Istungi stenogramm

Esmaspäev, 4. aprill 2011 - Strasbourg

21. Naiste roll põllumajanduses ja maapiirkondades (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel Elisabeth Jeggle koostatud raport naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades (2010/2054(INI)) (A7-0326/2011).

  Elisabeth Jeggle, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Põllumajanduses ja maapiirkondades naiste rolli käsitleva algatusraporti parlamendi raportöörina oli minu eesmärk juhtida ulatuslikku avalikku arutelu, et muuta maapiirkondade naiste tähtsat multifunktsionaalset rolli nähtavamaks ja anda sellele rohkem kaalu.

Euroopa maaelu arengu poliitika põhiülesandeks jääb saavutada võrdväärsed elutingimused kõikides piirkondades ning vältida tiheasustusega linnaalade ühekülgset arengut, nii et maapiirkondade inimesed võiksid samamoodi rõõmuga paigale jääda ja elada oma elu edukalt. Ühtne põllumajanduspoliitika on viimaste aastakümnete jooksul keskendunud põllumajanduse ja maapiirkondade kasvavale majandusarengule. Edaspidi rakendatakse nimetatud poliitikat üha enam selleks, et kujundada ja õhutada maapiirkondade tulevikule suunatust.

See nõuab kõikidelt asjassepuutuvatelt värskeid jõupingutusi ja uusi strateegiaid. Rohkem kui kunagi varem on vaja arvestada maapiirkondade naiste vajadustega ja kasutada ära nende potentsiaali. Kogemus näitab, et eriti maapiirkondades on elukvaliteet ja majanduslik tugevus seotud naiste kohalolekuga ja nende kaasatusega võimalikult paljudesse tegevustesse. Viimastel aastatel on ilmnenud, et maaühiskondade edusammud üldiselt tulenevad naiste ja naiste projektide toetamisest. Seda näitavad kogemused, mis on saadud toetuse jagamisega ühtse põllumajanduspoliitika teise samba ja mitmesuguste teiste Euroopa Liidu rahastamisskeemide kaudu kõigis Euroopa piirkondades.

Niisiis on naistel põllumajanduses oluline roll. See on sektor, milles naised on andnud viimastel aastatel kindla panuse tegevuse mitmekesistamiseks ja kohandamiseks turuga, edendades seeläbi põllumajandussektori multifunktsionaalsust praktikas. Lisaks tavapärastele toidukaupadele pakuvad põllumajandusettevõtted ka uudseid tooteid ja teenuseid. Siin esitatud majanduslikke võimalusi saab ära kasutada isegi suuremas ulatuses. Selles kontekstis on võimalused põllumajanduses tegutsevatele naistele praktiliste toetusmeetmete tagamiseks olemas. Suuremal määral tuleb arvesse võtta naiste laialdasi erialaseid oskusi, huve ja saavutusi. Sel eesmärgil kutsume eriti naisi üles saama täiel määral osa vahenditest, mis toetavad põllumajandust kui elulaadi ning ettevõtluse viisi. Põllumajanduses tegutsevad naised tahavad saada osa õigustest ja kohustustest, mis on sama ulatusega kui nende kaasvastutus põllumajandusettevõtluses, hõlmates asjakohast huvide esindamist põllumajandusasutustes. Oluline on tagada piisav sotsiaalne kaitse kõigile põllumajanduses töötavatele naistele.

Pingelise dialoogi järel õnnestus meil põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni hääletusel võtta raport vastu ainult ühe vastuhäälega. Homsele täiskogu hääletusele ei ole esitatud ühtegi muudatusettepanekut. See näitab, et oleme leidnud väga hea kompromissi, mis on vastuvõetav kõikidele fraktsioonidele. Üksmeelne hääletus annaks raportile loodetavasti vajaliku kaalu, et seda komisjonis ja nõukogus küllaldaselt arvesse võetaks. Tahaksin tänada oma kolleege ja eriti variraportööre nende tõesti suurepärase koostöö eest.

Naiste tähtsat rolli põllumajanduses ja maapiirkondades ei tohi tähelepanuta jätta eesseisval arutelul, kus käsitletakse ühtse põllumajanduspoliitika tulevikusuundi pärast 2013. aastat. Olen veendunud, et meie raport annab selleks oluliseks aruteluks tähtsa aluse ja et see on ka väärt panuseks tulevasse finantsarutellu.

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin Elisabeth Jegglele õnne hea töö puhul, mida ta on teinud raportiga, ning töö puhul, mida ta on järjepidevalt teinud hulk aastaid, mil olen teda tundnud. Asjaolu, et selle tähtsa raporti kohta ei esitatud ühtegi parandusettepanekut, on tunnustus tema tööle.

Minu käsutuses oleva lühikese aja jooksul tahan juhtida tähelepanu mõnele raporti lõikele. Heameelt valmistab lõige 4, mis käsitleb piisava eelarve tähtsust põllumajanduses üldiselt, ja lõige 10, mis puudutab uusi tehnoloogiaid maapiirkondades ja vajadust laiendada ligipääsu lairibale. Eriti oluliseks pean lõiget 34. Naised peaksid olema piisavalt esindatud põllumajandussektori kõigis poliitilistes, majandus- ja sotsiaalasutustes, nii et otsustusprotsessides kajastuksid nii meeste kui naiste seisukohad. See on tõesti oluline. Kahetsusega pean ütlema, et põllumajandusorganisatsioonid on kõik kahjuks liiga meestekesksed. Seda teemat tuleb meil vaadelda.

Lõpuks on komisjonil tarvis teada, et põllumajanduses tegevate naiste ja meeste hetkeprobleem on ühtse põllumajanduspoliitika reformi aruteluga seotud ebakindlus. Mul on mure, et mõned põllumehed püüavad otsuseid teha nende reformide oletatavate tulemuste järgi ning võivad enda peale võtta täiendavaid, hiljem neile koormaks osutuvaid kulutusi. Ma palun teil edastada see sõnum komisjonile.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Maapiirkondade naiste põhimure on tööpuudus. Tööpuudus tähendab madalat sissetulekut vanematele inimestele, mis omakorda suurendab vaesusriski. Peale selle on laste haridus ja tervishoiuteenused need, mis hoiavad maapiirkondade kogukondi elus.

Maakohtade põhilise infrastruktuuri kõikuvus tähendab ettevõtjate väiksemat huvi talude ja toodete arendamise vastu neil aladel. Soovitan tungivalt liikmesriikidel kasutada tõukefonde, et rajada maapiirkondades puuduvat infrastruktuuri ja rakendada tegevuskavu riikliku infrastruktuuri üldise kättesaadavuse parandamiseks. Palun komisjoni ja liikmesriike jääda oma kohustuse juurde parandada maapiirkondades lairiba infrastruktuuri kui konkurentsivõime tõstmise vahendit.

Perekondlikele turismiettevõtetele tuginev maaturism loob töökohti, võimaldab kombineerida perekohustusi ja tööd ning julgustab maapiirkondade elanikkonda maale jääma.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Tunnen heameelt Elisabeth Jeggle õigeaegse raporti üle ning tänan teda hea koostöö eest.

Paljud inimesed ei mõista, et 42 protsenti põllumajanduses hõivatutest on naised, ja et Euroopa Liidu igast kümnest valdusest kolme juhivad naised. Et naised ja perekonnad jääksid maale ja annaksid oma panuse Euroopa Liidu 2020. aasta strateegias kehtestatud eesmärkide saavutamisse põllumajanduse kaudu, peab olemas olema hulk teenuseid ja vahendeid, mis tagaksid normaalse igapäevaelu. Nende teenuste hulka peaksid kuuluma tervishoiuteenused, haridus, vaba aja veetmise võimalused, transport ja lairibaühendus.

Ülioluline on, et mitte kõik teenused pole ainult turule suunatud. Vajadus on ka põllumajanduses töötavate naiste nõuetekohaste sotsiaalsete tagatiste järele, nii et oleks võimalik kindlustada nende tulevik ja pensionid. Samuti on oluline aidata kaasa naiste ettevõtlusoskuste arendamisele ning kaasata naisi võrdselt otsuste langetamisse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, põllumajandusorganisatsioonides ja muidugi kõikides otsuseid tegevates asutustes. See omandab tohutu mõju ning aitab kindlustada naiste tulevikurolli põllumajanduses.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Põllumajanduses ja maapiirkondade tegevate naiste olukord peegeldab sügavat kriisi, millesse praegune poliitika, eriti ühtne põllumajanduspoliitika, on maapiirkonnad tõuganud. Nimetatud kriis kahjustab naiste olukorda. Naised esindavad 42 protsenti Euroopa Liidu kõigi maade põllumajandustöötajatest. Suur enamus neist naistest töötab perefarmides. Nii mõjutab neid kõige rohkem sadade tuhandete väikeste ja keskmise suurusega farmide sulgemine ning põllumajandusliku pereettevõtluse hävitamine, mille on endaga kaasa toonud ühtse põllumajanduspoliitika järjestikused reformid. Samuti on neid sarnaselt teiste tegevusvaldkondadega tabanud eriti karmilt töötus, töökohtade ebakindlus, madal palk ja vaesus. Kõike seda on halvendanud ühiskonnavastased tegevuskavad, mida on peale sunnitud kriisi ettekäändel.

Ilusatest sõnadest ja heade kavatsuste avaldustest järelikult ei piisa. Selline poliitika tuleb lõpetada ning omistada väärtust naiste rollile, naiste õigustele ja võrdsusele ning omistada väärtust muu hulgas maa ressurssidega seotud teenuste võrgustikule, tervishoiule, haridusele ja pereabile ning kõige selle tugevdamisele. Samuti on vaja teha kättesaadavaks kultuuri- ja vaba aja tegevused ning võidelda erineva ebavõrdsuse ja kõrbestumise vastu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Ma isiklikult usun, et raporti kõige tähtsamad osad on need, mis puudutavad elutingimusi maal, ning ma teeksin mõned märkused selle punkti kohta.

Esiteks, külade kaasajastamisel on olnud tähtis osa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondil. Seda fondi tuleb rahastada piisavalt ning tulevase ühtse põllumajanduspoliitika osana peab see aitama vähendada linna- ja maapiirkondade erinevusi. Teiseks, ma usun, et meil – ja eriti uutes liikmesriikides – on vaja alustada füüsilise põhiinfrastruktuuri kaasajastamisega. See peab tingimata jääma Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi üheks osaks.

Minu viimane kommentaar puudutab maapiirkondade elanikkonna vananemist. Sooviksin sellega seoses rõhutada niisuguste programmide tähtsust, mis oleksid suunatud talupidajate ja põllumajandustöötajate varasele pensionile jäämisele ning teisalt noorte talupidajate ettevõtlusse kaasamisele.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Ma soovin tänada Elisabeth Jegglet raportis omaksvõetud lähenemise eest.

Mulle tundub eluliselt tähtsana mõista seda olulist rolli, mis on olnud naistel põllumajanduses, ja seda nii põhitootmises kui taludes ja maapiirkonnas toimuva majandustegevuse mitmekesistamisel.

Usun, et meil on vaja pöörata tähelepanu maanaisi puudutavale märkimisväärsele vaesusele ja eraldatusele, rõhutades seejuures vajadust tõhusate meetmete järele, et tagada ühtse põllumajanduspoliitika peamise eesmärgina võrdsed võimalused põllumajandusega seotud naistele. Selles kontekstis on oluline parandada maapiirkondades elavate naiste elukvaliteeti, tagades neile võimalikult lihtne juurdepääs haridusele ja kutsekoolitusele, elukestvale õppele, kohapeal tõhusale riiklikule tervishoiuteenusele, rääkimata laste ja perede toetuseks mõeldud infrastruktuurist ja teenustest.

Rõhutaksin, et maapiirkondade naiste võimaluste võrdsemaks muutmise juurde kuulub ka nende rolli aktiivsem tähtsustamine, seda nii põllumajanduses kui muus majandustegevuses, sealhulgas põllumajanduse multifunktsionaalsuse kaitsmisel.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt soovin tänada raportööri ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmeid, sest selle teema esitamine oli tähtis.

Komisjon on väga hästi teadlik naiste olulisest rollist põllumajanduses ja maapiirkondades. Komisjon mõistab, et see on ülesanne maaelu arengupoliitikale. Maaelu arengu määrus sätestab mitme maapiirkondade naiste jaoks olulise valdkonna toetamise. Mikroettevõtete asutamine ja arendamine, põllumajandusprojektidele väärtuse lisamine ja neile müügiettevõtete otsimine on vaid vähesed näited.

Maaelu arengu poliitika näeb ette ka võimalusi aidata meestel ja naistel tasakaalustada pere- ja tööelu. Näiteks võib põhiteenuste meetmega toetada sotsiaalseid objekte, nagu laste või vanurite päevakeskused. Lisaks on toetuskõlblikud kohalikud transporditeenused ja piiratud ulatusega infrastruktuurid.

Maapiirkondade olukord on liikmesriigiti väga erinev, sealhulgas on erinevad ka naiste puudutavad võimalused ja nõuded. Liikmesriigid ja piirkonnad peavad hoolikalt oma olukorda analüüsima ning töötama välja kohalikele tingimustele vastavad meetmed, võttes arvesse kindlaid, naisi puudutavaid probleeme. Näiteks võivad liikmesriigid teatud meetmetes anda naistele soodustusi. Lisaks võivad liikmesriigid kasutada uut finantskorraldust tagatisfondide loomiseks, et aidata naistel laenu saada. Samuti peaksid naised mängima tähtsat rolli programmis LEADER, millesse peaksid naised tooma oma erihuvid ja oma kindlad võimalused, et koondada piirkonna arengupotentsiaal.

Komisjon nõustub sellega, et oleks kasulik, kui naiste olukorra kohta oleks rohkem andmeid. Eriti liikmesriikide lihtsustamise nõude tõttu osutub siiski raskeks veenda neid täiendavas aruandekohustuses. Kuid nende andmete kohta, mille puhul see on võimalik, tuleks statistikat sugude lõikes esitada ja analüüsida. Võimaluse korral võtab komisjon andmed naiste kohta sisse ka oma arenguaruandesse, mille ta koostab maaelu arengu strateegiliste suuniste rakendamise kohta.

Üheks väga tähtsaks teguriks naiste edasiaitamisel põllumajanduses ja maapiirkondades on kogemuste vahetamine. Siinjuures sooviksin juhtida teie tähelepanu Euroopa maaelu arengu võrgustikule ja selle koosseisu kuuluvatele riikide võrgustikele. Neid saab kasutada üksteiselt parimate tavade õppimiseks ning oleks soovitav, kui rohkem naisühendusi neid olemasolevaid võrgustikke eri maapiirkondade naiste kokkuviimiseks ära kasutaks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 5. aprillil 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Olen pärit Rumeeniast, kus suur osa rahvastikust elab maal. Seepärast ma tean hästi, et meil on täielik kohustus pöörata selliste piirkondade naiste olukorrale suuremat tähelepanu, võttes arvesse kindlaid võimalusi ja ülesandeid.

Kultuuri- ja hariduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni liikmena tahan rõhutada vajadust tagada selline kutseõppesüsteem, mis pakuks piisava koolituse naistele nii tootmisalal kui ka ettevõtluses, ja seda eriti niisugusel viisil, millega täidaksime Euroopa 2020. aasta strateegiaga kehtestatud eesmärke. Seda võib saavutada ka talunikele lairibainternetiteenustele parem juurdepääsu tagamisega.

Naiste ettevõtlusalgatuse toetamine võib tagada neile sissetuleku, mis aitaks kaasa stabiilsele elule, andes neile seeläbi majandusliku sõltumatuse. See võimaldab meil kõrvaldada naistele ebaproportsionaalse toimega tõrjutuse ja vaesuse mõju.

Täpselt samas kontekstis räägime ka ühtse põllumajanduspoliitika tulevasest reformist, mille raames on meil tarvis pöörata suuremat tähelepanu maapiirkondade naiste rollile ja vajadustele. Maaelu ja põllumajanduse ligitõmbavamaks muutmine jääb edasi proovikiviks, kuid sellega saab maapiirkondade naistele pakkuda tegelikke võimalusi majanduslikus ja isiklikus arengus.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Mehed on need, kes valivad sagedamini teenistuskäigu põllumajandussektoris, kuid naised on iidsetest aegadest peale maapiirkondades kohal olnud ning nende panust on kahjuks alati alahinnatud. Nende järjepidev tegevus ja paljudele küsimustele lähenemisel kestvuse silmaspidamine aitab parandada maapiirkondade elu- ja töökvaliteeti. Vahendite planeerimisjärgus on naised siiski väga sageli esindamata, naissoost talupidajate vajadustega arvestamine võib selles suhtes tuua maakogukondadele palju kasu. Peaksime tagama, et kutsealased arenguvõimalused oleksid naistele põllumajanduses avatud, nähes ette tegelikku tuge hariduse või ka karjäärinõustamise vormis. Oluline on näidata naistele maapiirkondi töötamiseks ligitõmbava kohana, kus on võimalik teoks teha nii pere- kui ka töiseid plaane.