Istungi stenogramm

Teisipäev, 5. aprill 2011 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

(Istung algas kell 9.05)

2. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

3. Euroopa Ülemkogu kohtumise (24.–25.3.2011) järeldused (arutelu)

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa Ülemkogu presidendi avaldus: Euroopa Ülemkogu kohtumise (24.–25.3.2011) järeldused. Sõna saab Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy.

  Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu president. − Lugupeetud president, Euroopa Komisjoni president, austatud parlamendiliikmed! Olen 49 päeva jooksul juhatanud kolme Euroopa Ülemkogu kohtumist ning euroala riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumist. See tõsiasi illustreerib suuri ja kiireloomulisi katsumusi, millega meie liit nii majandus- kui ka diplomaatiavaldkonnas vastamisi seisab. See on hea näide ka selle kohta, et Euroopa Ülemkogu kohtumised ei ole vaid üksikjuhud, vaid osa protsessist. Tõepoolest, kohtumisel, mille kohta ma täna aruande esitan – 24.–25. märtsi kohtumine –, kiitsime täielikult heaks tähelepanuväärse majandusmeetmete paketi, mis eelmisel aastal ette valmistati ja mille üle arutelusid peeti; tõhustasime oma hetkel Liibüas toimuvaga seotud tegevust ning valmistasime ette oma reageeringut Jaapani katastroofilistele sündmustele. Lubage mul kõiki neid küsimusi järgemööda käsitleda!

Mis puudutab majandusprobleeme, siis edendasime terviklikku meetmetepaketti. Varasemate kohtumiste tõukel, sealhulgas mitteametlik euroala kohtumine 11. märtsil, õnnestus meil koondada peaaegu kõik selle püüdluse tugevad küljed. Loomulikult ei vii kriisi käsitlemiseks mõeldud meetmete ja korra vastuvõtmine meid iseenesest kriisist välja. See nõuab järjepidavust ja jagatud vastutust. Ma ei käsitle kõiki vastuvõetud otsuseid üksikasjalikult. Leiate need järeldustest. Lubage mul aga kokku võtta kuus põhipunkti!

Esiteks nõustusime Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmisega, mida on vaja selleks, et alalisele stabiilsusmehhanismile täielik õiguskindlus tagada. Parlament kutsus oma 15. detsembri resolutsioonis üles tegema aluslepingu põhjaliku muutmise asemel väiksemaid muudatusi, millega luuakse selle mehhanismi õiguslik alus. Järgisime seda nõuannet ja mul oli heameel, kui parlament esitatud muudatusettepaneku 23. märtsil niivõrd ülekaaluka häälteenamusega heaks kiitis. Eriti hea meel on mul selle üle, et meil õnnestus parlamendile veel kord kinnitada mõnda mure, mis sellega seonduvalt esile kerkinud on. Soovin tänada raportöör Broki ja Gualtierit, kes selle tulemuse saavutamiseks minuga niivõrd tihedat koostööd tegid.

Teiseks jõudsime üksikasjalikule kokkuleppele tulevase stabiilsusmehhanismi suuruse, reguleerimisala ja tegutsemisviisi ning ajutise vahendi välja töötamise kohta.

Kolmandaks toetasime enne eesseisvaid läbirääkimisi parlamendiga nõukogu seisukohta kuue seadusandliku ettepaneku kohta, mis käsitlevad eelarvekontrolli ja makromajanduslikku järelevalvet. Ma tean, et teete selle nimel väga palju tööd. Kohtusin teie raportööridega ja täna õhtupoolikul kohtun teie koordinaatoritega. Kõik asjaga seotud mõistavad, et see peab juuniks valmis olema.

Neljandaks käivitasime Euroopa poolaasta. Selles käsitleme ELi 2020. aasta strateegia ning stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamist ning makromajanduslikku järelevalvet. Vajalikud järeldused teeb Euroopa Ülemkogu juunis. Jälgin isiklikult, et bürokraatia seda algatust ei lämmataks.

Viiendaks leppisime kokku peatsetes pankade stressitestides. See on kaksikülesanne: pangad peavad testi tegema ja valitsused peavad olema valmis testide tulemusi käsitlema.

Kuuendaks tagasime majanduspoliitika koordineerimise uue kvaliteedi. Nimetasime selle laiendatud euroala paktiks kahel põhjusel: esiteks selle pärast, et selles käsitletakse küsimusi, mille suhtes euroala riigid rohkem ära teha tahavad – neil on ühisvaluuta ja nad soovivad lisaks olemasolevatele ELi kohustustele ja kokkulepetele teha täiendavaid jõupingutusi – ja teiseks selle pärast, et selle paktiga võivad liituda ka teised riigid. Just seetõttu on mul heameel, et paktiga liitumisest on teatanud juba kuus riiki, kus euro kasutusel ei ole. Need riigid on Taani, Poola, Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia. Pakt on ühinemiseks avatud ülejäänud neljale liikmesriigile.

Lubage mul veel kord öelda, et laiendatud euroala pakti poliitiline pühendumus täiendab kõiki teisi paketis olevaid meetmeid, mis on mõeldud liikmesriikide majanduse edendamiseks: tugevam stabiilsuse ja kasvu pakt eelarvejärelevalveks, uus makromajanduslik järelevalve ning üliolulise ELi 2020. aasta strateegia rakendamine struktuurireformide valdkonnas, et saavutada majanduskasv. Kohustused, mis on seotud konkurentsivõime, riigi rahanduse ja pensionide, tööhõive ja muu sellisega, tuleks lisada riiklikesse reformikavadesse ja stabiilsusprogrammidesse. Neid tuleks ka igal aastal kõrgeimal tasandil hinnata.

Minu viimane märkus puudutab majandust. Mõned inimesed kardavad, et selline tegevus teeb heaoluriigid ja sotsiaalhoolekande maatasa. Üldsegi mitte! Nagu ma kolmepoolsel sotsiaaltippkohtumisel oma sotsiaalpartneritele ütlesin, seisneb see Euroopa mudeli põhiaspektide säilitamises. Tahame olla kindlad, et meie majandus on piisavalt konkurentsivõimeline, et luua töökohti ja säilitada kõigi meie kodanike heaolu, ning selles meie töö seisnebki. Need olid siis meie kriisist väljuda aitava üleilmse majanduspaketi põhiosad. Nagu ma ütlesin, on need pikaajalise protsessi ja mitte ühe kohtumise tulemused.

Euroopa Ülemkogu otsustas 25. märtsil 2010. aastal parandada Euroopa majandusvaldkonna juhtimist, luues töökonna, mida mul oli au juhtida. Aasta hiljem on meil uued eeskirjad, uued instrumendid ja kaugeleulatuvamad meetmed. See oli ja jääb kõigi institutsioonide, kaasaarvatud parlament ja kõik liikmesriigid, jõupingutuseks. Alati ei olnud lihtne, alati ei laabunud kõik ootuspäraselt, kuid poliitiline tahe on olnud vankumatu, meie suund on olnud selge ja oleme saavutanud märkimisväärseid tulemusi.

Kõik probleemid ei ole veel lahendatud. See tuleneb minevikus tehtud vigadest ning asjakohaste instrumentide puudumisest nii Euroopa kui ka riigisisesel tasandil. Nüüd on meil aga kõik võimalused selliste probleemidega tegelemiseks ja selleks, et neid mitte korrata.

Tahan nüüd pöörduda Liibüa olukorra juurde, sest loomulikult arutasime seda 24.–25. märtsi tippkohtumisel. Näitasime oma ühist pühendumust. Tean, et mõnel teie hulgast olid kahtlused, kuid tegime palju tööd, et konkreetseid tulemusi saavutada. Kaks nädalat varem võtsime Euroopa Ülemkogu 11. märtsi erakorralisel istungil vastu selge seisukoha Liibüa kohta. Ilma selge Euroopa seisukohata ei oleks edasine tegevus võimalik olnud. Otsustasime, et tsiviilelanikkonna julgeoleku kindlustamiseks võivad liikmesriigid kaaluda kõiki vajalikke võimalusi, tingimusel et selleks on nähtav vajadus, selge õiguslik alus ning regiooni toetus.

Need kolm tingimust täideti kiiresti. Selge vajadus oli ilmselge olukorras, kus valitsev režiim oma rahva suhtes üha suuremat vägivalda kasutas. Õiguslik alus tagati ÜRO Julgeolekunõukogu pöördelise resolutsiooniga Liibüa kohta, mis võeti vastu mõni päev pärast Euroopa Ülemkogu kohtumist. Araabia Riikide Liiga avaldas kohe regionaalset toetust.

Euroopa, Araabia ja Põhja-Ameerika riikide koalitsiooni võetud meetmed ÜRO resolutsiooni rakendamiseks on aidanud kaitsta Liibüa tsiviilelanikkonda. Ära hoiti ulatuslik veresaun. Säästeti tuhandete inimeste elusid. See on kõige tähtsam tulemus ja väärib suurimat tähelepanu, rohkem kui niinimetatud otsustusprotsess. Mets on olulisem kui puud.

Me kõike teame, et otsus kasutada sõjaväge ei tulnud lihtsasti. Üsna loomulik, et siin on küsimusi ja kõhklusi. Sõja ja rahu küsimustes on see täiesti normaalne. Kõik probleemid aga, mida me Liibüa kriisi puhul kogesime, ei tohiks hetkekski varjutada Euroopa Liidu täielikke saavutusi. Euroopa Liit oli alates kriisi algusest esirinnas. Tema oli esimene, kes kehtestas sanktsioonid; esimene, kes kehtestas sealse režiimi juhtfiguuridele reisimise keelu; esimene, kes külmutas Liibüa varad; ja esimene, kes tunnustas parlamendi palvel väärika eeskõnelejana ajutist rahvuslikku üleminekunõukogu. Liit koordineeris ka ELi kodanike päästetöid ning andis ja annab jätkuvalt olulist humanitaarabi.

11. märtsil seatud poliitilised eesmärgid on püsinud muutumatuna. Gaddafi peab lahkuma. Soovime, et poliitilist üleminekut juhiks Liibüa rahvas ise ning et see põhineks laiaulatuslikul poliitilisel dialoogil. Oleme valmis aitama uut Liibüat nii majanduslikus mõttes kui ka uute institutsioonide rajamisel.

Jälgime põhjalikult ka teisi selle piirkonna sündmusi. Teades, et olukord on igas riigis erinev, tunneme väga suurt muret Süüria, Jeemeni ja Bahreini olukorra pärast. Mõistame kindlalt hukka vägivalla kasutamise ning toetame lõunanaabruses tehtavaid poliitilisi ja sotsiaalseid reforme. Peame muutma ka oma poliitikat ning arutan seda täna hiljem mitme Euroopa Parlamendi liikmega, kes parlamendi väliskomisjonis selle piirkonna eest vastutavad. Positiivse poole pealt võtsime teadmiseks kaks nädalat tagasi Egiptuses toimunud põhiseadusliku referendumi sujuva korraldamise.

Lubage mul öelda paar sõna ka Côte d’Ivoire’i kohta! See ei olnud Euroopa Ülemkogu viimase kohtumise päevakorras, kuid võtsime detsembris vastu järeldused ning oleme sellest ajast põhjalikult arengut jälginud. Esiteks mõistame tungivalt hukka vägivalla ja eelkõige vägivalla tsiviilelanike vastu. See peab igas mõttes lõppema. Teiseks tuleneb praegune olukord selgelt austuse puudumisest demokraatia vastu. Demokraatia ei ole ainult valimised, vaid ka valimiste tulemuste austamine. Rahvusvahelisele üldsusele olid eelmisel aastal Côte d’Ivoire’is toimunud presidendivalimiste tulemused selged. Peame oma seisukohale kindlaks jääma.

Lõpetuseks räägin Jaapanist. Euroopa Ülemkogu avaldas Jaapanit tabanud traagiliste sündmuste tõttu kaastunnet ja oma solidaarsust Jaapani rahvale tuhandete hukkunute pärast. Me ei tohi neid unustada isegi siis, kui meie tähelepanu on suunatud Jaapani draama teistele aspektidele. Liit on valmis igal võimalikul viisil abistama. Jaapani tõeliste sõpradena rõhutame neil traagilistel päevadel veel kord ELi ja Jaapani suhte olulisust. Nagu me teame, ei puuduta nende sündmuste mõju ainult Jaapanit, ja just seetõttu kavatseb Euroopa Liit nendest sündmustest täielikult õppida. Pöörame põhjalikku tähelepanu tagajärgedele, mida need sündmused üleilmsele majandusele ja tuumaenergiaga seotud aspektidele avaldavad. See on prioriteet.

Seetõttu otsustasime, et tuleks üle vaadata kõigi meie tuumajaamade ohutus, tehes seda stressitestide alusel. Komisjon esitab enne aasta lõppu Euroopa Ülemkogule stressitestide kohta aruande. Komisjon vaatab läbi tuumarajatiste ohutust käsitlevad olemasolevad ELi eeskirjad ning teeb ettepanekud vajalike paranduste kohta. Meie Euroopas soovime, et tuumaohutus oleks kõrgeimal tasemel, sest tuumajaamade ohutuse tagamine ei saa lõppeda meie piiridel. Julgustame naaberriike sarnaseid stressiteste tegema ning toetame neid selles. Kõige parem lahendus oleks üle vaadata kogu maailma tuumajaamad.

Lugupeetud president, head parlamendiliikmed! Lõpetan sellega oma kokkuvõtte Euroopa Ülemkogu selle aasta kolmandal kohtumisel vastu võetud järelduste kohta. Palju sellest sillutab teed parlamendi edasisele tööle, olgu see õiguslike menetluste kaudu või parlamendi üldise õiguse kaudu välis- ja julgeolekupoliitikat kontrollida. Ootan huviga teie arvamusi.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – (FR) Lugupeetud president, Euroopa Ülemkogu president, parlamendiliikmed! Euroopa Ülemkogu president andis meile ülevaate kõigi eelmise nädala kohtumisel vastuvõetud järelduste kohta. Soovin teiega jagada oma arvamusi ning kõneleda teile eelkõige järgmistest etappidest.

Minu arvates on õiglane öelda, et euroala finantsstabiilsuse ja majandustegevuse kooskõlastamise nimel tehti mõned väga tähtsad struktuurilised otsused. See on tõeline pöördepunkt Euroopa majandusvaldkonna juhtimises, eriti kui vaadata tagasi teele, mille praegusesse seisu jõudmiseks läbima oleme pidanud.

Lõpuks oleme oma majandus- ja rahaliidu majanduse osale korraliku ja kindla vundamendi rajanud. Ma arvan, et sel on nüüd stabiilsem alus.

Meil on nüüd raamistik, mis võimaldab kõigile esile kerkida võivatele kriisidele ühiselt reageerida. Viimaseks on sama oluline, et nõukogu tulemusi hinnates ei tohiks jätta tähelepanuta tõsiasja, et selles raamistikus lähtutakse aluslepingu sätetest ning järgitakse ühenduse lähenemisviisi.

Nagu me kõik teame, ei olnud see enesestmõistetav. Mis puudutas ühist reageeringut majanduskriisile ja nägemust Euroopast 2020. aastal, oli Komisjon esirinnas. Praegune parlamendi koosseis toetas komisjoni oluliselt ning soovin teid selle eest veel kord tänada! Hoiakut, et parlament ja komisjon ühenduse lähenemisviisi kaitsmiseks koos tegutsevad, on tunnustatud ning sellel on nimetatud tulemuste saavutamisel oluline osa olnud.

Seetõttu on meie uus majandusstruktuur nüüd suures osas paigas. See iseenesest ei ole aga veel garantii: poliitikud peavad nüüd tegema mõned tähtsad otsused, et see täide viia.

Selles uues raamistikus tuleb meil pühenduda sellele, et rakendada ilma viivitusteta kasvuks vajalikud riigi rahanduse konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas, tuginedes komisjoni iga-aastasele majanduskasvu analüüsile.

Olen veendunud, et järgmiste nädalate ja kuude jooksul oleme sama palju või veelgi rohkem pühendunud kui siiani, töötades sidusal ja koordineeritud viisil välja kriisile ühise reageeringu eri komponendid: Euroopa poolaasta, laiendatud euroala pakt, uus tõhustatud majandusjuhtimise raamistik ning meetmed, mida me euroala stabiilsuse säilitamiseks solidaarsuse ja vastutustunde vaimus võtnud oleme.

Ütlen teile, et komisjonile oleks meeldinud mitmes majandusjuhtimise valdkonnas veelgi kaugemale minna, eelkõige euroala uue finantsstabiilsuse mehhanismiga seonduvalt. Näiteks oleksime soovinud rohkem paindlikkust. Sellele vaatamata leian, et võime öelda, et meil on õnnestunud kindlustada mehhanism, mis põhineb aluslepingul, milles komisjonil on tugev roll ja mida jälgib parlament. Saavutatud tulemus on märkimisväärne ning sellele aitas kaasa aluslepingu muudatusettepaneku heakskiitmine, mida siinne täiskogu niivõrd ulatuslikult toetas.

Auväärt parlamendiliikmed! Majandusolukorra käsitlemiseks tuleb uued juhtimisstruktuurid nüüd tegevusse rakendada. Tõsi on see, et oleme endiselt raskes olukorras. Pall on nüüd rohkem liikmesriikide väljakupooltel, kes peavad lõpetama oma riiklikud reformikavad ning stabiilsus- või lähenemisprogrammid.

Komisjon ootab igalt liikmesriigilt konkreetseid ja kaugeleulatuvaid ettepanekuid, et liikuda koos Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärkide suunas: rohkem töökohti, rohkem investeeringuid haridusse, koolitusse ning teadus- ja uuendustegevusse ning julgem lähenemisviis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks.

Ootame, et liikmesriigid esitaksid ka meetmed, mille nad võtavad jätkuva makromajandusliku tasakaalustamatuse parandamiseks ning konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks, et töökohti luua.

Kohe kui oleme saanud vastavad dokumendid, saame koostada igale riigile arvamuse projektid ja soovitused, nii et nende esitatud meetmed oleks võimalik vastu võtta enne juuni Euroopa Ülemkogu, mis tähistab esimese Euroopa poolaasta lõppu.

Soovin rõhutada, et me kõik jagame ühist vastutust ning on oluline, et kõik suhtuksid Euroopa 2020. aasta strateegiasse täieliku omandiõigusega. Euroopa 2020. aasta strateegia on Euroopa kasvu- ja tööhõivereformide põhiraamistik. Sel puhul tuleks mainida Euroopa Ülemkogu järelduste lõiget 6. Seal esitatakse järgmine väga selge punkt: „Kõnealuste poliitikate rakendamisel ja selleks, et tagada laialdane kaasatus, säilitatakse tihe koostöö Euroopa Parlamendi ning teiste ELi institutsioonide ja nõuandvate organitega (Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee), kaasates täiel määral riikide parlamendid, tööturu osapooled, piirkonnad ja muud sidusrühmad”. Soovin seda punkti rõhutada, sest nagu teate, oli Lissaboni strateegia üks kõige sagedamini kriitika osaliseks saanud punkte just Euroopa majanduse reformikava omandiõiguse puudumine. Ma loodan, et seekord suudame selle protsessi käigus õpitavast kasu lõigata ning teeme tõeliselt rasket tööd majanduskasvu saavutamiseks, et luua töökohti nii Euroopa kui ka riigisisestel tasanditel.

Mis puudutab majandusjuhtimise reformi, siis nüüd on parlamendi ülesanne selle õiguspaketi kuue ettepaneku lõpliku heakskiitmise suunas tegutseda, ning ma loodan, et saavutame julge tulemuse nii ruttu kui võimalik. Kui kogu juhtimissüsteem paigas olema peab, on see ülioluline.

Seetõttu leian, et meil on palju põhjuseid viimase Euroopa Ülemkogu tulemustega rahul olla, kuid ka palju põhjuseid alates praegusest kõvasti tööd teha, sest majanduskliima on endiselt keeruline ja etteaimamatu, eelkõige sotsiaalsetes aspektides, mis meile kõigile väga muret valmistavad.

Järgmistel nädalatel esitab komisjon ka oma ettepanekud ühtse turu akti kohta. Mul on hea meel, et nõukogu pühendas nii palju aega ühtse turu tuleviku arutamisele ning et ta rõhutas ühtse turu üliolulist rolli majanduskasvu ja tööhõive stimuleerimisele ning konkurentsivõime edendamisele, rõhutades muu hulgas seda, kui oluline on lihtsustada eelkõige VKEde regulatiivset koormist.

Tahame vabastada ühtse turu kasvupotentsiaali. Siinkohal soovin sel teemal juhtida tähelepanu ka asjaolule, et riigi rahanduse konsolideerimine ei tähenda iseenesest lõppu, vaid vahendeid õiglase jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise stimuleerimise lõpetamiseks.

Kui teemaks on õiglane kasv, siis on oluline rõhutada, et Euroopa Ülemkogu esitas ka oma vastavasisulise otsuse rahvusvahelistele finantstehingutele maksu kehtestamise võimaluse kohta. Kinnitasin komisjoni kavatsust esitada mõned ettepanekud, mis puudutavad finantssektori maksustamist. Usume tõepoolest, et kriisi käsitlemisele peavad kõik kaasa aitama.

Head parlamendiliikmed! Nagu te teate, arutas nõukogu ka olukorda Vahemere lõunaosas ja eelkõige Liibüas. Nõukogu eesistuja esitas meile väga üksikasjaliku aruande. Tahan lihtsalt mainida, et kohtusin eile Tuneesia peaministriga. Rõhutasin veel kord meie toetust demokraatlikule revolutsioonile ja meie valmisolekut Tuneesia inimesi nende vabaduse-, õigluse- ja sotsiaalse arengu otsingus aidata. Sel teemal mainisin ka rändeküsimust, millega Tuneesia ja EL tõhusalt ning tõelise partnerluse vaimus tegelema peavad, sest oleme teinud ettepaneku partnerluseks demokraatia ja ühise heaolu nimel ning Euroopa Ülemkogu on selle väga hästi vastu võtnud.

Euroopa Ülemkogu käsitles veel üht teemat, nimelt kriisi Jaapanis, eriti tuumaolukorda.

Eile oli mul ka väga põhjalik telefonivestlus Jaapani peaministriga, kes Euroopa Liitu tema tegevuse eest tänas. Rõhutasin veel kord meie solidaarsust ning ütlesin talle, et oleme jätkuvalt Jaapani kõrval. Arutasime ka tuumaküsimust. Peaminister Kan teavitas mind olukorrast Jaapanis ja hiljutisest arengust ohutusvaldkonnas ning andis teada oma valmisolekust teha meiega koostööd nende tegevuste puhul, mis Euroopa ja ülejäänud maailma tuumaohutuse valdkonnas teha tuleb.

Tuumaküsimus on üldsuse seas ilmselgelt ärevust tekitamas. Peame sellega tegelema ja maksimaalse tuumaohutuse tagama. Peame tegutsema ka täiesti läbipaistvalt. Seetõttu tehakse Euroopa tuumaelektrijaamades stressitestid ja nende tulemused avalikustatakse. Nõukogu palus komisjonil ja Euroopa tuumaohutuse reguleerijate rühmal töötada välja nende testide ulatus ja kord. Neid hindavad sõltumatud riiklikud asutused. Komisjon vaatab läbi ka tuumaelektrijaamade ohutust käsitleva regulatiivse raamistiku ning teeb aasta lõpuks ettepanekud vajalike paranduste kohta.

Lugupeetud president, head parlamendiliikmed! Me ei tohi petta lootusi, mida hellitatakse seoses meie suutlikkusega Euroopa üldiste huvide nimel koos tegutseda. Just sellise koostöö poole komisjon iga päev pürgib, teades, et saame arvestada parlamendi toetusega, ning jätkame samas suunas ja oma kohustuste täielikku täitmist.

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Lugupeetud president, Euroopa Ülemkogu president, komisjoni president! Head kolleegid! Viimane Euroopa Ülemkogu viis meie riigid õigele teele. Solidaarsusfondi suurendamisega ning otsusega see alaliseks muuta näitas EL27 taas kord oma pühendumist eurole ja seda, kui tähtsaks ta stabiilsema finantsolukorraga riikide ja ajutiselt raskustes olevate riikide solidaarsust peab.

Samal ajal näitab otsus kinnitada euroala riikide vahel europakt, mis on avatud ka teistele liikmesriikidele, Euroopa juhtide poliitilist tahet finantskriisist õppida.

Asjaolu, et meil on ühine valuuta, sunnib meid oma majanduslikes ja sotsiaalsetes valikutes sidusam olema. Aeg mil riigid võisid kehtestada ebatüüpilise maksumäära või konkreetsed sotsiaalõigusnormid ilma oma partneritega eelnevalt nõu pidamata, on möödas. Selle põhjus on lihtne: kõik riigid peavad oma euroala partnerite solidaarsusest kasu saama.

Meie inimestele on selline solidaarsus vastuvõetav aga ainult siis, kui nende arvates kõik avalike vahendite haldamisse võrdselt panustavad. Selles suhtes on europakt suur samm edasi meie majanduse kooskõlastatuse poole. Minu fraktsioon toetab seda tugevalt, kuid nõuab – ja mina nõuan jätkuvalt – selle rakendamist ühenduse meetodi kontekstis komisjoni egiidi all, lugupeetud president! Võtate õigeid meetmeid, olete teinud head tööd, kuid selle ühenduse meetodi raames tuleb komisjoni egiidi all teha rohkem. Nii rajame Euroopa. Head kolleegid! Te teate, kui kangekaelne ma olla võin ja ma kordan seda siin nii palju kui vaja, et keegi seda ei unustaks.

Euroopa eristab end ülejäänud maailmast oma sotsiaalse turumajanduse mudeliga, mille üle meie kaaskodanikud üsna õigustatult uhkust tunnevad ja mis põhineb solidaarsuspõhimõttel, kuid mida on üleilmastumisega silmitsi seistes keeruline säilitada. Küsimus on selles, kuidas tagada selle mudeli jätkusuutlik tulevik, leides kuldse kesktee sotsialistide poolehoiu võitnud nn riik-lapsehoidja – mis meid juba äärepealt pankrotti oleks viinud – ja liigse liberalismi – mille ohud paljastas meile finantskriis – vahel.

Selle saavutamiseks on vaja kolme asja. Esiteks peavad kõik meie riigid vähendama oma puudujääki; teiseks peavad nad vastu võtma võrreldavad eelarve-, maksu- ja sotsiaalsed eeskirjad ning kolmandaks peavad nad koos investeerima uuendustegevusse, et ergutada kasvu, mis praeguseni on selgelt ebapiisav olnud. Saame oma mudeli tõepoolest säilitada ja seda tõhustada ainult juhul, kui investeerime kasvavatesse sektoritesse: roheline energia, nanotehnoloogiad, biotehnoloogiad jne. Arvestades meie finantsolude piiratud manööverdamisruumi, on parim viis kasvuga seotud katsumuse ületamiseks ja mastaabisäästu saavutamiseks ühendada nii oma oskused kui ka oma kapital. Ilma suurte investeeringuteta uuendustegevusse, ilma tõelise Euroopa kavata jätame end ilma võimalusest konkurentidega sammu pidada.

Head kolleegid! Meie riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel kümme päeva tagasi tekitas jätkuvalt üleilmset muret Fukushima tuumaelektrijaama probleem ning Liibüa mässulised ootasid Euroopa otsustavat tegutsemist. Meie riigid ja Euroopa Liit on neil kahel teemal näidanud üles suurt vastutustunnet.

Pakkusime tegelikult Jaapanile ka oma pädevust tuumaenergia valdkonnas, sest sealne olukord on riigile endale ja laiemas mõistes ka rahvusvahelisele üldsusele ülikeeruline ja murettekitav. Kahtlemata on tegemist Fukushima-eelse ja Fukushima-järgse perioodiga. See ei ole küll kahjuks veel saabunud, kuid minu fraktsioon soovib, et Fukushima-järgne periood hõlmaks sündmuste kajastamist ja tegutsemist, esiteks selleks, et tagada tuumaohutust reguleerivate eeskirjade märkimisväärne tõhustamine, ja teiseks selleks, et täiustada meie jõupingutusi rohelise energia valdkonnas. Lugupeetud president! Nõustun teie arusaamaga Cōte d’Ivoire’ist.

Vahemere juurde pöördudes toetan Euroopa Ülemkogu korduvat üleskutset, et kolonel Gaddafi loobuks võimust, võimaldades selle riigi ajaloos uue lehekülje keerata. Mida ma soovin, on see, et kõik meie riigid tuleksid kokku ja arutaksid meie lõuna naabruspoliitikat sama põhjalikult ja edukalt, kui me 1990. aastatel ida suhtes teha suutsime.

(Aplaus)

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Lugupeetud president! Kuulates tähelepanelikult Herman Van Rompuy ja José Manuel Barroso sõnavõtte, võib meenuda kuulus Saksa lauluke, mille sõnad on umbes nii: „Kõik küll sõuavad, kuid laev ikka upub”. Probleemi ei ole – kõik on hästi! Oleme lahendanud kõik probleemid ja kõik on täiesti rahul.

Mina üksi ei mõista teie Euroopa Ülemkoguga seonduvaid aruandeid. Mõistan täielikult, et te ei soovinud siia tulla negatiivse aruandega. Kui ma oleksin Euroopa Ülemkogu president, siis oleksin tõenäoliselt samamoodi elevil selle alalise Viini kongressi kõige pimestavamate sõnadega kirjeldamisest.

Mainisite Liibüat. Te ei maininud aga seda, et Euroopa kaks suurimat valitsust on sel teemal sügaval eriarvamusel. Prantsusmaa ja Saksamaa ei ole Liibüa küsimuse puhul konsensust saavutanud. Euroopa Liidus valitsevad eriarvamused ühe peamise rahvusvahelise küsimuse kohta näitavad, et kõik ei ole kontrolli all. Lugupeetud Herman Van Rompuy! Oleks parem, kui selle ülemkogu kohtumise tulemused oleksid meile olnud kättesaadaval 2010. aastal. Kui me oleksime tahtnud vältida eelmise aasta allakäiguspiraali, eelkõige euroalal, siis oleksime pidanud praegu rakendatavad meetmed võtma juba 2010. aasta kevadel.

Peame endalt küsima, miks neid meetmeid 2010. aasta kevadel ei võetud? Vastus on, et Euroopa Ülemkogus, teie juhitavas institutsioonis, puudub ühenduse meetod, ühenduse vaim ja jagatud eesmärgid, mis määravad, mida arutatakse ja mille suhtes kokku lepitakse, ning pigem mängivad riiklikud taktikalised huvid oluliselt suuremat rolli kui Euroopa ühised huvid. See on Euroopale iseloomulik probleem.

Lugupeetud José Manuel Barroso! Oleksin tahtnud kuulda teilt mingit selgitust näiteks selle kohta, kuidas saab olla nii, et partei, millesse teie kuulusite ning mida kunagi juhatasite ja mis teid Portugali peaministriks tegi, on nüüd põhjustanud Portugali valitsuse raskustesse sattumise, kuigi see valitsus rakendas täpselt neid meetmeid, mida teie ja teie kõrval istuv volinik nõudsid.

(Aplaus)

Me ei saa teid selle eest vastutavaks pidada, sest lõppude lõpuks ei ole te enam selle partei juht. Oleksin aga siiski oodanud komisjoni juhilt selget seisukohta riiklikul poliitilisel tasandil manipuleerimise kohta ja selle negatiivse mõju kohta Euroopa Liidule – lõppude lõpuks langes Portugali valitsuse kokkuvarisemine kokku täpselt selle hetkega, kui valitsus otsustas teha täpselt nii, nagu stabiilsusraamistikuga temalt nõuti. Nii ei saa Euroopat edasi viia!

Mulle tekitab väga muret miski, mida kumbki teist ei maininud – enne Euroopa Ülemkogu kohtumist seisime kogu aeg silmitsi täpselt sama stsenaariumiga. Riigipead ja valitsusjuhid on oma järelduste eelnõus suutnud vaevu kokku leppida euro või euroala konkreetse liikme stabiliseerimise meetmes, samal ajal kui mõned City of Londoni või New Yorgi reitinguagentuurid selle riigi reitinguid langetavad, alati sama tulemusega, nimelt mitme euroga seonduva spekulatsiooni õhkupaiskamisega. Millal on meil lõpuks julgust öelda, et need spekulandid ei tee enam Euroopale ettekirjutusi!

(Aplaus)

Mida me pankadele ütleme? Lugupeetud José Manuel Barroso! Sel puhul on mul väga hea meel kuulda teid ütlemas, et olete esitanud ettepaneku finantstehingute maksuks. Praegu laenab Euroopa Keskpank 1%ga raha samadele pankadele, kes selle siis euroala liikmesriikidele 10%ga edasi laenavad. Midagi ei muutu: need, kes kriisi põhjustasid, saavad jätkuvalt kriisist kõige rohkem kasu. Just seetõttu on meil vaja finantstehingute maksu, et saaksime olla kindlad, et need pangad osa finantskriisi kuludest kannavad.

Lugupeetud José Manuel Barroso! Mainisite Euroopa 2020. aasta eesmärke – tööhõive suurendamine, rohkem investeeringuid, rohkem teadustegevust ja koolitust, rohkem keskkonnakaitset – see kõik kõlab lihtsalt suurepäraselt. Välja arvatud see, et kõik tuleb saavutada üha väiksemate avalike investeeringutega. Üks tulemus on see, et Euroopa 2020. aasta ja Lissaboni protsess on väga positiivsed arendused, aga nad on siiski määratud läbi kukkuma, kui me Euroopa majandusarengu kontekstis ainult eelarveid ühepoolselt kärbime. Vajame julgust avalike investeeringute tegemiseks! Vaadake investeeringute tasandit esilekerkivates riikides! Vaadake avalike investeeringute tasandit Indias ja Brasiilias! Vaadake teisi maailmajagusid ja seal tehtavaid avalikke investeeringuid!

Euroopa kärbib kuni surmani ja just seetõttu peame kuulutama oma eesmärkide – nimelt Euroopa 2020. aasta eesmärgid – saavutamise meetodi majanduse juhtimise kuue meetme paketi õiguslikult siduvaks aluseks. Valitsused teevad siis lõpuks seda, mida nad on valjuhäälselt lubanud, et vaid takistada oma eelarvekärbete arengut, mis on samuti saavutatud ELi eelarve enda kärpimisega. Sel põhjusel eeldan, et teie, José Manuel Barroso, ja konkreetsemalt teie eelarvevolinik Janusz Lewandowski koostate ELile pühendunud ja kaugeleulatuva eelarve eelnõu, mis hõlbustab tegelikult ELi nõutavat arengut.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud president! Lubage mul kõigepealt tänada Herman Van Rompuyt selle aruande eest ülemkogu kohta, kuid olgem ausad, minu arvates ei ole kriis läbi ja ma ei usu, et praegu võetavate meetmetega seda võimalik lõpetada on! Meie pea kohal on tumedad äikesepilved.

Siiani oleme Euroopa Liidus kasutanud ajutisi abinõusid: meetmeid, mis võivad olla vajalikud, kuid mis tegelikult kriisi ei lahenda. Oleme andnud Kreekale 110 miljardit eurot ja Iirimaale 67 miljardit eurot ning sinna hulka ei arvestanud ma 24 miljardit eurot Iirimaa pankadele, mille andmise me just otsustasime. Hetkel on Euroopa Keskpank ostnud 76 miljardi euro väärtuses riigi võlakirju. Võin teile öelda, et keskpank jätkab riigi võlakirjade ostmist, sest hädaabifondi ei lubata teisestel turgudel kasutada. See tähendab, et senine tegevus jätkub. Tagatipuks on EIP aktsepteerinud 100 miljardi euro ulatuses tagatisi, et Euroopa pankadele likviidsust anda. Kokku oleme viimaste kuude jooksul kriisi investeerinud 400 miljardit eurot. See on kolmekordne Euroopa Liidu eelarve! Halvim on aga veel ees. Neljapäeval tõusevad tõenäoliselt Euroopa intressimäärad – 1%st 1,25ni –, mis võib olukorda halvendada. Inflatsiooniga on vaja võidelda, kuid teisest küljest teeb see olukorra halvemaks.

Olukord on selline: oleme investeerinud 400 miljardit eurot. Kas me oleme sellega kriisi lahendanud? Ei ole. Vaja on tõeliselt julget ja sügavat plaani ning seda meil hetkel ei ole. Sel teemal tahaksin tsiteerida Hollandi keskpanga presidenti Nout Wellinkit, kes mõned päevad tagasi oma aastaaruande avaldas. Ta tegi kolm märkust meie ja ülemkogu viimaste nädalate otsuste tulemuste kohta. Tema sõnul ei ole eelarvereeglid piisavalt ranged, majandusjuhtimise pakett on liiga väike ja europakt on tegelikult liiga nõrk, sest puudub mehhanism selle tugevdamiseks. Seda ei väida mina, vaid Hollandi keskpanga president Nout Wellinkit, kes kordab täpselt Jean-Claude Tricheti eelmisel nädalal öeldut. Tema kolmas märkus oli selle kohta, et finantsjärelevalve toimub liialt riiklikul tasandil.

Leian, et Nout Wellinkil on õigus. Võime isegi lisada mitu muud elementi. Esimene on Euroopa finantsstabiilsusvahend (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). Alalised ja ajutised päästefondid ei saa toimida, sest nende suhtes kehtib ühehäälsuse nõue. Selle nõude säilitamine tähendab, et euroskeptikutest valitsused ja poliitilised fraktsioonid saavad nüüdsest kogu euroala kaaperdada.

Lõpetuseks – ja see on minu sõnum tänase päeva kohta – vajavad Euroopa pangad endiselt puhastust. Probleem ei ole lahenenud ja Euroopa majanduslik taastumine ei alga, kui me kõigepealt selle probleemiga ei tegele. Pankade portfellides ei ole mitte ainult endiselt vanad finantskriisiaegsed tooted, vaid nüüd on nende portfellides ka võlakirju probleemsetest riikidest, mille reitingud langevad kui mitte iga päevaga, siis iga nädalaga.

Mida ma palun, on see, et José Manuel Barroso ja Jean-Claude Trichet kujundaksid selles küsimuses välja nii kiiresti kui võimalik üleilmse reaktsiooni, nimelt julgema stabiilsuspakti – millega parlament töötab – ja majandusjuhtimise. Kas meie majandust tõesti juhitakse? Praegu on meil valitsustevaheline lähenemisviis ilma karistusmehhanismita ning see ei tööta. See ei töötanud minevikus ega tööta ka tulevikus. Peame tegema ettepaneku päästefondide ühehäälsuse nõude kaotamiseks, sest see ei saa töötada. Tegelikult anname kogu võimu riikidele ja fraktsioonidele, kes selle süsteemi vastu on.

Lõpetuseks peame koostama kava Euroopa pangandussektori jaoks. Meie majandus ei taastu enne, kui olete esitanud Euroopa tasandil mehhanismi pankade puhastamiseks. Me kõik teame, et see nõuab raha. Euroopa pankade rekapitaliseerimine, finantsinvesteeringud Euroopas – nagu nõudis Martin Schultz – ja samal ajal mitme meie liikmesriigi halvas olukorras olevate riiklike finantside kaitsmine. Kuidas me seda teeme? Kus meil selleks raha on? Ainuke viis raha saamiseks on luua tõeline Euroopa võlakirjaturg ja me teame seda. Euroopa võlakirjaturu loomine on ainuke tee kriisist välja.

Soovin öelda José Manuel Barrosole, et nüüd on tal aeg tegutseda. Aeg hakkab otsa saama ning europakt üksi probleeme ei lahenda.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Lugupeetud president, Euroopa Ülemkogu president, komisjoni president! Head kolleegid! Pean tunnistama, lugupeetud Herman Van Rompuy, et Martin Schultz tsiteeris teile väikest Saksa laulukest. Selle otsene vaste prantsuse keeles kõlab nii: „Tout va très bien, Madame la Marquise, il n'y a pas de problème”.

Pean ütlema, et mul on piinlik, kuidas asju siin esitletakse. Meid ei tohiks lollitada! Isegi kui meile meeldib teid kuulata, loeme ikka ja jälle dokumente ning teame seega, mis ülemkogus toimus. Ärge rääkige meile muinasjutte! Me oleme probleemidega kursis. Me ei ole siin selleks, et aega raisata.

Tahaksin teile ja José Manuel Barrosole öelda ühte. Te räägite pidevalt stabiilsusest, kasvust, tööhõivest, konkurentsivõimest. See on tõsi. Kas te aga teate, kuidas see meie kodanikele selgeks teha? Nemad näevad ebavõrdsust, tunnetavad ebaõiglust ja ebaturvalisust. Neile paistab see niimoodi. Kui Euroopa Liit oma tegutsemisviisi ei muuda, ei püüa sellele ebaõigluse ja ebavõrdsuse tundele või tegelikule ebavõrdsusele ning ebaturvalisusele reageerida, siis seostub inimestele sõnaga „konkurentsivõime” see, et meid jälle rünnatakse.

Just seal peitub meie jaoks tegelik probleem, sest kodanikud näevad pankade päästmise mehhanisme, mis – lubage mul lisada – on vajalikud, ning mõtlevad, et pankadega on kõik korras. Vaadake pankade kasumeid! Vaadake ulatuslikke maksupakette! Inimesed ütlevad: „See on täielik hullumeelsus! Nii palju raha on kulutatud ja ikkagi on kannatajad kodanikud ja riikide eelarved, sest ebavõrdsust ainult süvendatakse.” Viimastel aastatel osutavad kõik statistilised andmed sellele, et ebavõrdsus kasvab. Kui me ei suuda seda probleemi lahendada, siis pööravad kodanikud meile selja, õhutades kogu Euroopas Euroopa-vastase paremäärmusluse lainet. Neil oleks selleks ka hea põhjus: me ei ole suutelised sellele ebavõrdsuse, ebaõigluse ja ebaturvalisuse tundele reageerima. Seega ei saavuta me ilma reageerimata edu.

Mis puudutab Guy Verhofstadti mainitud eurovõlakirju, siis peame tõepoolest kodanikele rääkima kaitsefondist ja selle mobiliseerima, aga kui meil ei ole investeerimisfondi, kui me ei saa näidata tegelikke tõendeid selle kohta, et me masinavärgi uuesti käima lükata kavatseme – ja just selleks me eurovõlakirju vajame, mitte ainult kaitseks, vaid ka investeeringuteks –, kui me sellelt teelt kõrvale ei astu, siis ei ole kodanikele mitte miski arusaadav ja eelkõige käib see selle poliitika kohta.

Seetõttu tuleb juhtida tähelepanu mõnele asjaolule: mis puudutab ebavõrdsust, siis miks ei ole praegu Euroopas võimalik vastu võtta konkreetseid sotsiaalseid meetmeid, mida kodanikud tegelikult mõistavad? Määrata näiteks kindlaks miinimumpalk kogu Euroopas, mitte tingimata samal tasandil, vaid lihtsalt selleks, et miinimumpalga mõistet juurutada. Uskumatu, et sellises riigis nagu Saksamaa ei ole kogu selle majanduse uuesti tasakaalustamise jutu juures nimetatud probleemi mainitud ega käsitletud. Uskumatu, et Saksamaa, üks tänapäeva Euroopa vähestest kõige rohkem kasumit teenivatest riikidest, ei ole suutnud oma kodanikele miinimumpalka kehtestada. See teema tuleks Euroopa sotsiaalse ja majandusjuhtimise kontekstis tõstatada.

Nüüd aga Liibüa juurde. Martin Schulzi öeldu oli õige, kuigi ehmatav. Selline riik nagu Saksamaa hiilib kõrvale, kui teised riigid üritavad ja lahendusi leiavad. Saan selle märkusega ainult nõustuda ja see on väga õiglane. Mulle meeldiks, kui võtaksime praegu naabruspoliitika arutamisel arvesse paljusid minevikuprohmakaid, mida me naabruspoliitika puhul teinud oleme. Milliseid olid meie suhted Gaddafiga enne pommitamist? Millised olid Euroopa riikide suhted Gaddafi, Ben Ali, Mubarakiga? Anname lõpuks hinnangu sellele, mida need assotsiatsioonilepingu artiklid inimõiguste kohta meile tähendavad! Midagi ei tähenda! Mitte midagi! Kui me seda ei hinda, siis peaksime lõpetama endale valetamise. Kas Euroopa Ülemkogu pühendas kas või viis minutit mõeldes sellele, miks meie Vahemere poliitika läbi kukkus? Kas te mõtlesite sellele? Dokumentidest ei ole ma midagi lugenud. Ma ei ole kuulnud, et te selle teema kohta midagi öelnud oleksite. Kui vaid Euroopa Ülemkogul oleks veidi enesekriitikat oma minevikuvigade suhtes!

Lõpetuseks jõuan Jaapani juurde. Probleem on selles, et parim viis tuumaohutuseks on tuumaenergia kasutamine lõpetada. Tuumaenergia puhul ei ole nullriski. Tuumaenergia kasutamist ei ole võimalik lõpetada üleöö, kuid kui me seda ei tee, oleme me alati ohus. See probleem ei ole ühe sündmuse stressitestimisega kuidagi seotud. Probleem, nagu selle sõnastas Prantsusmaa tuumaohutuse eest vastutava asutuse juht André-Claude Lacoste, on mitme võimaliku õnnetuse kumuleeruv mõju – midagi, mida uskumatul kombel siiani iialgi käsitletud ei ole. Just nii juhtus Jaapanis. See ei olnud vaid üks õnnetus, vaid neli või viis õnnetust korraga ja lisaks veel inimlik viga, mis meid selle olukorrani viis.

Matemaatiliselt rääkides ei ole sellist ohutust võimalik tagada. Kui meie, eurooplased, sõna ei võta... tuumaenergia kasutamist ei saa lõpetada üleöö, kuid kui me seda ei tee, peame lõpetama tuumaohutusest rääkimise. Sellist asja nagu tuumaohutus ei ole olemas!

  Jan Zahradil, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Lugupeetud president! Euroopa Ülemkogu viimase kohtumise olulisim teema oli majandus ja euroala stabiilsus. Teate hästi, et enamik Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni liikmeid on euroalasse mittekuuluvatest riikidest ja enamik neist on riikidest, kes isegi europaktiga ühinenud ei ole. See ei tähenda aga, et me euroala lagunemist soovime. Otse vastupidi, me tahame stabiilset ja jõukat Euroopa Liitu, kaasaarvatud euroala. Me tahame, et vastutustundlikud riikide valitsused, kes lõpetavad võlgades, reformivad avalike kulutuste struktuuri ning teevad maksureformid, taastades nii finantsdistsipliini, mida me õigeks peame.

Mida me õigeks ei pea ja mis meid häirib, on salaplaan, mida siin mõned liikmesriigid ning osaliselt ka komisjon ja mõnede Euroopa Parlamendi liikmete fraktsioonid siin propageerivad. See on katse kriisist kasu lõigata, et edaspidi oma suveräänsus loovutada. See on katse eelarve ja maksude ühtlustamise suunas kaugemale minna. See on katse teha veel üks samm eelarveliidu loomise suunas ja seejärel täieliku poliitilise liidu suunas. Me ütleme sellisele liidule ei! Me ei toeta sellist liitu!

Olen olnud Euroopa Parlamendi liige alates 2004. aastast ja iga kord, kui on probleem, kuulen ikka sama vana juttu: „Meil on vaja rohkem Euroopat, meil on vaja rohkem ühendusel põhinevat lähenemisviisi”. Mina ütlen, et see ei ole see, mida vajame. See on katse lahendada kõik, mis meid Euroopa tasandil sellesse segadusse viis – ja kuidas me selle lahendame? Ikka Euroopa tasandil! Palun teil lõpuks mõista, et praegune Euroopa integratsioonimudel on ammendunud. Peate lõpetama elamise 50aastases unistuses sõjajärgsest Euroopast, mis pärineb eelmisest sajandist. Euroopa paradigma on muutunud ja mida rutem mõned teist sellega lepivad, seda parem.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. − (DE) Lugupeetud president, nõukogu eesistuja, komisjoni president! Head kolleegid! Minu fraktsioon leiab, et ülemkogu kohtumise tulemused on ebapiisavad.

Vaadelgem esiteks majanduspoliitikat! Väljendasime oma mõtteid majanduspoliitika valdkonnas kokku lepitud suuniste kohta eelmisel nädalal toimunud kuulamisel. Peame saama üle uusliberalistlikust kasumi taotlemise ja konkurentsi fikseerimise tavast, mis on ilmne sellistes mõistetes nagu „turvaline paindlikkus”, „pensioniea kohaldamine” ja nii edasi.

Usume, et vaja on demokraatlikult seadustatud ja kontrollitud majanduspoliitika juhtimist, millega takistatakse maksude, palkade või keskkonnadumpingut läbi asjakohaste ühiste miinimumstandardite, mis tagavad finantsturgude tõhusa reguleerimise ja takistavad kasumi erastamist, suunates samal ajal riskid laiemale üldsusele.

Minu teine märkus puudutab meie lõunanaabrust ja eriti Liibüat. ELi liikmesriigid on kaasatud jubedasse olukorda Põhja-Aafrikas, konkreetsemalt öeldes Liibüas. Oleme selle kohta siin juba kriitikat kuulnud. Tahaksin rõhutada vaid üht punkti: diktaator Gaddafi kasutab meeleavaldajate ja mässajate vastu relvi, mille ta on ostnud meilt. Ta on NATO vägede tule all, kes on seal ilmselt selleks, et kaitsta vabaduse ja demokraatia eest võitlejaid, kes kasutavad samuti Euroopa ja USA relvi.

Mind huvitab see, mis mõte on olemasoleval relvade käsitsemisega seonduval aukoodeksil, kui selline olukord tekkida saab. Miks ei toetata vabadust, inimõigusi ja sotsiaalse ebaõigluse vastast võitlust konkreetsetel juhtudel, nagu Lampedusas, kuhu saabub igal päeval Põhja-Aafrikast sadu põgenikke? Kardan, et värskelt kokku lapitud naabruspoliitika mõiste on rohkem Euroopa huvides kui asjakohane reaktsioon partnerriikide vajadustele.

Minu kolmas märkus puudutab Jaapanit. Meil on aega seda teemat täna õhtupoolikul ja homme veel arutada. Ka sel puhul ei õnnestunud meil tunnustada sidusat Euroopa lähenemisviisi, vähemalt selles osas, mis puudutab ohutuskontrolli, niinimetatud stressiteste. Mind ei üllata, et meie kodanikud küsivad õigustatult skeptiliselt, milline Euroopa Liidu seisukoht selles küsimuses täpselt on.

  Godfrey Bloom, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud president! Kui lubate, siis pöördun tagasi Liibüa küsimuse juurde.

Millal poliitikutele ning suurtele ja headele järsku kohale jõudis, et kolonel Gaddafi on kuri mees? Millal, alates sellest toredast fotost, kus te, lugupeetud president, teda embate, te järsku mõistsite, et ta on n-ö vale semu.

Võin teile öelda, et Šotimaa Lockerbie’ ohvrid ja minu koduriigi Iirimaa IRA julmuste ohvrid teadsid väga hästi, milline lurjus see mees oli. Tal oli aga naftat ja raha ning seega pigistasite kõik silmad kinni, oli ju nii?

Pahateod ei jää aga karistamata. Kõige absurdsem tegelane kogu loo juures on Briti peaminister, kes seisab, vehkides oma tühja mõõgatupega – olles riigist lahutanud kuningliku mereväe ja kuninglikud õhujõud –, põhjustades oma tegevusega ähvardavaid hädaohte, olles ilma lennukiteta, ilma kõigest, ja nimetab end konservatiiviks, kuid on vaid ajale jalgu jäänud koolipoiss, hüüdja hääl kõrbes.

Räägime palju inimeste vastu suunatud vägivallast, räägime palju demokraatiast. Sellele vaatamata valitseb Zimbabwes juba aastaid mõrtsukalik paavian ja meie ei võta midagi ette, on ju nii? Me ei hooli, sest seal ei ole raha ega naftat. See on sellele kohale niivõrd tüüpiline: täis silmakirjalikkust ja jama.

  Barry Madlener (NI). – (NL) Lugupeetud José Manuel Barroso! Te saate oma tahtmise. Luuakse euro alaline toetusfond, millest toetatakse liikmesriike, kes on oma riigikassad tühjendanud ja kes kannavad riskid üle nendesse liikmesriikidesse, kus kord majas on.

Enamik majandusteadlastest nõustub meiega, et see fond enam eurot ei päästa, nagu stabiilsuse ja kasvu paktile vastavad kokkulepped teha suutsid. See on pehme kokkulepe, mis premeerib nõrku ja petvaid liikmesriike lihtsalt saadava krediidiga. Kust see raha tuleb? Kuidas see fond moodustatakse? Paberil annavad sellesse fondi panuse kõik liikmesriigid, kaasaarvatud Iirimaa, Kreeka ja Portugal. Nendel riikidel aga ei ole üldse raha.

Lõpuks on olukord selline, et maksavad need liikmesriigid, kes ise korra majas hoidnud on. Madalmaade kodanikud peavad maksma nõrkadele liikmesriikidele, nagu Kreeka ja Portugal – teie koduriik, lugupeetud José Manuel Barroso –, ja see, lugupeetud president, on vastuvõetamatu. See ei ole solidaarsus, vaid mitme nõrga liikmesriigi halva käitumise premeerimine kõvasti tööd tegevate Madalmaade, Saksamaa ja Belgia kodanike arvelt.

Nii ei saa eurot päästa! Nimetatud riigid peaksid selle asemel eurost loobuma. Kreeka peaks saama tagasi drahmi ja Portugal võtma uuesti kasutusele eskuudo. Mõned riigid peavad aktsepteerima, et neil tuleb euroalast lahkuda, ja süüdistada saavad nad selles vaid iseennast.

  Werner Langen (PPE). – (DE) Lugupeetud president! Tippkohtumise tulemused oli tähtis vaheetapp, kuid tõeline katsumus on alles ees. Kui selle kohtumise tulemusi käsitletakse nagu kõike muud, kaasaarvatud stabiilsuse ja kasvu pakt, ning kui liikmesriigid neid ei järgi, siis ei ole nimetatud tulemuste väljatrükkimine paberi raiskamist väärt. See on ka põhjus, miks ma ei saa jagada kahe presidendi optimismi, et kriis on möödas. Usun, et tegelik katsumus on alles ees.

Lehmann Brothersi kokkuvarisemisest on möödas üle kahe ja poole aasta ning kuhu me praeguseks jõudnud oleme? Meil on siiamaani jõudmiseks kulunud kaks ja pool aastat. Vastutav volinik lükkas viimasel korral esitatud finantsturu tehingute maksu ettepanekud tagasi. Ma tahan näha tulemusi! Eelmise parlamendi ametiajale tagasi mõeldes meenub mulle, et see täiskogu võttis vastu 12 resolutsiooni finantsturgudega seonduvate meetmete kohta ja et siseturu vastutav volinik – kes õnneks enam ametis ei ole – lükkas need kõik tagasi. See on reaalsus. Komisjon ei suutnud selle probleemi lahendamist juhtida.

Leidsime aga, et riiklik omakasupüüdlikkus tuleb ületada ka nõukogu tasandil ning et parlament peab komisjoni tema põhiseaduse muutja rollis toetama. Ei ole mingit põhjust loorberitele puhkama jääda. Pean Guy Verhofstadtiga nõustuma. Eelarve konsolideerimine on liiga lõtv, juhtimine on liiga üldsõnaline, europakt liiga nõrk ja riiklik huvi endiselt liiga tugev. Kui meil ei ole julgust nõuda liikmesriikide valitsustelt suuremat pühendumist Euroopale, siis ei saavuta me kunagi tähendusrikast ega kestvat lahendust.

Lugupeetud José Manuel Barroso! Olin kriitiline, kui minu fraktsiooni kreeklasest liikmed Kreeka programmi vastu hääletasid. Kindlasti ei ole ma Martin Schulziga nõus. Kui sotsialistist valitsusjuht ametist maha hääletatakse, siis on see esmapilgul hea. Portugali puhul hääletas aga ka teie fraktsioon programmi vastu. Euroopas ei tohi lubada selliste asjade juhtumist! Paluksin kõigil täita oma osa, et tagada, et sellisel omakasupüüdlikul riiklikul lähenemisviisil ei ole tulevikku, sest me töötame probleemi lahendamise suunas.

ISTUNGI JUHATAJA: Dagmar ROTH-BEHRENDT
asepresident

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja, president Van Rompuy, president Barroso! Head kolleegid! Küsimus, mille Euroopa üldsus esitab, on järgmine: kas Euroopa Ülemkogu teeb vajalikud valikud ning kas need on õiged valikud, et kriisi ületada? Paljud eurooplased võivad arvata, et üldjoontes on valikud õiged, kuid aeglased ja mitte väga kaugeleulatuvad. Neid, kes on näinud dokumentaalfilmi „Inside Job”, vihastab selline ahnus ja süümepiinade puudumine ning nad küsivad, et kui reitinguagentuurid sellisel viisil tegutsevad, siis mida teeb Euroopa sõltumatute ja usaldusväärsete reitinguagentuuride rajamiseks?

Presidet Barroso ütles mitte väga kaua aega tagasi, et kui liikmesriik saab vältida välisabi kasutamist, siis peaks ta seda tegema, sest välisabi on kulukas. Nii arvab ka Portugali valitsus: Portugal ei vaja välisabi, vaid ainult mõistlike intressimääradega finantsvahendeid oma majanduse ja inimeste jaoks. Kuna aga reitinguagentuurid teenivad spekulantide huve, siis läheb portugallaste tohutute ohverduste tulemus otse nende spekulantide taskutesse. Kas see on Euroopa õiglus? Kas poliitikud ei mõista, et euroala – ma kordan, euroala– on kriisis ning et mõne riigi võla vastu suunatud rünnakud võivad eurot õõnestada ning ühisraha ja kogu Euroopa projekti ohtu seada? See on Euroopa tasandil probleem, mis nõuab Euroopa tasandil lahendust.

Kui me tahame kriisi ületada, siis vajame pigem rohkem kui vähem Euroopat. Peame olema oma mineviku tasemel ja vastama tulevastele katsumustele. Peame andma kindlustunnet ja lootust Euroopa üldsusele, kelleta Euroopa projekti ei oleks.

  Sylvie Goulard (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja, Euroopa Ülemkogu president, komisjoni president! Olete sellest kohtumisest helge pildi maalinud. On mõned positiivsed aspektid, kuid siinkohal ei ole vajadust neid korrata. Midagi teeb mulle siiski muret – midagi rohkemat, kui tehnilised üksikasjad või see, millest te meile rääkisite. Pean silmas põhja-lõuna eristust, mis praegu Euroopa Liidus kanda kinnitab. Just hetk tagasi kuulsime, kuidas väideti, et mõnedel on õigus ja teistel mitte, mõned on head ja teised halvad. Tundub, et ollakse unustatud vastastikune sõltuvus. See on keeruline probleem.

Veelgi enam, keeldudes tegelemast pankade küsimusega, mida Guy Verhofstadt mainis, leian, et paljud näevad lõunapoolsetele riikidele ettekirjutusi tegevat mitut Põhja-Euroopa riiki sellisena, kes keelduvad nägemast enda kohustusi. Seetõttu usun, et kui teil, Euroopa Ülemkogu president, ja ka teil, lugupeetud José Manuel Barroso, on mingi ülesanne, siis on see takistada iga hinnaga sellise lõhe suurenemist ja kinnistumist. Me vajame kõigile vastuvõetavaid lahendusi. Peame tagama, et kõik oma kohustusi täidaksid.

Veel üks viimane mõte. Minu arvates on Euroopa Ülemkogu vägagi sissepoole vaatav. Kogu arutelu toimus nii, nagu eurol ei oleks mingit üleilmset tähtsust. Euroala esindamisele välissuhetes Rahvusvahelises Valuutafondis ei pöörata mingit tähelepanu. Praegu G20d juhtiv Prantsusmaa tahab arendada üleilmse rahareformi ideed ja puudub selline ettepanek – nagu eurovõlakirjade ettepanek, mille me läbi suruda püüame –, mis euro tõeliselt üleilmseks valuutaks teha püüaks.

  Philippe Lamberts (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud Herman Van Rompuy! Austan teid kui inimest ning ka teie tööd väga, kuid pean ütlema, et teie sõnavõtt ei veennud mind üldse.

Väidate, et töötajad ei peaks muretsema, sest meie töötame nende eest. Laiendatud euroala pakti, nagu te seda nimetate, konkurentsivõime peatükki lugedes mõistan seda nii, et seal räägitakse palgakärbetest, suuremast paindlikkusest ja väiksemast turvalisusest. Tootlikkuse või meie ressursside kohta ei ole midagi öeldud. Midagi ei ole öeldud energiatootlikkuse kohta.

Mida ma öelda tahan, on see, et odava tööjõu puhul ei suuda me kunagi Hiinaga konkureerida. Otse vastupidi: kui on tegemist energiatõhususe ja ressursside tõhususega, siis teeb Hiina meile pika puuga ära. Kui me nendes valdkondades konkureerida ei suuda, siis mis veel Euroopale konkurentsivõime kontekstis alles jääb?

Te väidate meile, et soodustatud ei peaks muretsema. Samas aga väidate, et riigi rahanduse tasakaalustamisel, mis on mõistlik eesmärk, tuleb teha kärpeid. 40% avalikest kulutustest läheb heaolu tarbeks ja teie väidate, et me ei peaks muretsema! Te väidate meile ka seda, et tulude eest kantakse hoolt. Räägime siis tuludest. Ühine konsolideeritud tulumaksubaas on tõeline naljanumber. Te räägite sellest tingivas kõneviisis ja väidate, et see peaks tulu suhtes igal juhul neutraalne olema. Seetõttu ei saaks sealt täiendavaid eurosid ning lisaks on ettevõtetel nagunii võimalus valida. Ma ei ole kunagi näinud, et keegi valiks rahaliselt kõige kallima võimaluse.

Teisest küljest, kui kellelgi ei peaks olema põhjust muretsemiseks, siis on need pankade aktsionärid ja võlausaldajad. Räägite meile stressitestidest. Eelmise aasta stressitestid olid naljanumber! Ma ei tea, kas näeme sama labast nalja ka sel aastal. Milles me aga kindlad olla saame – isegi juhul, kui need stressitestid ikkagi tõsiseltvõetavad oleksid –, on see, kust pankade rahalised vahendid pärinevad. Kas need tulevad pankade aktsionäridelt või meilt, maksumaksjatelt? Olgem ausad! Igal juhul ei ole neil muretsemiseks ilmselgelt mingit põhjust.

Lõpuks ei ole midagi öeldud ühe suure ja möödapääsmatu probleemi kohta, nimelt Kreeka võla ja Iirimaa võla täielik jätkusuutmatus. Te teate, et kui palju te sellest teemast ka mööda hiilida ei püüaks, ei ole mingit võimalust, kuidas need riigid tagasi maksta saaksid. Mida hiljem me ümberkorraldused teeme, seda valulikum see on. See ei ole kunagi meeldiv ülesanne, aga ootamine läheb meile kalliks maksma.

(Aplaus)

  Martin Callanan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Iga kord, kui EL konkreetse probleemiga vastamisi seisab, langeb ta lõksu, kus leiutatakse keeruline bürokraatlik ja kohmakas lahendus, mis küsimuse olulisusega võrreldes tihti täiesti ebaproportsionaalne on. See on viga, mille me praeguse finantskriisiga teeme: finantskriis on keeruline ja nõuab tegutsemist, kuid paljudel esitatud lahendustel on Euroopa pikaajalise tuleviku suhtes kaugeleulatuvad ja minu silmis väga kahjustavavad mõjud.

Paljud on haaranud sellest võimalusest, et käivitada ajutised majandusjuhtimise kavad, mille juhtpõhimõtted on sekkumine ja kontroll. Nagu meile väidetakse, on esmane lahendus rikkuda olemasolevaid eeskirju, nagu aluslepingu artikkel 122, mis ei ole kunagi olnud mõeldud reguleerima abi, mille välja maksmiseks seda kasutatakse – loodan, et mõnel liikmesriigil on julgust see Euroopa Kohtus vaidlustada –, ja suuremate piirangute kehtestamine meie liikmesriikidele, mis tegelikkuses tähendab paljude valijate demokraatliku valiku kitsendamist.

Kui Iirimaa juhtumit vaadelda, siis on see riik teinud kõikvõimaliku oma pangandussüsteemi stabiliseerimiseks – mida muuseas vajaksid väga ka teiste liikmesriikide pangad ja institutsioonid, sest vastasel juhul muutuvad need äärmiselt kaitsetuks – ning tasuks selle eest seisab Iirimaa vastamisi teiste liikmesriikide nõudmistega suurendada oma ettevõtte tulumaksu määra, selleks et konkureerida teiste riikide ülespuhutud olukorraga. See on ebaõiglane ja ebademokraatlik!

  Bairbre de Brún (GUE/NGL). – (GA) Lugupeetud juhataja! Mis paneb nõukogu ja komisjoni uskuma, et Iirimaa suhtes kehtestatud poliitilised meetmed võlga ei suurenda või et selliste või samaväärsete poliitiliste meetmete rakendamine kogu ELis seda ei tee?

Kohtumisel vastu võetud meetmed sunnivad kõiki liikmesriike piirduma inimestele kahjuliku majandusliku loogikaga – loogika, milles on vajalikud kärped ja mis jätab riigid ilma suutlikkusest kasvu edendada.

Meetmed, mille EL ja Rahvusvaheline Valuutafond Iirimaa suhtes kehtestasid, tähendavad suuri kärpeid, töökohtade kaotust ja avalike teenuste märkimisväärset vähendamist. Iiri võlakoorem ei ole jätkusuutlik. Välja arvatud juhul, kui osa puudujäägist võlakirjade omanike kanda ei panda, jäävad Iirimaa kohustused edaspidi täitmata.

  Niki Tzavela (EFD). – Lugupeetud juhataja! Laiendatud euroala pakti eesmärk on tugevdada ja tõhustada Euroopa konkurentsivõimet, aga kuidas on meil võimalik saavutada Euroopa lisandväärtusega majandus, kui meie tööturgu rikub ebaseaduslik sisseränne ja meie Euroopa tooted asendatakse salakaubaga, mis tuuakse sisse töömahukatest idapoolsetest riikidest?

Mida rutem me Euroopa Liidu geograafilised ja majanduslikud tooted kindlaks määrame ja neid kaitsma hakkame, seda parem. Seega on minu ettepanek kaasata laiendatud euroala pakti Euroopa majanduslike ja geograafiliste piiride kindlaks määramine ja kaitse, sest vastasel juhul ei ole me väga tugevalt agressiivse konkurentsivõimelise üleilmse majanduse kontekstis suutelised konkurentsivõimelist Euroopat saavutama.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Kui Liibüa kriis midagi hästi illustreerib, siis minu arvates just seda, et meil puudub täielikult tõsiseltvõetav Euroopa geopoliitiline strateegia Euroopa huvide kindlustamiseks. Lõppude lõpuks on see ikkagi kurb tõde, et oleme siin peamiselt president Sarkozy poliitilise päevakorra tulemusel, kes lubas endale teatud mõttes nn Falklandi hetke.

Igal juhul on siiski veider, et need, kes nii vihaselt ja õigustatult kolonel Gaddafi absoluutse kurjuse vastu raevutsevad – sealhulgas mõned siin istungisaalis –, olid veel üsna hiljuti väga õnnelikud, kui jäid naeratades pildile koos Liibüa diktaatoriga, kelle nad sõjaväeliste austusavaldustega vastu võtsid. Tahan öelda vaid seda, et lihtsam on praegu Gaddafit rünnata, kui esilekerkivatele tohututele küsimustele vastus leida.

Kui mainida vaid ühte nendest küsimustest, siis kas kavatseme ülestõusnuid – koondnimetus kirevale kambale inimestele, kellest mõned Euroopa normide põhjal vaimselt veel keskajast välja kasvanud ei ole – ka edaspidi relvadega varustada? Ja kui me seda teeme, siis milline tagatis meil on, et neid relvi ei kasutata riigi veelgi suuremasse kaosesse viimiseks, nagu juhtus Iraanis pärast šahhi kukutamist?

Mulle isiklikult meeldiks, kui Euroopa jõupingutused ja jõud meie enda välispiiride sõjaväelise valve puhul mõnevõrra läbipaistvamad oleksid. Hetkel peetakse ka vaikset sõda, mille hirmuäratav kuulutaja on sisserändajate invasioon, millest keegi ei räägi. Me vajame ka selle probleemiga tegelemiseks Euroopa jõudu.

  Corien Wortmann-Kool (PPE). – (NL) Lugupeetud juhataja! Viimasel Euroopa Ülemkogul võeti vastu otsused, mis veel aasta tagasi mõeldamatud olid, ning seepärast tahan Herman Van Rompuyt ja José Manuel Barrosot siiralt tänada.

See on tähtis samm, kuid ka samm väga raskel teel, mille peame läbima, et taastada usaldus euro ja meie majanduse vastu, nii et majanduskasvu ja töökohtade loomist edendades oleks võimalik kriisist väljuda. Sellel täiskogul – nagu te ütlesite – on majandusjuhtimise tugevdamise seadusandlike ettepanekute paketi puhul kaasotsustav roll. Me tahame, et see pakett oleks kaugeleulatuvam, ja te peaksite selles osas eesseisval perioodil parlamendiga läbirääkimisi pidama. Usume, et vajame tugevamat ja kaugeleulatuvamat finantsabi, mis põhineb komisjoni ettepanekutel. Olete juba mitmelt parlamendiliikmelt kuulnud, et tahame näha jõulisemat stabiilsuse ja kasvu pakti vastupidise hääletusmehhanismiga.

Teiseks on vaja palju tugevamat sotsiomajanduslikku koordineerimist. See hõlmab rohkem kui laiendatud euroala pakti pühendumused, sest meie sotsiaalse turumajanduse põhimõtete alus on Euroopa 2020. aasta strateegia. See hõlmab suuremat pühendumust nende põhimõtete viimistlemisele, selleks et edendada kasvu ja töökohtade loomist meie kodanikele. Me tahame, et need põhimõtted oleksid riiklike reformikavade alus – kuulsin ka José Manuel Barrosot sellest rääkimas – ning peaksime esitama selle kohta ettepanekud.

Te väitsite ja tegelikult rõhutasite seda nii, nagu oleksid need punktid juunis kokkuleppe saavutamisse juba kaasatud. Meie poolest võite juba hakata tegelema sellega, et nõukogu asja käsitlema hakkaks, vähemalt neid punkte, mis juunis kokkuleppe saavutamise võimalikuks teeksid.

  Proinsias De Rossa (S&D). – Lugupeetud juhataja! Küsin Euroopa nelikult – kolmik ja nõukogu – mõned ausad küsimused. Kas võtate euroala ja Euroopa projekti päästmist tõsiselt?

Just lõpetati pankade stressitestid, mis põhinesid kõige pessimistlikumatel stsenaariumidel Iirimaa näitel. Iirimaa uus valitsus on Iiri panganduse kokkuvarisemisele piiri pannud. Kõigi iirlaste üllatuseks otsustati, et Allied Irish Banki ja Bank of Irelandi tagatiseta võlakirjade omanikele kärpeid ei tehta.

Mida aga Euroopa sellest kasu saab? Miks Euroopa Keskpank Iiri pankade väga olulise keskpikas perspektiivis rahastamise teemal vaikib? Miks nõuavad president Sarkozy ja kantsler Merkel päästva intressimäära kärpimise vastutasuks Iiri tööstusbaasi hävitamist? Miks takistavad mõned liikmesriigid Euroopa finantstehingute maksu ja eurovõlakirjade valdkonnas edu saavutamist? Miks Euroopa eelarvet kärbitakse?

Lühike vastus sellele on lühiajalised valimiskaalutlused ja dogmaatiline majandus. Iiri majanduskriis on Euroopa kriisi lahutamatu osa. Iiri majanduse läbikukkumine ei ole läbikukkumine mitte ainult Euroopa jaoks, vaid ka Euroopast tingitud läbikukkumine.

Iirimaa võlgade jätkusuutlikkus on Iirimaa ja Euroopa jaoks kriitilise tähtsusega ning nelik peab selle küsimuse puhul reaalsusesse tulema. Praegu vajame nelikult Iirimaaga eesseisvate läbirääkimiste eel ettekujutust ja nägemust.

Soovin, et te mu sõnu meeles peaksite. Iirimaa on demokraatlik riik nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Soomegi: valitseme oma rahva tahtel. Iirimaa valijad on hambaid krigistades ja viha maha surudes põhjalikku kokkuhoidu aktsepteerinud. Nad peavad nägema, et Euroopas toimub aus mäng, vastasel juhul lüüakse Iiri valitsuse suhtes hetkel avatud sallivuse uks üsna varsti pauguga kinni.

  Carl Haglund (ALDE). – (SV) Lugupeetud juhataja! Lubage mul alustada millegi positiivsega! Võiksin keskenduda probleemidele, mis kaasnevad teie nõukogus võetud otsustega – ning neid kindlasti tekib –, kuid positiivne aspekt on sellele vaatamata see, et olete saavutanud edu nii majandusjuhtimise kui ka makromajanduse valdkonnas. Kaasparlamendiliige Iirimaalt mainis just, kui mures selle riigi inimesed on. Nende probleemid on seotud asjaoluga, et seni ei ole me makromajanduslikku aspekti mingil viisil tunnustatud. Tänu sellele majandusjuhtimise paketile on see nüüd tulevikus võimalik. Sel puhul leian, et nõukogu on liikunud õiges suunas.

Pean aga veidi murettekitavaks asjaolu, et nõukogus tundub puuduvat tahe oma otsuste tegemise kultuuri muuta. Nõukogu soovib endiselt võimalust eri tüüpi poliitiliste kokkulepete kasutamiseks ja seda võiksime ehk lehmakauplemiseks nimetada. Kui te aga oma otsuste tegemise kultuuri ei muuda, kardan, et te ei ole tulevikus suutelised võtma vastu vajalikke otsuseid, kui seisate silmitsi keeruliste kaalutlustega soovituste põhjal, mille suhtes ma kõigele vaatamata usun, et komisjon need koostada suudab. See on probleem, mida nõukogu tõsiselt võtma ja käsitlema peab. Seda illustreerib üsna hästi ka nõukogu kohtumisel nähtud suundumus, kus minu päritoluriik Soome teise küsimuse – praegusel juhul stabiilsusmehhanismid – suhtes ka üsna ebasobivalt meelestatud oli. Soomlasena pean seda kahetsusväärseks. Mitte kõik soomlased ei mõtle nii, kuid see on hea näide selle kohta, et nõukogu otsuste tegemise kultuur peab muutuma.

  Konrad Szymański (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu uus riigi rahanduse struktuur põhineb püüdlusel tugevdada terveid finantseeskirju ning avalikke kulutusi ning täiesti ebatervel soovil liikmesriikide maksuiseseisvust piirata. Kahtlen väga, et laiendatud euroala riigid oleksid positsioonis, et kehtestada endale avalike kulutuste valdkonnas ühiselt ranged eeskirjad, sest üksikult nad seda teha ei suutnud.

Teiselt küljest ei ole mul kahtlust, et maksubaasi standardimine on tõhus samm maksuliidu suunas, millel on vaid üks eesmärk – maksukonkurentsi likvideerimine Euroopa Liidus. Prantsusmaa poliitikud Sarkozy ja Lagarde on paljastanud oma tegelikud kavatsused, nõudes nädalate kaupa kriisi vastu võitlemise ettekäändel maksumäärade tõstmist Iirimaal. Maksumäärade Euroopa Liidus standardtasemetele tõstmine sõltumata liikmesriikidest hoopis pikendab kriisi, mitte ei leevenda seda.

  Juhataja. − Suur tänu teile! Soovin öelda nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad kasutada võimalust eelneva registreerimiseta sõna võtta, et meil on juba umbes 20 sõnavõttu ja ma ei usu, et meil selleks enne hääletust piisavalt aega jääb. Sellele vaatamata olete teretulnud proovima!

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Lugupeetud juhataja! Vastusena Joe Higginsile kinnitas José Manuel Barroso 19. jaanuaril siin istungisaalis, et Euroopa püüab Iirimaad toetada. Fine Gaeli ja Leiboristide Partei uue ühisvalitsuse häbiväärse allutamisega võlakirjade omanike huvidele on selge, et Iirimaad ei hakka abistama mitte nõukogu ega komisjon, vaid Iirimaa ja Euroopa töölisklass, keda sunnitakse Euroopa panku ja spekulante nende kulude kinnimaksmisega toetama.

Majandusjuhtimist käsitlevad ettepanekud on katse teha kärpeid ja alandada palkasid. Kokkuhoiu tulemustabel ja sadade miljonite eurode suuruste trahvide ettepanekud on välja töötatud selleks, et tagada vaatamata massilisele vastuseisule see, et kriisi eest maksavad tööinimesed. Seda Euroopa šokidoktriini hõlbustatakse aluslepingute muutmisega, millele tuginedes määratakse, et Euroopa ja Iirimaa algatuste puhul ei ole vaja referendumit. Sotsialistlik partei ja Iirimaa vasakpoolsed nõuavad, et selle alalise kokkuhoiu ettepaneku kohta korraldataks referendum!

  Oreste Rossi (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sellel ülemkogu kohtumisel käsitleti kolme väga tähtsat teemat: Jaapanit tabanud keskkonna- ja tuumakatastroof, üleeuroopaline finantskriis ja olukord Magrebis.

Esimese punkti puhul – vaatamata sellele, et toetame väga valusa hoobi saanud elanikkonda – ei saa me nõustuda kaubanduslepingute läbivaatamisega meie oma ettevõtete kahjuks. Pooldame selle asemel humanitaarabialast sekkumist, saates varustust, inimesi ja raha.

Arusaam finantskriisi lõppemisest on puhas fantaasia. Oluline on koostada abipakett, et aidata liikmesriikidel praegusest olukorrast välja tulla, tagades sellega kogu euroala stabiilsuse. Toetame ka regulatiivse ja bürokraatliku koormuse vähendamist ning kaubanduse edendamist kolmandate riikidega – nii kaua, kui see vastastikust kasu toob.

Leiame, et Euroopa Liit on Magrebi küsimuses endast kohutava mulje jätnud, sest iga liikmesriik tegutses iseseisvalt ning paruness Ashton, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, ei teadnud, kuidas kriisi hallata. Eelkõige on Euroopa Liit hüljanud Itaalia, jättes selle ebaseaduslike sisserändajate kontrollimatu sissetungi kätte.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Euroopa inimesed muutuvad üha ärevamaks. Eriti tekitavad muret kaks teemat. Esiteks on meie tegevus majanduskriisi ja euroga seotud probleemidega jätkuvalt vastuoluline. Fakt on ka see, et nõukogu ja komisjon ei suuda sündmustega sammu pidada.

Peame olema realistlikud: vajame võlakärpeid, vähemalt Kreekas ja tõenäoliselt ka Portugalis. Sellest ei ole pääsu! Mida kauem meil selle küsimusega tegelemine aega võtab, seda rohkem see maksma läheb, mitte ainult rahalises mõttes, vaid ka Euroopa projekti üldise usaldusväärse mõttes. Kreeka sündmused on tekitanud palju emotsioone. Olime selle riigi eridelegatsiooni koosseisus: valitseb suhtumine, et Kreeka probleemide eest on vastutav EL, sest puudus selge kommunikatsioon ja ei võetud ilmselgeid vajalikke meetmeid.

Teine teema on tuumaenergia. Niinimetatud stressitestidel, mida ette valmistatakse, on mõtet ja need on usaldusväärsed ainult siis, kui taastatakse sidus Euroopa, kui need stressitestid tehakse vastavalt rangetele kriteeriumidele ja mitte rahvusvahelise akrediteerimisorganisatsiooni (IAO) nõrkade kriteeriumide kohaselt, kui konsulteeritakse täielikult sõltumatute ekspertidega ja kui sündmusi ning kogu protsessi esitletakse üldsusele asjakohasel ja arusaadaval viisil.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president! Head kolleegid! Minu poliitilises maailmavaates tuleb ideaalid ühitada huvidega. Euroopa institutsioonidele võib see tunduda ehk veidi reeglipärase ja naiivse seisukohana, kuid ma leian, et Euroopa institutsioonid esindavad meie ideaale, samal ajal kui meie valitsused esindavad paljudel põhjustel meie huve.

Seetõttu tuleb meil mängida mängu. Mind rabab tunne, et mõnes olukorras keeldub ideaale esindav meeskond seda mängu mängimast. Mõned nädalad tagasi, kui parlament tegi ettepaneku tunnustada või pigem ettepaneku, et komisjon peaks soovitama ülemkogul tunnustada Liibüa ajutist nõukogu, väitis paruness Ashton, et see ei kuulu tema volituste piiresse.

Eile pärast suurepärast esitlust, kui tuli jutuks esitada nõukogule strateegia, mis muudaks migratsioonivoogudega seotud kriisi Euroopa tasandil küsimuseks, väitis Cecilia Malmström, et ta lükkas selle idee tagasi, sest tema arvates ei võida see enamiku nõukogu liikmete poolehoidu.

Kuidas saab nn täiuslik meeskond selle mängu võita, kui meie mängijad keelduvad väravat löömast, sest nende arvates on väravavaht liiga hea? Leian, et see on põhipunkt, selleks et mõista ajalooliselt seda ülesannet, mida meilt nõutakse.

Seetõttu soovin esitada järgmise tähelepaneku: kes on selles mängus meie ründajad? Vastus on, et Euroopa institutsioonid: parlament, komisjon ja isegi teie, Herman Van Rompuy, sest ma leian, et te ei esinda ülemkogu nende huvide kaitsmiseks, vaid olete inimene, kes saab panna ülemkogu mõistma, millistele ideaalidele keskenduda.

Seepärast on mul lihtsalt palve: kui teie olete selles mängus meie ründajad, siis söötke palli edasi, rünnake, lööge väravaid ja – nagu me sellise mängu kohta ütleme – tehke meie unistused tõeks.

  Roberto Gualtieri (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ei ole kahtlust, et alalise stabiilsusmehhanismi loomine on oluline saavutus, mis loob aluse poliitilisele pühendumusele eurot iga hinnaga kaitsta. Seetõttu toetas parlament vaatamata märkimisväärsetele kahtlustele selle fondi meetodite ja valitsustevahelise loomuse suhtes seda pöördelist hetke ning on keskendunud tugeva seose loomisele Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ja ELi institutsioonide vahel.

Samas vaimus on oluline viide Euroopa Ülemkogu järeldustele määruse kohta, millega rajatakse tingimuslike nõuete kindlaks määramise kord, ning ootame nüüd, et komisjon sobiva ettepanekuga välja tuleks.

Vaatamata sellele, et tegemist on positiivse tulemusega, on raske seda piisavaks pidada. Probleem on Euroopa majanduse juhtimise põhisuunas. Tegeleme jätkuvalt haiguse sümptomitega, selle asemel et tegeleda selle põhjustega. Puudujäägid on kriisi tagajärg, mitte põhjus. Arvates, et suudame sellest haigusest paraneda enda piiramisega, kärpides ühe käega puudujääke ja refinantseerides teisega panku, on täielik teesklus: on risk, et see süvendab kriisi ning muudab alalise stabiilsusmehhanismi loomise ülesande jätkusuutmatuks.

Kui me tahame ravida haigust ennast ja mitte ainult sümptomeid, siis tuleb meil lahendada hulk olulisi probleeme. Me räägime Euroopa konkurentsivõime tugevdamisest. See on õige, aga millise konkurentsivõimemudeli poole me pürime? Me ei saa juurutada taastamismudelit, milles juhindutakse vaid ekspordist kolmandatesse riikidesse, sest see rõhutab tasakaalustamatust. Selleks et olla väliskaubanduses konkurentsivõimelisem, peame stimuleerima kvaliteetset sisenõudlust.

Seetõttu tuleb meil tegeleda pankade ja majandusele krediidi andmise süsteemi küsimusega, et suunata Euroopa sääste pikaajalistesse investeeringutesse. Peame varustama end selliste instrumentidega nagu eurovõlakirjad, finantstehingute maks ja oma nime vääriv eelarve, selleks et teha Euroopa tasandil kõikehõlmavaid avalikke investeeringuid, mis võivad kiirendada erainvesteeringuid. Lõpetuseks peame Euroopa sotsiaalsesse mudelisse suhtuma kui ressursi, mitte kui koormasse.

  Sharon Bowles (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Laiendatud euroala pakt võib olla kasulik, kuid seda ei tohi kasutada õiguspaketi nõrkuse välja vabandamiseks. Tugev pühendumus ühtsele turule on ELi konkurentsivõime ja seega ka euroala jaoks keskse tähtsusega. See on teretulnud, kuid ühtse turu algatused jäävad aluslepingu ja EL27 raamidesse.

Ma kardan, et ESM ei ole piisavalt paindlik ja et oma kahe ja poole kuni kolmeprotsendilise riskipreemiaga on see majanduse elavdamiseks jätkusuutmatu. Mõistan vajadust distsipliini ja riskieraldiste järele, kuid need päästemehhanismid ei ole mõeldud raha tegemiseks, eriti kui euroala stabiilsuse taga on oma riigi huvi, nagu mitme liikmesriigi panga toetamine Iiri maksumaksjate rahaga, nagu juba mainitud.

Me ei ole panganduskriisi lahendanud ega selle ees ka araks löönud. Isegi Saksamaa ei ole oma panku rekapitaliseerinud ega langenud väärtusi tunnustanud ning toetub samuti teiste ELi liikmete ja kogu maailma sallivusele, et võimaldada tuumkapitalina passiivset osalust, sest vastasel juhul kukuksid stressitestid läbi.

Seega, lugupeetud komisjoni president ja nõukogu eesistuja, omagem mingit nägemust, veidi alandlikkust, veidi ausat enesekriitikat! Vähim, mis te teha saate, on käsitleda riskipreemiaid tagatistena ja need riski möödudes tagastada. Kitsarinnalisus eurot ei päästa ning turud teavad seda.

  Gerald Häfner (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tegelikult ei kuulu maksumaksjate raha kasutamine pankade päästmiseks või riikidele kunstliku likviidsuse tagamiseks poliitikute vastutusalasse. Poliitika tegelik funktsioon on rajada õiguslik raamistik, mis tagab, et selline olukord enam ei kordu. Peate nüüd tegema valet asja, sest õige asja tegemine on teil aastakümneid ebaõnnestunud. Kavatsete nüüd probleemi algeni jõuda ja me toetame seda Nii palju aga, kui ette näha saab, tundub, et töötate taas kord valel tasandil ja valede vahenditega ning vales raamistikus, sest püüate tegeleda väljaspool aluslepinguid olevate küsimustega.

Hea, et meil on õnnestunud osa tehinguid ühenduse meetodi reguleerimisalasse tuua, kuid klassikalist ülalt-alla-poliitikat ei ole siiani piisavalt. Selles valdkonnas on kõige olulisem vajadus selle järele, et kõiki poliitilisi meetmeid arutataks, seadustataks ja kontrollitaks demokraatlikult. Te kasutate valesid vahendeid, sest võtate maksumaksja raha ning toetate sellega panku ja neid, kes pankade ning teiste finantstoodetega spekuleerivad. Teil ei ole õnnestunud siiani võtta piisavaid meetmeid nende käsitlemiseks, kes sellest olukorrast pikka aega kasu saanud on. See tähendab, et te jätkate Euroopa ühiskonnas tasakaalustamatuse soodustamist, mis selle poliitika heakskiitmist pigem nõrgestab kui tugevdab. Ühest küljest koormate riikide rahalisi vahendeid ja eelarveid ning teisest küljest kaitsete isiklikku vara. See ei aita kuidagi lahendada tegelikke probleeme, vaid ainult leevendab mõnd sümptomit.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Paljudes liikmesriikides oli aastaid eelarvepoliitika, mis tundus lihtsalt liiga hea, et tõsi olla. Võlgadesse sattumist ei nähtud probleemina, sest oli tunne, et majanduskasv sulatab need võlad nagunii, just nagu päike sulatab jää.

Paljud eraettevõtjad tundsid samuti. Nad ostsid endale kalleid maju, mida nad kaugeltki lubada ei saanud. Eeldati, et sellise kinnisvara tõusev väärtus päästab nad, kuid need kaardimajakesed varisesid kokku. Võlakriisiga võitlemiseks võeti uusi võlgu. Euroopa Keskpank on ostnud miljardite väärtuses Portugali, Iirimaa ja Kreeka valitsuse võlakirju. Nende riikide majandus peab nüüd palju aastaid olema surve all ja järjepidevalt tohutult kasvama, et läbi murda. Lugupeetud juhataja! Seda ei saada edu! Nende riikide majandus kahaneb murettekitavalt. Niimoodi liigutakse otse pankroti suunas.

Seega on aeg võtta kasutusele kriisistrateegia nr 2. Me peame võimaldama pankrotti läinud riikidele oma endise valuuta juurde tagasi pöörduda, devalveerides nende võlad oluliselt ja kirjutades need osaliselt korstnasse. Siis saab selle olukorra aasta või kümne pärast uuesti läbi vaadata.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Suundades, mida praegune EL järgib, on hämmastav, aga ka paljuütlev see, et peamised ülemkogu ja komisjoni nimel kõnelejad on ignoreerinud suurt sotsiaalset kriisi, mida paljud Euroopa Liidu ja täpsemalt euroala riigid läbi elavad. Kus on vastused ligikaudu 100 miljoni vaesuses elava Euroopa Liidu kodaniku (sealhulgas enam kui 20 miljonit madalapalgalist ja ebakindla töökohaga töötajat) küsimusele selle kohta, mis aitab kaasa suurettevõtete ja finantsasutuste skandaalselt kõrgele kasumile? Kus on vastused ligikaudu 25 miljonile töötule, kellest enamik on naised ja noored ning kellel puudub võimalus elada väärikalt ja ehitada üles meie riikide tõelist arengut tagav tulevik?

Ent taas kord on ülemkogu otsustes pühendutud ainult suurettevõtete ja finantsasutuste huvide kaitsmisele poliitilise võimu suurema tsentraliseerimisega, et hõlbustada majandusliku võimu suuremat koondumist ning kuhjumist. Kõik selleks, et seada kriisi ettekäändel kahtluse alla sotsiaalsed ja tööõigused, suurendada töötavate inimeste ekspluateerimist ning teravdada nõrgema majandusega riikide, nagu Portugal, sõltuvust.

  John Bufton (EFD). – Lugupeetud juhataja! Ülemkogu peab majanduse elavnemise toetamiseks oluliseks riiklike eelarvekavade tsentraliseeritud reguleerimist – eelkõige mitmeaastase konsolideerimiskava ettepaneku puhul, milles käsitletakse eelarvepuudujääki ning tulude ja kulutustega seotud eesmärkide saavutamist sätestatud ajavahemikes koos vastavate karistustega, kui kohustusi ei täideta.

Ühendkuningriigi puudujääk on suuresti struktuuriline ja seda tuleb käsitleda riigisiseselt. Olen väga vastu Brüsseli kaasamisele minu riigi asjadesse, arvestades Kreekas ja Iirimaal tekitatud segadust, mis vajab tõenäoliselt edaspidist päästmist. Portugal pöörduks pigem Brasiilia poole, vihjates Lissaboni vastumeelsusele saada kokkuhoiumeetmetega majanduslikuks protektoraadiks, mis majanduskasvu lämmatab.

Ülemkogu avaldatud konsolideerimine tuleks koondada nendes liikmesriikides, kus on suur puudujääk. Mis peataks kodanike sisserände liidu tugevama majandusega riikidesse ELi enda loodud seaduste alusel?

Ülemkogu soovitab vähendada regulatiivset koormust. Kas see hõlmab õigusakte, mida Euroopa juba aastakümneid kujundanud on, nagu tööaja direktiiv ja pikendatud lapsehooldustoetus?

Detsentraliseeritud ja väiksemate piirangutega turud on majandusliku heaolu seisukohalt üliolulised, mitte karistavad regulatiivsed meetmed.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Nagu teame, arutati Euroopa Ülemkogu kohtumisel kolme plahvatusohtlikku küsimust, mille kohta tehtud ELi otsuseid iseloomustab minu arvates korrigeerimatus ja suutmatus reaalsust tunnistada.

Ühest küljest ammendub 700 miljardi suurune päästepakett varsti ning võib hävingusse kaasa vedada ka ELi netomaksjad. Selle asemel et tunnistada stabiilsusmehhanismi läbikukkumist tõhusa kriisiohjamise huvides, on EL lihtsalt kõigi jaoks riske kahekordistanud.

Teiselt küljest ollakse avatud küsimusele, kas Gaddafi valitsuse endiste ministrite moodustatud opositsioon on tegelikult demokraatiast huvitatud. Mind muudab väga rahutuks asjaolu, et Liibüa mässuliste sõjaväeline juht osutus pikaajaliseks CIA agendiks.

Lõpetuseks veel üks näide sellest, kui kaugel Brüssel reaalsusest on – tuumaelektrijaamade stressitestid, mida tehakse vabatahtlikkuse alusel ilma tagajärgedeta. Taaskäivitades 22 aasta vanuse määruse, ilma et oleks kohandatud radioaktiivsete toiduainetega seotud piiranguid, on komisjon tõesti ajast maha jäänud.

  Alain Lamassoure (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president! Euroopa Ülemkogu tulemus majandus- ja rahaliidu kohta on muljetavaldav. Hästi tehtud! Peame aga mõistma, et see kujutab endast uut ja tõsiseltvõetavat probleemi, nimelt seega kahel tasandil võetud otsuste poliitilist aktsepteerimist.

Esimene tasand on liikmesriikide endi vahel. Laiendatud euroala pakt on suurima liikmesriigi algatusel algusest peale põhinenud ainult valitsustevahelisel konsensusel. Kui see on üksikjuhtum, siis ei ole probleemi. Kui me aga jätkame järgmiste aastate jooksul poliitiliselt samas suunas, on oht, et rahvuslikud pinged suurenevad. Saksamaa kantsler on Ateena ja Dublini tänavatel juba välja vilistatud. Seetõttu tuleb see valitsustevaheline menetlus muuta järk-järgult täielikult Euroopa menetluseks ning seda mitte ainult ELi, vaid kogu Euroopa tasandil. Selleks on andnud tõuke parlamendi vastu võetud muudatusettepanekud ning peaksime tänama ja kiitma Jean-Claude Junckerit ja teid, Herman Van Rompuy, nende vastuvõtmise eest.

Teine tasand on aktsepteeritavus iga liikmesriigi üldsuse silmis. Kuidas tunneksid end meie riikide opositsiooniparteid, kui nad peaksid lähtuma poliitilistest suundadest, mille üle nendega kunagi nõu peetud ei ole? Mõelgem, mis eile Iirimaa valimistel juhtus! Mõelgem, mis juhtus täna Portugali valimisdebatil! Ainuke viis, kuidas nendele soovitustele poliitiline legitiimsus anda, on tagada, et riikide valitsused oleksid kogu Euroopa poolaasta jooksul algusest peale kaasatud, ja ometi mainitakse riikide parlamente ülemkogu järeldustes vaid möödaminnes koos piirkondade, tööturu osapoolte ja valitsusväliste organisatsioonidega. Kaalul on siiski rohkem. Vastuvõetud otsused tähendavad, et peame nüüd arutama Euroopa demokraatia uut mõõdet.

(Aplaus)

  Udo Bullmann (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ülemkogul ja komisjonil on üsna õigus, kui nad soovitavad, et Euroopa riikide eelarved tuleb konsolideerida. Kui me aga vaatame, kuidas see praegu ja jätkuvalt tulevikus töötab, on ilmselge, et see puudutab valesid inimesi. Suletakse koole, õpetajad kaotavad oma töökohad, teadlased leiavad end tänavalt ja avalikke investeeringuid kärbitakse või jäetakse muutumatuks.

Soovin Herman Van Rompuylt ja José Manuel Barrosolt küsida: kas see on teie kavatsus? Muidugi te vastate, et see ei ole see, mida tahate, ja et kärpeid tuleks teha teistes valdkondades. Sel juhul on minu küsimus selline: kus kärpeid teha tuleks? Minu põhiküsimus on järgmine: kui te leiate, et kärpeid tuleks teha mujal, siis miks on nii, et majandusjuhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketi eelnõus, mille te otsustamiseks esitate, ei tehta vahet, kas riik ostab tanke või sõjarelvi või investeerib raskustes olevasse riigi majandusse või kas riik investeerib tulevikku? Võib-olla investeerib ta nüüdisaegsesse energiavarustussüsteemi ning oma laste haridusse ja koolitamisse? Romano Prodi kuulsaks saanud ütlus on, et need eelnõud on tobedad. Tema sõnad kehtivad endiselt, sest häid ja halbu investeeringuid ei saa eristada. Meie ainuke võimalus on neid eelnõusid täiustada, sest Euroopat ei ole võimalik mõistusega juhtida, kui sellised eristused taustaks on.

Minu viimane küsimus on: kust tuleks leida see raha, mis meil edasi kriisist välja liikuda aitab? Lõppude lõpuks ei ole selle probleemi lahendamiseks eesrindlikku lahendust. Lugupeetud José Manuel Barroso! Ootame teie ettepanekut finantstehingute maksu kohta Euroopas, mida siinne täiskogu enamus toetab. Andke Euroopale võimalus ja ärge raisake rohkem aega vagatsevatele sõnadele!

  Wolf Klinz (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Austatud José Manuel Barroso, Herman Van Rompuy! Teid hoolega kuulates jääb mulje, et kõik on täielikult korras: euro on kaitstud, meil on uus stabiilsuse ja kasvu pakt, meil on ESM ning laiendatud euroala pakt.

Ütlen seda üsna selgelt: sellist sõnumit kuuldes ei ole ma kindel, et seda usun. Me ei tohi unustada seda, millest kõik need arutlused ja meetmed alguse on saanud, nimelt mõne euroala liikmesriigi kontrolli alt väljunud võlga, konkurentsivõime kaotust, majanduslikke moonutusi ja, selle tulemusel, praegust kasvavat kontodefitsiiti, mida tuleb rahastada.

On juba ilmselge, et paljud liikmesriigid ei suuda isegi kõige parema tahtmise juures maailmas uue stabiilsuse ja kasvu pakti tingimusi täita. ESM ei aita majanduslikest moonutustest üle saada, sest keegi ei ole päriselt silmitsi seisnud ideega, et euroala liikmesriik võib muutuda maksujõuetuks, ja ESMist saadava finantsabi väljavaade viib edaspidisele lodevusele.

Niinimetatud ranged eeskirjad osutuvad praktikas üsna vähetähtsateks. Vajadus üksmeelsete resolutsioonide järele lõpeb lehmakauplemisega, mis varem tavaline nähtus oli. Lõpetuseks, europakt on kaugeltki liiga üldsõnaline, et see ajendaks vireluses vaevlevaid riike kaugeleulatuvaid tegelikke majandusreforme rakendama.

Seetõttu kardan üldiselt, et meil ei õnnestu probleemi algpõhjust likvideerida. Meil on alaline arvelduslaen, mille krediidinäitajaid tuleb regulaarselt suurendada. See viib põhjatusse auku ja riikide kodanikud, kes selle arve kinni maksavad, leiavad end taas kord ninapidi veetuna. Selle tulemusel väheneb üldsuse usaldus Euroopas veelgi.

  Derk Jan Eppink (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Mul on Herman Van Rompuyle isiklik küsimus. Sõda Liibüas jätkub. Oleme näinud Liibüa juhi ja Euroopa juhtide sooje suhteid – nad olid nagu parimad sõbrad laste mänguväljakul.

Viimasel korral näitasin ma teile kõigile paari fotot, kaasaarvatud teist, Herman Van Rompuy. Usun, et teie olete terviklik isiksus, aus mees, isegi poliitikas. Te olete järjepidev. Sel põhjusel loobusin ma fotodest. Lockerbies tapeti sadu inimesi, kellest paljud olid eurooplased, ja meie näeme seejärel, kuidas Euroopa juhid selle mõrvariga kohtuvad. Seetõttu valmistas teie nägemine mulle pettumuse. Ehk just seetõttu, et te olete sel ametikohal, peaministrite ja presidentide ning teiste valitud isikute vahel. Tahan teile siiski nõu anda, et te kahe jalaga maa peal püsiksite.

Euroopa peab olema vabaduse poolel. Euroopa projekti põhiolemus on vabadus, mille teie ja José Manuel Barroso, kes samuti Gaddafiga väga sõbralik oli, hülgasite ja see valmistab mulle pettumuse.

  Gunnar Hökmark (PPE). – Lugupeetud juhataja! Oleme siiani tegelenud kriisiga, kuid nüüd tuleb meil tegelema hakata kriisi põhjustanud põhiprobleemidega – nimelt suured puudujäägid ja nõrk riikide rahandus.

Just seetõttu on stabiilsuse ja kasvu pakti reformimine väga oluline – mitte ainult eesmärkide saavutamiseks, vaid ka selleks, et Euroopa majandus oleks usaldusväärne. Peame lahendama ka konkurentsivõime ja majanduskasvu puudumise probleemi. See on põhiülesanne, millega tegelema peame, et võidelda vaesuse vastu ja luua töökohti, aga ka selleks, et tagada jõukus.

Muidugi vastutavad eelarvete ümber struktureerimise eest eelkõige liikmesriigid, asetades samal ajal puudujäägi vähendamisega esikohale sotsiaalse turvalisuse ja majanduskasvu tehtavad investeeringud. Nad peavad reformima turud, kaasaarvatud tööturud, ja muud võimalused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Just seda – ja palju muud – peavad liikmesriigid tegema, kuid rõhutagem ka seda, mida Euroopa Liit sarnaselt tegema peab. Peame olema samal tasandil valmis Euroopa Liidu eelarvet ümber korraldama, nagu me liikmesriikidelt nõuame, tagades, et me seame esmatähtsaks kasvu ja investeeringud, teadustegevuse ja teaduse ning avatud turud.

Peame tagama ka Euroopa turu reformimise. 70% Euroopa majandusest on teenindussektoris, kuid teenuste direktiiv on pigem piirav kui perspektiivne. Euroopa majanduse tulevik on teenindussektoris ja teadmuspõhises majanduses. Nõutakse tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud siseturu vastavusse viimiseks kogu teadmuspõhise majandusega. See on oluline küsimus, et muuta Euroopa juhtivamaks teadmuspõhise majandusega piirkonnaks maailmas.

  Pervenche Berès (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Austatud Herman Van Rompuy, José Manuel Barroso! Milline on pärast seda kriisi Euroopa Liidu kõige võimsam relv üleilmse konkurentsi valdkonnas? Te defineerisite selle ise: ELi 2020. aasta strateegia.

Ometi jääb mul teie tegevust majandusjuhtimise valdkonnas järgides mulje, et seal valitseb tõeline vastuolu. Tõepoolest, kui vaadata stabiilsuse pakti ja majandusjuhtimist, siis nihkute kooskõlastamisstrateegialt järelevalvestrateegia suunas, mille tulemusel saab Washingtoni konsensusest Brüsseli konsensus. Struktuurireformidest rääkides mainite palgakärpeid ja pensioniea tõstmist.

Ma räägin teile tegelikest struktuurireformidest, mida me vajame. Meil on vaja avalikke investeeringuid, eelkõige haridusse. Kas teadsite, et Lissaboni strateegia perioodil vähendasid pooled liikmesriigid oma hariduse eelarvet? Kas te karistasite neid selle eest? Kas olete teadlik, et Euroopa Liit ei ole suuteline seda 2020. aasta strateegiat kunagi rakendama, kui me ei investeeri tulevikku ja kui liikmesriikide avalike kulutuste hindamisel on ainuke kulutus, mida te kvaliteedi arvestamisel erinevalt käsitlete, see, millal liikmesriik kapitalimaksetest moodustuvad pensionireformid tegi, ignoreerides samas haridusega seotud jõupingutustele pühendumist?

Iirimaa praegust olukorda vaadates rabab mind üks asi. Päev päeva järel otsustate päästa panku, kuid vahepeal vajuvad iirlased sügavamale sohu. Me ei taha sellist Euroopa Liitu! Eelistaksin, et päästaksime Iiri pankade asemel pigem sealseid inimesi. Lisaks leiutasite te pankade päästmiseks stressitestid. Mulle on nüüdseks jäänud mulje, et iga kord probleemiga silmitsi seistes võtame kasutusele stressitestid. Need on uued jututoad. Meil on tuumaenergia stressitest, pankade stressitest ja ühel päeval võib meil olla isegi komisjoni stressitest. Võib-olla teeme selle kohta ettepaneku. Ma ise eelistaksin siiski näha, et komisjon haarab initsiatiivi ning on seal, kus ta olema peab.

Vaadates Euroopa Keskpanga praeguseid arvamusi, jääb mulle mulje, et pank muretseb rohkem selle pärast, mida nende volitused ei hõlma – nimelt palgatasemed – kui oma pangandussüsteemi nähtavuse ja tõhususe pärast vajalike avalike investeeringute kasutuselevõtul. See parlamendi koosseis on esitanud ettepanekud finantstehingute maksustamise ja eurovõlakirjade kohta, kuid teie keeldusite neid kaalumast.

Lugupeetud Herman Van Rompuy ja José Manuel Barroso! On aeg, et kuulaksite siinse täiskogu ettepanekuid, selleks et tagada teie enda vastu võetud strateegia edukus.

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Lugupeetud juhataja! Ülemkogu arutas oma hiljutisel kohtumisel ka tuumaelektrijaamade ja Euroopa reaktorite ohutuse küsimust. See on teema, mida nüüd parlamendiga läbirääkimistel arutatakse. Meil on resolutsioon, mille üle neljapäeval hääletatakse.

Ma usun, et enamik Euroopa kodanikke on stressiteste tõenäoliselt aastakümneid tuumaenergiaga seotud ohutusmeetmete süstemaatiliseks osaks pidanud. See ei ole nii! Ülemkogu järeldustes vastu võetud ettepanek on kaugeltki liiga nõrk. Katsetada ei ole vaja mitte ainult tehnoloogiat ja geograafilisi aspekte, vaid ka ohutuskultuuri ja mitmekordseid riske. Peame tagama stressitestide avatuse ja läbipaistvuse. On täiesti vastuvõetamatu, et valitsused ja riigiasutused ise selles valdkonnas auditeid teevad. Siin on selgelt vaja sõltumatuid kontrolle, faktid tuleb avalikustada ning komisjoni egiidi all peab valitsema täielik läbipaistvus. Ainult sel viisil saame selle tehnoloogia tulevikuks usaldusväärseks muuta. Peame pidama uuesti läbirääkimisi ka institutsioonilise struktuuri üle, mis on sama vana kui Euroopa Liit. Seda tuleb uuendada. Meil peavad olema selle süsteemi raames Euroopa ohutusstandardid ja peame lõpuks tagama, et ka ülemkogu esitab energiatõhususe, alternatiivsete energiaallikate ning nende ajakava kohta ettepanekud.

  Vicky Ford (ECR). – Lugupeetud juhataja! Ülemkogu kohtumise kõige olulisem järeldus ei olnud ajalehe pealkirjade jaoks köitev. Selles öeldakse, et majanduskasvu suurendamisel on oluline roll ühtsel turul.

Kas see ongi kogu jutt? Majandusjuhtimise alal ma juba näen, kuidas kolleegid stabiilsuse paktile vee peale tõmmata tahavad, ja ettevõtete toetamisega ei ole asjad palju paremad.

Euroopa Parlamendi liikmed kogunevad parvena, et anda allkiri jalgrattureid või hobuste heaolu toetavatele kampaaniatele, aga kui kõne all on bürokraatia vähendamise kampaania väikeettevõtjate suhtes, ühines sellega vaid kolmandik meist ning Ühendkuningriigi leiboristid andsid vaid ühe allkirja. Komisjon lubab päästa valla riskikapitali, mis on kiiduväärne, kuid peaaegu naeruväärne, arvestades, et komisjon veetis terve eelmise aasta, püüdes koostada selle kohta seadusi väljaspool turgu.

Aeg on tegutsema hakata! Üheksa riigipead on kirjutanud alla kirjale konkreetsete meetmete kohta äri, kaubanduse, uuenduste ja investeeringute alal. Nad kutsuvad meid üles valima majanduskasvu. Mina kindlasti valin!

  Jaime Mayor Oreja (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Euroopa Ülemkogu on võtnud vastu mitu meedet, mis hõlmavad juhtimist, eelarve ratsionaliseerimist, konkurentsivõimet ja nii edasi, ning ma pean ütlema, et need kõik on üldjoontes õiged.

Euroopa Ülemkogu 16 punkti on suuresti president Van Rompuy ja president Barroso töö tulemus ning kõigepealt soovin ma neid kiita, sest ma väärtustan – mõned meist väärtustavad – seda, mida te institutsioonide juhtidena teinud olete.

Probleem on aga selles, et meil ei ole hetkel mitte ainult finantskriis, vaid Euroopa ja Euroopa rahvad kogevad ka usalduse kriisi ja poliitilist kriisi. Probleem ei seisne ainult Euroopa Ülemkogu tegelike majanduslike ja tehniliste sätete hindamises. Euroopa Ülemkogu kohtumistega samal ajal toimusid ka Euroopa, riiklikud ja piirkondlikud valimised ning need kõik kinnitavad meie kartusi. Võetud on äärmuslikke seisukohti. Mõned sellistest seisukohtadest peidavad end praegu natsionalismi. Seega olete te tõenäoliselt hästi teadlikud, et meie probleem ei seisne ainult kriisiga silmitsi seismises, vaid ka selle kriisi poliitilistele ja sotsiaalsetele tagajärgedele vastu astumises.

Tegemist ei ole lihtsalt ajaga, kus – nagu kaasparlamendiliige väga tabavalt ütles – Euroopa Liidus põhja-lõuna kriis valitseb. Käes on uued ajad, mida iseloomustab eelkõige see, et kriisid kuhjuvad ja laienevad ning neid ei lahendata. Nad tekivad ootamatult nii ELis kui ka väljaspool seda. Lisaks nõuavad uued ajad sisuliselt uusi mõtteviise nii üksikisiku kui ka institutsionaalsetel tasanditel ning see on peamine poliitiline probleem, mis meil lahendada tuleb.

Kõik muutused üksikisiku mõtteviisis algavad sellest isikust endast. Kõigepealt, kui kõnealune isik on siinse täiskogu liige, peab ta ütlema, mis suunas parlament uute aegadega toimetulekuks muutuma peab. Sama kehtib ka komisjoni ja ülemkogu liikmete kohta – igaüks meist ja me kõik peame olema valmis selle küsimusega silmitsi seisma.

Igal juhul on aga kõige olulisem teelt mitte kõrvale kalduda, sest te liigute õiges suunas.

  Antolín Sánchez Presedo (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Austatud nõukogu eesistuja, volinik, head kolleegid! See on esimene euroala tabanud kriis ja selle kriisi ilmnemisel sai meile selgeks, et Euroopa Liit ei olnud sellega tegelemiseks ette valmistatud.

Kavandamisel tehti vigu, näiteks puudus plaan euroala riikidele antava finantsabi jaoks, riigi rahanduse ja konkurentsivõime valdkondadega seotud kohustuste täitmine oli ebatõhus ning suurenes makromajanduslik tasakaalustamatus ja lahknevus euroalal.

Me nägime, kuidas meetmeid, mis võeti Euroopa hääle olemasolu tagamiseks välispoliitikas ja julgeolekus vaatamata üleilmastumise mõjudele majanduse valdkonnas, ei toetatud. Meie majanduslikku potentsiaali ei suudetud muuta maailma tasandil juhtrolliks ning ühisrahasamba ja valitsustevaheliste majandussammaste tasakaalustamatus muutus seda ilmsemaks.

Kui me tahame asjakohaselt reageerida, siis peame tegema integratsiooniprotsessis edusamme. Riigid üksi kriisi ületada ei suuda, välja arvatud juhul, kui mõned inimesed vales sajandis elavad. Just seetõttu võttis Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsil tähtsad ja isegi suurejoonelised meetmed õiges suunas. Euroopa poolaasta rakendamine, alalise stabiilsusmehhanismi vastuvõtmine koos parlamendi ees võetud kohustustega, kaasaarvatud õiguspakett, mille parlament tasakaalustab – need kõik on õiges suunas tehtud sammud. Laiendatud euroala pakt on kahtlemata samm edasi, kuid teha on veel palju. Kriis kestab edasi, 23 miljonit inimest on töötud ning silmapiiril on ikka veel tumedaid pilvi ja suuri katsumusi, millele vastu astuda.

Just seetõttu vajame kolmemõõtmelist paketti, kuhu on kaasatud ka Euroopa kodanikud, sest kokkuhoiupoliitikal on piirid ning peame investeeringutega edendama majanduskasvu ja tööhõivepoliitikat, selleks et määratleda ümber oma majandusmudel ja täita Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid.

Eelarvelise ja rahalise jätkusuutlikkuse poliitika jaoks on vaja Euroopa raamistikku nii riikide võlgade kui ka finantsasutuste rekapitaliseerimise valdkonnas ja me vajame tõelist Euroopa sotsiaalpakti, et juurutada suurem tootlikkus ja sotsiaalsed standardid ning edusammud maksustamisvaldkonnas ja viia heaolu nüüdisaegsele tasemele.

  Ivo Strejček (ECR). – (CS) Lugupeetud juhataja! Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2011. aasta kohtumisel toimunu ja vastuvõetud õigusakti sisu küündib jutuni maksuühtsuse edendamisest tagaukse kaudu. Ühisraha euro loomine ja selle kehtivusaeg hõlmab endas majandusseaduste ignoreerimist, eeskirjade rikkumist, valesid riigi rahanduse puudujääkide suuruse kohta ja pettusi riigi statistikas. Stabiilsuse ja kasvu pakt võeti vastu kui viimane võimalus eeskirjade kurikuulsate rikkujatega tegelemiseks ning kõik on seda aastaid rikkunud. Mind paneb mõtlema see, kuidas saaks see laiendatud euroala pakti puhul teisiti olla, arvestades riikide majanduse erinevat olemust, erinevaid inflatsioonitasemeid ja erinevaid töötuse tasemeid? Leian, et ettevõtte maksu ühtlustamiseks esitatud aluspõhimõtted on täiesti asjakohatud.

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni president! Kõigepealt tahan teid muidugi tänada 24.–25. märtsi ülemkogu kohtumise tulemuste eest, eriti Euroopa poolaasta konsolideerimise pärast, kuid veel rohkem Euroopa stabiilsusmehhanismi institutsionaliseerimise ja laiendatud euroala pakti pärast, mis olid 11. märtsi euroala tippkohtumise tulemus.

Leian, et need Euroopa jaoks väga head tulemused ning on lihtsalt häbiväärne, et seda protsessi 24.–25. märtsil täielikult ei lõpetatud. Usun, et kui oleksime saatnud selle sõnumi, kui liikmesriigid oleksid ülemkogule saatnud selle sõnumi ja fondireformi pakett oleks täielikult valmis, oleksime praegu tugevamas positsioonis järgmise kolme-nelja kuuga silmitsi seismiseks ja oleksime osaliselt leevendanud praegu minu koduriiki Portugali räsiva kriisi mõju, mille kohta ma ka midagi ütlema pean. Portugali Sotsiaaldemokraatlik Partei (PSD), mis on täies ulatuses integreeritud Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, soovib absoluutselt ning täielikult täita kõik nõuded ja kohustused, et olla osa Euroopast. Seda olemegi teinud ja isegi ajal, kui lühiajalise rahastamisega esineb probleeme. Vastupidi Portugali Sotsialistliku Partei (SP) liikmetest koosneva valitsuse tegevusele on PSD näidanud üles oma täielikku tahet pakkuda Euroopale selle kriisi kontekstis vajalikke tagatisi. Seetõttu tahaksin ilma sisepoliitikat Euroopa Parlamenti toomata anda märku PSD pühendumusest ja täielikust tagatisest rangele ajakavale, mida Portugal 5. juuni järgsete valimiste lubadustest kinnipidamiseks vajab.

  Edit Herczog (S&D). − (HU) Lugupeetud juhataja, komisjoni president, nõukogu eesistuja! Euroopa tippkohtumisel saavutatud kokkulepe oli praeguse Ungari eesistumise esimene suur poliitiline edusamm. See on eelkõige võit konservatiividele ning ja kokkuleppe rakendamine sõltub üksmeelest. Sel põhjusel on asjaolu, et neli konservatiivide valitsusega riiki ei aktsepteerinud laiendatud euroala pakti, kahetsusväärne ja selgitamist vajav. Kahetsusväärne ja tuuleliplik on soovitada teistele midagi, mida me eesistujana ise vastuvõetavaks ei pea. Kes jääb välja, see jääb kõrvale. Riigist, mille eesmärk ei ole mitte teadmistel ja konkurentsivõimel, vaid odavatel palkadel ja maksukonkurentsi võitmisel põhinev läbimurre, saab isegi keskpikas perspektiivis Euroopa Liidu vaestemaja. Kuna ma mainisin maksukonkurentsi, siis kuidas selgitavad komisjoni president ja ülemkogu president seda, et ülemkogu ei arutanud maksuparadiiside küsimust? Kas te leiate, et see ei ole Euroopa kodanike jaoks probleem? Te eksite! Ootame ülemkogult ja komisjonilt palju suuremaid edusamme!

Lubage mul peatuda ka Jaapani loodusõnnetusel ja sellele järgnenud tööstuskatastroofil. 12 000 inimest on surnud, 17 000 teadmata kadunud, sajad tuhanded on kodutud ja miljonid ilma tööta. Euroopa Liit, kus solidaarsust rikkuseks peetakse, peab aitama. See katastroof kõigutas maailma energia- ja toormaterjaliturgusid. See määrab pikaks ajaks poliitilise ja majandusliku keskkonna. Maailma tuumaohutuse parandamine on vältimatu. Seda võimaldavate eeskirjade koostamine on vältimatu. Investeeringute edendamine teadus- ja arendustegevuses ning Euroopa energiapoliitika mitmekesistamine on vältimatu. Need eesmärgid, lugupeetud komisjoni president ja ülemkogu president, on 2020. aasta eesmärkides juba formuleeritud. Ülemkogu ja komisjoni ülesanne on rajada nendeni viiv tee ja luua vajalikud ressursid. Soovime teile selles edu!

  Anni Podimata (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Soovimata alahinnata Euroopa Ülemkogus hiljuti vastu võetud otsuste olulisust, on viimasel aastal vastu võetud Euroopa otsused olnud kvaliteedilt ebapiisavad ja tulnud liiga hilja. Selle põhjus ei ole mitte see, et tähtsaid edusamme ei oleks tehtud, vaid see, et me ei saa praegu mõõdupuuna kasutada minevikku ega seda, mida me euroala stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks eelnevalt teinud oleme. Meie mõõdupuu peab olema see, kui tõhusalt me kriisiga tegeleme. Paraku ei ole me aga turgude puhul tulemuslikud – vaadake, kuidas euroala riikide ja eriti Portugali laenukulud viimastel päevadel tõusnud on – ning me ei ole kahjuks tõhusad ega veenvad Euroopa üldsuse silmis, kes tunneb üha rohkem, et Euroopa on osa probleemist, mitte osa lahendusest.

Euroopa Parlament – oma kahes hiljutises resolutsioonis – ja kogu poliitilise spektri silmapaistvad tegelased on juhtinud tähelepanu sellele, et kui me tahame võlakriisile tulemuslikult ja üleilmselt reageerida, tuleb meil tõsiselt kaaluda võimalust võtta kasutusele eurovõlakirjade väljastamise süsteem. Samal ajal edastab Euroopa Ülemkogu häälteenamus meile sõnumi, et seda ei saa juhtuda, sest nii tekitatakse kriisiaegadel moraalirisk nende riikide suhtes, kus eelarve tõrgeteta toimib. Viidates eurovõlakirjade vastu võitlemise eesmärgil moraaliriskile, tekitavad nad samas moraaliriski finantsraskustega riikide kulul, esitades ametlikult ja kõhklemata väljavaate kontrollimatuks pankrotiks ning eraisikute kaasamiseks kulude jagamisse, põlistades seeläbi laenukulude tarbetult kõrgel hoidmisega kriisi.

Kui me tõepoolest eraisikute kaasamist ja õiglasemat kulude jagamist tahame, siis peaksime esimesena vaatama põhjalikult läbi finantstehingute maksu küsimuse, et osa sellest saadavat tulu alalise mehhanismi rahastamiseks kasutada saaks.

  Andrey Kovatchev (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja, José Manuel Barroso, Herman Van Rompuy! Praegune kriis kinnitab vajadust Euroopa visionääride järele ja seda mitte ainult otsusetegijate, vaid ka tavakodanike hulgas.

See on kurb, aga tõsi. Me raiskasime majanduskasvu aastatel palju aega ja lasime käest palju võimalusi. Ühisraha loomine on kahtlemata olnud edukas. Siiski näeb see välja nagu ilus maja, mille katus on katki. Kolisime sisse kuiva ilmaga, kuid nüüd sajab ja see vihm langeb euroalale suure puudujäägi ja võlataseme kujul, millega kaasneb madal krediidivõime.

Laiendatud euroala pakt ja ülemkogu vastu võetud otsused tähistavad õiges suunas tehtud sammu. Majanduse poolaasta on meede, mis muudab meie majanduse ja eelarved finantskriisi aegadel koordineeritumaks ja vastupidavamaks.

Mul on hea meel ja selle paktiga ühinemine on 60-le väljaspool euroala olevale riigile, sealhulgas minu koduriik Bulgaaria, õige otsus. Nüüd saavad nad majanduspoliitikat käsitlevas otsustusmenetluses aktiivselt osaleda, võimaldades Euroopal eri standarditest ja põhimõtetest loobuda.

Olen veendunud, et varem või hiljem hakkavad Euroopa riikide majanduspoliitikad põhinema pigem ühenduse kui valitsustevahelisel meetodil, nagu praegu. Tõepoolest, ehk ei ole see päev enam kaugel, kui peetakse valitsustevaheline konverents või isegi konventsioon Euroopa majanduse ja poliitika juhtimise küsimuste üle.

Toetan ülemkogu otsust Liibüaga seonduvate küsimuste kohta. Mis puutub demokraatia rajamisse pärast konflikti lõppu, siis peab Euroopa Liit aktiivselt tegutsema ning aitama Liibüa inimestel põhiseaduslikku riiki ja kodanikuühiskonda luua. Ilmselgelt saadab see ka teistele sama piirkonna riikidele sõnumi selle kohta, et Euroopa toetab kodanike seadusjärgseid nõudmisi.

Euroopa peab Liibüa ja kogu araabia maailma kriisist ka õppima. Mida me veel enda lähedal asuvate lõunanaabrite heaks teha saame? Kas saame Vahemere piirkonnas kasutada oma idapartnerluse kogemusi?

Viimasena, lugupeetud Herman Van Rompuy ja José Manuel Barroso, Euroopa vajab toimivaid kiirreageerimisjõude, kes Euroopa lipu all missioone sooritada suudavad. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja suuremat suutlikkust ja integratsiooni julgeoleku ja kaitse kontekstis, muidugi ilma NATOt dubleerimata või asendamata.

  Frédéric Daerden (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Austatud Herman Van Rompuy! Teie järeldustes on midagi, millega me kõik kindlalt nõustume: range juhtimine. Selle vastu ei saa keegi olla. Range ei peaks aga tähendama nullpuudujääki või kokkuhoidu, vaid pigem arukat kulutamist.

Ütlematagi on selge, et tuleb arendada liidu vajalikku konkurentsivõimet, kuid ainsad kohandatavad kulud ei tohiks olla palkade alandamine ja sotsiaalkulude kärped. Konkurentsivõime saavutatakse kvalifikatsioonidesse, teadustegevusse, kvaliteeti ja olulisse infrastruktuuri investeerides.

Kõik siinviibijad nõustuvad, et liit ja euroala on jõudnud pöördepunkti. Seisame valiku ees, kus ühest küljest on ise muutumise mudel, milles iga riik võrdleb oma konkurentsivõimet naaberliikmesriigiga, vaadeldes oma reitingut finantsturgudel ja väikseimat võimalikku panust Euroopa eelarvesse, ja teisest küljest solidaarsusel põhinev mudel – ainuke vastuvõetav mudel –, milles on kõrgemad sotsiaalsed standardid, saavutatud eelkõige ühiskondliku dialoogi ja ühingute positsiooni toetamisega, sotsiaalsed miinimumnõuded kogu Euroopas ja palgaindeksimehhanismid, mida kaitstakse, ja milles põlvkondadevaheline solidaarsus tagatakse pensionisüsteemiga, mis võimaldab elada väärikalt, nagu parlamendis hiljuti öeldi.

Liikmesriigid peaksid tänu Euroopa Keskpanga tugevdatud rollile olema vabad finantsturgude survest ning meil peaksid olema paremini reguleeritud reitinguagentuurid, solidaarsusel põhinev mudel, mis kindlustab peamiselt Euroopa Liidu eelarve suurendamise kaudu Euroopas tõelise sotsiaalse ja territoriaalse koostöö, põhjalikult tuleks reformida liidu enda ressursse ja lõpuks ka finantstehingute maksu kasutuselevõtt.

Teie järeldused põhinevad erineval ideoloogial, mille kohaselt peetakse tagasilanguse eest vastutavaks võlga ja puudujääki, samas kui tegelik põhjus on finantstegevuses osalejate vastutustundetus. Kui ülemkogu oma ideoloogilist prismat ei muuda, siis me langusest välja ei tule ja kodanike usaldust ei taasta. Praegu valitseb selge demokraatia defitsiit ning kui ülemkogu ja komisjon jätkavad selliste otsuste vastu võtmist, kus parlamendi arvamust ei arvestata, siis lükkavad kaaskodanikud meie projekti veelgi rohkem tagasi.

  Marianne Thyssen (PPE). – (NL) Lugupeetud juhataja! Eelmisel aastal on tehtud palju väga rasket tööd ning tehtud on mitu reformi selleks, et tagada, et Euroopa Liit saaks ka tulevikus olla ühiskond, kus on hea ja õige elada ning töötada. Seetõttu on mul hea meel toetada oma kolleegide öeldut kiiduavaldustega Euroopa Ülemkogu eesistujariigile.

Lähtudes sellest, mida teised parlamendiliikmed juba öelnud on, soovin ma tõstatada kolm punkti. Esimene neist on seotud tööjõukuludega, mis on üks konkurentsipoliitikaga seotud tegureid. Finantskriisi ajal kuulsin ma tihti nii komisjoni kui ka Euroopa Ülemkogu presidendi kiiduavaldusi automaatsele stabiliseerimisele. Sügavate tõusude ja mõõnade asemel tagaks see stabiilsema majanduse väiksema töökohtade kaotusega, mis sobib täpselt sotsiaalse turumajandusega, mida me tahame. Siiski kardavad mõned inimesed praegu, et liiga laialdane keskendumine tööjõukuludele laiendatud euroala paktis võib sellise automaatse stabiliseerimise paindlikkust oluliselt piirata. Lugupeetud Herman Van Rompuy! Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Tööjõukulude puhul on mul ka teine kahtlus. Kuulen ikka ja jälle ametiühingutelt, et töötasulepingu valdkonnas kahjustatakse liikmesriikide ja nende tööturu osapoolte sõltumatust ning on võimalik, et me liigume aluslepingu kohaselt reguleeritud pädevuste häbematu rikkumise suunas. Minu küsimus selle kohta on, et kas me liigume tõesti ohtlikul pinnal või on see hirm põhjendamatu? Soovin kuulda ka teie analüüsi, Herman Van Rompuy, sest kui see mitmekordne hirm on põhjendamatu, siis tuleb meil see hävitada.

Lõpetuseks on mul küsimus ettevõtte maksubaasi arvutamise ühise raamistiku kohta. Kevadise kohtumise järeldustest loen ma selle kohta ühe – ainult ühe – lause ning ka see oli selline, milles Euroopa Ülemkogu sel teemal ühtegi kohustust ei võtnud. Kas ma pean sellest tegema järelduse, et endiselt puudub väljavaade saavutada konsensus ühise raamistiku kasutuselevõtu kohta ettevõtte maksubaasi arvutamiseks ning et suurema koostöö saavutamise puhul on parim, mis meil on, unistused? Tänan teid juba ette vastuste eest!

  Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Anni Podimata juba käsitles eelnevalt finantsküsimust ja seega kommenteerin ma teist väga olulist teemat: tuumaenergia. Mida Jaapani kogemus meile õpetanud on? Kahte asja: esiteks seda, et keegi ei saa kunagi loodusõnnetusteks ega nende kombinatsiooniks piisavalt hästi valmistunud olla, ja teiseks seda, et tuumaenergia ei ole kunagi täiesti ohutu.

Mida teeme meie? Me süüdistame Jaapanit hooletuses. Me väidame, et ohtlik ei olnud mitte tuumaenergia, vaid Jaapan. Me väidame, et kontrollime ise tuumaelektrijaamu, et näha, millised tuumajaamad on ohtlikud ja millised ei ole, misjärel parandame olukorda. See tähendab, et me ei õppinud Jaapani kogemusest. Me ei ole katastroofideks nii hästi ette valmistunud kui Jaapan ja meil puudub praktiliselt isegi kodanikukaitsepoliitika piiriüleste probleemide, nagu tuumaõnnetus, korral.

Peame lõpetama üleskutsed uute tuumaelektrijaamade ehitamiseks. Me ei pea investeerima mitte tuumaenergia arendamisse, vaid fotogalvaanika ja teiste taastuvate energiaallikate tõhususe parandamisse. Tuumaenergia mõju on piiriülene ning kuulub Euroopa Liidu vastutusalasse ja just seetõttu, lugupeetud José Manuel Barroso ja Herman Van Rompuy, on see teie väga oluline vastutus, kui me uue sellise õnnetuse vastu vajalikke ettevaatusabinõusid kasutusele võtta ei suuda.

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin lühidalt käsitleda kolme küsimust. Esiteks leian, et olukorra keerulisust ja tausta arvestades saavutati ülemkogu kohtumisel väga olulised ja head tulemused. Mul on heameel eeskirja üle, mille kohaselt on kõikehõlmav laiendatud euroala pakt avatud neile, kes veel euroala liikmed ei ole, nagu Herman Van Rompuy ütles.

Samal ajal rajame Euroopa stabiilsusmehhanismi turvavõrku. Kas me ei võiks seda kaaluda ka laiendatud euroala mõlema mehhanismi puhul, kus on kohustus järgida makromajanduslikus poliitikas ja makromajanduslikus finantspoliitikas teatud käitumisreegleid, ning ka ESMis? Turvavõrk peaks olema avatud nii, et see võimaldaks nii meetodil kui ka solidaarsusel, mida ESM on, olla kaasavad, mitte välistavad.

Minu teine märkus puudutab naabruspoliitikat. Tundub, et me teeme oma naabruspoliitika ümber. Stiimul selleks tuleb lõuna poolt, kuid see on meie üldise naabruspoliitika jaoks oluline. Loodan, et uus naabruspoliitika on – lugedes paruness Ashtoni ja Štefan Füle koostatud dokumente – palju rohkem ühiskondadele orienteeritud ning nende vastu heldem ja ametiasutuste ja valitsuste suhtes nõudlikum. Peaksime loobuma lühinägelikest majandushuvidest ning rajama oma naabruspoliitika inimõigustele ja demokraatlikule meetodile, liikudes status quo’ poliitikast üleminekupoliitikasse. Kui me aga sellise uue paradigma loome, siis peaks see olema kohaldatav ka idale. Peaksime võtma aluseks rohkem inimõigusi ja demokraatiat ning olema rohkem orienteeritud ühiskonnale ja vähem mõjuvõimule, nagu praegu.

Minu kolmas märkus on seotud ELi ja NATOga. Liibüas saime ELi ja NATO koostöö puhul uue kogemuse, mida me veel täielikult ei mõista. Meil on ka eelnev kogemus Afganistanist, mis ei olnud alati hea. Samal ajal on ELi ja NATO suhe tähtis. Seadkem seekord eesmärgiks olla edukas!

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE). – (LV) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Leian, et peame mineviku ja tuleviku vahele selge piiri tõmbama. Mis puutub minevikku, siis pean ütlema, et Kreeka ja Iirimaa konkreetsete juhtumite korral tuleb leida eraldi lahendus. Leian, et peame võimaldama nende kahjude maha kandmise struktuurikava vahendite abil, nii et need ühiskonnad uuesti jalad alla saaksid. Ei ole õige jätkata nende riikide maksumaksjate karistamist vigade eest, mis tehti tegelikult erasektoris, milles olid eriti süüdi pangad. Mis puutub tulevikku, siis peame vaatama, mis meie eesmärk Euroopa jaoks siis lõppude lõpuks on. See eesmärk on tagada stabiilne majanduskasv. Stabiilse kasvu tagamiseks on aga vaja kindlustada valitsusvõla madal tase ning ka seda teemat arutatakse ülemkogus.

Mille valitsusvõla alandamine või vähendamine tagab? See tagab usu nende riikide finantsturgudesse, mis omakorda tagab madalad intressimäärad, nii et nende riikide ettevõtted saavad taastuda ja areneda. Ettevõtete arenemisele järgnevad investeeringud. Investeeringutega kaasnevad töökohad, mis meile siin Euroopas ülitähtsad on. Lisaks ei välista see protsess – nimelt valitsuskulude vähendamine, nii et võlatase on madal – investeeringuid.

Mitu parlamendiliiget on märkinud investeeringute vajalikkust, et me ei saa, nagu nad ütlevad, end sellest kriisist välja päästa, et me peame investeerima. Võin konkreetseks näiteks tuua oma koduriigi Läti, kus ei ole viimase kahe aasta jooksul mitte ainult märkimisväärseid kokkuhoiumeetmeid võetud, vaid sel, 2011. aastal eraldati üks kolmandik riigieelarvest avaliku sektori investeeringuteks. Niisiis on see võimalik. Peame tulevikus seda teed käima, et vältida sattumist sinna, kuhu me praegu jõudnud oleme. Tänan tähelepanu eest!

  Marian-Jean Marinescu (PPE). – (RO) Lugupeetud juhataja! Euroopa Ülemkogu tegi Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmise otsuse vastuvõtmisega märkimisväärse sammu Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise suunas

See tulevane mehhanism tagab euroala destabiliseerimise korral stabiilse järjepideva reaktsiooni kõigile olukordadele. Sellise mehhanismi olemasolu on suurepärane! Siiski on parem sellistesse olukordadesse mitte jõuda, mis tähendab, et tuleb järjepidevalt kohaldada ka majandusjuhtimise sätetes esitatud distsiplinaarmeetmeid. Stabiilsust peavad aitama säilitada kõik liikmesriigid olenemata sellest, kas nad on euroala liikmed või mitte. Just seetõttu on väga positiivne areng laiendatud euroala pakti loomine, millega on ühinenud ka riigid väljaspool euroala, näiteks Rumeenia.

Euroopa poolaasta rakendamine aitab koordineerida Euroopa majanduspoliitikat, arendades konkurentsivõimet, vähendades bürokraatiat, edendades haridust ja andes uut tuult tiibadesse tööjõule. Siiski tuleb need eesmärgid väga kiiresti konkreetseteks riigisisesteks meetmeteks muuta.

Euroopa uute struktuurireformide edu on tihedalt seotud ühtse turu tugevdamisega. Liit vajab strateegiat, mis aitab luua töökohti ja leevendada ELi tööturu puuduseid.

Toetan komisjoni kavatsust esitada ühtse turu akt, mis peaks vastu võetama 2012. aasta lõpuks. Pean aga kahetsusega ütlema, et ühtsele turule ja konkurentsivõimele uut tõuget andvates prioriteetsetes meetmetes ei leidu vähimatki vihjet vajadusele tagada Euroopa töötajate vaba liikumine ning seal keskendutakse ainult teenuste vabale liikumisele.

  Simon Busuttil (PPE). – (MT) Lugupeetud juhataja! Liibüa sõja eest põgenevad inimesed tulevad nüüd Euroopasse, eriti Lampedusale ja Maltale. Minu riigi inimestele teevad muret kaks asja.

Esiteks ei tea nad, kui palju inimesi tuleb. See on hirm, mille vastu me võidelda ei saa, sest me ei tea, kui palju inimesi üle tuleb. Teiseks on inimesed väga mures, sest nad ei ole kindlad, kas Euroopa sel korral aidata tahab. See on hirm, millega me saame tegeleda ja peaksime tegelema, sest solidaarsusmehhanism on meie õigusaktides juba olemas, direktiivis nr 55/2001. Peame seda lihtsalt kasutama.

Komisjon toob kaks põhjust, miks seda mehhanismi kasutatud ei ole. Esiteks ei toeta seda ministrite nõukogu häälteenamus. Kutsun president Barrosot üles seda mitte põhjusena välja tooma! Komisjon peaks asuma poliitilisele juhtpositsioonile ja võtma poliitilise initsiatiivi, et esitada ettepanek selle mehhanismi aktiveerimise kohta.

Komisjon väidab ka, et põgenike arv ei ole veel piisavalt suur. Peaksime siiski olema ettevaatlikud. See arv võib olla Euroopa kui terviku suhtes väike, kuid väga suur üksikule riigile, kellelt eeldatakse kõigi nende põgenike oma jõududega vastu võtmist.

Seetõttu esitan ma otsese üleskutse president Barrosole solidaarsusmehhanismi aktiveerimiseks ja president Van Rompuyle ministrite nõukogule teada andmiseks, et nad konkreetset solidaarsust üles näitaksid.

  Tunne Kelam (PPE). – Lugupeetud juhataja! Euroopa Ülemkogu tulemusi tuleb poliitiliselt ja institutsionaalselt rahuldavaks pidada, kuid tänase arutelu sõnum on, et kriis ei ole läbi. President Barroso väitis, et majandusolukord püsib keerulise ja ebakindlana, Guy Verhofstadt kinnitas, et me lapime auke, kuid kriis ei ole lahendatud, ja president Van Rompuy väitis, et probleemid püsivad.

See on minevikuvigade ja asjakohaste vahendite puudumise tulemus. Peame tegema järeldused sellest, mis oli minevikus tehtud vigade põhjus, kuidas tekkis vapustav võlakoorem ja kuidas tekkisid puudujäägid. Mis liikmesriikide ja ELi poliitilistes meetmetes valesti oli? Ilma põhjaliku analüüsi ja järeldusteta, mis kõigile asjaga seotutele kohustuslikud olema peaksid, ei suuda me hoida ära samade vigade kordamist. Põhiküsimus on jätkuvalt konkurentsivõime tugevdamine. Loodan, et komisjoni uus ühtse turu akt on tõeliselt kaugeleulatuv. Vähemalt on digitaalse ühtse turu teema ELi prioriteetide seas läbimurde teinud.

Viimasena on sama oluline see, et sel nädalal kinnitatakse ametisse Eesti uus valitsus. Hiljutistel valimistel näitasid Eesti valijad üles Euroopa-vastaseid suundumusi, valides vaatamata suurtele eelarvekärbetele häälteenamusega tagasi endise valitsuse...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Tulevikku vaadates on ülemkogu järeldustes palju kiiduväärt – oleviku ja mineviku puhul võib-olla vähem.

Mulle pakkusid huvi komisjoni kõrgema ametniku Catherine Day eelmisel nädalal Iirimaal tehtud kommentaarid, milles ta väitis, et Iirimaa hiilgus on kadunud. Loodan, et ta ei pidanud sellega silmas kõiki meid eraldi, ning ma loodan, arvestades stressitestide tulemusi ja uue valitsuse väga tugevaid meetmeid, et see hiilgus tuleb Iirimaale tagasi. Loodan ka, et see tuleb tagasi meie inimeste juurde, kelles tunne, et nad kannavad kogu ülejäänud Euroopa Liidu väga rasket koormat, tekitab väga suure depressiooni ja lootusetuse.

Soovin neile, kes üksikute riikide ja kodanike vale käitumise peale vihaselt sõrmi viibutavad, meelde tuletada, et peol viibis ka teisi – pean silmas Euroopa panku, kes püüdsid mitte ainult Iirimaal, vaid ka mujal eksisteerinud buumist kasu lõigata.

Iiri meedias vilksatas aga täna hommikul valguskiir. Näen, et üleilmsed finantshiiud on stressitestide tulemusena meie majandust toetama hakanud, ning loodan, et nad saavad aru, et iirlased on probleemi ülejäänud Euroopa eest lahendanud ning on meiega intressimäärade teemal solidaarsed, mis on väga vajalik.

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Austatud José Manuel Barroso, Herman Van Rompuy! Soovin teilt küsida mõned küsimused. On tore, et jõuti kokkuleppele. Tore, et Euroopa majandus ja Euroopa ühisraha nüüd paremini kaitstud on. Kas vaid kaitsmisest aga piisab? Kas ei tuleks minna kaugemale? Kas ei tuleks stimuleerida kasvu, et see, mida kaitseme, säiliks? Arvan, et tehakse liiga vähe ja järgitakse vale strateegiat.

Miks investeerib Euroopa Liit kurkide, banaanide ja eluskarja eksporti, selle asemel et investeerida ülikoolidesse, õppeasutustesse ja koolidesse? See on midagi, mida me kaaluma peame. Kui te ütlete, et meil ei ole selleks raha, siis on võib-olla vaja teha mõned ümberkorraldused. Peame mõtlema, kas me vajame uusi sissetulekuallikaid. Sellisel juhul ei pea me kedagi muud enam otsima kui neid, kes sellest väljendamatust olukorrast alati kasu saanud on.

Lugupeetud José Manuel Barroso! Mis on tõeline põhjus, miks komisjon finantstehingute maksu vastu on? Palun vastake sellele küsimusele! Peate lõplikult otsustama, kas olete finantstööstuse või meie kodanike poolel.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja, Herman Van Rompuy, José Manuel Barroso! Soovin tänada fraktsioonide esimehi selle eest, et nad tühistasid oma esimeeste konverentsi kohtumise, nii et selle arutelu saab vastavalt artiklile 15 plenaaristungil pidada.

Mis puutub stabiilsusmehhanismi, siis tahaksin lähtuda Alain Lamassoure’ sõnavõtust, tõstatades poliitilise kontrolli teema ja konkreetselt selle mehhanismi reguleerimise küsimuse, ja saada teada, kes selle finantsinstrumendi eelarvekohustuse tagab.

Võtan oma sõnavõtu kokku küsimusega: kas ei ole saabunud hetk, mil komisjon esitab meile põhjaliku aruande avalikkuse toetuse kohta krediidiasutustele ning eelkõige kõigi rahavoogude ja riigivõla kohta.

Viimasena teen ettepaneku kaaluda võimalust luua Euroopa avalik reitinguagentuur, et käsitleda olulisi probleeme, mis on seotud eraagentuuridega, sest riigile reitingu andmine on väga erinev eraettevõttele reitingu andmisest.

  Enrique Guerrero Salom (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Oma sõnavõtu alguses juhtis Herman Van Rompuy tähelepanu sellele, et 49 päeva jooksul on toimunud kolm Euroopa Ülemkogu kohtumist, millel otsuseid vastu võeti, ja tippkohtumine. Teisisõnu: sellest, mis varem oli kolm kuni kuus kuud kestev sündmus, on nüüd saanud liidu juhtimise tavapäraseks viisiks, selleks et kiireloomulistele probleemidele viivitamata reageerida.

Nende kiireloomuliste probleemide taga peituvad aga liidu tulevikuväljavaated ning need tulevikuväljavaated sõltuvad meie suutlikkusest olla konkurentsivõimeline. Mis vahendid meil praegu teadmiste rajamiseks on? Meil on vähe maailmatasemel ülikoole, pühendame teadus- ja arendustegevusele väiksema osa oma sissetulekust kui esilekerkivad ja arenguriigid ning samal ajal on meie ettevõtetel teadustegevuses väga väike roll.

Peame omandama Euroopa mõõtme, kus Euroopa ülikoolid on koordineeritud ja kus on õppekavad, mille kaudu saavutatakse tipptase ja koostöö.

  Graham Watson (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Ülemkogu ja komisjoni presidendid kõnelesid laiendatud euroala paktist ja ühtsest turust. Mul on neile mõlema kohta küsimus.

Kas nõustute Euroopa Keskpanga presidendiga, et vaja on palju ulatuslikumat stabiilsusmehhanismi? Kui te ei nõustu, siis kas lihtsalt seetõttu, et tõelised professionaalid saavad harva avalikkuse ees tunnistada seda, mida nad tõde teavad olevat?

Ühtse turu eeskirju täidab selle osapooltest 100% ainult Norra. Kuna tõeline stressitest, millega me kriisi ajal silmitsi seisame, ei ole mitte pankade ega tuumarajatiste, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsuse stressitest, siis kas komisjoni ja ülemkogu presidendid usuvad, et meil on head võimalused suuremaks solidaarsuseks, kui me siiani üles näidanud oleme?

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Üks Euroopa Ülemkogu viimasel kohtumisel arutatud teemasid oli euroala uue kriisimehhanismi määratlus. Vaatamata sellele, et kohalviibinud valitsusjuhid saavutasid kokkuleppe fikseeritud eurovõlakirja loomise üle, tundub, et selle lõpliku vormini jõudmiseks peavad nad oma riikide ekspertidega täiendavaid arutelusid pidama. Brüsselist koju saabudes avastas Slovakkia peaminister Iveta Radičová, et Slovakkia parlament ei toeta piisavalt tema ülemkogu läbirääkimistel võetud seisukohta.

Kui euroala raamistikus aktiveeritavat maksujõuetute riikide pankrotti reguleerivat mehhanismi nõuetekohaselt ja täpselt valmis ei saada, saab esitatud alalisest mehhanismist hoopis Euroopa võla alaline vahend. Just seetõttu ei saa vastutav riigiparlament mehhanismi sellisel kujul vastuvõetavaks pidada. Seetõttu palun ma teil, Euroopa Nõukogu president, kvalifitseeritud ekspertide arvamusi poliitilistes ettepanekutes rohkem arvesse võtta.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Ülemkogu kohtumise aruande lõikes 5 väidetakse, et esitatakse poliitikameetmed kahjuliku ja püsiva makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning konkurentsivõime parandamiseks, kuid sissejuhatuses räägitakse kaubanduse edendamisest kolmandate riikidega.

Kolmandate riikide, eriti niinimetatud esilekerkiva majandusega riigid, importkaubad on üks peamine põhjus, miks kaubandus tasakaalustamatu on ja miks konkureerida ei suudeta. Arenenud majandusel on võimatu nendes riikides toodetud importkaubaga võistelda, ilma et palkasid nende riikide tasemetele alandataks.

Sellele viidatakse tõepoolest leheküljel 16 olevas jaotises konkurentsi edendamise kohta. Seal väidetakse, et hinnatakse palkade ja tootmisega seotud muutusi ning konkurentsivõime kohandamise vajadusi. Mida see tähendab?

See saab tähendada ainult üht. Palku tuleb kohandada, et kaupu esilekerkiva majandusriikide kaupadega konkurentsivõimelisteks muuta. Tundub, et sellised põhimõtted nagu vabakaubandus on pühad, samas kui Euroopa töötajate huvid paistavad olevat vähemolulised.

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Mulle ei meeldi kellegi sabas sörkida ega kellegi suhtes kohustusi omada ning see ei meeldi ka iirlastele – iseseisvale rahvale. Sel põhjusel solvas hiljutine ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi päästeprogramm iirlasi väga. Siiski ei jaga ma arvamust, et selles tuleb süüdistada Euroopat. Tekkinud olukorra põhjustasid peamiselt Iirimaa ühispangad, reguleeriv asutus ja valitsus, mitte iirlased – kuid nemad peavad selle nüüd kinni maksma ja koormus on liiga suur.

Seetõttu tahaksin paluda kahte asja: esiteks tuleks vähendada intressimäära ning soovin tänada volinik Rehni ja president Barrosot nende vastukaja eest sellele. Teiseks leian, et maksma peavad võlakirjade omanikud – kui mitte põhiosa alandamise, siis mõnevõrra vähendamise on nad vähemalt ära teeninud. Üksikisikutele ei kindlustata intressivabasid investeeringuid ning sama peaks kehtima ka võlakirjade omanikele. Kui me need kaks saavutame, siis oleme ehk edusammudeks suutelised.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja, Herman Van Rompuy, José Manuel Barroso! Head kolleegid! Ülemkogu järeldused majanduspoliitika ja laiendatud euroala pakti kohta avavad tõelise Pandora laeka, millest tulevad välja vaid probleemid, ning Euroopa kodanikud peavad nende probleemidega rinda pistma. Sotsiaalse heaolu ja palgaindeksite kahtluse alla seadmine, tootmise ja palkade sidumine, vähenenud ostujõud ja pensioniea tõstmine on vaid mõned näited meid eest ootavast kokkuhoiukriisist. Mind vapustab, et ülemkogu ei ole sellest kriisist midagi õppinud.

Muidugi vajame eelarvevastutusel ja rangusel põhinevat poliitikat – selle vastu ei vaidle keegi –, kuid me ei tohiks nõuda, et kõik jõupingutused jäävad kodanike teha, kuna nemad on meie ainuke võimalus oma haripunktis olevast kriisist välja tulla. Unustate liiga kiiresti finants- ja pangandussektori, mis peaks samuti neile olulistele jõupingutustele kaasa aitama ning eelkõige vastutustundlikumalt käituma.

Millal meil lõpuks finantstehingute maks kehtima hakkab? Ajal kui 16 miljonit eurooplast on töötud, hinnad muudkui tõusevad ning Euroopat raputavad spekulatiivsed šokid, nõuab ülemkogu ohvreid tööjõult ja töötajatelt, mitte kapitalilt, ning see on vastuvõetamatu,

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja! Herman Van Rompuy hindas laiendatud euroala pakti tulevase majandustegevuse kooskõlastamise uueks etapiks ning see on tõepoolest makromajandusliku kooskõlastamise valdkonnas täiesti uus periood. Peaminister Viktor Orbán, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, nägi seda samamoodi, kirjeldades laiendatud euroala pakti tulevase Euroopa majandussüsteemi sambana. Samal ajal on kahetsusväärne, et president Van Rompuy loetletud nimekirjas ei olnud Ungarit, sest kahjuks Ungari laiendatud euroala paktis ei osale. Väga paljud Ungari kodanikud ja majandusteadlased ei mõista, miks Ungari valitsus nii otsustas, sest Ungari on väike riik avatud majandusega, ning väide, et see takistaks maksukonkurentsi, ei kõla mõistlikult, sest tegemist on vaid ettevõtte maksubaasi ühtlustamisega. On häbiväärne, et Ungari sellest kõrvale jäänud on.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! EL on viivitamises meister. Aastakümneid koheldi Gaddafit olulise partnerina, aastakümneid peideti tuumaenergiaga seotud ohtusid vaiba alla ning nüüd pumpame raha turvavõrku, mis ilmselgelt ei toimi. Miks inimesed ei mõista, et eurokriisi ei saa turvavõrguga lahendada? USA reitinguagentuurid vähendasid kõigepealt Kreeka ja nüüd Portugali reitinguid ning nüüd toob päästepakett kasu vaid pankadele ja spekulantidele, kes euroala pankrotistunud liikmesriikide peale mängivad.

Just seetõttu leian, et on aeg turvavõrgule lõpp teha ja eurovõlakirjade kavadele joon alla tõmmata. Kui pankrotistunud riigid euroalas püsima jäävad, märgib see euro lõpu algust. Sellel põhjusel oleks mõistlikum kasutada päästepakettideks eraldatud miljardeid eurosid Põhja-Aafrika põgenikevoolu pidurdamiseks või tõelise sõltumatuse tagamiseks tuumaenergiast. See oleks kindlasti parem investeering kui lihtsalt raha kulutamine rahvusvaheliste reitinguagentuuride kasiinodes.

  Ana Gomes (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Need, kes Portugalile seda oletatavat abi peale suruvad, ei taha tegelikult aidata, vaid pigem tahavad nad meie põhjalaskmise ja euro põhjalaskmise pealt raha teenida. See on nii seetõttu, et selles Euroopas, kus solidaarsusest, sidususest ja ühenduse meetodist on saanud tühjad sõnad, on see oletatav abi mõeldud ainult maksmiseks pankadele, kes tõukasid meid võlakeerisesse, mis meid praegu allapoole tirib, ning seda kõike avalikkuse kulul, laiendatud euroala pakti uusliberalistlike meetmetega, ilma investeeringuteta kasvu ja tööhõive taaskäivitamisse, ilma eurovõlakirjadeta, ilma finantstehingute maksuta ja ilma meetmeteta, mis käsitlevad makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis euro hävitab.

Selles Euroopas, kus on kokkuvarisemiseks liiga suured pangad, kuid riikidel ja inimestel lastakse alla käia, selgitab asjaolu, et komisjon ja nõukogu on loobunud maksuparadiiside vastu võitlemisest, vaid pimedus või erahuvid. Kas on võimalik puhastada, reguleerida ja kehtestada järelevalve finantssüsteemi üle, võimaldades samas musti auke, mis aitavad kaasa korruptsioonile, maksupettustele ja maksude tasumisest kõrvalehoidmisele, ja jätta puudutamata organiseeritud kuritegevus?

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Soovin kõigepealt juhtida tähelepanu ülemkogu kohtumise järelduste valele teemale, mis on see, et meie majandus kasvab ja et samal ajal peame säästma. Eelarve konsolideerimise kinnisidee kriisiajal võib meile saatuslikuks saada. Meie üheselt mõistetav prioriteet peaks olema tööhõive ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamine.

Head kolleegid! Kriisi põhiraskuse võtavad enda kanda kodanikud. Ühest küljest kaotavad nad töökohti ning valitsuse kulukärped annavad neile ränga hoobi ning kõige tipuks valitseb oht, et eurovõlakirja tugevdamiseks vajalik raha võetakse üksnes nende maksudest. Eurovõlakirjade tugevdamises peaksid põhirolli võtma finantssektori osapooled.

Lugupeetud juhataja ja komisjoni president! Liit vajab praegu majandus- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamist, mille eesmärk on soodustada tööhõivet ja ületada kriis. Vajame ka selget konsensust euro kaitsmise kohta, kus mängib rolli erafinantssektor.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Aluslepingu läbivaatamine viis ESMi rajamiseni. Kutsun veel kord kõiki üles asjaomaseid kriteeriume järgima. Lõppude lõpuks on valitseva ja jätkuva struktuurilise kriisi kontekstis teise liikmesriigi ja tema kodanike tule alla asetamine vastutustundetu. ESM õigustab end vaid siis, kui kõik riigid oma eelarvekohustusi täidavad ja kulutõhusust rakendama nõustuvad.

Jaapani kriis on meile näidanud, kui „ohutu” tuumaenergia olla võib. Loodus on inimesest tugevam. Tšornobõli ajalugu teades saame ainult loota, et stressitestidele lähenetakse suurema ettevaatusega kui eelmisel nädalal kehtestatud piirangutele. On aeg tuumaenergia kasutamisele lõpp teha! Keskendugem seega lõpuks taastuvatele energiaallikatele! Näiteks asendaks NorGer merealuse elektrikaabli projekt 60 tuumaelektrijaama.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja! Mul on väga hea meel, et Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele nendes küsimustes, mis on Euroopale väga tähtsad. Tahan ühena prioriteetidest esile tõsta Euroopa poolaasta ja selle tähtsuse. Usun, et esmajärjekorras tuleks tähelepanu pöörata usaldusväärsete liikmesriikide eelarvete taastamisele ning sotsiaalsele õiglusele ja rahalisele jätkusuutlikkusele ning see looks tingimused, millega saavutatakse stabiilsus ja liikmesriikide majandus saaks kiiremini taastuda. Väga oluline on, et püüdlusi konsolideerida täiendatakse struktuurireformidega ning seda eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegias seatud Euroopa Liidu prioriteetide rakendamisel. Väga tähtsat rolli peaks mängima ka komisjon, kes peaks liikmesriikide tegevust väga vastutustundlikult jälgima ning järgima erimeetmete rakendamist vastavalt riiklikele stabiilsus- ja lähenemiskavadele. Lisaks püsib jätkuvalt suur mure Euroopa Keskpanga, nõukogu ja Euroopa Komisjoni suhtumisega kommertspankade praegusesse olukorda ja välimaiste reitinguagentuuride tegevusse.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − (FR) Lugupeetud juhataja! Auväärt parlamendiliikmed! Mis puutub viimase Euroopa Ülemkogu hindamisse, siis usun, et minu esitatud analüüs oli üsna hästi tasakaalustatud ja üsna mõõdukas.

Minu arust on tähtis tunnustada, et oleme struktuuriga olulist edu saavutanud. Kui võrdleme seda, mis meil praegu on, sellega, mida meil varem ei olnud, siis oleme kahtlemata teinud olulisi edusamme. Oleme loonud näiteks alalise stabiilsusmehhanismi, mida alusleping isegi ette ei näinud. Lisaks toetas see parlamendi koosseis ülekaaluka häälteenamusega aluslepingu reformimist piiratud ulatuses, selleks et luua uus vahend – vahend, mida varem isegi olemas ei olnud.

Olgem seetõttu oma hinnangus mõistlikult ausad! Leian, et märkimisväärset edu on saavutatud kriisile reageerimise ja õppetundidega, mida minevikupuudustest saanud oleme, olgu see siis vahendite tasandil või poliitilisel tasandil. See ei pruugi aga – nagu ma tegelikult väga selgelt ütlesin – piisav olla. Üks asi on omada struktuuri, ülesehitust, kuid teine asi on kehtestada poliitilised meetmed. Tõepoolest, tegelik katse on see, millised valitsused ja ka meie institutsioonid pärast seda tegelikuks tegutsemiseks võimelised on. Tegelikkus on olulisem kui vahendid.

Samal ajal aga ütlesin teile – väga läbipaistvalt, ma arvan –, et kui räägime eesmärkidest, siis oleks komisjon eelistanud mõnes valdkonnas kaugemale minekut. Tõstsime esile näiteks asjaolu, et pooldasime alalise stabiilsusmehhanismi suuremat paindlikkust. Kahjuks ei olnud võimalik eesmärkide kõrgema taseme suhtes konsensusele jõuda. Olles seda öelnud, oleks minu arust viga lükata tagasi saavutused, milleni me jõudnud oleme.

Eesmärkide teema juurde jäädes soovin seda olulist punkti rõhutada, sest mõned on pakkunud välja, et komisjon peaks esitama teised ettepanekud. Komisjon on põhimõtteliselt kõigi teie poolt esiletoodu kohta juba ettepaneku esitanud. 9. mail 2010. aastal esitas komisjon – mina ise ja volinik Rehn – õigusakti ettepaneku, milles käsitletakse täielikult ühendusepõhist lähenemisviisi stabiilsusmehhanismile.

Tegime ettepaneku näiteks võlgu ühiselt hallata, millele viidatakse kui solidaartagatistele. Liikmesriigid lükkasid selle tagasi. Mitte teie ei lükanud seda tagasi, Guy Verhofstadt, kuid liikmesriikide heakskiit on väga oluline. Esitasime selle õigusakti teksti euroala kohtumisel. See lükati liikmesriikide suure häälteenamusega tagasi. See on reaalsus.

Konkreetses küsimuses alalist stabiilsusmehhanismi puudutavate üksmeele või häälteenamuse eeskirjade kohta soovitasin ma ise viimast, nõudes Euroopa Ülemkogu presidendi ja teatud riigipeade või valitsusjuhtide juuresolekul seda, et nad peavad aktsepteerima kvalifitseeritud häälteenamust. See aga lükati tagasi.

Järelikult, ettepaneku võib alati teha, kuid sätted peavad olema selged ja tuleb täpselt teada, kellele oma taotlused esitada. Komisjon on teinud kaugeleulatuvad ettepanekud, näiteks olid stressitestide puhul Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank need, kes esitasid ettepaneku teha Euroopa pankades usaldusväärsed ja läbipaistvad testid.

Mis puutub eurovõlakirjadesse, siis arvan, et komisjon on nendest juba vähemalt 30 aastat rääkinud. Mõned liikmesriigid lükkasid selle tagasi. Mina ise tegin selle kohta ettepaneku – ja võin teile öelda, et teen sama ettepaneku finantsperspektiivi kohta –, et võiksime praegu võtta kasutusele vähemalt projektivõlakirjad, millega investeeringuid Euroopa eelarve projekti tasandil finantseerida. Selles punktis näeme, kes seda Euroopa tasandil investeeringuid pooldavat lähenemisviisi toetavad. Võib-olla siis suudavad mõned teist koos oma Euroopa fraktsioonidega veenda meid toetama seda kaugeleulatuvamat lähenemisviisi finantsperspektiivile. See võib olla meie jaoks võimalus veelgi tihedamat koostööd teha. See on kõik, mis mul on öelda Euroopa tasandil eesmärkide kohta.

(Aplaus)

Isegi sotsiaalküsimustes, millest ma nüüd teile kõnelda soovin, tegi komisjon pikalt tööd, et tagada 2020. aasta strateegias suurem rõhuasetus sotsiaalsetele aspektidele ja haridusele. See ei olnud aga lihtne. Mõned valitsused leidsid, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ei pea Euroopa või Euroopa Liit sotsiaalsete aspektide ja hariduse teemadel otseselt sekkuma.

Püüdkem nüüd 2020. aasta strateegia raames – kus kõigele vaatamata osutus võimalikuks saavutada konsensus kaasatuse suhtes, näiteks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise suhtes – see poliitika välja töötada ning julgustada ka investeeringuid, eriti haridusse ja uuendustegevusse.

Lubage mul aga sellega seoses kõnelda millestki, mida te võib-olla ei tea. Mõni aeg – ma arvan, et kaks aastat – tagasi tegi komisjon ettepaneku anda mõnedele eurooplastele toidualast hädaabi, sest praegu on ka Euroopas inimesi, kel ei ole piisavalt süüa. Hiljuti külastasin ma koos Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esimehe Joseph Dauliga siin Alam-Reinis asuvat toidupanka. Euroopas on vaesusega seonduvaid probleeme. Kas teadsite, et kaks valitsust kaebasid komisjoni selle eest, et ta kehtestas Euroopa kõige vaesemate inimeste aitamiseks mehhanismi, Euroopa Kohtusse? Selline on olukord.

Teeme selle täielikult selgeks! Komisjon pooldab Euroopat, mis on juhtimises ambitsioonikam, Euroopat, mis teenib õiglast kasvu ja suuremat sotsiaalset õiglust Euroopa tasandil. Samal ajal peavad meiega ühes paadis olema ka parlament ja liikmesriigid. Peame selle eest võitlema! Seetõttu on minu arvates komisjoni kritiseerides valitud tõesti vale sihtmärk, sest oleme olnud eestvedajad võitluses sotsiaalsema ja õiglasema Euroopa ning usaldusväärsema juhtimise eest.

Samal ajal, teeme ka selle täielikult selgeks, ei leia ma, et see aitab Euroopal väita, et praegune probleem on Euroopa probleem, nagu ei lasuks vastutus üldse teatud valitsustel, kes lasid oma võlal jätkusuutmatutele tasemetele tõusta või kelle pankade kasv on sisemajanduse kogutoodangust mitu korda suurem. Osaliselt vastutavad ka valitsused. Selline vastutus on hädavajalik. Seepärast peame nüüd leidma solidaarsusel põhinevad lahendused, kuid ka vastutustundlikult käituma. Just seetõttu olen ma näiteks uhke selle üle, et toetasin koos komisjoniga ettepanekut, mille eesmärk on alandada Kreeka intressimäärasid, ning teeme nüüd sama ka Iirimaa puhul. Leiame, et see on õige, mitte ainult selleks, et vältida äärmiselt suurte kulude kehtestamist meie Kreeka ja Iiri kaaskodanikele, vaid ka selleks, et tagada võla jätkusuutlikkus. Järelikult suudame solidaarsuse ja vastutustunde vaimus leida ühised vastused, mis loodetavasti võimaldavad meil vältida ka probleemi, millele mõned teist viitasid ning mis mulle muret teeb, nimelt teatava jagunemise probleem Euroopas, eriti põhja ja lõuna eristus, keskosa ja äärealade eristus. Leian, et Euroopa, mida me üles ehitada tahame, on solidaarsuse Euroopa, mitte esimese ega teise klassi Euroopa, vaid Euroopa, mille kaudu kõik eurooplased end määratleda saavad.

Mis puutub finantsinvesteeringutesse, siis Euroopa Liit on finantstehingute maksu sõnas ja tegudes G20s juba kaitsnud. Suur hulk meie G20 partnereid lükkas selle tagasi.

Arutame praegu küsimust, kas saame – või kas peaksime – Euroopa tasandil finantstehingute maksu kehtestama või mitte. Olgem taas kord ausad! Mitu liikmesriiki on sellele kindlalt vastu. Nad ei nõustu. Viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel andsin teada, et komisjon koostab praegu finantssektori eri võimaluste mõjuhinnangut ja esitab peagi ettepanekud. Sellest Euroopa Ülemkogule teada anda oli väga oluline, sest vähemalt on Euroopa Ülemkogu järeldustes nimetatud kohustus vaadata ettepanekuid, mille komisjon finantssektori maksustamise kohta esitab. Pean õigluse seisukohalt oluliseks, et ka finantssektor – ja suurel määral põhjustasidki kriisi mõned käitumismustrid finantssektoris – kriisile reageerimisele kaasa aitaks. Minu arvates on see õigluse seisukohalt oluline. See on minu isiklik ja – ma ei kahtlegi selles – Euroopa Komisjoni seisukoht. Esitan sellel teemal ettepanekud.

Sama kehtib ka CCCTB kohta. Nõukogu mõnes sektoris võib täheldada mõningast vastuseisu, kuid komisjon on esitanud ettepaneku ja me võitleme selle eest, sest leiame, et CCCTB on ühtse turu saavutamise seisukohalt oluline. Just selline on seisukoht, mida kaitseme.

Oleme arutanud protsessi ja vahendite üle väga kaua. Praegu on õige aeg see protsess ja vahendid asja huvides toimima panna. Protsess ja vahendid on olulised, kuid need toimivad asja huvides ning seda ei saa asendada. Peame lahendama oma majandusliku taastumise probleemi. Tõde on selles, et vajame investeeringute võimaldamiseks kindlustunnet. Kindlustunne sõltub meie suutlikkusest nüüdisajastada ja uuendada ning jätkusuutlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks muutuda. Ärgem ajage segi põhjust ja tagajärge! Investeeringud muutuvad köitvaks, kui rakendame kiiresti ja otsustavalt Euroopa 2020. aasta strateegia ning kui saavutame oma eesmärgid jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa osas solidaarsuse vaimus ning solidaarselt ka kõigi liikmesriikidega, kaasaarvatud Portugal.

(FR) Lugupeetud Martin Schulz! Teate väga hästi, et minu volitused komisjoni presidendina ei luba Portugali sisepoliitikasse sekkuda. Kui te ühel päeval enam ei ole Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis esimees ja teil on teised kohustused, siis olen veendunud, et täidate neid uusi kohustusi täiesti sõltumatult ega sekku oma fraktsiooni siseasjadesse.

Samal ajal pean teile siiski ütlema, et Portugali poliitiline kriis ei ole asju lihtsamaks teinud, sest Portugal oli juba üsna raskes olukorras. Vaatamata sellele peame meie, Euroopa institutsioonid, austama ka riiklikku demokraatiat ja liikmesriikide parlamentide otsuseid ning loodame, et Portugal leiab probleemile parima võimaliku lahenduse.

Komisjon seisab igal juhul Portugali kõrval ning aitab tal leida parimaid lahendusi ja seda muidugi vastavalt Portugali võetud kohustustele ja konkreetsetele vastutusaladele, mis tal oma Euroopa partnerite suhtes on. Usun, et aktiivse solidaarsuse ja vastutustunde vaimus suudame kriisi lahendada.

Tõsi, täna siin väljendatud seisukohad on üsna pessimistlikud.

Veelgi enam, eurooplaste valitud esindajatena peegeldate Euroopas valitsevat tunnet. Muretseda on täiesti loomulik, kuid ma leian, et meil peaks olema poliitilist vaprust ja selgepilgulisust meie Euroopa projekti suhtes usalduse üles näitamiseks, sest ma ei usu, et suudaksime ise pessimistlikud olles Euroopas usalduse taastada. Komisjon on valmis jätkama entusiastikult koostööd teiega, Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja kõigi institutsioonidega, et saavutada tugevam, jätkusuutlikum, õiglasem ja konkurentsivõimelisem Euroopa.

(Aplaus)

  Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu president. – (FR) Lugupeetud juhataja! Auväärt parlamendiliikmed! Mul on hea meel kõneleda niivõrd täis saalile, kus minu ülemkogu presidendiks saamisest alates nii palju parlamendiliikmeid korraga veel viibinud ei olegi,

(Aplaus)

kuid mulle on jäänud mulje, et te ei ole tulnud siia ainult mind kuulama.

Kõigepealt tänan teid kõiki teie märkuste eest, nii positiivsete kui ka negatiivsete! Olin seda enam löödud, et Euroopa Ülemkogus peab meil valitsema üksmeel ja me püüame selle kõigi eri fraktsioonidest pärit kolleegide, peaministrite ja riigipeade vahel saavutada. Meil on sotsialistid, kristlikud demokraadid, konservatiivid, liberaalid, kes kõik kuuluvad teie poliitilistesse perekondadesse, ning igakord püüame nende vahel kokkuleppeid saavutada ja kindlustada.

Keegi ütles enne, et ma pean olema idealist, unistaja. Ma ei leia, et see minu roll oleks, kuid see, mida ma alati võimaluse korral teha püüan – ja komisjoni president võib seda kinnitada –, on käituda nii, et enamikul juhtudel saavutame komisjoni ettepanekute ja Euroopa Ülemkogu tulemuse lähendamise. Lubage mul mainida töökonna näidet, kus majandusjuhtimise töökonna aluseks olid komisjoni ettepanekud ja kus saavutatud tulemus on komisjoni ettepanekutele väga lähedane. Püüan ka – me püüame koos parlamendiga – neid ettepanekud veelgi edasi arendada. Seega on minu roll taotleda konsensust, kuid sellist, mis põhineb nii palju kui võimalik ühendusel, ning ma leian, et mõnes olulises valdkonnas on see mul õnnestunud.

Nüüd laiendatud euroala pakti juurde – teate küll, lühem dokument, mis meie arutelud algatas, ja lõplik laiendatud euroala pakti dokument. Paljud teist ja isegi need, kes kuuluvad skeptilistesse fraktsioonidesse, on öelnud, et nende riik peaks laiendatud euroala paktiga liituma. Selle põhjus on tõenäoliselt see, et lõppude lõpuks ei olegi see nii halb. Meil on õnnestunud saavutada kompromiss kaugeleulatuvate eesmärkide üle, nii et majandus säilitaks oma konkurentsivõime ning riigi rahandus püsiks jätkusuutlikuna, ja liikmesriikide tasandil rakendamise üle, sest enamikul juhtudel peame võtma liikmesriikide tasandil otsuseid.

Minu teine märkus käsitleb meetodeid, kui te lubate. Palju Euroopaga seonduvat kriitikat on sisuliselt õigustatud, kuid see ei ole aluslepinguga kooskõlas. Näiteks kuuluvad tuumapoliitika ja energiakasutuse struktuur täielikult liikmesriikide pädevusse ning selle muutmiseks ei saa ma midagi teha. Isegi tuumarajatiste ohutus ja julgeolek on enamasti liikmesriikide pädevuses. Meil on ühenduse pädevused ja Euroopa pädevused ning ülemkogu järeldustes püüdsime neid edendada nii palju kui võimalik. Leian, et komisjonil ei ole kunagi tuumaohutuses olnud nii olulist rolli, nagu tal pärast mõned päevad tagasi toimunud Euroopa Ülemkogu on. Peame aga endiselt tegutsema aluslepingu raamistikus.

Siin kõneldi miinimumpalkadest mõnes riigis, kuid see on riikide pädevus. Kõneldi ebavõrdsusest, ebakindlatest töökohtadest, ebaõiglusest, kuid enamikul juhtudel on tegemist riiklikku raamistikku kuuluvate meetmetega. Soovin siiski lisada, et paljud meetmeid, mis konkurentsivõime ja riigi rahanduse jaoks võtta tuleb, on meetmed, mille riikide valitsused oleksid isegi ilma Euroopa surveta tegelikult juba võtma pidanud. Euroopa avaldab lisasurvet, sest vähemalt 17 ühenduse riigis on ühisraha, mis vajab kaitset. Enamikus riikides tuleb aga nõutavad meetmed võtta riigi enda ja selle kodanike huvides, et tagada nende endi tulevik. Euroopa avaldab selleks lisasurvet.

Seega ärgem süüdistage Euroopa Liitu põhjendamatult! Kas meie juhtimismeetmed on liiga nõrgad? Euroopa Ülemkogu teeb koos Euroopa Parlamendiga tööd, et majandusjuhtimist parandada, ning – nagu teistel juhtudel – olen kindel, et leiame kompromissid. Võib ju olla, et 17 riigist ühe riigipanga juht kritiseerib majandusjuhtimist ulatuslikult, kuid võin tsiteerida Madalmaade lähiriikide juhte või pangadirektoreid, kel on hoopis teistsugune arvamus. Vajaduse korral võin teile nimed ja tsitaadid esitada: nii on kõige lihtsam tööd teha.

Auväärt parlamendiliikmed! Mis puutub praegusesse kriisi, siis on olemas tulevik ja vahendid, mille kohta on vastu võetud tähtsad otsused, kuid muidugi on ka minevik. Nagu ma juba ütlesin, tuleb minevikku käsitleda. Isegi kõige paremate vahenditega, millega me välja tulla suudame – stabiilsusmehhanism, aluslepingu muutmine, majandusjuhtimine, laiendatud euroala pakt –, ei lahenda me raskustes vaevlevate riikide probleeme ega endiselt surve all olevate pankade probleeme. Seega on meil nii tulevik kui ka minevik.

Mis puutub minevikku, siis ei olnud mõnes liikmesriigis ja Euroopa tasandil piisavalt poliitilisi meetmed. Peame selles suhtes enesekriitilised olema. Mida me aga peame tagama ning mille me ka tagame – ja me oleme juba võtnud vajalikud meetmed –, on see, et selline kriis tulevikus enam ei kordu. Vahepeal, nagu ma juba ütlesin, tuleb meil tulla toime minevikupärandi käsitlemisega, nii mõne riigi puhul, millest te teadlikud olete ja mis meil programmis on – nagu Kreeka ja Iirimaa –, ning teiste riikide puhul, kus me võtame meetmeid, et vältida nende sattumist sellesse programmi. Kas oleksime saanud need meetmed aasta tagasi võtta? Ei! Kas minevikus on tehtud olulisi vigu? Õõnestasime stabiilsuse ja kasvu pakti seitse või kaheksa aastat tagasi. Kui me ei oleks seda teinud, oleks meil olnud palju tõhusamad vahendid ja oleksime suutnud palju kriise ära hoida.

Auväärt parlamendiliikmed! Mis puutub majanduskasvu, siis on see alates 2010. aastast olnud keskmiselt 2%, mis on perioodi 1999–2008 keskmine. Meie majandus kasvas 2010. aastal ja 2011. aastal on selle kasv keskmiselt 2%. Kas peaksime tegema rohkem? Kindlasti peaksime! Kas avalikud investeeringud on selleks ainus vahend? Üldsegi mitte! Väga tähtis on siseturg, ühtne turg. Seda tuleb edasi arendada. Komisjon on esitanud ettepanekud ja neid arutatakse mõne nädala pärast juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel uuesti ning pöördume selle küsimuse juurde sügisel jälle tagasi.

Viimaseks, Liibüa teemal oleme saanud rohke kriitika osaliseks. Ilma Euroopa ja Euroopa juhtideta oleks Liibüas aga toimunud veresaun. Ilma Euroopata oleksid seal toimunud massimõrvad. Mõned teist on Euroopa Liidu suhtes väga kriitilised. Ometi tegutsesime õigel ajal! Ilma Euroopata ei oleks üleilmsel tasandil, ÜRO tasandil, midagi ära tehtud. Leian, et pärast kogu seda kriitikat on meil õigus ka seda tõde kuulda. Kas tegime minevikus midagi valesti? Kas võtsime vastu õiged poliitilised meetmed? Ei! Kas parandasime oma vead? Jah! Selle eest on Euroopa tänu ära teeninud!

(Aplaus)

Tahaksin öelda veel ühe viimase mõtte oma emakeeles.

Kuulsin just Derk Jan Eppinki sõnavõttu, kes teatas oma pettumusest. Ka mina olen sellise intellektuaalse ebaaususe pärast pettunud. Ma ei lasku üksikasjadesse, kuid Derk Jan Eppink teab väga hästi, et seal seistes ja fotograafile lehvitades olin ma täitmas oma ametikohustusi ning see ei olnud mu isiklik tõekspidamine, kuid pean ütlema, et olen Eppinkis väga pettunud.

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Sooviksin selle arutelu lõpuks esitada isikliku tähelepaneku. Ma ei räägi ainult enda nimel, vaid ka paljude kolleegide nimel, kes olid kogu aeg siin ja kes arutelu jälgisid. Kogu oma karjääri jooksul siin Euroopa Parlamendis on mul harva olnud tunne, et mind on koheldud nii halvasti nagu täna teie ja Barroso vahelises mängus. Ma tahan, et see oleks täiesti selge. Teie, José Manuel Barroso, ütlesite meile, et teie käes olevad algatused, millel on parlamendi enamuse toetus, kukuvad läbi, sest liikmesriigid lükkavad need tagasi. Lubage mul palun teile nõu anda: esitage oma algatused õigusaktide eelnõude vormis! Nii saate parlamendi enamuse enda selja taha ja nõukogul ei ole enam kuhugi peitu pugeda.

(Aplaus)

Palun ärge peituge enam nõukogu taha!

Herman Van Rompuyle ütleksin aga järgmist: ütlete meile, et teil on nõukogus õnnestunud jõuda sotsiaaldemokraatide, liberaalide, konservatiivide ja kristlike demokraatidega kompromissile. Nõukogu koosneb riikide suveräänsetest ministritest ja peaministritest. Siin on meie ees nõukogu eesistuja, kes püüab Lissaboni lepingut vastassuunas pöörata. Lissaboni lepingu tulemus on see, et riigipeade või valitsusjuhtide nõukogu võtab üha enam võimu endale, öeldes samal ajal ise, et otsused langetatakse ühehäälselt. Lissaboni leping ei ole koostatud selles vaimus. Lissaboni lepingus sooviti, et enamusel põhinev otsustamine oleks ELis norm. Te tõlgendate Lissaboni lepingut valesti.

(Aplaus)

Seetõttu on ülim aeg, et Euroopa Parlament asja ise ette võtaks ja ühenduse meetodit kaitseks.

(Aplaus)

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. – (NL) EL on viimastel nädalatel majanduslikus integratsioonis tohutu hüppe sooritanud. Laiendatud euroala pakt seab meid tugevama koostöö rajale, kus austatakse veel liikmesriikide olemasolevaid sotsiaalsete konsultatsioonide traditsioone. Muidugi ei tohi sellega seotud töö lõppeda. Nüüd peame käivitama teise etapi ja sillutama teed Euroopa investeerimisprojektidele, mis võimaldavad meil ellu viia Euroopa 2020. aasta strateegia.

Komisjoni president Barroso on lubanud esitada ettepaneku finantstehingute maksu kasutuselevõtmise kohta. Peame neid vahendeid kasutama elutähtsate piiriüleste investeeringute tegemiseks, täpsemalt energeetika infrastruktuuri investeeringuteks, mida toetaksid Euroopa projektide võlakirjad ning avaliku ja erasektori partnerluseks ette nähtud raha. See on ainus viis, kuidas veenda kodanikke, et Euroopa on rohkem kui kunagi varem nende õitsva tuleviku garantii.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimasel, 24.–25. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel keskenduti praegu Euroopa Liidu ees seisvatele majanduslikele ning diplomaatilistele ülesannetele: Liibüa ja Jaapani küsimustele. Vaatamata märkidele majanduse taastumisest, on olukord endiselt raske ja majanduskriisi lõpp näib olevat veel kaugel. Seda on näha Portugali puhul, kes on kahjuks jõudnud selleni, et on pidanud koos Iirimaa ja Kreekaga majanduslikku ja rahalist abi paluma. Seepärast on tähtis võtta vastu kriisiga võitlemiseks vajalikud majanduslikud ja rahalised meetmed, et vältida tulevikus selliseid võlakoormuse juhtumeid nagu Kreekas, Iirimaal ja Portugalis ja tugevdada ELis majandusjuhtimist ja tagada töökohtade loomine. Vastu on võetud kuuest meetmest koosnev pakett, mis näib mulle algusest peale positiivne ja millega on seotud üsna kaugeleulatuvad ootused, näiteks Euroopa stabiilsusmehhanismi loomine, laiendatud euroala pakt jne. Loodan, et need saab nii kiiresti kui võimalik realiseerida, nii et nad võiksid hakata andma tulemusi, mis on nii vajalikud ja mida nii väga loodetakse.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Laiendatud euroala pakt ja Euroopa stabiilsusmehhanism annavad liikmesriikidele rahalist abi, mida viimased vajavad, vastutasuks majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise eest. Mõlemad ettepanekud sisaldavad seega tõhusat meetmepaari, eriti arvestades ettepanekut maksupoliitika kooskõlastamiseks, mis on hädavajalik riikide liidus, mis püüab kasutada ühist valuutat. Lisaks sellele tegutseb Euroopa stabiilsusmehhanism tänu oma 500 miljardi euro suurusele sekkumisfondile nagu Euroopa Valuutafond, kellel on mandaat laenata raha ja osta võlakirju otse riikidelt, seistes samal ajal vastu finantsspekulatsioonidele.

Siiski ei ole mõned paktis sisalduvad ettepanekud praktilised. Eelarvekärped ja tööturu äärmiselt paindlikuks muutmine lükkavad majanduskasvu edasi, hoiavad tööpuuduse kõrgel tasemel ja muudavad töösuhted ebastabiilseks. Arvan, et tervele majanduskasvule aluse panemiseks on vajalik eelarve järkjärguline konsolideerimine ja Euroopa sotsiaalse mudeli kaitsmine.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Praegusel täiskogu istungjärgul on palju räägitud Iiri Vabariigi päästepaketi mõjust. Siiski tuleb tunnistada, et sel kriisil on olnud omakorda tohutu mõju ka minu valimisringkonnale Põhja-Iirimaale, millel on Iiri Vabariigiga maismaapiir. Toimub suuremahuline piiriülene liikumine, seda nii kapitali, teenuste kui ka tööl käivate inimeste puhul. Ka Iiri Vabariigi pankadel on Põhja-Iirimaal märkimisväärsed huvid. Seepärast põhjustab nende pankade praegune likviidsusprobleem otseselt Põhja-Iirimaa ettevõtete, eriti VKEde rahastamise kättesaadavust. Ajal kui VKEd pingutavad juba niigi keerulises majanduskeskkonnas ellujäämise nimel, aitab selline asi ainult rasket olukorda veelgi raksemaks muuta. Praegu suundub 30% kõigest, mida Põhja-Iirimaal toodetakse või valmistatakse, otse Iiri Vabariigi turule. Seepärast mõjutab nõrk turg Iiri Vabariigis otseselt ja raskelt ettevõtteid ja töökohti minu valimisringkonnas. Seda rasket olukorda arvestades kutsun president Barrosot üles seda tunnistama ja kasutama töörühma selleks, et uurida, kuidas parandada olukorda, kus me praegu asume.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võeti vastu otsuste pakett, mis, juhul kui nad ellu viiakse, tähendavad ebatavalist, vägivaldset ja ohtlikku rünnakut töötajate ja Euroopa rahvaste vastu, arvestades ümbernimetatud n-ö laiendatud euroala pakti sisu. Kindlasti on see ümber nimetatud selleks, et varjata selle tegelikke autoreid – Saksamaad ja Prantsusmaad – arvestades, et eelmine nimetus „konkurentsivõime pakt” oleks kohe neile osutanud. Koos nn majandusjuhtimisega tähendab see rünnakut majanduslikust ja sotsiaalsest vaatepunktist haavatavamate liikmesriikide vastu, kujutades endast tõelist määramist majanduslikku sõltuvusse ja mahajäämusse.

Mõlemad mehhanismid on seotud Lissaboni lepingu väljakuulutatud muutmisega – kasutades lihtsustatud menetlust ja ilma ühegi referendumita – eesmärgiga võtta kasutusele Euroopa stabiilsusmehhanismiga seotud nn tingimused. Nõukogu järeldustest ilmneb, et „makromajandusliku kohandamisprogrammi alusel kehtestatakse ranged poliitilised tingimused”. See on protsess, mis mille töötavad välja ja mida rakendavad Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond ühiselt.

Põhimõtteliselt toimub protsess, millega poliitiline ja majanduslik võim kontsentreerub, nüüd mitte ainult suurettevõtete ja finantsmaailma teenistuses olevate riikide direktoraadi kätesse, vaid otse rahvusvahelise kapitali organisatsioonide kätesse.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE), kirjalikult. – (HU) On tähtis, et hindaksime kogu Euroopa jaoks raskel ja kriitilisel hetkel enda ees seisvaid eesmärke ning nende saavutamiseks üheskoos tehtavaid positiivseid muudatusi. Praegune eesistujariik Ungari on teist korda saavutanud silmapaistvat edu majandusjuhtimise, stabiilsusmehhanismi ja Euroopa poolaastaga. Märtsi lõpus Euroopa Ülemkogu viimase kohtumise paljudel kõnelustel suudeti kokku leppida ka Euroopa Liidu toimimise lepingu piiratud muutmises eesmärgiga tugevdada euroala stabiilsust ja eurot. Nõukogu koosolekul hääletas eesistujariik Ungari ratsionaalse vastutustundliku majanduspoliitika poolt, mida on võimalik järgida, ja lisaks Euroopa poolaasta ametlikule sätestamisele tugevdas ka stabiilsusmehhanismi. Siiski tuleb juhtida tähelepanu sellele, et majandusjuhtimise elemente ei tohi mingil viisil segi ajada laiendatud euroala paktiga, mis selle praeguses etapis on valitsustevaheline kokkulepe. On küll võimalik, et pakt on hea, kuid ühtset siseturgu ei saa reguleerida mittelepinguliste valitsustevaheliste kokkulepetega. Paktis sisalduva ebaselge maksude ühtlustamist puudutava punkti tõttu ei soovi Ungari seda kokkulepet esialgu tervikuna kohaldada, sest oleme huvitatud oma konkurentsieelise tugevdamisest ja selle kaudu pikaajalisest reaalsest töökohtade loomisest ja majanduskasvust.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Mul on väga hea meel selle pärast, et 23 ELi liikmesriiki on suutnud kokku leppida meetmete paketi – laiendatud euroala pakti – suhtes finantsstabiilsuse kaitsmiseks ja majanduskasvu edendamiseks. Samuti on tähtis, et saavutati kokkulepe struktuurireformi ja eelarve konsolideerimise kohta ja jõuti üksmeelele Lissaboni lepingu muutmise suhtes Euroopa stabiilsusmehhanismi loomiseks. Kõik riigid peavad võtma eelarve konsolideerimise meetmeid ja meetmeid makromajanduslike tasakaalunihete vältimiseks. Samuti tuleb rakendada struktuurireforme tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks. Need tuleb määratleda iga riigi konkreetset olukorda arvestades. 23 Euroopa riigi osalemine paktis lubab loota, et need meetmed suurendavad majanduskasvu. See on samm õiges suunas ja mõistlik vastus majanduslikele probleemidele. Pakt sobib suurepäraselt parlamendi ja komisjoni tööga ühtse turu parandamiseks ja kolme raportiga, mille võtame parlamendis sel nädalal vastu. Peame vastu võtma veelgi julgemaid otsuseid. Liikmesriikide valitsused ei tohi kasutada valimistsükleid ettekäändena tähtsate, kuid ebapopulaarsete otsuste edasilükkamiseks.

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! 24.–25.03 toimunud Euroopa Ülemkogul jõuti mitme otsuseni, mida pean oluliseks ning mida ei saanud enam edasi lükata. Kõige olulisemaks otsuseks Euroopa majanduspoliitikaga seonduvalt pean Euro Plus Pacti, mis näeb ette ühise tegevuskava ja eesmärgid. Neli põhieesmärki on edendada konkurentsivõimet ja tööhõivet, suurendada avaliku sektori rahastamise jätkusuutlikkust ja taastada finantsstabiilsus. Eeltoodud paktiga liitusid peale euroala ka mitu teist liikmesmaad, näiteks Läti, Leedu, Poola, Taani, Rumeenia ja Bulgaaria. Leian, et praegusel ajal on ülioluline jõuda ühiste kokkulepeteni, millega kehtestatakse võrdsed reeglid ja ühtsed mehhanismid soovitud eesmärkide saavutamiseks. Eriti tahan tunnustada neid liikmesriike, kes ei ole euroala liikmed, ent siiski selle paktiga liitusid. Loodetavasti kaasneb ühtsete reeglite kehtestamisega ka riikide arusaamade ühtlustumine, mis eriti puudutab avaliku sektori rahastamise jätkusuutlikkust, et tulevikus välistada olukordi, mis said osaks Kreekale ja Iirimaale. Samal ajal ei saa ainult nende otsustega piirduda, kuna need annavad siiski vaid lühiajalist tulemust. On vaja välja töötada lahendused tuleviku investeeringute teostamiseks, olgu see siis läbi eurovõlakirjade või mõne muu lahenduse kaudu. Tänan teid!

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Hiljutine Euroopa Ülemkogu tippkohtumine märgib ELi ja euroala suurema majandusliku kooskõlastamise ja lähenemisviisi uue etapi algust. Laiendatud euroala pakt, mille võtsid vastu euroala riikide ja Bulgaaria, Taani, Leedu, Läti, Poola ja Rumeenia riigipead ning valitsusjuhid, annab meile tõelise võimaluse selles sätestatud eesmärkide saavutamiseks või teisiti öeldes konkurentsivõime, tööhõive, riigi rahanduse stabiilsuse ja üldse finantsstabiilsuse toetamiseks. Väärib märkimist, et paktis ei ole määratletud poliitilisi või majanduslikke meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks, mis tähendab, et konkreetsed liikmesriigid peavad ikkagi ise valima selleks sobivad vahendid. Ei ole kahtlustki, et pakti edus või läbikukkumises saab määravaks liikmesriikide sisuline pühendumine ja see, kui tulemuslikult nende edu jälgitakse. Mis puutub majanduse kooskõlastamist, siis ei saa EL endale enam lubada läbikukkumist, mis tabas näiteks stabiilsuse ja kasvu pakti. Samuti anti tippkohtumisel nõusolek lisada aluslepingusse säte püsiva Euroopa stabiilsusmehhanismi loomiseks, mis võetakse kasutusele liikmesriikide ühisel kokkuleppel siis, kui on vaja tagada euroala stabiilsus tervikuna. See on väga tähtis otsus, eriti euroala riikide hiljutiste probleemide valguses. Aluslepingus sätestatud püsiv mehhanism toimib tulevaste sarnaste probleemide korral tugeva garantiina, vähendades seega ka spekulatiivsete rünnakute ohtu Euroopa vääringu vastu. Mul on hea meel ka asjaolu üle, et see mehhanism avati euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Suudame selle kriisiga tulemuslikult võidelda ainult siis, kui töötame koos, hoidudes igasugustest erimeelsustest euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate riikide vahel. Raske on kujutleda konkurentsivõimelisema ELi ülesehitamist ilma näiteks selliste riikide nagu Ühendkuningriik, Rootsi või Poola osalemiseta, mistõttu on mul hea meel kuulda uudist laiendatud euroala pakti vastuvõtmise kohta. Alguses jäi meile mulje, et euroala ei kavatsenud ainult iseend reformida, vaid lisaks teha reforme ka väljaspool ELi struktuure, ning see pani Euroopa Parlamendi liikmed veidi muretsema. Siiski on need hirmud nüüd edukalt hajutatud ja parlament on asunud kompromissitule seisukohale. Ainsana on kahetsusväärne see, et liikmesriigid seda tervikuna vastu ei võtnud, eriti seoses Euroopa stabiilsusmehhanismiga, mis meie arvates peaks algusest peale olema avatud euroalasse mittekuuluvatele riikidele.

4. Hääletused

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuste tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

4.1. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Poola – Podkarpackie – Masinatehas (A7-0059/2011, Barbara Matera) (hääletus)

4.2. Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll (A7-0075/2011, Fiorello Provera) (hääletus)

4.3. Naiste roll põllumajanduses ja maapiirkondades (A7-0016/2011, Elisabeth Jeggle) (hääletus)

4.4. Uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavad ELi vahendid (A7-0054/2011, Marian-Jean Marinescu) (hääletus)

4.5. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Tšehhi Vabariik – UNILEVER (A7-0060/2011, Barbara Matera) (hääletus)

4.6. Kahesuguse kasutusega kaubad ja tehnoloogia (A7-0028/2011, Jörg Leichtfried) (hääletus)

Enne lõpphääletust

  Jörg Leichtfried, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletuse tulemuse üle võiks diskuteerida, kuid meie seisukoht on praeguseks nõukogu seisukohale väga sarnane ja kokkuleppel variraportööridega paluksin lõpphääletuse edasi lükata, sest on väga tõenäoline, et suudame saavutada nõukoguga täieliku üksmeele.

(Lõpphääletus lükati edasi)

4.7. Riiklikult toetatavad ekspordikrediidid (A7-0364/2010, Yannick Jadot) (hääletus)

Enne hääletust muudatusettepaneku nr 10 üle

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Austatud juhataja! Soovin teatada, et fraktsioon GUE/NGL soovib tagasi võtta nimelise hääletuse muudatusettepaneku nr 10 mõlema osa üle.

Enne lõpphääletust

  Yannick Jadot, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Nagu ka eelmise hääletuse puhul, olen koos variraportööridega otsustanud mitte panna seadusandlikku resolutsiooni parlamendis hääletusele, selleks et jätkata läbirääkimisi nõukoguga, lootuses, et viimane arvestab parlamendi tänase hääletusega.

(Lõpphääletus lükati edasi)

4.8. Naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi poliitiline raamistik (A7-0065/2011, Eva-Britt Svensson) (hääletus)

  Juhataja. − Hääletus on lõppenud.

5. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Fiorello Provera (A7-0075/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Viimase aja sisepinged ja rahutused Tuneesias, Egiptuses, Liibüas ja muudes Araabia riikides on tekitanud tohutud rändevood koos sellest Euroopa jaoks tulenevate probleemidega. Muidugi peame olema valmis nende olukordade ja rändevoogudega hakkama saama. Peame leidma viisi, kuidas seda üheskoos teha, tagades omavahel solidaarselt, et vastame probleemidele, mis tekivad siis, kui välismaailm meie ühise süsteemi surve alla seab.

Seepärast on mul hea meel selle üle, et parlament kiitis täna heaks ebastabiilsusest tulenevate rändevoogudega tegelemise poliitika. Eriti rõõmus olen selle üle, et parlamendi resolutsioonis keskendutakse piirvalveasutuse FRONTEX rolli tugevdamisele. See on midagi, mille eest oleme Taani Liberaalses Parteis juba väga kaua võidelnud. Praegune Põhja-Aafrika kriis on näidanud, et FRONTEX on eriti tähtis vahend piirkonna rändevoogude haldamiseks. Nüüd on lihtsalt vaja, et FRONTEX suudaks kiiremini tegutsema asuda siis, kui see on tõesti tähtis.

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest see on esimene samm ebastabiilsusest tulenevaid rändevooge käsitleva ELi poliitika suunas. Sel puhul on tähtis, et parlament võtaks sõna hüsteerilise visiooni vastu, mille kohaselt ähvardab meid lõunast saabuvate ümberasujate ja varjupaigataotlejate sissetung.

Meid ei mata enda alla miljonid poliitilise rõhumise ja türanniate eest põgenevad inimesed. Paljud kardavad, et saabub palju varjupaigataotlejaid, kes kurnavad meie niigi raskes olukorras olevaid sotsiaalhoolekandesüsteeme. See väide on hea häälte kogumiseks karmi rändepoliitika toetuse suurendamiseks, kuid see ei põhine faktidel. Äsja ÜRO avaldatud andmete kohaselt langes Läänes varjupaika taotlenud inimeste arv viimasel kümnendil üle 40%.

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina toetasin Fiorello Provera raportit ja hääletasin selle poolt, sest usun, et see on praktiline ja kindel samm edasi solidaarsuse eesmärgi saavutamise suunas, mis on lisaks sellele sätestatud ka Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist solidaarsust käsitlevas artiklis 80. Samuti pööratakse selles selgelt ja selgesõnaliselt tähelepanu neile, kes on sattunud suurtesse raskustesse, näiteks praegu eriti Põhja-Aafrikas.

Eriti tähtsad on inimõigused, rahvusvaheline koostöö ja kahepoolsed suhted, samuti ka piirkondlikud organisatsioonid, näiteks Araabia Liiga ja Aafrika Liit, kes võivad anda lisaväärtust stabiilses ja kestvas rahuprotsessis. Usume, et eesseisvaid samme iseloomustavad meetmed neis valdkondades, millega majanduslikult toetatakse neid üksusi, keda tuleb otse toetada ja aidata jätkuva ja pideva majanduskasvu saavutamiseks.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Sooviksin öelda, et ebastabiilsusest tulenevad rändevood on Euroopa Liidule suur katsumus. See puudutab üksikisikute saatust ja iga inimese lugu on erinev. Neid sunnib liikuma meeleheide, kuid see, mis neid kõiki ühendab, on lootus millegi parema järele.

Euroopa peab üles näitama sümpaatiat ja tahet aidata. Euroopa integratsioon on edukas ühine projekt, mille abil oleme loonud jõukuse, stabiilsuse ja turvalisuse – teatud heaolu hälli. Raske ja kallis on reageerida sellele sisserände lainele siis, kui see juba vastu Euroopa uksi lööb.

Lampedusa saare näitest näeme, kuidas välispoliitilistest julgeolekuküsimustest võivad ühe hetkega saada sisepoliitilised küsimused, ja seetõttu ei piisa enam ainult arengukoostööst. Euroopa vajab kõikehõlmavat ennetuskava, milles oleksid hõlmatud julgeoleku, piirkondliku koostöö, kaubanduspoliitika, kliimamuutuste, inimõiguste kaitse ja demokraatia arendamise aspektid. Just seda peame tegema!

  Carlo Fidanza (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa tasandi arutelus rändevoogude üle on tihti kuulda küsimust: „Mis probleeme peaks peaaegu 60 miljoni elanikuga riigile, nagu Itaalia, kaasa tooma mõnekümne tuhande sisserändaja mahutamine”.

Selles küsimuses ignoreeritakse, tihti varjatud motiividel, kaht asjaolu. Esiteks soovivad paljud neist sisserändajatest suunduda muudesse ELi riikidesse. Teiseks on viimase kahe aasta jooksul tänu Liibüa ja Tuneesiaga sõlmitud kahepoolsetele lepingutele Itaalia kallastele jõudnud alla 4000 inimese. Poliitilisele kriisile järgnenud kahe kuuga on saabunud juba 22 000 inimest.

Itaalia on praegu nagu kiirkeedupott. Ühest küljest ei peatu Põhja-Aafrika ümberasujate, eriti Tuneesia majandusmigrantide voog. Teisest küljest tõkestab Prantsusmaa Ventimiglia jaamas sisserändajate tee, sest neil ei ole elamislube.

Kui Euroopa solidaarsus tõesti olema on, siis on praegu aeg seda üles näidata, tehes ELi tasandil koostööd, selleks et otsustada, mida nende voogudega teha – seda nii hädaolukorras kui ka pikaajaliselt –, samuti seda, milliseid vahendeid kasutada Euroopasse saabujate puhul ja milliseid meetmeid võtta päritoluriikides. See tekst on selles suunas esimene samm ja sel põhjusel hääletasin poolt.

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Kodukorra teemal: oleme istungisaalis, kus peaks toimuma arutelu ja muidugi peaksime kõik näitama üles vastastikust lugupidamist. Kui kaks fraktsiooni esimeest peavad eravestlust ajal, kui teised esinevad sõnavõttudega, siis millise sõnumi see nende kolleegidele saadab?

  Juhataja. − Joseph Daul ja Martin Schulz, minult küsiti, kas te võiksite parlamendile eeskujuks olla.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Dokument, mille üle täna hääletasime, aitab pisut rändevoogude nähtust selgitada ja selles kiidetakse Frontexi tööd. Arvan, et see on positiivne ja seepärast tuleks nii suhtuda ka hääletuse tulemusse.

Usun siiski, et selle seisukohaga peaks kaasnema võrdselt selge liikmesriikide seisukoht, sest see probleem mõjutab mitte ainult Euroopa institutsioone, vaid ka liikmesriikide poliitikat.

Pean siiski ütlema, et seni ei ole kõik liikmesriigid sellist selgust rakendanud ja järginud, alustades Itaalia valitsuse poliitikast, kes on Lampedusa olukorraga tegelenud äärmiselt laiduväärsel ja küsitaval viisil. Tuhanded ümberasujad on põhimõtteliselt saatuse hooleks jäetud, samal ajal kui inimlik solidaarsus – olgu seaduses ette nähtud solidaarsusega, nagu on – oleks nõudnud viivitamatut hoolitsust ja kindlasti suuremat lugupidamist kui senine vaatamata asjaolule, et seejärel oleks tulnud tegeleda õigusliku probleemiga, nagu meie seda täiskogul teinud oleme.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! On küll tõsi et, paljud rändevood saavad alguse ebastabiilsusest, kuid meile eriti ei meeldi sellise eksitava termini kasutamine, sest ebastabiilsus tähendab tegelikult sõda, genotsiidi, kontrollimatut vägivalda, revolutsioone ja viletsust, millesse need inimesed on mõistetud, sama ajal kui Euroopa Liit vaikib. Samuti on vabadusiha. Resolutsioonis, mille üle me hääletasime, nõutakse liidu idapoliitikat ja selle kõige sobivamaid mehhanisme, et tegeleda ebastabiilsuse eri põhjustega.

Ma ei tea, kui usaldusväärne see välispoliitika saab olla, arvestades, et sündmused Liibüas ja Põhja-Aafrikas on näidanud ELi välispoliitika täielikku puudumist. Liikmesriikide valitsused on igaüks tegutsenud enda nimel, pakkudes haletsusväärset näitemängu maailmale ja inimestele, keda me peaksime aitama. Ainus pagulaste vastuvõtu poliitika, mida liit pakkuda suutis, jäi kõvasti nõudmistele alla. Lampedusa saarele ja Itaaliale ei antud ühtki vastust. Seepärast hääletame kindlasti selle dokumendi poolt, kuid kutsume liitu üles tulema lõpuks välja välispoliitikaga, mis on oma nime väärt.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Austatud juhataja! Jäin Fiorello Provera raporti hääletusel erapooletuks peamiselt seetõttu, et raport on väga ebaselge. Raportis väidetakse ja pakutakse välja igasuguseid asju, millest mõned on isegi mõistlikud ideed, mis on parlamendi kohta ebatavaline. Siiski jääb see kahjuks peamiselt raportiks, mis pakub täielikku poliitilist korrektsust, mistõttu mitte kusagil, üheski kohas, üheski lõikes või klauslis ei riskita seada küsimuse alla uut massilist sisserännet juba niigi ülerahvastatud Euroopa mandrile, sest see on seotud peamiselt nende riikidega, millest koosnes see, mida tunti Lääne-Euroopa nime all, kuid ka see on fundamentaalne küsimus.

Minu kodumaa Flandria on kogu Euroopa Liidu kõige tihedamalt asustatud riik. Flaamlaste enamus ei soovi mitte mingisugust uut sisserännet ning kohe kindlasti mitte riikidest, mille kultuur ja usk pooldavad väärtusi, mis on meie omadega täielikult vastuolus. Euroopa Parlamendil on viimane aeg kas või kordki omaenda Euroopa kodanikke kuulda võtta.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Nõustun sellega, et peaksime võtma lühiajalisi meetmeid humanitaarkriisi leevendamiseks Vahemere piirkonnas ja nende inimeste väärikuse tagamiseks, kasutades mehhanisme, nagu Frontex. Samuti vajame pikaajalist visiooni rändevoogudega seotud probleemide lahendamiseks ja selleks et aidata nende inimeste päritoluriikides töökohti luua.

Üks kesksetest Euroopa Liidu käsutuses olevatest hoobadest on kaubanduspoliitika. On aeg oma turge rohkem avada, alustades sellistest riikidest nagu Egiptus ja Tuneesia. Samuti peame alustama dialoogi piirkondlike kaubandussuhete tugevdamiseks.

Meil on olemas Türgi ja selle riigi edu näide, seda nii tolliliidu kui ka vajalike demokraatlike reformide tulemusliku rakendamise puhul. Leiame julgust hakata rääkima tolliliitudest ja vabakaubanduslepingutest demokraatia ja reformide suunas liikuvate Vahemere piirkonna riikidega.

Sooviksin lõpetada, kutsudes nõukogu üles võtma viivitamatult vastu Euroopa-Vahemere sooduspäritolureegleid käsitlev piirkondlik konventsioon.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Selle raporti sissejuhatav lause on vale. Mõte, et väljaränne on vaesuse ja meeleheite tagajärg, ehkki esmapilgul tõenäoline, osutub tegelikult petlikuks. Väljaränne, nagu me seda ajaloos tunneme, on sagedamini suureneva rikkuse ja suurenevate püüdluste tagajärg. Nägime alles äsja, kuidas Tuneesias saabus suur rändevoog pärast demokraatia taastamist ja diktatuuri lõppu.

Tegelik põhjus, mis inimeste juured lahti tõmbab ja paneb neid parema elu otsingul sadu kilomeetreid läbima, on võimalus. Reaalsus on aga see, et me oleme Euroopa Liidus loonud olukorra, kus meil on suuremahuline struktuurne tööpuudus, kuid samal ajal peame siiski tööjõudu sisse tooma. Minu kodumaal Ühendkuningriigis on üle nelja miljoni inimese, kes on kas töötud või saavad invaliidsuspensioni, ja siiski toome iga kuu kogu maailmast inimesi töökohtadele, mida Ühendkuningriigis sündinud inimesed vastu ei võta. Oleme sulgenud miljonid inimesed viletsa sõltuvuse lõksu. Me oleme pannud nad olukorda, kus töö ei ole enam osa nende mõttemaailmast. Kui soovime need inimesed viletsusest päästa, siis ei peitu lahendus välispoliitikas, vaid sotsiaalsüsteemi reformis, mis aitaks taastada oma kodanike väärikust ja sõltumatust.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Üks tegureid, mis kõigis rännet puudutavates aruteludes tihti kahe silma vahele jääb, on see, et rändamine on neile, kes ühest riigist teise liiguvad, tihti väga keeruline ja nad teevad seda äärmiselt raskes olukorras. Kujutlege ette, mis tunne on jätta maha perekond, küla, linn, kõik sotsiaalsed suhted, võib-olla teadmata, kas või millal te neid veel näete. Mis paneb neid nendest riikides lahkuma ja otsima võimalusi, nagu eelmine sõnavõtja ütles, Läänest? Päris tihti on põhjus see, et nad põgenevad sellise olukorra ja valitsuse eest, mida nad enam usaldada ei suuda.

Meie võimuses on mõningal määral aidata. Vaadelgem mõnda meie poliitikasuundadest: meie kalanduspoliitikat, mis soodustab suurte püügialuste röövretki vaeste Aafrika riikide rannikul, jättes nende kohalikud kalurid meeleheitesse ja ilma tööta. Mida siis teha? Nad otsivad rändevõimalusi. Meil on abipoliitika, mis hoiab korrumpeerunud valitsusi võimul, muutes inimestele enda riikidesse jäämise ebameeldivamaks. See paneb inimesi otsima emigreerumisvõimalusi ja nad tulevad siia.

Peame need asjad korda ajama. Peame mõistma, et kodumaalt lahkumine on inimestele raske. Peaksime tagama, et meie poliitika aitab inimestel oma kodumaale jääda.

Raport: Elisabeth Jeggle (A7-0016/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni arvates on absoluutselt elutähtis, et tagame linnaelanikega samad õigused ja võimalused mitte ainult naistele, vaid ka maapiirkondade meestele. Kui soovime säilitada tugevat Euroopa põllumajandust, mis suudab tarnida kvaliteetset toitu kogu Euroopasse, siis peame tagama, et see sektor on nii töötajatele kui ka nende perekondadele atraktiivne. Selle võimaldamiseks peame andma maapiirkondadele võimaluse majanduskasvuks, uuendusteks, töökohtade loomiseks ja arenguks. Meil pole vaja suruda sektorile peale kvoote ning ebaloomulikku sugude jaotumist. Seepärast on samuti hea, et parlament võttis täna vastu raporti naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades, saates väga selge sõnumi selle kohta, et ka seal on naistel tähtis roll.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Naistel on põllumajanduses ja maaelus alati olnud tähtis roll. Tegelikult moodustavad naised kokku u 27 miljonist töötajast 42%.

Sellele suurele osakaalule vaatamata ei ole naised sektori organisatsioonides hästi esindatud ja neid diskrimineeritakse otsustusprotsessis. On palju valdkondi, kus naiste olukorda võiks parandada, sh tagada piisav sotsiaalne kaitse.

Seepärast peaksid Euroopa institutsioonid selle ebavõrdsuse tasakaalustamiseks tegutsema, võib-olla näiteks teostama sektori üle järelevalvet sellises põllumajanduses naiste ettevõtlust jälgiva seirekeskuse kaudu, mis juba töötab Kalaabrias ja muudes Itaalia piirkondades.

Raportis, mille üle täna hääletati – ja mida ma toetasin –, uuritakse põhjalikult ka maapiirkondadest välja rändamise küsimust. Selleks et soodustada tööhõive taseme püsimist stabiilsena, vajame toetuspoliitikat ja strateegiaid, mis on mõeldud infrastruktuuri väljaehitamiseks ja nüüdisaegse elu nõuetele vastavate teenuste loomiseks, mida on võimalik maapiirkondades osutada.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Ühiskonna ümberkujunemine, sotsiaalse struktuuri muutused ja järsud demograafilised muutused on radikaalselt muutnud elu ja tööd maapiirkondades.

Kui soovime, et kõikidesse põlvkondadesse kuuluvad naised elaksid edasi maapiirkondades või soovime julgustada neid otsustama maaelu kasuks, siis tuleb arengupoliitikas senisest rohkem arvestada nende vajaduste ja nõuetega. Me ei tohi unustada, et naiste olukord maapiirkondades on viimastel aastatel muutunud ja see on väga erisugune. Naised, nii üksikult kui ka rühmadena, on ise osalenud selle muutuse algatamisel ja kujundamisel.

Ma usun, et raportöör Elisabeth Jeggle on selle fakti õigustatult esile tõstnud, mispärast leian, et see raport on väga tähtis. Lõppude lõpuks, kui soovime oma maapiirkondi arendada, ei saa me keskenduda vaid infrastruktuuri ehitamisele ja turismikeskkonna loomisele, vaid peame ka tagama, et perekonnad sinna uuesti kolivad, ja see on teema, mis puudutab võrdselt nii naisi kui ka mehi.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Hääletasin Elisabeth Jeggle raporti poolt muu hulgas seetõttu, et selles soovitatakse tagada Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika asjakohane rahastamine. ELi eelarves kärpimise suundumus, mis muidu on täiesti asjakohane, ei tohi toimuda ühise põllumajanduspoliitika kulul. Kui Euroopa Liidus maapiirkonnad ja põllumajandus ei saa asjakohast abi, siis on rakse suurendada naiste rolli maapiirkondades, raske on veenda naisi sellises keerulises olukorras maapiirkondades elama ja raske on saavutada selle ülitähtsa poliitikavaldkonna eesmärke, nagu toiduga kindlustatus, keskkonnakaitse ja territoriaalne tasakaal. Peaksime seda meeles pidama ja sooviksin kasutada võimalust, mille annab arutelu selle väga olulise Elisabeth Jeggle raporti üle, selleks et veel kord nõuda, et Euroopa Liidus ei tohi kokkuhoid toimuda ühise põllumajanduspoliitika kulul.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest see aitab võidelda selle eest, et naiste töö ja roll maapiirkondades poleks nähtamatu, nii nagu see seni on olnud.

Selle rollita ei oleks olnud võimalik ei minevikus ega tänapäeval säilitada väljaspool linnapiirkondi elanikkonda ja töökohti. Selle rolli nähtavale toomisega peaks kaasnema mitte ainult sotsiaalne tunnustus, vaid ka abi. Ühise põllumajanduspoliitika abiprogrammides tuleb muu hulgas keskenduda ka sooküsimusele koos spetsiaalselt naiste ettevõtlust puudutavate algatustega. Lisaks tuleb selles aidata rahastada teenuseid ja edendada näiteks selliseid aspekte nagu Interneti kättesaadavus maapiirkondades, mis aitab linna- ja maapiirkondade elamistingimusi võrdsustada.

Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid omalt poolt peavad tunnustama naiste tööd selles valdkonnas, seda nii tootmise kui ka hooldamise, eriti laste ja sõltuvate isikute hooldamise alal.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Vaatamata sellele, et naised moodustavad 26–27 miljonist töötajast 42% ja et 29% põllumajandusettevõtetest juhivad naised, ei ole nad tööstusharu tasandil peaaegu üldse esindatud ja see on vastuolus nende tähtsusega.

See ei ole õige ega normaalne, mistõttu peab liit suurendama naiste rolli maaelus ja leidma sobivad lahendused nende majandustegevuse ühitamiseks. Vaja on soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist, emade sotsiaalkaitset ja tunnustust naiste rollile põllumajanduses.

Pideva koolituse edendamine on seepärast üks põhiküsimusi, mille suhtes ei ole enam võimalik teha kompromisse. Toetame raportöör Elisabeth Jeggle’ ettepanekuid naiste paremaks esindatuseks kõikides põllumajandussektori poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites, samuti ettepanekuid toetada väiketalunike, maatööliste ning hooajaliste loomatalitajatena töötavate naiste sotsiaalkaitse algatusi.

Ühises põllumajanduspoliitikas tuleb eraldi tunnustada naiste rolli, vastasel korral on selle reform kasutu ja on päris kindel, et värskete kärbetega põllumajanduses ei ole võimalik ette kujutada muretut tulevikku.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ma ei tea, kas te mäletate meie kodumaal populaarset telesarja „Elu Marsil”, mille idee seisnes selles, et politseinikust peategelane katapulteeritakse justkui tagasi 1970. aastate algusesse.

Kui ma täna hääletuse nimekirja lugesin, siis oli mul üsna sama tunne kui temal. EL tuleb täna välja poliitikaga, mis puudutab naisi põllumajanduses; ekspordikrediidiga eelistatud äriühingutele; eritoetustega Unileverile Tšehhi Vabariigis ja masinatehase töölistele Poolas.

1970. aastad olid kogu Euroopale ja eriti Ühendkuningriigile raske aeg: see oli stagflatsiooni, tööpuuduse ja riikliku pankroti aeg. Need asjad juhtusid aga mõnede meie kontrollile allumatute tektooniliste jõudude tõttu. Need juhtusid valesuunalise poliitika tulemusena just seetõttu, et arvati, et valitsused saavad välja valida võitjad ja et nad peaksid kontrollima majandust ning panema ressursside ümbersuunamise kaudu asjad liikuma.

27 liikmesriiki on edasi liikunud, kuid Euroopa Liit ei ole. Elame ikka veel selles maailmas, kus võetakse raha meie maksumaksjatelt ja jagatakse see eelistatud eliitrühmadele.

Miks? Sest kui me seda ei teeks, milleks siis Euroopa Liitu vaja oleks? Nagu märkis kord Upton Sinclair: väga keeruline on panna inimest midagi nägema, kui tema töökoht sõltub sellest, et ta seda ei näe.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! On õige ja asjakohane, et esitatud raportis nõutakse naiste positsiooni parandamist maapiirkondades. Kahjuks käsitletakse selles naisi siiski ainult töötajate või ettevõtjatena. Selles ei nähta naiste rolli emadena, samuti ei väärtustata naiste mitteametlikku ja seepärast tasuta tööd. Ka naiste töö kodus ja sõltuvate perekonnaliikmete eest hoolitsemine aitab oluliselt kaasa ühiskonna heaolule.

Selle töö arvele langeb kuni üks kolmandik Euroopa riikide SKPst ja siiski teeskleme pidevalt, et seda ei eksisteeri. Selle asemel, et seda vara selgelt tunnustada, survestame naisi minema tööle ja alustama ettevõtlust. Samal ajal suurendaks just põllumajanduses ja maapiirkondades naiste töö väärtustamine perekondade ja kogukondade elukvaliteeti.

Raport: Marian-Jean Marinescu (A7-0054/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Alati peaks iga konkreetne liikmesriik saama ise otsustada oma energiaallikate valiku üle. Seda arvestades on samuti selge, et iga liikmesriik peaks ise katma kulud, kui soovib mõnest energiaallikast selles valikus loobuda. Leedus, Slovakkias ja eriti Bulgaarias oli aga mitu nõukogude ajast pärinevat tuumajaama, mis kaugeltki ei vastanud meie ohutusnõuetele. Seepärast oli ka vajalik ja mõistlik toetada nende jaamade kasutuselt kõrvaldamist.

Probleem seisneb selles, et sealne planeerimine või täpsemalt planeerimise puudumine lihtsalt ei tohi korduda. Näeme, et 2013. aasta lõpuks oleme kulutanud kokku kolm miljardit eurot ja me pole ikkagi suutnud neid jaamu kasutuselt kõrvaldada. See on märk halvast planeerimisest. Komisjon peab esitama nende projektide finantsilise otstarbekuse üksikasjaliku analüüsi, sest mis tahes tulevase toetuse tingimuseks peab olema see, et need riigid suudavad tõestada, et nad on oma seniseid rahalisi vahendeid asjakohaselt hallanud.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Esitatud raport tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamise riikliku rahastamise kohta annab senisest olukorrast hea pildi. Nõustun täielikult raporti ühe põhijäreldusega, nimelt et nende rajatiste kasutuselt kõrvaldamine asjaomastes riikides vajab Euroopa rahalist panust ka pärast 2013. aastat. Asjaomased riigid ei suuda seda ainuüksi oma vahenditest rahastada.

Näiteks kõrvaldas Slovakkia 2006. ja 2008. aastal ELi survel kasutuselt kaks täielikult rekonstrueeritud üksust Jaslovské Bohunice tuumajaamas. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri järelduste kohaselt vastasid need kõigile ohutuskriteeriumidele. Sellel sammul on märkimisväärne majanduslik mõju ja seda võimendavad veelgi nende seadmete täieliku kasutuselt kõrvaldamise suured pikaajalised kulud. Euroopa Liit peab eraldama raha tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamise toetuseks ka 2013.–2020. aasta finantsperspektiivis.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Jaapani hiljutiste sündmuste tõttu on energiapoliitika ja eelkõige energiajulgeolek selle sõna kõige üldisemas tähenduses tulise arutelu teemaks igas maailma nurgas. Katastroof Fukushima tuumajaamas näitas, kui palju tööd peame tegema tõhusa ja keskkonnasõbraliku, kuid eelkõige ohutu energiasüsteemi loomiseks. See ei ole ainult Aasia, vaid iga riigi ja iga mandri probleem. Kui on olemas sellised tuumaelektrijaamad, mis tuleks ohutuse kaalutlustel sulgeda, siis tehkem kõik endast sõltuv tagamaks, et seda tehakse ja et seda tehakse tõhusalt! Toetagem kõiki meetmeid uute ohutute energiaallikate loomiseks ning otsuste vastuvõtmisel olgu meie prioriteediks alati inimeste ohutus. Suur tänu teile!

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kahtlemata saab selline raport nagu Marian-Jean Marinescu raport pälvida vaid teotust ja üksmeelt, seda isegi olukorras, mida ikka veel iseloomustavad emotsioonilained pärast sündmusi Fukushimas. Marian-Jean Marinescu absoluutselt tasakaalustatud ja ettevaatlik lähenemisviis selles dokumendis pani mind seda igal juhul toetama.

Lisaks sellele ei ole kahtlust, et abi Leedule, Slovakkiale ja Bulgaariale peab olema pidev ja järjekindel, samal ajal kui paljud muud meetmed – need, mida nimetatakse lihtsalt survetestideks ja ka muud ohutuse tagamiseks mõeldud meetmed – peaksid tagama tuumasektori ohutuse. Eksimisruumi ei ole ja selle põhjused on meile kõigile liigagi hästi teada.

Rahastamisprogrammid olid juba mõne aja eest koostatud ja nende täitmist on kinnitatud. Usume, et kogu sellel operatsioonil on positiivne ja konkreetne tulemus, mis on märgiks edusammust suunas, mida me kõik soovime.

  Paolo Bartolozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liidu tuumasektori ohutust reguleerivates õigusaktides on juba käsitletud tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamise tagamiseks piisavate rahaliste vahendite eraldamist. Täna on see teema eriti oluline, arvestades hiljutisi rahvusvahelisi sündmusi ja sellest tulenevaid liikmesriikide valitsuste otsuseid.

Oleme väljendanud oma toetust Marian-Jean Marinescu tööle, milles käsitletakse konkreetseid juhtumeid mitmes riigis, kes pärast ühinemist võtsid konkreetsed kohustused tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamiseks ja said just selleks Euroopa Liidult spetsiaalset toetust.

Jättes kõrvale konkreetsed juhtumid, on meil selles küsimuses kohustus luua tulemuslik jälgimissüsteem EL territooriumil asuvate tuumajaamade kontrollimiseks ja katsetamiseks. Tegelikult on ELi territooriumil päris palju reaktoreid, mille kohta arvatakse, et need tuleb lähitulevikus kasutuselt kõrvaldada.

Seepärast on väga tähtis – sealhulgas ja eelkõige selliste juhtumite puhul – tagada garantiimehhanismide sätestamine, millega eraldada vajalikud rahalised vahendid nii tavapäraste kui ka erakorraliste vajaduste rahuldamiseks.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mina kui tuumavastase liikumise kindel pooldaja toetasin seda raportit mitte ainult seepärast, et ma arvan, et nende jaamade kasutuselt kõrvaldamine on kõigile kasulik, vaid ka seepärast, et ma loodan, et neid ei saa enam juurde ehitada.

Praegu tiksub meil kogu Euroopas kellapomm. Tsiviilotstarbeliste tuumajaamade käitamine põhineb inseneritavadel, mis praeguseks on vananenud ja anakronistlik. Võib öelda, et nende ohutus on üha enam teoreetiline: kõik on korras seni, kuni midagi ei juhtu. Tegelikult on meil tegemist 50 aastat vana protokolliga, mis tegelikkuses ei ole kaitstud sündmuste vastu, mille prognoosimatus üha suureneb. Terrorirünnakuid polnud võimalik ette näha, samuti ka loodusnähtusi ja katastroofe – mitte ainult maavärinaid – mis, meie katastroofiderohkes maailma kahjuks järjest rohkem sagenevad.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Toetasin raportit, mis teiste hulgas puudutab otseselt minu kodumaad Slovakkiat. 2004. aastal andsid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria valitsused ühinemislepingutes lubaduse mõned oma tuumareaktorid järk-järgult sulgeda. Sulgemine tähendas erakordset majanduslikku koormat, mistõttu lubas EL rahalist abi nende kasutuselt kõrvaldamiseks 2013. aasta lõpuks. ELi tuumarajatiste kasutuselt kõrvaldamise kogemus on piiratud. Sulgemine võib otseselt mõjutada asjaomase riigi ja naaberliikmesriikide energiatarneid.

Negatiivsete tagajärgede ületamiseks tuleb arendada alternatiivsete vähese süsihappegaasi heitkoguste ja konkurentsivõimeliste energiaallikate kasutamist. Samal ajal tuleb eraldada piisavad rahalised vahendid tagamaks, et kasutuselt kõrvaldamine toimub ohutust käsitlevaid õigusnorme järgides. Euroopa Liit saab kasutada kogemusi, mis on saadud majandusliku ekspluatatsiooniea lõpule lähenevate tuumajaamade sulgemise protsessis. Tulemusi arvestades võib 2013. aasta kohta teha oletuse, et paljud investeerimisprojektid on selleks ajaks peaaegu lõpetatud ning uued kasutuselt kõrvaldamise ja juhtimise struktuurid on selleks ajaks juba olemas. Suur tänu teile!

  Michail Tremopoulos (Verts/ALE). – (EL) Austatud juhataja! Hääletasin Marian-Jean Marinescu raporti poolt just seepärast, et Kagu- ja Ida-Euroopas, näiteks Bulgaarias, Rumeenias ja Slovakkias on massiivne pärand äärmiselt ohtlikest tuumareaktoritest. Siiski on kõigi nende aastate jooksul kulutatud miljardeid eurosid Euroopa maksumaksja raha nende nüüdisajastamiseks ja eluea pikendamiseks. Põhimõtteliselt subsideerime tuumalobi, mis võitles tingimuste ümbertegemise eest. Fukushima on siiski meile veel kord näidanud, et need reaktorid tuleks sulgeda. Selliseid finantskulusid ei arvestatud aga reaktorite ärikuludesse, mis tähendab tohutut ja skandaalset toetust ohtlikule kallile ja saastavale energia tootmise meetodile. Nüüd on meil siiski võimalik poliitilist tahet muuta. Muuta ohtlike reaktorite renoveerimistoetused nende sulgemistoetusteks. Külmutada igasugune uute reaktorite väljatöötamine. Suunata ressursid ümber Euratomi rahastamiselt ja rohketelt ITERi toetustelt. Suunata uute reaktorite projekteerimisele ja ehitamisele eraldatud vahendid majandusele, mis 2050. aastaks põhineb 100% taastuvatel energiaallikatel. Meil valitseb hädaolukord ja peame sellele reageerima.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Sooviksin õnnitleda raportööri raporti puhul, mis on karm, kuid mitmes punktis vägagi tõene. Sooviksin rõhutada ja juhtida kolleegide tähelepanu asjaolule, et Leedu on koos Slovakkia ja Bulgaariaga täitnud ühinemislepingus sätestatud kohustused ja sulgenud sätestatud tähtajaks oma vanad nõukogude tuumareaktorid. Enamik Ignalina sulgemist puudutavaid projekte on õigel ajal lõpetatud või on lõpetamisel. Muidugi on ka mõned probleemid. Kui uus Leedu valitsus ja Ignalina tuumajaama juhatus ametisse astuvad, siis on loodetavasti võimalik võtta vastutusele isikud, kes tööd korralikult ei organiseerinud, ning samuti vaadata läbi leping kasutatud tuumakütuse ladustamisrajatiste ehitamise kohta ja saavutada selle tingimuste soodustamine. Nõustun täielikult sellega, et rahaliste vahendite haldamine ja ressursside kasutamine peab olema täiesti läbipaistev, mis tagaks ka tuumaohutuse. Siiski, kui me juba arutleme uute tuumajaamade üle, siis sooviksin kasutada võimalust juhtida kolleegide tähelepanu Euroopa Liidu piirile, Venemaale ja Valgevenele, kuhu on kavas ehitada elektrijaamad, mis kasutavad eksperimentaalseid reaktoreid. Peame sellele tähelepanu pöörama!

Raport: Barbara Matera (A7-0060/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Ma tegelikult ei saanud aru, et meil tõepoolest on võimalik teha selle resolutsiooni puhul selgitusi hääletuse kohta, kuid kui asi on nii, siis teen väga lühidalt. Taani Liberaalne Partei on põhimõtteliselt globaliseerumisega kohanemise fondi vastu. Siiski, kui juba on otsustatud selline fond luua ja kui on esitatud taotlused ning asjaomaste riikide taotlused vastavad globaliseerumisega kohanemise fondi puhul sätestatud nõuetele, siis peame muidugi andma selle raha, mida taotletakse. Seepärast hääletasime poolt.

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin mõlema Barbara Matera raporti vastu, globaliseerumisega kohanemise fondi kasutuselevõtmise vastu nii Tšehhi Vabariigis kui ka Poolas, mitte seepärast, et mul oleks midagi nende riikide vastu – kaugel sellest. Mul on lihtsalt väga selgelt meeles oma valijad West Midlandsis ja muidugi nende 48 miljoni naela suurune panus, mille Ühendkuningriik maksab Euroopa Liidule iga jumala päev.

Lubage, et tutvustan teile pisut West Midlandsi: meil on suurim noorte tööpuudus ja meie autotööstus detsimeeriti osaliselt seetõttu, et Euroopa Liit rahastas töökohti Slovakkias, mille tõttu kaotati hädavajalikud töökohad Rytoni tehasest.

2004. aastal oli muidugi Ühendkuningriik see, mis kandis ELi laienemise põhiraskust, sest see oli ainus riik, kes ei püstitanud mingeid tõkkeid. See läks meile avalike teenuste mõttes kalliks maksma. Teine näide minu valijate kulude kohta on see, et panustame idaeurooplaste lapsetoetustesse. Inimesed tulevad Ühendkuningriiki, töötavad Ühendkuningriigis ja nõuavad toetust Ida-Euroopa riikides elavatele lastele.

Sooviksime – ja mina soovin – jätta selle 48 miljonit naela päevas Ühendkuningriiki ja kulutada seda hädavajalikele avalikele teenustele, mitte anda seda välja ajal, kui ELi raamatupidamist ei ole 14 aastat auditeeritud.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! mul oli heameel toetada Bairbre de Brúni ettepanekuid ja soovida kõikvõimalikku edu töötajatele Tšehhi Vabariigis ja Poolas. Siiski kahtlustan, et nende jaoks lõpeb asi nördimuse ja lootusetusega, nagu ma olen näinud omaenda valimisringkonnas Dellis Limerickis ja Waterford Crystalis Waterfordis.

EAGGFi idee on suurepärane, kuid kahjuks on see liiga paindumatu. Selle tulemusena jõuab suur osa rahalistest vahenditest Euroopa Liitu tagasi. Teeksin ettepaneku, et juhul kui vahendeid üle jääb, peaks asjaomane liikmesriik esitama komisjonile ettepanekud, kuidas neid töötajate huvides kõige paremini kasutada.

(GA) Kui seda teha, siis oleks sellest töötutele väga palju kasu ja see parandaks kõvasti Euroopa Liidu mainet.

Raport: Eva-Britt Svensson (A7-0065/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Naistevastane vägivald on probleem, mis eksisteerib kogu maailmas ja muidugi tuleb selles küsimuses seisukoht võtta – nii isiklik kui ka poliitiline seisukoht. Seepärast peame muidugi ka Euroopa tasandil selles küsimuses seisukoha võtma. Kui neid probleeme arutada, siis selle asemel, et püstitada jõulupuu ja ehtida see mitmesuguste algatustega, oleksin lihtsalt tahtnud, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon oleks keskendunud natuke rohkem nendele algatustele, millele ta tegelikult soovib, et Euroopa Liit keskenduks. Usun, et muude võrdsete tingimuste korral annaks see meie tegevusele rohkem kaalu ja muudaks selle tulemuslikumaks ning seega asjaomastele naistele kasulikumaks, samuti suurendaks see nende algatuste usaldusväärsust, mida me siin parlamendis esitame.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Naistevastane vägivald ei ole eraelu küsimus. Need on kuriteod, mida tuleb vastavalt menetleda. Peame vaikuse lõpetama. Kultuuri ja religiooni austamine on oluline, kuid see ei tohiks iialgi olla vabanduseks aumõrvadele, suguelundite moonutamisele, kaubitsemisele, koduvägivallale ja sunnitud abieludele. Stockholmi programm annab uue poliitikaraamistiku naistevastase vägivallaga võitlemiseks ja selles nõutakse konkreetseid meetmeid. Kutsun komisjoni üles esitama praktilisi ettepanekuid sisaldavat strateegiat!

Hääletasin raporti poolt, sest ma usun, et peame ühendama kõigi erakondade jõud naistevastase vägivalla kõigi vormide hukkamõistmiseks ja nendega võitlemiseks. Toetan raporti põhimõtet ja enamikku ettepanekutest, kuid kohtulikke ja kriminaalõiguslikke meetmeid tuleb võtta riiklikul tasandil. Just seda me Rootsis teemegi. Tegelikult on võitlus vägivallaga minu erakonna naisorganisatsiooni tähelepanu keskmes, korraldame praktilist tegevust ja tegeleme teadlikkuse tõstmisega mitte ainult selleks, et naisi kaitsta, vaid ka selleks, et suurendada nende mõju ja arendada naiste väärikuse austamise kultuuri. Alustasin sellekohast sotsiaalmeedia kampaaniat ja kõik on teretulnud sellega ühinema!

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu mõned kaasparlamendiliikmed juba ütlesid, arvan ka mina, et hääletades Eva-Britt Svenssoni raporti poolt, aitame kaasa selle tagamisele, et komisjon täidab oma lubaduse võtta enne 2011. aasta lõppu vastu teatis strateegia rakendamise ja naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopa tegevuskava kohta, milles võetakse üldine seisukoht ja seepärast hõlmatakse kõik eri juhtumid alates seksuaalsest vägivallast kuni koduvägivalla ja naiste suguelundite moonutamiseni ning – ma loodan – kõigi uute vägivalla vormideni. Pean siin silmas tegelikku vägivalla õhutamist, mis tihti esineb reklaamides ja meedias, samuti töökohal toimuva väljapressimise ja naiste inimõiguste rikkumise juhtumeid, kui naised otsustavad, et nad tahavad emaks saada või juba on töötavad emad.

Pärast inimkaubandust käsitleva direktiivi – millele parlament oli väga pühendunud – ja Euroopa lähenemiskeeldu käsitleva direktiivi rakendamist ja vastuvõtmist oleks minu arvates oluline võtta selles küsimuses vastu asjakohane direktiiv Lissaboni lepingu ja Stockholmi Programmi loodud uues õiguslikus raamistikus.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuni pole täielikult välja juuritud naistevastase vägivalla kõik vormid, ei saa me kunagi öelda, et meil on nüüdisaegne ühiskond, mis on lõplikult demokraatlik. Taas kord tegeleb parlament selle jõhkra nähtusega, mis kahjuks on endiselt šokeerivalt päevakajaline.

Arvud kõnelevad täiesti selget keelt: vähemalt üks naine viiest kannatab elu jooksul füüsilist või seksuaalset vägivalda ning vägivald on tegelikult 15- kuni 44aastaste naiste surma ja puuete peamine põhjus – isegi sagedasem kui vähktõbi või liiklusõnnetused.

Seepärast on vaja tõelist püsivat mobiliseerumist, mille tulemus oleks üleilmse õigusliku mehhanismi loomine naistevastase vägivalla kõigi vormidega võitlemiseks. Täna tuleb välja saata jõuline sõnum. On ainult üks lõppeesmärk: see surmav viirus ei tohi enam leida viljakat pinnast!

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Naistevastane vägivald on diskrimineerimise otsene tagajärg, mistõttu vajame mitmetahulist poliitikat, milles pööratakse erilist tähelepanu väärkoheldud naiste lastele.

Neil peab olema õigus tasuta õigusabile, psühholoogilisele teotusele, naiste varjupaikadele ja majandusabile, et võimaldada neil olla sõltumatu, ning erikohtutele. Tervishoiu-, politsei- ja õigusabitöötajatel peavad olema spetsiaalsed eeskirjad ja erikoolitus, samuti tuleb koostada statistikat ning koguda andmeid, et saada probleemist tõene ülevaade, mis võimaldaks meil Euroopa tasandil kohaldada kõige asjakohasemat poliitikat.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Austatud juhataja! Jäin Eva-Britt Svenssoni raporti lõpphääletusel erapooletuks ja kasutan seepärast oma selgitust hääletuse kohta selleks, et kinnitada, et ka mina pean naistevastast vägivalda šokeerivaks ja täiesti vastuvõetamatuks.

Siiski jäin lõpphääletusel erapooletuks, sest ma usun, et raport lausa kubiseb subsidiaarsuse põhimõtte rikkumistest. See põhimõte on mulle kallis ja ma ei usu, et uue Euroopa bürokraatia, seirekeskuste või muude asutuste loomine oleks soovitav – just vastupidi. Mind häirib ka see, kuidas poliitilise korrektsuse tõttu ei kasutata raportis mitte kordagi sõna „islam”, ehkki see religioon oma rohkete tagurlike standardite ja põhimõtetega mängib ilmselt suurt rolli diskrimineerimises ja naistevastases vägivallas. Muidugi on see nii islamimaailmas, kuid kahjuks ka siin. Nimetagem asju õigete nimedega ning islamit selle praegusel kujul tagurlikuks ja naistevihkajalikuks!

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Toetan Eva-Britt Svenssoni raportit, sest see viib naiste õiguste teemalist arutelu edasi. Mõistes hukka rasedate naiste vastu suunatud vägivalla, kinnitatakse raportis et teo toimepanija kahjustab sellega rohkem kui üht isikut. Olen aastaid võidelnud selle eest, et naiste õigusi ei vastandataks sündimata laste õigustele. Eva-Britt Svenssoni raportis ei ole kahjuks seda vastuolu veel ületatud.

Naiste reproduktiivtervisega seonduvate õiguste, mille all praegu mõistetakse peamiselt abordiõigust, piiramist peetakse jätkuvalt naistevastase vägivalla vormiks. Siiski, kui me lõpuks hakkame sündimata lapsi pidama inimesteks, siis on kunstlikult esilekutsutud abort vägivalla akt sündimata lapse vastu.

Kõigi vägivalla vormidega võitlemise strateegia koostamisel peaks komisjon lepitama naiste õigused ja sündimata laste õigused. Uus strateegia peaks naisi kaitsma, kuid samal ajal sisaldama ka mehhanisme sündimata laste kaitseks. See ilmneb ka esitatud raportist, kuid seda tuleb hoolikalt lugeda.

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin Eva-Britt Svenssoni raporti vastu. Loomulikult mõistan ma vägivalla, eriti naistevastase vägivalla täielikult hukka! Seega, miks ma siis raporti vastu hääletasin? Hääletasin selle vastu, sest nagu mu kolleeg natukese aja eest ütles, sarnaneb see pisut ajamasinale. See viib meid tagasi 1970ndatesse ja poliitilisse korrektsussesse ning on selles elemendis väga naiivne. Selles soovitakse vaid 1970. aastate võitlusi uuesti läbi mängida.

Olen ka pisut mures kriminaalse punkti pärast, mida sellega soovitakse lisada. Just nii Euroopa Liit tegutsebki, kas pole? Liit asub tegelema küsimusega, milles kõik on ühel meelel – kui jube on naistevastane vägivald –, ning siis korraldab asju ja toob sisse kriminaalõiguse. Siis, enne kui te arugi saate, laiendatakse seda üha uutesse valdkondadesse.

Häbi Euroopa Liidule sellise teema väljavalimise eest, isegi kui see on omaalgatuslik raport, sest just sellest see algab! See on koht, kust võimuhaaramine algab – olgu teil häbi! Vajame tegelikke naistevastase vägivalla vastaseid samme liikmesriikide tasandil. Laske olla ja lõpetage selle teema ärakasutamine!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Barbara Matera (A7-0059/2011)

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud rahvusvahelises kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda. Pärast 2009. aasta 1. maid on fondi valdkonda laiendatud, hõlmates toetuse töötajatele, kes on koondatud otseselt majanduslike, rahaliste ja sotsiaalsete kriiside tagajärjel.

Ajal kui meil valitseb ränk kriis, mille üks peamisi tagajärgi on tööpuuduse kasv, peaks EL kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid kiireks reageerimiseks, eriti mis puudutab nende toetamist, kes seisavad silmitsi tööpuuduse igapäevase reaalsusega. Seetõttu hääletasin Tšehhi Vabariigis fondi vahendite kasutuselevõtmist käsitleva raporti poolt, et teotada koondatud töötajaid kolmes ettevõttes, mis vastavalt Euroopa Ühenduse statistilisele liigitusele tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) valdkonnas.

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult. − (PL) Ülemaailmne majanduskriis on paljudele Poola äriühingutele tähendanud rahalise olukorra halvenemist. Vähenenud tootmismahtudega seotud probleemid on kõige enam mõjutanud tavalisi inimesi, kes neis äriühingutes töötavad. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et tagada toetus üleilmastumisest tingitud maailmakaubanduse struktuurimuutuste tulemusena koondatud töötajatele. Selle põhieesmärk on aidata sellistel inimestel tööturule tagasi pöörduda. Praegune taotlus fondi vahendite kasutuselevõtmiseks, selleks et toetada Poola äriühingute töötajaid Podkarpackie’ piirkonnas, on sel aastal esimene. Poola huvide esindajana Euroopa Parlamendis kiidan ma heaks komisjoni otsuse kanda fondi raha üle taotluses esitatud eesmärkide saavutamiseks. Tänu sellele otsusele saavad Podkarpackie’ piirkonna kolmest masinaehitusega tegelevast äriühingust koondatud töötajad peaaegu 500 000 euro väärtuses rahalist toetust. Hääletades selle resolutsiooni poolt, sooviksin samal ajal väljendada lootust, et komisjon kiidab ka edaspidi sarnased taotlused heaks.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) See taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi nõuetele ja puudutab 200 töötajat kokku 594 töötajast, kes koondati üheksa kuu jooksul kolmest masinate ja seadmete tootmisega tegelevast Poola äriühingust, kelle eksport vähenes 58%. 20% neist olid üle 54 aasta vanused ja 10% üle 64 aasta vanused. Abi aitab parandada koondatute koolitust, mida korraldatakse selleks, et nad suudaksid tulevikus uutele töökohtadele asuda.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga (EGF) tehtud töö üle, nimelt töötajate toetamise üle, keda on mõjutanud maailmakaubanduse muutused. Samuti toetan otsust võtta EGFi vahendid kasutusele Poolas, et toetada masinaehitussektori töötajaid, kes koondati ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusena. See on väga õigeaegne meede, arvestades selles sektoris toimunud tohutut ekspordi langust, millega on sellest tulenevalt kaasnenud võrdselt murettekitav tööpuuduse kasv.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Taotlus puudutab 594 koondamist kolmes Poola Podkarpackie’ piirkonnas masinate ja seadmete tootmisega tegelevas ettevõttes. See on esimene 2011. aasta eelarve raames läbivaadatav taotlus. Taotluse aluseks on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) määruse artikli 2 punktis b sätestatud sekkumiskriteerium, milles on nõutud, et üheksa kuu jooksul oleks NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas tegutsevates ettevõtetes koondatud vähemalt 500 töötajat.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon andis asjaomastele abikõlbulikkuse tingimustele positiivse hinnangu. EGF loodi 2006. aastal selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud ja kannatavad maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda. EGFi määruse läbivaatamise tulemusena laiendati 2009. aastal selle reguleerimisala, hõlmates toetuse otseselt ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusel koondatud töötajatele. EGFi aastase eelarve maht on 500 miljonit eurot. Usun, et oleks kasulik teha vajalikud jõupingutused selle mehhanismi vahendite kasutuselevõtmise kiirendamiseks, võimaldades selle abil kiiremini seda vajavate töötajateni jõuda.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport kujutab endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse projekti, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahenditest 453 570 euro kasutuselevõtmist, selleks et toetada praeguse majandus- ja finantskriisi tulemusel koondatud Poola töötajate tööturule tagasipöördumist. Poola esitas 27. aprillil taotluse, mis on esimene ELi 2011. aasta eelarve raames heakskiitmisele kuuluv taotlus, ja see puudutab 594 Podkarpackie’ piirkonna töötajat, kes tegutsesid masinate ja seadmete tootmise alal. Arvestades, et taotlus puudutab konkreetset eelarvevahendit ja taotletud summa on õiguslikult vastuvõetav ning vastab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetele, nimelt punktile 28, hääletan ettepaneku poolt ja loodan, et see aitab kaasa piirkonna elanike majandusraskuste vähendamisele ja kohaliku majanduse taaskäivitamisele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Põllumajanduse olukorda ja maaelu probleeme ei ole võimalik käsitleda lahus süsteemi sügavast kriisist või praegusest poliitikast, näiteks ühisest põllumajanduspoliitikast (ÜPP), mis on suuremas osas vastutav mõnedes liikmesriikides jätkuva põllumajanduse allakäigu eest: kõik on orienteeritud suurte põllumajandustootjate ja Põhja-Euroopa agrotööstuse huvide kaitsele, hävitades peretalud ja kahjustades väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjate majanduslikku tasuvust.

Naiste roll põllumajanduses ja maapiirkondade arendamine on väga tähtis, sest nad moodustavad umbes 42% põllumajandussektori töötajatest, on farmide jätkusuutlikkuse nurgakiviks ja tagavad tõhusa võitlemise maapiirkondade kõrbestumisega.

Vaatamata sellele, et selles puudub mis tahes realistlik ÜPP kriitika, on vastuvõetud raport oma lähenemisviisi ja naiste rolli tunnustamise poolest üldiselt positiivne. Raportis öeldakse, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on ELi ja selle liikmesriikide põhieesmärk koos maapiirkondades paremate elamistingimuste loomisega ja kõrbestumise pidurdamisega, mille eest kaitseb hea transpordi infrastruktuur ja transpordi kättesaadavuse parandamine kõigi jaoks, selleks et võidelda kõige rohkem naisi mõjutava sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsusega ühiskonnas, mis on väga tähtis.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raport võimaldab võtta Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendid kasutusele Poola Podkarpackie’ masinatehase aitamiseks. Tasub meenutada, et Poola taotles abi 594-le koondatud töötajale kolmes Poola Podkarpackie-nimelises NUTS II piirkonnas masinate ja seadmete tootmisega tegelevas ettevõttes.

Koondamised on seotud majandus- ja finantskriisi mõjuga, mille tulemusena äriühingute Huta Stalowa Wola SA, HSW – ZZN ja DEZAMET SA eksport vähenes vastavalt 47%, 34% ja 58%, mis tähendab, et need äriühingud vastavad EGFi määruses sätestatud abikõlbulikkuse kriteeriumidele. Seepärast teeb Euroopa Komisjon ettepaneku võtta kasutusele 453 570 eurot. Komisjon ütleb, et tulemuseks on olnud masinate ja seadmete tootmise märkimisväärne vähenemine, mis tõestab kriisi mõju selle riigi äriühingutele.

Need 594 koondamist on mõjutanud kohalikke elamistingimusi, töökohti ja majandust ning seepärast on asjaomaste töötajate toetamiseks EGFi vahendite kasutamine ülitähtis. Seetõttu hääletasime poolt, ehkki usume, et kõige tähtsam oleks vältida nende äriühingute pankrotistumist ja töökohtade kadumist.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed. Poola esitas 27. aprillil 2010. aastal komisjonile taotluse nr EGF/2010/013 (PL/Podkarpackie masinatehas Poolas) ja 4. augustil 2010. aastal lisateavet. Taotluse aluseks on EGFi määruse artikli 2 punktis b sätestatud sekkumiskriteerium, milles on nõutud, et üheksa kuu jooksul oleks mõnes liikmesriigis NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas ühel ja samal NACE Revision 2 alal tegutsevates ettevõtetes koondatud vähemalt 500 töötajat ning taotlus esitati 10nädalase tähtaja (määruse artikkel 5) jooksul. Komisjon kinnitab oma hinnangus, et taotlus vastab EGFi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja soovitab eelarvepädevatel institutsioonidel selle heaks kiita. Hääletasin seetõttu dokumendi poolt, mis minu arvates aitab negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi vältida. Samuti usun, et ka muud ELi liikmesriigid peaksid ELi rahaliste vahendite pakutud võimalusi rohkem ära kasutama.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) Poolas kasutuselevõtmise poolt, sest usun, et see vahend on väärtuslik ressurss, millega toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid. Nagu korduvalt öeldud, on EGF pärast 2006. aastat pakkunud praktilist toetust Euroopa töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtte asukohavahetuse tõttu või pärast 2009. aastal tehtud muudatust majanduskriisi tõttu, selleks et aidata neil tööturule tagasi pöörduda. Tänane hääletus puudutas abitaotlust, mis puudutas 594 koondamist (abi taotleti 200 töötajale) kolmes ettevõttes, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alal NUTS II tasandi piirkonnas nimega Podkarpackie. EFGi rahastamise kogusumma on 453 750 eurot. Lõpetuseks toetan raporti vastuvõtmist, mis näitab, et EGF on kasulik ja tõhus vahend, millega globaliseerumisest ja majanduskriisist põhjustatud töötusega võidelda.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. − (PL) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed. Täna hääletas Euroopa Parlament taotluse üle kiita heaks üle 450 000 euro eraldamine töötajatele, kes koondati kolmest Podkarpackie’ piirkonnas asuvast äriühingust. Sooviksin rõhutada, et ELi toetus on piirkonnale, mida ma esindan, suureks abiks, sest see võimaldab koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda. Rahalised vahendid on ette nähtud koolituseks, ümberõppeks, uutele seadmetele ja füüsilisest isikust ettevõtjana alustamise toetuseks. Podkarpackie’ piirkond on üks Poola kõige vaesemaid piirkondi ja seega on mul hea meel piirkonda saabuva EL abi üle. Sooviksin tänada kõiki, kes hääletasid rahalise toetuse andmise poolt!

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Olen väga rõõmus selle üle, et kiideti heaks 453 000 euro eraldamine Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) masinaehitussektorist koondatud Poola töötajatele. Euroopa Komisjon on eelarvekomisjoni soovitusi järgides lisanud 2011. aasta eelarves umbes 50 miljonit eurot maksete assigneeringutena EGFi eelarvereale. See võimaldab meil vajalike vahendite assigneeringud heaks kiita, kahjustamata muid eelarveridu, mis on mõeldud liidu eesmärkide ja programmide jaoks oluliste meetmete rahastamiseks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, millega toetatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu 594 Poolas koondatud töötajat. Töötajate abistamiseks raskel üleminekuperioodil kasutatakse 0,45 miljonit eurot.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Jälle oleme sunnitud hääletama ELi näruse almuse üle, mida antakse liidu kolimispoliitika ohvritele. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toimimisloogika on talumatu. Jääme erapooletuks mure tõttu Poola töötajate pärast, kelle valu see silmakirjalik abi võib vaid üsna vähe vähendada.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on solidaarsusel põhinev ala ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on osa sellest. Fondi abi on väga tähtis töötute ja äriühingute ümberkolimise ohvrite aitamisel globaliseerumise kontekstis. Üha enam äriühinguid kolib minema, kasutades ära madalaid tööjõukulusid paljudes riikides, eriti Hiina ja Indias, kahjustades sellega riike, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on mõeldud äriühingute kolimise ohvriks langenud töötajate aitamiseks ja see on väga tähtis uue töö leidmise lihtsustamiseks. Muud liikmesriigid on fondi abi juba kasutanud, seega on nüüd õige anda seda abi Poolale, kes on palunud abi 594 koondatu tõttu – kellest 200 on potentsiaalsed abisaajad – kolmes äriühingus, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alal NUTS II tasandi Podkarpackie’ piirkonnas Poolas.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Vaatamata sellele, et ma hääletasin ettepaneku poolt aidata Poola Podkarpackie’ masinatehase töötajaid, olen arvamusel, et tegemist on kapitalistliku majandusmudeli tagajärgi leevendava valuvaigistava ja rahustava meetmega, mis kriisi algpõhjustega võitlemise seisukohast ei kujuta endast mingit edu. Nõustun Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmisega, et aidata inimesi, kes on koondatud globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutuste tõttu kaubanduses või otseselt praeguse majandus- ja finantskriisi tagajärjel. Usun, et fond suudab aidata saavutada lõppeesmärki, milleks on töötajate tööturule tagasipöördumine. Hääletasin resolutsiooni poolt ka seetõttu, et olen veendunud, et see abi täiendab abi, mis on koondamise puhuks sätestatud kõigis riigisisestes õigusaktides ja kollektiivlepingutes. Seepärast ei tohi selle fondi rahaliste vahendite kasutamine mingil juhul asendada või kaotada valitsuste ja äriühingute õiguslikke kohustusi koondatud töötajate ees.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Arvestades, et Poola taotles abi, mis on seotud 1. juunist 2009 kuni 1. märtsini 2010 toimunud 594 koondamisjuhtumiga (abi taotletakse 200 töötajale) kolmes ettevõttes, mis tegutsevad masinate ja seadmete tootmise alal Podkarpackie’ piirkonnas Poolas, kiidan täielikult heaks ja toetan Poola valitsuse aktiivset tegutsemist ja oma fraktsiooni S&D kolleegide arvamusi. Kahjuks ei vasta minu kodumaa Läti valitsus ühelegi minu kirjale või taotlusele ja seega ei kasuta finantskriisi ületamiseks stabiliseerimisfondi abi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et kaitsta ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid. Poola on taotlenud abi 594 koondamise tõttu Podkarpackie’ piirkonnas. On äärmiselt asjakohane ja õige, et me pakume isiklikku toetust töötajatele, kes on globaliseerumise ja majanduskriisi tulemusena koondatud, aidates neil tööturule tagasi pöörduda. Seepärast hääletasin ettepaneku poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed. 15. veebruaril 2011. aastal võttis komisjon vastu uue ettepaneku projekti fondi vahendite kasutamiseks Poolas, et toetada ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusena koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. Praegusel juhul puudutab see otsus üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul 1. juunist 2009 kuni 1. märtsini 2010 koondatud 594 töötajat – kellest 200 on potentsiaalsed abisaajad – kolmes äriühingus, kes tegelevad Poola Podkarpackie’ piirkonnas masinate ja seadmete tootmisega. Tegemist on fondi vahendite esimese kasutamisega, mida kaalutakse 2011. aasta eelarve raames, ning see puudutab kokku 453 570 euro kasutamist. Komisjoni hinnangus järeldati, et koondamiste ja maailmakaubanduse struktuurimuutuste või finants- ja majanduskriisi vahel on olemas seos ja et need koondamised olid ettenägematud. Fondi vahendite kasutuselevõtmine vastab kõigile EGFi määruses sätestatud abikõlbulikkuse kriteeriumidele, mispärast hääletasin vahendite kasutuselevõtmise poolt.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Poola taotlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) sekkumiseks on seotud 594 koondatud töötajaga – kellest 200 on potentsiaalsed abisaajad – kolmes äriühingus, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alal NUTS II tasandi Podkarpackie’ piirkonnas Poolas. Komisjoni hinnangu kohaselt vastab taotlus kõigile määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt EGFi kohaldamisala, hõlmates sekkumise praegusele olukorrale vastavates olukordades, kui otseselt ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusel üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seepärast hääletasin resolutsiooni poolt, lootuses et EGFi vahendite kasutamine aitab neil töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Oleme palunud, et asjaomased institutsioonid, nagu selliste juhtumite puhul on tavaks, teeksid vajalikke jõupingutusi EGFi vahendite kasutuselevõtmise kiirendamiseks.

Lisaks sellele tunneb parlament sel puhul heameelt, et tulenevalt Euroopa Parlamendi nõudmisest kiirendada toetuste eraldamist kehtestas komisjon parandatud menetluse, mille eesmärk on esitada eelarvepädevatele institutsioonidele komisjoni hinnang fondi kasutuselevõtmise taotluse abikõlblikkuse kohta ning ettepanek fondi kasutuselevõtmise kohta ja loodab, et fondi eelseisva läbivaatamise käigus tehakse menetlusse veelgi rohkem parandusi.

Raportis tuletatakse aga ka meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord ning näha üksikisikutele ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud, ning rõhutatakse, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda, ja nõutakse siiski, et hinnataks, kas nende töötajate pikaajaline tööturule integreerimine on fondi rahastatud meetmete otsene tulemus.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) 15. veebruaril 2011. aastal võttis komisjon vastu otsuse projekti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmiseks Poola toetuseks, et toetada ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajate tööturule tagasipöördumist. Taotlus puudutab üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul 1. juunist 2009 kuni 1. märtsini 2010 toimunud 594 koondamist (abi taotletakse 200 töötajale) kolmes ettevõttes, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alal NUTS II tasandi piirkonnas nimega Podkarpackie. Täna resolutsiooni poolt antud häälega kordan oma toetavat arvamust, mille ma juba esitasin tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, kuid pean siiski irooniliseks asjaolu, et see fond eksisteerib, kuid kõik ELi riigid seda ei kasuta. Aasta lõpul fondi jäänud osa tagastatakse liikmesriikidele osana nende nn mahahindlusest. Siiski tekitab teatavaid küsimusi see, kuidas mõned riigid seda fondi ei kasuta, ehkki see on nende seaduslik õigus, näiteks Ühendkuningriik selliste juhtumite puhul nagu Twiningi teetehase sulgemine. Need, kes püüavad mõista rabati kasu/kahju, küsivad kas poleks korrektsem ja tõhusam, kui riigid EGAFi raha kohalikul tasandil otse kasutaksid.

Teine irooniline seik on seotud poliitilise ja majandusliku osalemisega – kõigi ELi lisaväärtuse tasanditega. See et Ühendkuningriik säilitab õiguse mitte osaleda ELi tasandil hallatavates fondides, sest hiljem võivad toetused edasi voolata, on praegusel juhul ebaselge ja võib-olla isegi täiesti vale.

Ühendkuningriik loobub juurdepääsust rahastamisele, tuginedes põhimõttele, et hilisema rabati saamiseks sellest fondist abi ei taotleta. Neile, kes soovivad tööle tagasipöördumiseks abi saada – inimestele Sandwichis, Kentis ja Andoveris, Hampshires –, selgitab eitav vastus vähe ja see on veel üks juhtum, mil Ühendkuningriigi valitsus inimesed üksi jätab.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, millega toetatakse individuaalseid meetmeid, selleks et aidata Poolas koondatud töötajaid.

Raport: Fiorello Provera (A7-0075/2011)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” poolt. Poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, turvalisuse puudumine, poliitilised repressioonid ja autoritaarsed režiimid on rände suurimad põhjustajad, sest mõjutatud kogukondadel kaovad elujõulised väljavaated ja sissetulek kohapeal ning seega õigus valida, kas emigreeruda või mitte, mistõttu nende elu on pidevalt ohus ja ainsaks väljapääsuks jääb ränne. Hiljutised keerulised sündmused Egiptuses ning teistes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides suurendavad ilmselgelt nii seaduslike kui ka ebaseaduslike rändajate voogu Euroopasse. Seepärast peab Euroopa Liit olema valmis sellele rändevoole vastu pidama. See on võimalik ainult siis, kui liidul on tõhus ja ettenägelik rändepoliitika, mis sarnaneb Kanadas, Austraalias või Uus-Meremaal rakendatavale poliitikale. Nõustun raportööri seisukohaga, et peame nõudma, et komisjon tagaks, et kõikides ELi ja liikmesriikide allkirjastatud tagasivõtulepingutes austataks täielikult inimõigusi ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ega seataks ohtu ühtegi isikut, kes vajab rahvusvahelist kaitset. EL näitab sellega jälle, et väärtused ja inimõiguste austamine on kõige tähtsamad ja võõrandamatud, ja varjupaigataotlejad tunnevad end ohutult ja lugupeetult.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, turvalisuse puudumine ja autoritaarsete režiimide poliitilised repressioonid on põhitegurid, mis põhjustavad rännet ja sisserände laineid, mis jõuavad praegu järjest rohkem mõnedesse Vahemere piirkonna riikidesse, nii et viimased ei suuda enam hakkama saada humanitaarhädaolukordadest põhjustatud paljude raskustega.

Viimastel nädalatel on olnud võimatu ignoreerida tuhandeid ümberasujaid, kes on pärast Põhja-Aafrika riikide rahutusi Lampedusa saarele saabunud. 90% neist on 15- kuni 35aastased noored, kes riskivad eluga, lootes leida paremaid võimalusi. Vaatamata Itaalia valitsuse, kohalike omavalitsuste ja Itaalia Punase Risti erakordsetele jõupingutustele, valitseb saarel hädaolukord: ei ole märkigi sellest, et pagulaste saabumine aeglustuks ja lõpeks ning võib näha ELi viivitamist, mille ajakavad on bürokraatlikud ja olukorraga sobimatud.

Täna on EL kohustatud töötama välja tõhusa ülemaailmse rändepoliitika, milles nähakse ette Euroopa varjupaigasüsteemi loomine, kohustusliku ümberasujate programmi rakendamine, millega oleks võimalik kohustused õiglaselt jagada, ja kokkulepped liikmesriikidega, et soodustada arengut.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hiljutised ja praegused sündmused Vahemere vastaskallastel annavad tunnistust sellest, kuidas selle piirkonna ebastabiilsus ja sellest tulenevad rändevood on keeruline ülesanne, mille Euroopa Liit peab lahendama.

Ränne kui nähtus on murettekitav nende arengute ja pingete pärast, mida see võib põhjustada nii ümberasujate päritoluriikide ja sihtriikide kui ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Peame tugevdama ennetuspoliitikat, optimeerima rahalisi vahendeid ja parandama olemasolevaid institutsioonilisi struktuure. Peame hoidma ebaseadusliku sisserände kontrolli all ja siinkohal arvan, et rändelepingute reguleerimisala laiendamine on tulemuslik ravim lühiajaliste tulemuste saavutamiseks ja rändevoogude ebastabiilsuse vähendamiseks.

Nõustun raportis sisalduva analüüsiga ja eriti sellega, et 2013. aasta järgse välistegevuse vahendite ettevalmistamisel tuleks kasutusele võtta kahepoolne mehhanism, mis võimaldab aktiivselt jälgida vähemuste – või muude rühmade, keda ebastabiilsuse tulemusena võivad tabada väärkohtlemine või kannatused – kaitse olukorda. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt. Hiljutised sündmused Egiptuses ja muudes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides on suurenenud nii seaduslike kui ka ebaseaduslike ümberasujate voolu Euroopasse. Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb tegemist teha sunnitud rändega, mille põhjuseks on riikide majanduse kokkuvarisemine, vaesumine, inimõiguste rikkumised, keskkonnaseisundi halvenemine, laienev lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel, kodusõjad ja poliitiline tagakiusamine. Rändevoogude haldamine on Euroopa Liidule tohutu katsumus. Liit peab astuma samme sellise ühise sisserändepoliitika loomiseks, millega suudetaks ebaseadusliku sisserände vähendamisele kaasa aidata. Nõustun sellega, et kõigis ELi kahepoolsetes kaubanduslepingutes tuleb võtta ennetavaid meetmeid, lisades neisse inimõiguste klauslid ja neid klausleid mittejärgivate riikide puhul tuleb kaaluda asjakohaste sanktsioonide kohaldamist.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa seisab silmitsi rändevoogudega, mille põhjuseks on paljude riikide ebastabiilsus ja see tähendab ELi jaoks katsumust. Need rändenähtused võivad põhjustada pingeid päritoluriikide ja sihtriikide, samuti päritoluriikide ning transiitriikide vahel.

ELi strateegia peaks olema arengukoostöö meetmete ühendamine kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks julgeolekut, piirkondlikku koostööd ja kahepoolseid lepinguid. Raportis osutatakse sel teemal järgmistele võimalikele tegevusvaldkondadele: transiitriikide ja päritoluriikide suurema majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamise soodustamine, ELi vahendus- ja konfliktiennetusmeetmete tugevdamine koostöös piirkondlike organisatsioonidega, transiitriikidega kahepoolsete sisserännet puudutavate lepingute sõlmimine ja majandusliku tegevuskava väljatöötamine, mis sisaldaks konkreetseid meetmeid tööhõive suurendamiseks ELi partnerriikides. 2013. aasta järgse välistegevuse uute vahendite ettevalmistamisel peaks komisjon püüdma tugevdada arengu samba ja julgeoleku ning arengu samba vahelist sünergiat. Kõigil eespool nimetatud põhjustel hääletasin raporti poolt.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin rändevooge käsitleva teksti poolt. Meie lõunanaabrite juures praegu toimuvad sündmused põhjustavad tõepoolest suuri Euroopasse suunduvaid rändevooge. Peame praegu rohkem kui kunagi varem oma välis- ja sisserändepoliitikat kooskõlastama. See on tõeliselt üleeuroopaline küsimus ja nüüd ei ole aeg riiklikuks egoismiks. Euroopa Liidu Vahemere piirkonna riigid ei peaks olema sunnitud ebaseaduslike ümberasujate suure sissevooluga üksi hakkama saama: neid jõupingutusi peaksid jagama kõik ELi riigid.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin raporti poolt, sest keskpika ja pikaajalise perioodi eesmärke seades lähenetakse selles realistlikult arenenud ja mittearenenud riikide vahelise lõhe probleemile, samuti inimõiguste rikkumisele mitmes maailma osas.

Raportis soovitatakse ebaseadusliku sisserände vältimise menetlusi ja seatakse eesmärk kaasata arenevad riigid probleemi terviklikku käsitlemisse koos kõigi asjaomaste riikidega: päritolu-, transiit- ja sihtriikidega. Mulle näib eriti hea see, et keskendutakse ideele muuta koostööpoliitika sõltuvaks inimõiguste austamise tasemest, samuti meeldivad mulle viited kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade, näiteks naised või saatjata alaealised, kaitsele.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ebastabiilsusest tulenevad rändevood ühes riigis on katsumus kogu Euroopa Liidule. Resolutsioon on esimene samm ühise Euroopa rändepoliitika loomise suunas. Sel poliitikal peab olema ka rännet pidurdav mõju. Selle saavutamiseks tuleb selles ühendada kõikvõimalikud Euroopa Liidu koostöövahendid sotsiaalse ja majandusarengu valdkonnas, mõjutades sellega otseselt ebastabiilsuse põhjuseid rändevoogude lähteriikides.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt. Ränne on eriti oluline teema, nagu elu on hiljuti jälle näidanud, sest Põhja-Aafrika sündmuste tõttu on Euroopa Liit kui naaberpiirkond olnud sunnitud vastu võtma tohutud ümberasujate vood. Raportis juhitakse tähelepanu paljudele rändevoogusid põhjustavatele teguritele, nagu poliitilised ja sotsiaalsed tegurid, majanduslik ebastabiilsus ning kliimamuutused, mida seni massilise rände põhjuste uurimisel veel ei arvestata. Rõhutatakse, et kõigi nende põhjuste tõttu vajab EL rände puhul tulemuslikumat lähenemisviisi, mis välispoliitika vahendeid täiendaks. Nende vahendite kaudu oleks võimalik tegeleda päritoluriikides ebastabiilsuse allikatega, mis sunnivad inimesi massiliselt stabiilsematesse naaberriikidesse rändama. Samuti kutsutakse raportis komisjoni üles koostama ettepanekud seadusliku rände kohta, mida oleks lihtsam hallata ja mis võiks soodustada siht-, transiit- ja päritoluriikides majanduslikku ning sotsiaalset progressi. Väidetakse, et kõige rängemad inimõiguste rikkumised, samuti kuritegevus, mis tihti saab selle tegevuse korraldajate tegevusalaks, on otseselt seotud ebaseadusliku sisserändega. Lõpuks rõhutatakse vajadust hinnata demograafilist olukorda ELis endas, et täpselt välja arvutada, kui palju inimesi Euroopa suudab vastu võtta.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit peab haldama rändevooge, mille põhjuseks on sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, inimõiguste rikkumised ja looduskatastroofid kolmandates riikides. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab Euroopa Liit võtma ennetusmeetmeid ja kasutama kõige sobivamaid välispoliitika mehhanisme, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus. Euroopa rände reguleerimise poliitikas tuleks ühendada arengukoostöö meetmed kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks kahepoolset julgeolekut ning päritoluriikide ja transiitriikidega sõlmitavaid ja piirkondlikke koostöölepinguid, inimõiguste kaitset ja demokratiseerimist.

Euroopa välispoliitika peaks sisserändepoliitikat täiendama ja sellega sünergiat looma, keskendudes ebastabiilsuse põhjustele ja struktuurilistele probleemidele päritoluriikides. Samuti tuleb selle raames taotleda pidevat dialoogi transiitriikidega, et rändevooge reguleerida ja kohaldada sisserände jaoks ühtseid rahvusvahelisi inimõiguste standardeid.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Fiorello Provera raporti poolt, sest arvan, et see on samm edasi liikmesriikidevahelise solidaarsuse eesmärgi suunas.

Viimastel nädalatel on eriti Itaaliast saanud tuhandete Põhja-Aafrika riikidest põgenevate ümberasujate sihtkoht. Sellises raskes olukorras ei tohi EL minu kodumaad üksi jätta, vaid peab tegema kõikvõimalikke jõupingutusi tagamaks, et järgitakse aluslepinguid, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 80.

Samal ajal peame rahalisi vahendeid ja olemasolevaid struktuure optimeerima. Näiteks tuleb piirivalveasutus Frontexi rolli tugevdada ja samuti seda paremini rahastada. Massilise rände ärahoidmisele saavad kindlasti kaasa aidata sellised vahendid nagu parem rahastamine, demokraatia arendamine, õigusriigi põhimõte ja kahepoolsed lepingud.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Nõustun sellega, et ebastabiilsete riikide jaoks on vaja koostada ELi integreeritud pikaajaline strateegia rändevoogude algpõhjustega võitlemiseks. Siiski ei jaga ma arvamust, et tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80 sätestatud solidaarsuse põhimõttele, peaks nõukogu esitama koormuse jagamise tegevuskava. Sellest piirkonnast pärit pagulaste ümberasustamine peaks olema nende riikide ülesanne, kuhu pagulased suunduvad, ja kui pagulaste sissevool muutub jätkusuutmatuks, siis tuleks reageerida ELi varjupaiga- ja sisserändepoliitika karmistamisega. Selles valguses pean murettekitavaks üleskutseid ELi ühise varjupaigasüsteemi ja ELi ühise ümberasujate programmi loomiseks. Seadusliku rände küsimuses komisjoni kõikehõlmava lähenemisviisi loomine on hea idee, kuid seda ei tohiks siduda Euroopa tööturu vajadustega või iga liikmesriigi võimega ümberasujaid vastu võtta ja integreerida. Rändevoogude haldamine peaks jääma peamiselt liikmesriikide pädevusse.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on hea meel ELi katsete üle reageerida probleemidele, mille on tekitanud ebastabiilsus ja rändevood, mis mõjutavad mitte ainult päritoluriike, vaid ka transiitriike paljudes valdkondades, mis on seotud vägivalla, inimõiguste rikkumisega jne. Seepärast toetan selles valdkonnas aktiivset poliitikat, mille eesmärk on tegeleda päritoluriikides ebastabiilsuse algpõhjustega, näiteks majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumisega. See on ainus viis rände, mis peaks olema positiivne ja produktiivne, negatiivsete tagajärgede kaotamiseks, mitte põgenemisvahend. See poliitika peaks viima päritoluriikide ja transiitriikide koostööni, mis põhineks dialoogil, mille eesmärk on tugevate tulemuslike ja kestvate tulemuste saavutamine.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin rändevoogusid käsitleva raporti vastu, sest ehkki selles sisaldub suhteliselt täpne ja tasakaalustatud analüüs algpõhjuste kohta, mis panevad inimesi kodumaalt lahkuma, puuduvad selles vajalikud järeldused või ettepanekud. Ühest küljest hoitakse selles kinni lähenemisviisist, millega inimesed jagatakse seaduslikeks ja ebaseaduslikeks sisserändajateks ning utilitaarsest nn kasulike ja kasutute sisserändajate kontseptsioonist, sidudes sellega nende õigused mitmesuguste nn kvootidega, mida liit ja liikmesriigid kohaldavad. Teisest küljest seatakse raportis sisserände nähtus julgeolekuküsimustega, tekitades segadust ja võrdsustades sisserände mitmesuguste kuritegelike või terroristlike tegevustega ja tugevdades seda kriminaliseerivat praktikat ja ideoloogiat.

Sellega seoses tugevdab raport veelgi liidu n-ö patroneerivat rolli kuni ettepanekuni siduda ELi kolmandatele riikidele antava arenguabi sammas nn julgeoleku sambaga, muutes sellega täielikult sellise abi iseloomu ja eesmärki.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Eelmistel konverentsidel keskenduti põhimõtetele, kuid ma loodan, et neljas ÜRO konverents Istanbulis on rohkem suunatud tulemuste kindlaksmääramisele ja selgete näitajate väljatöötamisele, et vähendada 2020. aastaks vähem arenenud riikide arvu pooleni. 51st vähim arenenud riigist, kus 78% elanikkonnast peab tulema toime vähem kui 1,25 USA dollariga päevas, on viimastel aastatel ainult kolm suutnud sellest kategooriast välja tulla. Olukord on murettekitav, sest need riigid on finants- ja toidukriiside ning kliimamuutuste tagajärgede suhtes kõige haavatavamad ning lisaks kannatavad nad äärmise vaesuse, puuduliku infrastruktuuri ja kasvava töötuse all. See reaalsus näitab, et kahjuks ei ole rahvusvaheline kogukond suutnud täita Brüsseli tegevusprogrammis võetud kohustusi. Loodan, et konverentsil, kus ma esindan Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis, keskendutakse kooskõla tagamisele arengupoliitikas ning meetoditele uuenduslike rahastamisvahendite rakendamiseks eesmärgiga pakkuda tõhusamat abi nendele riikidele, mida tuleb innustada sobivaid poliitikameetmeid rakendama.

  Mário David (PPE), kirjalikult. − (PT) Tegemist on väga tähtsa teemaga ja selle analüüsimisel tuleb arvestada küsimuse keerulisusega. Raportis käsitletakse seda, kui tähtis on liikuda Euroopa naabruspoliitika raames edasi koostöölepingutega. Kriisiolukordadest ja ebastabiilsusest põhjustatud väljarände nähtus mõjutab negatiivselt nii päritoluriiki, sihtriiki kui ka ümberasujaid endid. Selle nähtuse suund tuleb ümber pöörata, nii et neis oludes poleks väljaränne enam viimane väljapääs: põgenemine ebakindluse, nõrga majandusarengu, ebastabiilsuse või hirmu olukorrast. Kordan selles hääletuse kohta antavas selgituses vajadust võtta meetmeid päritoluriikides stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks ning edendamiseks. Nende ebastabiilsusest ja kriisidest põhjustatud rändevoogude vähendamise perspektiiv peaks tähendama ennetamist. Usun, et Euroopa välispoliitikas ja konkreetselt Euroopa naabruspoliitikas tuleks ette näha nende maailma piirkondade abistamine ning turvalisuse, stabiilsuse ja inimõiguste kaitse edendamine laiendatud arenguprotsessi osana, nagu on kinnitatud minu raportis Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta, mille üle samuti sel nädalal hääletatakse.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mõned liikmesriigid on sunnitud tegelema massilise kaitset otsivate inimeste sissevooluga Vahemere lõunakaldalt. Need riigid ei saa üksi nende humanitaarhädaolukordade ja sisserändega seotud erakorraliste olukordadega hakkama. Frontexi inim-, materiaalseid ja samuti rahalisi ressursse tuleb suurendada, et asutus võiks rohkem toetada selliseid operatsioone nagu Hermes ja Poseidon. Euroopa Parlamendi liikmed kutsuvad Euroopa Ülemkogu üles koostama pagulaste ümberasustamise tegevuskava, kohaldades liikmesriikidevahelise solidaarsuse klauslit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80 räägitakse piirivalve ning varjupaiga- ja sisserändepoliitika teemal tõepoolest solidaarsuse ning vastutuse kõigi liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest. Peame keskpikas ja pikas perspektiivis looma suhted tulevaste ümberasujate päritoluriikidega ja looma rändepartnerluse, mis võimaldaks võimaldada nende riikide kodanikel tulla, töötada ja õppida ning Vahemere mõlema kalda vahel seaduslikult reisida.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” poolt. Poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, turvalisuse puudumine, poliitilised repressioonid ja kliimamuutused sunnivad kogukondi rändama, mistõttu peab EL koostama ühise sisserändepoliitika, mis hõlmaks konkreetselt majandusliku ja sotsiaalse progressi soodustamist siht-, transiit- ja päritoluriikides ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ümberasujate integratsiooni parandamise kaudu.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, nõustume et ebastabiilsusest tulenevad rändevood on ELile katsumus ja et ebastabiilsuse ja struktuuriliste probleemide põhjustega võitlemiseks päritoluriikides on vaja teha suuremaid jõupingutusi. Siiski usume, et EL peab võtma siia saabuvate ümberasujate ees tõelise vastutuse ja mitte jätma vastutust liidu naaberriikidele, nagu on soovitatud lõikes 9. Toetame üleskutset, mille kohaselt FRONTEXi töös peaks selgelt kajastuma inimõiguste mõõde, eriti isiku õigus kodumaalt lahkuda, tagasisaatmise keeld ja õigus taotleda varjupaika. Näeme FRONTEXi senises töös teatud probleeme ja me ei toeta sõnastust, mille kohaselt Euroopa Parlament tervitab FRONTEXi edukat tegevust.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Sotsiaalse, majandusliku või poliitilise ebastabiilsuse kollete ja Euroopa Liitu suunduvate rändevoogude vahel on selge seos. Liidu välispoliitika lihtsalt ei tohi seista sellest nähtusest lahus: liidu poliitika peab püüdma seda mõista ja võimalikult ulatuslikult jälgida. Tegelikult peab EL võtma meetmeid oma rahaliste vahendite ja institutsiooniliste struktuuride kasutamise optimeerimiseks ning praegu mitmes maailma piirkonnas eksisteerivate ebastabiilsusest tulenevate rändevoogude tulemuslikuks haldamiseks.

Ennetuspoliitika, mis kasutab kõige asjakohasemaid välispoliitika vahendeid ebastabiilsuse põhjustega võitlemiseks ja nende pidurdamiseks, võiks aidata muuta praeguse hädavajaduse välja rännata võimaluseks välja rännata. Tuleb edendada õigusriigi põhimõtet, kaitsta inimõigusi, arendada demokraatiat ja tugevdada lähteriikide majandust. Ilma ühiste arengule suunatud jõupingutusteta asjaomastes riikide, ilma nende inimeste ja sotsiaalsete struktuuridega koostööd tegemata ei ole võimalik ebastabiilsuse vähendamisele tulemuslikult kaasa aidata.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Raportis keskendutakse rändevoogudele, mille põhjuseks on poliitiline ebastabiilsus mõnes maailma piirkonnas, eriti Põhja-Aafrikas ja Vahemere lõunaosas. See olukord, mis on mis mõjutab Lõuna-Euroopa riike, eriti Itaaliat – me kõik jälgime olukorda Lampedusa saarel, kus on maabunud üle 20 000 inimese – ja Malta saart, on toonud Euroopasse üle 400 000 pagulase. Selle olukorra kontrollimiseks peab EL lisaks Euroopa Pagulasfondi vahendite kasutuselevõtmisele rakendama pikemaajalisemat humanitaarabi andmise kava ja tagama võimalikult kiiresti nende inimeste põhivajadused. Samuti tuleb koostada Egiptuse, Tuneesia ja Liibüa pagulastele suunatud piirkondlik programm, mis on seotud nii pagulaste varjupaiga kui ka kaitse vajadustega, et vältida inimkaubandust ja valmistada ette nende naasmine päritoluriikidesse. Toetan selle raporti vastuvõtmist, sest see näitab, et EL kavatseb tegeleda rändevoogudest tulenevate probleemide struktuuriliste põhjustega, kasutades ilma igasuguste eelarvamusteta oma väliskoostöö poliitikat.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Rändevood tekivad teatud põhjustel. Kõige tähtsamad nende hulgas on sellised tegurid nagu sõjad ja relvastatud konfliktid, süstemaatilised inimõiguste rikkumised ning rahvuslikud ja usulised konfliktid ja repressioonid. Kuid ka looduskatastroofid ja piisavate majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumisest tulenev vaesus on rändevoogude kõige sagedasemate põhjuste hulgas.

Kriisi mõju maailma kapitalismile ja selle ebaregulaarse ning asümmeetrilise arengu tagajärjed halvendavad paljudes riikides majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Ka ülestõusud araabia maailmas on selle nähtuse väljenduseks, suurendades samuti rändevoogusid. Euroopa Liidu jutt sel teemal on tihti silmakirjalik ja liit rakendab kaksikmoraali poliitikat. Ühest küljest väidab liit, et kaitseb kolmandates riikides inimõigusi, tõlgendades neid samas isekalt, juhul kui on vaja mõnda neist riikidest rünnata. Teisest küljest on ta ise kaassüüdlane keeruliste olukordade jätkumises, näiteks Itaalias Lampedusa saarel.

Nende rändevoogude vältimiseks on vaja meetmeid mis põhineksid tõelisel arengukoostöö ja abi, solidaarsuse ja rahu edendamise, sh konfliktide rahumeelne lahendamine, poliitikal. Praegu see nii aga ei ole.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me teame, et sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised, näiteks see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida, looduskatastroofid ning piisavate majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumisest tulenev vaesus, on rändevoogude peamised põhjused.

Praegu on tulevikuväljavaade selline, et olukord halveneb koos kapitalismi kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgedega, sh ülestõusud araabia riikides.

Seepärast ei saa Euroopa Liit enam jätkata oma silmakirjalikku kaksikmoraali poliitikat, väites, et liit kaitseb kolmandates riikides inimõigusi ja samal ajal lubab jätkuda sellistel rasketel olukordadel nagu Lampedusa saarel praegu.

Vaja on ennetuspoliitikat ja arengukoostöö meetmeid koos kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks eelkõige solidaarsust ja inimõiguste tagamist, ning praegu pole see nii.

Üldiselt seavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament ise need majanduslikud ja geostrateegilised huvid prioriteediks ning unustavad solidaarsuse ja aastatuhande arengueesmärgid, võttes vastu häbiväärsed direktiivid, näiteks tagasisaatmise direktiiv.

Seepärast hääletasime raporti vastu vaatamata asjaolule, et selles on üks või kaks positiivset punkti.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Sooviksin toetada Lampedusa elanikke, kes vaevlevad ülerahvastatuse, ebakindluse, tarneprobleemide ja võimalike terviseriskidega, kuid kes parlamendi silmis on teisel kohal võrreldes nende kallastel randuvate kümnete tuhandete ebaseaduslike sisserändajatega. Samuti soovin öelda Itaalia valitsusele, et nende üüritud alused peaksid need ebaseaduslikud sisserändajad repatrieerima Aafrikasse, mitte Euroopasse. Enamik neist inimestest on pärit Tuneesiast, riigist, kus on hiljuti toimunud imeline demokraatlik seiklus, millest nad on kohustatud osa võtma. Me ei saa pidevalt ära mahutada kõiki, kes end oma kodumaal halvasti tunnevad, sest seal sajab... või siis ei saja; sest seal on diktatuur... või siis enam ei ole; sest riik on vähearenenud või siis areneb. Nende ümberasujate peamine motivatsioon on puhtalt majanduslik.

Meie arenguabi poliitika peaks motiveerima inimesi oma kodumaale jääma ja peaks sellest isegi sõltuma, samuti sõltuma nende kodanike tagasipöördumisest. Vastupidi raportööri sõnadele ei ole olemas sellist asja nagu õigus emigreeruda. Teisest küljest on Euroopa rahvastel, kes peaksid olema teie prioriteet, täielik õigus öelda, et aitab, ja õigus sellele, et neid kuulda võetakse.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin parlamendi raporti „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” poolt ja sooviksin peatuda mitmel raporti aspektil. Pärast president Ben Ali langemist on Lampedusa saarel ja Itaalia kallastel randunud peaaegu 24 000 tuneeslast ja veebruarist alates on oma sõjast vaevatud kodumaalt põgenenud ka tuhanded liibüalased. Selle inimliku draama arengule tuleb kindlasti reageerida Euroopa vastuse ja Euroopa solidaarsusega. Meie raportis nõutakse Põhja-Aafrika pagulaste ümberasumise tõttu solidaarsuse süsteemi. Meie raportis nõutakse piirikontrolli, varjupaiga- ja sisserändepoliitika jaoks liikmesriikidevahelist solidaarsusklausli rakendamist. Samuti palutakse raportis lisada pärast 2013. aastat eelarvesse rahalised kiirreageerimisvahendid kiireks reageerimiseks sisserände ja varjupaiga probleemidele Euroopas. Kõik need aspektid on vajalikud tõelises Euroopa varjupaigapoliitikas, mida oleme juba kaua nõudnud ning mis peab põhinema ühtsuse, vastutuse, solidaarsuse ja inimõiguste austamise põhimõtetel.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle omaalgatusliku raporti poolt, sest selles tuuakse esile rändevoogude tegelikud põhjused, nimelt poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, turvalisuse puudumine, poliitilised repressioonid, inimõiguste rikkumine, samuti kliimamuutused. Samuti rõhutatakse raportis, kui tähtis on pakkuda päritoluriikidele Euroopa naabruspoliitika ja ELi arengukoostöö poliitika raames jätkusuutlikke strateegiaid. Seda tehes vaidlustatakse raportis nullsisserände müüt, tuletades meile meelde, et rännet ei saa peatada ja et EL vajab küllalt mahukat, kuid kontrollitud sisserännet, et toetada vananevat elanikkonda ning lahendada muid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Fiorello Provera raportis käsitletakse mitut rändega seotud olulist küsimust ja rõhutatakse inimõiguste tähtsust. Inimõigused on olnud nende kampaaniate keskmes, millega taotletakse, et Šotimaa ja Ühendkuningriik lõpetaksid varjupaigataotlejatest laste kinnipidamise. Ühendkuningriigi valitsus on lubanud selle õuduse lõpetada – kuid ei ole seni oma lubadust täitnud.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Nõustusin selle dokumendiga, sest ebastabiilsusest tulenevad rändevood on Euroopa Liidu jaoks probleem. Sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised (näiteks, see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida), looduskatastroofid ning asjakohaste majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine on selliste rändevoogude peamised põhjused. Eriti murettekitav on see nähtus seetõttu, et see võib tekitada või suurendada pingeid, mitte ainult päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab Euroopa Liit võtma ennetusmeetmeid ja kasutama kõige sobivamaid välispoliitika mehhanisme, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus. Seepärast on kindlasti vaja algatada arutelu, et paremini mõista rände ja selle algpõhjuste kõiki aspekte. See võimaldaks ELil koostada päritoluriikidest ja transiitriikidest lähtuvate rändevoogude suhtes sidus ja tulemuslik poliitika ning otsustada, kuidas ja kui palju neis riikides investeerida nende sisemiste demograafiliste ja sotsiaalsete pingete lahendamisse ning seega stabiilsuse suurendamisse.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna parlamendis hääletusel olevas resolutsiooni projektis esitatakse tähtis küsimus: kuidas määratleda ELi välispoliitika roll üheaegselt nii traagilise kui ka tundliku rändevoogude teema suhtes. Euroopa Liidu ees seisva katsumuse põhjuseks on ilmselge ebastabiilsus, millesse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida on mässitud. Negatiivsete tagajärgede vältimiseks peab Euroopa suutma sellele katsumusel vastata, luues ja rakendades ennetuspoliitika, millega mõjutataks neis riikides majandusliku ja poliitilise ebastabiilsuse põhjuseid ning pakutaks välja ühised lahendused, millega on võimalik seda nähtust ennetada või vähemalt selle ulatust piirata. Kahjuks on selleks vaja tohutuid ressursse ning seepärast on vaja kaasata muud maailma riigid ja oma tegevust nendega kooskõlastada. Kõike seda ei tohi siiski teha ilma subsidiaarsuse põhimõtte täieliku austamiseta. Sellest seisukohast on Euroopal kohustus reageerida kiiresti ja ühtselt, näidates sellega oma otsust keskenduda just sellele poliitikale. Nimetatud põhjustel, sest ma olen veendunud, et Euroopal on moraalne kohustus saata selles küsimuses tähtis poliitiline sõnum ja mitte jätta neid riike üksi, kasutasin oma häält nimetatud resolutsiooni toetuseks.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Pärast Amsterdami lepingu jõustumist on ELil olnud rändevoogude kontrollimiseks väga ulatuslikud volitused. Nüüd pöördutakse nende volituste poole, et hallata Põhja-Aafrika, eriti Liibüa probleemide eest põgenevate pagulaste hiljutist sissevoolu. Araabia kevad on võimas vabaduse sümbol, kuid samal ajal varjab see traagilisemat olukorda, mis sunnib paljusid tsiviilisikuid varjupaiga otsinguil teele (või praegusel juhul mereteele) asuma. Seepärast kutsutakse resolutsioonis ELi ja rahvusvahelisi institutsioone üles nende tohutute rahvarännete tagajärgede üle arvestust pidama. Toetasin resolutsiooni, sest liikmesriigid ei saa selle olukorraga üksi hakkama: olukorra haldamisel peavad meie juhtpõhimõteteks olema koostöö ja jagamine. Lissaboni lepinguga sätestatud liidu uus välispoliitika arhitektuur ja konkreetsemalt Euroopa välisteenistuse loomine peaks samuti võimaldama liikmesriikide tegevust tulemuslikumalt kooskõlastada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt. Selles väljendatakse heameelt komisjoni hiljutiste ettepanekute üle seadusliku rände võimaluste leidmise kohta nende jaoks, kes ei ole varjupaigataotlejad, ja nõutakse tungivalt edasiste vahendite väljatöötamist, mis aitaksid luua ühise rändepoliitika, hallata majanduslikest põhjustest tulenevat rännet eesmärgiga edendada vastuvõtvate, transiit- ja päritoluriikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust, parandades sisserännanute integratsiooni. Raportis rõhutatakse vajadust asjakohase teabe andmise järele seadusliku rände võimaluste kohta ELi, et ennetada ebaseaduslikku rännet, kasutada paremini ELi seadusliku rände skeeme, selgitada praegusi väljavaated ja võimalusi ELis ning hajutada inimkaubitsejate antud valelubadusi, piirates sellega organiseeritud kuritegevust ja inimkaubandust, mis lõikavad kasu inimeste vajadusest mujale siirduda. Samuti kutsutakse raportis komisjoni üles edendama kaitsetute rühmade ja isikute (peamiselt naised ja lapsed) kaitse meetmeid, sest just nemad langevad sageli inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohvriteks, ning nõutakse tungivalt, et komisjon looks teabekeskused kolmandatest riikidest ELi suunduva rände võimaluste kohta. Siiski nõutakse raportis lähenemisviisi, kus on tasakaalus ELi suunduva seadusliku rände edendamine ning selle tagamine, et EL suudaks sisserändajaid vastu võtta ja edukalt integreerida.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles raportis ei suudeta õilsate tunnete väljavalamisele vaatamata tõde varjata. ELile valmistab muret see, et langenud on diktaatorid, keda liit toetas vastutasuks rändevoogude haldamise eest oma piiridel. Mõte massilisest pagulaste, nende diktaatorlike süsteemide ohvrite, sissevoolust ei häirinud liitu ja seda põhjusega. See, mis liitu häirib, on demokraatia saabumine.

Siiski vajab Euroopa kuni 2030. aastani 230 miljonit sisserändajat: seda on öelnud Euroopa Komisjon ise. Lisaks sellele soovitatakse resolutsiooni tekstis kohaldada sanktsioone riikidele, kes ei austa vabakaubanduslepingutes sätestatud ja Rahvusvahelise Valuutafondi propageeritud põhimõtteid. Vaevalt on araabia revolutsioonid raputanud maha omaenda despootide ahelad, kui välismaised türannid neile juba tervitusi saadavad. See raport on kõrk ja jõhker. Hääletan selle vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on Euroopa Liidule katsumuseks. Sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised, näiteks, see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida, looduskatastroofid ning asjakohaste majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine on selliste rändevoogude peamised põhjused. Eriti murettekitav on see nähtus seetõttu, et võib tekitada või suurendada pingeid, mitte ainult päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab Euroopa Liit võtma ennetusmeetmeid ja kasutama kõige sobivamaid välispoliitika mehhanisme, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − (ES) Hääletasin Fiorello Provera raporti „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” vastu, sest ma olen Euroopa Liidu rändepoliitika vastu. See on nn Euroopa kindluse poliitika, kus piirid on meeste ja naiste eest lukus, kuid seevastu haihtuvad kohe, kui asi puudutab kapitali. Raportis pooldatakse sellist Euroopa rändepoliitikat, mis ei põhine arusaamal, et väljaränne on õigus, mitte kuritegu, ja selles ei ole tagatud varjupaiga taotlemise püha põhimõte. ELi silmakirjalikkus on hirmuäratav: liit kriminaliseerib dokumentideta sisserändajad. Ebaseaduslikke sisserändajaid kasutatakse kapitali kiire akumuleerimise protsessis tööjõuna, rünnates otse inimõiguste universaalset iseloomu. EL, kes saab eksisteerida ainult majandusliku iseloomuga sisserände toel, näitab üles suurimat küünilisust. See, mis toimub Põhja-Aafrikas on tõestuseks nn Euroopa kindluse olemasolust. Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuril (FRONTEX) ei ole midagi pistmist solidaarsuse või koostööga, selleks et aidata võidelda selliste diktaatoritega nagu Ben Ali, Mubarak või Gaddafi: kui tuhanded aafriklased repressioonide ja sõja eest põgenevad, siis paneb EL nad vangi.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on ELile katsumus. Selliste rändevoogude peamisteks põhjusteks on sõjad ja sõjalised konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatiline inimõiguste rikkumine – näiteks, see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida, looduskatastroofid, majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine. Eriti murettekitav on see nähtus seetõttu, et võib tekitada või suurendada pingeid, mitte ainult päritoluriigi ja sihtriigi, vaid ka päritoluriigi ja transiitriigi vahel. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab EL rakendama ennetuspoliitikat, kasutades kõiki sobivaid välispoliitika vahendeid selleks, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus. Pikas perspektiivis võib EL võtta tulemuslikke meetmeid oma rahastamisvahendite ja olemasolevate institutsiooniliste struktuuride kasutamise optimeerimiseks. Raportis välja pakutud meetmed ei ole piisavad ja on liiga deklaratiivsed. Vajalik on täpne ja konkreetne finantsmajanduslik plaan. Vastasel korral upub Euroopa ebaseadusliku rände laine all. Raport on väga kasulik esimese sammuna selle probleemi lahendamise suunas.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Arvestades jätkuvat ümberasujate voolu Euroopasse, näib veelgi tähtsam võtta seisukoht majandusmigrantide legaliseerimise vastu. Peame kindlasti arenguriike toetama, selleks et motiveerida neid inimesi kodumaale jääma. Ei ole mingit mõtet lubada arenguriikide inimestel tööturule siseneda, eriti arvestades, et euroala tööpuuduse määr on praegu 9,9%. Fiorello Provera algne raport oli väga hea ja hästi tasakaalustatud. Kahjuks on paljude muudatustega seda vales suunas muudetud. Seetõttu olen sunnitud hääletama raporti vastu.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest pärast rahutusi araabia riikides ja rändevoogude olulist suurenemist on tähtis, et kogu ELis toimiks ühine rändepoliitika. Arvestades seda, et rännet ei ole võimalik peatada, peab välispoliitikal selles valdkonnas olema eriline roll. Suuremad rändevood mõjuvad kõige rängemini ELi välispiiridel asuvatele riikidele. Seepärast tuleb rakendada kõiki jõupingutusi ELi tasandil ühise ELi rändepoliitika loomiseks, mis võimaldaks rändevoogusid optimaalselt hallata ja kontrollida. Ainult ühiste jõupingutustega on võimalik kaitsta suurima sisserändajate voolu sihtkohaks olevate riikide majanduskasvu ja tööturu jätkusuutlikkus ning piirata võimaliku negatiivse mõju ulatust. Samuti annaks see tulemusi ebaseadusliku sisserände, organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse peatamisel. EL peab rakendama kõiki jõupingutusi, et tagada seadusliku rände soodustamine ja tulemuslik võitlus ebaseadusliku rändega. Väga tähtis on luua seadusliku rände süsteem, arvestades Euroopa tööturu vajadusi ja iga liikmesriigi võimet sisserändajaid vastu võtta ja integreerida.

Euroopa Liidu liikmesriikidesse seaduslikult sisserännanutel peavad olema samad õigused ja kohustused kui muudel töötajatel. Lisaks sellele on iga riigi jaoks väga tähtis vähendada ajude äravoolu ja kvalifitseeritud spetsialistide lahkumist. Selleks peame kasutusele võtma toetatud tagasipöördumise programmid, edendama korduvrännet, reguleerima värbamispraktikat ja toetama suutlikkuse arendamist.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Fiorello Provera raporti poolt, milles käsitletakse üht liidu aluspõhimõtetest: rahvastevahelist solidaarsust. Arvestades poliitilisi kriise Põhja-Aafrikas ja rändevooge puudutava Euroopa poliitika aeglast või täiesti puuduvat reaktsiooni, arvan ma, et olukord on väga raske ja keeruline ning sellega tuleb viivitamata tegeleda. Selle teksti vastuvõtmisega kutsutakse nõukogu üles – see on üleskutse, mida ei saa ja ei tohi ignoreerida – täielikult rakendama solidaarsusklauslit, koostades praktilise tegevuskava koormuse jagamiseks liikmesriikide vahel. Konkreetselt kaitstakse tekstis miinimumnõudeid ajutise kaitse andmiseks sisserändajatele ning meetmeid, mis on mõeldud kohustuste ja jõupingutuste jagamiseks liikmesriikide vahel, kes võtavad nagu Itaalia sisserändajaid vastutustundlikult vastu ja kannavad selle tagajärgi üksi.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Peame Euroopa tasandil siduma rändevoogude suurenenud surve ELi välispoliitikaga. Euroopa algatustega on võimalik aidata poliitiliselt ebastabiilseid Põhja-Aafrika riike, mis on paljude ebaseaduslike sisserändajate lähteriikideks. Selliseid mehhanisme nagu arengu ja koostöö abiprogrammid ning tagasivõtulepingud on võimalik täielikult ära kasutada ja seda tuleb teha. Ilmselgelt on need küsimused lähitulevikus eriti olulised, seda nii Kreeka kui ka muu ELi jaoks ja seepärast hääletasin raporti poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on ELile praegu suur katsumus. Nende põhjuseks on sõjad, relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, inimõiguste rikkumised, näiteks see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida, looduskatastroofid ning piisavate majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine. See on kasvav nähtus, mis põhjustab pingeid mitte ainult päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Raportis on esitatud soovitused, et võimaldada ELil sellele probleemile tulemuslikult reageerida. Muude meetmete hulgas rõhutaksin ennetuspoliitika vastuvõtmist, mille eesmärk on otseselt ebastabiilsuse põhjuste leevendamine, nii et väljarändest saaks pigem võimalus kui meeleheitlik vajadus ning arengukoostööd koos kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks turvalisust, piirkondlikku koostööd ja kahepoolseid lepinguid päritoluriikide ning transiitriikidega. Nende eesmärkide saavutamist tuleks püüda koos aastatuhande arengueesmärkidega, mis on tihedalt seotud poliitilise stabiilsusega ja mis peaksid kogu protsessi raamima.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on inimõiguste rikkumiste, keskkonnakatastroofide ja ühiskonna suure osa heaolu tagamiseks suuteliste majanduslike ja sotsiaalsete struktuuride puudumise kaudne tagajärg. Need nähtused on Euroopa Liidule katsumus, sest nõuavad jõupingutusi nii arengukoostöö vallas kui ka sotsiaalsete pingete vältimisel, mis tekivad tihti mitte ainult ümberasujate päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. See katsumus nõuab ELilt praktilisi vastuseid, mis oleks mõeldud mitte ainult arengukoostöö vaid ka välispoliitika parandamiseks, ennetavate meetmete rakendamiseks nii piirkondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil, meetmeid, mis kasutaksid kõiki kättesaadavaid välispoliitika vahendeid ja keskenduksid turvalisusele, piirkondlikule koostööle, kahepoolsetele lepingutele päritolu- ja transiitriikidega ning inimõiguste kaitsele ja demokratiseerimisele. Lähtudes oma tugevast veendumusest, et EL peab tegelema otseselt ebastabiilsuse põhjustega, osaliselt kättesaadavate vahendite kasutamise parandamise kaudu, saan ma hääletada ainult selle ettepaneku poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ebastabiilsusest tulenevad rändevood on Euroopa Liidule katsumus. Sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised (näiteks see, et inimestel ei lubata oma usku praktiseerida), looduskatastroofid ning asjakohaste majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine on selliste rändevoogude peamised põhjused.

Eriti murettekitav on see nähtus seetõttu, et see võib tekitada või suurendada pingeid, mitte ainult päritoluriikide ja sihtriikide, vaid ka päritoluriikide ja transiitriikide vahel. Selle probleemi tõhusaks lahendamiseks peab Euroopa Liit võtma ennetusmeetmeid ja kasutama kõige sobivamaid välispoliitika mehhanisme, et leevendada otseselt ebastabiilsuse põhjuseid, nii et väljarändest saaks võimalus, mitte hädavajadus.

Euroopa rände reguleerimise poliitikas tuleks ühendada arengukoostöö meetmed kõikehõlmavama poliitilise visiooniga, mis hõlmaks turvalisust, piirkondlikku koostööd, kahepoolseid lepinguid päritolu- ja transiitriikidega, inimõiguste kaitset ja demokratiseerimist.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Poliitilisest ebastabiilsusest tulenevate rändevoogude haldamine on Euroopa Liidule fundamentaalne katsumus. Sõjad ja relvastatud konfliktid, rahvuslikud pinged, süstemaatilised inimõiguste rikkumised, looduskatastroofid ning asjakohaste majanduslike ja demokraatlike struktuuride puudumine on nende rändevoogude peamised põhjused.

Ma usun, et nüüd on vajalik rakendada ennetuspoliitikat, mis kasutaks kõige asjakohasemaid vahendeid, selleks et mõjutada ebastabiilsuse põhjuseid. Euroopa välispoliitika peaks keskenduma ebastabiilsuse algpõhjustele ja struktuurilistele probleemidele päritoluriikides. Arvan, et see tekst kujutab endast veel üht vahendit, mida EL saab kasutada rändevoogude nähtust käsitleva sidusa ja tulemusliku poliitika koostamisel ning mis suunab liidu valikuid poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse taasloomisel kõige asjakohasemas suunas.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Olen tugevalt selle raporti vastu. Moto „Ühendatud mitmekesisuses” võimaldab kõigil oma õuel peremees olla ja Euroopa Liit ei saa ega tohi sundida meid kutsumata külalisi vastu võtma. Jätta ennast ilma õigusest ebaseaduslikke ümberasujaid nende päritoluriikidesse tagasi saata, on vastuolus kõigi terve mõistuse reeglitega. Kui seaduslikkust ei austata, siis riskime miljonite põgenevate meeleheitel inimeste invasiooniga. Inimesi, kes kannatavad, tuleb aidata, kuid nende oma kodumaal, vältides inimkaubandust.

Lükkan jõuliselt tagasi Euroopa süüdistamise rassismis ja ksenofoobias, sest olen väsinud nägemast, kuidas ebaseaduslikud Tuneesia ümberasujad streigivad, sest neile ei anta raha sigarettide ostuks, keelduvad söömast tuunikala sisaldavat toitu, sest see lõhnab kala järgi ning pärast seda, kui nad on Itaaliasse jõudnud, nõuavad elamispinda ja tööd (muidugi tasuta), samal ajal kui meil on oma põliselanikud, kes on töötud ja vaesed.

Komplimendid välisasjade kõrgele esindajale paruness Ashtonile on kindlasti põhjendamatud, sest tegelikult ei ole tal olnud aimugi, mida praeguse Maghrebi kriisiga peale hakata. Samal ajal on kirsiks tordil see, et me peame lesbisid, geisid, biseksuaale, transseksuaale ja soovahetajaid lugema tagakiusatuteks või inimesteks, kellel on vähe õigusi ja kes seepärast väärivad erilist tähelepanu.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Fiorello Provera raporti poolt, sest olen arvamusel, et tema raportis suhtutakse probleemi realistlikult ja tema väljapakutud sisserände koormuse jagamine on hädavajalik. Sisserände küsimust on raske lahendada, kuid siiski suudame seda õigete meetmete võtmise korral hallata. Põhimõtteliselt ei saa ainult Kreeka, Itaalia ja Hispaania kogu probleemi oma õlule võtta. Jaanuarist alates on Itaaliasse saabunud 23 000 sisserändajat. Peame püüdma, eriti arvestades sündmusi Põhja-Aafrikas ja araabia maailmas, leida sisserände probleemiga tegelemiseks Euroopa strateegia, nii et mitte jätta liikmesriike saatuse hooleks ja samal ajal tagada, et õnnetuid rändama sunnitud inimesi ja koormust taluvaid Euroopa kodanikke ei kasutataks ära.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Selle resolutsiooni hea külg on liidu rändepoliitika teemalise arutelu hoogustamine, kuid selle tekst oleks võinud olla konkreetsem ja tugevamalt sõnastatud. Just praegu, kui olukord Põhja-Aafrikas on tekitanud suure ümberasujate voolu, laseb EL märgist mööda, suutmata võtta mingit selget vastutust. Frontex ei saa olla pagulaskriisi lahendamise ainus vahend. Euroopa peab välja töötama ka koormuse jagamise tegevuskava, et aidata pagulasi sellest piirkonnast ümber asustada ja pakkuda kodututele toetust. Pean kahetsusväärseks seda, et praeguses olukorras oli ELi ja Liibüa koostöölepingu edasilükkamine ilmselt ainus võimalik valik. Sellistes lepingutes ei peaks põhiküsimus olema mitte liidu piirikontrolli karmistamine, vaid Genfi konventsiooni ratifitseerimise ja järgimise jälgimine. Loodan, et resolutsioon on pagulaste küsimuses esimene samm üldisema lähenemisviisis suunas, nii et inimesi hakataks kohtlema humaansemalt.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Fiorello Provera raporti „Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll” poolt. Väga tähtis on välispoliitika ja sisserändepoliitika kooskõlastamine. Peame keskenduma ebastabiilsuse sügavatele põhjustele mõnes maailma piirkonnas ja rändevooge tulemuslikult haldama. Tegelikult tuleks rände haldamise poliitika ühendada tulemuslikult Euroopa arengukoostöö poliitikaga ja selles tuleks arvestada selliseid aspekte nagu turvalisus, lõunapoolsete riikide piirkondlik koostöö ning koostöölepingud päritolu- ja transiitriikidega. Mis puutub mõnede kolmandate riikide keskset rolli selles poliitikas, siis olen veendunud, et EL peab kindlasti allkirjastama nende riikidega ebaseadusliku sisserändega võitlemist puudutavad koostöölepingud. Oluline on taastada Liibüa ja Euroopa Liidu koostööleping, mille kehtivus on esialgu peatatud.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Mitmes riigis valitsev majanduslangus ja poliitiline ebastabiilsus on aidanud rändevooge suurendada ja see on ELile katsumus. Raportis väljapakutud meetmed aitavad leevendada seda probleemi, mis otseselt ohustab ELi piiridel asuvaid riike ja kaudselt kogu ELi. Üks meetmetest on alalise järelevalve süsteemi arendamine kogu FRONTEXi tegevuse üle, mis on seotud rändevoogude juhtimisega, mis peab olema püsiv ja stabiilne. Seetõttu hääletasin Fiorello Provera raporti poolt.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetan selle tasakaalustatud resolutsiooni vastuvõtmist, milles pakutakse välja viisid Euroopas rändest põhjustatud survele reageerimiseks. Usun, et ELi rändepoliitika ja arenguabi poliitika vastastikune sidumine on väga tähtis. Rände kui nähtuse taga on nähtamatud inimlikud draamad ja osa lahendusest peitub kolmandatele riikidele suunatud abipoliitikas, millega toetatakse nende arengut ja stabiilsust. Seda küsimust tuleb arvestada ka Euroopa naabruspoliitikas. Ma usun, et üleliiduline reageerimine on hädavajalik ning kutsun liikmesriike ja komisjoni üles võtma kasutusele vajalikud mehhanismid ja ressursid. Seda on võimalik teha Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) ressursside ja rolli tugevdamisega. Seda on võimalik ka teha, pakkudes piisavalt abi neile Vahemere ranniku piirkondadele ja linnadele, kes peavad selle sisserändajate sissevoolust tingitud humanitaarhädaolukorraga toime tulema ja kes peavad tagama korra säilimise ning edendama seaduslike ümberasujate integratsiooni. Minu arvates peab Euroopa solidaarsus liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel täielikult mõjule pääsema.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt. Nagu raportis rõhutatakse, põhjustab praegune ümberasujate voog päritoluriikide, vastuvõtjariikide ja transiitriikide vahel ning samuti vastuvõtjariikide sees, tohutuid pingeid. Ennetava meetmena soovitab Fiorello Provera tegeleda rände algpõhjustega ja võidelda demokraatia ning majandusliku stabiilsuse puudumisega Euroopa välispoliitika sihtriikides. Euroopa Parlament on arengupoliitika valdkonnas võtnud vastu mitu raportit, milles on komisjoni ja eriti paruness Ashtoni kutsutud üles lisama inimõiguste olukord kõigi läbirääkimiste päevakorda ning andma abi ja edendama kaubandust ainult selles kontekstis. Sooviksin kasutada võimalust seda nõudmist korrata.

Raport: Elisabeth Jeggle (A7-0016/2011)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades käsitleva resolutsiooni poolt, sest tänapäeva ühiskonnas on naiste roll peres ja töösidemetes mitmeotstarbeline ning just see rollide mitmekesisus võimaldab neil oluliselt kaasa aidata progressile ja innovatsioonile ühiskonna kõigil tasanditel ning elukvaliteedi parandamisele, eriti maapiirkondades. Kahjuks väheneb maapiirkondades naiste arv. Seepärast peaks maaelu arengu poliitika põllumajanduses hõivatud elanikele stabiilsuse tagamiseks keskenduma tugevamalt maapiirkondades uuenduslikele ning jätkusuutlikele elu- ja töötingimuste loomisele. Nõustun raportööri arvamusega, et peaksime edendama naiste ettevõtlusvalmidust ja algatusi, eelkõige edendades naiste omandit, naisettevõtjate võrgustikke ning töötades lisaks välja finantssektori raamtingimused, mis hõlbustaksid maapiirkonna naisettevõtjate puhul juurdepääsu investeeringutele ja laenudele, nii et nad muutuksid turul tegutsemisvõimelisemaks ja suudaksid rajada stabiilse majandusliku põhialuse. Samuti tuleb toetada poliitilisi püüdlusi edendada naiste rolli põllumajanduses seeläbi, et nende jaoks muudetakse põllumajandusliku ettevõtlusega tegelemine lihtsamaks. Naistel peab olema parem juurdepääs maale ja laenudele, et julgustada naisi seadma end sisse maapiirkondadesse ning osalema põllumajandussektoris.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetan rõõmuga Elisabeth Jeggle’i raportit, sest selles keskendutakse neile 42%-le naistest, kes elavad maapiirkondades ja teevad hädavajalikku tööd maaelu arendamisel, stabiliseerimisel ja nüüdisajastamisel, luues uusi ettevõtluse vorme. Oma raske tööga on need naised näidanud, et suudavad aidata kaasa traditsiooniliste elu- ja tootmisviiside arengule maapiirkondades, ehitades üles ettevõtteid, mis suudavad luua töökohti ja mis võimaldavad perekondlike kohustuste tööga sobitamist.

Eesmärk tagada kõigis piirkondades võrdväärsed elamistingimused ja vältida linnakeskuste ühepoolset arengut tähendab seda, et maapiirkonnad peavad olema varustatud nüüdisaegseima IT-infrastruktuuriga, piisava juurdepääsuga lairibaühendustele, samuti tähendab see elektrooniliste ettevõtlusvormide, näiteks e-äri, arendamist, mis võimaldavad inimestel ettevõtlusega tegeleda sõltumata vahemaast linnakeskustega.

Lisaks tuleb naiste ettevõtluse soodustamiseks tõsta ka naiste haridustaset ja lihtsustada laenude kättesaadavust. Rakendatavas sotsiaalkaitse poliitikas tuleb arvestada ka põllumajandusettevõtetes hooajatöölistena töötavate ümberasujatest naiste elamistingimusi, eriti vajadust tagada neile naistele sobiv elamispind, ravikindlustus ja piisavad sanitaartingimused.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte austamine on Euroopa 2020. aasta strateegia põhinõue ja seda tuleks edendada, et suurendada majanduslikult ja sotsiaalselt aktiivsete naiste arvu ning toetada naiste ja meeste võrdseid õigusi, eriti põllumajanduses. Arvan, et on tähtis rõhutada naiste rolli põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades. Seepärast peab toetuspoliitikas kajastuma senisest rohkem maapiirkondade naiste tähtis roll, vajadused ja olukord. Kutsun liikmesriike üles töötama välja stiimuleid, millega edendada maapiirkondades naiste kui tootjate või ettevõtjate rolli ja toetada nende osalemist poliitilises protsessis, sh organisatsioonide juhatuste liikmetena, et toetada naiste ja meeste võrdset rolli.

Hääletasin raporti poolt. Raport aitab võidelda maapiirkondades sotsiaalse tõrjutusega. Maapiirkondade arengu poliitika põhieesmärk on tagada meeste ja naiste võrdsed õigused ja võrdväärsed elamistingimused kõikides piirkondades, vältides sellega tihedalt asustatud linnapiirkondade ühepoolset arengut, mis omakorda aitab vältida massilist väljarännet küladest.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Arvestades seda, et naised moodustavad põllumajanduses hõivatutest 42%, on selge et neil on maapiirkondades ja põllumajanduses tähtis roll. Naisi tuleb tunnustada ja toetada, samuti panust, mille nad annavad põllumajandusele ja maaelule ning seetõttu toetan seda olulist raportit. Edaspidi peab EL põllumajanduspoliitikas naiste rolli tõeliselt tunnustama. Ma toetan seda, mis raportis on öeldud naiste võrgustike suurepärase töö kohta maakogukondade tugevdamisel ning maapiirkondades võrdsuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel. Neid tuleb kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil rohkem poliitiliselt toetada. Näiteks Iirimaal on ICA maapiirkondades tähtis ja mõjukas organisatsioon, mis hiljuti tähistas oma 100. sünnipäeva. Sellel organisatsioonil on umbes 11 000 liiget ja praeguseks on see juba kaua maal elavaid naisi toetanud. Selliseid kohalikke organisatsioone tuleb asjakohaselt toetada ja edaspidi tuleb neid ELi põllumajanduspoliitikas arvestada.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. − (PT) Naistel on põllumajanduses ja maapiirkondades üha suurem roll. Viimastel aastatel on naiste projektidele antud toetus võimaldanud neil oluliselt edasi liikuda, mille tulemusena on edenenud kogu maaelu areng.

Naised on aidanud kaasa traditsiooniliste tegevusalade ja elustiilide edendamisele, aidates samal ajal ka asjaomaseid ärimudeleid stabiliseerida ning moderniseerida ja selle kaudu toetada maapiirkondade jätkusuutlikku arengut. Ka maapiirkondades tahavad naised oma isiklikke eluplaane realiseerida, olla majanduslikult sõltumatud ja elada pereelu.

Selle praegusel kujul kutsutakse raportis, mille poolt ma hääletasin, üles rohkem arvestama naiste paljusid kutseoskusi, huvisid ja saavutusi, nii et töötamine põllumajanduses oleks nende jaks jätkuvalt atraktiivne valik. Euroopa maaelupoliitika põhieesmärk peaks olema tagada, et meestel ja naistel on võimalik saavutada edu ja omada maapiirkondades väljavaadet heale elule.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Naiste olukord maapiirkondades on Euroopa Liidu jaoks täiesti reaalne ja väga tähtis teema. Mõnede uute liikmesriikide jaoks on aga tegemist väga olulise ja pakilise küsimusega, näiteks Rumeenia, kus on väga palju maapiirkondi, kus tööhõive määr on äärmiselt madal. Tuleb vastu võtta sobiv lähenemisviis, mida tulevase ÜPP raames rahaliselt toetatakse, nii et oleks võimalik saavutada tulemusi selliste elamistingimuste loomisel, mis oleks nende piirkondade naistele ja meestele atraktiivsed. Nõustun Elisabeth Jeggle’i väljaöeldud mõttega Euroopa maapiirkondade naiste võrgustiku kohta, mida toetatakse ka ÜPP teise samba meetmetega. Samuti nõustun mõttega, et üks ÜPP reformi prioriteet peaks olema see, et maapiirkondade naistel oleks juurdepääs teenustele ja toetustele vastavalt iga liikmesriigi vajadustele.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Raport on eriti tähtis seepärast, et selles keskendutakse põhiküsimustele, mis tuleb lahendada, selleks et naised saaksid tulemuslikult kaasa aidata maapiirkondade arendamisele, püüdes samal ajal parandada tööhõive väljavaateid uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kontekstis.

Minu arvates on naiste roll põllumajandusettevõtetes ja maaelus regionaalarengupoliitika oluline aspekt. Tegelikult on Euroopa maapiirkondade poliitika üks põhieesmärke tagada võrdväärsed elamistingimused kõigis piirkondades, nii et isegi maapiirkondades oleks meestel ja naistel võimalus haarata võimalusest midagi üles ehitada.

ÜPP praeguses arengufaasis on eriti tähtis arvestada maapiirkondade naiste vajadustega – samavõrd tähtis on vabastada nende potentsiaal. Ma usun, et tulevikku vaatava maailmavaate raames tuleb rohkem pingutada maapiirkondade jätkusuutliku kasutamise nimel, mis peab olema tõhus nii energia kui ka kvaliteedi mõttes. Lisaks sellele on vaja kõigi põllumajanduse reformi protsessis osalejate suuremat pühendumust.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on edendada maapiirkondade kvaliteetset ja jätkusuutlikku arengut. Hääletasin selle teksti poolt, sest olen arvamusel, et naistel on tänapäeva ühiskonnas väga tähtis roll. Viimastel aastatel on saanud selgeks, et väga paljud põllumajanduspiirkondades tehtud projektid oleksid olnud ilma naiste aktiivse osalemiseta mõeldamatud. Samuti arvan, et maapiirkondades tuleb parandada elamistingimusi. Seda on võimalik teha infrastruktuuri ja igapäevaelus vajalike teenuste kättesaadavuse suurendamisega. Samuti tuleb naistele anda võimalus töö ja eraelu tasakaalustamiseks ning külakogukonnad tuleb säilitada. Naistel peab olema juurdepääs toetavatele teenustele, hoolekandeasutustele ja -struktuuridele. Samuti tuleb suurendada nende rolli otsustusprotsessis.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Arvestades, et maapiirkondades on naiste sotsiaalse tõrjutuse risk suurem kui meeste oma, ning arvestades selle tähtsust, toetan ma tugevalt resolutsiooni, milles juhitakse tähelepanu naiste rollile põllumajanduses ning nõutakse mitte ainult seda, et ettevõtlus- ja regionaalarengu strateegiates tähtsustataks rohkem naiste põllumajanduslikku ja põllumajandusvälist erialast kompetentsust, vaid ka seda, et kõikide diskrimineerimisvormide kaotamise ning koolituse, täiendõppe ja erikursuste kättesaadavuse suurendamise kaudu stimuleeritaks naiste suuremat osalemist ettevõtluses.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et tänapäeval suureneb üha enam regionaalarengu tähtsus, sedamööda kui maapiirkonnad on üha hõredamalt asustatud. Seda on põhjustanud sotsiaalsed muutused, sotsiaalsete struktuuride ja väärtuste muutumine ning individualismi üha suurenev pealetung. Nõustun täielikult sellega, et üks olulisi meetmeid, millega on võimalik muuta kasvavat linnastumise suundumust, on sobivate elu- ja töötingimuste loomine maapiirkondades. Kogemused näitavad, et elukvaliteet ja majanduslik võim maapiirkondades on tihedalt seotud naiste ja nende rolliga põllumajanduses. Sellest tulenevalt on eriti tähtsad raportis välja pakutud meetmed, mis lubavad naistel realiseerida oma eluplaane, olla majanduslikult sõltumatud ja elada pereelu niisama edukalt nagu praegu linnapiirkondades elavad naised. Raportis loetletud meetmete hulgas on naiste konkreetselt maaelu teemalise koolituse ja nõustamise jätkamine ning arendamine, ELi jätkuv toetus põllumajandusele ja maapiirkondade ettevõtlusele, kõige vajalikuma infrastruktuuri ja IT-infrastruktuuri arendamine ning võimalus jääda varakult pensionile ja palju muid meetmeid.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. − (IT) Sooviksin kiita oma kolleegi ja raportööri Elisabeth Jeggle’t tehtud töö eest, mis on võimaldanud parlamendil avalikult tunnustada naiste mitmeotstarbelist rolli põllumajanduses. Vaatamata asjaolule, et umbes 27 miljonist põllumajanduses hõivatud töötajast 42% on naised ja peaaegu 29% põllumajandusettevõtetest juhivad naised, ei ole naiste rolli veel asjakohaselt tunnustatud.

Hääletasin selle dokumendi poolt sest, nõustun vajadusega tunnustada naiste unikaalset rolli põllumajanduses. Lisaks sellele usun, et peame tegema kindlaks maapiirkondade naiste konkreetsed vajadused ja tagama, et tuleviku strateegiad – alates järgmisest ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformist – neid nõudeid piisavalt kajastaksid. Euroopa Liit ei tohi ignoreerida maapiirkondade naiste töö-, perekondlikke ja sotsiaalseid püüdlusi. Selle võimaldamiseks peavad Euroopa institutsioonid tagama vajalikud tugiteenused ja uuendusliku paketi, milles ei arvestataks ainuüksi turu huvidega.

Ja lõpuks nõustun raportöör Elisabeth Jeggle’i ettepanekutega, eriti selles, mis puudutab vajadust naiste paremaks esindatuseks kõikides põllumajandussektori poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Olen rõõmus selle üle, et komisjon tähtsustab naiste rolli maapiirkondade arengus. Naiste nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes mitmeotstarbeline roll viimastel aastatel on reaalsus, mille suhtes ei tohiks olla ükskõikne. See käib eriti põllumajanduse kohta – sektor, kus naised on viimastel aastatel palju kaasa aidanud, muu hulgas ettevõtluse mitmekesistamisel ja turuga kohanemisel. Niisiis ja kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika eesmärgiga soodustada maapiirkondade jätkusuutlikumat kasutamist, tuleb võtta meetmeid maapiirkondade naiste vajaduste ja püüdluste rahuldamiseks. Selle käigus tuleb erilist tähelepanu pöörata vajaliku toetava infrastruktuuri säilitamisele ja arendamisele, kusjuures eriti oluline on hariduse tähtsustamine.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi praegune tegevus eesmärgiga toetada ja tugevdada naiste panust Euroopa elutähtsale põllumajandussektorile, on väga teretulnud. Raportit „Naised põllumajanduses” toetas Euroopa Parlamendi liikmete enamus ja see on õigeaegne samm. Paljud inimesed ei tea, et 42% regulaarselt põllumajanduses hõivatud inimestest on naised. Pooldan igati seda raportit.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvestades, et Euroopa õigus toetab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet ja see on üks Euroopa 2020. aasta strateegia üks põhilistest nõuetest, leian, et oleks asjakohane arutada seda teemat ka põllumajanduse puhul, mis tähendaks selle põhimõtte edendamiseks uute juriidiliste dokumentide kasutamist. Usun, et tulevane ühine põllumajanduspoliitika peab olema õiglane poliitika, sh naiste suhtes.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, arvestades selle väidet, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on ELi põhieesmärk, ja nõuet lisada see põhimõte ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP). Väga tähtis on lihtsustada naiste juurdepääsu põllumajandusele ja põllumajanduslikele laenudele. Samuti aitab raport kaasa jätkusuutliku majanduskasvu ja maaelu arengu edendamisele.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. − (SV) Hääletasime naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades käsitleva raporti poolt, sest usume, et väga tähtis on võidelda ebavõrdsusega ühiskonnas. Raportis osutatakse ka sellele, kui tähtis on hästitoimiva infrastruktuuri olemasolu ja elementaarsel tasemel teatud teenuste osutamine, näiteks lairibaühendused ja lapsehooldus, mitte ainult linnades, vaid ka maapiirkondades. Siiski soovime rõhutada, et me ei usu, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaks säilima põllumajanduse eelarve osakaal, vaid pigem tuleks põllumajanduse osa tervikuna oluliselt vähendada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Kui me pooldame asjalikku pühendumist põllumajandusele – mina pooldan – ja seda, et võimalus töötada maal oleks perekondadele realistlik elustiili valik, siis tuleb kindlasti tagada, et kõigil, kes selle valiku on teinud, oleks juurdepääs tervisehoiule, haridusele ja pereelu toetavale infrastruktuurile linnaelanikega sarnastel tingimustel.

Areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus hõlmavad linna- ja piirkondade harmooniat, ilma et esimesed unustataks või et neid peetaks süstemaatiliselt vähem atraktiivseks. Selline maailmavaate muutus võib loomulikult hõlmata naiste aktiivset rolli põllumajanduslikes kogukondades. Ma ei jaga romantilist või bukoolilist visiooni n-ö maale põgenemisest – vastupidi, ma tean, et selline elustiili valik toob kaasa kulud ning tihti tähendab nüüdisaegse elu jaoks hädavajaliku infrastruktuuri kättesaadavusest loobumist. Seepärast suhtun raportis esitatud teemadesse pooldavalt – need võimaldavad ka maapiirkondades pühenduda kvaliteetse perekondi, haridust, tervishoidu ja transporti toetava infrastruktuuri arendamisele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Sugudevahelise võrdsuse edendamine on ELi ja selle liikmesriikide põhieesmärk. Jätkusuutliku majanduskasvu ja maaelu arengu edendamiseks tuleks see põhimõte lisada ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP): põllumajandustootjad, maaturism, otseturundus ja sotsiaalteenused on maapiirkondade majanduse struktuuri nurgakivid ning neid tuleks pidevalt ÜPP kaudu toetada. ÜPPd tuleks kasutada nende teenuste edendamiseks, et pakkuda naistele uusi väljavaateid ja töökohti, samuti selleks, et võimaldada pere- ja tööelu suures osas sobitada. Tuleb võtta meetmeid maapiirkondade elanikkonna vananemise pidurdamiseks ning selleks tuleb luua inimestele tingimused maale elama asumiseks, rõhutada jõuliste ja dünaamiliste mitmekesise elanikkonnaga maapiirkondade tähtsust. Siinkohal rõhutaksin, et väga tähtis on pakkuda noortele naistele arenguvõimalusi ja piisavaid katsumusi. Tuleb toetada maapiirkondi kui mitmekesiseid ning ulatuslikke elu- ja töökeskkondi, kasutades eelkõige naiste eriteadmisi ja oskusi.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Selles resolutsioonis ollakse vastu komisjoni esitatud määruse eelnõule, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate terviseteemaliste väidete lubamist ning nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, sest see ei ole kooskõlas toidu kohta esitatavaid toitumis- ja terviseteemalisi väiteid käsitleva määruse eesmärkide ja sisuga. Rinnapiimas sisalduv dokosaheksaeenhape (DHA) aitab kaasa kuni 12 kuu vanuste laste nägemise normaalsele arengule. Meie arvates tuleks asuda ennetavale ja ettevaatlikule seisukohale, arvestades seda, et mis puudutab DHAd sisaldavate toitesegude mõju imikutele – muus bioloogilises keskkonnas kui rinnapiim, kas siis piimasegudes või muudes imikutele mõeldud toitudes –, puudub selge teaduslik konsensus.

Oleme mures selle määruse eelnõu vastuvõtmise pärast, sest see ei vasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele, milles on muu hulgas sätestatud, et „väide peaks olema teaduslikult põhjendatud, võttes arvesse kõiki kättesaadavaid teaduslikke andmeid”.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liidu ja liikmesriikide mis tahes poliitikas tuleks arvestada võrdsuse ja naiste õiguste edendamist koos soolise diskrimineerimisega võitlemisega. Seepärast on vaja eriti tähtsustada naiste olukorda põllumajanduses ja maapiirkondades. Naised kannatavad sügava kriisi tõttu, kuhu praegune poliitika, näiteks ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), ja muud poliitikasuunad on maaelu viinud.

Naisi, kes moodustavad põllumajanduses hõivatud 26,7 miljonist inimesest umbes 42%, mõjutab eriti raskelt sadade tuhandete väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjate pankrotistumine ja pereettevõtlusel põhineva põllumajanduse hävitamise protsess, mis on järjestikuste ÜPP reformide tulemus. Nagu muudes tegevusvaldkondades, langevad naised siingi ohvriks tööpuudusele, ebakindlatele töökohtadele, madalatele palkadele ning vaesusele, mida on süvendanud kriisi ettekäändel peale surutud antisotsiaalpoliitika.

Tühjade sõnade asemel vajame seega lahtiütlemist praeguse olukorrani viinud poliitikast. Tuleb väärtustada naiste rolli, nende õigusi, võrdsust ja maapiirkondade avalikke teenuseid, nagu tervishoid, haridus, kultuuri- ja meelelahutusteenused, sotsiaalne infrastruktuur…

(Selgitust hääletuse kohta on lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. − (DE) See raport väärib täielikku toetust, sest selles juhitakse tähelepanu naiste erilisele rollile põllumajanduses ja maapiirkondades, pakkudes samal ajal praegustele probleemidele lahendusi. Need lahendused aitavad muuta maapiirkondade tööelu ja igapäevast olukorda naiste jaoks atraktiivsemaks. Selle lahenduse üks osa on toetada teatud teenuste ja asutuste, näiteks lasteaiad, polikliinikud jne, samuti vajaliku infrastruktuuri jõukohase hinnaga lihtsat kättesaadavust. Samuti tehakse ettepanek kasutada ELi rahastamist maakogukondade elukvaliteedi parandamiseks.

Teine väga tähtis punkt on lihtsam juurdepääs koolidele, kõrgematele kutseõppasutustele ja ülikoolidele ning maapiirkondade naiste sotsiaalse olukorra parandamine. Sellest ei ole kasu mitte ainult maapiirkondade naistele, vaid see ka rikastab neid piirkondi, arendades neid jätkusuutlikult kui integreeritud töö- ja elukeskkondi.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest on väga tähtis rõhutada naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades, arvestades eriti selle mitmeotstarbelisust. Euroopa maaelupoliitika oluline ülesanne on saavutada võrdväärsed elamistingimused kõigis piirkondades, vältides tihedalt asustatud linnapiirkondade ühepoolset arengut, nii et ka maapiirkondades võiksid naised ning mehed näha tuleviku- ja eduväljavaateid. Kui soovime, et kõikidesse põlvkondadesse kuuluvad naised elaksid edasi maapiirkondades, või kui soovime soodustada nende sinna kolimist, siis peavad toetuspoliitikas senisest enam kajastuma nende vajadused ja nende olukord. Nüüdisaegses ühiskonnas on ainus viis selle saavutamiseks toetada teenuseid, asutusi ja struktuure, mis peavad olema jõukohase hinnaga ning piirkondlikul tasandil kättesaadavad. Üks keskseid Euroopa toetusstrateegiaid peab olema selle tugistruktuuri säilitamine ja naistesõbralik arendamine. Juba planeerimise etapis tuleb kõigi põlvkondade naised otsustamisse kaasata, näiteks siis, kui ehitatakse lasteaedu, luuakse päevakeskusi või arendatakse ühistransporti. Jätkuvalt on maapiirkondade elukvaliteedi ja töökohtade kvaliteedi jaoks väga olulised haridus, kutse- ja kõrgharidus ja täiendkoolitus.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. − (FI) Viimase umbes 50 aasta jooksul on maapiirkondade naiste elu muutunud ja mitmekesistunud. Maapiirkondades on vähenenud traditsiooniliste töökohtade arv. Samal ajal on oma koha leidnud uued eluviisid. Nende naiste taust, haridus ja seisund tööturul on väga erinevad. Ka liidu toetuspoliitika peab neid muutusi rohkem kajastama, et maapiirkondade naistel oleks võimalik töö- ja pereelu paremini sobitada.

Viimastel aastatel on naised kasutanud oma haridust ja kutseoskusi traditsioonilise maamajanduse arendamise edendamiseks. Kõikvõimalikud uuenduslikud maaettevõtted, mis keskenduvad näiteks teenustele ja taluturismile, on oluliselt tugevdanud maamajanduse struktuuri. Samuti tuleb ka edaspidi toetada uuenduslike maaettevõtete loomist ja arendamist.

Lõpuks sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on ELi ja liikmesriikide üks põhieesmärke. Seepärast tuleks liidu ühisesse põllumajanduspoliitikasse lisada võrdsuse edendamise põhimõte.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) See raport tähendab Euroopa Parlamendi sammu maapiirkondade naiste elu- ja töötingimuste parandamiseks ning neile arenguvõimaluste loomiseks. Raporti keskmes on ettepanekud maapiirkondade infrastruktuuri edasiseks laiendamiseks, et pakkuda naistele uusi tulevikuväljavaateid ja tööhõivevõimalusi. Põllumajanduses hõivatud inimesi mõjutab ka töö- ja pereelu sobitamise küsimus. Jagan raportööri veendumust, et maapiirkondade aktiivne toetamine on ainus viis, kuidas vältida naiste kolimist linnadesse. See eeldab ka vajadustest lähtuvat lapsehooldussüsteemi ja põllumajanduses hõivatud perekondade vajadustele vastavalt kujundatud infrastruktuuri, samuti Interneti ja muu kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust. Selleks et edaspidi oleks võimalik võtta maapiirkondade jaoks olulisi meetmeid, on vajalikud piisavad põllumajandusele ja maapiirkondade arengule mõeldud rahalised vahendid. Toetan raportis esitatud sellekohast üleskutset, milles rõhutatakse, et väga tähtis on tulevase ELi finantsraamistiku üle peetavatel kõnelustel mitte vähendada ELi eelarves põllumajanduse osa.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Toetan tugevalt kolleeg Elisabeth Jeggle’i koostatud raportit, sest leian, et see sisaldab olulisi põhimõtteid, millele tuleb edaspidi tähelepanu juhtida ja mida kaitsta. ELi põllumajanduses regulaarselt hõivatud kokku umbes 27 miljonist inimesest ligikaudu 42% on naised, samas kui ametliku statistika kohaselt juhib otseselt naine üht põllumajandusettevõtet viiest (umbes 29%). Kutsun teid üles nende arvudega arvestama, kui te hindate tohutut panust, mille paljud kohalikesse kogukondadesse kuuluvad naised annavad arengusse, millele tihti järgneb ebaproportsionaalselt madal osalemine otsustusprotsessides. See on tõke, mille peame ületama sellise teenustepoliitika kaudu, mis soodustab uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abil arenguprotsesse ja paljude piirkondade maaeluga setud tegevusmustreid. Pean siin eelkõige silmas koolituse, konsultatsioonide ja ettevõtete loomisega seotud algatusi, mida ÜPP võib teise samba raames edasi arendada ja mis tähendaksid maapiirkondade naiste, samuti ka meeste elamistingimustes olulist pööret paremusele. Olen arvamusel, et see on praegu strateegilise tähtsusega nõue, kui mõtleme sellele, mis puudutab ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamist, arvestades eriti uuendus-, teadus- ja arendustegevuse ergutamisele suunatud algatusi.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. − (PL) Täna hääletasime Strasbourgis raporti üle, mis käsitleb naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades. Ma ise olen maalt pärit – elan maal ja kunagi tegin oma vanemate talus rasket tööd. Võin täie veendumusega kinnitada, et maapiirkondade naised mõjutavad mitte ainult põllumajandusettevõtete arendamist ja moderniseerimist, vaid tihti stimuleerivad ka oma raske töö ja meelekindlusega kogu kohalikku kogukonda. Nende tegevus maakäsitööringides, nende jõupingutused traditsioonide säilitamisel ja perekondlike tavade hoidmisel, samuti nende edukas uute lahenduste rakendamine põllumajandusettevõtete juhtimisel tähendab, et tegemist on rühmaga, keda tuleks toetada ja propageerida ning kelle väärtust tuleks rõhutada. Sooviksin tänada kõiki nii Poola kui ka kogu Euroopa Liidu maapiirkondade naisi raske töö ja panuse eest regionaalarengusse, samuti soovin teatada, et hääletasin Elisabeth Jeggle’i raporti poolt. Tänan teid!

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Mul on hea meel, et raportis tunnistatakse naiste tähtsat rolli põllumajandusest ning vajadust teatud poliitika ja tingimuste ümberkujundamiseks, selleks et naisi toetada. Siiski ma ei usu, et seda tuleks kasutada ettekäändena selleks, et veelgi rohkem raha ÜPPsse loopida.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin poolt, sest usun kindlalt, et peame tunnustama naiste keskset rolli seal, kus nende töö on kohaliku majanduse toimimise või taastamise seisukohalt fundamentaalselt tähtis, mis omakorda aitab kaasa meie riikide üldisele majanduskasvule.

Viimastel kümnenditel on naiste roll põllumajanduses oluliselt muutunud: naiste seisund on muutunud järjest rohkem mitmeotstarbelisemaks. Seetõttu peaksid Euroopa institutsioonid astuma samme selleks, et takistada naiste väljarännet maapiirkondadest, või igal juhul selleks, et soodustada naiste maale tagasipöördumist. Naiste ja nende eesmärkide toetamine aitaks edendada maakogukondade arengut tervikuna.

Peame andma põllumajanduses hõivatud naistele võimaluse oma isiklike eluplaanide realiseerimiseks, muutes nad majanduslikult sõltumatuks ja võimaldades neil perekondlike kohustustega toime tulla. Põllumajandussektori töökohad peavad jätkuvalt olema naistele atraktiivsed, nii et nad saaksid realiseerida oma paljusid erialaseid oskusi. Praeguse finants- ja majanduskriisi ajal on eriti tähtis, et looksime maapiirkondades ning linnades võrdväärsed töötingimused, et saaksime taasasustada territooriumid, mis võiksid konkreetsetes Euroopa piirkondades majanduse taastumise käivitada.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Kõik Euroopa maapiirkondades toimunud radikaalsed muutused tähendavad katsumusi asustuse, töökohtade, teenuste ja keskkonna mõttes. Peame rõhutama naiste kohalolu ja kaasatuse olulist mõju elukvaliteedile ning maamajandusele. Naised on ELi jaoks suur potentsiaal, kui liit võtab endale ülesandeks Euroopa maamajanduse arendamise ja ülesehitamise. Seega saab ELi rahastamine aidata parandada maapiirkondade elukvaliteeti ja tööhõivet, suurendades inimeste sissetulekuid haridus, kutse- ja kõrghariduse ning täiendkoolituse kaudu.

Põllumajandussektori tulevik sõltub selle võimest mitmekesistuda. See, milliseid teenuseid põllumajandusettevõtted lisaks oma toodangule pakkuda suudavad, sõltub asjaomaste inimeste loovusest – naised on juba väga suure panuse andnud. Võib olla palju võimalusi kohalike teenuste loomiseks ja selliste projektide edu tagamise parim viis on kaasata neisse naised.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades naiste järjest suuremat tähtsust põllumajanduses ja maapiirkondades, tuleb see uues ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) arvesse võtta, selleks et edendada sugudevahelist võrdsust. See on ainus võimalus saavutada edu jätkusuutliku majanduskasvu ja maaelu arengu edendamisel. Võrdselt linnapiirkondadega tuleb luua head elamistingimused ka maapiirkondades, nii et nende piirkondade naistel säiliks motivatsioon seal edasi elada.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − (ES) Hääletasin naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades käsitleva raporti poolt, sest usun, et nende roll on ülitähtis sektoris, milles on hõivatud 14,6 miljonit inimest või 41% naistest. Ehkki ma tean, et ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames toetatakse projekte naiste elamistingimuste parandamiseks maapiirkondades, usun, et tuleb analüüsida käimasolevaid projekte, et teha kindlaks edukas praktika ja aidata kaasa naiste olukorra parandamisele, mida on eriti mõjutanud kapitalistliku süsteemi praeguse struktuurilise kriisi tagajärjed maapiirkondades. See on eriti tõsi, kui arvestame naiste tööpuuduse kõrget taset, millele lisaks tuleb arvestada asjaolu, et paljud naised isegi ei osale tööturul, mis tähendab, et nad ei ole töötutena registreeritud ja seega ei kajastu nad tööpuuduse statistikas. Samuti usun, et maapiirkondade arenguks on hädavajalik põllumajanduses hõivatud naistöötajate sotsiaalkaitse, mistõttu hääletasin raporti poolt, mis on samm edasi selles suunas.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Nagu juba öeldud, rõhutatakse raportis vajadust rakendada ühises põllumajanduspoliitikas soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, et aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja maaelu arengule. Seepärast peab EL oma toetusstrateegiad ümber suunama, et arendada maapiirkondi naistesõbralikul viisil. Põllumajanduses hõivatud naiste ettevõtlusvalmiduse ja -oskuste parandamine, naiste erikoolituse parandamine ning selle kättesaadavuse suurendamine, maapiirkondade varustamine kõige modernsema IT-infrastruktuuriga, naiste võrgustike suurem tunnustamine ja toetamine, infrastruktuuri, asutuste ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, põllumajanduses hõivatud naiste piisav sotsiaalkindlustus, põllumajandusettevõtete ühisomand, konkreetne tähelepanu sisserändajatest naistele on kõige tähtsamad punktid, milles eri fraktsioonid kokku leppisid. Kes küll peaks selle vastu hääletama? See on ülimalt umbmäärane ja populistlik! Näib, et raportöör näitas oma sooje tundeid põllumajanduses hõivatud naiste vastu. Mitte midagi konkreetset ei ole öeldud laste ja tervishoiu kohta. Tõhusa tervishoiusüsteemi puudumine! Just tõhusa tervishoiu ja alushariduse puudumine maapiirkondades teeb muret Läti, Eesti ja Leedu naistele. Hääletasin poolt, kuid raport on viimistlemata ja ebaprofessionaalne.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Naistel on siiani põllumajanduses allutatud roll. Raporti kohaselt peame rohkem hoolitsema naiste vajaduste eest, eriti väljaspool linnapiirkondi. Täiendushariduse ja koolituse võimalused tuleb teha kättesaadavaks ning ka lapsehoolduse kättesaadavust tuleb parandada. Naissoost põllumajandustootjad aitavad järjest enam kaasa ettevõtete mitmekesistamisele ja kohandamisele, mis suurendab oluliselt põllumajanduse mitmeotstarbelisust. Selleks et säilitada põllumajanduse kui töö- ja elustiili atraktiivsus, tuleks naistele anda võimalus komiteedes ning liitudes otsuseid mõjutada. Samuti tuleb põllumajanduses hõivatud naiste olukorda kindlustada, et motiveerida neid sektorisse edasi jääma. Hääletasin raporti poolt, sest peame põllumajanduse allkäigu kõigi kättesaadavate vahenditega peatama.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Mina kui Euroopa Parlamendi liige, kes on valitud Rumeenias, riigis, kus põllumajanduses hõivatute osakaal on väga suur, hääletasin Elisabeth Jeggle’i raporti poolt, mille vastuvõtmist ma toetan. Siiski sooviksin märkida, et minu arvates oleks raport pidanud maapiirkondade elamistingimuste küsimuses karmim olema. Tugevalt rahastatud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond peaks suutma maa- ja linnapiirkondade erinevusi vähendada. Selle fondi oluliseks valdkonnaks peavad jääma investeeringud elementaarse füüsilise infrastruktuuri nüüdisajastamisse. Lisaks sellele oleks olnud kasulik, kui raportis oleks rohkem viidatud maapiirkondade elanikkonna vananemisele ja nende programmide tähtsusele, mis on suunatud põllumajandustootjate varasele pensionile jäämisele ning noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamisele.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Naised on mitmes mõttes meie põllumajanduse selgroog. Naiste roll muutub üha tähtsamaks koos sellega, kui püüame järjest rohkem luua sobivaid tingimusi väiketaludel põhinevale jätkusuutlikule ja ökoloogiliselt vastutustundlikule põllumajandusele. Seetõttu on tähtis, et ühiskond rohkem tunnustaks ja austaks naiste tööd põllumajanduses. Lisaks sellele tuleb edaspidi rohkem ära teha põllumajanduses hõivatud naiste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks, et tõmmata sektorisse noorema põlvkonna esindajaid. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. − (PL) Täna võeti vastu Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades. Meie viimaste kümnendite kogemus on tõestanud, et naiste ning nende teadmiste, kogemuste ja professionaalsuse kaasamine on mis tahes majandusharu arengus keskne tegur. Sel ja muudel põhjustel usun, et ühise põllumajanduspoliitika üks fundamentaalseid eesmärke peaks olema maapiirkondade atraktiivsuse suurendamine, pöörates erilist tähelepanu naiste vajadustele ja rollile. Peaksime rakendama kõiki jõupingutusi, et aidata naistel oma eesmärke saavutada ning ka töö- ja pereelu sobitada. Selle saavutamiseks peame maapiirkondades tagama teenuste, selle sõna laias tähenduses, ja infrastruktuuri kättesaadavuse, samuti koolitus- ja isikliku arengu võimalused. Väga tähtis on võtta meetmeid naiste ettevõtlikkuse toetamiseks ning soolise diskrimineerimise kõigi vormidega võitlemiseks. Samuti peaksime tegelema suurema poliitilise ja rahalise toetuse tagamisega, näiteks suurendades investeeringute ja laenude kättesaadavust. Olen kindel, et kõik need meetmed tagavad selle, et naiste potentsiaal põllumajanduse, kohalike kogukondade ning tervete piirkondade arendamisel kasutatakse paremini ära.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, mille eesmärk on suurendada naiste rolli põllumajanduses ja parandada maapiirkondades naiste olukorda, suurendades sotsiaalseid tagatisi ja edendades tööhõivet ja ettevõtlust. Eelkõige peame rakendama kõiki jõupingutusi selleks, et tagada tulemuslikult toimiva sotsiaalkaitsesüsteemi olemasolu, mis võimaldaks jääda varakult pensionile ja saada emapalka. Ettevõtluse edendamiseks soodsa keskkonna loomiseks peavad kõik maapiirkonnad saama kõige modernsema IT-infrastruktuuri. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse laienemisel maapiirkondades on üks põhitegur lairibaühenduste piisav kättesaadavus. Lisaks sellele tuleb rakendada kõiki jõupingutusi maakogukondade säilimise tagamiseks ning pere- ja tööelu sobitamise võimaluste loomiseks. Sellest tulenevalt on vaja tagada, et maapiirkondade elanikele on tagatud kvaliteetne tervishoid, haridus, laste eest hoolitsemine ja muud igapäevaelus vajalikud teenused, mis ühtlasi looksid paremad elamistingimused ning vähendaksid sotsiaalset tõrjutust.

Liikmesriigid peavad struktuurifondide raha abil looma ja rakendama algatusi naiste tööturul osalemise soodustamiseks, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ning transpordi infrastruktuuri parandamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata põllumajandustootjate organisatsioonidele ja luua Euroopa maapiirkondade naiste võrgustik, et maapiirkondade arenguprogrammid täielikult ellu rakendataks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Uues ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) arvestatakse ka sotsiaalseid küsimusi, näiteks naiste rolli maapiirkondades. Ühine eesmärk on vältida olukorda, kus areng toimub vaid tihedalt asustatud keskustes, vältides sellega maapiirkondades elavate kodanike diskrimineerimist soo või päritolu tõttu. Nõustun nende põhimõtetega ja seetõttu hääletasin raporti poolt. Selles rõhutatakse naiste tähtsat rolli põllumajandusettevõtetes ja maaelus ning juhitakse tähelepanu selle rolli tähtsusele regionaalarengupoliitika seisukohast. Raportis tuuakse esile valdkondi, kus tuleb teha tööd naiste paremaks kaasamiseks ning nende erialase potentsiaali paremaks rakendamiseks, mis suurema ökoloogilise ja energiatõhususe kaudu parandaks eluväljavaateid maapiirkondades.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun enamikuga selles esitatud ettepanekutest, täpsemalt maapiirkondade mitmeotstarbelisuse suurendamisega. Need on piirkonnad, kus on võimalik nii elada kui ka ettevõtlusega tegeleda ning sealsed kogukonnad peaksid alles jääma ja nende liikuvust tuleks suurendada. Oluline on tunnistada, et elanikkonna vananemine, madal elanikkonna tihedus ja mõnel juhul elanikkonna vähenemine puudutab eriti maapiirkondi ning seetõttu tuleks ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) nende probleemide lahendamisega arvestada. On fakt, et ajalooliselt on naiste tööd põllumajanduses süstemaatiliselt alahinnatud ja tihti on naised töötanud tasuta või väiksema palga eest kui sama tööd tegevad mehed. Seepärast on tähtis seda selle teema puhul arvestada ja eelkõige luua võrdse töö puhul võrdsed töötingimused. Igal juhul usun, et kõige olulisem on see, et see teema lõpuks oma tähtsuse kaotaks tänu sellele, et põllumajanduses kehtestatakse sooline võrdõiguslikkus.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Naised on maapiirkondades põllumajandussektori selgroog. Seega peame kindlasti arvestama nende rolli põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades. Selleks peame arvesse võtma nende vajadusi ja kasutama ära nende potentsiaali, sest sellised küsimused nagu elukvaliteet ja majanduslikud võimalused on eriti maapiirkondades seotud naiste olemasoluga ning nende tööga paljudel rinnetel. Seega peab Euroopa toetuspoliitika rohkem kui kunagi varem vastama naiste vajadustele ja nõuetele, et vältida igas vanuses naiste lahkumist maapiirkondadest või vähemalt julgustada neid maaellu tagasi pöörduma. Seda arvestades võib ELi abi aidata kaasa maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele, seda nii ettevõtteid juhtivate ja teenuseid osutavate naiste jaoks kui ka kaupade ja teenuste tarbijate jaoks. Kuna naistel on maapiirkondade säästvas arengus elutähtis roll, siis hääletan raporti poolt, lootuses tagada maapiirkondade naiste konkreetne toetamine.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. − Naised on põllumajandusele ja maaelule väga tähtsad ning nende mõju on seal järjest enam tunda. Seepärast on tähtis rõhutada naiste rolli põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades, arvestades eriti viimaste mitmeotstarbelisust. Kui soovime, et kõikidesse põlvkondadesse kuuluvad naised elaksid edasi maapiirkondades, või kui soovime soodustada nende sinna kolimist, siis peavad toetuspoliitikas senisest enam kajastuma nende vajadused ja nende olukord. Nii nagu mujal, tahavad ka maapiirkondade naised oma isiklikke eluplaane realiseerida, olla majanduslikult sõltumatud ja elada pereelu.

Euroopa Komisjon peaks suurendama Euroopa Sotsiaalfondile eelarves eraldatavaid vahendeid, et rahastada piisavas mahus meetmeid, mis on mõeldud hariduse ja koolituse parandamiseks, töötajate tööturule pääsemise lihtsustamiseks ning tööpuuduse vähendamiseks, samuti sotsiaalse kaasatuse strateegia alla kuuluvaid meetmeid ja tegevusi ning ELi 2020. aasta strateegia vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemist puudutavat juhtalgatust, mis peaks parandama ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate isikute, eriti naiste olukorda, sealhulgas nende olukorda, kes töötavad ebapüsivate ja ebakindlate töölepingutega. Liikmesriigid peaksid andma oma panuse eriti Euroopa põllumajanduses hõivatud naiste sotsiaalse olukorra selgeks parandamiseks.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mis siis, kui põllumajandustootjatest naised oleksidki ühise põllumajanduspoliitika tulevik? Ehkki vastuoluline, on see väide üsna hästi põhjendatud, kui arvestada naiste tähtsust maaelus ja põllumajanduses. Statistika kohaselt moodustavad naissoost põllumajandustootjad Euroopa Liidus 43% põllumajandusettevõtete töötajatest ja 20% põllumajandusettevõtete juhtidest juhid – siia ei ole arvestatud meesoost põllumajandustootjate abikaasasid, kelle tööd tihti ei arvestata.

Ajal kui põllumajandusettevõtted spetsialiseeruvad, on naiste loominguline iseloom vaieldamatu eelis, mis väärib koos nende suurema murega keskkonna jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi pärast Euroopa tasandil tunnustamist ja toetamist. Euroopa Parlament, võttes vastu Elisabeth Jeggle’i raporti, otsustas täna just sellise valiku kasuks, rõhutades naiste tähtsat rolli maapiirkondade tulevases arengus. Nagu raportöör oma seletuskirjas väga asjakohaselt märkis, näitab kogemus, et eelkõige maapiirkondades on elukvaliteet ja majanduslik jõud seotud naiste kohaloleku ja nende mitmekesise tegevusega. Siin on meil lihtne ja nüüdisaegne näide põllumajanduse kui valdkonna ümbermõtestamisest.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Naised on põllumajanduse ja maaelu selgroog ja nende mõju on seal järjest enam tunda. Seepärast on tähtis rõhutada naiste rolli põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades, arvestades eriti viimaste mitmeotstarbelisust. Siinkohal peituvad võimalused põllumajanduses töötavate naiste konkreetses toetamises. Selleks et põllumajandus töövaldkonnana säilitaks naiste jaoks oma atraktiivsuse, tuleb pöörata suuremat tähelepanu naiste erialasele pädevusele, nende huvidele ja saavutustele. Selleks on vaja, et naised saaksid täiel määral osa põllumajanduslike elu- ja majandusvormide ressurssidest. Vastavalt oma kaasvastutusele ettevõttes peavad naistalunikel olema ka õigused ja kohustused. Siia juurde kuulub esindatus põllumajanduslikes juhtorganites ja osasaamine ettevõtlustuludest.

Samuti on tänapäevase ja säästva põllumajanduse jaoks väga oluline kõikide põllumajanduses töötavate naiste piisav sotsiaalne kaitse. Arvesse tuleb võtta ELi liikmesriikide põllumajanduse jaoks mõeldud sotsiaalsete kindlustussüsteemide olemasolevaid kogemusi, mis peaksid keskpikas perspektiivis aitama kaasa Euroopa maapiirkondade naiste sotsiaalse olukorra olulisele parandamisele.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopas on maapiirkondade jätkusuutlikku arengut alati prioriteediks peetud, et saaksime tagada parimad võimalikud elamistingimused meestele ja naistele, kes selle sektori kasuks otsustavad.

Praegu on Euroopa Liidus põllumajanduses hõivatud 26,7 miljonit inimest. 42% neist on naised ja vähemalt üht põllumajandusettevõtet viiest juhib naine. Neist arvudest ilmnev pilt maanaiste olukorrast on radikaalselt erinev eelmiste kümnendite omast, kus naised olid muutuste peategelased ja neil oli kõikides liikmesriikides väga erinev sotsiaalne ja majanduslik taust.

Toetan raporti teksti, sest selles juhitakse tähelepanu vajadusele kujundada Euroopa maapiirkondade toetusstrateegiad selliselt, et neis arvestataks konkreetselt naiste vajadusi eesmärgiga parandada keskpikas perspektiivis naiste sotsiaalset olukorda ja töötingimusi.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. − (IT) Meil jääb üle vaid hääletada selle raporti poolt, mis käsitleb naiste rolli põllumajanduses ja maapiirkondades, sest usume endiselt elukutselisse põllumajandustootjasse, kes elab oma tegevuse tulust.

Naised, kes tüüpiliselt keskenduvad emarollile ja oma tavapärasele rollile muude perekonnaliikmete toetajana, on põllumajanduse kontekstis kahtlemata halvemas olukorras. Tööd põllumajanduses ei suuna kindlaksmääratud tööaeg, vaid see peab kohanema hooaegade, kasvuperioodide ja võib-olla ka kariloomade nõuetega. Teatud perioodidel tuleb töötada 12–13 tundi päevas, seitse päeva nädalas ja muul ajal on jälle rahulikum. On selge, et naissoost põllumajandustootja ei saa näiteks raseduse ajal lõpetada vajaduse korral põllul töötamist, sest see jätaks ta kogu aastaks sissetulekust ilma.

Naissoost põllumajandustootjate vajadused erinevad seega muude naistöötajate vajadustest ning väga tähtis on tagada neile piisav ja spetsiaalne toetus, võttes arvesse, et põllumajandusettevõtted asuvad peaaegu alati avalikest teenustest, näiteks ühistransport, abi- või sotsiaalteenused, kaugel.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest arvan, et naistel on maaelu ja põllumajanduse arengus tohutu roll ja nad aitavad sellele palju kaasa. Naiste ja nende äriplaanide toetamine põllumajanduses aitab oluliselt kogu maaelu arengule kaasa. Põllumajanduses arengu ja uuenduste saavutamiseks tuleb majanduskriisi ja ülikiirelt kasvava tööpuuduse olukorras leida stiimulid igas vanuses naiste maapiirkondades kinni hoidmiseks, toetada naiste ettevõtlust ja investeerida nende koolitusse.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – (RO) Sooviksin alustuseks tänada Elisabeth Jeggle’t tema suurepärase raporti eest, milles rõhutatakse naiste väga tähtsat rolli põllumajanduses. Tean, et paljud meist sooviksid, et igas vanuses naised maapiirkondades edasi elaksid, või siis usume, et peaksime soodustama nende maapiirkondadesse elama asumist, selleks et kindlustada Euroopas nii nende piirkondade kui ka põllumajanduse tulevik. Siiski on selle soodustamiseks vajalik parandada naiste juurdepääsu põllumajanduslikule haridusele ja koolitusele ning muuta otsetoetused neile lihtsamini kättesaadavaks. Teisest küljest peame tagama, et neile on kättesaadavad väärikad pensionid ja sotsiaalkindlustus.

Rumeenias ei ole näiteks mõnedel maapiirkondades elavatel naistel õigus põllumajandustootja pensionile ja nende arvates on põllumajanduses väga rakse ettevõtlusega alustada. Seepärast on ülitähtis pöörata rohkem tähelepanu naistele, kes töötavad perekonnas või naturaalmajapidamises, ning tagada mõlemale rühmale väärikad elutingimused ja piisavad pensionid.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. − (PL) Hääletasin naiste roll põllumajanduses ja maapiirkondades käsitleva raporti poolt. Eriti pooldan lahendusi, mille eesmärk on maapiirkondade naiste tööhõive suurendamine. Poolas on töötuid naisi rohkem kui mehi, eriti maapiirkondades. Väga paljud maapiirkondade töötud on alla 34aastased naised. Enamikul juhtudest on need haritud naised, kes ei leia oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. See on eriti ohtlik suundumus, sest just noortele tuleks luua suuremad võimalused tööturul jala maha saamiseks. Pikaajaliselt on selle tulemuseks maapiirkondade tööpuuduse feminiseerumine ja seega noorte naiste suurem vaesus. Paljud neist otsustavad töö otsimiseks linna kolida, mis omakorda toob kaasa maapiirkondade elanike vananemise, loomuliku majanduskasvu kiiruse vähenemise ja maapiirkondade elanike elamistingimuste üldise halvenemise.

Sellega seoses toetan ettepanekut näha uues Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi määruses ette naiste toetamiseks mõeldud eriotstarbeline rahastamine järgmisel 2014.–2020. aasta programmiperioodil. See võib maapiirkondade naiste tööhõivet positiivselt mõjutada. Samuti pooldan ma maapiirkondade naistele sotsiaalkindlustussüsteemide raames asjakohase toetuse tagamist. Need toetused peavad arvestama asjaolu, et naised jõuavad vähem teenida ja et see mõjutab nende pensioniõigusi.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. − (PL) Koos sotsiaalsete ja demograafiliste muutuste, väärtussüsteemide muutuste ning valikuvõimaluste suurenemisega muutub maapiirkondade struktuur. Ka naiste roll maapiirkondades muutub. Nüüd tuleb selleks, et naised jääksid maapiirkondadesse, või selleks, et julgustada neid maaelu valima, rohkem arvestada naiste vajadustega ja tagada, et need vajadused kajastuvad meie toetuspoliitikas. Peaksime tagama naiste suurema mõju maapiirkondades, eriti majandus- ja finantssfääris, ja ühtlasi tegema kättesaadavaks nende ülesannete lahendamiseks vajalikud vahendid.

Arvestades asjaolu, et need, kes hoolitsevad laste, haigete ja eakate eest, on endiselt naised, kes loobuvad selleks oma tööst, peaksime võimaldama neil saavutada tasakaalu pereelu ja tööelu vahel. Seda on võimalik saavutada infrastruktuuri arendamisega, näiteks lasteaedade ehitamisega ja mitmesuguste hariduslike ning kultuuriliste võimaluste pakkumisega. Nende eesmärkide saavutamiseks on väga tähtis kaasata igas vanuses naised otsustusprotsessidesse.

Samuti on ülitähtis parandada naiste jaoks raviteenuste ja vähktõve sõeluuringu programmide kättesaadavust. Lisaks sellele tasub endiselt toetada ja arendada maaturismi kui suhteliselt riskivaba majandustegevuse vormi, mis aitab luua töökohti ning tasakaalustada töö- ja eraelu, samuti edendada elektroonilisi ettevõtluse vorme, näiteks e-äri, mis võimaldab inimestel ettevõtlusega tegeleda sõltumata vahemaast linnakeskustega.

  Brian Simpson (S&D), kirjalikult. − EPLP toetab Elisabeth Jeggle’i raporti „Naiste roll põllumajanduses ja maapiirkondades” taotlust valgustada põllumajanduses hõivatud naiste sektorispetsiifilisi probleeme ja paljusid meetmeid nende seisundi parandamiseks. Raportis käsitletakse põllumajanduses hõivatud naiste konkreetseid vajadusi ja esitatakse mitu soovitust, mis arvestavad nii nende elamistingimustega kui ka nende rolli ja panusega maamajanduse arendamisel. Siiski ei nõustu EPLP lõikega 4, milles soovitatakse edaspidi mitte vähendada põllumajanduskulude osakaalu kogueelarves. Sooviksime mitmeaastases finantsraamistikus näha põhjalikku prioriteetide ümberseadmist, et täielikult rahastada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteete, millel on kõige suurem mõju tööhõive suurendamisele ja majanduskasvule.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Toetasin raportit, milles tõstetakse esile soolise võrdõiguslikkuse tähtsust jätkusuutliku majanduskasvu ja maaelu arengu edendamisel. Usun, et on tähtis edendada naiste esindatust kõikides põllumajanduse sektori poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites, et tagada naiste osalemine võrdsetel alustel.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel selle üle, et võeti vastu Elisabeth Jeggle’i raport, mille koostamisel ka mina osalesin. Tegelikult on ühine põllumajanduspoliitika sotsiaalselt väärtuslik selles mõttes, et selles tunnustatakse naiste fundamentaalset rolli maaelu tulevikuväljavaadete ja maapiirkondade jõukuse säilitamisel (arvestades, et 41% ELi põllumajanduses hõivatud 14,6 miljonist inimesest on naised).

Põhieesmärk on edendada naiste ettevõtlikku suhtumist ja põllumajanduslikke oskusi, varustada maapiirkonnad modernse infrastruktuuriga, mis võimaldab naistel töö- ja eraelu tasakaalustada (näiteks lasteaedade ehitamise abil), edendada naiste paremat esindatust kõikides põllumajandussektori poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites (seades eesmärgiks täielikult võrdse esindatuse) ning tagada põllumajanduses hõivatud naiste sotsiaalkaitse, samuti põllumajandusettevõtete ühisomand. Kui tõeline võrdsus tähendab õiglust, siis on naiste rolli tunnustamine põllumajanduses see, mis tõesti loeb.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt. Maapiirkonnad vajavad pidevalt aktiivset toetuspoliitikat, mis parandaks naiste tulevikuväljavaateid ja töövõimalusi. Kvalifitseeritud naissoost põllumajandustootjad vajavad laiapõhjalist koolitust ning nad peavad suutma tegutseda ja mõelda nagu ettevõtjad. See eeldab maapiirkondades optimaalset hariduse, täiendkoolituse, koolide ja lapsehooldusvõimaluste infrastruktuuri, samuti modernse infotehnoloogia takistamatut kättesaadavust. Lisaks tuleb toetada naiste võrgustikke ning naisettevõtjate krediidi- ja investeerimisvõimalusi.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, milles nõutakse põllumajanduses hõivatud naiste olukorra parandamist ning nende töö tunnustamist, samuti maaelu jätkuvat toetamist.

Raportis osutatakse ka sellele, et väga tähtis on tagada sotsiaalkaitse tulu teenivate põllumajandustootjate naissoost abikaasadele ning muidugi ka hooajatöölistele ja ümberasujatest töötajatele. See peaks olema loomulik samm, mitte ainult põllumajanduses, vaid ka laiemalt kõigi vabade kutsealade kontekstis, kui soovime saavutada valdkondades, kus naisi eriti halvasti koheldakse, tõelise soolise võrdõiguslikkuse.

Seepärast tuleb soolise võrdõiguslikkuse edendamine kindlasti lisada ka ühisesse põllumajanduspoliitikasse ning liit peab oma väljakuulutatud eesmärgid ja teod kooskõlla viima. Siiski ei ole mul liidu eesmärkide ja Euroopa rahaliste vahendite kasutamise üldise kooskõla suhtes illusioone, eriti inimõiguste puhul, mille lahutamatu osa on naiste õigused.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Hääletasin Elisabeth Jeggle’i raporti poolt. Raportis rõhutatakse tohutut panust mille naised on viimastel aastatel andnud maapiirkondade jätkusuutlikku arengusse ja põllumajanduse mitmekesistamisse ning turu muutustega kohanemisse. Kui siiski soovitakse naistele põllumajanduses tõelisi tulevikuväljavaateid pakkuda, siis peab ühine põllumajanduspoliitika hõlmama rohkem naistele suunatud aspekte, sh (nagu raportis selgitatud) koolituse ja nõustamise teatud vormide pakkumine ning toetused infrastruktuurile.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. − (PL) Sooviksin tänada Elisabeth Jeggle’t dokumendi eest, mis edendab oluliselt ühise põllumajanduspoliitika vormi üle peetavat arutelu. Maapiirkondade majandusliku potentsiaali suurendamisel on naiste osalemine põhitegur – seda nii poliitilistes organites ja põllumajanduslikes organisatsioonides kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatena. Töökohtade loomiseks on väga oluline edendada naiste hulgas elektroonilisi ettevõtlusvorme, nt e-ärisid, mis võimaldaksid tegeleda majandustegevusega ka raskesti ligipääsetavates piirkondades. Samuti tuleks paremini ära kasutada võimalusi maapiirkondade ühiselu edendamiseks, koostades ja rakendades selleks naiste organisatsioonidele suunatud koolitussüsteemide programme.

Võrdsete võimaluste seisukohalt on samuti ülitähtis toetada asjakohase lapsehoolduse infrastruktuuri rajamist maapiirkondades, sest hästi toimiv lapsehooldus võimaldab naistel kiiremini tööle tagasi pöörduda ja muudab nad tööturul konkurentsivõimelisemaks. Sooviksin veel kord tänada Elisabeth Jeggle’t minu ettepanekutega arvestamise eest raporti koostamise käigus. Dokumenti lisati teemad, mida naised palusid minu korraldatud avalikul arutelul Ziemia Lubuska piirkonnas.

Raport: Marian-Jean Marinescu (A7-0054/2011)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles käsitletakse ELi rahastamise tõhusust ja tulemuslikkust seoses uutes liikmesriikides tuumajaamade dekomisjoneerimisega. Eriti tähtis on see dokument Leedu, Bulgaaria ja Slovakkia jaoks, sest neis riikides tegeletakse tuumajaamade sulgemisega. Raportis väljendatakse muret selle pärast, et Leedus on väga olulised jäätmemajanduse infrastruktuuri projektid ajakavast maha jäänud ning see ei võimalda ELi rahalisi vahendeid õigel ajal ja tõhusalt kasutada. Märgitakse ka, et dekomisjoneerimiseks on vaja veel märkimisväärseid summasid ning riiklikest vahenditest selleks ei piisa: riiklikku Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisfondi on kogunenud veidi üle 100 miljoni euro (samas kui ainuüksi dekomisjoneerimise tehnilised kulud ulatuvad 987 miljonist eurost 1300 miljoni euroni). Seepärast kutsub Euroopa Parlament ELi liikmesriike üles võtma sel puhul asjakohaseid meetmeid. Tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamine on väga keeruline protsess. Riikidel puudub piisav kogemus, selleks et suuta prognoosida kõiki sellega seotud töid ja need tõhusalt ära teha. Euroopa Parlament võttis resolutsiooni vastu õigel ajal, kannustades sellega Leedut, Bulgaariat, Slovakkiat ja kõiki ELi liikmesriike tegema sulgemistöid nii tõhusalt kui võimalik. See on väga tähtis töö, millele Euroopa Parlament kavatseb ka edaspidi palju tähelepanu pöörata.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Kui Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinesid, siis andsid nad lubaduse sulgeda tuumajaamad, mille täitmine on poliitiliselt ja majanduslikult raske ning Euroopa Liit lubas eraldada rahalist abi, mis on vajalik dekomisjoneerimise töödeks, tuumajäätmete hoiukohtade ehitamiseks, nende jäätmete ladustamiseks ja energiaprojektide arendamiseks. Usun, et Euroopa Liidu solidaarsuse kontseptsioon võib aidata tulemuslikult leevendada elektrijaamade varase sulgemise negatiivseid majanduslikke tagajärgi, kuid paljud tähtsad küsimused on jäänud lahendamata. Toetuste küsimus ei ole täiesti selge, sest nüüdseks on teada, et praegune rahastamise maht on sulgemistööde õigeaegseks ja nõuetekohaseks lõpetamiseks ebapiisav. On oht, et tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamine hilineb rahaliste vahendite puudumise tõttu ning võib ohustada keskkonda ja inimeste tervist. Üksikasjalikud dekomisjoneerimise kavad on veel koostamata, mistõttu ei ole piisavalt teavet ajakavade, konkreetsete projektide kulude ja nende rahastamise allikate kohta. Nõustun sellega, et nende kolme liikmesriigi puhul peab Euroopa Komisjonil olema suurem kooskõlastav roll, et jõuda kokkuleppele üksikasjalike kavade esitamises, tööde kavakohases lõpetamises ja rahastamise mahus. Komisjon peab samuti uurima sulgemistööde ELi-poolse rahastamise meetodeid, arvestades liikmesriikides kasutatavaid strateegiaid ja nende riikide haldusstruktuure ning lihtsustama raha haldamise eeskirju, nii et viimased ei mõjuta sulgemistööde ohutust ja turvalisust.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Marian-Jean Marinescu raporti poolt, sest minu arvates viivitab dekomisjoneerimise meetmete rahastamise puudumine kolme liikmesriigi, Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria, rahalise abistamise protsessi. Selle protsessiga viivitamine ohustaks keskkonda ja inimeste tervist. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Kontrollikoja tulevastes hinnangutes tuleb selgitada järgmisi aspekte: ELi rahaliste vahendite jaotus ja kasutamine, et tagada ohutu kasutuselt kõrvaldamine, ohutu tuumajäätmete ladustamine ja kolme olemasoleva programmi kooskõlastamine. Sellega seoses tuleb tulemuslikult kasutada seniseid kogemusi ning seni koostatud ja rahastatud projekte tuleb kasutada eeskujuna, selleks et saavutada kulude vähendamine.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kaasparlamendiliikme raporti poolt, mis käsitleb Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria tuumajaamade sulgemiseks mõeldud rahalise abi taotluste rahuldamist. On ilmselge, et kui me sobivaid vahendeid ei eralda, siis riskime väga ränkade tagajärgedega keskkonnale ja inimeste tervisele. Eraldatud vahendeid tuleb kindlasti asjakohaselt ja läbipaistvalt hallata. Suurt muret valmistab see, et meil puudub üks ELi koordinaatorite ja ekspertide rühm kõigi kolme projekti jaoks, mis teostaks järelevalvet kava koostamise ja selge ajakava koostamise ning juba eraldatud vahendite asjakohase kasutamise üle ja otsustaks, mida on vaja teha, et sulgemine ohutult toimuks.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Selle raporti võtmesõna on „vastutus”. Tuumasektor peab mõistma, et neil pole enam võimalik hiilida kõrvale vastutusest tuumajaamade dekomisjoneerimise eest, nagu see neil varem tihti õnnestus. Nende tuumajaamade, mille ohutusstandardid olid üldiselt ebapiisavad, kasutuselt kõrvaldamine oli just see, mida sektori esindajad lubasid eri riikide Euroopa Liiduga ühinemise protsessi käigus. Kahjuks ei kasutatud selleks eraldatud summasid õigesti. Seepärast on viimane aeg teha sellest kõik vajalikud järeldused. See tähelepanek võib kehtida uute liikmesriikide tuumajaamade kohta, kuid see on endiselt asjakohane kõigi ELi riikide puhul, kes on otsustanud tuumatehnoloogia kasuks.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Katastroof Jaapanis on pannud meid kõiki tuumaohutusele mõtlema. Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias iganenud tehnoloogiat kasutanud tuumajaamade sulgemise abistamine aitab vähendada erakordseid kulusid, mida nende sulgemine 2013. aastaks kaasa toob. See abi suunatakse keskkonnaseisundi parandamisse, uute elektrisüsteemide nüüdisajastamisse ja varustuskindluse tõstmisesse. Hääletasin selle algatuse poolt, sest see peaks olema ka muude iganenud tehnoloogiat kasutavate Euroopa tuumajaamade tulevik.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Parlament käitub õigesti, survestades raportiga komisjoni, et viimane jätkaks tihedat järelevalvet ja kontrolli selle üle, kuidas Slovakkia, Bulgaaria ja Leedu on kulutanud ning kulutavad märkimisväärseid rahasummasid, mis nad on saanud nende nõukogudeaegsete tuumajõujaamade ohutuks muutmise eesmärgil lahtimonteerimise programmi raames. Jaapanis mõne nädala eest toimunud katastroofiline õnnetus teeb selle, et tuumaenergiaga ei mängita, selgeks neile, kes sellest veel seni aru pole saanud: kus iganes meil on tegemist aatomiga, tuleb ohutusnõudeid järgida ülima rangusega ja seepärast peab komisjon vastutama vanade jõujaamade kasutusest kõrvaldamise programmide jälgimise eest kolmes endises kommunistlikus riigis.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Marian-Jean Marinescu raporti poolt. Selles juhitakse tähelepanu probleemile, mis on praegu väga päevakajaline. Arvestades Jaapanis toimunut, tekivad nüüd küsimused Euroopa olemasolevate ja toimivate tuumajõujaamade ohutuse kohta.

Leedu, Bulgaaria ja Slovakkia ELiga ühinemise läbirääkimiste ajal antud lubadus monteerida maha vanad tuumareaktorid, mille vastavusse viimine minimaalsete nõutavate ohutusstandarditega osutus võimatuks, peab olema järjekindel ja sidus lubadus, mille alusel Euroopa Liit on juba mõnda aega sätestanud toetus- ja rahastamispakette ja andnud abi. Loodan, et lahtimonteerimine toimub kiiresti ja viisil, millega on tagatud kodanike ja keskkonna maksimaalne ohutus. Samuti loodan, et nad suudavad senised hilinemised tasa teha ja töö kokkulepitud tähtajaks lõpetada.

Lõpuks sooviksin rõhutada, abstraheerudes konkreetsetest juhtumitest, vajadust jälgida, kuidas kontrollitakse muid reaktoreid Euroopas, pannes institutsioone vastutama mitte ainult olemasolevate jaamade ohutuse eest, vaid ka uute eest, kui neid peaks tulevikus rohkem ehitatama.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Tuumaohutuse standardite järgimine ja elanikkonna kaitse tuumaohu eest on eriti tähtsad aspektid, mis õigustavad Euroopa Liidu kolmele liikmesriigile lubatud rahastamist, selleks et kõrvaldada kasutuselt nende tuumajõujaamad, mida ei olnud enam võimalik nüüdisajastada kõrgeimate ohutusstandardite kohaselt. Siiski toetan täielikult resolutsioonis väljendatud seisukohta, sest arvan, et peame jälgima nende vahendite kulutamist tagamaks, et nad aitavad tulemuslikult kaasa dekomisjoneerimise protsessi ohutuse tagamisele. Kahjuks ei ole need strateegiad olnud piisavalt selged, mistõttu pole ka mingit ülempiiri dekomisjoneerimise tööde Euroopa Liidu poolsel rahastamisel. Tulevikus tuleks sellisel viisil töötamist vältida, tuleb koostada kõikehõlmav plaan, mis hõlmaks kõiki rahastamiskõlblikke meetmeid. Selleks et tagada rahastamise tulemuslikkus ja lõppkokkuvõttes Euroopa maksumaksja raha vastutustundlik kulutamine, on ülimalt tähtis tõestada, et raha kulutatakse läbipaistvalt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Slovakkias, Bulgaarias ja Leedus tuleb tuumareaktorid kindlasti sulgeda, sest neid ei saa majanduslikult vastuvõetavate kuludega minimaalsete nõutavate ohutusstandarditega vastavusse viia. See ei ole võimalik, kui EL ei toeta rahaliselt nende sulgemist ja dekomisjoneerimist. Abi peab loomulikult hõlmama vastavalt ühenduse õigustikule keskkonnaseisundi parandamise meetmeid ning tavapäraste tootmisvõimsuste nüüdisajastamise meetmeid, selleks et tootmisvõimsusi asendada jne. Euroopa Liidu rahalist abi on antud toetustena kolme rahvusvahelisse dekomisjoneerimise toetusfondi, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidule valmistab muret uutes liikmesriikides vanade tuumajaamade dekomisjoneerimise ohutus ja neis tekkivate radioaktiivsete jäätmete võimalik ebapiisav haldus. Sellega kaasnevad kulud on üldiselt astronoomilised. Seepärast on väga tähtis, et ELi eraldatud rahalisi vahendeid hallataks asjakohaselt ja nii läbipaistvalt kui võimalik, samuti tuleb ette näha piisav väline järelevalve, selleks et tagada energiaturul aus konkurents. Vanade tuumajaamade dekomisjoneerimise protsessi kahjulike majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks peab liit samal ajal pidevalt edendama alternatiivsete, madalate heitkogustega ja konkurentsivõimeliste energialiikide arendamist.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Alates 2007. aastast on Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias tegeletud kolme tuumajaama dekomisjoneerimisega ja EL on selleks andnud märkimisväärset rahalist toetust. Arvestades viivitusi ja üldist halba juhtimist, kutsub parlament komisjoni üles looma koordineerimisrühma, kes jälgiks planeerimist ja ajakavade koostamist ja vaataks läbi seni eraldatud rahaliste vahendite kasutamise ning otsustaks, kas ka pärast 2013. aastat on vaja ELi abi. Samuti nõuab parlament, et Euroopa Kontrollikoda koostaks aasta lõpuks eriaruande nende kolme dekomisjoneerimise programmi kohta, et teha kindlaks, kas kulutatud raha on tegelikult aidanud ohutust suurendada. Arvestades kõikides riikides vajalikke eelarvepiiranguid, nõustub parlament abi pikendamisega ainult siis, kui ELi rahalised vahendid on seni tõesti aidanud parandada energiavarustuse kindlust, nüüdisajastada infrastruktuuri ja arendada jätkusuutlikke energiaprojekte. Pärast tuumakatastroofi Jaapanis on EL teadlik oma vastutuse suurusest ja sellest, et liit ei saa endale lubada oma tuumarajatiste ohutuse ignoreerimist.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Raportis, milles käsitletakse uutes liikmesriikides tuumajaamade dekomisjoneerimise ELi-poolse rahastamise tulemuslikkust, esitatakse kokkuvõte sellest, kuidas EL on seni rahastanud tuumajaamade võrgust lahtiühendamist ja demonteerimist: Leedus Ignalinas, Slovakkias Bohunices ja Bulgaarias Kozlodujs. ELiga ühinemise läbirääkimiste raames lubasid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria sulgeda ja kasutuselt kõrvaldada, need tuumajaamad, mida vastavalt G7 läbirääkimistele ei olnud võimalik majanduslikult vastuvõetavate kuludega nüüdisajastada ja kus ei olnud võimalik tagada minimaalseid ohutusstandardeid. EL lubas nende sulgemist ja dekomisjoneerimist rahastada ning liit kinnitab selleks finantsraamistiku. Mul on hea meel selle üle, et EL on võimeline selliseid meetmeid toetama. Vanade ja ohtlike tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamine Euroopas on Euroopa kodanike elu ja tervise kaitsmiseks ülitähtis.

Loodan, et ka Prantsusmaa vanimad tuumajaamad sarnaselt suletakse ja kasutuselt kõrvaldatakse. Saksamaa otsustas selle sammu kasuks kohe pärast Jaapani katastroofi. Kavatsen hääletada raporti vastuvõtmise poolt, sest Ignalina, Bohunice ja Kozloduj jaamade sulgemise ja dekomisjoneerimise portsess tuleb koos ELi asjakohase rahastamisega lõpetada.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhusust ja tulemuslikkust käsitleva raporti poolt. Usun, et EL peaks toetama nende rajatiste sulgemist ja investeeringuid alternatiivsetesse energiaprojektidesse, selleks et tagada eurooplaste ohutus ja kaitsta nende tervist, vähendada energiasõltuvust ja minimeerida võimalikud sotsiaalsed kulud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Enne ühinemist kehtisid Kesk-ja Ida-Euroopa riikides tuumaenergia ja radioaktiivsete jäätmete kohta eeskirjad mis ei olnud nii ranged, kui samal ajal ELis kehtinud eeskirjad. Lisaks sellele jätkasid mõned neist riikidest selliste vanade nõukogude päritolu reaktorite kasutamist, mida polnud võimalik majanduslikult vastuvõetavate kuludega minimaalsete nõutavate ohutusstandarditega vastavusse viia. Seetõttu lubasid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria ühinemise ajal kõrvaldada kasutuselt reaktorid, mida loeti standarditele mittevastavaks. Selleks oli vajalik ELi sekkumine ja rahaline abi, mis pidi jätkuma kuni 2013. aastani. Ma usun, et pärast traagilisi sündmusi Jaapanis on kindlasti vaja lõpetada kõik sulgemis- ja dekomisjoneerimise programmid Kesk ja Ida-Euroopa tuumajaamades, mille tegevus ei vasta Euroopa ohutusstandarditele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria on täitnud oma kohustused, mis on seotud kolme tuumaelektrijaama vastavate plokkide õigeaegse sulgemisega. Ignalina tuumaelektrijaama esimene plokk suleti 31. detsembril 2004 ja teine plokk 31. detsembril 2009. V1 tuumaelektrijaama esimene plokk Bohunices suleti 31. detsembril 2006 ja teine plokk 31. detsembril 2008. Kozloduy tuumaelektrijaama esimene ja teine plokk suleti 31. detsembril 2002 ning kolmas ja neljas plokk 31. detsembril 2006. Rahalise abi eraldamiseks on olemas õiguslik alus, kusjuures summad määratakse igal aastal kindlaks komisjoni otsusega, lähtudes konkreetsetest iga-aastastest konsolideeritud programmdokumentidest, mis tagab kontrolli heakskiidetud projektide arengu ja rahastamise üle. ELi abi eesmärk on toetada nimetatud kolme liikmesriiki kindlaksmääratud varajastest sulgemistähtaegadest tuleneva rahalise ja majandusliku koormusega toimetulekul ning katta paljude oluliste dekomisjoneerimistööde kulud, investeerida energeetikaprojektidesse, mille eesmärk on vähendada energiasõltuvust, ning aidata leevendada tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise sotsiaalset mõju.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Teame, et peaaegu pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides on tuumajaamades töötavate reaktorite keskmine vanus suhteliselt kõrge, mis on teinud vajalikuks mõned neist reaktoritest ohutuse ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse kaalutlustel kasutuselt kõrvaldada.

Uute liikmesriikide puhul, kellelt nõutakse mitme ploki dekomisjoneerimist, näib täiesti põhjendatud, et nad võivad dekomisjoneerimise protsessi ohutuks ja asjakohaseks lõpetamiseks ELi toetust oodata.

Need protsessid peaksid hõlmama vajalikku hooldust ja järelevalvet pärast sulgemist, jäätmete käitlemist, jäätmete ning kasutatud kütuse ladustamist ja saastatusest puhastamist, rajatiste keskkonnasõbralikkuse suurendamist ning toetust suletud jaamade tootmisvõimsuse asendamisele, pöörates erilist tähelepanu keskkondlikule jätkusuutlikkusele ja energiatõhususele.

Lõpuks tuleb märkida, et vaja on arvestada ka nende protsesside sotsiaalseid tagajärgi, tagades – lisaks kõigi ohutusnõuete täitmisele enne dekomisjoneerimist, selle ajal ja pärast seda –, et töötajate töökohad ja muud õigused on kaitstud.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Marian-Jean Marinescu raporti lõikes 7 märgitakse, et teatud tuumaelektrijaamade kasutuselt kõrvaldamine Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias „tuleb seada kõikide eurooplaste ohutuse ja tervise seisukohalt prioriteediks”. Nõustun täielikult selle väitega, kuid ma läheksin kaugemale: meie rahva ohutuse ja tervise huvides oleks täielik loobumine tuumaenergiast kõikides liikmesriikides.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Nagu teate, kasutasid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria vanu nõukogude arhitektuuriga tuumareaktoreid, mille kohta rahvusvaheline üldsus järeldas, et neid ei saa majanduslikult vastuvõetavate kuludega uuendada nii, et need vastaksid minimaalsetele nõutavatele ohutusstandarditele. Tunnistades asjaolu, et nende kiire sulgemine tähendab erakordselt suurt rahalist koormust, ja ka solidaarsuse aktina, lubas Euroopa Liit anda täiendavalt rahalist abi nende reaktorite dekomisjoneerimiseks 2013. aasta lõpuks. Siiski tuntakse muret selle pärast, et väga olulised jäätmemajanduse infrastruktuuri projektid (kasutatud kütuse ja jäätmete ladustamise projektid) on palju hilinenud. Süsteemi peaaegu kogu manööverdamisruum on ära kasutatud ja viivitused võivad hakata mõjutama kogu kasutuse peatamise kava teostatavust, mis tähendab ka kulude proportsionaalset suurenemist. Komisjon peaks andma aru projekti ajakava uue hindamise tulemuste kohta. Suur osa vahenditest eraldati energiaprojektidele, kuid reaktorite kasutuse lõpetamine nõuab endiselt märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja riiklikud vahendid ei ole selleks piisavad: riiklik Ignalina Tuumajaama peatamise fond ei ole suutnud koguda piisavalt vahendeid. Ainuüksi tuumajaama kasutamise lõpetamise tehniliste kulude suurusjärk on 987– 1300 miljonit eurot. ELi liikmesriigid peavad sellega seoses võtma asjakohaseid meetmeid. Lisaks sellele peame tuumaohutusega seoses arutama ELi piiridel, Venemaal ja Valgevenes kavandatavat uute tuumajaamade ja tuumareaktorite rajamist. Need võivad ELi jaoks tähendada uut probleemi, mis võib edaspidi kujutada meie rahva tervisele ja keskkonnale tõelist ohtu.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria tuumareaktoreid ei saa majanduslikult vastuvõetavate kuludega uuendada nii, et need vastaksid minimaalsetele nõutavatele ohutusstandarditele. Ühinemisläbirääkimiste käigus lubasid need kolm riiki kokkulepitud tähtaja jooksul tuumareaktorid sulgeda ja kasutuselt kõrvaldada. Sulgemise tõhusaks edenemiseks vajame selget finantsraamistikku ja järelevalvet eraldatud vahendite korrektse kasutamise üle. Toetan Marian-Jean Marinescu raportit, sest Euroopa kodanike ohutus peab olema meie ülim prioriteet.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhususe ja tulemuslikkuse küsimus on täna asjakohasem kui kunagi varem. Hiljutised sündmused Jaapanis on muutnud ohutusküsimused tähtsamaks kui kunagi varem. Konkreetsemalt käsitletakse Marian-Jean Marinescu raportis piisavate rahaliste vahendite eraldamist selleks, et tagada tuumaelektrijaamade kasutuselt kõrvaldamine Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias. Tegelikult võtsid need riigid Euroopa riikide perekonnaga ühinedes endale ülesande kõrvaldada kasutuselt nende territooriumil asuvad tuumaelektrijaamad. EL on lubanud anda nende kohustuste täitmiseks piisavalt rahalist toetust. Tegelikult usun, et Euroopa Liit peab esitama ettepanekud otsustavateks meetmeteks teatud teemadel, mida liidu kodanikud väga oluliseks peavad, sh tuumajaamade ohutuse küsimuses.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Kui Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinesid, siis koostati kava mitme vana Euroopa standarditele mittevastava tuumaelektrijaama sulgemiseks ja dekomisjoneerimiseks. Tänu väga mahukate assigneeringute eraldamisele, mis 2013. aasta lõpuks moodustavad kokku 2848 miljonit eurot, on olnud võimalik kõik need jaamad sulgeda ja tagada nendes liikmesriikides osaline üleminek muudele energiaallikatele. Siiski näib, et mitmest lubadusest ei peetud kinni ja meil on õigus eraldatud vahendite kasutamise üle aru pärida. Seetõttu hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Osutades peaaegu olematutele edusammudele dekomisjoneerimisel vaatamata asjaolule, et see oli programmi põhieesmärk, kutsutakse resolutsioonis komisjoni üles abi tulemuslikumalt rakendama, näiteks kord aastas aruande avaldamise kaudu. Seda arvestades võiks komisjon tugineda Euroopa Kontrollikoja praegu teostatavale auditile. Samuti peaks komisjon looma kõigi kolme projekti jaoks ühise koordinaatorite ja ekspertide rühma, mis millegipärast on seni jäänud tegemata.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt. Selles käsitletakse kolme riiki – Leedut, Slovakkiat ja Bulgaariat –, kus tegutsesid vanad nõukogudeaegsed tuumareaktorid, mida ei olnud rahvusvahelise üldsuse hinnangul (vastavalt Münchenis 1992. aastal G7 tippkohtumisel vastu võetud mitmepoolsele tegevusprogrammile) võimalik majanduslikult mõistlike kuludega minimaalsete nõutavate ohutusnormidega vastavusse viia. Euroopa Liiduga ühinemiseks peetud läbirääkimiste kontekstis kohustusid nimetatud kolm riiki sulgema ja seejärel dekomisjoneerima need kolm tuumareaktorit kindlaksmääratud kuupäeval. Tunnistades tõsiasja, et varajane sulgemine toob kaasa erandliku rahalise koormuse, ning ilmutades solidaarsust, võttis Euroopa Liit kohustuse anda nende reaktorite sulgemiseks asjakohast täiendavat rahalist abi kuni 2013. aasta lõpuni.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raportis käsitletakse uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavaid ELi vahendeid. Need jaamad ohustavad inimeste tervist ja ökosüsteemi, mitte ainult nende asukohariikides, vaid ka kogu Euroopas ja maailmas. Mis puudutab raporti sisu, siis hääletasin nende vanade jaamade dekomisjoneerimise toetamise poolt. Usun aga, et ELi tuumapoliitika peaks minema sellest kaugemale. Arvestades tuumaenergiaga seotud suuri ohte, mida on teatud juba kaua, ja praegu Jaapanis toimunud tuumakatastroofi, kutsun ma üles koostama kohe Euroopa kava sellest energialiigist loobumiseks. Samuti usun, et EL peaks viivitamatult peatama uute tuumajaamade rahastamise ja toetamise.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raporti teema on amortiseerunud ja otseselt kõigi ELi kodanike tervist ohustavate tuumajaamade kasutuselt kõrvaldamine. Raportis seatakse ainult osaliselt küsimuse alla sellele dekomisjoneerimise programmile eraldatud ELi rahalise abi nn energia komponent.

Parlament peab sellise uute tuumaelektrijaamade rahastamise selgelt hukka mõistma. Parlament seda ei tee, samuti ei nõua parlament tuumaenergiast loobumist, ehkki see on hädavajalik. Arvestades vaid mõne päeva eest toimunud Fukushima katastroofi, on see häbiväärselt lühinägelik. Kutsun üles rakendama viivitamatult Euroopa kava tuumaenergiast loobumiseks. Hääletasin poolt, pidades konkreetselt silmas tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise rahastamist, mida raportis käsitletakse.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Tuumaohutus valmistab kõigile Euroopas muret. Äsjane õnnetus Jaapanis on esile toonud tuumajaamadega seotud riske. ELiga ühineda soovivates Ida-Euroopa riikides on tuumajaamad, kus kasutatakse nõukogude tehnikat, mis on juba palju aastaid kasutuses olnud ja mille kasutusaja lõpp läheneb. Arvestades nende rajatiste dekomisjoneerimise märkimisväärselt suurt kulu, on täiesti loomulik, et EL neid riike dekomisjoneerimise töödes aitab, et vältida tuumaõnnetust Euroopa territooriumil, mille tagajärjed on kahjuks meile kõigile hästi teada.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − (ES) Hääletasin uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhusust ja tulemuslikkust käsitleva raporti poolt, sest selles märgitakse, et asjaomaste tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine tuleb seada kõikide eurooplaste ohutuse ja tervise seisukohalt prioriteediks, ning väljendatakse kartust selle pärast, et dekomisjoneerimistöödeks vajalike rahaliste vahendite puudumine põhjustab viivitusi tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimisel ning ohustab keskkonda ja inimeste tervist. Fukushima õnnetus on tõestus sellest, et tuumaenergia on katastroofi korral kontrollimatu ja selle haldamine ei tohi olla erakätes. Seepärast on kiiresti vaja moratooriumi, et välistada uute tuumajaamade ehitamine, samuti tuleb koostada ajakava praegu Euroopas olemasoleva 143 jaama sulgemiseks. EL peab liikuma sellise tuleviku suunas, kuhu ei kuulu tuumajaamad ja mis põhineb taastuvatel energiaallikatel.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Resolutsioonis hinnatakse plaane iganenud tuumajaamade dekomisjoneerimiseks kolmes ELi riigis: Ignalina Leedus, Bohunice Slovakkias, Kozloduy Bulgaarias. Samuti hinnatakse resolutsioonis kulusid ja viivitusi nende energiaprojektide võimalikul rahastamisel, mis ei ole dekomisjoneerimisega seotud. „Võimalik rahastamine” on hästi öeldud. Tuleb selgelt ja konkreetselt määratleda, kui võimsad energiaallikad täpselt asendatakse, kus ja millal uued elektrijaamad meie rahaliste vahenditega ehitatakse. Hääletasin poolt, sest ma mõistan tuumajaamadega seotud ohtu, kuid mis mõte on Ignalina dekomisjoneerimisel, kui Euroopa Liidus ei ole ikka veel ehitatud muid tuumajaamu? Võib-olla oleks parem jaam rekonstrueerida?

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Mõnede Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias asuvate tuumareaktorite uuendamine, tagades nende vastavuse minimaalsele nõutavale ohutusstandardile, on kas võimatu või majanduslikult ebamõistlikult kallis. ELiga ühinemise läbirääkimiste tingimuste kohaselt eraldati neile Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele rahalist abi, et aidata vananenud reaktoreid kasutuselt kõrvaldada. Kuni 2009. aastani on Leedule (Ignalina), Slovakkiale (Bohunice V1) ja Bulgaariale (Kozloduy) makstud umbes 1300 miljonit eurot. EL on lubanud makseid jätkata kuni 2013. aasta lõpuni. Vene-Ukraina gaasikriisi ajal kaalus Slovakkia peatatud Bohunice’i elektrijaama taaskäivitamist, et korvata Venemaa gaasitarnete puudumisest tulenevat energia puudujääki. Jaapan on meile näidanud, kui lihtsalt võib tuumaelektrijaam kontrolli alt väljuda. See muudab veelgi tähtsamaks vananenud reaktorite sulgemise, arendades samal ajal alternatiivseid energiaallikaid, et vältida reaktorite taaskäivitamist tagaukse kaudu. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ei ole kahtlustki, et kõigi Euroopa kodanike ohutuse ja tervise huvides peavad EL ning liikmesriigid seadma prioriteediks uutes liikmesriikides asjaomaste tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise. Sellega võrdväärselt tuleks aga pöörata tähelepanu ohtude kaotamisele Euroopa Liidu vahetus naabruses. Siinkohal juhin tähelepanu tungivale vajadusele määrata kindlaks ja võtta kasutusele rahalised vahendid, mis on vajalikud selleks, et ehitada uus sarkofaag 1986. aastal plahvatanud Tšornobõli tuumajaama reaktorile.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustusin resolutsiooniga uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. Eelkõige peame püüdma tagada, et kõik dekomisjoneerimise tööd toimuksid õigel ajal, rakendades asjakohaselt kõiki vajalikke ohutusmeetmeid ning elimineerides isegi minimaalsed ohud inimeste tervisele ja keskkonnale. Kui oleme kindlalt otsustanud Ignalina ja muud tuumaelektrijaamad kasutuselt kõrvaldada, siis tuleb kõiki sellele protsessile eraldatud rahalisi vahendeid kasutada ettenähtud viisil ning läbipaistvuse ja tõhususe põhimõtet järgides. Valitsused peavad kiiresti koostama üksikasjalikud dekomisjoneerimise kavad. Usun, et Euroopa Kontrollikoja auditi tulemused toovad esile rahaliste vahendite kasutamise eesmärgid ja tulemuslikkuse. Peame rakendama kõiki jõupingutusi tagamaks, et 2013. aastaks on alanud demonteerimine ja jäätmete dekomisjoneerimise haldamine. Usun, et on soovitav nõuda, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile üksikasjaliku rahastamiskava ja määratleks vastutuse Euroopa Liidu abi kasutamise eest. Arvestades asjaolu, et tuumajaamade dekomisjoneerimiseks ei ole kogutud piisavalt riiklikke vahendeid, oleks soovitav koostada strateegiad ja kavad uute meetmete kohta ning näha ette sellele vastavad täiendavad ELi rahalised vahendid.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise ELi-poolset rahastamist käsitleva teksti poolt, sest arvestades hiljuti Jaapanis maavärinale ja tuumakriisile järgnenud sündmusi, usun ma, et ülioluline ja väga tähtis on, et Euroopa Liit võtaks vastu sellise tuumareaktorite ohutuse kontrolli poliitika, mis välistab ükskõik kui väikese ohu. Nende riikide territooriumil tegutsesid vanad nõukogude arhitektuuriga tuumareaktorid ja on selgunud, et nende uuendamine vastavalt praegu nõutud rahvusvahelistele ohutusstandarditele on tehniliselt võimatu. ELi rahastamine on vastavuses neile riikidele tuumaelektrijaamade sulgemisest tekkiva majandusliku koormusega.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) ELiga ühinemise läbirääkimiste raames leppisid Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria kokku toetuses nende vanade nõukogude arhitektuuriga tuumareaktorite dekomisjoneerimisele, mida rahvusvahelise üldsuse arvates ja vastavalt 1992. aasta Müncheni G7 tippkohtumise seisukohale ei olnud võimalik majanduslikult vastuvõetavate kuludega minimaalsete nõutavate ohutusstandarditega vastavusse viia. Ühinemisläbirääkimiste raames lubasid kolm riiki kindlaksmääratud tähtpäevadel need reaktorid sulgeda ja seejärel dekomisjoneerida. Tunnistades, et reaktorite varajane sulgemine tähendab erakordset rahalist koormust, ning järgides solidaarsuse põhimõtet, lubas Euroopa Liit piisavat täiendavat rahalist abi nende reaktorite dekomisjoneerimiseks kuni 2013. aasta lõpuni. Abiprogrammi on regulaarselt auditeeritud ja hinnatud. Euroopa Kontrollikoda auditeerib praegu kolme programmi tulemusi ja auranne peaks avaldatama 2011. aasta sügisel. Juba praegu saab järeldada, et kolme projekti vahel oleks saanud luua sünergia, mis oleks muutnud ELi meetmed tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Hääletasin raporti poolt. Tõstaksin selle sisust esile komisjoni soovitust tuumareaktorite dekomisjoneerimise rahastamise eeskirjade ühtlustamiseks.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Parlamendi 2011. aasta 14. märtsi resolutsiooni – milles käsitletakse uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhusust ja tulemuslikkust – eesmärk on hinnata, millised etapid on läbitud iganenud tuumaelektrijaamade demonteerimisel Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias. See on projekt, mis alates 1999. aastast on saanud ELi rahalist abi. Energeetika ohutus on üks ELi energiastrateegia prioriteete. Praeguste prognooside kohaselt ei mõjuta programmide senised hilinemised demonteerimisprotsessi algust ja tuumajäätmete käitlemist, samuti ei mõjuta see töid, mida jõujaama personal peab tegema 2013. aastani. Sellegipoolest valmistab siiani suurt muret see, et dekomisjoneerimise kavad on veel lõpetamata ja et tuleb astuda samme rahaliste vahendite haldamise parandamiseks, samuti asjaomaste liikmesriikide asutuste kooskõlastamise parandamiseks. Nimetatud põhjustel hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Kolmes riigis, Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias, tegutsesid vanad nõukogudeaegsed tuumareaktorid, mida ei olnud rahvusvahelise üldsuse hinnangul (vastavalt Münchenis 1992. aastal G7 tippkohtumisel vastu võetud mitmepoolsele tegevusprogrammile) võimalik majanduslikult mõistlike kuludega minimaalsete nõutavate ohutusnormidega vastavusse viia. Euroopa Liiduga ühinemiseks peetud läbirääkimiste kontekstis kohustusid nimetatud kolm riiki sulgema ja seejärel dekomisjoneerima need kolm tuumareaktorit kindlaksmääratud kuupäeval. Tunnistades tõsiasja, et varajane sulgemine toob kaasa erandliku rahalise koormuse, ning ilmutades solidaarsust, võttis Euroopa Liit kohustuse anda nende reaktorite sulgemiseks asjakohast täiendavat rahalist abi kuni 2013. aasta lõpuni.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin raporti poolt, sest pean väga oluliseks seda, et jätkaksime Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise etapi tähelepanelikku jälgimist. Nende riikide Euroopa Liiduga ühinemise ajal kasutati neis ikka veel vanu nõukogude arhitektuuriga tuumareaktoreid, mille jätkusuutlike kuludega uuendamine vastavalt uuematele ohutusstandarditele on osutunud võimatuks.

Pärast hiljutist katastroofi Jaapanis ei tohi see protsess enam hilineda, arvestades kõigi kodanike ohutust Euroopas ja mujal. Lisaks sellele ei tohi võimaliku hilinemise vabandusena enam kasutada dekomisjoneerimise protsessi erakordselt suuri kulusid. Seetõttu on Euroopa Liit otsustanud anda piisavalt rahalist abi nende reaktorite dekomisjoneerimiseks enne 2013. aasta lõppu. Edasiste hilinemiste vältimine on kogu Euroopa Liidu huvides ja kõige asjakohasemat juhtumite puhul tuleks see viivitamata hukka mõista.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. − (IT) Pärast Jaapani jõujaama põhjustatud tuumakatastroofi, mis oli samuti seotud sellega, et jaama ei kohandatud nüüdisaegsete ohutusstandarditega, võime öelda, et tegime väga õige valiku, määrates ühinemisläbirääkimiste ajal tähtajad kolme vana nõukogude arhitektuuriga tuumaelektrijaama sulgemiseks Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias.

Lõplik sulgemise ja järgneva ohutu hoolduse tähtajaks määrati 2013. aasta, kusjuures Euroopa Liidu kulutused olid peaaegu kolm miljardit eurot. Pärast nende kolme jõujaama ohutuks muutmise tööde hilinemist ja kallinemist kutsutakse raportis komisjoni üles rakendama karmimat järelevalvet, tegema kindlaks, milline on olukord praegu ja kaua võiksid kesta dekomisjoneerimise protsessi eri etapid vastavalt algsele ajakavale.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias olid kasutusel vanad nõukogudeaegsed tuumajaamad, mille puhul rahvusvaheline üldsus otsustas, et neid ei ole võimalik majanduslikult mõistlike kuludega uuendada nii, et need vastaksid minimaalsetele ohutusnõuetele. Ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku kolme tuumaelektrijaama sulgemise ja järgneva demonteerimise tähtajad. Aastateks 1999–2013 nähti selleks ette 2,7 miljardit eurot. 2009. aasta lõpuks on sellest 1,8 miljardit eurot juba välja makstud. Sellele vaatamata on demonteerimisprogrammide rakendamine oluliselt hilinenud. Euroopa Parlament kardab, et need hilinemised võivad ohustada keskkonda ja inimeste tervist. Olen raportiga rahul muu hulgas seepärast, et parlament toetas minu eelarvekontrollikomisjonis esitatud muudatusettepanekuid ning nõudis absoluutset läbipaistvust rahaliste vahendite haldamisel ja nende ressursside kasutamisel.

Samuti võttis Euroopa Parlament vastu minu ettepaneku, et komisjon esitaks kord aastas parlamendile aruande ja teavitaks meid, kas komisjoni prognoosid selle kohta, et assigneeritud vahendid kasutatakse ära järgmise kolme aasta jooksul, osutuvad täpseks. Raport annab aluse selle protsessi väga tähelepanelikuks jälgimiseks ja see on mitmel põhjusel väga hea.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, sest ma toetan tuumajaamade järkjärgulist dekomisjoneerimist.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt. Ignalina, Bohunice ja Kozloduy elektrijaamade demonteerimine kestab liiga kaua ja riiklikelt käitajatelt tuleks nõuda suuremaid pingutusi. Samuti on kõikide liikmesriikide huvides nõuda jaamade demonteerimiseks ühiseid standardeid. Tuleb määratleda selgepiiriline vastutus. ELiga ühinemise läbirääkimistel teatasid need kolm riiki, nimelt Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria, oma soovist need kolm ohtlikku tuumaelektrijaama oma võrgust lahti ühendada.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Eelmisel kuul Jaapanis toimunud traagilised sündmused ja mure Fukushima elektrijaama ohutuse pärast on pannud paljusid tuumaelektrijaamade üle arutlema. Need arutelud on väga olulised – paljudel leedulastel on Tšornobõli tragöödia väga selgelt meeles. Leedu Ignalina tuumaelektrijaama sulgemine oli üks ELiga ühinemise tingimustest, kuid see on olnud väga raske. EL eraldas Leedule 837 miljonit eurot abi tuumaelektrijaama sulgemise tagajärgede leevendamiseks aastatel 2007–2013. Siiski ei piisa lihtsalt reaktori sulgemiseks eraldatud ELi rahaliste vahendite vastuvõtmisest. Ohutu kasutuselt kõrvaldamine on pikk protsess ja EL peab Leedut toetama kõigis selle etappides. See peaks tähendama kõikehõlmavat toetust – sealhulgas radioaktiivsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemisele.

Raportööri sõnade kohaselt on ELi kõikehõlmav toetus oluline Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks. Tuumaelektrijaama sulgemine jättis paljud leedulased töötuks ja kahjustas meie majandust. Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise majanduslike tagajärgede leevendamiseks peab EL rohkem energeetikaprojekte toetama. See võib tähendada energiatoodangu ja energiatõhususe suurendamise meetmete taastamist.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb kolme tuumareaktori dekomisjoneerimist Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias. Kuna need tuumareaktorid ei vasta isegi minimaalsetele ohutusstandarditele, siis oli nende demonteerimine üks tingimustest, millega need kolm riiki ühinemisläbirääkimistel nõustusid ja Euroopa Liit lubas katta osa demonteerimise kuludest. Sel puhul on eriti hea uudis, et Ignalina tuumajaama sulgemine Leedus tähendab seda, et riigi ainus tuumaelektrijaam on võrgust välja lülitatud.

Raport: Barbara Matera (A7-0060/2011)

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud rahvusvahelises kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda. Pärast 2009. aasta 1. maid on fondi valdkonda laiendatud, hõlmates toetuse töötajatele, kes on koondatud otseselt majanduslike, rahaliste ja sotsiaalsete kriiside tagajärjel.

Ajal kui meil valitseb ränk kriis, mille üks peamisi tagajärgi on tööpuuduse kasv, peaks EL kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid kiireks reageerimiseks, eriti mis puudutab nende toetamist, kes seisavad silmitsi tööpuuduse igapäevase reaalsusega. Seetõttu hääletasin raporti poolt, mis käsitleb EGFi vahendite kasutuselevõtmist Tšehhi Vabariigis eesmärgiga aidata äriühingust ČR spol.s r.o. koondatud töötajaid.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Abi on mõeldud 460-le 664-st äriühingust Unilever ČR koondatud töötajast, kes töötasid jaekaubandussektoris: 52,4% neist on naised, 13% on üle 54 aasta vanused ja 9,1% alla 24 aasta vanused. Tuleks rõhutada, et äriühing, mis ei kavatse oma kohustustest mööda hiilida, hakkab koondatud töötajate koolitamise meetmeid kaasrahastama. Meetmeid hakkavad praktikas rakendama lepingu alusel tegutsevad ettevõtted või Unilever ČR nimel tegutsevad äriühingud.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) See et 2011. aasta eelarves on esimest korda eraldatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eelarvereale vahendid kogusummas 47 608 950 eurot, on Euroopa Parlamendi edusamm. EGF loodi eraldiseisva eriotstarbelise mehhanismina, millel on omaenda eesmärgid ja tähtajad, ning seepärast väärib see omaenda eriotstarbelisi vahendeid, vältides seega ülekandeid muudelt eelarveridadelt, mis seni toimusid ja mis võivad segada erinevate poliitiliste eesmärkide saavutamist. Minu arvates on EGF oma väärtust tõestanud ja minu ainus mure on see, et uued liikmesriigid ei ole fondi ulatuslikumalt kasutanud. Lõppkokkuvõttes võib jääda mulje, et EGFi eesmärk on see, et vanad liikmesriigid saaksid ELi eelarvelisi vahendeid, millega nad varem näiteks ühtekuuluvuspoliitika raames harjunud olid. Minu arvates on senise ajaloo jooksul esimene Tšehhi taotlus EGFi abi saamiseks esimene pääsuke, millele järgnevad teised, sest ka Tšehhi tööstust on kahjustanud üleilmastumine ja ülemaailmne finantskriis ning koondatud Tšehhi töötajad väärivad Euroopa abi nende jõupingutustes keerulisel tööturul toime tulla.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal paindliku mehhanismina ühekordse piiratud kestusega toetuse kiireks andmiseks, et aidata üleilmastumise või finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid. Praegune juhtum on pärast ülemaailmse majandus-ja finantskriisi puhkemist esimene kord, kui fondi vahendeid kasutatakse Tšehhi Vabariigis. Konkreetselt on abi mõeldud 634 töötaja koondamise tagajärgede leevendamiseks. Töötajad koondati äriühingust Unilever, kes sulges tehase Nelahozevesi külas asunud tehase. Arvestades asjaolu, et 52,4% koondatutest on naised ja üle 13% koondatud töötajatest on üle 54 aasta vanused, olen arvamusel, et vahendite eraldamine Tšehhi Vabariigile on täiesti põhjendatud ja seepärast hääletasin raporti poolt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga (EGF) tehtud töö üle, nimelt töötajate toetamise üle, keda on mõjutanud maailmakaubanduse muutused. Samamoodi toetan ka otsust EGFi kasutuselevõtmiseks Tšehhi Vabariigis, et abistada töötajaid äriühingus Unilever, kus on ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tõttu ootamatult koondatud üle 500 töötaja. See otsus on seepärast väga tähtis, mitte ainult töötajatele ja nende perekondadele, vaid kogu Melníki maakonnale, kus Unileveri rajatised asuvad, mille majandus sõltub suurel määral toiduainetööstusest, keemiatööstusest ja energeetikast.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt ja ühtlasi ka muudatusettepaneku poolt, milles kutsutakse üles Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) mehhanismi läbi vaatama. Seda seetõttu, et pean kahetsusväärseks seda, et EGFi praeguses määruses ei nõuta finantsseisundi, võimaliku maksudest kõrvalehoidumise või riigiabi saamise uurimist selliste rahvusvaheliste ettevõtete puhul, mille ümberstruktureerimine õigustab fondi kasutamist. Usun, et selle küsimusega tuleks EGFi määruse järgmise läbivaatamise käigus tegeleda, kahjustamata samas koondatud töötajate juurdepääsu EGFi vahenditele.

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. − (SV) Ka seekord oleme otsustanud toetada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist – praegusel juhul selleks, et aidata kokku umbes 1200 inimest, kes on Poolas ja Tšehhi Vabariigis töö kaotanud –, sest Euroopa kannatab ikka veel majanduskriisi mõju alla ja erakordsed ajad nõuavad erakorralisi meetmeid.

Usume aga, et edaspidi peaksime selle asemel kasutama juba olemasolevaid mehhanisme – eriti Euroopa Sotsiaalfondi –, et suurendada nende inimeste konkurentsivõimet tööturul, keda ootab koondamine või kes juba on koondatud. Järgmisel eelarveperioodil globaliseerumisega kohanemise fondi tõenäoliselt ei vajata.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Taotlus puudutab 634 koondamist äriühingus Unilever ČR, kes tegutseb jaekaubanduse sektoris Tšehhi Vabariigis Střední Čechy piirkonnas. Sarnaselt selle aasta esimese taotlusega, mis puudutas Podkarpackie piirkonda Poolas, andis tööhõive- ja sotsiaalkomisjon selle protsessi abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavusele positiivse hinnangu. Ma ei saa jätta kahetsusega märkimata koondamiste levikut kogu liidus, mis näitab, et ikka veel tuleb väga palju ära teha selleks, et pöörata tõusule kriisitsükkel, millesse me praegu oleme takerdunud. Toetan komisjoni ettepanekut Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmiseks ja loodan, et koondatud töötajad suudavad leida uued töökohad nii kiiresti kui võimalik.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport kujutab endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse projekti, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahenditest 323 820 euro kasutuselevõtmist, selleks et toetada praeguse majandus- ja finantskriisi tulemusel koondatud Tšehhi töötajate tööturule tagasipöördumist. Taotlus, mis esitati komisjonile 24. märtsil 2010, on teine ELi 2011. aasta eelarve raames heakskiitmisele kuuluv taotlus ja puudutab 634 äriühingu Unilever ČR töötajat Střední Čechy piirkonnas, kes töötasid jaekaubanduse sektoris. Arvestades, et taotlus puudutab konkreetset eelarvevahendit ja taotletud summa on õiguslikult vastuvõetav ning vastab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetele, nimelt punktile 28, hääletan ettepaneku poolt ja loodan, et see aitab kaasa piirkonna elanike majandusraskuste vähendamisele ja kohaliku majanduse taaskäivitamisele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegemist on järjekordse juhtumiga, kui võetakse kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF), praegusel juhul selleks, et toetada töötajaid, kes koondati Unileveri rahvusvahelise kontserni omandis olevast tehasest Tšehhi Vabariigis.

Nagu ka muudel sellelaadsetel juhtudel, hääletasime poolt. Siiski, lisaks kahtlustele, mis meil alati sellistes olukordades tekivad, on selles protsessis mõned eriti rõhutamist vajavad aspektid. Euroopa Komisjon on piirdunud avaldusega, et Unilever ei saanud riiklikest ega ELi rahalistest vahenditest Tšehhi Vabariigis tehase avamiseks toetust ei enne ega pärast selle riigi ühinemine Euroopa Liiduga. Siiski ei ole komisjon esitanud teavet, nii nagu ta oleks pidanud ja nii nagu tal seda teha paluti, selle kohta, mis toimub selle kontserni muudes tehastes, väites, et EGFi määrus teda selleks ei kohusta.

Lisaks sellele, mis on toimunud konkreetse juhtumi puhul Tšehhi Vabariigis, tuleks teada saada ja hinnata Unileveri kontserni käitumist Euroopa tasandil. Seepärast avaldame kahetsust teabe puudumise pärast sellele kontsernile antud riigiabi kohta, samuti üldiselt nendele rahvusvahelistele äriühingutele antud riigiabi kohta, kelle ümberstruktureerimine on EGFi sekkumiste põhjuseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegemist on järjekordse juhtumiga, kui võetakse kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF), praegusel juhul selleks, et toetada töötajaid, kes koondati rahvusvahelise kontserni Unilever tehasest Tšehhi Vabariigis. Euroopa Komisjoni seisukoht selles küsimuses on olnud väga vastuoluline, sest komisjon on piirdunud avaldusega, et Unilever ei saanud riigiabi ega rahalist toetust ELi vahenditest Tšehhi Vabariigis tehase avamiseks ei enne ega pärast selle riigi ühinemine Euroopa Liiduga. Siiski ei ole komisjon esitanud teavet, nii nagu ta oleks pidanud ja nii nagu tal seda teha paluti, selle kohta, mis toimub selle kontserni muudes tehastes, väites, et EGFi määrus teda selleks ei kohusta.

Seepärast juhtisin tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis toimunud arutelul tähelepanu sellele, et puudub teave selle kohta, milline on Unileveri kontserni olukord Euroopa tasandil, ja tegin ettepaneku, et seda küsimust arvestataks määruse läbivaatamisel, nii et oleks võimalik uurida nende rahvusvaheliste äriühingute rahalist olukorda, sealhulgas saadud riigiabi, kelle ümberstruktureerimine on EGFi sekkumiste põhjuseks, kahjustamata seejuures koondatud töötajate juurdepääsu fondile.

Seepärast hääletasime ettepanekute poolt.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmist toiduainetetööstuse töötajate (UNILEVER) toetamiseks Tšehhi Vabariigis. Sooviksin siiski rõhutada, et kindlasti on vaja fondi määrus võimalikult kiiresti läbi vaadata. Seepärast olin ka mina nende hulgas, kes allkirjastasid muudatusettepaneku ja saavutasid selle vastuvõtmise, mille kohaselt on kahjulik, et määruses ei nõuta EGFi sekkumisest kasu saavate rahvusvaheliste äriühingute finantsseisundi, võimaliku maksudest kõrvalehoidumise või riigiabi saamise uurimist. Ajal kui Euroopa Liidul on probleeme oma eesmärkide rahastamisega ja liit on sunnitud valima võrdselt prioriteetsete poliitikasuundade vahel, ei saa lubada, et ühenduse eelarvest rahastatakse suurte rahvusvaheliste äriühingute, kelle ainus eesmärk on kasumi suurendamine, turule sisenemise ja ümberpaigutamise strateegiaid. Seda tuleb määruse järgmises versioonis arvesse võtta, kahjustamata seejuures koondatud töötajaid, takistades nende juurdepääsu EGFi vahenditele.

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Soovitan hääletada Barbara Matera raporti poolt, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmist seoses Tšehhi Vabariigi esimese sellekohase abitaotlusega. Pean oluliseks rõhutada selle fondi tähtsust, mis loodi Tšehhi sotsiaaldemokraadist volinik Vladimír Špidla juhtimisel. Pärast seda toimunud finants- ja majanduslik katastroof on paljud inimesed kogu Euroopas töökohast ilma jätnud. EGFi vahenditest rahastatakse ainult meetmeid, mis lihtsustavad uue töö leidmist nendel koondatud inimestel, kes on liitunud kutsekoolitusprogrammiga ja omandanud tööturu vajadustele vastavad oskused või kes on hakanud füüsilisest isikust ettevõtjaks. Tuginedes Barbara Matera raportile, võin kinnitada, et Unilever on täitnud kõik kriteeriumid. Unilever ČR pidi Nelahozevesi tehase sulgema majanduskriisi tõttu ja koondamised puudutasid enamikku töötajatest.

Unilever pakkus kõigile koondatutele uue töö leidmiseks kõikehõlmavat toetusprogrammi ja tegi selle programmi haldamisel tihedat koostööd kohaliku tööhõiveametiga. Seepärast, tuginedes raportis esitatud teabele, nõustun ma vahendite eraldamisega ja komisjoni ettepanekuga maksta Tšehhi Vabariigile EGFist 323 820 eurot.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi selleks, et pakkuda täiendavat toetust töötajatele, kes on koondatud üleilmastumisest tulenevate suurte maailmakaubanduse struktuurimuutuste tõttu, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda. Fondi rakendusala laiendati nii, et alates 2009. aasta 1. maist esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel. 2006. aasta 17. mai institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas. Tšehhi Vabariik esitas 24. märtsil 2010 taotluse EGFi kasutuselevõtmiseks seoses 634 koondamisjuhtumiga (kõigi nende puhul taotletakse abi) jaekaubanduse sektoris (toiduained) tegutsevas äriühingus Unilever ČR spol.s r.o. ning lisas 20. septembril 2010 taotluse kohta täiendavat teavet. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele. Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele summa 323 820 eurot. Seda arvestades nõustusin EGFi kasutuselevõtmisega Tšehhi Vabariigi taotletud rahalise abi andmiseks. Samuti usun, et ka muud ELi liikmesriigid peaksid ELi rahaliste vahendite pakutud võimalusi rohkem ära kasutama.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Tšehhi Vabariigi juhtumi puhul Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise poolt, kuna pean fondi väärtuslikuks vahendiks, millega majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid aidata. Tänane hääletus puudutas 323 820 euro väärtuses EGFi rahastatava abi taotlust 634 töötajale, kes töötasid äriühingus Unilever ČR, mis tegutses jaemüügisektoris NUTS II piirkonnas Střední Čechy. Lõpuks sooviksin rõhutada EGFi tähtsust, mis on osutunud kasulikuks ja tulemuslikuks vahendiks üleilmastumisest ning majanduskriisist tuleneva tööpuudusega võitlemisel.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Toetan raportit, millega eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist vahendeid selleks, et aidata koondatud töötajaid Tšehhi Vabariigis. Taotlus puudutab 634 koondamist, mis toimusid pärast Unileveri tehase sulgemist Nelahozevesis 2009. aasta viimases kvartalis. 460 koondatud töötajat saavad kasu personaliseeritud meetmetest, mida EGAF rahastab kokku 0,32 miljoni euro väärtuses.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Jään erapooletuks, kuna olen mures Tšehhi töötajate pärast, kes on ohverdatud üleilmastumise altaril. Ebakindel olukord, millesse nad on sattunud, on lihtsalt ELi neoliberaalse poliitika tagajärg, mis selle fondiga heaks kiidetakse ja mida toetatakse. Hääletan vastu, sest selle poliitikaohvritele visatud almus on haletsusväärne võrreldes mujal kokkuriisutud kasumiga.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on solidaarsusel põhinev ala ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on osa sellest. Fondi abi on väga tähtis töötute ja äriühingute ümberkolimise ohvrite aitamisel globaliseerumise kontekstis. Üha enam äriühinguid kolib minema, kasutades ära madalaid tööjõukulusid paljudes riikides, eriti Hiina ja Indias, kahjustades sellega riike, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on mõeldud äriühingute kolimise ohvriks langenud töötajate aitamiseks ja see on väga tähtis uue töö leidmise lihtsustamiseks. Varem on EGFi abi kasutanud muud liikmesriigid, mistõttu on nüüd õige anda abi Tšehhi Vabariigile, kes on palunud abi seoses 634 koondatuga – kõigile neist taotletakse abi – äriühingus Unilever ČR, spol.sr.o, kes tegutseb jaekaubanduse sektoris NUTS II tasandi piirkonnas nimega Střední Čechy.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Vaatamata sellele, et ma hääletasin ettepaneku poolt aidata Tšehhi Vabariigi Unileveri tehase töötajaid, olen arvamusel, et tegemist on kapitalistliku majandusmudeli tagajärgi leevendava valuvaigistava ja rahustava meetmega, mis kriisi algpõhjustega võitlemise seisukohast ei kujuta endast mingit edu. Nõustun Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmisega, et aidata inimesi, kes on koondatud globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutuste tõttu kaubanduses või otseselt praeguse majandus- ja finantskriisi tagajärjel. Usun, et fond suudab aidata saavutada lõppeesmärki, milleks on töötajate tööturule tagasipöördumine. Hääletasin resolutsiooni poolt ka seetõttu, et olen veendunud, et see abi täiendab abi, mis on koondamise puhuks sätestatud kõigis riigisisestes õigusaktides ja kollektiivlepingutes. Seepärast ei tohi selle fondi rahaliste vahendite kasutamine mingil juhul asendada või kaotada valitsuste ja äriühingute õiguslikke kohustusi koondatud töötajate ees.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et kaitsta ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid. Tšehhi Vabariik on taotlenud abi 634 koondatu jaoks. On äärmiselt asjakohane ja õige, et me pakume isiklikku toetust töötajatele, kes on globaliseerumise ja majanduskriisi tulemusena koondatud, aidates neil tööturule tagasi pöörduda. Seepärast hääletasin ettepaneku poolt.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) EL on määranud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi osutama majanduslikku abi liikmesriikide teatavatele raskustes olevatele sektoritele või sektoritele, mis laienevad liidu keskmiste normide suunas. Seetõttu hääletasin Barbara Matera raporti poolt. 2011. aastaks on ELi seda tüüpi maksete eelarverida suurendatud 50 miljoni eurot ja seetõttu on lihtsam eraldada rahalisi vahendeid suurema hulga sektorite jaoks. Täpsemalt on need Tšehhi Vabariigi ja Poola masinatööstuse- ja tootmissektori esimesed abitaotlused 2011. aastal. Fond (ligikaudu miljon eurot) läheb masinate kaubandusele ja tootmisele spetsialiseerunud töötajate toetuseks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjed. 15. veebruaril 2011 võttis komisjon vastu uue ettepaneku projekti fondi vahendite kasutamiseks Tšehhi Vabariigis, et toetada ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusena koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. See on teine 2011. aasta eelarve alusel läbivaadatav taotlus ning see on seotud kokku 323 820 euro suuruse summa kasutamisega. Protsess on seotud 594 töötaja (kes on kõik potentsiaalsed abisaajad) koondamisega ettevõttest Unilever ČR, spol.sr., mis tegutseb jaekaubanduse sektoris Střední piirkonnas, neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 16. septembrist 2009 kuni 16. jaanuarini 2010. Komisjoni hinnangus järeldati, et koondamiste ning maailmakaubanduse struktuurimuutuste või finants- ja majanduskriisi vahel on olemas seos ja et need koondamised olid ettenägematud. Fondi vahendite kasutuselevõtmine vastab kõigile EGFi määruses sätestatud abikõlbulikkuse kriteeriumidele, mispärast hääletasin vahendite kasutuselevõtmise poolt.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Tšehhi Vabariigi taotlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) sekkumiseks seoses 634 koondamisega, mis leidsid aset ajavahemikul 16. septembrist 2009 kuni 16. jaanuarini 2010 äriühingus Unilever ČR, spol.sr.o, mis tegutseb jaekaubandussektoris Střední Čechy NUTS II tasandi piirkonnas, vastab kõikidele õiguslikult määratletud abikõlbulikkuse kriteeriumidele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt EGFi kohaldamisala, hõlmates sekkumise praegusele olukorrale vastavates olukordades, kui otseselt ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusel üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seepärast hääletasin resolutsiooni poolt, lootuses et EGFi vahendite kasutamine aitab neil töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. – (CS) Hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi Tšehhi Vabariigis ja eriti äriühingu Unilever endiste töötajate toetuseks kasutamise raporti poolt ning mul on hea meel, et raport on kinnitatud. Mul on kahju, et Briti konservatiivid hääletasid selle vastu ja et fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid tšehhist esimees ei suutnud panna neid oma meelt muutma, isegi kuigi see on esimene kord, kui Tšehhi Vabariik on selle fondi vahendeid kasutanud.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Nagu tavaliselt seda tüüpi raportite puhul, EP:

1. nõuab, et kõik asjaga seotud asutused teeksid vajalikke jõupingutusi, et kiirendada EGFi kasutuselevõtmist; tunnustab selles osas parandatud menetlust, mille komisjon kehtestas pärast EP nõuet kiirendada toetuste eraldamist ja mille eesmärk on esitada eelarvepädevatele institutsioonidele komisjoni hinnang fondi kasutuselevõtmise taotluse abikõlblikkuse kohta ning ettepanek fondi kasutuselevõtmise kohta; loodab, et fondi eelseisva läbivaatamise käigus tehakse menetlusse veelgi rohkem parandusi;

2. tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord ning näha üksikisikutele ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et EGF võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda, ja nõutakse siiski, et hinnataks, kas nende töötajate pikaajaline tööturule integreerimine on fondi rahastatud meetmete otsene tulemus.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − 15. veebruaril 2011 võttis komisjon vastu otsuse ettepaneku EGFi kasutamiseks Tšehhi Vabariigis, et toetada ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusena koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. Käsitletav taotlus puudutab neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 16. septembrist 2009 kuni 16. jaanuarini 2010 äriühingus Unilever, mis tegutseb jaekaubanduse sektoris Střední Čechy NUTS II tasandi piirkonnas, toimunud 634 koondamist, mille kõigi puhul on määratud fondi toetus. Täna resolutsiooni poolt antud häälega kordan oma pooldavat arvamust, mille ma juba tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis esitasin.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi rahade eraldamisega toetatakse äriühingu Unilever sulgemisest mõjutatud 460 töötaja tööturule tagasipöördumist Tšehhi Vabariigi Kesk-Böömimaa Nelahozevesi omavalitsuspiirkonnas. Pidades silmas tõsiasja, et see on oluliselt abiks massikoondamisega seotud sotsiaalsete mõjude lahendamisele selles väikeses kogukonnas, hääletasin raporti kinnitamise poolt.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, millega rahastatakse individuaalseid meetmeid, et aidata Tšehhi Vabariigis koondatud töötajaid.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on vastuoluline mehhanism. Ametlikult võimaldab see Euroopa Liidul rahastada konkreetset tegevust kriisi mõjude leevendamiseks. Sellest on sama palju kasu kui kipsist puujalale.

Seda mehhanismi kasutatakse aga vastavalt vajadusele ja ainult teatud juhtudel. Tegelikult kasutatakse seda koondamiskavade rahastamiseks.

Tänaseks on Euroopa Parlament läinud selles silmakirjatsemises veelgi kaugemale, eraldades osa sellest fondist Unileverile, mis hiljuti sulges oma vabrikud Tšehhi Vabariigis ja koondas üle 600 inimese, samas kui tema puhaskasum on tõusnud 26%, 4,6 miljardi euroni.

Seepärast hääletasin vastu sellele raportile, mis tõstatab üldisema küsimuse kui Unileveri juhtum. Kuidas saavad riiklikud ja Euroopa avalikud asutused, arvestades meie ees seisvat tööhõivekriisi, jätkata avaliku raha kasutamist selleks, et toetada rahvusvahelisi ettevõtteid, mis koondavad töötajaid hoolimata sellest, et nad on kasumis, ja mis seega eelistavad oma aktsionäride huve oma töötajate huvidele?

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Saan ainult toetada Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis esitatud parandust, milles nõutakse, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) rahade eraldamisel hinnataks ettevõtet tervikuna. Olen eelarvekomisjonis palju kordi selleks üles kutsunud, kuid leidsin, et ei suuda terve selle raporti poolt hääletada. Tšehhi ettevõte Unilever ČR spol.sr.o, mis tegutseb jaekaubandussektoris, on koondanud 634 töötajat ja taotlenud toetusmeetmeid kõigile, kes on töö kaotanud (individuaalseid meetmeid on tavaliselt vaja ainult osale koondatud töötajatest, et aidata neil tööturule tagasi pöörduda). Nagu rõhutatakse igas raportis, milles parlament kiidab heaks EGFi rahastamise, ei tohi struktuurifondidelt taotletud abi kasutada meetmete asemel, mida ettevõte on ise kollektiivlepingu kohaselt kohustatud rakendama.

Raport: Jörg Leichtfried (A7-0028/2011)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle kahesuguse kasutusega kaupu ja tehnoloogiaid, st kaupu, mida saab kasutada nii tsiviil- kui sõjalistel eesmarkidel, käsitleva otsuse poolt. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimine on määrav relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, leviku tõkestamisel. Seetõttu on väga oluline tagada, et ELi kahesuguse kasutusega kaupu puudutav kord muutuks demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks, tagades samal ajal, et see oleks piisavalt range. Praegu erinevad kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi puhul rakendatavad nõuded ranguse suhtes. Arvan, et ELi eesmärk peaks olema rakendada kõikide kaupade puhul rangeimat ekspordikorda ja see peaks kehtima kõigile selle liikmesriikidele. Komisjon peaks selles valdkonnas kehtestama tõhusa süsteemi, mis lihtsustaks usaldusväärsete andmete kogumist EList eksporditud kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutuse kohta.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Kahesuguse kasutusega (tsiviil- ja sõjaliseks otstarbeks) kaupade ekspordi kontrollimine on määrav relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, leviku tõkestamisel. 15 aastat on EL tugevdanud kontrolli kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi üle, toetudes tõkestavatele meetmetele, nagu ekspordiloa nõuete ja tollis registreerimise menetluste kehtestamine. Arvestades aga pidevate tehnoloogiliste muutuste ja uute ohtudega, tuleb regulaarselt ajakohastada kontrollitavate kahesuguse kasutusega kaupade nimekirju, mis kajastavad peamiste rahvusvaheliste ekspordi kontrollimise korralduste nimekirju. Nende rahvusvaheliste ekspordikorralduste põhiülesanne on ajakohastada kontrollitavate kaupade nimekirju. Siiani on need nimekirjad poolautomaatselt ELi õigusesse üle võetud ilma Euroopa Parlamendi osaluseta, aga Lissaboni lepingu jõustumise tõttu on nüüd vaja Euroopa Parlamendi kinnitust. Nõustusin selle raporti ja Euroopa Parlamendi ettepanekutega, mis püüavad tagada demokraatlikumat ja läbipaistvamat kahesuguse kasutusega kaupade kontrollimise korda ELis ning komisjoni suuremat osa selle korra liikmesriikides rakendamise hindamisel.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimine on määrav tegur relvade, eriti massihävitusrelvade leviku tõkestamisel. Arvestades Euroopa Liidu piiriülese kaubanduse suurt ulatust, põhineb ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra kontrolli kehtestamine tõkestavatel meetmetel, nagu ekspordilubade nõuete ja tollis registreerimise menetluste kehtestamine. Ekspordi kontrollimisel on märkimisväärne mõju ELi kaubanduspoliitikale, kuna see mõjutab üle 10% kogu ELi ekspordist.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. − (IT) Kahesuguse kasutusega kaupade, see tähendab, kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, ekspordi kontrolliga on ELi tasandil tegeletud ligikaudu 15 aastat.

Sellisel kontrollimisel on suur mõju ELi kaubanduspoliitikale, kuna see võib mõjutada üle 10% kogu ELi ekspordist. Minu arvates annavad Lissaboni lepingu jõustumine ja ELi rahvusvahelise kaubanduse pädevuse täpsustamine selles hindamatu võimaluse taaskinnitada ELi osa ja Euroopa Parlamendi vastutust ELi institutsionaalses raamistikus otsuste tegemisel.

Ekspordi kontrollimise põhivahend on määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestati mitu olulist muutust kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimise ulatuses Euroopa Liidus. Arvan, et eelkõige tuleks ELi kahesuguse kasutusega kaupadega seotud kord muuta läbipaistvamaks.

Selleks olen nõus raportööri arvamusega, et määrava tähtsusega on Euroopa Parlamendi osalemine Lissaboni lepingu kohustuste rakendamise ning selle uues raamlepingus Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kokku lepitud ühise tõlgendamise teel.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Jörg Leichtfriedi raport käsitleb positiivselt olulist ELi kahesuguse kasutusega kaupade (st kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) ekspordi kontrollimise teemat. Kontroll sellise ekspordi üle, mis mõjutab üle 10% kogu ELi ekspordist, on osutunud relvade leviku tõkestamisel väga oluliseks. Hääletan raporti poolt, sest selle eesmärk on kehtestada sellele ekspordile läbipaistvamad kontrollimenetlused.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin määruse muutmise ettepaneku poolt, kuna arvan, et sinna lisatud uued punktid toovad endaga kaasa ELi kahesuguse kasutusega kaupu puudutava korra muutumise läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. See tähendab, et Euroopa Parlament saab osaleda rahvusvahelise korra alusel kontrollitavate toodete nimekirjade ajakohastamises. Praegu võetakse need nimekirjad ELi õigusesse üle peaaegu automaatselt, ilma et parlament selle kohta midagi öelda saaks. Lisaks sellele on kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma ülesanne esitada parlamendile iga-aastane raport, et parlament oleks täielikult teavitatud sellest, kuidas kontrollitakse tooteid ja tehnoloogiaid, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kahesuguse kasutusega kaubad on tooted, millel võib olla nii tsiviil- kui ka otstarbega kasutusala, nagu keemiatooted ja tehnilised ehitusmaterjalid ning ka tarkvara ja teised uued tehnoloogiad. Sageli on raske ennustada eksporditud toodete tõelist ülesannet; seepärast peavad eksportijad olema teadlikud oma vastutusest ja kohustatud kontrollima, milleks tegelikult kasutatakse mitmesuguseid tooteid, mida nad välismaale müüvad. Kuigi mitmesugused kontrollimise ja teavitamise mehhanismid on juba olemas, oleme kustunud üles kehtestama selles valdkonnas kõrgendatud julgeoleku. Seepärast hääletasime paranduste poolt, millega nõutakse ekspordist eelnevalt teavitamist, rangemat kontrolli ja suuremat läbipaistvust. See on lisatagatis, et takistada massihävitusrelvade väärkasutamist ja levitamist.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Tooteid, sealhulgas tarkvara ja uusi tehnoloogiaid, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, peetakse kahesuguse kasutusega tehnoloogiatoodeteks. Selline kahesugune kasutus tähendab, et nende eksportimisse tuleb suhtuda eriti hoolikalt, et tõkestada relvade, eriti massihävitusrelvade levikut. Nagu iga analüütik teab, on rahvusvahelise julgeoleku seisukohalt äärmiselt oluline, et selliste toodete üle oleks kontroll ja et reegleid, millega vastavad kontrollimehhanismid kehtestatakse, ajakohastataks pidevalt kooskõlas tehnika arenguga. Samuti on selge, et õigusriikides peab selline kontroll olema läbipaistev ja demokraatlik, nagu on komisjoni kavatsus.

Lõpuks arvan, nagu on öeldud ka väliskomisjoni arvamuses, et komisjon peaks pöörama suurt tähelepanu tõsiasjale, et mõnes liikmesriigis on kahesuguse kasutusega toodete ekspordi kontrollimiseks piiravamad ja rangemad reeglid. See on loomulik ja peaks minu arvates nii jääma.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) See raport käsitleb vajadust kontrollida eksporti ja ringlemist selliste kaupade puhul, mida nimetatakse kahesuguse kasutusega toodeteks – see tähendab, et neil on mitte ainult tsiviilotstarve, vaid ka sõjaline kasutusala. Viimastel aastatel on Euroopa Liit võtnud palju meetmeid, et takistada nende materjalide kasutamist relvade ja just eriti massihävitusrelvade tootmiseks. ELi peamine kontrollivahend on 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, mis käsitleb nende materjalide müümist ja transporti, kuid mida tuleb muuta, et tõkestada eri lähenemisviiside kehtestamist liikmesriikides. Seepärast nõustun selles raportis sisalduvate ettepanekutega, kuna nende eesmärk on anda Euroopa avalikkusele kindlustunne kahesuguse kasutusega materjalide tootmise ja ringluse puhul ning muuta olemasolev korraldus läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kahesuguse kasutusega toodete ekspordi kontroll toimub vastavalt ELi tasandi meetmetele. Ekspordi kontrollimise põhivahend on 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009. See määrus laiendas müügi ja transpordi kontrollimise ulatust. Kuigi raportiga püütakse juurutada suuremat demokraatlikku kontrolli ja läbipaistvust, on teatavad olulised küsimused, mis ei lase meil selle poolt hääletada.

Alates selle loomisest on eksportijate, vahendajate ja konsulteeritud sidusrühmade nimekirja eest vastutanud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm, mida juhib komisjoni esindaja. See rühm otsustab, milliste riikidega võib kaubelda, võttes selle pädevuse liikmesriikidelt ära ja seades seega nende suveräänsuse kahtluse alla.

Teine aspekt on Iisraeli võtmine kahesuguse kasutusega toodete sihtmaade nimekirja. Tuletagem näiteks meelde ühiseid teadusprojekte, mida rahastas seitsmes teadusuuringute raamprogramm, eriti neid, milles osales Israel Aerospace Industries Ltd., 2008/2009 Gaza sektori ründamisel kasutatud ja tosinate inimeste surma põhjustanud mehitamata õhusõidukite tootja.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Hääletasime selle poolt, et see raport saadetaks tagasi vastavasse parlamendikomisjoni, et läbirääkimised nõukoguga saaksid jätkuda parlamendi esitatud parandustega seadusandliku ettepaneku alusel.

Teame, et tsiviilotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate kasutamisel sõjalisteks eesmärkideks puudub lähenemisviis, mis ei ole seotud selliste toodete - mida tuntakse kahesuguse kasutusega toodete ja nendega seotud teenustena - ekspordi kontrollimisega.

Kuigi selline ekspordikontroll on oluline ja see peaks toimuma seaduse alusel, mõjutamata negatiivselt arenevate riikide ligipääsu nende arenguks vajalikele toodetele ja tehnoloogiatele, tuleks suurendada asjakohaste protsesside läbipaistvust ja avada nad demokraatlikule kontrollile.

Rõhutame veel, et selles valdkonnas on vaja kooskõlastatust teiste ELi poliitikavaldkondade ja selle määruse eesmärkide vahel. Kõigile on tuntud ühised teadusprojektid, mida rahastas seitsmes teadusuuringute raamprogramm, eriti need, milles osales Israel Aerospace Industries Ltd., 2008/2009 Gaza sektori ründamisel kasutatud ja tosinate inimeste surma põhjustanud mehitamata õhusõidukite tootja.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. − (IT) ELi Lissaboni lepingust tulenev uus pädevus rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas annab hea võimaluse teha kahesuguse kasutusega kaupade turg läbipaistvamaks. Selle määruse muudatused, mis puudutavad kaupu, mida võib kasutada nii sõjaliselt kui ka tsiviilotstarbel, võimaldavad selliseid kaupu täpsemalt kontrollida. See on relvade leviku tõkestamisel äärmiselt oluline. Arvestades veel ka komisjoni menetlusega, kinnitan oma toetust oma kaasparlamendiliikmele.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Keemilisi ja radioaktiivseid materjale, tsentrifuuge, tehnilist varustust, tarkvara ja komponente ei kasutata mitte ainult tsiviilotstarbel, vaid ka sõjalistel eesmärkidel. Valedes kätes võivad neist kaupadest saada piinariistad või massihävitusrelvad. Hääletasin selle dokumendi poolt, sest see toetab kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimise korra parendamist, teiste sõnadega kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi järelevalve suurendamist. Samuti laiendab see dokument nende kaupade nimekirja, mille jaoks tuleb hankida luba ja mille väljaveoliikumisest tuleb teada anda.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − /DE) Kaubad ja tehnoloogia, millel on tsiviilotstarve ning võimalik sõjaline kasutusala, peaksid kõikides liikmesriikides alluma ühesugustele konkurentsitingimustele. Eesmärk on leida ühised ja eelkõige turvalised raamtingimused, mis tagavad ohutu kasutamise. See peaks takistama Euroopa eksporttoodete müügihindade kunstlikku langetamist, tugevdades selgelt Euroopa väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Hääletasin soovitatud määrusemuudatuse poolt, sest selliste kaupade ning tehnoloogia puhul peavad läbipaistvus ja turvalisus olema prioriteet.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Pooldan igati seda raportit. Kahesuguse kasutusega kaupade, see tähendab, kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, ekspordi kontrolliga on ELi tasandil tegeletud ligikaudu 15 aastat. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimine on määrav relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, leviku tõkestamisel. Arvestades Euroopa Liidu piiriülese kaubanduse suurt ulatust, põhineb ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra kontrolli kehtestamine tõkestavatel meetmetel, nagu ekspordilubade nõuete ja tollis registreerimise menetluste kehtestamine.

Ekspordi kontrollimisel on suur mõju ELi kaubanduspoliitikale, kuna see võib mõjutada üle 10% kogu ELi ekspordist. ELi peamine ekspordikontrolli vahend on kahesuguse kasutusega kaupu käsitlev 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, mis jõustus 27. augustil 2009. Selle uue määrusega kehtestati mitu olulist muutust kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimise ulatuses Euroopa Liidus. Nende hulka kuulub kahesuguse kasutusega kaupade vahendamise ja transiidi kontrolli kasutuselevõtmine. Kahesuguse kasutusega kaupu käsitleva määruse osaks on regulaarselt ajakohastatavad kontrollimisele kuuluvate kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjad, mis kajastavad peamiste rahvusvaheliste ekspordikontrolli korralduste nimekirju.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Kahesuguse kasutusega kaupade kaubanduse kontrollimine on oluline valdkond, millel on nii julgeolekuga seotud kui ka kommertsaspektid, mis ei oleks piisavalt tõhusad ja rakendatavad ilma sellega seotud jagatud teabe voolu ja paindliku rahvusvahelise koostööta. Tahaksin selles kontekstis samuti rõhutada kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi või transiidi otsese järelevalve eest suures osas vastutavate vastavate järelevalveorganite, näiteks tolliasutuste rolli. Minu arvates peaksime neid asutusi abistama, näiteks moodsale järelevalvetehnikale juurdepääsu alal, järelevalve teostamiseks vajalike uute ekspertteadmiste saamisel ja ka ametiväljaõppega seotud ning tööalaste külaskäikude toetamise teel. Arenenud julgeolekupoliitika osaks peaks alati olema kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra viimine kõrgele tasemele koos kõigi rahvusvaheliste kohustuste rakendamisega.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Lissaboni lepingu jõustumine ja ELi rahvusvahelise kaubanduse pädevuse täpsustamine selles annavad hea võimaluse taaskinnitada ELi osa selles valdkonnas ning Euroopa Parlamendi osa, pädevust ja vastutust ELi institutsionaalses raamistikus otsuste tegemisel. ELi kahesuguse kasutusega kaupu puudutav kord tuleks kujundada läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi täielik osalemine Lissaboni lepingu kohustuste rakendamise ning selle uues raamlepingus Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kokku lepitud ühise tõlgendamise teel oleks selle eesmärgi saavutamiseks äärmiselt oluline.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Kahesuguse kasutusega kaubad on tooted, mida saab kasutada kas rahumeelsel või sõjalisel otstarbel. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimine on määrava tähtsusega relvade leviku tõkestamisel Arvestades Euroopa Liidu piiriülese kaubanduse suurt ulatust, põhineb ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra kontroll tõkestavatel meetmetel. Ekspordikontrollil on suur mõju ELi kaubanduspoliitikale. Oleks tore, kui kontrollivahendid ei muutuks ettevõtlusstruktuuride kaudu konkurentidega võitlemise vahenditeks. Selleks tuleks koostada pikk kahesuguse kasutusega kaupade nimekiri; aga see on teise raporti teema. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia eksport on ELis väga hoolikalt reguleeritud. See termin tähistab eelkõige kaupu ja tehnoloogiat, mida saab kasutada ka sõjalisel otstarbel. Selleks et takistada kuritarvitamist ekspordisektoris, on olemas nelja liiki ekspordilubasid: ühenduse üldine ekspordiluba, riiklik üldine ekspordiluba, ekspordi koondluba ja ühekordne ekspordiluba. Kõik need kehtivad ELi-siseselt.

Lisaks sellele on olemas rahvusvahelised ekspordikontrollimeetmed, millega EL on ühinenud ja milles komisjon püüab ELi seisundit parendada. Nende hulka kuuluvad Austraalia rühm, mille täisliige komisjon on ja kuhu kuuluvad kõik 27 liikmesriiki ning USA, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea ja Austraalia; tuumatarneriikide rühm, milles komisjonil on vaatlejastaatus ja kuhu kuuluvad ELi 27 liikmesriiki, USA ja Venemaa; Wassenaari kokkulepe, milles komisjonil staatust ei ole, aga kuhu kuuluvad täisliikmetena kõik ELi liikmesriigid peale Küprose, ja raketitehnoloogia kontrollirežiim, milles samuti komisjonil ei ole mingit staatust ja kus täisliikmeteks on ainult 19 liikmesriiki.

Olen häältanud sellele vastavalt, et mitte minna vastuollu subsidiaarsuse põhimõttega.

  Paul Murphy (GUE/NGL), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, sest piiratud viisil astub see sammu praeguse ekspordikrediidiga seotud läbipaistvuse puudumise kõrvaldamise suunas ning ELi väljakuulutatud eesmärkide ja ELis ekspordikrediidi kasutamisega seotud tegeliku olukorra vahelise tohutu lõhe kõrvaldamise suunas. EL armastab kujutada ennast inimõigusi ja keskkonnakaitset toetava jõuna. Euroopa ekspordikrediidilepingute roll näitab selle väite tühjust. Selliseid krediidivõimalusi kasutatakse regulaarselt keskkonnale ja töötajate õigustele hävitavalt mõjuvate projektide ning kaubanduse toetuseks. Et saavutada selles valdkonnas tõeline kaubanduslik õiglus, tuleks asutused, mis toetavad ligikaudu 10% maailma kaubandusest, viia demokraatlikku avalikku omandusse. Raamatud tuleks avada, et töötajad ja need, kes nendest sõltuvad, näeksid esimest korda, kuhu nende raha on läinud, ja tuleks kehtestada tööliskontroll nende asutuste tegevuse üle, et nende laiaulatuslikke vahendeid kasutataks töötavate inimeste, väiketalunike ja keskkonna heaks,

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna usun, et Lissaboni lepingu jõustumine ja ELi rahvusvahelise kaubanduspädevuse täpsustamine selles annavad hea võimaluse taaskinnitada ELi osa selles valdkonnas ja Euroopa Parlamendi osa, pädevust ja vastutust ELi institutsionaalses raamistikus otsuste tegemisel. ELi kahesuguse kasutusega kaupu puudutav kord tuleks kujundada läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi täielik osalemine Lissaboni lepingu kohustuste rakendamise ning selle uues raamlepingus Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kokku lepitud ühise tõlgendamise teel oleks selle eesmärgi saavutamiseks äärmiselt oluline. See on määruse (EÜ) nr 1334/2000 uuesti kehtestamine praeguse rahvusvahelise raamistiku valguses. Tegelikult on kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimeetmete ulatuse laiendamine äärmiselt oluline, et need hõlmaksid transiidi ja vahendustegevuse kontrolli ning näiteks massihävitusrelvade programmiga seotud kahesuguse kasutusega kaupade ebaseadusliku vahendustegevuse eest karistamist.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Ettepanek kehtestada nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks, ja mis esitati 7. veebruaril 2011, seab eesmärgi luua ELis tõhus tõkestavate meetmete kord, et takistada relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, levikut. Praegu selles valdkonnas kehtiv määrus ((EÜ) nr 428/2009) kehtestab kontrollimeetmete süsteemi, mis võimaldab ELil järgida täiel määral kohustusi, mis on võetud nelja ekspordikontrolli meetmete korraga, mille osapool EL on. Igal juhul annab ELi rahvusvahelise kaubanduspädevuse täpsustamine Lissaboni lepingus hea võimaluse tõsta esile ja täiustada ELi kuvandit rahvusvahelises kontekstis ning Euroopa Parlamendi osa, pädevust ja vastutust ELi institutsionaalses raamistikus rahvusvahelise kaubanduse valdkonda puudutavate otsuste tegemisel. Need on minu põhjendused, miks ma pidasin õigeks, et määrusesse tehtaks vajalikud muudatused nende eesmärkide saavutamiseks, ning seepärast hääletan ettepaneku poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Meie kui Euroopa Parlamendi rohelistest liikmed olime AFET/SEDEs raportööridena väga edukad. AFET/SEDE arvamuses tehti ettepanek kustutada väikese väärtusega vedude CGEA, kuna meile anti head andmed, mis tõendavad, et ei ole mingit positiivset seost madala hinna ja madala julgeolekuriski vahel. See oli oletus, millele toetus kogu CGEA. Vastupidi, mõned väga odavad kahesuguse kasutusega kaubad võivad kujutada endast valedesse kätesse sattudes suurt ohtu. Samuti suutsime kustutada osa, mis käsitleb EL007 teabeturvet, sest võimalike sihtkohtade hulgas olid mõned mittedemokraatlikud riigid. Samuti suutsime AFET/SEDEs saada laialdase toetuse jõulisele sõnastusele, mis käsitleb vajadust austada inimõigusi, kui asi puudutab telekommunikatsioonivarustuse eksporti, sest pealtkuulamistehnoloogiad, digitaalsed andmeedastusseadmed mobiiltelefonide jälgimiseks jne on selle CGEA osa.

Üksikute CGEAde võimalike sihtkohtade puhul õnnestus meil välja arvata nii Iisrael kui ka India, sest nad ei ole soovinud saada relvade leviku tõkestamise lepingu osalisriikideks. Kõige keerulisem ja olulisem probleem oli aga küsimus selle kohta, kas piisab kontrollimisest, teatamisest ja registreerimisest pärast eksporti või enne eksporti.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Kahesuguse kasutusega kaupade, see tähendab, kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, ekspordi kontrolliga on ELi tasandil tegeletud ligikaudu 15 aastat. Selline kontroll on oluline relvade, sealhulgas massihävitusrelvad, leviku vastu võitlemises. Arvestades Euroopa Liidu piiriülese kaubanduse suurt ulatust, peab ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korra kontrolli kehtestamine põhinema tõkestavatel meetmetel, nagu ekspordilubade nõuete ja tollis registreerimise menetluste kehtestamine.

Selle resolutsiooni heakskiitmine kujutab endast edasist sammu selles suunas. Hääletasin selle raporti poolt, kuna Lissaboni lepingu jõustumine annab hea võimaluse taaskinnitada Euroopa osa ja Euroopa Parlamendi pädevust ning vastutust ELi institutsionaalses raamistikus selliste otsuste tegemiseks. Kord tuleks muuta läbipaistvamaks lepingust tulenevate kohustuste rakendamise ning selle uues raamlepingus Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kokku lepitud ühise tõlgendamise teel.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Kahesuguse kasutusega kaupade, see tähendab, kaupade, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, ekspordi kontroll on relvade leviku tõkestamisel väga oluline. Euroopa Parlamendi seisukoht viib Lissaboni lepingu saavutused ELi õigusesse ja see on õige tegu. Samuti kindlustab parlament demokraatlikku kontrolli ja läbipaistvust ning tõstab rahvusvaheliste ekspordikontrollimeetmetega seoses esile ELi. Samuti on positiivne, et komisjon on kohustatud esitama aruandeid määruse toimimise kohta koos ulatusliku mõjuhinnanguga.

Kõige keerukamaks vastuoluks nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel jääb kõiges selles küsimus, millal ekspordist teatamise ja ekspordi registreerimise kontroll toimuma hakkab: kas enne või pärast tegelikku eksporti. Mis minusse puutub, siis on väga oluline, et see kontroll tehtaks enne, kui eksport on toimunud. Selle põhjus on, et praktikas on sündmusejärgse kontrolli tulemus alati see, et peame pärast sündmust fakte taga ajama hakkama. Parlament otsustas just toetada järelkontrolli, mispärast otsustasin lõpuks selle raporti lõppvariandi vastu hääletada.

Raport: Yannick Jadot (A7-0364/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin riiklikult toetatavaid ekspordikrediite käsitleva resolutsiooni poolt. Ekspordikrediidid on ELi ettevõtete toetamise oluline vahend. Nõustun arvamusega, et keskmise pikkusega ja pikaajaliste ekspordikrediitide toetamine on jõuline abivahend, mida kõigis liikmesriikides veel täiel määral ei kasutata ja mida tuleks toetada. Ekspordikrediidid võivad aidata luua töökohti, tagades rahastamise projektidele, millel oleks muidu nende mitteturupõhise iseloomu tõttu piiratum ligipääs kapitalile. Sellest hoolimata tuleb märkida, et praegu valitseb ebapiisav läbipaistvus selles, mida ekspordikrediidiasutused rahastavad või on varem rahastanud. Läbipaistvuse puudumine toob kaasa hiigelsuured kulutuste ja tähtaegade ületamised ning soodustab ka altkäemaksuandmist ja korruptsiooni. Seepärast nõustun raportööri ettepanekuga kehtestada ELi liikmesriikidele nõue esitada komisjonile igal aastal aruanne oma ekspordikrediidiasutuste tegevuse kohta riskihindamise ja bilansiväliste tehingute osas ning muuta teavitamine sotsiaalse ja keskkonnaohu riski hinnangutest kohustuslikuks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Enamikus tööstusriikides, kaasa arvatud kõik ELi liikmesriigid, on vähemalt üks riiklikult toetatav ekspordikrediidiasutus (EKA) ning koos moodustavad nad maailma suurima erasektori projektide riikliku rahastamise allika. Juba ainuüksi ELi liikmesriikide EKAde antud ekspordikrediiditagatiste koguulatus ajavahemikus 2004–2009 oli ligikaudu 468 miljardit eurot. EKAd toetavad seaduslikku kaubandust seal, kus erakapitaliturg ei suuda seda teha. Nende riskitalumisvõime on palju suurem kui eraõiguslikel ettevõtetel, sest nad ei pea maksma makse ega tootma kasumit ning seetõttu on neil rohkem tegevusruumi laenudega tasakaalu jõudmiseks kui eraõiguslikel pankadel. Samal põhjusel võivad EKAd aga ka tekitada kaubanduses suuri moonutusi, juhul kui nende rahastamistegevust ei distsiplineerita ühiste reeglite kehtestamisega. Kuigi EKAd on oluline Euroopa ettevõtete kaubanduse ja investeeringute toetamise vahend, tuleks tagada, et nende tegevus oleks rahanduslikult usaldusväärne ja et nad ei peaks oma tegevuse rahastamise katmiseks pöörduma maksumaksja poole. Nõustun raporti ning nõudega esitada igal aastal aruanne Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile, sest praegu on väga vähe andmeid, mis näitavad, mida EKAd rahastavad või on minevikus rahastanud, ja mõned riiklikud EKAd isegi ei anna regulaarselt aru oma iga-aastase tegevuse bilansi kohta, millega rikutakse läbipaistvuse põhimõtet.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on lisada Euroopa õigusesse riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kord sellisena, nagu see lepiti kokku Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooniga (OECD), et tagada ekspordikrediidiasutuste tegevuses ELi reeglite järgimine ja läbipaistvus. Seda meedet, mis on juba iseenesest positiivne samm, sest sellega võideldakse korruptsiooni ning suuri kulude ja tähtaegade ületamisi põhjustava läbipaistvuse puudumise vastu, täiendab Jadot’ raport, mis püüab veelgi suurendada läbipaistvust ja õiglust, viies OECDga kokku lepitud korra ELi õigusesse.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ekspordikrediidiasutused (EKAd) kujutavad endast suurimat erasektori projektide riikliku rahastamise allikat. Nad on valitsusasutused või poolriiklikud rahandusasutused, mis annavad ekspordikrediiti, laenu, kindlustust ja investeeringutagatisi ettevõtetele, mis tegutsevad kõrge riskitasemega piirkondades välismaal, sealhulgas paljudes arengumaades.

Tuleks märkida, et selliste suurte projektide rahastamine arengumaades võrdub mitmekordselt kõigi mitmepoolsete arengupankade iga-aastase rahastamisega kokku. Seega on EKAd vahendid, millel on hea võimalus aidata kaasa ELi välispoliitika eesmärkide, eelkõige vaesuse ja kliimamuutuse tagajärgede leevendamise saavutamisele. Arvan, et lepingu muudatused on positiivsed, eriti suurem läbipaistvus, ja usun, et on oluline sõnaselgelt välja öelda, et EKAd peaksid arvestama ELi poliitika ja eesmärkidega, eriti väärtustega, mis on seotud demokraatia tugevdamise, inimõiguste austamise ja arengupoliitika järjekindlusega, ning neid austama Ühest küljest soodustavad EKAd kaubandust, kuid teisest küljest võivad nad seda selgete ja läbipaistvate kriteeriumite ja reeglite puudumisega moonutada.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Väliskaubandus on üks kõige võimsamaid poliitilisi tööriistu, mida saame oma suhetes kolmandate riikidega kasutada. Vähemalt kuni ajani, kui on vaja teha teistsugune otsus, on EL otsustanud, et tal ei ole oma sõjaväge ja kasutab rahvusvahelistes suhetes peamise läbirääkimisvahendina kaubanduspoliitikat, ning olnud selles mõnel määral edukas. Otsesed välisinvesteeringud meie ettevõtetesse kujutavad endast arenguallikat kolmandatele riikidele, kus tehakse töö, ning kindlasti tasub toetada neid sidemeid ekspordikrediidiasutuste kaudu. Me ei saa aga ühiste tollimaksudega siseturul enam lubada üksikute liikmesriikide investeeringute suunamist.

See ei kuulu käitumismalli juurde, mille EL on loonud ja mida ta püüab ülejäänud maailmale näidata. Kõikide rahvusvahelise kaubandusega seotud pädevuste üleviimine riikide tasandilt liidu tasandile on edasine samm ühtse tööstuspoliitika kujundamise poole, pidades silmas ühtset majanduspoliitikat ja kaugema eesmärgina riikidevahelist suuremat sünergiat.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ekspordikrediidiasutuste tegevuse üle peab Euroopa tasemel olema parem järelevalve ja see peab toimuma läbipaistvamalt. Nendelt asutustelt nõutakse iga-aastase tegevusaruande esitamist, et kontrollida, kas nende toetatavad projektid täidavad Euroopa Liidu keskkonna-, sotsiaalseid ja arengueesmärke. Euroopa Parlamendi liikmed on kutsunud üles fossiilsete kütuste toetusi järkjärguliselt kaotama, et julgustada ökoloogilisemale kütusele üleminekut kooskõlas riikide ja Euroopa võetud kohustustega kliimamuutusega võitlemiseks. Selle hääletusega taaskinnitab parlament oma soovi näha rahandusliku läbipaistvuse meetmete ja kliimamuutuse teema kõikidesse ELi poliitikasuundumustesse (sealhulgas Euroopa ettevõtete kaubanduse ja investeeringutega seonduvad) kaasamise meetmete süstemaatilist rakendamist.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin riiklikult toetatavaid ekspordikrediite käsitleva raporti poolt, sest arvan, et riiklikult toetatavad ekspordikrediidiasutused peaksid olema läbipaistvamad ja oma tegevusest aru andma. Samuti on oluline tagada täielik kooskõla lepingu artikli 208 eesmärkidega, milles on ELi arengukoostööpoliitika põhisihtidena sätestatud vaesuse vähendamine ja kaotamine.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Komisjon ja nõukogu vaatavad parajasti läbi õiguslikku raamistikku, mida kutsutakse riiklikult toetatavate ekspordikrediitide korraks, et lisada see ELi õigusesse. Eesmärk on anda liikmesriikide ekspordikrediidiasutustele (EKAdele) täiendav õiguslik kindlus. Ekspordikrediidid on tõhusad vahendid ELi ettevõtete toetamiseks, kuna nende abil saab aidata kaasa töökohtade loomisele ja selliste projektide elluviimisele, millel muidu oleks probleeme rahastamise tagamisel. Tõsiasi, et saadakse üha rohkem taotlusi, näitab, et liikmesriigid peavad kiiresti rakendama Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) korra.

Nõustun majandus- ja rahandusasjade komisjoni arvamusega, kuna usun, et järelevalvet ekspordikrediitide üle Euroopa tasandil tuleks kasutada erandina, kui toimub konkurentsi moonutamine siseturul. Subsidiaarsuse põhimõttest tuleks kinni pidada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) See raport käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, mis käsitleks teatavate reeglite rakendamist riiklikult toetatavatest ettevõtetest ekspordikrediidi saamisel. Tegelikkuses on enamikul liikmesriikidel ekspordikrediidiasutused (EKAd), mis etendavad olulist osa Euroopa kaubanduse ja äriinvesteeringute toetamisel, moodustades aastail 2004–2009 kokku 468 miljardit eurot. See toetus eraldatakse vastavalt subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule (ASCM), mida kutsutakse ka lihtsalt lepinguks, mille omavahel sõlmivad Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) riigid, ja see on näide riiklikust rahastamisvahendist, millega on seotud ka Euroopa Liit. Arvestades seda, et põhimõtteliselt toetavad need asutused keskkonnale kahjulikku – ja mitte ainult CO2 heitkoguste tõttu – tööstustegevust ning et Maailmapanga andmetel on neil ebaoluline mõju vaesuse vähendamisele, nõustun raportööri seisukohaga, et EKAd peaksid toetama ELi poliitikaid ja eesmärke, mis tähendab, et ei ole mingit vajadust OECD lepingut läbi vaadata.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Arvame, et ekspordikrediidiasutuste (EKAde) üle peaks olema suurem järelevalve ja kontroll nii ekspordi kui ka investeeringute ja rahastamise osas, kuna nende läbipaistvuse puudus põhjustab tohutut kahju, soodustades altkäemakse ja korruptsiooni.

EKAd on riiklikud vahendid, mida EL laialdaselt kasutab, et toetada oma rahvusvaheliste eesmärkide ning majanduslike ja geostrateegiliste huvide – mida ei saa eraldada piirkondade ja riikide üle domineerimise ja nende kontrollimise eesmärkidest – rahastamist, mis toob endaga kaasa mitmesuguste uuskolonialistlike suhete tekke. Sageli ei ole EKAde rahastatud investeeringutest mingit tulu riikidele, mis peaksid neist kasu saama.

Ekspordikrediidi suuniste koostamise eesmärk on saavutada mingil teisel viisil Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute raamistikus antavate otseste toetuste väljakuulutatud eesmärk, milleks on arengumaade survestamine Doha läbirääkimistevooru tulemustega nõustuma. Otsetoetuste või krediidi põhieesmärk on ka edaspidi turgude ja loodusvarade kontrollimine, töötajate ekspluateerimine ning toodete või investeeringute kasutamine sihtriikide suveräänsuse kontrollimiseks, mida võimaldab EKA rahastamine.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Ekspordikrediidiasutuste (EKAde) üle peaks olema suurem järelevalve ja kontroll nii ekspordi kui ka investeeringute ja rahastamise osas, kuna nende läbipaistvuse puudus põhjustab tohutut kahju, soodustades altkäemakse ja korruptsiooni.

EKAd on aga riiklikud vahendid, mida EL laialdaselt kasutab, et toetada oma rahvusvaheliste, eelkõige kliimamuutuse ja vaesuse leevendamisega seotud eesmärkide rahastamist. Mõnikord kasutatakse seda tõeliste ELi neokolonialismi juhtude rahastamise vahendina niinimetatud arengumaades.

Ekspordikrediidi suuniste koostamise eesmärk on saavutada mingil teisel viisil Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute raamistikus antavate otseste toetuste väljakuulutatud eesmärk, milleks on arengumaade survestamine Doha läbirääkimistevooru tulemustega nõustuma ja mille nad on vaidlustanud.

Otsetoetuste või krediidi põhieesmärk on ka edaspidi turgude ja loodusvarade kontrollimine, töötajate ekspluateerimine ning toodete või investeeringute kasutamine sihtriikide suveräänsuse kontrollimiseks, mida võimaldab EKA rahastamine.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Oleks vale, kui riiklikult toetatavad ekspordikrediidid ei austaks teatavaid põhimõtteid, eelkõige teatavat sotsiaalset eetikat, ega järgiks välis- ja arenguabi poliitika juhiseid. Läbipaistvus nende fondide kasutamise puhul on seega kohustuslik. Kõigile on näha välispoliitika, mida liit teeb, ja eriti viimastel kuudel on see poliitika osutunud pehmelt öeldes puudulikuks, järjekindlusetuks ja vastuoluliseks. EL ise ei austa põhimõtteid, mida see kehtestab: millal me viimati nägime komisjoni tegelikkuses rakendamas neid sotsiaalseid, inimõigustega seotuid ja keskkonda käsitlevaid sätteid, mida ta igale poole oma kaubanduslepingutesse puistab?

Millal on ta vastu hakanud sellele, et Euroopa Investeerimispank rahastab väljaspool Euroopat projekte, mis tekitavad Euroopa ettevõtete jaoks ebaõiglase konkurentsi või mis on sotsiaalselt või keskkonnakaitseliselt kahtlased? Lisaks on selle raporti eesmärk võtta Euroopa õigusesse üle globaliseerumist toetavas ja ultraliberaalses organisatsioonis OECD kokku lepitud kord. Selline kord annab de facto võimaluse takistada Euroopa ettevõtete tegevust nende suhetes konkurentidega, eriti nendega, kes on pärit Hiinast. Kui pidi poolt või vastu hääletama, jäime erapooletuks.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Nagu teada, on võimatu saada andmeid selle kohta, mida ekspordikrediidiasutused (EKAd) rahastavad või on minevikus rahastanud. Mõned riiklikud EKAd isegi ei anna regulaarselt aru oma iga-aastase tegevuse üldise bilansi kohta. Paljud teised ei teavitanud oma laenude sektoripõhiselt jaotumise andmetest või nende geograafilisest levikust. Ja see toimub hoolimata Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) 2005. aasta korra läbipaistvusenõuetest, millega on liitunud kõik liikmesriigid ja mis võetakse nüüd üle ELi õigusesse. OECD korras ei ole nõudeid, mida on vaja preemiate õiglase hinna määramise tagamiseks, sest selles ei sisaldu mingeid korraldusi läbipaistvuse ning sotsiaalsete ja keskkonnariskide hinnangute rakendamise miinimumnormide kohta. Selles on ettepanekud korrastada riskihinnangute läbipaistvusnõuded, avaldada bilansiväliste tehingute andmed, muuta sotsiaalse ja keskkonnariski hinnangutest teavitamine kohustuslikuks ning kehtestada ELi liikmesriikidele nõue esitada komisjonile igal aastal aruanne oma EKAde tegevuse kohta selles valdkonnas. Seepärast hääletasin selle dokumendi poolt, sest see kehtestab suurema läbipaistvuse ning sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud riskihinnangute rakendamise normid.

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetasin otsust Euroopa Parlamendi ja komisjoni määruse kohta, mis käsitleb teatavate juhiste rakendamist riiklikult toetatavate ekspordikrediitide valdkonnas, sest arvan, et kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele on vaja selgeid reegleid selle kohta, kuidas toetada eksportivaid ettevõtteid. Ekspordikrediiditagatised on oluline meede, millega aidatakse ettevõtjatel leida uusi turge ja luua uusi töökohti. Me ei toetanud aga muudatusettepanekut nr 22, mis paneb ettevõtjatele lisakoormuse ja muudab Euroopa ettevõtted vähem konkurentsivõimeliseks kui teiste Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) ettevõtjad. Kriisi ajal peavad Euroopa Liidu liikmesriigid vähendama ettevõtjate halduskoormust, mitte looma uusi koormusi. Selles valdkonnas peab Euroopa Parlament olema eeskuju, mitte otsima uusi põhjuseid ettevõtjatele lisakoormuse tekitamiseks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt. Minu arvates on ekspordikrediidid ELi ettevõtete toetamise oluline vahend. Arvestades suurenenud nõudlust riiklikult toetatavate ekspordikrediitide järele, on ülioluline, et OECD viimane seda vahendit käsitlev määrus rakendataks liikmesriikides nii kiiresti kui võimalik. Keskmise pikkusega ja pikaajaliste ekspordikrediitide toetamine on jõuline abivahend, mida kõigis liikmesriikides veel täiel määral ei kasutata ja mida tuleks toetada. Ekspordikrediidid võivad aidata luua töökohti, tagades rahastamise projektidele, millel oleks muidu nende mitteturupõhise iseloomu tõttu piiratum ligipääs kapitalile. Nõustun raportööriga, kes märgib, et kõik uued õigusaktid selles valdkonnas peaksid vältima igasuguse uue asjaajamiskorra või bürokraatia tekitamist, mis suurendaks juba olemasolevaid kulusid. Järelevalvet ekspordikrediitide üle Euroopa tasandil tuleks kasutada erandina, juhul kui toimub konkurentsi moonutamine siseturul. Subsidiaarsuse põhimõttest tuleks kinni pidada.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See raport kutsub üles nõudma erasektori ekspordile antavate riiklikult toetatavate krediitide eraldamisel täiendavalt sotsiaalse ja keskkonnamõju hinnanguid. Samuti kutsub see üles mitte mõjutama nende projektidega kasvuhoonegaaside koguse vähendamise eesmärke. See on lihtsalt fakt.

Hääletan raporti vastu, et väljendada oma sügavat kahetsust selle üle, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon ei püüa hankida endale vahendeid, et hoida sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid oma nime väärilistena. Vaba konkurents, võitlus protektsionismi vastu ja takistused põllumajanduse eksporditoetuste tühistamisele on mõned paljudest selle tekstiga heakskiidetavatest absurdsustest.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Ekspordikrediidiasutused (EKAd) on etendanud üha tähtsamat osa kõikvõimalike investeeringute toetamisel, aidates niiviisi kaasa praeguse majandus- ja rahanduskriisi mõju vähendamisele töökohtade loomise ning selliste ettevõtete kaubandustegevuse ja investeeringute toetamise teel, millele muidu erasektoris krediiti ei antaks. EKAd on muutunud arengumaade avaliku rahastamise põhiallikaks. Oluline osa ekspordikrediidiga rahastatud projektidest arengumaades on keskendunud sellistesse sektoritesse nagu transport, nafta, gaas ja kaevandustööstus ning suureulatuslikud infrastruktuuriprojektid, nagu suured tammid. Oluline on, et EKAde tegevuse üle oleks kindel järelevalve, et hoida ära probleeme tulevikus.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − EL on OECD raamistikus sõlmitud riiklikult toetatavaid ekspordikrediite puudutavaid juhiseid käsitleva lepingu osaline. On õige, kui Euroopa Parlament kinnitab muudatused, mis tuleks teha komisjoni ettepanekus, mille eesmärk on rakendada lisameetmeid läbipaistvuse ja aruandluse toetuseks Euroopa Liidus.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Avalikud ja riiklikult toetatavad ekspordikrediidiasutused on eraõiguslike äriprojektide olulised toetajad arengumaades. Praegusel ülipingeliste riigieelarvete ajastul suureneb nende tähtsus Euroopa ettevõtete investeerimisallikana, kuna neilt ei nõuta oma tegevuse refinantseerimist maksumaksja rahaga. Kuna riiklike ekspordikrediidiasutuste riskihindamise kriteeriumid on üpris teistsugused kui eraõiguslikust pangast saadavate laenude puhul, võib see moonutada konkurentsi rahvusvahelises kaubanduses, nagu tõestab Hiina näide. Seepärast on olemas terve hulk reegleid, nagu OECD ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingud, milles on kehtestatud tagasimaksmise tähtajad ja minimaalne preemiamäär. Hindamiseks ja väärkasutuse tõkestamiseks ning maksumaksja rahaga refinantseerimise vältimiseks on vaja konkreetseid nõudeid läbipaistvuse suurendamiseks kogu ELis kehtiva aastaaruannete esitamise kohustuse sisseseadmise teel jne. On kahtlane, kas ettepanekus esitatud meetmed toovad endaga kaasa suurema läbipaistvuse. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna olen nõus, et ekspordikrediit kujutab endast ELi ettevõtete toetamise olulist vahendit. Arvestades riiklikult toetatava ekspordikrediidi taotluste suurenevat arvu, on üha olulisem, et Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) viimane seda vahendit käsitlev leping võetaks liikmesriikides üle nii kiiresti kui võimalik. Keskmise tähtajaga ja pikaajaline ekspordikrediit on väärtuslik vahend, mida kõigis liikmesriikides veel täiel määral ei kasutata ja mida tuleks toetada, eriti sellise nõrgenenud majanduse puhul nagu Portugal. Kindlasti toimib ekspordikrediit töökohtade loomise vedurina, tagades rahastamise projektidele, millel muidu oleks piiratum ligipääs kapitalile. Kõik seda valdkonda käsitlevad õigusaktid peaksid vältima igasuguse uue haldusbürokraatia tekitamist, mis suurendaks juba olemasolevaid kulusid. Järelevalvet ekspordikrediitide üle Euroopa tasandil tuleks kasutada ainult erandina, juhul kui toimub konkurentsi moonutamine siseturul. Selles valdkonnas tuleb ülihoolikalt jälgida subsidiaarsuse põhimõtet.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (PT) Ekspordikrediidiasutused (EKAd) kujutavad endast maailma suurimat erasektori projektide riikliku rahastamise allikat. Need võivad ka tekitada kaubanduses suuri moonutusi, juhul kui nende rahastamistegevust ei distsiplineerita ühiste reeglite kehtestamisega. Seega peaksime jätkama Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) lepingu (riiklikult toetatavaid ekspordikrediite käsitleva lepingu) läbivaatamist, et saaksime hoolikamalt jälgida Euroopa EKAde toimimist, et tagada, et nende otsused oleksid kooskõlas ELi poliitika ja eesmärkidega. Samuti peame täpsustama läbipaistvuse kohustust riskihinnangute puhul bilansiväliste tehingute avalikustamisel. Lühidalt: väga oluline on kehtestada ELi liikmesriikidele nõue anda igal aastal komisjonile aru EKAde tegevusest selles valdkonnas. Eelnevate tähelepanekute valguses ja arvestades seda, et EKAd võivad olla ELi väliste eesmärkide (eriti kliimamuutuse ja vaesuse leevendamise) saavutamisel kasulikud abivahendid, hääletan selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et ekspordikrediidid on Euroopa ettevõtete kaubanduse ja investeeringute toetamise olulised vahendid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Nagu raportöör Yannick Jadot ütles, tugevdab tänane hääletus Euroopa Parlamendi positsiooni selles küsimuses ja saadab jõulise sõnumi liiga arglikule Euroopa Komisjonile. Ekspordikrediidiasutused on Euroopa Liidu oluline vahend Euroopa ettevõtete kaubanduse ja investeeringute toetamiseks.

Siiski oli tungiv vajadus tegeleda läbipaistvuse ja ELi järelevalve – eriti parlamendilt tuleva – puudumisega, mis ümbritsesid nende asutuste tegevust, eriti arvestades seda, et nende kaudu läheb igal aastal välja sadu miljoneid eurosid ja et riikide eelarvetele on kehtestatud ranged piirangud.

Ka minul on hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed on jälle avaldanud poolehoidu fossiilsete kütuste toetuste järkjärgulisele kaotamisele, et julgustada ökoloogilisemale kütusele üleminekut kooskõlas riikide ja Euroopa võetud kohustustega kliimamuutusega võitlemiseks.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Enamikul tööstusriikidel on ekspordikrediidiasutus. Üheskoos on need asutused maailma suurim erasektori projektide riikliku rahastamise allikas. Ekspordikrediidiasutuste toetus suurtele tööstuslikele ja infrastruktuuriprojektidele arengumaades ületab mitmekordselt kõigi mitmepoolsete arengupankade iga-aastase rahastamise kokku. Asutused toetavad seaduslikku kaubandust seal, kus erakapitaliturg ei suuda seda teha. Nende riskitalumisvõime on palju suurem kui eraõiguslikel ettevõtetel, sest nad ei pea maksma makse ega tootma kasumit ning seetõttu on neil rohkem tegevusruumi laenudega tasakaalu jõudmiseks kui eraõiguslikel pankadel.

Samal põhjusel on nad ka võimalikud suured kaubanduse moonutajad, juhul kui nende rahastamistegevust ei distsiplineerita ühiste reeglite kehtestamisega. Hääletasin raporti poolt, sest ekspordikrediitidele peaks olema kehtestatud tagasimaksmise nõue teatava ajapiiri sees ja minimaalne preemiamäär mittemaksmise riski katmiseks.

Raport: Eva-Britt Svensson (A7-0065/2011)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle uut ELi naistevastase vägivalla vastu võitlemise poliitilist raamistikku käsitleva olulise resolutsiooni poolt. Vägivald naiste suhtes on probleemiks nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil. Hoolimata sellest, et naiste suhtes toime pandavale vägivallale on tähelepanu pööratud juba aastakümneid, ei ole maailma ühiskonnal õnnestunud seda äärmiselt hävitavat kuritegevuse vormi peatada. Seetõttu on väga oluline teha ELi tasemel jõupingutus, et vähendada naistevastast vägivalda nii palju kui võimalik ja luua tingimused selle ärahoidmiseks, kurjategijate vastutusele võtmiseks ja ohvrite kaitseks. Kõikide nende eesmärkide saavutamiseks on oluline ühtlustada kriminaalõigus ELi tasemel ja panna paika õiguslik raamistik, mille alusel kurjategijad saaksid tõhusalt karistatud ja ohvrid oleksid kaitstud. See on väga oluline ka inimkaubandusega võitlemisel. Sunnitud abielu on veel üks soost tingitud vägivalla vorm, mis kujutab endast üksikisiku õiguse vabadusele ja enesemääramise õiguse ränka rikkumist. On oluline kaitsta noori naisi selliste pealesunnitud suhete eest. Selles kontekstis on oluline mõiste auga seotud vägivald. Et peatada kõik naistevastase vägivalla vormid, tuleb levitada teavet sugude võrdusest ja teavitada aktiivselt ühiskonda, eriti neid kihte, kus meeste ja naiste suhted põhinevad tavadel ning rituaalidel.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopas on üks naine neljast oma elu jooksul vähemalt mingisuguse vägivalla ohver. Selle vägivalla hinnaks arvatakse olevat ligikaudu 33 miljardit eurot igal aastal – see on arv, mida ei tohiks alahinnata.

Sugudevahelise võrdsuse põhimõtte austamine on väärtus, mis pidevalt hüljatakse, tegeledes suure hulga naisi mõjutavate ja nende kehalist ja vaimset tervist, nende õigusi ja positsiooni ühiskonnas kahjustavate inimõiguste rikkumisega. Vähesed praegu kättesaadavad arvud ei anna sellest nähtusest täielikku ülevaadet, kuid mõistmiseks, et me pole ikka veel suutnud kaitsta naisi vägivalla eest, piisab, kui vaadelda perekonna või töö konteksti.

Toetan komisjoni võetud kohustust esitada aastail 2011–2012 teatis, mis käsitleb naistevastase vägivalla, koduvägivalla ja naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemise strateegiat ja millele järgneb ELi tegevuskava, kuid ma loodan, et näeme ka seda, et kehtestatakse laiaulatuslik poliitiline lähenemisviis, mis hõlmab kohtu, õiguslikku, täidesaatvat ja tervishoiu tegevust, mis vähendaks tõhusalt seda tüüpi vägivalda ja tagajärgi, mis sellel on 26% lastest ja noortest, kes teatavad, et on lapsepõlves kogenud kehalist vägivalda.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Naistevastase vägivallaga seotud ametlikud arvud on palju madalamad kui iga liikmesriigi kurb tegelikkus. Ametlikult dokumenteeriti ajavahemikus 2004–2009 ligikaudu 60 000 koduvägivalla juhtumit, millest 800 lõppes ohvri surmaga. Kõikidest väärkoheldud naistest kannatab 70% väärkohtlemist vaikides ja ainult 30% otsustab esitada politseile kaebuse.

Selles kontekstis toetan naistevastase vägivalla ohvritele lihtsa ligipääsu võimaldamist tasuta õigusabile. Arvan, et naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopa aasta väljakuulutamine annab võimaluse tõsta eurooplaste teadlikkust sellest probleemist, mis esineb märkimisväärse arvu Euroopa Liidu naiste igapäevaelus. Hääletasin raporti poolt, kuna Euroopa harta, millega kehtestatakse naistevastase vägivalla ohvritele osutatavate abiteenuste miinimumtase eesmärgiga vähendada selle probleemi esinemist kõikides liikmesriikides, on minu jaoks oluline.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) See omaalgatuslik aruanne koostati mitmesuguste ettepanekute raamistikus, mille Euroopa Komisjon kuulutab 2011. ja 2012. aastal välja, et võidelda naistevastase vägivallaga. See on eriti oluline teema minu jaoks ja ka liidule Femmes au Centre (naised keskpunktis), mis mõne nädala eest Pariisis selleteemalise konverentsi pidas. Raportis tehakse ettepanek kehtestada uus laiaulatuslik soost tingitud vägivalla vastane poliitiline lähenemisviis, sealhulgas ettepanek koostada Euroopa harta, milles sätestatakse ohvritele osutatavate abiteenuste miinimumtase ja üleeuroopaline kriminaalõiguslik vahend. Hääletasin raporti poolt.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Rahvusvaheline üldsus peab rakendama naistevastase vägivalla vastases võitluses piiriülest lähenemisviisi. Kahtlemata rikub naistevastane vägivald naiste põhiõigusi ja põhivabadusi, eelkõige nende turvalisuse ning inimväärikusega seotud õigusi. Liikmesriigid peavad rakendama ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mille eesmärk on naiste õiguste ja vabaduste tagamine. Lissaboni lepinguga sätestatu alusel on ELil võimalus kehtestada sätted kriminaalõiguse valdkonnas ja lepingu tekstis nimetatakse eelkõige inimkaubandust ning naiste ja laste seksuaalset ärakasutamist. Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates peab EL seda probleemi käsitlema ning andma head eeskuju õigusaktide vastuvõtmise ja toetusega, mis on vajalik naistevastase vägivalla lõpetamiseks. Vaja on mitmetahulist lähenemisviisi, et tagada rakendatavate poliitiliste, sotsiaalsete ja õiguslike meetmete tõhusus.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Naistevastase vägivalla kõik vormid on endiselt suur probleem rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil. ELis on tähtis luua naiste väärikuse kaitseks ulatuslik ning järjepidev seadusandlus. Mõnedes riikides ei ole naistevastane koduvägivald ikka veel kriminaalkuritegu. Koduvägivalda ei tohi käsitleda eraasjana. Liikmesriigid peavad tagama, et vägivalla tõttu kohtumenetluse algatamine saab õigusasutuste jaoks esmatähtsaks ning et nende tegude toimepanijad võetakse vastutusele.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, mis väljendab Euroopa Parlamendi kindlat seisukohta. Innustame komisjoni võitlema naistevastase vägivalla vastu. Loomulikult on kõikides liikmesriikides olemas ennetavad ja tõkestavad õiguslikud mehhanismid. Kuid ka Euroopa peab selle probleemiga tegelema, sest see kuulub Euroopa vastutuse alla. Naiste ähvardamine ja nende vastu iga päev füüsilise või psühholoogilise vägivalla kasutamine on vastuvõetamatu.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest naistevastane vägivald on probleem nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil. Raport esitab hulga meetmeid, mis on hädavajalikud, et tagada Euroopa naistele inimväärne elu. On väga tähtis, et naiste väärikuse kaitseks loodaks ulatuslik ning järjepidev seadusandlus. ELi õigusaktide koostamisel on väga tähtis pöörata tähelepanu sellele ülisuurele kaitsetusele, mida tunnevad koduse vägivalla all kannatavad naised ja lapsed. Sellegipoolest ei ole kriminaalõigustiku kehtestamine või parandamine naiste kaitse tagamiseks piisav, ka kurjategijate vastutusele võtmine peab muutuma tõhusamaks.

Euroopa politseiorganite koolitamine on üks põhivaldkond, mis vajab rohkem vahendeid. Politsei on esimene õiguskaitseorgan, mille poole vägivallaohvriks langenud naised pöörduvad. Üks võimalik rakendusmeede oleks soolise vägivalla hädaabinumbri kasutuselevõtt liikmesriikides. Sellel numbril võivad vägivalla alla sattunud naised viivitamatu abi saamiseks helistada.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. − (IT) Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest. Hoolimata sellest, et naistevastase vägivalla teema üle on arutatud juba aastakümneid, ei ole rahvusvahelisel üldsusel õnnestunud seda ränka kuritegevuse vormi seni veel peatada. Soolise vägivalla tulemusel saab inimese füüsiline ja vaimne tervis rängalt kahjustada ning ühiskonnale tähendab see suuri kulutusi nii sotsiaalsete probleemide kui ka õigus- ning tervishoiukulude näol. Hinnangute kohaselt võivad soolise vägivallaga seonduvad ühiskonna kulutused tervishoiu-, õigus- ja sotsiaalteenuste valdkonnas ulatuda kõigis ELi liikmesriikides kokku kuni kahe miljoni euroni tunnis.

Minu arvates on suguelundite moonutamine üks oluline valdkond, kus naiste füüsiline ja vaimne väärikus nõuab tugevat õiguskaitset. Olen tegelikult arvamusel, et naiste tervisele suuri vigastusi tekitavaid tegusid ei saa mingil juhul vaid kultuuri eripärade tõttu seaduspäraseks tunnistada.

Lisaks on vaja saada rohkem teadmisi soolise vägivalla ulatuse kohta Euroopas, et suurendada üldsuse teadlikkust sellest probleemist. Seepärast pooldan meetmeid, mille eesmärk on innustada liikmesriike koostama soolise vägivalla vastu võitlemiseks riiklikke tegevuskavasid.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Selles raportis naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta tehakse mitu huvitavat ettepanekut. Seepärast hääletasin selle poolt. Minu arvates ei tohi see aga olla mitte mingil juhul mingi direktiivi vormis, mille liikmesriigid on kohustatud oma riiklikesse õigusaktidesse üle võtma. Mehhanismid juurdepääsu lihtsustamiseks õigusabile, mis võimaldaks ohvritel kaitsta oma õigusi igal pool Euroopa Liidus, ei tohi ega saagi olla tasuta. Olen selle poolt, et EL ja liikmesriigid peavad töötama välja õigusraamistiku, mis tagab naissoost sisserändajatele õiguse omada isiklikku passi ja elamisluba ning võimaldab kohaldada kriminaalvastutust isikute suhtes, kes neilt need dokumendid ära võtavad.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Tänapäeval eeldan, et raport naistevastase vägivalla kohta toob esile täiesti erakorralise olukorra, mida iseloomustab üha kasvav naistevastane vägivald Euroopa moslemikogukondades. Naiste õiguste ja soolise vägivalla probleemidega tegelevate Euroopa organisatsioonide andmetel muutub see nähtus üha sagedamaks. See kõik toimub otse meie silme all, kuid paistab, et sellest probleemist rääkides ei taheta eriti õigeid termineid kasutada. Raportis mainitakse näiteks sundabielusid ja naiste suguelundite moonutamist, kuid neid nähtusi, mille esinemissagedus meie oma linnades eksponentsiaalselt kasvab, käsitletakse nii, nagu oleks nende puhul tegemist kultuuritaustaga seotud probleemiga. Tegelikult on need nähtused aga seotud tohutu suure sisserändajate hulgaga, kes toovad endaga Euroopasse kaasa islami fundamentalistliku religioonikäsitluse, ning kui praegu kannatavad selle pärast nende kogukondade naised, siis tulevikus võib see mõjutada juba meie oma naisi ja isegi Lääne ühiskonna alustalasid. EL peab rakendama viivitamatult piisavad ja konkreetsed poliitikameetmed just selles valdkonnas, mitte kultuuri eripäradest lähtuva vägivalla korral, mis ei tähenda midagi, et saaksime juba täna selle kiirelt leviva nähtuse vastu võitlema hakata, sest sellise kiirusega levides on sellega toimetulek hiljem juba võitmatu.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest naistevastane vägivald tuleb kiireimas korras peatada. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et Euroopas on iga kümnes naine kogenud vägivalda ja see on üks levinumaid naiste surmaga lõppenud vägivalla põhjuseid. Hoolimata sellest, et naistevastase vägivalla teema üle on arutatud juba aastakümneid, pean ma suure kurbusega tõdema, et me ei suuda ikka veel naisi vägivalla eest kaitsta. Seepärast on tähtis, et Euroopa Komisjon koostaks ühise direktiivi naistevastase vägivalla kõigi vormide – füüsiline, seksuaalne või psühholoogiline – ja sellevastase võitluse kohta. Soolise vägivalla alla kuuluvad seksuaalne kuritarvitamine, inimkaubandus, sundabielud, suguelundite moonutamine ning muud õigusrikkumised. Sellised vägivaldsed kuriteod kahjustavad rängalt ja parandamatult naise füüsilist ja vaimset tervist ning seepärast peavad liikmesriigid tagama vägivalla ohvritele parema tervishoiu. Lisaks nõuan tungivalt, et siseasjade volinik Cecilia Malmström ei vähendaks naistevastase vägivalla vastu võitlevatele valitsusvälistele organisatsioonidele antavat rahalist abi. Majandus- ja finantskriisi ajal toimub veel rohkem vägivallaakte ning seepärast ei tohi me mingil juhul vähendada selles valdkonnas rahalist abi.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlament võttis omal ajal vastu resolutsiooni naistevastase vägivalla kohta, mis rõhutas, et vaja on üldise mõjuga õigusakte võitluseks naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu. Komisjon on teinud selle kohta mitu olulist otsust, eriti mis puudutab uut soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava väljatöötamist, milles märgitakse, et sooline vägivald on üks kesksetest lahendamist vajavatest probleemidest. Ka komisjon on teatanud, et esitab 2011. aastal ettepaneku soolise vägivalla vastu võitlemise strateegilise kava kohta. Sooline vägivald kahjustab oluliselt inimese füüsilist ja vaimset tervist. Ühiskonnale tähendab see suuri kulutusi nii sotsiaalsete probleemide kui ka õigus- ning tervishoiukuludena.

Soolise vägivallaga seonduvad ühiskonna kulutuste hindamisel lähtutakse tervishoiu-, õigus- ja sotsiaalteenuste valdkonna kuludest. Sooline vägivald on muu hulgas ka suur demokraatiaprobleem. Juba asjaolu, et naised kannatavad vägivalla all, piirab nende võimalusi ühiskonna- ja tööelust osa võtta.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlamendi liberaalist liikmena pean seda raportit lihtsalt toetama, sest liikmesriigid vajavad uut strateegiat võitluseks naistevastase vägivalla vastu, mis avaldab suurt mõju naiste füüsilisele ja vaimsele väärikusele, mis on aga nende põhiõigus. Naistevastane vägivald avaldab negatiivset mõju nii ohvritele kui ka lastele, kes nende isikliku arengu jaoks niivõrd ebasobivas keskkonnas üles kasvavad. Sooline võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtustest, mis on liberaalide jaoks eriti tähtis. Modernne ühiskond, mille aluseks on võrdõiguslikkus ja võrdsus seaduse ees, ei saa lubada selliseid juhtumeid isegi siis, kui neid õigustatakse kultuuri või usuga seonduvate tavadega.

Minu arvates peavad ELi liikmesriigid kasutama soolise vägivalla vastu võitlemiseks kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid. Toetan ideed luua direktiiv, millega sätestatakse kriminaalkaristused kurjategijatele, kes kasutavad seksuaalset vägivalda naiste vastu. Minu arvates on sellele lisaks vaja luua ka piisaval hulgal soolise vägivalla ohvritele mõeldud tugikeskusi ning tagada piisav koolitus nendele isikutele, kes nende naistega töötavad, nagu politseiametnikud, kohtunikud, arstid ja teised.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on hea meel, et ELi tasandil tuntakse muret naistevastase vägivalla pärast. Minu arvates on selle Euroopa ja rahvusvahelise probleemi vastu võitlemiseks otsustav see, et liikmesriigid võtavad endale vastutuse, mis hõlmab loomulikult vajalike õigusaktide vastuvõtmist. Seepärast hääletan naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku poolt, sest minu arvates kujutab see endast edusammu võitluses selliste põhiõiguste ja põhivabaduste rikkumise vastu nagu turvalisuse ja inimväärikusega seotud õigused.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, sest olukord Iirimaal peegeldab olukorda, mida kogetakse igal pool Euroopas. Iirimaa sõltumatu organi National Crime Council 2005. aasta uuring näitas, et iga seitsmes Iiri naine oli kogenud oma elus ränka füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset kuritarvitamist oma partneri poolt. Kodu- ning füüsilise ja/või seksuaalvägivalla mõju ei tasu alahinnata, sest selle tulemusel saab inimese füüsiline ja vaimne tervis rängalt kahjustada, mis viib omakorda sügava depressiooni ja isegi enesetapuni. Parlamendi raport näitab aga ka riigikassa kulutusi, sest hinnanguliselt võivad soolise vägivallaga seonduvad ühiskonna kulutused tervishoiu-, õigus- ja sotsiaalteenuste valdkonnas ulatuda kõigis ELi liikmesriikides kokku kuni kahe miljoni euroni tunnis.

2009. aastal oli mul au saada Dún Dealganis paikneva Rape Crisis North Easti esimeseks saadikuks. See tuge ja nõustamisteenuseid pakkuv asutus on üks paljudest sellistest Ida-Iirimaal. Sellised valitsusvälised organisatsioonid pakuvad hädavajalikku toetust seksuaal- ja koduvägivalla ohvritele, kuid sellegipoolest on neil väga raske rahalisi vahendeid saada. Loodan, et see raport aitab kaasa võitlusele koduvägivalla vastu Euroopas.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Mõistan kirglikult hukka igasuguse meeste, naiste või laste vastu suunatud vägivalla kõigis selle vormides ning toetan kõiki algatusi, mis aitavad kaasa selle nuhtluse ennetamisele ja sellevastasele võitlusele ning tagavad ohvrite kaitse. Euroopas korraldatud soolist vägivalda käsitlevate uurimuste tulemused on vastuvõetamatud. Need näitavad, et 26% lastest ja noortest on kogenud füüsilist vägivalda ning üks viiendik kuni üks neljandik kõikidest naistest on kogenud täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilist vägivalda ja rohkem kui üks kümnendik on kogenud seksuaalset vägivalda, millega kaasneb füüsiline vägivald.

Tegelikult on vägivalla all kannatavate naiste arv äärmiselt murettekitav ning sellele aitavad kaasa ka liikmesriikide poliitikameetmete ja õigusaktide vahelised tohutud erinevused, mis tähendab, et naiste kaitse ei ole igal pool Euroopas võrdsel määral tagatud. On väga tähtis, et Euroopa õigusaktidega oleks tagatud kõikide naiste jaoks põhjalik ja järjepidev kaitse. Selleks on vaja võtta vastu kõikehõlmav õigusakt, mis võimaldaks võidelda naistevastase vägivalla kõigi vormidega ning mida täiendavad meetmed eri poliitika-, sotsiaalsetes ja õigusvaldkondades.

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner ja Gunnar Hökmark (PPE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi konservatiivid, oleme nõus probleemi käsitlusega raportis. Stockholmi programmis, mille tugevad eestvedajad me olnud oleme, on võitlus naistevastase vägivalla vastu prioriteetne teema. Komisjon võttis Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas kohustuse esitada aastatel 2011–2012 naistevastase vägivalla, koduvägivalla ja naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemise strateegia. Lisaks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud, et ELi eesmärk on võtta meetmeid, et võidelda igasuguse perevägivalla vastu, ning liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et karistada nende kuritegude toimepanijaid ning kaitsta nende ohvreid. Kuna kriminaalõigus kuulub individuaalsete liikmesriikide pädevuse alla, hääletasime lõike vastu, mis käsitles ELi tasandil direktiivi loomist. Hääletasime aga raporti poolt, sest meie arvates peavad liikmesriigid võtma meetmeid naiste turvalisuse tagamiseks.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvan, et Euroopa tasandil peavad liikmesriigid tegema suuremaid pingutusi, et koostada põhjalikum riiklik statistika, mis hõlmaks palju laiemas ulatuses naistevastast vägivalda, olenemata selle vormist – vägistamine, inimkaubandus seksuaalsetel eesmärkidel, sundabielud, tapmine ja sundprostitutsioon, rääkimata perevägivallast või vägivallast, mida panevad toime endised partnerid. Eesmärk on ka andmete kogumise parandamine selle probleemi puhul, et leida kõige asjakohasemad lahendused süüdlaste karistamiseks.

  Mário David (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on see tähtis ühiskonna jaoks, mis tahab olla rohkem tasakaalustatud ja õiglasem. See nähtus on olemas kõigis ühiskondades ja esineb eri kujul nii era-, avalikus kui ka poolavalikus sfääris ning sellega seotud tegelikud arvud ja selle tegelikud esinemisviisid on tihti teadmata. Jagan seepärast raportis väljendatud arvamust, et selle nähtuse jaoks on vaja põhjalikku analüüsi ning ka paremat uurimisprotsessi, et rahvusvahelisel tasandil selle vastu paremini võidelda. See raport pakub välja uue lähenemisviisi soolisele vägivallale ja liikmesriikidevaheliste meetmete tugevdamisele, pidades silmas nende kuritegude ennetamist ja kurjategijate karistamist ning meetmeid ohvrite abistamiseks. Samuti esitab raport tabavaid küsimusi naiste vastu suunatud füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalvägivalla kohta eri ühiskonnasfäärides. Minu arvates on väga tähtis, et komisjon, parlament ja liikmesriigid osalevad aktiivselt meetmete loomises, et võidelda selle nähtusega, mis mõjutab paljusid inimesi ja põlvkondi.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. − Meeste vägivald naiste vastu kujutab endast naiste inimõiguste rikkumist, mis peegeldab ning tugevdab meeste ja naiste ebavõrdsust. Soolise vägivalla uurimuste kohaselt on 20–25% kõikidest naistest Euroopas kogenud täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilist vägivalda. Naistevastane vägivald ei tunne riigipiire ega piirdu kindla vanuse, klassi või rassi ega kultuuriliste eripäradega, kuid see on samas nähtamatu ning selle ohvrid vaikivad. Toetan seda raportit, mis teeb ettepaneku rakendada uut kõikehõlmavat soolise vägivalla vastast poliitilist lähenemisviisi, mis hõlmab järgmist: kriminaalõigusliku vahendi loomine soolise vägivalla vastase direktiivina; nende ametnike koolitus, kes tõenäoliselt puutuvad kokku naistevastase vägivalla juhtumitega; nõuded liikmesriikidele näidata üles nõuetekohast hoolsust ning registreerida ja uurida kõikide soolise vägivallaga vormidega seotud kuritegusid; nõuded tagada rahaline toetus valitsusvälistele organisatsioonidele, mis toetavad soolise vägivalla ohvreid. Samuti nõutakse raportis kavasid, et töötada välja metoodikasuunised ning teha uusi jõupingutusi andmete kogumiseks eesmärgiga saada võrreldavaid statistilisi andmeid soolise vägivalla kohta, et teha kindlaks probleemi ulatus ja luua alus selle lahendamisviiside muutmiseks.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopas kogeb üks neljandik kõikidest naistest täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilist vägivalda ja rohkem kui üks kümnendik kogeb seksuaalset vägivalda, millega kaasneb füüsiline vägivald. Selliste arvude puhul on vaja kiireimas korras midagi ette võtta. Seepärast peab komisjon looma naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa uue poliitilise raamistiku. Kõikides Euroopa Liidu riikides peab olema võimalik algatada kriminaalmenetlus naistevastase vägivalla kõikide vormide korral, nagu vägistamine, prostitutsioon, seksuaalvägivald jne. Iga liikmesriik on kohustatud andma naistevastase vägivalla ohvritele juurdepääsu tasuta õigusabile ja varjupaikadele, et nad saaksid luua parema elu iseenda ja oma laste jaoks. Selline naistevastase vägivalla tunnustamine Euroopa tasandil kriminaalkuriteona on äärmiselt tähtis.

  Karima Delli (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Sel teisipäeval, 5. aprillil 2011, võttis Euroopa Parlament vastu raporti naistevastase vägivalla vastu võitlemise kohta. Selles tekstis on rõhk meeste vägivallal naiste ja tüdrukute vastu, mis on üks levinumaid ja kahjulikumaid takistusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele. Täna vastu võetud raportiga on võimalik rakendada kriminaalõiguslikku vahendit soolise vägivalla vastase Euroopa Liidu direktiivina. Sellega luuakse Euroopa harta, mis tagab pakutavate abiteenuste miinimumtaseme, sealhulgas õiguse saada õigusabi ja kiireid psühholoogilise abi teenuseid. Lisaks sellele kutsuvad Euroopa Parlamendi liikmed komisjoni üles looma naistevastase vägivalla Euroopa vaatluskeskuse. Tänu Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonile võeti vastu muudatusettepanek, milles nõutakse, et liikmesriigid tunnistaksid abielusuhtes või mis tahes lähisuhtes ilmneva vägistamise ning seksuaalvägivalla kuriteoks.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Naistevastane vägivald on nii maailma kui ka Euroopa probleem. Koduvägivald, prostitutsioon, inimkaubandus – on häbiväärne, et me ei suuda ikka veel kaitsta naisi meie ühiskondades leiduva vägivalla eest. Niisugune sooline vägivald rikub põhiõigusi ja -vabadusi, nagu ka õigust turvalisusele ja inimväärikusele. Siin hõlmab probleem nii ohvrite väärikuse säilitamist kui ka ühiskonna peamiste ühishuvide, nagu vabadus ja demokraatia, tagamist. Euroopa Liit peab oma kohust täitma ja vastu võtma õigusakte, mis sellele vägivallale lõpu teevad.

Seetõttu hääletasin meetmete kasutuselevõtu poolt, kuhu näiteks kuulusid mehhanismid tasuta õigusabi kättesaadavuse parandamiseks, meetmed rahalise abi andmiseks, mille eesmärk on edendada ohvrite iseseisvust ja soodustada nende naasmist normaalsesse ellu ja töömaailma. Inimõiguste austamine on Euroopa Liidu lepingus sätestatud põhiväärtus. Nii et austagem ka naiste õigusi!

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. − (SV) Euroopa Parlament on hääletanud ELi poliitikaraamistiku poolt, mis käsitleb naistevastase vägivalla vastu võitlemist. Toetame seda otsust ja hääletasime ühiselt selle ettepaneku poolt. See otsus oli eriti oluline, kuna kutsub komisjoni üles täitma oma eelnevaid lubadusi esitada naistevastase vägivallaga võitlemiseks konkreetne seadusandlik ettepanek.

Siiski sisaldab ettepanek kindlat sõnastust surrogaatluse kohta, mis oli meie arvates oma üldise negatiivse suhtumisega sellesse nähtusesse ja rahvusvahelisse adopteerimisse kindlasti liiga lihtsakoeline. Me ei ole surrogaatlust ümbritsevate probleemide suhtes naiivsed, kuid ei soovi nende probleemide tõttu rünnata midagi, mis teatud juhtudel võib olla pooltele positiivne kogemus. Selle pärast hääletasimegi selle konkreetse surrogaatsust käsitleva sõnastuse vastu – sama seisukoha võttis ka Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon esialgsel hääletusel naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Naistevastane vägivald hõlmab arvukalt raskeid põhiõiguste rikkumisi, nagu seksuaalne kuritarvitamine, rünnakud füüsilise puutumatuse vastu, koduvägivald, psühholoogiline vägivald, ahistamine või sundimine ning naistega kaubitsemine ja prostitutsioon, lisaks paljudele teistele agressiooni vormidele, millega liikmesriigid peavad otsustavalt võitlema. Mõistan hukka igasuguse vägivalla, kuid eriti selle, mida kasutatakse haavatavamal positsioonil olijate, näiteks laste ja ka naiste vastu – füüsiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult või emotsionaalselt. Just seetõttu peavad liikmesriigid otsima võimalusi kaotada kõik naistevastase vägivalla vormid, eriti seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuv inimkaubandus, naiste seksuaalse enesemääratlemisõiguse rikkumine ja füüsilise puutumatuse vastu suunatud rünnakud.

Lugupidamine inimelu ja inimväärikuse vastu ei saa eksisteerida külg külje kõrval kuritegudega, mille ohvrid on paljud Euroopa naised, mistõttu on vajalikud range vägivalla ennetamist ja selle täideviijate karistamist käsitlev poliitika.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Rahvusvaheline kogukond on palju aastaid arutanud olukordi, mis hõlmavad naistevastast vägivalda. Siiski on selge, et nad on jätkuvalt vägivalla ohvrid: üks viiendik Euroopa naistest on vähemalt korra kogenud vägivallaakti. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit võtaks vastu õigusaktid selle tragöödia lõpetamiseks. Kuigi Euroopa Komisjon on tulnud välja mitme algatusega, et teha lõpp sellele nuhtlusele, mis mõjutab kõikjal maailmas miljoneid naisi, sealhulgas ka tegevuskavaga soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks aastateks 2010–2015, ei saa EL tegevusetult pealt vaadata, kuidas naiste põhiõiguste rikkumine jääb karistuseta, seda eriti järgmistes valdkondades: seksuaalne kuritarvitamine, naiste suguelundite moonutamine ja sundabielud, inimkaubitsemine ja prostitutsioon, õiguskaitse puudumine jne. Nõustun, et sellel teemal on tarvis edasisi uuringuid, et meie käsutuses oleksid kõige üksikasjalikumad teaduslikud andmed. Me ei saa igaveseks passiivseks jääda. Sel põhjusel toetan raportööri ettepanekuid, eriti ohvritele pelgupaikade loomise, hädaabitelefoni ja naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta asutamise kohta.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Naistevastane vägivald selle arvukates vormides – koduvägivald, seksuaalne vägivald, prostitutsioon, naistega kaubitsemine, seksuaalne ja psühholoogiline ahistamine ja naistevastane vägivald töökohal – on raske inimõiguste ja -vabaduste rikkumine nii eraldi kui ka koos ning sellel on sügavalt negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed. Naistevastase vägivalla ennetamine ja hävitamine peab hõlmama olulisi strateegilisi eesmärke; seda püüdlust ei saa vaadelda eraldi progressist, mille poole meie tsivilisatsioon püüdleb.

Mõned soolise vägivalla uuringud pakuvad, et hinnanguliselt üks viiendik kuni veerand Euroopa naistest on langenud vähemalt korra täiskasvanuea jooksul füüsilise vägivalla ohvriks, ja umbes kümnendik nendest on kannatanud seksuaalset vägivalda. Samuti arvatakse hinnanguliselt, et umbes 26% lastest ning noortest teatavad lapse- ja noorukiea jooksul enda vastu suunatud füüsilisest vägivallast, mis on eriti murettekitav, kui võtame arvesse sotsiaalsel õppimisel põhinevad eeldused, mille kohaselt võib praegune ohver potentsiaalselt olla tulevikus ründaja.

Nüüd on oluline, et selles raportis toodud juhised ellu viidaks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meil on hea meel näha, et meie fraktsiooni liige Eva-Britt Svensson, kes on ka naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimees, võttis selle raporti vastu.

Teame, et naistevastane vägivald on raske inimõiguste ja -vabaduste rikkumine nii eraldi kui ka koos ning sellel on tohutud sotsiaalsed tagajärjed, arvestades, et naistevastane vägivald hõlmab arvukalt inimõiguste rikkumisi, kaasa arvatud koduvägivalda, prostitutsiooni, naistega kaubitsemist, seksuaalset ja psühholoogilist ahistamist ning naistevastast vägivalda töökohal.

Naistevastase vägivalla ennetamine ja hävitamine on olulised strateegilised eesmärgid, mis on olulised progressi seisukohalt, mille poole meie tsivilisatsioon püüdleb.

Mõned soolise vägivalla uuringud pakuvad, et hinnanguliselt üks viiendik kuni veerand Euroopa naistest on langenud vähemalt korra täiskasvanuea jooksul füüsilise vägivalla ohvriks, ja umbes kümnendik nendest on kannatanud seksuaalset vägivalda. Samuti arvatakse, et umbes 26% lastest ja noortest teatavad lapse- ja noorukiea jooksul enda vastu suunatud füüsilisest vägivallast, mis on eriti murettekitav, kui võtame arvesse sotsiaalsel õppimisel põhinevaid eeldusi...

(Selgitus hääletuse kohta lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. − (IT) Naistevastane vägivald on meie ühiskonnas väärnähtus, mille vastu peame iga hinnaga võitlema. Siiski ei saa ma toetada tehtud märkust, kuna minu arvates pöörab see liigset tähelepanu naissoost immigrantidele. Eriti praegusel ajal peaks niisugune tähelepanu ELilt ja selle valitsustelt olema väga märgatav ega tohiks piirduda uhkete sõnadega Euroopa projektide toetuseks.

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Minu fraktsioon on selles küsimuses erineval seisukohal. Hääletasin muudatusettepaneku nr 19 ja sõna „prostitutsioon” poolt põhjenduses J, kuna olen arvamusel, et prostitutsioon on tõepoolest naistevastane vägivallaakt.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Naistevastasele vägivallale ei pöörata tegelikkuses sageli tähelepanu: arvatakse, et 20–25% Euroopa naistest on vähemalt korra oma täiskasvanuea jooksul kannatanud füüsilist vägivalda. Eelmisel nädalal võttis Euroopa Parlament vastu sellekohase raporti, milles kirjutati vajadusest luua selles valdkonnas poliitraamistik, ja mina olen üks selle toetajaid. Meie raporti eesmärk on kutsuda kõiki ELi liikmesriike üles kuulutama naistevastane vägivald kuriteoks ning looma sellest tulenevalt kriminaalõigusakti selle vägivalla vastu võitlemiseks. Lisaks sellele hääletasin olulise mehhanismi kasutuselevõtu poolt, mis hõlbustaks tasuta õigusabi kättesaadavust ning võimaldaks ohvritele tasuta kiireloomulist psühholoogilist abi osutada. Samuti toetasin muudatusettepanekuid, mis tunnistavad suurt prostitutsiooniprobleemi ja on seisukohal, et naistevastane vägivald hõlmab ka prostitutsiooni. Viimasena hääletasin selle poolt, et vägistamist ja seksuaalvägivalda käsitletaks kuriteona isegi abielu või muud tüüpi lähisuhte siseselt.

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. −– (IT) Euroopa regulatiivne raamistik naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks on üks oluline samm tervikliku strateegia raames. Vaid juriidiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja ennetavate tegevuste kombinatsioonis suudame lahendada selle küllaltki meie lähiümbruses eksisteeriva probleemi, arvestades, et üle veerandi Euroopa Liidu naistest on oma elu jooksul vägivalda kogenud. Naistevastane vägivald ei tee ealisi ega etnilisi või kultuurilisi eristusi ning on jätkuvalt nähtamatu probleem, millel on sellegipoolest väga suured inimlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed.

Euroopa Liit peab kinnitama oma aktiivset rolli naistevastase diskrimineerimise vastu võitlemisel ja seetõttu toetab Eva-Britt Svenssoni raport Euroopa Komisjoni püüdlusi luua Stockholmi programmi raames selge ja ühtlane regulatiivraamistik.

Seetõttu pooldan nõuet luua kriminaalõigusakt, mis määratleks naistevastase vägivalla omaette kuriteoks, täiustades soolise vägivalla vastast direktiivi ning viies selle vastavusse eri väljaõppe-, ennetus- ja teavitusalgatustega, et võidelda naistevastase vägivalla kõikide vormidega.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin sellele raportile oma hääle, kuna 21. sajandil on väga oluline, et tagaksime vägistamise kuriteona käsitlemise kõikjal Euroopas ning nende kuritegude toimepanijate kriminaalvastutusele võtmise ja karistamise. Ei ole vastuvõetav, et praegu, sõltuvalt riigist, ei ole sugugi mitte kõikidel nende põlastusväärsete kuritegude ohvritel võrdseid võimalusi õiglus jalule seada ja heastada vägivald, mis neile osaks on saanud. Pall on nüüd nõukogu ja komisjoni väravas ning kindlasti ei takista nad seda olulist sammu, mis aitaks vägivalla ohvriks langenud naistel oma kannatusi korvata.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna peame lõpetama kõik naiste õiguste rikkumised ja naistevastase vägivalla. Usun, et komisjon peaks vastavalt eelmisel aastal vastu võetud Stockholmi programmi rakendavale tegevuskavale looma kiiremas korras naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegia. Samal ajal peavad liikmesriigid tagama, et tervishoiuteenuste osutajad, sotsiaaltöötajad, politsei, kohtud ja muud institutsioonid tõhustaksid oma tööd, et oleksid võimelised vastama kõikidele naistevastase vägivalla juhtudele õigel ajal ja professionaalselt.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. − (PL) On enesestmõistetav, et inimväärikus ja õigus turvalisusele on elu põhiväärtused, mida tuleb kaitsta. Juba ainuüksi sõna „vägivald” on sedavõrd negatiivsetest emotsioonidest laetud, et paljud püüavad teemat muuta, kui mainitakse soolist vägivalda. Siiski on meie töö keeruliste probleemidega silmitsi seista ja sekkuda juhtudel, kus ühiskond vajab poliitilistes ja õiguslikes küsimustes õige tee kätte näitamist. Ärgem unustagem, et naistevastane vägivald, kuhu kuulub ka väärikuse kahjustamine, seksuaalne kuritarvitamine, sundabielud ja suguelundite moonutamine, ei ole vaid naissugupoole probleem! See on kogu ühiskonna probleem, mis seda ulatuslikult laostab. Sellega seotud kulutused on alahinnatud.

Kas ei ole mitte nii, et me kõik kanname niisugusest vägivallast tulenevaid kulutusi – kulusid arstiabile, psühholoogilisele ravile, kohtumenetlustele ja sotsiaalabile? Ohvrid ei suuda sageli töökohta hoida. Liikmesriigid peaksid kaaluma soolise vägivalla vastu võitlemise plaani koostamist.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Parlament on võtnud vastu resolutsiooni ettepaneku, mis käsitleb uue ELi poliitraamistiku loomist naistevastase vägivalla vastu võitlemise jaoks. Toetasin seda resolutsiooni jõuliselt ja tulihingeliselt, kuna usun, et Euroopa Liit peab leidma sellele sotsiaalsele katkule vastuse ühisel üleliidulisel alusel, kutsudes üles sidusale ja tõhusale poliitilisele tegevusele. Naiste vastu suunatud vägivald, olgu see füüsiline, psühholoogiline või seksuaalne, on ebaviisakuse väljendus, mida Euroopa ei tohi lubada. See on katk, mis viib traumadeni, millel on naiste elule ühiskonnas mõõtmatu mõjuga tagajärjed. Hetkel olemasolevad andmed maalivad tegelikkusest kurva ja murettekitava pildi. Üks Euroopa naine neljast on vähemalt korra elus olnud vägivalla ohver. Seega usun, et ELi tegevuse prioriteedid peaksid olema üleliiduliste õigusaktide kindlakstegemine, tasuta abi kasutamise võimalus, varjupaikade loomine, mis suudaksid pakkuda ka psühholoogilist ja moraalset tuge, ning ühtse üleeuroopalise hädaabinumbri loomine.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt. Sooline vägivald on alati peamiselt kriminaalne küsimus. Seega peab ühiskond vastama karistusega, mis on kuriteo raskusega võrdeline. Ühiskonna vahendite eraldamise prioriteetide määramisel on oluline, et mõistaksime ohvri vaatenurka, kuna just see rühm vajab praegu spetsiaalseid kaitsemeetmeid. See ei välista vahendite eraldamist ka üksikutele seaduserikkujatele, pakkudes vägivaldse käitumise ärahoidmiseks näiteks vestlusteraapiat ja muid meetodeid. Seda tüüpi alternatiivravi meestele, kes on toime pannud naistevastaseid rünnakuid, ei tohiks aga kunagi asendada määratud kriminaalkaristust. Vestlusteraapia ja muud sedasorti ravivormid saavad teisi karistusvorme, näiteks vanglakaristust, vaid täiendada.

Vägivald on suures osas meeste ja naiste vaheliste ebavõrdsete võimusuhete tagajärg, domineerimis- ja allumissuhte väljendus kuriteo toimepanija ja selle ohvri vahel, mistõttu tuleks täielikult välistada vestlusteraapia, millest võtavad osa nii ohver kui ka toimepanija, kuna kuriteo iseloom välistab võimaluse, et need kaks poolt võiksid olla võrdväärsed ja võrdsed arutluspartnerid.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Andsin resolutsioonile oma poolthääle, sest naistevastane vägivald on endiselt Euroopas ning kogu maailmas leviv katk hoolimata kampaaniatest, mida ühiskond üle maailm juba aastakümneid korraldanud on. See mõjutab eelkõige vahetuid ohvreid, kuid ka vabadust ja demokraatiat. Andsin raportile poolthääle ka seetõttu, et seal kehtestatakse paljud viivitamatud meetmed, mida on vaja naiste inimväärse elu kindlustamiseks, ning on selge, et soolise vägivalla kaotamiseks on vaja pikaajalisi poliitilisi, sotsiaalseid ja õigusalaseid meetmeid.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Vägivald üldiselt väärib hukkamõistu, kuid vägivald nende vastu, kes on vähem võimelised ennast kaitsma, nimelt lapsed, eakad ja naised, on veelgi põlastusväärsem. Sellel konkreetsel juhul on parlamendi ülesanne koostada arvukalt infrastruktuurilisi, juriidilisi, kohtulikke, rakenduslikke, hariduslikke, tervishoiuga seotuid ja muid tegevusi, mis vähendaksid märkimisväärselt naistevastast vägivalda ja selle tagajärgi.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − (ES) Hääletasin Eva-Britt Svenssoni raporti poolt, mis käsitles naistevastase vägivallaga võitlemise uut ELi raamistikku, kuna seda tüüpi vägivald teeb mulle sügavalt muret. Arvatakse, et 20–25% Euroopa naistest on vähemalt korra täiskasvanuea jooksul tunda saanud füüsilist vägivalda, ning üle 10% on kogenud seksuaalset kuritarvitamist. Seetõttu usun, et on saabunud aeg meeste vägivalla lõpetamiseks, ning see on võimalik vaid tõelise võrdsuse loomisega meeste ja naiste vahel. Lisaks olen veendunud, et vägistamine tuleb kõikjal Euroopa Liidus kuulutada kuriteoks ning selle toimepanijaid kohtulikult karistada. Raportis pakutakse välja ka uus võimalus selle ühiskonna mädaniku vastu võitlemiseks mitte ainult kriminaalmenetluse kaudu, vaid ka ebakindlate töökohtade, töötuse ja vaesuse eest kaitsmise ja nende tekke ennetamise teel. See tähendab, et naised leiavad ennast sageli sõltuvast olukorrast, mis muudab oma tuleviku üle vabalt otsustamise võimatuks. Seega muutub Euroopa soolist vägivalda käsitlev direktiiv hädavajalikuks. Liikmesriigid peavad esimesel võimalusel selles küsimuses meetmeid rakendama.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Meeste vägivald naiste vastu on naiste inimõiguste struktuurne rikkumine. Kui arvesse võtta kõik naistevastase vägivalla vormid, on 45% Euroopa naistest kogenud ja kannatanud meeste vägivalda. Hinnanguliselt võib koduvägivalla kogumaksumus 27 liikmesriigis olla lausa 16 miljardit eurot. Meeste vägivald naiste vastu ei tunne aga riigipiire ega piirdu kindla vanuse, klassi või rassi ega kultuuriliste eripäradega, kuid see on samas nähtamatu ning selle ohvrid vaikivad. 2008. aastal koostasin Läti Vabariigi kriminaalseaduse koduvägivalda käsitleva muudatusettepaneku projekti. Kahjuks lükkas Läti parlament selle muudatusettepaneku tagasi. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Hoolimata tõsiasjast, et viimastel aastakümnetel ja aastatel on naiste ning laste vastu suunatud vägivalla vastu võitlemisel tehtud edusamme, on veel tarvis palju tööd teha. Ühiskonnas valitsev apaatia ja pseudomoraal peaks andma meile mõtlemisainet. Reaalse vägivalla esimesi etappe, nagu pealetükkivus, ebasündsad märkused ja ahistamine, millega paljud sisserändajad Lääne naisi igapäevaselt kostitavad, peetakse üha enam normaalseks. Lugupidamise puudumine naiste vastu on jõudnud oma tippu, kui Saksa kohtunik viitab moslemite lahutusprotsessil oma otsust määrava tegurina mehe Koraanis sätestatud õigusele kasutada ihunuhtlust.

Sisserände lubamisega on EL sisse toonud ka probleemid igast mõeldavast vallast, nagu aumõrvad, sundabielud ja koguvägivald patriarhaalsetes perestruktuurides. Kultuuri, religiooni ega traditsioone ei tohiks kasutada vägivallategude õigustamiseks. Esitatud algatus sisaldab palju häid mõtteid, kuid jääb üldiselt üpris pinnapealseks, mis on ka põhjus, miks otsustasin jääda erapooletuks.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Raportis juhitakse tähelepanu paljudele ränkadele naistevastase vägivalla juhtumitele. Pean siinkohal silmas seksuaalväärtegusid, füüsilist perevägivalda, sunnitud prostitutsiooni, sundabielu ja naiste ümberlõikamist. Kahjuks võivad kõik need kohutavad asjad ka meie ühiskonnas siin ELis toimuda. Raport haakub selle tõsiasjaga, kuid seal ei käsitleta probleemi põhjust, mis peitub tihti paralleelühiskondades, islami arhailistes struktuurides ja organiseeritud inimkaubitsejate rühmitustes. Peame selles valdkonnas tööd tegema. Seetõttu jäin erapooletuks.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. − (EL) Hääletasin naistevastast vägivalda käsitleva raporti, algatuse, mis aitab Euroopa naistel inimväärset elu elada, poolt. Statistika kohaselt on Euroopas elavatest naistest iga viies vägivalla ohver olnud ning 20% on kogenud vägivalda neile lähedaste isikute poolt. Raportis esitatud sätted naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks on tähtsad, sest: seal nõutakse, et liikmesriigid tagaksid toimepanijate karistamise vastavalt sooritatud kuriteo raskusastmele (seksuaalväärteod, inimkaubandus, sundabielud, naiste ümberlõikamine); tagataks vägivallaohvrite abistamiseks vajalikud vahendid (nt õigusnõustamine) ja ohvrite varjupaikade rajamiseks vajalikud vahendid; tagataks ohvrite õigusnõustamine ning nõutaks kohtumenetluse kohaldamist kõikide soolise vägivalla vormide suhtes; nähtaks ette noorte naiste ulatuslikum teavitamine asjakohase hariduse kaudu ohtudest, millesse nad sattuda võivad. Samas hääletasin ma ettepaneku vastu suurendada soolise vägivalla juhtumitega tegelemiseks pädevate kohtute arvu, sest mis tahes selline ettepanek toob kaasa vastuvõetamatu diskrimineerimise ja konfliktid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Kindlasti on vaja hakata rohkem rääkima kõikide kuriteovormide teemal ning praegusel juhul on teema sooline vägivald. Kuriteod, mis võtavad vägivalla vormi kodus, seksuaalväärtegudes, inimkaubanduses, suguelundite moonutamises ja muudes puutumatuse vastu suunatud vägivalla vormides, mis puudutavad eelkõige naisi ja tüdrukuid, tuleks tuua avalikkuse ette, selleks et nende vastu oleks võimalik tõhusamalt võidelda. Tegelikult võimaldaks ühiskonda selle probleemi suhtes tundlikumaks muuta suuremad teadmised soolise vägivalla kohta. Selles Euroopa Parlamendi algatusraportis püütakse koondada paljud meetmed, mida on vaja Euroopa naistele väärika elu tagamiseks. Hoolimata sellest, et naiste suhtes toime pandavale vägivallale on tähelepanu pööratud juba aastakümneid, ei ole maailma ühiskonnal õnnestunud seda äärmiselt hävitavat kuritegevuse vormi peatada. Kokkuvõtteks leian ma, et Euroopa Liit peab sellise vägivalla peatamiseks võtma vastu vajalikud õigusaktid ning et liikmesriigid peavad soolise vägivalla vastu võitlemiseks koostama riiklikud tegevuskavad. Neil põhjustel hääletasin raporti poolt.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Vägivald naiste suhtes on probleemiks nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil. Soolise vägivalla puhul on tegemist õigusterikkumistega vägivalla eri vormide kaudu – vägivald lähisuhetes, seksuaalväärteod, inimkaubandus ja prostitutsioon, sundabielud, suguelundite moonutamine ning muud eraelu puutumatuse vastased õigusrikkumised, mis pannakse toime eriti just naiste ja tütarlaste suhtes. Selle peatamiseks on meil vaja vastu võtta palju poliitilisi, sotsiaalseid ja kohtualaseid meetmeid, et suudaksime Euroopa naistele väärika elustandardi tagada. Euroopa Parlament rõhutab algatusraportis, et seda liiki vägivalla kaotamine on võimalik eelkõige kõikehõlmava ja sidusa naiste puutumatust kaitsvate õigusakti loomisega. Vaja on ka registreerida seda liiki kuritegevuse ulatus, saavutada see, et kohtuorganid hakkaksid rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida seksuaalvägivald tähendab, avastada aktiivsete ja ennetavate meetmete kaudu sellised vägivallavormid varajases etapis, tagada õigusselgus uurimiste ning kohtumenetluste käigus, rajada uusi varjupaiku ja hädaabinumber ohvritele ning rahastada selle valdkonna teadusuuringuid. Eelnevate tähelepanekute põhjal hääletan ma konkreetselt kõigi meetmete kehtestamise poolt, mida on vaja seda liiki vägivalla vastu võitlemiseks ja tõhusate tegevuskavade koostamiseks, et sellise vägivalla esinemise vastu võidelda.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. − Hoolimata sellest, et naiste suhtes toime pandavale vägivallale on tähelepanu pööratud juba aastakümneid, ei ole maailma ühiskonnal õnnestunud seda äärmiselt hävitavat kuritegevuse vormi peatada. Tegemist on problemaatikaga, mis hõlmab ühelt poolt iga üksiku kuriteoohvri puutumatuse kaitset, hõlmates samas ka selliste oluliste ühiste ühiskonnahuvide kaitsmist nagu vabadus ja demokraatia.

Riiklikul tasandil tuleb luua naiste jaoks varjupaikasid, et võimaldada neil elada iseseisvat elu ilma vägivalla ja vaesuseta. Nendes varjupaikades tuleks pakkuda spetsialistide teenuseid, ravi, õigusabi, psühholoogilist ja teraapilist nõustamist, õigusalast tuge kohtumenetluse ajal, toetust vägivalda kogenud lastele jne. Liikmesriigid peaksid tagama asjakohased rahastamisvahendid, et naiste varjupaigad vastaksid vägivalla all kannatanud naiste ja nende lastega töötamisel rahvusvahelistele standarditele.

Liikmesriigid peaksid tagama nõutud vahendid naisorganisatsioonidele ja VVOdele, et kaitsta naisi ja nende lapsi vägivalla ja vaesuse eest ning seda ennetada, nad peaksid tagama naistele ühiskondlikud ja majanduslikud õigused, nii et naised ei sõltuks rahaliselt oma partnerist või abikaasast, ning peaksid edendama ja arendama naiste tööturule naasmist.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Andsin resolutsioonile oma poolthääle, sest naistevastane vägivald on endiselt Euroopas ning kogu maailmas leviv katk hoolimata kampaaniatest, mida ühiskond üle maailm juba aastakümneid korraldanud on. See mõjutab eelkõige vahetuid ohvreid, kuid ka vabadust ja demokraatiat. Andsin raportile poolthääle ka seetõttu, et seal kehtestatakse paljud viivitamatud meetmed, mida on vaja naiste inimväärse elu kindlustamiseks, ning on selge, et soolise vägivalla kaotamiseks on vaja pikaajalisi poliitilisi, sotsiaalseid ja õigusalaseid meetmeid.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR Iga neljas naine Euroopas on kogenud täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilist vägivalda ning iga kümnes naine on olnud seksuaalse vägivalla ohver, millega kaasneb füüsiline vägivald. Selliste arvudega silmitsi seistes tuleks meil kiiresti tegutseda, et sellise naistevastase vägivalla vastu Euroopa Liidus võidelda. Seetõttu toetan täielikult Eva-Britt Svenssoni raportit. Vägistamine, mida praegu paljudes liikmesriikideks kriminaalkuriteoks ei peeta, ja teised seksuaalse vägivalla vormid tuleks kõigis liidu riikides kuritegudeks tunnistada ning nende toimepanijad tuleks automaatselt vastutusele võtta. Selleks et kaitsta naissoost sisserändajaid ja varjupaigataotlejaid, kutsun ma üles töötama välja ka õigusraamistikku, mis tagab naissoost sisserändajatele õiguse omada isiklikku passi ja elamisluba enda käes hoida ning võimaldab kohaldada kriminaalvastutust isikute suhtes, kes neilt dokumendid ära võtavad. Lisaks kutsun üles lihtsustama juurdepääsu õigusabile, mis võimaldaks ohvritel kaitsta oma õigusi. Pean oluliseks, et selline õigusabi oleks tasuta, ja mulle oleks meeldinud, kui see punkt oleks raportis selgemalt esitatud.

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. – (CS) Alati on tähtis võidelda naistevastase vägivalla vastu, mis esineb paljudel kujudel ja vormides, jättes jäljed nii kehale kui ka hinge ja viies vägivallaohvrid mõnel juhul isegi enesetapuni. Mul on hea meel, et loome selle vastuvõetamatu nähtuse vastu võitlemise ELi uue raamistiku ja seetõttu hääletasin rõõmuga selle raporti poolt. Ma ei saanud aga hääletada raporti nende osade poolt, mis viivad raseduse kunstliku katkestamise toetamiseni, sest ma ei nõustu sellega, kuna ka veel sündimata inimolendil on õigus elule.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Vägivald naiste suhtes on probleemiks nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil. Hoolimata sellest, et naiste suhtes toime pandavale vägivallale on tähelepanu pööratud juba aastakümneid, ei ole maailma ühiskonnal õnnestunud seda äärmiselt hävitavat kuritegevuse vormi peatada. Valus on pealt vaadata, kuidas me pole siiani suutnud naisi vägivalla eest kaitsta. Tegemist on problemaatikaga, mis hõlmab ühelt poolt iga üksiku kuriteoohvri puutumatuse kaitset, hõlmates samas ka selliste oluliste ühiste ühiskonnahuvide kaitsmist nagu vabadus ja demokraatia.

Euroopa Liit peab seetõttu võtma vastutuse ning kehtestama vägivalla peatamiseks vajalikud õigusaktid. Tunnustan raportööri tööd strateegiaraportisse paljude meetmete koondamisel, mis on hädavajalikud, et tagada Euroopa naistele inimväärne elu. Kuna aga põhjenduses B sätestatakse, et prostitutsioon kui selline on inimõiguste rikkumine, ning arvestades pingutusi, mida me selliste tavade reguleerimiseks teeme, pidid mõned meie fraktsiooni liikmed lõppkokkuvõttes erapooletuks jääma.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. − (IT) Oleksin tahtnud hääletada naistevastase vägivalla vastast võitlust käsitleva raporti poolt, sest selle eesmärk on kehtestada laiahaardelised meetmed vägivalla ohvriks sattunud naiste kaitseks. Raportis käsitletakse selgel viisil seksuaalväärtegusid, prostitutsiooni, naiste suguelundite moonutamist, jälitamist, inimkaubandust ja koduvägivalda: lühidalt paljusid naiste õiguste rikkumisi.

Nagu Euroopa Parlamendis tihti juhtub, on probleem selles, et iga tekst ületab oma piire, hõlmates teemasid, mida saaks paremini käsitleda sellega mitte seonduvates dokumentides. Praegusel juhul käsitletakse raportis naissoost sisserändajate ja põgenike õigusi, keda käsitletakse võrreldes teiste Euroopa naissoost kodanikega väljavalitud kategooriana. Sel lihtsal põhjusel jään ma erapooletuks, sest hoolimata sellest, et ma dokumendi eesmärkidega nõustun, ei saa ma ilmutada sallivust poliitilise manipulatsiooni suhtes.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin selle konkreetse resolutsiooni poolt, sest sellega võetakse kasutusele naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uus poliitiline raamistik. Raportis esitatakse rida selgeid poliitilisi meetmeid soolise vägivalla vastu võitlemiseks, sealhulgas meetmed võitlemiseks inimkaubanduse vastu, mida ma pean eriti oluliseks, arvestades inimkaubanduse murettekitavat suurenemist Euroopa Liitu ja selle raames, eriti naiste ja lastega kauplemist. Nende rühmituste vastu saaks võidelda inimkaubanduse sihtpunktiks oleva ELi ja rühmituste alguspunktiks olevate riikide vahelise rahvusvahelise koostööga. Kutsun komisjoni üles selles suunas tegutsema.

  Brian Simpson (S&D), kirjalikult. − Toetan Svenssoni raportit, sest seal juhitakse tähelepanu olemasolevale probleemile, mis on seotud naistevastase vägivallaga. See teema ei ole uus, kuid seda on ignoreeritud, vaiba all peidetud, pereringis saladuses hoitud. Nüüd on õige aeg see lõpetada ja teha kõik endast olenev, mitte ainult probleemile tähelepanu juhtides, vaid meetmete esitamisega probleem lahendada ning kaitsta naisi vägivalla eest, sest neil on selliseks kaitseks õigus.

Nõustun, et vägivalla all kannatavatel naistel peaks olema juurdepääs õigusabile. Kui aga liikmesriigid jätkavad õigusabiga seotud eelarvete kärpimist, siis see juurdepääs võimalikuks ei saa. Nõustun, et kohtunikud peavad saama väljaõppe eriti keeruliste juhtumite puhuks, mille naistevastane vägivald põhjustab. Kuidas me seda aga teeme, kui eelarveid kärbitakse?

Liikmesriigid peavad muutma selle teema poliitiliseks prioriteediks, kehtestades miinimumnõuded ja kohustused, mida väärkohtlemise ohvrid eeldada võivad. Raport annab meile raamistiku ning on ära teeninud meie täieliku toetuse, kuid selles raamistikus vajame ka mõnda meedet nimetatud tähtsas valdkonnas ning see tähendab liikmesriikide meetmeid.

  Laurence J.A.J. Stassen (NI), kirjalikult. – (NL) Naistevastane vägivald on laiduväärne ning seda tuleb kindlalt käsitleda. Hollandi Vabaduspartei (PVV) nõustub selles suhtes raportiga täielikult. Raportis ei ole aga üldse mainitud islami rolli. Ainult üks kord ja väga üldiselt mainitakse traditsioonide või uskudega seonduvaid tavasid, lõikes 3, hoolimata hästi teada tõsiasjast, et naistevastane vägivald on eelkõige islamis päevakorras. Lõppude lõpuks on naiste rõhumine islami lahutamatu osa.

PVV soovib näha naistevastase vägivalla kaotamist, kuid hääletab raporti vastu, sest seal ei ole mainitud toimepanijate motiive ega tausta. Jättes vägivalla põhjusena sõnaselgelt mainimata islami, laseme käest suurepärase võimaluse see naistevastase vägivalla spetsiifiline vorm kaotada.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, milles esitatakse ettepanekud naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks kogu Euroopas ja kutsutakse liikmesriike üles seda teemat esmatähtsaks seadma.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PE) Vägivallaprobleem on üldine ning konkreetselt naistevastane vägivald on üleilmne probleem, mis mõjutab kõiki maailma riike. Kuna soolisele vägivallale puudub rahvusvaheline määratlus, siis on andmed selle kohta üsna erinevad ega anna probleemi tegelikust ulatusest tervikpilti. Mõnede uurimuste kohaselt on üks viiendik kuni üks neljandik naistest Euroopas täiskasvanuna vähemalt ühe korra füüsilise vägivalla ohver olnud. Naistevastane vägivald esineb paljudes vormides ja viisidel. Selle ajalooline ja struktuuriline mõõde tähendab, et meetmed tuleb võtta Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu on vajadus teadlikkuse suurendamise eesmärgil sekkuda kõigis avaliku elu valdkondades, kasutades selleks kuut punkti: poliitika, ennetamine, kaitse, vastutuselevõtmine, abistamine ja partnerlus. Hääletasin algatusraporti poolt, sest ma usun, et mis tahes vägivalla suhtes tuleks kohaldada sotsiaalseid ja õigusalaseid karistusi.

Euroopa õigusaktid direktiivi vormis, mis põhineb haridusel, ohvrite tõhusal kaitsel, valitsusväliste organisatsioonide vahelisel koostööl ning naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta rakendamisel on näide meetmest, millega võidelda selle ühiskondliku katku vastu, mis Euroopa ühiskonnale kahjulikke tagajärgi põhjustab.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Toetan täielikult üleskutseid muuta naistevastane seksuaalne ja koduvägivald kõigis liikmesriikides kriminaalkuriteoks. Kuna tegemist on kiireloomulise küsimusega, siis õhutan ma komisjoni esitama ettepanekuid, millega pannakse kogu ELis paika soolisele vägivallale reageerimise ja ohvrite kaitsmise tugevad meetmed. Tuleb käsitleda praegu liikmesriikide vahel eksisteerivaid erinevusi ning võtta kasutusele sidusad riiklikud õigusaktid. Loodan, et see resolutsioon on samm soolise vägivalla vastu võitlemise Euroopa direktiivi suunas.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni rootslasest parlamendiliikme ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimehe Eva-Britt Svenssoni resolutsiooni poolt. Vägistamine ja muud seksuaalvägivalla vormid tuleks kõigis ELi liikmesriikides kuritegudeks tunnistada ning nende toimepanijad automaatselt vastutusele võtta.

Nõustun oma sõbra ja kolleegi Eva-Britt Svenssoni väitega, et naised on soolise vägivalla ohvrid, kuid siiski ei tohiks me naisi, sealhulgas sellise vägivalla ohvrid, vaid ohvritena näha. Institutsioonide roll on aidata taastada naiste enesekindlus ning abistada uue ja parema elu rajamisel neile endale ja nende lastele. Peaksime keskenduma ka seda liiki vägivalla põhjustele, alustades sooliste stereotüüpide analüüsimisega, mille kohaselt on ohvrid nii naised kui ka mehed ja isegi väga noored lapsed.

Resolutsioonis tagatakse ka õigusraamistiku väljatöötamine, mis tagab naissoost sisserändajatele õiguse omada isiklikku passi ja elamisluba ning võimaldab kohaldada kriminaalvastutust isikute suhtes, kes neilt need dokumendid ära võtavad.

Seetõttu ootame nüüd komisjonilt strateegia ettepanekuid ja tegevuskava: me ootame tegusid!

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt, sest naistevastane vägivald on üleilmne probleem, mida maailma ühiskond veel lahendada suutnud ei ole. Naistevastast vägivalda esineb ühiskonna kõigil tasanditel ning see ei ole omane ühelegi konkreetsele kultuurile, haridustasemele, vanuserühmale ega sissetulekuklassile. Kõige suurem oht varitseb naisi nende oma kodus – koduvägivald on naiste vigastuste kõige tavalisem põhjus, palju levinum kui liiklusõnnetused ja vähktõbi kokku. Ohvrid kannatavad väga negatiivse mõju all nende tervisele, enesekindlusele ja turvalisusele ega saa enam avalikus või tööelus nii osaleda, nagu nad sooviksid. Selliste kuritegude toimepanijad põhjustavad neile naistele ja nende lastele eluaegseid kannatusi ning tegemist on ka sotsiaalse probleemiga, sest sellest tulenevad kulutused tervishoiu ja kohtusüsteemi valdkonnas ulatuvad miljarditesse eurodesse. Seega tuleb kurjategijad nende tegude eest vastutusele võtta ja nende suhtes kohtumenetlusi kohaldada. Naistevastane vägivald tuleb lõpuks avalikkuse ette tuua ja peatada!

6. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

  Juhataja. − Sellega on selgitused hääletuse kohta lõppenud.

(Istung katkestati kell 13.25 ja jätkus kell 15.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

7. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

8. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

9. Infotund komisjoni presidendiga

  President − Järgmine päevakorrapunkt on infotund komisjoni presidendiga.

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Näen, et meie kaasparlamendiliikmed Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist on veel lõunal. Austatud president! Mul on hea meel näha, et naeratate mulle – kaldusite enne oma märkustes minu kohta pisut äärmustesse, kuid ilmselgelt rahunesite pisut lõunapausil.

Volinik Günther Oettinger, keda te arvatavasti hästi tunnete, on öelnud, et varsti tehakse stressitestid – oh, seal ta ongi, ma ei märganud teda varem. Meeldiv teid näha, Günther Oettinger! Günther Oettinger, Angela Merkeli hästikoolitatud jünger, on nüüd samuti tuumaenergia vastu. Ta oli aatomienergia toetaja, kuid Fukushima oli tema jaoks kui Damaskuse tee, ning just nagu nüüdisaegne Saul, nägi ka tema koos mitme teisega taevast paistvat eredat valgust. On ta ju avaldanud, et tema hinnangul on paar tuumajaama, mis stressitestil läbi ei saaks. Leian, et see on väga huvitav.

Kui teie, Günther Oettinger, kahtlustate, et on stressiteste, mis soovitud tulemusi ei anna, kuna testitavad süsteemid ei pruugi testi üle elada, siis miks komisjon ei sekku viivitamatult ega neid jaamu sulge? Kui need stressitestid sarnanevad mingilgi määral pankadega juhtunuga, nimelt kui mõistame pärast sündmust esiteks seda, et stressitestid ei olnud piisavalt selged, ja teiseks, et tulemused ei peegeldanud tegelikku olukorda, siis oleksid selle tagajärjed tuumaenergia puhul tunduvalt ohtlikumad kui pankade puhul.

Seetõttu on mul konkreetne küsimus: kuidas on võimalik, et teate, et mõned süsteemid ei ela stressiteste üle, kuid ei võta sellest hoolimata midagi ette?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Esiteks, selleks et testi tulemust teada, peame kõigepealt selle testi tegema. Kui mõni käitis peaks testil läbi kukkuma, jääb heastavate meetmete küsimus endiselt lahtiseks. Kui uuendamine ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatav, tuleb reaktorid sulgeda ja dekomisjoneerida. Siiski on võimalik kavandada olukordi, kus ohutusuuendused on majanduslikult mõttekad ja tehniliselt teostatavad, ja just sellele on meil võimalik praegusel hetkel pühenduda.

Martin Schulz, leian, et on oluline, et Euroopa Ülemkogu jõudis pärast pingelisi arutelusid komisjoni rolli üle üksmeelele. Võin teile öelda, et arutluste algus seisnes vaid riiklike reguleerivate asutuste koordineerimises ning minu pealekäimisel paluti komisjonil tulla välja reguleerimisalade ja üksikasjadega ning esitada enne aasta lõppu oma järelduste kohta täielik aruanne.

Teeme seda kõikide Euroopa tuumaobjektidega. Tagame protsessi täieliku läbipaistvuse. On oluline seda tõsiasja mõista. Usun, et see on tuumaohutuse tagamisel edasiminek.

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Manuel Barroso, olete väga terane mees, kuid te siiski ei vastanud mu küsimusele. Seetõttu küsin uuesti: kui Günther Oettinger ütleb, et kahtlustab, et mõned hetkel võrgustikku ühendatud tuumajaamad ei ela stressitesti üle, tõlgendan seda nii, et teate, et nende tuumajaamade ohutuse tase on sedavõrd madal, et need ei vasta kriteeriumidele. Miks siis mitte viivitamatult sekkuda? Leian, et see on reaalne ja praegugi varitsev oht.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Volinik Günther Oettinger tegi väga hoiatava ja ettenägeliku mõtteavalduse. On võimalik, et midagi sellist juhtub, kuid selleks et kontrollida, kas see võib tõepoolest juhtuda või mitte, peame tegema põhjalikke usaldusväärseid teste. Just seda me teemegi, tagades täieliku läbipaistvuse ja põhinedes parimatel olemasolevatel teadmistel.

Nagu te teate, ei ole komisjoni pädevuses teste seisata. See on riiklik pädevus. Küll aga kavatseme – ja erinevalt varasemast ajast enne viimast Euroopa Ülemkogu on meil selleks ka selge mandaat – teha koostööd riiklike sõltumatute reguleerivate asutustega, et teha kaalukaid ja usaldusväärseid riiklikke stressiteste. Praegu määratleme nende stressitestide üksikasju ja reguleerimisalasid.

Sooviksin Martin Schulzile öelda, et peame nendes erinevates tundlikes küsimustes olema äärmiselt vastutustundlikud ning mitte paanikat külvama. Peame tegutsema tehniliselt ja tuginema parimatele teaduslikele eksperthinnangutele.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – Oleme kõik ühel nõul, et Euroopa Liit on midagi enamat kui vaid ühisturg ning see on ka poliitiline projekt, et tagada meie maailmajaos demokraatia ning õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste järgimine, edendamine ja tugevdamine.

Kui see ei oleks nii, ei erineks me minu arvates kuigivõrd Hiinast. Nii on kõikides liikmesriikides, kaasa arvatud Ungaris. Sealne valitsus on välja andnud uue põhiseaduse eelnõu, mis võetakse vastu aprilli keskpaigas. Selles leidub minu arvates murettekitavaid viiteid vähemuste valimisõigustele, abordi keelustamisele, samasooliste abielude keelustamisele, maa põlisasukatele tagastamise poliitikale ja asutuste piiramisele, et need viiksid ellu valitsuse tahet.

President José Manuel Barroso, mida kavatseb komisjon teha, et kaitsta Euroopa ühiseid põhiseaduslikke demokraatlikke põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi, mis on sätestatud meie aluslepingu artiklis 2, kui need on liikmesriikides ohus, nagu praegusel juhul Ungaris?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Kahtlemata nõustume, et Euroopa Liit ei ole vaid ühisturg: see põhineb väärtushinnangutel ning igal Euroopa Liidu liikmesriigi kandidaadil on liikmeks saades kohustus nendest väärtushinnangutest kinni pidada. Üks nendest väärtustest on õigusriigi põhimõte ning peame oma põhimõtteid austama. Nagu teate, on riikliku põhiseaduse vastuvõtmine iga liikmesriigi jaoks põhitähtsusega samm, ülioluline protsess, mis kuulub täielikult vaid selle liikmesriigi rahvale ja institutsioonidele.

Uue põhiseaduse sisu ja vastuvõtmismenetlus on Ungari institutsioonide otsustada, järgides riigisiseseid eeskirju ning vajaduse korral ka rahvusvahelist ja Euroopa Liidu õigust. Jälgime selle küsimuse arengut ELi õiguse vaatevinklist, kuid loomulikult loodame, et Ungari asutused tagavad, et viimaks vastu võetav uus põhiseadus peegeldaks väärtusi, millele tuginedes Euroopa Liit asutati.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – Komisjoni president, mõistan teie vastust, kuid teate, et kõik 27 liikmesriiki peavad oma põhiseadusi vastavalt Euroopa väärtustele muutma. Ungari tegi seda enne Euroopa Liiduga ühinemist. Mõned riigid on seda teinud isegi pärast ühinemist. Hetkel tegeleb sellega Poola ja ka Prantsusmaa, kuna Lissaboni lepingu ja mõne Prantsuse põhiseaduse artikli vahel valitseb vastuolu.

On oluline, et kohustaksite ka Ungarit neid põhimõtteid rakendama, isegi pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist. On tähtis, et komisjon seda küsimust lähemalt vaatleks.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Mis tahes liikmesriigi põhiseadus peab peegeldama Euroopa väärtusi ja olema nendega kooskõlas. Euroopa põhiväärtused on demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimväärikus ja põhiõiguste kaitse. See on küsimus, mida ei peaks isegi arutama. Ma ei ole veel näinud Euroopa Liidu liikmesriigi põhiseadust, mis oleks nimetatud väärtustega vastuolus, kuid kui see peaks teoreetiliselt juhtuma, peaksime tegutsema.

Nagu teate, Guy Verhofstadt, on meil selles küsimuses väga hea maine. Hiljuti astusime samme mitme väga tundliku küsimuse puhul, mis muu hulgas puudutasid ka Ungari meediaseadust. Ungari valitsus ütles alguses, et kui komisjon tuvastab mis tahes mittevastavuse, muudab Ungari seadust, ning on seda ka teinud.

Komisjon on võtnud väga jõulise seisukoha ka teistes liikmesriikides, kus on diskrimineerimiskeeluga probleeme olnud. Sellest vaatevinklist võite kindel olla, et komisjon jälgib neid küsimusi väga hoolikalt.

  Marian-Jean Marinescu, fraktsiooni PPE nimel. – Selle aasta alguses alanud Euroopa poolaasta rakendamine aitab tugevdada eelarvedistsipliini, makromajanduslikku stabiilsust ja kasvu ning kohustab liikmesriike oma majandus- ja eelarvepoliitikat muutma. Lühiajaliselt võib uuel poliitikal olla märkimisväärne roll Euroopa kodanike eludele enamikus liikmesriikides.

Kas komisjon on välja selgitanud tagajärjed või kavatseb anda hinnangu tagajärgedele, mis nendel vajalikel riiklikel protseduuridel on tulevikus Euroopa majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele maastikule?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Võtame sellega tegelemist väga tõsiselt. Nn Euroopa poolaasta üle kokkuleppele jõudmine oli väga oluline, kuna liikmesriigid on nüüdseks üksmeelselt nõustunud, et ühe riigi majanduspoliitilistel küsimustel võib olla mõju teiste riikide majanduspoliitikale ning nende teiste riikide majanduspoliitika mõjutab nende oma. Kavatseme selle kohta soovitusi anda, võttes aluseks muu hulgas ka programmid, mida liikmesriigid meile esitavad. Teeme seda aga oma kodanike elude paremaks muutmiseks.

Rõhutame, et kõik jõupingutused eelarve konsolideerimiseks ja struktuurireformideks on tegelikult majanduskasvu nimel – jätkusuutliku, kaasava majanduskasvu nimel, mis on Euroopa Liidu eesmärk. See oli üldine kokkulepe, mille nimetasime ELi 2020. aasta strateegiaks. Nende prioriteetide valguses anname hinnangu peagi esitatavatele riiklikele programmidele ning teeme liikmesriikidega koostööd.

  Marian-Jean Marinescu, fraktsiooni PPE nimel. – Selle poliitika kõige olulisem aspekt on distsipliin. Kui kõik liikmesriigid neid nõudeid täidavad, on tulemused head. Kui liikmesriigiti esineb erinevusi, siis oodatud tulemusi ei saavutata.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Olen teiega igati nõus Marian-Jean Marinescu. Just seetõttu peavad institutsioonid olema iseseisvad ning tegema oma tööd täiesti sõltumatult ja tõelises ühenduse vaimus, kuna oleme varem näinud, et mõnikord on kiusatus otsuseid mitte vastu võtta või neid mitte ühtselt, sidusalt ja usaldusväärselt rakendada.

Seetõttu annab komisjon endast parima, et tagada võrdne mänguruum ja õigluse põhimõtte järgimine. Distsipliin saavutatud kokkulepete järgimises on tõepoolest Euroopa Liidu edu põhialus.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) José Manuel Barroso, eelmisel nädalal sätestas komisjon piirangud, tuginedes määrusele, mida kasutatakse alati, kui esile kerkivad probleemid radioaktiivsusega, mis mõjutavad toidukaupade importi, sedapuhku siis Jaapanist. Üllatuslikult on piirangud, mille Jaapanist imporditavatele toodetele kehtestasite, praegusel juhul tunduvalt kõrgemad kui isegi Jaapani-siseselt nendele kaupadele rakendatavad piirangud. Samuti on need kõrgemad kui piirangud, mis on taolistel juhtudel kehtestatud toidukaupadele näiteks Ameerika Ühendriikidest – riigist, kus tuumaenergiat laialdaselt kasutatakse. Samuti on need piirangud kõrgemad nendest, mida rakendati Euroopa Liidule ja riikidele, kust pärast Tšornobõli katastroofi kaupasid importisime ja mis mõnel juhul siiani tseesiumisisalduse puhul kehtivad. Miks see nii on? Miks me kehtestasime sedavõrd kõrged piirangud?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Austatud president! Loomulikult vastan hea meelega Rebecca Harmsi küsimusele, kuigi arvasin, et leppisime täna kokku, et jagame arutelu kaheks – üldiseks osaks ja Jaapani-teemaliseks osaks.

Olete püstitanud väga olulise probleemi, Rebecca Harms. Esiteks tagavad 25. märtsil vastuvõetud kiireloomulised meetmed Jaapanist imporditavate toidukaupade ja sööda puhul ELi tarbija ohutuse ning ühtlustatud jõustamislähenemise kõikjal Euroopa Liidus. Leiame, et need meetmed vastavad valitsevale riskile ning neil on laialdasem rakendamisala kui meetmetel, mis võeti kasutusele teistes olulistes maailmaosades, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Minu teadmiste kohaselt leiame saadud teadusliku eksperthinnangu alusel, et need asjaolud ja rakendatav lähenemisviis on ohutud.

Toll tagab, et toit ja sööt pääsevad Euroopa Liidu turule vaid siis, kui valitseb kindlus, et nende tarbimine on ohutu. Praeguse korralduse kohaselt rakendavad ka Jaapani võimud ise – ning Rebecca Harmsi öeldu on tõsi – üha rangemaid nõudeid riigisiseselt tarbitavatele ja eksporditavatele toidukaupadele.

Võttes arvesse Jaapanis kehtestatavaid rangemaid piiranguid, on komisjon otsustanud, et õige oleks enne edasisi teaduslikke analüüse täiendava turvameetmena muuta hetkel kehtivaid 25. märtsil jõustunud tasemeid, mis kehtestati vastavalt Euratomi määrusele nr 3954/87. Selle analüüsi teeb komisjon koostöös vastavate teadusekspertidega enne 30. juunit, et jõuda otsusele standardites, mida ühtselt imporditavatele kaupadele rakendada.

Sooviksin siinkohal rõhutada, et kõik liikmesriikide praeguseks tehtud kontrollid Jaapanist imporditud toidukaupadele näitavad kaduvväikseid radioaktiivsustasemeid, mis jäävad oluliselt alla praegu kehtivatele Euroopa ja Jaapani piirstandarditele. Soovin teid teavitada sellest, et komisjon esitab järgmisel reedel toiduahela ja loomatervishoiu komiteele ettepaneku vaadata läbi meie normid ning viia need vastavusse Jaapani normidega. Seejärel jõustuvad need järgmisel nädalal. Peaksin veel kord rõhutama, et tegemist on ettevaatusabinõuga, mis võimaldab kõikjal maailmas algatada hetkel lubatud tasemete kohta vajalikke teaduslikke hindamisi, et Euroopa Liit saaks näidata, et rakendab taas kõrgeimaid standardeid.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) José Manuel Barroso, kui teist õigesti aru sain, tähendaks see, et Tšornobõli radioaktiivsest tseesiumi sadenemisest mõjutatud kalad, mida Norrast imporditakse, peaksid vastama rangematele piirangutele kui imporditavad radioaktiivsed kalad, mis on püütud Jaapani vetest? Leian, et see on väär ja vastutustundetu ning soovin teada, kas olete valmis korrigeerima limiite, mis on rahvusvaheliste standardite kohaselt äärmiselt kõrged, või mitte.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Rebecca Harms, peame nendes küsimustes otsuse langetama teaduslike tõendite põhjal. Ma ei saa otsuste langetamisel lähtuda vaid isiklikest arvamustest. Meil on pärast Tšornobõli loodud määrus. See põhines parimatel teaduslikel tõenditel. Jaapan on toiduga kindlustatuse teemal väga tundlikul positsioonil ning sellel on mitu põhjust. Jaapanil on Euroopast erinev piirmäär. Just nende erinevate standardite tõttu Euroopas ja Jaapanis oleme otsustanud, et rakendame üleminekul Jaapani standardeid.

Lubatud tasemed on madalamad, mis tähendab, et nende standardid on kõrgemad. Jaapani puhul võtame kasutusele selle. Samal ajal kavatseme riiklikul ja Euroopa tasemel konsulteerida ekspertkomiteega, et saaksime otstarbekuse korral kohaldada kõikidele imporditavatele kaupadele ühised ühtsed reeglid. Leian, et see on parim, proportsionaalseim ja teaduspõhiseim lähenemine. Ma ei leia, et praegusel hetkel oleks soovitatav mõni muu lähenemine.

  Jan Zahradil, fraktsiooni ECR nimel. – Vastupidi mõnele oma kolleegile usun endiselt, et Euroopa Liit on peamiselt majanduslik projekt ning selle kõige keskmeks on ühtne turg. Oleme viimastel päevadel ja nädalatel kuulnud palju majandusjuhtimisest – minu isikliku maitse jaoks ehk liigagi palju –, kuid väga vähe majanduskasvust ja konkurentsivõimest.

Nagu teate, José Manuel Barroso, moodustab Briti Konservatiivne Partei minu fraktsiooni kõige olulisema osa, ning Ühendkuningriigi peaminister David Cameron ning veel kaheksa ELi riigi- ja valitsusjuhti saatsid teile ja eesistujale Herman Van Rompuyle kirja, milles tõid välja väga selged moodused kriisijärgse Euroopa tagasi majanduskasvule suunamiseks. Eelmisel nädalal avaldas David Cameron ka brošüüri „Valime majanduskasvu”, mida soovitan kõikidel täiskogu liikmetel lugeda.

Mis on siis teie lähituleviku konkreetsed kavatsused majanduskasvu ja konkurentsivõime tagamiseks ning Euroopa Liidu ühtse turu täiendamiseks? Missuguseid praktilisi meetmeid kavatsete nende eesmärkide saavutamiseks rakendada?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Ühe minuti jooksul on keeruline siseturu tähtsusele väärilist tähelepanu pöörata. Siiski soovin Jan Zahradilile kinnitada, et sel kuul esitame ühtse turu akti – väga põhjaliku ettepanekute kogu ühtse turu rakendamiseks, selle süvendamiseks ja mis tahes takistuste eemaldamiseks seoses teenuste ja paljude peamiselt VKEsid puudutavate halduskoormustega.

Konkreetsed punktid, mille saan täna avaldada, on konkreetsed VKEde rahastamise kättesaadavust puudutavad meetmed ja meie ettevõtteid, eriti VKEsid mõjutava halduskoormuse vähendamine.

Lubage veel öelda, et kiri, mille mulle kirjutasid üheksa Euroopa peaministrit või riigipead, on väga oluline dokument. Praegusel hetkel, kui meie eelarvetel on nii rängad piirangud, on oluline valla päästa ühtse turu kogu potentsiaal. See on kahtlemata Euroopa Liidu jaoks majanduskasvu allikas.

  Jan Zahradil, fraktsiooni ECR nimel. – José Manuel Barroso, ma ei soovi algatada mingit vaidlusi tekitavat arutelu ning usun teie headesse kavatsustesse. Tunnen aga asutust, mida juhatate. Euroopa Komisjon on mõnikord raskesti ohjatav loom. Nii et palun öelge meile, kuidas tagate, et Euroopa Komisjon väldib teie juhtimise all mõnikord liigagi ilmset kalduvust ülereguleerida, selle asemel et reguleerimist vähendada või paremini reguleerida?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Palun ärgem võtkem komisjoni suhtes eelarvamuslikku positsiooni! Komisjonil on sel teemal hea minevik. Oleme juba parandusi teinud: 31% komisjoni halduskoormuse vähendamine, millest 22%-le on nõukogu ja parlament juba nõusoleku andnud. Õigupoolest on nõukogu mõnele koormuse vähendamise meetmele vastu.

Usun, et nõustute minuga, Jan Zahradil, et 27 erinevat bürokraatiat on hullem kui üks bürokraatia. Seega teeb komisjon palju selle nimel, et muuta siseturu rakendamisega elu kogu meie mandri ettevõtetele lihtsamaks. Tegelikult tuleb vastupanu mõnikord riigi valitsustasutustelt, näiteks direktiivide liigpüüdliku rakendamise ja muu taolise kujul. Võtame selle tegevuskava rakendamist tõsiselt, et töötada välja parem määrus, milles usutavasti ka kokkuleppele jõuame.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Minu küsimus sarnaneb Martin Schulzi küsimusele. Seetõttu kavatsen keskenduda ühele kindlale aspektile. Loomulikult mõistate, et meie kogemuste valguses pankade stressitestidega oleme nende suhtes tundlikumaks muutunud, kaasa arvatud testide suhtes, mis puudutavad tuumaenergiat. Minu küsimus on seotud Euratomiga.

Ma ei soovi mängida kohtumõistjat tohutute rahasummade üle, mille Euratomi uurimustegevus neelab. Minu isikliku arvamuse kohaselt kulutatakse selle teadustöö rahastus tehnoloogiale, mis on täis riske. Ma ei leia, et neid riske kontrollitakse piisavalt, samuti ei leia ma, et selles küsimuses oleks ühiseks otsuselangetamiseks piisav reguleerimisala. Lõppude lõpuks ei tunnista tuumaenergia riigipiire. Just selles seisnebki probleem. Kas ei ole mitte nii, et tuumaenergiat puudutavad otsused tuleks langetada ühiselt, kuna radiatsioon riigipiire ei tunnista?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Lothar Bisky, Lissaboni leping sätestab selgelt, et energiaallikate jaotus on liikmesriikide riigisisene pädevus. Euroopa institutsioonidel ei ole õigust otsustada, missuguseid energiaallikaid iga liikmesriik kasutama peaks.

Siiski olid viimase Euroopa Ülekogu järeldused samm edasi, kuna jõuti kokkuleppele testida kõiki Euroopa Liidus asuvaid tuumajaamasid. See tehakse tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma ja komisjoni juhtimisel. Komisjon esitab ka aruande, mis tehakse avalikuks.

Oleme jõudnud olukorda, kus tuumaenergia pooldajad ja vastased – Euroopas on erinevate seisukohtadega liikmesriigid – on vähemalt selles ühel nõul, et peame uuendama kõiki tuumaohutuse tingimusi. See toimub tõenäolisemalt üleeuroopalise lähenemise teel kui riigiti.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) José Manuel Barroso, mida arvate mõttest luua Euroopa institutsioon, mis edendab taastuvenergiat, tegeleb keskkonnasäästliku energiavarustuse ja energia säästmisega Euroopa Liidu lepingu raames? Kas toetaksite seda ettepanekut, kuna see võiks meid tuumaenergia riskidest kiiremini vabastada?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Oleme selles küsimuses juba mõned ettepanekud teinud, nimelt nn 20-20-20 algatus, millega näiteks liikmesriigid üksmeelselt nõustusid – vajame selles küsimuses üksmeelt –, ehk taastuvenergiaallikate osatähtsuse suurendamine 2020. aastaks 20%ni. Lubage lisada, et oleme selle eesmärgi saavutamise teel. Seega on liikmesriike selle kohustusega siduv õigusakt juba olemas.

Kas liikmesriigid on valmis edasi liikuma? Sellel teemal võime arutleda, kuid võin enda seisukohalt öelda, et konsultatsioonide põhjal on nad nüüd seisukohal, et esmalt tuleks pühenduda nimetatud eesmärgi saavutamisele. Seega ei pea me ilmselt looma uut ühenduse raamistikku, uut institutsioonilist raamistikku, küll aga peame otsustavalt pühenduma eesmärkidele, milles oleme kokku leppinud, ning ühise kokkuleppe alusel võib-olla seadma ka kaugeleulatuvamaid eesmärke.

  Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel. – José Manuel Barroso, olen segaduses! Aidake mind! Milline on ELi poliitika Liibüa suhtes? Sain 1. aprillil kirja kõrgeauliselt paruness Catherine Ashtonilt, milles teatati, et EL on andnud üle 75 miljoni euro ulatuses humanitaarabi ning kuigi olukord on jätkuvalt ebakindel, on EL pakkunud oma abi dialoogi edendamisel. Ometi kirjutas ta selle palju päevi pärast pommitamise algust. See on see, mida ta öelnud on.

Teisest küljest on meil kange mees Herman Van Rompuy, kes on teinud selgeks, et Liibüa ettevõtmise eesmärk on režiimivahetus. Samuti ütles ta, et tegevus Liibüas ei oleks saanud toimuda ilma Euroopa Liiduta ning Prantsusmaa ja Saksamaa ei oleks saanud astuda sõjalisi samme, saamata esmalt Euroopa Ülemkogu toetust. Seega on meil Euroopa Liidus kaks olulist isikut, kes on omavahel otseses vastuolus. Palun valgustage seda küsimust pisut ja öelge, milline on Euroopa Liidu poliitika Gaddafi ja Liibüa suhtes!

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Liikmesriigid on üksmeelsel seisukohal, et Gaddafi peab ametist lahkuma. Dialoogi alustamises isikutega, kellega peaksime enda arvates kõnelema, puudub vastuolu. Sellele ilmselt ka leedi Catherine Ashton viitas. Näiteks oleme siin vastu võtnud kolonel Gaddafi opositsiooni esindajaid.

Sellegipoolest ei olnud sõjaline tegevus Euroopa Liidu kui sellise otsus. Mõned Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogusse kuuluvad liikmesriigid otsustasid Euroopa Ülemkogus saavutatud üksmeelele tuginedes lennukeelutsooni kehtestada. See ei olnud aga Euroopa Liidu kui sellise otsus, kuna olukorraga tegelemises olid mõned erisused. Peame seda mõistma. Tõde on, et viisi puhul, kuidas peaksime Liibüa küsimusega tegelema, oli erimeelsusi.

Siiski nõustun ka eesistuja Herman Van Rompuy sõnadega: kui Euroopa Ülemkogu ei oleks nimetatud seisukohale asunud, ei oleks Julgeolekunõukogu saanud neid otsuseid vastu võtta. Tegemist oli ajalooliste otsustega, kuna need rakendavad kaitsmiskohustust.

  Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel. – Kahtlemata on siin laialdaselt erinevaid arvamusi. Soovin teada, kas José Manuel Barroso nõustub minuga, kui ütlen, et määrates uue väliskomisjoni juhiks ja välisjulgeoleku eest vastutajaks naise, kes on olnud vasakäärmuslasest eluaegne passivist, tuumarelvastusvastase organisatsiooni CND (Campaign for Nuclear Disarmament) laekur, isik, kes on näidanud selles ametis ebapädevust, ei teinud Euroopa Liit oma parimat otsust. Saan paruness Catherine Ashtoni eest vaid jumalat tänada, kuna ilma temata oleksime kõik arvatavasti palju kaugemal Liibüas.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Minu toetuse saanud liikmesriikide otsus määrata Catherine Ashton komisjoni asepresidendiks / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks, oli minu arvates hea otsus.

Ta on väga pühendunud eurooplane. Kahtlemata ei jaga ta teie vaateid, kuid ma ei leia, et see oleks probleem. Minu hinnangul aitab ta väga ausalt ja otsusekindlalt kaasa meie eesmärkide saavutamisele, kuid olgem selles suhtes ausad. Tal on väga raske ja palju ülesandeid pakkuv amet. Ta teeb midagi, millega varem tegeles vähemalt kolm või neli inimest. Peale selle pidi ta juurutama uue Euroopa välisteenistuse.

Leian, et need, kellele tema ideed ei sümpatiseeri, peaksid tema suhtes möönduse tegema. Usun, et tõsiasi, et meil on nüüd liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on samal ajal ka komisjoni asepresident, on edasiminek. Võin kinnitada tema entusiasmi, otsusekindlust ja läbinisti euroopalikku lähenemist, millega ta tegeleb kõikide nimetatud probleemidega.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud president! Kas komisjoni president näeb ette mingeid asjaolusid, mille korral sunnitakse liikmesriike, kaasa arvatud Ühendkuningriik, võtma kasutusele euro hoolimata rahva soovist – mida tõenäoliselt avaldataks referendumina – ja isegi vastavate riikide valitsuste avaldatud soovist? Lissaboni lepingu preambul kohustab liikmesriike looma majanduslikku ja rahalist liitu: ühtset stabiilset valuutat. Sõna „ühtne” viitab sellele, et see ei eksisteeri koos teiste valuutadega.

Loomulikult on sellel lepingul ka protokoll, mis sätestab, et kui Ühendkuningriik ei ole nõukogu teavitanud oma soovist eurot kasutusele võtta, ei ole sellel kohustust seda teha. Ent küsimus on selles, kas see protokoll kaitseb Ühendkuningriiki Lissaboni lepingu sätete eest. Muud eurotsoonist välja jäävad riigid paistavad olevat vähemsoodsas olukorras. Lepingu artikkel 140 sätestab, et mööndustega liikmesriikide edusamme majandusliku ja rahalise liidu saavutamisel kontrollitakse iga kahe aasta järel.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Ma ei saanud küsimusest aru, aga kui küsimus oli, kas Ühendkuningriiki sunnitakse eurotsooniga liituma, on vastus eitav.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud president! Teame, et Ühendkuningriiki kaitseb protokoll, kuid protokollide kehtivus on küsimus, mis hõlmab enamat kui ühtse valuuta küsimust.

On olemas protokoll, mis annab Ühendkuningriigile ja kahele muule riigile loobumisõiguse Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, kuid komisjoni enda õigusteenistus on andnud mõista, et loobumisklausel on parimal juhul piiratud rakendusalaga. Kas võib olla, et protokoll, mis annab Ühendkuningriigile ühisrahast loobumise klausli, on samuti piiratud väärtusega?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Kui soovite täielikku juriidilist analüüsi, saadan teile hea meelega komisjoni õigusteenistuse analüüsi. Võin teile aga kinnitada – kahju, kui see teile pettumust valmistab –, et Ühendkuningriiki ei sunnita eurotsooniga liituma.

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa vastus Jaapani tragöödiale. Meil on nimekirjas palju kolleege. Palun teil sinist kaarti mitte tõsta, kui soovite olla eelneva registreerimiseta sõnavõtjate nimekirjas, kuna see on täiesti teine asi. Tõstke palun valge kaart – või mõni muu. Sinine kaart on teistsuguseks menetluseks.

  Alejo Vidal-Quadras, (PPE) . – (ES) Austatud president, komisjoni president, pärast rasket õnnetust Fukushima tuumajaamas on Euroopa Komisjoni senist reaktsiooni kirjeldanud – kui välja jätta üks kummaline kahetsusväärne libastumine – kui asjakohaselt ränka, ettevaatlikku ja põhjalikku.

Siiski on see valus sündmus loonud selle energiaallika vastu vaenuliku kõrgendatud emotsioonide õhkkonna. Võimalike negatiivsete tagajärgede vähendamiseks valimiskasti ääres on teatud valitsused järsku oma seisukohta muutnud ning otsustanud tühistada uute tuumajaamade ehitamise või olemasolevate jaamade kasutusea pikendamise plaanid.

José Manuel Barroso, arvestades, et tuumaenergia esindab 14% meie energiatarbimisest, arvestades pidevat ja ennustatavat elektrinõudluse suurenemist ning meie eesmärki 2050. aastaks süsihappegaasi heitkoguseid 85% vähendada, küsivad paljud meist, mina kaasa arvatud, selles potentsiaalselt lühiajalises olukorras, et kas komisjon kavandab mingit seadusandlikku või poliitilist tegevust, et takistada sellel õhkkonnal meie energiastrateegiat pikaajaliselt ohustamast.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Nagu ma juba ütlesin vastuses teisele kolleegile, on energiaallikate jaotuse üle otsustamine küsimus, mis kuulub riiklikusse vastutusalasse. Nagu te teate, on Euroopa Liidul liikmesriike, mis kasutavad tuumaenergiat, näiteks teie enda riik Hispaania, ning ka liikmesriike, mis tuumaenergiat ei kasuta, nagu minu kodumaa Portugal. Seega ei ole komisjoni asi öelda, kas liikmesriigid peaksid tuumaenergiat kasutama või mitte. Peame tegutsema oma vastutusalade piires.

Õigupoolest oleme nüüd saanud tuumaohutuse küsimustes uued volitused. Leian, et suudame saavutada ja peame täitma juba võetud eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Olen arvamusel, et üksmeelselt kokku lepitud 20% eesmärk on saavutatav, kui liikmesriigid tegutsevad kõikide võimalike meetmete rakendamisel otsusekindlalt, et saavutada see Euroopa Liidule ja tegelikult tervele maailmale äärmiselt oluline eesmärk.

  Sandra Kalniete (PPE). – (LV) Austatud president! Nüüdseks on maailm juba mitu nädalat kaastunde ja murega Jaapanis toimuvat jälginud. Soovin veel kord väljendada oma lugupidamist Jaapani rahva vastu! Oma mõtetes oleme inimestega, kes töötavad tuumakatastroofi ennetamise nimel Fukushima tuumareaktorites ööd ja päevad. Nad on kangelased, kes ohverdavad oma tervise ja elud Jaapani ja inimkonna nimel. Jaapan seisab silmitsi pingelise ülesandega oma laastatud territooriumid taas üles ehitada. See nõuab märkimisväärseid vahendeid, muu hulgas ka välisinvesteeringute sissevoolu. Just seetõttu peab Euroopa Liit alustama kõnelusi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Jaapaniga. Teades, et Jaapani põhimõte on avada läbirääkimised vaid siis, kui olemas on tugev otsus need edukalt lõpetada ja tulemus saavutada, olen veendunud, et nende käigus leitakse olemasolevatele hallidele aladele lahendused ning suudame sõlmida vabakaubanduslepingu, mis on vastuvõetav mõlemale osapoolele.

Sooviksin kuulda José Manuel Barroso seisukohta selle kohta, kas komisjon toetab vabakaubanduslepingu sõlmimise kõneluste avamist eelseisval Jaapani - Euroopa Liidu tippkohtumisel 25. mail, ning kui mitte, siis mis põhjustel, ja millal võidakse vastavad kõnelused avada?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Lubage alustada, tehes komisjoni nimel Jaapani inimestele meie siiraima kummarduse ning avaldades lugupidamist ja solidaarsust. Saatsin kohe pärast seda katastroofilist sündmust peaminister Kanile isikliku sõnumi. Rääkisin temaga telefoni teel ka eile, et saada uusimat teavet olukorra kohta, ning ta avaldas suurimat tänu Euroopa Liidu solidaarsuse eest.

Mis puudutab kaubandusküsimust, siis eelmise aasta Euroopa Liidu - Jaapani tippkohtumisel leppisime kokku, et hakkame uurima võimalusi, kuidas oleks kõige parem meie suhteid parandada. Üks majandusvaldkonna võimalus on luua Euroopa Liidu - Jaapani toidu- ja ravimiamet. See valik eeldab mõlemalt poolelt märkimisväärset ambitsioonikust ja valmisolekut tegeleda inter alia mittetariifsete meetmetega ning takistuste eemaldamisega, mis ei võimalda Euroopa Liidu ettevõtetel siseneda riigihangeteks Jaapani turule. Euroopa Liidu poolt on olnud pidev nõudlus Jaapaniga kõneluste alustamiseks. Mul on hea meel, et Euroopa Ülemkogu on nüüd oma seisukohta selgitanud. Eile kinnitasin Jaapani peaministrile veel kord, et oleme valmis tema riigiga koostööd tegema, kui viimane nende küsimustega tõhusalt tegeleb. Ta lubas mulle, et teeb seda, ning edastab Euroopa poolele ka enda mureküsimused.

  Edit Herczog (S&D). – Austatud president! Kui vaatame uudiseid Fukushima õnnetuse kohta ja arutelusid selle tagajärgede üle, ei ole kuskil näha aktsionäre. Me ei näe ei finantsinvestoreid ega poliitilise klassi esindajaid, küll aga näeme töötajaid: selle õnnetusega võitlevad töölised. Toetan täielikult tuumaohutusstandardite tugevdamist, kuid kas olete valmis kutsuma töötajate esindajad, täpsemalt öeldes ametiühingud, erinevate sidusrühmade dialoogi, et standardeid tugevdada ja saavutada, ning kas olete valmis saavutatud tuumaohutusstandardeid ülemaailmselt edendama? Kui jah, siis kuidas kavatsete seda teha?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Euroopa Ülemkogu on tõepoolest vastu võtnud otsuse edendada kõrgeimaid võimalikke standardeid, seda mitte ainult Euroopas, vaid ka meie partnerite seas. Näiteks on volinik Günther Oettinger juba olnud kontaktis Venemaa partneritega. Venemaa ja Ukraina teatasid, et on väga huvitatud meiega selles koostöö tegemisest. Samuti püüame saavutada sama koostöö taseme Šveitsi ning ka Türgi ja Armeeniaga, kuigi nende puhul ei ole koostöö nii arenenud.

Eile ütles Jaapani peaminister mulle telefonivestluse käigus, et soovib samuti meiega koostööd teha, seda ka rahvusvahelistes püüdlustes G8 ja G20 riikide seas, et saavutada maailmas kõrgem tuumaohutuse tase. Meil on nüüd tingimused tõelise pingutuse tegemiseks mitte ainult Euroopa tasandil – see on nüüdseks garanteeritud –, vaid ka ülemaailmselt koostöös Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja muude asjakohaste rahvusvaheliste organitega.

  Sarah Ludford (ALDE). – Austatud president, aasta tagasi Haitil tundus, et EL reageeris katastroofi- ja humanitaarabi andmisel aeglaselt. Kas olete rahul ELi ja liikmesriikide vahelise tegevuse koordineerituse tasemega hiljutiste hädajuhtumite korral, eriti Jaapanis?

Mis on juhtunud pärast komisjoni kolme aasta tagust teatist Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse kohta, milles öeldi, et vajame suuremat sidusust ja tõhusust, et saavutada ühtsem ELi katastroofidele reageerimise suutlikkus?

Täpsemalt öeldes: kas hiljutine Jaapani kogemus ja üsna erinev olukord Põhja-Aafrikas on aidanud komisjonil mõelda, kas vajame ELi kiirreageerimise korda humanitaarkatastroofide ja ülesehitusabi andmiseks?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Olen uhke, et komisjon, mida esindas Kristalina Georgieva, kes on ka praegu siin, oli esimene, kes saatis pärast Jaapanis toimunud kohutavaid sündmusi sinna kõrgetasemelise delegatsiooni.

Võin teile kinnitada, et Jaapan hindas seda žesti kõrgelt. Oleme Jaapanile andnud nii poliitilist kui ka moraalset tuge: meie süsteem on olnud tõhus. Õigupoolest palusid Jaapani võimud esimesena meil liikmesriikide tegevust koordineerida, kuna nad eelistasid liikmesriikidelt koordineeritud, mitte kahepoolset toetust.

Kuigi Jaapan on väga rikas riik ja suudab suurepäraselt taoliste kriisidega toime tulla, anname solidaarsusest neile siiski 15 miljonit eurot humanitaarabi. Sellest kümme miljonit tuleb komisjoni korraldusel ELi eelarvest ja umbes viis miljonit liikmesriikidelt.

Üldjoontes oleme humanitaarabi koordineerimisega rahul, kuid kindlasti suudame seda alati parandada, kui liikmesriigid on valmis omaks võtma koordineeritud ning sidusa lähenemise kodanikukaitsele ja kriisiohjamisele.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – Austatud president! Märtsi Euroopa Ülemkogu kinnitas Euroopa rolli kõrgeimate tuumaohutusstandardite edendajana kõikjal maailmas ja ELi naabruses.

Vähemalt kaks tuumaprojekti ELi välispiiril tekitavad suurt muret, kuna puudub läbipaistvus ja arupidamine riikidega, mida need mõjutavad. Uued Kaliningradi ehitatavad katsetuumareaktoritega tuumaelektrijaamad asuvad kahe liikmesriigi vahel ja vaid 23 kilomeetri kaugusel Valgevene piirist, mis on ühtlasi ELi idapiir. EL peaks koostöös asjakohaste rahvusvaheliste organitega tagama, et arendajad järgiksid juba arenguetapi algusest peale kõrgeimaid tuuma- ja keskkonnaohutusnõudeid ning lubaksid rahvusvahelistel tuumaekspertidel hinnata mõlemat projekti, eriti asukoha valiku kriteeriume.

EL suudaks ohtlikke tuumaarendusi tõhusalt ennetada, keeldudes lepingutest energiaostuks, mis toodetakse nõuetele mittevastavates tuumaelektrijaamades. Mis rolli näeb komisjon endal ohtlike tuumaarenduste takistamisel ELi välispiiri läheduses? Mis meetmeid saab see võtta?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Üks hea näide, mille saan tuua, on meie töösuhted Ukrainaga. Osalen 2011. aasta 19. aprillil Kiievis tuumaohutusega seotud tippkohtumisel, mille korraldab Ukraina valitsus, ning koos minuga on seal ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Õigupoolest oleme olnud üks olulisim annetaja – kui mitte kõige olulisem – Tšornobõli täielikuks ülesehitamiseks.

Nagu Euroopa Ülemkogu oma järeldustes märkis, ei saa tuumajaamade ohutuse tagamise prioriteet loomulikult väljaspool meie piire olemast lakata. Euroopa Liit nõuab sarnaste stressitestide tegemist ka meie naaberriikide ning kogu maailma olemasolevates ja tulevastes tuumajaamades ning siinkohal tuleks asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide jõudu maksimaalselt ära kasutada.

Nii et kahtlemata omistame oma suhetes kolmandate riikidega, kaasa arvatud nendega, mida mainisite, väga suurt tähtsust tuumaohutusele.

  Elisa Ferreira (S&D). – (PT) Austatud president! Jaapani kriis on omistanud suurema tähenduse meie ühisele kohustusele luua strateegia 202020. Siiski ootame jätkuvalt nii 202020 kui ka 2020. aasta strateegiaga, et meie käsutuses oleksid tulemuslikud ja jõulised vahendid, mis tooksid Euroopa praegusest olukorrast välja; välja piiravatest meetmetest, töötusest ja ebapiisavast majanduskasvust ning välja kontrollimatutest probleemidest välisvõlgadega. Kas ei ole mitte aeg, et Euroopa liiguks uute finantseerimisallikatega edasi ja rakendaks tõhusaid majanduskasvu ja ühtekuuluvust soodustavaid meetmeid, mis põhinevad teistsugusel lähenemisel energiaprobleemile ja jätkusuutliku arengu küsimusele? See on minu küsimus.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − (PT) Vastan teile suurima heameelega, Elisa Ferreira, kuigi see ei ole otseselt seotud Jaapani katastroofi teemaga. Mis puutub rahastusallikate leidmise küsimust, ütlesin alles täna hommikul arutelu käigus, et meie, Euroopa Komisjon, esitame peagi vastavad ettepanekud järgmises finantsperspektiivis, mis kannab nimetust „ELi projektivõlakirjad”: need on võlakirjad teatud projektidesse, struktuurprojektidesse, investeerimiseks – näiteks Euroopa võrkude arendamisse, mis hõlmavad kindlasti ka energiat. Loodan, Elisa Ferreira, et te neid ettepanekuid toetate, ning sooviksin ka eri valitsuste tuge. Peame kõik selle teemaga ühiselt tegelema. Investeerimiseelarvete kärpimisest tulenev vahendite nappus paljudes liikmesriikides tähendab, et Euroopa Liit ei tohi Euroopa majanduskasvu investeerimist sellises ulatuses peatada. On palju valdkondi, kus minu hinnangu kohaselt annab üks Euroopa tasandil investeeritud euro rohkem kui ühe euro suuruse kasu riiklikul tasandil, näiteks energiavaldkonnas.

  Michèle Rivasi (Verts/ALE). – (FR) Austatud president! Kõigepealt alustan millegi positiivsega, José Manuel Barroso. Mul on hea meel tõsiasja üle, et kavatsete viia Euroopa maksimumtasemed vastavusse Jaapani tasemetega, kuna komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 297/2011 ajal mõistsime, et komisjoni soovitatud määrad olid kaugelt liiga kõrged. Seetõttu toetan seda ning näeksin hea meelega selle lisamist nimetatud määrusesse.

Minu teine märkus puudutab toiduainete importi Jaapanist. Siin on põhimõtteline probleem. Kas oleme sunnitud Jaapani majanduse toetamiseks leppima saastatud toiduga, kuigi saastatus jääb alla maksimummäära? Olen kindel, et teil on lapsed. Ise mõtlen nii, et kas annaksin oma lapsele piima, mis sisaldab 500 Bq joodi, kui saadaval on ka piim, mis sisaldab 0 Bq joodi? Kas äkki ei oleks parem kaaluda Jaapanist imporditavate toiduainete ja sööda sisseveo tõkestamist, kuna see võib olla saastatud, ning selle asemel hoopis ise Jaapani inimesi aidata ja toetada, näiteks majanduslikult või saastamata toiduainetega.

Kõige lõpuks on mul palve teile, José Manuel Barroso. Minuga võttis ühendust Areva, mille esindajad on sõitnud Jaapanisse, kus nende seadmed on tõkestatud ja lennujaamas hoiul. On väga oluline, et paluksite võimaluse korral Jaapani valitsusel need seadmed vabastada: kogu süsteemi koos maskide, robotite ja kõige muuga, mida lennujaamas kinni peetakse.

  President. − Kolleeg, kõnelete teiste parlamendiliikmete ajast. Paljud kolleegi ootavad võimalust sõna saada.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – (FR) Mis puudutab viimast punkti, siis ei olnud ma sellest olukorrast teadlik. Kui saan rohkem teavet, sekkun hea meelega.

Piima küsimuses on teil õigus, Michèle Rivasi. Peale kolme lapse on mul ka lapselaps, kes hetkel toitub vaid piimast. See on ainuke toit, mida ta saab süüa, seega olen ka mina väga huvitatud Euroopasse imporditava toidu ja piima ohutuse tagamisest.

Meie eksperdihinnangutel põhineva teabe kohaselt on rakendatud meetmed piisavad, et tulla toime hetkel valitsevate ohtudega. Praeguse seisuga ei ole meil ühtegi teadet saastatud toidu kohta, mis sisaldab tasemeid, mis võivad meie tarbijatele terviseriske põhjustada, ning rakendame selles vallas jätkuvalt kõrgeimaid standardeid.

  Niki Tzavela (EFD). – (EL) Austatud president! Soovin paluda komisjoni presidendilt ja nõukogu eesistujalt mingisugust austusavaldust üle 50 anonüümsele Jaapani töölisele, kes töötavad teadmisega, et surevad. Avaldame siin parlamendis austust aktivistidele, kes tegutsevad näiteks pruunkaru päästmise nimel Himaalajas. Kogu lugupidamise juures – kas tõesti mitte keegi siinviibijatest ei leia, et peaksime ütlema midagi ka nende inimeste kohta, kes – kuigi teades, et nad hukkuvad – on töötanud kriisikoldes lakkamatult päevade kaupa?

Soovin ette lugeda ühe Jaapani töölise sõnad, kui tal avanes võimalus anda lühiintervjuu. Ta ütles, et tema kindel veendumus on, et peale nende ei ole selle töö jaoks kedagi ning nad ei saa koju minna enne, kui töö on tehtud. TEPCO kiirguskaitseülikonnad said väga kiiresti otsa. Ta oli koos kolleegidega sunnitud valmistama varuosasid käepärastest materjalidest.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  President. − Niki Tzavela, olete juba ligi kaks minutit rääkinud, kuigi teil oli aega vaid minut, hoolimata sellest, et kõik, millest rääkisite, on meile väga oluline.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Tahan toetada teie tehtud märkusi, proua. Ma arvan, et see, millest rääkisite, on väga tähtis. Pean neid mehi kangelasteks. Nad on oma vapruse ja suuremeelsusega ära teeninud meie suurima lugupidamise ning imetluse. Lubage mul pisut ka Jaapani inimestest rääkida! Volinik Kristalina Georgieva viibis hiljuti õnnetuspaigale üsna lähedal ning üks asju, mis Kristalinale väga muljet avaldas, oli Jaapani inimeste optimism, väärikas suhtumine ja vaimsus. Seega leian, et on väga sobilik, et meie siit Strasbourgist, Euroopa Parlamendist, saadaksime lugupidamist ja imetlust väljendava sõnumi Jaapani inimestele ning eriti nendele kangelastele, kes oma elud kõikide Jaapani elanike heaolu nimel ohvriks toovad.

  President. − Proua, ka mina nõustun Euroopa Komisjoni presidendiga.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud president! Kirde-Jaapani piirkond jääb saastatuks järgmiseks 300–400 aastaks ning elu ei saavuta enam kunagi oma loomulikku rütmi. Seda ütlevad meile teadlased.

Samal ajal jätkuvad tavapärases rütmis kavad ehitada väga aktiivsesse maavärinaalasse tuumaelektrijaam. Seda on öelnud meile Türgi ning kui sarnane katastroof peaks juhtuma seal, seaks see ohtu kogu Euroopa ellujäämise. Seda ütleb meile terve mõistus.

Mida on komisjonil selle kõige kohta öelda? Kui kõrged on koostöökavas kandidaatriikidega (mainisite ennist kolme riiki, mina viitan kandidaatriikidele) määratud keskkonnastandardid tuumaenergia kasutamisele?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Austatud president! Mu vastus on jaatav, kuid sama kehtib ka kandidaatriikide kohta. Mõned nüüdseks Euroopa Liidu liikmeks saanud riigid, mis olid mõnda aega tagasi kandidaatriigid, kohustusid läbirääkimistel oma ohutusstandardeid läbi vaatama ja mõnel juhul teatud tuumaenergiakäitisi sulgema. Suhtume sellesse tõsiselt.

Tõstatame Türgi partneritega kindlasti selle küsimuse – mainisin seda ka juba eelmises sõnavõtus – ning mitte ainult nende, vaid ka kõikide teiste meie piiride lähedal asuvate partneritega. Arvan, et sellele tuleks pöörata erilist tähelepanu. Samal ajal jagame nendega teavet, mis meil on olemas enda tuumakäitiste kohta. See on õige lähenemine selle probleemi tõhusaks lahendamiseks.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Nagu me kõik teame, tähendab demokraatia rahva võimu, põhimõtet, mida võtsime 1978. aastal Austrias väga tõsiselt. Korraldasime tuumaenergia-teemalise rahvaküsitluse ning tulemus näitas selgelt, et riik peab jääma tuumaenergiavabaks. See viis tuumaenergiavaba Austria seaduse vastuvõtmiseni, mis on nüüdseks talletatud ka meie põhiseadusesse.

Mis toimub aga ELi tasemel? Tuumaelektrijaamades kavatsetakse teha stressitestid ja nende tulemused avaldada. Need kavatsused ei ole aga kohustuslikud ega hõlma konkreetset puudustega tegelemise kohustust. Sel põhjusel toetan kindlalt Austria seiskamiskampaaniat. Soovin ka, et see kampaania leviks ülejäänud Euroopasse. Teame väga hästi, et tegemist ei ole lihtsa teemaga, kuna tuumaenergia on olemuselt liikmesriikide kohustus.

Seetõttu, president José Manuel Barroso, soovin küsida järgmist: kas nõuate ühtseid kohustuslikke Euroopa standardeid ja kavatsete lõpuks tagada ELi keskkonnastandardite, eriti keskkonnamõju hindamiste nõuetekohase elluviimise ja sanktsioonide rakendamise reeglite rikkujate suhtes?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Teeme kehtivate aluslepingute alusel kõik, mis meie võimuses. Nagu teate, annavad aluslepingud liikmesriikidele energiavaldkonnas teatava riikliku pädevuse, kuid kasutame ka enda pädevust. Euroopa Ülemkogu otsused, mis annavad Euroopa Komisjonile koos riiklike iseseisvate seadusandjatega tuumaohutusküsimustes väga olulise rolli, esindavad progressi. Teeme seda avalikult ja täiesti läbipaistvalt. Aga loomulikult te kindlasti teate seda juba teistest küsimustest, kus meil on mõnikord olnud raskusi siduvate õigusaktide ja reeglite rakendamisega Euroopa tasandil. Sellegipoolest arvan, et liikmesriigid ja Euroopa partnerid lepivad kokku suurtes sammudes.

  Linda McAvan (S&D). – José Manuel Barroso! Olete juba osaliselt vastanud minu küsimusele toiduohutuse probleemide kohta, mis on seotud Jaapanist tuleva importkaubaga. Kas oskaksite meile öelda, kui palju toitu me täpsemalt Jaapanist impordime, et saaksime avalikkuse hirme pisut vaigistada.

Samuti olen hakanud saama kirju selle kohta, et teie teenistused on soovituslike kiirguspiirmäärade leidmisel juhindunud kahest määrusest: üks neist puudutab Tšornobõli ja teine on üldine säte. See põhjustab segadust. Olen asjakohast küsimust ja vastust komisjoni veebilehelt lugenud, kuid pean ütlema, et see on väga keeruline. Ehk heidaksite sellele pisut valgust. Miks on kasutusel kaks määrust?

Kui te ei saa seda küsimust täna täpsustada, siis kas võiksite seda vähemalt komisjoni veebilehel teha, et mu valijad täpselt mõistaksid, missugused on tasemed, miks on need kehtestatud ja miks tehakse vahet Tšornobõli tasemete ja mitte-Tšornobõli tasemete vahel?

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Püüan, aga need asjad on väga tehnilised; pidin ka ise kiirkursuse läbima, et kasutatud erialaspetsiifilisest keelest aru saada. Ent esmalt, kui kõnelda imporditava toidu ja sööda kogusest, siis see on tõesti marginaalne. Euroopa Liit impordib Jaapanist sööta ja toitu koguväärtusega 216 miljonit eurot, mis on väärtuselt umbes 0,4% ja mahult alla 0,1% kogu sööda- ja toiduimpordist Euroopa Liitu. Ka Jaapani majanduse jaoks esindab see väga väikest osa. Võiksin anda teile loendi imporditavatest toodetest, kuid mul on vaid üks minut, seega ei saa ma seda seekord teha.

Mis puudutab teist teemat erinevate väärtuste koht, siis need on määratud pärast Tšornobõli. Need põhinesid tollastel teaduslikel tõenditel, mistõttu usume, et need on usaldusväärsed. Siiski on meil nüüd olnud ka teine tragöödia, kaugel Jaapanis. Nagu juba mainisin, on Jaapanil väga kõrged toiduohutusstandardid. Vastuolude vältimiseks nende ja meie standardite vahel oleme otsustanud – nagu ma täna teatasin – need teatud määral vastavusse viia, vähemalt Jaapaniga, samal ajal kui vaatame teaduslikult üle ülemaailmseid standardeid, mida võime kehtestada mis tahes impordile Euroopa Liitu. See selgitab erinevuste olemasolu, kuid minu hinnangul on tegemist üleminekuliste erinevustega.

  President. − President José Manuel Barroso, tänan, et osalesite sellel istungil! Aitäh vastuste, väga elava arutelu ja peamiselt sõnade eest ELi väga olulise vastuse kohta Jaapanis toimunud tragöödiale!

Sellega on teema käsitlemine lõppenud.

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

10. ELi raamistik romade integreerimise riiklike strateegiate koordineerimiseks (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koordineerimise kohta.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Tutvustan koos kolleegi László Andoriga otsust, mille komisjon võttis vastu uue romasid käsitlevate integratsioonistrateegiate raamistiku esitamiseks.

ELi raamistik tuleb hetkel, mil romade olukord on Euroopas tugevalt huviorbiiti tõusnud. EL on liikmesriikidele kättesaadavaks teinud arvukalt juriidilisi, poliitilisi ja finantsinstrumente romade olukorraga tegelemiseks. Samuti on meil terve juriidiline raamistik, mis põhineb diskrimineerimiskeelul, inimeste vabal liikumisel ja laienemisstrateegial. Sellest hoolimata on väga selge, et romade majanduslik ja sotsiaalne marginaliseerimine püsib ning see ei ole 21. sajandi Euroopa Liidus vastuvõetav ega jätkusuutlik.

Parlament on kogu poliitilist spektrit hõlmavate toetajatega – soovin seda rõhutada – oma hiljuti vastu võetud määrusega ELi romasid käsitleva strateegia kohta juhtinud tähelepanu romade integratsiooni edendamise pakilisusele. Soovin tänada raportöör Lívia Járókad suurepärase töö eest!

Nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil on tarvis otsusekindlat tegutsemist. Peame ühendama jõud ja suurendama püüdlusi romadevastase diskrimineerimise lõpetamiseks, et nad saaksid nautida samu õigusi kui mis tahes teised Euroopa kodanikud, kuna just seda nad on. Seda öeldes pean silmas loomulikult kahesuunalist protsessi, mis nõuab enamiku Euroopa kodanike ja ka roma kogukondade liikmete mõtteviisi muutmist.

Oleme kõik nõus, et tarvis on tõhusat poliitika planeerimist ja rakendamist ning ühist strateegilist lähenemist. Me kõik teame, et põhivastutus romade ühiskonda integreerimisel on liikmesriikidel. Samuti tunnistame, et romade olukord on liikmesriigiti väga erinev. Just seetõttu otsustas komisjon esitada ELi raamistiku, et liikmesriigid saaksid tegutseda võrdeliselt katsumusega, millega nad silmitsi seisavad.

Eelmise aasta septembris loodud ja detsembris raporti esitanud romadega tegeleva komisjoni töökond näitas selgelt, et sageli ei tehta piisavalt. Struktuurifondides olevat 26,5 miljardit eurot ei kasutata nii, nagu oleks tarvis. Vaid 100 miljonit sellest eraldati konkreetseteks romadega seotud tegevusteks, samal ajal kui 70% tehnilisele toele mõeldud vahenditest, mida oleks enamikus liikmesriikides tarvis olnud, lihtsalt ei kasutatud. Seega ei ole olemasolevad meetmed piisavad. Nüüd on saabunud aeg tagada, et riiklikus, piirkondlikus ja kohalikus poliitikas keskendutaks selgelt ja konkreetselt romade vajadustele.

Keskendume oma raamistikus neljale põhiprobleemile: haridus, tööhõive, tervis ja majutus. Tahame, et EL ja 27 liikmesriiki pühenduksid lõhede kaotamisele ning keskenduksid nendes neljas valdkonnas sihipärase tegevuse ja piisavate vahenditega ühistele eesmärkidele. Soovime, et kõik liikmesriigid need eesmärgid hiljemalt 2020. aastaks romasid käsitlevatesse riiklikesse strateegiatesse kaasaksid, või kui vastav strateegia puudub, selle looksid.

Selleks et kontrollida, kas jõupingutused eesmärki täidavad, vajame regulaarset järelevalvet. Seetõttu paneb ELi raamistik aluse jõulisele järelevalvemehhanismile, mis tagab romade jaoks konkreetsed tulemused. See järelevalvemehhanism tagab riiklike romasid käsitlevate strateegiate rakendamise, romade integratsiooniks mõeldud raha jõudmise lõplike abisaajateni ning edusammud romade integreerimise eesmärkide saavutamisel.

Komisjon esitab iga-aastase raporti edusammude kohta, mida on tehtud romade integreerimisel liikmesriikides. ELi raamistik annab kõikidele sidusrühmadele kõikidel tasanditel võimaluse ühendada jõud laiemalt ELi rahvastikuga ja konkreetsemalt romadega, et lõpetada üle kümne miljoni Euroopa kodaniku tõrjutus, mida me tulevikus enam lubada ei saa.

  László Andor, komisjoni liige. − Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Romade sotsiomajanduslik olukord on üks ELi tegevuskava tähtsamaid punkte. Eelmisel kuul võttis täiskogu vastu Lívia Járóka raporti romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta. Ja täna võttis komisjon vastu teatise romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta.

Mõlemad dokumendid aitavad märkimisväärselt kaasa laiemale romasid käsitlevale arutelule ning soodustavad otsuste vastu võtmist järgmisel tööhõive- ja sotsiaalministrite nõukogu kohtumisel 19. mail, mis on täielikult pühendatud romade integratsioonile.

Nendes dokumentides sõnastatakse ELi poliitiline otsus miljonite majanduslikus ja sotsiaalses tõrjutuses elavate romade olukorraga tegelemiseks. Tahaksin siinkohal rõhutada kolme tähtsaimat punkti.

Esiteks on komisjon sätestanud riiklike romade integratsioonistrateegiate raamistiku. See tunnistab liikmesriikide põhivastutust romasid käsitlevate integratsioonistrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Samuti taaskinnitab see komisjoni sügavat veendumust, et Euroopa Liit ei saa tolereerida ühtegi romade vastu suunatud rassismi, ksenofoobia, diskrimineerimise ega sotsiaalse tõrjutuse vormi. Liidul on moraalne ja poliitiline kohustus toetada liikmesriike nende püüdlustes kõikide enda käsutuses olevate poliitika ja instrumentidega.

Teiseks, nagu te teate, on Euroopa Liit leppinud kokku terviklikus strateegias Euroopa sotsiaalse ja majandusliku mudeli tasakaalustatud arendamiseks. Euroopa 2020. aasta strateegia arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks kasvuks on õige poliitiline kontekst, milles tegeleda romadega seotud mitmetahuliste probleemidega. Peame rakendama Euroopa 2020. aasta eesmärke, sihte, juhtalgatusi ja aruandlusstruktuure romade hüvanguks.

Kõige olulisem sõnum on, et miljonite Euroopa kodanike majandus- ja sotsiaalsest elust kõrvalejätmine ei ole arukas, ei ole jätkusuutlik ja kindlasti mitte kaasav. Lühidalt öeldes ei ole Euroopas, kus tahame elada, vabandust romade jätkuvale tõrjumisele.

Täpsemalt on Euroopa 2020. aasta põhieesmärgid tööhõive, vaesuse vähendamise ja hariduse valdkonnas kõige olulisemad võrdlusalused edusammude mõõtmiseks romasid käsitlevate integratsioonistrateegiate elluviimisel. Komisjoni romasid käsitlev teatis eristab neli valdkonda, millel on romade tõrjutuse kaotamisel strateegiline tähtsus. Need on järgmised.

Pääs tööturule: tegeleda tuleb suure lõhega romade ja mitteromade tööhõivetasemes. Kui me seda ei tee, ei õnnestu meil Euroopa 2020. aasta eesmärke saavutada.

Hariduse kättesaadavus: kõikidel roma lastel peaks olema võimalus omandada kvaliteetset haridust, olemata diskrimineeritud või eraldatud. Miinimumnõudena peaksid kõik roma lapsed lõpetama algkooli.

Arstiabi kättesaadavus: romade ja mitteromade tervisega seotud lõhe vähendamine. Liikmesriigid peaksid romadele tagama kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse samadel tingimustel kui ülejäänud elanikkonnale.

Eluaseme ja elementaarsete teenuste kättesaadavus: selles suhtes on romade olukord tõepoolest tunduvalt halvem kui ülejäänud rahvastikul, näiteks vee, elektri ja muude teenuste kättesaadavuse puhul.

Sidusa lähenemise puudumine mõjutab negatiivselt romade üldist ühiskonda integreerimist ja jätab nad vaesusesse.

Kolmandaks peab Euroopa Liit oma sõnu reaalselt toetama. Komisjon valmistab praegu ette mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut, millele järgnevad konkreetsed struktuurifonde käsitlevad ettepanekud. Minu arvates tuleks struktuurifondid viia vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga. See kehtib üldiste poliitikavaldkondade kohta, mille eest ma vastutan – tööhõive ja sotsiaalne kaasatus –, ning vaieldamatult ka romade sotsiomajandusliku integratsiooni kohta. Meie finantsinstrumentide tõhustamine on minu jaoks põhieesmärk.

Lubage mul siinkohal lõpetada, et saaksin kuulata teie arvamusi ja vastata võimalikele küsimustele.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − Eesistujariik Ungaril on hea meel komisjoni avalduse üle romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koordineerimise ELi raamistiku kohta. Soovin avaldada oma tänu ja tunnustust mitte ainult tehtud töö, vaid ka volinik Viviane Redingi, volinik László Andori ja kõikide teiste selles tõeliselt silmapaistvas saavutuses osalenute isikliku pühendumuse eest!

Selle strateegilise dokumendi esitamisega oleme astunud tohutu sammu lähemale ühe Ungari kui eesistujamaa prioriteedi saavutamisele. Olen veendunud, et sellest saab koos Lívia Járóka raportil põhineva hiljuti vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooniga ELi romade tõrjutust käsitleva strateegia kohta oluline panustaja romade majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisse Euroopas.

Äärmine vaesus, diskrimineerimine ja marginaliseerimine puudutab endiselt paljusid romasid kõikjal Euroopas, seega on aeg olukorda parandada. Me ei saa öelda, et tegemist on nende, mitte meie probleemiga. Peale selle ei tohiks inimesi kunagi võtta kui probleemi, vaid pigem kui võimalust. Arvestades praegust majanduslikku ja demograafilist olukorda Euroopas, võib romade majandusliku ja sotsiaalse staatuse parandamine avada uusi inimressursse, aidata seega pikas perspektiivis kaasa majanduskasvule.

Ungari on eesistujamaana alati olnud seisukohal, et lisaks tarvilikule võitlusele diskrimineerimise vastu, on tarvis ka uut poliitikakogumit, milles on kolm põhipunkti: haridus, tööhõive ja eluase. Kui liikmesriigid seda korralikult järgivad, suudab integreeritud poliitiline tegevus nendes kolmes valdkonnas koos komisjoni pakutud küllaldase järelevalvega olukorda muuta. Liikmesriigid peavad püüdma ka saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärke. Romade sotsiaalse kaasatuse meetmeid on võimalik süvalaiendada arvukatesse poliitikavaldkondadesse. Nüüdseks tõdetakse laialdaselt, et ELi tasandil inspireeritud ja koordineeritud meetmed suudavad luua sünergiat ning lisandväärtust.

Mis edasi? Nõukogu eesistujariik Ungari püüab seda teatist koos kahe volinikuga tutvustada ja arutada järgmisel romade kaasamist käsitleval platvormil 7. aprillil Budapestis, kuhu kutsun ka kõiki huvitatuid. Nõukogu tegeleb sellega horisontaalselt. Esmalt arutab seda 12. aprillil justiits- ja siseasjade komisjon. Seejärel on 9. mail tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kord ning vastu võetakse nõukogu järeldused. Dokument edastatakse 20. mail ka haridusnõukogule, enne kui eesistujariik Ungari esitab 23. mail raporti üldasjade nõukogus toimunud arutelu tulemuste kohta.

Loodetavasti on selle teekonna viimane punkt juunis toimuv kinnitamine Euroopa Ülemkogus. Loomulikult on see vaid uus algus koordineeritud tegevusele ELi ja liikmesriikide tasandil, et seda tõelist Euroopa vähemust aidata.

  László Tőkés, fraktsiooni PPE nimel. – (HU) Austatud juhataja, volinikud, parlamentaarne riigisekretär! Lívia Járóka raportile toetudes ja kooskõlas sellega liigume hea meelega edasi romasid käsitleva strateegia rakendamise suunas. Seda selle pärast, et 8. aprill on rahvusvaheline romade päev. Juhuslikult toimub täpselt samal päeval Ungaris ka viies Euroopa romade platvorm. Selle kaudu võime astuda väga olulisi samme ühise tegevuskava suunas, mida koordineerib EL, kuid mis siiski võtab arvesse kohalikke eripärasid. Euroopa Rahvapartei on aastaid kutsunud ELi romade sotsiaalse integratsiooni probleemiga tegelema. Veelgi enam loodame, et Euroopa romade strateegia hakkab 24. juunil toimuval riigi- või valitsusjuhtide tippkohtumisel tõepoolest edenema.

Nii on võimalik anda Euroopa tasandil vastus Euroopa Liidu kõige olulisemale inimõigusprobleemile. Esmajoones on oma kodanike elementaarsete inimõiguste tagamine liikmesriikide ülesanne. Euroopa Liit saab selleks esitada vaid raamistikke, kuid iga liikmesriigi ülesanne on nendele raamistikele sisu anda. Euroopa romade kaasamise strateegia võib olla teatud professionaalne miinimum. Siiski olen kindlal veendumusel, et selle kaudu valmistatakse ette osalejaid ja tsükleid hõlmav pikaajaline tegevuskava, mis suudab tõhusalt parandada romasid mõjutavat vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Paar olulist aspekti selle strateegia sisu puhul on, et selle sihtrühm määratletakse majanduslikul, mitte etnilisel alusel; see hõlmab kogu inimõiguste spektri rakendamist ja tugevdab võrdsete võimaluste põhimõtet; see võtab arvesse piirkondlikku tõrjutuse olemust ning leevendab ebasoodsat olukorda vähearenenud mikropiirkondades.

Strateegia õnnestumiseks peavad sidusrühmad – täpsemalt öeldes ELi institutsioonid, liikmesriigid, valitsusvälised organisatsioonid ja romade kogukonnad – tegema pikaajalisi ja otsustavaid ühiseid pingutusi. Just sel põhjusel ei tohi seda probleemi kasutada opositsiooni provotseerimiseks ega parteipoliitilisteks rünnakuteks. Samuti ei ole lubatav ühissildistamine. Lubamatu on kõrvutada romade ühist süüd ja enamuse, rõhujate, ühisvastutust. Lahenduse leidmine romade jaoks on Ungari kui ELi eesistujariigi prioriteet. Loodan, et Euroopa Ülemkogu võtab kavandatava strateegia juunis vastu. Palun selle jaoks Euroopa Parlamendi toetust!

  Monika Flašíková Beňová, fraktsiooni S&D nimel. – (SK) Austatud juhataja, volinik Viviane Reding, volinik László Andor! Soovin kõigepealt teid esitluse eest kiita! Mul on hea meel, et komisjon täna lõpuks pärast paljusid korduvaid üleskutseid parlamendile seda Euroopa raamstrateegiat tutvustab. Minu arvates on selleks ka viimane aeg, kuna olukord on muutumas keerulisemaks. Paljud romad Euroopa Liidus ei ole sunnitud elama pelgalt alandavates elutingimustes, vaid ka kasvava terrori all. Viimane tõestus sellest on laupäeval toimunud romavastane tõrvikutega marss Ungaris ning soovin siin kutsuda Ungari valitsust üles sellest järeldusi tegema.

Samuti sooviksin tutvustatud raamistikku pisut kritiseerida. Olukord on pakiline, kuid sellest hoolimata ei saa me aktsepteerida komisjoni otsust koostada raamistiku eelnõu, pidamata avalikult aru asjassepuutuvate osapooltega. On kummaline, et ühest küljest rõhutate raamistikus ise tsiviilühiskonnaga koostöö tegemise vajadust, kuid selle põhitähtsusega dokumendi eelnõu tegelikul koostamisel olete eiranud nii romasid kui ka vabatahtlikke organisatsioone, rahvusvahelisi organisatsioone ja teisi asjakohaseid rühmi. Niisugune suletud raamistiku käsitlus ei lisa sellele legitiimsust, pigem vastupidi.

Sellest hoolimata on esitatud raamistiku sisu minu arvates üldjoontes õnnestunud. Komisjon on õigesti määratlenud pädevused selle üleeuroopalise probleemi lahendamiseks. Siiski on tähtsamad pädevused jätkuvalt liikmesriikide tasandil. Sellest hoolimata pean ülioluliseks, et EL võtaks endale ülesandeks riiklike strateegiate koordineerimise ja järelevalve eesmärgiga tagada romade võimalikult kiire ja tõeline integratsioon.

Selle taustal on väga oluline ka märkida riiklike strateegiate vastavuse jälgimist esitatud raamistikuga ning nende strateegiate rakendamise tõhususe jälgimist. Komisjoni seisukoht näib selles suunas olevat siiski üsna ambitsioonitu. Komisjon peaks muutuma karmimaks, eriti liikmesriikidelt oodatava puhul. Raamistik määratleb õigesti neli kõige olulisemat valdkonda romade integratsioonis: hariduse kättesaadavus, töökohtade olemasolu, arstiabi kättesaadavus ning korraliku elukoha ja elementaarsete teenuste kättesaadavus. Koos oma fraktsiooni liikmetega on mul olnud võimalus arvukate visiitide käigus romade kogukondadesse kõikjal Euroopas kinnitada, et need on tõepoolest põhitähtsusega valdkonnad, kus romadel on sageli kehvad tingimused. Siiski tuleks rõhutada, et sarnaselt sõnastatud eesmärgid ilmusid ka programmis „Romade kaasamise aastakümme”. Nüüd on oluline, et need täidetaks.

Lisaks nendele neljale valdkonnale sooviksin lisada veel ühe, mis raamistikust puudub, ning selleks on võitlus mitte ainult diskrimineerimise, vaid ka rassismi verbaalsete ja füüsiliste ilmingute vastu.

Viimasena on sama oluline, et juhiksin tähelepanu kaasamismeetmete rahastamise küsimusele. Komisjoni töörühm avaldas eelmise aasta lõpus, et liikmesriikide ELi fondide kasutamises on märkimisväärsed lüngad. Seetõttu peaks komisjon keskenduma kolmele aspektile: fondide kasutamine ei tohi halduslikult olla ülemäära nõudlik, komisjon peab rakendama tõhusaid meetmeid tagamaks, et vabastatud fondid tõepoolest oma eesmärki täidavad, ning fondide kasutamine eristamist hõlmavate tegevuste tarbeks peab olema piiratud.

Lõpetuseks soovin teid, volinikud Viviane Reding ja László Andor, veel kord tänada ning nüüd on juba liikmesriikide ülesanne teie tööd arvesse võttes romade tõrjutusega riigi tasandil tõhusalt edasi võidelda.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel).

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tänan teid, Monika Flašíková, et nõustusite mu küsimusele vastama! Olete kahtlemata selle raportiga väga tuttav ja kindlasti kursis, et see hõlmab ka liikmesriikide kohustust tasuda karistusmakset, kui leitakse, et nad ei tegutse vastavalt nõuetele või kui strateegiaid ei järgita. Kuidas suhtute tõsiasja, et liikmesriik oleks kohustatud tasuma karistusmakset ka siis, kui algkoolis käimise kohustusest kinni ei peeta? Algharidus on kohustuslik kõikides riikides. Seega, kui roma lapsed algkoolis ei käi, kas siis vastav riik on kohustatud karistust kandma? Kas te ei leia, et vanemad peaksid mõnel määral selle eest vastutama, et nende lapsed koolis käiksid?

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Sooviksin selle kohta öelda ühte: toetan kindlalt arvamust, et õiguste tagamisel tuleb kinni pidada ka kohustustest. Samuti on loomulikult vanemate ülesanne tagada, et kõiki laste õigusi järgitaks. Minu arvates aga on ELi liikmesriikidel niisuguse märgistuse loomiseks piisavalt instrumente ning neid ei karistata, kui vanemad enda kohuseid ei täida.

  Stanimir Ilchev, fraktsiooni ALDE nimel. – (BG) Austatud juhataja! Ka mina soovin tänada raportööri Lívia Járókad, samuti komisjoni, nõukogu ja eesistujariigi Ungari esindajaid, kuna nad on andnud meile palju tõsiseid lubadusi ning võtnud endale väga olulisi kohustusi.

Romade integratsioonist kõneldes ei tohiks me unustada, et räägime Euroopa ja Euroopa Liidu kõige spetsiifilisemast ja keerulisemast probleemist. Seda ei ole võimalik lahendada vaid rahastamise, vaid diskrimineerimisvastaste õigusaktide või vaid haridusprogrammide käivitamisega. Lahendus sellele probleemile saab seisneda vaid kõikide nende lähenemiste kombineerimises ühise poliitilise tahte osana.

Hetkel tegeleb Euroopa Liit oma 12 miljoni romaga üksinda. Varem ei ole sellist olukorda tekkinud. Mõned ei mõista endiselt, et need inimesed ei ole lihtsalt Bulgaaria, Rumeenia või Slovakkia romad, vaid Euroopa Liidu kodanikud, kellel on samasugused õigused ja kohustused, kuid ka piiratud väljavaated.

Nagu näeme, on olukord küllaltki keeruline. Mida kõrgem on integratsiooni tase liikmesriikides ja kõikide Euroopa institutsioonide tegevuses, algatustes ja poliitikas, seda suurem on Euroopa Liidu romade integratsiooni strateegia edu.

Improviseeritud ja ühepoolsed tegevused võivad isegi kasu asemel kahju tekitada. Siinkohal peaksin märkima, et mõnes liikmesriigis ei ole teadmised romade kohta piisavad ning mõnel juhul on need isegi valed. Seetõttu tuleb romade probleemi Euroopas aktiivselt uurida ning selle edenemist professionaalselt jälgida. Vastasel juhul valitseb oht, et tiksuva pommi kahjutuks tegemise asemel liigutame seda Vana kontinendi kaardil vaid ühest kohast teise.

Meie põhjaliku strateegia keskmes peaks olema tohutu jõupingutus romadele hariduse andmiseks. See tähendab nende laste täielikku haridussüsteemi integreerimist, baaskvalifikatsiooni noortele ja täiskasvanute kirjaoskuse tagamist.

Põhieesmärk peab olema suurendada järgnevatel aastatel tasapisi nende romade osakaalu, kes on saanud väljaõppe tööturul osalemiseks ja kellel on institutsioonidesse ja õigusriigi põhimõttesse valgustatud suhtumine. See on ainuke tagatis, et tulevikus ei kulge romade elu enam nii nagu praegu, viletsa olelusena vesiliival, mis on tarbetult neelanud Euroopa maksumaksjate raha.

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Loomulikult on hea uudis, et meil on nüüd konkreetne Euroopa raamistik, mis seab igale liikmesriigile kohustuse esitada riiklik romade integreerimise strateegia. Ajavahemikul praegusest hetkest kuni aasta lõpuni hindab komisjon neid strateegiaid ja seejärel, umbes aasta pärast, peame seda küsimust uuesti arutama. Seega koostame praegu sisuliselt tegevuskava, mis peaks võimaldama parlamendiliikmetel, avalikel asutustel ja tsiviilühiskonnal rakendada jätkuvat ja äärmist valvsust nendes väga olulistes valdkondades, mida äsja mainisite.

Märkasin, et komisjoni teatis võtab üle mõned punktid, mille parlamendi raportis välja tõime. Pean silmas näiteks Põhiõiguste Ameti kaasamist strateegiate hindamise protsessi. Usun, et Põhiõiguste Amet on oma pädevust selles valdkonnas tõestanud. Samuti räägin koostöö arendamisest Euroopa Nõukoguga, et välja õpetada roma kogukonnaga suhtlevad vahendajad. See on kõikidel tasanditel projektide õnnestumise oluline strateegiline tegur, nagu ka tähelepanu pööramine kolmandate riikide kodanikest romadele ning laienemise aspektile, mida selles raportis arvesse võetakse. Lõpetuseks leian, et ühiste indikaatorite loomine järelevalvesüsteemi toetamiseks on väga teretulnud.

Sellegipoolest pean välja tooma mõned selles teatises esinevad puudused. Leian, et see ei ole piisavalt tugev ja tungiv, kui viitab romade osaluse vajadusele kõikidel tasanditel, see tähendab projektide kavandamise, rakendamise ja hindamise tasandil. Teatises kõneldakse teavitamisest ja konsulteerimisest, kuid väga oluline on kaasata romade kogukond ise. Seda tõestab rikkalik kogemustepagas, kuna ka Euroopas on olnud häid kogemusi. Pean seda teatise nõrkuseks.

Teine teatise nõrkus on, et selles käsitletakse diskrimineerimiskeelu kui kõiki nelja valdkonda läbivat teemat. Mina arvan, et väga oluline on – või oleks olnud – pühendada diskrimineerimise ja vägivalla vastu võitlemisele ning romade jaoks õiguskaitse kättesaadavusele eraldi peatükk. Seda diskrimineerimisvastast põhiõiguslikku õiguskaitse kättesaadavuse tegurit ei ole eraldi konkreetse tegurina lisatud. Pean seda komisjoni dokumendi teiseks nõrkuseks.

Arvan, et kõnelesime ka vahendajatest, programmist, mille käivitas Euroopa Nõukogu. On hea, et seda on teatises mainitud. Oleksime võinud mainida ja ka teie oleksite võinud mainida suuniseid, mille Euroopa Nõukogu on juba koostanud, et meil ei oleks lõpptulemusena kaht strateegiat või kaht tüüpi raamistikku riiklike strateegiate hindamiseks. Leian, et see oleks olnud teatise eelis.

Kokkuvõtteks arvan, et komisjoni töö ei ole veel lõppenud ning töökond peaks oma tegevust jätkama, et tagada, et liikmesriigid oleksid pidevalt teadlikud komisjoni, tsiviilühiskonna ja kohalike asutuste avaldatavast survest neid suuniseid ka rakendada.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! See ettepanek on võimalus liikmesriikides roma inimesi paremini integreerida ja leida võimalusi, kuidas anda roma inimestele täielikud võrdsed võimalused ja õigused, mida võimaldatakse kõikidele ELi kodanikele. Programmi põhieesmärk peaks olema üldiste universaalsete õiguste tagamine kõikidele inimestele.

Siiski kardan, et seda koormatud ja keerukat tegevuskava tuleb sarnaselt eelnevatele programmidele taas kärpida. Liikmesriikide pädevustest haridus-, tervishoiu- ja majutusvaldkonnas tuleb lugu pidada ning selle põhjal, mida olen siiani lugenud, kardan, et komisjon võib tegutseda ultra vires viisil, mis kahjustab liikmesriikide õigust nendes valdkondades ise oma poliitikat määrata. Loodan siiski, et see uus strateegia tähistab uut ajastut selles, kuidas EL selle probleemiga tegeleb, kuulates esmalt romasid.

Liiga kaua on programmid olnud liiga keerulised ning suutmatud jõuda inimesteni, kes kõige enam abi vajavad. Peaaegu kümne aastaga ei ole selles kuigi palju saavutatud. Loodan, et komisjon keskendub nüüd sellele, kuidas lihtsustada kõige paremini juurdepääsu ELi fondidele ja kuidas selle programme paremini jälgida, hinnata ja rakendada. Kui EL selles vallas raha kulutab, tuleb seda nüüd teha otstarbekamalt.

  Cornelia Ernst, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! On väga hea, et meil on nüüd romasid käsitlev üldine strateegia, kuid kardan, et mitte kõik ei ole nii roosiline. Seda seetõttu, et üldised ettepanekud, mille komisjon on esitanud, jäävad kaugele maha paljudest romade esindajatega peetud aruteludest, millest mõned peeti ka selle täiskogu ees.

Romade kogukonna esindajad on aastaid nii raamstrateegiatega kui ka ilma nendeta rõhutanud vajadust sihipäraste meetmete ja selgete konkreetsete nõuete järele. Meil ei ole isegi selgeid sanktsioone juhuks, kui seda strateegiat ei järgita. Kuigi selles suunas on tehtud paar ettepanekut, puuduvad siiski reaalsed sanktsioonid, nii et süsteemis on rohkem auke kui Šveitsi juustus.

Romasid käsitlev strateegia peab arvesse võtma kõiki olulisi valdkondi. See on see, milles kokku lepiti. Aga mida on komisjonil peale nelja põhitähtsusega punkti pakkuda? Puudub säte roma kogukondade osaluseks ja kaasamiseks kõikidesse neid puudutavatesse otsustesse. Eesmärkide spetsiifiliseks rakendamiseks puuduvad struktuurid. Sooperspektiivi ei ole. Veel üks asi, mis mind ärritab ja mis on minu arvates skandaalne, on tõsiasi, et te ei ole valmis konkreetseks tegevuseks romade kogukonna diskrimineerimise vastu võitlemisel.

Kurdate, et romadele eraldatud Euroopa struktuurifonde ei kasutata. Küsiksin teilt otse: kas mitte roma inimeste diskrimineerimine ei ole üks põhjustest, miks neid ELi fonde ei ole siiani kasutusele võetud? Minu arvates küll.

Meie, fraktsiooni GUE/NGL liikmed, oleme selle teatise suhtes äärmiselt kriitilised. See ei ole meie arvates piisav ning eeldan, et seda muudetakse sobivalt.

  Mario Borghezio, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Hoolimata sellest, et olen euroskeptik, võiksin 2020. aasta strateegiat silmas pidades pooldada kava, mille eesmärk on kaotada diskrimineerimine, raskused ja marginaliseerimine, kui Euroopa Komisjon pakuks meile tõesti otsustava tegevuskava liikmesriikide tegevuse kontrollimiseks.

Selle asemel aga kuuleme Euroopa voliniku suust kõnesid suurepärase tuleviku, suurepärase kontrolli kohta, kuigi ta ei suuda mulle endiselt selgitada, kuidas on võimalik, et tema kodumaal Luksemburgi Suurhertsogiriigis ei lubata nendel rändrahvastel laagreid üles lüüa, samas kui nad saavad ennast sisse seada minu kodu lähedal Itaalias ja Prantsusmaal. Seega räägime rändrahvastele kodu andmisest, samal ajal kui mõnes Euroopa riigis, eelkõige Viviane Redingi kodumaal, ei tohi need inimesed isegi laagrit püsti panna.

Minu kodumaa tähtsaima ajalehe Il Corriere della Sera tänases numbris on artikkel lapsevanemast, kes ei ole väärt seda nimetust kandma, rändurist, kes vahistati Itaalias omaenese pisitüdruku müümise eest inimkaubitsejatele, kes tahtsid ta prostituudiks müüa. Ta müüs omaenese väikese tütre. Teised saadavad nad teisi asju tegema. Sageli on just rändrahvad need, kes ei saada lapsi kooli hoolimata võimude survest ja tähelepanust, vahendajatest ja heategevusest.

Kas tahame ka nendest probleemidest rääkida? Kas soovime loobuda idiootsest headtegevast n-ö vorstiviilutamisest ja tunnistada, et paljud romade probleemid on ainuisikuliselt ja põhimõtteliselt nende endi kätetöö?

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Uus Euroopa romade kaasamise strateegia vaid soojendab uuesti üles vanad eesmärgid, mida on olnud aastate jooksul võimatu saavutada. Need olid usutavad 2005. aastal, kui romade kaasamise aastakümne programm käivitati. Ent praegu, kui romadevastane äärmuslik käitumine ja vägivald on ELis suurenemas, oleksime vajanud strateegiat, mis pakub palju konkreetsemaid meetmeid. Ungaris kasvavad pinged ning politsei tegevus muutub üha karmikäelisemaks. Kui kindlat hoiakut ei võeta, muutub olukord halvemaks. Seetõttu jääb segaseks, miks ei ole komisjon püüdnud välja tulla korralike lahendustega konkreetsetele probleemidele, eriti kuna selle käsutuses oli ka Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioon.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Uus romade integreerimise riiklike strateegiate koordineerimise strateegia, mida täna komisjonis tutvustati, tähistab ELi jaoks olulist sammu. Riiklike puutepunktide loomine romade integratsiooniks, rahastamismenetluste lihtsustamine, riiklike plaanide hindamine – mida teevad ELi institutsioonid – ja romade integratsiooni edenemise kinnitamine liikmesriikides on meetmed, mis aitavad parandada Euroopa romade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Liikmesriigid peavad seda strateegiat hoolikalt jälgima ning looma võimalikult kiiresti haldusorgani, mille ülesanne on strateegia rakendamine ja teiste liikmesriikidega koordineerimine. Loodan, et sellest suvest alates võtab komisjon strateegia koordineerimisel juhtrolli niisugustes põhitähtsusega valdkondades nagu ühiskonnaõpetuse edendamine, kutsenõustamine ja tööhõive. Minu arvates on kahetsusväärne, et uus strateegia ei anna selgeid soovitusi, mis tüüpi programme tuleks kõikides liikmesriikides ühtemoodi, kuid teatud variatsioonidega, romade olukorra parandamiseks välja töötada ja rakendada. Kutsun nõukogu ja liikmesriike üles andma soovitusi, mis tüüpi programme peaks komisjon keskselt käsitlema. Seda tüüpi romade rändava elustiiliga kohandatud programmideta ei suuda Euroopa Liit kunagi aidata täielikult kaasa ELi tasandil lisandväärtuse suurendamisse.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Riiklike romade integratsioonistrateegiate ELi raamistik annab võimaluse ühendada jõud kõikidel tasanditel ja kõikide sidusrühmadega, et teha lõpp romade tõrjutusele. Euroopa tasandil seatud eesmärke, mis hõlmavad nelja olulist romade integratsiooni valdkonda – hariduse kättesaadavust, tööhõivet, arstiabi ja majutust –, on võimalik saavutada vaid siis, kui liikmesriigid sellele kindlalt pühenduvad. Nüüd on äärmiselt oluline tõhusamalt tööle hakata ja tagada, et riiklik, piirkondlik ja kohalik integratsioonipoliitika tegeleks romadega selgelt ja kindlalt ning rakendataks konkreetseid meetmeid romade vajaduste rahuldamiseks, et nende ebasoodsat olukorda ennetada ja kompenseerida. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõikidel roma lastel oleks võimalus omandada kvaliteetne haridus, ning seadma konkreetse eesmärgi romade tööhõive parandamiseks Euroopa 2020. aasta strateegia raames, suurendades samas ka vee, kanalisatsiooni ja elektriühendusega roma majapidamiste osakaalu ning edendades eluasemete, kaasa arvatud sotsiaalkorterid, mittediskrimineerivat kättesaadavust. Liikmesriigid peavad seadma konkreetsed eesmärgid ja ajakavad romade keskmise eeldatava eluea tõstmiseks, laste vaktsineerituse taseme tõstmiseks mitteromadega samale tasemele ning imikute ja emade suremuse määra alandamiseks mitteromadest elanikkonnaga samale tasemele.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE) , kirjalikult. – (FR) Lõpuks ometi on komisjon seadnud meile kaugeleulatuvad eesmärgid romade Euroopasse integreerimiseks: vähemalt alghariduse tagamine kõikidele roma lastele, laste suremuse vähendamine ja lõhede kaotamine keskmise eeldatava eluea tasemes. Need eesmärgid tuleb aga ka saavutada. Üks aasta pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis vastu Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse muudatuse, mille eesmärk oli investeerida marginaliseerunud kogukondadele mõeldud eluasemetesse, ei taha projektid endiselt kuigi edukalt käivituda. On oluline, et liikmesriigid romadesse investeeriksid ning raporteeriksid oma tegevusest romade tööhõive, hariduse, tervishoiu ja majutuse vallas, kuid ka komisjon peaks tagama olemasolevate Euroopa programmide rakendamise range järelevalve. Viimasena peaks ka romade kogukond kasutama võimalust saatus omaenda kätesse võtta, teades, et võivad Euroopa toetusele loota. Elame-näeme-suhtumine ja tühjad sõnad vaid õhutavad kogukondades äärmuslikku parempoolsust ja umbusku. Rahvusvahelist romade päeva tähistatakse järgmisel reedel, 8. aprillil. Loodan, et 8. aprillil 2012. aastal saame tähistada ka saavutatud edu.

11. Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestus, I jagu – Euroopa Parlament (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on (A7-0087/2011) José Manuel Fernandese eelarvekomisjoni nimel esitatud raport Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse I jao – Euroopa Parlament (2011/2018(BUD)) kohta.

  José Manuel Fernandes, raportöör. – (PT) Austatud juhataja, head kolleegid! Kõigepealt soovin avaldada tänu kõikidele, kes selle raporti koostamisel osalesid, ning mu eriline tänu läheb variraportööridele kõikidest fraktsioonidest.

See on raport, mis teeb parlamendi 2012. aasta eelarvest kasinuse ja vaoshoituse eelarve, range eelarve. Tõepoolest, oleme esialgsest ettepanekust kärpinud tõhusalt umbes 49 miljonit eurot. Arvestades seisukohta, mille võtsime, ning mille poolt hääletas ja mida toetas enamik parlamendiliikmeid siin istungisaalis, oleme läinud kaugemale kui olime varem ülesandeks võtnud. Olime öelnud, et uuendus jääb umbes inflatsioonimäära tasemele. See on jäänud kaugele seljataha, mis tähendab, et 2012. aasta eelarve esindab tegelikke kärpeid: eelarvet, mis jääb 5. eelarverubriigis alla 20% – see on rubriik, kus on märgitud Euroopa institutsioonidele eraldatavad vahendid. Mitu aastat on möödunud, kuid me ei ole seda eesmärki saavutanud ega ületanud 20% piiri.

Mul on ka meeles, et esimeeste konverents seadis parlamendi eelarve sihiks 20–22%, ja sellel aastal on see madalam. Aga ka 2012. aasta eelarve rakendamisel soovime kokkuhoidu, mis järgib hea juhtimise, majanduslikkuse, tõhususe ja tasuvuse põhimõtteid. Tahame, et kõik kulutused oleksid dokumentaalselt tõendatud ning kõikide muutuvate kulude kohta tehtaks kulude-tulude analüüs. Nõnda saame täiendavalt kokku hoida ka eelarve rakendamise ajal.

Jõupingutusi säästmiseks peavad tegema kõik institutsioonid ning vastu tuleb võtta rubriigi 5 marginaali käsitlev säte, mis hõlmab kõikide institutsioonide halduskulusid ja kohustab 2012. aastal tagama umbes 380 miljoni euro suuruse ülejäägi. Seejärel teeme ettepaneku, et 100 miljonit halduskuludeks mõeldud eurot suunataks noorte valdkonda. Miks noorte? Seepärast, et see on põlvkond, millel on kõige raskem tööd saada ning mille töötuse määr on kaks korda kõrgem kui teistel põlvkondadel. Peale selle on ka teisigi põhjuseid, miks valisime 2012. aasta prioriteediks noored; samuti on ka teisi neid puudutavaid eesmärke. See oli nii juba 2011. aastal ning noored on esindatud ka Euroopa 2020. aasta strateegia kõigis viies eesmärgis. See annab järgmistele finantsperspektiividele suuna, kuid annab suuna ka Francesca Balzani 2012. aasta eelarvele. Kui kõnelda koolidest väljalangemise määradest ja 30–34-aastaste põlvkonnale hariduse andmisest, siis on 40%-l sellest põlvkonnast ülikooliharidus, mis muudab kaks eesmärki välistavaks. Loodan, et mis tahes selles ettepanekus tehtavad muudatused on läbi mõeldud, ning arvan, et prioriteet „noored” peaks jääma ka selle parlamendi prioriteediks.

  Monika Hohlmeier, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, raportöör, head kolleegid! Me kõik teame, et 2012. aasta täiskogu eelarve taustaks on keeruline majandus- ja finantsolukord. Seetõttu on minu arvates hea tulemus see, et oleme põhisuunistes kokku leppinud, et parlamendi eelarve koostatakse hoolikalt vaid tagasihoidlike suurenduste raames ning muudatused ei tohi ületada inflatsioonitaset. Leian, et José Manuel Fernandese mainitud noorte tööhõivet käsitlev eesmärk on väga oluline, kuna viimases eelarves tundsime suurt muret selle pärast, et noortele tuleks eraldada rohkem raha kui praegu eraldatakse, kuna töötus mõjutab eriti just noori ning nemad vajavad ka kõige rohkem eriabi, ka Euroopast. Seepärast arvan, et täiendavad 100 miljonit eurot on väga positiivne kava.

Ehitiste raportöörina soovin eriti rõhutada, et minu arvates on väga oluline säilitada tõhusus meie hoonete rahastamises ja järgida hoolikalt finantsseisundit. Arvan, et selles kontekstis on õige, et rahalisi vahendeid, mida ei ole võimalik aasta jooksul parlamendi eelarvele kulutada, tuleks intressimaksete vältimiseks kasutada võimalikult mõistlikult. Sel puhul on vajalik ka tagada, et raha aasta lõpus hullumeelselt kiirustades ei kulutataks, vaid kasutataks kiiremaks ja majanduslikumaks hoonete eest tasumiseks. Mis puudutab Euroopa Ajaloo Maja, tagame tegevusplaani uue ja hoolika läbivaatamise ning ehituskulude range kontrolli, et pärast hoone valmimist ja teavitamist vastavalt finantsmääruse artikli 179 lõikele 3 oleks võimalik esitada nõuetele vastav eelarve.

  Derek Vaughan, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Kõigepealt sooviksin anda au raportöörile viisi eest, kuidas ta on eelarvele lähenenud, ja arusaamise eest, et parlament peaks 2012. aastal suurt kulutuste kasvu vältima. See on eriti asjakohane, kuna teame, et nõukogu kavatseb oma eelarvet 4% kärpida ja komisjon vaid 1% suurendada, Regioonide Komitee suurendab seda umbes 2,9% ja Majandus- ja Sotsiaalkomitee veelgi vähem.

Ma usun, et juhatuse esialgne soovitus 5,2% kohta oli liiga kõrge. Kasvu vähendamine 2,3%ni on seega edasiminek. Tegelikkuses on see umbes 0,5% kärbe. Mulle isiklikult oleks meeldinud näha veelgi väiksemat kasvu. Arvan, et tulevikus peaksime välja töötama kava kokkuhoiuvõimaluste leidmiseks parlamendi eelarves.

Siiski peaksime tunnustama tõsiasja, et kokkuhoid saavutati. Olen lisandväärtuse hindamise üksust puudutava kokkuhoiu poolt, mis säästab umbes 1,3 miljonit eurot – kokkuhoidu teavituskampaaniate, kinnisvarapoliitika ja kirjatarvete arvel –, ning toetan ettepanekut vähendada ettenägematute kulude reservi umbes kolm miljonit eurot. Kõik see kokku annab lisaks edasi lükatud Lissabonile mõeldud kulutustele ja laienemisele tegelikuks kokkuhoiuks umbes 13,7 miljardit eurot. Nagu juba ütlesin, oleks minu arvates olnud võimalik veelgi enam kokku hoida, kuid teatud kokkuhoiukohad oleme siiski leidnud.

Kas võiksin lõpetuseks tõstatada ka kaks olulist lahendamata probleemi? Esiteks soovitus, et 100 miljonit eurot mittesihtotstarbelisi varusid rubriigis 5 peaks minema noortepoliitikale, nagu raportöör visandas: Oleme koos teiste fraktsioonidega muudatusettepanekus nr 7 öelnud, et seda ülekannet võib kaaluda, kuid vaid kooskõlas 2012. aasta üldeelarve põhimõtetega. Seega vajab see küsimus arutamist, enne kui tehakse otsus, kas seda tuleks teha ja kuhu raha peaks minema – teisisõnu, millele see raha kulutataks, kui mainitud ülekanne peaks toimuma. Praegu on kindlasti liiga vara ennast sellele pühendada.

Teiseks on Euroopa Ajaloo Maja küsimus. See oleks hea mõte, kui meil oleks küllaldaselt raha, kuid arvan, et praegu ei ole see aeg. Vajame korralikku äriplaani, mis peab läbima nõuetekohase parlamentaarse menetluse, milleks võib olla tavapärane eelarvemenetlus hiljem sellel aastal, et liikmesriigid saaksid sõna sekka öelda ja selle projekti kohta oma seisukohti avaldada. Arvan, et selles küsimuses – nagu ka kõikides teistes küsimustes – on oluline, et nähakse, et parlament võtab meie eelarve kohta vastu õigeid otsuseid. Meie eelarve on oluline ning peame näitama, et võtame avalikkuse seisukohalt vastu õigeid otsuseid.

  Alexander Alvaro, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Ma nõustun, et raportööri ja kaasparlamendiliikmete töö on kahtlemata vilja kandnud. On selge, et raha ei ole kõige tähtsam, kuid miski ei näi ilma selleta töötavat. Sama kehtib ka kokkuhoiu kohta: kõik tahavad kinni hoida sellest, mis neil on, ega soostu andma ära midagi, mis võib potentsiaalselt viia uue kokkuhoiuni. Selle taustal on arutelud selle üle, kas inflatsioonimäär on 2,3%, 2,5% või 2,7%, pelgalt varjupoks. Meie ülesanne on otsida valdkondi, kus saame tõepoolest raha säästa.

Siinkohal on otsustav küsimus, mille Euroopa Parlamendi sekretariaat peaks võtma oma südameasjaks, et eelarvekomisjonile antaks kõik olulised dokumendid, mis võimaldaksid välja selgitada kohad, kus on võimalik Euroopa Parlamendi eelarvet koomale tõmmata, selle asemel et vaid peasekretäri kokkuhoiuettepanekutele takka kiita. Euroopa Parlamendi eelarve koosneb enamast kui vaid nendest muudatustest.

Nagu José Manuel Fernandes märkis, oleme leidnud 49 miljoni euro ulatuses kokkuhoiukohti. Küll aga ei avaldanud ta, et kaks kolmandikku sellest kokkuhoiust on vaid üle kantud 2013. või 2012. eelarveaastasse, nii et peame järgmisel aastal otsustama, mida selle raha suhtes ette võtta. Algse kokkuhoiu puhul on mul hea meel näha, et niinimetatud väiksemad fraktsioonid, kaasa arvatud Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, on suutnud kokku tulla ja veenda kaht suuremat fraktsiooni vajaduses hoida kokku infotehnoloogia valdkonnas, lihtsates asjades, nagu koristamine või maksed poliitilistele parteidele ja fondidele. Teisisõnu on meil vähemalt teoorias olemas arusaamine, kust on võimalik raha kokku hoida.

Äsja avatud arutelu 100 miljoni euro üle, mis tuleks kulutada meie noortele, on loomulikult midagi, millele keegi ei saa vastu olla. Teisest küljest ei tohi me lasta ennast põhiteemast kõrvale juhtida, kuna sellel küsimusel ei ole raportiga midagi tegemist. Sellega tuleb tegeleda teistes raportites. Me ei tohi lasta ennast muudelt olulistelt teemadelt kõrvale juhtida. Sellegipoolest oleme hästi alustanud ning on selge, et me ei vaja tingimata rohkem raha, vaid pigem paremat distsipliini selle kulutamisel. Usun, et võime loota viljakat koostööd kõikide fraktsioonidega.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Nendel majanduslikult rasketel aegadel on õige, et Euroopa Parlament peaks täitma oma rolli ning olema valmis ennast vaos hoidma ja distsiplineerima, kuigi tegeleme veel endiselt oma institutsiooni ülesehitamisega ja oleme Lissaboni lepinguga saanud uusi kohustusi. Nõustun eelmise sõnavõtjaga, et tegime head tööd, saavutades juhatuse eelarveettepanekute, mis algselt hõlmasid liigset 5,2% kasvumäära, vähendamise 2,3% kasvuni. Siiski on kasv ikkagi kasv, kuigi see jääb ilmselt alla inflatsioonimäära. Seega me ei hoia tegelikult kokku, vaid pigem vähendame kasvu. Peaksime tõesti olema piisavalt ausad, et asju õigete nimedega nimetada.

Euroopa Ajaloo Maja küsimuses tahaksin öelda järgmist: põhimõtteliselt pooldab minu fraktsiooni enamus mõtet Euroopa kodanikele loodavast teenusest, mis annab neile teavet meie ajaloo kohta pärast 1945. aastat. See aga nõuab ka äriplaani olemasolu ja kõikide tingimuste täitmist, mida praegu homseks enamushääletuseks sõnastatakse. See on ainuke viis, kuidas püüelda vastutustundliku ausa ja läbipaistva eelarvepoliitika poole. See tähendab ka seda, et kui on olemas tõeline soov prioriteetide muutmiseks, mis hõlmaks lähiaastatel 60 miljoni euro investeerimist, on Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni arvamus, et peame ka muudes valdkondades kokku hoidma, selle asemel et pelgalt kasvu piirata. Euroopa Liidu siseste, vähem kui neli tundi kestvate lendude puhul oleme näiteks seisukohal, et puudub vajadus äriklassis lennata. See hoiaks kokku märkimisväärse summa. Töötajatele ja parlamendiliikmetele siin Strasbourgis võiks hoopis hankida rohkem jalgrattaid.

Sooviksin lõpetada kommentaariga poliitilise kunsttüki kohta, mis puudutab noorte tööhõive rahastamise ümberjaotamist. Loomulikult soovivad ka rohelised suurendada noorte tööhõivele tehtavaid kulutusi. See on aga komisjoni eelarve osa. Kui see raha võetakse Euroopa Parlamendi eelarvest, siis kärbiksime uue finantsjärelevalveasutuse või näiteks toiduohutusameti vahendeid. Kas me tõesti tahame seda? Kas see on sõnum, mida täiskogu soovib oma kodanikele saata? Ei, see on vale otsus! Peame neid reguleerivaid asutusi tugevdama, panema need oma eesmärki saavutama ning rahastus noorte tööhõive kavade jaoks peab tulema komisjoni eelarvest. See oleks poliitilisest seisukohast õige tegu.

  Lajos Bokros, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! ELi juhid elavad illusiooni ja enesepette mullis. Parim näide sellest juhtus täna hommikul. ELi institutsioonide juhid ütlesid, et suur osa finantskriisist on seljataga. Miski ei saaks olla tõest kaugemal. Wolfgang Münchau kirjutas eile ajalehes Financial Times, et Euroopa seisab silmitsi ilmse valikuga – kas maksejõuetus või päästeabi. Mõlemad viitavad tohututele kahjudele. Ainus erinevus on viisis, kuidas see kahju jaotatakse. Maksejõuetuse korral kannatavad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania pangad ning nende riikide maksumaksjad jagavad selle hinda Kreeka, Iirimaa ja Portugali maksumaksjatega. Päästeabi korral asetatakse kogu koorem Kreeka, Iirimaa ja peagi ka Portugali kodanike õlgadele.

Just selle taustal ütlen, et ettepanek suurendada parlamendi eelarvet 2,3% on endiselt liiga kõrge ja vastuvõetamatu. Istugem tagasi laua taha ja vähendagem seda 1%ni, nagu soovitas volinik Janusz Lewandowski! Kasvu näitamine, mis jääks tugevalt alla inflatsioonimäära, teeniks parlamendile Euroopa kodanike silmis hädavajalikku legitiimsust. Lisaks kasvule saab muuta ka struktuuri.

Euroopa maksumaksja raha säästmiseks on palju võimalusi. Nagu Helga Trüpel juba ütles, ei ole meil vajadust Euroopa Liidu siseselt äriklassis lennata. Roheliste, Ühendatud Vasakpoolsete ja ECRi ühiselt esitatud muudatusettepanek pakub välja märkimisväärse reisikulude vähendamise, kasutades alla nelja tunni kestvateks lendudeks paindlikke turistiklassi pileteid. Me ei vaja siin Strasbourgis läikivat ja toretsevat Mercedes-Benzidest koosnevat autoparki. Sõitke trammiga! Me ei vaja Euroopa Ajaloo Maja, kuna Euroopa on kaotamas konkurentsivõimet ja geopoliitilist kaalu. Sellest saab nii või naa muuseum.

Energiakuludelt kokku hoidmiseks on tohutult suured võimalused. Meie kontoritel ei ole temperatuuriregulaatoreid ega eraldi seadistatavat kütet ega konditsioneeri. Raiskame igal aastal tohutul hulgal energiat. Turvalisuselt ja IT-teenustelt kokku hoidmiseks on samuti laialdased võimalused. Vajame mõlemal juhul tunduvalt paremat teenust palju väiksema raha eest. Samuti peaksime läbi vaatama ja kohandama oma tervisekindlustuskulusid. Nii erakordselt laia tervishoiuteenuste valiku järele ei ole vajadust. Eelarvestamisel on oluline seada prioriteete, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Positiivsetest puudust ei ole, kuid vastutustundlik ja kaalutlev eelarvestamine nõuab mõlemat, seda eriti kriisiajal.

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Meil, Euroopa Parlamendi liikmetel, on võim langetada otsuseid omaenda palkade üle. Samuti otsustame inimeste palkamiseks kuluva raha üle. 2010. ja 2011. aasta vahetusel premeerisime ennast igaüks täiendava 3000 euroga kuus. Hääletame ka oma kontorite kulutuste ülempiiri, kuluhüvitiste, toetuste ja isegi selle üle, kuidas reisime. Meil on nendes valdkondades täielik võim ning seepärast küsin endalt ja teilt: kas oleme seda võimu kasutanud või ära kasutanud, kas oleme olnud arukad ja kaalutlevad või ei ole hoopis suutnud vastu panna mõjule, mis sellel võimul meie üle on? Kahjuks on tõsi viimane neist ja seetõttu ei seisne see arutelu arvudes, vaid eetikas ja poliitikas; see on arutelu, mis kvalifitseerib või diskvalifitseerib meid nende silmis, kellele peame aru andma.

Ma ei ole vähimalgi määral parteivastane populist, samuti ei arva ma, et parlamendiliikmed peaksid oma tööd tegema küünlavalgel. Just sedasorti demagoogia olemasolu tõttu meie riikides peame aga olema väga ranged, kui räägime enda saadavat raha või hüvesid puudutavate otsuste langetamisest. Palun vabandust, kuid ei ole normaalne, et parlamendiliikmed, kes reisisid alati turistiklassis, on järsku üle läinud äriklassile, kui lende ei hüvitata enam kilomeetrite, vaid pileti alusel. Sama kriteerium kehtib meie palkade ja kulutuste kohta. Minu arvates on need liigsed ja mõnel juhul isegi pillavad, kuid praegu ei ole küsimus selles: küsimus on hoopis, kas meil on julgust hääletada vähemalt nende kulutuste külmutamise poolt.

Ma ei mõista, kuidas saab siin olla parlamendiliikmeid, kes ei kõhkle kaitsmast kasinusmeetmeid ning palkade ja pensionide vähendamist oma riikides, kuid unustavad kasinuse kohe, kui tuleb langetada otsuseid nende endi raha kohta. See ei ole lihtsalt tõsine asi, mu sõbrad, see on sündsusetu ja väga kurb.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Parlamendi nõutav 2,3% eelarve suurendamine toob päevakorda selle vastutustunde. Erinevaid kuluridasid läbi vaadates näete paljusid neist kasvamas 50–100%, ilma et sellele antaks mõistlikku selgitust.

Selle istungjärgu alguses palusin parlamendil lükata edasi José Manuel Fernandese raporti üle hääletamine, kuna puudus täpne teave Euroopa Ajaloo Maja kulude kohta ning esines huvide konflikt, kuid mu palve hääletati maha. Piisava teabeta on juba välja makstud 2,5 miljoni euro suurune summa. Näib, et Euroopa Parlamendi liikmed on valmis pimesi tegutsema ja maksumaksjate raha lihtsalt niisama õigeid küsimusi esitamata laiali jagama. Saan Suurbritannia peaministrilt vaid paluda, et ta ei lepiks millegi kehvema kui kogu ELi 2012. aasta eelarve märkimisväärse vähendamisega, ning loota, et parlament kannab ise kõige suurema kärpeosa.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Mida on võimalik käsitleda üheminutilise kõne jooksul Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve kohta? Mitte kuigi palju, kuid siiski piisavalt.

See raport ei esita mitte mingit nägemust. Selle asemel on see tühjade sõnade kogum, mis rõhutab taas kord tõsiasja, et Euroopa Liit ei anna mingisugust lisandväärtust. 2012. aasta eelarves aktsepteeritakse raiskamist, eriti sedavõrd naeruväärse projekti puhul, nagu seda on Euroopa Ajaloo Maja. Kuluhinnangud väljuvad kontrolli alt, samas kui eelarvekomisjoni esimees, kes peab langetama otsuse rahastamise kohta, on samal ajal ka järelevalvenõukogu liige. Mitte ükski teine parlament ei lubaks niisugust huvide konflikti, kuid loomulikult see täiskogu, see Euroopa Parlament, lubab seda. See on nii jabur, et mul ei ole sõnu!

Alain Lamassoure ütles eile, et on valmis ametist tagasi astuma. Hollandi Vabaduse Partei (PVV) töötab nüüd kogu jõust, et see ka juhtuks. Loodan, et tuleval aastal hoitakse raha raiskamist ohjes ja tõepoolest lõpetatakse see. Senikaua jätkan kodanike nimel järelevalvet ja raporteerimist.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Kõigepealt pean tänama raportöör José Manuel Fernandest parlamendi hinnangulise eelarve ning peasekretäri nõudmiste ning volinik Janusz Lewandowski ettepanekute eduka tasakaalustamise eest, kui räägime Euroopa institutsioonide halduskulude ohjamisest.

See parlament tahab saata välja vastutustundliku sõnumi, täites liikmesriikide rahanduse jaoks raskel hetkel nõudmise suurendada eraldisi tasemel, mis jääb alla inflatsioonimäära.

Loodan, et nõukogu, mis peab hindama raportööri ettepanekut vähendada rubriigi 5 ülemmäära, et rahastada noorte toetamise poliitikat, annab sellele omapoolse toetuse.

Minu arvates on väga oluline leida täiendavad rahastusallikad noorte tööhõive toetamiseks, mis on hetkel enamikus Euroopas kõikide aegade madalaimal tasemel, et saaksime suruda gaasi põhja teel Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärkide saavutamise ja majanduskasvu taastamiseni, mis sõltub noortest ning nende võimalustest omandada kõrgetasemeline väljaõpe.

  Göran Färm (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Tõsiasi, et need kaasparlamendiliikmed, kes on kogu Euroopa Liidu põhimõtte vastu, soovivad Euroopa Parlamendi eelarvet kärpida, ei ole võib-olla kuigi kummaline, kuid on üpris selge, et selle taga on populistlikud motiivid. Olulisem on tõsiasi, et need meist, kes Euroopa Liitu pooldavad, arvavad samuti, et halduskulude teema puhul on aeg asjad uuesti läbi mõelda.

Esimest korda langetame selles raportis otsuse mitte nõustuda arenguga, mis hõlmab parlamendi eelarve suurendamist ajal, mil liikmesriikide eelarved on raskustes ning paljud tavakodanikud kannatavad kasinusmeetmete mõju all. Peame hakkama seda küsimust tõsiselt võtma. Esimest korda minu parlamendiliikmeks olemise ajal kärbime parlamendi eelarvet. Arvan, et peaksime tegema enamat. Nõustun raportööri ja mitme eelneva sõnavõtjaga, et peame kasutusele võtma strateegilisema kava. Seega on Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis esitanud muudatusettepaneku, mis käsitleb parlamendi halduskulude pikaajalist strateegilist läbivaatamist. Peame nüüd näitama, et suudame seda ülesannet tõsiselt võtta ega räägi niisama tühje sõnu. Peame läbivaatamisega algust tegema.

Teine märkus puudutab Euroopa Ajaloo Maja. Paljud inimesed on kahtluse alla seadnud selle, kas Euroopa ajaloo muuseumi juhatamine on parlamendi ülesanne. See on küsitav, kuid minu arvates on sellel projektil jumet – nimelt see, et keegi teine ei ole niisuguse muuseumi loomist alustanud. Võib-olla oleks aeg, et keegi seda teeks. Siiski tuleb seda teha vastavalt läbipaistvuse põhimõtetele, vastutades täielikult kulutuste ja tegevuse eest. Seetõttu on mul väga hea meel, et meil on õnnestunud Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooniga Euroopa Parlamendis ja raportööriga jõuda kokkuleppele hääletada meie muudatusettepaneku kõige olulisema osa poolt, mis tähendab, et meil on nüüd Euroopa Ajaloo Maja küsimuses tõeliselt läbipaistev otsustusprotsess. See teeb mulle rõõmu.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Lucas Hartong (NI). – Austatud juhataja! Mul on oma auväärsele kolleegile küsimus. Mida on halba populismis, pidades silmas, et parlamendiliikmed on populus’e ehk rahva hääl?

  Göran Färm (S&D). – (SV) Lucas Hartong, populism tähendab tavaliselt, et isik ei võta konkreetset küsimust tegelikult tõsiselt, vaid reageerib lihtsalt instinktiivselt, mõtlemata õiget strateegilist vastust läbi. Kõige olulisem selles, mida me praegu teeme, on loomulikult tõsiasi, et need meist, kes tõepoolest usuvad Euroopa Liitu, soovivad ka tagada, et võtaksime vastutuse maksumaksjate ees ja vaataksime ELi haldamise korralikult läbi. Nende jaoks, kes Euroopa Liitu ei soovi, näiteks Lucas Hartong, on see palju lihtsam, sest tema sooviks sellele kõigele lõppu teha. See on aga vastutuse võtmisest keeldumine; see on populism.

(Sõnavõtja vastas küsimusele ja nõustus vastama järgmisele sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja, Göran Färm, mul on järgmine küsimus. Parlamendi juhatuse esialgsest ettepanekust jääb mulje, et raport leiab võimalusi kokkuhoiuks, kuid kui võrdleme seda 2010. aastal vastu võetud eelarvega, on 2012. aastaks kavandatu 11% ehk 175 miljonit eurot suurem. Ei ole raske mõista, mis on kõige olulisem: 43 miljonit eurot mööblile, 33 miljonit eurot parlamendiliikmete assistentidele, 18 miljonit eurot ajutistele töölepingutele ja seitse miljonit eurot teavituskampaaniatele. Ma ei usu, et mul on tarvis jätkata.

  Göran Färm (S&D). – Austatud juhataja! Miguel Portas ei pea tõepoolest jätkama. Põhimõtteliselt olen temaga nõus. Soovisin ka ise täpsemalt selgitada. Ma ei ole rahul, et lõpptulemusena suurendasime eelarvet 2,3%. Ma arvan, et oleksime saanud kaugemale minna, kuid tegemist oli eelarvekomitee ja juhatuse kompromissiga. See on ka põhjus, miks oleme esitanud muudatusettepaneku, mille eesmärk on pikaajaline strateegiline ülevaade parlamendi kulutustest. Modernsema juhtimise ja tõeliste pingutustega pikaajalise kokkuhoiu nimel usun, et võiksime halduskuludega jõuda palju paremasse olukorda, ning sealkohal kuulame kindlasti mõnd Miguel Portase ettepanekut.

  Carl Haglund (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Mõned asjad, mille üle nüüd üpriski metsikul toonil arutleme, on küsimused, mida eelmisel aastal juba käsitlesime. Toona puudus tahe teatud asju uuesti läbi vaadata. Mul oli hea meel kuulda, et mu kaasparlamendiliige Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis ütles näiteks just praegu, et olemas on tahe vaadata läbi, mida saaksime pikas perspektiivis teha. See on ilmselt kõige mõistlikum viis probleemile läheneda.

See arutelu näitab ka, et haldusdebatti on lihtne pöörata võistluseks selle nimel, kes tuleb populistlikkuse tabelis esikohale. Kahjuks näib siin istungisaalis olevat üpris palju inimesi, kes sellele kohale kandideerivad. Siiski ei ole kahtlust, et peame oma kulud üle vaatama ning ainuke mõistlik viis seda teha on rakendada pikaajalist lähenemist. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsioon esitas nii sellel kui ka eelmisel aastal arvukalt kokkuhoiuettepanekuid. Kuulusime nende hulka, kellel oli hea meel, et suutsime vähendada eelarvekasvu, mida juhatus algselt välja pakkus. Sel puhul soovin tänada Alexander Alvarot suurepärase töö eest!

Euroopa Ajaloo Maja ettepaneku kohta pean ütlema, et see mõte ei ole minu jaoks kuigi veetlev, kuid samas usun, et tasuks meeles pidada, et tegemist on pikaajalise protsessiga, mis sai alguse eelmise parlamendi ametiajal. Nüüd peame kaaluma, kuidas selles küsimuses otsusele jõuda. Ma arvan, et oleks hea see küsimus hääletusele panna, et nendel, kes kindlasti muuseumi ei soovi, oleks reaalne võimalus eitavalt vastata. On väga võimalik, et olen ise üks nendest.

Küll aga ei leian, et me ei võida midagi, kui hakkame võistlema selle pärast, kes jõuab sellega seoses populismitabeli etteotsa. Parem on hoolikalt läbi mõelda, kus on võimalik kärpeid teha.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Praeguses majanduskliimas on minu arvates enesestmõistetav, et Euroopa Parlament peab paika panema range eelarve. Raportööril on täiesti õigus valida piiravad meetmed, kuid kahjuks ei lähe ta selles piisavalt kaugele.

Praegused ettepanekud tähendavad, et peaksime kasutusele võtma praegusest 2,3% suurema eelarve. See ei ole vastavuses komisjoni seisukohaga, mis paneb ette 1% kasvu, ning kindlasti ei ole see kooskõlas nõukogu soovidega, mis kavandab isegi paariprotsendilist langust. Õigupoolest peaksime kinni pidama viimasest ettepanekust. Peame rohkem kokku hoidma ning see on täiesti võimalik. Suudame rohkem kokku hoida. Võib-olla otsustati varem Euroopa Ajaloo Maja ehitada, kuid seda otsust on veel võimalik tühistada. Tehkem siis esmajoones seda! Peatagem see projekt – Euroopa Ajaloo Maja projekt –, mis raiskab miljoneid!

Nüüd pöördun teie poole, täiskogu liikmed. Saame endiselt iga kuu tuhandeid eurosid üldkulude hüvitist, ilma et oleks mingit nõuet selle summa kohta aru anda. Kui hakkaksime seda jälgima ja uurima, suudaksime ka selles valdkonnas omajagu raha kokku hoida. Keskendugem siis oma pingutustes sellele ideele – hoidkem rohkem kokku!

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Selle raporti, parlamendiliikmete palkade ja toetuste üle on palju arutletud. Sooviksin korrata, et vastukaaluks parlamendiliikmete enamusele, olime ja hääletasime vastu praegusele Euroopa Parlamendi liikmete finantsstatuudile, kuna see hõlmas inter alia parlamendiliikmete sissetulekute peaaegu kahekordistamist mõnedes riikides. Peamiselt olime vastu aga selle pärast, et meie arvates rikkus see üht äärmiselt olulist põhimõtet: seose olemasolu riigi kodanike keskmise palga ja nende esindajate palga vahel. Selle seose lõhkumine on järjekordne demokraatia allakäigu sümptom, mis näitab lõhet esindajate ja esindatavate vahel, eetilist allakäiku ja süsteemi, mis sunnib rahvale üldiste kärbete kaudu peale ühiskonnavastast poliitikat, kaitstes samal ajal poliitika kehtestajaid nende mõjude eest. Kas ei ole mitte aeg see finantsstatuut üle vaadata?

Austatud juhataja! Sooviksin lõpetada öeldes, et oluline on ka rõhutada, et selle raporti muudatusettepanekute projektid ei tohiks parlamendis kokkuhoiu edendamise käigus luua soodsamaid erandeid Euroopa osapoolte ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste rahastamisele.

  Claudio Morganti (EFD). − (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Raport Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta rõhutab õigustatult kulude ohjamise äärmist vajalikkust. Kompromiss, mis seisneb tulude suurendamises 2,30%, näib vastuvõetav, kuna see arv on tegelikult hinnangulisest inflatsioonist madalam ning esindaks teoreetilist kokkuhoidu.

Sellest hoolimata on meil veel pikk tee finantskavandamise ja eelarvevoliniku palve täitmiseni, kes lootis, et institutsioonid ohjavad oma vajadusi üheainsa protsendipunktilise tõusuga, mida mõned institutsioonid, näiteks nõukogu, on ka suutnud. Jätan hetkeks kõrvale probleemid, mis ümbritsevad seda tõusu, mis on ilmselt põhjendatud suurema kohustuste hulgaga pärast Lissaboni, ning ütlen hoopis paar sõna Euroopa Ajaloo Maja kohta.

Eelarvekomisjonis ringlesid Euroopa Ajaloo Maja teemal pöörased arvud, seda nii selle loomise kui ka haldamisega seoses. Näib tõeliselt absurdne, et me üldse kaalume praegusel ajal kümnete ja kümnete miljonite eurode investeerimist äärmiselt kaheldava väärtusega projekti, mis on täiesti kohatu ning arutlusel läbinisti sobimatul ajal.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Peaksime esile tooma tõsiasja, et jätkuva struktuurse kriisi valguses meie liikmesriikides võtab Euroopa Parlament oma 2012. aasta eelarvekavade kohta ettevaatliku seisukoha. Kõikide institutsioonide kohustused on ELi laienemise, Lissaboni lepingu ja uute tegevuste tõttu pidevalt tõusuteel ning kulud kasvavad sellele vastavalt. Sellegipoolest on kulutõhusus kuldreegel.

Seega on täiesti loogiline, et parlament järgib personalivaldkonnas konsolideerimisstrateegiat, vähendades täiskogu igapäevaseks tööks, missioonideks ja tööreisideks tehtavaid kulutusi. Eriti toetan ma peasekretäri ettepanekut, et täiskogu majanduspoliitika peaks jätkuma. Rõhutaksin, et selles eelarveprojektis tunnistab Euroopa Parlament Euroopa kodanikele pideva püsiva teabe jagamise tähtsust.

Euroopa Ajaloo Maja mõtet toetatakse mitmel suunal. Sel põhjusel on tervitatav, et eelarvepädevat institutsiooni on nüüdseks sellest projektist teavitatud. Ka siin tuletaksin meelde, et kulusid on tarvis märkimisväärselt vähendada ning kõikides punktides on vajalik täielik läbipaistvus.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Leian, et eelarve koostamine on meile igal aastal katsumus, mis nõuab ühest küljest kokkuhoidlikkust vahenditega ja teisest küljest nende vahendite tõhusat kasutamist. Ma arvan, et meie siin täiskogul suudame tõhususe vallas kahtlemata palju korda saata. Oleks väga positiivne, kui töötaksime välja oma punktid, samas kui täiskogu liikmed ja töötajad esitaksid enda parandusettepanekud, edendades niiviisi parlamendi töö tõhusust.

Teisest küljest on meil pärast Lissaboni lepingut olnud konkreetsete ülesannetega ministrid, kellel on liikmesriikides piisavad vahendid, isiklik personal, kabinetid ja rahalised vahendid, mida nad oleksid saanud kasutada, et meie kodanikele Euroopa poliitikat selgemalt seletada. Meie Euroopa Parlamendis oleme omalt poolt vastutavad selle eest, et igapäevased otsused, mida langetame Euroopa inimeste huvides, oleksid üldsusele teada.

Parlamendile tuleb anda piisavaid vahendeid ka selle uuteks pädevusteks energia-, maailmakaubanduse ja välispoliitika valdkonnas, samuti ka konkurentsi-, keskkonna- ja sotsiaalasjade valdkonnas, mis mõjutavad meid kõiki.

Samuti pooldan väga kindlalt eelarvete konsolideerimist, kuna see võimaldab meile loomulikku ja tarvilikku kokkuhoidu. Kõik, kes leiavad, et turistiklass on lühilendudel nende vajadustele piisav, peaksid loomulikult lendama turistiklassis. Selles ei ole kahtlustki. Või kui keegi näiteks ei kasuta viimset kui senti oma abipersonali palkamise toetusest, on ka see väga hea. Igaüks meist peab ise otsustama, kui palju tööd meil on ja mil määral soovime Euroopa kodanikega suhelda. See peaks jääma selle täiskogu liikmete endi otsuseks, kuna loomulikult on ka väga oluline, et hüvitisi tõhusalt selgitaksime.

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

  Jens Geier (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuulates arutelu Euroopa Ajaloo Maja üle, tundub mulle, et siinsel täiskogul on ainult kaht sorti parlamendiliikmeid: eelarvespetsialistid, kes arutelus osalevad ja kes suhtuvad sellesse projekti valdavalt kriitiliselt, ja kõik ülejäänud, kellele tundub kõik sobivat. Kõige hullem on siinkohal see, et Euroopa Ajaloo Maja teemaga on seotud nii palju inimesi, et silmist on läinud kogu asja mõte. Nii andis tänane Daily Telegraph teada, et nendeni on jõudnud dokumendid, mis näitavad, et projekti maksumus on tõusnud kosmilise 137 miljoni naelsterlingini. Mul ei jää muud üle, kui paluda Daily Telegraphil saata need dokumendid eelarvekomisjonile, et meil oleks võimalik näha osa sellest läbipaistvusest, mida ajakirjandus selle täiskogu liikmetelt nõuab. Oleksin tänulik võimaluse üle tõenditega tutvuda.

Kas sellel projektil on mõtet? Loomulikult on mõtet tõsta teadlikkust sellest, mida on Euroopa Liit ja Euroopa integratsioon inimeste jaoks tähendanud. Kas parlament peaks tegelema muuseumitööga? Ei, kindlasti mitte. Seepärast ongi Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis järginud selle projekti puhul kaht juhtpõhimõtet. Esiteks nõuame, et projektil oleks äriplaan. Teiseks tahame selgust järelkulude puhul, st kuidas projekti edaspidi rahastama hakatakse. Võiksime lisada ka kolmanda põhimõtte: peaksime vältima igasugust dubleerimist ja kattumist Euroopa infokeskuse ja Euroopa Ajaloo Maja tegevustes.

  Anne E. Jensen (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Ka mina sooviksin öelda midagi Euroopa Ajaloo Maja kohta. On selge, et parlamendil ei ole kavas tegeleda muuseumitööga, kuid ma leian, et oleks hea, kui meil oleks parem koht, kuhu parlamendi külalisi Brüsselis viia, ja ma arvan, et Euroopa Ajaloo Maja on selles mõttes oluline.

Samuti pean ütlema, et enamik minu fraktsiooni liikmeid on Euroopa Ajaloo Maja poolt. Siiski nõustume täielikult seisukohtadega, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, nimelt et peame tagama suurema avatuse ja läbipaistvuse majaga seotud finantsküsimustes ning selles, kuidas maja edaspidi töös hoitakse. See on väga oluline, kuid ma leian, et idee ise on hea, ja ma toetan seda kahtlemata. Seda silmas pidades peame kindlasti teadma, millised on finantskohustused, mida me endale pikas perspektiivis võtame.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Praegusel ajal kipub eelarveteema tekitama vaidlusi, ja seda eriti siin, Euroopa Parlamendis. Samal ajal peab ütlema, et siin on kõigil võimalus oma seisukohti avaldada ja on hea kõiki avaldatud seisukohti kuulda. See on üks Euroopa Parlamendi tõelisi trumpe: kõik võivad tulla, kujundada oma seisukoha, seda selgitada ja leida kuulajaskonna.

Rääkides eelarvest endast, on ilmselge, et oleme majanduslikult raskes olukorras, ja eelarve iga suurendamist võidakse valesti tõlgendada, mingil määral ehk ka arusaadavatel põhjustel. Ent peamine on siinkohal see, et tegu on eelarve 2,3% suurendamisega, samal ajal kui eeldatav inflatsioon on 2,8%.

Teine oluline aspekt on see, et Euroopa Liit peab oma tegevuses lähtuma kõigi 27 riigi kontekstist ning mõned riigid, eriti minu oma, on praegu väga halvas olukorras. Tuleme just kohtumiselt volinik Rehniga, kes oli meie suhtes väga vastutulelik, ja oleme talle selle eest tänulikud. Ilmselgelt ei suuda inimesed sellises olukorras mõista vähimatki eelarve suurendamist, isegi kui see jääb alla inflatsioonile. Kuidas see ka ei oleks, leian, et peame tegema kõike arvesse võtvaid otsuseid, peame pühenduma paljudele asjadele, mida meil tuleb teha, ning varsti näeme parlamendi kasvu lisanduvate Euroopa Parlamendi liikmete näol Lissaboni lepingu tulemusena ja loodetavasti ka Horvaatia liitumisel.

Veel üks teema, millest tahaksin enne oma sõnavõtu lõppu rääkida: kõik see tuletab meelde mõtet, mida president Barroso on päris tihti rõhutanud, nimelt et vajame täielikku ja avatud diskussiooni omavahendite üle ja võib-olla eriti projektivõlakirjade üle, sest mida rohkem finantse on Euroopa Liidul võimalik iseseisvalt saada, seda vähem vaidlusi tekitab eelarve ja seda vähem raha tuleb edaspidi küsida liikmesriikidelt. Seega leian, et peaksime järgima president Barroso seisukohta.

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Austatud juhataja! Esindan täiskogul oma liikmesriigi Madalmaade kõige Euroopa-meelsemat erakonda. Seda just nimelt seetõttu, et ma usun Euroopasse sedavõrd, et olen selle suhtes väga kriitiline, mis kehtib ka meie institutsiooni ehk Euroopa Parlamendi eelarve kohta.

Seetõttu usun, et praegusel majanduslikult keerulisel ajal peaksime koostama oma eelarve väga kokkuhoidlikult. Seetõttu ei poolda ma seda eelarve suurendamist. Kõige enam üllatas mind peasekretäri esitatud esialgne eelarve, milles tehti ettepanek suurendada eelarvet üle 5%; niisamuti üllatas mind ka see, et teda ei ole täna siin. Oleksin soovinud teda siin näha, sest sooviksin talle meelde tuletada resolutsiooni lõiget 6, milles palume talitustel eelarve üksipulgi läbi vaadata, et teha kindlaks potentsiaalse kokkuhoiu võimalused. Paluksin tal seda teha enne selle aasta 1. juulit, et meil oleks võimalik saavutada märgatav kokkuhoid.

Lõpetuseks, austatud juhataja, sooviksin kutsuda teisi Euroopa-meelseid parlamendiliikmeid üles mitte andma Euroopat lõhkuda soovijaile püssirohtu, millega oma lammutustöö kallale asuda. Elanikkond, millest nad alati räägivad, elab kõige paremini jõukas ja tugevas Euroopas.

  Salvador Garriga Polledo (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Sooviksin kiita raportöör José Manuel Fernandest ja tänada Gerben-Jan Gerbrandyt selle eest, mida ta just ütles ja mida pean väga sobivaks.

Tegu on rangema eelarvega, mis vastab komisjoni ja nõukogu nõudmistele. Seda hoitakse 20% limiidi piires, mis tähendab, et peetakse kinni nn aumeeste kokkuleppest, kuigi sellist asja pole olemas. Räägime kokkuhoiust, ehkki mõned meist omakasupüüdlike kavatsustega, kuid mõned prioriteedid on meie kõigi jaoks ühised. Näiteks soovime meie, parlamendiliikmed, et õigusaktide vastuvõtmise tulemused paraneksid; meid kutsutakse üles vastama uutele Lissaboni lepingu prioriteetidele; meil palutakse töötada professionaalsemalt ühisotsustusmenetluses; meilt palutakse rohkem koosolekuruume, paremat sisejulgeolekut, suuremaid pingutusi kommunikatsioonipoliitika valdkonnas, paremaid IT-võrke ja nii edasi. Kas selle kõige eest ei tulegi maksta?

Peame pidama kinni kõigist sõlmitud varalistest kokkulepetest. Öeldakse, et võiksime nende rahastamise lõpetada, kuid me teame, et nii see ei käi. Kui me millegi eest vastutame, peame sellega leppima, või mis?

Noored ei ole kunagi vastuoluline valdkond: noori on vaja. Näiteks minu riigis on noorte töötuse määr 50%. Neid probleeme ei saa lahendada noorsoopoliitikale 100 miljoni euro eraldamisega, kuid see vastab parlamendi prioriteetidele. Ma tean, et selle raha liigutamine viiendalt realt esimesele tekitab vaidlusi, ja võiks isegi väita – nagu on ka tehtud –, et sellega rikutaks eelarvemenetlust, kuid me oleme elav institutsioon ja peame kohanema hetkevajadustega.

Ma ei usu, et on midagi veel pakilisemat kui noorte töötuse probleemi lahendamine. Olen kindel, et see on teie kõigi prioriteet.

Lõpetuseks ütlen, et mina hääletan ühise Euroopa Ajaloo Maja poolt.

  Riikka Manner (ALDE). − (FI) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin kiita raportöör José Manuel Fernandest suurepärase töö eest! Eelarve 2,3% suurendamisega on kindlasti lihtsam leppida ja seda on ka lihtsam põhjendada kui juhatuse välja pakutud 5,2% suurendamist. Parlament peab olema selles eelarvemenetluses väga enesekriitiline. Raportis on see nii, kuid seda tööd tuleb väga intensiivselt jätkata.

Pean oluliseks seda, et kokkuhoiuvõimalusi otsitaks ka väikestes asjades ja eri valdkondades. Kindlasti on üks lahendus hoida kokku näiteks koristamise ja korrashoiu arvelt, kuid ehk peaksime otsima ka kaugeleulatuvamaid võimalusi kui vaid seebi kokkuhoid. Sel aastal hääletas parlament selle poolt, et muuta sügisene kaksikosaistungjärk nädalaseks istungiks Strasbourgis. Parlamendi täiskogu igakuise kolimise lõpetamine tähendaks märkimisväärset kokkuhoidu, mis kajastuks ka parlamendi eelarves.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Parlamendi eelarve läbivaatamisel on selge, et suure osa kuludest võtab enda alla transport, ja see jääb nii ka tulevikus, sest peame sõitma 27 liikmesriigist istungitele Brüsselis ja Strasbourgis. Olen välja arvutanud, et parlamendiliikmete ja ametnike sõidukulud kokku ületavad aastas 100 miljonit eurot. Leian, et peaksime siit otsima rohkem kokkuhoiuvõimalusi. Reisime väga palju. Ma ei mõista, miks maksame meie lennupiletite eest sama palju kui inimesed, kes vaid harva lennureisidel käivad. Seega kutsun parlamendi juhte üles pidama lennuettevõtjatega läbirääkimisi. Usun, et oleks võimalik saada märgatavat soodustust. See on tavapraktika igas riigis: valitsus ja ministeeriumid saavad 20–30% soodustust. Suur tänu teile!

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse raporti punktides 17 ja 18 viidatakse Euroopa Ajaloo Maja elluviimise jätkamisele ja tehakse ettepanek luua eelarvereserv, et katta selle projekti elluviimisega seotud edasisi kulusid, mis sisalduvad peatüki 10.1 ühes punktis: ettenägematute kulude reserv. Ma ei tea, kas Euroopa Ajaloo Maja elluviimise jätkamist saab käsitleda ettenägematu kuluna, kuid ma kuulasin hoolikalt Marta Andreaseni, kes tõi programmi heakskiitmise ajal välja, et Euroopa Ajaloo Maja raportis on esitatud kulusid oluliselt alahinnatud.

Ma ei tea, mis ajendab neid inimesi, kes püüavad Euroopa Ajaloo Maja elluviimist nii kangekaelselt läbi suruda ajal, kui majandus- ja finantsprobleemid ELis jätkuvad. Ma tean aga, et laiem Euroopa avalikkus peab seda maksumaksja raha häbiväärseks raiskamiseks. Head kolleegid! Palun seetõttu teil tõsiselt kaaluda, kas tasub jätkata selle vastuolulise projekti rahastamist umbes 60 miljoni euroga.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Soovin keskenduda raporti ühele väga olulisele aspektile. See püüab rangemalt jälgida Euroopa institutsioonide tõhusust ja kokkuhoidlikkust. Majanduskriisi ajal, kui paljud ELi kodanikud on kaotanud töökoha, on nende makstud maksudest rahastatavate institutsioonide töö väga tundlik teema, ja peab ütlema, et täiesti õigustatult. Seetõttu on oluline, et eelarves oleks sätestatud range majandamise kohustus.

Riiklike vahendite tarbetu raiskamise vältimiseks tuleb keskenduda mitmele aspektile. On tähtis luua ja ellu viia elektroonilise halduse strateegia. Koosolekute pidamisel tuleks soodustada videokonverentsi ja uue keskkonnatehnoloogia kasutamist. Loodusressursside, eriti paberi säästmiseks peame kõigis oma töökohtades kasutusele võtma traadita võrgu. Teisest küljest aga ei tohi ressursside säästmine kaasa tuua järelandmisi Euroopa institutsioonides tehtava töö kvaliteedis. Näiteks pean oluliseks, et komisjonide koosolekutel oleks piisavalt tõlke, ja kasutaksingi siinkohal võimalust tänada kõiki tõlke, nii mehi kui ka naisi, töö eest, mida nad teevad.

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt soovin kiita José Manuel Fernandest suurepärase töö ning juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel saavutatud positiivse koostööõhkkonna eest, tänu millele oleme jõudnud Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse teemal kokkuleppele.

Arutelu käigus, mis algas ettepanekust suurendada eelarvet 2011. aastaga võrreldes 5,2%, jõudsime eelarvestuse esialgse projekti üldise tasemeni, mis kujutab endast 2,3% kasvumäära.

Lisaks usun, et tähtis on kavandatud 100 miljoni euro suunamine noorteprojektidesse, kuna parlament on nimetanud noorsoopoliitikat ühe oma 2011. aasta prioriteedina, ja need vahendid aitavad rahastada kõigile Euroopa noortele suunatud liikuvus-, haridus- ja tööhõiveprojekte.

Lõpetuseks loodan, et 2012. aasta eelarvemenetluses on kõigi institutsioonide pühendumise kaudu võimalik ressursihaldust optimeerida.

  Vladimír Maňka (S&D) . – (SK) Austatud juhataja! Soovin tänada raportööri tõepoolest väga hea raporti eest! Nii raportöör kui ka kõik teised tänased sõnavõtjad on juhtinud tähelepanu puudustele, pakkudes samas välja ka tõelisi potentsiaalseid lahendusi. Meie ainus õige lahendus on aga käsitleda kogu küsimust absoluutselt objektiivselt, selle asemel et igaüks meist otsiks omaette midagi, mida võime, aga ei pruugi leida. Ainus viis saada objektiivne ülevaade, oleks teha parlamendist väljastpoolt röntgenpilt. See on just nimelt see, mida kontrollikoda ükskord tegi, ja me nägime, milline halduskulude kokkuhoid välisauditile järgnes.

Mul on hea meel, et see tähendab, et ka meie komisjoni liikmed toetasid minu esitatud muudatusettepanekut, et parlament hindaks tõsiselt mõnd oma valdkonda välisvaatleja vaatevinklist, et võiksime avastada kõik, millest rääkisite, ja ehk isegi rohkem. Järgmine samm, nagu Göran Färm mainis, on jälgida seda kulu tulevikus. See on ainus lahendus.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Arvestades praegust keerulist finants-, majanduslikku ja ühiskondlikku olukorda, millega Euroopa Liidul tuleb hakkama saada, tuleb parlamendi eelarvevahendeid hallata rangelt ja tõhusalt. On tehtud ettepanek suurendada Euroopa Parlamendi 2012. aasta kogueelarvet 2,3%, mis on vähem kui praegune inflatsioonimäär. See on tõesti hea, kuid tulevikus peab parlament rohkem säästma ning muutma juhtimis- ja järelevalvemenetlusi rangemaks. Nõustun raportööri ettepanekuga viia kulude vähendamiseks ellu Euroopa Parlamendi eelarve pikaajalise perspektiiviga läbivaatamine. Parlamendi teenistused peavad suurendama jõupingutusi halduse moderniseerimisel ja ratsionaliseerimisel, vähendades sõltuvust välisteenustest ning rakendades ranget personalijuhtimist. Usun, et need meetmed aitaksid Euroopa Liidu raha tõhusamalt kasutada, säästes seega maksumaksjate raha ja vähendades parlamendi praegust kulutuste taset.

  José Manuel Fernandes, raportöör. – (PT) Austatud juhataja! Kõigepealt on tähtis rääkida ühest arvust: kõigi Euroopa institutsioonide halduskulu on umbes 6%. Üheski liikmesriigis ei ole ühtki institutsiooni, mille eelarve moodustaks kogueelarvest nii väikese osa kui Euroopa institutsioonide oma Euroopa Liidu eelarvest.

Parlamendil on uued volitused. Liikmesriike on 27, Lissaboni leping toob jõustudes juurde 18 parlamendiliiget, ees ootab Horvaatia liitumine, ning on selge, et kõik see tähendab kulutusi. Tõsi on aga see, et tegelikult on eelarve vähenenud oluliselt alla inflatsioonimäära.

Veel üks sõna noorte teemal. Teame, et initsiatiiv tuli komisjonist ja et nõukogu peab selle ühehäälselt vastu võtma, kuid teame ka seda, et oli oluline saata sõnum, ning eraldus, millest me räägime, on 5. rida kogu halduskulust, mis on tõenäoliselt 380 ligi miljonit eurot, ja meie ettepanek on eraldada 100 miljonit eurot.

Rääkides parlamendiliikmete palgast, siis palkade muutmine parlamendi vastutusalasse ei kuulu. Palgad paneb paika nõukogu, lähtudes komisjoni ettepanekutest. Komisjoni praegune ettepanek on tõsta palka 0,9%. Palka on käsitletud ka dokumendis nimega „Liikmete põhimäärus” ja see on seotud Euroopa Kohtu kohtuniku palgaga.

Parlament üksi liikmete põhimäärust muuta ei saa. Vajalik on komisjoni ja nõukogu heakskiit. Mõned parlamendiliikmed peaksid tutvuma õigusnormidega ja lugema ka Lissaboni lepingut, eriti selle artiklit 223.

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud José Manuel Fernandes! Mis puutub palkadesse, tundub olevat selge, et parlament on täiesti suuteline võtma initsiatiivi, et teha ettepanek liikmete põhimääruse läbivaatamiseks. Õigusnormid võeti vastu täiskogul ja neid võib täiskogul ka muuta, isegi kui selleks tuleb teha institutsionaalseid samme. Tegelikult on Euroopa Ülemkogu – valitsuste – otsustatud palgatõusudega seotud ainult palgad. Ja ainult palgad: mitte ükski muu suurem kuluartikkel, mis on rangelt selles istungisaalis viibijate ja mitte kellegi teise kontrolli all.

  José Manuel Fernandes, raportöör. – (PT) Nagu Miguel Portas ka ise ütleb, ei ole palga muutmine parlamendi pädevuses. Seetõttu ei ole mõtet rääkida palkade külmutamisest sellist tüüpi eelarves. Sellegipoolest oleks mõtet teha ettepanek muuta näiteks liikmete põhimäärust. Samuti saaks muuta määrust (EÜ) nr 31, eriti selle artiklit 64. Kindlasti ei ole mõtet püüda lasta täiskogu liikmetel määrata nende endi palgatõuse, kui seadus seda ei luba, kuna see tähendaks meie kuulajate petmist ja oleks näide demagoogiast.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus José Manuel Fernandesi raporti (A7-0087/2011) üle toimub homme kell 12.00.

12. Ühenduse finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Cătălin Sorin Ivani eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport (Α7-0050/2011) teemal ühenduse finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2009. aasta aruanne (KOM(2010)0382 – 2010/2247(INI)).

  Cătălin Sorin Ivan, raportöör. – (RO) Austatud juhataja! See raport Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 alusel koostatud komisjoni aruandele. Artiklis viidatakse üheselt pettuste vastasele võitlusele, samas kui komisjoni aruandes ei ole sugugi selgelt märgitud, milline osa eiramisjuhtumitest on tingitud pettusest ja milline osa on lihtsalt eksimused.

On väga oluline, et oleks väga selgelt määratletud, mida pettuse all mõeldakse, sest see termin tähistab tahtlikku rikkumist. Räägime korruptsioonist selle sõna tõsises mõttes, samas kui eksimused pole tahtlikud. Eksimustega võime leppida, kuid me ei tohi kindlasti leppida ühelgi kujul pettusega. Kui teema on Euroopa vahendid ja Euroopa Liidu eelarve, peab pettuse suhtes kehtima nulltolerants.

Teine tähtis probleem on seotud andmete ja teabe kogumisega. Peame väga tõsiselt aru pidama selle üle, kuidas liikmesriigid edastavad Euroopa Liidule, täpsemalt Euroopa Komisjonile teavet ELi vahendite kasutamisviiside kohta. Minu arvates tõstab riiklike haldusdeklaratsioonide kvaliteeti see, kui nendega kaasneb riiklikul tasandil palju suurem poliitiline vastutus. Palun taas kord komisjonil tagada, et need riiklikud haldusdeklaratsioonid allkirjastaks valdkondlik minister või riigi valitsusse kuuluv minister.

Lisaks on Euroopa Liidu eelarves sisalduv 16,7 miljardit eurot omavahendid ja peamiselt kogunenud tollimaksudest. 70% impordist tuleb lihtsustatud tolliprotseduuri kaudu. Siinkohal sooviksin tsiteerida Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 1/2010, milles tuuakse välja, et lihtsustatud tolliprotseduuride kontroll on väga piiratud, samas kui kontrollikoja avastatud eksimuste arv on murettekitav. Kui see on nii, on väga tähtis, et komisjon hindaks selliste eiramisjuhtumite finantsmõju.

Soovin kiita OLAFit operatsiooni Diabolo II eest, mille eesmärk polnud ainult Euroopa Liidu finantshuvisid kaitsta, vaid samal ajal võidelda ka võltsitud toodete vastu. Lisaks sellele, et need võltsitud tooted ohustavad Euroopa Liidu fiskaalraamistikku ja eelarvet, tähendavad need riski ka Euroopa kodanike ohutusele ja kahjulikku mõju Euroopa Liidu majandusele.

Jätkan viitamist kaasnevatele kuludele ning mainin ühest küljest Euroopa vahendite kasutamist ja teisest küljest põhjendamatult eraldatud vahendite tagasimaksmist.

Euroopa vahendite kasutamisest rääkides peame mainima ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi, mis on suurepärane, kuid põhjustab suuri probleeme, kui see on tööle rakendatud, sest tugineb valedele andmebaasidele ja seda takistab ka kasutusele võetav maatükkide identifitseerimine.

Lisaks, rääkides Euroopa vahendite tagasimaksmisest, saan ma öelda vaid seda, et on murettekitav, et tagasi makstakse 42% põllumajanduse vahenditest ja vaid 50% ühtekuuluvusfondide vahenditest. Need arvud on väga murettekitavad ja me peame vahendite tagasimaksmisel väga rangelt silma peal hoidma.

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Soovin tänada raportöör Cătălin Sorin Ivani põhjaliku raporti eest! Oma märkustes keskendun selle kuuele väga tähtsale punktile.

Esiteks küsimus finantshuvide kaitse aruandes esitatud teabe kohta. 2009. aasta aruanne juba sisaldas uut üksikasjalikku teavet pettuse ja eiramisjuhtumite tasemete kohta, ning seal on märgitud pettusekahtluste määr liikmesriigi kohta 2000.–2006. aasta ühtekuuluvusprogrammides. Alati on ruumi edasiseks arenguks ja ma võtan teie ettepanekuid kindlasti arvesse.

Teiseks, rääkides finantshuvide kaitse konventsioonist, valmistan koos asepresident Redingiga ette teatist, mis peaks ilmuma järgmise aasta mais. Teatis tutvustab strateegiat ELi avaliku sektori raha kaitse kohta igasuguse õigusvastase tegevuse, sh pettuse eest, ja vaatleb menetlusi, sisulist kriminaalõigust ja institutsionaalset raamistikku.

Kolmandaks, jõudes omavahendite teemani, siis 2010. aastal alustas komisjon kõigi liikmesriikide külastamist, et näha, kuidas toimivad impordi lihtsustatud tolliprotseduurid. Kohe, kui on kogutud piisavalt teavet protseduuride rakendamise ja täitmise mõtestatud analüüsi jaoks, teeb komisjon parlamendile aruande.

Neljandaks, sigarettide salakaubanduse valdkonnas on nüüdseks sõlmitud kokkulepped nelja tubakatootjaga. Jätkame tubakatoodete keelatud kaubanduse kaotamise protokolli läbisurumist Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise konventsiooni raames.

Viiendaks nõustun täielikult, et suutmatus rakendada riigihangete eeskirju on oluline eksimuste ja pettuste allikas. Komisjon rakendab jõuliselt finantskorrektsioone, mille määr ulatub olenevalt eiramisjuhtumite tõsidusest kuni 100% eraldatud vahenditest. Teeme ettepaneku 2012. aastaks lihtsustada ja muuta selgemaks ELi riigihankedirektiivi sel aastal avaldatud rohelise raamatu kohaselt.

Lõpetuseks jagan seisukohta, et alusetult makstud vahendite sissenõudmine on ELi finantshuvide kaitse tähtis punkt. Mitmeaastaste ühtekuuluvusprogrammide puhul kasutab komisjon laialdaselt maksete katkestamist ja peatamist, vältides maksete tegemist liikmesriikidele, mille haldus- ja kontrollisüsteeme ei peeta tõhusaks. 2010. aastal katkestati ennetavalt üle 2,4 miljardi euro ulatuses regionaal- ja sotsiaalfondide makseid. Komisjon jätkab tööd selle nimel, et liikmesriikide meetmed lõplikelt abisaajatelt raha sissenõudmisel oleksid tõhusamad.

Olukord paraneb. 2010. aasta lõpul tõusis näiteks põllumajandussektoris tagastamismäär uute, 2007. aasta juhtumite puhul 53%ni, samal ajal kui enne 2006. toimunud juhtumite puhul oli see 10%. Lubage mul aga rõhutada, et mitmeaastaste programmide puhul näeb tervikpilti alles siis, kui programmid on lõppenud ja liikmesriigid on suutnud igasugused eiramisjuhtumid rahuldavalt lahendada.

Kokkuvõtteks ütleksin, et komisjon püüab võtta aktiivselt järelmeetmeid parlamendi välja pakutud meetmete suhtes. Tänan tähelepanu eest!

  Monica Luisa Macovei, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Usun, et peame rääkima sellest, mis vajab parandamist, niisiis räägin kriitilistest probleemidest. Esimene on asjaolu, et komisjoni raport ei andnud teavet eiramisjuhtumite ja pettuse hinnangulise taseme kohta üksikutes liikmesriikides. Nii ei ole meil selget pilti, milline on probleem liikmesriikide tasandil. Lisaks tegeles komisjon üldiselt eiramisjuhtumitega, kuid ei tegelenud üksikasjalikult pettusega. Loodame, et see muutub järgmise aasta raportis.

Teine probleem puudutab riigihanget, mis – nagu me kõik teame – on suurima pettuse- ja korruptsiooniriskiga valdkond. Raportis kutsume komisjoni üles keskenduma riigihangete reguleerimisel järgnevale: võtma kasutusele ühtsed riigihangete süsteemid; määratlema ja rakendama selgeid riigihangetes osalemise tingimusi; rakendama riigihangete otsuste tegemise kriteeriume ja muutma neid otsuseid läbipaistvamateks ning vaatama läbi riigihangete otsuseid ja tagama riigi rahanduse läbipaistvuse ja aruandekohustuse. Ootame, et komisjon ja nõukogu lõpetaksid riigihankereformi vastuvõtmise ning peaksid meiega sel teemal nõu.

Kolmas probleem puudutab abisaajate rahastamise läbipaistvust. Komisjoni veebisaidil on lehekülg, kust leiame mõned Euroopa fondide abisaajad liikmesriikides. Siiski tuleb seda oluliselt parandada. Vajame koondatud läbipaistvust. Vajame ühtset veebisaiti, kus on avaldatud kõik ELi fondide abisaajad vastavalt kõigi liikmesriikide esitatud standardset liiki teabele vähemalt ühes liidu töökeeles. Vastasel korral upume rohkesse ja erinäolisesse teabesse, mis ei suuda pakkuda üldpilti ega tagada läbipaistvust.

Nagu volinik ütles, on alati ruumi arenguks, ning loodan näha arengut valdkondades, mida mainisin.

  Jens Geier, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Volinik Šemeta! Teame, et 80% ELi eelarvest hallatakse jagatud haldusena, mis tähendab, et raha hallatakse ja kasutatakse liikmesriikides ehk seal, kus esinevad eksimused, eiramisjuhtumid ja pettused.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse aastaaruanne on justkui liikmesriikide pattude nimekiri, mistõttu tahan tänada Cătălin Sorin Ivani ja teiste fraktsioonide variraportööre nende raske töö eest! Leidsin, et komisjoni aruandes Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta on üks märkimisväärne lause – saksakeelse versiooni 11. leheküljel. See kõlab järgmiselt: „2. eesmärgi programmide puhul võib üldist määra mõjutada väga kõrge eiramisjuhtumite määr Ühendkuningriigis ja Madalmaades, kus kasutatakse peamiselt seda liiki programme”.

Ühendkuningriik ja Madalmaad on kaks riiki, kes on teinud ettepaneku liidu eelarvet vähendada. Minu vaatepunktist ei jää mul muud üle, kui kutsuda neid üles tagama, et Euroopa maksumaksjate raha kasutataks nõuetekohaselt, ja võitlema eiramisjuhtumite taseme vastu oma riigis. Austatud volinik! Sooviksin väga kuulda, kas teil on selles kontekstis veel midagi lisada.

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Pettustest ja eiramisjuhtumitest aru andmine on seadusandjale väga oluline, kuna annab meile pildi sellest, kuidas vahendeid kasutatakse. See annab meile pildi sellest, mis võib valesti olla. See annab meile pildi sellest, mida saab parandada. Selles kontekstis on tõepoolest tegu väga tähtsa aruandega.

Leian, et pärast parlamendi pettustevastases komisjonis toimunud arutelu saame teha järgmised järeldused.

Kõigepealt peavad aruanded olema täpsemad. Need peavad andma selge pildi eiramisjuhtumite ja pettuste tegelikust ulatusest.

Teiseks peavad liikmesriigid oma aruandlust parandama. See jääb praegu optimaalsest tasemest allapoole – kasutan seda väljendit teadlikult. Seetõttu peame avaldama liikmesriikidele survet olukorra parandamiseks, võttes vajaduse korral kasutusele sanktsioonid.

Kolmandaks: vahendid, mida ei kasutata nõuetekohaselt, tuleb tulemuslikult sisse nõuda ning komisjon peab astuma samme selle tagamiseks. Kui arutame järgmisel kuul Strasbourgis komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu andmist, peaksime ka selle teemaks võtma. Selles valdkonnas on murelaps Itaalia.

Neljandaks peame paremini jälgima liikmesriikide kohustuslikku eiramisjuhtumitest teatamist. Hispaania ja Prantsusmaa vastavate teadete vähesus on siinkohal eriti kummaline.

Olen omavahendite alaline raportöör ja oma rollis sooviksin tänada ja kiita komisjoni ning eriti Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) ja selle sigarettide ja tubakapettuste vastase võitluse üksust, kelle töötulemused on olnud üpris vapustavad ja väga muljetavaldavad. Öeldakse, et operatsioon Diabolo II oli suurepärane näide koostööoperatsioonist, ning British American Tobacco ja Imperial Tobaccoga saavutatud kokkulepped olid samavõrd silmapaistvad. See toob meile sisse 500 miljonit eurot.

Siiski tuleb öelda üht: on tähtis, et see raha ei kaoks niisama liikmesriikide riigikassadesse. See raha tuleb suunata kasutusse – ka komisjoni, kuid eelkõige liikmesriikide kasutusse –, et tugevdada pettustevastaseid meetmeid liikmesriikides. See on tõepoolest väga tähtis. Raha, mis tänu sellele kokkuleppele saadakse, tuleb suunata pettustevastasesse võitlusse.

  Andrea Češková, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Austatud juhataja! Tunnen heameelt selle aruande üle, mille eesmärk on suurem läbipaistvus korruptsioonivastases võitluses, mis väärib toetust. Eelmise aasta sügisel arutasime Euroopa Kontrollikoja esitlusel juba liikmesriikide vastutust ELi vahendite üldise eraldamise järelevalves.

Minu arvates on õige ja sobilik, et iga liikmesriik kaitseb ELi finantshuve, tagades usaldusväärse kontrolli riiklikul tasandil, et tuvastada eiramisjuhtumid ja pettused. Sel puhul on vaja, et liikmesriigid ja komisjon teeksid põhjaliku ning usaldusväärse teabe kogumisel koostööd. Kohustuslikku aruande esitamist riiklikul tasandil peab nõuetekohaselt kontrollima riiklik järelevalveasutus. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon pakub kindlasti asjakohast toetust.

Tšehhi Vabariik, mida aruandes mainitakse, ei ole aga konventsiooni veel ratifitseerinud, sest selleks tuleb kasutusele võtta juriidilise isiku kriminaalvastutus. Tšehhi Vabariigi õigus tugineb traditsiooniliselt vaid füüsilise isiku kriminaalvastutusele. Praegu aga teema Tšehhi Vabariigi parlamendis arutlusel.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! ELis kiputakse paljusid pettuse- ja korruptsioonijuhtumeid nimetama eksimusteks. Mis veelgi hullem: komisjon on otsustanud liikuda nulltolerantsilt aktsepteeritava riski suunas. Olukorra teeb veel keerulisemaks see, et hiljutised paljastused selle kohta, et mõned selle täiskogu liikmed nõustusid tasu eest muutma või koostama õigusakte, kahjustavad veelgi selle parlamendi usaldusväärsust, eriti selle püüdlustes võidelda pettuse ja korruptsiooni vastu.

Ainult kaks neist neljast liikmest, kelle nimed avaldati, on tegelikult tagasi astunud. Kas parlament vaatab üle õigusaktid, mille väljatöötamises need neli Euroopa Parlamendi liiget osalenud on? Üks Euroopa Parlamendi liige on läinud isegi nii kaugele, et pannud küsimuse alla OLAFi pädevuse neid juhtumeid uurida, väites – kui uskumatu see ka ei tunduks –, et mõnes riigis ei peetaks sellist tegevust seadusevastaseks ja seda isegi ei uuritaks.

See aruanne võiks õhutada Briti valitsust peatama kõik maksed ELi, kuni siinne parlament pettusega – et asja õige nimega nimetada – mõtestatult tegelema hakkab.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mulle antud aja jooksul sooviksin peamiselt peatuda poliitilisel pettusel ja korruptsioonil. Mul on siiralt kahju, et tegeleme selle aruandega alles praegu, kui kolm Euroopa Parlamendi liiget on lõksu langenud ja neid kahtlustatakse põhjendatult korruptsioonis. Ma ei taha mõeldagi, et need vahele jäänud Euroopa Parlamendi liikmed võivad olla siin Euroopa Parlamendis vaid jäämäe tipp. Mõne arvutuse kohaselt on umbes 50% siin palju mainitud Euroopa Liidu pakkumis- ja hankemenetlustest seotud väljapetmiste, pettuste ja korruptsiooniga ning need jõuavad teatavate poliitikute taskusse. Sellega ei ole võimalik leppida!

Tuleb lisada, et pelgalt probleemi finantsiline külg on teisejärguline, sest ühiskond võõrandub poliitikast. Kui inimesed võõranduvad poliitikast, jääb valitsema käegalöömismeeleolu, mille aluselt ei ole võimalik võidelda koolide sulgemise, toiduainete hinnatõusu ja töökohtade kadumise vastu. Seetõttu peab Euroopa Parlament näitama eeskuju ja me peame loobuma oma kohtuliku puutumatuse privileegist. Seejuures soovitab Jobbik, et poliitikutele kehtiksid kahekordsed karistused. Suur tänu tähelepanu eest!

  Ingeborg Gräßle (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud Algirdas Šemeta! Head kolleegid! Komisjoni aruanne ühenduse finantshuvide kaitse kohta – pettusevastane võitlus – 2009. aasta aruanne toob sisse mitu uut sätet. Esiteks püüab komisjon määratleda eiramisjuhtumite ja pettuse ulatust. Kahjuks esineb aruandes ka ilmselgeid katseid statistika kasutamise abil eiramisjuhtumite ja pettuste probleemi ränkust igal võimalusel vähendada. Lugupeetud volinik! Mul ei olnud sugugi hea meel seda lugeda.

Aruanne toob välja ka tähtsama uudise, nimelt eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS – Irregularity Management System) kasutuselevõtu. Nüüd saab andmeid sisestada varasema 50 asemel 800 büroos üle Euroopa. Põllumajandussektori eiramisjuhtumite osakaal tõusis vastavalt 43% ja struktuurifondide valdkonnas 23%, samal ajal kui kogunäitaja struktuurifondide valdkonnas tõusis lausa 109%.

Süsteem nõuab edasiarendamist. On raske vaadata, et komisjon peab ikka veel olema väga kannatlik, kui juttu on süsteemi elluviimisest liikmesriikides, mis edeneb jätkuvalt teosammul. See on ilmselge ka aruandest. Sellest tulenevalt kutsume üles IMSi täielikult ellu viima. Usaldusväärsed andmed saame alles siis, kui süsteem on paigas ja töötab nõuetekohaselt, võimaldades meil tegeleda kvootide eiramisjuhtumite ja pettustega.

Meid kurvastab väga olukord Itaalias. Pettustega on see riik teistest tükk maad ees. Kontrolliti ELi arvepidamist 2004. aastani ja 60% pettusekahtlustest olid seotud Itaaliaga. Sel põhjusel oleks mõtet koostada selle riigi aitamiseks tegevuskava ja paljud erimeetmed.

Tahaksin siiralt tänada OLAFi ja selle töötajaid lõpetatud tähtsa töö eest! Teil on meie toetus, mistõttu kutsume ka komisjoni üles Euroopa Pettustevastast Ametit tugevamalt toetama. Miks on jätkuvalt probleeme andmebaasidele ligipääsuga, kui komisjon väidab, et toetab OLAFi tööd ja peab seda täpselt sama oluliseks kui meie? Lugupeetud volinik, oleksime tänulikud, kui saaksite anda mõne vastuse ja pakkuda asjakohaseid parandusmeetmeid komisjoni rakendatavates õigusaktides.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Sooviksin avaldada oma toetust raportöörile tema täielikult õigustatud kriitikas komisjoni aastaaruande suunal! Komisjon on ainult formaalselt keskendunud sellele, millest liikmesriigid seda teavitanud on.

Lugupeetud volinik! Teil tuleks minna rohkem süvitsi, kasutades erialaasutuste abi. Teil tuleb lihtsalt rohkem pingutada ning peate püüdma kasutada uusimaid meetodeid eiramisjuhtumite ja pettuste ulatuse mõõtmiseks. Kui jätkaksime komisjoni 2009. aasta aruandes kasutatud meetoditega, oleks meil paljude kahtlaste juhtumite kohta vaid hinnangud. Näiteks mõned suured riigid, kes saavad suures ulatuses rahalisi vahendeid, teatavad väga madalast eiramisjuhtumite ja pettuste tasemest. Kas olukord nendes riikides on tõepoolest nii hea või on riigis kasutatavad meetodid nende kõrvalekallete kindlakstegemiseks lihtsalt mõnes mõttes liiga leebed?

Nõustun täielikult raportööriga, et komisjon näeb ebaproportsionaalselt palju vaeva, et veenda meid Parlamendis selles, et kasutusele tuleb võtta lubatav veaoht, selle asemel et veenda liikmesriike selles, et tuleb esitada kohustuslikke haldusdeklaratsioone.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Nõustun raportööriga, et me ei tohiks segi ajada suurt pettust ja juhuslikke eksimusi, sest see tähendaks, et juhuslikud eksimused juhivad tähelepanu kõige olulisematelt teemadelt kõrvale. Nõustun ka komisjoni aruandele suunatud kriitikaga, kuna aruanne on liiga ebamäärane ja sisaldab liiga vähe teavet konkreetsete pettuse ning kuritarvitamise juhtumite kohta. Meie arutelu sel teemal oleks palju asjakohasem, kui meil oleks rohkem konkreetset teavet.

Me võitleme korruptsiooni vastu. Peaksime alustama võitlusest oma korruptsiooniga ja – kui me jõuame siin istungisaalis eri õigustekstide vastuvõtmiseni – peaksime tagama, et need on alati läbipaistvad, et otsustuskriteeriumid on selged ja et huvide konflikte välditakse, et tagada ELi kulutuste maksimaalne läbipaistvus ning süsteemne ja pidev kontroll. Need on põhivahendid, mida me korruptsiooni vastu võitlemiseks kasutama peaksime.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud juhataja! Mul on selle aruande üle hea meel. Seda siiski küllalt kurval põhjusel, kuna see seisneb tõdemuses, et suur osa pettustest toimub Euroopa Liidu sees.

Tsiteerin: komisjon ei käsitle pettust põhjalikult ja puudutab eeskirjade rikkumisi väga üldiselt. Suurt osa ELi rahalistest vahenditest kasutatakse valesti. Eiramisjuhtumite arv Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias on ebaproportsionaalselt kasvanud. Hispaanias ja Itaalias on eiramisjuhtumite arv suurim. Viimastel aastatel on tagasi saadud vaid 10% kõigist õiguspäraselt sissenõutud summadest. Viimasena: Bulgaarias on suurim põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelse programmiga (SAPARD) seotud pettusekahtluste määr.

Need olid vaid mõned aruandes esitatud faktid. On hea, et need faktid on välja toodud, kuid mida Euroopa Liit nende suhtes tegelikult ette võtta plaanib? Kui kaua veel talutakse pettust ja kui kaua peavad kodanikud veel selle eest maksma?

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel).

  Bart Staes (Verts/ALE). – (NL) Austatud juhataja! Lugupeetud Lucas Hartong! Kuulasin hoolega teie sõnavõttu, kuid kuulasin ka Jens Geierit, kes ütles, et kaks netorahastajat Ühendkuningriik ja Madalmaad on samuti suurtes raskustes. Olles süüdistanud hulka teisi liikmesriike, siis mida kavatsete ette võtta oma riigis, et tagada, et ka Madalmaad lõpuks ei ebaõnnestuks.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud juhataja! Tänan Bart Staesi selle küsimuse eest! Kui oleksite aruannet põhjalikult lugenud, oleksite lugenud fakte: nimelt et Madalmaad – ma ei saa rääkida Ühendkuningriigi eest, kuid räägin praegu Madalmaade nimel – on üks kõige madalama pettuste määraga riike ja samal ajal rõhutatakse, et kui pettusi esineb, tegeletakse nendega väga rangelt. Teeme selle selgeks: toetan seda väga tugevalt.

  Erminia Mazzoni (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Imetlen raportöör Cătălin Sorin Ivani saavutatut. Kahjuks pean aga ütlema, et aruanne heidab valgust teatavale komisjoni tähelepanematusele selle koostöös parlamendiga, sest parlament andis komisjonile isegi eelmise aasta töös märku mitmest konkreetsest meetmest, mida tuleks võtta, et saavutada püstitatud eesmärk kaitsta Euroopa Liidu finantshuve ja maksumaksjate huve, võideldes pettuse ning ebaseaduslikkuse vastu.

Tegelikult, nagu Cătălin Sorin Ivan on selgitanud, ei ole mure Euroopa rahaliste vahendite ebaõige kasutamise pärast vähenenud ning eiramisjuhtumite ja pettusekahtluse määrad on jätkuvalt väga kõrged. Kui meie kontrolli eesmärk on tagada vahendite tagasimaksmine, tuleb meil seega aruandes esitatud arvude valguses tunnistada enda lüüasaamist.

Nagu ütlesime juba eelmisel aastal esitatud raportis, peaks komisjon vastutama selle eest, et suurt muret tekitavate juhtumite korral võetaks meetmeid, mille jagaksin kolme rühma, nagu on teinud ka minu kaasparlamendiliikmed enne mind. Esiteks peavad liikmesriigid võtma vastutuse eelkõige tegeledes tuvastus- ja teavitusmehhanismidega. Teine oluline punkt on õigusnormide selgus. On ülioluline, et leiaksime pettusele, eiramisele ja eksimusele ühtsed ja selged määratlused. Kolmandaks läbipaistvus, mis ei tähenda ainult usaldusväärsete tuvastusandmete säilitamist järelduste tegemiseks, vaid ka nende andmete avaldamise arendamist veebisaidil, mis praegu pigem aeglustub.

Rääkides esimest punktist, eriti liikmesriikidele suurema vastutuse panemisest, sooviksin juhtida tähelepanu faktile, et ühtluse puudumine riiklike süsteemide vahel põhjustab pettuse ja eiramisjuhtumite kindlakstegemisele kuluva aja olulisi erinevusi.

Tihti on sel teemal arutatud Itaalia olukorda. Itaaliat mainitakse ka Cătălin Sorin Ivani dokumendis. Kahtlemata on meie kontrolliperioodid väljakannatamatult pikad ning me püüame vähendada õigus- ja kriminaalprotsessides kuluvat aega. Siiski pean ütlema, et kui ei ole ühtset kriteeriumit pettuse ja eiramisjuhtumi määratlemiseks, on selge, et sissenõuetele kuluv aeg jääb Itaalia-sugustes riikides liiga pikaks.

  Edit Herczog (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Sooviksin ka omalt poolt raportööri kiita. Usun, et parlamendi, kontrollikoja ja liikmesriikide riigikontrollide tegevus on võrdselt väga oluline. On väga tähtis, et meie töö oleks läbipaistev ja võimaluse korral laitmatu. Loomulikult on parlamendi usaldusväärsuse kõige olulisem punkt see, et oleme ise kõik patust puhtad. Parlament peab enda suhtes kehtestama reeglid, mis oleksid paremad ja tõhusamad kui praegused. Samal ajal sooviksin rõhutada, et on tähtis teha vahet eiramisjuhtumite ja pettuse vahel, sest eiramisjuhtum ei ole sama, mis pettus. Pettureid tuleb karistada. Eiramisjuhtumite puhul tuleb rakendada teistsugust meetodit. Eesmärk peab olema see, et kõigi liikmesriikide kõik kuluasutused teaksid täpselt eeskirju, et tagada, et tehtaks võimalikult vähe vigu. Ei ole kokkusattumus, et uutes liikmesriikides, kus arutelu on nüüd käima läinud ja fondide kasutamine alanud, on üks olulisi faktoreid kogemuste puudus.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Soovin vaid kiita raportööri ja ka tema variraportööri, minu kolleegi Monica Macoveid raporti koostamisel tehtud töö eest. Tegu on olulise raportiga, sest maksumaksjad soovivad teada, et nende raha kulutatakse õigesti.

Nagu eelmine sõnavõtjagi, leian ka mina, et on oluline rõhutada eiramisjuhtumi ja pettuse erinevust. Avalikkuse jaoks kaasneb pettusega kriminaalne tahtlus, kuid paljud inimesed teevad vigu, mida võiks pidada eksimusteks, või sooritavad Euroopa Liidu eeskirjade suurema või väiksema rikkumise, ja neid olukordi ei tohiks käsitleda ühtmoodi. Neil on väga selge erinevus.

Rääkides põllumajandusest, mida mõned kolleegid mainisid, on oluline, et põllumajandussektori maksetes valitseks täielik läbipaistvus. Selles suhtes on olukord väga palju paranenud. Ühise põllumajanduspoliitika reformimist silmas pidades on aga tähtis, et jätkaksime olukorra parandamist veelgi. Siinkohal viitan eelkõige lõikele 24, milles räägitakse kontrollisüsteemidest. Ma tean, et liikmesriigis, mida ma esindan, jagatakse talunikele praegu uusi kaarte ja neil tuleb oma taotlused uuesti esitada. Sellele probleemile pööratakse väga palju tähelepanu ja ollakse kannatlikud ning seda täiesti õigustatult.

Lõpetuseks sooviksin öelda, et vahel suudab süsteem tuvastada üksikisikute rikkumised, samas kui suuremad tegijad ja teised, kes võivad pettuses rohkem süüdi olla, ei pruugi vahele jääda. Me ei tohi seda unustada. Ärgem terroriseerigem üksikisikut!

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Sooviksin tänada oma kolleegi Cătălin Ivani tema suurepärase töö eest selle olulise raporti koostamisel. Euroopa Liidu maksumaksjate raha tuleb kasutada asjakohaselt ja tõhusalt. Selleks tuleb tagada, et liikmesriikidel oleksid tõhusad kontrollimehhanismid ja piisav pettuste avastamise suutlikkus. On tähtis, et komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ametini (OLAF) jõuaksid kvaliteetsed, täpsed, usaldusväärsed ja võrreldavad andmed eiramisjuhtumite ning pettuste kohta. Praegune tagasinõudmismäär on väga madal ja sellega ei tohi leppida. Seetõttu on vajalik võtta meetmeid, et saada tagasi kogu Euroopa Liidu raha, mida pole nõuetekohaselt kasutatud. Selles võitluses on väga tähtis see, et nõukogu ja liikmesriigid pööraksid piisavat tähelepanu huvide kaitse teemalises parlamendi raportis ja komisjoni aastaaruannetes esitatud faktidele, ning see, et OLAF saaks võtta kõik vajalikud sammud pettusevastaste meetmete tugevdamiseks selles valdkonnas.

  Iliana Ivanova (PPE) . – (BG) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kahjuks sisaldab see raport jätkuvalt murettekitavaid tõendeid, et suur osa vahenditest on valesti kulutatud ja nende tagasinõudmiseks ei ole võetud piisavalt kiireid meetmeid. Siiski ei ole Euroopa Komisjoni andmed täielikult piisavad ka selleks, et teha kindlaks meetmed, mida kasutada kõige kõrgema eiramisjuhtumite ja pettuste määraga liikmesriikide distsiplineerimiseks.

Enamik minu kaasparlamendiliikmeid on juba maininud erinevust pettuse ja eiramisjuhtumi vahel, mida ei ole piisavalt selgelt rõhutatud, sest aruandes ei käsitleta põhjalikult pettust, mis on tahtlik rikkumine, lähenedes samas väga üldiselt eiramisjuhtumitele, mis ei anna meile võimalust esitada probleemi lahendamiseks mingisuguseid tõhusaid soovitusi.

Mul on hea meel komisjoni järelduse üle, et põllumajandussektoris on vastavus andmete esitamise nõuetele jõudnud juba 95%ni. Siiski pean ma samas kahtlustäratavaks mõne liikmesriigi esitatud pettuste ja eiramisjuhtumite madalaid ning nullmäärasid, mis võib tähendada, et pettuste kontrolli- ja avastamise süsteemid ei tööta nõuetekohaselt.

Leian, et kontroll Euroopa raha kasutamise üle paraneks oluliselt, kui kättesaadavad oleksid konkreetsed andmed ning meetodid, et hinnata rakendatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme liikmesriikides, kus on selge, et riiklike ametkondade töö on tõhus. Seetõttu on täiesti usutav, et eiramisjuhtumite nullmääraga riikidel on lihtsalt nõrk kontrollisüsteem, mille abil ei suudeta probleeme tuvastada, samas kui tõhusat tööd tegevate ametkondadega riikides võidakse avastada rohkem pettusi ja eiramisjuhtumeid, tõstes nende riikide määrasid oluliselt.

Vastavalt Euroopa Kontrollikoja andmetele võinuks liikmesriikide ametkonnad avastada ja parandada vähemalt 30% eksimustest enne kulude deklareerimist Euroopa Komisjonile. Loodan, et kõik liikmesriigid suurendavad jõupingutusi, et parandada nende eksimuste avastamise ja parandamise mehhanisme.

Soovin kutsuda Euroopa Komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada piisav teave liikmesriikides kasutatavate kontrolli- ja juhtimissüsteemide kohta, ning piisavaid meetmeid, et kiiresti kaotada igasugused kontrollisüsteemide kasutamisel avastatud puudused.

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Ka mina soovin õnnitleda oma kolleegi Cătălin Sorin Ivani pühendumuse eest, millega ta on asunud lahendama niivõrd vastuolulist ning keerulist probleemi nagu pettuste avastamine ja finantshuvide kaitse.

Soovin teda tänada huvi eest panna paika pettuse määratlused, sest üldiselt aetakse pettusekahtlusi ja eiramisjuhtumite kahtlusi segi eksimustega, mille tagajärjeks on furoori tekitavad arvud, kui asi tegelikult nii keeruline ei olegi.

Samuti sooviksin rõhutada tema panust tähtaegade teema ülesvõtmisel. Nimelt põhjustavad liikmesriikide viivitused avastamise ja andmete esitamise vahel samuti keerulisi olukordi.

Lõpetuseks tuleb samuti meeles pidada, et lõplikud arvud selguvad alles siis, kui tsükkel suletakse, ning praeguseks hetkeks on ainus suletud täistsükkel see, mis lõppes 1999. aastal: uue tsükli 2000–2006 puhul oleme jõudnud alles 2004. aasta lõppu. Seetõttu saab arvesse võtta ainult selle tsükli lõplikke näitajaid.

Kindlasti avaldan toetust Euroopa Pettustevastase Ameti eetikakoodeksit järgivatele Hiina ja Aasia riikidega seotud pettuste avastamise vahenditele.

  Andrea Cozzolino (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina tahan tänada raportöör Cătălin Sorin Ivani! Raport toob välja uuendused kontrolli- ja andmete esitamise süsteemide muudatustes. Ka seal on pilt väga kirju, eriti mis puudutab liikmesriikide andmete esitamist eiramisjuhtumite ja pettuste kohta.

Raportis toonitatakse korduvalt paljude riikide esitatud andmeid tavatult madala pettuse ja eiramisjuhtumite taseme kohta seoses põllumajanduskulutuste, struktuurifondide ja ühinemiseelsete vahenditega. See on koht, kus vajame kindlasti selgusi esitatud statistika kohta. Konteksti muudab keerukamaks see, et lahendamata on vahendite sissenõudmise vähese tõhususe probleem.

Igal juhul tundub, et üks näitaja on selge ja toetab pikemat tendentsi. Võitluses õiguspärasuse ja läbipaistvuse eest Euroopa vahendite kasutamisel ei saa veel loota liikmesriikide ning valitsuste täielikule koostööle Euroopa institutsioonidega, võrreldes maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmisega.

Selles valguses tundub, et üleskutsed reformida ELi riigihankereegleid ja vajadus millegi järele, mida mina nimetaksin Euroopa avalikuks ELi vahendite abisaajate registriks, on tulnud õigel ajal.

  Georgios Stavrakakis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Ka mina sooviksin kiita raportööri tema silmapaistva töö eest, mida ta tegi ühenduse finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse aastaaruandega. Raportis käsitletakse üksikasjalikult kõiki valdkondi, milles liikmesriigid eelarvet rakendavad, nagu põllumajandus, ühtekuuluvus, ühinemiseelsed vahendid ja ELi omavahendite kogumine tollimaksude kaudu.

Nõustun täielikult, et 2009. aasta kogemust arvestades peame parandama järelevalvet ühinemiseelsete vahendite kasutamise kohta ja peame jälgima OLAFi tööd pidevalt, mitte ainult siis, kui arutatakse aastaaruannet.

Lõpetuseks sooviksin rõhutada, et meie raportis sisalduvad olulised tõendid, mida saame kasutada alanud aruteludes, mis käsitlevad nii eelarvemääruse läbivaatamist kui ka poliitilise ühtekuuluvuse kavandamist 2013. aastale järgneval perioodil.

  Ivailo Kalfin (S&D). – (BG) Austatud juhataja! Soovin tänada raportööri tema äärmiselt hoolika töö eest selle raporti koostamisel. Oleme mitmel korral tõestanud, et parlament on institutsioon, mis pöörab erilist tähelepanu sellele, kuidas Euroopa maksumaksjate raha kasutatakse.

Teema tõstatas mitu kaasparlamendiliiget. Ka mina soovin ühineda nendega, kes nõuavad, et komisjon võtaks vastu palju selgemad reeglid meetodite kohta, mida liikmesriigid kasutavad, sest esinev mõistete „kuritarvitamine”, „eksimus” ja isegi „kuritarvitamiskahtlus” segiajamine annab tulemuseks statistika, mida ei saa kasutada parlamendis selgepiiriliste otsuste tegemiseks.

Samuti toetan raporti neid osi, mis innustavad komisjoni võtma vastu palju selgemaid reegleid riikliku aruandekohustuse kohta, et kaasata protsessi liikmesriikidelt nõutavad nõuetekohaselt kontrollitud riiklikud deklaratsioonid. Liikmesriigid peavad automaatselt rakendama meetmeid puuduste kaotamiseks.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Majandus- ja finantskuritegude taset tuleb vähendada kõigis liikmesriikides. Suurt osa ELi vahenditest kasutatakse muudel eesmärkidel, samal ajal kui käibemaksu tagastamisega seotud pettuste arv suureneb. Olen seda juba maininud ja mainin veel kord: üks tõhus meetod, mis võiks riigihangetega seotud korruptsiooni kaotada, on võtta kasutusele Interneti-põhine hankesüsteem.

ELi piiril asuva riigina on Rumeenial suurem vastutus ebaseadusliku tegevuse mõju vähendamisel. Selles osas on riigi ametiasutused kahe viimase kuu jooksul võtnud ulatuslikke meetmeid eesmärgiga kaotada tollikorruptsioon.

Koostöö ja kogemuste vahetamise Lääne-Balkani piirkonnaga peab tihedamaks muutma, et võimaldada ELi finantshuvide tõhusamat kaitset. Pean siinkohal silmas näiteks sigarettide salakaubandust, mis oluliselt ja otseselt piirab Euroopa eelarvet.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Eksimused on tingitud hooletusest ja teadmatusest. Ent pettus ei ole miski, mis lihtsalt juhtub; see nõuab kõrgetasemelist kriminaalset tegevust. Neid, kes püüavad valeandmete esitamise abil Brüsseli võimult rahalist kasu saada, nähakse mõnikord pigem tänapäeva Robin Hoodide kui kurjategijatena. See ei tekita kahju aga ainult ELile, vaid tähendab ka meie kodanike makstud maksude väärkasutamist.

Peame andma uue jõu nõrkadele pettuse vastu võitlemise mehhanismidele. Pean silmas suuri rahatrahve ning karistusena toetuskavadest väljajätmist. Lõppkokkuvõttes vajame suuremat läbipaistvust ja selgemaid vastutusalasid olukordadeks, kus on alust kahtlustada pettust või hooletust. Me ei saa lubada, et institutsioonid, eriti Euroopa Parlament ja OLAF, takistavad üksteise uurimistegevust.

Lõpetuseks paar sõna meie peamiste murelaste ühtekuuluvuspoliitika, ühinemiseelse abi ja ametite kohta. Peame uuesti kaaluma meie strateegiat nendes valdkondades ja astuma korra saavutamiseks otsustavaid samme.

  Markus Pieper (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Alustuseks sooviksin öelda, et subsiidiumipettused ja finantsabi kuritarvitamine on probleemid, mis on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Hoolimata kogu läbipaistvuse ja kontrollidega saavutatud edust jääb avalik arvamus kriitiliseks. Kriitiline suhtumine on õigustatud, arvestades viisi, kuidas mõned liikmesriigid nõuetevastaselt väljajagatud toetusmaksetega on toiminud. Fakt, et ainult väike osa sellest rahast on Euroopa eelarvesse tagasi makstud, tähendab lööki kõigile maksumaksjatele.

Komisjon peab selle raha viivitamatult tagasi nõudma. Isegi parem lahendus oleks maksta järgmisel eelarveaastal asjaomastele liikmesriikidele vastavalt väiksemas mahus toetusi ja jätkata sellist lähenemist, kuni nõuetevastaselt jagatud vahendid on Brüsselisse tagastatud. Sellegipoolest on sama halb see, kui esitatakse andmeid väga väheste eiramisjuhtumite kohta, sest kehtib loogika, et kui ma rikkumistest ei teata, ei ole vaja muretseda tagasinõuete pärast ja raha jääb riiki.

Nagu nõutakse raportis, kutsun ka mina Hispaaniat, Prantsusmaad ja teisi riike mängima lahtiste kaartidega ning kutsun ka komisjoni üles oma kontrolli veelgi tugevdama.

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Sooviksin taas kord tänada Cătălin Sorin Ivani väga asjaliku ja hea raporti eest ning ka kõiki parlamendiliikmeid selle arutelu käigus antud panuse eest, mida komisjon 2010. aasta aruande ettevalmistamisel kindlasti arvesse võtab.

Komisjon jätkab finantshuvide kaitse aastaaruande artikli 325 vormi ja sisu parandamist ning võtab arvesse arutelu käigus tehtud ettepanekuid. Nagu mainisin, oleme juba parandanud statistikat, kuid muidugi on veel arenguruumi.

Palume liikmesriikidel anda rohkem teavet ja samuti teha paremini vahet pettustel ja eiramisjuhtumitel, et oleks võimalik esitada selget teavet nii pettuste kui ka eiramisjuhtumite kohta.

Nõustun täielikult Ingeborg Gräßlega, et saame parandada eiramisjuhtumite haldamise süsteemi, ning töötame sellega väga põhjalikult. Tõstatati ka abisaajate läbipaistvuse küsimus. Tegeleme olukorra parandamisega ja komisjonis võetakse vaatluse alla ka siin esitatud ideed.

Komisjon jagab seisukohta, et kuigi liikmesriigid on võtnud meetmeid pettuse- ja korruptsioonivastase võitluse kontrollisüsteemide tõhustamiseks, on jätkuvalt arenguruumi. Rääkides Jens Geieri sõnavõtus esitatud seisukohtadest, siis pettusel ei ole kindlaid riigipiire. See ei ole vaid mõne liikmesriigi või uute liikmesriikide probleem, vaid puudutab ka liikmesriike, mida oma sõnavõtus mainisite.

Muidugi peame selle probleemiga korralikult tegelema kogu Euroopa Liidus ja mina olen oma eesmärgiks püstitanud 2010. aasta aruande sisu tõepoolest parandada. Oleme minu talitlustega sellega suurt vaeva näinud ja ma usun, et 2010. aasta aruande kvaliteet on nii hea kui võimalik.

  Cătălin Sorin Ivan, raportöör. – (RO) Austatud juhataja! Ka mina soovin tänada volinikku ja kõiki oma kaasparlamendiliikmeid, kes andsid sellele raportile oma panuse kas tänase arutelu käigus või oma muudatusettepanekute kaudu! Samuti sooviksin tänada variraportööre, kellega ma saan suurepäraselt läbi. See raport on sündinud mulle osaks saanud koostöös ja suurepärase ühistööna.

Sooviksin korrata, et selgelt tuleb määratleda eiramisjuhtumite ja pettuse erinevus. Eksimuste ja eiramisjuhtumitega võime me leppida, kuid pettuse puhul peab kehtima nulltolerants. Teiseks peab liikmesriikide kohustuslikud haldusdeklaratsioonid allkirjastama selle eest vastutav liikmesriigi poliitik, näiteks valdkondlik minister.

Kolmandaks ootame huviga komisjoni lihtsustatud tolliprotseduuri kontrolli, sest on ülioluline, et Euroopa Liidu omavahendeid kogutaks võimalikult tulemuslikul viisil ja et eelarve konsolideeritakse nii tõhusalt kui võimalik.

Neljandaks, rääkides riigihankeseadusest ja bürokraatiast, mis on seotud Euroopa vahendite riiklikul tasandil kasutamisega, peame tegelema liigse bürokraatiaga paljudes liikmesriikides; bürokraatia, mis ühest küljest peaks aitama võidelda pettustega, loob teisest küljest võimalusi korruptsiooniks ja Euroopa vahendite kuritarvitamiseks. Teiste sõnadega: kuna tegu on väga politiseeritud valdkonnaga, lähevad vahendid poliitilistele tulusaajatele.

Viimasena, kuid mitte vähem olulisena soovin oma sõnavõtu lõpetada toetusega oma kolleegi Jens Geieri ettepanekule võtta kasutusele süsteem, mille puhul peatatakse automaatselt Euroopa vahendite maksmine, kui tekib vähimgi pettusekahtlus. Leian, et see tagab, et ka liikmesriigid tegutsevad palju kiiremini, kui me häirekella lööme.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus Cătălin Sorin Ivani raporti (A7-0050/2011) üle toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Eelarvekontrollikomisjonis olen oma toetust esitatud raportile juba väljendanud, kuid sooviksin siiski tuua välja mõned olulised raportis esitatud punktid. Kõigepealt sooviksin juhtida tähelepanu raportis esitatud üleskutsele riikidele, kes ei ole veel ratifitseerinud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni, ehk Maltale, Eestile ja Tšehhi Vabariigile. Kahjuks ei ole praegune Tšehhi valitsus teinud midagi, et tugevdada pettuse ja korruptsioonivastast võitlust. Teisest küljest sooviksin väljendada heameelt, et raporti andmeil Tšehhi Vabariigis, nagu ka Eestis, Lätis ja Sloveenias, ühinemiseelse SAPARDi vahendite kasutamisel pettust ei esinenud. Mul on kahju kuulda, et kontrollikoja andmetel oleks saanud üle 30% kontrollikoja avastatud eksimustest 2009. aasta valimi hulgas avastada ja parandada liikmesriikides enne maksete komisjonile deklareerimist, tuginedes liikmesriikide käsutuses olnud andmetele. Sooviksin ühineda üleskutsega OLAFile vastavalt eelmise aasta ühenduse finantshuvide kaitse raportis sisaldunud palvele esitada oma järgmises aastaaruandes üksikasjalik analüüs igas liikmesriigis pettusevastases võitluses ja Euroopa vahendite kasutamisel esinevate eiramisjuhtumite ennetamisel ja avastamisel kasutatavate strateegiate ning meetmete kohta, sealhulgas juhtumite puhul, kus rikkumised põhjustas korruptsioon.

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

13. Infotund (küsimused komisjonile)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B7-0210/2011).

Komisjonile esitatakse järgmised küsimused.

Küsimus nr 11, mille esitas Georgios Papastamkos (H-000152/11)

Teema: Humanitaarabi Põhja-Aafrika riikidele

Hiljutised sündmused Põhja-Aafrika riikides (Egiptuses, Tuneesias ja Liibüas) on üksnes halvendanud paljude elanikkonnarühmade niigi väga keerulisi elutingimusi.

Majanduslik vaesus on kaasa toonud märkimisväärse rändevoo Vahemere ääres asuvate ELi liikmesriikide suunas. Kas komisjon on pärast Põhja-Aafrika kriisi algust võtnud majanduslikke, meditsiinilis-farmatseutilisi ja humanitaarabi meetmeid? Kui jah, siis milliseid meetmeid?

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta seoses Vahemere ääres asuvate liikmesriikidega, kuhu saabuvad Põhja-Aafrika pagulased?

Milliseid probleeme humanitaarabi andmisel tekitavad jätkuvad sõjalised operatsioonid?

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Austatud juhataja! 25. veebruaril 2011. aastal võttis komisjon vastu hädaabiotsuse eraldada kolm miljonit eurot Liibüa kriisiga seotud humanitaarabioperatsioonideks. Need vahendid mobiliseeriti kohe ja tegu oli esimese märkimisväärse abiga, mis piirkonda jõudis. 3. märtsil suurendati esialgset summat 30 miljoni euroni, võttes arvesse kiiresti kasvavaid humanitaarabivajadusi. Lisaks mobiliseeriti kuus miljonit eurot kodanikukaitse eelarverealt, et kaasrahastada liikmesriikide pakutavat mitterahalist abi.

ELi humanitaarabi antakse meie partnerite kaudu, seda rahastab humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat (ECHO), või annavad mitterahalist abi liikmesriigid ning abi mobiliseeritakse ja koordineeritakse ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu. See hõlmab Liibüast põgenevate inimeste aitamist Tuneesia, Egiptuse ja Alžeeria piiril, kolmandate riikide kodanike päritolumaale repatrieerimise toetamist, abi ja humanitaarkaitset nendele pagulasestaatuses inimestele, kes oma kodumaale naasta ei saa – kellel ei ole riiki, kuhu minna –, ja Liibüast põgenevatele liibüalastele, hädaabi varude rahastamist ja eelpaigutust, et pakkuda hädaabi Liibüas, ning meditsiinitarvete, erakorralise kirurgia ja toiduabi rahastamist Liibüas, mida rakendatakse vastavalt sellele, kuidas ja millal konkreetsed piirkonnad ligipääsetavaks saavad. Praegu ei ole võimalik kogu territooriumile pääseda. Hetkel saame tegutseda idas, kuid mitte läänes, mis on Gaddafi kontrolli all.

8. märtsil 2011. aastal võtsid komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastu ühisteatise „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”. Selles esitatakse Euroopa strateegia, et toetada viivitamatuid muutusi lõunapoolsetes naaberriikides. Samuti on komisjon mobiliseerinud oma vahendid, et toetada Itaaliat ja vajaduse korral teisi liikmesriike, juhul kui peaks toimuma rändajate massiline sissevool Põhja-Aafrikast. Need vahendid hõlmavad nii operatiivmeetmeid kui ka rahalist abi. 20. veebruaril käivitati Frontexi ühisoperatsioon Hermes 2011, kuhu on kaasatud mitme liikmesriigi vahendid ja eksperdid. Jälgime pingsalt arengut ja valmistume erinevateks stsenaariumiteks. Vajaduse korral saab Frontexi operatsioone tugevdada, et aidata tegeleda võimalike uute sissevooludega. Komisjon on valmis mobiliseerima kokku 25 miljoni euro ulatuses rahalisi vahendeid sellistest fondidest nagu Välispiirifond ja Euroopa Pagulasfond. Suur hulk liikmesriike on valmis pakkuma väga vajalike spetsialistide abi ja tehnilisi vahendeid.

Võrreldes praeguse olukorraga ei ole käimasolevad sõjalised operatsioonid humanitaarabi ligipääsu taset mõjutanud, sest Gaddafile lojaalsed väed on seda piiranud kriisi algusest peale. Käimasolevad läbirääkimised Tripoli võimude ja ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (UN OCHA) vahel ei ole veel viinud kokkuleppeni humanitaarabi ligipääsu kohta Lääne-Liibüas.

  Georgios Papastamkos (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Tänan volinikku põhjaliku vastuse eest! Pean väga oluliseks, et Euroopa Liit oleks humanitaarabi andmisel maailmas esirinnas, et ta näitaks oma humanitaarset külge.

Muidugi on üks küsimus, seejuures pikaajaline see, kas humanitaarabi jõuab tegelike abivajajateni, ning siin mängib väga olulist rolli läbipaistvus. Märgin siinkohal, lugupeetud volinik, Põhja-Euroopa riikide vähest entusiasmi minna lepingulisest raamistikust kaugemale ja avada Euroopa turg, avada selle piirid põllumajandustoodangu impordile nendest riikidest Põhja-Aafrikast Euroopa Liitu. Me ei saa aga sundida taas kord maksma Lõuna-Euroopat, sest siin tuleb mängu konkurents. Lõunat survestab sisseränne; me ei saa lubada veel ka põllumajandusliku probleemi lisandumist.

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Esiteks, rääkides humanitaarabi tõhususest algusest peale, alates kriisi lahvatamisest, võib seni kõige olulisema humanitaarmõju jagada kolmeks. Esiteks võõrtöötajate väljavool Tuneesiasse, Egiptusesse, Alžeeriasse ja Nigerisse – siin on komisjon ja liikmesriigid teinud väga tõhusat tööd. Oleme inimeste kojuviimiseks mobiliseerinud nii liikmesriikide õhu- kui ka meretranspordi vahendid ning eraldanud humanitaarvahendeid Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile ja ÜRO pagulaste organisatsioonile, et nad saaksid aidata suurel hulgal inimestel – 420 000 inimesel – Liibüast põgeneda.

Teiseks, Liibüa idaosas, kuhu meil on ligipääs, oleme toetanud arstiabi ja toiduainete varude eelpaigutust. Veel pole tegu toidukriisiga, kuid kuna riik impordib 90% oma toiduainetest, peame selleks valmis olema. Samuti aitame seal Sahara-taguseid aafriklasi, eriti Tšaadi elanikke, kes sattusid väga keerulisse olukorda ohu tõttu nende turvalisusele, kuna neid peetakse palgasõduriteks ja võitlejateks, kuigi paljud neist seda muidugi pole. Nende abistamine ohutusse kohta, eriti Egiptusse jõudmisel on samuti prioriteet olnud.

Kolmandaks teame, et Gaddafi kontrolli all olevad piirkonnad vajavad humanitaarabi, kuid sinna ligipääs on piiratud. Oleme eraldanud üheksa miljonit eurot, et olla valmis seda mobiliseerima, kui tingimused meil seda võimaldavad. Samuti andsime juhtnööre maailma toiduabi programmile ning teistele humanitaarabi organisatsioonidele, et nad oleksid valmis aitama.

Vastuseks teie küsimuse teisele poolele turgudele ligipääsu kohta võin öelda, et see on mainitud Vahemere lõunapiirkonna algatuse keskmeks. Eesmärk on kindlustada, et saame nendele riikidele pakkuda lootust paremale tulevikule töökohtade ja jõukuse seisukohast. Rõhutame tõepoolest väga jõuliselt kaubandust, kaubandust Euroopaga, kuid ka Vahemere-äärsete riikide omavahelist kaubandust.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Põhja-Aafrikas kujunenud olukord sunnib Euroopa Liitu tõepoolest rinda pistma suurte katsumustega. Ajalehes Financial Times tsiteeriti voliniku sõnu, et Euroopa Liit on oma kodanikud Liibüast edukalt evakueerinud. Samal ajal jäeti see riik aga ilma tervishoiuspetsialistidest, kellest enamik olid bulgaarlased. Nagu mainisite, pakub Euroopa Liit eri vormis humanitaarabi, kuid samal ajal tuleb meil tegeleda veel ühe hädaolukorraga, sest jätsime selle riigi tõepoolest ilma vajalikust arstiabist. Kuidas kavatsete selle probleemiga tegeleda?

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Lubage mul kõigepealt öelda, et Euroopa kodanike evakueerimine on olnud väga edukas. Suutsime saavutada meie liikmesriikide kooskõlastatuse ning kasutasime selle kooskõlastamise platvormina järelevalve- ja teabekeskust. Tulemusena suutsime enamiku meie kodanikest Liibüast kiireimal ja ohutuimal viisil ära tuua. Ajal, kui see massiline evakueerimine oli lõpetatud, oli riiki jäänud vaid ligikaudu 200 veel evakueeruda soovivat inimest. Praeguseks hetkeks on mõned neist ohutult Vene lennukil evakueeritud.

Rääkides arstiabist, siis Euroopa kodanike evakueerimisel tuli mängu soovimatute tagajärgede seadus, sest mõned nendest Euroopa kodanikest olid pakkunud arstiabi Liibüa tervishoiuteenuste osana. Evakueeriti palju õdesid, kuigi mitte nii palju arste. Praegu teeme kõik, mis võimalik, et võimaldada arstiabile spetsialiseerinud humanitaarabiorganisatsioonidel pakkuda liibüalastele ja Liibüas asuvatele kolmandate riikide kodanikele ligipääsu arstiabile.

Taas tuleb toonitada, et ülitähtis on saada Gaddafilt luba humanitaarabiorganisatsioonide tegutsemiseks Liibüa lääneosas. Kahjuks ei ole see veel juhtunud. Riigi idaosas on meie oma ekspertide meeskond. Nad on tagasi hindamismissioonilt ja andnud teada, et kuigi piirkonnas on järjest enam arstiabi vajavaid haavatud inimesi, on kogukonna pakutav meditsiinivarustus ja tugi, sh personal, üldiselt piisav ka Liibüa idaosas. Seda ei saa aga öelda selliste linnade nagu Misrata ega muude Gaddafi kontrolli all olevate piirkondade kohta. Nagu te tõenäoliselt teate, püütakse praegu saata sinna meritsi meditsiinilaevu, et suurendada arstiabi kättesaadavust.

  Juhataja. − Küsimus nr 12, mille esitas Zigmantas Balcytis (H-000136/11)

Teema: Erinevused tervishoiuteenuste valdkonnas eri liikmesriikides

ELi eri piirkondade ja liikmesriikide vahel on endiselt tervishoiuteenuste valdkonnas suured erinevused ja patsiendid on ebavõrdses olukorras seoses kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse ja ravimite hüvitamisega selliste keeruliste haiguste korral nagu Alzheimeri tõbi.

Kas komisjon kavatseb olukorra suhtes meetmeid võtta? Kui kavatseb, siis milliseid meetmeid võtab ta selliste integreeritud riiklike ja piirkondlike strateegiate väljatöötamiseks, mille eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervishoiuteenuste valdkonnas ja kindlustada ELi patsientidele juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele?

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Head parlamendiliikmed! Vastavalt aluslepingule kuulub selliste probleemide lahendamine liikmesriikide pädevusse. Euroopa Liit võtab meetmeid, et toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid inimeste tervise kaitsmisel ja parandamisel. Seda silmas pidades usub komisjon, et kõigil kodanikel kogu liidus peaks olema universaalne ligipääs kvaliteetsele arstiabile.

Seetõttu on komisjon käivitanud selles valdkonnas hulga algatusi ja mul on hea meel austatud parlamendiliikme küsimusele vastata. 2009. aastal võttis komisjon vastu teatise „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus” ja see teatis rõhutab vajadust ületada ebavõrdsus tervishoiuvaldkonnas.

Lisaks käivitasid komisjoni talitused eelmise aasta detsembris ühismeetme 14 liikmesriigiga, et vähendada ebavõrdsust tervises terviseprogrammi raames. Universaalne ligipääs kvaliteetsele arstiabile on ka tervishoiu ja pikaajalise hoolduse avatud koordinatsioonimeetodi keskmes. Selles kontekstis on liikmesriigid leppinud kokku konkreetsetes eesmärkides, mis käsitlevad tervishoiusüsteeme, ligipääsu tervishoiule, arstiabi kvaliteeti ja tervishoiupoliitika jätkusuutlikkust. Lisaks uuele direktiivile patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius saavad ELi patsiendid võimaluse saada teavet ravivõimaluste kohta välismaal ja võimaluse taotleda kulude hüvitamist.

Lõpuks on tervishoiusektor üks praeguse ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvaldkondi. Selles kontekstis rahastatud meetmed, näiteks haigla infrastruktuuri nüüdisajastamine, meditsiinivahendite ostmine või meditsiinitöötajate koolitamine, võivad parandada kodanike ligipääsu arstiabile, seda eelkõige vaeseimates piirkondades.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Suur tänu väga põhjaliku vastuse eest, kuid rääkides keerulisi haiguseid põdevatest inimestest, tõstatavad minu valijad sageli ühe konkreetse probleemi. Kõige olulisem küsimus on tõepoolest hooldus, kuid sageli on hooldajateks patsientide perekonnaliikmed. Hooldajad ei saa enam täielikult tööturul osaleda ja nende olukord on väga ebakindel. Kas te ei leia, et lisaks tervishoiuteenuste ühtlustamisele on vaja reguleerida ka seda küsimust, nii et hooldajatele kehtiks sotsiaalkaitse?

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Arvestades, et direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, millele viitasite, ei ole veel jõustunud, sooviksin teilt küsida järgmist. Kas patsientidel, kes kasutavad tervishoiuteenuseid teises liikmesriigis, on juba õigus saada hüvitist nende kindlustusfondist? Sooviksin lihtsalt täiskogule meenutada, et Euroopa Kohus on selle juba heaks kiitnud.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Sooviksin küsida järgmist. Rääkides riiklikest tervishoiuteenustest ja tõsiasjast, et kahjuks on paljud liikmesriigid majandus- ja finantskriisi tagajärjel vähendanud oma tervishoiueelarvet, siis milliseid meetmeid plaanib komisjon võtta, et liikmesriikidel ei oleks vaja oma tervishoiueelarvet vähendada. Iga patsient, kes õigel ajal ravi ei saa, tähendab tervishoiusüsteemile lisakulu.

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Üldiselt saan ma öelda seda, et peame kõigi nende probleemidega tegeledes meeles pidama, et tegu on liikmesriikide pädevusse kuuluva valdkonnaga. Nii et peame seda austama.

Mõistan teie seisukohta, et ebavõrdsus püsib, kuid komisjon teeb sellegipoolest kõik, mis võimalik, et liikmesriikidel oleks lihtsam omavahelist olukorda ühtlustada. Meie prioriteet on aidata kaasa liikmesriikidevahelisele koostööle ebavõrdsuse vähendamisel. Teine asi, mida saame teha, on tegeleda selle küsimusega komisjoni käivitatud ravimitootmise valdkonna ettevõtete vastutuse protsessi osana.

Nikolaus Chountise esitatud küsimuse vastuseks võin öelda seda, et kui direktiiv on paigas, anname selge õigusraamistiku piiriülese tervishoiu kulutuste hüvitamise õiguste kohta. Siis teeme ettepaneku vähendada ebavõrdsust, mis tuleneb Euroopa kohtu otsuste erinevast rakendamisest. Siis saavad kodanikud kindlad olla, millal ja mille alusel nende välismaal saadud arstiabi kulutused hüvitatakse või ei hüvitata. Kardan, et seni peame ootama.

  Juhataja. − Küsimus nr 13, mille esitas Marian Harkin (H-000110/11)

Teema: Võimaldavad tehnoloogiad

Kas komisjon võiks anda hetkeolukorra ülevaate Euroopa positsiooni tugevdamise kohta progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas, arvestades Euroopa teadus- ja arendustegevuse jätkuvalt nõrka realiseerimist kaubanduslikes toodetes?

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. − (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Rääkides progressi võimaldavatest tehnoloogiatest, võttis komisjon 30. septembril 2009. aastal vastu teatise, mis pani paika selle valdkonna ühisstrateegia. Teatises rõhutasime, et hoolimata suurepärasest teadus- ja arendustegevuse potentsiaalist teatavates progressi võimaldavates tehnoloogiates ei suuda me saavutada proportsionaalset edu nende tulemuste ülekandmisel toodete ja teenuste väljatöötamisse.

Seetõttu usun, et oluline on panna paika strateegia, mille eesmärk on edendada progressi võimaldavate tehnoloogiate rakendamist Euroopa tööstuses. Seda lähenemist on käsitlenud ka komisjoni algatused, eriti tööstuspoliitika algatus „Innovatiivne Liit” ja Euroopa digitaalne strateegia.

Pärast teatise vastuvõtmist pani komisjon eelmise aasta juulis kokku progressi võimaldavate tehnoloogiate kõrgetasemelise eksperdirühma. Töö käivitasid kolm volinikku: asepresident ja digitaalarengu volinik Neelie Kroes, teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn ning mina, kes ma vastutan tööstuse ja ettevõtluse eest. Rühmale anti aastane volitus koostada soovitused poliitilisteks meetmeteks, mis tuleks võtta, et soodustada progressi võimaldavate tehnoloogiate tööstuslikku rakendamist Euroopas.

Rühm koosneb 27 esindajast, kes tulevad liikmesriikide valitsusasutustest, teadusringkondadest, Euroopa progressi võimaldava tehnoloogia sektorist, Euroopa Investeerimispangast ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate liitudest.

Selle aasta veebruaris esitas rühm Euroopa Komisjonile vahekokkuvõtteks töödokumendi, mis kirjeldas progressi võimaldavate tehnoloogiate turustamisega seotud põhiprobleeme Euroopas. Esimest sisemiseks kasutamiseks mõeldud töödokumenti saab lugeda peadirektoraadi saidil „Ettevõtlus”. Eksperdirühm esitab komisjonile lõpliku raporti millalgi selle aasta juulis. Raport kujutab endast märkimisväärset panust komisjoni seisukohtadesse ühtse strateegiaraamistiku loomise kohta, et koondada teadust ja uuendusi toetavaid algatusi.

Progressi võimaldavad tehnoloogiad on meie majanduse jaoks ülitähtsad, sest need kujutavad endast reaalseid vahendeid, mis lihtsustavad tulevikutoodete ja -teenuste väljatöötamist ning moodustaksid seega meie tööstusplatvormi aluse, et toimuks nn kolmas tööstusrevolutsioon.

Need, kes teavad, kuidas neid tehnoloogiaid Euroopas ära kasutada, on samuti suutelised muutma meie tööstust konkurentsivõimelisemaks ja on esirinnas üleminekul väikese süsihappegaasi heitkogustega majanduse poole, mis kasutab ressursse tõhusalt ja põhineb teadmistel. Suutmatus progressi võimaldavaid tehnoloogiaid rakendada viib selleni, et Euroopa kaotab oma juhtpositsiooni sektorites, milles oleme tugevad, ja kaotame innovatsioonisuutlikkuse rakendustes, mis on liidu jaoks strateegilise tähtsusega.

Samal ajal pakuvad need tehnoloogiad hiiglaslikku turupotentsiaali kasvuvõimaluse kujul. Räägiksin teatavatest sümboolsetest näitajatest. Meie hinnangul jääb nende aastane maht maailmaturul 950 miljardi ja 1100 miljardi euro vahele, kusjuures oodatav aastane kasvumäär on 5–46%. Seega on kujunemisjärgus tehnoloogiad enneolematu võimalus, millele kõik tööstusmajandused rajavad oma konkurentsivõime, ja asendamatu vahend kasvuks tulevikus.

Sellise võimaluse käestlaskmine oleks viga ja komisjon on otsustanud oma panuse anda. Vajame Euroopa Parlamendi toetust, eriti pärast Lissaboni lepingut ja Euroopa Parlamendile antud uusi volitusi, ja ma usun – olles ise endine Euroopa Parlamendi liige – et see Euroopa Parlamendi ja komisjoni koostöö viib heade tulemusteni selles sektoris, mis on Euroopa majanduse kasvuks ja konkurentsivõimeks niivõrd suure tähtsusega.

  Marian Harkin (ALDE). – Lugupeetud volinik, tänan teid vastuse eest ja soovin samuti kiita komisjoni töö ning selle eest, et püüate tagada, et Euroopa püsib nn kolmanda tööstusrevolutsiooni, nagu te seda nimetasite, esirinnas.

Kõrgetasemeline rühm tegeles paljude küsimustega, kuid üks neist oli niinimetatud surmaorg, teiste sõnadega lõhe, mis eraldab loovat ideed ja turgu, ning tõi seejuures välja tõsiasja, et Euroopa kipub sageli kaotama oma esimese tegutseja eelist.

Samuti rääkis rühm mitmest takistusest, näiteks Euroopa intellektuaalomandi patendi puudumine ja vajadus vähendada juba paigasoleva reguleeriva raamistiku killustatust. Sellest tulenevalt küsiksin, milliseid samme, kui üldse, on komisjon võtnud, et mõnd neist probleemidest lahendada?

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. − (IT) Tänan Marian Harkinit nii komisjoni tehtava töö väljatoomise kui ka selle eest, et ta kutsus täidesaatvat võimu üles suuremale pühendumusele. Praegu oleme etapis, kus ootame ekspertrühmalt poliitilisi soovitusi, enne kui paneme paika komisjoni lõpliku strateegia.

Vahepealses töödokumendis pakkus ekspertrühm selle innovatsioonilünga ületamiseks välja kolme sambaga silda meenutava lahenduse. Silla iga sammas tähistab tingimust, mis tuleb kindlasti täita, et teha võimalikuks progressi võimaldavate tehnoloogiate rakendamine Euroopa Liidus.

Esimene sammas on tehnoloogiauuringud. Euroopa peab arendama konkurentsivõimelisi tehnoloogiaid kuni patenteeritud prototüübi etapini. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad liidu teadusprogrammid keskenduma rohkem tehnoloogiauuringutele.

Teine sammas on toodete tutvustamine. Peame suutma muundada tehnoloogilised edusammud konkurentsivõimelisteks toodeteks ja see eesmärk nõuab liidu teadusprogrammide tasakaalustamist, et lihtsustada tutvustusprojekte.

Kolmas sammas on maailmatasemel tööstuse konkurentsivõime. Euroopa peab säilitama praeguse tootmisvõime või looma uusi võimeid, nii et meie uuenduslikud tooted suudaksid püsida maailmaturu konkurentsis nii hinnalt kui ka mõõtmeilt. Seetõttu peame parandama investorite raamtingimusi, et innustada neid Euroopa Liitu investeerima. Seega peame ligi meelitama investeeringuid, kuid samal ajal arendama kõiki ELi programme, mis võiksid seda äärmiselt tähtsat sektorit toetada, ja püüdma ületada teadusuuringute ja rakenduste vahelist lõhet, mis on iseloomulik paljudele Euroopa Liidu tootmissektoritele.

Üleminek teadusuuringutelt rakendustele on probleem kogu tööstussektoris. See on põhjus, miks ma pooldan ja miks oleme toetanud klastripoliitikat – meil on klastreid ligi 2000 –, nimelt võimaldab see puutepunkte teaduse ja tööstuse, ülikoolide, uurimistegevuse ja tööstuse ning innovatsiooni vahel, et muuta meie tööstussüsteem konkurentsivõimelisemaks.

Lugupeetud Marian Harkin, see on tehnoloogia tase! Jätkame oma tööd ja ma võtan hoolika vaatluse alla kõik Euroopa Parlamendist tulevad ettepanekud ning võtan ka edaspidi arvesse kõik juhised, mida siinne täiskogu mulle saadab.

Küsimus nr 14, mille esitas Chris Davies (H-000112/11)

Teema: ELi kalatööstuse tulevik

Komisjon on teatanud, et enamik ELi kalatööstusettevõtetest ei tööta säästvalt. Kuidas hindab komisjon kalatööstuse ja selle tööhõive tulevikku, kui praegune poliitika ja praktika jätkuvad ning ei käivitata reforme ülemäärase tootmisvõimsuse vähendamiseks ja kalade vette tagasi heitmise piiramiseks ega võeta meetmeid säästvate tavade edendamiseks?

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Kui minu talitused hakkasid ette valmistama ühise kalanduspoliitika reformi, hindasid nad põhjalikult mitme reformivõimaluse mõju. Üks võimalustest oli jätkata praegust poliitikat ka pärast 2013. aastat. Praegust olukorda on kasutatud teiste võimaluste mõju hindamisel võrdlusalusena. Praeguse olukorra jätkamise stsenaarium võtab arvesse uusi pikaajalisi juhtimiskavasid, kontrollimäärust ning ebaseadusliku ja teatamata kalapüügi määrust.

Praeguse olukorra jätkamise stsenaariumi tulemused on selged: kui me ei muuda oma poliitikat, pole 2020. aastaks kalavarude jätkusuutlikkusest enam üldse mõtet rääkida.

Keskkonna jätkusuutlikkuse seisukohast jõuaksid 2020. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuseni vaid 6% vaadeldud kalavarudest. Seda tuleks võrrelda meie kohustusega saavutada 2015. aastaks maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Seega, kui me jätkame nagu seni, ei ole mingit võimalust, et suudame täita oma kohustuse saavutada 2015. aastaks maksimaalne jätkusuutlik saagikus.

Rääkides meie kalapüügilaevade majanduslikust suutlikkusest, oleksid praeguse olukorra jätkamise stsenaariumi korral majanduslikult elujõulised ainult mõned laevad. Püügisektoril tervikuna oleks kasum nullilähedane, kui sedagi.

Lõppude lõpuks on sarnane olukord ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse vallas. Püügisektori tööhõive jätkaks langust praegusel kiirusel; palgad püsiksid madalad, mis muudaks kaluri elukutse noorema põlvkonna jaoks järjest vähem atraktiivseks.

Seega ei ole praeguse olukorra jätkumine tegelikult komisjoni jaoks variant. Vajame reformi ja töötame selle nimel.

  Chris Davies (ALDE). – Volinik kirjeldas väga masendavat pilti, öeldes, et kui jätkame nagu seni, on tulevik tume, kalapüügilaevad pole paljudel juhtudel majanduslikult elujõulised ja kalurite töövõimalused vähenevad.

Kuid kas pole nii, et langus võib olla parem kui alternatiiv? Tõsi on see, et me ei tea seda. Meil ei ole teadusandmeid poolte oma kalatööstusettevõtete kohta. Teame, et pärast aastakümnetepikkust ülepüüki on kalavarud on mitmel pool väikesed. Tõsi on see, et olukord on väga habras. Me oleme väga haavatavad. Lugupeetud volinik! Te ei saa välistada võimalust, et kui jätkame nagu seni, kaovad paljud neist kalatööstusettevõtetest täielikult.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Ühinen oma kaasparlamendiliikmete murega Vahemere kalapüügisektori pärast ja ka murega mere ökosüsteemide kaitse pärast. Pidades aga silmas meretööstusharusid mõjutavaid sotsiomajanduslikke probleeme ja eriti neid merenduskogukondi, kes on Euroopa määruste jäikuse tõttu lõksu jäänud, küsin, kas komisjonil on kavas leida tasakaalustatud ja viivitamatuid lahendusi, et kaitsta nii ökosüsteeme kui ka neid paljusid Euroopa kodanikke, kes samal ajal selles sektoris töötavad.

  Seán Kelly (PPE). – Volinik maalib küllalt masendava pildi. Üks probleem, mille Chris Davies oma küsimuses välja tõi, on kogu tagasiheitmise küsimus. Hiljuti kohtusin ühe kaluriga, kes ütles, et oli avastanud või leiutanud võrgu, mis lõpetaks tagasiheitmise tuunikalapüügil. Kas volinik võiks kaaluda selle uurimist? Kas leiate, et oleks võimalik rakendada seda tehnoloogiat, mis teeks tagasiheitmisele lõpu või seda vähemalt piiraks?

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Kui jätkame nagu seni, siis peame tõepoolest silmitsi seisma võimalusega, et paljud kalavarud kaovad, ja see tuleb välistada.

Mul jääb üle ainult nõustuda, et meie olukord on väga habras. Kui peame rinda pistma äärmusliku olukorraga, on tagajärjed väga halvad. Just seepärast on vaja reformi ja just seepärast kavatseme uurida, milline on parim viis saavutada tasakaal kalavarude jätkusuutlikkuse ja reformi sotsiomajandusliku mõju vahel.

Tehkem siiski üks aspekt selgeks! See ei tähenda, et peaksime keskkonnakaitset tähtsamaks kui meie kalurite kaitsmist. Hoolime oma kaluritest ja tulevatest põlvkondadest. Seetõttu vajamegi reformi, sest – olgem ausad – kui meil ei ole kalavarusid, ei ole Vahemere ega kõigi muude Euroopa veekogude kaluritel tulevikku. Et olla kindlad, et meie kalatööstusel on tulevikku, vajame reformi! Meil on kavas teha mõned olulised ettepanekud ja oleme võtnud südameasjaks kindlustada meie kalurite elatusvahendid. Tahame seda teha.

Üks teine parlamendiliige rääkis kalapüügivahendite selektiivsusest. Meie talitused soovivad väga tutvuda igasuguste uute vahenditega ja igasuguste uuendustega selektiivsuse vallas. Samuti sooviksin öelda, et kavatseme enda uue rahastamissüsteemi raames eraldada kriisist hoolimata hulgaliselt vahendeid, et olla kindlad, et selektiivsuse parandamise võimalusi rakendatakse. Toetan väga kõiki tööstuse – meie kalurite – algatusi tõsta kalapüügivahendite selektiivsust.

Üldiselt sooviksin korrata, et senise olukorra jätkumine ei ole meie jaoks variant. Seda ei saa kaaluda varude jätkusuutlikkuse, meie kalurite elatusvahendite ega meie rannikukogukondade tuleviku seisukohast. Sel põhjusel me seda reformi vajamegi.

  Juhataja. − Küsimus nr 15, mille esitas Jim Higgins (H-000127/11)

Teema: Uimepüügi kavandatav keelustamine

Pidades silmas seda, et Euroopa Parlamendi liikmed avaldasid hiljuti toetust uimepüügi keelustamisele, ja arvestades asjaolu, et Ameerika Ühendriikide Kongress on vastu võtnud asjaomast tegevust keelustava õigusakti ning et teised jurisdiktsioonid on väga kindlalt veendunud sellise õigusakti rakendamise vajaduses, milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta õigusloome valdkonnas, et reageerida Euroopa Parlamendi liikmete väljendatud murele?

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Soovin tänada austatud parlamendiliiget selle küsimuse eest, sest see annab mulle võimaluse teavitada täiskogu uimepüügi teemast!

Alates 2003. aastast, mil võeti vastu vastav nõukogu määrus, on uimepüük on olnud keelatud igal pool maailmas kalastavatel ELi laevadel ja kõigil ELi vetes kalastavatel laevadel. Uimepüük on üldiselt keelatud. Kuid probleem, millega meil tuleb tegeleda, on see, et praeguse määrusega on teatavatel tingimustel lubatud pardal töötlemine, mis hõlmab laeva pardal uimede eemaldamist, tehes samas kohustuslikuks hoida pardal alles kõik haikered. Seetõttu oleme viimastel aastatel pidanud tegemist tegema uimepüügi probleemiga.

2009. aasta veebruaris esitasime tegevuskava ja oleme sellest ajast peale võtnud hulga meetmeid. Samuti teeme aktiivselt koostööd piirkondlike organisatsioonidega, et panna paika tõhusad majandamiskavad kõige haavatavamate hailiikide jaoks ja tagada nende jätkusuutlik kasutamine. Seega probleem, millega meil selle olukorra parandamiseks tuleb tegeleda, on vajadus konsulteerida üldsusega, ja praeguseks on üldsusega konsulteerimine juba mõni kuud toimunud. Konsultatsioonidokumendis esitati kolm põhivõimalust, mida praegu eksperdid üle maailma arutavad, et parandada kontrolli ja tagada täielik vastavus nõuetele. Paljud sidusrühmad, nagu kalatööstus, teadlased, ettevõtjad ja valitsusvälised organisatsioonid, nagu ka üldsus, on saatnud meile oma märkused.

Soovin teile kinnitada, et võtan haide kaitsmise teemat väga tõsiselt. Seetõttu olen palunud enda talitustel uurida põhjalikult kõiki saadud ettepanekuid. Seejärel valmistame ette mõjuhinnangu, mis – nagu te teate – on vajalik määruse muutmiseks. Minu soov on võtta õigusakti ettepanek vastu esimesel võimalusel. Soovin, et teaksite, et olen andnud sellele teemale prioriteedi, et mitte enam aega kaotada.

Samuti soovin öelda, et komisjon on võtnud palju meetmeid, et tagada haivarude jätkusuutlik majandamine ja kaitse üldiselt, mitte ainult uimepüügi puhul. Esitasime tegevuskava ja oleme sellest ajast peale võtnud hulga meetmeid. Oleme keelustanud Atlandi heeringahai, hiidhai ja mõrtsukhai püügi ELi vetes. Süvavee haide kaitseks oleme keelustanud nakkevõrkude kasutamise sügavamal kui 200 meetrit. Veel sooviksin toonitada, et eelmisel aastal tegime ettepaneku sätestada paljudele hailiikidele jätkusuutlikud ja teaduspõhised kvoodid. Vastavad läbirääkimised nõukoguga olid väga rasked. Ülesanne ei olnud lihtne, kuid lõpuks saavutasime edu ning nüüd on meil säästev ettepanek selleks ja loodetavasti ka järgmiseks aastaks.

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Haidelt uimede lõikamine on barbaarne. See on ebainimlik, see on barbaarne. Kui haid tagasi mere heidetakse, siis nad surevad. Selline tava tuleks keelustada. Olgugi et komisjon viitas 2003. aasta määrusele, on selge, et see lihtsalt ei tööta.

Olen nõus, et olukord on väga keeruline. Kuidas seda reguleerida? Peame panema paika määruse, mis selle tava täielikult keelustaks. Räägime siinkohal teatud liikide kaotamisest, täielikust hävitamisest. Arvud räägivad iseenda eest. Näiteks praegusel hinnangul läksid 2009. aastal maailmakaubandusse 26 miljoni kuni 73 miljoni hai uimed. Tegu on tõepoolest väga tulusa äriga. Peame selle täielikult keelustama. See on barbaarne, sellega ei tohi leppida ja me peame selle lõplikult keelustama. Selle saavutamiseks peaksime ohjad enda kätte haarama.

  Brian Crowley (ALDE). – 2003. aastal uimepüük keelustati. Sarnane on makrellipüügi olukord Euroopa Liidus, kus oleme Euroopa tasandil ja Euroopa Majanduspiirkonna tasandil jõudnud kokkuleppele makrellipüüki vähendada. Samas näeme, et nii Island kui ka Fääri saared on mõlemad püüdnud 150 000 tonni, mis mõjutab otseselt Euroopa kalapüügilaevade jätkusuutlikkust. Seega, mis meetmeid saab selle suhtes võtta? Eelkõige huvitab mind, kas nendele kahele piirkonnale saab kehtestada kaubandussanktsioone.

  Chris Davies (ALDE). – Arvestades, et Aafrikas on hävimisohus lõvid ja meie meredest kaovad haid, kiidan ma seda, mida volinik püüab teha, kuid probleem sõltub väga palju turust. Aasias oli haiuimede järele väga suur nõudlus ja nende pealt on võimalik teenida väga suuri summasid.

Ainus viis tagada, et suudame toimuvat piisavalt tugevalt reguleerida ja koguseliselt hinnata, on kindlustada, et uimed jõuavad maale hai küljes. Sel viisil suudame kontrolli säilitada. Loodan, et volinik peab seda oma ettepanekute koostamisel meeles.

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Nõustun parlamendiliikmetega, et kuigi on kehtestatud keeld, ei saa me praeguse olukorraga rahul olla. Nõustun teiega ning teame, milline on olukord tegelikult ja kuidas see töötab. Teame, et kogu meie arutelu taga on väga kasumlik tööstusharu. Kuid peame võtma oma õigusraamistikule vastavaid meetmeid, nii et lubage mul olukorda selgitada.

Probleem on tingitud sellest, et praegu on kalatööstuses lubatud lossida uimed ja haid eri sadamates. Uimed, mis – nagu võime ette kujutada – on nõudluse tõttu hinnalisemad, võidakse lossida eelkõige Aasias, ning haide kered kusagil mujal, mis teeb kontrollimise väga keeruliseks. Sel põhjusel see kõik juhtubki. See on see, millega me praegu tegeleme. Seetõttu tegime ettepaneku nõuandemenetluseks: sooviksime sellele väga keerulisele olukorrale lahenduse leida.

Saan teile öelda seda, et meil on kavas teha kaugeleulatuv ettepanek, ning loodan, et aasta lõpuks on meil haiuimede kohta uus õigusakt, millel on mõned konkreetsed tulemused. Lahendame selle olukorra lõplikult.

Rääkides sarnasest olukorrast makrellipüügis, saan siinkohal öelda vaid seda, et Euroopa Liit on andnud endast parima. Soovin öelda, et selle piirkonna liikmesriigid tegid väga head koostööd ning meie kalurid ja tööstus pidid paljugi ohverdama, et kindlustada varude jätkusuutlikkus.

Seetõttu olime väga pahased, kui Island ja Fääri saared otsustasid tegutseda ühepoolselt ja suurendasid ise oma kvoote. Sellega lihtsalt ei tohi leppida! Nii töötamegi praegu sellega – minu talitused teevad koostööd kaubandusvoliniku Karel de Guchti kabineti ja talitustega – ning meil on kavas esitada õigusakti ettepanek, et saada õiguslik vahend selliste olukordade vastu võitlemiseks. Mõned vahendid on meil ka praegu, kuid praegu meie käsutuses olevad õiguslikud vahendid käsitlevad vaid värsket kala, sealhulgas makrelli, kuid mitte makrellitooteid, eelkõige mitte kalaõli ja kalajahu, mis on Islandi ja Fääri saarte peamised ekspordiartiklid. Seega peame selles valdkonnas tulemuslikud olema. Komisjon annab endast parima, et tagada, et järgmisel püügihooajal oleks kalavarude jätkusuutlikkus kaitstud.

  Juhataja. − Küsimus nr 16, mille esitas Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (H-000142/11)

Teema: Uus Vahemere piirkonna merestrateegia

Vahemere piirkonna Araabia riikides kujunenud olukorrast tulenevaid uusi ülesandeid arvesse võttes on vaja Vahemere piirkonna merestrateegiat, mis on ka ette nähtud 25 meetmest koosnevas Vahemere piirkonna terviklikus tegevuskavas. EL on töötanud välja õigusaktid ja strateegia, mille tähelepanu keskpunktis on mere jätkusuutlik kasutamine, mere ökosüsteemide säilitamine ja nende põhiressursside kaitsmine, mis on olulised merega seonduva sotsiaalse ja majandustegevuse seisukohast.

Kas komisjon kavatseb uue Euroopa–Vahemere piirkonna strateegia raames seada uued merenduspoliitika eesmärgid?

Mida on tehtud Vahemere piirkonda toetavate liidu algatuste tulemusel, näiteks Vahemere reostuse vähendamisel?

Milliseid vahendeid kasutatakse, et hõlbustada kohanemist kliimamuutusega Vahemere piirkonnas ning hoida ära üleujutustest, rannikuerosioonist ja üha suurenevast pinnase seisundi halvenemisest tingitud tõsiseid ohte?

Kuidas sobivad merestrateegiaga kokku energia ülekande projektid Vahemere piirkonnas?

Milliseid meetmeid on ette nähtud ja millel põhineb koostöö Vahemere piirkonna partneritega merelaevanduse tagamisel ja meritsi toimuva ebaseadusliku immigratsiooni vastu võitlemisel?

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Tänan Rodi Kratsa-Tsagaropouloud tema küsimuse eest, mis annab meile võimaluse rääkida sellest väga keerulisest olukorrast Vahemere piirkonnas!

Soovin parlamendile teada anda, et hiljuti võttis komisjon vastu teatise „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”, mis esitab hulga ettepanekuid hiljutiste sündmuste järel piirkonda tabanud probleemidega tegelemiseks. Nagu teate, on see äärmuslik olukord, mis on väga habras ja väga murettekitav.

Komisjon on väga rahul, et algatus on saanud üldise heakskiidu. Teatis on saanud väga positiivse vastuvõtu osaliseks kõigis liikmesriikides ja ma loodan, et ka parlamendis.

Lubage mul selgitada mõnd meedet, mille oleme seni uue Vahemere piirkonna merestrateegia eesmärgi saavutamise nimel võtnud. Esiteks, rääkides integreeritud merenduspoliitikast, oleme juba kokku pannud töörühma, et välja töötada poliitika, mis hõlmaks kõiki Vahemere rannikuriike ja piirkondlikke konventsioone. Kavatseme arendada seda edasi valdkondadevahelise foorumi kujul, mis tegeleks kõigi merendusega seotud tegevusalade, koostöö ja rahastamisega selles piirkonnas. Selle algatuse osana on meil käsil ka esimene tehnilise abi projekt, mis käivitati Euroopa naabruspoliitika raames ja käsitleb Vahemere piirkonna integreeritud merenduspoliitikat.

Samuti sooviksin parlamendile tutvustada oma hiljutist algatust: käivitasin Vahemere piirkonnas ühise koostööprojekti koos Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja Euroopa Investeerimispangaga. Ma usun sellesse algatusse ja loodan, et see on tulemuslik. Kavas on määratleda sihtmeetmed merenduse majanduskasvuks, tööhõiveks ja merehariduseks, mis on Vahemere piirkonna jaoks väga oluline. Samuti tegeleme integreeritud merejärelevalve meetmetega ja kaasame ka erasektori, sest pean seda merendusküsimuste puhul absoluutselt vajalikuks.

Samal ajal kavatseb komisjon toetada kogu Vahemere piirkonna rannavalve foorumi korraldamist. Samuti suurendame oma jõupingutusi kalanduse kontrolli valdkonnas, kasutades selleks koolitusi, töötubasid ja ühiskontrolli koos ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga.

Rääkides keskkonnakaitsest ja kliimamuutustest, teeb komisjon praegu ELi tasandil liikmesriikidega koostööd, et saavutada 2020. aastaks liidu mereakvatooriumi hea keskkonnaseisund. Piirkondlikul tasandil teevad EL ja selle liikmesriigid Barcelona konventsiooni raamistikus koostööd Vahemere piirkonna partnerriikidega, et soodustada reostuse ennetamist ja parandada selle likvideerimist kõigis liiduga külgnevates piirkondlikes meredes.

Rääkides rändega seotud probleemidest ja hiljuti piirkonnas toimunud sündmustest, on komisjon võtnud eesmärgi aidata ja toetada ELi liikmesriike, kellel tuleb ootamatult tegeleda suure rändesurvega, ning on valmis mobiliseerima rahalist abi. Praegu tegeleme Välispiirifondi ning võimalik, et ka Tagasipöördumisfondi ja Euroopa Pagulasfondi raames rahanduslike eriolukordade pakettide määratlemisega lisaks 2011. aastaks juba eraldatud rahastamisele.

Rääkides välispiiri valvest, on komisjon pidevas kontaktis Frontexiga, kes on käivitanud ühisoperatsiooni Hermes 2011, et kontrollida ELi välispiiri selles piirkonnas. Samuti on Frontex koos Europoliga alustanud sihtanalüüsi ebakindla poliitilise olukorra võimaliku ärakasutamise riski kohta kuritegelike ja terrorivõrgustike poolt ning jälgib ka ebaseadusliku sisserände voogusid.

  Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (PPE). – (EL) Tänan teid, lugupeetud volinik, et kirjeldasite Euroopa Komisjoni plaane ja uusi suuniseid ning et olete võtnud omale isikliku ülesande valmistuda uueks olukorraks Vahemere piirkonnas.

Mul on üks konkreetne küsimus. Kuidas hindate juba käivitunud Vahemere saastest puhastamise ja energia ülekande kavasid ning kuidas need sobivad kokku merenduspoliitikaga ning millist lisandväärtust teie mainitud uued poliitikakavad ja programmid teie hinnangul pakuvad?

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Lugupeetud volinik! Vahemere piirkonna uue kalastuspoliitika kontekstis ning pidades silmas hetk tagasi teie kirjeldatud äärmuslikku kriisi läbi elavate Vahemere lõunakalda riikide olukorda, siis kas usute, et piiriüleses koostöös ühtekuuluvuspoliitika raamistikus suudetakse õiguspäraselt ja ühiselt probleemidega tegeleda ning jõuda piiriülese poliitika ja kalanduspoliitika kaudu kokkuleppele lahendustes, mis aitaksid meil taastada Vahemere kalavarud ja lihtsustada selle majandusharu elavnemist?

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Austatud juhataja! Sooviksin küsida volinikult küsimuse selle kohta, et paljud Euroopa riigid püüavad määrida oma probleemid, kalanduse probleemid, riigi kaela, mida ametlikult ega õiguslikult ei eksisteeri. Pean silmas Lääne-Saharat.

Komisjon on pikendanud või pigem saanud volitused pidada Marokoga läbirääkimisi kalanduslepingu üle. Kas võiksite selgitada, mis garanteerib selle, et vahendeid, mida me tänu sellele lepingule saame, kasutatakse Lääne-Sahara inimeste kasuks, mitte ainult Euroopa kalurite vajadusteks?

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Nõustun Ingeborg Grässlega, et Vahemere energia ülekande projektiga kaasneb tõepoolest suur reostusoht. Oht tuleneb sellest, et Vahemeri on küllalt suletud ega tuleks võimaliku reostusega toime.

Seega näeb praegune plaan ette suurendada ja parandada meie, komisjoni, koostööd liikmesriikidega. Soovin Ingeborg Grässlele öelda, et volinik Potočnik ja mina läheme järgmisel nädalal Kreekasse, kus meil on kavas korraldada midagi Vahemere reostuse teemal. Samuti soovin talle teatada, et ka Vahemere piirkonna riigid saaksid paremini ennetada ja avastada laevade põhjustatud reostust, osaledes mõnes EMSA satelliidipõhises seiresüsteemis, nagu SafeSeaNet või CleanSeaNet. Meil on need süsteemid olemas ja meil on kavas innustada meie Vahemere-äärseid liikmesriike nendes osalema, et avastada võimalikku laevade põhjustatud reostust.

Soovin öelda, et lisaks meie liikmesriikide ergutamisele kavatseme seda arutelude ja koostöö abil teha ka meie naabrite hulgas, et nimetatud eesmärki täita.

Rääkides piirkondlikust koostööst, on meil tõepoolest kavas mõned selleteemalised algatused ja meil on palju algatusi Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) raames. Lisaks töötame praegu uue strateegiaga, nimelt Aadria mere ja Joonia mere strateegiaga.

Hetkel teeme koostööd Aadria mere ja Joonia mere äärsete liikmesriikide Itaalia, Sloveenia ja Kreekaga, kuid ka teiste selle piirkonna naabritega, nagu Horvaatia, Montenegro ja Albaaniaga. Püüdleme selle piirkonna merenduse koostööstrateegia poole. Sooviksin rõhutada, et sellest saab tõesti võimalus ühtekuuluvusfondide jaoks, nagu austatud parlamendiliige juba ütles.

Lõpetuseks lühike märkus Lääne-Sahara kohta. Tõsi, tundsime suurt muret tegelike abisaajate õiguse üle kasutada raha, mida anname selle kalanduslepingu osana Marokole. Seetõttu oleme palunud Maroko valitsusel anda meile lisaks lepingu üldise rakendamise andmetele ka andmeid lepingu piirkondliku lähenemise kohta ja Maroko eri piirkondades jagamise kohta. Meil on kavas uuendada protokolli aastaseks üleminekuajaks, et teha kindlaks, kas saame seda jätkata või mitte. Nii et liigume väga ettevaatlikult soovitud suunas.

  Juhataja. − Küsimus nr 17, mille esitas Georgios Papanikolaou (H-000108/11)

Teema: Teadlaste koolitamine ning kõrgkoolide hindamine innovatsiooniga seotud juhtalgatuse raames

Komisjoni poolt hiljuti avaldatud juhtalgatuses „Euroopa 2020 – Innovatiivne liit” (2. peatükk) viidatakse muu hulgas liikmesriikide kohustusele esitada oma strateegiad piisava arvu teadlaste koolitamiseks, et täita riiklike strateegiliste programmide eesmärgid, ning teatatakse samuti komisjoni kavatsusest toetada samaks aastaks rahvusvahelise mitmemõõtmelise süsteemi väljatöötamist Euroopa kõrgkoolide tulemuste hindamiseks.

Kas komisjon võiks vastata järgmistele küsimustele. Kuidas ta kavatseb garanteerida, et teadusuuringuid puudutav 3% eesmärk saavutatakse täiel määral 2020. aastaks ning et investeeringute puhul ei täheldata liikmesriikide vahel erinevusi? Kas komisjon arvab, et euroalasse kuuluvate liikmesriikide majanduskriis võib ohustada plaanitud eesmärkide saavutamist?

Milliseid kriteeriumeid kavatsetakse kasutada, et hinnata Euroopa kõrgkoole ning määrata kindlaks, millised nendest saavad teadusuuringutes kõige paremaid tulemusi?

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. − Rääkides teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse 3% eesmärgist, nõuab Euroopa innovatsiooni olukord aruka majanduskasvu toetamist ja pühendumist ühiskondlike probleemide lahendamisele. Innovatsioonitegevuse tulemustabelist nähtub, et EL jääb maha Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist ning Brasiilia ja Hiina on ELile järele jõudmas. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse 3% eesmärgil on selle katsumuse ületamisel väga tähtis osa. Euroopa Ülemkogu kutsus liikmesriike üles seadma kaugeleulatuvad ja realistlikud riiklikud eesmärgid, võttes arvesse teadus- ja arendustegevuse investeeringute algset taset ning nende majanduse peamisi struktuuriomadusi.

Eelmisel aastal alustasid liikmesriigid ja komisjon kahepoolseid dialooge. Nüüdseks on peaaegu kõik liikmesriigid pannud paika riiklikud teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse eesmärgid, mis vormistatakse lõplikult riiklikes reformikavades 2011. aasta aprilli lõpuks.

Selle aasta 12. jaanuaril võttis komisjon vastu teatise iga-aastase majanduskasvu analüüsi kohta. See sisaldab nimekirja riiklikest teadus- ja arendustegevuse eesmärkidest, mis on reeglina nii kaugeleulatuvad kui ka realistlikud ja märgivad selle valdkonna kooskõlastamise uue tsükli algust. Hinnatakse riiklikke teadus- ja innovatsioonipoliitikat ning saavutusi eesmärgiga teha kindlaks peamised kitsaskohad, mis takistavad majanduskasvu ja majanduse elavnemist kriisijärgses olukorras, kui tuleb veel arvestada rahaliste piirangutega.

Teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse 3% eesmärgi saavutamiseks ja Euroopa uuenduslikumaks muutmiseks on väga tähtis suurepärane teadusbaas. Kui teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse 3% eesmärk soovitakse saavutada 2020. aastaks, vajab Euroopa veel vähemalt miljonit teadusuuringutega seotud töökohta. Vajatavate uute teadlaste arv on märgatavalt suurem, sest paljud teadlased lähevad selle perioodi jooksul pensionile. Ülikoolide ja muidugi ka tööstuse kõrgetasemelised teadusuuringud on kasulikud laiemale ühiskonnale. Progress on seotud kõrgkoolide kvaliteediga.

Innovatsioonitegevuse tulemustabelis kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud näitajaid, et hinnata Euroopa saavutusi võrreldes meie konkurentidega. Kolm nendest näitajatest on: uute doktorikraadi omanike arv 1000 elaniku kohta vanusegrupis 25–34 aastat (kvantitatiivne), rahvusvaheliste koostööväljaannete arv miljoni elaniku kohta ning 10% maailmas kõige sagedamini tsiteeritavate väljaannete hulka kuuluvate teaduslike väljaannete osakaal (%) kõigi riigi teadusväljaannete hulgas (mõlemad kvalitatiivsed).

Ameerika Ühendriigid on tugevdanud oma juhtpositsiooni rahvusvaheliste koostööväljaannete seas ja on ELi tasemest 37% kõrgemal. Oodates juunis avaldatavaid teostatavusuuringu tulemusi, toetab komisjon sõltumatu mitmemõõtmelise rahvusvahelise järjestussüsteemi loomist kõrgkoolide tulemuste võrdlemiseks. Uuring ei hõlma vaid teadusvaldkonna tulemusi, vaid ka teiste oluliste valdkondade, nagu innovatsiooni, hariduse, piirkondliku tegevuse ja rahvusvahelistumise omi. Selle lähenemise mitmemõõtmeline iseloom aitab üliõpilastel, poliitikakujundajatel ja ülikoolidel endil valida neid huvitavad mõõtmed ning alusnäitajad ja koostada oma isiklik järjestus, mis on kohandatud nende vajadustele. Sidusrühmad on aktiivselt kaasatud kõikidesse selle teostatavusprojekti etappidesse.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Suur tänu vastuse eest, volinik! Siiski sooviksin teile meelde tuletada, et kui kavandasime umbes kaheksa aastat tagasi, 2003. aastal Lissaboni strateegiat, oli meie seisukoht üldjoontes sama: peaksime toetuma uuendus- ja teadustegevusele, et tõsta meie majanduse konkurentsivõimet.

Olete olnud volinik üle aasta ja ma usun, et teil on piisavalt kogemust, et meile öelda: mille põhjal julgete uskuda, et saavutame eesmärgi sel korral, uue 2020. aasta strateegia raames, ning et tulemused ei sarnane eelmise strateegia omadega, mis oli kokkuvõttes üks suur ebaõnnestumine.

  Seán Kelly (PPE). – Rääkides kõrgkoolidest, sooviksin volinikult küsida, kas ta on rahul, et Euroopa kõrgkoolidel on nii soov kui ka võime suurendada oma panust, kergitada oma positsiooni maailma mastaabis ja arendada oma suutlikkust üksteisega koostööd teha, et vältida dubleerimist teadustegevuses.

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. − Mille poolest erineb praegune sellest, mida lubati ja mida seati eesmärgiks Lissabonis? Leian, et kõige tähtsam on see, et uuendused ja teadus on praegu Euroopa poliitika keskmes. Asjale pühendutakse, ning seda mitte ainult komisjonis, liikmesriikides ja parlamendis, vaid ka Euroopa Ülemkogus. Paigas on väga tugev järelevalve, mida on kavas väga hoolikalt ellu viia. Meil on innovaatilise liidu teemal 34 kohustust – mille eest vastutavad minu eri kolleegid –, mille puhul jälgime regulaarselt, millised on edusammud, muutused, areng ja mida on saavutatud ning miks on jäänud midagi saavutamata. Loodame korraldada igal aastal innovatsioonikogu, kuhu kutsume kokku sidusrühmad, et istuda koos maha ja vaadata, mida eelmisel aastal saavutasime.

Nii et meil on praegu väga range järelevalve, mille puudumine oli minu arvates põhjus, miks me Lissaboni strateegia puhul ebaõnnestusime või ei saavutanud seda, mida lootsime saavutada. Samuti on meil iga-aastane majanduskasvu analüüs ning alates nüüdsest ka riiklikud reformikavad, milles liikmesriigid panevad väga selgelt paika, millised on nende eesmärgid ja kuidas nad loodavad need eesmärgid saavutada. Usun, et see on samm edasi, mida vajasime.

Rääkides ülikoolide nüüdisajastamisest, leian, et see on tähtis küsimus, millega peavad minu hinnangul tegelema kõik ELi liikmesriigid. Ei ole piisav, kui meil on paljudes liikmesriikides üks või kaks ülikooli, mis on tipu lähedal. Peame nüüdisajastama oma ülikoolide süsteemi ELis kõigil tasanditel ja vältima sedasorti dubleerimist, mida siin mainiti, kus seni võis iga ülikool tunda, et nemad suudavad omada absoluutselt iga valdkonna tippkeskust. See ei ole võimalik ega kulutõhus ning sellega kaasneb märkimisväärne killustumine ja dubleerimine, mis on just nimelt see, mida püüame vältida.

Ärgem aga unustagem, et komisjonil puudub selles valdkonnas pädevus! Seega ainus asi, mida me saame teha, ja mida volinik Vassiliou’ ka hoolega teeb, on selgitada liikmesriikidele, et me ei saa mineviku poliitikaga jätkata. Peame muutuma; peame otsustama, millised on valdkonnad, milles meil – või konkreetsel ülikoolil – on mõtet omada tippkeskust, ja peame paika panema tõelise ülikoolide nüüdisajastamine kava üle kogu liidu.

  Juhataja. − Küsimus nr 18, mille esitas Ioannis A. Tsoukalas (H-000111/11)

Teema: Vähene kontrollimine ja suur hulk vigu teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projektide puhul

Komisjoni vastus küsimusele E-8013/2010⁽¹⁾ tõstatab tõsiseid küsimusi seitsmenda raamprogrammi kontrollide tulemuslikkuse kohta. 31. augustiks 2010 olid pädevad talitused viinud 193 osavõtja suhtes läbi kõigest 118 kontrollimist, mis moodustab 0,42% kõigist seitsmendas raamprogrammis osalejatest, samas kui kuuendas raamprogrammis oli see määr 5,7%. See arv on murettekitav, kui arvestada, et enam kui 4% projektide eelarvest on kulutatud ebakorrektselt. Selle suundumuse jätkudes on võimalik, et kogu seitsmendas raamprogrammis on vaja teha finantskorrektsioone enam kui kahe miljardi euro ulatuses.

Kas komisjon võiks vastata järgmistele küsimustele.

Millised on viimased andmed seitsmenda raamprogrammi projektide suhtes tehtud kontrollide arvu ja tulemuste kohta? Millest tuleneb vigade suur arv? Kas komisjoni arvates on tulemused rahuldavad ja meetmed, mis on võetud seitsmenda raamprogrammi halduseeskirjade lihtsustamiseks, piisavad? Milliseid koheseid meetmeid kavatsetakse probleemi lahendamiseks võtta?

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. − Püüan olla tõlkide suhtes tähelepanelik.

Järelauditeerimise eeltingimus on piisavalt suure arvu abisaajate esitatud kulunõuete olemasolu. Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmendas raamprogrammis ehk programmis FP 7 2007–2013 toimub esimene aruandlusperiood 18 kuud pärast projekti algust.

Sellest lähtuvalt jõudis seitsmenda raamprogrammi auditeerimiseks kättesaadavate kulunõuete arv kriitilise massini alles 2010. aastal. Samuti on komisjoni teadusuuringute järelevalvestrateegia kujundatud selliseks, et see pakuks piisavat kindlustunnet, et teadusuuringute kulutused on seaduslikud ja korrektsed kogu mitmeaastase raamprogrammi perioodi jooksul. Eelmise aasta 31. detsembriks oli komisjon sulgenud 345 seitsmenda raamprogrammi auditit, mis hõlmasid 432 seitsmenda raamprogrammi projektides osalejat. Sama perioodi jooksul, pärast seitsmenda raamprogrammi maksete auditeerimist 88 633 047 miljoni euro ulatuses tehti ettepanek teha eksimuste tõttu finantskorrektsioone kuni 4482 miljoni euro ulatuses.

Teadusuuringute raamprogramme rakendatakse peamiselt kulude jagamise toetuste abil, mis tuginevad tegelike abikõlbulike kulude hüvitamisele. Põhioht on see, et abisaajad lisavad oma kuluaruannetesse abikõlbmatud kulud. Ohtu süvendab konflikt kõlblikkuskriteeriumite ja teatavate abisaajate tavaliste kuluarvestustavade vahel, eriti nõue, et abisaajad eraldaksid projektidele personali- ja kaudsed kulud, jättes samas välja paljud artiklid, mida ELi kaasrahastamiseks abikõlbulikuks ei peeta.

Seda silmas pidades avaldas komisjon 2010. aasta aprillis teatise, milles kirjeldas võimalusi teadustegevuse rahastamise eeskirjade ja protseduuride lihtsustamiseks. Eeskirjade ja protseduuride lihtsustamine ja selgitamine võib vähendada eksimisruumi ning suurendada kindlust, et kulutused on korrektsed, kuid hõlbustada ka teadlaste osalemist raamprogrammides ja ELi teaduspoliitika eesmärkide saavutamist.

Jõudnud üksmeelele paljudes küsimustes, mida saaks veel praeguse üldise õigusraamistiku alusel rakendada, võttis komisjon selle aasta 24. jaanuaril lühiajalised lihtsustusmeetmed, mis seisnesid konkreetsetes meetmetes, millel on seitsmenda raamprogrammi projektidele viivitamatu ja tagasiulatuv mõju.

  Ioannis A. Tsoukalas (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Soovin tänada volinikku tema üksikasjaliku vastuse eest, kuid sooviksin märkida, et 0,4% suuruse valimi puhul ulatub veamäär 4%ni või kahe miljoni euroni 50 miljardist eurost. Loodan, et mudel ei ole lineaarne ning et 4% auditeerimise korral ei ole meil 40% veamäära. Mõistan aga, et meil on väga raske ühest küljest paluda komisjonil lihtsustada seitsmenda raamprogrammi haldusmenetlusi ja valmistuda kaheksanda raamprogrammi lihtsustamiseks ning samal ajal nõuda rohkem üksikasjalikke auditeid. See tunduks vastuoluline, kuigi ma arvan, et see seda ei ole. Leian, et asjal on ainult üks hea külg: oleme kõik teadustegevusest huvitatud ning teame, et see on Euroopa ja liikmesriikide ainus lootus.

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Usun, et meie eesmärk peab olema hoida asjad meie sidusrühmade jaoks võimalikult lihtsad ja tagada – nii palju, kui see on võimalik –, et abisaajad saavad üks ühele rakendada oma tavapäraseid tööjõukulude arvestustavasid, vältides vajadust kasutada paralleelset raamatupidamissüsteemi, nagu neil seni on tulnud teha. See toob arusaadavalt kaasa keerukuse ja veaohu. Lõpuks lepime sellega – ja ma arvan, et kõik peavad sellega leppima –, et teadlased ei soovi olla seotud ELi vahendite väärkasutusega. Pigem huvitab neid tõeline puhas teadustöö, millega nad tegelevad ja mis võib viia imeliste uuendusteni, mida me riikides näha võime, ja seda mitte ainult Euroopas vaid tõepoolest kogu maailmas. Seega teeme olukorra sidusrühmade jaoks võimalikult vähem keerukaks, võimalikult lihtsaks.

  Juhataja. − Küsimus nr 19, mille esitas Silvia-Adriana Ţicău (H-000114/11)

Teema: VKEde osalemine Euroopa teadus- ja innovatsioonitegevuses

9. veebruaril 2011 avaldas komisjon rohelise raamatu „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”. Pärast avalikku arutelu koostab komisjon ühise strateegilise raamistiku, mille eesmärgiks on suunata teadust ja innovatsiooni ühiskonna aktuaalsetele probleemidele vastuseid otsima, lihtsustada juurdepääsu teadusuuringuteks ja innovatsiooniks mõeldud ELi vahenditele, lühendada teadustöö tulemuste turule jõudmise aega ning kaasata Euroopa ettevõtteid veelgi rohkem teadus- ja innovatsioonitegevusse. Euroopa 2020. aasta strateegia raames on EL seadnud endale eesmärgiks suurendada 2020. aastaks teadus- ja arendustöö kulutusi 3%ni SKPst. Teades, et erasektor saab teadust ja innovatsiooni rahastada ainult piiratud määral, sooviksin komisjonilt küsida järgmist. Milliseid meetmeid näeb komisjon ette erasektori osaluse suurendamiseks Euroopa teaduse ja innovatsiooni rahastamisel? Milliseid meetmeid näeb komisjon ette selleks, et aidata VKEdel ületada takistusi juurdepääsul ELi teaduse ja innovatsiooni rahastamisvahenditele? Kas komisjon kavatseb reserveerida ELi rahastamisvahenditest kindla osa VKEde jaoks?

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. − Komisjon on võtnud eesmärgi lihtsustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ligipääsu ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide rahastamisele ning aidata neil oma innovatsioonitegevuse vilju lõpuks ka turule tuua.

See on komisjoni jaoks prioriteet, nagu on öeldud eelmise aasta 6. oktoobril vastu võetud teatises „Innovatiivne liit”, 2008. aasta juunis vastu võetud Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” ja selle aasta 23. veebruaril vastu võetud väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamises.

Lisaks määratles roheline raamat „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine” tulevase ELi teadus- ja innovatsioonitegevuse toetamise põhiküsimused, sealhulgas hulga konkreetseid küsimusi, kuidas vastata paremini VKEde vajadustele.

Ühise strateegilise raamistiku üldeesmärk on muuta ELi programmides osalemine lihtsamaks ja atraktiivsemaks, seda eelkõige VKEde jaoks. Tulevikku silmas pidades tuleb selles kontekstis tegeleda järgmiste oluliste punktidega: ühine portaal koos ühtsete IT-platvormidega, standardsemad eeskirjad, tõhusam rahastamisvahendite pakett, mis kataks kogu innovatsiooniahela, ning lihtsamad ja järjepidevamad protseduurid rahastuse saamiseks.

Pärast rohelise raamatuga seotud arutelu esitab komisjon selle aasta lõpuks oma seadusandlikud ettepanekud ühise strateegilise raamistiku arendamiseks. Me oleme juba kasutusele võtnud värskeimas seitsmendas raamprogrammis (FP7) esitatud töökavasid – hulga konkreetselt VKEdele suunatud meetmeid, sealhulgas eelarvelised eraldised. Hinnanguliselt kasvab VKEde osakaal eelarves praeguselt 14,3%lt üle õigusaktis sätestatud 15% eesmärgi. VKEd vajavad toetust, mis oleks neile lähedal. Lihtsamat ligipääsu seitsmendale raamprogrammile pakub Euroopa ettevõtlusvõrgustik, mis on komisjoni ja ligi 600 äriühingu, nagu kaubandus- ja tööstuskojad, käsitöönduskojad, innovatsiooniagentuurid ja piirkondliku arengu asutused, vaheline partnerlus. Täpsemalt toetab see võrgustik vastavalt kokkulepitud suunistele lisaks ja koostöös liikmesriikide seitsmenda raamprogrammi kontaktpunktidega VKEsid, aidates suurendada teadlikkust, tõstes suutlikkust raamprogrammis osaleda, kaasates uusi VKEsid raamprogrammi ettepanekutesse, aidates otsida partnereid, viies ellu VKEdele suunatud ühistegevusi ning korraldades konsultatsioone VKEsid puudutavate teemade kaasamise kohta tööprogrammides. Võrgustiku toel suutis mitusada VKEd esitada oma ettepanekud seitsmenda raamprogrammi kohta.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Austatud juhataja! VKEde ligipääs ELi teadus- ja innovatsioonivahenditele on raskendatud. Nad kas ei saa laenu, et tagada kaasfinantseering, või on kaasnev bürokraatia nende jaoks liiga suur koorem. Kas komisjonil on kavas välja töötada ühtne ja lihtne eeskirjade kogum, et suurendada VKEde osalust ELi teadusprogrammides? Kas komisjon kavatseb eraldada näiteks 30% ELi teadusvahenditest just VKEdele?

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. − Selle aasta 24. jaanuaril võeti vastu kolm konkreetset viivitamatu mõjuga meedet ELi teadustoetuste haldamise kohta seitsmenda raamprogrammi (FP7) raames, ning igaüks neist vastab otseselt FP7 programmis osalejate ja võimalike osalejate korduvalt väljendatud muredele. Üks on muuta paindlikumaks viisi, kuidas arvutatakse personalikulu. Teine on see, et VKEde omanikud, kelle palgad ei olnud ametlikult nende raamatupidamisaruannetes registreeritud, saavad nüüd hüvitist kindlasummaliste maksete abil. Ebakõlade kaotamisse on kaasatud kõrgematest ametnikest koosnev juhtrühm, kuhu kuuluvad liikmed kõigist komisjoni talitustest. See on väga oluline juba olemasolevate eeskirjade kohaldamiseks.

Töötasime välja konkreetselt VKEdele suunatud e-õppe platvormi. See käivitub internetis sel aastal ja selle eesmärk on lihtsustada teadus- ja arendusprojektide kättesaadavust VKEde jaoks. Selle töö tulemusi uurides saab kasutaja tasuta Interneti-põhist koolitust ja talle kohandatud teavet ning väga oluline aspekt on ka suhtlusfoorum. Kõik see kokku parandab oluliselt VKEde olukorda ja muidugi ei ole mul kahtlustki, et tänu ühisele strateegilisele raamistikule saame veel muid väga häid ideid selle kohta, mida saame veel nende aitamiseks teha.

  Juhataja. − Küsimus nr 26, mille esitas Bernd Posselt (H-000107/11)

Teema: Õhusaaste Saksamaa suurlinnades

Kuidas hindab komisjon õhusaaste olukorda Saksamaa suurlinnades, näiteks Münchenis, ja milliseid meetmeid ta soovitab?

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Välisõhu kvaliteeti käsitlevates direktiivides sätestatakse paljude saasteainete mitmesugused piirtasemed, mille saavutamiseks on seatud eri tähtajad. Lisaks heade tavade edendamisele rakenduskomitee koosolekutel ja muudel foorumitel suunab komisjon oma jõupingutused selleks, et kontrollida, kas direktiivis sätestatud piirtasemetest ka tegelikult kinni peetakse.

Alates 1996. aastast on direktiivis nõutud, et liikmesriigid arendaksid ja rakendaksid üldist strateegiat, sealhulgas lühi- ja pikaajalisi meetmeid. Viimane tüüp on eriti oluline selliste olukordade lahendamiseks, kus on oht ületada näiteks tahkete osakeste (PM10) piirtasemeid. Niipea kui ületatakse piirtase ja lubatud ületamismäär, tuleb koostada kavad, et näidata, kuidas tähtaja jooksul vastavus saavutatakse.

Kuigi õhukvaliteedi kavad tuleb edastada komisjonile kahe aasta jooksul alates ületatud taseme mõõtmisest, lasub õhukvaliteedi kavades sisalduvate meetmete valiku pädevus ja vastutus täielikult liikmesriikidel. See vastab subsidiaarsuse põhimõttele ja tunnustab asjaolu, et riiklikel ja/või kohalikel ametiasutustel on parim positsioon teha kindlaks kõige tõhusamad ja kohalikele oludele sobivad meetmed, et vähendada oma õhukvaliteedipiirkondade kõrget kontsentratsioonitaset.

Komisjoni vastavuse kontrollimine keskendub peamiselt sellele, kas peetakse kinni piirtasemetest, mitte niivõrd sellele, kuidas seda tehakse. Saksamaa esitatud viimased andmed 2009. aasta kohta kinnitavad, et 70 umbes 80 õhukvaliteedipiirkonnast iseloomustab jätkuvalt tahkete osakeste piirtasemete ületamine. Enamiku piirkondade puhul pikendati vastavuse tähtaega selle aasta 11. juunini, sest nad olid koostanud õhukvaliteedi kava koos selge ajakava ja meetmetega, mis näitasid, kuidas vastavus piirtaseme tähtpäevaks saavutatakse. München on üks neist piirkondadest. Ajapikendust anti tingimusel, et pädevad ametiasutused kohandavad õhukvaliteedi kava nii, et selles sisalduksid lühiajalised meetmed, mille abil saab tõhusalt kontrollida ja vajaduse korral peatada selliseid tegevusi, mis suurendavad piirtasemete ületamise ohtu.

Rääkides lämmastikdioksiidist, leiab komisjon, et paljudel liikmesriikidel tuleb sellega seoses silmitsi seista sarnaste probleemidega nagu tahkete osakeste puhul. Piirtasemete ületamised, mis toimusid enne 2010. aastat (võimalik, et pikendatakse 2014. aasta lõpuni), ei kujuta endast praegu Euroopa õigusaktide rikkumist, kuid toovad kaasa kohustuse koostada õhukvaliteedi kava. 2010. aasta andmete esitamiseks on liikmesriikidel aega 2011. aasta septembrini.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Aitäh Teile, Janez Potočnik, väga hea ja täpse vastuse eest! Mul on kaks lühikest lisaküsimust. Esiteks, kas komisjon kontrollib, et üksikud liikmesriigid rakendavad tõepoolest samu kriteeriumeid ja viivad meetmeid ellu võrdse rangusega, või esineb siin erinevusi? Teiseks, kas teil on konkreetseid ettepanekuid õhusaaste vähendamiseks – vähemalt linnades?

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Kriteeriumid on kõigile riikidele samad. On tõsi, et sõltuvalt geograafilistest tingimustest tuleb mõnes linnas, näiteks Itaalias Milanos samade kriteeriumite saavutamiseks vahel näha rohkem vaeva kui muudes linnades. Väga tähtis on aga, et kõigile Euroopa Liidu kodanikele oleks tagatud sama tervishoiu ja kaitse tase. See on siinkohal probleem.

Muidugi, kui on piirkonna või regiooni spetsiifilisi probleeme, pöörame sellele tähelepanu ja püüame koostöös ametiasutustega nende probleemidega tegeleda, et leida sobivad lahendused. Meie eesmärk on panna alati paika siht ja leida lahendus või – kui soovite – olla rangelt toetav ja toetavalt range.

Mis puudutab teist küsimust, siis me ei anna tavaliselt konkreetseid soovitusi ühelegi linnale ega piirkonnale lihtsalt seetõttu, et usume, et sealsete ametiasutuste positsioon on palju parem ja nad tunnevad olukorda palju paremini kui meie. Me tõepoolest kontrollime, kas piirtasemetest peetakse kinni, kuid tavaliselt on tulemuslik selline standardlähenemine, milles on ühendatud eri meetmed, millest mõned on orienteeritud pigem lühemale perspektiivile ja teised struktuursemad.

  Juhataja. − Meie järgmine küsimus tuleb Karin Kadenbachilt, keda täna asendab Kriton Arsenis.

Küsimus nr 27, mille esitas Karin Kadenbach (H-000116/11)

Teema: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia

2010. aastal, mis oli rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse aasta, võttis Euroopa Ülemkogu vastu ELis bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ambitsioonika visiooni 2050. aastaks ja eesmärgi 2020. aastaks. Seejärel võtsid maailma riikide valitsused bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames vastu ambitsioonika ülemaailmse visiooni ja 2020. aasta ülesande bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, samuti strateegilise kava, milles seati 20 eesmärki.

Millal kavatseb komisjon avaldada ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia, milles on ära toodud ambitsioonikad meetmed, mille abil saavutada ELi ja ülemaailmsed bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgid?

Kas komisjon võib kinnitada, et uues strateegias nõutakse edasiste negatiivsete muutuste ärahoidmist kõikide kaitsealuste elupaikade ja liikide kaitsestaatuse osas kogu ELis, nii Natura 2000 aladel kui ka mujal, aastaks 2020, et taastada 2050. aastaks kõikide elupaikade ja liikide soodne kaitsestaatus?

Missuguseid konkreetseid meetmeid kavandatakse ELi keskkonnaõiguse rakendamise parandamiseks, lisaks käimasolevale kohtunike koolitamisele ja suunisdokumentidele, millest komisjon varem teada andis? Kas komisjonil on kavas luua ELi keskkonnajärelevalve rühm ja võtta vastu õigusakte keskkonnajärelevalve kohta, nagu Euroopa Parlament on nõudnud?

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Komisjon viimistleb praegu uut ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat, mis annab raamistiku tegevuseks, mille eesmärk on panna järgmise kümnendi jooksul piir bioloogilise mitmekesisuse hävimisele. Loodame strateegia vastu võtta mai alguses. Kuna strateegia eelnõu on veel komisjonis sisekonsultatsiooni faasis, ei saa ma selle sisu puhul väga detailidesse laskuda. Kuid saan teile sellegipoolest kinnitada, et see vastab nii eelmisel aastal nõukogu seatud ELi nõudlikule ülesandele kui ka ülemaailmsetele kohustustele, millele EL eelmise aasta oktoobris Nagoyas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames alla kirjutas.

Strateegia raamistiku moodustab kuus alleesmärki, millest igaüks keskendub mõnele peamisele bioloogilise mitmekesisuse edendajale ja bioloogilist mitmekesisust ohustavale probleemile: looduskaitse, taastamine ja keskkonnasõbralik infrastruktuur, põllumajandus ja metsandus, kalandus, invasiivsed liigid ja Euroopa Liidu panus ülemaailmsesse bioloogilisse mitmekesisusse.

Strateegiat toetab oluliselt ELi olemasolevate õigusaktide rakendamine, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku tõhus ja piisavalt rahastatud majandamine. Samuti on oluline hinnata, kuidas võivad sellele strateegiale vajalikku toetust pakkuda ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika reformid ning tulevane ühtekuuluvuspoliitika. ELi 2020. aasta põhieesmärk nõuab bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide vähenemise ning ökosüsteemide pakutavate teenuste vähenemise peatamist.

Seetõttu saan teile kinnitada, et tulevane strateegia sisaldab selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on parandada linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi rakendamist ning tagada, et astutakse märkimisväärseid samme selle suunas, et saavutada Euroopa tähtsusega liikide ja elupaikade soodne kaitsestaatus. Rääkides ELi keskkonnateemaliste õigusaktide rakendamisest ja jõustamisest üldisemalt, kavatseb komisjon võtta sel aastal vastu uue selleteemalise teatise. Eesmärk ei ole asendada olemasolevaid asjakohaseid teatisi, vaid pigem neid edasi arendada, keskendudes kogu üldisele struktuurile ja teadmistele, mis selle keskkonnaõigustiku rakendamise aluseks on.

Selle algatuse kontekstis tuletame üksikasjalikult meelde kõik võimalused tugevdada järelevalvet ja kontrolli ELi tasandil ning riiklikke kontrollisüsteeme. Peab ütlema, et ELi keskkonnajärelevalve õiguslik raamistik on viimastel aastatel juba paranenud, eelkõige tänu sellele, et vastu võeti soovitus, milles sätestati liikmesriikide keskkonnajärelevalve miinimumkriteeriumid, kuid ka tänu eri sätete lisamisele valdkondlikesse keskkonnateemalistesse õigusaktidesse.

Teatist alles koostatakse ja selle täpse sisu suhtes ei ole veel kokkulepet saavutatud. Konsulteerime sidusrühmadega, sealhulgas parlament, selle asjakohaste komisjonide kaudu, nii et parlamendiliikmed saavad võimaluse väljendada oma seisukohti ja aidata dokumendi koostamisele kaasa.

  Kriton Arsenis (S&D). – Tänan teid üksikasjaliku vastuse eest, volinik! Ootame huviga uut ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ja kindlasti on parlamendil sel teemal hulk ideid, mille me teemaks võtame.

Rääkides lähemalt arutluse all olnud Nagoya ja strateegia teemast, siis kas võiksite kommenteerida, millised on meie edusammud Nagoya otsuste ja eelkõige kasu jagamist käsitleva protokolli elluviimisel. Mida on saavutatud? Millised on tähtajad? Kas on mingit arengut merekaitsealade vallas? Seda tuuakse Nagoya eesmärkides eraldi välja. Kuidas meil selles valdkonnas läheb?

Samuti mainisite, et bioloogilist mitmekesisust püütakse silmas pidada ühises põllumajanduspoliitikas, mis on üks vahendeid, mille abil me bioloogilist mitmekesisust kaitsma peame, kuid parlament on palunud kaitsta ka põlisloodust ja maanteede vabu alasid. Lõpetuseks vajame tõhusamat suhtlust Natura 2000 alade teemal, seda eriti talunike jaoks. Mida kavatsete selles valdkonnas teha?

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Lugupeetud volinik, sooviksin teile esitada vaid ühe küsimuse! Kas keskendute eelkõige looduskaitsele ning metsloomade ja taimede kaitsele või peate silmas ka ajaloolisi koduloomaliike ning põllukultuure, mille mitmekesisus on samuti väga suures ohus?

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – Sooviksin lisada ühe mõtte. Räägime bioloogilisest mitmekesisusest. Üks probleem, mis on mõnes liikmesriigis, sealhulgas minu riik, praegu päevakorral, on püüd saada Euroopa Liidult looduskaitset käsitlevate õigusaktide suhtes madalamaid eesmärke. Sooviksin tõesti teada, kas volinik nõustub minuga, et võiksime otsustada madalamate eesmärkide kasuks või peaksime kinni pidama praegustest.

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Rääkides Nagoyast ja meie edusammudest, võib öelda, et kasu jagamist käsitleva protokolli osas on areng küllalt hea, seega probleemi ei ole. On väikesed probleemid tõlkega, kuid peamise sisu poolest oleme joonel, ning meil on juba kavas alustada õigusaktide ettevalmistamist pärast allkirjastamist, et me saaks siis ratifitseerimise juurde edasi liikuda. See võtab veidi aega, kuid ma ei näe suuri takistusi.

Rääkides merekaitsealadest, oleme jätkuvalt plaanitust taga. Püüame arengut kiirendada ning Nagoyas võetud kohustuste tõttu tuleb meil Euroopas teha rohkem kui praegu – seda ka Natura 2000 enda ja seatud eesmärkide tõttu.

Mis puudutab ühise põllumajanduspoliitika ja Natura 2000 rahastamist, annan ma endast parima, et tagada selle väga hea esindatus esimeses ja kolmandas sambas ning et bioloogiline mitmekesisus saaks vajaliku tähelepanu tulevases ühises põllumajanduspoliitikas. Volinik Cioloş, volinik Hedegaard ja mina valmistasime ette ühise kirja, mille saatsime viimasele keskkonnaministrite nõukogule. Selles kirjas leppisime kokku teemades ja suunas, milles tahame edasi liikuda.

Vastuseks Berndt Posselti esitatud küsimusele: praegune Natura 2000 kaitse seisneb kokkuleppes kaitsta umbes 18% Euroopa territooriumist niinimetatud Natura 2000 alade kujul, lisaks on meil kaks direktiivi. Üks on lindude direktiiv ja teine elupaikade direktiiv, milles on selgelt sätestatud, mida kaitstakse, kuidas, mis tasandil ja nii edasi. Nii et põhimõtteliselt on tegu küllalt ulatusliku õigusaktiga ja see ei hõlma vaid konkreetseid ohustatud või kaduvaid liike. Tahame tegutseda nii, et meil oleks ulatuslik kaitse, kuid tõsiasi on see, et paljud ELi alade liigid, mida peetakse ohustatuks, on väga halvas seisus, mistõttu peame kindlasti tegema rohkem.

Rääkides eesmärkidest, on vastus küllalt lihtne. Praegusel hetkel ei peaks me keskenduma eesmärkide vähendamise küsimusele, vaid pigem olulisele Natura 2000 rakendamise küsimusele, mis tähendab halduskavade ettevalmistamist ja piisava rahastamise reserveerimist. Praegust olukorda arvestades ei ole see lihtne, kuid see on kahtlemata üks viis tulevaseks rahastamiseks.

  Juhataja. − Küsimus nr 28, mille esitas Nikolaos Chountis (H-000122/11)

Teema: Jäätmekäitlus Kreekas

Komisjon teatab oma 9. augusti 2010. aasta vastuses küsimusele E-3732/2010⁽²⁾, et prügilasse ladestamine on jäätmete käitlemisel äärmuslik ja kõige puudulikum lahendus. Kreekal on kavas toetada 61 prügila ehitamist, milleks antakse kaasrahastamist. Selline kava on mõistetavalt esile kutsunud kohalike elanike proteste mitmes piirkonnas (Lefkimi, Grammatiko ja Keratea, millest viimases on olukord eriti äärmuslik), kus ollakse sunnitud nimetatud „äärmusliku ja kõige puudulikuma” lahendusega leppima. Ajakirjanduse, keskkonnakaitseorganisatsioonide, parteide ja kohalike omavalitsuste hinnangul on valitsuse kangekaelne soov sundida peale niisugust jäätmete kogumise ja käitlemise tehnoloogiat ja meetodeid seotud teatavate ettevõtjate huvidega ning mõned näevad selles uue poliitilis-majandusliku skandaali algmeid.

Kas komisjon võiks vastata järgmistele küsimustele. Kas komisjon peab, sõltumata üksikute riikide valikust, ökoloogia ja keskkonnakaitse seisukohast eelistatavaks keskkonnakaitseorganisatsioonide (WWF, Greenpeace, SOS Mediterranean jne) soovitust, et majapidamised sorteeriksid jäätmeid tekkekohal, selle asemel et ringlussevõtt toimuks sorteerimiskeskuste kaudu? Kas komisjon asub viivitamata neid ettepanekuid uurima ja saadab asjaomastesse piirkondadesse esindaja, kes kohtuks kõigi huvirühmadega?

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Uues jäätmete raamdirektiivis sätestatakse jäätmekäitluse viieastmeline hierarhia. Kõige soovitatavamaks variandiks peetakse jäätmete ennetamist, millele järgneb jäätmete ettevalmistus korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muudeks taaskasutusviisideks, sealhulgas energia tootmiseks; ladestamine, näiteks prügilasse, on viimane võimalus. Konkreetsete jäätmevoogude puhul on võimalikud kõrvalekalded sellest hierarhiast.

Siiski peaksid hierarhiast kõrvale kalduvad liikmesriigid seda piisavalt hästi põhjendama. Seetõttu peavad liikmesriigid jäätmehierarhia kõige alumist viisi, jäätmete ladestamist prügilatesse, pidama kõige vähem soovitatavaks jäätmekäitlusviisiks.

Jäätmematerjali, nagu paber ja klaas, kõrge puhtuseaste on eeltingimus jäätmete kasutamisel tööstuses teisese toormena. Seetõttu on taaskasutatavate jäätmevoogude eraldi kogumine tekkekohas tavaliselt jäätmete kogumise kõige soovitatavam viis. Jäätmete raamdirektiivi alusel on liikmesriigid kohustatud viima 2015. aastaks sisse paberi, metalli, plasti ja klaasi eraldi kogumise. Taas on jäetud ruumi teatavaks paindlikkuseks: liikmesriigid võivad kohandada oma jäätmekogumissüsteeme konkreetsetele riiklikele tingimustele, eriti juhtudel, kus saadaval on väga tõhus ja kõrgelt arenenud sorteerimistehnoloogia. Ent sellise tehnoloogia puudumisel on jäätmete eraldi kogumine tekkekohas odavaim ja lihtsaim meetod saada jäätmetest kvaliteetset teisest tooret.

Kreekal on suuri probleeme ebaseaduslike prügilatega ja nagu te teate, tunnistas Euroopa Kohus Kreeka 2005. aastal süüdi suure arvu selle territooriumil tegutsevate ebaseaduslike prügilate tõttu. Probleem ei ole veel lahendust leidnud. 2010. aasta detsembris esitasid aga Kreeka ametiasutused tegevuskava, mille järgi suletakse kõik ebaseaduslikud prügilad selle aasta juuni lõpuks. Komisjon toetab seda kava, sealhulgas uute prügilate rajamist, tingimusel, et see on viimase võimalusena vältimatu, et hoida alal jäätmete kõrvaldamise võrgustikku, mis oleks kooskõlas kohustuslike Euroopa õigusnormidele vastavate sanitaarnõuetega.

ELi prügiladirektiivi nõuetele vastavate prügilate rajamine on iseenesest juba samm edasi võrreldes ebaseadusliku jäätmete kaadamisega. Komisjon innustab Kreeka ametiasutusi lõpetama prügilate projekteerimist ja rajamist, ka saavad need programmid juba praegu ELi fondidest abi. Kreeka peab aga võtma püsivalt edasisi meetmeid ja eemalduma prügilate kasutamisest peamise jäätmekäitlusviisina, liikudes tänapäevase jäätmekäitluspoliitika poole, mis tugineb taaskasutusele ja ringlussevõtule.

Värskeima Eurostati statistika andmeil ladustatakse Kreekas 82% olmejäätmetest prügilatesse, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 38%. Samuti on Kreeka ringlussevõtu sektori tõhusus väga madal ning ringlusse läheb vaid 17% olmejäätmetest.

Jäätmedirektiivi rakendamine on prioriteet nii komisjonile kui ka mulle isiklikult. Jälgime liikmesriikide jäätmepoliitikat, hinnates liikmesriikide jäätmekäitluskavu. Ootame Kreekalt uuendatud jäätmekäitluskava. Lisaks jälgime hoolikalt Kreeka tegevuskava rakendamist ja kõigi ebaseaduslike prügilate sulgemise edukust, sealhulgas ELi rahastatud projektide kava.

Samuti jälgime ELi vahendite kasutamist, et tagada, et rahastatavad projektid vastavad meie jäätmeid käsitlevates õigusaktides sätestatud eesmärkidele ja nõuetele. Kreeka puhul on esmatähtis vähendada prügilate osatähtsust ja suurendada ringlussevõttu, kasutades eraldi kogumist ja ringlussevõetavaid materjale.

Nõuetekohast jäätmekäitlust peaks nägema kui võimalust, sest see aitab luua ettevõtteid ja töökohti kogu riigis. Samuti on oluline saavutada uued ressursipiisavuse eesmärgid, rakendades parimaid tavasid.

Lõpetuseks pean ütlema, et lendan homme Kreekasse, kus osalen kahepäevasel täisvisiidil ja kindlasti arutame seal üksikasjalikult ka kõiki mainitud küsimusi.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Voliniku viimane märkus annab mulle pisut lootust. Lugupeetud volinik, kuna sõidate homme Kreekase, peaksite külastama piirkonda Ateena lähedal, kus on prügila tõttu toimunud igapäevased haavatute ja muude vahejuhtumitega kokkupõrked elanike ja politseijõudude vahel, kes on seal viibinud juba neli kuud; seda arvesse võttes peame prügilad sulgema, nagu te ka selgitasite.

Küsimus on järgmine. Kui see on kõige vähem soovitatav lahendus, siis miks annate oma heakskiidu keskkonnamõju hinnangutele, kui paljudes prügilates, mida te tõenäoliselt ka külastada plaanite, jõuavad jäätmed põhimõtteliselt ojadesse välja. See on skandaalne ja kui te ei sekku, kui te ei pane piiri sellele majanduslikule skandaalile, sest neid rajatisi on kaasrahastanud Euroopa Liit, on keskkonnakahju vältimatu.

Palun sekkuge viivitamatult, sest olukord ei ole nii teoreetiline, nagu selgitasite. Kuidas asi ka ei oleks, tänan ma teid.

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Mul on kavas nendesse kohtadesse Ateena lähedal minna. Esimesel päeval on kavas arutelu kolme Kreeka parlamendi komisjoniga ja me võtame arutluse alla kindlasti ka selle teema. Olen sellest ja olukorra keerulisusest teadlik. Peaksin vist selgitama, miks me pooldame ja isegi kaasrahastame mõnd prügilat, kuigi peame seda jäätmekäitlusviisi jäätmehierarhias vähim eelistatud võimaluseks.

Esimene ja kõige tähtsam asi, mida tuleb arvesse võtta, on inimeste tervis, nii et peame olema veendunud, et seda kaitstakse igal võimalikul viisil. Pean tähtsaks seda, et me kindlasti otsiksime ja püüaksime leida parimaid võimalusi, kuid vahel on lihtsalt vaja läheneda eesmärgile samm-sammult.

Üle Euroopa kogutud andmetest on näha, et kui riigis hakatakse jäätmete eraldi kogumisega korralikult tegelema, on sealt lühike maa väga kõrge ringlussevõtu ja väga madala olmejäätmete prügilasse ladustamise tasemeni. Seega on eraldi kogumine fundamentaalse tähtsusega ning kui seda tehakse hästi, edeneb ka ülejäänu kiiresti. Kahjuks on aga prügila vahel jätkuvalt ainus võimalik lahendus ning kui tahame selles kontekstis hoolitseda inimeste tervise eest, peame jätma selle võimaluse.

  Juhataja. − Ajapuudusel vastamata jäänud küsimustele vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 20.20 ja jätkus kell 21.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Rainer WIELAND
asepresident

(1) Vastus 25.11.2010.

(2) Vastus 9.8.2010.

14. Euroopa tasandi erakondi reguleerivad määrused ja erakondade rahastamise eeskirjad (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Marietta Giannakou põhiseaduskomisjoni nimel esitatud raport Euroopa tasandi erakondi reguleerivaid määrusi ja erakondade rahastamise eeskirju käsitleva määruse (EÜ) nr 2004/2003 kohaldamise kohta (2010/2201(INI)) (A7-0062-2011).

  Marietta Giannakou, raportöör. – (EL) Austatud juhataja! Parlamendil palutakse täna arutada raportit, mille ma koostasin põhiseaduskomisjoni nimel ja milles käsitletakse Euroopa tasandi erakondi reguleerivaid määrusi ja erakondade Euroopa Parlamendi poolt rahastamise eeskirju. Vaatamata asjaolule, et sarnane määrus on olemas, ei ole Euroopa erakondadel varem olnud põhikirja, mis oleks vastavuses Lissaboni lepingu ja Euroopa Liiduga, mille all ma pean silmas põhikirja, mis on määratletud Lissaboni lepingu artikli 10 lõikes 4, milles räägitakse Euroopa tasandi erakondadest, mis aitavad Euroopas kujundada poliitilist teadlikkust ja väljendada liidu kodanike huvisid. Ilmselgelt ei tähenda see seda, et Euroopa erakonnad toimivad rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidena Belgia riigi tasandil. Seetõttu, olles nõustunud peasekretäri raportiga erakondade rahastamise kohta ja tema ettepanekuga töötada välja põhikiri ning Euroopa Parlamendi ettepanekuga eelmises 2003. aasta raportis, milles käsitleti vajadust sellise põhikirja järele – selle erinevusega, et toona ei oldud Lissaboni lepingut veel vastu võetud –, ja viimaseks büroo 10. jaanuari otsusega, kiitis põhiseaduskomisjon pärast kõigi Euroopa tasandi erakondade, esimeeste ja sekretäride ning väljapaistvate majandus- ja riigiõigusprofessorite sügavutiminevat ärakuulamist ning Transparency Internationali ja Euroopa Kontrollikoja ärakuulamist heaks selle raporti, milles kutsutakse komisjoni esitama sellekohane ettepanek, et meil oleks olemas tõeliselt euroopalik põhikiri erakondadele.

Muidugi peab põhikiri vastama teatavatele kriteeriumidele, mis on määratletud raportis: liikmeteks peavad olema rahvuslikud erakonnad vähemalt seitsmest riigist või piirkonnast, kus piirkonna ametivõimudel on seadusandlikud volitused. Samal ajal tehakse vahet Euroopa erakondade tunnustamise ja nende rahastamise vahel. Rahastamiseks peavad nad olema valinud vähemalt ühe Euroopa Parlamendi liikme. Liituda võivad loomulikult ka üksikisikud, lihtinimesed ja erakonnad.

Ettepanekud ei hõlma mitte üksnes Euroopa erakondi, vaid ka nendega seotud sihtasutusi. Ettepanekutes kutsutakse üles – ja see on tähtis – kehtestama Euroopa erakondadele õiguslik, poliitiline ja eelarveline staatus Euroopa Liidu õigusel põhineva põhikirja ja üldiselt Euroopa õiguse raames ja loomulikult nende egiidi all.

Põhiseaduskomisjon käsitles küsimust põhjalikult ja vormistas selle ettepaneku – loomulikult väikeste erinevustega, mis nähtuvad muudatusettepanekutest. Põhimõtteliselt jõudis komisjon järeldusele, et küsimus on demokraatia tugevdamisest, kodanike suurema esindatuse saavutamisest Euroopa institutsioonides tänu sellise põhikirja loomisele ning mis puudutab rahastamist, on loomulikult sätestatud see, et 10% peab olema pärit omavahenditest ja et annetajatel peaks olema õigus annetada praeguse 12 000 euro asemel 25 000 eurot. Tänan teid, juhataja! Loomulikult loodan ma, et täiskogu on raporti poolt.

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Tänan teid võimaluse eest arutada koos teiega raportit Euroopa erakondade ja nendega seotud sihtasutuste kohta. Ühtlasi tänan Marietta Giannakoud selle algatusraporti koostamise eest.

Peame komisjonis seda raportit väga tähtsaks. Me teame, et Euroopa erakonnad mängivad Euroopa integratsioonis olulist rolli. Esmajoones aitavad nad kaasa sellele, et oleks tagatud, et poliitilised küsimused tõstatataks ja et neid arutataks Euroopa Liidu vaatevinklist aegsasti enne Euroopa Parlamendi valimisi, millega välditakse olukorda, kus valimistel on ülekaalus puhtalt rahvuslikud küsimused, nagu teatavasti sageli juhtub. Mul on seetõttu heameel raporti lennuka tonaalsuse üle ja ootan huviga selle sisu arutelu nii täna õhtul kui ka edaspidi.

Määruse (EÜ) 2004/2003 artiklis 12 on sätestatud, et Euroopa Parlament avaldab aruande määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuste kohta hiljemalt 15. veebruaril 2011. Aruandes näidatakse vajaduse korral võimalikud muudatused rahastamissüsteemis. Nagu ütlesin, on meil heameel Marietta Giannakou algatusraporti ja kaasneva resolutsiooni üle, kuna tegu on hea sammuga, kuid peab toonitama, et teave kehtiva määruse tegeliku rakendamise ja rahastatud tegevuste kohta võiks olla täpsem ning seda peaks täiendama.

Seda arvestades ja parlamendi homse hääletuse valguses võib komisjonilt paluda tegutsemist kas määruse (EÜ) nr 2004/2003 ja finantsmääruse edasise läbivaatamise või uue õigusakti esitamise teel. Kui parlament peaks jõudma järeldusele, et kehtivad õigusaktid vajavad muutmist või et vaja on uut õigusakti, siis analüüsib komisjon järeldusi hoolikalt ja kui ta on nendega päri, siis käivitab vajalikud algatused.

Komisjon kaalub ühtlasi seda, kuidas määrust (EÜ) nr 2004/2003 pikemas perspektiivis täiendada, et toetada tugevamate ja Euroopa tasandil tõeliste riikidevaheliste erakondade ning nendega seotud sihtasutuste arenemist, et kujundada tõeliselt poliitiline avalik ruum Euroopas.

Mis puutub konkreetselt Euroopa Liidu õigusel põhinevasse Euroopa erakondade põhikirja, siis olen teadlik, et see ei ole esimene kord, kui parlament sellist põhikirja on nõudnud. Seda küsimust on üsna üksikasjalikult käsitletud põhiseaduskomisjoni tellitud uurimuses ning ma usun, et sellest nähtub selgelt, et põhikirja kehtestamine paneb vaekausile mitu keerulist põhiseaduslikku, poliitilist ja praktilist küsimust. Seetõttu on küsimust vaja tõepoolest väga hoolikalt ja detailselt analüüsida.

Sama võib öelda mõnede muude raportis tõstatatud küsimuste kohta. Ettepanekute puhul, mis nõuavad finantsmääruse muutmist, peab komisjon vajalikuks laiemalt kaaluda seadusandlikke lahendusi ja võimalike muudatuste ajastust.

Lõpetuseks – Marietta Giannakou raportis ja kaasnevas resolutsiooni eelnõus tõstatatakse küsimusi, mis on Euroopa integratsiooni ja selle demokraatliku olemuse keskmes ja mis seetõttu nõuavad meilt täit tähelepanu. Ootan huviga nende küsimuste arutelu täna õhtul ja ka tulevikus.

  Carlo Casini, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Lubage mul kõigepealt siiralt tänada Marietta Giannakoud, kes on teinud ära suurepärase ja aruka töö!

Erakondadest rääkides peame arvesse võtma kahte probleemi. Esiteks ei ole erakonnad üheski riigis erilise au sees. Teiseks – Euroopa valimiste ajal arvatakse üldiselt, et erakonnad tegutsevad oma riigi ja mitte Euroopa kui terviku huvides. Avaliku arvamuse tasandil jääb seega vajaka positiivsest suhtumisest nii erakondadesse kui ka nende rolli Euroopa kujundamisel.

Peame seega kohe tegutsema. Mitte ainult Lissaboni lepingus, nagu siin juba mainiti, vaid paljudes põhiseadustes, pea kõigis Euroopa põhiseadustes, peetakse erakondi rahvuslike huvide esindajateks ning seega üliolulisteks demokraatia kujundamisel ja ühiste huvide elluviimisel. Tähtis on rõhutada, et ma räägin põhiseadustest, mitte tavaseadustest, ja seega viitan ma riikide ja Euroopa Liidu kui terviku põhistruktuuridele.

Niisiis peame kibekiirelt formuleerima põhikirja erakondadele, mis on tõepoolest pööranud oma näo Euroopa suunas ja mis ei ole pelgalt üksikute rahvuslike moodustiste matemaatilise summa, millel puudub kohapeal püsivalt euroopalik struktuur. Meil on vaja erakondi, mis mõtlevad ja tegutsevad Euroopa kontekstis. Vajadus, millest ma räägin, on seda tungivam, kui me tõepoolest tahame, et meil oleks ühtne Euroopa valimisseadus, mis loodetavasti võib viia isegi ühtse Euroopa valijaskonna tekkeni liikmesriikide valijaskondade kõrvale. See suurendab Euroopa kodanikes Euroopasse kuulumise tunnet.

Ma jõuan nüüd oma väite tuuma juurde. Nagu juba rõhutati – ja ma tänan volinikku ette –, on minu komisjon teinud väga head tööd, korraldades ärakuulamisi ja koosolekuid, kuid me vajame Euroopa Komisjonilt ettepanekut, algatust, mis koondaks Euroopa erakonnad liidu õigusakti alla, andes neile uue avalik-õigusliku vormi, juriidilise isiku staatuse, mis kehtiks ühtlasi kõigis liikmesriikides, ja ühesuguse struktuuri, mis võimaldaks neil tegutseda Euroopa üldsuse huvide esindajatena. Tänan Marietta Giannakoud ja volinikku antud lubaduste eest!

  Enrique Guerrero Salom, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Marietta Giannakou, tänan teid, et koostasite raporti, mis usutavasti osutub väga kasulikuks, et ergutada komisjoni edasi liikuma, et kujundada parem süsteem Euroopa erakondade tunnustamiseks ja kaitsmiseks.

Euroopa demokraatia on tõeline esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia põhimõte on jäänud samaks alates sellest, kui 19. sajandi keskel muutus tänu valimisõiguse laienemisele reaalsuseks vabastusrevolutsioonide antud lubadus tagada inimeste esindatus, et nad saaksid ise oma saatust kontrollida. Esindusdemokraatial on kindel vundament, kuid aeg-ajalt vajab see muutmist ja uusi mooduseid, et ennast paremini väljendada. Üks näide sellest on töö, mida parlament on teinud kodanikualgatuse vastuvõtmisega.

Lühidalt – demokraatia ei ole mitte kunagi ilma vaba esindatuseta ellu jäänud ja esindatus ei ole mitte kunagi olnud vaba ilma pluraalse konkurentsita. Just erakonnad teevad võimalikuks pluraalse esindatuse. Demokraatias väljendavad erakonnad pluralismi ja on poliitilise osaluse põhivahendid: nad aitavad vormida avalikku arvamust; soovitavad alternatiive ning üldisi ja valdkondadevahelisi riiklikke programme; nad koordineerivad ja ühtlustavad sotsiaalseid huve; nad aitavad kaasa rahva nõudmiste ja valitsejate vahelisele suhtlusele.

Üks erakondi käsitlev teoreetik on õigesti öelnud, et erakonnad ei tekkinud selleks, et edastada valitsejate vajadused rahvale, vaid selleks, et edastada kodanike soovid valitsejatele.

Nüüd on vaja, et see, mis toimis riikide tasandil, hakkaks toimima Euroopa tasandil. Niisiis on vaja luua Euroopa erakondadele raamistik ja võimalused täita Euroopa tasandil ülesandeid, mida nad on teostanud rahvuslikul areenil. Selle teoks saamiseks on kõige tähtsam, et erakondadel oleks juriidiline staatus ja just selle ettepaneku me oma raportis teemegi: erakonnad, mis on territoriaalselt esindatud ja mis tegutsevad demokraatlike reeglite kohaselt; ning vahe tegemine erakondade tunnustamise ja rahastamise vahel, milleks on vajalik rahva toetus.

Lõpetuseks – me ootame, et komisjon käivitaks mehhanismi, et täiustada hetkel ebatäiuslikku olukorda erakondade määruses.

  Stanimir Ilchev, fraktsiooni ALDE nimel. – (BG) Austatud juhataja! Marietta Giannakou raportis peegeldub viimaste aastaste sündmuste, mis on olnud suunatud kodanike huvi suurendamisele Euroopa Liidu poliitika vastu, loogiline jada.

Euroopa erakondade reguleerimine tähendab praegusel ajal piirideta kodanikuruumi loomist. Selles mõttes esitab Giannakou raport katsumuse reformimeelsetele poliitikutele. Raportis visandatud kavad on tähtsad. Need aitavad muuta Euroopa erakonnad tõeliseks vahendiks, et suurendada liidus osalusjuhtimist.

Mitte juhuslikult ei esitatud raporti kohta ligi 100 muudatusettepanekut. Ühiste pingutuste tulemusel valmis seitse kompromissvarianti, mida toetasid kõik fraktsioonid. Ma arvan, et see, mis tekitas huvi põhiseaduskomisjoni raporti vastu, oli arusaam, et Euroopa erakondade süsteem muutub veelgi paindlikumaks, atraktiivsemaks ja loogilisemaks, rääkimata sellest, et see sobib paremini Euroopas toimuvatele protsessidele, kuna Euroopa erakondadele antakse üldine poliitiline, õiguslik ja eelarveline staatus.

Jutt ei ole erakordade ülesehitamisest mingi kindla standardse struktuuri kohaselt, vaid üldisema mudeli järgimisest. Erakondade ja sihtasutuste põhierinevused jäävad kehtima, kuid avanevad uued võimalused nende tegevuse sünergiaks.

Raport ja sellega seotud oodatav areng peab muutma tuntud-teatud status quo’d, mille järgi on erakonnad praegu pelgalt rahvuslike erakondade organisatsioonid, millel puudub otsene side liikmesriikide valijaskonnaga. Sellest pürgimusest lähtudes soovitatakse hakata uurima tingimusi otseseks individuaalseks liikmesuseks ning füüsiliste isikute osalemiseks erakonna sisetegevuses ja isegi juhtimises.

Raportis tõstatatakse mitu tundlikku küsimust. Näiteks tehakse vahet erakonna asutamise ja selle rahastamise kriteeriumide vahel. Raportit tuleks toetada, et komisjon saaks alustada tööd finantsmääruse uue osaga, mis oleks pühendatud üksnes Euroopa erakondade ja sihtasutuste rahastamisele.

  Gerald Häfner, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa erakondade selged juriidilised eeskirjad on olulised Euroopa ühiskonna vormimisel, Euroopa poliitilise debati arendamisel ning selleks, et muuta Euroopa valimised tõeliselt euroopalikuks koos Euroopa kampaaniate ja väitlustega, mitte rahvuslike kampaaniate ja väitlustega nagu praegu. Seepärast tahaksin Marietta Giannakoud tema raporti eest siiralt tänada. Tegime raporti nimel väga tihedat koostööd. Me ei olnud kõigis küsimustes kohe alguses üksmeelel. Aga meil on siiski heameel kirjutada alla lõpptulemusele.

Tahaksin välja tuua mõned valdkonnad, mis meile arutelude käigus eriti tähtsad tundusid. Üks neist on tõsiasi, et me usume, et demokraatlikus protsessis osaleda soovivad erakonnad peavad olema demokraatlikud ka oma ülesehituselt. See kehtib eriti erakonna organite valimise, kandidaatide valiku ja nimekirjade koostamise kohta, mis on nüüd kirjas punktis 5. Usun, et see näitab väga suurt edasiminekut. Sama kehtib ka mitme teise punkti kohta, mida ma siinkohal ei kavatse mainida.

Tahaksin põgusalt peatuda kõige tähtsamal punktil: nõue, et erakonnal peab olema vähemalt üks liige Euroopa Parlamendis. Algselt oli see vajalik tunnustamiseks ja rahastamiseks. Praegu kehtib see tingimus üksnes rahastamisele. Meie jaoks oli see väga tähtis, kuna tunnustamine ja rahastamine peavad olema väga selgelt lahus. Tunnustamine tähendab, et selleks, et Euroopas saaks moodustada uusi erakondi uute küsimuste ja uute nägudega, peab olema vaba konkurents. Sellele ei tohiks seada liigseid piiranguid. Rahastamise küsimuses võib selle aga loomulikult siduda teatud minimaalse eduga valimistel. Seega saame ka sellega nõus olla, ehkki oleksime eelistanud seda punkti põhjalikumalt viimistleda, mistõttu kavatseme esitada muudatusettepaneku.

  Daniel Hannan, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Demokraatia ei ole pelgalt õigus teha aeg-ajalt valimissedelile ristike. Demokraatia sõltub samuti valitsuse ja valitsevate vahelisest sidemest – vastastikkusest. Toimivaks demokraatiaks on vaja demos’t – üksust, millega samastuda, kui räägime meist. Kui demokraatiast demos välja jätta, jääb järele kratos – võimusüsteem, mis peab seaduse jõuga sundima peale selle, mida ta ei saa nõuda kodanike patriotismi nimel.

Bürokraatliku sunniga ei saa luua toimiva esindusvalitsuse institutsioone. Me oleme seda Euroopa Liidus üritanud. Me oleme loonud kõik tarvikud ja välised tunnusmärgid: Euroopa Parlament, erakonnad, valimised jne, kuid inimest ei saa panna tundma end eurooplasena samas tähenduses, kui inimene tunneb, et on norralane, jaapanlane, prantslane, portugallane vms.

Erakond peaks tekkima orgaaniliselt, sest selle liikmed tunnustavad identiteedi ja ühiste huvide ühendust. See ei ole midagi, mida saame tekitada riikliku rahastamise või bürokraatliku pintslitõmbega. Et oleks selge − Euroopa Konservatiivid ja Reformistid on selle õigusakti vastu, me oleme riikidevaheliste erakondade idee vastu. Meie liikmed võivad moodustada liite teiste erakondadega, kuid me oleme ühtse põhikirja vastu. Oleme eelarve suurendamise vastu – mulle tundub selline ressursside eraldamine praeguses majanduskliimas ebatavaline – ning ma olen vastu oma kaasmaalase ja sõbra Andrew Duffi ideele, et riikidevahelistel erakondadel peaks olema lubatud rahvuslikes referendumikampaaniates tegelikult kulutada ELi raha.

Avaliku sektori rahaga ei loo te eurooplasi. Ka kogu kuld meie kõikidest riigipankadest ei veena inimesi vales idees.

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Maroš Šefčovič! Head kolleegid! Ma saan tunda üksnes heameelt selle üle, et Euroopa Parlament suhtub Euroopa otsustusprotsessi demokratiseerimise küsimusse tõsiselt ja praktiliselt. Nagu nähtub Marietta Giannakou raportist, hõlmab selline lähenemisviis Euroopa erakondade edasiarendamist, sest kuigi sellised erakonnad on olnud Euroopas juba aastaid igapäevane poliitiline reaalsus, siis ei ole nad siiani olnud ei oma demokraatliku mõjuvõimu poolest ELi poliitikale võrdsed partnerid ega osalejad. Vajame Euroopa tasandi erakondi, mille juured on kindlalt kinni ühiskondades, mida nad esindavad ja mis võivad mängida jõulist rolli Euroopa Parlamendi valimistes ning Euroopas avatuse loomises, mille aluseks on sisemised demokraatlikud struktuurid ja eeskirjad.

Selle konkreetse raporti kohta pean ütlema, et mulle oleks meeldinud, kui raportöör oleks üles näidanud suuremat julgust ning kasutanud parlamendi algatusõigust, et astuda tõeliselt tähelepanuväärne samm Euroopa Liidus poliitilise ja erakondliku süsteemi väljaarendamiseks. See on samm, mida paljud kodanikud on oodanud ja mis julgustaks neid end asjaga siduma. Omavahel seotud Euroopa ja liikmesriikide otsustamistasandeid ning erakondade suhteid võinuks selgemalt käsitleda ühistegevusena, mis on läbipaistev ja mõjualdis.

Euroopa Parlament peaks nüüd otsustavalt nõudma komisjonilt ja nõukogult sellekohaseid algatusi. Ootan komisjonilt ja nõukogult tõhusat koostööd.

  John Stuart Agnew, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! See õigusakt lubab ELil raisata raha referendumikampaaniatele, et tagada, et vahelduseks saaks õige tulemuse osta kohe esimesel korral.

Ühendkuningriik korraldab tulevikus referendumi alati, kui EL teeb ettepaneku valijatelt õiguste äravõtmiseks. EL kardab hullupööra, et me võime järjest valesti vastata. Niisiis tahab ta võtta Ühendkuningriigi maksumaksjatelt raha, et neile õpetada oma versiooni tõelise õigluse teest.

Õigusakti esirinnas seisab Andrew Duff – Euroopa Parlamendi liberaaldemokraatlik liige minu enda piirkonnast. Ühendkuningriigis kukkus toetus tema erakonnale hiljuti kolinal kokku – erakonnale, mis meeleheitlikult tahab, et Ühendkuningriiki valitseksid ELi institutsioonid. Mitte kunagi ei ole ELi sahkerdamine lisaks Ühendkuningriigi valijate suhtes põlguse ülesnäitamisele olnud nii ilmne. EL külvab omaenda hukatuse seemneid, sest see õigusakt võimaldab meil rahastada referendumikampaaniat, mida paljud minu kodumaal on nii kaua oodanud – referendumit, mis annab meile võimaluse väljuda täielikult ELi kontrolli alt.

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Kas kolleeg Agnew nõustub minuga, et erakond, mis ühtse Euroopa erakonnana võtab arutlusaluse õigusakti kohaselt vastu raha ning mis peaks eelkõige järgima ELi tegevuskava ning Euroopa õiguse aluspõhimõtteid ja Euroopa õiguse arendamist kõigil piirkondlikel, riiklikel ja Euroopa tasandil, on erakond, mis on kaotanud oma põhimõtted? Kas te nõustute minuga, John Stuart Agnew?

  John Stuart Agnew (EFD). – Austatud juhataja! Vastan Nicole Sinclaire’ile, et me võtame kõik, mis saame, sest kasutame saatana raha, et teha jumala tööd. Nii me teeme ja te ju teate seda!

  Nicole Sinclaire (NI). − Kas nõustute aga Euroopa õiguse printsiibiga?

  John Stuart Agnew (EFD). − Loomulikult mitte! Selleks me siin olemegi.

  Rafał Trzaskowski (PPE). – Austatud juhataja! Lubage mul kõigepealt tänada meie raportööri Marietta Giannakoud ja komisjoni suurepärase koostöö ja suurepärase raporti eest.

Kas me oleme tõepoolest loomas Euroopa demos’t, nagu austatud kolleeg Hannan just rääkis? Ma ei tea, mina ei julgeks nii kaugele minna. Ma arvan, et see, mida me praegu konkreetselt tahame, on tugevdada tekkivat Euroopa avalikku ruumi ning anda jõudu juurde Euroopa küsimuste arutelule. Ma pean silmas, et täiskogu idee on tuua Euroopa kodanikud lähemale sellele, mida me siin arutame, ja mis võiks olla lihtsam, kui hakata Euroopa küsimusi koos nendega arutama.

Muuseas, ma saan rääkida ainult enda eest, kuid mina ei ole bürokraat, ma olen selle täiskogu otse valitud liige.

Arutelu on tegelikult selle kohta, et suurendada Euroopa erakondade − millesse me kõik kuulume hoolimata sellest, kas istume täiskogu vasakul või paremal küljel või selle keskel − nähtavust. Sellest, et tuua nad varjust välja, sest hetkel ei tea keegi, mida nad teevad, mis staatus neil on, kas neist tõuseb lisaväärtust – ja meie Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonis usume, et tõuseb. Tegemist on võimalusega esitada oma tegevuskava ja võidelda tulevikus Euroopa valimistel Euroopa küsimuste eest ning mitte kogu aeg vajuda rahvusliku retoorika rappa.

See raport on hea kolmel põhjusel. Esiteks luuakse sellega teatav tasakaal parlamendi fraktsioonide tegevuse juhtimises ja selge seos sellega, mida me siin täiskogul teeme, sidudes rahastamise täiskogul – Euroopa Parlamendis − esindatusega. Teiseks toob see Euroopa erakonnad ja sihtasutused organisatsiooniliselt lähemale, mis on kiiduväärt, ning kolmandaks kitsendab ja täpsustab see Euroopa erakondade rahastamist, mis minu arvates peaks olema meie kõigi eesmärk.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Euroopa integratsiooni ajalugu ja ELi praegust ülesehitust ja toimimist vaadates võib öelda, et ELi võib pidada mitte üksnes riikide rühmituseks, vaid pigem poliitiliseks areeniks, millel on potentsiaal kujundada välja tõeline Euroopa avalikkus. ELil ei ole mitte üksnes ühtne turg, oma seadusandlik kogu, valitud esindajate kogu ja kohtusüsteem. Ka Euroopa tasandi erakonnad on juba ammu olemas olnud. Need ei ole lihtsalt rahvuslike erakondade liidud. Neil on oma tegevuskava − Euroopa tegevuskava – ja nad on Euroopa poliitilise elu lahutamatu osa. Euroopa tasandi erakondade tugevdamine suurendab ELi juhtimises osalemist ja seega lõppkokkuvõttes ka demokraatiat.

Nimetatud põhjustel tunnen heameelt esitatud ettepaneku üle reformida liidu tasandil erakondade põhikirjad ja rahastamine ning tahaksin isiklikult tänada asepresidenti koostöö eest.

Nüüd on väga tähtis, et erakonnad saaksid ühise ja ühtse põhikirja. Peame kaotama erinevused erakondade süsteemi ja Euroopa institutsioonidele kohaldatavate eeskirjade vahel. See on võimalik, kui kehtestada Euroopa tasandi erakondadele ühtne poliitiline, õiguslik ja eelarveline põhikiri. Samuti oleks asjakohane kaaluda, kas sellise erakonna asutamise õigust peaks piirama erakondadega, mis tegutsevad liikmesriigi või piirkondlikul tasandil.

Ka rahastamise küsimus on asjakohane. Euroopa tasandi erakondade rahastamise heakskiitmise süsteemi tuleks lihtsustada. Läbipaistvuse säilitamiseks peaks olema võimalik teostada finantskontrolli. Läbipaistev ja kindel keskkond Euroopa erakondade tegutsemiseks ja rahastamiseks on samuti samm, mida soovivad ning tervitavad ELi liikmesriikide kodanikud. Sellest võib neile nende igapäevaelus abi olla. Euroopa erakondade põhikiri on märkimisväärne samm edasi kodanikega parema suhtlemise, suurema demokraatia ja üldsuse Euroopa asjadest suurema huvitatuse suunas.

  Andrew Duff (ALDE). – Austatud juhataja! Rahvuslikud erakonnad ei suuda enam demokraatlikult ja tõhusalt Euroopa integratsiooni toetada. Olukord on väga tõsine. On tekkinud lünk, mis tuleb täita, ning vaja on demokraatlikku jõudu, et siduda kodanikud parlamendi ja nõukogu teostatava võimuga. On saabunud Euroopa erakondade aeg ja mitte rahvuslike erakondade aseainena, vaid nende täiendusena, et üksteist välja kutsuda ja üksteisega võidelda ideedele toetuse leidmise ja kandidaatide eest.

Euroopa erakondade väljaarendamine on tähtis lüli, et tagada riikidevahelist nimekirja käsitleva ettepaneku, mida täiskogu järgmisel kuul arutama hakkab, edukus. Palun tungivalt parlamendil toetada Giannakou’ raportit ning teha seda julgelt ja optimistlikult rahvusliku demokraatiajärgse tuleviku nimel.

  François Alfonsi (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Euroopa erakondade loomine oli tähtis samm edasi demokraatlikuma Euroopa suunas, mis on suuteline väljendama oma kodanike soove.

Giannakou’ raporti suund on selles mõttes õige, et lihtsustatakse Euroopa erakondade tegevust. Sellega leevendatakse riikliku rahastamise saamise eeltingimusi ning avardatakse võimalusi raha kasutamiseks. Pooldame eriti sihtasutustele antud võimalust tegutseda ka väljaspool ELi territooriumi.

Ent üldise käsitusviisi, mis soodustab tugevamat Euroopa demokraatiat ja laiendab seda toetavaid sätteid, kõrval on üks vastupidise mõjuga meede, mis piirab Euroopa erakondade vabadust. Määruses nõutakse nüüd Euroopa erakonna tunnustamise kriteeriumide seas, et Euroopa erakonna loomiseks liikmesriigis peavad sellel erakonnal olema valitud esindajad seadusandlikke volitusi omaval assambleel.

Minu erakond on Korsikale iseloomulik. See on Euroopa Vabaliidu (ALE) liige, mis on algusest peale olnud Euroopa erakond. Me saime Korsikal 26% häältest ja meil on suur esindatus Korsika piirkondlikul assambleel. Kuna Prantsusmaa keeldub aga Korsika assambleele seadusandlikke volitusi andmast, isegi kui meie erakond oleks saarel enamuses, siis ei läheks see ALE-le kohalduvate kriteeriumide arvestuses arvesse. Seda sätet tuleks taunida. Tahtsime teie tähelepanu sellele punktile juhtida.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa erakonnad on Euroopa poliitikas uus nähtus, kuid integreerumise ja subsiidiumide suurenedes mängivad nad üha suuremat rolli. Erakonnad ja sihtasutused on hakanud ELi poliitilises elus osalema ning seega peaks neile kuritarvituste vältimiseks kehtima asjakohased eeskirjad. Teatud juhtumitel soovivad riigiülesed struktuurid liigselt mõjutada suveräänsete liikmesriikide poliitikat. Mulle teeb näiteks muret avaldus, et ELi erakonnad võivad sekkuda riigi siseasjadesse. Poola poliitikuna ei saa ma nõustuda olukorraga, kus üks või mitu Euroopa erakonda peaksid minu kodumaal korraldama näiteks referendumikampaania, kasutades konkreetse eesmärgi saavutamiseks ELi raha, näiteks referendumi minu kodumaa euroalaga liitmiseks. Sarnased kartused võivad olla teiste riikide, näiteks Ühendkuningriigi poliitikutel.

Samuti seisan vastu nõudmisele suurendada kulutusi Euroopa erakondadele, võttes selleks raha maksumaksja taskust. Seda enam, et minu kodumaa valitsus on rahvuslike erakondade toetusi poole võrra kärpinud ja takistab opositsioonil üldsuseni jõudmast. Toetagem kõigepealt rahvuslikke erakondi ja alles siis rahvusvahelisi! Lõppude lõpus on Euroopa Liit rahvusriikide Euroopa!

  Daniël van der Stoep (NI). − (NL) Austatud juhataja! Te märkisite äsja, et ma olen sinise kaardi küsimusega hiljaks jäänud. Ei ole. Juba Andrew Duffi sõnavõtu ajal andsin selgelt märku, et tahan sõna võtta. Ma ei ole kodukorras päris kindel. Kas ma võin sinist kaarti kasutada või lasete arutelul jätkuda? Tahaksin Andrew Duffile esitada küsimuse selle kohta, millest ta rääkis, sest ta mainis riikidevahelist nimekirja. Ma ei teadnud, et me seda arutame ja tahtsin talle selle kohta küsimuse esitada.

  Juhataja. − Daniël van der Stoep, minu poolest võite oma küsimuse esitada.

  Daniël van der Stoep (NI). (Sõnavõtja esitas Andrew Duffile sinise kaardi küsimuse kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel) − (NL) Minu probleem riikidevahelise nimekirjaga, millega Andrew Duff oma raportit – raportit, mida me peagi arutama hakkame – alustas, ei ole seotud mitte niivõrd sellega, et riikidevahelist nimekirja koostatakse. Olen kahtlemata juba praegu täielikult selle idee vastu. Minu probleem on pigem selles, et osaleda saavad ainult erakonnad – kuid me räägime siin Euroopa erakondadest −, mis tähendab erakondi, mis tegutsevad vähemalt seitsmes liikmesriigis.

Minu erakond on erakond, mis seisab Madalmaade huvide eest. Seetõttu ei huvita meid eriti teiste liikmesriikide erakonnad, mis seisavad omaenda riigi huvide eest. Loomulikult on neil õigus seda teha, kuid nii toimides jätate välja paljud erakonnad, mis ei suuda konkureerida nõutava 25 koha eest. See teeb mulle kohutavalt muret. Ma ei tea, kuidas te täpselt seda ette kujutate või kuidas täpselt kavatsete osaleda. Kas võiksite selle veidi vähem keeruliseks teha? Igal juhul meie tunneme, et meid on tõsiselt kõrvale jäetud.

  Andrew Duff (ALDE). – Austatud juhataja! Minu edendatav ettepanek on, et riikidevaheline nimekiri peaks koosnema vähemalt kolmandikust liikmesriikidest pärit kandidaatidest. Seda ei ole väga palju. Kui Daniël van der Stoep ei suuda enda poole võita poliitiliselt samamoodi mõtlevaid kolleege kuuest teisest riigist, siis soovitan tal mõelda oma poliitiliste vaadete paikapidavuse ja usaldusväärsuse üle.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). – (DA) Austatud juhataja! Lubage mul alustuseks öelda, et ma olen liikmesriikide, Euroopa ja ka rahvusvahelise tasandi erakondade suur toetaja. Erakond ei ole siiski pelgalt erakonna aparaat; see on midagi märksa enamat. Üks meie ees seisvatest tõelistest suurtest demokraatlikest tuleproovidest on tõsiasi, et erakonnad on aina vähem rahva kui terviku peegelduseks. Seda näitab muu hulgas see, et erakondade read vähenevad. Paljud riigid on otsustanud seda kompenseerida erakondade suurema riikliku toetamisega. Suurem riigipoolne toetus ei taga aga tihedamat sidet ühelt poolt erakonna juhtide ja aparaadi ning teiselt poolt erakonna liikmete vahel. Vastupidi – sõltumatu bürokraatliku aparaadi tekke oht on seda suurem, mida enam erakonna aparaat muutub rahaliselt oma liikmetest sõltumatuks. Pean niisiis ütlema, et suhtun skeptiliselt ELi heakskiidetavate ja rahaliselt toetatavate Euroopa erakondade ideesse. Mitte et mul oleks midagi Euroopa erakondade vastu. Euroopa erakonnad peaksid poliitiliselt, organisatsiooniliselt ja finantsiliselt kujunema alt ülespoole. Kui see osutub võimatuks, siis tõenäoliselt seetõttu, et erakonnal puudub piisav toetajaskond. Otseteed demokraatiani ei ole – ka siis mitte, kui asutada Euroopa erakonnad.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Kõigepealt minu kiidusõnad Marietta Giannakoule tema tasakaalustatud ja täpse raporti eest! Leian, et euroopalike väljavaadetega erakondade, mis on midagi enamat kui rahvuslike ideede väljendamise vahendid, arendamine on ülimalt oluline, et anda hoogu juurde avaliku arvamuse kujunemisele liidus ja panna Euroopa kodanikke huvituma ühistes erakondades osalemisest.

Teadupärast elame ajal, mil poliitikute ja erakondade, millesse nad kuuluvad, materdamine on moes, sest Euroopa kodanikud on võõrandunud poliitilisest, majanduslikust ja kodanikuühiskonna arengust. Sellisel pöördelisel hetkel aitab Marietta Giannakou raport parandada erakondade mainet ning toetada Euroopa ühinemist ja reforme, mida on vaja selleks, et luua Euroopa, millel on võrdsed kodanikud, ühesugune poliitiline, õiguslik ja eelarveline staatus ja kasvuvõimalused.

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Rääkisin varem täna siin istungisaalis oma valimisringkonnast West Midlandsi maakonnast ning raskustest, mida seal läbi elatakse. Viimane, mida sealsed inimesed tahavad, on kulutada veel rohkem raha poliitikutele – neil on niigi liiga palju poliitikuid, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmed, kes nende raha raiskavad.

Sellega siin on astutud samm ja Euroopa on valmis kulutama raha, et astuda veel üks samm edasi teel üliriigi poole. Sellel on oma parlament, president ja välisasjade nõukogu ja nüüd tahetakse sellele lisada veel erakonnad. Sest see, mida tahetakse, on riik nimega Euroopa Liit. Isegi kõige euroskeptilisemad parlamendiliikmed on valmis vahetama oma põhimõtted raha vastu. Hästi tehtud! Kas see on see, mida Euroopa tahab? Tahab ta osta endale tee võimu juurde?

  Mariya Nedelcheva (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Meie demokraatlikes riikides on meil meie parlamendid, mis on kodanike häälekandjateks, siis on meil erakonnad ja nendega seotud sihtasutused, mis on vaimseteks juhtideks, mõttekodadeks ja arutelude juhatajateks. Parlamendid on demokraatia mootor ja erakonnad selle kütus.

Me kaebame siin parlamendis pidevalt, et kodanikud ei tunne Euroopa Liidu vastu huvi. Hädaldame Euroopa valimistelt puudujate ja vastuhäälte arvu pärast. Kui me tahame tõelist Euroopa demokraatiat, siis peame tõsiselt mõtlema sellele, kus peaksid Euroopa erakonnad paiknema selles Euroopa ruumis, mida me üritame luua.

Oleme Lissaboni lepingu ja Euroopa kodanikualgatuse nimel juba palju ära teinud. Nüüd peame võimaldama Euroopa erakondadele vahendid, mida nad vajavad oma eesmärkide elluviimiseks. Palun tähele panna, et ma ei arva, et need ressursid peaksid olema vahend, mis võimaldab suurtel erakondadel muutuda kõigutamatuks hegemooniaks. Debatist peaksid saama osa võtta ka väikesed organisatsioonid. See on tähtis, kui tahame võidelda erakondade inimeste silmis negatiivse maine vastu ja nende kui demokraatia ebapopulaarse näo maine vastu.

Usun, et kindlasti on vaja kehtestada selged rahastamistingimused ja rahastamist läbipaistvalt hallata, kui tahame tugevdada seda Euroopa avalikku ruumi, mida me luua üritame. See algatus peab olema kaasav, et suurerakondi ei eelistataks väiksemate erakondade ees ja vastupidi.

Veel üks küsimus, mida tahaksin käsitleda, on seotud järjepidevusega, mida loome Euroopa, liikmesriikide ja piirkondlike tasandite vahel. Kehtestatavad Euroopa määrused peavad sobituma erinevate sellekohaste riigisiseste õigusraamistikega, et tagada, et eri tasandid üksteisega läbi ei põimuks.

Lõpetuseks – peame väga hoolikalt lugema raporti punkti 23, sest peame sellest tulenevalt mõtlema sidemete peale, mida Euroopa erakonnad saavad luua ülejäänud maailma erakondadega. Peame suutma jagada oma demokraatlikke väärtusi meie partneritega mujal maailmas, sest see üleilmastunud maailm, milles me praegu elame, vajab seda, et poliitiliste otsuste langetajad otsiksid koos probleemidele lahendusi.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Euroopa erakondade oluline roll on talletatud Lissaboni lepingus, mille eesmärk on kujundada tõhus Euroopa poliitiline ruum. Meie poliitikute ülesanne on innustada kodanikke Euroopa Liidu vastu huvi tundma, muuta liit mõistetavamaks ja juurdepääsetavamaks ning kaasata kodanikke otsuste tegemisse. Selleks on vaja Euroopa erakondade ja sihtasutuste tegevust täpselt ja ühtselt reguleerida ning tagada, et erakonnasiseselt toimitakse demokraatlikult. Erakondadel kui demokraatia võimaldajatel peab olema ühtne õiguslik ja eelarveline staatus, mis tagab, et erakonnad on Euroopa kodanikele paremini mõistetavad ja et kodanikud on paremini esindatud. Eriti tähtis on, et erakonnasisesed juhtimisorganid moodustatakse läbipaistvate põhimõtete kohaselt, et tagada erakonna kõigi organite demokraatlik valimine ja demokraatlik otsustamisprotsess.

  Alexandra Thein (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Väga vähesed meie kodanikud teavad Euroopa erakondade ja sihtasutuste olemasolust. Siiani on need lihtsalt olnud rahvuslike erakondade katusorganisatsioonid, mis on asutatud liikmesriikide seaduste alusel, praegusel juhul peamiselt Belgia seaduste kohaselt.

Mida need Euroopa erakonnad teevad? Nad arutavad Euroopa küsimusi, peavad erakonnakonverentse ning nende roll Euroopa Parlamendi valimissüsteemi reformimisel on asendamatu. Lissaboni lepingu kohaselt peavad nad aitama kehtestada Euroopa demokraatiat – Euroopa tasandi poliitilist foorumit.

Homme hääletusele tulevas algatusraportis kutsutakse komisjoni üles reformima Euroopa erakondade õiguslikku alust. Tulevikus on selliste erakondade aluseks Euroopa Liidu õigusel põhinev põhikiri ja nad on Euroopa juriidilised isikud. Liberaalidena oleme korraldanud kampaaniaid, et tagada, et tehakse selget vahet Euroopa erakonna tunnustamise ja rahastamisõiguse vahel, sest ilmes märke ahnusest. Tähtis on ka, et Euroopa erakonnad järgiksid oma sisemises korralduses demokraatlikke põhimõtteid – see on midagi, mida ei saa enesestmõistetavaks pidada.

  Geoffrey Van Orden (ECR). – Austatud juhataja! Paljudes meie riikides liiguvad arvamused ühes suunas, kuid huvitaval kombel tahavad Euroopa Liit ja parlament ujuda vastassuunas. Meie kodanikud ei nõua riikidevahelisi poliitikuid. Parlament tahab kulutada veelgi rohkem rahva raha nüüd, kus meie rahvuslikud valitsused on sunnitud avaliku sektori kulusid vähendama.

Austatud juhataja! Võtan sõna sihtasutuse New Direction – the Foundation for European Reform presidendina. Minu arvates on vastuvõetamatu suurendada poliitiliste sihtasutuste kulusid aasta-aastalt üle 30%. 2009. aastal kulutati 6,3 miljonit eurot; 2012. aastaks kahekordistub see summa 12,3 miljoni euroni. Mõned võivad öelda, et kui sa selle vastu oled, siis miks võtab sinu sihtasutus toetust vastu? Noh, vastus on lihtsalt see, et kogu raha, mida me vastu ei võta, jagatakse teiste fraktsioonide sihtasutuste vahel; nii rahastaksime oma poliitiliste vastaste tegevust. Peame leidma viisi, kuidas tagastada see raha meie riigikassadesse.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL) . – (EL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Minu arvates on Euroopa Liit demokraatia ja usaldusväärsuse kriisi ja ka majanduskriisiga proovile pandud. Tehtav poliitika vihastab meie kodanikke ja valmistab neile pettumust ning otsustamismenetlus peletab neid osalemast, nagu näitasid hiljutised Euroopa valimised. Seepärast võivad teatud tingimuste täitmisel Euroopa erakonnad tänu oma spetsiifilistele poliitilistele omadustele aidata üldsusel muutuda aktiivsemaks ja otsida lahendusi rahva jaoks, mitte nende jaoks, kes on rahaliselt tugevad. Seega peavad poliitilise ja juriidilise tunnustamise ja vajamineva rahastamise eeskirjad hõlbustama nende tegevust, et nad saaksid vabalt kujundada oma poliitika ja alternatiivsed ettepanekud − sest selles seisneb demokraatia põhiolemus – ja neid ei tohi mõjutada välised poliitilised või majanduslikud piirangud. Seepärast on mul kahtlusi raporti teatud punktide suhtes, kuna neid võidakse kasutada piirangute seadmiseks erakondade vabale ning sõltumatule moodustamisele ja tegevusele.

Erakonna juhtimine, tegevus ja ülesehitus peab olema erakonna enda kätes ning see ei tohi sõltuda vastastikest kõrgematest poliitilistest seostest.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Raportis Euroopa tasandi erakondade põhikirja käsitleva määruse kohaldamise ja nende rahastamise kohta hinnatakse selle seaduse kohaldamise kogemusi laiaulatuslike euroopalike poliitiliste üksuste juhtimisest.

Marietta Giannakou otsustas lisaks praegusele olukorrale hinnangu andmisele sõnastada mitu ettepanekut kehtiva õiguskeskkonna parandamiseks.

Arvatavasti oleks kõige märkimisväärsemaks muudatuseks praegu Belgia valitsusvälise organisatsiooni põhikirjale vastava põhikirja ümberkujundamine ühiseks ja ühtseks Euroopa Liidu õigusel põhinevaks põhikirjaks.

Teine märkimisväärne muudatus oleks seada sõltumatute rahastamisallikate osakaaluks 10% erakondade üldeelarvest.

Arvestades asjaolu, et Euroopa erakonnad ja nendega seotud sihtasutused peaksid 2012. aastal saama Euroopa Parlamendilt üle 30 miljoni euro, peame tagama rahastamise maksimaalse läbipaistvuse.

Selliseid muudatusi võib toetada ELis toimuva poliitilise töö edasise täiustamise huvides.

  Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud juhataja! Hollandi Vabaduspartei (PVV) on siin täiskogul selleks, et esindada Hollandi rahvast. Me oleme siin, sest usume, et Euroopa Liit oma praegusel kujul ei teeni Madalmaade huvisid. Me ei ole Euroopa Liidu vastu, vaid tahame lihtsalt, et see piirduks majandusliku koostööga. Meie jaoks, austatud juhataja, on poliitiline Euroopa ühendus seetõttu täiesti mõeldamatu. Võim peab kuuluma liikmesriikidele, sest ainult nemad saavad otsustada, mis on nende kodanike jaoks parim. Euroopa erakonnad ei too ei Euroopa Liidu ega Madalmaade kodanike heaolule suuremat kasu.

Austatud juhataja! Lissaboni lepingu säte – ja ma tsiteerin −, et Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele, on absurdne ja elukauge väide. See ei huvita kodanikke – ja õigusega. Euroopa erakonnad said perioodil 2004−2010 umbkaudu 67 miljonit eurot Euroopa toetustena. See on täiesti mõttetu maksumaksjate raha raiskamine. Erakond peab definitsiooni järgi suutma tegutseda ilma rahalise toetuseta ja see hõlmab Euroopa erakondi. Nende puhul on tegu spetsiaalsete huvirühmadega, millest keegi ei tea, mida keegi ei kontrolli ja mida meil on vaja sama palju, kui vajame auku oma peas.

  Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Põhiküsimus, mis tõstatati Euroopa erakondade rahastamist ja nende asutamise meetmeid käsitlevas raportis, on Euroopa erakondade ühtse põhikirja loomine kooskõlas Euroopa ühtlustamise õigusaktidega.

Euroopa Liit koos oma õigusaktidega, milles kehtestatakse Euroopa erakondadele üks struktuur ja modus operandi ja milles sekkutakse nende sisemisse toimimisse, nende põhikirjadesse ja poliitilisesse programmi väidetavalt rahastamisrežiimi lihtsustamise ettekäändel, avab Pandora laeka majanduslike ja seeläbi ka poliitiliste sanktsioonide kehtestamiseks erakondade vastu, kuna nende tegevus satub ELi surmahaardesse, rahvuslikke erakondi survestatakse lõimuma täielikumalt Euroopa Liidu rohujuurevastase poliitikaga ning rohujuurevastase poliitika, ELi strateegia ja pealinna autoriteedi kahtluse alla seadvaid erakondi rünnatakse. Küsimus ei ole parlamentaarsest koordineerimisest; küsimus on Euroopa erakondadest kui Euroopa Liidu ideoloogilistest ja poliitilistest tööriistadest, et manipuleerida töölisklassi ning rohujuuretasandi liikumist.

Seetõttu hääletame raporti vastu, milles käsitletakse Euroopa erakondade, poliitiliste sihtasutuste ja nende rahastamise määruseid.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa erakondade läbipaistev rahastamine on demokraatlike väärtuste toetamise põhivahend. Me vajame Euroopa ruumi, milles on aktiivsed erakonnad ja kus kodanikud on Euroopa Liidu muredes kesksel kohal. Euroopa juriidilise staatuse vastuvõtmine on samm Euroopa erakondi reguleeriva raamistiku täiustamise suunas.

Minu kodumaal kehtib meil 2006. aastast pärinev seadus nr 334, mis vaadati 2010. aastal läbi. Avalik arutelu käib siiski selle üle, kas linnavolinike ja parlamendiliikmete kandidaate oleks kohasem rahastada riigieelarvest. On tehtud ettepanek seada ülempiiriks umbkaudu 11 600 eurot kandidaadi kohta. Sellise kuluregulatsiooni vastuvõtmine kaotaks valimisaegsed pistised ja ebaseadusliku rahastamise. Erakondades oleksid põhiliselt pädevad kandidaadid, mitte inimesed, kes suudavad oma kampaaniat edendada.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Tänaõhtune arutelu annab tunnistust kõigest sellest, mis on valesti nn rohkema Euroopa tegevuskavaga. Olin lihtsalt vapustatud, kui kuulsin ja nägin, kui kaugel on see arutelu tavakodanike tegemistest. Andrew Duff tõdes õigusega, et Euroopa valitsejate ja üksikisikute vahel on täitmist ootav tühimik. See on tõesti nii, kuid seda tühimikku ei saa täita Euroopa erakondade arendamisega ja – nagu üks teine arutelus osaleja ütles – erakondade rahastamisega ulatuses, mis vastab nende eesmärkidele.

Esitan Andrew Duffile väljakutse, et ta läheks nädalavahetusel oma valimisringkonda ja prooviks oma vaadetes veenda kohaliku kogukonna rühmitusi, kelle rahalist toetust Ühendkuningriigi koalitsioonivalitsuse kokkuhoiumeetmete tõttu vähendati. Tühimiku saab aga täita, kui lasta inimestel sõna sekka öelda Lissaboni lepingu, suureneva föderalismi ja institutsioonidest lähtuva bürokraatliku litaania teemal.

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Alustan oma kokkuvõtvaid märkusi sellega, et tänan veel kord Marietta Giannakoud tema raporti eest, sest ma leian, et arutelu on väga selgelt näidanud, et see probleem ja tema tõstatatud küsimused on põhjendatud; need on Euroopa integratsiooni ja selle demokraatliku olemuse keskmes.

Mõttevahetus näitas selgelt, kui tundlikud need küsimused on ja kui täiskogu kiidab homme esitatud seadusandliku resolutsiooni heaks, siis komisjon täidab oma raamlepingust tuleneva kohustuse ja vastab resolutsioonile kolme kuu jooksul.

Nagu te võisite tunnetada arutelu käigus, on aga üsna selge, et tegemist on tundliku, keerulise, poliitilise ja juriidilise ülesandega, sest paljud küsimused on nii õiguslikult kui ka poliitiliselt väga tundlikud. Euroopa erakondade põhikirja esialgne analüüs on selles suunas, kuid peame nüüd väga hoolikalt uurima õiguslikku alust, võimalikku juriidilist vormi ja – nagu oleme näinud – vajame väga tõenäoliselt selles küsimuses eraldi õigusakti. Seda seetõttu, et 2003.−2004. aastast pärineva määruse läbivaatamisest lihtsalt ei piisa, sest selles käsitletakse rahastamist, mitte poliitiliste rühmituste põhikirja. Nii et see on üks vaatenurk, mida peame väga hoolikalt kaaluma.

Mitu sõnavõtjat tõstatas finantsmääruse muutmise küsimuse. Ka siin peame väga hoolikalt vaatama nõudeid, reguleerimisala ja ajastust ning kahtlemata võtsime arvesse raportis esitatud üleskutset paindlikkusele. Nagu teate, võtsime juba 2007. aastal mõned meetmed ja uurime ettepanekuid väga hoolikalt. On aga üsna selge, et võib osutuda väga keeruliseks jõuda muudatuste suhtes üksmeelele ning lisada need finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade kehtivasse redaktsiooni.

Loomulikult on parlament seadusandja ja vaba tõstatama selle küsimuse käimasolevas institutsioonidevahelises protsessis, kui ta peaks seda tahtma. Veel kord minu tänusõnad, austatud juhataja, ning ootame kindlasti selle teema arutelu jätkumist, kui resolutsioon on vastu võetud ja komisjon on ette valmistanud oma vastuse.

  Marietta Giannakou, raportöör. – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin eriti tänada volinikku selle eest, mida ta ütles, ja kohustuste eest, mis ta võttis, ning oma kaasparlamendiliikmeid, kes raportit toetasid.

Esiteks – ma arvan, et on tähtis korrata, et mis puudutab rahastamismenetlust, ei soovi erakonnad suuremat rahastamist, ja et 2007. aasta määruse muutmisega kaasnes suurem läbipaistvus, mida kinnitab ka Transparency International. Teiseks on õiglane, et erakonnad tahavad Euroopa põhikirja ja viia põhikiri vastavusse Euroopa institutsioonide ja Euroopa õigusaktidega ning selle eesmärk on loomulikult rahuldada kodanikke.

Viimaseks – kindla ja läbipaistva keskkonna loomine erakondade tegevuseks ja rahastamiseks on sügavalt demokraatlik tegu. Vajame aktiivsetest erakondadest koosnevat Euroopa ruumi, mis toob kodanikud liidu keskmesse ja aitab neid nende igapäevaelus. See tähendab suuremat osalust, rohkem demokraatiat ja lõppkokkuvõttes rohkem Euroopat.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub 6. aprillil kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liitu on demokraatia puudumise pärast korduvalt kritiseeritud. Tõelise demokraatia saavutamiseks peab meil olema Euroopa poliitiline ruum selle sõna tõelises tähenduses ning Euroopa tasandi erakonnad on selle eesmärgi saavutamiseks põhivahend. Ettepanekud Euroopa erakondi ja nende rahastamist reguleerivate eeskirjade määruse reformimiseks, mis sisalduvad raportis, on märk nende tegutsemise lihtsustamiseks. Arvan, et nad saavad oma rolli palju paremini täita, kui neil on Euroopa õigusel põhinev ühtne poliitiline ja juriidiline staatus. Kehtiv süsteem, kus erakonnad on juriidilised isikud liikmesriikide õigusaktide alusel, ei loo parimaid tingimusi erakondade ja 27 liikmesriigi valijaskonna vaheliseks tõhusaks suhtluseks. Euroopa põhikirja kasutuselevõtt aitaks Euroopa tasandi erakondadel kohaneda Euroopa valimiste valimissüsteemi reformiga, mida praegu arutatakse. Lisaks toetan ettepanekut võimaldada Euroopa erakondadel osaleda Euroopa küsimuste referendumikampaaniates liikmesriigi tasandil. Enamikul juhtudel domineerivad referendumitel puhtalt riigisisesed teemad. Euroopa erakondade osalemine võib aidata juhtida arutelud referendumi tegelike küsimuste suunas.

  Algirdas Saudargas (PPE), kirjalikult. – (LT) Arutelud Euroopa erakondade rolli tugevdamisest Euroopas demokraatia arendamise teel ja üldsuse arvamuse kujundamine on väga olulised. Ehkki parlamendi volitused on kasvanud, ei ole demokraatia defitsiit vähenenud, sest kodanike osavõtt Euroopa Parlamendi valimistest on aina kahanev. Euroopa tasandi erakonnad on parlamentaarse demokraatia ülitähtsad vahendid, tõstes Euroopas poliitilist teadlikkust, edendades huvi ELi asjade vastu ja väljendades Euroopa Liidu kodanike tahet. Sel põhjusel nõustun täielikult raportööriga, et Euroopa tasandil on vaja parandada erakondade olukorda ning kujundada neile selge ühtne juriidiline staatus ja rahastamismudel. Sellised erakonnad ei tohiks jääda võõrkehaks. Hetkel on Euroopa erakondade roll avalikus sfääris suhteliselt piiratud. Need on pelgalt rahvuslike parteide katusorganisatsioonid, kes ei puutu valijatega otseselt kokku. Erakondade uus juriidiline staatus Euroopa Liidus tagaks organisatsioonilise ühtsuse ja annaks võimaluse oma rolli tõhusamalt täita. Tahaksin rõhutada, et peame jätkuvalt püüdlema selles suunas, et luua erakondade rahastamiseks turvaline ja läbipaistev keskkond. Erakondade rahastamine ei tohi tugineda üksnes toetustele, me peame edendama ka omavahenditest rahastamist, mis on märk erakonna elujõulisusest.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Ma ei tahaks kuuluda erakonda, mis on rajatud esitatud raportis visandatud põhimõtete kohaselt. Tahetakse, et nendest erakondadest saavad nn Euroopa avalike huvide esindajad, kuid kui te küsite kahelt parlamendiliikmelt, mis see on, siis vastavad nad mõlemad erinevalt. Kes määrab selle huvi? Parlament? Komisjon? Ent parlamendiliikmeid ei nimeta ELi institutsioonid – neid valivad liikmesriikide kodanikud. Minu kohus on esindada tegelikke kodanikke, mitte seda, mida ELi institutsioonid peavad nn Euroopa avalikuks huviks. Ma ei nõustu ka sellega, et Euroopa erakonnad peaksid tegutsema ka piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Neil lihtsalt ei ole selleks volitusi. Kui nad hakkavad seda tegema, siis satuvad nad vastuollu erakondadega, kelle valimissedelitel meid kõiki valiti, ning nende erakondade esindatavate valijatega. Minu lojaalsus kuulub minu valijatele, mitte Euroopa erakonnale. Seda nimetatakse vabaks mandaadiks. Ma ei ole seega absoluutselt nõus raportis esitatud ülierakondade ideega. See on järjekordne üritus sotsialistlikelt euroinseneridelt, kes on nii lummatud utoopilisest üliriigist, et ei kuule kaine mõistuse häält. Kui nad kuulaksid kaine mõistuse häält, siis saaksid nad aru, et selliste ettepanekute jonnakas läbisurumine hävitab alused, millel seisab Euroopa integratsioon. Ustava eurooplasena pean seega hääletama selle raporti vastu.

15. EÜ ja Komooride vaheline kalandusalane partnerluseping – Ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas – Kalandus – tehnilised üleminekumeetmed – Kalandustoodete importimine Gröönimaalt (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmise üle:

– Luis Manuel Capoulas Santose kalanduskomisjoni nimel esitatud raport (A7-0056/2011) soovituse kohta, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

(15572/2010 – C7-0020/2011 – 2010/0287(NLE)) ja

– João Ferreira kalanduskomisjoni nimel esitatud raport (A7-0017/2011) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas

(KOM(2010)0145 – C7-0107/2010 – 2010/0080(COD)) ja

– Estelle Grelier’i kalanduskomisjoni nimel esitatud raport (A7-0024/2011) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1288/2009 tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011

(KOM(2010)0488 – C7-0282/2010 – 2010/0255(COD)) ja

– Carmen Fraga Estévezi kalanduskomisjoni nimel esitatud raport (A7-00572011) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse eeskirjad kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaaduste importimiseks Gröönimaalt Euroopa Liitu (KOM(2010)0176 – 2010/0097(CNS)).

  Luis Manuel Capoulas Santos, raportöör. − (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Ühise kalanduspoliitika välispoliitiline osa on muutunud eriti oluliseks, sest enam ei ole võimalik tagada, et me saame rahuldada oma vajadused kalandustoodete järele ainult meie endi kalavarude arvelt. Euroopa kalandustööstus suudab katta vaid 40% meie isemajanduse arvelt.

2009. aastal importisime 15,5 miljardi euro väärtuses kalandustooteid ja eksportisime vaid 2,5 miljardi euro väärtuses, mis tähendab, et ilma kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepinguteta jääks 3000 alust seisma ja kaoks 40 000 töökohta. Ühise kalanduspoliitika välispoliitilisel mõõtmel on siiski ka meie partnerite jaoks häid külgi.

Erinevalt meie paljudest rahvusvahelistest konkurentidest ei piirdu Euroopa Liit üksnes kala raha vastu vahetamisega. Meie toetatavad väärtused on meie sõlmitavate lepingute taustal, olgu siis tegu inimõigustega või ressursside jätkusuutlikkuse austamisega. Asutamislepingu kohaselt kehtib ELi-välistes vetes kalandusega tegelevatele ELi laevastike suhtes liidu ainupädevus bioloogiliste ressursside säilitamisel. Ühise kalanduspoliitika välispoliitiliseks mõõtmeks olevate tegevuste põhieesmärk on laiendada kogu maailmas jätkusuutliku ja vastutustundliku kalanduse põhimõtteid. Nagu ma juba mainisin, on teised eesmärgid, milles ühise kalanduspoliitika välismõõtmes juhindutakse, ELi laevastiku kohalolu säilitamine rahvusvahelisel tasandil ja selle tagamine, et laevastik, mis varustab ELi turgu, oleks muutumas aina vähemtähtsamaks.

Just selles kontekstis tuleb aru saada raportist Komoori Liiduga sõlmitava kalanduslepingu kohta, mille raportöör ma olen ja mida me täna arutame. See leping puudutab 70 Euroopa aluse juurdepääsuõigust Komoori vetele vastutasuks iga-aastase rahalise panuse eest umbes 600 000 euro ulatuses. Umbes pool sellest tuleks suunata kalandussektori arendamisse, millest sõltub umbes 30 000 elanikku riigi umbes 800 000 rahvastikust; tuleks meeles pidada, et riigil puuduvad praktiliselt muud ressursid.

Lepingus sätestatakse püügi kontrollimise ja kohalike laevaperede palkamise mehhanismid ning selles on klausel lepingu peatamiseks või läbivaatamiseks, kui esineb inimõiguste rikkumisi. Tuleb meeles pidada, et selles väikeriigis, mis sai 1975. aastal Prantsusmaast sõltumatuks, on juba toimunud mitu riigipöördekatset.

Teen seda arvestades ettepaneku võtta leping vastu ja soovin juhtida tähelepanu erinevatele soovitustele, mille ma olen esitanud − konkreetselt neile soovitustele, mis on seotud vajadusega parandada oluliselt tulemuste hindamist.

Kuna mulle on jäänud veel minut, kasutaksin võimalust, et viidata ühe teise raporti ühele teisele tahule: nimelt Grelier’i raportile, millega ma ei nõustu ja mille tõttu on ühiselt kaasparlamendiliikmetega esitatud muudatusettepaneku projekt. Ma räägin muudatusettepanekust, millega tahetakse lubada heigi ja merikuradi abaratega püügi jätkumine aladel nr 8, 9 ja 10 Portugali rannikul, mis keelustati komisjoni 1. oktoobri 2010. aasta otsusega, sest ma usun, et sellel on negatiivne mõju teatavatele haipopulatsioonidele, keda selliste võrkudega püütakse, ehkki selle tõestamiseks ei ole tehtud teadusuuringuid.

Sellistel asjaoludel tehakse eespool mainitud muudatusettepanekus ettepanek see otsus kuni 2012. aastani tühistada, et Portugali ametivõimud saaksid teha teadusuuringud, et otsustada, kas see otsus on põhjendatud või mitte. Seda seisukohta toetab ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, mispärast kutsun parlamenti seda heaks kiitma, et olla õiglane.

  João Ferreira, raportöör. – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Määruses (EÜ) nr 861/2006 kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. See on kalandusvaldkonnas oluline Euroopa Liidu finantsakt. Koos Euroopa Kalandusfondiga on need kaks peamist ühise kalanduspoliitika kohaldamise akti.

Selle määruse 2006. aastal vastuvõtmisest saadik on järk-järgult muudetud seotud õigusaktide mitut osa, mis on põhjus praeguse määruse muutmiseks, et tagada õigusraamistiku kõigi osade järjepidevus. Komisjon usub ühtlasi, et mõnel juhul on kogemused näidanud vajadust tagada, et määruse sätteid kohandatakse natuke, et vajadustele paremini reageerida. Teen seetõttu ettepaneku piiratud läbivaatamiseks, jättes algse määruse eesmärgid ja ülesehituse põhiosas muutmata.

Säilitades selle põhimõtteliselt piiratud reguleerimisala, usume ühtlasi, et oleks kasulik esitada lisaks teatavad muudatusettepanekud, mis – ehkki üsna spetsiifilised – võivad aidata kaasa sellele, et viia õigusakt vastavusse sektoris viimasel ajal toimunud muutustega ja selle tulevikuväljavaadetega. Enne raporti koostamist ja selle koostamise ajal toimunud arutelu aitas lõpptulemusele suuresti kaasa, nagu ka variraportööride ja teiste parlamendiliikmete, keda kõiki tahan siinkohal mainida ja tunnustada ning nende osaluse eest tänada, arvamused ja ettepanekud.

Raportis sisalduvate muudatusettepanekute seast tahaksin muu seas esile tõsta viidet rannikukalanduse kaitsmisele ja võimalust rahastada lisaks ostmisele kalandussektoris kasutamiseks mõeldud uue tehnoloogia väljatöötamist, näiteks seadmed ja tarkvara ning arvutivõrgud, mis võimaldavad proovivõtumeetodite loomist, haldamist, kontrollimist, analüüsimist ja väljaarendamist ning ühtlasi kalandusega seotud andmete vahetamist.

Vesiviljeluse valdkonnas viitan võimalusele hakata rahastama keskkonnaandmete kogumist, haldamist ja kasutamist lisaks varem esitatud sotsiomajanduslikele andmetele, millega edendatakse keskkonna- ning tervise seiret ja hindamist selles sektoris, et aidata kaasa selle jätkusuutlikkusele.

Tahaksin siinkohal siiski juhtida tähelepanu kolmele lisamuudatusettepanekule, mille me raporti kohta esitame. Praegu tunnistatakse üldiselt ja aina enam kalanduse juhtimise tähtsust, mida toetavad värsked ja põhjalikud teadmised varude seisundi kohta. See on jätkusuutlikuks arenguks ülioluline tingimus. Seetõttu teeme ettepaneku lisada võimalus suurendada ELi kaasrahastamismäära kalavarade seisundi kohta teaduslike andmete, nii alus- kui ka lisaandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas. Ettepanek on tõsta künnist 50%st 60%ni.

Kontrollimise kohta teeme ettepaneku suurendada sarnaselt maksimaalset võimalikku ELi kaasrahastamismäära, jättes paika komisjoni juba kehtivad eesõigused mõnede meetmete kõrgemal määral rahastamise võimaluse kohta. See kõik toimub raamistikus, milles liikmesriigid ja nende kontrolliorganid mängivad põhirolli, mida nad peaksid jätkama oma vetes kontrollimeetmete juhtimisel ja rakendamisel.

Need muudatusettepanekud tulenevad kompromissiüritusest ja neis on arvestatud eri fraktsioonide esitatud vastuväiteid esialgu kaalumisel olnud 75% künnisele. Neid toetab meie Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ning mitme teise fraktsiooni liikmed, mis annab tunnistust nende tähtsusest ja konsensusest, mis usutavasti ühendab neid liikmeid ning võib neid ühendada ka istungjärgul hääletamise ajal.

  Estelle Grelier, raportöör. − (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tahaksin alustuseks oma kolleege tänada pühendunud ja asjaliku osalemise eest kalanduskomisjoni tehtud töös selle tehnilisi üleminekumeetmeid käsitleva raportiga. Raport on tekitanud elava arutelu, arvestades tehniliste meetmete tohutut tähtsust, sest need avaldavad mõju sellele, kuidas kalurid ja sektor tervikuna teevad oma tööd, sätestades meetodid, mida kalurid võivad määrusega hõlmatud tsoonides kala püüdmisel kasutada eesmärgiga kaitsta noorkalu ja taastada varud − eesmärk, mida jagavad kõik ja eriti just kalurid.

Raporti teema on tundlik ja vastuoluline, mida näitasid ka probleemid, millega komisjon on alates 2008. aastast silmitsi seisnud, üritades jõuda nõukoguga kokkuleppele meetmete tuleviku kohta. See oli ajal, mil ainult need kaks institutsiooni osalesid menetluses.

Hetkel reguleerib tehnilisi meetmeid vana määrus, mida on muudetud mitme üleminekumeetmega ja mille kehtivust on taas pikendatud 30. juunini 2011, kuna nõukoguga ei saavutatud kokkulepet 2008. aasta komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu uus määrus, mille eesmärk on lihtsustada ja täpsustada kehtivaid õigusakte, et tagada eeskirjade tõhusam rakendamine ja kanda hoolt kalanduste piirkondlike tunnuste eest.

Nüüd aga, kui uus tähtaeg läheneb, on olukord radikaalselt teistsugune. Lissaboni lepingu jõustumisest alates kuulub kalanduse teema suures osas seadusandliku tavamenetluse valdkonda, kusjuures parlament mängib kaasseadusandjana tähtsat rolli. Parlament kavatseb oma rolli täies ulatuses täita ning kalurite vaated ja ELi poliitikute vaated üksteisele lähemale tuua. Sadamalinna valitud esindajana hämmastab mind alati see, et kalandussektor ei usalda ühist kalanduspoliitikat ega seo end sellega, samal ajal kui näiteks põllumajandusettevõtjad tunnevad ennast selgelt ühise põllumajanduspoliitika osana.

Pealegi on kalandussektor kriisis. Rahulolematus kasvab. Tegelikult on probleem tasakaalus, mis tuleb sektori majandusliku stabiilsuse vahel leida, mis tagaks kaluritele inimväärse sissetuleku ning kalavarude jätkusuutlikkuse ja taastumise.

Viimaseks – määrus kaotab kehtivuse ajal, mil on hakatud rääkima ühise kalanduspoliitika ümberkujundamisest. Reform peab toimuma julges raamistikus koos kalanduskogukondade, tarbijate ja kodanike kaasamisega. Kogu sektor tuleb hõlmata teaduslikku analüüsi, mis on kvootide ja seega sektori aktiivsuse aluseks.

Uues raamistikus eeldatakse, et komisjon valmistab ette konkreetse ettepaneku tulevaste tehniliste meetmete kohta – see on ettevõtmine, mida praegu nii komisjon kui ka nõukogu paistavad endale hoidvat. Uues ettepanekus tuleb sätestada, et oleks tagatud tehniliste meetmete vastavus reaalsetele kogemustele kohapeal, milleks tuleb konsulteerida sektori töötajaid. Ühtlasi peab see vastama uuele määrusele ja uue kalanduspoliitika raamistikule, eelkõige meetmete piirkondlike erinevuste osas. See peab tagama komisjoni ja liikmesriikide pädevuste selge määratlemise, mis aitab seda ELi poliitikat mõista ja omaks võtta.

Seda tausta ja neid küsimusi arvestades teen ettepaneku nõustuda komisjoni taotlusega anda pikendust kuni 31. detsembrini 2012 ilma kehtivaid tehnilisi meetmeid sisuliselt muutmata, välja arvatud hirvkala võrgusilmuse lubatud suuruse lisamine. Mõistan siiski, et selline ettepanek on komisjonile järeleandmine, ja sektoris, mis on pettunud, et see tähtis projekt lükati edasi, esitatakse palju küsimusi ja nõutakse jõuliselt muutusi. Lisan seetõttu meie heakskiitmise saamiseks kaheosalise nõudmise: taotluse teha kehtivate tehniliste meetmete mõjuhinnang, mis on nende tõhusaks kohandamiseks ülitähtis, ja taotluse pidada määruse koostamisel tõeline konsultatsioon kõigi asjaomaste pooltega, eriti kalurite endiga.

Kokkuvõttes tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et komisjoni uus ettepanek tuleb esitada mõistliku ajakava jooksul, et uus määrus saaks jõustuda 1. jaanuaril 2013. aastal, mil jõustub uus ühine kalanduspoliitika. On väga tähtis, et komisjon alustaks uue ettepanekuga kohe tööd. Oleks ebamõistlik võimaldada pärast 18kuulist pikendust määruse kehtivust veelgi pikendada. Minu raportis käsitletavad tehnilised meetmed on üleminekumeetmed ja sellistena heaks kiidetud.

  Carmen Fraga Estévez, raportöör. − (ES) Austatud juhataja! Ma pean kohe aluses väljendama taas kord kahetsust selle raportiga tekkinud komplikatsioonide pärast, mille põhjuseks on nõukogu ja komisjoni vastuseis parlamendi kaasotsustamisõigusega nõustumisele.

Oleme teinud ettepaneku Gröönimaa kui ülemereriigi ja -territooriumi kohta, et see saaks teostada eksporti samadel tingimustel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes. Sellest tõuseks tulu nii Gröönimaale, mis ekspordib 87% oma kalandustoodetest Euroopa Liitu, kui ka liidule; eelkõige Taanile, kuhu suurem osa nimetatud ekspordist suundub.

Üks Gröönimaa ühtse turu impordikorraldusse lisamise tingimusi on, et see nõustuks ELi tervishoiueeskirjadega, mis ei ole absoluutselt probleemiks.

Vaatamata sellele, et kalanduskaubandus kuulub turu ühise korraldamise valdkonda, esitas komisjon, kasutades vabandusena tervishoiueeskirjadele vastavuse nõuet, oma ettepaneku asutamislepingu artiklist nr 203 lähtudes, mis tähendas meie jaoks lihtsat ja sirgjoonelist konsultatsioonimenetlust.

Nii kalanduskomisjon kui ka õigustalitused osutasid kohe alguses sellele kõrvalekaldele. Kuna aga sisuliselt probleeme ei ole ja arvestades küsimuse tähtsust Gröönimaa jaoks, lubasime raportit menetleda konsultatsioonimenetluse kohaselt. Kujutage ette meie üllatust, kui olime teksti üle hääletama asumas ja ilma ette hoiatamata võttis nõukogu vastu täiesti erineva ettepaneku koos arvukate muudatustega, üritades ähmastada selget seost turu ühise korraldusega ja nii kaasotsustamist vältida. Kuna parlament oli – nagu ma juba ütlesin – teksti konsultatsioonimenetluse kohaselt ilma probleemideta vastu võtnud, oli säärane manööverdamine tarbetu.

Nüüd mil meie ees on uus tekst ja arvestades selgeid tõendeid selle kohta, et nõukogu eesmärk oli õõnestada parlamendi võimu, oleme otsustanud sedakorda oma võimu täiel määral teostada ja õiguskomisjonilt ametlikku arvamust nõuda.

Õiguskomisjoni seisukoht avaldatud arvamuses oli – ja ma tsiteerin − järgmine: „esildatud otsuse eesmärk on nõuda Gröönimaalt, et ta võtaks üle ELi tervishoiu eeskirjad, see on tingimuseks, et kohaldada ELi siseturu kalanduseeskirju Gröönimaalt pärit kalandustoodete impordile”, mis tagab, et kokkulepet kohandatakse loomatervise, toiduohutuse ning kalandustooteturu ühist korraldust käsitlevates kehtivates liidu eeskirjades.

Niisiis järeldas õiguskomisjon üksmeelselt, et ettepaneku õiguslikuks aluseks peaks olema asutamislepingu artikkel 204 ja artikli 43 lõige 2 koos protokolliga nr 34, mis sisaldab konkreetset korda ja menetlust seoses toodetega, mida reguleeritakse Gröönimaal kalatooteturu ühise korraldusega. Seetõttu koostasin raportöörina uue raporti projekti, milles muutsin õiguslikku alust. Esitame selle homme vastuvõtmiseks ja mis puutub parlamenti, siis on tegemist meie esimese lugemisega.

Mul jääb niisiis veel üle ainult öelda komisjonile ja nõukogule – kelle esindajaid ei paista kohal olevat −, et neil on võimalus muuta õiguslikku alust ja tunnustada uut õiguslikku alust ning võtta seda kui esimesest lugemist, nagu meie homme teeme. Probleem on õiguslikus aluses ja mitte sisus.

Kutsun tulevikku silmas pidades seda probleemi lahendama.

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Soovin tänada kõiki raportööre töö eest! Lubage mul nüüd kõigist raportitest järjepanu rääkida, kusjuures aja kokkuhoiu nimel üritan keskenduda sisule.

Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise lepingu puhul soovin tänada Luis Manuel Capoulas Santost töö eest raportöörina ning mul on heameel, et kalanduskomisjon toetab selle ettepaneku sisu tervikuna väga jõuliselt.

Täiskogu teab, et EL on pühendunud meie partnerite, sealhulgas India ookeani partnerite vetes vastutustundlike ja jätkusuutlike kalanduste jätkuvale edendamisele. Kahepoolsete suhete hoidmine piirkonna riikide ja Komooridega on väga tähtis, praegusel juhul Euroopa Liidu osalemise tõttu piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, nagu India Ookeani Tuunikomisjon.

Meie kohalolu seal on vajalik ja seepärast on leping tähtis. Euroopa Liidul on India ookeani piirkonnas hetkel neli kehtivat kalanduse partnerluslepingut – nimelt Seišellide, Madagaskari, Mosambiigi ja Komoori Liiduga. Tahaksin toonitada, et Komooridega lepingu sõlmimine on komisjoni ja Euroopa Liidu jaoks väga tähtis, kuna sellel on oluline roll meie laevastike kohalolekuks piirkonnas.

Ka valdkondadevahelise poliitika üle peetavat dialoogi on vaja tõhustada, et innustada piirkonnas vastutustundliku kalanduspoliitika elluviimist.

Lubage mul öelda paar sõna raportööri raporti lõpus komisjonile esitatud taotluste kohta. Tahan teatada, et komisjon on võtnud endale kohustuse hoida Euroopa Parlamenti täielikult kursis rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste kõigi etappidega ja selliste lepingute sõlmimisega. Me tõepoolest mõtleme seda ja tahame teha kogu asjakohase teabe kättesaadavaks, kuid peame tegutsema kooskõlas raamlepingus võetud kohustustega.

Komisjoni talitused on seda kohustust praeguseks juba üle aasta täitnud. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile sama teabe nagu nõukogule ja teeb seda samal ajal. Olen eriti pühendunud sellele, et teha meie lepingute eel- ja järelhindamised võimalikult kiiresti kättesaadavaks. Toon vaid ühe näite: pidades silmas homme toimuvat hääletust Mauritaaniaga sõlmitavat kalanduse partnerluslepingut käsitleva resolutsiooni üle, on komisjoni talitused teinud korraldused, et aruanne lepingu hindamise kohta oleks kättesaadav enne ettenähtud tähtaega, et parlamendiliikmed saaksid hääletada, olles saanud teavet aruande kohta.

Mis puutub parlamendiliikmete rahvusvahelistel kohtumistel vaatlejatena osalemisse, siis pean rõhutama, et raamleping kehtib mitmepoolsete rahvusvaheliste konverentside ja kohtumiste kohta. Kavatseme samal ajal jätkata juurdunud ja edukaid läbirääkimistes osalemise tavasid. Otsuse Euroopa Parlamendi liikmete vaatlejatena ELi delegatsioonidesse lisamise kohta teeb volinike kolleegium üksikjuhtumite kaupa, arvestades õiguslike, diplomaatiliste ja tehniliste võimaluste uuringuid vastavalt raamlepingule. Tahaksin siiski toonitada, et nii mina isiklikult kui ka talitused suhtuvad sellesse väga soosivalt, ning tahaksin teie osalemist hõlbustada.

Minnes nüüd teise raporti juurde, milles käsitletakse ühenduse finantsmeetmeid ühise kalanduspoliitika rakendamiseks, siis tahaksin tänada kalanduskomisjoni ja raportöör Ferreirat tehtud töö eest. Tänu nende jõupingutustele on meie ees tekst, mis on vastuvõetav ka nõukogule. Mul on heameel öelda, et tekst on vastuvõetav ka komisjonile, nii et sellel teemal on kolm institutsiooni teinud suurepärast koostööd. 2. märtsil peetud edukatel mitteametlikel kolmepoolsetel kõnelustel jõuti põhipunktides konsensusele ning komisjon loodab, et ettepanekus jõutakse kokkuleppele esimesel lugemisel. Loodan, et meid saadab selles edu.

Tahaksin meelde tuletada, et ettepanekus täiustatakse nn teise finantsinstrumendi määrust. Määrus hõlmab rahvusvaheliste suhete, juhtimise, andmekogumise ja teadusnõuannete ning samuti kontrolli ja täitmisega seotud kulutusi. Läbivaatamisega tahetakse tagada määruse ja õigusraamistiku muude komponentide vaheline sidusus. Sätteid kohandatakse ja täpsustatakse piiratud ulatuses. Kutsun niisiis Euroopa Parlamenti tungivalt üles ettepanekut heaks kiitma!

Tulen nüüd kolmanda raporti juurde, milles käsitletakse tehnilisi üleminekumeetmeid ja mille eest ma raportöör Estelle Grelier’i soojalt tänan. Ettepaneku eesmärk on pikendada kehtivate tehniliste üleminekumeetmete kehtivust 2012. aasta lõpuni. Selles lähtutakse eeldusest, et järgmise aasta 1. jaanuaril jõustub ümberkujundatud ühine kalanduspoliitika. Loodan, et meid saadab selles edu. Minu kavatsus pikendamise ettepanekut tehes on vältida reformi teel seisvaid keerulisi arutelusid tehniliste meetmete üle. Komisjon toetab kalanduskomisjoni kokkulepitud muudatusettepanekut hirvkala võrgusilmuse lubatud suuruse kohta, sest see toetub teaduslikule alusele. Panen tähele, et osa parlamendiliikmeid ja ka mõned liikmesriigid, kes on lisanud muudatusettepanekuid, on mures. Me ei saanud ettepanekutega nõustuda, sest teadlased ei ole neid veel kontrollinud või ei ole tegelikult liikmesriikidelt saanud kogu hinnangu andmiseks vajalikku teavet.

Tahaksin lõpetuseks öelda paar sõna raporti kohta, milles käsitletakse kalandustoodete importi Gröönimaalt, ning sooviksin siinkohal tänada kalanduskomisjoni esinaist Carmen Fragat tema töö eest. Tahaksin toonitada, et komisjoni esitatud meetmed on vastuseks Gröönimaa ammu esitatud taotlusele. Meetmetega tahetakse lihtsustada asjakohaseid sanitaarmeetmeid ja sertifitseerimismenetlust ning muuta Gröönimaa kalandustoodete ja nende tuletistoodete ühtse turu osaks.

See on täielikus kooskõlas meie 2006. aasta lepingus võetud kohustusega aidata kaasa Gröönimaa arengule ja teha koostööd toiduohutuse valdkonnas. Komisjonil on hea meel täheldada, et kõik asjaomased pooled – liikmesriigid ühehäälselt nõukogus, Gröönimaa, Euroopa Parlament ja ka liikmesriikide parlamendid – on valmis võetud kohustust täitma ja ettepanekut toetama.

Teeme selle selgeks: meie jaoks, komisjoni jaoks on suhted Gröönimaaga äärmiselt tähtsad ning ma arvan, et kõik saavad aru, miks. See on poliitiline prioriteet ja ma loodan seega, et ettepaneku õiguslikku alust käsitlevates aruteludes ei seata ohtu nende tähtsate meetmete kehtestamist.

Ma saan väga hästi aru Carmen Fraga murest ettepaneku õigusliku aluse ja Euroopa Parlamendi pädevuse pärast. Võin öelda, et komisjon ei takista pragmaatilise lahenduse leidmist. Kuigi oleme veendunud, et meie ettepaneku õiguslik alus on korrektne, aktsepteerime – ja ma tahan seda selgitada − seda, kui nõukogu nõustub parlamendi seisukohaga. Me oleme sellega päri. Nüüd on nõukogu kord kaaluda võimalusi ja viia asja edasi kooskõlas asutamislepingu sätetega. Loodan, et me lahendame selle küsimuse ruttu, et mitte mõjutada meie suhteid Gröönimaaga. See on kõige tähtsam ja ma olen siin, et öelda, et tahan aidata kaasa Carmen Fraga lahenduse leidmiseks tehtud tööle.

Lõpetuseks tahaksin tänada kalanduskomisjoni ja kõiki raportööre nende töö eest. Palun vabandust, et nii pikalt kõnelesin, kuid pidin kommenteerima nelja raportit.

  François Alfonsi, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Austatud juhataja! Eelarvekomisjonil paluti esitada arvamus raporti kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Komoori Liidu kalanduslepingut. Komisjon kiitis lepingu heaks.

Meie komisjon leidis siiski, et esiteks ei ole raporti üle parlamendis hääletamisel erilist mõtet, kuna raport on koostatud pärast lepingu allakirjutamist. Sel juhul eraldatud summade väiksus vähendab probleemi mõju, kuid tulevikus peame loomulikult saama oma arvamuse esitada enne lepingu allakirjutamist.

Teiseks leidis komisjon, et lepingute sisu oleks tulnud põhjalikumalt analüüsida, et tagada tegelike püügikoguste kontrollimine ja kaitsta kalavarusid, võttes arvesse kalanduskomisjoni survet ning tagada, et lepingute kohaliku arenguga seotud komponenti praktikas nõuetekohaselt rakendatakse. Eelarvekomisjon kavatseb seega teha kalanduskomisjonile lähitulevikus ettepaneku selleteemalise sügavutimineva töökoosoleku kohta.

  Jarosław Leszek Wałęsa, fraktsiooni PPE nimel. – (PL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänasel arutelul arutame nelja raportit. Tahaksin alustada sellest, et tänan kõiki raportööre töö eest ja Euroopa Komisjoni koostöö eest! Tahaksin alustuseks öelda mõne sõna Grelier’i raporti kohta, mis on fraktsioonide ja Euroopa Komisjoni vaheline kompromiss. Toetan raporti seda versiooni, milles lepiti kokku ja mille poolt hääletati kalanduskomisjonis. Lissaboni lepingu jõustumise tulemusel võttis Euroopa Komisjon 2010. aastal tagasi nõukogu määruse eelnõu, milles käsitleti kalandusvarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, et valmistada ette uus kava. Uus kava pidi vastama lepingu sätetele ja selles pidi arvestatama ühise kalanduspoliitika reformiga. Eelnõu oleks pidanud esitatama 2011. aasta kolmandas kvartalis. Kahjuks tundub, et komisjon ei suuda määruse eelnõud ettenähtud ajaks ette valmistada ja – mis hullemgi – tal puuduvad rahalised vahendid selle muutmiseks. See ei ole hea enne. Homme ajutise määruse kehtivuse pikendamise üle hääletades võtame kalurite ees kohustuse töötada välja uus määrus, milles tuleb lõppkokkuvõttes süstematiseerida paljud sätted, millega reguleeritakse lubatud meetodeid ja kalastuskohti.

Julgust annab siiski see, et viimaste teadete kohaselt annab komisjon tehniliste meetmete valdkonnas tõenäoliselt osa pädevusest liikmesriikidele tagasi. See on väga positiivne samm detsentraliseerimise suunas. Üksikutes merebasseinides kasutatavad tehnilised meetmed erinevad vastavalt kohalikele tingimustele. Kalanduse juhtimise süsteemis tuleks loobuda tavapärasest ülalt-alla-käsitusviisist ja panna selle asemel rõhku piirkonnastumise põhimõttele, mis võimaldab arvestada üksikutes merebasseinides ülekaalus olevate tingimustega. Peame järelikult ütlema kindla ei-sõna kõigile katsetele võtta vastu ühetaoline ja ühine kalanduse juhtimise mudel ning nõudma, et eri Euroopa merede eriomadustele pöörataks nagu kord ja kohus tähelepanu. Individuaalne käsitusviis aitaks meid õigele teele jätkusuutliku kalanduse juhtimise suunas. Tänan teid!

  Ulrike Rodust, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Volinik Damanaki! Head kolleegid! Taas kord leiame päevakorrast terve paketi kalanduspoliitika kohta. Koordinaatorina teeb mulle heameelt, et saavutasime kahe määruse puhul nõukogu ja komisjoniga kompromissi. Räägin Grelier’i raportist tehniliste meetmete kohta ja Ferreira raportist teise finantsinstrumendi kohta. Meil on võimalik hääletada ka Komoori Liiduga sõlmitava kalanduslepingu poolt, kuigi ma ei taha varjata asjaolu, et ma eelistaksin, et partnerluslepingud viidaks põhimõtteliselt uuesti vastavusse ühise kalanduspoliitika reformi raamistikus.

Ent institutsioonide vahel on tõelised probleemid Gröönimaaga, kus eiratakse parlamendi volitusi. Hakkan tasapisi kannatust kaotama, sest institutsioonidevaheline koostöö on ikka veel nii vilets. Olen sellest ikka ja jälle rääkinud. Tõstatan selle küsimuse täna uuesti. Juhtimiskavadega seotud probleem tuleb viivitamata lahendada. Pöördun eesistujariik Ungari poole, et see avaldaks aktiivselt survet probleemi lahendamiseks. Asjaolu, et täna ei ole kohal nõukogu esindajat, annab selgelt märku sellest, et nõukogu ei austa parlamenti. Minu arust on see jahmatav.

Viimane märkus Grelier’i raporti kohta. Ma tean, et mõned kaasparlamendiliikmed on rusutud, sest nende soovitud muudatusettepanekuid ei olnud võimalik arvestada. Minu arust on väga kahetsusväärne, et meie kalureid sunnitakse töötama ajast-arust tehniliste meetmete kohaselt. Selles on süüdi nõukogu, kes ei ole uue määrusega nõus olnud. Meil parlamendina lasub suur vastutus ning järelikult peame toimima vastutustundlikult ja pikendama kehtivat määrust ilma seda muutmata.

  Pat the Cope Gallagher, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Tahan kiita kõiki raportööre esitatud raporti eest ning ajapiirangu tõttu piirdun oma märkustes Grelier’i raportiga.

Kehtiv tehniliste meetmete määrus tekitab Iirimaa rannikul ja tõepoolest ka Šotimaa läänerannikul tegutsevatele väikestele lähirannalaevadele suuri probleeme. Me ei saa poliitikutena lubada, et istume ja ootame ühise kalanduspoliitika reformi, samal ajal kui oodatakse uut määrust. Parlamendil on avanenud võimalus tegutseda ja ma palun tungivalt kõigil fraktsioonidel toetada esitatud väga realistlikke muudatusettepanekuid.

Minu mainitud väikelaevad on alla 15 meetri pikkused, on ilma jäetud tuluteenimise võimalusest ja – mis veelgi tähtsam – on sunnitud tegutsema ohtlikes vetes. Sunnime neid laevu minema 80 km kaugusele rannikust, et püüda kala piirkonnas, mis jääb väljapoole tursavarude taastamiseks suletud alast. Minu muudatusettepanek on seotud nakkevõrkude kasutamisega. Väikesed lähirannalaevad kasutavad selliseid võrke looderannikul karpide ja harvem esinevate koerkalade püüdmiseks. Nakkevõrke ei kasutata tursa püüdmiseks, neid ei kasutata merlangi ega kilttursa püüdmiseks ja need ei mõjuta nende varusid kuidagi ning seega võimaldaksid need muudatusettepanekud vastuvõtmise korral väikelaevadel nendes piirkondades ellu jääda. Ei piisa soovitusest nagu me ei tahaks arutelu algatada. Selleks me siin ju oleme.

Rääkides hirvkalast, siis on tegemist kalanduse uue vormiga. Seda on arendanud peamiselt minu enda kodumaa kalurid. Nõukogu kehtestas detsembris kogupüügi taseme, millega Iirimaale eraldati 67%, ja mul oli hea meel kuulda volinikku teatamas, et see oli teaduslikult põhjendatud. Kehtivas määruses hirvkalale ei viidata ja niisiis on mul hea meel, et parlamendikomisjon otsustas nõustuda minu muudatusettepanekuga kasutada komisjoni ettepanekut kui võimalust võtta kasutusele asjakohane võrgusilma suurus 32−54, millega vältisime vajadust võtta vastu uus õigusakt, milleks kuluks liiga palju aega.

Kokkuvõttes palun kõikidel parlamendiliikmetel mõelda...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Isabella Lövin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (SV) Austatud juhataja! Soovin tänada kõiki raportööre asjaliku koostöö eest! Keskendun siiski Komoori Liiduga sõlmitavale kalanduslepingule.

Kui tahan meelde tuletada, miks me Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis oleme siiani kalanduslepingute vastu hääletanud, siis pruugib mul vaid otsida üles mõni hinnangutest ja lugeda Komoori Liidu lepingut, mille üle nüüd hääletama peame. ELil on olnud selle vaese riigiga leping alates 1998. aastast saadik. Hinnangu kohaselt sai Komoori Liit perioodil 2005−2009 lepingu alusel 2,7 miljonit eurot. Lepingus sedastatakse, et 60% rahast peab minema kohaliku kalandussektori toetuseks ning kalavarude kontrollimiseks ja teaduslikuks hindamiseks.

Hinnangu kohaselt ei ole sellel arengumaal siiamaani mitte ühtegi tegutsevat kalasadamat, mitte ühtegi rannavalvealust, rannavalvelennukit ega mingeid kalandusuuringuid. Riigi enda kalandussektor on siiani täielikult välja arendamata.

Niisiis saab Komoori Liit 2,7 miljonit eurot ELi laevade sisselubamise eest. Sellest summast tuleb 65% maksumaksjatelt ja 35% laevaomanikelt. Nimetatud perioodi jooksul on hinnangu kohaselt nende laevadega, millest enamik on ette nähtud tuunikala püüdmiseks, püütud kala 13,7 miljoni euro väärtuses. Laevaomanikele on see väga hea äri, kuid hinnangus öeldakse, et kogu nn lisandväärtus on läinud ELile.

Laevaperedesse ei ole palgatud ühtegi inimest Komooridelt. Kala ei ole toodud Komooridel kaldale. Kala töötlemine on tervikuna toimunud mujal, näiteks Seišellidel. Nõustun volinikuga, et ELi esindatus India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC) on hea, kuid minu küsimus komisjonile on järgmine:

kuidas kavatseb komisjon tagada, et uut lepingut täidetakse paremini kui varasemaid lepinguid? Kuidas näiteks veenda ELi laevu palkama Komooride inimesi ja kuidas komisjon tagab, et leping aitab tõepoolest kaasa Komooride arengule, et kalandussektori arenguks eraldatud raha ei oleks pelgalt sõnakõlks, vaid et sellel oleks ka sisu?

  Marek Józef Gróbarczyk, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks kõige siiramalt tänada ja kiita kõiki raportööre raportite koostamisel tehtud töö eest. Need raportid on ühise kalanduspoliitika elluviimisel põhitegur.

Samal ajal tuleks tähelepanu pöörata Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni eriarvamustele rahvusvaheliste lepingute kohta. Euroopa Komisjonis on saanud tavaks tarbetult salatseda, kui jutt on kolmandate riikidega peetavatest läbirääkimistest, mis on vastuolus Lissaboni lepingu sätetega, mille kohaselt tuleb parlamenti rohkem kaasata üldkohustuslike õigusaktide väljatöötamisse. See on vastuolus läbipaistvuse põhimõttega ja piirab parlamendi rolli, sest parlament peab ju lõppude lõpuks järelevalvet teostama. Läbirääkimisprotsessi mõjutamine võimaldaks parlamendiliikmetel oma Euroopa Parlamendi liikme volitusi nõuetekohaselt teostada.

Lugupeetud volinik! Kutsun Euroopa Parlamendi liikmeid üles mängima läbirääkimiste protsessis suuremat rolli, kuna praegune süsteem, mille kohaselt Euroopa Komisjoni ametnik esitab läbirääkimiste kohta üldaruande, on ebapiisav.

  Derek Roland Clark, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Pärast 30 aastat on vaja käsitleda hukatuslikku saagi vette tagasilaskmise tava. Grimsby laevastikus on praegu paar tosinat kalalaeva, kuid kunagi oli neid sada. Lääne-Šoti kalurid esitasid kaks aastat tagasi kava siiakalade kaitsmiseks, kuid kuni nad seda ootavad, jätkub varude vähenemine. Soovitatakse piirkondlikku käsitusviisi – miks mitte? EL jagab maa piirkondadeks.

Palju halvem on see, et uuendatakse Euroopa laevastiku lubasid rüüstada Komoori saarte vesi – ja see on rüüstamine, sest kohalikud kalurid ei suuda võistelda paremate ELi toetatavate traaleritega. Sama on tehtud teistega selles piirkonnas. Kas täiskogule tuleb üllatusena, et Somaalia kalurid, kellelt on ära võetud enda elatamise võimalus, on taastanud sajandivanuse piraatluse pahelise traditsiooni?

Kas parlamendiliikmed nägid viis aastat tagasi telerist, kuidas sajad inimesed Lääne-Saharast proovisid Kanaari saartel varjupaika leida? EL oli just oma litsentse neis vetes uuendanud ja ka need inimesed olid kõike seda varem juhtuvat näinud. Selle haletsusväärse meeleheitliku ürituse käigus surid paljud 800miilisel teekonnal, mis võeti ette kalapaatidega, mis ei olnud avamerel kasutamiseks mõeldud. EL ei hooli aga, et tema tegevus vaesustab vähimarenenud riikide inimesi ja selle eest tuleb ta hukka mõista.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Üks raportööridest ütles, et kalurid ei usalda ühist kalanduspoliitikat. Siin ei ole midagi imestada, sest praeguse ühise kalanduspoliitikaga on hävitatud meie laevastikke, kuid kalavarusid ei ole juurde tekkinud. Minu seisukoht on, et mida rutem me kalanduspoliitika liikmesriikidele tagasi usaldame, seda parem. Tunnistan, et seda tõenäoliselt lähitulevikus ei juhtu, mistõttu lisan kalanduse ühisarutelusse mõned tähelepanekud.

Esiteks küsimus ühenduse finantsmeetme kehtestamisest ühise kalanduspoliitika elluviimiseks. Seni kui EL saab sekkuda meie kalandusesse, siis tundub mulle, et seda sekkumist peaks nagu kord ja kohus rahastama. Taotledes tagatist samasuguse rahastamise kohta, mis on ühise põllumajanduspoliitika haldamiseks ette nähtud, peaksime aga mõtlema sidusrühmadele – eelkõige meie kaluritele −, kes pingutavad, et pidada sammu kõigi nende erinevate kehtivate eeskirjade ja määrustega, rääkimata siis neist, mille kohta nendega konsulteeritakse.

Kuulen aina rohkem eri merenduse sidusrühmadelt, et see majandusharu tervikuna maadleb selle konkreetse küsimusega.

  Alain Cadec (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Kõigepealt südamest tulev pöördumine: parlamendil on ainult üks asukoht ja see on Strasbourgis.

Nüüd tahaksin kiita João Ferreirat raporti eest, mis käsitleb ühenduse finantsmeetmeid ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. Komisjoni ja parlamendi esitatud muudatusettepanekutega määruse kohta kehtestatakse ELi investeeringute tase, mille võib suunata teadusuuringute rahastamiseks. Nendega viiakse määrus vastavusse ELi andmete kogumise, haldamise ja kasutamise õigusraamistikus tehtud muudatustega.

Mul on eriti hea meel võimaluse üle rahastada kalanduse ja vesiviljeluse teadusuuringuid. Meil on nüüd võimalik teaduslikult uurida, kui suures osas sõltub Euroopa Liit kolmandatest riikidest lähtuvast impordist. Teatavasti tugineb 60% meie turust impordile ja see näitaja kasvab pidevalt. Väga tähtis on, et suurendaksime oma toetust Euroopa tootjatele, selle asemel et igas suunas oma kaubandust avada, mis kahjustab Euroopa tootmist.

Tahaksin tänada ka Estelle Grelier’i raporti eest. Tehnilised meetmed on väga tundlik teema ning neid tuleb võimalikult kiiresti muuta kohe, kui saame komisjonilt ettepanekud ühise kalanduspoliitika reformipaketi kohta. Homme vastu võetavas raportis lubatakse kalandussektorit reguleerivate tehniliste üleminekumeetmete kehtivuse pikendamist. Pikendus võimaldab meil vältida õiguslikku vaakumit pärast 30. juunit sel aastal, võimaldades kalandussektori toimimist kuni ühise kalanduspoliitika reformini. See võimaldab meil ühtlasi teha põhjalik mõjuhinnang kõigi praegu kehtivate tehniliste meetmete kohta. Praegu ei ole tõepoolest mõistlik võtta vastu sisulisi muudatusettepanekuid raporti kohta, sest sellega pikeneks seadusandlik menetlus ja kaasneksid pikad arutelud nõukogus.

Viimaseks tahan kiita Luis Manuel Capoulas Santost Komooridega kalanduspartnerluslepingu sõlmimist käsitleva raporti eest ja kolleeg Fraga Estévezi Gröönimaa raporti eest.

  Ole Christensen (S&D). – (DA) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks tänada raportööre töö eest soovituse ja kolme raportiga! Homme hääletame Gröönimaaga sõlmitava impordilepingu üle, mille variraportöör ma Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonis Euroopa Parlamendis olin. Mul on hea meel, et saame nüüd teha lõpu tülikale ja kulukale bürokraatiale, kusjuures ELi toiduohutusnõuded on samal ajal täielikult täidetud. Leping annab Gröönimaale hea võimaluse müüa oma kalandustooteid kooskõlas siseturueeskirjadega, tingimusel et tooted vastavad ELi tervishoiu- ja ohutuseeskirjadele. Juba praegu kontrollivad Taani toiduametid Gröönimaa kala nii Gröönimaal kui ka selle eksportimisel ELi. Tegemist on ulatusliku topelttööga, mis tänu lepingule õnneks lõpeb. Leping on kõigile kasulik, kuid selle teokssaamine on võtnud ilmselgelt liiga palju aega. Parlamendi jaoks oli aga tähtis olla õigusliku aluse puhul täiesti kindel ja me loodame, et komisjon ja nõukogu toetavad seda.

Hääletame ka Komoori Liiduga kalanduspartnerlusleping sõlmimise poolt. Ma suhtun põhimõtteliselt väga soosivalt jätkusuutlikesse kalanduslepingutesse, kalavarudele ja kaluritele ning kohalikele elanikele jätkusuutlikkuse tagamisse ning viimaks ELi kaluritele, kes lepinguid kasutavad, jätkusuutlikkuse tagamisse. Kahjuks ei ole leping Komoori Liiduga nii jätkusuutlik, kui ma oleksin tahtnud, sest selles ei ole seotud ülempiiri sellele, kui palju kala ELi laevad võivad püüda. Kokkulepitud kvoodi 4850 tonni aastas saavutamisel maksab iga järgnev tonn 65 eurot.

Tendents mitte seada ülempiiri sellele, kui palju ELi laevad võivad kolmandate riikide vetes kala püüda, on kahjulik ja väär. See ei ole hea, et meil on erinev kalanduspoliitika sõltuvalt sellest, kas tegemist on meie või kolmandate riikide vetega. Tahan ka nõuda, et tagaksime paremini, et ELi kolmandatele riikidele kalanduslepingute sõlmimise eest makstavaid rahalisi vahendeid eraldataks selliselt, et sellest kindlasti tõuseks tulu kohalikele elanikele.

  Britta Reimers (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Volinik Damanaki! Head kolleegid! Mul on hea meel, et parlament lõpuks selle küsimuse üle hääletab, ja ma tahaksin raportööre töö eest tänada.

Ühenduse finantsmeetmeid käsitleva nõukogu määruse muutmine on üks põhivahendeid, mida me ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajame. Eriti kehtib see rahvusvaheliste kalandussuhete, andmekogumise ja teadusuuringute valdkondade puhul. Eriti tähtsad on ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemid ja nende rakendamine.

Raportöör on teinud kõik, et kaasparlamendiliikmeid veenda vajadusest suurendada kaasrahastamise määra maksimaalselt 75%ni. Me ei saanud tema soovi täita. Kehtivad määrused on end praktikas tõestanud ja neis lubatakse juba praegu teatavaid erandeid. Liikmesriigid juba kasutavad kaasrahastamise võimalust ning lisastiimulite järele puudub vajadus.

Tähtis on, et määruse muutmiseks avaneks võimalus kehtestada sidus õigusraamistik.

  Ian Hudghton (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Ütleksin, et Grelier’i raportis tehakse komisjonile liiga palju järeleandmisi. Lääne-Šoti kaluritel on raske aru saada, miks tahab komisjon lõpetada saagi vette tagasi laskmise, kuid samal ajal keeldub tehnilisi meetmeid muutmast.

Komisjon eelistab pikendada veel 18 kuud praegu kehtivaid tehnilisi meetmeid, mis põhjustavad saagi, sealhulgas kilttursa saagi vette tagasilaskmist. Komisjon eelistab veel 18 kuud nn ajutisi meetmeid, millega ei ole kalavarusid suudetud kaitsta. Veel 18 kuud heidetakse surnud kalu tagasi merre. Palun tungivalt kolleegidelt, et nad toetaksid homme hääletamisel kõiki muudatusettepanekuid, ning loodetavasti võetakse muudatusettepanekud vastu. Kui see nii läheb, siis loodan, et komisjon muudab oma suhtumist ja kasutab avanenud võimalust kohe midagi ette võtta saagi vette tagasi laskmise vastu, mitte ei räägi kunagi tulevikus võetavatest meetmetest.

  Struan Stevenson (ECR). – Austatud juhataja! Esitasin tehniliste meetmete määruse kohta muudatusettepaneku, et proovida lahendada Šoti läänerannikul ilmnenud kõrvalekalle, millest Ian Hudghton just rääkis.

Komisjon võttis heade kavatsustega siiavarude kaitsmiseks 2009. aasta lõpus vastu 12 kuud kehtivad ajutised loomuse koostise eeskirjad, kuid nende ajutiste eeskirjade kehtivust on juba veel ühe aasta võrra pikendatud kooskõlas kõikehaarava lepinguga, millega pikendati kõigi ELi tehniliste meetmete kehtivust 12 kuud. Nüüd tahab komisjon pikendada eeskirju jälle 2012. aasta lõpuni, samal ajal kui ta valmistab ette ühise kalanduspoliitika reformipaketi puhul uut tehniliste meetmete paketti.

Sellega kaasneb mittetaotluslikult see, et vaid üheks aastaks kehtestatud ajutine määrus jäi nüüd kehtima vähemalt kolmeks aastaks ning selle aja jooksul on Lääne-Šotimaa olukord järsult muutunud, sundides meie kalureid heitma head värsket kiltturska tagasi merre – surnuna. Loodan, et parlament toetab homme minu muudatusettepanekut.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Ma kiidan kõiki nelja raportööri, kuid keskendun ainult kahele arutluse all olevale raportile. 2008. aastal päädis kokkuleppe puudumine määruse eelnõu kohta, mis oleks lihtsustanud ja täpsustanud ELi määrust kalavarude kaitse kohta, praegu kehtiva määruse vastuvõtmisega, millega kehtestati üleminekumeetmete kogumik, mis algselt pidi kehtima 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Praeguses seadusandlikus ettepanekus pikendatakse üleminekukorda veel 18 kuuks – teisisõnu 1. jaanuarini 2013 −, kuni valmib uus määrus tehniliste meetmete kohta, mis moodustab reformitud ühise kalanduspoliitika raamistiku.

Üleminekuperioodi ajal on tähtis säilitada kalandusi reguleeriv raamistik, et kaitsta kalurite huve ning mitte unustada jätkusuutlike kalanduste edendamise põhieesmärki. Nüüdne kavatsus mitte lubada abarate kasutamist ja keelata nende kasutamine 200−600 m sügavuses vees alates 1. oktoobrist 2010 ei ole hea näide sellest, mida on kirjeldatud. Kehtiv keeld sellele kalastusvõttele, mida osa Portugali väikelaevadest on aastakümneid kasutanud selliste liikide nagu merikurat ja heik säästvaks püüdmiseks, oli sektorile ja nende varude kasutamisest kõige enam sõltuvatele kalanduskogukondadele ränk majanduslik ja sotsiaalne hoop.

Kutsun teid niisiis üles toetama ettepanekut, mille me koos kolleegide Capoulas Santose ja Ferreiraga täiskogule esitasime, milles taotletakse vaid seda, et 2010. aasta 1. oktoobrini kehtinud seadus jääks samaks kuni 2013. aastani.

Tahaksin samuti mainida määruse eelnõud, milles kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas: Ferreira raportit. See on koos Euroopa Kalandusfondiga kõige tähtsam finantsinstrument kalanduste toetamiseks, sätestades rahastamise rahvusvaheliste suhete, juhtimise, teadusandmete ja arvamuste kogumise ning ühise kalanduspoliitika rakendamise järelevalve valdkonnas.

Seda arvestades tahan väljendada täielikku toetust raportööri siin istungisaalis esitatud ettepanekutele suurendada ELi kaasrahastamist kuni 60%ni alusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas ning ka seoses täiendavate andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega. Kalanduse juhtimise tähtsuse laialdane ja kasvav tunnustamine, mida toetavad värsked ja põhjalikud teadusandmed varude seisundi kohta, õigustab täielikult raportööri ettepanekute ja raporti kui terviku vastuvõtmist.

  Josefa Andrés Barea (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kiidan nelja raportööri nende väljapaistva töö eest raportitega. Keskendun nende tähtsust arvestades kahele raportile.

Üks neist on leping Komoori Liiduga. Tegemist on kalanduslepinguga Euroopa Liidu ja Kagu-Aafrika riigi – mainin seda, et teaksime, kus me ruumiliselt oleme – vahel, milles 60% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja ainus sissetulek on kas turism või riigiabi.

Lepingus kehtestatakse võimalus püüda kalavarude ülejääki. Kordan: kalavarude ülejääki. Samuti nähakse ette hüvitus, et riik ise saaks areneda ning parandada selle infrastruktuure ja suutlikkust. Jätkusuutliku ja vastutustundliku kalastamise kriteeriumide kohaselt luuakse bioloogilisi ressursse säilitav partnerlusraamistik. Peame arvestama, et seal leidub selliseid rändliike nagu tuunikala ja et igal aastal kehtestatakse teaduslike kriteeriumide kohaselt järgmise aasta kalavarud. See soodustab teadusuuringuid ja kohapeal vaatlejate viibimist, kuid ka piirkonna kalavarude säilimist, kuna kohaliku kalanduse arendamiseks on leping piiratud rannikualaga.

See protokoll on väga kasulik tänu Euroopa kalalaevade juurdepääsule piirkonnale, arenguabile, suuremale tööhõivele ja parematele majanduslikele väljavaadetele. On aga veel üks väga tähtis külg: sellega takistatakse kolmandatel riikidel kalapüüki, kui nad ei taga piisavas ulatuses keskkonnakaitset. Kolmandad riigid püüavad 75% piirkonna kalavarudest.

Usume niisiis, et see leping mitte üksnes ei aita Komoori Liitu, vaid aitab säilitada ka keskkonda.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka tähtsale Grelier’i raportile määruse kohta, millega kehtestatakse tehnilised meetmed, mis kaotavad kolme kuu pärast kehtivuse ja millele taotletakse kehtivuse pikendamist 2012. aasta detsembrini, sest vastasel juhul tekib õiguslik vaakum, õiguslik ebakindlus ja mereressursside halb kaitse.

Tahaksime siiski rõhutada ka hinnangut lisatud deklaratsiooni kohta, milles kutsutakse komisjoni üles nõustuma teatavate muudatusettepanekutega: liikmesriikide esitatud ettepanekutega tehniliste meetmete kohta. Võrkude küsimust juba mainiti, kuid me räägime ka meresügavusest. See kahjustab teatavaid kalandusettevõtjaid ja me leiame, et arvestades selle mõju kalavarudele, peaks komisjon ka selle küsimuse lisama. See mõjutab alasid 8, 9 ja 10 ning tähtis on lahendada puudused, mis on ilmnenud, kohaldades määrust, mis kahjustab mitte ainult kalandust, vaid ka kohalikke elanikke.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Hääletan lepingu poolt, sest see teeb Euroopa laevastikule head. Kokku tõuseb lepingust kasu 70 laevale, mis on 12 laeva rohkem kui eelmise lepingu puhul, ja iga laeva pardal on vähemalt üks laevapere liige kohalike elanike seast.

See on hea Komooridele, selle inimestele ja selle tootmissektorile mitmel põhjusel. Esiteks on see positiivne, kuna raportis julgustatakse tegema koostööd kohaliku arengu soodustamiseks ning piirkond saaks rahalist hüvitust. Teiseks on hea see, et piirkonna valitsusi innustatakse järgima inimõigusi, mis on lepingu kehtimajäämise põhitingimus. Kolmandaks on see hea, sest sellega toetatakse piirkonnas levinud väiksemamahulisi kalastusvorme ja tagatakse, et nendel 8500 inimesel, kes ennast Komooridel sedalaadi tegevusega elatavad, saab olema nende enda kalastuspiirkond: Euroopa laevad ei tohi kala püüda igast saarest 10meremiilises raadiuses.

Viimaseks – see on hea, sest selles edendatakse piirkonnas jätkusuutlikku kalandust, see sisaldab mehhanismi kalavarude objektiivseks analüüsimiseks ja selles kehtestatakse mehhanismid teaduskoostööks.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Mul on hea meel öelda oma fraktsiooni nimel paar sõna selle teema kohta; kalandus on kahtlemata vastuoluline teema – üks kõige rohkem vaidlusi tekitavam teema, mida siin parlamendis on arutatud. Minu kodumaal öeldakse, et nii palju kui on inimesi, nii palju on ka eriarvamusi – see kehtib ka kalurite ja kalanduse kohta. Meil parlamendiliikmetena on seega keeruline sellest teemast üksmeelselt rääkida, kuid peame siiski andma endast parima.

– Leian, et just Gröönimaa puhul esitas volinik suhteliselt tasakaalustatud seisukoha olukorra kohta. Loomulikult on nõukogul probleeme parlamendi usaldamisega, kuid nagu volinik ütles, leitakse pragmaatiline lahendus, mida on ilmselt vaja. See on tähtis Euroopa Liidu vaatevinklist. Sama tähtis või isegi tähtsamgi on see Gröönimaa – riigi, mis peaaegu täielikult sõltub Euroopa kalaturust ja mis loomulikult peaaegu täielikult sõltub kalandusest oma majanduses – vaatevinklist.

Üks, mida me Gröönimaa kohta öelda saame, on see − nagu raportis öeldud −, et sealt pärinev kala on kontrollitav ja kõrge kvaliteediga, mida ei saa öelda kala kohta, mida tuuakse Euroopa Liitu Kagu-Aasia hiiglaslikest kalakasvatustest ning mille kvaliteeti ei ole võimalik kontrollida ja mis paljude arvates on püütud saastatud vetest.

Niisiis on meie ees tohutu töövaldkond, eelkõige seetõttu, et volinik ise maalis täna varem pärastlõunal toimunud infotunni ajal suhteliselt sünge pildi kalavarude ja rannikukogukondade jätkusuutlikkusest tulevikus. Seepärast on Euroopas tulevase ühise kalanduspoliitika osana vaja välja töötada vesiviljeluse poliitika. Seni toetan aga ettepanekuid ja aktsepteerin voliniku sõnu selle kohta, mis juhtuma hakkab.

  Antolín Sánchez Presedo (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Ka mina tahan raportööre nende nelja raporti eest kiita. Enne Ferreira ja Fraga Estévezi raportite juurde suundumist tahan väljendada toetust Luis Manuel Capoulas Santose raportile, milles soovitatakse võtta vastu protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalanduspartnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning tuletatakse meile meelde, et parlament peab selles protsessis aktiivselt osalema.

Nõustun põhimõtteliselt ka Grelier’i tehniliste meetmete raportiga. Kutsun komisjoni üles kiirendama mõjuhinnangu valmimist ning seadma tähtsuselt esikohale meetmeid käsitleva määruse eelnõu koostamise, et selle saaks võimalikult ruttu vastu võtta: võimaluse korral enne 2013. aastat.

Ferreira raportiga muudetakse määrust (EÜ) nr 861/2006 ühenduse finantsmeetmete kohta, mis on lisaks Euroopa Kalandusfondile üks peamisi ühise kalanduspoliitika rakendamise vahendeid. Raportis täpsustatakse selle reguleerimisala ja kohandatakse seda kooskõlas uue Lissaboni lepinguga ühise kalanduspoliitika tõeliste vajadustega – niisiis arvan ma, et see on positiivne.

Kuid nagu raportöörilgi − arvestades, et üks jätkusuutliku kalanduse saavutamise põhitingimustest on värske ja täpse teabe omamine kalavarude kohta −, on mul kahju, et andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaasrahastamismäära ei ole võimalik tõsta.

Fraga Estévezi raport mõjustab loomatervise ja toiduohutuse eeskirjade kehtestamist teatavate Gröönimaalt või kolmandatest riikidest pärit kalandustoodete ja kõrvalsaaduste impordiks.

Eeskirjad mõjustavad peaaegu 90% Gröönimaa selle valdkonna ekspordist, mis 2007. aastal ulatus 251 miljoni euroni. Olemas on laialdane konsensus kohaldada Euroopa Liidu, millega Gröönimaa on seotud, sisekaubandust reguleerivaid eeskirju nimetatud importkaubale. Sellega laiendatakse kalandustoodete ja nende kõrvalsaaduste ühtset turgu.

On selge, et õigusliku aluse kohta kokkulepet ei ole ja seetõttu tervitame soojalt komisjoni otsust edendada kokkuleppele jõudmist. Parlament järgib oma õigustalituste raportit, õiguskomisjoni arvamust ja kalanduskomisjoni seisukohta.

Loodan, et need küsimused lahendatakse ja et Gröönimaa muutub prioriteetseks, mida see ka on ja mida see väärib, ning et saavutatakse seadusandlik kokkulepe.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Tahaksin tänada kõiki nelja raportööri kalandusmeetmete paketiga tehtud raske töö eest!

Tahan rõhutada, et ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks on selles sektoris peamiseks Euroopa Liidu rahastamisvahendiks, mida tuleb pidevalt kohandada asjaomaste kodanike vajadustega ning mida tuleb teha ranges vastavuses probleemidega, millega praegu silmitsi seistakse. Ühise kalanduspoliitika rakendamiseks vajalike finantsvahendite seas on ka projektide rahastamine järgmistes valdkondades: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine, teadusnõustamine, kontrollisüsteemi ja poliitika jõustamine.

Arvan, et kalanduse juhtimises peab lähtuma värsketest ja täpsetest teaduslikest andmetest varude seisundi kohta. Seda selleks, et määruse sätted vastaksid tõhusamalt reaalsetele vajadustele.

  Maria Damanaki, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Tahaksin teie märkuste kohta anda lühiselgituse.

Mis puutub kalanduspartnerluslepingute arutelusse, siis üritame reformi ettepaneku raamistikus tagada, et kalanduslepinguid täidetakse kohalike elanike hüvanguks ja hästi. Oleme proovinud praegust olukorda parandada senikaua, kui meil ei ole ettepanekut kalanduslepingute uue põlvkonna kohta. Proovime tagada Komooride lepingu rakendamise ja anname endast parima kohaliku elanikkonna huvides.

Mis puutub parlamendi ja parlamendiliikmetele lepingute kohta antava teabega mainitud probleemidesse, siis komisjon on parlamendiliikmetele andnud kogu teabe – isegi piiratud juurdepääsuga teabe – ja teeme seda ka tulevikus.

Mis puudutab tehnilisi meetmeid ja Grelier’i raportit, siis mõistan ma, et need tekitasid muret, sest me oleme kehtivat määrust pikendamas. Pidime seda tegema, sest peame ära ootama reformi rakendamise, kuid ma saan aru, miks te nõuate meilt meetmeid, et uus määrus oleks valmis enne 2013. aasta lõppu. Mida ma öelda saan – sest ma ei saa anda teile lubadusi, mida ma täita ei saa −, on see, et me anname endast parima, et kiirendada uue määruse väljatöötamise menetlust ja ka reformi alusmääruse rakendamise menetlust, et anda liikmesriikidele teatav pädevus tehniliste meetmete vallas.

Järgmise küsimuse – finantsmäärus – puhul loodan, et suudame saavutada selle, et tegemist on esimese lugemisega, sest see oleks määruse edaspidiseks rakendamiseks väga hea.

Gröönimaa teemal tahaksin korrata, et oleme siin, et leida lahendus ettepaneku õiguslikule alusele. Komisjoni jaoks on väga tähtis töötada sisuliselt, sest head suhted Gröönimaaga on meie jaoks absoluutne poliitiline prioriteet. Ma saan korrata, et komisjon on siin selleks, et aidata kaasa kompromissi saavutamisele nõukoguga.

  Luis Manuel Capoulas Santos, raportöör. − (PT) Austatud juhataja! Vaid mõni hetk, et tänada tehtud märkuste eest, ja siis ma jätkan sellega, mida minult oodatakse. Me teame, et partnerluslepingutes on mõned vähemtähtsad küsimused, mida tuleb parandada.

Hindan voliniku seisukohta, sealhulgas tema isiklikku seisukohta Euroopa Parlamendi liikmete osaluse kohta, ja ma loodan, et tema isiklik seisukoht avaldab mõju komisjoni ametlikule seisukohale, et saavutaksime eesmärgi, mille nimel me tööd teeme.

  João Ferreira, raportöör. − (PT) Austatud juhataja! Tahaksin tänada teid kõiki teie märkuste eest ja selle märkimisväärse sitkuse eest, mida te praegusel kellaajal ikka veel üles näitate. Pean finantsmeetmete raporti kohta tehtud märkuste teemal ütlema, et meie esitatud muudatusettepanekud ei sea ohtu siiani kolmepoolsetel kõnelustel saavutatud konsensust. Ma usun, et selle konsensuse kaitsmisel on siiski võimalik natuke kaugemalegi minna ja siinkohal olen tänulik mitme parlamendiliikme märkuste eest muudatusettepanekute toetuseks.

Nagu mitmedki parlamendiliikmed, usun ma, et muudatusettepanekute vastu võtmata jätmine oleks Euroopa Liidu arusaamatu järjekindlusetus, sest ühelt poolt tahab liit suuremat osalust teatavates valdkondades, millele omistab suuremat tähtsust, kuid teisest küljest ei taha liit eraldada vahendeid, mis on vajalikud selle kasvava tähtsuse tegelikuks tunnustamiseks.

Tehniliste üleminekumeetmete raporti teemal tahaksin rõhutada – nagu rõhutati mitmes sõnavõtus – minu ja kahe parlamendiliikme toetuse pälvinud muudatusettepanekut, millega tahetakse lõpetada negatiivne diskrimineerimine, milleks puudub teaduslik alus; ja ma rõhutan, et puudub teaduslik alus, millega põhjendada abaraid kasutavate mõnede Portugali väikelaevade negatiivset diskrimineerimist. Need laevad on aja jooksul näidanud, et suudavad neid kalavarusid, nimelt merikeelt ja heiki, jätkusuutlikult kasutada. Kuna keelu õigustamiseks puuduvad kindlad teaduslikud põhjendused, siis ei oleks seda üldse tohtinud kehtestadagi, eriti kui arvestada keeluga kaasnenud märkimisväärseid negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Samal põhjusel tahaksin lõpetuseks öelda, austatud juhataja, et toetame ka meie Iiri ja Šoti kolleegide esitatud ettepanekuid sama raporti kohta.

  Estelle Grelier, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Annan endast parima, et aeglasemalt rääkida – ma luban!

– (FR) Austatud juhataja! Tahaksin kaasparlamendiliikmeid tänada valdavalt pooldavate märkuste eest selle raporti kohta, mis ühtlasi kajastab arutelusid kalanduskomisjoni kohtumiste ajal.

Jagan voliniku seisukohta selle kohta, et võtta vastu muudatusettepanek, milles täpsustatakse hirvkala püüdmise võrkude silma suurus, ning mitte nõustuda konkreetsete taotlustega muuta teatavaid tehnilisi meetmeid, lähtudes sellest, et neid ei toeta asjaomaste laevade ja ökosüsteemide mõjuhinnangud, või sellest, et liikmesriigid ei ole esitanud vajalikke teadusandmeid. Meetmed on omavahel seotud ja neid ei ole hinnatud.

Nagu teisedki sõnavõtjad täna õhtul, tahaksin rõhutada, kui hädavajalik on, et komisjon hindaks võimalikult kiiresti kehtivaid meetmeid ning koostaks hinnangu alusel uue ettepaneku, mida võib käsitleda samal ajal kui ühise kalanduspoliitika reformi – ja mitte hiljem. Tahtsin teie tähelepanu sellele punktile juhtida, lugupeetud volinik, ja ma täheldasin teie valmisolekut kiirendada ettepaneku väljatöötamist.

Lõpetuseks pean veel kord mainima, kui tähtis on ELi institutsioonide ja kalandussektori koostöö teadusandmete kogumisel ning jagamisel. Ma arvan, et see on vajalik baas uueks, õiglaseks ja koostööaltimaks ühiseks kalanduspoliitikaks, mille käsutuses on piisavad vahendid – ja see on tähtis punkt – ja mis sobitab majanduslikud vajadused sektori jätkusuutlikkusega kõigi huvides: kalanduskogukonna, tarbijate ja kodanike huvides.

  Carmen Fraga Estévez, raportöör. − (ES) Austatud juhataja! Tahaksin volinikku spetsiaalselt tänada vastuse eest, mille ta andis minu küsimusele, öeldes et ta on valmis õigusliku aluse muutmist aktsepteerima, ja ma loodan, et nõukogu järgib voliniku eeskuju.

Igal juhul kaalusin võimalust paluda saata raport enne lõplikku hääletust parlamendikomisjoni tagasi, kuid mõtlesin siis ringi, sest mõistsin, et sellega venib ettepaneku vastuvõtmine veelgi, ja ma usun, et see ettepanek on hea nii Gröönimaale kui ka Euroopa Liidule ning sellega venitamine ei ole soovitatav.

Loodan siiski, et nõukogu järgib kalanduskomisjoni kavatsusi, sest need on täiesti põhjendatud, ja ma loodan, et leitakse lahendus, pidades silmas, et probleem on õiguslikus aluses ja mitte sisus.

Ma olen igal juhul rõõmus saavutatud tulemuse üle; lisaks on meil alati võimalik pöörduda Euroopa Kohtu poole, kui peame vajalikuks selle küsimusega edasi minna. Igal juhul näitame homme oma arvamuse esitamisega üles head tahet ja loodame, et nõukogu vastab ja suhtub sellesse kui parlamendi esimesse lugemisse, nagu ütlesin.

Seega tänan volinikku selle eest, et ta on valmis selles küsimuses otsekoheselt koostööd tegema, ning kõiki kolleege, kes töötasid selle raportiga ja seda toetasid. Jääb ainult loota, et nõukogu järgib meie põhjendatud kavatsusi, nagu ütlesin, mille on heaks kiitnud mitte ainult õiguskomisjon, vaid ka Euroopa Parlamendi õigustalitused.

  Juhataja. − Ühisarutelu kalandusasju käsitleva nelja raporti üle on lõppenud.

Hääletus kõigi nelja raporti üle toimub 6. aprillil kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Jim Higgins (PPE), kirjalikult. − Grelier’i raporti puhul hääletasin ma nelja muudatusettepaneku poolt vastupidi oma fraktsioonile: muudatusettepanekute 4, 5CP, 6 ja 3 poolt. Olen pettunud, et neid muudatusettepanekuid vastu ei võetud. Toetasin lõppkokkuvõttes raportit, et tagada Iiri hirvkalatööstuse kaitse ja õiguskindlus selles küsimuses, selle asemel et oodata ära täielik reform 2013. aastal.

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. – (FI) Ühenduse ühise kalanduspoliitika reform on üks parlamendi kõige tähtsamaid ülesandeid. Nagu me kõik teame, on ELi kalanduspoliitikat juba kaua aega palju kritiseeritud – ja õigusega. Ülepüügi, arenguriikide territooriumil kalastamise ja kalandustööstuse riigiabiga on seotud palju küsimusi, mis tuleb kõik kiiresti lahendada.

Täna arutluse all olevas João Ferreira raportis ühenduse finantsmeetmete kohta käsitletakse kalanduspoliitika reformi põhiküsimusi. Need on: andmete kogumine, teadusuuringud, sisekoostöö, kalandusasjade haldamine ning ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemid. Tähtis on ka tagada, et kalanduspoliitika ühtlustamine jääb esikohale, eriti keskkonna- ja merenduspoliitika puhul, ning et selleks on vaja ressursse.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PT) Ühine kalanduspoliitika ühendab mitu Euroopa Liidu meedet, mis on välja töötatud Euroopa kalandussektori jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Ühise kalanduspoliitika reformimise raamistikus on prioriteedid poliitika tõhustamine, et tagada Euroopa laevastike majanduslik elujõulisus, kalavarude kaitse, sidumine merenduspoliitikaga ning tarbijatele kvaliteetsete toiduainete tarnimine. Siia kuuluvad ka täna parlamendis vastu võetud meetmed, nt tehniliste meetmete läbivaatamine ja kehtivate õigusaktide kohandamine, et võtta arvesse kogutud teadusandmeid. Sektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime peavad olema tasakaalus. Kalandus on rannikualade kogukondade majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks hädavajalik, sest see elustab piirkondi ja soodustab tegevust seotud sektorites. Näiteks liidu äärepoolseimates piirkondades, mis on Euroopa Liidu suurim majandusvöönd, mängib kalandussektor olulist rolli selliste piirkondade majandustegevuses, mistõttu sektori jätkusuutlikkuse ja arengu tagamine tuleb seada esikohale.

16. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

17. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.20)