Istungi stenogramm

Esmaspäev, 4. aprill 2011 - Strasbourg

3. Presidentuuri avaldused

  Juhataja. – Soovin alustuseks teha paar märkust ning samas edastada teavet.

Inimkonna ajaloos seni kõige raskemast tuumaavariist, Tšernobõli katastroofist möödub 26. aprillil 25 aastat. Me mäletame endiselt neid, kes ohverdasid oma tervise ja isegi elu võitluses katastroofiga, ning samuti neid sadu tuhandeid inimesi, kes pidid lahkuma oma kodudest. Endise idabloki riikide valitsused varjasid katastroofi puudutavat teavet maailma ning ennekõike oma kodanike eest liialt kaua. Selle tulemusena oli oluliselt raskem võtta kasutusele abinõusid katastroofi tagajärgede leevendamiseks. Hiljem sai Tšernobõlist siiski tõhusa koostöö sümbol katastroofi mõjualasse jäävate riikide valitsuste ja rahvusvahelise üldsuse vahel. Meenutades Tšernobõli katastroofi, oleme mõtetes ka Jaapani rahvaga, kes võitleb Fukushima tuumajaamas toimunud õnnetuse ning tsunami tagajärgedega.

Järgmisena räägiksin asjast, mida on samuti valus meenutada. Mõne päeva pärast, 10. aprillil möödub aasta Smolenski lennuõnnetusest, milles hukkus 96 inimest, nende seas Poola president ja tema abikaasa ning 18 Poola parlamendi liiget. Ühest neist oleks peagi saanud Euroopa Parlamendi lisaliige kaheksateistkümne seas. Enamik hukkunutest olid kõrgetel riiklikel ametikohtadel. Paljud siin istungisaalis viibijatest tundsid neid isiklikult. Mina isiklikult tundsin vähemalt pooli nendest. Õnnetuse põhjused ei ole tänaseni lõplikult selgunud ning me ootame endiselt sellekohast teavet. Ka täna ühineme veel kord nendega, kes leinavad oma lähedasi.

Kolmandaks tahan teavitada, et Euroopa Parlament on mures, kuna USA ülemkohus lükkas tagasi Troy Davise taotluse, mille kohaselt oleks lükatud tema hukkamine edasi. See võimaldanuks vaadata Davise kohtuasi uuesti läbi. Mina pöörduksin palvega Georgia osariigi ametivõimude poole, et nad kasutaksid oma õigust ja asendaksid Troy Davisele 20 aasta eest määratud surmanuhtluse eluaegse vanglakaristusega. Surm ei saa kunagi olla õiguse väljendusvorm.

Järgmiseks tahan öelda, et samuti tunneme suurt muret olukorra pärast Côte d’Ivoire’i Vabariigis. Presidendivalimised tõid riiki kodanike loodetud rahu, tuleviku ja heaolu asemel terrori ja vägivalla. Laurent Gbagbo peab tunnistama valimistulemusi ning loobuma võimust. Me kutsume kõiki osapooli üles viivitamata lõpetama kodanike suhtes vägivalla kasutamise. Rahvusvaheline üldsus peab tegema kõik võimaliku selleks, et ära hoida tsiviilisikute massiline tapmine. Kõigi kurjategijate üle tuleb kohut mõista. Sellised on meie sügavalt juurdunud tõekspidamised ning Euroopa Parlament teeb selles osas kõik võimaliku.

Lõpetuseks, vastavalt minu lubadusele hoida parlamenti kursis käimasoleva juurdlusega, mis käsitleb teatavate parlamendiliikmete kohta esitatud korruptsioonisüüdistusi, tuletan meelde, et neljapäeval, pärast fraktsioonide esimeeste kohtumist saite minult kirja teel kõige värskemat infot selle küsimusega seoses. Samuti on meil kavas astuda konkreetseid samme eesmärgiga koostada käitumisjuhised huvirühmade, lobitöötajate ja parlamendiliikmete jaoks. Tänasel juhatuse koosolekul algusega kell 18.30 arutame seda küsimust ning võtame vastu otsuse edasiste sammude kohta.

James Nicholson palus luba sõna võtta. Härra Nicholson, palun, teil on sõna.

  James Nicholson (ECR). – Austatud juhataja! Kas ma tohiksin kasutada seda aega selleks, et rääkida laupäeval Põhja-Iirimaal toimunud noore, kõigest paar nädalat politseinikuna töötanud mehe mõrvast, kes oli parasjagu tööle suundumas. Parlamendis töötatud 22 aasta jooksul olen mitmel korral pidanud hukka mõistma terroriste, kes selliseid jõledusi toime panevad. Ma arvasin, et ajad on muutunud ning ma ei pea seda enam kunagi tegema. Oleme mõtetes selle noore mehe, keda karjäär ja tulevikuvõimalused alles ees ootasid, perekonnaga. See oli selgelt tahtlik katse muuta minu kodupiirkond uuesti ebastabiilseks.

Tahan selgitada, et minu arvates ei soovi suurem osa põhjaiirlastest pöörduda praegu ega ka tulevikus tagasi selle juurde, mida me kogesime minevikus. Omaghi inimesed on palju kannatanud. Kuna see kõik toimus ka nendega, äratab see kahtlemata ellu palju kohutavaid mälestusi. Kas me ei võiks selle minu kodupiirkonna jaoks väga kurva sündmusega seoses saata parlamendi kaastundeavalduse selle noormehe perekonnale ja kõigile asjaomastele isikutele?

(Aplaus)

  Juhataja. – Tänan teie teemakohaste märkuste eest. Soovin teavitada parlamendiliikmeid, et eile hommikul kirjutasin selle kohta konkreetse avalduse – Euroopa Parlamendi presidendi avalduse –, milles mõistsin hukka selle sündmuse ning eelkõige asjaolu, et ohver oli nõnda noor. Samas väljendasin lootust, et Põhja-Iirimaal hakatakse taas elama rahus, mis seal üsna hiljuti valitses. Liikmed saavad Euroopa Parlamendi veebilehel lugeda minu selleteemalist avaldust, mis riputati sinna üles eile hommikul.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL). – (GA) Austatud juhataja! Ka mina mõistan hukka Ronan Kerri tapmise Omaghis ehk minu valimisringkonnas sel nädalavahetusel toimunud pommirünnakus. Ta oli noor 25aastane mees, kes oli ühinenud uue politseiteenistusega ning sai sel põhjusel surma. See rünnak ei olnud suunatud mitte ainult selle noormehe ja tema perekonna, vaid ka minu valimisringkonna rahuprotsessi vastu. Ronan Kerri tapnud inimesed püüavad takistada rahuprotsessi edenemist. Me ei lase neil seda teha. Tänaksin siinkohal parlamendi presidenti ja liikmeid kaastunde avaldamise eest hukkunu perekonnale. Lisaks tunnen kaasa Ronan Kerri perekonnale ning mõistan tema tapmise sügavalt hukka.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Esiteks soovin teid tänada eilse hukkamõistu väljendava avalduse eest. Siinkohal toetan kolleegide Nicholsoni ja de Brúni avaldusi. Me toetame neid täielikult selle tagamisel, et kuritöö eest vastutajate üle mõistetakse kohut.

Rahuprotsess on Euroopa Liidu toetusel olnud väga edukas. Kõik Iirimaal elavad kaine mõistusega inimesed on hukka mõistnud selle kohutava kuriteo, politseinik Ronan Kerri tapmise – ar dheis Dé go raibh a anam. Eelkõige soovin tunnustada Ronan Kerri ema tema eileõhtuse julge seisukohavõtu eest rahuprotsessi jätkumise toetuseks.