Istungi stenogramm

Teisipäev, 10. mai 2011 - Strasbourg

6. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine (arutelu jätkamine)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühise arutelu jätkamine 2009. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise üle.

  Monica Luisa Macovei (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan arutada meie muret Euroopa ametite toimimise üle. See on murettekitav valdkond, milles peame tulevikus tegema muudatusi, et ennetada ja vältida halba juhtimist, ebakorrapärasusi, pettust, huvikonflikte ja lõpuks ka halbu kulutusi.

Üks osa meie murest on institutsionaalne läbipaistvus. Kõik ELi ametid peaksid oma veebilehtedel kättesaadavaks tegema vähemalt viimase kolme aasta kõigi lepinguosaliste nimekirja ning komisjon peaks selle teabe oma finantsläbipaistvuse süsteemi lisama. Läbipaistvust on vaja ka töötajate korraldamise suhtes ametite vahel ning ma olen soovinud ülevaadet kõikide töötajate kohta, kes ühest ametist teise tööle lähevad.

Teine murettekitav valdkond on huvikonfliktid, millele paljud mu kolleegid juba viidanud on. ELi ametite olemasolevate ja võimalike huvikonfliktide nõuetekohane haldamine nõuab suurt pingutust ning tuleb ennetada ja vältida selliseid juhtumeid, millesse Euroopa Ravimiamet kaasatud on, ning iga kord nende ilmnemisel karistus määrata.

Kolmas murettekitav valdkond on ELi ametite toimimise ratsionaalsus ja tõhusus, eeskätt majanduskriisi ajal. Teen ettepaneku arutada Euroopa Politseikolledži ühendamist Europoliga ning see ellu viia, sest see oleks Euroopa Politseikolledži struktuuri- ja kroonilistele probleemidele parim lahendus. Veelgi enam, Euroopa Politseikolledži juhtumist kaugemale vaadates on vaieldamatu, et mitmes sarnase sekkumisvaldkonnaga ELi ametis kogu Euroopas asuvates peakontorites toimuvad sarnased või täiendavad tegevused. Seetõttu peaks komisjon hindama võimalust kattuvate või täiendavate tegevustega ametid ühendada.

Teine küsimus, mida ma väga kiiresti käsitleda tahaksin, on asjaolu, et otsustasime eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasi lükata ning hääletame kahe ameti – Euroopa Politseikolledž ja Euroopa Ravimiamet – eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamise üle. Nendes ametites on rängalt rikutud riigihangete ja töötajate avaliku värbamise tingimusi, seal on esinenud huvikonfliktid ning Euroopa Politseikolledžis ka rikkumisi, mis on seotud assigneeringute ja nende tühistamisega.

Viimane teema, millele ma viidata tahan, on ELi makseid saavate fondide läbipaistvus. Oleme komisjonile selle kohta umbes aasta aega küsimusi esitanud ja jätkan seda. Me vajame kõigi ELi makseid saavate fondide läbipaistvust ning juhiksin siinkohal tähelepanu riiklikele ettevõtetele, kes neist fondidest makseid saavad ja neid kasutavad. Me vajame ühe- või kakskeelset ühiste kriteeriumidega veebilehte, mille põhjal kõiki maksesaajaid tuvastada ja võrrelda.

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Lubage mul kõigepealt öelda, kui hea meel mul on kõiki selle eelarvemenetluse pooli lõpuks koos näha. Tervitan eelkõige kontrollikoja presidenti Caldeirat ja eesistujariigi Ungari esindajat Becseyd ja muidugi ka volinik Šemetat!

Mis puutub praegusesse eelarvemenetlusse, mille kohta tahaksin eelkõige seoses teiste institutsioonidega, mis minu valdkonna alla kuuluvad, väljendada oma nõusolekut meetmetega, mida on võetud alates eelmisest aastast, kui eesistujariik Hispaania otsustas Lissaboni lepingu kohaldamisel, et on õige aeg ka nõukogu uusimad raamatupidamisaruanded vajalikult läbipaistvaks muuta ja neid kontrollida.

Nn aumeeste kokkulepe oli kasulik eelmisel sajandil, kuid selle alus on radikaalselt muutunud. Seetõttu oleksin tänulik, kui eesistujariik Ungari jätkaks neid pingutusi jätkuva edu suunas, tunnustades samas seda, et nõukogu annab eelarvemenetluse kohta nõuandeid ja soovitusi, kuid lõpliku otsuse teeb ja võtab vastu Euroopa Parlament – Euroopa Liidu ainus demokraatlik institutsioon, mille Euroopa üldsus otse valinud on.

Tunnustagem siis mõlema institutsiooni pingutusi – meie omasid esindab hästi Klaus Welle – selle nimel, et meil oleks 21. sajandisse sobiv menetlus ning institutsioonid, mis peavad olema läbipaistvad ja vastama Euroopa üldsuse ootustele.

Järgmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportöörina pean ma silmas tiheda koostöö jätkamist nõukoguga, kuid hetkel on siiski vajalik eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi lükata.

Lõpetan, väljendades oma muret Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee haldamises toimunud juhtumite ja ebakorrapärasuste üle. Euroopa tasandil foorumina arvamuste väljendamiseks ja kokkuleppe saavutamiseks meie tootmis- ja majanduselu kolme samba vahel, mis kriisi ajal on niivõrd vajalikud, on tegemist asutusega, mis minu jaoks vajalik tundub. See on seega piisav põhjus nõuda, et Majandus- ja Sotsiaalkomiteed hallataks sama laitmatult kui teisi institutsioone.

Seetõttu, arvestades nii Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) otsust alustada juurdlusmeetmeid kui ka üldkohtu hiljutist otsust tühistada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri ametikohta puudutav konkursikutse, kavatseb minu fraktsioon esitada sõnaselge üleskutse lükata eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi, kuni Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele on antud võimalus esitada parlamendi ees kava või strateegia praeguse läbipaistmatu olukorra ja pidevate ebakorrapärasuste lahendamiseks, mis paljastavad pakilise vajaduse muudatuste järele.

  Jan Mulder (ALDE). – (NL) Lugupeetud juhataja! Raportöör Jorgo Chatzimarkakis ja paljud teised sõnavõtjad on õigustatult juhtinud tähelepanu liikmesriikide vajadusele esitada kinnitavad deklaratsioonid. See võib paista nii, nagu paluksime nõukogult ja liikmesriikidelt teenet. Leian, et olukorda on esitatud vääriti ning just seetõttu on minu arust hea, et nõukogu täna siin viibib.

Ehk peaks nõukogu lugema veel kord järgmise perioodi finantsperspektiivi vastuvõtmisel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe täpset sõnastust. Selles kokkuleppes sätestatakse sõnaselgelt, et komisjon väljastab kõige asjakohasemal poliitilisel tasandil deklaratsioonid. Kahju, et nõukogu neid kokkuleppeid täitnud ei ole. See kokkulepe pidi küll olema kaup kauba vastu ja võib-olla on hea teile seda meelde tuletada, nüüd kui me uute finantsperspektiivide üle läbirääkimistega hõivatud oleme.

Finantsperspektiivide tasandi puhul olid nõukogul ja parlamendil eri arvamused. See erinevus oli 112 miljardit eurot seitsmeaastaseks vahemikuks. Parlament nõustus oma summa 110 miljardi euroni läbi vaatama. Vastutasuks tahtsime mõnda asja, mis midagi maksma ei läheks. Liikmesriikide kinnitusega deklaratsioonid ja poliitiline vastutus ei maksa midagi. Sellise kohustuse võttis nõukogu endale.

Milline on aga olukord nüüd, neli aastat hiljem? Neli liikmesriiki on lepingut järginud, kuid teised mitte. See on hea enne eesseisvateks läbirääkimisteks. Te peate oma sõnade tasemel olema, kuigi siis oli nõukogu eesistuja Austria. Seetõttu pean hädavajalikuks, et me kokkulepitud tegevuskava tegelikult rakendame, sest vastasel juhul on uute finantsperspektiivide läbirääkimised hädaohus.

Viimasena tahaksin puudutada üht üldist küsimust. Kui ma ei eksi, siis on see nüüd seitsmeteistkümnes kord, kui kontrollikoda kinnitavat avaldust väljastanud ei ole. Eesseisvate Euroopa valimiste valguses on õigustamatu säilitada olukord, kus parlament kõigele vaatamata igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu annab. Meil on aeg muutuseks positiivne kinnitav avaldus anda.

  Derk Jan Eppink (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel teid taas siin näha! Kui ma peaksin selle arutelu kokku võtma, siis oleks mu järeldus see, et Euroopa Liidul on tegelikult liiga suur eelarve. Ringi liigub lihtsalt liiga palju raha. Me ei ole olukorras, kus me Euroopa Regionaalfondi raha arukalt kasutada suudaksime. Märkimisväärset osa sellest kasutatakse ebakohaselt. Need on kontrollikoja järeldused. Sama kehtib ka Euroopa Parlamendi eelarve kohta. Meil on liiga palju raha. Kavatseme raha kulutada edevatele projektidele, nagu Euroopa ajaloo muuseum, mille tõenäoline eesmärk on ajalugu ümber kirjutada. Kaldun seda rohkem Pötteringi mausoleumiks nimetama, sest fotosid vaadates hakkab see muuseum vaikselt seda meenutama.

Meile avaldatakse raha kasutamiseks survet, ringi liigub liiga palju raha ja me ei suuda seda kõike ära kulutada. Kui ma vaatan komisjoni aruannet 2010. aasta eelarve kohta, siis näeme seal assigneeringute ülejääki, mis on 194 miljardit eurot, mida me veel kulutada suutnud ei ole. Lugupeetud juhataja! Teid sisenemas nähes mõtlesin: ilmusite valgemast valgemana. Madalmaades ütleksime selle kohta valge tornaado. Kahjuks, volinik Šemeta, ei saa ma seda öelda Euroopa Komisjoni eelarve kohta. Meie eelarve ei olnud valgemast valgem, vaid hallimast hallim ja mustemast mustem ning see kurvastab mind väga.

Soovin teile edu, lugupeetud juhataja!

  Vladimír Remek (GUE/NGL). – (CS) Lugupeetud juhataja! Arutame ilmselt rutiinset küsimust, seda enam, et raha on juba kulutatud. Selle menetluse iga-aastane toimumine peaks eelkõige viima olukorrani, kus küsimusi tulevikus põhjalikumalt ja kohusetundlikumalt hinnatakse ja ette valmistatakse. Näiteks pean ma kahe suurima ELi projekti, mis on üleilmne satelliitnavigatsioonisüsteem ja Euroopa ühisettevõte ITER ning termotuumasünteesi arendamine, puhul vastuvõetamatuks, et sellised tähtsad projektid sõna otseses mõttes n-ö summutavad puudujääke, millele ükski korralik haldaja lahendust ei tea.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate korrapäratu kaasamine satelliitprojektidesse, puudujäägid töötajate värbamisel ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumine, ettevõtte ITER probleemid eelarvepõhimõtete, auditite ja toetuste andmiste eeskirjadega kooskõlas olemisel – need on vaid mõned tuvastatud vead. Probleemide üks peamisi põhjuseid on aga kahtlemata pikk otsusetegemise aeg projektide enda kohta. Kui me oma prioriteete, sealhulgas selliste oluliste meetmete rahastamine, endale selgeks ei tee, siis ei too leige ja ebaühtlane otsusetegemine tulevikus kaasa mitte ainult eespool nimetatud probleeme, vaid vähendab ka projektide üldkvaliteeti.

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Üldise majanduskitsikuse ajal, kus igaühel palutakse ohvreid tuua, pean ma väga oluliseks, et Euroopa institutsioonidel – mille toimimine on võimalik tänu Euroopa kodanike rahale – on nii läbipaistev finantsjuhtimine kui võimalik. Pean vastuvõetamatuks, et üks peamistest organitest, nõukogu, peaks säilitama seisukoha, mis on täiesti muutumatu ja mis ei ole piisavalt läbipaistev.

Arvestades, et ainus demokraatlikult valitud ning Euroopa kodanikke ja maksumaksjaid otse esindav Euroopa institutsioon on parlament, leian ma, et meil on õigus täpselt teada, kuidas kõiki assigneeringuid hallatakse. Nõukogu ei saa senist käitumist jätkata, lükates tagasi vajaliku ja nõuetekohase institutsioonidevahelise võrdluse.

Euroopa Liit põhineb olulisel jõudude tasakaalustatusel – eeltingimus, mida nõukogu oma sellise tegevusega õõnestab. Seetõttu peab nõukogu nii ruttu kui võimalik end teiste institutsioonidega kooskõlla viima ning selgitama parlamendile – ja seega kodanikele –, kuidas nõukogu eelarvet tegelikult hallatakse.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Mulle tundub, et Euroopas on uus reegel: kui kahtlete, asutage amet. Arutame täna raportite üle, milles käsitletakse ei rohkem ega vähem kui 39 ametit ja parlament otsustab, kas anda 2009. aasta eelarvete täitmisele heakskiit või mitte. Minu fraktsiooni arvates ei tohiks seda heakskiitu kindlasti anda. Hollandi Vabaduspartei (PVV) on nende koletiste vastu, kes lihtsalt raha õgivad ja ühtegi nähtavat eesmärki ei teeni. Üks selline on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond. Ainuüksi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee on juba neelanud sadu miljoneid eurosid ja sellele vaatamata ei ole nad poliitikale mõju avaldanud. Nad kohtuvad jututubades, kus tarbitakse liitrite kaupa kohvi ja toodetakse lõputu voona raporteid, mida ükski inimene ei loe.

Lugupeetud juhataja! Meie fraktsioon seetõttu eelarve täitmisele heakskiitu ei anna, välja arvatud järeldusele, et palju neis ametites ei toimi nõuetekohaselt. Tegelikult on neis ametites nii palju mittetoimivat, et me peaksime need nii ruttu kui võimalik likvideerima.

  Monika Hohlmeier (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, minister! Head kolleegid! Lubage mul peatuda Euroopa Ajaloo Maja kohta tehtud märkustel. Hoonete raportöörina tahan kõigepealt öelda, et 136 miljoni eurone summa on kindlasti vale. Teiseks ei räägi me siinkohal prestiižikast projektist. Lõppude lõpuks kaebame kogu aeg, et inimesed ei tea midagi Euroopa arengust pärast Teist maailmasõda, ning tahame nüüd kindlustada, et kaks kuni kolm miljonit inimest aastas seda arengut tundma õpivad ja selle kohta rohkem teada saavad – võib-olla muutuvad nad siis vähem euroskeptiliseks.

Peaksime arutama koos tegevuskulude tasandit ja koosmõjusid, mida infokeskuses realiseerida võiks. Arutelus on osalenud päris palju parlamendiliikmeid. Arutelu on aga alles avalikuks saanud ja seetõttu ei tunne mõned parlamendiliikmed veel, et nad piisavalt teavitatud oleksid. Mul oleks hea meel sellistes aruteludes või infopäringutes abi pakkuda. Pean projekti vajalikuks ja kasulikuks, sest inimesed peavad Euroopa arengut rohkem tundma õppima – vastasel juhul muutuvad nad üha euroskeptilisemaks.

Teiseks arenguabi teema. Sooviksin kõigepealt soojalt tänada Bart Staesi asjaolu eest, et me oleme tõesti saavutanud ühisraporti väga paljudes valdkondades, mida ma kategooriliselt toetan. Pean arenguabi prioriteetide seadmist infrastruktuuri-, tervishoiu-, haridus- ja eelkõige põllumajandusvaldkonnas väga oluliseks ning konkreetsemalt öeldes leian, et peaksime võib olla kaaluma projektide hindamist kümne aasta pärast. Meie eesmärk ei ole algatada ainult lühiajalisi projekte, millel lõppkokkuvõttes pikaajalist mõju ei ole.

Lisaks peaksime veenduma, et saavutame arenguabi parema kooskõlastamise liikmesriikidega ning et me oleme ka suutelised lõplikult kogu arenguabieelarve ELi eelarvesse lisama, sest on arusaamatu, miks ainult üks osa meie arenguabist ELi eelarvesse kaasatud on.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja! Tahan tänada kõiki raportööre suurepärase töö eest! Eelarve heakskiidumenetlus on väga tähtis Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks, Euroopa Liidu rahanduse parema juhtimise tagamiseks ning selleks, et maksumaksjate raha Euroopa Liidus läbipaistvamalt ja vastutustundlikumalt hallataks. Mul on mõned märkused. Esiteks nimetatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis ühe kõige sagedasema veana riigihangete eeskirjade rikkumist. See on seotud nende eeskirjade keerukusega. Riigihangete eeskirju on vaja lihtsustada ning kogu Euroopa Liidus selged ja ühtsed riigihangete põhimõtted kehtestada. Komisjon peaks analüüsima selles valdkonnas omandatud parimaid tavasid, sest mõnes liikmesriigis, nagu Leedu, on juba kehtestatud piisavalt tõhusad riigihangete põhimõtted, mis põhinevad modernsel tehnoloogial, kuid nagu ma ütlesin, peab komisjon ise sel puhul oma poliitilist tahet näitama.

Teiseks sooviksin rõhutada, et rahaliste vahendite kulutamise kvaliteedi parandamine ei tohiks olla mitte ainult tähtis, vaid ka realistlik Euroopa Liidu prioriteet. Tuleb saavutada selgeid ja kiiremaid edusamme tõhusate juhtimis- ja kontrollsüsteemide välja töötamisel liikmesriikides, veariski taseme vähendamisel ning nõuete ja eeskirjade lihtsustamisel. Näiteks rõhutatakse esitletud raportis, et keerukate eeskirjade tõttu on vähe kasutatud Euroopa Liidu fonde, mis on eraldatud TEN- ja TNI-projektidele ja muudele ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidele. Mulle tundub, et selles valdkonnas on vaja kiiresti tagada menetluste lihtsustamine, tõhusus ja läbipaistvus.

Kolmandaks tahan eelarvekontrollikomisjoni töödokumendi üleeuroopaliste transporditelgede transpordivõimsuse suurendamise vastutava raportöörina kutsuda komisjoni veel kord üles võtma meetmeid, selleks et kohandada raudteeinfrastruktuur üleeuroopaliste teenuste osutamise eesmärgiks, luues piiriülestes asukohtades puuduvad ühenduslülid, aidates liikmesriikidel leevendada erinevate rööpalaiustega seonduvaid probleeme ning pakkudes tõhusat rahalist abi. Viimasena, mis puutub Euroopa Parlamendi 2009. aasta eelarve rakendamisse, siis usun, et parlament peab võtma kasutusele ka realistlikud otsused, mis hõlmaksid raha paremini väärtustamist.

  Riikka Manner (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Tahan oma sõnavõtus keskenduda peamiselt ühtekuuluvuspoliitikale. Kuigi ühtekuuluvuspoliitika vigade määr on alates 2008. aastast märkimisväärselt langenud – 11%-lt umbes 5%-le –, on see siiski valdkond, milles meil kulutamisega palju probleeme esineb.

Suurimad neist probleemidest on seotud just riigihangetega ning lisaks on enamik ühtekuuluvusfondidega seonduvaid probleeme seotud ka keerukate rakenduseeskirjadega ja meetmetega, mis tulenevad finantsmäärusest, kus ei võeta piisavalt arvesse regionaalarengus osalejate keerukat võrgustikku.

Palju on räägitud ka veariski suurenemisest. Tuleb siiski meeles pidada, et see ei kõrvalda põhiprobleemi: eeskirjade ja süsteemide liigset keerukust. Veelgi enam, sel juhul ei tohiks probleeme valest otsast lahendama hakata.

Samal ajal kaalub parlament ka tulevaste finantsraamistike finantsmäärust. Kuigi praegu toimuvas heakskiidumenetluses keskendutakse 2009. aastale, on tähtis tuleviku nimel õppida ja lõpuks ka finantsjuhtimist lihtsustada.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Tegelikult ei ole oluline see, et euroskeptikute arv kasvab selle tulemusel, kuidas ELi institutsioonid raha kulutavad, vaid probleem on selles, et Euroopa maksumaksjad ja Euroopa hääletajad on ära teeninud läbipaistvuse ja teatud põhilise austuse. Tõsiasi, et fondidest välja makstud summasid nõutakse tagasi väga ebatõhusalt või et neid kasutatakse ebatõhusalt, ei aita Euroopa Liidu või meie institutsioonide autoriteedi suurendamisele kuidagi kaasa. Samuti ei aita see kuidagi kaasa ametite autoriteedile, mis on teatud liiki eurobürokraatia näited, kus põigeldakse kõrvale sise- ja väliskontrollist, kus võetakse tööle sõpru ja kus töökonkursid on vaid puhas fantaasia. Euroopa ajaloo muuseum on väga vastuoluline ettepanek ning seetõttu hääletab meie fraktsiooni enamus suurema osa raportite vastu.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Euroopa ametid on pideva kriitika risttule all. Teisest küljest loodame aga neile, kui peaaegu üleöö probleemid tekivad, näiteks kui Vahemere piirkonnas on vaja rohkem FRONTEXi töötajaid või kui loomasöödast leitakse dioksiini. Sel põhjusel paluksin kõigil oma kaasparlamendiliikmetel säilitada nende eelarvete täitmisele heakskiidu andmise suhtes reaalsustaju ja poliitiline ettenägelikkus.

Peame nende ametite töö tulemuslikkust objektiivselt hindama, kui tahame saada lahti arvamustest ja eeldustest ning saada selge ülevaate selle kohta, mida nendes ametites tegelikult saavutatakse. Olen selle saavutamiseks mõnda aega tööd teinud.

  Ingeborg Gräßle (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Soovin samuti soojalt tervitada siin täiskogus eesistujariiki Ungarit ja Euroopa Kontrollikoja presidenti. Soovin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel tänada kõiki raportööre nende koostöö eest ja ka institutsioonide esindajaid siiatuleku eest.

Soovin juhtida nõukogu tähelepanu selles varajases etapis sellele, et parlamendiliikmed on valitud selleks, et täidesaatvat võimu kontrollida. Seega on idee, et riikide valitsustel tuleks võimaldada Euroopa Parlamenti kontrollida, ennenägematu katse seda parlamenti nõrgestada. Järelikult ei ole teie pakkumine tegelikult pakkumine. See on katse muuta meid väikseks ja nõrgaks. Kuidas riikide parlamendid sellisele ettepanekule reageeriksid? Kui te ei julge seda katsetada riiklikul tasandil, siis palun ärge püüdke seda teha Euroopa tasandil.

Mis puutub Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmisse, siis tahan öelda, et praeguse juhatuse ja praeguse peasekretäri juhtimises on märgata arengut paremuse poole Tahan sõnaselgelt tunnustada fraktsiooni PPE osa neis täiendustes. Näeme, et võetakse meetmeid ja et meie palvel tehakse asju – nagu sekkumine vabatahtlikku pensionifondi –, mis olid täiesti vajalikud, selleks et hoida ära selle fondi kohene maksevõimetus 2009. aastal.

Sooviksin nüüd üldiselt kommenteerida ettepanekuid personalieeskirjade reformimise kohta. Need on Jorgo Chatzimarkakise raporti lõiked 77 ja 81. Need ettepanekud on viinud enneolematu lobitööni nende seas, keda ettepanekud puudutavad, kaasaarvatud siinse täiskogu liikmed. Kriitika personalieeskirjade kohta on õigustatud. Need eeskirjad kehtivad alates 1950ndatest ja neid ei ole kunagi ajakohastatud. Reisipäevade arvutamine põhineb aegadel, kus sõideti päevade kaupa, ning hüvitised pärinevad ajast, kus välismaal töötamine oli äärmiselt ebatavaline. Tänapäeval ei ole need enam õigustatud. Praegu on meil viimane ja tegelikult ainus võimalus enne eeskirjade reformimist mõju avaldada.

Minu ettepanekud puudutavad ka küsimust selle kohta, et kas on normaalne, et komisjoni töötajal on kuni seitse nädalat tasulist puhkust – olgu märgitud, et see ei hõlma nende iga-aastast puhkuseõigust – ning seda kõigil neil, kelle netosissetulek kuus on üle 10 000 euro. Minu arust tuleks nende palga hulka kindlasti lisada ületunnid. Räägime siin uute töökohtade loomisest. Mõnede selliste puhkusepäevade eemaldamisega saaksime luua umbes tuhat töökohta. Selle asemel et olla päevi mängust väljas, saaks neid uusi töökohti kasutada uute Euroopa tasandil ülesannete täitmiseks, nii et saaksime otsida abi Euroopa Komisjonilt, selle asemel et pidevalt uusi asutusi ja ameteid rajada.

Peaksime taotlema ka tõest ülevaadet halduskuludest. Praegune 6,7% eelarvest on hinnanguliselt kaugeltki liiga väike. See võib olla õige otseseks juhtimiseks, kuid kindlasti ei ole see õige, kui hõlmame ELi rahaliste vahendite haldamise kõik halduskulud – sealhulgas liikmesriikide omad. Teen ettepaneku, et koostaksime eelarvekontrollikomisjonis algatusraporti Euroopa Liidu tegelike halduskulude kohta.

  Bogusław Liberadzki (S&D). – (PL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Käsitlen seda eelarve täitmisele heakskiidu andmist kui ühte aastate jooksul toimunud sarnastest menetlustest ning mäletan väga hästi, kui suured meie kahtlused vaid kolm aastat tagasi olid, eelkõige selliste valdkondade suhtes nagu tõukefondid, ühtekuuluvusfond, regionaalfondid ja välismeetmed. Tuleb tunnistada, et komisjon on viimasel kahel aastal täitnud teatud kohustusi, saavutades nähtava arengu, nagu viimasel kolmel aastal registreeritud vigade arvu vähenemine. Leian, et see on hea võimalus volinik Šemetale öelda, et me oleme seda arengut näinud ja märganud ning et me võtame selle arvesse ja et see on hea märk.

Siiski teevad mulle muret veel mitu asja. Esiteks toimub ekslikult välja makstud rahaliste vahendite tagasimaksmine liiga aeglaselt. Teiseks on täheldatav teatud vastumeelsus esmatähtsatele projektidele keskendumisel või nende projektide vigade määrast rääkimisel. Leian, et olenemata projekti väärtusest peab rahastamise ja rahaliste vahendite kasutuselevõtu vigade taga olema sama põhjus. Mulle teeb väga muret kohustuste ja maksete suurenev lahknevus, mis tähendab, et rahapada suureneb ja liikmesriigid ei suuda seda ilmselt ära kasutada. Selles on süüdi liikmesriigid.

Väga ärevusttekitav on nõukogu vastumeelsus parlamendiga eelarve täitmisele heakskiidu andmise nimel koostööd teha. Ometi näen täna siin Zsolt László Becseyt, kes on oma aja siin istungisaalis ära teeninud ja kelle kohta ma usun, et ta on võimeline nõukogu veenma selles, et parlament on ainus demokraatlikult ja otse valitud organ, kelle suhtes nõukogul aruandekohustus on. Viimasena jagan paljusid kahtlusi, mida ametite suhtes avaldatud on, kuigi minu kahtlused on seotud vaid väikse hulgaga ametitest.

  Corinne Lepage (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Avaldan oma sõnavõtus muret Euroopa Ravimiameti eelarve täitmisele heakskiidu andmise pärast, kuid oleksin võinud pidada enamvähem sarnase sõnavõtu ka Euroopa Toiduohutusameti kohta. Pean ütlema, et eelarvekontrollikomisjon on teinud täielikult suurepärast koostööd ning kui parlamendil üldse kunagi on õige aeg oma seisukohale kindlaks jääda, siis on see hääletusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle. Seetõttu võtan tõesti sõna ühe eelarveaspekti kohta ning see on seotud Euroopa Ravimiameti tööga. Esiteks tema passiivsus benfluoreksi või Mediatori afääri puhul – see on täiesti vastuvõetamatu.

Teiseks huvikonfliktide ohjamine. Toon vaid ühe näite. Olen koos oma kolleegi Antonyia Parvanova ja rühma valitsusväliste organisatsioonidega avalikult ette kandnud selle ameti tegevdirektori tõeliselt skandaalsest juhtumist. Ravimiameti juhatus on kogu seda afääri äärmiselt pealiskaudselt käsitlenud ning see muudab usalduse rajamise võimatuks. Meie ametite roll on anda meile vahendid otsuste vastuvõtmiseks ning võimaldada meie kaaskodanikel neid suuniseid usaldada. Seetõttu toetan tugevalt ettepanekut lükata eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi ning hääletan poolt ainult juhul, kui me huvikonfliktide suhtes täieliku rahulolu saavutanud oleme.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Eurobaromeetrist selgub, et entusiastlikkus Euroopa Liidu suhtes on aastatega hääbunud. Praegu on vaid viis liikmesriiki, kus enamik elanikke Euroopa Liidu suhtes positiivseid väljendeid kasutavad. Mis puutub kodanikesse, siis on Euroopa neile raha raiskamise sünonüüm. Peame neid vastuväiteid väga tõsiselt võtma ning kaasparlamendiliige Ville Itälä on seda tõepoolest õigustatult teinud. Ta väidab, et parlamendist on vastutustundetu kahes kohas töötamist jätkata. Nõustun selle suhtes temaga täiesti. Nicolas Sarkozyle tahan öelda, et peame peatama parlamendi edasi-tagasi reisimise Brüsseli ja Strasbourgi vahel.

Mis puutub meie enda üldkulude hüvitisse, siis vajame ka sidusat aruandekohustust. Sellise sidusa aruandekohustuse puudumise tõttu avastavad Euroopa Parlamendi liikmed varsti, et tekkinud olukord on nende vastu ja et nad oleksid pidanud üldkulude hüvitisele rohkem tähelepanu pöörama. See olukord peab muutuma! Ville Itälä väidab põhjenduses nr 5 õigesti, et peame võtma piisavad meetmed, et tagada vastutustundlik suhtumine meie üldkulude hüvitisse. Loodan, et see põhjendus jääb alles, sest see on hea usaldusväärsuse ja läbipaistvuse seisukohalt.

  Jan Olbrycht (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Kõik eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelud toimuvad teatud kontekstis. Tänane arutelu toimub ühest küljest kriisi kontekstis, kus teatud liikmesriigid on võtnud ennetusmeetmeid ja kogenud finantsraskusi, kuid teisest küljest peetakse see arutelu 2014. aastale järgneva perioodi uue finantsperspektiivi taustal, mis on juba koostatud. Peame olema teadlikud asjaolust, et meie tänastel kommentaaridel eelarve rakendamise kohta on väga oluline mõju arutelule finantsperspektiivi tuleviku üle. Seetõttu on eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelu tähtis mitte ainult kontrolli seisukohalt, vaid ka vigade parandamise seisukohalt ja nende valdkondade teadmiseks võtmisel, kus me läbikukkunud oleme või kus modernsed meetmed tähendavad seda, et seisame nüüd silmitsi uute nõuetega.

Seda arutelu ei iseloomusta mitte ainult asjaolu, et eelarvet kritiseerib üha rohkem inimesi, vaid ka see, et tulemused on üsna ilmselgelt paremad, näiteks ühtekuuluvuspoliitika suhtes, kus on tehtud selgeid täiendusi, kuigi need täiendused Euroopa eelarve kriitikas märkamatuks jäänud on. Soovin juhtida tähelepanu ka asjaolule, et need positiivsed tulemused tuleb nüüd lisada ka meie kaalutlustesse, mis on seotud edaspidise tegevusega ehk teisisõnu seda liiki meetmetega, mida tuleb jätkata, ja eeskirjadega, mis tuleb kehtestada, eelkõige mis puudutab summade tagasimaksmist.

Soovin juhtida täiskogu tähelepanu ka järgmisele küsimusele: aruteluga selle üle, kas eelarvet on täidetud nõuetekohaselt, peaks kaasnema ka arutelu poliitika tõhususe üle. Osutame sellele parlamendi dokumentides tihti, kuid keskendume menetlustele. Palju on räägitud tulemuste Euroopast, kuid see ei ole sama kui nõuetekohaste menetluste järgimine. Üks hõlmab teist, kuid peame pöörama tähelepanu ka meie meetmete mõjule ja tulemustele.

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident

  Derek Vaughan (S&D). – Lugupeetud juhataja! Soovin tänada kõiki raportööre, kuna nad on teinud meie jaoks tähtsat tööd.

Oma sõnavõtus tahaksin kommenteerida mõnda raportit ja kõigepealt raportit Regioonide Komitee eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Regioonide Komitee on mõistagi regioonide häälekandja, kuid viib ellu ka paljusid ELi programme. Seetõttu oleks vale soovitada, nagu mõned teinud on, et see komitee peaks end ise rahastama.

Mis komisjoni eelarve täitmist puudutab, siis toetan sellele heakskiidu andmist. Kuigi on vaja teha rohkem, nagu raportis rõhutatakse, usun, et regionaalpoliitika veamäära vähendamine 11%-lt 5%-le on tõeline edusamm. Tõukefondid on väga olulised sellistele kohtadele nagu Wales – kust mina pärit olen – ning seal kasutatakse neid väga hästi. Seetõttu peame tagama, et tõukefondid ei kaotaks oma usaldusväärsust ja et neid ei õõnestataks.

Mis nõukogu eelarve täitmist puudutab, siis toetan sellele heakskiidu andmise edasi lükkamist. Mõned nõukogu liikmed manitsevad meid tihti läbipaistvuse vajaduse suhtes ja nii peaksid nad ise olema oma kulutuste kohta teabe andmises avameelsed. Kahjuks tundub mõnele see vastumeelne olevat.

Viimasena tahaksin öelda mõne sõna parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Oma kulutuste analüüsimine on alati vastuoluline tegevus ning meie eelarve saab kindlasti palju tähelepanu, mis majandus- ja finantsraskuste ajal ehk mõistetav on. Seetõttu on mul hea meel raportis esitatud paljude ettepanekute üle, kaasaarvatud küsimustes, mis puudutavad kinnisvarapoliitikat ja auhindu – mis tuleb läbi vaadata ja läbipaistvamaks muuta – ning ka hüvitisi ja olulist küsimust vajaduse kohta parlamendi eelarve säästmisstrateegia järele.

Võib väita, et paljud neist punktidest puudutavad pigem tuleviku eelarveid kui 2009. aasta eelarvet, kuid leian, et mis tahes eelarvet ja mis tahes eelarve täitmisele heakskiitu andmist analüüsides peaksime vaatama ka tulevikku, et tagada minevikust õppimine.

  Richard Ashworth (ECR). – Lugupeetud juhataja! 16. aastat annab kontrollikoda raamatupidamisaruannete usaldatavusele vaid piiratud kinnitava avalduse, mis tähendab, et 16. aastat kahjustatakse üldsuse usaldust meie finantsasjade juhtimise terviklikkuse vastu. Tunnistan, et komisjon on selle parandamiseks pingutusi teinud, kuid hääletusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle saan hääletada ainult tulemuste, mitte kavatsuse üle.

Audiitorite aruannetest selgub, et liiga palju rubriike on olulistest vigadest mõjutatud ja kuna 80% meie kulutustest hallatakse liikmesriikidega ühiselt, siis on täiesti selge, et liikmesriigid peavad võtma suurema vastutuse. Selge on ka see, et komisjon peab selle tulemuse saavutamiseks kiiremini tegutsema. Seega, kuni ma ei näe tõendeid märkimisväärsest arengust, hääletan eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu.

  Véronique Mathieu (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan tänada kõiki raportööre selle tohutu töö eest, mida nad eelarve täitmisele heakskiidu andmise nimel teinud on, ning mul on hea meel ka selle üle, et nõukogu sellel arutelul osaleb.

Euroopa Parlamendi koht Strasbourgis ei ole mitte ainult raha säästmise, vaid ka Euroopa identiteedi küsimus. Arutan seda täna siin täiskogul 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelul, sest mõned eelarvekontrollikomisjoni liikmed suhtuvad Prantsusmaa-Saksamaa lepitamise sümbolisse kui õnnistusse, kui lihtsasse viisi kulusid kärpida.

Mind huvitab ka parlamendi kulutuste teema. Selle teema juures olles teen ettepaneku, et poliitiliste fraktsioonide iganädalased kohtumised toimuksid pigem Strasbourgis kui Brüsselis. Nii tagaksime oma Strasbourgi parlamendikoha kulutõhususe. Kuna soovime säästa, esitan selleks ka teisi ettepanekuid, näiteks meie kolleegide reedese päevaraha ja ka ajakirjanike päevaraha tühistamine. Euroopas on piisavalt ajakirjanikke, kellele päevaraha ei maksta.

Me ei tohiks kasutada eelarvet kui ettekäänet selleks, et haarata kontroll meie eelarvekontrolli pädevusalast väljapoole jääva olulise teema üle, ning kuigi ma meie raportööri Ville Itälä tähtsat tööd austan, ütlen ma seda just tema raportis käsitletud eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta.

Viimaseks ütle, et kuna me räägime säästudest, meeldiks mulle, kui saaksime korda ja korraldaksime ümber sponsoreeritavate külastajarühmade hüvitussüsteemi. Leian, et ei ole eriti moraalne rühmajuhile külastuspäev sularahas hüvitada, ilma et tehtaks midagi selleks, et rühma kulutusi kontrollida. See jätab meie institutsioonist väga halva mulje. Annan teile teada, et mõnikord ületab eraldatud summa tegelikud kulud. Mõttekas oleks, et rühmad saadaksid enne külastust hinnangulise kulutuste summa, parlament saadaks neile kulutuste eest ettemakse, mis makstakse pangaarvele, ja pärast kulusid tõendavate tšekkide esitamist tehakse tasaarveldus, muidugi teatud summa ulatuses.

  José Manuel Fernandes (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, Zsolt László Becsey! Head kolleegid! Kõigepealt soovin kiita kõiki raportööre nende suurepärase töö eest! Soovin oma sõnavõtus keskenduda eelkõige rubriigile 5, mis on seotud eri institutsioonide haldus- ja tegevuskuludega, ning tuletada meelde, et haldus- ja tegevuskulud moodustavad alla 6% Euroopa Liidu iga-aastasest eelarvest.

Vaatamata sellele arvule usun ma, et on vaja kohaldada säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid. Säästmist tuleb edendada ja stimuleerida eelkõige eelarve täitmises. Samal ajal ei saa me mitte mingi hinna stimuleerida ega edendada iga rubriigi kõigi rahaliste vahendite täielikult ärakasutamist.

Tähtis on toetada rangust ja kokkuhoidu ning samal ajal on oluline ka see, et parlamendil on miinimumvahendid, mida ta õigusloomes pädevuseks vajab. Mis puutub suulisse ja kirjalikku tõlkesse, siis pean väga oluliseks seda, et parlamendiliikmed saaksid end oma emakeeles väljendada ja sellega töötada. Sisuliselt teeb see meile tähenduslikuks moto „Ühinenud mitmekesisuses”.

Leian, et lihtsalt järk-järgult suurenevate eelarvete asemel peaks meil parlamendi iga istungjärgu alguses olema nullpõhine eelarve ning lisaks peaksid institutsioonide eelarved olema mitmeaastased eelarved. Kontroll ei tohi tähendada bürokraatiat, sest see on alati tarbetu kulu. Institutsioonides peaks valdav olema usalduspõhimõte.

Viimasena, eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelu ei ole õige aeg arutada laiahaardelist konsensust nõudvat üksikasjalikku poliitikat, eriti aluslepingute läbivaatamist. Näiteks leian, et töökohaga seonduv arutelu eelarve täitmisele heakskiitu andvates raportites on asjakohatu.

  Thomas Ulmer (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud nõukogu ja komisjoni liikmed! Head kolleegid! Soovin esitada märkused nende ametite kohta, millega ma keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikmena tegelesin.

Esiteks lubage mul aga teha üks tähelepanek alalise arutelu kohta teemal Strasbourg vs. Brüssel. Olen kindalt Strasbourgi poolt ning leian, et kahtluste korral peaksime kogu parlamendi kolima Strasbourgi, mitte Brüsselisse. Strasbourg on Euroopa ühtsuse sümbol ning seda ei tohi hüljata.

Vaatlesime keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis kuut ametit, kes olid oma intensiivsuse ja töökvaliteediga märkimisväärseid tulemusi saavutanud. Veamäär on märkimisväärselt vähenenud. Seetõttu soovin siinkohal nende ametite töötajaid kiita.

Euroopa Kemikaaliametis, mis on meie REACH projektide peamine järelevaataja, loodi ühtekokku 104 uut töökohta. Mis puudutab Euroopa Toiduohutusametit (EFSA), siis tuleb märkida, et on vaja saavutada täpsem kontroll ja suurem läbipaistvus. Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) puhul avastasime, et rahalisi vahendeid ei ole täielikult ära kasutatud. Kõigile nende ülesannete eelarvete täitmisele ei ole aga veel heakskiitu antud. Euroopa Keskkonnaagentuur esitab usaldusväärselt andmeid ja numbreid, mis on väga olulised meie töö ja tuleviku kujundamise viisi seisukohalt. Sooviksin aga, et määraksime täpsemalt, millise üldise kokkuhoiu kuludes liit keskkonna parandamise tulemusel saavutab, ning esitaksime need arvud. Euroopa Ravimiametil on endiselt ilmselgeid probleeme asjade liikvele saamisega vaatamata sellele, et see amet juba mitu aastat olemas olnud on. Avastasime selles ametis vigu raamatupidamisaruannetes ning finantsteenuste ja teadusteenuste ebapiisava kooskõlastamise.

Üldiselt leian aga, et ametite töö on olnud väga hea.

  Jens Geier (S&D). − (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Thomas Ulmerit tema märkimisväärse faktilise sõnavõtu eest! See on meeldivalt vastukaaluks paljule, mida ma tänahommikustest sõnavõttudest ametite kohta kuulnud olen. On väga masendav, et paljud siinse täiskogu euroskeptikud mõtlevad eelarvekärbete puhul alati ainult ametitele.

Lubage mul teile meelde tuletada, et kui neid ameteid määrati, siis tundus, et Euroopa Liidu liikmesriikide peaministrite ja valitsuste meelest ei ole selliseid ameteid kunagi liiga palju. Nüüd aga käituvad inimesed nii, nagu oleksid need Euroopa Liidu katk.

Mul on väga hea meel, et Euroopa Kontrollikoda teatas ametite halduskulusid käsitlevast uurimisest. Ma arvan, et see annab meile aluse vähemalt objektiivseks aruteluks.

Mul on hea meel – nagu ma enne oma esimeses sõnavõtus ütlesin –, et eesistujariigi Ungari esindajad täna hommikul siin viibivad. See ei ole midagi, mida me nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelu puhul iseenesestmõistetavaks pidada saame. Seetõttu tahaksin otse teie poole pöörduda, Zsolt László Becsey. Mul on hea meel, et nõukogu on valmis tunnistama – selle järelduse teen ma Tamás Deutschi märkustest –, et eelarvemenetlusi ja heakskiidumenetlust tuleb käsitleda erinevalt.

Euroopa Parlament esindab inimesi ning nõuab aruandekohustust maksumaksjate raha kasutamise kohta. Seetõttu ei tagane me oma nõudmisest, et nõukogu peab esitama aruande raha kohta, mis talle oma töö rahastamiseks ühenduse eelarvest antakse. Muidugi on palju, mida me läbi rääkida võiksime, näiteks millisel kujul heakskiidumenetlus tulevikus olema peaks. Soovin teilt aga küsida, kas te tõesti eeldate, et Euroopa Parlament peab läbirääkimisi millegi üle, mis aluslepingute kohaselt meie õigus on. Lõppude lõpuks võib see tulemuseks tuua vaid selle õiguse kitsendamise. Ma ei mõista, miks mina Euroopa Parlamendi liikmena seda tegema peaksin.

Kahjuks ei ole meil palju võimalusi asju koos arutada ja mul oleks hea meel, kui te kasutaksite seda võimalust, et selgitada meile veel kord, kes on nõukogus see, kes vajaliku läbipaistvuse vastu tegelikult võitleb.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Mind huvitas teave kommunikatsiooniprobleemide kohta Euroopa Nõukoguga, mis puudutab nõukogu peatüki täitmist üldeelarves.

Niipalju kui ma tean, on Euroopa Parlamendi liikmete üks põhiülesandeid kontroll täidesaatva võimu üle. Nõukogu, komisjon ja ka muud ELi institutsioonid käsitlevad ELi kodanike finantsressursse vastavalt kokkulepitud eeskirjadele. Seetõttu on loogiline, et inimeste valitud esindajad teostavad maksumaksjate nimel kontrolle selle suhtes, kas need institutsioonid kasutavad kodanike raha hoolikalt ja kokkulepitud eeskirjade kohaselt. Nii on see kõikides demokraatlikes riikides. Seetõttu ei mõista ma Euroopa Nõukogu seisukohta, kes keeldub meiega oma eelarve hindamiseks vajalikku koostööd tegemast.

Meid ei huvita, kas Nicolas Sarkozy või Angela Merkel külastavad kallimat või odavamat restorani või ostavad kallima või odavama kohvri või millise firma rõivaid nad ostavad, vaid me tahame teada, kuidas nad haldavad maksumaksjatelt saadud avaliku sektori vahendeid, ning meil on täielik õigus sellist teavet saada ning neil täielik kohustus seda meile anda.

  Zsolt László Becsey, nõukogu eesistuja. − (HU) Lugupeetud juhataja! Kuna mul on ainult kaks minutit kõneaega, tahaksin käsitleda vaid mõnd punkti. Esiteks tahaksin rõhutada, et oleme valmistunud saavutama nõukogu ja parlamendi arutelus pikaajalist kokkulepet. Ainult see saab lahendada probleemi, nimelt legitiimsuse probleemi, mida mainis ka Ingeborg Gräßle. Lubage mul teile öelda, et ma tean, et parlament on otse valitud organ – lõppude lõpuks olin ma ka ise selle liige, kuid ka nõukogul on õigusjärgsed juhid, ministrid! Lisaks on need mõlemad organid heakskiidumenetluses võrdväärsed osalised: üks neist ettepanekute tasandil ja teine lõpliku eelarve täitmisele heakskiidu andmise puhul. Esitatud ettepanekutes eristasime eelarvemenetlust ja heakskiidumenetlust.

Soovin taotleda delegatsiooni kindlaks määramist parlamendi nimel läbirääkimisteks ja peame parlamenti poliitiliselt esindava delegatsiooni abil saavutama kokkuleppe. Nende probleemide kestma jäämine ei tule kasuks. Meie esitatud vastastikuse mõistmise memorandumi kavandist on selge samuti see, et peame selgitama ka seda, milliste andmete esitamine nõukogu pädevusalasse kuulub ja milliste mitte. Leian, et see edendab andmete esitamist eri haldusasutuste vahel. Siis saab meilt tõesti taotleda selliste andmete esitamist, mis nõukogu pädevusalasse kuuluvad.

Mis puutub riiklikesse deklaratsioonidesse, mille küsimus ka mitu korda tõstatatud on, siis teen ettepaneku, et peaksime selle küsimuse lahendama finantsmääruse arutelul. Tean, et seal on seda küsimust puudutavad ettepanekud. Muidugi tuleb arvesse võtta selle teema keerukust teatud liikmesriikides, kuid ma kordan, et see on väga märkimisväärne arutelupunkt teises kohas.

Lugupeetud juhataja! Tänan teid võimaluse eest sõna võtta ning soovin veel kord kutsuda kõiki üles kahe eelarveasutuse suhet mitte maadlusmatšiks muutma. Istume maha, arutame asja ja saavutame kokkuleppe, selle asemel et alandada see probleem sekretariaatide ja bürokraatlike asutuste kirja teel peetavaks debatiks.

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. − Lugupeetud juhataja! See arutelu kinnitab parlamendi ja komisjoni laialdast ühist arusaama edaspidise suuna ning vajaduse kohta arendada meie poliitilisi meetmeid ja programme, tuues ELi kodanikele lisaväärtust. Leian, et liigume õiges suunas ja teie tõstatatud küsimused, mis puudutavad haldusdeklaratsioonide kasutuselevõttu, automaatsemat sanktsioonide kohaldamist ja tagasimaksmiste suhtes tehtavat tööd, on tõesti tähtsad teemad, millega komisjon töötab.

Tahaksin tänada eelkõige Ingeborg Grässlet tema töö eest finantsmäärusega! Pean väga oluliseks, et komisjoni esitatud ettepanek haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtu kohta lõpuks heaks kiideti, sest küsimus on tõesti meie liikmesriikide – kes vastutavad 80% meie eelarve haldamise eest – aruandekohustuse suurendamises. Leian, et kui me maksete katkestamist sujuvamalt ja automaatsemalt kohaldame, näeme 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel, et maksete katkestamine on sagenenud ning teenistused ei karda enam seda vahendit oma töös kasutada.

Töötame koos liikmesriikidega ka tagasimaksmiste teemal ning esitasime raportöörile tagasimaksmiste olukorra kohta palju teavet. Leian, et koos töötades suudame leida viisi selle olukorra parandamiseks. Muidugi on sanktsioonid head, kuid peame otsima ka stiimuleid ning see on meie liikmesriikide tegevuse tõhustamise kontekstis oluline teema.

Me kõik nõustume, et oleme oma eeskirjade lihtsustamises edasi liikunud ning enda seisukohad sel teemal esitanud. Neid ettepanekuid arvestatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku uute programmide ettevalmistamisel. Nõustun täielikult, et meie riigihankeid reguleerivad õigusaktid on väga keerulised ning riigihangete valdkonnas esineb päris palju vigu. Just seetõttu algatas komisjon riigihanke-eeskirjade lihtsustamise ja parandamise kohta avaliku konsultatsiooni ning ma loodan, et see viib palju lihtsama ja tõhusama süsteemini.

Mis personalieeskirju puudutab, siis on õige aeg need veel kord üle vaadata ning mu kolleeg Maroš Šefčovič töötab personalieeskirjade läbivaatamisega. Muidugi on see keeruline teema ning peame võtma arvesse kõiki nende eeskirjade lihtsustamisega seonduvaid tundlikke teemasid, kuid tõsi on see, et nende eeskirjade mõned sätted on tõesti vananenud ning neid tuleb uuesti kaaluda ja läbi vaadata.

Muidugi vastab komisjon teie soovitustele ametlikult järelraportis, mis esitatakse sel suvel, kuid nagu näete, teeme juba palju tööd, selleks et ELi eelarve haldamist tõhustada ja meie programmide toimivust parandada. Ootan väga meie edaspidist koostööd!

  Jorgo Chatzimarkakis, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan volinikku parlamendi nimel veel kord tema suurepärase koostöö eest tänada! Tõstatasite uuesti tähtsad punktid. Peaksime neid oma pideva töö alguspunktina käsitlema. Palun teil edastada meie tänu ka oma kolleegidele, sest pidasime paljudega väga intensiivseid läbirääkimisi – eriti tahan ära märkida Dacian Ciolose ja Johannes Hahni – ja nad mõlemad olid väga koostöövalmis. Kas annaksite palun selle tänu neile veel kord edasi?

Soovin tänada nõukogu eesistujat Zsolt László Becseyt tema selgete sõnade eest! Ta kõneles väga selgelt ja meile ei pruugi tema öeldu küll meeldida, kuid vähemalt oli ta väga ühemõtteline ning me oleme selle eest tänulikud. Arvan, et teie siinolek on ainult õige. Ma ei leia, et seda oleks eriline põhjus mainida. Sellele vaatamata on väga hea, et te kohal olete.

Viimasena tänan ma Euroopa Kontrollikoja presidenti Caldeirat, kellega Euroopa Parlament alati täiesti avatud ja positiivset koostööd naudib. Me hindame seda väga! Meie töö ei oleks võimalik ilma teie taustatööta. Meie heakskiidu andmine eelarve täitmisele põhineb peamiselt teie panusel. Austatud president Caldeira! Meile meeldiks näha, et teil tulemusauditi hindamisel edaspidi suurem roll oleks. Euroopa Liidu tulevik ei sõltu mitte ainult rahaliste vahendite seaduslikult ja nõuetekohaselt kulutamisest, vaid samuti ning eelkõige sellest, kas neid kulutatakse kasulikult ehk teisisõnu mõjusalt ja tõhusalt. Vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 318 moodustab see tulemusauditi osa. Parlamendina tahaksime näha iga-aastast arutelu komisjoni tulemusauditi üle ja kutsuda siia ka teid, et te Euroopa Kontrollikoja esindajana seda teemat meiega arutaksite. Suur tänu minu kaasparlamendiliikmetele ja kõigile sellesse teemasse kaasatutele!