Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0080(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0017/2011

Arutelud :

PV 05/04/2011 - 15
CRE 05/04/2011 - 15

Hääletused :

PV 06/04/2011 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0138

Istungi stenogramm
Teisipäev, 5. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

15. EÜ ja Komooride vaheline kalandusalane partnerluseping – Ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas – Kalandus – tehnilised üleminekumeetmed – Kalandustoodete importimine Gröönimaalt (arutelu)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmise üle:

– Luis Manuel Capoulas Santose kalanduskomisjoni nimel esitatud raport (A7-0056/2011) soovituse kohta, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

(15572/2010 – C7-0020/2011 – 2010/0287(NLE)) ja

– João Ferreira kalanduskomisjoni nimel esitatud raport (A7-0017/2011) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas

(KOM(2010)0145 – C7-0107/2010 – 2010/0080(COD)) ja

– Estelle Grelier’i kalanduskomisjoni nimel esitatud raport (A7-0024/2011) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1288/2009 tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011

(KOM(2010)0488 – C7-0282/2010 – 2010/0255(COD)) ja

– Carmen Fraga Estévezi kalanduskomisjoni nimel esitatud raport (A7-00572011) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse eeskirjad kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaaduste importimiseks Gröönimaalt Euroopa Liitu (KOM(2010)01762010/0097(CNS)).

 
  
MPphoto
 

  Luis Manuel Capoulas Santos, raportöör. (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Ühise kalanduspoliitika välispoliitiline osa on muutunud eriti oluliseks, sest enam ei ole võimalik tagada, et me saame rahuldada oma vajadused kalandustoodete järele ainult meie endi kalavarude arvelt. Euroopa kalandustööstus suudab katta vaid 40% meie isemajanduse arvelt.

2009. aastal importisime 15,5 miljardi euro väärtuses kalandustooteid ja eksportisime vaid 2,5 miljardi euro väärtuses, mis tähendab, et ilma kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepinguteta jääks 3000 alust seisma ja kaoks 40 000 töökohta. Ühise kalanduspoliitika välispoliitilisel mõõtmel on siiski ka meie partnerite jaoks häid külgi.

Erinevalt meie paljudest rahvusvahelistest konkurentidest ei piirdu Euroopa Liit üksnes kala raha vastu vahetamisega. Meie toetatavad väärtused on meie sõlmitavate lepingute taustal, olgu siis tegu inimõigustega või ressursside jätkusuutlikkuse austamisega. Asutamislepingu kohaselt kehtib ELi-välistes vetes kalandusega tegelevatele ELi laevastike suhtes liidu ainupädevus bioloogiliste ressursside säilitamisel. Ühise kalanduspoliitika välispoliitiliseks mõõtmeks olevate tegevuste põhieesmärk on laiendada kogu maailmas jätkusuutliku ja vastutustundliku kalanduse põhimõtteid. Nagu ma juba mainisin, on teised eesmärgid, milles ühise kalanduspoliitika välismõõtmes juhindutakse, ELi laevastiku kohalolu säilitamine rahvusvahelisel tasandil ja selle tagamine, et laevastik, mis varustab ELi turgu, oleks muutumas aina vähemtähtsamaks.

Just selles kontekstis tuleb aru saada raportist Komoori Liiduga sõlmitava kalanduslepingu kohta, mille raportöör ma olen ja mida me täna arutame. See leping puudutab 70 Euroopa aluse juurdepääsuõigust Komoori vetele vastutasuks iga-aastase rahalise panuse eest umbes 600 000 euro ulatuses. Umbes pool sellest tuleks suunata kalandussektori arendamisse, millest sõltub umbes 30 000 elanikku riigi umbes 800 000 rahvastikust; tuleks meeles pidada, et riigil puuduvad praktiliselt muud ressursid.

Lepingus sätestatakse püügi kontrollimise ja kohalike laevaperede palkamise mehhanismid ning selles on klausel lepingu peatamiseks või läbivaatamiseks, kui esineb inimõiguste rikkumisi. Tuleb meeles pidada, et selles väikeriigis, mis sai 1975. aastal Prantsusmaast sõltumatuks, on juba toimunud mitu riigipöördekatset.

Teen seda arvestades ettepaneku võtta leping vastu ja soovin juhtida tähelepanu erinevatele soovitustele, mille ma olen esitanud − konkreetselt neile soovitustele, mis on seotud vajadusega parandada oluliselt tulemuste hindamist.

Kuna mulle on jäänud veel minut, kasutaksin võimalust, et viidata ühe teise raporti ühele teisele tahule: nimelt Grelier’i raportile, millega ma ei nõustu ja mille tõttu on ühiselt kaasparlamendiliikmetega esitatud muudatusettepaneku projekt. Ma räägin muudatusettepanekust, millega tahetakse lubada heigi ja merikuradi abaratega püügi jätkumine aladel nr 8, 9 ja 10 Portugali rannikul, mis keelustati komisjoni 1. oktoobri 2010. aasta otsusega, sest ma usun, et sellel on negatiivne mõju teatavatele haipopulatsioonidele, keda selliste võrkudega püütakse, ehkki selle tõestamiseks ei ole tehtud teadusuuringuid.

Sellistel asjaoludel tehakse eespool mainitud muudatusettepanekus ettepanek see otsus kuni 2012. aastani tühistada, et Portugali ametivõimud saaksid teha teadusuuringud, et otsustada, kas see otsus on põhjendatud või mitte. Seda seisukohta toetab ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, mispärast kutsun parlamenti seda heaks kiitma, et olla õiglane.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira, raportöör. – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Määruses (EÜ) nr 861/2006 kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. See on kalandusvaldkonnas oluline Euroopa Liidu finantsakt. Koos Euroopa Kalandusfondiga on need kaks peamist ühise kalanduspoliitika kohaldamise akti.

Selle määruse 2006. aastal vastuvõtmisest saadik on järk-järgult muudetud seotud õigusaktide mitut osa, mis on põhjus praeguse määruse muutmiseks, et tagada õigusraamistiku kõigi osade järjepidevus. Komisjon usub ühtlasi, et mõnel juhul on kogemused näidanud vajadust tagada, et määruse sätteid kohandatakse natuke, et vajadustele paremini reageerida. Teen seetõttu ettepaneku piiratud läbivaatamiseks, jättes algse määruse eesmärgid ja ülesehituse põhiosas muutmata.

Säilitades selle põhimõtteliselt piiratud reguleerimisala, usume ühtlasi, et oleks kasulik esitada lisaks teatavad muudatusettepanekud, mis – ehkki üsna spetsiifilised – võivad aidata kaasa sellele, et viia õigusakt vastavusse sektoris viimasel ajal toimunud muutustega ja selle tulevikuväljavaadetega. Enne raporti koostamist ja selle koostamise ajal toimunud arutelu aitas lõpptulemusele suuresti kaasa, nagu ka variraportööride ja teiste parlamendiliikmete, keda kõiki tahan siinkohal mainida ja tunnustada ning nende osaluse eest tänada, arvamused ja ettepanekud.

Raportis sisalduvate muudatusettepanekute seast tahaksin muu seas esile tõsta viidet rannikukalanduse kaitsmisele ja võimalust rahastada lisaks ostmisele kalandussektoris kasutamiseks mõeldud uue tehnoloogia väljatöötamist, näiteks seadmed ja tarkvara ning arvutivõrgud, mis võimaldavad proovivõtumeetodite loomist, haldamist, kontrollimist, analüüsimist ja väljaarendamist ning ühtlasi kalandusega seotud andmete vahetamist.

Vesiviljeluse valdkonnas viitan võimalusele hakata rahastama keskkonnaandmete kogumist, haldamist ja kasutamist lisaks varem esitatud sotsiomajanduslikele andmetele, millega edendatakse keskkonna- ning tervise seiret ja hindamist selles sektoris, et aidata kaasa selle jätkusuutlikkusele.

Tahaksin siinkohal siiski juhtida tähelepanu kolmele lisamuudatusettepanekule, mille me raporti kohta esitame. Praegu tunnistatakse üldiselt ja aina enam kalanduse juhtimise tähtsust, mida toetavad värsked ja põhjalikud teadmised varude seisundi kohta. See on jätkusuutlikuks arenguks ülioluline tingimus. Seetõttu teeme ettepaneku lisada võimalus suurendada ELi kaasrahastamismäära kalavarade seisundi kohta teaduslike andmete, nii alus- kui ka lisaandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas. Ettepanek on tõsta künnist 50%st 60%ni.

Kontrollimise kohta teeme ettepaneku suurendada sarnaselt maksimaalset võimalikku ELi kaasrahastamismäära, jättes paika komisjoni juba kehtivad eesõigused mõnede meetmete kõrgemal määral rahastamise võimaluse kohta. See kõik toimub raamistikus, milles liikmesriigid ja nende kontrolliorganid mängivad põhirolli, mida nad peaksid jätkama oma vetes kontrollimeetmete juhtimisel ja rakendamisel.

Need muudatusettepanekud tulenevad kompromissiüritusest ja neis on arvestatud eri fraktsioonide esitatud vastuväiteid esialgu kaalumisel olnud 75% künnisele. Neid toetab meie Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ning mitme teise fraktsiooni liikmed, mis annab tunnistust nende tähtsusest ja konsensusest, mis usutavasti ühendab neid liikmeid ning võib neid ühendada ka istungjärgul hääletamise ajal.

 
  
MPphoto
 

  Estelle Grelier, raportöör. (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tahaksin alustuseks oma kolleege tänada pühendunud ja asjaliku osalemise eest kalanduskomisjoni tehtud töös selle tehnilisi üleminekumeetmeid käsitleva raportiga. Raport on tekitanud elava arutelu, arvestades tehniliste meetmete tohutut tähtsust, sest need avaldavad mõju sellele, kuidas kalurid ja sektor tervikuna teevad oma tööd, sätestades meetodid, mida kalurid võivad määrusega hõlmatud tsoonides kala püüdmisel kasutada eesmärgiga kaitsta noorkalu ja taastada varud − eesmärk, mida jagavad kõik ja eriti just kalurid.

Raporti teema on tundlik ja vastuoluline, mida näitasid ka probleemid, millega komisjon on alates 2008. aastast silmitsi seisnud, üritades jõuda nõukoguga kokkuleppele meetmete tuleviku kohta. See oli ajal, mil ainult need kaks institutsiooni osalesid menetluses.

Hetkel reguleerib tehnilisi meetmeid vana määrus, mida on muudetud mitme üleminekumeetmega ja mille kehtivust on taas pikendatud 30. juunini 2011, kuna nõukoguga ei saavutatud kokkulepet 2008. aasta komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu uus määrus, mille eesmärk on lihtsustada ja täpsustada kehtivaid õigusakte, et tagada eeskirjade tõhusam rakendamine ja kanda hoolt kalanduste piirkondlike tunnuste eest.

Nüüd aga, kui uus tähtaeg läheneb, on olukord radikaalselt teistsugune. Lissaboni lepingu jõustumisest alates kuulub kalanduse teema suures osas seadusandliku tavamenetluse valdkonda, kusjuures parlament mängib kaasseadusandjana tähtsat rolli. Parlament kavatseb oma rolli täies ulatuses täita ning kalurite vaated ja ELi poliitikute vaated üksteisele lähemale tuua. Sadamalinna valitud esindajana hämmastab mind alati see, et kalandussektor ei usalda ühist kalanduspoliitikat ega seo end sellega, samal ajal kui näiteks põllumajandusettevõtjad tunnevad ennast selgelt ühise põllumajanduspoliitika osana.

Pealegi on kalandussektor kriisis. Rahulolematus kasvab. Tegelikult on probleem tasakaalus, mis tuleb sektori majandusliku stabiilsuse vahel leida, mis tagaks kaluritele inimväärse sissetuleku ning kalavarude jätkusuutlikkuse ja taastumise.

Viimaseks – määrus kaotab kehtivuse ajal, mil on hakatud rääkima ühise kalanduspoliitika ümberkujundamisest. Reform peab toimuma julges raamistikus koos kalanduskogukondade, tarbijate ja kodanike kaasamisega. Kogu sektor tuleb hõlmata teaduslikku analüüsi, mis on kvootide ja seega sektori aktiivsuse aluseks.

Uues raamistikus eeldatakse, et komisjon valmistab ette konkreetse ettepaneku tulevaste tehniliste meetmete kohta – see on ettevõtmine, mida praegu nii komisjon kui ka nõukogu paistavad endale hoidvat. Uues ettepanekus tuleb sätestada, et oleks tagatud tehniliste meetmete vastavus reaalsetele kogemustele kohapeal, milleks tuleb konsulteerida sektori töötajaid. Ühtlasi peab see vastama uuele määrusele ja uue kalanduspoliitika raamistikule, eelkõige meetmete piirkondlike erinevuste osas. See peab tagama komisjoni ja liikmesriikide pädevuste selge määratlemise, mis aitab seda ELi poliitikat mõista ja omaks võtta.

Seda tausta ja neid küsimusi arvestades teen ettepaneku nõustuda komisjoni taotlusega anda pikendust kuni 31. detsembrini 2012 ilma kehtivaid tehnilisi meetmeid sisuliselt muutmata, välja arvatud hirvkala võrgusilmuse lubatud suuruse lisamine. Mõistan siiski, et selline ettepanek on komisjonile järeleandmine, ja sektoris, mis on pettunud, et see tähtis projekt lükati edasi, esitatakse palju küsimusi ja nõutakse jõuliselt muutusi. Lisan seetõttu meie heakskiitmise saamiseks kaheosalise nõudmise: taotluse teha kehtivate tehniliste meetmete mõjuhinnang, mis on nende tõhusaks kohandamiseks ülitähtis, ja taotluse pidada määruse koostamisel tõeline konsultatsioon kõigi asjaomaste pooltega, eriti kalurite endiga.

Kokkuvõttes tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et komisjoni uus ettepanek tuleb esitada mõistliku ajakava jooksul, et uus määrus saaks jõustuda 1. jaanuaril 2013. aastal, mil jõustub uus ühine kalanduspoliitika. On väga tähtis, et komisjon alustaks uue ettepanekuga kohe tööd. Oleks ebamõistlik võimaldada pärast 18kuulist pikendust määruse kehtivust veelgi pikendada. Minu raportis käsitletavad tehnilised meetmed on üleminekumeetmed ja sellistena heaks kiidetud.

 
  
MPphoto
 

  Carmen Fraga Estévez, raportöör. (ES) Austatud juhataja! Ma pean kohe aluses väljendama taas kord kahetsust selle raportiga tekkinud komplikatsioonide pärast, mille põhjuseks on nõukogu ja komisjoni vastuseis parlamendi kaasotsustamisõigusega nõustumisele.

Oleme teinud ettepaneku Gröönimaa kui ülemereriigi ja -territooriumi kohta, et see saaks teostada eksporti samadel tingimustel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes. Sellest tõuseks tulu nii Gröönimaale, mis ekspordib 87% oma kalandustoodetest Euroopa Liitu, kui ka liidule; eelkõige Taanile, kuhu suurem osa nimetatud ekspordist suundub.

Üks Gröönimaa ühtse turu impordikorraldusse lisamise tingimusi on, et see nõustuks ELi tervishoiueeskirjadega, mis ei ole absoluutselt probleemiks.

Vaatamata sellele, et kalanduskaubandus kuulub turu ühise korraldamise valdkonda, esitas komisjon, kasutades vabandusena tervishoiueeskirjadele vastavuse nõuet, oma ettepaneku asutamislepingu artiklist nr 203 lähtudes, mis tähendas meie jaoks lihtsat ja sirgjoonelist konsultatsioonimenetlust.

Nii kalanduskomisjon kui ka õigustalitused osutasid kohe alguses sellele kõrvalekaldele. Kuna aga sisuliselt probleeme ei ole ja arvestades küsimuse tähtsust Gröönimaa jaoks, lubasime raportit menetleda konsultatsioonimenetluse kohaselt. Kujutage ette meie üllatust, kui olime teksti üle hääletama asumas ja ilma ette hoiatamata võttis nõukogu vastu täiesti erineva ettepaneku koos arvukate muudatustega, üritades ähmastada selget seost turu ühise korraldusega ja nii kaasotsustamist vältida. Kuna parlament oli – nagu ma juba ütlesin – teksti konsultatsioonimenetluse kohaselt ilma probleemideta vastu võtnud, oli säärane manööverdamine tarbetu.

Nüüd mil meie ees on uus tekst ja arvestades selgeid tõendeid selle kohta, et nõukogu eesmärk oli õõnestada parlamendi võimu, oleme otsustanud sedakorda oma võimu täiel määral teostada ja õiguskomisjonilt ametlikku arvamust nõuda.

Õiguskomisjoni seisukoht avaldatud arvamuses oli – ja ma tsiteerin − järgmine: „esildatud otsuse eesmärk on nõuda Gröönimaalt, et ta võtaks üle ELi tervishoiu eeskirjad, see on tingimuseks, et kohaldada ELi siseturu kalanduseeskirju Gröönimaalt pärit kalandustoodete impordile”, mis tagab, et kokkulepet kohandatakse loomatervise, toiduohutuse ning kalandustooteturu ühist korraldust käsitlevates kehtivates liidu eeskirjades.

Niisiis järeldas õiguskomisjon üksmeelselt, et ettepaneku õiguslikuks aluseks peaks olema asutamislepingu artikkel 204 ja artikli 43 lõige 2 koos protokolliga nr 34, mis sisaldab konkreetset korda ja menetlust seoses toodetega, mida reguleeritakse Gröönimaal kalatooteturu ühise korraldusega. Seetõttu koostasin raportöörina uue raporti projekti, milles muutsin õiguslikku alust. Esitame selle homme vastuvõtmiseks ja mis puutub parlamenti, siis on tegemist meie esimese lugemisega.

Mul jääb niisiis veel üle ainult öelda komisjonile ja nõukogule – kelle esindajaid ei paista kohal olevat −, et neil on võimalus muuta õiguslikku alust ja tunnustada uut õiguslikku alust ning võtta seda kui esimesest lugemist, nagu meie homme teeme. Probleem on õiguslikus aluses ja mitte sisus.

Kutsun tulevikku silmas pidades seda probleemi lahendama.

