Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0165(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0085/2011

Esitatud tekstid :

A7-0085/2011

Arutelud :

PV 04/04/2011 - 14
CRE 04/04/2011 - 14

Hääletused :

PV 06/04/2011 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0136

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 4. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Rahvusvahelise kaitse andmine ja äravõtmine (arutelu)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Sylvie Guillaume koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2009)0554 – C7-0248/2009 – 2009/0165(COD)) (A7-0085/2011).

 
  
MPphoto
 

  Sylvie Guillaume, raportöör.(FR) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Sel nädalal jõuab lõpule varjupaigamenetluste direktiivi uuestisõnastamise esimene etapp. Tõepoolest peab meie parlament teatama kolmapäeval oma otsuse läbivaadatud komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise ühist menetlust.

See Euroopa Parlamendi otsus on oluline dialoogi jaoks, mida peetakse nõukoguga järgnevate kuude jooksul teksti põhjal, mis minu arvates on varjupaigapaketi nurgakivi ning millel põhinevad arutelud on nõukogus kahjuks soiku jäänud.

Selle põhjal koostatakse direktiivi uus versioon ning ma loodan, et see võimaldab meil pidada kinni tähtajast rakendada 2012. aastaks ühised varjupaigataotlemise eeskirjad.

Hääletus selle raporti üle langeb kokku ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti uuringu avaldamisega 44 tööstusriigi kohta eelmisel nädalal. Uuringust nähtub, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele on varjupaigataotlejate arv rikastes riikides vähenenud viimase kümne aasta jooksul 40% ja ühe aasta jooksul 5%. Omades selliseid andmeid, peame uurima niisuguse vähenemise põhjuseid. Kas seisneb põhjus väiksemas arvus tõuketegurites või mõne riigi rangemas kontrollis migratsioonivoogude üle?

Raportist selgub samuti, et varjupaiga eest vastutamisel on lõviosa võtnud enda kanda arenguriigid, ehkki neil ei pruugi olla selleks kõiki vajalikke vahendeid. Euroopa peab seetõttu andma oma võrdväärse panuse ning selleks peab ta vastu võtma selged eeskirjad. See teema toob mind tagasi varjupaigamenetluse teksti ja selle peamiste ülesannete juurde. Kehtival direktiivil, mida sageli on kirjeldatud ka kui kõige halvemate riiklike tavade dokumenti, on kaks suurt puudust: see ei kaitse piisavalt varjupaigataotlejate õigusi ning see põhjustab suuri lahknevusi varjupaigataotlejate kohtlemises liikmesriigiti.

Tõepoolest eksisteerivad Euroopa eri varjupaigasüsteemide vahel endiselt suured erinevused. Kui tuua vaid paar näidet – 2009. aastal erines liikmesriikide esimese astme menetluse raames tehtud positiivsete otsuste arv protsentuaalselt, ulatudes vähem kui ühest protsendist kuuekümne viie protsendini. Eitava otsuse kohta kaebuse esitamiseks oli esimese astme menetluses aega kaks kuni kolmkümmend päeva. Seega esineb liikmesriikide vahel mitu suurt erinevust, olgu selleks siis kiirendatud menetluse alused, varjupaigataotlejatega vestluste korraldamine või tõhusate õiguskaitsevahendite kättesaadavus.

On fakt, et sellised erinevused on vastuolus ühise varjupaigasüsteemiga, mis peaks pakkuma võrdväärset kaitset kõikjal ELis. Samuti on need vastuolus Dublini II määruse ühe nurgakiviga, mis põhineb eeldusel, et liikmesriikide varjupaigasüsteemid on võrreldavad. Õigusaktide ühtlustamine on seetõttu oluline selle tagamiseks, et meil oleksid lõpuks ometi õiglased, kättesaadavad, kindlad ja tõhusad menetlused.

Kuna ma usun, et menetlus on puudulik, sooviksin veel kord vastata nende inimeste väidetele, kes on seda teksti kärpinud ja kelle jaoks see direktiiv tähendab äärmisel juhul ainult suuremaid kulusid ja sagedasemat kuritarvitamist.

Väidetavalt võib menetluse muutmine suurendada lähiajal kulusid. Ometi aitaks pisut ettenägelikum pilk meil näha, et tegelikult läheb praegu liikmesriikidele kalliks maksma hoopis menetluse kuritarvitamine selle vähese kvaliteedi ja turvalisuse tõttu. Nimetan oma väite toetuseks kahte näitajat: väga suur arv kaebuseid ning seeläbi pikenev menetlus.

Samuti soovin, et loobuksime mustvalgest suhtumisest varjupaiga küsimusse, mille kohaselt toob see endaga kaasa üksnes kuritarvitamise. Olukorras, kus sisseränne on äraleierdatud teema, on varjupaiga kui põhiõiguse kaitsmine kohustuslik. Pealegi, kui kõige kidakeelsemad parlamendiliikmed teevad kõik selleks, et vähetähtsustada araabia maade olukorda, siis on selle tulemuseks see, et Euroopa Liit on kohustatud tagama tagakiusamise ohvritele õiglase kaitse.

Seetõttu toetan komisjoni tegevust, mille eesmärk on parandada menetlust esimeses astmes ehk algetapis, kuna esimeses etapis vastu võetavate otsuste kõrge kvaliteet on eelkõige kasulik tagakiusamise ohvritele, sest võimaldab pädevatel asutustel teha usaldusväärsemaid otsuseid, kaitsta negatiivseid otsuseid paremini ning vähendada seeläbi ohtu, et need esitatakse kohe apellatsiooniorganitele; teha paremini kindlaks põhjendamata või kuritarvitavad taotlused ning vähendada liikmesriikides vastuvõtu- ja menetluskulusid, toetades samal ajal asutuste jõupingutusi eesmärgiga saata välja need varjupaigataotlejad, kelle taotlused on lõplikult tagasi lükatud.

Lõpetuseks sooviksin öelda paar sõna mõne põhipunkti kohta, mis võimaldab meil – ma loodan – minna selle raportiga nüüd edasi. Esiteks on õigus tasuta õigusabile esimese astme menetluses minu arvates otsuste kvaliteedi parandamise oluline tagaja. Teiseks tuleb rohkem arvestada haavatavate taotlejatega ehk selle inimrühmaga, kellest kehtivas direktiivis vaadatakse täielikult mööda.

Kolmas ülesanne on kehtestada julgemad tähtajad taotlustele ning suurendada õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele ning pakkuda kiirendatud menetluse korral suuremaid tagatisi, eelkõige vähendades taotluste aluseid või kehtestades mõistlikud tähtajad. Turvalise riigi mõistega seoses nõuame Euroopa ühisnimekirja koostamist vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele, nagu soovitas Euroopa Kohus 2008. aastal.

Kokkuvõtteks on selle raporti lõplik vastuvõtmine tugev märguanne Euroopa Parlamendilt nõukogule ja komisjonile. Nagu ma näen, on piirid kehtestatud ning latt paigale seatud: meie eesmärk on kaitsetaseme tugevdamine ja ühtlustamine ning me peaksime tundma selle üle heameelt, kallid kolleegid.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Sel nädalal toimuv hääletus varjupaigamenetluste direktiivi üle on väga oluline. See on oluline samm, et viia 2012. aastaks lõpule ühise varjupaigasüsteemi teine etapp kooskõlas ELi lubadustega Stockholmi programmis. Soovin tänada raportöör Sylvie Guillaume’i tema silmapaistva pühendumise eest sellele dokumendile ja meievahelise hea koostöö eest. Proua Guillaume, te olete üles näidanud suurt paindlikkust ja sügavat mõistmist varjupaigataotlejate vajaduste ja ka probleemide suhtes, millega riigiasutused silmitsi seisavad.

Uuest varjupaigamenetluste direktiivist saab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi nurgakivi. Nagu te ütlesite, proua Guillaume, tuleb varjupaigataotlejaid kohelda võrdväärselt, olenemata sellest, millises Euroopa Liidu riigis nad varjupaika taotlevad. Nüüdseks teame, et eksisteerib palju erinevusi, mida on loomulikult väga raske mõista, elades ühes ja samas Euroopa Liidus, kus kehtivad ühed ja samad rahvusvahelised konventsioonid ning Euroopa väärtused.

On väga oluline, et ühine kord oleks õiglane ja tugev. See peab aitama ennetada varjupaigasüsteemi kuritarvitamist, kuid samas austama täielikult põhiõigusi. Olen sügavalt veendunud, et neid eesmärke on võimalik saavutada, kuid üksnes juhul, kui ühised eeskirjad tagavad varjupaigaasutuste otsuste sama hea taseme kogu Euroopa Liidus. Komisjoni ettepanek on koostatud sellest juhindudes ja mul on hea meel näha, et Sylvie Guillaume’i ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni koostatud raportiga toetatakse üldjoontes seda ettepanekut.

Paljud raporti projektis tehtud muudatusettepanekud tõstavad tegelikult varjupaigataotlejatele ja eriti alaealistele varjupaigataotlejatele antavate tagatiste taset. Mõne muudatusettepaneku eesmärk on pakkuda ka suuremat paindlikkust liikmesriikidele, kehtestades teatavad alused, mis võimaldavad kiirendatud menetlust. Minu arvates on turvalise riigi mõistet käsitlev muudatusettepanek paljutõotav. Ma korraldaksin eeskirjade kogumi oluliselt ümber ning muudaksin liikmesriikides kehtivat tava. Samuti on mul hea meel tasuta õigusabi puudutavate kompromissmuudatusettepanekute üle. See võib tõepoolest aidata lahendada keerulist juriidilist küsimust, mida on maininud mitu liikmesriiki.

Nagu te teate, valmistab komisjon hetkel ette selle direktiivi muudetud ettepanekut, et anda nõukogus soikunud läbirääkimistele hoogu juurde. Homme või kolmapäeval toimuv hääletus on nende läbirääkimiste strateegiline teetähis. Komisjon kaalub muudetud ettepaneku ettevalmistamisel hoolikalt kõiki parlamendi muudatusettepanekuid. Jään ootama koostööd parlamendi liikmetega nii selle kui ka muude ettepanekute koostamise ajal.

 
  
MPphoto
 

  Monika Hohlmeier, fraktsiooni PPE nimel.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Esiteks soovin südamest tänada nende mitmekülgsete kõneluste eest, mida oleme pidanud nii raportööri kui ka voliniku ja variraportööridega. Need on võimaldanud mõnes valdkonnas jõuda hea kompromissini. Nagu Cecilia Malmström äsja mainis, hõlmab see kompromiss tasuta õigusabi, eelkõige alaealiste erikaitset. Muud saavutused on seotud asjaoluga, et meil õnnestus jõuda kokkuleppele, millised taotlejad vajavad ennekõike kaitset. Samuti õnnestus meil omavahelistes kõnelustes jõuda mõistlikule kompromissile. Peale selle jõudsime üksmeelele turvalise kolmanda riigi mõiste teemal.

Eesmärk on parandada haldusmenetluse kvaliteeti, nii et teise ja kolmanda astme menetluse raames peetaks vähem kohtuistungeid, ning pakkuda nendele varjupaigataotlejatele, keda tõepoolest ohustab tagakiusamine, võimalikult kiiresti ja järjekindlalt tõhusat abi ning kaitset. Pooldan kindlalt seda, et kõigis liikmesriikides kehtiksid asjakohased miinimumnõuded. Kahjuks aga avaldavad komisjoni enda tekst ning mõned komisjoni teksti muudatusettepanekud hoopis vastupidist mõju sellele, mida püütakse saavutada. Selleks et viivitada menetlusega või isegi et kuritarvitada massiviisiliselt varjupaigaõigust, on loodud palju võimalusi. Toon teile mõne sellekohase näite.

Näiteks võib taotleja esitada kolm vastuvõetamatut taotlust ning tal on õigus läbida terve menetlus kolm korda. Alles seejärel saab läbi viia kiirendatud menetluse. Menetlust ei saa kiirendada, kui taotlejat ei ole Genfi konventsiooni kohaselt pagulaseks tunnistatud. Sellega seoses mainiksin Tuneesia väljarändajate ja ka majanduspagulaste küsimust.

Teiseks näiteks on asjaolu, et kiirendatud menetlus ei ole võimalik ka siis, kui järjestikused avaldused on tehtud, ilma et sisu oluliselt muutuks. Kuid veelgi tõsisem on minu arvates inimeste kadumise probleem. Kui taotleja kaob ebaseaduslikult, ei saa tema taotlust ilma eitava otsuseta enam sulgeda. Ka tema peab dokumendi allkirjastama. Seega, kui me võtame vastu Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud ettepaneku, siis ainus asi, mida varjupaigataotleja, kes teab oodata negatiivset otsust, peab tegema, on keelduda kirja vastuvõtmisest või mitte oodata selle saamist. Selle tulemusel saaks taotleja menetlust lõpmatuseni pikendada.

 
  
MPphoto
 

  Claude Moraes, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Esindan oma fraktsiooni seisukohta, väites, et oleme tegelikult poliitilises mõttes väga keerulises olukorras, sest liikmesriigid on rääkinud varjupaigapaketi väljatöötamise lõputamisest juba alates 1999. aastast. Kui poliitiline kohustus on üldse olemas, siis on selleks täna kriisisituatsioonis olev Põhja-Aafrika ja Vahemere piirkond.

Koormuse jagamisest rääkimisega peaks nüüd kaasnema asjalik ja mõistlik ettepanek. Soovin oma fraktsiooni nimel teada anda, et Sylvie Guillaume on – koostöös variraportööridega, nagu ütles Monika Hohlmeier – ette valmistanud ettepaneku, mis on ühtaegu mõistlik ja tõhus ning millest saab tõepoolest, nagu märkis volinik, varjupaigapaketi nurgakivi. Sel põhjusel on kolmapäevane hääletus nõnda oluline. Kui me suudame korrata parlamendikomisjonis saavutatud häälteenamust, siis oleme olukorras, mis võimaldab lõpuks vastu võtta varjupaigapaketi, mis pöörab tähelepanu siin istungisaalis väljendatud rohketele muredele ja tundlikele küsimustele.

Tooksin teile ühe näite: tegelesin varjupaigajuhtumitega palju aastaid oma töös varjupaigaküsimuste advokaadina ning tean, et hea, st õiglase, erapooletu ja tõhusa varjupaigamenetluse, mille on heaks kiitnud enamik liikmesriike, vaenlane on varjupaigajuhtumite vähesus menetluse algetapis. Asjaolu, et ka paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on otsuste tegemise kvaliteet halb, toob endaga liikmesriikides kaasa suuremad, mitte väiksemad kulud. Seega, kui liikmesriigid räägivad finantsmõjust, peavad nad mõistma, et kvaliteetsete otsuste tegemine algusest peale ning apellatsioonimenetluse tõhusa toimimise tagamine on asjad, mille arvelt säästame raha ning mille puhul oleme õiglased ja erapooletud.

Kui mõni liige kahtleb selle raporti tõhususes, õigluses ja erapooletuses, siis peaks ta heitma sellele menetlusele täpsema pilgu ning mõistma, et võimalike vastuoluliste aspektidega tegelemisel on tehtud palju tööd. Samuti on oluline rõhutada, et arutelu ei peaks keerlema ainult kulude ümber – tegu on tavade ühtlustamisega kõikjal ELis. On selge, et nõuded erinevad liikmesriigiti liiga palju. Kui kavatseme jätkata sellist tüüpi varjupaigaloteriiga, siis ei pööra me tähelepanu tegelikule olukorrale, kus varjupaigataotlejate arv on kasvamas. Nagu teame, on varjupaigataotlejate arv järsult langenud juba palju aastaid. Nüüd oleme palju keerulisemas olukorras.

Varjupaigamenetluste direktiivis sisalduvad eeskirjad hõlmavad ehk kõige keerulisemat osa tervest varjupaigapaketist. See, et menetlus peab olema õiglane ja tõhus, võib tagakiusamise eest põgenejatele olla elu ja surma küsimus. Me peame tunnistama oma vastutust rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, kui tegeleme liidust kaitset otsivate inimestega.

Seetõttu soovin tänada raportööri ja kõiki variraportööre jõupingutuste eest, mille eesmärk on saavutada parlamendis kindel seisukoht. Korrakem parlamendikomisjonis toimunud hääletust. Tagagem, et anname komisjonile ja eeskätt liikmesriikidele selgelt mõista, et meie siin Euroopa Parlamendis suhtume varjupaigapaketi koostamise lõpuleviimisse tõsiselt ja seda viisil, mis on vastuvõetav paljudele siin istungisaalis.

 
  
MPphoto
 

  Nadja Hirsch, fraktsiooni ALDE nimel.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud Cecilia Malmström! Esiteks sooviksin kogu südamest tänada raportööri ja variraportööre. Oleme pidanud väga palju arutelusid. Lõpuks jõudsime mõningate väga heade kompromissideni, ehkki me kõik teame, et see pole loomulikult alati nii lihtne.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel soovin öelda, et igatahes me toetame endiselt eesmärki võtta 2012. aastaks kasutusele ühine, kogu ELis kehtiv varjupaigasüsteem. See tähendab ka seda, et peame nüüd tõepoolest edasi liikuma ning andma nõukogule selgelt märku, et me ei ole seda eesmärki silmist lasknud ja et oleme muidugi jätkuvalt valmis alustama läbirääkimisi. See on ütlematagi selge. Siiski usun ma, et peame selgitama ka seda, et ennekõike soovime me ühist varjupaigasüsteemi. Nagu juba öeldud, on vastuvõetamatu, et see, kus varjupaigataotleja oma taotluse esitab, on justkui loterii.

On vastuvõetamatu – ja selles suhtes on mul hea meel, et saime selle viimasel minutil korda –, et igal liikmesriigil on oma nimekiri tema arvates turvalistest kolmandatest riikidest. Riik kas on turvaline või ei ole seda ning ikkagi tuleb igal üksikjuhul kontrollida, kas tegemist on ikkagi turvalise kolmanda riigiga selle konkreetse isiku jaoks, kes taotluse esitas, või kas ehk erandolukorras ei ole seda nii lihtsalt võimalik öelda.

Samuti olen veendunud, et lõpuks saavad sellest kasu liikmesriigid, kuid ka varjupaigataotlejad, kellel on tulevikus võimalik saada otsus õiglase ja sellegipoolest kiire esimese astme taotlusmenetluse käigus, kui seda menetlust rakendatakse viisil, nagu meie seda kavandame. Ma olen seisukohal, et ka see on õigus. Varjupaik on õigus, mitte armuand. Me peame selleks asuma täiesti selgele seisukohale ning seejärel kehtestama kindla korra.

Ennekõike tunnen heameelt selle üle, et meil on õnnestunud laiendada alaealiste õigusi. Ma toetan seda ja sama teeb ka fraktsioon ALDE ning mul on hea meel, kui me jõuame homme hea tulemuseni.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(FR) Austatud juhataja! Selle raportiga Sylvie Guillaume’i juhatusel tehtud töö on väga oluline. Nagu ütles juba Cecilia Malmström, on see Euroopa varjupaigasüsteemi nurgakivi, ning vastab tõele, et praeguse olukorra ja Euroopa süsteemi vahel haigutab suur lõhe. Tegelikult peaks seda nimetama lausa kuristikuks, kuhu on kadumas varjupaigataotlejate õigused ja meie kaitsesüsteemi usaldusväärsus Euroopas.

Kui me teame, et on riike, kus positiivsete otsuste määr esimese astme menetluses jääb vahemikku 1–65%, ja teame, et on selliseid riike nagu Prantsusmaa, kus 75% juhtudest esitatakse kaebus Kosovo elanikele või albaanlastele antud kaitseotsuste kohta ja kus nendel kaebustel ei ole peatavat toimet, saame mõningase ettekujutuse hetkeolukorrast. Me oleme tõepoolest seisukohal, et nõukogu peaks kiirustama ja mõistma, et Euroopa Komisjoni otsus parandada esimese astme menetluse raames tehtavate otsuste kvaliteeti on väga oluline ja seda otsust tugevdab Sylvie Guillaume’i eestvedamisel koostatud kvaliteetne raport.

Olen aru saanud, et liikmesriigid, kes teevad kõige kõvemat häält, ei ole need, kes maksavad ega ka need, kes võtaksid vastu kõige rohkem varjupaigataotlejaid. Tuleb meeles pidada, et Küpros, Rootsi, Luksemburg ja Belgia võtavad rahvaarvuga võrreldes vastu kõige rohkem varjupaigataotlejaid. Kuulakem seetõttu ka neid riike, sest nemad oskavad meile öelda, millised on parimad nõuded varjupaigataotlejate rahvusvahelisele kaitsele.

 
  
MPphoto
 

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Austatud juhataja! Mul on väga hea meel tänase arutelu üle, võttes arvesse kolmapäeval toimuvat hääletust. Loodetavasti raputab meie töö nõukogu üles tema tardumusest ning annab tõuke tulemuslikele läbirääkimistele, mis aitavad meil saavutada eesmärgi kehtestada Euroopa ühine varjupaigasüsteem 2012. aastaks ning seega võtta arvesse seda rasket tööd, mida me kõik oleme selle dokumendi nimel teinud. Sooviksin kogu südamest tänada Sylvie Guillaume’i suurepärase töö ja lepitava lähenemise eest.

Üldiselt on tulemuseks hea tekst, mis hõlmab olulisi täiendusi praegu ELis rakendatava ja liikmesriigiti oluliselt erineva varjupaigamenetluse suhtes.

Kui tuua paar näidet: kehtestatakse uued sätted selle tagamiseks, et kõigil taotlejatel oleks piisavalt vahendeid, et põhjendada oma taotlust ja seeläbi jõuda varjupaiga andmist käsitleva otsuseni kuuekuulise perioodi jooksul, näiteks vestlus ja tasuta õigusabi esimese astme menetluse haldus- ja õigusaspektide kohta, sealhulgas vajalike menetlusdokumentide ettevalmistamine.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Rahvusvahelise kaitse 2005. aasta direktiiv tuleb uuesti sõnastada kui varjupaigataotlejate vastuvõtu direktiiv. Uus vastuvõtudirektiiv on töötatud välja ELi ühise rände- ja varjupaigapoliitika põhjal, nagu see on sätestatud Lissaboni lepingus. Uue direktiivi eesmärk on luua uus süsteem varjupaigataotlejate kriteeriumide üle otsustamiseks: kes tohib siseneda liikmesriikidesse ja kes mitte ning kes ja millistel tingimustel kuulutatakse pagulasseisundit omavaks. Eesmärk on ühtlustada liikmesriikide varjupaigapoliitikat ning anda varjupaigataotlejatele rohkem õigusi ja eesõigusi.

Praegune Põhja-Aafrikast pärit inimeste sissevool on loomulikult kõigest veel üks kasulik kriis, mis annab ELile võimaluse suurendada oma mõjuvõimu ja valitsevat seisundit. Sisserände- ja varjupaigapoliitika peaksid olema sõltumatu ja iseseisva rahvusriigi eelisõigus. Kavandatud direktiiv on nagu Lissaboni leping, mis avaldab täpselt sellist mõju, nagu selle vastased väitsid, mis loomulikult on põhjus, miks keelduti Euroopa inimestele rahvahääletuse korraldamisest.

 
  
MPphoto
 

  Daniël van der Stoep (NI).(NL) Austatud juhataja! Minu koduerakond, Hollandi Vabaduspartei, on alati olnud täiesti selgesõnaline. Me oleme olnud ja oleme ka edaspidi Euroopa varjupaiga- ja sisserändepoliitika vastu. Liikmesriigid saavad sellistes küsimustes väga hästi ise otsuseid vastu võtta. Praegune Hollandi valitsus on parim valitsus läbi aegade. Sellel on suurepärane tegevuskava varjupaiga- ja sisserändepoliitika jaoks. Selles vallas ei vaja peaminister Rutte ja minister Leers tõepoolest mingit sekkumist Euroopast.

Minu erakond räägib lihtsat keelt. Mille ümber keerleb tänane arutelu tegelikult? Rahvusvahelise kaitse ümber. Me lihtsalt nimetame seda varjupaigaks. Eelkõige ajal, kui tegeleme tohutu sisserändajate sissevooluga mujalt kui lääneriikidest, ei tohiks me rääkida läbi lillede. Austatud juhataja! Kui see oleks Euroopa teha, siis avaksime kõik piirid ning Euroopa muutuks õnneotsijate ja sahkerdajate paradiisiks, kui ta seda juba ei ole. Võtkem näiteks Itaalia, vaadakem näiteks Lampedusat. Mis puutub Euroopasse, siis oleksid kõik pooleldi kriminaalsed õnneotsijad Berberi maadest hõlmatud varjupaigamenetlusega ning neile antaks lõpuks ka luba jääda!

Austatud juhataja! Kas volinik võiks selgitada, miks Euroopa peab end alati nõnda kurnama? Miks suunduvad kõik need põgenikepaadid meie poole? Ainus ja kõige asjakohasem lahendus on toetada nimetatud piirkonnas asuvaid pagulasi. Lihtsalt lubagem Aafrika Liidul, Araabia Liigal või kohutaval Islami Konverentsi Organisatsioonil see küsimus lahendada. Nemad peaksid olema need, kes vastutavad varjupaiga pakkumise eest kõnealuses piirkonnas, mitte meie.

Veelgi loomuvastasem on asjaolu, et kõnealuse raportiga me lihtsustame tegelikult nende jaoks Euroopa Liitu sisenemist. Praegu jooksevad Berberi maadest pärit varjupaigataotlejate hordid Euroopa Liidule tormi ning me peame muutma varjupaiga taotlemise keerulisemaks, mitte lihtsamaks.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Bütikofer (Verts/ALE).(DE) Austatud juhataja! Minu kolleeg rääkis just sellest, kuidas barbarite hordid tulevad Euroopasse. Sellist küünilisust ei saa ma vaikides kuulata. See on nende inimeste laimamine. Ma palun, et teeksite minu kolleegile noomituse.

 
  
MPphoto
 

  Daniël van der Stoep (NI).(NL) Tänan teid, austatud juhataja! Ma parandan seda. Ma ei rääkinud barbaritest. Võib-olla kuulsite seda oma tõlkidelt. Ma räägin selle piirkonna ajaloolisest nimest ehk Berberi maadest. Teie kutsute seda maailmajagu võib-olla muude nimedega, kuid mina nimetan seda nii. Ma ei väida, et Berberi maadest pärit inimesed suunduvad meie juurde nagu barbarite hordid. Ma soovin, et see oleks ära parandatud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Lugupeetud Daniël van der Stoep! Kõik teie märkused lähevad protokolli, et saaksite neid kontrollida. Kõik algupärased sõnad, teie vastus ning ka teine vastus lähevad protokolli kirja.

 
  
MPphoto
 

  Anna Hedh (S&D).(SV) Austatud juhataja! Kõigepealt tänaksin raportööri Sylvie Guillaume’i tema suurepärase töö ja väga suure vaeva eest selle raportiga, mis moodustab olulise osa varjupaigapaketist. Kõigis liikmesriikides peavad varjupaigataotlejatele olema kehtestatud õiglased ja õiguskindlad menetlused. ELis ei saa kunagi olema nõuetekohaselt toimivat varjupaigasüsteemi, kui meil puuduvad ühised miinimumnõuded taotluste läbivaatamisele ning varjupaigataotlejate õigustele selles protsessis. Loomulikult ei peaks need sätted olema kirjas üksnes paberil, vaid neid tuleks järjekindlalt ellu viia ka tegelikkuses ja seda kõikjal Euroopas.

Sellegipoolest on minu arvates kõige kahetsusväärsem asjaolu, et komisjon on teatanud oma kavatsusest esitada uus, kesisem ettepanek, mis on sarnasem sellele, mida nii paljud valitsused nõukogus on soovinud. Hääletus selle raporti üle on seda olulisem, kui võtta arvesse komisjoni seisukohta ning nõukogus valitsevat meeleolu.

Euroopa Parlament peab andma nüüd selgelt märku, et toetame igas olukorras otsust taotleda varjupaika ning usume, et kõik varjupaigataotlejad on ära teeninud nende taotluste õiglase ja põhjaliku uurimise. Peamine kavandatud meetod ehk siis see, et peaksime investeerima oma vahendid taotluste läbivaatamisse esimeses astmes, on täiesti õige tegu ning see muudab olukorra lihtsamaks nii varjupaigataotlejatele, keda teavitatakse tulemusest kiiremini, kui ka liikmesriikidele, kes väldivad seeläbi kulusid edaspidistele uuringutele ebapiisava kvaliteediga esialgse uuringu tõttu. Ettepanek sisaldab veel teisigi häid muudatusettepanekuid, kuid eelkõige soovin tõsta esile ühe muudatusettepaneku, mis tagab, et arvesse on võetud eriti haavatavate taotlejate, eeskätt saatjata alaealiste vajadusi. Kavandatud selge mõiste pereliikmete kohta parandab samuti olukorda eeskätt paljude alaealiste jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Tanja Fajon (S&D).(SL) Austatud juhataja! Sooviksin avaldada kiitust suurepärase töö eest, mida on teinud raportöör Sylvie Guillaume. Euroopa Liit vajab kiiresti kooskõlastatud, õiglast ja tõhusat varjupaigamenetlust. Vajadust selle järele võib näha praegusest kriisist, mis on seotud Vahemeremaadest pärit pagulastega. Ühised eeskirjad on nii liikmesriikide kui ka varjupaigataotlejate huvides.

Lugupeetud kolleegid! Varjupaigaõigus on põhimõtteline inimõigus. Pagulasi ei tohiks piiri ületamise eest karistada. Meie peamine ülesanne on aidata kõiki varjupaigataotlejaid, kaitsta nende põhilisi inimõigusi ning tagada, et nende taotluste läbivaatamisel kohaldatakse kvaliteetseid Euroopa norme.

Kahjuks näib, et järjest vähem Euroopa riike austab varjupaigaõigust või võtavad nad sisserändajaid vastu järjest suurema hirmu ja umbusaldusega. Praegu Itaalias Lampedusa saarel toimuv on murettekitav. See annab põhjust ähvardavale ning ängistavale tundele, et pagulased ei ole Euroopa Liidus oodatud. Me peame näitama üles solidaarsust inimestega, kes põgenevad kriisipiirkondadest, eriti nendega, kes põgenevad Liibüast ja vajavad rahvusvahelist kaitset.

Araabia maades ja Põhja-Aafrikas toimuva taustal peame olema valmis võimaluseks, et tulevikus saabub Euroopa Liitu veelgi rohkem pagulasi. Sel põhjusel peame menetlust täiustama ja kooskõlastama. See aitab meil elu nii enda kui ka pagulaste jaoks lihtsamaks muuta. Me kergendame nende riikide koormat, kes kasutavad praegu palju inimlikumat menetlust varjupaigataotlejate suhtes, ning jagame koorma õiglasemalt. Euroopa ei tohi muutuda kindluseks. Varjupaigataotlejad ei tohi muutuda meie süsteemi ohvriteks. Ma soovin, et see raport kiidetakse kolmapäeval heaks suure häälteenamusega.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Papanikolaou (PPE).(EL) Austatud juhataja! Ma pean nõustuma sellega, et me kõik soovime toimivat ja tõhusat varjupaigamenetlust ning me kõik soovime neid eesmärke kaitsta.

Ometi pean tooma ühe näite paari kuu tagusest kogemusest Kreekas Euroopa Parlamendi ametliku delegatsiooni külastuse ajal varjupaiga küsimustes. Pärast lennujaama jõudmist külastasime kinnipidamiskeskust, kus viibis vahi all kolmanda riigi kodanik. Ta toodi meiega vestlemiseks välja.

Ta ütles meile, et on taotlenud varjupaika ning mõne aja pärast hakkas ta rääkima kreeka keeles. Me küsisime, et kus ta on õppinud kreeka keelt rääkima ning ta vastas järgmiselt: „Ma räägin kreeka keelt, sest ma olen töötanud Kreekas juba kümme aastat. Ma naasin kodumaale ja tulin seejärel tagasi ning taotlen nüüd varjupaika.” Lubage, ma selgitan. Kahtlemata peame keskenduma selle menetluse töökindlusele ja läbipaistvusele ning kaitsma neid, kel on õigus varjupaigale. Sellegipoolest peame olema kuritarvitamise suhtes ettevaatlikud. Teatud sätted vajavad suurt tähelepanu. Viitan mitmele Monika Hohlmeieri tehtud märkusele ja lisaksin omalt poolt, et ainuüksi see, kui me ütleme, et konkreetses riigis tagakiusamise tõendamise kohustus kandub kuue kuu pärast üle liikmesriigile, mitte varjupaigataotlejale, võib põhjustada rohkem bürokraatiat ning anda alust kuritarvitamiseks.

 
  
  

ETISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Ioan Enciu (S&D).(RO) Austatud juhataja! Soovin alustuseks kiita Sylvie Guillaume’i tema tehtud hea töö eest.

Kehtiva varjupaigamenetluste direktiivi kohta esitatud muudatusettepanekud tähistavad väga olulist sammu ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel kogu Euroopa Liidus. Uue direktiivi peamine lisaväärtus on eeskirjade ja menetluse selgus. Sellega sätestatakse kindlad ja läbipaistvad eeskirjad rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise valdkonnas pädevate asutuste kohta ning tagatakse, et sellised taotlused vaadatakse läbi võimalikult kiiresti ja tulemuslikult.

Me peame täielikult tagama, et Euroopa Liidus pakutav kaitse on ülikõrgel tasemel. Samal ajal on meie jaoks oluline jätkata riiklike õigusaktide ühtlustamist, et vältida erinevusi praegu Euroopa Liidus kehtivate varjupaigasüsteemide vahel. Meie lõplik eesmärk peab jätkuvalt olema asjakohase ühise varjupaigasüsteemi loomine, nagu on kirjas Stockholmi programmis.

 
  
MPphoto
 

  Jörg Leichtfried (S&D).(DE) Austatud juhataja! Kui üldse on midagi kindlat, siis on selleks see, et mõned Euroopa Liidu liikmesriigid on varjupaiga ning samuti rände ja sisserände valdkonnas üksi tegutsedes ülekoormatud, nagu võib selgelt näha viimaste nädalate, kuid ka viimaste aastate sündmuste põhjal.

Seetõttu on tarvis, et Euroopa Liit võtaks siinkohal enda kanda veelgi rohkem kohustusi tagamaks, et Euroopa Liidu varjupaigasüsteem toimib tulevikus kooskõlas põhimõtetega, mis peavad meile kõigile olema iseenesestmõistetavad, nimelt ühtsed nõuded, õiglane ja erapooletu menetlus ning põhiõiguste austamine. Teisest küljest aga peame ka takistama süsteemi kuritarvitamist, sest see on kahtlemata alati probleem, mida eelkõige liikmesriikides elavad inimesed arutavad väga põhjalikult. See ülesanne on niigi keeruline ning ma loodan, et lahendame selle edukalt.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Austatud juhataja! Ettepanek võtta vastu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta põhineb liikmesriikide varasematel kogemustel varjupaigamenetlusega.

Komisjoni jõupingutused ühise korra kehtestamise nimel ühtse varjupaiga ja täiendava kaitse andmiseks ja äravõtmiseks varjupaigamenetluse ühtlustamise tõhustamise ning menetluse kvaliteedi tõstmise abil, et vähendada läbivaadatud otsuste arvu, põrkuvad sellegipoolest arvukate vastuväidete vastu Euroopa Liidu Nõukogult ja mõnelt liikmesriigilt.

Usun kindlalt, et nõukogu ja nende liikmesriikide arvamused, kes lõpuks varjupaigamenetlust kohaldavad, peaksid olema meie jaoks määravad. Seetõttu arvan, et kui me ei kuula varjupaigasüsteemi muutmisel tähelepanelikult nende märkusi ja nõuandeid, ei kanna meie töö tõenäoliselt ka soovitud vilju. Seetõttu on minu arvates väga oluline pidada täiendavaid konsultatsioone ettevalmistatud muudatusettepanekute üle, eriti asjaomaste ELi liikmesriikide asutustega.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Austatud juhataja! Vaatamata Põhja-Aafrikast pärit inimeste sissevoolule kardab raportöör ilmselgelt, et ELis on liiga vähe pagulasi, kuna ta nõuab perekonna mõiste laiendamist. Nähtavasti ei ole oluline, kas pereliikmed olid koos enne või pärast kodumaalt põgenemist. Uue mõistega on hõlmatud ka uued elukaaslased ja adopteeritud lapsed. Erikaitset tuleb pakkuda pagulastele, kel on probleeme nende soolise identiteedi tõttu, mida iganes siis raportöör selle all ka silmas pidas. Selline sõnastus loob kõik võimalused kuritarvitamiseks. Samuti on naiivne uskuda, et varjupaigataotlejad võivad oodata kõigis liikmesriikides sama kõrge tasemega sotsiaalteenuseid. Euroopa Liit koosneb väga erineva elatustasemega liikmesriikidest.

Sama kehtib turvalise päritoluriigi põhimõtte kohta. Kui see on demokraatlik riik, mis rajaneb õigusriigi põhimõttel, tuleb seda samuti turvalisena käsitleda. Lõpuks tuleks Tuneesia ja Egiptus tõenäoliselt liigitada samuti turvalise kolmanda riigina, kuna nad liiguvad õiges suunas.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Rahvusvaheline kaitse on kodeeritud ja ilustav mõiste varjupaiga kohta. Sõna „varjupaik” on kaotanud üldsuse silmis oma sära. Varjupaigataotlejad, kes mööduvad turvalistest riikidest või tulevad nende kaudu, on valikulised rändajad, mitte tõelised pagulased. Inimesed, kes tulevad Euroopasse lihtsalt seetõttu, et nad on pärit ebaturvalistest riikidest, võivad olla õnnetud, kuid ei saa eeldada, et Euroopa suudab kodu pakkuda maailma kõigi ebaturvaliste riikide elanikele. Tõelised varjupaigataotlejad peaksid otsima varjupaika esimesest turvalisest riigist, mis on kultuuri, religiooni ja esivanemate poolest neile sobilik.

Euroopa ja lääneriikide roll ei ole toimida tohutu suure külalistemajana maailma haavatavatele elanikele. Meie ülesanne on teha lõpp ebastabiilsele olukorrale, mis annab hoogu sellisele massilisele elanikkonna liikumisele. Selliseid sõdu nagu on peetud Iraagis ja Afganistanis, ei tohiks enam pidada. Me peame Liibüast tooma oma väed välja enne, kui oleme kaasatud sõtta. Me peame tühistama kavandatud konflikti Iraaniga ning peame vältima rahulolematuse julgustamist teistes Lähis-Ida riikides.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Nagu mitmel korral on juba öeldud, oleme pidanud selle üle läbirääkimisi juba väga pikka aega ning, nagu sellele juhtis tähelepanu Claude Moraes, on meil olnud eesmärk luua ühine varjupaigapoliitika juba alates 1999. aastast.

Nõukogu on otsustanud seda teha 2012. aastaks ning vähehaaval hakkame nägema selle ummiku lõppu, kus oleme olnud nii palju aastaid. Ma soovin tänada parlamenti, sest arvan, et parlament on aidanud sellele suuresti kaasa. Meil peab olema õiglane, tõhus ja sidus süsteem, mis on ühesugune kõigis liikmesriikides.

Suheldes kogu paketiga seotud erinevate raportööridega, on algusest peale olnud selge, et tuleb teha mõningad muudatused. See ei ole miski, mis komisjonile just äsja pähe turgatas. Ummik on nii tohutu, et peame sõlmima mõned kompromissid, et kaks seadusandlikku partnerit jõuaksid selles osas kokkuleppele. Tänu hääletusele, mis toimub homme või kolmapäeval, ning tänu komisjoni sellekohastele ettepanekutele oleme heal lähtekohal püüdmaks leida kompromisse. Terve kevade jooksul oleme olnud kaasatud nõukoguga suhtlemisse, et teha kindlaks põhiprobleemid.

Kui soovime jõuda varjupaigapaketi osas 2012. aastaks kokkuleppele ning seeläbi tähistada Genfi konventsiooni 60. aastapäeva – ja ma arvan, et me kõik soovime seda –, siis peame olema kompromissideks valmis. See on väga hea algus. See on tulevase süsteemi alus.

Soovin tänada raportööri, kõiki variraportööre ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni selle töö eest.

 
  
MPphoto
 

  Sylvie Guillaume, raportöör.(FR) Austatud juhataja! Soovin alustuseks tänada kõigi, olgu, peaaegu kõigi kõnede eest. Monika Hohlmeier on küll lahkunud, kuid ma loodan, et keegi ütleb talle edasi, et ma ei ole kaotanud lootust veenmaks teda, et Tuneesia kodanikud ei taotle varjupaika kõikjal Euroopa Liidus ning et järelikult on neil vähe põhjust esitada kaks järjestikust taotlust.

Lõpetuseks sooviksin teha kaks väikest tähelepanekut, mis on minu arvates nende väiksusele vaatamata sellegipoolest tähtsad. Soovin rõhutada, et eesmärk ei ole õhutada liikmesriike olema nõuete rangemaks muutmise põhimõtte vastu, otse vastupidi. Ma saan väga hästi aru, et tekib mõningane vastupanu ning teatavad kahtlused, kuid samuti soovin, et mõistaksite, et nõuetekohasesse ja tõhusasse esimese astme menetlusse investeerides võidame palju. Kavandatud reformid on sellega kooskõlas.

Teise põhipunktina soovin lõpetuseks kinnitada, et Euroopa Parlament mängib selles olulist osa. Me oleme kaasseadusandjad. Euroopa Komisjon on mitmel korral andnud mõista oma soovist, et mängiksime väga olulist osa selle menetluse järelevalves. Nojah, kolmapäeval on meil võimalus anda kuuldavalt ja selgelt märku oma prioriteetidest, et kehtestada selles valdkonnas ühtne menetlus.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus Sylvie Guillaume raporti (A7-0085/2011) üle toimub kolmapäeval, 6. aprillil 2011 kell 12.00.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika