Soovitus: Luis Manuel Capoulas Santos (A7-0056/2011)
Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ettepaneku eesmärk on sõlmida uus protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.
Kavandatavas resolutsioonis määratakse kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused, mis olenevad liigsete kalavarude olemasolust, rahaline toetus vastutasuks varudele juurdepääsu saamise eest ning tegevusalapõhine toetus.
Põhimõtteliselt on mul selle kokkuleppe üle hea meel. Kontrollitud kalapüük on igal juhul parem kui kontrollimatu kalapüük. Samas tuleb seda lepingut õigesti kasutada ja selle täitmist järjepidevalt hinnata. Minu jaoks jääb aga õhku üks lihtne ja naiivne küsimus: kui praegu ongi need liigsed kalavarud olemas, siis tuleb meil kindlad olla, et see olukord lähiaastatel ei muutu.
Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Meie tänast hääletusnimekirja lugedes jääb mulle mulje, et vaatan pikka ja kulukat arvet. Iga punkt on seotud Euroopa maksumaksjate vahendite ümberjaotamisega mingile kalandusfondile või solidaarsusfondile või üleujutustest tabatud piirkondade päästmiseks või millekski muuks.
Tahaksin juhtida erilist tähelepanu ühele konkreetsele rikkumisele. See on artikli 122 lõike 2 kohaldamine selleks, et võtta kasutusele rahalised vahendid kannatada saanud majandusega riikide, eelkõige Portugali päästmiseks. See fond loodi loodusõnnetuste, näiteks maavärinate ja üleujutuste puhuks. Seda on ümber tõlgendatud ja nüüd kohaldatakse seda riigi suhtes, kellel on raha otsa saanud. See on ilmselgelt ebaseaduslik. Seda ei ole sätestatud aluslepingutes ning samuti keelab seda sõnaselgelt kohustuste mitte enda peale võtmise põhimõte. Euroopa Parlament rikub selgelt omaenda eeskirju. Nende riikide päästmisel teeme neile hoopis liiga, sest te ei aita ju oma võlgades vaevlevat sõpra sellega, et surute talle veel rohkem laene kaela. Muidugi teeme liiga ka oma maksumaksjatele ja rikume seadust. On naeruväärne, et Portugali päästmisega ühinevad ka Iirimaa ja Kreeka. Üha suurematesse võlgadesse sattudes ei ole võimalik igavesti edasi kesta. Varsti saabub tasumise tund.
Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Eilsel hääletusel arutasime rände teemat. Üks punkt, mida tulnuks rändega seoses käsitleda, on see, kuidas muuta kodumaalt lahkumine inimeste jaoks vähem ahvatlevaks ehk kuidas muuta kodumaale jäämine ahvatlevamaks ning miks soovivad nad oma kodumaalt lahkuda, katkestades sageli suhted perega ja muud kohaliku eluga seotud emotsionaalsed sidemed.
Üks asjaolu, mida meil tuleb vaadelda, on meie ELis rakendatavate meetmete mõju. Kui sõlmime kalanduslepinguid – sageli selliste riikide valitsustega, kes lõikavad sellest kasu –, siis kas need lepingud on õigupoolest kasulikud kohalikele kaluritele?
Kindlasti peaksime kõik need kalanduslepingud uuesti läbi vaatama ja nende sõlmimise asemel ehk suurendama kohalike kalurite püügivõimsust, et edendada jõukust ja luua rohkem kohalikke töökohti, mistõttu inimesed soovivad kodumaalt lahkumise asemel sinna jääda.
Kui me ei mõtle mõne sellise lepingu mõjusid põhjalikult läbi, näeme rändevajaduse suurenemist ja tegeleme lõpuks siin arutatavate teemade asemel hoopis ainult rändega.
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Hääletasin kokkuleppe poolt, sest Gröönimaa kalandustoodete eksport moodustab 82% tema koguekspordist. 87% sellest saadetakse Euroopa Liitu, sellest omakorda 97% Taanisse.
Komisjoni kavandatud õigusliku aluse asjus ollakse lahkarvamusel, kuid mina nõustun õiguskomisjoni arvamusega, kus kinnitati ühehäälselt, et kohaldada tuleks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainsat artiklit.
Seda seisukohta toetab ka Euroopa Parlamendi õigusteenistus. Niisiis tuleks õigusloomeprotsessi kohaselt mõista seda nii, et tegemist on Euroopa Parlamendi esimese lugemisega.
Lõpetuseks olen tänulik voliniku seisukoha eest, et see õiguslik alus tuleks heaks kiita, ning selle eest, et ta näitas oma tahet hõlbustada kokkuleppe sõlmimist nõukoguga ja mitte viivitada nii tähtsa kokkuleppega veelgi.
Pino Arlacchi (S&D). – Lugupeetud juhataja! Minu fraktsioon hääletas selle raporti poolt. Panin tähele, et Euroopa Parlamendi arutelu varjupaigataotlejate üle ei toimunud närvilises toonis, mida mitu ELi liikmesriiki sageli kasutab.
Tõenäoliselt oli selle põhjuseks tõsiasi, et vastupidi levinud arusaamadele on ÜRO äsja avaldatud andmete järgi läänes varjupaika taotlevate inimeste koguarv viimase aastakümne jooksul langenud enam kui 40%.
2010. aastal esitati tööstusriikides kokku 358 000 varjupaigataotlust, samas kui 2001. aastal esitati 620 000 taotlust. Languse taga on peamiselt tõuketegurid päritolupiirkondades. See tähendab, et üldpilt on palju julgustavam, kui tavaliselt arvatakse.
Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Loomulikult kiidan raportööri raporti eest, mis annab tõesti märku suurest edusammust ELi meetmetes seoses komisjonile edastatud üleskutsega esitada ettepanek võtta vastu direktiiv rahvusvahelise kaitse andmise ja võimaliku äravõtmise menetluse kohta, mille liikmesriigid peaksid vastu võtma. Minu arvates osutavad viimaste päevade sündmused Aafrika ja Euroopa rannikute vahel sellele, et meil on vaja varjupaigapakett – nii hakatakse seda nimetama – siduvaks muuta.
Pean silmas eelkõige heakskiidetud positiivseid muudatusettepanekuid, näiteks kogu alaealiste suurema kaitse küsimust, sest minu arvates ei tohi lapsi mitte mingil juhul kinni pidada (mida on just tehtud Lampedusal, kus lapsi on koheldud samamoodi nagu täiskasvanuid ja hoitud koos täiskasvanutega sageli täiesti vastuvõetamatutes tingimustes). See direktiiv oleks tulnud kehtestada enne neid masendavaid sündmusi Euroopas ja Aafrikas.
Veel üks ülimalt tähtis teema on haavatavad inimesed, eriti naised, ja nende mureküsimused ning perekondade ja nende taasühinemisega seotud probleemid. Minu tänusõnad ka raportöörile!
Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Lubage mul öelda, et enne hinnangute andmist sellele, kuidas lapsi Lampedusal koheldakse, peaks proua Costa ehk ise seal ära käima. Mina olen Lampedusal käinud ja näinud, et kõiki lapsi koheldi Itaalia ja eelkõige rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt.
Tulen nüüd tagasi teema juurde, mis, nagu kõik ütlesid, on ülimalt päevakohane. Minu arvates peaksid kõik liikmesriigid olema kohustatud täielikult järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ja varjupaigaõigust. Seega peab vastutus olema ühine ning selleks tuleb kasutada Euroopa Pagulasfondi vahendeid ja paluda Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt kindlat toetust varjupaigaõiguse rakendamiseks, sealhulgas toetuse eraldamist piiritöötajate väljaõppeks ja Euroopa varjupaigameetmete parandamiseks.
Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Täna vastu võetud raportis märgitakse, et komisjoni ettepanek on pragmaatiline. Mul on väga raske näha midagi pragmaatilist selles, kui 27 liikmesriigi inimestelt võetakse ära võimalus otsustada ise, kellest nende riigi elanikkond koosneb.
Varjupaigapoliitika ja välismaalasi käsitlev poliitika on riigi eksistentsiga nii tihedalt seotud, et on kohutav, kui EL hakkab neisse küsimustesse sekkuma. Just seepärast on Taani säilitanud justiits- ja siseasjades kohaldamisest loobumise sätte, et meil oleks Taani parlamendis võimalik ise nende teemade üle otsustada. Niiviisi ei tule Euroopa Parlamendil ega teistel ELi institutsioonidel nende küsimustega pead vaevata.
Seetõttu on šokeeriv näha, kuidas Euroopa Kohus püüab nüüd õõnestada kohaldamisest loobumise sätet Taani justiits- ja siseasjades, ning veelgi šokeerivam on tõsiasi, et Euroopa Parlament saab vastu võtta raporti – mis sellest, et see on vastuolus minu ja Taani Rahvapartei häälega – seda küsimust isegi käsitlemata. Küsimus hõlmab ju seda, et inimestelt võetakse õigus määrata kindlaks välismaalastega seotud poliitika, ning seda tehes rikutakse ja petetakse eelkõige neid lubadusi, mis sellistele riikidele nagu Taani alguses anti.
Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Ma jäin koos kolleegidega Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist rahvusvahelise kaitse andmist ja äravõtmist käsitleva Guillaume’i raporti muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks, kuid sellesse ei tohiks suhtuda kui ükskõiksusesse.
See raport on Lissaboni lepingu kohase ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika edasiarendus. Mina ei taha ei Lissaboni lepingut ega ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat. Ka Euroopa rahvad ei taha ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat, mistõttu neile keelati referendum Lissaboni lepingu üle.
Ma jäin muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks, sest sellega oleks kaasnenud kehtiva ELi õiguse heakskiitmine ja juuksekarva lõhkiajamine otsustamisel, millised õigusaktid on teistest halvemad. Jätan kauplemise oma kodumaa alistumise tingimuste üle kollaborantidest parlamendiliikmetele, kelle hulka kuuluvad konservatiivid, leiboristid, liberaaldemokraadid ja rohelised. Mina koos kolleegidega Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist hääletasin raporti ning ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika vastu.
Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Olin selle dokumendi variraportöör ja seega hääletasin loomulikult koos oma fraktsiooniga raporti poolt. Tegin seda usus, et tegemist on väga kasuliku vahendiga selle sektori arendamisel, millest saab Euroopa majanduse liikumapanev jõud.
Tööstus liigub Euroopast välja ja põllumajandus kannatab tõsiste puuduste all, kuid turism on üks valdkond, mis suudab kindlasti pakkuda väljavaateid tööhõiveks, majandusarenguks ning arukaks, kaasavaks ja järjepidevaks majanduskasvuks. Selles mõttes annab täna heakskiidetud dokument, mis võimaldab koguda, töödelda, käsitleda ja edastada andmeid ajakohasemalt kui varem, sellele tegevusele kahtlemata hoogu juurde. Seepärast hääletasime koos fraktsiooniga ALDE raporti poolt.
Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Turismi on Lissaboni lepingu alusel tunnustatud alates 2009. aasta detsembrist. Niisiis on viimaks ometi selles valdkonnas õiguslik alus arenguks ja toetuseks Euroopa tasandil. Peale selle on turism Euroopa jaoks majanduskasvu tugev tõukejõud. Oleme juba maininud, et turismitööstus annab üle 5% Euroopa Liidu SKPst, kaasates peaaegu kaks miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtet, ning selle arvel on üle 12% tööhõivest.
Meil on vaja rohkem uuringuid ja võrreldavat statistikat, sest need on kasulikud selle valdkonna jälgimiseks, liikmesriikidevaheliste võrdluste tegemiseks, ELi vahendite kasutamise viiside kirjeldamiseks, parimate tavade väljatöötamise hõlbustamiseks ning turismiprogrammide hindamiseks ja arendamiseks nende inimrühmade jaoks, kel raha napib.
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Euroopa Liit on jätkuvalt maailma turismisihtkoht nr 1, sest siia saabub 40% kogu maailma turistidest. Niisiis on see tööhõivet soodustav majandusjõud, mis aitab kaasa ka maapiirkondade lõimimisele.
Siiski on turismi nõudlus viimastel aastatel muutunud. Seepärast toetasin eesmärki luua liikmesriikides turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik ning kohandada õiguslik raamistik vajaduse korral viimaste arengutega, näiteks seoses ühepäeva-külastustega. Teabe süstemaatiline kogumine on vajalik vahend tõhusama poliitika määratlemisel ja otsuste langetamise hõlbustamisel erasektoris.
Samuti toetasin satelliitkontode kasutuselevõtmist, sest need näitavad paremini turismi mõju majandusele ja tööhõivele ning samuti võimaldaksid need määratleda täpsemalt tulevikumeetmeid.
Seán Kelly (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Turismitööstus on Euroopa jaoks olnud ülimalt tähtis ja muutub tulevikus veel tähtsamaks, eriti juhul, kui soovime luua töökohti, eelkõige äärealadel ja maapiirkondades. Kuid see peab põhinema kavandamisel eelkõige olemasoleva statistika alusel.
– Seega kui soovime turismi korralikult kavandada ja arendada, peab see põhinema statistikal, mis näitab suundumusi üüritud majutuskohtade, ühepäeva-külastajate ja muu kohta. Selle alusel saame edendada turismi, mille eesmärk on lõpetada eelkõige hooajalisus, innustada vananevat elanikkonda rohkem puhkama ning õigupoolest ka noori sedasama tegema. Igal jalgpallimeeskonnal on praegu vähemalt üks statistik ja meeskond teeb oma plaane statistika alusel. Sama peaks toimuma ka turismitööstuses.
– (GA) Mul on hea meel hääletada selle raporti poolt.
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Määruses (EÜ) nr 1288/2009 pikendatakse tehnilisi üleminekumeetmeid, et neid saaks kohaldada kuni alaliste meetmete võtmiseni.
Kõik eelistavad, et need meetmed võetaks vastu lõplikuna ja võimalikult kiiresti. Pidades aga silmas ühise kalanduspoliitika eelseisvat reformi, tuleb meetmed võtta pärast uue õigusraamistiku kehtestamist.
Uus raamistik on kavandatud aastaks 2013 ja seepärast on vaja pikendada tehnilisi üleminekumeetmeid 31. detsembrini 2012, arvestades, et praeguse määruse kehtivus lõpeb 2011. aastal.
Niisiis hääletasin selle algatuse poolt.
Jim Higgins (PPE). – Lugupeetud juhataja! Andsin Grelier’ raportile poolthääle, kuid hääletasin nelja muudatusettepaneku – muudatusettepaneku 4, muudatusettepaneku 5 vastava osa, muudatusettepaneku 6 ja muudatusettepaneku 3 – puhul oma fraktsioonist erinevalt.
Muudatusettepaneku 4 esitas minu kolleeg Pat the Cope Gallagher, et lubada takervõrkude kasutamist, mida teevad Iiri kalurid rannikuvetes. Vastasel juhul riskime sellega, et sunnime kalureid kaugemale Atlandi ookeani põhjaossa, kuid see ei ole otstarbekas ega üldse ohutu. 50meetrine laev Atlandil on hoopis midagi muud kui 50meetrine laev Vahemerel.
Andsin poolthääle muudatusettepaneku 5 vastavale osale, milles käsitletakse võrgusilmi. See põhjustab jällegi tõsise probleemi meie läänekaldal töötavatele kaluritele, kes tegelevad mitmeliigilise kalapüügiga, s.t megrimite, euroopa ingelhaide ja merluuside püügiga. See ei avalda kahjulikku mõju tursavarudele, sest tursa kaaspüük on praegu väga väike.
Samuti andsin poolthääle Struan Stevensoni esitatud muudatusettepanekule 6, mis puudutab kurikuulsat kilttursa tagasiheitmise kaotamist.
Viimase, kuid mitte mingil juhul vähem tähtsana toetasin muudatusettepanekut 3, mille pakkus välja minu Portugali kolleeg Patrão Neves ja milles toetatakse Portugali kalureid. Minul pole selle vastu midagi.
Raport: João Ferreira (A7-0017/011)
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Tegin eelmises sõnavõtus vea: rääkisin tõlkeprobleemi tõttu valel teemal. Niisiis vahetan oma sõnavõtud ringi ja ütlen nüüd seda, mida oleksin pidanud rääkima enne.
Hääletasin finantsmeetmete poolt, sest määrust on vaja muuta, et kohandada see praeguste nõuete ja Euroopa Liidu toimimise põhimõtetega.
Ühtlasi rõhutan, et määruses soovitakse laiendada nende organisatsioonide loetelu, kellel on õigus saada rahalist abi, ning uuendada nõuandvate asutuste nimekirja. Samuti tagab see ühtsed tingimused kontrolli- ja rakendusmeetmete kohaldamisel ning kulude puhul, mida liikmesriigid kannavad seoses ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi ja rakendamisega ning samuti lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamisega.
Finantsmeetmed hõlmavad ka kalanduse ja vesiviljeluse majanduslikke tahke ning viidet keskkonnameetmetega seotud andmete kogumisele.
Ville Itälä (PPE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuid eriti eelarvedistsipliiniga tuleb meil anda eeskuju ja olla selles piinlikult täpsed.
Tahaksin rääkida, miks hääletasin oma fraktsiooni vastu muudatusettepaneku 8 puhul, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis. Raportöör nimetab selles kasutamata assigneeringute paigutamist ehitusprojektidesse. See on paljude aastate vältel siin tavaks olnud, kuid ehitusprojektide selline rahastamisviis ei ole avatud ega läbipaistev. Meil tuleb juba eelarve kavandamisel märkida, millised ehitusprojektid meil on, ning me ei tohiks tegelda sedalaadi assigneeringute ümberpaigutamisega, sest see on vastuolus eelarvedistsipliiniga. Seepärast hääletasin fraktsiooni S&D nimel esitatud muudatusettepaneku 8 puhul vastupidi oma fraktsiooni ettepanekule.
Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Hääletasin eelarvet käsitleva raporti vastu, kuid tahaksin hoopis tänada paljusid kolleege – keda on küll kahjuks liiga palju –, kes hääletasid raporti poolt, sest see andis imelise ülevaate reaalsustaju nihkest siin Euroopa Parlamendis ja ELi institutsioonides, võrreldes välismaailmaga, kus elavad inimesed, kelle jaoks me tegelikult neid määrusi loome.
Vaatamata sellele, et oleme palunud liikmesriikidel ja teistel institutsioonidel teha kärpeid, oleme ise kulusid paljudes Euroopa Parlamendiga ja üldiselt ELi institutsioonidega seotud valdkondades kahekordistanud. Seda võib näha näiteks praeguses kavatsuses rajada täiesti uus muuseum Euroopa ajaloo, Euroopa institutsioonide ja muu sellise ülistamiseks.
Ma arvan, et liikmesriikides, kus riiklikul tasandil tehakse kärpeid, imestab uskumatult suur hulk inimesi selle üle, kuidas nende esindajad Euroopa Parlamendis suudavad rahaga nii vastutustundetult ja ebamoraalselt ümber käia, isegi finantskriisi ajal.
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Kui teil midagi selle vastu ei ole, soovin enne lõpetamist ühe märkuse teha. Ütlesin eelmises sõnavõtus fraasi „tõlkeprobleemi tõttu”. Ma ei pidanud silmas meie suurepäraseid tõlke, vaid seda, et tegin ise teksti lugemisel vea. Mina olin see, kes tõlkevea tegi. Tahtsin selle selgeks teha, sest tavaliselt jäävad alati tõlgid süüdi.
Juhataja. – Tõepoolest, tõlgid on ära teeninud meie tunnustuse selle suurepärase töö eest, mida nad teevad nii siin istungisaalis kui ka parlamendikomisjonides.
Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Tahaksin öelda paar sõna selle eelarve, tulude ja kulude kohta. Peame praeguses majandusolukorras ka siin Euroopa Parlamendis kindlasti tagama, et kulud on kontrolli all. Seepärast hääletasin osalt soovitatust erinevalt.
Minu arvates peaksime olema valmis kärpima näiteks reisikulusid, kuid kui vähendame lendude arve, peaks Euroopa Parlamendi liikmete lennupileteid olema võimalik ümber vahetada. Mõnikord on probleem selles, et odavaid lennupileteid ümber vahetada ei saa. Ka mina pean siia jõudmiseks tegema mitu lendu ja näiteks Strasbourgi jõudmiseks tuleb lennata kolme eri lennukiga. Seega on tähtis, et lennupileteid saaks ümber vahetada. Vahetevahel võivad sedalaadi säästuettepanekud lõppeda sellega, et raha kulub rohkem, sest puudub igasugune paindlikkus.
Kuid kulusid meil kärpida tuleb – see on täiesti selge. Mõningaid kulusid tuleks lugeda investeeringuteks ning minu arvates võib Euroopa Majast saada üks kasulik investeering, mis pakub tulevikus Euroopa Liidule ja selle institutsioonidele ka majanduslikus mõttes lisaväärtust.
Nicole Sinclaire (NI). – Lugupeetud juhataja! Kulutame, kulutame, kulutame – kas pole nii? Kuuleme siin istungisaalis kogu aeg 500 miljonist kodanikust, kuid Euroopa Parlament eraldab end neist nii palju kui võimalik.
Muudatusettepanekus 15 nõutakse, et parlamendiliikmete palku ja hüvitisi ei tohiks 2012. aastal ajakohastada, et anda eeskuju, kuid 391 kolleegi hääletas selle vastu, sest ilmselgelt ei hooli nad ELi tavakodanikust. On ju nii? ELi keskmine palk on 368 eurot nädalas, kuid osa kolleege – neid on 60 või 70 – registreerivad end alatasa siin Strasbourgis reedeti, mil siin midagi ei toimu, et nõuda välja 304 eurot.
Millist eeskuju see annab? Järjekordne raharaiskamine: mitu miljardit läheb maksma see Ajaloo Maja, kus hakatakse müüma propagandat ja rääkima, kuidas Euroopa Liit „maailma päästis”?
Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Demokraatia tugevdamiseks ELis on vaja pidevaid jõupingutusi, et rajada õiglane ja läbipaistev keskkond nii Euroopa tasandi erakondade tegevuseks kui ka rahastamiseks. ELi kodanikud peaksid olema ELi tasandi poliitikaellu rohkem kaasatud ning seepärast on erakondade tegevuseks vaja luua soodsad ja motiveerivad tingimused. Selle eesmärk on vältida näiteks olukordi, kus Euroopa Parlamendi valimistel osaleb vähem kui 20% registreeritud valijatest, nagu juhtus minu kodumaal.
Nõustun mõttega, et neil erakondadel peaks olema ühine ja ühtne õiguslik seisund ning oma juriidiline staatus, mis põhineb otse ELi seadustel ja aluslepingutel. Mis puutub rahastamissüsteemi, siis läbipaistvus kuulub lahutamatult väärtuste järgimise juurde ning seega tuleb eelisküsimuseks seada üheselt mõistetavad rahastamistingimused.
Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Artikliga 325 kohustatakse komisjoni ja liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu valdkondades, kus Euroopa Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust. Vastavalt artikli 325 lõikele 5 esitab komisjon koostöös liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli rakendamiseks võetud meetmete kohta.
Nõustun sellega, et meil tuleb konkreetsete andmete kogumise teel määrata põhjalikumalt ja koguseliselt kindlaks ELi liikmesriikidele ülemäära makstud vahendite sissenõudmise määr. Teine tähtis punkt, mida kolleeg Ivan oma raportis väga õigesti rõhutas, on tõhusamate uurimismeetodite kasutamine liikmesriikide toimepandud pettuste puhul. Sel viisil on meil võimalik ühtlustada vastumeetmed kogu Euroopa Liidus ning määrata kindlaks, kas samalaadseid pettusi on toime pandud ka teistes riikides. Mina toetasin raportit just sel põhjusel.
Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Andsin vastuhääle muudatusettepanekule 1, milles rõhutatakse, et vigade suhtes tuleks kohaldada nulltolerantsi. Minu arvates on ülimalt tähtis teha vahet pettusel ja veal. Jah, pettuste suhtes tuleks tõepoolest kohaldada nulltolerantsi ja lausa kriminaalvastutust, kuid viga on paljudel juhtudel tahtmatu. Meil tuleb kõik vead küll avalikustada ja tagada selliste vahendite sissenõudmine, kuid ma ei saa nõustuda nulltolerantsiga ühel väga lihtsal põhjusel. Asi on selles, et olen töötanud koos paljude kogukonnarühmade, vabatahtlike rühmade, juhtivate ettevõtete ja partnerühingutega ning näinud seda tõelist ja täielikku pettumust hulgaliste eeskirjade ja eeskirjamuudatuste pärast siis, kui programm on poole peal või kui kolmveerand programmist on läbi, ning eeskirjade erisugust tõlgendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, kusjuures iga üleastumist loetakse veaks. Niisiis tuleb meil jääda pettuste suhtes valvsaks, kuid ühtlasi peame eeskirju üha rohkem lihtsustama.
Ville Itälä (PPE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Hääletasin selle väga kiiduväärt ettepaneku poolt, sest küsimus on selles, et me rahastame erakondi maksumaksjate rahaga. Sellisel juhul peaksid kindlasti kehtima selged eeskirjad, mis on kõigi jaoks ühesugused.
Minu arvates peab erakondadel olema ka oma rahakogumise süsteem – kas või mingil määral. Muudatusettepanekus 2 pakub Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon välja, et iseseisva rahastamise osakaal võiks olla vaid 5%. Minu arvates peaks see olema vähemalt 10%. See on ülimalt väike summa, kui mõelda, et me räägime maksumaksjate rahast. Meil tuleks neis asjus piinlikult täpne olla.
Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Marietta Giannakou raport sillutab teed Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõike 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 244 sätete täitmisele. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid tegema koostööd, et määratleda Euroopa tasandi erakonna ja sellega seotud sihtasutuste staatus, ning kehtestama eeskirjad nii erakondade kui ka sihtasutuste rahastamiseks. Siiski on vaja juhtida tähelepanu raporti lõigetele 10 ja 11, mis puudutavad tulevaste piiriüleste nimekirjade koostamist Euroopa Parlamendi valimiste puhul. Tuleb tunnistada, et tegemist on tulevikku puudutava ettepanekuga, kuid praegu ei ole see kodanike heakskiitu saanud. See puudutab eelkõige liikmesriike, kel on kogemusi riiklike nimekirjadega ja kes on need kaotanud. Teine tähtis teema on nende ettepanekute ajastus – kriis ja kavakohane säästmine on ühtlasi põhjus, miks seistakse vastu Euroopa institutsioonide suurendamisele. Meie vaatevinklist on minu arvates olulisem küsimus Euroopa Parlamendi suurendamise võimalikkus seoses Euroopa Liidu laienemisega uute liikmesriikide ühinemisel, mitte tema suurendamise võimalikkus uute nimekirjade põhjal.
Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovin, et Euroopa erakondade kohta kehtiksid selged eeskirjad, kuid ennekõike tekib mul küsimus, mis on tegelikult Euroopa erakondade mõte.
Raportis märgitakse, et nad loovad Euroopa kodanike seas parema arusaama ELi institutsioonidest ja piiriülesest koostööst. Kuid tegelikult näeme, et sedamööda, kuidas Euroopa erakonnad kasvavad ning erakondades, fondides ja igasugustes muudes erakondadega seotud institutsioonides kasutatakse üha suuremaid rahasummasid, langeb Euroopa elanike toetus ELi institutsioonidele ja arvamus nendest.
Eurobaromeetri viimase uuringu alusel on toetus ELile Euroopa kodanike seas kõigi aegade väikseim, nii et see ei toimi. Niisiis esitan põhimõttelise küsimuse: kas on ikka mingit mõtet jätkata miljardite eurode raiskamist Euroopa erakondadele? Minu arvates ei ole ja seega hääletasin raporti vastu.
Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin selle raporti vastu. Te võite need 30 hõbeseeklit endale jätta. Mina ei liitu ühegi üleeuroopalise erakonnaga. Mina ei müü oma põhimõtteid maha, nagu mõned siin istungisaalis on valmis tegema.
Pole õiglane, et üldsus peab taas kasutama oma vahendeid poliitikute rahastamiseks. Poliitikuid tuleks rahastada eraviisiliselt annetuste ja muu sellise kaudu ning see peaks olema kindlalt reguleeritud. Alles hiljuti saime siin istungisaalis teada, kuidas on vaja poliitikute tegevust reguleerida, kuid erakondade rahastamine Euroopa ideaali nimel ei saa iial olla õige. Mina ei liitu üleeuroopalise erakonnaga kunagi. Seisan oma põhimõtete eest ja mind ei huvita, mida paljud teist teevad.
Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Oleme hääletanud kolme algatusraportit, mis puudutavad ühtse turu akti. See on tähtis vahend Euroopa majanduse kasvuks ja kindlasti töökohtade loomiseks ning annab konkreetseid ja otseseid tulemusi nii Euroopa kodanike kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.
Euroopa Komisjon on esitanud palju ettepanekuid, milles püüeldakse Euroopa turgude lõimimise ja liberaliseerimise poole ning tänu millele luuakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuseks meetmeid, mis mõjutavad eelkõige uuenduslikkust ja puudutavad loovuse kaitset, parandades nii materiaalse kui ka mittemateriaalse võrgustiku ja taristu tõhusust ja jätkusuutlikkust.
Loodetavasti astume vastu nii mõnelegi takistusele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks mõeldud toetuse struktuurilises raamistikus, näiteks riiklike õigusaktide erinevuse, sealhulgas eeskirjade ja maksusüsteemide puhul, mis killustavad turgu, mistõttu ettevõtjatel tuleb kanda suuremaid eeskirjade täitmise kulusid.
Emma McClarkin (ECR). – Austatud juhataja! Hääletasime täna ühtse turu akti käsitleva kolme raporti ja nende peamiste prioriteetide üle. Loodetavasti võtsid komisjon ja nõukogu need teadmiseks. Meil tuleb hoolitseda selle eest, et me viime selle ellu kõikide kodanike nimel eesmärgiga anda Euroopa majandusele võimalus kasvada, luua töökohti ja olla maailmas konkurentsivõimeline. Meil tuleb tagada, et ELi õigusakte kohaldatakse kaubandustõkete vähendamiseks kõikjal, aga ka hoolitseda selle eest, et me ei koostaks ELi õigusakte, mis suurendavad meie ettevõtjate koormust.
Raport: António Fernando Correia De Campos (A7-0072/2011)
Ville Itälä (PPE). – (FI) Lugupeetud juhataja! See oli ühtse turu edendamiseks väga tähtis raport.
Kuid kui rääkida tarbijakaitsest, siis selles vallas oli oluline muudatusettepanek 3, kus märgiti, et tarbijakaitsealaste õigusaktide täieliku ühtlustamise asemel tuleb esmatähtsaks seada nende minimaalne ühtlustamine. Hääletasin selle muudatusettepaneku poolt vastupidi oma fraktsiooni soovitustele, sest usun, et näiteks minu kodumaal on tarbijakaitse tase äärmiselt kõrge. Kui läheme nüüd kiiresti selle juurde, et meil on kogu ELis täielikult ühtlustatud tarbijakaitse, olen kindel, et minu kodumaal muutuvad normid leebemaks. Seepärast saame minu arvates liikuda tarbijakaitse ühtlustatud normide poole vaid selle kaudu, et kehtestame kõigepealt teatud miinimumnormid ning seejärel võtame selle põhjal suuna täielikult ühtlustatud normide poole.
Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! ELi kaupade siseturu maht moodustab 17% kaupade maailmaturust. ELi teenuste siseturu maht on 28% teenuste maailmaturust. Kui see hulk õiges suunas liikuma panna, annaks see tulemusi majanduskasvuna, mis põhineb meie endi vahendite jõul. See on aga võimalik ainult eeldusel, et kavandatud meetmete – mida mina toetasin – rakendamise tulemusel kaotatakse kitsaskohad inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste liikumisel Euroopa Liidu eri riikide vahel, nii et paraneb laenude ja pangateenuste kättesaadavus ja usaldusväärsus ning e-kaubandus.
See kehtib vaid siis, kui veelgi paremini toimiv ühtne turg avab uue võimaluse EList pärit toodete ja teenuste ärakasutamiseks ning samuti ELi turgude jaoks. Kui see nii läheb, ei pruugi 4% majanduskasv olla lähikümnenditel sugugi ebareaalne.
Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Lugupeetud juhataja! Jagan arvamust, et ühtne turg on oma olemuselt hea mõte ja et ühtse turu parem juhtimine on mõistlik ja tarbijate huvides. Siiski olen üllatunud, et kuuele muudatusettepanekule, mille ma raporti kohta esitasin, hääletati nii ülekaalukalt vastu. Milles siis asi oli? Asi oli selles, et meil tuleks täieliku ühtlustamise asemel kohaldada minimaalset ühtlustamist ning selle kaudu tagada, et riigid, kus on tarbijate jaoks juba korralikud eeskirjad olemas, ei ole sunnitud oma tarbijakaitse taset allapoole laskma. Samuti on asi täiesti ainulaadses tööturu mudelis, mida tunneme Põhjamaadest, kus palga- ja tööturu tingimuste üle ei otsusta seadusandjad, vaid sotsiaalpartnerid. Nemad kehtestavad eeskirju ning meil tuleks Põhjamaade tööturu mudel säilitada ja seda kaitsta, mitte seda õõnestada. Need kaks täiesti kahjutut ettepanekut, mis minu veendumuse kohaselt saaksid hääletusel Euroopa kodanike seas suure enamuse toetuse, hääletati Euroopa Parlamendis maha. See näitab, millise nihkega tajuvad reaalsust Euroopa Parlamendi liikmed.
Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ühtne turg on hinnaline vahend Euroopa Liidu majanduse elavdamisel ja eelkõige töökohtade loomisel.
Ühtse turu akti käsitlevad raportid kujutavad endast üldjoontes Euroopa Parlamendi toetust konsulteerimisprotsessis, mille komisjon algatas oma teatisega „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks”.
Minu arvates peaksime panema rohkem rõhku väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimele, võltsimise ja piraatluse vastasele võitlusele ning uuenduslikkuse ja konkurentsivõime soodustamisele, kaotades selleks bürokraatliku, haldus- ja regulatiivse koormuse.
Siiski nõustun raporti üldise ülesehituse ja eriti mainitud meetmetega, mille eesmärk on tugevdada e-kaubandust ja lihtsustada hankesüsteemi. Seepärast hääletasin mina raporti poolt.
Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on see järgmine samm hästitoimiva ja integreeritud ühtse Euroopa turu loomise poole. Praegu on Euroopa üks maailma suurimaid majanduspiirkondi, kuid tema potentsiaal on endiselt tohutu, eriti majanduskasvu ja tööhõive suurenemise mõttes.
Majanduse elavnemise tõukejõuks ja peamisteks osalisteks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Euroopa peab pakkuma neile suuremat kaitset, hõlbustades nende juurdepääsu laenudele, vähendades bürokraatiat ja edendades e-kaubanduse arengut. Vaid sel viisil suudame luua sotsiaalmajanduse, mis põhineb majanduskasvul, konkurentsivõimel ja jätkusuutlikkusel.
Kui tagame ELile nüüdisaegses üleilmastunud maailmas tõhusa ja uuendusliku ühtse turu, tähendab see, et EList saab vaieldamatu peategelane üleilmsel majandusareenil.
Pascal Canfin (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Tahtsin selgitada, miks me hääletasime ühtse turu akti poolt. Pean seda edusammuks. Euroopa Parlamendil on õnnestunud leida õiged kompromissid, mis ei ole kahvatumaks muutnud teksti sisu, vaid selle asemel avaldanud tugevat survet neile, kes komisjonis soovivad, et ühtse turu puhul kasutataks endiselt vaba turu mõtlemisviisi ilma sotsiaal-, maksu- või keskkonnaküsimusi kaasamata.
Samuti tahtsin selgitada, et lõige 54, milles käsitletakse avalikke teenuseid ja üldhuviteenuseid, on problemaatiline ning seepärast hääletasime vastu selle lõike ühele osale, milles kutsutakse ideoloogiliselt, kuid varjatud tingimustel üles edasisele liberaliseerimisele. Selle asemel pooldame Euroopa avalikke teenuseid ja oleme selle poolt, et tagataks Euroopa raamistik, mis jätab igale liikmesriigile võimaluse korraldada avalikke teenuseid ka edaspidi nii, nagu nad soovivad, eriti territooriumi tasandil.
Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Ühtne turg, kust pole kedagi kõrvale jäetud, ei kodanikke ega ettevõtjaid – see on lühidalt viis, kuidas kirjeldaksin tänase arutelu põhirõhku nüüdseks heaks kiidetud raportite paketile ühtse turu kohta. Tahaksin suure huvi ja heameelega rõhutada ettepanekuid, mille eesmärk on soodustada just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust. On ülimalt tähtis, et VKEdel oleks juurdepääs riigihangetele. Teade selle kohta, et kõnealust korda lihtsustatakse, ja eriti selle kohta, et riigihangete puhul vähendatakse VKEde osalemist välistavaid rahalisi takistusi ning et hankemenetlusel arvestatakse kohaliku turu eriomadusi, on ära teeninud kindla toetuse.
Samamoodi tuleb tõdeda, et VKEd ootavad abi turule juurdepääsu saamisel ning soovivad nende tegevust lihtsustavaid haldusmeetmeid ja lahendust patentide vallas. Ootan isiklikult suure põnevusega volinik Barnier’ väljakuulutatud ettekannet 12 hoova kohta, mis edendavad ühtset turgu. Samuti on ülimalt innustav teade, et ajavahemik, mille jooksul on võimalik hinnata just nende hoobadega seotud uuenduslikke lahendusi, on suhteliselt lühike.
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta
Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (A70115/2011)
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan seda raportit, sest nõustun 182 388 893 euro suuruse kogusummaga, mis soovitati eraldada üleujutuste põhjustatud kahjude korvamiseks Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhis, Horvaatias ja Rumeenias.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Nõustusin raportiga, milles kiidetakse nõukogu seisukoht paranduseelarve projekti nr 1/2011 kohta muutmata kujul heaks. Paranduseelarve projekti eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi. Minu arvates tuleks ELi solidaarsusfondi vahendid pärast loodusõnnetusi alati võimalikult kiiresti kasutusele võtta ja rahalise abi taotluste menetlemine peaks toimuma tõhusalt ja kiiresti, et loodusõnnetustes kannatada saanud riikidele oleks võimalik anda hädavajalikku rahalist abi.
George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Toetasin raportit, sest paduvihmade tõttu tekkinud üleujutustes kannatada saanud liikmesriigid ootavad 182,4 miljoni euro suuruse summa lisamist eelarvesse. Need riigid on Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Horvaatia ja Rumeenia. Nagu raportöör, usun ka mina, et solidaarsusfondi vahendeid peaks olema võimalik kasutusele võtta palju kiiremini ja tõhusamalt kui praegu.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun korrigeeritud summa kasutuselevõtmisega Euroopa Liidu solidaarsusfondist (ELSF), sest mitmes riigis – nimelt Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias – ületab loodusõnnetuste põhjustatud otsene kahju tavapärase künnise (0,6% kogurahvatulust) ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtuks. Samuti pean tähtsaks, et ELi solidaarsusfondi vahendid tuleks pärast loodusõnnetusi võimalikult kiiresti kasutusele võtta ning et kõikide sellega seonduvate korralduslike, seadusandlike ja täidesaatvate menetlustega tuleks tegelda ruttu ja tõhusalt. Niisiis toetan nõukogu ühist seisukohta Euroopa Liidu 2011. aasta paranduseelarve projekti kohta.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon teeb ettepaneku muuta komisjoni 2011. aasta eelarvet, mille eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi. Euroopa Parlamendil tuleks ettepanek raportööri väljapakutud tingimustel heaks kiita.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arutlusel olevas raportis käsitletakse nõukogu seisukohta Euroopa Liidu käesoleva aasta paranduseelarve projekti nr 1/2011 kohta. Komisjon võib esitada paranduseelarve projekte, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud”. Teatud ELi liikmesriigid on saanud kannatada loodusõnnetustes, mis on hävitanud mitmesugust infrastruktuuri, kusjuures kahju suurus on umbes 5,5 miljardit eurot ja see ületab mõnel juhul künnise (0,6% kogurahvatulust). See olukord õigustab Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) vahendite kasutuselevõtmist ja annab selleks alust, sest fondi ainuke eesmärk on parandada infrastruktuuri. Et olemasolevatest eelarveassigneeringutest ei piisa taotluste rahuldamiseks, nõustun paranduseelarvega – tegemist on komisjoni esimese ettepanekuga ELSFi kasutuselevõtuks –, milles pakutakse välja kulukohustuste ja maksete assigneeringute suurendamine 182 388 893 euro võrra.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Paranduseelarve eesmärk on rahuldada taotlus Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtuks, et korvata kahju, mille põhjustasid loodusõnnetused, milles said 2010. aasta mais ja juunis kannatada viis liikmesriiki ja Horvaatia. Tegemist oli „vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaoludega”, nagu finantsmääruses on sätestatud, ning seepärast on see menetlus meie arvates õigustatud ja vajalik.
Nende riikide toetuseks kasutusele võetud summa – 182,4 miljonit eurot – moodustab vaid ligikaudu 3% kogukahjust, mille hinnanguline suurus on umbes 5 512 700 000 eurot. ELi liikmesriike on viimastel aastatel rängalt tabanud suur hulk loodusõnnetusi. Esimese kuue aasta jooksul pärast ELSFi loomist sai komisjon 21 riigilt 62 rahalise abi taotlust. Umbes kolmandikku neist sai pidada suurteks loodusõnnetusteks, nagu ka nelja juhtumit neist, mida täna siin käsitleme. ELSF on tähtis vahend, millega aidatakse leevendada loodusõnnetuste tõttu inimestele, keskkonnale ja majandusele avaldunud mõju, mis on peaaegu alati märkimisväärne ja sageli pikaajaline. Siiski tuleb võtta endale ka asjakohane kohustus loodusõnnetusi ennetada, rakendades soovitusi, mille Euroopa Parlament hiljuti selles vallas heaks kiitis.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse paranduseelarve projekti, mille eesmärk on rahuldada taotlus Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtuks, et korvata kahju, mille põhjustasid loodusõnnetused, milles said 2010. aasta mais ja juunis kannatada viis liikmesriiki ja Horvaatia.
Tegemist oli „vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaoludega”, nagu finantsmääruses on sätestatud, ning seepärast on see menetlus meie arvates õigustatud ja vajalik. Nende riikide toetuseks kasutusele võetud summa – 182,4 miljonit eurot – moodustab vaid ligikaudu 3% kogukahjust, mille hinnanguline suurus on umbes 5 512 700 000 eurot.
ELi liikmesriike on viimastel aastatel rängalt tabanud suur hulk loodusõnnetusi. Esimese kuue aasta jooksul pärast ELSFi loomist sai komisjon 21 riigilt 62 rahalise abi taotlust. Umbes kolmandikku neist sai pidada suurteks loodusõnnetusteks, nagu ka nelja juhtumit neist, mida täna siin käsitleme.
ELSF on tähtis vahend, millega aidatakse leevendada loodusõnnetuste tõttu inimestele, keskkonnale ja majandusele avaldunud mõju, mis on peaaegu alati märkimisväärne ja sageli pikaajaline. Samuti on tähtis kohustus loodusõnnetusi ennetada.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustusin raporti ja raportööri ettepanekuga kiita nõukogu seisukoht paranduseelarve projekti nr 1/2011 kohta muutmata kujul heaks, sest neile riikidele, s.o Poolale, Tšehhile, Slovakkiale, Ungarile, Horvaatiale ja Rumeeniale, tuleb finantsabi anda ja seda ei saa enam edasi lükata.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle komisjoni ettepanekule ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks, mis põhineb eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktil 26, mille kohaselt võib vahendeid kasutusele võtta igal aastal kuni 1 miljardi euro ulatuses. Fondist abi saamise tingimused on üksikasjalikult kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta. Meeles tuleks pidada, et fondi eesmärk on infrastruktuuri parandamine ja refinantseerimiseks vajalike vahendite eraldamine ning sellest ei hüvitata eraomandiga seotud kahjusid. See on komisjoni esimene ettepanek fondi kasutuselevõtuks 2011. aastal.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Paranduseelarve projekt on põhjendatud, arvestades solidaarsusfondi kaudu kasutusele võetud vahendite eesmärki leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud maalihete ja suurte üleujutuste tagajärgi. Olles kontrollinud, et taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, tegi komisjon ettepaneku võtta Euroopa Liidu solidaarsusfond kasutusele summas 182,4 miljonit eurot, et tegelda neis riikides aset leidnud sündmustega. Siiski tahan juhtida tähelepanu viivitusele niisuguse toetuse kasutuselevõtmisel. Menetlus tuleb muuta vähem bürokraatlikuks ja sujuvamaks, et reageerida tulevastele loodusõnnetustele õigel ajal.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Arvestades, et 2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 1/2011 eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi, hääletasin mina raporti poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Loodusõnnetused ei ole Euroopas enam harvaesinevad nähtused. Hiljutised sündmused, näiteks 2010. aasta üleujutused Poolas, Slovakkias, Rumeenias, Tšehhis ja Ungaris, näitavad, et solidaarsusfond on hädavajalik. Seda fondi ei kasutata selleks, et hüvitada eraomandiga seotud kahjusid, vaid peamiselt selleks, et taastada infrastruktuur. Niisiis võib seda pidada sobivaks refinantseerimisvahendiks. Suured loodusõnnetused on toimunud eelkõige sellistes riikides nagu Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia ning seal ületab otsene kahju tavapärase künnise (0,6% kogurahvatulust). Seepärast hääletasin ettepaneku poolt.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse 2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 1/2011, mille eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi. Paranduseelarve projekti nr 1/2011 ainuke eesmärk on ametlikult korrigeerida 2011. aasta eelarvet. Nimetatud põhjused õigustavad täielikult paranduseelarvet ja seepärast andsin raportile poolthääle.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetasin paranduseelarve projekti, mille eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me jäime erapooletuks. Raportis käsitletakse ELi solidaarsusfondist kasutusele võetud vahendite ülekandmist seoses 2011. aastal Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhis, Horvaatias ja Rumeenias toimunud üleujutustega. Nõustume kiireloomulise vajadusega võtta vahendid kasutusele, kuid ei nõustu kavandatud rahastamismeetodiga (negatiivreservi kaudu).
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan raportit, mille eesmärk on anda Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Tšehhi Vabariigile, Horvaatiale ja Rumeeniale Euroopa Liidu solidaarsusfondist ELi abi pärast 2010. aasta mais ja juunis toimunud üleujutusi, milles need piirkonnad ja nende elanikud kannatada said. EL peab jätkuvalt olema organisatsioon, mis näitab üles solidaarsust.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Nõustun raportiga, milles käsitletakse Euroopa Liidu solidaarsusfondist rahalise abi andmist Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Tšehhi Vabariigile, Horvaatiale ja Rumeeniale. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Minu arvates tuleks ELi solidaarsusfondi vahendid pärast loodusõnnetusi alati võimalikult kiiresti kasutusele võtta ja rahalise abi taotluste menetlemine peaks toimuma tõhusalt ja kiiresti, et loodusõnnetustes kannatada saanud riikidele oleks võimalik anda hädavajalikku rahalist abi.
Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) eesmärk on anda katastroofi korral kiiret, tõhusat ja paindlikku abi liikmesriigi või ühinemisläbirääkimisi pidava riigi elanikkonnale.
Fond täiendab liikmesriikide avaliku sektori vahendeid eriolukordades, eelkõige infrastruktuuri kiire parandamise ning ajutise peavarju ja hädaabiteenuste tagamise korral, et hoolitseda inimeste edasilükkamatute vajaduste eest ja teha loodusõnnetuses kannatada saanud piirkonnad korda. Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhit, Horvaatiat ja Rumeeniat tabasid 2010. aastal paduvihmad, mille tõttu tekkisid suured üleujutused. Selle tagajärjel kannatasid need riigid tohutut kahju. Pärast loodusõnnetusi taotlesid kõnealused riigid abi ELSFist. Et asjaomases määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumid olid täidetud, kiideti ELSFi kasutuselevõtmine heaks, et leevendada neis loodusõnnetustes kannatada saanud inimeste valu, kannatusi ja kaotusi. Toetasin raportit kirjeldatud põhjustel.
Adam Bielan (ECR), kirjalikult. – (PL) Üleujutused, mis tabasid eelmisel aastal Euroopa Liidu idaosa riike, põhjustasid suurt varalist kahju peaaegu igas piirkonnas. Paljud neist jätkavad siiani võitlust üleujutuste traagiliste tagajärgedega. Suur hulk inimesi ootab ikka veel ametivõimude lubatud rahalist abi. Suuri kahjusid esines peamiselt põllumajanduse, infrastruktuuri, transpordivõrgu ja kultuurimälestiste puhul. Palju inimesi on saanud kannatada ja sageli on nad kaotanud kõik, mis neil oli. Ainuüksi Poolas on otsene kahju hinnanguliselt peaaegu kolm miljardit eurot. Seega ületab see tublisti solidaarsusfondi kasutuselevõtmise künnist. Samalaadne olukord valitseb ka muudes riikides, kes taotlevad fondist toetust. Institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud Euroopa vahendite eraldamine toob märkimisväärset kergendust piirkondadele, mis on katastroofis enim kannatada saanud, sest siis on võimalik teha tööd loodusõnnetuse tagajärgede leevendamiseks. Toetan kindlalt solidaarsusfondi kasutuselevõtmist.
Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Mul on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle eraldada eelmise aasta üleujutustes kannatada saanud Kesk-Euroopa riikidele ELi solidaarsusfondist vahendeid. Tšehhi Vabariigil on vaja 125 miljonit Tšehhi krooni, et korvata osa eelmise aasta mais ja juunis Morava põhjaosas aset leidnud üleujutuste põhjustatud kahjust. Et kogukahju suuruseks hinnati viis miljardit Tšehhi krooni, mis on vähem kui 0,6% Tšehhi Vabariigi SKPst, ei vasta õnnetus Euroopa õigusaktide alusel katastroofi määratlusele, mille puhul on abi solidaarsusfondist peaaegu kindel. Niisiis pidi Tšehhi taotlema erandit selle alusel, et meie riik kannatas sama loodusõnnetuse tõttu nagu naaberriik Poola, kus tagajärjed olid hävitavamad. Euroopa Parlamendi esialgses resolutsiooni projektis mainiti kannatada saanud riigina vaid Poolat ja alles pärast seda, kui juhtisin tähelepanu sellele, et üleujutused puudutasid ka teisi riike, laienes selle kohaldamisala kogu Kesk-Euroopa piirkonnale. Mul on hea meel, et Tšehhi valitsus asus pärast algset ükskõiksust ja kõhklust hoogsalt tegutsema ning suutis määratud tähtaja jooksul esitada taotluse rahalise abi saamiseks solidaarsusfondist. Nüüd osutub see vaieldamatult väga kasulikuks.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse toimunud katastroofide tõttu tekkinud märkimisväärset kahju eelkõige eraomandile, transpordivõrgule ja kultuurimälestistele ning seda, et otsese kahju hinnanguline kogusumma ületab kõigis neis riikides solidaarsusfondi kasutuselevõtmise künnist, mis on 0,6% kogurahvatulust, nõustun ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks pärast suuri üleujutusi, milles need riigid 2010. aasta mais ja juunis kannatada said. Soovin korrata, et nõukogu peab kiiresti jätkama Euroopa Parlamendi heakskiidetud solidaarsusfondi uue määruse läbivaatamist, et muuta see kiiremini toimivaks ja tõhusamaks.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks on õigustatud, kui võtta arvesse neid riike tabanud ägedaid vihmasadusid ja üleujutusi ning neist tulenevat suurt kahju. Toetus, mille osaliseks see otsus asjaomases parlamendikomisjonis suure häälteenamusega sai, näitab, kui suur poolehoid sellele oli. Mul on kahju, et inimesed elasid läbi selliseid kannatusi, ning ma loodan, et fondi kasutuselevõtmine leevendab neid ja aitab enim kannatada saanud piirkondi kiiremini ja tõhusamalt taas üles ehitada.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) 2010. aasta mais ja juunis ründas Kesk- ja Ida-Euroopat võimas torm, mis põhjustas mõnes liikmesriigis tohutut kahju, eelkõige avaliku infrastruktuuri, põllumajanduse, teede- ja raudteevõrgu ning avaliku ja erasektori vara hävimise tõttu. Poola üleujutuste all kannatas peaaegu kogu riik ja need põhjustasid kahju, mis ületab 0,85% kogurahvatulust. Slovakkias jättis torm mõned piirkonnad vee alla ning põhjustas maalihkeid ja üleujutusi, tekitades kahju umbes 0,89% ulatuses kogurahvatulust. Ungaris oli kahju suurus 0,73% kogurahvatulust ja Rumeenias oli see hinnanguliselt üle 875 miljoni euro ehk 0,67% kogurahvatulust. Horvaatias ületab kahjusumma 153 miljonit eurot (0,6% kogurahvatulust) ja Tšehhis on selleks summaks 204 miljonit eurot (0,6% kogurahvatulust). Selline olukord õigustab Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist ja on andnud alust 2011. aasta esimene paranduseelarve heaks kiita. Arvestades, et juba heaks kiidetud paranduseelarve projektis on seda käsitletud, ja pidades silmas regionaalarengukomisjoni arvamust, nõustun raportööri seisukohaga, et 182 388 893 eurot tuleks kasutusele võtta, andmaks abi eelnimetatud liikmesriikides tormide tõttu kannatada saanud avaliku infrastruktuuri parandamisel.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis kiidetakse heaks Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtmine, et aidata kuut riiki: Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhi Vabariiki, Horvaatiat ja Rumeeniat. Need riigid kannatasid ägedate paduvihmade ja mõnel juhul seninägematult suurte üleujutuste, maalihete ja mudalaviinide all. Neljas riigis – Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias – vastab õnnetus ELSFi käsitleva määruse kohaselt katastroofi määratlusele, teisisõnu ületab kahju hinnanguliselt 0,6% nende riikide kogurahvatulust. Meie arvates on selle toetuse kasutuselevõtmine tähtis ja vajalik ning sellest tulenevalt hääletasime raporti poolt.
Taas peame juhtima tähelepanu ülemäärastele viivitustele, mis jäävad õnnetuse toimumise, ELSFi kasutuselevõtmist käsitleva otsuse ning liikmesriikidele ja kannatada saanud piirkondadele mõeldud ELi toetuse tegeliku eraldamise vahele. Antud juhul toimusid õnnetused 2010. aasta mais ja juunis. Euroopa Parlament kiitis ELSFi kasutuselevõtmise heaks alles nüüd, peaaegu aasta hiljem. Raha jõudmist sihtkohta viivitavad veelgi rohkem muud menetlusnõuded. Seepärast oleme toetanud vajadust kohandada selle fondi kasutuselevõtmise eeskirju, et muuta see paindlikumaks ja õigeaegsemaks.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Andsime poolthääle raportile, milles kiidetakse heaks Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtmine, et aidata kuut riiki: Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhi Vabariiki, Horvaatiat ja Rumeeniat.
Need riigid kannatasid ägedate paduvihmade ja mõnel juhul seninägematult suurte üleujutuste, maalihete ja mudalaviinide all. Neljas riigis – Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias – vastab õnnetus ELSFi käsitleva määruse kohaselt katastroofi määratlusele, teisisõnu ületab kahju hinnanguliselt 0,6% nende riikide kogurahvatulust.
Meie arvates on selle toetuse kasutuselevõtmine tähtis ja vajalik ning sellest tulenevalt hääletasime raporti poolt.
Siiski peame juhtima tähelepanu ülemäärastele viivitustele, mis jäävad õnnetuse toimumise, ELSFi kasutuselevõtmist käsitleva otsuse ning liikmesriikidele ja kannatada saanud piirkondadele mõeldud ELi toetuse tegeliku eraldamise vahele. Tuleb märkida, et õnnetused toimusid 2010. aasta mais ja juunis. Euroopa Parlament kiitis ELSFi kasutuselevõtmise heaks alles nüüd, peaaegu aasta hiljem. Raha jõudmist sihtkohta viivitavad veelgi rohkem muud menetlusnõuded.
Seepärast toetame vajadust kohandada selle fondi kasutuselevõtmise eeskirju, et muuta see paindlikumaks ja õigeaegsemaks.
Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) 2010. aasta üleujutustes said kannatada suured piirkonnad paljudes Kesk-Euroopa riikides. Loodusõnnetused tabasid peamiselt Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhit, Horvaatiat ja Rumeeniat. Nende piirkondade elanikud ei tule üleujutuste tagajärgedega omal jõul toime. Neil ei ole võimalik tagajärgi oma vahenditega leevendada, sest riikide eelarveid koormavad majandus- ja finantskriis. Niisiis teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond kannatada saanud riikide toetuseks. Kõik nimetatud riigid taotlesid fondist abi pärast seda, kui neid tabasid ja halvasid eelmise aasta kevad- ja suvekuudel maalihked, üleujutuste laine ja peaaegu lakkamatud vihmahood.
Niisiis põhjustasid loodusjõud neist tabatud piirkondades suurt kahju nii avalikule ja erainfrastruktuurile kui ka teede- ja raudteevõrgule, samuti sai kahjustada põllumajandus. Peale selle said tõsiselt kannatada vara, eluasemed ja kultuurimälestised. Seega on asjakohane eraldada kahju kandnud Euroopa riikidele vajalikku rahalist abi, et nad saaksid leevendada loodusõnnetuse tagajärgi ja naasta võimalikult kiiresti tavaellu.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda dokumenti, sest komisjon teavitas oma ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta (KOM(2011)0010) parlamenti, et abisaamise taotluste põhjal, mille Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja kandidaatriik Horvaatia esitasid seoses 2010. aasta mais, juunis ja juulis aset leidnud üleujutustest tingitud katastroofidega, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond. Et vältida asjatuid viivitusi käesoleva meetme vastuvõtmisel, mille eelarvekomisjon kavatseb võimalikult kiiresti vastu võtta, tuleb märkida, et regionaalarengukomisjonil ei ole vastuväiteid Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele summas 182 388 893 eurot asjaomaste riikide jaoks vastavalt komisjoni ettepanekule ning kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 sätetega.
Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Solidaarsusfond on ELi jaoks eluliselt tähtis vahend. Peale selle, et tal on finantsmõju, väljendab ta ka Euroopa solidaarsust. Ometi on nõukogu meile just näidanud, et see solidaarsus hakkab tasahilju kaduma. Et aidata kodanikke, kes on pärast eelmise aasta üleujutusi juba niigi palju kannatanud, sunnib nõukogu meid praegu kärpima vahendeid väga tähtsates programmides.
Pealegi, kui vaatame, millised liikmesriigid blokeerivad praegu nõukogus mõistet „uus raha”, mille eesmärk on katta fondi vajadusi, näeme, et need on riigid, kes on eelmistel aastatel saanud fondist suuri rahasummasid.
Euroopa Liit rajaneb solidaarsuse põhimõttel. Ilma selleta ei oleks me suutnud rajada tänast Euroopat ega suuda rajada homset Euroopat.
Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Erinevalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist pean ma solidaarsusfondi, mille vahendite eesmärk on korvata loodusõnnetuste tekitatud kahju, Euroopa solidaarsuse tõeliseks väljenduseks. Hindan kõrgelt tõsiasja, et ka selles raportis tehakse ettepanek eraldada vahendeid üleujutuste tõttu Tšehhi Vabariigi avaliku sektori varale tekkinud kahju korvamiseks. Eriti puudutab see Morava põhjaosa, mis sai kannatada eelmise aasta mais sama üleujutuste laine tõttu, mis põhjustas kahju kogu Kesk-Euroopas. Tõsiasi, et Tšehhi on saanud solidaarsusfondist kahjude hüvitamiseks vahendeid, teeb mulle veelgi enam rõõmu seepärast, et tegelikult said naaberriigid üleujutuste laines Tšehhist rohkem kannatada.
Tänu Euroopa solidaarsusele ei unustatud sellegipoolest Tšehhi abistamist. Soovin veel tänada kolleege Březinat ja Tošenovskýt, kellega nõudsime edukalt Tšehhi kaasamist nende riikide hulka, kes saavad solidaarsusfondist seoses üleujutuste lainega vahendeid. Soovin eraldi tänada ka Euroopa Parlamendi presidenti Buzekit, kes külastas koos meiega kannatada saanud piirkondi Moravas ja pooldas isiklikult toetuse eraldamist Tšehhile.
Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Aastat 2010 iseloomustasid hävitavad üleujutused paljudes Euroopa riikides. Poolat tabas kaks üleujutust. Euroopa Liidu solidaarsuse väljendamine üleujutuste tagajärgede leevendamisel ja meetmed, mida on võetud kannatada saanud inimeste äärmiselt täbara olukorra kergendamiseks, peaksid meile heameelt tegema. Need inimesed on kaotanud suure osa oma varast ja paljudel juhtudel kogu oma ainelise vara, nende tervis on saanud kahjustada ja mõni on lausa kaotanud oma lähedase.
Puuduste ja kannatuste ajal väljendatava solidaarsuse põhimõtet toetades tuleb mõtiskleda ka selle üle, kuidas üleujutusi ära hoida. Lahendus on veemajandus: jõgede reguleerimine, veehoidlate ehitamine jne. Meil tuleks suunata palju rohkem keskkonnaeesmärkideks eraldatud raha ühtekuuluvusfondi, et ennetada üleujutusi. Pooldan Reimer Böge raportit ja esitan üleskutse toetada ettepanekut eraldada pärast 2013. aastat eelarvesse rohkem vahendeid.
Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Mul on ülimalt hea meel, et Euroopa Parlamendis tehakse nii edasiviivaid otsuseid. Parlamendiliikmed, kes on pärit üleujutustes kannatada saanud piirkondadest, tegid suuri jõupingutusi Euroopa Liidu abi saamiseks ning teatavasti ei ole tee selle õnnestumiseni olnud kerge. 182,4 miljoni euro eraldamine eelmise aasta üleujutuste tagajärgede korvamiseks on ülimalt tähtis nii loodusõnnetusest tabatud piirkondadele kui ka seal elavatele inimestele.
Poola ja Podkarpacie piirkond on õnnetuse tõttu eriti palju kannatanud ning loodetavasti kasutatakse infrastruktuuri taastamiseks eraldatud rahalisi vahendeid tõhusalt. Tänane Euroopa Parlamendi otsus on lõplik ja selle põhjal alustatakse menetlust ELi raha eraldamiseks. See on põhjus, miks andsin poolthääle resolutsioonile ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta 2010. aastal Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Horvaatias ja Rumeenias toimunud üleujutuste tõttu.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta. Abisaamise taotluste põhjal, mille Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja kandidaatriik Horvaatia esitasid seoses 2010. aasta mais, juunis ja juulis aset leidnud üleujutustest tingitud katastroofidega, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond.
Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin avaldada heameelt tänase hääletuse üle, millega toetati Euroopa solidaarsusfondi kasutuselevõtmist, et anda Poolale, Slovakkiale, Tšehhi Vabariigile, Ungarile, Rumeeniale ja Horvaatiale abi eelmisel aastal toimunud üleujutuste tõttu.
Kuigi Euroopa Parlament ja nõukogu jäävad liikmesriikide kahjude hüvitamiseks vajaliku 182,4 miljoni euro hankimise tehnilise menetluse suhtes eriarvamusele, on Euroopa taas näidanud üles solidaarsust oma kodanikega. Nõustun 2010. aasta eelarve ülejäägi kasutamisega, et katta vajalike vahendite leidmiseks rakendatud „negatiivreservi”. See reserv on tõepoolest raamatupidamisvahend, mida tuleks kasutada hädavajalike ja ettenägematute asjaolude korral, mis võivad jooksva majandusaasta jooksul esile kerkida.
Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Solidaarsus on Euroopa Liidu põhitunnus. Solidaarsuse põhimõttest lähtuvalt pean ma õigeaegseks ja vajalikuks raportit Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta seoses üleujutustega, milles said 2010. aastal kannatada Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Horvaatia ja Rumeenia. See solidaarsus on vajalik seda enam, et kliimamuutused põhjustavad ka edaspidi õnnetusi kogu Euroopas. Sellepärast tuleb töötada välja strateegiad, mis aitavad ühtlasi vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust.
Euroopa Liidu jõupingutused tuleb suunata liikmesriikide võetud meetmete tugevdamisele, et ennetada ja vähendada Euroopas üha sagenevate suurte üleujutuste mõju. Selles vallas peab üks liikmesriikide esmatähtis ülesanne olema hinnata tegevust, mis kasvatab üleujutuste ohtu, ning suurendada sekkumismeetmete reageerimiskiirust, reguleeritavust ja paindlikkust. Viimase, kuid mitte vähem tähtsana soovin rõhutada, kui tähtis on, et kodanikud saaksid teavet üleujutuste ohjamise meetmetest ja kavadest ning oleksid neisse kaasatud.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Käesolevat solidaarsusvahendit on kasutatud ka varem – konkreetselt minu kodumaal toetusena, mis saadeti Madeirasse pärast 2010. aasta veebruari tugevaid vihmasadusid – ning nüüd on igati põhjendatud võtta see kasutusele selleks, et püüda leevendada tagajärgi, mida loodusõnnetused kannatada saanud riikide elanikkonnale alati tekitavad.
Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Eelmise aasta suured vihmasajud põhjustasid Kesk-Euroopa riikides katastroofilise olukorra. Veest tulvil jõed ujutasid üle tänavaid ja maju. Inimesed jäid paljudest asjadest ilma ja suur hulk neist kaotas peaaegu kõik, mis neil oli. Seepärast oli olukorra kiire hindamine ja kiire abi andmine sel hetkel hädavajalik. Nii Slovakkia, Ungari, Poola, Tšehhi, Horvaatia kui ka Rumeenia taotlesid Euroopa Liidult abi, et aidata solidaarsusfondi vahenditega hädasolijaid. Mul on väga hea meel näha, et ka Euroopa Parlament mõistis seda olukorda ja soovis neid riike aidata. Seepärast leian, et otsuse vastuvõtmise ettepanekut tuleb kindlasti toetada, ning soovin kasutada võimalust ja tänada kõiki, kes väljendasid sel ajal minu Kesk-Euroopa kaaskodanike suhtes solidaarsust. Aitäh teile!
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Pärast 2010. aasta augustis aset leidnud tugevaid vihmasadusid, mille tagajärjel tungisid jõed üle kallaste ja inimesed olid sunnitud kodudest lahkuma, taotles Tšehhi Vabariik 2010. aasta oktoobris abi solidaarsusfondist. Künnist, milleks oli 0,6% kogurahvatulust, ei ületatud, kuid suurem osa elanikkonnast sai kannatada ja piirkonna majandus oli kokkuvarisemise äärel. Suuri kahjustusi said tähtsad valdkonnad, näiteks turism ja tööstus. Abi katab osa kahjustatud infrastruktuuri taastamiseks vajalike kiirete meetmete kulust. Sellest tulenevalt olen ettepaneku poolt.
Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Eelmisel suvel tabasid enamikku Rumeenia territooriumist suured üleujutused ja maalihked. Kahju suuruseks hinnati peaaegu 900 miljonit eurot, mis on ligemale 0,7% Rumeenia SKPst. Mul on hea meel solidaarsusfondist eraldatud abi üle, sest see aitab leevendada õnnetuse mõju ja hoida ära muud samalaadsed juhtumid. Solidaarsusfond on üks konkreetne näide, mille võib tuua meie kodanikele ELi tasandi ühismeetmete tähtsuse kohta.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks, lähtudes 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisest kokkuleppest (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta). Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Üheaegselt ettepanekuga võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks, esitas komisjon paranduseelarve projekti (A7-0115/2011). Raporti alusel on selge, et kõik taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Niisiis toetasin Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist summas 105 567 155 eurot Poola jaoks, 20 430 841 eurot Slovakkia jaoks, 22 485 772 eurot Ungari jaoks, 5 111 401 eurot Tšehhi Vabariigi jaoks, 3 825 983 eurot Horvaatia jaoks ja 24 967 741 eurot Rumeenia jaoks, mis teeb kogusummaks 182 388 893 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja maksete assigneeringutena.
Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Poolat, Slovakkiat, Tšehhi Vabariiki, Ungarit, Horvaatiat ja Rumeeniat 2010. aastal tabanud üleujutuste otseste kulude kogusumma on 5 512 719 662 eurot. Hääletasin raporti poolt, et kiita heaks üleujutuste tõttu ette nähtud 182,4 miljoni euro kasutuselevõtmine ELi solidaarsusfondist. Ma ei nõustu rahastamisallikaga, milleks nõukogu pakkus välja „negatiivreservi”. Siiski hääletasin nõukogu ettepaneku poolt, sest minu arvates ei tohi üleujutuste ohvriks langenud kodanikest saada liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi institutsioonidevahelise võitluse ohvrid.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Käsitluse all on abisaamise taotlused, mille esitasid Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja kandidaatriik Horvaatia, et tulla toime suurte kahjudega, mille põhjustasid 2010. aasta mais, juunis ja juulis neis riikides aset leidnud suured üleujutused. Et kõik taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, pooldasin ma ettepanekut võtta kasutusele Euroopa Liidu solidaarsusfond, et eraldada kõnealustele riikidele 182 388 893 eurot, lootes, et see toetus aitab kiirendada kannatada saanud piirkondade taastamist ja leevendada nende elanike kannatusi.
Zuzana Roithová (PPE), kirjalikult. – (CS) Toetasin suure rõõmuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõud, milles käsitletakse ELi solidaarsusfondi vahendite eraldamist Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Tšehhi Vabariigile, Horvaatiale ja Rumeeniale. Kõik need riigid said eelmisel aastal kannatada ägedate paduvihmade tõttu tekkinud suurtes üleujutustes, mis põhjustasid maalihkeid ja suuri inimkaotusi ning samuti kahju eluasemetele, ettevõtlusele, põllumajandusmaale, teede- ja raudteevõrgule ning muule infrastruktuurile. Kuigi kavandatud toetussumma moodustab enamikus riikides ainult mõne protsendi hinnangulisest kogukahjust, on see siiski suur toetus, mille kogusumma on 182 miljonit eurot. Tahan rõhutada, et EL lõi solidaarsusfondi selleks, et aidata loodusõnnetustes kannatada saanud piirkondade elanikke. Tänan parlamendiliikmeid selle raporti toetamise eest.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks, lähtudes 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktist 26. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Üheaegselt ettepanekuga võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks esitas komisjon paranduseelarve projekti (paranduseelarve projekt nr 1/2011, 14. jaanuar 2011), et kanda 2011. aasta eelarvesse vastavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud, nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 26.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle teksti poolt, sest meil tuleb Euroopa Liidu solidaarsusfond kasutusele võtta nende Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, kes said kannatada 2010. aasta üleujutustes.
Sellised riigid nagu Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Horvaatia ja Rumeenia kandsid suuri kulusid pärast sel ajavahemikul sadanud tugevaid vihmasid, mis põhjustasid nende infrastruktuurile tohutut kahju. Näiteks ainuüksi Poolas toimus 2010. aasta mais ja juunis suurjõgedel kaks järjestikust üleujutust, mis tekitasid tõsist kahju põllumajandusele, transpordivõrgule ja kultuurimälestistele. Selle tagajärjel on kahju kogusumma peaaegu kolm miljardit eurot. Nüüd on esmatähtis eelmise aasta traagilistes sündmustes enim kannatada saanud piirkonnad taas üles ehitada ja lubada neil edasise viivituseta uuesti oma tootmissüsteemid käivitada.
Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) 2010. aasta üleujutustes said erineval määral kannatada paljud Euroopa riigid. Näiteks Tšehhis oli üleujutus pindala poolest väiksem, kuid selle tagajärjed olid riigi jaoks tõeliselt hävitavad, just nagu Poolaski. Seega toetasin vahendite eraldamist võimaluse alusel, mis on sellisteks erandlikeks olukordadeks sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt, sealhulgas selle poolt, et vahendeid eraldataks ka Tšehhile ja Horvaatiale, kus olukord oli samasugune.
Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Kiitsin heaks raporti Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 26. On ülimalt tähtis, et EL toetaks riike, kes on loodusõnnetustes kannatada saanud. Selle õnnetuse tekitatud kahju ületab 2,9 miljardit eurot. ELi rahaline toetus aitab taastada avalikku infrastruktuuri, mida loodusõnnetus kahjustas, sealhulgas veetorustikke, kanalisatsioonisüsteeme, teid ja sildu. Üleujutustest on möödunud juba peaaegu aasta. Abi on endiselt hädavajalik. See tuleks kasutusele võtta kiiremini. Selleks tuleks lühendada menetlust, mille alusel solidaarsusfondist rahalist abi eraldatakse.
Soovitus: Luis Manuel Capoulas Santos (A7-0056/2011)
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan raportit, sest selles edendatakse Komooride kalapüügi piirkonnas vastutustundlikku kalapüüki seal kalastavate eri kalalaevastike vahelise diskrimineerimiskeelu põhimõtte alusel, pidades ühtlasi dialoogi vajalike reformide arutamiseks. Pooldan raportit ka põhjusel, et see on eelmise lepingu edasiarendus, sest selles on sätestatud klausel protokolli rakendamise peatamise kohta inimõiguste rikkumise korral. Kuid et protokolli eesmärk on tugevdada partnerlust ja koostööd kalandussektoris kõikide olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise kaudu, juhin tähelepanu kiirele vajadusele luua raamistik, mille abil edendada suuremaid investeeringuid selles valdkonnas ja väikesemahulise kalatootmise optimeerimist.
George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Toetasin raportit, sest see tähendab kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud. Komoori Liitu loetakse üheks vähimarenenud riigiks, mille majandus sõltub tugevalt välisriikide abirahast ning tehnilisest abist. Kuigi Komoori Liidu kasutatavaid kalavarusid (peamiselt pelaagilised kalad) hinnatakse 33 000 tonnile aastas, püüavad kohalikud kalurid aastas umbes 16 000 tonni kala, mis läheb täielikult kohalikule turule. Uue protokolli peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused seoses varudele juurdepääsu ning tegevusalapõhise toetuse saamisega ning tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahel, luues mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistiku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Komooride püügipiirkonnas.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Euroopa Liidu ja sellest väljaspool asuvate riikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava. Hääletasin soovituse poolt, sest ka minu arvates teenib ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll mõlema poole huve. Ühelt poolt parandab see ELi laevadele pakutavaid kalapüügivõimalusi Komooride kalapüügi piirkonnas, sest kohalike kalavarude ammendamise oht on seal välistatud. Teiselt poolt eraldab EL vahendeid Komooride kalandussektori arengupoliitika toetuseks.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta. Pean nimetatud protokolli kasulikuks, sest selles edendatakse vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist Komooride territoriaalvetes ning see teenib mõlema poole huve, sest pakub ELi laevadele kalapüügivõimalusi vastutasuks tähtsa tegevusalapõhise toetuse eest Komoori saarestiku kogukonnale.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Ühenduse ja Komooride vahelist kalanduslepingut käsitleva soovituse poolt, sest lepingupooled kohustuvad edendama Komooride kalapüügi piirkonnas jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning sätestatud on peatamisklausel Komoori Liidus aset leidva inimõiguste rikkumise korral.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune protokoll, mis kuulub Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalanduslepingu juurde, mis on üks paljudest Euroopa Liidu sõlmitud kalandusalastest partnerluslepingutest, kaotas kehtivuse 31. detsembril 2010. aastal. Uus protokoll sõlmitakse kolmeaastaseks perioodiks (2011–2013), mis algab pärast seda, kui jõustub nõukogu otsus nimetatud protokolli ajutise kohaldamise kohta ja lõpeb praeguse protokolli kehtivus. Otsuse ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused olemasolevate liigsete varude põhjal ning eraldi rahaline toetus, mida antakse varudele juurdepääsu eest ja tegevusalapõhise toetusena.
Uus protokoll teenib mõlema poole huve ning selle abil püütakse tihendada kalandusalast koostööd olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise kaudu. On leitud, et vaja on luua raamistik, mille abil edendada investeeringuid selles valdkonnas ja optimeerida väikesemahulist kalatootmist. Nagu raportöör, usun ka mina, et Euroopa Parlamendil peaks olema õigus pidada põhjalikku järelevalvet selle üle, kuidas leping edasi areneb ja kuidas seda täidetakse. Selle võimaluse peab tagama komisjon.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis keskendutakse ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus sõlmida protokoll, millega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saavad Euroopa Liidu (ELi) kalalaevad Komoori Liidu vetes kala püüda. EL on aja jooksul sõlminud kalandusalaseid partnerluslepinguid paljude riikidega ning eraldanud vastutasuks teatud rahalist toetust, mis on suurel määral mõeldud selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat ja eelkõige kaitsta kalavarusid. Lissaboni lepingu jõustumisega võttis Euroopa Parlament selles sektoris endale suuremad kohustused ja nüüd tuleb meil uutele kalanduslepingutele anda oma nõusolek. Et ELi ja Komoori Liidu vaheline protokoll kaotas 31. detsembril 2010. aastal kehtivuse, on seda vaja kiiresti uuendada. Nagu raportöör põhjalikult selgitab, teenib kõnealune ettepanek mõlema poole huve, ning seega hääletasin selle poolt. Kahju on vaid, et sellega on hiljaks jäädud.
João Ferreira ja Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis toetatakse ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu uut protokolli, mis kehtib kolm aastat ning mille peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused ja rahaline abi, mis antakse varudele juurdepääsu eest ja tegevusalapõhise toetusena. Tegemist on lepinguga, milles käsitletakse 70 Euroopa laeva õigust pääseda Komooride vetele vastutasuks ligikaudu 600 000 euro suuruse rahalise aastatoetuse eest, millest umbes pool on ette nähtud riigi kalandussektori arenguks. Sellel riigil põhimõtteliselt muid ressursse ei olegi. Riigi 800 000 elanikust sõltuvad kalandussektorist 30 000.
Just selles valdkonnas on nn partnerluslepingud kõige nähtavamalt ebaõnnestunud ning see peaks andma põhjust järele mõelda ja põhimõtteid muuta. Püüda lubatakse 45 tuunipüügiseineril, millest 22 sõidavad Prantsuse ja 22 Hispaania lipu all, ning 25 triivõngejadaga kalapüügilaeval – see on rohkem kui praegu kehtiva protokolli alusel, milles on püügiluba antud 40 tuunipüügiseinerile ja 17 triivõngejadaga kalapüügilaevale. Portugalil on endiselt viis triivõngejadaga kalapüügilaeva nagu varemgi. Suurimad kasusaajad on ikkagi Prantsusmaa ja Hispaania.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetan seda dokumenti, sest Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel. Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud. Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Parlamendile antud suuremad õigused seoses kalandusalaste partnerluslepingutega: vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a peab Euroopa Parlament andma lepingu sõlmimisele eelnevalt oma nõusoleku. See on nõue, mis asendab varasemat tavapärast nõuandemenetlust. Minu arvates teenib ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll mõlema poole huve.
Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Kalandussektor on Komooride piirkonnas väga eriline. Kohalike kalurite püütud kalast piisab vaevu selleks, et täita kohaliku kogukonna vajadusi. Selle põhjuseks on vähearenenud ning ausalt öeldes olematu sadamavõrgustik ja kalalaevastik. Inimesed, kes elavad saartel, mis asuvad selles India ookeani osas, on väga vaesed, nad on silmitsi tööpuudusega ja sõltuvad tegelikkuses välisriikide abirahast, nagu kirjeldab raportöör. Partnerlusleping, mis võimaldab ELi laevadel püüda kala Komooride territooriumil vastutasuks rahalise toetuse eest, aitab vaieldamatult piirkonna majandust tugevdada. Siiski peaksime jälgima, kuidas neid vahendeid kasutatakse ja kas need soodustavad ka tegelikult sektori olukorra parandamist.
Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Uues protokollis määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning selle eesmärk on tihendada partnerlust ja koostööd kalandussektoris kõikide olemasolevate rahastamisvahendite abil. Protokolli alusel luuakse raamistik, mis soodustab investeeringute kasvu selles valdkonnas ja aitab suurendada väikesemahulisest kalapüügist saadud toodete väärtust. Mul on hea meel ettepaneku üle kehtestada uus protokoll.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Nõukogu soovituse projekti (milles käsitletakse sellise protokolli sõlmimist, millega määratakse kindlaks Komoori Liiduga seotud kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügikvoodid ja rahaline toetus) mõte on kirjeldada seda, milline roll peaks lepingu läbivaatamise menetluses olema Euroopa Parlamendil. Euroopa on alati järginud kalandusalaseid partnerluslepinguid ja partnerlus Komoori Liiduga sai alguse juba 1988. aastal. Uue protokolli eesmärk on määrata kindlaks liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused ning tagada jätkusuutlik ja vastutustundlik kalavarude kasutamine selle kaudu, et edendatakse investeeringuid väikesemahulisse kalapüüki ja soodustatakse seda. Nõukogu otsuse eelnõu tagab, et mõlemad partnerid – Euroopa ja Komoori Liit – saavad lepingu pikendamisest kasu, kuid et Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament lepingute rakendamisel konkreetse ülesande, on paratamatu, et meil tuleb igas etapis kuni lepingu lõpliku kinnitamiseni teha kindlaks Euroopa Parlamenti hõlmavad meetmed..
David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel. Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Uus leping asendab varem jõus olnud lepingu, mis kaotas kehtivuse 31. detsembril 2010. aastal. Sellise lepingu alusel on ELi kalalaevadel võimalik pääseda Komoori saarte kalapüügi piirkonda vastutasuks rahalise toetuse eest. Niisuguse protokolli suur eelis seisneb selles, et Euroopa Liit saab soodustada nende riikide arengut. Antud juhul annab ta rohkem abi kalandussektorile, sest see neelab ligikaudu 50% eraldatud vahenditest. Peaksime meeles pidama, et Komooridel sõltub ligikaudu 30 000 inimest otseselt kalandussektorist ja sellest tulenevalt on toetus hädavajalik.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Euroopa Ühenduse ja Komooride vaheline kalandusalane partnerlusleping kaotas kehtivuse 2010. aasta detsembris. Uus protokoll kehtib 2011. aastast 2013. aastani ja seda tuleks kohaldada ajutiselt, kuni Euroopa Parlamendi nõusolekumenetlus veel kestab. Lepingu eelnõu kohaselt kohustuvad lepingupooled edendama Komooride kalapüügi piirkonnas vastutustundlikku kalapüüki seal kalastavate eri kalalaevastike vahelise diskrimineerimiskeelu põhimõtte alusel. Seoses kalapüügivõimalustega lubatakse püüda 45 tuunipüügiseineril ja 25 triivõngejadaga kalapüügilaeval. Võrreldes eelmise lepinguga sisaldab uus leping klauslit protokolli rakendamise peatamise kohta inimõiguste rikkumise korral. Minu arvates on kalandussektoris vaja partnerlust ja koostööd tugevdada kõikide olemasolevate rahastamisvahendite abil. Seega hääletasin soovituse poolt.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa.
ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll on ühise kalanduspoliitika välise mõõtme lahutamatu osa ja teenib mõlema poole huve.
Raportis esitatakse järgmised soovitused, mida peetakse asjakohasteks:
• komisjon peaks edastama Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute ja töö järeldused, samuti protokolli artikli 7 punktis c osutatud mitmeaastase valdkondliku programmi ja iga-aastaste hindamiste tulemused;
• vaatleja rollis olevatele Euroopa Parlamendi esindajatele tuleks anda võimalus osaleda ühiskomitee koosolekutel ja töös;
• komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ülevaate lepingu rakendamise kohta enne uusi läbirääkimisi lepingu üle;
• Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks õiglaselt kohelda nii seoses kohese ja täieliku teavitatuse õigusega kui ka rahvusvaheliste kalanduslepingute rakendamise jälgimise ja hindamisega ning läbirääkimistega nimetatud lepingute läbivaatamise üle.
Ülalkirjeldatud põhjustel hääletasin selle raporti poolt.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Protokolli eesmärk on asendada Euroopa Liidu ja Komoori saarte vahelisele kalandusalasele partnerluslepingule lisatud protokoll, mis kaotas kehtivuse 31. detsembril 2010. aastal. Uue protokolli peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused seoses varudele juurdepääsu ning tegevusalapõhise toetuse saamisega ning tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahel, et edendada partnerlusraamistiku loomist jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Komooride püügipiirkonnas. Uue protokolli alusel on kogu ELi rahalise toetuse summa kolmeaastase perioodi vältel 1 845 750 eurot. Ette nähakse ka investeeringute edendamine kalandussektoris, et optimeerida väikesemahulist kalapüüki. Et minu arvates teenib ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll mõlema poole huve, hääletasin selle poolt.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin soovituse vastu. Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel. Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud.
Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Parlamendile antud suuremad õigused seoses kalandusalaste partnerluslepingutega: vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a peab Euroopa Parlament andma lepingu sõlmimisele eelnevalt oma nõusoleku. See on nõue, mis asendab varasemat tavapärast nõuandemenetlust. Meie, rohelised, suhtume ülimalt kriitiliselt sellesse, kuidas sedalaadi lepinguid on siiani rakendatud.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on sellest tulenevalt vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa.
Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel.
Euroopa Ühenduse ja Komooride Liidu kahepoolsed suhted kalandussektoris ulatuvad 1988. aastasse. Täna vastu võetud resolutsioonis rõhutatakse, et Euroopa Parlamendi ulatuslikum teavitamine ning temapoolse järelevalve suurendamine läbirääkimisprotsessi kõigis etappides edendaks partnerlust ning avaldaks märgatavat mõju kalandussektori arengule. On vaja, et Euroopa Parlamenti ja nõukogu koheldaks õiglaselt nii seoses kohese ja täieliku teavitatuse õigusega kui ka rahvusvaheliste kalanduslepingute rakendamise jälgimise ja hindamisega ning läbirääkimistega nimetatud lepingute läbivaatamise üle.
Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) ELi kalalaevastik tegutseb kogu maailmas. Praeguse ELi ja Komooride Liidu kahepoolsed suhted ulatuvad 1988. aastasse. 2006. aasta kalandusalase partnerluslepingu nüüdne läbivaatamine selle pikendamise protsessi raames on andnud samuti tulemuseks selle, et lepingusse lisatakse Komooride püügipiirkonna jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutamise põhimõtted. Tegemist ei ole ainult kiiduväärt, vaid ka hädavajaliku sammuga, kui soovitakse, et EL ja selle ühine kalanduspoliitika püsiks usaldusväärsena. Niisiis tuleb raportööri üleskutset Euroopa Parlamendi ulatuslikumaks teavitamiseks ning temapoolse järelevalve suurendamiseks jõuliselt toetada. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.
Soovitus: Emilio Menéndez del Valle (A7-0067/2011)
Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles piirkonnas, soodustades rahul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel ja demokraatial põhineva ruumi loomist. Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise eesmärk on näha ette selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad, mis suurendaksid kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning parandaksid selle kaudu Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna toimimist. Hääletasin resolutsiooni projekti poolt.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks tuleb kehtestada tõhus kord. Esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul ning vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjadele ja menetlustele. Selle korraga toetatakse Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna toimimist, kuid põhiliselt toob see Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi kahepoolsetesse kaubandussidemetesse stabiilsust.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutele avaldavad suurt mõju riikide majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, soodustades nendest tulenevaid lugematuid sotsiaalseid ja demokraatlikke kasutegureid. Seepärast on mul hea meel kõikide sellesuunaliste jõupingutuste üle. Võttes arvesse Euroopa ühenduste ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste puudulikku lahendamist, tunnistan, et diplomaatilised vahendid on selles vallas olnud ebatõhusad. Seepärast möönan, et tuleb luua kord, mis võimaldab vahendeid lihtsalt ja tõhusalt kasutada. Niisiis olen päri nõukogu otsuse eelnõuga Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel protokolli vormis lepingu sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on sätestada vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa – Vahemere piirkonna lepingud sisaldavad sätteid kaubavahetuse liberaliseerimiseks, kuid nendest tulenevate vaidluste lahendamise eeskirjad tuginesid eelkõige diplomaatiale ning lepingut rikkunud poolel oli lihtne lahendusprotsessi blokeerida. 2006. aastal volitas nõukogu Euroopa Komisjoni alustama Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi, et kokku leppida kaubandusvaidluste lahendamise kord, mis on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskujul. Jordaaniaga sõlmitava kokkuleppe projekt parafeeriti 9. detsembril 2009.
Toetan vaidluste lahendamise korda ja loodan, et sel on heidutav, mitte repressiivne mõju. Samuti ootan, et Jordaania suudab seista vastu piirkonda mõjutavale ebastabiilsusele ning jääb mõõdukaks ja vastutustundlikuks partneriks, nagu ta on olnud kuningas Husseini ja kuningas Abdullah II valitsemisaegadel.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovitus põhineb nõukogu otsuse eelnõul Euroopa Liidu ja Jordaania vahelise protokolli sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on rakendada Euroopa – Vahemere piirkonna lepingus sätestatud vaidluste lahendamise korda. Üldiselt ei ole riikidevaheliste kaubanduskonfliktide lahendamine diplomaatiliste vahendite abil alati soovitud tulemusi andnud. Seepärast alustasid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid, konkreetselt Jordaania, Euroopa – Vahemere piirkonna raames läbirääkimisi. Kokkuleppe projekt allkirjastati 9. detsembril 2009 Brüsselis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsil. Hääletan Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekti poolt, sest tean, et see parandab märkimisväärselt riikidevahelisi vabakaubandusega seotud sidemeid ning aitab suurendada poliitilist ja majanduslikku stabiilsust selles piirkonnas. Niisiis on mul hea meel uue lepingu üle ja ma loodan, et pärast selle jõustumist ei teki ELi või tema liikmesriikide ja Jordaania vahel mingeid lahkhelisid.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning nende riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.
Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingust, mille EL, kelle Lissaboni lepingul põhinev legitiimsus on kaheldav (ja igal juhul kahetsusväärne), sõlmib kuningas Abdullahi režiimiga, kes jätkab tärkava rahumeelse, reforme ja demokraatlikke vabadusi nõudva noorteliikumise vägivaldset mahasurumist.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning nende riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Nüüd väljapakutud kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.
Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingust, mille EL, kelle Lissaboni lepingul põhinev legitiimsus on kaheldav, sõlmib kuningas Abdullahi režiimiga, kes jätkab tärkava ja rahumeelse, reforme ja demokraatlikke vabadusi nõudva noorteliikumise vägivaldset mahasurumist.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist tuleb hinnata positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Raportöör on seisukohal, et need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Minevik näitab meile, et diplomaatia ei ole eri vaidluste lahendamisel osutunud tõhusaks. Niisiis hindan vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga selles, et need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Tean, et esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskujul. Kahepoolsed kaubanduslepingud peaksid alati olema täielikus kooskõlas mitmepoolse kaubandussüsteemiga. Komisjonil tuleb tagada, et lepinguid tulemuslikult rakendataks. Lahendamata tülidel on negatiivne mõju ettevõtjatele. Seega hääletasin soovituse poolt.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selle raportiga nõustub Euroopa Parlament vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomisega, sest sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad, kui peaks tekkima vajadus lahendada Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelisi lahkhelisid, mis tulenevad Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalastest sätetest. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus mõningad tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Sellise korra nõuetekohane rakendamine suurendaks meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel. Need tõsiasjad olidki minu poolthääle aluseks.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Jordaania vahelise lepingu sõlmimine, mille eesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste lahendamise kord, sai minu poolthääle. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata või kus neid blokeeritakse. Loodetavasti suurendab vaidluste lahendamise ühtlustatud korra rakendamine ELi ja Jordaania kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust.
Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingute raames lahendatakse kahe poole – Euroopa Liidu ja Jordaania – vahel tekkida võivaid kaubandusvaidlusi endiselt diplomaatiliste vahenditega. See ei ole ei tõhus ega läbipaistev, mistõttu hääletasin selle poolt, et sätestada vaidluste lahendamise ühtlustatud kord, sest see võimaldab mõlemal pool Vahemerd asuvatel osalistel kaubelda turvalisemates ja prognoositavamates oludes. Ühtlustatud kord põhineb lahendustel, mida Maailma Kaubandusorganisatsioon edendab oma vaidluste lahendamise käsitusleppes, ning ELi viimase aja kahepoolsetes kaubanduslepingutes sätestatud analoogilistel mehhanismidel.
Niisiis loob sellise korra lisamine üha suuremale hulgale lepingutele lõpuks võrdsed tingimused nii Euroopa ettevõtjate kui ka nende partnerite jaoks kolmandates riikides.
Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Need läbirääkimised said alguse sellest, et tegelikult oli tegemist õigusaktidega reguleerimata valdkonnaga, mis tähendab, et ELi ja Vahemere maade vaheliste vaidluste lahendamiseks kord puudus. Vaidluste lahendamise kord on välja töötatud rahvusvaheliste ühtlustatud menetluste alusel. Et praegune meetod on tekitanud minevikus lahendamatuid probleeme, järgisin ma raportööri soovitust.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks tuleb kehtestada tõhus kord. Esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul ning vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjadele ja menetlustele. See kord toob Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi kahepoolsetesse kaubandussidemetesse stabiilsust.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutele avaldavad suurt mõju riikide majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, soodustades nendest tulenevaid lugematuid sotsiaalseid ja demokraatlikke kasutegureid. Seepärast on mul hea meel kõikide sellesuunaliste jõupingutuste üle. Võttes arvesse Euroopa ühenduste ja Maroko Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste puudulikku lahendamist, tunnistan, et diplomaatiliste vahendite abil selle piirkonnaga seoses loodud süsteem on ebatõhus. Seepärast möönan, et tuleb luua kord, mis võimaldab vahendeid lihtsalt ja tõhusalt kasutada. Niisiis olen päri nõukogu otsuse eelnõuga, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimist, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord.
Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvestades, et kehtivad vaidluste lahendamise eeskirjad tuginevad diplomaatilistele vahenditele ja lepinguosaline, kes ei suuda oma kohustusi täita, võib neid kergesti blokeerida, arvan, et kõnealuse lepingu vastuvõtmine parandab Euroopa Liidu ja Maroko kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning seega toob kasu nii ettevõtetele kui ka tarbijatele. Lepingu vastuvõtmisega peetakse kinni 2010. aasta järgsest Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusalasest tegevuskavast.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Sarnaselt teiste lepingutega puudusid ka Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises lepingus konfliktide lahendamise meetmed, mis loomulikult muutis selle vähem usaldusväärseks ja vähendas lepinguosaliste ootusi seoses õiglaste lahenduste leidmisega vaidluse korral. Ma loodan, et kavandatud kord jõustub ja et see aitab tugevdada lepinguosaliste usaldust, ning et Maroko Kuningriik suudab jätkata reforme, mida alustas juba Hassan II ja jätkas Mohammed VI.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovitus põhineb nõukogu otsuse eelnõul Euroopa Liidu ja Maroko vahelise protokolli sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on rakendada Euroopa – Vahemere piirkonna lepingus sätestatud vaidluste lahendamise korda. Üldiselt ei ole riikidevaheliste kaubanduskonfliktide lahendamine diplomaatiliste vahendite abil alati soovitud tulemusi andnud. Seepärast alustasid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid, konkreetselt Maroko, Euroopa – Vahemere piirkonna raames läbirääkimisi. Kokkuleppe projekt allkirjastati 9. detsembril 2009 Brüsselis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsil ning kinnitati 7. märtsil 2010 peetud ELi ja Maroko tippkohtumisel. Hääletan Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekti poolt, sest tean, et see parandab märkimisväärselt riikidevahelisi vabakaubandusega seotud sidemeid ning aitab suurendada poliitilist ja majanduslikku stabiilsust selles piirkonnas. Niisiis on mul hea meel uue lepingu üle ja ma loodan, et pärast selle jõustumist ei teki ELi või tema liikmesriikide ja Maroko vahel mingeid lahkhelisid.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.
Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb vabakaubanduslepingust, mis sõlmitakse Marokoga – riigiga, kes jätkuvalt okupeerib Lääne-Saharat –, ning et kasutada ressursse, mis talle ei kuulu, ja neist tulu saada, rikub rahvusvahelist õigust ja jätab Lääne-Sahara elanikud ilma enesemääramisõigusest.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse praeguse olukorra muutmist konfliktide lahendamise korra kehtestamisega. Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega.
Siiski kavandab komisjon nüüd „alternatiivset” mudelit, mis sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve.
Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.
Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb vabakaubanduslepingust, mis sõlmitakse Marokoga – riigiga, kes jätkuvalt okupeerib Lääne-Saharat –, ning et kasutada ressursse, mis talle ei kuulu, ja neist tulu saada, rikub Lääne-Sahara elanike õigusi ja jätab nad ilma enesemääramisõigusest. Seetõttu hääletasime me vastu.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma toetan raportööri, kes teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament annaks sellele lepingule oma nõusoleku. Lahendamata tülidel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Tsiviilmässud araabia despootide vastu on sütitanud Vahemere teise kalda. Ilmselgelt ei ole see ELi jaoks piisav põhjus lõpetada edasiliikumine nendesamade despootidega kokku lepitud vabakaubanduspiirkonna kehtestamise poole. Me oleme andnud ilmekalt märku: EL ei soovi tekkida võivate araabia demokraatlike süsteemidega läbirääkimisi pidada. See on absurd. Mina hääletan vastu.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Minevik näitab meile, et diplomaatia ei ole eri vaidluste lahendamisel osutunud tõhusaks. Niisiis hindan vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga selles, et need täiendused ELi ja Maroko vahelistele vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning see on ka samm edasi Euroopa ja Maroko vahelise toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Seni on üks diplomaatiliste teenistuste ülesandeid olnud tegutseda vahendajana Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga seotud vaidlustes. Nüüd on kavas võtta ELi tasandil kasutusele vaidluste lahendamise korrad ja aidata poliitiliselt ebastabiilsetel piirkondadel nagu Maroko rajada ühtne riik, mida iseloomustavad rahu, areng, õiglus, võrdsus, vabadus, pluralism, demokraatia ja vastastikune austus. Ma jäin hääletusel erapooletuks, sest raportöör ei ole kirjeldanud üksikasjalikult, kuidas me saame tagada nendest kordadest kinnipidamise.
Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) ELi ja Maroko vaheline liberaliseerimisleping peaks olema kogu Põhja-Aafrika piirkonna arengu, stabiilsuse ja majanduse elavnemise sümbol. Euroopa Liit ei saa ega tohi kaotada võimalust täita oma osa uuendatud kaubanduspoliitika loomisel, mis suudab aidata neid riike, keda koormavad sotsiaalsed ja poliitilised rahutused, millel on rängad tagajärjed riikide majandusele ja sellest tulenevalt ka meie investeeringutele nendes piirkondades.
Tänase hääletusega sobiva ja tõhusa vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise üle saame suurema garantii selliste Euroopa investeeringute tagamisel Marokos, mis on majandusliku heaolu jaoks kogu piirkonnas keskse tähtsusega ja mis hõlmavad peaaegu kõiki sektoreid.
Tänane hääletus rõhutab ka liidu soovi vältida negatiivset mõju majandusele ja lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. See kaasneks valikuga protektsionistliku poliitika kasuks, mis seab jätkuvalt esikohale erihuvid, kui viivitatakse nende lepingute ratifitseerimisega, mis on olulised majanduslike valikute tasakaalustamiseks ja stabiliseerimiseks selles piirkonnas, mille vastu meie kaubanduskonkurendid, näiteks Hiina ja Lähis-Ida riigid, hakkavad juba huvi tundma.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raportiga kiidab Euroopa Parlament heaks vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise, millega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad ELi ja Maroko vahelistest Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Vaidluste lahendamine diplomaatilisel teel ei ole olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus mõningad tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Vaidluste lahendamisel esinevatel viivitustel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Esildatud vaidluste lahendamise korra mudel on välja töötatud Euroopa Liidu viimase aja lepingutes ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjade ja menetluste käsitusleppes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul. Komisjon peab tagama, et seda korda rakendatakse tõhusalt ja tulemuslikult. Eeltoodud põhjustel andsin resolutsioonile, millega kiidetakse lepingu sõlmimine heaks, oma poolthääle.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Maroko Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimine, mille eesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute kaubandussätteid käsitlevate vaidluste lahendamise kord, sai minu poolthääle. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata või lahendusprotsess blokeeritakse. Loodan, et selle vaidluste lahendamise ühtlustatud korra rakendamine suurendab ELi ja Maroko Kuningriigi kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. 2006. aastal volitas nõukogu Euroopa Komisjoni alustama Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi, et kokku leppida toimiv vaidluste lahendamise kord. Marokoga sõlmitava kokkuleppe projekt parafeeriti 9. detsembril 2009 Brüsselis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsil ning kinnitati 7. märtsil 2010 peetud ELi ja Maroko tippkohtumisel. Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist tuleb hinnata positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad.
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Ma toetan seda, et Egiptusega luuakse vaidluste lahendamise ühtlustatud kord, mis võimaldab kõrvaldada puudused ja ummikseisud ning sõlmida kõnealuse riigiga lepingu projekt. See leping võib aidata suurendada Euroopa – Vahemere piirkonnas majanduslikku ja poliitilist stabiilsust, mis võimaldab luua rahul, õiglusel, vabadusel, pluralismil ja demokraatial põhineva tuleviku.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks tuleb kehtestada tõhus kord. Esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul ning vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjadele ja menetlustele. Selle korraga toetatakse Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna toimimist, kuid põhiliselt toob see Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi kahepoolsetesse kaubandussidemetesse stabiilsust.
Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Gianluca Susta esildatud vaidluste lahendamise korra poolt. Olen täiesti nõus, et vaidluste lahendamise ühtlustatud korra nõuetekohane kohaldamine oleks samm edasi Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduse loomise ja tõhusa toimimise poole. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi võimaluse korral lahendatud üksnes diplomaatiliste kanalite kaudu. Selle asemel vajame me kindlat korda, sest kaubandusvaidlustega venitamine võib tuua kaasa kahjuliku mõju lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Võttes arvesse mõnes Põhja-Aafrika riigis toimuvat, ei ole kahtlustki, et tee majandusliku ja poliitilise stabiilsuse poole nendes piirkondades läheb muu hulgas hästitoimivate Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingute kaudu.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutele avaldavad suurt mõju riikide majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, soodustades nendest tulenevaid lugematuid sotsiaalseid ja demokraatlikke kasutegureid. Seepärast on mul hea meel kõikide sellesuunaliste jõupingutuste üle. Võttes arvesse Euroopa ühenduste ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste puudulikku lahendamist, tunnistan, et diplomaatiliste vahendite abil selle piirkonnaga seoses loodud süsteem on ebatõhus. Seepärast möönan, et tuleb luua kord, mis võimaldab vahendeid lihtsalt ja tõhusalt kasutada. Niisiis olen päri nõukogu otsuse eelnõuga, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise lepingu sõlmimist, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune olukord Egiptuses varjutab ehk vajadust jätkata selliste lepingute vastuvõtmisega. Sellest hoolimata peaks Egiptuse riik nüüd, kus sellised segased ja kindlusetud ajad, nagu Kairos hiljuti nähtud, läbi on, jälle asuma hoolikalt kõiki oma ülesandeid täitma. Nende hulka kuuluvad välissuhted, eriti Euroopa Liiduga, kes on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu partner. Kuigi oletatavad tulevased vaidlused ELiga on praegu tõenäoliselt Egiptuse väikseim mure, usun, et sellise korra vastuvõtmine, mis võimaldab nende lihtsat lahendamist mõlema poole kasuks, ei saa olla ebasoodne. Egiptus on Euroopa ja maailma ajalooga lahutamatult seotud. Loodan, et Egiptuse tulevik on sama suurepärane nagu tema minevik.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovitus põhineb nõukogu otsuse eelnõul Euroopa Liidu ja Egiptuse rahvavabariigi vahelise protokolli sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on rakendada vaidluste lahendamise korda. Ajal, mil Egiptus teeb esimesi samme demokraatliku riigikorra rakendamise poole, omandab see protokoll väga erilise tähenduse. Üldiselt ei ole riikidevaheliste kaubanduskonfliktide lahendamine diplomaatiliste vahendite abil alati soovitud tulemusi andnud. Seepärast alustasid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid, konkreetselt Egiptus, Euroopa – Vahemere piirkonna raames läbirääkimisi. Kokkuleppe projekt allkirjastati 27. aprillil 2010 Luxembourgis toimunud ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel. Hääletan Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekti poolt, sest tean, et see parandab märkimisväärselt riikidevahelisi vabakaubandusega seotud sidemeid ning aitab suurendada poliitilist ja majanduslikku stabiilsust selles piirkonnas. Niisiis on mul hea meel uue lepingu üle ja ma loodan, et pärast selle jõustumist ei teki ELi või tema liikmesriikide ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel mingeid lahkhelisid.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ja hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.
Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingu sõlmimisest ELi ja diktaator Mubaraki režiimi vahel. Egiptuse elanike ülestõus, millega nad toetavad demokraatlikke muudatusi ning riigi suveräänsuse kaitsmist välise sekkumise eest ja režiimi kokkumängu eest imperialismi huvidega selles piirkonnas, on hea märk, mis leiab loodetavasti lõpuks praktilise väljenduse seoses kõnealuse lepingu ja teiste lepingutega.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ja hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve.
Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.
Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingust, mille EL, kelle Lissaboni lepingul põhinev legitiimsus on kaheldav, sõlmib diktaator Mubaraki režiimiga. Egiptuse elanike ülestõus, millega nad toetavad demokraatlikke muudatusi ning riigi suveräänsuse kaitsmist välise sekkumise eest ja režiimi kokkumängu eest imperialismi huvidega selles piirkonnas, on hea märk, mis leiab loodetavasti lõpuks praktilise väljenduse seoses kõnealuse lepingu ja teiste lepingutega.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Arvan, et vaatamata ebakindlale olukorrale Egiptuses on Euroopa Parlamendil õigus jätkata selle lepingu heakskiitmisega, mis peaks muutma ettevõtete elu lihtsamaks, tegemata poliitilisi märkusi Egiptuse praeguse valitsuse kohta.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Minevik näitab meile, et diplomaatia ei ole eri vaidluste lahendamisel osutunud tõhusaks. Niisiis hindan vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga selles, et need täiendused Euroopa ja Egiptuse vahelistele vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning see on ka samm edasi Euroopa ja Egiptuse vahelise toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.
Paul Murphy (GUE/NGL), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti vastu, sest mul on tõsine mure seoses ELi majandusliku ja poliitilise suhtumisega Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga hõlmatud riikidesse. Vabakaubanduspiirkonna loomisel oleksid rängad tagajärjed piirkonna töörahvale. ELi enda andmete kohaselt on Egiptuses oodata pooleteise miljoni töökoha kadumist. Egiptuse rahva revolutsiooniliste liikumiste ja püüdluste keskmes on noorte kohutavad väljavaated ning viha korruptsiooni ja väiksearvulise diktaatorliku eliidi ohjeldamatu pillamise vastu. Vabakaubandusdoktriini jätkamine Euroopa suurettevõtluse ja rikka eliidi huvides tähendab sama olukorra jätkumist ja seetõttu tuleb see tagasi lükata. Läbirääkimisi kõnealuse kokkuleppe üle juhtisid need, kes esindasid Mubaraki diktaatorlikku režiimi, mille murrangulised revolutsioonilised sündmused kukutasid. Sõjaväe ladvik on aga tihedalt seotud endise režiimi majanduslike huvidega ega esinda töörahva õiguspäraseid nõudmisi ja püüdlusi. Kaubandussuhted peavad põhinema elanikkonna enamuse vajadustel, mitte käputäie eliidi ja ettevõtete ahnusel.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raportiga kiidab Euroopa Parlament heaks vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise, millega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad ELi ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelistest Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Vaidluste lahendamine diplomaatilisel teel ei ole olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus mõningad tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Vaidluste lahendamisel esinevatel viivitustel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Esildatud vaidluste lahendamise korra mudel on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjade ja menetluste käsitusleppes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul. Komisjon peab tagama, et seda korda rakendatakse tõhusalt ja tulemuslikult. Eeltoodud põhjustel andsin resolutsioonile, millega kiidetakse lepingu sõlmimine heaks, oma poolthääle.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Egiptuse vahelise lepingu sõlmimine, mille eesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute kaubandussätteid käsitlevate vaidluste lahendamise kord, sai minu poolthääle. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata või lahendusprotsess blokeeritakse. Loodan, et selle vaidluste lahendamise ühtlustatud korra rakendamine suurendab ELi ja Egiptuse kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan kõnealuse soovituse poolt ja mulle teeb heameelt sellise vaidluste lahendamise korra loomine, millega nähtaks ette selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Samuti nõustun raportööriga selles, et täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles piirkonnas, millel on keskne tähtsus rahul põhineva ruumi loomise soodustamisel.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel. Lahendamata tülidel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Lissaboni lepingu jõustumisega on välismaised otseinvesteeringud saanud ELi kaubanduspoliitika osaks ning kuuluvad seega liidu ainupädevusse. Ajal, mil välismaistel otseinvesteeringutel on tähtis osa riikide ja piirkondade majandusliku heaolu kindlustamisel, aitab hästi toimiv ja tulemuslik vaidluste lahendamise kord reguleerida ka selles valdkonnas tekkivaid tülisid.
Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Et vaidluste lahendamise eeskirjad põhinevad diplomaatilistel vahenditel ja on toonud kaasa olukorra, kus vaidlusi on võimalik kergesti blokeerida, väärib uus vaidluste lahendamise kord meie toetust. See kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingute ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni käsitusleppe eeskujul. Juba on olemas Jordaania, Maroko ja Egiptusega sõlmitavate lepingute projektid, mis hõlmavad ka kauplemist põllumajandustoodetega. Euroopa Parlamendi otsus neid lepinguid toetada teeb mulle heameelt.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletan resolutsiooni poolt, sest minu meelest on hädavajalik, et EL loob sobiva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise korra. 2006. aastal volitas nõukogu komisjoni alustama Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi ja leping allkirjastati alles 2009. aastal.
Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomine peab lõppude lõpuks andma lihtsamad ja tõhusad vaidluste lahendamise menetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga, kes peab hädavajalikuks Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingute läbivaatamist, et aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles piirkonnas ning soodustada rahul ja arengul põhineva ruumi loomist. Esildatud meetod on välja töötatud Euroopa Liidu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni sõlmitud partnerluslepingutes sätestatud vaidluste lahendamise uusimate mehhanismide eeskujul. Loodan, et ajal, mil välismaistel otseinvesteeringutel on tähtis osa Euroopa Liidu liikmesriikide majandusliku heaolu kindlustamisel, aitab tulemuslik vaidluste lahendamise kord reguleerida ka selles valdkonnas tekkivaid tülisid.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt ja rõhutaksin, et see on oluline samm ELi ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste jätkamisel, et luua tingimused, mis võimaldavad Ukrainal tulevikus täielikult ELiga ühineda.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Euroopa naabruspoliitika rakendamisega antakse partnerriikidele järk-järgult võimalus osaleda teatavates liidu programmides ja ametite tegevuses. See on üks paljudest meetmetest, mille eesmärk on edendada reforme, ajakohastamist ja üleminekut Euroopa Liidu naaberriikides. Euroopa Liidu Nõukogu rõhutas 2007. aasta juunis taas, kui oluline on Euroopa naabruspoliitika, ning seepärast loob see protokoll Ukrainale tingimused osalemiseks olulistes ELi programmides ja kasu saamiseks ELi parimatest tavadest, mis soodustavad demokraatlike protsesside arengut.
George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin meie raportööri ettepaneku poolt. Usun, et mõlemad pooled saavad kasu, kui selle protokolli kohaseid kohustusi täidetakse. Euroopa Liit saab kindla, stabiilse ja demokraatliku partneri oma idapiiril, samal ajal kui Ukraina kodanikud saavad mõnevõrra selgema Euroopa väljavaate.
Adam Bielan (ECR), kirjalikult. – (PT) Olen alates oma töö algusest Euroopa Parlamendis toetanud jõuliselt Ukraina ELi-suunalisi püüdlusi. Ukraina on üks olulisemaid Poola idapoliitika partnereid. Pealegi valmistub minu riik koos Ukrainaga võõrustama jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi. Liidu välispoliitika eesmärkide saavutamiseks ja ka julgeolekualaste põhjuste pärast on väga oluline, et kogu EL tõhustaks koostööd Ukrainaga. Ma pean Ukraina tärkava demokraatia toetamist üheks meie tähtsamaks kohustuseks. Seepärast olen selle poolt, et kiirendada läbirääkimisi vabakaubanduspiirkonna üle ja Ukraina võimalikult laialdase osalemise üle liidu programmides. Hääletasin resolutsiooni poolt ning väljendasin sellega nõusolekut Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimisega.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Kõnealune protokoll hõlmab raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Protokollis sisalduvad tüüpsätted, mis on mõeldud kohaldamiseks kõigi Euroopa naabruspoliitika partnerriikide suhtes, kellega sellised protokollid sõlmitakse. Minu arvates teeb Ukraina vajalikke jõupingutusi ja ma toetan selle lepingu sõlmimist.
Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Andsin oma poolthääle seadusandlikule resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi nõusolekut nõukogu otsuse eelnõuga, mille alusel lisandub ELi-Ukraina partnerlus- ja koostöölepingule lisaprotokoll. Selle protokolli alusel antakse Ukrainale võimalus osaleda ettevõtete ja ettevõtluse, energeetika ning info- ja sidetehnoloogiaga seotud ELi programmides. Lepingu kohaselt peab Ukraina tegema ELi üldeelarvesse rahalise sissemakse vastavalt sellele, millistes programmides ta osaleda kavatseb, ja EL tagab omakorda, et neid programme kontrollivad ja auditeerivad ELi institutsioonid. Ma olen ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni aseesimees ja olen veendunud, et kõnealuse protokolli sõlmimine annab Ukrainale rohkem võimalusi oma poliitika ühitamiseks põhimõtete, standardite ja normidega, mida EL neis valdkondades järgib.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Ukraina suhetes on olnud edusamme ja tagasilööke, mille on vahel tinginud selle riigi strateegiline kaugenemine naaberriigist Venemaast või lähenemine sellele. 18. juunil 2007 andis nõukogu komisjonile suunised läbirääkimiste pidamiseks raamlepingute üle Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga nende riikide ELi programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Usun, et eelnimetatud lepingu sõlmimine on positiivne, sest selgelt tuleb sätestada raamistik, milles Ukraina Euroopa programmides osaleb. See aitab parandada Ukraina ja ELi suhteid.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa naabruspoliitikas on sätestatud Euroopa Liidu programmide järkjärguline avamine naaberriikide osalusele eesmärgiga edendada reformimist, ajakohastamist ja sageli nende demokratiseerimist. Nõukogu võttis 5. märtsil 2007 sellisel kujul vastu üldise lähenemisviisi, mille eesmärk on „võimaldada naabruspoliitika partnerriikidel osaleda ühenduse ametite töös ja ühenduse programmides”. Selle lähenemisviisi põhjal alustas komisjon läbirääkimisi raamlepingute üle naaberriikide, sealhulgas Ukrainaga. Dokumendid on välja töötatud ja valmis esitamiseks Euroopa Parlamendi heakskiidu saamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu tingimustele. Annan poolthääle sellele partnerlus- ja koostöölepingule, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahel ja milles käsitletakse Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid, ning väljendan selle üle heameelt, sest see on veel üks samm ühisturu loomise aluseks olnud eesmärkide järgimisel.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie jaoks tekitab kõnealuse lepingu sõlmimine mitmeid küsimusi, arvestades esitatud ettepaneku äärmiselt ebamäärast laadi. Mainitakse programme, kuid meile pole öeldud, millistes programmides Ukraina osaleda suudab, millises vormis see osalemine toimub või millised on selle finantstingimused või -mõjud. Tuuakse välja saadav kasu, selgitamata, kust see tuleb.
Usume, et väljakuulutatud eesmärkidega lepingute kehtestamine peaks põhinema riikide ja nende rahvaste suveräänsuse austamisel, vastastikusel huvil, lähimusel ja koostööl, võttes arvesse iga riigi eripära; et need peaksid hindama, mida igaüks lepingule majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest vaatenurgast kaasa võib tuua. Meil polegi selle raporti kohta midagi rohkemat öelda kui seda, et on kahetsusväärne, et selles nõustutakse sõlmima protokolli, mille täpset sisu ja mõju ei võimaldata meil teada saada.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie jaoks tekitab kõnealuse lepingu sõlmimine mitmeid küsimusi, arvestades meie ees oleva ettepaneku äärmiselt ebamäärast laadi. Mainitakse programme, kuid meile pole öeldud, millistes programmides Ukraina osaleda suudab, millises vormis see osalemine toimub või millised on selle finantsmõjud. Mainitakse osalemist reguleerivaid üldpõhimõtteid, kuid neid ei ole täpsustatud. Mainitakse saadavat kasu, ilma et raportis selgitataks, kust see võiks tulla.
Usume, et suveräänsete riikidega lepingute sõlmimisel on siiski oluline tugineda riigi ja selle rahva suveräänsuse austamisele, vastastikusele huvile, lähimusele ja koostööle, võttes arvesse iga riigi eripära, ning hindamisele, mida igaüks lepingule majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest vaatenurgast kaasa võib tuua.
On kahetsusväärne, et oleme hääletanud raporti poolt, milles nõustutakse protokolli sõlmimisega, ilma et antaks peaaegu mingitki teavet selle sisu ja mõju kohta.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Andsin oma poolthääle resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi nõusolekut nõukogu otsuse eelnõuga, mille alusel lisandub ELi-Ukraina partnerlus- ja koostöölepingule lisaprotokoll. Ukrainale antakse võimalus osaleda ettevõtete ja ettevõtluse, energeetika ning info- ja sidetehnoloogiaga seotud ELi programmides. Ukraina peab tegema ELi üldeelarvesse rahalise sissemakse vastavalt sellele, millistes programmides ta osaleda kavatseb, ja EL tagab omakorda, et neid programme kontrollivad ja auditeerivad ELi institutsioonid. See partnerlus- ja koostööpoliitika annab Ukrainale rohkem võimalusi oma poliitika ühitamiseks põhimõtetega, mida EL neis valdkondades järgib.
David Martin (S&D), kirjalikult. – See tehniline raport, milles kiidetakse heaks Ukraina osalemine Euroopa Liidu programmides, sai minu poolthääle.
Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma andsin poolthääle resolutsiooni projektile, milles käsitletakse nõukogu otsust sõlmida Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline raamleping Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. See dokument kuulub Euroopa naabruspoliitika raamesse, ent vastab ka Ukraina soovile osaleda rohkem praegustes ja tulevastes ELi programmides. Lisaks saab Ukraina taotleda liidult abi osalemiseks mõnes konkreetses programmis vastavalt üldsätetele Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta või mõnele teisele sarnasele eeskirjale, milles on sätestatud välisabi. See võib anda ka uusi väljavaateid Rumeenia suhetele Ukrainaga. Me peame arendama neid sidemeid pragmaatiliselt, et kodanikud saaksid meie poliitilistest otsustest vahetut kasu.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Ukraina suhetes on kaua aega tõuse ja mõõnu olnud. Enamiku sellest ajast on neid meeleolusid tinginud Ukraina kaugenemine oma naaberriigist Venemaast või lähenemine sellele. Kõnealune protokoll aitab luua selge raamistiku Ukraina osalemiseks erinevates Euroopa programmides, et ELi ja Ukraina suhetes ei oleks tulevikus neid tõuse ega mõõnu, mida need seni on pidanud läbi tegema.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ukraina osalemine Euroopa Liidu programmides kujutab endast olulist sammu nii Ukraina kui ka ELi jaoks. See aitab edendada teadus- ja uurimisalast vahetust. Laiendatakse tudengiprogramme ja mõlemad pooled saavad rahalist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Ukraina geograafiline asukoht on oluline tegur ja see on ka ELile suureks eeliseks, sest võimaldab ELil parandada sidemeid teiste Ida-Euroopa riikidega. Seepärast olen mina selle projekti poolt.
Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle soovitusele lubada Ukrainal osaleda praegustes ja tulevikus loodavates ELi programmides sellistes valdkondades nagu ettevõtlus, energeetika, tehnoloogia ja side. Kõnealune leping kiirendab Ukrainas avaliku halduse reformi ja riigi majanduse eri valdkondade ühitamist ELi õigusaktide, standardite ja hea tava näidetega. Vastutasuks programmidesse tehtavate rahaliste sissemaksete eest saab Ukraina õiguse osaleda vaatlejana ELi programme kooskõlastavates komisjonides. Ukraina väljapakutud programmialgatusi võetakse arvesse samamoodi nagu ELi liikmesriikide väljapakutud algatusi. See võimaldab Ukrainal ELile järk-järgult lähemale tulla.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Ukraina suhetes on olnud tõuse ja mõõnu. 18. juunil 2007 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi raamlepingute üle Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga nende riikide ELi programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Hädavajalik on kehtestada Ukraina osalemiseks Euroopa programmides selge ja täpne õiguslik raamistik, aidates nii parandada tema suhteid ELiga. Seepärast andsin ma poolthääle nõukogu otsuse eelnõule partnerlus- ja koostöölepingu (millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13604/2010), võttes arvesse 14. juunil 1994. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu (millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel) protokolli eelnõu, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (13962/2010), võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 114, 168, 169, 172, artikli 173 lõikele 3, artiklitele 188 ja 192 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0401/2010), võttes arvesse parlamendi kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 8 ja artikli 46 lõiget 1, ning võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0063/2011), oleme protokolli sõlmimisega nõus.
Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide osalemine ELi programmides ja ametites on üks kõnealuste riikide ja ELi koostöö kõige erilisemaid vorme. Me peaksime püüdma tagada, et pakutavad programmid annavad suurima võimaliku toetuse reformidele, mida nendes riikides läbi viiakse, et neid liidule lähemale tuua.
Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Assotsieerimislepingu sõlmimist käsitlevate Ukraina ja ELi läbirääkimiste 18. voor toimub sel nädalal Brüsselis. Protsess on võtnud liiga kaua aega. On aeg leping sõlmida, sest see on nii ELi kui ka Ukraina huvides. 46miljonilise rahvaarvuga Ukraina vajab piirkonna stabiilsust. Ukraina on viimastel aastatel muutunud poliitiliseks jalgpalliväljakuks, Ukrainat ei tohi sundida valima Venemaa ja lääne vahel. ELi liikmesriikide, eriti Leedu jaoks on oluline püüelda tihedama koostöö poole oma idanaabritega, isegi kui mõned lahkarvamused jäävad. Eduka assotsieerimislepingu sõlmimine toetaks ajakohastamist ja reforme Ukrainas ja aitaks Ukrainal ELi standarditele lähemale jõuda.
Mis puudutab läbirääkimisi vabakaubanduspiirkonna üle, siis peame püüdma saavutada kokkuleppeid tariifiettepanekute, energia maksustamise menetluste ja säästva arengu kohta. Samuti on ülioluline vabastada piirangutest inimeste liikumine. Leedulased mäletavad ikka veel kogetud reisipiiranguid. Me teame, mida tähendab elada Euroopa välispiiril. On oluline, et viisavaba reisimise küsimus oleks esmatähtsal kohal.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, sest sellest mõjutatud piirkondade huvides on kehtestada õiguslik alus ELi ja Gröönimaa vahelisele kaubandusele, antud juhul tulla ELi siseturu eeskirjade kaitse alla.
Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) 2010. aastal esitas komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu ELi eeskirjad kalandustoodete importimise kohta, kasutades õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 203. Ma nõustun tõlgendusega, et seda tegevust tuleks reguleerida õiguslikul alusel, mida pakub artikkel 43 koos artikli 204 sätetega, sest see võimaldab läbivaatamist seadusandliku tavamenetluse teel.
Ainuüksi 2007. aastal tuli peaaegu 87% Gröönimaalt eksporditud kalandustoodetest Euroopa Liitu. Seepärast ei tohi üldeeskirjade kehtestamist Gröönimaalt pärit kalandustoodetega kauplemisele ja nende importimisele jätta täielikult komisjoni ja nõukogu hoolde, kuna see oleks vastuolus Lissaboni lepingu sätetega. Seetõttu usun ma, et parlament peaks oma hääle nii olulises valdkonnas kuuldavaks tegema.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile kalandustoodete importimise kohta Gröönimaalt, mille eesmärk on kohaldada selle impordi suhtes siseturu eeskirju, kui Gröönimaa kohustub võtma üle Euroopa õigusaktid, eriti loomatervist ja toiduohutust käsitlevad õigusaktid. Usun siiski, et ettepaneku õiguslikku alust tuleks kohandada nii, et see tekst võtaks pigem määruse kui nõukogu otsuse kuju.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses ettepanekus sätestatakse ELi ja Gröönimaa vahelist kalandustoodete, muu hulgas elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaadustega kauplemist käsitlevad üldeeskirjad. Liikmesriigid peaksid lubama Gröönimaalt pärit toodete importimist kooskõlas siseturgu käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega. Toodete importimisele Euroopa Liitu kohaldatakse mitmeid tingimusi, mille hulgas on ka loomatervist ja toiduohutust käsitlevates liidu õigusaktides kehtestatud asjakohaste eeskirjade tõhus ülevõtmine ja kohaldamine. Nagu raportöör, usun ka mina, et esildatud tekst tuleks võtta vastu, kasutades seadusandlikku tavamenetlust, ja et parlament peaks tulevikus sarnaste juhtumite puhul kasutama oma seadusandlikke õigusi.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Gröönimaa koguekspordist umbes 82% moodustava kalandustoodete ekspordi kogumaht oli 2007. aastal 255 miljonit eurot. Suurem osa sellest (87%) läks ELi, sellest omakorda 97% Taanisse. Õiguskomisjon võttis ühehäälselt vastu arvamuse, millega toetati taotlust märkida kavandatava õigusakti õiguslikuks aluseks komisjoni valitud õigusliku aluse – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 203 – asemel selle lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel. Seda arvesse võttes on niisiis kõne all õiguslik küsimus, mitte resolutsiooni ettepaneku sisu, ja arvestades saavutatud üksmeelt, olen selle vastuvõtmisega nõus.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealust raportit ümbritsev suur arutelu on selle põhjusega võrreldes kõrvaline küsimus. Eelkõige väljendas Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon mittenõustumist komisjoni poolt kõnealuse ettepaneku esitamiseks valitud õigusliku alusega: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 203, milles on sätestatud, et nõukogu vaatab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga läbi „sätted, mis käsitlevad maade ja territooriumide liiduga assotsieerimise üksikasjalikke eeskirju ja menetlusi”. Kalanduskomisjon oli seisukohal, et selle õiguslikuks aluseks tuleb kinnitada ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, milles viidatakse seadusandlikule tavamenetlusele või kaasseadusandlusele, ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.
Seda seisukohta toetas õiguskomisjoni arvamus. Kõrvale jääb oluline küsimus, mis peaks põhialusena moodustama raporti sisu: kalandustoodete Gröönimaalt ELi eksportimise suhtes kohaldatavate eeskirjade määratlemine. Gröönimaa peamised kalandustoodete ekspordiartiklid on süvameregarneelid (59%), süvalest (23%), tursk (9,5%), krabid (1,9%), kammkarbid (1,4%) ja kalamari (1,3%).
Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Andsin poolthääle Carmen Fraga Estéveze raportile, milles lubatakse Gröönimaal oma kalandustooteid ELi eksportida hoolimata sellest, et Gröönimaa ei ole ELi liige. Kui Gröönimaa saavutas märkimisväärse kohaliku valitsemise õiguse ja otsustas EÜst lahkuda, pidid nad väljaastumise üle läbirääkimisi pidama. See pretsedent paljastab valeväited, nagu nõuaks ELi sisemine laienemine, et uued sõltumatud ELi riigid peaksid uuesti liikmesust taotlema.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle raportile ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse eeskirjad kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaaduste importimiseks Gröönimaalt Euroopa Liitu Gröönimaa koguekspordist umbes 82% moodustava kalandustoodete ekspordi kogumaht oli 2007. aastal 255 miljonit eurot, millest suurem osa (87%) läks ELi, sellest omakorda 97% Taanisse. Gröönimaa peamised kalandustoodete ekspordiartiklid on süvameregarneelid (59%), süvalest (23%), tursk (9,5%), krabid (1,9%), kammkarbid (1,4%) ja kalamari (1,3%). See otsus hõlmab õigusliku raamistiku muutmist, nii et nõukogu otsusest saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.
Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Gröönimaa ja Euroopa Liidu vaheline kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaadustega kauplemine kooskõlas liidu õigusaktides sätestatud eeskirjade ja muude tingimustega on täiesti vastuvõetav. Seepärast ei ole mingit põhjust lepingu sisule vastu olla. Nimetatud toodete import täiendab liidusisest kauplemist teretulnud viisil.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) ELi ja Gröönimaa kaubandussuhted on mõne aasta jooksul olnud märkimisväärsed. Tõepoolest, alates 2007. aastast on Gröönimaa eksportinud 82% oma kalandustoodetest, neist 87% tuleb Euroopa Liitu. Seepärast võime öelda, et see on Gröönimaa jaoks oluline ressurss lisaks sellele, mida Euroopa pakub rahalise toetusena vastutasuks oma püügiõiguste säilitamise eest Gröönimaa vetes. 26. aprillil 2010. aastal palus Euroopa Parlament õiguskomisjonilt arvamust, et määrata kindlaks õiguslik alus, millele rajada lepingud Gröönimaaga. Õiguskomisjon toetas hiljuti parlamenti ja kinnitas, et lepingute kehtiv õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikes 2 ja artiklis 204.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle kõnealusele ettepanekule, milles sätestatakse eeskirjad kalandustoodete ja teiste meresaaduste importimiseks Gröönimaalt ELi. Gröönimaal ja Euroopa Liidul on kavas sõlmida nende toodete kohta sanitaarkokkulepe, mille eesmärk on võimaldada Gröönimaal kaubelda ELiga nende kaupadega siseturu eeskirjade alusel, tingimusel, et Gröönimaa võtab üle kalandustooteid käsitlevad ELi sanitaareeskirjad ja loomatervishoiu eeskirjad.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Gröönimaa vahelist kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaadustega kauplemist käsitlevate eeskirjade kehtestamise korral on import Gröönimaalt ELi õigusaktidega kooskõlas. Toodete importimisele Euroopa Liitu tuleb kohaldada loomatervist ja toiduohutust käsitlevates liidu õigusaktides kehtestatud asjakohaseid eeskirju. Seepärast on selle raporti vastuvõtmine oluline.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – On teada, et Gröönimaal ja Euroopa Liidul on kavas sõlmida sanitaarkokkulepe inimtoiduks mõeldud kalade ja kalandustoodete kohta. Sellise kokkuleppe eesmärk oleks võimaldada Gröönimaal kaubelda liiduga nende kaupadega siseturu eeskirjade alusel, tingimusel, et Gröönimaa võtab üle kalandustooteid käsitlevad ELi sanitaareeskirjad ja vajaduse korral ka loomatervishoiu eeskirjad. Ma toetan seda kokkulepet ja andsin poolthääle.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) 26. aprillil 2010 konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga kõnealuse ettepaneku üle Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 203 sätestatud nõuandemenetluse alusel. Kalanduskomisjon ja Euroopa Parlamendi õigusteenistus väljendasid tõsist kahtlust komisjoni valitud õigusliku aluse, s.t ELi toimimise lepingu artikli 203 suhtes ning tegid ettepaneku märkida õigeks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.
Komisjoni eelnõu muudeti kooskõlas raportiga, mida praegu hääletatakse, järgides õiguskomisjoni soovitusi.
See raport väärib minu poolthäält, sest on ülimalt soovitatav, et see võetaks vastu nüüd, esimesel lugemisel.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Gröönimaa koguekspordist umbes 82% moodustava kalandustoodete ekspordi kogumaht oli 2007. aastal 1,9 miljardit Taani krooni (255 miljonit eurot), millest suurem osa (87%) läks ELi, sellest omakorda 97% Taanisse. Gröönimaa peamised kalandustoodete ekspordiartiklid on süvameregarneelid (59%), süvalest (23%), tursk (9,5%), krabid (1,9%), kammkarbid (1,4%) ja kalamari (1,3%).
26. aprillil 2010 konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga kõnealuse ettepaneku üle Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 203 sätestatud nõuandemenetluse alusel. Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon ja õigusteenistus väljendasid tõsist kahtlust komisjoni valitud õigusliku aluse, s.t ELi toimimise lepingu artikli 203 suhtes, ning tegid ettepaneku märkida õigeks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.
Kalanduskomisjon palus õiguskomisjonil avaldada oma arvamust esitatud õigusliku aluse kohta. 28. oktoobril 2010. aastal võttis õiguskomisjon oma koosolekul ühehäälselt vastu arvamuse, millega toetati täielikult taotlust märkida kavandatava õigusakti õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Praegu kehtib ELi ja Gröönimaa vahel erikokkulepe, millega EL säilitab püügiõigused Gröönimaa vetes, pakkudes vastutasuks rahalist toetust.
Endine Taani koloonia Gröönimaa sai täieliku iseseisvuse 1985. aastal, säilitades samas sidemed Euroopa Liidu kui ühe oma ülemereterritooriumiga. Ainuüksi 2007. aastal moodustasid 82% Gröönimaa ekspordist kalandustooted ja 87% neist tuli Euroopa Liitu.
26. aprillil 2010. aastal väljendasid Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon ja õigusteenistus kahtlusi komisjoni poolt kokkuleppe koostamiseks valitud õigusliku aluse suhtes. Loodan, et hääletatud kokkuleppe tulemusel laieneb kalandustooted käsitlevate ELi-siseste eeskirjade kohaldamisala Gröönimaalt pärit kalandustoodetele. Samal ajal tuleb alati täita kehtivaid Euroopa eeskirju loomatervise ja toiduohutuse kohta kalandustööstuses.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma nõustun raportis sätestatud seisukohaga, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi, ning ka sellepärast, et kõnealuse raporti puhul on tegemist ainult kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle kõnealusele resolutsioonile liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aasta mais, ent vaatamata viimase kümne aasta jooksul tehtud jõupingutustele varjupaigaküsimustes ühtlustatuma lähenemisviisi saavutamiseks, esineb siseriiklike sätete ja nende kohaldamise vahel siiski suuri erinevusi. Nõustun arvamusega, et olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda rangete nõuete kohaselt, mis on ühetaolised kogu Euroopa Liidus. Seepärast on üksnes õigusaktide ühtlustamine kõnealuses valdkonnas ebapiisav ning seda peab toetama liikmesriikide tõhusam praktiline koostöö. On selge, et nende eesmärkide saavutamiseks on viivitamata vaja vastu võtta reforme, et ELi liikmesriikides varjupaika taotlevatele inimestele oleks tagatud tõhus kaitse. Hääletades kõnealuse resolutsiooni poolt, aitame meie, Euroopa Parlamendi liikmed, kaasa õiglase ja tõhusa Euroopa varjupaigapoliitika loomisele.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Minu arvates on ettepanekud vasturääkivad. Ühelt poolt on nende eesmärk saavutada suurem ühtlustatus, parandada rahvusvahelise kaitse nõudeid ning tõhustada varjupaigamenetlusi ja parandada nende kvaliteeti. Teiselt poolt toovad need kaasa põhjendamatu halduskoormuse, lihtsustatud kohtumenetluste tõttu on palju tõenäolisem, et kohtud teevad tormakaid otsuseid, eri inimrühmi võidakse põhjuseta erinevalt kohelda ja liikmesriikide suveräänsust võidakse suuresti piirata. Kaaludes ettepanekute poolt- ja vastuargumente, jäin hääletusel erapooletuks, sest kummagi kasuks neist pole argumendid veenvamad.
Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke varjupaigavaldkonnas on luua 2012. aastaks ühine kaitse- ja solidaarsusala, mis põhineb ühisel varjupaigamenetlusel. Vaatamata viimase kümne aasta jooksul tehtud jõupingutustele varjupaigaküsimustes ühtlustatuma lähenemisviisi saavutamiseks, esineb siseriiklike sätete ja nende kohaldamise vahel siiski suuri erinevusi. Olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda samamoodi, võttes arvesse kogu Euroopa Liidus kohaldatavaid ühiseid nõudeid. Tugeva Euroopa õigusliku raamistiku vastuvõtmine on vältimatu tingimus, kui liit soovib kehtestada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi piisaval ja tõhusal viisil. Seega saab ühise varjupaigasüsteemini jõuda üksnes menetlusi ja nendega seotud tagatisi täiustades ja ühtlustades. Lisaks on menetluste direktiivi põhjalik läbivaatamine hädavajalik, et tagada menetluste kättesaadavus, õiglus ja tõhusus, mis on nii varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide huvides. Tahaksin rõhutada, et komisjoni uus läbivaadatud direktiivi ettepanek aitab saavutada suuremat ühtlustatust, parandada rahvusvahelise kaitse nõudeid ning tõhustada varjupaigamenetlusi ja parandada nende kvaliteeti.
Sebastian Valentin Bodu, kirjalikult. – (RO) Vaatamata viimase kümne aasta jooksul tehtud jõupingutustele varjupaigaküsimustes ühtlustatuma lähenemisviisi saavutamiseks, esineb siseriiklike sätete ja nende kohaldamise vahel siiski suuri erinevusi. Sellised erinevused ei ole kooskõlas Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga ja takistavad selle arengut. Need erinevused on vastuolus Dublini süsteemi ühe nurgakiviga, milleks on eeldus, et liikmesriikide varjupaigasüsteemid on võrreldavad. Olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kaitsta ühetaoliselt kõrgel tasemel kogu liidus.
Kuigi õigusaktide ühtlustamisest ei piisa erinevuste vähendamiseks, vaid sellega peab kaasnema liikmesriikide tõhusam praktiline koostöö, on tugeva Euroopa õigusliku raamistiku vastuvõtmine vältimatu eeltingimus asjakohase ja tõhusa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisele, mida liit on korduvalt teha lubanud. Komisjoni ettepanekuga parandatakse vead, mis tehti minevikus, kui eelmine varjupaigaküsimuste käsitlemise viis põhjustas tõsiseid puudusi seoses varjupaigataotlejate menetlustagatistega.
John Bufton, David Campbell Bannerman ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluvad parlamendiliikmed jäid selle raporti muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks. See ei olnud tingitud meie ükskõiksusest, vaid pigem asjaolust, et kõnealune raport on Lissaboni lepingu kohase ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika edasiarendus. Euroopa rahvad ei taha Lissaboni lepingut ega ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat, mistõttu neile keelati referendum Lissaboni lepingu üle. Muudatusettepanekute hääletamisega oleks kaasnenud kehtiva ELi õiguse (mida me samuti ei taha) heakskiitmine ja juuksekarva lõhkiajamine otsustamisel, millised õigusaktid on teistest halvemad. Seepärast jäid Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluvad parlamendiliikmed muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks, ent raportile tervikuna hääletasid kindlalt vastu.
Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle resolutsioonile, mille eesmärk on ühtlustada erinevaid riiklikke süsteeme, kaitsta samal ajal paremini taotlejate õigusi ja parandada menetluste kvaliteeti. Selles resolutsioonis nähakse ette õigusabi kohe menetluse algusest saadik, võttes paremini arvesse selliste haavatavate taotlejate nagu saatjata alaealiste eripära. Mul on siiski kahju, et täiskogu istungi hääletuse puhul keskendusid Euroopa parempoolsed kiirendatud menetlustele, mis põhinevad arvamusel, et kõik varjupaigataotlejad on potentsiaalsed petturid. Kahetsen, et need muudatusettepanekud vastu võeti, sest see varjupaigaväljavaade on täiesti ebaproportsionaalne.
Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluva parlamendiliikmena olen ma vastu igasugusele ELi sekkumisele Ühendkuningriigi varjupaigasüsteemi ja igasugusele sellega seotud direktiivile, millega surutaks Ühendkuningriigile ELi eeskirju peale. Niisiis jäin kõigi muudatusettepanekute hääletamisel erapooletuks, sest ma ei nõustu isegi nendega, mida võib kasulikeks pidada. See on ainult Ühendkuningriigi enda asi. Seepärast hääletasin muudetud ettepaneku ja seadusandliku resolutsiooni vastu.
Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel on viimase kümne aasta jooksul tehtud tohutuid edusamme. Siiski on siseriiklike õigusnormide ja nende kohaldamise viisi vahel veel suuri erinevusi, millest tuleb üle saada, kui me tahame määrata 2012. aastaks kindlaks ühise kaitse- ja solidaarsusala, mis muu hulgas põhineb ühisel varjupaigamenetlusel.
Suur eesmärk on see, et olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda rangete nõuete kohaselt, mis on ühetaolised kogu Euroopa Liidus. Seepärast on menetluste direktiivi põhjalik läbivaatamine hädavajalik, et tagada menetluste kättesaadavus, õiglus ja tõhusus. Komisjoni algatus on üldiselt positiivne, sest see võimaldab suuremat sidusust ja ühtlustatust, parandab rahvusvahelise kaitse nõudeid ning tõhustab menetlusprotsessi ja parandab selle kvaliteeti.
Tunnustaksin raportööri tema töö ja pühendumuse eest, kuid mul on kahju, et mõned tema ettepanekud läksid natuke liiga kaugele, mistõttu osutus võimatuks sõlmida nõukoguga kokkulepe selle algatuse kohta, mis paistab varjupaigamenetluste tõhustamiseks ja kuritarvitamise ärahoidmiseks nii hädavajalik.
Harlem Désir (S&D), kirjalikult. – (FR) Sylvie Guillaume’i raport kujutab endast olulist edusammu 2012. aastaks kavandatud, varjupaika ja taotlejate kaitset käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamise poole. Võttes arvesse kohutavaid tragöödiaid, nagu ühe Liibüa laeva hiljutine põhjaminek Lampedusa saare lähedal, on see läbivaatamine hädavajalik, eelkõige arvestades, et taotleja võimalused varjupaika saada võivad liikmesriigiti suuresti erineda. Selle tekstiga kutsume me Euroopa Komisjoni üles lisama kavandatud läbivaatamisel õiguse tasuta õigusabile menetluse algusest peale, haavatavate taotlejate, nagu saatjata alaealiste parema arvessevõtmise ja edasikaebamise tähtaja raamistiku. Ühest on mul siiski kahju: et Euroopa parempoolsed võtsid vastu kiirendatud menetluste karmistamise, mis põhineb arvamusel, et varjupaigataotlejad on eelkõige potentsiaalsed petturid, ja mis piirab nende õigusi. Sylvie Guillaume’i raporti vastuvõtmine on siiski nõukogule ja komisjonile selge märguanne, et nad peavad töötama selle nimel, et tagada kõigile Euroopa varjupaigataotlejatele inimväärsed ja õiglased tingimused ning menetlused.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest leian, et need meetmed aitavad luua Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, mis on õiglane ja tõhus. Kõnealused meetmed mõjutavad otseselt kõiki, kes vajavad kaitset, aga ka Euroopa Liidu võimet arendada välja ja luua tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit ja liikmesriigid on kaua aega Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise nimel tööd teinud. Lihtne on mõista selle tööga kaasnevat tundlikkust ja keerukust, sest see küsimus puudutab väga sügavalt riikide pädevust seoses välismaalastega. Komisjon on siiski esitanud parlamendile ja nõukogule ettepanekud, et anda tuvastatud probleemidele sobivad lahendused. Komisjoni 21. oktoobril 2009. aastal esildatud menetluste direktiivi ümbersõnastamine on osa sellest parandusprotsessist. Vaatamata juba läbitud teele oleme endiselt kaugel ühtlustamisest, mida paljud meist tahavad saavutada. Menetluste ja tagatiste suurem ühtlustamine soodustab protsessi muutumist selgemaks ja seega tundub direktiivi kavandatud läbivaatamine õigeaegne.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aastal. 2005. aasta detsembris võeti liikmesriikide õigusmenetluste ühtlustamise eesmärgiga vastu varjupaigamenetlusi käsitlev nõukogu direktiiv 2005/85/EÜ, milles on sätestatud pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise eeskirjad. Viimase aja murrangulised sotsiaalsed ja poliitilised muutused mitmes riigis, eriti Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, on varjupaigataotlustega seotud küsimused Euroopa Liidus päevakorda toonud. Tõepoolest, kui põgenikud ületavad piiri, ei tohiks neid taga kiusata ega umbusaldusega vastu võtta. Seepärast on mul hea meel, et võetakse vastu see ettepanek, millest on lõpuks saanud probleemi manihheistlik tõlgendus. Sellega tunnistatakse, et varjupaigaõigus on põhiõigus ning liikmesriigid peavad seda käsitlema õiglaselt ja võrdselt. Ma kiidan heaks raportööri ettepanekud, mille eesmärk on töötada välja õigusabisüsteem, arvestades, et tegemist on haavatavate inimestega, kellel puuduvad tõhusad tagatised, parandada menetlusi ja anda taotlejatele, eelkõige alaealistele paremad õigused.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ettepanekus võtta vastu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta järgitakse samu põhimõtteid nagu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel. Sellest hoolimata tuleks mõista, et see õigusliku „ühtlustamise” protsess käib käsikäes Euroopa Liidu järgitava üldise välispoliitikaga ja tema silmakirjalike seisukohtadega sisserände ja põgenikele antava abi küsimuses. Olukord Lampedusal, kus on tuhandeid piisava kaitseta põgenikke, on selle selge näide, rääkimata sadadest või tuhandetest inimestest, kes on hukkunud Vahemerd ületavatel laevadel, nagu äsja taas häbiväärselt juhtus.
Me oleme väga suures mures praeguse probleemi ulatuse pärast, arvestades eriti seda, mis on toimumas rasketes relvakonfliktides, eelkõige Liibüas. Rõhutaksime ka asjaolu, et see ettepanek võtta vastu direktiiv hõlmab aspekte, mis lõppude lõpuks piiravad õigust varjupaigale ja kehtestavad selle suhtes tingimusi, piirates eelkõige iga liikmesriigi suveräänset õigust teha oma valikuid ja otsustada ise oma varjupaigamenetluste üle.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Täna Euroopa Parlamendis hääletusel olevas ettepanekus võtta vastu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta järgitakse samu põhimõtteid nagu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel. Sellest hoolimata tuleks mõista, et see õigusliku „ühtlustamise” protsess käib käsikäes Euroopa Liidu järgitava üldise välispoliitikaga ja tema silmakirjalike seisukohtadega sisserände ja põgenikele antava abi küsimuses, nagu olukord Lampedusal, kus on tuhandeid piisava kaitseta põgenikke, rääkimata sadadest või tuhandetest inimestest, kes on hukkunud Vahemerd ületavatel laevadel.
Me oleme väga suures mures praeguse probleemi ulatuse pärast, arvestades eriti seda, mis on toimumas rasketes relvakonfliktides, eelkõige Liibüas.
Rõhutaksime ka asjaolu, et see ettepanek võtta vastu direktiiv hõlmab aspekte, mis lõppude lõpuks piiravad varjupaigaõiguse kasutamise võimalust ja kehtestavad selle suhtes tingimusi, eelkõige seoses iga liikmesriigi suveräänse õigusega teha oma valikuid ja otsustada ise oma varjupaigamenetluste üle. Sellest ka meie kriitiline seisukoht seoses selle raportiga.
Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Rahvusvaheline kaitse peaks võimaldama inimestel, keda oma riigis tõesti taga kiusatakse, parematel tingimustel varjupaika taotleda. Siiski annab Sylvie Guillaume’i raport praegusel kujul – kuigi mõned muudatusettepanekud on aidanud seda parandada – inimestele tõelise tõuke selle menetluse kuritarvitamiseks. Sellega ummistatakse asjaomased teenistused ja jäetakse ilma need, kel on tõesti vaja asja kiiret läbivaatamist.
Alaealistele saab olenemata east või tegelikust olukorrast osaks kõikehõlmav heasoovlikkus, mis on täiesti õigustamatu; piiratud on võimalused kasutada ilmselgelt põhjendamatute avalduste tagasilükkamiseks kiirendatud menetlust; edasikaebused on järjekindlalt kahtlased; eitavate otsuste läbivaatamise taotlemisest on saanud õigus; kaitseks vajalikku koostööd ei nõuta taotlejalt peaaegu kunagi, isegi siis, kui asi on tema isiku või päritolu tuvastamises, mis on ometi asja läbivaatamise minimaalne eeldus.
Rahvusvahelise kaitse taotlused ei saa ega tohiks olla vahend, mille abil hiilida mööda piiravatest meetmetest soovimatu majandusrände vastu. On häbiväärne, et Euroopa Parlament ulatab sellisele möödahiilimisele abikäe, andes valevarjupaigataotlejaile ülemäära suured õigused.
Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Guillaume’i raporti puhul, mis põhimõtteliselt kujutab küll endast märkimisväärset sammu Euroopa ühise varjupaigapoliitika süsteemi elluviimise poole, hääletasin ma mitmes punktis vastupidi fraktsioonile, kuna tundsin, et need ei peegelda realistlikult keerukaid küsimusi ja probleeme, millega seisab silmitsi minu riik Malta, kes võtab pidevalt sisserändajaid vastu. Kui kätte jõudis lõpphääletus, andsin aga sellele vaatamata raportile tervikuna poolthääle. Kokkuvõttes sisaldas see mitmeid väga häid punkte, milles käsitleti liikmesriikide vajadusi ja muresid. Üks näide on nõue võtta liikmesriikides, kes võtavad vastu ebaproportsionaalselt suure arvu varjupaigataotlusi, kohe kasutusele finantstoetused ning administratiivsed ja tehnilised toetused. Selline algatus on hädavajalik kõigile liikmesriikidele, kuid eriti sellistele riikidele nagu Malta, keda suure sisserändajate voo vastuvõtmise tõttu koormavad tihti kohustused ja keerulised probleemid, mida ta üksi oma õlule võtta ei saa.
Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kolmapäeval, 6. aprillil 2011. aastal võttis Euroopa Parlament vastu nn varjupaigamenetluste direktiivi. See hääletus kujutab endast olulist sammu edasi tõelise Euroopa varjupaigapoliitika loomise poole, mida me oleme kaua nõudnud. Lisaks on see vastuvõtmine selge märk, et EL vajab 2012. aastaks Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sest hiljutised sündmused Vahemere lõunaosas ja viimase aja rändevood Põhja-Aafrikast on tõestanud selgelt praeguse Euroopa süsteemi piiratust. Et saavutada usaldusväärne ja tõhus süsteem, on hädasti vaja ELi direktiivid läbi vaadata. Täpsemalt öeldes olen veendunud, et kiirendatud menetluse ja ilmselgelt põhjendamatute taotluste tagasilükkamisega seotud sätteid ei tohiks kohaldada saatjata alaealiste ega erivajadustega varjupaigataotlejate suhtes, ja seega hääletasin ma nende muudatusettepanekute poolt, milles oli öeldud teisiti. Teiseks oli Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon täiesti vastu sellele, et lisada uusi aluseid, mis lubaksid varjupaigataotluse kiirendatud läbivaatamist, arvestades ohtu, mida need sätted varjupaigataotlejatele võivad kujutada, ja mul on südamest kahju, et vastavad sätted võeti nii väikese häälteenamusega vastu. Lõpetuseks ütlen, et turvalise kolmanda riigi mõiste suhtes otsustan jääda erapooletuks.
Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Me peame senisest rohkem pingutama, et luua 2012. aastaks tõeline Euroopa ühine varjupaigasüsteem, kaitstes paremini taotlejate õigusi ja parandades menetluste kvaliteeti. Minu raport on sellele suunatud – eelkõige hõlmab see õigust tasuta õigusabile menetluse algusest peale, haavatavate taotlejate, nagu saatjata alaealiste paremat arvessevõtmist ja edasikaebamise tähtaja raamistikku. Mul on kahju, et Euroopa parempoolsete eesmärk on vaid kiirendatud menetluste karmistamine, mis põhineb arvamusel, et peaaegu kõik varjupaigataotlejad on potentsiaalsed petturid, sest see varjupaigaväljavaade on täiesti ebaproportsionaalne. Minu arvates tähendavad rangemad menetlused ja otsused ning juhtumite kiirem läbivaatamine seda, et esitatakse vähem edasikaebusi ja kergem on kindlaks teha põhjendamatuid taotlusi.
Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Guillaume’i raport hõlmab olulisi õigusvaldkondi ja rõhutab vajadust pidada varjupaika taotlevate inimeste puhul igati kinni inimõigustest. Minu kodumaal Šotimaal sisserände üle kontrolli veel ei ole. Ent poliitika, mida Ühendkuningriigi järjestikused valitsused on rakendanud, on olnud üsna ebainimlik. Olen uhke, et kuulun parteisse, kes on korraldanud aktiivselt kampaaniaid varjupaika taotlevate laste ebainimliku vangistamise vastu.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest usun, et peaksime haarama kinni võimalusest arendada välja Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis on õiglane ja tõhus. Varjupaigapoliitika mõjutab otseselt kõiki, kes vajavad kaitset, aga ka Euroopa Liidu võimet arendada välja ja luua tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames on vaja tagada ühtlustatud, õiglased ja tõhusad menetlused.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) See parlamendile esitatud ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb varjupaigaõiguse andmise ühtlustatud korra võimalikku kehtestamist Euroopa Liidu 27 liikmesriigile, on oluline samm, kuid küsimuse tundlik laad nõuab hoolikat ja põhjalikku järelemõtlemist. Lõppeesmärk on see, et riigid muudaksid oma õigusaktid üksteisele sarnasemaks kooskõlas Stockholmi lepingu alusel võetud kohustustega, lihtsustades ja kiirendades menetlusi. Teine eesmärk on pakkuda varjupaigataotlejatele kõrgel tasemel kaitset, tagades kiire otsuse esimeses astmes, tasuta õigusabi ja loa viibida riigis kuni lõppotsuse tegemiseni. Hoolimata headest kavatsustest, hääletasin ma direktiivi eelnõu vastu, sest see on mõnes tehnilises ja menetluslikus aspektis ebatäpne ja mõned määratlused on mitmetähenduslikud. Tegelikult on see sõnastatud selliselt, et taotlejail on võimalik direktiivi kergesti kuritarvitada. Neil põhjustel otsustasin teksti seda versiooni mitte toetada, kuna ma ei ole sellega täielikult nõus.
Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu eesmärk oma varjupaigavaldkonna poliitilise kava raames on luua Euroopa ühine varjupaigasüsteem. Tõepoolest, liikumisvabadus liikmesriikides, mis on Schengeni lepingu osalised, nõuab meilt nüüd sisserändeküsimuste mõistmiseks ühiseid jõupingutusi. Raportiga rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise kohta uuendatakse süsteemi, mis kehtib direktiivi 2005/85/EÜ alusel. Praegune demograafiline surve Euroopale nõuab meilt nende küsimuste läbivaatamisel suuremat valvsust. Kahjuks ei kajastu need kaalutlused Sylvie Guillaume’i raportis, mistõttu ma olen koos Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniga selle vastu. See jätab tõepoolest menetlustesse palju ebaselgust ja lahtisi otsi, mis tekitab selle ajaloolise õiguse väärkasutamise ohu. Näiteks mõiste „pereliikmed” on liiga laialivalguv ja tekitab ohu, et seda hakatakse kuritarvitama. Pärast kuus kuud kestvaid menetlusi on liikmesriigi ülesanne tõestada, et taotlejat ei kiusata taga, ja see teeb ülesande asjaomastele ametiasutustele palju keerulisemaks. Kiirendatud menetluste kasutamise piirangud suurendavad kõiki neid raskusi veelgi.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Raporti järgi on esimesed päevad pärast põgenike saabumist Euroopasse nende staatuse otsustamisel üliolulised ja Euroopa riigid peavad 2012. aastaks oma varjupaigamenetlused selles kõige esimeses etapis paremaks muutma. Nimelt kutsutakse vastuvõetud raportis ELi riike üles tõhustama minimaalseid menetlustagatisi – eelkõige seoses õigusega tasuta õigusabile, õigusega teabele ja õigusega individuaalsele vestlusele –, pöörama erilist tähelepanu haavatavatele taotlejatele, näiteks lastele, ja võtma kaasotsustamismenetlusel Euroopa Parlamendiga vastu ühise nimekirja turvalistest kolmandatest riikidest.
Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Sylvie Guillaume’i raporti vastu, sest selles kehtestatakse varjupaigamenetluste ühtlustamise kriteeriumid, mis on võrreldes praegu liikmesriikides kehtivate menetlustega ebarealistlikud. Me soovime kindlasti ühist varjupaigasüsteemi, kuid mitte utoopilise ühtlustamise hinnaga. Parlamendi tänane hääletus näitab selgelt rahutust, mida on tunda siinses parlamendis, millest pool lükkas selle demagoogia tagasi ja eelistas vastutustundlikumat seisukohta, mis toetab tõhusate ja praktikas toimivate varjupaigasüsteemide vastuvõtmist.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kõigil ÜRO liikmesriikidel on kohustus kaitsta põgenikke ja varjupaigataotlejaid. EL pääseb sellest kõnealust õigusakti eirates, kui ta nõuab, et ELi piiri äärsed liikmesriigid hoiaksid põgenikke ja varjupaigataotlejaid laagrites ajal, mil need ootavad otsust, mis on veelgi ebakindlam, arvestades, et kahtlustamine on norm, kiirendatud menetlused jäävad alles ja nende eest vastutavate ametnike arvu on vähendatud.
Teisalt märgiksin, et selle tekstiga tehakse mõningaid tähelepanuväärseid parandusi, näiteks absurdse mõiste „turvaline päritoluriik” kaotamine, alaealiste kinnipidamise keelamine ja seksuaalse sättumuse alusel tagakiusamise hõlmamine.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Juba kümme aastat on möödunud sellest, kui kohe pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aasta mais, tuginedes Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud põhimõtetele, alustati Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi esimese etapi ajal (1999–2005) oli eesmärk ühtlustada liikmesriikide õiguslikke raamistikke miinimumnõuete alusel. Enne tõelist ühtlustamist on käia veel pikk tee, kuid me peame teadvustama, et ühise süsteemini saab jõuda üksnes menetlusi ja nendega seotud tagatisi täiustades ja ühtlustades. Seda silmas pidades on menetluste direktiivi põhjalik läbivaatamine hädavajalik, et tagada menetluste kättesaadavus, õiglus ja tõhusus, mis on nii varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide huvides.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Kui resolutsiooni eesmärk on luua kättesaadav, õiglane ja tõhus menetlus varjupaiga andmiseks Euroopa Liidu territooriumil, siis käesoleval juhul antakse kaitset taotlevatele inimestele ühtsed Euroopa Liidu tagatised ning ELi liikmesriigid saavad varjupaigataotlejaid teistest rändajatest eristada. Andsin poolthääle.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Jõupingutustes Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel keskendutakse varjupaigataotlejate õigustele. Sellega aga eiratakse asjaolu, et enamik neid inimesi ei ole tõelised varjupaigataotlejad, vaid majanduslikel põhjustel sisserändajad, kellel ei ole Genfi konventsiooni alusel varjupaigaõigust ning kes on raisanud ametiasutuste aega ebaõige teabe andmisega ja mitmesuguste viivitamistaktikate kasutamisega, tekitades miljardite eurode suurusi kulusid. Teises suunas – seoses repatrieerimisega – tehakse väga väikesi edusamme.
Arvestades maailma ülerahvastatud piirkondadest sisse tulvavaid põgenikke, kellest enamikku ajendavad majanduslikud kaalutlused, kes toovad Euroopasse probleeme ja konflikte eri piirkondadest terves maailmas ja keda ei kohustata menetluse käigus koostööd tegema, peame olema ühemõtteliselt vastu rangemate ühepoolsete kaitsestandardite kehtestamisele, mis varjupaigataotlejaid ja majanduslikel põhjustel sisserändajaid nagu magnet ligi meelitavad ja probleemi ainult süvendavad.
Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest peame tegema kõik mis meie võimuses, et saavutada Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis on veelgi tõhusam ja millel on inimestele positiivne mõju. Varjupaigapoliitika on väga oluline, kuna see mõjutab tohutult Euroopa Liidu võimet arendada välja ja luua ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Eelkõige peame saavutama varjupaigaalaste õigusaktide suurema kooskõla. Menetlused tuleb ühtlustada, et need saaksid jätkuda õiglasel ja tõhusal viisil. Lisaks peame tõhustama minimaalseid menetlustagatisi. Meil tuleb hoolitseda selle eest, et varjupaigataotlejad saaksid kasutada õigust teabele, õigust ärakuulamisele ja õigust tasuta õigusabile ning et neid õigusi ei piiratakse. Kõik menetluse seisukohalt olulised mõisted peavad olema mittediskrimineerivad ja neid tuleb kohaldada ühetaoliselt, võttes nõuetekohaselt arvesse minimaalsete õigustega seotud tagatisi ja põhimõtteid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele varjupaigataotlejatele. Laste õigused tuleb piisavalt tagada ja neid asjakohaselt esindada, kohaldades vajalikke menetlusi. Ma nõustun ettepanekuga, milles antakse võimalus saata viivitamata välja isik, kes võib ohustada liikmesriigi riiklikku julgeolekut või kes on vastavalt siseriiklikule õigusele avalikku korda käsitlevatel mõjuvatel põhjustel mõnest riigist välja saadetud. Selline võimalus on väga oluline ja vajalik, sest see annab liikmesriikidele suuremad võimalused peatada terrorivõrgustike tegevus ja võtta asjakohaseid ennetusmeetmeid.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati 1999. aasta mais, pärast Amsterdami lepingu jõustumist, tuginedes Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud põhimõtetele. Selles suunas on tehtud suuri edusamme. Praegu esitatav ettepanek menetluste direktiivi põhjalikuks läbivaatamiseks ja uuestisõnastamiseks kujutab endast veel üht sammu edasi. Tegelikult olid erinevused, mis siseriiklike sätete ja nende kohaldamise viisi vahel ikka veel püsisid, Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga täielikus vastuolus ning need ongi kõnealuste muudatusettepanekute põhjuseks. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eesmärk on, et olenemata sellest, millises liikmesriigis isik varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda ühetaoliste rangete nõuete kohaselt. Seepärast olen nõus, et on vaja kehtestada kindel Euroopa õiguslik raamistik, mis võimaldab luua piisava ja tõhusa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et ühist süsteemi on võimalik üles ehitada üksnes menetlusi ja nendega seotud tagatisi täiustades ja ühtlustades.
Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle oma kolleegi ja sõbra Sylvie Guillaume’i suurepärasele raportile varjupaiga andmise ja äravõtmise menetluste kohta Euroopas. See dokument tähistab olulist sammu edasi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel aastaks 2012, millega tehakse lõpp talumatule olukorrale, kus varjupaigataotleja võimalused saada pagulasena tunnustatud kõiguvad sõltuvalt Euroopa riigist, kus ta kaitset taotleb, 1% ja 65% vahel. Seepärast on Euroopa Parlament seisnud suurema õigluse ja tõhususe eest varjupaigamenetlustes. Parlament teeb ettepaneku, et iga riik järgiks samu tõhustatud eeskirju õiguste kaitsmise ja menetluste ajakohastamise kohta: tasuta õigusabi esimesest päevast peale, edasikaebamise tähtaja raamistik, eriabi saatjata alaealistele ja juhtumite kiirem läbivaatamine. Kuigi mul on kahju, et Euroopa parempoolsetel, kellel on parlamendis enamus, õnnestus võtta vastu teksti muudatusettepanekud, milles sõnastatakse ulatuslik, liialdatud kahtlus varjupaigataotlejate siiruses, olen ma selle raporti vastuvõtmise üle südamest rõõmus. Nüüd tuleb järgmine samm astuda neil liikmesriikidel, kes peavad meie ettepaneku üle veel otsustama.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Mulle teeb erilist heameelt see, et meie keskparempoolsed kolleegid nõustusid hoolimata oma üldisest seisukohast varjupaiga küsimuses erikaitse vajadusega. Lesbid, geid, biseksuaalid ja transseksuaalid, kes põgenevad sellistest riikidest nagu Iraak, Uganda, Honduras või Indoneesia, peavad kultuurilist tundlikkust arvesse võttes saama erikaitse osaliseks. See on suur samm edasi meie rahvusvahelise varjupaigaõiguse alusel võetud kohustuste täitmise poole. Euroopa Parlament näitab, et varjupaigaeeskirjad vajavad tegelikkuse peegeldamiseks ajakohastamist: 76 riiki kriminaliseerivad homoseksuaalsed teod ja 7 näevad ette surmanuhtluse (võib-olla koos Ugandaga peagi 8). Avaldan kahetsust, et teisi edumeelseid sätteid vastu ei võetud, kuid kokkuvõttes toob tänane dokument rohkem õiglust lesbidest, geidest, biseksuaalidest ja transseksuaalidest varjupaigataotlejatele. Täna vastu võetud tekst kujutab endast Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta esimesel lugemisel. Varjupaigaeeskirju muudetakse tõhusalt, kui ELi riikide valitsused selle läbi vaatavad ja Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jõuavad.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Pärast aastaid kestnud arutelu ja pärast Lissaboni lepingu sõlmimist on parlamendikomisjon esitanud parlamendile liikmesriikidevahelise ühise varjupaigamenetluse esimese projekti.
Eesmärk on kehtestada 2012. aastaks liikmesriikide ühtlustatud varjupaigapoliitikal põhinev ühine turvalisus- ja solidaarsusala, hoolimata püsivatest erinevustest siseriiklike õigusnormide vahel. Tegelikult ei ole sellised riikidevahelised erinevused Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga kooskõlas ja takistavad selle elluviimist.
Eelkõige sätestatakse uues õigusaktis, et varjupaigataotlejaid tuleks kohelda ühetaoliste nõuete kohaselt, olenemata sellest, millises liikmesriigis on taotlus esitatud. On oluline, et töötame ühise Euroopa süsteemi rakendamiseks menetluste järkjärgulise täiustamise ja ühtlustamise ning tõhusate varjupaigatagatiste nimel. Loodan, et selle läbivaatamise raames tagame kättesaadava, võrdse ja tõhusa menetluse, mis on nii varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide kaitsevajaduse huvides.
Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Me oleme nii veendunud vastuseisu parlamendi direktiivile ühtlustatud varjupaigamenetluse kohta väljendanud sellepärast, et kui seda kohaldatakse, tõrjub see tegelikult kõrvale liikmesriikide suveräänsuse. Me peame vastuvõetamatuks liikmesriikide takistamist varjupaiga äraütlemisel ning soovimatute isikute soodsat kohtlemist kogu Euroopa Liidus, kui samal ajal on Euroopa perekondi, kel pole õigust isegi eluasemele. Varjupaigataotlejatele antakse ka täiesti tasuta õigus õigusabile ja esindamisele õigusvaidlustes. Direktiivis täpsustatakse ka, et valitsusvälistel organisatsioonidel võib olla aktiivne roll varjupaigataotlejaile teenuste osutamisel, nende teavitamisel kaitse saamise menetlustest ning juhtnööride ja nõuannete pakkumisel – seda tuleks neile võimaldada piiripunktides ja vastuvõtukeskustes. Pidage meeles, et kõik need hüved maksavad kinni Euroopa maksumaksjad ja neid saavad lisaks pagulastele ka kõik varjupaigataotlejad – järelikult iga ebaseaduslik või varjatud eesmärgiga sisserändaja, kes seda küsib.
Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin raporti vastu. See puudutab hästikorraldatud, ühist ja kiiret Euroopa varjupaigamenetlust, mis põhineb ühtsetel õigusnormidel. Roheliste ja sotsialistide esitatud muudatusettepanekud aga võimaldavad välismaalastel ELis elada ilma, et oleks peaaegu mingeidki vahendeid nende kontrollimiseks. Kokkuvõttes osutame karuteene tõelistele varjupaigataotlejatele, kes taotlevad varjupaika sellepärast, et nende elu on ohus, või poliitilistel, usulistel või eetilistel põhjustel, kuna me paneme nad ühte patta kõigi teiste rändajatega. See ei ole minu ettekujutus varjupaigapoliitikast. Varjupaigapoliitika peaks olema humaansus- ja solidaarsusakt. Kui me tagame neile inimestele teenuse, siis peavad nemad midagi vastutasuks andma, näiteks tunnustuse ja austuse oma vastuvõtjariigi struktuuri suhtes.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Turismisektor on viimastel aegadel Euroopa ettevõtete ja elanike jaoks üha olulisemaks muutunud. Seega on tähtis, et üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tõhusama turismipoliitika väljatöötamiseks vajalik statistika oleks võimalikult usaldusväärne, sest see toetab otsustuste tegemist ettevõtetes ja erasektoris. Rõhutaksin ka seda, et on oluline, et komisjon võtaks neid ettepanekuid kavandatud sõnastuses arvesse.
Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Turismistatistikal on suur tähtsus tõhusama turismipoliitika arendamisel üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seda statistikat ei kasutata mitte ainult turismispetsiifiliste poliitikate jälgimiseks, vaid sellel on oma osa ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu kontekstis. Minu arvates tuleb Euroopa Liidu turismisektorit tugevdada liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil. Olen rahul eesmärgiga ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku, et paremini vastata turismisektori ees seisvatele põhilistele väljakutsetele, nagu kliimamuutus, keskkonnapiirangud, rahvusvaheline konkurents, demograafilised suundumused ja turismireiside hooajalisus. Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise uus ühine raamistik tuleb luua liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud statistika abil. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest turism on Euroopa Liidus tähtis majandustegevuse haru, mis aitab kaasa tööhõive suurendamisele ja majanduskasvule.
Liam Aylward (ALDE) , kirjalikult. – (GA) Enamik maailma turiste tuleb just Euroopasse: meid külastab igal aastal umbes 370 miljonit rahvusvahelist turisti. Iirimaad külastab igal aastal ligikaudu 7 miljonit turisti teistest riikidest. Turismisektor on Euroopa ettevõtete ja liikmesriikide majanduse jaoks väga tähtis. Praegu sõltub Euroopas turismist 1,8 miljonit ettevõtet ja 9,7 miljonit töökohta. Turismisektoris on ökoturismi, pärandkultuuri, spordi ja kokakunsti vallas olulisi kasvuvõimalusi. Et neid võimalusi võimalikult hästi ära kasutada, peab meil olema turismisektorist korralik ülevaade. Seetõttu toetan statistilist teavet ja turismi käsitlevat raportit. Täpne teave kohaliku, riikliku ja Euroopa turismi kohta aitab Euroopa Liidul välja töötada tõhusat poliitikat ning edendada turismi Euroopas.
Kuna turismisektor on Iirimaa jaoks väga tähtis ja arvestades Iirimaa geograafilist asukohta, olen eriti rahul sellega, mida raportis räägitakse saarte ja äärepoolseimate piirkondade erilise olukorra kohta ning selliste erijuhtude käsitlemise kohta ELi Euroopa turismi tegevuskava raames.
Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Turism on ELis tähtis majandustegevuse haru, millel on suur potentsiaal tööhõive ja majanduskasvu parandamisel ning oluline roll maapiirkondade ja vähearenenud piirkondade sotsiaalmajanduslikul integreerimisel. Oma ca 1,8 miljoni ettevõttega, mis on peamiselt VKEd, annab Euroopa turismitööstus tööd umbes 5,2% kogu tööjõust (ligikaudu 9,7 miljonile inimesele). Ma toetan komisjoni eesmärki määratleda uus Euroopa turismipoliitika raamistik, toetudes Lissaboni lepingust tulenevatele uutele pädevustele. Turismisektori ees seisavad suured väljakutsed, nagu kasvav rahvusvaheline konkurents, demograafilised suundumused, kliimamuutus ja keskkonnapiirangud, turismireiside hooajalisus ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üha sagenev kasutamine tarbijate poolt. Leian, et ELi turismisektorit tuleb tugevdada liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil. Kõnealune määrus, mille eesmärk on luua Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil, on väga tähtis, sest kui seda korralikult rakendatakse, on võimalik teha kindlaks tegelik turismialane olukord liikmesriikides ning hõlpsam on kohaneda turistide muutuvate vajadustega.
Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Turism on Euroopas tähtis majandussektor, kus tegutseb ligikaudu 1,8 miljonit ettevõtet (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad), mis annavad tööd umbes 9,7 miljonile inimesele. Hinnanguliselt annab turismitööstus üle 5% ELi sisemajanduse koguproduktist.
Teatise KOM(2010) 352 esitamisel seadis komisjon eesmärgiks määratleda Euroopa turismi uus poliitikaraamistik ning tugevdada turismisektorit liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil. Et uus poliitikaraamistik oleks edukas, tuleb otsuseid teha usaldusväärsete ja võrreldavate statistiliste andmete põhjal.
Raportis, mis pälvis minu toetuse, tunnustatakse statistika olulist rolli üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tõhusama turismipoliitika väljatöötamisel, kuna see statistika on kasulik vahend, mis aitab kaasa otsustuste tegemisele. Raportis toetatakse ka Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise ühise õigusraamistiku loomist liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Statistikal on tähtis roll tõhusama turismipoliitika väljatöötamisel ja äriliste otsuste tegemisel. Ma toetan seda teksti, kuna turismitööstuses viimastel aastatel aset leidnud muutused on tekitanud vajaduse ajakohastada Euroopa turismistatistika õigusraamistikku. Pärast ettepaneku vastuvõtmist paraneb edastatava statistika ajakohasus, võrreldavus ja täielikkus, samuti andmetöötluse tõhusus.
Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Brian Simpsoni raportis ja määruses, millele selles viidatakse, tehakse ettepanek luua Euroopa turismistatistika kogumise ja edastamise ühine raamistik, mille tarbeks liikmesriigid koguvad ja töötlevad turismivaldkonna pakkumist ja nõudlust käsitlevat ühtlustatud statistikat, kasutades koondtabeleid, mis seejärel edastatakse elektrooniliselt Euroopa Komisjonile (Eurostatile). Vaatamata raportööri kiiduväärsele tööle ei saa ma raporti poolt hääletada, sest selles ei ole muudetud määruses sätestatud töö ja kogutavate andmete hulka. Määruses esitatud tabelite koostamine on üsna keerukas ning nii suure hulga teabe kogumine on minu arvates põhjendamatult suur koormus. Ma ei saa sellest määrusest tulenevat bürokraatlikku koormust ja sekkumist heaks kiita.
Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna Euroopa turismipoliitikat on vaja tõhustada, arvestades eriti asjaolu, et Euroopa turismisektor on viimasel ajal pidanud tegutsema keerulises majandusolukorras. Seoses õigusliku raamistiku muutumisega pärast Lissaboni lepingu jõustumist on Euroopa Liit saanud rohkem pädevust ja Euroopa Komisjon esitas ettepaneku turismi uue poliitikaraamistiku kohta. Määruse ettepaneku eesmärk on ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku; muret teeb aga see, et ettepanekus ei nähta ette turismi satelliitkontode kasutusele võtmist. Turismi satelliitkontod on üliolulised turismistatistika ühtsete süsteemide järkjärguliseks arendamiseks, samuti turismi tõelise väärtuse ning tööhõivele ja majandusele avaldatava mõju paremaks mõistmiseks. Et suurendada teadmiste baasi turismi arengu ja kasvu edendamiseks, peaks komisjon koostama programmi turismi prooviuuringute jaoks. Liikmesriigid viiksid neid uuringuid vabatahtlikkuse alusel läbi selleks, et arendada välja selliste andmete kogumise süsteem, mis näitavad turismi mõju keskkonnale.
Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Paljudes liikmesriikides, nagu ka minu kodumaal Portugalis, on turismitööstusel majanduses tähtis koht ning uute tuluallikate ja majanduskasvu loomise sisemine potentsiaal. Turism kujutab endast Euroopa suuruselt kolmandat sotsiaalmajanduslikku tegevusvaldkonda, andes üle 5% ELi sisemajanduse koguproduktist. Euroopa Liit on jätkuvalt maailma turismisihtkoht nr 1, kuhu 2008. aastal saabus 40% kogu maailma turistidest.
ELi eesmärk on määratleda turismi uus poliitikaraamistik, et tugevdada turismisektorit liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil ning tulla toime suurte väljakutsetega, nagu kliimamuutus, demograafilised suundumused ja üleilmastumine. Turismi kohta andmete kogumine annab paremaid teadmisi sektori mahu ja tunnuste ning turistide tunnusjoonte ja mitmesuguste reisiharjumuste kohta. See aitab kaasa turismisektori õige poliitika väljatöötamisele ja ka sektori sotsiaal-majandusliku mõju mõistmisele.
Seepärast toetan praeguse statistikasüsteemi ajakohastamist ja optimeerimist, et me saaksime enda käsutusse usaldusväärse ja võrreldava statistika.
Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Me ei saa eitada, et viimasel kümnendil on turism muu hulgas tänu tehnoloogilisele arengule põhjalikult muutunud. Seetõttu on vaja ajakohastada andmete kogumist ja statistikat käsitlevaid õigusakte.
Ma olen nõus komisjoni ettepanekuga kehtestada uus määrus, millega tunnistatakse kehtetuks mõned iganenud sätted. Samas pooldan ma ka muudatusettepanekuid, mille Euroopa Parlament määrusega seoses esitas, ühest küljest eriti ettepanekut võtta kasutusele ühtlustatud statistika, mis kajastab turismi puhtsotsiaalseid tahke, ning teisalt vastuseisu sellele, et komisjon võtaks delegeeritud õigusakte vastu põhilistes küsimustes ja määramata aja jooksul.
Samuti pean ma tõsiseks puuduseks, et komisjon ei ole arvesse võtnud turismi satelliitkontode kasutusele võtmist, sest sedalaadi andmed annaksid täielikuma pildi turismi mõjust tööturule ja majandusele.
Lõpetuseks: ma pean väga huvitavaks ettepanekut seada sisse vabatahtlik turismistatistika kogumine puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste harjumuste kohta ning viia seejärel ellu katseprojekte, et parandada nende inimeste osalemist turismis.
Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Statistilise uuringu järgi, mis hõlmab 50 enim külastatavat riiki maailmas, kuulub Euroopale 10 kõige populaarsema sihtkoha seas seitsmes koht. See näitab väga selgelt, et Euroopal on suurepärane turismi- ja kultuuripotentsiaal ning veel võimalusi, mida saab ära kasutada, sealhulgas Euroopa kodanike jaoks. Leian, et üks selline võimalus on julgustada mitte ainult eakaid, vaid ka noori inimesi, keerulistes tingimustes elavaid perekondi ja piiratud liikumisvõimega inimesi osalema sotsiaalturismi programmides, mida Euroopa Liit arendab. Selleks on aga vaja piisavalt statistikat, mille koostamisel on kasutatud ühiseid kogumismeetodeid ja mille eesmärk on töötada ELi kõikides liikmesriikides välja neile turistide rühmadele suunatud programmid.
Ioan Enciu (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin täna Euroopa turismistatistikat käsitleva raporti poolt. Kõikide liikmesriikide turismistatistikat arvesse võtva määruse kehtestamine on kasulik samm. Turismi tähtsus Euroopa õiguses suurenes märkimisväärselt, kui 2009. aasta detsembris tekkis Lissaboni lepingu alusel vastav pädevus. Edaspidi peavad liikmesriigid tagama edastatud statistiliste andmete täpsuse, et saavutada kvaliteetsed tulemused.
Kuigi Euroopa tasandil kooskõlastamine on Euroopa turismisektori jaoks väga kasulik, peab igasugune üleeuroopaline algatus siiski täiendama liikmesriikide algatusi ja turismistrateegiaid. Tänu statistilistele andmetele on ELil paremad võimalused turismitööstuse, sealhulgas VKEde abistamiseks ning Euroopa kui väga populaarse turismisihtkoha üldise turundamise parandamiseks.
Raportis eristatakse sisemaist ja riigi turismi. Sisemaine turism hõlmab majutusettevõtete mahutavust ja riigi turism hõlmab turismis, sealhulgas reisidel, osalemist.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et turismistatistika aitab kaasa tõhusama poliitika väljatöötamisele ning kujutab endast kasulikku vahendit, mis toetab otsuste langetamist ettevõtetes ja erasektoris. Kahtlemata parandab uus määrus edastatava statistika ajakohasust, võrreldavust ja täielikkust, samuti andmetöötluse tõhusust.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis esitatud arvude järgi on Euroopa jätkuvalt maailma turismisihtkoht nr 1 ning turism on ELis suuruselt kolmas sotsiaalmajanduslik tegevusvaldkond, kus on ligikaudu 1,8 miljonit ettevõtet (peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ja 9,7 miljonit töökohta ning mille toodang moodustab 5% ELi sisemajanduse koguproduktist. Just seetõttu on tegemist valdkonnaga, mida tuleks korralikult jälgida, reguleerida ja toetada, eriti majanduse elavdamise ning müügikõlbliku kauba pakkumise suurendamise vajaduse erilises kontekstis.
Kuigi eeltoodu kehtib kogu ELi kohta, on turism eriti oluline Portugali jaoks: Portugal on pikka aega pööranud väga palju tähelepanu turismile kui eriti dünaamilisele majandustegevuse harule, millel on tohutu kasvupotentsiaal. Selles kontekstis, ning arvestades, kui olulised on turismi puudutavad põhjalikud ja realistlikud teadmised sobiva poliitika väljatöötamise seisukohalt, on täna hääletatud komisjoni ettepanek, mille eesmärk on ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku, tähtis.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport käsitleb valdkonda, mis on ELi tuleviku seisukohalt äärmiselt oluline – turismi. Vaatamata kogu maailmas võimust võtnud kriisile ja maailma paljudes piirkondades aset leidnud poliitilistele rahutustele kasvas turismisektor Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel 2010. aastal 2%. Euroopas kasvab turismisektor stabiilselt ning selles tegutseb 1,8 miljonit ettevõtet, millest valdava enamuse moodustavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kus töötab 9,7 miljonit inimest. Selle sektori näol on tegemist ELi suuruselt kolmanda sotsiaalmajandusliku tegevusvaldkonnaga, mille toodang moodustab üle 5% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Lisaks on Euroopa maailma soosituim turismisihtkoht, kuhu saabub 40% kogu maailma turistidest. See sektor on Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide saavutamise seisukohalt väga tähtis. Kõnealuse määrusega ajakohastatakse praegu kehtivat määrust, eriti seoses majutusettevõtete mahutavust ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu puudutavate andmete kogumise ja töötlemisega. Need andmed on olulised ELi uue turismistrateegia ettevalmistamiseks. Ma olen selle ettepaneku vastuvõtmisega rahul, sest selle alusel luuakse liikmesriikide poolt läbi viidavate prooviuuringute programm ning kogutakse andmeid maaturismi ja rohelise turismi kohta, mis hõlmavad enam kui 50 000 majutuskohta, millest enamikku haldavad VKEd.
João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Statistilise teabe kasulikkus sõltub selle võrreldavusest ajas ja ruumis, mis eeldab teatavate ühiste määratluste ja liigituste kasutusele võtmist. Mis puudutab turismi, siis selle sektoriga seonduvad mõisted ja määratlused, mis on pikka aega olnud ebaselged; see on raskendanud usaldusväärse teabe saamist. Seepärast on vaja selgitada ja ühtlustada kriteeriume ning määratlusi, mis võimaldavad saada võrreldavaid andmeid. Sellise statistika olemasolu on väga oluline, võimaldades määrata kindlaks, milline on turismi otsene ja kaudne mõju majandusele, ning toetada uute turismivõimaluste kavandamist ja väljatöötamist või olemasolevate kohandamist.
Raportis sisalduva ettepaneku eesmärk on parandada edastatava statistika ajakohasust, võrreldavust ja täielikkust ning andmetöötluse tõhusust, sh andmete kontrolli. Samuti on seatud eesmärgiks kohandada õiguslik raamistik viimaste arengutega turismi valdkonnas, võttes kasutusele uued muutujad, näiteks ühepäeva-külastuste kohta. Seetõttu andsime poolthääle.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me teame, et statistilise teabe olemasolu on tähtis, kuid selle kasulikkus sõltub võrreldavusest ajas ja ruumis, mis eeldab teatavate ühiste määratluste ja liigituste kasutusele võtmist.
Mis puudutab turismi, siis selle sektoriga seonduvad mõisted ja määratlused, mis on pikka aega olnud ebaselged; see on raskendanud usaldusväärse teabe saamist. Seepärast on vaja selgitada ja ühtlustada kriteeriume ning määratlusi, mis võimaldavad saada võrreldavaid andmeid.
Sellise statistika olemasolu on väga oluline, võimaldades määrata kindlaks, milline on turismi otsene ja kaudne mõju majandusele, ning toetada uute turismivõimaluste kavandamist ja väljatöötamist või olemasolevate kohandamist.
Raportis sisalduva ettepaneku eesmärk on parandada edastatava statistika võrreldavust ja täielikkust ning andmetöötluse tõhusust, sh andmete kontrolli. Samuti on seatud eesmärgiks kohandada õiguslik raamistik viimaste arengutega turismi valdkonnas, võttes kasutusele uued muutujad, näiteks ühepäeva-külastuste kohta.
Seepärast hääletasime selle raporti poolt.
Jacqueline Foster (ECR) , kirjalikult. – Meie fraktsioon toetas turismistatistikat käsitlevat raportit, millega ajakohastatakse ja uuendatakse Euroopa turismistatistika kogumise meetodit, arvestades eelkõige tänapäeva suundumusi, nagu odavad lennud ja lühiajalised puhkused.
Poliitikud peavad tunnistama turismitööstuse suurt tähtsust Euroopa jaoks. Liikmesriigid mõistavad, et turismisektori abistamiseks tuleb rohkem ära teha, sest see sektor aitab majanduskasvule oluliselt kaasa.
Näiteks Ühendkuningriigi majanduses on turism üks suurimaid sektoreid, toetades otseselt 1,36 miljonit töökohta. Eeldatakse, et 2020. aastaks luuakse selles sektoris 1,5 miljonit töökohta – ja kaudset tööhõivet arvestades ligi 3 miljonit töökohta. Need arvud räägivad ise enda eest!
Ühendkuningriik soovib aktiivselt ja positiivselt osaleda turismiteemalistes aruteludes ELi tasandil, toetades täielikult vajadust suurendada Euroopa turismitööstuse konkurentsivõimet ja jätkusuutliku kasvu potentsiaali. Samas peame tagama, et ELi tasandi meetmed ei riivaks subsidiaarsuse põhimõtet.
Liikmesriigid konkureerivad omavahel, kuigi neil oleks võimalik jagada parimaid tavasid ja teha teatavates küsimustes – näiteks kogu Euroopas transpordiühenduste parandamisel ja muude hõlpsamat reisimist võimaldavate meetmete võtmisel – koostööd.
Lubage mul lõpetada lihtsa üleskutsega: külastage Suurbritanniat!
Mathieu Grosch (PPE) , kirjalikult. – (DE) Lissaboni leping on suurendanud ELi vastutust turismi valdkonnas. On ütlematagi selge, et statistika annab vajalikku teavet ning võimaldab teha huvitavaid järeldusi mitte ainult ELi tasandil, vaid ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil.
Minu piirkonnas, mis on kodu Belgia saksakeelsele kogukonnale, ei ole turism üksnes oluline pädevusvaldkond, vaid ka tähtis majanduslik tegur. Järelikult on sellel statistikal oluline roll poliitiliste otsuste tegemisel. Samas on ka selge, et erinevad tasandid – piirkondlik, riiklik ja piiriülene tasand – peavad koostöös täpsemalt määratlema Euroopa piirkonnad kui turismisihtkohad, eriti piiriäärsetel aladel.
Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna Euroopa turismipoliitika uue ja parema raamistiku määratlemine on vajalik. Turism on ELis tähtis majandustegevuse haru, millel on suur potentsiaal tööhõive ja majanduskasvu parandamisel ning oluline roll maapiirkondade, äärealade ja vähearenenud piirkondade sotsiaalmajanduslikul integreerimisel, näiteks rikka tööstuspärandiga piirkondades. Turismivaldkonna statistikat ei kasutata mitte ainult turismispetsiifiliste poliitikate jälgimiseks, vaid sellel on oma osa ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu laiemas kontekstis. Me peame reageerima turismisektori ees seisvatele põhilistele väljakutsetele, nagu kasvav rahvusvaheline konkurents, demograafilised suundumused, kliimamuutus ja keskkonnapiirangud, turismireiside hooajalisus ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üha sagenev kasutamine tarbijate poolt. ELi turismisektorit tuleb tugevdada liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil. Uue poliitikaraamistiku edukaks rakendamiseks peavad kõikide juhtimistasandite poliitikakujundajad võtma vastu teadlikke otsuseid, mis põhinevad usaldusväärsel ja võrreldaval statistilisel andmestikul. Turism on tähtis majandusharu, millel on soodne mõju Euroopa riikide majanduskasvule ja tööhõivele; seetõttu on vaja ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku, tugevdades seeläbi turismisektorit ELi tasandil. Nimetatud meetmete võtmine suurendab Euroopa turismisektori konkurentsivõimet ja soodustab selle harmoonilist arengut.
Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Leian, et täiskogul hääletatud ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa turismistatistika kohta tuleb pidada väga huvipakkuvaks ja ka väga kasulikuks. Turismitööstus on Euroopas üks juhtivaid ja ühiskonna jaoks suure tähtsusega majandussektoreid, sest turismil on liikmesriikide majanduses oluline roll. Turismitööstusel on tööhõive osas veel märkimisväärselt potentsiaali ja seepärast oleks kasulik võtta paremat korraldust hõlbustavaid meetmeid, mis laseksid sektori võimalusi täielikult kasutada. Euroopa võrreldava ja tervikliku turismistatistika kogumise ja koostamise ühise raamistiku loomine saab olukorra parandamisele vaid kaasa aidata. Tarbijate nõudluse mõistmine võimaldab era- ja riigiettevõtetel sekkuda, et sektori vajadusi täita ning tulemuslikkust ja konkurentsivõimet parandada. Ma toetan kavandatavat määrust, kuna usun, et läbipaistev, usaldusväärne ja objektiivne ühtne Euroopa statistika võimaldab tulemuslikult toetada seda suurt majandusharu, mis on minu kodumaa jaoks väga tähtis.
Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et me peame tegema kõik, mis võimalik, et jääda maailma soosituimaks turismisihtkohaks. Selleks peame maksimaalselt ära kasutama kõikvõimalikud rahastamisvõimalused. Jätkusuutliku, vastutustundliku ja kvaliteetse turismisektori arendamine eeldab selle valdkonna Euroopa statistika õigusliku raamistiku ajakohastamist ja täiustamist. Kui me parandame statistilise aruandluse kvaliteeti usaldusväärsete ja võrreldavate andmete abil, loome tugeva aluse ELi rahastamispoliitikat ja -vahendeid puudutavate otsuste tegemiseks.
David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin raporti poolt, sest selles tunnistatakse statistika suurt tähtsust tõhusama turismipoliitika arendamisel üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Samuti kujutab statistika endast kasulikku vahendit, mis toetab otsuste langetamist ettevõtluses ja erasektoris. Seetõttu toetab raportöör kavandatava määruse eesmärki luua Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil. Pärast ettepaneku vastuvõtmist paraneb kindlasti edastatava statistika ajakohasus, võrreldavus ja täielikkus, samuti andmetöötluse tõhusus, sh andmete parem kontroll. Lisaks on tarvis kohandada õiguslik raamistik viimaste arengutega turismi valdkonnas, võttes kasutusele uued muutujad, näiteks ühepäeva-külastuste kohta.
Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Turism on kahtlemata üks majandussektoreid, millel on suurim arengupotentsiaal. Viimastel kümnenditel on turism Euroopa ettevõtete ja elanike jaoks üha olulisemaks muutunud. Oma ligikaudu 1,8 miljoni ettevõttega, millest enamik on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning mis annavad tööd ca 5,2% kogu tööjõust ehk umbes 9,7 miljonile inimesele, annab Euroopa turismitööstus hinnanguliselt üle 5% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellest tulenevalt kujutab turism endast suuruselt kolmandat sotsiaalmajanduslikku tegevusvaldkonda ELis. Lisaks on EL jätkuvalt maailma soosituimaid turismisihtkohti, kuhu 2008. aastal saabus 370 miljonit turisti ehk 40% kogu maailma turistidest. Kasvupotentsiaali siiski veel on.
Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – On ütlematagi selge, et turismil on suur potentsiaal, mis annab võimaluse suurendada tööhõivet ja majanduskasvu. Turismil on oluline roll rikkaliku kultuuripärandiga maapiirkondade, äärealade ja vähearenenud piirkondade sotsiaalmajanduslikul integreerimisel. Turismivaldkonna statistikat ei kasutata mitte ainult turismipoliitika jälgimiseks, vaid sellel on tähtis roll ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu laiemas kontekstis. Ma olen raportööriga täiesti nõus.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Asjakohased statistilised andmed, mis annavad vastuseid küsimustele turismitööstuse õnnestumiste ja suundumuste põhjuste kohta, võivad aidata vältida paljusid valesid investeeringuid. Paljud linnad on aastaid imeks pannud, miks nende turismiga seotud ootused pärast Euroopa kultuuripealinnaks valimist ei täitunud. Turismiandmete piiratud kättesaadavus ja võrreldavus on ka linnaplaneerimise seisukohalt probleem. Kui on olemas potentsiaal külastajate arvu suurendamiseks, on lõppude lõpuks oluline korraldada asjad nii, et külastajate arvu suurenemine ei avaldaks negatiivset mõju kohalikule elanikkonnale.
Liiga paljud määramatud tegurid, erinevad ootused ja ainetud vaatamisväärsused, näiteks spetsiifilised ilmastikutingimused, on muutnud turismiprognoosid õnnemänguks. Turismi mõjutavad paindlik tööaeg ja ohutus, aga ka ühiskondlikud muutused. Lõppkokkuvõttes saavad otsustavateks teguriteks ilmselt maailmamajandus ja naftahind. Kuna neid tegureid ei suuda muuta ka parim Euroopa turismistatistika, jäin ma hääletamisel erapooletuks.
Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE) , kirjalikult. – (LT) Täna võttis Euroopa Parlament vastu olulise dokumendi Euroopa turismistatistika õigusliku raamistiku kohta. Liikmesriigid peavad korrapäraselt esitama andmeid majutusettevõtete mahutavuse ja täituvuse ning turismi nõudluse kohta. Kuna eurooplaste reisiharjumused muutuvad (nt lühilendude arvu kasv) ja turismisektor läheb üle teatavatele uuendustele (nt internetibroneeringud), on vaja ajakohastada õiguslikku raamistikku, mis reguleerib statistiliste andmete kogumist turismivaldkonnas. Pealegi leian, et eriti oluline on säte, mida Euroopa Parlament toetab ning mis puudutab piiratud liikumisvõimega inimeste kohta andmete kogumist ja selle mõju nende inimeste võimalustele saada korralikke turismiteenuseid. Me räägime pidevalt puuetega inimeste elukvaliteedi parandamisest ja peame seejuures arvesse võtma ka turismi. Alles siis saame turismipoliitikat tulemuslikult rakendada ning tarbijate õigusi kaitsta.
Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Brian Simpsoni raport Euroopa turismistatistika kohta on tekst, millega asendatakse kõnealuses valdkonnas juba 15 aastat kehtinud direktiiv. Ajaga kaasas käimine ja oma õigusaktide muutmine on Euroopa süsteemi eesõigus, arvestades eriti turismisektori tähtsust ja pidevat arengut Euroopas viimase aastakümne jooksul. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt. Seoses uute nõuetega selles sektoris, mis vajab aina üksikasjalikumaid, ajakohasemaid ja võrreldavamaid andmeid, on turismistatistikat vaja ajakohastada. Majutusettevõtete juurdepääsetavus, puuetega inimestele osutatavad teenused ja põhiteenuste kulud on olulised andmed, mille tarbeks on vaja ajakohast andmebaasi, kus kasutajad saaksid päringuid teha.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Turismil on ELi jaoks tohutu majanduslik tähtsus ning turismi edendamisele kaasa aitavad mehhanismid on vajalikud ja nende rakendamist tuleks soodustada. Statistikal on oluline roll tõhusama turismipoliitika väljatöötamisel üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Statistika kujutab endast tõepoolest kasulikku vahendit, mis toetab otsuste langetamist ettevõtetes ja erasektoris. Kõnealuse määruse eesmärk on luua Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil. Ettepanek peaks parandama edastatava statistika ajakohasust, võrreldavust ja täielikkust, samuti andmetöötluse tõhusust, sh andmete kontrolli. Peale selle kohandatakse määrusega õiguslik raamistik viimaste arengutega turismi valdkonnas, võttes kasutusele uued muutujad, näiteks ühepäeva-külastuste kohta. Neil põhjustel hääletasin raporti poolt.
Aldo Patriciello (PPE) , kirjalikult. – (IT) Turism on ELis tähtis majandustegevuse haru. Statistika võimaldab jälgida konkreetset turismipoliitikat ning on kasulik regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu kontekstis. ELis on turismistatistika süsteem reguleeritud direktiiviga 95/57/EÜ. Direktiivi jõustumisest alates on aga nii turismitööstus kui ka suhteline nõudlus oluliselt muutunud. Seetõttu on komisjon koostanud uue kavandatava määruse, mille eesmärk on luua turismipoliitika raamistik, kasutades Lissaboni lepingust tulenevaid volitusi. Määrusega tahetakse ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku, et võtta arvesse selle valdkonna uusimaid suundumusi. Sellega seoses on vaja turismisektorit tugevdada kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil ning lisaks luua statistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika abil.
Tuginedes eeltoodule, annan kavandatavale määrusele oma poolthääle.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle. Turism on ELis tähtis majandustegevuse haru, millel on suur potentsiaal tööhõive ja majanduskasvu parandamisel ning oluline roll maapiirkondade, äärealade ja vähearenenud piirkondade sotsiaalmajanduslikul integreerimisel, näiteks rikka tööstuspärandiga piirkondades. Turismivaldkonna statistikat ei kasutata mitte ainult turismispetsiifiliste poliitikate jälgimiseks, vaid sellel on oma osa ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu laiemas kontekstis.
ELis korraldatakse turismistatistika süsteemi direktiiviga 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta. Riiklike statistikaasutuste kogutud ja koostatud statistika avaldab Eurostat. Uue poliitikaraamistiku edukaks rakendamiseks peavad kõikide juhtimistasandite poliitikakujundajad võtma vastu teadlikke otsuseid, mis põhinevad usaldusväärsel ja võrreldaval statistilisel andmestikul.
Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest turism on ELis tähtis majandustegevuse haru, millel on suur potentsiaal tööhõivele ja majanduskasvule kaasa aitamisel. Turism etendab olulist rolli maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus; nende piirkondade puhul on sageli tegemist ääremaade ja vähearenenud piirkondadega.
Seda arvesse võttes ei kasutata turismivaldkonna statistikat mitte ainult turismispetsiifiliste poliitikate jälgimiseks, vaid see on kasulik ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu laiemas kontekstis. Nimetatud dokumendis käsitletakse ka turismisektori ees seisvaid põhilisi väljakutseid, nagu kasvav rahvusvaheline konkurents, demograafilised suundumused, kliimamuutus ja keskkonnapiirangud, turismireiside hooajalisus ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üha sagenev kasutamine tarbijate poolt.
Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin selle raporti vastu, sest kavandatavad eeskirjad nõuaksid igakuist andmete kogumist hooajaliste mõjutuste ning sektori (kus enamasti tegutsevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) majanduslike ja sotsiaalsete tahkude hindamiseks. Strateegia eesmärk on saada põhjalik ülevaade turismi dünaamikast, omadustest ja mahust, kuid mulle näib see liiga koormav, bürokraatlik ja kulukas. Pealegi taotleb komisjon delegeeritud volitusi ja seega õigust muuta ettepaneku osi. Kavandatava määruse kohaselt igakuiselt koostatavad tabelid on keerukad ja eeldavad liigse hulga teabe kogumist.
Vilja Savisaar-Toomast (ALDE) , kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hääletasin täna menetluses olnud Euroopa turismistatistika raporti poolt. Leian, et antud raport on oluline, arvestades turismisektori mõju Euroopa Liidu majandusele ning selle osakaalu tööhõives. 1,8 miljonit ettevõtet annavad tööd ca 10 miljonile inimesele, mis teeb tööhõivest ligikaudu 5,2%.
Euroopa Liit toetab märkimisväärselt turismi arendamist erinevates piirkondades, et suurendada erinevate turismiliikide kättesaadavust. Seetõttu on vajalik täpse ning asjakohase statistika omamine, nii erasektori kui ka avaliku sektori jaoks. Euroopa Liitu külastab aastas üle 370 miljoni välisturisti, mis teeb kokku 40% kogu maailma turistidest. See lisab samuti tähtsust õigeaegsete ja õiglaste statistiliste andmete olemasolule. Aitäh!
Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Turism on tähtsuselt kolmas sotsiaalmajanduslik tegevusvaldkond ELis, mis tähendab seda, et turismisektori kui töökohtade looja majanduslik mõõde on liikmesriikide jaoks ülioluline. Peale selle edendab isiklik turismis osalemine Euroopa kuvandit maailma silmis ja ka Euroopa kodakondsust. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist sai EL turismi valdkonnas uued volitused, mida kinnitab Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 195. See uus õiguslik raamistik võimaldab ELil toetada, kooskõlastada ja täiendada liikmesriikide võetavaid meetmeid ning vähendada halduskoormust. Ma hääletan selle raporti poolt, kuna leian, et on oluline varustada kõik turismisektori sidusrühmad usaldusväärsete statistiliste andmetega, et neil oleks võimalik kohanduda Euroopa turismisektori ees seisvate väljakutsetega.
Süsteemi rakendamiseks ja turismitööstuse konkurentsivõimele konkreetse hinnangu andmiseks on vajalik Euroopa tasandil kooskõlastamine ja liikmesriikide tõhus osalemine. Teadmised turismi mahu, tunnuste, turistide tunnusjoonte, sektoris tehtavate kulutuste ning riikide majandusele avaldatava soodsa mõju ja/või tekitatavate probleemide kohta peaksid moodustama osa laiendatud uuringust.
Raport: João Ferreira (A7-0017/011)
Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan kõnealuse resolutsiooni poolt, sest see käsitleb olulisi meetmeid, mis on seotud kaasrahastamise määrade suurendamisega meetmete võtmisel sellistes valdkondades nagu rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine, teadusalased nõuanded ning ühise kalanduspoliitika kontrollimine ja rakendamine. Kuna teaduslikud andmed sõltuvad tegevuse jätkusuutlikust kavandamisest, on andmebaasi koostamise, haldamise ja kasutamisega seotud kaasrahastamise määrade suurendamine kasulik. Samuti tasub esile tõsta keskendumist vesiviljeluse arendamisele ja selle kasvu edendavatele meetmetele ning keskkonna ja tervise seirele ja järelevalvele, mis tagab vesiviljeluse jätkusuutlikkuse. Liikmesriikide kontrolliasutuste rakendatavad meetmed oma vete kontrollimisel on edukad vaid siis, kui investeeritakse tehnoloogiasse ja kontrollisüsteemidesse, mis on tõhusamad ja odavamad. Ka vete kontrollimise meetmete puhul tuleks kaaluda kõrgemat kaasrahastamise määra, et tagada eeskirjade parem järgimine.
Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline ELi vahend kalanduse rahastamiseks. Pärast selle määruse vastuvõtmist on muude õigusaktide mitmed elemendid edasi arenenud.
Komisjon teeb ettepaneku määrust muuta, et tagada õigusliku raamistiku kõigi elementide kooskõla ja täpsustada mõne rahastatava meetme ulatust. Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt, kuna selles soovitatakse teha komisjoni ettepanekus mõningaid muudatusi, tänu millele muutub õigusakt selgemaks. Need muudatused põhinevad kalandussektori viimastel suundumustel ja tulevikuväljavaadetel ning puudutavad just võimalust suurendada liidu kaasrahastamise määra 50%-lt 60%-le, mis on Portugali kalandussektori arendamise seisukohalt kasulik, ja suurema tähelepanu pööramist vesiviljelusele, mis õigustab selles valdkonnas lisaks sotsiaalmajanduslikele andmetele keskkonnaalaste andmete kogumise, haldamise ja kasutamise võimaluse loomist.
George Becali (NI) , kirjalikult. – (RO) Ma toetasin seda raportit, sest määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline ELi vahend kalanduse rahastamiseks. Tegemist on ühega kahest peamisest vahendist (teine on Euroopa Kalandusfond), mida kasutatakse ühise kalanduspoliitika praktiliseks elluviimiseks. Ma jagan raportööri arvamust, mille kohaselt saab üha ilmsemaks, et kalavarude majandamine peab põhinema ajakohastel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta. See on kalanduse säästva arengu eeltingimus. Mis puudutab kontrollimeetmeid, siis praegu ollakse kindlasti teadlikumad kontrolli olulisusest kalandussektori jätkusuutlikkuse ja tuleviku seisukohalt ning kontrollitegevuse vajalikkusest eeskirjade järgimise tagamisel. Liikmesriikidel ja nende kontrolliasutustel on praegu ja peab ka edaspidi olema keskne roll oma territoriaalvetes kontrollimeetmete rakendamisel – see on peamine moodus eeskirjade järgimise ja varude säästliku kasutamise tagamiseks.
Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin määrust (EÜ) nr 861/2006 muutva raporti poolt. Nõukogu kiitis selle kalanduse rahastamise olulise vahendi heaks 2006. aasta mais. Nüüd tuleb aga seda määrust muuta, et tagada õigusliku raamistiku kõigi elementide kooskõla. Ajaga kaasaskäimine tähendab selliste uute tehnoloogiate kasutamist, mis tagavad parema toimimise majandusressursside väiksema raiskamisega.
Et tegelikele vajadustele paremini reageerida, on meie arvates vaja täpsustada määruse teatavaid sätteid ja selgitada teatavate rahastatavate meetmete ulatust. Ma nõustun raportööriga selles, et kalavarude majandamine peab põhinema ajakohastel ja täpsetel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta ning ulatuslikumal kontrollimisel, et kalandus oleks jätkusuutlikum.
Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. – (RO) Leian, et vesiviljeluse sektori tähtsus kasvab pidevalt. Selle tõestus on ka kõnealune raport, milles rõhutatakse „uut hoogu Euroopa vesiviljeluse säästvale arengule” ja pakutakse välja realistlikke võimalusi selle sektori arendamiseks. Asjakohane keskkonna ja tervise seire ning järelevalve aitavad muuta tähtsa vesiviljeluse sektori jätkusuutlikumaks.
Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb ühenduse finantsmeetmeid ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. Siiski on mul kahju, et vastu ei võetud ettepanekut suurendada lisaandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonna kaasrahastamise määra 60%-ni abikõlblikest kuludest.
Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Nõukogu 22. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 861/2006, mille muutmise ettepaneku komisjon on teinud, kehtestati ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas ning selles on ette nähtud järgmiste valdkondade rahastamine: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine ja teadusalased nõuanded ning ÜKP kontrollimine ja rakendamine. Muutmine ei too kaasa sisulisi muudatusi eesmärkide, rahastatava tegevuse liigi ega finantsstruktuuri ja eelarve osas. Raportöör peab siiski vajalikuks esitada muudatusettepanekud, mis viivad õigusakti rohkem kooskõlla sektori viimaste suundumuste ja tulevikuväljavaadetega, eelkõige seoses kalavarude majandamisega kalavarude seisundit puudutavate teaduslike andmete alusel ja investeeringutega vesiviljelusse.
Seetõttu esitatakse ettepanek suurendada kaasrahastamise määra lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamise vallas. Ma hääletan selle poolt puhtalt riiklikku seisukohta silmas pidades, et toetada meie kodumaa kalatööstust.
José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) See raport käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. Pärast 2006. aastat on nimetatud määruse mitmed aspektid muutunud ja iganenud, mistõttu nende muutmine on põhjendatud. Ettepanek põhineb kehtival määrusel ja selle eesmärk on kaitsta rannapüüki, rahastades sektori ajakohastamist, sealhulgas seadmeid ja arvutiseerimist. Ma hääletan selle määruse ettepaneku poolt, kuna selles on arvesse võetud komisjoni esitatud muudatusi ja teisi ettepanekuid, mis eelmist määrust oluliselt parandavad, eriti seoses kaasrahastamise määrade suurendamise ja investeeringute rahastamisega, mis on vajalik selleks, et meil oleksid täpsed ja ajakohased teaduslikud andmed, mis võimaldavad põhimõtteliselt igas olukorras võtta vajalikke meetmeid.
João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me hindame seda, et Euroopa Parlament võttis vastu raportis sisalduvad muudatusettepanekud komisjoni määruse ettepaneku kohta. Need muudatused võimaldavad liikmesriikidel rahastada mitmesuguse kalanduses kasutatava tehnoloogia arendamist, aga ka proovivõtmise meetodite kogumist, haldamist, valideerimist, analüüsimist ja väljatöötamist ning kalandusega seotud andmete vahetamist võimaldavate seadmete ja tarkvara või IT-võrkude arendamist. Üks uus rahastamisvõimalus on seotud uuringutega, mis käsitlevad sõltumist kalandustoodete impordist. Vesiviljeluse valdkonnas on võimalik rahastada ka keskkonnaalaste andmete kogumist, haldamist ja kasutamist, edendades keskkonna ja tervise seiret ja järelevalvet, mis aitab muuta selle sektori jätkusuutlikumaks.
Kahetsusväärseks tuleb aga pidada nende muudatusettepanekute tagasilükkamist, mille eesmärk oli suurendada – ehkki tagasihoidlikult – liikmesriikidele võimaldatava ühendusepoolse kaasrahastamise maksimaalset määra kalavarude seisundit puudutavate teaduslike andmete kogumise, haldamise ja kasutamise ning seire valdkonnas. See näitab vasturääkivust, sest ühelt poolt on EL omastanud liikmesriikide volitused selles valdkonnas, teisalt aga keeldub suurendamast nimetatud tegevuse rahastamist.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Selle raportiga on muudetud määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. Tegemist on Euroopa Liidu olulise vahendiga kalanduse rahastamisel. Nimetatud määrus ja Euroopa Kalandusfond (EKF) on kaks peamist ÜKP rakendamise vahendit.
Komisjoni seisukoha järgi on kogemused mõningatel juhtudel näidanud, et vajadustele paremaks vastamiseks tuleb määruse sätteid veidi kohandada.
Seetõttu teeb komisjon ettepaneku teha mõningaid muudatusi, kusjuures esialgse määruse eesmärgid ja struktuur jäävad sisuliselt samaks. Raportöör Ferreira, kes on Portugali Kommunistliku Partei liige, pidas siiski asjakohaseks esitada teatavad täiendavad muudatusettepanekud, mis on küll üsna spetsiifilised, ent võivad aidata tagada selle õigusakti parema kooskõla sektoris viimasel ajal toimunud muutustega ja sektori tulevikuväljavaadetega.
Mul on kahju, et vastu ei võetud kõiki raportööri esitatud ettepanekuid, eriti kinnitust, et kalavarude seisundit puudutavate teaduslike andmete (nii lähte- kui ka lisaandmete) kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas on ühenduse kaasrahastamise määra võimalik suurendada, sealhulgas ettepanekut suurendada maksimaalset määra 50%-lt 60%-ni ning ettepanekut suurendada kaasrahastamise määra seire valdkonnas.
Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul oli võimalik kolleeg Ferreira raportit toetada. Mereõiguse rakendamiseks peab olema piisavalt vahendeid ja see on üks väheseid kalandusega seotud valdkondi, kus EL annab mõningat lisandväärtust.
Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle dokumendi poolt, sest üha laialdasemalt on levinud üldine arvamus, et kalavarude majandamine peab põhinema ajakohastel ja täpsetel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta. See on kalanduse säästva arengu vältimatu eeltingimus. Seetõttu leian, et tuleks lubada tõsta lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamise jaoks ette nähtud kaasrahastamise määra. Kavandatud ülemmäär on 75%. Arvestades, et vesiviljelust peetakse kasvava tähtsusega sektoriks (sellest annab tunnistust äsja koostatud, arutatud ja vastu võetud raport teemal „Uus hoog Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale”), millel on realistlik kasvupotentsiaal, peaks asjaomaste andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kord kehtima nii keskkonnaalaste kui ka sotsiaal-majanduslike andmete kohta. See võimaldaks teostada keskkonna ja tervise seiret ja järelevalvet, mis aitaks muuta sektori jätkusuutlikumaks. Kalandussektori jätkusuutlikkus on käesoleval ajal eriti tähtis. Liikmesriikidel ja nende kontrolliasutustel on praegu ja peab ka edaspidi olema keskne roll oma vetes kontrollimeetmete rakendamisel – see on peamine moodus eeskirjade järgimise ja varude säästliku kasutamise tagamiseks. Töö tõhusaks teostamiseks peavad liikmesriigid omandama või olema suutelised arendama ja kaasajastama olemasolevat tehnoloogiat. Sellega seotud investeeringud võivad muuta kontrollisüsteemid tõhusamaks ja nende kasutamise odavamaks.
Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) Kõnealuse määruse näol on tegemist ühise kalanduspoliitika rakendamise olulise vahendiga. Kontrollitegevus etendab üha tähtsamat rolli kalandussektori jätkusuutlikkuse ja jätkuva olemasolu toetamisel. On oluline, et liikmesriigid ja nende kontrolliasutused rakendaksid oma vetes kontrollimeetmeid tagamaks, et kalandussektor järgib eeskirju ja kasutab kalavarusid säästlikult. Peale selle kasvab vesiviljeluse tähtsus, mis õigustab nii keskkonnaalaste kui ka sotsiaal-majanduslike andmete kogumise, haldamise ja kasutamise võimaluste loomist. Ma olen määruse muutmisega rahul, sest see tagab viidatud meetmete kasutusele võtmise.
Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ettepanek muuta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline rahastamist käsitlev vahend, mille eesmärk on kalandust kaitsta. Ma hääletasin selle ettepaneku poolt, sest minu arvates tuleb määruse praegust versiooni muuta, et viia selle sätted kooskõlla Lissaboni lepinguga. Määruse ülevaatamine on võimaldanud meil teha teksti parandusi, et reageerida asjakohaselt ja tulemuslikult sektori vajadustele. Vesiviljelussektori tähtsuse kasv õigustab sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks keskkonnaalaste, sotsiaal-majanduslike ja terviseandmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitlevate sätete lisamist määrusele. Oluline roll antakse eri liikmesriikidele, kes peavad tagama eeskirjade järgimise ja kontrollima vee kasutamist, tuginedes uutele tehnoloogiatele ning pidades silmas teaduse arengut.
David Martin (S&D) , kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Kõnealuses õigusaktis tehtud muudatused peaksid hõlbustama liikumist ühise kalanduspoliitika piirkonnapõhisuse suunas, millega ma olen rahul.
Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praegune määrus (EÜ) nr 861/2006 kehtestab ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas ning kujutab endast ELi olulist vahendit kalanduse rahastamisel. Nimetatud määrus ja Euroopa Kalandusfond (EKF) on kaks peamist ÜKP rakendamise vahendit. Määruses on ette nähtud järgmiste valdkondade rahastamine: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine ja teadusalased nõuanded ning ÜKP kontrollimine ja rakendamine. Siiski on mul kahju, et vastu ei võetud ettepanekut suurendada kaasrahastamise võimalikku määra 60%-ni abikõlblikest kuludest eelkõige kalandustegevuse seire ning andmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas, sest see suurendamine olnuks kasulik minu kodumaa kalandussektorile.
Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Määruse (EÜ) nr 861/2006 muutmisega kehtestatakse Euroopa Kalandusfondi kõrval ühise kalanduspoliitika teine peamine rahastamisvahend. Selle nn teise vahendiga nähakse ette andmete kogumise, kontrollimeetmete, teadusalaste nõuannete ning ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemide ja rakendamise rahastamine. On vaja täpsustada mõne rahastatava meetme ulatust ja parandada mõne artikli sõnastust. Samuti peab komisjon kogemusi arvestades vajalikuks teha väiksemaid muudatusi selleks, et määrus vastaks rohkem tegelikele vajadustele. Määruse (EÜ) nr 861/2006 kohta esitatud muudatusettepanekud peaksid võimaldama tõsta mereõiguse valdkonna selgelt määratletud kaasrahastamise määrasid.
Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu rahalised meetmed, mis on seotud ELi ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse rakendamisega, annavad meile majanduslikud vahendid, et rakendada ühist kalanduspoliitikat arendamist ja kooskõlastamist vajavatele mereõiguse valdkondadele suunatud rahaliste vahendite toel. Seetõttu hääletasin kolleeg Ferreira raporti poolt. Kõnealuse määruse muutmine aitab ühist poliitikat ellu viia ja kasutada raha andmete kogumiseks, rahvusvaheliste suhete arendamiseks ning kalandusega seotud teadus- ja tehnikavaldkondade toetamiseks.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle. Määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline ELi vahend kalanduse rahastamiseks. Tegemist on ühega kahest peamisest vahendist (teine on Euroopa Kalandusfond (EKF)), mida kasutatakse ühise kalanduspoliitika praktiliseks elluviimiseks. Sellest vahendist rahastatakse järgmisi valdkondi: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine, teadusalased nõuanded ning ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemid ja rakendamine. Iga tegevusvaldkonna suhtes kohaldatakse kõnealust määrust koos teiste määruste või otsustega. Need teised asjaomased õigusaktid on pärast määruse (EÜ) nr 861/2006 vastuvõtmist mõnevõrra muutunud, mistõttu tuleb määrust muuta, et kõik õigusliku raamistiku osad oleksid kooskõlas. Lisaks soovib komisjon täpsustada mõne rahastatava meetme ulatust ja parandada mõne artikli sõnastust. Samuti peab komisjon kogemusi arvestades vajalikuks teha väiksemaid muudatusi selleks, et määrus vastaks rohkem tegelikele vajadustele.
Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, on oluline ELi vahend kalanduse rahastamiseks.
See dokument on ka üks kahest peamisest vahendist, mida kasutatakse ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Sellega nähakse ette järgmiste valdkondade rahastamine: rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmekogumine, teadusalased nõuanded ning ühise kalanduspoliitika kontrollimine ja rakendamine.
Täna vastu võetud resolutsioonis tunnistatakse vajadust tagada, et kalavarude majandamine põhineks ajakohastel ja täpsetel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta. Dokumendis tunnistatakse, et üha tähtsamaks on muutumas vesiviljelus kui valdkond, mis loob realistlikke arenguväljavaateid endale ja ka teistele, vesiviljelusega seotud tegevustele, mistõttu on õige luua võimalus suuniste kohaldamiseks seoses keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega. See võimaldaks teostada keskkonna ja tervise kontrolli, mis aitaks muuta sektori jätkusuutlikumaks.
Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Täna hääletatud dokumendi eesmärk on kohandada kalanduspoliitika rakendamise finantsmeetmeid õigusliku raamistiku arengule, olemasolevate vajaduste muutustele ja võetavate meetmete õiguslikule selgitusele, eriti meetmete puhul, mis sisalduvad otsuses 2000/439/EÜ ning mida ei ole veel määruse nr 861/2006 teksti üle võetud. Seoses andmete kogumisega peetakse Euroopa Parlamendi ettepanekus oluliseks laiendada rakendamisala haldamisele ja kasutamistingimustele. Samuti on oluline hõlbustada hankelepingute sõlmimist rahvusvaheliste asutustega ja näha ette kohustus omada ühiste projektide elluviimiseks üksikasjalikku teavet.
Soovitatav oleks suurendada kaasrahastamise võimalikku ülemmäära 60%-ni abikõlblikest kuludest, eriti kalandustegevuse seire ning andmete kogumise, haldamise ja kasutamise vallas. Vähem tähtis ei ole ka vesiviljelus ning selle sektori andmed peaksid hõlmama nii sotsiaal-majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid andmeid. Peale selle muutub uute tehnoloogiate kasutamine üha vajalikumaks; see eeldab olemasoleva tehnika pidevat kohandamist ja ajakohastamist.
Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ma tahaksin tunnustada kolleeg Ferreirat (Portugali Kommunistlik Partei) Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonist tema raporti puhul, mis täna Euroopa Parlamendis suure häälteenamusega vastu võeti.
Raportis kinnitatakse vajadust tagada, et kalavarude majandamine põhineks ajakohastel ja täpsetel teaduslikel andmetel kalavarude seisundi kohta. See on kalanduse säästva arengu vältimatu eeltingimus. Kahjuks ei võetud vastu kõiki kolleeg Ferreira muudatusettepanekuid, näiteks neid, mis võimaldavad suurendada kaasrahastamise määra (50%-lt 60%-le) kalavarude seisundit käsitlevate teaduslike andmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas.
Raport näitab panust, mida GUE/NGL võib Euroopa Parlamendis peetavatesse aruteludesse siiski anda, ja ma tean, et me võime kindlad olla, et João Ferreira jätkab seda võitlust kalanduse jätkusuutlikkuse nimel, eelistades sektori tööstuskontsernidele väikekalureid.
Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma andsin poolthääle João Ferreira raportile, et parandada kalandussektoriga seotud finantsinstrumentide haldamist. Nende finantsinstrumentidega rahastatakse mitmesuguseid tegevusi, muu hulgas muidugi kalapüügi kontrolli. Seetõttu leian, et üldine kokkulepe, mis nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel teksti suhtes saavutati, on ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse seisukohalt hea kompromiss.
Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt. Leian, et see raport on vajalik, kuna selle eesmärk on pikendada üleminekukorra kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et ühise kalanduspoliitika elluviimise käigus saaks määrata kindlaks uued tehnilised meetmed.
Regina Bastos (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kuna 2008. aastal ei olnud võimalik kokkulepe määruse eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, võeti vastu määrus mitmete üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011.
Käesoleva raportiga, mis pälvis minu toetuse, tahetakse pikendada seda üleminekuperioodi kuni 2013. aasta jaanuarini, et ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames saaks määrata kindlaks uued tehnilised meetmed. Samuti kutsutakse raportis komisjoni üles võtma olemasoleva määruse uue pikendatud kehtivusaja jooksul initsiatiiv ning koos sidusrühmadega hindama kehtivate meetmete mõju neid rakendavatele laevadele ja asjaomastele ökosüsteemidele. Hindamise tulemusi tuleks uue määruse eelnõu koostamisel arvesse võtta. Samavõrd tähtis on see, et komisjoni tulevases ettepanekus tehniliste meetmete kohta määratletaks selgelt nõukogu ja Euroopa Parlamendi pädevus seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
Slavi Binev (NI) , kirjalikult. – (BG) Ma hääletasin selle ettepaneku poolt, sest kalavarude kaitset käsitleva kokkuleppe puudumine võib tekitada soovimatuid tagajärgi. Ettepanek pikendada nõukogu 2009. aasta määruse kehtivust tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta veel 18 kuuks ehk kuni 31. detsembrini 2012 võimaldab komisjonil valmistada ette ühise kalanduspoliitika reformi osaks olevad uued tehnilised meetmed. Ma leian, et muudatusettepanekud on vastuvõetavad, sest ühine kalanduspoliitika peab ühelt poolt kaitsma kalavarusid, ent teiselt poolt olema kasulik tavakodanikele, antud juhul Iirimaa väikekaluritele. Just seetõttu olen seisukohal, et tuleb leida tasakaal püügipiirangute, tehniliste meetmete ja kalurite vajaduste vahel.
Françoise Castex (S&D) , kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna tehnilised meetmed on väga olulised, piiritledes kalurite tegevust ja mõjutades kalavarude tulevikku. Me kõik oleme huvitatud kõnealuses sektoris majandusliku tasakaalu saavutamisest ning seega kaluritele taastuvate ja jätkusuutlike kalavarude abil inimväärse sissetuleku tagamisest.
Nessa Childers (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, et toetada kalandust Iirimaal ja Euroopas pikemas perspektiivis. Meie juhtpõhimõte peab olema säästev püük. Ma leidsin palju väga tugevaid argumente, mis räägivad kolleeg Gallagheri muudatusettepanekute kasuks, kuid lõpuks hääletasin fraktsiooniga ühtselt, et säilitada fraktsioonis poliitiline sidusus.
Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin kalandust ja tehniliste üleminekumeetmete kehtestamist käsitleva raporti poolt. Kahjuks ei võetud vastu ettepanekut tunnistada kehtetuks komisjoni otsus, millega keelatakse merluusi ja merikuradi püük abaratega Portugali rannikuvetes, ehkki seda ei toeta ükski teaduslik uuring.
Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) 2008. aastal esitas komisjon nõukogu määruse eelnõu, mis käsitles kalavarude kaitset tehniliste meetmete abil ja mille eesmärk oli asendada varasem määrus. Seda sarnast ettepanekut ei võetud vastu, mistõttu võeti õiguskindlusega seotud põhjustel ning mereressursside nõuetekohase kaitse ja majandamise säilitamiseks vastu määrus (EÜ) nr 1288/2009, millega kehtestati üleminekumeetmed ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011.
Võttes arvesse Lissaboni lepingust tulenevaid kohustusi, tühistas komisjon 2010. aastal ettepaneku tehniliste meetmete abil kalavarude kaitset käsitleva nõukogu määruse kohta. Nende tehniliste meetmete peamised põhimõtted tuleks nüüd esitada ühise kalanduspoliitika käimasolevat reformi käsitlevas uues algmääruses ja eeldatavasti esitatakse veel üks sellekohane ettepanek 2011. aastal. Kuna ühtki muud õigusakti praegu jõus ei ole, tehakse ettepanek pikendada eelnimetatud määruse kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013. Arvestades esitatud argumente õiguskindluse ja kaitse kohta, leian, et seda pikendamist tuleb toetada. Loodan, et lisaaeg võimaldab hinnata kehtivate meetmete mõju.
José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kalandussektor on Euroopa Liidu jaoks väga tähtis mitte ainult toidu, vaid ka keskkonna seisukohalt, sest veeökosüsteemid on ohus. Olles kõnealuse sektori tähtsusest teadlik, on Euroopa Parlament seda küsimust tihti arutanud. 2009. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni A6-0206/2009 vajaduse kohta kaitsta kalavarusid Atlandi ookeanis ja Põhjameres. Kehtiva määrusega, mis võeti vastu 2008. aastal, kehtestati üleminekumeetmed, mis pidid kehtima kuni 2011. aasta juunini ehk esialgselt paika pandud tähtajani, mil ühise kalanduspoliitika osana pidi jõustuma uus raamistik. Komisjon ei esitanud aga määruse eelnõu. Seetõttu soovib komisjon pikendada praeguse määruse kehtivusaega 1. jaanuarini 2013. Selleks ajaks peaks ELil olema õigusakt, mille nõukogu ja Euroopa Parlament Lissaboni lepingus sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võtavad. Kuna selle õigusakti puhul lähtutakse ajakohastatud teaduslikest uuringutest, ei sea see ohtu planeedi mereressursse. Eeltoodut arvestades olen nõus, et praegune määrus peaks jääma jõusse kuni 1. jaanuarini 2013.
João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Tehnilisi meetmeid sisaldava asjakohase määruse olemasolu on kalavarude säästva kasutamise ja korraliku kaitse seisukohalt vajalik. Kõnealune määrus tehniliste üleminekumeetmete kohta võeti vastu, kuna 2008. aastal ei jõutud kokkuleppele määruse eelnõus, mille eesmärk oli lihtsustada ja selgitada kalavarude kaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju. Määrus pidi kehtima ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Nüüd on tehtud ettepanek pikendada määruse kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et kehtestada ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon esitab ettepaneku 2011. aasta jooksul.
Meie arvates tuleks pikendamisel parandada kehtivast õigusaktist tulenevad vajakajäämised ja probleemid. Kahjuks on raportöör ja Euroopa Parlamendi enamus komisjoni seisukohta järgides selle välistanud. Mis tahes teaduslikele uuringutele tuginemata diskrimineeritakse väikesemahulise kalapüügiga tegeleva Portugali laevastiku osa, mis soovib abaratega püüda merikeelt ja merluusi: see on kehtivate eeskirjade kohaselt keelatud. Sellel on negatiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, mida võiks ja tuleks vältida.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kõnealune määrus tehniliste üleminekumeetmete kohta võeti vastu, kuna 2008. aastal ei jõutud kokkuleppele määruse eelnõus, mille eesmärk oli lihtsustada ja selgitada kalavarude kaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju. Määrus pidi kehtima ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Nüüd on tehtud ettepanek pikendada määruse kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et kehtestada ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon esitab ettepaneku 2011. aasta jooksul.
Meie arvates tuleks pikendamisel parandada kehtivast õigusaktist tulenevad vajakajäämised ja probleemid. Kahjuks on raportöör ja Euroopa Parlamendi enamus komisjoni seisukohta järgides selle välistanud.
Mis tahes teaduslikele uuringutele tuginemata diskrimineeritakse väikesemahulise kalapüügiga tegeleva Portugali laevastiku osa, mis soovib abaratega püüda merikeelt ja merluusi: see on kehtivate eeskirjade kohaselt keelatud. Sellel on negatiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, mida võiks ja tuleks vältida.
Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – „Püütud kala ei tohi enam vette tagasi lasta!” hüüab komisjon. „Kuulake tööstust” on komisjoni võltsmoto. Samas tahab komisjon täiesti ebaõigeid eeskirju veel 18 kuuks kehtestada. Šotimaa läänerannikul lastakse nende eeskirjade tõttu ei rohkem ega vähem kui 42% püütud kilttursast tagasi merre. Tänane hääletus tähendab, et see nõmedus jätkub veel 18 kuud. Tööpartei Londoni saadikud toetasid komisjoni: see on meie rannikualade elanikkonna järjekordne häbiväärne reetmine!
Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest kuna 2008. aastal puudus kokkulepe määruse eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, võeti vastu määrus mitmete tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta algse kava kohaselt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Käesoleva ettepaneku eesmärk on pikendada kõnealuse üleminekukorra kehtivusaega täiendavalt 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames määrata kindlaks uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon peab esitama ettepaneku 2011. aasta jooksul. Sellest tulenevalt peab komisjon praeguse määruse kehtivusaja pikendamist uueks ajavahemikuks ära kasutama selleks, et hinnata koos sidusrühmadega kehtivate meetmete mõju neid rakendavatele laevadele ja asjaomastele ökosüsteemidele. Komisjon peab nimetatud hindamise tulemusi arvesse võtma, kui ta koostab 1. jaanuarist 2013 hilisemat aega hõlmavat uut määruse ettepanekut, mis võetakse Lissaboni lepingu kohaldamisest tulenevalt vastu kaasotsustamismenetluse raames.
Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) Tehniliste meetmete abil kalavarude kaitset käsitleva määruse kehtivusaja pikendamine veel 18 kuuks annab võimaluse analüüsida ja hinnata asjaomastele laevadele ja ökosüsteemidele selle määrusega avaldatavat mõju. Ettepanek on seega väga teretulnud, sest see võimaldab kindlaks tehtud parendamisvõimalusi parimal viisil kasutada. Seejärel saab komisjon hindamise tulemusi arvesse võtta uue ettepaneku koostamisel määruse kohta, mis käsitleb kalavarude kaitset tehniliste meetmete abil.
David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuid selleks, et toetada Šoti kalatööstust, taotlen kilttursa väljajätmist määruse reguleerimisalast.
Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kuna 2008. aastal puudus kokkulepe määruse eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, võeti vastu määrus mitmete üleminekumeetmete kehtestamise kohta algse kava kohaselt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Käsitletava õigusakti ettepaneku eesmärk on pikendada seda üleminekusüsteemi veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et kehtestada ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon esitab ettepaneku 2011. aasta jooksul. Komisjon peaks seega kasutama olemasoleva määruse uut pikendatud kehtivusaega selleks, et koos sidusrühmadega hinnata kehtivate meetmete mõju neid rakendavatele laevadele ja asjaomastele ökosüsteemidele.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle. Kuna 2008. aastal puudus kokkulepe määruse eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, võeti vastu määrus mitmete üleminekumeetmete kehtestamise kohta algse kava kohaselt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011. Käesoleva ettepaneku eesmärk on pikendada kõnealuse üleminekukorra kehtivusaega täiendavalt 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames määrata kindlaks uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon peab esitama ettepaneku 2011. aasta jooksul.
Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Kuna 2008. aastal puudus kokkulepe õigusakti eelnõus kalavarude kaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade lihtsamaks ja selgemaks muutmise kohta, kiitsime heaks määruse, millega kehtestati ajutised meetmed algse kava kohaselt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011.
Täna hääletatud õigusakti ettepaneku eesmärk on pikendada üleminekukorra kehtivusaega veel 18 kuuks ehk kuni 1. jaanuarini 2013, et ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi raames määrata kindlaks uued tehnilised meetmed, mille kohta komisjon esitab ettepaneku 2011. aasta jooksul.
Euroopa Parlament on võtnud vastu ka resolutsiooni A6-0206/2009 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kalavarude kaitse kohta tehniliste meetmete abil, mida kasutatakse Atlandi ookeanis ja Põhjameres. Resolutsioonis rõhutati, kui oluline on pädevuse nõuetekohane jagunemine nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel.
Tänase hääletusega väljendab Euroopa Parlament seisukohta, et komisjoni tulevases ettepanekus tehniliste meetmete kohta tuleb sätestada, et eeskirjade põhiosa kuulub nõukogu ja Euroopa Parlamendi pädevusse kooskõlas kaasotsustamismenetlusega.
Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil esitatud ettepaneku eesmärk on pikendada 2008. aastal kalavarude kaitsega seoses kehtestatud üleminekuperioodi. Kuna kõnealuse õigusakti kehtivus lõpeb 30. juunil 2011, tuleks asjaomaseid meetmeid pikendada veel 18 kuuks, s.t kuni 2013. aasta jaanuarini. Seega peab komisjon kehtivusaja pikendamist uueks ajavahemikuks ära kasutama selleks, et hinnata, millist mõju avaldavad olemasolevad meetmed ja need meetmed, mida tuleks arvesse võtta 1. jaanuaril 2013 algavaks perioodiks ettepaneku koostamisel. See ettepanek on plaanis esitada 2011. aasta jooksul.
Kõnealuses õigusaktis käsitletavate tehniliste meetmete ülevaatamisel on oluline pikendada abarate kasutamist 200–600 meetri sügavusel rannikuvetes kuni 31. detsembrini 2012. See võimaldab laevadel jätkata Portugali kalanduse jaoks suure majandusliku tähtsusega kala, näiteks merikuradi säästvat püüki.
Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, võttes arvesse läbirääkimistel saavutatut, eriti Euroopa Parlamendi eelarve suurendamist 2011. aastaga võrreldes 2,3% võrra, Luxembourgis asuvale Konrad Adenaueri hoonele suunatud vahendite vähendamist ja lisandväärtuse hindamise üksuse väljajätmist, mis võimaldas säästa veel 13,7 miljonit eurot. Rahalised vahendid, mis on vajalikud seoses ELi laienemisega Horvaatia ühinemisel ja Lissaboni lepingu kohandamisega, kantakse eelarvesse kirjaliku muutmisettepaneku või paranduseelarve abil. Samas tahaksin rõhutada, et arvestades liikmesriikide majanduslikke ja rahalisi raskusi ning 2012. aasta eelarvesuuniseid, mille Euroopa Parlament on vastu võtnud, on parlament kinnitanud vajadust tagada oma eelarve puhul eelarvedistsipliin, jäädes 27 liikmesriigi inflatsioonimäärast madalamale tasemele, ning väljendanud veendumust, et tõeline kokkuhoid tagab parlamendi nõuetekohase ja tõhusa toimimise. Peale selle leian, et ELis valitsevas kokkuhoiuõhkkonnas peavad ka Euroopa Parlamendi liikmed oma kulutusi vähendama.
Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) 2012. aasta eelarve hääletamise menetlus on alanud. Euroopa Parlamendi ülesanne on esitada eelarveprojekt. Ma leian, et eelarveprojekt, mida me täna hääletasime, on tasakaalustatud, ja seetõttu ma toetasin seda. Esmakordselt tegi Euroopa Parlament ettepaneku eelarve kasvu (2,3%) kohta, mis jääb alla inflatsioonimäära (2,8%). Praegusel range eelarvepoliitika ajal tundub see mulle tõepoolest vajalik. Veel toetan ma täielikult vajadust otsida uusi rahastamisvõimalusi, et määratleda pikaajaline eelarvestrateegia. Jään ootama komisjoni sellekohaseid ettepanekuid.
Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Olen nõus, et ELi praegune finants-, majanduslik ja sotsiaalne olukord nõuab Euroopa Parlamendilt ja teistelt ELi institutsioonidelt kokkuhoiu saavutamiseks vastavat kvaliteeti ja tõhusust ning rangete haldusmenetluste rakendamist. Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarvestuse projekti üldsumma peaks 2011. aasta eelarvega võrreldes kasvama 2,3%, mis ei ületa praegust inflatsioonimäära (2,8%). Edaspidi peab parlament saavutama suurema kokkuhoiu ning muutma haldus- ja kontrollimenetlused rangemaks.
Elena Băsescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Hääletasin kolleeg Fernandese raporti poolt. See raport võimaldab meil Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarvet objektiivselt analüüsida. Kahtlemata peab see olema pingeline kärpe-eelarve. Me peame arvesse võtma ka inflatsiooni, mis tähendab seda, et tegelikult 2012. aasta eelarves summad vähenevad. Kõik kuluartiklid peavad olema põhjendatud ja sanktsioneeritud. Muutuvkulusid tuleb kulude-tulude analüüsides uurida, et tulevikus saaks igasuguseid lisakulutusi vältida. Me peame 2012. aastal parandama noorte olukorda. Meie seatavad eesmärgid peavad olema ennekõike seotud noortega. Juhiksin tähelepanu sellele, et noored vajavad abi seoses kutseõppe võimaldamisega ja koolist väljalangemise määra vähendamisega. Noortele suunatud projektidele tuleb seega eraldada rohkem raha. Noored vajavad toetust, et tööturule siseneda.
Nessa Childers (S&D) , kirjalikult. – Ma toetan seda raportit, sest see annab vajaliku eelarveraamistiku ELi institutsioonide tähtsaks tööks ajal, mil Euroopa kodanikud peavad toime tulema majanduskriisiga. Samas ei toetanud ma meie fraktsiooni liini sellistes küsimustes nagu parlamendiliikmete hüvitiste külmutamine ja parlamendiliikmetel äriklassis reisimise võimaldamine. Minu arvates on see kohatu praegusel kriisiajal, kui tavatöötajad kannatavad kärbete all.
Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma annan poolthääle kolleeg Fernandese raportile Euroopa Parlamendi eelarve kohta ja tunnustan raportööri tohutu töö eest, mille ta on ära teinud. Tahaksin rõhutada jõupingutusi, mida tehti piiramise ja kokkuhoiu nimel ning mis on kooskõlas raportööri seatud prioriteetidega. Kuna Euroopa Parlamendi volitusi on Lissaboni lepinguga suurendatud, oleks loogiline, kui ka parlamendi tegevuskulud oleksid suuremad. Sellele vaatamata kajastab Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve reaalsetes näitajates vähenemist, kuna kasv on väiksem kui ELi inflatsioon ja võrreldes algse ettepanekuga on eelarvet 49 miljoni euro võrra kärbitud. Vastuvõetud eelarve moodustab rubriigist 5 alla 20%, mida ei ole mitu aastat juhtunud. Raportöör pidi võitlema ka desinformatsiooni ja demagoogiaga. Mõned inimesed on pahauskselt üritanud vihjata, et eelarvega suurendatakse parlamendiliikmete palku. Euroopa Parlament selle eest ei vastuta: parlamendiliikme palga – mis moodustab 38,5% kohtuniku ametipalgast – määrab nõukogu ja muude hüvitiste suuruse määrab juhatus, mitte parlament, ning see ei saa ületada Eurostati avaldatud inflatsiooni. Pealegi kasvab hüvitiste ja maksete, sealhulgas parlamendiliikmete palkadega seotud eelarverida 2011. aastaga võrreldes ainult 0,55%.
Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt ja tahaksin rõhutada, et Euroopa Parlamendi eelarve kasvumäär 2,3% on väiksem ELile prognoositud inflatsioonimäärast 2,8%, mis tähendab seda, et reaalsetes näitajates on 2012. aasta eelarve 0,5% võrra väiksem. Veel sooviksin taunida demagoogiat, mis ümbritseb kolme muudatusettepanekut, mille eesmärk oli muuta eeskirju selle kohta, kuidas parlamendiliikmed oma elukohariigi ja Euroopa Parlamendi vahel reisivad. Ma hääletasin nende muudatusettepanekute vastu. Mulle ei meeldi oma kohustustest kõrvale hiilida ja seega ma kasutasin oma häält, kuid need muudatusettepanekud olid niivõrd eksitavalt sõnastatud, et ilmselt laienenuks mulle mõni neis sisaldunud arvukatest eranditest. Samuti pean kahetsusväärseks hoiakut, mida väljendasid mõningad kolleegid, kes, teades juba ette, et teatavat ettepanekut vastu ei võeta, asetasid teiste õlgadele kohustuse käituda „poliitiliselt ebakorrektselt”, ja kolleegid, kes eelistasid kolme kõnealuse muudatusettepaneku hääletamisel mitte osaleda, küll aga osalesid kõigi eelnenud ja järgnenud muudatusettepanekute hääletamisel. Pealegi tuleks meeles pidada, et kehtiva põhimääruse järgi ei ole keegi kohustatud äriklassis reisima. Sellegipoolest näen ma igal nädalal kolleege kõigist fraktsioonidest äriklassis reisimas, sealhulgas lennul Portugali pärast kõnealust hääletust; on mõningaid harvu erandeid – aga mitte konkreetsete parlamendiliikmete, vaid mõne üksiku reisi puhul.
Proinsias De Rossa (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin seda raportit, milles esitatakse Euroopa Parlamendi seisukoht 2012. eelarveaastal poliitika elluviimisega ja haldamisega seotud vajalike kulutuste kohta. Raporti eesmärk on tagada, et praegusel kasvava tööpuuduse ajal suureneks kriitilise tähtsusega sotsiaalpoliitiliste kulutuste rahastamine vähemalt vastavalt inflatsioonile. Raportis tehakse ettepanek, et eelarve maksimaalne kasvumäär oleks 2,3%, mis jääb alla ELi inflatsioonimäära. See on rohkem kui poole võrra väiksem esialgsest taotlusest, et kasv oleks 5,2%. Ma toetasin ka mitut raporti kohta esitatud muudatusettepanekut, milles väljendati vastuseisu Euroopa Parlamendi liikmete palkade ja hüvitiste suurendamisele.
Martin Ehrenhauser (NI) , kirjalikult. – (DE) Euroopa Parlamendil on kohustus kulutada maksumaksjate raha asjakohaselt ja vastutustundlikult. Majanduskriisi ajal on maksumaksjate raha säästlik kasutamine eriti tähtis. Seetõttu on väga kahetsusväärne, et parlament ei ole valmis raha säästma, näiteks reisides alla neljatunniste lendude puhul turistiklassis.
Kuna Euroopa Parlament jättis taas kasutamata võimaluse näidata Euroopa kodanikele oma selget valmisolekut raha kokku hoida, käitudes maksumaksjate rahaga vastutustundlikult ja loobudes oma privileegidest, hääletasin raporti vastu.
Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE) , kirjalikult. – (SV) Me oleme kahtlemata nõus eelarvekomisjoni seisukohaga, et Euroopa Parlament peaks nüüd „näitama, et ta suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja piirab oma kulusid”, ning oleme rahul raportis sisalduva üleskutsega hallata piiratud rahalisi vahendeid „rangelt ja tõhusalt”. Kuna aga muudatusettepanekud järgmiseks aastaks parlamendiliikmete palkade ja hüvitiste külmutamise kohta lükati tagasi – ning hääletuse tulemus tähendas ühtlasi seda, et taas kiideti heaks Euroopa Parlamendi administratsiooni jaoks Luxembourgis hoone ehitamine, mis mõningate arvutuste kohaselt läheb maksma 549 miljonit eurot – ei saanud me resolutsiooni selle praegusel kujul toetada. Seetõttu jäime lõpphääletusel erapooletuks.
Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle raportile „Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestus, I jagu – Euroopa Parlament”. Mul on aga kahju, et praeguse kriisi ajal ei suutnud parlament näidata eeskuju, vaid lükkas tagasi ettepanekud vaadata praegune parlamendiliikmete palgasüsteem läbi ning mitte suurendada palku ja hüvitisi 2012. aastal.
Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D) , kirjalikult. – (SV) Läbirääkimistel Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve üle võitlesime selle nimel, et oluliselt vähendada esialgselt kavandatud 5,7%. Lõpptulemus oli 2,3%, mis kujutab endast eelarve reaalset vähenemist võrreldes inflatsiooniga.
Kuigi see on väga suur samm õiges suunas, ei ole me siiski täiesti rahul. Meie arvates oleks olnud võimalik leida veelgi kokkuhoiuvõimalusi. Seetõttu üritasime läbirääkimistel teksti sisse viia ettepanekut, mis pälvis nüüd kogu parlamendis laialdase poolehoiu. Me nõuame selles ettepanekus Euroopa Parlamendi kulutuste pikaajalise perspektiiviga läbivaatamist. Parlamendil on liiga kaua olnud kalduvus teha uusi otsuseid, millel on pikaajalised finantstagajärjed, vaatamata tervikpilti. Euroopa Parlament lihtsalt ei saa teha igal aastal otsuseid, mis puudutavad kulude kasvu, püüdmata leida viisi nende kulude rahastamiseks eesmärkide ümberreastamise ja tõhususe suurendamise kaudu.
Lõpetuseks soovime rõhutada ka asjaolu, et me pooldame Euroopa Parlamendi liikmete reisikulude hüvitamise ja muude hüvitiste ülevaatamist. Samas ei saa neid kulusid muuta lihtsalt eelarveassigneeringute vähendamisega. Selleks on vaja muuta Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust. Me töötame selle nimel ja toetame seda tulevikus.
Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) 2012. aasta eelarvet arutatakse ajal, mil paljudes liikmesriikides on tekkinud äärmine vajadus eelarvet piirata ja kulusid kokku hoida. Raportööri sõnutsi nõuab see olukord Euroopa Parlamendi toimimise eelarvega seoses „kokkuhoiu saavutamiseks vastavat kvaliteeti ja tõhusust ning rangete haldusmenetluste rakendamist”. Euroopa elanikud ei mõistaks seda, kui ajal, mil nad oma kodumaal peavad ohverdusi tegema, ei halda EL oma vahendeid säästlikult ja tõhusalt. Avalikkus tahab, et me haldaksime meile eraldatud vahendeid asjakohaselt ja säästaksime seal, kus vähegi võimalik. Kolleeg Fernandese raportiga tehakse selles suunas mõningaid edusamme. Eetilistel põhjustel, eriti nüüd, mil me palume Euroopa, eelkõige Portugali elanikelt ohvreid, olen otsustanud mitte hääletada ühegi muudatusettepaneku poolt, mis mõjutab minu palka või minu kui Euroopa Parlamendi liikme kohustusi.
João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kuigi kapitalismi kriis mõjutab valusalt töötajaid ja elanikkonda üldiselt ning kokkuhoiumeetmed on suunatud neile, kel on niigi kõige vähem, ei ole ELi eelarved kajastanud vajadust muuta poliitikat, mis on ELis valitseva kriisi põhjuseks. Selles raportis ei viidata ELi üldeelarve suunistele. Siiski ei saa seda praegusest olukorrast lahutada.
Peale probleemide, mille me tõstatasime täiskogu istungil peetud arutelu käigus, teeb meile muret, et kavandatav raamistik suurendab töökohtade ebakindlust, halvendades olukorda töötajate jaoks, kes pärast aastakümneid kestnud teenistust jäävad alalise töölepinguta; lisaks suunatakse paljud töötajad ajutist tööjõudu vahendavate asutuste käsutusse. Seetõttu hääletame kavandatud muudatusettepanekute vastu, kuna toetades Euroopa Parlamendis kokkuhoidu, suurendavad need ebakindlust.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) See Euroopa Parlamendi eelarvet käsitlev raport peegeldab vastuolusid, mis mõjutavad enamikku siin esindatud poliitilisi jõude. Vaatamata sellele, et raport ei ole seotud ELi eelarvesuunistega, ei saa seda käsitleda eraldi põhilisest poliitikast, mis neid määrab.
Kuigi Euroopa Parlamendi kulusid on korrigeeritud, vähendades välisteenustega seotud kulusid ja muid väiksemaid kulutusi, kusjuures suurendatud on toetuste ja reisikulude rubriiki, on 2012. aasta eelarve I jagu, mis puudutab Euroopa Parlamenti, 2011. aastaga võrreldes 2,3% suurem.
Meile teeb muret, et kavandatav raamistik suurendab töökohtade ebakindlust, halvendades olukorda töötajate jaoks, kes pärast aastakümneid kestnud teenistust jäävad alalise töölepinguta; lisaks suunatakse paljud töötajad ajutist tööjõudu vahendavate asutuste käsutusse. Seetõttu hääletame kavandatud muudatusettepanekute vastu, kuna toetades kokkuhoidu Euroopa Parlamendis, suurendavad need ebakindlust. Samuti on nende eesmärk edendada Euroopa erakondade ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste rahastamist. Me leiame, et Euroopa Parlamendi liikmed peaksid oma rahalise olukorra muutmisel olema eeskujuks, ja hääletasime palkade olulise suurendamise vastu.
Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasime selle raporti vastu.
Louis Grech (S&D) , kirjalikult. – Mis puudutab kolleeg Fernandese raportit, siis kuigi ma oleks põhimõtteliselt hääletanud muudatusettepanekute 13 ja 15 poolt, jäin ma tehnilisel põhjusel erapooletuks. See põhjus seisneb asjaolus, et Euroopa Parlamendi liikmete palka reguleerib Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus ning parlamendiliikmete palkade muutmiseks või ajakohastamiseks on vaja muuta põhimäärust. Seda ei saa teha ELi mis tahes aasta eelarve hääletamisega täiskogu istungil.
Catherine Grèze (Verts/ALE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle muudatusettepanekule 15 mitte suurendada parlamendiliikmete palku ja hüvitisi, arvestades kriisi.
Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest ELi praegune finants-, majanduslik ja sotsiaalne olukord nõuab institutsioonidelt kokkuhoiu saavutamiseks vastavat kvaliteeti ja tõhusust ning rangete haldusmenetluste rakendamist. Kuigi institutsioonidele tuleks anda piisavad vahendid, peavad institutsioonid neid vahendeid praeguses majandusolukorras rangelt ja tõhusalt haldama. Samuti leian, et Euroopa Parlament peab saavutama suurema kokkuhoiu ning muutma haldus- ja kontrollimenetlused rangemaks. Me peame haldussüsteemi jätkuvalt moderniseerima ja ratsionaliseerima, vähendades sõltuvust välisteenustest ja rakendades tõhusat lähenemist personalijuhtimisele, ning kõik institutsioonid peavad 2012. aasta eelarveprojekti jaoks kulude eelarvestuse koostamisel kasutama kõiki võimalusi kulude piiramiseks, mis kahtlemata aitaks säästa maksumaksjate raha.
Anneli Jäätteenmäki (ALDE) , kirjalikult. – (FI) ELi liikmesriigid on neil päevil sunnitud tegema raskeid otsuseid oma riigieelarve kohta. Kulutused vaadatakse kriitiliselt üle ja sama tuleb teha ka ELis.
Ma ei poolda Euroopa Liidu eelarve suurendamist; vastupidi, seda tuleks kärpida. Keerulises majandusolukorras ei ole õige, kui Euroopa Parlament plaanib suurendada oma kulutusi järgmisel aastal 2,3% võrra. Me peame parlamendi 1,7 miljardi euro suuruses külluslikus aastaeelarves leidma rohkem kokkuhoiuvõimalusi. Euroopa Ajaloo Maja projekti plaanid tuleks praegu kalevi alla panna. Strasbourgi ja Brüsseli vaheline ralli läheb Euroopa maksumaksjatele maksma umbes 200 miljonit eurot aastas. See summa on võrdne Euroopa Inimõiguste Kohtu aastaeelarvega. Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon, mis esindab Euroopa Parlamendis tsentristlikke ja liberaalseid erakondi, on seni ainuke parlamendifraktsioon, kes on nõudnud Strasbourgi sõitmisest loobumist. Kutsun teisi parlamendifraktsioone ja eelkõige ELi liikmesriike, kes tegelikult selle üle otsustavad, üles nõudma sama.
Anne E. Jensen (ALDE) , kirjalikult. – (DA) Taani Liberaalne Partei hääletas Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestust käsitleva Fernandese raporti muudatusettepaneku 3 vastu. Taani Liberaalne Partei pooldab parlamendi reisikulude vähendamist, kuid parlamendiliikmetel peab jätkuvalt olema võimalik oma pileteid lühikese etteteatamisajaga muuta. Ettepanekus seda vajadust arvesse ei võeta.
Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi 2012. aasta esialgse eelarve poolt ja olen rahul, et selle kasvumäär jääb alla inflatsioonimäära, saates seega meie kaaskodanikele sõnumi vastutustundlikkuse kohta. Praegusel suurte eelarvekärbete ajal on tähtis, et Euroopa Parlament oleks rahaliste vahendite haldamisel eeskujuks ja hoiaks kokku kõikjal, kus võimalik. Eelkõige tahtsin ma väljendada oma hämmingut ja muret selle üle, kuidas seni on käsitletud Euroopa Ajaloo Maja projekti. Kuigi ma olen nõus eesmärgiga luua koht, kus avalikkus saab teavet Euroopa integratsiooni peamiste etappide kohta alates Teise maailmasõja lõpust, paneb mind sellegipoolest imestama vajalike investeeringute ja esialgsete jooksvate kulude määratlemise umbkaudsus ning mulle teeb muret teatavate otsustusmenetluste läbipaistmatus. Seetõttu jäin erapooletuks Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku suhtes, milles nõuti kõnealuse projekti tingimusteta tühistamist. Küll aga andsin ma poolthääle Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekule, milles nõutakse selle küsimuse käsitlemisel suuremat läbipaistvust ja vastutundlikkust ning asjakohast parlamentaarset kontrolli.
David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle resolutsiooni vastu, sest ma ei saa toetada Euroopa Parlamendi eelarve suurendamist 2,3% võrra ajal, mil nõukogu on teinud kärpeid 4,4% võrra ja komisjon on piiranud oma halduskulude kasvu 1%-le.
Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades maailma laastanud kriisi ning liikmesriikide keerulist majandus- ja eelarvealast olukorda, näitab Euroopa Parlament, et suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja piirab oma kulusid 2012. eelarveaastal, ohustamata seejuures kõrgeid eesmärke, mille ta on seadnud, sealhulgas õigusloome kvaliteeti. Euroopa Parlamendi järgmise aasta eelarve kasvab vähem kui inflatsioonitase. 2012. aasta eelarve suurusjärk peaks olema 1,725 miljardit eurot, mis tähendab 2,3%-list kasvu. See on madalam kui ELi 27 liikmesriigi inflatsioonimäär, mis on 2,8%. Selliseid kaalutlusi tuleks ELi eelarvete arutamisel alati arvesse võtta, nii et liikmesriikides oleks kõigil võimalik ELi poliitikas kaasa rääkida ja näha, et nende seisukohti viiakse ajakohaselt ellu.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kõigepealt tahaksin tunnustada raportööri tema töö eest. Tegemist on teemaga, mis on alati keeruline, praegusel ebakindlal ajal aga eriti. Liikmesriikide majandus- ja eelarvealane olukord on Euroopa Parlamendile teada ning parlament peaks 2012. eelarveaastal näitama, et suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja piirab oma kulusid, säilitades samas oma töö kvaliteedi. Võrreldes 2011. aastaga on eelarvet reaalsetes näitajates 2,3% võrra kärbitud ja kavandatud summasid on kokku 48,9 miljoni euro võrra vähendatud. Eelkõige tuleneb see hoonetega seotud kulude kärpimisest. Tahaksin rõhutada raportööri muret noorte pärast, mis kajastab kogu tema fraktsiooni seisukohta. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku vähendada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 ülemmäära 2012. aastal 100 miljoni euro võrra ja suurendada noorte toetamiseks sama summa võrra teisi rubriike. Kuna see on tasakaalustatud raport, mis võtab arvesse kriisi ajal vajalikke eelarvelisi piiranguid ning tagab edukaks ja kvaliteetseks tööks vajalikud tingimused, hääletasin selle poolt.
Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et praeguses kriisiolukorras peavad Euroopa Parlament ja teised ELi institutsioonid tegutsema vastutustundlikult ja oma kulusid piirama, kasutades ranget eelarve haldamise menetlust, et tagada vahendite optimeerimine ja raha kokku hoida. Tahaksin avalikult väljendada tunnustust suurepärase töö eest, mille raportöör Fernandes on ära teinud.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Mina hääletasin vastu. Põhjuseks on see, et ühelgi eelarvereal ei ole tegelikult raha kokku hoitud, kulutused on sageli lihtsalt edasi lükatud 2013. aastasse, reisikulude vähendamisest, mida meie nõudsime, ei tule tõenäoliselt midagi välja ning raportiga seotud läbirääkimised ei olnud läbipaistvad ja nende käigus püüti tõrjuda väiksemaid fraktsioone, mis on eelarve kavandatud suurendamise suhtes kriitilisemalt meelestatud.
Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Täna vastu võetud raporti eesmärk on edendada vahendite ranget haldamist, et ohjeldada avaliku sektori kulutusi. Arvestades liikmesriikide rahalisi raskusi, mis on kõigile teada, tuleb kulusid vähendada ja hoida nende kasv allpool praegust inflatsioonimäära. Seega tuleb kogusumma vähenemisega rahul olla. Täiendavad vahendid, mis on vajalikud seoses Lissaboni lepingu ja tulevase laienemisega, tuleks teha kindlaks eelarves kokkuleppimise menetluses hiljem.
Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Ma jäin selle raporti lõpphääletusel erapooletuks, sest ajal, mil kõikjal Euroopa Liidus rakendatakse kokkuhoiumeetmeid, tundub naeruväärne toetada selliseid projekte nagu Euroopa Ajaloo Maja. See võib ju iseenesest olla väärt projekt, kuid ilmselgelt oleks rahvast esindava Euroopa Parlamendi poolt hoolimatu nõustuda praegusel ajal sellise kulutusega.
Bart Staes (Verts/ALE) , kirjalikult. – (NL) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi 2012 aasta tulude ja kulude eelarvestuse vastu, sest resolutsioon sisaldab mitmeid asju, millega ma ei saa nõustuda. Ma olen parlamendi eelarve järjekordse suurendamise vastu. Euroopa Parlament püüab esitleda seda eelarvet vähendamisena, kuigi tegelikult vähendatakse kasutatavate vahendite kõverat. Praegusel kriisi ja kärbete ajal oleks kulude külmutamine minu arvates sobivam meede. Mõningate parlamendiliikmete esitatud muudatusettepanekud, milles nõuti teatavat kokkuhoidlikkust (alla neljatunniste lendude korral äriklassis reisimisest loobumine; sekretariaadi kulude hüvitamise külmutamine jne), hääletati kõik maha, mis on kahetsusväärne.
Veel hääletasin Euroopa Ajaloo Muuseumi projektist loobumise poolt – mitte, et see projekt oleks minu arvates ebahuvitav või ebaoluline, vaid kuna ma ei usu, et sellist projekti peaks korraldama Euroopa Parlament oma eelarveliste vahenditega. Pealegi on selle Brüsselisse kavandatud projekti kulud täielikult kontrolli alt väljumas. Seetõttu hääletasin muudatusettepaneku poolt, milles öeldakse selgelt, et neid kulusid tuleb rangemalt jälgida.
Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Arvestades karme kokkuhoiumeetmeid, mida praegu kõikides liikmesriikides võetakse, leian, et praegusel ajal ei ole sobiv rahastada Euroopa Ajaloo Maja. Seetõttu hääletasin raporti vastu.
Michèle Striffler (PPE) , kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestust käsitleva Fernandese raporti hääletamisel oli oluline võtta arvesse praeguseid majanduslikke ja eelarvetega seotud raskusi. Seetõttu oli raporti esialgne projekt, milles nähti ette pööraste jooksvate kuludega Euroopa Ajaloo Maja loomine, täielikult vastuolus minu kindla veendumusega, et maksumaksjate raha tuleb säästlikult kasutada. Seega tuleb tagada, et enne mis tahes töö alustamist määratletaks selgelt kõik selle projektiga seotud rahalised tagatised. Euroopa institutsioonid peavad järgima tõelist eelarvedistsipliini, eriti praeguses majanduskriisis.
Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades liikmesriikide keerulist majandus- ja eelarvealast olukorda, peaks Euroopa Parlament näitama, et suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja piirab oma kulusid 2012. eelarveaastal, ohustamata samas oma eesmärki tagada õigusloome kvaliteet. Võrreldes 2011. aastaga on eelarvet reaalsetes näitajates 2,3% võrra kärbitud ja kavandatud summasid on kokku 48,9 miljoni euro võrra vähendatud. Eelkõige tuleneb see hoonetega, 18 uue parlamendiliikmega ja Horvaatia ühinemisega seotud kulude kärpimisest. Viimase kahe kuluartikliga seotud vahendid määratakse kindlaks hiljem paranduseelarves. Praegu on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni peamine prioriteet investeerimine noortesse.
Seetõttu teeb raportöör ettepaneku vähendada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 ülemmäära 2012. aastal 100 miljoni euro võrra ja suurendada noorte toetamiseks sama summa võrra teisi rubriike. Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et Euroopa Ajaloo Maja eelarverea kõrvaldamine ei ohusta selle projekti elujõulisust, sest vastav summa kantakse läbipaistva menetluse alusel ja eelarvepädevate institutsioonide heakskiidul üle teise rubriiki.
Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Kolleeg Fernandese raport Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve kohta näeb ette kokkuhoiu, ettevaatlikud kulutamisplaanid ja võimalikult suure läbipaistvuse eelarveliste vahendite kasutamisel, aga ka toetuse elluviidavale keskkonnapoliitikale ja Euroopa kodanike järjepidevale teavitamisele. Samas on aga raske mõista, miks enamus ei pooldanud „bürookulude” külmutamist 2012. aastal. Peale selle on kulutused Euroopa Ajaloo Majale liiga suured ja need tuleks praegust struktuurset kriisi arvestades kiiresti läbi vaadata.
Iva Zanicchi (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma andsin poolthääle kolleeg Fernandese omaalgatuslikule raportile 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta. Olen täiesti nõus vastuvõetud tekstis kirjeldatud eesmärkidega, mis on järgmised: range lähenemine personalijuhtimisele enne uute ametikohtade loomist, suurem turvalisus Euroopa Parlamendis, digitaalne strateegia seoses sotsiaalsete võrgustikega, Wifi-teenuse loomine ja kinnisvarastrateegia väljatöötamine, et arukamalt hallata kõiki Euroopa Parlamendi hoonetega seotud kulusid.
Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma annan poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb muudatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta. Nimetatud määruse kohaselt annab nende väidete esitamiseks loa komisjon. Hääletan resolutsiooni poolt, kuna see käsitleb lubatud tervisealaste väidete loetellu kuue kuu vanuste ja vanemate imikute puhul imikute piimasegu kasutamist puudutava tervisealase väite lisamist, sest kindlaks on tehtud, et piimasegule lisatakse hapet nimetusega dokosaheksaeenhape (DHA).
Roberta Angelilli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma toetan resolutsiooni eelnõu, mis käsitleb lastele mõeldud toiduainete puhul tervisealaste väidete esitamist. Laste tervist tuleb paremini kaitsta toiduainete kohta esitatavate igasuguste toitumisalaste nõuannete eest, mis on mõnikord eksitavad, ent mis suunavad inimesi neid toiduaineid ostma, väites, et antud toidul on kasulik toitumisalane või füsioloogiline mõju. Me peame andma tarbijatele garantii, et turul olevad tooted on ohutud ning nende märgistus on aus ja asjakohane, et tagada tarbijatele teave, mis on vajalik faktidel põhinevate valikute tegemiseks, ja et luua toiduainetööstuses võrdsed konkurentsitingimused.
Praegu kasutatakse mõningates liikmesriikides toidu märgistamisel ja reklaamimisel kõikvõimalikke väiteid, mis viitavad ainetele, mille kasulik mõju ei ole tõestatud või mille puhul puudub piisav teadlaste konsensus. Seetõttu peame tagama, et ained, mille kasulikkust väidetakse, läbiksid teaduslikud katsed ja uuringud, mille viib läbi Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).
Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) See resolutsioon käsitles selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele. Ma hääletasin täiskogu istungil esitatud resolutsiooni vastu, sest minu arvates on oluline, et 6–12 kuu vanuste laste puhul esitaks väiteid ja kinnitaks neid teaduslikult Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE) , kirjalikult. – (ES) Ma hääletasin selle algatuse vastu, sest määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud korra kohaselt ei olnud komisjonile edastatud eksperdiarvamusest võimalik järeldada tervisealast väidet, et dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule.
Peale selle leiti meditsiiniajakirjas British Medical Journal 2010. aasta juunis avaldatud aruandes, et kümme aastat pärast DHAga rikastatud piimasegu söömist kaalusid lapsed keskmisest rohkem ning neil oli kõrgem vererõhk. DHAga rikastatud piimasegu imikutele avalduva mõju kohta ei ole selget teaduslikku konsensust, mis on vastuolus kõnealuse määruse artiklitega 5 ja 6.
Kuna see väide on vastuolus määruse eelnõu eesmärgi ja sisuga, ei olnud ma selle vastuvõtmise poolt.
Jan Březina (PPE) , kirjalikult. – (CS) Ma olen nõus, et väide „dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule” tuleks vastavalt komisjoni määruse eelnõule lisada ELi lubatud tervisealaste väidete loetellu. Üldtunnustatud teaduslikud tõendid näitavad, et nii rinnapiimas sisalduv DHA kui ka piimasegudesse ja muudesse imikutele mõeldud toitudesse lisatud sünteetiline DHA aitab kaasa imikute silmade arengule. Kui me ei ole nõus DHA lisamisega ELi lubatud tervisealaste väidete loetellu, siis võib see luua Euroopa Toiduohutusameti töö nullimise ohtliku pretsedendi, kuna igasugustele tervisealastele väidetele ükskõik milliste ainete kohta, mis on läbinud nimetatud asutuse nõudliku ja range hindamise, võidakse ideoloogiliselt motiveeritud põhjustel panna veto.
Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Ma toetasin seda resolutsiooni, kuna leian, et tervisealased väited võivad mõjutada tarbijate valikuid, mistõttu neid väiteid tuleb kasutada vastutustundlikult, tuginedes võimalikult kvaliteetsetele teaduslikele hindamistele. Kahtlemata on tõsi, et rinnapiimas olev dokosaheksaeenhape (DHA) aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule. See ei tähenda aga automaatselt, et sünteesitud DHA-l, mis sisaldub muus imikutele mõeldud piimas, on samasugune mõju. Rinnapiimas lisanduvad DHA-le koensüümid ja kaasmõjurid, mis ühiselt tekitavad selle soodsa mõju nägemise arengule. Praegu puudub teadusringkondades üksmeel DHAga rikastatud piimasegude imikutele avalduva kasuliku mõju kohta. Seetõttu leian, et meist oleks ennatlik lubada sellise väite esitamist, kuni puuduvad kindlad teaduslikud tõendid selle väite tõelevastavuse kohta. Sedalaadi tervisealane väide võib tarbijaid eksitada ja avaldada soovimatut mõju nende laste tervisele.
Nessa Childers (S&D) , kirjalikult. – Ma mõistan hukka tänase hääletuse, kus napilt hääletati maha vastuseis imikute piimasegude suurtootja eksitavale tervisealasele väitele. See on väikelastega perede jaoks kaotus. Olen pettunud, et paljud konservatiividest parlamendisaadikud toetasid selles küsimuses suurtootja huve. See hääletus avab ukse edaspidisele toiduainete agressiivsele turundusele, mida ei toeta usaldusväärsed teaduslikud tõendid. DHAd leidub rinnapiimas loomulikul kujul ja see aitab kaasa laste silmade arengule. Kuid piimasegule lisatav sünteesitud DHA on midagi muud. Kuna teaduslikud tõendid ei ole veel veenvad, ei saa me lubada vanemate eksitamist. Imikute tervis on liiga tähtis, et jätta see rahvusvahelise kontserni turundusosakonna hoolde. Euroopa Parlamendi tänane napi häälteenamusega tehtud otsus kõnealust väidet lubada on suur pettumus.
Marielle De Sarnez (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Meie ei tahtnud, et imikutele mõeldud toodetel esitataks väide, mille kohaselt aitab rinnapiimas leiduv rasvhape dokosaheksaeenhape (DHA) kaasa imikute nägemise normaalsele arengule. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamust, millele tuginedes Euroopa Komisjon tegi ettepaneku lubada selle väite esitamist imikutele mõeldud toodetel, ei toeta teaduslikud andmed. Seetõttu oli vaja rakendada ettevaatuspõhimõtet ja seda väidet mitte lubada. Kahjuks otsustas Euroopa Parlament komisjoni ettepanekuga vaid 8 häälega nõustuda. See tõstatab taas küsimuse EFSA hinnangute sõltumatuse ja õigsuse kohta.
Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, kuna puuduvad tunnustatud teaduslikud tõendid, nagu aitaks piimasegudesse ja muudesse imikutele mõeldud toitudesse lisatud sünteesitud dokosaheksaeenhape (DHA), mis erineb rinnapiimas leiduvast DHAst, kaasa laste nägemise arengule. Seetõttu leian, et kuni pole tehtud veenvaid uuringuid, ei tohiks sellist toitumisalast väidet lubada.
Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Toiduainete märgistusel või reklaamis võimalike lubatud väidete esitamise küsimus on väga tähtis, sest need väited võivad tekitada valesid ootusi või viia käitumiseni, millel puudub teaduslik alus. Seetõttu tuleks igasugust väidet, mis kavatsetakse lisada lubatud tervisealaste väidete nimekirja, kaaluda uusimate teaduslike andmete alusel, et seda oleks võimalik nõuetekohaselt põhjendada. Komisjon väidab, et antud juhul on seda tehtud, pidades tõestatuks, et dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule.
José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) See Euroopa Parlamendi resolutsioon puudutab komisjoni esitatud määruse eelnõu, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad haigusriski vähendamisele või laste tervisele ja arengule. Inimeste, eriti laste toitumine peab pälvima kõigi Euroopa asutuste suurt tähelepanu, sest kaalul on inimeste terve areng ja elukvaliteet. Toiduainete reklaamimine väidete abil võib tarbijaid eksitada ja olla vastuolus teaduslike soovitustega. Võttes arvesse raportööri esitatud argumente selles tundlikus ja tähtsas küsimuses, hääletan kõnealuse määruse eelnõu vastu, kuna minu arvates ei kaitse see piisavalt rahva, eriti laste tervist.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) See dokument väljendab vastuseisu komisjoni esitatud määruse eelnõule, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, kuna see ei ole kooskõlas toidu kohta esitatavaid toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse eesmärkidega ja sisuga.
Asi puudutab peamiselt probleeme, mis tulenevad dokosaheksaeenhappe (DHA) kasutamisest muudes ainetes kui rinnapiim, kus see aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule.
Üldtunnustatud teaduslikud tõendid näitavad aga, et piimasegudesse ja muudesse imikutele mõeldud toitudesse lisatud sünteesitud DHA mõju ei ole kuigi selge. See tähendab, et puudub ühtne teaduslik konsensus, milline on DHAga rikastatud piimasegude ja muude imikutele mõeldud toitude mõju imikutele, sest sel juhul on DHA teistsuguses bioloogilises keskkonnas kui seda on rinnapiim. Seetõttu oleme komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmise vastu.
Elisabetta Gardini (PPE) , kirjalikult. – (IT) Me jätsime täna kahjuks kasutamata olulise võimaluse korrata, et rinnaga toitmisest loobumist ei tohiks mingil moel õhutada, sealhulgas toiteväärtuse profiilide kaudu, mis peaksid andma usaldusväärset teavet. Tegelikult ei näita teaduslikud tõendid, et dokosaheksaeenhappe (DHA) lisamine rinnapiimaasendajatele parandab nägemise arengut. Ma toetan seda resolutsiooni, sest minu arvates on see täielikult kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise koodeksiga rinnapiimaasendajate turustamise kohta. Selle koodeksi eesmärk on muu hulgas tõesti tagada, et igasugune rinnapiimaasendajate reklaam ja muul moel propageerimine oleks keelatud. On üldteada, et rinnaga toitmisel on kasulik mõju nii lapse kui ka ema tervisele; ema puhul vähendab see rinnavähi riski. Pealegi rõhutatakse UNICEFi hiljutises uuringus, nagu ka Itaalia sünnieelse meditsiini seltsi poolt, et kui lapsed oleksid rinnapiimatoidul, võiks vastsündinute suremus väheneda 22% võrra. Mulle meeldiks, kui kogu seda kunstpiima propageerimisele suunatud energiat kasutataks emade toetamiseks, kes meeleldi oma lapsi imetaksid, kui nad saaksid vajalikku toetust.
Françoise Grossetête (PPE) , kirjalikult. – (FR) Lastele mõeldud toodete, näiteks piimasegude kohta peab olema võimalik esitada väiteid, kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on need teaduslikult kinnitanud, nagu seda on tehtud dokosaheksaeenhappe (DHA) puhul, mis aitab kaasa 6–12 kuu vanuste imikute nägemise normaalsele arengule. Igasuguse teabe, sealhulgas isegi teaduslikult kinnitust leidnud mõju käsitleva teabe andmise keelamine pidurdaks märkimisväärselt teadustööd ja uuendustegevust kõnealuses sektoris.
Samuti tuleks meeles pidada, et lapse kuuekuuseks saades ei soovi või saa kõik naised enam last rinnaga toita, ja neil peab olema võimalik kasutada imikutoite, mille kohta esitatavaid tervisealaseid väiteid on teaduslikult hinnatud. Keegi ei väida ju, et DHAga rikastatud piimasegu oleks rinnapiimast parem. Asi pole selles!
Euroopa Parlament valis täna mõistuse tee, lükates tagasi resolutsiooni, millega taheti seda väidet keelata ja EFSA tööd halvustada.
Marian Harkin (ALDE) , kirjalikult. – Ma annan poolthääle sellele resolutsioonile, millega ei lubata kasutada tervisealast väidet, et loomuliku rasvhappe DHA lisamine imikutoidule aitab kaasa imikute nägemise normaalsele arengule. Selleks on mitu põhjust. Esiteks on sünteetiline DHA ja rinnapiimas sisalduv DHA erinevad. Pealegi näitavad autoriteetsed uuringud, et nägemise arenguga seotud kasulikkus ei ole tõestatud. Ka on mõningatest uuringutest ilmnenud DHAga rikastatud piimasegu kahjulik mõju mõne lapse tervisele. Lühidalt: on vaja rohkem teadusuuringuid.
Lucas Hartong (NI) , kirjalikult. – (NL) Hollandi Vabaduspartei (PVV) delegatsioon hääletas selle resolutsiooni poolt, sest DHA kohta esitatavad tervisealased väited on ilmselgelt kaheldavad. Samas soovime, et tervisealaste väidete tunnustamise kord uuesti läbi vaadataks. PVV toetab sõltumatuid teaduslikke uuringuid ja just sellel põhjusel soovime läbipaistvat menetlust, mis ei annaks vaieldavaid tulemusi.
Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma andsin poolthääle dokumendile, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, sest ühisturul müüdavad kaubad peavad olema tarbimiseks ohutud, vastama normidele ja olema seaduslikud. Toidu kohta esitatavad tervisealased väited peavad olema põhjendatud ja teaduslikult tõestatud, eriti kui asi puudutab lapsi ja nende tervist. Tuleb tagada, et ainel, mille kohta väide on esitatud, on tõepoolest kasulik toitumisalane või füsioloogiline mõju. Väide peaks olema teaduslikult põhjendatud, võttes arvesse kõiki kättesaadavaid teaduslikke andmeid ning kontrollides tõendeid. Tervisealaste väidete kasutamist tuleks ühenduses lubada vaid pärast võimalikult kõrgetasemelist teaduslikku hindamist ning toitumis- ja tervisealased väited ei tohi olla eksitavad.
David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle resolutsioonile, millega vaidlustatakse imikutoitu puudutav lubatud tervisealane väide. See lubatud väide puudutab rinnapiimas loomulikul moel leiduvat rasvhapet DHAd, mis rinnapiimas sisalduvana aitab teadaolevalt kaasa imikute nägemise arengule. Kuid piimasegule lisatav sünteesitud DHA on midagi muud. Piimasegutootja Mead Johnson on taotlenud Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) ning alaliselt toiduahela ja loomatervishoiu komiteelt luba kasutada tervisealast väidet „dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule”. Väite kasutamiseks anti luba Mead Johnsoni esitatud tõendite alusel. Siiski ilmnes kõigi piimasegus sisalduvat DHAd käsitlevate tõendusmaterjalide sõltumatul läbivaatamisel 2008. aastal, et piimasegule DHA lisamisega seoses „ei täheldatud mingit kasu seoses nägemise, kognitiivse arengu või füüsilise kasvuga”. Ka ei ole EFSA-le esitatud ühtegi uuringut, mis tõendaks DHAga rikastatud jätkupiimasegu mõju nende imikute puhul, kes olid saanud sünnist alates ilma DHAta piimasegu. See on oluline, kuna seda väidet lubataks kasutada ainult jätkupiimasegude puhul.
Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu arvates on rahvatervis ja toiduohutus inimühiskonna arengu nurgakivid. Kui need nõuded on täidetud ja tagatud, vähenevad terviseriskid ja rahvastiku kasv toimub kontrollitud tingimustes, mis pakuvad turvalisust. Toidu kohta toitumis- ja tervisealaste väidete esitamist käsitleva ELi 20. detsembri 2006. aasta määruse aluseks olid need kriteeriumid. Need määruses sätestatud põhimõtted tagavad tiheda seose katsetatud ja kinnitatud teaduslike andmete ning teatavate toiduainete kasutamise lubamise vahel.
Komisjoni määruse eelnõu, mida me täna arutame, ei sisalda kõiki vajalikke garantiisid ega vajalike teaduslike nõuete puudumisel tavapärast ettevaatuspõhimõtet tagamaks, et toitumis- ja tervisealased väited ei ole eksitavad. See peaks kallutama meid heakskiitmisest keelduma.
Kui rinnapiimas sisalduv DHA täidab teaduslikult tõestatud funktsiooni, siis sünteetiline DHA ei ole veel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärkide ja sisuga. Me ei saa tervishoiuküsimustega mängida, eriti kui need mõjutavad lapsi. Seetõttu jagan raportööri arvamust.
Mario Pirillo (S&D), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin imikute rinnapiimaasendajates DHA kasutamisele viitamist mittepooldava resolutsiooni vastu, sest minu meelest on õige nimetada põhjused, miks DHAd on lisatud. Ma tahan siinkohal mainida, et DHA on omega-3 rasvhape, mida leidub rinnapiimas ja millel on kasulik mõju laste nägemisele. Juhiksin tähelepanu sellele, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on väljendatud pooldavat arvamust selle aine kasutamise kohta põhjaliku teabe andmise suhtes. Mulle ei meeldinud need mitmed e-kirjad, mille saatjad on veendunud, et me tahame eelistada kunstpiima rinnapiimale. Me peame alati andma piisavat teavet toiduainetele lisatud ainete kohta, eriti kui tegemist on lastele mõeldud toiduainetega.
Frédérique Ries (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Täna lõunaajal edastas Euroopa Parlament sõnumi uskumatu nõrkuse kohta, lükates tagasi resolutsiooni, millega keeldutakse alla 12 kuu vanustele imikutele mõeldud toiduainetele tervisealase väite lisamise lubamisest. Resolutsiooni poolt anti 328 ja vastu 323 häält; absoluutse häälteenamuse jaoks olnuks vaja 369 häält.
Ometi oli asi lihtne: tuli olla vastu Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamusele. Kõnealusel juhul on EFSA andnud imikutele mõeldud toiduainete tootjatele loa väita, et rinnapiimas loomulikul moel leiduva rasvhappe dokosaheksaeenhappe (DHA) sünteesitud versioon „aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule”. Seda ei ole teaduslikult tõestatud, nagu kinnitab täna hommikul Euroopa Parlamendi liikmetele saadetud Maailma Terviseorganisatsiooni kiri.
On väga kahetsusväärne, et selliselt veeti alt märkimisväärsel arvul Euroopa sidusrühmi – Euroopa Suurperede Konföderatsiooni, Euroopa Tarbijate Liitu ja Euroopa Arstide Alalist Komiteed –, kes palusid vaid seda, et imikuid ei käsitataks tavatarbijatena. Mul on kahju, et Euroopa Parlament lihtsalt unustas lähtuda Euroopa toiduohutuspoliitikas tervest mõistusest ja eetikast.
Robert Rochefort (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Ma olin vastu määruse eelnõule, mille eesmärk on lubada tervisealast väidet „dokosaheksaeenhappe (DHA) manustamine aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule”.
Kuigi enamik Euroopa Parlamendi liikmeid hääletas tagasilükkamise poolt, jäi tagasilükkamise kinnitamiseks vajalikust kvalifitseeritud häälteenamusest 40 häält puudu. Ometi sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, et toitumis- ja tervisealased väited ei tohi olla eksitavad ning peavad põhinema teaduslikel andmetel. Peale selle, isegi kui üldtunnustatud teaduslikud tõendid näitavad, et rinnapiimas sisalduv DHA aitab kaasa imikute nägemise arengule, siis sünteesitud DHAga rikastatud piimasegu tarbimise ja imikute nägemise parema arengu vahelise võimaliku põhjusliku seose osas praegu teaduslik konsensus puudub.
Mulle näib, et teadusliku konsensuse puudumisel tuleb rohkem uurida DHA lisamise võimalikke – nii kasulikke kui ka kahjulikke – mõjusid, enne kui ELis saab väita, et DHA kasutamine jätkupiimasegudes ja imikutoitudes on kasulik. Euroopa Parlament jättis täna kasutamata võimaluse keelata selle väite edasine kasutamine kuni on esitatud veenvamaid teaduslikke andmeid. Mul on sellest kahju.
Zuzana Roithová (PPE), kirjalikult. – (CS) Tervisealaste väidete kontroll kehtestati selleks, et tarbijaid ei eksitataks valeteabega. Samas tuleks nende väidete kaudu tõsta ka tarbijate teadlikkust. Seetõttu andsin ma poolthääle komisjoni ettepanekule lubada laste piimapulbri pakendil DHAd puudutava tervisealase väite esitamist, sest see annab kasulikku teavet emadele, kes tõsistel tervislikel põhjustel ei saa last rinnaga toita. Neile naistele tuleb anda väärtuslikku teavet piimapulbri kohta ajal, mil nad kaaluvad, millist toodet osta. Sel viisil ei vähenda me imetamise tähtsust lapse arengu seisukohast, sest sellest teavitab iga ema põhjalikult lastearst.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ma hääletasin poolt, sest üksmeelses resolutsioonis leitakse, et komisjoni määruse eelnõu, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele, ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärgi ja sisuga, ning ollakse komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmise vastu.
Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Dokosaheksaeenhape ehk DHA on aine, mida leidub rinnapiimas, ja arvukad teaduslikud uuringud näitavad, et see aine aitab kaasa vastsündinute nägemise arengule. Usun, et konkreetne teave selle ainega rikastatud toodetel (näiteks kunstpiimal) võimaldab tarbijatel teha ostmisel teadlikumaid valikuid.
Ma ei pea põhjendatuks nende inimeste hirme, kes väidavad, et nimetatud aine reklaamimise tulemusena loobuvad emad rinnaga toitmisest sedalaadi toote kasuks. Rinnapiim sisaldab aineid ja aktiivseid koostisosi, mis on imikute jaoks vajalikud ja asendamatud, kuid paraku ei saa mitte kõik naised last rinnaga toita.
Ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni vastu, sest takistades juurdepääsu korralikule teabele, võtame veel ühe abivahendi ära emadelt, kes ei saa oma lapsi imetada ja peavad kasutama selliseid tooteid.
Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin seda resolutsiooni, kuna leian, et DHAd puudutavad tervisealased väited ei ole teaduslikult tõestatud, ja ma olen veendunud, et tarbijatele ei tohi anda valeteavet.
Hannu Takkula (ALDE) , kirjalikult. – (FI) On ilmselge, et rinnapiim on vastsündinutele parim toit. Paraku ei saa aga mitte kõik emad oma lapsi imetada, näiteks tervislikel põhjustel. Seetõttu on vaja piimasegu. Sel juhul tuleb muidugi loota, et rinnapiimaasendaja on koostise poolest võimalikult rinnapiima sarnane.
Selles resolutsiooni ettepanekus seatakse kahtluse alla DHA-nimelise koostisosa tähtsus laste ja nende arengu seisukohalt. DHA eesmärk on asendada rinnapiimas sisalduvat rasvhapet, mis teadaolevalt aitab kaasa lapse silmade arengule ja mida vähemalt mõned rinnapiimaasendaja tootjad on oma toodetesse lisanud. Ettepaneku konkreetne eesmärk on keelata tarbijale DHA kohta – näiteks toote etiketil – teabe andmine.
Kuigi üldiselt soovitaksin ma mitmesuguste turundusmaterjalide kasutamisel ettevaatust, leian siiski, et pärast arvukaid teaduslikke katseid peab nüüd olema võimalik tarbijat tulemustest teavitada. Poliitikud peaksid usaldama ohutusasutuste otsuseid. Antud juhul on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teaduslikele andmetele viidates kinnitanud, et toode on ohutu. Seetõttu hääletasin resolutsiooni ettepaneku vastu, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad laste arengule ja tervisele.
Derek Vaughan (S&D) , kirjalikult. – Kuna Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kinnitusel „ei ole kindlaid tõendeid, mis võimaldaksid öelda, et DHA lisamine imikute piimasegule annaks olulist kliinilist kasu”, otsustasin hääletada selle vastu, et äriühingutel lubatakse esitada põhjendamatuid väiteid DHA tervisele kasulikkuse kohta. On oht, et nende potentsiaalselt eksitavate väidete tõttu hakatakse lastele andma rohkem piimasegu, mille tulemusena võivad lapsed ilma jääda elutähtsatest toitainetest nagu DHA, mida leidub loomulikul moel rinnapiimas.
Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament lükkas täna tagasi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepaneku, milles nõutakse suuremal hulgal uuringute läbiviimist, enne kui saab väita, et dokosaheksaeenhape (DHA) on imikutele kasulike omadustega aine.
Mul on kahju, et resolutsioon lükati tagasi, ilma et oleks tehtud kõik vajalikud teaduslikud kontrollimised, kuigi Cochrane Library poolt 2008. aastal avaldatud DHA ja imikute neuroloogilist arengut käsitleva tõendusmaterjali süstemaatilisel läbivaatamisel selgus, et ajalistel lastel, kes sõid DHAga või muude sarnaste pika ahelaga rasvhapetega rikastatud piimasegu, ei täheldatud sellest mingit kasu seoses nägemise, kognitiivse arengu või füüsilise kasvuga.
Vaatamata keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikmete väljendatud kahtlustele andis Euroopa Parlamendi enamus Euroopa Toiduohutusametile de facto loa kinnitada, et „dokosaheksaeenhape aitab kaasa kuni 12-kuuste imikute nägemise normaalsele arengule”. Ometi peaks näiteks vastuolulise ravimi Mediator juhtum sundima Euroopa institutsioone tegutsema mõningase ettevaatusega.
Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, sest üha enam üleilmastuvas maailmas peab kogu EL otsustama tootlike investeerimisvõimaluste kasuks. Ka olen ma nõus raportis esitatud seisukohaga, et komisjon ja nõukogu peaksid avama läbirääkimised, et alustada investeerimist kolmandatesse riikidesse, näiteks Kanadasse, Indiasse ja Hiinasse. Seetõttu on minu arvates väga oluline, et Euroopa Parlament tagaks Euroopa investorite vastutustundliku tegutsemise välismaal, kaitstes samas ELi reguleerimisõigust vastavalt meie avalikule huvile.
Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Euroopa tulevane poliitika peab edendama investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, keskkonnasõbralikud, eriti kaevandustööstuses, ja edendavad investeeringute objektiks olevates ettevõtetes sobivaid töötingimusi. Ma leian, et igale investeerimislepingule peaks olema lisatud sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kogu, olenemata sellest, kas EL peab läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle peetavate laiemate läbirääkimiste raames või käsitlevad läbirääkimised individuaalset investeerimislepingut.
Euroopa poliitika peab kaitsma bioloogilist mitmekesisust ning toetama tehnosiiret ja infrastruktuuri parandamist. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates vajab Euroopa Liit sidusat investeerimispoliitikat, mis aitab kaasa majanduskasvule, säästvale arengule ja tööhõivele.
Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Selline oluline areng esitab kahekordse väljakutse – ühelt poolt tuleb hallata liikmesriikide sõlmitud juba rohkem kui 1200 kahepoolset investeerimislepingut ning teisalt tuleb määratleda Euroopa tulevane investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ja peaks samas silmas ELi välistegevuse eesmärke. Kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimisel peetakse silmas arenenud riikide investorite õiguslikku ja rahalist kaitset. Ma olen nõus, et ELi tulevase investeerimispoliitika väljatöötamisel peab investorite kaitse jääma investeerimislepingutes tähtsaimaks prioriteediks. ELi tulevane poliitika peab edendama ka investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, keskkonnasõbralikud (eriti kaevandustööstuses) ja edendavad investeeringute objektiks olevates ettevõtetes kvaliteetseid töötingimusi. EL peaks toetama hiljuti ajakohastatud OECD suuniseid, mille eesmärgiks on edendada rahvusvaheliste ettevõtete vastutustundlikku käitumist.
George Becali (NI) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt. Me kõik teame, et Lissaboni lepingu kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Selle uue pädevuse alusel saavad nii komisjon kui ka liikmesriigid koos Euroopa Parlamendiga välja töötada poliitika kvaliteetsete investeeringute edendamiseks, millel oleks soodne mõju majanduskasvule ja tööhõivele. 2007. aastal 1500 miljardi euroni ulatunud välismaiste otseinvesteeringute maht on kriisi tõttu vähenenud, mis on loomulik. Toetan ka ettepanekut võtta kasutusele mõiste „ELi investor” ja leian, et investeerimislepingutes peab tähtsaim prioriteet olema kõigi ELi investorite kaitse.
Slavi Binev (NI) , kirjalikult. – (BG) Ma jagan raportööri seisukohta, et kõigile investeeringutele ei tohiks anda sama kõrget kaitset ning näiteks lühiajalised ja spekulatiivse iseloomuga investeeringud ei vääri sama taseme kaitset kui pikaajalised investeeringud. Järelikult peavad tulevaste Euroopa lepingute reguleerimisalasse kuuluma ainult välismaised otseinvesteeringud. Seetõttu ma toetasin seda raportit, mis on koostatud ühe Euroopa Parlamendi ainupädevuses oleva valdkonna kohta.
Marielle De Sarnez (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament soovis täpsustada eeskirju, mille EL peab tulevaste investeerimislepingute üle läbirääkimisi pidades kehtestama. Peale investorite kaitse peab komisjon kõikidesse tulevastesse lepingutesse lisama eriklauslid, millega sätestatakse kolmanda riigi ja ELi reguleerimisõigus tehnoloogilistes valdkondades, mis on seotud riigi julgeoleku kaitse, keskkonna, rahvatervise, töötajate ja tarbijate õiguste ning tööstuspoliitikaga. See on tugev signaal, mis edastatakse nõukogule ja komisjonile enne investeerimisläbirääkimiste alustamist selliste riikidega nagu Kanada ja India ning lähitulevikus ka Hiinaga. Euroopa investorid peavad välismaal vastutustundlikult tegutsema, kaitstes samas Euroopa Liidu reguleerimisõigust investeeringute vallas vastavalt avalikule huvile.
Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates peab kavandatav investeerimispoliitika vastama nii investorite kui ka asjaomaste riikide ootustele, aidates muuta ELi ja tema ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Euroopa kooskõlastatud rahvusvahelisel investeerimispoliitikal võib olla suur mõju töökohtade loomisele mitte ainult ELis, vaid ka arenguriikides.
Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 206 ja 207 kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Peale juba sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute haldamise peab liit määratlema Euroopa tulevase investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ja peaks samas silmas liidu välistegevuse eesmärke. Investorite kaitse peaks jääma investeerimislepingutes tähtsaimaks prioriteediks. Siiski palutakse komisjonil esitada kaitstavate investeeringute selge määratlus. Tulevased lepingud peaksid tuginema liikmesriikide kogemustel põhinevatele parimatele tavadele ning võtma arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vajadusi.
José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) See raport käsitleb Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika problemaatikat. ELi loomisest saadik on liikmesriigid sõlminud palju kahepoolseid investeerimislepinguid: alates 1959. aastast ligikaudu 3000. Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisel anti see valdkond ELi ainupädevusse ja moodustab nüüd osa Euroopa tulevase investeerimispoliitika ettevalmistamisest, mida tuleb põhjalikult arutada. See teema on väga tähtis, sest me oleme jõudnud pöördepunkti ning seisame silmitsi kahe ülesandega: anda ELile vajalikud vahendid, et võimaldada ettevõtetel välismaal täita oma investeerimisplaane, ja samal ajal tagada, et Euroopa säilitaks ülemaailmsel tasandil investeerimisel juhtpositsiooni. Me elame ajal, mil ettevõtlus on väga agressiivne, mistõttu meie kaubanduspartnerite valimisel kohaldatavad kriteeriumid peavad olema hästi läbi mõeldud. Seetõttu nõustun raportööri seisukohaga, mis puudutab Euroopa Parlamendi õigusi ja vajadust tagada, et läbirääkimistest teavitataks õigel ajal vältimaks tarbetuid viivitusi või tõsiseid ebakõlasid ELi suhetes asjaomaste riikidega.
João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Välismaist otseinvesteeringut käsitatakse pikaajalise investeeringuna, mis moodustab vähemalt 10% sidusettevõtja omakapitalist/aktsiatest ja annab investorile halduskontrolli sidusettevõtja tegevuse üle. Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse ning ELi peamised ülesanded on hallata olemasolevaid kahepoolseid investeerimislepinguid ja määratleda Euroopa investeerimispoliitika, mis vastaks investorite ja sihtriikide ootustele. Ühist investeerimispoliitikat soovitatakse rakendada nende uute kohustuste alusel. See, et välismaised otseinvesteeringud toovad sihtriikidele palju kiidetud kasu, on vaieldav, et mitte öelda enamat. Seda eriti juhul, kui investeerimine toimub ELi vastutusel ja neid huve kaitstes, mida EL tavaliselt kaitseb.
Portugali näide on eriti kõnekas. Kuigi on tõsi, et Portugali majanduse üks tõsisemaid probleeme on investeeringute jätkuv vähenemine, mis peegeldub madalas majanduskasvus ja tööpuuduse suurenemises, on Portugali majandusse aastate jooksul tulnud palju välismaiseid otseinvesteeringuid. Sellegipoolest on tegelik olukord selline, et üha suurem osa Portugalis loodud rikkusest viiakse välismaale.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Kohtu määratluse kohaselt tähendab välismaine otseinvesteering pikaajalist investeeringut, mis moodustab vähemalt 10% sidusettevõtja omakapitalist/aktsiatest ja annab investorile halduskontrolli sidusettevõtja tegevuse üle.
Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse ning ELi peamised ülesanded on hallata olemasolevaid kahepoolseid investeerimislepinguid ja määratleda Euroopa investeerimispoliitika, mis vastaks investorite ja sihtriikide ootustele. Neid uusi kohustusi silmas pidades soovitab raportöör rakendada ühist investeerimispoliitikat.
Meie seisukoht on siiski teistsugune. Enamikul juhtudel ei lahenda välismaised otseinvesteeringud arenguprobleemi neis riikides, kuhu investeeringud paigutatakse. Me kõik teame, mida rahvusvahelised ettevõtted teevad. Nad jäävad niikauaks, kuni saavad suuri kasumeid ja toetusi. Vähimagi probleemi korral aga vaatavad nad mujale ega hooli mingilgi määral töötusest ja arengutakistusest, mille nad tekitavad. Portugal teab seda kõike kahjuks liigagi hästi.
Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult. – (FR) Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on komisjonile kuulunud ainupädevus välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel ja nende üle läbirääkimiste pidamisel. Kader Arifi raport on kantud headest kavatsustest, kuid heade kavatsustega on sillutatud ka põrgutee. Eelkõige teevad talle muret investeerimisfondide tekitatav võimalik kahju, spekulatiivse iseloomuga investeerimisvormid, mida ei tohi soodustada, tundlike sektorite väljajätmine, sotsiaalvaldkonda ja keskkonda puudutavad klauslid, vastastikkuse põhimõtte järgimine ning liikmesriikide reguleerimispädevus – kõiki neid küsimusi tahab ta näha Euroopa tulevase poliitika keskmes. Minu meelest on tal õigus, eriti viimases küsimuses. Kahtlemata ei tohi välisinvestorite majanduslikud huvid muutuda tähtsamaks liikmesriikide pädevusest kehtestada siduvaid sotsiaalseid, keskkonna- ja maksunorme. Ent just seda kavandati mitmepoolse investeerimislepinguga, mida Maailma Kaubandusorganisatsioonis õnneks vastu ei võetud.
Kuid komisjon toetas seda alatust! Seetõttu ei ole mul mingit usku, et see institutsioon võiks kaitsta, järgida või jõustada raportis esitatud põhimõtteid – ja see on veel pehmelt öeldud. Talle täna ainupädevuse andmine „kahepoolsete investeerimislepingute” üle 27 liikmesriigi nimel läbirääkimiste pidamiseks on kuritegelik.
Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest on vaja välja töötada terviklik ja sidus investeerimispoliitika, millega edendatakse kvaliteetseid investeeringuid ja antakse positiivne panus ülemaailmsesse majanduslikku arengusse ja säästvasse arengusse. Usun, et ühine investeerimispoliitika vastab nii investorite kui ka asjaomaste riikide ootustele ning aitab parandada ELi ja tema ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada tööhõivet. Arenguriikides ja vähim arenenud riikides on investeerimisrisk üldiselt suurem. Investeerimislepingute kujul elluviidav tugev ja tulemuslik investorite kaitse on Euroopa investorite kaitsmise tähtsaim tegur ning võib parandada valitsemistava ja luua stabiilse keskkonna. Et investeerimislepingud tooksid kõnealustele riikidele veelgi suuremat kasu, peaksid need ühtlasi põhinema investorite kohustustel pidada kinni inimõigustest ja korruptsioonivastastest normidest osana ELi ja arenguriikide vahelisest laiemast partnerlusest, mille eesmärk on vaesuse vähendamine.
Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et me peame tagama kõigi ELi investorite rahvusvahelise konkurentsivõime ja ühetaolise kohtlemise. Meil peab olema ka maksimaalne mõju rahvusvahelistel investeerimisläbirääkimistel, mis peavad hõlmama kõiki investeeringuliike. EL peab tagama, et ühtki ELi investorit ei kohelda halvemini kui seda tehtaks liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute alusel. Investeeringute liberaliseerimine ja kaitse on muutumas ühise rahvusvahelise investeerimispoliitika olulisteks vahenditeks. Samas rakendavad liikmesriigid edaspidigi investeeringuid edendavat poliitikat, mis on kooskõlas ühise rahvusvahelise investeerimispoliitikaga ja täiendab seda.
David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle sellele raportile, milles nõutakse investorite kaitse standardite selgemat määratlemist, vahekohtusüsteemi suuremat läbipaistvust, õigust kaevata rahvusvaheliste vahekohtunike otsus edasi ning võimalust konsulteerida ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Seni on investeerimislepingud olnud niivõrd keskendunud investorite kaitsele, et ettevõtted võisid arenguriikides mõnikord tegutseda keskkonna- või sotsiaalseid kaalutlusi arvestamata. Selline käitumine ei ole enam aktsepteeritav. Seetõttu nõutakse raportis uusi eeskirju ja seda, et kõigi tulevaste lepingute oluline osa oleks ettevõtete sotsiaalne vastutus. Maailm on muutunud. EL saab üha enam välisinvesteeringuid ja me ei saa nõuda investorite kaitset üldise huvi arvelt. Raportis nõutakse tõelist tasakaalu avalike ja erahuvide vahel. Selle eesmärk on Euroopa investorite tõhus kaitse ebaseadusliku sundvõõrandamise ja varjatud õigusaktide eest, millega neid soovitakse teatavatelt turgudelt välja tõrjuda. Samuti tagab see, et riigiasutustel on alati võimalik reguleerida üldist huvi silmas pidades. Kutsun üles põhjalikult muutma vaidluste lahendamise mehhanismi, mis seni võimaldas eraettevõtetel minna kohtusse riikide vastu ning mõnikord rünnata nende sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna õigusakte.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Samal ajal kui liikmesriikidel ja nende kodanikel palutakse püksirihma pingutada, kutsutakse selles tekstis üles tagama välismaiste erainvestorite huvide kaitset. Tekstis isegi ei nähta ette kohustust kaitsta avalikke teenuseid igasuguste erainvesteeringute eest. Selles ei võeta arvesse kogu inimkonnale kuuluvaid hüvesid, milleks on näiteks vesi. Ma hääletan selle raporti vastu.
Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Välismaised otseinvesteeringud kuuluvad ELi ainupädevusse, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 206 ja 207. Hallata tuleb juba sõlmitud kahepoolseid investeerimislepinguid ning liit peaks välja töötama Euroopa tulevase investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele. Investorite kaitsmine on oluline, kuid komisjonil palutakse esitada kaitstavate investeeringute selge määratlus. Tulevased lepingud peaksid tuginema kogemustel põhinevatele parimatele tavadele ning võtma arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vajadusi.
Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Nagu ma aru sain, käsitleb see raport rahvusvahelisi investeerimislepinguid. Nende lepingute peamised eesmärgid on parandada välisinvestorite turulepääsu ning tagada investeeringutele ja investoritele kõrgetasemeline kaitse investeeringuobjektiks olevate riikide valitsuste omavoli eest. Enne Lissaboni lepingu jõustumist oli tööjaotus selline, et komisjon pidas läbirääkimisi välismaiste otseinvesteeringute turulepääsu üle, liikmesriigid sõlmisid aga kolmandate riikidega investeeringute kaitse lepingud. Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse ja need muutusid ELi väliskaubanduspoliitika lahutamatuks osaks. On hea, et selle raportiga saadetakse selge sõnum komisjonile ja nõukogule, kes on alustamas investeerimisläbirääkimisi selliste kolmandate riikidega nagu Kanada ja India ning peagi ka Hiinaga. Seetõttu on väga oluline, et Euroopa Parlament tagaks Euroopa investorite vastutustundliku tegutsemise välismaal, kaitstes samas ELi reguleerimisõigust vastavalt avalikule huvile.
Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle rahvusvahelist investeerimispoliitikat käsitleva resolutsiooni poolt. Kuna välismaised otseinvesteeringud kuuluvad nüüd ELi ainupädevusse, tuleb teha vajalikud jõupingutused, et töötada välja terviklik ja sidus investeerimispoliitika, mis austab inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Ühine investeerimispoliitika edendab kvaliteetseid investeeringuid, säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnahoidlikku arengut ning annab positiivse panuse ülemaailmsesse majanduslikku arengusse. Usun, et selline investeerimispoliitika aitab Euroopal jääda välismaiste otseinvesteeringute vallas juhtpositsioonile, mis võimaldab elavdada majanduskasvu, suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja soodustab töökohtade loomist. Olen seisukohal, et komisjon peab kiiremas korras välja töötama ELi investeerimisstrateegia, sest nii ELi suunatud välisinvesteeringutel kui ka ELi investeeringutel välismaal on turgutav mõju majanduskasvule ja tööhõivele ELis ning teistes riikides, sealhulgas arenguriikides. Tuleb teha kõik mis võimalik, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, mis on stabiilsuse ja hea valitsemistava tugisammas. Veel tuleb väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tagada õiguskindlus ning luua nende jaoks soodsad tingimused välisturgudele investeerimiseks. Investeerimislepingute sõlmimisel tuleks täiel määral järgida korruptsioonivastaseid norme ja kohustuda kaitsma inimõigusi.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 206 ja 207 kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Selline tõsiste tagajärgedega areng esitab kahekordse väljakutse – ühelt poolt tuleb hallata enam kui 1200 kahepoolset investeerimislepingut ning teisalt tuleb määratleda Euroopa tulevane investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ja peaks samas silmas ELi välistegevuse eesmärke. Sidus, mõistlik ja tulemuslik investeerimispoliitika eeldab välismaiste otseinvesteeringute mõiste selget määratlust ning poliitika kohaldamisala kindlat piiritlemist. Ma hääletasin selle raporti poolt ja tahaksin rõhutada Euroopa Parlamendi üleskutset, et komisjon esitaks kaitstavate investeeringute, sh nii välismaiste otseinvesteeringute kui ka portfelliinvesteeringute selge määratluse ning sätestaks, et komisjoni määratluse kohaselt spekulatiivse iseloomuga investeeringuid ei tuleks kaitsta.
Vincent Peillon (S&D) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle oma kolleegi ja sõbra Kader Arifi suurepärasele raportile ELi poliitika kohta, mis käsitleb välismaiseid otseinvesteeringuid. Selle dokumendiga esitab Euroopa Parlament kaks minu arvates olulist nõudmist seoses tulevaste Euroopale siduvate rahvusvaheliste investeeringute kaitse lepingute sõnastamisega. Esimene nõudmine on, et kõik need lepingud peavad sisaldama klausleid, mis kohustavad Euroopa investoreid tegutsema välismaal majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalastes küsimustes vastutustundlikult. Teise nõudmise kohaselt peavad kõik need lepingud võimaldama investeeringuobjektiks olevate riikide valitsustel kehtestada õigusakte üldist huvi silmas pidades. Varasemalt on mõned erainvesteeringute kaitse klauslid võimaldanud pidada kolmandas riigis sotsiaal- või keskkonnaalaste õigusaktide vastuvõtmist kaudseks sundvõõrandamiseks, mille tulemusena tuli maksta hüvitist. Me peame sellistele kuritarvitustele lõpu tegema. Nüüd, kui Euroopa Parlamendil on neis küsimustes esimest korda sõnaõigus, anti Arifi raportiga hoiatav signaal nõukogule ja komisjonile, kes valmistuvad alustama läbirääkimisi India, Kanada ja peagi ka Hiinaga.
Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Sellest toob kaasa ülesande, mis tuleb kindlasti täita, eriti selles osas, mis puudutab vajadust kehtestada Euroopa investeerimispoliitika, mis vastab nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ning on samas kooskõlas ELi välistegevuse eesmärkidega.
Arvukad ELi sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed investeerimislepingud peavad tagama investorite kaitse kõigis asjaomastes sektorites. ELi tulevane poliitika peaks soodustama investeeringuid, mis on jätkusuutlikud ja keskkonnahoidlikud ning edendavad välisinvesteeringute objektiks olevates ettevõtetes häid töötingimusi. Kõikidele investeerimislepingutele tuleb lisatagatise vormis lisada asjakohaste sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kogu.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Jäin erapooletuks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 206 ja 207 kohaselt kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Selline oluline areng esitab kahekordse väljakutse – ühelt poolt tuleb hallata liikmesriikide sõlmitud juba rohkem kui 1200 kahepoolset investeerimislepingut ning teisalt tuleb määratleda Euroopa tulevane investeerimispoliitika, mis vastaks nii investorite kui ka sihtriikide ootustele ja peaks samas silmas ELi välistegevuse eesmärke. Seda ühisesse kaubanduspoliitikasse integreeritavat tulevast poliitikat määratletakse eelkõige senise investeerimispoliitika analüüsimise kaudu.
Nikolaos Salavrakos (EFD) , kirjalikult. – (EL) Praegu on kriitiline aeg, mil EL peab tegelema majandus- ja sotsiaalkriisiga. Nüüd tuleb ELil suunata oma energia majanduskasvule ning investeeringute ja töökohtade loomisele. Kuna Lissaboni lepinguga laiendati ELi pädevust välismaistele otseinvesteeringutele, on meil võimalik panna alus Euroopa ühtsele poliitikale selles valdkonnas. Me peame andma Euroopa ettevõtjatele välismaal turvaliste ja kvaliteetse investeeringute tegemiseks vajalikud vahendid. Prioriteet peab olema meie ettevõtjate kaitse välismaal. Kuna Euroopa Liit on maailma avatuim turg, peame kehtestama raamtingimused kaitsmaks oma ettevõtteid, aga ka asjakohased tingimused, mis tagavad tasakaalu meie põhiliste kaubanduspartneritega, nii et Euroopa ettevõtjad saaksid tegutseda samasugustes konkurentsitingimustes. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et nimetatud lõppeesmärgi saavutamise seisukohalt on tegemist sammuga õiges suunas.
Czesław Adam Siekierski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Lissaboni leping on toonud ühise kaubanduspoliitika valdkonda kaugele ulatuvaid muutusi. Esiteks on lepinguga ühist kaubanduspoliitikat laiendatud muu hulgas välismaiste otseinvesteeringutega seotud küsimustele. Teiseks on muutunud otsustusprotsess: nõukogu teeb nüüd otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, Euroopa Parlament on aga saanud kaasotsustusõiguse. See tähendab, et nii kaubanduslepingute ratifitseerimise puhul kui ka investeerimisküsimustes (seoses välismaiste otseinvesteeringutega) on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek.
Liit peab oma ühise kaubanduspoliitika raames välja töötama Euroopa investeerimispoliitika, mis vastaks investorite ja sihtriikide ootustele. Veel peab investeerimispoliitika arvestama Euroopa Liidu välispoliitika prioriteete. Selles kontekstis tõusetub ka rahvusvahelisel tasandil reguleerimise küsimus, eelkõige seoses WTOs peetavate läbirääkimistega. Liidule Lissaboni lepinguga antud uued pädevused mõjutavad kaudselt ka Euroopa Parlamendi pädevust, võrdsustades parlamendi välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas otsuste tegemisel nõukoguga.
ELi uus terviklik ja sidus investeerimispoliitika peaks avaldama soodsat mõju maailmamajanduse edenemisele ja arengule. Ühe olulisima majandusblokina on ELil läbirääkimistel märkimisväärne kaal ning tänu otseinvesteeringute valdkonna ühisele poliitikale võib see aidata parandada ELi ja tema ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada tööhõivet.
Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Olen seisukohal, et tuleb kaitsta ELi reguleerimisõigust vastavalt avalikule huvile ja tagada Euroopa investorite vastutustundlik tegutsemine väljaspool ELi. Seetõttu toetasin seda raportit.
Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. See esitab kahekordse väljakutse: ühelt poolt tuleb hallata liikmesriikide olemasolevaid kahepoolseid investeerimislepinguid ning teisalt tuleb määratleda Euroopa investeerimispoliitika, mis vastaks investorite ja sihtriikide ootustele ning ELi huvidele. Terviklik ja sidus poliitika, millega edendatakse kvaliteetseid investeeringuid ning mis aitab kaasa majanduslikule arengule ja jätkusuutlikule majanduskasvule kogu maailmas, on eluliselt tähtis. Seetõttu on vajalik kaitstavate investeeringute selge määratlus, mis ei hõlma spekulatiivse iseloomuga investeeringuid; viimaseid ei tuleks kaitsta. Oleks kasulik võtta kasutusele mõiste „ELi investor”. Samuti oleks soovitatav esitada mõiste „välisinvestor” täpne määratlus. Liikmesriikide kogemustel põhinevate parimate tavade kindlakstegemine ning elementaarsete normide (mittediskrimineerimine, õiglane ja võrdne kohtlemine ning kaitse otsese ja kaudse sundvõõrandamise eest) järgimine loovad aluse ühtsele Euroopa poliitikale kõnealuses valdkonnas. Need meetmed ning ELi ja liikmesriikide vahel vastutuse jagamise määratlemine aitavad kaasa tingimuste loomisele, mis võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) välismaale investeerida.
Niki Tzavela (EFD) , kirjalikult. – (EL) Raportis peetakse esmatähtsaks kõigi ELi investorite kaitset. Samuti rõhutatakse, et ELi edendatavad uued investeeringud peavad olema jätkusuutlikud ja keskkonnahoidlikud ning soodustama häid töötingimusi. Veel esitatakse raportis loetelu riikidest, keda käsitatakse eelistatavate partneritena. Usun, et kõik see aitab luua Euroopa Liidu tugevat rahvusvahelist investeerimispoliitikat. Seetõttu hääletasin kolleeg Arifi raporti poolt.
Dominique Vlasto (PPE) , kirjalikult. – (FR) Lissaboni lepinguga anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse. Ma pidin toetama seda raportit, milles visandatakse uus rahvusvaheline investeerimispoliitika ja tugevdatakse ELi kui suurima välismaiste otseinvesteeringute saaja positsiooni. Raportiga edastatakse tugev sõnum: Euroopa peab tulevikus investeeringute vallas olema juhtpositsioonil. Uute majanduste teke on mõjutanud riikidevahelist tasakaalu ja nende investeerimissuutlikkust. Euroopa ettevõtted peavad end uutel turgudel positsioneerima ja EL peab aitama neil kasvada, pakkudes neile õiguskindlust ning tugevdades nende integreerumist maailmamajandusse. Välismaistel otseinvesteeringutel on Euroopa riikide tegevuses oluline osa, kuid kas nad toovad alati kaasa majanduskasvu? Minu meelest mitte. Välismaised otseinvesteeringud on tulemuslikud vaid siis, kui neid piiritleb asjakohane poliitika, mis kehtestab selged eeskirjad. Seega tagab raport ettevõtetele, eriti meie väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), majandusliku ja õigusliku keskkonna. Majanduskasvu ja tööhõive liikumapaneva jõuna on VKEd meie majandusmaastikul väga olulised. Me peame olema valvsad ja mitte jätma nad välisinvestorite agressiivse käitumise meelevalda.
Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, võttes arvesse Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ettepanekuid ühinemiseelsete vahendite üle parema järelevalve tagamiseks, pidades silmas 2009. aasta kogemust; ELi tubakavastaseid meetmeid ülemaailmse partnerluse raames; muude kaupade liikumist ELi ja EList välja, mis on maksumaksjate jaoks kulukas ja jätab ELi eelarve rahalistest vahenditest ilma, ning selle probleemiga tegelemiseks võetavaid meetmeid. Samuti on oluline jälgida Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tööd kogu aasta vältel, mitte ainult aastaaruannet käsitlevas arutelus.
Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma nõustusin selle raportiga, milles kutsutakse üles võtma meetmeid ja eraldama vahendeid tagamaks, et ELi vahenditega ei toimuks korruptiivset tegevust, ning kindlustamaks ELi vahendite saajate üldist läbipaistvust. ELi maksumaksjate raha tuleb kasutada asjakohaselt ja tõhusalt. Liikmesriikidel peavad olema tulemuslikud kontrollimehhanismid ja piisav pettuste avastamise võimekus. Kogu eeskirjade eiramise tagajärjel makstud raha tuleb Euroopa Liidu eelarvesse tagastada.
George Becali (NI) , kirjalikult. – (RO) Ma toetasin kogu südamest seda raportit ja kolleegide koostatud ettepanekuid. Peale komisjoni hinnangu ebaülevaatlikkuse kriitika olen ma nõus raportööri seisukohaga, et me saame liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta järeldusi teha üksnes Euroopa Kontrollikoja 2009. aasta aastaaruande ja OLAFi aruande põhjal.
Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325 kohustatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu valdkondades, kus Euroopa Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust.
Ma leian, et üldiselt ei anta ühenduse finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitlevas Euroopa Komisjoni 2009. aasta aruandes teavet selle kohta, milline on eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikide kaupa, vaid keskendutakse pigem aruandlustasandile. Minu hinnangul ei saa tulemusi pidada pettuste ja eiramisjuhtumite ulatuse empiiriliseks tõendiks, sest raportist ei ole võimalik saada põhjalikku ülevaadet eiramisjuhtumite ja pettuste tegelikust ulatusest üksikutes liikmesriikides.
Seetõttu nõustun ma raportööriga, kes leiab, et kõige kohasem oleks ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta järeldusi teha eelarve täitmist käsitleva kontrollikoja 2009. aasta aastaaruande põhjal, sest raportööri arvates on see kõige usaldusväärsem teabeallikas; komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruanded annavad seevastu peamiselt teavet üksikjuhtumite kohta.
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE) , kirjalikult. – (ES) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikliga 325 kohustatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu. Komisjon peaks jätkama oma jõupingutusi tagamaks, et liikmesriigid peaksid aruandekohustuste täitmisest kinni ning esitaksid eiramisjuhtumite ja pettuste kohta usaldusväärsed ja võrreldavad andmed ning teeksid vahet pettustel ja eeskirjade rikkumistel.
See võimaldab Euroopa institutsioonidel võtta meetmeid. Kuid see on võimalik ainult siis, kui teave on läbipaistev. Kui läbipaistvus on tagatud, siis on meil võimalik ELi vahendeid õigesti kasutada, saavutades nii usaldusvääruse ja võites Euroopa kodanike usalduse.
Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. – (RO) Arvestades eiramisjuhtumitega võrreldes suurt pettuste arvu Austria, Hispaania, Itaalia, Rumeenia ja Slovakkia omavahendite sektoris, kus pettused moodustavad kõikides nendes liikmesriikides üle poole eiramisjuhtumite üldarvust, rääkimata tollijärelevalvesüsteemis tuvastatud puudustest, on minu arvates vaja tollijärelevalvesüsteeme tugevdada.
Samal ajal peab komisjon täitma oma kohustust tagada, et liikmesriigid peaksid aruandekohustuste täitmisest kinni ning esitaksid eiramisjuhtumite ja pettuste kohta usaldusväärsed ja võrreldavad andmed.
Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Vastavalt raportööri väga tabavale määratlusele on pettus tahtlik õigusrikkumine ja kuritegu ning eeskirja eiramine on see, kui eeskirja ei täideta. See on keskne raamistik, mille alusel me peaksime rakendama pettuste suhtes nulltolerantsi ja seadma eesmärgiks – nagu ta ütles seoses 2008. aasta aruandega – jõuda olukorrani, kus ELis ei panda toime ühtki finantsrikkumist. Nagu ma märkisin Financial Timesi poolt läbi viidud uurimise järel esitatud küsimuses eelmise aasta lõpus, on tõstatatud tõsiseid kahtlusi ühtekuuluvusfondi eesmärgi ja tulemuslikkuse suhtes. Need kahtlused ei saa jääda üksnes ajalehtedesse.
Samas peetakse raportis kahetsusväärseks, et suurt osa ELi rahalistest vahenditest kasutatakse ikka veel valesti, ja kutsutakse komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid nende vahendite viivitamatuks sissenõudmiseks. ELi rahaliste vahendite väärkasutamine nõuab paremat haldamist ja raha kulutamise jälgimist. Samuti tuleb ette näha tulemuslikud sanktsioonid liikmesriikide suhtes, kes ei kasuta neile antud rahalisi vahendeid asjakohaselt. Ainult nii on võimalik liikuda olukorra suunas, kus ELis pettusi toime ei panda.
José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selles resolutsiooni ettepanekus viidatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni 2009. aasta aastaaruandele Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (KOM(2010)382) ning see on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikliga 325, mis kohustab komisjoni ja kõiki liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning mille lõige 2 sätestab, et komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aastaaruande. Kuigi viimastel aastatel on olukord paranenud, tuleb kindlasti jätkata jõupingutusi igasuguste pettuste ärahoidmiseks, kuigi pettuste vastu võitlevad ka liikmesriikide asutused. Ma olen nõus raportööri esitatud ettepanekutega, mida tuleks täiendada arutelu käigus antud soovitustega, eriti seoses vajadusega täpsustada mõisteid „pettus” ja „eeskirjade eiramine”, sest tegemist on teadliku käitumisega, mis kahjustab ELi huve; samuti tuleks eiramisjuhtumite haldamiseks luua parem süsteem. Loodan, et tänu nende soovituste arvessevõtmisele on 2010. aasta kohta koostatav aruanne 2009. aasta aruandest parem.
João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Raportis esitatakse kokkuvõte statistikast liikmesriikide teatatud eeskirjade eiramise kohta mitmesugustes valdkondades, nagu põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, ühinemiseelsed vahendid ning ELi traditsiooniliste omavahendite kogumine. 2009. aastal tuvastati eri liikmesriikides nimetatud valdkondades arvukalt eeskirjade eiramise juhtumeid. Paljud neist juhtumitest avastatakse liiga hilja ja/või neist teatatakse hilinemisega, mis ohustab avaliku sektori vahendite kaitset ja nõuetekohast kasutamist. Me toetame raportööri kriitikat ja tähelepanekuid seoses vajadusega rakendada tõhusat sissenõudmissüsteemi.
Otse öeldes on sissenõutud summade määr praegu liiga madal. Siiski tahaksime rõhutada, et mitmel põhjusel, eelkõige aga tulemuslikkust silmas pidades, tuleks pettuse ja korruptsiooniga võidelda tasandil, mis on võimalikult lähedal sellele, kus need nähtused aset leiavad. Seega on kõikides liikmesriikides vaja tõhustada võitlust pettuste ja korruptsiooniga, sest ELi tasandi ühised õigusaktid üksi ei ole imerohi nende nähtuste tõkestamisel.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb ELi finantshuve ja selles esitatakse kokkuvõte statistikast liikmesriikide teatatud eeskirjade eiramise juhtumite kohta mitmesugustes valdkondades, nagu põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, ühinemiseelsed vahendid ning ELi traditsiooniliste omavahendite kogumine.
2009. aastal tuvastati eri liikmesriikides nimetatud valdkondades arvukalt eeskirjade eiramise juhtumeid. Paljud neist juhtumitest avastatakse liiga hilja ja/või neist teatatakse hilinemisega, mis ohustab maksumaksjate raha kaitset ja nõuetekohast kasutamist.
Me toetame raportööri kriitikat seoses vajadusega rakendada tõhusat sissenõudmissüsteemi. Praegu jääb sissenõutud summade määr soovitavast tasemest kaugele.
Samas tahaksime rõhutada, et korruptsiooni ja pettuste tõkestamiseks ELi tasandi ühiste õigusaktide kehtestamisest olulisem on iga liikmesriigi võitlus pettuste ja korruptsiooniga tegelikkuses.
Igal juhul tahaksime panna südamele, et kontrollimist ei tohiks segi ajada liigse bürokraatiaga, mis kahjustab abivajajate, eriti väikeste ühiskondlike organisatsioonide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) õigusi.
Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. – (IT) Ma kiidan raportööri tööd. Raportis, sealhulgas OLAFi aruandes, antakse ülevaade pettustest ja eeskirjade eiramisest ELis. Komisjoni töö ei ole aga ammendav, sest selles ei esitata andmeid pettuste kohta liikmesriikide lõikes, nagu raportöör rõhutas. Seetõttu hääletan ettepaneku poolt.
Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – ELis toime pandavad pettused õõnestavad süsteemi terviklikkust. On oluline, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid vajalikku tööd kõnealuses valdkonnas, ning ma toetasin seda raportit.
Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest liikmesriigid peavad pettustega võideldes tegutsema esmajoones maksumaksjate raha kaitsjatena. Me peame tõhustama liikmesriikide kasutatavaid aruandemeetodeid ja pettuste avastamise suutlikkust. Komisjoni 2009. aasta aruandes Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta ei anta teavet selle kohta, milline on eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikide kaupa, ning seetõttu ei ole võimalik saada ülevaadet eiramisjuhtumite ja pettuste tegelikust ulatusest üksikutes liikmesriikides ega teha kindlaks ja karistada riike, kus eeskirjade eiramist ja pettusi esineb kõige rohkem. Komisjoni aruandes ei käsitleta pettusi põhjalikult ning selles räägitakse eeskirjade eiramisest väga üldiselt. Kahjuks kasutatakse suurt osa ELi rahalistest vahenditest ikka veel valesti; seetõttu peab komisjon võtma asjakohaseid meetmeid nende vahendite viivitamatuks sissenõudmiseks. Vigu ei tohi lubada ning komisjon peab koostöös liikmesriikidega koostama aluslepingule vastava asjakohase aruande andmaks Euroopa Parlamendile mõistliku tagatise, et see eesmärk on saavutatud ja et võitlus pettuste vastu toimub nõuetekohaselt.
Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Komisjoni aruandes antakse statistiline ülevaade liikmesriikide teatatud eeskirjade eiramise juhtumite kohta neis valdkondades, kus eelarvet täidavad liikmesriigid (põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid, s.t umbes 80% eelarvest), ning ELi traditsiooniliste omavahendite kogumise kohta. Ma leian, et ELi finantshuvide kaitsmine ja pettusevastane võitlus on väga olulised valdkonnad ning vastutus nende eest lasub nii Euroopa Liidul kui ka liikmesriikidel. Samuti antakse aruandes hinnang eeskirjade eiramise juhtumite kohta otseselt komisjoni hallatavate kulude valdkonnas ja ülevaade Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tegevusest.
David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin raporti poolt. Selles kritiseeritakse teravalt komisjoni, kes on esitanud liiga vähe teavet eeskirjade eiramise ja pettuste kohta. Põhjuseks peetakse liikmesriikide kehva aruandlust. Näiteks Prantsusmaa ja Hispaania pettuste määr olevat „kahtlaselt madal”. Me tahame, et edaspidi tehtaks selget vahet eeskirjade eiramise ja pettuste vahel, kuna pettus on kuritegu, eeskirjade eiramine aga tähendab eeskirjade täitmatajätmist. Samuti taotletakse raportis, et pettuste ja eeskirjade eiramise hinnanguline ulatus esitataks iga liikmesriigi kohta eraldi, et konkreetsete riikide suhtes saaks sanktsioone rakendada. Resolutsioonis öeldakse, et suurt osa ELi rahalistest vahenditest kasutatakse ikka veel valesti. Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles võtma meetmeid nende vahendite viivitamatuks sissenõudmiseks, eriti Itaalias. Tagastamisele kuuluvate summade sissenõudmise määr on katastroofiline eriti põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas.
Jiří Maštálka (GUE/NGL) , kirjalikult. – (CS) Ma jagan raportööri seisukohta, et oma aruandes ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta jättis komisjon esitamata ülivajaliku teabe, sealhulgas koguni selle kohta, milline on ELi vahendite haldamisega seoses eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikide lõikes. See on väga tõsine puudus, arvestades mõnes liikmesriigis, sealhulgas Tšehhi Vabariigis, toimuvat, mida võib liialdamata nimetada hiiglasliku ulatusega korruptsiooniks. Kui me vaatame liidus toime pandavaid pettusi ja nn eeskirjade eiramisi, siis ilmneb, et üldiselt leiavad eri liikmesriikides korruptsioonijuhtumid ja pettused harilikult aset „ainult” ühes konkreetses segmendis, kuid see on siiski väga oluline segment. Minu arvates on vaja kiiremas korras kaaluda, kas Euroopa Pettustevastase Ameti praegune töö on piisavalt tulemuslik ning kas selles ei peaks tegema struktuurseid ja metoodikaga seotud muudatusi, sh kas ei tuleks võtta kasutusele agressiivsem lähenemine.
Véronique Mathieu (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ühenduse finantshuvide kaitse hõlmab võitlust pettuste ja eeskirjade eiramise vastu. Oluline on eristada eeskirjade eiramist ehk eeskirjade täitmatajätmist pettustest ehk teadlikest rikkumistest, viimaste näol on tegemist kuritegudega. Teisisõnu: komisjoni aruandes neid kahte nähtust täielikult ei eristata ja selles käsitletakse põhjalikult eeskirjade eiramisi, ent ei uurita üksikasjalikult pettusejuhtumeid. Esile tuuakse kolm valdkonda, mis moodustavad ligikaudu 80% ELi eelarvest: põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid. Nimetatud poliitika ja rahaliste vahendite rakendamine sõltub liikmesriikidest, kes vastutavad eeskirjade eiramise ja pettuste vastu võitlemiseks riigi tasandil võetavate meetmete eest.
Riigiasutuste valmisolek probleemiga tegeleda on liiga erinev ja eeskirjade eiramise tõttu tagastamisele kuuluvate, ent sissenõudmata summade määr on mõnes liikmesriigis lubamatult kõrge. Olukord peab paranema ka hankemenetluste vallas, eriti seoses läbipaistvuse tagamise ja pettuste vastu võitlemisega.
Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selles raportis tuuakse esile ELi rahaliste vahendite kasutamisega seotud eeskirjade eiramise ja pettuste ulatus liikmesriikide lõikes. Teatatud juhtumite arvu suurenemine on tingitud uue teatamissüsteemi kasutuselevõtmisest. Minu arvates tuleb teha kõik mis võimalik, et võtta liikmesriigid pettuste ja eeskirjade eiramise eest vastutusele ning neid karistada. Iga liikmesriigi kohta tuleb vajalik teave kättesaadavaks teha, et tõhustada järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning tagada, et meil oleks olukorrast tõene ülevaade. Liikmesriigid peaksid võtma kasutusele eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS), et parandada Euroopa institutsioonidele aru andmise kohustuste täitmist. Põllumajandus, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid on valdkonnad, kus eeskirjade eiramise ja pettuste ulatus on eriti suur. Seega on vaja võtta meetmeid, et suurendada järelevalvet, rikkumiste avastamist ja vigade parandamist. Me peame eesmärgiks seadma ELi rahaliste vahendite haldamise ja kasutamise läbipaistva ning tulemusliku süsteemi loomise.
Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Ma tean, et aastaaruandes uuritakse seda, kui hästi kaitsevad komisjon ja liikmesriigid ELi rahalisi vahendeid pettuste eest, nagu nõuab ELTLi artikkel 325. Aruandes käsitletakse valdkondi, kus liikmesriigid täidavad eelarvet (põllumajandus, ühtekuuluvus, ühinemiseelsed vahendeid), ning ELi omavahendite kogumist tollivaldkonnas ja maksude kaudu. Oluline on sõlmida ELi ja tubakatootjate vaheline kokkulepe tubakatoodete salakaubaveo vastu võitlemise kohta.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Poevargad püütakse kinni ja neid karistatakse. Kuid peaaegu riskivabalt on võimalik kantida ümber miljonite eurode ulatuses ELi rahalisi vahendeid. Asi pole ainult selles, et avastamise tõenäosus on väike. Isegi kui pettuse toimepanemist õnnestub lõpuks tõestada, ei ole liikmesriigid huvitatud kohtumenetluse alustamisest ja raha tagasinõudmisest. Helde toetustesüsteem on jätkuvalt avatud pettustele ja eeskirjade eiramistele. Pettusejuhtumeid on palju, eriti ida- ja lõunapoolsetes liikmesriikides. Ilmneb, et eriti aldid pettustele on ühinemiseelsed vahendid. Türgi puhul läheb ühinemiseelne abi Euroopa-välisele riigile; pealegi kaob see raha mõningatel juhtudel korrumpeerunud ametnike taskutesse.
Et maksumaksjad enam kahju ei saaks, peame korra majja lööma. See raport on vaid üks samm selles suunas. Lõppkokkuvõttes on ebatõenäoline, et selle abil õnnestub kindlasti vältida euroopa maksumaksjate raha kantimist mõnda teise ELi liikmesriiki või isegi väljapoole ELi. Ma hääletasin vastavalt.
Claudio Morganti (EFD) , kirjalikult. – (IT) Ühenduses toime pandavate pettuste vastu võitlemist käsitleva raporti suunitlus on õige. Raportis keskendutakse vajadusele nõuda suuremat selgust ja korratakse, et mitte mingil tingimusel ei tohi valvsust vähendada.
Kahjuks kuulub Itaalia nende riikide hulka, kus on kõige rohkem probleeme. Valdav enamus rikkumistest pannakse toime Lõuna-Itaalias ning need on seotud vastavate piirkondade arendamiseks mõeldud rahaliste vahendite varguse või väärkasutamisega. Nende vahendite eesmärk on ergutada kasvu ja arengut vaesemates piirkondades. Kui aga pettusejuhtumid ilmnevad just seal, kus vajadus investeeringute järele on kõige suurem, siis on üsna mõistetav, et pettustest tulenev kahju on kahekordne.
Seetõttu tuleb sellele valdkonnale pöörata aina rohkem tähelepanu pideva järelevalve ja õigeaegse teavitamise vormis, et me võimalikest kuritarvitustest kohe teada saaksime. Raportis rõhutatakse neid küsimusi, mistõttu ma otsustasin hääletada selle poolt.
Wojciech Michał Olejniczak (S&D) , kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlament võttis 5. aprillil vastu resolutsiooni Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse kohta. Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel on kohustus kaitsta ELi finantshuve, võideldes tüssamiste, pettuste ja korruptsiooniga. Vastu võetud dokument sisaldab seda probleemi puudutavaid statistilisi andmeid, millest paljud on muret tekitavad. Puuduvad asjakohased andmed, järelevalvesüsteemid ei toimi alati korralikult ja paljud valitsused ei näi olevat koostööaldid. Pettused ja korruptsioon kahjustavad ennekõike maksumaksja huve ning minu arvates tuleb teha kõik mis võimalik, et püüda need nähtused täielikult likvideerida. Ma toetan Euroopa Parlamendi seisukohti ja nõudmist, et liikmesriigid teostaksid tegelikku kontrolli ELi eelarvest pärinevate vahendite üle ning annaksid igakülgset ja usaldusväärset teavet selle valdkonna kohta. Samavõrd oluline on võtta kasutusele avatud ja läbipaistvad riigihankesüsteemid ning tõhustada järelevalvet lihtsustatud tolliprotseduuride üle kogu Euroopa Liidus. Need meetmed ei aita üksnes avastada ja tõkestada korruptsioonijuhtumeid olevikus, vaid vähendavad oluliselt nende esinemist tulevikus.
Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma andsin poolthääle raportile ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta, sest see on kõiki liikmesriike huvitav teema, millega me kõik peame tegelema, et paremini kooskõlastada oma jõupingutusi võitluses riigi ja/või ELi rahaliste vahenditega spekuleerimisega ja nende väära haldamisega. Raportis esitatakse mitmesugust statistikat pettuste, eeskirjade eiramise ning vasturääkivuste kohta, mida on tuvastatud eri liikmesriikides ja ELi institutsioonides endis. Need andmed on hoiatavad nende jaoks, kes kaitsevad liidu finantshuve ning kes avalike huvide edendamiseks püüavad esitada üksikasjalikku ja usaldusväärset teavet, et anda põhjalik ülevaade riikides eeskirjade eiramise ning pettuste vallas valitsevast olukorrast.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Üldiselt ei anta komisjoni poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 325 lõikele 2 esitatud 2009. aasta aruandes Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta teavet selle kohta, milline on eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikide kaupa, vaid keskendutakse pigem aruandlustasandile. Seetõttu ei ole võimalik saada selget ülevaadet eiramisjuhtumite ja pettuste tegelikust ulatusest üksikutes liikmesriikides ega teha kindlaks ja karistada riike, kus eiramist ja pettusi esineb kõige rohkem. Ma olen raportööriga nõus, et kõige kohasem oleks ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta järeldusi teha kontrollikoja 2009. aasta aastaaruande põhjal, sest raportööri arvates on see kõige usaldusväärsem teabeallikas; komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti aruanded annavad täiendavat teavet aruandlussuundadest ja üksikjuhtuuringutest. Neil põhjustel hääletasin ma kõnealuse raporti poolt.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Hääletasin poolt. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325 kohustatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu valdkondades, kus Euroopa Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust. Vastavalt artikli 325 lõikele 5 esitab komisjon koostöös liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud artikli rakendamiseks võetud meetmete kohta. Nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni 2009. aasta aastaaruandes Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (KOM(2010)0382) esitatakse kokkuvõte statistikast liikmesriikide teatatud eeskirjade eiramise juhtumite kohta neis valdkondades, kus eelarvet täidavad liikmesriigid (põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid, s.t umbes 80% eelarvest), ja ELi traditsiooniliste omavahendite kogumise kohta. Samuti antakse hinnang eeskirjade eiramise juhtumite kohta otseselt komisjoni hallatavate kulude valdkonnas ja ülevaade Euroopa Pettustevastase Ameti tegevusest.
Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest liiga tihti puudub meil usaldusväärne teave eeskirjade eiramise ja pettuste kohta, mis on seotud ELi rahaliste vahendite kulutamisega liikmesriikides. Liiga sageli puudub tegelik kontroll tollimaksude kogumise ja vääralt kasutatud raha tagasinõudmise üle. Nüüd on oluline astuda konkreetseid samme, et selgelt eristada eeskirjade eiramist pettustest, sest pettus on kuritegu, kuid eeskirjade eiramise all mõistetakse eeskirjade täitmatajätmist ja see ei pruugi olla tahtlik. Meil peab olema ülevaade pettustest ja eeskirjade eiramisest liikmesriikide lõikes, et konkreetsete liikmesriikide suhtes sanktsioone kohaldada.
Czesław Adam Siekierski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Euroopa Pettustevastane Amet uurib igal aastal sadu juhtumeid, mis on seotud ELile maksete tegemisest kõrvalehoidmisega ja ELi rahaliste vahendite väärkasutamisega. Pettuste ulatuse varjamine ei tee midagi head. Vastupidi – sellisel juhul ei ole me ohtudest teadlikud ega saa järelikult end nende vastu kaitsta.
Mulle teeb muret vääralt kasutatud raha tagasinõudmisega seotud halb olukord. Aastatel 2007−2009 abisaajatelt tagasi saadud summa moodustab vähem kui 10% kõigist sissenõutud summadest. See ei ole vastuvõetav. Me peame kasutusele võtma tõhusa sissenõudmissüsteemi ja jälgima tähelepanelikult selles valdkonnas tehtavaid edusamme. Pettuste kontrollimine ei tohi piirduda ainult Euroopa institutsioonidega, vaid see tuleb tagada ka liikmesriikides. Just liikmesriigid peaksid kavandama ja perioodiliselt hindama riigihankesüsteeme, et korruptsiooni oleks võimalik ära hoida.
Lisaks peaksid liikmesriigid tagama riigihangete valdkonnas läbipaistvuse ja vastutuse. Samuti tuleks nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriikides tagada, et menetlused oleksid lihtsad ja et nendega ei kaasneks liigset bürokraatiat.
Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, sest pettuste vastu võitlemine ei ole kasulik üksnes ELi finantshuvide, vaid ka tarbijate kaitse seisukohalt.
Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selles raportis, mille kiitsid heaks kõik Euroopa poliitilised rühmitused, tuuakse esile ELi rahaliste vahendite kulutamisega seotud eeskirjade eiramise ja pettuste hinnanguline ulatus liikmesriikides. Komisjoni hinnangul on teatatud juhtumite arvu suurenemine tingitud uue teatamissüsteemi kasutuselevõtmisest. Ma hääletan selle raporti poolt ning leian, et komisjon peaks pingutama rohkem, et võtta liikmesriigid pettuste ja eeskirjade eiramise eest vastutusele ja neid karistada. Iga liikmesriigi kohta tuleb vajalik teave kättesaadavaks teha, et tõhustada järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning tagada, et meil oleks olukorrast tõene ülevaade. Liikmesriigid peaksid aga võtma kasutusele eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS), et parandada Euroopa institutsioonidele aru andmise kohustuste täitmist.
Põllumajandus, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelsed vahendid on valdkonnad, kus eeskirjade eiramise ja pettuste ulatus on eriti suur, mistõttu on vaja võtta meetmeid, et suurendada järelevalvet, rikkumiste avastamist ja vigade parandamist. On oluline, et kõik Euroopa asutused, eriti aga liikmesriikide asutused, teeksid koostööd tagamaks Euroopa rahaliste vahendite kulutamisel läbipaistvus ja nõuetekohasus.
Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb Euroopa rahaliste vahendite kulutamist liikmesriikides. Raportis kritiseeritakse pettusekahtluste arvu ja summade suurenemist teatavates liikmesriikides (Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias) eeskirjade eiramise juhtumite üldarvuga võrreldes ning kutsutakse komisjoni, liidu asjaomaseid ameteid ja liikmesriike üles võtma meetmeid, tagamaks, et ELi vahenditega ei toimuks korruptiivset tegevust, ning kehtestama korruptsiooni ja pettuste avastamise korral heidutavaid karistusi. Näib, et see on vähim, mida teha tuleks.
Raporti kaudu juhib Euroopa Parlament tähelepanu ka Prantsusmaale ja Hispaaniale, väljendades muret kahtlaselt madala pettusekahtluste määra pärast neis riikides, ning kutsub komisjoni üles esitama teavet pettuste avastamise suutlikkuse kohta neis riikides. Võitlus korruptsiooni vastu on ülioluline. Seejuures ei tohiks aga varju jääda menetluste keerukus. Tõeline lihtsustamine peaks andma abi vajavatele kohalikele kogukondadele ja väikestele organisatsioonidele parema juurdepääsu rahalistele vahenditele. Kahtlemata hõlbustaks see vahendite haldamist ning tagaks parema parlamentaarse kontrolli.
Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) ELi rahaliste vahendite eraldamisel tehtavate vigade kõrge määra probleemile tuleb võimalikult kiiresti leida tõhus lahendus. Me peame kohe võtma rangeid meetmeid, et vältida avaliku sektori vahendite omandamist pettuse teel. EL ja liikmesriigid peavad tegema koostööd tagamaks, et ELi rahalistest vahenditest oleks Euroopa kodanikele võimalikult palju kasu, sest lõppkokkuvõttes on see mõlema poole huvides.
Raportis öeldakse, et ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusust vähendavad ebatäpsed andmed, puudulikud ristkontrollid ja puudulikud järelmeetmed. Need probleemid tuleb lahendada. Selged reeglid, täielik läbipaistvus osalemisel ja raha eraldamisel ning ranged kontrollieeskirjad on parim viis tagada, et pettused lõpevad juba eos.
Iva Zanicchi (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma andsin poolthääle kolleeg Ivani esitatud tekstile ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta valdkondades, kus Euroopa Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust. Leian, eriti hiljutiste sündmuste valguses, et on oluline pöörata sellele probleemile tähelepanu ja tagada jätkuv valmisolek ning ühtne ja ühetaoline vastuseis pettustele kõikjal ELis.
William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Meie Ühendkuningriigi Iseseisvusparteis oleme põhimõtteliselt Euroopa tasandi erakondade vastu. Liikmesriikide valijate arvamusi ja vaateid saab esindada tõeliselt üksnes riigi tasandi erakond. Ometi oleks vale, kui vaid Euroopa üliriigi erakondadel oleks õigus maksumaksjate rahale, kui küsimus on selles. Seepärast jätab Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei endale õiguse osaleda Euroopa tasandi erakonnas. Oleks täiesti väär, kui poliitkaader lämmataks Euroopa projekti vastu meelestatud miljonite brittide ja teiste rahvusriikide inimeste hääled.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, sest sellega tehakse suur samm selle poole, et luua erakondade rahastamise reguleerimiseks ühine õiguslik alus. Raportiga liigutakse õiges suunas, kuna selles ei peeta vajalikuks Euroopa põhikirja koostamist erakondade inimressursside kohta ning selles hoitakse lahus erakonna asutamise ja rahastamise tingimused. Rõõmustav on ka see, et raportisse on lisatud viited poliitilistele sihtasutustele.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohaldamist. See on tähtis dokument, millega aidatakse kaasa Euroopa erakondade arengule, et elavdada avalikkuse huvi Euroopa Liidu asjade vastu. Et ELi kodanikud toetaksid ja usaldaksid neid erakondi, tuleb kindlustada ühtne ja läbipaistev Euroopa tasandi erakondade rahastamise raamistik. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega toetab Euroopa Parlament avalikult läbipaistvat rahastamist, mis on demokraatlike väärtuste ja hea valitsemistava põhieeldus. On ülimalt tähtis, et liidus demokraatiat edendavad Euroopa erakonnad saaksid ühise ja ühtse õigusliku seisundi. Euroopa Liidu õigusele tugineva põhikirja vastuvõtmine, mis aitaks kaasa Euroopa Liidu erakondade eelarvete ühtlustamisele, näib erakondade eesmärkide saavutamise seisukohalt tähtsam kui kunagi varem. Olen nõus raportööri arvamusega, et selle dokumendi abil tõhustatakse ELi erakondlikku süsteemi.
Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on kooslus eri rahvustest, kultuuridest, arvamustest ja uskumustest, mis peavad leidma praegust sotsiaalset ja poliitilist kliimat arvesse võttes ühetaolist ja võrdset kajastust ja tuge nii liikmesriikide kui ka Euroopa seadusandlikes foorumites. Esindatuse põhimõte on Euroopa ülesehitamise alus. See põhimõte tuleb säilitada ja seda tuleb toetada, sest vaid nii saab ühtse Euroopa projektil olla mingigi mõte.
Minu arvates võib Euroopa tasandi erakondade rahastamise korra lihtsustamisest olla abi selleks, et tugevdada ja edendada tulevikus esindusdemokraatiat ning sellest tulenevalt kõigi liidu eelarvesse oma osa andvate Euroopa kodanike huve. Liikudes praeguse, Euroopa polise, kontseptsioonilt Euroopa poliitilise identiteedi loomisele, peame püüdlema selle poole, et lihtsustada Euroopa kodanike ja erakondade vahetut suhtlemist. Marietta Ginnakou toonitab oma raportis, et seda ei ole võimalik saavutada ilma Euroopa tasandi erakondade seisundi ja rahastamise läbivaatamiseta. Nagu raportis on hästi välja toodud, tuleb rõhku panna rahastamiskorraga seotud bürokraatia vähendamisele, ent sellele peab lisanduma siiski ka karmide karistuste kehtestamine olemasolevate määruste eiramise või rikkumise eest. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Marietta Giannakou esitatud raportit, milles tehakse eelkõige ettepanek, et Euroopa erakonnad ja sihtasutused peaksid olema juriidilised isikud ning et selleks tuleks neile anda ELi õigusel põhinev ühine õiguslik ja eelarveline seisund. Raportis kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tegema selles küsimuses konkreetsed ettepanekud. Lisaks kinnitatakse raportis, et ELi tasandi erakonda võib rahastada vaid juhul, kui see on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa raporti poolt. Lissaboni lepinguga antakse erakondadele kaalukas roll Euroopa ühise avaliku ruumi loomisel. Seetõttu on väga oluline, et erakondadel oleks ühtne õiguslik seisund ning et oleks tagatud nende võimalikult läbipaistev rahastamine ja sellest avalikkusele aru andmine. Praegu on paljud Euroopas tegutsevad erakonnad suhteliselt suletud ja nende juhtkond vahetub harva. See nõrgendab nende poliitiliste organisatsioonide võimet tagada kodanike kaasamine poliitiliste otsuste langetamisse. Erakondade tegevuse reguleerimise ümberkorraldamisega saaks Euroopa Liit haarata kinni võimalusest edendada Euroopa erakondade tegevuse elavdamist. Erakondade tegevust ja rahastamist käsitlevate uute eeskirjade kehtestamisel peaksime minu arvates lisama erakondade sisestruktuuride moodustamise puhul demokraatiakriteeriumi ja konkreetsed demokraatiaga seotud kaitseklauslid. Kui poliitilised organisatsioonid ei suuda neid rakendada, jäetakse nad ilma mõnest võimalusest, näiteks avaliku sektori rahalistest vahenditest.
George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Nõustun raportööriga, et Euroopa erakonnad on parlamentaarse demokraatia põhivahendid, ehkki praeguses etapis on nad vaid liikmesriikide erakondade katusorganisatsioonid. Toetan ka seda mõtet, et õigus rahastamisele peaks olema vaid nendel erakondadel, mida esindab vähemalt üks Euroopa Parlamendi liige. Minu meelest on õige taotleda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, et komisjon esitaks Euroopa erakondade põhikirja kavandi. Sarnaselt raportöörile olen nõus vajadusega teha muudatusi finantsmäärustesse, millega reguleeritakse Euroopa erakondade ja sihtasutuste rahastamist, ning pooldan ka seda, et need rahalised vahendid tuleb eraldada täies ulatuses aasta alguses.
Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Selline meelsus valitseb kõigi Euroopa kodanike seas ning sellel tasandil ei ole mingit vahet, kas tegemist on Euroopa pooldaja või Euroopa lõimumise vastasega. Euroopa küsimused vajavad hädasti ümberhindamist. Euroopa tasandi erakondadel on märkimisväärne tegevusulatus. Nad peavad pakkuma välja värskeid vaatenurki ja andma uue hoo demokraatliku Euroopa vahenditele. Seetõttu peame leevendama Euroopa tasandi erakondade alustingimusi, mis annab juurde uut energiat. Peame andma uutele väitlusruumidele selge õigusliku seisundi ja lõpuks Euroopa tasandi erakondadele tõelised väljavaated osalemiseks eelseisvatel valimistel.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Lükkasin selle raporti tagasi mitmel põhjusel. Paljud ettepanekud Euroopa erakondade otserahastamise ja seisundi kohta on vastuolus liikmesriikide erakondade põhimõtetega. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse liikmesriikides riigi erakondade kaudu. Pärast seda, kui nad on saanud tänu oma riigi erakondadele valituks, võivad nad moodustada Euroopa fraktsioone, ent nad peavad samas jätkama oma erakonna huvide eest seismist oma riigis. Kõnealuses raportis seda mõtet ei toetata.
Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa tasandi erakondade arendamine on tähtis selleks, et tekitada avalikkuse huvi Euroopa Liidu asjade vastu. Euroopa tasandi erakondade reguleerimine lähtub sügavamast murest, mis on seotud küsimustega, kuidas luua piiriülene avalik ruum, mis koosneb vabadest ja võrdsetest kodanikest, ning mida võiks edasisele lõimumisele tuua kaasa ühine alus eri rahvaste vahel sõlmitud ühiskondliku leppe näol. Euroopa erakondade reformipaketi kavandamine eraisikute ja organisatsioonidesse kuuluvate kodanike demokraatiat soosiva energia liikumapanemiseks ei ole lihtne ülesanne, muu hulgas ELi süsteemse keerukuse tõttu.
Euroopa tasandi erakondade tugevdamine on osaleva valitsemise edendamise vahend ELis ja lõppkokkuvõttes demokraatia edendamise vahend. Euroopa Liidu tulevik on Euroopa tasandi erakondade kätes, nii keeruline kui see ka ei tundu. Euroopa erakondade tegutsemiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomine on esimene samm. Vajame Euroopa ruumi, milles erakonnad keskenduksid Euroopa Liidu probleemide puhul eeskätt kodanikele ja aitaksid neid nende igapäevaelus ajal, mil on märgata, et Euroopa kodanikud on liidust eemale jäänud.
Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Euroopa tasandi erakondadele, millel on tähtis roll Euroopa Liidu demokraatia kujundamisel, tuleks luua ühine ja ühtne ELi õigusele tuginev põhikiri. Euroopa erakonnad peaksid olema juriidilised isikud, et oleks võimalik kaotada erinevused Euroopa tasandi erakondade ja asutuste maksustamiskorra vahel. Mis puudutab Euroopa erakondade loomist, siis on õige ja asjakohane, et Euroopa erakondade põhikirjas käsitletakse Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade valitud esindajaid võrdsetena, tingimusel et piirkondlikud esindajad on esindatud piirkondlikes parlamentides. Peale selle peaks igal Euroopa tasandi erakonnal olema vähemalt üks Euroopa Parlamendi liikmest esindaja. Lõppude lõpuks on ka see üks tingimus, mis peab olema täidetud, et Euroopa tasandi erakonnal oleks õigus Euroopa Parlamendi rahalistele vahenditele.
John Bufton, David Campbell Bannerman, Derek Roland Clark ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei on põhimõtteliselt Euroopa tasandi erakondade vastu. Nende peale raisatakse niigi kitsikus olevate maksumaksjate raha. Nende järele puudub igasugune vajadus. Liikmesriikide elanike arvamust esindab parimal võimalikul viisil vaid riigi tasandi erakond. Sellegipoolest tuleb selgelt mõista, et Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei jätab endale õiguse osaleda Euroopa erakonnas, et sellelgi parteil oleks võimalik osa saada maksumaksjate rahast ning et esindada paremini Euroopa Liidu ja selle tegevuse vastu meelestatud miljoneid britte ja teisi Euroopa rahvaid, kelle häält püüab poliitiline ladvik lämmatada.
Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Toetan igati seda raportit kui järjekordset sammu, et ehitada üles tõelised Euroopa tasandi erakonnad, mis saaksid tegutseda üleeuroopaliselt. Ainus viis, kuidas vähendada demokraatiapuudujääki, mille tõttu Euroopa kodanikud ei tunne end Euroopa projekti osana, on ehitada üles tõeline Euroopa poliitika. Selle jaoks on ülitähtsad üleeuroopalised erakonnad.
Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Jäin erapooletuks, ehkki raportis pakutakse välja lahendus probleemile, mis seisneb selles, et Euroopa erakonnad tegutsevad kui Belgias asuvad vabaühendused. Euroopa tasandi erakondadele tuleb anda nende ideoloogilist ja poliitilist iseloomu arvesse võttev selge juriidilise isiku staatus. Teatud tingimustel saaksid nad aidata kaasata kodanikke ja leida lahendusi, mis tooksid kasu rahvale, mitte majanduslikult tugevatele. Ent mul on siiski kahtlusi raporti teatud lõigete suhtes, mida võidakse kasutada Euroopa erakondade vaba ja sõltumatu korralduse ja tegevuse piiramiseks. Erakonnasisene töö, korraldus ja nende poliitiline tegevus peavad lähtuma erakonna enda poliitilistest valikutest, mitte välistest piirangutest. Eeskirjad, millega reguleeritakse erakondade poliitilist ja õiguslikku tunnustamist ning vajalikku rahastamist, peavad hõlbustama erakondade tegevust, et nad saaksid pakkuda vabalt välja alternatiivseid lahendusi, milles just seisnebki demokraatia olemus. Eeskirjadega tuleb tagada ka see, et erakonnad tegutseksid Euroopa rahva eestkõnelejatena, ilma et neid mõjutaksid piiravad poliitilised raamistikud või tugevad majandushuvid.
Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Vastavalt Lissaboni lepingule toimib Euroopa Liit esindusdemokraatiana. Erakondadel on Euroopa tasandil ülitähtis roll euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisel ja ELi elanike tahte väljendamisel. Ometi on Euroopa tasandi erakonnad vaid riigi tasandi erakondade katusorganisatsioonid ja neil puuduvad otsekontaktid liikmesriikide valijatega. Euroopa tasandi erakondade tugevdamine hõlmab ka nende poliitilise, õigusliku ja eelarvelise põhikirja vastuvõtmist, mille käigus tuleb anda neile vahetult ELi õigusel põhinev sõltumatu juriidilise isiku staatus. Euroopa erakondade ja nendega seotud poliitiliste sihtasutuste paremast reguleerimisest on kasu ka läbipaistvuse vaatenurgast. Läbipaistev rahastamine on demokraatlike väärtuste toetamise ja hea valitsemistava edendamise põhieeldus ning loodetavasti tõstab see ka rahva usaldust erakondade vastu.
Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. – (FR) Euroopa tasandi erakonnad on jaburus. Euroopa Liidu tasandi poliitilist ruumi, mida paljud kaitsevad, ei ole olemas. Mõttevahetus ja tõeliste poliitiliste arutelude pidamine on võimalik vaid sellise üksuse raames, kus kodanikud jagavad ühesuguseid väärtuseid, sama keelt ja sama kultuuri, nimelt ühe rahva puhul.
Raportis väidetakse, et Euroopa tasandi erakonnad peavad olema koht liidu kodanike tahte väljendamiseks. See eesmärk on ebarealistlik. Valimistel mitteosalevate inimeste arv, mis kõikidel järgmistel Euroopa valimistel iga kord suureneb, peaks meile meelde tuletama, et riigiülesel tasandil ei ole seost õiglase ja tõhusa demokraatiaga. Tohutud Euroopa toetused, mida nendele erakondadele antakse, on lausa häbiväärsed. Kodanike üha suurenev võõrdumine ja huvi puudumine on ilmselge, kuid Euroopa Parlament ja Euroopa institutsioonid üldisemalt on võtnud nõuks luua tühjalt kohalt Euroopa poliitilise ruumi.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles toetatakse ohutuid ja läbipaistvaid standardeid Euroopa tasandi erakondade ELis toimimiseks ja rahaliste vahendite saamiseks. Euroopa erakondade tulevane põhikiri on tähtis samm, et suurendada üldsuse osalemist ja esindusdemokraatiat ning jõuda Euroopani, mis on oma rahvale lähemal.
Göran Färm, Anna Hedh ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. – (SV) Seoses raportiga Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta otsustasime anda vastuhääle lõikele, milles tehakse ettepanek, et Euroopa erakondadel peaks olema õigus osaleda liikmesriikide referendumikampaaniates, juhul kui referendum on otseselt seotud Euroopa Liitu puudutavate küsimustega. Praegu on enamjaolt ELi vahenditest rahastatavatel Euroopa tasandi erakondadel lubatud teha kampaaniat vaid Euroopa Parlamendi valimistel. Meie arvates on praegused eeskirjad mõistlikud. Riigisisesed valimised ja referendumid peaksid toimuma ilma ELi eelarvest või muul moel väljastpoolt rahastatavate erakondade osaluseta.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Meie demokraatia põhineb esindatusel, mida teostavad erakonnad. Just sel põhjusel on erakonnad demokraatlikud vahendid, mis esindavad üldsuse õiguspäraseid huve nii kohalikes omavalitsustes kui ka veidi kaugemal tasandil läbi esindatuse Euroopa institutsioonides. Ei ole juhus, et Euroopa Parlamendi liikmed on jaotunud erakondadesse ja püüavad esindada sel viisil üldsuse huve kooskõlas oma poliitilisest suundumusest lähtuvate põhieesmärkidega. Raportöör ütleb, et Euroopa erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomine on üdini demokraatiat edendav tegevus. Seetõttu on ettepanek luua nende tunnustamiseks ja rahastamiseks selge õigusraamistik minu meelest rõõmustav samm.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Erakonnad ja nendega seotud poliitilised sihtasutused on üliolulised parlamentaarse demokraatia vahendid. Nad aitavad kujundada rahva poliitilist tahet. Nad on väga tähtsad ka kandidaatide koolitamisel ja valimisel. Lissaboni lepingus on see erakondade ja nende sihtasutuste roll sätestatud eesmärgiga luua Euroopa polis – ELi tasandi poliitiline ruum ja Euroopa demokraatia, mille üheks tähtsaks koostisosaks on Euroopa kodanikualgatus. Euroopa erakonnad ja poliitilised sihtasutused on muutunud ELi poliitikaelu lahutamatuks osaks, eriti mitmesuguste poliitiliselt lähedaste rühmituste seisukohtade kujundamisel ja avaldamisel. Olen nõus rahastamiskriteeriumitega, eelkõige omatulu protsendi ja erakondade esindatusega.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis on mitmeid ideid, mis on viinud selleni, et me ei ole raportiga nõus. Üks selline on Euroopa tasandi erakondade osalemine liikmesriikide referendumikampaaniates, isegi kui referendumi teema on otseselt seotud Euroopa Liitu puudutavate küsimustega.
Me ei nõustu ka ettepanekuga, et Euroopa erakonnad peaksid käivitama protsessi, mille käigus vaadatakse läbi üksikisikute otsese liikmesuse tingimused. Nimetatud ideedest kujuneb põhimõtteline seisukoht, milles ei toetata Euroopa ulatusega erakondade loomist. See protsess on lahutamatult seotud praeguse lõimumisprotsessi neoliberaalse, föderalistliku ja militaristliku iseloomuga ning selle vastavate eesmärkidega. Veelgi enam – sellel protsessil on lõimumise puhul kaalukas roll.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime raporti vastu, lähtuvalt oma vastuseisust üleeuroopaliste erakondade loomisele ja seisukohast ELi kapitalistliku lõimumise kohta. Sama kehtib poliitilisi sihtasutusi käsitlevate ettepanekute kohta.
Ent täpsemalt selle raporti puhul on meie vastuhääl tingitud ka muudest põhjustest. Näiteks leiame, et Euroopa tasandi erakondade osalemine liikmesriikide referendumikampaaniates on väär, isegi kui referendumi teema on otseselt seotud Euroopa Liitu puudutavate küsimustega.
Me ei nõustu ka ettepanekuga, et Euroopa erakonnad peaksid käivitama protsessi, mille käigus vaadatakse läbi üksikisikute otsese liikmesuse tingimused.
Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kui Euroopa tasandi erakondadele antakse õiguslik seisund ja juriidilise isiku staatus vaid ELi õiguse põhjal, muudetakse nad riigiülesteks üksusteks, mis asuvad kõrgemal kui riigi seadused, millega reguleeritakse riigisiseseid erakondi, millest nad tegelikult koosnevad. Sellega loodaks kunstlikult ja kitsarinnaliselt kahekümne kaheksas poliitiline ruum, mis on vaid virtuaalne. Olen ka selle vastu, et muuta rangemaks nende erakondade loomist reguleerivad eeskirjad ja leevendada vastavalt nende suhtes kehtivaid finantstingimusi. Samuti ei poolda ma mingit seost erakonna Euroopa tasandi staatuse tunnustamise ja erakonna juurdepääsu vahel avaliku sektori vahenditele. Nad püüavad tõmmata kõigi oma kasutuses olevate vahenditega klubi ridasid koomale, et nendel vähestel, kellel on au olla liige, oleks lihtsam nautida kaasnevaid rahalisi ja poliitilisi hüvesid. Lõpetuseks on minu arvates ebaselge Euroopa tasandi erakondade õigus osaleda Euroopa küsimustes korraldatavates referendumikampaaniates.
Mõned kolleegid kiitsid selle heaks, pidades silmas võimalikku referendumit Türgi astumise üle Euroopa Liitu, mis jääb aga igal juhul korraldamata. Mina isiklikult pidasin lubamatuks sekkuda referendumisse, mis korraldatakse mõnes riigis seoses ühinemise või euro kasutuselevõtuga – referendum on iga rahva oma asi, tema enesemääramisõigus. Hääletasin raporti vastu.
Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Raport sai minu veendunud poolthääle, sest sellega liigutakse õiges suunas, et edendada Euroopa demokraatiat, mis tugineb selge õigusliku seisundi ja juriidilise isiku staatusega erakondadele. Selle sammuga tugevdatakse kahtlemata erakondade õiguspärasust kodanike silmis, kellele tundub endiselt, et Euroopa Liit on jäänud nende jaoks liiga kaugeks. Raportis käsitletakse ka tegevuse läbipaistvuse edendamist, mis on minu meelest vastutustundlikus demokraatias väga tähtis. Ja lõpetuseks – läbipaistvamaks muutub ka erakondade rahastamine, mis saab vaid suurendada nende õiguspärasust. Mul on selle üle hea meel.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Väljendasin oma nõusolekut raportiga, sest Euroopa erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomine on üdini demokraatiat edendav tegevus. Vajame ruumi, Euroopa ruumi, milles erakonnad liidavad Euroopa Liidu kodanikke ja aitavad neid nende igapäevaelus. Üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmine võimaldab selle eesmärgi saavutada ja omab kahetist mõju. Ühelt poolt antakse kiiresti ajakohast ja avalikku teavet Euroopa tasandi erakondade loomise ja nende olukorra kohta Euroopas. Kodanikud saavad teada, et Euroopa tasandi erakonna töös osalemisel tuleb järgida Euroopa Liidu õigust ning et erakondadel on õigused ja kohustused. Teiselt poolt sillutab Euroopa erakondade Euroopa põhikiri teed piiriülese erakondliku süsteemi loomisele. See on ülioluline esimene samm suurema osalemise, suurema demokraatia ja lõpuks ka suurema euroopalikkuse poole.
Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Euroopa tasandi erakondade arendamine on tähtis. Euroopa Parlamendi igavene mure on olnud rahva vähene huvi ELi asjade vastu. Seda on näidanud vähene osavõtt Euroopa Parlamendi valimistest. Viimastel Euroopa Parlamendi valimistel osales vaid 40,3% hääleõiguslikest soomlastest.
Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamine on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Käesoleval aastal saavad erakonnad rahalist toetust kokku 17,4 miljonit eurot ja sihtasutused 11,4 miljonit eurot. Nüüd tuleb meil jälgida eriti hoolikalt, et selle Euroopa maksumaksjatelt tuleva raha kasutamine oleks võimalikult avalik ja mõistlik. Ka ei tuleks rahalist toetust tulevikus enam suureneda.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) „Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele.” Nende sõnadega on sätestatud Euroopa tasandi erakondade roll Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4. Ehkki see roll on antud neile Lissaboni lepinguga, ei saa nad seda alati optimaalselt täita. Minu arvates oleksid Euroopa tasandi erakonnad võimelised ja peaksid osalema tõhusamalt Euroopa poliitilises ja ühiskondlikus elus, et suurendada avalikkuse huvi liidu siseasjade vastu. Neid tähelepanekuid arvesse võttes on väga tähtis anda Euroopa tasandi erakondadele tunnustatud õiguslik seisund ning kehtestada neile ühine ja ühtne maksupoliitika, mille abil oleks võimalik ühtlustada tõeliselt nende struktuuri. Olen kahtlemata seda meelt, et Euroopa tasandi erakondade põhikirjaga sillutataks teed mitte üksnes rahva kaasamisele, vaid ka tõelise riigiülese erakondliku süsteemi loomisele, mis on suurema demokraatia tagamiseks Euroopas ülioluline.
Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa suuremad poliitilised rühmitused on koondunud Euroopa Parlamendi fraktsioonides esindatud Euroopa tasandi erakondadeks nüüdseks juba seitse aastat. Ent nende üleeuroopaliste erakondade nähtavust ja tegevust on piiranud tõsiselt rahvusliku kuuluvuse esiletükkimine. Liidu demokraatlike püüdluste jaoks väga olulist rahvuslikku tahku kahtluse alla seadmata peame nüüd püüdma tekitada Euroopas riigiülest arutelu, mis ainsa vahendina võimaldab Euroopal edasi liikuda. Marietta Giannakou raporti täpsem eesmärk on edendada Euroopa tasandi erakondade loomist. Seepärast toetasin ma raportit. Selles kutsutakse komisjoni üles rakendama õigusakte, millega luuakse selliste organite jaoks seisund, hõlbustatakse nende rahastamist ja võimaldatakse neil lõimuda paremini kodanike igapäevasesse poliitikaellu. Asjaomaste eeskirjadega luuakse eriline ruum, et kanda hoolt üleeuroopaliste huvide üleskerkimise eest, ning pakutakse samas välja usaldatavusnormatiivid, millega tagatakse avatud ja läbipaistev arutelu.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, sest näen selles suurt sammu Euroopa tasandi erakondi reguleeriva põhikirja loomise poole.
Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Erakondade esindatusega Euroopa tasandil ootavad institutsioonid neilt avaliku arvamuse kujundamist Euroopa küsimustes. Andsin poolthääle raportile, millega kehtestatakse Euroopa erakondadele ühine õiguslik ja eelarveline seisund. Seda on võimaldanud Lissaboni leping, millega anti Euroopa Liidule juriidilise isiku staatus. See staatus on vajalik selleks, et ühtlustada Euroopa tasandi erakondade ja nende sihtasutuste struktuuri ja eelarveid.
Erakondade juures tegutsevad sihtasutused osalevad üldist huvi pakkuvatel poliitilistel teemadel peetavatel aruteludel. Et nende rahastamise ja toimimise kohta oleks võimalik saada usaldusväärset ja läbipaistvat teavet, on selgemaks muudetud rahastamiseeskirjad. Üks tähtsamaid nende seas on rahastamise puhul seatud tingimus, et erakond peab olema esindatud vähemalt ühe liikmega Euroopa Parlamendis.
Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest kui võib öelda, et meie riikides ei oleks ilma erakondadeta mingit demokraatiat, tuleks minu arvates öelda ka seda, et Euroopas ei saa olla ilma Euroopa tasandi erakondadeta tõelist Euroopa demokraatiat. Nii nagu ma väidan, et tuleks täielikult keelata riikide erakondade rahastamine ettevõtete ja nende mõjuringkondade poolt ning näha ette avaliku sektori vahendid, leian ma ka seda, et Euroopa tasandi erakondi tuleks rahastada ELi eelarvest ja neil tuleks keelata juriidiliste isikute annetuste vastuvõtmine.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) On äärmiselt tähtis toetada ohutute ja läbipaistvate standardite kehtestamist Euroopa tasandi erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ELis. Euroopa erakondade tulevasel põhikirjal on selle reaalsuseks muutmisel suur osa, sest sellega suurendatakse üldsuse osalemist ja esindusdemokraatiat ning tuuakse Euroopa oma rahvale lähemale.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Olen veendunud, et Euroopa tasandi erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomine on üdini demokraatiat edendav tegevus. Vajame toimivaid erakondi ja nende jaoks tööruumi – Euroopa ruumi, mis toob kodanikud liidu keskmesse ja aitab neid nende igapäevaelus. Üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmine võimaldab selle eesmärgi saavutada ja omab kahetist mõju. Ühelt poolt antakse Euroopa tasandi erakondade ja nende ühise Euroopa staatuse loomise kohta värsket, kiiret ja avalikku teavet. Kodanikud on teadlikud, et Euroopa tasandi erakonnas osalemine tähendab kaasalöömist rühmituses, mille tegevust reguleerib Euroopa Liidu õigus ning et erakondadel on õigused ja kohustused. Teiselt poolt sillutab Euroopa erakondade Euroopa põhikiri teed piiriülese erakondliku süsteemi loomisele. Hääletasin poolt.
Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Kolmapäevasel istungil võttis Euroopa Parlament vastu Marietta Giannakou raporti Euroopa tasandi erakondade seisundi ja nende rahastamise eeskirjade kohta. Leian, et Euroopa tasandi erakondade väljatöötamine on väga tähtis, sest tänu sellele saame suurendada avalikkuse huvi Euroopa Liidu asjade vastu, mis toob kaasa aktiivsema osalemise Euroopa Parlamendi valimistel. Peale selle kujutavad erakonnad platvormi, mille raames peetakse arvukate seminaride ja poliitiliste arutelude vormis dialoogi kodanikega. Euroopa tasandi erakondade rahastamise võimaluse sisseseadmisega võimaldasid Maastrichti leping ja Nice’i leping tegutseda neil erakondadel parlamendifraktsioonidest sõltumatult. Ent hoolimata sellest vaieldamatust sammust Euroopa erakondade seisundi parandamise poole, on nende peamised rahastamisallikad endiselt isikute liikmemaksud ja teatud määral annetused. Tahaksin avaldada lootust, et vastuvõetud dokumendiga suureneb märkimisväärselt Euroopa tasandi erakondade tähtsus.
Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, sest Euroopa tasandi erakonnad on oluline tegur, kui pidada silmas liidusisest lõimumist, mille eesmärk on luua Euroopa polis – ELi tasandi poliitiline ruum – ja Euroopa demokraatia. Euroopa tasandi erakonnad peavad tegema oma riigisisestesse ja piirkondlikesse erakondadesse kuuluvate liikmetega tihedat koostööd ning selleks peavad neile olema tagatud soodsad töötingimused ja rahalised vahendid. Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate Euroopa erakondade puhul tuleb tagada võimalikult suur läbipaistvus ja finantskontroll. Eelkõige tuleb lisada finantsmäärusesse sätted, mis on mõeldud vaid Euroopa erakondade ja sihtasutuste rahastamise reguleerimiseks. Peale selle oleks soovitatav teha erand, mille kohaselt muudetakse rahalised vahendid Euroopa tasandi erakondadele eelarveaasta alguses kättesaadavaks 100% ja mitte 80% ulatuses ning erakondade tõendatavate omavahendite määra vähendatakse 10%ni. Et tagada eraldatud rahaliste vahendite läbipaistev ja eesmärgipärane kasutamine, tuleb määruses sätestada karistused rahastamiskorra rikkumise eest. Võttes arvesse seda, et Euroopa erakondadel on Euroopa Liidu tasandil poliitiline roll, nõustun ettepanekuga anda neile õigus osaleda referendumikampaaniates, mis on otseselt seotud ELi puudutavate küsimustega, ning lubada neil kasutada oma eelarvet selliste kampaaniate rahastamiseks. Et vaid tugevad ja tõhusalt toimivad Euroopa erakonnad saavad aidata luua tugevamat sidet Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanike vahel, peaks komisjon esitama kiiremas korras Euroopa tasandi erakondade põhikirja kavandi.
Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Parlamendi valimised peaksid muutuma demokraatlikumaks. Euroopa Liidu kodanikele tuleks anda võimalus hääletada liikmesriigi nimekirjade kõrval ka üleeuroopaliste nimekirjade poolt. Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste tähtsus ELi poliitikaelus aina suureneb. Ometi on neil endiselt raske suurendada oma populaarsust ja leida rohkem toetust, sest nad on pelgalt riigisiseste erakondade katusorganisatsioonid ja ei suhtle liikmesriikide valijaskondadega otse. Peame parandama tingimusi, mille alusel Euroopa erakonnad tegutsevad, sest see tähendaks ka ELi esindusvalitsuse ja demokraatia tugevdamist. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on see tähtis samm – tõenäoliselt esimene – Euroopa tasandi erakondade tugevdamise poole. Olen nõus raportööriga, et peame kehtestama kiiresti Euroopa tasandi erakondade tegevuse jaoks õigusraamistiku. Euroopa tasandi erakondade töö rahastamine peab olema läbipaistev. Selle tagamiseks peaks olema võimalik rahastamist kontrollida.
Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Demokraatlikus süsteemis, mis on Euroopa Liidu alus, langetatakse kõik otsused kodaniku huvidest lähtuvalt. Kodanikke esindavad erakonnad, mis peavad vastu võtma ühised eeskirjad läbipaistvuse ja ühtsuse kohta, et tagada oma valijate tahte täitmine. Seetõttu hääletasin selle poolt, et rakendada Euroopa tasandi erakondade seisundit ja rahastamist käsitlevaid määruseid. Sellise ulatusega ELi õigusaktiga antakse võimalus saada laialdast teavet Euroopa erakondade kohta, tagatakse erakonnasisese korruptsiooni ärahoidmine ja suurendatakse Euroopa Liidu poliitikas osalemise hõlbustamisega kodanike huvi.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis lähtutakse eeldusest, mille kohaselt on Euroopa tasandi erakondade arendamine ülimalt tähtis avalikkuse huvi suurendamiseks ELi asjade vastu. Euroopa erakondade põhikirja üle peetav arutelu lähtub sügavast murest selle pärast, kuidas luua paralleelse institutsioonina piiriülene avalik ruum, mis koosneb vabadest ja võrdsetest kodanikest, ning mida võiks edasisele lõimumisele tähendada ühine alus eri rahvaste vahel sõlmitud ühiskondliku leppe näol. Euroopa tasandi erakondade reformipaketi koostamine eraisikute ja organisatsioonidesse kuuluvate kodanike demokraatiat soosiva energia liikumapanemiseks on keeruline, ent üllas ülesanne, eriti ELi süsteemse keerukuse tõttu. Ent keerukuse saab muuta eeliseks, kui selgitatakse Euroopa tasandi erakondade põhjapanevat missiooni ja seda, kuidas selge ja tõsine dialoog nende poliitilise arengu teemal võib kaasa aidata pluralistlikuma demokraatia levikule. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates parandatakse Euroopa tasandi erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva keskkonna loomisega Euroopa demokraatia kvaliteeti.
Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest kui võib öelda, et meie riikides ei oleks ilma erakondadeta mingit demokraatiat, tuleks minu arvates öelda ka seda, et Euroopas ei saa olla ilma Euroopa tasandi erakondadeta tõelist Euroopa demokraatiat. Nii nagu ma väidan, et tuleks täielikult keelata riigisiseste erakondade rahastamine ettevõtete ja nende mõjuringkondade poolt ning näha ette avaliku sektori vahendid, leian ma ka seda, et Euroopa tasandi erakondi tuleks rahastada ELi eelarvest ja neil tuleks keelata juriidiliste isikute „annetuste vastuvõtmine.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Esindusdemokraatia suurendamise ja Euroopa Liidu tasandi poliitilise ruumi loomisega tugevdatakse kahtlemata Euroopa tasandi erakondade ja nende sihtasutuste rolli. Kõikide Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud sihtasutuste jaoks otse ELi õigusel põhineva ühise ja ühtse õigusliku seisundi vastuvõtmine on väga tähtis esimene samm selle poole. Sellepärast on mul kõnealuse raporti vastuvõtmise üle hea meel. Selles toonitatakse, kui tähtsad on Euroopa tasandi erakonnad kui Euroopa liidu poliitikaelu lahutamatu osa ning tehakse konkreetsed ettepanekud, et luua Euroopa erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistev reguleerimiskeskkond.
Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja kodanike tahte väljendamisele. Ajal, mil püüame suurendada kodanike osalust Euroopa Liidu tegevuses ja tugevdada selle demokraatlikku iseloomu, peaksime võtma meetmeid Euroopa tasandi erakondade reguleerimiskeskkonna parandamiseks. Toetan kolleegi Giannakou raportit. Euroopa tasandi erakondadel peab olema lubatud osaleda Euroopa referendumikampaaniates – neid tuleb selleks lausa julgustada. Minu arvates on erakondade jaoks tähtis ka pakkuda kodanikele soovi korral võimalust saada liikmeks üksikisikuna ja otse. Peale selle tuleb muuta erakondade suhtes kohaldatavaid finantseeskirju. Peame soodustama omafinantseerimist ja suurendama selleks praegust annetuste ülemmäära nii aasta kui ka annetaja kohta. Leevendada tuleb ka muid eeskirju – pean siinkohal silmas eelkõige luba kanda vahendeid üle järgmisele eelarveaastale. Selliste kohanduste tegemisel peame siiski säilitama kõik praegused läbipaistvusnõuded ja võtma kasutusele sanktsioonid – eeskätt rahalised –, mida praegu finantsmäärusest ei leia.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Euroopa tasandi erakondade areng on ülimalt tähtis avalikkuse huvi suurendamiseks ELi asjade vastu. Jättes kõrvale tihti tõstatatud küsimuse „kes ja kuidas valitseb?”, juhitakse tähelepanu küsimusele „keda valitsetakse?”. Euroopa tasandi erakondade reguleerimise üle peetav arutelu lähtub sügavamast murest selle pärast, kuidas luua paralleelse institutsioonina piiriülene avalik ruum, mis koosneb vabadest ja võrdsetest kodanikest, ning mida võiks edasisele lõimumisele tähendada ühine alus eri rahvaste vahel sõlmitud ühiskondliku leppe näol. Euroopa erakondade reformipaketi koostamine eraisikute ja organisatsioonidesse kuuluvate kodanike demokraatiat soosiva energia liikumapanemiseks ei ole lihtne ülesanne, muu hulgas ELi süsteemse keerukuse tõttu. Kuid seda on võimalik muuta eeliseks, juhul kui õnnestub selgitada Euroopa erakondade põhjapanevat missiooni ning seda, kuidas teabele ja põhimõtetele tuginev dialoog nende poliitilise arengu teemal võib kaasa aidata pluralistliku kogukonna sünnile, mille liikmed saavad suunata oma demokraatlikud nõudmised keskasutustele ja nende kaudu. Euroopa tasandi erakondade tugevdamine on osaleva valitsemise ja lõppkokkuvõttes demokraatia edendamise vahend ELis.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ei ole lihtne ülesanne töötada üleeuroopaliste erakondade jaoks välja reformipakett, mis võimaldaks neil liikuma panna eraisikute ja organisatsioonidesse kuuluvate kodanike demokraatiat soosivat energiat. Ent üleeuroopaliste erakondade toimimiseks ja rahastamiseks ohutu ja läbipaistva raamistiku loomine on sügavalt demokraatlik tegevus. Peame toetama erakondade tegevuse jaoks Euroopa ruumi loomist, milles tuuakse kodanikud Euroopa Liidu keskmesse ja aidatakse neid nende igapäevaelus.
Üksikasjalike eeskirjade heakskiitmine võimaldab selle eesmärgi saavutada ja sellest on kaht moodi kasu. Ühelt poolt antakse Euroopa tasandi erakondade ja nende ühise Euroopa staatuse loomise kohta ajakohast, kiiret ja avalikku teavet. Sel viisil kodanikud teavad, et Euroopa tasandi erakonnas osalemine on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega ning et erakondadel on õigused, ent samuti kohustused. Teiselt poolt avab Euroopa tasandi erakondade Euroopa põhikiri tee piiriülese erakondliku süsteemi loomisele.
Selle resolutsiooni heakskiitmine on esimene ja vältimatu samm Euroopa kodanike suurema osalemise poole.
Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Ma endastmõistetavalt jagan seisukohta, et erakonnad ja nendega seotud sihtasutused on parlamentaarse demokraatia olulised vahendid. Need tõepoolest tagavad parlamendiliikmete aruandluse, aitavad kujundada kodanike poliitilist tahet, koostavad poliitilisi programme, valivad ja koolitavad kandidaate, peavad kodanikega dialoogi ja võimaldavad kodanikel oma arvamust väljendada. Tagatipuks on Lissaboni lepingus erakondade ja nende sihtasutuste roll selgelt sätestatud. Neil on suur osatähtsus ELi tasandi poliitilises ruumis ja Euroopa demokraatias, mille oluline osa on Euroopa kodanikualgatus.
Ometi hääletasin lõpphääletusel raporti vastu, et väljendada oma täielikku mittenõustumist muudatusettepaneku 10 tagasilükkamisega. Seoses rahastamis- ja annetuskavaga oleks selle muudatusettepanekuga jäetud juriidilised isikud ja ettevõtted ilma õigusest teha igal aasta kuni 25 000 euro suuruseid annetusi. See, et Euroopa Parlament lubab sellisel häbiväärsel tegevusel jätkuda, avab uksed Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste olulisele mõjutamisele ettevõtete ja mõjuringkondade poolt, kes neid rahaliselt toetavad. Mina seda ei soovi, sellest minu vastuhääl.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, sest sellega edendatakse ühtse turu juhtimise ja sellesse partnerite kaasamise tingimusi. Ometi on oluline seada selle poliitika keskmesse inimesed ja suurendada ühtse turuga seotud küsimustes Euroopa Parlamendi poliitilist osakaalu.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin kolleeg Kalniete raportit ning samuti Christian Silviu Buşoi ja António Fernando Correia de Campose raporteid. Need kolm raportit koostati pärast seda, kui Euroopa Komisjon oli avaldanud ühtse turu akti ettepaneku. Siseturu voliniku Michel Barnier’ eesmärk on ühtset turgu edasi arendada, kuid eelkõige tuua see kodanikele lähemale. Toetan seda eesmärki täielikult. Ühtse turu aktis tuleb näha võimalust tõestada kodanikele, et Euroopa lõimimine ja eriti ühtse turu arendamine toimub nende huvides, mitte nende vastu. Põhiliste pangandusteenuste kättesaadavuse tagamine või üldisemalt meie kaaskodanikele oluliste teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine on samm selle poole.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb tõhusa poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises ning seetõttu on kõrgeima poliitilise tasandi poolsetel ulatuslikel suunistel otsustav tähtsus ühtse turu edasiarendamiseks. Euroopa Komisjonil peab olema suurem kooskõlastav roll ning komisjoni presidendile tuleks anda volitus ühtse turu edasiarendamise kooskõlastamiseks ja järelevalveks tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ja liikmesriikide pädevate asutustega. Olin raportiga nõus, sest minu arvates tuleb parandada poliitilist kooskõlastamist kõikidel tasanditel, et täita korralikult ühtse turu põhiülesandeid, mis on suunatud liidu majanduskasvu, konkurentsivõime, sotsiaalse turumajanduse ja jätkusuutlikkuse edendamisele.
George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Toetasin raportööri ettepanekuid ja komisjoni ühtse turu akti käsitleva teatise käsitlusviisi ning samuti mõtet, et on vaja iga-aastast ühtse turu foorumit. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid saama ühtse turu loomises rohkem kaasa lüüa, samas kui dialoog tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga aitaks taastada usalduse ühtse turu vastu.
Ka mina leian, et määruste kasutamine direktiivide asemel aitaks luua selgema reguleeriva raamistiku ja vähendaks rakendamiskulusid. Olen ka seda meelt, et oleks kasulik korraldada Euroopa Ülemkogu igakevadisel kohtumisel ühtse turu olukorra hindamine. Samuti vajame komisjonilt käesoleva aasta lõpuks õigusakti ettepanekut vaidluste lahendamise kohta alternatiivsete mehhanismide abil.
Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates ei ole Euroopa Liidu ühtse turu edukaks elavdamiseks mitte üksnes tähtis sätestada ja strateegiliselt kavandada eesmärgipärased erimeetmed, vaid ka tõhusad viisid meetmete kasutamiseks. Üks kõige kordaminevam meede, mida on korduvalt rõhutanud rahva ja huvirühmade mitmed esindajad ning ka professor Monti ise, on tagada selle kogu ELi jaoks nii olulise projekti poliitiline juhtimine. See võimaldaks tõsta kogu Euroopa Liidus esile siseturu väljakujundamise tähtsust. Veel üks meede, mis on minu arvates sama tähtis, on tugevdada tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi. Ühtset turgu käsitlevate õigusaktide koostamise ettevalmistustöödes peaksid tööturu osapooled alati aktiivselt osalema, sest need õigusaktid võivad mõjutada tööturgu. Samuti on eriti tähtis kaasata ühtse turu loomisesse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning tugevdada nendega partnerlust, sest just sel tasandil tuleb rakendada enamik õigusaktidest.
Lõpetuseks olen täiesti nõus, et vaid meetmete vastuvõtmisest ei piisa, kui tahame tuua Euroopa oma kodanikele lähemale. On väga tähtis teavitada Euroopa kodanikke pidevalt saavutustest siseturul ja kasust, mida see toob, et nad teaksid, milliseid õigusi ja võimalusi Euroopa Liit ja üks selle nurgakivisid – ühine siseturg – neile pakub.
Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt. Juhtimine ja partnerlus on ühtse turu elavdamise kaks põhitegurit. Euroopa Parlamendi rolli eelkõige ühtset turgu käsitlevate õigusaktide koostamisel on võimalik veelgi tugevdada. Lissaboni lepinguga on juba tehtud selles suunas suur samm, kuid sellest ei piisa. Mõtlen eeskätt nendele dokumentidele, mille kohta Euroopa Parlament on väljendanud oma jõulist ja selget seisukohta, mis aga erineb nõukogu ja liikmesriikide valitsuste omast. Võtkem näiteks igavene küsimus toodete päritolu märkimise kohta („Valmistatud ...” märgis), eriti tekstiilisektori määrustes, mida olen isiklikult jälginud. Euroopa Parlamendil on küll voli blokeerida nõukoguga mittenõustumise korral mõne õigusakti vastuvõtmine, kuid sellest teinekord ei piisa. Vajame muutust kõigi asjaosaliste mõtteviisis ja suhtumises.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa majanduse juhtimise tugevdamine, Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise kooskõlastamine ja ühtse turu edasiarendamine on Euroopa majanduse elavdamise jaoks ülitähtsad. Ühtne turg peaks olema konkurentsivõimeline ning kajastuma hüvena töötajate, õppurite, pensionäride ja rahva üldiselt ning samuti ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, igapäevases tegevuses. Ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises. Olen arvamusel, et hea valitsemistava järgimine saab olla ühtsel turul võimalik vaid siis, kui on olemas kvaliteetne ja ajakohane teave turu toimimise kohta. Selleks tuleb kasutada ühtse turu poliitika järelevalveks ja hindamiseks sobivaid vahendeid, et luua seos selle poliitika eri etappide vahele alates meetmete kavandamisest kuni nende rakendamiseni. Tähtis on ka see, et liikmesriigid osaleksid ühtse turu eeskirjade hindamisel ja kontrollimisel.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Komisjoni teatises ühtse turu akti kohta lähtutakse Mario Monti aruandest „Uus siseturustrateegia”. Selline on praegu käsitletava raporti kontekst. Eesmärgid on selged: tugevdada vaba konkurentsi ning kiirendada majandustegevuse ja ühiskonnaelu eri valdkondade liberaliseerimist ja erastamist. Raporti retoorikaga püütakse varjata selle tõelisi kavatsusi ning väide, et sellega püütakse tugevdada kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, on paljuütlev. Raport on tulvil vastuolusid ja demagoogiat ning selles mainitakse muu hulgas ka seda, et ühtse turu keskmesse tuleb asetada ettevõtjad (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted) ning eurooplased.
Nad on tõepoolest nende negatiivsete tagajärgede keskmes, mis on viimastel kümnenditel ühtsel turul nii ilmekalt avaldunud. Ülemkogu 25. märtsi järeldused ja nimetatud kohtumisel vastu võetud laiendatud euroala pakett on hea näide töötajate, noorte ja pensionäride ning lõpukokkuvõttes ka üldsuse vastu avalikult peetavast sõjast.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport on osa paketist, mis on seotud komisjoni teatisega ühtse turu akti kohta, mis omakorda jätkas Mario Monti aruande „Uus siseturustrateegia” temaatikat.
Raporti eesmärk on seega tugevdada vaba konkurentsi ning kiirendada liberaliseerimist ja erastamist, ehkki kogu dokumendi sõnastusega püütakse varjata selle tõelisi kavatsusi. Näiteks väidetakse raportis, et selle siht on tugevdada kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, ning lisatakse, et seepärast on võetud nõuks asetada ühtse turu keskmesse ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ja eurooplased.
Ent piisab sellest, kui lugeda ülemkogu 25. märtsi järeldusi ja eelkõige laiendatud euroala paketti, et mõista selgelt, millised on tegelikud kavatsused: sõda tööturu, kollektiivläbirääkimiste, ametiühingute, pensionäride ja nende pensioniõiguse vastu. Põhieesmärk on kiirendada kapitali koondamist ja kuhjamist monopolistlike kontsernide kätte, millega tehakse lõpp igasugustele katsetele kaitsta väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, töötajaid ja avalikke teenuseid. Seetõttu hääletasime vastu.
Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Raportis, mille on esitanud meile kolleeg Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, on mõned tähelepanekud, millega meie fraktsioon kahtlemata nõustub, näiteks vajadus kaasata rohkem piirkondi ja tagada suurem läbipaistvus. Minu poolthääle saamiseks sellest siiski ei piisa, sest ma ei ole nõus enamiku väidetega. Näiteks ei nõustu ma veendumusega, et komisjoni roll peaks olema veelgi tähtsam, ega ka liiga sagedaste viidetega rikkumismenetlusele, ega komisjoni presidendile antud volitusega kooskõlastada ühtse turu elavdamist.
Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kõigist täna vastu võetud ühtse turu teemalistest raportitest, mille vastu ma hääletasin, tõuseb teiste seast mõnevõrra esile vaid Kalniete raport. Selles söandatakse rääkida millestki muust kui ühtse turu veelgi aktiivsemast lõimimisest ja konsolideerimisest, mida on tehtud juba 25 aastat, ilma et eurooplased sellest käegakatsutavat kasu oleksid saanud.
Selles räägitakse näiteks kodanike ärakuulamisest ja tehakse ettepanek, et igal aastal tuleb kindlaks teha peamised kodanike rahulolematuse ja pettumuse põhjused, mida tuleb arvesse võtta. Vot see oleks midagi uut! „Ei avalike teenuste liberaliseerimisele!” ütlevad kodanikud, kes on tüdinenud aeglastest postiteenustest, elektrihinna tõusust, raudteeteenuste halvenemisest ja muust. Ja olekski lõpp! Inimestel on kõrini ebaõiglasest konkurentsist, nad on tüdinud ümberpaigutamisest ja impordist, mis hävitab meie töökohad.
Oma turge ja tootmissektorit kaitseksime Maailma Kaubandusorganisatsioonile selja keeramisega!. Loobugem laiendatud euroala paketist, mille puhul seatakse meie palgad ja ostujõud madalamale, kui meile vaid häda kaela toonud vääringu püsimajäämine. Olekski korras! Arvestades sellega, kui kaua on meeleavaldajad teie akende taga selle sõnumiga marssinud, tekib küsimus –olete te lobitöö tegijate ja aferistide kõrval kedagi veel üldse kuulda võtnud?
Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. – (DE) Raport on väga tähtis, sest selles käsitletakse küsimust, kuidas siseturg, mis on üks ELi eelisvaldkondi, saab tuua asjaosaliste tõhusama koostöö tagamisega rohkem kasu Euroopa kodanikele ja ettevõtetele.
Sidusrühmade – näiteks liikmesriikide parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja tööturu osapoolte – dialoogi ja partnerluse ning suurema kooskõlastamise kõrval tuleb lihtsustada olemasolevaid määruseid ja rakendada neid liikmesriikides tõhusamalt.
Selle raporti kontekstis valmistab mulle heameelt süsteemi EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteemi) osatähtsuse tunnustamine, eeskätt seoses töötajate vaba liikumise lihtsustamisega, sest see kontaktpunkt on väga oluline, eriti piirialadel. Samuti on väga tähtsad meetmed, mis puudutavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellele tuleb anda siseturu kohta selget teavet.
Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kalniete raportis rõhutatakse õigesti liikmesriigi valitsuse tasandist madalama tasandi asutuste tähtsust ühtse turu eeskirjade rakendamisel. Toetan seda hoiakut täielikult ja leian, et kui Šotimaa saab tagasi oma iseseisvuse, on asjakohane kaasata Šotimaa valitsusest madalamad valitsemistasandid täielikult ühtse turu eeskirjade rakendamisse.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest selles tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv, millega oleksid liikmesriikide valitsused ja piirkondlikud omavalitsused tööandjate, ametiühingute ja muude ühenduste konsulteerimise teel senisest enam kaasatud uute direktiivide koostamisse. Raportis palutakse komisjonil tutvustada ühtse turu akti rakendamise ajakava ja avaldada korrapäraseid ülevaateid edusammudest, et muuta Euroopa kodanikud teadlikumaks akti rakendamisest ja viidata selle eelistele. Selles on tehtud ettepanek laiendada partnerlust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega nii, et see haaraks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnast edasi liikudes ühtse turu poliitika valdkondi. Ühtse turu eeskirjade rakendamist ja täitmist korraldavad liikmesriikide asutused väga sageli piirkondlikul või kohalikul tasandil. Teenuste direktiivi rakendamise kogemused on selgelt näidanud, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamine võib olla väga tähtis, tagamaks ühtset turgu reguleerivate õigusaktide nõuetekohast rakendamist ja täitmist. Dialoogi ja partnerluse osa tuleks ühtse turu juhtimisel tugevdada liikmesriikide parlamentide suurema kaasamise kaudu. Lissaboni lepingu jõustumisega on liikmesriikide parlamentidele avanenud võimalus tegeleda ühtse turu eeskirjadega kogu seadusandlikus tsüklis ja võtta osa ühistegevusest Euroopa Parlamendiga. See võib kiirendada järgnevate ülevõtmismeetmete vastuvõtmist liikmesriikide tasandil. Ülevõtmismenetlust võib hõlbustada ka liikmesriikide parlamentidega toimuv pidev teabevahetus ülevõtmise edenemise kohta.
Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Kõik meetmed, mis on suunatud liikmesriikide arengule ja lõimimisele, väärivad tähelepanu. Pole kahtlust, et praegune majanduskoostöö süsteem – Euroopa Liidu ühtne turg – hõlbustab kõigi kodanike elu, kaotades muu hulgas tõkked ja võimaldades inimeste vaba liikumist. Ometi peame viima ellu järjest uusi ettepanekuid, et vältida süsteemis paigalseisu tekkimist. Kaalugem, kas mitte poliitiline juhtimine ei oleks hea viis ühtse turu elavdamiseks?
Euroopa Ülemkogu eesistujale antakse volitus turu elavdamise kooskõlastamiseks ja järelevalveks koostöös Euroopa Komisjoni presidendiga, kusjuures sellesse kaasatakse endiselt ka liikmesriike. Partnerlus kui ühtse turu juhtimise vahend peaks põhinema dialoogil liikmesriikide parlamentidega ning samuti koostööl kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Koostöö aitaks rakendada direktiive nõuetekohaselt ja tooks oodatud tulemused.
Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Toetan lõppversiooni raportist juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul, eriti selle põhieesmärke. Minu arvates paraneb siseturul valitseva olukorra korrapärase hindamisega turu toimimine. Siseturu paremat toimimist on oodata ka õigusaktide eelnõude üle üldsusega ulatuslikuma, tihedama ja läbipaistvama konsulteerimise tulemusel. Kui me suudame veenda liikmesriike avaldama ühtse turuga seotud õigusaktide kohta võrdlustabeleid, on lootust vähendada ühtse turu direktiivide ülevõtmise puudujääk nii veel üle võtmata õigusaktide kui ka ebaõigelt rakendatud õigusaktide puhul 0,5%le.
Ent edu põhieeldus on see, et komisjon tegutseb ELi õiguse ülevõtmise vallas aktiivsemalt kui ta teeb seda praegu näiteks seoses direktiiviga teenuste kohta siseturul. See direktiiv on üks toimiva siseturu nurgakividest. Paljud riigid on kahjuks rakendanud seda hilinenult ja sageli ebaõigelt, püüdes kohaldada majandusliku natsionalismi põhimõtteid, ning komisjon pigistab selle suhtes silma kinni. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Raport, mida ma toetasin, sisaldab palju põhimõtteid, mida mina isiklikult pean Euroopa Liidu aluseks. Üldisemalt viitan dialoogile, mis tuleb luua võimalikult kiiresti kodanike ja eri tasandi institutsioonide vahel. Sellel dialoogil on eriline ja mitmesugune mõju kõigi eurooplaste elule, ent see muutub veelgi olulisemaks, kui pidada silmas sellise ühtse turu loomist, mille siht on elavdada kogu Euroopa majandust ning parandada teabevahetust seadusandlike kogude ja siseturu vahetute kasutajate vahel. Minu arvates tuleks pidada ühise majanduskasvu poole püüdlemisel esmatähtsaks jätkamist nimetatud suunas, kuid peaksime otsima ka uusi juhtimismeetodeid ja kontrollima eri menetlusi ning ühtlustama selle kõige juures oma kodanike juurdepääsu avalikule haldusele.
Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Eelmise aasta oktoobris esitas siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier oma teatise „Ühtse turu akt”, mis koosneb viiekümnest ettepanekust majanduskasvu edendamiseks Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendil paluti avaldada teatise eri osade kohta oma arvamust. Dokumendi III osas kutsutakse liikmesriike ja institutsioone üles rakendama meetmeid, mis on vajalikud kodanike ja ühtse turu teineteisele lähendamiseks. Selle saavutamiseks tuleb eelkõige seada sisse 2006. aasta teenuste direktiivi vastastikuse hindamise süsteem ning tõhusamalt konsulteerida ja suhelda kodanikuühiskonnaga nii dokumentide ettevalmistamisel ja rakendamisel kui ka probleemide lahendamisel. Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest selles tunnustatakse kohustusi, mille komisjoni on endale võtnud, ning rõhutatakse, kui tähtis on muuta Euroopa Liidu õigusaktid selgemaks ja kasutada karistuste määramise õigust, mille eesmärk on sundida liikmesriike oma kohustustest kinni pidama.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile, milles öeldakse, et ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises. Viiskümmend ühtse turu edasiarendamise ettepanekut hõlmavad mitmeid teemasid, haaravad olulisel määral mitme Euroopa Komisjoni voliniku pädevusvaldkondi ja kuuluvad Euroopa Parlamendi mitme eri komisjoni vastutusalasse. Nõukogus on ühtse turu akt jagatud omakorda eri koosseisude vahel, mille roll ja tõhusus on väga erinev. Ka liikmesriikide institutsioonide ülesehitus ja organisatsiooniline kultuur on vägagi erinev.
Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Liikmesriigid peavad asuma kindlale ühisele seisukohale, et parandada Euroopa ühtse turu toimimist ja vältida tagasipöördumist majandusliku protektsionismi juurde, mis tooks kaasa siseturu killustumise ja mõjutaks konkurentsivõimet. Euroopa ühtse turu akti eesmärk on arendada liikmesriikide halduskoostööd. Selleks saab muu hulgas avardada piirkondlike omavalitsuste rolli, et kooskõlastada nende tegevust. Euroopa Liidu piirkondade majanduslike erinevuste tõttu on kahjuks selliste programmide piirkondlikul tasandil registreerimine võrdlemisi keeruline. Vähem arenenud piirkondade elavdamiseks peame keskenduma inimkapitalile. Piirkonna jõukuse puhul on kapitaliinvesteeringute taseme ja innovatsioonivõime kõrval määravaks eeskätt selle piirkonna elanike tööviljakus ja oskused. Ent piirkonnad on isegi samas liikmesriigis väga erinevad.
Leian, et Euroopa ühtse turu akti on võimalik kohandada Euroopa kodanike vajadustele eelkõige töötajate liikuvuse parandamise teel. Tööjõu vaba liikumisega saab aidata märkimisväärselt kaasa piirkondadevahelise ebavõrdsuse vähendamisele. Teine oluline aspekt on töötajate pidev harimine ja koolitamine. Spetsialistidel ja ümberõppe läbinud töötajatel on tänu suuremale liikuvusele märksa lihtsam täita kindlaid turu nõudmisi.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Majandus- ja finantskriisi ajal olime tunnistajaks euroliberalismi, ühtse turu lühinägeliku raamistiku läbikukkumisele. Selle asemel, et kurssi muuta, tormavad Euroopa Liidu juhid mõtlematult sama rada pidi edasi ja kindlustavad mehhanisme, mille eesmärk on krooniline liberaliseerimine. Juhtimisega, mille kavandamisel tuuakse ettekäändeks parem kooskõlastamine, tahetakse jätta kõrvale ja karistada liikmesriikide parlamente, kes on selle kivinenud seisukoha vastu. Raport toob Euroopa majandusele kahju ja selles väljendub põlgus rahva suveräänsuse vastu. Mina hääletan vastu.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtne turg on alati olnud üks Euroopa majanduse arengu alustala. Ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb minu arvates poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises. Viiskümmend ühtse turu edasiarendamise ettepanekut hõlmavad mitmeid teemasid, haaravad olulisel määral mitme Euroopa Komisjoni voliniku pädevusvaldkondi ja kuuluvad Euroopa Parlamendi mitme eri komisjoni vastutusalasse. Ent on tähtis, et liikmesriigid määraksid ise oma eelisvaldkonnad ja töötaksid kooskõlas ühtse turu põhieesmärkidega välja omaenda tegevuskavad.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Siseturu tugevdamine on tähtis eriti majanduskriisi ajal, kui kriisi mõju on tunda. Peame pöörduma tagasi kindla tööturu juurde. Seda on võimalik saavutada eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toel, mis on liikmesriikide majanduse üks peamisi edasiviivaid jõude. Et raportöör on toetanud siseturupoliitika suuremat järelevalvet ja hindamist, ei hääletanud ma raporti poolt. Ei ole selge, kuidas seda on võimalik saavutada ja millised on selle tagajärjed eri riikidele.
Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Andsin vastuhääle raportile juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul, sest minu meelest on see liialt tasakaalust väljas. Mõnda olulist küsimust ei ole käsitletud piisavalt tähelepanelikult.
Meil ei tasu uskuda, et kõikvõimas ühtne turg on lahendus kõigile Euroopa probleemidele, nagu on tehtud raporti mõnes osas. Minu arvates tuleks arvesse võtta ka mõningaid liikmesriikidele iseloomulikke aspekte ja eripärasid. Kõik liikmesriigid ei ole ühesugused ning meede, mis võib olla ühes riigis kasulik, võib tekitada teises riigis tõsist kahju.
Peale selle tuleks tõsiselt kaaluda rikkumiste eest karistamise süsteemi, sest sellega kaasneb oht teravdada niigi keerulisi olukordi veelgi kahjulikumate meetmetega. Peame meeles pidama kõiki probleeme, mida on põhjustanud ja põhjustab endiselt kurikuulus teenuste direktiiv vähemalt Itaalias näiteks rändkaupmeestele ja mereäärsetele ettevõtetele. Ma ei soovi, et need probleemid üha sagedamini esile kerkiksid.