 
  
MPphoto
 

  Maria Damanaki, komisjoni liige. Austatud juhataja! Soovin tänada kõiki raportööre töö eest! Lubage mul nüüd kõigist raportitest järjepanu rääkida, kusjuures aja kokkuhoiu nimel üritan keskenduda sisule.

Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise lepingu puhul soovin tänada Luis Manuel Capoulas Santost töö eest raportöörina ning mul on heameel, et kalanduskomisjon toetab selle ettepaneku sisu tervikuna väga jõuliselt.

Täiskogu teab, et EL on pühendunud meie partnerite, sealhulgas India ookeani partnerite vetes vastutustundlike ja jätkusuutlike kalanduste jätkuvale edendamisele. Kahepoolsete suhete hoidmine piirkonna riikide ja Komooridega on väga tähtis, praegusel juhul Euroopa Liidu osalemise tõttu piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, nagu India Ookeani Tuunikomisjon.

Meie kohalolu seal on vajalik ja seepärast on leping tähtis. Euroopa Liidul on India ookeani piirkonnas hetkel neli kehtivat kalanduse partnerluslepingut – nimelt Seišellide, Madagaskari, Mosambiigi ja Komoori Liiduga. Tahaksin toonitada, et Komooridega lepingu sõlmimine on komisjoni ja Euroopa Liidu jaoks väga tähtis, kuna sellel on oluline roll meie laevastike kohalolekuks piirkonnas.

Ka valdkondadevahelise poliitika üle peetavat dialoogi on vaja tõhustada, et innustada piirkonnas vastutustundliku kalanduspoliitika elluviimist.

Lubage mul öelda paar sõna raportööri raporti lõpus komisjonile esitatud taotluste kohta. Tahan teatada, et komisjon on võtnud endale kohustuse hoida Euroopa Parlamenti täielikult kursis rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste kõigi etappidega ja selliste lepingute sõlmimisega. Me tõepoolest mõtleme seda ja tahame teha kogu asjakohase teabe kättesaadavaks, kuid peame tegutsema kooskõlas raamlepingus võetud kohustustega.

Komisjoni talitused on seda kohustust praeguseks juba üle aasta täitnud. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile sama teabe nagu nõukogule ja teeb seda samal ajal. Olen eriti pühendunud sellele, et teha meie lepingute eel- ja järelhindamised võimalikult kiiresti kättesaadavaks. Toon vaid ühe näite: pidades silmas homme toimuvat hääletust Mauritaaniaga sõlmitavat kalanduse partnerluslepingut käsitleva resolutsiooni üle, on komisjoni talitused teinud korraldused, et aruanne lepingu hindamise kohta oleks kättesaadav enne ettenähtud tähtaega, et parlamendiliikmed saaksid hääletada, olles saanud teavet aruande kohta.

Mis puutub parlamendiliikmete rahvusvahelistel kohtumistel vaatlejatena osalemisse, siis pean rõhutama, et raamleping kehtib mitmepoolsete rahvusvaheliste konverentside ja kohtumiste kohta. Kavatseme samal ajal jätkata juurdunud ja edukaid läbirääkimistes osalemise tavasid. Otsuse Euroopa Parlamendi liikmete vaatlejatena ELi delegatsioonidesse lisamise kohta teeb volinike kolleegium üksikjuhtumite kaupa, arvestades õiguslike, diplomaatiliste ja tehniliste võimaluste uuringuid vastavalt raamlepingule. Tahaksin siiski toonitada, et nii mina isiklikult kui ka talitused suhtuvad sellesse väga soosivalt, ning tahaksin teie osalemist hõlbustada.

Minnes nüüd teise raporti juurde, milles käsitletakse ühenduse finantsmeetmeid ühise kalanduspoliitika rakendamiseks, siis tahaksin tänada kalanduskomisjoni ja raportöör Ferreirat tehtud töö eest. Tänu nende jõupingutustele on meie ees tekst, mis on vastuvõetav ka nõukogule. Mul on heameel öelda, et tekst on vastuvõetav ka komisjonile, nii et sellel teemal on kolm institutsiooni teinud suurepärast koostööd. 2. märtsil peetud edukatel mitteametlikel kolmepoolsetel kõnelustel jõuti põhipunktides konsensusele ning komisjon loodab, et ettepanekus jõutakse kokkuleppele esimesel lugemisel. Loodan, et meid saadab selles edu.

Tahaksin meelde tuletada, et ettepanekus täiustatakse nn teise finantsinstrumendi määrust. Määrus hõlmab rahvusvaheliste suhete, juhtimise, andmekogumise ja teadusnõuannete ning samuti kontrolli ja täitmisega seotud kulutusi. Läbivaatamisega tahetakse tagada määruse ja õigusraamistiku muude komponentide vaheline sidusus. Sätteid kohandatakse ja täpsustatakse piiratud ulatuses. Kutsun niisiis Euroopa Parlamenti tungivalt üles ettepanekut heaks kiitma!

Tulen nüüd kolmanda raporti juurde, milles käsitletakse tehnilisi üleminekumeetmeid ja mille eest ma raportöör Estelle Grelier’i soojalt tänan. Ettepaneku eesmärk on pikendada kehtivate tehniliste üleminekumeetmete kehtivust 2012. aasta lõpuni. Selles lähtutakse eeldusest, et järgmise aasta 1. jaanuaril jõustub ümberkujundatud ühine kalanduspoliitika. Loodan, et meid saadab selles edu. Minu kavatsus pikendamise ettepanekut tehes on vältida reformi teel seisvaid keerulisi arutelusid tehniliste meetmete üle. Komisjon toetab kalanduskomisjoni kokkulepitud muudatusettepanekut hirvkala võrgusilmuse lubatud suuruse kohta, sest see toetub teaduslikule alusele. Panen tähele, et osa parlamendiliikmeid ja ka mõned liikmesriigid, kes on lisanud muudatusettepanekuid, on mures. Me ei saanud ettepanekutega nõustuda, sest teadlased ei ole neid veel kontrollinud või ei ole tegelikult liikmesriikidelt saanud kogu hinnangu andmiseks vajalikku teavet.

Tahaksin lõpetuseks öelda paar sõna raporti kohta, milles käsitletakse kalandustoodete importi Gröönimaalt, ning sooviksin siinkohal tänada kalanduskomisjoni esinaist Carmen Fragat tema töö eest. Tahaksin toonitada, et komisjoni esitatud meetmed on vastuseks Gröönimaa ammu esitatud taotlusele. Meetmetega tahetakse lihtsustada asjakohaseid sanitaarmeetmeid ja sertifitseerimismenetlust ning muuta Gröönimaa kalandustoodete ja nende tuletistoodete ühtse turu osaks.

See on täielikus kooskõlas meie 2006. aasta lepingus võetud kohustusega aidata kaasa Gröönimaa arengule ja teha koostööd toiduohutuse valdkonnas. Komisjonil on hea meel täheldada, et kõik asjaomased pooled – liikmesriigid ühehäälselt nõukogus, Gröönimaa, Euroopa Parlament ja ka liikmesriikide parlamendid – on valmis võetud kohustust täitma ja ettepanekut toetama.

Teeme selle selgeks: meie jaoks, komisjoni jaoks on suhted Gröönimaaga äärmiselt tähtsad ning ma arvan, et kõik saavad aru, miks. See on poliitiline prioriteet ja ma loodan seega, et ettepaneku õiguslikku alust käsitlevates aruteludes ei seata ohtu nende tähtsate meetmete kehtestamist.

Ma saan väga hästi aru Carmen Fraga murest ettepaneku õigusliku aluse ja Euroopa Parlamendi pädevuse pärast. Võin öelda, et komisjon ei takista pragmaatilise lahenduse leidmist. Kuigi oleme veendunud, et meie ettepaneku õiguslik alus on korrektne, aktsepteerime – ja ma tahan seda selgitada − seda, kui nõukogu nõustub parlamendi seisukohaga. Me oleme sellega päri. Nüüd on nõukogu kord kaaluda võimalusi ja viia asja edasi kooskõlas asutamislepingu sätetega. Loodan, et me lahendame selle küsimuse ruttu, et mitte mõjutada meie suhteid Gröönimaaga. See on kõige tähtsam ja ma olen siin, et öelda, et tahan aidata kaasa Carmen Fraga lahenduse leidmiseks tehtud tööle.

Lõpetuseks tahaksin tänada kalanduskomisjoni ja kõiki raportööre nende töö eest. Palun vabandust, et nii pikalt kõnelesin, kuid pidin kommenteerima nelja raportit.

 
  
MPphoto
 

  François Alfonsi, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja.(FR) Austatud juhataja! Eelarvekomisjonil paluti esitada arvamus raporti kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Komoori Liidu kalanduslepingut. Komisjon kiitis lepingu heaks.

Meie komisjon leidis siiski, et esiteks ei ole raporti üle parlamendis hääletamisel erilist mõtet, kuna raport on koostatud pärast lepingu allakirjutamist. Sel juhul eraldatud summade väiksus vähendab probleemi mõju, kuid tulevikus peame loomulikult saama oma arvamuse esitada enne lepingu allakirjutamist.

Teiseks leidis komisjon, et lepingute sisu oleks tulnud põhjalikumalt analüüsida, et tagada tegelike püügikoguste kontrollimine ja kaitsta kalavarusid, võttes arvesse kalanduskomisjoni survet ning tagada, et lepingute kohaliku arenguga seotud komponenti praktikas nõuetekohaselt rakendatakse. Eelarvekomisjon kavatseb seega teha kalanduskomisjonile lähitulevikus ettepaneku selleteemalise sügavutimineva töökoosoleku kohta.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Leszek Wałęsa, fraktsiooni PPE nimel. – (PL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänasel arutelul arutame nelja raportit. Tahaksin alustada sellest, et tänan kõiki raportööre töö eest ja Euroopa Komisjoni koostöö eest! Tahaksin alustuseks öelda mõne sõna Grelier’i raporti kohta, mis on fraktsioonide ja Euroopa Komisjoni vaheline kompromiss. Toetan raporti seda versiooni, milles lepiti kokku ja mille poolt hääletati kalanduskomisjonis. Lissaboni lepingu jõustumise tulemusel võttis Euroopa Komisjon 2010. aastal tagasi nõukogu määruse eelnõu, milles käsitleti kalandusvarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, et valmistada ette uus kava. Uus kava pidi vastama lepingu sätetele ja selles pidi arvestatama ühise kalanduspoliitika reformiga. Eelnõu oleks pidanud esitatama 2011. aasta kolmandas kvartalis. Kahjuks tundub, et komisjon ei suuda määruse eelnõud ettenähtud ajaks ette valmistada ja – mis hullemgi – tal puuduvad rahalised vahendid selle muutmiseks. See ei ole hea enne. Homme ajutise määruse kehtivuse pikendamise üle hääletades võtame kalurite ees kohustuse töötada välja uus määrus, milles tuleb lõppkokkuvõttes süstematiseerida paljud sätted, millega reguleeritakse lubatud meetodeid ja kalastuskohti.

Julgust annab siiski see, et viimaste teadete kohaselt annab komisjon tehniliste meetmete valdkonnas tõenäoliselt osa pädevusest liikmesriikidele tagasi. See on väga positiivne samm detsentraliseerimise suunas. Üksikutes merebasseinides kasutatavad tehnilised meetmed erinevad vastavalt kohalikele tingimustele. Kalanduse juhtimise süsteemis tuleks loobuda tavapärasest ülalt-alla-käsitusviisist ja panna selle asemel rõhku piirkonnastumise põhimõttele, mis võimaldab arvestada üksikutes merebasseinides ülekaalus olevate tingimustega. Peame järelikult ütlema kindla ei-sõna kõigile katsetele võtta vastu ühetaoline ja ühine kalanduse juhtimise mudel ning nõudma, et eri Euroopa merede eriomadustele pöörataks nagu kord ja kohus tähelepanu. Individuaalne käsitusviis aitaks meid õigele teele jätkusuutliku kalanduse juhtimise suunas. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  Ulrike Rodust, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Volinik Damanaki! Head kolleegid! Taas kord leiame päevakorrast terve paketi kalanduspoliitika kohta. Koordinaatorina teeb mulle heameelt, et saavutasime kahe määruse puhul nõukogu ja komisjoniga kompromissi. Räägin Grelier’i raportist tehniliste meetmete kohta ja Ferreira raportist teise finantsinstrumendi kohta. Meil on võimalik hääletada ka Komoori Liiduga sõlmitava kalanduslepingu poolt, kuigi ma ei taha varjata asjaolu, et ma eelistaksin, et partnerluslepingud viidaks põhimõtteliselt uuesti vastavusse ühise kalanduspoliitika reformi raamistikus.

Ent institutsioonide vahel on tõelised probleemid Gröönimaaga, kus eiratakse parlamendi volitusi. Hakkan tasapisi kannatust kaotama, sest institutsioonidevaheline koostöö on ikka veel nii vilets. Olen sellest ikka ja jälle rääkinud. Tõstatan selle küsimuse täna uuesti. Juhtimiskavadega seotud probleem tuleb viivitamata lahendada. Pöördun eesistujariik Ungari poole, et see avaldaks aktiivselt survet probleemi lahendamiseks. Asjaolu, et täna ei ole kohal nõukogu esindajat, annab selgelt märku sellest, et nõukogu ei austa parlamenti. Minu arust on see jahmatav.

Viimane märkus Grelier’i raporti kohta. Ma tean, et mõned kaasparlamendiliikmed on rusutud, sest nende soovitud muudatusettepanekuid ei olnud võimalik arvestada. Minu arust on väga kahetsusväärne, et meie kalureid sunnitakse töötama ajast-arust tehniliste meetmete kohaselt. Selles on süüdi nõukogu, kes ei ole uue määrusega nõus olnud. Meil parlamendina lasub suur vastutus ning järelikult peame toimima vastutustundlikult ja pikendama kehtivat määrust ilma seda muutmata.

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Tahan kiita kõiki raportööre esitatud raporti eest ning ajapiirangu tõttu piirdun oma märkustes Grelier’i raportiga.

Kehtiv tehniliste meetmete määrus tekitab Iirimaa rannikul ja tõepoolest ka Šotimaa läänerannikul tegutsevatele väikestele lähirannalaevadele suuri probleeme. Me ei saa poliitikutena lubada, et istume ja ootame ühise kalanduspoliitika reformi, samal ajal kui oodatakse uut määrust. Parlamendil on avanenud võimalus tegutseda ja ma palun tungivalt kõigil fraktsioonidel toetada esitatud väga realistlikke muudatusettepanekuid.

Minu mainitud väikelaevad on alla 15 meetri pikkused, on ilma jäetud tuluteenimise võimalusest ja – mis veelgi tähtsam – on sunnitud tegutsema ohtlikes vetes. Sunnime neid laevu minema 80 km kaugusele rannikust, et püüda kala piirkonnas, mis jääb väljapoole tursavarude taastamiseks suletud alast. Minu muudatusettepanek on seotud nakkevõrkude kasutamisega. Väikesed lähirannalaevad kasutavad selliseid võrke looderannikul karpide ja harvem esinevate koerkalade püüdmiseks. Nakkevõrke ei kasutata tursa püüdmiseks, neid ei kasutata merlangi ega kilttursa püüdmiseks ja need ei mõjuta nende varusid kuidagi ning seega võimaldaksid need muudatusettepanekud vastuvõtmise korral väikelaevadel nendes piirkondades ellu jääda. Ei piisa soovitusest nagu me ei tahaks arutelu algatada. Selleks me siin ju oleme.

Rääkides hirvkalast, siis on tegemist kalanduse uue vormiga. Seda on arendanud peamiselt minu enda kodumaa kalurid. Nõukogu kehtestas detsembris kogupüügi taseme, millega Iirimaale eraldati 67%, ja mul oli hea meel kuulda volinikku teatamas, et see oli teaduslikult põhjendatud. Kehtivas määruses hirvkalale ei viidata ja niisiis on mul hea meel, et parlamendikomisjon otsustas nõustuda minu muudatusettepanekuga kasutada komisjoni ettepanekut kui võimalust võtta kasutusele asjakohane võrgusilma suurus 32−54, millega vältisime vajadust võtta vastu uus õigusakt, milleks kuluks liiga palju aega.

Kokkuvõttes palun kõikidel parlamendiliikmetel mõelda...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Isabella Lövin, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(SV) Austatud juhataja! Soovin tänada kõiki raportööre asjaliku koostöö eest! Keskendun siiski Komoori Liiduga sõlmitavale kalanduslepingule.

Kui tahan meelde tuletada, miks me Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis oleme siiani kalanduslepingute vastu hääletanud, siis pruugib mul vaid otsida üles mõni hinnangutest ja lugeda Komoori Liidu lepingut, mille üle nüüd hääletama peame. ELil on olnud selle vaese riigiga leping alates 1998. aastast saadik. Hinnangu kohaselt sai Komoori Liit perioodil 2005−2009 lepingu alusel 2,7 miljonit eurot. Lepingus sedastatakse, et 60% rahast peab minema kohaliku kalandussektori toetuseks ning kalavarude kontrollimiseks ja teaduslikuks hindamiseks.

Hinnangu kohaselt ei ole sellel arengumaal siiamaani mitte ühtegi tegutsevat kalasadamat, mitte ühtegi rannavalvealust, rannavalvelennukit ega mingeid kalandusuuringuid. Riigi enda kalandussektor on siiani täielikult välja arendamata.

Niisiis saab Komoori Liit 2,7 miljonit eurot ELi laevade sisselubamise eest. Sellest summast tuleb 65% maksumaksjatelt ja 35% laevaomanikelt. Nimetatud perioodi jooksul on hinnangu kohaselt nende laevadega, millest enamik on ette nähtud tuunikala püüdmiseks, püütud kala 13,7 miljoni euro väärtuses. Laevaomanikele on see väga hea äri, kuid hinnangus öeldakse, et kogu nn lisandväärtus on läinud ELile.

Laevaperedesse ei ole palgatud ühtegi inimest Komooridelt. Kala ei ole toodud Komooridel kaldale. Kala töötlemine on tervikuna toimunud mujal, näiteks Seišellidel. Nõustun volinikuga, et ELi esindatus India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC) on hea, kuid minu küsimus komisjonile on järgmine:

kuidas kavatseb komisjon tagada, et uut lepingut täidetakse paremini kui varasemaid lepinguid? Kuidas näiteks veenda ELi laevu palkama Komooride inimesi ja kuidas komisjon tagab, et leping aitab tõepoolest kaasa Komooride arengule, et kalandussektori arenguks eraldatud raha ei oleks pelgalt sõnakõlks, vaid et sellel oleks ka sisu?

 
  
MPphoto
 

  Marek Józef Gróbarczyk, fraktsiooni ECR nimel. (PL) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks kõige siiramalt tänada ja kiita kõiki raportööre raportite koostamisel tehtud töö eest. Need raportid on ühise kalanduspoliitika elluviimisel põhitegur.

Samal ajal tuleks tähelepanu pöörata Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni eriarvamustele rahvusvaheliste lepingute kohta. Euroopa Komisjonis on saanud tavaks tarbetult salatseda, kui jutt on kolmandate riikidega peetavatest läbirääkimistest, mis on vastuolus Lissaboni lepingu sätetega, mille kohaselt tuleb parlamenti rohkem kaasata üldkohustuslike õigusaktide väljatöötamisse. See on vastuolus läbipaistvuse põhimõttega ja piirab parlamendi rolli, sest parlament peab ju lõppude lõpuks järelevalvet teostama. Läbirääkimisprotsessi mõjutamine võimaldaks parlamendiliikmetel oma Euroopa Parlamendi liikme volitusi nõuetekohaselt teostada.

Lugupeetud volinik! Kutsun Euroopa Parlamendi liikmeid üles mängima läbirääkimiste protsessis suuremat rolli, kuna praegune süsteem, mille kohaselt Euroopa Komisjoni ametnik esitab läbirääkimiste kohta üldaruande, on ebapiisav.

 
  
MPphoto
 

  Derek Roland Clark, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Pärast 30 aastat on vaja käsitleda hukatuslikku saagi vette tagasilaskmise tava. Grimsby laevastikus on praegu paar tosinat kalalaeva, kuid kunagi oli neid sada. Lääne-Šoti kalurid esitasid kaks aastat tagasi kava siiakalade kaitsmiseks, kuid kuni nad seda ootavad, jätkub varude vähenemine. Soovitatakse piirkondlikku käsitusviisi – miks mitte? EL jagab maa piirkondadeks.

Palju halvem on see, et uuendatakse Euroopa laevastiku lubasid rüüstada Komoori saarte vesi – ja see on rüüstamine, sest kohalikud kalurid ei suuda võistelda paremate ELi toetatavate traaleritega. Sama on tehtud teistega selles piirkonnas. Kas täiskogule tuleb üllatusena, et Somaalia kalurid, kellelt on ära võetud enda elatamise võimalus, on taastanud sajandivanuse piraatluse pahelise traditsiooni?

Kas parlamendiliikmed nägid viis aastat tagasi telerist, kuidas sajad inimesed Lääne-Saharast proovisid Kanaari saartel varjupaika leida? EL oli just oma litsentse neis vetes uuendanud ja ka need inimesed olid kõike seda varem juhtuvat näinud. Selle haletsusväärse meeleheitliku ürituse käigus surid paljud 800miilisel teekonnal, mis võeti ette kalapaatidega, mis ei olnud avamerel kasutamiseks mõeldud. EL ei hooli aga, et tema tegevus vaesustab vähimarenenud riikide inimesi ja selle eest tuleb ta hukka mõista.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Üks raportööridest ütles, et kalurid ei usalda ühist kalanduspoliitikat. Siin ei ole midagi imestada, sest praeguse ühise kalanduspoliitikaga on hävitatud meie laevastikke, kuid kalavarusid ei ole juurde tekkinud. Minu seisukoht on, et mida rutem me kalanduspoliitika liikmesriikidele tagasi usaldame, seda parem. Tunnistan, et seda tõenäoliselt lähitulevikus ei juhtu, mistõttu lisan kalanduse ühisarutelusse mõned tähelepanekud.


Esiteks küsimus ühenduse finantsmeetme kehtestamisest ühise kalanduspoliitika elluviimiseks. Seni kui EL saab sekkuda meie kalandusesse, siis tundub mulle, et seda sekkumist peaks nagu kord ja kohus rahastama. Taotledes tagatist samasuguse rahastamise kohta, mis on ühise põllumajanduspoliitika haldamiseks ette nähtud, peaksime aga mõtlema sidusrühmadele – eelkõige meie kaluritele −, kes pingutavad, et pidada sammu kõigi nende erinevate kehtivate eeskirjade ja määrustega, rääkimata siis neist, mille kohta nendega konsulteeritakse.

Kuulen aina rohkem eri merenduse sidusrühmadelt, et see majandusharu tervikuna maadleb selle konkreetse küsimusega.

 
  
MPphoto
 

  Alain Cadec (PPE). (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Kõigepealt südamest tulev pöördumine: parlamendil on ainult üks asukoht ja see on Strasbourgis.

Nüüd tahaksin kiita João Ferreirat raporti eest, mis käsitleb ühenduse finantsmeetmeid ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. Komisjoni ja parlamendi esitatud muudatusettepanekutega määruse kohta kehtestatakse ELi investeeringute tase, mille võib suunata teadusuuringute rahastamiseks. Nendega viiakse määrus vastavusse ELi andmete kogumise, haldamise ja kasutamise õigusraamistikus tehtud muudatustega.

Mul on eriti hea meel võimaluse üle rahastada kalanduse ja vesiviljeluse teadusuuringuid. Meil on nüüd võimalik teaduslikult uurida, kui suures osas sõltub Euroopa Liit kolmandatest riikidest lähtuvast impordist. Teatavasti tugineb 60% meie turust impordile ja see näitaja kasvab pidevalt. Väga tähtis on, et suurendaksime oma toetust Euroopa tootjatele, selle asemel et igas suunas oma kaubandust avada, mis kahjustab Euroopa tootmist.

Tahaksin tänada ka Estelle Grelier’i raporti eest. Tehnilised meetmed on väga tundlik teema ning neid tuleb võimalikult kiiresti muuta kohe, kui saame komisjonilt ettepanekud ühise kalanduspoliitika reformipaketi kohta. Homme vastu võetavas raportis lubatakse kalandussektorit reguleerivate tehniliste üleminekumeetmete kehtivuse pikendamist. Pikendus võimaldab meil vältida õiguslikku vaakumit pärast 30. juunit sel aastal, võimaldades kalandussektori toimimist kuni ühise kalanduspoliitika reformini. See võimaldab meil ühtlasi teha põhjalik mõjuhinnang kõigi praegu kehtivate tehniliste meetmete kohta. Praegu ei ole tõepoolest mõistlik võtta vastu sisulisi muudatusettepanekuid raporti kohta, sest sellega pikeneks seadusandlik menetlus ja kaasneksid pikad arutelud nõukogus.

Viimaseks tahan kiita Luis Manuel Capoulas Santost Komooridega kalanduspartnerluslepingu sõlmimist käsitleva raporti eest ja kolleeg Fraga Estévezi Gröönimaa raporti eest.

 
  
MPphoto
 

  Ole Christensen (S&D).(DA) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks tänada raportööre töö eest soovituse ja kolme raportiga! Homme hääletame Gröönimaaga sõlmitava impordilepingu üle, mille variraportöör ma Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonis Euroopa Parlamendis olin. Mul on hea meel, et saame nüüd teha lõpu tülikale ja kulukale bürokraatiale, kusjuures ELi toiduohutusnõuded on samal ajal täielikult täidetud. Leping annab Gröönimaale hea võimaluse müüa oma kalandustooteid kooskõlas siseturueeskirjadega, tingimusel et tooted vastavad ELi tervishoiu- ja ohutuseeskirjadele. Juba praegu kontrollivad Taani toiduametid Gröönimaa kala nii Gröönimaal kui ka selle eksportimisel ELi. Tegemist on ulatusliku topelttööga, mis tänu lepingule õnneks lõpeb. Leping on kõigile kasulik, kuid selle teokssaamine on võtnud ilmselgelt liiga palju aega. Parlamendi jaoks oli aga tähtis olla õigusliku aluse puhul täiesti kindel ja me loodame, et komisjon ja nõukogu toetavad seda.

Hääletame ka Komoori Liiduga kalanduspartnerlusleping sõlmimise poolt. Ma suhtun põhimõtteliselt väga soosivalt jätkusuutlikesse kalanduslepingutesse, kalavarudele ja kaluritele ning kohalikele elanikele jätkusuutlikkuse tagamisse ning viimaks ELi kaluritele, kes lepinguid kasutavad, jätkusuutlikkuse tagamisse. Kahjuks ei ole leping Komoori Liiduga nii jätkusuutlik, kui ma oleksin tahtnud, sest selles ei ole seotud ülempiiri sellele, kui palju kala ELi laevad võivad püüda. Kokkulepitud kvoodi 4850 tonni aastas saavutamisel maksab iga järgnev tonn 65 eurot.

Tendents mitte seada ülempiiri sellele, kui palju ELi laevad võivad kolmandate riikide vetes kala püüda, on kahjulik ja väär. See ei ole hea, et meil on erinev kalanduspoliitika sõltuvalt sellest, kas tegemist on meie või kolmandate riikide vetega. Tahan ka nõuda, et tagaksime paremini, et ELi kolmandatele riikidele kalanduslepingute sõlmimise eest makstavaid rahalisi vahendeid eraldataks selliselt, et sellest kindlasti tõuseks tulu kohalikele elanikele.

 
  
MPphoto
 

  Britta Reimers (ALDE).(DE) Austatud juhataja! Volinik Damanaki! Head kolleegid! Mul on hea meel, et parlament lõpuks selle küsimuse üle hääletab, ja ma tahaksin raportööre töö eest tänada.

Ühenduse finantsmeetmeid käsitleva nõukogu määruse muutmine on üks põhivahendeid, mida me ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajame. Eriti kehtib see rahvusvaheliste kalandussuhete, andmekogumise ja teadusuuringute valdkondade puhul. Eriti tähtsad on ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemid ja nende rakendamine.

Raportöör on teinud kõik, et kaasparlamendiliikmeid veenda vajadusest suurendada kaasrahastamise määra maksimaalselt 75%ni. Me ei saanud tema soovi täita. Kehtivad määrused on end praktikas tõestanud ja neis lubatakse juba praegu teatavaid erandeid. Liikmesriigid juba kasutavad kaasrahastamise võimalust ning lisastiimulite järele puudub vajadus.

Tähtis on, et määruse muutmiseks avaneks võimalus kehtestada sidus õigusraamistik.

 
  
MPphoto
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Ütleksin, et Grelier’i raportis tehakse komisjonile liiga palju järeleandmisi. Lääne-Šoti kaluritel on raske aru saada, miks tahab komisjon lõpetada saagi vette tagasi laskmise, kuid samal ajal keeldub tehnilisi meetmeid muutmast.

Komisjon eelistab pikendada veel 18 kuud praegu kehtivaid tehnilisi meetmeid, mis põhjustavad saagi, sealhulgas kilttursa saagi vette tagasilaskmist. Komisjon eelistab veel 18 kuud nn ajutisi meetmeid, millega ei ole kalavarusid suudetud kaitsta. Veel 18 kuud heidetakse surnud kalu tagasi merre. Palun tungivalt kolleegidelt, et nad toetaksid homme hääletamisel kõiki muudatusettepanekuid, ning loodetavasti võetakse muudatusettepanekud vastu. Kui see nii läheb, siis loodan, et komisjon muudab oma suhtumist ja kasutab avanenud võimalust kohe midagi ette võtta saagi vette tagasi laskmise vastu, mitte ei räägi kunagi tulevikus võetavatest meetmetest.

 
  
MPphoto
 

  Struan Stevenson (ECR). – Austatud juhataja! Esitasin tehniliste meetmete määruse kohta muudatusettepaneku, et proovida lahendada Šoti läänerannikul ilmnenud kõrvalekalle, millest Ian Hudghton just rääkis.

Komisjon võttis heade kavatsustega siiavarude kaitsmiseks 2009. aasta lõpus vastu 12 kuud kehtivad ajutised loomuse koostise eeskirjad, kuid nende ajutiste eeskirjade kehtivust on juba veel ühe aasta võrra pikendatud kooskõlas kõikehaarava lepinguga, millega pikendati kõigi ELi tehniliste meetmete kehtivust 12 kuud. Nüüd tahab komisjon pikendada eeskirju jälle 2012. aasta lõpuni, samal ajal kui ta valmistab ette ühise kalanduspoliitika reformipaketi puhul uut tehniliste meetmete paketti.

Sellega kaasneb mittetaotluslikult see, et vaid üheks aastaks kehtestatud ajutine määrus jäi nüüd kehtima vähemalt kolmeks aastaks ning selle aja jooksul on Lääne-Šotimaa olukord järsult muutunud, sundides meie kalureid heitma head värsket kiltturska tagasi merre – surnuna. Loodan, et parlament toetab homme minu muudatusettepanekut.

 
  
MPphoto
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE).(PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Ma kiidan kõiki nelja raportööri, kuid keskendun ainult kahele arutluse all olevale raportile. 2008. aastal päädis kokkuleppe puudumine määruse eelnõu kohta, mis oleks lihtsustanud ja täpsustanud ELi määrust kalavarude kaitse kohta, praegu kehtiva määruse vastuvõtmisega, millega kehtestati üleminekumeetmete kogumik, mis algselt pidi kehtima 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Praeguses seadusandlikus ettepanekus pikendatakse üleminekukorda veel 18 kuuks – teisisõnu 1. jaanuarini 2013 −, kuni valmib uus määrus tehniliste meetmete kohta, mis moodustab reformitud ühise kalanduspoliitika raamistiku.

Üleminekuperioodi ajal on tähtis säilitada kalandusi reguleeriv raamistik, et kaitsta kalurite huve ning mitte unustada jätkusuutlike kalanduste edendamise põhieesmärki. Nüüdne kavatsus mitte lubada abarate kasutamist ja keelata nende kasutamine 200−600 m sügavuses vees alates 1. oktoobrist 2010 ei ole hea näide sellest, mida on kirjeldatud. Kehtiv keeld sellele kalastusvõttele, mida osa Portugali väikelaevadest on aastakümneid kasutanud selliste liikide nagu merikurat ja heik säästvaks püüdmiseks, oli sektorile ja nende varude kasutamisest kõige enam sõltuvatele kalanduskogukondadele ränk majanduslik ja sotsiaalne hoop.

Kutsun teid niisiis üles toetama ettepanekut, mille me koos kolleegide Capoulas Santose ja Ferreiraga täiskogule esitasime, milles taotletakse vaid seda, et 2010. aasta 1. oktoobrini kehtinud seadus jääks samaks kuni 2013. aastani.

Tahaksin samuti mainida määruse eelnõud, milles kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas: Ferreira raportit. See on koos Euroopa Kalandusfondiga kõige tähtsam finantsinstrument kalanduste toetamiseks, sätestades rahastamise rahvusvaheliste suhete, juhtimise, teadusandmete ja arvamuste kogumise ning ühise kalanduspoliitika rakendamise järelevalve valdkonnas.

Seda arvestades tahan väljendada täielikku toetust raportööri siin istungisaalis esitatud ettepanekutele suurendada ELi kaasrahastamist kuni 60%ni alusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas ning ka seoses täiendavate andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega. Kalanduse juhtimise tähtsuse laialdane ja kasvav tunnustamine, mida toetavad värsked ja põhjalikud teadusandmed varude seisundi kohta, õigustab täielikult raportööri ettepanekute ja raporti kui terviku vastuvõtmist.

 
  
MPphoto
 

  Josefa Andrés Barea (S&D).(ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kiidan nelja raportööri nende väljapaistva töö eest raportitega. Keskendun nende tähtsust arvestades kahele raportile.

Üks neist on leping Komoori Liiduga. Tegemist on kalanduslepinguga Euroopa Liidu ja Kagu-Aafrika riigi – mainin seda, et teaksime, kus me ruumiliselt oleme – vahel, milles 60% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja ainus sissetulek on kas turism või riigiabi.

Lepingus kehtestatakse võimalus püüda kalavarude ülejääki. Kordan: kalavarude ülejääki. Samuti nähakse ette hüvitus, et riik ise saaks areneda ning parandada selle infrastruktuure ja suutlikkust. Jätkusuutliku ja vastutustundliku kalastamise kriteeriumide kohaselt luuakse bioloogilisi ressursse säilitav partnerlusraamistik. Peame arvestama, et seal leidub selliseid rändliike nagu tuunikala ja et igal aastal kehtestatakse teaduslike kriteeriumide kohaselt järgmise aasta kalavarud. See soodustab teadusuuringuid ja kohapeal vaatlejate viibimist, kuid ka piirkonna kalavarude säilimist, kuna kohaliku kalanduse arendamiseks on leping piiratud rannikualaga.

See protokoll on väga kasulik tänu Euroopa kalalaevade juurdepääsule piirkonnale, arenguabile, suuremale tööhõivele ja parematele majanduslikele väljavaadetele. On aga veel üks väga tähtis külg: sellega takistatakse kolmandatel riikidel kalapüüki, kui nad ei taga piisavas ulatuses keskkonnakaitset. Kolmandad riigid püüavad 75% piirkonna kalavarudest.

Usume niisiis, et see leping mitte üksnes ei aita Komoori Liitu, vaid aitab säilitada ka keskkonda.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka tähtsale Grelier’i raportile määruse kohta, millega kehtestatakse tehnilised meetmed, mis kaotavad kolme kuu pärast kehtivuse ja millele taotletakse kehtivuse pikendamist 2012. aasta detsembrini, sest vastasel juhul tekib õiguslik vaakum, õiguslik ebakindlus ja mereressursside halb kaitse.

Tahaksime siiski rõhutada ka hinnangut lisatud deklaratsiooni kohta, milles kutsutakse komisjoni üles nõustuma teatavate muudatusettepanekutega: liikmesriikide esitatud ettepanekutega tehniliste meetmete kohta. Võrkude küsimust juba mainiti, kuid me räägime ka meresügavusest. See kahjustab teatavaid kalandusettevõtjaid ja me leiame, et arvestades selle mõju kalavarudele, peaks komisjon ka selle küsimuse lisama. See mõjutab alasid 8, 9 ja 10 ning tähtis on lahendada puudused, mis on ilmnenud, kohaldades määrust, mis kahjustab mitte ainult kalandust, vaid ka kohalikke elanikke.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Hääletan lepingu poolt, sest see teeb Euroopa laevastikule head. Kokku tõuseb lepingust kasu 70 laevale, mis on 12 laeva rohkem kui eelmise lepingu puhul, ja iga laeva pardal on vähemalt üks laevapere liige kohalike elanike seast.

See on hea Komooridele, selle inimestele ja selle tootmissektorile mitmel põhjusel. Esiteks on see positiivne, kuna raportis julgustatakse tegema koostööd kohaliku arengu soodustamiseks ning piirkond saaks rahalist hüvitust. Teiseks on hea see, et piirkonna valitsusi innustatakse järgima inimõigusi, mis on lepingu kehtimajäämise põhitingimus. Kolmandaks on see hea, sest sellega toetatakse piirkonnas levinud väiksemamahulisi kalastusvorme ja tagatakse, et nendel 8500 inimesel, kes ennast Komooridel sedalaadi tegevusega elatavad, saab olema nende enda kalastuspiirkond: Euroopa laevad ei tohi kala püüda igast saarest 10meremiilises raadiuses.

Viimaseks – see on hea, sest selles edendatakse piirkonnas jätkusuutlikku kalandust, see sisaldab mehhanismi kalavarude objektiivseks analüüsimiseks ja selles kehtestatakse mehhanismid teaduskoostööks.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Mul on hea meel öelda oma fraktsiooni nimel paar sõna selle teema kohta; kalandus on kahtlemata vastuoluline teema – üks kõige rohkem vaidlusi tekitavam teema, mida siin parlamendis on arutatud. Minu kodumaal öeldakse, et nii palju kui on inimesi, nii palju on ka eriarvamusi – see kehtib ka kalurite ja kalanduse kohta. Meil parlamendiliikmetena on seega keeruline sellest teemast üksmeelselt rääkida, kuid peame siiski andma endast parima.

– Leian, et just Gröönimaa puhul esitas volinik suhteliselt tasakaalustatud seisukoha olukorra kohta. Loomulikult on nõukogul probleeme parlamendi usaldamisega, kuid nagu volinik ütles, leitakse pragmaatiline lahendus, mida on ilmselt vaja. See on tähtis Euroopa Liidu vaatevinklist. Sama tähtis või isegi tähtsamgi on see Gröönimaa – riigi, mis peaaegu täielikult sõltub Euroopa kalaturust ja mis loomulikult peaaegu täielikult sõltub kalandusest oma majanduses – vaatevinklist.

Üks, mida me Gröönimaa kohta öelda saame, on see − nagu raportis öeldud −, et sealt pärinev kala on kontrollitav ja kõrge kvaliteediga, mida ei saa öelda kala kohta, mida tuuakse Euroopa Liitu Kagu-Aasia hiiglaslikest kalakasvatustest ning mille kvaliteeti ei ole võimalik kontrollida ja mis paljude arvates on püütud saastatud vetest.

Niisiis on meie ees tohutu töövaldkond, eelkõige seetõttu, et volinik ise maalis täna varem pärastlõunal toimunud infotunni ajal suhteliselt sünge pildi kalavarude ja rannikukogukondade jätkusuutlikkusest tulevikus. Seepärast on Euroopas tulevase ühise kalanduspoliitika osana vaja välja töötada vesiviljeluse poliitika. Seni toetan aga ettepanekuid ja aktsepteerin voliniku sõnu selle kohta, mis juhtuma hakkab.

 
  
MPphoto
 

  Antolín Sánchez Presedo (S&D).(ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Ka mina tahan raportööre nende nelja raporti eest kiita. Enne Ferreira ja Fraga Estévezi raportite juurde suundumist tahan väljendada toetust Luis Manuel Capoulas Santose raportile, milles soovitatakse võtta vastu protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalanduspartnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning tuletatakse meile meelde, et parlament peab selles protsessis aktiivselt osalema.

Nõustun põhimõtteliselt ka Grelier’i tehniliste meetmete raportiga. Kutsun komisjoni üles kiirendama mõjuhinnangu valmimist ning seadma tähtsuselt esikohale meetmeid käsitleva määruse eelnõu koostamise, et selle saaks võimalikult ruttu vastu võtta: võimaluse korral enne 2013. aastat.

Ferreira raportiga muudetakse määrust (EÜ) nr 861/2006 ühenduse finantsmeetmete kohta, mis on lisaks Euroopa Kalandusfondile üks peamisi ühise kalanduspoliitika rakendamise vahendeid. Raportis täpsustatakse selle reguleerimisala ja kohandatakse seda kooskõlas uue Lissaboni lepinguga ühise kalanduspoliitika tõeliste vajadustega – niisiis arvan ma, et see on positiivne.

Kuid nagu raportöörilgi − arvestades, et üks jätkusuutliku kalanduse saavutamise põhitingimustest on värske ja täpse teabe omamine kalavarude kohta −, on mul kahju, et andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaasrahastamismäära ei ole võimalik tõsta.

Fraga Estévezi raport mõjustab loomatervise ja toiduohutuse eeskirjade kehtestamist teatavate Gröönimaalt või kolmandatest riikidest pärit kalandustoodete ja kõrvalsaaduste impordiks.

Eeskirjad mõjustavad peaaegu 90% Gröönimaa selle valdkonna ekspordist, mis 2007. aastal ulatus 251 miljoni euroni. Olemas on laialdane konsensus kohaldada Euroopa Liidu, millega Gröönimaa on seotud, sisekaubandust reguleerivaid eeskirju nimetatud importkaubale. Sellega laiendatakse kalandustoodete ja nende kõrvalsaaduste ühtset turgu.

On selge, et õigusliku aluse kohta kokkulepet ei ole ja seetõttu tervitame soojalt komisjoni otsust edendada kokkuleppele jõudmist. Parlament järgib oma õigustalituste raportit, õiguskomisjoni arvamust ja kalanduskomisjoni seisukohta.

Loodan, et need küsimused lahendatakse ja et Gröönimaa muutub prioriteetseks, mida see ka on ja mida see väärib, ning et saavutatakse seadusandlik kokkulepe.

 
  
MPphoto
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D).(RO) Austatud juhataja! Tahaksin tänada kõiki nelja raportööri kalandusmeetmete paketiga tehtud raske töö eest!

Tahan rõhutada, et ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks on selles sektoris peamiseks Euroopa Liidu rahastamisvahendiks, mida tuleb pidevalt kohandada asjaomaste kodanike vajadustega ning mida tuleb teha ranges vastavuses probleemidega, millega praegu silmitsi seistakse. Ühise kalanduspoliitika rakendamiseks vajalike finantsvahendite seas on ka projektide rahastamine järgmistes valdkondades: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine, teadusnõustamine, kontrollisüsteemi ja poliitika jõustamine.

Arvan, et kalanduse juhtimises peab lähtuma värsketest ja täpsetest teaduslikest andmetest varude seisundi kohta. Seda selleks, et määruse sätted vastaksid tõhusamalt reaalsetele vajadustele.

 
  
MPphoto
 

  Maria Damanaki, komisjoni liige. Austatud juhataja! Tahaksin teie märkuste kohta anda lühiselgituse.

Mis puutub kalanduspartnerluslepingute arutelusse, siis üritame reformi ettepaneku raamistikus tagada, et kalanduslepinguid täidetakse kohalike elanike hüvanguks ja hästi. Oleme proovinud praegust olukorda parandada senikaua, kui meil ei ole ettepanekut kalanduslepingute uue põlvkonna kohta. Proovime tagada Komooride lepingu rakendamise ja anname endast parima kohaliku elanikkonna huvides.

Mis puutub parlamendi ja parlamendiliikmetele lepingute kohta antava teabega mainitud probleemidesse, siis komisjon on parlamendiliikmetele andnud kogu teabe – isegi piiratud juurdepääsuga teabe – ja teeme seda ka tulevikus.

Mis puudutab tehnilisi meetmeid ja Grelier’i raportit, siis mõistan ma, et need tekitasid muret, sest me oleme kehtivat määrust pikendamas. Pidime seda tegema, sest peame ära ootama reformi rakendamise, kuid ma saan aru, miks te nõuate meilt meetmeid, et uus määrus oleks valmis enne 2013. aasta lõppu. Mida ma öelda saan – sest ma ei saa anda teile lubadusi, mida ma täita ei saa −, on see, et me anname endast parima, et kiirendada uue määruse väljatöötamise menetlust ja ka reformi alusmääruse rakendamise menetlust, et anda liikmesriikidele teatav pädevus tehniliste meetmete vallas.

Järgmise küsimuse – finantsmäärus – puhul loodan, et suudame saavutada selle, et tegemist on esimese lugemisega, sest see oleks määruse edaspidiseks rakendamiseks väga hea.

Gröönimaa teemal tahaksin korrata, et oleme siin, et leida lahendus ettepaneku õiguslikule alusele. Komisjoni jaoks on väga tähtis töötada sisuliselt, sest head suhted Gröönimaaga on meie jaoks absoluutne poliitiline prioriteet. Ma saan korrata, et komisjon on siin selleks, et aidata kaasa kompromissi saavutamisele nõukoguga.

 
  
MPphoto
 

  Luis Manuel Capoulas Santos, raportöör. (PT) Austatud juhataja! Vaid mõni hetk, et tänada tehtud märkuste eest, ja siis ma jätkan sellega, mida minult oodatakse. Me teame, et partnerluslepingutes on mõned vähemtähtsad küsimused, mida tuleb parandada.

Hindan voliniku seisukohta, sealhulgas tema isiklikku seisukohta Euroopa Parlamendi liikmete osaluse kohta, ja ma loodan, et tema isiklik seisukoht avaldab mõju komisjoni ametlikule seisukohale, et saavutaksime eesmärgi, mille nimel me tööd teeme.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira, raportöör. − (PT) Austatud juhataja! Tahaksin tänada teid kõiki teie märkuste eest ja selle märkimisväärse sitkuse eest, mida te praegusel kellaajal ikka veel üles näitate. Pean finantsmeetmete raporti kohta tehtud märkuste teemal ütlema, et meie esitatud muudatusettepanekud ei sea ohtu siiani kolmepoolsetel kõnelustel saavutatud konsensust. Ma usun, et selle konsensuse kaitsmisel on siiski võimalik natuke kaugemalegi minna ja siinkohal olen tänulik mitme parlamendiliikme märkuste eest muudatusettepanekute toetuseks.

Nagu mitmedki parlamendiliikmed, usun ma, et muudatusettepanekute vastu võtmata jätmine oleks Euroopa Liidu arusaamatu järjekindlusetus, sest ühelt poolt tahab liit suuremat osalust teatavates valdkondades, millele omistab suuremat tähtsust, kuid teisest küljest ei taha liit eraldada vahendeid, mis on vajalikud selle kasvava tähtsuse tegelikuks tunnustamiseks.

Tehniliste üleminekumeetmete raporti teemal tahaksin rõhutada – nagu rõhutati mitmes sõnavõtus – minu ja kahe parlamendiliikme toetuse pälvinud muudatusettepanekut, millega tahetakse lõpetada negatiivne diskrimineerimine, milleks puudub teaduslik alus; ja ma rõhutan, et puudub teaduslik alus, millega põhjendada abaraid kasutavate mõnede Portugali väikelaevade negatiivset diskrimineerimist. Need laevad on aja jooksul näidanud, et suudavad neid kalavarusid, nimelt merikeelt ja heiki, jätkusuutlikult kasutada. Kuna keelu õigustamiseks puuduvad kindlad teaduslikud põhjendused, siis ei oleks seda üldse tohtinud kehtestadagi, eriti kui arvestada keeluga kaasnenud märkimisväärseid negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Samal põhjusel tahaksin lõpetuseks öelda, austatud juhataja, et toetame ka meie Iiri ja Šoti kolleegide esitatud ettepanekuid sama raporti kohta.

 
  
MPphoto
 

  Estelle Grelier, raportöör.(DE) Austatud juhataja! Annan endast parima, et aeglasemalt rääkida – ma luban!

(FR) Austatud juhataja! Tahaksin kaasparlamendiliikmeid tänada valdavalt pooldavate märkuste eest selle raporti kohta, mis ühtlasi kajastab arutelusid kalanduskomisjoni kohtumiste ajal.

Jagan voliniku seisukohta selle kohta, et võtta vastu muudatusettepanek, milles täpsustatakse hirvkala püüdmise võrkude silma suurus, ning mitte nõustuda konkreetsete taotlustega muuta teatavaid tehnilisi meetmeid, lähtudes sellest, et neid ei toeta asjaomaste laevade ja ökosüsteemide mõjuhinnangud, või sellest, et liikmesriigid ei ole esitanud vajalikke teadusandmeid. Meetmed on omavahel seotud ja neid ei ole hinnatud.

Nagu teisedki sõnavõtjad täna õhtul, tahaksin rõhutada, kui hädavajalik on, et komisjon hindaks võimalikult kiiresti kehtivaid meetmeid ning koostaks hinnangu alusel uue ettepaneku, mida võib käsitleda samal ajal kui ühise kalanduspoliitika reformi – ja mitte hiljem. Tahtsin teie tähelepanu sellele punktile juhtida, lugupeetud volinik, ja ma täheldasin teie valmisolekut kiirendada ettepaneku väljatöötamist.

Lõpetuseks pean veel kord mainima, kui tähtis on ELi institutsioonide ja kalandussektori koostöö teadusandmete kogumisel ning jagamisel. Ma arvan, et see on vajalik baas uueks, õiglaseks ja koostööaltimaks ühiseks kalanduspoliitikaks, mille käsutuses on piisavad vahendid – ja see on tähtis punkt – ja mis sobitab majanduslikud vajadused sektori jätkusuutlikkusega kõigi huvides: kalanduskogukonna, tarbijate ja kodanike huvides.

 
  
MPphoto
 

  Carmen Fraga Estévez, raportöör. (ES) Austatud juhataja! Tahaksin volinikku spetsiaalselt tänada vastuse eest, mille ta andis minu küsimusele, öeldes et ta on valmis õigusliku aluse muutmist aktsepteerima, ja ma loodan, et nõukogu järgib voliniku eeskuju.

Igal juhul kaalusin võimalust paluda saata raport enne lõplikku hääletust parlamendikomisjoni tagasi, kuid mõtlesin siis ringi, sest mõistsin, et sellega venib ettepaneku vastuvõtmine veelgi, ja ma usun, et see ettepanek on hea nii Gröönimaale kui ka Euroopa Liidule ning sellega venitamine ei ole soovitatav.

Loodan siiski, et nõukogu järgib kalanduskomisjoni kavatsusi, sest need on täiesti põhjendatud, ja ma loodan, et leitakse lahendus, pidades silmas, et probleem on õiguslikus aluses ja mitte sisus.

Ma olen igal juhul rõõmus saavutatud tulemuse üle; lisaks on meil alati võimalik pöörduda Euroopa Kohtu poole, kui peame vajalikuks selle küsimusega edasi minna. Igal juhul näitame homme oma arvamuse esitamisega üles head tahet ja loodame, et nõukogu vastab ja suhtub sellesse kui parlamendi esimesse lugemisse, nagu ütlesin.

Seega tänan volinikku selle eest, et ta on valmis selles küsimuses otsekoheselt koostööd tegema, ning kõiki kolleege, kes töötasid selle raportiga ja seda toetasid. Jääb ainult loota, et nõukogu järgib meie põhjendatud kavatsusi, nagu ütlesin, mille on heaks kiitnud mitte ainult õiguskomisjon, vaid ka Euroopa Parlamendi õigustalitused.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Ühisarutelu kalandusasju käsitleva nelja raporti üle on lõppenud.

Hääletus kõigi nelja raporti üle toimub 6. aprillil kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins (PPE), kirjalikult. − Grelier’i raporti puhul hääletasin ma nelja muudatusettepaneku poolt vastupidi oma fraktsioonile: muudatusettepanekute 4, 5CP, 6 ja 3 poolt. Olen pettunud, et neid muudatusettepanekuid vastu ei võetud. Toetasin lõppkokkuvõttes raportit, et tagada Iiri hirvkalatööstuse kaitse ja õiguskindlus selles küsimuses, selle asemel et oodata ära täielik reform 2013. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult.(FI) Ühenduse ühise kalanduspoliitika reform on üks parlamendi kõige tähtsamaid ülesandeid. Nagu me kõik teame, on ELi kalanduspoliitikat juba kaua aega palju kritiseeritud – ja õigusega. Ülepüügi, arenguriikide territooriumil kalastamise ja kalandustööstuse riigiabiga on seotud palju küsimusi, mis tuleb kõik kiiresti lahendada.

Täna arutluse all olevas João Ferreira raportis ühenduse finantsmeetmete kohta käsitletakse kalanduspoliitika reformi põhiküsimusi. Need on: andmete kogumine, teadusuuringud, sisekoostöö, kalandusasjade haldamine ning ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemid. Tähtis on ka tagada, et kalanduspoliitika ühtlustamine jääb esikohale, eriti keskkonna- ja merenduspoliitika puhul, ning et selleks on vaja ressursse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult.(PT) Ühine kalanduspoliitika ühendab mitu Euroopa Liidu meedet, mis on välja töötatud Euroopa kalandussektori jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Ühise kalanduspoliitika reformimise raamistikus on prioriteedid poliitika tõhustamine, et tagada Euroopa laevastike majanduslik elujõulisus, kalavarude kaitse, sidumine merenduspoliitikaga ning tarbijatele kvaliteetsete toiduainete tarnimine. Siia kuuluvad ka täna parlamendis vastu võetud meetmed, nt tehniliste meetmete läbivaatamine ja kehtivate õigusaktide kohandamine, et võtta arvesse kogutud teadusandmeid. Sektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime peavad olema tasakaalus. Kalandus on rannikualade kogukondade majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks hädavajalik, sest see elustab piirkondi ja soodustab tegevust seotud sektorites. Näiteks liidu äärepoolseimates piirkondades, mis on Euroopa Liidu suurim majandusvöönd, mängib kalandussektor olulist rolli selliste piirkondade majandustegevuses, mistõttu sektori jätkusuutlikkuse ja arengu tagamine tuleb seada esikohale.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika