Istungi stenogramm

Teisipäev, 5. aprill 2011 - Strasbourg

11. Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestus, I jagu – Euroopa Parlament (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on (A7-0087/2011) José Manuel Fernandese eelarvekomisjoni nimel esitatud raport Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse I jao – Euroopa Parlament (2011/2018(BUD)) kohta.

  José Manuel Fernandes, raportöör. – (PT) Austatud juhataja, head kolleegid! Kõigepealt soovin avaldada tänu kõikidele, kes selle raporti koostamisel osalesid, ning mu eriline tänu läheb variraportööridele kõikidest fraktsioonidest.

See on raport, mis teeb parlamendi 2012. aasta eelarvest kasinuse ja vaoshoituse eelarve, range eelarve. Tõepoolest, oleme esialgsest ettepanekust kärpinud tõhusalt umbes 49 miljonit eurot. Arvestades seisukohta, mille võtsime, ning mille poolt hääletas ja mida toetas enamik parlamendiliikmeid siin istungisaalis, oleme läinud kaugemale kui olime varem ülesandeks võtnud. Olime öelnud, et uuendus jääb umbes inflatsioonimäära tasemele. See on jäänud kaugele seljataha, mis tähendab, et 2012. aasta eelarve esindab tegelikke kärpeid: eelarvet, mis jääb 5. eelarverubriigis alla 20% – see on rubriik, kus on märgitud Euroopa institutsioonidele eraldatavad vahendid. Mitu aastat on möödunud, kuid me ei ole seda eesmärki saavutanud ega ületanud 20% piiri.

Mul on ka meeles, et esimeeste konverents seadis parlamendi eelarve sihiks 20–22%, ja sellel aastal on see madalam. Aga ka 2012. aasta eelarve rakendamisel soovime kokkuhoidu, mis järgib hea juhtimise, majanduslikkuse, tõhususe ja tasuvuse põhimõtteid. Tahame, et kõik kulutused oleksid dokumentaalselt tõendatud ning kõikide muutuvate kulude kohta tehtaks kulude-tulude analüüs. Nõnda saame täiendavalt kokku hoida ka eelarve rakendamise ajal.

Jõupingutusi säästmiseks peavad tegema kõik institutsioonid ning vastu tuleb võtta rubriigi 5 marginaali käsitlev säte, mis hõlmab kõikide institutsioonide halduskulusid ja kohustab 2012. aastal tagama umbes 380 miljoni euro suuruse ülejäägi. Seejärel teeme ettepaneku, et 100 miljonit halduskuludeks mõeldud eurot suunataks noorte valdkonda. Miks noorte? Seepärast, et see on põlvkond, millel on kõige raskem tööd saada ning mille töötuse määr on kaks korda kõrgem kui teistel põlvkondadel. Peale selle on ka teisigi põhjuseid, miks valisime 2012. aasta prioriteediks noored; samuti on ka teisi neid puudutavaid eesmärke. See oli nii juba 2011. aastal ning noored on esindatud ka Euroopa 2020. aasta strateegia kõigis viies eesmärgis. See annab järgmistele finantsperspektiividele suuna, kuid annab suuna ka Francesca Balzani 2012. aasta eelarvele. Kui kõnelda koolidest väljalangemise määradest ja 30–34-aastaste põlvkonnale hariduse andmisest, siis on 40%-l sellest põlvkonnast ülikooliharidus, mis muudab kaks eesmärki välistavaks. Loodan, et mis tahes selles ettepanekus tehtavad muudatused on läbi mõeldud, ning arvan, et prioriteet „noored” peaks jääma ka selle parlamendi prioriteediks.

  Monika Hohlmeier, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, raportöör, head kolleegid! Me kõik teame, et 2012. aasta täiskogu eelarve taustaks on keeruline majandus- ja finantsolukord. Seetõttu on minu arvates hea tulemus see, et oleme põhisuunistes kokku leppinud, et parlamendi eelarve koostatakse hoolikalt vaid tagasihoidlike suurenduste raames ning muudatused ei tohi ületada inflatsioonitaset. Leian, et José Manuel Fernandese mainitud noorte tööhõivet käsitlev eesmärk on väga oluline, kuna viimases eelarves tundsime suurt muret selle pärast, et noortele tuleks eraldada rohkem raha kui praegu eraldatakse, kuna töötus mõjutab eriti just noori ning nemad vajavad ka kõige rohkem eriabi, ka Euroopast. Seepärast arvan, et täiendavad 100 miljonit eurot on väga positiivne kava.

Ehitiste raportöörina soovin eriti rõhutada, et minu arvates on väga oluline säilitada tõhusus meie hoonete rahastamises ja järgida hoolikalt finantsseisundit. Arvan, et selles kontekstis on õige, et rahalisi vahendeid, mida ei ole võimalik aasta jooksul parlamendi eelarvele kulutada, tuleks intressimaksete vältimiseks kasutada võimalikult mõistlikult. Sel puhul on vajalik ka tagada, et raha aasta lõpus hullumeelselt kiirustades ei kulutataks, vaid kasutataks kiiremaks ja majanduslikumaks hoonete eest tasumiseks. Mis puudutab Euroopa Ajaloo Maja, tagame tegevusplaani uue ja hoolika läbivaatamise ning ehituskulude range kontrolli, et pärast hoone valmimist ja teavitamist vastavalt finantsmääruse artikli 179 lõikele 3 oleks võimalik esitada nõuetele vastav eelarve.

  Derek Vaughan, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Kõigepealt sooviksin anda au raportöörile viisi eest, kuidas ta on eelarvele lähenenud, ja arusaamise eest, et parlament peaks 2012. aastal suurt kulutuste kasvu vältima. See on eriti asjakohane, kuna teame, et nõukogu kavatseb oma eelarvet 4% kärpida ja komisjon vaid 1% suurendada, Regioonide Komitee suurendab seda umbes 2,9% ja Majandus- ja Sotsiaalkomitee veelgi vähem.

Ma usun, et juhatuse esialgne soovitus 5,2% kohta oli liiga kõrge. Kasvu vähendamine 2,3%ni on seega edasiminek. Tegelikkuses on see umbes 0,5% kärbe. Mulle isiklikult oleks meeldinud näha veelgi väiksemat kasvu. Arvan, et tulevikus peaksime välja töötama kava kokkuhoiuvõimaluste leidmiseks parlamendi eelarves.

Siiski peaksime tunnustama tõsiasja, et kokkuhoid saavutati. Olen lisandväärtuse hindamise üksust puudutava kokkuhoiu poolt, mis säästab umbes 1,3 miljonit eurot – kokkuhoidu teavituskampaaniate, kinnisvarapoliitika ja kirjatarvete arvel –, ning toetan ettepanekut vähendada ettenägematute kulude reservi umbes kolm miljonit eurot. Kõik see kokku annab lisaks edasi lükatud Lissabonile mõeldud kulutustele ja laienemisele tegelikuks kokkuhoiuks umbes 13,7 miljardit eurot. Nagu juba ütlesin, oleks minu arvates olnud võimalik veelgi enam kokku hoida, kuid teatud kokkuhoiukohad oleme siiski leidnud.

Kas võiksin lõpetuseks tõstatada ka kaks olulist lahendamata probleemi? Esiteks soovitus, et 100 miljonit eurot mittesihtotstarbelisi varusid rubriigis 5 peaks minema noortepoliitikale, nagu raportöör visandas: Oleme koos teiste fraktsioonidega muudatusettepanekus nr 7 öelnud, et seda ülekannet võib kaaluda, kuid vaid kooskõlas 2012. aasta üldeelarve põhimõtetega. Seega vajab see küsimus arutamist, enne kui tehakse otsus, kas seda tuleks teha ja kuhu raha peaks minema – teisisõnu, millele see raha kulutataks, kui mainitud ülekanne peaks toimuma. Praegu on kindlasti liiga vara ennast sellele pühendada.

Teiseks on Euroopa Ajaloo Maja küsimus. See oleks hea mõte, kui meil oleks küllaldaselt raha, kuid arvan, et praegu ei ole see aeg. Vajame korralikku äriplaani, mis peab läbima nõuetekohase parlamentaarse menetluse, milleks võib olla tavapärane eelarvemenetlus hiljem sellel aastal, et liikmesriigid saaksid sõna sekka öelda ja selle projekti kohta oma seisukohti avaldada. Arvan, et selles küsimuses – nagu ka kõikides teistes küsimustes – on oluline, et nähakse, et parlament võtab meie eelarve kohta vastu õigeid otsuseid. Meie eelarve on oluline ning peame näitama, et võtame avalikkuse seisukohalt vastu õigeid otsuseid.

  Alexander Alvaro, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Ma nõustun, et raportööri ja kaasparlamendiliikmete töö on kahtlemata vilja kandnud. On selge, et raha ei ole kõige tähtsam, kuid miski ei näi ilma selleta töötavat. Sama kehtib ka kokkuhoiu kohta: kõik tahavad kinni hoida sellest, mis neil on, ega soostu andma ära midagi, mis võib potentsiaalselt viia uue kokkuhoiuni. Selle taustal on arutelud selle üle, kas inflatsioonimäär on 2,3%, 2,5% või 2,7%, pelgalt varjupoks. Meie ülesanne on otsida valdkondi, kus saame tõepoolest raha säästa.

Siinkohal on otsustav küsimus, mille Euroopa Parlamendi sekretariaat peaks võtma oma südameasjaks, et eelarvekomisjonile antaks kõik olulised dokumendid, mis võimaldaksid välja selgitada kohad, kus on võimalik Euroopa Parlamendi eelarvet koomale tõmmata, selle asemel et vaid peasekretäri kokkuhoiuettepanekutele takka kiita. Euroopa Parlamendi eelarve koosneb enamast kui vaid nendest muudatustest.

Nagu José Manuel Fernandes märkis, oleme leidnud 49 miljoni euro ulatuses kokkuhoiukohti. Küll aga ei avaldanud ta, et kaks kolmandikku sellest kokkuhoiust on vaid üle kantud 2013. või 2012. eelarveaastasse, nii et peame järgmisel aastal otsustama, mida selle raha suhtes ette võtta. Algse kokkuhoiu puhul on mul hea meel näha, et niinimetatud väiksemad fraktsioonid, kaasa arvatud Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, on suutnud kokku tulla ja veenda kaht suuremat fraktsiooni vajaduses hoida kokku infotehnoloogia valdkonnas, lihtsates asjades, nagu koristamine või maksed poliitilistele parteidele ja fondidele. Teisisõnu on meil vähemalt teoorias olemas arusaamine, kust on võimalik raha kokku hoida.

Äsja avatud arutelu 100 miljoni euro üle, mis tuleks kulutada meie noortele, on loomulikult midagi, millele keegi ei saa vastu olla. Teisest küljest ei tohi me lasta ennast põhiteemast kõrvale juhtida, kuna sellel küsimusel ei ole raportiga midagi tegemist. Sellega tuleb tegeleda teistes raportites. Me ei tohi lasta ennast muudelt olulistelt teemadelt kõrvale juhtida. Sellegipoolest oleme hästi alustanud ning on selge, et me ei vaja tingimata rohkem raha, vaid pigem paremat distsipliini selle kulutamisel. Usun, et võime loota viljakat koostööd kõikide fraktsioonidega.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Nendel majanduslikult rasketel aegadel on õige, et Euroopa Parlament peaks täitma oma rolli ning olema valmis ennast vaos hoidma ja distsiplineerima, kuigi tegeleme veel endiselt oma institutsiooni ülesehitamisega ja oleme Lissaboni lepinguga saanud uusi kohustusi. Nõustun eelmise sõnavõtjaga, et tegime head tööd, saavutades juhatuse eelarveettepanekute, mis algselt hõlmasid liigset 5,2% kasvumäära, vähendamise 2,3% kasvuni. Siiski on kasv ikkagi kasv, kuigi see jääb ilmselt alla inflatsioonimäära. Seega me ei hoia tegelikult kokku, vaid pigem vähendame kasvu. Peaksime tõesti olema piisavalt ausad, et asju õigete nimedega nimetada.

Euroopa Ajaloo Maja küsimuses tahaksin öelda järgmist: põhimõtteliselt pooldab minu fraktsiooni enamus mõtet Euroopa kodanikele loodavast teenusest, mis annab neile teavet meie ajaloo kohta pärast 1945. aastat. See aga nõuab ka äriplaani olemasolu ja kõikide tingimuste täitmist, mida praegu homseks enamushääletuseks sõnastatakse. See on ainuke viis, kuidas püüelda vastutustundliku ausa ja läbipaistva eelarvepoliitika poole. See tähendab ka seda, et kui on olemas tõeline soov prioriteetide muutmiseks, mis hõlmaks lähiaastatel 60 miljoni euro investeerimist, on Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni arvamus, et peame ka muudes valdkondades kokku hoidma, selle asemel et pelgalt kasvu piirata. Euroopa Liidu siseste, vähem kui neli tundi kestvate lendude puhul oleme näiteks seisukohal, et puudub vajadus äriklassis lennata. See hoiaks kokku märkimisväärse summa. Töötajatele ja parlamendiliikmetele siin Strasbourgis võiks hoopis hankida rohkem jalgrattaid.

Sooviksin lõpetada kommentaariga poliitilise kunsttüki kohta, mis puudutab noorte tööhõive rahastamise ümberjaotamist. Loomulikult soovivad ka rohelised suurendada noorte tööhõivele tehtavaid kulutusi. See on aga komisjoni eelarve osa. Kui see raha võetakse Euroopa Parlamendi eelarvest, siis kärbiksime uue finantsjärelevalveasutuse või näiteks toiduohutusameti vahendeid. Kas me tõesti tahame seda? Kas see on sõnum, mida täiskogu soovib oma kodanikele saata? Ei, see on vale otsus! Peame neid reguleerivaid asutusi tugevdama, panema need oma eesmärki saavutama ning rahastus noorte tööhõive kavade jaoks peab tulema komisjoni eelarvest. See oleks poliitilisest seisukohast õige tegu.

  Lajos Bokros, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! ELi juhid elavad illusiooni ja enesepette mullis. Parim näide sellest juhtus täna hommikul. ELi institutsioonide juhid ütlesid, et suur osa finantskriisist on seljataga. Miski ei saaks olla tõest kaugemal. Wolfgang Münchau kirjutas eile ajalehes Financial Times, et Euroopa seisab silmitsi ilmse valikuga – kas maksejõuetus või päästeabi. Mõlemad viitavad tohututele kahjudele. Ainus erinevus on viisis, kuidas see kahju jaotatakse. Maksejõuetuse korral kannatavad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania pangad ning nende riikide maksumaksjad jagavad selle hinda Kreeka, Iirimaa ja Portugali maksumaksjatega. Päästeabi korral asetatakse kogu koorem Kreeka, Iirimaa ja peagi ka Portugali kodanike õlgadele.

Just selle taustal ütlen, et ettepanek suurendada parlamendi eelarvet 2,3% on endiselt liiga kõrge ja vastuvõetamatu. Istugem tagasi laua taha ja vähendagem seda 1%ni, nagu soovitas volinik Janusz Lewandowski! Kasvu näitamine, mis jääks tugevalt alla inflatsioonimäära, teeniks parlamendile Euroopa kodanike silmis hädavajalikku legitiimsust. Lisaks kasvule saab muuta ka struktuuri.

Euroopa maksumaksja raha säästmiseks on palju võimalusi. Nagu Helga Trüpel juba ütles, ei ole meil vajadust Euroopa Liidu siseselt äriklassis lennata. Roheliste, Ühendatud Vasakpoolsete ja ECRi ühiselt esitatud muudatusettepanek pakub välja märkimisväärse reisikulude vähendamise, kasutades alla nelja tunni kestvateks lendudeks paindlikke turistiklassi pileteid. Me ei vaja siin Strasbourgis läikivat ja toretsevat Mercedes-Benzidest koosnevat autoparki. Sõitke trammiga! Me ei vaja Euroopa Ajaloo Maja, kuna Euroopa on kaotamas konkurentsivõimet ja geopoliitilist kaalu. Sellest saab nii või naa muuseum.

Energiakuludelt kokku hoidmiseks on tohutult suured võimalused. Meie kontoritel ei ole temperatuuriregulaatoreid ega eraldi seadistatavat kütet ega konditsioneeri. Raiskame igal aastal tohutul hulgal energiat. Turvalisuselt ja IT-teenustelt kokku hoidmiseks on samuti laialdased võimalused. Vajame mõlemal juhul tunduvalt paremat teenust palju väiksema raha eest. Samuti peaksime läbi vaatama ja kohandama oma tervisekindlustuskulusid. Nii erakordselt laia tervishoiuteenuste valiku järele ei ole vajadust. Eelarvestamisel on oluline seada prioriteete, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Positiivsetest puudust ei ole, kuid vastutustundlik ja kaalutlev eelarvestamine nõuab mõlemat, seda eriti kriisiajal.

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Meil, Euroopa Parlamendi liikmetel, on võim langetada otsuseid omaenda palkade üle. Samuti otsustame inimeste palkamiseks kuluva raha üle. 2010. ja 2011. aasta vahetusel premeerisime ennast igaüks täiendava 3000 euroga kuus. Hääletame ka oma kontorite kulutuste ülempiiri, kuluhüvitiste, toetuste ja isegi selle üle, kuidas reisime. Meil on nendes valdkondades täielik võim ning seepärast küsin endalt ja teilt: kas oleme seda võimu kasutanud või ära kasutanud, kas oleme olnud arukad ja kaalutlevad või ei ole hoopis suutnud vastu panna mõjule, mis sellel võimul meie üle on? Kahjuks on tõsi viimane neist ja seetõttu ei seisne see arutelu arvudes, vaid eetikas ja poliitikas; see on arutelu, mis kvalifitseerib või diskvalifitseerib meid nende silmis, kellele peame aru andma.

Ma ei ole vähimalgi määral parteivastane populist, samuti ei arva ma, et parlamendiliikmed peaksid oma tööd tegema küünlavalgel. Just sedasorti demagoogia olemasolu tõttu meie riikides peame aga olema väga ranged, kui räägime enda saadavat raha või hüvesid puudutavate otsuste langetamisest. Palun vabandust, kuid ei ole normaalne, et parlamendiliikmed, kes reisisid alati turistiklassis, on järsku üle läinud äriklassile, kui lende ei hüvitata enam kilomeetrite, vaid pileti alusel. Sama kriteerium kehtib meie palkade ja kulutuste kohta. Minu arvates on need liigsed ja mõnel juhul isegi pillavad, kuid praegu ei ole küsimus selles: küsimus on hoopis, kas meil on julgust hääletada vähemalt nende kulutuste külmutamise poolt.

Ma ei mõista, kuidas saab siin olla parlamendiliikmeid, kes ei kõhkle kaitsmast kasinusmeetmeid ning palkade ja pensionide vähendamist oma riikides, kuid unustavad kasinuse kohe, kui tuleb langetada otsuseid nende endi raha kohta. See ei ole lihtsalt tõsine asi, mu sõbrad, see on sündsusetu ja väga kurb.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Parlamendi nõutav 2,3% eelarve suurendamine toob päevakorda selle vastutustunde. Erinevaid kuluridasid läbi vaadates näete paljusid neist kasvamas 50–100%, ilma et sellele antaks mõistlikku selgitust.

Selle istungjärgu alguses palusin parlamendil lükata edasi José Manuel Fernandese raporti üle hääletamine, kuna puudus täpne teave Euroopa Ajaloo Maja kulude kohta ning esines huvide konflikt, kuid mu palve hääletati maha. Piisava teabeta on juba välja makstud 2,5 miljoni euro suurune summa. Näib, et Euroopa Parlamendi liikmed on valmis pimesi tegutsema ja maksumaksjate raha lihtsalt niisama õigeid küsimusi esitamata laiali jagama. Saan Suurbritannia peaministrilt vaid paluda, et ta ei lepiks millegi kehvema kui kogu ELi 2012. aasta eelarve märkimisväärse vähendamisega, ning loota, et parlament kannab ise kõige suurema kärpeosa.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Mida on võimalik käsitleda üheminutilise kõne jooksul Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve kohta? Mitte kuigi palju, kuid siiski piisavalt.

See raport ei esita mitte mingit nägemust. Selle asemel on see tühjade sõnade kogum, mis rõhutab taas kord tõsiasja, et Euroopa Liit ei anna mingisugust lisandväärtust. 2012. aasta eelarves aktsepteeritakse raiskamist, eriti sedavõrd naeruväärse projekti puhul, nagu seda on Euroopa Ajaloo Maja. Kuluhinnangud väljuvad kontrolli alt, samas kui eelarvekomisjoni esimees, kes peab langetama otsuse rahastamise kohta, on samal ajal ka järelevalvenõukogu liige. Mitte ükski teine parlament ei lubaks niisugust huvide konflikti, kuid loomulikult see täiskogu, see Euroopa Parlament, lubab seda. See on nii jabur, et mul ei ole sõnu!

Alain Lamassoure ütles eile, et on valmis ametist tagasi astuma. Hollandi Vabaduse Partei (PVV) töötab nüüd kogu jõust, et see ka juhtuks. Loodan, et tuleval aastal hoitakse raha raiskamist ohjes ja tõepoolest lõpetatakse see. Senikaua jätkan kodanike nimel järelevalvet ja raporteerimist.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Kõigepealt pean tänama raportöör José Manuel Fernandest parlamendi hinnangulise eelarve ning peasekretäri nõudmiste ning volinik Janusz Lewandowski ettepanekute eduka tasakaalustamise eest, kui räägime Euroopa institutsioonide halduskulude ohjamisest.

See parlament tahab saata välja vastutustundliku sõnumi, täites liikmesriikide rahanduse jaoks raskel hetkel nõudmise suurendada eraldisi tasemel, mis jääb alla inflatsioonimäära.

Loodan, et nõukogu, mis peab hindama raportööri ettepanekut vähendada rubriigi 5 ülemmäära, et rahastada noorte toetamise poliitikat, annab sellele omapoolse toetuse.

Minu arvates on väga oluline leida täiendavad rahastusallikad noorte tööhõive toetamiseks, mis on hetkel enamikus Euroopas kõikide aegade madalaimal tasemel, et saaksime suruda gaasi põhja teel Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärkide saavutamise ja majanduskasvu taastamiseni, mis sõltub noortest ning nende võimalustest omandada kõrgetasemeline väljaõpe.

  Göran Färm (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Tõsiasi, et need kaasparlamendiliikmed, kes on kogu Euroopa Liidu põhimõtte vastu, soovivad Euroopa Parlamendi eelarvet kärpida, ei ole võib-olla kuigi kummaline, kuid on üpris selge, et selle taga on populistlikud motiivid. Olulisem on tõsiasi, et need meist, kes Euroopa Liitu pooldavad, arvavad samuti, et halduskulude teema puhul on aeg asjad uuesti läbi mõelda.

Esimest korda langetame selles raportis otsuse mitte nõustuda arenguga, mis hõlmab parlamendi eelarve suurendamist ajal, mil liikmesriikide eelarved on raskustes ning paljud tavakodanikud kannatavad kasinusmeetmete mõju all. Peame hakkama seda küsimust tõsiselt võtma. Esimest korda minu parlamendiliikmeks olemise ajal kärbime parlamendi eelarvet. Arvan, et peaksime tegema enamat. Nõustun raportööri ja mitme eelneva sõnavõtjaga, et peame kasutusele võtma strateegilisema kava. Seega on Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis esitanud muudatusettepaneku, mis käsitleb parlamendi halduskulude pikaajalist strateegilist läbivaatamist. Peame nüüd näitama, et suudame seda ülesannet tõsiselt võtta ega räägi niisama tühje sõnu. Peame läbivaatamisega algust tegema.

Teine märkus puudutab Euroopa Ajaloo Maja. Paljud inimesed on kahtluse alla seadnud selle, kas Euroopa ajaloo muuseumi juhatamine on parlamendi ülesanne. See on küsitav, kuid minu arvates on sellel projektil jumet – nimelt see, et keegi teine ei ole niisuguse muuseumi loomist alustanud. Võib-olla oleks aeg, et keegi seda teeks. Siiski tuleb seda teha vastavalt läbipaistvuse põhimõtetele, vastutades täielikult kulutuste ja tegevuse eest. Seetõttu on mul väga hea meel, et meil on õnnestunud Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooniga Euroopa Parlamendis ja raportööriga jõuda kokkuleppele hääletada meie muudatusettepaneku kõige olulisema osa poolt, mis tähendab, et meil on nüüd Euroopa Ajaloo Maja küsimuses tõeliselt läbipaistev otsustusprotsess. See teeb mulle rõõmu.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Lucas Hartong (NI). – Austatud juhataja! Mul on oma auväärsele kolleegile küsimus. Mida on halba populismis, pidades silmas, et parlamendiliikmed on populus’e ehk rahva hääl?

  Göran Färm (S&D). – (SV) Lucas Hartong, populism tähendab tavaliselt, et isik ei võta konkreetset küsimust tegelikult tõsiselt, vaid reageerib lihtsalt instinktiivselt, mõtlemata õiget strateegilist vastust läbi. Kõige olulisem selles, mida me praegu teeme, on loomulikult tõsiasi, et need meist, kes tõepoolest usuvad Euroopa Liitu, soovivad ka tagada, et võtaksime vastutuse maksumaksjate ees ja vaataksime ELi haldamise korralikult läbi. Nende jaoks, kes Euroopa Liitu ei soovi, näiteks Lucas Hartong, on see palju lihtsam, sest tema sooviks sellele kõigele lõppu teha. See on aga vastutuse võtmisest keeldumine; see on populism.

(Sõnavõtja vastas küsimusele ja nõustus vastama järgmisele sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja, Göran Färm, mul on järgmine küsimus. Parlamendi juhatuse esialgsest ettepanekust jääb mulje, et raport leiab võimalusi kokkuhoiuks, kuid kui võrdleme seda 2010. aastal vastu võetud eelarvega, on 2012. aastaks kavandatu 11% ehk 175 miljonit eurot suurem. Ei ole raske mõista, mis on kõige olulisem: 43 miljonit eurot mööblile, 33 miljonit eurot parlamendiliikmete assistentidele, 18 miljonit eurot ajutistele töölepingutele ja seitse miljonit eurot teavituskampaaniatele. Ma ei usu, et mul on tarvis jätkata.

  Göran Färm (S&D). – Austatud juhataja! Miguel Portas ei pea tõepoolest jätkama. Põhimõtteliselt olen temaga nõus. Soovisin ka ise täpsemalt selgitada. Ma ei ole rahul, et lõpptulemusena suurendasime eelarvet 2,3%. Ma arvan, et oleksime saanud kaugemale minna, kuid tegemist oli eelarvekomitee ja juhatuse kompromissiga. See on ka põhjus, miks oleme esitanud muudatusettepaneku, mille eesmärk on pikaajaline strateegiline ülevaade parlamendi kulutustest. Modernsema juhtimise ja tõeliste pingutustega pikaajalise kokkuhoiu nimel usun, et võiksime halduskuludega jõuda palju paremasse olukorda, ning sealkohal kuulame kindlasti mõnd Miguel Portase ettepanekut.

  Carl Haglund (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Mõned asjad, mille üle nüüd üpriski metsikul toonil arutleme, on küsimused, mida eelmisel aastal juba käsitlesime. Toona puudus tahe teatud asju uuesti läbi vaadata. Mul oli hea meel kuulda, et mu kaasparlamendiliige Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis ütles näiteks just praegu, et olemas on tahe vaadata läbi, mida saaksime pikas perspektiivis teha. See on ilmselt kõige mõistlikum viis probleemile läheneda.

See arutelu näitab ka, et haldusdebatti on lihtne pöörata võistluseks selle nimel, kes tuleb populistlikkuse tabelis esikohale. Kahjuks näib siin istungisaalis olevat üpris palju inimesi, kes sellele kohale kandideerivad. Siiski ei ole kahtlust, et peame oma kulud üle vaatama ning ainuke mõistlik viis seda teha on rakendada pikaajalist lähenemist. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsioon esitas nii sellel kui ka eelmisel aastal arvukalt kokkuhoiuettepanekuid. Kuulusime nende hulka, kellel oli hea meel, et suutsime vähendada eelarvekasvu, mida juhatus algselt välja pakkus. Sel puhul soovin tänada Alexander Alvarot suurepärase töö eest!

Euroopa Ajaloo Maja ettepaneku kohta pean ütlema, et see mõte ei ole minu jaoks kuigi veetlev, kuid samas usun, et tasuks meeles pidada, et tegemist on pikaajalise protsessiga, mis sai alguse eelmise parlamendi ametiajal. Nüüd peame kaaluma, kuidas selles küsimuses otsusele jõuda. Ma arvan, et oleks hea see küsimus hääletusele panna, et nendel, kes kindlasti muuseumi ei soovi, oleks reaalne võimalus eitavalt vastata. On väga võimalik, et olen ise üks nendest.

Küll aga ei leian, et me ei võida midagi, kui hakkame võistlema selle pärast, kes jõuab sellega seoses populismitabeli etteotsa. Parem on hoolikalt läbi mõelda, kus on võimalik kärpeid teha.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Praeguses majanduskliimas on minu arvates enesestmõistetav, et Euroopa Parlament peab paika panema range eelarve. Raportööril on täiesti õigus valida piiravad meetmed, kuid kahjuks ei lähe ta selles piisavalt kaugele.

Praegused ettepanekud tähendavad, et peaksime kasutusele võtma praegusest 2,3% suurema eelarve. See ei ole vastavuses komisjoni seisukohaga, mis paneb ette 1% kasvu, ning kindlasti ei ole see kooskõlas nõukogu soovidega, mis kavandab isegi paariprotsendilist langust. Õigupoolest peaksime kinni pidama viimasest ettepanekust. Peame rohkem kokku hoidma ning see on täiesti võimalik. Suudame rohkem kokku hoida. Võib-olla otsustati varem Euroopa Ajaloo Maja ehitada, kuid seda otsust on veel võimalik tühistada. Tehkem siis esmajoones seda! Peatagem see projekt – Euroopa Ajaloo Maja projekt –, mis raiskab miljoneid!

Nüüd pöördun teie poole, täiskogu liikmed. Saame endiselt iga kuu tuhandeid eurosid üldkulude hüvitist, ilma et oleks mingit nõuet selle summa kohta aru anda. Kui hakkaksime seda jälgima ja uurima, suudaksime ka selles valdkonnas omajagu raha kokku hoida. Keskendugem siis oma pingutustes sellele ideele – hoidkem rohkem kokku!

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Selle raporti, parlamendiliikmete palkade ja toetuste üle on palju arutletud. Sooviksin korrata, et vastukaaluks parlamendiliikmete enamusele, olime ja hääletasime vastu praegusele Euroopa Parlamendi liikmete finantsstatuudile, kuna see hõlmas inter alia parlamendiliikmete sissetulekute peaaegu kahekordistamist mõnedes riikides. Peamiselt olime vastu aga selle pärast, et meie arvates rikkus see üht äärmiselt olulist põhimõtet: seose olemasolu riigi kodanike keskmise palga ja nende esindajate palga vahel. Selle seose lõhkumine on järjekordne demokraatia allakäigu sümptom, mis näitab lõhet esindajate ja esindatavate vahel, eetilist allakäiku ja süsteemi, mis sunnib rahvale üldiste kärbete kaudu peale ühiskonnavastast poliitikat, kaitstes samal ajal poliitika kehtestajaid nende mõjude eest. Kas ei ole mitte aeg see finantsstatuut üle vaadata?

Austatud juhataja! Sooviksin lõpetada öeldes, et oluline on ka rõhutada, et selle raporti muudatusettepanekute projektid ei tohiks parlamendis kokkuhoiu edendamise käigus luua soodsamaid erandeid Euroopa osapoolte ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste rahastamisele.

  Claudio Morganti (EFD). − (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Raport Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta rõhutab õigustatult kulude ohjamise äärmist vajalikkust. Kompromiss, mis seisneb tulude suurendamises 2,30%, näib vastuvõetav, kuna see arv on tegelikult hinnangulisest inflatsioonist madalam ning esindaks teoreetilist kokkuhoidu.

Sellest hoolimata on meil veel pikk tee finantskavandamise ja eelarvevoliniku palve täitmiseni, kes lootis, et institutsioonid ohjavad oma vajadusi üheainsa protsendipunktilise tõusuga, mida mõned institutsioonid, näiteks nõukogu, on ka suutnud. Jätan hetkeks kõrvale probleemid, mis ümbritsevad seda tõusu, mis on ilmselt põhjendatud suurema kohustuste hulgaga pärast Lissaboni, ning ütlen hoopis paar sõna Euroopa Ajaloo Maja kohta.

Eelarvekomisjonis ringlesid Euroopa Ajaloo Maja teemal pöörased arvud, seda nii selle loomise kui ka haldamisega seoses. Näib tõeliselt absurdne, et me üldse kaalume praegusel ajal kümnete ja kümnete miljonite eurode investeerimist äärmiselt kaheldava väärtusega projekti, mis on täiesti kohatu ning arutlusel läbinisti sobimatul ajal.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Peaksime esile tooma tõsiasja, et jätkuva struktuurse kriisi valguses meie liikmesriikides võtab Euroopa Parlament oma 2012. aasta eelarvekavade kohta ettevaatliku seisukoha. Kõikide institutsioonide kohustused on ELi laienemise, Lissaboni lepingu ja uute tegevuste tõttu pidevalt tõusuteel ning kulud kasvavad sellele vastavalt. Sellegipoolest on kulutõhusus kuldreegel.

Seega on täiesti loogiline, et parlament järgib personalivaldkonnas konsolideerimisstrateegiat, vähendades täiskogu igapäevaseks tööks, missioonideks ja tööreisideks tehtavaid kulutusi. Eriti toetan ma peasekretäri ettepanekut, et täiskogu majanduspoliitika peaks jätkuma. Rõhutaksin, et selles eelarveprojektis tunnistab Euroopa Parlament Euroopa kodanikele pideva püsiva teabe jagamise tähtsust.

Euroopa Ajaloo Maja mõtet toetatakse mitmel suunal. Sel põhjusel on tervitatav, et eelarvepädevat institutsiooni on nüüdseks sellest projektist teavitatud. Ka siin tuletaksin meelde, et kulusid on tarvis märkimisväärselt vähendada ning kõikides punktides on vajalik täielik läbipaistvus.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Leian, et eelarve koostamine on meile igal aastal katsumus, mis nõuab ühest küljest kokkuhoidlikkust vahenditega ja teisest küljest nende vahendite tõhusat kasutamist. Ma arvan, et meie siin täiskogul suudame tõhususe vallas kahtlemata palju korda saata. Oleks väga positiivne, kui töötaksime välja oma punktid, samas kui täiskogu liikmed ja töötajad esitaksid enda parandusettepanekud, edendades niiviisi parlamendi töö tõhusust.

Teisest küljest on meil pärast Lissaboni lepingut olnud konkreetsete ülesannetega ministrid, kellel on liikmesriikides piisavad vahendid, isiklik personal, kabinetid ja rahalised vahendid, mida nad oleksid saanud kasutada, et meie kodanikele Euroopa poliitikat selgemalt seletada. Meie Euroopa Parlamendis oleme omalt poolt vastutavad selle eest, et igapäevased otsused, mida langetame Euroopa inimeste huvides, oleksid üldsusele teada.

Parlamendile tuleb anda piisavaid vahendeid ka selle uuteks pädevusteks energia-, maailmakaubanduse ja välispoliitika valdkonnas, samuti ka konkurentsi-, keskkonna- ja sotsiaalasjade valdkonnas, mis mõjutavad meid kõiki.

Samuti pooldan väga kindlalt eelarvete konsolideerimist, kuna see võimaldab meile loomulikku ja tarvilikku kokkuhoidu. Kõik, kes leiavad, et turistiklass on lühilendudel nende vajadustele piisav, peaksid loomulikult lendama turistiklassis. Selles ei ole kahtlustki. Või kui keegi näiteks ei kasuta viimset kui senti oma abipersonali palkamise toetusest, on ka see väga hea. Igaüks meist peab ise otsustama, kui palju tööd meil on ja mil määral soovime Euroopa kodanikega suhelda. See peaks jääma selle täiskogu liikmete endi otsuseks, kuna loomulikult on ka väga oluline, et hüvitisi tõhusalt selgitaksime.

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

  Jens Geier (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuulates arutelu Euroopa Ajaloo Maja üle, tundub mulle, et siinsel täiskogul on ainult kaht sorti parlamendiliikmeid: eelarvespetsialistid, kes arutelus osalevad ja kes suhtuvad sellesse projekti valdavalt kriitiliselt, ja kõik ülejäänud, kellele tundub kõik sobivat. Kõige hullem on siinkohal see, et Euroopa Ajaloo Maja teemaga on seotud nii palju inimesi, et silmist on läinud kogu asja mõte. Nii andis tänane Daily Telegraph teada, et nendeni on jõudnud dokumendid, mis näitavad, et projekti maksumus on tõusnud kosmilise 137 miljoni naelsterlingini. Mul ei jää muud üle, kui paluda Daily Telegraphil saata need dokumendid eelarvekomisjonile, et meil oleks võimalik näha osa sellest läbipaistvusest, mida ajakirjandus selle täiskogu liikmetelt nõuab. Oleksin tänulik võimaluse üle tõenditega tutvuda.

Kas sellel projektil on mõtet? Loomulikult on mõtet tõsta teadlikkust sellest, mida on Euroopa Liit ja Euroopa integratsioon inimeste jaoks tähendanud. Kas parlament peaks tegelema muuseumitööga? Ei, kindlasti mitte. Seepärast ongi Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis järginud selle projekti puhul kaht juhtpõhimõtet. Esiteks nõuame, et projektil oleks äriplaan. Teiseks tahame selgust järelkulude puhul, st kuidas projekti edaspidi rahastama hakatakse. Võiksime lisada ka kolmanda põhimõtte: peaksime vältima igasugust dubleerimist ja kattumist Euroopa infokeskuse ja Euroopa Ajaloo Maja tegevustes.

  Anne E. Jensen (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Ka mina sooviksin öelda midagi Euroopa Ajaloo Maja kohta. On selge, et parlamendil ei ole kavas tegeleda muuseumitööga, kuid ma leian, et oleks hea, kui meil oleks parem koht, kuhu parlamendi külalisi Brüsselis viia, ja ma arvan, et Euroopa Ajaloo Maja on selles mõttes oluline.

Samuti pean ütlema, et enamik minu fraktsiooni liikmeid on Euroopa Ajaloo Maja poolt. Siiski nõustume täielikult seisukohtadega, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, nimelt et peame tagama suurema avatuse ja läbipaistvuse majaga seotud finantsküsimustes ning selles, kuidas maja edaspidi töös hoitakse. See on väga oluline, kuid ma leian, et idee ise on hea, ja ma toetan seda kahtlemata. Seda silmas pidades peame kindlasti teadma, millised on finantskohustused, mida me endale pikas perspektiivis võtame.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Praegusel ajal kipub eelarveteema tekitama vaidlusi, ja seda eriti siin, Euroopa Parlamendis. Samal ajal peab ütlema, et siin on kõigil võimalus oma seisukohti avaldada ja on hea kõiki avaldatud seisukohti kuulda. See on üks Euroopa Parlamendi tõelisi trumpe: kõik võivad tulla, kujundada oma seisukoha, seda selgitada ja leida kuulajaskonna.

Rääkides eelarvest endast, on ilmselge, et oleme majanduslikult raskes olukorras, ja eelarve iga suurendamist võidakse valesti tõlgendada, mingil määral ehk ka arusaadavatel põhjustel. Ent peamine on siinkohal see, et tegu on eelarve 2,3% suurendamisega, samal ajal kui eeldatav inflatsioon on 2,8%.

Teine oluline aspekt on see, et Euroopa Liit peab oma tegevuses lähtuma kõigi 27 riigi kontekstist ning mõned riigid, eriti minu oma, on praegu väga halvas olukorras. Tuleme just kohtumiselt volinik Rehniga, kes oli meie suhtes väga vastutulelik, ja oleme talle selle eest tänulikud. Ilmselgelt ei suuda inimesed sellises olukorras mõista vähimatki eelarve suurendamist, isegi kui see jääb alla inflatsioonile. Kuidas see ka ei oleks, leian, et peame tegema kõike arvesse võtvaid otsuseid, peame pühenduma paljudele asjadele, mida meil tuleb teha, ning varsti näeme parlamendi kasvu lisanduvate Euroopa Parlamendi liikmete näol Lissaboni lepingu tulemusena ja loodetavasti ka Horvaatia liitumisel.

Veel üks teema, millest tahaksin enne oma sõnavõtu lõppu rääkida: kõik see tuletab meelde mõtet, mida president Barroso on päris tihti rõhutanud, nimelt et vajame täielikku ja avatud diskussiooni omavahendite üle ja võib-olla eriti projektivõlakirjade üle, sest mida rohkem finantse on Euroopa Liidul võimalik iseseisvalt saada, seda vähem vaidlusi tekitab eelarve ja seda vähem raha tuleb edaspidi küsida liikmesriikidelt. Seega leian, et peaksime järgima president Barroso seisukohta.

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Austatud juhataja! Esindan täiskogul oma liikmesriigi Madalmaade kõige Euroopa-meelsemat erakonda. Seda just nimelt seetõttu, et ma usun Euroopasse sedavõrd, et olen selle suhtes väga kriitiline, mis kehtib ka meie institutsiooni ehk Euroopa Parlamendi eelarve kohta.

Seetõttu usun, et praegusel majanduslikult keerulisel ajal peaksime koostama oma eelarve väga kokkuhoidlikult. Seetõttu ei poolda ma seda eelarve suurendamist. Kõige enam üllatas mind peasekretäri esitatud esialgne eelarve, milles tehti ettepanek suurendada eelarvet üle 5%; niisamuti üllatas mind ka see, et teda ei ole täna siin. Oleksin soovinud teda siin näha, sest sooviksin talle meelde tuletada resolutsiooni lõiget 6, milles palume talitustel eelarve üksipulgi läbi vaadata, et teha kindlaks potentsiaalse kokkuhoiu võimalused. Paluksin tal seda teha enne selle aasta 1. juulit, et meil oleks võimalik saavutada märgatav kokkuhoid.

Lõpetuseks, austatud juhataja, sooviksin kutsuda teisi Euroopa-meelseid parlamendiliikmeid üles mitte andma Euroopat lõhkuda soovijaile püssirohtu, millega oma lammutustöö kallale asuda. Elanikkond, millest nad alati räägivad, elab kõige paremini jõukas ja tugevas Euroopas.

  Salvador Garriga Polledo (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Sooviksin kiita raportöör José Manuel Fernandest ja tänada Gerben-Jan Gerbrandyt selle eest, mida ta just ütles ja mida pean väga sobivaks.

Tegu on rangema eelarvega, mis vastab komisjoni ja nõukogu nõudmistele. Seda hoitakse 20% limiidi piires, mis tähendab, et peetakse kinni nn aumeeste kokkuleppest, kuigi sellist asja pole olemas. Räägime kokkuhoiust, ehkki mõned meist omakasupüüdlike kavatsustega, kuid mõned prioriteedid on meie kõigi jaoks ühised. Näiteks soovime meie, parlamendiliikmed, et õigusaktide vastuvõtmise tulemused paraneksid; meid kutsutakse üles vastama uutele Lissaboni lepingu prioriteetidele; meil palutakse töötada professionaalsemalt ühisotsustusmenetluses; meilt palutakse rohkem koosolekuruume, paremat sisejulgeolekut, suuremaid pingutusi kommunikatsioonipoliitika valdkonnas, paremaid IT-võrke ja nii edasi. Kas selle kõige eest ei tulegi maksta?

Peame pidama kinni kõigist sõlmitud varalistest kokkulepetest. Öeldakse, et võiksime nende rahastamise lõpetada, kuid me teame, et nii see ei käi. Kui me millegi eest vastutame, peame sellega leppima, või mis?

Noored ei ole kunagi vastuoluline valdkond: noori on vaja. Näiteks minu riigis on noorte töötuse määr 50%. Neid probleeme ei saa lahendada noorsoopoliitikale 100 miljoni euro eraldamisega, kuid see vastab parlamendi prioriteetidele. Ma tean, et selle raha liigutamine viiendalt realt esimesele tekitab vaidlusi, ja võiks isegi väita – nagu on ka tehtud –, et sellega rikutaks eelarvemenetlust, kuid me oleme elav institutsioon ja peame kohanema hetkevajadustega.

Ma ei usu, et on midagi veel pakilisemat kui noorte töötuse probleemi lahendamine. Olen kindel, et see on teie kõigi prioriteet.

Lõpetuseks ütlen, et mina hääletan ühise Euroopa Ajaloo Maja poolt.

  Riikka Manner (ALDE). − (FI) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin kiita raportöör José Manuel Fernandest suurepärase töö eest! Eelarve 2,3% suurendamisega on kindlasti lihtsam leppida ja seda on ka lihtsam põhjendada kui juhatuse välja pakutud 5,2% suurendamist. Parlament peab olema selles eelarvemenetluses väga enesekriitiline. Raportis on see nii, kuid seda tööd tuleb väga intensiivselt jätkata.

Pean oluliseks seda, et kokkuhoiuvõimalusi otsitaks ka väikestes asjades ja eri valdkondades. Kindlasti on üks lahendus hoida kokku näiteks koristamise ja korrashoiu arvelt, kuid ehk peaksime otsima ka kaugeleulatuvamaid võimalusi kui vaid seebi kokkuhoid. Sel aastal hääletas parlament selle poolt, et muuta sügisene kaksikosaistungjärk nädalaseks istungiks Strasbourgis. Parlamendi täiskogu igakuise kolimise lõpetamine tähendaks märkimisväärset kokkuhoidu, mis kajastuks ka parlamendi eelarves.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Parlamendi eelarve läbivaatamisel on selge, et suure osa kuludest võtab enda alla transport, ja see jääb nii ka tulevikus, sest peame sõitma 27 liikmesriigist istungitele Brüsselis ja Strasbourgis. Olen välja arvutanud, et parlamendiliikmete ja ametnike sõidukulud kokku ületavad aastas 100 miljonit eurot. Leian, et peaksime siit otsima rohkem kokkuhoiuvõimalusi. Reisime väga palju. Ma ei mõista, miks maksame meie lennupiletite eest sama palju kui inimesed, kes vaid harva lennureisidel käivad. Seega kutsun parlamendi juhte üles pidama lennuettevõtjatega läbirääkimisi. Usun, et oleks võimalik saada märgatavat soodustust. See on tavapraktika igas riigis: valitsus ja ministeeriumid saavad 20–30% soodustust. Suur tänu teile!

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse raporti punktides 17 ja 18 viidatakse Euroopa Ajaloo Maja elluviimise jätkamisele ja tehakse ettepanek luua eelarvereserv, et katta selle projekti elluviimisega seotud edasisi kulusid, mis sisalduvad peatüki 10.1 ühes punktis: ettenägematute kulude reserv. Ma ei tea, kas Euroopa Ajaloo Maja elluviimise jätkamist saab käsitleda ettenägematu kuluna, kuid ma kuulasin hoolikalt Marta Andreaseni, kes tõi programmi heakskiitmise ajal välja, et Euroopa Ajaloo Maja raportis on esitatud kulusid oluliselt alahinnatud.

Ma ei tea, mis ajendab neid inimesi, kes püüavad Euroopa Ajaloo Maja elluviimist nii kangekaelselt läbi suruda ajal, kui majandus- ja finantsprobleemid ELis jätkuvad. Ma tean aga, et laiem Euroopa avalikkus peab seda maksumaksja raha häbiväärseks raiskamiseks. Head kolleegid! Palun seetõttu teil tõsiselt kaaluda, kas tasub jätkata selle vastuolulise projekti rahastamist umbes 60 miljoni euroga.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Soovin keskenduda raporti ühele väga olulisele aspektile. See püüab rangemalt jälgida Euroopa institutsioonide tõhusust ja kokkuhoidlikkust. Majanduskriisi ajal, kui paljud ELi kodanikud on kaotanud töökoha, on nende makstud maksudest rahastatavate institutsioonide töö väga tundlik teema, ja peab ütlema, et täiesti õigustatult. Seetõttu on oluline, et eelarves oleks sätestatud range majandamise kohustus.

Riiklike vahendite tarbetu raiskamise vältimiseks tuleb keskenduda mitmele aspektile. On tähtis luua ja ellu viia elektroonilise halduse strateegia. Koosolekute pidamisel tuleks soodustada videokonverentsi ja uue keskkonnatehnoloogia kasutamist. Loodusressursside, eriti paberi säästmiseks peame kõigis oma töökohtades kasutusele võtma traadita võrgu. Teisest küljest aga ei tohi ressursside säästmine kaasa tuua järelandmisi Euroopa institutsioonides tehtava töö kvaliteedis. Näiteks pean oluliseks, et komisjonide koosolekutel oleks piisavalt tõlke, ja kasutaksingi siinkohal võimalust tänada kõiki tõlke, nii mehi kui ka naisi, töö eest, mida nad teevad.

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt soovin kiita José Manuel Fernandest suurepärase töö ning juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel saavutatud positiivse koostööõhkkonna eest, tänu millele oleme jõudnud Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse teemal kokkuleppele.

Arutelu käigus, mis algas ettepanekust suurendada eelarvet 2011. aastaga võrreldes 5,2%, jõudsime eelarvestuse esialgse projekti üldise tasemeni, mis kujutab endast 2,3% kasvumäära.

Lisaks usun, et tähtis on kavandatud 100 miljoni euro suunamine noorteprojektidesse, kuna parlament on nimetanud noorsoopoliitikat ühe oma 2011. aasta prioriteedina, ja need vahendid aitavad rahastada kõigile Euroopa noortele suunatud liikuvus-, haridus- ja tööhõiveprojekte.

Lõpetuseks loodan, et 2012. aasta eelarvemenetluses on kõigi institutsioonide pühendumise kaudu võimalik ressursihaldust optimeerida.

  Vladimír Maňka (S&D) . – (SK) Austatud juhataja! Soovin tänada raportööri tõepoolest väga hea raporti eest! Nii raportöör kui ka kõik teised tänased sõnavõtjad on juhtinud tähelepanu puudustele, pakkudes samas välja ka tõelisi potentsiaalseid lahendusi. Meie ainus õige lahendus on aga käsitleda kogu küsimust absoluutselt objektiivselt, selle asemel et igaüks meist otsiks omaette midagi, mida võime, aga ei pruugi leida. Ainus viis saada objektiivne ülevaade, oleks teha parlamendist väljastpoolt röntgenpilt. See on just nimelt see, mida kontrollikoda ükskord tegi, ja me nägime, milline halduskulude kokkuhoid välisauditile järgnes.

Mul on hea meel, et see tähendab, et ka meie komisjoni liikmed toetasid minu esitatud muudatusettepanekut, et parlament hindaks tõsiselt mõnd oma valdkonda välisvaatleja vaatevinklist, et võiksime avastada kõik, millest rääkisite, ja ehk isegi rohkem. Järgmine samm, nagu Göran Färm mainis, on jälgida seda kulu tulevikus. See on ainus lahendus.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Arvestades praegust keerulist finants-, majanduslikku ja ühiskondlikku olukorda, millega Euroopa Liidul tuleb hakkama saada, tuleb parlamendi eelarvevahendeid hallata rangelt ja tõhusalt. On tehtud ettepanek suurendada Euroopa Parlamendi 2012. aasta kogueelarvet 2,3%, mis on vähem kui praegune inflatsioonimäär. See on tõesti hea, kuid tulevikus peab parlament rohkem säästma ning muutma juhtimis- ja järelevalvemenetlusi rangemaks. Nõustun raportööri ettepanekuga viia kulude vähendamiseks ellu Euroopa Parlamendi eelarve pikaajalise perspektiiviga läbivaatamine. Parlamendi teenistused peavad suurendama jõupingutusi halduse moderniseerimisel ja ratsionaliseerimisel, vähendades sõltuvust välisteenustest ning rakendades ranget personalijuhtimist. Usun, et need meetmed aitaksid Euroopa Liidu raha tõhusamalt kasutada, säästes seega maksumaksjate raha ja vähendades parlamendi praegust kulutuste taset.

  José Manuel Fernandes, raportöör. – (PT) Austatud juhataja! Kõigepealt on tähtis rääkida ühest arvust: kõigi Euroopa institutsioonide halduskulu on umbes 6%. Üheski liikmesriigis ei ole ühtki institutsiooni, mille eelarve moodustaks kogueelarvest nii väikese osa kui Euroopa institutsioonide oma Euroopa Liidu eelarvest.

Parlamendil on uued volitused. Liikmesriike on 27, Lissaboni leping toob jõustudes juurde 18 parlamendiliiget, ees ootab Horvaatia liitumine, ning on selge, et kõik see tähendab kulutusi. Tõsi on aga see, et tegelikult on eelarve vähenenud oluliselt alla inflatsioonimäära.

Veel üks sõna noorte teemal. Teame, et initsiatiiv tuli komisjonist ja et nõukogu peab selle ühehäälselt vastu võtma, kuid teame ka seda, et oli oluline saata sõnum, ning eraldus, millest me räägime, on 5. rida kogu halduskulust, mis on tõenäoliselt 380 ligi miljonit eurot, ja meie ettepanek on eraldada 100 miljonit eurot.

Rääkides parlamendiliikmete palgast, siis palkade muutmine parlamendi vastutusalasse ei kuulu. Palgad paneb paika nõukogu, lähtudes komisjoni ettepanekutest. Komisjoni praegune ettepanek on tõsta palka 0,9%. Palka on käsitletud ka dokumendis nimega „Liikmete põhimäärus” ja see on seotud Euroopa Kohtu kohtuniku palgaga.

Parlament üksi liikmete põhimäärust muuta ei saa. Vajalik on komisjoni ja nõukogu heakskiit. Mõned parlamendiliikmed peaksid tutvuma õigusnormidega ja lugema ka Lissaboni lepingut, eriti selle artiklit 223.

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud José Manuel Fernandes! Mis puutub palkadesse, tundub olevat selge, et parlament on täiesti suuteline võtma initsiatiivi, et teha ettepanek liikmete põhimääruse läbivaatamiseks. Õigusnormid võeti vastu täiskogul ja neid võib täiskogul ka muuta, isegi kui selleks tuleb teha institutsionaalseid samme. Tegelikult on Euroopa Ülemkogu – valitsuste – otsustatud palgatõusudega seotud ainult palgad. Ja ainult palgad: mitte ükski muu suurem kuluartikkel, mis on rangelt selles istungisaalis viibijate ja mitte kellegi teise kontrolli all.

  José Manuel Fernandes, raportöör. – (PT) Nagu Miguel Portas ka ise ütleb, ei ole palga muutmine parlamendi pädevuses. Seetõttu ei ole mõtet rääkida palkade külmutamisest sellist tüüpi eelarves. Sellegipoolest oleks mõtet teha ettepanek muuta näiteks liikmete põhimäärust. Samuti saaks muuta määrust (EÜ) nr 31, eriti selle artiklit 64. Kindlasti ei ole mõtet püüda lasta täiskogu liikmetel määrata nende endi palgatõuse, kui seadus seda ei luba, kuna see tähendaks meie kuulajate petmist ja oleks näide demagoogiast.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus José Manuel Fernandesi raporti (A7-0087/2011) üle toimub homme kell 12.00.