Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Teisipäev, 5. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

10. ELi raamistik romade integreerimise riiklike strateegiate koordineerimiseks (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koordineerimise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. Austatud juhataja! Tutvustan koos kolleegi László Andoriga otsust, mille komisjon võttis vastu uue romasid käsitlevate integratsioonistrateegiate raamistiku esitamiseks.

ELi raamistik tuleb hetkel, mil romade olukord on Euroopas tugevalt huviorbiiti tõusnud. EL on liikmesriikidele kättesaadavaks teinud arvukalt juriidilisi, poliitilisi ja finantsinstrumente romade olukorraga tegelemiseks. Samuti on meil terve juriidiline raamistik, mis põhineb diskrimineerimiskeelul, inimeste vabal liikumisel ja laienemisstrateegial. Sellest hoolimata on väga selge, et romade majanduslik ja sotsiaalne marginaliseerimine püsib ning see ei ole 21. sajandi Euroopa Liidus vastuvõetav ega jätkusuutlik.

Parlament on kogu poliitilist spektrit hõlmavate toetajatega – soovin seda rõhutada – oma hiljuti vastu võetud määrusega ELi romasid käsitleva strateegia kohta juhtinud tähelepanu romade integratsiooni edendamise pakilisusele. Soovin tänada raportöör Lívia Járókad suurepärase töö eest!

Nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil on tarvis otsusekindlat tegutsemist. Peame ühendama jõud ja suurendama püüdlusi romadevastase diskrimineerimise lõpetamiseks, et nad saaksid nautida samu õigusi kui mis tahes teised Euroopa kodanikud, kuna just seda nad on. Seda öeldes pean silmas loomulikult kahesuunalist protsessi, mis nõuab enamiku Euroopa kodanike ja ka roma kogukondade liikmete mõtteviisi muutmist.

Oleme kõik nõus, et tarvis on tõhusat poliitika planeerimist ja rakendamist ning ühist strateegilist lähenemist. Me kõik teame, et põhivastutus romade ühiskonda integreerimisel on liikmesriikidel. Samuti tunnistame, et romade olukord on liikmesriigiti väga erinev. Just seetõttu otsustas komisjon esitada ELi raamistiku, et liikmesriigid saaksid tegutseda võrdeliselt katsumusega, millega nad silmitsi seisavad.

Eelmise aasta septembris loodud ja detsembris raporti esitanud romadega tegeleva komisjoni töökond näitas selgelt, et sageli ei tehta piisavalt. Struktuurifondides olevat 26,5 miljardit eurot ei kasutata nii, nagu oleks tarvis. Vaid 100 miljonit sellest eraldati konkreetseteks romadega seotud tegevusteks, samal ajal kui 70% tehnilisele toele mõeldud vahenditest, mida oleks enamikus liikmesriikides tarvis olnud, lihtsalt ei kasutatud. Seega ei ole olemasolevad meetmed piisavad. Nüüd on saabunud aeg tagada, et riiklikus, piirkondlikus ja kohalikus poliitikas keskendutaks selgelt ja konkreetselt romade vajadustele.

Keskendume oma raamistikus neljale põhiprobleemile: haridus, tööhõive, tervis ja majutus. Tahame, et EL ja 27 liikmesriiki pühenduksid lõhede kaotamisele ning keskenduksid nendes neljas valdkonnas sihipärase tegevuse ja piisavate vahenditega ühistele eesmärkidele. Soovime, et kõik liikmesriigid need eesmärgid hiljemalt 2020. aastaks romasid käsitlevatesse riiklikesse strateegiatesse kaasaksid, või kui vastav strateegia puudub, selle looksid.

Selleks et kontrollida, kas jõupingutused eesmärki täidavad, vajame regulaarset järelevalvet. Seetõttu paneb ELi raamistik aluse jõulisele järelevalvemehhanismile, mis tagab romade jaoks konkreetsed tulemused. See järelevalvemehhanism tagab riiklike romasid käsitlevate strateegiate rakendamise, romade integratsiooniks mõeldud raha jõudmise lõplike abisaajateni ning edusammud romade integreerimise eesmärkide saavutamisel.

Komisjon esitab iga-aastase raporti edusammude kohta, mida on tehtud romade integreerimisel liikmesriikides. ELi raamistik annab kõikidele sidusrühmadele kõikidel tasanditel võimaluse ühendada jõud laiemalt ELi rahvastikuga ja konkreetsemalt romadega, et lõpetada üle kümne miljoni Euroopa kodaniku tõrjutus, mida me tulevikus enam lubada ei saa.

 
  
MPphoto
 

  László Andor, komisjoni liige. Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Romade sotsiomajanduslik olukord on üks ELi tegevuskava tähtsamaid punkte. Eelmisel kuul võttis täiskogu vastu Lívia Járóka raporti romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta. Ja täna võttis komisjon vastu teatise romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta.

Mõlemad dokumendid aitavad märkimisväärselt kaasa laiemale romasid käsitlevale arutelule ning soodustavad otsuste vastu võtmist järgmisel tööhõive- ja sotsiaalministrite nõukogu kohtumisel 19. mail, mis on täielikult pühendatud romade integratsioonile.

Nendes dokumentides sõnastatakse ELi poliitiline otsus miljonite majanduslikus ja sotsiaalses tõrjutuses elavate romade olukorraga tegelemiseks. Tahaksin siinkohal rõhutada kolme tähtsaimat punkti.

Esiteks on komisjon sätestanud riiklike romade integratsioonistrateegiate raamistiku. See tunnistab liikmesriikide põhivastutust romasid käsitlevate integratsioonistrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Samuti taaskinnitab see komisjoni sügavat veendumust, et Euroopa Liit ei saa tolereerida ühtegi romade vastu suunatud rassismi, ksenofoobia, diskrimineerimise ega sotsiaalse tõrjutuse vormi. Liidul on moraalne ja poliitiline kohustus toetada liikmesriike nende püüdlustes kõikide enda käsutuses olevate poliitika ja instrumentidega.

Teiseks, nagu te teate, on Euroopa Liit leppinud kokku terviklikus strateegias Euroopa sotsiaalse ja majandusliku mudeli tasakaalustatud arendamiseks. Euroopa 2020. aasta strateegia arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks kasvuks on õige poliitiline kontekst, milles tegeleda romadega seotud mitmetahuliste probleemidega. Peame rakendama Euroopa 2020. aasta eesmärke, sihte, juhtalgatusi ja aruandlusstruktuure romade hüvanguks.

Kõige olulisem sõnum on, et miljonite Euroopa kodanike majandus- ja sotsiaalsest elust kõrvalejätmine ei ole arukas, ei ole jätkusuutlik ja kindlasti mitte kaasav. Lühidalt öeldes ei ole Euroopas, kus tahame elada, vabandust romade jätkuvale tõrjumisele.

Täpsemalt on Euroopa 2020. aasta põhieesmärgid tööhõive, vaesuse vähendamise ja hariduse valdkonnas kõige olulisemad võrdlusalused edusammude mõõtmiseks romasid käsitlevate integratsioonistrateegiate elluviimisel. Komisjoni romasid käsitlev teatis eristab neli valdkonda, millel on romade tõrjutuse kaotamisel strateegiline tähtsus. Need on järgmised.

Pääs tööturule: tegeleda tuleb suure lõhega romade ja mitteromade tööhõivetasemes. Kui me seda ei tee, ei õnnestu meil Euroopa 2020. aasta eesmärke saavutada.

Hariduse kättesaadavus: kõikidel roma lastel peaks olema võimalus omandada kvaliteetset haridust, olemata diskrimineeritud või eraldatud. Miinimumnõudena peaksid kõik roma lapsed lõpetama algkooli.

Arstiabi kättesaadavus: romade ja mitteromade tervisega seotud lõhe vähendamine. Liikmesriigid peaksid romadele tagama kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse samadel tingimustel kui ülejäänud elanikkonnale.

Eluaseme ja elementaarsete teenuste kättesaadavus: selles suhtes on romade olukord tõepoolest tunduvalt halvem kui ülejäänud rahvastikul, näiteks vee, elektri ja muude teenuste kättesaadavuse puhul.

Sidusa lähenemise puudumine mõjutab negatiivselt romade üldist ühiskonda integreerimist ja jätab nad vaesusesse.

Kolmandaks peab Euroopa Liit oma sõnu reaalselt toetama. Komisjon valmistab praegu ette mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut, millele järgnevad konkreetsed struktuurifonde käsitlevad ettepanekud. Minu arvates tuleks struktuurifondid viia vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga. See kehtib üldiste poliitikavaldkondade kohta, mille eest ma vastutan – tööhõive ja sotsiaalne kaasatus –, ning vaieldamatult ka romade sotsiomajandusliku integratsiooni kohta. Meie finantsinstrumentide tõhustamine on minu jaoks põhieesmärk.

Lubage mul siinkohal lõpetada, et saaksin kuulata teie arvamusi ja vastata võimalikele küsimustele.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. Eesistujariik Ungaril on hea meel komisjoni avalduse üle romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koordineerimise ELi raamistiku kohta. Soovin avaldada oma tänu ja tunnustust mitte ainult tehtud töö, vaid ka volinik Viviane Redingi, volinik László Andori ja kõikide teiste selles tõeliselt silmapaistvas saavutuses osalenute isikliku pühendumuse eest!

Selle strateegilise dokumendi esitamisega oleme astunud tohutu sammu lähemale ühe Ungari kui eesistujamaa prioriteedi saavutamisele. Olen veendunud, et sellest saab koos Lívia Járóka raportil põhineva hiljuti vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooniga ELi romade tõrjutust käsitleva strateegia kohta oluline panustaja romade majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisse Euroopas.

Äärmine vaesus, diskrimineerimine ja marginaliseerimine puudutab endiselt paljusid romasid kõikjal Euroopas, seega on aeg olukorda parandada. Me ei saa öelda, et tegemist on nende, mitte meie probleemiga. Peale selle ei tohiks inimesi kunagi võtta kui probleemi, vaid pigem kui võimalust. Arvestades praegust majanduslikku ja demograafilist olukorda Euroopas, võib romade majandusliku ja sotsiaalse staatuse parandamine avada uusi inimressursse, aidata seega pikas perspektiivis kaasa majanduskasvule.

Ungari on eesistujamaana alati olnud seisukohal, et lisaks tarvilikule võitlusele diskrimineerimise vastu, on tarvis ka uut poliitikakogumit, milles on kolm põhipunkti: haridus, tööhõive ja eluase. Kui liikmesriigid seda korralikult järgivad, suudab integreeritud poliitiline tegevus nendes kolmes valdkonnas koos komisjoni pakutud küllaldase järelevalvega olukorda muuta. Liikmesriigid peavad püüdma ka saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärke. Romade sotsiaalse kaasatuse meetmeid on võimalik süvalaiendada arvukatesse poliitikavaldkondadesse. Nüüdseks tõdetakse laialdaselt, et ELi tasandil inspireeritud ja koordineeritud meetmed suudavad luua sünergiat ning lisandväärtust.

Mis edasi? Nõukogu eesistujariik Ungari püüab seda teatist koos kahe volinikuga tutvustada ja arutada järgmisel romade kaasamist käsitleval platvormil 7. aprillil Budapestis, kuhu kutsun ka kõiki huvitatuid. Nõukogu tegeleb sellega horisontaalselt. Esmalt arutab seda 12. aprillil justiits- ja siseasjade komisjon. Seejärel on 9. mail tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kord ning vastu võetakse nõukogu järeldused. Dokument edastatakse 20. mail ka haridusnõukogule, enne kui eesistujariik Ungari esitab 23. mail raporti üldasjade nõukogus toimunud arutelu tulemuste kohta.

Loodetavasti on selle teekonna viimane punkt juunis toimuv kinnitamine Euroopa Ülemkogus. Loomulikult on see vaid uus algus koordineeritud tegevusele ELi ja liikmesriikide tasandil, et seda tõelist Euroopa vähemust aidata.

 
  
MPphoto
 

  László Tőkés, fraktsiooni PPE nimel. – (HU) Austatud juhataja, volinikud, parlamentaarne riigisekretär! Lívia Járóka raportile toetudes ja kooskõlas sellega liigume hea meelega edasi romasid käsitleva strateegia rakendamise suunas. Seda selle pärast, et 8. aprill on rahvusvaheline romade päev. Juhuslikult toimub täpselt samal päeval Ungaris ka viies Euroopa romade platvorm. Selle kaudu võime astuda väga olulisi samme ühise tegevuskava suunas, mida koordineerib EL, kuid mis siiski võtab arvesse kohalikke eripärasid. Euroopa Rahvapartei on aastaid kutsunud ELi romade sotsiaalse integratsiooni probleemiga tegelema. Veelgi enam loodame, et Euroopa romade strateegia hakkab 24. juunil toimuval riigi- või valitsusjuhtide tippkohtumisel tõepoolest edenema.

Nii on võimalik anda Euroopa tasandil vastus Euroopa Liidu kõige olulisemale inimõigusprobleemile. Esmajoones on oma kodanike elementaarsete inimõiguste tagamine liikmesriikide ülesanne. Euroopa Liit saab selleks esitada vaid raamistikke, kuid iga liikmesriigi ülesanne on nendele raamistikele sisu anda. Euroopa romade kaasamise strateegia võib olla teatud professionaalne miinimum. Siiski olen kindlal veendumusel, et selle kaudu valmistatakse ette osalejaid ja tsükleid hõlmav pikaajaline tegevuskava, mis suudab tõhusalt parandada romasid mõjutavat vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Paar olulist aspekti selle strateegia sisu puhul on, et selle sihtrühm määratletakse majanduslikul, mitte etnilisel alusel; see hõlmab kogu inimõiguste spektri rakendamist ja tugevdab võrdsete võimaluste põhimõtet; see võtab arvesse piirkondlikku tõrjutuse olemust ning leevendab ebasoodsat olukorda vähearenenud mikropiirkondades.

Strateegia õnnestumiseks peavad sidusrühmad – täpsemalt öeldes ELi institutsioonid, liikmesriigid, valitsusvälised organisatsioonid ja romade kogukonnad – tegema pikaajalisi ja otsustavaid ühiseid pingutusi. Just sel põhjusel ei tohi seda probleemi kasutada opositsiooni provotseerimiseks ega parteipoliitilisteks rünnakuteks. Samuti ei ole lubatav ühissildistamine. Lubamatu on kõrvutada romade ühist süüd ja enamuse, rõhujate, ühisvastutust. Lahenduse leidmine romade jaoks on Ungari kui ELi eesistujariigi prioriteet. Loodan, et Euroopa Ülemkogu võtab kavandatava strateegia juunis vastu. Palun selle jaoks Euroopa Parlamendi toetust!

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová, fraktsiooni S&D nimel. (SK) Austatud juhataja, volinik Viviane Reding, volinik László Andor! Soovin kõigepealt teid esitluse eest kiita! Mul on hea meel, et komisjon täna lõpuks pärast paljusid korduvaid üleskutseid parlamendile seda Euroopa raamstrateegiat tutvustab. Minu arvates on selleks ka viimane aeg, kuna olukord on muutumas keerulisemaks. Paljud romad Euroopa Liidus ei ole sunnitud elama pelgalt alandavates elutingimustes, vaid ka kasvava terrori all. Viimane tõestus sellest on laupäeval toimunud romavastane tõrvikutega marss Ungaris ning soovin siin kutsuda Ungari valitsust üles sellest järeldusi tegema.

Samuti sooviksin tutvustatud raamistikku pisut kritiseerida. Olukord on pakiline, kuid sellest hoolimata ei saa me aktsepteerida komisjoni otsust koostada raamistiku eelnõu, pidamata avalikult aru asjassepuutuvate osapooltega. On kummaline, et ühest küljest rõhutate raamistikus ise tsiviilühiskonnaga koostöö tegemise vajadust, kuid selle põhitähtsusega dokumendi eelnõu tegelikul koostamisel olete eiranud nii romasid kui ka vabatahtlikke organisatsioone, rahvusvahelisi organisatsioone ja teisi asjakohaseid rühmi. Niisugune suletud raamistiku käsitlus ei lisa sellele legitiimsust, pigem vastupidi.

Sellest hoolimata on esitatud raamistiku sisu minu arvates üldjoontes õnnestunud. Komisjon on õigesti määratlenud pädevused selle üleeuroopalise probleemi lahendamiseks. Siiski on tähtsamad pädevused jätkuvalt liikmesriikide tasandil. Sellest hoolimata pean ülioluliseks, et EL võtaks endale ülesandeks riiklike strateegiate koordineerimise ja järelevalve eesmärgiga tagada romade võimalikult kiire ja tõeline integratsioon.

Selle taustal on väga oluline ka märkida riiklike strateegiate vastavuse jälgimist esitatud raamistikuga ning nende strateegiate rakendamise tõhususe jälgimist. Komisjoni seisukoht näib selles suunas olevat siiski üsna ambitsioonitu. Komisjon peaks muutuma karmimaks, eriti liikmesriikidelt oodatava puhul. Raamistik määratleb õigesti neli kõige olulisemat valdkonda romade integratsioonis: hariduse kättesaadavus, töökohtade olemasolu, arstiabi kättesaadavus ning korraliku elukoha ja elementaarsete teenuste kättesaadavus. Koos oma fraktsiooni liikmetega on mul olnud võimalus arvukate visiitide käigus romade kogukondadesse kõikjal Euroopas kinnitada, et need on tõepoolest põhitähtsusega valdkonnad, kus romadel on sageli kehvad tingimused. Siiski tuleks rõhutada, et sarnaselt sõnastatud eesmärgid ilmusid ka programmis „Romade kaasamise aastakümme”. Nüüd on oluline, et need täidetaks.

Lisaks nendele neljale valdkonnale sooviksin lisada veel ühe, mis raamistikust puudub, ning selleks on võitlus mitte ainult diskrimineerimise, vaid ka rassismi verbaalsete ja füüsiliste ilmingute vastu.

Viimasena on sama oluline, et juhiksin tähelepanu kaasamismeetmete rahastamise küsimusele. Komisjoni töörühm avaldas eelmise aasta lõpus, et liikmesriikide ELi fondide kasutamises on märkimisväärsed lüngad. Seetõttu peaks komisjon keskenduma kolmele aspektile: fondide kasutamine ei tohi halduslikult olla ülemäära nõudlik, komisjon peab rakendama tõhusaid meetmeid tagamaks, et vabastatud fondid tõepoolest oma eesmärki täidavad, ning fondide kasutamine eristamist hõlmavate tegevuste tarbeks peab olema piiratud.

Lõpetuseks soovin teid, volinikud Viviane Reding ja László Andor, veel kord tänada ning nüüd on juba liikmesriikide ülesanne teie tööd arvesse võttes romade tõrjutusega riigi tasandil tõhusalt edasi võidelda.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel).

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Austatud juhataja! Tänan teid, Monika Flašíková, et nõustusite mu küsimusele vastama! Olete kahtlemata selle raportiga väga tuttav ja kindlasti kursis, et see hõlmab ka liikmesriikide kohustust tasuda karistusmakset, kui leitakse, et nad ei tegutse vastavalt nõuetele või kui strateegiaid ei järgita. Kuidas suhtute tõsiasja, et liikmesriik oleks kohustatud tasuma karistusmakset ka siis, kui algkoolis käimise kohustusest kinni ei peeta? Algharidus on kohustuslik kõikides riikides. Seega, kui roma lapsed algkoolis ei käi, kas siis vastav riik on kohustatud karistust kandma? Kas te ei leia, et vanemad peaksid mõnel määral selle eest vastutama, et nende lapsed koolis käiksid?

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Sooviksin selle kohta öelda ühte: toetan kindlalt arvamust, et õiguste tagamisel tuleb kinni pidada ka kohustustest. Samuti on loomulikult vanemate ülesanne tagada, et kõiki laste õigusi järgitaks. Minu arvates aga on ELi liikmesriikidel niisuguse märgistuse loomiseks piisavalt instrumente ning neid ei karistata, kui vanemad enda kohuseid ei täida.

 
  
MPphoto
 

  Stanimir Ilchev, fraktsiooni ALDE nimel. – (BG) Austatud juhataja! Ka mina soovin tänada raportööri Lívia Járókad, samuti komisjoni, nõukogu ja eesistujariigi Ungari esindajaid, kuna nad on andnud meile palju tõsiseid lubadusi ning võtnud endale väga olulisi kohustusi.

Romade integratsioonist kõneldes ei tohiks me unustada, et räägime Euroopa ja Euroopa Liidu kõige spetsiifilisemast ja keerulisemast probleemist. Seda ei ole võimalik lahendada vaid rahastamise, vaid diskrimineerimisvastaste õigusaktide või vaid haridusprogrammide käivitamisega. Lahendus sellele probleemile saab seisneda vaid kõikide nende lähenemiste kombineerimises ühise poliitilise tahte osana.

Hetkel tegeleb Euroopa Liit oma 12 miljoni romaga üksinda. Varem ei ole sellist olukorda tekkinud. Mõned ei mõista endiselt, et need inimesed ei ole lihtsalt Bulgaaria, Rumeenia või Slovakkia romad, vaid Euroopa Liidu kodanikud, kellel on samasugused õigused ja kohustused, kuid ka piiratud väljavaated.

Nagu näeme, on olukord küllaltki keeruline. Mida kõrgem on integratsiooni tase liikmesriikides ja kõikide Euroopa institutsioonide tegevuses, algatustes ja poliitikas, seda suurem on Euroopa Liidu romade integratsiooni strateegia edu.

Improviseeritud ja ühepoolsed tegevused võivad isegi kasu asemel kahju tekitada. Siinkohal peaksin märkima, et mõnes liikmesriigis ei ole teadmised romade kohta piisavad ning mõnel juhul on need isegi valed. Seetõttu tuleb romade probleemi Euroopas aktiivselt uurida ning selle edenemist professionaalselt jälgida. Vastasel juhul valitseb oht, et tiksuva pommi kahjutuks tegemise asemel liigutame seda Vana kontinendi kaardil vaid ühest kohast teise.

Meie põhjaliku strateegia keskmes peaks olema tohutu jõupingutus romadele hariduse andmiseks. See tähendab nende laste täielikku haridussüsteemi integreerimist, baaskvalifikatsiooni noortele ja täiskasvanute kirjaoskuse tagamist.

Põhieesmärk peab olema suurendada järgnevatel aastatel tasapisi nende romade osakaalu, kes on saanud väljaõppe tööturul osalemiseks ja kellel on institutsioonidesse ja õigusriigi põhimõttesse valgustatud suhtumine. See on ainuke tagatis, et tulevikus ei kulge romade elu enam nii nagu praegu, viletsa olelusena vesiliival, mis on tarbetult neelanud Euroopa maksumaksjate raha.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Loomulikult on hea uudis, et meil on nüüd konkreetne Euroopa raamistik, mis seab igale liikmesriigile kohustuse esitada riiklik romade integreerimise strateegia. Ajavahemikul praegusest hetkest kuni aasta lõpuni hindab komisjon neid strateegiaid ja seejärel, umbes aasta pärast, peame seda küsimust uuesti arutama. Seega koostame praegu sisuliselt tegevuskava, mis peaks võimaldama parlamendiliikmetel, avalikel asutustel ja tsiviilühiskonnal rakendada jätkuvat ja äärmist valvsust nendes väga olulistes valdkondades, mida äsja mainisite.

Märkasin, et komisjoni teatis võtab üle mõned punktid, mille parlamendi raportis välja tõime. Pean silmas näiteks Põhiõiguste Ameti kaasamist strateegiate hindamise protsessi. Usun, et Põhiõiguste Amet on oma pädevust selles valdkonnas tõestanud. Samuti räägin koostöö arendamisest Euroopa Nõukoguga, et välja õpetada roma kogukonnaga suhtlevad vahendajad. See on kõikidel tasanditel projektide õnnestumise oluline strateegiline tegur, nagu ka tähelepanu pööramine kolmandate riikide kodanikest romadele ning laienemise aspektile, mida selles raportis arvesse võetakse. Lõpetuseks leian, et ühiste indikaatorite loomine järelevalvesüsteemi toetamiseks on väga teretulnud.

Sellegipoolest pean välja tooma mõned selles teatises esinevad puudused. Leian, et see ei ole piisavalt tugev ja tungiv, kui viitab romade osaluse vajadusele kõikidel tasanditel, see tähendab projektide kavandamise, rakendamise ja hindamise tasandil. Teatises kõneldakse teavitamisest ja konsulteerimisest, kuid väga oluline on kaasata romade kogukond ise. Seda tõestab rikkalik kogemustepagas, kuna ka Euroopas on olnud häid kogemusi. Pean seda teatise nõrkuseks.

Teine teatise nõrkus on, et selles käsitletakse diskrimineerimiskeelu kui kõiki nelja valdkonda läbivat teemat. Mina arvan, et väga oluline on – või oleks olnud – pühendada diskrimineerimise ja vägivalla vastu võitlemisele ning romade jaoks õiguskaitse kättesaadavusele eraldi peatükk. Seda diskrimineerimisvastast põhiõiguslikku õiguskaitse kättesaadavuse tegurit ei ole eraldi konkreetse tegurina lisatud. Pean seda komisjoni dokumendi teiseks nõrkuseks.

Arvan, et kõnelesime ka vahendajatest, programmist, mille käivitas Euroopa Nõukogu. On hea, et seda on teatises mainitud. Oleksime võinud mainida ja ka teie oleksite võinud mainida suuniseid, mille Euroopa Nõukogu on juba koostanud, et meil ei oleks lõpptulemusena kaht strateegiat või kaht tüüpi raamistikku riiklike strateegiate hindamiseks. Leian, et see oleks olnud teatise eelis.

Kokkuvõtteks arvan, et komisjoni töö ei ole veel lõppenud ning töökond peaks oma tegevust jätkama, et tagada, et liikmesriigid oleksid pidevalt teadlikud komisjoni, tsiviilühiskonna ja kohalike asutuste avaldatavast survest neid suuniseid ka rakendada.

 
  
MPphoto
 

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! See ettepanek on võimalus liikmesriikides roma inimesi paremini integreerida ja leida võimalusi, kuidas anda roma inimestele täielikud võrdsed võimalused ja õigused, mida võimaldatakse kõikidele ELi kodanikele. Programmi põhieesmärk peaks olema üldiste universaalsete õiguste tagamine kõikidele inimestele.

Siiski kardan, et seda koormatud ja keerukat tegevuskava tuleb sarnaselt eelnevatele programmidele taas kärpida. Liikmesriikide pädevustest haridus-, tervishoiu- ja majutusvaldkonnas tuleb lugu pidada ning selle põhjal, mida olen siiani lugenud, kardan, et komisjon võib tegutseda ultra vires viisil, mis kahjustab liikmesriikide õigust nendes valdkondades ise oma poliitikat määrata. Loodan siiski, et see uus strateegia tähistab uut ajastut selles, kuidas EL selle probleemiga tegeleb, kuulates esmalt romasid.

Liiga kaua on programmid olnud liiga keerulised ning suutmatud jõuda inimesteni, kes kõige enam abi vajavad. Peaaegu kümne aastaga ei ole selles kuigi palju saavutatud. Loodan, et komisjon keskendub nüüd sellele, kuidas lihtsustada kõige paremini juurdepääsu ELi fondidele ja kuidas selle programme paremini jälgida, hinnata ja rakendada. Kui EL selles vallas raha kulutab, tuleb seda nüüd teha otstarbekamalt.

 
  
MPphoto
 

  Cornelia Ernst, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! On väga hea, et meil on nüüd romasid käsitlev üldine strateegia, kuid kardan, et mitte kõik ei ole nii roosiline. Seda seetõttu, et üldised ettepanekud, mille komisjon on esitanud, jäävad kaugele maha paljudest romade esindajatega peetud aruteludest, millest mõned peeti ka selle täiskogu ees.

Romade kogukonna esindajad on aastaid nii raamstrateegiatega kui ka ilma nendeta rõhutanud vajadust sihipäraste meetmete ja selgete konkreetsete nõuete järele. Meil ei ole isegi selgeid sanktsioone juhuks, kui seda strateegiat ei järgita. Kuigi selles suunas on tehtud paar ettepanekut, puuduvad siiski reaalsed sanktsioonid, nii et süsteemis on rohkem auke kui Šveitsi juustus.

Romasid käsitlev strateegia peab arvesse võtma kõiki olulisi valdkondi. See on see, milles kokku lepiti. Aga mida on komisjonil peale nelja põhitähtsusega punkti pakkuda? Puudub säte roma kogukondade osaluseks ja kaasamiseks kõikidesse neid puudutavatesse otsustesse. Eesmärkide spetsiifiliseks rakendamiseks puuduvad struktuurid. Sooperspektiivi ei ole. Veel üks asi, mis mind ärritab ja mis on minu arvates skandaalne, on tõsiasi, et te ei ole valmis konkreetseks tegevuseks romade kogukonna diskrimineerimise vastu võitlemisel.

Kurdate, et romadele eraldatud Euroopa struktuurifonde ei kasutata. Küsiksin teilt otse: kas mitte roma inimeste diskrimineerimine ei ole üks põhjustest, miks neid ELi fonde ei ole siiani kasutusele võetud? Minu arvates küll.

Meie, fraktsiooni GUE/NGL liikmed, oleme selle teatise suhtes äärmiselt kriitilised. See ei ole meie arvates piisav ning eeldan, et seda muudetakse sobivalt.

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Hoolimata sellest, et olen euroskeptik, võiksin 2020. aasta strateegiat silmas pidades pooldada kava, mille eesmärk on kaotada diskrimineerimine, raskused ja marginaliseerimine, kui Euroopa Komisjon pakuks meile tõesti otsustava tegevuskava liikmesriikide tegevuse kontrollimiseks.

Selle asemel aga kuuleme Euroopa voliniku suust kõnesid suurepärase tuleviku, suurepärase kontrolli kohta, kuigi ta ei suuda mulle endiselt selgitada, kuidas on võimalik, et tema kodumaal Luksemburgi Suurhertsogiriigis ei lubata nendel rändrahvastel laagreid üles lüüa, samas kui nad saavad ennast sisse seada minu kodu lähedal Itaalias ja Prantsusmaal. Seega räägime rändrahvastele kodu andmisest, samal ajal kui mõnes Euroopa riigis, eelkõige Viviane Redingi kodumaal, ei tohi need inimesed isegi laagrit püsti panna.

Minu kodumaa tähtsaima ajalehe Il Corriere della Sera tänases numbris on artikkel lapsevanemast, kes ei ole väärt seda nimetust kandma, rändurist, kes vahistati Itaalias omaenese pisitüdruku müümise eest inimkaubitsejatele, kes tahtsid ta prostituudiks müüa. Ta müüs omaenese väikese tütre. Teised saadavad nad teisi asju tegema. Sageli on just rändrahvad need, kes ei saada lapsi kooli hoolimata võimude survest ja tähelepanust, vahendajatest ja heategevusest.

Kas tahame ka nendest probleemidest rääkida? Kas soovime loobuda idiootsest headtegevast n-ö vorstiviilutamisest ja tunnistada, et paljud romade probleemid on ainuisikuliselt ja põhimõtteliselt nende endi kätetöö?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Uus Euroopa romade kaasamise strateegia vaid soojendab uuesti üles vanad eesmärgid, mida on olnud aastate jooksul võimatu saavutada. Need olid usutavad 2005. aastal, kui romade kaasamise aastakümne programm käivitati. Ent praegu, kui romadevastane äärmuslik käitumine ja vägivald on ELis suurenemas, oleksime vajanud strateegiat, mis pakub palju konkreetsemaid meetmeid. Ungaris kasvavad pinged ning politsei tegevus muutub üha karmikäelisemaks. Kui kindlat hoiakut ei võeta, muutub olukord halvemaks. Seetõttu jääb segaseks, miks ei ole komisjon püüdnud välja tulla korralike lahendustega konkreetsetele probleemidele, eriti kuna selle käsutuses oli ka Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioon.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Uus romade integreerimise riiklike strateegiate koordineerimise strateegia, mida täna komisjonis tutvustati, tähistab ELi jaoks olulist sammu. Riiklike puutepunktide loomine romade integratsiooniks, rahastamismenetluste lihtsustamine, riiklike plaanide hindamine – mida teevad ELi institutsioonid – ja romade integratsiooni edenemise kinnitamine liikmesriikides on meetmed, mis aitavad parandada Euroopa romade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Liikmesriigid peavad seda strateegiat hoolikalt jälgima ning looma võimalikult kiiresti haldusorgani, mille ülesanne on strateegia rakendamine ja teiste liikmesriikidega koordineerimine. Loodan, et sellest suvest alates võtab komisjon strateegia koordineerimisel juhtrolli niisugustes põhitähtsusega valdkondades nagu ühiskonnaõpetuse edendamine, kutsenõustamine ja tööhõive. Minu arvates on kahetsusväärne, et uus strateegia ei anna selgeid soovitusi, mis tüüpi programme tuleks kõikides liikmesriikides ühtemoodi, kuid teatud variatsioonidega, romade olukorra parandamiseks välja töötada ja rakendada. Kutsun nõukogu ja liikmesriike üles andma soovitusi, mis tüüpi programme peaks komisjon keskselt käsitlema. Seda tüüpi romade rändava elustiiliga kohandatud programmideta ei suuda Euroopa Liit kunagi aidata täielikult kaasa ELi tasandil lisandväärtuse suurendamisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Riiklike romade integratsioonistrateegiate ELi raamistik annab võimaluse ühendada jõud kõikidel tasanditel ja kõikide sidusrühmadega, et teha lõpp romade tõrjutusele. Euroopa tasandil seatud eesmärke, mis hõlmavad nelja olulist romade integratsiooni valdkonda – hariduse kättesaadavust, tööhõivet, arstiabi ja majutust –, on võimalik saavutada vaid siis, kui liikmesriigid sellele kindlalt pühenduvad. Nüüd on äärmiselt oluline tõhusamalt tööle hakata ja tagada, et riiklik, piirkondlik ja kohalik integratsioonipoliitika tegeleks romadega selgelt ja kindlalt ning rakendataks konkreetseid meetmeid romade vajaduste rahuldamiseks, et nende ebasoodsat olukorda ennetada ja kompenseerida. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõikidel roma lastel oleks võimalus omandada kvaliteetne haridus, ning seadma konkreetse eesmärgi romade tööhõive parandamiseks Euroopa 2020. aasta strateegia raames, suurendades samas ka vee, kanalisatsiooni ja elektriühendusega roma majapidamiste osakaalu ning edendades eluasemete, kaasa arvatud sotsiaalkorterid, mittediskrimineerivat kättesaadavust. Liikmesriigid peavad seadma konkreetsed eesmärgid ja ajakavad romade keskmise eeldatava eluea tõstmiseks, laste vaktsineerituse taseme tõstmiseks mitteromadega samale tasemele ning imikute ja emade suremuse määra alandamiseks mitteromadest elanikkonnaga samale tasemele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE) , kirjalikult.(FR) Lõpuks ometi on komisjon seadnud meile kaugeleulatuvad eesmärgid romade Euroopasse integreerimiseks: vähemalt alghariduse tagamine kõikidele roma lastele, laste suremuse vähendamine ja lõhede kaotamine keskmise eeldatava eluea tasemes. Need eesmärgid tuleb aga ka saavutada. Üks aasta pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis vastu Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse muudatuse, mille eesmärk oli investeerida marginaliseerunud kogukondadele mõeldud eluasemetesse, ei taha projektid endiselt kuigi edukalt käivituda. On oluline, et liikmesriigid romadesse investeeriksid ning raporteeriksid oma tegevusest romade tööhõive, hariduse, tervishoiu ja majutuse vallas, kuid ka komisjon peaks tagama olemasolevate Euroopa programmide rakendamise range järelevalve. Viimasena peaks ka romade kogukond kasutama võimalust saatus omaenda kätesse võtta, teades, et võivad Euroopa toetusele loota. Elame-näeme-suhtumine ja tühjad sõnad vaid õhutavad kogukondades äärmuslikku parempoolsust ja umbusku. Rahvusvahelist romade päeva tähistatakse järgmisel reedel, 8. aprillil. Loodan, et 8. aprillil 2012. aastal saame tähistada ka saavutatud edu.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika