Istungi stenogramm

Neljapäev, 7. aprill 2011 - Strasbourg

5. Tomatite importimine Marokost ELi (petitsioon 1565/2009) (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suulise küsimuse üle teemal tomatite importimine Marokost Euroopa Liitu (Hispaania kodaniku José Maria Pozancose esitatud petitsioon 1565/2009), mille esitas komisjonile Erminia Mazzoni PETI komisjoni nimel (O-000040/2011 – B7-0211/2011).

  Erminia Mazzoni, autor. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Küsimus, mille me petitsioonikomisjoni nimel esitasime, näitab, et meie komisjon ei ole rahul Euroopa Komisjoni antud vastusega küsimusele, mille tõstatas Hispaania puuviljade, köögiviljade, lillede ning elustaimede tootjate ja eksportijate liitude föderatsioon.

Tegelikult keskendus komisjon liikmesriikide kohustusele hindade kehtestamisel kaalumata petitsioonis konkreetset eesmärki, milleks oli tomatite ja muude köögiviljade reguleerimata impordist teatamine.

Neid väidetavaid ebakorrapärasusi on tegelikult juba mõned aastad märganud reguleeriv organ OLAF, kes on viidanud mahaarvamise meetodi kuritarvitavale kohaldamisele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 3223/1994, millega kehtestatakse kolm erinevat arvutamise meetodit. Selle olukorra tagajärjeks on väiksem tulu Euroopa Liidu jaoks, ebaaus konkurents ja turureeglite rikkumine ning samuti Euroopa tootjate ja eksportijate järkjärguline vaesumine, seejuures on teatatud väga murettekitavatest olukordadest, eriti Hispaanias, Kreekas, Portugalis, Prantsusmaal ja Itaalias.

Komisjon peab läbirääkimisi uue kahepoolse lepingu üle Marokoga ning taas kord näib, et lepingus ei võeta arvesse neid murettekitavaid tõsiasju, vaid jätkatakse teed ekspordivoo rakendamise suunas Marokost Euroopa Liitu, mis on täiesti reguleerimata ning ei ole kooskõlas Euroopa seadustega.

Minu arvates on see teema, millele peaksime keskenduma. See on teema, mis on seotud ning puudutab hetkel väga tundlikku teemat, milleks on migratsioonivood. Tegelikult hõlmab see suur inimmass, kes tuleb Põhja-Aafrika ranniku äärsetest riikidest (sealhulgas Maroko) Euroopa Liitu, sageli põllumajandustöötajaid, nagu hiljutised sündmused Rosarnos näitavad.

Meil on probleeme nende vastuvõtmisega. Meil on probleeme Euroopa Liidu ja eelkõige Itaaliana neile sissetuleku tagamisel. Põllumajandustootmise potentsiaali täiendav vähendamine meie riikides ja seega Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ja Portugalis, kellel on hetkel suuri probleeme, põhjustaks igasugust kahju. Sooviksin teada, mida komisjon teha kavatseb.

  Maroš Šefčovič , komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Kui lubate, püüan vastata mitmele selles petitsioonis tõstatatud küsimusele. Tahaksin tänada Erminia Mazzonit küsimuse tõstatamise eest, et saaksime selgitada oma seisukohta selles küsimuses!

Esiteks, tahaksin täiskogule kinnitada, et komisjon jälgib tähelepanelikult Marokost imporditud tomatite kogust, kasutades ristkontrollimise süsteemi, mille aluseks on Maroko ettevõtjate imporditud koguste määramine ja päevaimpordi kokkuvõtted, mida koostavad riikide tolliasutused. Komisjonil ei ole siiani tõendeid süstemaatilise pettuse või kehtestatud süsteemi süstemaatilise puudulikkuse kohta. Meil on teave ühe juhtumi kohta, mille juurde ma natuke hiljem tagasi tulen. See on seotud 2007. aastaga, kui OLAF tõepoolest rõhutas, et süsteemi tagajärjeks praegusel kujul võib olla oportunistlik käitumine, aga see ei pea ilmtingimata hõlmama reguleerimata käitumist.

Tuleb meelde tuletada, et piiril kehtiva hinna süsteemi kohaldamine ja selle mehhanismiga seotud võimalike imporditollimaksude kehtestamine on liikmesriikide tolliasutuste ainupädevus.

Selle küsimuse teine aspekt, mis on üsna oluline, on probleemi rahvusvaheline kontekst – miski, milles tõesti domineerib Doha voor, mida ei ole veel lõpetatud. Mis tahes muutus kehtiva hinna süsteemis ja selle kohaldamismehhanismis võib omada kahjulikku mõju seni saavutatud tulemustele. Uues kahepoolses lepingus Marokoga säilitatakse Euroopa tootjate huvid, säilitades tomatite igakuiste tariifikvootide süsteemi ja imporditud koguste range kontrolli.

Lisaks sätestatakse lepingus tõhustatud koostöö ja suurem turuandmete läbipaistvus puu- ja köögiviljasektoris. Tomatikvootide kvantitatiivne suurenemine on piiratud 52 000 tonnini, mis on oluliselt vähem traditsioonilisest kauplemise määradest, ning kasv on progressiivne ja jaotunud neljale turustusaastale, säilitades seeläbi praegused turuosad ning traditsioonilise tarne Euroopa Liitu. Komisjon on seega seisukohal, et mis tahes muutusega praeguses kehtiva hinna süsteemis tuleb austada asjaomaste rahvusvaheliste lepingute tingimusi.

Komisjon tagab, et määrust nõuetekohaselt rakendatakse, ning on seega korraldanud OLAFi abil uurimuse. See on tõenäoliselt juhtum, millele Erminia Mazzoni viitab; kas on ebakorrapärasusi rakendusmääruse ebakorrektse tõlgendamise tagajärjel. Edasine tegevus, mis on seotud uurimuse tulemustega, on siiski riikide tolliasutuste vastutus. Toimub taastumine, aga andmete avaldamine on rangelt pädevate tolliasutuste vastutus.

Mis puudutab järelevalve korraldamist, siis see oli üks Erminia Mazzoni tõstatatud küsimus. Siinkohal pean ütlema, et komisjon, nagu ma ütlesin, jälgib tomatite importimist Marokost, kasutades ristkontrollimise süsteemi. Jälgitakse imporditud ja Maroko ametivõimude iganädalaselt edastatud koguseid. Seejärel võrreldakse andmeid süsteemi jälgivate riikide tolliasutuste esitatud andmetega ning ka Eurostati andmetega. Arvan, et meil on väga hea ja täpne teave ning kui esineks süstemaatilist pettust või süstemaatilisi ebakorrapärasusi, märkaksime seda kindlasti ja võtaksime meetmeid.

  Esther Herranz García, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Esiteks tahaksin tänada petitsioonikomisjoni raske töö eest, mis järgnes Hispaania puuviljade, juurviljade, lillede ja elustaimede tootjate ja eksportijate liitude föderatsiooni esitatud kaebusele, mille aluseks oli OLAFi ehk Euroopa Pettustevastase Ameti 2007. aastal avaldatud raport. Usun, et selle raporti järeldused on väga selged ja õigustavad täielikult Euroopa Komisjoni, kes oleks pidanud seda küsimust ammu käsitlema, meetmeid selgitada piiril kehtiva hinna režiimi toimimist, vähemalt tomatisektori puhul.

Siiski, lisaks sellele, et komisjon ei suutnud võtta mis tahes meetmeid, et takistada eri tüüpi pettusi, mille tegi võimalikuks praegune piiril kehtiva hinna määrus, on ta leppinud kokku uue põllumajanduslepingu Marokoga, lahendamata eelnevalt praegu kehtiva impordirežiimi puudujääke.

Head kolleegid! On aeg, et Euroopa Komisjon võtaks oma kohustusi tõsiselt, hakkaks uurima, kus ja kuidas pannakse toime pettusi, ja võimaluse korral nõuaks maksmata tollimaksude tasumist. Usun, et mitte mingil juhul ei tohiks ratifitseerida uut lepingut Marokoga, kuni kõik üksikasjad, mis oleme üles märkinud, on lahendatud.

Meie eesmärk ei ole tõkestada uusi rahvusvahelisi lepinguid, vaid tagada, et sellised lepingud ei kahjustaks Euroopa tootjate huvisid ning et kõnealustes lepingutes sätestatud reegleid järgitakse.

Mis puudutab uut lepingut Marokoga, nõuab Euroopa puu- ja köögiviljasektor ainult garantiid, et tingimusi tegelikult ka täidetakse. See on võimalik ainult piiril kehtiva hinna režiimi reformimisel. Meil ei saa olla uut lepingut Marokoga enne, kui meil on uus piiril kehtivate hindade süsteem. Me ei saa ratifitseerida lepingut, mille komisjon on juba sõlminud.

Lisaks sellele, kui seda järelevalve rolli hakkavad mängima liikmesriigid, peaks neilt nõudma märkimisväärse rahalise panuse tegemist. Siiski on tõsi ka see, et oleme kaua nõudnud, et Euroopa piiri- ja tollisüsteem oleks sarnane USAs kasutatavaga, et tagada tõhusat kontrolli.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg , fraktsiooni S&D nimel. – (PL) Hispaania põllumajandustootjate sõnul, kes esitasid petitsiooni Euroopa Parlamendile, kujutavad alahinnatud imporditud Maroko tomatid ohtu Euroopa toiduainete tootjatele. Nad viitavad alahinnatud miinimummäärale, milleks määrati umbes 46 eurot 100 kg kohta impordi ja ekspordi eelislepingus ELi ning Maroko vahel. EUROSTATi andmetel eksportis Maroko 2010. aasta detsembris üle 70 000 tonni tomateid, mis on üle kahe korra rohkem kvoodist, mis on ette nähtud ELi ja Maroko vahelises lepingus. See on põhjustanud suuri kaotusi Euroopa tootjatele, rääkimata tollimaksudest tulenevast kaotusest. OLAF on seda küsimust juba kommenteerinud, öeldes oma 2007. aasta raportis, et tomatite importimisel Marokost võib esineda ebakorrapärasusi, mis on seotud tomatite alahindamisega võrreldes esialgse hinnaga, milles EL kokku leppis, mis sisuliselt võimaldab täiendavate tollimaksude mittemaksmist. Lisades oma hääle teiste petitsioonikomisjoni liikmete häälele, tahaksin siiski küsida, kas komisjonil on üldse kavas sellist tüüpi eeskirju läbi vaadata ja võimaluse korral maksmata tollimaksu tasumist nõuda.

  Ramon Tremosa i Balcells, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Esitasin eelmise aasta oktoobris komisjonile kirjaliku küsimuse lahknevuste kohta arvudes eri ELi teenistustes tomatite importimise kohta Marokost.

2008. aastal oli vahe DG TAXUDi ja Eurostati andmetes umbes 100 000 tonni. Komisjon vastas, et on probleemi jälginud ja on seda lahendamas, aga minu jaoks ei ole selge, kas komisjon saavutab selle, mida Euroopa kodanikud ja Euroopa tootjad väärivad.

Euroopa Liidus impordime lisaks Marokole tomateid ka teistest kolmandatest riikidest. Peaksime leidma viisi, et läbirääkimised oleksid kõikide suhtes õiglased, ning seda mitte Euroopa põllumajandussektori arvelt. Samuti peaksime leidma viisi kontrollida, mida me impordime teistest riikidest väljaspool ELi, eriti mõnes Põhja-Euroopa sadamas. Ilma tõhusa piirikontrollita saab Euroopa põllumajandussektoril väga raske olema.

Kui ELi ja Maroko vaheline leping kahjustab tomatite tootmist Euroopas, on väga raske taastada tootmist ELi pinnal. Eeskirju ja kohustusi tuleks kohaldada kõikidele, mis tähendab ausat konkurentsi. Me ei saa aktsepteerida erinevate eeskirjade ja kohustuste kohaldamist Euroopa tootjale ning põllumajandustootjale väljastpoolt ELi. Selle aktsepteerimine tähendab meie põllumajandussektori konkurentsivõime kaotamise aktsepteerimist ja suurt mõju tööjõule Euroopas. Pooldan vabakaubandust, aga tootmise ja teabe sümmeetriliste tingimuste kohaselt. Kui neid ei ole, siis ei ole vabakaubandus õiglane kaubandus ja konkurents ei ole aus konkurents.

Kokkuvõttes ma ei arva, et parlament peaks ratifitseerima ELi ja Maroko lepingu, lisamata klausleid Maroko tööturu, sotsiaalse mõõtme ja keskkonna kohta. Kui seda ei juhtu, võime kaotada Euroopa põllumajandustegevuse ja oma toiduahelatööstuse.

  João Ferreira, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Tõstatasime mitu hoiatust arutelu käigus kaubanduslepingute kohta põllumajandustoodete valdkonnas Maroko ja teiste Vahemere riikide vahel, nagu Egiptus ja Iisrael. Hoiatasime, et kui need sõlmitakse, suurendaks nad veelgi ELi põllumajandustootjate survet vähendada tootmiskulusid, eriti sellistes riikides nagu Portugal, ja teravdaks lisaprobleeme toodetest vabanemisel. Mõistame hukka puu- ja köögiviljakaubanduse liberaliseerimise, mis on tüüpiliselt Vahemere tooted, sest see tooks kaasa olukorra, kus suured ostukeskused varuvad madalama hinnaga tooteid, mis on sageli vabastatud samadest eeskirjadest ja standarditest, mida kohaldatakse põllumajandustootjatele ELis. Tahaksime juhtida tähelepanu sellele, et põllumajandustoodetega kauplemise liberaliseerimine soodustab intensiivse ekspordiks tootmise mudeleid, mis eelistavad suuri põllumajanduslikke ärisid väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate, põllumajanduslike pereettevõtete ning kohalike ja piirkondlike turgude varustamise arvel. Kõigel sellel on negatiivsed tagajärjed toidusõltumatusele, kindlustatusele ja kvaliteedile ning keskkonnale.

See olukord oli meie hoiatuste põhjuseks, mida komisjon on kahjuks eiranud ja teeb seda jätkuvalt. Ta on ignoreerinud vajadust kaitsta ELi tootjate huve, tagades õiglased hinnad tootmiseks ning äritegevuse jätkumiseks, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele. Lisaks sellele teame nüüd, et komisjon ignoreeris ka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) raportit, milles mõisteti hukka ebakorrapärasused tomatite importimisel Marokost raportis, milles tunnustatakse selle importimise mõju tomatihindade alandamisele ELi turul. Kuna sellest veel ei piisanud, on komisjon assotsieerimislepingu uues põllumajanduspeatükis Marokoga otsustanud täiendavalt suurendada tomatite importimist ELi.

Millal seda liberaalset fundamentalismi, mis ohverdab kõik mõne suure Euroopa korporatsiooni ja rahvusvahelise eksportija huvides, lõpuks piiratakse? Kuidas kavatseb komisjon Euroopa tootjatele heastada kahju, mida ta neile juba põhjustanud on? Lõpetan nende küsimustega.

  Gabriel Mato Adrover (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Kanaari saarte, Murcia, Andaluusia ja Valencia kogukonna, kes on kõik Euroopa Liidu tootjad, tomatikasvatajad vajavad, et komisjon võtaks kindlaid meetmeid ebaõiglase olukorra vastu, mis põhjustab neile suurt kahju. Petetakse, ja te teate seda.

Tänu oma lepingule ELiga, saab Maroko kasu piiril kehtivast hinnast, mida ta ei järgi. Veel peaksime lisaks 2007. aastale vaatama ka 2010. aastat. Komisjon teab hästi, et Hispaania tomatikasvatajad peavad konkureerima Maroko kasvatajatega ebaõiglastes tingimustes, sest nad peavad kandma palju suuremaid tootmiskulusid, mis tulenevad rangetest Euroopa kvaliteedi, toiduohutuse ja tööohutuse standarditest ning ka piirangutest pestitsiididele, mida ei nõuta kolmandatelt riikidelt.

Sellele vaatamata jätkavad meie kasvatajad suuri jõupingutusi tehes ja kvaliteedile keskendudes rasket tööd oma saagi päästmiseks. Seega on vastuvõetamatu, et komisjon ignoreerib piiril kehtiva hinna režiimi talitlushäireid, mille keerukus soodustab pettusi, nagu seda teeb ka Euroopa Pettustevastane Amet ise, ning et komisjon pigistab silma kinni, kui Marokoga kokkulepitud tomatikvoote rikutakse.

Sellest ei piisa, et komisjon ütleb meile, et järelevalve on liikmesriikide vastutus. Kui nad ei suuda täita oma kohustusi, peab komisjon tegutsema. On talumatu, et Maroko impordikvootide eeskirju rikutakse ja kehtivaid tollimakse ei maksta ning komisjon ei võta seejuures mingeid meetmeid.

Komisjon laseks meil heaks kiita uue lepingu Marokoga. Kui meile ei anta kinnitust, et hinnasüsteemi muudetakse, et takistada ebaõiglast konkurentsi Maroko ja Hispaania toodete vahel, ei toeta me kindlasti seda algatust.

Teie kohustus on tagada lepingute järgimine, aga teie kohustus on ka kaitsta kasvatajate huve Kanaari saartel, Murcias, Valencias, ja Andaluusias. Tehke seda enne, kui on liiga hilja.

  Josefa Andrés Barea (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Nõuded piiril kehtiva hinna määruse muutmiseks said alguse 2003. aastal. Parlament, liikmesriigid, Hispaania ja Prantsusmaa on Itaalia, Kreeka ja Portugali toetusel kõik seda taotlenud.

Põhjus selleks seisneb asjaolus, et määrust ei kohaldata nõuetekohaselt – seejuures jäetakse osa makse maksmata ja kasutatakse erapoolikuid arvutusmeetodeid. Selle tagajärjel kannatab sektor, meil on ebaõiglane konkurents ja liikmesriigid saavad tollimaksudest vähem tulu.

Puu- ja köögiviljasektori inspektorite eriüksused on seda kinnitanud, juhtides tähelepanu sellele, et määruse artikliga 5 võimaldatakse erapoolikut kohaldamist ning nagu varem siin täiskogus on öeldud, on OLAF, Euroopa Pettustevastane Amet öelnud, et kasutatud arvutamismeetod võimaldab lisamaksude mittetasumist.

Selle küsimuse lahendamine sõltub komisjonist. Tootmisprotsessi ja liikmesriikide jaoks tuleb leida lahendus. See olukord on kestnud 16 aastat.

Sektor kannatab. Euroopa puu- ja köögiviljasektor koos Hispaania puu- ja köögiviljasektoriga Valencias, Murcias ning Andaluusias kõik kannatavad ning lahendus on vajalik. See olukord mõjutab ka tarbijaid.

  Paolo De Castro (S&D). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Täna arutusel olev petitsioon saabus ajal, mil parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon ning rahvusvahelise kaubanduse komisjon arutavad uue põllumajandusteemalise peatüki üle lepingus Marokoga.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kinnitab, et on esinenud ebakorrapärasusi maksude arvutamisel tomatite impordilt ning see on kahjustanud Euroopa tootjaid, just neid samu tootjaid, kes väljendavad oma muret üldise eeldatava tomatite ning puu- ja köögiviljade impordi suurenemise pärast, mis juhtub siis, kui leping allkirjastatakse.

Oleme ilmselgelt tundlikud mure suhtes, mida põhjustavad kahepoolsed lepingud, kus põllumajanduslik punkt sageli laiemate tööstushuvide nimel ohverdatakse. See ei ole hea viis edasi minna ja kordame seda jätkuvalt Euroopa Komisjonile. Tahaksin siiski juhtida tähelepanu sellele, et praegune majandus- ja poliitiline kriis kogu Maghrebi piirkonnas peaks juhtima meid seda lepingut ettevaatlikumalt ja suurema solidaarsusega kaaluma.

  Iratxe García Pérez (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Nagu nõuavad petitsiooni esitajad Hispaania puuviljade, juurviljade, lillede ning elustaimede tootjate ja eksportijate liitude föderatsioonist, peab komisjon muutma – ja siinkohal kordan Hispaania ja teiste liikmesriikide esitatud palvet – määruses mõnd artiklit, millele me viitame.

Keskendudes arvutamismeetodile piiril kehtivate hindade määramisel, tuleb kõrvaldada üks kolmest praegu kasutatavast meetodist, konkreetselt see, mida tuntakse deduktiivse meetodina. See on kõige olulisem muutus, pidades silmas, et importijad valivad meetodi, mis võimaldab neil igal hetkel lisamaksude tasumist vältida.

Praegu, kui uus leping Marokoga ootab jõustumiseks parlamendi vastuvõttu, tõestaks komisjon kindlasti oma väärtust, parandades süsteemi lõpuks ära. Nõuame seda täna veel kord, sest nõuetekohaselt toimivad piiril kehtivad hinnad on kompensatsioon, mida meie kasvatajad saavad mõistlikult eeldada, kui selle jõustumises kokku lepitakse.

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Usun, et tänane arutelu pärast petitsiooni, mille esitas Hispaania puuviljade, juurviljade, lillede ning elustaimede tootjate ja eksportijate liitude föderatsioon, on sobiv ja ajakohane, pidades silmas asjaolu, et samal ajal arutatakse parlamendis kaubanduslepingut Marokoga.

On selge, et petitsioonis tõstatatakse küsimus, millele komisjon ei ole veel vastust andnud. Nõuame siin täiskogul tungivalt vastust, enne kui uus leping allkirjastatakse, sest ei ole vastuvõetav, et Euroopa põllumajandustootjad peavad jätkuvalt kannatama kogu Euroopat valdava soovi pärast vabakaubanduse järele.

Peame oma põllumajandustootjaid kaitsma ja nende eest hoolt kandma, mitte ainult seoses tomatite tootmise, vaid ka mis tahes puu- ja köögiviljade tootmisega, mis saaks rängalt kannatada turu taolise valimatu avamise tõttu.

  Pier Antonio Panzeri (S&D). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Kriitika, mida me täna hommikul siin esitatud petitsiooni kohta kuulnud oleme, on mõistetav. Arvan, et on veel pikk maa selleni, kui saame tagada, et võimalik üldleping Marokoga põllumajandustoodete kohta saab üksmeelse heakskiidu. Ühelt poolt tuleb lepingus austada vajadust tasakaalu järele ning see ei tohiks põhjustada suuri raskusi Euroopa põllumajandustootjatele. Teiselt poolt tuleb selles austada vajadust selgete ja läbipaistvate konkurentsieeskirjade järele põllumajandusturgudel. Seda teed pidi tuleb käia tagamaks, et Euroopa Liidul ja Marokol oleksid head suhted.

Seega kutsun komisjoni otsima sobivaid lahendusi, mis ei jätaks kõrvale tootjate huvisid, kuid mis ei unustaks ka uuendatud suuremeelsuse poliitikat Maroko suhtes, eelkõige Maghrebis toimuvaid sündmusi silmas pidades.

Mõistmine oleks väga kasulik, ja ma ei taha, et hakkaksime lõpuks sisuliselt põllumajandustoodete ja tomatite asemel tomatikorjajaid importima. Seetõttu on oluline teha põhjalik uurimine, et luua uus Euroopa poliitika.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – (ES) Austatud juhataja! Usun, et nn tavapärase äri poliitika on meile minevikus juba palju ebaõnne toonud. Seega peame olema väga ettevaatlikud, eriti praeguse Põhja-Aafrika olukorra tõttu. Just seetõttu tahaksin liituda nendega, kes on öelnud, et praegustes tingimustes ei ole sugugi asjakohane liikuda edasi Marokoga sõlmitava kaubanduslepinguga.

Kalanduskomisjoni arvamuse koostajana usun, et vajame põhjalikku selgitust edusammude kohta praeguses raamistikus. Samuti peame selgelt nõudma, et tomatid või mis tahes muud tooted, mis Euroopa Liitu tuuakse, saabuvad samadel tingimustel, mida nõutakse kohalikelt kasvatajatelt. Selle kinnituse puudumisel peaksime või tõepoolest peame kogu raamistiku ümber mõtlema ja loodan, et seda täiskogu ka teeb.

Protektsionistliku poliitika kasutuselevõtmise asemel usun, et vajalik on kindel pühendumine ausale kaubandusele. Peame olema vabad ka igasugustest kahtlustest selle suhtes, missugune raamistik on, et saaksime olla teadlikud ja tegutseda nii vastutustundlikult kui võimalik.

  Cristina Gutiérrez-Cortines (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Pean tänama kõiki kaasparlamendiliikmeid, kes on aru saanud Vahemere piirkonna probleemist, Hispaania delegatsiooni ning kõiki neid, kes saavad aru, et meie Kanaari saartel, Murcias, Valencias ja Almerias, jääme – lisaks sellele, et oleme pettunud komisjoni suutmatuses täita oma kokkuleppeid, ja olles näinud, kuidas paljud ettevõtted sunnitakse oma tegevust lõpetama – sisserändajate sisenemispunktiks Sahara-taguses Aafrikast, Maroko sisserändajate sisenemispunktiks ning puhvriks kriisi vastu. Seda seetõttu, et hetkel toetame täieliku majandusliku puuduse ajal inimesi, kes tulevad tööle ja saavad saata raha koju oma perekondadele.

Seega usun, et ka komisjon peab temale aluslepingutega antud pädevusi arvestades vastutustundlikult tegutsema. Usun, et komisjon ei ole mõelnud vajadusele kaitsta üldsuse huvisid või vajadusele ennetada valimatut poliitikat, mis lisaks muule paneb meid importima tooteid, mis on kasvatatud äärmiselt kaheldavates fütosanitaarsetes tingimustes.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Üks põhjusi, miks siseturg loodi, oli Euroopa tarbijatele parema kaitse tagamine. Tarbijatel on õigus võimalusele osta tervislikku õiglaselt toodetud kaupa kogu Euroopa Liidus.

Turu avamisele – teisisõnu kontrollitud impordikvoodile – tuleb seega kohaldada vähemalt kolme nõudmise täitmist. Esiteks tuleb lubatud impordi kogust selgelt kontrollida. See on seotud peamiselt kvantitatiivse aspektiga. Teiseks tuleb kontrollida ka toodete kvaliteeti. See on seotud ka tootmisstandarditega. Kolmandaks tuleb arvesse võtta mõju põllumajandustootjatele Euroopa Liidus. Ettevõtlust, mis kahjustab kolmandaid pooli – ning siin tähendab see üldiselt ettevõtlust, mis soosib tööstust põllumajanduse arvelt –, tuleb takistada.

Seega palun, et komisjon uuriks täiendavalt tähelepanelikult lepingut Marokoga ega allkirjastaks seda seni, kuni see on uuesti läbi vaadatud.

  Michel Dantin (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Soovin tänada Hispaania tootjaid, kes selle õigeaegse petitsiooni meile esitasid!

Tõepoolest, nüüd juba kuid oleme parlamendis hoiatanud komisjoni mitme kahepoolse lepingu ohu eest meie siseturule. Oleme selgelt tundlikud Maroko arengu küsimuse suhtes. Teame selgelt, et stabiilsuse tagamine Maroko rahvale oma riigis on parim võimalik lahendus ning see ennetab olukorda, kus peame lahendama arvukaid sisserändeprobleeme tulevikus. Siiski, kui komisjon ütleb meile, et uus leping lihtsalt ratifitseerib olukorra, näeme selgelt Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) raportite kaudu, et olukord, millele komisjon viitab, ei ole tõeline olukord.

Lisaks tahaksin juhtida komisjoni tähelepanu teisele küsimusele. Meile öeldakse, et läbiräägitud – uuesti läbiräägitud – lepingud võimaldavad meil toetada Maroko tootjaid. Ent millistest tootjatest me siiski räägime? Eksportijad on peamiselt suured põllumajandus- ja toiduaineettevõtted, kes on rajanud suured põllumajandusettevõtted Marokos. Maroko väiketootjad ei ole need, kes meie lepingutest kasu saavad, sest neil ei ole piisavalt suutlikkust toota tingimustes, mis on Euroopa turu jaoks vastuvõetavad. Ärme tekita küsimuses segadust, aga ärge eksitage ka Euroopa Parlamendi liikmeid: see on minu palve komisjonile.

  Maroš Šefčovič , komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Kui lubate, alustan mõnede arvudega, sest mitu sõnavõtjat viitas neile oma avaldustes. Kasutan selleks Comexti andmeid.

ELi tomatite importimine Marokost kasvas 185 000 tonnilt 1999.–2000. aasta hooajal 295 000 tonnile 2009.–2010. aastal, järgides normaalset värske puu- ja köögiviljade importimise trendi kogu maailmas. Samal ajal suurenes kogu täiendav ELi tomatite import 242 000 tonnilt 493 000 tonnile. Pean rõhutama, et Maroko osa ELi kogu impordis vähenes tegelikult 76 %-lt 59 %-le. Tomatite tootmine ELis varieerub 16 ja 18 miljoni tonni vahel aastas, millest 6,5–7,5 miljonit tonni on ette nähtud värske turu jaoks. Arvan, et on väga oluline neid arve meeles pidada, et näeksime seda arutelu ja probleemi ulatust proportsioonis.

Uue lepingu kohta Marokoga usume meie komisjonis, et see on tagasihoidlik ja tasakaalukas. Kui see vastu võetakse, tagab komisjon loomulikult, et kõiki selle tingimusi ja reegleid täielikult järgitakse. Lisakogused, mis jäävad tariifimäära kvoodi alla, hoitakse allpool traditsioonilist tarne keskmist ELi. Praegune keskmine tase aastas on 300 000 tonni. Täiendava 52 000 tonniga on tariifimäärakvoodis 285 000 tonni, mis tähendab, et jääb veel ruumi 15 000 tonnile impordile tavapärase üldise kohustuse (erga omnes) režiimi raames.

Pöördudes teise tõstatatud probleemi juurde, nimelt ei saa ma väidet, et me ei võtnud meetmeid, tõesti aktsepteerida, sest me ei leidnud süsteemis süstemaatilist puudulikkust. Oli üks juhtum, mis täna ka siin esitati, milles OLAF uuris probleemi ja andis kogu faili koos tulemustega üle Prantsusmaa kohtule, kes ei toetanud OLAFi tulemusi täies ulatuses, aga siiski on alanud tasumata maksude osaline maksmine.

Tahaksin kinnitada täiskogule ka seda, et seoses fütosanitaarstandardite kontrolliga tagab komisjon parima võimaliku kontrolli ja kõrgeima võimaliku standardite taseme iga värske puu- ja köögivilja impordi kohta Euroopa Liitu. Samal ajal pean ütlema, et saan aru Euroopa Parlamendi liikmete valvsusest ja põllumajandussektori valvsusest nende väga oluliste küsimuste puhul. Tahaksin neile kinnitada, et kui organisatsioonidel on konkreetseid tõendeid pettuse kohta, kutsume neid juhtima sellele komisjoni tähelepanu, kes analüüsib seda tähelepanelikult ja võtab vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

(Istung katkestati kell 11.35 ja jätkus kell 12.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident