrea elanikku evakueeriti kiiresti Tripolist, kuid ma kuulsin, et on olemas programm või ettepanek Liibüasse lõksu jäänud 4000 inimese ümberasustamiseks. Ma sooviksin selle kohta rohkem teada saada.

ELi vastutus selles valdkonnas ei luba tõepoolest tegevusetult pealt vaadata. Peame näitama üles suuremat solidaarsust nende riikide ja sealsete elanikega. Tuneesia ja Egiptus nõustusid avama oma piirid Liibüa põgenikele. Euroopa peab neid toetama ning täitma oma osa pagulaste kaitsmiseks tehtavates rahvusvahelistes jõupingutustes.

Peale Liibüa kiireloomulise humanitaarkriisi on ELil veel palju probleeme, millega tal tuleb seoses ümberasustamisega vastamisi seista. Nimetan kolme neist.

Esiteks peab EL tegema tööd suuremeelsema ümberasustamispoliitika nimel, et aidata neid, kelle jaoks on ümberasustamine viimane abinõu. Sellega seoses peaksime kõik meeles pidama, et 2009. aastal asustati maailmas ümber ligikaudu 85 000 pagulast, kuid vaid 8,4% neist asustati ümber ELi liikmesriikidesse.

Peale koguselise eesmärgi peaks usaldusväärne ELi ümberasustamispoliitika tagama, et enne kandidaatide ümberasustamist valmistutaks selleks põhjalikult, arvestades sealjuures kõige kaitsetumaid ning vastuvõtjariigi vastuvõtmise kvaliteeti ja lõimumisvõimalusi.

Ja viimaseks, kuni Euroopa ümberasustamisprogramm täiendab riiklikke varjupaigasüsteeme, peaks ta – nagu Euroopa Parlament juba 2010. aastal oma seisukoha selgeks tegi – põhinema liikmesriikide erinevatel kogemustel ja tulemustel ning selle nimel tuleb teha tihedamat koostööd.

  Anna Rosbach (ECR). – (DA) Lugupeetud juhataja! Pagulased on praegu liikumas kõikjal maailmas. See on osaliselt sõdade ja rahutuste, osaliselt loodusõnnetuste tagajärg. Need inimesed otsivad ajutist varjupaika. Valdav enamik neist läheb tagasi oma kodumaale, kuid ligikaudu 200 000 inimest tuleb asustada ümber mujale maailmas. Olud muutuvad aga pidevalt ning Põhja-Aafrika rahutuste ja sõdade tõttu avaldavad tuhanded pagulased Euroopa lõunapiirile nüüd järjest suuremat survet. Liikmesriikide võime neid inimesi vastu võtta on väga erinev.

Seepärast küsin, kas nõukogu võib meile öelda, kui suurt osa pagulaste voogudest saab kaasata ümberasustamisprogrammi. See programm suurendab ELi pädevust pagulasi ja varjupaika käsitlevas valdkonnas. Minu arvates on see probleemne. Nagu teised parlamendiliikmed, kes küsimusi esitasid, soovin ka mina teada, kas nõukogu võiks vastuseks küsimusele, kas ta on ELi ühise ümberasustamisprogrammi poolt või vastu, esitada meile ajakava.

  Carmen Romero López (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Probleem, mida me arutame, käsitleb selgelt avalikku arvamust.

Kuidas me veename liikmesriike, et ühine ümberasustamispoliitika on parem? Kui liikmesriik tahab säilitada suveräänsuse selles valdkonnas, siis see ei takista kehtestamast ELi poliitikat, mis näeb ette mõningad prioriteedid. Samuti ei takista see kajastamast asjaomaseid meetmeid Euroopa Pagulasfondi toetustes.

Seepärast on hädavajalik pääseda seda küsimust puudutavast ummikseisust, sest võimalikke lahendusi on palju. Võib-olla peaks nõukogu seda kaaluma.

Kui liikmesriigid saavad Euroopa Pagulasfondist tingimusteta toetust, ei teki kunagi ühist ümberasustamispoliitikat.

Seepärast on ühine varjupaigapoliitika lahendamata küsimus, mida ei saa kõrvale heita. Kui me ei püüa leida ühist strateegiat, siis tegutseme ebaintelligentselt ja omakasupüüdlikult ning niisugune reageerimata jätmine muudab olukorra iga päevaga järjest halvemaks.

Küsimus ei seisne pelgalt väärtustes, vaid selles, et kooskõlastamise ja ühise solidaarsuse puudumine läheb liikmesriikidele kallimaks maksma.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Peaaegu aasta tagasi ütlesin siin täiskogu ees, et vähem kui pooltel ELi liikmesriikidel on kolmandatest riikidest pärit pagulaste jaoks ametlik ümberasustamisprogramm.

Need programmid ei ole hästi kooskõlastatud. Et liikmesriikidevaheline kooskõlastatus ja koostöö on väike, on ümberasustamisega seotud kulud ebaproportsionaalselt suured. Tõsi on see, et arvestades piisavat poliitilist tahet, oleme endiselt suutelised looma tõhusa, õiglase ja ühtse ümberasustamisprogrammi. Selleks tuleks peale programmi luua ka konkreetne fond pagulaste ümberasustamiseks liitu. Selle paketi raames saaks rahastada ümberasustamisprogrammide loomist nendes liikmesriikides, kus neid veel ei ole, ning kooskõlastada tegevust kesksel tasandil.

Ehkki me oleme neid asjaolusid kaua aega teadnud ja kuigi Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel on valitsenud üksmeel vähemalt aasta, ei ole lõplikku otsust veel tehtud. Seepärast soovin ühineda kolleegide üleskutsega, et nõukogu seaks kaasotsustamisprotsessi lõpuleviimise selles valdkonnas esmatähtsaks ülesandeks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Oleme väga mures humanitaarolukorra pärast, mis puudutab pagulasi, s.t neid, kes põgenevad sõdade, relvastatud konfliktide, nälja, ärakasutamise ja vaesuse eest, aga ka inimkaubanduse ohvriks langenud naisi ja lapsi. Solidaarsuse ülesnäitamine nende suhtes on keskne küsimus, mis nõuab konkreetseid meetmeid seoses pagulaste abistamise või nende riikide toetamisega, mis oma geograafilise läheduse tõttu on pagulaste peamine sihtkoht.

Lähis-Ida sõdadele lisandunud hiljutised konfliktid Põhja-Aafrika riikides on niigi väga rasket olukorda veelgi halvendanud. Seepärast on vaja tõhusaid ja kiireloomulisi meetmeid, mis võimaldaksid asustada pagulasi ümber ja pakkuda neile korralikku elamist, mida nad väärivad. Me ei saa oodata jätkuvalt otsuseid, mille vastuvõtmine venib, samal ajal kui tuhanded inimesed koputavad iga päev meie uksele, ilma et nad saaksid vastust, millele neil on õigus.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, austatud minister! Nagu te ütlesite, näitasid viimaste nädalate sündmused kõige paremini, kuidas pagulasi käsitlevad küsimused võivad muutuda Euroopas igal hetkel tõsiseks ja päevakajaliseks, ning seda nägime ka meie. Samuti on üsna selge, et EL ei ole valmis hädaolukorraks, suuremaks pagulaste laineks ega selleks, et pakkuda pagulaste olukorrale strateegilist lahendust. Seetõttu on ümberasustamisvõimalus meie jaoks üks olulisemaid vahendeid. Mõistagi tuleks oodata ka suuremat solidaarsust ja paremat kooskõlastatust. Nagu siin arutelus aga juba öeldi, eeldab see valdkond ühiskondlikku konsensust. Meil kõigil ja ka liikmesriikidel on selle nimel vaja veel palju teha. Sellegipoolest on meil hea meel, et eesistujariik Ungari ei kavatse tekitada õiguslikke tõkkeid ning näitab selle küsimuse lahendamisel üles avatust ja pühendumist.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Väike, elitaarne, poliitiliselt korrektne rühm inimesi usub ilmselgelt, et meil ei ole veel Euroopas piisavalt pagulasi ja et Euroopa Pagulasfondi tuleks kasutada selleks, et tuua ELi need, kes on põgenenud juba naaberriiki, sest siin on kõrgem elatustase. Niisugune käsitlusviis on täiesti asjakohatu, kui me arvestame, et sajad tuhanded Põhja-Aafrika pagulased on juba Euroopasse tulnud ja et Lampedusa saar on juba niigi viimase piirini ülerahvastatud.

Parem võimalus oleks asustada pagulased nende kodumaale lähemal asuvasse kultuurikeskkonda, mis oleks neile võimalikult tuttav, näiteks Egiptusesse ja Tuneesiasse. See hoiaks ära Euroopas lõimumisprobleemid. Demokraatlike muutuste järel peaksid need kaks riiki kuuluma nüüd samuti pagulaste jaoks turvaliste kolmandate riikide hulka ning just sinna peaksime suunama kontrollitava ja jätkusuutliku struktuuriabi.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Ka mina püüan anda põhiteemadele konkreetsed vastused. Vaadakem kõigepealt ELi käsitlevaid andmeid, sest paljud teist siin ütlesid, et me ei ole nii suuremeelsed kui Ameerika Ühendriigid ja teised riigid. Mina nii ei arva. ELi ümber asustatud pagulaste koguarv on aastate arvestuses tõepoolest väiksem kui USA, Kanada ja Austraalia samad näitajad. Ja ehkki nõukogu on täiesti nõus, et ümberasustamine on jätkuvalt vahend, mis tagab pagulaste olukorrale püsiva lahenduse, tuleb meil meeles pidada, et ELile esitatavate kiireloomuliste varjupaigataotluste arv on tunduvalt suurem kui maailma teiste piirkondade puhul. ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud andmete kohaselt võtsid 27 ELi liikmesriiki 2005.–2009. aastani vastu 1 150 980 varjupaiga taotlejat, samal ajal kui Kanada ja USA võtsid vastu 391 090 taotlejat.

Seepärast arvan, et need arvud räägivad iseenda eest. Paljud teist palusid esitada konkreetse ajakava, mida eesistujariik Ungari kavatseb järgida. Meil ei ole käimas arutelu, mida on vaja edendada, sest tegemist on väga kiireloomulise küsimusega. Ütlesin seda ka jaanuaris, mil Põhja-Aafrika pagulaste olukord ei olnud veel nii terav kui praegu. See tähendab, et meil juba olid konkreetsed plaanid ja meil on kavas seda tööd kiirendada. Nagu teate, pakkus eesistujariik Belgia selleks, et pidada kinni 2012. aastaks seatud tähtajast, välja strateegia, mis tugineb neljale esmatähtsale õigusaktile. Te teate neid kõiki, nendeks on miinimumnõuete direktiiv, Dublini määrus, Eurodaci määrus ja pikaajaliste elanike direktiiv.

Samuti on jätkunud kõnelused kahe direktiivi üle, mis vajavad enim tööd, nimelt varjupaigamenetluste ja vastuvõtutingimuste direktiivi üle. Sel ajal pälvis strateegia nõukogus, Euroopa Parlamendis ja ka komisjonis ulatusliku toetuse ning sellega seoses saavutati käegakatsutavaid tulemusi. Nagu te teate, jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu pikaajaliste elanike direktiivi suhtes kokkuleppele ning see direktiiv võetakse lähinädalatel nõukogus ametlikult vastu. Mis puudutab miinimumnõuete direktiivi, siis eesistujariigile Ungarile on antud volitused mitteametlike kolmepoolsete läbirääkimiste alustamiseks. Seepärast soovime teha sellega algust võimalikult kiiresti ning palume Euroopa Parlamendil teha meiega selles koostööd.

Kui rääkida Dublini ja Eurodaci määrusest, siis nõukogu on teinud nendega seoses suuri edusamme ning lahendamata on jäänud vaid mõned tugevalt poliitilist laadi küsimused. Mis puudutab varjupaigamenetluste ja vastuvõtutingimuste direktiivi, siis komisjon teatas, et tal on kavas esitada uus ettepanek. Eelmises etapis lõpetas Euroopa Parlament vastuvõtutingimuste direktiivi esimese lugemise ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon uurib praegu Euroopa Komisjoni ettepanekut varjupaigamenetluste direktiivi muutmise kohta. See tähendab, et nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu täpsustavad praegu oma seisukohta. See võimaldab kahel kaasseadusandjal alustada läbirääkimisi miinimumnõuete direktiivi ning Dublini ja Eurodaci määruse üle. Niipea kui komisjon esitab oma ettepanekud varjupaigamenetluste ja vastuvõtutingimuste direktiivi kohta, võib töö jätkuda ka nende kahe õigusakti kallal.

Mis puudutab Põhja-Aafrikat, siis ütlesin juba, et eesistujariigi esindaja külastab piiriala, et selgitada välja praegune olukord. Me hindame rände olukorda 11. aprillil toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumise raames. Soovin aga juba praegu öelda – kuna sellega seoses on tehtud mõningat kriitikat –, et Euroopa Ülemkogu järelduste praeguses eelnõus räägitakse ka pagulaste olukorra tähtsusest. Vajaduse korral hindame selle töö edusamme. Oleme valmis korraldama Ungari eesistumise ajal ka justiits- ja siseküsimuste nõukogu erikohtumise. Seepärast püüame tööd õigusaktidega kiirendada. Soovime julgustada teid ja ka Euroopa Komisjoni seda tegema. Paljud, sealhulgas Carlos Coelho, rääkisid sellest probleemist varjupaika käsitleva otsuse muutmise kontekstis. Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, valitseb poliitilise sisu suhtes üksmeel, kuid me oleme takerdunud praegu õigusküsimustesse. Samamoodi arutab nõukogu praegu Euroopa Parlamendiga mitme teema puhul – alates uuendtoidust kuni mitmesuguste välispoliitika ja välistegevuse rahastamisvahenditeni –, kas need tuleks lahendada rakendusakti või delegeeritud õigusakti abil.

Soovin öelda, et tegemist on väga tähtsa küsimusega. Seda õigusmenetlust ning rakendusakti ja delegeeritud õigusakti tähendust puudutavat probleemi on ELi kodanikel väga raske mõista. Meie ülesanne on leida kõige kiireloomulisematele probleemidele lahendused, olenemata sellest, millist õiguslikku alust kasutatakse. Püüan igal sammul pidada kinni Lissaboni lepingu sätetest. Lepingus ei tehta selget vahet eri õigusaktide vahel. Meie arvates on tegemist rakendusaktiga ning seda küsimust tuleb seega reguleerida rakendusakti abil. Arutame seda ja peame nõu. Me väga sooviksime aga hoiduda õigusküsimustesse takerdumast. Juba esialgse kava kohaselt pidime juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel käsitlema pagulaste teemat ning nüüd on see muutunud veelgi tähtsamaks. Ma siiski usun, et kui me teeme nõukogu kohtumised piisavalt sisukaks – see on ka meie kohustus –, siis saab ka Euroopa Ülemkogu võtta vastu olulisemaid otsuseid, kui me esialgu, ütleme üks või kaks kuud tagasi, lootsime.

Minult küsiti ka, mis juhtub siis, kui pagulaste voog tuleb meie suunas. Arvan, et me ei peaks endale veel asju ette kujutama. Oleme eri nõukogudes teinud pagulaste valdkonnas palju ära. Komisjon täidab oma ülesandeid humanitaarküsimustes väga hästi, sama moodi nagu Egiptuse ja Tuneesia ametiasutused, kohalik elanikkond ja ka rahvusvahelised pagulaste organisatsioonid. Mulle näib, et kõik asjaosalised kontrollivad olukorda. Kodumaale tagasisaatmine, mis on kõige kiireloomulisem küsimus, edeneb. See ei tähenda, et näiteks kõnealused ümberasustamisvõimalused ei oleks enam olulised.

Kuigi me ei ole suutnud lahendada veel õiguslikku probleemi, võivad ümberasustamisega vabatahtlikult tegelda kõik – minu teada on Itaalia asustanud vabatahtlikult ümber juba 125 inimest, mis tähendab, et lõppkokkuvõttes on see probleem tänu liikmesriikide siirastele püüdlustele juba osaliselt lahendatud. See aga ei tähenda, justkui õigusakti ei oleks vaja. Selle järele on reaalne vajadus. Püüame jõuda kokkuleppele. Tänan teid väga tähelepanu eest ja nagu eesistujariik Ungari juba lubas, on ta eesistujariik, kes tõestab, et võtab asju südamega. Seda näitab ka meie keskendumine romasid käsitlevale strateegiale ning soovin teile kinnitada, et see kehtib ka pagulaste küsimuste puhul. Tänan teid väga.

  Rui Tavares, küsimuse esitaja. − Lugupeetud juhataja! Minu märkus puudutab meetodit. Nõukogu esindaja ütles meile, et nõukogu nõustub kõigega, välja arvatud artikkel 290, seega pärast meie variraportööridega arutamist soovin ümberasustamise teemat käsitleva raportöörina esitada meetodi kohta kaks märkust.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Juhataja. − Rui Tavares, loodan, et vabandate mind, kuid oleme ajakavast nii palju maas, et pidin teid katkestama.

Arutelu on lõppenud.

19. USA kohtukorraldused ja ELi andmekaitse-eeskirjad (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused USA kohtukorralduste ja ELi andmekaitse-eeskirjade kohta.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head parlamendiliikmed! Euroopa Parlament käsitleb paljude Euroopa kodanike muresid, sest juhib järjest rohkem tähelepanu sellele, et pärast seda, kui WikiLeaks lekitas Ameerika riigisaladusi, küsivad USA ametiasutused meedia- ja kommunikatsiooniettevõtetelt andmeid. Nõukogu jagab mõistagi Euroopa Parlamendi muret ELi andmekaitse-eeskirjade järgimise pärast. Tal ei ole aga teavet, mille põhjal võiks otsustada, kas USA kohtukorralduste raames rikuti ELi andmekaitse-eeskirju. Mis puudutab WikiLeaksi juhtumit, millele mitu parlamendiliiget viitas, siis USA peaprokurör tunnistas avalikult, et kriminaaluurimine käib. Nii palju kui mina tean, siis seoses selle uurimisega väitsid USA juristid, et üks Ameerika kohus andis Twitterile kohtumenetluse raames korralduse edastada konkreetsed andmed, ning kohus võttis selle kohta ka otsuse vastu.

Nõukogu ei saa selgitada seda, kuidas USA kohtuasutused oma otsuseid vastu võtavad. Samuti ei ole tal teavet, mille alusel saaks seada põhjendatud kohtuotsuse õiguspärasuse kahtluse alla. USAs on olnud kohtumenetlusi, mille raames oli Twitteril võimalus kaitsta oma seisukohta. Seda tõendab ka asjaolu, et Ameerika kohus toetas Twitteri palvet teavitada kliente kohtuotsusest. EL austab üldiselt kolmandate riikide kohtumenetlust. See on endastmõistetav, et kuriteo uurimisel peavad uurimisorganid hankima teavet. Samuti on hästi teada asjaolu, et USAs kasutatav teabe hankimise menetlus erineb sellest, mida kasutatakse enamikus ELi liikmesriikides. Põhierinevus seisneb selles, et USA uurimisorganitel on suuremad volitused, mis tähendab seda, et nad saavad küsida rohkem teavet ja tunduvalt suuremalt arvult isikutelt, kui seda saab teha Euroopa üldise kriminaaluurimise või -menetluse raames.

See on nii lihtsalt USA õiguse arengu tõttu, mis tähendab seda, et nõukogu ei peaks avaldama oma arvamust selle teema kohta. ELi andmekaitse-eeskirjade jõustamine on üldiselt liikmesriikide ametiasutuste ja konkreetsemalt andmekaitseasutuste kohustus. Need asutused peavad tagama andmekaitse-eeskirjade järgmise ning neil on pädevus otsustamaks kohtulike küsimuste ning Euroopa või riiklikest andmekaitseseadustest kinnipidamise üle. Poliitilise hinnangu andmine kohtumenetluse raames uuritud küsimustele oleks sobimatu. Arvestades selle teema laiemat tausta, ei tea nõukogu, kas varem on võetud vastu samalaadseid kohtuotsuseid. Kui USA ametiasutused soovisid varem saada ELi kodanikega seotud teavet, mida hoiti ELi territooriumil, toimusid ELi ja USA vahel läbirääkimised, et sõlmida rahvusvaheline leping eespool nimetatud andmete edastamiseks ja töötlemiseks.

See oli nii näiteks broneeringuinfo puhul, mille kohta sõlmiti USAga 2007. aastal broneeringuinfo leping, mille üle peetakse praegu Euroopa Parlamendi algatusel uuesti läbirääkimisi. Sama kehtib ka ELis hoitavate finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete edastamise kohta USA rahandusministeeriumile terroristide rahastamise jälgimise programmi raames. Terroristide rahastamise jälgimise programmi käsitleva lepingu kiitis Euroopa Parlament heaks 2010. aasta juulis.

Ja viimaseks soovin rõhutada, et Twitteri juhtum erineb täielikult broneeringuinfot või terroristide rahastamise jälgimise programmi puudutavatest juhtumitest. Kahe viimase raames küsivad USA ametiasutused korrapäraselt ja pidevalt isikuandmeid, et võidelda kuritegevuse ja eriti terrorismi vastu. Twitteri juhtum käsitleb aga konkreetset kohtuotsust, mille kohus võttis vastu konkreetse kriminaaluurimise raames. Meil tuleb tunnustada teiste riikide kohtuotsuseid nii palju kui võimalik. Erandiks on mõistagi juhud, kui asjaolud annavad alust arvata midagi muud. Lugupeetud juhataja, tänan teid väga.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. − Lugupeetud juhataja! Üleilmastunud maailmas on kolmandatele riikidele edastatud isikuandmete kaitsmine järjest olulisem ning õiguslikult keeruline küsimus. Ütlematagi on selge, et põhiõigus isikuandmete kaitsele kehtib ka elektroonilises maailmas ja piiriüleses andmetöötluses. Nagu teiste põhiõiguste puhul, võib ka sellel õigusel olla siiski piiranguid. Niisugused piirangud peavad olema kooskõlas õigusaktidega ja proportsionaalsed. Need peavad olema ka põhjendatud õiguslike huvidega, mis hõlmavad riigi julgeolekut, ühiskondlikku turvalisust, korratuse või kuriteo ärahoidmist, tervise või kõlbluse kaitset jms.

USA õiguse kohaselt on kohtukorraldus halduskorraldus, mille alusel on isik kohustatud andma riigile või kohalikule haldusasutusele konkreetseid andmeid. Toimingu õiguspärasus määratakse kindlaks selle riigi õigusaktide kohaselt, kus toiming tehakse. Seepärast peab USA valitsuse taotluste õiguspärasuse, proportsionaalsuse ja vajalikkuse hindamise aluseks olema USA põhiseadus ja õigussüsteem. See, kuidas kolmas riik korraldab õiguslikku menetlust kuriteo uurimisel, ei kuulu komisjoni pädevusse.

Kui Euroopa kodanikud kasutavad Twitterit, nõustuvad nad Twitteri eraelu puutumatuse kaitse eeskirjadega. Nendes eeskirjades on selgitatud, kuidas isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse ning kuidas neid avaldatakse kolmandatele pooltele, sealhulgas juhul, kui see on vajalik õigusaktide, eeskirjade ja USA valitsuse taotluste täitmiseks. Kuna neid isikuandmeid soovisid Twitterilt saada USA ametiasutused kriminaaluurimise raames, ei kohaldata sellisel juhul andmekaitset käsitlevaid ELi õigusakte. ELi andmekaitsedirektiivi ei kohaldata riigi tegevusele kriminaalvaldkonnas ning kõnealusel juhul ei kohaldata ka raamotsust, mis käsitleb andmekaitset seoses politsei- ja õiguskoostööga, sest ükski ELi liikmesriik ei osale USA kohtuotsuse täitmises ning isikuandmeid ei ole edastanud ega avalikustanud teise liikmesriigi pädev asutus. Niisugune on õigusolukord praegu.

Andmete töötlemise üleilmne mõõde ei tohiks aga põhjustada ELi kodanike kaitse vähendamist. Üleilmne töötlemine näitab tõepoolest, kui tähtis ja vajalik on kaitsta andmesubjektide õigusi ja selgitada kohaldatavaid eeskirju. See on eriti oluline tänapäeval, mil järjest enam andmeid on elektroonilised.

Niisiis, mida me selle suhtes ette võtame? Esiteks keskendub komisjoni tulevane ettepanek ELi andmekaitse raamistiku reformimisel eeskätt probleemidele, mille tekitavad üleilmastumine ja moodne tehnika, eriti juhul, kui kolmandate riikide ettevõtjad suunavad oma tegevuse ELi tarbijatele.

Teiseks, nagu te teate, andis nõukogu 3. detsembril 2010. aastal komisjonile tugeva mandaadi – mis hõlmas selgelt kindlaks määratud ELi eesmärke – läbirääkimisteks tulevase ELi ja USA lepingu üle, mis käsitleb andmekaitset politsei- ja õiguskoostöö vallas. ELi üks põhieesmärke tulevastes läbirääkimistes on tagada Atlandi ookeani mõlemal poolel andmesubjektidele – olenemata nende rahvusest – täitmisele pööratavad andmekaitseõigused ning tõhusa haldus- ja õiguskaitse. Loodan, et Euroopa Parlament aitab need saavutada.

Mida me teeme aga senikaua, kuni uus vahend jõustub? Soovitan tungivalt, et ettevõtjad tegutseksid tarbijate suhtes abivalmilt ja läbipaistvalt ning annaksid selgelt teada, et kui asi puudutab kriminaaluurimist, siis nende teenusele kohaldatakse eeskätt USA õigusakte. Seega on selge, et tarbijad lahkuvad ELi õigusruumist, isegi kui nad sealjuures jäävad ELi territooriumile.

  Axel Voss, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada nõukogu ja komisjoni esindajat selgituste eest. Meie ees on probleem, mis on üleilmastunud maailmas, kus me elame, väga tüüpiline. Üldiselt me mõistagi austame USA õigust. Samuti oleme teadlikud raskustest, mida tekitavad interneti üleilmne keskkond ja õiguskaitse.

Kui aga õiguskaitseorganid pääsevad igal ajal ligi eraandmebaasidele, siis peame selle suhtes midagi ette võtma. Austatud volinik, teie sõnad tabasid hästi märki, sest olen teiega ühel meelel selles, kuidas me peaksime jätkama, s.t peaksime reguleerima seda küsimust ELi andmekaitseraamistiku tulevase põhjaliku läbivaatamise abil, kuid samal ajal peame kasutama võimalust ja ütlema, et soovime reguleerida ja edendada ka ELi ja USA vahelist andmekaitset käsitlevat raamlepingut, sest üleilmastunud maailmas on vaja niisuguste andmete edastamist reguleerida.

Seepärast tuleb sellele teemale pidevalt tähelepanu pöörata, nagu ma juba ütlesin. Mõistagi me ei soovi, et see protsess heidaks andmete töötlemisele halba valgust. Kuid me võiksime head eeskuju näidata ning luua tulemuslikud õigusaktid, töötada välja raamlepingu ning eeskätt selgitada paremini isikuandmetele juurdepääsu puudutavat õiguskaitse valdkonda ja reguleerida seda kriteeriumidega, mille alusel on niisugune ligipääs lubatud või keelatud.

  Claude Moraes, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Arvan, et volinik nägi meie küsimusi ette – osavalt nagu alati. Esiteks, mida me teeme vahepeal, kui on avalikult teada, et USA on väljastanud suhtlusvõrgustike ja internetiteenuse pakkujate, nagu Yahoo, Twitteri ja Google’i suhtes mitu kohtukorraldust? See võimaldab USAl pääseda ligi teabele, mis käsitleb andmevahetust WikiLeaksi ja kolmandate poolte vahel. Mõistagi on sihtmärgiks kolmandad pooled – Euroopa kodanikud, kes kasutavad internetti täiesti pahaaimamatult, sealhulgas uudishimulikud noored – ning see andmete käsitlemise kord kahjustab just neid.

See mõjutab suuresti kõigi ELi kodanike õigust eraelu puutumatusele. Need, kes andsid oma nõusoleku WikiLeaksi säutsude jälgimiseks huvist Assange’i juhtumi edenemise vastu, on irooniliselt jäänud USA kohtukorralduste ja nende isikuandmete kogumise vastu kaitsetuks. Niisugustele veebisaitidele nagu Twitter kehtivad USA õigusaktid, sest nende serverid asuvad USAs. Ehkki ma mõistan teid, kui te ütlete, et me ei saa sekkuda kolmandate riikide õigusesse, saame vahepeal siiski midagi teha.

Arvan, et me kõik siin parlamendis peaksime põhjendatult seisma hea selle eest, et selgitaksime oma valijatele, millist kaitset on neil ELilt oodata. Mis mõtet on kindlustada ELi kodanikele andmekaitsestandardid, kui neid saab USA kohtukorralduse alusel lihtsalt eirata?

Selge on see, et ELi kodanike isikuandmete kaitseks tuleb rohkem ära teha, neid peab kaitsma tugev kõrgetasemeline ELi õigusakt. Tean, et te teete selle nimel tööd. Seni on raamdirektiiv 94/46 taganud siseturul kindla kaitse, kuid kätte on jõudnud aeg see direktiiv läbi vaadata, parandada kaitsetaset ning laiendada neidsamu kaitsemeetmeid ka politsei- ja õiguskoostööle.

Me tagame, et need eesmärgid saavutatakse tulevase õigustöö kaudu, mida ka teie ütlesite. Seega on üks põhielemente, mida komisjonil on kavas selle läbivaatamisega kehtestada, ELi kaitse USA kohtukorralduste vastu. Meil tuleb meeles pidada, et see küsimus ei piirdu niisuguste veebisaitidega nagu Twitter, vaid seda saab kohaldada ka riikliku kohtualluvusega juhtumitele. Meil on üks sarnane juhtum praegu meie oma liikmesriigis seoses Ühendkuningriigi rahvaloendusega, mis on ulatuslik ettevõtmine ja milles osaleb Ameerika ettevõte. ELi kodanikud on selle teema pärast jätkuvalt väga mures. Te andsite täna osalise vastuse, kuid arvan, et meil on õigus see küsimus tõstatada ja saada põhjalikumaid vastuseid.

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Soovin tänada nõukogu ja komisjoni esindajat. Mul on hea meel näha, et nad jagavad meie muret. Väljendugem väga selgelt: ma ei arva, et keegi väidaks siin, et USA justkui ületaks oma kohtualluvuse piire. Probleem ei ole selles. Probleem on hoopiski selles, et tema kohtualluvus laieneb interneti tõttu märkimisväärselt. See kohtualluvus näib laienevat isegi ELi, sest probleem seisneb selles, et ehkki valdav osa kõnealuseid internetipõhiseid ettevõtteid asub USAs, on paljud nende kasutajad ELis.

Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et see suuliselt vastatav küsimus on veidi hiljaks jäänud, sest vahepeal on tehtud veel üks kohtuotsus. Ameerika kohtud tuginevad siinjuures väitele, et kui te kord kasutate Twitterit – nagu kõnealusel juhul –, ei saa teil olla enam õiguspärast ootust eraelu puutumatuse kaitsele. See tähendab seda, et mitte kellelgi, kes asub ELis, seega ka ELi kodanikel, ei ole enam õiguskaitset, sest Twitter asub USAs. Nagu volinik Reding esile tõi, on tegemist väga suure probleemiga, mis tuleb lahendada andmekaitsedirektiivi läbivaatamise abil.

Volinik, te ütlesite, et kui keegi hakkab kasutama Twitterit, annab ta oma nõusoleku, kuid mida see nõusolek tegelikult tähendab? See tähendab, et me saame lindpriiks ja loobume oma õigusest õiguskaitsele. Mõistan, et me ei saa kuigi palju siin ära teha, kuid soovin siiski küsida, mida komisjon ja nõukogu teevad, et tagada ELi kodanike õiguskaitse. Kas nad räägivad meie Ameerika kolleegidega ning püüavad saada rohkem teavet? Tõenäoliselt on teistegi ettevõtete suhtes väljastatud kohtukorraldusi.

Ja viimaseks, volinik, te ütlesite, et seda juhtumit ei saa võrrelda SWIFTiga, sest see puudutab konkreetset uurimist, ja see on tõsi. Samal ajal on aga küsitud suurel hulgal …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Jan Philipp Albrecht, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt soovin öelda, et tegemist on järjekordse juhtumiga, mille puhul me arutleme asjaolu üle, et Atlandi ookeani eri pooltel valitseb erinev õiguskultuur, eriti seoses isikuandmete ning politsei- ja õiguskoostööga.

Mind hämmastas tegelikult nõukogu esindaja vastus, et kuna Twitter asub USA territooriumil, ei puutu seal kohaldatavad meetmed ja õigusraamistik meisse. Arvan, et see on vale. Arvan ka, et ELi kodanikud vaatavad asju teisiti, sest me tihendame ju kogu aeg rahvusvahelist politsei- ja õiguskoostööd, eriti USAga, ning inimesed seisavad järjest sagedamini vastamisi teise riigi õigusega ning siinjuures ei pea ma silmas mitte teise ELi liikmesriigi õigust, vaid just nimelt USA õigust. See puudutab eeskätt isikuandmete valdkonda.

Oleksin lootnud, et nõukogu kui ELi juhtorgan tõstataks selle probleemi ning võimaldaks ELi kodanikel usaldada õigusakte, millega nad internetis kokku puutuvad, eriti kuna need mõjutavad nende kodanikuõigusi ja -vabadusi.

  Daniël van der Stoep (NI). - (NL) Lugupeetud juhataja! Hollandi Vabaduspartei esindajad peavad iga inimese eraelu puutumatust ja andmete kaitset eriti tähtsaks. Me ei ole siinjuures mitte lühinägelikud, vaid praktilised. Eraelu puutumatusel on aga piirid. Eraelu puutumatust tuleb kaitsta igal võimalusel, kuid kodanike julgeolek on terrorismi ennetamise ja avastamise suhtes teisejärguline.

Lugupeetud juhataja! Tänapäeval on terrorismis valdavaks islamistlik terrorism. Just sellepärast tuleb meil kõigil kahjuks ohverdada veidi oma eraelu puutumatusest, et kaitsta meie kodanike turvalisust. Ilmselgelt tuleb kaitsta internetikasutajate isikuandmeid, nagu IP-aadresse. Õiguse saada kaitset kaaluvad aga üles juhtumid, mille puhul on tugev kahtlus, et nende andmete omanikel on terroristlikud kavatsused.

Kui USA ametiasutused küsivad nende ELi territooriumil asuvate isikute andmeid, keda seostatakse terrorismiga, siis neile tuleks need anda, kuid seda mõistagi pärast asjakohast arutamist ja juhul, kui selleks on piisavalt alust, et me saaksime hoida ära kuritarvitamise juhtumid. Ärgem aga unustagem eeskätt seda, et nad ei küsi neid üksnes põnevuse pärast. Neil on selleks väga hea põhjus.

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Volinik Reding, mul on hea meel, et te olete täna hilisõhtul siin Brüsselis täiskogu istungil, et kuulata Euroopa Parlamendi liikmeid, ning soovin teid julgustada teie töös ELi andmekaitsestandardite läbivaatamisel. Eelkõige tahan tuua esile komisjoni andmekaitseteatise, mis peaks andma teile hea võimaluse viia omavahel kooskõlla tehnoloogias ja teadmiste vahendites toimunud muutused ning edusammud, mis on saavutatud Euroopa aluslepingutes – Lissaboni lepingus ja ELi põhiõiguste hartas –, eraelu puutumatust käsitlevates põhiõigustes ning kõikides õigustes, mis on seotud isikuandmetele ligipääsu, nende muutmise ja kustutamisega, ning võtta sealjuures arvesse Euroopa üldsuse vabadust anda oma nõusolek, aga ka rahvusvahelist õigust. Just seepärast räägime siin kahepoolsest raamistikust, mille alusel saavad ELi liikmesriigid pidada kõnelusi kolmandate riikide ja eriti USAga.

Seda teemat puudutavad sõnumid peavad olema selged: nõukogu raamotsust 2008/977/JSK ja direktiivi 95/46/EÜ tuleb ajakohastada, et see vastaks praegustele nõudmistele. Seda ei ole vaja mitte selleks, et USAga tehtav politsei- ja õiguskoostöö oleks kooskõlas kohtukorralduste või kohtu muude korraldustega, mis võivad mõjutada põhiõigusi, vaid ka selleks, et edendada vabalt nõusoleku andmise põhimõtet ning teada, milliseid isikuandmeid kolmandad riigid omavad ja milliseid neile edastatakse ning kuidas me saaksime ajakohastada õigust, mis käsitleb eraelu puutumatust mõjutavate ja automaatselt töödeldavate andmete muutmist ja kustutamist. Selleks edastatakse need andmed internetis töötlemiseks.

Mind teeb eriti murelikuks lapse õiguste küsimus. Olen mures, sest alaealiste võimalused tegutsemiseks on piiratud ning samuti on piiratud nende võime kasutada põhiõigusi. Selle kohta on meil vaja rohkem teavet. Elektroonilise puutumatuse kaitset käsitlevad tehnoloogia ja vahendid ei mõjuta mitte ainult alaealisi, vaid ka neid ümbritsevat keskkonda.

Seepärast tahan teile kinnitada, et me jälgime seda arutelu väga tähelepanelikult. Me jälgime hoolikalt andmekaitset käsitlevate õiguste ajakohastamise protsessi ja eriti läbirääkimisi, mida peetakse kolmandate riikidega – eeskätt USAga – kahepoolsete vahendite üle.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Vana ütlus, et inimestele meeldib reetmine, kuid mitte reetja, on osutunud ikka ja jälle tõeks. Avalikkus ja ajakirjandus ülistavad igaüht, kes toob mõne pahateo päevavalgele, kuid asjaomased institutsioonid peavad teda reeturiks. Nagu me teame, läks USA sõdur Bradley Manning vangi selle eest, et edastas WikiLeaksile teavet. See, kuidas käsitletakse väga tundlikku teavet piirideta võimaluste ja vabaduste maal ning et Twitter oli sunnitud avaldama isikuandmeid, on äärmiselt kurjakuulutav. Jääb üle vaid vaadata, kas laialt levinud kuulujutud selle kohta, et USA ametiasutused on nõudnud isikuandmeid ka teistelt internetiettevõtetelt, nagu Google, Facebook ja Amazon, osutuvad tõeks.

USA ametiasutuste omaksvõetud käsitlusviis ja asjaolu, et kohtud ei pea nimede, e-posti aadresside ja pangaandmete avalikustamist eraelu puutumatuse rikkumiseks, on omane USA andmekaitset käsitlevatele sätetele, mis on ilmselgelt alles lapsekingades.

  Malcolm Harbour (ECR). - Lugupeetud juhataja! Käsitlen mõningaid teemasid siseturu komisjoni esimehe seisukohast, sest arvan, et siin on kaalul väga olulised majandust ja siseturgu käsitlevad küsimused. Need on väga tähtsad ka meie kodanike õiguste kaitse jaoks, millest täna rääkinud oleme.

Kirjutasin sellel teemal raporti oma komisjonile. Soovin tänada volinik Redingit rohelise raamatu eest, millel see raport põhines, sest arvan, et üks keskseid ja silmapaistvamaid küsimusi, mille ta seal tõstatas, on ka meie tänaõhtuse arutelu keskmes. Ta ütles, et kui minu kui Euroopa kodaniku andmeid hoitakse niisuguse riigi serveris või andmebaasis, mis asub väljaspool Euroopa kohtualluvust, peaksid mul olema andmete suhtes samasugused õigused kui siis, kui server asuks ELis. Tegemist on tõepoolest silmapaistva programmiga. Loodan, et me saavutame selle eesmärgid. See eeldab põhjalikke läbirääkimisi. Soovin öelda kolleegidele, eriti Sophia in ’t Veldile, et kui me seda pakume, nõuavad ka teised riigid samasuguseid õigusi.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. − Lugupeetud juhataja! Jagan Euroopa Parlamendi põhjendatud muret seoses Euroopa kodanike isikuandmete kaitsega. Kuna ma seda muret jagan, siis esitasin esialgse analüüsi selle kohta, kuidas 1995. aasta direktiivi reformimine välja peaks nägema, et vastata küsimustele, mis täna tõstatati ja millele praegu Euroopa õigusaktides õiguslikke vastuseid ei ole.

Meie Ameerika kolleegidelt on sellega seoses häid uudiseid. 16. märtsil astus Valge Maja otsustava sammu ja teatas, et kavatseb alustada Kongressiga eraelu puutumatust käsitlevate õiguste deklaratsiooni väljatöötamist. See muudab USA olukorda märkimisväärselt ning võib aidata meid meie püüdlustes sõlmida USAga üldleping, mis käsitleb andmete puutumatust politsei- ja õiguskoostöös.

Loodan, et saame peagi alustada sellesisulisi läbirääkimisi. Samuti loodan, et Euroopa Parlament aitab meid nii selles kui ka 1995. aasta direktiivi reformimises.

ISTUNGI JUHATAJA: ALEJO VIDAL-QUADRAS
asepresident

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head parlamendiliikmed! Tänan teid, et mõistate meid ja ei vaidle vastu sellele, et me ei saa siinjuures sekkuda käimasolevasse kriminaalmenetlusse ning et kõikide juhtumite puhul tuleb kohaldada kuriteo toimepanemise ajal kehtinud õigusakte.

Soovin teile öelda, et miski ei näita eesistujariigi Ungari pühendumist andmekaitsele paremini kui asjaolu, et veebruaris võtsime justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel vastu nõukogu järeldused andmekaitse teema kohta ja need hõlmasid ligikaudu 50 punkti. Nendes esitasime komisjonile kaks väga tähtsat küsimust, mis on ka praegu asjakohased. Juhtisime tähelepanu kodanike teavitamise olulisusele ja ka internetiga seotud andmekaitse tähtsusele ning olen kindel – nagu ka komisjoni esindaja kinnitas –, et komisjon võtab neid oma ettepaneku koostamisel arvesse.

Nõukogu nõustub täielikult ka sellega, et õigusakte tuleb ajakohastada ja neid tehnika arengule kohandada. Ootame komisjonilt huviga ettepanekut uue andmekaitsedirektiivi kohta. Meile lubati see esitada juunis ning eesistujariigil Ungaril ei ole siis enam palju aega, kuid me teeme kõik endast oleneva ning olen kindel, et eesistujariik Poola käsitleb andmekaitse küsimust sama pühendunult.

Lugupeetud juhataja – sellega lõpetan ma oma kõne –, me usume, et me ei pea valima vabaduse ja turvalisuse, nimelt andmete turvalisuse vahel, vaid et neid mõlemat saab tagada, ning meie eesmärk ongi luua ELile just niisugune andmekaitset käsitlev õigusakt.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

20. Tarbija õigused (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Andreas Schwabi koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta (KOM(2008)0614 – C7-0349/2008 – 2008/0196(COD)) (A7-0038/2011).

  Andreas Schwab, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tahaksin kõigepealt tänada kõiki kolleege, kes on täna arutlusel oleva direktiivi ja kompromissiga töötanud. Ma ei ütle seda viisakusest, vaid siira tänutundega. Need inimesed on õiguskomisjoni arvamuse koostaja Diana Wallis, Evelyne Gebhardt, Emilie Turunen ja Robert Rochefort, ent samuti Kyriacos Triantaphyllides ja Adam Bielan. Et kahe aasta jooksul esitati üle 2000 muudatusettepaneku, ei olnud otsuste tegemine alati lihtne, ent arutelud olid alati edasiviivad. Tänan selle eest südamest teid kõiki.

Hoolimata mõnes üksikus küsimuses esinenud tehnilistest lahkarvamustest, mis lahendati eri kompromissidega, jõuti üldisele fraktsioonidevahelisele kokkuleppele edastada sõnum, et Euroopa Parlament soovib arendada siseturgu tarbijate ja ettevõtjate huvides. Lõppude lõpuks leiame kakskümmend kaks aastat pärast seda, kui ühtse Euroopa aktiga loodi siseturg, et vaatamata arvukatele direktiividele ja määrustele ei ole ikka veel saavutatud tõelist ühtlustumist. Liikmesriigid on kasutanud manööverdamisruumi mõnikord õigustatult, teinekord mitte.

Täna meie ees oleva direktiiviga luuakse hea kesktee, sest selles reguleeritakse siseturuga seotud küsimusi ja jäetakse muud seadusandlikud otsused liikmesriikide teha. Võime selle kombineeritud lahendusega kaugele jõuda ja leida toetust Euroopa Parlamendi kõigilt fraktsioonidelt. Oleme toetanud muu hulgas komisjoni ettepanekut ja seda samas mitmes punktis märkimisväärselt täiustanud. Oleme taganud, et direktiivis pööratakse piisavalt tähelepanu tarbijakaitsele. Selleks kehtestasime kogu Euroopa Liidus ühtse õiguse taganeda kõikidest interneti teel sõlmitud lepingutest neljateistkümne päeva jooksul, andsime tarbijatele, kes puutuvad kokku rändmüügiga, võimaluse valida lepingudokumendi trükitud või elektroonilise koopia vahel, nägime ette niinimetatud nupule vajutamise lahenduse, et muuta internetitehingud läbipaistvamaks ja hoogustada ühtlasi võitlust internetipettuste vastu, samuti kehtestasime ühtse kohustuse pakkuda täielikku teavet kõikide interneti- ja rändmüügitehingute hinnakujunduse kohta.

Teisalt oleme teinud direktiivi rakendatavaks ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning väikestele tööettevõtjatele. Oleme näinud selleks ette suurema paindlikkuse ja mitmes valdkonnas eelkõige teenuste puhul erandid, lubanud tarbijatel taganeda lepingust telefoni teel, võtnud ettevõtetelt mõned võimalused rakendada ebaõiglaseid lepingutingimusi ja sätestanud samas tarbijatele selged tingimused ostetud kauba tagastamiseks ostu tühistamise korral, ning kehtestanud ühtlustatud taganemisvormi, mis muudab juurdepääsu taganemisõigusele ja selle õiguse kasutamise lihtsamaks paljude inimeste jaoks kogu Euroopas.

Muu hulgas tänu liikmesriikidevahelistele konsultatsioonidele õnnestub meil lõpetuseks muuta edasiste õigusalaste muudatuste tegemine meile nii olulises tarbijakaitsevaldkonnas nõukogu tasemel varasemast märksa vähem keeruliseks. Nõukogul on selge kohustus komisjoni kuulda võtta, sest ühisturg nõuab kahtlemata ühiseid eekirju. Nägime seda selgemini kui kunagi varem eurokriisi ajal. Üldiseid põhimõtteid ei tohiks võtta omaks vaid eesmärgiga lubada liikmesriikidele lõpuks ikkagi täielikku vabadust. Üldistest põhimõtetest tuleb ühistele eeskirjadele tuginedes kinni pidada. Seepärast on direktiivi eesmärk kaitsta tarbijaid. Lõppude lõpuks õpivad tarbijad oma õigusi tundma siis, kui need on terves Euroopas samad, ja sel juhul suudavad nad neid õigusi eeskirju rikkuvate ettevõtete vastu ka tõhusamalt kasutada. Direktiiviga kaitstakse ka eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest ühtne eeskirjade kogum toob kaasa õiguskindluse, mis võimaldab õilmitseda sel kultuurisel ja kaubanduslikul mitmekesisusel, millest me nii sageli kuuleme. Tänan teid koostöö eest. Ootan huviga eelseisvat arutelu.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Austatud juhataja, volinik, austatud Andreas Schwab, parlamendiliikmed! Mul on väga hea meel, et suutsime lõpuks lisada päevakorda seda ettepanekut käsitleva arutelu.

Nagu te teate, jõuti nõukogus sel teemal kokkuleppele möödunud aasta detsembris ja 24. jaanuaril 2011 – siis juba Ungari eesistumisperioodil – võttis nõukogu ametlikult vastu oma esialgse seisukoha ehk teisisõnu üldise lähenemisviisi.

Kokkuleppe saavutamiseks tuli pidada nõukogus ligi kaks aastat läbirääkimisi selle üle, milline oleks ideaalne tasakaal tarbija õigusi käsitlevate Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigusaktide vahel ja milliseid tarbija õiguste tahke saaks vastavalt ühtlustada. Miski ei illustreeri ettepaneku keerukust paremini kui asjaolu, et nõukogu töörühmal läks üle kuuekümne koosoleku, et koostada dokument, mida liikmesriigid saaksid kvalifitseeritud häälteenamusega toetada. Peale selle on osutunud võimatuks saavutada kokkulepet komisjoni ettepaneku IV ja V peatüki üle, milles käsitletakse vastavalt kaupade müüki ja ebaõiglasi lepingutingimusi. Püsivate raskuste tõttu otsustas nõukogu lõpuks need kaks peatükki dokumendist välja jätta ning keskenduda hoopiski väljaspool äriruume sõlmitavatele lepingutele ja kauglepingutele. Sellist käsitlust toetas ka komisjon, sest nõukogu dokumendiga antakse sellistele lepingutele ELi tasandil lisandväärtus.

Eesistujariik leiab, et Euroopa Parlament võiks anda arutelule täiendava tõuke. Seepärast on muudatusettepanekute projektide homne hääletus niivõrd tähtis. Kui Euroopa Parlament otsustab homsel täiskogu istungil dokumendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tagasi saata, püüab eesistujariik Ungari kõigest väest tagada kokkuleppe saavutamise esimesel lugemisel. Oleme valmis tegema selle nimel kõik vajalikud jõupingutused. Paljugi sõltub loomulikult sellest, milliseid muudatusettepanekuid parlament esitab.

Nagu ma juba mainisin, on liikmesriikide seas märkimisväärseid eriarvamusi seoses IV ja V peatüki sisuga, s.t küsimusega, kas müügitingimuste ja -garantiide teatud aspekte ning ka ebaõiglaste lepingutingimustega seonduvat on vaja täielikult ühtlustada. Eesistujariigi arvates on põhjus, miks tuleb meil keskenduda direktiivi teistele sätetele ehk esimesele ja kolmandale peatükile asjaolu, et siin saab Euroopa Liit anda tõelist lisandväärtust. Ses suhtes ei erine nõukogu üldine lähenemisviis märkimisväärselt Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute projektidest, mille õiguskomisjon esitas 20. jaanuaril ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 1. veebruaril.

Lugupeetud juhataja, volinik, austatud parlamendiliikmed! Oleme edu saavutamise nimel valmis täielikuks koostööks Euroopa Parlamendi ja komisjoniga. Tahaksin kasutada võimalust, et tänada raportööri, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimeest Malcolm Harbourit ning kõiki nimetatud parlamendikomisjoni liikmeid igakülgse koostöö eest eesistujariigi Ungariga. Ma ei tea, milliseks kujuneb lõpptulemus ja kas me jääme läbirääkimistulemustega täiesti rahule, ent olen veendunud, et me tohi käest lasta võimalust anda ELi tarbijatele õigused, mis on varasemast ulatuslikumad.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Järgmisel aastal tähistame ühtse turu kahekümnendat aastapäeva. Peame tagama, et ühtne turg tooks kasu tarbijatele ja ettevõtetele. Rohkem kui kaks aastat kestnud läbirääkimised on näidanud, et komisjoni ettepaneku põhjal selle praegusel kujul on terves direktiivis kokkuleppele jõuda poliitiliselt väga keeruline. Paljud teist ei taha näha – ja õigustatult – tarbijakaitse taseme langemist liikmesriikides.

Arutame seda õigusakti nüüd juba kolmandat aastat. Minu arvates on kaasseadusandjatel ülim aeg leida lahendus. Seoses sellega olen eriti tänulik parlamendikomisjonidele, raportöör Andreas Schwabile, arvamuse koostajale Diana Wallisele ja variraportööridele raske töö eest kompromissi otsimisel. Nõukogus lepiti aasta alguses kokku üldises lähenemisviisis. Otsustati kitsendada märkimisväärselt ettepaneku reguleerimisala ning keskenduda kauglepingutele ja väljaspool äriruume sõlmitavatele lepingutele.

Komisjoni meelest on nõukogu üldine lähenemisviis sobiv lähtepunkt hea kompromissi otsinguteks. Üldjoontes on see kooskõlas eesmärgiga parandada siseturu toimimist ja luua samas tarbijatele lisandväärtust. Ma tean, et te soovite oma muudatusettepanekutega seda õigusakti veelgi täiustada. Näen mitmeid mõistlikke soovitusi, kuidas suurendada tulevikus tarbijakaitset. Olen ennegi öelnud, et tarbija õiguste direktiiv peaks olema tõesti õiguste direktiiv – see peaks olema oma nime vääriline.

Mõned näited. Mul on lihtne nõustuda muudatusettepanekuga 122, millega nähakse ette, et tarbijatelt ei nõuta pärast lepingust taganemist kauba tagastamisega seonduvate kulude tasumist, kui tagasisaadetava kauba hind ületab 40 eurot. Ma ei ole ka selle vastu, et pikendada taganemisperioodi ühe aasta võrra, kui tarbijat ei ole tema taganemisõigusest teavitatud (muudatusettepanek 116). Saaksin toetada ka ühtlustatud lahendust niinimetatud interneti makselõksude vastu võitlemise jaoks (muudatusettepaneku 107 lõike 1 punktid a ja b).

Teile ei tule üllatusena, kui ma ütlen, et ma ei saa heaks kiita kõiki esitatud muudatusettepanekuid. Näiteks muudatusettepanekut 141. Ehkki ka minu eesmärk on tegutseda siseturu huvides, on see pisut suur samm, kui kauglepingu alusel kauplejatelt nõutakse kauba tarnimist või teenuse osutamist ükskõik millises teises liikmesriigis.

Pärast kogu möödunud aega ja hoolimata endiselt püsivatest erimeelsustest, näen tunneli lõpus valgust. Olen veendunud, et vastuvõetav ja tasakaalukas kompromiss on nüüd meie käeulatuses. Teen kõik endast oleneva, et aidata teil selle kompromissini jõuda.

  Diana Wallis, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – Lugupeetud juhataja! Oleme läbinud üheskoos väga pika teekonna ja meie reis alles kestab, ent on lootust, et jõuame peagi oma eesmärgini. Soovin tänada õiguskomisjoni nimel Andreas Schwabi tehtud töö eest. Aastate jooksul oleme näinud selgelt eri õigusmõistetest tingitud raskusi, mis moodustavad tõkke tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegelikele võimalustele siseturul.

Parlamendis saavutatud kokkulepe peegeldab mõningast edu. Paraku oleks õiguskomisjon soovinud teha enamat – näiteks V peatükis seoses ebaõiglaste tingimustega ja eriti läbipaistvuse vallas. Meie komisjon sooviks tõesti näha selles valdkonnas arengut. Tean, et nõukogu arvates on see vahest liiga suur samm. Ent meie jaoks on see samm, mis võiks olla – nagu te, austatud volinik, nii kenasti ütlesite – väga tähtis siseturu ja kahtlemata tarbija õiguste jaoks.

Oleme maha käinud pika tee. Oleme vaadanud läbi tarbijaõigustiku. Me ei ole suutnud käsitleda kõiki direktiive, mille läbivaatamist voliniku eelkäija meilt soovis. Võime astuda veel mõned väiksed sammud edasi. Loodetavasti me jätkame sel teemal kõnelemist, selle üle arutlemist. Ehk saame maha millegagi, mis on midagi väärt.

  Sirpa Pietikäinen, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. – Austatud juhataja! Soovin alustuseks tänada suurepärase koostöö eest kolleege, eriti Andreas Schwabi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist lõputute ja väga koostööaltide jõupingutuste eest selle raporti esitamise nimel. Komisjoni ettepanekus oli üsna palju ruumi täiustuste jaoks.

Majandus- ja rahanduskomisjoni vaatenurgast tahaksin esile tõsta kolme aspekti. On hea, et ettepanekuga on hõlmatud ka digitaalsed kaubad. Hea on ka selge märguanne selle kohta, et tulevikus töötatakse välja alternatiivsed vaidluste lahendamise meetodid. Väikeseid ja/või uuenduslikke finantstooteid tuleks käsitleda konkreetsetes finantssektori direktiivides või tulevases tarbijakaitsedirektiivis.

Lõpetuseks loodan, et komisjon tagab järgmiste sammudega kõrgetasemelise tarbijakaitse, mis võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua Euroopa Liidu tarbijakaitse eeskirjade täieliku ühtlustamise.

  Raffaele Baldassarre, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Kiidan Andreas Schwabi tehtud töö eest ning õiguskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni omavahelist suurepärast koostööd.

Eri ühtlustustasemete ettenägemine aitab meil saavutada olulisi tulemusi, mis on tõeline lisandväärtus Euroopa kodanike jaoks. Nende hulgas väärivad märkimist neljateistpäevane taganemisõigus ja uued eeskirjad esitatava teabe kohta, mis ei puuduta mitte üksnes hinda, vaid ka müüja identifitseerimisandmeid ja aadressi. Nende muudatustega tagatakse e-kaubanduse arenguks vajalik õiguskindlus ja suurendatakse sellega tarbijate usaldust, eriti piiriüleste ostude vastu.

Selle direktiiviga pannakse alus ka teistele täiendavatele meetmetele alates Euroopa lepinguõiguse reformimisest kuni alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide läbivaatamise korrani. See põhjapanev ühtlustamine on oluline tingimus tarbijate õigustele ja Euroopa Liidu kodanike huvide teenimisele keskenduva siseturu arendamiseks.

Umbes aasta eest ütles professor Monti oma aruandes president Barrosole, et ühtse turu uue etapi keskmes peavad olema tarbijad ja nende heaolu. Esiteks peaks seadusandja jõudma kiirele kokkuleppele tarbija õigusi käsitleva direktiivi eelnõus, et tagada ühtsel jaeturul kõrgetasemeline kaitse. See säte vastab täielikult nõudmistele. Olen veendunud, et Andreas Schwab säilitab enne dokumendi lõplikku vastuvõtmist toimuvatel keerulistel läbirääkimistel vajaliku sihikindluse.

  Evelyne Gebhardt, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Härra Schwab, läbirääkimised olid tõepoolest väga pingelised, sest arutelude alguses olid arvamused väga erinevad. Ei olnud ka lihtne leida mõistlikku tegevussuunda.

Ent läbirääkimiste käigus õnnestus siiski teha märkimisväärseid täiendusi (isegi pärast parlamendikomisjonis toimunud hääletust), mis võimaldasid lõpuks selle, et minu fraktsioon saab hääletada homme kompromisspaketi poolt. Pärast kõiki neid arutelusid teame, kui oluline see on.

Oleme teinud tõepoolest mitmeid täiustusi. Direktiivi aluspõhimõte on nüüd taas minimaalne ühtlustamine, välja arvatud valdkondades, mis tuleb täielikult ühtlustada – see oli meie jaoks väga oluline. Jätsime direktiivi rakendusalast välja sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja hasartmängud, sest need valdkonnad vajavad eraldi reguleerimist. Nende suhtes ei saa rakendada samu põhimõtteid kui kaubanduslike teenuste, kaupade või jaemüügi suhtes. Seegi oli oluline küsimus. Oleme tugevdanud märkimisväärselt kohustust anda meie kodanikele, meie tarbijatele teavet. Seepärast tahan öelda nõukogu eesistujale selgelt, et Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni jaoks ei ole vastuvõetav mõte jätta välja II peatükk ehk teisisõnu kõrvaldada valdkonnad, kus tuleks seda teabe esitamise kohustust just nimelt kohaldada.

Oleme lisanud direktiivi reguleerimisalasse elektroonikatooted, mida ei olnud komisjoni esialgses ettepanekus ette nähtud. Just interneti teel toimuv kaugmüük on üks põhivaldkond, mis on lisatud. Lõpusirgel õnnestus meil täiustada ka rändmüüki käsitlevaid sätteid. Need on rõõmustavad muudatused, mille tulemusel saame nüüd anda oma poolthääle.

Ma ei saa eitada, et mõned probleemid on veel lahendamata – eelkõige seoses sätetega, mis puudutavad V peatükis nimetatud ebaõiglasi lepingutingimusi. Me ei ole nende sätetega üldse rahul. Peame nendega edasi töötama või jätma selle osa vajaduse korral täielikult välja. Ent veelgi keerulisemaks teeb olukorra see, et teavituskohustusest on jäetud täielikult kõrvale finantsteenused. Minu arvates on meil siinkohal tõsine probleem. Lugupeetud volinik, peame seda edasi arutama, sest teie ettepanekutes olid finantsteenused olemas ja nii peaks see ka jääma.

Kokkuvõttes hääletame kompromisspaketi poolt. Hääletame ka selle poolt, et saata direktiiv tagasi parlamendikomisjoni, mis ei tähenda aga seda, et me oleme nõus võtma direktiivi vastu esimesel lugemisel.

  Robert Rochefort, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! See dokument on tähtis. See ei ole revolutsiooniline – me ei saa öelda, et enne oli kõik halvasti ja nüüd on kõik täiuslik. Sellegipoolest tehakse selle dokumendiga sel meie töö ettevalmistaval etapil hulk suuri edusamme.

Minu arvates on peamine edusamm kaugmüügi, eriti internetimüügi (III peatükk), parem reguleerimine, sest tarbija õigusi tuleb selles valdkonnas tugevdada. E-kaubandus on väga kasulik. See avardab tarbijate valikuid, võimaldab neil leida madalaimad hinnad ning pakub uusi võimalusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning käsitööettevõtjatele.

Et selles valdkonnas edasi liikuda, peame tegutsema tõeliselt euroopalikult ning viima mõnes väga konkreetses valdkonnas läbi kõigi osalejate õiguste ja kohustuste täieliku ühtlustamise. Täpsemalt öeldes – Itaalia kliendil peavad olema Belgia või Saksa veebilehelt ostu sooritades ühesugused õigused ja kaitse. Seda võimaldab kõnealune direktiiv.

See tähendab, et tarbija taganemistähtaeg pikeneb kogu liidus neljateistkümnele päevale. See tähendab, et tarbija saab kohe teada kogu tasutava summa, ilma et oleks vaja karta hilisemaid ebameeldivaid üllatusi. See tähendab, et tehes topeltklõpsu hiirel, saab ta oma tellimusest korraliku ülevaate.

Kõik see nõuab endastmõistetavalt pisut ümberharjumist. Paljude liikmesriikide õigusaktid sisaldavad peensusi, mida peetakse asjaomases riigis eranditult ülivajalikuks, kuid millest ei ole naaberriikide õigusaktides jälgegi. Üheskoos Euroopas elades peame aga õppima oma harjumusi ühenduse hüvanguks ja üldistes huvides veidi muutma.

Olgu see selgelt välja öeldud: see dokument vajab veelgi täiustamist ning me peame tegema seda lähinädalail koos nõukogu ja komisjoniga. Mulle valmistab heameelt avatus, mida selle suhtes äsja ilmutati. Tänu raportöörile Andreas Schwabile, keda ma soovin südamest tänada, oleme juba ära teinud märkimisväärse töö. Ent selle töö puhul on tõeline saavutus eelkõige see, kui kõik fraktsioonid võtavad homme vastu muudatusettepanekud. Tarbijate usaldus liidu siseturu vastu on väga habras. Vajasime üksmeelset poliitilist toetust, et see usaldus säilitada ja seda loodetavasti suurendada.

  Adam Bielan, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Alustuseks tahaksin avaldada tänu arutletava raporti raportöörile Andreas Schwabile nii pühendunud töö eest direktiivi eelnõuga.

Kaks ja pool aastat intensiivset tööd selle dokumendiga on viinud kompromissini, mis oma lõppkujul tagab kaugmüügi ja eriti internetitehingute puhul 27 liikmesriigi tarbijatele loodetavasti suurema õiguskindluse. Loodan ka seda, et tänu direktiivile suureneb teatavate uute õiguste täiustamise ja ühtlustamise ning olemasolevate õiguste selgemaks muutmise tulemusel tarbijate usaldus piiriülese kaubanduse ja internetiostude suhtes. Et selles standarditakse näiteks nõudeid, mis on kehtestatud kauglepinguid ja väljaspool äriruume sõlmitavaid lepinguid puudutavale teabele, on direktiivi eesmärk lisaks julgustada paljusid kauplejaid sisenema Euroopa Liidu uutele turgudele, mis peaks omakorda parandama siseturu toimimist. Loodetavasti on see soodne stiimul, eelkõige internetimüügi edendamiseks. Ühtlasi loodan, et see toob kasu tarbijatele, sest sellega suurendatakse siseturul konkurentsi.

Tahaksin esile tuua mõned kõige olulisemad aspektid. Esiteks püüdsime koostada dokumendi, mis oleks tasakaalustatud ja tooks kasu tarbijatele terves liidus, kuid ei kahjustaks samas kauplejate, eeskätt liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust.

Teiseks on mul hea meel, et meil õnnestus kokku leppida pragmaatilises dokumendis, mis sisaldab kombineeritud käsitlust minimaalsest ja maksimaalsest ühtlustamisest. See tähendab, et see ei avalda negatiivset mõju liikmesriikidele, kus tarbijakaitse tase juba on mõnes valdkonnas väga kõrge. Suutsime kehtestada ka erijuhtudeks ühtsed ja selged sätted, mis lihtsustavad näiteks internetitehingute tegemist.

Samuti tunnen heameelt selle üle, et meil õnnestus arutada õiguskomisjonis edasiviivalt V peatükki, milles käsitletakse ebaõiglaseid lepingutingimusi. Selle peatükiga reguleeritakse lepinguid, mille sisu pole tarbijaga tavaliselt eraldi läbi arutatud ja mida ebaausad kauplejad sageli pahatahtlikult ära kasutavad.

Ent mul on kahju sellest, et vaatamata saavutatud kokkuleppele, leidub direktiivi tekstis ometi teatud puudujääke. Olen siiski kindel, et oma töössepühendumise abil suudame need läbirääkimiste järgmisel etapil kõrvaldada ning tuua konkreetset kasu tarbijatele, ent ka Euroopa kauplejatele, sest lõppude lõpuks ei tohi me neidki unustada.

  Emilie Turunen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DA) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid, austatud raportöör! Euroopa Liidu siseturg on meie Euroopa koostöö nurgakivi ja nagu komisjon oma ühtse turu akti projektis eelmisel aastal üsna õigesti kirjutas, peavad kodanikud – ehk meie, eurooplased – olema ühtse turu arendamise keskmes. Seda on tähtis meeles pidada, kui hääletame homme Euroopa Parlamendis tarbija õigusi käsitlevat direktiivi, millega oleme nüüd juba mitu aastat tööd teinud. Nagu me kõik teame, oleme 2008. aasta sügisel komisjonilt saadud eelnõud põhjalikult muutnud ja homme hääletatavas dokumendis keskendub Euroopa Parlament nendele valdkondadele, kus Euroopa Liidu ühistest eeskirjadest on tõelist kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. Meie omalt poolt tahtsime lubada liikmesriikidel koostada vajaduse korral täiendavaid õigusakte.

Täpsemalt öeldes tähendab see seda, et Euroopa tarbijad märkavad muutusi eelkõige siis, kui nad teevad oste välismaistest veebipoodidest. Uue direktiiviga kehtestatakse internetikaubanduse jaoks Euroopas ühtsed eeskirjad, mis toovad tarbijatele hulgaliselt kasu. Lubage mul tuua vaid kolm näidet. Esiteks kehtib kõigi Euroopa tarbijate jaoks, kes sooritavad ostu mõne ELi liikmesriigi veebipoes, neljateistpäevane taganemisperiood. Teiseks peab toote täielik hind olema kuvatud enne, kui tarbija annab toote ostmiseks nõusoleku. Kolmandaks peab olema võimalik võtta probleemide tekkimise korral kergesti ühendust müüjaga. Neljas aspekt, mis oli Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks väga tähtis, oli direktiivi nn tulevikukindlus. Toode ei ole üksnes asi, mida on võimalik käega katsuda, tänapäeval võib see olla ka intellektuaalne – tarkvara või mõni muusikapala, mille me alla laadime. Seetõttu on mul väga hea meel, et dokument hõlmab ka digitaalseid tooteid.

Homme hääletatav ettepanek, mida roheliste fraktsioon on valmis toetama, ei ole täiuslik õigusakt. Tahtsime ulatuslikumat, kõrgelennulisemat direktiivi ja soovisime näha edasiminekut kõigis valdkondades. Kuid poliitikas tuleb arvestada ka võimalusi ja praegu osutus võimalikuks see. Üldjoontes olen seda meelt, et Euroopa Parlament on saavutanud mõistliku tulemuse, millest on Euroopa tarbijatele kasu.

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Lugupeetud juhataja! Meie fraktsiooni põhimõte oli hoida algusest peale ära igasugune tarbija õiguste vähendamine Euroopa Liidus. Ehkki komisjoni esialgne ettepanek oli väga edasipüüdlik, ei vastanud see kõikide Euroopa Liidu tarbijate vajadustele. Seepärast tõmmati täielikku ühtlustamist pooldavale direktiivi ettepanekule kriips peale, kui selgus, et sellega toodaks ELi tarbijate kaitse ühtlaselt madalamale tasemele.

Euroopa Parlamendi ettepanekus võtta vastu direktiiv on kaks eriti tähtsat aspekti. Meie ees on täiesti uus parlamendi ettepanek, mis erineb oluliselt komisjoni ettepanekust ja mille vaatenurk erineb nõukogu omast. Selle ettepaneku tuum on ühtlustamise puhul välja pakutud kombineeritud lahendus, millega liikmesriikidele jäetakse vabadus kehtestada soovi korral tarbijakaitse kõrgem tase.

Teine aspekt puudutab direktiivi reguleerimisalast väljajätmisi. Nõudsime algusest peale, et sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning hasartmängud tuleks selle direktiivi reguleerimisalast välja jätta, sest neil pole mingit pistmist kaupleja ja tarbija vaheliste suhetega – nende jaoks on tarvis teistsugust käsitlusviisi. Oleme rahul, et seda võeti arvesse.

Toetus Euroopa Parlamendi ettepanekule ei tähenda mingil juhul tingimusteta toetust komisjoni ettepanekule. Vastupidi – püüame leida tugevat ja ühtset seisukohta. Kutsume komisjoni ja nõukogu üles võtma parlamendi ettepaneku põhiolemust väga tõsiselt arvesse, eriti seoses ühtlustamistaseme ja muude müügilepinguid puudutavate sätetega.

  Oreste Rossi, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tarbija õigused on vaid üks paljudest näidetest selle kohta, kuidas Euroopa institutsioonid on sel ajaloolisel hetkel tohutult hädas juriidiliselt ja poliitiliselt tähtsate tegude tegemisega.

Me ei taha lasta raisku minna kogu tehtud tööl ja headel saavutustel, – näiteks meie muudatusettepanekul õiguse kohta saada hüvitist, mille eesmärk on hõlbustada selgelt väikekauplejate tegevust, kahjustamata sealjuures tarbija õigusi. Kui nõukoguga peetavate läbirääkimiste tulemusel tuleb välja jätta kõik see hea, mis raportöör ja fraktsioonid on lisanud ettepanekusse, mis oli algusest peale halb, või kui tagajärjeks on direktiivis sätestatud ühtlustamise üldise taseme tõstmine, ei ole meil muud valikut, kui hääletada vastu.

Igal juhul ei vastuta praeguse olukorra eest mitte Euroopa Parlament, vaid Euroopa Komisjon. Mõnes küsimuses oleme meie, Põhjaliiga euroskeptikud, valmis ütlema ühtlustamise kõrgele tasemele „jah”, ent vaid siis, kui seda toetab terve mõistus, kui see langeb kokku üldsuse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvidega ja miks ka mitte liikmesriikide eriõigustega.

Nii keerulise teema jaoks nagu tarbijakaitse oli meil algusest peale vaja lahendust, milles võetakse seda kõike arvesse. Meil on hea meel selle üle, et võeti tagasi mitmed muudatusettepanekud, milles oli seatud kahtluse alla juba lahendatud küsimused. On oluline, et nõukogu kiidaks Euroopa Parlamendis hääletud dokumendi täielikult heaks, kui see on kooskõlas kokkulepitud muudatustega.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Mõnikord tehakse tarbijatele nende tegevuse tagajärgede mõistmine raskemaks, näiteks digitaalse infosisu allalaadimisel. Kõik on harjunud sellega, et digitaalse infosisu saab internetist tasuta alla laadida. Mõnel juhul on tasud aga varjatud ning tarbija laadib alla terve abonemendi, ise seda taipamata, kuigi ta soovis vaid ühekordset teenust. Siin on vaja seaduslikku taganemisõigust.

Kriitikat väärib ka kombinatsioon kaug- ja rändmüügist, sest inimesi on koduuksel palju lihtsam üllatada. Teiselt poolt ei tohi me panna väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele asjatut koormust seoses väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutega. Näiteks kui tarbija kutsub omal algatusel koju kaupmehe või juuksuri, ei vaja ta suuremat kaitset, sest üllatusmoment puudub. Vajame seega tarbijatele mõistlikku, laiaulatuslikku kaitset, kuid peame arvesse võtma ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete huve.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Lugupeetud juhataja! Meile esitatud kompromiss on väga hea samm õiges suunas. Mul on hea meel üksmeele üle, mille me saavutasime taganemisõiguse ning kauglepingutes ja väljaspool äriruume sõlmitavates lepingutes nõutava teabe vallas. Ent meil peab olema siiski julgust kaugemale minna, eelkõige seoses õiguskaitsevahenditega mittevastavuse, tagatiste ja ebaõiglaste tingimuste korral.

Olen kuulanud neid vaidlusi tähelepanelikult aastaid, ent minu ettekujutuses on olnud ja jääb lahenduseks täielik ühtlustamine. Olen veendunud, et ühistest eeskirjadest võidavad nii tarbijad kui ka ettevõtted. Läbipaistvus, õiguskindlus ja konkurents suurendavad tarbijate vaba valikut ja vähendavad ettevõtete jaoks bürokraatiat. Ülesanne on leida õige tasakaal.

Tarbija õiguste direktiiv, mille eesmärk on tagada tarbijate kõrge kaitstus ja madalad kulud ettevõtetele, ei tohiks muutuda sõjakirveks turu ja inimeste vahel. Me ei tohiks ka lähtuda valest eeldusest, et liikmesriikide eeskirjad kaitsevad tarbijat, aga ühised Euroopa eeskirjad toovad kasu ettevõtetele. See ettekujutus on väär. Me ei pääse ei üle ega ümber sellest, et lisakulud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tähendavad ühtlasi lisakulusid tarbijatele.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on olnud kogu menetluse vältel paindlik ja koostööaldis. Vasakpoolsed on olnud jäigad ja tõrksad. Nad on taandanud selle arutelu võrdleva õiguse näpuharjutuseks ja kaubelnud liikmesriikide eeskirjadega. Mina seevastu leian, et valitsema peaksid Euroopa inimeste ühised huvid. Sotsiaaldemokraatide propageeritud minimaalne ühtlustamine ja riiklikud erandid lihtsalt takistaksid kodanikel kasutada täielikult ära ühisturgu. Kriisi ajal, mil protektsionism üha suureneb, on kerge, ent ka vastutustundetu, olla populistlik. Toetan täielikult Andreas Schwabi tema suurepärases töös ja soovin talle edu eelseisvatel läbirääkimistel.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et tarbija õiguste direktiiv on ühtse turu taaskäivitamise verstapost, mis süstib inimestesse usku, hoogustab majanduskasvu ja tekitab töökohti, mida eurooplased pikisilmi ootavad.

  Antonio Masip Hidalgo (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! On mõned põhipunktid, mis vajavad veel täiustamist, seepärast peame saatma selle raporti tagasi parlamendikomisjoni.

Seega pole raporti menetlemine Euroopa Parlamendis veel lõppenud.

Esialgne projekt oli vilets. Seda ütlesid meile liikmesriikide ja Euroopa Liidu tarbijaühendused. Hindan eriti kõrgelt Astuuria tarbijateühendust ja selle presidenti, väsimatut Dacio Alonsot.

Oleme saavutanud selle, et endise artikli 4 võimalikult suure ühtlustamise üldpõhimõte vaadati uuesti läbi. Peame kuulutama valjuhäälselt, et kui liikmesriikides kehtestatakse võimalikult suur ühtlustamise kohustus, siis väheneb paljude tarbijate kaitse, sest mitmes riigis on tarbija õigused traditsiooniliselt tugevamini kaitstud.

Tahaksin igatahes rõhutada vajadust tagada, et ebaõiglaste lepingutingimuste loetelu ei oleks lõplik ja et igal liikmesriigil oleks võimalik lisada sellesse klausleid, mida see liikmesriik peab tarbijatega sõlmitavates lepingutes vastuvõetamatuks ja kehtetuks; et tõendamiskohustus muudetakse ümber nii, et kaupleja ülesandeks jääks näidata, et normist kõrvalekalduvates tingimustes on eraldi kokku lepitud; ning et lepingutingimused sõnastatakse selgelt ja arusaadavalt.

Oleme vastu võimalikult suure ühtlustamise kehtestamisele ebaõiglaste tingimuste vallas.

Eurobaromeetri andmeil usub 79% kauplejatest, et selle valdkonna täielik ühtlustamine mõjutab nende välistegevust väga vähe või üldsegi mitte.

  Malcolm Harbour (ECR). – Austatud juhataja, te ehk märkate, et mul on kaks ja pool minutit, sest kõiki minu kolleege ei ole siin. Asjaomase parlamendikomisjoni esimehena avaldan alustuseks tunnustust kõikidele parlamendiliikmetele, kes on selle dokumendiga töötanud. Mul on hea meel, et nad kõik – eesotsas Andreas Schwabiga – on täna õhtul siin koos väga tugeva variraportööride meeskonnaga, kes näitasid kogu selles keerulises valdkonnas üles tõeliselt innukat huvi ja suuri teadmisi.

Minu arvates ütles Viviane Reding õigesti, et kaasseadusandjad peavad nüüd edasi liikuma ja langetama mõned otsused. Nimetatud dokumendile kulunud aeg annab märku poliitilistest raskustest, millega seisid silmitsi nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament. Minu meelest on parlament näidanud – nagu mitmete varasemategi teemade puhul – üles võimet saavutada kompromiss. Leian, et parlament peaks hääletama homme muudatusettepanekuid, edastama oma selge poliitilise sõnumi ja seejärel saatma dokumendi tagasi parlamendikomisjoni.

Soovin tänada eesistujariiki ja selle väga aktiivset eesistujat Enikő Győrit, kes on olnud avatud meie seisukohale, mis põhineb sellel muudatusel. See ei tähenda mingil juhul, et me tahame edasi liikuda ja praegused läbirääkimised lõpetada. Meil on aga oma kodanike ja tarbijate ees kohustus korraldada vähemalt üks avatud koosolek, et näha, kas on olemas alus kokkuleppeks. Usun, et sellega on nõus kõik kolleegid.

Asjaomast dokumenti vaadeldes ütleksin kõigepealt, et ma imetlen küll Anna Maria Corazza Bildti entusiasmi, kuid ei näe selles tarbija õiguste direktiivis mingit verstaposti. Ausalt öeldes on see minu arvates pigem nagu kivirahn keset rohket tumedat vett, milles me praegu hulbime. Minu meelest on see esimene ettevaatlik samm selle poole, et ühtlustada valdkonda, mis on põhjustanud palju emotsioone ja poliitilist kihutustööd. Tarbijatele ja tarbijaorganisatsioonidele eri riikides arusaadavalt ei meeldi, et neilt õigusi ära võetakse. See on üks suuremaid probleeme, millega meil on tulnud kokku puutuda.

Minu meelest on meil kompromiss, millega luuakse tarbijate ja ettevõtete jaoks reaalset väärtust, eriti interneti ja piirülese kaubanduse valdkonnas. Peame neid ja ka teatud teisi valdkondi toetama, ent lõpetuseks tahan öelda volinikule järgmist: vajame hädasti raamistikku, milles liikuda suurema ühtlustamise poole. Meil on hulk killustatud ettevõtmisi – sealhulgas ka teie töö tarbijalepingute vallas – ja muid muudatusi. Meil on väga vaja seda pikaajalist strateegilist käsitlusviisi, mille abil saaksime jõuda kivirahnudele toetudes lõpuks verstapostini.

  Małgorzata Handzlik (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Tahaksin tänada kõigepealt Andreas Schwabi projektiga tehtud töö eest. Tema teab tõenäoliselt paremini kui keegi teine, et see ülesanne ei olnud lihtne. Direktiiviga töötades oleme sageli toonitanud selle tähtsust tarbijate jaoks, kuid see on tähtis ka kaubanduse, eelkõige e-kaubanduse ja piiriüleste ostude mõistes.

Interneti vahendusel oste sooritavad tarbijad tahavad eeskätt tagatist selle kohta, et tellitud kaup või teenus jõuab nendeni ja vastab lubatud kvaliteedile. Seetõttu peame tagama tarbijakaitse-eeskirjade selguse ja läbipaistvuse. Ent me ei tohiks unustada selle arutelu käigus ka kauplejaid, kes ootavad eeskirju, millega ei tekitata neile liigset koormust. Kas me oleme suutnud sobitada selle direktiivi kallal töötades kokku tarbijate ja kauplejate huvid?

Arutelud, mis on kestnud ligi kaks aastat, on minu arvates meid sellele eesmärgile lähemale toonud, ent me ei ole seda veel saavutanud. Usun, et Euroopa tarbijatele oleks palju suurem kasu eeskirjade võimalikult suurest ühtlustamisest. See teeks märksa lihtsamaks ka e-kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete elu. Olen siiski rahul sellega, et oleme suutnud leida mitmes põhiküsimuses lahendused, mis vastavad ideaalselt tarbijate vajadustele, ent oleme samas arvestanud reaalset ettevõtluskeskkonda. Näitena tahaksin tuua sätte, millega nähakse ette neljateistpäevane tähtaeg, mille jooksul tarbija võib lepingust taganeda. Mulle valmistab heameelt ka muudatusettepanek, millega tehakse kauplejatele võimalikuks raha tagasimaksmine juhul, kui tarbija esitab kauba tagasisaatmise kohta tõendi. See on direktiivi tähtis tunnusjoon näidata, et teatud juhtudel on kohustused nii tarbijatel kui ka kauplejatel.

Lõpetuseks tahaksin julgustada nõukogu ja Euroopa Komisjoni, et nad püüaksid saavutada kaugelevaatava kokkuleppe.

  Bernadette Vergnaud (S&D). – (FR) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Alustuseks tahaksin tänada tehtud töö eest raportöör Schwabi ja kõiki variraportööre – eelkõige Evelyne Gebhardti.

Komisjoni esialgne ettepanek oli kahtlemata absurdne. Sellega seati ohtu tarbijakaitse tase, sest taset sooviti täielikult ühtlustada. See on õigustatud üksnes juhul, kui ühtlustamise puhul tase tõuseb, mitte ei lange, nagu oli kavandatud ettepanekus.

Seetõttu kiidan heaks suurema osa saavutatud kompromissidest, millega jäetakse liikmesriikidele võimalus kohaldada soovi korral rangemaid eeskirju, kuid tagatakse samas kõigile liidu tarbijatele kõrge miinimumtase. Lepingu maksimaalseks kestuseks on määratud seega kaksteist kuud, täiustatud on kauglepinguid või telefoni teel sõlmitavate lepingutega seotud teavitustööd ning makset nõutakse üksnes pärast neljateistpäevase taganemistähtaja lõppu.

Teiselt poolt on vastuvõetamatu säilitada täielik ühtlustamine V peatüki ebaõiglaste tingimuste puhul. Valitud kaitse tase pole mitte üksnes ebarahuldav, vaid see tähendaks ka pettuste eiramist, sest vajalikku pettustele reageerimise taset Euroopa õigusaktides ei sätestata.

Seda arvesse võttes tundub liikmesriikidelt kogu manööverdamisruumi äravõtmine vastutustundetu sammuna. Seega loodan, et kaasseadusandjad suudavad koostada tasakaalustatud dokumendi, millega tagatakse tõeline, ühine ja kõrgel tasemel kaitse.

  Edvard Kožušník (ECR). – (CS) Austatud juhataja! Tahaksin tänada ja kiita kõigepealt Andreas Schwabi, kes on tulnud nii meisterlikult toime 1600 muudatusettepanekuga ja saavutanud raporti jaoks mõistlikud kompromissid. Mul on hea meel, et tal on õnnestunud säilitada kaks komisjoni esialgse ettepaneku aluspõhimõtet. Esimene neist on parema õigusliku reguleerimise põhimõte, mille kohaselt on lihtsustatud ja ajakohastatud eeskirju, et kaotada siseturul tõkked, millega ELi riikides tegutsevad ettevõtted iga päev kokku puutuvad. Teine on tarbijakaitsealaste õigusaktide võimalikult suur ühtlustamine, mille kohaselt on kaotatud paljud eri liikmesriikides kohaldatud erandid.

Hoolimata sellest, et meil ei õnnestunud leppida lõpuks kokku kõigi direktiivi peatükkide täielikus ühtlustamises, on uus kord väga oluline samm edasi, millega kaotatakse tõkked piiriüleses kaubanduses ja suurendatakse lõppkokkuvõttes konkurentsi siseturul.

  Kurt Lechner (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ma kardan, et mina olen nüüd see inimene, kes meepotti veidi tõrva tilgutab. Olgugi et parlamendikomisjonidega peetud konsultatsioonide käigus tehti komisjoni ettepanekusse arvukalt täiustusi – mille eest tuleb meil tänada eeskätt raportöör Schwabi –, sisaldab praegune pakett minu arvates liiga palju eeskirju ja tulemuseks on ülimalt keeruline õigusakt. Selle järgimine on eriti raske väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Lisaks pole sellest tõelist kasu tarbijatele, see aitab väga vähe kaasa ühtlustamisele ning see ei võimalda meil teha edusamme siseturuküsimustes ja Euroopa kui ettevõtluspaiga arendamisel.

Et minu käsutuses on nii vähe aega, saan vaadelda kahjuks vaid üht küsimust. Komisjoni ettepanekus avardati tohutult kahe määratluse ulatust ja sellega mindi liiga kaugele – seda näitavad ka 1600 esitatud muudatusettepanekut. Euroopa Parlamendis on olnud raske seda mõistlikult arutada. Peale selle ei ole komisjon nende määratluste avardamist kuidagi põhjendanud. Üheski lisas ega Euroopa Parlamendile esitatud dokumendis pole selle kohta mingit selgitust. Üks nendest kahest määratlusest puudutab kaugmüügilepinguid. Õnneks läks see avardamine uuesti konsulteerimisele ja seda muudeti, mille üle mul on väga hea meel. Teine määratlus – millel ma sooviksin siinkohal peatuda – käsitleb väljaspool äriruume sõlmitavaid lepinguid.

Tulevikus kohaldatakse iga väljaspool ettevõtte äriruume sõlmitava lepingu suhtes kõikvõimalikke eeskirju ja taganemisõigusi isegi siis, kui – nagu Franz Obermayr äsja mainis – tarbija on kutsunud koju elektriku, sisekujundaja, maalri või puusepa. Olen teadlik, et selle puhul on hulk erandeid, mida teie, härra Schwab, olete koos parlamendikomisjoniga täiustanud nii sisu kui sõnastuse osas. Sellegipoolest jääb tohutult palju õiguslikke lõkse, mis võivad osutuda mikroettevõtetele ja väikekauplejatele laastavaks ning ohustada isegi nende tegevuse jätkumist.

Minu arvates on see ettepaneku osa liigne. Selle saab koos neljanda ja viienda peatükiga probleeme tekitamata välja jätta. Sel juhul ei oleks ülejäänud ettepanek ja konsultatsioonid sugugi halvad.

  Sylvana Rapti (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Soovin tänada raportööri Andreas Schwabi ja sotsiaaldemokraadist variraportööri Evelyne Gebhardti. Tahaksin neid tänada ja samas kiita, sest nad tõid meid väga visalt ja kannatlikult punkti, kuhu me oleme tänaseks selle aruteluga jõudnud ja mis on usutavasti väga hea lähtepunkt volinik Redingule, kelle sõnad annavad meile minu meelest põhjust olla optimistlikud.

Minu arvates on minimaalne ühtlustamine väga hea ja samas väga praktiline lähtepunkt edasisele tööle. Olen pärit Kreekast, riigist, milles tarbija õiguste kaitse tase on väga kõrge. Nagu te mõistate, ei soovi ma selle tarbijakaitse kõrge taseme ohtuseadmist.

Tunnistan, et olin väga mures, kui Andreas Schwab kõneles – ja ma kuulsin sellest esimest korda – võimalikult suurest ühtlustamisest. Mulle meenus ühest ajakirjast loetu: keegi oli püüdnud konstrueerida maailma ilusamat naist, pannes kokku ühe näitleja silmad, ühe laulja nina ja ühe teise näitleja suu. Tulemus oli kohutav.

Kasutasin seda analoogiat, näitamaks, et võime alustada parimate kavatsustega, kuid soovitud tulemus võib jääda saavutamata. Seetõttu leian, et edasisele tööle on õige lähtepunkt minimaalne ühtlustamine.

  Damien Abad (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Tahaksin avaldada kõigepealt tunnustust meie raportöörile Andreas Schwabile, kelle töö on võimaldanud meil saavutada dokumendi suhtes laialdase üksmeele kõikide fraktsioonide vahel, ehkki algus oli kehv.

Euroopa ning areng ja praktilised saavutused peaksid olema tõepoolest sünonüümid. Seda on näha neist tarbijaid käsitlevatest ettepanekutest. Nüüdsest on eurooplastel õigus lepingust taganeda, kui nad ostavad kaupa sellistest internetioksjoniportaalidest nagu eBay.

Meil on õnnestunud esitada dokument, millega ühelt poolt tugevdatakse raamtingimusi piiriülese kaubanduse suurendamiseks Euroopa Liidus ja teiselt poolt säästetakse meid tarbijakaitse taseme alandamisest liikmesriikides – seda hoopiski tõstetakse.

Esiteks toetan seisukohta, et majanduslangusest väljatuleku kindlustamiseks peame looma uued kasvuallikad ning et tänu Euroopa õigusaktide lihtsustamisele ja ratsionaliseerimisele saavad meie ettevõtted ühtse turu potentsiaali täielikumalt ära kasutada. Kas te teadsite, et vaid 22% Euroopas sooritatavatest ostudest on piiriülesed? Seega aidatakse parema õigusliku raamistiku tagamisega ettevõtetele kaasa ka majanduse elavdamisele.

Selle dokumendi üle läbirääkimisi pidades tahtsime lähtuda edasipüüdlikust, ent samas pragmaatilisest käsitlusviisist. Põhimõte oli lihtne – ei mingit ühtlustamist ilma samaväärse kaitseta. Seepärast tunnen heameelt, et suutsime säilitada liikmesriikide õigusaktide teatud aspektid, mis on asjaomaste liikmesriikide tarbijatele väga olulised. Mis puudutab Prantsusmaad, siis meie tarbijaid kaitseb varjatud vigade esinemise korral endiselt tagatis ja meil on alles ka väga kaitsvad õigusaktid rändmüügi jaoks.

Peale selle näitame täna, et Euroopa Parlamendi parem- ja vasakpoolsed jõud suudavad reageerida ühiselt rahva igapäevastele muredele. Mul on selle üle hea meel. Lahendus on loomulikult rohkem Euroopat, kuid mitte ükskõik millist. Vajame Euroopat, mis kaitseb, Euroopat, mis annab kindluse, ja Euroopat, mis pakub eurooplastele, oma kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele võimalusi.

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Lugupeetud juhataja! Vanasti pidas ütlus „klient on kuningas” paika, eluaegne garantii ei olnud erand ja kvaliteet oli auasi. Tänapäeva maailm on ilmselgelt teistsugune. Praegu peame mõtlema tarbija õigustele, tarbija kaitsmisele ja selle tagamiseks vajalikele õigusaktidele. Tundub, et tarbija rahulolu tagamine ei ole enam alati parim kaubanduslik strateegia – igapäevaelust võib tuua liigagi palju näiteid, mis tõendavad pigem vastupidist.

Seepärast on nii oluline selle õigusakti üle põhjalikult arutleda. Õigusakt ei tohi tuua kaasa tarbija õiguste vähenemist, vaid peab vastama uutele eesmärkidele. Peame mõistma, kui erinevad on tarbija õiguste vallas Euroopa Liidu eri liikmesriikide lähtepunktid. Meie siht peaks olema parandada tarbijakaitset seal, kus seni on valitsenud õiguslik kaos ja ebakindlus, mis on meelitanud ligi igasugu kelme ja kahjustanud siseturu usaldusväärsust. Teiselt poolt peame säilitama tarbijakaitse kõrge taseme neis kohtades, kus see juba tõhusalt toimib. See on tarbija õiguste direktiivi põhikäsitlusviis ja seepärast toetan täielikult oma fraktsiooni seisukohta. Tahaksin loomulikult tänada suure töö eest ka kõiki raportööre. Tarbijakaitse ei ole tegelikult vastuolus ausa ettevõtja huvidega. Otse vastupidi.

  Regina Bastos (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja! Alustuseks tahaksin kiita Andreas Schwabi visaduse eest, tänu millele on jõutud neil läbirääkimistel selle tähtsa kompromissini. Soovin avaldada tunnustust ka kõigile nendele, kes koos temaga raportiga töötasid.

Me ei soovi üksnes tagada Euroopa tarbijatele paremat kaitset, vaid tahame ka seda, et igas suuruses Euroopa ettevõtted saaksid pakkuda kaupu ja teenuseid kõigi 27 liikmesriigi tarbijatele tarbetute juriidiliste takistusteta.

Uue direktiiviga tehakse lõpp õiguslikule killustatusele, mis on pidurdanud osalemist piiriülesel turul, ja hoogustatakse märkimisväärselt siseturgu. Tõstaksin esile uue sätte, mis puudutab tarbija teavitamist – teave peab olema selge, arusaadav ja õigeaegne.

Tähtis on ka see, et teabe nõuetelevastavuse tõendamine on kaupleja kohustus. Tuleb sätestada eeskirjad kauglepingute kohta, eriti kui need sõlmitakse telefoni või interneti teel, ning tarbijat tuleb kaitsta lihtsate ja tõhusate mehhanismide abil. Oleme veendunud, et institutsioonidevaheliste läbirääkimiste lõppedes aitab uus direktiiv muuta Euroopa Liidu konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks, nii nagu maailmamajandus nõuab.

  Antolín Sánchez Presedo (S&D). – (ES) Austatud juhataja! See, et me saime endale tarbija õiguste direktiivi – horisontaalse vahendi, millega lihtsustatakse, võetakse kokku ja täiendatakse nelja olemasolevat direktiivi – on hea.

Siseturg, mida iseloomustab kõrgetasemeline tarbijakaitse, on jätkusuutliku kasvu ja tööhõive jaoks väga oluline.

Et meie saavutused oleksid kooskõlas asutamislepinguga, ei tohi liikmesriike takistada võtmast vastu tarbijakaitse suurendamise meetmeid. Seetõttu tuleks täielikku ühtlustamist kasutada vaid nende aspektide puhul, mis on vajalikud selleks, et aidata kaasa piiriüleste tehingute jaoks ühtse raamistiku loomisele, mis annab lisandväärtust.

Majandus- ja rahanduskomisjonis valitseb laialdane üksmeel, et tõelise horisontaalsuse saavutamiseks peavad finantsteenused moodustama selle õigusakti lahutamatu osa, et lünkade vältimiseks tuleks direktiiv kooskõlastada ELi ja liikmesriikide valdkondlike õigusaktidega ning et nõu saamiseks tuleks pöörduda spetsialistide poole.

Nimetatud juhised ei leia dokumendis rahuldavat kajastust, seepärast tuleb seda enne lõpphääletust viimistleda.

Meil tuleb astuda veel ka samme finantsteenuste tarbijate Euroopa harta poole.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid! Tänagem Andreas Schwabi selle väärtusliku dokumendi eest. Ühtsed tarbijakaitse eeskirjad ja mõisted, mille tähendus on kõikjal sama, süstivad kodanikesse usaldust ja tagavad samas suurema õiguskindluse. Kõik see läheb kõige enam korda nendele kodanikele ja ettevõtetele, kes tahavad kasutada siseturul vabalt kaubandusega seotud õigusi. Raportööri ettepanek, et tarbijakaitse minimaalse ühtlustamisega peaks kaasnema tehniliste eeskirjade täielik ühtlustamine, on praeguses olukorras ainuke vastuvõetav regulatiivne lahendus. Minimaalse ja täieliku ühtlustamise kombinatsioonist võib saada väljapääs, mis on vastuvõetav kõigile.

Praegused tõkked piiriülestele tehingutele takistavad kauplejate ja tarbijate tegevust, mis ulatub üle liikmesriigi piiride. Statistika näitab, et Euroopa Liidus tunnevad paljud inimesed internetiostude suhtes endiselt vastumeelsust. Oleks rõõmustav, kui me saaksime ka seda muuta. Mõeldes ennekõike Kesk- ja Ida-Euroopas asuvate liikmesriikide peale tuleks lisada, et on suur vajadus ulatusliku ja edasiviiva õigusliku raamistiku järele. Süsteem, mis põhineb läbipaistvamatel ühistel eeskirjadel, suurendab tarbija teadlikkust, mis ei ole selles piirkonnas veel täielikult välja kujunenud, kuid on Lääne-Euroopas juba ammu tavapärane. Arenenud tarbijakaitsepoliitika on ka vahend väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Seepärast peame olema ettevaatlikud, et me ei muudaks nende olukorda liiga range õigusaktiga keerulisemaks.

Oluline aspekt on kauplejate teavitamiskohustuse täpsem määratlus, mis suurendaks turutehinguid, mille puhul järgitakse õigusakte ja mis on kaubanduslikust vaatenurgast õiglased. Ei ole juhus, et ka eesistujariik Ungari peab seda ettepanekut võtta vastu direktiiv oma kuus kuud kestva ametiaja esmatähtsaks küsimuseks. On sümboolne märguanne, et Euroopa Parlament võttis raporti oma päevakorda paar päeva pärast rahvusvahelist tarbijaõiguste päeva. Õige otsuse tegemisega saame muuta Euroopa Liidu siseturul lihtsamaks peaaegu 500 miljoni tarbija ja 22 miljoni ettevõtja elu.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Lubage mul avaldada kõigepealt kiitust Andreas Schwabile ja tema kolleegidele tubli töö eest, mida nad on teinud nüüdseks juba kaks aastat. See on olnud kahtlemata nende suur saavutus. Lubage mul avaldada tunnustust ka eesistujariigi Ungari esindajale Enikő Győrile. Ta on väga entusiastlik, viibib meie seas terve tänase päeva ja on alati kohal ka Strasbourgis. Ma ei usu, et oleksin seni näinud mõnda teist nii entusiastlikku inimest.

– Räägime siseturust, ühtlustamisest, lisandväärtusest – see kõik on väga tähtis. See ei ole lõpptoode, vaid pooleliolev töö, mille puhul väärivad eriti mainimist taganemisõigus, ebaõiglased lepingutingimused ja eelkõige sätted, millega antakse liikmesriikide valitsustele paindlikkus. Kui meil oleks need kõik teistes õigusaktides, näiteks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas direktiivis, toimiks need paremini. Lõpetuseks soovin öelda vaid seda, et direktiiviga täiendatakse teenuste direktiivi ja andmekaitsedirektiivi, millega ma praegu töötan. Seepärast on see tubli edusamm.

– (GA) Avaldan kiitust Andreas Schwabile töö lõpuleviimise eest.

  María Irigoyen Pérez (S&D). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Lubage mul alustuseks kiita tehtud töö eest raportöör Andreas Schwabi ja Evelyne Gebhardti.

Mul on üks üldine tähelepanek. Asi pole protektsionismi suurenemises, vaid mõnes liikmesriigis juba olemas olevate õiguste säilitamises.

Sest kui me tahame luua ettevõtete ja tarbijate suhete jaoks tõelise siseturu ning selle poole püüdleme, peame looma samas tasakaalu tarbija õiguste kaitse kõrge taseme ja ettevõtete konkurentsivõime kaitse vahel.

Tasakaal tähendab kokku leppimist ühtlustamise miinimumtasemes ning samuti võimaluses lubada liikmesriikidel säilitada olemasolevad või võtta tarbijakaitse parandamiseks vastu täiendavaid eeskirju.

Me ei saa lubada sellise ELi õigusakti vastuvõtmist, mille tulemusel paljude tarbijate ja kasutajate kaitse väheneb.

Mul on hea meel selle üle, et läbirääkimised Euroopa Parlamendis on tõhusamaks muutunud, ent tahaksin toonitada, et juba olemas olevaid õigusi ei tohi ära võtta.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Soovin kiita raportöör Schwabi ning tema arvamuste koostajatest ja variraportööridest koosnevat meeskonda väga hea töö eest selle raportiga. Kulus kaua aega, et leida tegutsemissuund, mis oleks piisavalt tasakaalustatud nii tarbijate kui ka ettevõtete jaoks. Tunnen heameelt üldise kompromissi üle, millega on nõustunud kõik fraktsioonid. Ma usun, et see on tähtis samm edasi kõikide Euroopa Liidu tarbijate jaoks.

Dokumendis on märkimisväärseid täiustusi, näiteks säte, millega nähakse ette selged nõuded seoses lepingutes esitatava teabega, ja taganemisõigust käsitlevate sätete ühtlustamine. Tegemist on muidugi kompromissiga, see ei ole täiuslik. Näiteks artikkel 22a, millega kohustatakse kauplejat tarnima kaupa teise liikmesriiki või osutama teenust teises liikmesriigis. Leidub selliseid tooteid ja teenuseid, mida ei tuleks nende olemuse tõttu selle sättega hõlmata, nimelt kergesti riknevad kaubad. Probleeme võib tekkida ka digitaalsete toodetega. Esialgne kavatsus edendada piiriülest kaubandust on väga tähtis ja väga hea. Ma loodan tõesti, et suudame teha eelseisvatel läbirääkimistel nõukoguga need parandused, et saavutada võimalikult soodne tulemus.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Minu arvates peaks igal tarbijal olema õigus saada enne lepingu sõlmimist teavet. Jaemüüjad peaksid tarbijaid teavitama ja saama nende nõusoleku, sealhulgas nende krediit- või deebetkaardil teatud summa kinnipidamiseks.

Samuti on meie jaoks tähtis kaitsta tarbijaid ebaõiglaste lepingutingimuste eest. Panga-, kindlustus-, elektroonilise side ja turismiteenuste puhul on lepingulised sätted sageli kirjutatud kahjuks väga väikeste tähtedega lepingu pöördele. Tarbijad kirjutavad registreerimisvormile või arvele tihti alla nii, et nad isegi ei loe neid pöördel esitatud tingimusi.

Ent isegi siis, kui tarbijad loevad kõik lepingutingimused läbi ja ütlevad, et nad ei ole mõnega neist nõus, ei ole neil mingeid läbirääkimisvõimalusi. Sel juhul saab tarbija kiire vastuse, et tegemist on ettevõtte tüüplepinguga ja seda ei saa muuta.

Liikmesriikide tarbijakaitseametid peaksid neid tüüplepinguid kontrollima, et kaitsta tarbijaid ebaõiglaste tingimuste eest.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Tahaksin tänada Andreas Schwabi suurepärase töö ja minu ettepanekute toetamise eest. See, et tarbijad saavad teatud tingimustel õiguse nõuda interneti teel tellitud kaupade tarnimist või teenuseid ükskõik millisesse liikmesriiki, tähistab märkimisväärset muutust internetikaubanduses. Kolmandik müüjatest keeldub kauba tarnimisest üle piiri, eriti uutesse liikmesriikidesse.

Usun, et nõukogu võtab meie kompromissversiooni vastu ja nõustub sealhulgas minu ettepanekutega, mis käsitlevad kohustust esitada teave arvuti- ja elektroonikaseadmete koostalitusvõime kohta, lepingutingimuste loetavust, tarbijate õigusi organiseeritud kaugmüügi puhul ning liikmesriikide vabadust laiendada tarbija õigusi, sealhulgas tagatisi, vabaühendustele ja väikeettevõtetele. Selle direktiivi olulisus on selge. Euroopa tarbijale selgete õiguste andmine on parim viis, kuidas tagada Euroopa Liidus õiglane sisekaubandus.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! ELi 2020. aasta strateegia kohaselt tagatakse kõrgetasemelise tarbijakaitsega kvaliteetsed tooted, kuid sellega tagatakse ka tarbijate usaldus ja tõhustatakse siseturgu.

Seoses tarbija õigustega jäetakse praeguse minimaalse reguleerimisega kõikidele liikmesriikidele vabadus viia Euroopa Liidu eeskirjad vastavusse liikmesriigi põhimõtetega. Minu arvates tuleks selline käsitlusviis säilitada.

Euroopa Liit saab hõlbustada siseturu paremat ühtlustamist tarbijakaitse kõrge taseme abil. Selleks tuleb tõsta praegune minimaalne ühtlustamine tasemele, mis vastab liikmesriikide parimatele olemasolevatele tavadele.

Minu meelest peab mittevastavuse puhul rakendatav Euroopa vastutuse süsteem olema õiglane, et parandada tarbijakaitset ja turu usaldusväärsust ning tõsta sellega toodete kasutusiga.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Praegu kehtivates Euroopa tarbijakaitse eeskirjades järgitakse minimaalse ühtlustamise põhimõtet. Nendes antakse liikmesriikidele võimalus teha erandeid. Ent see kõik kahjustab ka ELi konkurentsivõimet. Olen rahul, et Andreas Schwab koostas sellise suurepärase raporti. Pärast aastaid kestnud läbirääkimisi on lõpuks saabunud aeg jõuda sel teemal kokkuleppele. Nagu on öelnud minister Győri, püüdleb ka eesistujariik Ungari selle poole. Et vähendada ELi siseturu killustatust ja võimaldada tarbijatel langetada paremaid otsuseid, kahjustamata sealjuures uue õigusaktiga ettevõtteid, vajame tarbija õiguste tugevamat jõustamist. Ühtne siseturg nõuab ühtseid Euroopa tarbijakaitse eeskirju. Seetõttu on tähtis jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Tuleb öelda, et see arutelu siin istungisaalis oli väga edasiviiv. Kõik parlamendiliikmed olid nõus, et vajame praegusest paremat, asjalikumat ja tõhusamat tarbija õiguste direktiivi ning nõus oldi ka sellega, et kuigi dokument ei ole täiuslik, on see ometi parem kui olemasolev direktiiv, mis on kõigi meelest täiuslikkusest kaugel.

Olen harva näinud sellist üksmeelt nagu valitses täna Euroopa Parlamendis raportöör Andreas Schwabile ja tema kaasraportööridele tunnustuse avaldamisel. Loodetavasti see üksmeel jätkub, sest me alustame nüüd väga omanäolise protsessiga ja meil on väga vähe aega, et püüda koostada paremad õigusaktid, mida soovivad kõik täna sõna võtnud eri fraktsioonide esindajad. Seepärast julgustan teid andma raporti oma raportööridele kasutamiseks läbirääkimiste lähtepunktina. Ma tean, et eesistujariik Ungari teeb kõik endast oleneva, et see omanäoline menetlus leiaks rõõmustava lõpplahenduse.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja, volinik, parlamendiliikmed! Lubage mul ühineda nendega, kes ütlesid, et arutelu on olnud suurepärane. See on olnud väga asjalik. Tahaksin tänada teid eesistujariigi Ungari ja meie ekspertide nimel toetuse eest, loodetavasti saame jätkata edasisi konsultatsioone samas õhkkonnas. Lubage mul peatuda mõnel konkreetsel küsimusel, mis arutelu käigus tõstatati. Paljud on nõudnud ebaõiglaste lepingutingimuste nimekirjade reguleerimist. Oleme Euroopa Parlamendiga nõus, et Euroopa tasandi nimekiri tooks lisandväärtuse. Kuigi kehtiv õigusakt sisaldab suunavat nimekirja, tooks lisandväärtust siiski vaid ühtse Euroopa nimekirja koostamine. Ent nõukogus ei ole sellele veel piisavalt toetust ja see on üks põhjuseid, miks nõukogu otsustas selle küsimuse välja jätta.

Ildikó Gáll-Pelcz küll vastas selle küsimuse juba minu eest ära, ent leidus neid, kes küsisid, miks on vaja jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel. Nagu öeldud, alustasime läbirääkimisi 2008. aasta oktoobris Prantsusmaa eesistumise ajal. Kahe ja poole aasta jooksul on toimunud üle kuuekümne töörühma koosoleku. Leiame, et blokeeriva vähemuse rahustamiseks ei ole võimalik teha enam muudatusi ning seetõttu pidime tegema otsuse kitsendada märkimisväärselt direktiivi reguleerimisala ja piirduda vaid kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutega. Olen veendunud, et kitsama reguleerimisala ja seeläbi sihtotstarbelise ühtlustamisega saavutatakse kokkulepe kiiremini. Ma ei mõista, millist kasu võiks meile tuua arutelude jätkumine ja teine lugemine.

Euroopa Parlamendi esialgne seisukoht on mitmes mõttes sarnane nõukogu üldise lähenemisviisiga. Seepärast leian – ja ärgitan kõiki teidki seda mõtet toetama –, et me ei tohiks lasta käest võimalust jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel.

nõukogu eesistuja. Mulle meeldis Malcolm Harbouri arutlus selle üle, kas kõnealust õigusakti tuleks nimetada astmeks või verstapostiks. Olles realistlikud – ja ma ei ole inimene, kellele meeldiks liialdada –, on see minu meelest kivirahn, mitte verstapost. See oleks võinud olla verstapost, kuid tingimused selleks ei olnud lihtsalt sobivad. Me saame näha selles kivirahnu, kui peame silmas meie kodanike ja tarbijate huvisid.

Me kõik teame, et õiguslikud tingimused on liikmesriigiti väga erinevad. Suurem ühtlustamine poleks olnud selles etapis võimalik. On palju parem, kui meil on väiksem reguleerimisala, mille puhul on võimalik kokkuleppele jõuda. See aitaks tõepoolest suurendada tarbijate õigusi ja seepärast oleks sellest abi ka liikumisel ühtse turu väljakujundamise poole.

  Andreas Schwab, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Küsimust, kas tegemist on verstapostiga või mitte, võiks arutada pikalt. Selge on see, et näiteks Euroopa Ühenduse asutajad – nagu Altiero Spinelli, kelle nime kannab tänasest meie fraktsiooni koosolekuruum – said tegeleda Euroopas märksa põhjapanevamate küsimustega. Ent olen veendunud, et edusammud, mida Euroopa praegu teeb, on väikesed, kuid edasiviivad. Seetõttu soovin tänada kõiki mõttevahetuses osalenud parlamendiliikmeid, kes on teinud selle kompromissi muudatusettepanekutega võimalikuks. Kompromiss on alati võimalus saavutada eri huvide tasakaal. Täiesti rahul ei ole keegi, kuid kõik on valmis rakendatavat käsitlusviisi veelgi täiustama. Sellepärast usun, et oleme õigel teel.

Soovin kasutada võimalust ja tänada komisjoni asepresidenti Viviane Redingit lõputu pühendumise, toetamise ja julgustamise eest nii tänasel arutelul kui ka paljudel teistel kohtumistel. Loodetavasti saame jääda tema peale lootma ka nõukoguga peetavatel konsultatsioonidel. Tahaksin tänada siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimeest Malcolm Harbouri raportööri ja teiste parlamendikomisjoni liikmete suhtes üles näidatud kannatlikkuse eest ning samuti õiguskomisjoni esimeest Klaus-Heiner Lehnet. Mis puudutab nõukogu, siis mulle meeldiks, kui endine parlamendiliige Enikő Győri mõistaks nõukogu eesistuja ametis olles, et Euroopa Parlament võib olla kohustatud muutma ettepanekut, mille nõukogu õnneks 24. jaanuaril vastu võttis. Me tahaksime minna mõnes valdkonnas kaugemale ja seepärast peame lähinädalail rahuldava lahenduse leidmiseks põhjalikke arutelusid. Tänan teid väga.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) See, mida tehakse Euroopa Liidus tarbija õiguste tugevdamiseks, valmistab mulle heameelt. Toetan ka piiriülese kaubanduse hõlbustamiseks välja pakutud meetmeid ja meetmeid, mille eesmärk on muuta ELi tarbijakaitse eeskirjad praeguse ebakindluse kaotamiseks selgemaks.

Läbipaistvus ning ettevõtetele ja tarbijatele parema teabe andmine suurendaks märgatavalt tarbija usaldust turu vastu ning see edendaks omakorda majanduskasvu. Sellest hoolimata olen üsna mures mõne meetme ja nende mõju pärast väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuigi nimetatud ettevõtted kahtlemata pooldavad meetmeid, millega luuakse selgem õigusraamistik ja täiendatakse olemasolevaid tarbijakaitsemehhanisme, tunnevad mõned neist muret selle pärast, et uued sätted võivad mõjutada nende igapäevast tegevust. Selliste meetmetega võib suureneda arvestatavalt bürokraatia ja tarbetu halduskoormus.

Tarbijaid kaitstes peame olema veendunud, et me ei tee lõppu ettevõtetele ja teenustele, mis on tarbija jaoks olemas.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Kavandatava tarbija õiguste direktiiviga koondatakse ühte õigusakti neli direktiivi, milles käsitletakse väljaspool äriruume sõlmitavaid lepinguid, tarbijalepingutes sisalduvaid ebamõistlikke tingimusi, tarbijakaitset kauglepingute puhul ning tarbekaupade müügi ja tagatiste teatud aspekte. Nende nelja direktiivi liitmise eesmärk on tugevdada siseturgu ja edendada piiriülest kaubandust. Tarbijakaitse kõrge tasemega tõstetakse toodete kvaliteeti ja suurendatakse tarbijate usaldust, mis tähendab ühtlasi siseturu tõhusamaks muutmist. Peame tõrjuma tagasi katse sätestada range kaheaastane garantiiperiood, sest selle sättega muutuks tarbijakaitse mitmes liikmesriigis nõrgemaks, kuivõrd need riigid peaksid lühendama oma õigusaktides ette nähtud garantiiperioodi ja halvendama sellega tarbija olukorda. Õigustatud on eesmärk suurendada tarbija usaldust piiriüleste ostude vastu, mille puhul tarbijad tunnetavad suurimaid tõkkeid seoses keeleprobleemide, maksesüsteemide vähese usaldusväärsuse ja ettevõtete vastumeelsusega piiriülese kauplemise suhtes. Päris kohane on ka majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja kriitika selle kohta, et projektis ei suudeta kahjuks arvesse võtta uusi tooteid, mis luuakse muutuste tõttu tootearenduses ja uuendustegevuses, näiteks digitaalseid tooteid. Meelelahutuse ja tarbeelektroonika valdkonnas muutuvad üha tavapärasemaks tooted, mis sisaldavad tarkvara ja muid mittemateriaalseid teenuseid.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Ühtsuse puudumine olemasolevates õigusaktides ja standardites pärsib sageli tarbijate ja ettevõtete osalemist piiriüleses kaubanduses. Erinevused turutingimustes on tarbijatele ja ettevõtetele takistuseks.

Kõnealust lepingut tuleb laialdaselt ühtlustada eelkõige selleks, et säilitada tarbijaõiguste kõrgetasemeline kaitse. Valdkondlike erinevuste kõrval kuuluvad selle direktiivi reguleerimisalasse peamiselt vaid väljaspool äriruume sõlmitavad lepingud. Just nende lepingute alusel toimub lõviosa piiriülestest tehingutest.

Ka see, kas teatud lepingu suhtes kohaldatakse ühtlustatud eeskirju, sõltub suures osas kindlaksmääratud tingimuste sõnastusest. Mõned neist on õiguslikust vaatenurgast sageli puudulikud ja mitterahuldavad.

On tõeline vajadus kanda hoolt selle eest, et kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijatele oleks tagatud kõrgel tasemel tarbijakaitse ning et neile oleks võimalik tarnida ja pakkuda kaupu tarbetute juriidiliste takistusteta. See aitaks suurendada tarbijate kindlust ja elavdada ettevõtete huvi piiriüleste tehingute vastu.

  Liem Hoang Ngoc (S&D), kirjalikult. – (FR) Tahaksin väga tänada tehtud töö eest Andreas Schwabi ja variraportööre. Komisjoni esialgne ettepanek oli vastuvõetamatu, sest selles kavatseti ühtlustada täielikult tarbija õigusi käsitlevad eeskirjad, viimata neid süsteemselt kooskõlla liikmesriikide kõige soodsamate õigusaktidega.

Teisisõnu oleksid paljud liikmesriigid pidanud kõrvaldama oma õigusaktidest sätted, millega tagati tegelikult tarbijatele parem kaitse. Prantsusmaal oleks tulnud seetõttu loobuda kahest oluliselt õigustikust – varjatud vigu käsitlevast õigusmehhanismist ja keelust, et rändmüügiga tegeleja ei tohi nõuda makset enne taganemistähtaja lõppu.

Meil õnnestus koos sotsiaaldemokraatidest kolleegidega seda käsitlust siiski muuta ja kehtestada reeglina minimaalne ühtlustamine. Me suutsime ka suurendada mitmes kohas tarbija õigusi, eeskätt seoses müüja esitatava teabega ja taganemistähtaega puudutavate sätetega.

Ent üks probleem on siiski – V peatükk. Me ei saa heaks kiita ebaõiglaseid tingimusi puudutavate eeskirjade täielikku ühtlustamist, sest sellega jäetaks liikmesriigid ilma võimest reageerida kaubandustavadele, mis muutuvad iga päev ja võivad teinekord kujutada endast tarbijatele tõsist ohtu.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Komisjoni uuringutest selgub, et iga kolmas Euroopa Liidu kodanik ostab kaupu interneti teel, ent vaid 7% sooritab oma oste piiriüleselt. Samas oleks piiriülestest ostudest huvitatud 33% eurooplastest. Valdkond on ikka veel reguleerimata ja kaupu on interneti vahendusel keeruline osta, pidades silmas eelkõige tarne- ja tehingukulusid. Ettepanekus võtta vastu direktiiv tarbija õiguste kohta seatakse sihiks vähendada internetitehingutega seotud raskusi. Mul on väga hea meel internetis ostlevate tarbijate paranenud õiguste üle. Vajame kauplejate kohta täielikku teavet – nime, aadressi ja kontaktandmeid. Eeskirju tuleb ühtlustada üle kogu Euroopa Liidu, et meid ei tabaks ebameeldivad üllatused ja lisakulud. Mulle valmistab heameelt taganemistähtaja ühtlustamine neljateistkümnele päevale. Peame kaitsma tarbijad, kuid peame elavdama ka majandust. Toetan täielikult raportööri püüdlusi saavutada selles tasakaal. Tarbija õiguste direktiivi rakendamine koos ühtse digitaalturu täieliku lõimimise ja kasutuselevõtuga on probleemi üks tahk, ELi siseturg ja teenustedirektiiv aga teine. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad keskenduma mõlemale.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Uue ühtlustatud Euroopa tarbijaõiguste direktiivi vastuvõtmine on kindlasti ühenduse siseturu parema toimimise üks olulisemaid alustalasid. Ühtlustatud direktiiv, mis koondab erinevaid tarbijaõigusi puudutavaid direktiive, lihtsustab oluliselt õigusraamistikku ning aitab suurendada tarbijate kindlustunnet ning soodustab piiriülest kauplemist. Selleks et muuta kauplemine ehk tarneahel läbipaistvamaks ning seda ennekõike e-kaubanduses, tuleb tagada kauplejate kontaktandmete olemasolu, et tarbijal oleks võimalus vajaduse korral otse nende poole pöörduda. Seetõttu toetan ka raportööri vastavasisulisi ettepanekuid. Direktiiv on küllaltki tasakaalustatud tarbija ja ettevõtja seisukohast lähtuvalt ning piisavalt paindlik, arvestades liikmesriikide erinevusi. Täielik tarbijakaitse ühtlustamine ei ole Euroopa Liidus veel reaalne, kuid suur samm kvaliteetsema tarbijakaitse ja kauplemise suunas on igatahes astutud.

  Marianne Thyssen (PPE), kirjalikult. – (NL) Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on aastaid pidevalt toonitanud, et tarbijakaitse ja siseturu väljakujundamine ei ole vastandlikud eesmärgid ning et tegelikult käivad need käsikäes. Selle horisontaalse vahendiga koondatakse ja muudetakse selgemaks kogu Euroopa Liidu tarbijate ja kauplejate õigused ja kohustused. Sellega antakse ka mõista, et EL tahab tõepoolest täita kõige haavatavamate tarbijate vajadused. Olemasolevad puudujäägid interneti- ja piiriüleste ostude valdkonnas suures osas kõrvaldatakse. Sellega ei looda võimalusi mitte üksnes tarbijatele, vaid ka meie väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel on nüüdsest lihtsam kasutada siseturu kõikvõimalikke hüvesid. Ent kui me soovime oma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele parimat, ei tohiks me neid siiski asjatult koormata. Seepärast peame tegema komisjoni ettepanekusse nimetatud ettevõtete vajadusi arvesse võtvaid muudatusi. Euroopa ei tohiks leppida väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eksamil tagasihoidlikuma tulemusega kui cum laude.

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. – (IT) Meie supermarketid asuvad meie kodudest üha kaugemal ja üha vähem tõenäoline on, et me jalutame toode näpus riiulite vahel ümbritsetuna värske toidu lõhnast ja inimeste jutuvadast. Me teeme oma oste üha kaugemalt ja internet on muutnud täielikult meie harjumusi – osalt seepärast, et meie elu on muutumas aina kiiremaks. See on konkreetne, käegakatsutav ilming millestki, mille kohta õpikutes kasutatakse mõistet „maailmamajandus”. Mis vahe on internetil ja supermarketil? Internetis ei ole võimalik poepidajalt nõu küsida, miks eelistada üht toodet teisele, või isegi poodi tagasi minna, kui tootel peaks midagi viga olema, ja võtta riiulilt pärast kassapidajale ostutšeki näitamist teine toode. Seetõttu on Euroopa tarbijaõiguste direktiiv väga tähtis. Selles kehtestatakse kohustused, mis puudutavad toote kohta esitatavat teavet, ja eeskirjad, mis käsitlevad defektiga tooteid – sellised tooted tuleb asendada või parandada või nende hinda tuleb alandada, et tagada seoses internetimüügiga kaitse, mis ei oleks nõrgem kaitsest, mida pakutakse kogu Euroopas kohapeal toimuva müügi puhul.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Minu meelest on tarbija õiguste direktiiv üks tähtsamaid õigusakte, mida me selle aasta esimeses pooles arutame. Parem juurdepääs teabele ja tarbijakaitse on eriti olulised näiteks internetituru arenguks ja majanduskasvuks terves Euroopa Liidus. Internetiturg areneb Euroopas võrreldes näiteks Ameerika Ühendriikidega ikka veel küllaltki aeglaselt. Minu kodumaa Poola on selles pingereas ELi liikmesriikide seas alles 17. kohal. Vaid 23% Poola tarbijatest sooritab oste interneti teel ja nii on see peamiselt sellepärast, et puudub kindlustunne. Üks kõige vastuolulisemaid aspekte ettepanekus võtta vastu direktiiv on eekirjade ühtlustamise ulatus. Mul on hea meel, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist pärit raportöör nõustus meie fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esitatud argumentidega, milles kritiseeritakse Euroopa Komisjoni eesmärki eeskirjad täielikult ühtlustada. See ei võimaldaks liikmesriikidel võtta vastu rangemaid standardeid kui need, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis. Minu arvates peaks riikidel olema võimalus säilitada soovi korral rangemad standardid.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Tööstus- ja toidukaupu ostvate tarbijate õigused on kahjuks paremini kaitstud kui transpordi-, tervishoiu- või haridusteenuste kasutajate omad. Seda põhjusel, et on keeruline tõestada osutatud teenuse kehva kvaliteeti.

Näiteks Läti lennufirma Air Baltic, millest 51% kuulub riigile, on praegu monopoolses seisundis. See toob kaasa rikkumisi reisijatele pakutavate teenustes ja nende osutamises. Lennufirma juht härra Flick ei ole suvatsenud vastata Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele ja lihtsalt eirab üldsuse esitatud kaebusi. Air Baltic püüab Euroopa Parlamenti oma salasobingutega lolliks teha. Ta müüb äriklassi pileteid lennukitele, kus äriklassi teenuseid ei osutata. Samal ajal varjab Air Baltic sagedasi lennukitega seotud rikkeid ja jätkab sel moel tuhandete reisijate elu ohtu seadmist. Air Balticu tegevuse uurimiseks tuleb luua komisjon, vastasel juhul võivad tagajärjed olla traagilised.

  Ville Itälä (PPE), kirjalikult. – (FI) Komisjoni esialgne alusettepanek oli üsna problemaatiline nii tarbijate kui ka ettevõtete vaatenurgast. Raportöör on teinud ära suurepärase töö, mille tulemusel saab astuda siseturu arengus tähtsaid samme ühtsema tarbijakaitse poole, kahjustamata sealjuures tarbijakaitse kõrget taset. Loodetavasti edendab see piiriülest kaugmüüki. Ent peame meeles pidama, et on palju teisigi tegureid, mis takistavad endiselt Euroopas e-kaubanduse kasvu. Tulevikus tuleb meil tööd teha näiteks selle nimel, et muuta maksete liikumine kiiremaks ja tõhustada piiriüleste maksete sissenõudmist, mis annaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele julguse siseneda Euroopa e-turule.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – (RO) Tahaksin väljendada tänu selle eest, et pärast homset hääletust on meil õigusraamistik, millega tagatakse Euroopa Liidu tarbijaõiguste parem ühtlustamine. Samuti soovin avaldada kiitust Euroopa Komisjonile, kes pani aluse sellele direktiivi eelnõule, milles on liidetud ühte õigusakti neli olemasolevat direktiivi. Soovin toonitada ka seda, et kui direktiivi ükskord rakendama hakatakse, saame lõpuks ometi tagada Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kodanikele tänu tarbijakaitse kõrgele tasemele kindlustunde. Samas tahaksin kiita raportööri tubli töö eest ja selle eest, et ta lisas raportisse ülitähtsad artiklid, millega reguleeritakse nende tarbijate õigusi, kes ostavad kaupu ja teenuseid interneti teel.

  Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult. – (PL) Soovin tänada Andreas Schwabi ja teisi parlamendiliikmeid käsitletava õigusakti projektiga tehtud töö eest. Mulle valmistavad heameelt jõupingutused selle nimel, et ühtlustada terves Euroopa Liidus kaugmüügi eeskirju, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid ja lihtsustada kauplejate tegevust. Meil on kahtlemata vaja kompromissi, millega tagatakse tarbijatele kõrgel tasemel kaitse ja muudetakse kauplejate jaoks lihtsamaks teenuste osutamine kogu ELis. Minu arvates on õige tagada tarbijakaitse kõrge miinimumtase kogu Euroopa Liidus, tingimusel et liikmesriikidel jääb võimalus kohaldada oma territooriumil rangemaid eeskirju, kui nad leiavad, et ELi tagatud kaitsest ei piisa. Ent me ei tohi eirata kauplejate vajadusi. Eeskirjade ühtlustamine kogu ELis peaks muutma nende elu nii tegevuslikust kui ka kulude alanemise seisukohast oluliselt kergemaks. Seetõttu on soovitatav kujundada välja seisukoht, millega oleks kaitstud nii tarbijate kui ka kauplejate huvid. Pole kahtlustki, et tehingute turvalisemaks muutmine ja eeskirjade ühtlustamine suurendab kaugmüügi usaldusväärsust ja ergutab tarbijaid seda sagedamini kasutama.

21. Kütusekvaliteedi direktiivi rakendamine, milles käsitletakse ka ELi standardväärtust tõrvaliivade ja põlevkivi kohta (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille esitas komisjonile keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel Linda McAvan kütusekvaliteedi direktiivi rakendamise kohta, milles käsitletakse ka ELi standardväärtust tõrvaliivade ja põlevkivi kohta (O-000058/2011 – B7-0209/2011).

  Linda McAvan, küsimuse esitaja. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin tänada esimeeste konverentsi, et nad sel nädalal selle arutelu jaoks nii lühikese etteteatamisega aega leidsid. Soovin tänada ka volinikku, kes tuli sel hilisel tunnil arutama küsimust, mis on Euroopa Parlamendi jaoks väga oluline.

Küsimus tundub esmapilgul väga tehniline. See puudutab kütusekvaliteedi direktiivi rakendusmeetmeid ning transpordist pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste lähte- või standardväärtuste kindlaksmääramist. Tegelik, väga tõsine küsimus on aga see, kui tõsiselt suhtume me Euroopa Liidus transpordist pärinevate heitkoguste piiramisse? Me teame, et umbes 20% kasvuhoonegaaside heitkogustest on pärit transpordist. Me teame, et see näitaja suureneb – erinevalt eluaseme- ja energiasektorist, kus see väheneb. Meie transpordis kasutatavate kütuste puhastamine on kliimamuutuse vastu võitlemise väga tähtis osa, seepärast on ka kütusekvaliteedi direktiiv nii oluline.

Nüüd jõuame tõrvaliivade ja põlevkivi juurde. Euroopa Parlament ootas komisjonilt direktiivi rakendusettepanekuid eelmise aasta lõpuks. Asi viibis ja nüüd me teame, et põhjuseks oli komisjonisisene arutelu selle üle, kas määrata tõrvaliivade kohta eraldi väärtus. Meile öeldi, et meetmeid ei esitatud seepärast, et komisjoni ettepaneku toetamiseks puudus teadusuuring. Ent komisjoni esimestes eelnõu versioonides nägime, et konsultatsioonidokumentides oli tõrvaliivade kohta eraldi väärtus olemas, aga hilisemas versioonis oli see kadunud.

Lugupeetud volinik, tänu teile on meil nüüd uuring tõrvaliivade kohta. Sellest kahe kuu eest avaldatud uuringust selgub see, mida teised uuringud on juba näidanud – Kanada tõrvaliivast eraldub kasvuhoonegaaside heitkoguseid keskmiselt 107,3 grammi CO2 megadžauli kohta, tavakütuse puhul on see näitaja 87,1 grammi. Põlevkivi puhul on näitaja vahemikus 122–139 grammi CO2 megadžauli kohta. Teisisõnu saastavad need kütused rohkem kui tavaline nafta. Nüüd, mil meil on olemas uuringud, ütleb volinik loodetavasti meile täna õhtul, et saame peagi näha ettepanekut kütuse kvaliteedi direktiivi rakendamise kohta.

Laususin oma sõnavõtu alguses, et küsimus ei ole üksnes tehniline. Eelmisel nädalal said paljud siin viibivad parlamendiliikmed petitsiooni tuhandetelt Euroopa kodanikelt, kes on selle teema pärast väga mures. Nad tahavad sama, mis minagi – tõrvaliivade ja põlevkivi korralikku ja õiglast märgistamist. Sageli on kuulda, et Euroopa Liit näitab kliimamuutuse vastu võitlemisel eeskuju, kuid California on juba kehtestanud vähese CO2-heitega kütuse standardi, milles tõrvaliiv on klassifitseeritud kui kõrge süsinikusisaldusega kütus

Tean, et selles küsimuses on tehtud palju lobitööd – me kõik oleme sellest kuulnud ja kohanud erinevaid lobijaid. Kuid isegi nüüd, mil me teame, et tõrvaliivad ja põlevkivi on saastavamad kui tavaline nafta, öeldakse meile „ei, las me teeme veel uuringuid, andke meile veel aega“. Ent meil on faktid tõrvaliivade kohta nüüd olemas ja ma ei näe viivitamiseks mingit põhjust. Tõrvaliivade kasutamine on kõige saastavam teadaolev viis transpordis kasutatavate kütuste tootmiseks. Seepärast tuleks neid kütuse kvaliteedi direktiivis käsitleda eraldi kategooriana – vastasel juhul ei peata miski transpordis kasutatavate kütuste muutumist kütuse kvaliteedi direktiivi alusel mitte puhtamaks, vaid saastavamaks.

Austatud volinik Hedegaard, ma tean, et te kuulete üsna pea, kui paljud minu kolleegid Euroopa Parlamendi kõikidest fraktsioonidest seda muret jagavad. Teid tuntakse kui pühendunud kliimamuutuse vastu võitlejat ja parlament austab teid selle eest. Tahame teiega koostööd teha, et CO2-heidet käsitleva tegevuskava alusel saaks ka transpordist pärit heitkoguseid vähendada reaalselt 60% , millest te möödunud nädalal teada andsite. Seega astute loodetavasti täna õhtul meie ette heade uudistega ja ütlete meile, et saame lähinädalail selle rakendusstandardi ning tõrvaliivade ja põlevkivi kohta suurema väärtuse.

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Me just kuulsime Linda McAvanilt, et ta on komisjoniga ühel arvamusel selles, kui tähtis on vähendada transpordist pärit heitkoguseid. See kajastub ka täna ilmuvas transporti käsitlevas valges raamatus. Kahjuks on rakendusmeetmete väljatöötamine kütuse kvaliteedi direktiivis esitatud kasvuhoonegaaside intensiivsuse vähendamise eesmärgi täitmiseks võtnud oodatust rohkem aega. See viivitus ei mõjuta siiski tarnijate võimet täita direktiivi nõudeid, sest ükski liikmesriik pole kehtestanud 2014. aastaks vaheeesmärki.

Oma ettepaneku ettevalmistamisel on komisjon arvesse võtnud, et asjakohane õiguslik käsitlusviis peab kajastama tasakaalustatud viisil ühelt poolt aruandlusmeetodi täpsust ja keerukust ning teiselt poolt kasvuhoonegaaside heitemahukuse eri tasemeid eri kütustes. Eelmisel sügisel ja selle aasta esimestel nädalatel toimusid komisjonis ulatuslikud sisearutelud, mis on nüüdseks lõppenud. Seega on lähikuudel võimalik arutada ettepanekut liikmesriikidega.

Mis puudutab bituumenliivade ja põlevkivi standardväärtuseid, siis mul on hea meel teatada, et komisjon avaldas hiljuti aruanded, milles on märgitud keskmine standardväärtus bituumenliivade kohta ja hulk suunavaid standardväärtuseid põlevkivi kohta. Need raportid on kättesaadavad komisjoni veebilehelt. Võttes arvesse laialdast huvi selle teema vastu, on komisjoni arvates kasulik kohaldada aruannete suhtes vastastikuse hindamise piiratud menetlust. Selle teemaga edasi tegeledes olen suhelnud tihedalt kaubandusküsimuste eest vastutava kolleegiga, tagamaks, et meie käsitlusviis on kindel ka meie rahvusvahelise õiguse kohaseid kohustusi arvesse võttes. Ma jätkan seda tööd.

Soovimata ennustada vastastikuse hindamise menetluse ja sellele järgneva komisjonisisese arupidamise lõpptulemusi, kavatseb komisjon esitada praegu asjaomasele regulatiivkomiteele rakendusmeetme eelnõu, mis hõlmab standardväärtuseid nii bituumenliivade, põlevkivi kui ka teiste kivisöest ja maagaasist saadavate mittetraditsiooniliste vedelkütuste kohta.

Samuti on ette nähtud, et rakendusmeetme eelnõu sisaldab sätet, mis kohustab komisjoni kontrollima teiste kasvuhoonegaasirohkete lähteainete kategooriate kasvuhoonegaaside heitemahukust ning kui see on teaduslikult põhjendatud, siis rakendusmeedet muudetakse, lisades sellesse uued lähteainete kategooriad.

Kui me näitame, et lähteainete kategooriate loetelu on avatud ning et komisjon uurib agaralt ka teisi kategooriaid ja on valmis piisavate tõendite ja andmete kogunemise korral loetelu nende teiste kategooriate lisamisega pikendama, muudame selle meetme mittediskrimineerivaks.

Niisiis, arvestades, et vastastikuse hindamise peale ja sellele järgnevate komisjonisiseste arutelude lõpetamiseks kulub mõni nädal ja, läheb veidi aega, enne kui saame arutada kogu paketi rakendusmeetme eelnõud liikmesriikidega. Ent kohe, kui regulatiivkomitee meetme heaks kiidab, edastatakse see läbivaatamiseks Euroopa Parlamendile.

  Horst Schnellhardt, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Linda McAvanit selle küsimuse esitamise eest. Kütuse kvaliteedi direktiivi läbivaatamisega ei kohustata kütusetarnijaid mitte üksnes vähendama kasvuhoonegaaside koguseid, mis eralduvad kogu kütuse elutsükli jooksul – näiteks kütuse transportimisel ja töötlemisel –, ja seda vähenemist mõõtma, vaid vähendama ka alates 2011. aastast heitkoguseid energiaühiku kohta 1% aastas, mis teeb 2020. aastaks kokku 10%. Ent minu arvates saab mõõta kütuse elutsükli jooksul heitkoguste vähenemist vaid siis, kui on kehtestatud vastavad standardväärtused. Need tuleb lõpuks kindlaks määrata ja avalikustada.

Kui Linda McAvan oma küsimuse esitas, oli mul tunne, et ta oleks parema meelega peatanud tootmise selles energiasektoris. Tahaksin sellise suhtumise eest hoiatada, sest näitajaid ja tähelepanekuid heitkoguste kohta, mis tekivad toornafta ammutamisel ning tõrvaliivast või põlevkivist nafta saamisel, on seinast-seina. Vestlesin alles tund aega tagasi ühe keemiatööstuse esindajaga, kelle sõnul on selles valdkonnas niivõrd suur tehnilise arengu potentsiaal, et peaks olema võimalik saavutada palju paremaid tulemusi. Tahaksin parlamendiliikmetele meelde tuletada, et meil on pidevalt jutuks sõltumatus väljaspool Euroopa Liidu asuvatest energiaallikatest. See tooraine on meil siin Euroopa Liidus olemas, nii et peaksime selle oma aruteludesse lisama. Ent kõik see õnnestub vaid siis, kui meil on kehtestatud kontrollimisele kuuluvad standardväärtused. Seepärast kutsun komisjoni üles kiiresti tegutsema.

  Kriton Arsenis, fraktsiooni S&D nimel. – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Me arutame kahtlemata väga olulist küsimust – heitkogused on tõrvaliivadest nafta tootmisel kolm kuni viis korda suuremad kui teiste toomismeetodite puhul. Näitajaga, mida me direktiivi nii väga soovime, oleks tagatud, et me ei toetaks seda katastroofilist tootmismeetodi.

Ütlesite, et uuring on nüüdseks valmis. Uuring on küll olemas – sest seda olevat vaja edasiminekuks –, ent nüüd on vaja kohaldada vastastikust hindamist. Lugupeetud volinik, millal see menetlus lõpeb? Millised on tähtajad? Kui kaua peame me veel ootama, et kõnealune näitaja seda metoodikat kasutades läbi vaadataks ja et me saaks lõpuks ometi lisada selle oma õigusakti?

Tegelikult pole tõrvaliivade puhul probleemiks üksnes heitkogused, vaid ka see, et hävitatakse Kanada haruldasi arktilisi metsi, meie ülitähtsaid liitlasi võitluses kliimamuutuse vastu. Samal ajal laastame maad, kus see tohutu hävitustöö aset leiab, ja kui me ei lisa seda näitajat oma õigusakti, levib hävitustöö ka teistesse riikidesse.

  Fiona Hall, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Tahaksin tänada volinik Hedegaardi pikaajaliste jõupingutuste eest selles küsimuses ja tänaõhtuse rõõmustava teadaande eest. Lugupeetud volinik, olete korduvalt parlamendiliikmetega kokku saanud ja me hindame seda, et praegune komistuskivi ei ole meie teel teie süü läbi. Edusammude puudumine on olnud sellegipoolest väga masendav.

Kõigepealt öeldi meile, et ei piisa, kui meil on tosin uuringut, mis kõik näitavad tõrvaliivade puhul suuremaid kasvuhoonegaasi heitkoguseid kui tavalise nafta puhul. Meile öeldi, et on vaja veel üht uuringut, milles kasutatakse täpselt sama metoodikat. Nüüd, mil meil on uuring Teadusuuringute Ühiskeskuselt – ja sellest selguv väärtus on 107 grammi megadžauli kohta, mis on tunduvalt rohkem kui toornafta keskmine 87,1 grammi –, ütlevad vastased, et vajame vastastikust hindamist. See tundub tõepoolest tohutu ajaraiskamisena.

On kahju, et lobitöö tõrvaliivade kohta eraldi väärtuse kehtestamise vastu tuleb nii ülekaalukalt ühest ilmakaarest, sest küsimus pole mingil juhul Kanada diskrimineerimises. On ka palju teisi tõrvaliiva leiukohti ja nagu me äsja kuulsime, on neid isegi Euroopa Liidus. Just see, et need alternatiivsed naftaallikad meelitavad ligi maailma investoreid, on põhjus, miks peame nõudma nende kohta eraldi kasvuhoonegaasi väärtust. Et tõrvaliivade osatähtsus energiaallikate kogumis üha suureneb, leiame end vastasel juhul olukorrast, kus peame kütuse kvaliteedi direktiivis sätestatud 6%-lisest vähendamise eesmärgist paberi peal küll kinni, ent tegelikus elus toodame kütust, mille heitkogused on tänasest isegi suuremad.

Lugupeetud volinik, oleks väga palju abi, kui te selgitaksite kaubanduse peadirektoraadile – olen kindel, et olete seda juba teinud –, et see ei ole rünnak Kanada pihta ning et kõige muu kõrval tahab Euroopa Parlament tõrvaliiva standardväärtuste küsimuse ära lahendada selleks, et tagada konarusteta tee Euroopa Liidu ja Kanada kaubanduskokkuleppele.

  Satu Hassi, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FI) Lugupeetud juhataja, volinik, head kolleegid! Otsustasime kliimapaketi osana, et transpordis kasutatava kütuse süsinikdioksiidiheidet tuleks vähendada 2020. aastaks 6%. Oleks täiesti järjekindlusetu ja mõttetu, kui me pigistaksime nüüd kõige saastavamate kütuste, näiteks bituumenliivast saadava nafta suhtes silma kinni ning julgustaksime nende tootmist kogu maailmas, näiteks Kanadas ja Aafrikas. On üsna ilmne, et meil peaksid olema bituumenliivast ja põlevkivist toodetava nafta süsinikdioksiidiheite kohta oma standardväärtused. Peame eristama võimalikult ruttu ka muud toornafta allikad.

Minu arvates on Kanada valitsus avaldanud Euroopa Liidule väga kohatut survet ja me ei peaks sellele järele andma. Kui Kanada tõrvaliivast saadava nafta süsinikdioksiidiheide on standardväärtusest väiksem, saab ta seda tõestada. Kas me ei peaks järgima seoses fossiilse naftaga sama põhimõtet kui biokütuste puhul ehk et standardväärtusi eristatakse vastavalt tooraine allikale?

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Bituumenliivade ülemaailmsed varud on väga ulatuslikud. Hinnangute kohaselt on bituminoosse nafta varud enam kui kaks korda suuremad kui toornafta varud, mida ammutatakse tavapäraste meetodite abil. Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kaevandada toorainemaardlates, mille kasutuselevõttu poleks varem keegi ettegi kujutanud. Ent samas on keskkonnakaitsenõuded muutunud rangemaks, mistõttu tekib konflikt keskkonnanormide, tooraineotsingute ja soovi vahel seda iga hinna eest ammutada. Tulemuseks on maa kahjustumine, metsade hävinemine ja veevarude ammendumine.

Ekstraheerimisettevõtteid tuleks sundida kasutatud maad uuesti harima nii, et see saaks kattuda ühel päeval taas metsaga. Ettevõtted, kes teenivad bituumenliivade töötlemisega tulu, peavad eraldama osa sellest tulust näiteks tagatise kujul keskkonnakaitseks. Euroopa Komisjon peaks selliseid CO2-heite vähendamise nõudeid ja tehnoloogiaid toetama. Lõppude lõpuks on Euroopal ja Kanadal nii tugevad majandussidemed, et Kanada tööstus peab Euroopa turul tegutsemiseks kohandama end näiteks selles valdkonnas Euroopa keskkonnakaitsenõuetele, tahab ta seda või mitte.

  Peter Liese (PPE). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Tahaksin tänada Linda McAvanit, kes haaras selles küsimuses ohjad enda kätte, ja Connie Hedegaardi, kes küsimuse käsitlemisele võttis. Meid ei rahulda asjade toimumise kiirus, ent me teame, et see küsimus on Connie Hedegaardi heades kätes. Me soovime teda toetada aruteludel komisjonis ja mõttevahetustel kõigi teiste asjaosalistega.

Tõrvaliivade keskkonnamõju on ilmne. Parlamendihoone ees on näitus, mis edastab selge sõnumi, et kuigi me võime mõne väite või näitaja kahtluse alla seada, on meil tegemist tõsise keskkonnaprobleemiga. Seda ei saa eitada. Et oleme arutanud nii üksikasjalikult biokütuste mõju ja isegi planeerinud läbi viia kaudsed uuringud muutuste kohta toidukultuuride kasvatamises, peame vaatlema tunduvalt põhjalikumalt ka seda nii ilmset probleemi. Seepärast on selle küsimuse tõstatamine tähtis.

Arutelu ja ettevalmistuste ajal hakkas mind kummitama üks lause, mida on öelnud korduvalt Saksamaa keskkonnaminister Norbert Röttgen – oleme fossiilkütuste puhul madalal rippuvad viljad juba ära noppinud. See saab selgeks selle teema ja parlamendihoone ette üles pandud näituse valguses. Kõikide fossiilkütuse lisamaardlate tühjaksammutamine tähendab tohutus koguses tööd ja uusi probleeme. Seepärast soovin juhtida täna õhtul veel kord tähelepanu sellele, et meil kõigil on põhjust mõelda – eriti viimaste päevade sündmusi arvesse võttes – hoolikamalt energiatõhususe peale. Tahaksin avaldada tugevamat survet komisjonile ja volinik Oettingerile, et energiatõhususe vallas järgitaks 20% eesmärki. Loodetavasti suudavad liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ning transpordivolinik pakkuda tühjade sõnade asemel välja konkreetsed meetmed lähiaastail ega jää selleks ootama järgmise parlamendi koosseisu ametiaja algust.

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Lugupeetud juhataja! Parlamendihoone esisel väljakul on fotonäitus Kanada tõrvaliivadest. Üks fotodest toob lausa kananaha ihule. Fotol on kaunid puutumatud metsad ja siis tuleb ühtäkki terav joon, mis tähistab õliga reostunud 170 ruutmeetrise musta järve algust. See tekitab tõesti külmavärinaid. Soovitan kõigil täna õhtul seda näitust külastada.

Lisaks sellele, et oluliselt väheneb bioloogiline mitmekesisus, tekitab nafta eraldamine tõrvaliivast ka äärmiselt suurtes kogustes süsinikdioksiidi. Minu meelest on ainuüksi bioloogilise mitmekesisuse kahjustamine ja CO2-heide piisavad põhjused, miks peaksime võitlema jõuliselt tõrvaliivade kasutamise vastu nii Kanadas kui ka mujal maailmas. Kui mitte enamat, siis saame vähemalt lisada kütuse kvaliteedi direktiivi tõrvaliivast saadava nafta saasteväärtuse.

Pärast Connie Hedegaardi sõnavõtu kuulamist eeldan, et me seda ka teeme, kuid loodetavasti seisab ta veel ägedamalt tõrvaliivade kasutamise vastu nii Kanadas kui ka mujal maailmas.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Meil on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel 2020. aastaks 20%, kui tehakse investeeringuid hoonete ja transpordisektori energiatõhususe suurendamise meetmetesse.

Meil olid kütuse kvaliteedi direktiivi vastuvõtmisel laiaulatuslikud arutelud. Tollal leidis autotööstus, et biokütustest saadava kütuse osakaalu suurendamiseks on vaja rohkem aega uute suurema aururõhuga toime tulevate mootorite projekteerimiseks ja tootmiseks.

Direktiivi lõppversioonis kohustatakse siiski nii auto- kui ka kütusetootjaid investeerima saasteainete heitkoguste vähendamisse ja kütusekvaliteedi parandamisse.

Et vähendada transpordisektori saastekoguseid, peaks Euroopa Liit minu arvates investeerima eeskätt üleeuroopalise tugeva elektrivõrgu väljaarendamisse. See elektrivõrk peaks suutma võtta vastu kohalikul ja piirkondlikul tasandil taastuvatest energiaallikatest toodetavat elektrienergiat ning see liidetakse infrastruktuuriga, mis on vajalik elektrisõidukite kasutamiseks.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Pean ütlema, et see direktiiv paneb Kesk- ja Ida-Euroopa naftatöötlemisettevõtted tõsiselt muret tundma. Mitte niivõrd seepärast, et direktiiv on alles jõustumata, kuivõrd seetõttu, et meid huvitavad heitkoguste arvutamise meetodid. Kas aluseks võetakse ELi keskmisel põhinev niinimetatud fikseeritud meetod või niinimetatud hübriidmeetod, mille puhul arvutatakse heitkoguseid lähtuvalt ammutamise ajast ja kohast? Kui valituks osutub viimane, siis Venemaalt pärit nafta töötlejad peaksid vähendama kasvuhoonegaasi heitkoguseid 12%, sest saaste on suur juba ammutamiskohas.

Lugupeetud volinik, saatsin koos nelja kolleegiga teile sel teemal jaanuaris kirja ja saime teilt vastuse, ent see vastus pole hajutanud täielikult meie kahtlusi. Seetõttu palun teilt võimaluse korral kinnitust selle kohta, et õigusaktiga ei kahjustata Venemaalt pärit naftat töötlevaid ettevõtteid ega panda Ida- ja Kesk-Euroopa liikmesriike halvemasse olukorda.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Ma ei ole tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige, aga ma peaksin olema, ma tahaksin olla ja loodetavasti ma selleks ka saan. Kui keegi sealt lahkub või kui on plaan keegi sealt välja visata, andke mulle teada, võtan koha endale.

Komisjon esitles paari nädala eest väga head dokumenti energiatõhususe kohta. Selles juhiti tähelepanu vajadusele teha hoonete ja transpordi vallas rohkem tööd. Olen sellega sajaprotsendiliselt nõus.

Transpordivaldkonnas tuleb teha palju rohkem, et survestada sõidukitootjaid välja arendama kütusesäästlikumaid sõidukeid. See on väga tähtis ja selle nimel ei ole piisavalt tegutsetud. Olen suheteks Kanadaga loodud delegatsiooni liige ja kanadalased esitasid meile sel teemal eile ühe ettekande. Nad avaldasid soovi näidata meile kohapeal, kuidas kõik toimub, ja palusid meil olla seni, kuni vastav tehnoloogia on välja töötatud, tõrvaliivade ja põlevkivi puhul eelarvamustevabamad.

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Kõigepealt soovin tänada Euroopa Parlamenti mulle täna õhtul edastatud väga selge sõnumi eest. Minu arvates on see väga arusaadav – ka kärsitus ja pakilisus. Horst Schnellhardt ütles, et peame tegutsema kiiresti, ja Kriton Arsenis küsis konkreetselt ajakava kohta, et millal see lõpeb. Mul on hea meel öelda, et nüüd on jäänud veel üsna vähe oodata. Esmalt tuleb vastastikune hindamine, millele kulub mõni nädal, siis jõuab see dokument tagasi komisjoni ja läbib komisjonisisese protsessi. Sellega asi ei lõpe, ent vähemalt hakkame jõudma järgmisesse etappi, millesse kaasatakse liikmesriigid.

Niisiis läheneme lõpusirgele, ent nagu ütles Fiona Hall, ei ole see ettevõtmine mingil juhul mõeldud kellegi diskrimineerimiseks, mistõttu saate te kõik arvatavasti aru, miks on mõistlik kanda hoolt selle eest, et asjakohased dokumendid oleksid põhjalikud. Selle me oleme taganud ja me kõik teame, mis on selle põhjused. Üks põhjuseid on see, et aastate eest, kui seda teemat hakati arutama, küsimust kohe ei kaasatud. Teeme selle töö ära nüüd ja saame asja lõpule viia.

Mis puudutab tõrvaliivade standardväärtust, siis lubage mul lõpetuseks öelda, et kogu see viivitus direktiivi rakendamisel annab meile võimaluse lisada standardväärtus nüüd ja hakata seda kohaldama samaaegselt direktiivi rakendamisega. See tähendab, et tõrvaliivade standardväärtusega läheb meil veidi kiiremini kui mõned meist üheksa kuu eest selle küsimusega alustades võimalikuks pidasid. Tänan teid väga selge sõnumi eest. Loodetavasti te mõistate, et teeme asja lõpetamise nimel kõvasti tööd.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Käisin möödunud aastal Kanadas ja nägin bituumenliivade fenomeni oma silmaga. Mul oli võimalus osaleda seda teemat puudutavates ulatuslikes konsultatsioonides Alberta valitsuse ja Kanada föderaalvalitsusega. Enne Kanadasse sõitmist andsid keskkonnaorganisatsioonide Euroopa Maa Sõbrad, Maailma Looduse Fond ning Transport ja Keskkond liikmed mulle Alberta valitsusele esitamiseks kaasa küsimused bituumenliivade kohta. Alberta rahvusvaheliste suhete minister andis vastuse kõigile nendele küsimustele.

Mulle anti mõista, et Kanada on pühendunud täielikult ülemaailmsele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja fossiilkütuste süsinikdioksiidivabaks muutmisele. Vastustes juhiti tähelepanu ka sellele, et uuringute kohaselt võib tõrvaliivast saadava nafta kasvuhoonegaaside heitemahukus olla mõne muu kütuse vastava näitajaga võrdne või sellest isegi väiksem. Samas tuntakse endiselt muret rahvatervise, bioloogilise mitmekesisuse ja kohaliku eluslooduse pärast.

Kuna komisjon esitab 2012. aasta detsembriks kütuse kvaliteedi direktiivi muudatusettepanekud ning kaalub võimalust kehtestada tarnijatele lisameetmed, et vähendada elutsükli jooksul eralduvate kasvuhoonegaaside heitkogust 2% energiaühiku kohta, ärgitan komisjoni saatma bituumenliivade sõltumatu analüüsi tegemiseks Kanadasse eksperdirühma.

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult. – (CS) Kanadas on mitu aastat toimunud võitlus looduskaitsjate ja investorite vahel, kes hoolivad kahjuks üha vähem looduse kaitsmisest, sest maailmaturul nafta hinnad tõusevad ja nõudlus suureneb. Rahvusvahelised naftakompaniid näevad keskkonnakaitses vaid kuluartiklit, mida tuleb vähendada. Nende ükskõiksus ei löö kõikuma isegi olukorras, kus kohalik elanikkond, kelle elatis sõltub ümbritsevast keskkonnast, sisuliselt hävitatakse. Hoolimatu kaevandamise otsene tagajärg on asjaolu, et kohalike elanike seas on ärevusttekitavalt suurenenud vähihaigete hulk. Me oleme harjunud arvestama kõike ümber rahasse. Lauamängu „Monopol” reaalses versioonis, mida me nimetame majanduseks, on meil silmi vaid lühiajalise kasumi jaoks. Me ei võta sugugi arvesse seda, kui palju läheb märksa pikemas ja tõsisemas ellujäämismängus meile lõppkokkuvõttes maksma parasvöötme metsade jätkuv hävitamine ja tervete ökosüsteemide rohtumine. Praegust majanduslikku ja poliitilist keskkonda vaadeldes on oodata vaid varude ammendumist ja keskkonnakahju ilmnemist. Kasum on liiga ahvatlev ja energiajanu liiga suur. Kes langetab otsuse? Kas rahvas ja nende demokraatlikult valitud esindajad või naftakompaniide rahamehed ja bossid? Kui Euroopa ei võta tõrvaliivade ja põlevkivi mittesäästva kaevandamise kohta kindlat seisukohta, oleme vaid osalejad poliitilises teatris, millest jääb küll mulje, et tunneme asja vastu huvi, ent tegelikult ei ole meil ei soovi ega jõudu olukorda muuta.

22. Üldised tariifsed soodustused (arutelu)

  Juhataja. Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Helmut Scholzi koostatud raport ettepaneku kohta vastu võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 (KOM(2010)0142 – C7-0135/2010 – 2010/140(COD)) (A7-0051/2011).

  Helmut Scholz, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud nõukogu eesistuja, volinik, head kolleegid! Arutame sel hilisel tunnil rahvusvahelise kaubanduspoliitika tähtsat aspekti. Selle olulisust arvesse võttes oleksin soovinud näha täis istungisaali, mille kõik kohad oleksid hõivatud. Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) on Euroopa kaubanduspoliitika suur saavutus. Avame sellega oma turu maailma vaeseimatele riikidele igasuguste kaupade, välja arvatud relvade jaoks. Selles tehakse ka arenguriikidele mitmete toodete puhul kaubandussoodustusi. Säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord (GSP+) on väärtuslik stiimulsüsteem, mis annab täiendavaid soodustusi arenguriikidele, kes ratifitseerivad ja rakendavad olulisi rahvusvahelisi lepinguid inim-, tööõiguste ja keskkonnakaitse kohta. Ent süsteemil on ka oma nõrgad küljed ja seda tuleb korrapäraselt ajakohastada.

Euroopa Parlament, partnerriigid, ettevõtted ja vabaühendused on esitanud stiimulsüsteemi täiustamiseks aastate jooksul palju olulisi soovitusi. Nüüd ootab kogu maailm, et komisjon avaldaks ettepaneku süsteemi nii vajaliku muutmise kohta. Selle ettepaneku esitamise tähtaeg oli 1. juuni 2010. Komisjon ei ole aga seda õigeaegselt esitanud ning see on jätnud asjaomased riigid ja ettevõtted nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool liitu ohtlikult ebakindlasse olukorda. Nüüd tuleb olemasolevat määrust muuta.

Te püüate päästa olukorda üleminekumääruse abil ja seda me homme, s.t neljapäeval, hääletamegi. Üleminekumäärus on pelgalt olemaoleva määruse kehtivusaja pikendamine. Sellega ei muudeta midagi, sellega ei täiustata midagi ja sellega ei rakendata Lissaboni lepingust tulenevaid uusi nõudeid. See on põhjustanud Euroopa Parlamendis lisaks üllatusele ka rahulolematust, mida ka mina raportöörina tundsin. Euroopa Parlamendi liikmete kohus on tagada Euroopa kodanike valitud esindajatele Lissaboni lepinguga antud õigustest, kohustustest ja samuti volitustest kinni pidamine. Meie ülesanne on kanda hoolt ka selle eest, et tollimaksu alandamisega paraneb tõepoolest arenguriikide olukord. Et kaitsta ELi partnereid liigpika menetluse tagajärgede eest, soovitasin alguses rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha määrusesse vaid need muudatused, mis on vajalikud selleks, et Euroopa Parlament saaks täita oma uut rolli.

Samas tahaksin toonitada, et minu arvates tuleb nii GSP kui ka GSP+ süsteemid tervikuna ümber sõnastada. Pingelistel kohtumistel nõukogu ja komisjoniga, kus olid arutlusel Lissaboni lepingust tulenevad üleminekumäärust mõjutavad õiguslikud küsimused, otsustas Euroopa Parlament astuda suure sammu usaldusväärsuse poole. Siinkohal tahaksin avaldada veel kord siirast tänu rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehele professor Moreirale lakkamatute jõupingutuste eest vahendaja rollis ning samuti teile, lugupeetud volinik, komisjoni kinnituse eest, et põhimuudatusi – eriti neid, mis on seotud Euroopa Parlamendi teavitamise ja kaasamisega – võetakse praktikas arvesse. Seetõttu otsustasime loobuda kõikidest oma ettepanekust, et võimaldada üleminekumäärusel jõustuda nii ruttu kui võimalik. Tegime seda eelkõige meie partnerite ja asjassepuutuvate ettevõtete huvides.

Komisjoni kinnitus hõlmab lubadust teavitada Euroopa Parlamenti tulevikus täielikult, viivitamata ja nõukoguga üheaegselt GSP tähtsate aspektidega seotud tööst ja kõikidest muudatustest ning jagada parlamendiga kõiki GSPga seotud dokumente. Komisjon kannab hoolt ka selle eest, et Euroopa Parlamendile antakse teada igast artikli 16 lõike 3 kohasest sooduskorra peatamisest, s.h artikli 17 kohastest komisjoni uurimisaruannetest ning artiklite 20 ja 21 kohastest kaitseklauslitest enne nende jõustumist.

Meile valmistab heameelt Omnibus I esitamine ja komisjoni valmisolek alustada põhjalikku arutelu selles tehtud ettepanekute üle. Samas tahaksime komisjonile meelde tuletada, et kiiresti tuleks esitada Omnibus II.

Lõpetuseks soovin rõhutada veel kord, et Euroopa Parlament on teinud üleminekumääruse puhul järeleandmise. Me ei tohi unustada, et peame võitlema Euroopa Parlamendis oma õiguste põhjaliku ja jätkuva rakendamise eest.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, lugupeetud raportöör!

nõukogu eesistuja. Austatud juhataja, lubage mul jätkata inglise keeles – mõistete selguse huvides oleks see sobilikum. Alates sellest, kui komisjon esitas oma ettepaneku pikendada teatud ajaks praeguse GSP määruse kehtivust ehk tegi oma niinimetatud üleminekuettepaneku, on nõukogu pidevalt rõhutanud Euroopa Parlamendis vajadust võtta see ettepanek kiiresti vastu. Sellega oleks tagatud, et arenguriikide ja vähem arenenud riikide suhtes kohaldataks edasi Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava, mis on arenguriike käsitleva ELi kaubanduspoliitika põhiosa.

Nõukogul on hea meel näha, et täna tehakse siin Euroopa Parlamendis esimene samm selle poole, et ettepanek esimesel lugemisel vastu võtta. Me võtame võimalikult ruttu vajalikud meetmed, et kinnitada institutsioonidevahelist kokkulepet teie täna vastu võetud seisukoha põhjal. Samal ajal ootab nõukogu huviga, et komisjon tutvustaks peatselt Euroopa Liidu GSP põhjalikku läbivaatamist käsitlevat ettepanekut.

Peaksime GSPd kohandama, et aidata paremini selliseid areneva majandusega riike, kes soodustusi kõige enam vajavad, ning tagama, et see muutub hea valitsemistava eest stiimulite pakkumise läbi veelgi tõhusamaks arengu- ja välispoliitikavahendiks. Seda arvesse võttes väljendab nõukogu valmisolekut teha Euroopa Parlamendiga head koostööd, et luua ajakohane, ulatuslik ja täielikult toimiv õigusraamistik, millest oleks kasu arenguriikide vajaduste täitmisel.

Lubage mul kasutada lõpetuseks võimalust avaldada eesistujariigi nimel täielikku tunnustust rõõmustavate ja edasiviivate jõupingutuste eest, mida tegid nii rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees Vital Moreira kui ka teema raportöör Helmut Scholz, et jõuda ettepaneku suhtes kokkuleppele.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan südamest toetuse eest, mida avaldati rahvusvahelise kaubanduse komitees ettepanekule pikendada üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse kehtivust. Meie eriline tänu kuulub raportöörile Helmut Scholzile ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehele Vital Moreirale valmisoleku eest leida pragmaatiline lahendus, et reageerida Euroopa Parlamendi muredele, mis on seotud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte käsitlevate uute eeskirjade kohaldamisega olemasoleva GSP määruse suhtes.

Mäletatavasti tehti ettepanek pikendada määruse kehtivust selleks, et täita aeg, mis on vajalik Lissaboni lepingu jõustumisega kohanemiseks ja Euroopa Liidu tulevast GSP kava käsitleva uue määruse esitamiseks. Euroopa Parlamendi toetus, mida väljendab rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 3. märtsi hääletus, sillutab teed praeguse kava edasisele edukale kohaldamisele arenguriikide ja ELi hüvanguks. Sellega tugevdatakse ka Euroopa Liidu rolli ja kohustusi ELi arengupoliitika eesmärkide täitmisel.

Komisjon on võtnud kuulda Euroopa Parlamendi kõvasti ja selgelt välja öeldud muresid seoses GSP määruse otsustuslike aspektidega. Seoses sellega kinnitame taas oma täielikku ja aktiivset toetust Euroopa Parlamendile, et ta saaks täita kaubanduspoliitika vallas Lissaboni lepinguga ette nähtud rolli. Seetõttu on komisjon valmis arutama edasiviivalt Euroopa Parlamendi paaril viimasel nädalal väljendatud muret. See arutelu jätkub seoses komisjoni kahe ettepanekuga – Omnibus I ja Omnibus II – võtta vastu määrus, millega kohandatakse Lissaboni lepingu jõustumise valguses kaubanduspoliitikaalaste otsuste tegemist.

Samal ajal püüab komisjon kõigest väest, et täita Euroopa Parlamendi palvet saada täielikku teavet GSP oluliste aspektidega seotud töö kohta. Et Euroopa Parlament saaks täita kaubanduspoliitikas oma rolli tõhusalt, on see kahtlemata ülitähtis. Seepärast teavitab komisjon olemasolevatele nõuetele tuginedes Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata kõikidest olulistest muutustest ja jagab nendega kõiki GSPga seotud dokumente.

Lõpetuseks – ootame huviga seda, et saaksime liikuda parlamendiga peetavatelt edasistelt aruteludelt tulevase üldiste tariifsete soodustuste kava üle edasi uue määruse ettepaneku juurde, mis jõuab teieni maikuus. Pärast ettepaneku vastuvõtmist komisjonis olen valmis arutama teiega selle põhipunkte esimesel võimalusel.

  Béla Glattfelder, fraktsiooni PPE nimel. – (HU) Lugupeetud juhataja! Mul on väga hea meel, et tänu raportööri kompromissivalmidusele oli meil võimalik pikendada õigeaegselt tariifsete soodustuste kava kehtivusaega. Väga suur roll oli selles protsessis nõukogu eesistujariigil Ungaril. Kui meil ei oleks õnnestunud praegu tariifsete soodustuste kava kehtivust pikendada, oleks see mõjunud väga halvasti maailma kõige vaesematele riikidele. Ometi on kahetsusväärne, et Euroopa Komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile nii hilja ja meil ei olnud võimalik pidada siin sisukat arutelu. GSP määrus vääriks muutmist, sest tariifsed soodustused, mida me teeme maailma rikkaimatele naftaeksportijatele, näiteks Araabia Ühendemiraatidele või Saudi Araabiale, on põhjendamatud. On põhjust kaaluda, kas Venemaa, kes ei soovinud saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks ja kes kasutab välispoliitilise surve avaldamiseks väga sageli kaubanduspoliitikat, on kaubandusalaseid soodustusi väärt.

Samuti tasub kaaluda võimalust lisada tariifsete soodustuse kavva säästva arengu kriteerium. Praegu tehakse ju kaubandusalaseid soodustusi ka nendele riikidele, mis muidu takistavad rahvusvaheliste kliimakaitsekokkulepete vastuvõtmist või isegi ekspordivad Euroopa Liitu mittesäästval viisil toodetud kaupu, hävitades selleks tihti vihmametsi või põhjustades tohutut CO2-heidet. Minu arvates tuleks järgmises tariifsete soodustuste kavas käsitleda ka neid küsimusi.

  Vital Moreira, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Austatud juhataja! Kui me arutame siin selle üle, kui kaua praegune üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) veel kehtib, siis seetõttu, et komisjon ei ole suutnud täita oma kohustust ega esitada õigeaegselt ettepanekut kava põhjaliku läbivaatamise kohta.

Seepärast on oodata praeguse määruse jaoks üleminekuperioodi, et arenguriikidel – alates kõige vaesematest – säiliksid Euroopa turule sisenemisel rahvusvahelises kaubanduses tehtavad soodustused. On ülitähtis võtta ettepanek vastu täiendavate viivitusteta, et GSPst kasu saavad riigid saaksid seda kasu edaspidigi ning et kaubanduses osalejad saaksid arendada kaubandussuhteid vajaliku prognoositavuse ja õiguskindlusega.

Sellepärast olen propageerinud rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehe ja variraportöörina mõtet, et üleminek peab olema üleminek ja ei midagi muud – kui isegi Euroopa Parlament loobub selle määruse ajutisest vastavusseviimisest komisjoni rakendusaktidega ja annab meile lootust, et seda tehakse lähitulevikus niinimetatud omnibuse määruste abil.

Soovin toonitada, et selles valguses mõjutas raportööri, variraportööride ja parlamendikomisjoni ülejäänud liikmete otsus Euroopa Komisjoni võetud kohustust – mida volinik De Gucht täna kordas ja siiras tänu talle hoolimise eest – tagada kooskõlas Lissaboni lepingu ühist kaubanduspoliitikat käsitlevate sätetega nüüdsest Euroopa Parlamendile õigeaegne ja täielik teave iga praeguse määruse kohaldamisega seotud olulise sammu kohta.

Lõpetuseks veel tänusõnad raportöörile, volinikule ja ka nõukogule kompromissi eest, mis võimaldab Euroopa Parlamendil hoolitseda korralikult Euroopa huvide eest ja nende inimeste huvide eest, kes meie peale loodavad.

  Niccolò Rinaldi, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kolleegid! Üldiste tariifsete soodustuste kava on üks vähestest eristamismeetoditest, mis toob rahvusvahelises kaubanduses kasu arenguriikidele. See on tundlik vahend, mida tuleb kasutada võimalikult hästi.

Täna õhtul räägime kehtivusaja pikendamisest, mis tähendab, et pärast lõpliku ettepaneku esitamist lükatakse komisjoni tähtaeg edasi. Ent vahepeal ütleme, et seda vahendit tuleb käsitleda ettevaatlikult ja seda ka institutsioonidevahelistes suhetes. Seni pole Euroopa Parlamenti isegi Lissaboni eelse lepingu põhjal otsuste tegemisse alati täielikult kaasatud – seda ei tehtud näiteks Colombia ja Sri Lanka teemaliste arutelude ajal, mis lõid parlamendis kired lõõmama.

Peame võtma arvesse ka määruse rakendamise otsuse järelhindamise eeliseid. Milline mõju on tariifide vähendamisel, kuidas on lood sooduskorra peatamisega, millised on selle mehhanismid, milline on menetlus? Mõnikord võib nende küsimuste kohapeal kontrollimisel tulla ette üllatusi ja need võivad anda ideid kriteeriumite kohta, mis võimaldaksid muuta määruse võimalikult tõhusaks.

Mis puudutab tingimusi, siis maailm muutub ja selle vahendi puhul tuleb lähtuda rohkem nendes riikides valitsevatest oludest, kellele tariifseid soodustusi tehakse. Kõige olulisema inimõiguste austamise põhimõtte kõrval on vaja avaramat ettekujutust, milles – nagu märkis raportöör Helmut Scholz, keda ma raportiga tehtud hiilgava töö eest tänan – võetakse arvesse eri näitajaid: konfliktijärgset taastumist, naiste erilist olukorda, ametiühinguid, taastumist pärast loodusõnnetusi, keskkonnasäästlikkust ja rahvusvaheliste sotsiaalkokkulepete järgmist.

Kui me võtame vastu kombinatsiooni nendest kriteeriumitest, ei oleks ma üllatunud, kui koostatav soodustatud riikide nimekiri oleks senisest erinev ja vahest väärikamgi, ent me saame rääkida sellest uuesti siis, kui meil on lõplik ettepanek võtta vastu määrus.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Et praeguse üldiste tariifsete soodustuste kava kaotab aasta lõpus kehtivuse, on tähtis – nagu juba öeldud –, et komisjon esitaks uue ettepaneku kava ulatusliku läbivaatamise kohta õigeaegselt.

Praegu arutame vaid kehtivusaja pikendamist, mis on vajalik selleks, et tagada õiguskindlus ja kanda hoolt ühiste huvide eest. Selle teema tähtsus nii arenguriikide kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks – eelkõige nende jaoks, kelle majandus on nõrgem ning kelle tööstuslikele, põllumajanduslikele või sotsiaalsetele huvidele komisjoni edendatavates rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes alati tähelepanu ei pöörata – tingib vajaduse üksikasjaliku arutelu järele, et võtta arvesse selle kava võimalikke aspekte, tagajärgi ja mõju tulevasele määrusele, mille eelnõu peab jõudma Euroopa Parlamenti nii ruttu kui võimalik.

  Oreste Rossi (EFD). - (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meede puudutab üldiste tariifsete soodustuste kava, mis seisneb selliste kolmandate riikide imporditollimaksude vähendamises, kes võtavad rahvusvaheliste lepingute või kokkulepete alusel teatud kohustusi seoses niisuguste tundlike teemadega nagu tööalased õigused ja keskkond. Need nõuded tuleks korrapäraselt üle vaadata ja neid tuleks Euroopa Komisjoni ettepanekul ajakohastada, kuid kahjuks ei ole me täna siin selleks, et hääletada vanade eeskirjade muutmise, vaid nende kehtivusaja pikendamise poolt.

Sel tundlikul ajal, mil rahvusvaheline kriis ei ole mitte üksnes majanduslik, vaid ka poliitiline, on otsus mitte läbi vaadata ja ajakohastada nimekirja pääsemise või sellest välja arvamise tingimusi vastuolus Euroopa Liidu parimate huvidega. Ehkki Euroopa Komisjoni käitumine ei ole olnud kuigi sirgjooneline, hääletame siiski poolt, sest me usume vahendisse, millega toetatakse kolmandaid riike, kes tõusevad muude riikidega võrreldes esile strateegiliseks peetavates küsimustes.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Kuulasin sõnavõtte ja mõistan, et fraktsioonid on olemasoleva kava kehtivusaja pikendamises ühel nõul, ent samas loodavad nad näha võimalikult kiiresti uut kava. Seda soovime meiegi. Me tegeleme sellega. Nagu te teate, on enne seadusandliku ettepaneku tegemist vaja avalikku arutelu, mis võtab aega. Vaja on mõjuhinnangut, mis võtab aega. Sellele järgneb loomulikult selle ulatusliku teemaga seotud komisjonisisene otsustusprotsess.

Me räägime finantssüsteemist, mida kohaldatakse päris pikka aega. Me tahame muuta kava varasemast valikulisemaks, et saaksime aidata neid, kes seda tõepoolest vajavad. Praegu tehakse kava alusel soodustusi enam kui 150 riigile. See pole sugugi valikuline. Võib isegi küsida, mis kasu sellisest kavast on. Vaatame selle põhjalikult läbi.

Esitame oma ettepanekud paari kuu pärast. Seejärel on parlamendil võimalus neid meiega põhjalikult arutada. Tahaksin korrata ka meie lubadust hoida Euroopa Parlament toimuvaga täielikult kursis.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – Austatud juhataja! GSP reform on nõukogu ja eesistujariigi tähelepanu keskmes. Meie eesistumisajal algaval praeguse kava läbivaatamisel on Euroopa Parlamendil ja nõukogul ainulaadne võimalus kajastada maailmamajanduses toimuvaid põhjalikke muutusi, eelkõige tärkava turumajandusega partnerriikide enneolematut konkurentsivõime kasvu.

Eesistujariik võttis hoolikalt arvesse Niccolò Rinaldi väljendatud põhjendatud muret seoses GSP tõhusa rakendamisega. Nõukogu jääb ootama võimalust kaaluda seda ja ka mitmeid teisi küsimusi komisjoni peatse uut GSP kava käsitleva ettepaneku põhjal.

Lubage mul veel kord toonitada, kui tänulik ma olen raportöörile ja asjaomase parlamendikomisjoni esimehele Vital Moreirale koostöö eest. Minu meelest on see terve mõistuse võit – nad mõistsid, et küsimus oli kiireloomuline ja tähtis. Me tõepoolest ei tahtnud põhjustada mingeid õiguslikke probleeme. Minu jaoks on tegemist omamoodi näidisjuhtumiga. Ma väga loodan, et teiste küsimuste puhul, kus meil tuleb ette sarnaseid õiguslikke vaidlusi, on see väga hea näide nõukogu ja Euroopa Parlamendi paindlikest suhetest.

  Helmut Scholz, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud Enikő Győri, volinik! Kõigepealt soovin südamest tänada variraportööre edasiviiva koostöö eest. Nüüd, mil oleme üleminekumääruse vormilises küljes lõpuks kokku leppinud, tahaksin kasutada seda arutelu, et selgitada lühidalt mõnd tulevast määrust puudutavat nõuet.

Määruse uuel versioonil peaks olema kolm põhieesmärki: 1) suurendada kava tõhusust, 2) töötada välja eeskirjad paremini reguleeritud reformimiseks, mille puhul on tagatud ka soodustatud riikide kaasamine ning 3) tagada, et määruses antakse piisavalt kaalu parlamendile pandud ülesandele läbi viia demokraatlik kontroll. See hõlmab arengukomisjoni ettepanekuid.

Uus üldiste tariifsete soodustuste kava peaks olema selgem ja läbipaistvam. Tahaksin juhtida seoses sellega tähelepanu kolmele asjale. Esimene neist puudutab päritolureegleid. Üks peamisi põhjuseid, miks GSP alusel pakutavaid kaubandussoodustusi kasutatakse eriti vähim arenenud riikides liiga vähe, on selle kavaga kaasnevad päritolureeglid ja haldusmenetlused. Kava praeguse versiooni puhul on päritolureeglid sageli takistuseks paberil eksisteerivate soodustuste positiivsele mõjule. Naasin äsja Genfist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) parlamentaarselt konverentsilt ja see probleem oli seal arutatud küsimuste nimikirjas väga tähtsal kohal. Minu arvates peaks Euroopa Liit võitlema WTOs selle eest, et soodustuste kava seataks päritolureeglite ühtlustamisel esmatähtsaks aruteluteemaks.

Minu teine tähelepanek on seotud partnerriikidega. Siin tundub mulle eriti tähtis töötada välja selgemad kriteeriumid. Hea näide selliste kriteeriumite kohta on Gini indeks. Nagu juba mainitud, peame olema paindlikumad, et suuta reageerida tõhusamalt.

Minu kolmas mõte on seotud tehnilise abiga. Ainuüksi soodustustest ei piisa. Peame andma tehnilist abi kava mõju ja GSP kasutamise suurendamiseks.

See kõik on selleks, et täiustada soodustuste kava tervikuna. Tahaksin veel kord tänada kõiki asjaosalisi koostööalti suhtumise eest. Jätkan tänaste kinnituste põhjal rõõmuga koostööd komisjoniga.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Soovin rõhutada, et Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek ei ole üldiste tariifsete soodustuste kava reformimine, mida nõudis Euroopa Parlament oma 5. juuni 2008. aasta resolutsioonis, vaid üksnes praeguse eeskirjadekogumi kehtivusaja pikendamine. Seetõttu jagan raportööri arvamust vajaduse kohta vaadata see 2008. aastal koostatud määrus viivitamata läbi ja kohandada seda hiljem jõustunud Lissaboni lepingu sätetele. Tänu uuele aluslepingule on Euroopa Parlamendil kaubandusvaldkonnas uued volitused ning seepärast peab tal olema õigus soodustuste saamise kriteeriumite, soodustusi saavate riikide nimekirja ja GSP kava ajutise peatamise puhul sõna sekka öelda. Tulevikus peab aset leidma määruse üldine läbivaatamine, et kaasata soodustust saavaid riike tugevamalt neid mõjutavatesse ümberkorraldusprotsessidesse, anda tehnilist abi, aidata arendada nende institutsioonilist suutlikkust ning samuti selleks, et vaadata läbi päritolureeglid ja neid ühtlustada.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Üldiste tariifsete soodustuste kavaga (GSP) antakse 176 arenguriigile soodustingimustel juurdepääs Euroopa Liidu turule. Tariifide vähendamise või siseturule tollimaksuvaba juurdepääsu tagamisega saab kaubanduse abil aidata vähendada nendes riikides vaesust. Seepärast toetan üleminekumäärust, millega tagatakse GSP õiguslik järjepidevus, nii et selle kavaga pakutavad soodustused jäävad arenguriikidele kättesaadavaks. Kaubandus on ka tähtis ja tõhus vahend, mis annab kõnealustele riikidele võimaluse liikuda kiiremini õigusriigi ja demokraatia poole ning ehitada üles hästi toimiv majandus. Selle küsimuse tähtsust ja kiireloomulisust arvesse võttes pooldan määruse puhul kehtivusaja pikendamist ja kiireid edusamme.

23. Üheminutilised sõnavõtud (kodukorra artikkel 150)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendis on arutletud viimasel ajal palju selle üle, et toiduainete tarneahel Euroopas ei toimi, ja sel teemal on isegi heaks kiidetud raport. Toon teile mõned näited täna Rumeenias avaldatud hinnavaatlusest, milles on võrreldud toodete hindu ühendusesises kaubanduses enne sissevedu nende hinnaga poeriiulil.

Kartulite keskmine hind on importimisel 15 eurosenti kilogrammi kohta, poodi jõuavad nad hinnaga 80 senti kilogrammi kohta. Suhkrut ostetakse 50 eurosendi eest, poeriiulile jõudes maksab see 1,15 eurot. Kanaliha ostetakse 1,25 euro eest, poes on keskmine müügihind 2,10 eurot kilogrammi kohta.

Ajalehes, kus avaldati see statistika, oli ära toodud ka see, et kartulite hind tõusis eelmisel aastal 45%, kulla hind vaid 40%. Sellele absurdsele olukorrale tuleb lõpp teha. Minu arvates peaksid Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament otsima selle jaoks lahendusi.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Maailmas kasvab pidevalt kliimamuutusest või loodusõnnetustest kahjustatud piirkondade arv. Kõige hiljutisem näide on traagiline olukord Jaapanis.

Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas tuleb nendele katsumustele reageerida– ma ei hakka rääkimagi toiduga kindlustatusest kui üleilmsest strateegilisest probleemist.

Rahvastiku kasv loob vajaduse suuremate toidukoguste järele, kuid vaadeldes praegust pakkumist on näha toiduainete üha suuremat puudujääki. Et õigus toidule on põhiõigus, peab toiduga kindlustatus olema ja jääma üheks Euroopa Liidu eelisvaldkonnaks. Ühise põllumajanduspoliitika raames elluviidavatele strateegiatele tuleb tagada piisavad eelarvevahendid, mis vastavad püstitatud eesmärkidele.

Minu arvates peab ühise põllumajanduspoliitika eelarve jääma vähemalt praegusele tasemele või seda tuleks isegi kohandada uute suurenenud vajadustega, mille on tinginud loodusõnnetused, mis ei tunne ei riigi- ega rahvuspiire, vahest vaid geograafilisi piire.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Tahaksin kasutada võimalust ja rõhutada südame-veresoonkonna haiguste ennetamise tähtsust, sest need haigused põhjustavad 27 liikmesriigis igal aastal kokku ligi 2 miljonit surmajuhtumit. Mõnes riigis, näiteks minu kodumaal Rumeenias, moodustavad need surmajuhtumite koguarvust poole. Selliste krooniliste haiguste ravi on ka märkimisväärne finantskoormus tervishoiusüsteemidele – hinnanguliselt kulub sellele terves Euroopa Liidus aastas 92 miljardit eurot.

Peame tegema täiendavaid jõupingutusi, et propageerida tervislikke eluviise ja suurendada teadlikkust südame-veresoonkonna haigustest. Euroopa Parlamendi liikmetena peaksime suhtlema kodanikega rohkem ohtude teemal, mis kaasnevad alkoholi kuritarvitamise, ebatervislike toitumisharjumuste ja vähese kehalise aktiivsusega. See on ainus viis, kuidas saame vähendada südame-veresoonkonna haiguste esinemist ELi kodanike seas ja piirata seega ka nende haiguste kahjulikku mõju liikmesriikide tervishoiueelarvetele.

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE). – (ES) Austatud juhataja! Tõsine õnnetus Fukushima tuumajaamas on seadnud kahtluse alla tuumaenergia eeldatud uue õitsengu.

Ulatusliku meediakampaaniaga on püütud süstida aastaid inimestesse usku, et tuumaenergia on ainus lahendus meid tulevikus ähvardavatele energiavarustuse ja kliimamuutusega seotud probleemidele. See väide on tõest väga kaugel.

Neli tuumaenergiaga seotud põhiprobleemi – kõrged kulud, ohutus, reostus ja massihävitusrelvade leviku oht –, mis 1980. aastatel juba tõid selles valdkonnas kaasa ebaõnnestumise, ei ole senini rahuldavat lahendust leidnud.

Eelpool nimetatud põhjustel tuleb asuda tuumajaamu järjest sulgema ja demonteerima. Alustada tuleb nendest, kus on juba toimunud tõsised õnnetused – näiteks Kataloonias asuvast tuumajaamast Vandellós II –, ja nendest, mille kasulik eluiga on lähenemas lõpule. Samas peame suurendama energiatõhusust, vastutustundlikku energiatarbimist ja investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Euroopa Liidu poliitika kujutab endast ohtu sotsiaal- ja tööõigustele ning toob kaasa proteste ja konflikte. Just nii läks nädalavahetusel Portugalis. Portugali töötajate ametiühingute keskliidu korraldatud meeleavaldusel osales umbes 300 000 töötajat. Lissaboni tänavad olid üle ujutatud mässava inimmerega, mis oli valgunud kokku kõikjalt üle Portugali, et avaldada oma nördimust ja vastuhakku. See oli rahva organiseeritud võitlus, millega näidati, et töötajad, naised, noored ja pensionärid on väsinud olemast liikmesriikide ja Euroopa suurte majandus- ja finantsrühmade huvidest dikteeritud poliitika ohvrid.

Nad on täis otsustavust võidelda teistsuguse poliitika eest, mille puhul kriisi ei kasutata ettekäändena, et suurendada tööpuudust, vähendada töökohakindlust, külmutada palku ja pensioneid, kärpida veelgi madalaid palku ja hüvitisi ning tõsta hindu ja makse nende jaoks, kes peavad tulema toime oma tööga teenitud rahaga.

See oli „ei” stabiilsuse ja kasvu paktile ning kapitalistlikule poliitikale, mida Euroopa Liit ja liikmesriikide valitsused on edendanud, ilma et nad oleks kunagi võtnud näputäitki kapitalist, ent samas hõlbustades oma sissetuleku ja kasumi kasvu. See on võitlus, millega me tunneme võitluslikku ja pühendunud solidaarsust.

  Oreste Rossi (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Usutavasti ei kahtle keegi, et nüüd aitab – Euroopa Liit peab lõpetama rääkimise ja võtma Türgi suhtes meetmeid.

Õigeuskliku patriarhi vahistamisest esimesel jõulupühal – põhjusel, et ta pidas Küprose okupeeritud osas asuvas kirikus kristlikku jumalateenistust – ei piisanud, nagu ei piisanud ka üheksa ajakirjaniku vahistamisest 3. märtsil, et veenda paruness Ashtoni võtma kooskõlas president Van Rompuyga Türgi suhtes meetmeid. Ent nüüd, kui Türgi julgeolekujõud vahistasid Küprose okupeeritud osas neli Euroopa Parlamendi liiget ja Euroopa Liidus õigeusklikke kristlasi esindava piiskopi, ei kahtle enam ilmselt nemadki. Me ei saa lasta Türgil endale enam näkku sülitada. Euroopa Liidu liikmeks saamise menetluse peatamisest vastumeetmena ei piisa.

Meil peab olema julgust ja jõudu selle riigi valitsusele lõplikult selgeks teha, et ta peab kas järgima lepinguid, inim- ja kodanikuõigusi ning -vabadusi või tuleb Euroopa Liidul katkestada kõik diplomaatilised- ja kaubandussidemed.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Vähem kui kahe nädala eest, 11. ja 12. märtsil pidas partei Jobbik (Liikumine Parema Ungari Nimel) juhatus väljasõidukoosolekuid Transilvaanias, seekelite territooriumil ja Târgu Mureşis. Peale selle, et kinnitasime oma usku seekelite territooriumi autonoomsuse vajalikkusesse, kuulutasime välja Kesk-Euroopa, Euroopa platvormi, mis oleks Rumeenia ja Ungari leppimises suur samm edasi. Mina külastasin pärast juhatuse koosolekut Partiumis asuvat Érmelléki piirkonda. Andsin loengu Vale lui Mihais, kus oli väga jõuliselt näha Partiumis elava 300 000–400 000 ungarlase soov säilitada oma identiteet ungarlastena ja koolitada oma lapsi ungari keeles. Nad tahavad autonoomiat. See puudutab nii paljusid inimesi, et paluksin Euroopa Parlamendil leida võimalus planeerida istung, näha ette päevakorrapunkt, kus saaksime arutada nii seekelite territooriumi kui ka Érmelléki piirkonna autonoomsuse küsimust.

  László Tőkés (PPE). – (HU) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! 1848.–1849. aastal toimunud revolutsiooni ja iseseisvussõja mälestuseks tähistavad ungarlased üle kogu maailma 15. märtsi kui riiklikku püha. 1849. aastal andis vabaduse eest oma elu meie maailmakuulus poeet Sándor Petőfi. 20. märtsil, tema surma-aastapäeval, mälestasime üht teist iseseisvussõjas osalenud silmapaistvat isikut, kuberner Lajos Kossuthit, Ungari parlamentaarse demokraatia isa, kes veetis pool oma elust eksiilis. See, et meie kaks riiklikku raadiojaama kannavad just Lajos Kossuthi ja Sándor Petőfi nime, on sümboolne märk meie rahva vabadusearmastusest. Ühes oma tuntud luuletuses avaldab meie vabadusvõitlejast poeet austust nende kangelaste mälestusele, „kes surid püha vabaduse eest”. See oli revolutsiooniline vabadusevaim, mis noori ungarlasi tollal kannustas, ning just selles vaimus seisab vabadust armastav Euroopa revolutsiooniliste araabia maadest pärit noorte ja kõikide maailma inimeste kõrval, kes võitlevad vabaduse eest.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Rumeenia valitsus on võtnud vastu uue tööseadustiku, millega rikutakse rumeenlaste õigust saada sotisaalkaitset. Selle uue tööseadustiku vastuvõtmist on põhjendatud vajadusega muuta turg paindlikuks ja luua uusi töökohti. Ometi pole keegi, ei ametiühingud ega tööandjad, vana seadustiku muutmist palunud. Nad isegi ei ole uute meetmetega nõus.

Tegelikult on nii, et valitsuse soositud tööseadustiku eesmärk ei ole suurendada paindlikkust, vaid politiseerida jõuliselt avalikku sektorit ja anda ränk hoop töötajatele, milleks on ette nähtud sätted, mis käsitlevad näiteks kollektiivlepingutest ja ametiühingute õigustest loobumist ning samuti kollektiivseid koondamisi ilma hüvitiste maksmiseta. See tähendab, et valitsus toob ohvriks needsamad inimesed, kes teevad tööd ja toetavad oma tööga meeleheitlikke püüdlusi kriis ületada.

  Stanimir Ilchev (ALDE). – (BG) Austatud juhataja! Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis arutati paari päeva eest head mõtet täiustada Schengeni ala riikide hindamise mehhanismi seda osa, milles vaadeldakse Schengeni õigustiku kohaldamist sellesse alasse kuuluvates riikides ning samuti selle alaga liituda soovivate riikide edusamme.

Ent kriteeriumid peavad olema selged ja kehtima kõigi suhtes, need ei tohi seguneda abstraktsete, moraliseerivate kriteeriumitega ega politiseeruda. Kandidaatriikide puhul tuleb kontrollida näiteks korruptsioonitaset.

Korruptsiooni avastamine ja paljastamine on väga tähtis, kuid seda protsessi igas riigis eraldi objektiivselt läbi viia võib olla keeruline. Teisisõnu ei tohiks me lubada hindamismehhanismi täiustamisel mingit subjektiivsust. Seepärast on ette nähtud ka sanktsioonid. Mõned neist võivad olla rahalised. Nõutakse väga suurt täpsust.

Seetõttu peavad kandidaatriigid end põhjalikult ette valmistama – vastasel juhul võib nende liitumine edasi lükkuda. Riigid, mis juba kuuluvad Schengeni alasse, kuid ei vasta hindamisel nõuetele, peavad olema teadlikud, et nende liikmesust on võimalik vastavalt sanktsioonidele peatada.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Teisest maailmasõjast on palju aega möödas, kuid meie jaoks kindlast mitte piisavalt, et unustada tollased õudused.

Seepärast ei suuda ma mõista, kuidas saab Euroopas olla praegusel ajal inimesi, kes püstitavad fašistlikele kurjategijatele mälestusmärke. 14. märtsil avas üks selts büsti näol mälestusmärgi Košices János Esterházyle. János Esterházy on sõjakurjategija, kes mõisteti 1947. aastal koostöö eest fašistidega surma. Nad õnnistasid sisse büsti, mis kuulus kurjategijale, kes võttis rõõmuga vastu Košicesse tunginud fašistlikud väed. Ta kuulutas avalikult oma koostööd natsidega, öeldes – ma tsiteerin –, „Ma olen olnud juudivastaselt meelestatud juba lapsepõlvest peale ja nii jääb see kuni minu surmani.”

Head kolleegid, see jõhker provokatsioon on minu meelest seda kahetsusväärsem, et sellel sõjakurjategija mälestusüritusel esines kõnega ka Ungari konsul – diplomaat riigist, mis on praegu meie eesistuja ja mis kõneleb paljudel foorumitel meie kõigi ja samuti kogu ELi nimel.

  Slavi Binev (NI). (BG) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Võtan sõna selleks, et juhtida teie tähelepanu ühele keerulisele probleemile, mis mõjutab kahjuks kõiki Bulgaaria kodanikke, nimelt sellele, kuidas pangad pressivad iga päev klientide käest raha välja.

On naeruväärne, et mõned pangad Bulgaarias nõuavad teenustasu nii raha arvele panemisel kui ka raha arvelt võtmisel. Langesin hiljuti pankade hullumeelse surveavalduse ohvriks ja minu arvel külmutati ebaseaduslikult vahendid. Selle vahejuhtumi põhjal selgus, et mul ei ole protesti tõstmiseks mingeid õiguslikke aluseid.

Seadused ei ole kindlalt paigas. Selgub, et pangandussektori tugeva lobitöö või poliitikute vähese tahte tõttu ei sekku valitsus kliendi ja panga vahelisse kahepoolsesse lepingusse. Kõigile on selgelt näha ka see, et selle lepingu partnerite vahel puudub võrdsus.

Minu arvates on probleem selles, et konkurents ei ole loonud vastuvõetavaid turutingimusi, mistõttu leian, et valitsus peaks sekkuma. Teen ettepaneku luua kiiremini ühtne euromaksete piirkond ja koostada pankade kontrollimiseks selge raamistik. Loodetavasti pööravad pangad siis oma klientidele rohkem tähelepanu ja hoolitsevad nende eest paremini, sest praegu näevad nad neis vaid igapäevast väljapressimiste sihtmärki.

  Seán Kelly (PPE). - Lugupeetud juhataja! Arutlesime enne tarbija õiguste üle. Üks ELi tarbijate õigus on toiduga kindlustatus ja toiduohutus. Tarbija ootab, et Euroopa Liitu saabuv toit oleks toodetud samade kõrgete standardite alusel kui liidu sees toodetud toit. Kahjuks ei ole võimalik seda tagada. Isegi nii tähtis asutus kui Euroopa Kontrollikoda ütles hiljuti, et teatavaid ELi põllumajandustootjatele kehtestatud standardeid, mis puudutavad peamiselt loomade heaolu, ei ole võimalik imporditava liha tootjate puhul kohaldada. See on hävitav hinnang, eriti seepärast, et selles juhitakse tähelepanu ka asjaolule, et imporditavast toidust saab tegelikult kontrollida vaid 2%, mis on silmatorkavalt vastuolus olukorraga Euroopas, kus iga loom on jälgitav alates laudast kuni kahvli otsa sattumiseni.

Seda arvesse võttes tundub hulljulge püüelda Mercosuri kokkuleppe poole – eriti kui Rootsi toidu- ja biotehnoloogiainstituut on välja toonud, et Brasiilia veiseliha puhul võib süsinikdioksiidiheide olla 35 korda suurem kui Iiri veiseliha puhul.

  Sergio Gutiérrez Prieto (S&D). – (ES) Mitmed eksperdid ütlevad, et järgmine kriis võib olla energiakriis ning et me ei tee seda, mis on vajalik selle ärahoidmiseks, või et see, mida me teeme, ei ole selle ärahoidmiseks piisavalt kiire.

Ülemaailmne Loodusfond ärgitab meid kõiki tegema sel laupäeval säästlikkuse suunas väikese žesti. Paljud eurooplased ja ka paljud avalik-õigusliku sektori asutused lülitavad üheks tunniks tuled välja. Sellest ei piisa.

Euroopa ei saa jääda sõltuvaks energiaallikatest, mis talle ei kuulu ja asuvad kaugel või mis ei ole kindlad. Peame aitama liikmesriikidel luua energiamudeli, mille energiaallikate kogumi keskmeks on taastuvad energiaallikad.

Peame aitama ka suurendada teadlikkust uutest tarbimisharjumustest, sest pole kahtlust, et tulevikus on säästlikkust silmas pidades kõige olulisemad taastuvenergia ja tõhusus.

Lõpetuseks teeksin kõikidele liidu liikmesriikidele ettepaneku liituda üleskutsega, viie liikmesriigi – sealhulgas Hispaania – sooviga vähendada CO2-heidet veel 30%. Sel viisil näitaksime, et Euroopa on teejuht nii vabaduste ja õiguste kui ka meie planeedi jätkusuutlikkuse tagamise vallas.

  Kristiina Ojuland (ALDE). – Austatud juhataja! Pean teile kahjuks sel hilisel tunnil teatama, et täna pärastlõunal röövisid relvastatud mehed Ida-Liibanonis Bekaa orus rühma eesti jalgrattureid. Eestlased olid ületanud veidi varem Süüria-Liibanoni piiri ja umbes kell 17.30 lõikasid nende tee ära kolmest numbrimärgita sõidukist väljunud relvastatud mehed. Praegu ei ole mingit teavet selle kohta, kes jalgratturid röövis või kas sellel vahejuhtumi puhul olid mängus poliitilised huvid. Ent Bekaa org on islamistliku liikumise Hezbollah’ kants.

Tahaksin paluda paruness Ashtonil – kes küll on pidevalt ja õigustatult hõivatud Liibüaga – aidata see olukord lahendada. See on proovikivi vastloodud Euroopa välisteenistusele – hoolitseda väiksemate liikmesriikide eest, aidata ELi kodanikke sellistes murettekitavates olukordades.

  Ádám Kósa (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Euroopas elab praegu 30 miljonit pimedat ja nägemispuudega inimest. Olete te kunagi mõelnud sellele, kuidas nad peavad toime tulema lahendamata olukordadega kasvõi näiteks tavalisel poeskäigul? Paljudel juhtudel ei suuda nad lihtsat karpi või pudelit käes hoides kindlaks määrata toote laadi. Seda riiulilt võttes ei tea nad, mida nad käes hoiavad, kuigi ka neil on kahtlemata õigus elada iseseisvalt ja ohutult.

Seepärast tahaksin koos viie kolleegiga neljast fraktsioonist julgustada teid ärgitama tööstuskaupade tootjaid, et nad kinnitaksid pakenditele vabatahtlikult punktkirjas etiketid. Samuti soovin paluda kolleegidel toetada oma allkirjaga deklaratsiooni 14/2011, milles neid küsimusi käsitletakse.

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Omavahelises rivaalitsemises on fraktsioonid alati leidnud kellegi, keda süüdistada, keda kuulutada tekitatud kahju eest vastutavaks. Tahaksin juhtida teie tähelepanu ühele sellisele juhtumile. Teise maailmasõja lõpus interneerisid krahv János Esterházy kõigepealt natsid ja seejärel nõukogude okupatsiooni ajal ka kommunistid. Härra Paška, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias peetakse teda endiselt sõjakurjategijaks, samas kui Venemaa ülemkohus tühistas tema karistuse 1993. aastal ja Poola riigipea andis talle täna kaks aastat tagasi maineka Polonia Restituta ordeni.

Esterházy aitas põgeneda sadadel juutidel, tšehhidel, slovakkidel ja poolakatel ning ta oli ainus Slovaki parlamendi liige, härra Paška, kes protesteeris ja hääletas 1942. aastal juudivastaste seaduste vastu. Ühise Euroopa ülesehitamine sai alata pärast Teise maailmasõja rusude ärakoristamist. See hõlmas ka selliste isikute nagu Esterházy rehabiliteerimist. Meie ülesanne on koristada ära veel säilinud rusud.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Et öelda mõne riigi kohta, et see vastab küpse demokraatia nõuetele, ei piisa sellest, kui sealsete esindusorganite, sealhulgas (ja eriti) parlamendi valimised toimuvad kookõlas universaalsus-, konfidentsiaalsus-, võrdsus- ja õigluspõhimõttega. On oluline, et oleks võimalik öelda ka seda, et selles riigis austatakse vähemuste õigusi. Minu arvates on istungisaal, kus me praegu oma arutelusid peame, sobivaim koht, meenutamaks parlamendiliikmetele tõsiasja, et Leedu Vabariigi parlament muutis 17. märtsil oma haridusseadust. Seaduse muudetud verisoonis kasutatakse kahjuks halduslikke meetodeid, et rikkuda vähemuste, antud juhul teiste seas Poola vähemuse õigusi, ning püütakse sulandad Poola vähemusse kuuluvaid inimesi nii-öelda riigi kehtestatud surve all.

Piisab sellest, kui öelda, et haridusseadusega kehtestatakse kõikidele koolidele ühesugune õppekava – ka nendele, mille kõik õpilased kuuluvad rahvusvähemuste hulka. Sellega suurendatakse leedu keeles õpetatavate kohustuslike ainete arvu. Niinimetatud koolivõrgustiku optimeerimise ettekäändel suletakse väikestes linnades rahvusvähemuste, sealhulgas Poola koolid ja sinna jäävad vaid Leedu koolid. Seadusega rikutakse rahvusvahelisi konventsioone, mille Leedu on ratifitseerinud.

Väärib märkimist, et eri inimesed on sel teemal mitmeid kordi sõna võtnud. Minu arvates on Euroopa Parlament sobiv foorum, et rääkida sellistest teemadest ja kutsuda üles rahvusvähemuste põhiõiguste austamisele.

  Juhataja. – Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

24. ELi suhted Pärsia lahe koostöönõukoguga (lühiettekanne)

  Juhataja. Järgmine päevakorrapunkt on väliskomisjoni nimel Dominique Baudisi koostatud raport Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga (2010/2233(INI)) (A7-0042/2011).

  Dominique Baudis, raportöör. – (FR) Lugupeetud juhataja! Alustuseks soovin toonitada, et see raport on fraktsioonidega tehtud väga edasiviiva töö tulemus. Tahaksin tänada koostöö eest isiklikult Richard Howitti, Frieda Brepoelsit ja Franziska Katharina Brantnerit ning samuti Anneli Jääteenmäkit.

Nagu te teate, käsitletakse raportis Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) suhete üldist strateegiat.

Meie töö algas mitu kuud tagasi, seega enne praegu araabia maades aset leidvaid sündmusi. Sellest ajast saati oleme täheldanud kõikjal – ka Pärsia lahe piirkonnas – jõulisi meeleavaldusi, mis toimuvad selleks, et nõuda inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatia paremat järgimist.

Me käsitlesime kõiki praeguste sündmuste põhjuseid raportis ja parlamendikomisjonis vastu võetud muudatusettepanekutes juba oma töö alguses, enne ülestõusude puhkemist. Me mõistame hukka igasuguse diskrimineerimise – sealhulgas soolise ja usulise. Me rõhutame tööõiguse ning sotsiaalsete ja ametiühingute õigustega seotud küsimusi, südametunnistuse-, sõna- ja arvamusvabadust, naiste õigusi, vajadust reformida õigussüsteemi, surmanuhtluse ja kehavigastusi põhjustavate karistuste kaotamist ning poliitilisi õigusi.

Võttes arvesse seda, kuidas on arenenud sündmused Bahreinis ning meeleavalduste mahasurumist, samuti koostöönõukogu liikmetest naaberriikide sõjalist sekkumist, oleme koos variraportööridega ette valmistanud hulga suulisi muudatusettepanekuid, millega pakkuda toetust vabaduse eest võitlevatele meeleavaldajatele. Oleme toonitanud nende nõudmiste õiguspärasust ning mõistnud hukka Bahreini ametivõimude vägivaldse reaktsiooni, nagu ka GCC riikide sõjalise sekkumise meeleavalduse mahasurumises osalemise näol ning me väljendame tõsist muret võimulolijate käitumise pärast. Lõpetuseks pakume täielikku toetust demokraatiale ülemineku protsessile.

Selles raportis visandatakse endastmõistetavalt ka pikaajalised strateegilised väljavaated. Selles peatutakse võimalikul partnerlusel mitmes valdkonnas – geopoliitika, energia, haridus ja teadus ning piirkondlik lõimumine.

Geopoliitilisest vaatenurgast on tõsiseks ohuks selgelt Iraan. Asudes Iraani ja Iisraeli vahel, jäävad Pärsia lahe riigid konflikti korral paratamatult kaaskannatajateks. Need riigid on pannud meie peale suured lootused, et me püüaksime takistada tuumarelva ehitamist Iraanis. Pärsia lahe koostöönõukogu riikidel, mis moodustavad Araabia Liiga liikmesriikidest neljandiku, on rahuprotsessis väga tähtis roll. Pidagem meeles, et Araabia rahualgatuse taga on just nemad.

Mis puudutab energiat, siis on koostöönõukogu riigid Euroopa Liidu juhtivad naftatarnijad, seega sõltub EL nendest riikidest suurel määral, kuid nende naftavarud on vähenemas ja nad valmistavad tänu taastuvenergia arengule ette üleminekut. Võime pakkuda selles valdkonnas oma kogemusi.

Kui rääkida haridusest ja teadusest, siis need riigid on seadmas haridust üheks oma eelisvaldkonnaks. Et ülikoolide ja lektorite arv on piiratud, näeme mainekate Ameerika ülikoolide harude loomist. Vaatamata oma pühendumusele, on Euroopa Liit Ameerika Ühendriikidest väga palju maha jäänud. Näiteks eelmisel aastal tuli koostöönõukogu riikidest Erasmus Munduse programmi raames Euroopasse õppima vaid kaheksa üliõpilast.

Piirkondliku lõimumise valdkonnas on koostöönõukogu riikide edusammud aeglased. Et Euroopa Liit on tänu oma kogemustele targem, saame pakkuda abi, nõu ja oskusteavet. Lõpetuseks kutsume üles sõlmima vabakaubanduslepingut, mille üle on läbirääkimisi peetud rohkem kui kakskümmend aastat.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Pärsia lahe riikidel on märkimisväärne majanduslik potentsiaal, millega kaasnevad avaramad võimalused suuremaks koostööks Euroopa Liiduga. Pärsia lahe koostöönõukogu, nagu Euroopa Liitki, on huvitatud tõsiselt kaubandusliku koostöö parandamisest. See sõltub meie võimest edastada oma koostööeelised Pärsia lahe riikide esindajatele.

Meie vaated on mitmes rahvusvahelise julgeoleku majandusliku juhtimise või terrorismivastase võitlusega seotud küsimuses sarnased ja seetõttu oleks kahju piirata võimalikku koostööd vaid kaubandus- või majandusvaldkonnaga. Meile kõigile on muidugi selge, et meie praegusel koostööl Pärsia lahe riikidega on märkimisväärset kasvuruumi. Seega võib Pärsia lahe koostöönõukogu ja selle liikmesriikide suhtes rakendatavat ELi poliitikat käsitleva kõrgelennulisema kava koostamine koos majanduskoostööga kaasnevate kaubanduslike edusammudega tuua kaasa tihedama partnerluse ka mõõduka islamimaailma esindajatega. Need suhted võiksid olla keerulisel ajal selle tegevusega kaasas käiv huvitav ja väärt poliitiline boonus.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Lugupeetud juhataja! Ka mina pooldan Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahel jõustuvat vabakaubanduslepingut. Sellest piirkonnast võib saada kaubanduse vallas – sealhulgas seoses suurenevate naftatarnetega – Euroopa Liidu jaoks tähtis strateegiline partner. Minu arvates on oluline tugevdada majandussuhteid. Peame leidma Euroopa Liidu konkurentsivõime tagamiseks täiendavaid turge ja uusi partnereid, samas kui valdkondades, kus Euroopa Liidul juba on kaalukas roll, on meie esmatähtsaks ülesandeks suhted ametlikult jõustada. Kakskümmend aastat kestnud läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks on vaja mõlema poole edasiviivat, ent samas paindlikku suhtumist, et ühtlustada praeguseid üsna jäikasid seisukohti. Kui me tõepoolest leiame, et Euroopa Liit peaks olema võimeline konkureerima Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Indiaga, on tähtis imbuda ka sellistesse majandusvaldkondadesse ja turusegmentidesse, kus teised suurvõimud on ehk juba jõuliselt kanda kinnitanud, ning keskenduda olemasolevatele kaubanduseesmärkidele ja suurendada nende osatähtsust.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin minagi kiita Dominique Baudisi raporti eest. Euroopa Parlament toetab sel raskel ajal Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu läbirääkimiste jätkumist.

Sündmused Bahreinis näitavad, et nende kahe rahvusvahelise organisatsiooni vahelist poliitilist dialoogi tuleb hoogustada. Olen kahtlemata seda meelt, et need kuus Araabia riiki saaksid panna ühiskonna rahumeelsele muutumisele aluse inimõiguste olukorra parandamisega.

Samas mõjutavad ELi naftatarneid Vahemere piirkonna sündmused. Selles olukorras on liidu ja koostöönõukogu ühine tegutsemine ülioluline, et tagada energiavajaduste rahuldamine ja vältida naftahinna tõusu maailmaturul.

Leian ka seda, et kakskümmend aastat kestnud läbirääkimiste lõpuleviimiseks on aeg alla kirjutada vabakaubanduslepingule, mis tooks suurt kasu mõlemale poolele.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Oleme täna õhtul siin, et arutada Euroopa Parlamendi raporteid Pärsia lahe koostöönõukogu kohta. Ma mõistan, et mõned fraktsioonid oleksid eelistanud arutelu edasi lükata, et kajastada paremini strateegilist perioodi, mida araabia maad praegu läbivad.

On tõsi, et kui raporti koostamisega algust tehti, ei saanud keegi ette näha seda, milline on maailm täna, ega ka seda, milliste katsumustega tuleb kogu araabia piirkonna riikidel ja inimestel rinda pista. Kooskõlas veendumusega, et kõik riigid on erinevad, pakub Euroopa Liit eri olukordade jaoks välja erisugused, kohandatud lahendused. Te kuulsite eile Cathy Ashtoni sõnu, et olgu tegemist Tuneesia, Egiptuse, Liibüa, Jeemeni või Bahreiniga, Euroopa Liidul tuleb teha palju eriti tähtsaid valikuid ja otsuseid.

Täna õhtul arutletavas raportis keskendutakse Pärsia lahe koostöönõukogule ja selle riikidele, mille seas on ka neid, kus rahvas kutsub üles võtma rohkem arvesse oma poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke huvisid. Pärsia lahe piirkonna valitsuste reageeringud on erinevad: märkimisväärsed finantspaketid, et leevendada kõige pakilisemaid ja sotsiaalseid vajadusi, poliitiliste reformide väljakuulutamine, teatud seadusandlike volituste loovutamine valitud organitele või avatus laiaulatuslikele ja kaasavatele riiklikele dialoogidele.

Ent oleme näinud ka vägivalda. Meie tänaõhtuse arutelu raames kehtib see eriti Bahreini kohta. Oleme jälginud sealset olukorda tähelepanelikult. Cathy Ashton on väljendanud korduvalt muret seoses teadetega tõsisest tänavavägivallast ja märkidega pingetest, mis on tingitud üha suurenevatest usulisest erimeelsusest. Ta on ärgitanud ka riigi julgeolekujõude austama inimõigusi ja põhivabadusi. Ta on tõstnud korduvalt häält, kutsudes üles dialoogile kui ainsale viisile edasi liikuda. Selleks on kasutatud mitmeid avalikke seisukohavõtte, mille tunnistajaks olete olnud, ja otseseid kontakte asjaomaste asutustega.

Meie jaoks on küsimus selles, kuhu see kõik välja viib? Mida peaks Euroopa Liit ette võtma? Kuidas me peaksime lugema teie raportit nende sündmuste taustal? Eile märkis Cathy Ashton, et ta eelistab isolatsioonile osalust, ja ma jagan seda vaadet. Teie raportis tehakse ettepanek luua rohkem kontakte ja ma olen sellega nõus. Mulle kui kaubandusvolinikule valmistaksid heameelt paremad võimalused kaubavahetuseks ettevõtjate vahel. Käes on aeg, mil meie, eurooplased, peame olema valmis edendama rohkem kontakte Pärsia lahe riikide rahvastega. See on ka aeg, mil peame olema eurooplastena valmis andma jaatava vastuse kõikidele palvetele, mis võidakse meile esitada sooviga, et Euroopa hõlbustaks reformideni viivat enneolematut dialoogi.

Me ei tohiks inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmise ees araks lüüa, kuid me ei tohiks ka dikteerida ega teistele peale sundida oma demokraatiamudeleid. Euroopa on kindlal veendumusel, et reformid peaksid tulema seestpoolt. Usun, et see peab paika ka Pärsia lahe koostöönõukogu riikide puhul. Minu asi ei ole Euroopa Parlamendile öelda, kuidas selle raportiga edaspidi ümber käia. Küll aga leian ma, et peame mõtlema strateegiliselt ning selle jaoks on vaja dialooge ja osalust.

Euroopa Liit peaks olema valmis pakkuma selles piirkonnas toimuvatele dialoogidele ja reformidele kogu oma tuge. Oleme nõus pakkuma reformidele poliitilist toetust ning konkreetsemate küsimuste käsitlemisel ka oskusteavet ja teadmisi. Meil oleks iga sellise võimaluse üle hea meel, kuid saame teha seda kõike vaid siis, kui selle piirkonna riigid meilt abi paluvad.

Lõpetuseks paar sõna vabakaubanduspiirkonna loomise kohta Pärsia lahe riikidega, mille eest ma otseselt vastutan. Usun, et kui kohapeal tekivad õiged tingimused, saame võtta edasiliikumisel aluseks ELi ühise sihi edendada Pärsia lahe koostöönõukogu riikide puhul kaubandussuhetega seotud eesmärke.

On ütlematagi selge, et nii valitsuste ja kodanike vaheliste poliitiliste kontaktide jõustamise kui ka kaubavoogude ja ettevõtete tõhusa toimimise eeltingimus on stabiilsus. Tänan tähelepanu eest. Eriti soovin tänada raportöör Dominique Baudisi.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. – (PL) Minu arvates on ülitähtis, et Euroopa Liit kujundaks Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) ja selle liikmesriikide jaoks välja sihikindlama poliitika, seda eriti ajal, mil Euroopa Liit on väljumas majanduskriisist, ja võttes arvesse loodusõnnetusi – Jaapanit tabanud maavärinat ja hiidlainet. Mul on hea meel, et raportiga on hõlmatud sellised teemad nagu energia selle kõige laiemas tähenduses, tööstus, teadusuuringud ja hariduse areng. Et tagada tihedam koostöö, peaks Euroopa välisteenistus seetõttu nägema nimetatud valdkonna jaoks ette rohkem töötajaid ja suurendama koostöönõukogu riikides diplomaatiliste esinduste arvu.

Leian ka seda, et peaksime tunnustama kõiki jõupingutusi, mida on vabakaubandusläbirääkimiste raames tehtud ohutute ja kindlate toorainetarnete tagamise nimel. Euroopa Liidu ja koostöönõukogu riikide koostöö peaks hõlmama täiendavat toetust üliõpilaste, teadlaste ja töötajate vahetusprogrammidele. Euroopa Parlament toonitab oma raportis, et Euroopa Liidu ja GCC vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine on edasisel koostööl meie Vahemere piirkonna partneritega esmatähtis küsimus. Seetõttu peaks Euroopa Liit töötama piirkondliku lõimumise toetamiseks välja asjakohase strateegia.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Tundub, et rahvas Pärsia lahe koostöönõukogu kuues riigis, mis on juhtumisi araabia riikide seas ELi kõige olulisemad kaubanduspartnerid, ei usu, et viimastel aastatel seal toimunud reformidest piisaks. Veel ei ole selge, mil määral oleks jätkuvate meeleavalduste lõpetamiseks abi kavast teha nendest kuuest riigist kahe kõige vaesema riigi majandusse tohutu rahasüst ja parandada nimetatud riikide sotsiaalseid tingimusi. Kuigi Pärsia lahe koostöönõukogu on seadnud kahtluse alla kolonel Gaddafi õiguspärasuse ja toetab mõtet lennukeelutsoonist, jätkub meeleavaldajate tulistamine Saudi Araabias, mis on samuti koostöönõukogu liikmesriik, ja ka Bahreinis on meeleavaldajaid koheldud jõhkralt. Isegi see, et Pärsia lahe koostöönõukogu saatis oluliste infrastruktuurirajatiste kaitseks Bahreini eriüksused, on vastuoluline, sest šiiitidest opositsioon kutsub rahvusvahelist üldsust üles kaitsma rahvast sõjalise sekkumise eest. Tundub, justkui oleks lennukeelutsooni kehtestamisega avanenud Pandora laegas. Euroopa Liit ei tohi lasta kiskuda end Lähis-Ida riikide siseasjadesse – see oht on olemas, sest tasakaal Bahreinis võib muutuda väga kiiresti. Oleme näinud seoses tagasivõtulepingutega, mis on lepingud väärt pärast riigipööret. Seepärast peaksime tungiva surve avaldamise asemel ootama, kuidas olukord edasi areneb.

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Tunnen Baudisi raporti vastuvõtmise üle heameelt, sest Euroopa Liit vajab praegu rohkem kui kunagi varem suhetes Pärsia lahe koostöönõukoguga (GCC) sidusat strateegiat. Esiteks mõjutavad selle organisatsiooni liikmesriigid üha enam araabia-moslemi maailma ja nad võivad mängida olulist rolli kultuuridevahelises dialoogis. Lisaks tuleks minu arvates võtta konkreetseid meetmeid, et tõsta piirkonnas liidu mainet ja edendada teineteisemõistmist. Selleks on võimalik panna muu hulgas alus ajakirjandus- ja audiovisuaalsektori koostööle, et leevendada Euroopa alase teabe nappust. Lõpetuseks arvan, et hiljutised sündmused Bahreinis sunnivad meid tuginema liidu ja koostöönõukogu suhetes kindlamalt inimõiguste ja põhivabaduste austamisele. Praegu tuleb tagada, et meeleavaldajate üleskutseid demokraatlikeks reformideks kuuldaks tõelise poliitilise dialoogi osana. Et lahendada hiljutised konfliktid – näiteks Bahreinis toimunu –, tuleb kaasata kodanikuühiskond ja mitte kasutada vägivaldset mahasurumist.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Vabakaubandusleping tähendab vähem tõkkeid vastastikusele koostööle ja kaubandusele. Seepärast ma seda lepingut põhimõtteliselt toetan. Pärsia lahe koostöönõukogusse kuuluvad riigid on kahtlemata kaalukad kaubanduspartnerid, eriti põhjusel, et nende valduses on meie ajastu elutähtsaim tooraine – nafta. Mulle valmistas samuti heameelt see, et raportis mainitakse kaubandusküsimuste kõrval ka meie kaubanduspartnerite tegematajätmisi inimõiguste vallas. Sellest hoolimata kõhklesin ma siiski pikka aega, kas raporti poolt hääletada. Mõned Pärsia lahe koostöönõukogus esindatud riigid on kahepalgelised. Meie näeme sõbralikult naeratavat nägu, mis väidab end olevat meie liitlane võitluses islami terrorismiga. Teine aga on varjatum ja kulutab igal aastal miljardeid dollareid niinimetatud usualase hariduse levitamisele, millega kutsutakse üles vägivallale kristlaste, juutide ja kõikide mittemoslemite vastu. Lõpuks hääletasin siiski raporti poolt, sest ootan, et kui komisjon hakkab islami riikides üksikasjalikult kontrollima kristlaste vastu suunatud vägivallajuhtumeid, ütleks ta meile, kes on sellise vaenuliku käitumise rahastamise taga.

25. Parandus (kodukorra artikkel 216) (vt protokoll)

26. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

27. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 24.00.)