Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2644(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0224/2011

Arutelud :

PV 23/03/2011 - 17
CRE 23/03/2011 - 17

Hääletused :

PV 24/03/2011 - 6.15
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0118

Arutelud
Neljapäev, 24. märts 2011 - Brüssel EÜT väljaanne

7. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on selgituse hääletuse kohta.

 
  
  

Raport: Elmar Brok, Roberto Gualtieri (A7-0052/2011)

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Euroopa ühises tegutsemises on väärtus, eurotsoon saab põhimõtteliselt liikuda vaid kahes suunas: kas tugevneda või laguneda. Tänases majanduslikus olukorras on vaja asjalikku ja otsustavat poliitilist reageerimist. Toetan stabiliseerimismehhanismi loomist ning sellega seoses toetasin ka raportit, mis annab teed õiguslikule raamistikule võimaldamaks nimetatud mehhanismi rakendada.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Eile hääletasime alalise stabiilsusmehhanismi üle ja põrusime. Tagasi võeti muudatusettepanek 33, mis oleks andnud fondile õiguse osta võlakirju teisestel turgudel. Parlament, nagu ka Euroopa Ülemkogu siiani, keeldus raskeid otsuseid langetamast. Jah, need otsused on rasked, kuid need määravad ära eurotsooni tuleviku või läbikukkumise.

Peidame pead liivas nagu jaanalind. Meile ei ole üksnes rahakriis; meil on panganduskriis ja meil on riigivõlakriis. Ja ikka plaasterdame jonnakalt sügavat haava.

Minu kodumaa Iirimaa ägab väljakannatamatu võlakoorma käes ja seda selle pärast, et Saksa, Prantsuse, Iiri, Briti ja teised pangad − lisaks lõdvale regulatsioonile ja puuduvale järelevalvele − käitusid nagu kasiinod. Halvast võlast on saanud kodanike võlg. Ma ei ütle riigivõlg, vaid kodanike võlg. Kõik see toimus EKP nina all ja intressimäärad olid absoluutselt kohatud. Iiri kodanikelt oodatakse kõige sellega hakkama saamist. Mitte keegi ei ole valmis tõele silma vaatama. See võlg ei ole jätkusuutlik. Oleme üritanud päästepakettidega aega osta. Mida me vajame, on ulatuslik restruktureerimine.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Alalise kriisiohjemehhanismi loomine on tulevaste majandus- ja finantskriiside puhuks Euroopas õigustatud. Mitte keegi ei taha kriise, kuid paratamatult neid esineb ja me peame olema valmis halvimaks.

Õnnetuseks kavatsetakse kriisiohjemehhanism luua väljaspool ELi institutsioone. See mehhanism tuleks nüüd tuua ELi institutsioonidele võimalikult lähedale. Samuti on oluline ja hea see, et mehhanismis saavad osaleda Ühendkuningriik ja Rootsi, mis ei kuulu euroalasse.

Toetan püüdlusi kiirendada majanduspoliitika koordineerimist Euroopas ja arvamust, et sanktsioonide korral otsustab nende üle komisjon ja neid kohaldatakse automaatselt ja need ei tohi saada arutelude ja nn lehmakauplemise subjektiks.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Arvasin, et pärast 12 aastat täiskogus ei suuda mind mitte miski enam hämmeldada, kuid mind šokeeris toon, millega Elmar Brok eile oma raporti sisse juhatas. Mind ei šokeerinud mitte tema ülbus ega reaalsustaju kaotamine ja isegi mitte üldsuse arvamuse põlastamine, vaid tema häbematus. Ta ütles otsesõnu, et peame vältima tavapärast aluslepingu läbivaatamise menetlust, sest vastasel juhul võib see ajendada mõnda liikmesriiki referendumit pidama. Siin näete seda varjamatut põlgust valijate vastu, mida Euroopa eliit nüüd juba harjumuspäraselt üles näitab.

Üldsuse arvamust ei peeta mitte suunamuutmise põhjuseks, vaid ületamist vajavaks takistuseks. Paratamatult meenuvad Elmar Broki kaasmaalase sõnad pärast ülestõusu Ida-Berliinis. Kas poleks seega lihtsam rahvas laiali saata ja selle asemel uus rahvas valida?

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Üks ühisrahale omaseid probleeme, mis käibib erineva majandustsükliga eri liikmesriikides, on see, et ühtne intressimäär on mõttetu, kui kulutuste üle otsustatakse erinevalt. Tulemused on ilmsed, sest näeme, missugustes raskustes euroala on. Pealekauba peavad valitsused mõistma, et nad ei saa raisata rohkem raha, kui nad tulude kujul teenivad. Kui valitsus seda siiski teeb ja moonutab finantsaruandeid või ei järgi majandusjuhtimise ja -distsipliini põhimõtteid, siis satuvad teised raskustesse.

Loomulikult tahame tugevat euroala, eelkõige liikmesriikidele, mis jäävad väljapoole euroala. Me tahame jätkata kaubavahetust euroala riikidega. Nõrgem euro ei ole meile kasulik. Samal ajal peab siiski olema täiesti selge, et euroala riigid peavad ise oma probleemid lahendama ja mitte teistele lootma. Soovin teile euroalas edu, kuid palun õppige sellest, et ei tohi kulutada rohkem raha kui teenite.

 
  
MPphoto
 
 

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Tahan Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni nimel selgelt välja öelda, et pooldame loodud Euroopa stabiilsusmehhanismi, kuid hääletame Broki/Gualtieri raporti vastu, sest selles väljendatud arvamused on vastuolus nõukogu järeldustega.

Broki/Gualtieri raportis tahetakse tegelikult, et Euroopa Parlament ja komisjon sekkuksid valitsustevahelisse mehhanismi. See mehhanism peaks õigusega olema valitsustevaheline, arvestades tohutuid summasid, mida sellele eraldatakse. Liikmesriikide ministrid, kes vastutavad oma riigi parlamendi ees: selline on korrektne vastutusliin. Kogu selle eurokriisi taga ei ole loomulikult euroga seotud probleemid, vaid probleemid valitsustega, mis kulutavad liiga palju oma maksumaksjate raha.

 
  
  

Raport: Artur Zasada (A7-0046/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Mul on hea meel USA ja ELi avatud taeva lepingu teise etapi lõpetamise üle. Arvan, et tegemist on läbimurdega, kuid ilmselt on meie seas neid, kes tahavad suuremat liberaliseerimist ja kaugenemist protektsionismist, mis selle valdkonna ettevõtlust ikka veel mitmel moel takistab. Ma soovin, et USA eemaldaks takistused ja piirangud välisosaluselt, ning arvan, et suuremast arvust avatud taeva lepingutest võidavad reisijad kogu maailmas.

Avaldan ühtlasi austust fraktsiooni ECR raportöörile Jackie Fosterile, kes on selle valdkonna ekspert ja on töötanud nii lennutranspordi vallas kui kas transpordikomisjonis. Arvan siiski, et on väga tähtis, et võitleksime jätkuvalt suurema liberaliseerimise nimel mitte ainult ELi ja USA vahelises lepingus, vaid ka tärkavatel Aasia turgudel. Seega toetan tänast otsust, mis puudutab kokkulepet ELi ja Vietnami vahelise lepingu kohta. Loodan, et meil on edaspidi kestvalt parem juurdepääs maailma kasvavatele turgudele.

 
  
  

Raport: Francesca Balzani (A7-0058/2011)

 
  
MPphoto
 

  Francesco De Angelis (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Sooviksin kõigepealt tänada raportööri Francesca Balzanit tehtud suurepärase töö eest! Asja sisusse süvenedes on selles algatusraportis neli kriitilise tähtsusega punkti.

Esiteks ja üldiselt rääkides − sõnaselge viide Euroopa Liidu eelarvele ja selle ümberjaotuslikule olemusele, mis on Euroopa solidaarsuse nurgakivi. Teiseks ja konkreetsemalt − selles kinnitatakse taas põhimõtet, et täitmata kohustused, mida on eriti palju ühtekuuluvussektoris, tuleb täita ja mitte lihtsalt välja jätta, nagu nõukogu soovitab. Kolmandaks väljendatakse mõningast kahtlust − minu arvates täiesti põhjendatult − eelmise majandusaasta tulemustel põhineva hindamiskriteeriumi tõhususe suhtes. Neljandaks nõutakse tungivalt, et komisjon koostaks ettepanekud uute ressursside loomise kohta. Eelkõige on vaja uusi ressursse kriisi püsivate mõjude vastu võitlemiseks, milleks tuleb jõuliselt ning tõhusalt kogu Euroopas pühenduda uuendus-, teadus- ja kasvupoliitikale majanduse, tootmise ja tööhõive huvides.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Niivõrd tähtsal ajal põhinevad sellised dokumendid nagu täna heaks kiidetu kindlasti mõistlikkuse ja põhjendatuse kriteeriumidel. 2020. aasta strateegia toetamine ei ole kahtlemata mitte üksnes märk usaldusväärsusest, vaid ka märk parlamendi tegevuse järjepidevusest. Siiski on vaja veelgi tõhustada mitut olulist kriteeriumit ja suunist, kasutades selleks sekkumiste prioriteetide loetelu.

Praegu, nii hapral ajal, kui eelkõige probleemid Vahemere piirkonnas, kuid ka sündmused Jaapanis, on otseselt seotud kiirelt muutuva olukorraga, on vaja autoriteetset ja usaldusväärset parlamenti ja selle reageeringut, mis annab tõuke majanduskasvuks, konkurentsivõimelisuseks ja arukaks jätkusuutlikkuseks asjade puhul, mis on vaja ära teha.

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio (EFD).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Arvan, et Euroopa liikmesriikide finantside jaoks nii hapral ajal, nagu just öeldi, peaksin lööma hädakella eelarvekomisjonis arutluse all olevate kulutuste pärast: tegemist on hämmastava olukorraga, kus Euroopa ajaloo muuseumi jaoks pannakse kõrvale meeletuid kulutusi. Oleks häbiväärne, kui see heaks kiidetakse.

Meil on juba olemas Eastmani hoone, kuid üksnes renoveerimiseks on eraldatud 26−31 miljonit eurot, lisaks veel 3,3 miljonit vaid kavandite jaoks. Üksnes püsikulud ulatuvad üle 3 miljoni euroni, kusjuures muutuvkulud on 3,2 miljonit eurot, lisaks 3,2 miljonit eurot vähemalt 50-liikmelise personali tarbeks, 2 miljonit eurot turvateenustele ning pelgalt haldamiseks on vaja 13,45 miljonit eurot. Ma arvan, et peaksime oma institutsioonides olema aruka kulutamise eeskuju. Aga see oleks häbilugu.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Tahaksin, kui tohin, teha kolm märkust 2012. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta. Esiteks − arvan, et on hea, et arutame 2012. aasta aruannet varakult, sest − teiseks − me ei taha Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel samasugust õnnetut olukorda, nagu meil oli 2011. aasta eelarve puhul. Kolmandaks tunnen erilist uhkust selle üle, et Euroopa eelarve puhul ei ole vaja võtta laene. Ma arvan, et nii see peab ka jääma.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0265/2011)

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Seaduslikul sisserändel on Euroopa majandusarengu edendamisel ja konkurentsivõime parandamisel kahtlemata suur roll. Üheks teravaks probleemiks on aga kindlasti sisserändajate kindla õigusliku seisundi puudumine ja sellest tulenevalt nende võimalik diskrimineerimine. Olukord, kus 21. sajandil võime veel ikka täheldada sisuliselt orjandusliku korra elemente, pole normaalne. Kõiki inimesi tuleb tööjõuturul kohelda võrdselt. Antud raport sisaldaski neid sätteid, mis täna meie normistikest puuduvad, ja seetõttu toetasin ma õigusraamistiku loomist selles valdkonnas kui väga olulist.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Haldamise lihtsustamine ja vajalikule teabele juurdepääsu võimaldamine on õiged vahendid Euroopa tööturu kolmandate riikide töötajatele atraktiivsemaks muutmiseks.

Liikmesriikides seni kehtivate eeskirjade lihtsustamisele ja ühtlustamisele aitaks kaasa see, kui sätestatakse ühtne taotlemise menetlus, mille tulemusel antakse üheainsa haldustoiminguga välja üksainus luba, milles on ühendatud elamis- ja töötamisluba. See tagaks selgema ja tõhusama menetluse nii sisserändajatele kui ka nende tööandjatele ning võimaldab samal ajal lihtsamalt kontrollida nende elamis- ja tööloa seaduslikkust. Ühtne kord tähendab ka seda, et on võimalik vähendada õiguste lõhet ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel. Seetõttu hääletasin Mathieu raporti poolt.

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D). (SK) Austatud juhataja! Hääletasin heakskiidetud direktiivi eelnõu vastu. Pean töö- ja elamislubade käsitlemisele ühtse korra kohaldamist tähtsaks. Sama tähtis on üritada luua ühtne õiguste kogumik kolmandate riikide kodanikele, kes elavad ja töötavad legaalselt mis tahes ELi liikmesriigis.

Kahtlemata on vaja ka õiguskindlust ja pädevate riiklike asutuste taotluse käsitlemisel langetatud otsuste läbipaistvust. Kuna need mõjutavad inimeste elu märkimisväärselt, siis tuleb taotlused võimalikult objektiivselt läbi vaadata.

Võrdne kohtlemine tuleb tagada ka sotsiaalvaldkonnas ning nende õigusi tuleb toetada õigusaktides. Kuna majandussisserände direktiivis neid muudatusi ei tehtud, siis leian, et see, et pooled selle heaks kiitsid, ei olnud õige.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Kõigepealt asjaolu, et ühtse loaga lubatakse võõrtöölistele samasuguseid õigusi ja samasugust kohtlemist, on hea lähtepunkt. Peame tagama, et Euroopa Liidus rakendatakse inimõigusi sellisel viisil, et kolmandatest riikidest siia saabunud töötajad saavad samasugust palka ja on samamoodi sotsiaalselt kaitstud ning et nende suhtes kohaldatakse samu töötingimusi nagu ka teiste töötajate suhtes. See on loomulikult põhikaalutlus.

Mulle teeb muret üks raportiga seotud asjaolu, ehkki ma andsin oma poolthääle. See on artikli 3 kohaldamisala, mis ikka veel ei hõlma kolmandate riikide lähetatud ja hooajatöötajaid ning ettevõttesiseselt ümberpaigutatud töötajaid. Loodetavasti tehakse selles edusamme, nii et ühtse loa paketis koheldaks kõiki võrdselt. Ühtse teeninduspunkti põhimõte on positiivne: idee on selles, et kõik saavad luba taotleda ühes kohas ja enam ei pea bürokraatia tõttu ühest sambast teise liikuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Olen täiesti nõus nende parlamendiliikmetega, kes ütlevad, et peame tagama ELis üle aasta töötanud kolmandatest riikidest pärit töötajate võrdse kohtlemise. Ma nõustun ka sellega, et ELis alla kuue kuu töötanud töötajaid ei pea kohtlema võrdselt peretoetuste ja töötu abiraha suhtes. Pooldan siiski kindlalt − ja ma tahaksin seda veel kord rõhutada − nende gruppide kindlustamist õnnetuste ja haiguste vastu. Kolmandaks usun, et vanaduspension on osa inimese palgast ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 883/2004 peaks olema võimalik see vastavalt liikmesriikide eeskirjadele üle kanda, tingimusel et see toimub üksnes juhul, kui kolmas riik on sellega nõus ja pensioni ka tegelikult üle kannab.

 
  
  

Raport: Francesca Balzani (A7-0058/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Mul on hea meel, et oleme ettevalmistusi 2012. aasta eelarve koostamiseks nii varakult alustanud. See võimaldab küsimusi korralikult kaaluda. Üks teema, millest Euroopa Liidus ja siin istungisaalis palju räägime, on solidaarsuse küsimus. Tahame sageli näidata üles oma solidaarsust eri inimgruppidega.

Tahaksin paluda parlamendil näidata üles solidaarsust meie valimisringkondade maksumaksjatega, sest siiani me seda teinud ei ole. Peame sellel kokkuhoiuajastul näitama üles vaoshoitust. Peame olema eeskuju. Peaksime seda tegema kõigi Euroopa Parlamendi liikmete ning ametnike palkade ja toetuste külmutamise teel 2012. aastaks ning samuti peaksime loobuma Euroopa ajaloo maja kavast, sest selle ehitamine maksab miljoneid eurosid ja selle rahastamiseks puudub pikaajaline kava. Kahtlemata langeb osa sellest maksumaksja õlgadele.

 
  
  

Raport: Andreas Schwab (A7-0038/2011)

 
  
MPphoto
 

  Francesco De Angelis (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kahtlemata takistab tarbijaõigusi käsitlevate eeskirjade killustatus märkimisväärselt piirülest ostu-müüki ning on probleem ka tõelise siseturu tulemuslikul loomisel. Usun, et täna oluliste täiendustega komisjoni tagasi saadetud direktiivi ettepanek aitab kaasa selge tarbijaõiguste raamistiku kujundamisele.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Raportiga, milles vaadatakse läbi neli kehtivat direktiivi, soovitakse lõpetada õigusraamistiku killustatus, mis on siiani takistanud siseturu väljakujundamist. Eesmärk on parandada turu toimimist tarbijate ja ettevõtjate jaoks, suurendada tarbijate usaldust ning vähendada ettevõtjate vastumeelsust tegutseda piiriüleselt.

Ettepanek on keeruline ja sisaldab mitmeid spetsiifilisi aspekte, mida on analüüsitud ja arutatud sellest ajast saadik, kui Prantsusmaa oli viimati eesistujariik. José Manuel Barroso juhitava komisjoni uue koosseisu ajal on Vivian Redingi töö viinud selleni, et täielikkuse ühtlustamisse ei suhtuta enam dogmaatiliselt, ning oleme põhjendatult alustanud teekonda sihipärasema ühtlustamise suunas.

Vaatamata sellele, et saavutatud lõpptulemus − arvan, et see on keskpärane ja viletsa kompromissi vili − mind päriselt ei rahulda, siis usun ja loodan, et sellest ettepanekust saab edasise arengu lähtepunkt. Toetasin seetõttu raportit.

 
  
MPphoto
 

  Giovanni La Via (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna hääletatud tekst on 2008. aasta oktoobris alanud pika ja keerulise teekonna tulemus, mille eesmärk oli viia tarbija välismaal tehtud ostudele pakutava kaitse keskmesse.

Liit ja ELi institutsioonid peavad seadma endale eesmärgi aidata kaasa siseturu paremale toimimisele, et suurendada tarbijate usaldust ja samal ajal toetada meie ettevõtjaid.

Täna täiskogul hääletusel olnud direktiiv kujutab endast seni kehtinud selleteemalise nelja direktiivi sünteesi. Direktiivist nähtub meie soov ühtlustada otsustavamalt eri õigussüsteemis praegu kehtivad eeskirjad, vältida õiguslikku killustatust, mis on kahjuks väga sageli osutunud takistuseks nii ettevõtjatele − kes soovivad olla piiriülesel turul konkurentsivõimelised − kui ka tarbijatele. Nendel põhjustel olin raporti poolt ja hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Austatud juhataja! Tarbijaõiguste direktiivi reform on olnud pikk ja sporaadiline protsess. Komisjoni algne täieliku ühtlustamise idee ähvardas kahjustada tarbijakaitse taset, eriti Põhjamaade tarbijate kaitset. See oleks olnud vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga, mille kohaselt peab tarbijaõigus lähtuma võimalikult kõrgest tarbijakaitse tasemest. Seega peaksime alati meeles pidama, et turg on tarbijate jaoks, mitte tarbijad turu jaoks.

Tarbijaid ja väikeettevõtjaid käsitlevad õigusaktid peavad alati olema võimalikult täpsed ja lihtsasti mõistetavad. Täpselt ja hoolikalt koostatud õigusaktid on kõigi poolte huvides. Seega on hea, et direktiiv saadetakse tagasi komisjoni, nagu parlament täna otsustas.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Siiani on Euroopa Liidu siseturgu arendatud peamiselt suurettevõtjate tingimuste kohaselt. Nüüd on aega pöörata tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning eeskätt tarbijatele, et tagada nende huvide jõulisem kaitse siseturul. Komisjoni ettepanek tarbijakaitse reformi kohta võeti vastu üsna vastuoluliselt. Soomes näiteks kogus tarbijakaitseühendus allkirju petitsiooni jaoks, väites et ettepanek oleks läbiminemise korral kahjustanud pöördumatult Soome tarbijakaitset.

Kompromiss, mille üle me hääletasime ja mis saadetakse edasisele arutlusele, on väga ebamäärane. Hulk algseid ettepanekuid on välja jäetud, mis on andnud üldse mitte kaugeleulatuva tulemuse. Suurim probleem on siiski selles, et direktiivist on tegelikult raske aru saada. Tahaksin seada tingimuseks selle, et tarbijaõigusi käsitlev direktiiv peaks olema ka tarbijatele arusaadav, mis tagaks neile kaitse.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Enne mind sõna võtnud soomlastest kolleegid Mitro Repo ja Anneli Jäätteenmäki väljendasid mõnd tervitatavat mõtet tarbijakaitsedirektiivi kohta. Soomlaste ja põhjamaalastena kardame, et tarbijakaitset võidakse kahjustada. Just seda tähendab täielik harmoneerimine, eelkõige Põhjamaadele. Lisaks aeglustab see meetmeid riikides, kus praegu ei ole asjad kaugeltki korras.

On väga hea, et ettepanek komisjoni tagasi saadetakse, sest selles on mõned problemaatilised punktid, eelkõige väikeettevõtjate jaoks. Tahaksin, et komisjon pööraks tähelepanu ühele väiksele küsimusele. Muudatusettepanekutes 18 ja 107 öeldakse, et sellel oleks väga negatiivne mõju näiteks Põhja-Soome reisibüroodele. Sageli valitakse firma, hotell või turistide majutuskohta tee peal: inimesed broneerivad telefoni teel. Selle direktiivi kohaselt sellest ei piisa: inimene peaks saatma faksi või midagi selletaolist. Praktikas ei ole see sageli võimalik. Sellele küsimusele peaks lähenema üldsuse tasandilt ning tuleb aru saada eri liikmesriikide erinevatest olukordadest.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Leian, et kaubandust takistava Euroopa killustatud tarbijaõiguse ühtlustamiseks võetud meetod on mõistlik ja õige. Ka tarbijate jaoks on oluline kujundada arusaam Euroopa õigusest. Teisisõnu on oluline, et nad saaksid kindlustundega äri teha või osta või omandada midagi ükskõik kust Euroopa Liidus. See tagab kindlustunde mitte ainult tarbijatele, vaid ka tootjatele.

Mulle teeb erilist heameelt lävemüügi ja kauglepingute infonõuete täiendamine. Edasistes aruteludes − ja mul on väga hea meel, et raport taas kord komisjoni tagasi saadeti − peaksime tagama, et tootjatest rääkides ei peaks me silmas üksnes suurkorporatsioone, vaid ka väikeseid perefirmasid, keda me ei tohiks liigsete juriidiliste peensustega liigselt koormata.

 
  
MPphoto
 

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Kui mu valijad küsivad minult, mis on Euroopa Liidus olemise põhieelis, siis vastan alati, et selleks on riikidevaheline vabakaubandus ja siseturg, mida tahame välja kujundada.

Toetan seega tarbijaõiguste direktiivi. Toetan seda, sest sellega astutakse − ehkki küll väike − samm ühtse turu väljakujundamise suunas. Selles sisalduvad mõned eelised tarbijatele ja väikeettevõtjatele. See aitab kaasa Interneti- ja piiriülesele kaubandusele. Peab aga ütlema, et see direktiiv on sündinud aeglaselt ja edasiminek on tagasihoidlik.

Palve, mille ma komisjonile esitan, on see, et me vajame ühtse turu väljakujundamiseks raamistikku ja mitte erinevaid omavahel suhteliselt sidumata algatusi, mis meil praegu on.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Euroopa ühises tegutsemises on väärtus, eurotsoon saab põhimõtteliselt liikuda vaid kahes suunas: kas tugevneda või laguneda. Tänases majanduslikus olukorras on vaja asjalikku ja otsustavat poliitilist reageerimist. Toetan stabiliseerimismehhanismi loomist ning sellega seoses toetasin ka raportit, mis annab teed õiguslikule raamistikule võimaldamaks nimetatud mehhanismi rakendada.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0224/2011)

 
  
MPphoto
 

  Francesco De Angelis (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Uudised järjestikuste maavärinate kohta, mis alates 11. märtsist on tabanud Kaug-Ida ja eelkõige Jaapanit, on meid kõiki raputanud, arvestades avaneva inimtragöödia ulatust. Seepärast arvan, et resolutsioon kujutab endast vajalikku esimest sammu, et tagada Jaapani inimestele kogu humanitaar-, tehniline ja finantsabi, mida nad saabuvatel kuudel ja aastatel vajavad.

Usun, et Fukushima jaama vahejuhtum peaks meid kõiki panema hoolikalt, põhjalikult ja selge peaga mõtlema tuumaenergia ohtude peale. Euroopa peab investeerima alternatiivsetesse energiaallikatesse ja suunama ka liikmesriike neile allikatele rohkem keskenduma. Oleme täna oma mõtetes Jaapaniga ja meie kohus on tulevikus vältida sarnaste olukordade kordumist Euroopas ja mujal maailmas.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Austatud juhataja! Usun, et me kõik saame õppida Jaapani olukorrast. Õppetund puudutab eelkõige tuumaelektrijaamu. Pöördun tungivalt nõukogu poole, et ta esitaks sellekohased ettepanekud. Komisjoni siiani esitatu innustab Euroopa Ülemkogu tuumaküsimuste töörühma lõpuks vastama Euroopa Parlamendi nõudmistele. Meil on selles küsimuses vaja intensiivset arutelu ja usutavasti on aeg selleks nüüd küps.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Vital Moreira (A7-0041/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan raportit, milles taas kord juhitakse tähelepanu sellele, et peaksime aitama Moldoval majanduslikult taastuda, arvestades, et ligikaudu 40% selle majandusest sõltub põllumajandusest. Nõustun täielikult raportööri esitatud meetmetega sõlmida leping, mis on ulatuslikum ja käsitleb rohkem selle ELi partnerriigi majanduse taastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Nõustun raportiga, milles suurendatakse Moldova veini tollivabasid tariifikvoote. Moldoval on raskusi veini eksportimisel, mis seab ohtu selle majandusliku taastumise ja põllumajanduse, eriti keskmise suurusega ettevõtjad ja väiketalunikud. Põllumajandussektori osakaal Moldova majandusest on umbes 40%. Üksnes veinisektor annab tööd ligikaudu 300 000 inimesele, kellest enamik elab maapiirkondades. Moldova on tänaseks ammendanud talle eraldatud kvoodid ja seega võimaldab tollivabade tariifikvootide suurendamine Moldoval suurendada oma toodangu müüki ELis ilma ELi veinitööstust kahjustamata.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Moldova veinitootjate jaoks on Venemaa oluline turuväljund. Viimasel ajal ei ole Venemaa turg veinitoodete ekspordiks enam kindel. Euroopa Komisjon, otsides alternatiivi Venemaa turule, tegi ettepaneku suurendada veini tollivaba tariifikvooti 2011. aastaks 100 000 hektoliitrilt 150 000 hektoliitrini, 2012. aastaks 120 000 hektoliitrilt 180 000 hektoliitrini ning 2013. ja järgnevateks aastateks 240 000 hektoliitrini aastas. Hääletasin Moldova Vabariigiga kaubandussuhteid käsitleva muudatusettepaneku poolt, et suurendada tollivaba veiniimpordi mahtu. Määruse (EÜ) nr 55/2008 muutmine võib olla lahendus Moldova Vabariigi veinitootjatele, kes saavad kasutada usaldusväärsema turuväljundi eeliseid võrreldes sellega, kui Venemaa kehtestas 2006. ja 2010. aastal Moldova veinidele embargo, mille tagajärjel mitmed veinitootjad pankrotistusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Luis Manuel Capoulas Santos (S&D), kirjalikult. – (PT) Jäin hääletusel Moldova Vabariigi suhtes ühepoolsete kaubandussoodustuste kehtestamist käsitleva ettepaneku üle erapooletuks, sest leian, et selle praeguses sõnastuses ei arvestata piisavalt ELi geograafiliste tähiste kaitseks vajalikke sätteid, eriti just portveinide geograafilisi tähiseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovin väljendada oma toetust Moldova majanduse taastumisele ning pakkuda paremaid väljavaateid inimestele, kes töötavad selle riigi veinitööstuses. Nõustun veini tollimaksuvaba tariifikvoodi suurendamisega 2011. aastaks 120 000 hektoliitrilt 180 000 hektoliitrile ning 2013. ja järgnevateks aastateks 240 000 hektoliitrile aastas. Hääletasin seega raporti poolt, mis mitte kuidagi ei sea ohtu ELi veinitööstust.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, milles kehtestatakse Moldova Vabariigi suhtes ühepoolsed kaubandussoodustused, kuna see saadab ELilt positiivse sõnumi riigile, idapartnerluse liikmesriigile, mis teatas hiljuti, et loodab 2011. aastal esitada oma taotluse Euroopa Liiduga ühinemiseks. Moldova on algatanud kaugeleulatuvad poliitilised, majandus- ja sotsiaalreformid, mille jätkumist peame innustama. Samal ajal on Moldova Vabariiki tabanud rängalt majandus- ja finantskriis. Viimase nelja aasta jooksul on 40% veinitootjatest kas tegevuse lõpetanud või likvideeritud, kusjuures need ettevõtjad, mis selles riigi peamises majandussektoris ikka veel tegutsevad, on kandnud kahjusid. Veini tollivaba tariifikvoodi suurendamine ja nõukogu määruse nr 55/2008 kehtivuse pikendamine 2015. aasta lõpuni on abiks sellele riigile, kus töötajate arv veinitööstuses on tõusnud 300 000ni ja põllumajanduse osakaal SKTst on 40%, ilma et see kahjustaks liidu majandust. Need meetmed jätavad ühtlasi piisavalt aega, et valmistuda läbirääkimisteks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomise üle, mis on ELi ja Moldova Vabariigi ühine eesmärk.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et komisjoni ettepanek, millega muudetakse praegu kehtivat määrust, võib toetada Moldova majanduse taastumist ja pakkuda paremaid väljavaateid riigi veinitööstuses töötavatele inimestele, kahjustamata ELi tootjate huvisid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Moldova veinitööstus on ekspordi vähenemise tõttu kriisis ning see on aeglustanud majanduse taastumist ja reforme, mis võimaldaksid riigil püüelda realistlikumalt ELiga lõimumise poole. Tollivabade tariifikvootide, eriti Moldova veini tariifikvootide suurendamine võib aidata vähendada selle surve mõjusid sektorile.

Pean rõhutama, et hoolimata ELi valmisolekust Moldovat aidata, peaksid liit ja selle liikmesriigid tagama, et teistest riikidest pärit veini kvaliteedistandardid ei oleks madalamad ELi veinidele kehtivatest standarditest.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Parlamendi seadusandliku resolutsiooni eelnõu aluseks on parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 55/2008, millega kehtestatakse ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes. Hoolimata oma rahva pingutustest ja valitsuse elluviidavatest reformidest on Moldova Vabariik keerulises olukorras kriisi tõttu, milles vaevleb riigi kõige tootlikum sektor, veinisektor, mille osakaal Moldova majanduses on 40% ja mis annab tööd rohkem kui veerandile riigi töötavast elanikkonnast.

Seepärast on tähtis toetada Moldova majanduse taastumist ja anda positiivne märguanne ELi solidaarsuse kohta rahvaga, kes elab peamiselt maapiirkondades. Ühtlasi toetan ja annan oma poolthääle seadusandliku resolutsiooni eelnõule, millega pikendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 55/2008 kehtivust 31. detsembrini 2015. aastal, ja loodan, et selleks ajaks luuakse ELi ja Moldova Vabariigi vahel põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis kiidetakse heaks komisjoni ettepanek lubada suurendada Moldova veini tollivaba tariifikvooti. Komisjon teeb ettepaneku suurendada veini tariifikvooti 2011. aastaks 100 000 hektoliitrilt 150 000 hektoliitrini, 2012. aastaks 120 000 hektoliitrilt 180 000 hektoliitrini ning 2013. ja järgnevateks aastateks 240 000 hektoliitrini aastas. Komisjoni kinnituse kohaselt on suurendamise ettepaneku aluseks tõsiasi, et Moldova on järjepidevalt ammendanud olemasolevad kvoodid ja arvesse on võetud veinisektori võimalusi arendada oma turunišši Euroopa Liidus.

Kuigi väidetavasti ei mõjuta tariifikvoodi suurendamine pakutud ulatuses oluliselt ELi veinitööstust, usume, et on põhjust kahelda, kas see tõepoolest nii on, mistõttu jäime erapooletuks. Oma kaalutlustes võtsime arvesse kriisi, millega paljud tootjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega tootjad, praegu silmitsi seisavad sellistes riikides nagu Portugal, kus tootmishinnad on järsult langenud ning sisendkulud lakkamatult suurenenud. Neid raskusi süvendavad ühise turukorralduse reformiga tehtud muudatused ja kavandatud tootmisõigused. Nimetatud reform tuli kasuks eeskätt suurtele veinitootmisettevõtjatele ja mõnele importijale…

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Täna võeti vastu Moreira raport, milles toetatakse komisjoni ettepanekut lubada suurendada Moldova veini tollivaba tariifikvooti. Kuigi ühenduse täitevvõim väidab, et tariifikvoodi suurendamine pakutud ulatuses ei mõjuta ELi veinitööstust, siis arvestades, et selle suhtes on kahtlusi ja tegutsedes Portugali põllumajanduse huvides, jäime hääletusel erapooletuks.

Moldova on palunud komisjonil suurendada veini tollivaba tariifikvooti kooskõlas riigile 2008. aasta määruses antud ühepoolsete kaubandussoodustustega.

Selleks et toetada Moldova majanduse taastumist ja pakkuda Moldova veinitööstuses töötavatele inimestele paremaid väljavaateid, tehakse ettepanek suurendada veini tollimaksuvaba tariifikvooti 2011. aastaks 100 000 hektoliitrilt 150 000 hektoliitrini, 2012. aastaks 120 000 hektoliitrilt 180 000 hektoliitrini ning 2013. ja järgnevateks aastateks 240 000 hektoliitrini aastas.

Komisjon väidab: „Kuna üldine impordimaht Moldovast moodustab ELi koguimpordist vaid 0,04 %, eeldatakse, et turu täiendav avanemine ei avalda ELile negatiivset mõju. Praegu siseneb 90 % Moldova koguimpordist…”.

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Komisjoni ettepanekus nähakse ette selliste eeskirjade muutmine, mis käsitlevad suhteid Moldova Vabariigiga. Arvestades selles riigis olevat kriisi, soovitakse suurendada Moldovast sisseveetava veini kogust. Komisjoni kinnituse kohaselt mõjutab see sissevedu meie turgusid minimaalselt, kuid ma tunnen, et ei saa ikkagi seda ettepanekut toetada praegu, suure majanduskriisi ajal, mis juba on meie põllumajandus- ja veinitootjad pannud suure surve alla.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin dokumendiga, kuna selleks, et toetada Moldova majanduse taastumist ja pakkuda Moldova veinitööstuses töötavatele inimestele paremaid väljavaateid, tehakse ettepanek suurendada veini tollimaksuvaba tariifikvooti 2011. aastaks 100 000 hektoliitrilt 150 000 hektoliitrini, 2012. aastaks 120 000 hektoliitrilt 180 000 hektoliitrini ning 2013. ja järgnevateks aastateks 240 000 hektoliitrini aastas. Suurendamise ettepaneku aluseks on tõsiasi, et Moldova on järjepidevalt ammendanud olemasolevad kvoodid ja arvesse on võetud veinisektori võimalusi arendada oma turunišši Euroopa Liidus. Tariifikvoodi suurendamine pakutud ulatuses ei mõjuta ELi veinitööstust. Eeldatakse, et Moldova veinisektor parandab jätkuvalt oma veinide kvaliteeti. Kuna nõukogu määrus (EÜ) nr 55/2008 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2012. aastal ning on oluline tagada õiguskindlus veinitootjatele, -eksportijatele ja -importijatele, tehakse ettepanek pikendada nõukogu määruse (EÜ) nr 55/2008 kehtivust kolm aastat, kuni 31. detsembrini 2015.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. Olen alati deklareerinud, et Moldova Vabariiki tuleb selle euroopameelsel teel toetada. Moldoval on olnud probleeme veini eksportimisel oma tavapärastele turgudele, mis seab ohtu riigi majanduse taastumise ja reformid, mida jõuliselt ellu viiakse. Vital Moreira raportis esitatud argumendid on veenvad. Moldova vajab nõukogu määruse (EÜ) nr 55/2008 pikendamist kolm aastat, kuni 31. detsembrini 2015. Moldova Vabariigi 2010. aasta juulis esitatud taotlus on põhjendatud. Moldova vajab Euroopa Liitu kui usaldusväärset partnerit. Seetõttu kiidan heaks Vital Moreira koostatud raporti ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) ELilt Moldova Vabariigile antud kaubandussoodustused on osutunud asjakohasteks. Pealegi ei ole täheldatud kahjulikke mõjusid ELi veinitööstusele. Euroopa vaeseima riigina vajab Moldova Vabariik ELi toetust. See on meie moraalne kohus Euroopa ühtsuse ja harmoonia huvides. Sel põhjusel toetan komisjoni ettepanekut kehtivusaja pikendamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 55/2008, millega kehtestatakse ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes. See viib meie kaubandussuhted Moldovaga kooskõlla teiste naaberriikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Liidu naabruspoliitika raames on Moldova seadnud endale lennukad eesmärgid Euroopa Liiduga poliitiliste sidemete ja edasise majandusintegratsiooni arendamisel, tehes otsustavaid edusamme õigusnormide ühtlustamisel ELi õigusaktide ja nõuetega, mis peab eelnema tulevasteks ulatuslikemaks läbirääkimisteks ettevalmistamisele. Moldova on näidanud, et on valmis selle lennuka ettevõtmise mõjusid edendama ja neid mõjusid kandma ning jätkama juba vaba ELi turu nimel saavutatud edusammudega. Nõustume siiski raportöör Moreiraga, kui ta ütleb, et Moldova Vabariik on praegu raskes olukorras mõne toote ekspordiga ja sellel on tagajärjed riigi majanduse taastamisele. Usume seetõttu, et ühepoolseid kaubandussoodustusi käsitleva määruse kehtivust tuleb kolm aastat pikendada, et anda Moldovale piisavalt aega vabakaubanduspiirkonna üle peetavateks läbirääkimisteks valmistumiseks. Meie vastu võetud raporti, mis algab eespool loetletud kaalutlustega, eesmärk on ergutada Moldova majanduse taastumist, eelkõige teatud toodete, millele kehtivad ühepoolsed kaubandussoodustused, tollivabade tariifikvootide suurendamise teel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Moldova on viimastel aastatel kõvasti pingutanud, et vabaduse, demokraatia ja hea valitsemistava Euroopa standarditele vastata. Kirjeldatud pingutused ühtivad võimaliku laienemise tee eesmärkidega ning on selgelt näidanud Moldova soovi selles suunas püüdlemist jätkata. Selleks et toetada Moldova majanduse taastumist ja pakkuda Moldova veinitööstuses töötavatele inimestele paremaid väljavaateid, tehakse ettepanek suurendada veini tollimaksuvaba tariifikvooti 2011. aastaks 100 000 hektoliitrilt 150 000 hektoliitrini, 2012. aastaks 120 000 hektoliitrilt 180 000 hektoliitrini ning 2013. ja järgnevateks aastateks 240 000 hektoliitrini aastas. Määruse muutmine viib selles suunas ja see aitab Moldova majandust ja arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Pidades silmas seda, et Moldoval on olnud raskusi veini eksportimisel oma tavapärastele turgudele, mis seab ohtu riigi majanduse taastumise ja reformid, mida jõuliselt ellu viiakse, ning selleks, et võtta meetmeid Moldova majandusarengu toetamise eesmärgil selle veini ekspordi suurendamiseks, on vaja: 1. suurendada kooskõlas ühepoolsete kaubandussoodustustega veini tollivaba tariifikvooti; 2. pikendada vastava määruse (mis kaotab kehtivuse 31. detsembril 2012) kehtivust veel kolm aastat, kuni 31. detsembrini 2015; 3. suurendada nisu, odra ja maisi tollivabasid tariifikvoote.

Hääletasin seetõttu poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Mul on hea meel, et hääletati selle raporti poolt. Moldova Vabariik vajab Euroopa Liidu toetust ajal, mil see riik, nagu enamik maailma riike, seisab silmitsi majandusprobleemidega, kuid lisaks ka poliitilisele üleminekule omaste probleemidega. Ajal mil Moldova veini eksporti Vene Föderatsiooni turule on praktiliselt boikoteeritud, on veini tollivaba tariifikvoodi suurendamine ajakohane meede, millest loodetavasti tõuseb riigi majandusele kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustun resolutsiooniga, milles tehakse ettepanek suurendada ühepoolseid kaubandussoodustusi Moldova Vabariigi veinisektorile, mis on sellele riigile eriti tähtis sektor. On märgitud, et see oleks veelgi suurem stiimul, et parandada Euroopa Liidu ja Moldova vastastikuseid suhteid ning arendada Euroopa naabruspoliitikat. Kuna Moldova on täielikult ammendanud olemasolevad kvoodid, siis nõustun ettepanekuga suurendada veini tollivaba tariifikvooti. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et määrusel ei ole kahjulikku mõju ELi veinitööstusele. Moldova on üks vaesemaid Euroopa riike, mis seisab silmitsi suurte majanduslike ja poliitiliste probleemidega. EL peaks looma Moldovale soodsad tingimused, et riik saaks valida asjakohase geopoliitilise suuna, mis aitaks lahendada riigi probleemid. Lisaks luuakse resolutsiooni sätetega soodsad tingimused Moldova veinisektorile toodangu kvaliteedi parandamiseks. Usun, et on mõistlik kogu määruse kehtivust pikendada veel kolm aastat, et tagada õiguslik selgus ja õiguskindlus tootjatele, eksportijatele ja importijatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Moldova Vabariigile kehtestatud ühepoolseid kaubandussoodustusi käsitleva Moreira raporti poolt, sest see on kooskõlas liidu naabruspoliitika ja teiste piiräärsete riikidega juba sõlmitud majanduslepingutega. Arvan tõepoolest, et on hea mõte anda ELi piiri ääres olevatele riikidele vastastikused kaubanduskontsessioonid nii majandusliku arengu kui ka sotsiaalpoliitiliste küsimuste jaoks. Kaupade vaba liikumine ja väiksemad tollimaksud võimaldavad suuremat kapitalivoogu ning soodustavad koostöölepingute sõlmimist. See on kasuks nii piiriäärsetele riikidele kui ka siseturule. Kaubanduseesmärgid on loomulikult tähtsad, kuid oluline on ka mitte unustada muid tahkusid, mida on vaja silmas pidada.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu mul juba varem oli võimalus öelda, on ülitähtis, et ELil oleks ühtne ja tõhus Euroopa naabruspoliitika. Naabruspoliitika reguleerimisalas kehtestatakse määruses (EÜ) nr 55/2008 Moldova Vabariigile ühepoolsete kaubandussoodustuste erisüsteem, millega tagatakse kõigile Moldova toodetele vaba juurdepääs ELi turule. Erand on lisas loetletud teatavad põllumajandustooted, mille kohta on antud piiratud kontsessioonid kas siis tollimaksuvabastuse kaudu tariifikvoodi piires või madalamate tollimaksude kujul.

Ühes erandis kaupade vabale liikumisele keskendutakse veinitööstusele, millele kohaldatavad tariifikvoodid on olemasolevate andmete kohaselt mitmeid kuid enne aasta lõppu ära kasutatud. Pidades silmas tõsiasja, et globaalse finants- ja majanduskriisi negatiivsed mõjud on Moldova majandust rängalt tabanud ja et riigi veinisektor annab tööd umbes 300 000 töötajale, tehakse raportis, mille poolt ma hääletasin, ettepanek suurendada veini praegust tariifikvooti, et toetada Moldava jõupingutusi ning pakkuda Moldova veiniekspordile − mis liiatigi ei konkureeri Portugali toodetega − ligitõmbavat ja elujõulist turgu.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Selleks et toetada Moldova jõupingutusi majanduse taastamisel ja julgustada liikumist õigusnormide ELi õiguse ning standarditega ühtlustamise suunas, esitas komisjon ettepaneku suurendada Moldova veini tariifikvoote. Komisjoni kinnituse kohaselt ei ole sellel meetmel kahjulikke mõjusid Euroopa veinitööstusele ja seega tundsin, et Moldovale abi andmise toetamine on õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Raporti tekst on lühike. Selles öeldakse: „Euroopa Parlament, võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0649); võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0364/2010); võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3; võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1; võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0041/2011), 1. võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku; 2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; 3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele”.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Moldova Vabariik on veiniekspordi puhul üle elamas raskeid aegu, millel on negatiivne mõju valitsuse elluviidavale reformiprotsessile ja majanduse taastumisele. Veinisektor annab tööd umbes 300 000 inimesele (veerand riigi aktiivsest elanikkonnast), kellest enamik elab maapiirkonnas ja harib perele kuuluvaid väikeseid või keskmise suurusega maatükke. Usutavasti võib määrus (EÜ) nr 55/2008 nende muudatuste abil kaasa aidata Moldova majanduse taastumise toetamisele, andes riigi veinitööstuses töötavatele inimestele paremad väljavaated perioodiks 2011−2013. Parima võimaliku naabruspoliitika saavutamiseks on tähtis kasutada tariifisoodustusi, et peatada Moldova majanduse allakäik, hoides samal ajal rahalised kaotused ELile võimalikult madalad.

 
  
  

Raport: Helmut Scholz (A7-0051/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen raporti poolt, pidades silmas kehtiva süsteemi − üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) − kuni 2013. aasta detsembrini pikendamiseks tehtud muudatusi, võttes arvesse ebakindlust kehtiva seadusandliku protsessi lõpetamiseks vajaliku aja suhtes. Raporti vastuvõtmisega välditakse seega GSP õigusliku hõlmatuse katkemist ja ennetatakse erinevusi eri maade vahelises kohtlemises.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, kuna üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) on väga tähtis ELi käsutuses olev kaubandus- ja arengumehhanism.

Nõuan siiski tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult pea sisulisema üldiste tariifsete soodustuste kava läbivaatuse. Ma arvan, et on tulnud ka aeg vaadata sisulisemalt läbi GSP ja GSP+ alusel soodustatud riikide nimekirjad. Selles küsimuses tuleb kohe algusest peale konsulteerida Euroopa Parlamendiga. Eeldan ka seda, et parlament kaasatakse protsessi, milles kontrollitakse, kas GSP+ alusel soodustatud riigid täidavad 27 ILO ja ÜRO konventsiooni − seda tuleb põhjalikult jälgida, et säilitada GSP+ mehhanismi usaldusväärsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt. 1968. aastal soovitas ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) luua üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP), mille raames saaksid tööstusriigid teha ühepoolseid kaubandussoodustusi mitte ainult endistele kolooniatele, vaid kõigile arenguriikidele. Euroopa Ühendus oli 1971. aastal esimene üldiste tariifsete soodustuste kava kasutuselevõtja. GSP on oma loomisest saadik olnud üks peamisi ELi kaubandus- ja arengupoliitika vahendeid, millega püütakse aidata arenguriikidel vähendada rahvusvahelisest kaubandusest saadava tulu toel vaesust. ELi kohaldatav GSP pakub kõige soodsamat kohtlemist, andes vähimarenenud riikidele tolli- ja kvoodivaba juurdepääsu ELi turule. Kava aitab ka edendada arenguriikides säästlikku arengut ja head valitsemistava, sest selles ratifitseeritakse ja rakendatakse inimõigusi ja tööõigusi, keskkonnakaitset, narkootikume ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. − (IT) 1968. aastal soovitas ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) luua üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP), mille raames tööstusriigid saaksid teha ühepoolseid kaubandussoodustusi mitte ainult endistele kolooniatele, vaid kõigile arenguriikidele. Euroopa Ühendus oli esimene üldiste tariifsete soodustuste kava kasutuselevõtja ja see kava on oma loomisest saadik olnud üks peamisi ELi kaubandus- ja arengupoliitika vahendeid, millega püütakse aidata arenguriikidel vähendada rahvusvahelisest kaubandusest saadava tulu toel vaesust. Kuigi kava ei ole kõige enam kasutatav süsteem tööstusriikides, nõustun, et peame määruse läbi vaatama, et lihtsustada kava kohaldamist.

Lisaks arvan, et üldist läbivaatamist peaks käsitlema ettepanekus võtta vastu uus määrus, mis loodetavasti ilma viivitusteta esitatakse. Uue ettepaneku eesmärk peaks olema GSP muutmine selgemaks ja läbipaistvamaks süsteemiks. Tahaksin kutsuda komisjoni üles uurima võimalust kontrollida kohustuste täitmist, milleks tuleks teha perioodilised uuringud, millesse oleksid kaasatud asjaomase riigi parlamendi ja kodanikuühiskonna esindajad.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. − (BG) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et kehtiva süsteemi mõju tuleb suurendada ja üldiste tariifsete soodustuste kava kasutamist parandada. Selleks tuleb osutada tehnilist abi, mis on spetsiaalselt välja töötatud selle jaoks, et luua institutsionaalne ja regulatiivne suutlikkus, mis on vajalik kõige enam abi vajavatele riikidele, et maksimaalselt ära kasutada rahvusvahelise kaubanduse ja soodustuste süsteemi eeliseid. Abi tuleb anda ka selle kavaga nõutavate rahvusvaheliste konventsioonide tõhusa rakendamise ja nendega seotud kohustuste täitmise puhul. Arvan, et arenguriigid peavad aitama kaasa vaesusevastasele võitlusele, milleks tuleb tekitada rahvusvahelise kaubanduse abil tulusid. Seda süsteemi kasutatakse kõige laialdasemalt arenenud riikidele kättesaadavate süsteemide seast. Ma arvan, et õiguskindluse saavutamiseks ning nii ELi kui ka soodustatud riikide huvide tagamiseks tuleks süsteemi kehtivust pikendada. Vahepeal tuleb siiski leida kohe lahendus praegusele mitterahuldavale olukorrale, millele peavad lisanduma pidevad jõupingutused, et leida viise, kuidas abistada nõrgemaid abivajavaid riike.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Otsustasin hääletada üldisi tariifseid soodustusi käsitleva raporti poolt, sest selles tehakse ettepanek üldiste tariifsete soodustuste kava viivitamatuks kohandamiseks Lissaboni lepingu sätetega ning kava üldiseks läbivaatamiseks tulevikus. Üldise läbivaatamise eesmärk peaks olema suurendada soodustatud riikide osalust neid mõjutavates reformiprotsessides, anda tehnilist abi, et arendada nende institutsioonilist suutlikkust, ning samuti vaadata läbi ja ühtlustada päritolureeglid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. − (FR) Parlament nõustus äsja pikendama üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) arenguriikidele alates 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013. GSP vaadatakse sel aastal läbi; selles protsessis tuleks arvestada rahvusvahelise kaubanduse komisjonis väljendatud muresid. Kutsume kõigi riikidega peetavatel GSP-läbirääkimistel üles suuremale läbipaistvusele ja tõelisele koostööle. Volinik De Gucht on võtnud endale kohustuse tagada, et Euroopa Parlament kaasataks lähedalt otsustamisprotsessi. Ta peab nüüd oma lubadust pidama.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Selle aasta lõpus kaotab kehtivuse määrus, milles kehtestatakse üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP). Kuna komisjon ootab aga uue GSPd käsitleva ettepaneku tegemiseks ikka veel selleteemalise uuringu järeldusi, siis otsustati õigusliku vaakumi vältimiseks pikendada kehtivat määrust ja selle alusel kehtivat korda veel kaks aastat. Komisjon peab selleteemalise seadusandliku algatuse siiski väga ruttu esitama, sest kehtiv süsteem vajab pakiliselt läbivaatamist ja tõhustamist.

Toetan seega raportööri esile tõstetud põhipunkte, mis vaadatakse komisjoni seadusandlikus ettepanekus läbi. Nendes tehakse ettepanek kehtestada süsteem, mis vastaks paremini soodustatud riikide ja ettevõtjate huvidele, ja töötada välja eeskirjad, millega tagatakse paremini reguleeritud reformiprotsess, milles soodustatud isikute osalemine on kindlustatud, ning tagada, parlament saab teostada demokraatlikku kontrolli, mis on tema ülesanne.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) 1968. aastal soovitas ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) luua üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP), mille raames toetavad rohkem arenenud riigid kaubandussoodustuste andmisega arenguriike. Euroopa Ühendus oli 1971. aastal esimene GSP kasutuselevõtja. See on osutunud üheks peamiseks koostöömeetodiks rahvusvahelises kaubanduses arenguriikidega vaesuse vähendamise kaudu. Kehtivat määrust on vaja ajakohastada, sest selle kehtivus hakkab lõppema ja see ei sisaldu Lissaboni lepingus. Samuti on vaja seda sisuliselt reformida. Kuigi ettepaneku kujul ei ole veel tegemist uue määrusega, mille koostamine on vajalik, tahaksin siiski väljendada oma nõustumist arutlusaluse raportiga, ja ma loodan, et komisjon esitab uue ettepaneku võimalikult ruttu, et EL saaks jätkuvalt arenguriike toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) on kaubandusmehhanism, mis võimaldab ELil pakkuda arengumaadele tollimaksude vähendamise kaudu ühepoolseid turulepääsu soodussüsteeme. Ehkki mehhanism on määratletud arenguabi vahendina, ei ole see vaba vastuoludest, mis esinevad just sedastatud eesmärkide ja tegelikult saavutatud eesmärkide vahel.

Tegelikkuses on paljud arenguriigid muutunud aina enam majanduslikult sõltuvaks ja kujundanud oma majandust väiksema mitmekesisuse mudeli kohaselt, mille aluseks on piiratud valik ekspordiks minevaid tooteid, selle asemel et arendada oma siseturgu. Juurdunud on rahvusvaheline tööjaotus. See on nendele riikidele ebasoodne; sellest süsteemist saavad sageli kõige rohkem kasu suured rahvusvahelised ettevõtted, millest mõned asuvad Euroopas.

Mehhanism tuleb põhjalikult läbi vaadata, millega peavad kaasnema ulatuslikud arutelud selle eri aspektide, keerukate külgede ja mõju üle mitte ainult arenguriikidele, vaid ka ELi liikmesriikidele, eriti kõige nõrgematele liikmesriikidele. Pidades silmas komisjoni viivitamist uue määruse vastuvõtmise ettepaneku esitamisega, mis tähendab, et see ei saa jõustuda kohe pärast kehtiva lepingu kehtivusaja lõppu, on vaja pikendada kehtiva…

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle aasta lõpus kaotab praegune üldiste tariifsete soodustuste kava kehtivuse, mistõttu on tegemist lihtsalt hääletamisega vajaliku pikendamise üle, et tagada õiguskindlus ja umbes 150 osaleva riigi vastastikused huvid.

Kuid selle teema tähtsus nii arenguriikide kui ka nõrgema majandusega ELi liikmesriikide jaoks, mille tööstuslikke, põllumajanduslikke ja sotsiaalseid huvisid ei austata alati komisjoni edendatavates rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, tingib vajaduse arutada uus määrus põhjalikult läbi. Komisjon peaks esitama sellekohase ettepaneku võimalikult ruttu, et oleks võimalik nõuetekohaselt analüüsida üldiste tariifsete soodustuste kava eri tahkusid ja keerukamaid kohti ning selle mõju eri piirkondadele ja riikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) on olnud üks peamisi ELi kaubandus- ja arengupoliitika vahendeid, millega püütakse aidata arenguriikidel vaesust vähendada. Selle meetmega pikendatakse praegust olukorda, kuna uut määrust ei ole esitatud, mis on mõneti kahetsusväärne. Arvestades aga arutlusaluse dokumendi tähtsust, hääletan sellegipoolest poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Kaubandus on oluline ja tõhus vahend arenguriikides vaesuse vastu võitlemiseks Üldiste tariifsete soodustuste kava käsitlevas üleminekumääruses sätestatakse juriidiliselt 176 arenguriigi sooduspääs ELi turule. Toetasin määrust, mis tagab õigusliku järjepidevuse, et arenguriigid saaksid jätkuvalt kasutada kaubandusvõimalusi. Pealegi on ELi moraalne kohus ausat kaubandust võimaldades toetada neid riike demokraatia ja õigusriigi arendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Täiskogu enamus võttis vastu ettepaneku muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011. Kui üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) ei oleks pikendatud, siis oleksid paljud arenguriigid võinud end leida väga raskest olukorrast. Euroopa on alates 1971. aastast püüdnud toetada ja aidata arenguriikidel vähendada vaesust rahvusvahelisest kaubandusest saadava tulu toel. Lissaboni lepingu jõustumise järel on GSPi muutmise menetluseks vajalik nõukogu ja parlamendi sekkumine eesmärgiga luua tõhus süsteem, mis vastaks paremini soodustatud riikide huvidele, nõuaks neilt 27 rahvusvahelist konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist inimõiguste, põhitööstandardite, säästva arengu ja hea valitsemistava vallas. Hoolimata toetusest ettepanekule 2011. aastani kehtiva määruse pikendamise kohta, tunnen, et pean väljendama oma kahetsust − ja seda tegi ka minu fraktsioon − komisjoni venitamise üle selle eelnõu käsitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, mis kujutab ennast tehnilist üleminekut GSP määrusele. Selles pikendatakse määruse kehtivust 31. detsembrini 2013, et anda piisavalt aega komisjonile uue määruse koostamiseks ja parlamendile uute volituste kasutamiseks rahvusvahelise kaubanduspoliitika valdkonnas. Raporti eesmärk ei ole seega käsitleda määruse sisu ning selles ei öelda midagi selle kohta, kas GSP+ alusel soodustatud riigid kvalifitseeruvad jätkuvalt kaubandussoodustuste saamiseks, võttes arvesse head valitsemistava, säästvat arengut ning ÜRO konventsioonide ratifitseerimist ja rakendamist sotsiaal-, keskkonna- ja inimõiguste vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Oleme kõik veendunud, et üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) on oma loomisest saadik olnud üks peamisi ELi kaubandus- ja arengupoliitika vahendeid. See on olnud üks põhistiimuleid arenguriikidele, mis on juba kaua aega võidelnud vaesuse vastu, et nad soodustaksid tariifide vähendamise kaudu vaba juurdepääsu oma turule ja oma kaupade impordile. Nõustume siiski raportöör Scholziga, kes on väljendanud lootust, et kehtivat selleteemalist määrust tuleb pikendada, sest see tagaks õiguskindluse ja kaitseks nii ELi kui ka soodustatud riikide huvisid ning hoiaks ära praeguse olukorra (mis on ikka veel ebarahuldav) pikendamise. Siiani oleme täheldanud GSPiga garanteeritud kaubandussoodustuste, eelkõige päritolureeglitega seotud soodustuste teatavat alakasutust, mille põhjuseks on nendega seotud haldusmenetlused. Seetõttu oleks soovitatav anda sihtotstarbelist tehnilist abi, näiteks sõprusprogrammide kaudu, mille põhieesmärk oleks edendada regulatiivse suutlikkuse arendamist ning tagada rahvusvaheliste konventsioonide nõuetekohane ülevõtmine. Viimaseks oleme arvamusel, et komisjon peab tagama pideva järelevalve ning arvestama rohkem parlamendi ja asjaomaste sotsiaalpartneritega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kehtiv üldiste tariifsete soodustuste määrus kaotab kehtivuse selle aasta lõpus. Pidades silmas, et uue määruse õigeaegne jõustumine on komisjoni tellitud uurimuse esitamise viibimise tõttu võimatu, siis oleme sunnitud määruse kehtivust kaks aastat pikendama. Arvestades aga määruse tähtsust arenguriikide ja ELi vahelise kaubanduse reguleerimisel, peab komisjon uue ajakohastatud versiooni esitama võimalikult ruttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Ilma majanduskasvuta ei saa olla arengut. Nagu ma varem olen öelnud: ei garanteeri majanduskasv aga arengut, kui puudub õiglane riik. ELi kaubanduspoliitika mängib ülitähtsat rolli vaesuse vastu võitlemisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) on üks vahenditest, mis võimaldab arenguriikidel rahvusvahelistel turgudel konkureerida ja millega pakutakse sellistele riikide ekspordile kas vähendatud tollimakse või null-määraga juurdepääsu ELi turulepääsu. Ühtlasi aitab GSP riikidel vabaneda abist sõltumisest. Seniks kuni ootame uut määruse eelnõud, kiitsime kehtiva määruse pikendamise heaks, et tagada õiguskindlus. Siiski tuleb arvestada Euroopa Parlamendile Lissaboni lepingu jõustumise järel kaubanduse valdkonnas antud uusi volitusi. Lepingu kohaselt loetakse GSP-määrusega seotud meetmed delegeeritud aktideks, mis tähendab, et tulevikus on Euroopa Liidul suuremad järelevalvevolitused.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Juba 1964. aastal nõudsid mõned arenguriigid oma majandusliku olukorra parandamiseks valjuhäälselt kaubandussoodustusi. 1968. aastal võeti pärast kokkuleppele jõudmist kasutusele üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP). Euroopa Majandusühendus võttis GSP kasutusele 1971. aastal ja teised riigid, näiteks Ameerika Ühendriigid, järgnesid. Ajutiste kaubandussoodustuste andmisega sooviti saavutada järgmised eesmärgid: arenguriikide eksporditulu suurendamine eksporditud toodete mitmekesistamise kaudu, industrialiseerimise edendamine ning majanduskasvu kiirendamine arenguriikides. Lisaks taheti GSP abil tagada, et toetatavad tooted oleksid pärit arenguriikidest. Nüüdseks on GSP üks kõige tähtsamaid ELi vahendeid kaubanduse valdkonnas, mille üle teostab järelevalvet Euroopa Komisjon. Kuna kehtiv skeem kaotab selle aasta 31. detsembril kehtivuse, siis esitas komisjon juba 2010. aasta mais uue ettepaneku. Uuele määrusele ei ole esitatud muudatusettepanekuid, ehkki raportöör usub, et kava on kindlasti vaja uuesti koostada. Jään hääletusel erapooletuks, sest tundub, et uusi reaalseid ettepanekuid uue määruse kohta ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Praegu kehtivat üldiste tariifsete soodustuste kava käsitlevat määrust, mis võimaldab vabakaubandust või madalamaid tollimakse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kaubeldavatele toodetele; määrust, mida üldiselt kasutatakse kaubanduse soodustamiseks vaeste ja/või arenguriikidega, on vaja muuta ja see uuesti kehtestada, kuna see kaotab peagi kehtivuse. Hääletasin uue selleteemalise määruse ettepanekut käsitleva raporti poolt, sest nõustun eesmärkidega, mis sellega tahetakse saavutada. Muutmise eesmärk on kehtestada tõhus süsteem, mis vastaks paremini soodustatud riikide ja ettevõtjate huvidele, töötada välja ulatuslikumad eeskirjad ning tagada parlamendi kui demokraatliku kontrolli organi roll. Loodan, et see on globaalsel tasandil leitav esimene samm teel üldise kaubanduslepingu suunas. Doha läbirääkimiste ebaõnnestumise järel saavad need meetmed olla üksnes ajutised, kuni leitakse pikaajalisem lahendus.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Määrusega (EÜ) nr 732/2008 kehtestati üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP), mis lõpeb 31. detsembril 2011. aastal. GSP on olnud üks peamisi ELi kaubandus- ja arengupoliitika vahendeid, millega püütakse aidata arenguriikidel vähendada vaesust rahvusvahelisest kaubandusest saadava tulu toel. Parlamendi konsultatsiooniprotsess viimase üldiste tariifsete soodustuste kava puhul jäi ebapiisavaks ega võimaldanud pidada laiaulatuslikke läbirääkimisi. Parlament rõhutas, et vajab edaspidi oma ülesannete täitmiseks rohkem aega.

26. mail 2010. aastal tegi komisjon lihtsalt ettepaneku pikendada praeguse määruse kehtivusaega, väites, et uue määruse esitamiseks nappis aega. Pikendamisettepanekus ei olnud arvestatud Lissaboni lepingu jõustumisega. Parlament juhtis sellele puudusele tähelepanu ja esitas komisjoni eelnõule oma muudatusettepanekud, et tagada, et austatakse õigusi ja volitusi, mille parlament on Lissaboni lepingu alusel omandanud.

Hääletasin seetõttu raporti poolt, milles kiidetakse see pikendamine heaks ning muudetakse punkte, mis on vajalikud parlamendi Lissaboni lepinguga omandatud uute volituste, eriti delegeeritud aktide uute volituste austamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) kohaselt tagavad tööstusriigid kõigile arenguriikidele ühepoolselt kaubandussoodustused. See on üks peamisi ELi kaubandus- ja arengupoliitika vahendeid, millega püütakse aidata arenguriikidel vähendada vaesust rahvusvahelisest kaubandusest saadava tulu toel. Kehtivas määruses, mille kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012. aastal, ei austata parlamendile Lissaboni lepinguga antud uusi volitusi. Uue määruse ettepaneku eesmärk on kehtestada süsteem, mis vastaks paremini soodustatud riikide ja ettevõtjate huvidele; töötada välja eeskirjad, millega tagatakse paremini reguleeritud reformiprotsess, ning tagada, et määruses rõhutatakse nõuetekohaselt demokraatlikku kontrolli, mille teostamine on parlamendi ülesanne. Nendel põhjustel hääletasin uue määruse ettepaneku poolt, mille eesmärk on üldiste tariifsete soodustuste kava suurem selgus ja läbipaistvus.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Alates 1971. aastast on Euroopa Liit oma üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) raames võimaldanud arenguriikidele kauplemise sooduskorda. GSPi kohaldatakse üksteisele järgnevate määruste kaudu, millega rakendatakse üldjuhul kolme aasta kaupa üldiste tariifisoodustuste süsteemi. Kehtiv süsteem käivitati määrusega (EL) nr 732/2008 ja seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2011, mil see asendatakse uue määrusega, mis ei ole veel valmis. Määruse (EL) nr 732/2008 kehtivuse järelejääv periood ei ole siiski piisav, et komisjonil oleks võimalik koostada ettepanek ja võtta seadusandliku tavamenetlusega vastu uus määrus, mistõttu tundub, et määruse kohaldamisperioodi tuleb pikendada 31. detsembrini 2013, et tagada süsteemi toimimise järjepidevus.

Hääletasin poolt lootuses, et komisjon esitab kiiresti uue ettepaneku, mis aitab muuta GSPi selgemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks süsteemiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) idee pärineb 1968. aastast, kui tariifid olid üldiselt märksa kõrgemad ja kui neis nähti ikka veel põhitakistust arenguriikide ja tööstusriikide vahelisele kaubandusele. Kontseptsiooni esitas algselt UNCTAD arenguvahendina: tööstusriigid peaksid arenguriikidele andma ühepoolseid kaubandussoodustusi, mis võimaldaks neil saada tulu mitte abi, vaid rahvusvahelise sooduskaubanduse toel. Euroopa Ühendus hakkas skeemi rakendama 1971. aastal. Esimene kolmeaastane skeem viidi ellu aastatel 2006−2008. Teine skeem lõpeb 31. detsembril 2011. aastal. Kehtiv skeem võeti vastu 2008. aastal nõuandemenetluses, kuid dokument saadeti toona parlamenti väga lühikese etteteatamisajaga. Parlamendi tähendusrikas osalemine määruse koostamises oli võimatu. See ei tohi uuesti juhtuda järgmise määrusega, eriti arvestades parlamendi uusi Lissaboni lepingu kohaseid pädevusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin resolutsiooni teksti poolt, sest arvan, et Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) on üks põhivahenditest, mis lihtsustab arenguriikides majanduskasvu saavutamist. Juba üksnes sel põhjusel tuleb seda viivitamata rakendada.

Juba nii ammu kui 1971. aastal erines Euroopa Liit teistest majandusjõududest selle poolest, et oli esimene, kes kehtestas arenguriikidele soodustariifide süsteemi. Põhieesmärk on likvideerida kõikjal lokkav vaesus, võimaldades raskustes riikidel rahvusvahelisest kaubandusest kõige rohkem kasu saada. Nüüd on tariifilepingu kehtivusaeg lõppemas ja komisjon on otsustanud, et esitab uue ettepaneku lähikuudel, ehkki selle jõustumine lükkub edasi 2012. aasta teise poolde.

Viivituse tõttu tekiks üle kuue kuu kestev õiguslik vaakum, mis põhjustaks programmi katkemise ning seaks isegi ohtu paljud saavutused. Loodan, et selle paljukurdetud viivituse tõttu ei vähene üldiste tariifsete soodustuste kava kasutamine ja et uus leping sisaldab stiimuleid eetilisusel ja demokraatial põhineva globaalse kaubandussüsteemi rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Väga tähtis on, et ELi üldiste tariifsete soodustuste kava muutuks läbipaistvamaks. Tähtis on, et ELi tariifsed soodustused kolmandatest riikidest pärit impordile põhineksid demokraatial ja eetilisusel ning mitte üksnes kasumi jahtimisel. Tariifisoodustused peaksid olema kasulikud kogu ühiskonnale ja mitte ainult kindlale arvule ettevõtjatele. Raportöör märgib õigesti, et kehtiva määruse pikendamise ettepanek ei ole ideaalne, kuid see võimaldaks meil vältida vähemalt kuuekuulist õiguslikku vaakumit. Kehtiva määruse kohaselt ei saa Euroopa Parlament kaasa rääkida kõlblikkuskriteeriumide ega soodustatud riikide nimekirja teemal. See peab muutuma: on aeg, et parlament hakkaks kasutama oma uusi Lissaboni-järgseid volitusi kaubandusareenil. EL peaks kaubanduspoliitika vallas pöörama rohkem tähelepanu koostöö arendamisele naaberriikidega. See aitab kujundada stabiilset ja liberaalset ärikeskkonda ning aitab kaasa Euroopa ühtse turu järkjärgulisele laiendamisele. ELi huvides on sõlmida vabakaubandusleping Ukrainaga ja alustada läbirääkimisi teiste Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuluvate idapartnerluse riikidega, nagu Georgia, Moldova ja Armeenia.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin raporti vastu. Nagu raportöör isegi ütleb, on süsteemil selle praegusel kujul rohkem kui üks puudus. Ehkki komisjoni kutsuti üles esitama ettepanek uue määruse kohta, mis oleks ühest küljest käsitlenud õigusraamistiku puudujääke ja teisest küljest arvestanud Lissaboni lepingu jõustumise järgseid institutsioonilisi muudatusi, tagades muu hulgas, et parlamendil on võrreldes praegu kohaldatava menetlusega suuremad kontrollivolitused, siis sisaldab esitatud eelnõu praeguse ebarahuldava olukorra kasutut pikendamist. Parlamendile esitatud raportis arutab raportöör ka ettepanekuid olukorra parandamiseks, mille võiks või peaks lisama tulevasse ettepanekusse võtta vastu uus määrus. Komisjon peaks neid ettepanekuid arvestama ja esitama viivitamata uue ja täiendatud määruse.

 
  
  

Raport: Artur Zasada (A7-0046/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Arvestades seda, et USA ja ELi õhuruumi osakaal globaalsest lennuliiklusest moodustab 60% ning liikmesriikide ja USA vahelised kehtivad kahepoolsed lepingud ei vasta tegelikkusele, hääletan raporti poolt. USA ja ELi vahelise õhuruumi avamine mittediskrimineerival baasil peaks tagama paremad teenused reisijate ja kauba veoks, majanduslikud eelised ja eeskätt töökohad.

Ütleksin seega, et see on kasulik, kuna ühtlustatud õigusaktid võivad edendada vaba konkurentsi, eriti riigitoetuste ning sotsiaal- ja keskkonnakriteeriumide puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) USA ja Euroopa lennundusturud moodustavad üle poole maailma lennuliiklusest. Järelikult peavad Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid globaalset soojenemist silmas pidades tegema koostööd, et vähendada rahvusvahelise lennunduse keskkonnamõjusid. Andsin seega oma poolthääle lepingule, mille mõlemad pooled kohustuvad võtma vastu keskkonna- ja sotsiaalstandardid, mis vähendavad oluliselt mürasaastet ja vähendavad lennuliikluse heitkoguste mõju õhu kvaliteedile, võttes ühtlasi kohustuse arendada jätkusuutlikke alternatiivkütuseid. Esimest korda on mõlemad pooled nõustunud tagama ka lennuettevõtjate personali sotsiaalsed õigused.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustusin protokolliga, millega muudetakse ELi ja USA vahelist lennutranspordilepingut. Protokoll sisaldab tähtsaid näitajaid arengu kohta ELi ja USA koostöös lennutranspordi küsimustes. Samuti välditakse sellega ohtu, et lepingu puudumisel võiks keegi rakendada esimese etapi lepingus sisalduvat peatamisklauslit. Peatamine võib viia selleni, et Euroopa reisijad ja lennuettevõtjad kaotavad olulised eelised, mida nad on alates 2008. aasta märtsist saanud nautida. Tähelepanu tuleks juhtida ka asjaolule, et uus leping on avanud uusi võimalusi lisainvesteeringute ja turulepääsuga ning tõhustanud koostööd sellistes reguleerimisvaldkondades nagu ohutus, julgeolek ja keskkond, kus mõlemad pooled nõustusid ühise avaldusega keskkonna kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult. (PL) ELi liikmesriikide ja USA osakaal globaalsest lennundusturust on 60%. Peaksime seega püüdlema selle poole, et tagada teenuste stabiilne paranemine selles valdkonnas. Nõustudes ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimisega, aitame kaasa lennundussektori kasvule, kuna see võimaldab mõlemal pool Atlandi ookeani ligi meelitada rohkem investeeringuid. Lisaks aitab leping tõhustada töötajate õiguste kaitset sektoris, kiirendada koostööd lennureiside ohutuse vallas ning tänu vastavusseviimise nõudele tõhustada ka koostööd keskkonnaküsimustes. Märkimisväärne on ka ELi ja USA ühiskomitee rolli tugevdamine, võimaldades sellel lepingu jõustamisel uusi algatusi edendada. Usun, et uus leping aitab veelgi avada turulepääsu, mis tähendab parema kvaliteediga teenuseid ja rangemaid ohutusnõudeid, mistõttu kiidan resolutsiooni heaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Hääletasin algatuse poolt, kuna lennutransporditurgude osakaal maailma liiklusest on 60%. See leping toob kaasa Ameerika Ühendriikide õigusaktide muudatused, mis on vajalikud eeskirjade ühtlustamiseks, et hoida ära ebaausat konkurentsi. Avatakse uusi liine ning ettevõtjatele ja reisijatele pakutakse paremaid teenuseid ja hindu, mis omakorda aitab kaasa majanduskasvule ja viib uute töökohtade tekkeni mõlemal pool Atlandi ookeani.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) ELi ja USA vaheline lennutranspordileping, ehkki kaugel täiuslikkusest, on samm edasi, sillutades teed mitte üksnes tulevikuvõimalustele lisainvesteeringute ja turulepääsu kujul, vaid ka suuremat ohutust ja julgeolekut tagavatele meetmetele. Mõlema poole lennutransporditurg ei ole läbirääkimistel saavutatud lepingu versiooni tulemusel veel täielikult avatud. Siiski on lepingus piisavalt stiimuleid, mis innustavad reforme teostama. USA peab muutma oma riigisiseseid õigusakte, et võimaldada ELi investoritel omandada enamusosalust USA lennuettevõtjates, millele EL vastab samasuguste meetmetega. ELi ja USA ühiskomiteele on antud suuremad volitused, mis tähendab, et see saab uute algatuste edendamise kaudu koostööd võimendada. Tänu uutele eeskirjadele väheneb bürokraatia, sealhulgas tunnustatakse teineteise reguleerivaid otsuseid ja välditakse tarbetut ressursside dubleeerimist. Sotsiaalse mõõtme tähtsuse tunnistamine ja ühiskomiteele lepingu sotsiaalsete mõjude jälgimiseks ja neile asjakohaseks reageerimiseks antud volitused on uuendus, mis võeti kasutusele lepingu teises etapis.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on hea meel, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on teatanud oma kavatsusest teha koostööd, et vähendada rahvusvahelise lennunduse mõju keskkonnale. Kiidan algatusi müra vähendamiseks, lennunduse mõju vähendamiseks õhu kvaliteedile ja globaalsele kliimale, keskkonnasõbraliku lennundustehnoloogia arendamise ergutamiseks ja lennuliikluse juhtimise uuendamiseks ning alternatiivsete lennukütuste jätkusuutlikuks arendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin soovituse poolt, sest ma usun, et kaalumisel olev leping võib olla tähtis samm turu mittediskrimineerivaks avamiseks ELi ja USA lennuettevõtjatele. Turu avamine võib aidata kaasa reisijatele osutatavate teenuste parandamisele nii valiku kui ka hinna seisukohalt ning tuua kaasa olulisi majanduslikke eeliseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuigi ühtset Atlandi-ülest lennutransporditurgu ei ole veel saavutatud, on Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline lennutranspordileping eelmise versiooniga võrreldes märkimisväärselt parem, eriti keskkonna ja julgeoleku valdkonnas.

Loodan, et tehtud edusammud võimaldavad jätkata pingutusi selleks, et vähendada selle turu loomise teel seisvaid takistusi, eelkõige koostalitlusvõime ja ühilduvuse puhul, ning tasakaalustada konkurentsiõigust, muu hulgas seadust Fly America, mis lennuettevõtjate omandiõiguse ja kontrolli poolelt on soodsam USA firmadele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Selle seadusandliku resolutsiooni aluseks on nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse eelnõu ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli sõlmimise kohta. Ideaalses lepingus oleks tehtud ettepanek lennundusturu täielikuks avamiseks ilma kummalgi poole piiranguteta. Seda eesmärki ei ole siiski saavutatud.

Tunnen lepingu üle heameelt, võttes arvesse Lissaboni lepingus sätestatud regulatiivseid muudatusi, ELi ja USA lennundusturgude suurust, mille osakaal globaalsest lennuliiklusest on 60%, vajadust austada Euroopa ja USA kodanike õigust eraelule ning reisijate õiguste austamist tagavate eeskirjade olemasolu. See kujutab endast status quo’ga võrreldes märkimisväärset edusammu. Tähtis on siiski rõhutada, et Euroopa Parlament ja Ameerika Ühendriikide Kongress peavad pidama dialoogi lepingus hõlmamata küsimuste üle.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportöör on selle lepingu eesmärgid selgelt sedastanud: turu avamine: teisisõnu selles sektoris käimasoleva liberaliseerimise süvendamine, nõndanimetatud lennutranspordi ühtse turu loomine. Tuleks rõhutada – ja sellele juhtis tähelepanu ka raportöör –, et ELi ja USA lennundusturud moodustavad koos umbes 60% globaalsest lennuliiklusest.

Selliste liberaliseerimisprotsessidega alati kaasas käivad lubadused eeliste kohta töötajatele ja reisijatele on sama vanad ja kulunud kui võltsid, mida näitab reaalsus, kui liberaliseerimine on selles või mõnes teises sektoris teoks saanud. Nüüd on lubadustele lisatud keskkonnakoostööd puudutav propaganda. See on küsimus, mida kahtlemata saab lahendada ja peab lahendama, kuid mitte selles kontekstis. Isegi siin on kavatsus selge: edendada heitkoguste lubade kauplemise süsteemide ühilduvust ja koostoimet.

Kõike õigustava ja kõige ülimuslikuks oleva vaba konkurentsi nimel piiratakse karmilt riigi sekkumisõigust rahvuslike lennundusettevõtjate huvide kaitseks ja seega rahvuslike strateegiliste huvide kaitseks eri valdkondades, näiteks sidemed sisserändajate kogukondadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Need lepingud on veel üks lennutranspordi sektori käimasoleva liberaliseerimise osa, mis takistab riigi sekkumist selle strateegilise sektori reguleerimisse, avades ukse monopolistlikule koondumisele, mis on alati pühaks peetava vaba konkurentsi tulemus ja mida iga hinna eest kaitstakse.

Rahvusvahelises lennutranspordis ärivõimaluste soodustamise ettekäändel edendatakse sektoris rahvusvaheliste korporatsioonide huvisid rahvuslike äriühingute, sealhulgas riiklike äriühingute, nagu Portugali TAP, ja nende strateegiliste huvide arvelt. Selle tulemusel kaotavad lennuettevõtjate töötajad, reisijad ja teised töötajad, kuna liberaliseerimine soodustab rahvusvaheliste ettevõtjate dumpingut, surudes töötingimuste ühetaoliseks muutmisega peale ebakindla töö.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin selle dokumendiga, sest Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009. aastal laiendati tingimusi, mille puhul on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek. Lennunduslepingud kuuluvad nüüd nimetatud kategooriasse, kuna need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. ELi ja USA lennundusturud moodustavad umbes 60% maailma lennuliiklusest. Turu mittediskrimineerival alusel ELi ja USA lennuettevõtjatele avamine annaks reisijatele ja kaubavedude korraldajatele paremaid teenuseid nii mitmekesisuse kui ka kulude suhtes, looks olulisi majanduslikke eeliseid ja aitaks kaasa töökohtade loomisele. Õigusaktide ühtlustamine aitab oluliselt kaasa ausa konkurentsi edendamisele, eelkõige riiklike subsiidiumide, sotsiaalsete ja keskkondlike standardite edendamisele. Kuigi teise etapi leping on märkimisväärne samm edasi, on tähtis, et sellesse ei suhtutaks kui Atlandi-ülese lennundusturu kujundamise protsessi lõppu. Usun, et komisjon peaks vaatama tulevikku, et läbi rääkida lepinguga seotud küsimuste üle, sealhulgas: liiklusõiguste edasine liberaliseerimine, lisavõimalused välisinvesteeringuteks, keskkonnameetmete ja infrastruktuuri piirangute mõjud liiklusõiguste teostamisele, reisijaõiguste parem kooskõlastamine, et tagada reisijatele kõige parem kaitse tase. Järjepidevad reisijate õiguste standardid, sealhulgas väiksema liikuvusega inimestele, on eriti tähtsad, et hoida ära reisijate mittejärjepidevat kohtlemist reisimise ajal. Kõik need lennunduslepingud on Euroopa Liidule, meie lennuettevõtjatele ja kodanikele, kasulikud ja vajalikud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin lepingu poolt, mis on korrektne selles, mida see käsitleb. Ehkki turu edasise avamise stiimulid on tervitatavad, valmistab pettumust sisulise edasimineku puudumine iganenud regulatiivsete piirangute kõrvaldamine välisinvesteeringute valdkonnas, kuna seetõttu säiluvad kehtivad tasakaalustamata piirangud välisomandusele ja kontrollile Ameerika Ühendriikides. Pealegi saavad ELi lennuvõtjad üksnes piiratud juurdepääsu USA riiklikult rahastatud liiklusele. See näitab taas kord tasakaalustamata olukorra jätkumist, arvestades, et ELi liikmesriikide valitsused taolisi piiranguid ei kehtesta.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmine on suurepärane võimalus arendada turu, mille osakaal maailma lennuliiklusest on 60%, potentsiaali. Euroopa Komisjon on nüüdseks teinud märkimisväärseid edusamme ELi ja USA vahelise nn avatud taeva kujundamisel, et võimaldada investeeringute vaba voogu ja seda, et ELi ja USA lennuettevõtjad saaksid mõlemad piiranguteta lennundusteenuseid osutada. Tunnistame nüüd vajadust intensiivsema koostöö järele, et seista vastu aina muutuvatele katsumustele julgeoleku ja keskkonna valdkondades ning et edendada edasisi investeeringuid turule vaba juurdepääsu tagamiseks. ELi ja USA ühiskomiteed käsitlev säte on kriitilise tähtsusega: see hakkab kontrollima regulatiivse koostöö kava sotsiaalset mõju, mis aitab vähendada praegu eksisteerivat bürokraatiat. Peame mainima ELi ja USA vahel vahetatavate reisijate isikuandmete probleemi ning seega rahvusvahelise julgeoleku ja kodanike eraelu puutumatuse suhet. Peame ülitähtsaks seda, et parlamenti hoitaks kursis ühiskomitee tegevusest, välisinvesteeringutest, liiklusõiguste teostamist takistavatest infrastruktuuri piirangutest ja reisijate õiguste poliitika koordineerimisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) ELi ja USA vaheline leping on mõlema poole suhete tuleviku jaoks väga tähtis. Seega tuleb Euroopa Parlamenti Lissaboni lepingu jõustumise järel täielikult teavitada ja sellega ühiskomitee ja seotud üksuste tegevuse teemal konsulteerida.

Kõik sõlmitavad kokkulepped tuleb parlamendis vastu võtta ja seega tuleb parlamenti hoida kursis kõigi läbirääkimistega, mis on oluline tulevikus selle täiskogu liikmete ja USA Kongressi korrapäraste kohtumiste jaoks, et arutada kõiki ELi ja USA vahelisi lennunduspoliitikaga seotud küsimusi.

Seega on leping oluline samm ELi ja USA turgude avamiseks lennuettevõtjatele mittediskrimineerival alusel. Turu avamine võib aidata kaasa reisijatele osutatavate teenuste parandamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Judith A. Merkies (S&D), kirjalikult. – (NL) Hollandi Tööpartei delegatsioon Euroopa Parlamendis ei pea kindlasti seda teise etapi lepingut täiuslikuks, kuid on seisukohal, et see toob kaasa edusammud tähtsates valdkondades. Lisaks takistab see Ameerika Ühendriike kasutamast peatamisklauslit, mis oleks lepingu puudumisel võimalik. Lepingu peatamine võib tähendada, et Euroopa reisijad ja lennuettevõtjad ei saa enam kasutada olulisi eeliseid, mida nad tänu sellele protokollile on alates 2008. aasta märtsist saanud nautida. Eeliste ja heade külgede hulgas on kokkulepped lennuettevõtjate personali töötingimuste kohta, heade tavade jagamine müravähendamise kohta, keskkondliku koostöö tõhustamine jm. Hollandi Tööpartei delegatsioon Euroopa Parlamendis tunnistab vajadust pidada korralikku arutelu ohutusnõuete (nt skannerite kasutamine) ja selliste nõuete mõju üle reisijate privaatsusele ja tervisele. Lisaks soovime tõsta esile vajadust, et Euroopa ja USA kodanike privaatsus oleks kesksel kohal ning et seda austataks reisijate isikuandmete vahetamisel ELi ja USA vahel. Ülitähtis on, et parlament oleks praegu ja edaspidi läbirääkimistesse kaasatud ning Euroopa eeskirju ei kaotataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Leping ei ole täiuslik, kuid annab siiski märku mõningasest olulisest edasiminekust. Kui lepingut ei oleks, võidakse rakendada peatamissätet, mis jätaks ELi reisijad ja lennuettevõtjad ilma olulistest eelistest, mida nad on alates 2008. aasta märtsist saanud nautida. Pidades silmas asjaolu, et USA on raske läbirääkimispartner, peaksime edasistes sellesuunalistes läbirääkimistes edusammude poole püüdlema.

Hääletasin seetõttu poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Lennutransport on üldiselt kasvanud ja seega on kasvanud ka ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline lennundusturg. Liikmesriigid on pikka aega pidanud Ameerika Ühendriikidega individuaalselt läbirääkimisi ja sõlminud sellega kahepoolseid lepinguid. Üleminek ELi tasandile võimaldab Euroopa lennuettevõtjatel lennata mis tahes punktist ELis mis tahes sihtkohta Ameerika Ühendriikides. Selle eeltingimusena tuli nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa Liidus teha mõned reformid. Uue lepinguga soovitakse avada tee tulevikuvõimalustele lisainvesteeringute ja turulepääsu seisukohalt ning parandada reguleerivate asutuste vahelist koostööd. Leping jääb aga ühepoolseks, kui kehtivad piirangud välisomandile ja -kontrollile jäävad Ameerika Ühendriikides kehtima. Seega laseb EL selle uue lepinguga USA-l end taas kord ja ma ei saa seda toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Ameerika Ühendriikidega lennutranspordilepingute sõlmimine Euroopa tasandil, selle asemel et need sõlmida üksikute liikmesriikidega eraldi, on nüüd täiesti mõistlik. See võimaldab Euroopa lennuettevõtjatel Ameerika Ühendriikides mis tahes sihtkohta lennata. Mis mulle ei meeldi, on lepingu ühepoolne olemus, kus EL ühelt poolt teeb palju järeleandmisi, kusjuures Ameerika Ühendriigid teiselt poolt nõuavad piiranguid välisosalusele. Selles suhtes peab EL suhetes Ameerika Ühendriikidega saavutama tugevama positsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline avatud taeva leping tagab edasimineku ja peegeldab mõlema regiooni majandusarengut. Atlandi-ülese turu täielik avamine oleks oluline samm globaalse lennundussektori olukorra parandamise suunas. Mõlemale poolele tõuseks miljonitesse ulatuv majanduslik kasu ning lisaks äritegevusega seotud võimalustele loodaks palju uusi töökohti. Majanduslike eeliste suunas püüeldes ei tohiks me unustada julgeolekuga seotud nõudeid. Reisijate, meeskonna ja kogu lennundussektori jaoks on lennuohutus- ja julgeolekustandardid väga olulised. Julgeolekustandardid tuleb tõusvas järjekorras ühtlustada. ELi ja USA lennujulgeoleku eest vastutavad ametid peavad kõigil tasanditel koostööd tegema. ELi julgeolekustandardid peavad vastama Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetele. Peame tegema kõik, et tagada, et nii meie kui ka meie laste ja meile kallite inimeste elusse suhtutakse tõsiselt. Me ei saa lubada, et Euroopa Liidus vastaks lennuki meeskonna liikmete lennu-, töö- ja puhkeaeg madalamatele julgeolekunõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu poolt. Tegin seda selleks, et meie poliitiline kaal oleks tuntav, sest ehkki isegi Artur Zasada ei pea neid lepinguid kõige paremaks, võimaldavad need siiski juhtida lennutransporti viisil, mis igal juhul on kasulik nii reisimise kui ka kaubanduse mõttes mõlema mandri kodanikele. Tänu liiklusõiguste veelgi suuremale liberaliseerimisele, lisanduvatele välisinvesteeringute võimalustele ja reisijate õiguste poliitika paremale koordineerimisele on nii ELile kui ka USA-le tagatud olulised eelised.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin ELi ja USA vahelise lennutranspordilepingu muutmise poolt. Lepingu peatamine tähendaks seda, et liidu reisijad ja lennuettevõtjad kaotaksid märkimisväärsed eelised, mida nad on alates 2008. aasta märtsist nautinud. Nõustun raportööri analüüsiga, et leping ei ole täiuslik. Selle väärtus seisneb aga selles, et raportis esitatakse olulised üksikasjad, mis võimaldavad protsessiga edasi minna, ja selles, et välditakse peatamisklausli rakendamist, mida sellelaadse lepingu puudumisel võidaks teha.

Tegelikult ei saavutata lepinguga − teise etapi lepinguga − lõpptulemust, milleks on turu täielik avamine ilma piiranguteta kummaltki poolelt, ehkki see sisaldab mitmeid reforme soodustavaid stiimuleid. Konkreetselt tähendab see seda, et kui USA muudab oma õigusakte, et võimaldada ELi investoritel omandada USA lennuettevõtjates enamusosalust, siis vastab EL samaga. Igal juhul ei ole tegemist sirgjoonelise protsessiga ning mis tahes seotud otsused sõltuvad järelevalvest ja lõplikust otsusest, mis langetatakse oludes, mis aitavad tagada parema lennutranspordi ja Euroopa ettevõtjate edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lennundusturgude osakaal maailma lennuliiklusest on kokku ligikaudu 60%. Lennutranspordilepingu muutmise protokolliga nähakse ette ELi ja USA lennuettevõtjatele turu avamine mittediskrimineerival baasil ning pakutakse reisijatele ja kaubavedajatele paremaid teenuseid nii mitmekesisuse kui ka kulude puhul, luuakse olulisi majanduslikke eeliseid ja uusi töökohti. Lisaks aitab edasine koostöö ja õigusaktide ühtlustamine selle vallas edendada ausat konkurentsi, eelkõige riiklike subsiidiumide ning sotsiaal- ja keskkonnastandardite puhul. Eespool osutatud põhjustel hääletan ELi ja USA vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ehkki ELi ja USA vaheline teise etapi lepinguga ei saavutatud Atlandi-ülese turu täieliku avamise eesmärki, on tegemist märkimisväärse edusammuga selles suunas, mis avab uusi ärivõimalusi Euroopa lennuettevõtjatele ning pakub märkimisväärseid eeliseid reisijatele ja kaubavedajatele nii teenuste osutamise tõhususe kui ka kulude vähendamise puhul.

Hääletasin seega ELi ja USA vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli allkirjastamise poolt ning soovin näha edasisi läbirääkimisi liiklusõiguste suurema liberaliseerimise, eri valdkondade koostöö puhul ning USAs eksisteerivate USA lennuettevõtjate välisomandi ja -kontrolli regulatiivsete piirangute kaotamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009. aastal laiendati tingimusi, mille puhul on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek. Lennunduslepingud kuuluvad nüüd nimetatud kategooriasse, kuna nad hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Enne toimus selliste lepingute puhul üksnes Euroopa Parlamendiga konsulteerimine. Selle tulemusel on lennutranspordilepingu muutmise protokollile vaja parlamendi nõusolekut, kusjuures algne leping sõlmiti pärast parlamendiga konsulteerimist. ELi ja USA lennundusturud moodustavad kokku umbes 60% maailma lennuliiklusest. Turu mittediskrimineerival alusel ELi ja USA lennuettevõtjatele avamine annaks reisijatele ja kaubavedude korraldajatele paremaid teenuseid nii mitmekesisuse kui ka kulude suhtes, looks olulisi majanduslikke eeliseid ja aitaks kaasa töökohtade loomisele. Õigusaktide ühtlustamine aitab oluliselt kaasa ausa konkurentsi edendamisele, eelkõige riiklike subsiidiumide, sotsiaalsete ja keskkondlike standardite edendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa ja Ameerika Ühendriikide lennuettevõtjad moodustavad kokku umbes 60% maailma lennuliiklusest, millele selles sektoris ei ole samaväärset majanduslikku vastast. ELi ja USA lennundusturu avamine tähendaks tegelikult rohkem teenuseid madalama hinna eest, millel oleks positiivsed tagajärjed nii majandusele kui ka tööhõivele. Ühised standardid soodustaksid tõepoolest ühtsemat integreeritud arengut, eelkõige sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes.

Mul on seetõttu hea meel, et saavutatud leping sisaldab mitut stiimulit selliste muutuste ergutamiseks Võimalus investeerida teineteise lennuvõtjatesse ning enam konsultatsioone ja suurem koostöö julgeoleku vallas on vaid mõned näited selle kohta. Loodan, et parlament võtab vastu ELi ja USA vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli, millega välditakse peatamisklausli rakendamist, mis tähendaks siiani saavutatud eeliste kaotamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlament võttis täna vastu Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli, mille poolt ma hääletasin.

Ettepanek on märkimisväärne samm Atlandi-üleste suhete parandamiseks lennunduse valdkonnas. ELi ja USA lennundusturud moodustavad kokku umbes 60% globaalsest lennuliiklusest. Turgude avamine lennuettevõtjatele tähendab paremaid teenuseid reisijatele ja kaubavedajatele ning sellel on suured majanduslikud ja tööhõivega seotud eelised.

Lepingusse ei tohiks siiski suhtuda kui protsessi lõppu. Selle lepinguga, mida kirjeldatakse kui teise etapi lepingut, ei saavutata turu täieliku avamise ja vastastikuste piirangute puudumise lõppeesmärki. Väga tähtis on ka järjepidevate eeskirjade olemasolu reisijate õiguste kohta ning sellekohaste meetmete parem kooskõlastamine Viimaseks tuleks rõhutada ka seda, et edasistes läbirääkimisetappides tuleb arvestada selliseid küsimusi nagu liiklusõiguste suurem liberaliseerimine, paremad võimalused välisinvesteeringuteks ja liiklusõigustega seotud keskkonnamõjud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. (PL) Pooldan eespool osutatud küsimuses resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist. Lissaboni lepinguga laiendati asjaolusid, mil rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks on nõutav parlamendi nõusolek. Lennunduslepingud kuuluvad nüüd nimetatud kategooriasse, kuna hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Enne toimus selliste lepingute puhul üksnes parlamendiga konsulteerimine. ELi ja USA lennundusturud moodustavad kokku umbes 60% maailma lennuliiklusest. Turu mittediskrimineerival alusel ELi ja USA lennuettevõtjatele avamine annaks reisijatele ja kaubavedude korraldajatele paremaid teenuseid nii mitmekesisuse kui ka kulude suhtes, looks olulisi majanduslikke eeliseid ja aitaks kaasa töökohtade loomisele. Õigusaktide ühtlustamine aitab oluliselt kaasa ausa konkurentsi edendamisele, eelkõige riiklike subsiidiumide, sotsiaalsete ja keskkondlike standardite edendamisele. Samal ajal peaksime tunnistama, et mitmed küsimused jäävad uue protokolliga muudetava lepingu reguleerimisalast välja. Usun, et komisjon peaks vaatama tulevikku, et läbi rääkida lepinguga seotud küsimuste üle, sealhulgas: liiklusõiguste edasine liberaliseerimine, välisinvesteeringute lisavõimalused ja keskkonnameetmete ja infrastruktuuri piirangute mõju liiklusõiguste teostamisele.

 
  
  

Raport: Silvia-Adriana Ţicău (A7-0045/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan raporti poolt esiteks seetõttu, et tegemist on liikmesriikide ja Kanada vahel kehtivate suhteliselt piiratud kahepoolsete lepingute olulise parandamisega kahe turu vaheliste teenuste ja lennuühenduse puhul, mis toob muu hulgas kaasa eelised majandusele, keskkonnale, julgeolekule, reisijaveole, konkurentsile ja õigusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit ja Kanada on leppinud kokku koostöö tegemises selle nimel, et vähendada lennunduse mõjusid kliimamuutusele. Julgeoleku ja reisijaohutuse puhul nähakse ette standardite vastastikune tunnustamine ja nn ühepeatuseline julgeolek. Kõik Euroopa Liidu lennuettevõtjad saavad korraldada iganädalasi lendusid Kanada ja ELi vahel. Leping parandab tunduvalt nii mõlema riigi turgude vahelisi ühendusi kui ka inimeste sidemeid, samuti loob see välisomanduse eeskirjades järk-järgult suurema vabaduse tekkides lennundussektorile uusi võimalusi. Hääletasin raporti poolt, sest see sisaldab spetsiaalseid sätteid tarbijate huvide edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Siiani on ELi liikmesriikide ja Kanada vahelist lennutransporti reguleeritud üksnes kahepoolsete lepingutega. Kuna Euroopa Liidul ja Kanadal on pikaajalised majandus- ja poliitilised sidemed, siis on osutunud vajalikuks leppida kokku kahepoolses lennutranspordis. Hääletasin seega lepingu poolt, milles nähakse ette liiklusõiguste järkjärguline rakendamine, investeerimisvõimalused ning koostöö mitmes valdkonnas (muu hulgas lennunduse julgeolek ühise julgeolekusüsteemi loomise teel, kuid ka sotsiaalküsimused, tarbijahuvid ja keskkonnaga seotud asjad). Lepingu kohaselt kaotatakse Euroopa Liidu ja Kanada vahel kõik kehtivad piirangud liinidele, hindadele ja lendude arvule. Leping on nii lennukas kui ka ülivajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustun ELi ja Kanada vahelise lennutranspordilepinguga. Leping sisaldab järkjärgulist liiklusõiguste ja investeerimisvõimaluste andmist ning kaugeleulatuvat koostööd mitmes küsimuses, mis hõlmavad ohutust, julgestust, sotsiaalküsimusi, tarbijahuve, keskkonda, lennuliikluse korraldamist, riigiabi ja konkurentsi. Kõik ELi lennuettevõtjad võivad teostada Kanadasse otselende ükskõik kuskohast Euroopas. On tore, et lepinguga kõrvaldatakse Kanada ja ELi vahel kõik liinide, hindade ja iganädalaste lendude arvu piirangud. Lennuettevõtjatel on võimalik osaleda kaubanduskokkulepetes, nagu koodijagamise kokkulepped, mis on olulised rohkeid sihtkohti teenindavate lennuettevõtjate jaoks, ning kehtestada oma hinnad kooskõlas konkurentsiõigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) 2007. aastal volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi globaalse lennunduslepingu üle. Sel aastal reisis Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel üheksa miljonit inimest. Lepingu eesmärk oli luua ühtne lennundusturg. Sellega kaasnes Kanada õigusaktide muutmise vajadus. Edusammud turu täielikuks avamiseks ja vajalike õiguslike muudatuste tegemiseks on olnud järkjärgulised. Sellegipoolest annab edusammudest tunnistust asjaolu, et on kõrvaldatud piirangud liinidele, võetud kasutusele iganädalased lennud ning loodud kaubanduslepingute võimalused lennuettevõtjatele. Usun, et raskustest hoolimata peame jätkama tööd selle nimel, et ühtsest turust saaks reaalsus. Seepärast hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. − (BG) On hästi teada, et enne praegu kehtivat lepingut oli lennundus 19 ELi liikmesriigi kahepoolsete lepingute subjekt. Toetasin ettepanekut, kuna see soodustab transporti, kuid peamiselt seetõttu, et leping sisaldab järkjärgulist liiklusõiguste ja investeerimisvõimaluste andmist ning kaugeleulatuvat koostööd mitmes küsimuses, mis hõlmavad ohutust, julgestust, sotsiaalküsimusi, tarbijahuve, keskkonda, lennuliikluse korraldamist, riigiabi ja konkurentsi. Selline leping oli vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Tavalistel tingimustel toetaksin täielikult ELi ja Kanada vahelist lennunduslepingut, kuna pooldan takistuste kõrvaldamist vabalt liikumiselt nii ELi-siseselt kui ka ELi ja kolmandate riikide vahelt. Olukorras, kus Kanada rakendab jätkuvalt ühepoolset viisanõuet Tšehhi kodanike suhtes, pean seda lepingut ELi vastutulekuks riigile, mis seda vastutulekut ei vääri. EL peaks julgema siduda mõlemat teemat − viisanõuet ja rahvusvahelise lepingu allkirjastamine −, sest tegu võib olla harva juhusega avaldada Kanadale tegelikku survet viisaküsimuses. On hämmastav, et Kanada lubab ühelt poolt ELi lennuettevõtjatel korraldada otselendusid Kanadasse mis tahes punktist ELis ja teisest küljest takistab ühe liikmesriigi kodanikel vabalt Kanadasse reisida. Paljud inimesed tunnevad, et ELi ja Kanada suhted on arenenud strateegiliseks partnerluseks ning sõlmitud leping on selle partnerluse olemuse kinnituseks ja tugevduseks. Kui Kanada jätkab aga ühepoolselt Tšehhi kodanikelt viisa nõudmist, siis on sellel partnerlusel väga kibe maik juures.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Seda lepingut, millega võimaldatakse Euroopa lennuettevõtjatel korraldada mis tahes punktist Euroopas otselendusid Kanadasse ning nende liinide kohta koodide jagamist, võib kirjeldada kui kõige lennukamat Euroopa Liidu sõlmitud lennutranspordilepingut. Sellega tahetakse kaotada varasemate liidu õigusega vastuolus olevate kahepoolsete lepingute sätted, mis seadsid ohtu eri liikmesriikidele kuuluvate ettevõtjate võrdse kohtlemise.

Soovin, et Euroopa Liidu ja Kanada suhted paraneksid ning et liiguksime aina enam ja paremini õhuruumi suunas, mis seab riikide vahele vähem takistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Selles soovituses käsitletakse nõukogu ja nõukogus kokkutulevate Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse eelnõud lennutranspordilepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahel.

Euroopa Liidu ja Kanada majandus- ja poliitilised suhted on pikaajalised ning nende tulemusel on selles valdkonnas sõlmitud kahepoolseid lepinguid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009. aastal, mille kohaselt on lennundusteenuste lepingute sõlmimiseks vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek, alustas komisjoni nüüdseks lõpule jõudnud läbirääkimiste protsessi, mille tulemusel on kehtestatud liiklusõigused ja investeerimisvõimalused lisaks koostööle eri valdkondades: julgeolek, tarbijaõiguste kaitse, keskkond, lennuliikluse juhtimine ja aus konkurents.

Toetan seetõttu ettepaneku vastuvõtmist, mis hõlbustab ELi ja Kanada kodanike reisimist, kaotab eri piirangud, võimaldab koodide jagamist ning kehtestab õiglasemad hinnad.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Selle lepingu ja USAga sõlmitud lepingu vahelised sarnasused on ilmsed: ühtse lennundusturu loomine ELi ja Kanada vahel, mille puhul on tegemist turuga, mis 2007. aastal hõlmas üheksa miljonit reisijat.

Raportöör väidab, et leping on „kaugeleulatuvam ja spetsiifilisem kui ELi ja USA leping”, kuid tunnistab samas, et „kui turule juurdepääsu küsimuses on kõnealune leping kaugeleulatuvam kui USAga sõlmitud leping, siis sotsiaalse mõõtme olulisuse tunnustamisel ei ole leping nii selge”. Teisisõnu jäeti praegusel juhul arvestamata isegi tühisõnalised viited lepingu mõjule töökohtadele, töötajatele ja töötingimustele. Tõde on selles, et ka sellel juhtumil teenuseosutajatele ja osutatavatele teenustele − riikidevahelisele tegevusele, riigisisesele tegevusele ja isegi tegevusele väljaspool ELi ja Kanada turgu, nagu lepingus sätestatud − piirangute puudumine ja riigi lennuettevõtjatesse sekkumise piiramine aitab kaasa monopoolsele koondumisele sektoris...

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raporti eesmärgid on selged: ühtse lennundusturu loomine ELi ja Kanada vahel, mille puhul on tegemist turuga, mis 2007. aastal hõlmas üheksa miljonit reisijat. Raportöör väidab, et leping on „kaugeleulatuvam ja spetsiifilisem kui ELi ja USA leping”, kuid tunnistab samas, et „kui turule juurdepääsu küsimuses on kõnealune leping kaugeleulatuvam kui USAga sõlmitud leping, siis sotsiaalse mõõtme olulisuse tunnustamisel ei ole leping nii selge”.

Teisisõnu jäeti praegusel juhul arvestamata isegi tühisõnalised viited lepingu mõjule töökohtadele, töötajatele ja töötingimustele. Ka sellel juhtumil teenuseosutajatele ja osutatavatele teenustele − riikidevahelisele tegevusele, riigisisesele tegevusele ja isegi tegevusele väljaspool ELi ja Kanada turgu, nagu lepingus sätestatud − piirangute puudumine ja riigi lennuettevõtjatesse sekkumise piiramine aitab kaasa monopoolseks koondumisele sektoris, millel on vastupidi väidetule negatiivne mõju töötajatele ja reisijatele. Seepärast hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin dokumendiga, sest leping sisaldab järkjärgulist liiklusõiguste ja investeerimisvõimaluste andmist ning kaugeleulatuvat koostööd mitmes küsimuses, mis hõlmavad ohutust, julgestust, sotsiaalküsimusi, tarbijahuve, keskkonda, lennuliikluse korraldamist, riigiabi ja konkurentsi. Kõik ELi lennuettevõtjad võivad teostada Kanadasse otselende ükskõik kuskohast Euroopas. Lepinguga kõrvaldatakse Kanada ja ELi vahel kõik liinide, hindade ja iganädalaste lendude arvu piirangud. Lennuettevõtjatel on võimalik osaleda kaubanduskokkulepetes, nagu koodijagamise kokkulepped, mis on olulised rohkeid sihtkohti teenindavate lennuettevõtjate jaoks, ning kehtestada oma hinnad kooskõlas konkurentsiõigusega. Leping sisaldab sätteid turu järkjärgulise avamise kohta, mis on seotud mõlemale poolele suurema investeerimisvabaduse andmisega. Selle lepingu kaugeleulatuv olemus on vägagi tervitatav. See tuleks võtta eesmärgiks ka teiste praegu käimasolevate läbirääkimiste puhul. Seetõttu usun, et Euroopa Parlament peaks andma ELi ja Kanada vahelisele lennutranspordilepingule nõusoleku. Kõik need lennunduslepingud on Euroopa Liidule, meie lennuettevõtjatele ja kodanikele, kasulikud ja vajalikud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Toetan seda lepingut, mida võib õigustatult nimetada üheks kõige silmapaistvamaks lennutranspordilepinguks ELi ja maailmas mõjuka partneri vahel. See parandab tunduvalt nii vastavate turgude ühendusi kui ka inimeste sidemeid, samuti loob see välisomanduse eeskirjades järk-järgult suurema vabaduse tekkides lennundussektorile uusi võimalusi. Leping on eelkõige kaugeleulatuvam ja spetsiifilisem kui ELi ja USA leping, pidades silmas küsimusi, mis puudutavad liiklusõigusi, omandiõigust ja kontrolli, seda isegi pärast muutmise protokolli ajutist kohaldamist (nn teine etapp).

Komisjoni korraldatud uuringu kohaselt tooks avatud leping Kanadaga esimese aastaga juurde pool miljonit reisijat ning mõne aasta jooksul võiks lisanduda 3,5 miljonit reisijat, kes kasutaks ära sellise lepinguga pakutavaid võimalusi. Leping tooks tänu madalamatele lennuhindadele tarbijatele kasu vähemalt 72 miljoni euro ulatuses ning lisaks sellele aitaks see luua uusi töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. − (IT) ELil ja Kanadal on küll juba pikaajalised majanduslikud ja poliitilised sidemed, kuid lennunduse valdkonnas oli enne praeguse lepingu sõlmimist kahepoolseid lepinguid allkirjastatud 19 ELi liikmesriigiga. Seetõttu on vaja püüelda avatud lennunduspiirkonna loomise eesmärgi suunas, mis avab tee lennutranspordi ühtse turu loomiseks, kus investeeringud on mõlemasuunalised ja mõlema poole lennuettevõtjad saavad lennundusteenuseid osutada ilma piiranguteta. Arvame, et kehtivad õiguspiirangud Kanada lennuettevõtjate omandiõigusele tuleks kaotada ja samal ajal võtta kasutusele uued liiklusõigused ning teha koostööd eri valdkondades, sealhulgas reisijate ohutuse, keskkonnakaitse, lennuliikluse juhtimise ja ohutuse valdkonnas. Saame seega kindlasti öelda, et täna vastuvõetud leping on kaugeleulatuv. See parandab otsustavalt turgudevahelist ühendust ja loob sektoris uusi võimalusi. Soovitame siiski pidada rohkem konsultatsioone ja teha koostööd julgeoleku tundlikus küsimuses ning palume komisjoni hoida parlamenti kursis kõikidest arengutest ja teostada uue ühiskomitee tegevuse üle järelevalvet.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − − (PT) ELi ja Kanada vaheline leping on mõlema poole suhete tuleviku jaoks väga tähtis. Seega tuleb Euroopa Parlamenti Lissaboni lepingu jõustumise järel täielikult teavitada ja sellega ühiskomitee ja seotud üksuste tegevuse teemal konsulteerida. Kõik sõlmitavad lepingud tuleb parlamendis vastu võtta ja seega tuleb seda läbirääkimistega kursis hoida.

Seega on leping oluline samm ELi ja Kanada turgude avamiseks lennuettevõtjatele mittediskrimineerival alusel. Turu avamine võib aidata kaasa reisijatele osutatavate teenuste parandamisele. Tegemist on kahe riigi vahel sõlmitud kõige kaugeleulatuvama transpordilepinguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Ma olen Silvia-Adriana Ţicăuga täiesti nõus: leping on kõige kaugeleulatuvam lennutranspordileping ELi ja maailmas mõjuka partneri vahel. See parandab tunduvalt nii vastavate turgude ühendusi kui ka inimeste sidemeid, samuti loob see välisomanduse eeskirjades järk-järgult suurema vabaduse tekkides lennundussektorile uusi võimalusi. Võrreldes ELi ja USA vahelise lepinguga on tegemist kaugeleulatuvama ja rohkem fokusseeritud lepinguga liiklusõiguste, omandiõiguse ja kontrolli puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise lennutranspordilepingu poolt. Tegemist on väga kaugeleulatuva lepinguga, milles nähakse ette liiklusõiguste ja investeerimisvõimaluste järkjärguline kehtestamine ja täielik koostöö mitmes valdkonnas, sealhulgas julgeoleku-, sotsiaalküsimuste, tarbijahuvide kaitse, keskkonna-, lennuliikluse juhtimiste, riigiabi- ja konkurentsivaldkonnas. Kõik ELi lennuettevõtjad võivad teostada Kanadasse otselende ükskõik kuskohast Euroopas. Lepinguga kõrvaldatakse Kanada ja ELi vahel kõik liinide, hindade ja iganädalaste lendude arvu piirangud. Hääletan suure rahuloluga lepingu poolt, arvestades selle kaugeleulatuvat olemust ja võimalusi, mis see avab, et tihendada veelgi Assooride ja Kanada ajaloolisi sidemeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) ELi ja Kanada vaheline lennutranspordileping on üks kõige kaugeleulatuvamaid lennutranspordilepinguid ELi ja maailmas mõjuka partneri vahel. Sellega kehtestatakse järg-järgult liiklusõigused ja luuakse investeerimisvõimalusi ning tehakse kaugeleulatuvat koostööd järgmistes küsimustes: ohutus, julgeolek, sotsiaalküsimused, tarbijahuvid, keskkond, lennuliikluse juhtimine, riigiabi ja konkurents.

See parandab nii vastavate turgude ühendusi kui ka inimeste sidemeid, samuti loob see välisomanduse eeskirjades järk-järgult suurema vabaduse tekkides lennundussektorile uusi võimalusi. Hiljuti korraldatud uuringute kohaselt tooks avatud leping Kanadaga esimese aastaga juurde pool miljonit reisijat ning mõne aasta jooksul võiks lisanduda 3,5 miljonit reisijat, kes kasutaks ära sellise lepinguga pakutavaid võimalusi. Leping tooks tänu madalamatele lennuhindadele tarbijatele kasu vähemalt 72 miljoni euro ulatuses ning lisaks sellele aitaks see luua uusi töökohti. Hääletan eespool osutatud põhjustel ELi ja Kanada vahelise lennutranspordilepingu poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin ELi ja Kanada vahelise lennutranspordilepingu sõlmimise poolt, mis võimaldab Euroopa lennuettevõtjatel korraldada Kanadasse ükskõik kuskohast otselendusid, luues esiteks Euroopa ettevõtjate jaoks uusi võimalusi − eelkõige tänu koodijagamislepingute võimalusele ja välisinvesteeringute järkjärgulise liberaliseerimise tõttu − ja teisest küljest olulisi majanduseeliseid nii tarbijate jaoks kui ka töökohtade loomiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. – (CS) Minu arvates on lennundusleping Kanadaga põhjapaneva tähtsusega ärikokkulepe, mis on mõlemale poolele kasulik, kuid ma jään Tšehhi kodanike diskrimineerimise ning Tšehhi Vabariigi parlamendi saadikute koja seisukoha tõttu hääletamisel erapooletuks. Tšehhi Vabariigi parlamendi saadikute koja välisasjade komisjon on peatanud arutelud lepingu ratifitseerimise üle seni, kuni komisjon teeb selgeid edusamme läbirääkimistel Kanadaga Tšehhi kodanikele ühepoolselt kehtestatud viisanõude lõpetamiseks. Peaaegu kaks aastat on ELi kodanikud jagatud kaheks, kuna Tšehhi kodanikud ei saa nagu teised vabalt Kanadasse reisida, samal ajal kui kanadalased saavad vabalt reisida Tšehhi Vabariiki. Tšehhi Vabariik ei saa ELi ühise viisapoliitika tõttu ühepoolselt reageerida, kuid volinik ei suuda seda poliitikat kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009. aastal laiendati tingimusi, mille puhul on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek. Lennunduslepingud kuuluvad nüüd nimetatud kategooriasse, kuna need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Enne toimus selliste lepingute puhul üksnes parlamendiga konsulteerimine.

ELil ja Kanadal on küll juba pikaajalised majanduslikud ja poliitilised sidemed, kuid lennunduse valdkonnas oli enne praeguse lepingu sõlmimist kahepoolseid lepinguid allkirjastatud 19 ELi liikmesriigiga. Paljud nimetatud lepingutest olid kitsendavad ega pakkunud vastavatele turgudele täielikku juurdepääsu. Euroopa Kohus tegi 2002. aasta novembris otsuse, mille kohaselt ei ole nende kahepoolsete lepingute teatavad sätted kooskõlas ühenduse õigusega.

Nõukogu andis seetõttu 2007. aasta oktoobris komisjonile volituse pidada läbirääkimisi üldise lennunduslepingu üle, mis asendaks olemasolevaid kahepoolseid lepinguid. Nimetatud aastal reisis ELi ja Kanada vahel üheksa miljonit inimest. ELi ja Kanada lennutranspordileping parafeeriti 30. novembril 2008, kiideti heaks ELi ja Kanada tippkohtumisel 6. mail 2009 ja allkirjastati 17.–18. detsembril 2009. EL ja Kanada pidasid samuti läbirääkimisi lennundusohutuse lepingu üle. Selle kohta on koostatud eraldi soovitus (A7-0298/2010).

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Kuigi Euroopa Liidul ja Kanadal on pikaajalised majanduslikud ja poliitilised sidemed, sündis ainuke lennundusleping ELi ja Kanada vahel riikidevaheliste kahepoolsete lepingute kombinatsioonist. Protokolliga võetakse kasutusele liiklusõigused ja avatakse investeerimisvõimalused ning nähakse ette koostöö mitmes küsimuses, eelkõige suurem ohutus ja julgeolekutagatised. Olen lepingu teksti poolt, sest sellega võetakse meetmed, millega avatakse järk-järgult Kanada lennundusturg, mis võimaldab mõlemale poolele suuremat investeerimisvabadust. Volituste nõuetekohaseks täitmiseks peab Kanada muutma oma õigusakte, et kaotada kehtivad õiguspiirangud Kanada lennuettevõtjate omandiõigusele ja kontrollile ning iga lennuettevõtja osutatud teenuste arvule.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Leping, mida võib kirjeldada kui Euroopa Liidu kõige kaugeleulatuvamat lennutranspordilepingut, võimaldab Euroopa lennuettevõtjatel korraldada ükskõik kuskohast Euroopast otselendusid Kanadasse ning samal ajal võetakse kasutusele sellised ärimehhanismid nagu koodide jagamine. Lepinguga nähakse ette liiklusõiguste ja investeerimisvõimaluste järkjärguline kehtestamine ja täielik koostöö mitmes valdkonnas, sealhulgas julgeoleku-, sotsiaalküsimuste, tarbijahuvide kaitse, keskkonna-, lennuliikluse juhtimiste, riigiabi- ja konkurentsi valdkonnas.

Tänasel istungil vastu võetud dokumendis kutsub transpordi- ja turismikomisjon, mille liige ma olen, Euroopa Komisjoni üles tagama, et parlamenti hoitaks kursis ja et sellega konsulteeritaks regulaarselt loodud ühiskomitee tegevuse üle, et parlamendil oleks võimalik jälgida turu avamise eri etappe. Hääletasin soovituse poolt ning see leping peaks olema eeskujuks käimasolevatel läbirääkimistel.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Leping on teiste riikidega peetavate käimasolevate ja tulevaste läbirääkimiste mudel. Sellega kaotatakse kahe poole vahel kõik piirangud liinidele, hindadele ja iganädalaste lendude arvule. Prognooside kohaselt ulatub potentsiaalne kokkuhoid tänu odavamatele lennuhindadele 72 miljoni euroni, mis tuleb vahetult kasuks tarbijatele. Lisaks on lepingul tänu uute töökohtade loomisele kaudne kasu meie kodanikele. Seega hääletasin lepingu poolt.

 
  
  

Raport: Dominique Riquet (A7-0044/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan raporti poolt, sest kehtivate kahepoolsete lennunduslepingute jätkamine Vietnamiga oleks vastuolus Euroopa õigusega ja suurema avatusega kaasnevate võimalike võimaluste tõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Siiani on ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete lennutranspordilepingutega loodud võimalus diskrimineerida teatavaid Euroopa Liidu lennuettevõtjaid. Seetõttu sisaldab uus leping ELi määramissätet, mis hõlmab kõiki Euroopa Liidu lennuettevõtjaid ja asendab tavapärased määramissätted, milles viidatakse üksikute liikmesriikide lennuettevõtjatele. Sellega tahetakse lepinguga hoida ära Euroopa Liidu lennuettevõtjate diskrimineerimist ning välistatakse konkurentsivastased tavad. Hääletasin seetõttu lepingu poolt, mis võimaldab kõigil Euroopa Liidu lennuettevõtjatel korraldada lende mis tahes liikmesriigi ja Vietnami vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustusin selle lepingu sõlmimisega. See annab kõigile ELi lennuettevõtjatele mittediskrimineeriva juurdepääsu Euroopa Liidu ja Vietnami vahelistele liinidele. Lepinguga tagatakse ühtlasi, et kahepoolsete lepingute ohutussätteid kohaldatakse olukorras, kui lennuettevõtjate üle teostab regulatiivset kontrolli liikmesriik, mis ei ole lennuettevõtja määranud liikmesriik. Lisaks usun, et lepinguga konkurentsivastaste tavade keelamine on väga tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Euroopa Kohus on otsustatud, et kõik siiani sõlmitud kahepoolsed lepingud on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu oli vajalik muuta kolme artiklit, et hoida ära lennuettevõtjate diskrimineerimine ning välistada konkurentsivastased tavad ning tagada ohutussätete kohaldamine, kui liikmesriik kontrollib teise liikmesriigi määratud transporti.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. − (BG) Soovin selgitada oma hääletust Euroopa Liidu ja Vietnami vahelise lennutranspordilepingu üle. Hääletasin lepingu poolt, sest sain teada, et komisjoni sõlmitud lepinguga asendatakse paremuse suunas ELi liikmesriikide ja Vietnami vahel sõlmitud kehtiva 17 kahepoolse lennutranspordi teatavad sätted. Nagu teame, ei saa parlamendi kodukorra kohaselt muudatusettepanekuid esitada, kuid arvan, et komisjon on vajalikes korraldustes kokku leppinud ja toetan lepingut.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Pärast seda, kui Euroopa Kohus leidis, et lennuteenuste lepingute teatavad sätted on vastuolus liidu õigusega, palus nõukogu komisjonil need sätted asendada.

Nende muudatustega nähakse ette, et kõigile Euroopa lennuettevõtjatele tagatakse juurdepääs Euroopa Liidu ja Vietnami vaheliste liinidele ning keelatakse konkurentsivastased tavad. Muudatustega tabatakse vastavus asutamisvabaduse põhimõttele ning püütakse tagada vastuvõtvas liikmesriigis liikmesriigi kodanikega samasugune kohtlemine.

Soovin, et Euroopa Liidu ja Vietnami kontaktid ja vahetused võidaksid ettevõtjatele vastastikku pakutavatest eelistest, nii et nende inimesed õpiksid üksteist paremini tundma.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Tervitan nõukogu otsuse eelnõu vastuvõtmist, mille alusel sõlmitakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahel teatavaid lennuteenuste aspekte käsitlev leping. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi rahvusvahelisi suhteid lennundusvaldkonnas reguleeriti kahepoolsete lepingutega. Euroopa Liidu Kohtu 2002. aasta otsuses loeti see olukord aga ebaseaduslikuks, sest see oli vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 49. Komisjon algatas läbirääkimised, et asendada liikmesriikide ja Vietnami vahel sõlmitud 17 kahepoolset lepingut. Selle protsessiga, mis on nüüdseks lõppenud, sooviti kõigile ELi lennuettevõtjatele tagada mittediskrimineeriv juurdepääs ELi ja Vietnami vahelistele liinidele, nõuda ohutusstandardite täitmist ning vältida konkurentsivastaseid tavasid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See leping nagu teised lepingudki teenib lennundusteenuste sektori liberaliseerimise eesmärki, mida õigustatakse nagu teisigi lepinguid ELi Kohtu 2002. aasta otsusega, mille kohaselt kehtivad kahepoolsed lepingud on vastuolus liidu õigusega. Nagu muudelgi kahetsusväärsetel juhtudel, tundub, et liidu õiguse tõlgendamisega seatakse konkurentsivabadus tähtsuselt kõigist muudest sotsiaalsetest ja majanduslikest arusaamades ettepoole.

Väljendame siinkohal samu kahtlusi, mis meil on kõigi teiste lepingute, nende reguleerimisala ja võimalike tagajärgede kohta. Pidades silmas tausta, millel tsiviillennundus praegu toimib, võib eri Euroopa ettevõtjatele võrdsete tingimuste loomine aidata kaasa juba praegu selles sektoris toimuvale monopolistlikule koondumisele koos kõigi negatiivsete tagajärgedega, mis sellel on lennuettevõtjate töötajatele ja reisijatele. Liikmesriikide suutlikkust oma traditsioonilisi lennufirmasid kaitsta tuleb vähendada, et selles sektoris oleks turg domineeriv.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See leping teenib lennundusteenuste sektori liberaliseerimise eesmärki, mida õigustatakse nagu teisigi lepinguid ELi Kohtu 2002. aasta otsusega, mille kohaselt kehtivad kahepoolsed lepingud on vastuolus liidu õigusega. Nagu muudelgi kahetsusväärsetel juhtudel, tundub, et liidu õiguse tõlgendamisega seatakse konkurentsivabadus tähtsuselt kõigist muudest sotsiaalsetest ja majanduslikest arusaamades ettepoole, isegi kui liikmesriikide vahel on kahepoolsed lepingud sõlmitud.

Väljendame siinkohal samu kahtlusi, mis meil on kõigi teiste lepingute, nende reguleerimisala ja võimalike tagajärgede kohta. Pidades silmas tausta, millel tsiviillennundus praegu toimib, võib eri Euroopa ettevõtjatele võrdsete tingimuste loomine aidata kaasa juba praegu selles sektoris toimuvale monopolistlikule koondumisele koos kõigi negatiivsete tagajärgedega, mis sellel on lennuettevõtjate töötajatele ja reisijatele. Liikmesriikide suutlikkust oma traditsioonilisi lennufirmasid kaitsta ei tohi vähendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu uute pädevuste seas on ka lennutranspordilepingud. Selles lepingus Vietnamiga sätestatakse menetlused eri eeskirjade rakendamiseks, eelkõige julgeoleku puhul. Soovitus on selge ja ma toetan seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin raportiga, sest liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi rahvusvahelisi lennundussuhteid on tavapäraselt reguleeritud kahepoolsete lennuteenuste lepingute abil. Mis puutub ELi ja Vietnami kahepoolsetesse lennuteenuste lepingutesse, siis on mul hea meel, et eesmärk on tagada kõigile ELi lennuettevõtjatele mittediskrimineeriv juurdepääs Euroopa Liidu ja Vietnami vahelistele liinidele; kahepoolsete lepingute ohutussätteid kohaldatakse olukorras, kui lennuettevõtja üle teostab regulatiivset kontrolli liikmesriik, mis ei ole selle lennuettevõtja määraja; ning keelatakse konkurentsivastased tavad. Kõik need lennunduslepingud on Euroopa Liidule, meie lennuettevõtjatele ja kodanikele, kasulikud ja vajalikud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi rahvusvahelisi lennundussuhteid on tavapäraselt reguleeritud kahepoolsete lennuteenuste lepingutega. ELi Kohus otsustas 2002. aastal, et tavapärased määramissätted liikmesriikide kahepoolsetes lennundusteenuste lepingutes on vastuolus ELi õigusega. Need võimaldavad kolmandatel riikidel tagasi lükata või tühistada või peatada liikmesriikide määratud lennuettevõtjate, milles liikmesriik või selle kodanik ei oma olulist osalust või mida see tegelikult ei kontrolli, load või litsentsid. Seda loetakse liikmesriigi territooriumil asutatud ELi, kuid teise liikmesriigi omatavate ja kontrollitavate lennuettevõtjate diskrimineerimiseks. See on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 49, mis tagab oma asutamisõigust teostanud liikmesriigi kodanikele vastuvõtvas riigis samasuguse kohtlemise, mis on tagatud selle liikmesriigi enda kodanikele. Lisaks on veel probleeme, näiteks konkurents, kus tuleb liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsetes lennunduslepingutes tagada vastavus ELi õigusele kas kehtivate sätete muutmise või asendamise teel. See oli põhjus, miks komisjon pidas selle lepingu üle läbirääkimisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsed rahvusvahelised lennutranspordilepingud tuleb nüüd põhjalikult läbi vaadata. Euroopa Kohus otsustas, et selliste lepingute tavapärased määramissätted on täielikult ELi õigusega vastuolus, kuna nendega rikutakse välisfirmade asutamisõigust ega tagata neile samasugust kohtlemist, mille vastuvõtvad liikmesriigid enda ettevõtjatele tagavad. Tunneme seetõttu heameelt selle üle, et sõlmiti komisjoni esitatud leping, mille eesmärk on anda kõigile Euroopa Liidu lennuettevõtjatele mittediskrimineeriv juurdepääs liinidele Vietnamisse ja Vietnamist ning samal ajal vältida konkurentsivastaseid tavasid. Lennundusteenuste võimalikku kütusemaksu käsitlevad sätted tuleb välja jätta ning Euroopa Liidul oleks soovitatav asendada kolmandate riikide lennuettevõtjatele viitavad tavapärased määramissätted ELi lennuettevõtjatele viitava määramissättega. Sellega lisandub kahepoolsetele lepingutele tasakaalustav tegur. Viimaseks − kasuks tuleks aina rangemate ohutusmeetmete kehtestamine, eelkõige olukordades, kus lennuettevõtja üle teostab regulatiivset kontrolli liikmesriik, mis seda lennuettevõtjat ei ole määranud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − − (PT) ELi ja Vietnami vaheline leping on mõlema poole suhete tuleviku jaoks väga tähtis. Seega tuleb Euroopa Parlamenti Lissaboni lepingu jõustumise järel täielikult teavitada ja sellega ühiskomitee ja seotud üksuste tegevuse teemal konsulteerida. Kõik sõlmitavad lepingud tuleb parlamendis vastu võtta ja seega tuleb seda läbirääkimistega kursis hoida. Seega on leping oluline samm ELi ja Vietnami turgude avamiseks lennuettevõtjatele mittediskrimineerival alusel. Turu avamine võib aidata kaasa reisijatele osutatavate teenuste parandamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelised lennunduslepingud sisaldavad sätteid, mis on osutunud ELi õigusega vastuolus olevateks, sest need ei taga eri lennuettevõtjate võrdset kohtlemist väljaspool ELi, mistõttu vajame spetsiaalset lepingut, mis kaitseks reisijaid ja lennuettevõtjaid. Hääletasin lepingu poolt just selleks, et tagada, et kõik Euroopa lennuettevõtjad saaksid Vietnami lennuliine võrdselt kasutada, riskeerimata ärakeelamisega. Lisaks on lepingu reguleerimisvaldkonna eesmärk tagada lendude ja reisijate suurem ohutus. Kui meil ei ole eri põhjustel võimalik saada samasuguseid standardeid nagu liidus, siis on asjakohane kehtestada mõned põhipunktid ja -reeglid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Pärast Euroopa Liidu Kohtu 2002. aasta otsust, et liikmesriikide sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute tavapärased määramissätted on vastuolus liidu õigusega, tekkis vajadus pidada läbirääkimisi lepingu üle, millega soovitakse asendada liikmesriikide ja Vietnami vahel kehtiva 17 kahepoolse lennunduslepingu teatavad sätted.

See säte on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 49, mis tagab oma asutamisõigust teostanud liikmesriigi kodanikele vastuvõtvas riigis samasuguse kohtlemise, mis on tagatud selle liikmesriigi enda kodanikele. Seega asendatakse ELi lennuettevõtjate diskrimineerimise vältimiseks kahepoolse lepingu pooleks olevat liikmesriiki käsitlevad tavapärased määramissätted ELi määramissättega, mida kohaldatakse kõigi ELi lennuettevõtjate suhtes. Eesmärk on anda kõigile ELi lennuettevõtjatele mittediskrimineeriv juurdepääs Euroopa Liidu ja Vietnami vahelistele liinidele.

Seda silmas pidades hääletasin raporti poolt, mis sai ka transpordi- ja turismikomisjonilt soodsa hinnangu.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin ELi ja Vietnami vahelise lennutranspordilepingu poolt, millega soovitakse asendada selle riigi ja liikmesriikide vahel sõlmitud 17 kahepoolse lennunduslepingu teatavad sätted ning tagatakse ELi lennuettevõtjatele mittediskrimineeriv juurdepääs Euroopa Liidu ja Vietnami vahelistele liinidele, mis on kooskõlas Euroopa Kohtu 2002. aasta otsuse ja ühenduse konkurentsiõigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi rahvusvahelisi lennundussuhteid on tavapäraselt reguleeritud kahepoolsete lennuteenuste lepingutega. ELi Kohus otsustas 2002. aastal, et tavapärased määramissätted liikmesriikide kahepoolsetes lennundusteenuste lepingutes on vastuolus ELi õigusega. Need võimaldavad kolmandatel riikidel tagasi lükata või tühistada või peatada liikmesriikide määratud lennuettevõtjate, milles liikmesriik või selle kodanik ei oma olulist osalust või mida see tegelikult ei kontrolli, load või litsentsid.

Leiti, et sellega diskrimineeritakse ELi ettevõtteid, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil, kuid mida omavad ja kontrollivad teiste liikmesriikide kodanikud, mis on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 49, millega tagatakse liikmesriikide kodanikele, kes on kasutanud oma asutamisvabadust, vastuvõtvas riigis samasugune kohtlemine, mis on tagatud selle liikmesriigi enda kodanikele.

Lisaks on veel probleeme, näiteks konkurents, kus tuleb liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsetes lennunduslepingutes tagada vastavus ELi õigusele kas kehtivate sätete muutmise või asendamise teel.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Arvan, et täna hääletusele tulev lõpptekst teeb heameelt, sest selles võimaldatakse kõigile Euroopa Liidu lennuettevõtjatele juurdepääs ELi ja Vietnami vahelistele liinidele ja välditakse diskrimineerimist eri lennuettevõtjate vahel. Lisaks on antud tagatised julgeoleku ja konkurentsi kohta, mis on selle liini lennundusteenuste parandamiseks kriitilise tähtsusega ja millest võidavad ettevõtjad ja reisijad ühtemoodi. Pidev majanduskasv selles riigis, mis on suutnud rahvusvahelise kriisiga tänu oma ettevõtluse paindlikkusele paljudest teistest edukamalt hakkama saada ja teeb sellest ELi jaoks eelistatuima partneri ning tänasel hääletusel ei saa muud moodi, kui seda tähtsat arengusuunda toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjon on pidanud läbirääkimisi ELi ja Vietnami Vabariigi vahelise lepingu üle, millega asendatakse nimetatud riigi ja liikmesriikide vahel kehtivad 17 kahepoolset lennunduslepingut. See leping ei sisalda tavapärast sätet kütuse maksustamise kohta ELis lendude puhul, mida korraldavad kolmandate riikide ettevõtjad. Leping toob siiski ELile kaasa märkimisväärseid eeliseid ja ma annan oma hääle parlamendi soovituse toetuseks.

Seetõttu soovin esile tõsta lepingus sisalduvat määramissätet, mille eesmärk on anda kõigile ELi lennuettevõtjatele mittediskrimineeriv juurdepääs ELi ja Vietnami vahelistele liinidele, kuid ka sätteid julgeoleku ja konkurentsieeskirjadele vastamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Lepinguga viidi Euroopa Kohtu 2002. aasta otsuse alusel varasemate kahepoolsete lennunduslepingute määramissätted kooskõlla ELi õigusega. Hääletasin lepingu sõlmimise poolt.

 
  
  

Raport: Dominique Baudis (A7-0042/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selle piirkonnaga on vaja pidada kaubandusläbirääkimisi, ja ma usun, et on positiivseid arengusuundi tänu sellele, et dokument hõlmab selliseid sektoreid nagu energia, tööstus ja toorained ning eeskätt teadus- ja uuendustegevus ning haridus.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt ja nõuan ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) liidritelt koostöö intensiivistamist, eelkõige kaubanduse valdkonnas, sest ELi ja GCC läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle algasid 20 aastat tagasi ja seda ei ole ikka veel sõlmitud. Lisaks sellele, et tegemist on strateegiliselt väga tähtsa piirkonnaga nii ELi kui ka Lääne jaoks üldiselt, on GCC riigid ka olulised kaubanduspartnerid. Meie kaubandus selle perioodiga on pidevalt kasvanud, ulatudes 2009. aastal 79,7 miljardi euroni. Meil on GCC riikidega ühtlasi positiivne kaubandusbilanss, kuna ekspordime kaupa 57,8 miljardi euro väärtuses ja meie import on 21,8 miljardit eurot. Euroopa välisteenistus peaks sellele tähtsale piirkonnale rohkem tähelepanu osutama ning GCC liikmesriikides tuleks avada uusi ELi diplomaatilisi esindusi. Nii saaksime rõhutada ELi tähtsust ning omada maailma selles piirkonnas suuremat mõjuvõimu. Pidades silmas selles regioonis toimuvaid segadusi ja rahutusi, on ELi sekkumist vaja rohkem kui kunagi varem.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit ja Pärsia lahe koostöönõukogu on vabakaubanduslepingu üle läbirääkimisi pidanud pea 20 aastat. Mõlemad pooled saaksid sügavamatest suhetest kasu eelkõige seetõttu, et on olemas arvukad võimalused teha koostööd hariduse, teadusuuringute ja taastuvate energiaallikate vallas. GCC riigid on kodusel rindel juba mõned aastad läbi tegemas poliitilise ja sotsiaalse moderniseerimise uut protsessi, mida tuleb toetada ja innustada. Arvan, et vajame Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahel pidevat dialoogi, et teha edusamme inimõiguste ja vabaduste ja ka vähemuste õiguste edendamisel ning lahingus kõigi diskrimineerimise vormide vastu, sealhulgas soolise ja usulise diskrimineerimise vastu. Nimetatud põhjusel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Euroopa Liit ja Pärsia lahe koostöönõukogu on püüdnud pea 20 aastat pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle. Läbirääkimised ei ole ikka veel lõppenud. 20 aasta jooksul on palju muutunud. Pärsia lahe koostöönõukogu liikmetest on saanud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna majanduslikult liikumapanev jõud. Nad on samuti põhiinvesteerijad Euroopa Liidu lõunapoolsesse Vahemere-äärsesse piirkonda. Seega ulatuvad Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu koostöövõimalused kaugemale kaubandusest, ulatudes sellistesse valdkondadesse nagu teadus ja haridus. Seetõttu andsin poolthääle algatusraportile, milles kutsutakse Euroopa Parlamenti üles kujundama Pärsia lahe koostöönõukogu puhul kõrgemaid eesmärke seadvat poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Euroopa Liit ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) on vabakaubanduslepingu üle läbirääkimisi pidanud pea 20 aastat. Need on ühed kõige kauem kestnud Euroopa Liidu kaubandusläbirääkimised, mis ei ole veel lõppenud. Selle aja jooksul on olukord piirkonnas põhjalikult muutunud. Kahe aastakümnega on GCC liikmesriikidest saanud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika peamine majanduslikult liikumapanev jõud, samal ajal kui esilekerkival piirkond avaldab ise märkimisväärset mõju globaalmajanduse arengule. Nõustun raportis esitatud ettepanekutega, et selle ELi jaoks tähtsa piirkonnaga tuleb kiiresti sõlmida vabakaubandusleping. ELi ja Pärsia lahe piirkonna koostööpotentsiaal ei piirdu üksnes kaubandusega, vaid ka muude ühiste huvidega rahvusvahelise julgeoleku, terrorismivastase võitluse, Lähis-Ida probleemkohtade diplomaatilise vahenduse, piirkondliku kriisiohje ning kultuuridevahelise dialoogi ning maailmamajandusliku juhtimise valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. − (BG) Algatusraportiga soovib Euroopa Parlament kutsuda üles kujundama Pärsia lahe koostöönõukogu ja selle liikmesriikide suhtes kõrgemaid eesmärke seadvat ELi poliitikat. Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et see on suund, mille peaksime valima. Seda enam, et Pärsia lahe koostöönõukogu teatas hiljuti, et ei tunnista enam Muammar Gaddafi režiimi seaduspärasust. Meile teeb see poliitika heameelt ja see julgustab meid. Nõukogu on hukka mõistnud Gaddafi režiimi kuriteod tsiviilelanike vastu ning kutsunud Araabia Riikide Liigat ja ÜRO Julgeolekunõukogu viivitamata sekkuma. Nõukogu kuue liikmesriigi 30 aastat tagasi algatatud integratsiooniprotsess on senini ainus sellelaadne eksperiment araabia maailmas. Me peame neid toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liidul on rohkem kui kunagi varem vaja Pärsia lahe riikidega vabakaubanduslepingut. Selle lepingu üle peetavate kõneluste ajalugu on arvestades nende pikkust vilets. Alates läbirääkimiste algusest 20 aastat tagasi on olukord loomulikult korduvalt muutunud. Pärsia lahe piirkonna geopoliitiline kliima on nüüd teistsugune, kuna sellel on üleilmsed ja piirkondlikud tagajärjed. Peame tegelema nende riikide majanduse liberaliseerimise ja mitmekesistumisega. Praegu on Pärsia lahe riigid midagi märksa enamat kui pelgalt kaubanduspartnerid, sest nende mõju finantssektorile ja diplomaatiale aina kasvab, muid valdkondi mainimata. Tõepoolest − nende mõjuvõim jätkab kasvamist. See loob uued väljavaated Euroopa Liidule, mis mõistab, et mõlema piirkonna koostöö ulatub kaubandusest kaugemale. Meil on ühised huvid rahvusvahelise julgeoleku, terrorismivastase võitluse, Lähis-Ida pingekollete diplomaatilise vahenduse, piirkondliku kriisiohje, kultuuridevahelise dialoogi ja maailmamajandusliku juhtimise valdkonnas. ELil on võrreldes Pärsia lahe piirkonna uute osalejatega mõned eelised, tingimusel et kõrgeimal tasandil näidatakse üles poliitilist tahet.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) riikide, nimelt Saudi-Araabia, Bahreini, Araabia Ühendemiraatide, Kuveidi, Qatari ja Omani vahelisi kaubandus-, majandus- ja finantssuhteid käsitleva raporti poolt. Nõustun ELi ja Pärsia lahe piirkonna araabia riikide vahelisi suhteid, eelkõige energia-, teadus- ja haridusvaldkonnas, käsitleva teksti sätetega. Ka vabakaubanduslepingu saavutamine on tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. − (PT) Usun, et ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) huvides on arendada kõigil tasanditel lähemaid suhteid, olgu need siis poliitilised, kultuurilised, ärilised või finantsalased.

Mis puutub raportisse, mille arvamuse koostaja ma rahvusvahelise kaubanduse komisjonis olin, siis tahaksin esile tõsta kolme ettepanekut, mida olen algusest peale toetanud ja mida teised liikmed on soojalt tervitanud: 1) ELi diplomaatilise esindatuse suurendamine selles piirkonnas Euroopa välisteenistuse kaudu kõigis GCC liikmesriikides ELi delegatsiooni loomise teel; 2) ELi ja GCC vahel regulaarselt riigipeade või valitsusjuhtide kohtumiste pidamine ja viimaseks 3) üleskutse kõrgele esindajale / asepresidendile ja kaubandusvolinikule kaaluda alternatiivseid lähenemisviise tulevastes kaubandussuhetes GCC riikidega ELi ja Pärsia lahe riikidega – mis tunnevad, et on valmis ELi ees uusi kohustusi võtma – sõlmitavate kahepoolsete lepingute vormis.

Kuigi viimase ettepaneku kujul on tegemist ELi uue lähenemisviisiga suhetele kolmandate riikidega, usun ma, et ei EL ega ükski GCC riik, mis soovib kõigis valdkondades sõlmida lähemaid suhteid, jää teiste GCC riikide, mis seda veel teha ei soovi, pantvangiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles väidetakse, et ELi ja Pärsia lahe piirkonna koostööpotentsiaal ulatub pelgalt kaubandussfäärist kaugemale. Piirkondlike plokkide head suhted võivad oluliselt kaasa aidata selliste ühiste huvide kaitsmisele nagu rahvusvaheline julgeolek, terrorismivastane võitlus ja maailmamajanduslik juhtimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Hiljutised segadused ning sotsiaalsed, poliitilised ja sõjalised rahutused eri moslemi enamusega riikides suurendavad ELi jaoks vajadust töötada välja Pärsia lahe piirkonna strateegia ning luua kontaktid ja püsivad partnerlused piirkonna juhtiva mitmepoolse asutusega − Pärsia lahe koostöönõukoguga (GCC). Mõlemat poolt ühendavad ilmsed julgeoleku- ja majanduslikud-rahanduslikud küsimused, nii et EL peaks suurendama oma jõupingutusi ning suunama ressursse, et tõsta paremini teadlikkust ning valmis saada kaubanduslepingu eelnõu, mis usutavasti ei suurenda üksnes kaubandust, vaid aitab ka mõlema poole inimesi lähendada.

Loodan, et mõnes neis riikides ettevõetud reformid koonduvad ning Euroopa saab sellele protsessile positiivsel viisil kaasa aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles parlamendi resolutsiooni ettepanekus käsitletakse ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) suhteid eesmärgiga luua nende liikmesriikide vahel strateegiline partnerlus. Vaatamata viimasel ajal teatatud rahutustest mõnedes araabia riikides on Pärsia lahe riikidel suur majanduspotentsiaal ja nad on ELi jaoks suurepärane võimalus teha koostööd. Nimetatud riigid ei kujuta endast suurepärast kaubandusvõimalust mitte üksnes selle pärast, et tegemist on aina enam ammenduvate varudega nafta tootjatega, vaid peamiselt seetõttu, et nad on hakanud investeerima alternatiivsetesse energiaallikatesse ja Euroopa on tuntud oma asjatundlikkuse poolest selles valdkonnas. Mul on seetõttu hea meel, et raport võeti vastu, ja ma loodan, et peagi saame vastu võtta lepingu, mis tugevdab ELi partnerlust islamikogukonnaga.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Ei ole puudust murettekitavatest põhjustest ja ebastabiilsetest valdkondadest, mis teevad selle geopoliitilise piirkondliku konteksti eriti keeruliseks: olukord Palestiinas, Iraagi sõda, olukord Iraanis, hiljutised rahvaülestõusud mitmes riigis, näiteks Jeemenis, ning olukord Darfuris. Seistes silmitsi sellise olukorraga, on EL suhetes piirkonna riikidega kasutanud kaksikmoraali, mis on takistanud konfliktide lahendamist, läbirääkimisi ja rahuprotsessi. Lisaks sekkub EL sageli vastuhakkudesse, austamata piirkonna rahvaste suveräänseid seadusi.

Seda arvestades on raporti taustaks 20 aastat tagasi ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) vahel vabakaubanduslepingu saavutamiseks toimunud läbirääkimised, mis on ELi algatatud vanimad kaubandusläbirääkimised, kuid mis ei ole siiani lõppenud. Juba see on piisav põhjus raportit mitte toetada. Hääletuse ajal esitatud suulised muudatusettepanekud muutsid selle veelgi vähem vastuvõetamatuks, eelkõige viide ÜRO Julgeolekunõukogu seisukohale Liibüa lennuvaba tsooni loomise kohta, millega, nagu teame, varjatakse selle riigi vastu peetavat sõda.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me teame, et Pärsia lahe piirkonna geopoliitiline olukord on väga keeruline ja hõlmab tundlikke ning suuri julgeoleku ja rahuga seotud probleeme. Nende seas on märkimisväärsed Lähis-Ida rahuprotsessid, Iraagi sõda, olukord Iraanis, rahvaülestõusud Jeemenis ja lisaks äsjastele Põhja-Aafrika sündmustele hiljutised arengud Darfuris.

Raportis märgitakse aga, et Pärsia lahe riikide riiklikud investeerimisfondid moodustavad üle ühe kolmandiku ülemaailmsest kogusummast ja need on aidanud päästa maailma ja Euroopa finantssüsteemi. Sellises kontekstis toimusid 20 aastat tagasi läbirääkimised ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) vahel vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, mis on pikimad lõpetamata ELi kaubandusläbirääkimised.

Tõsiasi, et EL on sekkunud selle piirkonna riikide asjadesse ja kasutanud suhetes nendega kaksikmoraali, mis on takistanud läbirääkimisi ja isegi piirkonna rahvaste suveräänsete õigustega seotud rahuprotsesse. Lisaks hõlmab parlamendi vastu võetud resolutsioon uusi ettepanekuid, mis ei aita kaasa rahuprotsessile piirkonnas…

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Selle raporti poolt hääletades toetan ma meeleavaldusi Bahreinis demokraatia ja inimõiguste nimel ning mõistan hukka valitsuse vägivaldse reaktsiooni. Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) riigid − Iraan, Iraak, Jeemen, Oman, Araabia Ühendemiraadid, Qatar, Saudi-Araabia ja Kuveit − kujutavad endast hetkel ELi suuruselt kuuendat eksporditurgu ning EL on praegu GCC peamine kaubanduspartner. Kuigi kaubavahetus on juba praegu tihe, on seda siiski võimalik veelgi tihendada, samuti on võimalik kaubavahetust mitmekesistada, arvestades ELi turu mahtu ja Pärsia lahe koostöönõukogu püüdeid oma eksporditava kauba mitmekesistamiseks. Vabakaubandusleping pakub ka uusi tehnilise koostöö ja tehnilise abi võimalusi ning ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine aitaks sidemete tihendamisele ja mitmekesistamisele tublisti kaasa. Selles dokumendis korratakse ELi vastuseisu surmanuhtluse kasutamisele ja üleskutset kehtestada surmanuhtluse kasutamisele ülemaailmne moratoorium; taunitakse surmanuhtluse jätkuvat säilitamist kõigis GCC liikmesriikides; kutsutakse GCC liikmesriike üles kehtestama moratooriumi hukkamistele; kutsutakse eelkõige neid riike, kes kasutavad selliseid hukkamis- ja karistusmeetodeid, nagu pea maharaiumine, kividega surnuksloopimine, ristilöömine, piitsutamine ja kehaosade amputeerimine, neid meetodeid kaotama.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. Hääletasin ELi suhteid Pärsia lahe koostöönõukoguga käsitleva raporti poolt. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et ma toetan raportöör Baudisi hiljutiste sündmuste valguses raporti nüüdisajastamiseks esitatud suulisi muudatusettepanekuid.

Tähtis on kutsuda kõiki Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriike tunnustama jätkuvalt populaarset liikumist demokraatliku reformi suunas regioonis laiemalt ning kutsuda tekkivaid tsiviilühiskonnagruppe üles täielikult pühenduma tõelise rahuliku demokraatliku ülemineku protsessi edendamisele nende endi riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. − (FR) Pärsia lahe piirkond on eri põhjustel Euroopa Liidu jaoks strateegilise tähtsusega, eriti energiaga varustamise seisukohalt. Euroopa Liit soovib vabakaubanduslepingu sõlmimisega − mis on selle protsessi põhielement − tihedamat koostööd Pärsia lahe koostöönõukoguga (GCC), mis on regiooni kuuest rikkamast riigist koosnev organisatsioon. Hääletasin raporti poolt, millega valmistatakse ette liidu ja GCC tulevast koostööd. Minu kolleeg Baudisi esitatud ettepanek, mis hõlmab kõiki sellise partnerluse jaoks olulisi küsimusi, nagu vähemuste õigused, naiste õigused, südametunnistus- ja sõnavabadus, kuid ka Iisraeli ja Palestiina vahelise rahuprotsessi toetamine ning strateegilise partnerluse sellised valdkonnad nagu teadustegevus, haridus, fossiil- ja taastuvkütused, on fraktsioonide seas saavutanud üsna laiapõhjalise konsensuse. Hiljutised sündmused Bahreinis tekitasid muret selle pärast, kas raport on piisavalt nüüdisajastatud. Kõigi poolte hea tahte tulemusel on läbi räägitud suurepärased suulised kompromissettepanekud, mille abil on raportit nüüdisajastatud ja tagatud, et kuid kestnud raske töö ei ole olnud asjatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. (PL) Hääletasin Baudisi raporti vastuvõtmise poolt. Dominique Baudisi terviklik raport hõlmab kõigi inimõiguste, naiste võrdsete õiguste, pressivabaduse ja demokratiseerimisega seotud huvitavaid küsimusi. Raportis arvestatakse ka hiljutisi muutusi Bahreini poliitilisel areenil. Ma usun, et selles konfliktis kasutatav vägivald tuleb ilmtingimata hukka mõista. Raporti mitmes punktis rõhutatud strateegiline partnerlus eri valdkondades peaks võimaldama vältida kriise ELi ja piirkonna vahelistes suhetes ning suurendama Euroopa energiavarustuskindlust. Pärsia lahe riigid on rahuprotsessis väga tähtsad osalejad. Soovin seega öelda, kui hea meel mul raporti vastuvõtmise üle on, ja ma loodan, et Euroopa Liidu ja Pärsia lahe riikide koostöö saab paljudes valdkondades veelgi produktiivsem olema.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt ja tunnen eriti heameelt suulise muudatusettepaneku üle, millega lisatakse uus lõige 7a, milles kutsutakse „kõiki Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriike tunnustama jätkuvalt populaarset liikumist demokraatlikku reformi suunas regioonis laiemalt, ning kutsub tekkivaid tsiviilühiskonnagruppe üles täielikult pühenduma tõelise rahuliku demokraatliku ülemineku protsessi edendamisele nende endi riikides, koos nende partneritega regioonis ja Euroopa Liidu täielikul toel”.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Üle 20 aasta kestnud läbirääkimiste ajal Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) vahel on läbirääkimiste taust põhjalikult muutunud ning neis suhetes on vaja jõuda pöördepunktini.

Vabakaubanduslepingu sõlmimine jääb nii poliitiliseks kui ka äriliseks prioriteediks. GCC geopoliitilist keskkonda iseloomustab mitme julgeolekuga seotud katsumuse esilekerkimine, millel on nii ülemaailmsed kui ka piirkondlikud tagajärjed, mis tähendab, et tuleb alustada nende riikide põhilise majandusstruktuuri liberaliseerimise ja mitmekesistamise protsessi. Need riigid peaksid saama jätkata koostöö ja mitmepoolsuse rada mööda.

Euroopa Liidu kohus on seega töötada välja uus strateegiline partnerlus, mille abil on võimalik käimasolevat piirkondliku lõimumise protsessi toetada. Lisaks oleks soovitatav, et Euroopa välisteenistus avab nendes riikides uusi diplomaatilisi esindusi. Seega oleks parlamendi jaoks hea mõte innustada GCC suhtes kõrgemaid eesmärke seadvat ELi poliitikat. Peaksime parandama suhteid sellistes koostöövaldkondades nagu teadustegevus ja tehnoloogia, jätkates samal ajal arutelu selliste küsimuste üle nagu usuvähemuste kaitse, õigus töötada ja arvamusvabadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) kõnelused vabakaubanduslepingu sõlmimiseks on kestnud juba üle kahe aastakümne. Tegemist on kõige kauem kestnud ELi algatatud kaubandusläbirääkimisega, mis ei ole veel lõppenud.

Seevastu on nende läbirääkimiste kontekst 20 aasta jooksul palju muutunud. GCC riikidel on oluline rahanduslik mõjuvõim, kuivõrd riiklike investeerimisfondide väärtus 2009. aastal oli enam kui 1380 miljardit dollarit, mis on teisisõnu rohkem kui 35% vastavast ülemailmsest kogusummast. GCC liikmesriigid, olles saanud majanduslikuks liikumapanevaks jõuks terves Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas, annavad enam kui 40% selles piirkonnas toodetud riiklikust rikkusest ja omavad 50% ametlikest välisvaluutareservidest, mis on teisisõnu 1070 miljardit dollarit.

Pidades silmas nende riikide ulatuslikku finants- ja majanduspotentsiaali, peame läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks ära kasutama praegust konteksti.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. EL ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) on vabakaubanduslepingu üle läbirääkimisi pidanud pea 20 aastat. Tegemist on kõige kauem kestnud ELi algatatud kaubandusläbirääkimisega, mis ei ole veel lõppenud. Raportis toonitatakse, et vabakaubanduslepingu sõlmimine jääb prioriteediks. Leping ulatub siiski kaubandussuhetest kaugemale, hõlmates ühtlasi ka energia, tööstuse ja toorainete, teadus- ja arendustegevuse, uuenduse ja haridusega seotud küsimusi.

Jäin hääletusel erapooletuks, sest leping tuleks koostada piirkonna olukorrale poliitilise reageerimise kontekstis. Kõiki riike tuleks käsitleda eraldi. Võtame näiteks Iraani. Ahmadinejadi režiimi kaasamine läbirääkimisprotsessi oleks viga. Vaja on suuremat geograafilist või majanduslikku täpsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin Euroopa Liidu suhteid Pärsia lahe koostöönõukoguga käsitleva resolutsiooniga, sest praegu vaadeldakse Pärsia lahe piirkonda kui uut esilekerkivat maailmamajanduslikku poolust, mille geopoliitiline keskkond teeb Pärsia lahest ülemaailmsete ja piirkondlike tagajärgedega julgeolekukatsumuste keskuse. Lisaks on GCC ELi suuruselt kuues eksporditurg ning EL on praegu GCC peamine kaubanduspartner ning vastastikuseid suhteid on vaja arendada ja mitmekesistada. Peame tegema kõik, et tagada koostöö laiendamine eri majanduslikesse ja tehnilistesse valdkondadesse ning see hõlmab majandusarengu protsessi võimendamist. Lisaks annaks tugev majanduskoostöö rohkem võimalusi tõhustada ELi piirkondlikku lõimumist ja looks ELile rohkem võimalusi aidata kaasa selle strateegiliselt tähtsa piirkonna stabiilsuse suurendamisele. Peame tegema kõik tagamaks, et kahe piirkonna vahelised läbirääkimised lõppeks ja sõlmitaks vabakaubandusleping, mis garanteerib uusi võimalusi tehniliseks koostööks ja abiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Euroopa Parlament kutsus kuni demokraatialaine läbimurdeni Araabia riikides pidevalt Pärsia lahe koostöönõukogu riike üles parandama oma demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja vabaduste olukorda. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon rõhutas eriti sotsiaalpoliitiliste reformide vajadust ning ametiühingute suuremate vabaduste kaitset. Seisime otsustavalt vastu hukkamistele ning naiste õiguste jalge alla trampimisele. Selle raporti poolt hääletades toetan ma meeleavaldusi Bahreinis demokraatia ja inimõiguste nimel ning mõistan hukka valitsuse vägivaldse reaktsiooni. Toetan raportööri üleskutset jagada Pärsia lahe riikidega ELi liikmesriikide kogemusi taastuvate energiaallikate tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks. Rääkisin ka ELi ja Pärsia lahe riikide vaheliste vabakaubanduslepingu läbirääkimiste kiirendamise poolt. Nende kahe piirkonna vahel on olemas selge potentsiaal teha koostööd mitte üksnes majanduse vallas, vaid ka rahvusvahelise julgeoleku, terrorismivastase võitluse, Lähis-Ida konfliktide diplomaatilise vahenduse, kultuuridevahelise dialoogi ja maalimamajandusliku juhtimise küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu suhteid Pärsia lahe koostöönõukoguga (GCC) käsitlev Baudisi raport puudutab ELi ja Pärsia lahe riikide vahelisi läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle. Arvan, et kaubandust soodustav leping, mis tugevdab kõiki sotsiaalpoliitilisi sidemeid piirkonna maailmaga taaslõimumiseks, on pärast viimaste aastate sõdasid ja hiljutisi sündmusi selle tulevase stabiilsuse ning kaubanduse jaoks põhjapaneva tähtsusega. Hääletasin seetõttu raporti poolt lootusega, et suhted intensiivistuvad, mis on vastastikku kasulik, sealhulgas ka uut majandusjuhtimist arvestades.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Andsin oma poolthääle algatusraportile, milles tehakse parlamendile ettepanek sõnastada kõrgemaid eesmärke seadev poliitika ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) ning selle liikmesriikide strateegilise partnerluse kohta.

Euroopa Liit ja Pärsia lahe koostöönõukogu on pidanud umbes 20 aastat läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle. Tegemist on kõige kauem kestnud ELi algatatud kaubandusläbirääkimisega, mis ei ole veel lõppenud. Seevastu on nende läbirääkimiste kontekst 20 aasta jooksul palju muutunud. Tegelikkuses ulatub kahe piirkonna koostöö potentsiaal pelgalt ärisfäärist kaugemale. Kahel plokil on ühised huvid rahvusvahelise julgeoleku, terrorismivastase võitluse, Lähis-Ida pingekollete diplomaatilise vahenduse, piirkondliku kriisiohje, kultuuridevahelise dialoogi ja maailmamajandusliku juhtimise valdkonnas.

Hääletasin algatusraporti poolt, sest usun, et parlamendi üleskutse kõrgemaid eesmärke seadva poliitika sõnastamiseks suhetes GCC ja selle liikmesriikidega on ülimalt õigeaegne. Loodan, et selles küsimuses vajalik poliitiline tahe on olemas kõige kõrgemal tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) vabakaubanduslepingut on arutatud ligikaudu 20 aastat. Aja jooksul on GCC finants- ja geopoliitiline olukord järsult muutunud: esile on kerkinud julgeolekuprobleemid (näiteks Iraak, Iraan, Jeemen, islamiterrorism ja piraatlus) ning piirkonnas on ilmunud uued äritegevuses osalejad.

Samal ajal on GCC liikmesriikidest saanud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika peamine majanduslikult liikumapanev jõud ning nad on praegu peamised investorid ELi lõunaosas asuvas Vahemere-äärses naabruspiirkonnas. Kahel piirkonnal on ühtlasi ühised huvid julgeoleku, terrorismivastase võitluse, piirkondliku kriisiohje ja maailmamajandusliku juhtimise küsimustes. Seepärast kutsus parlament täna üles sõnastama kõrgemaid eesmärke seadva koostööpoliitika GCC riikidega. ELil on Pärsia lahes tegutsevate uute osalejatega võrreldes eeliseid, eriti hariduse, teadusuuringute, energia ja tehnoloogia vallas. Me ei saa endale lubada mitte ära kasutada selle ajaloolise hetke − ajal mil määratletakse maailmamajanduslikku juhtimist ja kujundatakse ümber piirkondlikku tasakaalu − pakutavaid võimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Pärsia lahe piirkond on ELi jaoks väga oluline ning seetõttu on ülitähtis töötada välja strateegia, mille eesmärk on tugevdada poliitilisi, rahanduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi sidemeid Pärsia lahe koostöönõukoguga (GCC). Seda arvestades on ELi ja GCC vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine tähtsuselt esikohal. Koostöö potentsiaal ulatub ka muudesse valdkondadesse, näiteks haridus, energia ja teadusuuringud.

Toetan seega siin täiskogul täna esitatud üleskutset sõnastada kõrgemaid eesmärke seadev ELi poliitika suhetes GCC ja selle liikmesriikidega ning loodan, et ELi ja GCC dialoogi ja koostöö tõhustamine aitab edendada ja kinnistada edusamme demokraatlike põhimõtete ning põhiõiguste järgimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Üks põhjustest hääletada teksti poolt on vastu võetud muudatusettepanek 7a (uus), milles on sätestatud järgmine: „kutsub kõiki Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriike tunnustama jätkuvalt populaarset liikumist demokraatlikku reformi suunas regioonis laiemalt, ning kutsub tekkivaid tsiviilühiskonnagruppe üles täielikult pühenduma tõelise rahuliku demokraatliku ülemineku protsessi edendamisele nende endi riikides, koos nende partneritega regioonis ja Euroopa Liidu täielikul toel.”

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu ja Pärsia lahe piirkonna vaheline vabakaubandusleping on mõlema poole huvides tähtsuselt esikohal ja selles rõhutatakse vastastikuse tunnustamise tähtsust. Euroopa Liidu kohalolek piirkonnas tõhustab kaubanduspoliitikat, aidates kaasa ELi puudutava sihipärase ja tõhusa teabe väljatöötamisele Pärsia lahe riikides.

Selle lepingu sõlmimine võimaldab suurendada liidu nähtavust, milleks järgitakse uute Euroopa diplomaatiliste esinduste Pärsia lahe riikides avamise strateegiat, mis ergutab poliitilist dialoogi ning tõhustab Euroopa jõupingutusi. Sama kehtib ka ELi energiavajaduste kohta, mida siiani suures osas rahuldatakse fossiilkütuste abil, kuigi tulevikus mõjutab nafta nõudlust aina enam taastuvatele allikatele keskenduv kliimapoliitika. Enamikus Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) liikmesriikides viimastel aastatel toimunud sotsiaalpoliitiline areng julgustab edendama inimõigusi ning võitlema diskrimineerimise kõigi vormide vastu, sealhulgas sool, seksuaalsel sättumusel ja usulistel tõekspidamistel põhineva diskrimineerimise vastu. Seega on vaja kujundada usaldusväärne ELi ja GCC partnerlus, milles soodustatakse avatud kaubaturgu ja mittetariifsete tõkete kõrvaldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (ECR) kirjalikult. Ühendkuningriigi konservatiivide delegatsioon ja fraktsioon ECR hääletasid ELi ja GCC suhteid käsitleva Baudisi raporti, sealhulgas täna istungil raportööri suuliselt esitatud ulatuslike muudatusettepanekute poolt, kuna on tähtis mõista hukka igasugune Bahreini võimude ebaproportsionaalne jõu kasutamine, eelkõige väited relvastamata protestijate tulistamise kohta.

Nõustume, et peamiselt Shia kogukonna enamuse seast pärinevad protestijad ise on samuti teataval määral kasutanud vastuvõetamatut vägivalda ja kutsume kõiki pooli maksimaalsele vaoshoitusele. Bahrein on lojaalne Lääne liitlane ning USA laevastiku baas ning tunneme heameelt Bahreini kroonprintsi pakkumise üle pidada dialoogi. Nõustume, et GCC eeskirjade kohaselt on Bahreini valitsusel õigus paluda Saudi-Araabialt ja Kuveidilt abi seaduse ja korra tagamisel, kuid Bahreinis asuvad välisjõud peavad järgima põhilisi inimõigusi, sealhulgas õigust rahumeelsetele meeleavaldustele. Loodame, et ELi vabakaubanduslepingu saab võimalikult ruttu sõlmida, sest majanduskasv ja töökohtade loomine, eelkõige ebasoodsas olukorras olevas Shia kogukonnas, aitab kaasa saare olukorra parandamisele ja sotsiaalsete pingete vähendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Toetasin resolutsiooni ettepanekut, milles saadetakse meie partneritele Araabia poolsaarel selge märguanne. Oli ülitähtis, et äärmiste majanduslike, sotsiaalsete ja geopoliitiliste pingete taustal kordaks täiskogu oma valmisolekut vaadata läbi meie koostöölepingud araabia maailmas toimuvat silmas pidades. Me ei tee ettepanekut loobuda ajaloolistest sidemetest, vaid pigem kohandada meie suhteid, arvestades kohapealseid realiteete ja inimeste vajadusi ning seades majanduslike ja poliitiliste sidemete arendamise eeltingimuseks liidu toetatavate väärtuste austamise. Tähtis ja iga partnerluse vältimatu tunnus on ka kodanikuühiskonnaga peetav dialoog. Edusamme ja reforme tuleb toetada, kuid siiski on teha veel palju, et suunata need riigid kindlalt demokraatia, inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamise teele. Euroopa ühe osa saatuse üle otsustatakse Lähis- ja Kesk-Idas. Peame nüüd kooskõlas liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitud assotsiatsioonilepingutega leidma kõigi poolte jaoks õiglase kesktee, balansseerides majandus- ja kaubandussuhete arendamise põhiväärtuste edendamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin Euroopa Liidu suhteid Pärsia lahe koostöönõukoguga käsitleva raporti poolt. Nagu raportis on põhjalikult selgitatud, on mõlema lepingupoole paljude eeliste ja 20 aastat kestnud läbirääkimiste tõttu saabunud aeg töötada sihikindlusega vabakaubanduslepingu sõlmimise nimel. Toetan eeskätt siiski raportis sedastatud põhipunkte, millele tuleks läbirääkimistel keskenduda, sest neis võetakse arvesse kliimamuutuse valdkonna arengusuundi ja inimõigustega seotud kohustusi.

 
  
  

Raport: Sharon Bowles (A7-0064/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Pooldan ametissenimetamist, sest kõik juriidilised menetlused on teostatud, sealhulgas on rangelt hinnatud tema elulugu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Euroopa Keskpanga juhatus vajab uut liiget. Hääletasin Belgia kandidaadi Peter Praeti ametissenimetamise poolt, arvestades tema tunnustatud autoriteeti ja professionaalseid kogemusi rahaasjades ja panganduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Toetasin Peter Praeti Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks nimetamise üle peetud nõukogu hääletuse positiivset tulemust, arvestades pooldavat hinnangut tema eluloole ja kirjalikke vastuseid, mida ta andis sellele ametikohale kandideerijatele saadetud küsimustikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa institutsioonide jaoks pöördelisel ajal, kui eelkõige Euroopa Keskpangalt nõutakse, et ta täidaks eriti hoolikalt ja sekkuvalt oma rolli riigivõlakirjade kriisi, euro stabiilsuse ja majanduse seiramisel, soovin värskelt ametisse nimetatud Peter Praetile palju edu tema ametis, ning usun, et ta täidab pühendunult ja pädevalt ülesandeid, milleks ta ametisse nimetati.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin dokumendiga, sest oma 18. veebruari 2011. aasta kirjas konsulteeris Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendiga Peter Praeti ametisse nimetamises Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks ametiajaga kaheksaks aastaks alates 1. juunist 2011. Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon alustas seejärel kandidaadi pädevuse hindamist ja selle hindamise käigus sai parlamendikomisjon kandidaadilt elulookirjelduse ja vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule. Majandus- ja rahanduskomisjon korraldas 16. märtsil 2011. aastal kandidaadi pooleteisetunnise kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele. Euroopa Ülemkogule esitati pooldav arvamus nõukogu soovituse kohta nimetada Peter Praet Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, milles majandus- ja rahanduskomisjoni soovituse põhjal esitatakse Euroopa Ülemkogule pooldav arvamus nõukogu soovituse kohta nimetada Peter Praet Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa institutsioonides peavad teenima parimatest parimad. Praegusel juhul on värskelt ametisse nimetatud Peter Praetil täiuslik teenistuskäik ja parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni korraldatud kuulamisel kiitis enamus ta heaks. Soovin talle tema kaheksaaastase ametiaja jooksul palju edu!

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Mul on väga hea meel, et Peter Praet valiti Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks. Finantsstabiilsuse ning finantsinfrastruktuuri ja maksesüsteemi järelevalve eksperdina ning Belgia pangandus-, finants- ja kindlustuskomisjoni (CBFA) liikmena hinnatakse Peter Praeti majandus- ja akadeemilises sfääris väga kõrgelt. Tal on ka rikkalikud kogemused, mis on nüüd Euroopa Liidu teenistuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin dr Praeti Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks nimetamise poolt, kuna ta näitas, et on suurepärane kandidaat. Majandus- ja rahanduskomisjonis korraldatud kandidaatide kuulamisel osutus dr Praet kaugelt kõige suuremate teadmiste ning pädevustega kandidaadiks. Viimastel aastatel on Euroopa Keskpank näidanud, et tegemist on elutähtsa institutsiooniga, mis suudab ohjata kriisi ja ennetada veelgi suuremaid kahjusid. Alates Lehman Brothersi kokkukukkumisest on Euroopa Keskpanga mängitav roll − liikmesriikide valitsustest sõltumata ja eraldi − taganud, et kriisi ülirängad tagajärjed ei ole osutunud laastavateks. Euroopa Keskpank on ja jääb rahaliidu ning euro kaitse kantsiks. Seetõttu on ülitähtis, et selle juhatuse liikmed oleksid erakordsete oskuste ja kogemustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Peter Praeti kaheksaks aastaks (alates 1. juunist 2011) Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks nimetamist käsitleva raporti poolt. Kogu selle valiku kohta esitatud teave, mis oli minu otsuse aluseks, näitab et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning et kooskõlas nimetatud lepingu artikliga 130 peab Euroopa Keskpank olema täiesti sõltumatu, ja seega tunnen Peter Praeti ametissenimetamise üle heameelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Andsin oma poolthääle otsusele, millega parlament annab oma nõusoleku nõukogu soovitusele nimetada Peter Praet Euroopa Keskpanga juhatuse liikme ametikohale. Soovin talle palju edu talle usaldatud ülesannete täitmisel!

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0222/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Pooldan ametissenimetamist, sest kõik juriidilised menetlused on teostatud, sealhulgas on rangelt hinnatud tema elulugu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) 1. jaanuaril 2011. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse alusel ellu kutsutud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse eesmärk on tagada finantssüsteemi stabiilsus, finantstoodete ja -turgude läbipaistvus ning kaitsta hoiustajaid ja investoreid. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus on nimetanud Ungari Rahvuspanga majandusteadlase Adam Farkasi oma tegevdirektoriks. Euroopa Parlament peaks ametissenimetamise kehtimiseks selle heaks kiitma. Hääletasin Adam Farkasi ametissenimetamise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan Adam Farkasi nimetamist Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tegevdirektoriks, toetudes vastustele, mis ta andis Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus) järelevalvenõukogule.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kui hiljutisest kriisist midagi õppida, siis seda, et peame institutsioonilise järelevalvestruktuuri reformima, milleks tuleb luua Euroopa asutusi ja seega ümber sõnastada kogu makro- ja mikromajandusliku järelevalve kontseptsioon. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus on selle tulemus.

Üleilmne finantskriis on andnud tugeva hoobi usaldusele pankade vastu ja seega on turgude ning eurooplaste jaoks üldiselt tähtis hakata taas uskuma pangandusasutuste kindlusesse ja tugevusse ning eelkõige taastada usaldus järelevalveorganite vastu. Seepärast on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse roll tuleviku jaoks nii kriitilise tähtsusega.

Loodan, et nüüd, kui parlament on heaks kiitnud asutuse tegevdirektori ametissenimetamise, osutub tema ametiaeg aktiivseks, usaldatavaks ja edukaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin selle dokumendiga, kuna oma 17. märtsi 2011. aasta koosolekul kuulas majandus- ja rahanduskomisjon ära Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) järelevalvenõukogu valitud kandidaadi ja otsustas, et Adam Farkas vastab määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 51 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning ühtlasi kiitis heaks Adam Farkasi nimetamise Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tegevdirektoriks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Andsin oma poolthääle resolutsioonile, milles kiidetakse heaks Adam Farkasi nimetamine Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tegevdirektoriks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Hiljutine finantskriis tõstis esile finantsjärelevalve peamised nõrgad küljed ja seda nii üksikutel juhtumitel kui ka finantssüsteemi kui terviku puhul. Järelevalvemudelid lähtusid rahvuslikust vaatevinklist ning neid ei kohandatud finantssüsteemi globaliseerumisega, arvestades, et eri finantsrühmitused tegutsevad piirüleselt ning see toob kaasa süsteemseid riske.

Usun, et Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse loomine on tõhusa järelevalvemudeli saavutamiseks elulise tähtsusega. Lähiminevikus esinenud tõelise moraalilageduse, mis on toonud kahju majandusele, aktsionäridele, hoiustajatele, maksumaksjatele ja süsteemi usaldusväärsusele, kordumise vältimiseks on siiski vaja veel palju ära teha.

Annan seega poolthääle Adam Farkasi valimiseks Euroopa Järelevalveasutuse tegevdirektoriks ning soovin, et tema ametiaeg oleks igas suhtes kõrge kvaliteediga.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Majandus- ja rahanduskomisjoni (ECON) liikmena jälgisin hoolikalt kogu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse loomiseni viinud protsessi. Hääletan seega Adam Farkasi selle tegevdirektoriks nimetamise poolt. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus tuleb asetada olukorda, kus sellel on võimalik asuda täitma ülesandeid, mida parlament sellele mõned kuud tagasi andis. Loodan siiralt, et asutusele eraldatakse vajalikud inim- ja majandusressursid, et tagada selle järelevalverolli kindel ja täpne täitmine. Majandus- ja rahanduskomisjonis toimunud kuulamisel veenis uus tegevdirektor mind ning minu kolleege oma pädevuses ja professionaalsuses, mida näitab ka tänane hääletus. Euroopa lõimumisele aitab kaasa veel üks positiivne tegur, nimelt see, et tegevdirektor on pärit alles hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Adam Farkasi Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tegevdirektori ametikohale nimetamise poolt. Adam Farkas oli Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) järelevalvenõukogu valitud kandidaat ning ta kuulati ära kooskõlas majandus- ja rahanduskomisjoni kehtestatud menetlustega. Kogu selle valiku kohta esitatud teave, mis oli minu otsuse aluseks, näitab et määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 51 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud, ning seega olen Adam Farkasi ametissenimetamise üle rõõmus.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Resolutsiooniga kiideti heaks Adam Farkasi nimetamine Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tegevdirektori ametikohale. Soovin talle palju edu talle usaldatud ülesannete täitmisel!

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0221/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Pooldan ametissenimetamist, sest kõik juriidilised menetlused on teostatud, sealhulgas on rangelt hinnatud tema elulugu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) 1. jaanuaril 2011 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega loodud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (EIOPA) ülesanne on edendada järelevalve ühtsust ja nõustada Euroopa Liidu institutsioone kindlustuse, edasikindlustuse ning ametipensioniskeemide reguleerimise ja järelevalve küsimustes. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus valis oma esimeseks tegevdirektoriks hispaanlase Carlos Montalvo, kes töötas uue asutuse eelkäija peadirektori asetäitjana. Euroopa Parlament peaks ametissenimetamise kehtimiseks selle heaks kiitma. Hääletasin Carlos Montalvo ametissenimetamise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan Carlos Montalvo nimetamist Euroopa Järelevalve Asutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) tegevdirektori ametikohale, võttes arvesse seda, et ta valiti Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse järelevalvenõukogus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Üks kriisi õppetunde oli vajadus luua finantsturgudel pankade ja kindlustuse järelevalveks sõltumatud Euroopa asutused. Need asutused ei asenda riiklikke järelevalveasutusi, vaid teevad nendega koostööd, teostades oma volitusi analüüsida usaldatavust ja süsteemseid riske, et ennetada uut sama suurt kriisi Euroopa riikides, mille ohus me praegu oleme.

Nüüd kui parlament on heaks kiitnud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) tegevdirektori ametissenimetamise, soovin talle tema tähtsas rollis palju edu!

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin selle dokumendiga, kuna oma 17. märtsi 2011. aasta koosolekul kuulas majandus- ja rahanduskomisjon ära Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) järelevalvenõukogu valitud kandidaadi ja otsustas, et Carlos Montalvo vastab määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 51 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ning otsustas heaks kiita Carlos Montalvo nimetamise Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) tegevdirektoriks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Andsin oma poolthääle resolutsioonile, milles kiidetakse heaks Carlos Montalvo nimetamine Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) tegevdirektoriks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Hiljutine finantskriis tõstis esile finantsjärelevalve peamised nõrgad küljed ja seda nii üksikutel juhtumitel kui ka finantssüsteemi kui terviku puhul. Järelevalvemudelid lähtusid rahvuslikust vaatevinklist ning neid ei kohandatud finantssüsteemi globaliseerumisega, arvestades, et eri finantsrühmitused tegutsevad piirüleselt ning see toob kaasa süsteemseid riske. Seetõttu on ülitähtis luua kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris Euroopa asutus, et meil oleks lisaks muudele seiremehhanismidele tõhus järelevalvemudel, mille üle tuleb otsustada ja mis tuleb ellu viia võimalikult kiiresti. Hääletan seega Carlos Montalvo Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) tegevdirektoriks valimise poolt ja soovin talle tema ametis palju edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Tänasel pooldaval hääletusel nägime, kuidas Euroopa järelevalvestruktuuri lisandus veel üks oluline dokument, mille toetamist on parlament alates oma ametiaja algusest nii oluliseks pidanud. Majandus- ja rahandusasjade komisjonis eelmisel nädalal toimunud kuulamisel demonstreeris uus tegevdirektor oma pädevust ja teadmisi selle sektori ning probleemide kohta, millega tal tuleb tegelema hakata. Lisaks ei arva ma, et probleem võib olla see, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuses (EIOPA) hakkavad kahes tippametis olema isikud, kes täitsid sama rolli eelkäijaorganisatsioonis. Olen tõepoolest veendunud, et EIOPA-le antud uued volitused tagavad, et selle juhid saavad oma ülesandeid võimalikult hästi täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Carlos Montalvo Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) tegevdirektori ametikohale nimetamise poolt.

Carlos Montalvo oli Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) järelevalvenõukogu valitud kandidaat ning ta kuulati ära kooskõlas majandus- ja rahanduskomisjoni kehtestatud menetlustega. Kogu selle valiku kohta esitatud teave, mis oli minu otsuse aluseks, näitab et määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 51 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud, ning seega olen Carlos Montalvo ametissenimetamise üle rõõmus.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Resolutsiooni ettepanekuga kiitis parlament heaks Carlos Montalvo nimetamise Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) tegevdirektori ametikohale. Soovin talle palju edu talle usaldatud ülesannete täitmisel!

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0200/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Pooldan ametissenimetamist, sest kõik juriidilised menetlused on teostatud, sealhulgas on rangelt hinnatud tema elulugu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) 1. jaanuaril 2011 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (ESMA) ülesanne on aidata säilitada Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust finantsturgude terviklikkuse, läbipaistvuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise kaitsmise teel ning investorite kaitse tõhustamise kaudu. ESMA nimetas oma esimeseks tegevdirektoriks Verena Rossi, Inglise Panga endise ökonomisti. Euroopa Parlament peaks selle ametissenimetamise jõustumiseks selle poolt hääletama. Hääletasin Verena Rossi ametissenimetamise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna kriis on finantsturgusid rängalt kahjustanud, siis on pakiliselt vaja taastada usaldus. See sõltub suuresti järelevalveasutustest, mis peavad teostama oma volitusi pädevalt ja tõhusalt, et süstida investoritesse ja ettevõtjatesse vajalikku usaldust.

Just sel taustal loodi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, mis hakkab mängima tähtsat rolli uues Euroopa järelevalveraamistikus, ilma et see asendaks liikmesriikide järelevalveasutusi. Seetõttu on oluline, et uus asutus hakkaks ruttu tööle.

Nüüd kui parlament on heaks kiitnud asutuse tegevdirektori ametissenimetamise, soovin talle edukat ametiaega.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin dokumendiga, kuna oma 17. märtsi 2011. aasta koosolekul kuulas majandus- ja rahanduskomisjon ära Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) järelevalvenõukogu valitud kandidaadi ja otsustas, et Verena Ross vastab määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 51 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ning otsustas heaks kiita Verena Rossi nimetamise Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) tegevdirektoriks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Andsin oma poolthääle resolutsioonile, milles kiidetakse heaks Verena Rossi nimetamine Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) tegevdirektoriks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Hiljutine finantskriis tõstis esile finantsjärelevalve peamised nõrgad küljed ja seda nii üksikutel juhtumitel kui ka finantssüsteemi kui terviku puhul. Järelevalvemudelid lähtusid rahvuslikust vaatevinklist ning neid ei kohandatud finantssüsteemi globaliseerumisega, arvestades, et eri finantsrühmitused tegutsevad piirüleselt ning see toob kaasa süsteemseid riske.

Euroopa Finantsturgude Järelevalveasutuse loomine on tõhusa järelevalvemudeli saavutamiseks hädavajalik. Lähiminevikus esinenud tõelise moraalilageduse, mis on toonud kahju majandusele, aktsionäridele, hoiustajatele, maksumaksjatele ja süsteemi usaldusväärsusele, kordumise vältimiseks on siiski vaja veel palju ära teha.

Annan seega poolthääle Verena Rossi valimiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse tegevdirektoriks ning soovin, et tema ametiaeg oleks igas suhtes kõrge kvaliteediga.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Verena Rossi tegevdirektoriks nimetamise poolt mitmel põhjusel. Hiljuti vastu võetud õigusaktid ja õigusaktid, mille vastuvõtmist meilt nõutakse, annavad väga erinevad järelevalve-, analüüsi- ja hindamisvolitusi. Mõelge näiteks erinevatele tehnilistele standarditele, mida asutusel palutakse hinnata ja komisjonile heakskiitmiseks esitada! Seetõttu on tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA) saaks võimalikult ruttu tööd alustada, et viia ellu volitusi, mida parlament sellele eelmisel aastal andis. Viimaseks on mul väga hea meel, et ühte kõige tähtsamat rolli valiti täitma naine ja mitte ainult soolise võrdõiguslikkuse pärast, vaid ka tänu tema suurepärasele eluloole. Nagu kahe teise asutuse puhulgi, loodan, et see asetatakse positsiooni − eelarve, struktuuride ja inimkapitali seisukohalt −, et see saaks töötada võimalikult hästi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Verena Rossi Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) tegevdirektori ametikohale nimetamise poolt. Verena Ross oli Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) järelevalvenõukogu valitud kandidaat ning ta kuulati ära kooskõlas majandus- ja rahanduskomisjoni kehtestatud menetlustega. Kogu selle valiku kohta esitatud teave, mis oli minu otsuse aluseks, näitab et määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 51 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud, ning seega olen Verena Rossi ametissenimetamise üle rõõmus.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Resolutsiooni ettepanekuga kiitis parlament heaks Verena Rossi nimetamise Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) tegevdirektori ametikohale. Soovin talle palju edu talle usaldatud ülesannete täitmisel!

 
  
  

Raport: Francesca Balzani (A7-0058/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan poolt, kuna nüüd on võetud suuremad kohustused. Tähtis on ka endiselt keskenduda Euroopa 2020. aasta eesmärkidele: jätkusuutlikkusel ja vastutustundel põhinevale lähenemisviisile, mitte lihtsalt nõukogu soovitatavale kokkuhoiule, ning Lissaboni lepingust tõusetuvatele vajadustele, seadmata ohtu käimasolevaid ja edukaid programme.

ELi 2012. aasta eelarves tuleks eelkõige edendada majanduskasvu ja kõrge kvaliteediga tööhõivet ning aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marta Andreasen (EFD), kirjalikult. Hääletasin 2012. aasta eelarve koostamise üldsuuniseid käsitleva Balzani raporti vastu, sest selles usutakse, et Euroopa 2020. aasta strateegia toob Euroopa majanduslangusest välja, kui Euroopa riigid vajavad tegelikult pääsemist ELi ülereguleerimise ja -maksustamise surmahaardest. 2020. aasta strateegiaga ei saa lahendada majanduse probleeme.

Lisaks väidetakse raportis, et eelarve vähendamine seab ohtu Euroopa solidaarsuse ja majandusarengu. Euroopa eelarvest on saanud kallis lõbu, mida Euroopa kodanikud ja maksumaksjad endale lubada ei saa. Naeruväärt on nõuda väikest suurendamist või külmutamist − sellel põhjusel hääletasin külmutamise vastu −, kui tegelikult on maksumaksjale hingamisruumi andmiseks vaja eelarvet otsustavalt kärpida.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Praeguses finants-, majandus- ja sotsiaalkriisis on Euroopa institutsioonid kohustatud järgima liikmesriikide eeskuju kokkuhoiumeetmete vastuvõtmisel. Seetõttu andsin oma poolthääle raportile, milles nähakse ette range 2012. aasta Euroopa Parlamendi eelarve. Eelarvega peaks siiski olema võimalik ELi seatud eesmärkide saavutamine võimalikult väheste ressurssidega. Eelarve kehtestatakse Euroopa 2020. aasta − strateegia, mis peaks aitama Euroopal kriisist tugevamana väljuda − kontekstis.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Euroopa 2020. aasta strateegias kehtestatud prioriteetsed eesmärgid (tööhõive edendamine, uuendus-, teadus- ja arendustegevusele eraldatavate riiklike kulude suurendamine, kliimamuutuse ja energiaga seotud eesmärkide saavutamine, haridustasemete parandamine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine) peaksid aitama Euroopal kriisist toibuda ning tulla sellest tänu arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale kasvule tugevamana välja. Eesmärkide saavutamise ning neile Euroopa ja liikmesriikide tasandil eraldatud rahaliste vahendite vahel tuleb tagada järjekindlus. Peame eraldama ELile vajalikud finantsvahendid, et kasvavatele globaalsetele katsumustele piisavalt reageerida ning kaitsta ja edendada ühiseid huvisid ning tagada liikmesriikide majanduse kiire taastumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin Francesca Balzani raporti poolt, sest arvan selle dokumendiga nõustudes, et Euroopa Liidu 2012. aasta eelarve tuleb koostada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke silmas pidades. Praegusele majandus- ja finantskriisile vaatamata on oluline, et laoksime praegu usaldusväärse tulevase majanduskasvu vundamendi, tehes selleks investeeringuid haridusse, teadus- ja arendus- ning uuendustegevusse ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatesse. Need valdkonnad on ELi edusammude ja konkurentsivõime aluseks ning neid tuleb arendada töökohtade loomise ning territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise kaudu. Tahan rõhutada, et me ei tohi rahastamist nimetatud valdkondades vähendada ning on ülitähtis pidevalt jälgida, et olemasolevaid vahendeid juhitakse ülimalt tõhusalt. Ma usun ka seda, et liikmesriikide eelarveprioriteetide ja ELi eelarve vahel valitseb oluline sünergia. Tahaksin kasutada võimalust, et toetada president Herman Van Rompuy jõupingutusi osana Euroopa semestrist parandamaks ELi liikmesriikide eelarvedistsipliini selgete, mõõdetavate ja kõigile riikidele realistlike eesmärkide edendamise kaudu. Parlament on kõige demokraatlikum Euroopa institutsioon, mis esindab vahetult ELi kodanike huvisid. Seetõttu nõuan, et parlament peaks olema Euroopa semestri puhul palju enam kaasatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − (NL) Ma ei saa Balzani raportit heaks kiita. Esimene põhjus on üleskutse võtta kasutusele ELi maks. Teine põhjus puudutab majanduskriisi ja liikmesriikide valulikke sekkumisi. Ka EL peab tegema pingutusi, et tagada eelarve kontrolli alla saamine ning teha vajalikud kärped. Seda silmas pidades soovitan dünaamilist lähenemisviisi, et leida lahendus aina suurenevale lõhele iga-aastaste assigneeringute ja väljamakstavate summade vahel. Assigneeringute piiramine viiks maksed ja assigneerinud suuremasse vastavusse. Mõistan, et 2007−2013 mitmeaastase raamistiku tõttu lõppevad mitmeaastased programmid nõuavad maksete suurendamist. Teen ettepaneku, et kui maksete suurendamine on vältimatu, siis tuleks seda korvata oluliselt väiksemate assigneeringutega. See kehtib ka eelarveridade kohta, mille täitmine on ajast maha jäänud. Need meetmed on rasketel majandusaegadel loogiline ja veenev samm realistlikuma eelarve suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. − (RO) Tahaksin rõhutada raporti tähtsust, kuna 2012. aasta Euroopa Liidu eelarve aitab uuesti elavdada Euroopa majandust. Samal ajal peab järgmise aasta ELi eelarve olema põhivahend Euroopa majanduse taastamisel, kusjuures eriti tähtsaks tuleb pidada tööhõivet, majandusjuhtimist ja kasvu. Ma arvan, et 2012. aasta eelarve peab aitama ellu viia ELi 2020. aasta strateegia viit eesmärki: tööhõive, uuendus-, teadus- ja arendustegevus, kliimamuutus ja energia, haridus ja sotsiaalne lõimumine. ELi eelarve on investeeringute eelarve ja 2012. aasta on jooksva finantsperspektiivi (2007−2013) kuues aasta, millal projektid korrapärase tempoga valmis saavad, mille tulemusel suurenevad väljamaksed teostatud tööde eest. Minu arvates võib 2012. aastaks ennustada maksete taseme suurenemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin 2012. aasta eelarve koostamise üldsuuniste poolt. Usun, et ühenduse 2012. aasta eelarve peab olema üks põhivahenditest, mis aitab ELil kriisist taastuda ja väljuda sellest tugevamana, milleks tuleb keskenduda tööhõivele, majandusjuhtimisele ja kasvule.

ELi 2012. aasta eelarve koostamisel tuleks juhinduda viiest eesmärgist, milleks on tööhõive, uuendus-, teadus- ja arendustegevus, kliimamuutus ja energia, koolitus ning sotsiaalne kaasatus. See võimaldab Euroopal kogeda arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. Hääletasin 2012. aasta eelarve koostamise üldsuuniseid käsitleva Balzani raporti vastu, sest selles usutakse, et Euroopa 2020. aasta strateegia toob Euroopa majanduslangusest välja, kui Euroopa riigid vajavad tegelikult pääsemist ELi ülereguleerimise ja -maksustamise surmahaardest. 2020. aasta strateegiaga ei saa lahendada majanduse probleeme. Lisaks väidetakse raportis, et eelarve vähendamine seab ohtu Euroopa solidaarsuse ja majandusarengu. Euroopa eelarvest on saanud kallis lõbu, mida Euroopa kodanikud ja maksumaksjad endale lubada ei saa. Naeruväärt on nõuda väikest suurendamist või külmutamist − sellel põhjusel hääletasin külmutamise vastu −, kui tegelikult on maksumaksjale hingamisruumi andmiseks vaja eelarvet otsustavalt kärpida.

 
  
MPphoto
 
 

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD) kirjalikult. Hääletasin 2012. aasta eelarve koostamise üldsuuniseid käsitleva Balzani raporti vastu, sest selles usutakse, et Euroopa 2020. aasta strateegia toob Euroopa majanduslangusest välja, kui Euroopa riigid vajavad tegelikult pääsemist ELi ülereguleerimise ja -maksustamise surmahaardest. 2020. aasta strateegiaga ei saa lahendada majanduse probleeme. Lisaks väidetakse raportis, et eelarve vähendamine seab ohtu Euroopa solidaarsuse ja majandusarengu. Euroopa eelarvest on saanud kallis lõbu, mida Euroopa kodanikud ja maksumaksjad endale lubada ei saa. Naeruväärt on nõuda väikest suurendamist või külmutamist − sellel põhjusel hääletasin külmutamise vastu −, kui tegelikult on maksumaksjale hingamisruumi andmiseks vaja eelarvet otsustavalt kärpida.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Jagame komisjoni seisukohta, et kogu liidus valitsev keeruline majandusolukord nõuab rohkem kui kunagi varem, et tagaksime ELi eelarve nõuetekohase täitmise, kulutuste kvaliteedi ning ühenduse olemasolevate rahaliste vahendite optimaalse kasutamise. Toetame ELi omavahenditega seotud kaugeleulatuvat üleskutset ja usume, et üldiselt tuleks keskenduda nendele eelarveassigneeringutele, mis on olulised Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks. Toetasime ühtlasi muudatusettepanekut, milles nõutakse, et mis tahes eelarverea suurendamisele peab vastama mõne teise eelarverea vähendamisega. Kuna see muudatusettepanek ei leidnud aga hääletusel toetust ja kuna vastu võetud tekst sisaldab avaldust, et ELi eelarve vähendamine võib kahjustada Euroopa solidaarsust, siis otsustasime lõpphääletusel erapooletuks jääda.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin 2012. aasta eelarve koostamist käsitleva raporti poolt, sest ma usun, et pidades silmas keerulist majandusolukorda kogu ELis, on praegu rohkem kui kunagi varem tähtis tagada eelarve nõuetekohane täitmine ja kulutuste kvaliteet ning olemasolevate ELi rahaliste vahendite optimaalne kasutamine. Ühenduse eelarve peab olema üks põhivahenditest, mis aitab ELil kriisist taastuda ja väljuda sellest tugevamana, milleks tuleb keskenduda tööhõivele, majandusjuhtimisele ja kasvule.

 
  
MPphoto
 
 

  Nigel Farage (EFD), kirjalikult. Hääletasin 2012. aasta eelarve koostamise üldsuuniseid käsitleva Balzani raporti vastu, sest selles usutakse, et Euroopa 2020. aasta strateegia toob Euroopa majanduslangusest välja, kui Euroopa riigid vajavad tegelikult pääsemist ELi ülereguleerimise ja -maksustamise surmahaardest. 2020. aasta strateegiaga ei saa lahendada majanduse probleeme.

Lisaks tuuakse raportis esile oht, et eelarve vähendamine võib kahjustada Euroopas solidaarsust ja majandusarengut. Euroopa eelarvest on saanud kallis lõbu, mida Euroopa kodanikud ja maksumaksjad endale lubada ei saa. Naeruväärt on nõuda väikest suurendamist või külmutamist, kui tegelikult on maksumaksjale hingamisruumi andmiseks vaja eelarvet otsustavalt kärpida.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Selles raportis sätestatakse parlamendi prioriteedid 2012. aasta eelarve koostamiseks ja arutamiseks, võttes arvesse, et selle kuu lõpus algavad kolmepoolsed kõnelused.

Raport on selle poliitilist sisu arvestades murranguline: selles tahetakse rõhutada ja kiirendada olulisi arutelusid kogu majandusjuhtimise paketi üle, mis toimuvad praegu Euroopa institutsioonides ja liikmesriikides. Ühtlasi on selle eesmärk juhtida tähelepanu 2012. aasta eelarve mõjule ja tähtsusele ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele kogu ELis kasvu ja jätkusuutliku töökohtade loomise seisukohalt.

Parlament saadab Euroopa institutsioonidele ja liikmesriikidele tähtsa poliitilise sõnumi selle kohta, et on kindlalt pühendunud majandusjuhtimise tõhustamisele ning kasvu ja tööhõivega seotud eesmärkide täitmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Nõustun ELi 2020. aasta strateegiaga, sest selles toetatakse tugevamat majandusjuhtimist ning seitsme peamise meetme rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamist. ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid saavutatakse üksnes tugeva juhtimise ja üleeuroopalise koordineerimise olemasolul ning tingimusel, et liikmesriigid investeerivad vajalikesse meetmetesse. Strateegiat on võimalik täielikult ellu viia üksnes juhul, kui on olemas uus mitmeaastane finantsraamistik. Raportis ei mainita kordagi ühtekuuluvuspoliitika tähtsust. Selles ei mainita ka põllumajandust. Umbes 80% eelarvest on aga ette nähtud ühtekuuluvuspoliitikaks ja põllumajanduseks. Ka noori ei mainita raportis kordagi, mis on arusaamatu. See on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud jooksva eelarve prioriteet. Pealegi hõlmavad Euroopa 2020. aasta strateegia viis eesmärki noori. Üksnes noortele on suunatud ka eesmärk viia koolist väljalangemise osakaal alla 10% ning tagada, et 40% 30−34aastastest noortest on ülikooliharidus. Loodan siiski, et 2012. aasta eelarve aitab kaasa jätkusuutlikule kasvule ELis, suurendab konkurentsivõimet ja edendab tööhõivet.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See on üks nendest olukordadest, kus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgil on ELi eelarves vaja ette näha täiesti teistsugune visioon ja sisu.

Ajal mil liikmesriikide ebavõrdsus süveneb, peaks ühenduse eelarve eesmärk teenima tõelist ühtsust. Selles tuleks edendada majanduskasvu, õigustega töökohtade loomist, arengut ja sotsiaalset heaolu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamist ning keskkonna säilitamist. Selleks on vaja rahalisi vahendeid vähemalt kahekordistada, mille aluseks on suurem panus riikidelt, mille SKT inimese kohta on kõrgem. Sellele peaks järgnema rahaliste vahendite õiglane ja tasakaalustatud jaotamine, keskendudes suuremates raskustes riikidele.

Me ei nõustu eelarvega, milles keskendutakse monopolide taastamise toetamisele ja ELi aina suuremale militariseerimisele, mitme majandussektori liberaliseerimisele ning milles ei nähta ette kindlate töökohtade olemasolu, mida nõutakse ELi 2020. aasta strateegiaga. See tee süvendab olemasolevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja riikidevahelisi erinevusi ega lahenda tööpuuduse ja vaesuse probleemi. Hääletasime seega vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. (PL) Eelarvekomisjon on aasta algusest saadik koostanud Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve prioriteete. Nende prioriteetide põhjal sõnastatakse parlamendi seisukoht, mis on vajalik nõukoguga läbirääkimisteks. Tundub, et sellel aastal on veelgi raskem kui 2010. aastal saavutada parlamendi ja nõukogu üksmeelt. ELi eelarve igasuguse suurendamise vastu olev nõukogu on juba teatanud oma kokkuhoiukavast, mis on neile üsnagi mugav, sest selles käsitletakse eelarveridasid, mida ei ole siiani täielikult ära kasutatud. Parlament pooldab samal ajal 2012. aasta eelarve suurendamist, kuid üksnes kooskõlas Eurostati inflatsioonimääraga. Viimase kujul on tegemist objektiivse määraga, mille üle me ei saa hääletada − nagu mõni tundub arvavat. Kuidas saab Euroopa Parlament suurendamise ettepanekut õigustada?

Esiteks − Euroopa 2020. aasta eelarve suurendamine, sealhulgas haridus- ja tööhõivetaseme kaksikeesmärk. Neid eesmärke ilma piisava rahastamiseta ei saavuta ning Euroopa 2020. aasta strateegia sammub kuulsa ja tulemusteta jäänud Lissaboni strateegia jälgedes.

Teiseks − juba praegu on ELi eelarve õmblustest rebenemas; Euroopa välisteenistus, Galileo süsteem, solidaarsusfond ja globaliseerumisfond tekitavad kulusid, mida ei olnud võimalik jooksva finantsperspektiivi läbirääkimistel kuus aastat tagasi ennustada.

Ratsionaalsetest kuludest rääkides kutsun täiskogu liikmeid heitma kriitilist pilku nn hoonete poliitikale, mida me endale lubada ei saa. Üks näide sellest, on teade bürooruumide suurendamise kohta Brüsselis.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. − (FR) Siin me oleme − liikmesriikidevaheliste keeruliste läbirääkimiste alguses 2012. aasta eelarve üle, samal ajal kui taustal juba arutatakse 2013. aastale järgnevaid finantsperspektiive. Kriisi ajal tuleb kogu eelarveprotsessi ajal üle korrata, millised on meie Euroopa poliitikameetmetega seotud ootused. Erinevalt nõukogu mõnest liikmest, kes näevad ELis lisakulu; kulu, mida tuleb vähendada, ehkki see võib põhjustada vastuolu kehtivate ja tulevaste meetmete vahel, on parlament oma resolutsioonis 2012. aasta eelarve üldsuuniste kohta korranud oma nägemust liidust kui lisandväärtuse loojast ning liikmesriikide liitlasest lennukate poliitikate elluviimisel. Hääletasin Balzani resolutsiooni poolt ka seetõttu, et see on järjepidev ja sisaldab selget poliitilist sõnumit, kutsudes üles võtma vastu eelarve, mis on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive ja kasvu eesmärkidega. Viimaseks − kasutasin istungjärgul toimunud arutelu, et esitada finantskavandamise ja eelarvevolinikule väljakutse pakilise vajaduse kohta võtta vastu uute omavahendite rakendamise teatis, mis loodetavasti viib arutelu edasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustun dokumendiga, sest 2012. aasta eelarve peab edendama arengut ja tööhõivet tänu suuremale Euroopa majandusjuhtimisele, Euroopa semestri mehhanismile ja Euroopa 2020. aasta eesmärkidele. Euroopa 2020. aasta strateegia peaks aitama Euroopal kriisist toibuda ja väljuda sellest tugevamana tänu töökohtade loomisele ning arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, mis põhineb ELi viiel peaeesmärgil: tööhõive edendamine, tingimuste parandamine uuenduste ning teadus- ja arendustegevuse jaoks, kliimamuutuse ja energeetika eesmärkide saavutamine, haridustaseme parandamine ning sotsiaalse kaasatuse edendamine, eriti vaesuse vähendamise kaudu. Kogu liidus valitsev keeruline majandusolukord nõuab rohkem kui kunagi varem, et tagaksime ELi eelarve nõuetekohase täitmise, kulutuste kvaliteedi ning ühenduse olemasolevate rahaliste vahendite optimaalse kasutamise. ELi eelarve mängib tänu võimele toimida investeeringute, kasvu ja töökohtade kiirendajana tähtsat rolli ELi aitamisel praegusest majandus- ja finantskriisist väljuda.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Toetan raportit, milles ollakse arvamusel, et ELi eelarve annab riiklikele kulutustele lisandväärtust investeeringute algatamisel, toetamisel ja täiendamisel Euroopa 2020. aasta strateegia tähtsamates poliitikavaldkondades. Euroopa Liit usub ka seda, et ELi eelarvel on otsustav mõju ELi väljumisele praegusest majandus- ja finantskriisist, kuna ta kiirendab Euroopas investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet; on seisukohal, et ELi eelarve suudaks riikide praeguse piirava eelarvepoliitika mõju vähemalt leevendada, toetades samal ajal riikide valitsuste jõupingutusi; rõhutab ühtlasi, et ELi eelarve ümberjaotavat iseloomu arvestades võib eelarve mahu vähendamine kahjustada Euroopa solidaarsust ning pärssida paljude liikmesriikide majanduskasvu tempot; on veendunud, et üksnes suhtumine „netopanustaja/netoabisaaja” ei arvesta ülekanduvat mõju ELi riikide vahel piisavalt ja seetõttu õõnestatakse sellega ELi ühiseid poliitilisi eesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Praeguse majandus- ja finantskriisi lahendamiseks on hädavajalik edendada kaasavat jätkusuutlikku Euroopa kasvu ning viia Euroopa Liidu eelarve vastavusse selle põhieesmärkidega. Raportis tehakse kindlaks mitu suunist, mis aitavad edendada tööhõivet, suurendada riiklike kulusid uuendus-, teadus- ja arendustegevusele, täita meie kliimamuutuse ja energiaga seotud eesmärgid, tõsta haridustaset ning edendada sotsiaalset lõimumist. Euroopa majandusjuhtimise tõhustamiseks loodud uus mehhanism, Euroopa semester, peaks aitama kindlaks teha, missugune on parim viis nende eesmärkide saavutamiseks. Hädavajalik on tagada teatav ühtsus nende tulemuste saavutamise ning nendeks ELi ja liikmesriikide tasandil eraldatud ressursside vahel, millega suureneks sünergia Euroopa ja riigisiseste riiklike investeeringute vahel. Euroopa eelarve puhul on tegemist reaalse lisandväärtusega, kuna see aitab kiirendada investeeringuid, kasvu ja tööhõivet. Juba kavandatud assigneeringud tuleb hoida sobival ja paindlikul kulutuste tasemel. Vastasel juhul viib nende vähendamine Euroopa 2020. aasta strateegia ebaõnnestumisele. Kutsume komisjoni üles töötama konkurentsivõime ja majanduskasvu tagamiseks välja kaugeleulatuvad ettepanekud uute omavahendite leidmiseks, mille aluseks on ulatuslik mõjuhinnang.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) Olen 2012. aasta eelarve suuniseid käsitleva Balzani raporti poolt. 2012. ja 2013. aasta eelarved on konsolideeritud eelarved, mille eesmärk on kajastada liikmesriikide kulukärpeid ja võimaldada võrrelda summasid, mis kehtestatakse järgmises finantsraamistikus. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni panus 2012. aasta eelarvesuunistesse põhines vastutuse kontseptsioonil, mis tähendab säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe eesmärgi poole püüdlemist, kasutades olemasolevaid ressursse võimalikult vähesel määral. ELi 2020. aasta strateegia põhineb olulistel prioriteetidel, nimelt teadus-, uuendus, arendustegevus ja majanduskasv, mida Balzani raport algselt ei sisaldanud, kuid mida fraktsioon PPE on kindlalt rõhutanud, ning algselt sätestatud tööhõive-eesmärkide saavutamisel. Liidu eelarveprioriteedid vajavad piisavat rahastamist ning samuti on tähtis tagada kulurubriikide paindlikkus, et lahendada paremini majanduskriisiga seotud probleemid ning teha ettepanek eelarveraamistiku kohta, mis hõlmab ka omavahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Ühenduse 2012. aasta eelarve peab olema üks põhivahenditest, mis aitab ELil kriisist taastuda ja väljuda sellest tugevamana, milleks tuleb keskenduda tööhõivele, majandusjuhtimisele ja kasvule. Üldsuuniste vastuvõtmine on üks näide selle kohta. ELi 2012. aasta eelarve koostamisel tuleks juhinduda viiest eesmärgist, milleks on tööhõive, uuendus-, teadus- ja arendustegevus, kliimamuutus ja energia, koolitus ning sotsiaalne kaasatus.

Nendel viiel eesmärgil põhinev Euroopa 2020. aasta strateegia peaks aitama Euroopal kriisist taastuda ja väljuda sellest tänu arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale kasvule tugevamana. Peame seega seisma vastu püüdlustele piirata eelarveraldisi Euroopa 2020. aasta strateegia oluliste eesmärkide ja juhtalgatuste saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. ELi 2012. aasta üldeelarvet käsitleva resolutsiooni põhinõuded on tagada piisavad ressursid ELi 2020. aasta strateegia elluviimiseks ning suurem koostöö Euroopa eelarve ja liikmesriikide eelarvete vahel. ELi 2012. aasta eelarvega tuleks edendada kasvu ja kõrge kvaliteediga tööhõivet ning alustada ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide elluviimist. ELi 2012. aasta eelarve üle otsustamisel peaks moto olema pigem „jätkusuutlikkus ja vastutustundlikkus” kui „kokkuhoid”.

Ehkki andsin oma poolthääle, tahaksin rõhutada, et eelarveeraldisi tuleks teha sellisel viisil, et rahalisi vahendeid kasutataks liikmesriikide kodanike ja mitte finants- ja poliitiliste rühmituste hüvanguks, nagu on juhtunud Lätis, kus ametnikud jagavad ELi fondid ära oma tuttavate ja sõprade vahel!

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) 2012. aasta eelarvet käsitlevas raportis viidatakse Euroopa 2020. aasta strateegiale, mis taas kord sisaldab kõrgelennulisi eesmärke, mida keegi ei loodagi saavutada. Tõde on selles, et päästepaketi tõttu on ebakindlast eelarveolukorrast mõnes liikmesriigis, mis on suutnud varem eelarvet täita, saanud rahaline veskikivi teiste liikmesriikide kaela ümber. Silmuse pinguletõmbamiseks piisab sageli millestki tühisest. Nende põhjapanevate nõuete tõttu on seda olulisem, et 2012. aasta eelarve täidetaks korrektselt − me ei tohi silmi kinni pigistada selle ees, et eelarvekontroll jätab ikka veel palju soovida − ja et haldaksime omavahendeid säästlikult. Viide Euroopa 2020. aasta strateegia piisavale rahastamisele kujutab endast Euroopa maksumaksjate raha raiskamist, kui ikka veel kaovad ELi eelarvest müstiliselt miljardid ning ei kasutata olemasolevaid võimalusi hoida kokku, näiteks ELi asutuste džungli või parlamendi asukohtade arvel. Hääletasin sellest veendumusest lähtudes raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Praeguses eurokriisis tõuseb esile korrektse ja säästliku eelarvepoliitika keskne tähtsus. Ma olen vastu rahaliste eraldamise suurendamisele põhjendusega, et see on vajalik Euroopa 2020. aasta strateegia jaoks, kuna esiteks on see strateegia saavutamatu ning teiseks on selle eesmärgid sobimatud: näiteks ülikoolilõpetajate arvu massiivne kasvatamine, kui meil tegelikult on puudu spetsialistidest. Peaksime selle asemel kasutama ära arvukaid säästmisvõimalusi, kas siis asutuste detsentraliseerimise, Euroopa Parlamendi kahe asukoha või Türgile antava ühinemiseelse abi arvel. Hääletasin seetõttu 2012. aasta eelarvet käsitleva raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Nagu igal aastal, palutakse meil koos teiste institutsioonidega võtta vastu ELi eelarve. Seda silmas pidades hääletasin 2012. aasta üldeelarvet käsitleva raporti poolt, sest ma nõustun põhisuunistega, nimelt: Euroopa 2020. aasta strateegiat järgides suuremate rahaliste vahendite eraldamine kasvu edendamiseks ja kriisist üle saamiseks; Euroopa semestri kui ideaalse majanduspoliitika koordineerimise vahendi suurem arvestamine; eri sektorites olemasolevate vahendite erineva mahu vältimine ning üksnes olemasolevate fondide paindlikkusmehhanismide kasutamine, kehtestades eraldatavate vahendite tõsise ja range juhtimise.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) Hääletasin 2012. aasta eelarve koostamise üldsuuniseid käsitleva raporti poolt. Raportis sätestatud üldised põhimõtted ja eesmärgid on üldjoontes õiged, rõhutades, et tulevastes ELi eelarvetes tuleb keskenduda meetmetele, mis edendavad tööhõivet ja liikmesriikide majandust (ELi juhtalgatuste elluviimise eelarve 2020. aastani on hinnanguliselt kokku 1,8 triljonit eurot). Sellegipoolest peab igal võimalusel juhtima tähelepanu sellele, et Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide saavutamise vältimatu tingimus on see, et liikmesriigid peavad need olema heaks kiitnud. Komisjoni andmetel ei tagata kahjuks liikmesriikide kavades strateegia põhiprioriteete, näiteks 2020. aastaks tööhõive suurendamist praeguselt 69%-lt 75%-le.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin 2012. aasta eelarve koostamise üldsuuniseid käsitleva raporti poolt. 2012. aasta eelarve aluseks on tugevam majandusjuhtimine, Euroopa semestri mehhanism ja Euroopa 2020. aasta eesmärgid, et soodustada tööhõivet.

Pidades silmas, et Euroopa 2020. aasta strateegia peaks aitama Euroopal kriisist taastuda ja sellest väljuda tugevamana tänu arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale kasvule, mille aluseks on ELi viis põhieesmärki, nimelt tööhõive edendamine, uuendus-, teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamine ja selleks ettenähtavate eraldiste suurendamine, sotsiaalse kaasatus edendamine, eelkõige vaesuse vähendamise teel, siis nõustun raportis esitatud soovitustega viie eesmärgi saavutamiseks.

Nõustun raportööriga ka selles, et eesmärkide saavutamise ja neile tehtavate eraldiste vahel peab valitsema järjekindlus, ning et ELi tugevama majandusjuhtimise uus mehhanism peaks olema võimalus analüüsida, kuidas neid viit eesmärki saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle raportile, milles kehtestatakse üldsuunised 2012. aasta eelarve koostamiseks, pidades silmas 30. märtsiks 2011. aastaks kavandatud selleteemalisi kolmepoolseid kõnelusi. Lubage mul sel teemal rõhutada, et peame nõuetekohaselt hindama eelarve mõju ELi eesmärkide saavutamisele ja ELi 2020. aasta strateegia elluviimisele ning eelarvepoliitika rolli investeeringute, kasvu ja tööhõive valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. (DE) Ma ei saanud nimeliselt hääletada lõike 29 üle, sest uksehoidja takistas mind aktiivselt seda tegemast.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. 2012. aasta eelarve Euroopa majanduse edendatud juhtimise, Euroopa poolaasta mehhanismi ning majanduskasvu ja tööhõive suurendamise Euroopa 2020. aasta eesmärkide egiidi all

1. on seisukohal, et Euroopa 2020. aasta strateegia peaks aitama Euroopal kriisist toibuda ja väljuda sellest tugevamana tänu töökohtade loomisele ning arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, mis põhineb ELi viiel peaeesmärgil: tööhõive edendamine, tingimuste parandamine uuenduste ning teadus- ja arendustegevuse jaoks, kliimamuutuse ja energeetika eesmärkide saavutamine, haridustaseme parandamine ning sotsiaalse kaasatuse edendamine, eriti vaesuse vähendamise kaudu;

2. juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb tagada teatud järjepidevus nende eesmärkide saavutamise ja selleks ELi ja riikide tasandil eraldatud rahaliste vahendite suhtes; nõuab kindlalt, et ELi eelarvepoliitikas arvestataks seda põhimõtet; on seisukohal, et Euroopa majanduse edendatud juhtimise uus mehhanism – Euroopa poolaasta – peaks andma võimaluse kaaluda parimaid võimalusi nende viie põhieesmärgi saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Raportis visandatakse Euroopa Parlamendi üldsuunised 2012. aasta eelarve kohta ja ma usun, et selle tekst edendab jätkusuutlikku kasvu, mis aitab majanduskriisi ületada. Selle ümberjaotuslik käsitusviis tähendab lisandväärtust liikmesriikide tulevastele riiklikele kuludele. Komisjoni finantskavade kohaselt ulatuvad eraldatud summad 147,88 miljardi euroni. Minu kodumaa pooldab kooskõlas oma riikliku eelarvega kulude piiramise puhul ressursside, eelkõige halduskulude ranget juhtimist. Loodan, et olemasolevate vahendite ümberjaotamine, mille eesmärk on kulude eraldamist optimeerida, lõpetatakse, et seista vastu rahvusvahelise kriisi mõjudele, mida me iga päev oma elus tunnetame.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. Hääletasin 2012. aasta eelarve (üldsuunised) üle hääletamisel eelarve külmutamise poolt ning lisakulutuste võtmise vastu Lissaboni lepingu jõustumise tõttu. Usun, et eelarve on piisav praegu planeeritavate lepingujärgsete kohustuste täitmiseks.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0265/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Ma ei ole raporti poolt, kuna lõplik versioon, mis sisaldab hääletust muudatusettepanekute üle, on ilmselt ebaõiglane, sest selle kohaselt võivad sisserändajatest töötajad jääda mõnes olulises valdkonnas, näiteks sotsiaalkindlustus, ilma õigusliku kaitseta. EL ei tohiks sellist kohtlemist lubada; inimõiguste valdkonnas peab EL olema eeskuju!

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin kolmandate riikide kodanike ühtset elamis- ja tööluba ühtset taotlemismenetlust käsitleva resolutsiooni poolt. Dokumendis kehtestatakse ühtne taotlemismenetlus kõigile liikmesriiki töötamise eesmärgil siseneda soovivatele kolmandate riikide kodanikele, tagades neile kindla õigusliku seisundi. Sellega lihtsustatakse kahtlemata sageli keerukat asjaajamist majanduslikel eesmärkidel saabuvate sisserändajate vastuvõtmisel. Nõustun raportööri seisukohaga, et üks parimaid võimalusi ebaseadusliku sisserände ja ebaseadusliku töötamise vastu võitlemiseks on luua tasakaalustatud ja tööturu vajadustele vastavad seadusliku sisserände võimalused. Majandusränne on juba reaalsus, millega tuleb tegelda, kuid see on ka vajadus, võttes arvesse demograafilisi ja majanduslikke probleeme, millega Euroopa Liit lähitulevikus silmitsi seisab. Ettepaneku juures on oluline rõhutada, et sellega ei määrata kindlaks kolmandate riikide kodanike riiki lubamise tingimusi. Liikmesriikidele jääb õigus määrata ise kindlaks riiki lubamise tingimused ning otsustada, kui palju sisserändajaid nad soovivad oma riiki töötama lubada. Euroopa Liidul on ülim aeg kehtestada majanduslikul eesmärgil toimuvat sisserännet käsitlevad õigusaktid, et määrata kindlaks 27 liikmesriigi ühine lähenemisviis. Lissaboni lepingust tulenevad muudatused on teinud võimalikuks edasimineku selles valdkonnas ja nüüd tuleb meil see ka teoks teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit, inimõiguste sümbol üle kogu maailma, peab tagama oma territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike õiglast kohtlemist ja töötama nende kohta välja kaasava poliitika. Seetõttu on vaja ühtlustada liikmesriikide riigisisest õigust kolmandatest riikidest pärit kodanike vastuvõtmise ja elukoha kohta. Seetõttu hääletasin selle ettepaneku poolt, mis peaks lihtsustama vastuvõtumenetlust, võitlust ebaõiglase konkurentsi vastu, mis toimub Euroopa töötajate arvel, ja kehtestama parema järelevalve võitluses ebaseadusliku sisserände ja deklareerimata töö vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle teksti poolt, kuna leian, et Euroopa Liit vajab kolmandatest riikidest pärit sisserändavate tööliste puhul ühtset haldusmenetlust. Selle seaduse vastuvõtmisel on oluline positiivne mõju. See vähendab avaliku sektori kulusid, piirab ebaseaduslikku sisserännet ja tagab kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad töötada Euroopa Liidus, õiglased õigused. Majanduslik sisseränne on vajadus, mida peab julgustama kontrollitud viisil, võttes arvesse Euroopa Liidu ees seisvaid demograafilisi ja majanduslikke katsumusi. Ärgem unustagem, et selliste riikide nagu USA, Kanada või Austraalia tehtud edusammud toetuvad sisserändajatele! Nad kuuluvad väga dünaamilisse sotsiaalsesse rühma, mis toob endaga kaasa täiendavat entusiasmi ja värske nägemuse oma lähenemisviisis oma adopteeritud ühiskondades, muutes viimased konkurentsivõimelisemaks. Sel puhul soovime tagada, et on olemas tingimused, mis võimaldavad neil töötada seaduslikult ja et neil on võimalus realiseerida oma unistusi ilma, et neid takistaks mõttetu bürokraatia. Lisaks sellele loodan, et lähitulevikus lahendatakse ühekorraga ning lõplikult ka Rumeenia ja Bulgaaria kodanike kogu Euroopa Liidu tööturule juurdepääsu saamise küsimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa ees seisab demograafiline probleem, mis on seotud vananeva elanikkonnaga, mistõttu on vaja otsida tööjõudu, mis aitaks oluliselt kaasa Euroopa majanduse arengule, tõstaks konkurentsivõimet ja vitaalsust. Euroopa peab reageerima tööjõunõudluse muutustele tööturul praegu ja edaspidi ning leidma vahendid võitluseks ekspluateerimise ja diskrimineerimise vastu, millega töötajad sageli kokku puutuvad.

See direktiivi ettepanek, millega kehtestatakse ühtne taotluste menetlemise kord kõigile liikmesriiki töötamise eesmärgil siseneda soovivatele kolmandate riikide kodanikele ja tagades neile kindla õigusliku seisundi, käsitleb neid probleeme ja ühtlasi lihtsustab sageli keerukat asjaajamist.

Asjaomasele liikmesriigile jääb pädevus reguleerida riiki lubamist, sealhulgas selliste sisserändajate arvu, kellel lubatakse riiki töötamise eesmärgil siseneda, ja nende vastuvõtu tingimused. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Oleme juba aastaid rääkinud vajadusest luua üksainus luba kolmandatest riikidest pärit kodanikele, kes soovivad elada ja töötada liikmesriigis. Esialgu oli see kiiduväärt algatus, kuid sellisel kujul ei täida see ettepanek deklareeritud eesmärke: see on ühel ajal nii diskrimineeriv, kuna ei austata kõikide võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ka piirav, kuna sellest on välja jäetud mitu töötajate liiki. Vaatamata parendustele, mida on alates 2010. aasta detsembrist tehtud, kardavad kolmandate riikide kodanikud endiselt sotsiaalset ebavõrdsust. Lisaks sellele, hääletades ettepaneku poolt kehtestada kolmandate riikide kodanike jaoks ühtne luba, hääletavad Euroopa parempoolsed sisserändepoliitika eest, mis on nii diskrimineeriv kui ka piirav. Sellisel kujul ei taga see tekst kõikide töötajate võrdset kohtlemist töötingimuste ja sotsiaalsete õiguste puhul. See tekitab töötajate jaotamist rahvuse ja lepingu liigi järgi, mis on lihtsalt vastuvõetamatu. Me ei saa minna võrdse kohtlemise puhul kompromissile. Peaksime ütlema jaa-sõna ühtsele sisserändepoliitikale ja jaa-sõna tõeliselt ühtsele Euroopa loale, kuid me ei soovi poliitikat, mis on piirav ja seetõttu diskrimineeriv.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin ühtse loamenetluse ettepaneku poolt kehtestada ühtne luba, millega kolmandate riikide kodanikud saavad elada ja töötada liikmesriigi territooriumil, kuna ma leian, et kasvav sisserändelaine ELi vajab piisavat regulatsiooni. Haldusnõuded kolmandate riikide kodanikele töötamiseks ELis on väga keerulised ja ebamäärased. Ühtse loa süsteemi juurutamine aitab parandada kogu menetlust, muutes selle tõhusamaks ja palju odavamaks. Me ei peaks unustama, et ühtse dokumendi loomine teeb kohalikele ametivõimudele lihtsamaks kontrollida ELi saabuvaid kodanikke. Lõpetuseks − ma olen väga rahul, et hääletusel olnud ettepanekut toetasid minu kaasparlamendiliikmed, kuna selle eesmärk on tagada sisserändavate tööliste sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ning vältida sotsiaalset dumpingut või ebavõrdset konkurentsi ELi piires.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna direktiiv kolmandate riikide kodanike ühtse elamis- ja tööloa teemal peaks olema üldine raamdirektiiv kolmandate riikide töötajate õiguste kohta, sest ainult siis saab selle Euroopa õigusaktiga aidata kaasa Euroopa Liidu ühtse rändepoliitika eesmärgi saavutamisele. Kahjuks ei ole täna Euroopa Parlamendi võetud seisukoht direktiivi kohta kolmandate riikide kodanike ühtse elamis- ja tööloa teemal parandanud komisjoni ettepanekut selle direktiivi kohta. Ei aktsepteeritud seisukohta, et kolmandates riikidest ümberasunud töötajatel, kes saabuvad siia seaduslikult ja teevad sama tööd nagu Euroopa Liidu töötajad, peaksid olema samad õigused ja töötingimused, nagu kohalikel töötajatel. Tuleks mõista, et seaduslikult ümberasunud töötajad aitavad kaasa ELi majanduse arengule oma töö ja nende tasutud maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kaudu, ning seetõttu tuleks neile tagada samad miinimumõigused ja kohelda neid tööturul samamoodi. Soovin rõhutada, et on võimatu luua kaheastmeline tööturg kas Euroopa Liidu sees või väljaspool seda. Me ei saa lubada, et ELi tööturul luuakse töötajate alamklass, mis puutub kokku diskrimineerimisega ja millel ei ole mitte mingeid õigusi ega tagatisi, kuna see pühiks minema kõik praeguseks saavutatud sotsiaalsed normid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) ELis kolmandate riikide kodanikele ühtse tööloa taotlemise menetluse kehtestamist käsitleva direktiivi vastuvõtmine lihtsustab oluliselt süsteemi, mille üle otsustab praegu iga liikmesriik eraldi. Kaks omaette menetlust tähendaks pikemat taotluste läbivaatamise aega ja suuremat halduskulu. Ühtse teeninduspunkti süsteemi kasutuselevõtuga muutub haldusmenetlus lihtsamaks, vähem koormavaks ja kiiremaks. Pealegi muudab ühe dokumendi kasutamine lihtsamaks ka liikmesriigi territooriumile ja töötama lubatud isikute kontrollimise. Dokumendi vorm on sama kui kõikides liikmesriikides kasutataval ühtsel elamisloal. Liikmesriikidel on õigus ka otsustada, kas väljastada lisadokumente, millel oleks ainult informatiivne otstarve. See täiendaks ühtsel loal olevat teavet ja lihtsustaks seeläbi järelevalvet. Sellest võidavad kõik osapooled: nii sisserändajad, tööandjad kui ka riigisisesed ametid. Ühtse loa menetluse kehtestamine lihtsustab sageli keerulist majanduslike sisserändajate riiki lubamise haldusmenetlust. See oleks piisav lahendus tööjõuprobleemidele, millega EL praegu ja tulevikus silmitsi seisab.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Vastu võetud direktiivi kasu seisneb asjaolus, et sellega kehtestatakse ühtne lähenemisviis kolmandate riikide kodanike elamis- ja tööloa taotluste menetlemisele liikmesriikides ning tagatakse ELis seaduslikult elavatele kolmandate riikide töötajatele ühtsed minimaalsed õigused. Kahjuks nõrgendavad direktiivi horisontaalset ja õigusraamistiku olemust direktiivi kohaldamisalas tehtud erandid ja teatud konkreetsete isikute rühmade õiguste erinevused. See kahjustab põhimõtet tagada kõikidele seaduslikult liidus töötavatele kolmandate riikide töötajatele ELi kodanikega võrdne kohtlemine. Seda võrdsust peaks väljendama, selleks et tunnustada ümberasunud töötajate panust ELi majandusse, mille nad annavad nii oma töö kui ka makstavate sotsiaalkindlustus- ja muude maksudega. See aitaks vähendada ebaausat konkurentsi, muuta raskemaks ebaseadusliku töötamise ja takistada kolmandate riikide kodanikest ekspluateerimise ja sotsiaalse tõrjutuse objektide tegemist. Seetõttu on vaja tagada, et ükski konkreetne rühm, eriti hooajatöötajad, ei jää vastupidiselt komisjoni seisukohale välja direktiivi reguleerimisalast. Direktiiviga tuleb täpsustada ELi sisenemise tingimused ja vajaduse korral eriõigused, kuid mitte teha takistusi sellele, et kõigil seaduslikel ümberasujatel on nähtud õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele. Direktiiviga tuleb vastupidi tagada selline kohtlemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Raport tähistab väga olulist sammu Euroopa Liidu seadusliku rände õigusaktides, kuna sellega luuakse ühtne loamenetlus kolmandate riikide kodanike jaoks. Mul on hea meel selle üle, et täna vastuvõetud ettepanekus ei mainita üldse võimalust, et liikmesriigid saaksid nõuda lisadokumente tööloa andmiseks kolmandate riikide kodanikele. Lisaks sellele ei muutu sisserändajad koormaks sotsiaalkindlustussüsteemile, kuna liikmesriikidel on õigus otsustada anda kolmandate riikide kodanikele juurdepääsu sotsiaalkindlustussüsteemile ainult peale seda, kui nad on riigis töötanud vähemalt kuus kuud, samal ajal kui need, kes on tulnud liikmesriiki õppima, ei saa neid hüvitisi taotleda. Üks aspekt, mida peab selle raporti puhul toetama, on see, et määratakse kindlaks ühismeetmed kolmandate riikide kodanike õiguste kohta, soodustades sellega seaduslikku rännet, mida Euroopa Liit vajab. Mul on hea meel, et liikmesriikidele on esitatud üleskutse koostada korrelatsioonitabelid, kuna need võimaldavad meil kontrollida direktiivi nõuetekohast ülevõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti ettepaneku poolt, millega luuakse seaduslikele sisserändajatele ühtne elamis- ja tööloa menetlus, nähakse kolmandate riikide kodanikele ette ühtne luba ja antakse neile ELi kodanikega võrdsed õigused. Nõustun selle ettepanekuga, mille eesmärk on lihtsustada asjaajamist ja tagada ELi ja ümberasunud töötajate võrdne kohtlemine teatud sotsiaalsete õiguste puhul, nagu juurdepääs sotsiaalkaitsele. See meede soodustab seaduslikku sisserännet olukorras, kus see on Euroopa tööturu vajaduste täitmiseks vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin nn ühtse loa direktiivi vastu, kuna selle lähtekoht on Bolkensteini direktiiv, millega võeti kasutusele päritoluriigi põhimõte ja sellega võimaldati töötajate erinevat kohtlemist töötasu, töötingimuste, tööaja, sotsiaalkaitse jne puhul. Sama lähenemisviisi kasutatakse siin Euroopa Liitu mittekuuluvate nn kolmandate riikide töötajate suhtes. Euroopa ja muude kui Euroopa töötajate suhtes rakendatakse erinevat kohtlemist, millega suurendatakse konkurentsi nende ja võõrtööliste vahel, sõltuvalt sellest kas nad viibivad lähetuses või on hooajatöölised, üliõpilased või elanikud. Kõik, mida nende erinevustega saavutatakse, on suurem ekspluateerimine ja ebakindlus. Vaatamata Euroopa ametiühingute ja parlamendi edumeelsete jõudude püüdlustele saavutada kõikide töötajate jaoks täielikult võrdsed õigused peegeldab ettepanek peamiselt parempoolsete ja sotsialistide vahel saavutatud kompromissi. Tulevast direktiivi ei kohaldata lähetuses viibivate töötajate või üliõpilaste suhtes, see võimaldab diskrimineerimist sellisel kriteeriumi alusel nagu keeleoskus ja välistab peretoetuste maksmise hooajatööliste peredele. Sarnaselt sellega on eemaldatud nõue ratifitseerida ÜRO rahvusvaheline konventsioon võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Selle ettepaneku eesmärk on vastata Stockholmi programmis toodud probleemidele, et luua paindlik sisserändepoliitika, mis toetaks ELi arengut ja majanduse toimimist.

Seetõttu on selle eesmärk lihtsustada ja ühtlustada liikmesriikides seni kehtivad eeskirjad, luues ühtse taotlemise menetluse, mille tulemusel antakse välja üksainus luba, milles on ühendatud elamis- ja töötamisluba. Selle tulemuseks peab olema tõhusam menetlus ja selge kasu nii tööandjatele kui ka kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad liikmesriigi territooriumile ümber asuda. See tagaks, et nende ümberasujate õigused ja kohustused on võrreldavad ELi kodanike omadega selles, mis on seotud töötingimuste, koolituse ja hariduse, diplomite tunnustamise, sotsiaaltoetustega jne. Samal ajal võimaldab see lihtsamalt kontrollida elamise ja töötamise seaduslikkust.

Seetõttu hääletasin selle Véronique Mathieu’ esitletud suurepärase raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Karima Delli (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament hääletas põhimõtte poolt luua liikmesriigis elavate kolmandate riikide kodanike jaoks ühtne töö- ja elamisluba. See menetlus näeb ette nendele töötajatele teatud ühtsed õigused, eriti töötingimuste puhul, nagu tööaeg ja puhkused. Ettepanekus sätestatakse ka põhimõte maksta välja EList lahkuva töötaja pensionifondi tehtud maksed, kuna nad ei saaks peale pensionilejäämist kätte oma pensionit. Siiski on ettepanek problemaatiline, kuna see rõhutab mõnda liiki töötajate nn päritoluriigi põhimõtet – põhimõtet, mille vastu Euroopa vasakpoolsed kuulsa Bolkensteini direktiivi ajal võitlesid. See põhimõte loob teatud tüüpi kahekiiruselise tööturu lähtuvalt töötaja päritolust ja aitab kaasa mingisuguse sotsiaalse dumpingu tekkele Siin on vastuolu: Kas tõesti soovime kaitsta Euroopa sotsiaalmudelit ja kas see peaks jätma välja mitteeurooplastest töötajad või rakendama universaalset lähenemisviisi ja lõpetama töötajate diskrimineerimise nendele eriõiguste andmise suhtes. See tekst ei lahenda veel seda põhimõttelist küsimust, mistõttu olen otsustanud jääda ettepaneku hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. Hääletasin selle raporti vastu, mis seab eesmärgiks luua ebavõrdne konkurents ELi tööliste ja Euroopasse ümberasuvate võõrtööliste vahel. Ühtse loa direktiivi, mida parlament täna esimesel lugemisel muutis, kohaldatakse ELi mittekuuluvate riikide kodanike suhtes, kes soovivad liikmesriigis elada ja töötada või kes juba elavad ELis seaduslikult, välja arvatud lähetuses viibivad töötajad, hooajatöölised, pikaajalised elanikud ja pagulased, keda seetõttu selle diskrimineerimisvastased sätted ei kaitse. On lubamatu, et seaduslikult Euroopasse saabuvad sisserändajad peavad kannatama halvemate töötingimuste käes kui sama tööd tegevad ELi töötajad. Kohe kui ümberasuja siseneb ELi ja alustab töötamist, ei ole ta enam ümberasuja ja temast saab töötaja. Seetõttu on tal õigus olla koheldud sellise töötajana nagu ükskõik milline teine ELi töötaja päritoluriigile vaatamata. Siin ei saa olla erandeid. ELi õigust peab kohaldama kõikide ELi töötajate suhtes, sõltumata nende päritoluriigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Oleme juba aastaid rääkinud vajadusest luua üksainus luba kolmandatest riikidest pärit kodanikele, kes soovivad elada ja töötada liikmesriigis. Esialgu oli see kiiduväärt algatus, kuid sellisel kujul ei täida see ettepanek deklareeritud eesmärke: see on ühel ajal nii diskrimineeriv, kuna ei austata kõikide võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ka piirav, kuna sellest on välja jäetud mitu töötajate liiki. 2010. aasta detsembris lükkasid Euroopa Parlamendi liikmed ettepaneku esimest korda tagasi. Vaatamata alates sellest ajast tehtud parandustele kardavad kolmandate riikide kodanikud endiselt sotsiaalset ebavõrdsust. Sellisel kujul ei taga see tekst kõikide töötajate võrdset kohtlemist töötingimuste ja sotsiaalsete õiguste puhul. See tekitab töötajate jaotamist rahvuse ja lepingu liigi järgi, mis on lihtsalt vastuvõetamatu. Seetõttu hääletasime lõppettepaneku vastu. Pooldame ühtset Euroopa luba, kuid me ei soovi poliitikat, mis on piirav ja seetõttu diskrimineeriv.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Selle ettepaneku teema on võtta kasutusele üheetapiline menetlus nii töö- kui ka elamisloa väljastamiseks ning määratleda ELis seaduslikult elavate ja töötavate ELi mittekuuluvate riikide kodanike ühtsed õigused. See eeldab kõikide liikmesriikide ühtsete reeglite olemasolu, mis teeks lõpu praegustele erinevustele ELi eri riikides ja mis kiirendaks töötajale õigusliku seisundi omistamise menetlust ning muudaks selle kogu liidus ühtlasemaks ja läbipaistvamaks.

Samal ajal kui tööjõu ja eriti kõrgkvalifitseeritud tööjõu seaduslik sisseränne aitab võidelda ebaseadusliku töötamise vastu, võib tõsta majanduse konkurentsivõimet ja likvideerida esinevaid puudujääke, ei saa unustada, et majanduskriisi ja haavatavuse perioodil, mil tööpuudus kasvab, peab tööjõu rändepoliitika olema paindlik – nagu on komisjoni seisukoht – ning ka jätkusuutlik ja põhjendatud.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse küsimust, mida tuleks võimalikult kiiresti arutada. Aktiivselt tööturul osalevate eurooplaste arvu oodatav langus nõuab, et EL avaks oma piirid kolmandate riikide kodanikele, et nad saaksid siin elada ja töötada; vastasel juhul kuuluvad praegused sotsiaalkaitsesüsteemid kokku.

2004. aasta Haagi programmis, milles keskenduti vajadusele võidelda ebaseadusliku rändega, märgiti, et seaduslikul rändel on tähtis osa ELi majandusarengus. Euroopa Ülemkogu 2009. aasta 10. ja 11. detsembri kohtumisel vastu võetud Stockholmi programmi kohaselt võib tööjõu sisseränne parandada konkurentsivõimet ja elavdada majandust.

Seetõttu nõustun raportis toodud seisukohaga ettepaneku kohta võtta vastu parlamendi ja nõukogu direktiiv õigusakti muutmise kohta, mille eesmärk on võtta kasutusele ühtne menetlus loa andmiseks kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriigis, võttes arvesse Euroopa ees seisvaid demograafilisi probleeme. Lisaks sellele on see lihtsustav menetlus, mis on tõhusam ja ökonoomsem.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ettepanek võtta vastu direktiiv ELi territooriumil elavate ja töötavate kolmandate riikide kodanike jaoks ühtse taotlusmenetluse kohta ja ühtse loa sisseseadmise kohta, mis väidetavalt peaks parandama nendest riikidest pärit töötajate olukorda, võib tegelikult kujutada endast rünnakut töötajate õigustele üldiselt.

Ärgem unustagem, et ettepanek sai alguse päritoluriigi põhimõttest, mis kehtestati kurikuulsa Bolkensteini direktiiviga, mis võimaldas suurendada töötajatevahelist ebavõrdust, eriti töötasu puhul, ja mis kahjustas töötingimuste halvendamist tingiva surve tõttu kokkuvõttes kõikide töötajate huve. Püüdes tekitada Euroopa ja kolmandate riikide töötajate vahelist ebavõrdsust ja erinevat kohtlemist, suurendatakse direktiivi ettepanekuga ümberasunud töötajate segregatsiooni ja nõrgendatakse veelgi kõikide töötajate olukorda, sundides neid suurem ebastabiilsuse tingimustesse. Põhimõtteliselt võib siin olla tegemist katsega edendada sotsiaalset dumpingut.

Meie nägemuses on vaja tugevdada kõikide töötajate, kaasa arvatud ümberasujad, hooajatöölised ja lähetuses viibivad töötajad, õigusi. Seetõttu on meil kahju, et peale selle raporti esimese versiooni tagasilükkamist püütakse läbi suruda piiravaid meetmeid…

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raporti vastuvõtmine ühtse menetluse kohta ühe loa väljastamiseks kolmandate riikide kodanikele elamiseks ja töötamiseks liikmesriigi territooriumil võib kujutada endast rünnakut töötajate õigustele üldiselt. Ettepanek sai alguse Bolkensteini direktiivist, millega kehtestati päritoluriigi põhimõte, suurendades töötajatevahelist ebavõrdust, eriti töötasu puhul, ja mis kokkuvõttes kahjustas kõigi töötajate huve. Püüdes tekitada erinevusi Euroopa ja kolmandate riikide töötajate vahel, lisab see võõrtööliste segregatsiooni, suurendab erinevust kohtlemises ja halvendab töötingimuste haavatavuse ja ebastabiilsuse tõttu veelgi nende elamistingimusi.

Ettepanek direktiiviks võib edendada sotsiaalset dumpingut ja muuta töösuhted ebastabiilsemaks. Meie nägemuses on vaja tugevdada kõikide töötajate, kaasa arvatud ümberasujad, hooajatöölised ja lähetuses viibivad töötajad, õigusi. Samas tähendas paljude riikide, eriti Portugali, töötajate võitlus seda, et direktiivi ettepanek lükati 2010. aasta viimasel plenaaristungil tagasi. Kahetseme piiravate meetmete pealesurumist…

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. (DE) Ehkki üldiselt oleks hea, kui elamis- ja tööluba saaks väljastada üheskoos, on järgmised küsimused endiselt vastamata ja järgmised märkused on vajalikud:

1. prioriteet peab olema töötajate lähetusse saatmise direktiiv ja töökohariigi sotsiaalõiguse kohaldamise põhimõtteid tuleb alati käsitleda põhialusena;

2. ühtki töötajat ei tohi selle meetme alusel värvata kui seaduslikku nn odavat tööjõudu, kuna see kahjustaks meie tööturgu ja on sotsiaalselt ebavõrdne;

3. riigid peavad nendes valdkondades teostama tihedamat kontrolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Peale seda, kui raport esialgselt plenaaristungil tagasi lükati, tegid Euroopa parempoolsed vigu menetluskäikudes ja on nüüd häbiväärselt andnud oma panuse kahekiiruselise tööturu tunnustamisele, mis sõltub töötaja päritolust. See tekitab sotsiaalset dumpingut ja seetõttu püüab nõrgestada Euroopa töötajate kaitsmist, mis on vastuvõetamatu. Seetõttu hääletasin raporti vastu, mis ei ole midagi muud, kui rünnak Euroopa sotsiaalse mudeli vastu. See tekst tekitab seaduslike võõrtöötajate jaoks erandeid ja ebavõrdset kohtlemist sotsiaalkindlustuses, pensionides ja juurdepääsus tööle, mis on minu põhimõtetega vastuolus.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Haagi programmis märgitakse, et seaduslikul sisserändel on tähtis osa majandusarengu edendamisel. Seepärast paluti komisjonil esitada tegevuskava, mis võimaldaks tööturul kiiresti reageerida pidevalt muutuvale tööjõuvajadusele. Euroopa Ülemkogu 2009. aasta 10. ja 11. detsembri kohtumisel vastu võetud Stockholmi programmi kohaselt võib tööjõu sisseränne parandada konkurentsivõimet ja elavdada majandust. Võttes arvesse Euroopa Liidu ees seisvaid tööjõuvajadusest tingitud suuri demograafilisi probleeme, kutsutakse uues mitmeaastases programmis liikmesriike üles võtma vastu paindlikku sisserändepoliitikat, et toetada liidu arengut ja majandust pikemas perspektiivis. Ettepaneku sätetel on see eelis, et nendega antakse kolmandatest riikidest pärit töötajatele parem kaitse kui rahvusvaheliste konventsioonidega, mille hetkel on ratifitseerinud üksnes mõned liikmesriigid. Jäin erapooletuks, kuna ettepanekus ei ole täpselt öeldud, kas tööandja või töövõtja võib esitada taotluse ning millisest riigist võib taotluse esitada. Raportööri arvates on vaja see oluline küsimus selgeks teha. Lisaks sellele ei rõhutata õiguskindluse ja läbipaistvuse nõude vajalikkust riikide ametiasutustes tehtavate otsuste puhul. Nendel otsustel on inimeste elus väga suur tähtsus, mistõttu peab otsuste tegemine olema täiesti läbipaistev. Otsuse tagasilükkamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, läbipaistev ja objektiivne.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Täna parlamendis hääletusel olnud resolutsiooni ettepanek ühtse taotlusmenetluse loomise kohta loa väljastamiseks, mis võimaldaks kolmandate riikide kodanikel elada ja töötada liidu territooriumil, kujutab endast veel ühte sammu liikmesriikide siseõiguse ühtlustamise suunas. Samade õiguslike sisserändemeetmete kehtestamine kõikides ELi riikides ja ühismenetluse sätestamine nende jaoks, kes kavatsevad taotleda luba töötamiseks liikmesriigi territooriumil, võimaldab ELil riigisisesel tööturul täita nõudlust töötajate järele, luues võrdseid õigusi, töövahendeid võitlemiseks ekspluateerimise ja diskrimineerimisega. Sellele vaatamata usun, et liikmesriikidel tuleks lubada teatud tingimustel seada piiranguid suutlikkusele võtta vastu ELi mittekuuluvate riikide kodanikke ja pakkuda neile oma territooriumil tööd. On selge, et ettepaneku eesmärk on võidelda ebaseadusliku sisserände ja ebaseadusliku töötamisega, kuid seda võib tõlgendada ja peaks tõlgendama kui kasulikku panust Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimiseks, võimaldades lihtsustada ka piirikontrolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. (FR) On möödunud umbes 20 aastat sellest, kui Euroopa Liit lõi ühisturu, mida liidu asutajad olid ette näinud. Selle elluviimine on tekitanud kaubanduse tohutus valdkonnas üha suurema ja arenenud integreerumise. Selles valdkonnas kohtab siiski endiselt ebavõrdset kohtlemist liikmesriigi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel. See kohtlemise erinevus on kaksikprobleem. Sellega karistatakse nii võõrtöölisi, kellel on tavaliselt liikmesriikide sotsiaalõiguste tõttu kõrgendatud ootused, kui ka kahjustatakse Euroopa töölisi, kes ebavõrdse konkurentsi tõttu kannatavad sotsiaalse dumpingu käes. Véronique Mathieu esitatud ühtse loa resolutsiooni objekt on konkreetselt võõrtöötajate õigused. See lihtsustab asjaajamist, kehtestades elamise ja töötamise jaoks ühtse loa, ning annab võõrtöötajatele õigusi ja kohustusi, mis on võrreldavad Euroopa tööliste omadega. Siseturu täielik loomine on võimas töövahend, mis võimaldab Euroopal hakata taas kasvama, ning seetõttu toetasin seda ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin selle raporti vastu, kuna põhisätted lähetuses töötajate, pensioniõiguste ja sotsiaalkindlustuse kohta jäid reguleerimata.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle raporti poolt, mis esitati parlamendile juba teine kord, kuna ma leian, et see on hea vastus suurtele demograafilistele probleemidele, millega Euroopa Liit puutub tulevastel aastatel kokku, luues ühtse taotlusemenetluse kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad siseneda liikmesriigi territooriumile töö leidmise eesmärgil ja pakkuda neile kindlat õiguslikku seisundit.

Majanduslik sisseränne on tõsiasi, mis nõuab reageerimist, kuid see on ka vajadus nendele demokraatlikele ja majanduslikele probleemidele, mis ootavad Euroopa Liitu lähitulevikus. Seetõttu peaks sisserändepoliitikat vaatlema paindliku töövahendina meie tööjõunõudluse täitmisel, andes seega oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisele. Tehnilisest seisukohast on hooajatöötajate ja ettevõtete sees lähetusse saadetud töötajate väljajätmine õigustatud tingimusel, kui komisjon esitab ettepanekud nende töötajate õiguste reguleerimiseks eraldi direktiividega. Sel puhul, mis käsitleb varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute väljajätmist, on oluline rõhutada, et olemasolevad vahendid tagavad suurema kaitse kui praeguses ettepanekus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Nüüd mil see direktiivi ettepanek on vastu võetud, omandavad võõrtöötajad riigisiseste töötajatega samad õigused, vähemalt sel puhul, mis käsitleb töötasu ja töölt vabastamist, töötervishoidu ja tööohutust, tööaega ja puhkust. Selle ettepaneku eesmärk on kehtestada menetlus, et väljastada seaduslikele sisserändajatele ühtne elamis- ja tööluba ning anda neile ühised õigused kogu Euroopa Liidus.

Seega on võimalik lihtsustada menetlust nii, et riigisisesed ametivõimud saavad väljastada seaduslikele sisserändajatele ühe elamis- ja tööloa ning et nad saaksid kasutada õiguseid, mis on sarnased selle liikmesriigi töötajate õigustega, kus nad elavad. Siiski peaks tööd otsivate sisserändajate vastuvõtmine ja vastuvõetavate sisserändajate arvu kehtestamine jääma asjaomase liikmesriigi pädevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. (HU) Suudame end parimal viisil kaitsta ebaseadusliku ja ebaregulaarse sisserände vastu, kui proovime seda tõkestada. Võime aidata inimestel leida nende päritoluriikides elatist ja saada sotsiaalkindlustust ning seega saame likvideerida nende väljarändamise põhjused. Kui see ei ole otstarbekas, siis peaksime looma õiguslikud sisserände kanalid, mis loomulikult täidaksid ka meie endi tööjõuturu vajadusi. Tänapäeval on majanduslik sisseränne tõsiasi ja samas ka vajadus, kuna sellega saame paremini kaitsta end demograafiliste ja majanduslike probleemide eest. Selle tulemusena võib vaadelda sisserändepoliitikat regulatiivmeetmena, millega saaksime juhtida oma tööjõunõudlust. Läbi selle anname võimalusi kolmandate riikide sisserändajatele, kes saavad seaduslikult siseneda ELi territooriumile töö leidmise eesmärgil. Vastuvõtukord muutuks ühismenetluse loomisega oluliselt lihtsamaks, millega omistataks taotlejale ühekorraga elamis- ja tööõigus. Sel põhjusel hääletasin ka mina selle poolt, et võtta see horisontaalne raamõigusakt võimalikult kiiresti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Luues ühtse taotlusmenetluse kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad elamiskohta ja tööd liikmesriigi territooriumil, ning andes neile kindla õigusliku seisundi, lihtsustab see direktiivi ettepanek majanduslike sisserändajate vastuvõtmisel esinevat sageli keerulist asjaajamist.

Ühtlustatud menetluse olemasolu ühtse dokumendi väljastamiseks, mis annab elamisloa ja juurdepääsu tööturule, kujutab endast vastuvõtusüsteemi olulist lihtsustamist. Lisaks sellele näeb ettepanek ette tagada kohtlemine, mis on võrdne nendega, mis on riigisisestel töötajatel, ja seetõttu pakutakse sellega kolmandate riikide töötajatele paremat kaitset, kui neil praegu on. See seisund aitab ka võidelda ebavõrdse konkurentsiga, mis sageli tuleneb kaitsva õigusliku seisundi puudumisest nendelt töötajatelt.

Täna vastu võetud ettepanek hõlmab ka Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (ALDE) kahte prioriteeti: see kõrvaldab kõik viited lisadokumentidele ja nõuab, et liikmesriigid koostaksid oma korrelatsioonitabelid, mis võimaldavad komisjonil kontrollida direktiivi ülevõtmist. See on selge näide Euroopa Parlamendi tahtest kehtestada seadusliku sisserände jaoks Euroopa õiguslik raamistik.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Selle direktiivi eesmärk on võimaldada potentsiaalsetel sisserändajatel saada ELi liikmesriigis töö- ja elamisluba üheainsa menetluse kaudu. Esialgse ettepaneku kohaselt tagatakse ELi mittekuuluvate riikide töötajatele võrdne kohtlemine ELi kodanikega palga ja töölt vabastamise, töötervishoiu ja tööohutuse ning õiguse puhul astuda ametiühingutesse. Tööhõivekomisjon soovib pikendada neid õigusi nii, et need hõlmaksid võrdset töö- ja puhkeaega, selgitades samas töötajate õigusi saada sotsiaalkindlustushüvitisi ja maksusoodustusi. Oma koduriiki tagasipöörduvatele ELi mittekuuluvate riikide töötajatele makstaks ühtlasi pensioni samadel tingimustel nagu asjaomaste liikmesriikide kodanikele. Lisaks sellele hakkaksid kõik ELi liikmesriigid väljastama ühtset vormikohast elamis- ja tööluba.

Olen selle vastu, kuna ELil on endiselt tööpuudusprobleem, ja seega hääletasin vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kolmandate riikide kodanike vastuvõtmine ja elukoht on probleem, kuid minevikus on sellega seotud õigusi pidevalt laiendatud. Seega on nüüd tegemist juhtumiga, kus põliselanikkond tunneb end õigustatult olevat üha rohkem ebavõrdses olukorras võrreldes kolmandate riikide kodanikega viimaste juurdepääsu tõttu sotsiaalteenustele, eriti sotsiaalelamumajanduse valdkonnas. Majandusliku rände valdkonnas on tegemist üsna hästi haritud ja vajalike töötajatega, mis kolivad teistesse osariikidesse. Kusjuures näiteks Ameerika Ühendriikides ei koorma nad sotsiaalkindlustussüsteemi ja mõnes osariigis peavad nad lahkuma peale töösuhte lõppemist, ehkki kohaliku elanikkonnaga võrreldes üha kasvava võrduse tingimustes, mida neile on viimastel aastatel pakutud, kujutavad nad endast nende osariikide jaoks, millel on traditsiooniliselt hästi arenenud sotsiaalkindlustussüsteemid, isegi suuremat koormat, kui nad jääksid riiki püsivalt peale töö kaotamist ning kui nad peaksid kaasa tooma ka oma pere, sest siis tuleks ka nende sugulasi ülal pidada. See ettepanek on veel üks samm selles suunas ja seetõttu tuleb see tagasi lükata võimalikest kõige rangematel tingimustel.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Soovisin väljendada oma vastuhäält raportile kolmandate riikide kodanike ühtse elamisloa kohta, kuna täna hääletati parlamendis välja mõned parandusettepanekud, mis jätsid välja töösuhte kui toetustele ja sotsiaalteenustele juurdepääsu nõude. Mulle tundub, et see on ohtlik miinimumnõuete vähendamine ja võimaldab kolmandate riikide kodanikul, tingimusel et tal on kehtiv ELi elamisluba, saada juurdepääs samadele töö- ja sotsiaaltingimustele, nagu on ELi kodanikul. Kui Euroopa Liit eksisteerib, siis peab ta tagama, et tema kodanikeks olevate liikmesriikide elanikel on ka suuremad õigused ja tagatised kui need, mida nähakse ette selle raportiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna leian, et ELi mittekuuluvatel töötajatel peaksid olema samad õigused töötingimustele kui ELi kodanikel ning need peaksid olema kooskõlas ühtse loa direktiiviga. Sooviks eraldi siinkohal mainida töö- ja puhkeaega ning sotsiaalkindlustust. Ettepaneku eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lihtsustada elamis- ja tööloa taotlemise menetlust ELi liikmesriigis nii ümberasujate kui ka nende tööandjate jaoks, võttes kasutusele ühendatud elamis- ja tööloa. Ettepanekus ei täpsustata kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise tingimusi. Liikmesriikidele jääb alles õigus kehtestada omaenda vastuvõtukriteeriumid ja sisserändajate arv, keda nad soovivad oma riiki töötamise eesmärgil vastu võtta. Uusi eeskirju kohandatakse nende ELi mittekuuluvate riikide kodanike suhtes, kes juba elavad seaduslikult liikmesriigis või soovivad seda teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Véronique Mathieu ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv ühtse elamis- ja tööloa taotlusmenetluse kohta kolmandate riikide kodanike jaoks. Tegin seda seetõttu, et ma leian, et Euroopa jaoks on oluline kehtestada kogu ELi hõlmavad reeglid, et hallata tööjõu sisserännet kolmandatest riikidest, nii majanduslikel kui ka sotsiaalsetel põhjustel. Tööjõu sisseränne võib parandada konkurentsivõimet ja elavdada majandust, aidates Euroopal tulla tulevaste demograafiliste probleemidega toime nii hästi kui võimalik. Direktiivi ettepanekus kutsutakse liikmesriike võtma vastu paindlikku sisserändepoliitikat, et toetada liidu arengut pikemas perspektiivis. Lisaks sellele lihtsustab see sageli keerukat asjaajamist võõrtöötajate vastuvõtmisel, olles samas võimalus võidelda ekspluateerimise ja diskrimineerimise vastu, millega mõne kategooria töötajad kokku puutuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle parlamendi seadusandlikule ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. See küsimus on praeguses majanduslikus ja sotsiaalses olukorras seda olulisem. Tõepoolest − üks parimaid viise võidelda ebaseadusliku sisserände ja loata töötamise vastu on töötada välja seadusliku sisserände jaoks tasakaalustatud kanalid, mis vastavad tööturu vajadustele, ning vastuvõtva ühiskonnaga eduka lõimumise sotsiaalnõuded.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) 10.−11. detsembril 2009. aastal Euroopa Ülemkogu vastu võetud Stockholmi programmis kutsutakse liikmesriike üles võtma vastu sisserändepoliitikat, mis sisaldaks paindlikke mehhanisme liidu arengu ja majandusliku tulemuslikkuse toetamiseks. Parlament soovib selle ettepanekuga programmi rakendamisele kaasa aidata.

Eelkõige võetakse kasutusele ühtne taotlemismenetlus kõigile liikmesriiki töötamise eesmärgil siseneda soovivatele kolmandate riikide kodanikele, milleks: i) lihtsustatakse sageli keerulisi sisserändajate vastuvõtmise haldusmenetlusi; ii) määratletakse vahend töökohal ärakasutamise ja diskrimineerimise ennetamiseks; iii) tagatakse, et liikmesriikide tööturud suudaksid nüüd ja edaspidi kindlasti vastata vajadusele töötajate järele. Direktiivi kohaldatakse kõigi kodanike suhtes, kes sisenevad territooriumile töötamise eesmärgil, kuid samuti ka nende isikute suhtes, kes on esialgu riiki lubatud mingitel muudel põhjustel, kuid kes on saanud õiguse seal töötada riigi või ühenduse õigusaktide alusel. Seega aitab ettepanek kaasa 27 liikmesriigis majandusrände ühtse lähenemisviisi edendamisele, mistõttu annan uuesti oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Majandusränne on juba reaalsus, millega tuleb tegelda, kuid see on ka vajadus, võttes arvesse demograafilisi ja majanduslikke probleeme, millega Euroopa Liit lähitulevikus silmitsi seisab. Sisserändepoliitikat võib vaadelda kui vahendit, mille abil leevendada tööjõuvajadust ning ühtlasi aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisele. Ühtne menetlus, mis võimaldab elamist ja tööturule juurdepääsu lubava ühtse dokumendi väljaandmist tähendab vastuvõtusüsteemi märkimisväärset lihtsustamist. Direktiivi kohaldatakse kõikide töötamise eesmärgil liikmesriigi territooriumile lubatud kolmandate riikide kodanike suhtes, kuid samuti ka nende isikute suhtes, kes on esialgu riiki lubatud mingitel muudel põhjustel, kuid kes on saanud õiguse seal töötada riigi või ühenduse õigusaktide alusel. Iga liikmesriik peab kehtestama sotsiaalkindlustushüvitiste saamise tingimused, samuti selliste hüvitiste suuruse ja saamise ajavahemiku Mul on kahju, et direktiivist jäeti välja hooajatöölised ja ettevõttesiseselt ümberpaigutatavad töötajad, kuid kutsun komisjoni üles esitama peagi sellekohase ettepaneku.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Pidades silmas Euroopa ees lähitulevikus seisvaid demograafilisi probleeme, on ülitähtis, et EL töötaks välja tasakaalustatud ja paindliku sisserändepoliitika, mis vastab tema tööjõuvajadustele ning aitab kaasa majanduse konkurentsivõimele ja elujõulisusele.

Direktiivi, milles kehtestatakse ühtne taotlemismenetlus kõigile liikmesriiki töötamise eesmärgil siseneda soovivatele kolmandate riikide kodanikele, tagades neile kindla õigusliku seisund, vastuvõtmisega lähenetakse probleemile vahetult ning seega on see minu poolthäält väärt.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Tänane hääletus direktiivi poolt, milles kehtestatakse ühtne luba liikmesriiki elamise ja töötamise eesmärgil sisenevatele kolmandate riikide kodanikele, on veel üks samm Euroopa tasandil ühtse sisserändepoliitika saavutamise suunas. Idee ühendada elamis- ja tööluba on hea. See näitab, et liit on siiralt pühendunud seadusliku rände edendamisele ning mitte mingi Euroopa kindlus, milleks mõned inimesed seda peavad. Sellel eesmärgil oli parlamendi jaoks tähtis toetada ühtse taotlemismenetluse ideed, mis on nii tööandjale kui ka sisserändajale lihtsam ja kiirem. Euroopa Liit tegi ühtlasi õige valiku, jättes reguleerimisalast välja neli töötajate kategooriat: hooajatöölised, ettevõttesiseselt ümberpaigutatavad töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja meremehed, kes on hõlmatud spetsiaalsete direktiividega või tehakse seda peagi. Veel üks positiivne külg on liikmesriikidele võimaldatav paindlikkus kolmandate riikide töötajate tegelike õiguste suhtes. 27 pealinna saavad öelda oma lõpliku sõna selle kohta, kas lubada või mitte lubata töötu abiraha ja peretoetusi ning võimaldada riiklikku elamispinda riigis elamise esimese kolme aasta jooksul. Need on lihtsad ja mõistlikud meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Direktiiv oma praegusel kujul jätab välja mitmed töötajate kategooriad, näiteks hooajatöölised, ettevõttesiseselt lähetatud, pagulased ja ettevõttesiseselt ümberpaigutatavad töötajad jne. Seisan täielikult edasisele töötajate kategooriatesse jagamise ning erineva kohtlemise vastu, millega antakse osale töötajatest ja nende pereliikmetele teistega võrreldes vähem õigusi.

Isegi kui mõned töötajate kategooriad on hõlmatud teiste direktiividega, näitab komisjoni ettepanek hooajatööliste kohta, et need direktiivid ei sisalda piisavalt õigusi. Peaksime seisma kõigi töötajate ühise raamistiku eest, sest nii saaks ühtlustada tööõigusaktid, vältides töötajate olukorra killustamist, mis võib ohtu seada sisserändajate lõimumise ja ELi ühtekuuluvuse.

Isegi kui tänu Jeanile saavutati edu sellistes väga tähtsates küsimustes nagu see, et pensionite ülekantavus kolmandatesse riikidesse ei sõltu enam kahepoolsete lepingute olemasolust, leian ikkagi, et peaksime ELis edendama kõigi töötajate võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist. Seetõttu jäin erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Tänane hääletus on samm edasi Euroopa territooriumile töötamise eesmärgil sisenevate kolmandate riikide kodanike kohta ühtse taotlemismenetluse vastuvõtmise suunas. Euroopa Liit tahab lihtsustada haldusmenetlust ning anda välja ühe dokumendi nii elamis- kui ka tööloa kohta.

Tahaksin rõhutada, et tänasel hääletusel ei keskenduta uute töötajate valimatule meelitamisele meie territooriumile ning selle eesmärk ei ole ka võidelda ebaseadusliku sisserände vastu. Kõik kolmandatest riikidest pärit töötajad, kes soovivad Euroopasse elama asuda, peavad selleks kõigepealt elamisloa hankima. Täna vastu võetud ettepanekus kinnitatakse ka subsidiaarsuse põhimõttest täielikku kinnipidamist, kehtestades miinimumnormid õiguste ja kohustuste kohta, kuid võimaldades liikmesriikidele paindlikkust ja vabadust menetluste lisamise puhul riigisisestesse õigusaktidesse ning nende praktilise kohaldamise puhul. Euroopa Liit ei saa piirata liikmesriikide volitusi sotsiaalkindlustuse korraldamisel ning kõikidel riikidel peab olema lubatud kehtestada selles vallas oma eeskirjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ehkki elamis- ja tööloa ühtse taotlemise korda käsitlev direktiiv on kaugel ideaalist ja täielikkusest, hääletasin siiski selle poolt. Mul on kahju, et on puudujääke hooajatööliste, ettevõttesiseselt ümberpaigutatavate töötajate, töövõtja vahetamise õiguse ning korduva sisenemise õiguse puhul sel põhjusel, et neid kaitstakse muudes (tulevikus vastuvõetavates) õigusaktides. Direktiiv on väga tähtis, arvestades et tegemist on esimese sellekohase dokumendiga, milles tagatakse Euroopas legaalselt elavatele kolmandate riikide töötajatele ühiste miinimumõiguste kogumik (sealhulgas õigus palgale, võrdsele kohtlemisele töökohal, pensionile ja tervishoiule) ja tehakse seda, lähtudes võrdsest kohtlemisest liikmesriigi kodanikest töötajatega. Lisaks sätestatakse direktiivis süsteem elamis- ja tööloa ühtse lihtsustatud taotlemiskorra kohta. See skeem on kaugel täielikust ühisest sisserändepoliitikast, kuid arvestades suurenevaid sisserändevoogusid, pidevalt muutuvat vajadust välistööjõu järele ning väärkohtlemise ja diskrimineerimise ennetamist, on see esimene kaitsevorm ülitähtis. Kolmandatest riikidest pärit töötajad on senisega võrreldes paremini kaitstud. Tervikuna oli see, mis pani mind jaa-sõna ütlema.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. Hääletasin vastu, sest tunnen, et sellega avatakse uks ELi töötajatega ebaausale konkureerimisele ja odavatele sisserändajatest töölistele ELi tulekuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Raporti eesmärk on kehtestada liikmesriikides kolmandate riikide kodanikele ühtne elamis- ja tööluba ning seeläbi kiirendada ja ühtlustada vastuvõtmiskorda ja vähendada kaasnevat bürokraatlikku ja rahalist koormat. Majandusränne on juba reaalsus, mida tuleb analüüsida, et töötada välja legaalsed ja tasakaalustatud sisserändekanalid, mis vastavad Euroopa tööturgude vajadustele.

Euroopa ees seisvad majanduslikud ja demograafilised probleemid tähendavad, et 27 liikmesriigi jaoks on vaja kujundada ühine sisserändepoliitika. Lissaboni lepingu jõustumisega kehtestati selles küsimuses uus õiguslik alus − kaasotsustamismenetlus − ja ma usun, et seega on väga tähtis kujundada ühine ja ühtne lähenemisviis, et vähendada erinevusi riigisiseste õigusaktide vahel.

Lisaks juba öeldule nähakse ettepanekus ette ka liikmesriigi kodanikest töötajate võrdne kohtlemine, millega luuakse neile kindel ja kaitsev õiguslik seisund, kuna sisserändajad osalevad vastuvõtva riigi majandustegevuses. Tagasilükkamisotsuseid tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja need peavad olema läbipaistvad ning kulud peavad vastama tegelikult osutatavatele teenustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Selle raporti vastuvõtmine on märkimisväärne samm edasi kolmandate riikide töötajate õiguste kaitsmisel ELis neile ühtse elamis- ja tööloa andmise kaudu. See näitlikustab ELi valmisolekut suurendada Euroopa tööturule juurdepääsu tingimuste lihtsustamisega oma atraktiivsust maailmas. Mul on hea meel, et tänu ühe teeninduspunkti süsteemile on loa hankimine muudetud lihtsamaks, mis hõlbustab võõrtöötajatele haldusmenetlust. Ühtse tööloa kehtestamine on oluline edasiminek liikmesriikide rändevoogude kontrollimisel ja reguleerimisel ning võimaldab teostada lihtsamalt järelevalvet seadusliku sisserände üle. Parlament on selle teksti abil sedastanud, et töötajate kontrollitud ja reguleeritud sisseränne on kõigile kasulik. Ühise õigusraamistiku kehtestamine Euroopa ja võõrtöötajatele kaitseb meie kodanikke tööturul ebaausa konkurentsi kõigi vormide vastu. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest toetan ideed sellise Euroopa kohta, mis kaitseb oma töötajaid, jäädes truuks Euroopa projekti nurgakiviks olevale inimeste vaba liikumise põhimõttele.

 
  
  

Raport: Andreas Schwab (A7-0038/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbijaõiguste kohta, milles koondatakse neli kehtivat ühenduse direktiivi üheks õigusaktiks. Nõustun raportööri arvamusega, et kehtivate õigusaktide killustatus hoiab tarbijaid ja ettevõtjaid ühtemoodi tagasi piiriülesest kaubandusest osalemisest. Peame siiski olema ettevaatlikud, kuna selle valdkonna olemuse tõttu on suhteliselt keeruline tarbijaõigusi käsitlevaid õigusakte täielikult ühtlustada ja see võib pealegi teatud liikmesriikides vähendada tarbijaõiguste kaitse taset.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) EL peaks tarbijaõigusi nüüdisajastama, pidades silmas viimasel ajal toimunud digitaalarengut. Direktiivi eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide tarbijatele parem kaitse, eelkõige võimaldades neil kasutada piisavat taganemisõigust. Igale kodanikule ja tarbijale tuleks liidus garanteerida samad õigused. Seega edendame tarbimise taset, mis rahuldab meie kodanikke, kelle jaoks muutub ostude tegemine teistest liikmesriikidest lihtsamaks. Usun, et uus direktiiv on samm edasi, pidades silmas, et selles on säilitatud Prantsuse tarbijaõiguse ülitähtis acquis, näiteks nn varjatud puuduse garantii, ning asjaolu, et kõik uued makseviisid on tasuta. Sel põhjusel toetasin seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, mis saadetakse vastutavasse parlamendikomisjoni uuele arutelule. Direktiivi eesmärk on koondada ELi tarbijaõiguste õigusnormid, tagada tarbijate kaitse kõrge tase kõigis ELi liikmesriikides ning innustada ettevõtjaid osutama teenuseid ja müüma kaupu teistes liikmesriikides. Praegu on turu sujuv toimimine takistatud. Ettevõtjad ei soovi teistes liikmesriigis kaubelda ning tarbijad ei taha tõenäoliselt lepinguid sõlmida, kuna liikmesriikides kehtivad tarbijalepingutele erinevad eeskirjad. Seni kehtivates õigusaktides on kehtestatud üksnes minimaalsed nõuded tarbijaõiguste kaitseks ning liikmesriigid said kohaldada rangemaid meetmeid, mis on viinud ühenduses erinevate õiguslike režiimide tekkeni. Usun, et direktiiv on vaja läbi vaadata ja selle sätteid tõhustada. Peame tagama, et kõigis ELi liikmesriikides kehtivad ühesugused tarbijate õiguste kaitse standardid, et vältida vastuolusid, mis praegu siseturul eksisteerivad, suurendada tarbijate usku siseturgu ning innustada ettevõtjaid teistes liikmesriikides kauplema.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. − (IT) Komisjoni esitatud ettepanek võtta vastu direktiiv tarbijaõiguste kohta liidab neli varasemat direktiivi üheks õigusaktiks. See on 2004. aastal alustatud tarbijaõigustiku läbivaatamise tulemus. Läbivaatamise eesmärk oli lihtsustada ja täiendada olemasolevat õiguslikku tarbijakaitseraamistikku. Kehtiv reguleeriv raamistik toob piiriüleselt tegutseda soovivatele ja erinevaid eeskirju järgivatele Euroopa ettevõtjatele kaasa märkimisväärsed kulutusi eeskirjade täitmiseks. Usun, et õigussätete killustatus heidutab nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid piiriüleselt ostma või müüma.

Arutluse all oleva raporti eesmärk on saavutada kindlustusturul vajalik tasakaal tarbijakaitse kõrge taseme ja ettevõtjate konkurentsivõime vahel, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet. Toetan seetõttu raportööri ettepanekuid sihtotstarbelise ühtlustamise kohta, teisisõnu ühtlustamise kohta, mis on piiratud teatud lepingute konkreetsete aspektidega, eelkõige teavitamiskohustuste ja taganemisõigusega kauglepingute ning väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, säilitades samal ajal Euroopa tarbijakaitse kõrge taseme.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Kiidan Andreas Schwabi seni tehtud töö eest! Andsin oma poolthääle, sest Schwabi raportiga kaitstakse tarbijaid piiriüleste ostude korral. Tegelikult tehakse täna hääletatud tekstis ettepanek tagada tarbijakaitse kõrge tase 27 liikmesriigis. Samal ajal kaitstakse ja toetatakse nende suurusest olenemata ettevõtjaid, kes saavad ilma ebavajalike õiguslike takistustega Euroopas tarbijatele müüa kaupu ja osutada neile teenuseid. Loodame nelja selleteemalise direktiivi liitmisega kehtivaid eeskirju piiritletumalt ühtlustada ja vältida õigusaktide killustatust, mis osutub sageli tarbijatele ja ettevõtjatele takistuseks. Selles suhtes võib dokument tänu tarbijate usalduse suurendamisele aidata parandada siseturu toimimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Heakskiidetud raporti abil kõrvaldatakse tarbijakaitse õigusnormide praegune killustatus, mis heidutab tarbijaid ja ettevõtjaid piiriülese kaubandusega tegelemast. Just tarbijad kaebavad sageli, et ei saa täielikult ära kasutada ühtse turu eeliseid, eelkõige Interneti-kaubanduse puhul. Minu arvates oleks neile kaebustele õige vastata heakskiidetud ühiste määratlustega, näiteks tarbija, müüja või kauglepingu kontseptsioonide kohta. Kasulik oleks ka koostada loetelu põhiteabe kohta, mille müüja peab enne tarbijalepingu sõlmimist esitama, ning ühtlustada lepingust taganemise tähtaeg 14 päevale kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral, sealhulgas koostada lepingust taganemise ühtne vorm. Kahjuks nägime selle raporti puhul, kuidas vasakpoolsed ei toetanud viimasel hetkel raportööriga saavutatud kompromissi ning pidime seetõttu selle hääletusele panema. Minu arust ei ole selles aga midagi hullu, vaid võib-olla just vastupidi näitlikustab seda, et Euroopa Parlament toimib poliitilise organina, milles esineb avatud ja siiraid ideoloogilisi konflikte Euroopa parem- ja vasakpoolsete vahel. Oleks kasulik, kui parlamendist jääks tihti selline mulje.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) 2008. aasta oktoobris esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv, et koondada üheks tekstiks tarbijaõigustik, mis hõlmab nelja direktiivi ebaõiglaste lepingutingimuste, tarbekaupade müügi ja garantii teatavate aspektide kohta ning tarbijakaitse kohta kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute osas. Mainimisväärt on, et läbivaatamiseks esitatud direktiivid sätestavad õigusaktide ühtlustamise minimaalsed standardid, mis on andnud liikmesriikidele võimaluse säilitada või kehtestada rangemaid tarbijakaitse eeskirju, mille tulemuseks on kogu ühenduses killustatud reguleeriv raamistik, mis avaldab mõju siseturule, eeskätt piiriülestes tehingutes osalevatele ettevõtjatele ja tarbijatele.

Usun, et täna hääletusele esitatud seadusandlik tekst tõhustab tarbijakaitset, võttes samal ajal arvesse selle sektori olemust, milles täielik ühtlustamine ei ole alati teostatav. Toetan ettepanekut luua vastastikuse hindamise süsteem, milles liikmesriigid peavad põhjendama, miks riigisiseste sätete erisus on vajalik ning kuidas nad vastavad proportsionaalsuse ja tõhususe põhimõttele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Selle eesmärk on väga lennukas: täielikult reformida tarbijakaitse, mis hõlmab kogu lepingute teemat, ja 27 liikmesriigi seaduseid, milles on ette nähtud kaitse eri tasemed. Umbes aasta tagasi ütles professor Monti oma aruandes president Barrosole: „Kohe alguses tuleb seadusandjal viivitamata jõuda kokkuleppele tarijaõigusi käsitleva raamdirektiivi osas, et tagada tarbijate kõrgetasemeline kaitse integreeritud jaekaupade turul”. Nõustun professor Montiga täielikult. Ühiste reeglite puudumine eri liikmesriikides on põhjustanud õigusraamistike killustatust, mis kahjustab nii tarbijaid kui ka tootjaid ning takistab tegelikult ühisturu realiseerimist. Kriisi ajal, mida praegu kogu maailmas kogeme, ei saa Euroopa endale lubada oma tootjate mahajäämust ja tarbijate ebapiisavat kaitset. Seetõttu peame väga ruttu leidma võrdse ühise nimetaja, et seadused kogu Euroopas ühtlustada. Peame tegema kõik, et nõukoguga kokkuleppele jõuda − juba esimesel lugemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Tarbijaõigused on üks siseturu põhisammastest. Nende kaitse ja turvalisus on ülitähtis, et kaupade igapäevasel viimisel piiriülesesse kaubandusse ning selle tulemusel ettevõtjate konkurentsivõimel oleks suurem turvalisus.

Selles mõttes on kriitilise tähtsusega tasakaal tarbijaõiguste ja ettevõtjatele tekkida võivate kulude vahel. Lisaks tuleb meeles pidada liikmesriikide erinevat olukorda ja pakutavat kaitset, arvestades täiel määral subsidiaarsuse põhimõtet.

Usun seetõttu, et tegemist on valdkonnaga, kus ühelt poolt oleks maksimaalne ühtlustamine kasulik, kuid teiselt poolt võib minimaalne ühtlustamine lepingu tüübi järgi olla asjakohasem.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Tarbijaõiguste direktiivi eelnõus koondatakse neli ühenduse direktiivi üheks õigusaktiks. Ühest küljest on eesmärk tagada, et kõigi 27 liikmesriigi tarbijad usaldaksid tarbijakaitse kõrget taset, ning teisest küljest see, et suurusest olenemata saaksid ettevõtjad tarbijatele ELi 27 liikmesriigis müüa kaupu ja osutada teenuseid ilma ebavajalike õiguslike takistusteta.

Mis puutub tarbijatesse, soovitakse ettepanekuga tagada, et olenemata sellest, kus ELi piirkonnas nad oma ostu sooritavad, oleks neil enne lepingu sõlmimist võimalik saada selget teavet hindade ja lisatasude kohta. See tõhustab tarbijakaitset tarnimisega hilinemise või tarnimisega hilinemise vastu, andes tarbijale õiguse taganemisperioodile, tagastamisele, raha tagasisaamisele, remondile, garantiile ja ebaõiglaste lepingutingimuste vastu. Müüja peab kõigi tarbijatega sõlmitavate lepingute kohta andma selget teavet, mis võimaldab langetada informeeritud otsuse.

Mul on hea meel erandi üle nõudele anda teavet lepingute kohta, mis hõlmavad igapäevatehinguid ja mille puhul peab müüja kauba kohale toimetama või teenuse osutama kohe lepingu sõlmimisel, sest sellega välditakse ebavajalikku halduskoormat.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See on taas üks komisjoni ettepanek, milles piiriülene kaubandus tundub olevat seadusandliku algatuse õiguse teostamise põhiajendiks. Praegusel juhtumil – ja kuna tegemist on ebaoriginaalse ettepanekuga n-ö kaitsta tarbijate huvisid – naastakse selles argumendi juurde, et vabakaubandus on tarbijahuvide algus ja lõpp, ning kuulutatakse jälle usku vabaturu voorustesse. Tegelikult on asi pigem ettevõtjate, mitte tarbijate õigustes ja huvides.

Komisjon propageerib tarbijaid käsitlevate eeskirjade täielikku ühtlustamist. Kui ühtlustamise aluseks ei ole areng ja riigis juba kehtivate õigusaktide arvestamine, siis võib see mõnes liikmesriigis, mille sellekohased õigusnormid on eesrindlikumad, viia praktikas tarbijaõiguste kaotamiseni.

Kuna tegemist on esimese lugemisega ja pidades silmas, et arutluse ajal parlamendikomisjonis oli komisjoni esialgset ettepanekut võimalik täiustada, loodame, et tarbija õiguste kaitsmisel suudetakse veelgi kaugemale minna.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Oleme komisjoni esitatud tarbijaõiguste direktiivi eelnõu esimese lugemise etapis. Selles keskendutakse piiriülese kaubanduse edendamisele, lähtudes põhimõttest, et vaba konkurents teenib tarbijate huvisid kõige paremini. Tegelikult pööratakse ettepanekus rohkem tähelepanu suurettevõtjate õigustele kui tarbijate õigustele.

Lisaks pooldab komisjon kehtivate tarbijaõiguste täielikku ühtlustamist, arvestamata igas riigis juba kehtivaid õigusakte. See võib mõnedes liikmesriikides tähendada tarbijaõiguste kahjustamist. Parlamendi siseturukomisjonis toimus intensiivne arutelu ning suudeti saavutada laiapõhjaline konsensus, mis võimaldas oluliselt muuta komisjoni algselt esitatud ettepanekut. Tundub, et on olemas tingimused, et minna tarbijaõiguste kaitsmisel veelgi kaugemale, milleks tuleks mõjutada positiivselt nõukoguga peetavaid läbirääkimisi.

Nõustume seega raportööri taotlusega saata raport tagasi parlamendi siseturukomisjoni.

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. (DE) Piiriülese kaubanduse hõlbustamine ühtsete eeskirjade ja samal ajal tarbijaõiguste tugevdamise teel, eriti kaupade ostmisel teisest liikmesriigist, on põhjused, miks seda n-ö uut tarbijakaitsedirektiivi selge sõnaga toetan. Praegune ebakindlus kohaldatavate tarbijaõiguste suhtes heidutab ettevõtjaid pakkumast oma kaupa piiriüleselt ning tarbijaid neid tellimast, sest ei ole selge, mis juhtub võimaliku tehingust taganemise korral. Euroopa ühtse turu jaoks on vaja sellised tõkked kindlasti kõrvaldada.

Raportis esitatud ühtsed määratlused, millega muu hulgas ühtlustatakse taganemisõigus ja reeglid ebaõiglaste lepingutingimuste kohta, tagavad õiguskindluse, mis muudab piiriülese kaubanduse ettevõtjatele ligitõmbavamaks, millest lõppkokkuvõttes võidavad tarbijad.

V peatükki ei võetud vastu ja seega kohaldatakse kogu Euroopas tarbijakaitset kõrgeimate kriteeriumide kohaselt.

Seega tuleb raport saata tagasi parlamendikomisjoni, et oleks võimalik komisjoniga uuesti läbi rääkida.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. − (FR) Seistes silmitsi tekstiga, mis alguses oli rohkem kui küsitav, on mul väga hea meel, et Euroopa vasakpoolsed suutsid saavutada väga suure edasimineku. Tõepoolest − absurdne oli liikmesriikidele peale suruda tarbijaõigustega vastuolus olevat õigusakti ning sundida neid tühistama oma riigisiseseid seaduseid, mida peeti direktiiviga võrreldes liiga suurt kaitset pakkuvateks. Hääletasin siiski lõpliku hääletuse edasilükkamise poolt, et tugevdada tarbijakaitset teatavate kuritarvituslike tavade vastu, mille suhtes valitud kaitsetase on ebapiisav. Igal juhul ei hääleta ma siiski teksti poolt, millega rikutakse peamisi tarbijaõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Haglund (ALDE), kirjalikult. (SV) Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esitatud muudatusettepanekud on puhtalt seadusandlikust vaatevinklist halva kvaliteediga ning II, IV ja V peatükk on üleliigsed. Muudatusettepanek 141 on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes ebamõistlik. Kompromissettepanekutes (II plokk) on kaug- ja otsemüügi kitsendused ebamõistlikud ja vastuvõetamatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Komisjoni esialgne ettepanek tarbijaõiguste direktiivi kohta oli soovimatu ja ebavajalik katse teha maksimaalne ühtlustamine, millel ilmselt ei olnud muud põhjust, kui rahuldada neid, kes usuvad, et kultuuriline ja õiguslik mitmekesisus on vastuolus ELi põhimõtetega. Ettepanek oleks eri Euroopa riikides tarbijate õigusi vähendanud ning miski ei näita, et sellest oleks turule kasu tõusnud. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis kokku lepitud kompromisspakett on kaugel täiuslikkusest, kuid on siiski oluline edasiminek ja alus, millele saame rajada läbirääkimised teiste institutsioonidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Morten Løkkegaard (ALDE), kirjalikult. (DA) Mul on hea meel, et pärast parlamendis üle kahe aasta kestnud läbirääkimisi oleme suutnud kokku leppida seisukohas, mis tugevdab tarbijaõigusi ELis ja lihtsustab ettevõtjatel siseturul tegutsemist.

Mis puutub otsusesse hääletada muudatusettepanekute poolt plokkide kaupa, siis paljud meist ei olnud rahul, et ei saanud kindla muudatusettepaneku vastu hääletada. Lubage mul esitada järgmised näited!

Peatükid 4 ja 5: oleksin eelistanud kompromissi ja peatükkide 4 ja 5 ettepanekust täielikku väljajätmist. Ma tean, et eeskätt nõukogu, kuid ka Euroopa Tarbijaorganisatsioon (BEUC) ja Taani Tarbijanõukogu oleksid eelistanud seda kompromissile, mis meil praegu on. Sel puhul paneb muigama, et Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis otsustas eirata tarbijaorganisatsioonide soovitusi.

Artikkel 22a: oleksin soovinud välja jätta ka palju kriitikat saanud artikli 22a. See ei tee väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele asju eriti lihtsaks. Usun Saksamaalt pärit liberaalidest parlamendiliikmetega võrreldes rohkem seda, et suudame läbirääkimiste ajal nõukoguga seda muuta. Üks mõte oli viia see artikkel vastavusse teenuste direktiivi artikliga 20, mis ühtlasi vähendaks õigusaktide vastuolu riski.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) ELi 2020. aasta strateegia kohaselt on kvaliteetne ja keskkondlikult säästlik tootmine üks ELi konkurentsieeliseid. Tarbijate kaitsmine kõrgel tasemel tagab kvaliteetsed tooted ja suurendab tarbijate kindlustunnet, muutes sellega siseturgu tõhusamaks. Toetan siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esitatud ettepanekuid uue tarbijaõiguste direktiivi kohta, millega soovitakse tagada ettevõtete jaoks läbipaistvus eesmärgiga realiseerida piiriülese kaubanduse potentsiaali ELis. Uued tarbijaõiguseid käsitlevad määrused katavad peaaegu igat liiki müümist: kauplustes, telefoni teel või Internetis. Muu hulgas tugevdavad need rahvusvahelise müügi sätteid, toetudes minu kolleegi Andreas Schwabi ette valmistatud raportis toodud ettepanekutele. Leian, et erinevalt neljast tarbijakaitsedirektiivist annab uus õigusakt lisaväärtust, sätestades selle, millist teavet ostja peab müüjalt saama, tarnetingimused ja kohaldatavad reeglid, kui risk on ostjal, rääkimata viimase õigusest katkestada ost või keelduda sellest või õigus lasta kaup parandada või välja vahetada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin selle poolt, et saata see raport komisjonile tagasi, kuna komisjoni vastus parlamendi muudatusettepanekutele oli äärmiselt ebapiisav.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. − (IT) Komisjoni ettepaneku eesmärk on küll tõhustada siseturu toimimist piiriüleste kaubandustõkete vähendamisega, kuid selle asemel tekitab see probleeme nii tarbijatele kui ka tootjatele. See peaks toetama kõiki jõupingutusi, mida tehakse selle nimel, et muuta siseturg tõhusamaks ja soodustada piiriülest kaubandust, kuid põhiõiguste harta artiklis 38 nõutakse, et ELi poliitikaga tagatakse tarbijate kõrge kaitse.

Seetõttu on vaja seada eesmärgiks tõsta praeguse ühtlustamise miinimumtaset, kohaldades selleks olemasolevaid parimaid tavasid. Oleks otstarbekas töötada välja Euroopa vastutuse süsteem mittevastavuste puhuks, et tõhustada tarbijate kaitset ja kindlustunnet turgudel. Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga tagab kõrgel tasemel kaitse toodete kvaliteedi ja samal ajal soodustab siseturu toimimist. Tarbijate õigustest rääkides võimaldavad praegused miinimumnõuded liikmesriikidel võtta riigisisestes põhimõtetes vastu Euroopa õigusnorme: peaksime selles suunas jätkama. Kahjuks märkasime siiski, et direktiivi ettepanek ei võta arvesse turul olevaid uusi tooteid muudatuste tõttu tootearenduses ja -uuendustes, näiteks digitaalsete kaupade puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Schwabi tarbijaõiguste raporti poolt, kuna näen vajadust lihtsustada ja lõpetada olemasolev tarbijakaitset käsitlev õigusraamistik.

On tähtis, et 27 liikmesriigi tarbijad saavad toetuda kõrgele kaitsele ja et tootjad, sõltumata nende suurusest, võivad pakkuda oma kaupu ja teenuseid tarbijatele 27 liikmesriigis, ilma et tuleks kokku puutuda mittevajalike juriidiliste takistustega. Parlament peab võtma meetmeid nii tarbijakindluse tugevdamiseks kui ka piiriüleses kaubanduses tegutseda soovivate tootjate julgustamiseks ja toetamiseks.

Euroopa tarbijaõiguste reeglite mitmekesistamine on suur takistus tootjatele isegi kaupade ning teenuste piiriülesel hankimisel ja müümisel. Muu hulgas on e-kaubandus valdkond, kus tarbijad ei saa siseturust ega nende tarbijaõigustest kasu, mis tuleneb asjaolust, et selle sektori tootjad tõrguvad tagama vastavust erinevate reeglitega, ajal mil nad sisenevad uuele turule, ning seega on oht, et nad kaevatakse teises liikmesriigis kohtusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin tarbijaõiguste raporti poolt. Ettepanek asendab neli olemasolevat direktiivi ühega, mille eesmärk on lihtsustada ja tõhustada tarbijakaitse regulatsiooni. Euroopa Liidu lisandväärtus peab muutuma tarbijatele selgeks kasuks, võimaldades muu hulgas piiriüleste veebitehingute teostamist. Seega üritatakse direktiivi ettepanekuga vastata tarbijakaitsereeglitest tõestunud küsimustele, mis on eri riikides erinevad. Muu hulgas pakutakse ettepanekus välja vorm kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingutest taganemiseks ning taganemise õiguse periood on ühtlustatud 14 päeva peale. Samamoodi võimaldaksid ettepanekus toodud reeglid tõhustada tarbijaõiguseid teabe ja tarne puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Gesine Meissner (ALDE), kirjalikult. (DE) Tänasel hääletusel tarbijate õigusi käsitleva direktiivi ettepaneku üle jäid mõned Saksa Vabade Demokraatide Partei (FDP) liikmed erapooletuks. Ei ole kahtlust, et vastu võetud kompromiss sisaldab palju parendusi võrreldes Euroopa komisjoni esialgse eelnõuga. Näiteks õnnetus meil tagada, et enamik uutest reeglitest ei mõjuta negatiivselt väikeettevõtteid ega tekita nende jaoks täiendavat bürokraatiat. Siiski sisaldab täna vastu võetud ettepanek ka reegleid, mis asetaks ettevõtetele raske koorma, ilma et see suurendaks tarbijate kaitset. Näiteks tähendab artikkel 5, et ettevõte peaks esitama väga palju lepingueelset teavet isegi siis, kui kaubad ostetakse kauplusest. Sellest on vaevalt tarbijatele kasu, kuna nad saavad toodete hinnata vahetult kaupluses. Artiklis 22a asetatakse ettevõtetele kauglepingute puhul kohustus tarnida oma kaupu tarbijale ükskõik millisesse liikmesriiki. Selline kohustus on vastuolus lepinguvabadusega ja tekitab just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele märkimisväärseid õiguslikke ja rahalisi riske. Lisaks ei suutnud FDP kaitsta oma põhinõuet kustutada täielikult direktiivi IV ja V peatükk. FDP kutsub üles muutma neid sätteid kolmepoolsetel läbirääkimistel nõukogu ja komisjoniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles ettepanekus käsitletakse nelja praegu kehtiva direktiivi asendamist ühe õigusaktiga väljaspool äriruume sõlmitud lepingute, ebavõrdsete tingimuste, kauglepingute ning tarbekaupade müügi ja garantii osas. Meie eesmärk direktiivi ettepanekuga on suurendada tarbijate kindlustunnet ja kaitset ostude puhul, mida nad teevad kauplustes või Internetis, ning vähendada äriettevõtete vastuseisu müümisele teistesse ELi liikmesriikidesse.

Tarbijaõiguste direktiivi eelnõu eesmärk on tagada, et tarbijatel on enne lepingu sõlmimist selge teave hindade ja lisakulude kohta olenemata sellest, kus ELi piirkonnas nad oma ostu sooritavad. Üldiselt hõlmab see kõiki lepinguid, ükskõik kas ost sooritatakse kaupluses või kaugelt või äriettevõttest eemalt. See projekt tugevdab siseturgu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Eesmärk on tõsta ostjate kindlustunnet ja luua ettevõtete jaoks läbipaistvust, vabastades ELi-sisese piiriülese kaubanduse kasvupotentsiaali... Uued eeskirjad katavad praktiliselt igat liiki müügi nii kaupluses, telefoni kaudu kui ka elektrooniliselt, kuid eriti tugevdab see piiriüleste tehingute eeskirju. Ostjad teavad, millist teavet on neil õigus müüjalt saada, ja kehtestatakse ka tarne-eeskirjad. Selged eeskirjad on ka selle kohta, millal täpselt risk tarbijale üle kandub, ning tarbijate õiguste kohta tühistada ost, muuta oma seisukohta või lasta kaup parandada või asendada.

Soovin lisada, et tarbijaõiguste reeglite alla peaksid kuuluma ka ühiskondliku transpordi ja lennupiletid. Näiteks võiks nimetada juhtumit airBalticuga, kus reisijate õigusi on ignoreeritud ja ettevõte keeldub võtma vastutust ebakvaliteetse teenuse eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) On tõepoolest mõned punktid, mis räägivad tarbijakaitse direktiivi poolt, nagu tõhusam kohustus anda teavet, loobumisperioodi pikendamine ja veebikaupluste korral ka müüja lisakohustus tagada kaitse. Tarbijakaitset tuleks tõhustada veelgi, et luua müüja ja tarbija vaheline usalduse vundament. On mõned põhjused, miks jäin hääletusel erapooletuks: nimelt on minu arvates ette nähtud karistused ebapiisavad, Interneti-oksjonite puhul ei ole ette nähtud loobumisõigust ja kõige olulisem on see, et ukselt uksele müügi määratlus on väga ebamäärane.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) See aruanne käsitleb nelja eri tarbijakaitsedirektiivi ühendamist ja seega sisaldab see 2004. aastast pärit acquis communautaire’i. Mõnes valdkonnas on tehtud lihtsustusi ja täiendusi. On oluline, et liikmesriikides kehtiv kõrgem kaitse jääks alles. Teisest küljest on direktiivide ühendamise tulemuseks ulatuslikum ühtlustamine. Seetõttu jäin erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Schwabi raporti poolt, kuna leian, et raport esindab õiglast tasakaalu, kus ühelt poolt on tarbijate kaitse tootjate ja kolmandate osapoolte pettuste ja ebahariliku käitumise eest, ja teiselt poolt vajadus vältida reguleerimist, mis on tootjatele liiga koormav, asetades neile kohustusi, millega nad – arvestades nende äritegevust ja käivet – ei saa alati hakkama. Võtame näiteks käsitöölise, kes võib teoreetiliselt töötada väljaspool äriettevõtte ruume: tema suhtes ei saa kohaldada samu nõudeid kui suurte rahvusvaheliste ettevõtete suhtes, mis iga päev haldavad ja sõlmivad tuhandeid lepinguid. Õige tee edasi on keskendatud ja tasakaalustatud ühtlustamine, võttes arvesse Euroopa tootmisbaasi iseärasusi, säilitades samas ka tarbijate kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin poolt, kuna ma usun, et tarbijate õiguste koodeksi loomine ühes dokumendis on positiivne samm. Tuleb rõhutada piiriülese kaubanduse tõkete vähendamist ja kiita püüdluse eest muuta siseturg tõhusamaks ning edendada piiriülest kaubandust, tehes seda nelja direktiivi sulandamisega ühte. Direktiivi eelnõu sisaldab aspekte, mida saab parandada ja peaks parandama, kuid sellest hoolimata on tegemist selles valdkonnas väga positiivse arenguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Komisjoni ettepanek tarbijate õiguste kohta, mis esitati 8. oktoobril 2008. aastal, on suunatud nelja varasema direktiivi koondamiseks ühte õigusakti, kasutades nn täieliku ühtlustamise põhimõtet. Reeglite killustamine loetakse tegelikult olevat takistuseks nii tarbijatele kui ka ettevõtetele, kes ostavad või müüvad piiriüleselt.

Arvestades tarbijaõigustiku olukorda, ei ole ettepanekus toodud täieliku ühtlustamise kasutamine hetkel praktiline. Seetõttu on vaja muuta selle mõjuulatust, tehes struktuurimuutusi. Kooskõlas parlamendi resolutsiooni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni töödokumendis 2009. aastal tehtud avaldusega, on eelistatud täielikul ühtlustamisel põhinev uus lähenemisviis, s.t. ühtlustamine, mis on piiratud teatud lepingute konkreetsete aspektidega, säilitades samas tarbija kõrge kaitse. Ülaltoodu põhjal annan siinkohal oma poolthääle, et tagada veelgi parem tarbija õiguste kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Hella Ranner (PPE), kirjalikult. (DE) Olen rahul tänase otsusega tarbijaõiguste kohta. Oleme langetanud olulise otsuse Euroopa kodanike, ettevõtete ja ühisturu jaoks. On südantsoojendav, et oli võimalik leida mõistlik lahendus paljude Euroopa õigussüsteemide osaliseks ühtlustamiseks. Siiski on Austria seisukohast jäänud alles veel mõned problemaatilised küsimused, mida peab nüüd kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kiires korras arutama ja täpsustama. 1) Direktiiv peab hõlmama nn ostuelementi. Ostuelement tähendab näiteks seda, et kui keegi palub ilusalongi töötajal tulla tema koju teenust osutama (teisisõnu osutab ise ärilist teenust temaga seoses), ei saa tühistamise õigust enam kasutada. 2) Peab tagama, et see ei tekita VKEde jaoks lisakulutusi, tingimusel, et piisav tarbijakaitse on tagatud. Lõppude lõpuks kanduks kogu täiendav rahaline ja halduskoormus VKEdelt üle tarbijatele. 3) IV ja V peatükk (vastutus ja ebavõrdsed tingimused) tuleks välja jätta, kuna ka peale pikemaajalisi läbirääkimisi ei olnud võimalik saavutada soovitud täielikku ühtlustamist. Väljajätmine väldiks ummikseisu ja avaks kolmepoolsetel läbirääkimistel uusi võimalusi. 4) Interneti-pettuste eeskirjas on endiselt vaja teha mõned kohandused, et tagada tasakaal tarbijakaitse ja ettevõtete koormamise vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. (DE) Hääletasin tarbijaõiguste kompromisspaketi poolt, milles fraktsioonid kokku leppisid, kuna see võimaldas komisjoni ettepanekuga võrreldes teha mõned direktiivi parandusettepanekud. On oluline, et direktiivi aluseks on endiselt minimaalne ühtlustamine ja et sellised teenused nagu tervishoiu- või sotsiaalteenused võetakse direktiivist välja. Ka kaugmüügi puhul toimus edasiminek. Seni on tarbijatel olnud loobumiseks nädal, kuid Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega nähakse nüüd ette kahenädalane periood. Ka laatadel tehtud ostud loetakse nüüd otsemüügi alla. Austrias on laadal tehtud ostu seni õiguslikult vaadeldud samaväärsena kaupluses tehtud ostuga. Siiski on vaja veel parandada mõnd olulist punkti. Siinkohal on kõige tähtsam direktiivi V peatükk, millega Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis ei ole absoluutselt rahul. Peame ära hoidma selle, et ebaausate lepingutingimuste loetelu oleks lõplik – liikmesriikidel ei tohiks takistada laiendada oma tarbijakaitse taset. Vastasel juhul leiaksid paljud tarbijad liikmesriikides, kus tarbijakaitsel on pikaajalised traditsioonid, et nende kaitse nõrgeneb. Seetõttu hääletasin selle poolt, et saata ettepanek parlamendikomisjonile tagasi, et lahendada ja parandada ka need olulised küsimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Hästi kaitstud tarbija on rahulolev kodanik ja see on meie nüüdisaegse demokraatia küpsuse tunnus. See teebki täna vastu võetud direktiivi oluliseks.

Ei möödu päevagi kui Euroopa tarbijal, kes kaalub, kas osta veebist või nõustuda tellimuse muutmisega telefoni teel, ei tekiks küsimust tema alla kirjutatud või heakskiidetud lepingu vastavuse kohta. Vastus nendele sageli ebavõrdsetele professionaalide ja tarbijate suhetele on see, et Euroopa Parlament on otsustanud taganemisõiguseks teha 14 päeva. See on selge sõnum selle kohta, et samad õigused peavad olema tagatud kogu liidus.

On tõsi, et Schwabi raporti heakskiitmine ei rahulda täiesti ei tarbijaterühmasid, kes protesteerivad täieliku ühtlustamise vastu, ega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kaubanduskodade esindajaid, kes soovisid, et õigusakt piirduks e-kaubanduse soodustamisega. Euroopa Parlament on otsustanud minna kompromissile ega ole veel vandunud alla hädakuulutajate peibutavatele häältele. See võib leida õigustust oma valikule teadmisega, et äsjase üleeuroopalise uuringu kohaselt leidsid 79% vaadeldud kauplejatest, et vastu võetud õigusaktid mõjutavad vähe nende piiritagust müüki.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Meie, rohelised/EFA, soovisime tagada kõikidele ELi tarbijatele minimaalse ühtlustamise. See võimaldaks liikmesriikidel kehtestada või säilitada kõrgemat kaitset kui nn ELi keskmine. Lisaks sellele soovisime veenduda selles, et kõiki tarbijaid kaitstakse hästi. Olime arvamusel, et hea seadusandlik ettepanek oleks hea eeskuju, et näidata kodanikele, et EL hoolib nende huvidest.

Pärast raskeid läbirääkimisi ja üksteise mittemõistmist tegime muutsime teksti oluliselt, muu hulgas lisasime digitaalse sisu küsimuse, jätsime välja tervishoiu- ja sotsiaalteenused, kaasasime nii juriidilised kui ka füüsilised isikud ning lisasime head sätted loobumisõiguste ja riskide ülekandumise kohta.

Samas hääletasime siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis vastu, kuna selle puudujäägid olid endiselt liiga suured. Me ei saa nõustuda ettepanekuga, mis tähendaks tarbijakaitse vähenemist kõikide ELi kodanike jaoks. Ettepanekus ei nõutud täielikku minimaalset ühtlustamist ja üksikute artiklite sõnastus ei olnud piisavalt selge ega hea, et tagada mõnede ELi kodanike tarbijakaitse taseme säilitamise. Peale tänast hääletust Euroopa Parlamendis läheb tekst komisjonile tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa ülesanne on kaitsta Euroopa kodanike ja tarbijate huve ja täna tunnustas parlament lõpuks nende õiguste õiglast kaitset. Seni on tarbijad pidanud liiga sageli riskima turupettuse ohvriks muutumisega, eriti oma õiguste piiratud tundmise tõttu. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega ootab Euroopa, et kõigil tarbijatel oleks selge ja täpne teave, mis võimaldaks neil teha teavitatud ja sihipäraseid valikuid.

See tagab parema kaitse, eriti Interneti-müügi korral, ja kõik kodanikud, kes on ostnud toote, mille nad avastavad olevat erineva sellest, mida nad soovisid, võivad nõuda selle väljavahetamist, hinna vähendamist või lepingu katkestamist. Kõik ebavõrdseks tunnistatud lepingutingimused viiakse asjaomasesse musta nimekirja ja neid ei ole lubatud kasutada ühtki liigi lepingus. Ajalooliselt toetub Euroopa vundament Euroopa ühisturule. Ühtsete juhiste kehtestamine tundub nüüd meie institutsioonide jaoks olevat üha suurem prioriteet. Ainult siis saab tagada kõikidele Euroopa kodanikele üha vabama kaubanduse.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. Tunnen heameelt kodukorra artikli 57 kohaldamise üle, millega raport saadetakse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile tagasi, kuna see tagab parema tarbijakaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjon püüab lihtsustada ja täiendada tarbijaõiguste õigusraamistikku ning teeb seetõttu ettepaneku ühendada neli olemasolevat direktiivi ühtseks õigusaktiks. Ühest küljest nähakse selle ettepanekuga ette anda kõigi 27 liikmesriigi tarbijatele suur kindlustunne nende õiguste kaitsmise puhul; teisest küljest nähakse sellega ette, et kaupade ja teenuste pakkujad vähendaksid piiriülese kaubanduse ees olevaid õiguslikke ja haldustakistusi.

Selle raporti vastuvõtmine on veel üks samm siseturu valmimise suunas, kuna praegune õiguslik killustatus takistab nii tarbijaid kui ka ettevõtteid teostamast piiriülest kaubandust. Ettepanek teeb võimalikuks täieliku ühtlustamise, olles suunatud lepingutele, mida sõlmitakse väljaspool ettevõtte tegevuskohta ja kauglepingutele, muu hulgas Interneti-tehingutele.

Samal ajal on raportöör lisanud paindlikud sätted, mis võimaldavad liikmesriikidel säilitada kõrgel tasemel tarbijakaitse. Tarbijate ja ettevõtete õiguste ning kohustuste kohaldamine ühe õigusraamaktiga võimaldab lihtsustada võrgustikku siseturu tehingute kasvatamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Uued eeskirjad, mille eesmärk on uuendada kehtivaid ELi tarbijakaitse õigusakte, peavad katma igat tüüpi ostusid, ükskõik kas nad on tehtud telefoni teel, Internetis, kaupluses või kodus. Muudatused peaksid tõstma tarbijate kindlustunnet, kui nad sooritavad teistes riikides oste, ja tagama ettevõtetele samad tingimused, kasutades sellega täielikult ära ühisturu potentsiaali. Teisest küljest tuleb uusi reegleid tasakaalustada, nii et need ei muutuks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks väljakannatamatuks koormaks. Tarbijakaitse on väga tähtis. Ainult tarbijakaitse tasemesse tõsiselt suhtudes on võimalik saavutada täielik ühtlustamine. Sama oluline on, et kodanikud oleks teadlikud oma õigustest. See on probleem kogu Euroopas, kuid eriti minu enda riigis. Euroopa komisjoni tellitud Eurobaromeetri küsitluse andmete kohaselt sooviks enamik leedukatest saada rohkem teada oma õigustest tarbijatena. Uuringu kohaselt usub 2/3 (66%) leedulastest, et Leedu õigussüsteem ei taga piisavat kaitset, karistades tarbijaid petnud ettevõtteid. Sõnum on selge: me ei saa seda ignoreerida. Statistika on ka näidanud, et inimestel on vähe usku valitsusse ja ELi infobüroosse: alla 7% leedulastest usaldab neid institutsioone, mis pakuvad täpset teavet ja nõu tarbija õiguste kohta. Me ei saa lubada jätta asju nii, nagu nad on. EL peab tegutsema kohe!

 
  
  

Raport: Giles Chichester (A7-0039/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan raportit seetõttu, et kommunikatsioon, infrastruktuur ja elektroonilised teenused on tänapäeva ühiskonnas elutähtsad ja kuna Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti töö, mis jätkub, on olnud oluline, eriti küberturvalisuse valdkonnas. Seetõttu on tema mandaadi ja ülesannete pikendamine loogiline.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametil on eriline ülesanne toetada liikmesriike nende püüdlustes teha ELi tasandil selles valdkonnas koostööd. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on omandanud võtmerolli meie majanduses ja ühiskonnas tervikuna. Olles omavahel ühendatud ja sõltuvad teistest infrastruktuuridest ning suutmatuse tõttu tagada nende turvalisus ja tugevus riigisiseselt, on see tehnoloogia haavatav ohtudele, mis ei austa enam riigipiire. Raport pöörab põhitähelepanu Euroopa ja selle IT-süsteemide kaitsmisele küberrünnakute eest, tõstes ettevalmistuse, turvalisuse ja tugevuse taset. Hääletasin selle raporti poolt, kuna selle eesmärk on töötada välja võrgu- ja infoturbe kultuur Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonide jaoks. Usun, et Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti volitust on vaja selleks, et võimaldada Euroopa Liidul, liikmesriikidel ja asjaomastel sidusrühmadel omandada vajalik ettevalmistus ning suutlikkus tõkestada ja avastada võrgu- ja andmeturvalisuse probleeme ning nendele tõhusalt reageerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Ehkki Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volitused lõppevad 13. märtsil 2012. aastal, on vaja, et Euroopa Liit võtaks sellest hoolimata selles valdkonnas meetmeid. Seetõttu oli vaja kiita heaks ameti volituste pikendamine, mis tagaks võrgu- ja infoturbega tehtava töö järjepidevuse ja jätkuvuse. See selgitab, miks hääletasin selle teksti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, millega pikendatakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volitusi selle ajani, kui võetakse selle ameti muudetud sätete ja tööpõhimõtete kohta vastu uus määrus. ENISA asutati 2004. aastal esialgu viieks aastaks ning selle põhieesmärk oli tagada liidusisene kõrge ja efektiivne võrgu- ja infojulgeolek, aidates sellega kaasa siseturu sujuvale toimimisele. Viimasel ajal liikmesriikides toimunud küberrünnakud on sundinud meid ameti volitusi uuesti analüüsima ja ümber sõnastama, et saavutada ameti paindlikum reageerimissuutlikus ja tõsta selle töö tõhusust. Kõikidele ELi kodanikele võimaluse loomine kasutada digitaalset tehnoloogiat ja tagada Interneti usaldusväärsus ning turvalisus on üks Euroopa digitaalse tegevuskava põhieesmärke. Peale seda, kui ENISA on nüüdisajastatud, kogutakse uusim info Euroopa riikidest kokku ja kutsutakse neid üles jagama oma parimaid tavasid nii, et Euroopa Liit ja liikmesriigid on paremini ette valmistatud tõkestama, avastama ning efektiivsemalt reageerima võrgu- ja infoturbe probleemidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetasin Giles Chichestersi raportit Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti loomise kohta selles, mis puudutab selle tegevusaja kestust, kuna ma leian, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast (IKT) on tervikuna saanud Euroopa majanduse ja ühiskonna selgroog. IKT on haavatav ähvarduste tõttu, mis tulevad väljastpoolt riigipiire, ning tehnoloogia ja turgude arenemisega kaasneva muutuse tõttu. Kuna IKT on globaalne, omavahel ühendatud ja sõltuv muudest infrastruktuuridest, ei ole võimalik selle turvalisust ja tugevust garanteerida ainuüksi riigisisese ja omavahel koordineerimata lähenemisviisiga. Samal ajal kasvavad kiiresti võrgu- ja infosüsteemidele esitatavad nõuded. Võrgu- ja infosüsteemid peavad tagama tõhusa kaitse ükskõik mis liiki häirete ja katkestuste vastu, sealhulgas inimeste teostatavate rünnakute vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, kuna nõustun vajadusega pikendada Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti mandaati. See organ, mille Euroopa Liit asutas 2004. aastal viieks aastaks, vajab nüüd täiendavat laiendamist, et tagada selle vastavus tänapäeva vajadustele ja turvariskidele. Kuigi üha kasvav arvutisuhtlus lihtsustav tõepoolest paljude tööd, on see sageli ka oht, eriti lastele. Kasutajate kaitsmiseks on vaja täpseid reegleid. Kuna aga määrusega kehtestatud muutuste elluviimine nõuab rohkem aega, on vaja pikendada ameti volitusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Otsustasin hääletada selle raporti poolt, kuna leian, et on vaja pikendada Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti mandaati 2013. aastani. See amet loodi 2004. aasta märtsis viieks aastaks, mida seejärel pikendati 2012. aasta märtsini. Põhieesmärk oli tagada ELi IT-võrgustike tõhus turvalisus. Kuna elame maailmas, mis sõltub üha rohkem Internetist, peame ka tõstma oma teadlikkust Interneti-turvalisusega seotud probleemidest, kuna küberkuritegevus ei ole mitte ainult virtuaalne, vaid mõjutab meie elusid ka reaalselt. See küsimus on ka NATO päevakorras, mille tulemusena on loodud IT-kuritegevuse ja turbe ELi-USA töörühm, mis tähistab väga olulist sammu IT-infrastruktuuri kaitsmisel. Usun siiralt, et vajame endiselt Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametit.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. Hääletasin rõõmuga Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) mandaadi pikendamise poolt 2013. aasta septembrini. See agentuur asutati 2002. aastal esialgu viieks aastaks. ENISA mandaat on oluline, kuna EL lõi selle eesmärgiga täita infoturbe valdkonnas väga spetsiifilisi tehnilisi ja teaduslikke ülesandeid. Tähtis on see, et oleks olemas selline amet, mis tagaks siseturu sujuva toimimise ning mis konkreetselt mõjutaks kodanike ja ettevõtete igapäevast elu läbi laivõrkude, Interneti-panganduse, e-kaubanduse ja mobiiltelefonide kasutamise.

Võttes arvesse, et infosüsteemide vastu suunatud rünnakute arv kasvab pidevalt, on tegemist kriitilise hetkega selleks, et kehtestada Euroopa infosüsteemide turvalisuse kaitsmiseks tõhusad turvameetmed. Infoühiskonna sektori kaitsmine vajab ülalt-alla suunatud ELi lähenemisviisi. Liikmesriigid ise ei saa seda piisavalt hästi teha. Arvatakse, et ENISA praeguse mandaadi pikendamiseks vajalik rahastamine moodustab 12 698 miljonit eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Võrgu- ja infoturvalisus on suurenev mure mitte ainult poliitiliste otsustajate, vaid ka nende jaoks, kes kasutavad seda üha rohkem üksteisega ja riigivõimudega suhtlemiseks.

Samasugust hoolt ja tähelepanu, mis minevikus juhtis avalikke püüdeid takistada kirjavahetuse häirimist, tuleks nüüd omistada suhtlemise uue vormide turvalisusele. Need on keerulisemad ning seetõttu tuleb neid jälgida järjepidevalt ja pidevalt ajakohastada.

Nõustun pikendama Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti volitusi 18 kuud, nagu komisjon on ette pannud ja nagu parlamendikomisjon on hääletanud, et võimaldada Euroopa institutsioonide vahelist ja inimesi kaasavat rikast ja viljakat arutelu ameti ülesannete, prioriteetide ja vastutuse üle ning samal ajal vältida õiguslikku vaakumit, mis tekiks juhul, kui volitusi ei pikendata.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis keskendutakse ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004, millega loodi Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA). ENISA loodi 2004. aastal esialgu viieks aastaks ja selle eesmärk oli toetada siseturu toimimist, kontrollides võrgujulgeolekut ja tagades infovood ELi sees. Koos ulatusliku juurdepääsuga arvutisüsteemidele ja võrkude optimeerimise ja paindlikkusega saabusid esimesed nn häkkerite rünnakud, mis seadsid ohtu võrkude ja info julgeoleku.

Hiljuti raputasid maailma Wikileaksi kodulehel tehtud paljastused. 2009. aasta märtsis palus komisjon, et ENISA toetaks liikmesriike nende kaitsmisel küberrünnete ja häirete eest. Sama aasta juulis toetasid liikmesriigid ENISA mandaadi pikendamist. Arvestades sellega, et võrguturbe ja infovoo küsimused etendavad Euroopa digitaalses tegevuskavas (Euroopa 2020. aasta strateegia) põhirolli, soovin väljendada oma nõusolekut pikendada ENISA mandaati veel 18 kuud.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tunnustame võrgu- ja infoturbe tähtsust paljudes tegevusvaldkondades, kus nad on tänapäeval ühiskondlikult olulised. Siiski ei saa vaadelda seda turvalisust tagavaid mehhanisme eraldi poliitilisest ja sotsiaalsest raamistikust, milles nad välja töötati ja kohaldati. Muu hulgas ei saa ignoreerida asjaolu, et kübervaldkonna turvalisuse tõstmisele ja seirele ühtne lähenemine ei ole alati piisavalt taganud rahva õiguste, vabaduste ja garantiide austamist.

Leiame, et on eriti oluline, et EL rahastaks rahvusvaheliste suurettevõtete uurimisprogramme, mis valitsevad tehnoloogiaid, mis võimaldavad valitsustel luurata Interneti-kasutajate järel, samal ajal luues ja arendades ameteid, nagu ENISA, mis maksavad samade tehnoloogiate kasutamise eest. Kuna Internetti peetakse kõige olulisemaks avalikuks ruumiks 21. sajandil, on oluline seda maksimaalselt ära kasutada, selle asemel et avada tee selle ruumi kasutamiseks majandusliku võimu eesmärgil ja seega kasutada seda ainult mõnede hüvanguks enamiku arvel, ning kasutada seda sotsiaalse progressi edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) mandaadi pikendamine ja selle vahendite tugevdamine, ELi infovõrkude kõrgema turbetasandi saavutamise huvides, on osa turvalisuse tõhustamise poliitikast, mis alati ei austa piisavalt avalikkuse õigusi, vabadusi ja garantiisid.

Peame teadlikult tagama, et me ei looks küberruumi suurema järelevalve nimel inimeste rõhumise ja tagakiusamise töövahendit. Internet ja selle mitmesugused töövahendid ei ole iseenesest rõhuvad. Sel puhul esilekerkiv küsimus on nende töövahendite kasutamise poliitiline ja sotsiaalne raamistik. Siinkohal on eriti oluline, et EL rahastaks rahvusvaheliste suurettevõtete uurimisprogramme, mis valitsevad tehnoloogiaid, mis võimaldavad valitsustel luurata Interneti-kasutajate järel, samal ajal luues ja arendades ameteid, nagu ENISA, mis maksavad samade tehnoloogiate kasutamise eest.

Internetti peetakse 21. sajandi üheks kõige olulisemaks avalikuks ruumiks. Samas ei piisa kogu sellest tähelepanust, et vältida selle inimteadmistega loodud ruumi ülevõtmist poliitika elluviimisega, mis sõltub majanduslikust võimust ja võimaldab selle erakasutamist...

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. On asjakohane, et hääletame Giles Chichesteri raporti üle samal kuupäeval, kui saime teada, et ELi institutsioonid on langenud ulatusliku küberrünnaku alla. Infojulgeolek on meie kodanike jaoks üha tähtsam ja hääletasin rõõmuga selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin selle dokumendiga, kuna eesistujariigi järeldustes Tallinnas toimunud ülitähtsa sideinfrastruktuuri kaitse teemalisel ministrite konverentsil rõhutati, et selleks, et paremini keskenduda uutele ja pikaajalistele probleemidele tulevikus, on Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volitused vaja uuesti läbi mõelda ja uuesti sõnastada, saavutada paindlikum reageerimisvõime, arendada oskusi ja pädevusi ning kindlustada ameti juhtimise tulemuslikkus ja üldine mõjuvõim. See muudaks ENISA alaliseks püsivaraks iga liikmesriigi jaoks ja Euroopa Liidu jaoks üldiselt. Komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu määrus, mis pikendataks ameti olemasolevaid volitusi 18 kuud, et jätta piisavalt aega arutleda ameti uute sätete analüüsi üle. ENISA loodi 2004. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 460/2004[1] esialgu viieks aastaks ning selle põhieesmärk oli tagada liidu võrgu- ja infoturbe kõrge ning tõhus tase ja töötada Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtjate ja avaliku sektori organisatsioonide jaoks välja võrgu- ja infoturbekultuur, mis omakorda aitaks kaasa siseturu sujuvale toimimisele. Määrusega (EÜ) nr 1007/2008[2] pikendati ENISA volitusi 2012. aasta märtsini.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Ettepanek muuta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega loodi ENISA (Euroopa Võrgu- ka Infoturbeamet) ja kehtestati selle tegevusaja kestus, saab minu absoluutse toetuse. Hääletasin selle ettepaneku poolt, kuna olen veendunud, kui tähtis on ameti töö suhtlemise turvalisuse nimel ja talle omistatud õiguste elluviimisel võitluses küberkuritegevusega, nagu muudatuses sätestatakse. Selle tegevusaja kestuse pikendamine väldib minu arvates ohtliku vahemiku tekkimist seaduses. Olles hästi teadlik sellest, et ENISA tehtava töö vastu on oluline ühiskondlik huvi, siis loodan, et sellele eraldatakse rohkem vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti loomise kohta selles osas, mis käsitleb selle tegevusaja kestust. Mul on hea meel kokkulepe üle esimese lugemise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on muutunud Euroopa Liidu majanduse ja ühiskonna lahutamatuks osaks. Tänapäeval puutub IKT sektor meedia- ja infosüsteemide pideva arengu tõttu üha rohkem kokku riskidega, mille vastu liikmesriigid üksinda ei suuda tõhusalt võidelda.

Seetõttu olen komisjoni ettepaneku poolt Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) radikaalse reformimise kohta ja selle tegevusaja kestuse pikendamise kohta 18 kuud, mis võimaldaks meil vältida õigusliku vaakumi ohtu. Ei ole kahtlust, et paljude turvanõuete kehtestamisega kaasnevad suuremad kulud ettevõtjatele, kes tegutsevad Euroopa Liidu tasandil, ning see põhjustab Euroopa siseturu killustumise ja siseturul konkurentsi kadumise. Kuna suureneb võrgu- ja infosüsteemidest sõltuvus, näib valmisolek intsidentidega toimetulekuks ebapiisav.

Seetõttu peab ENISA jätkama oma ülesannete elluviimist, võttes vastu strateegiaid, mis on töötatud välja võrgu- ja infoturbega seotud riskide ja nõrkuste tuvastamise jaoks, et võimaldada meil tuvastada ja lahendada probleeme, mis meid lähitulevikus ees ootavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) tegevusaja kestuse pikendamine 18 kuud, nagu komisjon välja pakkus, on täiesti loogiline, kuna see toetab Euroopa Liidu institutsioonide vahel vajalike arutelude toimumist – hõlmates kõiki asjaomaseid sidusrühmasid, sh avalikkus – ameti probleemide, prioriteetide ja ülesannete üle ning ühtlasi väldib õiguslikku vaakumit, mida tekiks, kui volitusi ei pikendata.

Infovõrkude turvalisus on prioriteet kõikide jaoks, kes neid kasutavad. Turvalisuse seisukohalt peame pöörama sellele sama suurt tähelepanu nagu kunagi kommunikatsioonile; võrkude kujul on nüüd tegemist arenenuma tehnoloogiaga ja seetõttu nõuavad nad erilist tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) loodi 2004. aastal. Selle ülesanne on tagada ELi-siseste võrkude ja andmete turvalisus. Ühtlasi tehti sellele ülesandeks töötada välja võrgu- ja infoturbe kultuur Euroopa Liidu kodanikele, ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonide jaoks. Selliste nagu äsja küberkuritegevuse vastu teostatud harjutuste raames peab olema võimalik tagada hädaolukorras turvalisus. Minu arvates ei ole aga täiesti selge, mil määral see on tegelikult tasuv. Ma ei hääletanud selle raporti poolt, kuna on oht, et see tekitab kodanikele lisakulutusi, ilma et tooks mingit käegakatsutavat kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Vaatamata finantskriisile on EL loonud täiendavaid ametivõime ja jätkab seda: iga küsimuse ja iga probleemi jaoks luuakse uus amet. Ajavahemikus 2005–2009 kasvas ELi ametite eelarve rohkem kui kahekordseks ja nende töötajate arv kasvas 65%. Nende pakutav lisaväärtus on aga väga küsitav. Tulemused jätavad soovida ja nende järelevalve on ebapiisav. Keskmiselt peavad maksumaksjad maksma ELi ametite eest 579 miljonit eurot. Ma olen kindlalt vastu uute ametite loomisele. Maksumaksjatele on vastuvõetamatu rahastada liikmesriikide ametnikke, kellel on väga mugavad töökohad mõttetutes ametites. Seetõttu hääletasin raporti vastu, mis käsitleb Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti loomist. Komisjonil on rohkem kui piisavalt koolitatud ametnikke, et seda ülesannet täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa vajab süsteemi, mis kaitseks arvuti- ja infovõrke. Selle kaitse tagab ENISA, Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet. Giles Chichesteri raport ei ole midagi muud kui kompromiss Euroopa institutsioonide vahel, mille eesmärk on pikendada selle tegutsemisaja kestust ja värvata juurde personali suuremate vahendite abil ning tagada parem infosüsteemide kaitse, et tähtsustada veelgi võitlust küberkuritegevusega. Just sel põhjusel hääletasin selle määruse poolt, kuna elame digitaalajastul ja ma usun, et on oluline tagada selle valdkonna turvalisus.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) tegevusaja kestuse muutmisega. Ameti reformimiseks vajalik käimasolev õigusloome protsess nõuab palju aega aruteludeks ning kuna ameti volitused lõppevad 13. märtsil 2010. aastal, tuleb neid pikendada.

See volituste pikendamise heakskiitmine on vajalik ka selleks, et anda parlamendile ja nõukogule piisavalt aega aruteludeks ning tagada ameti töö järjepidevus ja jätkuvus. Seetõttu hääletasin selle muudatuse poolt pikendada ameti volitusi 13. septembrini 2013.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Võrgu- ja infoturbe tugevdamine on väga tähtis asi. Seetõttu on oluline tagada, et arutelud, mis moodustavad osa Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) õigusloome protsessi reformist, on põhjalikud, ja seetõttu hääletasin ameti volituste pikendamise poolt 13. septembrini 2013.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Seadusandlik tavamenetlus: (esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0520);

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0297/2010);

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. detsembri 2010. aasta arvamust (1);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0039/2011);

1. võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Üha rohkem eraõiguslikku informatsiooni, mis ringleb arvutivõrkudes üle kogu maailma, kujutab endast väärkasutuse korral potentsiaalset ohtu. Seetõttu usun, et täna vastu võetud tekst aitab kaitsta meile vajalikku tundlikku teavet. ENISA, infoturbe eest vastutav Euroopa amet, peab omandama suurema rolli võitluses küberkuritegevusega, koos haldusmenetluse lihtsustamisega. Lõpetuseks kordan, et ka minu riigi seisukoht on suurendada ametile eraldatavaid vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) 2004. aastal loodi Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet esialgu viieks aastaks. Selle 57 töötajale teeb muret võrgu- ja infoturbe areng Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonide jaoks. Selle ülesanded on nii riskianalüüsid kui ka ennetavad meetmed. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pideva ja üha kiireneva arengu ning selle põhimõttelise tähtsuse tõttu ühiskonnale ja tööstusele, on leitud, et ameti jaoks on vajadus ka tulevikus olemas. Samas olen ma juba mõnda aega kutsunud üles viima ellu ELi ametite äripõhist auditeerimist. Kogu süsteemi kui terviku auditeerimiseks on juba tehtud algatusi ja me ei hääleta selle ameti volituste pikendamise poolt, niikaua kuni selline audit ei ole tehtud.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0224/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) 11. märtsil tabas Jaapanit üks kõige laastavamaid maavärinaid selle riigi ajaloos, mille tulemusena hukkusid ja jäid kadunuks tuhanded inimesed, mis põhjustas tohutut materiaalset kahju ja Fukushima tuumajaamas väga ränga tuumaavarii, mis kujutab endast uut ohtu. Seetõttu peab Euroopa Liit võtma meetmeid, et anda Jaapanile ja kannatanud piirkondadele vajalikku humanitaar-, tehnilist ning rahalist abi ja toetust. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni vastuvõtmise ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustusin ettepanekuga resolutsiooni kohta. Jaapanit on tabanud ulatuslik loodusõnnetus, mis põhjustas ka suure tuumaõnnetuse, mille tõelist ulatust ei ole veel võimalik hinnata ja mis mõjutab inimeste tervist ning keskkonda mitme tulevase aastakümnendi jooksul. Euroopa Liit käivitas kohe kodanikukaitsemehhanismi, et koordineerida oma humanitaar-, tehnilise ja rahalise abi andmist. Õnnetust tuleks vaadata kui lähtekohta tuumaenergeetika ohutust käsitlevate küsimuste põhjalikuks hindamiseks ja ümbervaatamiseks. Tuumaenergeetika puhul on küsimus mitte ainult tuumajaamade endi töö, vaid ka tuumakütuse jääkide ladestamine sajanditeks. Maavärina ajal Jaapanis said kahjustada maa-alused tuumakütuse jääkide hoidlad, mis viivad meid mõttele, et enam ei pea paika seisukoht, et kõige ohutum viis neutraliseerida tuumajääke on neid matta ja et tuumakütuse jääkide ladestuskohad võivad muutuda suureks ohuks inimeste tervisele ja keskkonnale. Ma usun, et tähtis on alustada aktiivseid arutelusid ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et oleks võimalik tagada, et juba töötavate aatomielektrijaamade kütusejääkide hoiustamine vastab kõige kõrgematele nõuetele, ning tõsiselt kaaluda planeeritavate aatomielektrijaamade kasu ning hinnata võimalikke ohtusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see väljendab Euroopa rahvaste solidaarsust Jaapaniga. Parlament tõstab esile jaapanlaste julgust selles kriisis, mis on alates Teisest maailmasõjast kõige rängem seda riiki mõjutanud kriis. Jaapani sõpradena on eurooplased avaldanud viivitamatut soovi ulatada abikäsi kannatanud elanikele. Samas ähvardab saarestikku tuumaprobleem, mis on väga murettekitav ja nõuab täit tähelepanu. Euroopale on sobiv pakkuda Jaapani ametivõimudele kogu oma abi ja ekspertteadmisi, et vältida laastavate tagajärgedega katastroofi, millest oleme kahjuks väga hästi teadlikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Baskina soovin väljendada oma kaastunnet Jaapani rahvale; öelda neile, et nende käitumine katastroofis ja viis, kuidas nad tulevad toime hetkeolukorraga, ning väärikus, millega nad vaatavad tulevikku, on kõik tõendus nende suurusest. Sooviksin väljendada oma kaastunnet kõikidele hukkunute või kadunute peredele. Lisaks peab Euroopa jätkama kogu vajaliku humanitaar- ja materiaalse abi andmist ka peale seda, kui see kaob uudiste pealkirjadest, et nad võiksid taas saada selleks, kes nad on alati olnud: suur riik ja suur rahvas.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt Jaapani kohta, kuna leian, et meie kohustus on näidata oma solidaarsust rahvaga, keda on tabanud kolmekordne ebaõnn ja kes on kaotanud paljud oma kodanikud. Kahjuks ei ole selle tragöödia tõeline ulatus endiselt teada. Teisest küljest on Jaapani katastroof, eriti õnnetus Fukushimas ja sellele järgnenud hädaolukord, toonud päevakorda tagasi küsimuse tuumaenergia vajadusest ja selle tagajärgedest. Samas olen veendunud, et me ei peaks juhtunut üle dramatiseerima ja emotsiooni ajel tuumaenergiast loobuma. Minu arvates vajab Euroopa tuumaenergiat ja seda küsimust tuleb käsitleda pragmaatiliselt, mitte langetada kiirustades otsust tuumajaamu sulgeda.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna sooviksin esiteks väljendada oma kaastunnet ja solidaarsust Jaapani rahvaga pärast palju inimelusid nõudnud loodusõnnetust ja katastroofi Fukushima aatomienergiajaamas. Laastatuna vajab Jaapan ja selle piirkonnad igat liiki abi ning toetust – humanitaar-, rahalist ja tehnilist abi. Toetan tõsiasja, et Euroopa Liit käivitas hädaabi andmise koordineerimiseks viivitamatult oma tsiviilkaitsemehhanismi. Sooviksin juhtida tähelepanu asjaolule, et Fukushima aatomienergiajaamas toimunud õnnetus sunnib meid analüüsima Euroopa tuumaenergeetika olukorda ja tulevikku. Ka meie peaksime Euroopa Parlamendis arutama ja hindama ohte, mis seonduvad Euroopa Liidu välispiiride lähedal olevate tuumajaamadega. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid analüüsima ja võtma meetmeid nende endi riigis olevate tuumajaamade ja võimaliku ohu puhul, mida kiirgus kujutab kogu Euroopale. Näiteks Saksamaa sulges kohe peale Jaapani sündmusi oma tuumareaktorid, mis olid ehitatud enne 1980. aastat ning – võttes arvesse spetsialistide uuringuid ja ekspertteadmisi –, peab läbirääkimisi uute alternatiivide üle tuumaenergiale.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovin väljendada oma solidaarsust Jaapani rahvaga märtsis Kirde-Jaapanis toimunud maavärina ja tsunami tõttu. Aatomienergiajaamade käitlemisel esinevad suured puudujäägid õhutavad kartusi tuumakatastroofi toimumise kohta ja sunnivad meid Euroopas vaatama üle oma tuumaohutusnõuded. Soovin kutsuda üles tõsisele arutelule ohutu tuumaenergia vajadusest Euroopas ja asjaolust, et Euroopa vajab seda liiki energiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Jaapan on täna leinas. Loodusõnnetusele järgneb üks tuumaõnnetus teise järel. See kriis on kõige rängem kriis, mida Jaapan on alates Teisest maailmasõjast kogenud. Ohvreid on kümneid tuhandeid, materiaalseid kahjud on märkimisväärsed ja neid on endiselt raske hinnata. Euroopa Liit peab reageerima viisil, mis vastab kriisi tõsidusele. Jaapan vajab kiireloomulist abi. Kutsume komisjoni üles juhtima ja koordineerima Euroopa solidaarsuspüüet. Euroopa tegevus peab olema selge, kiire ja tõhus nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Sel puhul, mis käsitleb Fukushima elektrijaama, on Euroopa rahutus õigustatud. Euroopa täitevorgan peab sellele reageerima, nõudes Euroopa kõikidele tuumarajatistele mitut stressitesti, mis teostatakse sõltumatult ja läbipaistvalt. Ühtlasi tuleks ühiselt analüüsida meie energiapoliitikat. Energiasäästu, taastuvenergiaallikate, energiasäästukriteeriumite puhul ootame Euroopalt kaugeleulatuvaid ja lõplikke otsuseid, nagu ka Euroopa teadusuuringute puhul, mis sageli moodustab alla 3% SKTst.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna leian, et Euroopa Parlament ja Euroopa Liit tervikuna peavad näitama üles oma solidaarsust Jaapanis toimunud traagiliste sündmustega. EL ja selle liikmesriigid peavad viivitamatult reageerima, andes vajalikku humanitaarabi, et aidata Jaapani elanikkonnal tulla toime maavärina tagajärgedega. Ühtlasi usun, et on ülioluline, et selle loodusõnnetuse põhjustatud niivõrd ränka tuumaõnnetust uuritakse nõuetekohaselt, et välistada selliste õnnetuste kordumine tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, milles väljendatakse solidaarsust Jaapanit laastanud maavärina, tsunami ja tuumaõnnetuse ohvritega ning millega kutsutakse ELi ja tema liikmesriike kiiremas korras üles andma igakülgset humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi ning toetust puudustkannatavatele piirkondadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) 11. märtsil tabas Jaapanit võimas maavärin, millele järgnenud tsunami põhjustas riigi ajaloo kõige suurema tuumakriisi, kus Fukushima tuumajaam sai suuri purustusi ja kus sellest ajast alates on valitsenud vahetu oht ulatusliku tuumakatastroofi tekkimiseks. See õnnetus on kaasa toonud tuhandeid hukkunuid ja on suurim Jaapanit tabanud tragöödia pärast II maailmasõda.

Soovin koos meie parlamendiga hääletada täieliku solidaarsuse väljendamise poolt Jaapani rahvaga ning tahan väljendada oma kaastunnet ohvrite perekondadele ja kõikidele neile, kes kannatasid selle uskumatult ulatusliku katastroofi pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutine Jaapanis toimunud pretsedenditu loodusõnnetus on tekitanud rahvusvahelises üldsuses suurt kurbust ja sel puhul on Euroopa institutsioonid väljendanud nii oma solidaarsust kui ka pakkunud tehnilist ja humanitaarabi. Fukushima tuumajaama probleemid on tõstnud energeetikaküsimuste arutelu uuesti päevakorra tippu.

Tuumaenergia moodustab tervelt 30% ELis tarbitud energiast; on riike, kus selle osa riigisiseses energiatootmises on 80%, näiteks Prantsusmaa, ja on riike, kus ei ole ühtegi tuumajaama, nagu Portugal ja Austria. Parlament on seda küsimust mitmel korral arutanud ja jõudnud järeldusele, et vaatamata keskkonnaküsimustele on ELis ja liikmesriikides vaja julgustada ning toetada nn rohelise energia tootmist.

Seetõttu toetan kogu südamest seda resolutsiooni, mille eesmärk on esiteks töötada välja kava kõikide Euroopa aatomielektrijaamade ohutuse kontrollimiseks ning teiseks tõsta oluliselt energia tootmist taastuvatest allikatest nii, et see muutuks ELis peamiseks energiaallikaks. Peaksime rõhutama ka energiatõhususe ja ELi 2020. aasta eesmärkide täitmise tähtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Resolutsiooni ettepanekus keskendutakse sellele, mida loeme praegusel hetkel hädavajalikuks: väljendada täielikku solidaarsust Jaapani rahvaga, eriti riiki tabanud katastroofi ohvrite ja nende peredega. EL peaks väljendama seda solidaarsust konkreetselt, tehes kättesaadavaks abiliigid, mis loetakse asjaomastes valdkondades olevat vajalikud, ning mis määratletakse ja viiakse ellu üheskoos Jaapani ametivõimudega. Seetõttu toetame resolutsiooni ja hääletame poolt.

Selle resolutsiooniga haakuvad tuumaohutust puudutavad küsimused ja õppetunnid Fukushima jaamas toimunust – teema, mida me arutelu jooksul käsitlesime. Muu hulgas on vaja analüüsida ja vajaduse korral tõhustada ELi liikmesriikides olemasolevate jaamade ohutussüsteemide dubleerimist. Lisaks sellele on vaja käivitada ühiskonnas laiaulatuslik arutelu energeetika, meie tänapäeva ja tuleviku energiavajaduste ja selle üle, kuidas neid täita. Seda tuleks teha läbipaistvalt, tuues ära teabe igat liiki energia mõju, potentsiaali ja piirangute kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime selle poolt, et olla solidaarsed Jaapani valitsusega riiki tabanud kolmekordse katastroofi – maavärina, tsunami ja tuumaõnnetuse – pärast. Kõikide fraktsioonide esitatud ühisresolutsioonis nõuab parlament, et EL ja selle liikmesriigid annaksid Jaapanile igakülgset võimalikku humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi ja toetust.

Jaapanit 11. märtsil tabanud laastav maavärin ja tsunami põhjustas tuhandete inimeste hukkumise ja kadumise koos märkimisväärse materiaalse kahjuga. Katastroof põhjustas ka üliränga tuumaõnnetuse, mis mõjutab Fukushima tuumajaama ja kujutab endast uut ohtu.

Seetõttu soovime väljendada oma täielikku solidaarsust selle kolmekordse katastroofi ohvritega, kusjuures inimkaotuste ja materiaalse kahju suurust ei ole veel suudetud täielikult hinnata.

Ühtlasi soovime rõhutada Jaapani rahva tegutsemiskiirust, vaprust ja otsusekindlust neid tabanud õnnetuses ning nõuame, et EL ja selle liikmesriigid annaksid Jaapanile ja kannatanud piirkondadele kiiremas korras vajalikku humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi ja toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Salvatore Iacolino (PPE), kirjalikult. (IT) Jaapani elanikkonna otsustavus ja meelekindlus on ainuke lohutus selles apokalüptilises olukorras ning meedia on seda näidanud kogu maailmale. Lõputu tragöödia, millest nähtub selgelt inimvõimete piiratus ja mis on üllatuslikult asjakohane, kui seistakse vastamisi looduse raugematu jõuga. Globaalne solidaarsus ja lahkelt pakutav konkreetne abi on rahvusvahelise üldsuse õige ja asjakohane reageering. Igaüks meist mäletab nende vabatahtlike – peamiselt pensionile jäänud tuletõrjujate – kangelaslikku eeskuju, kes olid valmis ohverdama oma elu, et aidata kustutada tulekahjusid Fukushima reaktorites. See on eeskuju Jaapanile ja kõigile meile, rõhutades samas vajadust võtta Euroopas vastu strateegia loodusõnnetustega ja inimtegevusest tingitud katastroofidega toimetulekuks. Nagu ma selgitasin, toetan veendunult resolutsiooni Jaapani kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest Jaapanit ja Vaikse ookeani piirkonda 11. märtsil tabanud laastava maavärina ja hiidlaine tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi ning tekitati tohutut materiaalset kahju. Katastroof põhjustas ka üliränga tuumaõnnetuse, mis mõjutab Fukushima tuumajaama ja kujutab endast uut ohtu. Jaapani peaminister Naoto Kan on teinud avalduse, mille kohaselt on tegemist rängima kriisiga, mis Jaapanit Teise maailmasõja lõppemisest möödunud 65 aasta kestel on tabanud. Soovin avaldada Jaapani rahvale kaastunnet ja pakkuda tuge pärast loodusõnnetust ja katastroofi, mis nõudis palju inimelusid. Olen rahul, et ka Euroopa Parlament väljendab oma täielikku solidaarsust Jaapani rahva ja valitsusega ning avaldab siirast kaastunnet selle kolmekordse katastroofi ohvritele, võttes teadmiseks, et inimkaotuste ja materiaalse kahju suurust ei ole veel suudetud täielikult hinnata. Ühtlasi toetab ta Jaapani rahva ja võimude tegutsemiskiirust, vaprust ja otsusekindlust neid tabanud õnnetuses ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid annaksid Jaapanile ja kannatanud piirkondadele kiiremas korras vajalikku humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi ja toetust. On hea, et liit käivitas hädaabi andmiseks viivitamatult oma kodanikukaitse mehhanismi. Samas on selge, et Jaapani katastroof sunnib meid tuumaohutuse küsimust põhjalikult analüüsima ja et vaja on tugevdada tuumaohutust kõikjal Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Kõik parlamendis esindatud poliitilised fraktsioonid olid ühehäälselt tänast Jaapanit toetava resolutsiooni ettepaneku poolt, väljendades meie lähedust Jaapaniga, 11. märtsi 2011. aasta traagiliste sündmuste peakangelasega. Toetasin resolutsiooni, kuna Euroopa institutsioonid ei või ega tohi jätta Jaapanit toetamata nii majanduslikult kui ka humanitaarabi korras, seda vaatamata majandus- ja finantskriisile ning ebastabiilsusele Põhja-Aafrika riikides. Toimunu on paratamatult juba tekitanud ja tekitab jätkuvalt majandus- ja finantsprobleeme ning vältimatuid tagajärgi Euroopa ja maailma turgudel. ELi ja Jaapani kohtumine, mis kava kohaselt toimub mais siin Brüsselis, võib saada koostöö ja toetuse alguseks, mida EL kui rekonstrueerimistöö põhipartner peab tagama, aidates Jaapanit näiteks tehnilise abiga energeetikasektoris või tugevdades ärilisi suhteid eesmärgiga ehitada kiiresti üles seda võimsat juhtivat riiki maailmas. Lisaks sellele leian, et on asjakohane, et Euroopa energeetikaministrid on otsustanud teha Euroopa tuumajaamade ohutusest prioriteetse küsimuse, rõhutades suurema üleeuroopalise koordineerimise tähtsust tuumarajatiste nüüdisajastamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. (FR) Nüüdseks on kahe nädala jooksul juhtunud Jaapanis ajaloo üks kõige rängem tuumaõnnetus. Veel on liiga vara hinnata katastroofi kogu mõju, kuid on ilmne, et kui Tšernobõl välja arvata, siis ei ole ühtki kohta maa peal tabanud veel tsiviilkasutuses olev tuumatehnoloogia. Olukord Fukushimas tekitab meis kõigis õudust ja kaastunnet ning tõstatab küsimuse meie endi tuumaenergia tootmise süsteemi kohta. Seetõttu arvan, et on eriti skandaalne, et selle kriisiaja tõttu esile kerkinud õigustatud muret kasutatakse ära omakasupüüdlikel eesmärkidel. Küsimus ei ole tuumaenergia üle toimuva arutelu ärakeelamises. Nagu iga teemaga, eriti strateegiliselt tähtsate teemadega, peab demokraatlik arutelu võimaldama võtta vastu tarku lahendusi. Kuna ma ei usu, et emotsioonid oleksid head nõuandjad, siis toetasin Euroopa Parlamendi hädaabiresolutsiooni. See saadab selge sõnumi meie toetuse kohta Jaapani sõpradele, võtmata seejuures arvesse riigisiseseid muresid, mis ei austaks leinaperioodi, mis on samas nii vajalik kui ka asendamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. − (PL) Peaksime osutama ülimat tähelepanu ja kiiremas korras reageerima olukorrale Jaapanis, mida on tabanud kohutav katastroof, ning osutama mitte ainult moraalset, vaid ka majanduslikku, humanitaar- ja poliitilist tuge. Peaksime tunnustama seda, kuidas Jaapani rahvas on käitunud, ja pääste- ja ennetusteenistuste tegevust. Muud maailma piirkonnad, sealhulgas Euroopa, peaksid õppima sellest katastroofist. Meil on omaenda seismiliselt aktiivsed piirkonnad. Sajandeid tagasi sai Lissabon suuri purustusi tsunami tõttu, nagu hiljem on toimunud Messinas ja Skopjes 50 aastat tagasi toimunud maavärinas. Oleme aastaid töötanud välja eelhoiatussüsteemi ja isegi veel praegu ei ole meil midagi eriti ette näidata. Peaksime tööd selle projektiga otsustavalt kiirendama. Eelhoiatused võivad ära hoida inimeste tarbetuid surmasid, mis võivad ulatuda mitmetesse tuhandetesse.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Tuleb nõustuda fraktsioonide esitatud ühisresolutsiooniga Jaapanit tabanud kolmekordse tragöödia − maavärin, tsunami ja tuumaõnnetus – kohta ja ühineda Euroopaga, et väljendada kaastunnet neile, kes kaotasid oma elu nendes kohutavates sündmustes. Olen aga kindel, et Jaapani tänu selle resolutsiooni siiruse eest, kui see homme peaaegu ühehäälselt vastu võetakse, jääb mõõdukaks liikmesriikide tegevuse puhul, mis parimal juhul kas reageerivad üle ja võivad tekitada avalikku paanikat või halvimal juhul kasutavad võimalust kohandada protektsionistlikke meetmeid. Hispaania valitsus on nõudnud, et kõiki Jaapanist tulevaid kaupu tuleb hoolikalt kiirguse suhtes kontrollida, Holland on hoiatanud sadamatöölisi, et nad käsitleksid Jaapanist tulevaid konteinereid väga ettevaatlikult, Prantsusmaa nõuab kõikide Jaapanist eksporditavate kaupade kontrollimist ja Saksamaa toll nõuab pistelise kontrolli teostamist kõikide Jaapanist imporditud kaupadele, sealhulgas autodele. Enamik nendest piirangutest käsitlevad kaupu, mis on toodetud ja mis saadeti Jaapani sadamatest teele juba nädalaid, kui mitte kuid enne maavärinat! Nii palju siis solidaarsusest!

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. − (IT) Jaapanit tabanud ootamatult tugeva maavärina ja tsunami põhjustatud katastroof on tekitanud meis kõigis siira kaastunde tohutute inimelude kaotuse ja märkimisväärsete materiaalsete kahjude pärast. Lubage meil, Euroopa parlamendi liikmetel, väljendada oma siirast kaastunnet Jaapani rahvale ja valitsusele. Meie ja kõikide Euroopa kodanike mõtted on tuhandete inimestega, kes peavad nüüd oma elu ja elukoha uuesti üles ehitama. Samal ajal avaldab meile muljet kohalike ametivõimude ning hädaabiteenistuste kiire ja otsustav tegutsemine ning Jaapani rahva eeskujulik julgus ja meelekindlus. Ehkki EL on juba käivitanud oma tsiviilkaitsemehhanismi, saates Euroopa eksperte koordineerima hädaabi, kutsume ka liikmesriike üles kõige kiiremas korras toetama katastroofis kannatanud piirkondi vajaliku humanitaar-, tehnilise ja rahalise abi ning toetusega. Meenutades ELi ja Jaapanit ühendavat tugevat sõprust ja tihedaid poliitilisi ja majandussuhteid, toetame veendunult Jaapanit, mis püüab ületada seda tabanud probleeme, sealhulgas tõelise tuumakatastroofi ohtu.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt väljendada Euroopa parlamendi liikmete solidaarsust Jaapani rahva ja valitsusega äsja toimunud šokeerivate sündmuste tõttu. Kutsume liitu ja liikmesriike üles andma Jaapanile ja kannatanud piirkondadele vajalikku humanitaar-, tehnilist ning rahalist abi ja toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Parlamendi ülesanne on väljendada oma solidaarsust Jaapani valitsusega riiki tabanud kolmekordse katastroofi – maavärina, tsunami ja tuumaõnnetuse – pärast. Kõikide fraktsioonide esitatud ühisresolutsioonis nõuame, et EL ja selle liikmesriigid annaksid Jaapanile igakülgset võimalikku humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi ja toetust. Jaapanit 11. märtsil tabanud laastav maavärin ja tsunami põhjustas tuhandete inimeste hukkumise ja kadumise koos märkimisväärse materiaalse kahjuga. Katastroof põhjustas ka üliränga tuumaõnnetuse, mis mõjutab Fukushima tuumajaama ja kujutab endast suurt ohtu. Ühtlasi on meie kohustus väljendada oma täielikku solidaarsust Jaapani rahva ja valitsusega ning saata selle kolmekordse katastroofi ohvritele meie kaastunne.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Olles rabatud 11. märtsi tsunami ja maavärina tugevusest, väljendan oma täielikku solidaarsust ohvrite perekondade ning Jaapani rahva ja valitsusega. Ühtlasi soovin väljendada oma täielikku toetust ja ülimat imetlust Fukushima elektrijaama päästjate ja personali üle.

Õnneks suutis Euroopa Liit reageerida kiiresti Jaapani abipalvele, sealhulgas käivitada oma tsiviilkaitsemehhanismi, mis on mõeldud hädaolukorras 27 liikmesriigi tegevuse riigisisesel, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil koordineerimiseks. Samal ajal on liit valmis andma igakülgset tehnilist abi tuumavaldkonnas, et aidata Jaapani ja rahvusvahelistel ekspertidel saavutada kontroll olukorra üle Fukushima elektrijaama läheduses ja jaamas endas.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Laastav maavärin ja tsunami, mis tabasid Jaapanit ja Vaikse ookeani piirkonda 11. märtsil 2011. aastal, põhjustasid tuhandete inimeste hukkumise või kadumise ning ulatuslikku materiaalset kahju, purustades paljude inimeste elatusallika. Seejärel toimus väga ränk tuumaõnnetus Fukushima aatomielektrijaamas. Jaapani peaministri Naoto Kani avalduse kohaselt on tegemist rängima kriisiga, mis Jaapanit Teise maailmasõja lõppemisest möödunud 65 aasta kestel on tabanud. Selles resolutsiooni ettepanekus väljendab Euroopa parlament oma solidaarsust Jaapani rahvaga ja siirast kaastunnet katastroofi ohvritele. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt ja loodan väga, et olukord Jaapanis õnnestub saada kontrolli alla ning et tuumaenergeetika küsimust asutakse ülemaailmselt uuesti analüüsima.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Oleme näinud, kuidas Jaapanit tabas hulk kohutavaid katastroofe, mille sarnased ei ole kunagi ühtegi riiki korraga tabanud. Maavärin, tsunami, õnnetus aatomielektrijaamas – ükskõik milline neist katastroofidest oleks üksikuna tõeline katsumus, kuid üheskoos on nad asetanud riigi ja selle elanike õlgadele väljakannatamatu koorma. Pärast seda kui Fukushima aatomielektrijaamas lõõmav tulekahju on kustutatud, on aeg saada vastus mitmele küsimusele: nt kas oleks olnud võimalik teatud katastroofe vältida ja kuidas peaksid teised tuumaelektrijaamad tõstma oma ohutust nii, et loodusõnnetused ei põhjustaks tuumaõnnetusi? Kõik tuumaenergiat kasutavad riigid peaksid kontrollima oma tuumaelektrijaamade ohutust. Need riigid, kes kavandavad uute tuumajaamade ehitamist, peaksid tähelepanelikumalt analüüsima nende võimalikke ohtusid. Samas on Euroopa Liidu jaoks praegu kõige tähtsam näidata oma solidaarsust tavaliste jaapanlastega. Seetõttu on resolutsioon olukorra kohta Jaapanis väga oluline. Peame andma kogu vajaliku humanitaar-, tehnilise ja finantsabi, et inimesed saaksid praegu tulla toime ja edaspidi ehitada kannatanud piirkonnad üles nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Jaapanit 11. märtsil tabanud laastav maavärin ei saa jääda maailma silmade eest varju; meie jaoks on see märguanne selle kohta, et analüüsida tuleb tsunami katastroofiliste tagajärgede poliitilisi ja sotsiomajanduslikke aspekte. Nagu ka minu kolleegid, väljendan resolutsiooni ettepanekuga nõustudes oma sügavaimat kaastunnet Jaapani rahvale, kes teadlike kodanikena reageerivad katastroofile parimal võimalikul viisil. Loodan ja nõuan, et EL võtab meetmeid humanitaarabi andmiseks oma tsiviilkaitseteenistuste kaudu ning pakub välja sobivaid projekte, et lahendada tuumasaaste probleem ja koostöös Jaapani ametivõimudega püüda nii hästi kui võimalik olukorda normaliseerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Jaapanit ja Vaikse ookeani piirkonda 11 märtsil tabanud laastav maavärin ja tsunami põhjustasid tuhandete inimeste hukkumise ning kadumise, koos märkimisväärse materiaalse kahjuga.

Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles väljendatakse solidaarsust maavärina, tsunami ja tuumaõnnetuse ohvritega, ja loodan, et parlamendi nõudmine, et EL ja selle liikmesriigid annaksid igakülgset humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi ning toetust kannatanud piirkondadele, täidetakse kõige kiiremas korras.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ajal mil Jaapanit on tabanud suurim kriis alates II maailmasõjast pärast 11. märtsil toimunud maavärinat ja tsunamit, soovin ühiselt väljendada täielikku solidaarsust Jaapani rahva ja parlamendi nõudmisega, et EL ning selle liikmesriigid annaksid kiiremas korras igakülgset humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi kannatanud piirkondadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Jaapanit 11. märtsil tabanud maavärin ja tsunami on põhjustanud tuhandete inimeste hukkumise (hetkel loetakse, et üle 27 000 inimese on hukkunud või kadunud) ja ulatuslikku materiaalset kahju. Nendes tingimustes peab Jaapan nüüd toime tulema väga ränga tuumaõnnetusega. Kuna Jaapan ei ole sellise kriisiga peale II maailmasõda kokku puutunud, toetan täielikult Euroopa Parlamendi resolutsiooni olukorra kohta selles riigis. Ühtlasi nõuan, et EL annaks Jaapanile igakülgset humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi, sealhulgas meditsiinivarustus, madratsid, telgid, toit, kiirgus- ja tuumaeksperdid ning -spetsialistid… Ühtlasi soovin rõhutada täielikku solidaarsust Jaapani rahvaga. Kiidan neid tegutsemiskiiruse, vapruse ja otsusekindluse eest ning nende otsustavuse eest neid tabanud õnnetuses. Lisaks sellele nõuan Fukushima elektrijaama olukorra keerulisust arvestades, et Jaapani valitsus tagaks täieliku läbipaistvuse ja et ELi liikmesriigid korraldaksid avaliku arutelu energeetika teemal, mis ei käsitleks ainult tuumaenergiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Toetan igati seda resolutsiooni, milles Euroopa Parlament: „1. avaldab täielikku solidaarsust Jaapani rahva ja valitsusega ning siirast kaastunnet selle kolmekordse katastroofi ohvritele, võttes teadmiseks, et inimkaotuste ja materiaalse kahju suurust ei ole veel suudetud täielikult hinnata; tervitab Jaapani rahva ja võimude tegutsemiskiirust, vaprust ja otsusekindlust neid tabanud õnnetuses; 2. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid annaksid Jaapanile ja kannatanud piirkondadele kiiremas korras vajalikku humanitaar-, tehnilist ning rahalist abi ja toetust ja väljendab heameelt, et EL käivitas hädaabi andmiseks viivitamata oma kodanikukaitsemehhanismi.”

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Tänase hääletusega soovin väljendada solidaarsust Jaapani rahva ja selle valitsusega laastava maavärina, tsunami ja tuumaõnnetuse tõttu. Koos oma kolleegidega oleme kutsunud liikmesriike üles andma Jaapanile ja kannatanud piirkondadele igakülgset toetust, sealhulgas humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi, kiites samas otsust käivitada hädaabi koordineerimiseks viivitamatult tsiviilkaitsemehhanism. Jaapani rahva ja ametivõimude eeskujulik julgus ja meelekindlus olukorraga toimetulekus peaks olema eeskuju meile kõigile ning lisapõhjus, et EL ei jätaks seda riiki maha selles täieliku ülesehituse väga tundlikus etapis.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. Toetan seda resolutsiooni, kuna leian, et peame toetama Jaapani rahvast ja ühtlasi õppima sellest kohutavast olukorrast.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) 11. märtsil raputas Vaikse ookeani piirkonda ja eriti Jaapanit laastav maavärin ja tsunami. Usun, et on veel kord vaja siinkohal mainida, et loodusõnnetuste arv ja intensiivsus on kasvamas ning seetõttu on vaja uuesti üle vaadata ülemaailmsed kriisieelsed ja -järgsed stsenaariumid, et olla valmis aitama ja ka aidata kannatanud riike.

Samal ajal põhjustas loodusõnnetus ka väga ränga tuumaõnnetuse, mis tabas konkreetselt Fukushima tuumajaama. See sündmus on näidanud, kui oluline on analüüsida Euroopa tuumajaamade ohutust.

Seetõttu nõuan arutelu käivitamist, millele peab eelnema põhjalik analüüs selle kohta, kuidas vähendada tuumaõnnetuste laastavaid tagajärgi piirkondadele ja inimestele. Mul on hea meel ELi valmisoleku üle anda kiires korras igakülgset humanitaar-, tehnilist ja rahalist abi koos Euroopa tsiviilkaitsemehhanismi viivitamatu käivitamisega. Usun, et on hädavajalik eraldada sellele mehhanismile suuremaid logistilisi ja planeerimisvahendeid nii, et see muutuks kannatanud riikide kaitsmise tõeliseks mehhanismiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Olen mõtetes ohvrite peredega, õnnetuses vigastatutega ja kogu Jaapani rahvaga, keda see kataklüsm tabas. Jaapani rahva julgus ja väärikus väärib austust ning ma olen rahul, et parlament on näidanud oma toetust ja solidaarsust selle resolutsiooniga. See on suurim katastroof, mida Jaapan on alates II maailmasõjast kogenud, ning Fukushima katastroof on šokeerinud meid kõiki ja sunnib meid üle vaatama oma seisukohti tuumaenergeetika küsimustes. Siiski ei mõjuta see küsimus – vaatamata sellele, mida mõned proovivad meile läbi poliitilise päästeoperatsiooni sisendada – võimalust toota ka edaspidi tuumaenergiat, seda tulevikuenergiat, millel on oma osa meie majanduse dekarboniseerimisel ja mis tagab meie energiasõltumatuse. Fukushima draama nõuab ennekõike, et me kõik muudaksime tuumaohutuse nõudeid rangemaks. Toetan Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (kristlike demokraatide) fraktsiooni ettepanekuid määratleda ühised ohutusnõuded ning tõhustada valvsust tuumajaamades ja nende ümbruses. Selles küsimuses peavad eeskuju andma Prantsuse tuumatööstuse oskusteave ja suutlikkus. Nüüdsest alates on see vastutus Euroopa Liidul, mis peab rakendama tugevaid meetmeid tagamaks, et Euroopas ei toimuks enam kunagi nii ulatuslikku tuumakatastroofi.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Hiljuti Jaapanit tabanud maavärinate ja tsunami põhjustatud ulatuslikku kahju ei ole võimalik likvideerida ühe ööga. Peame olema valmis andma Jaapanile konkreetset praktilist abi, ka peale seda kui meedia tähelepanu sellelt teemalt on vaibunud.

Solidaarsus on üks põhilisi alustalasid, millele tänapäeva Euroopa toetub. On õige, et koos liikmesriikide valitsuste ja parlamentidega on ka Euroopa Parlament saatnud selge sõnumi meie sõpradele Jaapanis, kes on sama muserdatud nagu kogu riik, et oleme nendega ja et nad võivad igal ajal loota meie abile.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika