Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0167(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0364/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/04/2011 - 4.7
CRE 05/04/2011 - 4.7
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/09/2011 - 5.21
CRE 13/09/2011 - 5.21
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0126
P7_TA(2011)0363

Arutelud
Teisipäev, 5. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

5. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
 

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Fiorello Provera (A7-0075/2011)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Viimase aja sisepinged ja rahutused Tuneesias, Egiptuses, Liibüas ja muudes Araabia riikides on tekitanud tohutud rändevood koos sellest Euroopa jaoks tulenevate probleemidega. Muidugi peame olema valmis nende olukordade ja rändevoogudega hakkama saama. Peame leidma viisi, kuidas seda üheskoos teha, tagades omavahel solidaarselt, et vastame probleemidele, mis tekivad siis, kui välismaailm meie ühise süsteemi surve alla seab.

Seepärast on mul hea meel selle üle, et parlament kiitis täna heaks ebastabiilsusest tulenevate rändevoogudega tegelemise poliitika. Eriti rõõmus olen selle üle, et parlamendi resolutsioonis keskendutakse piirvalveasutuse FRONTEX rolli tugevdamisele. See on midagi, mille eest oleme Taani Liberaalses Parteis juba väga kaua võidelnud. Praegune Põhja-Aafrika kriis on näidanud, et FRONTEX on eriti tähtis vahend piirkonna rändevoogude haldamiseks. Nüüd on lihtsalt vaja, et FRONTEX suudaks kiiremini tegutsema asuda siis, kui see on tõesti tähtis.

 
  
MPphoto
 

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest see on esimene samm ebastabiilsusest tulenevaid rändevooge käsitleva ELi poliitika suunas. Sel puhul on tähtis, et parlament võtaks sõna hüsteerilise visiooni vastu, mille kohaselt ähvardab meid lõunast saabuvate ümberasujate ja varjupaigataotlejate sissetung.

Meid ei mata enda alla miljonid poliitilise rõhumise ja türanniate eest põgenevad inimesed. Paljud kardavad, et saabub palju varjupaigataotlejaid, kes kurnavad meie niigi raskes olukorras olevaid sotsiaalhoolekandesüsteeme. See väide on hea häälte kogumiseks karmi rändepoliitika toetuse suurendamiseks, kuid see ei põhine faktidel. Äsja ÜRO avaldatud andmete kohaselt langes Läänes varjupaika taotlenud inimeste arv viimasel kümnendil üle 40%.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina toetasin Fiorello Provera raportit ja hääletasin selle poolt, sest usun, et see on praktiline ja kindel samm edasi solidaarsuse eesmärgi saavutamise suunas, mis on lisaks sellele sätestatud ka Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist solidaarsust käsitlevas artiklis 80. Samuti pööratakse selles selgelt ja selgesõnaliselt tähelepanu neile, kes on sattunud suurtesse raskustesse, näiteks praegu eriti Põhja-Aafrikas.

Eriti tähtsad on inimõigused, rahvusvaheline koostöö ja kahepoolsed suhted, samuti ka piirkondlikud organisatsioonid, näiteks Araabia Liiga ja Aafrika Liit, kes võivad anda lisaväärtust stabiilses ja kestvas rahuprotsessis. Usume, et eesseisvaid samme iseloomustavad meetmed neis valdkondades, millega majanduslikult toetatakse neid üksusi, keda tuleb otse toetada ja aidata jätkuva ja pideva majanduskasvu saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Austatud juhataja! Sooviksin öelda, et ebastabiilsusest tulenevad rändevood on Euroopa Liidule suur katsumus. See puudutab üksikisikute saatust ja iga inimese lugu on erinev. Neid sunnib liikuma meeleheide, kuid see, mis neid kõiki ühendab, on lootus millegi parema järele.

Euroopa peab üles näitama sümpaatiat ja tahet aidata. Euroopa integratsioon on edukas ühine projekt, mille abil oleme loonud jõukuse, stabiilsuse ja turvalisuse – teatud heaolu hälli. Raske ja kallis on reageerida sellele sisserände lainele siis, kui see juba vastu Euroopa uksi lööb.

Lampedusa saare näitest näeme, kuidas välispoliitilistest julgeolekuküsimustest võivad ühe hetkega saada sisepoliitilised küsimused, ja seetõttu ei piisa enam ainult arengukoostööst. Euroopa vajab kõikehõlmavat ennetuskava, milles oleksid hõlmatud julgeoleku, piirkondliku koostöö, kaubanduspoliitika, kliimamuutuste, inimõiguste kaitse ja demokraatia arendamise aspektid. Just seda peame tegema!

 
  
MPphoto
 

  Carlo Fidanza (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa tasandi arutelus rändevoogude üle on tihti kuulda küsimust: „Mis probleeme peaks peaaegu 60 miljoni elanikuga riigile, nagu Itaalia, kaasa tooma mõnekümne tuhande sisserändaja mahutamine”.

Selles küsimuses ignoreeritakse, tihti varjatud motiividel, kaht asjaolu. Esiteks soovivad paljud neist sisserändajatest suunduda muudesse ELi riikidesse. Teiseks on viimase kahe aasta jooksul tänu Liibüa ja Tuneesiaga sõlmitud kahepoolsetele lepingutele Itaalia kallastele jõudnud alla 4000 inimese. Poliitilisele kriisile järgnenud kahe kuuga on saabunud juba 22 000 inimest.

Itaalia on praegu nagu kiirkeedupott. Ühest küljest ei peatu Põhja-Aafrika ümberasujate, eriti Tuneesia majandusmigrantide voog. Teisest küljest tõkestab Prantsusmaa Ventimiglia jaamas sisserändajate tee, sest neil ei ole elamislube.

Kui Euroopa solidaarsus tõesti olema on, siis on praegu aeg seda üles näidata, tehes ELi tasandil koostööd, selleks et otsustada, mida nende voogudega teha – seda nii hädaolukorras kui ka pikaajaliselt –, samuti seda, milliseid vahendeid kasutada Euroopasse saabujate puhul ja milliseid meetmeid võtta päritoluriikides. See tekst on selles suunas esimene samm ja sel põhjusel hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Kodukorra teemal: oleme istungisaalis, kus peaks toimuma arutelu ja muidugi peaksime kõik näitama üles vastastikust lugupidamist. Kui kaks fraktsiooni esimeest peavad eravestlust ajal, kui teised esinevad sõnavõttudega, siis millise sõnumi see nende kolleegidele saadab?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Joseph Daul ja Martin Schulz, minult küsiti, kas te võiksite parlamendile eeskujuks olla.

 
  
MPphoto
 

  Giommaria Uggias (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Dokument, mille üle täna hääletasime, aitab pisut rändevoogude nähtust selgitada ja selles kiidetakse Frontexi tööd. Arvan, et see on positiivne ja seepärast tuleks nii suhtuda ka hääletuse tulemusse.

Usun siiski, et selle seisukohaga peaks kaasnema võrdselt selge liikmesriikide seisukoht, sest see probleem mõjutab mitte ainult Euroopa institutsioone, vaid ka liikmesriikide poliitikat.

Pean siiski ütlema, et seni ei ole kõik liikmesriigid sellist selgust rakendanud ja järginud, alustades Itaalia valitsuse poliitikast, kes on Lampedusa olukorraga tegelenud äärmiselt laiduväärsel ja küsitaval viisil. Tuhanded ümberasujad on põhimõtteliselt saatuse hooleks jäetud, samal ajal kui inimlik solidaarsus – olgu seaduses ette nähtud solidaarsusega, nagu on – oleks nõudnud viivitamatut hoolitsust ja kindlasti suuremat lugupidamist kui senine vaatamata asjaolule, et seejärel oleks tulnud tegeleda õigusliku probleemiga, nagu meie seda täiskogul teinud oleme.

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! On küll tõsi et, paljud rändevood saavad alguse ebastabiilsusest, kuid meile eriti ei meeldi sellise eksitava termini kasutamine, sest ebastabiilsus tähendab tegelikult sõda, genotsiidi, kontrollimatut vägivalda, revolutsioone ja viletsust, millesse need inimesed on mõistetud, sama ajal kui Euroopa Liit vaikib. Samuti on vabadusiha. Resolutsioonis, mille üle me hääletasime, nõutakse liidu idapoliitikat ja selle kõige sobivamaid mehhanisme, et tegeleda ebastabiilsuse eri põhjustega.

Ma ei tea, kui usaldusväärne see välispoliitika saab olla, arvestades, et sündmused Liibüas ja Põhja-Aafrikas on näidanud ELi välispoliitika täielikku puudumist. Liikmesriikide valitsused on igaüks tegutsenud enda nimel, pakkudes haletsusväärset näitemängu maailmale ja inimestele, keda me peaksime aitama. Ainus pagulaste vastuvõtu poliitika, mida liit pakkuda suutis, jäi kõvasti nõudmistele alla. Lampedusa saarele ja Itaaliale ei antud ühtki vastust. Seepärast hääletame kindlasti selle dokumendi poolt, kuid kutsume liitu üles tulema lõpuks välja välispoliitikaga, mis on oma nime väärt.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Austatud juhataja! Jäin Fiorello Provera raporti hääletusel erapooletuks peamiselt seetõttu, et raport on väga ebaselge. Raportis väidetakse ja pakutakse välja igasuguseid asju, millest mõned on isegi mõistlikud ideed, mis on parlamendi kohta ebatavaline. Siiski jääb see kahjuks peamiselt raportiks, mis pakub täielikku poliitilist korrektsust, mistõttu mitte kusagil, üheski kohas, üheski lõikes või klauslis ei riskita seada küsimuse alla uut massilist sisserännet juba niigi ülerahvastatud Euroopa mandrile, sest see on seotud peamiselt nende riikidega, millest koosnes see, mida tunti Lääne-Euroopa nime all, kuid ka see on fundamentaalne küsimus.

Minu kodumaa Flandria on kogu Euroopa Liidu kõige tihedamalt asustatud riik. Flaamlaste enamus ei soovi mitte mingisugust uut sisserännet ning kohe kindlasti mitte riikidest, mille kultuur ja usk pooldavad väärtusi, mis on meie omadega täielikult vastuolus. Euroopa Parlamendil on viimane aeg kas või kordki omaenda Euroopa kodanikke kuulda võtta.

 
  
MPphoto
 

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Nõustun sellega, et peaksime võtma lühiajalisi meetmeid humanitaarkriisi leevendamiseks Vahemere piirkonnas ja nende inimeste väärikuse tagamiseks, kasutades mehhanisme, nagu Frontex. Samuti vajame pikaajalist visiooni rändevoogudega seotud probleemide lahendamiseks ja selleks et aidata nende inimeste päritoluriikides töökohti luua.

Üks kesksetest Euroopa Liidu käsutuses olevatest hoobadest on kaubanduspoliitika. On aeg oma turge rohkem avada, alustades sellistest riikidest nagu Egiptus ja Tuneesia. Samuti peame alustama dialoogi piirkondlike kaubandussuhete tugevdamiseks.

Meil on olemas Türgi ja selle riigi edu näide, seda nii tolliliidu kui ka vajalike demokraatlike reformide tulemusliku rakendamise puhul. Leiame julgust hakata rääkima tolliliitudest ja vabakaubanduslepingutest demokraatia ja reformide suunas liikuvate Vahemere piirkonna riikidega.

Sooviksin lõpetada, kutsudes nõukogu üles võtma viivitamatult vastu Euroopa-Vahemere sooduspäritolureegleid käsitlev piirkondlik konventsioon.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Selle raporti sissejuhatav lause on vale. Mõte, et väljaränne on vaesuse ja meeleheite tagajärg, ehkki esmapilgul tõenäoline, osutub tegelikult petlikuks. Väljaränne, nagu me seda ajaloos tunneme, on sagedamini suureneva rikkuse ja suurenevate püüdluste tagajärg. Nägime alles äsja, kuidas Tuneesias saabus suur rändevoog pärast demokraatia taastamist ja diktatuuri lõppu.

Tegelik põhjus, mis inimeste juured lahti tõmbab ja paneb neid parema elu otsingul sadu kilomeetreid läbima, on võimalus. Reaalsus on aga see, et me oleme Euroopa Liidus loonud olukorra, kus meil on suuremahuline struktuurne tööpuudus, kuid samal ajal peame siiski tööjõudu sisse tooma. Minu kodumaal Ühendkuningriigis on üle nelja miljoni inimese, kes on kas töötud või saavad invaliidsuspensioni, ja siiski toome iga kuu kogu maailmast inimesi töökohtadele, mida Ühendkuningriigis sündinud inimesed vastu ei võta. Oleme sulgenud miljonid inimesed viletsa sõltuvuse lõksu. Me oleme pannud nad olukorda, kus töö ei ole enam osa nende mõttemaailmast. Kui soovime need inimesed viletsusest päästa, siis ei peitu lahendus välispoliitikas, vaid sotsiaalsüsteemi reformis, mis aitaks taastada oma kodanike väärikust ja sõltumatust.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Üks tegureid, mis kõigis rännet puudutavates aruteludes tihti kahe silma vahele jääb, on see, et rändamine on neile, kes ühest riigist teise liiguvad, tihti väga keeruline ja nad teevad seda äärmiselt raskes olukorras. Kujutlege ette, mis tunne on jätta maha perekond, küla, linn, kõik sotsiaalsed suhted, võib-olla teadmata, kas või millal te neid veel näete. Mis paneb neid nendest riikides lahkuma ja otsima võimalusi, nagu eelmine sõnavõtja ütles, Läänest? Päris tihti on põhjus see, et nad põgenevad sellise olukorra ja valitsuse eest, mida nad enam usaldada ei suuda.

Meie võimuses on mõningal määral aidata. Vaadelgem mõnda meie poliitikasuundadest: meie kalanduspoliitikat, mis soodustab suurte püügialuste röövretki vaeste Aafrika riikide rannikul, jättes nende kohalikud kalurid meeleheitesse ja ilma tööta. Mida siis teha? Nad otsivad rändevõimalusi. Meil on abipoliitika, mis hoiab korrumpeerunud valitsusi võimul, muutes inimestele enda riikidesse jäämise ebameeldivamaks. See paneb inimesi otsima emigreerumisvõimalusi ja nad tulevad siia.

Peame need asjad korda ajama. Peame mõistma, et kodumaalt lahkumine on inimestele raske. Peaksime tagama, et meie poliitika aitab inimestel oma kodumaale jääda.

 
  
  

Raport: Elisabeth Jeggle (A7-0016/2011)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni arvates on absoluutselt elutähtis, et tagame linnaelanikega samad õigused ja võimalused mitte ainult naistele, vaid ka maapiirkondade meestele. Kui soovime säilitada tugevat Euroopa põllumajandust, mis suudab tarnida kvaliteetset toitu kogu Euroopasse, siis peame tagama, et see sektor on nii töötajatele kui ka nende perekondadele atraktiivne. Selle võimaldamiseks peame andma maapiirkondadele võimaluse majanduskasvuks, uuendusteks, töökohtade loomiseks ja arenguks. Meil pole vaja suruda sektorile peale kvoote ning ebaloomulikku sugude jaotumist. Seepärast on samuti hea, et parlament võttis täna vastu raporti naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades, saates väga selge sõnumi selle kohta, et ka seal on naistel tähtis roll.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Naistel on põllumajanduses ja maaelus alati olnud tähtis roll. Tegelikult moodustavad naised kokku u 27 miljonist töötajast 42%.

Sellele suurele osakaalule vaatamata ei ole naised sektori organisatsioonides hästi esindatud ja neid diskrimineeritakse otsustusprotsessis. On palju valdkondi, kus naiste olukorda võiks parandada, sh tagada piisav sotsiaalne kaitse.

Seepärast peaksid Euroopa institutsioonid selle ebavõrdsuse tasakaalustamiseks tegutsema, võib-olla näiteks teostama sektori üle järelevalvet sellises põllumajanduses naiste ettevõtlust jälgiva seirekeskuse kaudu, mis juba töötab Kalaabrias ja muudes Itaalia piirkondades.

Raportis, mille üle täna hääletati – ja mida ma toetasin –, uuritakse põhjalikult ka maapiirkondadest välja rändamise küsimust. Selleks et soodustada tööhõive taseme püsimist stabiilsena, vajame toetuspoliitikat ja strateegiaid, mis on mõeldud infrastruktuuri väljaehitamiseks ja nüüdisaegse elu nõuetele vastavate teenuste loomiseks, mida on võimalik maapiirkondades osutada.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Ühiskonna ümberkujunemine, sotsiaalse struktuuri muutused ja järsud demograafilised muutused on radikaalselt muutnud elu ja tööd maapiirkondades.

Kui soovime, et kõikidesse põlvkondadesse kuuluvad naised elaksid edasi maapiirkondades või soovime julgustada neid otsustama maaelu kasuks, siis tuleb arengupoliitikas senisest rohkem arvestada nende vajaduste ja nõuetega. Me ei tohi unustada, et naiste olukord maapiirkondades on viimastel aastatel muutunud ja see on väga erisugune. Naised, nii üksikult kui ka rühmadena, on ise osalenud selle muutuse algatamisel ja kujundamisel.

Ma usun, et raportöör Elisabeth Jeggle on selle fakti õigustatult esile tõstnud, mispärast leian, et see raport on väga tähtis. Lõppude lõpuks, kui soovime oma maapiirkondi arendada, ei saa me keskenduda vaid infrastruktuuri ehitamisele ja turismikeskkonna loomisele, vaid peame ka tagama, et perekonnad sinna uuesti kolivad, ja see on teema, mis puudutab võrdselt nii naisi kui ka mehi.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Wojciechowski (ECR).(PL) Austatud juhataja! Hääletasin Elisabeth Jeggle raporti poolt muu hulgas seetõttu, et selles soovitatakse tagada Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika asjakohane rahastamine. ELi eelarves kärpimise suundumus, mis muidu on täiesti asjakohane, ei tohi toimuda ühise põllumajanduspoliitika kulul. Kui Euroopa Liidus maapiirkonnad ja põllumajandus ei saa asjakohast abi, siis on rakse suurendada naiste rolli maapiirkondades, raske on veenda naisi sellises keerulises olukorras maapiirkondades elama ja raske on saavutada selle ülitähtsa poliitikavaldkonna eesmärke, nagu toiduga kindlustatus, keskkonnakaitse ja territoriaalne tasakaal. Peaksime seda meeles pidama ja sooviksin kasutada võimalust, mille annab arutelu selle väga olulise Elisabeth Jeggle raporti üle, selleks et veel kord nõuda, et Euroopa Liidus ei tohi kokkuhoid toimuda ühise põllumajanduspoliitika kulul.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest see aitab võidelda selle eest, et naiste töö ja roll maapiirkondades poleks nähtamatu, nii nagu see seni on olnud.

Selle rollita ei oleks olnud võimalik ei minevikus ega tänapäeval säilitada väljaspool linnapiirkondi elanikkonda ja töökohti. Selle rolli nähtavale toomisega peaks kaasnema mitte ainult sotsiaalne tunnustus, vaid ka abi. Ühise põllumajanduspoliitika abiprogrammides tuleb muu hulgas keskenduda ka sooküsimusele koos spetsiaalselt naiste ettevõtlust puudutavate algatustega. Lisaks tuleb selles aidata rahastada teenuseid ja edendada näiteks selliseid aspekte nagu Interneti kättesaadavus maapiirkondades, mis aitab linna- ja maapiirkondade elamistingimusi võrdsustada.

Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid omalt poolt peavad tunnustama naiste tööd selles valdkonnas, seda nii tootmise kui ka hooldamise, eriti laste ja sõltuvate isikute hooldamise alal.

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Vaatamata sellele, et naised moodustavad 26–27 miljonist töötajast 42% ja et 29% põllumajandusettevõtetest juhivad naised, ei ole nad tööstusharu tasandil peaaegu üldse esindatud ja see on vastuolus nende tähtsusega.

See ei ole õige ega normaalne, mistõttu peab liit suurendama naiste rolli maaelus ja leidma sobivad lahendused nende majandustegevuse ühitamiseks. Vaja on soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist, emade sotsiaalkaitset ja tunnustust naiste rollile põllumajanduses.

Pideva koolituse edendamine on seepärast üks põhiküsimusi, mille suhtes ei ole enam võimalik teha kompromisse. Toetame raportöör Elisabeth Jeggle’ ettepanekuid naiste paremaks esindatuseks kõikides põllumajandussektori poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites, samuti ettepanekuid toetada väiketalunike, maatööliste ning hooajaliste loomatalitajatena töötavate naiste sotsiaalkaitse algatusi.

Ühises põllumajanduspoliitikas tuleb eraldi tunnustada naiste rolli, vastasel korral on selle reform kasutu ja on päris kindel, et värskete kärbetega põllumajanduses ei ole võimalik ette kujutada muretut tulevikku.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ma ei tea, kas te mäletate meie kodumaal populaarset telesarja „Elu Marsil”, mille idee seisnes selles, et politseinikust peategelane katapulteeritakse justkui tagasi 1970. aastate algusesse.

Kui ma täna hääletuse nimekirja lugesin, siis oli mul üsna sama tunne kui temal. EL tuleb täna välja poliitikaga, mis puudutab naisi põllumajanduses; ekspordikrediidiga eelistatud äriühingutele; eritoetustega Unileverile Tšehhi Vabariigis ja masinatehase töölistele Poolas.

1970. aastad olid kogu Euroopale ja eriti Ühendkuningriigile raske aeg: see oli stagflatsiooni, tööpuuduse ja riikliku pankroti aeg. Need asjad juhtusid aga mõnede meie kontrollile allumatute tektooniliste jõudude tõttu. Need juhtusid valesuunalise poliitika tulemusena just seetõttu, et arvati, et valitsused saavad välja valida võitjad ja et nad peaksid kontrollima majandust ning panema ressursside ümbersuunamise kaudu asjad liikuma.

27 liikmesriiki on edasi liikunud, kuid Euroopa Liit ei ole. Elame ikka veel selles maailmas, kus võetakse raha meie maksumaksjatelt ja jagatakse see eelistatud eliitrühmadele.

Miks? Sest kui me seda ei teeks, milleks siis Euroopa Liitu vaja oleks? Nagu märkis kord Upton Sinclair: väga keeruline on panna inimest midagi nägema, kui tema töökoht sõltub sellest, et ta seda ei näe.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! On õige ja asjakohane, et esitatud raportis nõutakse naiste positsiooni parandamist maapiirkondades. Kahjuks käsitletakse selles naisi siiski ainult töötajate või ettevõtjatena. Selles ei nähta naiste rolli emadena, samuti ei väärtustata naiste mitteametlikku ja seepärast tasuta tööd. Ka naiste töö kodus ja sõltuvate perekonnaliikmete eest hoolitsemine aitab oluliselt kaasa ühiskonna heaolule.

Selle töö arvele langeb kuni üks kolmandik Euroopa riikide SKPst ja siiski teeskleme pidevalt, et seda ei eksisteeri. Selle asemel, et seda vara selgelt tunnustada, survestame naisi minema tööle ja alustama ettevõtlust. Samal ajal suurendaks just põllumajanduses ja maapiirkondades naiste töö väärtustamine perekondade ja kogukondade elukvaliteeti.

 
  
  

Raport: Marian-Jean Marinescu (A7-0054/2011)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Alati peaks iga konkreetne liikmesriik saama ise otsustada oma energiaallikate valiku üle. Seda arvestades on samuti selge, et iga liikmesriik peaks ise katma kulud, kui soovib mõnest energiaallikast selles valikus loobuda. Leedus, Slovakkias ja eriti Bulgaarias oli aga mitu nõukogude ajast pärinevat tuumajaama, mis kaugeltki ei vastanud meie ohutusnõuetele. Seepärast oli ka vajalik ja mõistlik toetada nende jaamade kasutuselt kõrvaldamist.

Probleem seisneb selles, et sealne planeerimine või täpsemalt planeerimise puudumine lihtsalt ei tohi korduda. Näeme, et 2013. aasta lõpuks oleme kulutanud kokku kolm miljardit eurot ja me pole ikkagi suutnud neid jaamu kasutuselt kõrvaldada. See on märk halvast planeerimisest. Komisjon peab esitama nende projektide finantsilise otstarbekuse üksikasjaliku analüüsi, sest mis tahes tulevase toetuse tingimuseks peab olema see, et need riigid suudavad tõestada, et nad on oma seniseid rahalisi vahendeid asjakohaselt hallanud.

 
  
MPphoto
 

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Esitatud raport tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamise riikliku rahastamise kohta annab senisest olukorrast hea pildi. Nõustun täielikult raporti ühe põhijäreldusega, nimelt et nende rajatiste kasutuselt kõrvaldamine asjaomastes riikides vajab Euroopa rahalist panust ka pärast 2013. aastat. Asjaomased riigid ei suuda seda ainuüksi oma vahenditest rahastada.

Näiteks kõrvaldas Slovakkia 2006. ja 2008. aastal ELi survel kasutuselt kaks täielikult rekonstrueeritud üksust Jaslovské Bohunice tuumajaamas. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri järelduste kohaselt vastasid need kõigile ohutuskriteeriumidele. Sellel sammul on märkimisväärne majanduslik mõju ja seda võimendavad veelgi nende seadmete täieliku kasutuselt kõrvaldamise suured pikaajalised kulud. Euroopa Liit peab eraldama raha tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamise toetuseks ka 2013.–2020. aasta finantsperspektiivis.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Jaapani hiljutiste sündmuste tõttu on energiapoliitika ja eelkõige energiajulgeolek selle sõna kõige üldisemas tähenduses tulise arutelu teemaks igas maailma nurgas. Katastroof Fukushima tuumajaamas näitas, kui palju tööd peame tegema tõhusa ja keskkonnasõbraliku, kuid eelkõige ohutu energiasüsteemi loomiseks. See ei ole ainult Aasia, vaid iga riigi ja iga mandri probleem. Kui on olemas sellised tuumaelektrijaamad, mis tuleks ohutuse kaalutlustel sulgeda, siis tehkem kõik endast sõltuv tagamaks, et seda tehakse ja et seda tehakse tõhusalt! Toetagem kõiki meetmeid uute ohutute energiaallikate loomiseks ning otsuste vastuvõtmisel olgu meie prioriteediks alati inimeste ohutus. Suur tänu teile!

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kahtlemata saab selline raport nagu Marian-Jean Marinescu raport pälvida vaid teotust ja üksmeelt, seda isegi olukorras, mida ikka veel iseloomustavad emotsioonilained pärast sündmusi Fukushimas. Marian-Jean Marinescu absoluutselt tasakaalustatud ja ettevaatlik lähenemisviis selles dokumendis pani mind seda igal juhul toetama.

Lisaks sellele ei ole kahtlust, et abi Leedule, Slovakkiale ja Bulgaariale peab olema pidev ja järjekindel, samal ajal kui paljud muud meetmed – need, mida nimetatakse lihtsalt survetestideks ja ka muud ohutuse tagamiseks mõeldud meetmed – peaksid tagama tuumasektori ohutuse. Eksimisruumi ei ole ja selle põhjused on meile kõigile liigagi hästi teada.

Rahastamisprogrammid olid juba mõne aja eest koostatud ja nende täitmist on kinnitatud. Usume, et kogu sellel operatsioonil on positiivne ja konkreetne tulemus, mis on märgiks edusammust suunas, mida me kõik soovime.

 
  
MPphoto
 

  Paolo Bartolozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liidu tuumasektori ohutust reguleerivates õigusaktides on juba käsitletud tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamise tagamiseks piisavate rahaliste vahendite eraldamist. Täna on see teema eriti oluline, arvestades hiljutisi rahvusvahelisi sündmusi ja sellest tulenevaid liikmesriikide valitsuste otsuseid.

Oleme väljendanud oma toetust Marian-Jean Marinescu tööle, milles käsitletakse konkreetseid juhtumeid mitmes riigis, kes pärast ühinemist võtsid konkreetsed kohustused tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamiseks ja said just selleks Euroopa Liidult spetsiaalset toetust.

Jättes kõrvale konkreetsed juhtumid, on meil selles küsimuses kohustus luua tulemuslik jälgimissüsteem EL territooriumil asuvate tuumajaamade kontrollimiseks ja katsetamiseks. Tegelikult on ELi territooriumil päris palju reaktoreid, mille kohta arvatakse, et need tuleb lähitulevikus kasutuselt kõrvaldada.

Seepärast on väga tähtis – sealhulgas ja eelkõige selliste juhtumite puhul – tagada garantiimehhanismide sätestamine, millega eraldada vajalikud rahalised vahendid nii tavapäraste kui ka erakorraliste vajaduste rahuldamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Giommaria Uggias (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mina kui tuumavastase liikumise kindel pooldaja toetasin seda raportit mitte ainult seepärast, et ma arvan, et nende jaamade kasutuselt kõrvaldamine on kõigile kasulik, vaid ka seepärast, et ma loodan, et neid ei saa enam juurde ehitada.

Praegu tiksub meil kogu Euroopas kellapomm. Tsiviilotstarbeliste tuumajaamade käitamine põhineb inseneritavadel, mis praeguseks on vananenud ja anakronistlik. Võib öelda, et nende ohutus on üha enam teoreetiline: kõik on korras seni, kuni midagi ei juhtu. Tegelikult on meil tegemist 50 aastat vana protokolliga, mis tegelikkuses ei ole kaitstud sündmuste vastu, mille prognoosimatus üha suureneb. Terrorirünnakuid polnud võimalik ette näha, samuti ka loodusnähtusi ja katastroofe – mitte ainult maavärinaid – mis, meie katastroofiderohkes maailma kahjuks järjest rohkem sagenevad.

 
  
MPphoto
 

  Alajos Mészáros (PPE).(HU) Austatud juhataja! Toetasin raportit, mis teiste hulgas puudutab otseselt minu kodumaad Slovakkiat. 2004. aastal andsid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria valitsused ühinemislepingutes lubaduse mõned oma tuumareaktorid järk-järgult sulgeda. Sulgemine tähendas erakordset majanduslikku koormat, mistõttu lubas EL rahalist abi nende kasutuselt kõrvaldamiseks 2013. aasta lõpuks. ELi tuumarajatiste kasutuselt kõrvaldamise kogemus on piiratud. Sulgemine võib otseselt mõjutada asjaomase riigi ja naaberliikmesriikide energiatarneid.

Negatiivsete tagajärgede ületamiseks tuleb arendada alternatiivsete vähese süsihappegaasi heitkoguste ja konkurentsivõimeliste energiaallikate kasutamist. Samal ajal tuleb eraldada piisavad rahalised vahendid tagamaks, et kasutuselt kõrvaldamine toimub ohutust käsitlevaid õigusnorme järgides. Euroopa Liit saab kasutada kogemusi, mis on saadud majandusliku ekspluatatsiooniea lõpule lähenevate tuumajaamade sulgemise protsessis. Tulemusi arvestades võib 2013. aasta kohta teha oletuse, et paljud investeerimisprojektid on selleks ajaks peaaegu lõpetatud ning uued kasutuselt kõrvaldamise ja juhtimise struktuurid on selleks ajaks juba olemas. Suur tänu teile!

 
  
MPphoto
 

  Michail Tremopoulos (Verts/ALE).(EL) Austatud juhataja! Hääletasin Marian-Jean Marinescu raporti poolt just seepärast, et Kagu- ja Ida-Euroopas, näiteks Bulgaarias, Rumeenias ja Slovakkias on massiivne pärand äärmiselt ohtlikest tuumareaktoritest. Siiski on kõigi nende aastate jooksul kulutatud miljardeid eurosid Euroopa maksumaksja raha nende nüüdisajastamiseks ja eluea pikendamiseks. Põhimõtteliselt subsideerime tuumalobi, mis võitles tingimuste ümbertegemise eest. Fukushima on siiski meile veel kord näidanud, et need reaktorid tuleks sulgeda. Selliseid finantskulusid ei arvestatud aga reaktorite ärikuludesse, mis tähendab tohutut ja skandaalset toetust ohtlikule kallile ja saastavale energia tootmise meetodile. Nüüd on meil siiski võimalik poliitilist tahet muuta. Muuta ohtlike reaktorite renoveerimistoetused nende sulgemistoetusteks. Külmutada igasugune uute reaktorite väljatöötamine. Suunata ressursid ümber Euratomi rahastamiselt ja rohketelt ITERi toetustelt. Suunata uute reaktorite projekteerimisele ja ehitamisele eraldatud vahendid majandusele, mis 2050. aastaks põhineb 100% taastuvatel energiaallikatel. Meil valitseb hädaolukord ja peame sellele reageerima.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Sooviksin õnnitleda raportööri raporti puhul, mis on karm, kuid mitmes punktis vägagi tõene. Sooviksin rõhutada ja juhtida kolleegide tähelepanu asjaolule, et Leedu on koos Slovakkia ja Bulgaariaga täitnud ühinemislepingus sätestatud kohustused ja sulgenud sätestatud tähtajaks oma vanad nõukogude tuumareaktorid. Enamik Ignalina sulgemist puudutavaid projekte on õigel ajal lõpetatud või on lõpetamisel. Muidugi on ka mõned probleemid. Kui uus Leedu valitsus ja Ignalina tuumajaama juhatus ametisse astuvad, siis on loodetavasti võimalik võtta vastutusele isikud, kes tööd korralikult ei organiseerinud, ning samuti vaadata läbi leping kasutatud tuumakütuse ladustamisrajatiste ehitamise kohta ja saavutada selle tingimuste soodustamine. Nõustun täielikult sellega, et rahaliste vahendite haldamine ja ressursside kasutamine peab olema täiesti läbipaistev, mis tagaks ka tuumaohutuse. Siiski, kui me juba arutleme uute tuumajaamade üle, siis sooviksin kasutada võimalust juhtida kolleegide tähelepanu Euroopa Liidu piirile, Venemaale ja Valgevenele, kuhu on kavas ehitada elektrijaamad, mis kasutavad eksperimentaalseid reaktoreid. Peame sellele tähelepanu pöörama!

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0060/2011)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Ma tegelikult ei saanud aru, et meil tõepoolest on võimalik teha selle resolutsiooni puhul selgitusi hääletuse kohta, kuid kui asi on nii, siis teen väga lühidalt. Taani Liberaalne Partei on põhimõtteliselt globaliseerumisega kohanemise fondi vastu. Siiski, kui juba on otsustatud selline fond luua ja kui on esitatud taotlused ning asjaomaste riikide taotlused vastavad globaliseerumisega kohanemise fondi puhul sätestatud nõuetele, siis peame muidugi andma selle raha, mida taotletakse. Seepärast hääletasime poolt.

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin mõlema Barbara Matera raporti vastu, globaliseerumisega kohanemise fondi kasutuselevõtmise vastu nii Tšehhi Vabariigis kui ka Poolas, mitte seepärast, et mul oleks midagi nende riikide vastu – kaugel sellest. Mul on lihtsalt väga selgelt meeles oma valijad West Midlandsis ja muidugi nende 48 miljoni naela suurune panus, mille Ühendkuningriik maksab Euroopa Liidule iga jumala päev.

Lubage, et tutvustan teile pisut West Midlandsi: meil on suurim noorte tööpuudus ja meie autotööstus detsimeeriti osaliselt seetõttu, et Euroopa Liit rahastas töökohti Slovakkias, mille tõttu kaotati hädavajalikud töökohad Rytoni tehasest.

2004. aastal oli muidugi Ühendkuningriik see, mis kandis ELi laienemise põhiraskust, sest see oli ainus riik, kes ei püstitanud mingeid tõkkeid. See läks meile avalike teenuste mõttes kalliks maksma. Teine näide minu valijate kulude kohta on see, et panustame idaeurooplaste lapsetoetustesse. Inimesed tulevad Ühendkuningriiki, töötavad Ühendkuningriigis ja nõuavad toetust Ida-Euroopa riikides elavatele lastele.

Sooviksime – ja mina soovin – jätta selle 48 miljonit naela päevas Ühendkuningriiki ja kulutada seda hädavajalikele avalikele teenustele, mitte anda seda välja ajal, kui ELi raamatupidamist ei ole 14 aastat auditeeritud.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! mul oli heameel toetada Bairbre de Brúni ettepanekuid ja soovida kõikvõimalikku edu töötajatele Tšehhi Vabariigis ja Poolas. Siiski kahtlustan, et nende jaoks lõpeb asi nördimuse ja lootusetusega, nagu ma olen näinud omaenda valimisringkonnas Dellis Limerickis ja Waterford Crystalis Waterfordis.

EAGGFi idee on suurepärane, kuid kahjuks on see liiga paindumatu. Selle tulemusena jõuab suur osa rahalistest vahenditest Euroopa Liitu tagasi. Teeksin ettepaneku, et juhul kui vahendeid üle jääb, peaks asjaomane liikmesriik esitama komisjonile ettepanekud, kuidas neid töötajate huvides kõige paremini kasutada.

(GA) Kui seda teha, siis oleks sellest töötutele väga palju kasu ja see parandaks kõvasti Euroopa Liidu mainet.

 
  
  

Raport: Eva-Britt Svensson (A7-0065/2011)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Naistevastane vägivald on probleem, mis eksisteerib kogu maailmas ja muidugi tuleb selles küsimuses seisukoht võtta – nii isiklik kui ka poliitiline seisukoht. Seepärast peame muidugi ka Euroopa tasandil selles küsimuses seisukoha võtma. Kui neid probleeme arutada, siis selle asemel, et püstitada jõulupuu ja ehtida see mitmesuguste algatustega, oleksin lihtsalt tahtnud, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon oleks keskendunud natuke rohkem nendele algatustele, millele ta tegelikult soovib, et Euroopa Liit keskenduks. Usun, et muude võrdsete tingimuste korral annaks see meie tegevusele rohkem kaalu ja muudaks selle tulemuslikumaks ning seega asjaomastele naistele kasulikumaks, samuti suurendaks see nende algatuste usaldusväärsust, mida me siin parlamendis esitame.

 
  
MPphoto
 

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Naistevastane vägivald ei ole eraelu küsimus. Need on kuriteod, mida tuleb vastavalt menetleda. Peame vaikuse lõpetama. Kultuuri ja religiooni austamine on oluline, kuid see ei tohiks iialgi olla vabanduseks aumõrvadele, suguelundite moonutamisele, kaubitsemisele, koduvägivallale ja sunnitud abieludele. Stockholmi programm annab uue poliitikaraamistiku naistevastase vägivallaga võitlemiseks ja selles nõutakse konkreetseid meetmeid. Kutsun komisjoni üles esitama praktilisi ettepanekuid sisaldavat strateegiat!

Hääletasin raporti poolt, sest ma usun, et peame ühendama kõigi erakondade jõud naistevastase vägivalla kõigi vormide hukkamõistmiseks ja nendega võitlemiseks. Toetan raporti põhimõtet ja enamikku ettepanekutest, kuid kohtulikke ja kriminaalõiguslikke meetmeid tuleb võtta riiklikul tasandil. Just seda me Rootsis teemegi. Tegelikult on võitlus vägivallaga minu erakonna naisorganisatsiooni tähelepanu keskmes, korraldame praktilist tegevust ja tegeleme teadlikkuse tõstmisega mitte ainult selleks, et naisi kaitsta, vaid ka selleks, et suurendada nende mõju ja arendada naiste väärikuse austamise kultuuri. Alustasin sellekohast sotsiaalmeedia kampaaniat ja kõik on teretulnud sellega ühinema!

 
  
MPphoto
 

  Silvia Costa (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu mõned kaasparlamendiliikmed juba ütlesid, arvan ka mina, et hääletades Eva-Britt Svenssoni raporti poolt, aitame kaasa selle tagamisele, et komisjon täidab oma lubaduse võtta enne 2011. aasta lõppu vastu teatis strateegia rakendamise ja naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopa tegevuskava kohta, milles võetakse üldine seisukoht ja seepärast hõlmatakse kõik eri juhtumid alates seksuaalsest vägivallast kuni koduvägivalla ja naiste suguelundite moonutamiseni ning – ma loodan – kõigi uute vägivalla vormideni. Pean siin silmas tegelikku vägivalla õhutamist, mis tihti esineb reklaamides ja meedias, samuti töökohal toimuva väljapressimise ja naiste inimõiguste rikkumise juhtumeid, kui naised otsustavad, et nad tahavad emaks saada või juba on töötavad emad.

Pärast inimkaubandust käsitleva direktiivi – millele parlament oli väga pühendunud – ja Euroopa lähenemiskeeldu käsitleva direktiivi rakendamist ja vastuvõtmist oleks minu arvates oluline võtta selles küsimuses vastu asjakohane direktiiv Lissaboni lepingu ja Stockholmi Programmi loodud uues õiguslikus raamistikus.

 
  
MPphoto
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuni pole täielikult välja juuritud naistevastase vägivalla kõik vormid, ei saa me kunagi öelda, et meil on nüüdisaegne ühiskond, mis on lõplikult demokraatlik. Taas kord tegeleb parlament selle jõhkra nähtusega, mis kahjuks on endiselt šokeerivalt päevakajaline.

Arvud kõnelevad täiesti selget keelt: vähemalt üks naine viiest kannatab elu jooksul füüsilist või seksuaalset vägivalda ning vägivald on tegelikult 15- kuni 44aastaste naiste surma ja puuete peamine põhjus – isegi sagedasem kui vähktõbi või liiklusõnnetused.

Seepärast on vaja tõelist püsivat mobiliseerumist, mille tulemus oleks üleilmse õigusliku mehhanismi loomine naistevastase vägivalla kõigi vormidega võitlemiseks. Täna tuleb välja saata jõuline sõnum. On ainult üks lõppeesmärk: see surmav viirus ei tohi enam leida viljakat pinnast!

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Naistevastane vägivald on diskrimineerimise otsene tagajärg, mistõttu vajame mitmetahulist poliitikat, milles pööratakse erilist tähelepanu väärkoheldud naiste lastele.

Neil peab olema õigus tasuta õigusabile, psühholoogilisele teotusele, naiste varjupaikadele ja majandusabile, et võimaldada neil olla sõltumatu, ning erikohtutele. Tervishoiu-, politsei- ja õigusabitöötajatel peavad olema spetsiaalsed eeskirjad ja erikoolitus, samuti tuleb koostada statistikat ning koguda andmeid, et saada probleemist tõene ülevaade, mis võimaldaks meil Euroopa tasandil kohaldada kõige asjakohasemat poliitikat.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Austatud juhataja! Jäin Eva-Britt Svenssoni raporti lõpphääletusel erapooletuks ja kasutan seepärast oma selgitust hääletuse kohta selleks, et kinnitada, et ka mina pean naistevastast vägivalda šokeerivaks ja täiesti vastuvõetamatuks.

Siiski jäin lõpphääletusel erapooletuks, sest ma usun, et raport lausa kubiseb subsidiaarsuse põhimõtte rikkumistest. See põhimõte on mulle kallis ja ma ei usu, et uue Euroopa bürokraatia, seirekeskuste või muude asutuste loomine oleks soovitav – just vastupidi. Mind häirib ka see, kuidas poliitilise korrektsuse tõttu ei kasutata raportis mitte kordagi sõna „islam”, ehkki see religioon oma rohkete tagurlike standardite ja põhimõtetega mängib ilmselt suurt rolli diskrimineerimises ja naistevastases vägivallas. Muidugi on see nii islamimaailmas, kuid kahjuks ka siin. Nimetagem asju õigete nimedega ning islamit selle praegusel kujul tagurlikuks ja naistevihkajalikuks!

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Toetan Eva-Britt Svenssoni raportit, sest see viib naiste õiguste teemalist arutelu edasi. Mõistes hukka rasedate naiste vastu suunatud vägivalla, kinnitatakse raportis et teo toimepanija kahjustab sellega rohkem kui üht isikut. Olen aastaid võidelnud selle eest, et naiste õigusi ei vastandataks sündimata laste õigustele. Eva-Britt Svenssoni raportis ei ole kahjuks seda vastuolu veel ületatud.

Naiste reproduktiivtervisega seonduvate õiguste, mille all praegu mõistetakse peamiselt abordiõigust, piiramist peetakse jätkuvalt naistevastase vägivalla vormiks. Siiski, kui me lõpuks hakkame sündimata lapsi pidama inimesteks, siis on kunstlikult esilekutsutud abort vägivalla akt sündimata lapse vastu.

Kõigi vägivalla vormidega võitlemise strateegia koostamisel peaks komisjon lepitama naiste õigused ja sündimata laste õigused. Uus strateegia peaks naisi kaitsma, kuid samal ajal sisaldama ka mehhanisme sündimata laste kaitseks. See ilmneb ka esitatud raportist, kuid seda tuleb hoolikalt lugeda.

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin Eva-Britt Svenssoni raporti vastu. Loomulikult mõistan ma vägivalla, eriti naistevastase vägivalla täielikult hukka! Seega, miks ma siis raporti vastu hääletasin? Hääletasin selle vastu, sest nagu mu kolleeg natukese aja eest ütles, sarnaneb see pisut ajamasinale. See viib meid tagasi 1970ndatesse ja poliitilisse korrektsussesse ning on selles elemendis väga naiivne. Selles soovitakse vaid 1970. aastate võitlusi uuesti läbi mängida.

Olen ka pisut mures kriminaalse punkti pärast, mida sellega soovitakse lisada. Just nii Euroopa Liit tegutsebki, kas pole? Liit asub tegelema küsimusega, milles kõik on ühel meelel – kui jube on naistevastane vägivald –, ning siis korraldab asju ja toob sisse kriminaalõiguse. Siis, enne kui te arugi saate, laiendatakse seda üha uutesse valdkondadesse.

Häbi Euroopa Liidule sellise teema väljavalimise eest, isegi kui see on omaalgatuslik raport, sest just sellest see algab! See on koht, kust võimuhaaramine algab – olgu teil häbi! Vajame tegelikke naistevastase vägivalla vastaseid samme liikmesriikide tasandil. Laske olla ja lõpetage selle teema ärakasutamine!

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0059/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud rahvusvahelises kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda. Pärast 2009. aasta 1. maid on fondi valdkonda laiendatud, hõlmates toetuse töötajatele, kes on koondatud otseselt majanduslike, rahaliste ja sotsiaalsete kriiside tagajärjel.

Ajal kui meil valitseb ränk kriis, mille üks peamisi tagajärgi on tööpuuduse kasv, peaks EL kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid kiireks reageerimiseks, eriti mis puudutab nende toetamist, kes seisavad silmitsi tööpuuduse igapäevase reaalsusega. Seetõttu hääletasin Tšehhi Vabariigis fondi vahendite kasutuselevõtmist käsitleva raporti poolt, et teotada koondatud töötajaid kolmes ettevõttes, mis vastavalt Euroopa Ühenduse statistilisele liigitusele tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult. − (PL) Ülemaailmne majanduskriis on paljudele Poola äriühingutele tähendanud rahalise olukorra halvenemist. Vähenenud tootmismahtudega seotud probleemid on kõige enam mõjutanud tavalisi inimesi, kes neis äriühingutes töötavad. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et tagada toetus üleilmastumisest tingitud maailmakaubanduse struktuurimuutuste tulemusena koondatud töötajatele. Selle põhieesmärk on aidata sellistel inimestel tööturule tagasi pöörduda. Praegune taotlus fondi vahendite kasutuselevõtmiseks, selleks et toetada Poola äriühingute töötajaid Podkarpackie’ piirkonnas, on sel aastal esimene. Poola huvide esindajana Euroopa Parlamendis kiidan ma heaks komisjoni otsuse kanda fondi raha üle taotluses esitatud eesmärkide saavutamiseks. Tänu sellele otsusele saavad Podkarpackie’ piirkonna kolmest masinaehitusega tegelevast äriühingust koondatud töötajad peaaegu 500 000 euro väärtuses rahalist toetust. Hääletades selle resolutsiooni poolt, sooviksin samal ajal väljendada lootust, et komisjon kiidab ka edaspidi sarnased taotlused heaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) See taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi nõuetele ja puudutab 200 töötajat kokku 594 töötajast, kes koondati üheksa kuu jooksul kolmest masinate ja seadmete tootmisega tegelevast Poola äriühingust, kelle eksport vähenes 58%. 20% neist olid üle 54 aasta vanused ja 10% üle 64 aasta vanused. Abi aitab parandada koondatute koolitust, mida korraldatakse selleks, et nad suudaksid tulevikus uutele töökohtadele asuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga (EGF) tehtud töö üle, nimelt töötajate toetamise üle, keda on mõjutanud maailmakaubanduse muutused. Samuti toetan otsust võtta EGFi vahendid kasutusele Poolas, et toetada masinaehitussektori töötajaid, kes koondati ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusena. See on väga õigeaegne meede, arvestades selles sektoris toimunud tohutut ekspordi langust, millega on sellest tulenevalt kaasnenud võrdselt murettekitav tööpuuduse kasv.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Taotlus puudutab 594 koondamist kolmes Poola Podkarpackie’ piirkonnas masinate ja seadmete tootmisega tegelevas ettevõttes. See on esimene 2011. aasta eelarve raames läbivaadatav taotlus. Taotluse aluseks on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) määruse artikli 2 punktis b sätestatud sekkumiskriteerium, milles on nõutud, et üheksa kuu jooksul oleks NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas tegutsevates ettevõtetes koondatud vähemalt 500 töötajat.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon andis asjaomastele abikõlbulikkuse tingimustele positiivse hinnangu. EGF loodi 2006. aastal selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud ja kannatavad maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda. EGFi määruse läbivaatamise tulemusena laiendati 2009. aastal selle reguleerimisala, hõlmates toetuse otseselt ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusel koondatud töötajatele. EGFi aastase eelarve maht on 500 miljonit eurot. Usun, et oleks kasulik teha vajalikud jõupingutused selle mehhanismi vahendite kasutuselevõtmise kiirendamiseks, võimaldades selle abil kiiremini seda vajavate töötajateni jõuda.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Raport kujutab endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse projekti, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahenditest 453 570 euro kasutuselevõtmist, selleks et toetada praeguse majandus- ja finantskriisi tulemusel koondatud Poola töötajate tööturule tagasipöördumist. Poola esitas 27. aprillil taotluse, mis on esimene ELi 2011. aasta eelarve raames heakskiitmisele kuuluv taotlus, ja see puudutab 594 Podkarpackie’ piirkonna töötajat, kes tegutsesid masinate ja seadmete tootmise alal. Arvestades, et taotlus puudutab konkreetset eelarvevahendit ja taotletud summa on õiguslikult vastuvõetav ning vastab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetele, nimelt punktile 28, hääletan ettepaneku poolt ja loodan, et see aitab kaasa piirkonna elanike majandusraskuste vähendamisele ja kohaliku majanduse taaskäivitamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Põllumajanduse olukorda ja maaelu probleeme ei ole võimalik käsitleda lahus süsteemi sügavast kriisist või praegusest poliitikast, näiteks ühisest põllumajanduspoliitikast (ÜPP), mis on suuremas osas vastutav mõnedes liikmesriikides jätkuva põllumajanduse allakäigu eest: kõik on orienteeritud suurte põllumajandustootjate ja Põhja-Euroopa agrotööstuse huvide kaitsele, hävitades peretalud ja kahjustades väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjate majanduslikku tasuvust.

Naiste roll põllumajanduses ja maapiirkondade arendamine on väga tähtis, sest nad moodustavad umbes 42% põllumajandussektori töötajatest, on farmide jätkusuutlikkuse nurgakiviks ja tagavad tõhusa võitlemise maapiirkondade kõrbestumisega.

Vaatamata sellele, et selles puudub mis tahes realistlik ÜPP kriitika, on vastuvõetud raport oma lähenemisviisi ja naiste rolli tunnustamise poolest üldiselt positiivne. Raportis öeldakse, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on ELi ja selle liikmesriikide põhieesmärk koos maapiirkondades paremate elamistingimuste loomisega ja kõrbestumise pidurdamisega, mille eest kaitseb hea transpordi infrastruktuur ja transpordi kättesaadavuse parandamine kõigi jaoks, selleks et võidelda kõige rohkem naisi mõjutava sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsusega ühiskonnas, mis on väga tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raport võimaldab võtta Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendid kasutusele Poola Podkarpackie’ masinatehase aitamiseks. Tasub meenutada, et Poola taotles abi 594-le koondatud töötajale kolmes Poola Podkarpackie-nimelises NUTS II piirkonnas masinate ja seadmete tootmisega tegelevas ettevõttes.

Koondamised on seotud majandus- ja finantskriisi mõjuga, mille tulemusena äriühingute Huta Stalowa Wola SA, HSW – ZZN ja DEZAMET SA eksport vähenes vastavalt 47%, 34% ja 58%, mis tähendab, et need äriühingud vastavad EGFi määruses sätestatud abikõlbulikkuse kriteeriumidele. Seepärast teeb Euroopa Komisjon ettepaneku võtta kasutusele 453 570 eurot. Komisjon ütleb, et tulemuseks on olnud masinate ja seadmete tootmise märkimisväärne vähenemine, mis tõestab kriisi mõju selle riigi äriühingutele.

Need 594 koondamist on mõjutanud kohalikke elamistingimusi, töökohti ja majandust ning seepärast on asjaomaste töötajate toetamiseks EGFi vahendite kasutamine ülitähtis. Seetõttu hääletasime poolt, ehkki usume, et kõige tähtsam oleks vältida nende äriühingute pankrotistumist ja töökohtade kadumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed. Poola esitas 27. aprillil 2010. aastal komisjonile taotluse nr EGF/2010/013 (PL/Podkarpackie masinatehas Poolas) ja 4. augustil 2010. aastal lisateavet. Taotluse aluseks on EGFi määruse artikli 2 punktis b sätestatud sekkumiskriteerium, milles on nõutud, et üheksa kuu jooksul oleks mõnes liikmesriigis NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas ühel ja samal NACE Revision 2 alal tegutsevates ettevõtetes koondatud vähemalt 500 töötajat ning taotlus esitati 10nädalase tähtaja (määruse artikkel 5) jooksul. Komisjon kinnitab oma hinnangus, et taotlus vastab EGFi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja soovitab eelarvepädevatel institutsioonidel selle heaks kiita. Hääletasin seetõttu dokumendi poolt, mis minu arvates aitab negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi vältida. Samuti usun, et ka muud ELi liikmesriigid peaksid ELi rahaliste vahendite pakutud võimalusi rohkem ära kasutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) Poolas kasutuselevõtmise poolt, sest usun, et see vahend on väärtuslik ressurss, millega toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid. Nagu korduvalt öeldud, on EGF pärast 2006. aastat pakkunud praktilist toetust Euroopa töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtte asukohavahetuse tõttu või pärast 2009. aastal tehtud muudatust majanduskriisi tõttu, selleks et aidata neil tööturule tagasi pöörduda. Tänane hääletus puudutas abitaotlust, mis puudutas 594 koondamist (abi taotleti 200 töötajale) kolmes ettevõttes, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alal NUTS II tasandi piirkonnas nimega Podkarpackie. EFGi rahastamise kogusumma on 453 750 eurot. Lõpetuseks toetan raporti vastuvõtmist, mis näitab, et EGF on kasulik ja tõhus vahend, millega globaliseerumisest ja majanduskriisist põhjustatud töötusega võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. − (PL) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed. Täna hääletas Euroopa Parlament taotluse üle kiita heaks üle 450 000 euro eraldamine töötajatele, kes koondati kolmest Podkarpackie’ piirkonnas asuvast äriühingust. Sooviksin rõhutada, et ELi toetus on piirkonnale, mida ma esindan, suureks abiks, sest see võimaldab koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda. Rahalised vahendid on ette nähtud koolituseks, ümberõppeks, uutele seadmetele ja füüsilisest isikust ettevõtjana alustamise toetuseks. Podkarpackie’ piirkond on üks Poola kõige vaesemaid piirkondi ja seega on mul hea meel piirkonda saabuva EL abi üle. Sooviksin tänada kõiki, kes hääletasid rahalise toetuse andmise poolt!

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) Olen väga rõõmus selle üle, et kiideti heaks 453 000 euro eraldamine Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) masinaehitussektorist koondatud Poola töötajatele. Euroopa Komisjon on eelarvekomisjoni soovitusi järgides lisanud 2011. aasta eelarves umbes 50 miljonit eurot maksete assigneeringutena EGFi eelarvereale. See võimaldab meil vajalike vahendite assigneeringud heaks kiita, kahjustamata muid eelarveridu, mis on mõeldud liidu eesmärkide ja programmide jaoks oluliste meetmete rahastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, millega toetatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu 594 Poolas koondatud töötajat. Töötajate abistamiseks raskel üleminekuperioodil kasutatakse 0,45 miljonit eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Jälle oleme sunnitud hääletama ELi näruse almuse üle, mida antakse liidu kolimispoliitika ohvritele. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toimimisloogika on talumatu. Jääme erapooletuks mure tõttu Poola töötajate pärast, kelle valu see silmakirjalik abi võib vaid üsna vähe vähendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on solidaarsusel põhinev ala ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on osa sellest. Fondi abi on väga tähtis töötute ja äriühingute ümberkolimise ohvrite aitamisel globaliseerumise kontekstis. Üha enam äriühinguid kolib minema, kasutades ära madalaid tööjõukulusid paljudes riikides, eriti Hiina ja Indias, kahjustades sellega riike, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on mõeldud äriühingute kolimise ohvriks langenud töötajate aitamiseks ja see on väga tähtis uue töö leidmise lihtsustamiseks. Muud liikmesriigid on fondi abi juba kasutanud, seega on nüüd õige anda seda abi Poolale, kes on palunud abi 594 koondatu tõttu – kellest 200 on potentsiaalsed abisaajad – kolmes äriühingus, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alal NUTS II tasandi Podkarpackie’ piirkonnas Poolas.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Vaatamata sellele, et ma hääletasin ettepaneku poolt aidata Poola Podkarpackie’ masinatehase töötajaid, olen arvamusel, et tegemist on kapitalistliku majandusmudeli tagajärgi leevendava valuvaigistava ja rahustava meetmega, mis kriisi algpõhjustega võitlemise seisukohast ei kujuta endast mingit edu. Nõustun Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmisega, et aidata inimesi, kes on koondatud globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutuste tõttu kaubanduses või otseselt praeguse majandus- ja finantskriisi tagajärjel. Usun, et fond suudab aidata saavutada lõppeesmärki, milleks on töötajate tööturule tagasipöördumine. Hääletasin resolutsiooni poolt ka seetõttu, et olen veendunud, et see abi täiendab abi, mis on koondamise puhuks sätestatud kõigis riigisisestes õigusaktides ja kollektiivlepingutes. Seepärast ei tohi selle fondi rahaliste vahendite kasutamine mingil juhul asendada või kaotada valitsuste ja äriühingute õiguslikke kohustusi koondatud töötajate ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Arvestades, et Poola taotles abi, mis on seotud 1. juunist 2009 kuni 1. märtsini 2010 toimunud 594 koondamisjuhtumiga (abi taotletakse 200 töötajale) kolmes ettevõttes, mis tegutsevad masinate ja seadmete tootmise alal Podkarpackie’ piirkonnas Poolas, kiidan täielikult heaks ja toetan Poola valitsuse aktiivset tegutsemist ja oma fraktsiooni S&D kolleegide arvamusi. Kahjuks ei vasta minu kodumaa Läti valitsus ühelegi minu kirjale või taotlusele ja seega ei kasuta finantskriisi ületamiseks stabiliseerimisfondi abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et kaitsta ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid. Poola on taotlenud abi 594 koondamise tõttu Podkarpackie’ piirkonnas. On äärmiselt asjakohane ja õige, et me pakume isiklikku toetust töötajatele, kes on globaliseerumise ja majanduskriisi tulemusena koondatud, aidates neil tööturule tagasi pöörduda. Seepärast hääletasin ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed. 15. veebruaril 2011. aastal võttis komisjon vastu uue ettepaneku projekti fondi vahendite kasutamiseks Poolas, et toetada ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusena koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. Praegusel juhul puudutab see otsus üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul 1. juunist 2009 kuni 1. märtsini 2010 koondatud 594 töötajat – kellest 200 on potentsiaalsed abisaajad – kolmes äriühingus, kes tegelevad Poola Podkarpackie’ piirkonnas masinate ja seadmete tootmisega. Tegemist on fondi vahendite esimese kasutamisega, mida kaalutakse 2011. aasta eelarve raames, ning see puudutab kokku 453 570 euro kasutamist. Komisjoni hinnangus järeldati, et koondamiste ja maailmakaubanduse struktuurimuutuste või finants- ja majanduskriisi vahel on olemas seos ja et need koondamised olid ettenägematud. Fondi vahendite kasutuselevõtmine vastab kõigile EGFi määruses sätestatud abikõlbulikkuse kriteeriumidele, mispärast hääletasin vahendite kasutuselevõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Poola taotlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) sekkumiseks on seotud 594 koondatud töötajaga – kellest 200 on potentsiaalsed abisaajad – kolmes äriühingus, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alal NUTS II tasandi Podkarpackie’ piirkonnas Poolas. Komisjoni hinnangu kohaselt vastab taotlus kõigile määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt EGFi kohaldamisala, hõlmates sekkumise praegusele olukorrale vastavates olukordades, kui otseselt ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusel üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seepärast hääletasin resolutsiooni poolt, lootuses et EGFi vahendite kasutamine aitab neil töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Oleme palunud, et asjaomased institutsioonid, nagu selliste juhtumite puhul on tavaks, teeksid vajalikke jõupingutusi EGFi vahendite kasutuselevõtmise kiirendamiseks.

Lisaks sellele tunneb parlament sel puhul heameelt, et tulenevalt Euroopa Parlamendi nõudmisest kiirendada toetuste eraldamist kehtestas komisjon parandatud menetluse, mille eesmärk on esitada eelarvepädevatele institutsioonidele komisjoni hinnang fondi kasutuselevõtmise taotluse abikõlblikkuse kohta ning ettepanek fondi kasutuselevõtmise kohta ja loodab, et fondi eelseisva läbivaatamise käigus tehakse menetlusse veelgi rohkem parandusi.

Raportis tuletatakse aga ka meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord ning näha üksikisikutele ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud, ning rõhutatakse, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda, ja nõutakse siiski, et hinnataks, kas nende töötajate pikaajaline tööturule integreerimine on fondi rahastatud meetmete otsene tulemus.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) 15. veebruaril 2011. aastal võttis komisjon vastu otsuse projekti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmiseks Poola toetuseks, et toetada ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajate tööturule tagasipöördumist. Taotlus puudutab üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul 1. juunist 2009 kuni 1. märtsini 2010 toimunud 594 koondamist (abi taotletakse 200 töötajale) kolmes ettevõttes, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alal NUTS II tasandi piirkonnas nimega Podkarpackie. Täna resolutsiooni poolt antud häälega kordan oma toetavat arvamust, mille ma juba esitasin tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, kuid pean siiski irooniliseks asjaolu, et see fond eksisteerib, kuid kõik ELi riigid seda ei kasuta. Aasta lõpul fondi jäänud osa tagastatakse liikmesriikidele osana nende nn mahahindlusest. Siiski tekitab teatavaid küsimusi see, kuidas mõned riigid seda fondi ei kasuta, ehkki see on nende seaduslik õigus, näiteks Ühendkuningriik selliste juhtumite puhul nagu Twiningi teetehase sulgemine. Need, kes püüavad mõista rabati kasu/kahju, küsivad kas poleks korrektsem ja tõhusam, kui riigid EGAFi raha kohalikul tasandil otse kasutaksid.

Teine irooniline seik on seotud poliitilise ja majandusliku osalemisega – kõigi ELi lisaväärtuse tasanditega. See et Ühendkuningriik säilitab õiguse mitte osaleda ELi tasandil hallatavates fondides, sest hiljem võivad toetused edasi voolata, on praegusel juhul ebaselge ja võib-olla isegi täiesti vale.

Ühendkuningriik loobub juurdepääsust rahastamisele, tuginedes põhimõttele, et hilisema rabati saamiseks sellest fondist abi ei taotleta. Neile, kes soovivad tööle tagasipöördumiseks abi saada – inimestele Sandwichis, Kentis ja Andoveris, Hampshires –, selgitab eitav vastus vähe ja see on veel üks juhtum, mil Ühendkuningriigi valitsus inimesed üksi jätab.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, millega toetatakse individuaalseid meetmeid, selleks et aidata Poolas koondatud töötajaid.

 
  
  

Raport: Fiorello Provera (A7-0075/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” poolt. Poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, turvalisuse puudumine, poliitilised repressioonid ja autoritaarsed režiimid on rände suurimad põhjustajad, sest mõjutatud kogukondadel kaovad elujõulised väljavaated ja sissetulek kohapeal ning seega õigus valida, kas emigreeruda või mitte, mistõttu nende elu on pidevalt ohus ja ainsaks väljapääsuks jääb ränne. Hiljutised keerulised sündmused Egiptuses ning teistes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides suurendavad ilmselgelt nii seaduslike kui ka ebaseaduslike rändajate voogu Euroopasse. Seepärast peab Euroopa Liit olema valmis sellele rändevoole vastu pidama. See on võimalik ainult siis, kui liidul on tõhus ja ettenägelik rändepoliitika, mis sarnaneb Kanadas, Austraalias või Uus-Meremaal rakendatavale poliitikale. Nõustun raportööri seisukohaga, et peame nõudma, et komisjon tagaks, et kõikides ELi ja liikmesriikide allkirjastatud tagasivõtulepingutes austataks täielikult inimõigusi ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ega seataks ohtu ühtegi isikut, kes vajab rahvusvahelist kaitset. EL näitab sellega jälle, et väärtused ja inimõiguste austamine on kõige tähtsamad ja võõrandamatud, ja varjupaigataotlejad tunnevad end ohutult ja lugupeetult.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, turvalisuse puudumine ja autoritaarsete režiimide poliitilised repressioonid on põhitegurid, mis põhjustavad rännet ja sisserände laineid, mis jõuavad praegu järjest rohkem mõnedesse Vahemere piirkonna riikidesse, nii et viimased ei suuda enam hakkama saada humanitaarhädaolukordadest põhjustatud paljude raskustega.

Viimastel nädalatel on olnud võimatu ignoreerida tuhandeid ümberasujaid, kes on pärast Põhja-Aafrika riikide rahutusi Lampedusa saarele saabunud. 90% neist on 15- kuni 35aastased noored, kes riskivad eluga, lootes leida paremaid võimalusi. Vaatamata Itaalia valitsuse, kohalike omavalitsuste ja Itaalia Punase Risti erakordsetele jõupingutustele, valitseb saarel hädaolukord: ei ole märkigi sellest, et pagulaste saabumine aeglustuks ja lõpeks ning võib näha ELi viivitamist, mille ajakavad on bürokraatlikud ja olukorraga sobimatud.

Täna on EL kohustatud töötama välja tõhusa ülemaailmse rändepoliitika, milles nähakse ette Euroopa varjupaigasüsteemi loomine, kohustusliku ümberasujate programmi rakendamine, millega oleks võimalik kohustused õiglaselt jagada, ja kokkulepped liikmesriikidega, et soodustada arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Hiljutised ja praegused sündmused Vahemere vastaskallastel annavad tunnistust sellest, kuidas selle piirkonna ebastabiilsus ja sellest tulenevad rändevood on keeruline ülesanne, mille Euroopa Liit peab lahendama.

Ränne kui nähtus on murettekitav nende arengute ja pingete pärast, mida see võib põhjustada nii ümberasujate päritoluriikide ja sihtriikide kui ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Peame tugevdama ennetuspoliitikat, optimeerima rahalisi vahendeid ja parandama olemasolevaid institutsioonilisi struktuure. Peame hoidma ebaseadusliku sisserände kontrolli all ja siinkohal arvan, et rändelepingute reguleerimisala laiendamine on tulemuslik ravim lühiajaliste tulemuste saavutamiseks ja rändevoogude ebastabiilsuse vähendamiseks.

Nõustun raportis sisalduva analüüsiga ja eriti sellega, et 2013. aasta järgse välistegevuse vahendite ettevalmistamisel tuleks kasutusele võtta kahepoolne mehhanism, mis võimaldab aktiivselt jälgida vähemuste – või muude rühmade, keda ebastabiilsuse tulemusena võivad tabada väärkohtlemine või kannatused – kaitse olukorda. Seepärast hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. Hiljutised sündmused Egiptuses ja muudes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides on suurenenud nii seaduslike kui ka ebaseaduslike ümberasujate voolu Euroopasse. Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb tegemist teha sunnitud rändega, mille põhjuseks on riikide majanduse kokkuvarisemine, vaesumine, inimõiguste rikkumised, keskkonnaseisundi halvenemine, laienev lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel, kodusõjad ja poliitiline tagakiusamine. Rändevoogude haldamine on Euroopa Liidule tohutu katsumus. Liit peab astuma samme sellise ühise sisserändepoliitika loomiseks, millega suudetaks ebaseadusliku sisserände vähendamisele kaasa aidata. Nõustun sellega, et kõigis ELi kahepoolsetes kaubanduslepingutes tuleb võtta ennetavaid meetmeid, lisades neisse inimõiguste klauslid ja neid klausleid mittejärgivate riikide puhul tuleb kaaluda asjakohaste sanktsioonide kohaldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa seisab silmitsi rändevoogudega, mille põhjuseks on paljude riikide ebastabiilsus ja see tähendab ELi jaoks katsumust. Need rändenähtused võivad põhjustada pingeid päritoluriikide ja sihtriikide, samuti päritoluriikide ning transiitriikide vahel.

ELi strateegia peaks olema arengukoostöö meetmete ühendamine kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks julgeolekut, piirkondlikku koostööd ja kahepoolseid lepinguid. Raportis osutatakse sel teemal järgmistele võimalikele tegevusvaldkondadele: transiitriikide ja päritoluriikide suurema majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamise soodustamine, ELi vahendus- ja konfliktiennetusmeetmete tugevdamine koostöös piirkondlike organisatsioonidega, transiitriikidega kahepoolsete sisserännet puudutavate lepingute sõlmimine ja majandusliku tegevuskava väljatöötamine, mis sisaldaks konkreetseid meetmeid tööhõive suurendamiseks ELi partnerriikides. 2013. aasta järgse välistegevuse uute vahendite ettevalmistamisel peaks komisjon püüdma tugevdada arengu samba ja julgeoleku ning arengu samba vahelist sünergiat. Kõigil eespool nimetatud põhjustel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult.(FR) Hääletasin rändevooge käsitleva teksti poolt. Meie lõunanaabrite juures praegu toimuvad sündmused põhjustavad tõepoolest suuri Euroopasse suunduvaid rändevooge. Peame praegu rohkem kui kunagi varem oma välis- ja sisserändepoliitikat kooskõlastama. See on tõeliselt üleeuroopaline küsimus ja nüüd ei ole aeg riiklikuks egoismiks. Euroopa Liidu Vahemere piirkonna riigid ei peaks olema sunnitud ebaseaduslike ümberasujate suure sissevooluga üksi hakkama saama: neid jõupingutusi peaksid jagama kõik ELi riigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Hääletasin raporti poolt, sest keskpika ja pikaajalise perioodi eesmärke seades lähenetakse selles realistlikult arenenud ja mittearenenud riikide vahelise lõhe probleemile, samuti inimõiguste rikkumisele mitmes maailma osas.

Raportis soovitatakse ebaseadusliku sisserände vältimise menetlusi ja seatakse eesmärk kaasata arenevad riigid probleemi terviklikku käsitlemisse koos kõigi asjaomaste riikidega: päritolu-, transiit- ja sihtriikidega. Mulle näib eriti hea see, et keskendutakse ideele muuta koostööpoliitika sõltuvaks inimõiguste austamise tasemest, samuti meeldivad mulle viited kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade, näiteks naised või saatjata alaealised, kaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ebastabiilsusest tulenevad rändevood ühes riigis on katsumus kogu Euroopa Liidule. Resolutsioon on esimene samm ühise Euroopa rändepoliitika loomise suunas. Sel poliitikal peab olema ka rännet pidurdav mõju. Selle saavutamiseks tuleb selles ühendada kõikvõimalikud Euroopa Liidu koostöövahendid sotsiaalse ja majandusarengu valdkonnas, mõjutades sellega otseselt ebastabiilsuse põhjuseid rändevoogude lähteriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. Ränne on eriti oluline teema, nagu elu on hiljuti jälle näidanud, sest Põhja-Aafrika sündmuste tõttu on Euroopa Liit kui naaberpiirkond olnud sunnitud vastu võtma tohutud ümberasujate vood. Raportis juhitakse tähelepanu paljudele rändevoogusid põhjustavatele teguritele, nagu poliitilised ja sotsiaalsed tegurid, majanduslik ebastabiilsus ning kliimamuutused, mida seni massilise rände põhjuste uurimisel veel ei arvestata. Rõhutatakse, et kõigi nende põhjuste tõttu vajab EL rände puhul tulemuslikumat lähenemisviisi, mis välispoliitika vahendeid täiendaks. Nende vahendite kaudu oleks võimalik tegeleda päritoluriikides ebastabiilsuse allikatega, mis sunnivad inimesi massiliselt stabiilsematesse naaberriikidesse rändama. Samuti kutsutakse raportis komisjoni üles koostama ettepanekud seadusliku rände kohta, mida oleks lihtsam hallata ja mis võiks soodustada siht-, transiit- ja päritoluriikides majanduslikku ning sotsiaalset progressi. Väidetakse, et kõige rängemad inimõiguste rikkumised, samuti kuritegevus, mis tihti saab selle tegevuse korraldajate tegevusalaks, on otseselt seotud ebaseadusliku sisserändega. Lõpuks rõhutatakse vajadust hinnata demograafilist olukorda ELis endas, et täpselt välja arvutada, kui palju inimesi Euroopa suudab vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit peab haldama rändevooge, mille põhjuseks on sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, inimõiguste rikkumised ja looduskatastroofid kolmandates riikides. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab Euroopa Liit võtma ennetusmeetmeid ja kasutama kõige sobivamaid välispoliitika mehhanisme, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus. Euroopa rände reguleerimise poliitikas tuleks ühendada arengukoostöö meetmed kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks kahepoolset julgeolekut ning päritoluriikide ja transiitriikidega sõlmitavaid ja piirkondlikke koostöölepinguid, inimõiguste kaitset ja demokratiseerimist.

Euroopa välispoliitika peaks sisserändepoliitikat täiendama ja sellega sünergiat looma, keskendudes ebastabiilsuse põhjustele ja struktuurilistele probleemidele päritoluriikides. Samuti tuleb selle raames taotleda pidevat dialoogi transiitriikidega, et rändevooge reguleerida ja kohaldada sisserände jaoks ühtseid rahvusvahelisi inimõiguste standardeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Fiorello Provera raporti poolt, sest arvan, et see on samm edasi liikmesriikidevahelise solidaarsuse eesmärgi suunas.

Viimastel nädalatel on eriti Itaaliast saanud tuhandete Põhja-Aafrika riikidest põgenevate ümberasujate sihtkoht. Sellises raskes olukorras ei tohi EL minu kodumaad üksi jätta, vaid peab tegema kõikvõimalikke jõupingutusi tagamaks, et järgitakse aluslepinguid, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 80.

Samal ajal peame rahalisi vahendeid ja olemasolevaid struktuure optimeerima. Näiteks tuleb piirivalveasutus Frontexi rolli tugevdada ja samuti seda paremini rahastada. Massilise rände ärahoidmisele saavad kindlasti kaasa aidata sellised vahendid nagu parem rahastamine, demokraatia arendamine, õigusriigi põhimõte ja kahepoolsed lepingud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Nõustun sellega, et ebastabiilsete riikide jaoks on vaja koostada ELi integreeritud pikaajaline strateegia rändevoogude algpõhjustega võitlemiseks. Siiski ei jaga ma arvamust, et tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80 sätestatud solidaarsuse põhimõttele, peaks nõukogu esitama koormuse jagamise tegevuskava. Sellest piirkonnast pärit pagulaste ümberasustamine peaks olema nende riikide ülesanne, kuhu pagulased suunduvad, ja kui pagulaste sissevool muutub jätkusuutmatuks, siis tuleks reageerida ELi varjupaiga- ja sisserändepoliitika karmistamisega. Selles valguses pean murettekitavaks üleskutseid ELi ühise varjupaigasüsteemi ja ELi ühise ümberasujate programmi loomiseks. Seadusliku rände küsimuses komisjoni kõikehõlmava lähenemisviisi loomine on hea idee, kuid seda ei tohiks siduda Euroopa tööturu vajadustega või iga liikmesriigi võimega ümberasujaid vastu võtta ja integreerida. Rändevoogude haldamine peaks jääma peamiselt liikmesriikide pädevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel ELi katsete üle reageerida probleemidele, mille on tekitanud ebastabiilsus ja rändevood, mis mõjutavad mitte ainult päritoluriike, vaid ka transiitriike paljudes valdkondades, mis on seotud vägivalla, inimõiguste rikkumisega jne. Seepärast toetan selles valdkonnas aktiivset poliitikat, mille eesmärk on tegeleda päritoluriikides ebastabiilsuse algpõhjustega, näiteks majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumisega. See on ainus viis rände, mis peaks olema positiivne ja produktiivne, negatiivsete tagajärgede kaotamiseks, mitte põgenemisvahend. See poliitika peaks viima päritoluriikide ja transiitriikide koostööni, mis põhineks dialoogil, mille eesmärk on tugevate tulemuslike ja kestvate tulemuste saavutamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin rändevoogusid käsitleva raporti vastu, sest ehkki selles sisaldub suhteliselt täpne ja tasakaalustatud analüüs algpõhjuste kohta, mis panevad inimesi kodumaalt lahkuma, puuduvad selles vajalikud järeldused või ettepanekud. Ühest küljest hoitakse selles kinni lähenemisviisist, millega inimesed jagatakse seaduslikeks ja ebaseaduslikeks sisserändajateks ning utilitaarsest nn kasulike ja kasutute sisserändajate kontseptsioonist, sidudes sellega nende õigused mitmesuguste nn kvootidega, mida liit ja liikmesriigid kohaldavad. Teisest küljest seatakse raportis sisserände nähtus julgeolekuküsimustega, tekitades segadust ja võrdsustades sisserände mitmesuguste kuritegelike või terroristlike tegevustega ja tugevdades seda kriminaliseerivat praktikat ja ideoloogiat.

Sellega seoses tugevdab raport veelgi liidu n-ö patroneerivat rolli kuni ettepanekuni siduda ELi kolmandatele riikidele antava arenguabi sammas nn julgeoleku sambaga, muutes sellega täielikult sellise abi iseloomu ja eesmärki.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Eelmistel konverentsidel keskenduti põhimõtetele, kuid ma loodan, et neljas ÜRO konverents Istanbulis on rohkem suunatud tulemuste kindlaksmääramisele ja selgete näitajate väljatöötamisele, et vähendada 2020. aastaks vähem arenenud riikide arvu pooleni. 51st vähim arenenud riigist, kus 78% elanikkonnast peab tulema toime vähem kui 1,25 USA dollariga päevas, on viimastel aastatel ainult kolm suutnud sellest kategooriast välja tulla. Olukord on murettekitav, sest need riigid on finants- ja toidukriiside ning kliimamuutuste tagajärgede suhtes kõige haavatavamad ning lisaks kannatavad nad äärmise vaesuse, puuduliku infrastruktuuri ja kasvava töötuse all. See reaalsus näitab, et kahjuks ei ole rahvusvaheline kogukond suutnud täita Brüsseli tegevusprogrammis võetud kohustusi. Loodan, et konverentsil, kus ma esindan Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis, keskendutakse kooskõla tagamisele arengupoliitikas ning meetoditele uuenduslike rahastamisvahendite rakendamiseks eesmärgiga pakkuda tõhusamat abi nendele riikidele, mida tuleb innustada sobivaid poliitikameetmeid rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Tegemist on väga tähtsa teemaga ja selle analüüsimisel tuleb arvestada küsimuse keerulisusega. Raportis käsitletakse seda, kui tähtis on liikuda Euroopa naabruspoliitika raames edasi koostöölepingutega. Kriisiolukordadest ja ebastabiilsusest põhjustatud väljarände nähtus mõjutab negatiivselt nii päritoluriiki, sihtriiki kui ka ümberasujaid endid. Selle nähtuse suund tuleb ümber pöörata, nii et neis oludes poleks väljaränne enam viimane väljapääs: põgenemine ebakindluse, nõrga majandusarengu, ebastabiilsuse või hirmu olukorrast. Kordan selles hääletuse kohta antavas selgituses vajadust võtta meetmeid päritoluriikides stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks ning edendamiseks. Nende ebastabiilsusest ja kriisidest põhjustatud rändevoogude vähendamise perspektiiv peaks tähendama ennetamist. Usun, et Euroopa välispoliitikas ja konkreetselt Euroopa naabruspoliitikas tuleks ette näha nende maailma piirkondade abistamine ning turvalisuse, stabiilsuse ja inimõiguste kaitse edendamine laiendatud arenguprotsessi osana, nagu on kinnitatud minu raportis Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta, mille üle samuti sel nädalal hääletatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Mõned liikmesriigid on sunnitud tegelema massilise kaitset otsivate inimeste sissevooluga Vahemere lõunakaldalt. Need riigid ei saa üksi nende humanitaarhädaolukordade ja sisserändega seotud erakorraliste olukordadega hakkama. Frontexi inim-, materiaalseid ja samuti rahalisi ressursse tuleb suurendada, et asutus võiks rohkem toetada selliseid operatsioone nagu Hermes ja Poseidon. Euroopa Parlamendi liikmed kutsuvad Euroopa Ülemkogu üles koostama pagulaste ümberasustamise tegevuskava, kohaldades liikmesriikidevahelise solidaarsuse klauslit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80 räägitakse piirivalve ning varjupaiga- ja sisserändepoliitika teemal tõepoolest solidaarsuse ning vastutuse kõigi liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest. Peame keskpikas ja pikas perspektiivis looma suhted tulevaste ümberasujate päritoluriikidega ja looma rändepartnerluse, mis võimaldaks võimaldada nende riikide kodanikel tulla, töötada ja õppida ning Vahemere mõlema kalda vahel seaduslikult reisida.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” poolt. Poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, turvalisuse puudumine, poliitilised repressioonid ja kliimamuutused sunnivad kogukondi rändama, mistõttu peab EL koostama ühise sisserändepoliitika, mis hõlmaks konkreetselt majandusliku ja sotsiaalse progressi soodustamist siht-, transiit- ja päritoluriikides ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ümberasujate integratsiooni parandamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, nõustume et ebastabiilsusest tulenevad rändevood on ELile katsumus ja et ebastabiilsuse ja struktuuriliste probleemide põhjustega võitlemiseks päritoluriikides on vaja teha suuremaid jõupingutusi. Siiski usume, et EL peab võtma siia saabuvate ümberasujate ees tõelise vastutuse ja mitte jätma vastutust liidu naaberriikidele, nagu on soovitatud lõikes 9. Toetame üleskutset, mille kohaselt FRONTEXi töös peaks selgelt kajastuma inimõiguste mõõde, eriti isiku õigus kodumaalt lahkuda, tagasisaatmise keeld ja õigus taotleda varjupaika. Näeme FRONTEXi senises töös teatud probleeme ja me ei toeta sõnastust, mille kohaselt Euroopa Parlament tervitab FRONTEXi edukat tegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Sotsiaalse, majandusliku või poliitilise ebastabiilsuse kollete ja Euroopa Liitu suunduvate rändevoogude vahel on selge seos. Liidu välispoliitika lihtsalt ei tohi seista sellest nähtusest lahus: liidu poliitika peab püüdma seda mõista ja võimalikult ulatuslikult jälgida. Tegelikult peab EL võtma meetmeid oma rahaliste vahendite ja institutsiooniliste struktuuride kasutamise optimeerimiseks ning praegu mitmes maailma piirkonnas eksisteerivate ebastabiilsusest tulenevate rändevoogude tulemuslikuks haldamiseks.

Ennetuspoliitika, mis kasutab kõige asjakohasemaid välispoliitika vahendeid ebastabiilsuse põhjustega võitlemiseks ja nende pidurdamiseks, võiks aidata muuta praeguse hädavajaduse välja rännata võimaluseks välja rännata. Tuleb edendada õigusriigi põhimõtet, kaitsta inimõigusi, arendada demokraatiat ja tugevdada lähteriikide majandust. Ilma ühiste arengule suunatud jõupingutusteta asjaomastes riikide, ilma nende inimeste ja sotsiaalsete struktuuridega koostööd tegemata ei ole võimalik ebastabiilsuse vähendamisele tulemuslikult kaasa aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis keskendutakse rändevoogudele, mille põhjuseks on poliitiline ebastabiilsus mõnes maailma piirkonnas, eriti Põhja-Aafrikas ja Vahemere lõunaosas. See olukord, mis on mis mõjutab Lõuna-Euroopa riike, eriti Itaaliat – me kõik jälgime olukorda Lampedusa saarel, kus on maabunud üle 20 000 inimese – ja Malta saart, on toonud Euroopasse üle 400 000 pagulase. Selle olukorra kontrollimiseks peab EL lisaks Euroopa Pagulasfondi vahendite kasutuselevõtmisele rakendama pikemaajalisemat humanitaarabi andmise kava ja tagama võimalikult kiiresti nende inimeste põhivajadused. Samuti tuleb koostada Egiptuse, Tuneesia ja Liibüa pagulastele suunatud piirkondlik programm, mis on seotud nii pagulaste varjupaiga kui ka kaitse vajadustega, et vältida inimkaubandust ja valmistada ette nende naasmine päritoluriikidesse. Toetan selle raporti vastuvõtmist, sest see näitab, et EL kavatseb tegeleda rändevoogudest tulenevate probleemide struktuuriliste põhjustega, kasutades ilma igasuguste eelarvamusteta oma väliskoostöö poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Rändevood tekivad teatud põhjustel. Kõige tähtsamad nende hulgas on sellised tegurid nagu sõjad ja relvastatud konfliktid, süstemaatilised inimõiguste rikkumised ning rahvuslikud ja usulised konfliktid ja repressioonid. Kuid ka looduskatastroofid ja piisavate majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumisest tulenev vaesus on rändevoogude kõige sagedasemate põhjuste hulgas.

Kriisi mõju maailma kapitalismile ja selle ebaregulaarse ning asümmeetrilise arengu tagajärjed halvendavad paljudes riikides majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Ka ülestõusud araabia maailmas on selle nähtuse väljenduseks, suurendades samuti rändevoogusid. Euroopa Liidu jutt sel teemal on tihti silmakirjalik ja liit rakendab kaksikmoraali poliitikat. Ühest küljest väidab liit, et kaitseb kolmandates riikides inimõigusi, tõlgendades neid samas isekalt, juhul kui on vaja mõnda neist riikidest rünnata. Teisest küljest on ta ise kaassüüdlane keeruliste olukordade jätkumises, näiteks Itaalias Lampedusa saarel.

Nende rändevoogude vältimiseks on vaja meetmeid mis põhineksid tõelisel arengukoostöö ja abi, solidaarsuse ja rahu edendamise, sh konfliktide rahumeelne lahendamine, poliitikal. Praegu see nii aga ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me teame, et sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised, näiteks see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida, looduskatastroofid ning piisavate majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumisest tulenev vaesus, on rändevoogude peamised põhjused.

Praegu on tulevikuväljavaade selline, et olukord halveneb koos kapitalismi kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgedega, sh ülestõusud araabia riikides.

Seepärast ei saa Euroopa Liit enam jätkata oma silmakirjalikku kaksikmoraali poliitikat, väites, et liit kaitseb kolmandates riikides inimõigusi ja samal ajal lubab jätkuda sellistel rasketel olukordadel nagu Lampedusa saarel praegu.

Vaja on ennetuspoliitikat ja arengukoostöö meetmeid koos kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks eelkõige solidaarsust ja inimõiguste tagamist, ning praegu pole see nii.

Üldiselt seavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament ise need majanduslikud ja geostrateegilised huvid prioriteediks ning unustavad solidaarsuse ja aastatuhande arengueesmärgid, võttes vastu häbiväärsed direktiivid, näiteks tagasisaatmise direktiiv.

Seepärast hääletasime raporti vastu vaatamata asjaolule, et selles on üks või kaks positiivset punkti.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Sooviksin toetada Lampedusa elanikke, kes vaevlevad ülerahvastatuse, ebakindluse, tarneprobleemide ja võimalike terviseriskidega, kuid kes parlamendi silmis on teisel kohal võrreldes nende kallastel randuvate kümnete tuhandete ebaseaduslike sisserändajatega. Samuti soovin öelda Itaalia valitsusele, et nende üüritud alused peaksid need ebaseaduslikud sisserändajad repatrieerima Aafrikasse, mitte Euroopasse. Enamik neist inimestest on pärit Tuneesiast, riigist, kus on hiljuti toimunud imeline demokraatlik seiklus, millest nad on kohustatud osa võtma. Me ei saa pidevalt ära mahutada kõiki, kes end oma kodumaal halvasti tunnevad, sest seal sajab... või siis ei saja; sest seal on diktatuur... või siis enam ei ole; sest riik on vähearenenud või siis areneb. Nende ümberasujate peamine motivatsioon on puhtalt majanduslik.

Meie arenguabi poliitika peaks motiveerima inimesi oma kodumaale jääma ja peaks sellest isegi sõltuma, samuti sõltuma nende kodanike tagasipöördumisest. Vastupidi raportööri sõnadele ei ole olemas sellist asja nagu õigus emigreeruda. Teisest küljest on Euroopa rahvastel, kes peaksid olema teie prioriteet, täielik õigus öelda, et aitab, ja õigus sellele, et neid kuulda võetakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult.(FR) Hääletasin parlamendi raporti „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” poolt ja sooviksin peatuda mitmel raporti aspektil. Pärast president Ben Ali langemist on Lampedusa saarel ja Itaalia kallastel randunud peaaegu 24 000 tuneeslast ja veebruarist alates on oma sõjast vaevatud kodumaalt põgenenud ka tuhanded liibüalased. Selle inimliku draama arengule tuleb kindlasti reageerida Euroopa vastuse ja Euroopa solidaarsusega. Meie raportis nõutakse Põhja-Aafrika pagulaste ümberasumise tõttu solidaarsuse süsteemi. Meie raportis nõutakse piirikontrolli, varjupaiga- ja sisserändepoliitika jaoks liikmesriikidevahelist solidaarsusklausli rakendamist. Samuti palutakse raportis lisada pärast 2013. aastat eelarvesse rahalised kiirreageerimisvahendid kiireks reageerimiseks sisserände ja varjupaiga probleemidele Euroopas. Kõik need aspektid on vajalikud tõelises Euroopa varjupaigapoliitikas, mida oleme juba kaua nõudnud ning mis peab põhinema ühtsuse, vastutuse, solidaarsuse ja inimõiguste austamise põhimõtetel.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Hääletasin selle omaalgatusliku raporti poolt, sest selles tuuakse esile rändevoogude tegelikud põhjused, nimelt poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, turvalisuse puudumine, poliitilised repressioonid, inimõiguste rikkumine, samuti kliimamuutused. Samuti rõhutatakse raportis, kui tähtis on pakkuda päritoluriikidele Euroopa naabruspoliitika ja ELi arengukoostöö poliitika raames jätkusuutlikke strateegiaid. Seda tehes vaidlustatakse raportis nullsisserände müüt, tuletades meile meelde, et rännet ei saa peatada ja et EL vajab küllalt mahukat, kuid kontrollitud sisserännet, et toetada vananevat elanikkonda ning lahendada muid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Fiorello Provera raportis käsitletakse mitut rändega seotud olulist küsimust ja rõhutatakse inimõiguste tähtsust. Inimõigused on olnud nende kampaaniate keskmes, millega taotletakse, et Šotimaa ja Ühendkuningriik lõpetaksid varjupaigataotlejatest laste kinnipidamise. Ühendkuningriigi valitsus on lubanud selle õuduse lõpetada – kuid ei ole seni oma lubadust täitnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin selle dokumendiga, sest ebastabiilsusest tulenevad rändevood on Euroopa Liidu jaoks probleem. Sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised (näiteks, see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida), looduskatastroofid ning asjakohaste majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine on selliste rändevoogude peamised põhjused. Eriti murettekitav on see nähtus seetõttu, et see võib tekitada või suurendada pingeid, mitte ainult päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab Euroopa Liit võtma ennetusmeetmeid ja kasutama kõige sobivamaid välispoliitika mehhanisme, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus. Seepärast on kindlasti vaja algatada arutelu, et paremini mõista rände ja selle algpõhjuste kõiki aspekte. See võimaldaks ELil koostada päritoluriikidest ja transiitriikidest lähtuvate rändevoogude suhtes sidus ja tulemuslik poliitika ning otsustada, kuidas ja kui palju neis riikides investeerida nende sisemiste demograafiliste ja sotsiaalsete pingete lahendamisse ning seega stabiilsuse suurendamisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Täna parlamendis hääletusel olevas resolutsiooni projektis esitatakse tähtis küsimus: kuidas määratleda ELi välispoliitika roll üheaegselt nii traagilise kui ka tundliku rändevoogude teema suhtes. Euroopa Liidu ees seisva katsumuse põhjuseks on ilmselge ebastabiilsus, millesse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida on mässitud. Negatiivsete tagajärgede vältimiseks peab Euroopa suutma sellele katsumusel vastata, luues ja rakendades ennetuspoliitika, millega mõjutataks neis riikides majandusliku ja poliitilise ebastabiilsuse põhjuseid ning pakutaks välja ühised lahendused, millega on võimalik seda nähtust ennetada või vähemalt selle ulatust piirata. Kahjuks on selleks vaja tohutuid ressursse ning seepärast on vaja kaasata muud maailma riigid ja oma tegevust nendega kooskõlastada. Kõike seda ei tohi siiski teha ilma subsidiaarsuse põhimõtte täieliku austamiseta. Sellest seisukohast on Euroopal kohustus reageerida kiiresti ja ühtselt, näidates sellega oma otsust keskenduda just sellele poliitikale. Nimetatud põhjustel, sest ma olen veendunud, et Euroopal on moraalne kohustus saata selles küsimuses tähtis poliitiline sõnum ja mitte jätta neid riike üksi, kasutasin oma häält nimetatud resolutsiooni toetuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult.(FR) Pärast Amsterdami lepingu jõustumist on ELil olnud rändevoogude kontrollimiseks väga ulatuslikud volitused. Nüüd pöördutakse nende volituste poole, et hallata Põhja-Aafrika, eriti Liibüa probleemide eest põgenevate pagulaste hiljutist sissevoolu. Araabia kevad on võimas vabaduse sümbol, kuid samal ajal varjab see traagilisemat olukorda, mis sunnib paljusid tsiviilisikuid varjupaiga otsinguil teele (või praegusel juhul mereteele) asuma. Seepärast kutsutakse resolutsioonis ELi ja rahvusvahelisi institutsioone üles nende tohutute rahvarännete tagajärgede üle arvestust pidama. Toetasin resolutsiooni, sest liikmesriigid ei saa selle olukorraga üksi hakkama: olukorra haldamisel peavad meie juhtpõhimõteteks olema koostöö ja jagamine. Lissaboni lepinguga sätestatud liidu uus välispoliitika arhitektuur ja konkreetsemalt Euroopa välisteenistuse loomine peaks samuti võimaldama liikmesriikide tegevust tulemuslikumalt kooskõlastada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt. Selles väljendatakse heameelt komisjoni hiljutiste ettepanekute üle seadusliku rände võimaluste leidmise kohta nende jaoks, kes ei ole varjupaigataotlejad, ja nõutakse tungivalt edasiste vahendite väljatöötamist, mis aitaksid luua ühise rändepoliitika, hallata majanduslikest põhjustest tulenevat rännet eesmärgiga edendada vastuvõtvate, transiit- ja päritoluriikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust, parandades sisserännanute integratsiooni. Raportis rõhutatakse vajadust asjakohase teabe andmise järele seadusliku rände võimaluste kohta ELi, et ennetada ebaseaduslikku rännet, kasutada paremini ELi seadusliku rände skeeme, selgitada praegusi väljavaated ja võimalusi ELis ning hajutada inimkaubitsejate antud valelubadusi, piirates sellega organiseeritud kuritegevust ja inimkaubandust, mis lõikavad kasu inimeste vajadusest mujale siirduda. Samuti kutsutakse raportis komisjoni üles edendama kaitsetute rühmade ja isikute (peamiselt naised ja lapsed) kaitse meetmeid, sest just nemad langevad sageli inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohvriteks, ning nõutakse tungivalt, et komisjon looks teabekeskused kolmandatest riikidest ELi suunduva rände võimaluste kohta. Siiski nõutakse raportis lähenemisviisi, kus on tasakaalus ELi suunduva seadusliku rände edendamine ning selle tagamine, et EL suudaks sisserändajaid vastu võtta ja edukalt integreerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Selles raportis ei suudeta õilsate tunnete väljavalamisele vaatamata tõde varjata. ELile valmistab muret see, et langenud on diktaatorid, keda liit toetas vastutasuks rändevoogude haldamise eest oma piiridel. Mõte massilisest pagulaste, nende diktaatorlike süsteemide ohvrite, sissevoolust ei häirinud liitu ja seda põhjusega. See, mis liitu häirib, on demokraatia saabumine.

Siiski vajab Euroopa kuni 2030. aastani 230 miljonit sisserändajat: seda on öelnud Euroopa Komisjon ise. Lisaks sellele soovitatakse resolutsiooni tekstis kohaldada sanktsioone riikidele, kes ei austa vabakaubanduslepingutes sätestatud ja Rahvusvahelise Valuutafondi propageeritud põhimõtteid. Vaevalt on araabia revolutsioonid raputanud maha omaenda despootide ahelad, kui välismaised türannid neile juba tervitusi saadavad. See raport on kõrk ja jõhker. Hääletan selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on Euroopa Liidule katsumuseks. Sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised, näiteks, see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida, looduskatastroofid ning asjakohaste majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine on selliste rändevoogude peamised põhjused. Eriti murettekitav on see nähtus seetõttu, et võib tekitada või suurendada pingeid, mitte ainult päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab Euroopa Liit võtma ennetusmeetmeid ja kasutama kõige sobivamaid välispoliitika mehhanisme, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin Fiorello Provera raporti „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” vastu, sest ma olen Euroopa Liidu rändepoliitika vastu. See on nn Euroopa kindluse poliitika, kus piirid on meeste ja naiste eest lukus, kuid seevastu haihtuvad kohe, kui asi puudutab kapitali. Raportis pooldatakse sellist Euroopa rändepoliitikat, mis ei põhine arusaamal, et väljaränne on õigus, mitte kuritegu, ja selles ei ole tagatud varjupaiga taotlemise püha põhimõte. ELi silmakirjalikkus on hirmuäratav: liit kriminaliseerib dokumentideta sisserändajad. Ebaseaduslikke sisserändajaid kasutatakse kapitali kiire akumuleerimise protsessis tööjõuna, rünnates otse inimõiguste universaalset iseloomu. EL, kes saab eksisteerida ainult majandusliku iseloomuga sisserände toel, näitab üles suurimat küünilisust. See, mis toimub Põhja-Aafrikas on tõestuseks nn Euroopa kindluse olemasolust. Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuril (FRONTEX) ei ole midagi pistmist solidaarsuse või koostööga, selleks et aidata võidelda selliste diktaatoritega nagu Ben Ali, Mubarak või Gaddafi: kui tuhanded aafriklased repressioonide ja sõja eest põgenevad, siis paneb EL nad vangi.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on ELile katsumus. Selliste rändevoogude peamisteks põhjusteks on sõjad ja sõjalised konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatiline inimõiguste rikkumine – näiteks, see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida, looduskatastroofid, majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine. Eriti murettekitav on see nähtus seetõttu, et võib tekitada või suurendada pingeid, mitte ainult päritoluriigi ja sihtriigi, vaid ka päritoluriigi ja transiitriigi vahel. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab EL rakendama ennetuspoliitikat, kasutades kõiki sobivaid välispoliitika vahendeid selleks, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus. Pikas perspektiivis võib EL võtta tulemuslikke meetmeid oma rahastamisvahendite ja olemasolevate institutsiooniliste struktuuride kasutamise optimeerimiseks. Raportis välja pakutud meetmed ei ole piisavad ja on liiga deklaratiivsed. Vajalik on täpne ja konkreetne finantsmajanduslik plaan. Vastasel korral upub Euroopa ebaseadusliku rände laine all. Raport on väga kasulik esimese sammuna selle probleemi lahendamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Arvestades jätkuvat ümberasujate voolu Euroopasse, näib veelgi tähtsam võtta seisukoht majandusmigrantide legaliseerimise vastu. Peame kindlasti arenguriike toetama, selleks et motiveerida neid inimesi kodumaale jääma. Ei ole mingit mõtet lubada arenguriikide inimestel tööturule siseneda, eriti arvestades, et euroala tööpuuduse määr on praegu 9,9%. Fiorello Provera algne raport oli väga hea ja hästi tasakaalustatud. Kahjuks on paljude muudatustega seda vales suunas muudetud. Seetõttu olen sunnitud hääletama raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest pärast rahutusi araabia riikides ja rändevoogude olulist suurenemist on tähtis, et kogu ELis toimiks ühine rändepoliitika. Arvestades seda, et rännet ei ole võimalik peatada, peab välispoliitikal selles valdkonnas olema eriline roll. Suuremad rändevood mõjuvad kõige rängemini ELi välispiiridel asuvatele riikidele. Seepärast tuleb rakendada kõiki jõupingutusi ELi tasandil ühise ELi rändepoliitika loomiseks, mis võimaldaks rändevoogusid optimaalselt hallata ja kontrollida. Ainult ühiste jõupingutustega on võimalik kaitsta suurima sisserändajate voolu sihtkohaks olevate riikide majanduskasvu ja tööturu jätkusuutlikkus ning piirata võimaliku negatiivse mõju ulatust. Samuti annaks see tulemusi ebaseadusliku sisserände, organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse peatamisel. EL peab rakendama kõiki jõupingutusi, et tagada seadusliku rände soodustamine ja tulemuslik võitlus ebaseadusliku rändega. Väga tähtis on luua seadusliku rände süsteem, arvestades Euroopa tööturu vajadusi ja iga liikmesriigi võimet sisserändajaid vastu võtta ja integreerida.

Euroopa Liidu liikmesriikidesse seaduslikult sisserännanutel peavad olema samad õigused ja kohustused kui muudel töötajatel. Lisaks sellele on iga riigi jaoks väga tähtis vähendada ajude äravoolu ja kvalifitseeritud spetsialistide lahkumist. Selleks peame kasutusele võtma toetatud tagasipöördumise programmid, edendama korduvrännet, reguleerima värbamispraktikat ja toetama suutlikkuse arendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Fiorello Provera raporti poolt, milles käsitletakse üht liidu aluspõhimõtetest: rahvastevahelist solidaarsust. Arvestades poliitilisi kriise Põhja-Aafrikas ja rändevooge puudutava Euroopa poliitika aeglast või täiesti puuduvat reaktsiooni, arvan ma, et olukord on väga raske ja keeruline ning sellega tuleb viivitamata tegeleda. Selle teksti vastuvõtmisega kutsutakse nõukogu üles – see on üleskutse, mida ei saa ja ei tohi ignoreerida – täielikult rakendama solidaarsusklauslit, koostades praktilise tegevuskava koormuse jagamiseks liikmesriikide vahel. Konkreetselt kaitstakse tekstis miinimumnõudeid ajutise kaitse andmiseks sisserändajatele ning meetmeid, mis on mõeldud kohustuste ja jõupingutuste jagamiseks liikmesriikide vahel, kes võtavad nagu Itaalia sisserändajaid vastutustundlikult vastu ja kannavad selle tagajärgi üksi.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Peame Euroopa tasandil siduma rändevoogude suurenenud surve ELi välispoliitikaga. Euroopa algatustega on võimalik aidata poliitiliselt ebastabiilseid Põhja-Aafrika riike, mis on paljude ebaseaduslike sisserändajate lähteriikideks. Selliseid mehhanisme nagu arengu ja koostöö abiprogrammid ning tagasivõtulepingud on võimalik täielikult ära kasutada ja seda tuleb teha. Ilmselgelt on need küsimused lähitulevikus eriti olulised, seda nii Kreeka kui ka muu ELi jaoks ja seepärast hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on ELile praegu suur katsumus. Nende põhjuseks on sõjad, relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, inimõiguste rikkumised, näiteks see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida, looduskatastroofid ning piisavate majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine. See on kasvav nähtus, mis põhjustab pingeid mitte ainult päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Raportis on esitatud soovitused, et võimaldada ELil sellele probleemile tulemuslikult reageerida. Muude meetmete hulgas rõhutaksin ennetuspoliitika vastuvõtmist, mille eesmärk on otseselt ebastabiilsuse põhjuste leevendamine, nii et väljarändest saaks pigem võimalus kui meeleheitlik vajadus ning arengukoostööd koos kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks turvalisust, piirkondlikku koostööd ja kahepoolseid lepinguid päritoluriikide ning transiitriikidega. Nende eesmärkide saavutamist tuleks püüda koos aastatuhande arengueesmärkidega, mis on tihedalt seotud poliitilise stabiilsusega ja mis peaksid kogu protsessi raamima.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on inimõiguste rikkumiste, keskkonnakatastroofide ja ühiskonna suure osa heaolu tagamiseks suuteliste majanduslike ja sotsiaalsete struktuuride puudumise kaudne tagajärg. Need nähtused on Euroopa Liidule katsumus, sest nõuavad jõupingutusi nii arengukoostöö vallas kui ka sotsiaalsete pingete vältimisel, mis tekivad tihti mitte ainult ümberasujate päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. See katsumus nõuab ELilt praktilisi vastuseid, mis oleks mõeldud mitte ainult arengukoostöö vaid ka välispoliitika parandamiseks, ennetavate meetmete rakendamiseks nii piirkondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil, meetmeid, mis kasutaksid kõiki kättesaadavaid välispoliitika vahendeid ja keskenduksid turvalisusele, piirkondlikule koostööle, kahepoolsetele lepingutele päritolu- ja transiitriikidega ning inimõiguste kaitsele ja demokratiseerimisele. Lähtudes oma tugevast veendumusest, et EL peab tegelema otseselt ebastabiilsuse põhjustega, osaliselt kättesaadavate vahendite kasutamise parandamise kaudu, saan ma hääletada ainult selle ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on Euroopa Liidule katsumus. Sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised (näiteks see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida), looduskatastroofid ning asjakohaste majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine on selliste rändevoogude peamised põhjused.

Eriti murettekitav on see nähtus seetõttu, et see võib tekitada või suurendada pingeid, mitte ainult päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab Euroopa Liit võtma ennetusmeetmeid ja kasutama kõige sobivamaid välispoliitika mehhanisme, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus.

Euroopa rände reguleerimise poliitikas tuleks ühendada arengukoostöö meetmed kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks turvalisust, piirkondlikku koostööd, kahepoolseid lepinguid päritolu- ja transiitriikidega, inimõiguste kaitset ja demokratiseerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Poliitilisest ebastabiilsusest tulenevate rändevoogude haldamine on Euroopa Liidule fundamentaalne katsumus. Sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised, looduskatastroofid ning asjakohaste majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine on nende rändevoogude peamised põhjused.

Ma usun, et nüüd on vajalik rakendada ennetuspoliitikat, mis kasutaks kõige asjakohasemaid vahendeid, selleks et mõjutada ebastabiilsuse põhjuseid. Euroopa välispoliitika peaks keskenduma ebastabiilsuse algpõhjustele ja struktuurilistele probleemidele päritoluriikides. Arvan, et see tekst kujutab endast veel üht vahendit, mida EL saab kasutada rändevoogude nähtust käsitleva sidusa ja tulemusliku poliitika koostamisel ning mis suunab liidu valikuid poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse taasloomisel kõige asjakohasemas suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Olen tugevalt selle raporti vastu. Moto „Ühendatud mitmekesisuses” võimaldab kõigil oma õuel peremees olla ja Euroopa Liit ei saa ega tohi sundida meid kutsumata külalisi vastu võtma. Jätta ennast ilma õigusest ebaseaduslikke ümberasujaid nende päritoluriikidesse tagasi saata, on vastuolus kõigi terve mõistuse reeglitega. Kui seaduslikkust ei austata, siis riskime miljonite põgenevate meeleheitel inimeste invasiooniga. Inimesi, kes kannatavad, tuleb aidata, kuid nende oma kodumaal, vältides inimkaubandust.

Lükkan jõuliselt tagasi Euroopa süüdistamise rassismis ja ksenofoobias, sest olen väsinud nägemast, kuidas ebaseaduslikud Tuneesia ümberasujad streigivad, sest neile ei anta raha sigarettide ostuks, keelduvad söömast tuunikala sisaldavat toitu, sest see lõhnab kala järgi ning pärast seda, kui nad on Itaaliasse jõudnud, nõuavad elamispinda ja tööd (muidugi tasuta), samal ajal kui meil on oma põliselanikud, kes on töötud ja vaesed.

Komplimendid välisasjade kõrgele esindajale paruness Ashtonile on kindlasti põhjendamatud, sest tegelikult ei ole tal olnud aimugi, mida praeguse Maghrebi kriisiga peale hakata. Samal ajal on kirsiks tordil see, et me peame lesbisid, geisid, biseksuaale, transseksuaale ja soovahetajaid lugema tagakiusatuteks või inimesteks, kellel on vähe õigusi ja kes seepärast väärivad erilist tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. (EL) Hääletasin Fiorello Provera raporti poolt, sest olen arvamusel, et tema raportis suhtutakse probleemi realistlikult ja tema väljapakutud sisserände koormuse jagamine on hädavajalik. Sisserände küsimust on raske lahendada, kuid siiski suudame seda õigete meetmete võtmise korral hallata. Põhimõtteliselt ei saa ainult Kreeka, Itaalia ja Hispaania kogu probleemi oma õlule võtta. Jaanuarist alates on Itaaliasse saabunud 23 000 sisserändajat. Peame püüdma, eriti arvestades sündmusi Põhja-Aafrikas ja araabia maailmas, leida sisserände probleemiga tegelemiseks Euroopa strateegia, nii et mitte jätta liikmesriike saatuse hooleks ja samal ajal tagada, et õnnetuid rändama sunnitud inimesi ja koormust taluvaid Euroopa kodanikke ei kasutataks ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Selle resolutsiooni hea külg on liidu rändepoliitika teemalise arutelu hoogustamine, kuid selle tekst oleks võinud olla konkreetsem ja tugevamalt sõnastatud. Just praegu, kui olukord Põhja-Aafrikas on tekitanud suure ümberasujate voolu, laseb EL märgist mööda, suutmata võtta mingit selget vastutust. Frontex ei saa olla pagulaskriisi lahendamise ainus vahend. Euroopa peab välja töötama ka koormuse jagamise tegevuskava, et aidata pagulasi sellest piirkonnast ümber asustada ja pakkuda kodututele toetust. Pean kahetsusväärseks seda, et praeguses olukorras oli ELi ja Liibüa koostöölepingu edasilükkamine ilmselt ainus võimalik valik. Sellistes lepingutes ei peaks põhiküsimus olema mitte liidu piirikontrolli karmistamine, vaid Genfi konventsiooni ratifitseerimise ja järgimise jälgimine. Loodan, et resolutsioon on pagulaste küsimuses esimene samm üldisema lähenemisviisis suunas, nii et inimesi hakataks kohtlema humaansemalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult.(FR) Hääletasin Fiorello Provera raporti „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” poolt. Väga tähtis on välispoliitika ja sisserändepoliitika kooskõlastamine. Peame keskenduma ebastabiilsuse sügavatele põhjustele mõnes maailma piirkonnas ja rändevooge tulemuslikult haldama. Tegelikult tuleks rände haldamise poliitika ühendada tulemuslikult Euroopa arengukoostöö poliitikaga ja selles tuleks arvestada selliseid aspekte nagu turvalisus, lõunapoolsete riikide piirkondlik koostöö ning koostöölepingud päritolu- ja transiitriikidega. Mis puutub mõnede kolmandate riikide keskset rolli selles poliitikas, siis olen veendunud, et EL peab kindlasti allkirjastama nende riikidega ebaseadusliku sisserändega võitlemist puudutavad koostöölepingud. Oluline on taastada Liibüa ja Euroopa Liidu koostööleping, mille kehtivus on esialgu peatatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. (EL) Mitmes riigis valitsev majanduslangus ja poliitiline ebastabiilsus on aidanud rändevooge suurendada ja see on ELile katsumus. Raportis väljapakutud meetmed aitavad leevendada seda probleemi, mis otseselt ohustab ELi piiridel asuvaid riike ja kaudselt kogu ELi. Üks meetmetest on alalise järelevalve süsteemi arendamine kogu FRONTEXi tegevuse üle, mis on seotud rändevoogude juhtimisega, mis peab olema püsiv ja stabiilne. Seetõttu hääletasin Fiorello Provera raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Toetan selle tasakaalustatud resolutsiooni vastuvõtmist, milles pakutakse välja viisid Euroopas rändest põhjustatud survele reageerimiseks. Usun, et ELi rändepoliitika ja arenguabi poliitika vastastikune sidumine on väga tähtis. Rände kui nähtuse taga on nähtamatud inimlikud draamad ja osa lahendusest peitub kolmandatele riikidele suunatud abipoliitikas, millega toetatakse nende arengut ja stabiilsust. Seda küsimust tuleb arvestada ka Euroopa naabruspoliitikas. Ma usun, et üleliiduline reageerimine on hädavajalik ning kutsun liikmesriike ja komisjoni üles võtma kasutusele vajalikud mehhanismid ja ressursid. Seda on võimalik teha Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) ressursside ja rolli tugevdamisega. Seda on võimalik ka teha, pakkudes piisavalt abi neile Vahemere ranniku piirkondadele ja linnadele, kes peavad selle sisserändajate sissevoolust tingitud humanitaarhädaolukorraga toime tulema ja kes peavad tagama korra säilimise ning edendama seaduslike ümberasujate integratsiooni. Minu arvates peab Euroopa solidaarsus liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel täielikult mõjule pääsema.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin raporti poolt. Nagu raportis rõhutatakse, põhjustab praegune ümberasujate voog päritoluriikide, vastuvõtjariikide ja transiitriikide vahel ning samuti vastuvõtjariikide sees, tohutuid pingeid. Ennetava meetmena soovitab Fiorello Provera tegeleda rände algpõhjustega ja võidelda demokraatia ning majandusliku stabiilsuse puudumisega Euroopa välispoliitika sihtriikides. Euroopa Parlament on arengupoliitika valdkonnas võtnud vastu mitu raportit, milles on komisjoni ja eriti paruness Ashtoni kutsutud üles lisama inimõiguste olukord kõigi läbirääkimiste päevakorda ning andma abi ja edendama kaubandust ainult selles kontekstis. Sooviksin kasutada võimalust seda nõudmist korrata.

 
  
  

Raport: Elisabeth Jeggle (A7-0016/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades käsitleva resolutsiooni poolt, sest tänapäeva ühiskonnas on naiste roll peres ja töösidemetes mitmeotstarbeline ning just see rollide mitmekesisus võimaldab neil oluliselt kaasa aidata progressile ja innovatsioonile ühiskonna kõigil tasanditel ning elukvaliteedi parandamisele, eriti maapiirkondades. Kahjuks väheneb maapiirkondades naiste arv. Seepärast peaks maaelu arengu poliitika põllumajanduses hõivatud elanikele stabiilsuse tagamiseks keskenduma tugevamalt maapiirkondades uuenduslikele ning jätkusuutlikele elu- ja töötingimuste loomisele. Nõustun raportööri arvamusega, et peaksime edendama naiste ettevõtlusvalmidust ja algatusi, eelkõige edendades naiste omandit, naisettevõtjate võrgustikke ning töötades lisaks välja finantssektori raamtingimused, mis hõlbustaksid maapiirkonna naisettevõtjate puhul juurdepääsu investeeringutele ja laenudele, nii et nad muutuksid turul tegutsemisvõimelisemaks ja suudaksid rajada stabiilse majandusliku põhialuse. Samuti tuleb toetada poliitilisi püüdlusi edendada naiste rolli põllumajanduses seeläbi, et nende jaoks muudetakse põllumajandusliku ettevõtlusega tegelemine lihtsamaks. Naistel peab olema parem juurdepääs maale ja laenudele, et julgustada naisi seadma end sisse maapiirkondadesse ning osalema põllumajandussektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan rõõmuga Elisabeth Jeggle’i raportit, sest selles keskendutakse neile 42%-le naistest, kes elavad maapiirkondades ja teevad hädavajalikku tööd maaelu arendamisel, stabiliseerimisel ja nüüdisajastamisel, luues uusi ettevõtluse vorme. Oma raske tööga on need naised näidanud, et suudavad aidata kaasa traditsiooniliste elu- ja tootmisviiside arengule maapiirkondades, ehitades üles ettevõtteid, mis suudavad luua töökohti ja mis võimaldavad perekondlike kohustuste tööga sobitamist.

Eesmärk tagada kõigis piirkondades võrdväärsed elamistingimused ja vältida linnakeskuste ühepoolset arengut tähendab seda, et maapiirkonnad peavad olema varustatud nüüdisaegseima IT-infrastruktuuriga, piisava juurdepääsuga lairibaühendustele, samuti tähendab see elektrooniliste ettevõtlusvormide, näiteks e-äri, arendamist, mis võimaldavad inimestel ettevõtlusega tegeleda sõltumata vahemaast linnakeskustega.

Lisaks tuleb naiste ettevõtluse soodustamiseks tõsta ka naiste haridustaset ja lihtsustada laenude kättesaadavust. Rakendatavas sotsiaalkaitse poliitikas tuleb arvestada ka põllumajandusettevõtetes hooajatöölistena töötavate ümberasujatest naiste elamistingimusi, eriti vajadust tagada neile naistele sobiv elamispind, ravikindlustus ja piisavad sanitaartingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte austamine on Euroopa 2020. aasta strateegia põhinõue ja seda tuleks edendada, et suurendada majanduslikult ja sotsiaalselt aktiivsete naiste arvu ning toetada naiste ja meeste võrdseid õigusi, eriti põllumajanduses. Arvan, et on tähtis rõhutada naiste rolli põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades. Seepärast peab toetuspoliitikas kajastuma senisest rohkem maapiirkondade naiste tähtis roll, vajadused ja olukord. Kutsun liikmesriike üles töötama välja stiimuleid, millega edendada maapiirkondades naiste kui tootjate või ettevõtjate rolli ja toetada nende osalemist poliitilises protsessis, sh organisatsioonide juhatuste liikmetena, et toetada naiste ja meeste võrdset rolli.

Hääletasin raporti poolt. Raport aitab võidelda maapiirkondades sotsiaalse tõrjutusega. Maapiirkondade arengu poliitika põhieesmärk on tagada meeste ja naiste võrdsed õigused ja võrdväärsed elamistingimused kõikides piirkondades, vältides sellega tihedalt asustatud linnapiirkondade ühepoolset arengut, mis omakorda aitab vältida massilist väljarännet küladest.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Arvestades seda, et naised moodustavad põllumajanduses hõivatutest 42%, on selge et neil on maapiirkondades ja põllumajanduses tähtis roll. Naisi tuleb tunnustada ja toetada, samuti panust, mille nad annavad põllumajandusele ja maaelule ning seetõttu toetan seda olulist raportit. Edaspidi peab EL põllumajanduspoliitikas naiste rolli tõeliselt tunnustama. Ma toetan seda, mis raportis on öeldud naiste võrgustike suurepärase töö kohta maakogukondade tugevdamisel ning maapiirkondades võrdsuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel. Neid tuleb kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil rohkem poliitiliselt toetada. Näiteks Iirimaal on ICA maapiirkondades tähtis ja mõjukas organisatsioon, mis hiljuti tähistas oma 100. sünnipäeva. Sellel organisatsioonil on umbes 11 000 liiget ja praeguseks on see juba kaua maal elavaid naisi toetanud. Selliseid kohalikke organisatsioone tuleb asjakohaselt toetada ja edaspidi tuleb neid ELi põllumajanduspoliitikas arvestada.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Naistel on põllumajanduses ja maapiirkondades üha suurem roll. Viimastel aastatel on naiste projektidele antud toetus võimaldanud neil oluliselt edasi liikuda, mille tulemusena on edenenud kogu maaelu areng.

Naised on aidanud kaasa traditsiooniliste tegevusalade ja elustiilide edendamisele, aidates samal ajal ka asjaomaseid ärimudeleid stabiliseerida ning moderniseerida ja selle kaudu toetada maapiirkondade jätkusuutlikku arengut. Ka maapiirkondades tahavad naised oma isiklikke eluplaane realiseerida, olla majanduslikult sõltumatud ja elada pereelu.

Selle praegusel kujul kutsutakse raportis, mille poolt ma hääletasin, üles rohkem arvestama naiste paljusid kutseoskusi, huvisid ja saavutusi, nii et töötamine põllumajanduses oleks nende jaks jätkuvalt atraktiivne valik. Euroopa maaelupoliitika põhieesmärk peaks olema tagada, et meestel ja naistel on võimalik saavutada edu ja omada maapiirkondades väljavaadet heale elule.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Naiste olukord maapiirkondades on Euroopa Liidu jaoks täiesti reaalne ja väga tähtis teema. Mõnede uute liikmesriikide jaoks on aga tegemist väga olulise ja pakilise küsimusega, näiteks Rumeenia, kus on väga palju maapiirkondi, kus tööhõive määr on äärmiselt madal. Tuleb vastu võtta sobiv lähenemisviis, mida tulevase ÜPP raames rahaliselt toetatakse, nii et oleks võimalik saavutada tulemusi selliste elamistingimuste loomisel, mis oleks nende piirkondade naistele ja meestele atraktiivsed. Nõustun Elisabeth Jeggle’i väljaöeldud mõttega Euroopa maapiirkondade naiste võrgustiku kohta, mida toetatakse ka ÜPP teise samba meetmetega. Samuti nõustun mõttega, et üks ÜPP reformi prioriteet peaks olema see, et maapiirkondade naistel oleks juurdepääs teenustele ja toetustele vastavalt iga liikmesriigi vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. (IT) Raport on eriti tähtis seepärast, et selles keskendutakse põhiküsimustele, mis tuleb lahendada, selleks et naised saaksid tulemuslikult kaasa aidata maapiirkondade arendamisele, püüdes samal ajal parandada tööhõive väljavaateid uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kontekstis.

Minu arvates on naiste roll põllumajandusettevõtetes ja maaelus regionaalarengupoliitika oluline aspekt. Tegelikult on Euroopa maapiirkondade poliitika üks põhieesmärke tagada võrdväärsed elamistingimused kõigis piirkondades, nii et isegi maapiirkondades oleks meestel ja naistel võimalus haarata võimalusest midagi üles ehitada.

ÜPP praeguses arengufaasis on eriti tähtis arvestada maapiirkondade naiste vajadustega – samavõrd tähtis on vabastada nende potentsiaal. Ma usun, et tulevikku vaatava maailmavaate raames tuleb rohkem pingutada maapiirkondade jätkusuutliku kasutamise nimel, mis peab olema tõhus nii energia kui ka kvaliteedi mõttes. Lisaks sellele on vaja kõigi põllumajanduse reformi protsessis osalejate suuremat pühendumust.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on edendada maapiirkondade kvaliteetset ja jätkusuutlikku arengut. Hääletasin selle teksti poolt, sest olen arvamusel, et naistel on tänapäeva ühiskonnas väga tähtis roll. Viimastel aastatel on saanud selgeks, et väga paljud põllumajanduspiirkondades tehtud projektid oleksid olnud ilma naiste aktiivse osalemiseta mõeldamatud. Samuti arvan, et maapiirkondades tuleb parandada elamistingimusi. Seda on võimalik teha infrastruktuuri ja igapäevaelus vajalike teenuste kättesaadavuse suurendamisega. Samuti tuleb naistele anda võimalus töö ja eraelu tasakaalustamiseks ning külakogukonnad tuleb säilitada. Naistel peab olema juurdepääs toetavatele teenustele, hoolekandeasutustele ja -struktuuridele. Samuti tuleb suurendada nende rolli otsustusprotsessis.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Arvestades, et maapiirkondades on naiste sotsiaalse tõrjutuse risk suurem kui meeste oma, ning arvestades selle tähtsust, toetan ma tugevalt resolutsiooni, milles juhitakse tähelepanu naiste rollile põllumajanduses ning nõutakse mitte ainult seda, et ettevõtlus- ja regionaalarengu strateegiates tähtsustataks rohkem naiste põllumajanduslikku ja põllumajandusvälist erialast kompetentsust, vaid ka seda, et kõikide diskrimineerimisvormide kaotamise ning koolituse, täiendõppe ja erikursuste kättesaadavuse suurendamise kaudu stimuleeritaks naiste suuremat osalemist ettevõtluses.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et tänapäeval suureneb üha enam regionaalarengu tähtsus, sedamööda kui maapiirkonnad on üha hõredamalt asustatud. Seda on põhjustanud sotsiaalsed muutused, sotsiaalsete struktuuride ja väärtuste muutumine ning individualismi üha suurenev pealetung. Nõustun täielikult sellega, et üks olulisi meetmeid, millega on võimalik muuta kasvavat linnastumise suundumust, on sobivate elu- ja töötingimuste loomine maapiirkondades. Kogemused näitavad, et elukvaliteet ja majanduslik võim maapiirkondades on tihedalt seotud naiste ja nende rolliga põllumajanduses. Sellest tulenevalt on eriti tähtsad raportis välja pakutud meetmed, mis lubavad naistel realiseerida oma eluplaane, olla majanduslikult sõltumatud ja elada pereelu niisama edukalt nagu praegu linnapiirkondades elavad naised. Raportis loetletud meetmete hulgas on naiste konkreetselt maaelu teemalise koolituse ja nõustamise jätkamine ning arendamine, ELi jätkuv toetus põllumajandusele ja maapiirkondade ettevõtlusele, kõige vajalikuma infrastruktuuri ja IT-infrastruktuuri arendamine ning võimalus jääda varakult pensionile ja palju muid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Sooviksin kiita oma kolleegi ja raportööri Elisabeth Jeggle’t tehtud töö eest, mis on võimaldanud parlamendil avalikult tunnustada naiste mitmeotstarbelist rolli põllumajanduses. Vaatamata asjaolule, et umbes 27 miljonist põllumajanduses hõivatud töötajast 42% on naised ja peaaegu 29% põllumajandusettevõtetest juhivad naised, ei ole naiste rolli veel asjakohaselt tunnustatud.

Hääletasin selle dokumendi poolt sest, nõustun vajadusega tunnustada naiste unikaalset rolli põllumajanduses. Lisaks sellele usun, et peame tegema kindlaks maapiirkondade naiste konkreetsed vajadused ja tagama, et tuleviku strateegiad – alates järgmisest ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformist – neid nõudeid piisavalt kajastaksid. Euroopa Liit ei tohi ignoreerida maapiirkondade naiste töö-, perekondlikke ja sotsiaalseid püüdlusi. Selle võimaldamiseks peavad Euroopa institutsioonid tagama vajalikud tugiteenused ja uuendusliku paketi, milles ei arvestataks ainuüksi turu huvidega.

Ja lõpuks nõustun raportöör Elisabeth Jeggle’i ettepanekutega, eriti selles, mis puudutab vajadust naiste paremaks esindatuseks kõikides põllumajandussektori poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Olen rõõmus selle üle, et komisjon tähtsustab naiste rolli maapiirkondade arengus. Naiste nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes mitmeotstarbeline roll viimastel aastatel on reaalsus, mille suhtes ei tohiks olla ükskõikne. See käib eriti põllumajanduse kohta – sektor, kus naised on viimastel aastatel palju kaasa aidanud, muu hulgas ettevõtluse mitmekesistamisel ja turuga kohanemisel. Niisiis ja kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika eesmärgiga soodustada maapiirkondade jätkusuutlikumat kasutamist, tuleb võtta meetmeid maapiirkondade naiste vajaduste ja püüdluste rahuldamiseks. Selle käigus tuleb erilist tähelepanu pöörata vajaliku toetava infrastruktuuri säilitamisele ja arendamisele, kusjuures eriti oluline on hariduse tähtsustamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. Euroopa Parlamendi praegune tegevus eesmärgiga toetada ja tugevdada naiste panust Euroopa elutähtsale põllumajandussektorile, on väga teretulnud. Raportit „Naised põllumajanduses” toetas Euroopa Parlamendi liikmete enamus ja see on õigeaegne samm. Paljud inimesed ei tea, et 42% regulaarselt põllumajanduses hõivatud inimestest on naised. Pooldan igati seda raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvestades, et Euroopa õigus toetab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet ja see on üks Euroopa 2020. aasta strateegia üks põhilistest nõuetest, leian, et oleks asjakohane arutada seda teemat ka põllumajanduse puhul, mis tähendaks selle põhimõtte edendamiseks uute juriidiliste dokumentide kasutamist. Usun, et tulevane ühine põllumajanduspoliitika peab olema õiglane poliitika, sh naiste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, arvestades selle väidet, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on ELi põhieesmärk, ja nõuet lisada see põhimõte ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP). Väga tähtis on lihtsustada naiste juurdepääsu põllumajandusele ja põllumajanduslikele laenudele. Samuti aitab raport kaasa jätkusuutliku majanduskasvu ja maaelu arengu edendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. (SV) Hääletasime naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades käsitleva raporti poolt, sest usume, et väga tähtis on võidelda ebavõrdsusega ühiskonnas. Raportis osutatakse ka sellele, kui tähtis on hästitoimiva infrastruktuuri olemasolu ja elementaarsel tasemel teatud teenuste osutamine, näiteks lairibaühendused ja lapsehooldus, mitte ainult linnades, vaid ka maapiirkondades. Siiski soovime rõhutada, et me ei usu, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaks säilima põllumajanduse eelarve osakaal, vaid pigem tuleks põllumajanduse osa tervikuna oluliselt vähendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kui me pooldame asjalikku pühendumist põllumajandusele – mina pooldan – ja seda, et võimalus töötada maal oleks perekondadele realistlik elustiili valik, siis tuleb kindlasti tagada, et kõigil, kes selle valiku on teinud, oleks juurdepääs tervisehoiule, haridusele ja pereelu toetavale infrastruktuurile linnaelanikega sarnastel tingimustel.

Areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus hõlmavad linna- ja piirkondade harmooniat, ilma et esimesed unustataks või et neid peetaks süstemaatiliselt vähem atraktiivseks. Selline maailmavaate muutus võib loomulikult hõlmata naiste aktiivset rolli põllumajanduslikes kogukondades. Ma ei jaga romantilist või bukoolilist visiooni n-ö maale põgenemisest – vastupidi, ma tean, et selline elustiili valik toob kaasa kulud ning tihti tähendab nüüdisaegse elu jaoks hädavajaliku infrastruktuuri kättesaadavusest loobumist. Seepärast suhtun raportis esitatud teemadesse pooldavalt – need võimaldavad ka maapiirkondades pühenduda kvaliteetse perekondi, haridust, tervishoidu ja transporti toetava infrastruktuuri arendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Sugudevahelise võrdsuse edendamine on ELi ja selle liikmesriikide põhieesmärk. Jätkusuutliku majanduskasvu ja maaelu arengu edendamiseks tuleks see põhimõte lisada ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP): põllumajandustootjad, maaturism, otseturundus ja sotsiaalteenused on maapiirkondade majanduse struktuuri nurgakivid ning neid tuleks pidevalt ÜPP kaudu toetada. ÜPPd tuleks kasutada nende teenuste edendamiseks, et pakkuda naistele uusi väljavaateid ja töökohti, samuti selleks, et võimaldada pere- ja tööelu suures osas sobitada. Tuleb võtta meetmeid maapiirkondade elanikkonna vananemise pidurdamiseks ning selleks tuleb luua inimestele tingimused maale elama asumiseks, rõhutada jõuliste ja dünaamiliste mitmekesise elanikkonnaga maapiirkondade tähtsust. Siinkohal rõhutaksin, et väga tähtis on pakkuda noortele naistele arenguvõimalusi ja piisavaid katsumusi. Tuleb toetada maapiirkondi kui mitmekesiseid ning ulatuslikke elu- ja töökeskkondi, kasutades eelkõige naiste eriteadmisi ja oskusi.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selles resolutsioonis ollakse vastu komisjoni esitatud määruse eelnõule, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate terviseteemaliste väidete lubamist ning nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, sest see ei ole kooskõlas toidu kohta esitatavaid toitumis- ja terviseteemalisi väiteid käsitleva määruse eesmärkide ja sisuga. Rinnapiimas sisalduv dokosaheksaeenhape (DHA) aitab kaasa kuni 12 kuu vanuste laste nägemise normaalsele arengule. Meie arvates tuleks asuda ennetavale ja ettevaatlikule seisukohale, arvestades seda, et mis puudutab DHAd sisaldavate toitesegude mõju imikutele – muus bioloogilises keskkonnas kui rinnapiim, kas siis piimasegudes või muudes imikutele mõeldud toitudes –, puudub selge teaduslik konsensus.

Oleme mures selle määruse eelnõu vastuvõtmise pärast, sest see ei vasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele, milles on muu hulgas sätestatud, et „väide peaks olema teaduslikult põhjendatud, võttes arvesse kõiki kättesaadavaid teaduslikke andmeid”.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu ja liikmesriikide mis tahes poliitikas tuleks arvestada võrdsuse ja naiste õiguste edendamist koos soolise diskrimineerimisega võitlemisega. Seepärast on vaja eriti tähtsustada naiste olukorda põllumajanduses ja maapiirkondades. Naised kannatavad sügava kriisi tõttu, kuhu praegune poliitika, näiteks ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), ja muud poliitikasuunad on maaelu viinud.

Naisi, kes moodustavad põllumajanduses hõivatud 26,7 miljonist inimesest umbes 42%, mõjutab eriti raskelt sadade tuhandete väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjate pankrotistumine ja pereettevõtlusel põhineva põllumajanduse hävitamise protsess, mis on järjestikuste ÜPP reformide tulemus. Nagu muudes tegevusvaldkondades, langevad naised siingi ohvriks tööpuudusele, ebakindlatele töökohtadele, madalatele palkadele ning vaesusele, mida on süvendanud kriisi ettekäändel peale surutud antisotsiaalpoliitika.

Tühjade sõnade asemel vajame seega lahtiütlemist praeguse olukorrani viinud poliitikast. Tuleb väärtustada naiste rolli, nende õigusi, võrdsust ja maapiirkondade avalikke teenuseid, nagu tervishoid, haridus, kultuuri- ja meelelahutusteenused, sotsiaalne infrastruktuur…

(Selgitust hääletuse kohta on lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. (DE) See raport väärib täielikku toetust, sest selles juhitakse tähelepanu naiste erilisele rollile põllumajanduses ja maapiirkondades, pakkudes samal ajal praegustele probleemidele lahendusi. Need lahendused aitavad muuta maapiirkondade tööelu ja igapäevast olukorda naiste jaoks atraktiivsemaks. Selle lahenduse üks osa on toetada teatud teenuste ja asutuste, näiteks lasteaiad, polikliinikud jne, samuti vajaliku infrastruktuuri jõukohase hinnaga lihtsat kättesaadavust. Samuti tehakse ettepanek kasutada ELi rahastamist maakogukondade elukvaliteedi parandamiseks.

Teine väga tähtis punkt on lihtsam juurdepääs koolidele, kõrgematele kutseõppasutustele ja ülikoolidele ning maapiirkondade naiste sotsiaalse olukorra parandamine. Sellest ei ole kasu mitte ainult maapiirkondade naistele, vaid see ka rikastab neid piirkondi, arendades neid jätkusuutlikult kui integreeritud töö- ja elukeskkondi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest on väga tähtis rõhutada naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades, arvestades eriti selle mitmeotstarbelisust. Euroopa maaelupoliitika oluline ülesanne on saavutada võrdväärsed elamistingimused kõigis piirkondades, vältides tihedalt asustatud linnapiirkondade ühepoolset arengut, nii et ka maapiirkondades võiksid naised ning mehed näha tuleviku- ja eduväljavaateid. Kui soovime, et kõikidesse põlvkondadesse kuuluvad naised elaksid edasi maapiirkondades, või kui soovime soodustada nende sinna kolimist, siis peavad toetuspoliitikas senisest enam kajastuma nende vajadused ja nende olukord. Nüüdisaegses ühiskonnas on ainus viis selle saavutamiseks toetada teenuseid, asutusi ja struktuure, mis peavad olema jõukohase hinnaga ning piirkondlikul tasandil kättesaadavad. Üks keskseid Euroopa toetusstrateegiaid peab olema selle tugistruktuuri säilitamine ja naistesõbralik arendamine. Juba planeerimise etapis tuleb kõigi põlvkondade naised otsustamisse kaasata, näiteks siis, kui ehitatakse lasteaedu, luuakse päevakeskusi või arendatakse ühistransporti. Jätkuvalt on maapiirkondade elukvaliteedi ja töökohtade kvaliteedi jaoks väga olulised haridus, kutse- ja kõrgharidus ja täiendkoolitus.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. (FI) Viimase umbes 50 aasta jooksul on maapiirkondade naiste elu muutunud ja mitmekesistunud. Maapiirkondades on vähenenud traditsiooniliste töökohtade arv. Samal ajal on oma koha leidnud uued eluviisid. Nende naiste taust, haridus ja seisund tööturul on väga erinevad. Ka liidu toetuspoliitika peab neid muutusi rohkem kajastama, et maapiirkondade naistel oleks võimalik töö- ja pereelu paremini sobitada.

Viimastel aastatel on naised kasutanud oma haridust ja kutseoskusi traditsioonilise maamajanduse arendamise edendamiseks. Kõikvõimalikud uuenduslikud maaettevõtted, mis keskenduvad näiteks teenustele ja taluturismile, on oluliselt tugevdanud maamajanduse struktuuri. Samuti tuleb ka edaspidi toetada uuenduslike maaettevõtete loomist ja arendamist.

Lõpuks sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on ELi ja liikmesriikide üks põhieesmärke. Seepärast tuleks liidu ühisesse põllumajanduspoliitikasse lisada võrdsuse edendamise põhimõte.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) See raport tähendab Euroopa Parlamendi sammu maapiirkondade naiste elu- ja töötingimuste parandamiseks ning neile arenguvõimaluste loomiseks. Raporti keskmes on ettepanekud maapiirkondade infrastruktuuri edasiseks laiendamiseks, et pakkuda naistele uusi tulevikuväljavaateid ja tööhõivevõimalusi. Põllumajanduses hõivatud inimesi mõjutab ka töö- ja pereelu sobitamise küsimus. Jagan raportööri veendumust, et maapiirkondade aktiivne toetamine on ainus viis, kuidas vältida naiste kolimist linnadesse. See eeldab ka vajadustest lähtuvat lapsehooldussüsteemi ja põllumajanduses hõivatud perekondade vajadustele vastavalt kujundatud infrastruktuuri, samuti Interneti ja muu kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust. Selleks et edaspidi oleks võimalik võtta maapiirkondade jaoks olulisi meetmeid, on vajalikud piisavad põllumajandusele ja maapiirkondade arengule mõeldud rahalised vahendid. Toetan raportis esitatud sellekohast üleskutset, milles rõhutatakse, et väga tähtis on tulevase ELi finantsraamistiku üle peetavatel kõnelustel mitte vähendada ELi eelarves põllumajanduse osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan tugevalt kolleeg Elisabeth Jeggle’i koostatud raportit, sest leian, et see sisaldab olulisi põhimõtteid, millele tuleb edaspidi tähelepanu juhtida ja mida kaitsta. ELi põllumajanduses regulaarselt hõivatud kokku umbes 27 miljonist inimesest ligikaudu 42% on naised, samas kui ametliku statistika kohaselt juhib otseselt naine üht põllumajandusettevõtet viiest (umbes 29%). Kutsun teid üles nende arvudega arvestama, kui te hindate tohutut panust, mille paljud kohalikesse kogukondadesse kuuluvad naised annavad arengusse, millele tihti järgneb ebaproportsionaalselt madal osalemine otsustusprotsessides. See on tõke, mille peame ületama sellise teenustepoliitika kaudu, mis soodustab uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abil arenguprotsesse ja paljude piirkondade maaeluga setud tegevusmustreid. Pean siin eelkõige silmas koolituse, konsultatsioonide ja ettevõtete loomisega seotud algatusi, mida ÜPP võib teise samba raames edasi arendada ja mis tähendaksid maapiirkondade naiste, samuti ka meeste elamistingimustes olulist pööret paremusele. Olen arvamusel, et see on praegu strateegilise tähtsusega nõue, kui mõtleme sellele, mis puudutab ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamist, arvestades eriti uuendus-, teadus- ja arendustegevuse ergutamisele suunatud algatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. − (PL) Täna hääletasime Strasbourgis raporti üle, mis käsitleb naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades. Ma ise olen maalt pärit – elan maal ja kunagi tegin oma vanemate talus rasket tööd. Võin täie veendumusega kinnitada, et maapiirkondade naised mõjutavad mitte ainult põllumajandusettevõtete arendamist ja moderniseerimist, vaid tihti stimuleerivad ka oma raske töö ja meelekindlusega kogu kohalikku kogukonda. Nende tegevus maakäsitööringides, nende jõupingutused traditsioonide säilitamisel ja perekondlike tavade hoidmisel, samuti nende edukas uute lahenduste rakendamine põllumajandusettevõtete juhtimisel tähendab, et tegemist on rühmaga, keda tuleks toetada ja propageerida ning kelle väärtust tuleks rõhutada. Sooviksin tänada kõiki nii Poola kui ka kogu Euroopa Liidu maapiirkondade naisi raske töö ja panuse eest regionaalarengusse, samuti soovin teatada, et hääletasin Elisabeth Jeggle’i raporti poolt. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Mul on hea meel, et raportis tunnistatakse naiste tähtsat rolli põllumajandusest ning vajadust teatud poliitika ja tingimuste ümberkujundamiseks, selleks et naisi toetada. Siiski ma ei usu, et seda tuleks kasutada ettekäändena selleks, et veelgi rohkem raha ÜPPsse loopida.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin poolt, sest usun kindlalt, et peame tunnustama naiste keskset rolli seal, kus nende töö on kohaliku majanduse toimimise või taastamise seisukohalt fundamentaalselt tähtis, mis omakorda aitab kaasa meie riikide üldisele majanduskasvule.

Viimastel kümnenditel on naiste roll põllumajanduses oluliselt muutunud: naiste seisund on muutunud järjest rohkem mitmeotstarbelisemaks. Seetõttu peaksid Euroopa institutsioonid astuma samme selleks, et takistada naiste väljarännet maapiirkondadest, või igal juhul selleks, et soodustada naiste maale tagasipöördumist. Naiste ja nende eesmärkide toetamine aitaks edendada maakogukondade arengut tervikuna.

Peame andma põllumajanduses hõivatud naistele võimaluse oma isiklike eluplaanide realiseerimiseks, muutes nad majanduslikult sõltumatuks ja võimaldades neil perekondlike kohustustega toime tulla. Põllumajandussektori töökohad peavad jätkuvalt olema naistele atraktiivsed, nii et nad saaksid realiseerida oma paljusid erialaseid oskusi. Praeguse finants- ja majanduskriisi ajal on eriti tähtis, et looksime maapiirkondades ning linnades võrdväärsed töötingimused, et saaksime taasasustada territooriumid, mis võiksid konkreetsetes Euroopa piirkondades majanduse taastumise käivitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult.(FR) Kõik Euroopa maapiirkondades toimunud radikaalsed muutused tähendavad katsumusi asustuse, töökohtade, teenuste ja keskkonna mõttes. Peame rõhutama naiste kohalolu ja kaasatuse olulist mõju elukvaliteedile ning maamajandusele. Naised on ELi jaoks suur potentsiaal, kui liit võtab endale ülesandeks Euroopa maamajanduse arendamise ja ülesehitamise. Seega saab ELi rahastamine aidata parandada maapiirkondade elukvaliteeti ja tööhõivet, suurendades inimeste sissetulekuid haridus, kutse- ja kõrghariduse ning täiendkoolituse kaudu.

Põllumajandussektori tulevik sõltub selle võimest mitmekesistuda. See, milliseid teenuseid põllumajandusettevõtted lisaks oma toodangule pakkuda suudavad, sõltub asjaomaste inimeste loovusest – naised on juba väga suure panuse andnud. Võib olla palju võimalusi kohalike teenuste loomiseks ja selliste projektide edu tagamise parim viis on kaasata neisse naised.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades naiste järjest suuremat tähtsust põllumajanduses ja maapiirkondades, tuleb see uues ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) arvesse võtta, selleks et edendada sugudevahelist võrdsust. See on ainus võimalus saavutada edu jätkusuutliku majanduskasvu ja maaelu arengu edendamisel. Võrdselt linnapiirkondadega tuleb luua head elamistingimused ka maapiirkondades, nii et nende piirkondade naistel säiliks motivatsioon seal edasi elada.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades käsitleva raporti poolt, sest usun, et nende roll on ülitähtis sektoris, milles on hõivatud 14,6 miljonit inimest või 41% naistest. Ehkki ma tean, et ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames toetatakse projekte naiste elamistingimuste parandamiseks maapiirkondades, usun, et tuleb analüüsida käimasolevaid projekte, et teha kindlaks edukas praktika ja aidata kaasa naiste olukorra parandamisele, mida on eriti mõjutanud kapitalistliku süsteemi praeguse struktuurilise kriisi tagajärjed maapiirkondades. See on eriti tõsi, kui arvestame naiste tööpuuduse kõrget taset, millele lisaks tuleb arvestada asjaolu, et paljud naised isegi ei osale tööturul, mis tähendab, et nad ei ole töötutena registreeritud ja seega ei kajastu nad tööpuuduse statistikas. Samuti usun, et maapiirkondade arenguks on hädavajalik põllumajanduses hõivatud naistöötajate sotsiaalkaitse, mistõttu hääletasin raporti poolt, mis on samm edasi selles suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Nagu juba öeldud, rõhutatakse raportis vajadust rakendada ühises põllumajanduspoliitikas soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, et aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja maaelu arengule. Seepärast peab EL oma toetusstrateegiad ümber suunama, et arendada maapiirkondi naistesõbralikul viisil. Põllumajanduses hõivatud naiste ettevõtlusvalmiduse ja -oskuste parandamine, naiste erikoolituse parandamine ning selle kättesaadavuse suurendamine, maapiirkondade varustamine kõige modernsema IT-infrastruktuuriga, naiste võrgustike suurem tunnustamine ja toetamine, infrastruktuuri, asutuste ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, põllumajanduses hõivatud naiste piisav sotsiaalkindlustus, põllumajandusettevõtete ühisomand, konkreetne tähelepanu sisserändajatest naistele on kõige tähtsamad punktid, milles eri fraktsioonid kokku leppisid. Kes küll peaks selle vastu hääletama? See on ülimalt umbmäärane ja populistlik! Näib, et raportöör näitas oma sooje tundeid põllumajanduses hõivatud naiste vastu. Mitte midagi konkreetset ei ole öeldud laste ja tervishoiu kohta. Tõhusa tervishoiusüsteemi puudumine! Just tõhusa tervishoiu ja alushariduse puudumine maapiirkondades teeb muret Läti, Eesti ja Leedu naistele. Hääletasin poolt, kuid raport on viimistlemata ja ebaprofessionaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Naistel on siiani põllumajanduses allutatud roll. Raporti kohaselt peame rohkem hoolitsema naiste vajaduste eest, eriti väljaspool linnapiirkondi. Täiendushariduse ja koolituse võimalused tuleb teha kättesaadavaks ning ka lapsehoolduse kättesaadavust tuleb parandada. Naissoost põllumajandustootjad aitavad järjest enam kaasa ettevõtete mitmekesistamisele ja kohandamisele, mis suurendab oluliselt põllumajanduse mitmeotstarbelisust. Selleks et säilitada põllumajanduse kui töö- ja elustiili atraktiivsus, tuleks naistele anda võimalus komiteedes ning liitudes otsuseid mõjutada. Samuti tuleb põllumajanduses hõivatud naiste olukorda kindlustada, et motiveerida neid sektorisse edasi jääma. Hääletasin raporti poolt, sest peame põllumajanduse allkäigu kõigi kättesaadavate vahenditega peatama.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Mina kui Euroopa Parlamendi liige, kes on valitud Rumeenias, riigis, kus põllumajanduses hõivatute osakaal on väga suur, hääletasin Elisabeth Jeggle’i raporti poolt, mille vastuvõtmist ma toetan. Siiski sooviksin märkida, et minu arvates oleks raport pidanud maapiirkondade elamistingimuste küsimuses karmim olema. Tugevalt rahastatud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond peaks suutma maa- ja linnapiirkondade erinevusi vähendada. Selle fondi oluliseks valdkonnaks peavad jääma investeeringud elementaarse füüsilise infrastruktuuri nüüdisajastamisse. Lisaks sellele oleks olnud kasulik, kui raportis oleks rohkem viidatud maapiirkondade elanikkonna vananemisele ja nende programmide tähtsusele, mis on suunatud põllumajandustootjate varasele pensionile jäämisele ning noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Naised on mitmes mõttes meie põllumajanduse selgroog. Naiste roll muutub üha tähtsamaks koos sellega, kui püüame järjest rohkem luua sobivaid tingimusi väiketaludel põhinevale jätkusuutlikule ja ökoloogiliselt vastutustundlikule põllumajandusele. Seetõttu on tähtis, et ühiskond rohkem tunnustaks ja austaks naiste tööd põllumajanduses. Lisaks sellele tuleb edaspidi rohkem ära teha põllumajanduses hõivatud naiste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks, et tõmmata sektorisse noorema põlvkonna esindajaid. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. − (PL) Täna võeti vastu Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades. Meie viimaste kümnendite kogemus on tõestanud, et naiste ning nende teadmiste, kogemuste ja professionaalsuse kaasamine on mis tahes majandusharu arengus keskne tegur. Sel ja muudel põhjustel usun, et ühise põllumajanduspoliitika üks fundamentaalseid eesmärke peaks olema maapiirkondade atraktiivsuse suurendamine, pöörates erilist tähelepanu naiste vajadustele ja rollile. Peaksime rakendama kõiki jõupingutusi, et aidata naistel oma eesmärke saavutada ning ka töö- ja pereelu sobitada. Selle saavutamiseks peame maapiirkondades tagama teenuste, selle sõna laias tähenduses, ja infrastruktuuri kättesaadavuse, samuti koolitus- ja isikliku arengu võimalused. Väga tähtis on võtta meetmeid naiste ettevõtlikkuse toetamiseks ning soolise diskrimineerimise kõigi vormidega võitlemiseks. Samuti peaksime tegelema suurema poliitilise ja rahalise toetuse tagamisega, näiteks suurendades investeeringute ja laenude kättesaadavust. Olen kindel, et kõik need meetmed tagavad selle, et naiste potentsiaal põllumajanduse, kohalike kogukondade ning tervete piirkondade arendamisel kasutatakse paremini ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, mille eesmärk on suurendada naiste rolli põllumajanduses ja parandada maapiirkondades naiste olukorda, suurendades sotsiaalseid tagatisi ja edendades tööhõivet ja ettevõtlust. Eelkõige peame rakendama kõiki jõupingutusi selleks, et tagada tulemuslikult toimiva sotsiaalkaitsesüsteemi olemasolu, mis võimaldaks jääda varakult pensionile ja saada emapalka. Ettevõtluse edendamiseks soodsa keskkonna loomiseks peavad kõik maapiirkonnad saama kõige modernsema IT-infrastruktuuri. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse laienemisel maapiirkondades on üks põhitegur lairibaühenduste piisav kättesaadavus. Lisaks sellele tuleb rakendada kõiki jõupingutusi maakogukondade säilimise tagamiseks ning pere- ja tööelu sobitamise võimaluste loomiseks. Sellest tulenevalt on vaja tagada, et maapiirkondade elanikele on tagatud kvaliteetne tervishoid, haridus, laste eest hoolitsemine ja muud igapäevaelus vajalikud teenused, mis ühtlasi looksid paremad elamistingimused ning vähendaksid sotsiaalset tõrjutust.

Liikmesriigid peavad struktuurifondide raha abil looma ja rakendama algatusi naiste tööturul osalemise soodustamiseks, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ning transpordi infrastruktuuri parandamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata põllumajandustootjate organisatsioonidele ja luua Euroopa maapiirkondade naiste võrgustik, et maapiirkondade arenguprogrammid täielikult ellu rakendataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Uues ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) arvestatakse ka sotsiaalseid küsimusi, näiteks naiste rolli maapiirkondades. Ühine eesmärk on vältida olukorda, kus areng toimub vaid tihedalt asustatud keskustes, vältides sellega maapiirkondades elavate kodanike diskrimineerimist soo või päritolu tõttu. Nõustun nende põhimõtetega ja seetõttu hääletasin raporti poolt. Selles rõhutatakse naiste tähtsat rolli põllumajandusettevõtetes ja maaelus ning juhitakse tähelepanu selle rolli tähtsusele regionaalarengupoliitika seisukohast. Raportis tuuakse esile valdkondi, kus tuleb teha tööd naiste paremaks kaasamiseks ning nende erialase potentsiaali paremaks rakendamiseks, mis suurema ökoloogilise ja energiatõhususe kaudu parandaks eluväljavaateid maapiirkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun enamikuga selles esitatud ettepanekutest, täpsemalt maapiirkondade mitmeotstarbelisuse suurendamisega. Need on piirkonnad, kus on võimalik nii elada kui ka ettevõtlusega tegeleda ning sealsed kogukonnad peaksid alles jääma ja nende liikuvust tuleks suurendada. Oluline on tunnistada, et elanikkonna vananemine, madal elanikkonna tihedus ja mõnel juhul elanikkonna vähenemine puudutab eriti maapiirkondi ning seetõttu tuleks ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) nende probleemide lahendamisega arvestada. On fakt, et ajalooliselt on naiste tööd põllumajanduses süstemaatiliselt alahinnatud ja tihti on naised töötanud tasuta või väiksema palga eest kui sama tööd tegevad mehed. Seepärast on tähtis seda selle teema puhul arvestada ja eelkõige luua võrdse töö puhul võrdsed töötingimused. Igal juhul usun, et kõige olulisem on see, et see teema lõpuks oma tähtsuse kaotaks tänu sellele, et põllumajanduses kehtestatakse sooline võrdõiguslikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Naised on maapiirkondades põllumajandussektori selgroog. Seega peame kindlasti arvestama nende rolli põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades. Selleks peame arvesse võtma nende vajadusi ja kasutama ära nende potentsiaali, sest sellised küsimused nagu elukvaliteet ja majanduslikud võimalused on eriti maapiirkondades seotud naiste olemasoluga ning nende tööga paljudel rinnetel. Seega peab Euroopa toetuspoliitika rohkem kui kunagi varem vastama naiste vajadustele ja nõuetele, et vältida igas vanuses naiste lahkumist maapiirkondadest või vähemalt julgustada neid maaellu tagasi pöörduma. Seda arvestades võib ELi abi aidata kaasa maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele, seda nii ettevõtteid juhtivate ja teenuseid osutavate naiste jaoks kui ka kaupade ja teenuste tarbijate jaoks. Kuna naistel on maapiirkondade säästvas arengus elutähtis roll, siis hääletan raporti poolt, lootuses tagada maapiirkondade naiste konkreetne toetamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. Naised on põllumajandusele ja maaelule väga tähtsad ning nende mõju on seal järjest enam tunda. Seepärast on tähtis rõhutada naiste rolli põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades, arvestades eriti viimaste mitmeotstarbelisust. Kui soovime, et kõikidesse põlvkondadesse kuuluvad naised elaksid edasi maapiirkondades, või kui soovime soodustada nende sinna kolimist, siis peavad toetuspoliitikas senisest enam kajastuma nende vajadused ja nende olukord. Nii nagu mujal, tahavad ka maapiirkondade naised oma isiklikke eluplaane realiseerida, olla majanduslikult sõltumatud ja elada pereelu.

Euroopa Komisjon peaks suurendama Euroopa Sotsiaalfondile eelarves eraldatavaid vahendeid, et rahastada piisavas mahus meetmeid, mis on mõeldud hariduse ja koolituse parandamiseks, töötajate tööturule pääsemise lihtsustamiseks ning tööpuuduse vähendamiseks, samuti sotsiaalse kaasatuse strateegia alla kuuluvaid meetmeid ja tegevusi ning ELi 2020. aasta strateegia vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemist puudutavat juhtalgatust, mis peaks parandama ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate isikute, eriti naiste olukorda, sealhulgas nende olukorda, kes töötavad ebapüsivate ja ebakindlate töölepingutega. Liikmesriigid peaksid andma oma panuse eriti Euroopa põllumajanduses hõivatud naiste sotsiaalse olukorra selgeks parandamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult.(FR) Mis siis, kui põllumajandustootjatest naised oleksidki ühise põllumajanduspoliitika tulevik? Ehkki vastuoluline, on see väide üsna hästi põhjendatud, kui arvestada naiste tähtsust maaelus ja põllumajanduses. Statistika kohaselt moodustavad naissoost põllumajandustootjad Euroopa Liidus 43% põllumajandusettevõtete töötajatest ja 20% põllumajandusettevõtete juhtidest juhid – siia ei ole arvestatud meesoost põllumajandustootjate abikaasasid, kelle tööd tihti ei arvestata.

Ajal kui põllumajandusettevõtted spetsialiseeruvad, on naiste loominguline iseloom vaieldamatu eelis, mis väärib koos nende suurema murega keskkonna jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi pärast Euroopa tasandil tunnustamist ja toetamist. Euroopa Parlament, võttes vastu Elisabeth Jeggle’i raporti, otsustas täna just sellise valiku kasuks, rõhutades naiste tähtsat rolli maapiirkondade tulevases arengus. Nagu raportöör oma seletuskirjas väga asjakohaselt märkis, näitab kogemus, et eelkõige maapiirkondades on elukvaliteet ja majanduslik jõud seotud naiste kohaloleku ja nende mitmekesise tegevusega. Siin on meil lihtne ja nüüdisaegne näide põllumajanduse kui valdkonna ümbermõtestamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Naised on põllumajanduse ja maaelu selgroog ja nende mõju on seal järjest enam tunda. Seepärast on tähtis rõhutada naiste rolli põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades, arvestades eriti viimaste mitmeotstarbelisust. Siinkohal peituvad võimalused põllumajanduses töötavate naiste konkreetses toetamises. Selleks et põllumajandus töövaldkonnana säilitaks naiste jaoks oma atraktiivsuse, tuleb pöörata suuremat tähelepanu naiste erialasele pädevusele, nende huvidele ja saavutustele. Selleks on vaja, et naised saaksid täiel määral osa põllumajanduslike elu- ja majandusvormide ressurssidest. Vastavalt oma kaasvastutusele ettevõttes peavad naistalunikel olema ka õigused ja kohustused. Siia juurde kuulub esindatus põllumajanduslikes juhtorganites ja osasaamine ettevõtlustuludest.

Samuti on tänapäevase ja säästva põllumajanduse jaoks väga oluline kõikide põllumajanduses töötavate naiste piisav sotsiaalne kaitse. Arvesse tuleb võtta ELi liikmesriikide põllumajanduse jaoks mõeldud sotsiaalsete kindlustussüsteemide olemasolevaid kogemusi, mis peaksid keskpikas perspektiivis aitama kaasa Euroopa maapiirkondade naiste sotsiaalse olukorra olulisele parandamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopas on maapiirkondade jätkusuutlikku arengut alati prioriteediks peetud, et saaksime tagada parimad võimalikud elamistingimused meestele ja naistele, kes selle sektori kasuks otsustavad.

Praegu on Euroopa Liidus põllumajanduses hõivatud 26,7 miljonit inimest. 42% neist on naised ja vähemalt üht põllumajandusettevõtet viiest juhib naine. Neist arvudest ilmnev pilt maanaiste olukorrast on radikaalselt erinev eelmiste kümnendite omast, kus naised olid muutuste peategelased ja neil oli kõikides liikmesriikides väga erinev sotsiaalne ja majanduslik taust.

Toetan raporti teksti, sest selles juhitakse tähelepanu vajadusele kujundada Euroopa maapiirkondade toetusstrateegiad selliselt, et neis arvestataks konkreetselt naiste vajadusi eesmärgiga parandada keskpikas perspektiivis naiste sotsiaalset olukorda ja töötingimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Meil jääb üle vaid hääletada selle raporti poolt, mis käsitleb naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades, sest usume endiselt elukutselisse põllumajandustootjasse, kes elab oma tegevuse tulust.

Naised, kes tüüpiliselt keskenduvad emarollile ja oma tavapärasele rollile muude perekonnaliikmete toetajana, on põllumajanduse kontekstis kahtlemata halvemas olukorras. Tööd põllumajanduses ei suuna kindlaksmääratud tööaeg, vaid see peab kohanema hooaegade, kasvuperioodide ja võib-olla ka kariloomade nõuetega. Teatud perioodidel tuleb töötada 12–13 tundi päevas, seitse päeva nädalas ja muul ajal on jälle rahulikum. On selge, et naissoost põllumajandustootja ei saa näiteks raseduse ajal lõpetada vajaduse korral põllul töötamist, sest see jätaks ta kogu aastaks sissetulekust ilma.

Naissoost põllumajandustootjate vajadused erinevad seega muude naistöötajate vajadustest ning väga tähtis on tagada neile piisav ja spetsiaalne toetus, võttes arvesse, et põllumajandusettevõtted asuvad peaaegu alati avalikest teenustest, näiteks ühistransport, abi- või sotsiaalteenused, kaugel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. (EL) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest arvan, et naistel on maaelu ja põllumajanduse arengus tohutu roll ja nad aitavad sellele palju kaasa. Naiste ja nende äriplaanide toetamine põllumajanduses aitab oluliselt kogu maaelu arengule kaasa. Põllumajanduses arengu ja uuenduste saavutamiseks tuleb majanduskriisi ja ülikiirelt kasvava tööpuuduse olukorras leida stiimulid igas vanuses naiste maapiirkondades kinni hoidmiseks, toetada naiste ettevõtlust ja investeerida nende koolitusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. (RO) Sooviksin alustuseks tänada Elisabeth Jeggle’t tema suurepärase raporti eest, milles rõhutatakse naiste väga tähtsat rolli põllumajanduses. Tean, et paljud meist sooviksid, et igas vanuses naised maapiirkondades edasi elaksid, või siis usume, et peaksime soodustama nende maapiirkondadesse elama asumist, selleks et kindlustada Euroopas nii nende piirkondade kui ka põllumajanduse tulevik. Siiski on selle soodustamiseks vajalik parandada naiste juurdepääsu põllumajanduslikule haridusele ja koolitusele ning muuta otsetoetused neile lihtsamini kättesaadavaks. Teisest küljest peame tagama, et neile on kättesaadavad väärikad pensionid ja sotsiaalkindlustus.

Rumeenias ei ole näiteks mõnedel maapiirkondades elavatel naistel õigus põllumajandustootja pensionile ja nende arvates on põllumajanduses väga rakse ettevõtlusega alustada. Seepärast on ülitähtis pöörata rohkem tähelepanu naistele, kes töötavad perekonnas või naturaalmajapidamises, ning tagada mõlemale rühmale väärikad elutingimused ja piisavad pensionid.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. − (PL) Hääletasin naiste roll põllumajanduses ja maapiirkondades käsitleva raporti poolt. Eriti pooldan lahendusi, mille eesmärk on maapiirkondade naiste tööhõive suurendamine. Poolas on töötuid naisi rohkem kui mehi, eriti maapiirkondades. Väga paljud maapiirkondade töötud on alla 34aastased naised. Enamikul juhtudest on need haritud naised, kes ei leia oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. See on eriti ohtlik suundumus, sest just noortele tuleks luua suuremad võimalused tööturul jala maha saamiseks. Pikaajaliselt on selle tulemuseks maapiirkondade tööpuuduse feminiseerumine ja seega noorte naiste suurem vaesus. Paljud neist otsustavad töö otsimiseks linna kolida, mis omakorda toob kaasa maapiirkondade elanike vananemise, loomuliku majanduskasvu kiiruse vähenemise ja maapiirkondade elanike elamistingimuste üldise halvenemise.

Sellega seoses toetan ettepanekut näha uues Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi määruses ette naiste toetamiseks mõeldud eriotstarbeline rahastamine järgmisel 2014.–2020. aasta programmiperioodil. See võib maapiirkondade naiste tööhõivet positiivselt mõjutada. Samuti pooldan ma maapiirkondade naistele sotsiaalkindlustussüsteemide raames asjakohase toetuse tagamist. Need toetused peavad arvestama asjaolu, et naised jõuavad vähem teenida ja et see mõjutab nende pensioniõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. − (PL) Koos sotsiaalsete ja demograafiliste muutuste, väärtussüsteemide muutuste ning valikuvõimaluste suurenemisega muutub maapiirkondade struktuur. Ka naiste roll maapiirkondades muutub. Nüüd tuleb selleks, et naised jääksid maapiirkondadesse, või selleks, et julgustada neid maaelu valima, rohkem arvestada naiste vajadustega ja tagada, et need vajadused kajastuvad meie toetuspoliitikas. Peaksime tagama naiste suurema mõju maapiirkondades, eriti majandus- ja finantssfääris, ja ühtlasi tegema kättesaadavaks nende ülesannete lahendamiseks vajalikud vahendid.

Arvestades asjaolu, et need, kes hoolitsevad laste, haigete ja eakate eest, on endiselt naised, kes loobuvad selleks oma tööst, peaksime võimaldama neil saavutada tasakaalu pereelu ja tööelu vahel. Seda on võimalik saavutada infrastruktuuri arendamisega, näiteks lasteaedade ehitamisega ja mitmesuguste hariduslike ning kultuuriliste võimaluste pakkumisega. Nende eesmärkide saavutamiseks on väga tähtis kaasata igas vanuses naised otsustusprotsessidesse.

Samuti on ülitähtis parandada naiste jaoks raviteenuste ja vähktõve sõeluuringu programmide kättesaadavust. Lisaks sellele tasub endiselt toetada ja arendada maaturismi kui suhteliselt riskivaba majandustegevuse vormi, mis aitab luua töökohti ning tasakaalustada töö- ja eraelu, samuti edendada elektroonilisi ettevõtluse vorme, näiteks e-äri, mis võimaldab inimestel ettevõtlusega tegeleda sõltumata vahemaast linnakeskustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (S&D), kirjalikult. EPLP toetab Elisabeth Jeggle’i raporti „Naiste roll põllumajanduses ja maapiirkondades” taotlust valgustada põllumajanduses hõivatud naiste sektorispetsiifilisi probleeme ja paljusid meetmeid nende seisundi parandamiseks. Raportis käsitletakse põllumajanduses hõivatud naiste konkreetseid vajadusi ja esitatakse mitu soovitust, mis arvestavad nii nende elamistingimustega kui ka nende rolli ja panusega maamajanduse arendamisel. Siiski ei nõustu EPLP lõikega 4, milles soovitatakse edaspidi mitte vähendada põllumajanduskulude osakaalu kogueelarves. Sooviksime mitmeaastases finantsraamistikus näha põhjalikku prioriteetide ümberseadmist, et täielikult rahastada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteete, millel on kõige suurem mõju tööhõive suurendamisele ja majanduskasvule.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. Toetasin raportit, milles tõstetakse esile soolise võrdõiguslikkuse tähtsust jätkusuutliku majanduskasvu ja maaelu arengu edendamisel. Usun, et on tähtis edendada naiste esindatust kõikides põllumajanduse sektori poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites, et tagada naiste osalemine võrdsetel alustel.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult.(FR) Mul on hea meel selle üle, et võeti vastu Elisabeth Jeggle’i raport, mille koostamisel ka mina osalesin. Tegelikult on ühine põllumajanduspoliitika sotsiaalselt väärtuslik selles mõttes, et selles tunnustatakse naiste fundamentaalset rolli maaelu tulevikuväljavaadete ja maapiirkondade jõukuse säilitamisel (arvestades, et 41% ELi põllumajanduses hõivatud 14,6 miljonist inimesest on naised).

Põhieesmärk on edendada naiste ettevõtlikku suhtumist ja põllumajanduslikke oskusi, varustada maapiirkonnad modernse infrastruktuuriga, mis võimaldab naistel töö- ja eraelu tasakaalustada (näiteks lasteaedade ehitamise abil), edendada naiste paremat esindatust kõikides põllumajandussektori poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites (seades eesmärgiks täielikult võrdse esindatuse) ning tagada põllumajanduses hõivatud naiste sotsiaalkaitse, samuti põllumajandusettevõtete ühisomand. Kui tõeline võrdsus tähendab õiglust, siis on naiste rolli tunnustamine põllumajanduses see, mis tõesti loeb.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt. Maapiirkonnad vajavad pidevalt aktiivset toetuspoliitikat, mis parandaks naiste tulevikuväljavaateid ja töövõimalusi. Kvalifitseeritud naissoost põllumajandustootjad vajavad laiapõhjalist koolitust ning nad peavad suutma tegutseda ja mõelda nagu ettevõtjad. See eeldab maapiirkondades optimaalset hariduse, täiendkoolituse, koolide ja lapsehooldusvõimaluste infrastruktuuri, samuti modernse infotehnoloogia takistamatut kättesaadavust. Lisaks tuleb toetada naiste võrgustikke ning naisettevõtjate krediidi- ja investeerimisvõimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Hääletasin raporti poolt, milles nõutakse põllumajanduses hõivatud naiste olukorra parandamist ning nende töö tunnustamist, samuti maaelu jätkuvat toetamist.

Raportis osutatakse ka sellele, et väga tähtis on tagada sotsiaalkaitse tulu teenivate põllumajandustootjate naissoost abikaasadele ning muidugi ka hooajatöölistele ja ümberasujatest töötajatele. See peaks olema loomulik samm, mitte ainult põllumajanduses, vaid ka laiemalt kõigi vabade kutsealade kontekstis, kui soovime saavutada valdkondades, kus naisi eriti halvasti koheldakse, tõelise soolise võrdõiguslikkuse.

Seepärast tuleb soolise võrdõiguslikkuse edendamine kindlasti lisada ka ühisesse põllumajanduspoliitikasse ning liit peab oma väljakuulutatud eesmärgid ja teod kooskõlla viima. Siiski ei ole mul liidu eesmärkide ja Euroopa rahaliste vahendite kasutamise üldise kooskõla suhtes illusioone, eriti inimõiguste puhul, mille lahutamatu osa on naiste õigused.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin Elisabeth Jeggle’i raporti poolt. Raportis rõhutatakse tohutut panust mille naised on viimastel aastatel andnud maapiirkondade jätkusuutlikku arengusse ja põllumajanduse mitmekesistamisse ning turu muutustega kohanemisse. Kui siiski soovitakse naistele põllumajanduses tõelisi tulevikuväljavaateid pakkuda, siis peab ühine põllumajanduspoliitika hõlmama rohkem naistele suunatud aspekte, sh (nagu raportis selgitatud) koolituse ja nõustamise teatud vormide pakkumine ning toetused infrastruktuurile.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. − (PL) Sooviksin tänada Elisabeth Jeggle’t dokumendi eest, mis edendab oluliselt ühise põllumajanduspoliitika vormi üle peetavat arutelu. Maapiirkondade majandusliku potentsiaali suurendamisel on naiste osalemine põhitegur – seda nii poliitilistes organites ja põllumajanduslikes organisatsioonides kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatena. Töökohtade loomiseks on väga oluline edendada naiste hulgas elektroonilisi ettevõtlusvorme, nt e-ärisid, mis võimaldaksid tegeleda majandustegevusega ka raskesti ligipääsetavates piirkondades. Samuti tuleks paremini ära kasutada võimalusi maapiirkondade ühiselu edendamiseks, koostades ja rakendades selleks naiste organisatsioonidele suunatud koolitussüsteemide programme.

Võrdsete võimaluste seisukohalt on samuti ülitähtis toetada asjakohase lapsehoolduse infrastruktuuri rajamist maapiirkondades, sest hästi toimiv lapsehooldus võimaldab naistel kiiremini tööle tagasi pöörduda ja muudab nad tööturul konkurentsivõimelisemaks. Sooviksin veel kord tänada Elisabeth Jeggle’t minu ettepanekutega arvestamise eest raporti koostamise käigus. Dokumenti lisati teemad, mida naised palusid minu korraldatud avalikul arutelul Ziemia Lubuska piirkonnas.

 
  
  

Raport: Marian-Jean Marinescu (A7-0054/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles käsitletakse ELi rahastamise tõhusust ja tulemuslikkust seoses uutes liikmesriikides tuumajaamade dekomisjoneerimisega. Eriti tähtis on see dokument Leedu, Bulgaaria ja Slovakkia jaoks, sest neis riikides tegeletakse tuumajaamade sulgemisega. Raportis väljendatakse muret selle pärast, et Leedus on väga olulised jäätmemajanduse infrastruktuuri projektid ajakavast maha jäänud ning see ei võimalda ELi rahalisi vahendeid õigel ajal ja tõhusalt kasutada. Märgitakse ka, et dekomisjoneerimiseks on vaja veel märkimisväärseid summasid ning riiklikest vahenditest selleks ei piisa: riiklikku Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisfondi on kogunenud veidi üle 100 miljoni euro (samas kui ainuüksi dekomisjoneerimise tehnilised kulud ulatuvad 987 miljonist eurost 1300 miljoni euroni). Seepärast kutsub Euroopa Parlament ELi liikmesriike üles võtma sel puhul asjakohaseid meetmeid. Tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamine on väga keeruline protsess. Riikidel puudub piisav kogemus, selleks et suuta prognoosida kõiki sellega seotud töid ja need tõhusalt ära teha. Euroopa Parlament võttis resolutsiooni vastu õigel ajal, kannustades sellega Leedut, Bulgaariat, Slovakkiat ja kõiki ELi liikmesriike tegema sulgemistöid nii tõhusalt kui võimalik. See on väga tähtis töö, millele Euroopa Parlament kavatseb ka edaspidi palju tähelepanu pöörata.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Kui Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinesid, siis andsid nad lubaduse sulgeda tuumajaamad, mille täitmine on poliitiliselt ja majanduslikult raske ning Euroopa Liit lubas eraldada rahalist abi, mis on vajalik dekomisjoneerimise töödeks, tuumajäätmete hoiukohtade ehitamiseks, nende jäätmete ladustamiseks ja energiaprojektide arendamiseks. Usun, et Euroopa Liidu solidaarsuse kontseptsioon võib aidata tulemuslikult leevendada elektrijaamade varase sulgemise negatiivseid majanduslikke tagajärgi, kuid paljud tähtsad küsimused on jäänud lahendamata. Toetuste küsimus ei ole täiesti selge, sest nüüdseks on teada, et praegune rahastamise maht on sulgemistööde õigeaegseks ja nõuetekohaseks lõpetamiseks ebapiisav. On oht, et tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamine hilineb rahaliste vahendite puudumise tõttu ning võib ohustada keskkonda ja inimeste tervist. Üksikasjalikud dekomisjoneerimise kavad on veel koostamata, mistõttu ei ole piisavalt teavet ajakavade, konkreetsete projektide kulude ja nende rahastamise allikate kohta. Nõustun sellega, et nende kolme liikmesriigi puhul peab Euroopa Komisjonil olema suurem kooskõlastav roll, et jõuda kokkuleppele üksikasjalike kavade esitamises, tööde kavakohases lõpetamises ja rahastamise mahus. Komisjon peab samuti uurima sulgemistööde ELi-poolse rahastamise meetodeid, arvestades liikmesriikides kasutatavaid strateegiaid ja nende riikide haldusstruktuure ning lihtsustama raha haldamise eeskirju, nii et viimased ei mõjuta sulgemistööde ohutust ja turvalisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Marian-Jean Marinescu raporti poolt, sest minu arvates viivitab dekomisjoneerimise meetmete rahastamise puudumine kolme liikmesriigi, Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria, rahalise abistamise protsessi. Selle protsessiga viivitamine ohustaks keskkonda ja inimeste tervist. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Kontrollikoja tulevastes hinnangutes tuleb selgitada järgmisi aspekte: ELi rahaliste vahendite jaotus ja kasutamine, et tagada ohutu kasutuselt kõrvaldamine, ohutu tuumajäätmete ladustamine ja kolme olemasoleva programmi kooskõlastamine. Sellega seoses tuleb tulemuslikult kasutada seniseid kogemusi ning seni koostatud ja rahastatud projekte tuleb kasutada eeskujuna, selleks et saavutada kulude vähendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin kaasparlamendiliikme raporti poolt, mis käsitleb Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria tuumajaamade sulgemiseks mõeldud rahalise abi taotluste rahuldamist. On ilmselge, et kui me sobivaid vahendeid ei eralda, siis riskime väga ränkade tagajärgedega keskkonnale ja inimeste tervisele. Eraldatud vahendeid tuleb kindlasti asjakohaselt ja läbipaistvalt hallata. Suurt muret valmistab see, et meil puudub üks ELi koordinaatorite ja ekspertide rühm kõigi kolme projekti jaoks, mis teostaks järelevalvet kava koostamise ja selge ajakava koostamise ning juba eraldatud vahendite asjakohase kasutamise üle ja otsustaks, mida on vaja teha, et sulgemine ohutult toimuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) Selle raporti võtmesõna on „vastutus”. Tuumasektor peab mõistma, et neil pole enam võimalik hiilida kõrvale vastutusest tuumajaamade dekomisjoneerimise eest, nagu see neil varem tihti õnnestus. Nende tuumajaamade, mille ohutusstandardid olid üldiselt ebapiisavad, kasutuselt kõrvaldamine oli just see, mida sektori esindajad lubasid eri riikide Euroopa Liiduga ühinemise protsessi käigus. Kahjuks ei kasutatud selleks eraldatud summasid õigesti. Seepärast on viimane aeg teha sellest kõik vajalikud järeldused. See tähelepanek võib kehtida uute liikmesriikide tuumajaamade kohta, kuid see on endiselt asjakohane kõigi ELi riikide puhul, kes on otsustanud tuumatehnoloogia kasuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Katastroof Jaapanis on pannud meid kõiki tuumaohutusele mõtlema. Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias iganenud tehnoloogiat kasutanud tuumajaamade sulgemise abistamine aitab vähendada erakordseid kulusid, mida nende sulgemine 2013. aastaks kaasa toob. See abi suunatakse keskkonnaseisundi parandamisse, uute elektrisüsteemide nüüdisajastamisse ja varustuskindluse tõstmisesse. Hääletasin selle algatuse poolt, sest see peaks olema ka muude iganenud tehnoloogiat kasutavate Euroopa tuumajaamade tulevik.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Parlament käitub õigesti, survestades raportiga komisjoni, et viimane jätkaks tihedat järelevalvet ja kontrolli selle üle, kuidas Slovakkia, Bulgaaria ja Leedu on kulutanud ning kulutavad märkimisväärseid rahasummasid, mis nad on saanud nende nõukogudeaegsete tuumajõujaamade ohutuks muutmise eesmärgil lahtimonteerimise programmi raames. Jaapanis mõne nädala eest toimunud katastroofiline õnnetus teeb selle, et tuumaenergiaga ei mängita, selgeks neile, kes sellest veel seni aru pole saanud: kus iganes meil on tegemist aatomiga, tuleb ohutusnõudeid järgida ülima rangusega ja seepärast peab komisjon vastutama vanade jõujaamade kasutusest kõrvaldamise programmide jälgimise eest kolmes endises kommunistlikus riigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Marian-Jean Marinescu raporti poolt. Selles juhitakse tähelepanu probleemile, mis on praegu väga päevakajaline. Arvestades Jaapanis toimunut, tekivad nüüd küsimused Euroopa olemasolevate ja toimivate tuumajõujaamade ohutuse kohta.

Leedu, Bulgaaria ja Slovakkia ELiga ühinemise läbirääkimiste ajal antud lubadus monteerida maha vanad tuumareaktorid, mille vastavusse viimine minimaalsete nõutavate ohutusstandarditega osutus võimatuks, peab olema järjekindel ja sidus lubadus, mille alusel Euroopa Liit on juba mõnda aega sätestanud toetus- ja rahastamispakette ja andnud abi. Loodan, et lahtimonteerimine toimub kiiresti ja viisil, millega on tagatud kodanike ja keskkonna maksimaalne ohutus. Samuti loodan, et nad suudavad senised hilinemised tasa teha ja töö kokkulepitud tähtajaks lõpetada.

Lõpuks sooviksin rõhutada, abstraheerudes konkreetsetest juhtumitest, vajadust jälgida, kuidas kontrollitakse muid reaktoreid Euroopas, pannes institutsioone vastutama mitte ainult olemasolevate jaamade ohutuse eest, vaid ka uute eest, kui neid peaks tulevikus rohkem ehitatama.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. (RO) Tuumaohutuse standardite järgimine ja elanikkonna kaitse tuumaohu eest on eriti tähtsad aspektid, mis õigustavad Euroopa Liidu kolmele liikmesriigile lubatud rahastamist, selleks et kõrvaldada kasutuselt nende tuumajõujaamad, mida ei olnud enam võimalik nüüdisajastada kõrgeimate ohutusstandardite kohaselt. Siiski toetan täielikult resolutsioonis väljendatud seisukohta, sest arvan, et peame jälgima nende vahendite kulutamist tagamaks, et nad aitavad tulemuslikult kaasa dekomisjoneerimise protsessi ohutuse tagamisele. Kahjuks ei ole need strateegiad olnud piisavalt selged, mistõttu pole ka mingit ülempiiri dekomisjoneerimise tööde Euroopa Liidu poolsel rahastamisel. Tulevikus tuleks sellisel viisil töötamist vältida, tuleb koostada kõikehõlmav plaan, mis hõlmaks kõiki rahastamiskõlblikke meetmeid. Selleks et tagada rahastamise tulemuslikkus ja lõppkokkuvõttes Euroopa maksumaksja raha vastutustundlik kulutamine, on ülimalt tähtis tõestada, et raha kulutatakse läbipaistvalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Slovakkias, Bulgaarias ja Leedus tuleb tuumareaktorid kindlasti sulgeda, sest neid ei saa majanduslikult vastuvõetavate kuludega minimaalsete nõutavate ohutusstandarditega vastavusse viia. See ei ole võimalik, kui EL ei toeta rahaliselt nende sulgemist ja dekomisjoneerimist. Abi peab loomulikult hõlmama vastavalt ühenduse õigustikule keskkonnaseisundi parandamise meetmeid ning tavapäraste tootmisvõimsuste nüüdisajastamise meetmeid, selleks et tootmisvõimsusi asendada jne. Euroopa Liidu rahalist abi on antud toetustena kolme rahvusvahelisse dekomisjoneerimise toetusfondi, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidule valmistab muret uutes liikmesriikides vanade tuumajaamade dekomisjoneerimise ohutus ja neis tekkivate radioaktiivsete jäätmete võimalik ebapiisav haldus. Sellega kaasnevad kulud on üldiselt astronoomilised. Seepärast on väga tähtis, et ELi eraldatud rahalisi vahendeid hallataks asjakohaselt ja nii läbipaistvalt kui võimalik, samuti tuleb ette näha piisav väline järelevalve, selleks et tagada energiaturul aus konkurents. Vanade tuumajaamade dekomisjoneerimise protsessi kahjulike majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks peab liit samal ajal pidevalt edendama alternatiivsete, madalate heitkogustega ja konkurentsivõimeliste energialiikide arendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Alates 2007. aastast on Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias tegeletud kolme tuumajaama dekomisjoneerimisega ja EL on selleks andnud märkimisväärset rahalist toetust. Arvestades viivitusi ja üldist halba juhtimist, kutsub parlament komisjoni üles looma koordineerimisrühma, kes jälgiks planeerimist ja ajakavade koostamist ja vaataks läbi seni eraldatud rahaliste vahendite kasutamise ning otsustaks, kas ka pärast 2013. aastat on vaja ELi abi. Samuti nõuab parlament, et Euroopa Kontrollikoda koostaks aasta lõpuks eriaruande nende kolme dekomisjoneerimise programmi kohta, et teha kindlaks, kas kulutatud raha on tegelikult aidanud ohutust suurendada. Arvestades kõikides riikides vajalikke eelarvepiiranguid, nõustub parlament abi pikendamisega ainult siis, kui ELi rahalised vahendid on seni tõesti aidanud parandada energiavarustuse kindlust, nüüdisajastada infrastruktuuri ja arendada jätkusuutlikke energiaprojekte. Pärast tuumakatastroofi Jaapanis on EL teadlik oma vastutuse suurusest ja sellest, et liit ei saa endale lubada oma tuumarajatiste ohutuse ignoreerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Raportis, milles käsitletakse uutes liikmesriikides tuumajaamade dekomisjoneerimise ELi-poolse rahastamise tulemuslikkust, esitatakse kokkuvõte sellest, kuidas EL on seni rahastanud tuumajaamade võrgust lahtiühendamist ja demonteerimist: Leedus Ignalinas, Slovakkias Bohunices ja Bulgaarias Kozlodujs. ELiga ühinemise läbirääkimiste raames lubasid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria sulgeda ja kasutuselt kõrvaldada, need tuumajaamad, mida vastavalt G7 läbirääkimistele ei olnud võimalik majanduslikult vastuvõetavate kuludega nüüdisajastada ja kus ei olnud võimalik tagada minimaalseid ohutusstandardeid. EL lubas nende sulgemist ja dekomisjoneerimist rahastada ning liit kinnitab selleks finantsraamistiku. Mul on hea meel selle üle, et EL on võimeline selliseid meetmeid toetama. Vanade ja ohtlike tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamine Euroopas on Euroopa kodanike elu ja tervise kaitsmiseks ülitähtis.

Loodan, et ka Prantsusmaa vanimad tuumajaamad sarnaselt suletakse ja kasutuselt kõrvaldatakse. Saksamaa otsustas selle sammu kasuks kohe pärast Jaapani katastroofi. Kavatsen hääletada raporti vastuvõtmise poolt, sest Ignalina, Bohunice ja Kozloduj jaamade sulgemise ja dekomisjoneerimise portsess tuleb koos ELi asjakohase rahastamisega lõpetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhusust ja tulemuslikkust käsitleva raporti poolt. Usun, et EL peaks toetama nende rajatiste sulgemist ja investeeringuid alternatiivsetesse energiaprojektidesse, selleks et tagada eurooplaste ohutus ja kaitsta nende tervist, vähendada energiasõltuvust ja minimeerida võimalikud sotsiaalsed kulud.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Enne ühinemist kehtisid Kesk-ja Ida-Euroopa riikides tuumaenergia ja radioaktiivsete jäätmete kohta eeskirjad mis ei olnud nii ranged, kui samal ajal ELis kehtinud eeskirjad. Lisaks sellele jätkasid mõned neist riikidest selliste vanade nõukogude päritolu reaktorite kasutamist, mida polnud võimalik majanduslikult vastuvõetavate kuludega minimaalsete nõutavate ohutusstandarditega vastavusse viia. Seetõttu lubasid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria ühinemise ajal kõrvaldada kasutuselt reaktorid, mida loeti standarditele mittevastavaks. Selleks oli vajalik ELi sekkumine ja rahaline abi, mis pidi jätkuma kuni 2013. aastani. Ma usun, et pärast traagilisi sündmusi Jaapanis on kindlasti vaja lõpetada kõik sulgemis- ja dekomisjoneerimise programmid Kesk ja Ida-Euroopa tuumajaamades, mille tegevus ei vasta Euroopa ohutusstandarditele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria on täitnud oma kohustused, mis on seotud kolme tuumaelektrijaama vastavate plokkide õigeaegse sulgemisega. Ignalina tuumaelektrijaama esimene plokk suleti 31. detsembril 2004 ja teine plokk 31. detsembril 2009. V1 tuumaelektrijaama esimene plokk Bohunices suleti 31. detsembril 2006 ja teine plokk 31. detsembril 2008. Kozloduy tuumaelektrijaama esimene ja teine plokk suleti 31. detsembril 2002 ning kolmas ja neljas plokk 31. detsembril 2006. Rahalise abi eraldamiseks on olemas õiguslik alus, kusjuures summad määratakse igal aastal kindlaks komisjoni otsusega, lähtudes konkreetsetest iga-aastastest konsolideeritud programmdokumentidest, mis tagab kontrolli heakskiidetud projektide arengu ja rahastamise üle. ELi abi eesmärk on toetada nimetatud kolme liikmesriiki kindlaksmääratud varajastest sulgemistähtaegadest tuleneva rahalise ja majandusliku koormusega toimetulekul ning katta paljude oluliste dekomisjoneerimistööde kulud, investeerida energeetikaprojektidesse, mille eesmärk on vähendada energiasõltuvust, ning aidata leevendada tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise sotsiaalset mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Teame, et peaaegu pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides on tuumajaamades töötavate reaktorite keskmine vanus suhteliselt kõrge, mis on teinud vajalikuks mõned neist reaktoritest ohutuse ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse kaalutlustel kasutuselt kõrvaldada.

Uute liikmesriikide puhul, kellelt nõutakse mitme ploki dekomisjoneerimist, näib täiesti põhjendatud, et nad võivad dekomisjoneerimise protsessi ohutuks ja asjakohaseks lõpetamiseks ELi toetust oodata.

Need protsessid peaksid hõlmama vajalikku hooldust ja järelevalvet pärast sulgemist, jäätmete käitlemist, jäätmete ning kasutatud kütuse ladustamist ja saastatusest puhastamist, rajatiste keskkonnasõbralikkuse suurendamist ning toetust suletud jaamade tootmisvõimsuse asendamisele, pöörates erilist tähelepanu keskkondlikule jätkusuutlikkusele ja energiatõhususele.

Lõpuks tuleb märkida, et vaja on arvestada ka nende protsesside sotsiaalseid tagajärgi, tagades – lisaks kõigi ohutusnõuete täitmisele enne dekomisjoneerimist, selle ajal ja pärast seda –, et töötajate töökohad ja muud õigused on kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Marian-Jean Marinescu raporti lõikes 7 märgitakse, et teatud tuumaelektrijaamade kasutuselt kõrvaldamine Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias „tuleb seada kõikide eurooplaste ohutuse ja tervise seisukohalt prioriteediks”. Nõustun täielikult selle väitega, kuid ma läheksin kaugemale: meie rahva ohutuse ja tervise huvides oleks täielik loobumine tuumaenergiast kõikides liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nagu teate, kasutasid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria vanu nõukogude arhitektuuriga tuumareaktoreid, mille kohta rahvusvaheline üldsus järeldas, et neid ei saa majanduslikult vastuvõetavate kuludega uuendada nii, et need vastaksid minimaalsetele nõutavatele ohutusstandarditele. Tunnistades asjaolu, et nende kiire sulgemine tähendab erakordselt suurt rahalist koormust, ja ka solidaarsuse aktina, lubas Euroopa Liit anda täiendavalt rahalist abi nende reaktorite dekomisjoneerimiseks 2013. aasta lõpuks. Siiski tuntakse muret selle pärast, et väga olulised jäätmemajanduse infrastruktuuri projektid (kasutatud kütuse ja jäätmete ladustamise projektid) on palju hilinenud. Süsteemi peaaegu kogu manööverdamisruum on ära kasutatud ja viivitused võivad hakata mõjutama kogu kasutuse peatamise kava teostatavust, mis tähendab ka kulude proportsionaalset suurenemist. Komisjon peaks andma aru projekti ajakava uue hindamise tulemuste kohta. Suur osa vahenditest eraldati energiaprojektidele, kuid reaktorite kasutuse lõpetamine nõuab endiselt märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja riiklikud vahendid ei ole selleks piisavad: riiklik Ignalina Tuumajaama peatamise fond ei ole suutnud koguda piisavalt vahendeid. Ainuüksi tuumajaama kasutamise lõpetamise tehniliste kulude suurusjärk on 987– 1300 miljonit eurot. ELi liikmesriigid peavad sellega seoses võtma asjakohaseid meetmeid. Lisaks sellele peame tuumaohutusega seoses arutama ELi piiridel, Venemaal ja Valgevenes kavandatavat uute tuumajaamade ja tuumareaktorite rajamist. Need võivad ELi jaoks tähendada uut probleemi, mis võib edaspidi kujutada meie rahva tervisele ja keskkonnale tõelist ohtu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria tuumareaktoreid ei saa majanduslikult vastuvõetavate kuludega uuendada nii, et need vastaksid minimaalsetele nõutavatele ohutusstandarditele. Ühinemisläbirääkimiste käigus lubasid need kolm riiki kokkulepitud tähtaja jooksul tuumareaktorid sulgeda ja kasutuselt kõrvaldada. Sulgemise tõhusaks edenemiseks vajame selget finantsraamistikku ja järelevalvet eraldatud vahendite korrektse kasutamise üle. Toetan Marian-Jean Marinescu raportit, sest Euroopa kodanike ohutus peab olema meie ülim prioriteet.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhususe ja tulemuslikkuse küsimus on täna asjakohasem kui kunagi varem. Hiljutised sündmused Jaapanis on muutnud ohutusküsimused tähtsamaks kui kunagi varem. Konkreetsemalt käsitletakse Marian-Jean Marinescu raportis piisavate rahaliste vahendite eraldamist selleks, et tagada tuumaelektrijaamade kasutuselt kõrvaldamine Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias. Tegelikult võtsid need riigid Euroopa riikide perekonnaga ühinedes endale ülesande kõrvaldada kasutuselt nende territooriumil asuvad tuumaelektrijaamad. EL on lubanud anda nende kohustuste täitmiseks piisavalt rahalist toetust. Tegelikult usun, et Euroopa Liit peab esitama ettepanekud otsustavateks meetmeteks teatud teemadel, mida liidu kodanikud väga oluliseks peavad, sh tuumajaamade ohutuse küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult.(FR) Kui Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinesid, siis koostati kava mitme vana Euroopa standarditele mittevastava tuumaelektrijaama sulgemiseks ja dekomisjoneerimiseks. Tänu väga mahukate assigneeringute eraldamisele, mis 2013. aasta lõpuks moodustavad kokku 2848 miljonit eurot, on olnud võimalik kõik need jaamad sulgeda ja tagada nendes liikmesriikides osaline üleminek muudele energiaallikatele. Siiski näib, et mitmest lubadusest ei peetud kinni ja meil on õigus eraldatud vahendite kasutamise üle aru pärida. Seetõttu hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Osutades peaaegu olematutele edusammudele dekomisjoneerimisel vaatamata asjaolule, et see oli programmi põhieesmärk, kutsutakse resolutsioonis komisjoni üles abi tulemuslikumalt rakendama, näiteks kord aastas aruande avaldamise kaudu. Seda arvestades võiks komisjon tugineda Euroopa Kontrollikoja praegu teostatavale auditile. Samuti peaks komisjon looma kõigi kolme projekti jaoks ühise koordinaatorite ja ekspertide rühma, mis millegipärast on seni jäänud tegemata.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt. Selles käsitletakse kolme riiki – Leedut, Slovakkiat ja Bulgaariat –, kus tegutsesid vanad nõukogudeaegsed tuumareaktorid, mida ei olnud rahvusvahelise üldsuse hinnangul (vastavalt Münchenis 1992. aastal G7 tippkohtumisel vastu võetud mitmepoolsele tegevusprogrammile) võimalik majanduslikult mõistlike kuludega minimaalsete nõutavate ohutusnormidega vastavusse viia. Euroopa Liiduga ühinemiseks peetud läbirääkimiste kontekstis kohustusid nimetatud kolm riiki sulgema ja seejärel dekomisjoneerima need kolm tuumareaktorit kindlaksmääratud kuupäeval. Tunnistades tõsiasja, et varajane sulgemine toob kaasa erandliku rahalise koormuse, ning ilmutades solidaarsust, võttis Euroopa Liit kohustuse anda nende reaktorite sulgemiseks asjakohast täiendavat rahalist abi kuni 2013. aasta lõpuni.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis käsitletakse uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavaid ELi vahendeid. Need jaamad ohustavad inimeste tervist ja ökosüsteemi, mitte ainult nende asukohariikides, vaid ka kogu Euroopas ja maailmas. Mis puudutab raporti sisu, siis hääletasin nende vanade jaamade dekomisjoneerimise toetamise poolt. Usun aga, et ELi tuumapoliitika peaks minema sellest kaugemale. Arvestades tuumaenergiaga seotud suuri ohte, mida on teatud juba kaua, ja praegu Jaapanis toimunud tuumakatastroofi, kutsun ma üles koostama kohe Euroopa kava sellest energialiigist loobumiseks. Samuti usun, et EL peaks viivitamatult peatama uute tuumajaamade rahastamise ja toetamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Raporti teema on amortiseerunud ja otseselt kõigi ELi kodanike tervist ohustavate tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamine. Raportis seatakse ainult osaliselt küsimuse alla sellele dekomisjoneerimise programmile eraldatud ELi rahalise abi nn energia komponent.

Parlament peab sellise uute tuumaelektrijaamade rahastamise selgelt hukka mõistma. Parlament seda ei tee, samuti ei nõua parlament tuumaenergiast loobumist, ehkki see on hädavajalik. Arvestades vaid mõne päeva eest toimunud Fukushima katastroofi, on see häbiväärselt lühinägelik. Kutsun üles rakendama viivitamatult Euroopa kava tuumaenergiast loobumiseks. Hääletasin poolt, pidades konkreetselt silmas tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise rahastamist, mida raportis käsitletakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Tuumaohutus valmistab kõigile Euroopas muret. Äsjane õnnetus Jaapanis on esile toonud tuumajaamadega seotud riske. ELiga ühineda soovivates Ida-Euroopa riikides on tuumajaamad, kus kasutatakse nõukogude tehnikat, mis on juba palju aastaid kasutuses olnud ja mille kasutusaja lõpp läheneb. Arvestades nende rajatiste dekomisjoneerimise märkimisväärselt suurt kulu, on täiesti loomulik, et EL neid riike dekomisjoneerimise töödes aitab, et vältida tuumaõnnetust Euroopa territooriumil, mille tagajärjed on kahjuks meile kõigile hästi teada.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhusust ja tulemuslikkust käsitleva raporti poolt, sest selles märgitakse, et asjaomaste tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine tuleb seada kõikide eurooplaste ohutuse ja tervise seisukohalt prioriteediks, ning väljendatakse kartust selle pärast, et dekomisjoneerimistöödeks vajalike rahaliste vahendite puudumine põhjustab viivitusi tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimisel ning ohustab keskkonda ja inimeste tervist. Fukushima õnnetus on tõestus sellest, et tuumaenergia on katastroofi korral kontrollimatu ja selle haldamine ei tohi olla erakätes. Seepärast on kiiresti vaja moratooriumi, et välistada uute tuumajaamade ehitamine, samuti tuleb koostada ajakava praegu Euroopas olemasoleva 143 jaama sulgemiseks. EL peab liikuma sellise tuleviku suunas, kuhu ei kuulu tuumajaamad ja mis põhineb taastuvatel energiaallikatel.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Resolutsioonis hinnatakse plaane iganenud tuumajaamade dekomisjoneerimiseks kolmes ELi riigis: Ignalina Leedus, Bohunice Slovakkias, Kozloduy Bulgaarias. Samuti hinnatakse resolutsioonis kulusid ja viivitusi nende energiaprojektide võimalikul rahastamisel, mis ei ole dekomisjoneerimisega seotud. „Võimalik rahastamine” on hästi öeldud. Tuleb selgelt ja konkreetselt määratleda, kui võimsad energiaallikad täpselt asendatakse, kus ja millal uued elektrijaamad meie rahaliste vahenditega ehitatakse. Hääletasin poolt, sest ma mõistan tuumajaamadega seotud ohtu, kuid mis mõte on Ignalina dekomisjoneerimisel, kui Euroopa Liidus ei ole ikka veel ehitatud muid tuumajaamu? Võib-olla oleks parem jaam rekonstrueerida?

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Mõnede Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias asuvate tuumareaktorite uuendamine, tagades nende vastavuse minimaalsele nõutavale ohutusstandardile, on kas võimatu või majanduslikult ebamõistlikult kallis. ELiga ühinemise läbirääkimiste tingimuste kohaselt eraldati neile Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele rahalist abi, et aidata vananenud reaktoreid kasutuselt kõrvaldada. Kuni 2009. aastani on Leedule (Ignalina), Slovakkiale (Bohunice V1) ja Bulgaariale (Kozloduy) makstud umbes 1300 miljonit eurot. EL on lubanud makseid jätkata kuni 2013. aasta lõpuni. Vene-Ukraina gaasikriisi ajal kaalus Slovakkia peatatud Bohunice’i elektrijaama taaskäivitamist, et korvata Venemaa gaasitarnete puudumisest tulenevat energia puudujääki. Jaapan on meile näidanud, kui lihtsalt võib tuumaelektrijaam kontrolli alt väljuda. See muudab veelgi tähtsamaks vananenud reaktorite sulgemise, arendades samal ajal alternatiivseid energiaallikaid, et vältida reaktorite taaskäivitamist tagaukse kaudu. Seepärast hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ei ole kahtlustki, et kõigi Euroopa kodanike ohutuse ja tervise huvides peavad EL ning liikmesriigid seadma prioriteediks uutes liikmesriikides asjaomaste tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise. Sellega võrdväärselt tuleks aga pöörata tähelepanu ohtude kaotamisele Euroopa Liidu vahetus naabruses. Siinkohal juhin tähelepanu tungivale vajadusele määrata kindlaks ja võtta kasutusele rahalised vahendid, mis on vajalikud selleks, et ehitada uus sarkofaag 1986. aastal plahvatanud Tšornobõli tuumajaama reaktorile.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin resolutsiooniga uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. Eelkõige peame püüdma tagada, et kõik dekomisjoneerimise tööd toimuksid õigel ajal, rakendades asjakohaselt kõiki vajalikke ohutusmeetmeid ning elimineerides isegi minimaalsed ohud inimeste tervisele ja keskkonnale. Kui oleme kindlalt otsustanud Ignalina ja muud tuumaelektrijaamad kasutuselt kõrvaldada, siis tuleb kõiki sellele protsessile eraldatud rahalisi vahendeid kasutada ettenähtud viisil ning läbipaistvuse ja tõhususe põhimõtet järgides. Valitsused peavad kiiresti koostama üksikasjalikud dekomisjoneerimise kavad. Usun, et Euroopa Kontrollikoja auditi tulemused toovad esile rahaliste vahendite kasutamise eesmärgid ja tulemuslikkuse. Peame rakendama kõiki jõupingutusi tagamaks, et 2013. aastaks on alanud demonteerimine ja jäätmete dekomisjoneerimise haldamine. Usun, et on soovitav nõuda, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile üksikasjaliku rahastamiskava ja määratleks vastutuse Euroopa Liidu abi kasutamise eest. Arvestades asjaolu, et tuumajaamade dekomisjoneerimiseks ei ole kogutud piisavalt riiklikke vahendeid, oleks soovitav koostada strateegiad ja kavad uute meetmete kohta ning näha ette sellele vastavad täiendavad ELi rahalised vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise ELi-poolset rahastamist käsitleva teksti poolt, sest arvestades hiljuti Jaapanis maavärinale ja tuumakriisile järgnenud sündmusi, usun ma, et ülioluline ja väga tähtis on, et Euroopa Liit võtaks vastu sellise tuumareaktorite ohutuse kontrolli poliitika, mis välistab ükskõik kui väikese ohu. Nende riikide territooriumil tegutsesid vanad nõukogude arhitektuuriga tuumareaktorid ja on selgunud, et nende uuendamine vastavalt praegu nõutud rahvusvahelistele ohutusstandarditele on tehniliselt võimatu. ELi rahastamine on vastavuses neile riikidele tuumaelektrijaamade sulgemisest tekkiva majandusliku koormusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) ELiga ühinemise läbirääkimiste raames leppisid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria kokku toetuses nende vanade nõukogude arhitektuuriga tuumareaktorite dekomisjoneerimisele, mida rahvusvahelise üldsuse arvates ja vastavalt 1992. aasta Müncheni G7 tippkohtumise seisukohale ei olnud võimalik majanduslikult vastuvõetavate kuludega minimaalsete nõutavate ohutusstandarditega vastavusse viia. Ühinemisläbirääkimiste raames lubasid kolm riiki kindlaksmääratud tähtpäevadel need reaktorid sulgeda ja seejärel dekomisjoneerida. Tunnistades, et reaktorite varajane sulgemine tähendab erakordset rahalist koormust, ning järgides solidaarsuse põhimõtet, lubas Euroopa Liit piisavat täiendavat rahalist abi nende reaktorite dekomisjoneerimiseks kuni 2013. aasta lõpuni. Abiprogrammi on regulaarselt auditeeritud ja hinnatud. Euroopa Kontrollikoda auditeerib praegu kolme programmi tulemusi ja auranne peaks avaldatama 2011. aasta sügisel. Juba praegu saab järeldada, et kolme projekti vahel oleks saanud luua sünergia, mis oleks muutnud ELi meetmed tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Hääletasin raporti poolt. Tõstaksin selle sisust esile komisjoni soovitust tuumareaktorite dekomisjoneerimise rahastamise eeskirjade ühtlustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Parlamendi 2011. aasta 14. märtsi resolutsiooni – milles käsitletakse uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhusust ja tulemuslikkust – eesmärk on hinnata, millised etapid on läbitud iganenud tuumaelektrijaamade demonteerimisel Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias. See on projekt, mis alates 1999. aastast on saanud ELi rahalist abi. Energeetika ohutus on üks ELi energiastrateegia prioriteete. Praeguste prognooside kohaselt ei mõjuta programmide senised hilinemised demonteerimisprotsessi algust ja tuumajäätmete käitlemist, samuti ei mõjuta see töid, mida jõujaama personal peab tegema 2013. aastani. Sellegipoolest valmistab siiani suurt muret see, et dekomisjoneerimise kavad on veel lõpetamata ja et tuleb astuda samme rahaliste vahendite haldamise parandamiseks, samuti asjaomaste liikmesriikide asutuste kooskõlastamise parandamiseks. Nimetatud põhjustel hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Kolmes riigis, Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias, tegutsesid vanad nõukogudeaegsed tuumareaktorid, mida ei olnud rahvusvahelise üldsuse hinnangul (vastavalt Münchenis 1992. aastal G7 tippkohtumisel vastu võetud mitmepoolsele tegevusprogrammile) võimalik majanduslikult mõistlike kuludega minimaalsete nõutavate ohutusnormidega vastavusse viia. Euroopa Liiduga ühinemiseks peetud läbirääkimiste kontekstis kohustusid nimetatud kolm riiki sulgema ja seejärel dekomisjoneerima need kolm tuumareaktorit kindlaksmääratud kuupäeval. Tunnistades tõsiasja, et varajane sulgemine toob kaasa erandliku rahalise koormuse, ning ilmutades solidaarsust, võttis Euroopa Liit kohustuse anda nende reaktorite sulgemiseks asjakohast täiendavat rahalist abi kuni 2013. aasta lõpuni.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, sest pean väga oluliseks seda, et jätkaksime Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise etapi tähelepanelikku jälgimist. Nende riikide Euroopa Liiduga ühinemise ajal kasutati neis ikka veel vanu nõukogude arhitektuuriga tuumareaktoreid, mille jätkusuutlike kuludega uuendamine vastavalt uuematele ohutusstandarditele on osutunud võimatuks.

Pärast hiljutist katastroofi Jaapanis ei tohi see protsess enam hilineda, arvestades kõigi kodanike ohutust Euroopas ja mujal. Lisaks sellele ei tohi võimaliku hilinemise vabandusena enam kasutada dekomisjoneerimise protsessi erakordselt suuri kulusid. Seetõttu on Euroopa Liit otsustanud anda piisavalt rahalist abi nende reaktorite dekomisjoneerimiseks enne 2013. aasta lõppu. Edasiste hilinemiste vältimine on kogu Euroopa Liidu huvides ja kõige asjakohasemat juhtumite puhul tuleks see viivitamata hukka mõista.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Pärast Jaapani jõujaama põhjustatud tuumakatastroofi, mis oli samuti seotud sellega, et jaama ei kohandatud nüüdisaegsete ohutusstandarditega, võime öelda, et tegime väga õige valiku, määrates ühinemisläbirääkimiste ajal tähtajad kolme vana nõukogude arhitektuuriga tuumaelektrijaama sulgemiseks Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias.

Lõplik sulgemise ja järgneva ohutu hoolduse tähtajaks määrati 2013. aasta, kusjuures Euroopa Liidu kulutused olid peaaegu kolm miljardit eurot. Pärast nende kolme jõujaama ohutuks muutmise tööde hilinemist ja kallinemist kutsutakse raportis komisjoni üles rakendama karmimat järelevalvet, tegema kindlaks, milline on olukord praegu ja kaua võiksid kesta dekomisjoneerimise protsessi eri etapid vastavalt algsele ajakavale.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias olid kasutusel vanad nõukogudeaegsed tuumajaamad, mille puhul rahvusvaheline üldsus otsustas, et neid ei ole võimalik majanduslikult mõistlike kuludega uuendada nii, et need vastaksid minimaalsetele ohutusnõuetele. Ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku kolme tuumaelektrijaama sulgemise ja järgneva demonteerimise tähtajad. Aastateks 1999–2013 nähti selleks ette 2,7 miljardit eurot. 2009. aasta lõpuks on sellest 1,8 miljardit eurot juba välja makstud. Sellele vaatamata on demonteerimisprogrammide rakendamine oluliselt hilinenud. Euroopa Parlament kardab, et need hilinemised võivad ohustada keskkonda ja inimeste tervist. Olen raportiga rahul muu hulgas seepärast, et parlament toetas minu eelarvekontrollikomisjonis esitatud muudatusettepanekuid ning nõudis absoluutset läbipaistvust rahaliste vahendite haldamisel ja nende ressursside kasutamisel.

Samuti võttis Euroopa Parlament vastu minu ettepaneku, et komisjon esitaks kord aastas parlamendile aruande ja teavitaks meid, kas komisjoni prognoosid selle kohta, et assigneeritud vahendid kasutatakse ära järgmise kolme aasta jooksul, osutuvad täpseks. Raport annab aluse selle protsessi väga tähelepanelikuks jälgimiseks ja see on mitmel põhjusel väga hea.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, sest ma toetan tuumajaamade järkjärgulist dekomisjoneerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt. Ignalina, Bohunice ja Kozloduy elektrijaamade demonteerimine kestab liiga kaua ja riiklikelt käitajatelt tuleks nõuda suuremaid pingutusi. Samuti on kõikide liikmesriikide huvides nõuda jaamade demonteerimiseks ühiseid standardeid. Tuleb määratleda selgepiiriline vastutus. ELiga ühinemise läbirääkimistel teatasid need kolm riiki, nimelt Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria, oma soovist need kolm ohtlikku tuumaelektrijaama oma võrgust lahti ühendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Eelmisel kuul Jaapanis toimunud traagilised sündmused ja mure Fukushima elektrijaama ohutuse pärast on pannud paljusid tuumaelektrijaamade üle arutlema. Need arutelud on väga olulised – paljudel leedulastel on Tšornobõli tragöödia väga selgelt meeles. Leedu Ignalina tuumaelektrijaama sulgemine oli üks ELiga ühinemise tingimustest, kuid see on olnud väga raske. EL eraldas Leedule 837 miljonit eurot abi tuumaelektrijaama sulgemise tagajärgede leevendamiseks aastatel 2007–2013. Siiski ei piisa lihtsalt reaktori sulgemiseks eraldatud ELi rahaliste vahendite vastuvõtmisest. Ohutu kasutuselt kõrvaldamine on pikk protsess ja EL peab Leedut toetama kõigis selle etappides. See peaks tähendama kõikehõlmavat toetust – sealhulgas radioaktiivsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemisele.

Raportööri sõnade kohaselt on ELi kõikehõlmav toetus oluline Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks. Tuumaelektrijaama sulgemine jättis paljud leedulased töötuks ja kahjustas meie majandust. Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise majanduslike tagajärgede leevendamiseks peab EL rohkem energeetikaprojekte toetama. See võib tähendada energiatoodangu ja energiatõhususe suurendamise meetmete taastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb kolme tuumareaktori dekomisjoneerimist Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias. Kuna need tuumareaktorid ei vasta isegi minimaalsetele ohutusstandarditele, siis oli nende demonteerimine üks tingimustest, millega need kolm riiki ühinemisläbirääkimistel nõustusid ja Euroopa Liit lubas katta osa demonteerimise kuludest. Sel puhul on eriti hea uudis, et Ignalina tuumajaama sulgemine Leedus tähendab seda, et riigi ainus tuumaelektrijaam on võrgust välja lülitatud.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0060/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud rahvusvahelises kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda. Pärast 2009. aasta 1. maid on fondi valdkonda laiendatud, hõlmates toetuse töötajatele, kes on koondatud otseselt majanduslike, rahaliste ja sotsiaalsete kriiside tagajärjel.

Ajal kui meil valitseb ränk kriis, mille üks peamisi tagajärgi on tööpuuduse kasv, peaks EL kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid kiireks reageerimiseks, eriti mis puudutab nende toetamist, kes seisavad silmitsi tööpuuduse igapäevase reaalsusega. Seetõttu hääletasin raporti poolt, mis käsitleb EGFi vahendite kasutuselevõtmist Tšehhi Vabariigis eesmärgiga aidata äriühingust ČR spol.s r.o. koondatud töötajaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Abi on mõeldud 460-le 664-st äriühingust Unilever ČR koondatud töötajast, kes töötasid jaekaubandussektoris: 52,4% neist on naised, 13% on üle 54 aasta vanused ja 9,1% alla 24 aasta vanused. Tuleks rõhutada, et äriühing, mis ei kavatse oma kohustustest mööda hiilida, hakkab koondatud töötajate koolitamise meetmeid kaasrahastama. Meetmeid hakkavad praktikas rakendama lepingu alusel tegutsevad ettevõtted või Unilever ČR nimel tegutsevad äriühingud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) See et 2011. aasta eelarves on esimest korda eraldatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eelarvereale vahendid kogusummas 47 608 950 eurot, on Euroopa Parlamendi edusamm. EGF loodi eraldiseisva eriotstarbelise mehhanismina, millel on omaenda eesmärgid ja tähtajad, ning seepärast väärib see omaenda eriotstarbelisi vahendeid, vältides seega ülekandeid muudelt eelarveridadelt, mis seni toimusid ja mis võivad segada erinevate poliitiliste eesmärkide saavutamist. Minu arvates on EGF oma väärtust tõestanud ja minu ainus mure on see, et uued liikmesriigid ei ole fondi ulatuslikumalt kasutanud. Lõppkokkuvõttes võib jääda mulje, et EGFi eesmärk on see, et vanad liikmesriigid saaksid ELi eelarvelisi vahendeid, millega nad varem näiteks ühtekuuluvuspoliitika raames harjunud olid. Minu arvates on senise ajaloo jooksul esimene Tšehhi taotlus EGFi abi saamiseks esimene pääsuke, millele järgnevad teised, sest ka Tšehhi tööstust on kahjustanud üleilmastumine ja ülemaailmne finantskriis ning koondatud Tšehhi töötajad väärivad Euroopa abi nende jõupingutustes keerulisel tööturul toime tulla.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal paindliku mehhanismina ühekordse piiratud kestusega toetuse kiireks andmiseks, et aidata üleilmastumise või finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid. Praegune juhtum on pärast ülemaailmse majandus-ja finantskriisi puhkemist esimene kord, kui fondi vahendeid kasutatakse Tšehhi Vabariigis. Konkreetselt on abi mõeldud 634 töötaja koondamise tagajärgede leevendamiseks. Töötajad koondati äriühingust Unilever, kes sulges tehase Nelahozevesi külas asunud tehase. Arvestades asjaolu, et 52,4% koondatutest on naised ja üle 13% koondatud töötajatest on üle 54 aasta vanused, olen arvamusel, et vahendite eraldamine Tšehhi Vabariigile on täiesti põhjendatud ja seepärast hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga (EGF) tehtud töö üle, nimelt töötajate toetamise üle, keda on mõjutanud maailmakaubanduse muutused. Samamoodi toetan ka otsust EGFi kasutuselevõtmiseks Tšehhi Vabariigis, et abistada töötajaid äriühingus Unilever, kus on ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tõttu ootamatult koondatud üle 500 töötaja. See otsus on seepärast väga tähtis, mitte ainult töötajatele ja nende perekondadele, vaid kogu Melníki maakonnale, kus Unileveri rajatised asuvad, mille majandus sõltub suurel määral toiduainetööstusest, keemiatööstusest ja energeetikast.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.(FR) Hääletasin raporti poolt ja ühtlasi ka muudatusettepaneku poolt, milles kutsutakse üles Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) mehhanismi läbi vaatama. Seda seetõttu, et pean kahetsusväärseks seda, et EGFi praeguses määruses ei nõuta finantsseisundi, võimaliku maksudest kõrvalehoidumise või riigiabi saamise uurimist selliste rahvusvaheliste ettevõtete puhul, mille ümberstruktureerimine õigustab fondi kasutamist. Usun, et selle küsimusega tuleks EGFi määruse järgmise läbivaatamise käigus tegeleda, kahjustamata samas koondatud töötajate juurdepääsu EGFi vahenditele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Ka seekord oleme otsustanud toetada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist – praegusel juhul selleks, et aidata kokku umbes 1200 inimest, kes on Poolas ja Tšehhi Vabariigis töö kaotanud –, sest Euroopa kannatab ikka veel majanduskriisi mõju alla ja erakordsed ajad nõuavad erakorralisi meetmeid.

Usume aga, et edaspidi peaksime selle asemel kasutama juba olemasolevaid mehhanisme – eriti Euroopa Sotsiaalfondi –, et suurendada nende inimeste konkurentsivõimet tööturul, keda ootab koondamine või kes juba on koondatud. Järgmisel eelarveperioodil globaliseerumisega kohanemise fondi tõenäoliselt ei vajata.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Taotlus puudutab 634 koondamist äriühingus Unilever ČR, kes tegutseb jaekaubanduse sektoris Tšehhi Vabariigis Střední Čechy piirkonnas. Sarnaselt selle aasta esimese taotlusega, mis puudutas Podkarpackie piirkonda Poolas, andis tööhõive- ja sotsiaalkomisjon selle protsessi abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavusele positiivse hinnangu. Ma ei saa jätta kahetsusega märkimata koondamiste levikut kogu liidus, mis näitab, et ikka veel tuleb väga palju ära teha selleks, et pöörata tõusule kriisitsükkel, millesse me praegu oleme takerdunud. Toetan komisjoni ettepanekut Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmiseks ja loodan, et koondatud töötajad suudavad leida uued töökohad nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Raport kujutab endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse projekti, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahenditest 323 820 euro kasutuselevõtmist, selleks et toetada praeguse majandus- ja finantskriisi tulemusel koondatud Tšehhi töötajate tööturule tagasipöördumist. Taotlus, mis esitati komisjonile 24. märtsil 2010, on teine ELi 2011. aasta eelarve raames heakskiitmisele kuuluv taotlus ja puudutab 634 äriühingu Unilever ČR töötajat Střední Čechy piirkonnas, kes töötasid jaekaubanduse sektoris. Arvestades, et taotlus puudutab konkreetset eelarvevahendit ja taotletud summa on õiguslikult vastuvõetav ning vastab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetele, nimelt punktile 28, hääletan ettepaneku poolt ja loodan, et see aitab kaasa piirkonna elanike majandusraskuste vähendamisele ja kohaliku majanduse taaskäivitamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegemist on järjekordse juhtumiga, kui võetakse kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF), praegusel juhul selleks, et toetada töötajaid, kes koondati Unileveri rahvusvahelise kontserni omandis olevast tehasest Tšehhi Vabariigis.

Nagu ka muudel sellelaadsetel juhtudel, hääletasime poolt. Siiski, lisaks kahtlustele, mis meil alati sellistes olukordades tekivad, on selles protsessis mõned eriti rõhutamist vajavad aspektid. Euroopa Komisjon on piirdunud avaldusega, et Unilever ei saanud riiklikest ega ELi rahalistest vahenditest Tšehhi Vabariigis tehase avamiseks toetust ei enne ega pärast selle riigi ühinemine Euroopa Liiduga. Siiski ei ole komisjon esitanud teavet, nii nagu ta oleks pidanud ja nii nagu tal seda teha paluti, selle kohta, mis toimub selle kontserni muudes tehastes, väites, et EGFi määrus teda selleks ei kohusta.

Lisaks sellele, mis on toimunud konkreetse juhtumi puhul Tšehhi Vabariigis, tuleks teada saada ja hinnata Unileveri kontserni käitumist Euroopa tasandil. Seepärast avaldame kahetsust teabe puudumise pärast sellele kontsernile antud riigiabi kohta, samuti üldiselt nendele rahvusvahelistele äriühingutele antud riigiabi kohta, kelle ümberstruktureerimine on EGFi sekkumiste põhjuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Tegemist on järjekordse juhtumiga, kui võetakse kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF), praegusel juhul selleks, et toetada töötajaid, kes koondati rahvusvahelise kontserni Unilever tehasest Tšehhi Vabariigis. Euroopa Komisjoni seisukoht selles küsimuses on olnud väga vastuoluline, sest komisjon on piirdunud avaldusega, et Unilever ei saanud riigiabi ega rahalist toetust ELi vahenditest Tšehhi Vabariigis tehase avamiseks ei enne ega pärast selle riigi ühinemine Euroopa Liiduga. Siiski ei ole komisjon esitanud teavet, nii nagu ta oleks pidanud ja nii nagu tal seda teha paluti, selle kohta, mis toimub selle kontserni muudes tehastes, väites, et EGFi määrus teda selleks ei kohusta.

Seepärast juhtisin tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis toimunud arutelul tähelepanu sellele, et puudub teave selle kohta, milline on Unileveri kontserni olukord Euroopa tasandil, ja tegin ettepaneku, et seda küsimust arvestataks määruse läbivaatamisel, nii et oleks võimalik uurida nende rahvusvaheliste äriühingute rahalist olukorda, sealhulgas saadud riigiabi, kelle ümberstruktureerimine on EGFi sekkumiste põhjuseks, kahjustamata seejuures koondatud töötajate juurdepääsu fondile.

Seepärast hääletasime ettepanekute poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult.(FR) Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmist toiduainetetööstuse töötajate (UNILEVER) toetamiseks Tšehhi Vabariigis. Sooviksin siiski rõhutada, et kindlasti on vaja fondi määrus võimalikult kiiresti läbi vaadata. Seepärast olin ka mina nende hulgas, kes allkirjastasid muudatusettepaneku ja saavutasid selle vastuvõtmise, mille kohaselt on kahjulik, et määruses ei nõuta EGFi sekkumisest kasu saavate rahvusvaheliste äriühingute finantsseisundi, võimaliku maksudest kõrvalehoidumise või riigiabi saamise uurimist. Ajal kui Euroopa Liidul on probleeme oma eesmärkide rahastamisega ja liit on sunnitud valima võrdselt prioriteetsete poliitikasuundade vahel, ei saa lubada, et ühenduse eelarvest rahastatakse suurte rahvusvaheliste äriühingute, kelle ainus eesmärk on kasumi suurendamine, turule sisenemise ja ümberpaigutamise strateegiaid. Seda tuleb määruse järgmises versioonis arvesse võtta, kahjustamata seejuures koondatud töötajaid, takistades nende juurdepääsu EGFi vahenditele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Soovitan hääletada Barbara Matera raporti poolt, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmist seoses Tšehhi Vabariigi esimese sellekohase abitaotlusega. Pean oluliseks rõhutada selle fondi tähtsust, mis loodi Tšehhi sotsiaaldemokraadist volinik Vladimír Špidla juhtimisel. Pärast seda toimunud finants- ja majanduslik katastroof on paljud inimesed kogu Euroopas töökohast ilma jätnud. EGFi vahenditest rahastatakse ainult meetmeid, mis lihtsustavad uue töö leidmist nendel koondatud inimestel, kes on liitunud kutsekoolitusprogrammiga ja omandanud tööturu vajadustele vastavad oskused või kes on hakanud füüsilisest isikust ettevõtjaks. Tuginedes Barbara Matera raportile, võin kinnitada, et Unilever on täitnud kõik kriteeriumid. Unilever ČR pidi Nelahozevesi tehase sulgema majanduskriisi tõttu ja koondamised puudutasid enamikku töötajatest.

Unilever pakkus kõigile koondatutele uue töö leidmiseks kõikehõlmavat toetusprogrammi ja tegi selle programmi haldamisel tihedat koostööd kohaliku tööhõiveametiga. Seepärast, tuginedes raportis esitatud teabele, nõustun ma vahendite eraldamisega ja komisjoni ettepanekuga maksta Tšehhi Vabariigile EGFist 323 820 eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi selleks, et pakkuda täiendavat toetust töötajatele, kes on koondatud üleilmastumisest tulenevate suurte maailmakaubanduse struktuurimuutuste tõttu, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda. Fondi rakendusala laiendati nii, et alates 2009. aasta 1. maist esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel. 2006. aasta 17. mai institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas. Tšehhi Vabariik esitas 24. märtsil 2010 taotluse EGFi kasutuselevõtmiseks seoses 634 koondamisjuhtumiga (kõigi nende puhul taotletakse abi) jaekaubanduse sektoris (toiduained) tegutsevas äriühingus Unilever ČR spol.s r.o. ning lisas 20. septembril 2010 taotluse kohta täiendavat teavet. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele. Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele summa 323 820 eurot. Seda arvestades nõustusin EGFi kasutuselevõtmisega Tšehhi Vabariigi taotletud rahalise abi andmiseks. Samuti usun, et ka muud ELi liikmesriigid peaksid ELi rahaliste vahendite pakutud võimalusi rohkem ära kasutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Tšehhi Vabariigi juhtumi puhul Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise poolt, kuna pean fondi väärtuslikuks vahendiks, millega majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid aidata. Tänane hääletus puudutas 323 820 euro väärtuses EGFi rahastatava abi taotlust 634 töötajale, kes töötasid äriühingus Unilever ČR, mis tegutses jaemüügisektoris NUTS II piirkonnas Střední Čechy. Lõpuks sooviksin rõhutada EGFi tähtsust, mis on osutunud kasulikuks ja tulemuslikuks vahendiks üleilmastumisest ning majanduskriisist tuleneva tööpuudusega võitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Toetan raportit, millega eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist vahendeid selleks, et aidata koondatud töötajaid Tšehhi Vabariigis. Taotlus puudutab 634 koondamist, mis toimusid pärast Unileveri tehase sulgemist Nelahozevesis 2009. aasta viimases kvartalis. 460 koondatud töötajat saavad kasu personaliseeritud meetmetest, mida EGAF rahastab kokku 0,32 miljoni euro väärtuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Jään erapooletuks, kuna olen mures Tšehhi töötajate pärast, kes on ohverdatud üleilmastumise altaril. Ebakindel olukord, millesse nad on sattunud, on lihtsalt ELi neoliberaalse poliitika tagajärg, mis selle fondiga heaks kiidetakse ja mida toetatakse. Hääletan vastu, sest selle poliitikaohvritele visatud almus on haletsusväärne võrreldes mujal kokkuriisutud kasumiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on solidaarsusel põhinev ala ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on osa sellest. Fondi abi on väga tähtis töötute ja äriühingute ümberkolimise ohvrite aitamisel globaliseerumise kontekstis. Üha enam äriühinguid kolib minema, kasutades ära madalaid tööjõukulusid paljudes riikides, eriti Hiina ja Indias, kahjustades sellega riike, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on mõeldud äriühingute kolimise ohvriks langenud töötajate aitamiseks ja see on väga tähtis uue töö leidmise lihtsustamiseks. Varem on EGFi abi kasutanud muud liikmesriigid, mistõttu on nüüd õige anda abi Tšehhi Vabariigile, kes on palunud abi seoses 634 koondatuga – kõigile neist taotletakse abi – äriühingus Unilever ČR, spol.sr.o, kes tegutseb jaekaubanduse sektoris NUTS II tasandi piirkonnas nimega Střední Čechy.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Vaatamata sellele, et ma hääletasin ettepaneku poolt aidata Tšehhi Vabariigi Unileveri tehase töötajaid, olen arvamusel, et tegemist on kapitalistliku majandusmudeli tagajärgi leevendava valuvaigistava ja rahustava meetmega, mis kriisi algpõhjustega võitlemise seisukohast ei kujuta endast mingit edu. Nõustun Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmisega, et aidata inimesi, kes on koondatud globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutuste tõttu kaubanduses või otseselt praeguse majandus- ja finantskriisi tagajärjel. Usun, et fond suudab aidata saavutada lõppeesmärki, milleks on töötajate tööturule tagasipöördumine. Hääletasin resolutsiooni poolt ka seetõttu, et olen veendunud, et see abi täiendab abi, mis on koondamise puhuks sätestatud kõigis riigisisestes õigusaktides ja kollektiivlepingutes. Seepärast ei tohi selle fondi rahaliste vahendite kasutamine mingil juhul asendada või kaotada valitsuste ja äriühingute õiguslikke kohustusi koondatud töötajate ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et kaitsta ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid. Tšehhi Vabariik on taotlenud abi 634 koondatu jaoks. On äärmiselt asjakohane ja õige, et me pakume isiklikku toetust töötajatele, kes on globaliseerumise ja majanduskriisi tulemusena koondatud, aidates neil tööturule tagasi pöörduda. Seepärast hääletasin ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) EL on määranud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi osutama majanduslikku abi liikmesriikide teatavatele raskustes olevatele sektoritele või sektoritele, mis laienevad liidu keskmiste normide suunas. Seetõttu hääletasin Barbara Matera raporti poolt. 2011. aastaks on ELi seda tüüpi maksete eelarverida suurendatud 50 miljoni eurot ja seetõttu on lihtsam eraldada rahalisi vahendeid suurema hulga sektorite jaoks. Täpsemalt on need Tšehhi Vabariigi ja Poola masinatööstuse- ja tootmissektori esimesed abitaotlused 2011. aastal. Fond (ligikaudu miljon eurot) läheb masinate kaubandusele ja tootmisele spetsialiseerunud töötajate toetuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed. 15. veebruaril 2011 võttis komisjon vastu uue ettepaneku projekti fondi vahendite kasutamiseks Tšehhi Vabariigis, et toetada ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusena koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. See on teine 2011. aasta eelarve alusel läbivaadatav taotlus ning see on seotud kokku 323 820 euro suuruse summa kasutamisega. Protsess on seotud 594 töötaja (kes on kõik potentsiaalsed abisaajad) koondamisega ettevõttest Unilever ČR, spol.sr., mis tegutseb jaekaubanduse sektoris Střední piirkonnas, neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 16. septembrist 2009 kuni 16. jaanuarini 2010. Komisjoni hinnangus järeldati, et koondamiste ning maailmakaubanduse struktuurimuutuste või finants- ja majanduskriisi vahel on olemas seos ja et need koondamised olid ettenägematud. Fondi vahendite kasutuselevõtmine vastab kõigile EGFi määruses sätestatud abikõlbulikkuse kriteeriumidele, mispärast hääletasin vahendite kasutuselevõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Tšehhi Vabariigi taotlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) sekkumiseks seoses 634 koondamisega, mis leidsid aset ajavahemikul 16. septembrist 2009 kuni 16. jaanuarini 2010 äriühingus Unilever ČR, spol.sr.o, mis tegutseb jaekaubandussektoris Střední Čechy NUTS II tasandi piirkonnas, vastab kõikidele õiguslikult määratletud abikõlbulikkuse kriteeriumidele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt EGFi kohaldamisala, hõlmates sekkumise praegusele olukorrale vastavates olukordades, kui otseselt ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusel üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seepärast hääletasin resolutsiooni poolt, lootuses et EGFi vahendite kasutamine aitab neil töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. – (CS) Hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi Tšehhi Vabariigis ja eriti äriühingu Unilever endiste töötajate toetuseks kasutamise raporti poolt ning mul on hea meel, et raport on kinnitatud. Mul on kahju, et Briti konservatiivid hääletasid selle vastu ja et fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid tšehhist esimees ei suutnud panna neid oma meelt muutma, isegi kuigi see on esimene kord, kui Tšehhi Vabariik on selle fondi vahendeid kasutanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Nagu tavaliselt seda tüüpi raportite puhul, EP:

1. nõuab, et kõik asjaga seotud asutused teeksid vajalikke jõupingutusi, et kiirendada EGFi kasutuselevõtmist; tunnustab selles osas parandatud menetlust, mille komisjon kehtestas pärast EP nõuet kiirendada toetuste eraldamist ja mille eesmärk on esitada eelarvepädevatele institutsioonidele komisjoni hinnang fondi kasutuselevõtmise taotluse abikõlblikkuse kohta ning ettepanek fondi kasutuselevõtmise kohta; loodab, et fondi eelseisva läbivaatamise käigus tehakse menetlusse veelgi rohkem parandusi;

2. tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord ning näha üksikisikutele ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et EGF võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda, ja nõutakse siiski, et hinnataks, kas nende töötajate pikaajaline tööturule integreerimine on fondi rahastatud meetmete otsene tulemus.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. 15. veebruaril 2011 võttis komisjon vastu otsuse ettepaneku EGFi kasutamiseks Tšehhi Vabariigis, et toetada ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusena koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. Käsitletav taotlus puudutab neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 16. septembrist 2009 kuni 16. jaanuarini 2010 äriühingus Unilever, mis tegutseb jaekaubanduse sektoris Střední Čechy NUTS II tasandi piirkonnas, toimunud 634 koondamist, mille kõigi puhul on määratud fondi toetus. Täna resolutsiooni poolt antud häälega kordan oma pooldavat arvamust, mille ma juba tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis esitasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi rahade eraldamisega toetatakse äriühingu Unilever sulgemisest mõjutatud 460 töötaja tööturule tagasipöördumist Tšehhi Vabariigi Kesk-Böömimaa Nelahozevesi omavalitsuspiirkonnas. Pidades silmas tõsiasja, et see on oluliselt abiks massikoondamisega seotud sotsiaalsete mõjude lahendamisele selles väikeses kogukonnas, hääletasin raporti kinnitamise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, millega rahastatakse individuaalseid meetmeid, et aidata Tšehhi Vabariigis koondatud töötajaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on vastuoluline mehhanism. Ametlikult võimaldab see Euroopa Liidul rahastada konkreetset tegevust kriisi mõjude leevendamiseks. Sellest on sama palju kasu kui kipsist puujalale.

Seda mehhanismi kasutatakse aga vastavalt vajadusele ja ainult teatud juhtudel. Tegelikult kasutatakse seda koondamiskavade rahastamiseks.

Tänaseks on Euroopa Parlament läinud selles silmakirjatsemises veelgi kaugemale, eraldades osa sellest fondist Unileverile, mis hiljuti sulges oma vabrikud Tšehhi Vabariigis ja koondas üle 600 inimese, samas kui tema puhaskasum on tõusnud 26%, 4,6 miljardi euroni.

Seepärast hääletasin vastu sellele raportile, mis tõstatab üldisema küsimuse kui Unileveri juhtum. Kuidas saavad riiklikud ja Euroopa avalikud asutused, arvestades meie ees seisvat tööhõivekriisi, jätkata avaliku raha kasutamist selleks, et toetada rahvusvahelisi ettevõtteid, mis koondavad töötajaid hoolimata sellest, et nad on kasumis, ja mis seega eelistavad oma aktsionäride huve oma töötajate huvidele?

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Saan ainult toetada Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis esitatud parandust, milles nõutakse, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) rahade eraldamisel hinnataks ettevõtet tervikuna. Olen eelarvekomisjonis palju kordi selleks üles kutsunud, kuid leidsin, et ei suuda terve selle raporti poolt hääletada. Tšehhi ettevõte Unilever ČR spol.sr.o, mis tegutseb jaekaubandussektoris, on koondanud 634 töötajat ja taotlenud toetusmeetmeid kõigile, kes on töö kaotanud (individuaalseid meetmeid on tavaliselt vaja ainult osale koondatud töötajatest, et aidata neil tööturule tagasi pöörduda). Nagu rõhutatakse igas raportis, milles parlament kiidab heaks EGFi rahastamise, ei tohi struktuurifondidelt taotletud abi kasutada meetmete asemel, mida ettevõte on ise kollektiivlepingu kohaselt kohustatud rakendama.

 
  
  

Raport: Jörg Leichtfried (A7-0028/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle kahesuguse kasutusega kaupu ja tehnoloogiaid, st kaupu, mida saab kasutada nii tsiviil- kui sõjalistel eesmarkidel, käsitleva otsuse poolt. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimine on määrav relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, leviku tõkestamisel. Seetõttu on väga oluline tagada, et ELi kahesuguse kasutusega kaupu puudutav kord muutuks demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks, tagades samal ajal, et see oleks piisavalt range. Praegu erinevad kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi puhul rakendatavad nõuded ranguse suhtes. Arvan, et ELi eesmärk peaks olema rakendada kõikide kaupade puhul rangeimat ekspordikorda ja see peaks kehtima kõigile selle liikmesriikidele. Komisjon peaks selles valdkonnas kehtestama tõhusa süsteemi, mis lihtsustaks usaldusväärsete andmete kogumist EList eksporditud kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Kahesuguse kasutusega (tsiviil- ja sõjaliseks otstarbeks) kaupade ekspordi kontrollimine on määrav relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, leviku tõkestamisel. 15 aastat on EL tugevdanud kontrolli kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi üle, toetudes tõkestavatele meetmetele, nagu ekspordiloa nõuete ja tollis registreerimise menetluste kehtestamine. Arvestades aga pidevate tehnoloogiliste muutuste ja uute ohtudega, tuleb regulaarselt ajakohastada kontrollitavate kahesuguse kasutusega kaupade nimekirju, mis kajastavad peamiste rahvusvaheliste ekspordi kontrollimise korralduste nimekirju. Nende rahvusvaheliste ekspordikorralduste põhiülesanne on ajakohastada kontrollitavate kaupade nimekirju. Siiani on need nimekirjad poolautomaatselt ELi õigusesse üle võetud ilma Euroopa Parlamendi osaluseta, aga Lissaboni lepingu jõustumise tõttu on nüüd vaja Euroopa Parlamendi kinnitust. Nõustusin selle raporti ja Euroopa Parlamendi ettepanekutega, mis püüavad tagada demokraatlikumat ja läbipaistvamat kahesuguse kasutusega kaupade kontrollimise korda ELis ning komisjoni suuremat osa selle korra liikmesriikides rakendamise hindamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimine on määrav tegur relvade, eriti massihävitusrelvade leviku tõkestamisel. Arvestades Euroopa Liidu piiriülese kaubanduse suurt ulatust, põhineb ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra kontrolli kehtestamine tõkestavatel meetmetel, nagu ekspordilubade nõuete ja tollis registreerimise menetluste kehtestamine. Ekspordi kontrollimisel on märkimisväärne mõju ELi kaubanduspoliitikale, kuna see mõjutab üle 10% kogu ELi ekspordist.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. (IT) Kahesuguse kasutusega kaupade, see tähendab, kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, ekspordi kontrolliga on ELi tasandil tegeletud ligikaudu 15 aastat.

Sellisel kontrollimisel on suur mõju ELi kaubanduspoliitikale, kuna see võib mõjutada üle 10% kogu ELi ekspordist. Minu arvates annavad Lissaboni lepingu jõustumine ja ELi rahvusvahelise kaubanduse pädevuse täpsustamine selles hindamatu võimaluse taaskinnitada ELi osa ja Euroopa Parlamendi vastutust ELi institutsionaalses raamistikus otsuste tegemisel.

Ekspordi kontrollimise põhivahend on määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestati mitu olulist muutust kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimise ulatuses Euroopa Liidus. Arvan, et eelkõige tuleks ELi kahesuguse kasutusega kaupadega seotud kord muuta läbipaistvamaks.

Selleks olen nõus raportööri arvamusega, et määrava tähtsusega on Euroopa Parlamendi osalemine Lissaboni lepingu kohustuste rakendamise ning selle uues raamlepingus Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kokku lepitud ühise tõlgendamise teel.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Jörg Leichtfriedi raport käsitleb positiivselt olulist ELi kahesuguse kasutusega kaupade (st kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) ekspordi kontrollimise teemat. Kontroll sellise ekspordi üle, mis mõjutab üle 10% kogu ELi ekspordist, on osutunud relvade leviku tõkestamisel väga oluliseks. Hääletan raporti poolt, sest selle eesmärk on kehtestada sellele ekspordile läbipaistvamad kontrollimenetlused.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin määruse muutmise ettepaneku poolt, kuna arvan, et sinna lisatud uued punktid toovad endaga kaasa ELi kahesuguse kasutusega kaupu puudutava korra muutumise läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. See tähendab, et Euroopa Parlament saab osaleda rahvusvahelise korra alusel kontrollitavate toodete nimekirjade ajakohastamises. Praegu võetakse need nimekirjad ELi õigusesse üle peaaegu automaatselt, ilma et parlament selle kohta midagi öelda saaks. Lisaks sellele on kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma ülesanne esitada parlamendile iga-aastane raport, et parlament oleks täielikult teavitatud sellest, kuidas kontrollitakse tooteid ja tehnoloogiaid, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kahesuguse kasutusega kaubad on tooted, millel võib olla nii tsiviil- kui ka otstarbega kasutusala, nagu keemiatooted ja tehnilised ehitusmaterjalid ning ka tarkvara ja teised uued tehnoloogiad. Sageli on raske ennustada eksporditud toodete tõelist ülesannet; seepärast peavad eksportijad olema teadlikud oma vastutusest ja kohustatud kontrollima, milleks tegelikult kasutatakse mitmesuguseid tooteid, mida nad välismaale müüvad. Kuigi mitmesugused kontrollimise ja teavitamise mehhanismid on juba olemas, oleme kustunud üles kehtestama selles valdkonnas kõrgendatud julgeoleku. Seepärast hääletasime paranduste poolt, millega nõutakse ekspordist eelnevalt teavitamist, rangemat kontrolli ja suuremat läbipaistvust. See on lisatagatis, et takistada massihävitusrelvade väärkasutamist ja levitamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Tooteid, sealhulgas tarkvara ja uusi tehnoloogiaid, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, peetakse kahesuguse kasutusega tehnoloogiatoodeteks. Selline kahesugune kasutus tähendab, et nende eksportimisse tuleb suhtuda eriti hoolikalt, et tõkestada relvade, eriti massihävitusrelvade levikut. Nagu iga analüütik teab, on rahvusvahelise julgeoleku seisukohalt äärmiselt oluline, et selliste toodete üle oleks kontroll ja et reegleid, millega vastavad kontrollimehhanismid kehtestatakse, ajakohastataks pidevalt kooskõlas tehnika arenguga. Samuti on selge, et õigusriikides peab selline kontroll olema läbipaistev ja demokraatlik, nagu on komisjoni kavatsus.

Lõpuks arvan, nagu on öeldud ka väliskomisjoni arvamuses, et komisjon peaks pöörama suurt tähelepanu tõsiasjale, et mõnes liikmesriigis on kahesuguse kasutusega toodete ekspordi kontrollimiseks piiravamad ja rangemad reeglid. See on loomulik ja peaks minu arvates nii jääma.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) See raport käsitleb vajadust kontrollida eksporti ja ringlemist selliste kaupade puhul, mida nimetatakse kahesuguse kasutusega toodeteks – see tähendab, et neil on mitte ainult tsiviilotstarve, vaid ka sõjaline kasutusala. Viimastel aastatel on Euroopa Liit võtnud palju meetmeid, et takistada nende materjalide kasutamist relvade ja just eriti massihävitusrelvade tootmiseks. ELi peamine kontrollivahend on 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, mis käsitleb nende materjalide müümist ja transporti, kuid mida tuleb muuta, et tõkestada eri lähenemisviiside kehtestamist liikmesriikides. Seepärast nõustun selles raportis sisalduvate ettepanekutega, kuna nende eesmärk on anda Euroopa avalikkusele kindlustunne kahesuguse kasutusega materjalide tootmise ja ringluse puhul ning muuta olemasolev korraldus läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kahesuguse kasutusega toodete ekspordi kontroll toimub vastavalt ELi tasandi meetmetele. Ekspordi kontrollimise põhivahend on 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009. See määrus laiendas müügi ja transpordi kontrollimise ulatust. Kuigi raportiga püütakse juurutada suuremat demokraatlikku kontrolli ja läbipaistvust, on teatavad olulised küsimused, mis ei lase meil selle poolt hääletada.

Alates selle loomisest on eksportijate, vahendajate ja konsulteeritud sidusrühmade nimekirja eest vastutanud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm, mida juhib komisjoni esindaja. See rühm otsustab, milliste riikidega võib kaubelda, võttes selle pädevuse liikmesriikidelt ära ja seades seega nende suveräänsuse kahtluse alla.

Teine aspekt on Iisraeli võtmine kahesuguse kasutusega toodete sihtmaade nimekirja. Tuletagem näiteks meelde ühiseid teadusprojekte, mida rahastas seitsmes teadusuuringute raamprogramm, eriti neid, milles osales Israel Aerospace Industries Ltd., 2008/2009 Gaza sektori ründamisel kasutatud ja tosinate inimeste surma põhjustanud mehitamata õhusõidukite tootja.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime selle poolt, et see raport saadetaks tagasi vastavasse parlamendikomisjoni, et läbirääkimised nõukoguga saaksid jätkuda parlamendi esitatud parandustega seadusandliku ettepaneku alusel.

Teame, et tsiviilotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate kasutamisel sõjalisteks eesmärkideks puudub lähenemisviis, mis ei ole seotud selliste toodete - mida tuntakse kahesuguse kasutusega toodete ja nendega seotud teenustena - ekspordi kontrollimisega.

Kuigi selline ekspordikontroll on oluline ja see peaks toimuma seaduse alusel, mõjutamata negatiivselt arenevate riikide ligipääsu nende arenguks vajalikele toodetele ja tehnoloogiatele, tuleks suurendada asjakohaste protsesside läbipaistvust ja avada nad demokraatlikule kontrollile.

Rõhutame veel, et selles valdkonnas on vaja kooskõlastatust teiste ELi poliitikavaldkondade ja selle määruse eesmärkide vahel. Kõigile on tuntud ühised teadusprojektid, mida rahastas seitsmes teadusuuringute raamprogramm, eriti need, milles osales Israel Aerospace Industries Ltd., 2008/2009 Gaza sektori ründamisel kasutatud ja tosinate inimeste surma põhjustanud mehitamata õhusõidukite tootja.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) ELi Lissaboni lepingust tulenev uus pädevus rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas annab hea võimaluse teha kahesuguse kasutusega kaupade turg läbipaistvamaks. Selle määruse muudatused, mis puudutavad kaupu, mida võib kasutada nii sõjaliselt kui ka tsiviilotstarbel, võimaldavad selliseid kaupu täpsemalt kontrollida. See on relvade leviku tõkestamisel äärmiselt oluline. Arvestades veel ka komisjoni menetlusega, kinnitan oma toetust oma kaasparlamendiliikmele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Keemilisi ja radioaktiivseid materjale, tsentrifuuge, tehnilist varustust, tarkvara ja komponente ei kasutata mitte ainult tsiviilotstarbel, vaid ka sõjalistel eesmärkidel. Valedes kätes võivad neist kaupadest saada piinariistad või massihävitusrelvad. Hääletasin selle dokumendi poolt, sest see toetab kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimise korra parendamist, teiste sõnadega kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi järelevalve suurendamist. Samuti laiendab see dokument nende kaupade nimekirja, mille jaoks tuleb hankida luba ja mille väljaveoliikumisest tuleb teada anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. /DE) Kaubad ja tehnoloogia, millel on tsiviilotstarve ning võimalik sõjaline kasutusala, peaksid kõikides liikmesriikides alluma ühesugustele konkurentsitingimustele. Eesmärk on leida ühised ja eelkõige turvalised raamtingimused, mis tagavad ohutu kasutamise. See peaks takistama Euroopa eksporttoodete müügihindade kunstlikku langetamist, tugevdades selgelt Euroopa väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Hääletasin soovitatud määrusemuudatuse poolt, sest selliste kaupade ning tehnoloogia puhul peavad läbipaistvus ja turvalisus olema prioriteet.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Pooldan igati seda raportit. Kahesuguse kasutusega kaupade, see tähendab, kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, ekspordi kontrolliga on ELi tasandil tegeletud ligikaudu 15 aastat. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimine on määrav relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, leviku tõkestamisel. Arvestades Euroopa Liidu piiriülese kaubanduse suurt ulatust, põhineb ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra kontrolli kehtestamine tõkestavatel meetmetel, nagu ekspordilubade nõuete ja tollis registreerimise menetluste kehtestamine.

Ekspordi kontrollimisel on suur mõju ELi kaubanduspoliitikale, kuna see võib mõjutada üle 10% kogu ELi ekspordist. ELi peamine ekspordikontrolli vahend on kahesuguse kasutusega kaupu käsitlev 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, mis jõustus 27. augustil 2009. Selle uue määrusega kehtestati mitu olulist muutust kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimise ulatuses Euroopa Liidus. Nende hulka kuulub kahesuguse kasutusega kaupade vahendamise ja transiidi kontrolli kasutuselevõtmine. Kahesuguse kasutusega kaupu käsitleva määruse osaks on regulaarselt ajakohastatavad kontrollimisele kuuluvate kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjad, mis kajastavad peamiste rahvusvaheliste ekspordikontrolli korralduste nimekirju.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Kahesuguse kasutusega kaupade kaubanduse kontrollimine on oluline valdkond, millel on nii julgeolekuga seotud kui ka kommertsaspektid, mis ei oleks piisavalt tõhusad ja rakendatavad ilma sellega seotud jagatud teabe voolu ja paindliku rahvusvahelise koostööta. Tahaksin selles kontekstis samuti rõhutada kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi või transiidi otsese järelevalve eest suures osas vastutavate vastavate järelevalveorganite, näiteks tolliasutuste rolli. Minu arvates peaksime neid asutusi abistama, näiteks moodsale järelevalvetehnikale juurdepääsu alal, järelevalve teostamiseks vajalike uute ekspertteadmiste saamisel ja ka ametiväljaõppega seotud ning tööalaste külaskäikude toetamise teel. Arenenud julgeolekupoliitika osaks peaks alati olema kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra viimine kõrgele tasemele koos kõigi rahvusvaheliste kohustuste rakendamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Lissaboni lepingu jõustumine ja ELi rahvusvahelise kaubanduse pädevuse täpsustamine selles annavad hea võimaluse taaskinnitada ELi osa selles valdkonnas ning Euroopa Parlamendi osa, pädevust ja vastutust ELi institutsionaalses raamistikus otsuste tegemisel. ELi kahesuguse kasutusega kaupu puudutav kord tuleks kujundada läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi täielik osalemine Lissaboni lepingu kohustuste rakendamise ning selle uues raamlepingus Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kokku lepitud ühise tõlgendamise teel oleks selle eesmärgi saavutamiseks äärmiselt oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Kahesuguse kasutusega kaubad on tooted, mida saab kasutada kas rahumeelsel või sõjalisel otstarbel. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimine on määrava tähtsusega relvade leviku tõkestamisel Arvestades Euroopa Liidu piiriülese kaubanduse suurt ulatust, põhineb ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra kontroll tõkestavatel meetmetel. Ekspordikontrollil on suur mõju ELi kaubanduspoliitikale. Oleks tore, kui kontrollivahendid ei muutuks ettevõtlusstruktuuride kaudu konkurentidega võitlemise vahenditeks. Selleks tuleks koostada pikk kahesuguse kasutusega kaupade nimekiri; aga see on teise raporti teema. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia eksport on ELis väga hoolikalt reguleeritud. See termin tähistab eelkõige kaupu ja tehnoloogiat, mida saab kasutada ka sõjalisel otstarbel. Selleks et takistada kuritarvitamist ekspordisektoris, on olemas nelja liiki ekspordilubasid: ühenduse üldine ekspordiluba, riiklik üldine ekspordiluba, ekspordi koondluba ja ühekordne ekspordiluba. Kõik need kehtivad ELi-siseselt.

Lisaks sellele on olemas rahvusvahelised ekspordikontrollimeetmed, millega EL on ühinenud ja milles komisjon püüab ELi seisundit parendada. Nende hulka kuuluvad Austraalia rühm, mille täisliige komisjon on ja kuhu kuuluvad kõik 27 liikmesriiki ning USA, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea ja Austraalia; tuumatarneriikide rühm, milles komisjonil on vaatlejastaatus ja kuhu kuuluvad ELi 27 liikmesriiki, USA ja Venemaa; Wassenaari kokkulepe, milles komisjonil staatust ei ole, aga kuhu kuuluvad täisliikmetena kõik ELi liikmesriigid peale Küprose, ja raketitehnoloogia kontrollirežiim, milles samuti komisjonil ei ole mingit staatust ja kus täisliikmeteks on ainult 19 liikmesriiki.

Olen häältanud sellele vastavalt, et mitte minna vastuollu subsidiaarsuse põhimõttega.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Murphy (GUE/NGL), kirjalikult. Hääletasin selle raporti poolt, sest piiratud viisil astub see sammu praeguse ekspordikrediidiga seotud läbipaistvuse puudumise kõrvaldamise suunas ning ELi väljakuulutatud eesmärkide ja ELis ekspordikrediidi kasutamisega seotud tegeliku olukorra vahelise tohutu lõhe kõrvaldamise suunas. EL armastab kujutada ennast inimõigusi ja keskkonnakaitset toetava jõuna. Euroopa ekspordikrediidilepingute roll näitab selle väite tühjust. Selliseid krediidivõimalusi kasutatakse regulaarselt keskkonnale ja töötajate õigustele hävitavalt mõjuvate projektide ning kaubanduse toetuseks. Et saavutada selles valdkonnas tõeline kaubanduslik õiglus, tuleks asutused, mis toetavad ligikaudu 10% maailma kaubandusest, viia demokraatlikku avalikku omandusse. Raamatud tuleks avada, et töötajad ja need, kes nendest sõltuvad, näeksid esimest korda, kuhu nende raha on läinud, ja tuleks kehtestada tööliskontroll nende asutuste tegevuse üle, et nende laiaulatuslikke vahendeid kasutataks töötavate inimeste, väiketalunike ja keskkonna heaks,

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna usun, et Lissaboni lepingu jõustumine ja ELi rahvusvahelise kaubanduspädevuse täpsustamine selles annavad hea võimaluse taaskinnitada ELi osa selles valdkonnas ja Euroopa Parlamendi osa, pädevust ja vastutust ELi institutsionaalses raamistikus otsuste tegemisel. ELi kahesuguse kasutusega kaupu puudutav kord tuleks kujundada läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi täielik osalemine Lissaboni lepingu kohustuste rakendamise ning selle uues raamlepingus Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kokku lepitud ühise tõlgendamise teel oleks selle eesmärgi saavutamiseks äärmiselt oluline. See on määruse (EÜ) nr 1334/2000 uuesti kehtestamine praeguse rahvusvahelise raamistiku valguses. Tegelikult on kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimeetmete ulatuse laiendamine äärmiselt oluline, et need hõlmaksid transiidi ja vahendustegevuse kontrolli ning näiteks massihävitusrelvade programmiga seotud kahesuguse kasutusega kaupade ebaseadusliku vahendustegevuse eest karistamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Ettepanek kehtestada nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks, ja mis esitati 7. veebruaril 2011, seab eesmärgi luua ELis tõhus tõkestavate meetmete kord, et takistada relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, levikut. Praegu selles valdkonnas kehtiv määrus ((EÜ) nr 428/2009) kehtestab kontrollimeetmete süsteemi, mis võimaldab ELil järgida täiel määral kohustusi, mis on võetud nelja ekspordikontrolli meetmete korraga, mille osapool EL on. Igal juhul annab ELi rahvusvahelise kaubanduspädevuse täpsustamine Lissaboni lepingus hea võimaluse tõsta esile ja täiustada ELi kuvandit rahvusvahelises kontekstis ning Euroopa Parlamendi osa, pädevust ja vastutust ELi institutsionaalses raamistikus rahvusvahelise kaubanduse valdkonda puudutavate otsuste tegemisel. Need on minu põhjendused, miks ma pidasin õigeks, et määrusesse tehtaks vajalikud muudatused nende eesmärkide saavutamiseks, ning seepärast hääletan ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Meie kui Euroopa Parlamendi rohelistest liikmed olime AFET/SEDEs raportööridena väga edukad. AFET/SEDE arvamuses tehti ettepanek kustutada väikese väärtusega vedude CGEA, kuna meile anti head andmed, mis tõendavad, et ei ole mingit positiivset seost madala hinna ja madala julgeolekuriski vahel. See oli oletus, millele toetus kogu CGEA. Vastupidi, mõned väga odavad kahesuguse kasutusega kaubad võivad kujutada endast valedesse kätesse sattudes suurt ohtu. Samuti suutsime kustutada osa, mis käsitleb EL007 teabeturvet, sest võimalike sihtkohtade hulgas olid mõned mittedemokraatlikud riigid. Samuti suutsime AFET/SEDEs saada laialdase toetuse jõulisele sõnastusele, mis käsitleb vajadust austada inimõigusi, kui asi puudutab telekommunikatsioonivarustuse eksporti, sest pealtkuulamistehnoloogiad, digitaalsed andmeedastusseadmed mobiiltelefonide jälgimiseks jne on selle CGEA osa.

Üksikute CGEAde võimalike sihtkohtade puhul õnnestus meil välja arvata nii Iisrael kui ka India, sest nad ei ole soovinud saada relvade leviku tõkestamise lepingu osalisriikideks. Kõige keerulisem ja olulisem probleem oli aga küsimus selle kohta, kas piisab kontrollimisest, teatamisest ja registreerimisest pärast eksporti või enne eksporti.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Kahesuguse kasutusega kaupade, see tähendab, kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, ekspordi kontrolliga on ELi tasandil tegeletud ligikaudu 15 aastat. Selline kontroll on oluline relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, leviku vastu võitlemises. Arvestades Euroopa Liidu piiriülese kaubanduse suurt ulatust, peab ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra kontrolli kehtestamine põhinema tõkestavatel meetmetel, nagu ekspordilubade nõuete ja tollis registreerimise menetluste kehtestamine.

Selle resolutsiooni heakskiitmine kujutab endast edasist sammu selles suunas. Hääletasin selle raporti poolt, kuna Lissaboni lepingu jõustumine annab hea võimaluse taaskinnitada Euroopa osa ja Euroopa Parlamendi pädevust ning vastutust ELi institutsionaalses raamistikus selliste otsuste tegemiseks. Kord tuleks muuta läbipaistvamaks lepingust tulenevate kohustuste rakendamise ning selle uues raamlepingus Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kokku lepitud ühise tõlgendamise teel.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Kahesuguse kasutusega kaupade, see tähendab, kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, ekspordi kontroll on relvade leviku tõkestamisel väga oluline. Euroopa Parlamendi seisukoht viib Lissaboni lepingu saavutused ELi õigusesse ja see on õige tegu. Samuti kindlustab parlament demokraatlikku kontrolli ja läbipaistvust ning tõstab rahvusvaheliste ekspordikontrollimeetmetega seoses esile ELi. Samuti on positiivne, et komisjon on kohustatud esitama aruandeid määruse toimimise kohta koos ulatusliku mõjuhinnanguga.

Kõige keerukamaks vastuoluks nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel jääb kõiges selles küsimus, millal ekspordist teatamise ja ekspordi registreerimise kontroll toimuma hakkab: kas enne või pärast tegelikku eksporti. Mis minusse puutub, siis on väga oluline, et see kontroll tehtaks enne, kui eksport on toimunud. Selle põhjus on, et praktikas on sündmusejärgse kontrolli tulemus alati see, et peame pärast sündmust fakte taga ajama hakkama. Parlament otsustas just toetada järelkontrolli, mispärast otsustasin lõpuks selle raporti lõppvariandi vastu hääletada.

 
  
  

Raport: Yannick Jadot (A7-0364/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin riiklikult toetatavaid ekspordikrediite käsitleva resolutsiooni poolt. Ekspordikrediidid on ELi ettevõtete toetamise oluline vahend. Nõustun arvamusega, et keskmise pikkusega ja pikaajaliste ekspordikrediitide toetamine on jõuline abivahend, mida kõigis liikmesriikides veel täiel määral ei kasutata ja mida tuleks toetada. Ekspordikrediidid võivad aidata luua töökohti, tagades rahastamise projektidele, millel oleks muidu nende mitteturupõhise iseloomu tõttu piiratum ligipääs kapitalile. Sellest hoolimata tuleb märkida, et praegu valitseb ebapiisav läbipaistvus selles, mida ekspordikrediidiasutused rahastavad või on varem rahastanud. Läbipaistvuse puudumine toob kaasa hiigelsuured kulutuste ja tähtaegade ületamised ning soodustab ka altkäemaksuandmist ja korruptsiooni. Seepärast nõustun raportööri ettepanekuga kehtestada ELi liikmesriikidele nõue esitada komisjonile igal aastal aruanne oma ekspordikrediidiasutuste tegevuse kohta riskihindamise ja bilansiväliste tehingute osas ning muuta teavitamine sotsiaalse ja keskkonnaohu riski hinnangutest kohustuslikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Enamikus tööstusriikides, kaasa arvatud kõik ELi liikmesriigid, on vähemalt üks riiklikult toetatav ekspordikrediidiasutus (EKA) ning koos moodustavad nad maailma suurima erasektori projektide riikliku rahastamise allika. Juba ainuüksi ELi liikmesriikide EKAde antud ekspordikrediiditagatiste koguulatus ajavahemikus 2004–2009 oli ligikaudu 468 miljardit eurot. EKAd toetavad seaduslikku kaubandust seal, kus erakapitaliturg ei suuda seda teha. Nende riskitalumisvõime on palju suurem kui eraõiguslikel ettevõtetel, sest nad ei pea maksma makse ega tootma kasumit ning seetõttu on neil rohkem tegevusruumi laenudega tasakaalu jõudmiseks kui eraõiguslikel pankadel. Samal põhjusel võivad EKAd aga ka tekitada kaubanduses suuri moonutusi, juhul kui nende rahastamistegevust ei distsiplineerita ühiste reeglite kehtestamisega. Kuigi EKAd on oluline Euroopa ettevõtete kaubanduse ja investeeringute toetamise vahend, tuleks tagada, et nende tegevus oleks rahanduslikult usaldusväärne ja et nad ei peaks oma tegevuse rahastamise katmiseks pöörduma maksumaksja poole. Nõustun raporti ning nõudega esitada igal aastal aruanne Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile, sest praegu on väga vähe andmeid, mis näitavad, mida EKAd rahastavad või on minevikus rahastanud, ja mõned riiklikud EKAd isegi ei anna regulaarselt aru oma iga-aastase tegevuse bilansi kohta, millega rikutakse läbipaistvuse põhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on lisada Euroopa õigusesse riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kord sellisena, nagu see lepiti kokku Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooniga (OECD), et tagada ekspordikrediidiasutuste tegevuses ELi reeglite järgimine ja läbipaistvus. Seda meedet, mis on juba iseenesest positiivne samm, sest sellega võideldakse korruptsiooni ning suuri kulude ja tähtaegade ületamisi põhjustava läbipaistvuse puudumise vastu, täiendab Jadot’ raport, mis püüab veelgi suurendada läbipaistvust ja õiglust, viies OECDga kokku lepitud korra ELi õigusesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Ekspordikrediidiasutused (EKAd) kujutavad endast suurimat erasektori projektide riikliku rahastamise allikat. Nad on valitsusasutused või poolriiklikud rahandusasutused, mis annavad ekspordikrediiti, laenu, kindlustust ja investeeringutagatisi ettevõtetele, mis tegutsevad kõrge riskitasemega piirkondades välismaal, sealhulgas paljudes arengumaades.

Tuleks märkida, et selliste suurte projektide rahastamine arengumaades võrdub mitmekordselt kõigi mitmepoolsete arengupankade iga-aastase rahastamisega kokku. Seega on EKAd vahendid, millel on hea võimalus aidata kaasa ELi välispoliitika eesmärkide, eelkõige vaesuse ja kliimamuutuse tagajärgede leevendamise saavutamisele. Arvan, et lepingu muudatused on positiivsed, eriti suurem läbipaistvus, ja usun, et on oluline sõnaselgelt välja öelda, et EKAd peaksid arvestama ELi poliitika ja eesmärkidega, eriti väärtustega, mis on seotud demokraatia tugevdamise, inimõiguste austamise ja arengupoliitika järjekindlusega, ning neid austama Ühest küljest soodustavad EKAd kaubandust, kuid teisest küljest võivad nad seda selgete ja läbipaistvate kriteeriumite ja reeglite puudumisega moonutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Väliskaubandus on üks kõige võimsamaid poliitilisi tööriistu, mida saame oma suhetes kolmandate riikidega kasutada. Vähemalt kuni ajani, kui on vaja teha teistsugune otsus, on EL otsustanud, et tal ei ole oma sõjaväge ja kasutab rahvusvahelistes suhetes peamise läbirääkimisvahendina kaubanduspoliitikat, ning olnud selles mõnel määral edukas. Otsesed välisinvesteeringud meie ettevõtetesse kujutavad endast arenguallikat kolmandatele riikidele, kus tehakse töö, ning kindlasti tasub toetada neid sidemeid ekspordikrediidiasutuste kaudu. Me ei saa aga ühiste tollimaksudega siseturul enam lubada üksikute liikmesriikide investeeringute suunamist.

See ei kuulu käitumismalli juurde, mille EL on loonud ja mida ta püüab ülejäänud maailmale näidata. Kõikide rahvusvahelise kaubandusega seotud pädevuste üleviimine riikide tasandilt liidu tasandile on edasine samm ühtse tööstuspoliitika kujundamise poole, pidades silmas ühtset majanduspoliitikat ja kaugema eesmärgina riikidevahelist suuremat sünergiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ekspordikrediidiasutuste tegevuse üle peab Euroopa tasemel olema parem järelevalve ja see peab toimuma läbipaistvamalt. Nendelt asutustelt nõutakse iga-aastase tegevusaruande esitamist, et kontrollida, kas nende toetatavad projektid täidavad Euroopa Liidu keskkonna-, sotsiaalseid ja arengueesmärke. Euroopa Parlamendi liikmed on kutsunud üles fossiilsete kütuste toetusi järkjärguliselt kaotama, et julgustada ökoloogilisemale kütusele üleminekut kooskõlas riikide ja Euroopa võetud kohustustega kliimamuutusega võitlemiseks. Selle hääletusega taaskinnitab parlament oma soovi näha rahandusliku läbipaistvuse meetmete ja kliimamuutuse teema kõikidesse ELi poliitikasuundumustesse (sealhulgas Euroopa ettevõtete kaubanduse ja investeeringutega seonduvad) kaasamise meetmete süstemaatilist rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin riiklikult toetatavaid ekspordikrediite käsitleva raporti poolt, sest arvan, et riiklikult toetatavad ekspordikrediidiasutused peaksid olema läbipaistvamad ja oma tegevusest aru andma. Samuti on oluline tagada täielik kooskõla lepingu artikli 208 eesmärkidega, milles on ELi arengukoostööpoliitika põhisihtidena sätestatud vaesuse vähendamine ja kaotamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjon ja nõukogu vaatavad parajasti läbi õiguslikku raamistikku, mida kutsutakse riiklikult toetatavate ekspordikrediitide korraks, et lisada see ELi õigusesse. Eesmärk on anda liikmesriikide ekspordikrediidiasutustele (EKAdele) täiendav õiguslik kindlus. Ekspordikrediidid on tõhusad vahendid ELi ettevõtete toetamiseks, kuna nende abil saab aidata kaasa töökohtade loomisele ja selliste projektide elluviimisele, millel muidu oleks probleeme rahastamise tagamisel. Tõsiasi, et saadakse üha rohkem taotlusi, näitab, et liikmesriigid peavad kiiresti rakendama Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) korra.

Nõustun majandus- ja rahandusasjade komisjoni arvamusega, kuna usun, et järelevalvet ekspordikrediitide üle Euroopa tasandil tuleks kasutada erandina, kui toimub konkurentsi moonutamine siseturul. Subsidiaarsuse põhimõttest tuleks kinni pidada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) See raport käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, mis käsitleks teatavate reeglite rakendamist riiklikult toetatavatest ettevõtetest ekspordikrediidi saamisel. Tegelikkuses on enamikul liikmesriikidel ekspordikrediidiasutused (EKAd), mis etendavad olulist osa Euroopa kaubanduse ja äriinvesteeringute toetamisel, moodustades aastail 2004–2009 kokku 468 miljardit eurot. See toetus eraldatakse vastavalt subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule (ASCM), mida kutsutakse ka lihtsalt lepinguks, mille omavahel sõlmivad Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) riigid, ja see on näide riiklikust rahastamisvahendist, millega on seotud ka Euroopa Liit. Arvestades seda, et põhimõtteliselt toetavad need asutused keskkonnale kahjulikku – ja mitte ainult CO2 heitkoguste tõttu – tööstustegevust ning et Maailmapanga andmetel on neil ebaoluline mõju vaesuse vähendamisele, nõustun raportööri seisukohaga, et EKAd peaksid toetama ELi poliitikaid ja eesmärke, mis tähendab, et ei ole mingit vajadust OECD lepingut läbi vaadata.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Arvame, et ekspordikrediidiasutuste (EKAde) üle peaks olema suurem järelevalve ja kontroll nii ekspordi kui ka investeeringute ja rahastamise osas, kuna nende läbipaistvuse puudus põhjustab tohutut kahju, soodustades altkäemakse ja korruptsiooni.

EKAd on riiklikud vahendid, mida EL laialdaselt kasutab, et toetada oma rahvusvaheliste eesmärkide ning majanduslike ja geostrateegiliste huvide – mida ei saa eraldada piirkondade ja riikide üle domineerimise ja nende kontrollimise eesmärkidest – rahastamist, mis toob endaga kaasa mitmesuguste uuskolonialistlike suhete tekke. Sageli ei ole EKAde rahastatud investeeringutest mingit tulu riikidele, mis peaksid neist kasu saama.

Ekspordikrediidi suuniste koostamise eesmärk on saavutada mingil teisel viisil Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute raamistikus antavate otseste toetuste väljakuulutatud eesmärk, milleks on arengumaade survestamine Doha läbirääkimistevooru tulemustega nõustuma. Otsetoetuste või krediidi põhieesmärk on ka edaspidi turgude ja loodusvarade kontrollimine, töötajate ekspluateerimine ning toodete või investeeringute kasutamine sihtriikide suveräänsuse kontrollimiseks, mida võimaldab EKA rahastamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ekspordikrediidiasutuste (EKAde) üle peaks olema suurem järelevalve ja kontroll nii ekspordi kui ka investeeringute ja rahastamise osas, kuna nende läbipaistvuse puudus põhjustab tohutut kahju, soodustades altkäemakse ja korruptsiooni.

EKAd on aga riiklikud vahendid, mida EL laialdaselt kasutab, et toetada oma rahvusvaheliste, eelkõige kliimamuutuse ja vaesuse leevendamisega seotud eesmärkide rahastamist. Mõnikord kasutatakse seda tõeliste ELi neokolonialismi juhtude rahastamise vahendina niinimetatud arengumaades.

Ekspordikrediidi suuniste koostamise eesmärk on saavutada mingil teisel viisil Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute raamistikus antavate otseste toetuste väljakuulutatud eesmärk, milleks on arengumaade survestamine Doha läbirääkimistevooru tulemustega nõustuma ja mille nad on vaidlustanud.

Otsetoetuste või krediidi põhieesmärk on ka edaspidi turgude ja loodusvarade kontrollimine, töötajate ekspluateerimine ning toodete või investeeringute kasutamine sihtriikide suveräänsuse kontrollimiseks, mida võimaldab EKA rahastamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Oleks vale, kui riiklikult toetatavad ekspordikrediidid ei austaks teatavaid põhimõtteid, eelkõige teatavat sotsiaalset eetikat, ega järgiks välis- ja arenguabi poliitika juhiseid. Läbipaistvus nende fondide kasutamise puhul on seega kohustuslik. Kõigile on näha välispoliitika, mida liit teeb, ja eriti viimastel kuudel on see poliitika osutunud pehmelt öeldes puudulikuks, järjekindlusetuks ja vastuoluliseks. EL ise ei austa põhimõtteid, mida see kehtestab: millal me viimati nägime komisjoni tegelikkuses rakendamas neid sotsiaalseid, inimõigustega seotuid ja keskkonda käsitlevaid sätteid, mida ta igale poole oma kaubanduslepingutesse puistab?

Millal on ta vastu hakanud sellele, et Euroopa Investeerimispank rahastab väljaspool Euroopat projekte, mis tekitavad Euroopa ettevõtete jaoks ebaõiglase konkurentsi või mis on sotsiaalselt või keskkonnakaitseliselt kahtlased? Lisaks on selle raporti eesmärk võtta Euroopa õigusesse üle globaliseerumist toetavas ja ultraliberaalses organisatsioonis OECD kokku lepitud kord. Selline kord annab de facto võimaluse takistada Euroopa ettevõtete tegevust nende suhetes konkurentidega, eriti nendega, kes on pärit Hiinast. Kui pidi poolt või vastu hääletama, jäime erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nagu teada, on võimatu saada andmeid selle kohta, mida ekspordikrediidiasutused (EKAd) rahastavad või on minevikus rahastanud. Mõned riiklikud EKAd isegi ei anna regulaarselt aru oma iga-aastase tegevuse üldise bilansi kohta. Paljud teised ei teavitanud oma laenude sektoripõhiselt jaotumise andmetest või nende geograafilisest levikust. Ja see toimub hoolimata Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) 2005. aasta korra läbipaistvusenõuetest, millega on liitunud kõik liikmesriigid ja mis võetakse nüüd üle ELi õigusesse. OECD korras ei ole nõudeid, mida on vaja preemiate õiglase hinna määramise tagamiseks, sest selles ei sisaldu mingeid korraldusi läbipaistvuse ning sotsiaalsete ja keskkonnariskide hinnangute rakendamise miinimumnormide kohta. Selles on ettepanekud korrastada riskihinnangute läbipaistvusnõuded, avaldada bilansiväliste tehingute andmed, muuta sotsiaalse ja keskkonnariski hinnangutest teavitamine kohustuslikuks ning kehtestada ELi liikmesriikidele nõue esitada komisjonile igal aastal aruanne oma EKAde tegevuse kohta selles valdkonnas. Seepärast hääletasin selle dokumendi poolt, sest see kehtestab suurema läbipaistvuse ning sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud riskihinnangute rakendamise normid.

 
  
MPphoto
 
 

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetasin otsust Euroopa Parlamendi ja komisjoni määruse kohta, mis käsitleb teatavate juhiste rakendamist riiklikult toetatavate ekspordikrediitide valdkonnas, sest arvan, et kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele on vaja selgeid reegleid selle kohta, kuidas toetada eksportivaid ettevõtteid. Ekspordikrediiditagatised on oluline meede, millega aidatakse ettevõtjatel leida uusi turge ja luua uusi töökohti. Me ei toetanud aga muudatusettepanekut nr 22, mis paneb ettevõtjatele lisakoormuse ja muudab Euroopa ettevõtted vähem konkurentsivõimeliseks kui teiste Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) ettevõtjad. Kriisi ajal peavad Euroopa Liidu liikmesriigid vähendama ettevõtjate halduskoormust, mitte looma uusi koormusi. Selles valdkonnas peab Euroopa Parlament olema eeskuju, mitte otsima uusi põhjuseid ettevõtjatele lisakoormuse tekitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt. Minu arvates on ekspordikrediidid ELi ettevõtete toetamise oluline vahend. Arvestades suurenenud nõudlust riiklikult toetatavate ekspordikrediitide järele, on ülioluline, et OECD viimane seda vahendit käsitlev määrus rakendataks liikmesriikides nii kiiresti kui võimalik. Keskmise pikkusega ja pikaajaliste ekspordikrediitide toetamine on jõuline abivahend, mida kõigis liikmesriikides veel täiel määral ei kasutata ja mida tuleks toetada. Ekspordikrediidid võivad aidata luua töökohti, tagades rahastamise projektidele, millel oleks muidu nende mitteturupõhise iseloomu tõttu piiratum ligipääs kapitalile. Nõustun raportööriga, kes märgib, et kõik uued õigusaktid selles valdkonnas peaksid vältima igasuguse uue asjaajamiskorra või bürokraatia tekitamist, mis suurendaks juba olemasolevaid kulusid. Järelevalvet ekspordikrediitide üle Euroopa tasandil tuleks kasutada erandina, juhul kui toimub konkurentsi moonutamine siseturul. Subsidiaarsuse põhimõttest tuleks kinni pidada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See raport kutsub üles nõudma erasektori ekspordile antavate riiklikult toetatavate krediitide eraldamisel täiendavalt sotsiaalse ja keskkonnamõju hinnanguid. Samuti kutsub see üles mitte mõjutama nende projektidega kasvuhoonegaaside koguse vähendamise eesmärke. See on lihtsalt fakt.

Hääletan raporti vastu, et väljendada oma sügavat kahetsust selle üle, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon ei püüa hankida endale vahendeid, et hoida sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid oma nime väärilistena. Vaba konkurents, võitlus protektsionismi vastu ja takistused põllumajanduse eksporditoetuste tühistamisele on mõned paljudest selle tekstiga heakskiidetavatest absurdsustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Ekspordikrediidiasutused (EKAd) on etendanud üha tähtsamat osa kõikvõimalike investeeringute toetamisel, aidates niiviisi kaasa praeguse majandus- ja rahanduskriisi mõju vähendamisele töökohtade loomise ning selliste ettevõtete kaubandustegevuse ja investeeringute toetamise teel, millele muidu erasektoris krediiti ei antaks. EKAd on muutunud arengumaade avaliku rahastamise põhiallikaks. Oluline osa ekspordikrediidiga rahastatud projektidest arengumaades on keskendunud sellistesse sektoritesse nagu transport, nafta, gaas ja kaevandustööstus ning suureulatuslikud infrastruktuuriprojektid, nagu suured tammid. Oluline on, et EKAde tegevuse üle oleks kindel järelevalve, et hoida ära probleeme tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. EL on OECD raamistikus sõlmitud riiklikult toetatavaid ekspordikrediite puudutavaid juhiseid käsitleva lepingu osaline. On õige, kui Euroopa Parlament kinnitab muudatused, mis tuleks teha komisjoni ettepanekus, mille eesmärk on rakendada lisameetmeid läbipaistvuse ja aruandluse toetuseks Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Avalikud ja riiklikult toetatavad ekspordikrediidiasutused on eraõiguslike äriprojektide olulised toetajad arengumaades. Praegusel ülipingeliste riigieelarvete ajastul suureneb nende tähtsus Euroopa ettevõtete investeerimisallikana, kuna neilt ei nõuta oma tegevuse refinantseerimist maksumaksja rahaga. Kuna riiklike ekspordikrediidiasutuste riskihindamise kriteeriumid on üpris teistsugused kui eraõiguslikust pangast saadavate laenude puhul, võib see moonutada konkurentsi rahvusvahelises kaubanduses, nagu tõestab Hiina näide. Seepärast on olemas terve hulk reegleid, nagu OECD ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingud, milles on kehtestatud tagasimaksmise tähtajad ja minimaalne preemiamäär. Hindamiseks ja väärkasutuse tõkestamiseks ning maksumaksja rahaga refinantseerimise vältimiseks on vaja konkreetseid nõudeid läbipaistvuse suurendamiseks kogu ELis kehtiva aastaaruannete esitamise kohustuse sisseseadmise teel jne. On kahtlane, kas ettepanekus esitatud meetmed toovad endaga kaasa suurema läbipaistvuse. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna olen nõus, et ekspordikrediit kujutab endast ELi ettevõtete toetamise olulist vahendit. Arvestades riiklikult toetatava ekspordikrediidi taotluste suurenevat arvu, on üha olulisem, et Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) viimane seda vahendit käsitlev leping võetaks liikmesriikides üle nii kiiresti kui võimalik. Keskmise tähtajaga ja pikaajaline ekspordikrediit on väärtuslik vahend, mida kõigis liikmesriikides veel täiel määral ei kasutata ja mida tuleks toetada, eriti sellise nõrgenenud majanduse puhul nagu Portugal. Kindlasti toimib ekspordikrediit töökohtade loomise vedurina, tagades rahastamise projektidele, millel muidu oleks piiratum ligipääs kapitalile. Kõik seda valdkonda käsitlevad õigusaktid peaksid vältima igasuguse uue haldusbürokraatia tekitamist, mis suurendaks juba olemasolevaid kulusid. Järelevalvet ekspordikrediitide üle Euroopa tasandil tuleks kasutada ainult erandina, juhul kui toimub konkurentsi moonutamine siseturul. Selles valdkonnas tuleb ülihoolikalt jälgida subsidiaarsuse põhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (PT) Ekspordikrediidiasutused (EKAd) kujutavad endast maailma suurimat erasektori projektide riikliku rahastamise allikat. Need võivad ka tekitada kaubanduses suuri moonutusi, juhul kui nende rahastamistegevust ei distsiplineerita ühiste reeglite kehtestamisega. Seega peaksime jätkama Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) lepingu (riiklikult toetatavaid ekspordikrediite käsitleva lepingu) läbivaatamist, et saaksime hoolikamalt jälgida Euroopa EKAde toimimist, et tagada, et nende otsused oleksid kooskõlas ELi poliitika ja eesmärkidega. Samuti peame täpsustama läbipaistvuse kohustust riskihinnangute puhul bilansiväliste tehingute avalikustamisel. Lühidalt: väga oluline on kehtestada ELi liikmesriikidele nõue anda igal aastal komisjonile aru EKAde tegevusest selles valdkonnas. Eelnevate tähelepanekute valguses ja arvestades seda, et EKAd võivad olla ELi väliste eesmärkide (eriti kliimamuutuse ja vaesuse leevendamise) saavutamisel kasulikud abivahendid, hääletan selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et ekspordikrediidid on Euroopa ettevõtete kaubanduse ja investeeringute toetamise olulised vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Nagu raportöör Yannick Jadot ütles, tugevdab tänane hääletus Euroopa Parlamendi positsiooni selles küsimuses ja saadab jõulise sõnumi liiga arglikule Euroopa Komisjonile. Ekspordikrediidiasutused on Euroopa Liidu oluline vahend Euroopa ettevõtete kaubanduse ja investeeringute toetamiseks.

Siiski oli tungiv vajadus tegeleda läbipaistvuse ja ELi järelevalve – eriti parlamendilt tuleva – puudumisega, mis ümbritsesid nende asutuste tegevust, eriti arvestades seda, et nende kaudu läheb igal aastal välja sadu miljoneid eurosid ja et riikide eelarvetele on kehtestatud ranged piirangud.

Ka minul on hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed on jälle avaldanud poolehoidu fossiilsete kütuste toetuste järkjärgulisele kaotamisele, et julgustada ökoloogilisemale kütusele üleminekut kooskõlas riikide ja Euroopa võetud kohustustega kliimamuutusega võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Enamikul tööstusriikidel on ekspordikrediidiasutus. Üheskoos on need asutused maailma suurim erasektori projektide riikliku rahastamise allikas. Ekspordikrediidiasutuste toetus suurtele tööstuslikele ja infrastruktuuriprojektidele arengumaades ületab mitmekordselt kõigi mitmepoolsete arengupankade iga-aastase rahastamise kokku. Asutused toetavad seaduslikku kaubandust seal, kus erakapitaliturg ei suuda seda teha. Nende riskitalumisvõime on palju suurem kui eraõiguslikel ettevõtetel, sest nad ei pea maksma makse ega tootma kasumit ning seetõttu on neil rohkem tegevusruumi laenudega tasakaalu jõudmiseks kui eraõiguslikel pankadel.

Samal põhjusel on nad ka võimalikud suured kaubanduse moonutajad, juhul kui nende rahastamistegevust ei distsiplineerita ühiste reeglite kehtestamisega. Hääletasin raporti poolt, sest ekspordikrediitidele peaks olema kehtestatud tagasimaksmise nõue teatava ajapiiri sees ja minimaalne preemiamäär mittemaksmise riski katmiseks.

 
  
  

Raport: Eva-Britt Svensson (A7-0065/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle uut ELi naistevastase vägivalla vastu võitlemise poliitilist raamistikku käsitleva olulise resolutsiooni poolt. Vägivald naiste suhtes on probleemiks nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil. Hoolimata sellest, et naiste suhtes toime pandavale vägivallale on tähelepanu pööratud juba aastakümneid, ei ole maailma ühiskonnal õnnestunud seda äärmiselt hävitavat kuritegevuse vormi peatada. Seetõttu on väga oluline teha ELi tasemel jõupingutus, et vähendada naistevastast vägivalda nii palju kui võimalik ja luua tingimused selle ärahoidmiseks, kurjategijate vastutusele võtmiseks ja ohvrite kaitseks. Kõikide nende eesmärkide saavutamiseks on oluline ühtlustada kriminaalõigus ELi tasemel ja panna paika õiguslik raamistik, mille alusel kurjategijad saaksid tõhusalt karistatud ja ohvrid oleksid kaitstud. See on väga oluline ka inimkaubandusega võitlemisel. Sunnitud abielu on veel üks soost tingitud vägivalla vorm, mis kujutab endast üksikisiku õiguse vabadusele ja enesemääramise õiguse ränka rikkumist. On oluline kaitsta noori naisi selliste pealesunnitud suhete eest. Selles kontekstis on oluline mõiste auga seotud vägivald. Et peatada kõik naistevastase vägivalla vormid, tuleb levitada teavet sugude võrdusest ja teavitada aktiivselt ühiskonda, eriti neid kihte, kus meeste ja naiste suhted põhinevad tavadel ning rituaalidel.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopas on üks naine neljast oma elu jooksul vähemalt mingisuguse vägivalla ohver. Selle vägivalla hinnaks arvatakse olevat ligikaudu 33 miljardit eurot igal aastal – see on arv, mida ei tohiks alahinnata.

Sugudevahelise võrdsuse põhimõtte austamine on väärtus, mis pidevalt hüljatakse, tegeledes suure hulga naisi mõjutavate ja nende kehalist ja vaimset tervist, nende õigusi ja positsiooni ühiskonnas kahjustavate inimõiguste rikkumisega. Vähesed praegu kättesaadavad arvud ei anna sellest nähtusest täielikku ülevaadet, kuid mõistmiseks, et me pole ikka veel suutnud kaitsta naisi vägivalla eest, piisab, kui vaadelda perekonna või töö konteksti.

Toetan komisjoni võetud kohustust esitada aastail 2011–2012 teatis, mis käsitleb naistevastase vägivalla, koduvägivalla ja naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemise strateegiat ja millele järgneb ELi tegevuskava, kuid ma loodan, et näeme ka seda, et kehtestatakse laiaulatuslik poliitiline lähenemisviis, mis hõlmab kohtu, õiguslikku, täidesaatvat ja tervishoiu tegevust, mis vähendaks tõhusalt seda tüüpi vägivalda ja tagajärgi, mis sellel on 26% lastest ja noortest, kes teatavad, et on lapsepõlves kogenud kehalist vägivalda.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Naistevastase vägivallaga seotud ametlikud arvud on palju madalamad kui iga liikmesriigi kurb tegelikkus. Ametlikult dokumenteeriti ajavahemikus 2004–2009 ligikaudu 60 000 koduvägivalla juhtumit, millest 800 lõppes ohvri surmaga. Kõikidest väärkoheldud naistest kannatab 70% väärkohtlemist vaikides ja ainult 30% otsustab esitada politseile kaebuse.

Selles kontekstis toetan naistevastase vägivalla ohvritele lihtsa ligipääsu võimaldamist tasuta õigusabile. Arvan, et naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopa aasta väljakuulutamine annab võimaluse tõsta eurooplaste teadlikkust sellest probleemist, mis esineb märkimisväärse arvu Euroopa Liidu naiste igapäevaelus. Hääletasin raporti poolt, kuna Euroopa harta, millega kehtestatakse naistevastase vägivalla ohvritele osutatavate abiteenuste miinimumtase eesmärgiga vähendada selle probleemi esinemist kõikides liikmesriikides, on minu jaoks oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) See omaalgatuslik aruanne koostati mitmesuguste ettepanekute raamistikus, mille Euroopa Komisjon kuulutab 2011. ja 2012. aastal välja, et võidelda naistevastase vägivallaga. See on eriti oluline teema minu jaoks ja ka liidule Femmes au Centre (naised keskpunktis), mis mõne nädala eest Pariisis selleteemalise konverentsi pidas. Raportis tehakse ettepanek kehtestada uus laiaulatuslik soost tingitud vägivalla vastane poliitiline lähenemisviis, sealhulgas ettepanek koostada Euroopa harta, milles sätestatakse ohvritele osutatavate abiteenuste miinimumtase ja üleeuroopaline kriminaalõiguslik vahend. Hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Rahvusvaheline üldsus peab rakendama naistevastase vägivalla vastases võitluses piiriülest lähenemisviisi. Kahtlemata rikub naistevastane vägivald naiste põhiõigusi ja põhivabadusi, eelkõige nende turvalisuse ning inimväärikusega seotud õigusi. Liikmesriigid peavad rakendama ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mille eesmärk on naiste õiguste ja vabaduste tagamine. Lissaboni lepinguga sätestatu alusel on ELil võimalus kehtestada sätted kriminaalõiguse valdkonnas ja lepingu tekstis nimetatakse eelkõige inimkaubandust ning naiste ja laste seksuaalset ärakasutamist. Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates peab EL seda probleemi käsitlema ning andma head eeskuju õigusaktide vastuvõtmise ja toetusega, mis on vajalik naistevastase vägivalla lõpetamiseks. Vaja on mitmetahulist lähenemisviisi, et tagada rakendatavate poliitiliste, sotsiaalsete ja õiguslike meetmete tõhusus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Naistevastase vägivalla kõik vormid on endiselt suur probleem rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil. ELis on tähtis luua naiste väärikuse kaitseks ulatuslik ning järjepidev seadusandlus. Mõnedes riikides ei ole naistevastane koduvägivald ikka veel kriminaalkuritegu. Koduvägivalda ei tohi käsitleda eraasjana. Liikmesriigid peavad tagama, et vägivalla tõttu kohtumenetluse algatamine saab õigusasutuste jaoks esmatähtsaks ning et nende tegude toimepanijad võetakse vastutusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult.(FR) Hääletasin selle raporti poolt, mis väljendab Euroopa Parlamendi kindlat seisukohta. Innustame komisjoni võitlema naistevastase vägivalla vastu. Loomulikult on kõikides liikmesriikides olemas ennetavad ja tõkestavad õiguslikud mehhanismid. Kuid ka Euroopa peab selle probleemiga tegelema, sest see kuulub Euroopa vastutuse alla. Naiste ähvardamine ja nende vastu iga päev füüsilise või psühholoogilise vägivalla kasutamine on vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest naistevastane vägivald on probleem nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil. Raport esitab hulga meetmeid, mis on hädavajalikud, et tagada Euroopa naistele inimväärne elu. On väga tähtis, et naiste väärikuse kaitseks loodaks ulatuslik ning järjepidev seadusandlus. ELi õigusaktide koostamisel on väga tähtis pöörata tähelepanu sellele ülisuurele kaitsetusele, mida tunnevad koduse vägivalla all kannatavad naised ja lapsed. Sellegipoolest ei ole kriminaalõigustiku kehtestamine või parandamine naiste kaitse tagamiseks piisav, ka kurjategijate vastutusele võtmine peab muutuma tõhusamaks.

Euroopa politseiorganite koolitamine on üks põhivaldkond, mis vajab rohkem vahendeid. Politsei on esimene õiguskaitseorgan, mille poole vägivallaohvriks langenud naised pöörduvad. Üks võimalik rakendusmeede oleks soolise vägivalla hädaabinumbri kasutuselevõtt liikmesriikides. Sellel numbril võivad vägivalla alla sattunud naised viivitamatu abi saamiseks helistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. (IT) Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest. Hoolimata sellest, et naistevastase vägivalla teema üle on arutatud juba aastakümneid, ei ole rahvusvahelisel üldsusel õnnestunud seda ränka kuritegevuse vormi seni veel peatada. Soolise vägivalla tulemusel saab inimese füüsiline ja vaimne tervis rängalt kahjustada ning ühiskonnale tähendab see suuri kulutusi nii sotsiaalsete probleemide kui ka õigus- ning tervishoiukulude näol. Hinnangute kohaselt võivad soolise vägivallaga seonduvad ühiskonna kulutused tervishoiu-, õigus- ja sotsiaalteenuste valdkonnas ulatuda kõigis ELi liikmesriikides kokku kuni kahe miljoni euroni tunnis.

Minu arvates on suguelundite moonutamine üks oluline valdkond, kus naiste füüsiline ja vaimne väärikus nõuab tugevat õiguskaitset. Olen tegelikult arvamusel, et naiste tervisele suuri vigastusi tekitavaid tegusid ei saa mingil juhul vaid kultuuri eripärade tõttu seaduspäraseks tunnistada.

Lisaks on vaja saada rohkem teadmisi soolise vägivalla ulatuse kohta Euroopas, et suurendada üldsuse teadlikkust sellest probleemist. Seepärast pooldan meetmeid, mille eesmärk on innustada liikmesriike koostama soolise vägivalla vastu võitlemiseks riiklikke tegevuskavasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Selles raportis naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta tehakse mitu huvitavat ettepanekut. Seepärast hääletasin selle poolt. Minu arvates ei tohi see aga olla mitte mingil juhul mingi direktiivi vormis, mille liikmesriigid on kohustatud oma riiklikesse õigusaktidesse üle võtma. Mehhanismid juurdepääsu lihtsustamiseks õigusabile, mis võimaldaks ohvritel kaitsta oma õigusi igal pool Euroopa Liidus, ei tohi ega saagi olla tasuta. Olen selle poolt, et EL ja liikmesriigid peavad töötama välja õigusraamistiku, mis tagab naissoost sisserändajatele õiguse omada isiklikku passi ja elamisluba ning võimaldab kohaldada kriminaalvastutust isikute suhtes, kes neilt need dokumendid ära võtavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Tänapäeval eeldan, et raport naistevastase vägivalla kohta toob esile täiesti erakorralise olukorra, mida iseloomustab üha kasvav naistevastane vägivald Euroopa moslemikogukondades. Naiste õiguste ja soolise vägivalla probleemidega tegelevate Euroopa organisatsioonide andmetel muutub see nähtus üha sagedamaks. See kõik toimub otse meie silme all, kuid paistab, et sellest probleemist rääkides ei taheta eriti õigeid termineid kasutada. Raportis mainitakse näiteks sundabielusid ja naiste suguelundite moonutamist, kuid neid nähtusi, mille esinemissagedus meie oma linnades eksponentsiaalselt kasvab, käsitletakse nii, nagu oleks nende puhul tegemist kultuuritaustaga seotud probleemiga. Tegelikult on need nähtused aga seotud tohutu suure sisserändajate hulgaga, kes toovad endaga Euroopasse kaasa islami fundamentalistliku religioonikäsitluse, ning kui praegu kannatavad selle pärast nende kogukondade naised, siis tulevikus võib see mõjutada juba meie oma naisi ja isegi Lääne ühiskonna alustalasid. EL peab rakendama viivitamatult piisavad ja konkreetsed poliitikameetmed just selles valdkonnas, mitte kultuuri eripäradest lähtuva vägivalla korral, mis ei tähenda midagi, et saaksime juba täna selle kiirelt leviva nähtuse vastu võitlema hakata, sest sellise kiirusega levides on sellega toimetulek hiljem juba võitmatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest naistevastane vägivald tuleb kiireimas korras peatada. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et Euroopas on iga kümnes naine kogenud vägivalda ja see on üks levinumaid naiste surmaga lõppenud vägivalla põhjuseid. Hoolimata sellest, et naistevastase vägivalla teema üle on arutatud juba aastakümneid, pean ma suure kurbusega tõdema, et me ei suuda ikka veel naisi vägivalla eest kaitsta. Seepärast on tähtis, et Euroopa Komisjon koostaks ühise direktiivi naistevastase vägivalla kõigi vormide – füüsiline, seksuaalne või psühholoogiline – ja sellevastase võitluse kohta. Soolise vägivalla alla kuuluvad seksuaalne kuritarvitamine, inimkaubandus, sundabielud, suguelundite moonutamine ning muud õigusrikkumised. Sellised vägivaldsed kuriteod kahjustavad rängalt ja parandamatult naise füüsilist ja vaimset tervist ning seepärast peavad liikmesriigid tagama vägivalla ohvritele parema tervishoiu. Lisaks nõuan tungivalt, et siseasjade volinik Cecilia Malmström ei vähendaks naistevastase vägivalla vastu võitlevatele valitsusvälistele organisatsioonidele antavat rahalist abi. Majandus- ja finantskriisi ajal toimub veel rohkem vägivallaakte ning seepärast ei tohi me mingil juhul vähendada selles valdkonnas rahalist abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Parlament võttis omal ajal vastu resolutsiooni naistevastase vägivalla kohta, mis rõhutas, et vaja on üldise mõjuga õigusakte võitluseks naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu. Komisjon on teinud selle kohta mitu olulist otsust, eriti mis puudutab uut soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava väljatöötamist, milles märgitakse, et sooline vägivald on üks kesksetest lahendamist vajavatest probleemidest. Ka komisjon on teatanud, et esitab 2011. aastal ettepaneku soolise vägivalla vastu võitlemise strateegilise kava kohta. Sooline vägivald kahjustab oluliselt inimese füüsilist ja vaimset tervist. Ühiskonnale tähendab see suuri kulutusi nii sotsiaalsete probleemide kui ka õigus- ning tervishoiukuludena.

Soolise vägivallaga seonduvad ühiskonna kulutuste hindamisel lähtutakse tervishoiu-, õigus- ja sotsiaalteenuste valdkonna kuludest. Sooline vägivald on muu hulgas ka suur demokraatiaprobleem. Juba asjaolu, et naised kannatavad vägivalla all, piirab nende võimalusi ühiskonna- ja tööelust osa võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlamendi liberaalist liikmena pean seda raportit lihtsalt toetama, sest liikmesriigid vajavad uut strateegiat võitluseks naistevastase vägivalla vastu, mis avaldab suurt mõju naiste füüsilisele ja vaimsele väärikusele, mis on aga nende põhiõigus. Naistevastane vägivald avaldab negatiivset mõju nii ohvritele kui ka lastele, kes nende isikliku arengu jaoks niivõrd ebasobivas keskkonnas üles kasvavad. Sooline võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtustest, mis on liberaalide jaoks eriti tähtis. Modernne ühiskond, mille aluseks on võrdõiguslikkus ja võrdsus seaduse ees, ei saa lubada selliseid juhtumeid isegi siis, kui neid õigustatakse kultuuri või usuga seonduvate tavadega.

Minu arvates peavad ELi liikmesriigid kasutama soolise vägivalla vastu võitlemiseks kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid. Toetan ideed luua direktiiv, millega sätestatakse kriminaalkaristused kurjategijatele, kes kasutavad seksuaalset vägivalda naiste vastu. Minu arvates on sellele lisaks vaja luua ka piisaval hulgal soolise vägivalla ohvritele mõeldud tugikeskusi ning tagada piisav koolitus nendele isikutele, kes nende naistega töötavad, nagu politseiametnikud, kohtunikud, arstid ja teised.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on hea meel, et ELi tasandil tuntakse muret naistevastase vägivalla pärast. Minu arvates on selle Euroopa ja rahvusvahelise probleemi vastu võitlemiseks otsustav see, et liikmesriigid võtavad endale vastutuse, mis hõlmab loomulikult vajalike õigusaktide vastuvõtmist. Seepärast hääletan naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku poolt, sest minu arvates kujutab see endast edusammu võitluses selliste põhiõiguste ja põhivabaduste rikkumise vastu nagu turvalisuse ja inimväärikusega seotud õigused.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. Hääletasin selle raporti poolt, sest olukord Iirimaal peegeldab olukorda, mida kogetakse igal pool Euroopas. Iirimaa sõltumatu organi National Crime Council 2005. aasta uuring näitas, et iga seitsmes Iiri naine oli kogenud oma elus ränka füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset kuritarvitamist oma partneri poolt. Kodu- ning füüsilise ja/või seksuaalvägivalla mõju ei tasu alahinnata, sest selle tulemusel saab inimese füüsiline ja vaimne tervis rängalt kahjustada, mis viib omakorda sügava depressiooni ja isegi enesetapuni. Parlamendi raport näitab aga ka riigikassa kulutusi, sest hinnanguliselt võivad soolise vägivallaga seonduvad ühiskonna kulutused tervishoiu-, õigus- ja sotsiaalteenuste valdkonnas ulatuda kõigis ELi liikmesriikides kokku kuni kahe miljoni euroni tunnis.

2009. aastal oli mul au saada Dún Dealganis paikneva Rape Crisis North Easti esimeseks saadikuks. See tuge ja nõustamisteenuseid pakkuv asutus on üks paljudest sellistest Ida-Iirimaal. Sellised valitsusvälised organisatsioonid pakuvad hädavajalikku toetust seksuaal- ja koduvägivalla ohvritele, kuid sellegipoolest on neil väga raske rahalisi vahendeid saada. Loodan, et see raport aitab kaasa võitlusele koduvägivalla vastu Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Mõistan kirglikult hukka igasuguse meeste, naiste või laste vastu suunatud vägivalla kõigis selle vormides ning toetan kõiki algatusi, mis aitavad kaasa selle nuhtluse ennetamisele ja sellevastasele võitlusele ning tagavad ohvrite kaitse. Euroopas korraldatud soolist vägivalda käsitlevate uurimuste tulemused on vastuvõetamatud. Need näitavad, et 26% lastest ja noortest on kogenud füüsilist vägivalda ning üks viiendik kuni üks neljandik kõikidest naistest on kogenud täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilist vägivalda ja rohkem kui üks kümnendik on kogenud seksuaalset vägivalda, millega kaasneb füüsiline vägivald.

Tegelikult on vägivalla all kannatavate naiste arv äärmiselt murettekitav ning sellele aitavad kaasa ka liikmesriikide poliitikameetmete ja õigusaktide vahelised tohutud erinevused, mis tähendab, et naiste kaitse ei ole igal pool Euroopas võrdsel määral tagatud. On väga tähtis, et Euroopa õigusaktidega oleks tagatud kõikide naiste jaoks põhjalik ja järjepidev kaitse. Selleks on vaja võtta vastu kõikehõlmav õigusakt, mis võimaldaks võidelda naistevastase vägivalla kõigi vormidega ning mida täiendavad meetmed eri poliitika-, sotsiaalsetes ja õigusvaldkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner ja Gunnar Hökmark (PPE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi konservatiivid, oleme nõus probleemi käsitlusega raportis. Stockholmi programmis, mille tugevad eestvedajad me olnud oleme, on võitlus naistevastase vägivalla vastu prioriteetne teema. Komisjon võttis Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas kohustuse esitada aastatel 2011–2012 naistevastase vägivalla, koduvägivalla ja naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemise strateegia. Lisaks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud, et ELi eesmärk on võtta meetmeid, et võidelda igasuguse perevägivalla vastu, ning liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et karistada nende kuritegude toimepanijaid ning kaitsta nende ohvreid. Kuna kriminaalõigus kuulub individuaalsete liikmesriikide pädevuse alla, hääletasime lõike vastu, mis käsitles ELi tasandil direktiivi loomist. Hääletasime aga raporti poolt, sest meie arvates peavad liikmesriigid võtma meetmeid naiste turvalisuse tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvan, et Euroopa tasandil peavad liikmesriigid tegema suuremaid pingutusi, et koostada põhjalikum riiklik statistika, mis hõlmaks palju laiemas ulatuses naistevastast vägivalda, olenemata selle vormist – vägistamine, inimkaubandus seksuaalsetel eesmärkidel, sundabielud, tapmine ja sundprostitutsioon, rääkimata perevägivallast või vägivallast, mida panevad toime endised partnerid. Eesmärk on ka andmete kogumise parandamine selle probleemi puhul, et leida kõige asjakohasemad lahendused süüdlaste karistamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on see tähtis ühiskonna jaoks, mis tahab olla rohkem tasakaalustatud ja õiglasem. See nähtus on olemas kõigis ühiskondades ja esineb eri kujul nii era-, avalikus kui ka poolavalikus sfääris ning sellega seotud tegelikud arvud ja selle tegelikud esinemisviisid on tihti teadmata. Jagan seepärast raportis väljendatud arvamust, et selle nähtuse jaoks on vaja põhjalikku analüüsi ning ka paremat uurimisprotsessi, et rahvusvahelisel tasandil selle vastu paremini võidelda. See raport pakub välja uue lähenemisviisi soolisele vägivallale ja liikmesriikidevaheliste meetmete tugevdamisele, pidades silmas nende kuritegude ennetamist ja kurjategijate karistamist ning meetmeid ohvrite abistamiseks. Samuti esitab raport tabavaid küsimusi naiste vastu suunatud füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalvägivalla kohta eri ühiskonnasfäärides. Minu arvates on väga tähtis, et komisjon, parlament ja liikmesriigid osalevad aktiivselt meetmete loomises, et võidelda selle nähtusega, mis mõjutab paljusid inimesi ja põlvkondi.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. Meeste vägivald naiste vastu kujutab endast naiste inimõiguste rikkumist, mis peegeldab ning tugevdab meeste ja naiste ebavõrdsust. Soolise vägivalla uurimuste kohaselt on 20–25% kõikidest naistest Euroopas kogenud täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilist vägivalda. Naistevastane vägivald ei tunne riigipiire ega piirdu kindla vanuse, klassi või rassi ega kultuuriliste eripäradega, kuid see on samas nähtamatu ning selle ohvrid vaikivad. Toetan seda raportit, mis teeb ettepaneku rakendada uut kõikehõlmavat soolise vägivalla vastast poliitilist lähenemisviisi, mis hõlmab järgmist: kriminaalõigusliku vahendi loomine soolise vägivalla vastase direktiivina; nende ametnike koolitus, kes tõenäoliselt puutuvad kokku naistevastase vägivalla juhtumitega; nõuded liikmesriikidele näidata üles nõuetekohast hoolsust ning registreerida ja uurida kõikide soolise vägivallaga vormidega seotud kuritegusid; nõuded tagada rahaline toetus valitsusvälistele organisatsioonidele, mis toetavad soolise vägivalla ohvreid. Samuti nõutakse raportis kavasid, et töötada välja metoodikasuunised ning teha uusi jõupingutusi andmete kogumiseks eesmärgiga saada võrreldavaid statistilisi andmeid soolise vägivalla kohta, et teha kindlaks probleemi ulatus ja luua alus selle lahendamisviiside muutmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroopas kogeb üks neljandik kõikidest naistest täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilist vägivalda ja rohkem kui üks kümnendik kogeb seksuaalset vägivalda, millega kaasneb füüsiline vägivald. Selliste arvude puhul on vaja kiireimas korras midagi ette võtta. Seepärast peab komisjon looma naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa uue poliitilise raamistiku. Kõikides Euroopa Liidu riikides peab olema võimalik algatada kriminaalmenetlus naistevastase vägivalla kõikide vormide korral, nagu vägistamine, prostitutsioon, seksuaalvägivald jne. Iga liikmesriik on kohustatud andma naistevastase vägivalla ohvritele juurdepääsu tasuta õigusabile ja varjupaikadele, et nad saaksid luua parema elu iseenda ja oma laste jaoks. Selline naistevastase vägivalla tunnustamine Euroopa tasandil kriminaalkuriteona on äärmiselt tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Karima Delli (Verts/ALE), kirjalikult.(FR) Sel teisipäeval, 5. aprillil 2011, võttis Euroopa Parlament vastu raporti naistevastase vägivalla vastu võitlemise kohta. Selles tekstis on rõhk meeste vägivallal naiste ja tüdrukute vastu, mis on üks levinumaid ja kahjulikumaid takistusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele. Täna vastu võetud raportiga on võimalik rakendada kriminaalõiguslikku vahendit soolise vägivalla vastase Euroopa Liidu direktiivina. Sellega luuakse Euroopa harta, mis tagab pakutavate abiteenuste miinimumtaseme, sealhulgas õiguse saada õigusabi ja kiireid psühholoogilise abi teenuseid. Lisaks sellele kutsuvad Euroopa Parlamendi liikmed komisjoni üles looma naistevastase vägivalla Euroopa vaatluskeskuse. Tänu Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonile võeti vastu muudatusettepanek, milles nõutakse, et liikmesriigid tunnistaksid abielusuhtes või mis tahes lähisuhtes ilmneva vägistamise ning seksuaalvägivalla kuriteoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Naistevastane vägivald on nii maailma kui ka Euroopa probleem. Koduvägivald, prostitutsioon, inimkaubandus – on häbiväärne, et me ei suuda ikka veel kaitsta naisi meie ühiskondades leiduva vägivalla eest. Niisugune sooline vägivald rikub põhiõigusi ja -vabadusi, nagu ka õigust turvalisusele ja inimväärikusele. Siin hõlmab probleem nii ohvrite väärikuse säilitamist kui ka ühiskonna peamiste ühishuvide, nagu vabadus ja demokraatia, tagamist. Euroopa Liit peab oma kohust täitma ja vastu võtma õigusakte, mis sellele vägivallale lõpu teevad.

Seetõttu hääletasin meetmete kasutuselevõtu poolt, kuhu näiteks kuulusid mehhanismid tasuta õigusabi kättesaadavuse parandamiseks, meetmed rahalise abi andmiseks, mille eesmärk on edendada ohvrite iseseisvust ja soodustada nende naasmist normaalsesse ellu ja töömaailma. Inimõiguste austamine on Euroopa Liidu lepingus sätestatud põhiväärtus. Nii et austagem ka naiste õigusi!

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Euroopa Parlament on hääletanud ELi poliitikaraamistiku poolt, mis käsitleb naistevastase vägivalla vastu võitlemist. Toetame seda otsust ja hääletasime ühiselt selle ettepaneku poolt. See otsus oli eriti oluline, kuna kutsub komisjoni üles täitma oma eelnevaid lubadusi esitada naistevastase vägivallaga võitlemiseks konkreetne seadusandlik ettepanek.

Siiski sisaldab ettepanek kindlat sõnastust surrogaatluse kohta, mis oli meie arvates oma üldise negatiivse suhtumisega sellesse nähtusesse ja rahvusvahelisse adopteerimisse kindlasti liiga lihtsakoeline. Me ei ole surrogaatlust ümbritsevate probleemide suhtes naiivsed, kuid ei soovi nende probleemide tõttu rünnata midagi, mis teatud juhtudel võib olla pooltele positiivne kogemus. Selle pärast hääletasimegi selle konkreetse surrogaatsust käsitleva sõnastuse vastu – sama seisukoha võttis ka Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon esialgsel hääletusel naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Naistevastane vägivald hõlmab arvukalt raskeid põhiõiguste rikkumisi, nagu seksuaalne kuritarvitamine, rünnakud füüsilise puutumatuse vastu, koduvägivald, psühholoogiline vägivald, ahistamine või sundimine ning naistega kaubitsemine ja prostitutsioon, lisaks paljudele teistele agressiooni vormidele, millega liikmesriigid peavad otsustavalt võitlema. Mõistan hukka igasuguse vägivalla, kuid eriti selle, mida kasutatakse haavatavamal positsioonil olijate, näiteks laste ja ka naiste vastu – füüsiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult või emotsionaalselt. Just seetõttu peavad liikmesriigid otsima võimalusi kaotada kõik naistevastase vägivalla vormid, eriti seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuv inimkaubandus, naiste seksuaalse enesemääratlemisõiguse rikkumine ja füüsilise puutumatuse vastu suunatud rünnakud.

Lugupidamine inimelu ja inimväärikuse vastu ei saa eksisteerida külg külje kõrval kuritegudega, mille ohvrid on paljud Euroopa naised, mistõttu on vajalikud range vägivalla ennetamist ja selle täideviijate karistamist käsitlev poliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Rahvusvaheline kogukond on palju aastaid arutanud olukordi, mis hõlmavad naistevastast vägivalda. Siiski on selge, et nad on jätkuvalt vägivalla ohvrid: üks viiendik Euroopa naistest on vähemalt korra kogenud vägivallaakti. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit võtaks vastu õigusaktid selle tragöödia lõpetamiseks. Kuigi Euroopa Komisjon on tulnud välja mitme algatusega, et teha lõpp sellele nuhtlusele, mis mõjutab kõikjal maailmas miljoneid naisi, sealhulgas ka tegevuskavaga soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks aastateks 2010–2015, ei saa EL tegevusetult pealt vaadata, kuidas naiste põhiõiguste rikkumine jääb karistuseta, seda eriti järgmistes valdkondades: seksuaalne kuritarvitamine, naiste suguelundite moonutamine ja sundabielud, inimkaubitsemine ja prostitutsioon, õiguskaitse puudumine jne. Nõustun, et sellel teemal on tarvis edasisi uuringuid, et meie käsutuses oleksid kõige üksikasjalikumad teaduslikud andmed. Me ei saa igaveseks passiivseks jääda. Sel põhjusel toetan raportööri ettepanekuid, eriti ohvritele pelgupaikade loomise, hädaabitelefoni ja naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta asutamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Naistevastane vägivald selle arvukates vormides – koduvägivald, seksuaalne vägivald, prostitutsioon, naistega kaubitsemine, seksuaalne ja psühholoogiline ahistamine ja naistevastane vägivald töökohal – on raske inimõiguste ja -vabaduste rikkumine nii eraldi kui ka koos ning sellel on sügavalt negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed. Naistevastase vägivalla ennetamine ja hävitamine peab hõlmama olulisi strateegilisi eesmärke; seda püüdlust ei saa vaadelda eraldi progressist, mille poole meie tsivilisatsioon püüdleb.

Mõned soolise vägivalla uuringud pakuvad, et hinnanguliselt üks viiendik kuni veerand Euroopa naistest on langenud vähemalt korra täiskasvanuea jooksul füüsilise vägivalla ohvriks, ja umbes kümnendik nendest on kannatanud seksuaalset vägivalda. Samuti arvatakse hinnanguliselt, et umbes 26% lastest ning noortest teatavad lapse- ja noorukiea jooksul enda vastu suunatud füüsilisest vägivallast, mis on eriti murettekitav, kui võtame arvesse sotsiaalsel õppimisel põhinevad eeldused, mille kohaselt võib praegune ohver potentsiaalselt olla tulevikus ründaja.

Nüüd on oluline, et selles raportis toodud juhised ellu viidaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meil on hea meel näha, et meie fraktsiooni liige Eva-Britt Svensson, kes on ka naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimees, võttis selle raporti vastu.

Teame, et naistevastane vägivald on raske inimõiguste ja -vabaduste rikkumine nii eraldi kui ka koos ning sellel on tohutud sotsiaalsed tagajärjed, arvestades, et naistevastane vägivald hõlmab arvukalt inimõiguste rikkumisi, kaasa arvatud koduvägivalda, prostitutsiooni, naistega kaubitsemist, seksuaalset ja psühholoogilist ahistamist ning naistevastast vägivalda töökohal.

Naistevastase vägivalla ennetamine ja hävitamine on olulised strateegilised eesmärgid, mis on olulised progressi seisukohalt, mille poole meie tsivilisatsioon püüdleb.

Mõned soolise vägivalla uuringud pakuvad, et hinnanguliselt üks viiendik kuni veerand Euroopa naistest on langenud vähemalt korra täiskasvanuea jooksul füüsilise vägivalla ohvriks, ja umbes kümnendik nendest on kannatanud seksuaalset vägivalda. Samuti arvatakse, et umbes 26% lastest ja noortest teatavad lapse- ja noorukiea jooksul enda vastu suunatud füüsilisest vägivallast, mis on eriti murettekitav, kui võtame arvesse sotsiaalsel õppimisel põhinevaid eeldusi...

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Naistevastane vägivald on meie ühiskonnas väärnähtus, mille vastu peame iga hinnaga võitlema. Siiski ei saa ma toetada tehtud märkust, kuna minu arvates pöörab see liigset tähelepanu naissoost immigrantidele. Eriti praegusel ajal peaks niisugune tähelepanu ELilt ja selle valitsustelt olema väga märgatav ega tohiks piirduda uhkete sõnadega Euroopa projektide toetuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult.(FR) Minu fraktsioon on selles küsimuses erineval seisukohal. Hääletasin muudatusettepaneku nr 19 ja sõna „prostitutsioon” poolt põhjenduses J, kuna olen arvamusel, et prostitutsioon on tõepoolest naistevastane vägivallaakt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult.(FR) Naistevastasele vägivallale ei pöörata tegelikkuses sageli tähelepanu: arvatakse, et 20–25% Euroopa naistest on vähemalt korra oma täiskasvanuea jooksul kannatanud füüsilist vägivalda. Eelmisel nädalal võttis Euroopa Parlament vastu sellekohase raporti, milles kirjutati vajadusest luua selles valdkonnas poliitraamistik, ja mina olen üks selle toetajaid. Meie raporti eesmärk on kutsuda kõiki ELi liikmesriike üles kuulutama naistevastane vägivald kuriteoks ning looma sellest tulenevalt kriminaalõigusakti selle vägivalla vastu võitlemiseks. Lisaks sellele hääletasin olulise mehhanismi kasutuselevõtu poolt, mis hõlbustaks tasuta õigusabi kättesaadavust ning võimaldaks ohvritele tasuta kiireloomulist psühholoogilist abi osutada. Samuti toetasin muudatusettepanekuid, mis tunnistavad suurt prostitutsiooniprobleemi ja on seisukohal, et naistevastane vägivald hõlmab ka prostitutsiooni. Viimasena hääletasin selle poolt, et vägistamist ja seksuaalvägivalda käsitletaks kuriteona isegi abielu või muud tüüpi lähisuhte siseselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. (IT) Euroopa regulatiivne raamistik naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks on üks oluline samm tervikliku strateegia raames. Vaid juriidiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja ennetavate tegevuste kombinatsioonis suudame lahendada selle küllaltki meie lähiümbruses eksisteeriva probleemi, arvestades, et üle veerandi Euroopa Liidu naistest on oma elu jooksul vägivalda kogenud. Naistevastane vägivald ei tee ealisi ega etnilisi või kultuurilisi eristusi ning on jätkuvalt nähtamatu probleem, millel on sellegipoolest väga suured inimlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed.

Euroopa Liit peab kinnitama oma aktiivset rolli naistevastase diskrimineerimise vastu võitlemisel ja seetõttu toetab Eva-Britt Svenssoni raport Euroopa Komisjoni püüdlusi luua Stockholmi programmi raames selge ja ühtlane regulatiivraamistik.

Seetõttu pooldan nõuet luua kriminaalõigusakt, mis määratleks naistevastase vägivalla omaette kuriteoks, täiustades soolise vägivalla vastast direktiivi ning viies selle vastavusse eri väljaõppe-, ennetus- ja teavitusalgatustega, et võidelda naistevastase vägivalla kõikide vormidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin sellele raportile oma hääle, kuna 21. sajandil on väga oluline, et tagaksime vägistamise kuriteona käsitlemise kõikjal Euroopas ning nende kuritegude toimepanijate kriminaalvastutusele võtmise ja karistamise. Ei ole vastuvõetav, et praegu, sõltuvalt riigist, ei ole sugugi mitte kõikidel nende põlastusväärsete kuritegude ohvritel võrdseid võimalusi õiglus jalule seada ja heastada vägivald, mis neile osaks on saanud. Pall on nüüd nõukogu ja komisjoni väravas ning kindlasti ei takista nad seda olulist sammu, mis aitaks vägivalla ohvriks langenud naistel oma kannatusi korvata.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna peame lõpetama kõik naiste õiguste rikkumised ja naistevastase vägivalla. Usun, et komisjon peaks vastavalt eelmisel aastal vastu võetud Stockholmi programmi rakendavale tegevuskavale looma kiiremas korras naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegia. Samal ajal peavad liikmesriigid tagama, et tervishoiuteenuste osutajad, sotsiaaltöötajad, politsei, kohtud ja muud institutsioonid tõhustaksid oma tööd, et oleksid võimelised vastama kõikidele naistevastase vägivalla juhtudele õigel ajal ja professionaalselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) On enesestmõistetav, et inimväärikus ja õigus turvalisusele on elu põhiväärtused, mida tuleb kaitsta. Juba ainuüksi sõna „vägivald” on sedavõrd negatiivsetest emotsioonidest laetud, et paljud püüavad teemat muuta, kui mainitakse soolist vägivalda. Siiski on meie töö keeruliste probleemidega silmitsi seista ja sekkuda juhtudel, kus ühiskond vajab poliitilistes ja õiguslikes küsimustes õige tee kätte näitamist. Ärgem unustagem, et naistevastane vägivald, kuhu kuulub ka väärikuse kahjustamine, seksuaalne kuritarvitamine, sundabielud ja suguelundite moonutamine, ei ole vaid naissugupoole probleem! See on kogu ühiskonna probleem, mis seda ulatuslikult laostab. Sellega seotud kulutused on alahinnatud.

Kas ei ole mitte nii, et me kõik kanname niisugusest vägivallast tulenevaid kulutusi – kulusid arstiabile, psühholoogilisele ravile, kohtumenetlustele ja sotsiaalabile? Ohvrid ei suuda sageli töökohta hoida. Liikmesriigid peaksid kaaluma soolise vägivalla vastu võitlemise plaani koostamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Parlament on võtnud vastu resolutsiooni ettepaneku, mis käsitleb uue ELi poliitraamistiku loomist naistevastase vägivalla vastu võitlemise jaoks. Toetasin seda resolutsiooni jõuliselt ja tulihingeliselt, kuna usun, et Euroopa Liit peab leidma sellele sotsiaalsele katkule vastuse ühisel üleliidulisel alusel, kutsudes üles sidusale ja tõhusale poliitilisele tegevusele. Naiste vastu suunatud vägivald, olgu see füüsiline, psühholoogiline või seksuaalne, on ebaviisakuse väljendus, mida Euroopa ei tohi lubada. See on katk, mis viib traumadeni, millel on naiste elule ühiskonnas mõõtmatu mõjuga tagajärjed. Hetkel olemasolevad andmed maalivad tegelikkusest kurva ja murettekitava pildi. Üks Euroopa naine neljast on vähemalt korra elus olnud vägivalla ohver. Seega usun, et ELi tegevuse prioriteedid peaksid olema üleliiduliste õigusaktide kindlakstegemine, tasuta abi kasutamise võimalus, varjupaikade loomine, mis suudaksid pakkuda ka psühholoogilist ja moraalset tuge, ning ühtse üleeuroopalise hädaabinumbri loomine.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt. Sooline vägivald on alati peamiselt kriminaalne küsimus. Seega peab ühiskond vastama karistusega, mis on kuriteo raskusega võrdeline. Ühiskonna vahendite eraldamise prioriteetide määramisel on oluline, et mõistaksime ohvri vaatenurka, kuna just see rühm vajab praegu spetsiaalseid kaitsemeetmeid. See ei välista vahendite eraldamist ka üksikutele seaduserikkujatele, pakkudes vägivaldse käitumise ärahoidmiseks näiteks vestlusteraapiat ja muid meetodeid. Seda tüüpi alternatiivravi meestele, kes on toime pannud naistevastaseid rünnakuid, ei tohiks aga kunagi asendada määratud kriminaalkaristust. Vestlusteraapia ja muud sedasorti ravivormid saavad teisi karistusvorme, näiteks vanglakaristust, vaid täiendada.

Vägivald on suures osas meeste ja naiste vaheliste ebavõrdsete võimusuhete tagajärg, domineerimis- ja allumissuhte väljendus kuriteo toimepanija ja selle ohvri vahel, mistõttu tuleks täielikult välistada vestlusteraapia, millest võtavad osa nii ohver kui ka toimepanija, kuna kuriteo iseloom välistab võimaluse, et need kaks poolt võiksid olla võrdväärsed ja võrdsed arutluspartnerid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Andsin resolutsioonile oma poolthääle, sest naistevastane vägivald on endiselt Euroopas ning kogu maailmas leviv katk hoolimata kampaaniatest, mida ühiskond üle maailm juba aastakümneid korraldanud on. See mõjutab eelkõige vahetuid ohvreid, kuid ka vabadust ja demokraatiat. Andsin raportile poolthääle ka seetõttu, et seal kehtestatakse paljud viivitamatud meetmed, mida on vaja naiste inimväärse elu kindlustamiseks, ning on selge, et soolise vägivalla kaotamiseks on vaja pikaajalisi poliitilisi, sotsiaalseid ja õigusalaseid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Vägivald üldiselt väärib hukkamõistu, kuid vägivald nende vastu, kes on vähem võimelised ennast kaitsma, nimelt lapsed, eakad ja naised, on veelgi põlastusväärsem. Sellel konkreetsel juhul on parlamendi ülesanne koostada arvukalt infrastruktuurilisi, juriidilisi, kohtulikke, rakenduslikke, hariduslikke, tervishoiuga seotuid ja muid tegevusi, mis vähendaksid märkimisväärselt naistevastast vägivalda ja selle tagajärgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − (ES) Hääletasin Eva-Britt Svenssoni raporti poolt, mis käsitles naistevastase vägivallaga võitlemise uut ELi raamistikku, kuna seda tüüpi vägivald teeb mulle sügavalt muret. Arvatakse, et 20–25% Euroopa naistest on vähemalt korra täiskasvanuea jooksul tunda saanud füüsilist vägivalda, ning üle 10% on kogenud seksuaalset kuritarvitamist. Seetõttu usun, et on saabunud aeg meeste vägivalla lõpetamiseks, ning see on võimalik vaid tõelise võrdsuse loomisega meeste ja naiste vahel. Lisaks olen veendunud, et vägistamine tuleb kõikjal Euroopa Liidus kuulutada kuriteoks ning selle toimepanijaid kohtulikult karistada. Raportis pakutakse välja ka uus võimalus selle ühiskonna mädaniku vastu võitlemiseks mitte ainult kriminaalmenetluse kaudu, vaid ka ebakindlate töökohtade, töötuse ja vaesuse eest kaitsmise ja nende tekke ennetamise teel. See tähendab, et naised leiavad ennast sageli sõltuvast olukorrast, mis muudab oma tuleviku üle vabalt otsustamise võimatuks. Seega muutub Euroopa soolist vägivalda käsitlev direktiiv hädavajalikuks. Liikmesriigid peavad esimesel võimalusel selles küsimuses meetmeid rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Meeste vägivald naiste vastu on naiste inimõiguste struktuurne rikkumine. Kui arvesse võtta kõik naistevastase vägivalla vormid, on 45% Euroopa naistest kogenud ja kannatanud meeste vägivalda. Hinnanguliselt võib koduvägivalla kogumaksumus 27 liikmesriigis olla lausa 16 miljardit eurot. Meeste vägivald naiste vastu ei tunne aga riigipiire ega piirdu kindla vanuse, klassi või rassi ega kultuuriliste eripäradega, kuid see on samas nähtamatu ning selle ohvrid vaikivad. 2008. aastal koostasin Läti Vabariigi kriminaalseaduse koduvägivalda käsitleva muudatusettepaneku projekti. Kahjuks lükkas Läti parlament selle muudatusettepaneku tagasi. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Hoolimata tõsiasjast, et viimastel aastakümnetel ja aastatel on naiste ning laste vastu suunatud vägivalla vastu võitlemisel tehtud edusamme, on veel tarvis palju tööd teha. Ühiskonnas valitsev apaatia ja pseudomoraal peaks andma meile mõtlemisainet. Reaalse vägivalla esimesi etappe, nagu pealetükkivus, ebasündsad märkused ja ahistamine, millega paljud sisserändajad Lääne naisi igapäevaselt kostitavad, peetakse üha enam normaalseks. Lugupidamise puudumine naiste vastu on jõudnud oma tippu, kui Saksa kohtunik viitab moslemite lahutusprotsessil oma otsust määrava tegurina mehe Koraanis sätestatud õigusele kasutada ihunuhtlust.

Sisserände lubamisega on EL sisse toonud ka probleemid igast mõeldavast vallast, nagu aumõrvad, sundabielud ja koguvägivald patriarhaalsetes perestruktuurides. Kultuuri, religiooni ega traditsioone ei tohiks kasutada vägivallategude õigustamiseks. Esitatud algatus sisaldab palju häid mõtteid, kuid jääb üldiselt üpris pinnapealseks, mis on ka põhjus, miks otsustasin jääda erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Raportis juhitakse tähelepanu paljudele ränkadele naistevastase vägivalla juhtumitele. Pean siinkohal silmas seksuaalväärtegusid, füüsilist perevägivalda, sunnitud prostitutsiooni, sundabielu ja naiste ümberlõikamist. Kahjuks võivad kõik need kohutavad asjad ka meie ühiskonnas siin ELis toimuda. Raport haakub selle tõsiasjaga, kuid seal ei käsitleta probleemi põhjust, mis peitub tihti paralleelühiskondades, islami arhailistes struktuurides ja organiseeritud inimkaubitsejate rühmitustes. Peame selles valdkonnas tööd tegema. Seetõttu jäin erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) Hääletasin naistevastast vägivalda käsitleva raporti, algatuse, mis aitab Euroopa naistel inimväärset elu elada, poolt. Statistika kohaselt on Euroopas elavatest naistest iga viies vägivalla ohver olnud ning 20% on kogenud vägivalda neile lähedaste isikute poolt. Raportis esitatud sätted naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks on tähtsad, sest: seal nõutakse, et liikmesriigid tagaksid toimepanijate karistamise vastavalt sooritatud kuriteo raskusastmele (seksuaalväärteod, inimkaubandus, sundabielud, naiste ümberlõikamine); tagataks vägivallaohvrite abistamiseks vajalikud vahendid (nt õigusnõustamine) ja ohvrite varjupaikade rajamiseks vajalikud vahendid; tagataks ohvrite õigusnõustamine ning nõutaks kohtumenetluse kohaldamist kõikide soolise vägivalla vormide suhtes; nähtaks ette noorte naiste ulatuslikum teavitamine asjakohase hariduse kaudu ohtudest, millesse nad sattuda võivad. Samas hääletasin ma ettepaneku vastu suurendada soolise vägivalla juhtumitega tegelemiseks pädevate kohtute arvu, sest mis tahes selline ettepanek toob kaasa vastuvõetamatu diskrimineerimise ja konfliktid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Kindlasti on vaja hakata rohkem rääkima kõikide kuriteovormide teemal ning praegusel juhul on teema sooline vägivald. Kuriteod, mis võtavad vägivalla vormi kodus, seksuaalväärtegudes, inimkaubanduses, suguelundite moonutamises ja muudes puutumatuse vastu suunatud vägivalla vormides, mis puudutavad eelkõige naisi ja tüdrukuid, tuleks tuua avalikkuse ette, selleks et nende vastu oleks võimalik tõhusamalt võidelda. Tegelikult võimaldaks ühiskonda selle probleemi suhtes tundlikumaks muuta suuremad teadmised soolise vägivalla kohta. Selles Euroopa Parlamendi algatusraportis püütakse koondada paljud meetmed, mida on vaja Euroopa naistele väärika elu tagamiseks. Hoolimata sellest, et naiste suhtes toime pandavale vägivallale on tähelepanu pööratud juba aastakümneid, ei ole maailma ühiskonnal õnnestunud seda äärmiselt hävitavat kuritegevuse vormi peatada. Kokkuvõtteks leian ma, et Euroopa Liit peab sellise vägivalla peatamiseks võtma vastu vajalikud õigusaktid ning et liikmesriigid peavad soolise vägivalla vastu võitlemiseks koostama riiklikud tegevuskavad. Neil põhjustel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Vägivald naiste suhtes on probleemiks nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil. Soolise vägivalla puhul on tegemist õigusterikkumistega vägivalla eri vormide kaudu – vägivald lähisuhetes, seksuaalväärteod, inimkaubandus ja prostitutsioon, sundabielud, suguelundite moonutamine ning muud eraelu puutumatuse vastased õigusrikkumised, mis pannakse toime eriti just naiste ja tütarlaste suhtes. Selle peatamiseks on meil vaja vastu võtta palju poliitilisi, sotsiaalseid ja kohtualaseid meetmeid, et suudaksime Euroopa naistele väärika elustandardi tagada. Euroopa Parlament rõhutab algatusraportis, et seda liiki vägivalla kaotamine on võimalik eelkõige kõikehõlmava ja sidusa naiste puutumatust kaitsvate õigusakti loomisega. Vaja on ka registreerida seda liiki kuritegevuse ulatus, saavutada see, et kohtuorganid hakkaksid rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida seksuaalvägivald tähendab, avastada aktiivsete ja ennetavate meetmete kaudu sellised vägivallavormid varajases etapis, tagada õigusselgus uurimiste ning kohtumenetluste käigus, rajada uusi varjupaiku ja hädaabinumber ohvritele ning rahastada selle valdkonna teadusuuringuid. Eelnevate tähelepanekute põhjal hääletan ma konkreetselt kõigi meetmete kehtestamise poolt, mida on vaja seda liiki vägivalla vastu võitlemiseks ja tõhusate tegevuskavade koostamiseks, et sellise vägivalla esinemise vastu võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. Hoolimata sellest, et naiste suhtes toime pandavale vägivallale on tähelepanu pööratud juba aastakümneid, ei ole maailma ühiskonnal õnnestunud seda äärmiselt hävitavat kuritegevuse vormi peatada. Tegemist on problemaatikaga, mis hõlmab ühelt poolt iga üksiku kuriteoohvri puutumatuse kaitset, hõlmates samas ka selliste oluliste ühiste ühiskonnahuvide kaitsmist nagu vabadus ja demokraatia.

Riiklikul tasandil tuleb luua naiste jaoks varjupaikasid, et võimaldada neil elada iseseisvat elu ilma vägivalla ja vaesuseta. Nendes varjupaikades tuleks pakkuda spetsialistide teenuseid, ravi, õigusabi, psühholoogilist ja teraapilist nõustamist, õigusalast tuge kohtumenetluse ajal, toetust vägivalda kogenud lastele jne. Liikmesriigid peaksid tagama asjakohased rahastamisvahendid, et naiste varjupaigad vastaksid vägivalla all kannatanud naiste ja nende lastega töötamisel rahvusvahelistele standarditele.

Liikmesriigid peaksid tagama nõutud vahendid naisorganisatsioonidele ja VVOdele, et kaitsta naisi ja nende lapsi vägivalla ja vaesuse eest ning seda ennetada, nad peaksid tagama naistele ühiskondlikud ja majanduslikud õigused, nii et naised ei sõltuks rahaliselt oma partnerist või abikaasast, ning peaksid edendama ja arendama naiste tööturule naasmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Andsin resolutsioonile oma poolthääle, sest naistevastane vägivald on endiselt Euroopas ning kogu maailmas leviv katk hoolimata kampaaniatest, mida ühiskond üle maailm juba aastakümneid korraldanud on. See mõjutab eelkõige vahetuid ohvreid, kuid ka vabadust ja demokraatiat. Andsin raportile poolthääle ka seetõttu, et seal kehtestatakse paljud viivitamatud meetmed, mida on vaja naiste inimväärse elu kindlustamiseks, ning on selge, et soolise vägivalla kaotamiseks on vaja pikaajalisi poliitilisi, sotsiaalseid ja õigusalaseid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR Iga neljas naine Euroopas on kogenud täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilist vägivalda ning iga kümnes naine on olnud seksuaalse vägivalla ohver, millega kaasneb füüsiline vägivald. Selliste arvudega silmitsi seistes tuleks meil kiiresti tegutseda, et sellise naistevastase vägivalla vastu Euroopa Liidus võidelda. Seetõttu toetan täielikult Eva-Britt Svenssoni raportit. Vägistamine, mida praegu paljudes liikmesriikideks kriminaalkuriteoks ei peeta, ja teised seksuaalse vägivalla vormid tuleks kõigis liidu riikides kuritegudeks tunnistada ning nende toimepanijad tuleks automaatselt vastutusele võtta. Selleks et kaitsta naissoost sisserändajaid ja varjupaigataotlejaid, kutsun ma üles töötama välja ka õigusraamistikku, mis tagab naissoost sisserändajatele õiguse omada isiklikku passi ja elamisluba enda käes hoida ning võimaldab kohaldada kriminaalvastutust isikute suhtes, kes neilt dokumendid ära võtavad. Lisaks kutsun üles lihtsustama juurdepääsu õigusabile, mis võimaldaks ohvritel kaitsta oma õigusi. Pean oluliseks, et selline õigusabi oleks tasuta, ja mulle oleks meeldinud, kui see punkt oleks raportis selgemalt esitatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. – (CS) Alati on tähtis võidelda naistevastase vägivalla vastu, mis esineb paljudel kujudel ja vormides, jättes jäljed nii kehale kui ka hinge ja viies vägivallaohvrid mõnel juhul isegi enesetapuni. Mul on hea meel, et loome selle vastuvõetamatu nähtuse vastu võitlemise ELi uue raamistiku ja seetõttu hääletasin rõõmuga selle raporti poolt. Ma ei saanud aga hääletada raporti nende osade poolt, mis viivad raseduse kunstliku katkestamise toetamiseni, sest ma ei nõustu sellega, kuna ka veel sündimata inimolendil on õigus elule.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Vägivald naiste suhtes on probleemiks nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil. Hoolimata sellest, et naiste suhtes toime pandavale vägivallale on tähelepanu pööratud juba aastakümneid, ei ole maailma ühiskonnal õnnestunud seda äärmiselt hävitavat kuritegevuse vormi peatada. Valus on pealt vaadata, kuidas me pole siiani suutnud naisi vägivalla eest kaitsta. Tegemist on problemaatikaga, mis hõlmab ühelt poolt iga üksiku kuriteoohvri puutumatuse kaitset, hõlmates samas ka selliste oluliste ühiste ühiskonnahuvide kaitsmist nagu vabadus ja demokraatia.

Euroopa Liit peab seetõttu võtma vastutuse ning kehtestama vägivalla peatamiseks vajalikud õigusaktid. Tunnustan raportööri tööd strateegiaraportisse paljude meetmete koondamisel, mis on hädavajalikud, et tagada Euroopa naistele inimväärne elu. Kuna aga põhjenduses B sätestatakse, et prostitutsioon kui selline on inimõiguste rikkumine, ning arvestades pingutusi, mida me selliste tavade reguleerimiseks teeme, pidid mõned meie fraktsiooni liikmed lõppkokkuvõttes erapooletuks jääma.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Oleksin tahtnud hääletada naistevastase vägivalla vastast võitlust käsitleva raporti poolt, sest selle eesmärk on kehtestada laiahaardelised meetmed vägivalla ohvriks sattunud naiste kaitseks. Raportis käsitletakse selgel viisil seksuaalväärtegusid, prostitutsiooni, naiste suguelundite moonutamist, jälitamist, inimkaubandust ja koduvägivalda: lühidalt paljusid naiste õiguste rikkumisi.

Nagu Euroopa Parlamendis tihti juhtub, on probleem selles, et iga tekst ületab oma piire, hõlmates teemasid, mida saaks paremini käsitleda sellega mitte seonduvates dokumentides. Praegusel juhul käsitletakse raportis naissoost sisserändajate ja põgenike õigusi, keda käsitletakse võrreldes teiste Euroopa naissoost kodanikega väljavalitud kategooriana. Sel lihtsal põhjusel jään ma erapooletuks, sest hoolimata sellest, et ma dokumendi eesmärkidega nõustun, ei saa ma ilmutada sallivust poliitilise manipulatsiooni suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. (EL) Hääletasin selle konkreetse resolutsiooni poolt, sest sellega võetakse kasutusele naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uus poliitiline raamistik. Raportis esitatakse rida selgeid poliitilisi meetmeid soolise vägivalla vastu võitlemiseks, sealhulgas meetmed võitlemiseks inimkaubanduse vastu, mida ma pean eriti oluliseks, arvestades inimkaubanduse murettekitavat suurenemist Euroopa Liitu ja selle raames, eriti naiste ja lastega kauplemist. Nende rühmituste vastu saaks võidelda inimkaubanduse sihtpunktiks oleva ELi ja rühmituste alguspunktiks olevate riikide vahelise rahvusvahelise koostööga. Kutsun komisjoni üles selles suunas tegutsema.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (S&D), kirjalikult. Toetan Svenssoni raportit, sest seal juhitakse tähelepanu olemasolevale probleemile, mis on seotud naistevastase vägivallaga. See teema ei ole uus, kuid seda on ignoreeritud, vaiba all peidetud, pereringis saladuses hoitud. Nüüd on õige aeg see lõpetada ja teha kõik endast olenev, mitte ainult probleemile tähelepanu juhtides, vaid meetmete esitamisega probleem lahendada ning kaitsta naisi vägivalla eest, sest neil on selliseks kaitseks õigus.

Nõustun, et vägivalla all kannatavatel naistel peaks olema juurdepääs õigusabile. Kui aga liikmesriigid jätkavad õigusabiga seotud eelarvete kärpimist, siis see juurdepääs võimalikuks ei saa. Nõustun, et kohtunikud peavad saama väljaõppe eriti keeruliste juhtumite puhuks, mille naistevastane vägivald põhjustab. Kuidas me seda aga teeme, kui eelarveid kärbitakse?

Liikmesriigid peavad muutma selle teema poliitiliseks prioriteediks, kehtestades miinimumnõuded ja kohustused, mida väärkohtlemise ohvrid eeldada võivad. Raport annab meile raamistiku ning on ära teeninud meie täieliku toetuse, kuid selles raamistikus vajame ka mõnda meedet nimetatud tähtsas valdkonnas ning see tähendab liikmesriikide meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Laurence J.A.J. Stassen (NI), kirjalikult. (NL) Naistevastane vägivald on laiduväärne ning seda tuleb kindlalt käsitleda. Hollandi Vabaduspartei (PVV) nõustub selles suhtes raportiga täielikult. Raportis ei ole aga üldse mainitud islami rolli. Ainult üks kord ja väga üldiselt mainitakse traditsioonide või uskudega seonduvaid tavasid, lõikes 3, hoolimata hästi teada tõsiasjast, et naistevastane vägivald on eelkõige islamis päevakorras. Lõppude lõpuks on naiste rõhumine islami lahutamatu osa.

PVV soovib näha naistevastase vägivalla kaotamist, kuid hääletab raporti vastu, sest seal ei ole mainitud toimepanijate motiive ega tausta. Jättes vägivalla põhjusena sõnaselgelt mainimata islami, laseme käest suurepärase võimaluse see naistevastase vägivalla spetsiifiline vorm kaotada.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, milles esitatakse ettepanekud naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks kogu Euroopas ja kutsutakse liikmesriike üles seda teemat esmatähtsaks seadma.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PE) Vägivallaprobleem on üldine ning konkreetselt naistevastane vägivald on üleilmne probleem, mis mõjutab kõiki maailma riike. Kuna soolisele vägivallale puudub rahvusvaheline määratlus, siis on andmed selle kohta üsna erinevad ega anna probleemi tegelikust ulatusest tervikpilti. Mõnede uurimuste kohaselt on üks viiendik kuni üks neljandik naistest Euroopas täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilise vägivalla ohver olnud. Naistevastane vägivald esineb paljudes vormides ja viisidel. Selle ajalooline ja struktuuriline mõõde tähendab, et meetmed tuleb võtta Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu on vajadus teadlikkuse suurendamise eesmärgil sekkuda kõigis avaliku elu valdkondades, kasutades selleks kuut punkti: poliitika, ennetamine, kaitse, vastutuselevõtmine, abistamine ja partnerlus. Hääletasin algatusraporti poolt, sest ma usun, et mis tahes vägivalla suhtes tuleks kohaldada sotsiaalseid ja õigusalaseid karistusi.

Euroopa õigusaktid direktiivi vormis, mis põhineb haridusel, ohvrite tõhusal kaitsel, valitsusväliste organisatsioonide vahelisel koostööl ning naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta rakendamisel on näide meetmest, millega võidelda selle ühiskondliku katku vastu, mis Euroopa ühiskonnale kahjulikke tagajärgi põhjustab.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. Toetan täielikult üleskutseid muuta naistevastane seksuaalne ja koduvägivald kõigis liikmesriikides kriminaalkuriteoks. Kuna tegemist on kiireloomulise küsimusega, siis õhutan ma komisjoni esitama ettepanekuid, millega pannakse kogu ELis paika soolisele vägivallale reageerimise ja ohvrite kaitsmise tugevad meetmed. Tuleb käsitleda praegu liikmesriikide vahel eksisteerivaid erinevusi ning võtta kasutusele sidusad riiklikud õigusaktid. Loodan, et see resolutsioon on samm soolise vägivalla vastu võitlemise Euroopa direktiivi suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Hääletasin Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni rootslasest parlamendiliikme ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimehe Eva-Britt Svenssoni resolutsiooni poolt. Vägistamine ja muud seksuaalvägivalla vormid tuleks kõigis ELi liikmesriikides kuritegudeks tunnistada ning nende toimepanijad automaatselt vastutusele võtta.

Nõustun oma sõbra ja kolleegi Eva-Britt Svenssoni väitega, et naised on soolise vägivalla ohvrid, kuid siiski ei tohiks me naisi, sealhulgas sellise vägivalla ohvrid, vaid ohvritena näha. Institutsioonide roll on aidata taastada naiste enesekindlus ning abistada uue ja parema elu rajamisel neile endale ja nende lastele. Peaksime keskenduma ka seda liiki vägivalla põhjustele, alustades sooliste stereotüüpide analüüsimisega, mille kohaselt on ohvrid nii naised kui ka mehed ja isegi väga noored lapsed.

Resolutsioonis tagatakse ka õigusraamistiku väljatöötamine, mis tagab naissoost sisserändajatele õiguse omada isiklikku passi ja elamisluba ning võimaldab kohaldada kriminaalvastutust isikute suhtes, kes neilt need dokumendid ära võtavad.

Seetõttu ootame nüüd komisjonilt strateegia ettepanekuid ja tegevuskava: me ootame tegusid!

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin raporti poolt, sest naistevastane vägivald on üleilmne probleem, mida maailma ühiskond veel lahendada suutnud ei ole. Naistevastast vägivalda esineb ühiskonna kõigil tasanditel ning see ei ole omane ühelegi konkreetsele kultuurile, haridustasemele, vanuserühmale ega sissetulekuklassile. Kõige suurem oht varitseb naisi nende oma kodus – koduvägivald on naiste vigastuste kõige tavalisem põhjus, palju levinum kui liiklusõnnetused ja vähktõbi kokku. Ohvrid kannatavad väga negatiivse mõju all nende tervisele, enesekindlusele ja turvalisusele ega saa enam avalikus või tööelus nii osaleda, nagu nad sooviksid. Selliste kuritegude toimepanijad põhjustavad neile naistele ja nende lastele eluaegseid kannatusi ning tegemist on ka sotsiaalse probleemiga, sest sellest tulenevad kulutused tervishoiu ja kohtusüsteemi valdkonnas ulatuvad miljarditesse eurodesse. Seega tuleb kurjategijad nende tegude eest vastutusele võtta ja nende suhtes kohtumenetlusi kohaldada. Naistevastane vägivald tuleb lõpuks avalikkuse ette tuua ja peatada!

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika