Istungi stenogramm

Esmaspäev, 4. aprill 2011 - Strasbourg

15. Kahesuguse kasutusega kaubad ja tehnoloogia (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Jörg Leichtfriedi koostatud raport, mis käsitleb ühenduse korda kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks [KOM(2008)0854 – C7-0062/2010 – 2008/0249(COD)] (A7-0028/2011).

  Jörg Leichtfried, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Kui võtsin endale ülesande koostada raport kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimise kohta, ei mõistnud ma täielikult selle ulatuslikkust, ehkki mul oli aimu selle raporti kohaldamisala kohta.

Selles raportis vaadeldakse eelkõige tavasid, mida käsitletakse raportites alati põgusalt, aga mis teisest küljest kindlustavad töökohad ning mida tuleks minu arvates reguleerida kogu Euroopas.

Raport käsitleb peamiselt ekspordilubade saamise lihtsustamist toodete puhul, mida võib kasutada nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel. Need hõlmavad kõike alates kemikaalidest kuni tuumakütuste, relvade osade ja arvutiosadeni ning lõppkokkuvõttes – me arutasime seda väga põhjalikult – isegi tarkvara ja tarkvarakomponentideni.

Minu arvates on oluline, et erinevad määrused, mis meil praegu liikmesriikides kehtivad, viiakse suuremasse kooskõlla, muudetakse täpsemaks, üksikasjalikumaks ja ka läbipaistvamaks ning et need suudaksid eelkõige saavutada läbipaistvuse Euroopa tasandil.

Selle raportiga oli tõenäoliselt võimalik esimest korda näha Euroopa Parlamendis õigesti Lissaboni lepingu tagajärgi meie jaoks. Komisjon esitas algselt selle ettepaneku nõukogule usus, et see küsimus on võib-olla selleks ajaks lahendatud, kui Lissaboni leping sõlmitakse. Ent see ei läinud nii. Seega on see jõudnud ka Euroopa Parlamenti ning minu arvates on hea, et seda arutatakse siin Euroopa Parlamendis, sest me näeme mõningaid asju, milleni ma nüüd jõuan, nõukogust erinevalt.

Meil on õnnestunud ületada teatavad õiguslikud probleemid, mis tekkisid komisjoni kasutatud meetodi tõttu. Tahaksin eelkõige tänada komisjoni esindajaid selle eest, et oleme suutnud reguleerida küsimust nii, et õiguslikust seisukohast oleme nüüd kindlamas olukorras. Lõpuks jäävad vaid mõned põhiprobleemid.

Oleme Euroopa Parlamendis kõiges üldiselt ühel meelel. On üks erand ning sel teemal ei ole me nõus ka nõukoguga. See puudutab küsimust, kas ekspordiluba tuleks anda pärast või enne eksportimist. Seoses sellega on ohutuse, järelevalve ja läbipaistvuse huvides mõistlik tagada, et luba küsitakse enne ohtlike kaupade eksportimist ega taotleta seda tagasiulatuvalt pärast seda, kui need tooted on juba eksporditud, sest siis me ei suuda ilmselt eriti edukalt nende eksporti keelata. See on juba tuttav arutelu, kas anda luba pärast või enne: minu arvates oleks mõistlikum anda kõigepealt luba ja seejärel tooted eksportida.

Punkt, milles me oleme kõik ühel meelel – ehkki mitte nõukoguga – on läbipaistvus seoses aruandekohustusega. Arvan, et Euroopa Parlamenti tuleks lõpuks teavitada sellest, mida, kus ja kui palju on lubatud, sest me oleme ilmselgelt organ, kes peab tagama, et kõik viiakse ellu nõuetekohaselt. Seda, kuidas see tehniliselt toimub, tuleb veel arutada.

Samuti on oluline, et me arutaksime, kuidas peaksime lahendama nende seadmete ekspordi, mida võidakse kasutada inimõiguste rikkumisel. Ma arvan, et sellist eksporti ei tohiks lubada. Peame tagama, et see oleks nii. Ootan nüüd arutelu.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Iga päev peavad Euroopa äriühingud konkureerima pidevalt muutuvas ja aina konkurentsitihedamas keskkonnas. Töökindluse ja õigeaegsete tarnete küsimused on sama olulised kui kvaliteet ja hind. Kahesuguse kasutusega kaupade eksport tekitab seoses sellega erilisi probleeme, sest sellise ekspordi suhtes kehtivad loaga seotud nõuded.

Kahesuguse kasutusega kaubad ei ole nišikaubad. Need on suures osas kaubad, mida kasutatakse õiguspäraselt väga paljudes tööstussektorites – kosmosetööstuses, telekommunikatsioonitööstuses, lennunduses, keemiatööstuses ja veel paljudes valdkondades. Kaupu kontrollitakse, sest neid võidakse kasutada ka sõjalisel otstarbel.

Paljud liikmesriigid pakuvad oma eksportijatele eri ekspordisoodustusi. Need soodustused on näiteks üldised load ning need võimaldavad ettevõtjatel teatavates liikmesriikides eksportida kahesuguse kasutusega kaupu minimaalsete nõuete alusel.

Pärast nende riiklike soodusmeetmete analüüsi 2008. aastal esitas komisjon oma ettepaneku, mille eesmärk oli laiendada neid riiklikke soodustusi eksportijatele kogu liidus. Uut üldist ELi ekspordiluba käsitleva ettepaneku eesmärk on võimaldada eksportijatel kasutada kõikides liikmesriikides lihtsustatud ekspordikorda teatavate kahesuguse kasutusega kaupade eksportimisel teatavatesse sihtkohtadesse. Sel viisil muutub osalemine rahvusvahelistel näitustel ja messidel lihtsamaks. Samuti lihtsustub kaupade eksport pärast nende parandamist ning hõlbustatakse telekommunikatsiooniseadmete ja teatavate tööstuslike kemikaalide eksporti. Teisest küljest saavad liikmesriigid koondada oma piiratud ressursid tehingutele, millega tegelikult kaasneb risk.

Komisjon saab pidevalt tööstusharult kaebusi, et teatavaid kaupu ei lubata ühte liikmesriiki eksportida, samal ajal kui samasugused tehingud on teistes liikmesriikides lubatud. Teile esitatud ettepanek on esimene samm selle ebavõrdsuse kaotamiseks meie ühtsel turul. Paljud teised riigid astuvad samasuguseid samme, et seada esmatähtsale kohale oma töö ekspordikontrolli vallas, ning meid ei tohiks sellest kõrvale jätta.

Tahaksin tänada raportöör Jörg Leichtfriedi ja teisi parlamendiliikmeid nende väga sisuka töö eest ettepaneku kallal. Teie ja teie parlamendikomisjoni esitatud raport on kindlasti õige samm ja on laias laastus kooskõlas Euroopa Komisjoni seisukohaga.

  Reinhard Bütikofer, väliskomisjoni arvamuse raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Me arutame küsimust, mis puudutab võrdsel määral nii kaubandust kui ka julgeolekut. Kahesuguse kasutusega kaubad on tooted, mida kasutatakse kahel otstarbel. See tähendab, et neid võib kasutada nii tsiviilotstarbel kui ka täiesti mõistlikul või lausa ohtlikul eesmärgil, aga igal juhul julgeolekut mõjutaval viisil. Mõned osapooled, näiteks Saksamaa Föderaalne Majandus- ja Tehnoloogiaministeerium, väidavad, et need on nii-öelda mittekriitilised kaubad. See pole õige. Euroopa Parlamendi komisjonid on asunud vastutustundlikumale seisukohale.

Kõnelen väliskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni arvamuse raportöörina. Nendes komisjonides oleme asunud väga selgele seisukohale. Meie arvates oleks tõeliselt hoolimatu mitte võtta arvesse teatavaid kontrollimehhanisme. Seepärast tahaksin paluda oma kolleegidel järgida väliskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni soovitusi ning eelkõige äsja kõnelenud raportööri soovitusi seoses eelneva kontrolli küsimusega. See on üks peamine vastuoluline küsimus, mille me selles vallas endiselt lahendama peame.

Kontrolli teostamine üksnes pärast sündmust tooks kaasa väiksema julgeoleku. Samas soovime ELi kodanike ning ka oma partnerriikide ja kaubanduspartnerite suuremat julgeolekut. Me ei soovi, et eelneva kontrolli põhimõte – mida rahvusvahelise kaubanduse komisjon ja väliskomisjon on järginud – asendatakse nüüd järgneva kontrolli põhimõttega. See seaks kaubandushuvid julgeolekuhuvidest kõrgemale. Mitmed liikmesriigid, näiteks Madalmaad, on selle eest selgesõnaliselt hoiatanud. Seepärast oleks kahtlemata meie kodanike huvides, et täiskogu kinnitaks teksti, mille parlamendikomisjonid on koostanud.

  Elisabeth Köstinger, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Arutelu teemaks olevas määruses, mis käsitleb kahesuguse kasutusega kaupasid, nähakse ette üldise loa taotlemine vähem oluliste kaupade ja tehnoloogia puhul, mida eksporditakse kolmandatesse riikidesse ja millel on kahesugune otstarve. Ent nende üldiste lubade eesmärk on võimaldada ka Euroopa eksportijatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel arukalt oma tegevust kavandada. Selle määruse eesmärk on pakkuda Euroopa eksportijatele lihtsamaid tingimusi, et säästa neid aeganõudvast eraldi loa taotlemise menetlusest ja eelkõige suurendada nende konkurentsivõimet. Seepärast arvan, et eksportijate suhtes kehtestatud üksikasjalik registreerimiskord ja lisanõuded ei too kaasa lihtsamaid tingimusi, vaid pigem täiendavad kulud.

Kahtlemata peame tagama, et kahesugusel otstarbel kasutatavate kaupade eksport toimuks ohutult ega kujutaks endast ohtu, aga igal juhul peame tõstatama ka ülemääraste ja tarbetute lisakulude küsimuse. Võiksin tuua näiteks ühe keskmise suurusega ettevõtte masinatööstuses, mis pakub ööpäevaringset masinate remondi ja varuosade tarne teenust. Need teenused peavad olema jätkuvalt võimalikud ka rangematest ekspordisätetest hoolimata.

Sama kehtib küberrünnakute valdkonnas ja sidusrühmade kaasamisel. Kui meil puuduvad nendes valdkondades selged kriteeriumid ja raamtingimused ning kui sõnastus on ebatäpne, siis pean siinkohal seadma küsimärgi alla ka lisakulud ja üldistamise. Ehkki on väga oluline kaasata sidusrühmad otsustusprotsessi, tuleb seda alati teha otsuste reaalset ja mõistlikku rakendamist silmas pidades. Ka siin pole kahtlust, et läbipaistvus ja julgeolek on olulised.

Lõpetuseks tahaksin veel kord rõhutada, et selle määruse eesmärk on aidata menetlust hõlbustada ja bürokraatiat vähendada. Toodete ja tehnoloogia ohutut kasutamist arvestades soovitakse tugevdada Euroopa majandust ja lihtsustada seonduvat haldustegevust.

  George Sabin Cutaş, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Austatud juhataja! Esiteks tahan tunnustada oma kolleegi erakordse töö eest, mida ta on teinud selle raportiga, mis on nii tehniline, kuid mis avaldab tegelikku mõju Euroopa kodanike julgeolekule.

Euroopa Liit on jõustanud ekspordikontrolli meetmeid kahesuguse kasutusega kaupadele ligikaudu 15 aastat. Ennetavate meetmete vastuvõtmine, nagu ekspordiloa nõuded ja tollis registreerimine, võimaldab Euroopa Liidul kanda hoolt selle eest, et tõkestatakse relvade, eriti massihävitusrelvade levikut. Ent Euroopa Liidu kahesuguse kasutusega kaupade suhtes kehtestatav kord peab olema läbipaistvam ja demokraatlikum. Tuleb luua turvaline süsteem, mille puhul kogutakse, edastatakse ja säilitatakse teateid nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel kasutatavate kaupade ekspordi kohta, et vältida massihävitusrelvade leviku ohtu.

Samuti pooldan raportööri ettepanekut, milles kutsutakse kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma üles esitama Euroopa Parlamendile igal aastal aruanne, et parlament saaks täita oma kontrollifunktsiooni. Euroopa Komisjon peab omakorda teavitama Euroopa Parlamenti määruse selle sätte rakendamisest, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrolliks, ning esitama kavandatud meetmete mõju hinnangu.

Lisaks tuleb parandada Euroopa Liidu esindatust rahvusvahelises ekspordikontrollisüsteemis. Kahjuks ajakohastab rahvusvaheline süsteem kontrollitavate kaupade nimekirju ning need võetakse üle Euroopa Liidu õigusse, ilma et Euroopa Parlament saaks selles protsessis osaleda. Seepärast kutsun üles parandama Euroopa Parlamendi kontrolli ning lihtsustama tema seadusandlikku rolli, mis on talle antud Lissaboni lepinguga.

  Niccolò Rinaldi, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Juba aegade algusest saadik on relvakaubandus olnud kaubandusvaldkond, mida on keeruline kontrollida. Seda kontrolli saab muuta mitmel viisil keeruliseks. Üks neist on kaubelda pealtnäha ohutute relvade või tehnikaga, mida saab lihtsal viisil muuta ohtlikuks relvaks, ning seepärast käsitleme määruses kahesugust kasutust. Teine raskus on eeskirjade üliküllus, mis muudab iga kontrollisüsteemi ebatõhusaks.

Kui hakkasime selle küsimusega tegelema, siis palus komisjon meil muuta määrust, mis võeti vastu 2000. aastal. Vahepeal on see kehtetuks muutunud ning meil paluti muuta hilisemat, 2009. aasta määrust sama iganenud ettepaneku alusel. Alustasime hiljuti kolmepoolseid läbirääkimisi ning meil on juba uus komisjoni seadusandlik ettepanek, millega soovitakse taas määrust muuta. Esimene püüe on seega kehtestada konsolideeritud teksti abil selged, lihtsad ja läbipaistvad eeskirjad Euroopa eksportijate jaoks.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (ALDE) seisukohta väljendavad neli järgmist punkti. Väikese väärtusega saadetiste puhul nõustume fraktsioonis ALDE nõukoguga, olles väga skeptilised selle süsteemi suhtes. Euroopa Parlament on juba alandanud maksimumväärtust 5000 eurolt 3000 eurole ja kehtestanud mitmeid muid kriteeriumeid. Sihtriikide loetelu on väga piiratud. See on asi, mida väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad õiguspäraselt soovivad, aga meie põhisõnum on see, et eelkõige tahame julgeolekut, samuti kaubandust ning me peame kolmepoolsetel läbirääkimistel selle kallal uuesti tööd alustama.

Me toetame eelnevat teatamist ja liikmesriikide registreerimise kohustust. Lisaks nõuame maksimaalset läbipaistvust tagamaks, et määrusega kehtestatakse süsteem, mis teavitab selliseid sidusrühmi nagu inimõiguste- või rahuvalveorganisatsioonid ja ametiühingud otsustusprotsessi eri etappidest, sealhulgas Euroopa Parlamendile esitatava aruande kaudu.

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Väljendan siirast tänu raportöör Jörg Leichtfriedile tema töö eest selle raportiga ning soovin oma fraktsiooni nimel talle edu nendel kahtlemata keerulistel läbirääkimistel nõukoguga, kes sellel arutelul kahjuks kohal ei viibi.

Siiski tahaksin mainida kaht tahku. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud ei ole raportöörile abiks, vaid nõrgestavad rahvusvahelise kaubanduse komisjonis määratletud Euroopa Parlamendi läbirääkimispositsiooni. Muudatusettepanekute eesmärk on lihtsustada relvaeksportijate elu. Seepärast ei toeta minu fraktsioon neid muudatusettepanekuid.

Teiseks tahaksin märkida, et minu fraktsioonil on väga suuri probleeme sellega, et kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja kasutatakse selleks, et takistada arenguriikide juurdepääsu eelkõige kõrgtehnoloogiale. See on eelkõige seotud kõrgtehnoloogiliste arvutite ekspordipiiranguga. Oleme näinud võimalust kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja poliitiliseks kuritarvitamiseks eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Sel põhjusel oleme koostanud muudatusettepaneku 47 ning ma palun, et toetaksite seda muudatusettepanekut arenguriikide huvides.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tuumakütust, kemikaale ja arvutiprogramme saab kasutada rahumeelsel otstarbel, aga neid saab kasutada ka sõjalisel otstarbel. Mõned liikmesriigid on aastaid varustanud Liibüat relvade ja koguni piinamisvahenditega. Kõige hilisemas relvade eksporti käsitlevas raportis – mis on pigem nagu pattude nimekiri – näidatakse selgelt, et Itaalia, Malta ja Saksamaa tarnisid Gaddafile kõige rohkem relvi. Teisest küljest oli Prantsusmaa esirinnas araabia piirkonda tehtud tarnete puhul. Teised riigid – näiteks minu koduriik Austria – järgivad piiranguid. Me peame selle tasakaalustamatusega võitlema.

Kõik liikmesriigid ja kogu relvatööstus ELis peavad täitma rangeid kontrolli- ja läbipaistvussätteid. Ent süsteemi tuleb hoida ka ajakohasena. Eelkõige seoses tarkvara, IT-valdkonna ja nutitelefonidega tuleb arutada, kas neist pole kasu demokraatlikele liikumistele, nagu oleme viimasel ajal täheldanud muidugi araabia piirkonnas. Seepärast vajame üksikasjalikumat analüüsi, arvestades võimalikke kasutusviise ja kahtlasi tarne saajaid.

  Christofer Fjellner (PPE). – (SV) Austatud juhataja! Selle õigusaktiga hõlmatud toodete arv, mida võib kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, on palju suurem kui me esmalt arvasime. See hõlmab kõike alates veokitest kuni lennukite reaktiivmootorite ja telekommunikatsiooniseadmeteni. Seepärast on minu arvates oluline märkida, et otsene viide relvatööstusele on siinkohal sageli eksitav. See muudab selle õigusakti oluliseks, lihtsustades ja ühtlustades ka seda, kuidas me käsitleme Euroopas tooteid, mida võib kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel. See käsitus peab olema range, prognoositav ja selge, aga ka ühtlustatud. Iga kord, kui kuulen näiteks Rootsi ettevõttest, kellel ei lubata eksportida teise riiki, tuues põhjuseks ELi õiguse, ning siis selgub, et näiteks Prantsuse ettevõte saab samu tooteid täiesti vabalt eksportida, on selge, et EL ei toimi.

Me peame pidama silmas, et kaubandus on iseenesest hea asi. Pean silmas näiteks telekommunikatsiooniseadmeid, mis on eriti olulised demokraatlike liikumiste jaoks kogu maailmas. Selle ettepanekuga ei tohi muuta tsiviileesmärkidel toimuvat kaubandust keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Seepärast olen vastu ettepanekule kehtestada eelneva deklareerimise nõue. Tänapäevased tellimustel põhinevad tarnesüsteemid, teenuslepingud jne muudavad selle väga keeruliseks täiesti õiguspäraste toodete puhul, mida soovime eksportida ja millelt ootame enamat. Enamik ettevõtteid teab täpselt, millised need tooted on. Isegi kui nad kasutavad järgnevat teavitamist, siis nad teavad, et neid karistatakse, kui nad midagi ekspordivad. Minu arvates on oluline kaubandust lihtsustada. Me peame tagama, et õigusnormid oleksid ranged, selged ja ühtlustatud, aga ka lihtsad. See ei sobi hästi kokku kogu ekspordi eelneva kontrolliga. Näiteks muudab see keerulisemaks oluliste telekommunikatsiooniseadmete saatmise riikidesse, kus neid vajatakse.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). - (PL) Austatud juhataja! Tänan teid väga, et andsite mulle sõna. Meie probleem puudutab asjaolu, et sugugi mitte kõik ELi liikmesriigid ei kohalda samu kriteeriume seoses kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiga. Seepärast arvan, et me peaksime tagama, et kõik ELi liikmesriigid kohaldaksid samu kõrgeid standardeid, eksportides tsiviilotstarbel kasutatavaid tooteid, mida võib kasutada sõjalisel otstarbel.

Arvan, et selle määrusega tuleks eelkõige rõhutada vajadust hoida ära tehnoloogia ja selle tarkvara õigustamatut ja soovimatut levikut, sest tänapäeva tehnoloogiat ja tarkvara ohustavate rünnakute arv suureneb. Arvan, et see oleks tõhus viis, kuidas võidelda küberterrorismi vastu.

  Ioan Mircea Paşcu (S&D). – Austatud juhataja! Raporti teema on topelttundlik nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Ühest küljest soovib EL hoida ära kahesuguse kasutusega kaupade kasutamist sõjalisel otstarbel ja/või inimeste vastu. Teisest küljest peab ta võtma arvesse tootjate ja kasutajate majanduslikke huve. Määrus on seepärast paratamatult sisutihe ning peab katma nii olemasolevad tahtlikud lüngad kui ka ennetama uusi.

Lisaks sellele, samal ajal kui mõne jaoks tundub määrus liiga range, näib see teiste jaoks liiga nõrk, vajades pidevat läbivaatamist. Väliskomisjoni liikmena toetan täielikult vajadust läbipaistvama ja rangema määruse järele. Seepärast olen täielikult enne eksporti loa taotlemise poolt, mitte vastu. Eriti pärast Lissaboni lepingu jõustumist saab Euroopa Parlament vaid aidata ning seda ta siin ja praegu teebki. Järelikult tuleks parlamendi rolli tugevdada ja mitte seda tähelepanuta jätta.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mis puudutab kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilubasid, siis oleme ilmselt kõik nõus, et vajame Euroopa Liidus ühtseid eeskirju, nii et kõik liikmesriigid ei järgiks erinevaid tavasid, mis tooksid kaasa konkurentsi moonutamise ja saavutaksid täpselt vastupidise tulemuse võrreldes sellega, mida me tegelikult vajame.

See tundub muidugi loogiline, kui ütleme, et ekspordiks oleks vaja eelnevat luba ja heakskiitu. Me soovime rohkem läbipaistvust ning tahame, et seda jälgitaks, nii et saaksime sellest õppida. Seoses sellega tahaksin väljendada oma toetust Elisabeth Köstingerile, kes ütles, et me vajame ilmselt süsteemi, mis on meie väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks talutav ja millega nad saaksid hakkama. Maailmaturg ei ole vaid suurte kontsernide jaoks, vaid ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.

See oleks ka minu palve raportöörile, nimelt tagada, et sätestatud tingimused ja nõuded on vastuvõetavad ka meie väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning et nad suudavad neid rakendada.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Probleem tsiviilotstarbel kasutatavate toodete ja -tehnoloogia sõjalisel otstarbel kasutamisel on see, et puudub lähenemisviis, mis poleks seotud selliste kaupade ja teenuste ekspordi kontrollimisega, mida nimetatakse kahesuguse kasutusega kaupadeks ja seonduvateks teenusteks. See ekspordikontroll on oluline ning seda tuleks teostada rangelt, et mitte mõjutada negatiivselt arenguriikide juurdepääsu toodetele ja tehnoloogiale, mis on nende arenguks vajalik. Oluline on suurendada asjaomaste protsesside läbipaistvust ning võimaldada nende demokraatlikku järelevalvet.

Ent lisaks on vaja selles valdkonnas sidusust Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondade ja selle määruse eesmärkide vahel. Tuletame näiteks meelde seitsmenda raamprogrammi rahastatud uurimisprojekte, eriti neid, mis on seotud osalemisega Iisraeli kosmosetööstuses, mis tootis mehitamata õhusõidukeid, mida kasutati Gaza sektori ründamisel 2008. ja 2009. aastal, mille tagajärjel surid paljud inimesed. Samuti on vaja rangelt hinnata nende programmide tulemuste võimalikku kahesugust tsiviil- ja sõjalisel otstarbel kasutamist.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Karel De Guchti nimel tahaksin uuesti tänada raportööri ja tema komisjoni nende tehtud töö eest. Komisjon jagab väga suures osas nende raportis toodud ning kahel ülejäänud teemal esitatud seisukohti, millega nad teevad ettepaneku ühe eelneva kontrolli süsteemi kohta. Kõige olulisem asi komisjoni jaoks on see, et see on sama süsteem, sest me peame siinkohal hoiduma kõikvõimalikest topeltstandarditest ja liigsest keerukusest.

Samuti oleme teiega nõus, et vaja on teatavat aruandlusmehhanismi – muidugi ilma, et see põhjustaks liigset koormust eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ent teatav aruandlusmehhanism oleks vajalik ning ma loodan, et te suudate jõuda nõukoguga nendes ülejäänud küsimustes hiljem kokkuleppele. Tänan teid uuesti selle arutelu eest, austatud juhataja.

  Jörg Leichtfried, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Tahtsin kasutada kaht viimast minutit, et pöörduda nõukogu poole. Ent seal, kus nõukogu peaks istuma, on ainult tühjad kohad. Ma pole kindel, kas on arukas pidada arutelu ilma nõukoguta. Arvan, et oleks asjakohane teavitada nõukogu sellest, et kui ta soovib midagi Euroopa Parlamendilt, siis ta peaks tulema siia ning kuulama parlamendis asjaomast arutelu.

Ma tean, et see küsimus puudutab väga suurt tööstusharu. See puudutab paljusid kaupu ja töökohti, eriti töökohti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis toodavad kõrgtehnoloogiat ja on äärmiselt olulised. Nende jaoks on väga tähtis, et Euroopa Liidus kehtivad ühtsed määrused ning et me ei ole olukorras, kus – nagu Christofer Fjellner mainis – üks riik täidab oma kohustusi, teine aga mitte, ning lõppkokkuvõttes kannatavad need, kes täidavad eeskirju. See ei tohiks nii olla.

Seepärast on meie jaoks oluline leida kiiresti lahendus ning et ka nõukogu tunnistaks, et kõik pole nii, nagu talle tundub. See on samuti oluline. Seda mõistes jõuame kiiresti lahenduseni Euroopa tööstusharu, Euroopa töökohtade ja inimõiguste kaitse nimel ning selle nimel, et turvalisust ja vabadust ei ohustaks väljastpoolt Euroopa Liitu tulenevad tegurid. Selle raporti eesmärk on seda lihtsustada.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Jörg Leichtfriedi raporti (A7-0028/2011) hääletus toimub homme kell 12.