Istungi stenogramm

Teisipäev, 10. mai 2011 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

(Istung algas kell 9.05)

2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

3. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

4. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine (arutelu)

  President. − – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmiste raportite üle:

− Jorgo Chatzimarkakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0134/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu − Komisjon ja rakendusametid (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC));

− Jorgo Chatzimarkakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0135/2011 kontrollikoja eriaruannete kohta seoses heakskiidu andmisega komisjoni tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel (2010/2204(DEC));

− Ville Itälä eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0094/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu − Euroopa Parlament (SEK(2010)0963 – C7-0212/2010 – 2010/2143(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0088/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – nõukogu (SEK(2010)0963 – C7-0213/2010 – 2010/2144(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0137/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus (SEK(2010)0963 – C7-0214/2010 – 2010/2145(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0138/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda (SEK(2010)0963 – C7-0215/2010 – 2010/2146(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0136/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Majandus- ja Sotsiaalkomitee (SEK(2010)0963 – C7-0216/2010 – 2010/2147(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0139/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee (SEK(2010)0963 – C7-0217/2010 – 2010/2148(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0116/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (SEK(2010)0963 – C7-0218/2010 – 2010/2149(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0117/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (SEK(2010)0963 – C7-0219/2010 – 2010/2150(DEC));

– Bart Staesi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport At-0140/2011 kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (KOM(2010)0402 – C7-0220/2010 – 2010/2151(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0149/2011 2009. aasta eelarve täitmise kohta: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll (2010/2271(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0150/2011 Euroopa Politseikolledži 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0241/2010 – 2010/2181(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0153/2011 Euroopa Ravimiameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0233/2010 – 2010/2173(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0119/2011 Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0232/2010 – 2010/2172(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0106/2011 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0226/2010 – 2010/2166(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0118/2011 Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0244/2010 – 2010/2184(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0123/2011 Euroopa Lennundusohutusameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0237/2010 – 2010/2177(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0107/2011 Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0239/2010 – 2010/2179(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0127/2011 Euroopa Kemikaaliameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0245/2010 – 2010/2185(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0122/2011 Euroopa Keskkonnaameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0230/2010 – 2010/2170(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0146/2011 Euroopa Toiduohutusameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0238/2010 – 2010/2178(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0120/2011 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0229/2010 – 2010/2169(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0132/2011 Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0236/2010 – 2010/2176(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0105/2011 Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0252/2010 – 2010/2192(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0125/2011 Euroopa Raudteeagentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0240/2010 – 2010/2180(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0109/2011 Euroopa Koolitusfondi 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0235/2010 – 2010/2175(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0104/2011 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0231/2010 – 2010/2171(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0144/2011 Euratomi Tarneagentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0246/2010 – 2010/2186(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0108/2011 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0227/2010 – 2010/2167(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0133/2011 Eurojusti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0234/2010 – 2010/2174(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0130/2011 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0228/2010 – 2010/2168(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0145/2011 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0242/2010 – 2010/2182(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0103/2011 Euroopa GNSSi Järelevalveameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0243/2010 – 2010/2183(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0126/2011 ühisettevõtte ARTEMIS 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0250/2010 – 2010/2190(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0128/2011 ühisettevõtte Clean Sky 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0249/2010 – 2010/2189(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0129/2011 innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0251/2010 – 2010/2191(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0131/2011 ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0247/2010 – 2010/2187(DEC)), ja

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0124/2011 ühisettevõtte SESAR 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0248/2010 – 2010/2188(DEC)).

  Jorgo Chatzimarkakis, raportöör. – (DE) Lugupeetud president, volinik Šemeta! Head kolleegid! Menetlus, mida me täna käsitleme – Euroopa Komisjoni kulutustele heakskiidu andmine – on oluline. Viimastel aastatel on seda võib-olla üsna kergelt võetud, kuid tegelikult on Euroopa Komisjoni 2009. aasta kõigile kulutustele heakskiidu andmine Euroopa Parlamendi oluline ülesanne.

Oleme teadlikud, et 80% nendest rahalistest vahenditest kulutati komisjoni ja liikmesriikide ühise vastutusena. Sellele vaatamata lasub üldvastutus selle menetluse eest komisjonil. Volinik Šemeta, tahaksin seetõttu üsna otse teie poole pöörduda. Esiteks tahan teid tänada! Tahaksin selle kohe alguses selgeks teha. Tahaksin kaasata oma kaasparlamendiliikmed, kes on teinud koos väga head tööd ning parlamendi seisukohta väga tugevalt toetanud. Siiski toimusid meil väga intensiivsed arutelud, volinik Šemeta. Teil on 2009. aastaks ainult ühine vastutus, kuid ometi olete end asjasse seganud. Mõnel juhul olid argumendid väga tulised ja me laskusime väga täpsetesse üksikasjadesse. Soovin siiski rõhutada, et olete heakskiidu andmise lisanud kolleegiumi, komisjoni päevakorda. Komisjoni president Barroso veetis üle tunni meiega üksikasjade üle läbirääkimisi pidades. Teil endal oli väga oluline osa komisjoni suhtumise muutmisel heakskiidu andmisse ja komisjoni ametnike suhtumise muutmisel kogu menetlusse. Olen tänulik, et ütlesite üsna avameelselt, et parlamendi sel aastal rakendatud surve aitab teil lõppkokkuvõttes läbipaistvust suurendada. Teie käsutuses on nüüd vahendid surve avaldamiseks mitte ainult liikmesriikidele, vaid ka enda administratsioonile – mis on praeguseni nende küsimuste käsitlemises veidi lõtv olnud.

Arvan aga ka, volinik Šemeta, et peame seda olukorda, mille me koos loonud oleme – ning paluksin teil edastada meie tänu president Barrosole –, ja seda dünaamikat teiste eelarve täitmise kinnitamise aruannete jaoks ära kasutama. Siinkohal on üks asi, mis peaks meile selge olema, nimelt see, et Euroopa Kontrollikoda ei ole 16. korda järjest positiivset kinnitavat avaldust andnud. See ei ole mitte tühine asjaolu, sest see tähendab, et te ei ole tegelikult 16 aastat järjest kriteeriume täitnud. Sellele vaatamata oleme seadnud põhikriteeriumid, mida ma lühidalt mainida tahaksin ja mida te täitnud olete. Mul on hea meel, et tulevane eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportöör Christofer Fjellner minuga ühel nõul on. Loodan, et ta jätkab sama hoogsalt tööd.

Komisjon on alustanud – ja see on väga oluline, sest lõppude lõpuks räägime siinkohal 80% ühisest vastutusest – Euroopa Liidu 2009. aasta raamatupidamisaruande ekslike kulutuste üsna selget formuleerimist. Seetõttu oleme sellise uue läbipaistvuse põhjal seadnud viis põhinõuet. Esimene neist on pikaajaline küsimus – vana lemmik –, millega parlament pikka aega tegelenud on: riiklikud haldusdeklaratsioonid. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esindajana on mul hea meel võimaluse üle juhtida tähelepanu sellele, et nimetatud küsimuse lisasid just fraktsiooni ALDE hollandlastest liikmed. Räägime siinkohal rahandusministrite kinnitusest, et ELi vahendeid on nende koduriikides nõuetekohaselt kasutatud.

Selliseid riiklikke haldusdeklaratsioone meil veel ei ole, kuid tahame, et need oleksid. Selle suhtes rajan tulevikus oma koostöö Christofer Fjellneriga. Volinik, te lubasite, et me vaatame, kas järgmiseks 2014. aasta finantsperspektiiviks oleks võimalik rakendada rangemaid tingimusi. On oluline, et olete koostanud suunised – oleme teile selle eest tänulikud –, et olete näidanud, millised riigid on tegelikult riiklikud haldusdeklaratsioonid esitanud – neid ei ole palju: põhimõtteliselt on täielikult nõudeid täitnud vaid Madalmaad – ja et olete teinud peadirektoraatidele ülesandeks näidata esimest korda 2010. aasta tegevuse aruandes seda, millistest osadest tulevane riiklik haldusdeklaratsioon koosneb, isegi siis, kui see vaid töötasandil toimub.

Teine põhinõue on, et ka volinikud peavad võtma suurema vastutuse. Olete teinud ettepaneku, et peadirektoraadid peaksid olema kohustatud oma volinikke puudustest teavitama, ja ma tahan teid selle eest tänada.

Kolmas ja oluline nõue on maksete lõpetamise või peatamise vahendi ulatuslikum kasutamine. Olete nimetanud selged kriteeriumid, mille puhul te seda teete. Olete meile selgelt näidanud, kuidas seda mõne viimase aasta jooksul juba teinud olete. Tänan teid selle avatuse ja läbipaistvuse eest, mis aitab meil liikmesriikidele survet avaldada! Tänan teid ka suuniste eest, mis liikmesriike aitavad! Lisaks lubasite, et seate tulemusauditi hindamisel selged standardid. See kohustus on teil vastavalt Lissaboni lepingule niikuinii. Tänan teid ka selle eest, et kaasasite meid märkimisväärses ulatuses tulemusauditi menetlusse! Lubasite teha ka lihtsustusi, sest tihti on materjal nii keeruline, et inimesed poevad eeskirjade taha ja lubavad endale kuritarvitust. Tänan teid ka selle eest, et seadsite järgmisele finantsperspektiivile väga täpsed nõudmised!

Olen selle poolt, et peame seda rada pidi edasi liikuma. Leian, et parlament saab komisjoni uuele tasemele tõstmisele suuresti kaasa aidata. Soovin Christofer Fjellnerile kõike paremat ning tänan soojalt ka oma kolleege parlamendist, eriti Bent Adamseni ja Dominykas Mordast.

  Ville Itälä, raportöör. − (FI) Lugupeetud president, austatud volinik! Head kolleegid! Kõigepealt soovin tänada kõiki, kellega mul oli meeldiv koos töötada, eelkõige variraportööre, kes tegid suurepärast koostööd. Soovin tänada ka eelarvekontrollikomisjoni liikmeid, sest see komisjon toetas raportit selge häälteenamusega ning õhkkond oli tõesti väga positiivne. Tänan kõiki ametnikke, kes meid aitasid! See töö nõudis pingutust, võttis kaua aega ning teemad olid üsna delikaatsed ja ebameeldivad, kuid vaatamata sellele tuleb neid käsitleda ja arutada.

Raporti põhiidee on, et praegu on ELis majanduskriis. Liikmesriigid, ettevõtted ja üldsus peavad pidevalt mõtlema, kuidas säästa ning kuidas päevast päeva toime tulla. Parlament peab tegema sama ning nõukogu on esitanud isegi ettepaneku, et parlament peaks samuti selles suhtes mõtlema säästudele ja sellele, et neid tuleb teha. Muidugi on see probleemne, sest meil kõigil on oma lemmikprojektid ja oma ideed selle kohta, mida parlament igal juhul tegema peaks. Nende valdkondade leidmine, kus sellisel juhul säästa, on mõnikord ilmselgelt väga raske.

Paljud asjad, mis on siin välja pakutud ning mis on seotud liikmete eeliste ja viisiga, kuidas nad töötavad, ei too raha suhtes kaasa olulisi muudatusi. ELi majandus nende tõttu ei tõuse ega lange, kuid maine kaotus, kui me ei toimi mõistlikul ja üldsuse silmis vastuvõetaval viisil, on märkimisväärne, ning just seetõttu peame tõepoolest hoolikalt mõtlema, mida teha.

Minu arvates peaksime keskenduma olulistele põhjustele, miks me siin oleme. Me oleme seadusandlik kogu ja kavandame eelarve. See on meie töö ja meil peavad olema selle tegemiseks vahendid. Tuleb tagada informatsioonitehnoloogia ja kõik ülejäänu, kuid mis puudutab kõiki muid aspekte, siis peame olema väga kriitilised tagamaks, et need aspektid on tegelikult seotud tööga, mille tegemiseks me siin oleme.

Soovin mulle antud lühikese aja jooksul tuua esile selle raporti kaks väga tähtsat, kuid võib-olla võrdselt murettekitavat küsimust. Esimene on turvalisus. Lugupeetud president! Loodan, et peasekretär esitab varsti ettepaneku turvalisuse parandamiseks. Meil on umbes aasta jooksul toimunud kolm vargust: pangas, sööklas ja postkontoris. See ei tohi tõesti niimoodi jätkuda! Teame, et kogu maailmas on pidev terrorismioht. Kui parlamendi turvalisus on niivõrd vilets, et keegi saab siia sisse jalutada ja postkontorit või panka röövida ning kedagi isegi kinni ei püüta, siis on igati põhjust olukorda parandada ja teha seda kiiresti. Sellega on seotud palju üksikasju, mis on raportis esitatud. Turvalisuse olulisel parandamisel tuleb nendest lähtuda.

Teine tähtis probleem on see, et ma ei suuda üldsusele mõeldavalt õigustada asjaolu, et me iga kolme nädala tagant oma töökohta vahetame. See toob kaasa palju rohkem kulutusi. Seda ei saa õigustada ning seetõttu peaks meil olema vaprust siin avameelselt arutada, kas see on mõistlik viis maksumaksjate raha kulutada. Teame, kui raske see on. Küsimus on meie ajaloos ja isiklikes kirgedes, kuid praeguse majanduskriisi ajal tuleb meil sel teemal rääkida. Me ei saa otsusetegijate ja inimeste vahele selliseid seinu ehitada ja neid sel moel üksteisest võõrandada. Just seetõttu peame selle küsimuse tõstatama ja sellest rääkima.

Nägin eile dokumenti, milles väideti, et Prantsuse senat on teinud ettepaneku, et parlament peaks kokku tulema ainult ühes kohas, Strasbourgis. See sobiks mulle hästi, sest põhiline on, et meil peaks olema ainult üks töökoht ja me ei tohiks kulutada raha pidevale edasi-tagasi reisimisele.

  President. − Tahaksin vastata otsekohe, öeldes, et peasekretär ja peasekretäri asetäitja on meie turvalisuse tagamiseks parlamendis palju jõupingutusi teinud. Eilsel juhatuse kohtumisel kulutasime selle küsimuse arutamiseks palju aega. Toiminguid tuleb parandada, kuid tahaksin kasutada siinkohal ka võimalust kutsuda kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid üles mõistma, et meilt nõutakse teataval tasemel distsipliini. Ma tean, et mõnikord on see koorem, kuid kui tahame parlamenti, mis on nii turvaline kui ka üldsusele avatud, siis peame tegema kontrolle, kuigi ma tean, et liikmeid ja mind ennast need mõnikord häirivad. Palun uskuge mind, kui ma ütlen, et siin on ainult kaks võimalust – need kontrollid kas jätkuvad, mis tähendab, et saame end turvalisemalt tunda – või me lõpetame need, mis puhul ei saa turvalisusest juttugi olla. Tahaksin parlamendiliikmeid veel kord paluda suhtuda neisse kõrgendatud kontrollidesse positiivselt, sest ma ei soovi neist loobuda. Tulevikus neid tõhustatakse.

Meil on ka teised kavad parlamendi avatuse tagamiseks, sest on väga tähtis, et parlament avatuks jääks. Tahame olla selline parlament, mis on üldsusele avatud, kuid samal ajal dikteerivad turvanõuded, et me peame võtma vastu konkreetsed meetmed, mida siiani vaja ei ole olnud. See puudutab ka meie assistente ja minu tähelepanu on köitnud see, et meie assistendid on parlamendiliikmetest isegi rohkem nördinud. Seetõttu palun assistentidel, kes parlamendi heaks väga palju tööd teevad, mõista ka nende kontrollide vajadust. Ei kontrollita mitte ainult parlamendiliikmeid, vaid ka assistente. Olen veendunud, et võtame need eeskirjad vastu, et end turvalisemalt tunda.

  Tamás Deutsch, raportöör. − (HU) Lugupeetud president! Head kolleegid! Nagu president ütles, on seitsme esitatud raporti raportöör Crescenzio Rivellini. Meie kolleeg on viimase poole aastaga erakordselt kõvasti ja tulemuslikult tööd teinud, kuid kahjuks ei saa ta sellel istungil osaleda ning mul on au teda tänasel arutelul asendada.

Nagu mainisin, on Crescenzio Rivellini seitsme raporti raportöör. Lubage mul tuletada teile meelde ELi põhiinstitutsioone, kelle eelarve täitmise kinnitamise aruanded Crescenzio Rivellini ette valmistanud on. Ta koostas eelarve täitmise kinnitamise aruanded Euroopa Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, ombudsmani ja Euroopa andmekaitseinspektori ning nende ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta.

Lubage mul omalt poolt tänada Crescenzio Rivellinit ja eriti Euroopa Kontrollikoda. Selle institutsiooni töö esitatud raportite ette valmistamisel oli asendamatu.

Lubage mul tänada ka Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni liikmeid ja nende kolleege töö eest, mis tänaste tulemusteni viinud on.

Head kolleegid! Tahaksin tõsta esile kaks raportit. Üks neist on Euroopa Nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise raport ja teine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelarve täitmisele heakskiidu andmise raport.

Euroopa Nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmine on alati keeruline, sest igal aastal areneb kahe institutsiooni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu vahel heakskiidumenetlust puudutav arutelu.

Lubage mul kõneleda väga selgelt ja ühehäälselt! Euroopa Parlamendi kindel ja selge seisukoht on, et parlamendil on Euroopa Nõukogu puhul samasugune õigus heakskiitu anda või mitte anda kui ükskõik millise muu institutsiooni puhul. Crescenzio Rivellini teeb ettepaneku lükata edasi heakskiidu andmine Euroopa Nõukogule, et jätta ruumi nõukogu ja Euroopa Parlamendi vaheliseks täiendavaks konsultatsiooniks heakskiidumenetluse teemal. Järgisime sama menetlust eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Parlamendi pädev komisjon soovitas nõukogule heakskiidu andmine edasi lükata ning heakskiit anti hilisemal kuupäeval.

Sel aastal, kuigi heakskiidu andmise edasilükkamisse puutuvalt on ettepanek sarnane eelmiste aastate omadega, oleme nõukogu heakskiidumenetlusega kahtlemata edu saavutanud ning seetõttu tänan ja kiidan Euroopa Nõukogu eesistujariiki Ungarit.

Nagu Euroopa Ülemkogu puudutava heakskiidu andmise raporti punktis kaheksa välja tuuakse, on see edu saavutatud eesistujariigi Ungari positiivse suhtumise ja pingutuste tulemusel. Seetõttu kiidan neid, kes eesistujariigi Ungari töösse kaasatud olid!

Oleme aasta-aastalt edusamme kogenud, kuid nende ulatus ei ole ligilähedanegi sellele, mida soovime. Peame positiivseks tulemuseks seda, et nõukogu on tunnustanud heakskiidumenetlust ja eelarvemenetlust kui kahte eri toimingut, mida tuleb käsitleda eraldi. Tervitatav on ka see, et nõukogu liikmed praeguses heakskiidumenetlust puudutavas arutelus osalevad. Kahjuks ignoreerisid nõukogu esindajad ka sel aastal tehnilise komitee kutset. Nad ei osalenud komitee arutelul heakskiidumenetluse üle ega võimaldanud juurdepääsu tähtsatele dokumentidele, mis heakskiidu andmiseks vajalikud olnud oleksid, ning Euroopa Nõukogu ei vastanud ka parlamendikomisjoni küsimustele. Need on probleemid, mis tuleks lõpuks lahendada.

Loodan, et pärast heakskiidu andmise edasilükkamist on võimalik saavutada pädeva parlamendikomisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu vahel kindel ja tulevikku vaatav kokkulepe nõukogule heakskiidu andmist puudutavates küsimustes.

Viimasena lubage mul peatuda ettepanekul teha erand Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Selle komitee eelarve haldamisega seotud probleemid ei ole nii olulised, et need heakskiidu andmise edasilükkamist õigustaksid, ning seetõttu pooldame heakskiidu andmist. Veelgi enam, selle komitee töös avastatud probleemid ei ole seotud aastaga, mis järgneb sellele aastale, millele heakskiit antakse.

Head kolleegid! Crescenzio Rivellini asendajana võin ma öelda, et mis puudutab neid seitset ettepanekut, siis peaks parlament esitama resolutsiooni ettepaneku, nagu selles ettepanekus sätestatud on.

  Bart Staes, raportöör. − (NL) Lugupeetud president! Head kolleegid, austatud volinik, nõukogu eesistuja! Väärite tunnustust! Esimest korda aastate jooksul osaleb nõukogu eelarve täitmisele heakskiitu andmist puudutavas arutelus. Õnnitlused! Me tõesti hindame seda.

Head kolleegid! Vahemikus 2008–2013 kulutab 10. Euroopa Arengufond 22,6 miljardit eurot. See muudab Euroopa Arengufondi ELi kõige tähtsamaks finantsinstrumendiks arengukoostöös AKV riikidega. 10. Euroopa Arengufond on väga oluline ka oma rahalise panuse mõttes ning selle kohaldamisala on 64% suurem kui selle eelkäija 9. Euroopa Arengufondi oma.

Tahan teha viis märkust.

Esiteks ei ole Euroopa Arengufond siiani ELi tavaeelarve osa olnud. See on tegelikult vastuvõetamatu, sest see sekkub demokraatlikku järelevalvesse, viib vastutuse puudumiseni ega aita kindlasti kaasa rahastamise läbipaistvusele. Oma raportis tuletan komisjonile meelde, et tulevase finantsraamistiku läbirääkimiste raames võttis komisjon endale kohustuse tagada, et Euroopa Arengufondist saaks Euroopa eelarve tõeliselt integreeritud osa. Loodan, et see nüüd nii on ja et saadate, lugupeetud nõukogu eesistuja, nõukogule ja liikmesriikidele sõnumi, et alates 2014. aastast peab Euroopa Arengufondist tõepoolest liidu eelarve integreeritud osa saama. Ilmselgelt ei tohiks see tähendada, et selline teguviis võimaldaks lõpptulemusena arengukoostööks üldiselt kättesaadavaks tehtud vahendite kärpimist.

Teiseks on kvantiteet üks asi, kvaliteet aga hoopis teine. Mis tavalist arengukoostööd puudutab, siis on Euroopa Komisjon võtnud endale kohustuse kulutada 20% arenguabist alg- ja keskharidusele ning esimese etapi arstiabile. Oma raportis palun komisjonil Euroopa Arengufondi suhtes sama teha: keskenduda eelkõige alg- ja keskharidusele ning tervishoiule ja isegi suurendada seda summat 25%ni kogueelarvest. Sel puhul on ülitähtis koostöö valitsusväliste organisatsioonidega nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil.

Kolmandaks lubage mul kommenteerida finantsjuhtimist. Euroopa Kontrollikoda on 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi finantsjuhtimist põhjalikult uurinud ning seda mitte ainult oma aastaaruandes, vaid ka väga paljudes eriaruannetes, ning teinud tõeliselt häid ja väärtuslikke märkusi. Muret tekitavad aga tõepoolest samad põhjused, näiteks kontrollikoja avastatud puudused hankemenetlustes, Euroopa Komisjoni delegatsioonide eelnevad kontrollid ja sisekontrollisüsteemide läbikukkumine meie partnerriikides. Euroopa Kontrollikoda märgib sõnaselgelt, et tegemist ei ole pettuse, vaid puudustega. Leian, et peame seda arvesse võtma. Arvuliselt väljendamatuid vigu on tõepoolest liiga palju.

Lugupeetud volinik! Ma loodan, et te seda teemat oma kolleegidega käsitlete. Midagi peab selles suhtes tõesti muutuma.

Minu neljas märkus puudutab eelarveabi (ning sobiks rohkem laiemasse arutellu). Meie seas viibib Charles Goerens, kes on arengukoostöö komisjoni raportöör eelarveabi käsitleva rohelise raamatu kohta. Me kõik tunnistame, et eelarveabi võib olla tähtis arengukoostöö edendamisel. Seda ei tohiks aga siiski käsitleda universaalravimina, sest sellega kaasnevad ka paljud ebasoodsad asjaolud. Positiivne on see, et tehingukulud on madalad, et partnerriikidel on suurem vastutus enda eest ning et partnerite ja abiandjate vahel on parem dialoog. Samal ajal on ilmselge vahendite omastamise ja väärtarvitamise oht. Näen, et see arutelu toimub selles parlamendis veel mitu korda.

Minu viies ja viimane märkus puudutab investeerimisrahastut. Investeerimisrahastu on vahend, mida Euroopa Investeerimispank kasutab laenude suunamiseks meie partnerriikidele. Hetkel ei liigitu see mehhanism tegelikult heakskiidu andmise ega kontrollikoja kinnitava avalduse alla. See ei ole tegelikult vastuvõetav! On nii mõndagi, mida parandama peame. Kogu selle asja juures on positiivne see, et Euroopa Investeerimispanga esindajad ja eelarvekontrollikomisjoni esindajad pidasid väga asjalikku arutelu. Tegelikult koostasid nad koos raporti, mis on esimene selline juhus üldse. Sellest on palju õppida. Minu raportis on selle kohta tehtud mitu tähtsat märkust. Usaldame mõned ülesanded ka Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Komisjonile. Nõuame rahastamise paremat kooskõlastamist. Euroopa Investeerimispank, Euroopa Komisjon, tegelikult nõuame Euroopa Investeerimispanga tegevuse uurimist selle aasta septembri lõpuks, nii et saaksime järgmist heakskiidumenetlust nõuetekohaste dokumentidega alustada. Nõuame kohalike partnerite suuremat kaasamist, kui Investeerimispank projekte kaasrahastab. Nõuame vahetumat ja vähemteoreetilist aruandlust ning Euroopa Investeerimispanga kõigi rahaliste vahendite üldauditit.

Head kolleegid! Minu hinnang Euroopa Arengufondi toimimisele võib olla range, kuid leian, et see on õiglane. Usun, et minu raportis kaalutakse päris palju viise arengukoostöö rahaliste vahendite paremaks haldamiseks ning seetõttu kutsun teid üles minu raportit suure häälteenamusega kiiresti vastu võtma.

  Georgios Stavrakakis, raportöör. − Lugupeetud president! Annan teile teada, et kavatsen kogu oma kõneaja ära kasutada.

Olin vastutav nendele ametitele heakskiidu andmise eest, kus eelarvekontrollikomisjon täitis oma ülesannet kontrollida märkimisväärsel arvul detsentraliseeritud agentuuride ja ühisettevõtete haldamist. Selle tähtsa ülesande edukas täitmine ei oleks võimalik ilma minu variraportööridest kolleegide või minu komisjoni liikmete, minu ameti ja sekretariaadi toetuse ja koostööta. Soovin neid kõiki selle eest tänada! Soovin väga tänada ka Eoin O’Shead kontrollikojast tema osaluse ja koostöö eest!

Usun kindlalt, et Euroopa ametid ja ühisettevõtted toovad ELile lisaväärtust ning aitavad oma kohalolekuga liikmesriikides Euroopa identiteeti tugevdada. Samal ajal on meie kui parlamendi roll aruandekohustus kodanike suhtes, mistõttu peame tagama, et maksumaksjate raha kasutatakse nõuetekohaselt, läbipaistvalt ja tõhusalt.

Tõhus dialoog hõlmas pikka mitu kuud kestnud jälgimist parlamendi, ametite, komisjoni, siseauditi talituse ja kontrollikoja vahel. Ühise pika analüütilise ja ettevalmistava töö tulemus on minu arvates suurem läbipaistvus ja rangem juhtimisdistsipliin.

Lubage mul nüüd minna kahe ameti juurde, kelle suhtes meie komisjon teeb ettepaneku heakskiidu andmine edasi lükata: Euroopa Politseikolledž ja Euroopa Ravimiamet. Euroopa Politseikolledži puhul eeldasime, et avastame probleemid, mis ulatuvad tagasi eelmise aasta raportisse. Alates uue direktori ametisse asumisest on rakendatud parlamendi esitatud tegevuskava ning tulemused hakkavad just praegu nähtavaks muutuma. Pean üldtunnustatuks asjaolu, et alates sellest, kui uus juhatus asja üle võttis, on edusammud Euroopa Politseikolledži juhtimisel märgatavad olnud. Sellele vaatamata peab Euroopa Politseikolledž oma jõupingutusi suurendama.

Euroopa Ravimiametis avastati probleeme hankemenetluste juhtimisega. Küsimused tõstatati võimaliku ohu kohta ekspertide sõltumatusele ja ka võimalike probleemide kohta töötajate värbamisel. Üldiselt peetakse Euroopa Ravimiametit hästi korraldatud ja toimivaks ametiks. Sellele vaatamata leian, et niivõrd olulise ameti puhul peaksime olema täiesti kindlad, et paika on pandud õiged menetlused ja neid kohaldatakse tulemuslikult. Sel põhjusel nõudsime, et Euroopa Ravimiamet viiks koostöös siseauditi talitusega läbi auditi ning esitaks meile juuni lõpuks selle tulemused.

Lubage mul oma sõnavõtt lõpetada horisontaalse raportiga! Tahaksin uskuda, et see raport annab kõikehõlmava ülevaate kõigi ametite ja ühisettevõtetega seotud probleemide kohta. Raportis määratakse kindlaks palju hea tava näiteid ning see sisaldab ettepanekuid edaspidisteks parandusteks. Seal esitatakse nõue, et komisjon peaks üle vaatama kõik ametid, pöörates erilist tähelepanu kõige väiksematele ametitele ja sellele, kuidas nende toimimist parandada. Samuti nõutakse kontrollikoja kõikehõlmavat analüüsi ametite lähenemisviisi kohta selliste olukordade käsitlemisele, kus on võimalus huvide konfliktiks. Ma olen väga rahul, et kontrollikoda on valmis seda tegema.

Praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi ajal on jälgimise olulisus muutunud tähtsamaks kui kunagi varem. Oleme koos – parlament, ametid, komisjon ja kontrollikoda – pühendunud probleemide käsitlemisele ja lahendamisele ning veelgi paremate tulemuste saavutamisele. Puuduste vältimine on erakordselt raske, kuid veelgi olulisem on need avastada ja neid ennetada. Arvan, et oleme järelevalvega hästi hakkama saanud.

  President. − Järgmisena võtab sõna minister Zsolt László Becsey nõukogu nimel.

Lugupeetud minister! Tänan teid väga täna hommikul siia tulemise eest! Eesistujariik Ungari annab oma kohalolekuga sellel väga tähtsal arutelul väga hea eeskuju ka tulevastele eesistujariikidele. Ütlen sama, mida mu kolleeg Bart Staes mõni minut tagasi ütles: väga hea, et te kohal olete!

  Zsolt László Becsey, nõukogu eesistuja. − (HU) Lugupeetud president! Head kolleegid! Esiteks räägin sissejuhatuses ainult ungari keeles ja seejärel jätkan nõukogu liikmena inglise keeles rääkides, kuid kuna ma Euroopa Parlamendi liikmena siin alati ungari keeles kõnelen, siis jätkan ma seda tava. Teiseks tahaksin paluda lugupeetud presidendilt võimaldada mulle selle arutelu lõpus kaks lisaminutit vaatamata sellele, millal mu mikrofon välja lülitatakse. Loodan, et sarnaselt eelnevatele aruteludele antakse nõukogule piisavalt aega.

See arutelu toimub majandus- ja finantskriisi ajal, mil paljud liikmesriigid on pidanud oma riigieelarveid kärpima ning oma kulusid range kontrolli all hoidma. Euroopa kodanikud ja maksumaksjad pööravad õigustatult üha suuremat tähelepanu ELi rahaliste vahendite nõuetekohasele kasutamisele. Seetõttu on mul hea meel võimaluse üle sel arutelul nõukogu ja eesistujariigi Ungari seisukohti esitada.

Muidugi on õige, et iga institutsiooni eelarved on osa laiemast kontroll- ja kokkuhoiusüsteemist. Oleme liiga kaua tegutsenud vastavalt 1970. aastast pärinevale aumeeste kokkuleppele, mille kohaselt on nii parlament kui ka nõukogu hoidunud teineteise administratiivkulusid analüüsimast.

Arvan, et me mõlemad leiame, et selline kokkulepe ei ole Lissaboni lepingu järgses praeguses õhkkonnas enam asjakohane. Just seetõttu on nõukogu esitanud ettepanekud heakskiidumenetlusse kaasatud meie kahe institutsiooni koostöö reguleerimiseks ning on valmis neid ettepanekuid arutama. Oleme esitanud ettepaneku ja ootame huviga, et saaksime seda teiega arutada. Usun kindlalt, et meie huvides on selles valdkonnas koostööd teha ning sama tähtis on ka see, et näitaksime Euroopa kodanikele, et me koostööd teeme. Seetõttu kutsun parlamenti sel teemal läbirääkimisi algatama.

Palun isiklikult teid, lugupeetud president, et teeksite oma parima, kui määrate oma delegatsiooni, kes meiega poliitilisel tasandil läbirääkimisi peab. Oleme valmis oma ideid teiega jagama. Rohkemgi, me jagame teie muret, et ELi eelarvet nõuetekohaselt täidetaks. Oleme põhjalikult analüüsinud komisjoni aastaaruandeid ja kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekuid.

Veebruari lõpus esitasin ise eelarvekontrollikomisjonile nõukogu soovitused komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Mul on hea meel asjaolu üle, et ka teie institutsioon on tõstatanud paljud nõukogu esile tõstetud punktid. Nõukogu soovitas komisjonile heakskiidu anda ning tunnustas kontrollikoja kindlaks määratud üldiseid arengusuundi. See on osa teretulnud suundumusest ning tuleneb suuresti nii komisjoni kui ka liikmesriikide viimaste aastate pingutustest. Vaatamata positiivsetele märkidele ei ole üldine tulemus aga rahuldav ning kontrollikoda pidi oma arvamuse 2009. aastaks siiski kvalifitseerima.

Tahaksin lühidalt peatuda neil küsimustel: vajame põhjalikku arutelu, vajame pikaajalist koostööd ning pikaajalist kokkulepet teiega, järgides nn aumeeste kokkulepet, mida meile teha meeldiks. Jääme heakskiidumenetlusele kontrollikoja avastuste põhjal kindlaks, sest see on eeskiri, see on aluslepingu küsimus. Samuti eeldame, et parlament ja me ise võtame arvesse olemasolevate eeskirjade lihtsustamise ja nende läbipaistvuse suurendamise keerukust.

Loodan, et seda laadi probleemi, kus parlament nõukogule heakskiidu andmise edasi lükkab, tulevikus rohkem ei esine, mistõttu soovin, et peaksime isegi Ungari eesistumise ajal poliitilisi läbirääkimisi pidama ja kokkuleppe sõlmima.

See on mu isiklik palve teile, parlamendile, ja teile, lugupeetud president.

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. − Lugupeetud president! Lubage mul kõigepealt tänada eelarvekontrollikomisjoni ja eelkõige raportöör Chatzimarkakist nende suurepärase koostöö ja raportööri koostatud raporti eest, sealhulgas soovituse eest anda 2009. aasta eelarvele heakskiit! Sooviksin tänada ka Bart Staesi tema raporti eest Euroopa Arengufondi eelarve täitmise kohta ja Georgios Stavrakakist tema raporti eest ametite kohta!

2009. aasta heakskiidumenetlus on lõpule jõudmas. See oli intensiivne periood, mille jooksul kujundasid parlament ja komisjon välja nende kahe institutsiooni vahelise erilise partnerluse. Näeme, et mis puudutab ladusat finantsjuhtimist ja Euroopa lisaväärtust, on neil kahel institutsioonil palju ühist.

Olete kuulanud kontrollikoda ja analüüsinud nende raporteid. Mitu mu kaasvolinikku on pidanud eelarvekomisjoniga viljakat dialoogi ning teiega on jagatud palju teavet. Keskendun siinkohal kolmele eriliseks huviobjektiks olevale teemale.

Esiteks peavad komisjon ja parlament koos nõukoguga igakülgselt peegeldama seda, kuidas eri finantstegevuses osalejate vastutust õigusraamistikus paremini määratleda ja esile tõsta saaks. Asjaolu, et kontrollikoda ja komisjon on liikmesriikide projektides ning maksetes suuri vigu avastanud, osutab selgelt, kus tuleb viivitamata teha rohkem pingutusi, sest peaaegu 80% Euroopa rahalistest vahenditest on ühiselt hallatavad.

Lissaboni lepingu artiklis 317 on sõnaselgelt sätestatud, et liikmesriigid peavad eelarve täitmisel koostööd tegema. Komisjon on praeguse finantsmääruse läbivaatamise raames esitanud selle kohta järjepidevad ettepanekud. Kuna parlament on selle määruse uuestisõnastamisel nüüd nõukoguga võrdsel alusel, on tegemist tõelise ja ainulaadse võimalusega liikmesriikide aruandekohustuse täitmist tõhustada ning seda võimalust ei tohi kasutamata jätta.

Teiseks jagate kahtlemata seisukohta, et eeskirjade keerukus heidutab potentsiaalseid kasusaajaid ELi rahalist abi taotlema. Lisaks põhjustab see keerukus märkimisväärsel hulgal vigu, nagu kontrollikoda mitmes oma auditiaruandes rõhutanud on.

Abikõlblikkuseeskirjade ja finantsmenetluste lihtsustamine on järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perspektiivis komisjoni prioriteetne eesmärk. Seetõttu on komisjon esitanud finantsmääruse läbivaatamiseks ka ettepanekud, mille eesmärk on selgitada eeskirju, tagada nende järjepidevus valdkondlikes õigusaktides ning lihtsustada finantsmenetlusi.

Kolmandaks nähakse nendes ettepanekutes ette ka eri kontrollstrateegiad vastavalt programmi hinnangulisele riskitasemele, meetmetele ja kasusaaja tüübile. Selle kava eesmärk on parandada kontrollide kvaliteeti, tagades, et nende kulud on proportsionaalsed nendest saadava kasuga, andes samas piisava kinnituse, et ELi eelarvet hallatakse vastavalt ladusa finantsjuhtimise põhimõtetele.

Mul on hea meel näha, et see on käimasolevate läbirääkimiste päevakavas väga tähtsal kohal ning et esitatud ettepanekud tõesti komisjoni kaugeleulatuvatele eesmärkidele vastavad.

Heakskiidumenetlus on võimaldanud komisjonil õppida Euroopa Kontrollikoja järeldustest ja soovitustest ning heakskiitu andva asutuse otsusest ajal, kui kaalume ELi poliitikasuundade tulevast kavandamist ja nende peegeldamist ELi eelarves.

Nüüd on meil koos komisjoniga ühine vastutus teisendada õpitu konkreetselt uuteks ajakohasteks ja tulemuslikeks eeskirjadeks ning menetlusteks, mis võimaldavad liidul meie 500 miljoni kodaniku ootustele sidusal ja kulutõhusal viisil paremini vastu tulla.

Lubage mul lõpetada erilise tänuavaldusega Euroopa Parlamendile selle pideva toetuse eest aastate jooksul komisjoni jõupingutustele parema Euroopa Liidu eelarve finantshaldamise saavutamiseks.

ISTUNGI JUHATAJA: Silvana KOCH-MEHRIN
asepresident

  Thijs Berman, arengukoostöö komisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Lugupeetud juhataja! Euroopa Arengufond on minevikus sattunud kontrollikoja kriitika alla, kes ütles, et kulude kontrollimiseks tuleb teha rohkem pingutusi. Sellise kontrolli peavad rakendama eelkõige ELi delegatsioonid arenguriikidesse. Nemad on arutatavatele projektidele kõige lähemal.

Euroopa Komisjon on eelkõige viimastel aastatel võtnud olulisi meetmeid kontrolli parandamiseks, eelkõige mis puudutab eelarveabi ja kulutusi kaitsetutes riikides. Lisaks võib liikmesriikide parem koostöö ja kooskõlastamine arengupoliitika valdkonnas säästa meile kuus miljardit eurot. Selle saavutamiseks on vaja aga tugevaid ELi delegatsioone – delegatsioone, mis suudavad need rollid ja ülesanded enda peale võtta ning tagada kulutamise kvaliteedi.

Irooniline on, et fraktsioonid, kes pettuse pärast krokodillipisaraid valavad, kuid keelduvad ELi delegatsioonide juhtimise tõhustamiseks raha kulutama, on tihti ühed ja samad. Kui me tõesti tahame, et need delegatsioonid takistaksid arenguabi raha sattumist valedesse kätesse või raha väljavoolamist läbikukkunud projektidesse, siis vajavad need ELi delegatsioonid rohkem töötajaid. Seetõttu tuleb meil oma eesolevate aastate välispoliitika eelarves see valik teha. Ootan uudishimuga komisjoni vastust hulgale märkustele, mille Bart Staes oma suurepärases raportis esitas. Minu fraktsioon toetab täielikult tema järeldusi.

Olles seda öelnud, siis mis enne eelkontrollide parandamist muutuma peab? Kuidas saame tagada rakendusorganisatsioonide juhtimise parandamise? Mida teeb komisjon selleks, et abisaajariikide ja piirkondlike organisatsioonide suutlikkust täiendavalt suurendada, ja mis selle saavutamiseks vajalik on? Edaspidi tuleks ELi arengupoliitikas kulutada rohkem vahenditele, mis võimaldavad juurdepääsu finantsteenustele, st mikrokrediidivahendid. Vaeste riikide inimestel on piisavalt unistusi ja oskusi. Neile tuleks anda võimalus oma elu väikeste laenudega üles ehitada. Sellele peaks kaasa aitama ka Euroopa Arengufond.

Viimasena, kuna Euroopa Arengufond on osa Euroopa eelarvest, siis kohaldatakse selle suhtes ilmselgelt demokraatlikku kontrolli, kuid see ei tohi viia arengukoostöö kogueelarve kärpimiseni.

  Charles Goerens, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Lugupeetud juhataja! 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi eelarve täitmisele heakskiidu andmisega tekkisid mul ideed järgmisteks märkusteks.

Esiteks, komisjoni kaugeleulatuv eesmärk – ja väga õigustatud – on edendada Aafrika regionaalarengut. Selleks on kaks vahendit, tegelikult kaks mandaati. Esiteks liikmesriikidelt saadud mandaat rakendada Euroopa Arengufondi, mida rahastatakse tegelikult riikide eelarvetest. Samad liikmesriigid on andnud komisjonile ka mandaadi majanduspartnerluslepingute üle läbirääkimisi pidada. Just seetõttu räägime siinkohal poliitika sidususe küsimusest. Lisaks on komisjonil selles küsimuses suur vastutus. Komisjon võib aga delegatsioonidele vajalike vahendite kättesaadavaks tegemise puhul arvestada Euroopa Parlamendi arengukomisjoni liikmete toetusega.

Teiseks on Euroopa Arengufondi rakendamine nende aafriklaste küsimus, kes koos Euroopa Liiduga Euroopa Arengufondi kaasomanikud on. Mõlema partneri huvides on fondi võimalikult hästi ära kasutada. Loodan, et Euroopa Arengufondi kaasamine eelarvesse, mida ma ka nõuan – see kättesaamatu fenomen, see sündmus, mida kogu aeg lubatakse, kuid mis tegelikkuseks saanud ei ole –, võimaldab säilitada arengufondi esialgse olemuse. Peame kandma hoolt selle acquis’i säilimise eest.

  Csaba Őry, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. − (HU) Lugupeetud juhataja! Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostajana soovin juhtida eelarvekontrollikomisjoni tähelepanu mitmele ettepanekule ning paluda neil need ettepanekud oma raportisse lisada.

Esiteks hindame komisjoni pingutusi finantsjuhtimise paremaks muutmiseks, kuid peame samal ajal kahetsusväärseks, et liikmesriigid finantskriisist hoolimata Euroopa Sotsiaalfondi finantsvara täielikult ära ei kasuta.

See määr on langenud 54%-lt 2007. aastal 36%-le. Leiame, et selles valdkonnas tuleb rohkem pingutada. Samuti kutsume üles rohkem pingutama, et vähendada abikõlbmatute kulutuste tagastamissagedust, ning soovime juhtida komisjoni tähelepanu sellele, et on vaja kiirendada rahaliste kohandamistega seonduvaid otsustusmenetlusi.

Heameelt tuleb tunda selle üle, et Euroopa Sotsiaalfondis keskenduti tööhõivestrateegiale, kuid nagu ma ütlesin, ei kaasatud kõiki saadavalolevaid vahendeid, mistõttu on vaja teha täiendavaid pingutusi.

Ametitega oli väikseid probleeme, mul ei ole aega sellel peatuda, kuid üldiselt peame ütlema, et nende finantsjuhtimine on vastuvõetav ning seda tuleb toetada.

  Jutta Haug, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik! Head kolleegid! Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamus eelarvekontrollikomisjonile oli väga positiivne. Meid rõõmustas väga viis, kuidas komisjoni teenistused rahalisi vahendeid kasutanud olid. Meil ei ole midagi kritiseerida, ei viisi, kuidas raha kasutati, ega kulutuste taset. Otse vastupidi, saame raha täpse ja positiivse kasutamise kohta programmis LIFE vaid kiidusõnu öelda. Komisjon kasutas edukalt ning kasulikult meie antud täiendavaid vahendeid. Ka meie valdkonna ametid – Euroopa Keskkonnaagentuur, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Kemikaaliamet, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet – on oma raha vastutustundlikult kulutanud.

Vastupidi pädevale komisjonile kritiseerib eelarvekontrollikomisjon oma aruandes Euroopa Ravimiametit ning soovib isegi seda, et selle ameti eelarve täitmisele heakskiitu ei antaks. Minu arvates läheb see viisakalt väljendudes liiga kaugele. Vähem viisakalt väljendudes võiksin ma öelda, et eelarvekontrollikomisjon sekkub teemadesse, mis jäävad tema pädevusulatusest välja. Tuleks paluda tal see lõpetada! Saan vaid paluda, et parlamendis ja plenaaristungil sel teemal midagi ette võetaks.

  Mathieu Grosch, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Lugupeetud juhataja! Vastupidiselt eelmisele komisjonile ei saanud transpordi- ja turismikomisjon avaldada täielikult positiivset seisukohta. Sellest hoolimata oli meil hea meel selle üle, et üleeuroopalistele transpordivõrgustikele eraldati märkimisväärsed vahendid ja et 2009. aasta oli lõpuks väga hea aasta Galileo programmile, mida ei saa kahjuks öelda eelmiste aastate kohta. Saime väita ka seda, et üleeuroopaliste võrgustike puhul tegid koordinaatorid head tööd, sest nad aitasid oluliselt kaasa ka nende suurte projektide üldrahastamisele.

Nagu näeme, on veel palju arenguruumi teistes parlamendi oluliseks peetud valdkondades – nagu maanteeohutus. Ainuüksi sellele valdkonnale on eraldatud 73% rahalisi vahendeid. Meie arust saaks see konkreetne programm väiksema rahastamisega rohkem ja paremini toimida.

Viimasena soovin mainida, et sooviksime näha suuremat transpordi- ja ühtekuuluvuspoliitika koostööd. Nii ei saa, et ühes komisjonis täpsustatakse prioriteedid ja seejärel ignoreeritakse neid teistes komisjonides. Meie praegustes läbivaatamistes selline kooskõlastamine siiski toimub. Loodame, et meil on 2010. aastal selle teema kohta paremaid uudiseid.

  Giommaria Uggias, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Transpordi- ja turismikomisjon toetas minu soovitust anda heakskiit Euroopa Komisjoni toetavate Euroopa transpordiametite eelarvete täitmisele.

Heakskiit antakse seetõttu, et kontrollikoja arvates olid nende ametite aastaaruanded olemuselt usaldusväärsed, kuigi me tahame ära märkida ja rõhutada mitut kriitilist küsimust. Mõned sellised küsimused on omased kõigile ametitele või mõnele neist, sealhulgas: riigihankemenetluste tühistamine ja viivitused nendes, personalieeskirjade rikkumine või eelarve aastasuse põhimõtte rikkumine. Rõhutada tuleb aga nende ametite pingutusi probleemide kõrvaldamisel.

Üldiselt tahaksin lühidalt esitada kaks poliitilist tähelepanekut, nimelt igasuguse mitmeaastase planeerimise puudumine – mis näitab puudujääke juhtimises – ning kiire ja otsustava tegevuse puudumine mõne ameti, nagu Euroopa Raudteeagentuur, töös. Samas vaimus tahaksin märkida ära – kaheaastase– viivituse selle määratlemisel, kes Viareggio katastroofi eest vastutab.

  Jens Geier, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Lugupeetud juhataja! Tahan võtta minuti, et rääkida regionaalarengukomisjoni arvamuse koostajana, ja seejärel kõneleda kaks minutit oma fraktsiooni nimel.

Lugupeetud juhataja, Zsolt László Becsey, volinik Šemeta, president Caldeira! Head kolleegid! Regionaalpoliitika eelarve on jätkuvalt Euroopa Liidu üldeelarve Achilleuse kand. 5% Euroopa Regionaalfondi maksetest on siiani vigadega ning seetõttu tuleb neid kirjeldada kui ebakorrapäraseid makseid. Isegi nõuetekohasena tunduvate maksetega toetatakse tegelikult groteskseid projekte. Lubage mul meelde tuletada, et Euroopa Regionaalfondist toetati Elton Johni kontserti Napolis. Väideti, et see on vahend turismi edendamiseks. See võib nii olla, kuid minu arvates tuleks tegelikku regionaalabi Napolile teistmoodi kasutada.

Selle põhjus on, et liikmesriigid peavad rahastamist Euroopa Regionaalfondist liiga tihti pehmeks rahaks. See selgub ilmselgelt asjaolust, et ebakorrapäraste maksete tõttu toimub tagasimaksmine mahajäänult; asjaolust, et komisjon peab väga tihti kasutama maksete peatamise vahendit – mida me eelarve kontrollijatena sõnaselgelt toetame –; ja asjaolust, et aruandmise täpsus kannatab. Regionaalpoliitika peadirektoraat ei saa meile kinnitada rohkem kui poole rakenduskava seaduslikkust ja usaldusväärsust, sest liikmesriigid ei ole esitanud asjakohaseid aruandeid.

Head kolleegid! Meil on veel palju teha.

  Pat the Cope Gallagher, kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. − Lugupeetud juhataja! Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur asutati 2005. aastal selleks, et tagada ELi liikmesriikide ühise kalanduspoliitika eeskirjadest parem kinnipidamine. See Hispaanias Vigos asuv amet mängib tähtsat rolli kalanduskontrolli tugevdamisel ja ELi liikmesriikide kooskõlastamise tagamisel.

Toetan mitmeaastast tööprogrammi aastateks 2011–2015, mille amet hiljuti kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga vastu võttis. Leian, et see mitmeaastane tööprogramm parandab tõhustatud piirkondliku koostöö ja vahendite ühiskasutuskavade kaudu kulutõhusust. Mul on hea meel, et kontrollikoda andis eelarve täitmisele heakskiidu. Seda seisukohta toetab minu arvamus, mis kalanduskomisjonis vastu võeti.

Komisjon avaldab varsti oma seadusandlikud ettepanekud ühise kalanduspoliitika reformi kohta. See reform peab standardima liikmesriikide nõuetele vastavuse ja jõustamiskorra, sest ELis puudub ühtsus. Siinkohal nõuan tungivalt, et komisjon võtaks kasutusele haldussanktsioonide süsteemi. Seda ei tohiks jätta riikide ülesandeks. Kui meil on ühispoliitika, tuleb sanktsioone kohaldada piiriüleselt. Tegelikult peaksid meil olema pigem haldussanktsioonid väiksemate õigusrikkumiste suhtes kui kriminaalõigussüsteem, mida praegu minu koduriigis kohaldatakse.

  Irate García Pérez, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Lugupeetud juhataja! Aasta-aastalt oleme naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis meelde tuletanud vajadust lisada eelarvemenetluse kõigisse etappidesse sooline perspektiiv, et saavutada edu võrdõiguslikkust käsitlevates poliitikavaldkondades ning seega meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkusega Euroopa Liidus.

Seetõttu toetame nii kontrollikoja koostatud eriaruannet Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate ametialaste õppetegevuste kohta kui ka uurimust, milles hinnatakse teatud punktide soolisse perspektiivi kaasamise elujõulisust ja võimalusi. Vaatamata sellele on oluline jätkata edu saavutamist.

Meile teevad muret küsimused, mis on seotud soolise vägivalla vastu võitleva Daphne programmi maksetega, ning me loodame, et tundlikkus aastate jooksul suureneb ning et me kõigis ELis võetud rakenduskavades soolist perspektiivi tõepoolest arvesse võtame.

  Christofer Fjellner, fraktsiooni PPE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Soovin tänada nii volinik Šemetat kui ka raportöör Jorgo Chatzimarkakist nende tõeliselt suurepärase koostöö eest! See on sidus raport ning ma võin öelda vaid seda, et oleme esitatud ettepanekutes eelarvekontrollikomisjoniga olulisel määral kokkuleppele jõudnud. Sellele vaatamata on see 16. aasta järjest, kui kontrollikoda selget kinnitust andnud ei ole. Vigade arv ei kasva. Otse vastupidi, see väheneb, kuid on siiski vastuvõetamatu. Pilt, mis aasta-aastalt arvudega esile kerkib, ei ole selline, mida me vastuvõetavaks peaksime.

Komisjonil on siin üsna suur vastutus, kuid ütleksin, et veelgi suurem vastutus on tõenäoliselt liikmesriikidel. Nagu volinik rõhutas, kasutatakse 80% rahast ja vahenditest vastavalt ühisvastutusele ning liikmesriigid ei kanna oma osa vastutusest. Selles valdkonnas on meil ka suurimad probleemid. Seetõttu peab komisjon avaldama liikmesriikidele survet, et veenda neid täitma oma kohustusi, mis on seotud rahaliste vahenditega, mille haldamist EL neile võimaldab.

Raportis on kolm nõuet, mida ma eriti rõhutada tahan. Esiteks teha rohkem, et liikmesriigid esitaksid riiklikud haldusdeklaratsioonid. Praegu teevad seda neli riiki – Madalmaad, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik. Seega on see võimalik. Komisjon peab neid riike toetama, kuid kasutama neid ka näitena, et teisi riike sama tegema sundida.

Teine punkt on, et komisjon peab kasutama paremini võimalust maksed peatada. Maksed tuleb peatada neile riikidele, kel raha haldamisega korduvalt probleeme on. Ei ole võimalik jätkata vahendite valesti haldamist, ilma et seda ei märgataks.

Kolmas punkt on, et meil peab olema parem süsteem ekslikult välja makstud raha tagastamiseks. Me vajame selgeid eeskirju. On kummaline, et ELile suuri summasid võlgu olevatele riikidele jätkatakse raha maksmist ning et selle raha tagasisaamine võib võtta nii tohutult kaua aega. See on veel üks valdkond, kus komisjon olukorda parandama peab.

Mul on hea meel, et volinik kohtus poolel teel nende kolme punkti käsitlemises parlamendiga ning ootan huviga võimalust järgmisel aastal raportöörina volinik Šemetaga tihedat koostööd teha. Tahaksin tänada Jorgo Chatzimarkakist! Püüan teie tööga järgmisel aastal hästi edasi minna. Me teeme edusamme!

  Cătălin Sorin Ivan, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Lugupeetud juhataja! Ka mina tänan raportööri selle suurepärase raporti ja väga tulemusliku koostöö eest selle raporti kavandamisel! Tahan tänada ka volinikku dialoogi eest, mis meil pidada õnnestus, sest see eelarve täitmisele heakskiidu andmise raport ei ole vaid iga-aastane heakskiidu andmise raport, vaid seal sätestatakse ka uued koostöösuunised järgmiseks perioodiks.

Soovin tõsta esile kolm teemat, mida ma väga oluliseks pean. Esiteks tahaksin arutada riiklikke haldusdeklaratsioone, mis peaksid näitama, kuidas ELi raha kasutatakse. Üle 80% Euroopa Liidu eelarvest hallatakse riiklikul tasandil, kuid vastutus selle raha haldamise eest lasub peaaegu täielikult ELil. Riiklikud haldusdeklaratsioonid peaksid suurel määral aitama kaasa sellele, et me näeme, kuidas riiklikud ametivõimud ELi raha kasutavad ja kes selle raha kasutamise eest vastutab. Väga tähtis on, et selle vastutuse võtab endale minister ning et neil riiklikel haldusdeklaratsioonidel on poliitiku allkiri.

Teiseks soovin peatuda Euroopa rahaliste vahendite automaatsel blokeerimisel, juhul kui ELi raha kasutatakse halvasti või kui esineb vihjeid, et seda raha võidakse halvasti kasutada. Väga tähtis on, et sekkuksime kiiresti juhul, kui ELi rahaliste vahendite haldus- ja rakendamismehhanismid väga hästi ei toimi.

Kolmandaks, räägime maksumaksjate, Euroopa kodanike rahast. Seetõttu on väga tähtis, et ELi rahaliste vahendite pettusega kasutamise korral on nende tagastamistoimingud palju tulemuslikumad ning et selliste toimingute kulu ei tule Euroopa kodaniku taskust. Euroopa kodanikud annavad selle raha Euroopa Liidule. Kui seda kasutatakse pettusega, siis on need Euroopa kodanikud, kes kahju katavad. See ei ole õiglane! Euroopa kodanikud kaotavad kahekordselt ning see on olukord, mis tuleb kiiresti lahendada.

  Gerben-Jan Gerbrandy, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! Ka mina sooviksin avaldada siirast tänu Jorgo Chatzimarkakisele ja kõigile teistele raportööridele nende suurepärase töö eest! Tahaksin samuti tänada nõukogu ning kontrollikoja presidenti, eelkõige nende kohaloleku eest, kuigi on kummaline, et me sellele spetsiaalselt viitama peame. Sellele vaatamata tänan teid, et siin olete!

Lugupeetud juhataja! Selle aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine toimub tähtsal hetkel kahel põhjusel. Esimene põhjus on, et kõik liikmesriigid peavad tegema ülirangeid kärpeid. Teine põhjus on, et võtame kohe vastu uue mitmeaastase eelarve. Usun, et need mõlemad põhjused juhivad tähelepanu asjaolule, et peame eelarve täitmisele heakskiidu andmisele ja Euroopa kulutustele uue kontrolli tegema. Minu arust on tegemist nii Euroopa kulutuste õigusjärgsuse kui ka tõhususe küsimusega, sest Euroopa kodanikud võivad õigustatult eeldada, et Euroopa investeeringutega tõesti midagi ära tehakse.

Lugupeetud juhataja! Minu jaoks on kulutuste poliitiline aruandekohustus käkitegu. Nimetage mulle mõni kohalik, piirkondlik, regionaalne või riiklik demokraatlik asutus, kellel ei ole kulutuste kohta poliitilist aruandekohustust. Miks meil siis Euroopa tasandil sama ei ole? Miks ei ole siis liikmesriikidel siiani vastutust 80% ELi kulutuste eest? Kutsun nõukogu veel kord üles liikmesriikide haldusdeklaratsioonide suhtes lõpuks tegutsema hakkama. Minu arvates ei saa alates 2014. aastast mitmeaastaseid eelarveid koostada niikaua, kuni liikmesriigid neid deklaratsioone ei esita.

Lugupeetud juhataja! Praegune olukord sunnib meid parlamendi enda eelarvet täiendavalt kontrollima. Mul on tõesti hea meel säästude üle, mille me teha suutnud oleme, kuigi need tulenevad meie pingutusest oma ressursse kaitsta. Kasutame nüüd ärilendudeks ka õhumiile ning püüame lahendada paberi tarbimise küsimuse. Iga esitatud ettepanek on suurepärane. Tahan tähelepanu juhtida veel ühele asjale: alates selle aasta septembrist ei kasuta me mitte ainult autosid, vaid ka jalgrattaid, ning tahaksin teie kaudu, lugupeetud juhataja, kutsuda president Buzekit üles seda jalgrattakava septembriks ametlikult käivitama.

  Andrea Češková, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Lugupeetud juhataja! See arutelu hõlmab väga laiahaardelist teemat, sest sellesse on kaasatud heakskiidu andmine paljude Euroopa institutsioonide eelarvete täitmisele ning kõigil neil institutsioonidel on oma eripära. Seetõttu on väga keeruline see teema ühes sõnavõtus kokku võtta.

Kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni, mille liige ma olen, koostöö on suurepärane ning selle koostöö tulemusel on tekkinud mõned nõuanded, kuidas Euroopa Parlament eelarve täitmisele heakskiidu andmisel hääletama peaks. Sellest hoolimata tulevad üksikute institutsioonide, eriti Euroopa ametite analüüsimisel pidevalt esile puudused, näiteks värbamismenetluses, riigihangetes, läbipaistvuse probleemides või sisekontrolliprobleemides. Seetõttu on paljudel põhjustel eelarve täitmisele heakskiidu andmisega raske nõustuda. Hoopis vastupidi – peaksime toetama raporteid, mis teevad ettepaneku lükata eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi.

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. − (NL) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Soovin esitada märkused viie raporti kohta. Esiteks komisjoni käsitlev raport.

Hindan väga kolleegi Jorgo Chatzimarkakise seisukohta. Leian, et ta on selle eelarve täitmisele heakskiidu andmisel suurepärast tööd teinud. Ta on väga sihipäraselt keskendunud juba ette paljudele küsimustele ning esitanud komisjonile kuus küsimust ja ma pean ütlema, et oleme saavutanud selle, mida palusime. Tahan tänada ka komisjoni! See on minu 12. eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Usun, et see on esimene kord, kui me niivõrd asjalikult koos töötasime. Sellele eelarve täitmisele heakskiidu andmisele ei kulutanud tõepoolest aega mitte ainult volinik Šemeta, vaid ka teised volinikud oma pädevusulatuse raames. Nad kohtusid mitu korda nii variraportööride kui ka juhtiva raportööriga ning tänu nende asjalikule dialoogile leian, et oleme palju saavutanud.

Nõustun suurel määral Gerben-Jan Gerbrandy öelduga. On säästuaeg ning seetõttu peame kaaluma, kuidas oma raha kulutada. 80% Euroopa eelarvest kulutatakse tõesti liikmesriikides ning liikmesriigid haldavad seda. Lugupeetud nõukogu eesistuja! Peame lõpuks kindlaks määrama poliitilise vastutuse ELi rahaliste vahendite jagatud haldamiseks. Sel põhjusel nõuame jätkuvalt, et liikmesriigid esitaksid riiklikud haldusdeklaratsioonid. Minu jaoks on tegu üliolulise nõudmisega.

Vaja on ka paremat kontrolli. Leian, et liikmesriigid peaksid EList saadud rahaliste vahendite auditeid senisest intensiivsemalt teostama. Raportöör on pööranud palju tähelepanu ka selle kindlaks tegemisele, kus rahalisi vahendeid õigesti kasutatud ei ole, ja nende rahaliste vahendite tagastamisele ning kontrollmehhanismidele kasutuselevõtule. Minu seisukoht on, et see valdkond väärib tõepoolest suurt tähelepanu ning raportööri märkused peaksid olema aluseks järgmisele eelarve täitmisele heakskiidu andmisele, mille raportöör on Christofer Fjellner.

Euroopa Parlamendi juurde minnes: näen, et asepresidendi kõrval istub meie peasekretär. Pean Klaus Wellet selge sõnaga tänama. Ma olin viimasele eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportöör. Minul ja peasekretäril on olnud lahkarvamusi. Kuigi ma kirjutasin tol ajal üsna range raporti, pean Klaus Wellet tänama, sest tema ja tema administratsioon vastasid väga usinalt ja nõuetekohaselt kõigile küsimustele, mille ma neile esitasin, ning aitasid sellele tööle oluliselt kaasa. Leian, et vaatamata meie vahel võib-olla olnud pingele saavutasime parema tulemuse ning tõenäoliselt parema Euroopa Parlamendi eelarve.

Kui me räägime Euroopa Parlamendi eelarvest, siis tahan ma siinviibivatele kolleegidele avaldada survet ka selles, et peame veel rohkem tegema ära kultuurivaldkonnas – veelgi rohkem, ja kunagi ei ole piisav. Peame institutsioonina näitama eeskuju, mis tähendab, et peame olema piisavalt vaprad, et säästa. Lubage mul aga lisada selle punkti kohta kõrvalmärkus! Mul on üsna suured kahtlused Euroopa ajaloo muuseumi suhtes, mitte konkreetselt projekti enda sisu, vaid sellega seonduvate kulude suhtes. Ilmselgelt on tore, et me sellise muuseumi saame, kuid mind häirib väga see, et siin istungisaalis ei ole meil kunagi selle projekti üle korraliku arutelu toimunud. Siiski, kui kõik kokku liita, kulutame Euroopa ajaloo muuseumile ei rohkem ega vähem kui 136 miljonit eurot. Seda on palju, head kolleegid, kuid me ei ole seda kunagi põhjalikult arutanud. Me ei ole kunagi arutanud, kus see muuseum asuma peaks ja milline ta välja nägema peaks. Kõik see toimub suletud uste taga, tihti juhatuse siseringis, ning demokraadina ei saa ma seda vastuvõetavaks pidada.

Lubage mul nüüd pöörduda filmiauhinna Lux juurde. Ville Itälä on selle maksumuse kohta oma raportis mitu märkust esitanud ja ma muide tänan teda tehtud töö eest. Pean ütlema, et minu fraktsioon peab auhinna Lux küsimust väga tähtsaks. Kuigi me ei ole praegu kohe kindlasti valmistunud esitama kriitilisi märkusi auhinna toimimise kohta, väärtustame seda, et Euroopa Parlament seda projekti toetab, sest see tähendab väärtuslike filmiprojektide toetamist.

Tahan mainida ka Jorgo Stavrakakist ja ühte tema raportitest nõukogu kohta. Pöördun nüüd otse nõukogu eesistuja, eesistujariigi Ungari poole. Minu jaoks on uskumatu, et nõukogu, mis on teistelt alati läbipaistvat tegutsemist nõudnud, on selles, mis tema enda tegutsemist puudutab, palju piiratum olnud. Lugupeetud nõukogu eesistuja, meie palve on väga lihtne: soovime parlamendi ja eelarve täitmisele heakskiitu andva asutusena juurdepääsu kõigile dokumentidele. Me tahame avatud arutelu nõukogu eelarve üle. Me ei taha rääkida nõukogu eelarve sisust ega öelda, mida te teha tohite ja mida mitte, kuid tahame läbipaistvust selles, kuidas nõukogu oma raha kulutab, sest nõukogu eelarve on erinev sellest, mis see oli 30 aastat tagasi, ning koosneb oluliselt rohkemast kui vaid halduskuludest.

Viimasena sooviksin teha mõned kommentaarid Euroopa Ravimiameti kohta. Meil on seal probleemid. Lükkasime eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasi, sest Euroopa Ravimiametil on riigihankemenetlustega selgelt probleeme. Ravimiameti mitme projekti riigihankemenetlused on tulvil vigu, mis on vastavuses märkimisväärse summaga 30 miljonit eurot. Lisaks on olnud teemaks Euroopa Ravimiameti ekspertide ja personali huvikonfliktid. Usun, et nüüd, kui eelarve täitmisele heakskiidu andmine on edasi lükatud, peame millalgi enne sügist seda arutama, ja ma loodan, et selles arutelus suudame Euroopa Ravimiametis valitsevad huvikonfliktid kõrvaldada.

  Søren Bo Søndergaard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DA) Tänan teid, lugupeetud juhataja! Soovin alustuseks tänada kõiki, kes olid kaasatud nende suurepäraste ja kriitiliste raportite koostamisse, milles käsitletakse ELi institutsioonide 2009. aasta raamatupidamisaruandeid. Mõned inimesed on küsinud, kas me ei ole liiga kriitilised olnud. Kui esitame näiteks küsimusi meie enda rahakulutamise viisi kohta siin Euroopa Parlamendis, olgu see siis seotud külastuskeskuse hilinenud avamise, salajase telekanali asutamise või jätkuva reisitsirkusega Brüsseli ja Strasbourgi vahel kolimisega. Ei, me ei ole liiga kriitilised olnud! Tegelikult on meie ülesanne Euroopa maksumaksjate nimel oma sõrm tundlikele valdkondadele panna ja kõvasti suruda. Meie kodanikud ootavad meilt seda ja tegelikult oleksime võinud olla veelgi kriitilisemad.

Meie ülesanne on uurida ja olla kriitiline ning just seetõttu on nõukogu käitumine vastuvõetamatu. Sel aastal on nõukogu taas teinud kõik võimaliku meie kui audiitorite töö takistamiseks. Nõukogu keeldus saatmast meile asjassepuutuvat materjali, keeldus vastamast meie küsimustele ja keeldus pidamast eelarvekontrollikomisjoniga avatud arutelu, nagu kõik teised institutsioonid teevad.

Ilmselgelt on mul hea meel, et eesistujariik Ungari on otsustanud siin viibida. Selle eest tuleks talle au anda! Kui me aga räägime nõukogu ja parlamendi nn aumeeste kokkuleppest, siis pean paluma, et kui selline kokkulepe olemas on, siis kas saaksime seda näha. Kui see olemas on, siis on nõukogul võimalus see täna ette lugeda. Me tahaksime seda näha. Oleme seda nõukogult korduvalt palunud, kuid ei ole kunagi saanud. Seda seepärast, et sellist kokkulepet ei ole! Seetõttu toetab minu fraktsioon täielikult ettepanekut nõukogu eelarve täitmisele täna heakskiitu mitte anda. Selle asemel kutsume nõukogu üles loobuma parlamendi boikoteerimisest ning vastama küsimustele, mille oleme esitanud nende raamatupidamisaruannete kohta.

Arutame täna siin ELi 2009. aasta raamatupidamisaruandeid. Sama tähtis kui nendes aruannetes esitatu, on aga ka see, mida nendes esitatud ei ole teema kohta, mis ELi majandusele väga tähtis on. Mõned päevad tagasi avaldas Europol aruande organiseeritud kuritegevuse kohta ELis. Seda oli šokeeriv lugeda. Ajalehes Le Monde avaldatud aruande kohaselt lähevad ainuüksi käibemaksupettused aastas miljardeid eurosid maksma. Esineb ka süsihappegaasikvootide ning muud liiki pettust. Seetõttu on meil kindlasti põhjust jätkata ja tõhustada oma arutelu selle kohta, kuidas ELi majandust maksumaksjate huvides korraldada saaks.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhataja! Leian, et see on hullumeelsus, kui see Euroopa Parlamendi koosseis kiidab heaks ELi 2009. aasta eelarve, milles finantspuudused või võimalikud pettused mõjutavad 2–5% kogueelarvest. Ma ei ole neid arve parteipoliitilisele propagandale meelepäraseks olemiseks välja mõelnud, vaid need on Euroopa Kontrollikoja hinnangulised andmed. 2009. aasta ebakorrapärasuste tase on ebanormaalselt kõrge ning võrdub Ühendkuningriigi panusega ELi selle aasta eelarvesse, umbes 6,3 miljardi euroga. Üheski ettevõttes või organisatsioonis sellist olukorda lihtsalt ei sallitaks ja pead hakkaksid lendama.

Täiskogu peab kiitma heaks 27 ELi ameti – kallid ja tarbetud rühmitused – eelarve täitmise, samal ajal kui Euroopa Kontrollikoda on algatanud nende ametite 2009. aasta raamatupidamisaruannete uurimise täies ulatuses. See peaks enne hääletust häirekellad helisema panema. Ma kordan ning rõhutan tungivalt, et on täielik hullumeelsus anda heakskiit 523 miljardile eurole – lubage mul meelde tuletada, et see on maksumaksjate raha –, samal ajal kui ELi ametlik eelarvepädev auditeerimisasutus uurib nende ametite võimalikku pettust ja valet finantsjuhtimist. Heakskiidu andmise edasilükkamine Euroopa Ravimiametile ja Euroopa Politseikolledžile on järkjärguline.

Aasta-aastalt kuuleme, kuidas Euroopa Komisjon süüdistab liikmesriike ebakorrapärasustes, ja ometi ei võta ta selles suhtes mitte midagi ette, kui tal on võimalus rahastamine blokeerida. Selle asemel esitab ta ELi kulutustega seotud pettuste kohta ettepaneku minna nulltolerantsi strateegialt üle aktsepteeritava riski strateegiale. Olukorra teeb hullemaks see, et komisjon ja parlament nõuavad järgmiste aastate eelarve suurendamist. Suurem osa sellest nõudest langeb kokku nende valdkondadega, kus esineb kõige rohkem ebakorrapärasusi. See on täielikult põlastusväärne ja solvab maksumaksjaid, kui täiskogu 2009. aasta raamatupidamisaruannetele heakskiidu annab. Kui täiskogu ja selle liikmed hääletavad heakskiidu andmise poolt, siis saab sellest teha vaid sellise järelduse, et nad toetavad avalikult vale finantsjuhtimist või midagi veel hullemat.

Juhul kui Euroopa Parlament ei tegutse maksumaksjate huvides, kutsun ma Briti peaministrit üles vähendama Ühendkuningriigi panust ELile vastavalt ebakorrapärasuste määrale.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ehk lubate mul eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal väga lühidalt oma kolleegide poole pöörduda. Eelarvekontroll – ja seega ka heakskiidumenetlus – on kahtlemata parlamendi töö oluline osa, kuid minu arust on see eelarvemenetlus nagunii selgrootu. Isegi juhul, kui eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldutakse, ei ole tegelikku võimalust siduvateks sanktsioonideks ning ainuke asi, mida teha saab, on see, et Euroopa Parlamendi president algatab Euroopa Kohtus aluslepingu rikkumismenetluse. Juhul kui keeldutakse andmast heakskiitu Euroopa Parlamendi eelarvele, on tulemus absurdne olukord, kus parlamendi president algatab rikkumismenetluse iseenda vastu. Ei ole kahtlustki, et siin on vaja reformi.

Veelgi enam, asjaolu, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise õiguslik alus oli suunatud peamiselt komisjonile, kuigi me püüame anda heakskiidu vastastikku ka teiste institutsioonidega, tekitab teatud määral õiguslikku ebakindlust, mida me vältima peame. Tegelikkuses jäävad meile teised poliitilised hoovad, mida kasutada saame. Sellest eelarvemenetluseks ei piisa. Seetõttu meeldiks mulle ja minu kaasparlamendiliikmetele, kui tegutseksime eelarvemenetluse reformimise nimel.

5. Parandused (kodukorra artikkel 216) (vt protokoll)

6. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine (arutelu jätkamine)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühise arutelu jätkamine 2009. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise üle.

  Monica Luisa Macovei (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan arutada meie muret Euroopa ametite toimimise üle. See on murettekitav valdkond, milles peame tulevikus tegema muudatusi, et ennetada ja vältida halba juhtimist, ebakorrapärasusi, pettust, huvikonflikte ja lõpuks ka halbu kulutusi.

Üks osa meie murest on institutsionaalne läbipaistvus. Kõik ELi ametid peaksid oma veebilehtedel kättesaadavaks tegema vähemalt viimase kolme aasta kõigi lepinguosaliste nimekirja ning komisjon peaks selle teabe oma finantsläbipaistvuse süsteemi lisama. Läbipaistvust on vaja ka töötajate korraldamise suhtes ametite vahel ning ma olen soovinud ülevaadet kõikide töötajate kohta, kes ühest ametist teise tööle lähevad.

Teine murettekitav valdkond on huvikonfliktid, millele paljud mu kolleegid juba viidanud on. ELi ametite olemasolevate ja võimalike huvikonfliktide nõuetekohane haldamine nõuab suurt pingutust ning tuleb ennetada ja vältida selliseid juhtumeid, millesse Euroopa Ravimiamet kaasatud on, ning iga kord nende ilmnemisel karistus määrata.

Kolmas murettekitav valdkond on ELi ametite toimimise ratsionaalsus ja tõhusus, eeskätt majanduskriisi ajal. Teen ettepaneku arutada Euroopa Politseikolledži ühendamist Europoliga ning see ellu viia, sest see oleks Euroopa Politseikolledži struktuuri- ja kroonilistele probleemidele parim lahendus. Veelgi enam, Euroopa Politseikolledži juhtumist kaugemale vaadates on vaieldamatu, et mitmes sarnase sekkumisvaldkonnaga ELi ametis kogu Euroopas asuvates peakontorites toimuvad sarnased või täiendavad tegevused. Seetõttu peaks komisjon hindama võimalust kattuvate või täiendavate tegevustega ametid ühendada.

Teine küsimus, mida ma väga kiiresti käsitleda tahaksin, on asjaolu, et otsustasime eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasi lükata ning hääletame kahe ameti – Euroopa Politseikolledž ja Euroopa Ravimiamet – eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamise üle. Nendes ametites on rängalt rikutud riigihangete ja töötajate avaliku värbamise tingimusi, seal on esinenud huvikonfliktid ning Euroopa Politseikolledžis ka rikkumisi, mis on seotud assigneeringute ja nende tühistamisega.

Viimane teema, millele ma viidata tahan, on ELi makseid saavate fondide läbipaistvus. Oleme komisjonile selle kohta umbes aasta aega küsimusi esitanud ja jätkan seda. Me vajame kõigi ELi makseid saavate fondide läbipaistvust ning juhiksin siinkohal tähelepanu riiklikele ettevõtetele, kes neist fondidest makseid saavad ja neid kasutavad. Me vajame ühe- või kakskeelset ühiste kriteeriumidega veebilehte, mille põhjal kõiki maksesaajaid tuvastada ja võrrelda.

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Lubage mul kõigepealt öelda, kui hea meel mul on kõiki selle eelarvemenetluse pooli lõpuks koos näha. Tervitan eelkõige kontrollikoja presidenti Caldeirat ja eesistujariigi Ungari esindajat Becseyd ja muidugi ka volinik Šemetat!

Mis puutub praegusesse eelarvemenetlusse, mille kohta tahaksin eelkõige seoses teiste institutsioonidega, mis minu valdkonna alla kuuluvad, väljendada oma nõusolekut meetmetega, mida on võetud alates eelmisest aastast, kui eesistujariik Hispaania otsustas Lissaboni lepingu kohaldamisel, et on õige aeg ka nõukogu uusimad raamatupidamisaruanded vajalikult läbipaistvaks muuta ja neid kontrollida.

Nn aumeeste kokkulepe oli kasulik eelmisel sajandil, kuid selle alus on radikaalselt muutunud. Seetõttu oleksin tänulik, kui eesistujariik Ungari jätkaks neid pingutusi jätkuva edu suunas, tunnustades samas seda, et nõukogu annab eelarvemenetluse kohta nõuandeid ja soovitusi, kuid lõpliku otsuse teeb ja võtab vastu Euroopa Parlament – Euroopa Liidu ainus demokraatlik institutsioon, mille Euroopa üldsus otse valinud on.

Tunnustagem siis mõlema institutsiooni pingutusi – meie omasid esindab hästi Klaus Welle – selle nimel, et meil oleks 21. sajandisse sobiv menetlus ning institutsioonid, mis peavad olema läbipaistvad ja vastama Euroopa üldsuse ootustele.

Järgmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportöörina pean ma silmas tiheda koostöö jätkamist nõukoguga, kuid hetkel on siiski vajalik eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi lükata.

Lõpetan, väljendades oma muret Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee haldamises toimunud juhtumite ja ebakorrapärasuste üle. Euroopa tasandil foorumina arvamuste väljendamiseks ja kokkuleppe saavutamiseks meie tootmis- ja majanduselu kolme samba vahel, mis kriisi ajal on niivõrd vajalikud, on tegemist asutusega, mis minu jaoks vajalik tundub. See on seega piisav põhjus nõuda, et Majandus- ja Sotsiaalkomiteed hallataks sama laitmatult kui teisi institutsioone.

Seetõttu, arvestades nii Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) otsust alustada juurdlusmeetmeid kui ka üldkohtu hiljutist otsust tühistada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri ametikohta puudutav konkursikutse, kavatseb minu fraktsioon esitada sõnaselge üleskutse lükata eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi, kuni Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele on antud võimalus esitada parlamendi ees kava või strateegia praeguse läbipaistmatu olukorra ja pidevate ebakorrapärasuste lahendamiseks, mis paljastavad pakilise vajaduse muudatuste järele.

  Jan Mulder (ALDE). – (NL) Lugupeetud juhataja! Raportöör Jorgo Chatzimarkakis ja paljud teised sõnavõtjad on õigustatult juhtinud tähelepanu liikmesriikide vajadusele esitada kinnitavad deklaratsioonid. See võib paista nii, nagu paluksime nõukogult ja liikmesriikidelt teenet. Leian, et olukorda on esitatud vääriti ning just seetõttu on minu arust hea, et nõukogu täna siin viibib.

Ehk peaks nõukogu lugema veel kord järgmise perioodi finantsperspektiivi vastuvõtmisel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe täpset sõnastust. Selles kokkuleppes sätestatakse sõnaselgelt, et komisjon väljastab kõige asjakohasemal poliitilisel tasandil deklaratsioonid. Kahju, et nõukogu neid kokkuleppeid täitnud ei ole. See kokkulepe pidi küll olema kaup kauba vastu ja võib-olla on hea teile seda meelde tuletada, nüüd kui me uute finantsperspektiivide üle läbirääkimistega hõivatud oleme.

Finantsperspektiivide tasandi puhul olid nõukogul ja parlamendil eri arvamused. See erinevus oli 112 miljardit eurot seitsmeaastaseks vahemikuks. Parlament nõustus oma summa 110 miljardi euroni läbi vaatama. Vastutasuks tahtsime mõnda asja, mis midagi maksma ei läheks. Liikmesriikide kinnitusega deklaratsioonid ja poliitiline vastutus ei maksa midagi. Sellise kohustuse võttis nõukogu endale.

Milline on aga olukord nüüd, neli aastat hiljem? Neli liikmesriiki on lepingut järginud, kuid teised mitte. See on hea enne eesseisvateks läbirääkimisteks. Te peate oma sõnade tasemel olema, kuigi siis oli nõukogu eesistuja Austria. Seetõttu pean hädavajalikuks, et me kokkulepitud tegevuskava tegelikult rakendame, sest vastasel juhul on uute finantsperspektiivide läbirääkimised hädaohus.

Viimasena tahaksin puudutada üht üldist küsimust. Kui ma ei eksi, siis on see nüüd seitsmeteistkümnes kord, kui kontrollikoda kinnitavat avaldust väljastanud ei ole. Eesseisvate Euroopa valimiste valguses on õigustamatu säilitada olukord, kus parlament kõigele vaatamata igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu annab. Meil on aeg muutuseks positiivne kinnitav avaldus anda.

  Derk Jan Eppink (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel teid taas siin näha! Kui ma peaksin selle arutelu kokku võtma, siis oleks mu järeldus see, et Euroopa Liidul on tegelikult liiga suur eelarve. Ringi liigub lihtsalt liiga palju raha. Me ei ole olukorras, kus me Euroopa Regionaalfondi raha arukalt kasutada suudaksime. Märkimisväärset osa sellest kasutatakse ebakohaselt. Need on kontrollikoja järeldused. Sama kehtib ka Euroopa Parlamendi eelarve kohta. Meil on liiga palju raha. Kavatseme raha kulutada edevatele projektidele, nagu Euroopa ajaloo muuseum, mille tõenäoline eesmärk on ajalugu ümber kirjutada. Kaldun seda rohkem Pötteringi mausoleumiks nimetama, sest fotosid vaadates hakkab see muuseum vaikselt seda meenutama.

Meile avaldatakse raha kasutamiseks survet, ringi liigub liiga palju raha ja me ei suuda seda kõike ära kulutada. Kui ma vaatan komisjoni aruannet 2010. aasta eelarve kohta, siis näeme seal assigneeringute ülejääki, mis on 194 miljardit eurot, mida me veel kulutada suutnud ei ole. Lugupeetud juhataja! Teid sisenemas nähes mõtlesin: ilmusite valgemast valgemana. Madalmaades ütleksime selle kohta valge tornaado. Kahjuks, volinik Šemeta, ei saa ma seda öelda Euroopa Komisjoni eelarve kohta. Meie eelarve ei olnud valgemast valgem, vaid hallimast hallim ja mustemast mustem ning see kurvastab mind väga.

Soovin teile edu, lugupeetud juhataja!

  Vladimír Remek (GUE/NGL). – (CS) Lugupeetud juhataja! Arutame ilmselt rutiinset küsimust, seda enam, et raha on juba kulutatud. Selle menetluse iga-aastane toimumine peaks eelkõige viima olukorrani, kus küsimusi tulevikus põhjalikumalt ja kohusetundlikumalt hinnatakse ja ette valmistatakse. Näiteks pean ma kahe suurima ELi projekti, mis on üleilmne satelliitnavigatsioonisüsteem ja Euroopa ühisettevõte ITER ning termotuumasünteesi arendamine, puhul vastuvõetamatuks, et sellised tähtsad projektid sõna otseses mõttes n-ö summutavad puudujääke, millele ükski korralik haldaja lahendust ei tea.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate korrapäratu kaasamine satelliitprojektidesse, puudujäägid töötajate värbamisel ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumine, ettevõtte ITER probleemid eelarvepõhimõtete, auditite ja toetuste andmiste eeskirjadega kooskõlas olemisel – need on vaid mõned tuvastatud vead. Probleemide üks peamisi põhjuseid on aga kahtlemata pikk otsusetegemise aeg projektide enda kohta. Kui me oma prioriteete, sealhulgas selliste oluliste meetmete rahastamine, endale selgeks ei tee, siis ei too leige ja ebaühtlane otsusetegemine tulevikus kaasa mitte ainult eespool nimetatud probleeme, vaid vähendab ka projektide üldkvaliteeti.

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Üldise majanduskitsikuse ajal, kus igaühel palutakse ohvreid tuua, pean ma väga oluliseks, et Euroopa institutsioonidel – mille toimimine on võimalik tänu Euroopa kodanike rahale – on nii läbipaistev finantsjuhtimine kui võimalik. Pean vastuvõetamatuks, et üks peamistest organitest, nõukogu, peaks säilitama seisukoha, mis on täiesti muutumatu ja mis ei ole piisavalt läbipaistev.

Arvestades, et ainus demokraatlikult valitud ning Euroopa kodanikke ja maksumaksjaid otse esindav Euroopa institutsioon on parlament, leian ma, et meil on õigus täpselt teada, kuidas kõiki assigneeringuid hallatakse. Nõukogu ei saa senist käitumist jätkata, lükates tagasi vajaliku ja nõuetekohase institutsioonidevahelise võrdluse.

Euroopa Liit põhineb olulisel jõudude tasakaalustatusel – eeltingimus, mida nõukogu oma sellise tegevusega õõnestab. Seetõttu peab nõukogu nii ruttu kui võimalik end teiste institutsioonidega kooskõlla viima ning selgitama parlamendile – ja seega kodanikele –, kuidas nõukogu eelarvet tegelikult hallatakse.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Mulle tundub, et Euroopas on uus reegel: kui kahtlete, asutage amet. Arutame täna raportite üle, milles käsitletakse ei rohkem ega vähem kui 39 ametit ja parlament otsustab, kas anda 2009. aasta eelarvete täitmisele heakskiit või mitte. Minu fraktsiooni arvates ei tohiks seda heakskiitu kindlasti anda. Hollandi Vabaduspartei (PVV) on nende koletiste vastu, kes lihtsalt raha õgivad ja ühtegi nähtavat eesmärki ei teeni. Üks selline on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond. Ainuüksi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee on juba neelanud sadu miljoneid eurosid ja sellele vaatamata ei ole nad poliitikale mõju avaldanud. Nad kohtuvad jututubades, kus tarbitakse liitrite kaupa kohvi ja toodetakse lõputu voona raporteid, mida ükski inimene ei loe.

Lugupeetud juhataja! Meie fraktsioon seetõttu eelarve täitmisele heakskiitu ei anna, välja arvatud järeldusele, et palju neis ametites ei toimi nõuetekohaselt. Tegelikult on neis ametites nii palju mittetoimivat, et me peaksime need nii ruttu kui võimalik likvideerima.

  Monika Hohlmeier (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, minister! Head kolleegid! Lubage mul peatuda Euroopa Ajaloo Maja kohta tehtud märkustel. Hoonete raportöörina tahan kõigepealt öelda, et 136 miljoni eurone summa on kindlasti vale. Teiseks ei räägi me siinkohal prestiižikast projektist. Lõppude lõpuks kaebame kogu aeg, et inimesed ei tea midagi Euroopa arengust pärast Teist maailmasõda, ning tahame nüüd kindlustada, et kaks kuni kolm miljonit inimest aastas seda arengut tundma õpivad ja selle kohta rohkem teada saavad – võib-olla muutuvad nad siis vähem euroskeptiliseks.

Peaksime arutama koos tegevuskulude tasandit ja koosmõjusid, mida infokeskuses realiseerida võiks. Arutelus on osalenud päris palju parlamendiliikmeid. Arutelu on aga alles avalikuks saanud ja seetõttu ei tunne mõned parlamendiliikmed veel, et nad piisavalt teavitatud oleksid. Mul oleks hea meel sellistes aruteludes või infopäringutes abi pakkuda. Pean projekti vajalikuks ja kasulikuks, sest inimesed peavad Euroopa arengut rohkem tundma õppima – vastasel juhul muutuvad nad üha euroskeptilisemaks.

Teiseks arenguabi teema. Sooviksin kõigepealt soojalt tänada Bart Staesi asjaolu eest, et me oleme tõesti saavutanud ühisraporti väga paljudes valdkondades, mida ma kategooriliselt toetan. Pean arenguabi prioriteetide seadmist infrastruktuuri-, tervishoiu-, haridus- ja eelkõige põllumajandusvaldkonnas väga oluliseks ning konkreetsemalt öeldes leian, et peaksime võib olla kaaluma projektide hindamist kümne aasta pärast. Meie eesmärk ei ole algatada ainult lühiajalisi projekte, millel lõppkokkuvõttes pikaajalist mõju ei ole.

Lisaks peaksime veenduma, et saavutame arenguabi parema kooskõlastamise liikmesriikidega ning et me oleme ka suutelised lõplikult kogu arenguabieelarve ELi eelarvesse lisama, sest on arusaamatu, miks ainult üks osa meie arenguabist ELi eelarvesse kaasatud on.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja! Tahan tänada kõiki raportööre suurepärase töö eest! Eelarve heakskiidumenetlus on väga tähtis Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks, Euroopa Liidu rahanduse parema juhtimise tagamiseks ning selleks, et maksumaksjate raha Euroopa Liidus läbipaistvamalt ja vastutustundlikumalt hallataks. Mul on mõned märkused. Esiteks nimetatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis ühe kõige sagedasema veana riigihangete eeskirjade rikkumist. See on seotud nende eeskirjade keerukusega. Riigihangete eeskirju on vaja lihtsustada ning kogu Euroopa Liidus selged ja ühtsed riigihangete põhimõtted kehtestada. Komisjon peaks analüüsima selles valdkonnas omandatud parimaid tavasid, sest mõnes liikmesriigis, nagu Leedu, on juba kehtestatud piisavalt tõhusad riigihangete põhimõtted, mis põhinevad modernsel tehnoloogial, kuid nagu ma ütlesin, peab komisjon ise sel puhul oma poliitilist tahet näitama.

Teiseks sooviksin rõhutada, et rahaliste vahendite kulutamise kvaliteedi parandamine ei tohiks olla mitte ainult tähtis, vaid ka realistlik Euroopa Liidu prioriteet. Tuleb saavutada selgeid ja kiiremaid edusamme tõhusate juhtimis- ja kontrollsüsteemide välja töötamisel liikmesriikides, veariski taseme vähendamisel ning nõuete ja eeskirjade lihtsustamisel. Näiteks rõhutatakse esitletud raportis, et keerukate eeskirjade tõttu on vähe kasutatud Euroopa Liidu fonde, mis on eraldatud TEN- ja TNI-projektidele ja muudele ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidele. Mulle tundub, et selles valdkonnas on vaja kiiresti tagada menetluste lihtsustamine, tõhusus ja läbipaistvus.

Kolmandaks tahan eelarvekontrollikomisjoni töödokumendi üleeuroopaliste transporditelgede transpordivõimsuse suurendamise vastutava raportöörina kutsuda komisjoni veel kord üles võtma meetmeid, selleks et kohandada raudteeinfrastruktuur üleeuroopaliste teenuste osutamise eesmärgiks, luues piiriülestes asukohtades puuduvad ühenduslülid, aidates liikmesriikidel leevendada erinevate rööpalaiustega seonduvaid probleeme ning pakkudes tõhusat rahalist abi. Viimasena, mis puutub Euroopa Parlamendi 2009. aasta eelarve rakendamisse, siis usun, et parlament peab võtma kasutusele ka realistlikud otsused, mis hõlmaksid raha paremini väärtustamist.

  Riikka Manner (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Tahan oma sõnavõtus keskenduda peamiselt ühtekuuluvuspoliitikale. Kuigi ühtekuuluvuspoliitika vigade määr on alates 2008. aastast märkimisväärselt langenud – 11%-lt umbes 5%-le –, on see siiski valdkond, milles meil kulutamisega palju probleeme esineb.

Suurimad neist probleemidest on seotud just riigihangetega ning lisaks on enamik ühtekuuluvusfondidega seonduvaid probleeme seotud ka keerukate rakenduseeskirjadega ja meetmetega, mis tulenevad finantsmäärusest, kus ei võeta piisavalt arvesse regionaalarengus osalejate keerukat võrgustikku.

Palju on räägitud ka veariski suurenemisest. Tuleb siiski meeles pidada, et see ei kõrvalda põhiprobleemi: eeskirjade ja süsteemide liigset keerukust. Veelgi enam, sel juhul ei tohiks probleeme valest otsast lahendama hakata.

Samal ajal kaalub parlament ka tulevaste finantsraamistike finantsmäärust. Kuigi praegu toimuvas heakskiidumenetluses keskendutakse 2009. aastale, on tähtis tuleviku nimel õppida ja lõpuks ka finantsjuhtimist lihtsustada.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Tegelikult ei ole oluline see, et euroskeptikute arv kasvab selle tulemusel, kuidas ELi institutsioonid raha kulutavad, vaid probleem on selles, et Euroopa maksumaksjad ja Euroopa hääletajad on ära teeninud läbipaistvuse ja teatud põhilise austuse. Tõsiasi, et fondidest välja makstud summasid nõutakse tagasi väga ebatõhusalt või et neid kasutatakse ebatõhusalt, ei aita Euroopa Liidu või meie institutsioonide autoriteedi suurendamisele kuidagi kaasa. Samuti ei aita see kuidagi kaasa ametite autoriteedile, mis on teatud liiki eurobürokraatia näited, kus põigeldakse kõrvale sise- ja väliskontrollist, kus võetakse tööle sõpru ja kus töökonkursid on vaid puhas fantaasia. Euroopa ajaloo muuseum on väga vastuoluline ettepanek ning seetõttu hääletab meie fraktsiooni enamus suurema osa raportite vastu.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Euroopa ametid on pideva kriitika risttule all. Teisest küljest loodame aga neile, kui peaaegu üleöö probleemid tekivad, näiteks kui Vahemere piirkonnas on vaja rohkem FRONTEXi töötajaid või kui loomasöödast leitakse dioksiini. Sel põhjusel paluksin kõigil oma kaasparlamendiliikmetel säilitada nende eelarvete täitmisele heakskiidu andmise suhtes reaalsustaju ja poliitiline ettenägelikkus.

Peame nende ametite töö tulemuslikkust objektiivselt hindama, kui tahame saada lahti arvamustest ja eeldustest ning saada selge ülevaate selle kohta, mida nendes ametites tegelikult saavutatakse. Olen selle saavutamiseks mõnda aega tööd teinud.

  Ingeborg Gräßle (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Soovin samuti soojalt tervitada siin täiskogus eesistujariiki Ungarit ja Euroopa Kontrollikoja presidenti. Soovin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel tänada kõiki raportööre nende koostöö eest ja ka institutsioonide esindajaid siiatuleku eest.

Soovin juhtida nõukogu tähelepanu selles varajases etapis sellele, et parlamendiliikmed on valitud selleks, et täidesaatvat võimu kontrollida. Seega on idee, et riikide valitsustel tuleks võimaldada Euroopa Parlamenti kontrollida, ennenägematu katse seda parlamenti nõrgestada. Järelikult ei ole teie pakkumine tegelikult pakkumine. See on katse muuta meid väikseks ja nõrgaks. Kuidas riikide parlamendid sellisele ettepanekule reageeriksid? Kui te ei julge seda katsetada riiklikul tasandil, siis palun ärge püüdke seda teha Euroopa tasandil.

Mis puutub Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmisse, siis tahan öelda, et praeguse juhatuse ja praeguse peasekretäri juhtimises on märgata arengut paremuse poole Tahan sõnaselgelt tunnustada fraktsiooni PPE osa neis täiendustes. Näeme, et võetakse meetmeid ja et meie palvel tehakse asju – nagu sekkumine vabatahtlikku pensionifondi –, mis olid täiesti vajalikud, selleks et hoida ära selle fondi kohene maksevõimetus 2009. aastal.

Sooviksin nüüd üldiselt kommenteerida ettepanekuid personalieeskirjade reformimise kohta. Need on Jorgo Chatzimarkakise raporti lõiked 77 ja 81. Need ettepanekud on viinud enneolematu lobitööni nende seas, keda ettepanekud puudutavad, kaasaarvatud siinse täiskogu liikmed. Kriitika personalieeskirjade kohta on õigustatud. Need eeskirjad kehtivad alates 1950ndatest ja neid ei ole kunagi ajakohastatud. Reisipäevade arvutamine põhineb aegadel, kus sõideti päevade kaupa, ning hüvitised pärinevad ajast, kus välismaal töötamine oli äärmiselt ebatavaline. Tänapäeval ei ole need enam õigustatud. Praegu on meil viimane ja tegelikult ainus võimalus enne eeskirjade reformimist mõju avaldada.

Minu ettepanekud puudutavad ka küsimust selle kohta, et kas on normaalne, et komisjoni töötajal on kuni seitse nädalat tasulist puhkust – olgu märgitud, et see ei hõlma nende iga-aastast puhkuseõigust – ning seda kõigil neil, kelle netosissetulek kuus on üle 10 000 euro. Minu arust tuleks nende palga hulka kindlasti lisada ületunnid. Räägime siin uute töökohtade loomisest. Mõnede selliste puhkusepäevade eemaldamisega saaksime luua umbes tuhat töökohta. Selle asemel et olla päevi mängust väljas, saaks neid uusi töökohti kasutada uute Euroopa tasandil ülesannete täitmiseks, nii et saaksime otsida abi Euroopa Komisjonilt, selle asemel et pidevalt uusi asutusi ja ameteid rajada.

Peaksime taotlema ka tõest ülevaadet halduskuludest. Praegune 6,7% eelarvest on hinnanguliselt kaugeltki liiga väike. See võib olla õige otseseks juhtimiseks, kuid kindlasti ei ole see õige, kui hõlmame ELi rahaliste vahendite haldamise kõik halduskulud – sealhulgas liikmesriikide omad. Teen ettepaneku, et koostaksime eelarvekontrollikomisjonis algatusraporti Euroopa Liidu tegelike halduskulude kohta.

  Bogusław Liberadzki (S&D). – (PL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Käsitlen seda eelarve täitmisele heakskiidu andmist kui ühte aastate jooksul toimunud sarnastest menetlustest ning mäletan väga hästi, kui suured meie kahtlused vaid kolm aastat tagasi olid, eelkõige selliste valdkondade suhtes nagu tõukefondid, ühtekuuluvusfond, regionaalfondid ja välismeetmed. Tuleb tunnistada, et komisjon on viimasel kahel aastal täitnud teatud kohustusi, saavutades nähtava arengu, nagu viimasel kolmel aastal registreeritud vigade arvu vähenemine. Leian, et see on hea võimalus volinik Šemetale öelda, et me oleme seda arengut näinud ja märganud ning et me võtame selle arvesse ja et see on hea märk.

Siiski teevad mulle muret veel mitu asja. Esiteks toimub ekslikult välja makstud rahaliste vahendite tagasimaksmine liiga aeglaselt. Teiseks on täheldatav teatud vastumeelsus esmatähtsatele projektidele keskendumisel või nende projektide vigade määrast rääkimisel. Leian, et olenemata projekti väärtusest peab rahastamise ja rahaliste vahendite kasutuselevõtu vigade taga olema sama põhjus. Mulle teeb väga muret kohustuste ja maksete suurenev lahknevus, mis tähendab, et rahapada suureneb ja liikmesriigid ei suuda seda ilmselt ära kasutada. Selles on süüdi liikmesriigid.

Väga ärevusttekitav on nõukogu vastumeelsus parlamendiga eelarve täitmisele heakskiidu andmise nimel koostööd teha. Ometi näen täna siin Zsolt László Becseyt, kes on oma aja siin istungisaalis ära teeninud ja kelle kohta ma usun, et ta on võimeline nõukogu veenma selles, et parlament on ainus demokraatlikult ja otse valitud organ, kelle suhtes nõukogul aruandekohustus on. Viimasena jagan paljusid kahtlusi, mida ametite suhtes avaldatud on, kuigi minu kahtlused on seotud vaid väikse hulgaga ametitest.

  Corinne Lepage (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Avaldan oma sõnavõtus muret Euroopa Ravimiameti eelarve täitmisele heakskiidu andmise pärast, kuid oleksin võinud pidada enamvähem sarnase sõnavõtu ka Euroopa Toiduohutusameti kohta. Pean ütlema, et eelarvekontrollikomisjon on teinud täielikult suurepärast koostööd ning kui parlamendil üldse kunagi on õige aeg oma seisukohale kindlaks jääda, siis on see hääletusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle. Seetõttu võtan tõesti sõna ühe eelarveaspekti kohta ning see on seotud Euroopa Ravimiameti tööga. Esiteks tema passiivsus benfluoreksi või Mediatori afääri puhul – see on täiesti vastuvõetamatu.

Teiseks huvikonfliktide ohjamine. Toon vaid ühe näite. Olen koos oma kolleegi Antonyia Parvanova ja rühma valitsusväliste organisatsioonidega avalikult ette kandnud selle ameti tegevdirektori tõeliselt skandaalsest juhtumist. Ravimiameti juhatus on kogu seda afääri äärmiselt pealiskaudselt käsitlenud ning see muudab usalduse rajamise võimatuks. Meie ametite roll on anda meile vahendid otsuste vastuvõtmiseks ning võimaldada meie kaaskodanikel neid suuniseid usaldada. Seetõttu toetan tugevalt ettepanekut lükata eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi ning hääletan poolt ainult juhul, kui me huvikonfliktide suhtes täieliku rahulolu saavutanud oleme.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Eurobaromeetrist selgub, et entusiastlikkus Euroopa Liidu suhtes on aastatega hääbunud. Praegu on vaid viis liikmesriiki, kus enamik elanikke Euroopa Liidu suhtes positiivseid väljendeid kasutavad. Mis puutub kodanikesse, siis on Euroopa neile raha raiskamise sünonüüm. Peame neid vastuväiteid väga tõsiselt võtma ning kaasparlamendiliige Ville Itälä on seda tõepoolest õigustatult teinud. Ta väidab, et parlamendist on vastutustundetu kahes kohas töötamist jätkata. Nõustun selle suhtes temaga täiesti. Nicolas Sarkozyle tahan öelda, et peame peatama parlamendi edasi-tagasi reisimise Brüsseli ja Strasbourgi vahel.

Mis puutub meie enda üldkulude hüvitisse, siis vajame ka sidusat aruandekohustust. Sellise sidusa aruandekohustuse puudumise tõttu avastavad Euroopa Parlamendi liikmed varsti, et tekkinud olukord on nende vastu ja et nad oleksid pidanud üldkulude hüvitisele rohkem tähelepanu pöörama. See olukord peab muutuma! Ville Itälä väidab põhjenduses nr 5 õigesti, et peame võtma piisavad meetmed, et tagada vastutustundlik suhtumine meie üldkulude hüvitisse. Loodan, et see põhjendus jääb alles, sest see on hea usaldusväärsuse ja läbipaistvuse seisukohalt.

  Jan Olbrycht (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Kõik eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelud toimuvad teatud kontekstis. Tänane arutelu toimub ühest küljest kriisi kontekstis, kus teatud liikmesriigid on võtnud ennetusmeetmeid ja kogenud finantsraskusi, kuid teisest küljest peetakse see arutelu 2014. aastale järgneva perioodi uue finantsperspektiivi taustal, mis on juba koostatud. Peame olema teadlikud asjaolust, et meie tänastel kommentaaridel eelarve rakendamise kohta on väga oluline mõju arutelule finantsperspektiivi tuleviku üle. Seetõttu on eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelu tähtis mitte ainult kontrolli seisukohalt, vaid ka vigade parandamise seisukohalt ja nende valdkondade teadmiseks võtmisel, kus me läbikukkunud oleme või kus modernsed meetmed tähendavad seda, et seisame nüüd silmitsi uute nõuetega.

Seda arutelu ei iseloomusta mitte ainult asjaolu, et eelarvet kritiseerib üha rohkem inimesi, vaid ka see, et tulemused on üsna ilmselgelt paremad, näiteks ühtekuuluvuspoliitika suhtes, kus on tehtud selgeid täiendusi, kuigi need täiendused Euroopa eelarve kriitikas märkamatuks jäänud on. Soovin juhtida tähelepanu ka asjaolule, et need positiivsed tulemused tuleb nüüd lisada ka meie kaalutlustesse, mis on seotud edaspidise tegevusega ehk teisisõnu seda liiki meetmetega, mida tuleb jätkata, ja eeskirjadega, mis tuleb kehtestada, eelkõige mis puudutab summade tagasimaksmist.

Soovin juhtida täiskogu tähelepanu ka järgmisele küsimusele: aruteluga selle üle, kas eelarvet on täidetud nõuetekohaselt, peaks kaasnema ka arutelu poliitika tõhususe üle. Osutame sellele parlamendi dokumentides tihti, kuid keskendume menetlustele. Palju on räägitud tulemuste Euroopast, kuid see ei ole sama kui nõuetekohaste menetluste järgimine. Üks hõlmab teist, kuid peame pöörama tähelepanu ka meie meetmete mõjule ja tulemustele.

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident

  Derek Vaughan (S&D). – Lugupeetud juhataja! Soovin tänada kõiki raportööre, kuna nad on teinud meie jaoks tähtsat tööd.

Oma sõnavõtus tahaksin kommenteerida mõnda raportit ja kõigepealt raportit Regioonide Komitee eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Regioonide Komitee on mõistagi regioonide häälekandja, kuid viib ellu ka paljusid ELi programme. Seetõttu oleks vale soovitada, nagu mõned teinud on, et see komitee peaks end ise rahastama.

Mis komisjoni eelarve täitmist puudutab, siis toetan sellele heakskiidu andmist. Kuigi on vaja teha rohkem, nagu raportis rõhutatakse, usun, et regionaalpoliitika veamäära vähendamine 11%-lt 5%-le on tõeline edusamm. Tõukefondid on väga olulised sellistele kohtadele nagu Wales – kust mina pärit olen – ning seal kasutatakse neid väga hästi. Seetõttu peame tagama, et tõukefondid ei kaotaks oma usaldusväärsust ja et neid ei õõnestataks.

Mis nõukogu eelarve täitmist puudutab, siis toetan sellele heakskiidu andmise edasi lükkamist. Mõned nõukogu liikmed manitsevad meid tihti läbipaistvuse vajaduse suhtes ja nii peaksid nad ise olema oma kulutuste kohta teabe andmises avameelsed. Kahjuks tundub mõnele see vastumeelne olevat.

Viimasena tahaksin öelda mõne sõna parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Oma kulutuste analüüsimine on alati vastuoluline tegevus ning meie eelarve saab kindlasti palju tähelepanu, mis majandus- ja finantsraskuste ajal ehk mõistetav on. Seetõttu on mul hea meel raportis esitatud paljude ettepanekute üle, kaasaarvatud küsimustes, mis puudutavad kinnisvarapoliitikat ja auhindu – mis tuleb läbi vaadata ja läbipaistvamaks muuta – ning ka hüvitisi ja olulist küsimust vajaduse kohta parlamendi eelarve säästmisstrateegia järele.

Võib väita, et paljud neist punktidest puudutavad pigem tuleviku eelarveid kui 2009. aasta eelarvet, kuid leian, et mis tahes eelarvet ja mis tahes eelarve täitmisele heakskiitu andmist analüüsides peaksime vaatama ka tulevikku, et tagada minevikust õppimine.

  Richard Ashworth (ECR). – Lugupeetud juhataja! 16. aastat annab kontrollikoda raamatupidamisaruannete usaldatavusele vaid piiratud kinnitava avalduse, mis tähendab, et 16. aastat kahjustatakse üldsuse usaldust meie finantsasjade juhtimise terviklikkuse vastu. Tunnistan, et komisjon on selle parandamiseks pingutusi teinud, kuid hääletusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle saan hääletada ainult tulemuste, mitte kavatsuse üle.

Audiitorite aruannetest selgub, et liiga palju rubriike on olulistest vigadest mõjutatud ja kuna 80% meie kulutustest hallatakse liikmesriikidega ühiselt, siis on täiesti selge, et liikmesriigid peavad võtma suurema vastutuse. Selge on ka see, et komisjon peab selle tulemuse saavutamiseks kiiremini tegutsema. Seega, kuni ma ei näe tõendeid märkimisväärsest arengust, hääletan eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu.

  Véronique Mathieu (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan tänada kõiki raportööre selle tohutu töö eest, mida nad eelarve täitmisele heakskiidu andmise nimel teinud on, ning mul on hea meel ka selle üle, et nõukogu sellel arutelul osaleb.

Euroopa Parlamendi koht Strasbourgis ei ole mitte ainult raha säästmise, vaid ka Euroopa identiteedi küsimus. Arutan seda täna siin täiskogul 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelul, sest mõned eelarvekontrollikomisjoni liikmed suhtuvad Prantsusmaa-Saksamaa lepitamise sümbolisse kui õnnistusse, kui lihtsasse viisi kulusid kärpida.

Mind huvitab ka parlamendi kulutuste teema. Selle teema juures olles teen ettepaneku, et poliitiliste fraktsioonide iganädalased kohtumised toimuksid pigem Strasbourgis kui Brüsselis. Nii tagaksime oma Strasbourgi parlamendikoha kulutõhususe. Kuna soovime säästa, esitan selleks ka teisi ettepanekuid, näiteks meie kolleegide reedese päevaraha ja ka ajakirjanike päevaraha tühistamine. Euroopas on piisavalt ajakirjanikke, kellele päevaraha ei maksta.

Me ei tohiks kasutada eelarvet kui ettekäänet selleks, et haarata kontroll meie eelarvekontrolli pädevusalast väljapoole jääva olulise teema üle, ning kuigi ma meie raportööri Ville Itälä tähtsat tööd austan, ütlen ma seda just tema raportis käsitletud eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta.

Viimaseks ütle, et kuna me räägime säästudest, meeldiks mulle, kui saaksime korda ja korraldaksime ümber sponsoreeritavate külastajarühmade hüvitussüsteemi. Leian, et ei ole eriti moraalne rühmajuhile külastuspäev sularahas hüvitada, ilma et tehtaks midagi selleks, et rühma kulutusi kontrollida. See jätab meie institutsioonist väga halva mulje. Annan teile teada, et mõnikord ületab eraldatud summa tegelikud kulud. Mõttekas oleks, et rühmad saadaksid enne külastust hinnangulise kulutuste summa, parlament saadaks neile kulutuste eest ettemakse, mis makstakse pangaarvele, ja pärast kulusid tõendavate tšekkide esitamist tehakse tasaarveldus, muidugi teatud summa ulatuses.

  José Manuel Fernandes (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, Zsolt László Becsey! Head kolleegid! Kõigepealt soovin kiita kõiki raportööre nende suurepärase töö eest! Soovin oma sõnavõtus keskenduda eelkõige rubriigile 5, mis on seotud eri institutsioonide haldus- ja tegevuskuludega, ning tuletada meelde, et haldus- ja tegevuskulud moodustavad alla 6% Euroopa Liidu iga-aastasest eelarvest.

Vaatamata sellele arvule usun ma, et on vaja kohaldada säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid. Säästmist tuleb edendada ja stimuleerida eelkõige eelarve täitmises. Samal ajal ei saa me mitte mingi hinna stimuleerida ega edendada iga rubriigi kõigi rahaliste vahendite täielikult ärakasutamist.

Tähtis on toetada rangust ja kokkuhoidu ning samal ajal on oluline ka see, et parlamendil on miinimumvahendid, mida ta õigusloomes pädevuseks vajab. Mis puutub suulisse ja kirjalikku tõlkesse, siis pean väga oluliseks seda, et parlamendiliikmed saaksid end oma emakeeles väljendada ja sellega töötada. Sisuliselt teeb see meile tähenduslikuks moto „Ühinenud mitmekesisuses”.

Leian, et lihtsalt järk-järgult suurenevate eelarvete asemel peaks meil parlamendi iga istungjärgu alguses olema nullpõhine eelarve ning lisaks peaksid institutsioonide eelarved olema mitmeaastased eelarved. Kontroll ei tohi tähendada bürokraatiat, sest see on alati tarbetu kulu. Institutsioonides peaks valdav olema usalduspõhimõte.

Viimasena, eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelu ei ole õige aeg arutada laiahaardelist konsensust nõudvat üksikasjalikku poliitikat, eriti aluslepingute läbivaatamist. Näiteks leian, et töökohaga seonduv arutelu eelarve täitmisele heakskiitu andvates raportites on asjakohatu.

  Thomas Ulmer (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud nõukogu ja komisjoni liikmed! Head kolleegid! Soovin esitada märkused nende ametite kohta, millega ma keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikmena tegelesin.

Esiteks lubage mul aga teha üks tähelepanek alalise arutelu kohta teemal Strasbourg vs. Brüssel. Olen kindalt Strasbourgi poolt ning leian, et kahtluste korral peaksime kogu parlamendi kolima Strasbourgi, mitte Brüsselisse. Strasbourg on Euroopa ühtsuse sümbol ning seda ei tohi hüljata.

Vaatlesime keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis kuut ametit, kes olid oma intensiivsuse ja töökvaliteediga märkimisväärseid tulemusi saavutanud. Veamäär on märkimisväärselt vähenenud. Seetõttu soovin siinkohal nende ametite töötajaid kiita.

Euroopa Kemikaaliametis, mis on meie REACH projektide peamine järelevaataja, loodi ühtekokku 104 uut töökohta. Mis puudutab Euroopa Toiduohutusametit (EFSA), siis tuleb märkida, et on vaja saavutada täpsem kontroll ja suurem läbipaistvus. Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) puhul avastasime, et rahalisi vahendeid ei ole täielikult ära kasutatud. Kõigile nende ülesannete eelarvete täitmisele ei ole aga veel heakskiitu antud. Euroopa Keskkonnaagentuur esitab usaldusväärselt andmeid ja numbreid, mis on väga olulised meie töö ja tuleviku kujundamise viisi seisukohalt. Sooviksin aga, et määraksime täpsemalt, millise üldise kokkuhoiu kuludes liit keskkonna parandamise tulemusel saavutab, ning esitaksime need arvud. Euroopa Ravimiametil on endiselt ilmselgeid probleeme asjade liikvele saamisega vaatamata sellele, et see amet juba mitu aastat olemas olnud on. Avastasime selles ametis vigu raamatupidamisaruannetes ning finantsteenuste ja teadusteenuste ebapiisava kooskõlastamise.

Üldiselt leian aga, et ametite töö on olnud väga hea.

  Jens Geier (S&D). − (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Thomas Ulmerit tema märkimisväärse faktilise sõnavõtu eest! See on meeldivalt vastukaaluks paljule, mida ma tänahommikustest sõnavõttudest ametite kohta kuulnud olen. On väga masendav, et paljud siinse täiskogu euroskeptikud mõtlevad eelarvekärbete puhul alati ainult ametitele.

Lubage mul teile meelde tuletada, et kui neid ameteid määrati, siis tundus, et Euroopa Liidu liikmesriikide peaministrite ja valitsuste meelest ei ole selliseid ameteid kunagi liiga palju. Nüüd aga käituvad inimesed nii, nagu oleksid need Euroopa Liidu katk.

Mul on väga hea meel, et Euroopa Kontrollikoda teatas ametite halduskulusid käsitlevast uurimisest. Ma arvan, et see annab meile aluse vähemalt objektiivseks aruteluks.

Mul on hea meel – nagu ma enne oma esimeses sõnavõtus ütlesin –, et eesistujariigi Ungari esindajad täna hommikul siin viibivad. See ei ole midagi, mida me nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelu puhul iseenesestmõistetavaks pidada saame. Seetõttu tahaksin otse teie poole pöörduda, Zsolt László Becsey. Mul on hea meel, et nõukogu on valmis tunnistama – selle järelduse teen ma Tamás Deutschi märkustest –, et eelarvemenetlusi ja heakskiidumenetlust tuleb käsitleda erinevalt.

Euroopa Parlament esindab inimesi ning nõuab aruandekohustust maksumaksjate raha kasutamise kohta. Seetõttu ei tagane me oma nõudmisest, et nõukogu peab esitama aruande raha kohta, mis talle oma töö rahastamiseks ühenduse eelarvest antakse. Muidugi on palju, mida me läbi rääkida võiksime, näiteks millisel kujul heakskiidumenetlus tulevikus olema peaks. Soovin teilt aga küsida, kas te tõesti eeldate, et Euroopa Parlament peab läbirääkimisi millegi üle, mis aluslepingute kohaselt meie õigus on. Lõppude lõpuks võib see tulemuseks tuua vaid selle õiguse kitsendamise. Ma ei mõista, miks mina Euroopa Parlamendi liikmena seda tegema peaksin.

Kahjuks ei ole meil palju võimalusi asju koos arutada ja mul oleks hea meel, kui te kasutaksite seda võimalust, et selgitada meile veel kord, kes on nõukogus see, kes vajaliku läbipaistvuse vastu tegelikult võitleb.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Mind huvitas teave kommunikatsiooniprobleemide kohta Euroopa Nõukoguga, mis puudutab nõukogu peatüki täitmist üldeelarves.

Niipalju kui ma tean, on Euroopa Parlamendi liikmete üks põhiülesandeid kontroll täidesaatva võimu üle. Nõukogu, komisjon ja ka muud ELi institutsioonid käsitlevad ELi kodanike finantsressursse vastavalt kokkulepitud eeskirjadele. Seetõttu on loogiline, et inimeste valitud esindajad teostavad maksumaksjate nimel kontrolle selle suhtes, kas need institutsioonid kasutavad kodanike raha hoolikalt ja kokkulepitud eeskirjade kohaselt. Nii on see kõikides demokraatlikes riikides. Seetõttu ei mõista ma Euroopa Nõukogu seisukohta, kes keeldub meiega oma eelarve hindamiseks vajalikku koostööd tegemast.

Meid ei huvita, kas Nicolas Sarkozy või Angela Merkel külastavad kallimat või odavamat restorani või ostavad kallima või odavama kohvri või millise firma rõivaid nad ostavad, vaid me tahame teada, kuidas nad haldavad maksumaksjatelt saadud avaliku sektori vahendeid, ning meil on täielik õigus sellist teavet saada ning neil täielik kohustus seda meile anda.

  Zsolt László Becsey, nõukogu eesistuja. − (HU) Lugupeetud juhataja! Kuna mul on ainult kaks minutit kõneaega, tahaksin käsitleda vaid mõnd punkti. Esiteks tahaksin rõhutada, et oleme valmistunud saavutama nõukogu ja parlamendi arutelus pikaajalist kokkulepet. Ainult see saab lahendada probleemi, nimelt legitiimsuse probleemi, mida mainis ka Ingeborg Gräßle. Lubage mul teile öelda, et ma tean, et parlament on otse valitud organ – lõppude lõpuks olin ma ka ise selle liige, kuid ka nõukogul on õigusjärgsed juhid, ministrid! Lisaks on need mõlemad organid heakskiidumenetluses võrdväärsed osalised: üks neist ettepanekute tasandil ja teine lõpliku eelarve täitmisele heakskiidu andmise puhul. Esitatud ettepanekutes eristasime eelarvemenetlust ja heakskiidumenetlust.

Soovin taotleda delegatsiooni kindlaks määramist parlamendi nimel läbirääkimisteks ja peame parlamenti poliitiliselt esindava delegatsiooni abil saavutama kokkuleppe. Nende probleemide kestma jäämine ei tule kasuks. Meie esitatud vastastikuse mõistmise memorandumi kavandist on selge samuti see, et peame selgitama ka seda, milliste andmete esitamine nõukogu pädevusalasse kuulub ja milliste mitte. Leian, et see edendab andmete esitamist eri haldusasutuste vahel. Siis saab meilt tõesti taotleda selliste andmete esitamist, mis nõukogu pädevusalasse kuuluvad.

Mis puutub riiklikesse deklaratsioonidesse, mille küsimus ka mitu korda tõstatatud on, siis teen ettepaneku, et peaksime selle küsimuse lahendama finantsmääruse arutelul. Tean, et seal on seda küsimust puudutavad ettepanekud. Muidugi tuleb arvesse võtta selle teema keerukust teatud liikmesriikides, kuid ma kordan, et see on väga märkimisväärne arutelupunkt teises kohas.

Lugupeetud juhataja! Tänan teid võimaluse eest sõna võtta ning soovin veel kord kutsuda kõiki üles kahe eelarveasutuse suhet mitte maadlusmatšiks muutma. Istume maha, arutame asja ja saavutame kokkuleppe, selle asemel et alandada see probleem sekretariaatide ja bürokraatlike asutuste kirja teel peetavaks debatiks.

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. − Lugupeetud juhataja! See arutelu kinnitab parlamendi ja komisjoni laialdast ühist arusaama edaspidise suuna ning vajaduse kohta arendada meie poliitilisi meetmeid ja programme, tuues ELi kodanikele lisaväärtust. Leian, et liigume õiges suunas ja teie tõstatatud küsimused, mis puudutavad haldusdeklaratsioonide kasutuselevõttu, automaatsemat sanktsioonide kohaldamist ja tagasimaksmiste suhtes tehtavat tööd, on tõesti tähtsad teemad, millega komisjon töötab.

Tahaksin tänada eelkõige Ingeborg Grässlet tema töö eest finantsmäärusega! Pean väga oluliseks, et komisjoni esitatud ettepanek haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtu kohta lõpuks heaks kiideti, sest küsimus on tõesti meie liikmesriikide – kes vastutavad 80% meie eelarve haldamise eest – aruandekohustuse suurendamises. Leian, et kui me maksete katkestamist sujuvamalt ja automaatsemalt kohaldame, näeme 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel, et maksete katkestamine on sagenenud ning teenistused ei karda enam seda vahendit oma töös kasutada.

Töötame koos liikmesriikidega ka tagasimaksmiste teemal ning esitasime raportöörile tagasimaksmiste olukorra kohta palju teavet. Leian, et koos töötades suudame leida viisi selle olukorra parandamiseks. Muidugi on sanktsioonid head, kuid peame otsima ka stiimuleid ning see on meie liikmesriikide tegevuse tõhustamise kontekstis oluline teema.

Me kõik nõustume, et oleme oma eeskirjade lihtsustamises edasi liikunud ning enda seisukohad sel teemal esitanud. Neid ettepanekuid arvestatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku uute programmide ettevalmistamisel. Nõustun täielikult, et meie riigihankeid reguleerivad õigusaktid on väga keerulised ning riigihangete valdkonnas esineb päris palju vigu. Just seetõttu algatas komisjon riigihanke-eeskirjade lihtsustamise ja parandamise kohta avaliku konsultatsiooni ning ma loodan, et see viib palju lihtsama ja tõhusama süsteemini.

Mis personalieeskirju puudutab, siis on õige aeg need veel kord üle vaadata ning mu kolleeg Maroš Šefčovič töötab personalieeskirjade läbivaatamisega. Muidugi on see keeruline teema ning peame võtma arvesse kõiki nende eeskirjade lihtsustamisega seonduvaid tundlikke teemasid, kuid tõsi on see, et nende eeskirjade mõned sätted on tõesti vananenud ning neid tuleb uuesti kaaluda ja läbi vaadata.

Muidugi vastab komisjon teie soovitustele ametlikult järelraportis, mis esitatakse sel suvel, kuid nagu näete, teeme juba palju tööd, selleks et ELi eelarve haldamist tõhustada ja meie programmide toimivust parandada. Ootan väga meie edaspidist koostööd!

  Jorgo Chatzimarkakis, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan volinikku parlamendi nimel veel kord tema suurepärase koostöö eest tänada! Tõstatasite uuesti tähtsad punktid. Peaksime neid oma pideva töö alguspunktina käsitlema. Palun teil edastada meie tänu ka oma kolleegidele, sest pidasime paljudega väga intensiivseid läbirääkimisi – eriti tahan ära märkida Dacian Ciolose ja Johannes Hahni – ja nad mõlemad olid väga koostöövalmis. Kas annaksite palun selle tänu neile veel kord edasi?

Soovin tänada nõukogu eesistujat Zsolt László Becseyt tema selgete sõnade eest! Ta kõneles väga selgelt ja meile ei pruugi tema öeldu küll meeldida, kuid vähemalt oli ta väga ühemõtteline ning me oleme selle eest tänulikud. Arvan, et teie siinolek on ainult õige. Ma ei leia, et seda oleks eriline põhjus mainida. Sellele vaatamata on väga hea, et te kohal olete.

Viimasena tänan ma Euroopa Kontrollikoja presidenti Caldeirat, kellega Euroopa Parlament alati täiesti avatud ja positiivset koostööd naudib. Me hindame seda väga! Meie töö ei oleks võimalik ilma teie taustatööta. Meie heakskiidu andmine eelarve täitmisele põhineb peamiselt teie panusel. Austatud president Caldeira! Meile meeldiks näha, et teil tulemusauditi hindamisel edaspidi suurem roll oleks. Euroopa Liidu tulevik ei sõltu mitte ainult rahaliste vahendite seaduslikult ja nõuetekohaselt kulutamisest, vaid samuti ning eelkõige sellest, kas neid kulutatakse kasulikult ehk teisisõnu mõjusalt ja tõhusalt. Vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 318 moodustab see tulemusauditi osa. Parlamendina tahaksime näha iga-aastast arutelu komisjoni tulemusauditi üle ja kutsuda siia ka teid, et te Euroopa Kontrollikoja esindajana seda teemat meiega arutaksite. Suur tänu minu kaasparlamendiliikmetele ja kõigile sellesse teemasse kaasatutele!

7. Tervitus

  Juhataja. − Soovin korraks arutelu katkestada ja teatada, et täna viibib meil siin külalisena professor Dagmar Lieblová, Theresienstadt Martyrs Remembrance Associationi president Tšehhi Vabariigist, kellele me tere tulemast ütleme!

(Aplaus)

Professor Lieblovát saadavad Strasbourgis 28 üliõpilast Prahast ja Hamburgist, kes on töötanud koos kaheaastase uurimisprojekti raames, mis tehti Tšehhi sunnitööliste üleviimise kohta Hamburgist Theresienstadti koonduslaagrisse.

Professor Lieblová külastab meie parlamenti asepresident Roučeki ja Knut Fleckensteini kutsel ning tema projektile on antud Euroopa auhind.

Täname professor Lieblovát ja tema üliõpilasi väga nende suure töö eest meie Euroopa ajaloo teadmiste avardamisel ning nende pühendumise eest moraalsetele väärtustele, mis liitu inspireerib!

8. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine (arutelu jätkamine)

  Juhataja. − Jätkame nüüd aruteluga 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (39 raportit).

  Ville Itälä, raportöör. − (FI) Lugupeetud juhataja! Kui rääkisin oma esialgses sõnavõtus parlamendi turvalisusest, siis ütles president Buzek kohe, et seda teemat on juhatuses arutatud. See on suurepärane ja oluline küsimus ning tänan seega peasekretäri, kes kiiresti tegutsenud on! Soovin teda tänada paljude teiste meetmete eest, mida ta võtnud on ja mis siinses täiskogus arenguni viinud on. 2009 oli valimiste aasta ning pärast seda on meil uued eeskirjad assistentidele ja ka parlamendiliikmetele. Nendega oli palju probleeme ning peasekretär ja Dagmar Roth-Behrendti töörühm tegid muudatused ning see on suurepärane.

Paljud on küsinud, miks ma tõstatan Strasbourgi ja Brüsseli vahel reisimise küsimuse. Põhjus on see, et maksumaksjad ei saa aru, miks me nende maksude raha nii kulutame. Mis siis juhtub, kui inimesed sellest aru ei saa? Soomes olid meil hiljuti valimised. Vaid euroskeptikute partei oli võidukas ning nende võit tuli lihtsalt. Kui see suundumus Euroopasse levib, siis tuleb meil tähtsates valdkondades suuri probleeme. Nüüd ei kavatse Soome Portugali paketti heaks kiita. Need teemad mõjutavad üksteist ning just seetõttu proovin siin selgitada, et kui me ei ole valmis praegu muudatusi tegema, siis üldsus meid ei toeta ning jääme tähtsates küsimustes kaotajaks. Just seepärast peamegi väiksemad küsimused lahendama.

  Tamás Deutsch, raportöör. − (HU) Lugupeetud juhataja. Head kolleegid! Lubage mul tänada kõiki, kes tänast arutelu oma väärtuslike märkustega rikastanud on! Nagu ma raportöörina või täpsemalt Crescenzio Rivellini asendajana viitasin, on Euroopa Parlamendile esitatud seitse ettepanekut eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Need seitse ettepanekut puudutavad väga tähtsaid Euroopa institutsioone.

Oma eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis teeb Crescenzio Rivellini ettepaneku, et Euroopa Parlament peaks andma heakskiidu Euroopa Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa andmekaitseinspektori ning nende ametite eelarve täitmisele. Tänane arutelu on meile kinnitanud, et Euroopa Parlament on sellega nõus.

Üks Crescenzio Rivellini ettepanekutest puudutab Euroopa Nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmist. Ka siinkohal on parlamendiliikmed ja fraktsioonid ühel meelel, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine tuleb edasi lükata.

Soovin toetada Ungari riigiministri Zsolt Laszló Becsey tähelepanekut tänasel arutelul. Pean eesistujariigi Ungari tööga seonduvaid meetmeid tähtsaks. Kui nende meetmetega jätkatakse, kui parlament nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise sügisel uuesti oma päevakorda võtab, siis on lõpuks võimalik, et Euroopa Parlament annab Euroopa Nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi pikaajalise kokkuleppe taustal, milles käsitletakse nõukogu heakskiidumenetlust.

Nende mõtetega soovin veel kord tänada kõiki, kes aitasid oma tööga kaasa sellele, et parlament täna seitsme ettepaneku suhtes otsuse teha sai.

  Bart Staes, raportöör. − (NL) Lugupeetud juhataja, volinik, minister Deutsch! Head kolleegid! Soovin selle arutelu lõpus tänada siiralt Euroopa Kontrollikoda. Vítor Manuel da Silva Caldeira viibib täna siin. Tal ei ole olnud võimalust täna sõna võtta, kuid tal oli võimalus rääkida novembris, kogu heakskiidumenetluse alguses, mõni kuu tagasi. Soovin väga tänada teda ja tema meeskonda, tema kolleege, sest ilma Euroopa Kontrollikoja tööta ei oleks me suutnud Euroopa eelarvel ja kõigi allasutuste eelarvetel nii hästi silma peal hoida. Minu arust on ta teinud väga tähtsat tööd, mitte ainult iga-aastase aruande, vaid ka paljude vahearuannetega, esitades nende kohta eriaruanded.

Selles suhtes peame õppust võtma veel ühest õppetunnist. Leian, et parlament pöörab nendele eriaruannetele liiga vähe tähelepanu. Arvan, et peaksime neid eriaruandeid paremini kasutama. Me ei peaks neid arutama mitte ainult eelarvekontrollikomisjonis, vaid ka paljudes konkreetse pädevusega komisjonides, näiteks arengukoostöökomisjonis, kui raport on arengukoostöö kohta, või keskkonnakomisjonis, kui raport on keskkonna kohta, nii et seda tööd, mida teie, teie kolleegid ja kõik kaastöölised teevad, hinnataks vääriliselt, ja nii et ka Euroopa kodanikud saaksid näha, et me Euroopa maksumaksjate raha kasutamist nõuetekohaselt kontrollime.

Tänan teid kõiki tehtud töö eest!

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlamendi liikmed, kes jagunevad tavaliselt kaheksasse eri fraktsiooni, on harva ühel meelel. Tänastel hääletustel 39 institutsiooni 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle lükkasime edasi otsuse anda heakskiit Euroopa Nõukogu eelarve täitmisele 637 poolt- ja nelja vastuhäälega ning 13 hääletajat jäid erapooletuks.

Parlamendiliikmete tänane otsus on viimaste kuude sündmuste loogiline tagajärg. Nõukogu esindajad, kaasaarvatud peasekretär, ei võtnud vastu ühtegi eelarvekontrollikomisjoni kutset arutada nõukogu kulutusi 2009. aastal. Lisaks ei saanud me vastust ühelegi mitmekümnest konkreetsest küsimusest, mille hulka kuulusid küsimused 2009. aasta lõpus asutatud Euroopa välisteenistuse rahastamiskokkulepete kohta (Rivellini raportis on terve hulk küsimusi). Kui tuletame meelde seda, kui keerulised olid nõukogu 2007. aasta ja 2008. aasta kulutusi käsitlevad arutelud, ning parlamendi tehtud kaugeleulatuvaid järeleandmisi, siis on selle aasta seisukoht mõistetav. Lissaboni lepingu jõustumise järel vajavad mõlemad institutsioonid ametlikku kokkulepet kulutuste läbivaatamiste kohta, mis asendab 30aastase nn aumeeste kokkuleppe. Kodanikel on õigus nõuda läbipaistvust nõukogu ja parlamendi rahaliste vahendite suhtes. Nüüd peame ootama 15. juunini 2011, kui nõukogu Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele vastused andma peab.

  Iliana Ivanova (PPE), kirjalikult. – (BG) Kulutuste kvaliteedi parandamine ning õiguskulude kontrollimine ja nende vastavus eeskirjadega ei ole ühekordne tegevus, vaid pidev protsess, mis on meie peamine vastutus Euroopa kodanike ees. Inimesed ei saa aru, miks me 2011. aasta keskel ikka veel 2009. aasta eelarvega tegeleme. Just seetõttu saame, toetudes eelnevatele aruteludele institutsioonidevaheliste läbirääkimiste korraldamise kaudu, seda menetlust lühendada, kuid see ei tule kvaliteedi arvelt. Kontroll Euroopa rahaliste vahendite kulutamise üle paraneks märkimisväärselt, kui kättesaadaval oleksid konkreetsed andmed ning meetodid liikmesriikides kasutatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamiseks, sest 0% veamäärad on küsitavad. Vähemalt 30% vigu oleksid riiklikud ametiasutused saanud avastada ja parandada, enne kui Euroopa Komisjon need asutused sertifitseeris. Liikmesriigid ja komisjon peavad võtma vajalikud meetmed, et järgida eeskirju, ning asjakohased meetmed kõigi avastatud puuduste viivitamatuks kõrvaldamiseks.

  Vladimír Maňka (S&D), kirjalikult. – (SK) Raport ELi 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament.

Seisame pidevalt silmitsi mitme puudusega, mis takistavad meil oma vahendeid täielikult tõhusal viisil kasutada. Oma töös ELi 2010. aasta eelarve muude divisjonide valdkonna pearaportöörina nägin konkreetseid näiteid halva juhtimise kohta. See kehtib julgeolekuteenistuse kohta, kus julgeolekukulud pidevalt suurenevad, kirjaliku tõlke ja tõlkeressursside tõhusa kasutamise kohta ning teiste valdkondade kohta. Bürokraatias registreeritakse töökoormuse märkimisväärne suurenemine, mille tõttu vajame kiiresti täiendavaid ressursse. Seetõttu on meil vaja põhjalikku hinnangut personalistruktuuride ja ressursside vajaduse kohta. Julgeolekupoliitikas, aga ka IT- ja kinnisvaravaldkonnas peame leidma tasakaalu sisetöötajate ja välistarnijate vahel. Institutsioonide siseprobleemid panevad inimesi institutsioonidevahelise koostöö arendamist unustama.

Enamik suurenevaid probleeme kuulub ühise nimetaja alla: kasutame vähe sõltumatuid uuringuid ressursside ja töökorralduse kohta. Seega tuleb meil sel aastal valitud valdkondades sellised uuringud toetada.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Toetan täielikult eelarvekontrollikomisjoni otsust lükata edasi Euroopa Ravimiameti eelarve täitmisele heakskiidu andmine ning ma tunnen, et sellega seonduvad mõned väga olulised punktid. Sooviksin rõhutada eelkõige seda, et ekspertide ja juhtide sõltumatuse suhtes puuduvad tagatised ning järelikult esineb huvikonfliktide võimalus. See küsimus on seda asjakohasem avastuse valguses, et mõned ohtlikud ravimid, mis Euroopas mitme inimese surma põhjustasid, korjati turult ära hilinemisega.

(Istung katkestati kell 11.30 ja jätkus kell 12.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

9. Hääletused

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad (vt protokoll))

9.1. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, Euroopa Kohus (A7-0137/2011, Crescenzio Rivellini) (hääletus)

9.2. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, Euroopa Ombudsman (A7-0116/2011, Crescenzio Rivellini) (hääletus)

9.3. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, Euroopa Andmekaitseinspektor (A7-0117/2011, Crescenzio Rivellini) (hääletus)

9.4. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll (A7-0149/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.5. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Politseikolledž (A7-0150/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.6. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (A7-0119/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.7. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (A7-0106/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.8. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (A7-0118/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.9. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Lennundusohutusamet (A7-0123/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.10. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (A7-0107/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.11. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kemikaaliamet (A7-0127/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.12. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Keskkonnaamet (A7-0122/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.13. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Toiduohutusamet (A7-0146/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.14. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (A7-0120/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.15. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Meresõiduohutuse Amet (A7-0132/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.16. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (A7-0105/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.17. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Raudteeagentuur (A7-0125/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.18. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Koolitusfond (A7-0109/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.19. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (A7-0104/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.20. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euratomi Tarneagentuur (A7-0144/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.21. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (A7-0108/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.22. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Eurojust (A7-0133/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.23. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex) (A7-0145/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.24. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa GNSSi Järelevalveamet (A7-0103/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.25. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte ARTEMIS (A7-0126/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.26. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte Clean Sky (A7-0128/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.27. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte (A7-0129/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.28. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte SESAR (A7-0124/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

9.29. Luigi de Magistrise puutumatuse kaitsmise taotlus (A7-0152/2011, Bernhard Rapkay) (hääletus)

Enne hääletust

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Sooviksin midagi täpsustada. Sooviksin teada, kas hääletus, mis kohe algab, tuleneb automaatsest menetlusest või konkreetsest taotlusest, mille on esitanud Luigi de Magistris, kes aastate jooksul on teinud endale nime poliitikute eesõiguste ründamisega, öeldes, et need peaks kaitsma end kohtus, mitte otsima möödahiilimisvõimalusi selle vältimiseks. Sisuliselt sooviksin teada, kas Luigi de Magistris palus puutumatust või on tegemist automaatse menetlusega.

Austatud juhataja! Palun täpsustage seda küsimust, sest Luigi de Magistris püüab vältida kohtuprotsessi…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Juhataja. – Sergio Paolo Francesco Silvestris, kas tohin vastata? Küsisite, kas Luigi de Magistris taotles puutumatust või kas on tegemist automaatse menetlusega? Kellelt te küsisite?

Minu teada taotles Luigi de Magistris oma puutumatuse kaitset.

9.30. Bruno Gollnischi puutumatuse kaitsmise taotlus (A7-0154/2011, Bernhard Rapkay) (hääletus)

Enne hääletust

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Võtan sõna vaid kaks minutit, kui tohib, kuna hääletus on ilma arutelu ja suuliste selgitusteta, mis on minu arvates seda liiki menetluses üsna jahmatav. Millest meil siin juttu on? Meil on juttu poliitilisest väljendist, mille suhtes on algatatud kohtuasi…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Juhataja. – Kahju, aga peame hääletusega edasi liikuma. Olete juba saanud võimaluse oma vaated teatavaks teha, Bruno Gollnisch.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Senini need kaks objektiivset kriteeriumi…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Juhataja. – Bruno Gollnisch, võtsite alles eile sõna. Igal juhul ei ole see kodukorrast lähtuvalt lubatud. Kahju, aga peame hääletusega edasi liikuma.

9.31. Bruno Gollnischi puutumatuse äravõtmise taotlus (A7-0155/2011, Bernhard Rapkay) (hääletus)

9.32. Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästev areng (A7-0078/2011, Kriton Arsenis) (hääletus)

9.33. Leping, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (A7-0142/2011, Carmen Fraga Estévez) (hääletus)

9.34. Võlgnike varade külmutamine ja avalikustamine piiriülestes kohtuvaidlustes (A7-0147/2011, Arlene McCarthy) (hääletus)

Enne hääletust

  Arlene McCarthy, raportöör. − Austatud juhataja! Lühidalt öeldes ei olnud raporti arutelu ega esitlemine võimalik ja sooviksin tänada kolleege teistest fraktsioonidest, kes mu soovitust toetanud on.

Soovin teavitada komisjoni ja nõukogu, et see on parlamendi kampaania algus, et võita uusi õigusi meie kodanikele, kes on pettuse ohvrid. Üleeuroopalised korraldused, et petturite varad avalikustataks ja külmutataks, on üliolulised, kuna hetkel jalutavad petturid minema, samal ajal kui ohvrid jäävad kaotajaks ja on silmitsi suurte õigusabiarvetega. Selle hääletusega palume komisjonil kiiresti välja tulla seadusandlike ettepanekutega, millega heastataks see ülekohus ning antaks jõud tagasi meie kodanikele, kuritegevuse ohvritele.

10. Tervitus

  Juhataja. – Head kolleegid! Loen nüüd ette sõnumi Jerzy Buzekilt.

„Mul on teile heameel teatada, et meil on täna au võõrustada Bogdan Borusewiczi, Poola Senati esimeest, Irena Degutienėt, Leedu Vabariigi Seimas’e esimeest ja Volodimir Litvini, Ukraina Verkovna Rada esimeest.

Parlamendis kohtusid täna kolm esimeest, et osaleda Leedu, Poola ja Ukraina parlamentaarse assamblee erakorralisel istungjärgul. Assamblee sai alguse Poola-Leedu ühenduse traditsioonist, mis on üle kahe sajandi kujutanud Euroopa kui poliitilise, kultuurilise ja kodanikuürituse piiri.

Parlamentaarse assamblee tänane koosolek Strasbourgis tähistab 3. mai konstitutsiooni, Euroopa esimese konstitutsiooni, vastuvõtmise 220. aastapäeva.”

11. Hääletused (jätkamine)

11.1. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, III jagu, Komisjon (A7-0134/2011, Jorgo Chatzimarkakis) (hääletus)

11.2. Kontrollikoja eriaruanded seoses heakskiidu andmisega komisjoni tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel (A7-0135/2011, Jorgo Chatzimarkakis) (hääletus)

11.3. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, Euroopa Parlament (A7-0094/2011, Ville Itälä) (hääletus)

Enne hääletust lõike 129 üle.

  Astrid Lulling, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Sooviksin oma fraktsiooni nimel esitada lõikele suulise muudatusettepaneku. Tegemist on üsna tehnilise muudatusettepanekuga, ent see on siiski oluline. Teen ettepaneku, et tulevik asendataks punktides i), ii) ja iii) täisminevikuga. Nimelt rakendati lõikudes mainitud meetmed ammu – üle kahe aasta tagasi. Seetõttu on mõttetu taotleda asju tulevikuks, kui neid hetkel juba kohaldatakse. Arvan, et isegi meie auväärt parlament suudab selle lihtsa põhimõttega nõustuda.

Seetõttu peaks olema kirjas: „Euroopa Parlament märgib, et ära on kaotatud väiksema pensioni saamise võimalus alates 50. eluaastast ja 25% pensioniõigustega võrduva ühekordse summa saamise võimalus.” Kirjas peaks olema: „süsteemi pensioniiga on tõstetud 60-lt 63-le eluaastale.” Kirjas peaks olema: „fondi haldajatelt on nõutud, et nad võtaksid vastu…”

(Aplaus)

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

11.4. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, nõukogu (A7-0088/2011, Crescenzio Rivellini) (hääletus)

11.5. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, Kontrollikoda (A7-0138/2011, Crescenzio Rivellini) (hääletus)

11.6. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, Majandus- ja Sotsiaalkomitee (A7-0136/2011, Crescenzio Rivellini) (hääletus)

11.7. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, Regioonide Komitee (A7-0139/2011, Crescenzio Rivellini) (hääletus)

11.8. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufond (EAF) (A7-0140/2011, Bart Staes) (hääletus)

11.9. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ravimiamet (A7-0153/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

11.10. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (A7-0130/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

11.11. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (A7-0131/2011, Georgios Stavrakakis) (hääletus)

11.12. Erakorralised ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistanile (A7-0069/2011, Vital Moreira) (hääletus)

Enne hääletust lõike 33 üle.

  Pablo Zalba Bidegain (PPE). – Austatud juhataja! Sooviksime artikli 9a lõikesse 2 pärast sõnu „liikmesriigi taotlusel” lisada fraasi „mis tahes juriidilise isiku või ühenduse tootmisharu nimel tegutseva iseseisva õigusvõimeta ühingu.” Põhjus on määruse viimine kooskõlla teiste kaitsemeetmega, mille oleme heaks kiitnud, nagu Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu kaitseklausel.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

Enne hääletust seadusandliku resolutsiooni üle

  Vital Moreira, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees. − Austatud juhataja! Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehena on mul komisjonilt volitused paluda hääletuse edasilükkamist seadusandliku resolutsiooni üle. Seda mõistagi olenemata minu isiklikust seisukohast küsimuses.

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Komisjonil on võimalik nõustuda ettepanekuga lükata edasi hääletus seadusandliku resolutsiooni üle.

(Parlament otsustas asja tagasi komisjoni saata)

11.13. Üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute jaoks (A7-0148/2011, Carl Schlyter) (hääletus)

11.14. Makromajandusliku finantsabi andmine Gruusiale (A7-0053/2011, Vital Moreira) (hääletus)

12. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Crescenzio Rivellini (A7/0137/2011).

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Miljard siia, miljard sinna ja varsti on meil kokku olulised summad. Summad, mis Euroopa Liit on pühendanud päästepakettidele, jätavad kaugele varju riikide valitsuste riigisisesed kulutused. Ainuüksi Ühendkuningriik on praeguseks andnud Iirimaal kasutada seitse miljardit Inglise naelsterlingit ja Portugalis küsitakse temalt kohe veel 4,2 miljardit Inglise naelsterlingit.

Seitse miljardit Inglise naelsterlingit on mahult rohkem kui kõik riigisisesed kärped kokku, mida oleme sotsiaalkindlustuses teinud – ja seda kõike meetme jaoks, mis on nüüd nähtavalt läbi kukkumas. Kui algselt Kreeka päästepakett kokku lepiti, öeldi meile, et sellest piisab spekulantide eemalepeletamiseks, et Kreeka võtab nüüd turul konkurentsivõimelistel tingimustel laenu ja et rohkem ei lähe vaja. Ometi näeme nüüd, kuidas Kreeka peab avalikult läbirääkimisi võlakohustuste täitmatajätmiseks ja täiendavate laenude saamiseks.

On selge, et seda raha me uuesti ei näe. On samuti selge, et rikume seadust. Need päästepaketid ei ole mitte ainult lähtuvalt asutamiselepingutest volitamata, vaid selgesõnaliselt keelatud ja – mis kõige hullem – kahjustavad abisaavaid riike. Käib petuskeem, Ponzi skeem, mille kaudu valitsused ja pangad annavad salaja raha Euroopa pankuritele ning võlakirjaomanikele, oodates samas, et selle maksavad tagasi tavalised Euroopa maksumaksjad. Iirimaa ja Kreeka peavad nüüd laenama raha juurde Portugalile saatmiseks, samal ajal kui Iirimaa ja Portugal peavad laenama raha juurde Kreekale saatmiseks.

Lubage mul lõpetuseks tsiteerida kaasmaalast Rudyard Kiplingit:

„Parem taktika on, kui ütlete, et

ei maksa kunagi kellelegi taanikulda.

Ükskõik kui tühine see kulu ei oleks;

sest see mäng lõppeb rõhumise ja häbiga.

Ja riigist, kes seda mängib, jäädakse ilma!”

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Oleme täna hääletanud 2009. aasta arvepidamise üle ajal, kui valitsused kogu Euroopas peavad rakendama kokkuhoidlikkusmeetmeid: kulutusi kärbitakse ja makse tõstetakse. Ometi nõuab Euroopa Liidus komisjon igal aastal raha juurde ja igal aastal kontrollikoda vastab, et raha ei kulutata mõistlikult.

Kontrollikoda ütleb, et 2009. aasta raamatupidamisaruannetes, mille üle just hääletasime, on suuri vigu ning just seetõttu on mul väga hea meel, et Briti konservatiivid ja meie head sõbrad Euroopa konservatiivide seas on hääletanud nendele raamatupidamisaruannetele heakskiidu andmise vastu. EL peaks maksumaksjate rahaga palju hoolikamalt ümber käima.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Kui valijad mu käest ELi eelarve kohta küsivad, siis üks asi, millest nad aru ei saa, iseäranis raskel ajal, mis meid kimbutab, on see, miks me nii palju raha kulutame. Miks ajal, kui valitsus peab kärpima ja vähendama avaliku sektori kulutuste taset ning valitsused kogu ELis peavad tegema täpselt sama, küsib EL esiteks raha juurde oma eelarvetele ja finantsperspektiivile ning teiseks ei suuda oma olemasolevat raha tõhusalt kulutada?

Nagu mu kolleeg Ashley Fox enne ütles, kubisevad ELi 2009. aasta raamatupidamisaruanded vigadest. Raamatupidamisaruannetele ei ole 15 aastat heakskiitu antud ja kogu selle aja on valijad meilt küsinud, miks me nende raha mõistlikumalt ei kuluta. On aeg kord majja luua. Ükskõik millisel seisukohal Euroopa Liidu suhtes ei olda, on kahtlemata õige, et peaksime maksumaksjate raha arukalt kulutama.

Raport: Ville Itälä (A7-0094/2011)

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Hääletasin parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu mitte niivõrd rahalistel kuivõrd poliitilistel põhjustel, kuna meie täiskogu on kõike muud kui parlament. Siin ei käi mingit arutelu, siin ei ole võimalust väidelda, isegi kui kaalul on ühe parlamendiliikme põhiõigused.

Peale enda on mul häbi meie institutsiooni pärast: see on poliitilisse korrektsusesse takerdunud. Puudub ideede vastasseis. Puudub tõeline sõnavabadus. Kõige taga on konformism. Meie aeg kulub tööle, mida teeks hulga paremini tehniline amet, mille ülesanne on standardite või eeskirjade ühtlustamine, ja kõige selle kõrvalt mängime ÜROd. Kaitsete inimõigusi Guatemalas ja Indoneesias – kõikjal maailmas, kus teil võimupädevust ei ole. Te ei suuda kaitsta ühe oma parlamendiliikme õigusi. Mul on meie parlamendi pärast häbi; see on kasutu parlament ja kasutute inimeste parlament.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Sooviksin öelda mõne sõna ELi eelarve kohta. Esiteks arvan, et on väga oluline tagada, et see, kuidas Euroopa Parlament oma raha kulutab, oleks läbipaistev ja avatud. Meil on tegelikult Euroopas raske aeg – kõik liikmesriigid peavad eelarvet kärpima ja iga senti lugema, seega peame rakendama sama tegevuspõhimõtet. On väga oluline, et avatusel ja läbipaistvusel oleks oluline koht kõiges, mida teeme.

On aga ka mõned väikesed – näiliselt väheolulised – valdkonnad, kus mõned kärpeid teha tahtsid. Minu arvates ei ole seda liiki kultuuriteenused ja -auhinnad nagu LUX Prize, mis kujutaks mõnekümne tuhande euro suuruseid sääste, õiged valdkonnad, kus säästa, sest on näha, et kultuur ja loomemajandus on viimasel ajal kasvuallikas olnud. Selles suhtes on oluline, et kui kärbime, asuksime seisukohale, et me ei tohiks teha seda valdkondades, mis on Euroopa Liidus kasvuallikad, vaid peaksime hoopis kärpima bürokraatiat, mis kasvu ei tekita.

Lõpuks loodan, et palgareformid, mis kehtivad meile, parlamendiliikmetele, ja mis on läbi läinud, rakendatakse samal ajal kõikjal, igas Euroopa Liidu liikmesriigis. Just seepärast sain aru, et reform rajaneb ideel, et kõik Euroopa Parlamendi liikmed hakkavad saama sama suurt palka, ja liikmesriikidel tuleks seda oma maksustamistavades arvesse võtta.

Raport: Vital Moreira (A7-0069/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Meil ei olnud täna täiskogul võimalik hääletada Pakistani käsitleva lõpliku resolutsiooni üle, kuid sooviksin väga rõhutada, et on täiesti mõistlik ja ajakohane, et aitaksime Pakistani välja väga raskest olukorrast, millega riik silmitsi on. EL on andnud Pakistanile 415 miljonit eurot hädaabi ja see on hea. Samuti on positiivne, et teeme nüüd algatuse kõrvaldada tollimaksud olulistelt eksporttoodetelt nendes valdkondades, nimelt tekstiilmaterjalidelt ja nahalt. Teeme seda, kuna meie kogemused näitavad sisuliselt, et vaba kaubandus on hea. Pean aga ütlema, et samal ajal on minu arvates kahetsusväärne ja mõneti silmakirjalik, et anname ebamääraseid lubadusi ning ütleme, et kui algatused, mida Pakistani suhtes teeme, toimima hakkavad, katkestame need. Rajame uuesti tollitõkked. Arvan, et parlament peaks vaatama läbi oma seisukoha selles, kuidas küsimust lahendada. Seetõttu on võib-olla väga mõistlik, et oleme hääletuse resolutsiooni üle edasi lükanud.

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Ehkki hääletus on lükatud edasi, olen jätkuvalt väga raporti vastu, sest ma ei taha näha tööstuse – tekstiili – hukku, mis on olnud minu kodumaa Toscana tõeline liikumapanev jõud ja majanduslik selgroog.

Täna lubame kõrvaldada tollimaksud tekstiilitoodetelt Pakistanist: seejärel on võib-olla India kord ja kes teab mis teise riigi kord. See on Euroopa Liidu näruse kaubanduspoliitika tulemus. Pärast üleujutusi on Euroopa juba aidanud Pakistani peaaegu poole miljardi euroga. Näib, et abi antakse osaliselt ohtlike demokraatiavastaste suundumuste vältimisteks. Ometi, kui ma ei eksi, varjas ajaloo tagaotsituim ja ohtlikem terrorist end Pakistanis. Kas Pakistani võimud tõesti ei teadnud seda? Läinud aasta tabasid Veneto piirkonda samuti väga rängad üleujutused, mis lõi rivist välja palju kohalikke tekstiiliettevõtteid.

Lepingu allkirjastamisega riskime, et kõik tootmise taastamise jõupingutused muutuvad täiesti mõttetuks. Näib, et Euroopa, kus kõike valitsevad mujale kolinud suured tootjad, on hüljanud tekstiilitootjad, eriti kõige väiksemad. Sellele vaatamata võitleme Lega Nordis lõpuni, et säilitada ja arendada seda meie piirkondade jaoks väärtuslikku ressurssi.

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Kuus kuud pärast Pakistanis toimunud üleujutust rääkis ÜRO tohutust humanitaarkriisist. Möödunud on veel kolm kuud ja ELi ning Maailmakaubandusorganisatsiooni reageering on ikka veel ebapiisav.

Hääletasin selle poolt, et Pakistanile antaks ELis tekstiili- ja muude toodete puhul erakorralised kaubandussoodustused, et need ei oleks lihtsalt puhtalt sümboolne meede, mis täidab Pakistani korrumpeerunud eliidi taskuid. Kutsun üles demokraatlike ametiühingute suurenenud tulu tulemuslikule kontrollile, et tagada raha suunamine koolide ja haiglate ülesehitamisele üleujutustest puudutatud piirkondades.

Pakistani Progressiivsete Tööliste Föderatsioon on juhtinud minu tähelepanu kõikide Pakistani tööliste ühishuve ähvardavale olulisele ohule. Olen vastu valitsuse häbiväärsele püüdlusele ja ähvardusele enam mitte lubada ametiühingute moodustamist riiklikul tasandil.

Raport: Carl Schlyter (A7-0148/2011)

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Lissaboni lepingus loetletakse välismaised otseinvesteeringuid ühena küsimustest, mis ühise kaubanduspoliitika alla käivad. Nimelt on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 3 liidul küsimuses ainupädevus.

Lissaboni lepingu jõustumise järel on liikmesriigid säilitanud olulise arvu välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevaid lepinguid kolmandate riikidega. Kui tahame, et need lepingud ei takistaks lepingus sätestatud eeskirju, ei ole meil muud valikut kui võtta vastu Carl Schlyteri raportis sisalduvad tegevuspõhimõtted ja meetmed.

Meetmete vastuvõtmine olemasolevate lepingute asemel on ainus moodus, kuidas tagada investorite kõrge kaitstus ja see, et nende õigusi tunnistatakse ning need tagatakse taoliste lepingute õiguskindluse kaudu. Eelnõuga liigutakse kahtlemata selles suunas ja seetõttu hääletasin poolt.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest olen täiesti veendunud, et meil on vaja kontrollida Euroopa investeeringuid välismaal ajal, kui valitseb suur kriis ja majanduslik määramatus. Tegelikult läheb uue lepingu jõustumisega vastutus investeeringute kaitsmise eest liikmesriikidelt üle liidule.

Loodan aga, et komisjon esitab septembris raporti, kus kirjeldatakse küsimust puudutavaid strateegiaid. Peame üleminekuetappi reguleerima ja oluline on, et volitamismenetluse teel austataks liikmesriikide sõlmitud kahepoolseid investeerimislepinguid ning et neil lubataks teatud olukordades olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud uuesti sõlmida või menetleda lõpuni pooleliolevad ja alustada läbirääkimisi uute sõlmimiseks.

Õiguskindlus on aga ikka veel suhteline mõiste, kuni investeeringute kaitse korra üleminekut ei ole lõpetatud ning kuupäevi liikmesriikide olemasolevate kahepoolsete investeerimislepingute kehtivusaja lõppemiseks ei ole määratud. Seetõttu on muutuse juhtimiseks vaja üleminekuperioodi ja õigustühimike vältimiseks jätab see määrus lepingute haldamise liikmesriikidele.

Öeldu valguses kordan lootust, et komisjon sõnastab viivitamata asjaomase strateegia.

Raport: Vital Moreira (A7-0053/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Oleme täna hääletanud Gruusiale 46 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmise üle. Ilmselgelt ei anta seda raha, seadmata tingimuseks vastutustundlikku majandusjuhtimist ja läbipaistvust. See on selgelt oluline, kuid samuti on oluline meenutada, et selle raha andmine on meie enda huvides, kuna Gruusia on geopoliitilisest seisukohast väga tähtis riik. Riiki tabas kahekordne löök: esiteks 2008. aasta augusti sõda Venemaaga ja seejärel üleilmne finantskriis. Riik kannatab ikka veel Venemaa kehtestatud kaubandusembargo tõttu. Seega on Euroopa Liidu huvides toetada läänele orienteerunud valitsust, kes on valmis võtma ette reforme, mida tänase hääletusega teinud olemegi.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Gruusia on strateegiliselt oluline riik, iseäranis Euroopa Liidu idaosas asuvate riikide seisukohast. Lisaks osaleb ta idapartnerlusprogrammis, mille eesmärk on tugevdada koostööd ELi liikmesriikidega. Riik paneb tugevat rõhku Euroopa-Atlandi poliitika järgimisele.

Hiljutine 2008. aasta augusti Vene-Gruusia konflikt näitas, kui oluline on hoida riiki Euroopa poliitika mõjualas. Makromajandusliku finantsabi programm Gruusia majanduse tugevdamiseks, mida on rakendatud 2009. aastast, on seetõttu ikka veel ülioluline positiivsete poliitiliste ja majanduslike suhete edasiarendamise ning ka riikliku julgeoleku seisukohast. Seetõttu nõustun täielikult Euroopa Komisjoni ettepanekuga suunata täiendavat raha toetusteks ja laenudeks, et parandada Gruusia finantsolukorda.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0137/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan ettepaneku poolt, kuna nõustun eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega, sest nendes pakutakse iga rubriigi kohta sobivaid assigneeringuid.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja nõustusin Euroopa Parlamendi otsusega anda heakskiit Euroopa Kohtu 2009. aasta eelarve täitmisele. 2009. majandusaasta aruande koostamise käigus tegi kontrollikoda Euroopa Kohtu järelevalve- ja kontrollisüsteemidele põhjaliku hindamise, mis hõlmas personali- ja muude halduskulude uurimist. Laias laastus olid hindamise tulemused positiivsed, kui välja arvata tähelepanekud teenuste osutamiseks sõlmitud lepingu kohta. Kiidan heaks kontrollikoja ettepaneku, et Euroopa Kohtul tuleks hankemenetlusi paremini koostada ja koordineerida. Euroopa Kohtul oli probleeme kvalifitseeritud konverentsitõlkide värbamisel ning eri suulise tõlke tehnikate kasutamise piirangute ja vajadusega, et olla võimeline rahuldada kvaliteedi ja koguse mõttes kõiki suulise tõlke soove. Nõustun raportööriga, et Euroopa Kohus peaks teatama sellest oma tulevastes aastaaruannetes, arvestades suulise tõlke tähtsust kohtu töö nõuetekohasel toimimisel.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Kohtu 2009. aasta eelarve täitmisele, sest arvan, et selle vormiline ja sisuline täpsus tuleneb institutsiooni kogu personali tehtavast äärmiselt pädevast tööst.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on hea meel näha ammendavat analüüsi, mille kontrollikoda raportis teinud on, ja kutsun üles institutsioonidevahelise parima tava vahetuse jätkamisele ning lisaks ka tulemuslikule institutsioonidevahelisele koostööle tervikliku juhtimissüsteemi arendamisel ja rakendamisel. Raportis tõstetakse esile teatud olukordi, mis veel läbivaatamist vajavad, ning loodan, et neid uuritakse nõuetekohaselt. Seetõttu toetan ja kiidan raportööri järeldusi.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Finantskontroll Euroopa Liidu eelarve täitmise üle toimub kolmel tasandil: sisekontroll iga institutsiooni sees; väliskontroll, mida teostab ELi kontrollikoda; eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mida teostab Euroopa Parlament. Tänase hääletusega antakse heakskiit Euroopa Kohtu 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Hääletasin poolt, sest kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni auditid näitasid, et kõik tehingud olid täielikult seaduslikud ja korrektsed.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin Euroopa Kohtu eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, märkides samal ajal eri tulemusi, mis puudutab menetluste kiirendamist. Toetan Euroopa Kohtus lõpetatud kohtuasjade arvu suurenemist (377 kohtuotsust ja 165 korraldust võrreldes vastavalt 333 kohtuotsuse ja 161 korraldusega 2008. aastal); märgin, et eelotsusemenetluste arv on kõigi aegade suurim (302) ning mul on hea meel näha 2009. aasta lõpul pooleliolevate kohtuasjade arvu vähenemist (741 võrreldes 768 kohtuasjaga 2008. aasta lõpul). Märgin aga murega, et 2009. aastal vähenes üldkohtus otsustatud kohtuasjade arv ja pikenes menetluste kestus ning selle tagajärjel, ehkki 2009. aastal oli uute kohtuasjade arv väiksem (568 võrreldes 629 uue kohtuasjaga 2008. aastal), suurenes jätkuvalt pooleliolevate kohtuasjade mahajäämus (1178-lt 2008. aastal 1191-le 2009. aastal). Toetan samuti asjaolu, et Avaliku Teenistuse Kohus lõpetas rohkem kohtuasju kui iial varem (155 kohtuasja) ja menetluse keskmine kestus oli 15,1 kuud võrreldes 17 kuuga 2008. aastal.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Võttes arvesse avaldust, mille kontrollikoda tegi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287 ja mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust, hääletasin otsuse poolt, mis annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Kohtu 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Kohtu 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament märgib, 2009. aasta aruande koostamise käigus teostas kontrollikoda põhjaliku hindamise Euroopa Kohtu, Euroopa Ombudsmani ning Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve- ja kontrollisüsteemidele, mis hõlmas täiendava tehingute valimi uurimist, mis puudutasid personaliga seotud makseid ja muid halduskulusid.

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0116/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin Euroopa Parlamendi otsust anda heakskiit Euroopa Ombudsmani 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. 2009. majandusaasta aastaaruande koostamise käigus teostas kontrollikoda põhjaliku hindamise Euroopa Kohtu, Euroopa Ombudsmani ning Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve- ja kontrollisüsteemidele, mis hõlmas täiendava tehingute valimi uurimist, mis puudutasid personaliga seotud makseid ja muid halduskulusid. Kontrollikoda leidis, et ombudsman ei ole võtnud kasutusele ajutise personali värbamise korda puudutavaid üldsätteid, ehkki Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste asjaomane artikkel nõuab, et iga institutsioon oleks seda teinud. Nõustun raportööriga, et selline tegemata jätmine võib puudutada suurt osa ombudsmani personalist, kuna enamik täidetavatest ametikohtadest on ajutised. Ombudsman peaks edusammudest selles vallas teatama oma tegevuse aastaaruandes. Kontrollikoda osutas oma aastaaruandes, et auditist ei ole selgunud täiendavaid olulisi tähelepanekuid ombudsmani kohta.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Ombudsmani 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna tema tegevust käsitleva raporti ja tähelepanekute valguses, mida mul selle kohta teha oli võimalik, arvan, et raamatupidamiskorda on järgitud, et üldist juhtimist võib pidada heaks ning et tulevastel aastatel on meil võimalik parandada neid tahke, mida praegu vastuoluliseks peetakse.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Toetan auditi järeldusi kontrollikoja aastaaruandes. Samuti toetan tulemuslikkuse põhinäitajate rakendamist majandamiskavas ja lisaks ka asjaolu, et 2009. aasta eesmärgid saavutati, ning ombudsmani otsust avaldada veebilehel oma iga-aastane huvide deklaratsioon. Lõpuks toetan raportööri järeldusi ja tunnustan ombudsmani tegevuse aastaaruande kvaliteeti ning kiidan heaks järeltegevuse, mis toimub aasta jooksul pärast parlamendi eelnenud otsuseid eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin esmalt tänada raportööri Crescenzio Rivellinit oivalise töö eest eelarve täitmisele heakskiidu andmise kogu protsessi vältel. Tänasel hääletusel andsin oma toetuse taotlusele anda heakskiit Euroopa Liidu 2009. majandusaasta üldeelarve täitmisele, VIII jagu – Euroopa Ombudsman. Kontrollikoda, mis vastutab välise finantskontrolli eest, ütles, et eelarve hoolika hindamise järel sai ta piisava kinnituse 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete usaldatavuse ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Tunnustan ka ombudsmani otsust avaldada oma iga-aastane huvide deklaratsioon, sealhulgas ombudsmani enda veebilehel, ja sooviksin ühineda kontrollikoja kiidusõnadega ombudsmani esitatud iga-aastase tegevusaruande kvaliteedi kohta.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit ombudsmani eelarve täitmisele, ja märgin rahuloluga, et 2009. aastal suutis ombudsman aidata peaaegu 77% puhul kõikidest kaebustest ja tegeles 70%ga järelepärimistest vähem kui ühe aasta, ning tervitan asjaolu, et järelepärimise keskmine pikkus vähenes üheksale kuule (13 kuult 2008. aastal).

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Võttes arvesse avaldust, mille kontrollikoda tegi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287 ja mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust, hääletasin otsuse poolt, mis annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani 2009. aasta eelarve täitmisele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani 2009. aasta eelarve täitmisele.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Ombudsmani 2009. aasta eelarve täitmisele. Sooviksin rõhutada, et parlamendil on hea meel asjaolu üle, et 2009. aastal suutis ombudsman aidata peaaegu 77% puhul kaebustest ja et ta tegeles 70%ga juurdlustega vähem kui aasta. Meil on hea meel, et järelepärimise keskmine pikkus vähenes üheksa kuuni (võrreldes 13 kuuga 2008. aastal).

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0117/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin otsust anda heakskiit Euroopa Andmekaitseinspektori 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda osutas oma aastaaruandes, et auditiga ei leitud Euroopa Andmekaitseinspektoriga seoses olulisi lünki. 2009. majandusaasta aruande koostamise käigus teostas kontrollikoda põhjaliku hindamise Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve- ja kontrollisüsteemidele. See hõlmas täiendava tehingute valimi uurimist, mis puudutasid personaliga seotud makseid ja muid halduskulusid. Kontrollikoda leidis, et teatud tingimustel võib Euroopa Andmekaitseinspektor riskida valede maksete tegemisega personalile. Toetan kontrollikoja ettepanekut, et Euroopa Andmekaitseinspektori personalilt tuleks asjakohaste vahemike tagant nõuda nende isiklikku olukorda tõendavate dokumentide esitamist ja et Euroopa Andmekaitseinspektor peaks täiustama oma süsteemi nende dokumentide õigeaegseks jälgimiseks ja kontrolliks.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Andmekaitseinspektori 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna vaatamata asjaolule, et osa andmetest olid vastuolulised ja nõutust vähem läbipaistvad, on Euroopa Andmekaitseinspektor ilmutanud valmidust kohustuda võtma 2011. alates ette täiendavaid järelkontrollimenetlusi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Toetan kontrollikoja auditi järeldusi, kelle aastaaruandes märgitakse, et auditist ei tulenenud olulisi tähelepanekuid. Toetan ka institutsiooni valitud liikmete huvide deklaratsioonide, sealhulgas tasustatud ülesandeid ja tegevust või deklareerimisele kuuluvat ametitegevust puudutav teave, iga-aastast avaldamist. Lõpuks toetan raportööri järeldust Euroopa Andmekaitseinspektori esitatud taotluse kohta lisada järgmise aasta – 2010. majandusaasta – tegevusaruandesse peatükk, mis sisaldab üksikasjalikku teavet järeltegevuse kohta, mis toimub aasta jooksul pärast parlamendi otsuseid eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Andmekaitseinspektori eelarve täitmisele, kuid tõstan esile kontrollikoja leidu, et Euroopa Andmekaitseinspektor ei rakendanud vajaduse korral järelkontrollisüsteemi, nagu seda nõuab finantsmäärus, ja et Euroopa Andmekaitseinspektori kasutusele võetud sisekontrollistandardites ei sätestata tavapäraste finantsmenetluste erandite nõuetekohast kirjendamist keskregistris.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Võttes arvesse avaldust, mille kontrollikoda tegi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287 ja mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust, hääletasin otsuse poolt, mis annab heakskiidu Euroopa Andmekaitseinspektori 2009. aasta eelarve täitmisele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Andmekaitseinspektori 2009. aasta eelarve täitmisele.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Andmekaitseinspektori 2009. aasta eelarve täitmisele. Rõhutaksin, et parlamendil on hea meel asjaolu üle, et 2009. majandusaasta aruande koostamise käigus teostas kontrollikoda põhjaliku hindamise Euroopa Kohtu järelevalve- ja kontrollisüsteemidele.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0149/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt. Kontrollikoda on uuesti juhtinud Euroopa Parlamendi tähelepanu 2009. aastal mitmes ametis kulutamata jäänud raha ülekandmiste suurele mahule. Nõustun raportööriga, et asjaomastel ametitel tuleks tõhustada jõupingutusi finants- ja eelarve planeerimisel. Arvan samuti, et ametite kulud peaksid olema ennustatavad ja leida tuleks lahendus, mis järgib liidu eelarve aastasuse põhimõtet. Ametitel tuleks tugevdada sisekontrolli ja veenduda, et lepinguid ning hankemenetlusi kohaldatakse õigesti. Lisaks on oluline tagada täielikult ametite personali ja asjatundjate sõltumatus. Komisjon peaks esitama parlamendile üksikasjaliku ülevaate kohaldatavatest kriteeriumidest, et tagada värvatava personali sõltumatus. Nõustun, et igal amet peaks vastavalt liidu strateegiale kehtestama mitmeaastase töökava valdkonnas, millega ta tegeleb. Mitmeaastane töökava on oluline, et võimaldada ametil paremini oma tegevust korraldada, tagada oma tegevuse tõhustatud riskihindamine ja võtta oma strateegia rakendamiseks tulemuslikke organisatsioonilisi meetmeid.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit 2009. aasta eelarve täitmisele ELi ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli puhul, kuna minu arvates on raport objektiivne, korralik ning sõltumatu. Kriitilisi küsimusi, nagu ka positiivseid punkte, on piisavalt esile tõstetud.

Sellisel tasemel raportite puhul, juhul kui tulevastel aastatel järgneb nende sisule järeltegevus, saab ELi halduse kvaliteet ainult tõusta, lükates ümber Euroopa Liidu kriitikute kaebuste alused.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Viimasel paaril aastal on toimunud ametite arvu pretsedenditu suurenemine, seega on ameteid käsitlev institutsioonidevaheline töörühm ülioluline, nagu ka eelseisev kontrollikoja eriraport, mis sisaldab ametite tulemuste uuringut ja nende kulude võrdlevat analüüsi. Oluline on mainida lugematuid nõrkusi, mille kontrollikoda leidis, ja seda, et nende ulatust tuleks kiiresti vähendada.

Nõustun seetõttu raportööriga vajaduses parandada hinnangute läbipaistvust ja projektide eest vastutamist; tugevdada hangete heakskiitmist rahastamisotsuste ja töökava tasandil; parandada puudused personali värbamisel ja suurendada selle objektiivsust ning läbipaistvust; rakendada ja täita finantsmäärust, mis neile kehtib.

Lõpuks sooviksin kiita raportööri tehtud töö eest ja kutsun ameteid üles arvestama vastu võetud järeldustega.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament võtab igal aastal vastu Euroopa ameteid käsitleva raporti, mis käib kaasas aruteludega eelarve täitmisele heakskiidule andmise üle. Ja iga aasta on järeldus sama: raiskamine, puudused värbamisel ja riigihankemenetlustes, liiga arvukate assigneeringute ülekandmised ning tühistamised – ei ole vaja paljastada pettust, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, et teha otsus halva juhtimise kohta.

Iga kord teeskleb parlament aga arengu nägemist ja annab eelarve täitmisele heakskiidu. Mis veelgi hullem, ta ei sea kunagi kahtluse alla komisjoni tegevuspõhimõtet osta sisse nende ametite teenust, mille eesmärk näib olevat vähem Euroopa Liidu poliitika rakendamine, kui liidu igale suuremale linnale oma väikse tüki tagamine Euroopa institutsioonidest. Korduv küsimus selle kohta, kas ametid on tulemuslikud ja kasulikud, jääb kahjuks aastast aastasse vastamata.

Need vähesed ametid, mis analüüsivad oma tulemusi, teevad seda lähtuvalt neile kehtestatud menetlustest ja protsessidest, mitte konkreetsetest tulemustest. Ametid on kasulikud eelkõige… ametitele. Just seepärast keeldusimegi andmast hulgale neist heakskiitu eelarve täitmisele ja jäime erapooletuks hääletusel resolutsioonide üle, mis nendega kaasas käisid.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. − Toetan Georgios Stavrakakise raportit, milles käsitletakse ELi ametite tulemusi, finantsjuhtimist ja kontrolli, sest selles rõhutatakse peamiselt vajadust ergutada ameteid arendama ja seejärel korrapäraselt ajakohastama olukorra igakülgset hindamist, milles kirjeldataks nende finantsmenetlused ning finants- ja operatiivosaliste vastutusalad. Lisaks meenutatakse selles ametitele personali ja asjatundjate sõltumatuse täieliku tagamise olulisust. Tervikuna argumenteeritakse selles põhjalikuma ja läbipaistvama protsessi poolt.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Tunnustan raportööri Georgios Stavrakakise ja kõigi nende tehtud tööd, kes osalesid tekstide koostamisel, mis puudutavad heakskiidu andmist 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Võime öelda, et üldjoontes on 2009. aastal saavutatud tulemused eelmistest tulemustest paremad. Sellest hoolimata vastab tõele, et isegi selle majandusaasta suhtes on kontrollikoda märkinud enam kui ühes ametis tegevusassigneeringute ülekandmiste ja tühistamiste kõrget taset ning ülekannete suurt arvu. Mõnedel ametitel on ilmnenud ka hankemenetlustes hulk nõrku kohti. Kahtlemata tuleb läbivaatamistel ja hindamistel võtta täielikult arvesse praeguse ränga majanduskriisi olukorda, kuid samuti on oluline tõsta esile vajadust toetuste korraldamise üldise parandamise järele.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. − Hääletasin raporti „2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll” poolt, et tunnistada, et kõikide ELi ametite toimimist on vaja veelgi parandada. 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses ilmnes, et läbipaistvuse ja tõhususega seoses on vaja viivitamatuid meetmeid. Läbipaistvuse parandamiseks ELi ametites peavad kõik 21 ametit ja komisjon avaldama loendi kõikidest viimasel kolmel aastal sõlmitud lepingutest ning lisaks ka aruande selle kohta, kuidas personal ametite vahel töökohti vahetab, ja nad kõik peavad esimesel võimalusel rakendama rangemaid eeskirju huvide konfliktide vältimiseks.

Lisaks peaks tulevaste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste puhul iga ELi ameti direktor andma parlamendi käsutusse oma siseauditi talituse raporti. Suurema tõhususe soodustamiseks ELi ametite toimimisel ja kuludes tuleb tõeliselt kaaluda seotud valdkondades tegutsevate ametite juhatuste liitmise võimalust. Lisaks tuleks komisjonil esitada hindamine kattuva tegevusega ELi ametite liitmise teostatavuse kohta.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, kuid mulle teevad muret kontrollikoja leiud selle kohta, et mitmel ametil oli puudusi hankemenetlustes. Kutsun ameteid üles tugevdama sisekontrolli ja veenduma, et lepinguid ning hankemenetlusi kohaldatakse õigesti. Parlament ei ole valmis leppima kroonilise suutmatusega rakendada kontrollisüsteemi, mis väldib või tuvastab aegsasti püsivaid vigu, mis õõnestavad ameti tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Soovitan siinkohal tungivalt ametitel:

– parandada hinnangute läbipaistvust ja projektide vastutusalasid;

– tugevdada hangete heakskiitmist rahastamisotsuste ja töökava tasandil;

– tagada, et erandid avalikustataks tegevuse aastaraamatus igakülgselt;

– tagada võimalike ebakorrektsuste puhul piisav järeltegevus;

– arendada ja teatada järelkontrollist.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti „2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll” poolt. Kui tahame, et parlament etendaks tõsiselt oma rolli eelarve täitmist kinnitava asutusena, tuleb Euroopa Parlamendi liikmetele anda juurdepääs ulatuslikumale ja üksikasjalikumale teabele ametite eelarve- ning finantsjuhtimise kohta. Võtame teadmiseks, et vastutusalad on jagatud, kuid näib ka, et neid on nõrgestatud. Nõnda meenutab Euroopa Komisjon, hoolimata enda esindatusest juhatustes, Euroopa Politseikolledžis tehtud arvepidamisvigade küsimuses meile, et amet on täiesti iseseisev juriidiline isik, millel on täielik haldusiseseisvus, sealhulgas finantsiseseisvus. Juhatus delegeerib mõnikord ainuisikulise haldusliku ainuvastutuse tegevdirektorile. Lõpuks otsustab Euroopa Parlament välisaudiitori üsna lühikeste raportit põhjal seda, kas anda ameti eelarve täitmisele heakskiit või mitte, ning saab täiendavat teavet sõltuvalt tegevdirektori heast tahtest. Arvan, et on kohustuslik täita see lünk õigusaktides, mis käsitlevad siseauditi talituse raporteid ametite kohta, ja pakkuda välja lahendus, millega antakse parlamendile tõelised volitused.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Märgin, et kontrollikoda on järjekordselt juhtinud tähelepanu tegevusassigneeringute ülekandmiste ja tühistamiste suurele mahule mitmes ametis 2009. aastal. Märgin samuti kasutamata eelarveridade olemasolu ja ülekannete suurt arvu mõnes ametis ning kutsuksin asjaomaseid ameteid üles tõhustama jõupingutusi finants- ja eelarveplaneerimise parandamiseks.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0150/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja nõustun, et Euroopa Parlament peaks lükkama edasi oma otsuse anda heakskiit Euroopa Politseikolledži 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Oma raportis piiritles kontrollikoda järjekordselt oma arvamust aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kolledžis esineb riigihangete eeskirjade puhul püsivalt finantsmääruse puudulikku täitmist. Suur osa kolledži kogueelarvest on eeskirjadevastane. Kontrollikoda tuvastas suuri puudusi haldus- ja finantseeskirjades, mis reguleerivad kulutusi kursuste ning seminaride korraldamisele, mis moodustab olulise osa kolledži tegevuskuludest. Nõustun raportööriga, et on vastuvõetamatu, et kolledži läbivaadatud ja täiendatud finantsmäärus ei ole kunagi jõustunud ning et selle tulemusena olid kõik allkirjastatud töölepingud ebaseaduslikud. Läbipaistvuse edendamise huvides peaks kolledž võimaldama vahetut juurdepääsu oma eelarvele, mis peaks sisaldama loendit tema lepinguid ja hankeid puudutavatest otsustest ning mis tuleks avaldada kolledži veebilehel.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle vastu, et anda heakskiit Euroopa Politseikolledži 2009. aasta eelarve täitmisele, sest isegi mind ei veena vaatlusalusel vahemikul rakendatud eeskirjadevastased menetlused. Arvan, et on vaja rohkem üksikasju, et jõuda sügavama ja üksikasjalikuma selgituseni, mis näitaks raamatupidamisaruannete korrektsust.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Teist aastat järjest ei ole meil olnud võimalik anda heakskiitu Euroopa Politseikolledži 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Ameti juhtimisprobleemide tuvastamise järel koostatud mitmeaastases tegevusplaanis on puudu selgusest ja järelevalvearuandes ei anta meile nõuetekohast ettekujutust rakendatud meetmetest. Tuleb tunnistada, et kolledži tulemused olid paremad 2010. aastal, kui endine direktor Ulf Göransson, kes on saanud Euroopa Pettustevastase Ameti ja kontrollikoja käest noomida eeskirjadevastaste ja tegelikult petturlike kulutuste eest, oli lahkunud Sellele vaatamata on ikkagi vastuvõetamatu, et sellel 2006. aastal asutatud ametil on ikka veel täitmata hea halduse kriteeriumid. Peame mõtlema Euroopa Politseikolledži struktuuri kui sellise üle, mis on selgelt liiga väike, et toimida iseseisvalt, arvestades keerulisi eeskirju, mis ta ametina järgima peab. Peame samuti kahtluse alla seadma selle, miks ametil, mille roll on korraldada koolitusi liikmesriikide politsei vanemohvitseridele, peaks olema vaja oma peakontorit ja miks see ei peaks asuma Europoli, Haagis asuva Euroopa Politseiameti, juures, keda kõik tõhusate teenuste eest kiidavad.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Selle hääletusega on Euroopa Parlament otsustanud mitte anda heakskiitu Euroopa Politseikolledži 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, vaid lükata otsus edasi. Tegelikult põhineb meie otsus kontrollikoja seisukohtadel, kes väljastas arvamuse reservatsioonidega Euroopa Politseikolledži eelarve aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta tingituna asjaolust, et hankemenetlused ei vastanud finantsmääruse sätetele. Seetõttu toetan seda, et nõuda kolledžilt ja selle juhatuselt eelarve täitmist kinnitava asutuse teavitamist 30. juuniks 2011 rakendatud meetmetest ja täiustustest, mis on seotud menetluse käigus tõstatatud eeskirjavastaste ja/või poolikute punktidega.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. − Euroopa Politseikolledži 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas raportis nõuti heakskiidu andmise edasilükkamist. Hääletasin raporti poolt, et tunnistada struktuurseid probleeme, millega kolledž juba aastaid silmitsi on seisnud.

2009. majandusaastal jäi kulutamata peaaegu pool 2009. aastasse ülekantud rahast ja 43% 2009. aasta eelarvest lükati edasi 2010. aastasse. Euroopa Kontrollikoda teatas, et kolledži eelarve täitmist on takistanud sügavad ja läbivad nõrgad kohad planeerimises ning järelvalves. Lisaks tuvastati riigihangete eeskirjade ränkasid ja korduvaid rikkumisi: viis hankemenetlust – kokku mahuga 455 111 eurot – ei olnud eeskirjadega vastavuses. Läbipaistvus on ikka veel murettekitav küsimus, kuna personali valimisel esineb jätkuvalt eeskirjade eiramisi.

Samuti pean vastuvõetamatuks seda, et ei uurita endise direktori vastutust, mis on seotud kolledži assigneeringutega, mida on kasutatud erakulutuste rahastamiseks. Pooldan seetõttu kolledži liitmist Europoliga kui parimat moodust kulutuste suurema tõhususe saavutamiseks ning kolledži struktuursete ja krooniliste probleemide lahendamiseks.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle poolt, et lükata edasi otsus anda heakskiit 2009. majandusaasta eelarve täitmisele: kontrollikoda piiritles uuesti oma arvamust 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Konkreetselt tuvastas kontrollikoda suuri puudusi riigihangete finantseeskirjade ja kursuste korraldamisele tehtavaid kulutusi reguleerivate eeskirjade jõustamisel. Raportis märgitakse, et makseassigneeringud, mis võrduvad 43%ga kogueelarvest, kanti üle 2010. aastasse, mis on vastuolus aastasuse põhimõttega. Sooviksime, et amet teavitaks parlamenti rakendatud meetmetest ja tehtud parandustest, ning kutsume kontrollikoda üles teostama auditit konkreetselt Euroopa Politseikolledži tegevusplaani rakendamisele. Teen koos kolleegidega ettepaneku, et kolledž liidetaks Haagis asuva Europoliga. Kahtlen kolledži võimes lahendada struktuurseid probleeme, mis on seotud selle väiksuse, sekretariaadi Bramshilli (70 km Londonist) kolimise ja kõrgete valitsemiskuludega.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Politseikolledži 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja selle vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega lükatakse edasi heakskiidu andmine Euroopa Politseikolledži direktori tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev lükkab edasi Euroopa Politseikolledži 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Tänase resolutsiooniga lükkas Euroopa Parlament edasi otsuse anda heakskiit Euroopa Politseikolledži direktori tegevusele eelarve täitmisel. Oma raportites 2006. ja 2007. aasta iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta väljastas kontrollikoda piiritletud arvamuse Euroopa Politseikolledži eelarve aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning korrektsuse kohta tingituna asjaolust, et hankemenetlused ei vastanud finantsmääruse sätetele. Konkreetselt teeb parlamendile muret, et kontrollikoda tuvastas suuri puudusi haldus- ning finantseeskirjades, millega reguleeritakse kulutusi kursuste ja seminaride korraldamisele, mis moodustavad suure osa kolledži tegevuskuludest.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu. Arvestades Euroopa Politseikolledži senist mitte hiilgavat finantskäitumist, on oluline, et teostatakse üksikasjalik kontroll. Sel puhul on minu arvates samuti kahetsusväärne, et arutelu kolledži – minu silmis mõistliku – liitmise üle EUROPOLiga on uuesti vaibunud.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0119/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja nõustun Euroopa Parlamendi otsusega anda heakskiit Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Toetan tõlkekeskuse plaani teha vahekokkuvõte oma strateegiast aastateks 2008–2012. Nõustun raportööriga, et tõlkekeskus peaks arendama edasi oma tulemuste hindamist, parandades seost strateegiliste meetmete ja töökavas ettenähtud meetmete vahel ning vaadates üle oma tulemuste seiramise näitajad SMART-kriteeriumide täitmiseks. Tõlkekeskus peaks ka rakendama tulemuslikumaid meetmeid oma eelarve kulutuste pideva kasvu suhtes.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2009. aasta eelarve täitmisele, sest leian, et raport on ülitäpne, väga läbipaistev ja märkimisväärselt tulemustele orienteeritud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Toetan raportööri tähelepanekuid ja nõustun nendega ning kiidan Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskust töö eest, mida ta teeb. Toetan ka tõlkekeskuse otsust teha vahekokkuvõte oma strateegiast aastateks 2008–2012 ja kiidan teda oivaliste tulemuste eest, mille seas on tõlketeenuste suurenemine 2008. aastaga võrreldes 41%.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Kõigepealt soovin tänada raportööri tehtud oivalise töö eest! Nagu teada, toimub ühenduse eelarve täitmise finantskontroll kolmel tasandil: sisekontroll igas institutsioonis; ELi kontrollikoja väliskontroll; Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus. Tänase hääletusega on finantskontrolli menetlus lõpetatud Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega, kuna selle raamatupidamisaruanded on seaduslikud ja korrektsed. Lõpuks sooviksin kiita tõlkekeskust selle eest, et ta esitas kontrollikojale 2008. ja 2009. aasta jooksul toimunud tegevuse võrdluse, võimaldades eelarve täitmist kinnitaval asutusel hinnata tõlkekeskuse tulemusi aasta-aastalt paremini.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda tõlkekeskuse eelarve täitmisele heakskiit. Siiski kutsun tõlkekeskust üles rakendama mõjusamaid meetmeid, et parandada ülejäägi pidevat tõusu. Märgin tegelikult, et tõlkekeskusel on mitu aastat kogunenud eelarveülejääk vastuolus määrusega (EÜ) nr 2965/94 ja et 2009. aastal küündis ülejääk 24 000 000 euroni, samas kui see oli 26 700 000 eurot 2008. aastal, 16 900 000 eurot 2006. aastal, 10 500 000 eurot 2005. aastal ja 3 500 000 eurot 2004. aastal. Panin tähele, et ülejääk on seotud peamiselt klientidelt laekuvate tõlkesoovide prognooside puuduliku täpsusega. Toetan sellele vaatamata tõlkekeskuse algatust maksta klientidele 2009. aastal tagasi 11 000 000 eurot ning rõhutan, et sarnaselt maksis tõlkekeskus 2007. aastal juba klientidele tagasi 9 300 000 eurot.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja tõlkekeskuse vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Euroopa Parlamendil on heameel näha, et tõlkekeskus teeb vahekokkuvõtte oma strateegiast aastateks 2008–2012; siiski kutsub ta tõlkekeskust arendama edasi oma tulemuste hindamist, parandades oma strateegilise tegevuse ning töökavas ettenähtud tegevuse koostoimet ja vaadates üle oma tulemuste jälgimise näitajad SMART-kriteeriumide täitmiseks.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Hääletasin eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Tõlkekeskus asutati 1994. aastal, et tulla toime katsumustega, mis on seotud ELi mitmekeelsusega – üks selle olulisi eripärasid ja selle kultuurilise mitmekesisuse tõestus. Amet finantseerib end ise institutsioonidelt/asutustelt osutatud teenuste eest laekunud maksetest. Euroopa Kontrollikoda on teinud teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. aasta raamatupidamise aruanded on seaduslikud ja korrektsed.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0106/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit ja otsust anda heakskiit Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et keskuse 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. 2011. aastal kavatseb keskus teha kättesaadavaks kogu peamise operatiivtegevuse Gantti graafikud. Graafikud kujutavad ajahulka, mida iga töötaja projektile kulutab, ja soodustavad tulemuste saavutamisele suunatud lähenemist. 2009. aastal võttis keskus keskmise tähtajaga prioriteetide (aastateks 2009–2011) ja iga-aastase töökava suhtes kasutusele tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi. Tulemuslikkuse mõõtmise süsteem aitab keskusel juhtida ja hinnata oma mõju, tõhusust, tulemuslikkust ning olulisust. Nõustun raportööriga, et institutsioon peaks jätkama kavandamist ja järelevalve täiustamist ning järgima aastasuse põhimõtet. Lisaks peab keskus kohaldama tulemuslikumalt täpsustamise ja läbipaistvuse eelarvepõhimõtteid.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2009. aasta eelarve täitmisele, sest keskus on majandanud oma raha hästi ja kooskõlas eelmiste prognoosidega.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb heakskiidu andmist Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna ta aitab kontrollida, kuidas Euroopa institutsioonid raha kasutavad. Selleks et finantsjuhtimine oleks tulevikus tõhusam, tuleks keskusel esitada võrdlus tegevuse kohta jooksval aastal ja eelmisel aastal, et võimaldada eelarve täitmist kinnitaval asutusel hinnata tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on hea meel, et kontrollikoda on kuulutanud keskuse 2009. aasta raamatupidamise aruannete aluseks oleva tegevuse seaduslikuks ja korrektseks. Kiidan keskust tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi kasutuselevõtu (2009. aastal) ja muutuste rakendamise eest värbamismenetlustes pärast märkusi, mida kontrollikoda tegi oma 2009. aasta raportis; need on soodustanud läbipaistvuse paranemist. Toetan raportööri tähelepanekuid ja nõustun nendega ning kiidan Euroopa Kutseõppe Arenduskeskust töö eest, mida ta teeb.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Tänase hääletusega olen toetanud taotlust anda heakskiit Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda, kes vastutab välise finantskontrolli eest, on kuulutanud pärast keskuse raamatupidamisaruannete põhjalikku hindamist, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. aasta raamatupidamisaruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Soovin tunnustada ka tööd, mida keskus on teinud esimesena eetilise raamistiku pilootauditi vabatahtliku ettevõtmisega 2009. aastal.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarve täitmisele. Kiidan keskust tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi eest, mis rakendati 2009. aastal aastate 2009–2011 keskmise tähtajaga prioriteetidele, ja tulemuslikkuse näitajate raamistiku kehtestamise eest väljundi, tulemuste ja mõju jälgimiseks ning mõõtmiseks. Täpsemalt arvan, et tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi rakendamine aitab keskusel juhtida ning hinnata oma mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja olulisust; samuti, et süsteemi võiks lülitada tegevuspõhise eelarve täiendavaid täiustusi ning makseassigneeringute tähelepanelikuma järelvalve, et vältida ülekandmist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktori tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja esitatud vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktori tegevusele keskuse 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktori tegevusele keskuse 2009. aasta eelarve täitmisel. Euroopa Parlament väljendab rahulolu selle üle, et kontrollikoda on teatanud, et keskuse 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Hääletasin eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Euroopa Kontrollikojal oli võimalik kinnitada, et 2009. aasta raamatupidamise aruanded on seaduslikud ja korrektsed. Arenduskeskust, mis asutati 1975. aastal, mis analüüsib kutseõppesüsteeme ning lisaks pakub ka teavet poliitikakujunduseks, teadusuuringuteks ja praktikaks selles valdkonnas, on tarvis senisest enam nüüd, kui väljendatakse muret väljaõppe taseme ja ähvardava kvalifitseeritud tööjõu puuduse pärast. Üle tuleks vaadata ainult kõrvaline asukoht Kreekas, mille tõttu on vaja esindust Brüsselis.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0118/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja nõustun Euroopa Parlamendi otsusega anda heakskiit Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et agentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. 2010. aastal võttis agentuur vastu mitmeaastase töökava aastateks 2011–2015. See dokument on oluline, et kindlustada, et agentuur suudab võtta oma strateegia rakendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks tulemuslikke organisatsioonilisi meetmeid. Nõustun raportööriga, et agentuuril tuleks esitada võrdlus tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal, nii et Euroopa Parlamendil oleks võimalik hinnata agentuuri tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt. Agentuuril tuleks parandada oma iga-aastast töökava, lisades sinna konkreetseid ja mõõdetavaid eesmärke nii poliitikavaldkonna kui ka operatiivtegevuse tasandil. Agentuur peaks leidma lahendused ka oma nõrkadele kohtadele värbamise planeerimisel.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, kui olin näinud kontrollikoja tehtud analüüsi, milles teatatakse, et agentuuri tegevus on seaduslik ja korrektne. Tegevustest rõhutaksin mitmeaastase töökava vastuvõtmist.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisele, sest hindan tema raamatupidamisaruannete õigsust, selgust ja läbipaistvust ning arusaadavast ja teostatavast planeerimisest tulenevat tõhusust.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Olen rahul kontrollikoja raportis üksikasjalikult kirjeldatud otsustega, et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Kiidan Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri mitmeaastase töökava vastuvõtmise eest aastateks 2011-2015, mis võimaldab kavatsetavate eesmärkide paremat korraldamist ja teostamist ning lisaks siseauditi talituse rajamist, mis on Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri tegevdirektori ja juhatuse nõustamisele ning toetamisele spetsialiseerunud siseauditi üksus.

Toetan raportööri tähelepanekuid ja nõustun nendega ning kiidan Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri töö eest, mida ta teeb.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Ühise kalanduspoliitika kontrolli- ja inspekteerimismeetmete rakendamine oma majandusvööndis peaks olema liikmesriikide pädevus ja seetõttu tuleks neile osutada piisavat tuge, millesse peaks panustama ka Euroopa Liit.

Me ei eita, et on vaja mooduseid, kuidas eri liikmesriigid saaksid teha koostööd, luua sidemeid ja koordineerida oma tegevust ebaseadusliku kalapüügiga võitlemiseks, kuid olime skeptilised Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri loomisega kaasneva kasu suhtes, sest arvame, et osa tema pädevusaladest on vastuolus liikmesriikide omadega. Tegemist on tsentraliseerimisega, mis peale kõige muu ei too kasu kontrollitegevuse vajaliku tulemuslikkuse mõttes.

Oleme samuti teatanud oma erimeelsusest Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri haldusnõukogu esinduslikkuse, tegevusmudeli ja ülemäärase kaalu suhtes, mis Euroopa Komisjonil selle suhtes on, nimelt hääletusesüsteemi puhul. Lisaks ütleksime nüüd, et kui Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuurile eraldatakse eelarve 10 100 000 eurot (2009. majandusaasta), jäetakse liikmesriike juba ilma võimalusest, et ELi panus kontrollitegevuse rahastamisse võiks suureneda kooskõlas ettepanekuga, mille hiljuti parlamendis esitasime ja mille enamik kahjuks tagasi lükkas.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Ühise kalanduspoliitika kontrolli- ja inspekteerimismeetmete rakendamine enda majandusvööndis peaks olema liikmesriikide pädevuses. Seetõttu tuleks neile osutada piisavat tuge, millesse peaks panustama Euroopa Liit.

Me ei eita, et on vaja mooduseid, kuidas eri liikmesriigid saaksid teha koostööd, luua sidemeid ja koordineerida oma tegevust ebaseadusliku kalapüügiga võitlemiseks, kuid olime skeptilised Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri loomisega kaasneva kasu suhtes, sest arvame, et osa tema pädevusaladest on vastuolus liikmesriikide omadega. Tegemist on tsentraliseerimisega, mis peale kõige muu ei too kasu kontrollitegevuse vajaliku tulemuslikkuse mõttes.

Oleme samuti teatanud oma erimeelsusest Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri haldusnõukogu esinduslikkuse, tegevusmudeli ja ülemäärase kaalu suhtes, mis Euroopa Komisjonil selle suhtes on, nimelt hääletusesüsteemi puhul.

Lisaks ütleksime nüüd, et kui Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuurile eraldatakse eelarve 10 100 000 eurot (2009. majandusaasta), jäetakse liikmesriike juba ilma võimalusest, et ELi panus kontrollitegevuse rahastamisse võiks suureneda kooskõlas ettepanekuga, mille hiljuti parlamendis esitasime ja mille enamik kahjuks tagasi lükkas.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur asutati 2005. aastal kindlustamaks, et liikmesriigid täidavad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Agentuur, mis asub Vigos Hispaanias, on väga oluline kalanduse kontrolli ja koordineerimise seisukohast. Minu arvates on hea, et agentuur on võtnud vastu mitmeaastase töökava aastateks 2011–2015, nagu Euroopa 2020. aasta strateegias soovitatakse.

Mitmeaastane töökava soodustab regionaalset koostööd ja ressursside jagamist kasutuskavadest lähtuvalt, mis parandab kulutasuvust. Toetan kontrollikoja otsust anda eelarve täitmisele heakskiit ning on selge, et kalanduskomisjon, kes kuulas minu arvamust selles küsimuses, on sama meelt.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Lennundusohutusameti 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Euroopa Kontrollikoda on teinud teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Lennundusohutusamet peaks aga likvideerima puudused tegevuse kavandamisel, nii et tulevikus on eelarve koostamise protsess piisavalt range ning hoiab ära vajaduse suurendada ja/või vähendada eelarverubriikide assigneeringuid. Lisaks ei ole lennundusohutusamet veel koostanud mitmeaastast töökava. Seetõttu arvan, et peame neid tähelepanekuid arvesse võtma.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Nii kontrollikoda kui ka eelarvekontrollikomisjon on esitanud positiivse arvamuse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri eelarve täitmise kohta. Nendel põhjustel on parlament hääletanud täna selle poolt, et anda 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiit. Teostatud kontrollist on ilmnenud, et agentuuri eelarve on usaldusväärne ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Soovin aga juhtida tähelepanu teatavate nõrkuste olemasolule, eelkõige värbamise planeerimisel, mille suhtes suudetakse loodetavasti olukorda eelseisvaid majandusaastaid puudutavas protsessis kiiresti parandada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri eelarve täitmisele heakskiit. Sellest hoolimata soovitan agentuuri tegevdirektoril tungivalt täita oma kohust lisada eelarve täitmist kinnitavasse asutusele esitatavasse raportisse, milles on kokkuvõte siseauditi talituse raportist, kõik esitatud ettepanekud (kaasa arvatud need, mille agentuur võib olla tagasi lükkab) ja kõik ettepanekute suhtes rakendatud meetmed. Kutsun seetõttu agentuuri tegevdirektorit üles esitama teavet siseauditi talituse nelja väga olulise soovituse sisu ja agentuuri rakendatud meetmete kohta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Raportiga antakse heakskiit Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2009. aasta tegevuse raamatupidamisarvestusele, uuendades heakskiitu, mille Euroopa Parlament andis 5. mail 2010 Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2008. majandusaasta eelarve täitmisele.

Kuna kontrollikoda on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed ning kalanduskomisjoni delegatsioon külastas Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri juunis 2010 ja oli väga rahul asjade üldise seisu, iseäranis ühiskasutuskavade teostamisega, siis arvan, et parlament peaks raporti vastu võtma.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja esitatud vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri tegevdirektori tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel. Euroopa Parlament kiidab agentuuri mitmeaastase töökava vastuvõtmise eest aastateks 2011–2015 ja rõhutab taolise dokumendi olulisust agentuurile tõhusa organisatsioonilise korralduse kasutuselevõtul strateegia rakendamiseks ning eesmärkide saavutamiseks.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Hääletasin eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Euroopa Kontrollikoda on teinud teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. aasta raamatupidamise aruanded on seaduslikud ja korrektsed ning 2010. aastal teostatud mitmeaastase töökava läbivaatamine ja lisaks ka eelarvemenetluse läbivaatamise algatuse algus veenavad mind, et Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur rakendab talle laekunud soovitusi. Mis puutub tema tegevusse, siis agentuur, mis asutati 2005. aastal, teeb tähtsat – isegi olulist – tööd pärast 2002. aastal kokkulepitud kõikide eesmärkide saavutamata jäämist, arvestades asjaolu, et seni on peetud ühist kalanduspoliitikat äpardunuks. Agentuur on lähitulevikus asendamatu, arvestades hirmutavat asjaolu, et 88% ELi kalavarudest on ülepüütud.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0123/2011)

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin Euroopa Parlamendi otsust anda heakskiit Euroopa Lennundusohutusameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et ameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Nõustun raportööriga, et ametil tuleks kaaluda Gantti graafiku lisamist iga operatiivtegevuse kavandamisse, et tähistada kompaktselt ajahulka, mis personaliliikmel projektile kulub, ja soodustada tulemuste saavutamisele suunatud lähenemist. Lisaks peab agentuur rakendama operatiiveelarve jaoks tegevuspõhise struktuuri, et luua selge side töökava ja finantsprognooside vahel ning parandada tulemuslikkuse jälgimist ja aruandlust. Lennundusohutusamet peaks esitama võrdluse tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal, nii et Euroopa Parlamendil oleks võimalik hinnata agentuuri tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt. Lisaks tuleb iga-aastasele eelarvele lisada raport eelmistest aastatest ülekantud kulutamata assigneeringute kohta, selgitades, miks see raha kasutamata on jäänud ning kuidas ja millal seda kasutatakse. Lennundusohutusametil ilmneb ikka veel puudusi personali valikumenetlustes, mis seab ohtu selle protsessi läbipaistvuse. Nõustun, et lennundusohutusamet peab teavitama Euroopa Parlamenti olukorra parandamiseks rakendatud meetmetest ja muutma valikumenetlused läbipaistvamaks.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Lennundusohutusameti 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna vaatamata kasutada oleva raha ilmselt küsitavale majandamisele on kontrollikoda lugenud raamatupidamisaruanded usaldusväärseks ning aluseks olevad tehingud seaduslikuks ja korrektseks. Lisaks nõustun, et ametil on vaja rakendada täpsemad mehhanismid oma eesmärkide seadmiseks ja tulemuste hindamiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Olen rahul kontrollikoja raportis kirjeldatud otsustega, et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Toetan raportööri tähelepanekuid ja nõustun nendega ning kiidan Euroopa Lennundusohutusameti töö eest, mida ta teeb.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Lennundusohutusameti 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Euroopa Kontrollikoda on teinud teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Ta väljendas aga muret puuduliku koordineerimise üle agentuuri vajaduste, personali ja finantsmääruse vahel ning iseäranis selle üle, et personali valikumenetlused muudavad kohaselt kvalifitseeritud personali värbamise keeruliseks. Seetõttu arvan, et peame neid tähelepanekuid arvesse võtma.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Tänase hääletusega on antud heakskiit Euroopa Lennundusohutusameti 2009. aasta eelarve täitmisele. Ühenduse eelarve täitmise finantskontroll toimub kolmel tasandil: sisekontroll igas institutsioonis; ELi kontrollikoja väliskontroll; Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus. On selge, et igal arutelul eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle on oma konkreetne kontekst, ning tänane on toimunud majandus- ja finantskriisi ajal, mis on tekitanud mõnedele liikmesriikidele nii finants- kui ka eelarveprobleeme. Hoolimata sellistest tingimustest soovin siiski väljendada rahulolu ameti saavutatud tulemuste üle ja olen seetõttu hääletanud raportööri välja pakutud moel.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. − (PL) Lennundusohutusameti töökava 2010. aastaks teeb mulle teatavat muret. Samal ajal arvan, et seda tuleks parandada eesmärkide ja tulemuslikkuse põhinäitajate kehtestamise ning lisaks ka parema ressursside planeerimise süsteemi kaudu. Tõstaksin samuti esile vajadust parandada sertifitseerimisprojektide järelvalvesüsteemi, et veenduda, et terve projekti kestel võetavad tasud ei hälbi oluliselt tegelikust maksumusest. Lõpuks otsustasin toetada heakskiidu andmist Euroopa Lennundusohutusameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Lennundusohutusameti eelarve täitmisele, kuid soovitan ametil tungivalt rakendada operatiiveelarve jaoks tegevuspõhine struktuur, et luua selge seos töökava ja finantsprognooside vahel ning parandada tulemuslikkuse jälgimist ja aruandlust; märgin, et lennundusohutusamet koostab igal aastal mitmeaastase kava, mida arutatakse kõikide sidusrühmadega ja mille kinnitab juhatus ning milles esitatakse eelarve tegevuse lõikes; tunnistan kontrollikoja seisukohta, et ameti operatiiveelarve struktuur (III jaotis) jäi osaliselt sisendiga seotuks ja et eelarveparandused tehti töökava uuendamata, ehkki neil oli oluline mõju inim- ja finantsressursside eraldamisele.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Lennundusohutusameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Euroopa Lennundusohutusameti vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele Euroopa Lennundusohutusameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektori direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda hindas 2009. majandusaasta raamatupidamisaruanded usaldusväärseks ning aluseks olevad tehingud kõikides olulistes punktides seaduslikuks ja korrektseks.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Hääletasin eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Euroopa Kontrollikoda tegi teatavaks, et 2009. aasta raamatupidamise aruanded on korrektsed, ja kommenteeris raamatupidamisaruannete usaldusväärsust positiivselt. Samal ajal sooviksin kasutada võimalust, et rõhutada raportis esitatud nõudmist läbipaistvama personali valimise protsessi järele. Arvestades vastutusrikkaid ülesandeid, mida Euroopa Lennundusohutusamet täidab, ja teatavaks tehtud raskusi kvalifitseeritud personali leidmisel, tuleks sellele pöörata täit tähelepanu.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0107/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti ja heakskiidu andmise poolt Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Keskus on oluline institutsioon, mis suudab tugevdada Euroopa haiguste järelvalvet ja hinnata ning teavitada olemasolevatest ja tekkivatest ohtudest inimtervisele, mida kujutavad nakkushaigused. Kontrollikoda otsustas, et keskuse 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed Nõustun raportööriga, et keskus peab esitama võrdluse tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal ja eelnenud majandusaastal, nii et Euroopa Parlamendil oleks võimalik hinnata keskuse tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt. Nõustun samuti, et keskuse volitusi peab tugevdama, nii et liidul oleks sõltumatu suutlikkus hinnata nakkuse ohu tõsidust pandeemia esinemisel ja et saaks täiustada liikmesriikidevahelist koordinatsiooni.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2009. majandusaasta eelarve suurenes võrreldes 2008. aastaga 25,3%. Kui eelseisvatel aastatel ilmneb sarnane kasv, siis kuidas tuleme toime finantskriisi ja oma üha suurenevate kulutustega? Arvan, et 51 miljonit eurot oleks saanud kulutada tulemuslikumalt, kui see oleks investeeritud regionaalsetesse haiguste järelevalve süsteemidesse igas konkreetses liikmesriigis. See mitte ainult ei aita võidelda nakkushaigustega, vaid tugevdab ka tervishoiusüsteeme liikmesriikides endis.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna raportöör on edukalt tuvastanud raamatupidamisaruannete läbipaistvust ja täpsust puudutavad kõige olulisemad probleemid ning kuna olen kindel, et see oluline ja kasulik amet jätkab haldustööd, et parandada välja toodud valdkondi, tegemata olematuks tööd, mis ta juba teinud on.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb heakskiidu andmist Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, kuna see aitab kontrollida, kuidas Euroopa institutsioonid raha kasutavad. Arvan, et tegemist on väga olulise institutsiooniga, mis suudab tugevdada ja arendada Euroopa haiguste järelvalvet ning hinnata olemasolevaid ning tekkivaid ohte inimtervisele ja neist teavitada. Kahetsusväärne on aga, et järgitud ei ole aastasuse põhimõtet ja et oli suur arv ülekandmisi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Olen rahul kontrollikoja raportis kirjeldatud otsustega, et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Sooviksin samuti mainida keskuse olulist panust H1N1 viiruse pandeemiaga võitlemisse 2009. aastal, sealhulgas esialgsete suuniste avaldamise kaudu konkreetsete gripivaktsiinide kasutamise kohta H1N1 2009. aasta pandeemia ajal. Nõustun raportööri tähelepanekutega ning kiidan Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust töö eest, mida ta teeb.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Arvestades kontrollikoja avaldust, et see on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 2009. majandusaasta raamatupidamisaruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. On selge, et igal arutelul eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle on oma konkreetne kontekst, ning tänane on toimunud majandus- ja finantskriisi ajal, mis on tekitanud hulgale liikmesriikidele finants- ja eelarveprobleeme. Arvan aga, et keskus on teinud oivalist tööd Euroopa haiguste järelvalve tugevdamisel ning olemasolevate ja tekkivate inimtervist ähvardavate ohtude hindamisel, mida nakkushaigused endast kujutavad, ning nendest teavitamisel. Lõpuks sooviksin tänada keskust panuse eest H1N1 pandeemiaga võitlemise meetmetesse 2009. aastal.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarve täitmisele, ja olen seisukohal, et keskuse volitusi peab tugevdama, nii et liidul oleks sõltumatu suutlikkus hinnata nakkuse ohu tõsidust pandeemia esinemisel ja et saaks täiustada liikmesriikidevahelist koordinatsiooni.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tegevdirektorile Euroopa Lennundusohutusameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktori tegevusele keskuse 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktori tegevusele keskuse 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament kutsub keskust veel kord üles esitama kontrollikoja järgmisele raportile lisatavas tabelis võrdluse tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal ja eelnenud majandusaastal, nii et eelarve täitmist kinnitaval asutusel oleks võimalik hinnata keskuse tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Jäin hääletusel erapooletuks. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus täidab väga olulist ülesannet ja on õigustanud oma olemasolu H1N1 pandeemiaga võitlemise meetmete kaudu; oleksin aga eeldanud eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamist, kuni on kättesaadav raportis nõutud siseauditi talituse soovituste sisu – siseauditi talitus tegi ühe väga olulise soovituse ja seitse olulist soovitust – ning keskus on esitanud kava nende soovituste rakendamiseks.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0127/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin Euroopa Parlamendi otsust anda heakskiit Euroopa Kemikaaliameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et ameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Nõustun raportööriga, et aastasuse põhimõtte järgimiseks peab amet vähendama ülekandmise osakaalu (amet on kandnud üle 29% kõikidest assigneeringutest). Toetan ameti algatusi kliendikesksuse ja tagasisideprotsessi täiustamiseks ning kiidan ametit 2009. aastal teostatud sidusrühmade uuringu ja tööstusele mõeldud abitegevuse suurendamise eest! Amet peab edasi arendama ka oma hanke- ja eelarve täitmise planeerimist ning järelvalvet, selleks et vähendada ülekantavate assigneeringute osakaalu. Tuleb märkida, et amet on võtnud eesmärgi vähendada kulutamata raha ülekandmist järgmisse aastasse ning hoida ülekandmist võrreldes 2008. aastaga märkimisväärselt madalamal tasemel.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Mille eest maksame veidi üle 70 miljoni euro? Kas ameti eest, kus kontrollikoja andmetel põhjustavad kvalifitseeritud personali puudus ja raskused IT-süsteemi rakendamisel operatiivtegevuse hilinemist? Need kaks tahku on selgelt üliolulised ameti tulemuslikuks tegutsemiseks, kuid tekitavad küsimuse, kas amet suudab üldjuhul toime tulla talle seatud eesmärkidega. Hääletasin eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu, sest minu arvates saab seda raha kulutada tulemuslikumalt kui kehvasti tegutsevas ametis.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Kemikaaliameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele, kuna raportist ilmneb, et vaatamata mitmele lüngale ja puudusele raamatupidamisaruannetes, mis on osaliselt tingitud ameti hiljutisest loomisest, on tema tulemused kontrollimisel ning eelarvejuhtimisel pidevalt paranenud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Kemikaaliamet soodustab Euroopa üldsuse elukvaliteedi paranemist keemiliste ainete ohutu kasutamise ja innovatsiooni edendamise teel. Vaatamata seda liiki ainete kasutamise ja teadusuuringute kasvavale keerukusele ning intensiivsusele arvan, et suundumuseks kujuneb see, et Euroopa Kemikaaliamet tähtsus suureneb, mis õigustab veelgi pingsamat kontrolli selle üle, kuidas amet enda käsutuses oleva raha tekitab.

Kontrollikoda on tõendanud ameti 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja amet näib olevat teel kõikide kasvuraskuste ületamise poole, mis seda liiki asutuste puhul peaaegu vältimatud on. Loodan, et Euroopa Kemikaaliamet täidab eesmärgid, milleks ta loodi, ja parandab rangust eelarve täitmisel ning planeerimissuutlikkust.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Kemikaaliameti 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Euroopa Kontrollikoda tegi teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Siiski tõstis kontrollikoda esile operatiivtegevuse hilinemist, mida põhjustavad raskused IT-süsteemi rakendamisel ja kvalifitseeritud personali puudus. Seetõttu arvan, et peame neid tähelepanekuid arvesse võtma.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Finantskontroll Euroopa Liidu eelarve täitmise üle toimub kolmel tasandil: sisekontroll iga institutsiooni sees; väliskontroll, mida teostab Euroopa Kontrollikoda; eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mida teostab Euroopa Parlament. Tänase hääletusega antakse heakskiit Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektorile ameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Hääletasin poolt, sest kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni teostatud auditid näitasid, et ameti kõik tehingud on täiesti seaduslikud ja korrektsed. Lõpuks kiidan ametit siseauditi talituse rajamise eest siseauditite teostamiseks ja tegevdirektori teavitamiseks riskijuhtimise ning sisekontrollisüsteemide küsimustes sõltumatute arvamuste ja soovituste väljastamise teel.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Kemikaaliameti eelarve täitmisele, kuid kutsun ametit üles teavitama eelarve täitmist kinnitavat asutust meetmetest, mida rakendatakse kontrollisüsteemi täiustamiseks finantsmenetluste, töövoogude, auditite, tegevuskavade ja riskihindamiste tugevdamise teel.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Kemikaaliameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Euroopa Kemikaaliameti vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament toetab algatusi kliendikeskuse ja tagasisideprotsessi täiustamiseks. Iseäranis kiidab parlament ametit 2009. aastal teostatud sidusrühmade uuringu ja tööstusele mõeldud abitegevuse suurendamise eest!

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Georgios Stavrakakise raporti poolt, milles ta kutsub Euroopa Kontrollikoda üles allutama (tegutsemise pikkuse mõttes) noort Euroopa Kemikaaliametit tulemuslikkusaudititele. Kättesaadavate andmete alusel soovitati ameti eelarve täitmisele heakskiit anda, kuna amet on juba esitanud andmed, mida nõutakse teistelt ametitelt tulevikus (nagu lisas esitatav tabel, millelt on näha kahe järjestikuse majandusaasta arvnäitajate võrdlus).

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0122/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit ja otsust anda heakskiit Euroopa Keskkonnaameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et keskuse 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Amet on sõltumatu keskkonnateabe usaldusväärne pakkuja liidu kõikidele institutsioonidele, liikmesriikidele ja otsuseid tegevatele organitele. Nõustun raportööriga, et amet peab esitama võrdluse tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal ja eelnenud majandusaastal. Amet peab edasi arendama oma teabeedastusviise, et tekitada suuremat meediakajastust oma järeldustele ja nõnda soodustada avalikku arutelu oluliste keskkonnakaitseküsimuste üle. Taolised meetmed võivad viia läbipaistvama tööviisini ja üldsuse suurema huvini ameti töö vastu.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Miks peaksime rahastama ameteid, kes jätavad rakendamata siseauditi talituse tehtud soovitused? 2006. aastal tehti 27 soovitust, millest on seni rakendatud ainult üheksa. See paneb mind mõtlema, et Euroopa Keskkonnaamet ei tegutse nõuetekohaselt ja selle rahastamine tuleb katkestada.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Keskkonnaameti 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna minu arvates on töö, mida ta teeb, tänapäeval oluline. Seetõttu arvan, et nimetatud olulisi probleeme on tõesti tarvis lahendada, kuid kaotamata silmist pikaajalisi strateegilisi eesmärke.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb heakskiidu andmist Euroopa Keskkonnaameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, kuna see aitab kontrollida, kuidas Euroopa institutsioonid raha kasutavad. Pean seda väga oluliseks institutsiooniks, konkreetselt seoses kliimamuutusega kohanemise, ökosüsteemide hindamise, säästva tarbimise ja tootmise ning loodusõnnetuste ennetamise ja juhtimisega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on teha keskkonna kohta kättesaadavaks usaldusväärset ja sõltumatut teavet. Euroopa Keskkonnaameti volitustel on kaks tahku: esiteks Euroopa Liidu liikmesriikide toetamine majanduspoliitika koostamisel, mis hõlmab keskkonnakaitse küsimusi ja säästvust; teiseks keskkonnateabe koordineerimisel Euroopa keskkonnateabe- ja keskkonnavaatlusvõrgu kaudu.

Euroopa Keskkonnaameti tähelepanelikku järelvalvet õigustavate oluliste küsimuste hulka kuuluvad keskkonnaseisundi hindamine; keskkonnasuundumuste, sealhulgas keskkonnale avalduva surve aluseks olevad ühiskondlikud ja majanduslikud tegurid, väljaselgitamine; keskkonnapoliitika ning selle tulemuslikkuse jälgimine; tulevikusuundumuste ja -probleemide ennustamine.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raportöör teeb tähelepanekuid ja soovitusi, mida tuleks meie arvates Euroopa Keskkonnaameti eelarveprotsesside puhul arvesse võtta. Samal ajal tõstetakse esile olulisi puudusi Euroopa Keskkonnaameti värbamisprotsessides, mis seavad kahtluse alla protsessi läbipaistvuse, nimelt: vabade töökohtade kuulutustes ei täpsustatud varunimekirjadesse pandavate kandideerijate maksimumarvu, kirjalikel katsetel ja töövestlustel kasutatavaid küsimusi ei otsustatud enne kandideerimisavalduste läbivaatamist, valimiskomisjonide otsused olid ebapiisavalt dokumenteeritud, töövestlusele kutsumise või varunimekirja lisamise künniseid ei määratud ette ning protokollid olid poolikud. Need on suured puudused, mis tuleb kiiresti parandada.

Euroopa Keskkonnaametil saab olla ja peaks olema oluline roll objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe kogumisel Euroopa keskkonna kohta ning selle kättesaadavaks tegemisel juurdepääsetaval ja põhjalikul viisil. Sellest hoolimata on oluline teha jõupingutusi, et tagada parem koostöö, ühendatus ja koordinatsioon pädevate institutsioonidega liikmesriikides, soodustades koostoimet ja teabe paremat ringlust.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Keskkonnaameti 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Kontrollikoda teatas, et eelarve koostamise ebapiisavalt range protsess tingib olulist arvu eelarveülekandeid, millest on puudutatud enamik eelarveridu (võrdudes 8% ameti eelarvest). See märgib konkreetselt, et mõned ülekannetest on tinginud samade eelarverubriikide järjestikusi suurenemisi ja vähenemisi, samas kui mõnesid assigneeringuid ei kasutatud ning need kanti aasta jooksul üle teistele ridadele. Seetõttu arvan, et eelarve koostamise protsess peaks olema rangem, kuna suur osa rahalistest vahenditest pärineb liidu toetustest.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Finantskontroll Euroopa Liidu eelarve täitmise üle toimub kolmel tasandil: sisekontroll iga institutsiooni sees; väliskontroll, mida teostab Euroopa Kontrollikoda; eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mida teostab Euroopa Parlament. Tänase hääletusega antakse heakskiit Euroopa Keskkonnaameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Hääletasin poolt, sest kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni teostatud auditid näitasid, et ameti kõik tehingud on täiesti seaduslikud ja korrektsed. Lisaks arvan, et amet teeb väga olulist tööd, ja toetan hiljuti tehtud jõupingutusi kaasata üldsust enam olulistes keskkonnakaitseküsimustes, nagu kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus ja loodusressursside majandamine.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Keskkonnaameti eelarve täitmisele. Kutsun aga ametit üles parandama aasta lõpuks teabe täpsust, mida operatiivosakonnad esitavad tekkepõhiste kulude arvestamise kohta.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Keskkonnaameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Euroopa Keskkonnaameti vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti 2009. saasta eelarve täitmisele.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament tervitab konkreetselt ametit sõltumatu kindla keskkonnateabe usaldusväärse pakkujana liidu kõikidele institutsioonidele, liikmesriikidele ja otsuseid tegevatele organitele.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit eelarve täitmisele, arvestades asjaolu, et kontrollikoda tegi teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. aasta kohta esitatud raamatupidamise aruanded on seaduslikud ja korrektsed. Euroopa Keskkonnaamet on teinud viimastel aastatel olulist tööd, pakkudes sõltumatut usaldusväärset teavet ja andmeid keskkonnavaldkonnas, mis tekitab olulist muret suurele osale Euroopa kodanikest, nagu ilmnes petitsioonikomisjoni aastaaruannetest. Toetan samuti raporti nõudmist, et Euroopa Kontrollikoda teostaks ameti tulemuslikkuse auditeid.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0146/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin Euroopa Parlamendi otsust anda heakskiit Euroopa Toiduohutusameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et ameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Nõustun raportööriga, et amet peaks tugevdama liigendatud assigneeringutega seotud eelarveprotsesside planeerimist ja jälgimist. Amet peab parandama eelarvejuhtimist, et vähendada ülekandmise suurt summat. Ametil on samuti vaja tagada, et tema nõu oleks kvaliteetne ja sõltumatu, et tagada liidu ohutusnormide täitmine ning teaduslik tipptase ja sõltumatus kõikides küsimustes, millel on otsene või kaudne mõju toidule ja toiduohutusele ning taimekaitsele.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin raporti poolt seetõttu, et kontrollikoda on teinud teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et Euroopa Toiduohutusameti 2009. aasta raamatupidamisaruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ja seetõttu, et 5. mail 2010 andis Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta eelarve täitmisele.

Hääletasin samuti poolt seetõttu, et ehkki ta peaks tugevdama eelarveprotsessi planeerimist ja järelvalvet, nõustun, et Euroopa Toiduohutusametil on vaja tagada, et tema nõu oleks kvaliteetne ja sõltumatu, et tagada liidu ohutusnormide täitmine ja teaduslik tipptase ning sõltumatus kõikides küsimustes, millel on otsene või kaudne mõju toidule ja toiduohutusele ning taimekaitsele.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Me ei saa jätta tähele panemata asjaolu, et kolm aastat järjest – 2006, 2007 ja 2008 – lükkas Euroopa Toiduohutusamet edasi suure osa oma operatiivtegevuse kulukohustusi. Veelgi vastuolulisem on asjaolu, et kontrollikoda teatas raskustest ameti 2009. aasta töökava rakendamisel. Nendel põhjustel arvan, et ametile ei tuleks anda eelarve täitmise heakskiitu, sest Euroopa maksumaksjad ei vääri seda, et nende raha kulutatakse ametile, mis ei tule toime talle usaldatud kulukohustustega.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Toiduohutusameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele mitte ainult seetõttu, et kontrollikoda on kuulutanud, et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, vaid ka seetõttu, et amet on eraldanud osa raha oma reservist hulga oluliste projektide lõpetamiseks, näiteks infrastruktuuri-, infotehnoloogia arendamise ja teaduskoostöö valdkonnas. Arvan, et täiendavaid auditeid tuleks teostada teatud raha kasutamisele ning et parandada tuleks eelarvejuhtimist, et vähendada ülekandmiste suurt arvu.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb heakskiidu andmist Euroopa Toiduohutusameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, kuna ta aitab kontrollida, kuidas Euroopa institutsioonid raha kasutavad. Arvan, et Euroopa Toiduohutusamet peaks jätkama teadusliku tipptaseme ja sõltumatuse tagamist, mis tähendab, et on vaja Euroopa Toiduohutusameti personali ning Euroopa Toiduohutusametis töötavate asjatundjate huvide deklareerimist puudutavaid meetmeid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Toiduohutusameti töö puudutab toiduainete tootmise ja tarnimise kõiki järke, esmatootmisest tarbijate varustamiseni toiduainetega, hõlmates loomatoidu ohutust. See kogub teavet ja analüüsib uusi teaduslikke edasiminekuid, et tuvastada ning hinnata kõiki toiduahelat ähvardavaid võimalikke ohte. See võib võtta ette mis tahes küsimuse teadusliku hindamise, millel võib olla otsene või vahetu mõju toiduainete tarnimise ohutusele, sealhulgas loomade tervise või heaolu ja taimetervisega seotud küsimustes. Kui toiduohutus on üks põhinõudmisi ja suurimaid muresid turul, kus on üle 500 miljoni tarbija, siis selle hindamise ja uurimise viis nõuab äärmiselt kõrgel tasemel professionaalsust, tulemuslikkust ja erapooletust. Liit on toetanud suutlikkust toiduainete liikide järelevalveks n-ö põllust kahvlini, kuid oluline on tunnistada, et palju on veel teha.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Toiduohutusameti 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Euroopa Kontrollikoda on teinud teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Esmalt sooviksin tänada kõiki raportiga töötanud inimesi ja kiita Euroopa Toiduohutusametit, mis on pidanud lugu vajadusest pakkuda kvaliteetset sõltumatut nõu, et tagada ohutusnormide täitmine ja lisaks ka teaduslik tipptase ning sõltumatus kõikides küsimustes, millel on toiduohutusele otsene või kaudne mõju. Kahjuks pean nimetama mõnd probleemi, millest kontrollikoda teatas pärast 2009. aasta töökava rakendamise ajal teostatud auditeid. Seetõttu lisandub minu hääl üleskutsetele, et amet rakendaks vajalikke meetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks, mis igal juhul ei ole teinud olematuks 2009. majandusaasta eelarve üldist korrektsust ja usaldusväärsust.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Toiduohutusameti eelarve täitmisele, kuid on kahetsusväärne, et kolmandat aastat järjest tõstis kontrollikoda esile asjaolu, et eelmisest aastast üle kantud operatiivtegevuse kulukohustused tuli tühistada (19% 2008. aastast üle kantud operatiivtegevuse kulukohustustest, 37% 2007. aastast üle kantud operatiivtegevuse kulukohustustest ja 26% 2006. aastast üle kantud operatiivtegevuse kulukohustustest). Parlament soovitab ametil tungivalt olukorda muuta ja teavitada kontrollikoda rakendatud meetmetest.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Toiduohutusameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Euroopa Toiduohutusameti vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament kiidab ametit selle eest, et ta on esitanud kontrollikoja 2009. aasta aruandele lisatud tabelis võrdluse tegevusest, mis toimus 2008. ja 2009. aastal, nii et eelarve täitmist kinnitaval asutusel oleks võimalik hinnata keskuse tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt. Parlament kiidab samuti asjaolu, et amet on suurendanud temaatiliste dokumentide ja poliitikainfotundide arvu.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Toiduohutusameti puhul ei ole ma läinud kaasa raportööri soovitusega anda kättesaadavate andmete alusel heakskiit eelarve täitmisele; ilmsed puudused eelarvejuhtimises on lihtsalt liiga suured. Siseauditi talitus on teinud 48 soovitust toetuste juhtimise kohta, millest 27 jäävad isegi ülioluliste kategooriasse. Lisaks on muresid võimalike huvide konfliktide ning puuduliku läbipaistvusega.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0120/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit ja otsust anda heakskiit Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et keskuse 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Toetan keskuse otsust hallata teabe kogumiseks ja vahetamiseks arvutipõhist võrku nimega Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk. Võrk ühendab riigisisesed narkootikumide teabevõrgud, liikmesriikide erialakeskused ja keskusega koostööd tegevate rahvusvaheliste organisatsioonide teabesüsteemid. Nõustun raportööriga, et keskus peaks kaaluma Gantti graafiku lisamist iga operatiivtegevuse kavandamisse, et tähistada kompaktselt ajahulka, mis personaliliikmel projektile kulub, ja soodustada tulemuste saavutamisele suunatud lähenemist. Arvan samuti, et on oluline, et keskus parandaks tegevuse kavandamist ja järelvalvet, et vähendada ülekandmist järgmisse aastasse. Toetan keskuse otsust esitada Euroopa Parlamendile siseauditi raport keskuse kohta, sest see on märk läbipaistvusest ja parimast tavast.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Nagu eelmistel juhtudel, on kontrollikoda teinud teatavaks, et tema tegevus on seaduslik ja korrektne. Tuleks võtta arvesse, et parlament andis heakskiidu eelarve täitmisele mais. Keskuse juhtimine tundub minu jaoks olevat ülioluline ja mul oli väga hea meel Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrgu loomise üle, mis võimaldab suuremat kontakti riigisiseste narkootikumide teabevõrkude ja erialakeskuste vahel parima tava jagamiseks. Pean raamistiku esitamist võrdluseks 2009. ja 2008. aastaga positiivseks, kuna see on aidanud analüüsida keskuse tegevuse suurenemist.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. aasta üldeelarve täitmisele, kuna see on majandanud oma vahendeid targalt ja kooskõlas eelmiste prognoosidega. Nagu raportist ilmneb, saab majandamist veelgi täiustada, eelkõige raha majandamisel ja ülekandmise analüüsimisel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Seirekeskusel on Euroopa kontekstis väga oluline roll. Teda on volitatud esitama objektiivset usaldusväärset ja võrreldavat teavet, mis võimaldab Euroopa Liidule ning selle liikmesriikidele ulatuslikku vaadet narkomaania ja selle tagajärgede nähtusele.

Teavet puudutav rangus tähendab, et on vaja võrdset rangust raamatupidamisaruannetes. Loodan, et seirekeskus jätkab ka edaspidi talle usaldatud ülesande tõelist ja täpset täitmist ning et ta teeb seda, juhtides samal ajal oma eelarvet parimate võimete kohaselt. Loodan samuti, et teave, mida ta kogub, aitab liikmesriikidel jälgida tähelepanelikult selle nuhtluse põhjuseid ja tagajärgi ning osutada radadele ning lahendustele, mis võimaldavad selle all kannatavatel eurooplastel vabaneda sõltuvusest, mis hukutab neid ja nende peresid.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Samal ajal oli keskuse eelarve 2,25% väiksem selle 2008. aasta eelarvest.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Finantskontroll Euroopa Liidu eelarve täitmise üle toimub kolmel tasandil: sisekontroll iga institutsiooni sees; väliskontroll, mida teostab Euroopa Kontrollikoda; eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mida teostab Euroopa Parlament. Tänase hääletusega anti heakskiit Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Hääletasin poolt kontrollikoja raporti alusel, milles tehti teatavaks, et kontrollikoda on saanud piisava kinnituse, et raamatupidamisaruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Toetan keskuse otsust rajada teabe kogumiseks ja vahetamiseks arvutipõhine võrk nimega Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk ning seda hallata. Võrk ühendab riigisisesed narkootikumide teabevõrgud, liikmesriikide erialakeskused ja keskusega koostööd tegevate rahvusvaheliste organisatsioonide teabesüsteemid.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarve täitmisele, ning seda tehes toetan asjaolu, et keskus on veelgi täiustanud iga-aastast prognoosdokumenti asjaomastele komisjoni talitustele, et õigustada keskuse kvartaalset taotlust liidu eraldatud iga-aastase toetuse järgmise osamakse väljamaksmiseks.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse tegevdirektori tegevusele keskuse 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament toetab keskuse algatust hallata teabe kogumiseks ja vahetamiseks arvutipõhist võrku nimega Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk. Parlament märgib, et võrk ühendab riigisisesed narkootikumide teabevõrgud, liikmesriikide erialakeskused ja keskusega koostööd tegevate rahvusvaheliste organisatsioonide teabesüsteemid.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Hääletasin eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. 2009. aasta raamatupidamise aruanded loeti korrektseks. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus on olnud oma eelarve haldamisel eeskujulik. Seirekeskus on juba esitanud tabeli, milles võrreldakse 2008. ja 2009. majandusaastat – mitte ainult arvnäitajaid (millest ilmneb raha vähenemine 2,25% võrreldes 2008. aastaga), vaid ka rakendatud meetmeid. Täieliku läbipaistvuse tagamiseks soovib Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus esitada siseauditi talituse täieliku aruande.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0132/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin Euroopa Parlamendi otsust anda heakskiit Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et ameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Nõustun raportööriga, et ametil tuleks kaaluda Gantti graafiku lisamist iga operatiivtegevuse kavandamisse, et tähistada kompaktselt ajahulka, mis personaliliikmel projektile kulub, ja soodustada tulemuste saavutamisele suunatud lähenemist. Amet peaks esitama võrdluse tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal, nii et Euroopa Parlamendil oleks võimalik hinnata agentuuri tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt. 2009. aastal märkis kontrollikoda uuesti eelarveülekannete suurt arvu; mistõttu peab amet jätkama planeerimise ja järelevalve täiustamist, et eelarveülekannete arvu vähendada. Ametil tuleb rakendada ka meetmeid puuduste ületamiseks personali valikumenetlustes, mis seavad ohtu selle protsessi läbipaistvuse.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin raporti poolt. Kontrollikoda otsustas, et ameti raamatupidamisaruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ning korrektsed. Oma seisukohale jõudnuna pean ameti viieaastase mitmeaastase plaani kasutuselevõtmist positiivseks, ehkki – nagu kontrollikoda ütleb – tuleks parandada eelarve planeerimist ja -juhtimist. Siiski on hinnang ameti tegevustele olnud positiivne.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele, kuna vaatamata varasemasele mitmeaastase kava puudumisele ja olulisele murele 2008. aasta eelarveülekannete suure arvu pärast, on ameti juhtimine paranenud ja tervikuna oli kontrollikoda raamatupidamise aruannete ning selle aluseks olevate tehingute suhtes positiivsel seisukohal.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Laevade Erika ja Prestige keskkonnaõnnetused on toonud ilmsiks vajaduse teha meresõiduohutuse nimel Euroopa tasandil enam. Ametil, mis asub sobivalt Lissabonis, on selles valdkonnas oluline pädevus, ning see väärib oma raskes töös toetust. Amet peaks aga tegema jõupingutusi oma planeerimis- ja järelvalvepoliitika täiustamiseks.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin esmalt tänada raportööri Georgios Stavrakakist oivalise töö eest! Hääletasin täna selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Juhiksin tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda on märkinud 2009. aastal suurt arvu eelarveülekandeid, ja minu hääl lisandub ametile esitatud nõudmisele teha tööd eelarve planeerimise ja järelevalve täiustamiseks tulevikus, et vähendada eelarveülekannete arvu.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. − (PL) Toetan Euroopa Meresõiduohutuse Ametit tema töös. Arvan samuti, et viieaastase strateegia kasutuselevõtmine 2010. aasta märtsis kujutab edasiminekut selle tegevuses ja tulevase töö parandamisel. Seetõttu otsustasin toetada heakskiidu andmist Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. aasta eelarve täitmisele, kuid kutsun ametit üles vähendama veelgi järelkulukohustuste (st enne vastavate eelarve kulukohustuste assigneeringute tegemist võetud juriidiliste kohustuste) arvu vähendamist. Parlament meenutab ametile, et alates 2006. aastast on kontrollikoda teatanud finantsmääruse artikli 62 lõike 1 rikkumistest; rõõmustab sellele vaatamata ameti jõupingutuste üle parandada olukorda eriotstarbelise koolitamise teel järelassigneeringute vältimiseks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Selle raportiga antakse heakskiit Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. aasta raamatupidamise aruannetele.

Kuna kontrollikoda on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, arvan, et parlamendil tuleks raport vastu võtta.

Tuleks aga rõhutada, et kontrollikoda on järjekordselt märkinud eelarveülekannete suurt arvu 2009. aastal (49 2009. aastal, 52 2008. aastal ja 32 2007. aastal), mistõttu on soovitav, et Euroopa Meresõiduohutuse Amet parandaks oma planeerimist ja järelvalvet, et vähendada sel moel ülekannete arvu.

Samuti on soovitav, et Euroopa Meresõiduohutuse Amet esitaks kontrollikoja järgmisele raportile lisatavas tabelis võrdluse tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal ja eelnenud majandusaastal, nii et eelarve täitmist kinnitaval asutusel oleks võimalik hinnata Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda hindas 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded usaldusväärseks ning aluseks olevad tehingud kõikides olulistes punktides seaduslikuks ja korrektseks.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletusega Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle on parlamendil olnud võimalik kinnitada selle ameti head valitsemistava ja assigneeringute kasutamist kavatsetud otstarbel. Toetan hääletust, kuna see kinnitab uuesti parlamendi pühendumust ametile, mis etendab üliolulist rolli Euroopa merede järelvalvel. Arvestades, et surve meie merealale kasvab, on meil kohustus olla selle kasutamise suhtes väga valvsad. Seetõttu on mul iseäranis hea meel, et minu 2008. aasta raportis sisalduvatest ettepanekutest sadamate riigisisese juhtimise kohta on saanud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti töö tugipõhimõtted. Need puudutavad näiteks laevade kontrolli ja ameti eri riigisiseste juhtimissüsteemide koordineerimist. Meri on ala, mis kuulub kõikidele eurooplastele ja mis on osa meie pärandist. Soodustades hea tava vahetamist, võideldes lakkamatult saastamise ja ebaseadusliku tegevusega merel ning ennetades õnnetusi, on meil võimalik mere kasvupotentsiaalist veel kaua kasu saada.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Ka Euroopa Meresõiduohutuse Ameti rahastamist kärbiti 2009. aastal 3,8%. Ameti ülesanded, mis hõlmavad keskkonnaõnnetusi merel, on iseäranis olulised ELi vete seisukorda arvestades. Hääletasin eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, kuna loetletud puudused puudutasid peamiselt hankeid ja personali valikumenetlusi, samas kui Euroopa Kontrollikoda tegi 2009. aasta raamatupidamise aruannete kohta positiivse otsuse. Puudused tuleb aga 2010. aastal kõrvaldada ja siseauditi talituse kõik väga olulised soovitused tuleb rakendada, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine saaks 2010. aastal õigustatud olla.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0105/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit ja otsust anda heakskiit Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et ameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Nõustun raportööriga, et amet peaks tugevdama sisekontrolli, et veenduda, et lepingute ja hankemenetlusi kohaldatakse õigesti. Amet peab samuti esitama korrektset teavet oma finantsmenetluste ning asjaomaste finants- ja operatiivosaliste vastutusalade kohta. Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti personali valikumenetlustes ilmneb ikka veel puudusi, mis seab ohtu selle protsessi läbipaistvuse. Ametil tuleb olukorda parandada ja teavitada Euroopa Parlamenti rakendatud meetmetest. Nõustun samuti, et amet peaks rakendama järelkontrolli elukutselise teenuseosutaja abiga.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin raporti poolt. Tegin seda seetõttu, et kontrollikoda ütleb, et tal on piisavad kinnitused selle kohta, et Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2009. aasta raamatupidamisaruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning seetõttu, et 5. mail 2010 andis kontrollikoda heakskiidu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel. Nõustun aga, et tal tuleks parandada läbipaistvust seoses hinnangute ja inimesega, kes vastutab projektide, hankemenetluste ning võimalike eeskirjade eiramiste järelmeetmete eest.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele, olles lugenud sellest üksikasjalikust raportist kasutusele võetud menetluste korrektsusese ja konkreetsete valdkondade kohta, kus läbipaistvus näis olevat puudulik.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Inimeste kontakti elektrooniliseks muutumise ja veebiplatvormide üha suurema kasutamise tõttu on Euroopa Liidul soovitatav paigutada küberohutus kategooriasse „oluline”. Nimelt koguneb Internetti üha suuremas koguses teavet ja inimesed kasutavad Internetti üha rohkem väga erinevate argitoimingute tarvis. Taoline olukord on toonud kaasa eraelu puutumatuse rikkumise ohtude ning ka andmete, teabe, helide või piltide kolmandate isikute poolse ebaseadusliku kasutamise hüppelise kasvu. Kontrollikoda on tõendanud raamatupidamisaruannete usaldusväärsust, kuid tõstab esile hulga asju, mis vajavad parandamist.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Euroopa Meresõiduohutuse Amet on asutamisest saadik osutanud Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele äärmiselt olulist tuge, eriti meresõiduohutuse ja laevadelt pärit reostuse ennetamisel.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Kontrollikoda leidis aga puudusi hankeprotsessis, iseäranis raamlepingu eelarve alaarvestuses. Ameti 2009. aasta eelarve oli 3,5% väiksem 2008. aasta eelarvest. Arvan, et olemasolevad puudused tuleb kõrvaldada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Finantskontroll Euroopa Liidu eelarve täitmise üle toimub kolmel tasandil: sisekontroll iga institutsiooni sees; väliskontroll, mida teostab Euroopa Kontrollikoda; eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mida teostab Euroopa Parlament. Tänase hääletusega anti heakskiit Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, lõpetades sellega menetluse 2009. aastaks. Hääletasin poolt kontrollikoja avalduse alusel, milles kontrollikoda kinnitas, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ja et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti eelarve täitmisele, ja märgin seda tehes pettunult, et eelmisest aastast saadik ei ole olnud edasiminekut 45 000 euro tagasimaksmisel, mis on käibemaksu summa, mille amet on maksnud ette vastuvõtvale liikmesriigile. Seetõttu soovitab parlament ametil tungivalt teavitada eelarve täitmist kinnitavat asutust, millal vastuvõttev liikmesriik tagasimakse teeb.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ning Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. majandusaasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament rõhutab, et kontrollikoda on teatanud, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Ma ei hääletanud eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Siseauditi talituse loetletud puuduseid on liiga palju ning need on liiga rängad. Ainult üks näide: Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti hangete uuesti läbivaatamise järel leiti selles valdkonnas veel nõrku külgi. Siseauditi talituse 18 soovitust ameti teenuste parandamiseks tuleb rakendada igakülgselt ja viivituseta. Kuna amet on 18 soovitusest lükanud tagasi koguni viis, siis näib, et selleks puudub isegi vajalik tahe.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0125/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin Euroopa Parlamendi otsust anda heakskiit Euroopa Raudteeagentuuri 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda teavitas Euroopa Parlamenti, et on saanud piisava kinnituse, et agentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Nõustun raportööriga, et kahe asukoha (Lille ja Valenciennes) kasutamine tegutsemiseks tekitab agentuurile täiendavaid kulusid. Seetõttu arvan, et nõukogu peab rakendama meetmeid, et muuta otsust, mis kohustab agentuuri pidama kaht asukohta. Arvan, et agentuur peaks esitama võrdluse tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal ja eelmisel aastal, nii et Euroopa Parlamendil oleks võimalik hinnata agentuuri tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt. Kiidan agentuuri laekuvate arvete tsentraliseeritud registreerimissüsteemi rakendamise eest pärast kontrollikoja märkusi. Meede on vajalik, et tagada kõikide arvete õigeaegne kirjendamine, ja aitab vältida hilinemisi maksete töötlemisel. Toetan agentuuri ettepanekut rajada siseauditi talitus, mille otstarve on pakkuda direktorile ja juhatusele tuge ja nõu riskijuhtimise ning sisekontrolli, riskihindamise ja siseauditi küsimustes.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Raudteeagentuuri 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, kuna parlament andis agentuuri direktorile mais heakskiidu eelarve täitmisele. Nõustun aga – nagu raportis öeldakse – sellega, et assigneeringute ülekandmist on vaja paremini juhtida, kuna need rikuvad aastasuse eelarvepõhimõtet. Nõustun samuti kontrollikoja tähelepanekutega hilinemiste kohta hankemenetlustes. Minu arust on positiivne, et tehakse jõupingutusi võtta kasutusele laekuvate arvete tsentraliseeritud registreerimissüsteem, mida on vaja nende haldamise parandamiseks.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Raudteeagentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele, kuna raportist ilmneb, et tervikuna majandas ta oma vahendeid hästi. Nõustun samuti vajadusega teha hulk täiustusi raamatupidamisaruannete auditeerimise ja eelarve juhtimise valdkonnas, et vähendada ülekandmiste ning tühistamist taset, mis on ikka veel kõrge.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa raudteesektor kannatab riigisiseste tehniliste ja ohutuseeskirjade ühildamatuse käes, mis on arengu seisukohast oluline puudus. Agentuuri ülesanne on seda lõhet vähendada ja ühised ohutuseesmärgid kehtestada. Kahe eraldi peakorteri pidamine nõuab suuremaid kulusid, mis võib-olla ei tohiks nii olla. Hilinemine paljude tegevuste puhul seab kahtluse alla aastasuse eelarvepõhimõtte, mis on põhjustanud eelarveassigneeringute ülekandmist.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hoidusin dokumendi üle hääletamist, ehkki vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Raudteeagentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Agentuuri 2009. aasta eelarve oli 2008. aasta omast 16,6% väiksem. Kontrollikoda on teinud teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et agentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Murettekitav on, et väljendati muret kontrollikoja auditi käigus ilmnenud hankeprotsessi nõrkuste pärast: hankemenetluste tühistamised ja hilinemised, korduvad hilinemised maksete teostamisel ning töökavasse aasta jooksul tehtud olulised muutused. Kontrollikoda on tuvastanud puudusi põhivara inventari majandamisel, kuid märgib agentuuri kinnitust, et see parandatakse 2010. aasta raamatupidamisaruannetes. Arvan, et põhivara asukohta puudutav määramatus on järjekordne näide kahe asukoha kasutamisel tekkivatest probleemidest ja lisakuludest. See on ka põhjus, miks ma hääletusest hoidusin.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Raudteeagentuuri direktori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel. Kahjuks tõi auditiprotsess päevavalgele hankemenetluste tühistamised ja hilinemised, korduvad hilinemised maksete teostamisel ning töökavasse aasta jooksul tehtud olulised muutused. Arvan, et taolisi probleeme tuleks eelseisvatel aastatel vältida. Siinkohal on mul väga hea meel, et agentuur on loonud siseauditi talituse, mille eesmärk on pakkuda tuge ning nõu sisekontrolli küsimustes.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. − (PL) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Raudteeagentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele. Sellest hoolimata arvan, et nõukogu peaks astuma samme agentuuri asukohtadest ühe kõrvaldamiseks, kuna see on tarbetute lisakulude allikas ning agentuuril ei ole tõhusaks tegutsemiseks kaht asukohta tarvis. Lisaks tekitab mulle muret asjaolu, et agentuuri personalieeskirju ja nende rakendamise eeskirju ei ole järgitud.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Raudteeagentuuri 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoja tuvastatud põhivara inventari majandamise puudused on kahetsusväärsed, kuid võtan teadmiseks agentuuri kinnituse, et need parandatakse 2010. aasta raamatupidamisaruannetes. Parlamendi arvates on põhivara asukohta puudutav määramatus järjekordne näide kahe asukoha kasutamisel tekkivatest probleemidest ja lisakuludest.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Raudteeagentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Euroopa Raudteeagentuuri vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Raudteeagentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Raudteeagentuuri direktori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Raudteeagentuuri direktori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament tunneb muret, et kontrollikoda on uuesti esile tõstnud tühistamisi ja hilinemisi hankemenetlustes, korduvaid hilinemisi maksete teostamisel ning töökavasse aasta jooksul tehtud olulisi muutusi.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hoidusin hääletamast, sest oleksin eelistanud eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamist. Raportist ilmneb, et tegevusaruanne sisaldab ebapiisavalt teavet inimressursside planeerimise, eraldamise ja kasutamise kohta. Lisaks, kui vahendite mittekasutamise ja kavandatava kasutamise kohta nõutakse raportit vaid järgmiseks aastaks, siis sellega võetakse ainult piiratud ulatuses arvesse muret, mida Euroopa Kontrollikoda väljendas korduvate tühistamiste ja hilinemiste pärast hankemenetlustes.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0109/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit ja otsust anda heakskiit Euroopa Koolitusfondi 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda teavitas Euroopa Parlamenti, et fondi 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Tunnen heameelt fondi kavatsuse üle parandada fondi partnerriikides kutseõppe- ja kutsekoolitussüsteemide tulemuslikkust ning arendada rahvusvaheliste organisatsioonide ja kahepoolsete rahastajatega ühine metoodika fondi rolli täiustamiseks. Arvan, et fond peaks esitama võrdluse tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal ja eelmisel aastal, nii et Euroopa Parlamendil oleks võimalik hinnata agentuuri tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt. Nõustun raportööriga, et fond peab eelarveprotsessi rangemalt korraldama. See aitaks vältida eelarveülekannet märkimisväärset hulka. Toetan ka fondi algatust esitada Euroopa Parlamendile siseauditi talituse siseauditi raport fondi kohta.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin raporti poolt. Tegin seda seetõttu, et kontrollikoda ütleb, et ta on saanud piisava kinnituse, et Euroopa Koolitusfondi 2009. aasta raamatupidamisaruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ja seetõttu, et 5. mail 2010 andis parlament heakskiidu Euroopa Koolitusfondi tegevdirektori tegevusele fondi 2008. aasta eelarve täitmisel. Nõustun raporti kogu sisuga ja tõstaksin esile, et Euroopa Koolitusfondi ettepanek esitada eelarve täitmist kinnitavale asutusele fondi kohta siseauditi talituse siseauditi raport, kuna see on märk läbipaistvusest, mida peaksid järgima kõik teised ametid.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Koolitusfondi 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna – nagu raportis rõhutatakse – raamatupidamisaruannete ja tehingute haldamine oli tervikuna seaduslik ning korrektne. Arvan aga, et puudulik läbipaistvus värbamisprotsessis ja Euroopa Pettustevastase Ameti algatatud uurimine on murettekitavad. Loodan, et fond rakendab küsimuses oma tulemuste parandamise nimel kohaseid meetmeid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Koolitusfondi eesmärk on soodustada kutsekoolitussüsteemide arendamist kutsekoolitusealase koostöö tugevdamise ja abi koordineerimise kindlustamise teel. Euroopa Koolitusfondi tegevus hõlmab Euroopa Liidu kandidaatriike, Lääne-Balkani, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riike ning Vahemere partnerriike. Kasutada oleva raha kulutamisel kutsekoolitusega seotud probleemidele arengumaades on vaja nii ettevaatlikkust kui ka rangust.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Koolitusfondi 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. On aga murettekitav, et väljendati muret kontrollikoja järelduste pärast seoses puuduliku läbipaistvusega värbamisprotsessis ja Euroopa Pettustevastase Ameti sekkumisega, kes on algatanud uurimise (OF/2009/0370). Kõik puudused tuleb kõrvaldada, et saavutada suurem läbipaistvus ja eemaldada Euroopa Koolitusfondi tööd puudutav määramatus.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Arvestades kontrollikoja avaldust, et kontrollikoda on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Koolitusfondi 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. On selge, et igal arutelul eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle on oma konkreetne kontekst, ja tänase arutelu kontekst on majandus- ning finantskriis, mis on tekitanud hulgale liikmesriikidele finants- ja eelarveprobleeme. Nendele probleemidele vaatamata kiidan fondi kavatsuse eest parandada kutseõppe- ja kutsekoolitussüsteemide tulemuslikkust fondi partnerriikides (Torino protsess), võttes samas ette oma värbamisprotsessi põhjaliku läbivaatamise.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Koolitusfondi 2009. aasta eelarve täitmisele, ja toetan fondi ettepanekut esitada eelarve täitmist kinnitavale asutusele fondi kohta siseauditi talituse siseauditi raport. Parlament peab seda märgiks läbipaistvusest, mida kõik teised ametid järgima peaksid.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Koolitusfondi 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Euroopa Koolitusfondi vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Koolitusfondi tegevdirektori tegevusele fondi 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi tegevdirektori tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Eelarve täitmisele on heakskiit antud. Raportis märgitakse positiivselt, et 2009. aasta eelarve annab tõese pildi koolitusfondi rahalisest olukorrast. Eelarvet vähendati võrreldes 2008. aastaga 0,5%. Täiendavaid potentsiaalseid sääste võimaldab suurem koostöö Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega. Koolitusfond loodab lahendada kriitikat pälvinud läbipaistmatuse personali värbamisel selle protsessi põhjaliku läbivaatamise ja muutmise teel.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0104/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit ja otsust anda heakskiit Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda teavitas Euroopa Parlamenti, et agentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Nõustun raportööriga, et agentuur peaks esitama tegevuse võrdluse, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal, nii et Euroopa Parlamendil oleks võimalik hinnata agentuuri tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt. Toetan agentuuri ettepanekut käivitada 2020. aastaks ettenägelikkusmeetmed roheliste töökohtade tehnoloogiauuenduste ohutuse ja tervisemõju suhtes. Arvan, et agentuur peab vähendama tühistamiste määra ja teavitama Euroopa Parlamenti rakendatud meetmetest. Agentuur peab samuti pöörama erilist tähelepanu aasta lõpus ikka veel avatud kulukohustustele, et kasutada kulutamata raha hilisemate finants- ja juriidilise kohustuste katmiseks.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin täna selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, sest arvan, et hoolimata vastuoludest, mille kontrollikoda tuvastas osa raha majandamisel, ja eeskirjade eiramistest hankemenetlustes, võib öelda, et tervikuna on juhtimine olnud hea. Lisaks toetan kontrollikoja märkusi vajaduse kohta parandada tegevuse kavandamist ja järelvalvet, et kasutada kättesaadavaid assigneeringuid võimalikult tõhusalt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb heakskiidu andmist Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, kuna ta aitab kontrollida, kuidas Euroopa institutsioonid raha kasutavad. Esile tuleks tõsta ameti rahastamise mõju meetmetele, mis puudutavad töötavate naiste tervist ja ohutust.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Amet vastutab tööohutust ja töötervishoidu puudutava kasuliku tehnilise, teadusliku ja majandusliku teabe esitamise eest liidu ametiasutustele, liikmesriikidele ning huvitatud pooltele. See teave on oluline, et oleks võimalik hinnata tööohutuse ja töötervishoiu tingimusi liidus ja Euroopa olemasolevaid parimaid tavasid selles valdkonnas.

Hoolimata kontrollikoja avaldusest, et ameti raamatupidamisaruanded on usaldusväärsed, ja asjaolust, et asutus koordineeris tulemuslikult ametite võrku 2009. majandusaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi ajal, tõstis raportöör esile, et amet ei esitanud piisavalt teavet teostatud meetmete võrdlemiseks järgnevate aastatega. Pean taolist teavet oluliseks ja kontrollikoja järgmise raporti lisana tuleks avaldada tabel, nagu on soovitatud.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Kontrollikoda tuvastas hankemenetlusega seoses eeskirjade eiramise (raamlepingu kasutamine üle selle suurima väärtuse). Agentuuri eelarve 2009. aastaks oli 15 100 000 eurot, mis on 0,6% rohkem kui 2008. aastal. Arvan, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur peaks parandama hankeprotsessi nõrgad kohad.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Arvestades kontrollikoja avaldust, et see on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. On selge, et igal arutelul eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle on oma konkreetne kontekst, ning tänase arutelu kontekst on majandus- ja finantskriis, mis on tekitanud paljudele liikmesriikidele finants- ja eelarveprobleeme. Nendele raskustele vaatamata tunnustan agentuuri tehtud edusamme mõnedest vigadest hoolimata ja tema tulemuslikku tööd agentuuride võrgu koordinaatorina 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi ajal.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarve täitmisele. Toetan fondi ettepanekut esitada eelarve täitmist kinnitavale asutusele siseauditi talituse siseauditi raport. Kiidan agentuuri selle nimel tehtud oluliste edusammude eest! Parlament tunnistab, et kõik siseauditi talitusest agentuurile väljastatud väga olulised soovitused rakendati kohaselt ja need suleti, välja arvatud soovitus raamatupidamisaruannete süsteemide kinnitamise kohta, millele määrati osalise rakendamise tulemusena madalam järk „oluline”. Sellest lähtuvalt kutsub parlament agentuuri raamatupidajat üles kirjeldama raamatupidamisaruannete süsteemi kinnitamisel kasutatavat metoodikat; toetab ideed arendada koostööd olemasolevas ametitevahelises raamatupidajate võrgus, et tulla välja ühiste nõuetega ja arendada ühine metoodika raamatupidamisaruannete süsteemide kinnitamiseks ametites.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament toetab agentuuri ettepanekut käivitada 2020. aastaks nn ettenägelikkusmeetmed roheliste töökohtade tehnoloogiauuenduste ohutuse ja tervisemõju suhtes. Parlament märgib samuti, et andmeid koguti töötavate naiste tervise ja ohutuse kohta.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Eelarve täitmisele on antud heakskiit. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuril, kus on esindatud nii tööandjad kui ka töötajad ja mis annab ettevõtetele nõu lihtsate ning efektiivsete mooduste kohta, millega parandada töötingimusi, on probleeme eeskirjade eiramisega hangete valdkonnas ja lisaks ka aastasuse eelarvepõhimõttega. Ühest küljest on agentuur juba andnud kinnituse, et pöörab erilist tähelepanu nendele probleemidele; lisaks on ta kindlustanud võimalikult suure läbipaistvuse siseauditi raporti esitamisega.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0144/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin heakskiidu andmist Euratomi Tarneagentuuri 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda teavitas Euroopa Parlamenti, et agentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Iseseisva eelarveta on agentuur komisjoniga de facto integreeritud. Nõustun raportööriga, et olukord on vastuolus agentuuri põhikirjaga ja et see tõstatab küsimuse selle kohta, kas peaksime agentuuri praegusel kujul ja praeguse korraldusega alles jätma.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euratomi Tarneagentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele, sest ta on majandanud oma raha täpselt ja hoolikalt. Arvan aga, et on vaja – nagu raportis teatavaks tehakse – vaadata agentuuri õiguslik seisund üle ja seda muuta, kuna see on ikka veel komisjoniga integreeritud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom) töötab aatomienergia (konkreetselt teadusuuringute) ja tuumaenergia ohutu ning rahumeelse kasutamise suuniste koostamisega seotud valdkondades. Agentuuri loomisega seadis Euratom eesmärgiks maakide, toorme ning spetsiaalsete põlevate materjalide korrapärase ja õiglase tarne Euroopa Liidus. Hoolimata Fukushima jaamas toimunud õnnetusest tulenevale hiljutisest murest moodustab tuumaenergia osa Euroopa energiakasutusest. Agentuuri eesmärkide saavutamist võimaldavate mis tahes materjalide tarne on seetõttu oluline, kui soovitakse, et Eurotam tegevust jätkaks.

Raportöör on kinnitanud, et agentuur on tegelikult osa Euratomist ja et tal ei ole oma eelarvet, mis paneb mõtlema tema praeguse korralduse jätkumise kasulikkuse peale. Mul ei ole piisavalt teavet seisukoha võtmiseks, kuid arvan, et valida tuleks lahendus, mis maksab ELile kõige vähem ja pakub suurimat tõhusust ning läbipaistvust.

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Kui Euratomi eelarve on 5,5 miljardit eurot võrreldes 1,2 miljardi euroga taastuvenergiaallikate jaoks, keeldun põhimõtteliselt andmast heakskiitu Euratomi juhatuse tegevusele eelarve täitmisel. Peagi on käes aeg see suundumus ümber pöörata, mistõttu hoidusin raporti üle hääletamast.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin esmalt tänada raportööri tehtud oivalise töö eest. Nagu teame, toimub finantskontroll Euroopa Liidu eelarve täitmise üle kolmel tasandil: sisekontroll iga institutsiooni sees; väliskontroll, mida teostab Euroopa Kontrollikoda; eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mida teostab Euroopa Parlament. Tänane hääletus lõpetab finantskontrollimenetluse heakskiidu andmisega Euratomi Tarneagentuuri 2009. aasta eelarve täitmisele, mille raamatupidamisarvestus hinnati seaduslikuks ja usaldusväärseks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda Euratomi Tarneagentuuri eelarve täitmisele heakskiit. Seda tehes märgin, et agentuur ei saanud tegevuse katteks toetusi. Komisjon kandis kõik 2009. aasta eelarve rakendamisel agentuurile tekkinud kulud. Olukord on püsinud sama 2008. aastal agentuuri loomisest saadik. Iseseisva eelarveta on agentuur faktiliselt osa komisjonist. Minu jaoks tõstatab see küsimuse, kas peaksime agentuuri praegusel kujul ja praeguse korraldusega alles jätma.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades kontrollikoja raportit Euratomi (Euroopa Aatomienergiaühenduse) Tarneagentuuri 2009. majandusaasta raamatupidamise aruannete kohta ja Euratomi Tarneagentuuri vastuseid, hääletasin otsuse poolt, millega antakse heakskiit Euratomi Tarneagentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri peadirektori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament rõhutab, et kontrollikoda on teatanud, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hoidusin hääletamast Euratomi Tarneagentuuri eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle, kelle ülesanne on kindlustada, et Euroopa Liit on varustatud lõhustuvate materjalidega (sealhulgas ladustatud varudega). Raporti andmetel on hetkel vastuolusid agentuuri praeguses korralduses ja juriidilises vormis. See tõstatab küsimuse, kas peaksime agentuuri praegusel kujul ja praeguse korraldusega alles jätma. Oleksin soovinud küsimuse selgitamist, iseäranis arvestades, et kogu Euroopa mõtleb hetkel tuumaenergia üle uuesti järele.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0108/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit ja otsust anda heakskiit Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda teavitas Euroopa Parlamenti, et fondi 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Toetan fondi kavatsust esitada võrdlus tegevusest, mis toimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastal ja eelnenud majandusaastal. See võimaldab Euroopa Parlamendil hinnata tema tulemusi aasta-aastalt tulemuslikumalt. Arvan, et fondi aastateks 2005–2008 koostatud töökava järelhindamine on fondi seisukohast äärmiselt kasulik. Järelhindamine annab fondile kasulikke õppetunde ja soovitusi probleemide kohta, mis võivad tekkida tulevasel kavandamisetapil. Nõustun raportööriga, et fond peab arendama oma Eurofoundi tulemuslikkuse jälgimissüsteemi edasi, et kindlustada, et selle tulemuslikkuse jälgimise tulemused tagasisidestatakse otsuste tegemisse ja planeerimisse juhtimisel. Arvan samuti, et fond peab võtma meetmeid, et täiendada hangete valdkonnas oma hindamis- ja läbivaatamismenetlust, et vältida tulevikus hindamisvigu ja ebakõlasid, mille kontrollikoda tuvastas. Lisaks peab fond veenduma, et raha kasutatakse ainult siis, kui assigneeringud kinnitatakse.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2009. aasta üldeelarve täitmisele, kuna auditist, mille kontrollikoda raamatupidamisarvestusele ning aluseks olevatele tehingutele teostas, ilmneb, et fond on teinud õiget õigeaegset ja läbipaistvat tööd. Vaatamata mõnedele nõrkadele kohtadele värbamis- ja hankeprotsessis jään kindlaks oma arvamusele, et edusammudeks tulevikus on head võimalused ning et fond on pühendunud nende tegemisele.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb heakskiidu andmist Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, kuna ta aitab kontrollida, kuidas Euroopa institutsioonid raha kasutavad. Ehkki kontrollikoda on kuulutanud tegevuse seoses tema raamatupidamise aruannetega seaduslikuks ja korrektseks, tuleks tõsta esile, et Eurofoundi esimestes raamatupidamisaruannetes oli olulisi lünki. Tulevikus peaks Eurofound rakendama õigesti aastalõpu menetlusi ja pidama kinni raamatupidamisaruannete esitamise tähtaegadest täiendava koolitamise ning vahendite kaudu.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond on liidu kolmepoolne organ, mis rajati 1975. aastal eesmärgiga soodustada Euroopas paremate töö- ja elutingimuste planeerimist ning rajamist. Konkreetsemalt hindab ja analüüsib see töö- ja elutingimusi, pakub kinnitatud arvamusi ja nõu põhiosalistele ELi sotsiaalpoliitika valdkonnas, aitab parandada elukvaliteeti ning pakub teavet sündmuste ja suundumuste, eriti nende kohta, mis toovad kaasa muutusi.

Raportöör tundis muret Eurofoundi personalijuhtimise läbipaistvuse üle ja seda muret jagasid ka eelarvekomisjoni teised liikmed. Arvan, et kasulik oleks seda muret hajutada.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Fondi 2009. aasta eelarve oli 20 200 000 eurot, mis on 2008. majandusaastast 3,8% vähem. Kontrollikoda tõi aga päevavalgele vigu ja kõrvalekaldumisi ühe avatud hankemenetluse hindamisel, mis mõjutas selle kvaliteeti. Sel põhjusel peab fond rakendama meetmeid oma hindamis- ja läbivaatamismenetluse parandamiseks, et vältida taoliste vigade kordumist tulevikus. On kahetsusväärne, et kontrollikoda oli sunnitud tegema märkusi fondi eelarve- ja raamatupidamisaruande kohta, eriti selle kohta, et fondi esitatud esialgne ajutine raamatupidamisarvestus sisaldas suuri puudusi, osutades olulistele nõrkustele fondi finantskorralduses. Arvan, et tehtud tähelepanekuid ja väljendatud mure tuleb arvesse võtta ning et rakendada tuleb kohaseid meetmeid.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Nii kontrollikoda kui ka eelarvekontrollikomisjon väljastasid positiivse arvamuse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2009. majandusaasta eelarve täitmise kohta. Nendel põhjustel hääletas parlament täna selle poolt, et anda heakskiit 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Arvan, aga et on oluline tõsta esile teatud vigade ja kõrvalekallete esinemist, mille kontrollikoda tõi päevavalgele ühe hankemenetluse hindamisel, mis mõjutas selle kvaliteeti. Seetõttu ühineb minu hääl üleskutsega Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondile rakendada meetmeid oma hindamis- ja läbivaatamismenetluse parandamiseks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarve täitmisele, kuid kutsun fondi üles veenduma, et assigneeringuid tehakse kättesaadavaks ainult siis, kui vastav sihtotstarbeline tulu on laekunud. Parlament märgib tegelikult, et kontrollikoda teatas, et vastupidi finantsmäärusele (artikkel 19) ei sätestatud fondi eelarves konkreetseid rubriike sihtotstarbelisest tulust rahastatavatele eri meetmetele; parlament märgib lisaks, et lähtuvalt sihtotstarbelisest tulust rahastatavast meetmest eraldas fond 184 000 eurot, ehkki tegelikult laekunud sihtotstarbeline tulu oli ainult 29 000 eurot. On kahetsusväärne, et kontrollikoda oli sunnitud tegema märkusi fondi eelarve- ja raamatupidamisaruande kohta, eriti selle kohta, et fondi esitatud esialgne ajutine raamatupidamisarvestus sisaldas suuri puudusi, osutades olulistele nõrkustele fondi finantskorralduses. Parlament toetab fondi kinnitust, et fond kindlustab täiendava koolitamise ja vahendite kaudu selle, et aastalõpu menetluste rakendamine ning kinnipidamine raamatupidamisaruannete esitamise tähtaegadest on õige.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi direktori tegevusele fondi 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi direktori tegevusele fondi 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament märgib, et kontrollikoda tõi päevavalgele vigu ja kõrvalekaldeid ühe hankemenetluse hindamisel, mis mõjutas selle kvaliteeti. Parlament kutsub seetõttu fondi üles rakendama meetmeid oma hindamis- ja läbivaatamismenetluse parandamiseks, et vältida taoliste vigade kordumist tulevikus.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Jäin hääletusel selle eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle erapooletuks. Raportis loetletakse paljud puudused, kuid samal ajal viidatakse selles Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi kinnitusele, et ta parandab need tulemuslikult. Ehkki seda tuleb tervitada, ei ole puuduste iseloomu arvestades (värbamisprotsessis esines puudusi juba 2006. aastal, Euroopa Kontrollikojale esitatud esialgsed raamatupidamisaruanded sisaldasid finantskorralduse nõrkadest kohtadest tulenevaid suuri vigu) võimalik hääletada eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Kvalifitseeritud personal peaks allutama Dublini fond üksikasjalikule auditile ja meil tuleks hääletada eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle alles pärast seda, kui sellest tulenevad vajalikud muutused on tehtud.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0133/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin heakskiidu andmist Eurojusti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoja esitatud teabest lähtuvalt on Eurojusti 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded usaldusväärsed ning aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Toetan ameti ettepanekut lisada enda 2010. aasta üksuse kavadesse tulemuslikkuse põhinäitajad. Nõustun raportööriga, et amet peab teavitama Euroopa Parlamenti nendest põhinäitajatest ning nende seosest Eurojusti eesmärkide, eelarve ja töökavaga. Näitajate sidumine ameti eesmärkide, eelarve ja töökavaga võimaldab sidusrühmadel Eurojusti tulemusi paremini hinnata. Tuleb märkida, et kontrollikoda ei teinud märkusi ülekandmiste ja tühistamiste taseme kohta 2009. aastal. Kiidan ametit meetmete kehtestamise eest asjaomaste toodete ja teenuste turuväärtuse hindamiseks enne hankemenetlust.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Eurojusti 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna – nagu raportist ilmneb – ta on oma vahendeid äärmiselt hästi majandanud ning, kasutades oma finantsolukorra lahti mõtestamiseks paljusid näitajaid, on teinud seda äärmiselt läbipaistvalt. Kahetsusväärsed on aga pidevad nõuded, mida kontrollikojal on tulnud esitada avaliku hanke ja värbamismenetlustega seoses, millele ei ole ikka veel piisavat vastust ega lahendust laekunud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Eurojust on Euroopa Liidu organ, mis aitab teadlastel ja üldsuse esindajatel kogu ELis teha koostööd võitluses piiriülese kuritegevusega. See etendab teabe vahetamisel ja väljaandmismenetlustes põhirolli. Nende küsimuste eriline olulisus ja tundlikkus tingib vajaduse selle järele, et Eurojustil oleksid vahendid, mis võimaldaksid tal neid tulemuslikult lahendada, ehkki vajalikke vahendeid ei ole kunagi piisavalt, nagu õigusemõistmise ja kuritegevusevastase võitlusega kokkupuutumisel ilmneb.

Tulemuslik personalijuhtimine näib olevat Eurojusti põhiprobleem. Asjaolu, et 24% ametikohtadest Eurojustis on täitmata ning et eri juhtivaid ametkohti täidab väikse tulemuslikkusega personal, tekitab hirme Eurojusti tegevuse järjepidevuse ning tõhusa toimumise pärast.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hoidusin hääletamast dokumendi üle, ehkki vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Eurojusti 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Euroopa Kontrollikoda tegi teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Hoidusin hääletamast, sest kontrollikoda on leidnud hankemenetlustes uusi puudusi – nagu eelneval kolmel aastal. Kontrollikoda on samuti uuesti märkinud puudusi värbamisprotsessi planeerimisel ja rakendamisel, ehkki toetus ametile oli 2009. aastal 6,4% rohkem kui 2008. aastal.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Finantskontroll Euroopa Liidu eelarve täitmise üle toimub kolmel tasandil: sisekontroll iga institutsiooni sees; väliskontroll, mida teostab Euroopa Kontrollikoda; eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mida teostab Euroopa Parlament. Tänase hääletusega anti heakskiit Eurojusti 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Hääletasin poolt, kuna kontrollikoja ja eelarvekontrolli teostatud auditite järel teatas kontrollikoda, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Eurojusti eelarve täitmisele, ja kiidan ametit meetmete kehtestamise eest asjaomaste toodete ja teenuste turuväärtuse hindamiseks enne hankemenetlust. Pean seda algatust oluliseks ning arvan, et teised ametid peaksid sellest eeskuju võtma. Lisaks toetan ameti hankemenetluse aastakava 2009. aastaks, mis aitas oluliselt kaasa Eurojusti üksuste ja talituste hangete juhtimisele. Minu arvates parandavad need algatused eelarvevahendite käsutaja juhtimist ja kontrolli.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Eurojusti haldusdirektori tegevusele Eurojusti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Eurojusti haldusdirektori tegevusele Eurojusti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament märgib rahuloluga, et kontrollikoda ei tee märkusi assigneeringute ülekandmiste ja tühistamiste taseme kohta 2009. aastal ning et heakskiidu andmine ameti eelarve täitmisele peaks edaspidi tuginema aasta jooksul saavutatud tulemustele.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Ma ei hääletanud eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Selle peamine põhjus oli see, et raporti andmetel on rakendatud ainult neli 26 soovitusest, mida siseauditi talitus 2008. aastal tegi, ja 15 teise soovituse rakendamine on juba üle 12 kuu tähtajast üle läinud. Asjaolu tuleb parandada viivitamatult, enne kui on võimalik edaspidi eelarve täitmisele heakskiitu anda.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0145/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin dokumendi poolt ja toetasin heakskiitu Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda teatas, et agentuuri 2009. aasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. 2009. aasta juunis võttis agentuuri juhatus kasutusele mitmeaastase kava perioodiks 2010–2013, mis võimaldab agentuuril planeerida oma tegevust ja teha neile tulemuslikumat riskihindamist. Teotan agentuuri ettepanekut käivitada 2009. aastal niinimetatud Frontexi tulemusjuhtimissüsteem, et teavitada agentuuri juhatust paremini, esitades sellele andmeid agentuuri tegevuse mõju kohta. Nõustun samuti raportööriga, et on vaja, et agentuur parandaks oma finantsjuhtimist kulude tagasimaksmisel, mis on liikmesriikidele tekkinud, tuvastades nende liikmesriikidega puudusi ja raskusi, et koos kohaseid lahendusi rakendada.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, sest, nagu raportis teatatakse, on analüüsimisel selle raamatupidamisaruanded ning tehingud tervikuna osutunud positiivseks, korrektseks ja seaduslikuks. Pean raportiga nõustuma selles, et eelarves ilmnenud paljude vastuolude, puuduliku läbipaistvusega menetluste ja ülekandmiste tõttu tuleks agentuuril oma finantsjuhtimist parandada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ülesanded on: toetada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste koolitussuuniste kehtestamisega; teostada riskianalüüsi; jälgida asjaomaste välispiiride kontrolli ja jälgimise teemaliste teadusuuringute arengut; toetada liikmesriike mis tahes olukorras, mis nõuab suuremat operatiiv- ja tehnilist abi välispiiridel; osutada liikmesriikidele vajalikku tuge massilise tagasipöördumise operatsioonide vallas.

Liidu piiridele avalduv suurenev rändesurve ja vajadus liikmesriikidevahelise koordineerimise järele õigustavad piisavalt Frontexi varustamist küllaldaste vahenditega talle usaldatud ülesannete teostamiseks. Jagan aga raportööri muret piirivalveasutustele 27% üledeklareeritud eelfinantseerimiskulude pärast, mille kontrollikoda esile tõstis, ja tehtud ülemääraste ettemaksete pärast.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hoidusin hääletamast dokumendi üle, ehkki vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Euroopa Kontrollikoda tegi teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Hoidusin hääletamast, kuna Euroopa Parlament tunneb muret, et kontrollikoda on teatanud ülekandmistest, millest teatati juba selle 2006., 2007. ja 2008. aastaaruannetes, ja peab iseäranis kahetsusväärseks ülekandmiste ning tühistamiste kõrget taset 2006. aastast saadik. Kontrollikoda teatas samuti teist aastat järjest, et agentuur maksis välja summasid agentuuri allkirjastatud ühepoolsete toetusotsuste alusel, samas kui kehtivad eeskirjad seda liiki rahastamisvahendit ei sätesta. Kontrollikoda teatas eelfinantseerimiskulude 27% üledeklareerimisest piirivalveasutustele kaheksal auditeeritud juhul. 2009. aastal lõppenud tegevuse jaoks tuli ülemääraste ettemaksete sissenõudmiseks väljastada üle 40 sissenõudekorralduse. Agentuuri 2009. aasta eelarve oli eelmise aasta omast peaaegu 28% suurem. Arvan, et tehtud tähelepanekuid ja väljendatud mure tuleb arvesse võtta ning et rakendada tuleb kohaseid meetmeid.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Finantskontroll Euroopa Liidu eelarve täitmise üle toimub kolmel tasandil: sisekontroll iga institutsiooni sees; väliskontroll, mida teostab Euroopa Kontrollikoda; eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mida teostab Euroopa Parlament. Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Frontexi 2009. majandusaasta eelarve täitmisele, sest kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni teostatud auditid näitasid, et ameti kõik tehingud olid täiesti seaduslikud ja korrektsed.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Frontexi eelarve täitmisele, kuid täheldan, et kontrollikoda teatas teist aastat järjest, et amet maksis välja summasid agentuuri allkirjastatud ühepoolsete toetusotsuste alusel, samas kui kehtivad eeskirjad seda liiki rahastamisvahendit ei sätesta. Märgin, et välja makstud summa oli üle 28 000 000 euro 2009. aastal ja 17 000 000 eurot 2008. aastal. Toetan sellele vaatamata ameti ettepanekut, mis tehti vastusena kontrollikoja tähelepanekule, allkirjastada partnerlusleping liikmesriikide piirivalveasutustega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri direktori tegevusele agentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisel. Parlament rõhutab, et kontrollikoda on teinud teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. aasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Parlament kutsub agentuuri üles parandama oma finantsjuhtimist seoses kulude tagasimaksmisega, mis on liikmesriikidele tekkinud, tuvastades nende liikmesriikidega probleemi põhjuseid, et ühiseid lahendusi kasutusele võtta.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Suurenenud sisserändevoogude tõttu tuleb Frontexil etendada Euroopa piiride kaitsel aktiivset rolli. Frontexi andmetel siseneb 95% ebaseaduslikest sisserändajatest Euroopasse Kreeka kaudu. Ebaseadusliku sisserändaja väljasaatmine maksab 6500 eurot ning Dublin II määruse kohaselt vastutab nende väljasaatmise eest riik, mille kaudu siseneti. Kõikidele ELi välispiiridel asuvatele liikmesriikidele avaldab sisseränne survet ja neist on saanud Euroopa sisserändelaagrid. Meil on vaja toetada Frontexit nii rahaliselt kui ka operatiivselt ning muuta ELi välispiirid turvalisemaks. Samuti vajame mehhanismi sisserändajate koguarvu jagamiseks kõikide liikmesriikide vahel.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletusega selle eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle kinnitatakse lõplikult Euroopa ameti Frontex kulude suurendamine meie välispiiride kontrollimise ülesande täitmisel. See eelarve oluline suurendamine aastatel 2006–2009 oli nii vajalik kui ka õigustatud. See vastab vajadusele tugevdada liikmesriikide koordineerimist võitlusel ebaseadusliku sisserändega. ELi rändepoliitika sümbolina peab Frontex kindlustama, et selle eelarvet kulutatakse rändevoogude ohjamise konkreetsetele meetmetele. Sel puhul toetan tulemusjuhtimise süsteemi käivitamist, et anda ameti tegevusele parem nähtavus. Tulemusele suunatud süsteem aitab tegevust aja jooksul võrrelda ja seega seda hinnata. See jah-sõna on minu arvates ka tugev poliitiline sõnum Euroopa Parlamendilt Euroopa sisserändepoliitika toetuseks, mis töötati välja eesistujariigina tegutsenud Prantsusmaa juhtimisel. Piiride julgeolek, varem liikmesriikide kanda jäänud suveräänne kohustus, tagatakse nüüd Euroopa tasandil. Selline piiride ühine haldamine on oluline kaitsemeede, mis annab võimaluse kasutada täielikult üht ELi põhivabadustest: isikute vaba liikumine Schengeni alal.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Jäin hääletusel erapooletuks. 2009. aasta raamatupidamise aruanded on kuulutatud usaldusväärseks kõikides olulistes punktides. Frontex käivitas ka uued algatused oma meetmete, sealhulgas nende mõju, analüüsimiseks ja personali valimise läbipaistvuse ning objektiivsuse parandamiseks. Siiski leidis Euroopa Kontrollikoda 2009. aastal uuesti puudusi, mida oldi juba iga aasta 2006. aastast saadik esile tõstetud. Selline korduv puuduste kõrvaldamata ja edukalt parandamata jätmine on vastuvõetamatu.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0103/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit ja otsust anda heakskiit Euroopa GNSSi Järelevalveameti 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda otsustas, et ameti 2009. aasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Mul on heameel asjaolu üle, et enamik programmidega EGNOS ja Galileo seotud tegevusest ning varadest anti 2009. aasta detsembris üle komisjonile. Tuleb märkida, et 2009. aasta lõplik eelarve ei sisaldanud teavet ameti tulu kohta. Eeskirjade eiramist esines ka personali valikumenetlustes. Ametil tuleb need puudused parandada ja Euroopa Parlamenti sätestatud korras teavitada.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa GNSSi Järelevalveameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele, sest selle raamatupidamisaruandeid on hallatud hästi ja esitatud arvandmeid peetakse usaldusväärseks. Siiski on jätkuvalt eeskirjade eiramisi personali vallas, iseäranis personali valikumenetluste puhul, mille läbipaistvust peetakse puudulikuks. Seetõttu loodan, et eelmainitud amet püüab selles valdkonnas parandusi teha.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa GNSSi Järelevalveameti ülesanded on üldiste huvide juhtimise järelevalve seonduvate Euroopa programmide puhul ning tegutsemine reguleeriva asutusena. 31. detsembril 2006 lõppenud Galilelo ühisettevõtte pädevusalad anti sellele üle 1. jaanuaril 2007. Määruses sätestatakse, et asudes ajutiselt Brüsselis, täidab amet muu hulgas järgimisi ülesandeid, mida hetkel läbi vaadatakse ja muudetakse: Galilelo ühisettevõttelt päritud Euroopa Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) käitama volitatud operaatoriga sõlmitud lepingu haldamine; liikmesriikide tegevuse koordineerimine seoses süsteemi toimimiseks vajalike sagedustega; koostöö komisjoniga programmi puudutavate ettepanekute koostamisel; süsteemi ajakohastamine; kõikide süsteemi kaitse ja ohutusega seotud tahkude haldamine; tegevus GNSSi ohutust kinnitava Euroopa asutusena; Euroopa GNSSi programmide arendamiseks ja edendamiseks vajalike teadusuuringute juhtimine.

Pädevusalade loend osutab GNSSi Järelevalveameti olulisusele ning kinnitab talle esitatud nõudmisi hoida tegevust ja kulusid eraldatud eelarve piires ning järgida eelarve täitmisega seotud eeskirju.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hoidusin hääletamast dokumendi üle, ehkki vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada Euroopa GNSSi Järelevalveameti 2009. majandusaasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Ameti 2009. aasta eelarve oli 44 400 000 eurot, mis on 64% vähem kui 2008. majandusaastal. Hoidusin hääletamast seetõttu, et parlament peab kahetsusväärseks puudusi personali valikumenetlustes, mis seavad ohtu protsessi läbipaistvuse. Menetlused tuleb muuta läbipaistvamaks, nii et tulevikus oleks võimalik ameti tegevusega seotud määramatus kõrvaldada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa GNSSi Järelevalveameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Hääletasin poolt kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni koostatud hindamiste ning raportite alusel, kes kuulutasid, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa GNSSi Järelevalveameti eelarve täitmisele, kuna kontrollikoda tegi teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. aasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu Euroopa GNSSi Järelevalveameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa GNSSi Järelevalveameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament rõhutab puudusi personali valikumenetlustes, mis seab tihti ohtu selle protsessi läbipaistvuse. Parlament märgib samuti, et lõplikus eelarves, mille amet 31. märtsil 2010 avaldas, ei kajastunud haldusnõukogu kinnitatud 2009. aasta eelarve ega sisaldunud ameti tulu. Seetõttu soovitab parlament ametil tungivalt olukord parandada ja teavitada eelarve täitmist kinnitavat asutust muutusest.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0126/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin heakskiidu andmist ühisettevõtte ARTEMIS 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoja esitatud teabest lähtuvalt on ühisettevõtte 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded usaldusväärsed ning aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Ühisettevõte on algusjärgus ega olnud 2009. aasta lõpuks veel täielikult kehtestanud sisekontrolli- ja finantsaruandluse süsteeme. Süsteemid tuleb viivitamata edukalt kasutusele võtta. 2009. aastal olid ühisettevõtte kulukohustuste ja makseassigneeringute rakendusastmed vastavalt 81% ja 20%. Nõustun raportööriga, et ühisettevõte on ikka veel algusjärgus, mistõttu mõistan makseassigneeringute suhteliselt madalat rakendusastet. Arvan samuti, et eelarve suurust ja ülesannete keerukust arvestades tuleks ühisettevõttel kaaluda otse juhatusele alluva kontrollkomisjoni loomist.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit ühisettevõtte ARTEMIS 2009. aasta eelarve täitmisele, sest ta on hallanud oma rahaasju äärmiselt hästi ameti kohta, mis on ikka veel algusjärgus. Seetõttu arvan, et täiustusi saab tulevikus teha ja et selle majandusaasta raamatupidamise aruannetes teatatud vastuolud saab parandada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ühisettevõte ARTEMIS rakendab ühist tehnoloogiaalgatust manustatud infotehnoloogia süsteemide valdkonnas. Selle avaliku ja erasektori partnerluse eesmärk on sisuliselt toetada teadusuuringute algatuste kaasrahastamist Euroopa tasandil ning lisaks ka täiustada koostööd sektori eri ettevõtjate vahel. Nagu raportöör õigesti tõdeb, loodi ühisettevõte eesmärgiga määratleda ja rakendada teadusuuringute tegevuskava, et arendada manustatud arvutisüsteemidele põhitehnoloogiaid eri rakendusaladel, tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakendusvõimaluste teket. Ettevõtte on ikka veel lapsekingades, mis lubab meil oodata palju selle tulevaste saavutustega seoses, ning loota, et see õigustab tehtavad investeeringud.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada ühisettevõtte ARTEMIS 2009. aasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Euroopa Kontrollikoda tegi teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Ühisettevõtte 2009. aasta lõplik eelarve sisaldas 46 000 000 eurot kulukohustuste ja 8 000 000 eurot makseassigneeringuid ning kulukohustuste ja makseassigneeringute rakendusastmed olid vastavalt 81% ja 20%. Arvan, et ühisettevõte on ikka veel algusjärgus, mistõttu mõistan makseassigneeringute suhteliselt madalat rakendusastet.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Nii kontrollikoda kui ka eelarvekontrollikomisjon väljastasid positiivse arvamuse ühisettevõtte ARTEMIS 2009. aasta eelarve täitmise kohta. Nendel põhjustel hääletas parlament täna selle poolt, et anda heakskiit 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Teostatud auditid näitasid, et ühisettevõtte raamatupidamisaruannete aastaaruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvan aga, et oleks kasulik, kui ühisettevõte võtaks arvesse üleskutset parandada IT-protsesside ja -tegevuse dokumenteerimist ning IT-riskide kaardistamist ja samuti töötada välja tegevuse jätkukava ning andmekaitsepõhimõtted.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit ühisettevõtte ARTEMIS üldeelarve täitmisele, kuid arvan samuti, et eelarve suurust ja ülesannete keerukust arvestades tuleks ühisettevõttel kaaluda otse juhatusele alluva kontrollkomisjoni loomist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu ühisettevõtte ARTEMIS tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu ühisettevõtte ARTEMIS tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament rõhutab, et ühisettevõte loodi 2007. aasta detsembris, et määratleda ja rakendada teadusuuringute tegevuskava eesmärgiga arendada manustatud arvutisüsteemidele põhitehnoloogiaid eri rakendusaladel, tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakendusvõimaluste teket.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0128/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin heakskiidu andmist ühisettevõtte Clean Sky 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoja esitatud teabest lähtuvalt on ühisettevõtte 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded usaldusväärsed ning aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Ühisettevõte on algusjärgus ega olnud 2009. aasta lõpuks veel täielikult kehtestanud sisekontrolli- ja finantsaruandluse süsteeme. Need süsteemid tuleb kasutusele võtta. Nõustun raportööri arvamusega, et eelarve suurust ja ülesannete keerukust arvestades tuleks ühisettevõttel kaaluda otse juhatusele alluva kontrollkomisjoni loomist. Arvan samuti, et ühisettevõte peab arendama edasi liikmesust ja kaasrahastamist käsitlevaid sätteid. Loodan, et tulevikus kiirendab ühisettevõte Clean Sky keskkonnasäästlike õhutransporditehnoloogiate väljatöötamist, kinnitamist ja demonstreerimist ELis, nii et neid saab kasutada nii pea kui võimalik.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Mul on mõned märkused ühisettevõtte Clean Sky tegevuse kohta, mistõttu ma ei toeta heakskiidu andmist selle 2009. aasta eelarve täitmisele. Esiteks ei ole ühisettevõtte asutamisest saadik 2007. aastal allkirjastatud lepingut Belgiaga bürooruumide, privileegide ja immuniteetide ning muu toe kohta. Kuidas saab ettevõte tegutseda, kui need põhivajadused on tagamata? Ei üllata, et 2008. aastal eelfinantseeritud teadusuuringute tegevust ei rakendatud 2009. aasta jooksul ning et eelfinantseerimisest kasutati ainult 65%. Mis mulle aga enim muret teeb, on see, et ühisettevõttel ei olnud veel täielikult kehtestatud oma sisekontrolli- ja finantsaruandluse süsteemid, mis seab ohtu läbipaistvuse Euroopa maksumaksjailt tuleva raha kulutamisel.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit ühisettevõtte Clean Sky 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna arvan, et vaatamata hulga eeskirjade eiramistele ühisettevõtte eelarves võime olla kindlad ühisettevõtte Clean Sky auditeerimistulemuste paranemises tulevikus, kuna ühisettevõte on ikka veel algusjärgus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ühisettevõtte Clean Sky loomist tingib vajadus edendada ELis keskkonnasäästlike õhutransporditehnoloogiate väljatöötamist, kinnitamist ja demonstreerimist, mida tuleks rakendada nii pea kui võimalik. Nagu ühisettevõtte ARTEMIS puhulgi, alustab ta alles tegevust. See ei tähenda, et ei oleks juba menetlusi ja tavasid, mis parandamist vajaksid, iseäranis eelarvestruktuuri puudutavates valdkondades, nagu raportöör õigesti esile tõstab.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada ühisettevõtte Clean Sky 2009. aasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Ühisettevõte Clean Sky asutati 2007. aasta detsembris, et kiirendada keskkonnasäästlike õhutransporditehnoloogiate väljatöötamist, kinnitamist ja demonstreerimist ELis, nii et neid saaks kasutada nii pea kui võimalik. Ühisettevõte on algusjärgus ega olnud 2009. aasta lõpuks veel täielikult kehtestanud sisekontrolli- ja finantsaruandluse süsteeme. Ühisettevõtte 2009. aasta lõplik eelarve sisaldas 91 000 000 eurot kulukohustuste ja 60 000 000 eurot makseassigneeringuid ning kulukohustuste ja makseassigneeringute rakendusastmed olid vastavalt 98% ja 1% Arvan, et ühisettevõte on ikka veel algusjärgus, mistõttu mõistan makseassigneeringute suhteliselt madalat rakendusastet.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Nii kontrollikoda kui ka eelarvekontrollikomisjon väljastasid positiivse arvamuse ühisettevõtte Clean Sky 2009. aasta eelarve täitmise kohta. Nendel põhjustel hääletas parlament täna selle poolt, et anda heakskiit 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Teostatud auditid näitasid, et ühisettevõtte raamatupidamisaruannete aastaaruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvan aga, et oleks kasulik, kui ühisettevõte võtaks arvesse üleskutset lõpetada oma sisekontrolli- ja finantsaruandluse süsteemi rakendamine, eelkõige arvestades selle eelarve suurust ja ülesannete keerukust.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. − (PL) Austatud juhataja! Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit ühisettevõtte Clean Sky 2009. aasta eelarve täitmisele. Olen teadlik, et ühisettevõte on ikka veel algusjärgus. Kahjuks on paljud projektid hilinenud, nii et kasutatud on 65% eelfinantseerimisest. Lisaks ei ole veel tehtud otsuseid peakorteri suhtes Belgias, mis teeb ühisettevõtte Clean Sky tõhusa toimimise oluliselt keerulisemaks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit ühisettevõtte Clean Sky eelarve täitmisele. Tunnistan, et ühisettevõte on ikka veel algusjärgus. Mulle teeb sellest hoolimata muret, et eelfinantseeritud teadusuuringute tegevust, mis komisjon 2008. aasta ühisettevõtte nimel eelfinantseeris, ei rakendatud 2009. aastal täielikult ja et projektide hilinemise tulemusena kasutati ainult 8 700 000 eurot ehk 65% eelfinantseeritud 13 600 000 eurost. Mulle teeb iseäranis muret, et ühisettevõtte 2009. aasta kinnitatud eelarve vastuvõtmine, struktuur ja esitlus ei olnud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 71/2008, mille alusel Clean Sky asutati, ega ühisettevõtte finantseeskirjadega. Soovitan seetõttu tungivalt ühisettevõttel see oluline puudus parandada.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament on arvamusel, et eelarve suurust ja ülesannete keerukust arvestades tuleks ühisettevõttel luua otse juhatusele alluv kontrollkomisjon.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0129/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja toetasin heakskiidu andmist innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoja esitatud teabest lähtuvalt on ühisettevõtte 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded usaldusväärsed ning aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Ühisettevõte on algusjärgus ega olnud 2009. aasta lõpuks veel täielikult kehtestanud sisekontrolli- ja finantsaruandluse süsteeme. Need süsteemid tuleb kasutusele võtta. Nõustun raportööriga, et ühisettevõte peab arendama edasi liikmesust ja kaasrahastamist käsitlevaid sätteid ning lõpetama oma sisekontrolli- ja finantsteabesüsteemi rakendamise. Loodan, et tulevikus innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõte parandab ravimite arendamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust ning aitab farmaatsiasektoril luua tulemuslikumaid ning ohutumaid innovatiivseid ravimeid.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Minu arvates peaks innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtet rahastama täielikult farmaatsiaettevõtted või selle ühisettevõtte osanikud, kellel on suurim huvi, et ettevõte tegutseks. Sel põhjusel ei toeta ma heakskiidu andmist ühisettevõtte 2009. aasta eelarve täitmisele.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna – nagu raportist ilmneb – kontrollikoda on lugenud ettevõtte raamatupidamisaruanded ja aluseks olevad tehingud usaldusväärseks. Arvan aga, et ehkki see on teatud määral õigustatav, kuna ühisettevõte on ikka veel algusjärgus, peaks ettevõte lõpetama oma kontrollisüsteemide rakendamise ja tegutsema eelseisvatel aastatel ettevaatlikumalt ning läbipaistvamalt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ühisettevõtte eesmärk on selliste ravimite arendamise protsess, mis on tõhusamad ja tulemuslikumad, nii et farmaatsiasektoril on võimalik luua ohutumaid ning tulemuslikumaid innovatiivseid ravimeid. Seetõttu on ühisettevõtte eesmärgid soodustada seitsmenda raamprogrammi teostamist ning farmaatsiaalaste teadusuuringute ning arendustegevuse toetamist liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides. Ühisettevõte soodustab väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist oma tegevuses ning erasektori ja ülikoolide koostööd. Ühisettevõte on ikka veel algusjärgus, mistõttu ei ole võimalik meil selgesti ette näha, kuidas selle eelarvestamist tulevikus rakendatakse. See peaks aga konkreetselt jätkama oma sisekontrolli- ja teabesüsteemide loomist.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte 2009. aasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Euroopa Kontrollikoda tegi teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõte asutati 2007. aasta veebruaris, et parandada oluliselt ravimite arendamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust pikaajalise eesmärgiga aidata farmaatsiasektoril luua tulemuslikumaid ning ohutumaid innovatiivseid ravimeid. Ühisettevõte on algusjärgus ega olnud 2009. aasta lõpuks veel täielikult kehtestanud sisekontrolli- ja finantsaruandluse süsteeme. Samas sisaldas ühisettevõtte 2009. aasta lõplik eelarve 82 000 000 eurot kulukohustuste ja 82 000 000 eurot makseassigneeringuid ning kulukohustuste ja makseassigneeringute rakendusastmed olid vastavalt 97% ja 1%

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Arvestades kontrollikoja avaldust, et see on saanud piisava kinnituse, et 2009. aasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, hääletasin selle poolt, et anda heakskiit innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Nagu teame, on igal arutelul eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle oma konkreetne kontekst, ja tänase arutelu kontekst on majandus- ning finantskriis, mis on tekitanud hulgale liikmesriikidele finants- ja eelarveprobleeme. Seetõttu, arvestades samuti tulemuslikumat kontrolli, ühinen ühisettevõttele esitatud nõudmisega lisada oma finantseeskirjadesse konkreetne viide komisjoni siseauditi talituse kui oma siseaudiitori volitustele.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. Soovitan ühisettevõttel tungivalt lõpetada viivitamatult oma sisekontrolli- ja finantsteabesüsteemi rakendamine.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament kutsub ühisettevõtet üles lisama oma finantseeskirjadesse konkreetne viide komisjoni siseauditi talituse kui oma siseaudiitori volitustele lähtuvalt ühenduste asutuste raamfinantsmääruses toodud sättest.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0124/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti ja heakskiidu andmise poolt ühisettevõtte SESAR eelarve täitmisele. Kontrollikoja esitatud teabest lähtuvalt on SESARi 2009. aasta raamatupidamise aruanded usaldusväärsed ning aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Ühisettevõte on algusjärgus ega olnud 2009. aasta lõpuks veel täielikult kehtestanud sisekontrolli- ja finantsaruandluse süsteeme. Need süsteemid tuleb kasutusele võtta. Nõustun raportööriga, et ühisettevõte peab hakkama rakendama integreeritud juhtimissüsteemi, mis võimaldab kulude jaotamist konkreetsetele tööpakettidele ja tegevuskulude rahastamisallikate väljaselgitamist. Lisaks on oluline näha ette tingimused, millest lähtuvalt kantaks kulutamata raha järgmisse aastase üle.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Ühisettevõtte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendamiseks on oluline algatus. Siiski arvan, et ajal kui palju liikmesriike on finantskriisis ja raskustes, ei sobi meil kulutada miljoneid eurosid sel moel.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit ühisettevõtte SESAR 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna see hiljuti moodustatud ettevõte on veennud kontrollikoda oma usaldusväärsuses. Jõupingutused, mida institutsioon teeb oma sisekontrollisüsteemide rakendamiseks on juba hästi teada, kuid arvan, et selles vallas tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, et tagada raamatupidamisaruannete läbipaistvus ning usaldusväärsus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ühisettevõtte eesmärk on ajakohastada Euroopa õhuliikluse juhtimissüsteemi ja ühisettevõte peaks ühendama Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) raames liidu jõupingutused teadusuuringutel ning arendamisel.

Eurooplaste ohutus, kes lennuettevõtjate teenuseid üha rohkem kasutavad, ja lisaks ka lennuettevõtjate töötajate ohutus nõuab parimate lahenduste otsimisel seda liiki liikluse jaoks teatud tasemel tulemuslikkust ning lisaks ka järelevalve- ja võrdlusmetoodikat, mida juba kohaldatakse eri liikmesriikides, et kõik võtaksid kasutusele parimad tavad ning ohutud, säästlikud ja uuenduslikud lahendused.

Nagu teistegi alles tegevust alustanud ettevõtete puhul, ei ole SESAR veel oma sisekontrolli- ega finantsteabe süsteeme tervenisti täide töökorda seadnud. Tal on vaja seda teha võimalikult pea.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti, kuna vastutav parlamendikomisjon otsustas kinnitada ühisettevõtte SESAR 2009. aasta raamatupidamisaruannete sulgemise. Euroopa Kontrollikoda tegi teatavaks, et on saanud piisava kinnituse, et 2009. majandusaasta raamatupidamise aruanded on usaldusväärsed ning et aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Ühisettevõtte 2009. aasta lõplik eelarve sisaldas 325 000 000 eurot kulukohustuste ja 157 000 000 eurot makseassigneeringuid ning kulukohustuste ja makseassigneeringute rakendusastmed olid vastavalt 97,1% ja 43,2%. Kontrollikoda leidis, et 2009. aastal rakendati olulisi meetmeid kontrollisüsteemide kehtestamiseks, kuid väljendab muret selle pärast, et aasta lõpul ei olnud rakendunud integreeritud vahend finants-, eelarve- ja operatiivteabe haldamiseks. Siiski teatas ühisettevõte vastuseks, et finantssüsteemid olid 2010. maiks rakendunud. Juhtumid, kus sisekontroll ei toimi õigesti, tuleb kõrvaldada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Vaatamata mõnedele lünkadele ja eeskirjade eiramisele, mis kontrollikoda SESARi eelarve analüüsi ning hindamise käigus päevavalgele tõi, hääletasin selle poolt, et anda heakskiit 2009. aasta eelarve täitmisele. Siiski arvan, et edaspidi samade vigade kordumise vältimiseks menetlustes, tuleks SESARil lõpetada ning rakendada sisekontrollisüsteemid ja finantsteabe süsteem, mis võimaldaks iga majandusaasta eelarvetehingute võimalikult usaldusväärset ning täpset hindamist.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit ühisettevõtte SESAR 2009. aasta eelarve täitmisele. Sellele vaatamata teeb mulle muret, et 2009. detsembriks ei olnud rakendunud integreeritud juhtimissüsteem, mis võimaldaks kulude jaotamist konkreetsetele tööpakettidele ja tegevuskulude rahastamisallikate väljaselgitamist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolev annab heakskiidu ühisettevõtte SESAR tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu ühisettevõtte SESAR tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda hindas 2009. aasta raamatupidamise aruanded usaldusväärseks ning aluseks olevad tehingud seaduslikuks ja korrektseks kõikides olulistes punktides.

Raport: Bernhard Rapkay (A7-0152/2011)

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Vastutus Euroopa Parlamendi tehtud avalduste eest lasub eelkõige nende tegijatel. Parlamendi sekkumine konteksti, olukorra või selle analüüsimise kaudu, kas avalduse teinud isikul oli õigus seda teha või mitte, toimub ainult erandjuhtudel. See toiming on aga kohustuslik, kui avalduse teinud isikut peetakse vastutavaks väljendatud mõtte sisu eest. Taoline erandjuhtum, mille uurimine oli Euroopa Parlamendi kohustus, puudutab Euroopa Parlamendi liiget Luigi de Magistrist, kes kutsuti oma riigis kohtu ette seoses intervjuuga, mille ta andis Itaalia ajalehele Euroopa struktuurides esindatud erakonna esindajana. Vaadates kaugemale avalduse tegemisest või selle sisepoliitilistest tagajärgedest, tuleb tunnustada Euroopa Parlamendi liikme eneseväljendamise õigust vabadusena ja seda seetõttu kaitsta.

Nagu Luigi de Magistrisel, on igal teisel Euroopa Parlamendi liikmel puutumatus avaldatud arvamustest või antud häältest tuleneva uurimise või kinnipidamise suhtes. Selles mõttes ei saa demokraatlikus ühiskonnas kiita heaks ühtki katset takistada Euroopa Parlamendi liikmeid väljendamast oma arvamusi üldist huvi pakkuvates küsimustes.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Raport käsitleb meie kolleegi Luigi de Magistrise eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlust, mis esitati Euroopa ühenduste eesõiguste ja puutumatuse protokolli artiklite 8 ja 9 sätete ning Itaalia Vabariigi põhiseaduse artikli 68 (muudetud põhiseaduse muutmise seadusega nr 3 29. oktoobrist 1993) kohaselt, kuna Euroopa Parlamendi liige Clemente Mastella kutsus ta pärast intervjuud Itaalia ajalehega Benevento kohtu ette. Võttes arvesse parlamendis väljakujunenud tava, et kohtumenetlus on iseloomult tsiviil- ehk haldusõiguslik, ning võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust, hääletan selle poolt, et võtta ära meie kolleegi Luigi de Magistrise puutumatus.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit, sest õiguskomisjon arvab, et seda intervjuud andes täitis Luigi de Magistris oma ülesandeid Euroopa Parlamendi liikmena ning tegeles poliitilise tegevusega, väljendades arvamust oma valijatele üldist huvi pakkuvas küsimuses. Katsed takistada parlamendiliikmeid väljendamast oma arvamusi õigustatud üldist huvi pakkuvates küsimustes ja arvustamast oma poliitilisi vastaseid kohtuasja algatamise teel on demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetamatud ning kujutavad protokolli artikli 8 rikkumist, mille otstarve on kaitsta parlamendiliikmete sõnavabadust ülesannete täitmisel parlamendi kui Euroopa Liidu institutsiooni huvides. Eelmainitud kaalutlustel ja lähtuvalt kodukorra artikli 6 lõikest 3, olles kaalunud põhjuseid liikmete puutumatuse kaitsmise poolt ja vastu, soovitab õiguskomisjon, et Euroopa Parlament kaitseks Luigi De Magistrise puutumatust.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, sest õiguskomisjon arvab, et seda intervjuud andes täitis Luigi de Magistris oma ülesandeid Euroopa Parlamendi liikmena ning tegeles poliitilise tegevusega, väljendades arvamust oma valijatele üldist huvi pakkuvas küsimuses. Püüd takistada parlamendiliikmeid väljendamast oma arvamusi õigustatud üldist huvi pakkuvates küsimustes ja arvustamast oma poliitilisi vastaseid kohtuasja algatamise teel on demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetamatu ning rikub protokolli artiklit 8, mille otstarve on kaitsta parlamendiliikmete sõnavabadust ülesannete täitmisel parlamendi kui Euroopa Liidu institutsiooni huvides.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Luigi de Magistris kutsuti kohtusse laimusüüdistuses. Sellega seoses palus ta Euroopa Parlamendilt oma immuunsuse ja eesõiguste kaitset. Kooskõlas raportiga soovitab õiguskomisjon, et Euroopa Parlament kaitseks Luigi De Magistrise puutumatust. Hääletasin poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Parlamendile on laekunud taotlus võtta ära meie kolleegi Luigi de Magistrise immuunsus, kes kutsuti Benevento kohtusse Euroopa Parlamendi liikme Clemente Mastella nimel seoses intervjuuga, mille Luigi de Magistris andis Itaalia ajalehele 31. oktoobril 2009.

Õiguskomisjon on teinud küsimuses avalduse, olles võtnud vastu raporti, milles otsustati puutumatust mitte ära võtta. Tegelikult oldi seisukohal, et oma märkusi tehes täitis Luigi de Magistris oma ülesandeid Euroopa Parlamendi liikmena. Raportist lähtuvalt täitis Luigi de Magistris oma ülesandeid Euroopa Parlamendi liikmena ning tegeles poliitilise tegevusega, väljendades arvamust oma valijatele üldist huvi pakkuvas küsimuses.

Hääletasin poolt, sest toetan liikmete sõnavabadust ülesannete täitmisel ja selleks, et kaitsta Euroopa Parlamendi kui institutsiooni huve. Peaksin aga lisama, et need, kellel on poliitiline vastutus üldiselt, sealhulgas parlamendiliikmed, peaksid alati rääkima tõtt ning väljenduma kaasvestlejate suhtes lugupidavalt, mis alati nii ei ole.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesolevaga kaitsen Luigi de Magistrise puutumatust, kuna intervjuud andes täitis Luigi de Magistris oma ülesandeid Euroopa Parlamendi liikmena ning tegeles poliitilise tegevusega, väljendades arvamust oma valijatele üldist huvi pakkuvas küsimuses.

Raport: Bernhard Rapkay (A7-0154/2011)

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Kaitsen Bruno Gollnischi eesõigusi ja puutumatust ning arvan, et tema tagakiusamine on puhtalt poliitilise iseloomuga. Tema puutumatust tuleb kaitsta, nii et ta saaks jätkata oma ülesannete täitmist Euroopa Parlamendi täieõigusliku liikmena. Taolistel juhtudel hääletatakse Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse kaitsmise üle osaistungjärgu ajal (loomulikult siis, kui ta suurde erakonda kuulub), mis paneb mind mõtlema, et aeg-ajalt leidub Euroopa Parlamendis kaksikmoraali, pühkides sellega minema usalduse terve institutsiooni vastu.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Te teate, kui pühendunud ma olen demokraatlikele väärtustele… Bruno Gollnisch, Euroopa Parlamendi liige ja Front Nationali vaimne guru, on taotlenud oma puutumatuse kaitset seoses meetmetega, mida Prantsuse ametivõimud kohaldavad kriminaaluurimise raames, mis puudutab Bruno Gollnischi tema rollis Front Nationali esimehena ja milles Rahvusvaheline Rassismi- ja Antisemitismivastane Liit esitas 2009. aasta jaanuaris hüvitusnõude rassivaenu õhutamise eest.

Euroopa Parlamendi liikmete puutumatust puudutavat õigust ja korda käsitleva peatüki artiklis 8 sätestatakse, et neid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu. Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 lõige 2 sätestab sama.

Ajal kui Front Nationali saadab valimistel Prantsusmaal edu ja kui võib seada kahtluse alla selle erakonna liikumise ühiskonna peavoolu (nii massiteabevahendites kui ka poliitikas), olen rahul, et Euroopa Parlament ei kaitse Bruno Gollnischi puutumatust, ning olen kutsunud üles seda ära võtma, nii et kohtud saaksid teha oma tööd.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Raport käsitleb taotlust kaitsta meie kolleegi Bruno Gollnischi eesõigusi ja puutumatust. Taotlus esitati, kui Prantsuse politsei üritas teda kinni pidada, et ta ilmuks Prantsuse kohtusse poliitiliste arvamuste väljendamist puudutavas kohtuasjas. Kohtuasi puudutab süüdistust rassivaenule õhutamises, mille esitas Rahvusvaheline Rassismi- ja Antisemitismivastane Liit pärast pressiteate avaldamist erakonna Front National veebilehel Rhōne-Alpes’i piirkondlikus volikogus, mille esimees Bruno Gollnisch oli. Võttes arvesse parlamendis väljakujunenud tava ning õiguskomisjoni arvamust, nõustun raportööri seisukohaga ja hääletan selle poolt, et võtta ära meie kolleegi Bruno Gollnischi puutumatus.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit, kuna Bruno Gollnisch ei tuginenud oma puutumatuse kaitse taotluses Euroopa ühenduste eesõiguste ja puutumatuse protokolli artiklile 8 ja kuna see ei ole sel juhul kohaldatav. Selleks et otsustada, kas puutumatust kaitsta või mitte, kohaldab parlament oma järjepidevaid põhimõtteid. Vastutav parlamendikomisjon ei ole leidnud tõendeid piisavalt tõsisele ja täpsele kahtlusele, et kohtuasi on algatatud kavatsusega põhjustada parlamendiliikmele poliitilist kahju.

Teiseks ei mahu juhtum Bruno Gollnischi poliitilise tegevuse raamidesse Euroopa Parlamendi liikmena. See puudutab hoopis Bruno Gollnischi puhtalt piirkondliku ja kohaliku iseloomuga tegevust Rhōne-Alpes’i piirkondliku volikogu liikmena, mis on Euroopa Parlamendi liikme omast erinev volitus. Kolmandaks on Bruno Gollnisch esitanud selgituse selle kohta, kuidas tema erakond süüstatud pressiteate Rhōne-Alpes’i piirkondlikus volikogus avaldas, teatades, et selle kirjutas piirkonna Front Nationali meeskond, sealhulgas selle kommunikatsioonijuht. Puutumatuse kohaldamist taolisele olukorrale peetakse nende eeskirjade õigustamatuks laiendamiseks, mille otstarve on vältida sekkumist parlamendi toimimisse ja sõltumatusesse. Lõpuks ei ole see parlamendi, vaid pädevate kohtuasutuste otsustada, austades samas kõiki demokraatlikke tagatisi, mil määral rassivaenule õhutamist puudutavat Prantsuse õigust on rikutud ja millised võiksid olla kohtulikud tagajärjed. Olles kaalunud kõiki argumente, soovitab õiguskomisjon, et Euroopa Parlament võtaks Bruno Gollnischi puutumatuse ära.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Olles kaalunud põhjuseid parlamendiliikmete puutumatuse kaitsmise poolt ja vastu, nõustun õiguskomisjoni soovitusega, et parlament ei kaitseks Bruno Gollnischi puutumatust.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Häbistamist ja rassivaenule õhutamist usuliste veendumuste alusel peetakse Prantsusmaal õigusrikkumisteks ning praegune olukord on võrdväärne flagrante delicto’ga. Bruno Gollnisch avaldas avalikult toetust ennekuulmatule pressiteatele. Pressiteates võrdsustatakse moslemid kõrilõikajatega. Selles on juttu sellest, et islam tungiks meie isamaale ja hävitaks meie kultuuriväärtused. Bruno Gollnischil avaneb võimalus ennast kaitsta. Puutumatuse äravõtmine lubab seda. Seetõttu hääletan tema puutumatuse kaitsmise taotlusele vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Bruno Gollnisch on taotlenud, et Euroopa Parlament kaitseks tema puutumatust seoses meetmetega, mis tema väite kohaselt piiravad tema vabadust ja mida Prantsuse ametivõimud kohaldasid kohtuliku uurimise raames kohtuasjas ja hüvitusnõudes (plainte avec constitution de partie civile), mille Rahvusvaheline Rassismi- ja Antisemitismivastane Liit algatas 26. jaanuaril 2009 nimetamata isiku vastu rassivihale õhutamise eest. Järeldati, et kohtuasi ei mahu Bruno Gollnischi poliitilise tegevuse raamidesse Euroopa Parlamendi liikmena, puudutades hoopis puhtalt piirkondliku ja kohaliku iseloomuga tegevust Rhōne-Alpes’i piirkondliku volikogu liikmena, mille volitus valiti Bruno Gollnischile otsestel ja üldistel valimistel ning mis on Euroopa Parlamendi liikme omast erinev. Teostatavas uurimises ei ole tõendeid fumus persecutionis’est: teisisõnu kavatsusest põhjustada parlamendiliikmele poliitilist kahju. Hääletasin raporti poolt, milles otsustatakse mitte kaitsta Bruno Gollnischi eesõigusi ja puutumatust, jättes pädevate kohtuasutuste otsustada, austades samas kõiki demokraatlikke tagatisi, mil määral rassivaenule õhutamist puudutavat Prantsuse õigust on rikutud ja millised võiksid olla kohtulikud tagajärjed.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See kohtuasi ei mahu Bruno Gollnischi poliitilise tegevuse raamidesse Euroopa Parlamendi liikmena, vaid puudutab tema puhtalt piirkondliku ja kohaliku iseloomuga tegevust Rhōne-Alpes’i piirkondliku volikogu liikmena. Seega oleme otsustanud puutumatust mitte kaitsta.

Raport: Bernhard Rapkay (A7-0155/2011)

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Kaitsen Bruno Gollnischi eesõigusi ja puutumatust ning arvan, et tema tagakiusamine on puhtalt poliitilise iseloomuga. Tema puutumatust tuleb kaitsta, nii et ta saaks jätkata oma ülesannete täitmist Euroopa Parlamendi täieõigusliku liikmena. Just seepärast hääletasin puutumatuse äravõtmise vastu.

  Andrew Henry William Brons (NI), kirjalikult. − Hääletasin Bruno Gollnischi puutumatuse äravõtmise vastu, kuna: 1. usun sõnavabadusse ja kaebealused sõnad ei õhutanud vaenule ega olnud teotavad või solvavad. Märkused puudutasid islamirežiimide sallimatust ketseriteks peetavate inimeste suhtes; 2. enne olulisimate (Euroopa Parlamendi liikme põhiõigusi puudutavate) hääletuste toimumist ei lubatud pidada arutelu; 3. ettepanek võtta ära Bruno Gollnischi puutumatus (ja lõpuks otsus see ära võtta) olid vastuolus ettepanekuga lubada Euroopa Parlamendi Saksa liikmel Elmar Brokil säilitada oma puutumatus kohtu alla andmise suhtes (väidetava) ahnusest ajendatud maksudest kõrvalehoidumise õigusrikkumise eest. On selge, et kohtu alla andmine on pahatahtlik ning selle algatas eraorganisatsioon, mille otstarve on jätta Bruno Gollnisch ilma valitud ametikohast ning heast nimest.

  Philip Claeys (NI), kirjalikult. − (NL) Pelk asjaolu, et meie kaasparlamendiliikmele, keda ohustab puutumatuse kaotamine, ei ole antud võimalust kaitsta end täiskogu istungil, on küllaldane põhjus hääletada raporti vastu, milles esitatakse argumente taolise puutumatuse ärakaotamise poolt. Lisaks on ennekuulmatu ja loomuvastane, et parlamendiliikmed peaksid kaotama puutumatuse ning neid tuleks kaevata kohtusse oma arvamuste avaldamise eest. Kui Euroopa Parlament tahab, et valijad seda tulevikus tõsiselt võtaksid, peab ta üheselt ja mingi kompromissita oma liikmete õiguste ning Euroopa kodanike sõnavabaduse kaitseks välja astuma.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Raport käsitleb taotlust kaitsta meie kolleegi Bruno Gollnischi eesõigusi ja puutumatust, mille Euroopa Parlamendile esitas Lyoni apellatsioonikohtu prokurör seoses kohtuasja ja hüvitusnõudega, mille Rahvusvaheline Rassismi- ja Antisemitismivastane Liit esitas 26. jaanuaril 2009 seoses pressiteate avaldamisega erakonna Front National veebilehel Rhōne-Alpes’i piirkondlikus volikogus, mille esimees Bruno Gollnisch oli. Võttes arvesse parlamendis väljakujunenud tava; seda, et praegusel juhul kuritarvitatakse puutumatuse kohaldamist, ning õiguskomisjoni arvamust, nõustun raportööri seisukohaga ja hääletan selle poolt, et võtta ära meie kolleegi Bruno Gollnischi puutumatus.

  Nick Griffin (NI), kirjalikult. − Hääletasin Bruno Gollnischi puutumatuse äravõtmise vastu, kuna: 1. sõnavabadus on meie ühiskonna üks põhiväärtustest ning meie demokraatia nurgakivi. Poliitilised vastased ei tohiks seda piirata. Bruno Gollnischile omistatud märkused ei õhutanud vaenule ega olnud teotavad või solvavad. Märkused puudutasid islamistlike režiimide sallimatust uskmatute suhtes; 2. ei lubatud pidada arutelu enne hääletusi selles küsimuses, mis puudutab Euroopa Parlamendi liikme põhiõigusi; 3. ettepanek võtta ära Bruno Gollnischi puutumatus (ja poliitiliselt ajendatud otsus see ära võtta) olid vastuolus ettepanekuga lubada Euroopa Parlamendi Saksa liikmel Elmar Brokil säilitada oma puutumatus kohtu alla andmise suhtes (väidetava) ahnusest ajendatud maksudest kõrvalehoidumise õigusrikkumise eest.

On selge, et kohtu alla andmine on pahatahtlik ning selle algatas eraorganisatsioon, mille otstarve on jätta Bruno Gollnisch ilma valitud ametikohast ning heast nimest. Sama selge on see, et parlamendis valitsevas üha sallimatumas poliitilise korrektsuse õhkkonnas on mõned Euroopa Parlamendi liikmed teistest võrdsemad.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin dokumenti täielikult, kuna esiteks ei ole vastutav parlamendikomisjon leidnud tõendeid piisavalt tõsisele ja täpsele kahtlusele, et kohtuasi on algatatud kavatsusega põhjustada parlamendiliikmele poliitilist kahju.

Teiseks ei mahu juhtum Bruno Gollnischi poliitilise tegevuse raamidesse Euroopa Parlamendi liikmena. See puudutab hoopis Bruno Gollnischi puhtalt piirkondliku ja kohaliku iseloomuga tegevust Rhōne-Alpes’i piirkondliku volikogu liikmena, mis on Euroopa Parlamendi liikme omast erinev volitus.

Kolmandaks on Bruno Gollnisch esitanud selgituse selle kohta, kuidas tema erakond süüstatud pressiteate Rhône-Alpes’i piirkondlikus volikogus avaldas. Puutumatuse kohaldamist taolisele olukorrale peetakse nende eeskirjade õigustamatuks laiendamiseks, mille otstarve on vältida sekkumist parlamendi toimimisse ja sõltumatusesse.

Lõpuks ei ole see parlamendi, vaid pädevate kohtuasutuste otsustada, austades samas kõiki demokraatlikke tagatisi, mil määral rassivaenule õhutamist puudutavat Prantsuse õigust on rikutud ja millised võiksid olla kohtulikud tagajärjed. Tuleb märkida, et võttes vastu otsuse võtta ära parlamendiliikme puutumatus, võimaldab Euroopa Parlament pidada isikut vastutavaks (arvestades seda, et ei sekkuta institutsiooni toimimisse ja sõltumatusesse) ega kinnita mitte mingil juhul parlamendiliikme süüd ega väljenda arvamust selle kohta, kas teatud teod või seisukohad õigustavad uurimist. Olles kaalunud kõiki argumente, soovitab õiguskomisjon, et Euroopa Parlament võtaks Bruno Gollnischi puutumatuse ära.

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Minu pikk aeg parlamendiliikmena nii Prantsuse Rahvusassamblees kui ka Euroopa Parlamendis (27 aastat) võimaldab mul öelda, et viimase hoiak Bruno Gollnischi puutumatuse äravõtmisel oli iseäranis taunitav. Euroopa Parlamendi liikmel ei lubatud end kaitsta kolleegide ees, kes muide ei vaevunud tutvuma juhtumi asjaoludega. Kui nad seda teinud oleks, saanuks nad teada, et Bruno Gollnisch on ainult kaudselt juhtunu eest vastutav ning et see puudutab tema poliitilist sõnavabadust. Jagada õpetust demokraatia ja inimõiguste austamise teemal on üks asi; neid oma institutsioonis austada on hoopis teine.

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. Püüd takistada parlamendiliikmeid väljendamast oma arvamusi õigustatud üldist huvi pakkuvates küsimustes ja arvustamast poliitilisi vastaseid on demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetamatu ning kujutab Euroopa ühenduste eesõiguste ja puutumatuse protokolli artikli 8 rikkumist, mille eesmärk on kaitsta parlamendiliikmete sõnavabadust. Toetan ideed täielikult. Bernhard Rapkay jaoks kehtib see aga ainult Luigi de Magistrise puhul, kes on antud kohtu alla laimu eest, ent mitte Bruno Gollnischi puhul, kes on antud kohtu alla poliitiliste arvamuste väljendamise eest. Tegemist on kaksikmoraaliga. Kuidas on üldist huvi pakkuvam ja demokraatlikum see, et teaksime, mida Luigi de Magistris kolleegist arvab, kui see, et teaksime, mida Front National arvab rahutustest Romansis või massilise sisserände ohtudest? Just seepärast, et Bruno Gollnischi vastastele see pressiteade ei meeldinud, ehkki see on üldist huvi pakkuvam, kaotab ta puutumatuse. Meie parlamendi valitud esindajate sõnavabadus ei tohiks olla nihutatav pallivärav ega oleneda sellest, kas inimese nägu sobib. Vääritu on teist see raport vastu võtta.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Toetan Bruno Gollnischi puutumatuse äravõtmist, nii et ta saaks ilmuda kohtusse rassivaenule õhutamise õigusrikkumise eest.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Häbistamist ja rassivaenule õhutamist usuliste veendumuste alusel peetakse Prantsusmaal õigusrikkumisteks ning praegune olukord on võrdväärne flagrante delicto’ga. Bruno Gollnisch avaldas avalikult toetust ennekuulmatule pressiteatele. Pressiteates võrdsustatakse moslemid kõrilõikajatega. Selles on juttu sellest, et islam tungiks meie isamaale ja hävitaks meie kultuuriväärtused. Bruno Gollnischil avaneb võimalus ennast kaitsta. Puutumatuse äravõtmine lubab seda. Seetõttu hääletan tema puutumatuse kaitsmise taotlusele vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Bruno Gollnischi puutumatuse äravõtmise vastu, sest õiguskomisjoni esitatud seletuskiri, milles äravõtmist täiskogule soovitati, oli tervenisti meelevaldne. Kui Bruno Gollnischile esitatakse süüdistus pressiteate pärast, mille kirjutas Front Nationali poliitiline personal, siis muidugi tuleks vaadelda tegevust tema ELi volituse raamidesse jäävana. Argument, et see toimus tema tegevuse raames piirkondliku volikogu liikmena, ei ole otsustav, sest ELi volitust ei ole võimalik vaadelda osalise tööajaga ameti või millegi sarnasena. Kui Bruno Gollnisch oleks teinud sama avalduse Euroopa Parlamendi osaistungjärgul või ühes oma parlamendikomisjonidest, kas siis esitataks sama argumenti? Väljaandmise aluseks oleva pressiteate sisule laieneb lisaks 100% sõnavabadus. Kui poliitiliselt ebapopulaarsed avaldused hakkavad nüüd olema väljaandmise aluseks, siis see näitab veel kord, mida Euroopa Parlament tõelisest demokraatiast arvab.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Raport käsitleb meie kolleegi Bruno Gollnischi puutumatuse äravõtmist, mida on taotlenud Prantsuse prokurör, nii et oleks võimalik uurida kaebust väidetava rassivaenule õhutamise kohta ja vajaduse korral pidada Bruno Gollnischi üle kohut Prantsuse esimese astme kohtus, apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus. Bruno Gollnischi puutumatuse äravõtmine puudutab väidetavat rassivaenule õhutamise õigusrikkumist pressiteate tagajärjel, mille 3. oktoobril 2008 väljastas Rhōne-Alpes’i piirkonna erakond Front National, mille esimees Bruno Gollnisch oli; seega oli tegevus puhtalt piirkondliku ja kohaliku iseloomuga Rhōne-Alpes’i piirkondliku volikogu liikmena, mille volitus valiti Bruno Gollnischile otsestel ja üldistel valimistel ning mis on Euroopa Parlamendi liikme omast erinev. Teostatavas uurimises ei ole tõendeid fumus persecutionis’est: teisisõnu kavatsusest põhjustada parlamendiliikmele poliitilist kahju. Hääletasin raporti poolt, milles otsustatakse mitte kaitsta Bruno Gollnischi eesõigusi ja puutumatust, jättes pädevate kohtuasutuste otsustada, austades samas kõiki demokraatlikke tagatisi, mil määral rassivaenule õhutamist puudutavat Prantsuse õigust on rikutud ja millised võiksid olla kohtulikud tagajärjed.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Juhtum on identne eelmisega (vt A7-0154/2011), kuid siinkohal edastasid puutumatuse äravõtmise taotluse Prantsuse ametivõimud.

Soovitus: Kriton Arsenis (A7-0078/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Prespa järvede valgala (Prespa park) jagavad Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania. Esimene on Euroopa Liidu liikmesriik, teine ELi kandidaatriik ning kolmas võimalik ELi kandidaatriik. Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on sõlminud ELiga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu ning säästva majanduse ja rohelise infrastruktuuri arendamine, mis toob loomulikult kaasa töökohtade loomise kohalikul tasandil, tekitab olulise tööhõivepotentsiaali, soodustades seeläbi Euroopa 2020. aasta strateegia teostumist. Lisaks saavad ja peavad ressursside parem kasutamine, säästev majandusareng ning looduskaitse käima käsikäes ja samuti tugevdama koostööd naaberriikide integreerimiseks Euroopasse. Kõikidel eelmainitud põhjustel hääletan lepinguprojekti poolt.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Olen selle poolt, et anda nõusolek Euroopa Liidu osalemiseks Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu lepingus, mille sõlmiksid Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania. Olen sellel seisukohal, kuna park on oma geomorfoloogia, ökoloogia, bioloogilise mitmekesisuse ja kultuurilise olulisuse tõttu rahvusvahelise tähtsusega loodusala. Toetan samuti lepingus kirjeldatud eesmärke ja põhimõtteid, mis rajanevad loodusvarade säästlikul kasutamisel, ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele keskendumisel ning veereostuse ennetamisel, tõrjel ning vähendamisel Prespa järvedes.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Tunnen heameelt liikmesriikide jõupingutuste üle teha koostööd ELi mitte kuuluvate riikidega ressursside kasutamise säästvamaks muutmisel. Seetõttu hääletan selle poolt, et sõlmida Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu leping, kuna arvan, et on oluline, et seda jagaks kolme riigi areng: Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania. Arvan samuti, et park on oluline keskkonna, looduskaitse ja terve hulga positiivsete kaasnevate mõjude seisukohast, mis võiks seda liiki koostööst tekkida, sealhulgas heade suhete tugevdamine Balkani piirkonnas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Toetan stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimist Euroopa Liidu, Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel, mille eesmärk on luua koostöö kõikide nende vahel, kes jagavad Prespa järvede valgala, et kindlustada ökosüsteemi terviklik kaitse ja pargi säästev areng. Leping näitab liidu vee raamdirektiivi edukat kohaldamist keskkonna kaitsmiseks, piirkonna elanike elatustaseme tõstmiseks ning koostöö tekitamiseks kolme riigi vahel: Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania. See tugevdab osaliste heanaaberlikkuse vaimu, iseäranis selles Balkani tundlikus piirkonnas.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Soovitus käsitleb nõukogu otsuse eelnõud, mis puudutab lepingu sõlmimist Euroopa Liidu nimel Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu kohta, mis on sellise staatusega 1977. aastast saadik ja mis nimetati 2. veebruaril 2000 piiriüleseks piirkonnaks deklaratsiooniga, mille väljastasid Prespa riigid: Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania. Euroopa Liit on teadlik edasilükkamatust vajadusest kaitsta ja hoida loodusvarasid, mistõttu on ta alates 1970ndatest võtnud vastu õigusaktide paketi, mille ülim väljendus on 2000. aasta vee raamdirektiiv. Lepingu eesmärk on luua koostöö ELi ja eelmainitud riikide vahel, et edendada piirkonna säästvat arengut ja kaitsta selle ökosüsteemi, iseäranis Prespa vesikonna integreeritud majandamise kavade kaudu. Ajal mil kliimamuutusest tingitud õnnetuste hulk suureneb, kiidan nõukogu projekti eest ja sooviksin näha selle valmimist võimalikult pea.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Prespa järvede valgala (Prespa park) jagavad Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania. On äärmiselt oluline luua eluala paljude haruldaste ja/või endeemsete taime- ning loomaliikide kaitseks, samuti üleilmselt ohustatud lindude pesitsuspaiga ja kultuuri- ning pärandiväärtustest rikka paigana.

Lepingu eesmärk on luua koostöö, et edendada ökosüsteemi integreeritud kaitset ja Prespa piirkonna säästvat arengut, sealhulgas Prespa vesikonna integreeritud majandamise kavasid. Selleks kohustuvad lepinguosalised riigid võtma kasutusele vajalikke meetmeid, individuaalselt või koostöös, vastavalt suveräänse võrdsuse, territoriaalse terviklikkuse ja hea usu põhimõtetele, et majandada Prespa vesi, ennetada, tõrjuda ning vähendada reostust, kaitsta ja hoida bioloogilist mitmekesisust, kaitsta pinnast, kasutada heaperemehelikult loodusvarasid ning tagada säästev areng.

Seetõttu hääletame raporti poolt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Prespa park ehk Prespa vesikond, mida jagavad Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania, on väga oluline, et luua eluala paljude haruldaste ja/või endeemsete taime- ning loomaliikide kaitseks, samuti üleilmselt ohustatud lindude pesitsuspaiga ja kultuuri- ning pärandiväärtustest rikka paigana.

Lepingu eesmärk on luua koostöö, et edendada ökosüsteemi integreeritud kaitset ja Prespa piirkonna säästvat arengut, sealhulgas Prespa vesikonna integreeritud majandamise kavasid.

Selleks kohustuvad lepinguosalised riigid võtma kasutusele vajalikke meetmeid, individuaalselt või koostöös, vastavalt suveräänse võrdsuse, territoriaalse terviklikkuse ja hea usu põhimõtetele, et majandada Prespa vesi, ennetada, tõrjuda ning vähendada reostust, kaitsta ja hoida bioloogilist mitmekesisust, kaitsta pinnast, kasutada heaperemehelikult loodusvarasid ning tagada säästev areng.

Seetõttu hääletame raporti poolt.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. − 2010. aasta veebruaris sõlmisid Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania Euroopa Liidu juuresolekul ning osalusel Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu lepingu. Lepingu eesmärk on kindlustada Prespa pargi piirkonna kaitse ja samuti igakülgne ökosüsteemi kaitse. Ökoloogiliselt olulised ei ole mitte ainult järved ja nende ümbrus, vaid ala on looduslikult ainulaadne ka oma geomorfoloogia, ökoloogia, bioloogilise mitmekesisuse ja kultuurilise olulisuse tõttu. Tegemist on üliolulise elupaigaga arvukate haruldaste ja/või endeemsete taime- ning loomaliikide kaitseks, üleilmselt ohustatud lindude pesitsuspaigaga ja arheoloogilise ning traditsioonilise pärandi olulise varasalvega. Seetõttu oli soovitav saavutada parlamendi nõusolek lepingu vastuvõtmise kindlustamiseks.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Prespa vesikond Kreeka, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Albaania vahelisel piiril on oluline loodusala. Leping, mis Euroopa Liidu allkirjastamist ootab, aitab saavutada osa olulistest eesmärkidest piirkonna kaitsmisel, ökosüsteemi kaitsmisel ja taastuvenergia säästva kasutamise rakendamisel. Seepärast hääletangi soovituse poolt.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Toetasin raportit, sest lepingu eesmärk on luua koostöö, et kindlustada ökosüsteemi integreeritud kaitse ja Prespa piirkonna säästev areng, sealhulgas Prespa vesikonna integreeritud majandamise kavade koostamine vastavalt rahvusvahelistele ning ELi standarditele. Prespa järvede valgala (Prespa park) jagavad Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania. Esimene on Euroopa Liidu liikmesriik, teine ELi kandidaatriik ning kolmas võimalik ELi kandidaatriik. Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on samuti sõlminud ELiga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu. Prespa pargi piirkond on rahvusvahelise tähtsusega loodusala bioloogilise mitmekesisuse, geomorfoloogilise, ökoloogilise ja kultuurilise olulisuse tõttu. Tegemist on üliolulise elupaigaga arvukate haruldaste ja/või endeemsete taime- ning loomaliikide kaitseks, üleilmselt ohustatud lindude pesitsuspaigaga ja arheoloogilise ning traditsioonilise pärandi olulise varasalvega.

Nendel põhjustel allkirjastasid 2. veebruaril 2010 need kolm riiki Euroopa Liidu osalusel Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu lepingu, mis nõuab ka Eurooa Liidu nõusolekut. Selle eesmärgi saavutamiseks on pooled kohustunud rakendama vajalikke meetmeid ning parimaid kasutada olevaid võtteid, individuaalselt või koostöös, lähtuvalt suveräänse võrdsuse, territoriaalse terviklikkuse ja hea usu põhimõtetest.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Mul on hea meel Prespa pargi kaitse ja säästva arengu lepingu üle. Prespa pargi piirkond on rahvusvahelise tähtsusega loodusala bioloogilise mitmekesisuse, geomorfoloogilise, ökoloogilise ja kultuurilise olulisuse tõttu. Tegemist on üliolulise elupaigaga arvukate haruldaste ja/või endeemsete taime- ning loomaliikide kaitseks, üleilmselt ohustatud lindude pesitsuspaigaga ja arheoloogilise ning traditsioonilise pärandi olulise varasalvega.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − (ES) Raport käsitleb Prespa järvede valgala, mille geomorfoloogiline, ökoloogiline, bioloogilise mitmekesisus ja kultuuriline tähtsus teevad sellest rahvusvaheliselt olulise loodusruumi. Tegemist on üliolulise elupaigaga arvukate haruldaste või endeemsete taime- ning loomaliikide kaitseks, üleilmselt ohustatud lindude pesitsuspaigaga ja arheoloogilise ning traditsioonilise pärandi olulise varasalvega. Seetõttu on sõlmimisel leping Kreeka, Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel, kes jagavad seda loodusruumi, et luua koostöö järvede vete majandamisel, et ennetada, tõrjuda ning vähendada nende reostust; kaitsta ja hoida piirkonna bioloogilist mitmekesisust ning kaitsta pinnast erosiooni eest; edendada loodusvarade mõistlikku kasutamist ja säästvat arengut; ennetada loomade ning taimede võõrliikide introdutseerimist; reguleerida piirkonnale negatiivset mõju avaldavat inimtegevust. Olen veendunud vajaduses suurendada koostööd kaasatud poolte vahel, alati võrdsuse põhimõtte austamise, territoriaalse terviklikkuse ja vastastikuse kasu alusel, et kaitsta seda erakordse väärtusega piirkonda. Seetõttu hääletan lepingu poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Raporti alus on nõukogu otsuse eelnõu, mis puudutab lepingu sõlmimist Prespa pargi piirkonna, Prespa vesikonna, kaitse ja säästva arengu kohta. Euroopa Liidul on olnud pikka aega vesi kaitsvad õigusaktid, nimelt 2000. aasta vee raamdirektiiv, millega on kehtestatud kõikide vete – jõgede, järvede, põhja- ja rannikuvete – kaitsmine ja millega on sätestatud haldus- ning poliitilisi piiri ületavate ühiste vesikondade puhul jõupingutuste koordineerimine sekke eesmärgi saavutamiseks. Prespa järvede valgala jagavad Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on ELi kandidaatriik ning Albaania on võimalik kandidaat. Seetõttu on muutunud vajalikuks rahvusvahelise lepingu sõlmimine, et täita vee raamdirektiivi eesmärgid, nimelt bioloogilise mitmekesisuse ja piirkonna ökosüsteemi teenuste kaitsmine. Hääletasin raporti poolt, mille keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon võttis enne ühehäälselt vastu.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Prespa järvede valgala jagavad Kreeka, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Albaania. Vaieldamatut ökoloogilist huvi pakkuva bioloogilise mitmekesisuse allikana ning seetõttu ka loodusliku kliimaregulaatorina väärib selle kaitsmine Euroopa Liidu jõupingutusi kooskõlas vee raamdirektiiviga (2000/60/EÜ). Direktiivist lähtuvalt on liidu territoriaalpiiridest kaugemale ulatuva vesikonna puhul vaja rakendada koordineerimismeetmeid asjaomaste riikide vahel ja sel põhjusel sõlmiti 2. veebruaril 2010 Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu leping; kaasatud oli ka komisjon, kes esindas ELi. Lõplik vastuvõtmine nõukogus nõuab aga Euroopa Parlamendi nõusolekut. Eelmainitud põhjustel hääletan lepingu vastuvõtmise poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Prespa pargi piirkond on rahvusvahelise tähtsusega loodusala bioloogilise mitmekesisuse, geomorfoloogilise, ökoloogilise ja kultuurilise olulisuse tõttu. Tegemist on üliolulise elupaigaga arvukate haruldaste ja/või endeemsete taime- ning loomaliikide kaitseks, üleilmselt ohustatud lindude pesitsuspaigaga ja arheoloogilise ning traditsioonilise pärandi olulise varasalvega. Nendel põhjustel allkirjastasid 2. veebruaril 2010 kolm asjaomast riiki Euroopa Liidu osalusel Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu lepingu. Lepingu eesmärk on luua koostöö, et kindlustada ökosüsteemi integreeritud kaitse ja Prespa piirkonna säästev areng, sealhulgas Prespa vesikonna integreeritud majandamise kavade koostamine vastavalt rahvusvahelistele ning ELi standarditele. Lähtuvalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktist a peab nõukogu lepingu vastuvõtmiseks saavutama Euroopa Parlamendi nõusoleku.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidul on olnud pikka aega vesi kaitsvad õigusaktid, mille olulisim osa on vee raamdirektiiv. Õigusaktist lähtuvalt peavad liikmesriigid juhul, kui vesikonnad liidu territooriumist kaugemale ulatuvad, püüdma koordineerida kolmandate riikidega, kes vesikonna piirkonda jagavad. Kui koordineerimine võtab rahvusvahelise lepingu kuju, on Euroopa Liidu osalemine poolena vajalik niivõrd, kui leping hõlmab liidu pädevusse jäävaid küsimusi.

Prespa pargi piirkond on rahvusvahelise tähtsusega loodusala oma geomorfoloogia, ökoloogia, bioloogilise mitmekesisuse ja kultuurilise olulisuse tõttu. Täna vastu võetud teksti eesmärk on luua koostöö, et kindlustada ökosüsteemi integreeritud kaitse ja Prespa pargi piirkonna säästev areng, sealhulgas Prespa vesikonna integreeritud majandamise kavade koostamine vastavalt rahvusvahelistele ning ELi standarditele. Leping soodustab vee raamdirektiivi edukat rakendamist, keskkonna kaitsmist, piirkonna elanike elatustaseme tõstmist ning heanaaberlike suhete tugevdamist Balkani eriti tundlikus piirkonnas.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. − Eelmisel aastal arutlesid komisjon ja teised ELi institutsioonid asjaolu üle, et me ei ole saavutanud oma bioloogilist mitmekesisust puudutavaid eesmärke. Tegemist on sügavalt kahetsusväärse olukorraga, mida peab muutma kiiresti ja tulemuslikult, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja hindamatuid ökoteenuseid, mis see meile pakub. Koostööd kolmandate riikidega tuleb soodustada võimalikult palju; kuna tegemist on ka üleilmse probleemiga, tuleb lepingut soojalt tervitada.

Soovitus: Carmen Fraga Estévez (A7-0142/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan Carmen Fraga Estévezi soovituse poolt, millega tervitatakse Euroopa Komisjoni jõupingutusi resolutsioonide kinnitamise nimel, mis põhinevad regionaalsete kalandusorganisatsioonide sadamariigi meetmete lepingul. 2010. aasta märtsis Busanis Lõuna-Koreas toimunud India Ookeani Tuunikomisjoni täiskogu istungil võeti vastu ELi esitatud sadamariigi meetmete resolutsioon (resolutsioon 2010/11). EL esitas sarnaseid ettepanekuid ka teistes regionaalsetes kalandusorganisatsioonides eesmärgiga tugevdada sadamariigi meetmeid, mis neil hetkel kehtivad, ja viia need kooskõlla lepingu nõuetega. Kahjuks ei olnud neid mitmel juhul võimalik vastu võtta, kuna hulk riike, nagu mõned Ladina-Ameerika ja väikesed Vaikse ookeani saareriigid, oli sellele vastu.

Nagu raportöör, nii soovitan ka mina Euroopa Komisjonil jätkata tungivalt surve avaldamist, et need ettepanekud kinnitataks, kuna lepingus sätestatud meetmed on tõeliselt tulemuslikud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemisel ainult sel juhul ning siis, kui neid kohaldatakse igakülgselt, ühetaoliselt ja läbipaistvalt, et vältida möödahiilimisvõimalusi, mida saaksid hõlpsalt ära kasutada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad ettevõtjad.

  Antonello Antinoro (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetasin soovitust, sest Euroopa Liit peab saatma ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügi vastase tugeva sõnumi. Euroopa Liit on kalapüügi majandamist puudutavates küsimustes oluline rahvusvaheline osaline. Seetõttu peab ta toetama kõike, mis on seotud rikkumisi käsitlevate rahvusvaheliste eeskirjade jõustamisega. Carmen Fraga Estévez on tervitanud Euroopa Komisjoni jõupingutusi, et võetaks vastu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmete lepingul põhinevad resolutsioonid. Meie parlamendikomisjonis toetasime otsustavalt mõtet, et jätkataks ettepanekute nimel tehtavaid jõupingutusi. Nimelt hõlmab ebaseaduslik kalapüük deklareeritud laevu, mis püüavad alamõõdulisi liike, ja lisaks ka kalapüüki volitamata paatidelt kaitsealustes piirkondades või rannikule liiga lähedal.

Kahjuks annab ebaseaduslik kalapüük umbes 60% toodetest, mis meie turgudele jõuavad, ja see põhjustab nende kvaliteedi määramatust ning muudab nende jälitamise keeruliseks. Seepärast arvamegi, et Euroopal tuleks näidata eeskuju kõikidele teistele sektoris tegutsevatele riikidele, kellel on lõpuks eelis rahvusvahelistel turgudel, sest neil ei tule pidada kinni ühestki meie kaluritele kehtestatud piirangust.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin Carmen Fraga Estévezi soovituse poolt, milles käsitletakse nõukogu otsuse eelnõud selle kohta, et kinnitada leping, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Hääletasin poolt, sest algatuse sisu on ülioluline panus praegusesse üleilmsesse võitlusse ebaseadusliku kalapüügiga. Selle sisu on tulemuslik juhul, kui seda kohaldatakse igakülgselt, ühetaoliselt ja läbipaistvalt.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Kalavarude puudus üleilmsel tasandil, ja seetõttu mitte ainult meie oma meredes, on muutumas järk-järgult pakiliseks probleemiks. Teame, et mereelustik on oluline, mitte ainult inimese toidusedeli olulise osana, vaid ka terve ökosüsteemi tervise seisukohast. Seetõttu on oluline, et kõik valitsustasandid – piirkondadest ja keskvalitsustest Euroopa Liiduni välja – teeksid kõik enda võimuses oleva regulatiivmeetmete ning õigusaktide kasutuselevõtuks, mis aitaksid kaitsta kalavarusid, mis on kalapüügi tegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse ainus tagatis.

Hääletasin selle nõukogule esitatava parlamendi soovituse poolt, nii et nõukogu saaks ELi nimel edasi minna ning võtta vastu lepingu, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Kui riigisisesed organid rakendavad seda õigesti, kujuneb sellest rahvusvahelisest lepingust oluline vahend mereelustiku pikaajalise kaitse ja kalavarude säästva kasutamise kindlustamisel.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest sellega andis Euroopa Parlament nõusoleku ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni lepingule, millega edendataks kalavarude ja mere ökosüsteemide vastutustundlikku kasutamist. Lepingus sätestatakse konkreetsed vahendid tulemuslikumaks võitluseks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ELi territoriaalvetes. Vahenditega sätestatakse miinimumnõuded, millele meetmete rakendamine liikmesriikides peaks tuginema, et jälgida, kontrollida ja üle vaadata välisriikide lippude all sõitvaid kalalaevu, kes soovivad kasutada nende sadamaid. Lepingu vahendeid saaks kohaldada mitte ainult kalalaevadele, vaid ka kalapüügiga seotud tegevuseks kasutatavatele laevadele, nagu transpordilaevad, mida võidakse kasutada kalandustoodete vedamiseks. Võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kujutab olulist osa ühisest kalanduspoliitikast ning EL peaks olema võimeline edendama küsimuses rahvusvahelist koostööd, osaledes aktiivselt ja tõhusalt sadamariigi meetmeid käsitleva rahvusvahelise vahendi kasutuselevõtmisel.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki peetakse üheks põhiohuks, mis ähvardab kalandusturu ressursse, kus Euroopa Liidul on oluline üleilmne positsioon. Praegusel juhul on vee-elusressursside säästva kasutamise kaitsele suunatud ühise ELi tasandi kalanduspoliitika arendamine täiesti loomulik huvi. Nõukogule vastuvõtmiseks pakutav leping on koostatud just nende rahvusvaheliste nõuete täitmiseks, mis käsitlevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimist, ärahoidmist ning lõpetamist tulemuslike meetmete rakendamise teel riigis, kus sadam asub. Meetmed peaksid muutuma lepingu vastuvõtmise järel vabatahtlikust näidisest sadamariikidele kohustuslike miinimumnõuete paketiks, mille eesmärk on jälgida, kontrollida ja üle vaadata välisriikide lippude all sõitvaid kalalaevu, kes soovivad kasutada nende sadamaid.

Asjaolu, et meetmepaketti, mille rakendamine jääb sadamariikide pädevusse, koostatakse siiski rahvusvahelise vahendiga, on lisatasu. Üleilmse ülevaatega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tavast võib kaasneda püügitegevuse parem järelvalve tervikuna. Korralduse ja rakendamise mõttes on see kulutasuvam.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Carmen Fraga Estévezi esitatud teksti poolt ja sooviksin avaldada talle tänu tehtud töö eest. Nimelt arvan, et Euroopa Liit peaks kasutama iga tema käsutuses olevat vahendit ebaseadusliku kaubanduse ennetamiseks ning sellega võitlemiseks, säilitades samas kalandusturgu, mis on olnud alati ühise kalanduspoliitika üks toekas sammas.

Seetõttu on viimane aeg, et võetaks kasutusele ranged eeskirjad ja et neist eelkõige ka kinni peetaks. Laevad, mis ei pea kinni Euroopa ja rahvusvahelistest kalapüügieeskirjadest, tuleks keelata ning tagada tuleks rohkem teavet kõikide laevade kohta, mis taotlevad juurdepääsu sadamatele. Ärgem unustagem, et Euroopa – kelle püügivõimsus on maailmas kolmandal kohal – on töötanud aastaid selle nimel, et kindlustada, et liikmesriigid ja kolmandad riigid eeskirjadest kinni peaks, et tagada jätkusuutlik kalandusturg ning kaitsta merekeskkonda võimaliku kahjustamise eest.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Nõustun nõukogu otsuse eelnõuga selle kohta, et kinnitada Euroopa Liidu nimel leping, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Arvan, et taoliste meetmete tulemuslikkus on oluline mereökosüsteemide kaitse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seetõttumerede ja vastavate majandusharude kasutamiseks. Tulemuslikkuse tagamiseks on vaja, et meetmeid kohaldataks liikmesriikides ühtlaselt, kontrollides paatide lossimist, ümberlaadimisi ja muid nende sadamates sooritatavaid toiminguid. Seetõttu soovitan rõhutada punkti olulisust, mis pakuti välja seoses teabevahetusmehhanismiga, millele leping peab tuginema.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ebaseaduslik kalapüük on nähtus, mis ohustab kõiki meetmeid, mida rahvusvaheline üldsus ja iseäranis Euroopa Liit on rakendanud, et oleks võimalik tasakaalustada jõuline ning dünaamiline kalapüügitegevus kalavarude vajaliku täienemisega.

2007. aastal nõustus ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni komisjon koostama seaduslikult siduva rahvusvahelise vahendi, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ärahoidmiseks. Hiljem, 2009. aastal, võeti leping Roomas vastu, ning praegu on kavatsus see ELi nimel kinnitada.

Küsimuse olulisust arvestades, iseäranis Portugali-taolise mereriigi seisukohast, hääletan lepingu kinnitamise poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) 2001. aastal lõi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon rahvusvahelise tegevuskava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ning lõpetamiseks. 2005. aastal kinnitas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon hulga meetmeid, mida kalapüügi- või kalaveolaevade sadamariigidpeavad võtma kasutusele ebaseadusliku kalapüügiga võitlemiseks. Loodusvarade, iseäranis mereressursside, säilitamine on pidev Euroopa Liidu huvi, kuna see taotleb ebaseadusliku kalapüügi vältimist kõikide enda käsutuses olevate vahenditega. Seetõttu on see jälginud pingsalt kõiki ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kinnitatud meetmeid, etendades aktiivset ja tõhusat rolli, sealhulgas 18. – 23. novembril 2009 Roomas toimunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 36. istungjärgul vastuvõetud lepingu koostamisel. Nõustun raportööri võetud seisukohaga soovitada tungivalt Euroopa Komisjonil mitte ainult sõlmida leping, vaid ka jätkata surve avaldamist rahvusvahelistele institutsioonidele, iseäranis ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile, et eelnevalt kavandatavad meetmed kinnitataks.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Leping kinnitati 2009. aasta novembris Roomas toimunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 36. istungjärgul, millega jõudis lõpule aruteluprotsess, millele eelnes hulk muid viimasel kahel kümnendil ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni egiidi all vastu võetud lepinguid ja tegevusjuhendeid.

Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kujutab üleilmset ohtu mere elusressursside säästvale kasutamisele. Seetõttu peab olema võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga mis tahes kalanduspoliitika keskne huvi ja lisaks ka rahvusvahelise kalanduse majandamise oluline osa pädevates foorumites.

Lepingu eesmärk on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük tulemuslike sadamariigi meetmete kasutamisega, kindlustades seeläbi mere elusressursside ning mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise. Kogemused tõendavad kulutasuvussuhet ja üliolulist rolli, mida sadamariigi meetmed etendavad ühes teiste vahenditega võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Leping toetab ka ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi laiendatud määratlust ja hõlmab suurt hulka reguleerimata kalapüügitoiminguid.

Seetõttu hääletasime raporti poolt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Leping kinnitati 18. – 23. novembril 2009 Roomas toimunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 36. istungjärgul, millega jõudis lõpule aruteluprotsess, millele eelnes hulk muid viimasel kahel kümnendil ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni egiidi all vastu võetud lepinguid ja tegevusjuhendeid.

Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kujutab üleilmset ohtu mere elusressursside säästvale kasutamisele. Seetõttu peab olema võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga mis tahes kalanduspoliitika keskne huvi ja lisaks ka rahvusvahelise kalanduse majandamise oluline osa pädevates foorumites.

Lepingu eesmärk on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük tulemuslike sadamariigi meetmete kasutamisega, kindlustades seeläbi mere elusressursside ning mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise.

Kogemused tõendavad kulutasuvussuhet ja üliolulist rolli, mida sadamariigi meetmed etendavad ühes teiste vahenditega võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

Seetõttu hääletasime raporti poolt.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. − 2009. aasta novembris kinnitati ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsil leping, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, mis võib aidata vähendada seda liiki kalapüüki ning kindlustada mere elusressursside ja mereökosüsteemide pikaajalise säilitamise ning säästva kasutamise. Kuna Euroopa Liit on üks rahvusvahelise kalanduse põhiesindajaid ja üks kalandustoodete peamisi üleilmseid turge, on sobiv ja kohane soodustada taoliste ettepanekute vastuvõtmist ka Euroopa institutsioonides.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi eesmärk, mida praegune otsus puudutab, on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük tulemuslike sadamariigi meetmetega. Sisuliselt tähendavad sadamariigi meetmed neid meetmeid, mida rannikuäärsed riigid võivad kohaldada laevadele, millel ei lubata sadamas oma lippude all sõita või mis taotlevad luba sadamasse sisenemiseks.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest lepingu eesmärk on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük tulemuslike sadamariigi meetmete rakendamisega, tagades seeläbi mere elusressursside ning mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise.

Lepingut kohaldavad pooled sadamariikidena laevade puhul, kellel ei ole sadamasse sisenemise taotlemisel või sadamas olles õigust sõita oma lipu all. See hõlmab mitte ainult kalalaevu, vaid ka kalapüügiga seotud tegevuseks kasutatavaid laevu, nagu transpordilaevad, mida võidakse kasutada kalandustoodete vedamiseks. Selles toetatakse ka ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi laia määratlust ja see hõlmab suurt hulka reguleerimata kalapüügitoiminguid. Lisades (lepingu lahutamatutes osades) sätestatakse teave, mis tuleb eelnevalt esitada laevadel, mis taotlevad sisenemist poolte sadamatesse, ning lisaks ka suunised inspekteerimise korra, inspekteerimise tulemuste menetlemise, teabesüsteemide ja koolitusnõuete kohta. Pooltel tuleks teha koostööd teabevahetusmehhanismi loomiseks, mida soovitatavalt koordineeriks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon seoses teiste asjaomaste mitmepoolsete ning valitsustevaheliste algatustega, ning teabevahetuse soodustamiseks olemasolevate andmebaasidega, mis lepingut puudutavad.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. − (PL) Teaduslike prognooside kohaselt on 21. sajandi keskpaigaks tavaline, et Maa mered ja ookeanid on loodusvarade, kalade ning mereandide mõtlematu majandamise tõttu tühjad. Kehtestatud piirangute ja keeldude kiuste toimub palju ebaseaduslikku kalapüüki või isegi kalapüüki, mida võib pidada rüüstamiseks. Seetõttu on vaja tõhustada järelvalvet, et ennetada veeökosüsteemide hävitamine ja sellele järgnev keskkonnakatastroof. Ratsionaalne kalanduspoliitika on iseäranis oluline, arvestades toidukriisi, mis on oht, millega seisame silmitsi samal ajal, kui elanikkond suureneb. Taoliste toodete suurima turuna tuleks Euroopa Liidul seetõttu toetada meetmeid, mis on suunatud kalandusõigusaktide rikkumiste ennetamisele.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Toetan lepingut, mille eesmärk on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük tulemuslike sadamariigi meetmete kasutamisega, kindlustades seeläbi mere elusressursside ning mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − (ES) Hääletasin raporti poolt, mis puudutab lepingut, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, sest arvan, et seda liiki kalapüük tähendab tõsist üleilmset ohtu vee-elusressurssidele. Turg on rahuldamatu ja ammendab loodusvarasid. Peame kärpima tööstuslikke rüüstavaid püügitehnikaid. Kalavarude ammendamine on keskkonna-, aga ka sotsiaalne probleem. Seetõttu toetan seda positiivset raportit ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 36. istungjärgul vastuvõetud lepingu kohta, millega jõudis lõpule pikk aruteluperiood, millega kaasnes juba mitme tegevusjuhendi vastuvõtmine. Arvan, et võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga peab olema põhipunkt igasuguses kalanduspoliitikas, mis on oma nime väärt. Seetõttu hääletan raporti poolt lepingu kohta, milles kehtestatud eesmärkideks on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik kalapüük, kohaldades sadamariigis tulemuslikke meetmeid, ja niiviisi võimaldada mereökosüsteemide pikaajalist kaitsmist ning ratsionaalset ja säästvat kasutamist.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Tean, et lepingu eesmärk on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik, teatamata ning reguleerimata kalapüük tulemuslike sadamariigi meetmete kasutamisega, kindlustades seeläbi mere elusressursside ning mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise. 31. jaanuaril 2011 olid lepingu allkirjastanud 23 ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni liiget ja hoiule oli antud kaks ühinemiskirja. Kuna Euroopa Liit on oluline osaleja rahvusvahelises kalanduses ning üks kalandustoodete peamisi üleilmseid turge, teeb raportöör ettepaneku, et parlament annaks oma nõusoleku lepingu sõlmimiseks, ning toetab kindlalt ja ergutab Euroopa Komisjoni jätkama jõupingutusi ettepanekute vastuvõtmise nimel. Hääletasin poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Lepingu eesmärk on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük tulemuslike sadamariigi meetmete kasutamisega, kindlustades seeläbi mere elusressursside ning mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise, hõlmates mitte ainult kalalaevu, vaid ka laevu, mida võidakse kasutada kalatoodete veoks. See toetab ka ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi laiendatud määratlust ja hõlmab suurt hulka reguleerimata kalapüügitoiminguid.

ÜRO vastutustundliku kalapüügi tegevusjuhendi raames on leping osa ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni loodud rahvusvahelisest tegevuskavast ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

Kuna ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on praeguse kalamajanduse üks suuremaid nuhtlusi, on leping iseäranis oluline, eriti ajal, kui EL töötab uue ühise kalanduspoliitikaga.

Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. − Peame toetama lepingu kinnitamist, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ning lõpetamiseks. Leping on ülioluline vahend, et kindlustada, et ELil on vahendid võitluseks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga meie vetes. Iirimaal ja iseäranis Iirimaa lõunaosas on õitsev kalamajandus ning leping aitab võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kui ühe suurima ohuga, mis vee-elusressursside säästvat kasutamist ähvardab. On ülioluline, et EL on osalenud protsessis algusest peale ja etendanud lepingu koostamisel aktiivset ning tõhusat rolli, kuna võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kujutab olulist osa ühisest kalanduspoliitikast.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kujutab suurt takistust säästvale arengule, kuna see võib kahjustada vee-elusressursse. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni egiidi all on sõlmitud leping, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, ning selleks, et see oleks liidule püsivalt siduv, tuleb see Euroopa Liidul kinnitada; seega hääletasin lepingu sõlmimise poolt, kuna see on ühise kalanduspoliitika keskne punkt.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Carmen Fraga Estévezi raporti vastuvõtmisega täna lõuna ajal on parlament andnud Euroopa Liidule heakskiidu sõlmida siduv rahvusvaheline leping ebaseadusliku kalapüügiga võitlemiseks, näidates seeläbi ka oma pühendumust vastutustundelikule kalapüügile. Väärib meenutamist, et ebaseaduslik kalapüük on ikka veel üks suurimaid ohte mere bioloogiliste ressursside säästvale kasutamisele ning sama suur oht kui intensiivkalapüük. Võitlus seda liiki kalapüügiga, mis kurnab mere bioloogilisi ressursse ja ökosüsteeme, on Euroopa Liidu jaoks ülioluline eesmärk. Volinik Damanaki hiljutine teadaanne uue kalanduskontrolli süsteemi kohta, mis tähendab, et kala saab jälgida püüdmise paigast söögilauani, on julgustav. Uue punktisüsteemi (punktid kogunevad loa peatamiseni) kasutuselevõtmine 1. jaanuaril 2012 on iseäranis oluline. Süsteemi eesmärk on kindlustada, et ränkadele rikkumistele reageeritaks samal viisil, hoiatavate trahvidega, mis on vähemalt viis korda suuremad ebaseaduslikult püütud kala turuväärtusest. Ühendatuna Euroopa kogu territooriumil tegutsevate inspektorite kontrolli- ja sanktsioonivolitustega on jälgitavuse süsteem ebaseadusliku kalapüügi piiramiseks ülioluline vahend.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on jätkuvalt üks suurimaid üleilmseid ohte mere elusressursside säästvale kasutamisele. Võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga on oluline osa ühisest kalanduspoliitikast ning EL peaks olema võimeline edendama küsimuses rahvusvahelist koostööd, osaledes aktiivselt ja tõhusalt sadamariigi meetmeid käsitleva rahvusvahelise vahendi kasutuselevõtmisel.

EL on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja 13 regionaalse kalandusorganisatsiooni liige. Regionaalsetes kalandusorganisatsioonides kasutusele võetud sadamariigi mehhanisme on rakendatud ELi õiguse kaudu, mis sätestab ka terviklikud eeskirjad sadamateenustele juurdepääsu, ELi sadamates toimuva kolmandate riikide laevade kalandustoodete lossimise ja ümberlaadimise ning ELi ja kolmandate riikide vaheliste koostöö- ning abimehhanismide kohta.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ebaseaduslik kalapüük on üks suurimaid ohte mere elusressursside säästvale kasutamisele. Võitlus seda liiki kasutamisega kujutab olulist osa ühisest kalanduspoliitikast ning EL peaks olema võimeline edendama küsimuses rahvusvahelist koostööd, osaledes aktiivselt ja tõhusalt sadamariigi meetmeid käsitleva rahvusvahelise vahendi kasutuselevõtul.

2001. aastal töötas toidu- ja põllumajandusorganisatsioon välja rahvusvahelise tegevuskava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Kavas rakendati terviklikku lähenemisviisi, arendades edasi lipu-, rannikuäärsete ja sadamariikides rakendatavaid meetmeid. Täna vastu võetud dokumendi eesmärk on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik kalapüük tulemuslike sadamariigi meetmete kasutamisega, kindlustades seeläbi mere elusressursside ning mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. − Sadamariigi meetmed on oluline vahend võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on kuritegelik tegevus, mis kahjustab meie mereökosüsteeme, ohustab meie toiduga kindlustatust ja hävitab seaduslikus kalamajanduses tegutsevate inimeste elatusallika. Kuid meie meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ei tohi hõlmata vaid sadamariigi meetmeid; peame võitlema ka mugavuslippude kasutamise lõpetamise nimel, mis võimaldab tihti laevadel tegutseda ebaseaduslikult ja karistamatult. Samuti oleks sama oluline üleilmne kalalaevade register, nagu ka kalandustoodete jälgitavus.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PT) Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine on ülioluline prioriteet ühise kalanduspoliitika edu seisukohast. Lepingu eesmärk on vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük tulemuslike sadamariigi meetmete kasutamisega, tagades seeläbi mere elusressursside ning mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise. Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on jätkuvalt üks suurimaid üleilmseid ohte vee-elusressursside säästvale kasutamisele ning ELil on olnud aktiivne ja tõhus roll käesoleva lepinguprojekti koostamisel.

Võimaluse kaudu, mille annab sadamariigi meetmeid käsitlev rahvusvaheline vahend, keelduvad pooled võimaldamast sisenemist oma sadamatesse, kui neil on piisavalt tõendeid, et siseneda kavatsev laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või seotud tegevusega. Nendel kaalutlustel pean mainitud lepingut oluliseks panuseks praegusesse rahvusvahelisse võitlusse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning hääletan selle kinnitamise poolt.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Ehkki Leedu on väike, etendab kalandussektor minu riigi väikeste kogukondade seisukohast olulist majanduslikku ja sotsiaalset rolli. Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kujutab Leedus olulist ohtu kalapüügi jätkusuutlikkusele. Kalavarusid raisatakse, merekeskkonda hävitatakse ja ausad kalurid on sattunud kitsikusse. Ainuüksi Läänemerel on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõttu ohus 3800 töökohta. Pew Environment Groupi andmetel läheb teatamata kalapüük Leedu kaluritele iga aasta maksma üle 1,1 miljoni euro. Tegemist on tohutu rahasummaga, arvestades minu riigi suurust ning asjaolu, et need probleemid on välditavad. Reguleerimata kalapüük on iseäranis laastav tursapüügile Läänemerel, mille seisukord on juba kehv. Tursk on Läänemere väärtuslikem kala ja enamik Leedu kalureid on sõltuvad tursavarudest. Meie tursakalurid on aga silmitsi ametlikust lossimisest 40% suurema ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalasaagiga. Kui ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük lõppeks, võiks tursapüük Läänemerel taastuda. Selleks aga, et see juhtuks, peame täitma lüngad, mis võimaldavad ebaseaduslikel ettevõtjatel oma tegevuselt kasumit teenida. Peame kehtestama õigusrikkujatele karmimad karistused.

Raport: Arlene McCarthy (A7-0147/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Miljonid eurooplased kasutavad õigust kaubelda ELi siseturul ning elada, töötada ja reisida kõikjal ELis. ELis on õigusaktid, mis lubavad esitada piiriüleseid sissenõudmisi ning tunnistada vastastikku riikide kohtute otsuseid. Juriidilise otsuse saamine on aga ainult osa protsessist: kodanikel ja ettevõtetel peab olema õigus kindlustada, et neid otsuseid ka tõhusalt jõustatakse. Tõhusaks jõustamiseks on vajalik see, et kohtud võiksid ajutise meetmena tegutseda kiiresti ja nõuda võlgniku varade avalikustamist ning külmutamist. Sellise meetmeta suudavad petistest kauplejad ning teised võlgnikud oma kohustuste eest põgeneda, viies oma varad üle lihtsalt teise jurisdiktsiooni ning seeläbi takistades laenuandjal ühtse turul tehtud otsuse tõhusat jõustamist. Kodanik või väikeettevõte on kulutanud nii raha kui ka aega, et saada kohtuotsus ainult selleks, et minna ilma edu või õigluse garantiita järgmise liikmesriigi kohtusse. See raport viitab vajadusele omada tõhusat vahendit võlgnike varade avalikustamise ning külmutamise tarbeks ning seepärast hääletan selle poolt.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Kahtlemata on siseturg kõige olulisem instrument, mis Euroopa Liidul hiljutise finantskriisi valguses kasvu edendamiseks olemas on. Miljonid kodanikud ja ettevõtted, kes siseturu vilju naudivad, peavad olema suutelised praktiseerima oma õigusi ning olema suutelised reisima, töötama ning elama vabalt kõikjal Euroopas. Seetõttu on neil vaja ka juurdepääsu tõhusatele lahendustele, kui nad plaanivad esitada nõude teise kodaniku või ettevõtte vastu, kes neid õigusi ohtu seab.

Nüüdseks on Euroopa Liidus olemas instrumendid, mis võimaldavad esitada piiriüleseid nõudeid ning riikide kohtute otsuste vastastikust tunnistamist. Tegelik õigus otsuseid jõustada on aga endiselt puudu. Tõhusa süsteemi kehtestamine võlgnike varade külmutamiseks ning avalikustamiseks ja liikmesriikide jõustamisametkondade koostöö tihendamine on parimad viisid nende lünkade täitmiseks. Seetõttu hääletasin Arlene McCarthy raporti poolt.

  Raffaele Baldassarre (PPE), kirjalikult. – (IT) Üks otsuste tõhusa jõustamise vajalik osa on see, et kohtud võiksid ajutise meetmena tegutseda kiiresti ning nõuda võlgniku varade avalikustamist ning külmutamist. Sellise meetmeta suudavad petistest kauplejad ning teised võlgnikud oma kohustuste eest põgeneda, viies oma varad üle lihtsalt teise jurisdiktsiooni ning seeläbi takistades laenuandjal ühtse turul tehtud otsuse tõhusat jõustamist.

Seetõttu peame kehtestama tõelise 28. süsteemi, mille all pean silmas täiendavat autonoomset Euroopa kaitsemehhanismi, mis töötaks kõrvuti riikide kohtute vahenditega. See ennetav meede on ka üks lisamaksete viivitamist ärahoidev vahend ning sunnib piiriüleste nõuete puhul varasid avalikustama.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) See raport on oluline ühtse turu laiendamise seisukohalt piiriülesele eelfinantseeringule. Hetkel on selline tegevus osaliselt takistatud, kuna ühe liikmesriigi laenuandjad ei soovi anda laene teistes liikmesriikides elavatele laenuvõtjatele. Üks spetsiifiline näide on näiteks olukord, kus ühe liikmesriigi kodanik soovib võtta hüpoteeklaenu teises liikmesriigis asuvast pangast. Hetkel ei ole selline tehing võimalik, mis tähendab, et tarbijatel ei ole tegelikult õigus osta tooteid (sel juhul siis pangandustooteid) mis tahes teisest ELi liikmesriigist. Pank keeldub andmast hüpoteeklaene teiste liikmesriikide kodanikele (isegi kui pank on rahvusvaheline ning on läbi tütarfirmade ja harukontorite esindatud paljudes liikmesriikides), kuna laenukohustuste täitmatajätmisel on pank kohustatud jätkama sunnitud sissenõudmismenetlusega lähtuvalt lex rei sitae’st (selle riigi seadus, kus asub vara, mille jaoks laenav pank hüpoteeklaenu andis) ning mitte lähtuvalt selle riigi seadusest, kus asub laenuandja registreeritud kontor. Kui kooskõlas selle raportiga kehtestataks 28. režiimi menetlus, siis aitaks see kaasa piiriüleste krediidipõhiste tehingute tegemisele.

  Philippe Boulland (PPE), kirjalikult. – (FR) Tagasimaksmata võlgade tagasisaamise edu määr on märkimisväärselt madal. Võlgniku varade üleviimine teise riiki on muutnud paljudele laenuandjatele suureks probleemiks.

Määrus, mis pakuks eraldiseisvaid lahendusi, mis võimaldaks võtta ajutisi meetmeid enne ning pärast põhimenetlusi ning põhimenetluste ajal, tähendaks märkimisväärset edu Euroopa kodanikele võitluses nende ebaausate võlgnike vastu.

Enamik Euroopa kodanikest on töötajad ning majanduskriisi ajal mässitakse nad liiga sageli maksejõuetusmenetlustesse, juhul kui ettevõtted, kelle heaks nad töötavad, pankrotti lähevad.

Olles Julie Girlingi maksejõuetusmenetluse arvamuse projekti variraportöör, tundsin, et töötajad vajavad suuremat juriidilist kaitset ja kindlust, mis peaks olema harmoniseeritud, ning eelkõige tõhusat õiguskaitsevahendit.

Teen ettepaneku, et kui võlgu oleva tööandja vastu alustatakse põhimaksejõuetusemenetlust, peaks saajale võimaldatama kuue kuu jooksul tagasiulatuva mõjuga varade külmutamise nõudmist, kui ettevõte on astunud samme oma varade liigutamiseks.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Nõustun, et varade säilitamise Euroopa määrus (EOPA) ning varade avalikustamise Euroopa määrus (EODA) peaksid olema sõltumatud korrigeerivad vahendid, mis täiendavad riigisisese õiguse vahendeid, ning neid tuleks tarvitada ainult piiriüleste juhtumite korral. EOPA väljaandmise üle peaks otsustama ainult riigi kohus. Tõendamiskohustus peaks samuti lasuma hagejal, kes peaks esitama asjakohast tõestusmaterjali juhtumi juriidilise vastuvõetavuse (fumus boni juris) ja kiireloomulisuse (periculum in mora) kohta. Neid kriteeriume peaksid hindama riikide kohtud Euroopa Kohtu kohtupraktikate alusel. EOPA mõju peab ulatuma ainult pangakontode arestimise ning pangahoiuste ajutise külmutamiseni ning see ei tohiks laenuandjatele anda mitte mingisuguseid omandiõigusi võlgniku varade üle. Lisaks tuleks mõelda selle peale, kas määrus peaks kehtima ka teist tüüpi varadele, näiteks kinnisvarale või tulevastele varadele (varsti saadav debitoorne võlgnevus või pärandus).

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Euroopas on väga palju siseturul tegutsevaid ettevõtteid, samal ajal kui Euroopa kodanikud kasutavad oma õigusi elada, töötada või reisida piiranguteta kõikjal ELis. Märkisime juba ühtse turu akti – mille eesmärk on sidustada siseturgu ja propageerida piiriüleseid tehinguid, sealhulgas e-kaubandus – arutelu käigus, et vajame garantiisid, et suuta mis tahes piiriüleseid võlgu tagasi saada. Toetan täielikult raportis tehtud tähelepanekut, mille kohaselt tuleks komisjonilt küsida õigusakti rakendamiseks tõhusamate instrumentide esitamist, mis täiendaks juba eksisteerivaid piiriüleseid nõudeid käsitlevaid õigusakte, nagu Brüsseli I määrus või väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Kohtutel peaks olema võimalik kasutada vajalikke instrumente, et tegutseda kiiresti ning külmutada võlgniku või väidetava võlgniku varad, kuid siiski mitte igasuguses olukorras. Peame saavutama laenuandjate ning võlgnike õiguste kaitsmise tasakaalu, et ära hoida mis tahes juhuslike olukordade teke.

EOPA saamise võimalus ilma teavitamiseta ning asjaosalise eelneva ärakuulamiseta rikub võlgniku õigusi ja on vastuolus Euroopa Liidu kohtupraktikaga. Seega ei paku raport vajalikku tasakaalu, kuna võlgniku õigusi on vaja paremini kaitsta.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Arlene McCarthy raporti poolt, mis nõuab komisjonilt varade säilitamise Euroopa määruse ning varade avalikustamise Euroopa määruse esitamist. Mõlemad instrumendid peaksid olema eraldiseisvad lahendused, mis täiendavad juba eksisteerivaid riigisisese õiguse lahendusi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Vajadus on tõhusa süsteemi järele, mis ennetaks ning karistaks maksmata jätmist, kui see juhtuks isikute seas, kelle varad paiknevad eri riikides, sest vastasel juhul seaks inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ELis ohtu Euroopa avalikkuse juriidilise kindluse. Seetõttu olen nõus komisjonile suunatud soovitustega esitatud meetmete kohta, mis puudutavad võlgnike varade külmutamist ja avalikustamist piiriüleste juhtumite puhul.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Makseviivitused ja maksmata jäänud võlad kahjustavad nii ettevõtteid kui ka tarbijaid. Isegi kui kohtud on otsuse teinud, on laenuandjatel tegelikkuses väga raske võlgu kätte saada, kui puudub teave võlgniku ja tema varade paiknemise kohta. See on veelgi keerulisem, kui võlgniku alaline elukoht on teises liikmesriigis. Hetkel on edukalt kätte saadud piiriüleste võlgade arv väga väike ning piiriülese võla sissenõudmise kulud võivad olla takistavaks teguriks ning seetõttu ei pruugi osalised kohtumenetlust alustada. Aeg on tulnud sissenõudmismenetlust lihtsustada ning kiirendada. Selleks et parandada võlgade sissenõudmist Euroopa Liidus ning kaitsta seeläbi tõhusamalt tarbijaid ja julgustada liikmesriikidevahelist kaubandust, peab komisjon esitama uue õigusakti võlgnike varade külmutamise ja avalikustamise kohta.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna seal esitatakse palju meetmeid, mis aitavad ennetada petistest kauplejatel ning teistel võlgnikel oma kohustustest möödahiilimist, kandes oma varad üle teistesse jurisdiktsioonidesse, takistades seeläbi laenuandjal kohtuotsust tõhusalt ühtsel turul jõustada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Stockholmi programmi vastuvõtmisel paluti komisjonil esitada spetsiifilisi ettepanekuid lihtsa ning autonoomse Euroopa süsteemi loomiseks, pangakontode arestimiseks ning pangahoiuste ajutiseks külmutamiseks. Praegused Euroopa õigusaktid võimaldavad esitada piiriüleseid nõudeid ning riikide kohtute otsuste vastastikust tunnistamist, kuid endiselt ei kindlusta, et menetluse tulemusena tehtud kohtuotsuseid tõhusalt ka jõustataks.

Sellisena ja tuginedes mitmele resolutsioonile, mille parlament vastu on võtnud ning mis seda ideed tugevdavad, palub raportöör komisjonil selles omaalgatuslikus raportis kasutusele võtta kaks instrumenti – varade säilitamise Euroopa määrus (EOPA) ning varade avalikustamise Euroopa määrus (EODA) –, mida rakendataks riigisiseses õiguses ning mis käsitleks ainult piiriüleseid juhtumeid. Nende instrumentide eesmärk on kindlustada see, et kohtud võtavad meetmed kiiresti kasutusele, võimaldades külmutada võlgnike varasid ning takistada nende varade ümberasustamist või ülekandmist.

Seetõttu kiidan raportööri ning usun, et need on vajalikud meetmed, mis tagavad suurema õiguskindluse ning lisaks kaitsevad siseturu paremat toimimist.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Elanike ning teatud ärimeeste oportunism ning ahnus tingivad selle, et nad kasutavad ära inimeste ja kaupade liikumisvabadust kõikjal Euroopa Liidus, et kahjustada kolmandaid pooli. Hoolimata praegustest määrustest, nagu Brüssel I määrus, Euroopa täitekorraldus, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ning maksekorralduse menetlus, ei ole alati võimalik –ning alati ei ole võimalik kiiresti – saavutada kohtuotsuse tõhusat jõustamist ühtsel turul. Toetan täielikult raportit, mis sisaldab Euroopa Komisjonile tehtud soovituste kogumikku, mis on seotud esitatud ettepanekutega võlgnike varade külmutamise ja avalikustamise kohta piiriüleste juhtumite puhul. Loodan, et meil on juunis spetsiifiline ettepanek koos meetmetega, mida selle teema puhul heaks kiita.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tunnistame vajadust kaitsta tarbijaõigusi ELi siseturul ning eriti kõige haavatavamate õigusi. ELis on juba olemas õigusakte, mis võimaldavad esitada piiriüleseid nõuded ning tunnistada vastastikku riikide kohtute otsuseid, sealhulgas Brüsseli I määrus, Euroopa täitekorraldus, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ning maksekorralduse menetlus. Juriidilise otsuse tegemine on aga ainult osa protsessist. Raporti eesmärk on saavutada see, et elanikel ning ettevõtetel oleks õigus tagada nende otsuste tõhus jõustamine.

Tõhusaks jõustamiseks on vajalik see, et kohtud võiksid ajutise meetmena tegutseda kiiresti ja nõuda võlgniku varade avalikustamist ning külmutamist. Seda meedet on vaja selleks, et tagada indiviidide ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate õigused. Loomulikult ei too see endaga kaasa meie vastuseisu ning reservatsioonide lõppemist ühtse turu, selle iseloomu ning mõju olulisimate aspektide suhtes

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liidu loodud siseturul on üha vajalikumaks muutumas tarbijate õiguste kaitsmine ning eriti nende tarbijate, kellel ei ole piisavalt ressursse.

ELis on juba õigusakte, mis võimaldavad esitada piiriüleseid nõuded ning tunnistada vastastikku riikide kohtute otsuseid, sealhulgas Brüsseli I määrus, Euroopa täitekorraldus, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ning maksekorralduse menetlus. Juriidilise otsuse tegemine on aga ainult osa protsessist.

Raportööri raporti eesmärk on saavutada see, et elanikel ning ettevõtetel oleks õigus tagada nende otsuste tõhus jõustamine. Tõhusaks jõustamiseks on vajalik see, et kohtud võiksid ajutise meetmena tegutseda kiiresti ja nõuda võlgniku varade avalikustamist ning külmutamist.

Sellise meetmeta suudavad petistest kauplejad ning teised võlgnikud oma kohustuste eest põgeneda, viies oma varad üle lihtsalt teise jurisdiktsiooni ning seeläbi takistades laenuandjal ühtse turul tehtud otsuse tõhusat jõustamist.

Kodanik või väikeettevõte on kulutanud nii raha kui ka aega, et saada kohtuotsus ainult selleks, et minna ilma edu või õigluse garantiita järgmise liikmesriigi kohtusse.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna ELis on õigusakte, mis võimaldavad esitada piiriüleseid nõuded ning riikide kohtute otsuste vastastikust tunnistamist. Selliste õigusaktide hulka kuuluvad Brüsseli I määrus, Euroopa täitekorraldus, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ning maksekorralduse menetlus. Otsuse saamine on aga ainult üks osa protsessist. Kodanikel ning ettevõtetel peab olema õigus oma otsuste tõhusaks jõustamiseks. Üks tõhusa jõustamise vajalik osa on see, et kohtud võiksid ajutise meetmena tegutseda kiiresti ning nõuda võlgniku varade avalikustamist ning külmutamist. Sellise meetmeta suudavad petistest kauplejad ning teised võlgnikud oma kohustuste eest põgeneda, viies oma varad üle lihtsalt teise jurisdiktsiooni ning seeläbi takistades laenuandjal ühtse turul tehtud otsuse tõhusat jõustamist. Euroopa asutused on juhtinud tähelepanu võlgnike varade külmutamise ja avalikustamise tõhusa režiimi vajadusele.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Isiklikult pooldan seda, et varade säilitamise Euroopa korraldus ning varade avalikustamise Euroopa korraldus saaksid osaks ELi õigusest. See kehtib eriti viimaste aastate seadusandlike muutuste valguses, kui sellised meetmed nagu Euroopa täitekorraldus, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ning Euroopa maksekorraldus lisati liidu õigusesse, kuna neid meetmeid ei saa täielikult realiseerida, kui pole kasutusele võetud varade säilitamise Euroopa korraldust ning varade avalikustamise Euroopa korraldust.

Kuigi toetan komisjoni üleskutset esitada ettepanekuid mõlema meetme seadusandlikeks muudatusteks, ei tähenda see automaatset toetust komisjoni ettepanekule. Selle ettepaneku hindamisel pööran erilist tähelepanu just selle spetsiifilisele vormile, rõhutades selle kasutamist ainult piiriülestel juhtudel, nende meetmete rakendamise jurisdiktsiooni ning nende meetmete rakendamise piiramist ainult juhtudele, kus see on vältimatult vajalik.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Mul on hea meel selle aruande üle, mis juhul, kui komisjon selle heaks kiidab, peaks aitama pettuse ohvreid. Praegune juriidiline olukord kaitseb petturit, jättes ohvri eksinuna paberimajanduse ning kulukate õiguslike meetmete mülkasse. Need ettepanekud pööraksid selle ebaausa olukorra õigeks, luues ohvritele paremaid võimalusi oma raha tagasi saada.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raportis tõstatatakse pankade võla tagasimaksete garantiide probleemi. Pangad saavad kasu soodustingimustel võimaldatud intressimääradest, mis tagavad nende kasumid. Samas jätkavad nad ebaproportsionaalselt kõrget maksustamist riikide ning kodanike võlgadelt. Kiiresti on vaja päästa kodanikke ja riike, kes on pankade ohvrid, mitte vastupidi.

Hääletan selle raporti vastu.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − (ES) Praeguses Euroopa siseturu kontekstis on aina olulisem tarbijate õiguste kaitsmine ja eriti just nende õiguste kaitsmine, kelle olukord ei ole kiita. Euroopa õigusaktid võimaldavad piiriüleste nõuete esitamist ning ka riikide kohtute otsuste vastastikust tunnistamist, kuid praegune piiriülese võla sissenõudmise menetlus on vaevaline ning piiravalt kulukas. Raporti eesmärk, kus on kirjas soovitused esitatud ajutiste meetmete kohta, mis võimaldaksid külmutada ja avalikustada võlgnike varad piiriüleste juhtumite korral, on pakkuda Euroopa kodanikele ja ettevõtetele selliseid õigusi, mis võimaldaksid neid otsuseid tegelikult ka jõustada. Sellist tüüpi meetmete puudumine annab tõrkuvatele võlgnikele märku karistamatust ning teeb petistest kauplejatele lihtsamaks oma kohustustest mööda hiilida, kuna nad saavad oma varad lihtsalt teise jurisdiktsiooni üle kanda, et takistada kohtuotsuse jõustamist. See sunnib kodanikke minema teise liikmesriigi kohtu ette ilma garantiita, et see kulukas protsess lõppeb ka soodsa tulemusega. Seetõttu ei saa ma hääletada raporti vastu, mis määratleb meetmed, mille eesmärk on neid õigusi kaitsta.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Kaubandusvabadus ning ELi siseturu tõrgeteta toimimine toob endaga kaasa õigused ja kohustused. Üks avalikkuse põhiõigusi on sobiv regressivahend, kui neil on nõue indiviidile või ettevõttele, kes on neile kahju põhjustanud.

Lisaks tuleb kindlustada see, et mis tahes kohtuotsuseid jõustatakse kiiresti, et kompensatsiooni eest vastutavatel isikutel või ettevõtetel ei oleks võimalik oma kohustustest eemale hiilida, kandes lihtsalt oma varad üle teise jurisdiktsiooni, takistades seeläbi ühtsel turul tõhusalt võlgniku suhtes tehtud otsuse jõustamist. See praktiline, kuid oluline seaduselünk tuuakse selles omaalgatuslikus raportis välja, mille poolt ma ka hääletasin.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Kõige olulisem instrument, mis ELil on ning millega ta finantskriisi möllamisel kasvu edendada saab, on tema siseturg. Hetkel ei rakendata ELi õigust tõhusalt, eriti tsiviilõiguse valdkonnas. Olukord on reaalsuses selline, et piiriüleste võlgade maksete määr on väga madal nii eraisikute kui ka ettevõtete varade puhul. See fakt ise heidutab piiriülest kaubandust, andes võlgnikele märku karistamatusest ning kahjustades ELi majandusjõudlust. Võlgade piiriülese arveldamise kulud piiravad praegu laenuandjaid, juhtudel kui võlgnikul on varad eri liikmesriikides. See takistab siseturul ettenähtud viisil töötamast. Euroopa Liidu meetmed on üliolulised, et selline olukord lõpetada ning ELi kodanikele tõhusat regressivõimalust pakkuda, juhul kui neile on teise kodaniku või ettevõtte suhtes nõue. Need oleks meetmed, mis lihtsustaks ning kiirendaks seda makseprotsessi. Seetõttu hääletasin raporti poolt, milles Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikke ettepanekuid meetmete kohta, mis võimaldaksid piiriüleste juhtumite korral võlgnike ning väidetavate võlgnike varasid külmutada ning avalikustada.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtse turu loomiseks tuleb osalistele anda vajalikud mehhanismid, mis võimaldavad võlgadega arveldada kõikjal liidus. See kontseptsioon oli aluseks näiteks Brüsseli I määrusele, mille eesmärk on kehtestada üks süsteem õiguslike otsuste tunnistamiseks ELis. Endiselt on laenuandjal aga väga raske jõustada võlanõuet, kui võlgniku varad on ära jagatud mitmesse liikmesriiki, ning selles ei ole midagi halba, kui kordan, et selline olukord loob tõelisi probleeme tõelise ühtse turu realiseerimiseks. Varade säilitamise Euroopa määrus (EOPA) ning varade avalikustamise Euroopa määrus (EODA) võivad selle toimimise eelduseks head instrumendid olla. Seetõttu hääletasin selle raporti poolt.

  Evelyn Regner (S&D) , kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa siseturu miljonid kodanikud vajavad tõhusaid juriidilisi vahendeid, et esitada oma nõudeid teiste kodanike või ettevõte suhtes. Inimestel, kes praktiseerivad oma õigust elada, töötada ning reisida ELis, ei peaks tulevikus olema võimalust langeda jultunud hangeldajate ning teiste võlgnike ohvriks, kes väldivad oma kohustuste täitmist, liigutades oma varad lihtsalt teise riiki. Sellistel puhkudel takistatakse laenuandjaid sageli siseturu otsuse jõustamisel ning selle tulemusena kaotavad kodanikud või väikeettevõtted raha ja aega, sest nad suunatakse teiste liikmesriikide kohtutesse pärast seda, kui menetlusega on juba alustatud. Selleks et tagada tõhus jõustamine, peab kohtutel olema võimalus nõuda võlgnike varade avalikustamist ning külmutamist ajutist juriidilist kaitset pakkuvate meetmete kontekstis.

Praegused õigusnormid Euroopa Liidus, mis võimaldavad riikide kohtute otsuste ning piiriüleste nõuete vastastikust tunnistamist, on ebapiisavad. Kodanikel ja ettevõtetel peab olema ka õigus nautida selliste otsuste tõhusat jõustamist. See raport on oluline samm petturite tegevuste vastu ning toob kasu Euroopa siseturu kodanikele ja ettevõtetele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Miljonid ettevõtted kasutavad ära võimalust ELi siseturul kaubelda. Miljonid kodanikud kasutavad ära õigust elada, töötada ning reisida kõikjal ELis. See on väga oluline, et kodanikel oleks siseturul võimalus kasutada tõhusaid vahendeid, kui neil tekib nõue mõne teise kodaniku või ettevõtte suhtes.

ELis on olemas õigusakte, mis võimaldavad esitada piiriüleseid nõudeid ning tunnistada vastastikku riikide kohtute otsuseid, sealhulgas Brüsseli I määrus, Euroopa täitekorraldus, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ning maksekorralduse menetlus. Otsuse saamine on aga ainult üks osa protsessist. Kodanikel ning ettevõtetel peab olema õigus oma otsuste tõhusaks jõustamiseks. Üks tõhusa jõustamise vajalik osa on see, et kohtud võiksid ajutise meetmena tegutseda kiiresti ning nõuda võlgniku varade avalikustamist ning külmutamist.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Miljonid ettevõtted tegutsevad Euroopa Liidu siseturul ning miljonid kodanikud kasutavad ära õigust elada, töötada ning reisida kõikides liikmesriikides. Seetõttu on väga oluline, et kodanikel oleks siseturul võimalus kasutada vajalikke tõhusaid vahendeid, kui neile tekib nõue mõne teise kodaniku või ettevõtte suhtes.

Nüüdseks on Euroopa Liidus olemas õigusaktid, mis võimaldavad esitada piiriüleseid nõudeid ning riikide kohtute otsuste vastastikust tunnistamist. Juriidilise otsuse tegemine on tihti aga ainult osa protsessist. Euroopa üle 500 miljonil kodanikul ning nende äridel peab olema õigus otsuste tõhusatele jõustamistele. Üks tõhusa jõustamise vajalik osa on see, et kohtud võiksid ajutise meetmena tegutseda kohe ning nõuda võlgniku varade avalikustamist ning külmutamist. Selle raporti eesmärk, mida me täna oleme heaks kiitmas, on kutsuda komisjoni üles esitama kiiresti ettepanekuid ajutiste meetmete kohta, mis võimaldaksid piiriüleste vaidluste puhul võlgnike varasid külmutada ja avalikustada.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Toetan seda omaalgatuslikku raportit, kuna see toetab varade säilitamise Euroopa määruse ning varade avalikustamise Euroopa määruse loomist.

Raport: Jorgo Chatzimarkakis (A7-0134/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan selle ettepaneku poolt, kuna nõustun heakskiidu andmise menetlustega, millega esitatakse sobivad assigneeringud iga rubriigi jaoks.

  Bastiaan Belder (EFD) , kirjalikult. − (NL) Ma ei saa toetada Euroopa Komisjonile või teistele asutustele ja organitele heakskiidu andmist. Kõige olulisem põhjus selle juures on see, et veaprotsent jääb liiga suureks. Jorgo Chatzimarkakise raport Euroopa Komisjoni kohta toob murelikuks tegevad valdkonnad väga hästi välja. Eelarvekontrollikomisjon ei ole aga suutnud jõuda järeldusele, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine tuleks edasi lükata hoolimata asjaolust, et see on just see vahend, mida peaksime Euroopa Komisjonile ning liikmesriikidele surve avaldamiseks kasutama, et nad parandusi teeksid. Näiteks riiklikult kinnitavad avaldused, mis aitavad parendada ühist haldamist, ning see puudutab ka struktuurifonde.

Struktuurifondide ning teadusgrantidega seotud paljud keerulised reeglid on veel üks probleem. Seetõttu olen esitanud muudatuse 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni liikme Garriga Polledo raportile. Oma muudatusega soovin, et Euroopa Komisjon kindlustaks, et iga ettepanekuga kaasneks ka mõjuhinnang. Mõjuhinnang tuleb koostada sõltumatult, seda ei tohi teha Euroopa Komisjon. Lõpetuseks mainin, et bürokraatliku koormuse piiramine ning riiklikult kinnitatavad avaldused peaks finantsjuhtimises vigu vähendama. Eelarve täitmisele heakskiidu andmisega viskab Euroopa Liit minema kõige olulisema töövahendi, mis tal eales on kasutuses olnud. Jorgo Chatzimarkakise raport väärib paremat saatust.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Pooldan heakskiidu andmist Euroopa Komisjoni tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel, kuna hoolimata probleemidest nende varade haldamisel on kontrollikoja tulemusest näha objektiivseid paranemisi. Suurem läbipaistvus auditeerimisel ning kõikide nende paranenud jõudlus, kes on seotud Euroopa vahendite haldamisega, on kaks peamist põhjust, millest tingituna ma seda heakskiitu toetan.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletus selle üle, kas anda komisjonile heakskiit 2009. eelarveaasta täitmisele, on esile kerkinud väga olulisel poliitilisel hetkel, sest arutelud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle toimuvad juba finantsmääruse ülevaatamise valguses. Seetõttu avanes parlamendil võimalus anda uus tõuge ja vitaalsus menetlusele, mida pole alati tõsiselt võetud. Parlament on komisjoni eelarvelised kulutused 2009. aasta kohta heaks kiitnud, kui oli võetud kohustusi, mille eesmärk oli suurendada liikmesriikide vastutust ning parandada riiklike ametkondade kontrolli liidu kulutuste üle. Tuleb kehtestada tõhusamad juhtimis- ning kontrollisüsteemid. Tulevikus on riiklikud poliitilised kehad kohustatud allkirjastama riiklikke haldusdeklaratsioone, mis muudab nad vastutavaks selle eest, kuidas nende riikides on liidu raha kulutatud. Euroopat raputav majanduskriis avaldab mõju ka ELi eelarvele. Me ei saa lubada mis tahes skandaali või kulutuste väärjuhtimist.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime anda heakskiidu komisjoni 2009. eelarveaasta täitmisele.

Samas ei toeta me ELi personalieeskirjadega seotud lõike. Leiame, et komisjoni personalil peaks olema lisapäevi reisimiseks. Mõned tulevad kaugelt ning neil tekib võib-olla vajadus vahetada lende või muud tüüpi transporti mitu korda. Samuti tuleb meeles pidada seda, et muutusi ELi personalieeskirjadesse saab teha ainult parlamendi ja nõukogu kaasotsustamismenetluse raamistikus. Seetõttu pole heakskiidu andmise menetlus õige koht nende teemade üle arutlemiseks. Personalieeskirjade reformiga tegeleb hiljem Euroopa Parlamendi õiguskomisjon.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Toetan kontrollikoja viimastel aastatel tehtud pidevaid parandusi, mis puudutavad kõikide nende ametite tulemuslikkust, kes raha eest vastutavad. Kõikide valdkonnaga seotud kehade läbipaistvus, kindel juhtimine ja vastutus peab alati olema Euroopa Liidu prioriteediks ning näidiseks Euroopa Liidust.

Samas oleks endiselt vaja, et liikmesriigid suhtuksid täie vastutusega enda rolli liidu ühtekuuluvusfondide jagatud juhtimisel, samal ajal kui endiselt püsib ka vajadus võtta kasutusele süsteem, millega analüüsida riiklike asutuste esitatud andmete kindlust, ning kohustuslik riiklike haldusdeklaratsioonide süsteem. On väga oluline, et liikmesriigid võtaksid endale vastutuse ELi varade kasutamise eest ettenähtud viisil ning töötaksid välja korralikud ja läbipaistvad juhtimis- ja lihtsustamismeetmed.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitles komisjonile heakskiidu andmist 2009. aasta eelarve täitmisel, sest see annab kindlustunde, et väära rahakasutamise puhul hallatakse makseid paremini. Ma ei saanud toetada mõnda raporti lõiku, milles viidati Euroopa Ühenduse ametnike personalieeskirjade ülevaatusele. Minu otsuse põhjuseks on asjaolu, et personalieeskirjade ülevaatamine ei kuulu eelarvekomisjoni volituste alla ega 2009. aasta heakskiiduraportisse, vaid hoopis õiguskomisjoni pädevusse, kes nende teemadega lähitulevikus tegeleb. Leian, et peame võtma üldise lähenemisviisi ning koostama eeskirjadest fragmenteeritud ülevaate asemel kõikehõlmava ülevaate, nii et eri raportites pöörataks tähelepanu eeskirjade erinevatele osadele.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Pooldasin raportit, mis käsitles heakskiidu andmist komisjoni eelarve täitmisele 2009. eelarveaastal, kuna see tagab parema maksete haldamise, eriti sellistel juhtudel, kui raha kasutatakse vääralt. Selle otsuse vastuvõtmisega annab Euroopa Parlament heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisel ning toob oma kommentaarid välja juurdekäivates dokumentides. Leian, et on vaja lihtsustada ning vähendada riigihangete reegleid, et vähendada eksimusi. Finantsmääruse ja ühtekuuluvusmääruste juhtimisprobleeme saab vältida kõlblikkuskriteeriumite parema ühildamisega poliitiliste strateegiate üleselt. Lihtsustamine, eriti seoses finantsmääruse ülevaatamisega, peab pikemas perspektiivis kindlustama stabiilsed reeglid ning juhtimisskeemid. Mul on kahju, et 2009. eelarveaasta eelarve kinnitamisel on kontrollikoda jälle kord otsustanud keskenduda energia- ja teaduspoliitikale, mitte transpordipoliitikale. Sellegipoolest tuleb suurendada läbipaistvust, edastades korralikku teavet maksumaksjatele ja eelarveametkondadele, ning kooskõlastada tihedamalt regionaalpoliitikat ja transpordipoliitikat, sest hetkel pööratakse ainult pealiskaudset tähelepanu võimalikele Euroopa lisaväärtusega projektidele ning sellest tulenevalt ei kasutata ressursse nii tõhusalt kui võimalik, et elimineerida piiriületuste või ebapiisavatest ühenduste arvust tulenevaid kitsaskohti ja probleeme.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Minu tugev seisukoht on, et raport viitab sellele, et komisjon peaks hindama korralikult kulutusi, selleks et tuvastada võimalikke kohti säästmiseks, mis vähendaks sellel kokkuhoiuperioodil eelarvele survet.

  Paul Murphy (GUE/NGL), kirjalikult. − Hääletasin ettepaneku vastu vabastada komisjon oma kohustusest anda aru oma kulutuste kohta, kuna raport oli ebaselge. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ELi kulutõhususe idee on mitu korda esile kerkinud. Pooldan komisjoni ja tema büroode kulude kärpimist. Samas ei tohi seda teha nende töötajate arvel, kes komisjonis igapäevast tööd teevad, nagu soovitati lõigus 81. Ma ei nõustu sellega, et töötajad peaksid kulude vähendamise tulemusena kauem töötama, hoolimata sellest, kes nende tööandja on. Töötajate õigused peaksid olema tagatud ning kaitstud. Kui neile pole enam kohta, siis peaks neil olema juurdepääs sarnastele kohtadele samadel tingimustel. Valitud esindajad, kes suruvad läbi töötajate elatustasemete kahandamist, peaks vähemalt nõustuma asjaoluga, et ka nende enda hüved peaks samasuguse kohtlemise osaliseks saama. Jätkan selle üleskutse toetamist, et avalikkuse esindajad peaksid saama tavalise oskustöölise palka, ning propageerin endiselt ebavajalike kulude, lisatasude, kasude ning teiste privileegide kaotamist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See annab heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisel ning esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ja resolutsioonis kontrollikoja eriaruannete järelduste kohta.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarve ning teeb seda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 kohaselt koostöös liikmesriikidega ja oma vastutusel, võttes arvesse hea finantsjuhtimise põhimõtteid. Selle raporti vastuvõtmisega annab parlament heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisel.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Ma ei pooldanud komisjonile nõusoleku andmist ega olnud ka selle vastu. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühest küljest ei saanud Euroopa Kontrollikoda anda 2009. aasta kohta positiivset hinnangut. Teisest küljest on raportist piisavalt selgelt näha, et selle aluseks on liikmesriikide ebapiisav koostöö, kes on ühtlasi ka rahastuse saajateks. Defektidega süsteemile heakskiidu andmine ei aita selle olukorra lahenemisele kaasa. Enne raha väljajagamist tuleb paika panna kontrollimehhanismid.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Kontrollikoja hinnangul saab 2009. aastal 2–5% tehtud kõikidest maksetest kategoriseerida rahanduslikeks ebakorrapärasusteks või isegi ressursside kõrvaldamisteks. Seda on palju rohkem, kui Slovakkia igal aastal ELi eelarvesse eraldab. Meilt eeldatakse 27 Euroopa ametkonna raamatupidamisaruannete heakskiitmist, kuigi kahtlustan, et Euroopal läheks nende ametkondadeta paremini. Lisaks eelnevale ilmneb järgmise aasta eelarve eelnõust, et kasvatame ressursse just nendes sektorites, kus audit tuvastas suurimaid erinevusi. Kõige kurvem on aga asjaolu, et sellel ei ole tegelikult üldse vahet, kas parlament annab või ei anna oma heakskiitu Euroopa ametite ja asutuste juhtimisele. Kõik jätkub samas vaimus. Karmimad reeglid nende ressursside ümberjaotamiseks ning arvepidamiseks ei lahenda tegelikult midagi, sest see põhjustab täiendavat bürokraatiat ning aeglasemaid väljamakseid, mis lõppkokkuvõtteks õõnestaks toetusprogrammide tõhusust. Seetõttu pooldan ümberjaotamise etapilist kaotamist, millest on saamas tänapäevases manipuleerivas maailmas üha väiksema läbipaistvusega instrument. See moonutab turgu, piirab konkurentsivõimet ning inimestel ei ole algatusvõimet ega vastutust selle eest, kuidas ja kus nad elavad. Mida vähem raha me vastavalt poliitilistele prioriteetidele ümber jagame, seda väiksem on korruptsioonioht ning seda elujõulisemaks muutuvad Euroopa piirkonnad ja terve meie majandus.

Raport: Jorgo Chatzimarkakis (A7-0135/2011)

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Pooldan seda raportit ning just neid osi, mis puudutavad kontrollikoja eriaruannet suhkrusektori reformimise kohta. Raportis pöörati tähelepanu pärast suhkrusektori 2006. aasta reformi ilmnenud olulistele probleemidele ning probleemidele, millega endised suhkrutootjad nüüd silmitsi seisavad. Ilma kontrollikoja raportita ei oleks nende probleemidest teada antud. Suhkrutehased mängisid põllumajandussektoris olulist rolli, eriti Iirimaal, kus töötlemistehased asusid Corkis ja Carlowis. Võib isegi väita, et reformi tulemusena lakkas Iirimaa suhkrusektor olemast.

Nagu raportis öeldud, puudus piisav teave töötlemispiirkondadele avalduvate mõjude kohta; selle kohta, millist mõju avaldavad kvootidest keeldumised kohalikule majandusele, kui palju kaob töökohti ning milline saab olema kompensatsiooni jaotus. Sektoris töötavatele inimestele ning Euroopa maksumaksjatele jäi puudu reformiprotsessiga seotud läbipaistvusest ning teabest ja kogu Euroopa põllumajandussektorit puudutava reformi mõjust tuleb nüüd rääkida ausalt ning selgelt.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt. Igal aastal esitab kontrollikoda komisjoni eelarve täitmise kohta eriaruandeid. Need eriaruanded on väga olulised programmide ja projektide analüüsimisel, muutmisel ning kohandamisel, sest nende tulemusena võidakse hakata inim- ja eelarveressursse põhjalikumalt ära kasutama. Nende raportite alusel saab komisjon hakata kiiresti tegutsema ning suurema osa kontrollikoja väljatoodud puudujääkidest elimineerida. Olin vastutav raportöörtöö dokumendile, mille eelarvekomisjon Euroopa Kontrollikoja eriaruande „Üleeuroopaliste raudteetransporditelgede toimimise parandamine” kohta koostas. Leian, et komisjon peab astuma vajalikke samme kohandamaks raudteeinfrastruktuuri selliselt, et see pakuks üleeuroopalisi teenuseid ning samal ajal looma puuduvaid ühendusi piiriületuskohtades, asendades vana raudteeinfrastruktuuri või uuendades seda ning aidates liikmesriikidel leevendada erinevatest rööpavahedest tulenevaid probleeme ning pakkudes vajalikku finantsabi.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Pooldasin heakskiidu andmist Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele 2009. aastal, kuna leian, et raha on hallatud läbipaistvalt ning üldjoontes ka tõhusalt, võttes sealjuures arvesse ka teatud olukordi, millega Euroopa Liit selle ajaperioodi vältel toime tulema pidi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Näen kontrollikoja hinnanguid nendes eriaruannetes positiivse nurga alt, sest nende aruannete põhjal saame parema juurdepääsu teabele, mis kirjeldab raha kulutamist ja vajadust uuesti hinnata või kohandada programme ja projekte. EL – eriti just komisjon, kes on ELi eelarve kõrgeim juht- ja haldusorgan – peab nüüd arvestama kontrollikoja esitatud teabega. Peame püüdlema eeskujuliku raha käitlemise ning kulutamise optimeerimise poole, mis põhineks lihtsatel ning läbipaistvatel reeglitel, mille aluseks on otsevastutuse põhimõte.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna kontrollikoda on igal aastal suutnud toota aina rohkem ja paremaid aruandeid. Kahjuks ei saa nad alati parlamendis kehtivate reeglite tõttu vajaliku poliitilise tähelepanu osaliseks. Need eriaruanded on väga olulised programmide ja projektide analüüsimisel, muutmisel ning kohandamisel, sest nende tulemusena võidakse hakata inim- ja eelarveressursse põhjalikumalt ära kasutama. Hindan komisjoni positiivset suhtumist nendesse protsessidesse ning selle tahet asuda kiiresti tegutsema, et elimineerida enamik puudujääkidest, mida kontrollikoda nendes aruannetes välja toonud on.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, milles rõhutatakse vajadust uurida projekte teostamisetapis üksikasjalikumalt, et ära hoida puudujääkide tekkimist, ning kutsutakse seega komisjoni üles täiustama veelgi rohkem juhiste ning kontrollnimekirjade kasutamist, töötades välja selgemad kriteeriumid granditaotluste hindamiseks, et parandada menetluste ja nende tulemuste tõhusust ja järjepidevust ning tagada asjakohaseid jätkutegevusi, kui ei edastata nõutavat teavet või ei viida ellu nõutavaid tegevusi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Dokumendis tunnustatakse asjaolu, et kontrollikoda on suutnud igal aastal koostada rohkem ja paremaid aruandeid; avaldatakse kahetsust selle üle, et parlamendi reeglitest ringituna ei pälvi need alati poliitilist tähelepanu; juhitakse tähelepanu asjaolule, et need eriaruanded on väga olulised programmide ja projektide analüüsimisel ning muutmisel ja/või kohandamisel, kuna nende tulemusena võidakse inim- ja eelarveressursse hakata tõhusamalt kasutama; ning hinnatakse komisjoni positiivset hoiakut nende protsesside suhtes ja tema tahet hakata kiiresti tegutsema, et elimineerida enamik puudujääkidest, millele Euroopa Kontrollikoda on nendes raportites viidanud.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Selle raporti heakskiitmisega rõhutab parlament asjaolu, et kontrollikoda on suutnud igal aastal koostada üha rohkem ja paremaid eriaruandeid. Kahjuks ei saa need raportid alati vajalikku poliitilist tähelepanu, kuigi need on väga olulised programmide ja projektide analüüsimisel, muutmisel ning kohandamisel, sest nende tulemusena võidakse hakata inim- ja eelarveressursse tõhusamalt kasutama.

Tänane tekst rõhutab jälle meie tänulikkust komisjoni positiivse seisukoha eest ning tema tahet hakata kiiresti tegutsema, et elimineerida enamik puudujääkidest, mida kontrollikoda aruannetes välja toonud on.

Raport: Ville Itälä (A7-0094/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan selle ettepaneku poolt, kuna nõustun heakskiidu andmise menetlustega, millega esitatakse sobivad assigneeringud iga rubriigi jaoks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin seda raportit ja Euroopa Parlamendi 2009. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist. Kontrollikoda leidis, et maksed tervikuna olulisi vigu ei sisalda. Järelvalve- ja kontrollisüsteemide vastavust finantsmäärusega hinnates ei leitud olulisi nõrkusi. Euroopa Parlamendi peasekretär kinnitas, et parlamendi eelarvet on täidetud vastavalt headele finantsjuhtimise põhimõtetele ning et kehtestatud kontrolliraamistik annab vajalikud garantiid alusoperatsioonide seaduslikkusele ja korralisusele. Nõustun raportööriga, et parlament koos liidu asutustega peab leidma kõige kulutõhusamad viisid finants- ja inimressursside kasutamiseks, sealhulgas võimalused kokkuhoiuks, ning leidma elektroonilised töövahendid ja meetodid, et pakkuda tõhusaid teenuseid. Leian, et Euroopa Parlamendi peasekretär peab esitama meetmeid kindlustamaks, et üldkulude hüvitiste kasutamine on läbipaistev kõikidel kordadel ning et hüvitisi kasutatakse ettenähtud eesmärkidel. Nõustun ka sellega, et parlamendil peaks olema ainult üks töökoht ning see peaks olema samas kohas teiste liidu asutustega. Praeguse olukorra muutmine – mille abil säästa umbes 160 000 000 eurot igal aastal ning vähendada tunduvalt parlamendi süsinikujalajälge – on ainult Euroopa Ülemkogu kätes. Peame veelgi enam ratsionaliseerima missioone kolme töökoha vahel, põhjendades ning kontrollides neid paremini, et hoida ära üleliigseid missioone ja kulusid.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle heakskiidu poolt. Minu arvates on Euroopa Liidu eelarve tegevuseelarve majanduskliimaga vastavuses. Paljud suurema läbipaistvuse kohta tehtud kommentaarid olid asjakohased. Minu arvates on mõistlik ka see, et parlament annab auhindu, eriti Euroopa kino toetamise eesmärgil. Kõne all olevad summad oleksid sümboolsed.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitles Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist seoses Euroopa Parlamendiga. Rõhutan, et selles jaotises, mis käsitles eelarve haldamise suuri muutusi 2009. aastal, hääletasin viienda punkti poolt, sest mõistan, et meie kontodele makstavate üldkulude hüvitisi tuleb kasutada läbipaistvalt igas olukorras ning ettenähtud eesmärkidel. Seetõttu nõustun sellega, et peasekretär peaks vastavad meetmed vastu võtma.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et parlament annaks heakskiidu seoses oma 2009. aasta eelarve täitmisega, kuna minu arvates on ressursse üldjoontes targalt hallatud. Olen kolme töökoha vahelise tööjagamise suhtes väga skeptiline: see tekitab saastet ning stressi ja kui sümbolism kõrvale jätta, siis arvan, et on üpris kiiresti vaja võtta kasutusele meetmeid, et sellest kolmeosalisest süsteemist vabaneda, millega kaasnevad majanduslikud ja keskkondlikud kulud.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Praeguse majandusolukorra valguses lasub Euroopa Parlamendil kohustus olla kulude piiramisel eeskujuks. Plaanitud kulude kokkuhoiu meetmena on otsustatud, et suulise tõlke teenust pakutakse töörühmade kohtumistel automaatselt ainult kuues keeles (prantsuse, saksa, inglise, poola, hispaania ja itaalia keeltes) ning teised keeled on saadaval ainult siis, kui parlamendiliikmed neid nõuavad. Muu hulgas kuuluvad nõuete hulka ka reeglid, mis piiravad pikki reise ametlike parlamendi autodega. Resolutsioonis kutsutakse üles koostama parlamendi eelarve ülevaadet pikaajalisest seisukohast vaadatuna ja eesmärgiga piirata kulusid. See hääletus pakkus ka võimaluse äratada uuesti ellu arutelu selle üle, kus Euroopa Parlament peaks asuma. Samas on olukord seotud ajaloolise tausta ning juriidiliste statuutidega, mida ei saa sageli ekslike rünnakute põhjal, mis puudutavad Euroopa Parlamendi pindade hajutusest tingitud probleeme ning kulusid, vaidluse alla seada. Praegusel juhul ei saa Strasbourgi ja Brüsseli vahel valida, sest liidu aluslepingute põhjal on reegliks Strasbourg ja erandiks Brüssel.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Jälle kord hääletasin selle raporti poolt, mis juhib tähelepanu asjaolule, et raha on võimalik tõeliselt kokku hoida, kui parlamendil oleks ainult üks töökoht ja see asuks samas linnas, kus ülejäänud Euroopa Liidu asutused (ehk teisisõnu Brüsselis). Peasekretäri aruanne parlamendi 2011. eelarveaasta esialgse eelarvestuse projekti kohta juhib tähelepanu tohututele iga-aastastele kuludele, mis tulenevad parlamendi geograafilisest jaotusest ja mis on hinnanguliselt kokku 160 000 000 eurot, mis on 9% parlamendi kogueelarvest.

On tõsi, et hetkel on see otsus muuta olukorda ning selle käigus hoida aastas kokku umbes 160 000 000 eurot, vähendades samal ajal märkimisväärselt parlamendi süsinikujalajälge, ainult nõukogu kätes. Kutsun aga selle hääletamise kaudu üles parlamendi presidenti ning liikmeid, kes parlamendi nimel liidu eelarve üle läbirääkimisi peavad, soovitama nõukogule, et nad võtaksid kasutusele meetmeid, mis tagaksid, et liit selle raha kokku hoiaks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitles Euroopa Parlamendi 2009. aasta eelarve täitmise heakskiitmist, kuna see aitab kaasa karmimale kontrollile raha kasutamise üle Euroopa asutustes. Minu arvates on kasulik Euroopa Parlamendi eelarve pikemas perspektiivis üle vaadata, et vähendada kulusid ning luua ressursse, mis võimaldaksid parlamendil Lissaboni lepingust tingitud kasvanud kompetentside mahu kontekstist tulenevalt tõhusalt toimida.

  Göran Färm (S&D) , kirjalikult. − (SV) Rõhutan, et avaliku asutusena peab Euroopa Parlament püüdma demonstreerida võimalikult suurt avatust ja läbipaistvust.

Leian ka seda, et eriti praegust majandusolukorda arvesse võttes peab parlament üle vaatama oma kulutused ning tuvastama säästmisvõimalused ja tõhususe tõstmise viisid. Parlament peaks nendel teemadel üksikasjalikumalt arutlema ja seetõttu sooviksin heakskiidu arutelule rohkem ruumi jätta. Suhtun positiivselt ka põhimõttesse, et Euroopa Parlamendil peaks olema ühtne lennumiilide süsteem, millega kaasneks odavama lennureisi kasu.

Lõpetuseks leian, et minu arvates ei ole see vale, et parlament kultuuriauhindu jagab. Samas suhtun väga kriitiliselt parlamendi ajakirjandusauhinda, sest arvan, et parlamendile pole kohane anda auhindu ajakirjanikele, kelle ülesanne on Euroopa Parlamenti kriitiliselt analüüsida. Seetõttu leian, et see auhind tuleks kaotada.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi 2009. aasta heakskiidu raporti puhul hääletasin enda fraktsiooniga kooskõlas vastu lõigule 143, mis puudutab lennumiile. Sama kontseptsiooni käsitletakse juba lõigus 199, mille poolt ka hääletasin. Lõige 119 on rakendamise eesmärgist vaadatuna ulatuslikum ning praktilisem.

  Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi Sotsiaaldemokraadid, otsustasime anda heakskiidu Euroopa Parlamendi 2009. aasta majandusaasta eelarve täitmisele.

Rõhutame, et avaliku asutusena peab Euroopa Parlament püüdma demonstreerida võimalikult suurt avatust ja läbipaistvust. Seetõttu otsustasime toetada lõiget 5, milles nõutakse parlamendiliikmete kuluhüvitiste suuremat läbipaistvust.

Leiame ka seda, et eriti praegust majandusolukorda arvesse võttes peab parlament üle vaatama oma kulutused ning tuvastama säästmisvõimalused ja tõhususe tõstmise viisid. Parlament peaks nendel teemadel üksikasjalikumalt arutlema ja seetõttu sooviksime samuti heakskiidu arutelule rohkem ruumi jätta. Suhtume positiivselt ka põhimõttesse, et Euroopa Parlamendil peaks olema ühine lennumiilide süsteem, mis võimaldaks ära kasutada odavamat lennureisi võimalust, kuigi meie arvates on keeruline ette kujutada, kuidas see praktikas toimida võiks.

Lõpetuseks leiame, et meie arvates ei ole see vale, et parlament kultuuriauhindu jagab. Samas suhtume väga kriitiliselt parlamendi ajakirjandusauhinda, sest arvame, et parlamendile pole kohane anda auhindu ajakirjanikele, kelle ülesanne on Euroopa Parlamenti kriitiliselt analüüsida. Seetõttu leiame, et see auhind tuleks kaotada.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hoidusin hääletamisest selle dokumendi üle, kuigi kontrollikoja audit leidis, et 2009. aasta administratiivkuludega seoses kasutasid kõik asutused finantsmääruse nõutud järelevalve- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt ning kontrollitud tehingutes olulisi eksimusi ei leitud. Peasekretär kinnitas 2010. aasta 2. juulil, et parlamendi eelarvet on täidetud vastavalt headele finantsjuhtimise põhimõtetele ning et kehtestatud kontrolliraamistik annab vajalikud garantiid alusoperatsioonide seaduslikkusele ning korralisusele. Minu arvates tingib praegune finantsolukord selle, et parlament koos liidu asutustega peab leidma kõige kulutõhusamad viisid finants- ja inimressursside kasutamiseks, sealhulgas võimalused kokkuhoiuks, ning leidma elektroonilised töövahendid ja meetodid, et pakkuda tõhusaid teenuseid. Euroopa Parlamendi eelarve ülevaatus peab toimuma pikema perspektiivi seisukohast vaadatuna ning tuvastada tuleb summad, mida on võimalik tulevikus kokku hoida, et piirata kulusid ja leida ressursse, mis võimaldaksid parlamendil ühe seadusandliku kehana tõhusalt toimida. Juhin tähelepanu ka asjaolule, et kodanikel on õigus teada, kuidas kulutatakse seda raha, mida nad maksudena maksavad ning kuidas liidu asutused ning poliitilised organid neile antud volitusi kasutavad.

  Anne E. Jensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Taani Liberaalerakond on vastu lõigule 112. On ülioluline, et ELis oleks jätkuvalt Euroopa keelte võrdsus. Kui see lõige välja jätta, sisaldab raport palju mõistlikke ettepanekuid.

  Karin Kadenbach (S&D) , kirjalikult. – (DE) Mis puudutab raporti „2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Parlament” lõiku 129, kus käsitletakse vabatahtlikku pensionifondi, teatan, et hääletan kategooriliselt selle vastu, kuna see hõlmab maksumaksja raha kasutamist selleks, et rahastada Euroopa Parlamendi liikmete pensionifonde (lõige 129 punkt i). Ei ole põhjust tõsta kavas pensioniiga 60. eluaastalt 63. eluaastale (lõige 129 punkt ii). Hea on see, et fondijuhte kutsutakse üles võtma kasutusele kaalutlevam ning tasakaalustatum investeerimisstrateegia (lõige 129 punkt iii). Põhimõtteliselt pooldan praeguse pensionikava etapiviisilist kaotamist.

  Jörg Leichtfried, Evelyn Regner ja Hannes Swoboda (S&D), kirjalikult. – (DE) Mis puudutab raporti „2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Parlament” lõiku 129, kus käsitletakse vabatahtlikku pensionifondi, teatan, et hääletan kategooriliselt selle vastu, kuna see hõlmab maksumaksja raha kasutamist selleks, et rahastada Euroopa Parlamendi liikmete pensionifonde (lõige 129 punkt i). Ei ole põhjust tõsta kavas pensioniiga 60. eluaastalt 63. eluaastale (lõige 129 punkt ii). Hea on see, et fondijuhte kutsutakse üles võtma kasutusele kaalutlevam ning tasakaalustatum investeerimisstrateegia (lõige 129 punkt iii). Põhimõtteliselt pooldan praeguse pensionikava etapiviisilist kaotamist.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle muudatusettepaneku poolt, millega tahetakse suuremat läbipaistvust Euroopa Parlamendi liikmete üldkulude hüvitiste registreerimisel.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, kuna leian, et mõned meetmed, mille eesmärk on muuta nii Euroopa Parlamendi liikmete tegevusi tõhusamaks kui ka parandada asutuste ametnike jõudlust ning infrastruktuuri – turvalisuse, IT, külaliste juurdepääsuvõimaluste ning süsinikujalajälje teemade seisukohalt –, on vajalikud. Turvalisuspoliitika tuleb üle vaadata, võttes parlamendis ning ka ELi asutuste aladel kasutusele nutika modernse turvasüsteemi, kasutades meetmeid hoonetes ning juurdepääsu kontrolli protseduure. IKT valdkonnas on vaja asutuste hoonetes parandada traadita võrgule juurdepääsu. Teisest küljest peaks IKT osakond tegema spetsiifiliste meetmete ettepanekuid, et asendada paberkandjatel administratiivdokumendid keskkonnasõbralike elektrooniliste versioonidega. ELi asutused on Brüsselis suur turismimagnet.

Uuringud näitavad, et turistide juurdevool on suurem puhkeperioodidel ja nädalalõppudel. Külastuskeskuste ning -programmide töö tuleks kohandada nendele nõuetele vastavaks. Üks prioriteet on saavutada 2020. aastaks püstitatud eesmärk piirata süsihappegaasi heitkoguseid 30%. Toetan ettepanekut asendada praegune autopark keskkonnasõbralike sõidukitega, võttes arvesse lühikesi reisitavaid vahemaid, mis sobivad hästi elektrisõidukite aku kestusega.

  Paul Murphy (GUE/NGL), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt, sest esile on kerkinud ELi kulutõhususe idee. Pooldan Euroopa Parlamendi kulude kärpimist. Samas ei saa kärpeid teha Euroopa Parlamendis töötavate tavaliste töötajate arvel. Nende õigusi tuleks alati kaitsta.

Toetan kulutusi ligipääsetavate kunsti- ja kultuurisündmuste edendamisel, mis võivad rikastada elanikkonna elu. Seetõttu toetasin filmiauhinda LUX hoolimata aimusest, et selle eelarve näib olevat suur. Säästa saab ja ka tuleks Euroopa Parlamendi liikmete palkade ning kulude arvel, sidudes näiteks päevaraha tõendatavate kuludega.

Toetasin ka Euroopa Parlamendi liikme pensioniea tõstmist 60. eluaastalt 63. eluaastale. Leian, et töötajate elatusstandardit kahandavad esindajad peaksid vähemalt aktsepteerima, et nende hüved läbivad samasuguse käsitluse. Samas ei nõustu ma, et töötajate pensioniiga tuleks tõsta. Jätkan töötajate ja ametühingute toetamist võitluses pensioniea tõstmise vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Ma ei saa hääletada Euroopa Parlamendi eelarve täitmise heakskiidu poolt juba selle pärast, et maksumaksja ei suuda isegi Strasbourgi ja Brüsseli vahel reisivat tsirkust üleval pidada. Euroopa Parlamendil peaks olema üks koht, selle asemel et kogu oma varaga üheks nädalas kuus mujale kolida.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Muu seas on vastuvõetud tekstis kirjas, et Euroopa Parlament võtab arvesse eelarvelisi piiranguid, millega mitu riiki finants- ja majanduskriisist tulenevalt silmitsi seisab, ning et on vaja kriitiliselt üle vaadata võimalikud säästmise kohad kõikidel tasanditel, sealhulgas liidu tasandil. Praeguse olukorra valguses rõhutatakse tekstis, et tõeline säästmine oleks võimalik, kui parlamendil oleks ainult üks töökoht.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Kontrollikoja audit märgib, et 2009. aasta administratiivkulude puhul kasutasid kõik asutused rahuldavalt finantsmääruse nõutud järelvalve- ja kontrollisüsteemi ning ülevaadatud tehingutest olulisi vigu ei leitud.

Peasekretär kinnitas 2010. aasta 2. juulil, et parlamendi eelarvet on täidetud vastavalt headele finantsjuhtimise põhimõtetele ning et kehtestatud kontrolliraamistik annab vajalikud garantiid alusoperatsioonide seaduslikkusele ning korralisusele. Selle raportiga, mille me siin täna vastu võtame, annab president heakskiidu Euroopa Parlamendi 2009. finantsaasta eelarve täitmisele.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Toetan suuremat läbipaistvust parlamendis ning eriti toetan läbipaistvust seoses GEAga.

  Marianne Thyssen (PPE), kirjalikult. − (NL) Hääletasin Ville Itälä raporti poolt, kuid mul on reservatsioonid lõigu 113 suhtes. Olen täiesti vastu sellele lõigule, mis pakub välja uue süsteemi töörühmade suulise tõlke teenuse tarbeks. Ma ei saa sellega nõustuda, sest esitatud süsteem ei ole kooskõlas liidu ametlike keelte ning nende kasutajate võrdse kohtlemise põhimõtetega, lõppude lõpuks lõpeb see kahtlemata teiste keelte, välja arvatud mainitud kuue keele, väljaarvamisega. Samuti on seda praktikas töötaval viisil võimatu teostada sel lihtsal põhjusel, et asjaga seotud liige peab esitama nõude tõlkeks täiendavas keeles enne, kui nad päevakava näevad, ning keelepoliitika võib muutuda võimumänguks. Kui tõesti soovime keelte pealt kokku hoida, siis peaksime nõudma, et see süsteem rakenduks võrdselt kõigi puhul.

Kui me ei pööra enam nii palju tähelepanu põhimõttele, et mõned liikmed peaksid saama rääkida emakeeles, siis jääb see ka teistele liikmetele vähemoluliseks. Seetõttu on ainult üks alternatiiv, kui peame suulise tõlke teenuselt töörühmades kokku hoidma. Kasutatakse inglise keelt ja ainult inglise keelt, nii rääkimisel kui ka kuulamisel. Sellisel juhul on kõik seaduse ees võrdsed ning me saame selle pealt kokku hoida.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Ma ei saanud toetada Euroopa Parlamendile heakskiidu andmist, kuna mõned probleemid jäid lahendamata. Kuigi parlament on võtnud kasutusele meetmeid oma eelarve parandamiseks ning suutnud säästa, jääb teatud teemade puhul õhku küsimusi, näiteks auhindade rahastamine, mille eest praegu tasuvad maksumaksjad. Lisaks sellele ei märgitud raportis Strasbourgis raisatava raha kogust. Sealt selgus siiski, et mingisugust edu on saavutatud. Pärast tänast hääletust tuleb paika panna uued reeglid, mis kindlustaksid, et Euroopa Parlamendi liikmed kõikidest ELi riikidest võtavad kasutusele meetmeid, et tagada nende kontorikulude läbipaistvus. Raportis nõuti ka parlamendi kulude ülevaatust tagamaks, et tulevikus säästetakse raha.

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0088/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan selle ettepaneku poolt, kuna nõustun heakskiidu andmise menetlustega, millega esitatakse sobivad assigneeringud iga rubriigi jaoks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt ning nõustusin sellega, et Euroopa Parlament peaks edasi lükkama oma otsuse anda heakskiit nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisele. Nõukogu pole vastanud ametlikult ühelegi kutsele kohtuda parlamendi eelarvekomisjoniga, kes vastutab heakskiidumenetluse eest, või tema raportööriga, et arutleda nõukogu 2009. aasta eelarve täitmist. Nõukogu keeldus parlamendile kirjalikult saatmast ka dokumente ning andmeid, mida temalt sooviti. Nõustun raportööriga, et nõukogu peab parlamendi eelarvekomisjonile esitama kõikehõlmavad kirjalikud vastused ning ka kõik nõutud dokumendid hiljemalt 2011. aasta 15. juuniks. Nõukogu on avalikkuse ees vastutav talle usaldatud varade eest ning selleks, et lihtsustada teabevahetust heakskiidumenetluse käigus, peab ta käituma nii, nagu teised asutused.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle vastu, et anda heakskiit nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna nõukogu on keeldunud vastama parlamendi küsimustele sel teemal ning pole edastanud neid olulisi dokumente, mida parlament on tema käest nõudnud. Seetõttu pooldan 2009. aastale antava heakskiidu edasilükkamist.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Jälle kord näitab just vastuvõetud otsus, et nõukogu ei tee eelarve läbipaistmise ja täitmise teemal püsivalt koostööd. Kuna vajame avalikkuse jaoks läbipaistvust ja ka rangust, ei jaga ma arvamust, et komisjon tuleks vabastada tema vastutusest avaldada raamatupidamine temale kasutatavate varade kohta.

Seetõttu nõustun raportööriga lükata edasi nõukogu raamatupidamise täitmise heakskiitmise otsus, kuni viimane edastab kogu teabe ning kõik dokumendid, mida raportöör on nõudnud, ja ka kogu nimekirja eelarve ülekanded ühest perioodist teise.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna see lükkab edasi otsuse anda nõukogu peasekretärile heakskiit 2009. aasta nõukogu eelarve täitmise kohta. Heakskiidu otsuse edasilükkamise põhjused on järgmised: esiteks pole nõukogu vastu võtnud ühtegi kutset kohtuda ametlikult parlamendi komisjoniga, kes heakskiitmismenetluse eest vastutab, ega ka tema raportööriga, et arutleda nõukogu 2009. aasta eelarve täitmise küsimusi. Teiseks keeldus nõukogu esitamast kirjalikku vastust ning edastamast parlamendile soovitud teavet ja dokumente, mis on kirjas 2010. aasta 14. detsembri lisas, mille on allkirjastanud raportöör. Kolmandaks pole parlament saanud nõukogult üliolulisi dokumente, näiteks eelarveliste ülekannete täielikku loendit. Hääletasin selle otsuse poolt, kuna olen tugevalt veendunud, et kodanikel on õigus teada, kuidas nende maksuraha kulutatakse ning kuidas asutused ning poliitilised organid neile antud volitusi kasutavad.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Nagu igal aastal ette nähtud, esitas Euroopa Parlament arvamuse selle kohta, kas mitmesugused vastutavad ametid ning asutused on liidu eelarvet ettenähtud viisil täitnud või mitte. Eraldatud summad on ette nähtud spetsiifilisteks otstarveteks ning heakskiidumenetluse eesmärk on tagantjärgi kontrollida, et nendest eesmärkidest on kinni peetud. See on parlamendi jaoks oluline eesõigus, mida näitlikustab tema mõju Santeri komisjoni tagasiastumisele 1999. aastal. Tänavu keeldusin koos Euroopa Parlamendi enamusega andmast Euroopa Liidu Nõukogule heakskiitu tema tegevuste kohta 2009. eelarveaastal. Asutused, kelle tegevusi parlament auditeerib läbi eelarvekomisjoni, mille liige olen ka mina, on kohustatud selle komisjoniga koostööd tegema, esitades näiteks kõik dokumendid, mis on vajalikud selleks, et hinnata, kas avalikkuse raha kasutatakse ettenähtud viisil. Samas oli nõukogu koostöö selles täiesti ebapiisav. Seetõttu otsustasime heakskiitu kuni sügiseni edasi lükata, et eelarvelise läbipaistvuse tarbeks tehtavad kontrollid oleksid võimalikud.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Olen nõus, et parlament: 1. lükkab edasi heakskiidu andmise nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisel; 2. esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis; 3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Tänase raportiga lükkab parlament edasi heakskiidu andmise nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Toetasin parlamendi otsust lükata edasi heakskiidu andmine nõukogule, kuna leian, et nõukogu pole parlamendile oma raamatupidamise kohta piisavalt teavet edastanud. Nõukogu tuleb kontrollida sama karmilt kui teisi Euroopa asutusi ning heakskiidu andmiseks tuleb esitada kirjalikke dokumente. Raportiga esitati nõukogule palju küsimusi, millest paljudele pole saadud vastuseid. Ilma nõukogu konkreetsete selgitusteta spetsiifilistel teemadel ei ole nende raamatupidamisele võimalik rohelist tuld anda. Otsus heakskiidu andmise kohta langetatakse hiljem, kui on edastatud piisavalt teavet.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin selle poolt, et lükata edasi heakskiidu andmine nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisel. Uue olukorra valguses, mis sai alguse Lissaboni lepingu jõustumisest, on vastuvõetamatu nõukogu keeldumine heakskiidumenetlusele allumisest, võttes sellega arvesse vastutust. Nõukogu kulutusi tuleb jälgida niisama palju kui teiste liidu asutuste kulutusi, kui Euroopa läbipaistvuse algatusega arvestada soovitakse.

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0138/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan selle ettepaneku poolt, kuna nõustun heakskiidu andmise menetlustega, millega esitatakse sobivad assigneeringud iga rubriigi jaoks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetasin seda raportit ning heakskiidu andmist Euroopa Kontrollikoja tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel. Kontrollikoja raamatupidamise 2009. eelarveaastat auditeeris välisfirma nimega PricewaterhouseCoopers. Järeldustes ei tehtud kontrollikoja kohta ühtegi olulist märkust. Toetan kontrollikoja auditistrateegiat aastateks 2009–2012 ning selle prioriteetseid eesmärke: auditite üldmõju maksimeerimine ning tõhususe kasvatamine, kasutades oma ressursse kõige paremini ära. Eeldan, et kontrollikoda demonstreerib oma sellesuunalist edu. Nõustun raportööriga, et tulevikus peab kontrollikoda lisama täielikumat teavet oma aruannetesse, mis ameteid puudutavad, eriti mis puudutab siseauditi aruannete järeldusi. Toetan neid kontrollikoja kasutuselevõetavaid meetmeid, et reformida ning pidevalt parandada oma rolli kooskõlas parlamendi üleskutsega koostada suurema mõjuga hinnanguid ja auditeid, ning et selle andmed oleksid usaldusväärsemad. Samuti on ära märgitud, et ka kontrollikoja meeste ja naiste esindatusega seotud personaliprobleem on stabiilselt paranema hakanud. Ebavõrdsus on vähenenud assistendi, üksuse juhi ning direktorite tasemetel.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Pooldasin otsust anda kontrollikojale heakskiit eelarve täitmise kohta 2009. aastal, kuna enamik eelarvega seotud eelmääratletud eesmärke saavutati ning selle kohta on eraldatud üksikasjalikku ja läbipaistvat teavet.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Tunnen heameelt väliskonsultandi põhjaliku analüüsi üle, mis kinnitab, et Euroopa Kontrollikoja raamatupidamisaruanded annavad tõese ja õiglase ülevaate selle finantsolukorrast ning et raha kasutati eesmärgipäraselt ettenähtud otstarbeks. Toetan ka kontrollikoja auditistrateegiat aastateks 2009–2012, mille eesmärk on kasvatada tehtud auditite üldmõju ning suurendada parema ressursikasutamisega tõhusust.

Seetõttu kiidan kontrollikoda suurepärase tulemuslikkuse eest 2009. aastal ning nõustun raportööriga kõikides tema järeldustes.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2009. aasta eelarve täitmisel antakse heakskiit. Lisaks on oluline, et kontrollikoda ärgitataks kaaluma ümberorganiseerimise võimalikkust, nii et ühed liikmed vastutaksid ühtede poliitiliste valdkondade eest ning teised liikmesriikide rühmade eest, kui riiklikud auditiametid pole suutelised liidu eelarve kulusid tõhusalt kontrollima. Samuti täheldati, et kontrollikoja liikmete arv on hiljaaegu peaaegu kahekordistunud, samas kui poliitikavaldkondade arv ei ole, ning Euroopa Kontrollikoda võiks seda ära kasutada. Sõltumatus, ausus, kvaliteet ning professionaalsus on kontrollikoja tuumväärtused ning minu arvates peaksime neid rõhutama ja alal hoidma.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, et anda heakskiit Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele, V jagu, kontrollikoda. Nagu teame, korraldab ELi eelarve välisauditit kontrollikoda. Seetõttu, nagu ka eelmisel kahel aastal, määrati välisfirma PricewaterhouseCoopers kontrollikoja eelarvet auditeerima. Kontrollikoda kiideti tema tegevusaruannete kvaliteedi eest, mis näitas, et tema tehingud ning tegevused olid seaduslikud ja täiesti usaldusväärsed.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt ning seeläbi toetan Euroopa Kontrollikoja auditistrateegiat aastateks 2009–2012 ning ka selle prioriteetseid eesmärke (auditite üldmõju maksimeerimine ning tõhususe kasvatamine, kasutades oma ressursse kõige paremini ära). Eeldan, et kontrollikoda raporteerib kasutusele võetud meetmetest selle auditistrateegia elluviimisel ning demonstreerib ka edu selles suunas, kasutades tulemuslikkuse põhinäitajaid (KPI), eriti KPIde 1–4 kasutuselevõtuga 2010. aastal. Eriti toetan plaani avaldada eriaruannetega seoses järeldokumente, et suurendada nende mõju.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See annab heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament on mures üksikasjalikuma teabe mahu vähenemise pärast kontrollikoja iga-aastastes eriaruannetes ametite kohta ning kutsub kontrollikoda üles tulevikus lisama oma ametite aruannetesse täielikumat teavet, eriti mis puudutab järeldusi siseauditite aurannetes.

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0136/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin otsuse vastu anda heakskiit Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMS) 2009. majandusaasta eelarve täitmisele. 11. märtsil 2011. aastal otsustas Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF) alustada juurdlust EMSi kahtlustäratavate toimingute suhtes. Ma nõustun raportööriga, et EMS ja OLAF peaksid andma Euroopa Parlamendile aru selle asja käigust ja tulemusest. EMSK peab tegema täielikult koostööd OLAFiga ja osutama OLAFi esindajatele juurdluse teostamisel igakülgset vajalikku abi. Minu arvates peab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutav Euroopa Parlamendi Eelarvekontrollikomisjon seda juhtumit hoolega jälgima, et saada täiendavat teavet OLAFi juurdluse mõju kohta ning tulemusi 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses arvesse võtta. Lisaks arvan, et OLAFile esitatud väidetel on selge mõju ELi mainele, sest need on suunatud ühe Euroopa Liidu institutsiooni vastu.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Ma ei toetanud Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse VI osale – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Kõigile on teada, et selle institutsiooni 2009. aasta eelarve suhtes teostas OLAF juurdlust. Minu arvates vajab Euroopa Parlament rohkem teavet sündmuste kohta, et teha õige otsus sellele eelarvele heakskiidu andmise kohta. Seni esitatud teabe põhjal on selles Euroopa Institutsioonis siseharusid, mida on kirjeldatud sekretariaadi toimimisel suurte probleemidena.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin otsuse poolt anda heakskiit Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMS) 2009. aasta eelarve täitmisele, sest vaatamata Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) juurdluse käigus hiljuti esile toodud probleemidele olen ma kindel, et on võimalik selgitada aspekte, mis ei olnud läbipaistvad, ja parandada aruandlusmenetlusmenetlust tulevikus.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime praeguses etapis mitte anda heakskiitu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMS) 2009. aasta eelarve täitmisele. Pärast siseteavitamist otsustas OLAF alustada juurdlust ja seega sooviksime kõikide vajalike faktide teadasaamiseks enne heakskiidu andmist oodata ära selle juurdluse tulemuse.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üsna murelikult märgin pealekaebamist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) võimaliku väärjuhtimise asjas ja selle juhtumi käimasolevat menetlust Euroopa Pettusevastases Ametis (OLAF). Nõustun raportööriga, kui ta nõuab, et nii EMSK kui ka OLAF hoiaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutavat institutsiooni kursis juhtumi käigu ja tulemusega.

Hiljuti esitatud väidetel võib olla kahjulik mõju ELi mainele, sest need viitavad liidu ühe institutsiooni sisemisele toimimisele, ning meil on vaja teada, kas tuvastatud häirivad tegevused piirduvad üksiku juhtumiga või kujutavad pidevat reeglite eiramist.

Sellele vaatamata kiidaksin kontrollikoda nende koostatud raporti eest, mis käsitleb EMSKi ja selle saavutusi 2009. majandusaastal, ning nõustun raportööri järeldustega.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele on antud heakskiit Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelarve täitmisel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel palutakse teostada 2011. aastal põhjalik kulude ülevaatus kõikides tegevusvaldkondades tagamaks, et kõik kulutused tasuvad end ära, selleks et teha kindlaks säästmisvõimalused, mis vähendaksid praegusel kokkuhoiuperioodil survet eelarvele. Mul on hea meel, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes, et audit ei andnud alust olulisteks tähelepanekuteks EMSK kohta. 2009. aastal oli EMSKi käsutuses kulukohustuste assigneeringuna kokku 122 000 000 eurot (2008. aastal oli see summa 118 000 000 eurot) ning assigneeringute kasutusäär 98,02% ületas teiste institutsioonide keskmise (97,69%).

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Selle raporti suhtes hääletades kutsun EMSKi ja eelkõige selle peasekretäri üles tegema täielikku koostööd OLAFiga ja osutama OLAFi esindajatele kogu vajalikku abi juurdluse teostamisel seoses väidetega väärjuhtimise kohta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See annab heakskiidu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooni kaudu annab parlament heakskiidu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament leiab, et Euroopa Pettusevastasele Ametile (OLAF) esitatud väited avaldavalt selgelt kahjulikku mõju Euroopa Liidu mainele, sest need viitavad selle ühe institutsiooni – EMSK – sisemisele toimimisele ja puudutavad selle sekretariaadi väärtoimimist. Ka parlament leiab, et tuvastatud häirivad tegevused ei piirdu üksiku juhtumiga, vaid võivad kujutada pidevat reeglite eiramist, mis moodustavad väidetava väärjuhtimise juhtumi.

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0139/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt ja kiitsin heaks Euroopa Parlamendi otsuse anda heakskiit Regioonide Komitee (RK) 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda märkis oma aastaaruandes, et audit ei andnud alust olulisteks tähelepanekuteks RK kohta. Märgin rahuloluga, et RK ajakohastas 2009. aastal oma eelarve analüüsimise ja jälgimise töövahendit (BudgetWatch), mille kaudu saadakse mitmekülgsemat teavet RK eelarve kohta, RK eelarvevahendite kasutamine lihtsustub ja selgitatakse välja juhtkonna tähelepanu nõudvad valdkonnad. Nõustun raportööriga, et RK liikmed peavad deklareerima oma majanduslikud huvid, avalikustades asjaomase teabe deklareeritava kutsetegevuse kohta. RK peab esitama oma iga-aastases tegevusaruandes sellega seotud jätkumeetmed.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Ma ei toeta heakskiidu andmist Regioonide Komitee eelarve täitmisele, sest see institutsioon on üksnes nõuandeorgan. Kuna see on ka Euroopa regioonide huve esindav organ, siis minu arvates peaks selle finantseerimine tulema täielikult regioonidest.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Regioonide Komitee 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Tegin seda mitte üksnes seetõttu, et iga-aastased tegevusaruanded on suurepäraselt koostatud, vaid ka seepärast, et teabe redigeerimise ja kogumise tehnikaid on uuendatud ja täiustatud suurema läbipaistvuse saamiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan kontrollikoja auditi järeldusi. Nende aastaaruandes märgitakse, et audit ei andnud alust olulisteks järeldusteks. Samuti märgin rahuloluga suurepärast tulemust ja kõrget kvaliteeti, mis iseloomustavad jätkuvalt Regioonide Komitee iga-aastaseid aastaaruandeid. Lõpetuseks nõustun raportööri järeldustega ja kiidan Regioonide Komiteed selle eest, et aruandesse on lisatud ülevaade Euroopa Parlamendi varasematest eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustest tulenevatest järelmeetmetest.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Regioonide Komitee (RK) peasekretäri tegevusele on antud heakskiit RK 2009. aasta eelarve täitmisel. RKd kutsutakse üles koostama 2011. aastal kireloomuliselt kõigi tegevusvaldkondade kuluaruanded tagamaks, et kõik kulutused pakuvad neile vastavat tulu, selleks et teha kindlaks säästmisvõimalused, mis vähendaksid praegusel kokkuhoiuperioodil survet eelarvele. 2009. aastal oli RK käsutuses kulukohustuste assigneeringutena kokku 88 000 000 eurot (2008. aastal oli see summa 93 000 000 eurot) ning assigneeringute kasutusmäär 98,37% ületas teiste institutsioonide keskmise (97,69%). Samal ajal märkis kontrollikoda oma aastaaruandes, et RK audit ei andnud alust olulisteks tähelepanekuteks. Tunnustan RKd aasta tegevusaruannete järjepidevalt kõrge kvaliteedi eest ja tunnen heameelt, et aruandesse on lisatud ülevaade Euroopa Parlamendi varasematest eelarve täitmisele heakskiitu andmise otsustest tulenevatest järelmeetmetest.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Kõigepealt sooviksin tänada kõiki selle tekstiga töötanud inimesi, samuti kiita Regioonide Komiteed, kelle audit ei andnud alust olulisteks tähelepanekuteks. Eelkõige sooviksin esile tuua, et 2009. aastal oli Regioonide Komitee käsutuses kulukohustuste assigneeringutena kokku 88 miljonit eurot (2008: 93 miljon eurot) ning assigneeringute kasutusmäär 98,37% ületas teiste institutsioonide keskmise (97,69%). Kõik Regioonide Komitee tehingud ja tegevused teostati täiesti seaduslikult ja korrektselt.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, millega antakse heakskiit Regioonide Komitee (RK) eelarve täitmisele ja mul on hea meel, et meie resolutsioonis Euroopa Parlament „kinnitab veel kord oma seisukohta, et läbipaistvuse huvides peaksid kõikide ELi institutsioonide liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid olema internetis avaliku registri kaudu kättesaadavad, ning kutsub kontrollikoda üles võtma sellega seoses vajalikke meetmeid; tuletab RK-le meelde Euroopa Parlamendi nõudmist, et RK liikmed deklareeriksid oma majanduslikud huvid ja avalikustaksid asjaomase teabe deklareeritava kutsetegevuse ja tasustatavate ametikohtade või tegevuse kohta; võtab rahuloluga teadmiseks RK vastuse sellele küsimusele, eriti RK presidendi 11. veebruari 2011. aasta kirja; palub, et RK esitaks oma iga-aastases tegevusaruandes sellega seotud jätkumeetmed”.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Sellega antakse heakskiit Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Tänase resolutsiooni kaudu annab parlament heakskiidu Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2009. aasta eelarve täitmisel. Euroopa Parlament tunnustab Regioonide Komiteed aasta tegevusaruannete järjepidevalt kõrge kvaliteedi eest ja tunneb heameelt, et aruandesse on lisatud ülevaade Euroopa Parlamendi varasematest eelarve täitmisele heakskiitu andmise otsustest tulenevatest järelmeetmetest.

Raport: Bart Staes (A7-0140/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt ja kiitsin heaks Euroopa Parlamendi otsuse anda heakskiit kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) 2009. aasta eelarve täitmisele. EAF on Euroopa Liidu põhivahend arenguabi andmiseks inimestele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel. Kontrollikoja hinnangul kajastab kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi 31. detsembril 2009. aastal lõppenud eelarveaasta lõplik raamatupidamise aastaaruanne õiglaselt EAFi finantsseisundit. Ma nõustun ka raportööriga, et EAF tuleb kanda eelarvesse, millega tugevdatakse demokraatlikku kontrolli, aruandluskohustust ja rahastamise läbipaistvust ning muudetakse järjekindlamaks Euroopa Liidu poliitika Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide suhtes. Samuti leian, et eelarvetoetuse andmist käsitlevate suuniste läbivaatamisel peab komisjon pöörama eritähelepanu järelevalve- ja kontrollisüsteemidele. Komisjon peab tugevdama järelevalvet ja aastaaruandlust vastavuse osas.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Finantskriisi ajal peab Euroopa Liit suunama oma kulud kriisi käsitlemisele. Ligikaudu 15% Euroopa Liidu kodanikest elab allpool vaesuskünnist. Mis tähtsus on kaheksandal, üheksandal ja kümnendal Euroopa Arengufondil nende inimeste jaoks? Ma ei ole Euroopa Arengufondide vastu, kuid minu arvates peab Euroopa Liit selleks, et toetada teisi riike, tegelema kõigepealt enda probleemidega. Olen kindel, et need 15% Euroopa Liidu kodanikest ootavad seda sama.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin otsuse poolt anda heakskiit kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi 2009. aasta eelarve täitmisele. Tegin seda, sest raportit lugedes võisin veenduda vahendite tõhusas juhtimises seatud eesmärkide saavutamiseks. Samuti nõustun arenguprioriteetidega ja leian, et arvestusprotseduurid on suurepäraselt välja töötatud vigade ja pettuse ennetamiseks ning õigustamatult varude soetamise tõkestamiseks teemade kaupa.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Arengufondid (EDF) on jätkuvalt Euroopa Liidu põhivahend arenguabi andmiseks inimestele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) ning kuigi seda rakendatakse konkreetsete finantseeskirjade kaudu, jääb see ELi eelarvest välja. Seega tuleb see kiiremas korras ELi eelarvesse kanda, et võimaldada suuremat demokraatlikku kontrolli, aruandluskohustust ja rahastamise läbipaistvust.

Selles raportis esitatakse kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi eelarve olukorra põhjalik analüüs, juhtides tähelepanu mõnedele olulistele küsimustele, mis nõuavad delegatsioonide eelkontrollide ja partnerriikide sisekontrollisüsteemide ülevaatamist ning elluviimist, eriti riigihankemenetluse suhtes.

Lõpetuseks nähtub aruandest veel kord, et EAFi juhtimise ja selle nõuetekohase kasutamise saavutamiseks on veel pikk tee käia, mistõttu nõustun raportööri järeldustega ja kiida teda töö eest.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) ELi arenguabi ja koostööpoliitika puhul on vaja suuremat järjepidevust, eriti Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide suhtes. See on veelgi olulisem praegu, mil EL avaldab neile riikidele tohutut survet ja isegi šantažeerib neid, et nad võtaksid vastu kohustusi majanduspartnerluslepingute vormis, mis ohustavad nende huve ja selliste rahastamisvahendite nagu Euroopa Arengufondide (EAF) kaudu antava toetuse tõhusust.

Raportöör on seisukohal, et EDFi kandmine Euroopa Liidu eelarvesse tugevdab demokraatlikku kontrolli, aruandluskohustust ja rahastamise läbipaistvust. Rõhutaksime hoiatust, et EAFi toomine liidu eelarvesse ei tohi viia kahe kasutuseloleva rahastamisvahendi raames tehtavate üldiste arengukulutuste vähenemiseni.

Nagu raportöör mainis, sooviksime samuti rõhutada vajadust uurida ja hinnata parimaid viise suurendamaks sihtriikide suutlikkust võtta vastu EAFi abi, mis otseselt tähendab nii valitsuste kui ka inimeste igakülgset kaasamist programmide väljatöötamisel ja elluviimisel ning prioriteetide seadmisel. Nagu raportöör ütleb, on samuti vajalik täielik teadlikkus asjakohastest kuludest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meile on väga hästi teada, et ELi arenguabi ja koostööpoliitika puhul on vaja suuremat järjepidevust, eriti Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide suhtes. See on veelgi olulisem praegu, mil EL avaldab neile riikidele tohutut survet ja isegi šantažeerib neid, et nad võtaksid vastu kohustusi majanduspartnerluslepingute vormis, mis ohustavad nende huve ja selliste rahastamisvahendite nagu Euroopa Arengufondide (EAF) kaudu antava toetuse tõhusust; hea näide on nn majanduspartnerluse lepingud.

Raportis ollakse seisukohal, et EAFi kandmine Euroopa Liidu eelarvesse tugevdab demokraatlikku kontrolli, aruandluskohustust ja rahastamise läbipaistvust. Rõhutaksime hoiatust, et EAFi toomine liidu eelarvesse ei tohi viia kahe kasutuseloleva rahastamisvahendi raames tehtavate üldiste arengukulutuste vähenemiseni.

Nagu raportöör mainis, sooviksime rõhutada ka vajadust uurida ja hinnata parimaid viise suurendamaks sihtriikide suutlikkust võtta vastu EAFi abi, mis otseselt tähendab nii valitsuste kui ka inimeste igakülgset kaasamist programmide väljatöötamisel ja elluviimisel ning prioriteetide seadmisel.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin Euroopa Arengufondide eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Tunnen heameelt selle üle, et Euroopa Parlament kinnitas oma aruandes toetust EAFi kandmisele eelarvesse, millega tugevdatakse demokraatlikku kontrolli, aruandluskohustust ja rahastamise läbipaistvust ning muudetakse järjekindlamaks Euroopa Liidu poliitika Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide suhtes.

Raportis viidatakse komisjoni avaldusele selle kohta, et ta soovib järgmise finantsraamistiku läbirääkimiste raames teha ettepaneku lisada EAF liidu eelarvesse ning hoida parlamendi eelarvekontrollikomisjoni selle algatusega täielikult kursis. Parlament rõhutab aga, et EAFi toomine liidu eelarvesse ei tohi viia kahe kasutuseloleva rahastamisvahendi raames tehtavate üldiste arengukulutuste vähenemiseni. Ta nõuab, et nõukogu ja liikmesriigid vastaksid positiivselt komisjoni sellele ettepanekule ning nõustuksid EAFi toomisega liidu eelarvesse alates 2014. aastast järgmise finantsraamistiku osana. Ta on seisukohal, et seda oleks tulnud teha juba ammu ning EAFi toomine eelarvesse peaks toimuma nii kiiresti kui võimalik.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Sellega antakse heakskiit kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi 2009. aasta eelarve täitmisele.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase otsusega annab parlament komisjonile heakskiidu kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) 2009. aasta eelarve täitmisele. Rõhutan, et parlament märgib, et EAF ei ole integreeritud ELi eelarvega, kuigi see on põhivahend liidu arenguabi andmiseks inimestele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT).

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin kolleeg Staes’i raporti poolt, sest muu hulgas pooldab ta Euroopa Arengufondide (EAF) toomist eelarvesse, täites sellega demokraatliku kontrolli, aruandluskohustuse ja rahastamise läbipaistvuse põhimõtteid. Kuid teiselt poolt oli ta ka kriitiline kontrollikoja tuvastatud teatavate puuduste pärast, mis puudutavad riigihankemenetlusi ja mitut muud kontrollimehhanismi.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0153/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt ja nõustun, et Euroopa Parlament peaks lükkama edasi otsuse heakskiidu andmise kohta Euroopa Ravimiameti 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda esitas ameti 2009. aasta raamatupidamise aastaaruannet käsitlevas aruandes märkustega arvamuse selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda leidis hankemenetluses vigu, mis puudutavad olulist osa ameti 2009. aasta kogueelarvest. Nõustun raportööriga, et amet peab parandama oma hankemenetluse kvaliteeti, et kõrvaldada kontrollikoja leitud puudused. Ameti siseauditi talitus leidis eriti suuri puudusi ravimite hindamise valdkonnas. Minu arvates on lubamatu, et amet ei kohalda asjakohaseid eeskirju tulemuslikult, mistõttu ei ole võimalik tagada, et inimtervishoius kasutatavate ravimite hindamist korraldavad sõltumatud eksperdid. Amet ei järgi tulemuslikult oma tegevusjuhendit ega kehtesta haldusnõukogu liikmete ja komiteeliikmete, ekspertide ja ameti töötajate suhtes kohaldatavaid põhimõtteid ja suuniseid, mis käsitlevad sõltumatust ja konfidentsiaalsust. Nõustun, et amet peab teavitama Euroopa Parlamenti oma loomisest alates rakendatud meetmetest, et tagada oma ekspertide sõltumatust.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Euroopa Ravimiameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse vastu. Tegin seda, sest kontrollikoja raportis viidati raamatupidamisaruande aluseks olevate tehingute ebaseaduslikkusele, mis põhjustavad muret rahaliste vahendite korrektse kasutamise üle. Seetõttu pooldan 2009. aasta raamatupidamiskontode sulgemise edasilükkamist, et oleks võimalik teostada edaspidiseid juhtkonna kontrolle.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuna puuduvad piisavad tagatised inimtervishoius kasutatavate ravimite teaduslikku hindamist teostama palgatud ekspertide sõltumatuse kohta, hääletasime selle poolt, et lükata edasi Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile heakskiidu andmine ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Eelkõige puudutab see sõltumatuse küsimus ravimi Mediator toimeaine (benfluorex) hindamist, mille puhul on esinenud huvide konflikt. On ilmnenud, et see ravim võis põhjustada hinnanguliselt 500−2000 inimese surma ja tekitas südamekahjustusi tuhandetel teistel. Sellest juhtumist nähtub eksperthinnangu nurjumise määr ning tõstatab küsimuse ekspertide oskuste ja sõltumatuse kohta meie riskirohkes ühiskonnas. Seetõttu peame olema äärmiselt valvsad. Sel põhjusel keeldusime andmast oma täielikku heakskiitu.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Euroopa Ravimiameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse poolt, sest see aitab kaasa Euroopa institutsioonide poolse rahaliste vahendite kasutamise jälgimisele. Pean aga vajalikuks teha parandusi huvide konflikti tuvastamise ja juhtimise ning hankemenetluse osas.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest sellega lükatakse edasi otsus anda heakskiit Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel ja lükatakse edasi ameti 2009. aasta raamatupidamiskontode sulgemine. Peamised põhjused on järgmised: ei tehtud ametlikku ettepanekut pakkumuse esitamiseks, ei koostatud üksikasjalikke tehnilisi kirjeldusi, tehnilistes kirjeldustes ei määratletud enne läbirääkimiste algust selgelt kõiki hangitavaid tooteid, ei loodud hindamiskomiteed ega koostatud hindamisaruannet. Raportis viidatud puudused tuleb samuti parandada, sest amet on ELis tähtsate teaduslike nõuannete, teadusuuringutel põhinevate soovituste, ravimite hindamise parimate tavade ja järelevalve teostamise allikas.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase hääletusega otsustas parlament lükata edasi Euroopa Ravimiameti 2009. aasta raamatupidamiskontode sulgemine. Meie arvates ei ole võimalik anda heakskiitu ameti eelarve täitmisele, sest kontrollide ja hindamiste tulemusena tõstatas kontrollikoda mitu olulise tähtsusega probleemi. Peamised probleemid puudutavad hankemenetluste haldust ja töötajate värbamisel kasutatavaid kriteeriume. Seetõttu lisan oma hääle ametile esitatud teabe taotlusele, milles kutsutakse ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutavat institutsiooni 30. juuniks 2011 kõigi nende probleemidega seoses võetud meetmetest ja parandustest.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Nii nagu igal aastal, paluti Euroopa Parlamendil teha otsus selle kohta, kas liidu eelarve eest vastutavad ametid ja institutsioonid on seda nõuetekohaselt täitnud. Rahasummad on eraldatud konkreetseteks eesmärkideks ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kaudu kontrollitakse tagasivaatavalt nende eesmärkide järgimist. See on parlamendi oluline eelisõigus, mida illustreerib näiteks tema mõju Santeri komisjoni tagasiastumisele 1999. aastal. Sel aastal keeldusin koos Euroopa Parlamendi enamiku liikmetega andmast heakskiitu Euroopa Ravimiameti tegevusele 2009. aastal. Seda põhjusel, et inimtervishoius kasutatavate ravimite teaduslikku hindamist teostama palgatud ekspertide sõltumatus ei ole nõuetekohaselt tagatud. Näiteks on endiselt kahtlusi võimaliku huvide konflikti kohta seoses söögiisu vähendaja benfluorexi hindamise suhtes. Kriitika osaliseks on saanud ka ameti hankemenetlused ja töötajate värbamise kriteeriumid. Samal ajal kui ravimi Mediatoriga seotud skandaal sunnib meid tugevdama ettevaatusabinõusid enne ravimite turule viimise lubamist, tuleb karistada Euroopa Ravimiameti tõsist väärtoimimist.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. − Euroopa Ravimiameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas raportis nähti ette heakskiidu andmise edasilükkamine. Hääletasin selle raporti poolt kolmel peamisel põhjusel. Esiteks leidis Euroopa Kontrollikoda suuri vigu mitmes hankemenetluses, sealhulgas ühe ligikaudu 30 miljoni euro suuruse infotehnoloogia lepingu hankemenetluses. Nende vigade tõttu ei tagatud parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Teiseks rikkus Euroopa Ravimiamet töötajate valiku eeskirju ja kolmandaks ei suutnud ta vältida huvide konflikti: üks kuu pärast ravimiametist lahkumist ühines selle endine tegevdirektor konsultatsiooniettevõttega, mis annab muu hulgas ravimifirmadele nõu uute ravimite väljatöötamise ja nende turuleviimise aja lühendamise kohta. Kuigi Euroopa Ravimiameti haldusnõukogu otsustas kehtestada lõpuks piirangud seoses endise tegevdirektori uue ja tulevase kutsetööga, peab amet esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutavale asutusele täiendavad selgitused selle kohta, kuidas käsitletakse tegelikult huvide konflikti juhtumeid.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin otsuse poolt lükata edasi heakskiidu andmine ameti 2009. aasta eelarve täitmisele, kuna kontrollikoda esitas ameti 2009. aasta raamatupidamise aastaaruannet käsitlevas aruandes märkustega arvamuse selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Muu hulgas juhtis kontrollikoda tähelepanu ulatuslikule eelarve assigneeringute ülekandmistele ja tühistamistele: näiteks 38% eelarve jaotisest „Hooned, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud” kanti üle 2010. aastasse. Sellest ülekandmisest moodustas 14,8% veel mitte elluviidud tegevusi (või mõnedel juhtudel veel mitte saadud kaupu) aasta lõpu seisuga, mis on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega. Kontrollikoda tõi esile puudused tasude haldamisel, kus tagasimaksenõuded väljastati väga suure hilinemisega (kuni 21 kuud), samuti puudused ameti rahapoliitikas ja hankemenetluste haldamisel. Raportis märgitakse, et siseauditi talituse 32 soovitusest on üks ülitähtis ja käsitleb eksperte hõlmavat rakenduskorda, kaksteist on väga olulised ja käsitlevad peamiselt personalijuhtimist ning töötajate huvide konfliktide lahendamist, seades töötajad küsimuse alla.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Sellega lükatakse edasi parlamendi otsus anda heakskiit Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase otsusega lükkab parlament edasi otsuse anda heakskiit Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlamendi edasilükkamise otsus tuleneb asjaolust, et kontrollikoda esitas ameti 2009. aasta raamatupidamise aastaaruannet käsitlevas aruandes märkustega arvamuse selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Stavrakakise raporti poolt, millega tehakse ettepanek lükata edasi otsus anda heakskiit Euroopa Ravimiameti (ERA) 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoda esitas ameti 2009. aasta raamatupidamise aastaaruannet käsitlevas aruandes märkustega arvamuse selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Minu arvates on parlamendi liikmetel vaja täiendavaid tõendusmaterjale enne, kui nad saavad teha ettepaneku sellele eelarvele heakskiidu andmise või selle andmisest keeldumise kohta. Vastav arutelu REAga on kavandatud juuli keskpaigaks.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0130/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Kiitsin heaks selle raporti ja andsin heakskiidu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoja esitatud teabe kohaselt on ameti 2009. aasta raamatupidamise aastaaruanne usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Nõustun raportööriga, et amet peab parandama oma eelarve ja värbamise kavandamist, et suurendada sidusust eelarve- ja personalivajaduse prognoosimise vahel ning tegema edusamme pakkumiste võimalikult realistliku hindamise tagamiseks. Amet peab teavitama Euroopa Parlamenti võetud meetmetest kavandamise ja oma lepingute järelevalve parandamiseks, et hoiduda edaspidi kontrollikoja osutatud puudustest. Amet peab kohaldama kõiki meetmeid, mis on vajalikud kontrollikoja soovituste rakendamiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ameti eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide asjaomastele asutustele ja ametivõimudele, kui need rakendavad ühenduse õigust, ja aidata neid meetmete võtmisel ja asjakohaste tegevuskavade kujundamisel. Ameti põhiülesanded on: koguda, analüüsida ja levitada objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet põhiõiguste olukorra kohta ELis; töötada välja uusi meetodeid ja standardeid andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks; teha ja/või edendada põhiõigustealast teadustööd ja uuringuid; koostada ja avaldada kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi ning edendada dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada avalikkuse teadlikkust põhiõigustest.

Märgin heameelega, et kuigi Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF) alustas 2008. aastal ameti tegevuse suhtes juurdlust, lõpetas ta selle 2009. aastal ilma edasisi meetmeid võtmata.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori tegevusele antakse heakskiit ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2009. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. On enesestmõistetav, et siseauditi talituse finantsjuhtimise auditi järel tehtud üheksast soovitusest tuleb ametil täita ka seni veel mitterakendatud neli soovitust. Need soovitused puudutavad rahastamisotsuseid, teabevajadust seoses aruandluse ja järelevalvega, kõiki olemasolevaid eelarvevahendeid näitavaid tööprogramme ning finantsmenetlusi ja kontrollnimekirju. Amet peab võtma meetmeid nende soovituste rakendamiseks. Kontrollikoda on saanud piisava kindluse, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2009. aasta raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed. Kontrollikoda märkis, et amet võiks parandada oma eelarve ja personalivärbamise planeerimist, eriti selles, mis puudutab ümberpaigutamist jaotiste vahel, suurt vabade ametikohtade määra (21%) ning ülekantud assigneeringute suurt mahtu; palub ametil võtta kõik meetmed olukorra parandamiseks.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänasel hääletusel andsin oma toetuse heakskiidu andmiseks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2009. aasta eelarve täitmisele. Pärast ameti eelarve hoolikat hindamist avaldas välise finantskontrolli eest vastutav kontrollikoda, et ta on saanud piisava kindluse asjaomaste tehingute seaduslikkuse ja usaldusväärsuse kohta. Usun aga, et ametile esitatud taotlus eelarve ja personalivärbamise planeerimise parandamiseks on täiesti õiglane. Samuti kiidan heaks ameti ülesnäidatud kindlameelsuse, et vältida kontrollikoja raportis esile toodud puuduste kordumist.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit käsitleva resolutsiooni poolt ja toetan ametile esitatud nõudmisi teha edusamme pakkumiste võimalikult realistliku hindamise tagamiseks. Resolutsioonis märgitakse, et kontrollikoda esitas selle kohta aruande seoses kolme raamlepingu sõlmimisega kogusummas 2 575 000 eurot ja rõhutab eelkõige seda, et eespool nimetatud kolmel juhul erinesid finantspakkumused oluliselt nii ühikuhindade kui ka ühe ja sama stsenaariumi elluviimiseks enampakkumisel osalejate prognoositud inimtööpäevade arvu poolest.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Sellega antakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori tegevusele heakskiit ameti 2009. aasta eelarve täitmisel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase resolutsiooniga annab parlament heakskiidu Euroopa Põhiõiguste Ameti direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament tunneb heameelt ameti otsuse üle parandada lepingute kavandamist ja järelevalvet, et hoiduda edaspidi kontrollikoja osutatud puudustest. Seetõttu kutsub parlament ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiitu andvat asutust eelnevaga seoses võetud meetmetest.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0131/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Kiitsin heaks selle raporti ja heakskiidu andmise ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2009. aasta eelarve täitmisele. Kontrollikoja esitatud andmete kohaselt on ühisettevõtte 2009. aasta raamatupidamise aastaaruanne usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Ühisettevõte on käivitusetapis ning ei olnud 2009. aasta lõpuks veel oma sisekontrolli- ja finantsaruandlussüsteeme täielikult rakendanud. Nende süsteemide rakendamine tuleb viivitamata lõpetada. Ühisettevõtte maksete assigneeringute kasutusmäär oli 65,3%. Nõustun, et ühisettevõte on ikka veel algusperioodis ja et alakulutamine on seotud peamiselt hilinemistega Euratomi tuumasünteesiprogrammis, nagu teatas ka kontrollikoda 2008. aastal. Nõustun raportööriga, et on oluline kindlaks määrata tingimused, mille koheselt kantakse kasutamata rahalised vahendid üle järgmisse aastasse. Arvestades oma eelarve mahtu peaks, ühisettevõte looma auditikomisjoni.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin otsuse poolt anda heakskiit ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2009. aasta eelarve täitmisele, sest raportist nähtub, et raamatupidamise aruanded ja asjaomased tehingud loetakse usaldusväärseteks. Leiti ka mõned vasturääkivused, kuid need on tingitud asjaolust, et ühisettevõte on veel käivitusetapis. Seetõttu leian, et komisjonipoolse hoolika juhendamise korral on võimalik täiustada auditeerimissüsteemi ja eelarve haldamist ning ühisettevõte saaks lõpetada oma sisekontrolli- ja finantsaruandlussüsteemide rakendamise.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ühisettevõtte eesmärgid on anda Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) panus ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsioonile ja laiema lähenemisviisi meetmetele tuumasünteesienergia kiireks kasutuselevõtuks koos Jaapaniga ning valmistada ette ja kooskõlastada tegevusprogramm tuumasüsteesi näidisreaktori (DEMO) ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvaheline tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatis (IFMIF), ehitamise ettevalmistamisel. Lisaks oma muudele tegevustele on ühisettevõtte põhiülesanded teostada järelevalvet ITERi projekti asukoha ettevalmistamise üle, varustada ITERi organisatsiooni materjalide, rahaliste ning inimressurssidega, kooskõlastada teaduslikku ja tehnoloogilist uurimis- ja arendustegevust tuumasünteesivaldkonnas ning toimida liidesena ITERi organisatsiooniga.

Kontrollikoda tuvastas ja raportöör rõhutas täiustamist vajavate eelarve mitmesuguste aspektide olemasolu, eelkõige eelarve põhimõtete erandite, komisjoni siseauditi talituse rolli, auditikomisjoni loomise, liikmete osamaksude hilinemise ja toetuse andmise tingimuste eeskirjade osas.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kindluse 2009. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte on käivitusetapis ega olnud 2009. aasta lõpuks veel oma sisekontrolli- ja finantsaruandlussüsteeme täielikult rakendanud. Tuleb veel samuti märkida, et seetõttu on alakulutamine seotud peamiselt hilinemistega Euratomi tuumasünteesiprogrammis, nagu teatas ka kontrollikoda 2008. aastal. Ühisettevõte peab muutma oma finantseeskirju, et lisada neisse kontrollikoja arvamuses nr 4/2008 esitatud soovitused nende eeskirjade kohta. Minu arvates on edasine täiustamine vajalik eelarve põhimõtete erandite, siseauditi talituse rolli, auditikomisjoni loomise, liikmete osamaksude hilinemise, toetuse andmise eeskirjade ja ITERi finantseeskirjade artiklis 133 kehtestatud üleminekusätete osas.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Olen seisukohal, et arvestades oma eelarve mahtu ja ülesannete keerukust, peaks ühisettevõte looma auditikomisjoni, mis annaks aru otse juhatusele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktori tegevusele ühisettevõtte 2009. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise vastu.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase otsusega annab parlament heakskiidu Euroopa ühisettevõtte direktori tegevusele ühisettevõtte 2009. aasta eelarve täitmisel. Parlament nõuab tungivalt, et ühisettevõte muudaks oma finantseeskirju, et lisada neisse kontrollikoja soovitused.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Parlament kiitis heaks edumeelse rahvusvahelise teadusliku projekti ITER 2009. aasta eelarve. Toetan seda hääletust, mille tulemusena jääb ära asjatu poleemika maailmas ainukese seda laadi ettevõtmise elujõulisuse üle. Parlament on juhtinud tähelepanu probleemidele ja viivitustele käivitusetapis ja nõudnud siseauditisüsteemi täiustamist. Näen selles julgustusmärguannet, mis on suunatud selle ettevõtmise, milles osalevad maailma peamised suurriigid, pikaajalise tuleviku ja edu tagamiseks. Soovisin kasutada oma häält, et taaskinnitada usaldust selle äärmiselt ambitsioonika teadusliku seikluse suhtes, millel on eeldatavasti oluline kasu. Tuumasüntees on mõeldud maailma elanikkonna varustamiseks energiaga, mis on puhas, kestev ja ohutu. Sellega aidatakse kaasa meie ülemaailmse soojenemise vastu võitlemise ja energeetika sõltumatuse tagamise meetmetele. Peame määrama rahalisi vahendeid, mis on kooskõlas nende küsimuste tähtsusega, ja sooviksin teavitamise eesmärgil selgitada, et eraldatud eelarve maht ja meie märgatud viivitused on seotud selle unikaalse projekti tehnilise ja organisatsioonilise keerukusega. ELi ülesanne on säilitada oma imagot, tugevdades kohustumist ITERi suhtes ja nõudes seda sama oma partneritelt.

Raportid: Georgios Stavrakakis (A7-0103/2011) (A7-0104/2011), (A7-0105/2011), (A7-0106/2011), (A7-0107/2011), (A7-0108/2011), (A7-0109/2011), (A7-0118/2011), (A7-0119/2011), (A7-0120/2011), (A7-0122/2011), (A7-0123/2011), (A7-0124/2011), (A7-0125/2011), (A7-0126/2011), (A7-0127/2011), (A7-0128/2011), (A7-0129/2011), (A7-0130/2011), (A7-0131/2011), (A7-0132/2011), (A7-0133/2011), (A7-0144/2011), (A7-0145/2011), (A7-0146/2011), (A7-0149/2011), (A7-0150/2011), (A7-0153/2011) − Crescenzio Rivellini (A7-0116/2011, (A7-0117/2011), (A7-0136/2011), (A7-0139/2011) − Bart Staes (A7-0140/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan selle ettepaneku poolt, sest ma nõustun eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega, kus iga eelarve jaotise kohta on tehtud sobivate eraldiste ettepanek.

Raportid: Georgios Stavrakakis (A7-0103/2011) (A7-0104/2011), (A7-0105/2011), (A7-0106/2011), (A7-0107/2011), (A7-0108/2011), (A7-0109/2011), (A7-0116/2011), (A7-0117/2011), (A7-0118/2011), (A7-0119/2011), (A7-0120/2011), (A7-0122/2011), (A7-0123/2011), (A7-0124/2011), (A7-0125/2011), (A7-0126/2011), (A7-0128/2011), (A7-0129/2011), (A7-0132/2011), (A7-0133/2011), (A7-0137/2011), (A7-0144/2011), (A7-0145/2011), (A7-0146/2011), (A7-0149/2011), (A7-0150/2011)

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Kriisiaegadel, milles me praegu elame, tuleb pöörata erilist tähelepanu ELi rahaliste vahendite kulutamise viisile. Parlamendi seatud prioriteete tuleb täielikult järgida, et suurendada kokkuhoidu üha karmimat finantsjuhtimist kasutades. Tulemusi saab parandada üksnes pideva enesekriitika kaudu, mis võimaldab ELi seatud eesmärkidest kõrvalekalduvate kõikide trajektooride parandamist. Kuna eelarvekontrollikomisjon teeb ettepaneku eelarvele heakskiidu andmise kohta, nõustun raportööri soovitustega ja hääletan selle raporti poolt.

Raport: Vital Moreira (A7-0069/2011)

  Kader Arif (S&D), kirjalikult. – (FR) 2010. aastal Pakistani laastanud üleujutuste tõttu nõudis nõukogu erakorraliste meetmete rakendamist selle riigi toetuseks. Esitasin muudatusettepaneku, lükates tagasi komisjoni määruse ettepaneku, sest seda laadi kaubandussoodustused on hea mõte teoorias, kuid mitte praktikas. Meie vastus humanitaarkriisile ei saa põhineda kaubandusel, arvestades eriti seda, et nüüd on õnnetusest üks aasta möödunud ja hädavajadus ei ole enam nii suur. Seda liiki toetus on ebaloogiline ja kahjustav, sest mõned Euroopa inimesed, eelkõige need, kes töötavad lõunariikide tekstiilitööstuses, lõpetavad Pakistanile toetuse maksmise, mida peaksime maksma ühiselt. Peale selle, vaid teatud tööstusharusid toetades ei aita me üldse pakistaanlasi.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Pärast enneolematuid üleujutusi, mis laastasid möödunud suvel suurt osa Pakistani territooriumi, esitatud komisjoni ettepanekuga tahetakse anda sellele riigile ühepoolseid kaubandussoodustusi Pakistani olulisema 75 tooterühma (peamiselt tekstiili- ja rõivatööstuse) osas tollimaksuvabastuse kujul, välja arvatud üks toode (etanool), mille puhul rakendatakse tariifikvoote.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetan täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega kehtestatakse erakorralised ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistanile. Kaubandussoodustused on väga olulised Pakistanile, sest nendega tagatakse jätkusuutlik areng riigile, mis on hiljuti üle elanud mitu loodusõnnetust. Lisaks Pakistaniga lepingu sõlmimisele peab Euroopa Liit etendama põhirolli India veenmisel, et ta toetaks lepingut Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on hea meel Euroopa Liidu kui maailma suurima humanitaarabi andja antud abi üle Pakistanile pärast riigi majandust ja elanikkonda laastanud loodusõnnetusi. Kuid ELi kaubanduspoliitika kasutamine humanitaar- ja arenguabi vormina on sügavalt puudulik. Minu arvates ei tohiks komisjon mitte kunagi esitada selliste meetmete ettepanekut, kvantifitseerimata kõigepealt majanduslikku ja sotsiaalset mõju ELi eri piirkondadele. Nende meetmete üks kõige rängemaid mõjusid avalduks Portugalis, kus tekstiili- ja rõivatööstus annab 11% ekspordist ja seal töötab 160 000 inimest, Pakistani osutatav subsideeritud konkurents tabaks seda rängalt.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) 2010. aasta suvel Pakistani tabanud ränkade üleujutuste tõttu soovis Euroopa Liit anda abi erakorraliste kaubandussoodustuste vormis. Kuigi selle algatuse taga olev eesmärk on kiiduväärt, on selle kasulikkus praktikas küsitav ning tuleks iseendalt küsida, kas see majandusabi jõuab tegelikult Pakistani inimesteni, eelkõige väikeettevõtete ja põllumajandustootjateni, keda üleujutused on eriti mõjutanud. Komisjoni kaubanduspõhine abiplaan peab läbima spetsiifilise menetluse: see peab saama nii parlamendi kui ka WTO heakskiidu, sest need kaubandussoodustused kalduvad kõrvale peamistest rahvusvahelise kaubanduse eeskirjadest. Parlament andis hiljuti komisjonile rohelise tule läbirääkimiste jätkamiseks WTOga, kuid rõhutas nende kestuse ja ulatuse piiramist. Võiks seada küsimuse alla sellise aeglase, veniva abi andmise menetluse muude kiiremate ja tõhusamate abivormide asemel, mis oleks nüüdseks juba Pakistani inimesteni jõudnud.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt. Eriti soovisin, et tagaksime tõhusa järelevalve selles määruses käsitletud toodete imporditrendide üle võimalikult kaugele ette ja kehtestaksime tollijärelevalve selle impordi suhtes. Samuti pooldan ideed, et järelevalve teostamise kohta tuleks esitada kvartaliaruandeid.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) See raport on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse erakorralised ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistanile. Humanitaarabi andmisel on Euroopa Liit alati esirinnas. Nii oli see möödunud suvel, mil üleujutused laastasid suurt osa Pakistanist ning esinesid tohutud inim- ja materiaalsed kaotused. Lisaks loodusõnnetuse esimestel tundidel osutatud humanitaarabile on EL otsinud ka teisi võimalusi määruse ettepanekus toodud riigi majanduse taastumise toetamiseks. Peame aga tagama kaitse aspektide vastu, mis võiksid kahjustada mõnd Euroopa kaubandussektorit, nimelt tekstiilitööstust. Lisaks leian, et kaubandussoodustused ei ole õige viis loodusõnnetuse ohvriks olnud riigi abistamiseks. Need soodustused võivad isegi panna aluse ohtlikule pretsedendile. Me ei tohi unustada, et praeguse majandus- ja finantskriisi tõttu on need globaliseerumisele kõige avatumad ettevõtted haavatavas olukorras, ega saa lubada kaubandussoodustuste kahjulikku mõju neile.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetame komisjoni ettepanekut peatada piiratud ajaks kõik tollimaksud Pakistani teatud impordi suhtes pärast möödunud aasta üleujutusi. Kuna kaubandussoodustuste eesmärk on püüda toetada Pakistani taastumist ja edaspidist arengut, peaksid need meie arvates olema agressiivsed ja kaugeleulatuvad, ilma kaitsemeetmeteta ELi jaoks, arvestades eriti seda, et need soodustused kehtiksid vaid piiratud aja jooksul. Toetame inimõiguste, sealhulgas töötajate õigused, ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite ja demokraatlike põhimõtete austamist ning selle lisamist alati kaubanduslepingu tingimustesse. Hääletasime raportiga ettepandud ulatuslike inimõiguste nõuete vastu, sest oleks täiesti põhjendamatu eeldada, et Pakistan suudaks neid järgida enne kaubandussoodustuste kavandatud algust. Selle asemel leiame, et EL oleks pidanud nõudma nende valdkondade parandusi, mida oleks saanud kiiresti ellu viia, arvestades eriti seda, et sellised nõudmised esitatakse, kui ELi ja Pakistani kaubandusleping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu oleme juba mitu korda maininud, vajab Pakistani tabanud tragöödia Euroopa solidaarsust. See ei saa olla aga ettekäändeks panna mitme liikmesriigi, näiteks Portugali, tekstiilitööstus riski alla. On teisi viise solidaarsuse ülesnäitamiseks: tõhusamad abivormid, mis on suunatud kannatada saanud piirkondade taastamiseks ja kannatada saanud inimeste elutingimuste parandamiseks, mis toetab kohalike kogukondade integreeritud ja jätkusuutlikku arengut. Kuid on ka õiglaseimaid abivorme. Need kaubanduskontsessioonid toovad kasu peamiselt suurematele Euroopa importijatele, kelle kauaaegsed püüdlused saavad sellega rahuldatud. Teiselt poolt kahjustavad need tekstiilitööstust ja sellest kõige enam sõltuvaid riike ning piirkondi. Kõik see toimub ränga majanduskriisi ja kõrge tööpuuduse taustal.

Kuigi on tõsi, et komisjoni meetmete ettepanekud ei saa olla ettekäändeks uutele töökoha kaotustele ning suuremale ekspluateerimisele Euroopa tööstuses, ei saa me samal ajal jätta tähelepanuta nende loodavaid objektiivseid raskusi. Raportis tunnistatakse neid, muu hulgas katseid muuta neid meeldivamaks, võttes kasutusele meetmeid, mis ei muuda midagi sisuliselt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See on vaid üks näide, kuidas kaitstakse Euroopa Liidu suurettevõtete ja finantsasutuste huve kõige haavatavama majandusega riikide tööstuse kulul. Erakorraliste ühepoolsete kaubandussoodustuste kehtestamisega Pakistanile toob Euroopa Komisjon humanitaarabi valdkonda vähemuse – puhtal kujul äriettevõtete – kitsad majandushuvid.

See on vaid silmakirjalikkuse avaldus, millega kasutatakse Pakistani laastanud loodusõnnetust ELi suurriikide mõnede suurettevõtete püüdluste rahuldamiseks, kahjustades ELi tekstiilitööstust ning sellest kõige enam sõltuvaid riike ja piirkondi. See on ränk löök sektorile, mida on tabanud tugevalt maailma kaubanduse liberaliseerimine, mis on kontsentreerunud piirkondadesse, kus on kõrge tööjõupuuduse ja vaesuse tase ning vähe majanduslikku mitmekesisust, näiteks mitu Põhja- ja Kesk-Portugali piirkonda.

Seetõttu hääletasime lepingu tagasilükkamise ettepaneku poolt ja tunnen kahetsust, et seda ei arvestatud. Kuid hääletasime ka ettepaneku komisjonile tagastamise poolt, lootes et on veel võimalik võtta arvesse Portugali parlamendi seisukohta, millega võeti vastu resolutsioon nende kaubanduskontsessioonide vastu. Vajalik solidaarsus Parlamendiga peab olema tõeline abi, mis põhineb arenguabil ja koostööpoliitikal.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Möödunud aastal oli Pakistanis mitu ränka üleujutust. Komisjoni idee rahastada rekonstrueerimist seisnes ELi territooriumi avamises tekstiilitoodete ja muude tundlike toodete impordile, kehtestamata tollimakse või enamikul juhtudel kvoote, arvestamata ohte Euroopa äriettevõtetele seoses selle uue ühepoolse konkurentsiga. See üksinda oleks olnud piisav alus raporti vastu hääletamiseks. Täiskogu keeldus raportit tagasi lükkamast, kuigi lisati klausel, et see konkreetne kaubandusleping võidakse lõpetada, kui avastatakse, et Pakistan toetab terroristlikke ühendusi.

Komisjon rahuldus lõpliku hääletuse edasilükkamisega. Näib, et meil on tõepoolest vaja lõplikult hajutada ebaselgus Pakistani ametiasutuste tegevuse suhtes, kas nad varjavad terroriste, abistavad Talibani, eriti hõimupiirkondades, või kiusavad taga kristlasi.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt. Pärast enneolematuid üleujutusi, mis laastasid möödunud suvel suurt osa Pakistani territooriumist, esitatud komisjoni ettepanekuga tahetakse anda sellele riigile ühepoolseid kaubandussoodustusi Pakistani olulisema 75 tooterühma (peamiselt tekstiili- ja rõivatööstuse) osas tollimaksuvabastuse kujul, välja arvatud üks toode (etanool), mille puhul rakendatakse tariifikvoote. Kuigi ühepoolseid kaubandussoodustusi antaks Pakistanile kolmeks aastaks, ei ole komisjon enne määruse ettepaneku vastuvõtmist teostanud kavandatud meetmete täielikku mõju hinnangut. Lisaks tuleb märkida, et komisjoni ettepanekuga ei panda Pakistanile mitte mingit koormat inim- ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas vastupidi sellele, mis oleks juhtunud siis, kui sellele riigile oleks antud GSP+ staatus. Kuigi võib väita, et Pakistanile ühepoolsete kaubandussoodustuste andmise otsus võeti vastu teatud asjaolude kogumi tõttu ja seega ei loo meetmete ettepanek kohustuslikku pretsedenti, ei ole see selgitus täielikult veenev. Tõepoolest ei saa välistada, et üleujutusest räsitud Pakistanile ühepoolsete kaubandussoodustuste andmise otsusele ei järgne edaspidi teisi taolisi algatusi. Peale selle on oht, et ühepoolsete kaubandussoodustuste, millest on eraldatud igasugune inimõiguste tingimuslikkus, kehtestamine, õõnestaks tegelikult praegust ELi soodustuste süsteemi, mis rajaneb põhiõiguste ja väärtuste austamisel.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liit on tuntud terves maailmas abi osutajana, kui see on vajalik. EL tõestas seda taas, makstes kiiresti abitoetusi pärast 2010. aastal Pakistanis esinenud ränkasid üleujutusi ja nende tagajärgi. Järgmise sammuna kavatses komisjon anda Pakistanile majandusliku tõuke ning tagada tekstiilitoodete ja etanooli tollimaksu peatamine. See lähenemisviis tundub olevat väga vastuoluline. Kuid see algatus peab saama kõigepealt rohelise tule Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tasemel. Alles seejärel peaks hakkama parlament tegutsema ja otsuse tegema.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Mul on väga kahju, et Pakistanile ühepoolsete kaubandussoodustuste andmise hääletamisel nõustus parlament lühendama soodustuste kestust ühe aastani, vähendades sellega oluliselt kasu Pakistanile.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin poolt, arvestades eelkõige muudatusettepanekut, milles on märgitud, et: „Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamist on artiklis 1 osutatud sooduskorra saamise tingimuseks inimõiguste, töötajate põhiõiguste ja demokraatia aluspõhimõtete austamine Pakistani riigi poolt”. Inimõiguste austamine peab olema vajalik eeltingimus kolmandate riikidega sõlmitavate igat laadi lepingute puhul.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selle raportiga lubatakse panna meie abi juba laastatud riigile sõltuvusse selle riigi kohustumisest loobuda igat laadi kaubandusprotektsionismist. See on ebaõiglane ettepanek ja ma hääletan selle raporti vastu.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Nagu on teada, volitas Euroopa Ülemkogu oma 16. septembri kohtumisel ministreid kiiresti vastu võtma lühiajalisi, keskmise kestusega ja pikaajalisi meetmeid sisaldava põhjaliku paketi, mis aitaks toetada Pakistani taastumist ja edasist arengut. Määruse projektiga antakse Pakistanile ühepoolsed kaubandussoodustused, peatades ajutiselt teatavate Pakistanist eksporditavate olulisemate toodete suhtes tollimaksude kohaldamine. Koostatud on loetelu, kuhu kuulub 75 tollimaksuga maksustatavat tooterühma, mida Pakistan ekspordib küllalt suurel määral (peamiselt tekstiili- ja rõivatooted). Valitud tooterühmade impordiväärtus on ligi 900 miljonit eurot, mis moodustab umbes 27% kogu ELi impordimahust Pakistanist (3,3 miljardit eurot). Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Lisaks üle 415 miljoni euro lubamisega kiire abina reageerib EL Pakistani veeuputuskatastroofile ka erakorraliste kaubandusmeetmete kaudu Pakistani ekspordi edendamiseks. Euroopa Komisjon esitas ettepaneku 75 tollimaksuga maksustatava tooterühma kohta, mis puudutavad Pakistani peamisi ekspordisektoreid üleujutustest kõige halvemini mõjutatud piirkondades. Pakistani kaubandus Euroopa Liiduga seisneb peamiselt tekstiili- ja rõivatoodete ekspordis, mis komisjoni andmete kohaselt moodustas 2009. aastal 73,7% Pakistani ekspordist Euroopa Liitu. ELi hinnangul põhjustaks nimetatud soodustuste andmine ainult piiratud ebasoodsaid mõjusid siseturule ja ei mõjutaks negatiivselt Maailmakaubanduse Organisatsiooni (WTO) vähem arenenud liikmeid. Vaatamata sellele tuleb eeldada, et tollimaksude ühepoolne peatamine tingib rikkumismenetlusi WTOs.

Kui Pakistanil lubatakse astuda nende riikide ridadesse, kelle suhtes kehtivad tariifisoodustused – teisisõnu, kui Pakistan lisatakse nn GSP+ nimekirja, siis võib lugeda selle küsimuse lahendatuks. Kooskõlastamata rutakad reageerimised tulevad vaevalt kasuks. Ümberkorraldusest tulenevalt on mitmes liikmesriigis just tekstiili- ja rõivatööstus kriisis. Seega ei saa välistada kaubandussoodustuste negatiivset mõju, mistõttu lükkan aruande tagasi.

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin selle vastu, et anda Pakistanile kaubandussoodustusi, vabastades ta imporditollimaksust eelmisel aastal esinenud üleujutuste ettekäändel. Minu arvates puudub igasugune loogika kasutada vastuolus rahvusvahelise kaubandusõigusega erakorralisi kaubandussoodustusi erakorraliste abimeetmetena, millel on oma instrumendid. Euroopa Liit ega ka teised riigid ei ole seda mitte kunagi varem teinud. Sama teed ei ole järginud ükski arenenud riik: USA, Jaapan, Austraalia, Uus Meremaa või Kanada. Isegi kui Pakistanile antud soodustused oleksid teatav autasu Afganistanis etendatud rolli eest, loob minu arvates kaubandussoodustuste kasutamine poliitilise instrumendina ohtliku pretsedendi.

Peale selle, kaubandussoodustused Pakistanile maksaksid kinni kõige enam mõjutatud Euroopa tööstusharud, nimelt Lõuna-Euroopa tekstiilitööstus, ja ka samu tooteid Euroopale eksportivad vaesed riigid – näiteks Bangladesh või Põhja-Aafrika riigid, mis saaksid kannatada Euroopa impordi ümbersuunamisest Pakistani

Hääletasin aga siiski esitatud muudatusettepanekute poolt, mis leevendavad oluliselt ettepaneku negatiivset mõju: kaitseklausel, üheaastane ajapiirang ja inimõiguste klausel.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Keegi ei vaidlusta, et on vaja toetada arengumaid, mida on korduvalt laastanud üleujutused. Hoolimata sellest peab EL tagama, et selliste kaubanduslepingute puhul vastaksid tema partnerriigid ka teatud nõuetele, eelkõige tollimaksude peatamise korral. Me ei saa lubada, et selline tollimaksude peatamine kahjustaks meie tekstiilitööstust ja et EL ei tunneks vähimatki muret selle pärast, kas neid tooteid valmistatakse lapstööjõudu kasutades või kas saadud rahalisi vahendeid kasutatakse otse terrorismi toetamiseks. Ulatuslikud tollimaksuvabastused peavad seetõttu olema ühendatud inimõiguste austamise tingimusteta kohustusega. Pean silmas näiteks kristlaste vähemuste ja naiste õigusi. Pühaduseteotuse seadus selles riigis on eriti murettekitav: igaüks, kes solvab Muhamedi, mõistetakse surma. Fundamentalism on laialdaselt levinud Pakistani kõikides ühiskonna kihtides, eriti pärast Osama Bin Ladeni surma, kaasa arvatud kuulsa rahvusvahelise islamiülikooli üliõpilaste hulgas. Seega ei pea vett väide, et kaubandussoodustustega edendatakse jõukust ja võideldakse radikalismi vastu. EL ei tohi lihtsalt anda kaubandussoodustusi, kui sellega eiratakse põhiõiguse olulisi küsimusi. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Pärast möödunud suvel Pakistani territooriumi suurt osa laastanud üleujutusi esitas komisjon ettepaneku anda riigile ulatuslikud ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistani 75 olulisema tooterühma, eelkõige tekstiili- ja rõivatoodete, tollimaksudest vabastamise vormis. See ajutisena esitatud meede, kuid kolmeaastase kehtivusajaga, avaldaks suurt mõju Portugali tekstiilitööstusele, mistõttu hääletasin selle raporti vastu. Kuna aga raport on vastu võetud, õnnestus mul suruda läbi kaubandussoodustuste kehtivusaja lühendamine ühe aastani alates nende meetmete jõustumisest. Seda kehtivusaega võiks potentsiaalselt pikendada pärast Euroopa tekstiilitööstusele avaldatud mõju põhjalikku hindamist. Pidades taas silmas Portugali tekstiilitööstust, hääletasin ka kaitseklausli kehtestamise poolt, millega nähakse ette ühetaoliste tollitariifide taaskehtestamine tootele mis tahes juhul, kui seda imporditakse Pakistanist, tingimustel, mis põhjustavad või võivad põhjustada suuri probleeme Euroopa sarnaste või otseselt konkureerivate toodete tootjale.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Rohelised toetasid algusest peale ideed toetada Pakistani jõupingutusi üleujutustele järgnenud näljast ja viletsusest jagu saamiseks. Kuid meie kriitika oli seotud sellega, et see meede on suunatud terrorismist mõjutatud riigile, jättes nimetamata selle poliitilise tagamõtte ja mitte lisades meetmeid antud poliitilist konteksti puudutavate meetmete kogumisse. Lisaks kartsid rohelised, et meetmed võivad sillutada teed Pakistani lisamiseks GSP+ skeemi, ilma et see riik oleks allkirjastanud ja rakendanud vastavaid töö- ja keskkonnakonventsioone (rääkimata Genfi konventsioonidest). Lõpetuseks, rohelised soovisid jätta etanooli välja tollimaksuvabade toodete nimekirjast, sest seda valmistatakse suhkruroost, mis võiks asendada toidukultuure, kujutab kasvuhoonegaaside mahukat kultuuri ega loo olulisel arvul töökohti. Kahjuks ei võetud INTAs vastu mitte ühtegi roheliste muudatusettepanekut. Tekst saadeti lõpuks tagasi komisjoni.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna vastuvõetud ettepanek tuli pärast möödunud suvel suurt osa Pakistani territooriumi laastanud enneolematuid üleujutusi. Lõppdokumendiga kavatsetakse anda riigile ühepoolsed kaubandussoodustused 75 olulisema tooterühma (peamiselt tekstiili- ja rõivatoodete) tollimaksust vabastamise vormis, tehes erandi ühele tootele (etanool), mille suhtes rakendatakse tariifikvooti.

Ettepandud meetmeid tuleks tervitada suurepärase näitena sünergiatest, mis on saanud võimalikuks Lissaboni lepingu jõustumisega. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on juba andnud Pakistanile heldelt humanitaarabi, kuid kaubandussoodustuste andmine selles riigis on osa meetmete paketist, mis käsitleb katastroofiliste üleujutuste keskmise kestusega ja pikaajalisi tagajärgi.

Äärmiselt oluline on tagada Pakistani taastumine ja edaspidine jätkusuutlik areng, mitte üksnes riigi kodanike jaoks, vaid ka kogu piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks. Stabiilne ja õitsev Pakistan, kus ei ole äärmuslikke ega fundamentalistlikke tendentse, on ilmselgelt Euroopa Liidu huvides.

  Keith Taylor (Verts/ALE), kirjalikult. − Kui kuulsime esimesena 2010. aasta oktoobris komisjoni plaanidest aidata Pakistanil taastuda sellest kohutavast üleujutusest, kõrvaldades mõned tollitariifid, olid rohelised entusiastlikult valmis aitama. Me oleme seda endiselt, kuid algne lihtne idee on muutunud ülikeerukaks ja mittetoimivaks. Esialgu oli see skeem mõeldud kolmeks aastaks, kuigi soovisime pikemat kehtivusaega investorite usalduse suurendamiseks. Pärast mitme äri- ja huvirühma kaasamist vähendati aga ettepanekut üksnes 12 kuuks, koos kvartaliülevaadetega! Lisaks on iga kokkuleppe puhul vaja Maailma Kaubandusorganisatsiooni loobumisotsust, mida nad aga ei ole heaks kiitnud, sest mõned liikmesriigid (eelkõige India) tunnevad muret mõju pärast, mida tollimaksuvabad Pakistani tekstiilitooted avaldaksid nende enda turgudele. Viie kuu jooksul ei ole tehtud mitte mingeid edusamme ja tõenäoliselt ei näe me neid ka kuigi pea, kui üldse.

Tänasel plenaaristungil toetasin muudatusettepanekut saata kogu raport tagasi komisjonile uuesti läbivaatamiseks. Seda tehes ei hääletanud ma Pakistani vastu, kuid ma tunnistasin, et meie ees olev raport lihtsalt ei anna seda, mida Pakistan vajab. Minu meelest on WTO olnud peamine komistuskivi. Minu arvates vajab see organisatsioon põhjalikku ümberkorraldust, et muutuda täiesti demokraatlikuks, aruandekohustuslikuks ja läbipaistvaks organiks.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PT) Möödunud aasta augustis Pakistani rahvast tabanud loodusõnnetus puudutas meid kõiki ja väärib Euroopa Liidu solidaarsust. Euroopa Liit peab näitama üles oma toetust Pakistanile ja aitama minimeerida üleujutuste laastavat mõju, nagu ta on teinud seda oma humanitaarabi ja rahvusvahelise koostöö kaudu muude traagiliste sündmuste esinemise korral. Kuid selle solidaarsuse väljendamiseks kaubanduspoliitika kasutamise püüdlustel võivad olla ebasoovitavad tagajärjed tulevikus, nii antud juhtumi kui ka edaspidiste juhtumite korral.

Siseturu tasandil on mõju negatiivne Euroopa riikide, nt Portugali, tootmisele. Kuid ka rahvusvahelisel tasandil on mõju murettekitav, sest sellega luuakse loobumisotsus Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), mis on põhisektor mitme arengumaa jaoks.

Seetõttu ja pidades ka silmas, et on vaja julgustada mõjuhinnangu teostamist lepingu tagajärgede hindamiseks ELi-siseselt, hääletasin muudatusettepaneku nr 43 poolt, millega lükatakse tagasi Euroopa Komisjoni ettepanek Pakistanile soodustuste andmise kohta.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) ELil on aeg vaadata üle oma pikaajaline kaubandusprogramm. Me ei saa teeselda, et ELilt eristaatuse saanud teatavad arengumaad on samasugused nagu kümme aastat tagasi. Mõned neist riikidest (näiteks Brasiilia, Venemaa, Argentiina, Saudi Araabia ja Katar) on hetkel majanduslikult kõige tugevamad. Samas aga mõned riigid, nagu Leedu, pingutavad, et kuidagi toime tulla. Kui raportis kavandatu alusel antaks Pakistani tekstiilitoodetele kaubandussoodustusi, satuks Leedu haavatavasse seisundisse, sest tekstiilitooted moodustavad peaaegu 6% kogu meie ekspordist. Lisaks peab EL pöörama rohkem tähelepanu oma kaubanduspartnerite olukorrale inimõiguste valdkonnas. Inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamine peab olema ELi kaubanduspoliitika põhiosa. Neis küsimustes ei saa olla kompromisse. Seetõttu tunnen muret komisoni ettepaneku pärast anda Pakistanile ühepoolseid kaubandussoodustusi. Loomulikult soovib EL, et Pakistanis valitseks stabiilsus ja õitseng, kuid kriisiajal peame määrama oma prioriteedid õigesti. Nagu viimase paari nädala sündmused on näidanud, on Pakistan jätkuvalt terrorismi ja ekstremismi kasvulava. EL peab jälgima, et ta ei saadaks välja valet sõnumit.

Raport: Carl Schlyter (A7-0148/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Välismaiste otseinvesteeringute praegune süsteem, mida reguleerib liikmesriikide kattuvate ja mõnikord omavahel vastuoluliste kahepoolsete kaubanduslepingute tohutu hulk, tuleb asendada mõistliku aja jooksul nüüdisaegsete ELi investeerimislepingute uue raamistikuga, mis on kooskõlas valdkonnaüleste ELi poliitika eesmärkidega. Samuti toetan raportööri seisukohta, mis toetab tugevalt komisjoni määruse ettepaneku kooseksisteerimise lähenemisviisi. Kahtlemata on oluline, et loa andmise protsessi kaudu jääksid liikmesriikide olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud kehtima ning et selgete tingimuste kohaselt lubataks liikmesriikidel rääkida uuesti läbi olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud, vormistada läbirääkimisetapis lepingud ja astuda läbirääkimistesse uute lepingute sõlmimiseks. Õiguskindlus jääb aga suhteliseks mõisteks kuni investeeringute kaitserežiimi ülemineku lõpuleviimiseni ja arvestades liikmesriikide kahepoolsete investeerimislepingute rahvusvahelise õiguse kohaseid kehtivustingimusi. Hääletan raporti poolt mööndusega, et on vajadus jätkata selle küsimuse arutamist parema õigusraamistiku saamiseks.

  Kader Arif (S&D), kirjalikult. – (FR) Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on investeeringud ELi ainupädevuses. Seetõttu andis parlament esialgu oma hinnangu Euroopa tulevase investeerimispoliitika kuju kohta. See on minu koostatud raport, mille poolt hääletati viimasel osaistungil 20. aprillil 2011. Kolleeg Schlyteri raportis uuris parlament halduskorda liikmesriikide poolt kolmandate riikidega juba sõlmitud investeerimislepingute haldamiseks. Nagu komitees toimunud hääletuselgi, toetasin ühenduse visiooni ja märkisin, et juba kehtivaid lepinguid peab komisjon hoolega uurima, et kontrollida kooskõla aluslepingute ning liidu õiguse ja poliitikaga, eriti liidu välisteenistuse eesmärkidega jätkusuutliku arengu suhtes. Lõpuks saavutas võidu aga parempoolne visioon, kus erainvestorite kaitsele antakse prioriteet üldisel huvil põhinevate eesmärkide üle. Praegu nõukoguga alustatavate läbirääkimistega ei muudeta tõenäoliselt kahjuks meie eesmärki sellises ELis, kus kõik see, mis on liidus hea, suudab harva vastu seista riigisisesele egoismile.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Enne Lissaboni lepingu jõustumist haldasid liikmesriigid peamiselt kolmandate riikidega sõlmitud investeerimislepinguid. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse ja moodustavad ELi ühise kaubanduspoliitika lahutamatu osa. Kiitsin heaks selle raporti, milles nähakse ette nimetatud pädevuse üleandmine ELi tasemele, mis aitab edaspidi tagada investorite kaitse kõrge taseme kolmandate riikide omavolilise tegevuse vastu.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest pärast Lissaboni lepingu jõustumist sai ELi ühisest kaubanduspoliitikast ELi ühise poliitika üks valdkondi, kus ELile on antud ainupädevus. Seega tuleb investeerimispoliitikat kui ühise kaubanduspoliitika alla kuuluvat valdkonda samuti ELi tasemel koordineerida. Hetkel järgivad liikmesriigid kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid investeerimislepinguid, mis on osaliselt kattuvad, kuid sageli vastuolulised. Sellega kahjustatakse ELi ühise kaubanduspoliitika eesmärke ja ELi imago kujunemist ühise kaubanduspiirkonnana riikidevahelises ja ülemaailmses kaubanduses. Raporti kõige olulisem eesmärk on sujuv üleminek liikmesriikide eraldi järgitavatelt ühisele ELi investeerimispoliitikale, tagades õiguskindluse kõikide osapoolte jaoks ja juba sõlmitud lepingud osalejate jaoks üleminekuperioodil, mil vana õigusraamistik asendatakse uue määrusega. Raport käsitleb sisuliselt kahte põhiküsimust: ülemineku ajakava ning kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks loa andmist puudutavaid keeldumise juhtumeid ja menetlusi. Nimetatud loa annab komisjon liikmesriikidele üleminekuperioodil.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetasin raportit, hääletades selle poolt, sest minu arvates vajame üleminekuperioodil eeskirju õiguskindluse tagamiseks ning konfliktide ja tühimike vältimiseks seadustes. Tegelikult tuleneb kolleeg Schlyteri raport komisjoni määruse ettepanekust, millega sätestatakse komisjoni ainupädevus välismaiste otseinvesteeringute osas, asendades 27 liikmesriigi kehtestatud lepingud ja kehtestades vajaliku üleminekuperioodi olemasolevate kahepoolsete lepingute jaoks. Lõpetuseks nõustun kolleeg Schlyteriga, et üleminekuperioodi lõpu märgistamiseks on oluline määrata kindel kuupäev Euroopa majanduse konkurentsivõime tagamiseks ning investoritele selge pildi andmiseks praeguste ja tulevaste regulatiivsete standarditega.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Heakskiidetud määruse vastuvõtmine on vajalik, sest praegune süsteem, mis on loodud liikmesriikide suurel arvul omavahel kattuvate ja mõnikord isegi vastuoluliste kahepoolsete investeerimislepingute kaudu, tuleb mõistliku aja jooksul asendada ELi sõlmitud nüüdisaegsete investeerimislepingute uue süsteemiga, mis oleks kooskõlas ELi poliitika üldiste eesmärkidega. Seega on määrus loogiline ja ainus võimalik reaktsioon välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas poliitika talletamiseks ELi ainupädevusena, olles osa ELi ühisest kaubanduspoliitikast. Sel poliitikal on oluline roll õiguskindluse kõrge taseme tagamisel üleminekuperioodil. Seega nõustun täielikult komisjoni ettepanekuga, mis arvestab samal ajal kehtivaid lepingud. On oluline, et liikmesriikide olemasolevad investeerimislepingud jääksid kehtima heakskiitmise menetluse alusel ja et liikmesriikidel oleks võimalik pidada läbirääkimisi nende muudatuste üle selgetel tingimustel, lõpetada käimasolevad läbirääkimised ja alustada läbirääkimisi uute lepingute üle.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) ELi välispoliitika ühtlustamise huvides hääletan liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute praeguse süsteemi muutmise poolt. Samuti jagan raportööri väljendatud muret üleminekuprotsessis õiguskindluse tagamise pärast, mis tähendab, et on vaja kehtestada selleks tähtaeg ja selgitada loa tühistamise tingimusi.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) ELi tasemel peaks olema võimalik koordineerida ja teha otsuseid liikmesriikide eraldiseisvate investeerimispoliitikate kohta. Praegust süsteemi iseloomustavad arvukad kahepoolsed lepingud, mis kas ristuvad või dubleerivad teineteist ja on sageli sisuliselt vastuolulised. Kuna tegeleme Euroopa nõuetekohase investeerimispoliitika sõnastamisega, on minu arvates kasulik hääletada selle poolt, et kohustada liikmesriike kahepoolsete lepingute uuesti läbirääkimisel või uute lepingute läbirääkimisel lisama sätte vaidluste lahendamise mehhanismi kohta, milles lubataks komisjonil osaleda, isegi kui vaid nõustajana, ning konfidentsiaalsusnõuete tõstmise kohta, et lubada ELi täitevorganil osaleda nimetatud pädevuses.

Nõudsin ka, et komisjon esitaks hiljemalt viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist parlamendile ja nõukogule raporti olemasolevate kahepoolsete lepingute ülevaatamise käigu kohta, eelkõige eri liikmesriikide uuesti läbiräägitud teatavate kahepoolsete lepingute suhtes.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Lissaboni lepingu sõlmimisega anti välismaised otseinvesteeringud ELi ainupädevusse, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimislepingu artiklites 206 ja 207. Hetkel kehtib mitu kahepoolset lepingut ja need tuleb nüüd kiireloomuliselt asendada ELi investeerimislepingute uue raamistikuga, mis on vastavuses liidu valdkondadevaheliste poliitiliste eesmärkidega. Seega peame vältima seaduselünkasid ja tagama läbimõeldud ülemineku.

Seetõttu kutsun ma kõiki trialoogis kaasatud isikuid kaaluma vajadust kaitsta õiguspäraseid ootusi ja parandama Lissaboni lepingu rakendamist, pöörates erilist tähelepanu uuesti läbivaatamist ja loa tühistamist käsitlevatele artiklitele.

Tänan raportööri kõikide jõupingutuste eest, kuid kutsun üles suuremale mõistmisele ja kompromissile.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Raport puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute jaoks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 1 kohaselt kuulub see Euroopa Liidu ainupädevusse, sest see puudutab välismaiste otseinvesteeringute küsimusi. Seadmata kahtluse alla liikmesriikide olemasolevate kahepoolsete lepingute jõusse jäämise vajadust, nõustun raportööri seisukohaga tagada kõrgetasemeline õiguskindlus üleminekuperioodil ja samuti kolme põhjusega kahepoolse lepingu jaoks loa tühistamise kohta: vastuolu liidu õigusaktidega, osaline või täielik kattumine konkreetse kolmanda riigiga sõlmitud lepinguga, osaline või täielik kattuvus kolmanda riigiga sõlmitu lepinguga − ja seda kattumist ei käsitleta liidu lepingus − ning lepingud, mis võivad kahjustada investeeringutega seotud liidu poliitika elluviimist.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kaubanduspoliitika on veel üks valdkond, kus liikmesriikidelt on võetud ära pädevused ja ELil on ainupädevus. See on määruse ettepaneku vundament: teisisõnu Euroopa Liidu toimimislepingu artikli 207 lõike 1, millega sätestatakse ELi ainupädevus välismaiste otseinvesteeringute küsimustes, rakendamine ühise kaubanduspoliitika osana.

Liigagi selge on kaubanduspoliitika ja loomulikult investeerimispoliitika tähtsus riigi ja selle inimeste huvide edendamise vahendina vastavalt konkreetsetele asjaoludele ja tingimustele. Samuti on selge, näiteks Portugali puhul, et riigi huve, asjaolusid ja tingimusi mittearvestavate kaubandus- ja investeerimispoliitikaga tekitatakse kahju, sest need määratavad sisuliselt kindlaks ELi suurriigid oma suurettevõtete kaitseks; tasakaal ELis kaldus otsustavalt nende suurriikide suunas, kui liit tugevdas oma pädevusi.

Muude oluliste aspektide hulgas tahetakse selle määrusega anda komisjonile volitus loa tühistamiseks, paluda liikmesriikidel pidada läbirääkimisi kahepoolsete investeerimislepingute üle või lükata neid tagasi ja kiita heaks uued kahepoolsed investeerimislepingud. Neil põhjustel hääletasime vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) On hästi teada, et Euroopa Liidul on ainupädevus väliskaubanduspoliitika küsimustes, mis on selle määruse ettepaneku alus. See rajaneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikel 1, millega sätestatakse ELi ainupädevus välismaiste otseinvesteeringute küsimustes ühise kaubanduspoliitika osana.

Üldjuhul ei austa aga Euroopa Komisjoni seisukohad kõikide liikmesriikide huve võrdselt. Liigagi selge on kaubanduspoliitika ja loomulikult investeerimispoliitika tähtsus riigi ning selle inimeste huvide edendamise vahendina vastavalt konkreetsetele asjaoludele ja tingimustele.

Samuti on selge, näiteks Portugali puhul, et riigi huve, asjaolusid ning tingimusi mittearvestavate kaubandus- ja investeerimispoliitikaga tekitatakse kahju, sest need määravad sisuliselt kindlaks ELi suurriigid oma suurettevõtete kaitseks; tasakaal ELis kaldus otsustavalt nende suurriikide suunas, kui liit tugevdas oma pädevusi.

Muude oluliste aspektide hulgas tahetakse määrusega anda komisjonile volitus loa tühistamiseks, paluda liikmesriikidel pidada läbirääkimisi kahepoolsete investeerimislepingute üle või lükata neid tagasi ja kiita heaks uued kahepoolsed investeerimislepingud. Neil põhjustel hääletasime vastu.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. − Selles raportis käsitletakse kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvahelisi investeerimislepinguid. Nende lepingute põhieesmärk on tagada investeeringute ja investorite kõrgetasemeline kaitse investeeringut saavate riikide omavoliliste toimingute vastu. Enne Lissaboni lepingu jõustumist vastutasid liikmesriigid investeerimislepingute sõlmimise üle peetavate läbirääkimiste eest. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on investeeringud ELi ainupädevuses ja ELi väliskaubanduspoliitika lahutamatu osa. Isiklikult arvan, et ELi arengupoliitika võiks olla ülimuslik liidu kaubandus- ja investeerimispoliitika suhtes.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest ettepaneku kohaselt peaks määrus sätestama komisjoni õiguse tühistada luba, nõuda liikmesriikidelt kahepoolse investeerimislepingu uuesti läbirääkimist ja anda komisjoni loa uuesti läbiräägitud kahepoolsete investeerimislepingute kohta. Sellega sätestatakse samuti tingimused, kuidas, millal ja mida on võimalik läbirääkimisi pidada. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on välismaised otseinvesteeringud lisatud ühise kaubanduspoliitika alla kuuluvate küsimuste nimekirja. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi: leping) artikli 3 lõike 2 punktile e on liidul ühise kaubanduspoliitika ainupädevus. Seega võib üksnes liit tegeleda õigusloomega ja võtta selles valdkonnas vastu õiguslikult siduvaid õigusakte. Liikmesriigid võivad seda teha üksnes juhul, kui liit on neid selleks volitanud, nagu on sätestatud lepingu artikli 2 lõikes 1. See suhe areneb edasi, kui liit kasutab oma pädevust. See suhe areneb edasi, kui liit kasutab oma pädevust ühise investeerimispoliitika alal põhieesmärgiga luua parim võimalik investeeringute kaitse süsteem kõikide liikmesriikide investorite jaoks võrdselt ja võrdsed investeerimistingimused kolmandate riikide turgudel. Kuna uus investeerimispoliitika töötatakse välja, pidades silmas liikmesriikide sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute kehtivust üleminekuperioodil, peab see tunnistama investorite, kelle investeeringud langevad nimetatud lepingute rakendusalasse, õigusi ja tagama nende õiguskindluse. Komisjon peab astuma vajalikke samme kõikide olemasolevate investeerimislepingute progressiivseks asendamiseks uute lepingutega, mis peaksid tagama parima võimaliku kaitsetaseme.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on komisjonil olnud ainupädevus pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega kahepoolsete investeerimislepingute üle ja neid sõlmida. Olemas on üle 1000 lepingu ja liikmesriigid peavad praegu läbirääkimisi veel ligikaudu 200 uue lepingu üle. Selleks et tagada pädevuse üleminekuga pehme maandumine ELi jaoks, peavad liikmesriigid olema jätkuvalt suutelised tagama investorite jaoks õiguskindluse üleminekuperioodil. Parlament saatis esimesel lugemisel tugeva sõnumi ja propageerib kindlat turvalist etappi volituste üleandmiseks.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Investeerimislepingud on endiselt kohustusliku liikmesriikide jaoks pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist ja neid tuleb käsitleda ELi ainupädevuse all välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekuga jäetakse kõik hetkel liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kehtivad lepingud jõusse. Minu arvates võimaldab see meil anda kindla garantii õiguskindluse kohta, mis puudutab investorite suhtes kehtivaid tingimusi.

Lisaks sätestatakse ettepanekuga tingimused, mille kohaselt saavad liikmesriigid pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi uute investeerimislepingute üle ja neid sõlmida, nimetatud tingimusi peetakse erandlikuks üleminekumeetmeks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt ja tunnen heameelt asjaolu üle, et kahepoolsed investeerimislepingud on nüüd ühise kaubanduspoliitika osa.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selle raportiga keelatakse liikmesriikidel pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi kahepoolsete investeerimislepingute üle ja isegi hoida neid kehtivatena, kui lepingud ei vasta Euroopa Komisjoni seisukohtadele. Seega on kaotatud riigisisene suveräänsus selles valdkonnas. Lissaboni leping on viinud meid punkti, kus keelatakse igasugune kahepoolne investeerimine teise riigi toetuseks ja kogu võim antakse komisjoni kätte, mis ei ole valitud organ.

Ma hääletan vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Me ei saa eeldada, et see, mis ei õnnestunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tasemel – see on kahepoolsete investeerimislepingutele valguse heitmine –, oleks edukas ELi tasemel. Kõrgemal tasemel on püütud kehtestada põhjalikke riikidevahelisi määrusi välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis kehtiksid kõikides majandussektorites. Pikaajalises perspektiivis oleks tõenäolisem saavutada seda eesmärki, kuid tegelikkuses sõltub see korraldusest. Probleem seisneb selles, et siduvaid kahepoolseid investeerimislepinguid käsitlevad vahekohtu otsused, mis põhinevad rahvusvahelisel õigusel, võivad sisaldada investorite kohustusi liikmesriikide lõikes, mis tingivad ELi aluslepingu rikkumismenetluse. Sellele puudub endiselt lahendus.

Raportis on pööratud vähe tähelepanu investeerimispoliitika võimalikele negatiivsetele aspektidele, näiteks kohaliku elanikkonna hirm töökohtade kaotuse ja palgakärbete ees teenuste sisseostmise ja tootmise ümberpaigutamise tõttu. Otseinvesteeringud ei ole mitte mingil juhul võlunupp, milleks neid peetakse. Teatavatel arengumaadel on see teadmine raskelt tulnud. Neil põhjustel hääletasin raporti vastu.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Lissaboni lepingu vastuvõtmise tulemusena on liikmesriigid kahjuks kaotanud oma eelisõigused välismaiste otseinvesteeringute haldamisel, mis kuulub nüüd liidu ainupädevusse. Nii oluline muudatus vajab selle rakendamist reguleerivaid üleminekueeskirju: täna hääletatud raport tundub olema aktsepteeritav kompromiss, sest see kaitseb eri liikmesriikide kahepoolsel alusel juba sõlmitud lepinguid ning samuti paneb aluse võimalikele uutele kahepoolsetele lepingutele, kuigi neis tuleb veel kokku leppida.

Komisjoni hindamisvolitused on samuti hästi määratletud ja piiritletud, muutes seega selle tegelikult vähem keerulisemaks liikmesriikide jaoks, kes soovivad jätkata oma spetsiifilist poliitikat välismaiste otseinvesteeringute suhtes. Neil põhjustel otsustasin hääletada raporti poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute jaoks. See puudutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 1 rakendamist, millega sätestatakse ELi ainupädevus välisriikide otseinvesteeringute küsimuses ühise kaubanduspoliitika osana. Varade ja kapitali ülemaailmsete võõrandamiste maailmas ja ELi ühise kaubanduspoliitika tõttu tuleb liikmesriikide investeerimispoliitikat samuti kooskõlastada ja selle üle otsustada ELi tasemel. See tähendab, et välismaiste otseinvesteeringute praegune süsteem, mis seisneb liikmesriikide kattuvate ja mõnikord omavahel vastuoluliste kahepoolsete kaubanduslepingute tohutus hulgas, tuleb asendada mõistliku aja jooksul nüüdisaegsete ELi investeerimislepingute uue raamistikuga, mis on kooskõlas valdkonnaüleste ELi poliitika eesmärkidega. Arvestades välismaiste otseinvesteeringute riskantset ja pikaajalist olemust, on üleminek ELi investeerimispoliitikale pikk ja keeruline protsess. Äärmiselt oluline on üleminekuperioodi jooksul tagada õiguskindluse kõrge tase.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel kuulub välismaiste otseinvesteeringute valdkond ELi ainupädevusse, on vaja Euroopa Liidule anda vajalikud vahendid põhjalikult erinevast perspektiivist liikumiseks ühtlustatud lähenemisviisi juurde. Seega on meil vaja leida lahendusi, mis võimaldavad üleminekuperioodil vältida õiguslikku ebakindlust, seadmata samal ajal ohtu liidu tegevust suunavaid eesmärke.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Nagu me kartsime, hääletati plenaaristungil Carl Schlyteri raporti – mis käsitleb üleminekukorda liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute jaoks, olulise artikli 5 (liikmesriikide olemasolevate investeerimislepingute ülevaatus) ja artikli 6 (kahepoolsete investeerimislepingute loa tühistamise võimalikkus) – osas meile rahvusvahelise kaubanduse komisjonis tugevalt vastu.

Tegime liikmete jaoks meiega hääletamise lihtsamaks, esitades artiklite 5 ja 6 muudatusettepanekud, läbides pool teed selles suunas, mida soovisime (ja kaotasime komisjoni etapis). Seetõttu jätsime sotsiaaldemokraatide fraktsioonile originaaltekstide uuesti esitamise, et seda tajutaks kompromissina. Kahjuks ei läinud see strateegia läbi. Meil oli nimeline hääletamine ning analüüsime, kas meil kõigest hoolimata õnnestus saada teatavat toetust Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis.

Kaotasime ka oma paremaid läbipaistvuse eeskirju käsitlevate muudatusettepanekute teemal. Saavutasime võidu vaid ühe vähetähtsa muudatusettepanekuga (s.o põhjendused), mille Euroopa Rahvapartei ning Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsioon andsid meile, et meid vaigistada nii, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni positsioon lõpphääletusel oleks positiivne. Otsustasime aga raporti tagasi lükata (mis kiideti heaks 345 häälega 246 hääle vastu).

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. − Selle aasta alguses esitasin Euroopa Komisjonile mõned järelepärimised, mis olid seotud ajakirjanduse teadaannetega Itaaliast Rumeeniasse veetavate mürgiste jäätmesaadetiste kohta. Kuigi saadetiste kohta ei leitud mitte mingeid tõendeid, selgus minu järelepärimiste tulemusest, et võiksime saada kasu lasti regulaarsemast kontrollimisest, sest see toimiks hirmutusvahendina ebaseaduslike jäätmesaadetistega seotud isikutele. Sellistel meetmetel võib olla täiendav mõju arengumaade puhul, sest neil ei pruugi olla suutlikkust sissetulevate saadetiste nõuetekohaseks kontrollimiseks ja seega mürgiste ainete oma territooriumile sisenemise takistamiseks. Võiksime põhjalikult kaaluda ELi tasemel kooskõlastatavate põhjalike regulaarsete kontrollide kasusid, eriti arengumaadesse lähetatavate saadetiste puhul.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 1 kohaselt on ELil välismaiste otseinvesteeringute pädevus, sest seda laadi investeeringud on otseselt seotud uue ühise kaubanduspoliitikaga.

Lissaboni leping jõustus ajal, mil mitme kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolse investeerimislepingu kehtivusaeg oli lõppemas ja üleminekukorda ei olnud kehtestatud, et tagada integreeritud liikumine tulevaste lepingute suunas, mis kuuluvad Euroopa Liidu ainupädevusse. Minu arvates on hea mõte teostada usaldusväärne hindamine kolmandate riikidega sõlmitud kõikide hetkel kehtivate kahepoolsete lepingute suhtes ja võtta vastu kõikide liikmesriikide jaoks ühtne strateegia.

Nagu raportis märgitakse, on oluline, et kehtestatud reeglid oleksid läbipaistvad, need oleksid teada peamistele poliitikategijatele ja et neid hinnataks maksimaalselt kümne aasta jooksul. Ajal mil varasid ja kapitali hõlmavad tehingud võtavad üha enam ülemaailmse mõõtme, on oluline, et Euroopa Liit võtaks vastu ühise investeerimispoliitika, mis on kooskõlas kõikide liikmesriikide kehtestatud strateegiaga.

Raport: Vital Moreira (A7-0053/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan rahvusvahelise kaubanduse komitee selle raporti (A7-0053/2011) poolt. Võtan vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku. Ma palun komisjonil ettepaneku uuesti parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt. 2008. aasta oktoobris toimunud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil lubas Euroopa Komisjon Gruusiale anda kuni 500 miljonit eurot abi. Rahastusallikatena nähti ette nii Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi raames eelarvetoetusi kui ka kriisiinstrumente, nagu stabiilsusabi, humanitaarabi ja makromajanduslik finantsabi. Gruusia majandus on hakanud taastuma kahekordsest vapustusest, mille põhjustas sõjaline konflikt Venemaaga 2008. aasta augustis ja ülemaailmne finantskriis. Kuid nii maksebilanss kui ka eelarvepositsioon on endiselt nõrgad ja haavatavad Venemaaga toimunud otsekaubanduse suurema osa blokeerimise ja välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu märgatava vähenemise tõttu. Toetan 46 miljoni euro suuruse finantsabi andmist Gruusiale, mis aitab vähendada lühemas perspektiivis majanduse finantsilist haavatavust ning toetaks reformimeetmeid, mis on suunatud maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikuma taseme saavutamisele.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa Komisjoni ettepanek anda Gruusiale täiendavat finantsabi sisaldab olulist vastuolu: komisjon ise märkis, et Gruusia majandus on taastumas pärast kolm aastat tagasi toimunud kokkupõrget Venemaaga, vihjates sellega, et puudus vajadus anda Gruusia valitsusele lisaks varasematel aastatel juba antud rahalistele vahenditele täiendavaid rahalisi vahendeid riigisisese majanduse abistamiseks. Seega ei ole selge, miks Gruusia valitsus küsis rohkem raha ega miks komisjon alustas kohe tegutsemist ligikaudu 50 miljoni euro kokkusaamiseks. Meil puudub kindlus selle abi kohase kasutamise suhtes, arvestades Gruusia sisepoliitilist olukorda ning õiguslikkuse ja läbipaistvuse probleeme selles riigis.

Hääletasin seadusandliku resolutsiooni vastu, millega lubatakse parlamendil anda Gruusia valitsusele 46 miljonit eurot. Euroopas on palju majanduslikke, finantsilisi ja tööhõivega seotud probleeme ning on palju valdkondi, mis on sunnitud tegelema kriisiolukordadega, kus institutsioonidel oleks palju rohkem ära teha. Komisjon peaks eelkõige suunama kõikvõimalikud jõupingutused oma kodanike probleemide lahendamisele.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Euroopa Parlament kiitis heaks nõukogu otsuse maksta välja komisjoni poolt Gruusiale lubatud ELi vahendid. Enne otsuse vastuvõtmist hindas komisjon Gruusia majanduslikku olukorda ja riigi finantsilisi väljavaateid 2010. ja 2011. aastaks, keskendudes maksebilansile ja eelarvevajadustele. Komisjon on seisukohal, et 2008. aastal lubatud makromajandusliku finantsabi (MFA) teise abisumma väljamaksmine on põhjendatud. Uue MFA andmine aitaks Gruusial tegeleda Venemaaga toimunud konflikti ja ülemaailmse kriisi tagajärgedega. Uus MFA toetaks valitsuse majandusreformide kava ja poliitika meetmeid riigi rahanduse juhtimise tugevdamiseks (tuginedes eelmise MFA ning ELi valdkondliku eelarvetoetuse abil võetud meetmetele). Abi aitaks samuti edendada majanduslikku ja finantsilist lõimumist ELiga, kasutades selleks eelkõige ära tulevase assotsieerumislepingu võimalusi, mille eesmärk on jõuda poolte vahel põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseni.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Euroopa Parlamendi delegatsiooni liikmena ELi-Armeenia, ELi-Azerbaidžaani ja ELi-Gruusia parlamentaarse koostöö komisjonides tunnen rahuolu otsuse üle anda Gruusiale makromajanduslikku finantsabi 46 miljonit eurot, et aidata kaasa Gruusia majanduse stabiliseerimisele ja katta vajadusi maksebilansi suhtes vastavalt kehtivas IMFi programmis sätestatule. On oluline, et vastastikkuse mõistmise memorandumis, laenulepingus ja toetuslepingus oleksid sätestatud asjakohased meetmed, mis lepitakse kokku Gruusia ametiasutustega ja mida Gruusia peab võtma, et vältida selle abiga seotud pettust, korruptsiooni ja muid seaduserikkumisi ning võidelda nende vastu. Rahaliste vahendite haldamise ja väljamaksmise suurema läbipaistvuse huvides peab vastastikkuse mõistmise memorandum, laenuleping ja toetusleping sätestama ka kontrollide võimaluse, mis tähendab komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettusevastase Ameti kohapealseid kontrolle ja ülevaatusi. Lisaks sellele peame arvestama auditite, kaasa arvatud kontrollikoja pisteliste kohapealsete auditite võimalust.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel näha heaolu edendamise jõupingutusi väljaspool ELi piire, sest minu arvates on meie abi oluline selleks, et teatavad kolmandad riigid saaksid tegeleda oma maksebilansi kriisiga ja taastada välisvõla jätkusuutlikkus. Seetõttu ja pidades silmas 2008. aasta augusti relvastatud konflikti ning ülemaailmse finantskriisi tõttu esinenud majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, nõustun esitatud ettepanekuga Gruusiale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta, et toetada tema majandusliku stabiliseerumise protsessi ja katta maksebilansi vajadusi. Samuti leian, et see makromajanduslik abi avaldab positiivset mõju Gruusia suhetele liikmesriikidega, lisaks olulisele rollile, mida ta etendab riigi valitsuse reformide nõuetekohasel rakendamisel.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on Gruusiale antava makromajandusliku finantsabi teise osamakse eraldamine põhjendatud ja asjakohane. Kuigi Gruusia majandus on taastumas, aitab see täiendav abi Gruusial käsitleda Venemaaga toimunud konflikti ja ülemaailmse kriisi majanduslikke tagajärgi ning samuti toetaks valitsuse majandusreformide programmi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Gruusial esines hiljuti suuri probleeme, eriti pärast riigi ja Venemaa sõjalist konflikti Abhaasia ja Lõuna-Osseetia separatistlike piirkondade tõttu. Meil ei ole veel kaugeltki võimalik kaaluda riigi Euroopa Liiduga ühinemise võimalust, millele president Saakashvili on korduvalt vihjanud – see on nii, sest Gruusia ei vasta objektiivsetele nõuetele, mis võimaldaksid tal sellist soovi realiseerida. Seda arvestades on minu arvates kasulik, et Gruusia väljendab seda soovi ja püüab järgida Euroopa standardeid.

Sellest tulenevalt ja kuna tahetakse aidata riigil ületada tal pärast sõjalist konflikti esinenud majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi, hääletan Gruusiale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise poolt. Loodan, et seda abi kasutatakse elanikkonnale tõeliselt kasulikul viisil.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport puudutab Gruusiale täiendavat makromajanduslikku finantsabi andmist käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust. See on Euroopa Komisjoni otsus, millega nähakse ette 46 miljoni euro suurune abi sellele riigile seoses Venemaaga toimunud relvastatud konfliktiga. Olukorda halvendas veelgi ülemaailmne kriis. Kuna see on 2008. aastal tagatud abi teine osamakse, millega tahetakse aidata Gruusial täita rahalisi kokkuleppeid Euroopa finantsasutustega, samuti toetada selles riigis käimasolevaid majandusreforme, nõustun selle abiga ja hääletan selle poolt. Kuid loodan, et parlament ja nõukogu jõuavad peagi kokkuleppele selle abi rakendamise üle teostatava järelevalve metodoloogias, et meil kõigil oleks suurem meelerahu ELi rahaliste vahendite nõuetekohase kasutuse suhtes.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Täiendava makromajandusliku finantsabi ettepaneku puhul jäävad kehtivateks ja asjakohasteks meie tähelepanekud kõnealusele riigile eelmise makromajandusliku finantsabi andmise otsuse kohta. Me alati toetame, et EL peab andma abi, olles solidaarne abi vajavate riikidega ning et see abi oleks suunatud projektidele, mis teenivad inimeste huve. Kuid ELi n-ö abi on näidanud, et sellel on vähe tegemist solidaarsusega. Suurettevõtete ja finantsasutuste ning suurriikide huvid prevaleerivad peaaegu alati solidaarsuse tõeliste ja tegelike huvide ees.

See ei ole teisiti Gruusia puhul. On oluline pidada silmas, et ettepandud finantsabi on eelkõige mõeldud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovituste ja struktuurse kohanemise poliitika rahastamiseks: teisisõnu samade neoliberaalsete poliitikate jätkamiseks, mis viisid riigi praegusesse majandus- ja finantskriisi.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. − Gruusias toimus järsk majanduslik langus pärast 2008. aasta augustis Venemaaga toimunud sõjalise konflikti puhkemist. Sellest tulenes tohutu otsene ja kaudne kahju, suur osa elanikkonnast asustati ümber. 2008. aasta sügisel puhkenud ülemaailmne finantskriis muutis olukorra Gruusias veelgi keerulisemaks. Ettepandud abi, mis on ELi kuni 500 miljoni euro suuruse põhjaliku paketi osa, eesmärk on toetada Gruusia taastumist pärast Venemaaga toimunud relvastatud konflikti ja samuti aidatakse sellega Gruusial käsitleda ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgi. Abi tuleb eraldada riigieelarve puudujäägi rahastamiseks ja Gruusia abistamiseks teravate finantsprobleemidega toime tulemisel.

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. – (LV) Euroopa Liidu kohustus on jätkata Gruusia abistamist, et see riik saaks areneda ja muutuda nüüdisaegseks demokraatlikuks riigiks, mis oleks eeskujuks teistele riikidele selles piirkonnas. Alates nn roosirevolutsioonist on Gruusia valitsus pidevalt viinud ellu demokraatlikke reforme, ajakohastades oma riiki ja tehes keerulisi ebapopulaarseid majandus- ja sotsiaalseid reforme, mis on vajalikud pikaajalises perspektiivis. Vastavalt Maailmapanga raporti „Doing Business 2010” indeksile on Gruusia ärikliima maailmas 12. kohal n-ö lihtsuse poolest. Selle indeksi kohaselt asuvad Gruusiast eespool vaid kolm Euroopa Liidu liikmesriiki. Riik on teinud märgatavaid edusamme korruptsiooniga võitlemisel, mis on oluline probleem kõikides endistes Nõukogu Liidu riikides.

Ma olen veendunud, et Gruusia on eeskujuks Kaukaasia piirkonna riikidel, ja ma ei karda öelda, et see riik võib olla eeskujuks ka mõnedele ELi liikmesriikidele, kellel puudub hetkel poliitiline julgus reformide elluviimiseks, mis sillutaks teed kasvule ja ajakohastamisele. Gruusiaga seotud probleemide lahendamisel ei tohi me unustada, et 20% Gruusia territooriumist on endiselt okupeeritud. Venemaa peab järgima oma kokkulepet Gruusia territoriaalse ühtsuse kohta ja Euroopa Liit peab pidevalt Venemaale meelde tuletama tema juhtpositsiooni selles.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Majanduskriisi tõttu rängalt kannatanud Gruusiale makromajanduslikku finantsabi andmise toetamine tuleb heaks kiita. ELi lubatud raha on seotud selgete tingimustega ja see jõuab õigetesse valdkondadesse. See finantsabi koos IMFi rahastamisega aitab stabiliseerida riigieelarvet ning avaldab positiivset mõju ELi ja Gruusia suhetele.

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. − (PL) Hääletasin Gruusiale täiendava abi andmise poolt. See riik paistab silma idapartnerluses kaasatud teiste riikide hulgas oma igas valdkonnas tehtud reformide tõttu. Ma tunnen eriti heameelt selle üle, et Gruusiale täiendavat makromajanduslikku finantsabi käsitleva raportiga töötamisel kasutati lihtsustatud seadusandlikku menetlust, sest see kiirendas kogu protsessi ja muutis raporti üle hääletamise kiiremaks. Gruusia majandus on taastunud pärast Venemaa sõjalist sissetungi 2008. aastal ja tal on läinud väga hästi võrreldes teiste samasuguse suurusega riikidega ülemaailmse finantskriisi rasketel aegadel.

Alates nn roosirevolutsioonist on tehtud mitu reformi eesmärgiga liberaliseerida ja demokratiseerida süsteemi nii, et muuta see äritegevuse jaoks atraktiivsemaks ning võimaldada vabaturumajanduse ja demokraatliku ühiskonna tekkimist. Alates 2004. aastast on Gruusia astunud enneolematuid samme ettevõtete bürokraatliku koorma vähendamiseks. Maksusüsteem on reformitud, mis tingis eelarve tulude viiekordse suurenemise. Kokkuvõtteks on Gruusia avatud vabale ja tõketeta kaubandusele.

Gruusia on praktiliselt kõrvaldanud korruptsiooniohu riigiasutustes ja avalikus teenistuses avaliku sektori (prokuratuur, kohtud ja politsei) reformide ja poliitiliste reformide kaudu. Praegu peetakse Gruusiat dünaamiliselt areneva majandusega riigiks. Eelöeldut silmas pidades peaksime jätkama Gruusia kannustamist edasisele arengule, mitte üksnes nõuete kehtestamise, vaid ka abi andmisega.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Gruusia on üks Euroopa Liidu partnerriikidest Euroopa partnerluspoliitika raames. Euroopa Liit on oluliselt huvitatud stabiilsuse tagamisest oma idapiiridel, mida saab saavutada majanduskasvu ja poliitilise julgeoleku kaudu. Gruusiale ettenähtud makromajandusliku finantsabi pakett on otsene vastus riigi majanduslikele ja sotsiaalsetele raskustele.

Kuigi Gruusia majandus on ilmutamas taastumise märke, on see endiselt habras ja haavatav ning vajab finantsstabiilsust. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsamana, täiendab ELi antav makromajanduslik finantsabi IMFi ning rahvusvaheliste ja kahepoolsete rahastajate teisi finantsinstrumente ning abi, millega antakse Gruusiale lühiajalist makromajanduslikku toetust.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin Gruusiale täiendava makromajandusliku finantsabi andmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku resolutsiooni poolt.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit on leidnud endale uue missiooni. Praegu teeb ta tohutuid kärpeid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) sotsiaalsete vahendite osas euroala suhtes kohaldatava Euroopa Finantsstabiilsusfondi ja tõepoolest kogu ELi kaudu, andes makromajanduslikku finantsabi väljaspool ELi

Gruusia suhtes on IMF teada andnud, et ta ei jätka enam oma abi andmist. Seega ei ole enam vajadust rakendada IMFi kokkuhoiu plaani. Euroopa Liit sunnib aga sellele vaatamata Gruusiat selle makromajandusliku finantsabi kaudu jätkama plaani rakendamist. See ei ole aktsepteeritav! Ma hääletan vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Gruusial on suuri finantsprobleeme pärast 2008. aastal toimunud relvastatud konflikti Venemaaga ja ülemaailmse finantskriisi mõju. Selle aasta jaanuaris kinnitas EL Gruusiale 46 miljoni euro suuruse abipaketi, millest 23 miljon eurot makstakse laenuna ja ülejäänud 23 miljonit eurot toetusena kõnealusele riigile. Nimetatud 46 miljonit eurot on osa ligikaudu 500 miljoni euro suurusest ELi finantsabipaketist, mille EL kiitis heaks 2008. aasta oktoobris. ELi makromajandusliku finantsabi teine osamakse – esimene osamakse maksti välja aastatel 2009–2010 – on mõeldud aitama Gruusial täita oma välisfinantseerimise nõuet ja selle suhtes kehtivad ranged tingimused. Esialgseid edumärke võis näha juba selles, et tegelik SKT kasvas 2010. aastal 6,3%, andes tunnistust majanduse elavnemisest.

Hoolimata sellest tuleb märkida, et on märke selle kohta, et raha ei kasutata piisavalt tõhusalt. See on lubamatu, arvestades enamiku ELi liikmesriikide eelarveolukorda. Kuigi ma põhimõtteliselt pooldan finantsabi, keeldusin hääletamisest lõplikul hääletusel.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Toetan Euroopa Parlamendi otsust kinnitada komisjoni ettepanek täiendava 46 miljoni euro suuruse finantsabi eraldamiseks Gruusiale. See on oluline abi riigile, mis on lojaalne Euroopaga lõimumisele, mis aitab leevendada kahte negatiivset tagajärge Gruusia majandusele – sõjalist konflikti Venemaaga ning ülemaailmset majandus- ja finantskriisi. Selle abi pikaajalise elujõulisuse suurendamiseks peab komisjon aitama aktiivselt tagada eesmärgistatud kasutamist, eelkõige ELiga majandusliku ja sotsiaalse lõimumise edendamise meetmete kaudu, et see aitaks kaasa ELi ja Gruusia vahelise põhjaliku ja ulatusliku vabakaubanduslepingu sujuvale sõlmimisele.

Dialoog viisade küsimuses on järgmine meede, millel oleks selge stabiliseeriv mõju, mis samuti edendaks reforme. ELi ja Gruusia vahelised viisarežiimi lihtsustamise ja tagasivõtmise lepingud jõustusid 1. märtsil 2011 ja kujutavad tervitatavat esimest sammu. Usun, et komisjon esitab varsti hinnangu nende lepingute rakendamise kohta, nii et järgmisel ELi-Gruusia Koostöönõukogu kohtumisel oleks võimalik alustada läbirääkimisi viisaküsimustes edasise koostöö käigu kohta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu makromajandusliku finantsabiga tahetakse aidata katta Gruusia välisrahastamise vajadusi, mis on tehtud kindlaks koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) 1,17 miljardi USA dollari suuruses summas valmisoleva meetme kontekstis, mis kehtib alates 2008. aasta oktoobrist. Ettepandud abist antakse pool toetusena ja pool laenuna. Täiendav makromajanduslik finantstoetus aitaks Gruusial tegeleda Venemaaga toimunud konflikti ja maailmakriisi tagajärgedega ning toetaks samuti valitsuse majandusreformide programmi. Hääletasin raporti poolt, sest ma nõustun selle finantsabi ja samuti vajadusega, vaatamata finantsabi vastuolulisusele, selle abi rakendamise üle järelevalve teostamise mudeli tagamiseks, millega võimaldatakse parlamendil ja teistel institutsioonidel teada saada, kuidas neid vahendeid kasutatakse.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Gruusiale 46 miljoni euro suuruse täiendava makromajandusliku finantsabi andmise poolt, sest minu arvates on see vajalik, et aidata riigil saada üle sotsiaalsetest ja majanduslikest raskustest, mis tulenesid konfliktist Venemaaga.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Vastavalt meie hääletusele makromajandusliku finantsabi kohta viimase parlamendi koosseisu ametiaja jooksul tehti soovitus, et keelduksime praegusel juhul hääletamast, sest meie arvates ei ole makromajanduslik finantsabi kuigi abistav seni, kuni see on seotud IMFi poolt asjaomastes riikides juhitava mis tahes programmiga. Tõepoolest ei ole muud ELi-spetsiifilist finantseerimisstrateegiat peale standardse IMFi makromajanduslike majandusreformide kava. Teiselt poolt tunnistame, et Gruusial on vajadus rahastamise järele ja et selles küsimuses vastutab EL. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon hääletas lõpuks selle poolt.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase raporti vastuvõtmine järgneb esimesel lugemisel vastuvõetud seisukohale ja kinnitab komisjoni väljendatud arvamust. Meie poolt hääletatud tekstis palutakse komisjonil esitada uus ettepanek juhul, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või asendada see uue tekstiga.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Täiendav makromajanduslik finantsabi aitab Gruusial tegeleda ülemaailmse kriisiga, toetades valitsuse reformide programmi. Tegelikult vähendab see Gruusia majanduse lühiajalise rahastamise probleeme. Pidades silmas, et finantsabi on piiratud kestusega ühekordne abi, hääletasin Gruusiale täiendava makromajandusliku finantsabi andmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku poolt.

13. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 13.25 ja jätkati kell 15.05)

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

14. Eelmise istungi protokolli kinnitamine

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud president! Tahaksin kommenteerida protokolli punkti 16, milles üsna õigustatult räägitakse minu taotlusest korraldada arutelu parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise kohta, mille te tagasi lükkasite. Seega on see vastuolus sellega, mida istungi juhataja Roberta Angelilli varem ütles, kui ta väitis, et mulle anti eile sõna, et rääkida oma parlamendiliikme puutumatuse äravõtmisest, mis ei ole tõsi. See parlament siin on seega võtnud ühelt oma liikmelt ära õiguse kaitsele, lubamata poolel endal või kellelgi, kes oleks tema kaitseks rääkinud, rääkida istungil sellel teemal, kas arutelu ajal või oma selgituste ajal hääletuse kohta või mis tahes muul ajal. Tahtsin lihtsalt, et see üles märgitaks, mistõttu tänan, et seda tegite!

  President. − Saan aru, et teie märkus on mõeldud protokolli. Tänan teid märkuse eest!

15. Rändevood ja varjupaiga taotlemine ning nende mõju Schengeni süsteemile (arutelu)

  President. − – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused rändevoogude ja varjupaiga taotlemise ning nende mõju kohta Schengeni süsteemile (2011/2689(RSP)).

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − Austatud president! Areng lõunapoolsetes naaberriikides ja sellest tulenevad rändevood on Euroopa Liidu jaoks suur probleem. Nad on aidanud rõhutada, kui oluline on kogu rände ja põgenikuvoogude haldamise küsimus.

Seega kutsuti Euroopa Ülemkogu kohtumisel märtsis nõukogu ja komisjoni üles esitama enne Euroopa Ülemkogu kohtumist juunis pädevuste arendamise kava rände ja põgenikuvoogude haldamiseks. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 11. ja 12. aprillil 2011. aastal vastu võetud järeldused ning komisjoni eelmisel nädalal väljastatud teatis on olulised sammud selles suunas. Eesistujariik on kutsunud kokku justiits- ja siseküsimuste nõukogu erakorralise koosoleku 12. maiks, et arutada rände ja põgenikuvoogude haldamise küsimust. Need arutelud aitavad valmistuda Euroopa Ülemkogu kohtumiseks 21. juunil, kus käsitletakse samu küsimusi.

Me ei saa muidugi jätta tegutsemata pärast teisel pool Vahemerd toimunud sündmusi. EL ja liikmesriigid on valmis abistama nii neid, kes on ümberasustatud hiljutiste sündmuste tagajärjel Põhja-Aafrikas, kui ka neid liikmesriike, kes on kõige otsesemalt seotud. Viimase paari kuu jooksul on EL ja liikmesriigid teinud esmaseks humanitaarabiks kättesaadavaks ligikaudu 96 miljonit eurot ning oleme jätkuvalt pühendunud pakkuma täiendavat toetust, kui olukord seda nõuab.

Samuti on nõukogu kutsunud kõiki liikmesriike jätkuvalt toetama UNHCRi, Rahvusvahelist Migratsiooniorganisatsiooni, Punast Risti ja kõiki asjaosalisi, kelle jõupingutused on ülitähtsad Liibüa pikaleveninud vägivalla tõttu ümberasustatute aitamisel. Need liikmesriigid, kes on nendest sündmustest rohkem mõjutatud, saavad rahalist toetust, seadmeid ja tehnilisi teadmisi; näiteks teatas komisjon varem, et hädaabifondidest võidakse liikmesriikide (nt Itaalia ja Malta) jaoks teha kättesaadavaks ligikaudu 25 miljonit eurot. Lisaks sellele saab aidata ka hiljuti loodud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, ehkki see veel ei ole täielikult toimiv. Mõned liikmesriigid, sealhulgas Ungari, on juba öelnud, et nad on valmis põgenikke Maltalt ümber jaotama, et leevendada survet sealsetele ametivõimudele.

Peale erimeetmete, mis on ette nähtud selle konkreetse olukorra käsitlemiseks, on nõukogu endiselt täielikult pühendunud ühtse Euroopa varjupaigasüsteemi edasisele arendamisele. Nõukogus ja parlamendis töö käib ja juba on saavutatud teatavaid edusamme vaatamata tehnilistele probleemidele ja selle teema poliitiliselt tundlikule iseloomule.

Üldiselt eeldab rändevoogude haldamine ELis ja üksikutes liikmesriikides tõhusat piiride haldamist. Mis puutub välispiiride haldamisse, mängib Frontex mitmes mõttes olulist rolli, sealhulgas ELi välispiiride järelevalve ja operatiivtoetuse tagamine.

Viimaste sündmuste valguses Põhja-Aafrikas käivitati 20. veebruaril 2011. aastal Itaalia valitsuse taotlusel ühisoperatsioon Hermes. Selle eesmärk on takistada ja tuvastada ebaseaduslikku piiriületamist Lampedusasse, Sitsiiliasse, Sardiiniasse ja Itaalia mandrile. Frontex toetab Itaalia ametivõime ka teise astme piirikontrolli tegevuse juures ümberasujaid küsitledes ja sõeludes.

Nõukogu tervitab ka komisjoni otsust mobiliseerida lisafonde, mis on vajalikud, et Frontex saaks jätkata oma kavandatud ühisoperatsioone. Oleme julgustanud liikmesriike pakkuma täiendavaid inim- ja tehnilisi ressursse, mis on vajalikud agentuuri operatsioonide (sh Hermes) toetuseks.

Nagu te teate, on uus ettepanek Frontexi kohta siin täiskogul ja oleme selle üle läbirääkimisi pidanud. Loodan väga parlamendi toetuse peale selle seadusandliku ettepaneku kokkuvõtmisel ja läbirääkimiste edukuse tagamisel.

Hiljutise rändesurve taustal Põhja-Aafrikast on Frontexi tugevdamine nõukogu jaoks saanud oluliseks prioriteediks. Tahaksin tänada Simon Busuttili ja variraportööre hea koostöö eest ning loodan väga, nagu ma just rõhutasin, et esimese lugemise kokkulepe saavutatakse 2011. aasta juuniks, nagu Euroopa Ülemkogu märtsis nõudis.

Sündmuste areng lõunapoolsetes Vahemere-äärsetes riikides, eelkõige seoses Lampedusasse saabuvate Tuneesia ümberasujatega, on tõstatanud küsimusi ka piirikontrolli kohta sisepiiridel. See puudutab omakorda liikumisvabaduse küsimust Euroopa Liidu piires. Nõukogu nõustub täielikult peaaegu kõikide siinviibijate seisukohaga, et isikute vaba liikumine Schengeni alas on suur saavutus. Need liikmesriigid, mis on palunud Schengeni süsteemi läbivaatamist, on rõhutanud ka seda, et nad tegid selle ettepaneku kavatsusega säilitada meie kodanike vaba liikumine, mis on liidu üks nurgakivisid.

Schengeni ala julgeoleku ja juhtimise tõhustamine suurenenud surve olukorras on selleks üks vahend. Arvestades suurenenud survet mõnedele välispiiridele ja liikmesriikide nõudmisi tugevdada Schengeni eeskirjade süsteemi, peab nõukogu uurima, kuidas saame jätkuvalt tagada vaba liikumise põhimõtet ning samal ajal kodanike vajadust sisejulgeoleku kõrge taseme säilitamise järele.

Nõukogu 12. mai 2011. aasta koosolekul kavatseb eesistujariik algatada arutelu Schengeni acquis’ eri ideede kohta, mille esitas komisjon oma 4. mai teatises rände kohta. Eelkõige ootab nõukogu komisjoni soovituste läbivaatamist mehhanismi kohta seoses piirikontrolli koordineeritud ja ajutise taaskehtestamisega viimase abinõuna, mille aluseks on objektiivsed kriteeriumid ning mis on kooskõlas ühenduse meetodiga. Samuti on nõukogul võimalus arutada, kuidas jätkata tööd Schengeni hindamismehhanismi läbivaatamisel, et tagada aquis’ tõhusam ja ühtsem kohaldamine.

Loomulikult on meie prioriteet tegeleda pingeliste sündmuste mõjuga lõunapoolsetes Vahemere-äärsetes riikides, aga peame siit ka tuleviku tarbeks õppust võtma. Kokkuvõttes peame kehtestama pikaajalisema strateegia. Mõned sätestatud teemad aitavad sellise strateegia loomisel, kuid ootan arutelusid, mis võivad tuua rände suhtes laiema lähenemisviisi, mis on täielikult kooskõlas meie rände suhtes võetud üldise lähenemisviisiga.

Peaminister Orbán ütles hiljuti, et peaksime selgelt eristama majanduslikel põhjustel ümberasujaid ja poliitilisi pagulasi. Euroopa peab viimased vastu võtma, kui ta tahab endale truuks jääda. Euroopa peab vahenditega, mis on sarnased Marshalli plaanile, aitama Põhja-Aafrika riike, et luua seal elamiskõlblikud tingimused, käsitledes seeläbi rände algpõhjuseid. See eeldab lisaks omavahelisele kokkuleppele ka konsulteerimist oma naabritega – eelkõige koostöös Põhja-Aafrika riikidega – ning selles tuleb arvesse võtta paljusid tegureid, nagu rahvusvaheline kaitse, ränne, liikuvus ja julgeolek.

Kokkuvõtteks: laiemas perspektiivis aidatakse meie lõunapoolseid naabreid kõikide olemasolevate vahenditega nende üleminekul avatud, demokraatlikeks ja jõukateks ühiskondadeks. See on parim võimalik viis käsitleda soodustavaid tegureid, mis suunavad ebaseaduslikke sisserändajaid meie kallaste poole.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Austatud president! Oleme täna siin selleks, et arutada rännet ja Euroopa kodanike piiriülest liikumist, kuid lubage mul alustada meeldetuletusega meile kõigile, et eile oli Schumani deklaratsiooni 61. aastapäev, mis pani aluse Euroopa Liidule, ning sellest päevast algas protsess, milles Euroopa inimesed on olnud valmis ühinema ja jätma oma erimeelsused kõrvale, et ehitada ilma piirideta Euroopa manner, kus meie kodanikud saavad riikide vahel vabalt liikuda.

Selliste piirkondade jaoks nagu see, kus praegu viibime, siin Strasbourgis ja Alsace’is üldiselt, ei tähenda piiril elamine enam seda, et piirid piiravad, ning kasu laieneb nendest piirialadest palju kaugemale. Enamiku Euroopa kodanike jaoks on õigus vabalt liikuda Euroopa projekti kehastus ja üks Euroopa Liidu kõige käegakatsutavamaid tulemusi ning mul on hea meel öelda, et enamik eurooplasi kasutab oma õigust täielikult – inimesed käivad Euroopa Liidu riikides turistidena umbes 1,25 miljardil reisil aastas.

See oleks ilma Euroopa Liiduta täiesti võimatu. Mul on endiselt meeles aeg, mil pidime tegelema paljude probleemidega, et reisida minu kodumaalt Portugalist Hispaaniasse. Seega on see tõepoolest suur tsivilisatsiooni progressi näitaja, et riigid saavad vähendada takistusi oma piiridel ja lubada kodanikel vabalt liikuda.

Lisaks sellele on vaba liikumine ka majanduslikus mõttes kesksel kohal edu saavutamiseks ühtsel turul ning Euroopa jätkuvates jõupingutustes suurendada majanduskasvu ja tööhõivet. Lihtsalt öeldes on vaba liikumine Euroopa jaoks sama, mis vundament hoonete jaoks. Kui see eemaldada, kahjustab see kogu struktuuri.

Eelmisel nädalal esitas komisjon teatise struktureerituma lähenemise kohta rändele, viidates muu hulgas ettepanekule tugevdatud Schengeni juhtimissüsteemi kohta. Muud ettepanekud esitatakse saabuvatel nädalatel ning siinkohal tahaksin kiita volinik Cecilia Malmströmi tööd, kes suure intelligentsuse ja tundlikkusega annab endast parima, et leida sellele keerulisele küsimusele õige lähenemine.

Lubage mul keskenduda Schengeni juhtimisele, sest ma saan aru, et see on kõige olulisem mure siin parlamendis! Muidugi on palju teisi ettepanekuid, näiteks Frontexi tugevdamise kohta ja ühtse Euroopa varjupaigasüsteemi kohta, aga loodan, et meil tekib teisi võimalusi neid küsimusi üksikasjalikumalt arutada.

Eelmisel aastal esitas komisjon ettepanekud säilitada ja tugevdada Schengeni hindamismehhanismi meie ühise projekti acquis’ põhielemendina ning tahaksin rõhutada, et eelmisel aastal – st ammu enne hiljutisi sündmusi – oli komisjon juba tuvastanud mõned probleemid Schengeni juhtimises. Kavatseme neid ettepanekuid nüüd ajakohastada ja täiendada ning teeme kõik, mis võimalik, et saavutada kiireid tulemusi.

Praegune rändeolukord Vahemere ääres ja sellest tulenev surve on rõhutanud liikmesriikide nõrku külgi ja koordineerimata reaktsioone Schengeni juhtimisel. Pärast hiljutisi erakorralisi asjaolusid peame kiiresti tugevdama Schengeni juhtimist ja välispiire. Vajame paremat koordineerimist komisjoni ja liikmesriikide vahel ning eelkõige liikmesriikide endi vahel.

Kui hiljutised sündmused on andnud tõuke selle küsimuse kiireloomuliseks käsitlemiseks, kasutab komisjon võimalust käsitleda teatise kaudu pikaajalisi ebakõlasid ja lahendamata küsimusi, mis on võimaldanud mõnedel liikmesriikidel tegutseda ühepoolselt ja mitte ilmtingimata Euroopa Liidu vaatenurgast lähtudes. On aeg sellele tendentsile lõpp teha: lõpetada see ab ovo.

Komisjon on juba võtnud lühiajalisi meetmeid, et käsitleda olukorda Vahemere ääres. Lisaks õhutab eelmisel nädalal esitatud pakett ratsionaalset arutelu, võttes arvesse nii lühiajalisi nõudeid tugevdatud piirikontrolli jaoks kui ka laiemat lähenemisviisi varjupaigale ja rändele. Neid küsimusi tuleb arvestada ka seoses meie naabruspoliitikaga, kaubandussuhetega Põhja-Aafrikaga, toetusega demokratiseerimisele ning ka Euroopa enda pikaajalise tööjõupuuduse ja jõupingutustega suurendada Euroopa konkurentsivõimet.

See ei ole automaatne reaktsioon. See ei ole improviseerimine. See on ja peab olema suur hulk meetmeid, mille aluseks on tugev ja edukas Euroopa poliitika, mis määratleb Euroopa Liidu ja selle kodanike parimad huvid nüüd ja tulevikus.

Samal ajal on eesmärk leevendada nende liikmesriikide olukorda, kes üritavad toime tulla ebaõiglase osaga rändekoormast. Kui tuhanded inimesed saabuvad ühe riigi kaldale, siis mitte seetõttu, et nad unistavad elust Maltal või Lampedusas, vaid seetõttu, et nad otsivad paremat elu Euroopas. Ei saa oodata, et riigid, mis on otsesemalt avatud suurele ümberasujate sissevoolule, peavad sellega üksi toime tulema. Kodanike vaba liikumise reeglid kehtivad kõikidele Euroopa Liidu riikidele. Kõikide riikide kohustus on toetada neid riike, mis satuvad mõnel ajahetkel erilise surve alla. See tähendab, et koormaid tuleb kanda õiglaselt. See tähendab ka seda, et kõik liikmesriigid peavad oma kohustusi tõsiselt võtma.

Vaadates koormuse jagamist, tuleb arvesse võtta kogu survet ja kõiki panuseid, mis just ongi Euroopa Liidu vaim: kriiside lahendamine solidaarsuse ja vastutuse abil. Solidaarsus ja vastutus on meie vastuse võtmesõnad. Sisseränne on Euroopa probleem ja see nõuab Euroopa lahendust.

Seetõttu on komisjoni ettepaneku eesmärk viia liidu Schengeni süsteemi juhtimine veidi edasi, näidates liikmesriikidevahelise solidaarsuse võimalikkust. See puudutab üldist juhtimist, mitte ühepoolseid samme. Rõhutan veel kord, et see on osa üldisest lähenemisviisist. Osa sellest lähenemisviisist on ka Frontexi tugevdamine ja üleminek ühtsele Euroopa varjupaigasüsteemile.

Lubage mul üks asi väga selgeks teha: küsimus ei ole selles, kuidas liikmesriigid leiaksid viise piirikontrolli taaskehtestamiseks. Usun kindlalt, et seda tehes kahjustaksime katastroofiliselt midagi, mida Euroopa on viimase 61 aasta jooksul ehitanud, ning saboteeriksime oma jõupingutuste rakendatavust luua tulevikuks jõukas ja integreeritud Euroopa.

Pealegi on liikmesriikidel juba õigus kasutada seda võimalust ühepoolselt kehtiva Schengeni süsteemi kohaselt. Seda õigust on minevikus kasutatud, et aidata liikmesriikidel toime tulla konkreetsete lühiajaliste erakorraliste asjaoludega, näiteks terrorirünnakutejärgse olukorraga või narkootikumide liikumisega.

Need erandid peaksid jääma eranditeks, sest ei ole võimalik piisavalt rõhutada, et piirikontrolli taaskehtestamine ei ole Euroopa jaoks soovitav tegevus ei praeguses olukorras ega nende probleemide puhul tulevikus, millega varem või hiljem silmitsi seisame. See peaks olema absoluutselt viimane valik.

Lisaks teame kõik, et sisekontroll võib olla juhuti kasulik, aga see ei ole osa konstruktiivsest lähenemisviisist Euroopa integratsioonile ega ka säästlik pikaajaline lahendus liikumise jälgimiseks ja rändesurvega toimetulekuks. See on alati nii olnud. Tõsiasi on see, et seistes silmitsi suure hulga ümberasujate saabumisega, ei ole ükski liikmesriik lõppkokkuvõttes paremas olukorras, kui ta üritab nendega üksi toime tulla. Ainult siis, kui liikmesriigid käsitlevad olukorda koos, on võimalik leida kestev lahendus.

Aasta tagasi esitatud ettepanekud tugevdada Schengenit hindamismehhanismi ja piirijärelevalve intensiivsema koordineerimise abil aitavad luua üleliidulise distsipliinitunde ning juhtimise jagamise süsteemis. Nende abil tagatakse, et tulevikus ei tunne riigid survet võtta üksi vastu otsuseid, mis mõjutavad kõiki Schengeni lepingule allakirjutanuid.

Rõhutan, et see ei ole uus poliitika, mis Euroopa Liitu kahjustab. See on võimalus seda tugevdada – samm edasi ühise Euroopa juhtimise poole, mitte samm tagasi. Eesmärk on tugevdada Schengeni acquis’ ja mitte sellest eemalduda. Me ei saa silmi kinni pigistada asjaolu ees, et hiljutised sündmused on paljastanud probleemi Schengeni juhtimises, millele peame lahenduse leidma. Kui me ei tugevda olemasolevaid mehhanisme, jätkavad liikmesriigid üksi tegutsemist. Tegelikult neid julgustatakse üksi tegutsema. Anname argumente populistidele, äärmuslastele ja mõnedel juhtudel ksenofoobidele, kes tahavad suure ühenduse õigustiku selles valdkonnas kahtluse alla seada. Seetõttu arvame, et parim viis vältida Schengeni ohtu seadmist on just Schengeni juhtimise eeskirju tugevdada ja mõnesid selle aspekte selgitada.

Ma rõhutan, et see ei tähenda survele allumist mis tahes Euroopa osast. Tõhustades meie suutlikkust tulla toime kriisiolukordadega, kehtestatakse selle abil kindlam juhtimissüsteem, mis varustab otsustajaid paremate vahenditega, et seista vastu populistlikule ja äärmuslikule survele tulevikus.

See ei ole ettepanek, mille eesmärk on käsitleda üksnes lühiajalisi sündmusi, vaid tõelist usku saab olla ainult pikaajalistesse lahendustesse, kui näitame, et suudame tõhusalt käsitleda ka lühiajalisi küsimusi. Küsimus ei ole aja tagasi keeramises: küsimus on praeguse juhtimise korrastamisest, et ületada katsumused, millega Euroopa kindlasti tulevikus silmitsi seisma peab. Küsimus ei ole kodanike vaba liikumise õiguse kaotamises. See on reeglite tugevdamise abil nende väärikuse väärtustamisel.

Olen kindel, et täiskogu toetab meie lähenemisviisi ja meie jõupingutusi. Meid ühendab sihikindlus austada põhimõtteid, millel meie liit rajaneb hoolimata igasugustest populistlikest kiusatustest. Teame, et nüüd on moes mõnedes ringkondades olla äärmuslik või populistlik või tõepoolest lehvitada mõnikord ksenofoobia lippe. Meie ei kavatse seda teha! Me astume vastu igasugusele taolisele survele, aga et see õnnestuks, peame tagama kodanikele kindlustunde, et jääme vankumatuks kahes asjas: esiteks olemasoleva süsteemi puuduste parandamises, et saaksime surve- ja kriisiolukordades pakkuda tõhusat abi; ning teiseks tagada selle alusel täielik inimõiguste ja humanitaarpõhimõtete austamine, millele meie liit on loodud. Inimesed on valmis näitama üles solidaarsust, siseselt ja väliselt, kui nad on kindlad, et nende julgeoleku küsimust käsitletakse otsusekindlalt ja terviklikult.

Loodan selle täiskogu toetusele, kui kutsume liikmesriike üles tegema kiiresti vajalikke otsuseid. Meie oleme ettepanekud esitanud. Praegu ei ole aega oodata: on aeg tegutseda, et avatud Euroopa Liit saaks sellest katsumusest ühtse ja tugevamana välja tulla.

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud president, lugupeetud nõukogu eesistuja, austatud komisjoni president! Nagu juba rõhutatud, on Schengen üks ühise Euroopa projekti suuremaid saavutusi. Kodanikud märkavad seda igapäevaselt Euroopas reisides. See on ilma piirikontrollita Euroopa unistuse realiseerimine. Seega peab esmalt siin arutelus selgeks tegema – eelkõige arvestades viimastel nädalatel toimunud arutelu –, et tagame siin täiskogul ühiselt, et seda põhimõtet ja ideed selle taga ei vii valele teele ükski algatus ega ükski arutelu. Kaitseme seda põhimõtet Euroopa Parlamendis.

Viimastel nädalatel on toimunud arutelusid, kus räägime üle 25 000 põgenikust Tuneesiast, kes on saabunud Itaalia Lampedusa territooriumile. Siiski on selline riik nagu Rootsi võtnud juba pikki aastaid vastu üle 25 000 inimese aastas. On riike, kes on võtnud vastu oma rahvaarvu suhtes palju suuremat hulka inimesi, kui praegu Euroopa lõunapiiril võetakse, kuid keegi ei ole kunagi sellise koorma tõttu Schengenis kahtlema hakanud. Tahaksin selles staadiumis seega selgelt rõhutada, et on kahju, et peame tõsiselt pidama kõikides kohtades Euroopas arutelu Schengeni staatuse üle selle katsumuse tagajärjel, millega peame ühiselt toime tulema.

Teiseks tahaksin teha selgeks, et oleme solidaarsed. Mis puudutab selliseid riike nagu Malta – väike riik, mis on tohutult mõjutatud ja millel puudub sisemaa –, oleme praegu solidaarsed. Lisaks sellele solidaarsusele tahaksin siiski rõhutada, et teine aluspõhimõte riikide endi vastutus. Seega pean paluma komisjonil seda rohkem uurida. Kui Euroopa Liidu kohtutes nüüd otsustatakse, et Dublin II määrus muudetakse ebatõhusaks – teisisõnu, et põgenikke ei tohi saata oma esmase saabumise riikidesse –, siis peame küsima komisjonilt, kui pühendunud ta on meetmete võtmisel nende riikide vastu, kes ilmselgelt praegu kehtivat seadust ei rakenda. Räägime siinkohal miinimumnõuetest Euroopa Liidus, mistõttu kutsun komisjoni üles ka siin meetmeid võtma.

Mis puudutab ettevalmistust nõukogu jaoks, tahan teha kolm märkust. Esimene on see, et mis puutub rändesse, peame loomulikult olema valmis rohkemaks rändeks pikemas perspektiivis demograafiliste muutuste tagajärjel, aga siin Euroopa Liidus on meil praegu 24 miljonit inimest ilma tööta ja Hispaanias on noorte inimeste töötuse määr 30%. Seega peaksime jätkama ettevaatlikult, väga ettevaatlikult, kui asi puudutab rännet. Minu teine märkus puudutab Frontexi tugevdamist, mida on juba mainitud.

Kolmandaks tahaksin paluda, et me kõik tagaksime selle, et neid riike, kes olid peatselt Schengeniga ühinemas, nimelt Bulgaaria ja Rumeenia, ei jäetaks kõrvale praeguse arutelu tõttu. Nad on teinud oma osa; nad on teinud jõupingutusi. Me ei palu väiksemaid nõudeid liitumiseks, aga kui nad vastavad nõuetele, on õiglane, et ka Bulgaaria ja Rumeenia saavad Schengeni ala liikmeteks.

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Ma ei nõustu arvamusega, et komisjoni teatis on hea. Palun vabandust, aga ma ei arva nii. Arvan, et see on liialdatud ja ekslik.

Meil ei ole praegu Euroopa Liidu kriis. Kui 400 000 inimest liigub Liibüast Tuneesiasse, siis on see Tuneesia kriis. Kui 20 000 inimest tuleb üle Vahemere Euroopasse, siis ei ole see Euroopa kriis.

(Aplaus)

Kui koorem jagataks mõistlikult Euroopa riikide vahel ära, ei oleks üldse probleemi. Te rääkisite arvudest, Manfred Weber. Keegi ei ole läinud endast välja sellistes mõõtmetes arvude pärast.

Seega ma ei usu, et see, mida te esitasite, on hea, Cecilia Malmström, sest te ei ole järginud Euroopa Liidu toimimise lepingu (TFEU) artikli 78 lõiget 3. Ma ei tea, kas see on teile tuttav. TFEU artikli 78 lõikes 3 sätestatakse, et kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks – pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, muide. See on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikes 3.

Muide, ajutine piirikontroll võeti kasutusele 2006. aasta Schengeni režiimi alusel Euroopa jalgpalli meistrivõistluste ja jalgpalli maailmameistrivõistluste jaoks kaitseks huligaanitsemise vastu. Ei ole absoluutselt mingit põhjust toetada kahe valitsusjuhi populistlikku algatust, kes on oma kodumaal nurka aetud ja otsivad põgenemisteed populistlike vahendite abil, esitades sellise teatise.

(Aplaus)

Mis siis juhtus, komisjoni president? Põhjaliiga siseminister Itaalias ütleb, et tuneeslased räägivad kõik prantsuse keelt; et see on hea – see tähendab, et saame neile anda Schengeni elamisloa ja nad saavad hakata kõik Prantsusmaa poole astuma. Prantsusmaa president küsib siis loomulikult, kas neil mitte kruvid ei logise. Kas kõik Itaaliasse tulnud tuneeslased tahavad nüüd Prantsusmaale minna? Te tahate nad meie kaela lükata? Sel juhul sulgeme piiri. Seejuures ühendavad peaminister Silvio Berlusconi ja Prantsusmaa president jõud ja ütlevad, et vajame nüüd jälle piirikontrolli olukorra tõttu, mille me ise oleme tekitanud. Mida teeb seejärel komisjon? Ta esitab teatise, selle asemel et öelda: „Inimesed, see on absoluutselt vale viis tegutseda. Te ei saa Euroopa kodanikke niimoodi ühest oma põhiõigusest ilma jätta.” Seda oleksin teilt oodanud.

(Aplaus)

Oleme kaotamas Euroopa hinge. Kuidas saab nii olla, et siin liidus, kus üks meie suurimaid saavutusi põhiõigustega on meie kodanike liikumisvabadus, saavad kaks valitsusjuhti järsku lihtsalt suvaliselt ühe meie tõeliselt suure saavutuse kasutuks muuta – see oli suurepärane väljend, mida te oma sõnavõtus kasutasite – marginaalse probleemi tõttu, mida saab hõlpsasti lahendada? Kuidas see võimalik saab olla? Kõik, mis on vaja selleks, et need inimesed võidaksid, on see, et me ei võitleks selle vastu piisavalt. Seega oleksin tahtnud näha, et võitlete selle vastu.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

Tahaksin teile öelda vaid üht: ma elan piiril, Saksa-Hollandi-Belgia piiril Aacheni, Maastrichti ja Lüttichi vahel. Oleks tore, kui saaksite mulle seletada, Cecilia Malmström, kuidas lahendatakse rändeprobleem Vahemere ääres selle abil, et mina näitan oma passi järgmisel korral, kui lähen Aachenist Maastrichtisse. Kui saaksite seda mulle seletada, palun, oleksin väga tänulik.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud president! Olgem selles küsimuses väga avatud ja otsekohesed! See, mida oleme viimastel nädalatel selles küsimuses näinud, on häbiväärne: Itaalia väljastab ajutisi elamislubasid põgenikele Tuneesiast, seejärel reageerib Prantsusmaa, taaskehtestades piirikontrolli sisepiiridel, justkui Euroopa Liit oleks järsku lakanud eksisteerimast.

Olgem väga avameelsed ja nimetagem seda õige nimega: see oli lauatennisematš kahe valitsuse ning Berlusconi ja Sarkozy vahel põgenike kulul, kes on tegelikult hädas. See on see, mis on juhtunud, ja minu arvates on see olnud katastroofiline nii Schengeni kui ka Euroopa Liidu ja selle maine jaoks, sest riigisisese piirikontrolli taaskehtestamine on vastuolus kogu liidu olemuse ning aluslepingu aluspõhimõtetega. Seda märkust on siin mitu korda tehtud ja seda tegi ka José Manuel Barroso.

Lisaks sellele oli see, mis toimus, täiesti ebaproportsionaalne. Ma ei läheks nii kaugele, et kordaksin Martin Schulzi, nimetades seda marginaalseks probleemiks – 27 000 tuneeslast ei ole marginaalne –, aga tal on õigus, kui ta ütleb, et näiteks võrreldes 350 000 inimesega, kes põgenesid Kosovost Kosovo sõja ajal, ei räägi me selgelt rändetsunamist.

Nüüd jõuame probleemini: komisjoni teatis. Minu arvates ei olnud see selge. Teatises sätestatakse, et viimase abinõuna tuleb tõeliselt kriitilistes olukordades võtta kasutusele mehhanism – ning nagu ma lugesin, tähendab see uut mehhanismi –, mis võimaldab piirikontrolli koordineeritud ja ajutist taaskehtestamist.

See on kogu teatise probleem, sest kui see tähendab, et komisjon pakub välja lisavõimaluse piirikontrolli taaskehtestamiseks, mida ei ole sätestatud kehtivas Schengeni acquis’is, võin teile öelda, et meie fraktsioon võitleb sellise ettepaneku vastu kõikide olemasolevate vahenditega, ja loodan, et sama teeb kogu parlament.

Vastupidi: kui see lause tähendab, et komisjon tahab piirata kehtivat määrust, on see ette nähtud: riiklik julgeolek ja avalik kord on kaks punkti, mis on kehtivas Schengeni acquis’is reguleeritud.

Kui mõeldud on seda, et komisjon tahab piirata praegust määrust, mis võimaldab liikmesriikidel piirikontrolli taaskehtestada, Jose Manuel Barroso, siis saate meie fraktsiooni 100% toetuse.

Seega on see, mida ma Cecilia Malmströmilt ja Jose Manuel Barrosolt palun, teatise ümberkirjutamine ja eelkõige lause, milles märgitakse, et piirikontrolli taaskehtestamiseks võetakse kasutusele uus mehhanism. Nad peavad ainult ütlema, et tugevdavad olemasolevat sätet Schengeni acquis’is.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Minul ja minu fraktsioonil on hea meel selle võimaluse üle arutada küsimusi ning probleeme, millega Euroopa rände ja Schengeni süsteemi puhul silmitsi seisab. Arutelu on juba ammu hilinenud. Nüüd on aeg, et lisaks vaba liikumise tagamisele keskendutakse ka liikmesriikide ja ELi enda piiride paremale valvele. Selle asemel et suruda läbi rohkem õigusakte sisserände ja rände valdkonnas, peaksime muutma juba olemasolevate õigusaktide toimimise paremaks ja rangemaks kõikide liidu kodanike jaoks. Liikmesriikide praegused mured ei ole siiski reaktsioonilised, vaid hoopis üle 20 aasta muutumatute tingimuste vältimatu tagajärg Euroopas ja kogu maailmas.

Ei ole mingit kahtlust, et Schengen on mitmes mõttes edukas olnud, aga Euroopa ees seisavad nüüd probleemid, mis lihtsalt ei olnud nii suured siis, kui süsteem loodi. Laiaulatuslik tööpuudus, sisseränne Põhja-Aafrikast, terrorism, organiseeritud kuritegevus ja inimkaubandus on toonud meile probleeme, mis on palju keerulisemad kui need, mida nähti ette Euroopa kodanike vaba liikumise poliitikas. Ei ole ebaõiglane öelda, et praegune süsteem on osutunud vigaseks ja halvasti varustatuks uue olukorra jaoks, milles me oleme. Peame looma tõhusa vahendi, mis esindab Euroopa liikmesriikide ajakohaseid vajadusi ja suudab olukorda kõigi jaoks parandada.

Seda peab täiendama uue jõuga, tagades, et teised ELi agentuurid, nagu Frontex, toetavad riike nende ELi välispiiri kindlustamisel, ning et probleeme ei teravda järgmised riigid, kes võivad ELiga ja seega Schengeni alaga liituda ning kes ei ole valmis seisma silmitsi probleemidega ega ka kandma koormat, mis kaasneb ilmse kasuga.

See on probleem, mida saab kõige paremini lahendada kommunikatsiooni ja koostöö abil, aga Euroopa sisserände ja Schengeni poliitika vajavad kiiresti läbivaatamist, kaalumist ja seejärel mõistlikku uuendamist.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud president, lugupeetud volinikud, head kolleegid! On midagi, millest ma aru ei saa. Meile öeldakse, et Euroopasse saabub 25 000 tuneeslast ja inimesed räägivad julgeoleku puudumisest. Missugusest julgeoleku puudumisest? Ärgem unustagem, et Tuneesias ja Egiptuses on olnud erakorralised sündmused ning Liibüas käib sõda! Kas tohin teile meelde tuletada, et Bosnia sõja ajal väljastati ajutisi elamislubasid sõja lõpuni. Saksamaa võttis vastu mitusada tuhat inimest. See oli nii ja Saksamaa püsib ikka jalul. See riik ei ole veel laiali lagunenud. Kogu jutt uppuvast laevast on lihtsalt propaganda.

Lisaks sellele kuuleme nüüd juttu kurjategijatest ja maffiast. Justkui maanduksid Lampedusas kurjategijad ja maffia! Kurjategijatel pole vajadust tulla läbi Lampedusa. Nad tulevad oma tavapärast teed pidi. Me ei näe neid, aga nad on siin meie riikides. Lõpetage siis see sekeldamine!

Probleem on üsna selge: inimesed põgenevad Põhja-Aafrikast. Toetagem siis neid Euroopas! Te ju ei kavatse mulle öelda, et 25 000 inimest 400 miljoni hulgas on suur probleem? Lubage ma räägin teile midagi! See on mulle hingelähedane seepärast, kui palju juute me minema saatsime. Inglased tegid seda, ameeriklased tegid seda, kõik riigid tegid seda, kui juudid lahkusid, sest inimesed ütlesid, et juute on liiga palju. See oli 1939.–1940. aastal. Euroopa oli selline. Inglismaa oli selline: riik saatis juute minema. Ameerika Ühendriigid saatsid neid minema. Laeva nimi oli Saint Louis. Mind ajab iiveldama see, et iga kord, kui inimesed on raskustes, nähakse neid probleemina. Nemad ei ole probleem, probleem on meie võimetus näidata solidaarsust ja meie võimetus olla avatud.

(Aplaus)

Volinikud, nõukogu eesistuja! Kas olete kursis sellega, mis juhtus Pariisis? Pariisis kuulsid mõned noored tuneeslased, kellel olid Itaalia elamisload, kuidas Prantsusmaa politsei neile ütles: „Nii teeme me teie lubadega,” enne kui nad nende silme all nende load puruks rebisid. See on praegune Euroopa õigus: riiklik politseiteenistus, kes ütleb Itaalias väljastatud elamislubadega inimestele, et Nicolas Sarkozy otsustas, et need ei kehti. Kui Euroopa õigus on sellises seisus, siis ma ütlen, et midagi on valesti läinud, ja seetõttu palun teil nüüd lõpetada meile sellise jutu rääkimine, et probleemid Põhja-Aafrikas on julgeolekuprobleem. Probleem Põhja-Aafrikas ja Liibüa sõja probleem tekitavad ebakindluse probleemi seal elavate inimeste jaoks.

Seega jagame põgenikud omavahel ära. Anname neile õigusi, jagades neile ajutisi elamislubasid, kuni olukord rahuneb, ning muudame need load üleeuroopalisteks. Arvan, et selle arutelu aktsepteerimisel Schengeni kohta täna ning populistliku surve ja rassismi aktsepteerimisel on mis tahes piirikontrolli aluseks inimeste näod. Kas keegi peatas teid, Martin Schulz? Ei! Kas keegi peatas teid, Guy Verhofstadt? Ei! Ka mind ei peatatud. Aga kõiki, kes on pruuni nahatooniga, kõiki, kes on teistmoodi, peatatakse ja kontrollitakse. Me loome à la carte Euroopa. Valged lastakse sisse, pruuninahalisi inimesi ei lasta! Sellise Euroopa vastu tahame võidelda.

(Aplaus)

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud president! Täpselt aasta aega tagasi hääletasime siin parlamendis meie osa üle kaasotsustamismenetlusest põgenike ümberasustamise kohta ning selles kaasotsustamismenetluses oli erakorraline mehhanism, mida kasutada põgenike puhul, kes satuvad relvastatud rünnaku kätte või on looduskatastroofi ohvrid.

Aasta hiljem ei ole nõukogu seda kaasotsustamismenetlust sõlminud ja minu töö raportöörina põgenike ümberasustamise teemal on nüüd muutunud toetuse otsimise tööks sellele kaasotsustamismenetlusele. Meil oli 600 poolthäält ainult selleks, et see muutuks ülesandeks, mis oli alguses frustreeriv ja masendav ning on nüüd lootusetu.

Minu töö raportöörina põgenike ümberasustamise teemal ei saa olla teavitada – nagu eelmisel kuul –, et Lampedusa rannikuvetes on surnud 150 inimest, ja nüüd teada saada, et 600 inimest on kadunud ja üle 60 inimese suri Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Euroopa merevägede laevade vaateväljas. Selline ei saa olla minu töö.

Nõukogu peab sõlmima selle kaasotsustamismenetluse, sest põgenike ümberasustamiseks on vaja palju tööd teha. Praegu saame kutsuda paruness Ashtonit üles ütlema, et peame avama humanitaarabi koridori, et tuua välja 8000 inimest, kes on veel Tripolis. On 8000 inimest, kellel on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põgenike ülemkomissari (UNHCR) isikutunnistused – mitte väga palju.

NATO laevadel tuleb käskida kohaldada 1973. aasta resolutsiooni, mille kohaselt tuleb kaitsta tsiviilisikuid. See tähendab sama Benghazis, Misratas ja Vahemere piirkonnas: see tähendab nende päästmist, kes on laevahukku sattunud.

Schengeni teemal soovin öelda üht asja: Schengeni ajutine ühepoolne peatamine ei saa kunagi olla Schengeni süsteemne peatamine liidu poolt. Küsimus ei ole idee täielikus hävitamises. Küsimus on idee juurde jäämises ja selle üldises kohaldamises. See ei ole võimalik. Esiteks peab see olema vahendite jagamise küsimus põgenike ümberasustamise jaoks. Kas teate, kui palju raha Euroopa Liidu liikmesriigid teenisid üksnes relvade müügist Liibüale 2009. aastal? 343 miljonit eurot. Kas teate, kui palju on raha Euroopa Pagulasfondis (ERF)? 100 miljonit eurot. Meil oleks hea meel, kui ERFil oleks nii palju, kui me teenisime ainult ühe aasta jooksul relvade müügist.

Ungaril, kes oli esimene riik maailmas, kelle puhul kohaldati koordineeritud meetmeid põgenike ümberasustamiseks 1956. aastal, on väga konkreetne vastutus – ajalooline vastutus – tegutseda ka selle põgenikekriisi puhul. Me ei saa kurta rahaliste vahendite puudumise üle selles valdkonnas.

  Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president! Eile oli tõepoolest Euroopa päev ja meil olid siin hoovis relvastatud sõdurid, meil oli Luftwaffe bänd ja kääpakotkad, meil oli lipu lehvitamine, tõstmine, Euroopa hümn; see oli militarismi ja ELi natsionalismi esitlemine.

Mõtlesin ja lootsin, et see on kõik üks halb unenägu, aga täna olete siin teie, José Manuel Barroso. Alustate muidugi korrates tõsiasja, et rahvaste vaba liikumine on Euroopa projekti kehastus. Seejärel jätkate öeldes, et liikmesriikide kohustus on jagada rändevoogude koormat Euroopasse. Propageerite ühist ELi rändepoliitikat, aga te muidugi teate, et olete kaotamas, sest riid, mis on puhkenud Itaalia ja Prantsusmaa vahel, näitab, et kriisi korral võidab Euroopa integratsiooni teooria ja rahvusriigi praktilisuse vahel rahvusriigi praktilisus.

Seetõttu muretsete, et olete kaotamas, ja oma seisukoha kaitseks, oma armastatud ühenduse õiguse, oma õigusaktide kogu kaitseks, võtate appi sallimatuse, võtate appi natsionalismi, aitate mul aru saada, et see, mida ma eile nägin, juhtuski päriselt.

Ründate neid, kes tahavad juhtida oma piiripoliitikat. Ründate neid praegu kui ksenofoobe. Ründate neid kui äärmuslasi, aga mis kõige hullem – tõesti kõige hullem –, on see, et ründate neid kolm korda selle eest, et nad on populistid. Kas see pole mitte kohutav? Hääletuskasti võim. Kui inimesed julgevad hääletada vastu referendumitel, on nad populistid; kui nad tahavad kontrollida oma piire, on nad populistid. Ütlen teile, et populistid on tegelikult demokraadid ja teie kuritarvitate neid, kes tahavad lehvitada populismi lipuga.

Siin see nüüd on, José Manuel Barroso! Siin see on.

(Nigel Farage, John Stuart Agnew ja Godfrey Bloom tõstsid üles väiksed Briti lipud)

See lipp on esindanud liberaalset demokraatiat palju kauem kui selle Euroopa Liidu ükski liikmesriik ning teeb seda veel kaua pärast seda, kui teie tähtedega sätendav loosung kadunud on.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud president! Kuigi Schengenis on sätestatud, et ELi sisepiiride kontroll tuleb kõrvaldada, on selles sätestatud ka see, et peame kontrollima oma välispiire. Probleem on selles, et seda lepingut ei täideta, sest meie välispiire ei jälgita tõhusalt. Seega peaks meil 16 aastat pärast Schengen kasutuselevõtmist olema julgust tunnistada, et leping ei ole töötanud. Samuti peaks meil olema julgust tunnistada, et EL ei ole sellele lahendust leidnud ning on selle asemel muutunud ise osaks probleemist. Liikmesriikidele tuleb seega anda uuesti võimalus kaitsta oma piire ELi sekkumiseta.

Vajame kiiresti rohkem meetmeid! Frontex peaks näiteks saatma oma päritoluriiki tagasi laevad, mis veavad petturitest põgenikke, selle asemel et mängida omamoodi tervituskomisjoni rolli. Peame välja astuma inimkaubandusvõrgustike vastu. Liikmesriigid peaksid lõpetama illegaalsetele välismaalastele elamislubade andmise. Tuleks astuda aktiivseid samme, et saata kodumaale tagasi ebaseaduslikud põgenikud ja poliitilised pagulased, kelle taotlused on tagasi lükatud. Kui seda ei juhtu, siis garanteerin teile, et see on Schengeni lõpp, mis ei olekski tegelikult nii paha.

Austatud president! Tahaksin protesteerida ka siin kasutatud keele vastu, selliste kuritarvitavate mõistete vastu nagu „populistid”, „äärmuslased” ja muud taolised, mida on kasutatud inimeste kohta, kes tahavad ainult oma riigipiiri kaitsta. Peame sellele lõpu tegema! See ei ole õige. Samuti peame tunnistama, et eeskirju tuleb kohaldada. Kas pole imelik, et keeldudes arutamast eeskirjade kohaldamist, lubame mõnedel inimestel teistele näpuga näidata?

  Simon Busuttil (PPE). – Austatud president! Schengeni ala on tõepoolest Euroopa kodanike jaoks väga oluline ja nähtav saavutus ning täna tuleb siin istungisaalis esile selge sõnum, et peame võitlema koos mitte ainult selle säilitamiseks, vaid ka edasiseks tugevdamiseks. Selle saavutamiseks loodame Euroopa Komisjonile ning Euroopa Parlament toetab komisjoni Schengeni tugevdamisel, aga kui on kaks õppetundi, mida me oleme õppinud viimaste nädalate sündmustest, siis on need järgmised.

Esiteks: Schengeni ala sisepiirid sõltuvad ühisest strateegiast, ühisest murest välispiiride pärast. Kui meie välispiirid on nõrgad, tekib meil probleeme sisepiiridel, ja peame seda uurima. Itaalia tundis survet 25 000 inimeselt; ta andis neile ajutise elamisloa, nad kolisid Prantsusmaale. Prantsusmaa tundis survet ja taaskehtestas riigipiiri. Seega liikus surve sisepiirile ja seetõttu on välispiir ühine mure.

Teiseks: Schengen vajab solidaarsust ja solidaarsus puudutab ka vastutuse jagamist – koormuse jaotamist – ning vastutuse jagamine on vastavuses ka liikmesriigi suurusega. Kehtiva süsteemi kohaselt jäävad ühte riiki saabunud inimesed sellesse riiki, kuhu nad saabusid, sest meie seadustes, sealhulgas Dublini määrus, on sätestatud, et nad peavad jääma riiki, kuhu nad esmalt saabusid. See peab kindlasti muutuma, sest see pole enam täidetav. Tuhande inimese saabumine väikseimasse liikmesriiki, minu kodumaale Maltale, on elanikkonna suhtes võrdne üle miljoni inimese saabumisega kogu Euroopa Liitu. Seega ei ole 25 000 inimest tõepoolest mitte midagi: nad on tilk ookeani kogu Euroopa Liidu jaoks, aga 1000 inimese saabumine kõige lõunapoolsemasse liikmesriiki on palju. Seega peame ühendama Schengeni solidaarsusega; Schengen vajab solidaarsust.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Austatud president! Sõnavõtja rääkis Schengeni tugevdamisest. Kas see hõlmab Schengeni piiride tugevdamist ja eriti Kreeka ja Türgi vahelise piiri tugevdamist?

  Simon Busuttil (PPE). – Austatud president! Tänan parlamendiliiget küsimuse eest!

Üks Schengeni alaga liitumise tingimusi on tõepoolest välispiiride tugevdamine. Just seetõttu, et need on ühine mure, on kõikide liikmesriikide vastutus tagada, et välispiirid oleksid tugevad.

Kui täidate need tingimused, saate Schengeniga liituda. Just seda on teinud sellised riigid nagu Bulgaaria ja Rumeenia ning just seetõttu oleme aidanud Kreekat Frontexi missiooni abil Türgi ja Kreeka piiril.

Seega näitab see tõepoolest, et ka välispiiride tugevdamine on ühine mure.

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). – (ES) Austatud president! On tõsi, et eile, 9. mail, mälestasime Euroopa Liidu loomise hetke, mis näitas meile, et Euroopat ehitatakse sammhaaval, mitte korraga ega igaveseks: teisisõnu seda, et Euroopa pole loodud lõplikult või pöördumatult ning et meie igapäevatöö peab olema kõigi selle saavutuste säilitamine.

Schengen on inimeste vaba liikumise ala, aga see on ka sümbol parimast, mida Euroopa on viimase 20 aasta jooksul teinud, ja seega parimast Euroopast.

Siiapoole Vahemerd saabunud 25 000 sisserändaja esitamine väljakannatamatu koormana saadab vale sõnumi: Saksamaa on näidanud, et see pole nii; Kanaari saared ja Hispaania on näidanud, et 30 000 saabujat aastas Aafrika rannikutelt ei olnud Euroopa Liidu jaoks väljakannatamatu koorem.

Seega ei saa vastus olla selle rändevoo kasutamine Schengenis kahtlemiseks. Hoopis vastupidi: selle asemel tuleb näidata, et see, mis veel teha on, ei ole Schengeni ülemäärasusest tulenevate kitsaskohtade parandamine, vaid pigem Schengeni tugevdamine. Schengenit saab tugevdada solidaarsusklausli täideviimisega, mis on sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneval alal vastavalt Lissaboni lepingule; varjupaigapaketi valmimine, mille töötlemine on endiselt lõpetamata; ning kehtestades püsivalt teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) ja kontrollimehhanismi, nagu on sätestatud vaba liikumise alasse sisenemise tingimustes ning nagu parlament on Rumeenia ja Bulgaaria puhul poolt hääletanud. Nendel riikidel on õigus saada osaks vaba liikumise alast.

Siiski on eelkõige vaja seda, et Euroopa Parlament nõuaks oma pädevust, et selleks küsimuses koos nõukoguga otsustada. Seega tuletaksin teile meelde, et ettepanek võtta menetluses abiks artikli 70 õiguslik alus, mis jätab parlamendi kõrvale, on vastuvõetamatu: me nõuame artiklit 77.

Viimane mõte, austatud president: populismist räägitakse, sest populismi vastu ei saa võidelda, imiteerides selle loide lahendusi. Vastupidi: otsida tuleb lahendusi tulevikuks, mitte minevikuks.

  Renate Weber (ALDE). – Austatud president! Guy Verhofstadt palus komisjonil teatise ümber kirjutada, aga mõtlen, kas enne selle ümber kirjutamist saaksime täna selge vastuse sellele, kas kavatsete parandada olemasolevat kehtivat süsteemi, sulgeda ajutiselt piirid või lisada midagi olemasolevale süsteemile. See oleks hea viis lahendada vähemalt ühe meie küsimustest.

Pärast seda on õiglane öelda, et nõustume komisjoni eesmärgiga parandada Schengeni juhtimist, vaadates hindamismehhanismi läbi ühenduse lähenemisviisi alusel. Parlament jagab seda seisukohta ja selles kontekstis pean ütlema, et nõukogu lähenemisviis on meile sügavaks pettumuseks.

Tegelikult tahab nõukogu lihtsalt parlamendi isoleerida. Ma tõesti imestan, miks üritab nõukogu peaaegu pidevalt õõnestada suurt saavutust, milleks on Euroopa Parlamendi roll kaasotsustamismenetlustes. Esindame Euroopa kodanikke ja peaksime kõik töötama Euroopa kodanike teenimise nimel. Ehk peaks ka nõukogu saama aru oma rollist ELi institutsioonina, milleks ei ole ainult 27 liikmesriigi kogunemine.

Tõsi on see, et lahendus sellele rändevoole sõltumata sellest, kas see on põhjustatud Põhja-Aafrikas ja Vahemere lõunapiirkonnas toimuvast või mitte, on tulla lagedale õigusaktiga, mis hõlmab ühist varjupaiga- ja rändepoliitikat, mille nimel parlament on tööd teinud ja mida nõukogu tõkestab.

  Konrad Szymański (ECR). – (PL) Austatud president! Hoolimata asjaolust, et ma elan suhteliselt kaugel Poolas, tunnen, et saan täielikult aru murest, mida on tekitanud kontrollimatu sisseränne Prantsusmaale ja Itaaliasse. Sisseränne Põhja-Aafrikat teravdab üsna loomulikult kultuurilisi ja sotsiaalseid pingeid ning tugevdab survet liikmesriikide sotsiaaleelarvele. Seega on meil palju arutada ja me ei tohiks püüda seda küsimust ignoreerida. Prantsusmaa, Itaalia ja Malta kodanikud seisavad praegu silmitsi kõige suuremate arvetega asjaolu tõttu, et kontroll Euroopa Liidu välispiiridel lihtsalt ei tööta. Ka Euroopa rahvad kannavad kulusid meie ebaõnnestunud jõupingutuste pärast peatada sisserännet Euroopasse.

Mul on ainult üks palve. Tahaksin, et Schengeni eeskirjade muutusi ei kasutataks ettekäändena Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike liikumisvabaduse piiramiseks. Selliseid ettepanekuid on tehtud palju aastaid seoses Poola ja Saksamaa vahelise piiriga Poola kodanike kahjuks. Kokkuleppeni on lihtsam jõuda, kui meil kõigil on täielik garantii, et Schengeni eeskirjade muutused ei mõjuta liikmesriikide kodanikke.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL). – (FR) Austatud president! Seda arutelu on raske uskuda. Meil palutakse läbi vaadata inimeste liikumisvabadus Euroopas ja taaskehtestada riigipiirid, et tulla toime sisserändajate vooluga, mis on vallanud Euroopat väidetavalt alates Tuneesia revolutsioonist.

Kui selle seisukoha tagajärjed ei oleks nii tuntavad ja reaalsusest nii kaugel, oleksid need naeruväärsed. Alates 2011. aasta algusest on Vahemeres surnud üle 1150 inimese ja Itaaliasse on jõudnud 23 000 inimest. Samal ajal on Liibüast põgenenud üle 700 000 inimese, kes on otsinud varjupaika naaberriikides ning keda on seal teistmoodi tervitatud, kui neid oleks Euroopas tervitatud.

Nicolas Sarkozy ja Silvio Berlusconi seavad esikohale lühiajalised valimishuvid, hirmutades inimesi ja pannes neid uskuma, et toimumas on sissetung. Täielik absurd! Millal lõpetab Euroopa ühe asja ütlemise ja teise tegemise? Milliseid ettepanekuid inimesed praegu esitavad lisaks üksnes sõnadele, populistlikule survele allumisele, taas kord Frontexi tugevdamisele ja Euroopa muutmisele kindluseks? Piirid pole kunagi kedagi peatanud ei meie ajaloo pimedamatel perioodidel ega ka praegu. Kas meil pole ühtegi teist sõnumit tekkivale demokraatiale teisel pool Vahemerd?

Euroopa Liit pakkus diktaatoritele aastaid oma väärtusi hüljates abi. Kas pole aeg oma silmad avada? Minu arvates küll on.

(Aplaus)

  Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud president! Usun, et järgmine sõnavõtja on Mario Borghezio Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioonist.

  Mario Borghezio (EFD). – (IT) Austatud president, head kolleegid! See küsimus on toonud päevavalgele suure silmakirjalikkuse.

Ainuke valitsus Euroopa Liidus, kelle siseminister on parteist, mida peate populistlikuks, on see, kellel on olnud julgust rakendada kõige inimlikum meede: anda 25 000 Tuneesia inimesele luba vabalt liikuda. Seda seetõttu, et nägime isiklikult, et nad ei olnud lihtsalt 25 000 kurjategijat, vaid inimesed, kes olid Tuneesiast põgenenud. See oli hädaolukord: pidime selle kaine mõistusega lahendama ja püüdsime aidata.

See näitab tõde; nimelt seda, et paljudes olukordades on n-ö halvad need, kes on tegelikult head. Meie, kes me kinnitame vajadust kontrollida sisserännet ja välispiire, palume jätkuvalt Euroopat – nagu Daniel Cohn-Bendit õigustatult tegi –, et see jaotaks oma territooriumil võimalikku 50 000 või 100 000 põgenikku, sest Liibüast põgenevad inimesed ei ole kurjategijad.

Need on ühe liikumise selged sõnad, mis kaitseb territooriumi ja identiteeti; mis on sisserände vastu, sest ei taha, et inimesed peaksid kodust lahkuma; ning mis mõistab hukka rassismi ja ksenofoobia, aga ka silmakirjalikkuse.

  Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud president! Meil on ühine Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika: üks ja seesama kohutav poliitika kogu ELi jaoks. Hiljutine katastroofiline sisserändajate voog Põhja-Aafrikast ning probleemid, mis meil on olnud läbikukkuva Schengeni lepinguga, viitavad sellele, et varjupaiga- ja rändepoliitika tuleks anda tagasi liikmesriikidele. Üks liikmesriik ei ole samasugune nagu teine, nii lihtne see ongi. Seetõttu ei toimi ühine Euroopa poliitika.

Austatud president! Volinik Cecilia Malmströmi ettepanek Schengeni kohta on suisa haletsusväärne. Temast on hullumeelne otsustada, et liikmesriikidel ei tohiks lubada ise otsustada, kas kehtestada piirikontroll või mitte, ning vajaduse korral sulgeda oma piirid. Liikmesriikidel on probleeme kümnete tuhandete ebasoodsas olukorras olevate sisserändajatega Põhja-Aafrikast, aga volinik Cecilia Malmström takistab neil sellega seoses midagi ette võtta. Lampedusasse saabuvad endiselt paaditäied õnne otsivad sisserändajad. Rände kurjus jätkab salakavalat levikut. Aga ei, kui küsite volinik Cecilia Malmströmilt, ütleb ta teile, et liikmesriikidel ei ole õigust vastu hakata. Selle asemel räägib ta meile sõnakõlksuna solidaarsusest.

Austatud president! Liikmesriigid ei ole enam kahjuks oma kodu peremehed. Euroopa on peremees! Liikmesriigid tahavad neid volitusi tagasi. Liikmesriigid peavad taas kord saama kehtestada oma varjupaiga- ja sisserändepoliitika. Mida kavatseb komisjon sellega seoses ette võtta?

  Carlos Coelho (PPE). – (PT) Austatud president, head kolleegid! Tahaksin alustuseks volinik Cecilia Malmströmile öelda, et nõustun ärateenitud kiitusega president Barrosole töö eest, mida ta selles valdkonnas teeb.

Asjaolu, et meil on rändesurvega raske periood, ei saa olla vabanduseks ühe Euroopa integratsiooni suurima saavutuse nõrgestamisele: nimelt Schengeni ala.

Schengen on liikumisvabaduse sünonüüm ning seda tõsiasja ei saa ega tohi ümber pöörata, vaid seda tuleb kaitsta, tugevdada ja arendada. Nõustun ka sellega, et välispiiride nõuetekohane kontroll on hädavajalik. Kui seda ei juhtu, nõrgeneb Schengeni ala julgeolek, Euroopa Liidu usaldusväärsus saab kahjustada ja vastastikune usaldus hävineb.

Seega toetan Euroopa Komisjoni tunnustust Schengeni ala kohta eelmise nädala teatises ning selle tugevdamise ja arendamise katsumuse kohta. Samuti nõustun president Barrosoga, et on vaja rohkem solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel. Probleem ei seisne Schengeni eeskirjades, vaid viisis, kuidas liikmesriigid eeskirju ilma vastutuse ja solidaarsuseta kohaldavad.

Seega nõuame tõelist mehhanismi Schengeni hindamiseks. Parlament on valmis töötama heas usus, et sellist mehhanismi luua: mehhanismi, mis ei järgi kaksikmoraali; teisisõnu, mis ei ole kandidaatriikide suhtes rangem kui nende suhtes, kes on juba klubi liikmed.

Oleks siiski mures, volinik. Olen mures nõukogu eesistujariigi vaikimise pärast selle arutelu alguses mehhanismi teemal ning olen mures ka nõukogu aastapikkuse vaikimise pärast põgenike ümberasustamise mehhanismi teemal, nagu Rui Tavares juba mainis. Kolmest institutsioonist on nõukogu see, kes ei tee selles valdkonnas piisavalt edusamme ja ta peaks nii kiiresti kui võimalik õigele rajale tagasi astuma.

  Judith Sargentini (Verts/ALE), sinise kaardi küsimus Daniël van der Stoepile. – (NL) Austatud president! Soovin esitada Daniël van der Stoepile järgmise küsimuse: kui piirikontroll taaskehtestatakse, mida ütleks Daniël van der Stoep Hollandi puhkajatele, kes saabuvad tagasi kahenädalaselt puhkuselt Prantsusmaalt ning tahavad ületada piiri Antwerpi ja Hazeldonki vahel ning kes oma koduteel sattuvad miilipikkusesse ummikusse, samasse ummikusse nagu veoautojuhid, kes on teel Rotterdami sadamasse oma kaupa maha laadima?

  Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud president! Judith Sargentini teab väga hästi, et oleme täielikult uute tolliväravate ülesseadmise vastu. Alates 1992. aastast, kui meie piirid avati, kuni eelmise aasta ühise varjupaiga- ja rändepoliitikani toimis kõik väga hästi. Siiski ületasime mingil hetkel ise piiri ja tundub, et teile jäi tähelepanuta asjaolu, et praegu viibib Itaalias 25 000 majanduslikku pagulast, kellele antakse viisa. Nad on majanduslikud pagulased ning nad tuleks saata tagasi oma kodumaale nii kiiresti kui võimalik. Neil ei tohiks isegi lubada viisat taotleda. Hollandi Vabaduse Partei (PVV) on selles küsimuses alati konkreetne olnud: me ei taha neid väravaid tagasi, aga mida me tahame, on ainult võimalus määratleda oma varjupaiga- ja rändepoliitika ise, ja te teate seda väga hästi.

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

  Claude Moraes (S&D). – Austatud juhataja! Fraktsiooni S&D seisukoht on väga selge. Meile kanti ette kogu taustateave Schengeni rikkumise põhjuste kohta ning oleme mingisugust ühist rände- või varjupaigapoliitikat juba 1999. aastast oodanud.

Meie sõnumid on seega väga selged. Esiteks sõnum komisjonile: Schengeni puhul soovite ühise otsustamise puhuks kasutusele võtta ühenduse mehhanismi, tahate liikuda eemale valitsustevahelisusest, soovite luku taha panna selle poliitilise oportunismi, mida oleme näinud Itaalia ja Prantsusmaa suunalt. Seega ärge muutke oma avalduses enda sõnumit mitmetähenduslikuks. Öelge selgelt, et teil on lukk, millega hoiate ära sellist tüüpi oportunismi, mis lõppude lõpuks purustab Schengeni.

Nõukogule: olete ühtset Euroopa varjupaigasüsteemi juba oodanud 1999. aastast, olete loonud sellise olukorra, et solidaarsusest ning koormuse jagamisest räägitakse siin sageli, kuid me ei ole kaugeltki lähedal koormuse jagamise formaalsele mehhanismile Euroopa Ühenduses. Tõkestate väga suure osa tööst, mida meie siin parlamendis teeme. Lõpetage see! Tehke koos meie ning komisjoniga koostööd kindlustamaks, et solidaarsus tähendaks solidaarsust ning koormuse jagamine koormuse jagamist.

Lõpetuseks, komisjon on rändepoliitika ootuses. Tehke meiega koostööd! Ärge olge häbelikud! Olge julged ning kindlustage, et kui me teeme korda Schengeni, siis teeme korda ka oma ühise rändepoliitika ning meil on millegi üle uhke olla.

  Sarah Ludford (ALDE). – Austatud juhataja! Nagu teised, leian ka mina, et volinik Malmström teeb väga head tööd, kuid samal ajal tunnen, võttes arvesse president Barroso tänast jõulist kaitset Schengeni vaba liikumise küsimuses, et ma ei saa tegelikult aru, kuidas võis kinnistuda arusaam, et komisjoni esitatud ELi tasandi mehhanismi muudab sisepiirikontrollide taastamise lihtsamaks. Sellegipoolest on see idee pinnale jäänud. See ei ole ju ometi nii, eks, et eri auditooriumitele saadetakse erinevaid sõnumeid, üks Euroopa Parlamendi liikmetele ning võib-olla teine sõnum Pariisi ja Rooma? ELi rände- ja varjupaigasurvet peaksid tõhusalt suutma korraldada kompetentsed valitsused.

Kahjuks on meil nüüd liiga palju valitsusi, kes liiguvad äärmusliku parempoolsuse suunal. Euroopa Komisjon peab tõeliselt kaitsma ELi sisemist vaba liikumist ning valimisi silmas pidades hoiduma žestidest komisjonile meelepäraste president Sarkozy ja peaministri Berlusconi suunas Komisjon peaks rõhutama liikmesriikide ebaõnnestumist ELi rändereeglite rakendamisel. Lõpetuseks leian, et komisjon peaks uurima süüdistusi, mille kohaselt jäeti umbes 61 immigranti surema hoolimata sellest, et nad kontakteerusid Itaalia rannavalve, NATO sõjalaeva ning sõjaväehelikopteriga. Mis tahes ametkonnad, kes rikkusid rahvusvahelist mere- ja humanitaarseadust, tuleb vastutusele võtta.

  Cornelia Ernst (GUE/NGL). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Arvan, et peame nüüd asja tuumani jõudma. Me ei vaja uut reeglit piirkontrollide taastamiseks ajutiselt või mis tahes muul viisil, ei praegu ega tulevikus. Peame mõistma, et vaba liikumine – ning see on ju lõppude lõpuks Euroopa Liidu sõnum – on midagi, millest ei ole võimalik oma tahte alusel ümber minna või mida ei ole võimalik eemaldada. See on kodanike õigus, mida ei ole võimalik lihtsalt suhteliseks muuta.

Soovite teada, mis mind ausalt häirib? Palju räägitakse solidaarsusest. Kes räägib solidaarsusest Aafrika riikidega, kes peavad praegu majutama sadu tuhandeid põgenikke ning teevad seda jätkuvalt – ilma suure aruteluta? Kas keegi räägib solidaarsusest inimestega, kes põgenevad sõja eest ning tulevad siia Euroopasse? Peame nende inimeste suhtes natukene austust üles näitama.

Ütlen otse, et ma ei soovi arutada mis tahes Schengeni muudatuste või reeglite muutmise üle. Tahan lihtsalt, et lahendaksime rändeküsimuse mõistlikult ühe korraga ja lõplikult. Me ei suuda seda teha, kui kasutame Frontexi inimeste väljasaatmise vahendina. Suudame seda teha siis, kui meil on demokraatlik ja humanitaarne varjupaigapoliitika. Sellest peaksime Euroopas rääkima ning see peab kehtima kõikjal Euroopas. Selle nimel peaksime võitlema. See on meie tõeline ülesanne.

  Véronique Mathieu (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Minu sõnavõtt on adresseeritud komisjonile ja minu kaasparlamendiliikmetele ning samuti tervitan nõukogu. Probleem, millega täna silmitsi seisame, tuleneb Schengeni ala korraldamisest 2011. aastal. Ala ei piirdu enam ainult viie liikmesriigiga, nagu 1980ndatel. Pigem on tegemist alaga, mis on viimaste aastate jooksul pidevalt laienenud ning mis nüüdseks koosneb 25 riigist, kellest kolm ei ole Euroopa Liidu liikmed.

Seetõttu peaks Schengeni ala koostöö, nagu kõik Euroopa poliitilised suunised, peegeldama tõelist olukorda, mille suhtes see täna kehtib, mis on 10 aasta tagusest olukorrast erinev. See on see kontekst, mille abil tuleks Itaalia ja Prantsuse valitsuse ettepanekuid ning komisjoni tänases rändeteatises esitatud pragmaatilisi ning vajalikke samme tõlgendada. Schengeni koostöö nurgakivi on tõepoolest Schengeni ala riikide vastastikune usaldus. Samas põhineb see usaldus vastastikustel kohustustel. Kui üks osalistest ei suuda oma kohustusi täita ning tekitab sissevoolu, siis variseb kogu süsteem kokku. Ülejäänud liikmesriikidele peab seetõttu olema lubatud sellele kokkuvarisemisele reageerida ajutiselt ja rangelt reguleeritud piirikontrollide taastamisega. Selline tegevus oleks selge nõue kokkuvarisemise eest vastutavatele liikmesriikidele, et nad valvaksid oma välispiire paremini.

Lisaks kannavad komisjoni esitatud meetmed väga suuresti Schengeni vaimu, kuna kontrollid kehtestataks viimase abinõuna ning otsus võetaks vastu Euroopa, mitte valitsustevahelisel tasandil. Need meetmed oleks sisimas seotud kõikide teiste esitatud pikaajaliste meetmetega ajal, kui ühist rändepoliitikat ette valmistatakse. Frontexi tugevdamine ja suurema solidaarsuse demonstreerimine on eriti oluline – ning selle märkusega lõpetan –, et toetada meie välispiiride juures asuvaid liikmesriike. Vahemere alade olukord viimastel aastatel ainult rõhutab Schengeni meetme puudujääke.

Mõne nädala jooksul on Vahemereäärsete naabrusriikide migrandid moodustanud märkimisväärse protsendi Prantsuse aastasest rändest. Meede ei ole staatiline, vaid seda tuleb hoopis arendada. Loodan, et see ettepanek võetakse kiiresti vastu, et tagada meie Schengeni ala parem haldamine võimalikult kiiresti ning seeläbi garanteerida meie ühiste välispiiride julgeolek.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Märkimisväärsed rändevood, näiteks Vahemere lõunaranniku riikidest, ei tohi Schengeni ala ohtu seada. Euroopa Komisjon ei tohi propageerida teatud liikmesriikide ideid, kes Schengenis kahtlevad. Komisjoni roll on kaitsta Schengeni ala, propageerides Schengeni meetmes äratoodud Euroopa lahendusi. Liikmesriigid peavad Schengeni haldamisel solidaarsust üles näitama. Nõukogu peab samuti aitama Schengeni ala tugevdada, andes viivitamatu heakskiidu Rumeenia ja Bulgaaria taotlusele alaga liituda. Need nn probleemid Schengeni alaga on fiktiivsed ning neil ole midagi pistmist liidusisese vaba liikumisega, vaid on seotud hoopis mõne riigi suutmatuse või halva pahauskse suhtumisega tegeleda väljaspool Euroopa Liitu ilmnenud immigratsiooniga seotud probleemidega. Lahendus tulevikuks peitub Euroopa rändehalduse süsteemi parandamises, Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rajamise ning ebaseadusliku ja seadusliku rände juriidilise raamistiku koostamise lõpetamises ja Frontexi rolli tõhustamises.

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Viimaste nädalate meeletud rändevoolud on tekitanud Euroopa kodanike seas närvilisust ning kutsunud esile reaktsioone.

Mõned liikmesriigid on seisukohal, et rändevoogude küsimust tuleks käsitleda olulisena.

Schengen on nüüd Euroopa tsivilisatsiooni osaks saanud vara ning seda tuleks sellisena kaitsta ning säilitada. See ei tähenda, et piirkontrollide ajutine taastamine teatud tingimustel ei ole üks võimalustest. Seetõttu toetame ELi lähenemisviisil põhinevaid kompensatsioonimehhanisme kindlustamaks, et igal juhul on Schengeni ala kasutamine vastavuses sellega seotud inimeste ootustega.

Komisjoni väärtuslik 4. mail 2011. aastal tehtud ettepanek, mille kohaselt muudetaks Schengeni ala paindlikumaks ja ühtsemaks, et võimaldada siserändevoogude korralisemat haldamist, on samm selles suunas. Ettepaneku eesmärk on kindlam valitsemine, mida tuleb praeguse kriisimomendi puhul kindlasti kaaluda.

Ma kuulasin nii siin Brüsselis kui ka Palermos erilise huviga José Manuel Barroso sõnavõtte Sitsiilia ja Lampedusa kaitsmiseks mõeldud regionaalpoliitika kohta, sest sinna maabub jätkuvalt paate, mis vastasel juhul oleksid maruliste lainete meelevallas, kus oleks veelgi rohkem elusid kaotatud. Austatud juhataja! Peame sellega jätkuvalt arvestama.

  Sylvie Guillaume (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Rändeprobleeme puudutavate oluliste arutelu käigus peame iga hinna eest hoiduma Schengeni kokkuleppe suunal Nicolas Sarkozy ja Silvio Berusconi tehtud oportunistlike avalduste lõksu sattumast. Kasutades Euroopat ning rändevoo teemasid peksukottidena ning tsiteerides samal ajal paremäärmuslaste populistlikke argumente, on mõne Euroopa valitsuse jaoks väga mugav viis varjata majanduslikke ja sotsiaalseid ebaõnnestumisi oma riikides.

Vaba liikumise vaidlustamine, mis täna on Euroopa integratsiooni kombatav saavutus, on manipuleeriv ja ohtlik tegevus. Ühest küljest väidavad kommentaatorid, et komisjon on asunud Prantsusmaa ja Itaalia poolele, samal ajal kui president Barroso räägib meile täna, et ta ei plaani populistlikke liikmesriike toetama asuda. Kumb neist siis tõde on?

4. mai teatises ei räägita mitte ainult sisepiiride kontrolli taastamist vaid selles pööratakse tähelepanu ka mitmele teisele teemale, nagu võitlus inimkaubanduse vastu, seaduslik ränne, põgenike ümberasustamine, varjupaiga taotlemine jne. Need on tõelised probleemid! Probleem on aga selles, et see teatis on poolik.

Volinik Malmström! Tundub, et soovite ühenduse plaani, mis on ülioluline, uuesti kasutusele võtta. Jätkake siis! Ma tahaks näha! Vajame rohkem Euroopat ning suuremat lõimumist olukordades, kus liikmesriigid tunnevad kiusatust kaitsta ainult oma isiklikke huve.

(Aplaus)

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! 2. juulil 1990, ainult mõned päevad pärast seda, kui oli allkirjastatud Schengeni lepet jõustav konventsioon, avaldas ajakiri Time artikli, mis algas järgmiselt: „Piirideta Euroopa unelm liikus täna sammu reaalsusele lähemale” ning artikkel lõppes järgmiselt: „Selleks et võidelda ebaseaduslike narkootikumide kaubanduse, terrorismi ning ebaseadusliku immigratsiooni võimaliku suurenemise vastu, tõhustatakse kontrolli Schengeni maa välispiiridel.”

See avaldati 21 aastat tagasi ning nagu komisjoni president ütles, just seda kutsutakse meid üles täna tegema: hoidma unelmat elus ning tõhustama kontrolli Itaalia, Kreeka ning terve Lõuna-Euroopa piiridel, kuna ühise Euroopa lõunapiirid on teiste riikide piirid, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia piirid. Praegust Euroopat säilitavatest solidaarsuse ning kahepoolsuse põhimõtetest kinnipidamisel peame üle vaatama kõik, mis ei tundu olevat kasulik: peame vaatama üle Dublin II lepingu, mille üle on parlamendis juba arutletud, ning jagama koormaid, mis peab iga riigi jaoks õiglane olema, et saaksime kõik aidata seda unelmat elus hoida.

  David-Maria Sassoli (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Schengeni kahtluse alla seadmine on meie arvates Euroopa kahtluse alla seadmine. Kui Euroopa kavatseb muutuda veelgi nõrgemaks, nagu parempoolsed valitsused soovivad, siis saab aina ahvatlevamaks endilt küsida, kas Euroopa osaks olemisel on endiselt mõtet, nagu Itaalia siseminister Roberto Maroni on teinud.

Vastus on aga suurem ELi mehhanismide kaasamine. Tegelikult vajame rohkem, mitte vähem Euroopat, ning komisjon peab seda jõulisemalt väljendama. Parimat näidet Euroopast demonstreeriti pühapäeva öösel, kui ebatavalise inimsolidaarsuse keti abil päästsid Lampedusa elanikud 500 karile sattunud inimest, kes olid teel kindla surma suunas. Kõige halvem näide Euroopast, kui kinnitatakse ajalehe Guardian uudis, on sellisel juhul NATO sõjalised jõud, kes ei sekkunud, et päästa triivivaid mehi, naisi ja lapsi.

Kui oleme kindlad, millist Euroopat neist eelistame, volinik Malmström, siis peab Euroopa Komisjon veenma liikmesriike Euroopa Ülemkogu juuni koosolekul Euroopa immigratsioonipoliitika formuleerimises, kuna à la carte Euroopa oleks võrdne Euroopa unelma kokkuvarisemisega.

  Wim van de Camp (PPE). – (NL) Austatud juhataja! 2009. aastal valisid Euroopa kodanikud mind Euroopa Parlamenti. Mind ei valitud institutsioonide parlamenti ega ka liikmesriigi parlamenti. Ütlen seda seepärast, et Euroopa kodanikel on Schengeni kohta palju küsimusi. Sellel ei ole midagi pistmist populismi ega ka hirmuga. Tegemist on küsimustega, mis muudavad Euroopa kodanikke murelikuks: kuidas me Schengeniga toime tuleme? Selle teema kohta esitatakse praegu väga palju küsimusi ning seetõttu juhin sellele teie tähelepanu.

Loomulikult, kui komisjoni president ütleb, et peame kaitsma inimeste vaba liikumise põhimõtet, siis ma toetan seda. Ei ole võimalik lubada 25 000 tuneeslasel 502 miljonit eurooplast pantvangi võtta, sest need küsimused ei kao kuhugi ning avalikkuse toetus Schengenile satub Euroopas ohtu. Seetõttu nõustun samuti ajutiste piirikontrollidega, nagu minu kaasparlamendiliige Salvatore Iacolino soovitas. Olen väga hästi teadlik, et me ei suuda koormuse jagamist esimese korraga käima panna.

Lõpetuseks, austatud juhataja, on mul veel üks küsimus: milline seis on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rajamisega Maltale? Olen kuulnud, et endiselt on võimalik, et see projekt käivitub. Võib-olla saaks volinik veel kord selgitada, millal tugiamet reaalselt tööle hakkab.

  Carmen Romero López (S&D). – (ES) Austatud juhataja ja volinik Malmström! Komisjoni esitatud teatise probleem seisneb selles, et tegemist on teatisega, mis pole hetkel usaldusväärne, see on seotud lühiajaliste probleemidega, mida tõstatud teema endas hõlmab, või isegi hädaolukorra lahendustega, mida Euroopa Liit oleks pidanud praegusel juhul rakendama.

Kahjuks on komisjon näidanud, et ta on väga nõrk, kuna ei ole võimalik kõikide soove rahuldada. Pole võimalik hoida Nicolas Sarkozyd ning Silvio Berlusconit rõõmsatena ning samal ajal omada pikaajalist ühist varjupaiga- ja immigratsioonipoliitikat. Sellisesse teatisesse ei ole võimalik lisada mitmetimõistetavusi, mis ei vii kuskile, ning need mitmetimõistetavused demonstreerivad seda, et tegemist on poliitikameetmega, mis ei tegele resoluutselt olukorraga, mida me praegu kogeme.

José Manuel Barroso ei aita teile kuidagi kaasa, kui ta ütleb, et andsite tasakaalu leidmiseks endast parima, sest asi ei ole üldsegi mitte tasakaalu leidmises. Tegemist on hädaolukorra lahendamisega, nagu näiteks see, millega silmitsi seisame. Tegemist on finantseerimise omamise ning kõikide liikmesriikide vahel ühise varjupaigapoliitika, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ning kõikide meid ees ootavate katsumuste kohta korralikele kokkulepetele jõudmisega. Nende teemade kohta ei ole teatises sõnagi.

Kuidas saate rääkida piirkondlikest koostööprogrammidest kolmandate riikidega, kui Tuneesia ja Liibüa demokraadid näevad meid meie riikide piire sulgemas? Kas on võimalik sellest rääkida? Me ei saa mitmetimõistetavaid asju öelda. Tegeleme piisavalt oluliste teemadega, et ka teie, volinik Malmström, peaksite sellesse tõsiselt suhtuma.

  Hubert Pirker (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Minu arvates on arutelu piirkontrollide taastamise ning Schengeni mehhanismi muutmise üle täiesti ülemäärane ja ebavajalik. Veelgi enam, meil on see arutelu käimas ainult seetõttu, et Silvio Berlusconi ning Nicolas Sarkozy pidasid silmas vaid oma riiklikke huve ning käitusid populistlikult, kui nad ähvardasid Põhja-Ameerikast pärinevate migrantide tõttu taastada piirikontrolli liikmesriikidevahelistel piiridel.

Rõhutan, et mind hämmastas, kui kiiresti komisjoni president José Manuel Barroso arutelu käivitas, selle asemel et läheneda Euroopale omase korrigeeriva tegevusega. Schengen on meeletu saavutus. Schengen on Euroopa sümbol ning täiuslik kooslus reisimisvabadusest, avatud piiridest ning turvalisusest. Schengenit ei tohi kunagi kahtluse alla seada. Meil on juba võimalik kehtestada kontrollid erijuhtudel piiratud ajaks ning piiratud piirkonnas, kui sisejulgeolekut ähvardab suur oht.

Seetõttu ei vaja me arutelu Schengeni üle. Selle asemel vajame arutelu Frontexi tõhustamise meetmete üle, et Euroopa Liidu välispiiride turvalisuse tase oleks maksimaalne, tagades seeläbi vaba liikumise, ning arutelu varjapaigataotluste menetluste kiirendamise ning reguleeritud rände üle, mis käsitleks koostööd selles, kuidas tegeleda rände põhjuste ning tagasivõtulepingute sõlmimisega.

Olen hea meelega nõus toetama selles küsimuses volinik Malmströmi ettepanekuid, kuna need on väga laiapõhjalised, ning kutsun komisjoni üles võtma eeskuju parlamendist, mitte nõukogu teatud esindajate liini järgima.

  Stavros Lambrinidis (S&D). – (EL) Austatud juhataja ja volinik! Ajal kui poliitiliselt on igast suunast tule all ELi ühtekuuluvuse ning solidaarsuse fundamentaalsed põhimõtted, eriti neonatsistlike liikumist suunalt, ning me kõike teame, kellega on tegu, peaks komisjon minu arvates võtma oma igapäevaseks ülesandeks purustada igaüks, kes ründab Euroopa poliitilise ühtsuse sümboleid.

Siiski oleme täna siin just seepärast, et komisjon ei ole niimoodi käitunud. Teatud liikmesriikide survel on ta lubanud käivitada arutelu Euroopa identiteedi nurgakivi üle, milleks on Schengen. Kuid ka juriidiliselt on komisjoni ettepanek konfliktis konventsiooni artiklitega 78 ja 80. Konventsioon sätestab selgelt, et kui liikmesriik satub terava immigratsioonisurve alla, peab Euroopa pakkuma tuge ja solidaarsust. Sisepiiride taastamine ei ole solidaarsus, vaid see on karistus. See ei jaga õiglaselt välispiiridele avalduva surve koormat, tugevdades näiteks Frontexit. See kasvatab liikmesriigi koormust veelgi. Teisisõnu, austatud volinik, ei ole tegemist koormuse jagamisega, vaid jultunult koorma õlgadele jätmisega. Teie, komisjon, olete lubanud sellel arutelul toimuda ning peate sellele nüüd punkti panema, siin ja praegu.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Austatud juhataja, José Manuel Barroso, volinik, Euroopa asjade minister Győri! Schengen on Euroopa Liidu üks käegakatsutavamaid meetmeid. Kui küsitletaks Euroopa kodanikke, siis nad ütleksid, et vaba liikumine ilma sisepiiride kontrollita on Euroopa Liidus nende jaoks midagi olulist. Seetõttu on oluline seda süsteemi säilitada ning teha kõik, et säilitada meie kodanike vaba liikumine ning piirideta Euroopa. See peab jääma meie põhieesmärgiks.

Meie meetme väärtusi tuleb kaitsta, eriti kui neid rünnatakse. Tänane rünnak peegeldab rände ja põgenike määra kasvu. Kuid selleks et saaksime nende rünnakutega tegeleda, vajame konkreetseid ettepanekuid ja lahendusi.

See algab probleemi tükeldamisest ja selginemisest, mis tähendab, et eraldame põgenike teema illegaalse immigratsiooni teemast, kasutame oma olemasolevaid põhimõtteid, millele saame toetuda, nagu solidaarsus ja koostöö, ning kasutame oma olemasolevaid institutsioone, nagu FRONTEX, või oma olemasolevaid reegleid.

Tervitan Ungari ning Euroopa Asjade ministri Győri seisukohta ning ka José Manuel Barroso sõnu, kes ütles, et eesmärk on Schengeni meedet kindlustada ning see hästi toimima panna, mitte sellest eemalduda.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Esiteks rõhutan, et tekkinud rändeprobleemide lahendus peaks jääma Schengeni leppe raamidesse. Schengeni meede pakub praegu võimalusi taastada avaliku korra ning julgeoleku ohtusattumise puhul ajutiselt sisepiiride kaitse ning nendest sätetest piisab täiesti. Sel põhjusel palun komisjonil oma rändeteatises sisalduvaid täiendavaid olukordi põhjalikumalt lahti seletada, mis võimaldaksid piiride kaitset ajutiselt pikendada, mida komisjon väga abstraktselt kirjeldab ning mille teemavaldkond on liiga puudulikult määratletud? Kas see tähendab, et Euroopa Komisjon püüab Euroopa Liidu kahe suurima liikmesriigi juhile meele järele olla ning püüab hävitada ELi ühte suurimat väärtust – vabaduse ning vaba liikumise ala? Kommenteerin ka teatise sisu, sest mulle tundub, et teatis koostati ainult ühte kindlat juhtumit silmas pidades, milleks on kasvavad rändevood Põhja-Aafrika riikidest. Kas komisjonile ei tundu, et rändeteatise nime kandev dokument peaks sisu poolest palju laiaulatuslikum olema?

  Nadja Hirsch (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Saksamaal ning Austrias on piirid esimest korda kaotatud ning lõpuks on võimalik vaba liikumine Ida-Euroopa riikide töötajatele. Ühest küljest kistakse piire maha ning samal ajal püüate teie neid teisest küljest jälle üles ehitada.

Minu jaoks vastuvõetamatu, et kaks liikmesriiki ning kaks härrat, kes püüavad endale nime teha, on suutnud piirikontrollide taastamise teema uuesti aruteluruumidesse tuua. Selle teema puhul ei ole võimalik ümberpööret teha ning me ei saa lubada ennast selle ühe teema arutelu ajal survestada. Piirikontrollide režiimi taastamisega ei ole võimalik põgenike probleemi automaatselt lahendada. Vabandust! Need inimesed on Euroopasse jõudmise nimel riskinud oma eludega ning neil õnnestub mööda minna ka piiriületuspunktidest. Piirkontrolli taastamisest võidaksid ainult inimkaubitsejad, sest põgenikud peaksid piiride ületamiseks uusi viise leidma, luues inimkaubitsejatele seeläbi uue sissetulekuallika.

Ma ei lepi asjaoluga, et me tõepoolest arutleme selle teema üle ning kutsun komisjoni üles siinkohal mitte kompromissile minema.

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et parlamendi kõik pooled, sealhulgas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, kuhu kuuluvad ka Nicolas Sarkozy ning Silvio Berlusconi, on selgelt öelnud, et uusi reegleid ei ole vaja, Schengeni lepet ei ole vaja muuta ning vaja on midagi muud, nimelt ühist varjupaiga- ja rändepoliitikat, mis on oma nime väärt. Lisaks, volinik Malmström, kutsun teid üles tegutsema ning tegema selgeks, et Dublin II lepingut on vaja muuta, et lihtsustada tõelise Euroopa solidaarsuse teket varjupaigaküsimustes ning näidata, et see manner on ühtne olem ning et välispiiridega riike ei jäeta endi hooleks.

Samas on soovitatav olla ettevaatlik. Itaalia ise saab kindlasti selle eest endale vastutuse võtta ja peab seda tegema. Roberto Maroni sugune siseminister, kes ise kuulub parteisse Lega Nord, peab selgitama, et need inimesed on põgenikud, kelle õigusi tuleb austada, ning praegusel juhul tuleb talitada vastaval viisil. Meie Euroopas peame kaitsma mitte ainult raha ja pankasid, vaid ka põgenikke, mille pärast ei vaja me uut Schengeni määrust, vaid pigem tõesti inimväärikust austavat varjupaiga- ja rändepoliitikat.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Viimase paari kuu jooksul on komisjon tegutsenud üpris kiiresti, avaldades kaks olulist teatist, mille eesmärk on pöörata tähelepanu alates Tuneesia Jasmiini revolutsioonist tekkinud käsilolevatele ülesannetele.

Esitatud on palju poliitilisi võimalusi ning parlament on nende kohta juba seisukoha võtnud, et juhtida komisjoni konkreetsete seadusandlike ettepanekute koostamisel.

Rändeteatises pöörab komisjon tähelepanu välispiiride kontrollimise, Schengeni majandamise ning organiseeritud mobiilsuse küsimustele. Miks ei ole siin midagi selgesõnalisemat kirjas koormuse jagamise kohta? Teatis viitab Malta põgenike ümberasustamise pilootprojektile, kuid ei viita ebaseaduslike migrantide või varjupaigataotlejate ümberpaigutamise pilootprojektile, seda hoolimata mitme liikmesriigi ning parlamendiliikme korduvatest üleskutsetest sellise koormuse jagamise süsteemi järele.

Miks ei esita komisjon selle teema kohta konkreetset ettepanekut? Räägime vaba liikumise alast Euroopas. Räägime ühtsest Euroopa varjupaigasüsteemist. Millal toetate Euroopa solidaarsuse ideed tegudega?

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Keskendun komisjoni esitatud ettepanekule, mis puudutab välispiiride kontrolli tõhustamist. Kahjuks ei piisa sellest väga palju ajal, kui oleme tunnistajaks sellele, kuidas mitu liikmesriiki viljelevad läbimõtlematut rändepoliitikat, millega antakse väga paljudele välismaalastele seaduslik elamisvõimalus ELis, ja kui piirikontrolli puudumine võimaldab inimestel vabalt üle piiride liikuda, on vajadus ELi liikmesriikidevahelisele kindlama ja püsivama piirikontrolli järele. Mis puudutab pidevat juttu solidaarsusest, olen üllatunud asjaolu üle, et sellised liikmesriigi, kelle hulka kuulub ka näiteks Taani, kes on teinud head tööd oma immigratsioonipoliitika karmistamisel, peaksid olema väga solidaarsed riikidega, kes ei ole suutnud sama teha. Mõistlik oleks võimaldada riikidel, kes väljendavad oma riiklikku suveräänsust oma immigratsioonipoliitika määramisega, nautida ka oma töö tulemusi.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tundub, et ainult umbes 3000 Lampedusas kinnipeetud Tuneesia põgenikku on tõelised varjupaiga otsijad, samal ajal kui 20 000 või rohkem neist on majandusmigrandid. Niikaua kuni Euroopa Liit keeldub tunnistamast, et ta ei suuda majutada kõiki majandusmigrante igast maailma osast, rändab siia veel sadu tuhandeid. Kui astutakse selliseid samme, et ebaseaduslikele immigrantidele antakse massiliselt lube või kui Schengeni lepet rikutakse turismiviisade kasutamisega, nagu hiljuti ka juhtus, siis on paratamatult tulemuseks mitmed tuhanded uued põgenikud. Seeläbi satub ohtu terve Schengeni süsteem.

Kreeka, Itaalia ja Malta ei suuda loomulikult oma välispiire kindlustada ning Schengeni rühma uued liikmed sageli ei pinguta enam nii palju pärast seda, kui nad on rühma liikmeks saanud. ELi välispiirides on rohkem auke kui Šveitsi juustus ning neid piire õõnestatakse ka seestpoolt. Ajutistest kontrollidest ei piisa. EL peab Frontexi tõeliseks piirikaitseorganisatsiooniks välja arendama. Kui nendest meetmetest mitte ühegagi ei kaasne tulemusi, siis tekib lõppude lõpuks mingil riigil idee Schengeni lepingust välja astuda.

  Andrey Kovatchev (PPE). – (BG) Austatud juhataja! Täna peame vastama küsimusele, kuidas säilitada ning tasakaalustada meie põhiväärtusi: vabadust, solidaarsust, õiglust ning teisest küljest ka turvalisust. Seda mainiti mitu korda, et välispiirid on kõikide liikmesriikide ühine vastutus. Vältigem loomast meie endi vahele ebavajalikke takistusi! Vältigem ka seda, et praegune olukord märgitaks ajalooraamatutes ära kui halb näide Euroopa lõimumisest! Loomulikult on mul hea meel näha Frontexile omistatud tähtsamat rolli ning täiendavate inim- ja aineliste ressursside eraldamist agentuurile koos Schengeni hinnangumehhanismi kindlustamisega, kuid ma ei toeta Bulgaariale ja Rumeeniale kehtestatud uusi nõudmisi ning nende takistamist liikmeks saamisel.

Austatud Enikő Győri! Öelge palun, milline on nõukogu seisukoht pärast seda, kui Bulgaaria ning Rumeenia olid täitnud kõik liikmeks saamise tehnilised kriteeriumid, mida hindasid nõukogu eksperdid, Bulgaaria ja Rumeenia vastuvõtmise ajalise raamistiku kohta ning kas selline arutelu on nõukogus käimas. Kui rakendatakse uusi reegleid, siis peavad need kehtima kõigile ning neid ei tohi kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, vaid need peaksid rajanema praegusel süsteemil eesmärgiga kaitsta meie piire. Välispoliitika seisukohast vaadatuna leian, et meie hea naabruspoliitika peab olema seotud vastavate valitsustega, kes viivad täide oma kodanikele antud tagasivõtmise kohustusi.

  Ulrike Rodust (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Avatud piirid on Euroopa jaoks oluline sümbol. Soovin juhtida teie tähelepanu ühele teisele probleemile. Olen pärit Põhja-Saksamaalt ning seetõttu on Saksamaa ja Taani piir minu jaoks eriti tähtis. Parempoolne Taani Rahvapartei püüab sundida Taani valitsust uuesti piirikontrolle kehtestama. Mis on selle põhjuse? See on hirm Rumeeniast ja Bulgaariast tulevate inimeste ees. See on skandaalne olukord. Parempoolsete populistide arv kasvab väga kiiresti ning nad on Euroopale tõeline oht. Loomulikult vajame kaitset takistusteta kuritegevuse eest ning meie julgeolekuasutused on juba tulnud lagedale tõhusate passikontrolli alternatiividega.

See teeb mind väga kurvaks, et üks meie põhilisemaid saavutusi Euroopas on sattumas ohtu. ELi edu rahu ja vabaduse edendamisel on ajalooliselt võrdlematu, kuid nüüd on see sattunud kõrgetasemelise rünnaku alla. Kutsun Taani valitsust üles mitte lubama endale parempoolsetel populistidel ette kirjutada.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Vaba liikumine on Euroopa lõimumise nurgakivi. Ärgem avagem Pandora laegast Schengenit üle vaatama hakates. Ärgem taganegem oma põhimõtetest! Piirkontrollide kasutuselevõtu võimalus on juba olemas. See peaks olema ajutine, erandlik ning viimane lahendus. Vaja on ühist seisukohta ehk pikaajalist visiooni, mida ka komisjon näha soovib, et reageerida kodanike julgeolekumuredele. Peame 2012. aastaks edasi liikuma ühtse varjupaigapoliitika poole, et meil oleks ühtne rändepoliitika ning saaksime lihtsustada seaduslikku tööimmigratsiooni, võideldes samal ajal ebaregulaarse immigratsiooni vastu.

Ümberasustamist takistavatest lühiajalistest menetlustest tuleb vabaneda. Jah, peame näitama üles solidaarsust liikmesriikidega, kes on inimeste sissevoolu ees kaitsetumad, kuid eeskätt peame olema solidaarsed tragöödia eest põgenevate inimestega. Immigrantide, riigist põgenevate inimeste, väärikus, tuleb uuesti asetada Euroopa debati keskpunkti.

  Robert Goebbels (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Huvitav, kas Rooma ja Pariisi demagoogid ning nende rühmad siin Euroopa Parlamendis mõistavad, millele nende nõue sisepiiride kontrolli taaskehtestamise kohta tegelikult viitab. Üle miljoni Euroopa kodaniku töötab mõnes muus riigis, mitte nende koduriigis. 150 000 inimest läheb iga päev üle piiri Luksemburgi. Kas soovite nende suhtes piirikontrolli rakendada? Sellel suvel reisivad kümned miljonid eurooplased. Kas Silvio Berlusconi ja Nicolas Sarkozy soovivad nende suhtes piirkontrolli rakendada? President José Manuel Barroso ütles ise, et igal aastal liiguvad inimesed Schengeni alas 1,25 miljardit korda. Kas soovite nende suhtes piirikontrolli rakendada?

Volinik Malmström, Jätke Schengen selliseks, nagu ta on! Lugege lepingud ja artiklid 67 ja 78 uuesti üle. Seal on kõik kirjas. Ei ole vajadust millegi uue väljatöötamiseks. Jääme Schengeni ning kodanike vaba liikumise juurde, sest vastasel juhul ootab meid ees kodanike mäss.

  Jens Rohde (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Martin Schulz on ei ole enam siin, kuid mul on hea meel, et tema ning Ulrike Rodust on selgitanud, et piirikontrollide taastamine ei olnud sotsiaaldemokraatide poliitika. Kaks aastat tagasi, Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal, oli Taani Sotsiaaldemokraatide põhinõudmine aga see, et piirid tuleks jälle sulgeda. Ma ei räägi parempoolsetest populistidest. Nii Dan Jørgensen kui ka erakonna juht Hella Thorning-Schmidt pooldasid seda Teil on täiesti õigus. See on populism! Seega on mul komisjonile järgmine oluline küsimus: kas riik saab taastada piirkontrolli ning jääda endiselt Schengeni alasse juurdepääsuga infosüsteemidele jms või on tegemist kahe teineteist välistava valikuga? Vastus on Taani arutelu seisukohast oluline ning seetõttu soovin saada selget vastust.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen tähele pannud, et Schengeni säästmiseks pakuvad paljud ühe lahendusena välja Silvio Berlusconi ja Nicolas Sarkozy Euroopast väljaheitmise.

Lihtsam ja minu arvates ka piisav on tugevdada Frontexi, mis tähendab ELi välispiiridel julgeoleku tõhustamist. Meenutan kõigile, et hetkel hiilivad paljud riigid oma solidaarsuskohustusest kõrvale Frontexist mitte osa võttes.

Lisaks sellele pean veel ühe olulise märkuse lisama: humanitaarkatastroofi ning immigratsiooniprobleemi taga on peidus poliitiline probleem. Tõesti, kuigi Euroopa on immigratsiooniküsimuses väga tugevalt esindatud, nõustun volinik Malmströmiga, et Euroopa ei ole poliitilisel tasandil piisavalt esindatud, mis puudutab selle olukorra taga peituvat tragöödiat. Vajame rohkem volinik Malmströmi ja vähem paruness Ashtoni ning märkame, et suudame kuidagi parandada neid keerulisi tingimusi, mille keskelt me end praegu leiame, ning suudame kindlustada, et tulevikuks antakse võimalus.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. − Austatud juhataja! See arutelu on olnud väga huvitav ja hea ning see teema on väga oluline. Eelnevalt räägiti sellest, et praegu mängitakse lauatennist. See mäng käib tõenäoliselt Euroopa Parlamendi ning kahe liikmesriigi vahel ning seega ärge palun kasutage komisjoni pallina!

Püüame kokku panna kooskõlastatud vastutustundlikku ja sidusat reaktsiooni kõigele rändega ning piiridega seonduvale, sest see kõik on omavahel seotud. Meil ei saa olla viisapoliitikat, kuid meil puudub piirikontroll. Meil ei saa olla usaldusväärset kaitset varjupaika paluvatele inimestele, kui meil ei ole Euroopa Liidus ühtset varjupaigapoliitikat. Meil ei saa olla ka toimivat seaduslikku rännet, kui me ei panusta ka lõimimisse, ning me ei suuda võidelda ebaregulaarse rändega, kui meil ei ole korralikku ning piisavalt head tagasisaatmise ja tagasivõtmise poliitikat. Selleks et meil see kõik olemas oleks, vajame selget raamistikku ning vajame Euroopa raamistikku.

Seetõttu esitas komisjon selle teatise. Austusest kõikide tõhusalt tööd tegevate inimeste vastu komisjonis avaldan teile saladuse. Me ei suuda sellist teatist kahe päevaga kokku panna. See ei ole võimalik. Seda on juba pikka aega plaanitud. See ei ole vastus kas ühele või kahele presidendile või peaministrile. See on midagi sellist, mida oleme juba pikka aega plaaninud ning see kõik on seal olemas.

Need, kellega olen pikka aega igapäevaselt koostööd teinud, teavad, et esimesest päevast alates olen töötanud koos nende ning nõukoguga selle nimel, et jõuaksime ühtse Euroopa pagulassüsteemini. Töö on raske ja keeruline ning me jõuame väga aeglaselt edasi, kuid meid saadab mingil määral ka edu. Teeme koostööd seadusliku rände teemal, püüame tugevdada Frontexi ning pärast minu viimast kuulamist eelmise aasta veebruaris lubasin teile dokumenti integratsiooni kohta ning juba eelmisel aastal esitasime ettepaneku Schengeni paremaks haldamiseks. Tegemist ei ole vastusega ühele või kahele peaministrile, kes kutsuvad üles midagi ära tegema. See on midagi, mis on hästi läbi mõeldud ning mille tulemuseks on täiendavad õigusaktid ning ettepanekud Euroopa Ülemkogu juunikuise kohtumise valguses, mille teema, mida on samuti pikalt ette plaanitud, on rändeküsimused.

Loomulikult tingivad Põhja-Aafrika ning Vahemere olukorrad selle, et ajaksime oma asjad siin Euroopas kiiremini korda. Kas see annab põhjust sisepiiridel kontrolli taastamiseks? Ei, loomulikult mitte! Kas see annab põhjust euroopalikuks tegutsemiseks? Jah, annab küll. Euroopasse on tulemas umbes 25 000 tuneeslast. Oleme seda siin täiskogul mitu korda arutanud. Loomulikult tuleb igaüks siia omal põhjusel, ning just mehed – kuna sageli on tegemist meestega – seepärast, et Tuneesias ei ole neil tööd. Tunnen väga iga kodaniku saatusele kaasa, kuid nad kõik ei saa Euroopasse tulla. See on palju parem ning seetõttu teeme koostööd Tuneesia ametkondade ning Itaaliaga, et näha, kuidas saame toetada Itaaliat töökohtade ja kasvu loomisel, kui need inimesed näevad oma tulevikku Tuneesias, sest nad ei ole põgenikud.

Siiski on põgenikke siia saabumas ning neid tuleb üha rohkem. Sel nädalal saabus Liibüast väga palju inimesi – kolmandate riikide kodanikke ja isegi liibüalasi – ning nende arv võib kasvada. Need inimesed on arusaadavalt Euroopa tegutsemise ja solidaarsuse üks põhjustest. Komisjon on kutsunud kõik liikmesriigid 12. mai konverentsile, et arutleda ümberasustamist ning Malta projekti pikendamist, et toetada Maltat nende tuhandete inimestega toimetulemisel, kes sinna on läinud. Meil on seal aga ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet ning seega palume liikmesriikidel võtta endale rohkem kohustusi seoses põgenikega, kes üha kasvava vägivalla eest Liibüast põgenevad ning kes on Tuneesiasse ning piirile püsima jäänud.

Pöördudes Schengeni juurde, siis nõustun teiega, või teist enamikuga, kes ütlesid, et Schengen on fantastiline saavutus. See et saame reisida Soomest Maltale või Portugalist Eestisse, ilma et peaksime ühtegi korda oma passi näitama, on suurepärane Euroopa lõimumise sümbol. Tahan seda kaitsta ning seda veelgi rohkem edendada. Mul on hea meel, et saan selles küsimuses teie toetusele loota.

Siiski ei ole see süsteem täiuslik. Enne selle kõige algust teadsime me kõik, et süsteemis on mõned nõrgad kohad. Hindamine ei ole tulemust toonud, sest liikmesriigid hindavad teineteist ning see pole hea. Vajame Euroopa Parlamendi kaasatusega Euroopa mehhanismi. Esitlesin seda eelmise aasta novembris ning mäletan, et sain selle tegemiseks täiskogult üpris suure toetuse.

Vajame vahendeid, mis aitaksid liikmesriikidel ELi välispiiride kaitsmisel paremini toime tulla. Peame jälgimist tõhustama ning vajame rohkem, mitte vähem Euroopat. Seega vajame selle olukorra hindamiseks ja vajalike mooduste väljavalimiseks tõepoolest Euroopa lähenemisviisi. Eelmise nädala sündmused on seda kinnitanud. Puudused ei peaks kunagi automaatselt kaasa tooma piirikontrollide taastamist. Puudusi tuleb igal võimalikul viisil hinnata, pakkudes näiteks majanduslikku ja operatsioonilist tuge. Liikmesriigid saavad samuti üksteist aidata. Teeme teiega koostööd ka Frontexi tugevdamisel.

Meie lähtepunkt on praeguste õigusaktide parendamine. Olen veendunud, et praegustest reeglitest piisab enamiku olukordade lahendamiseks. Kui tekib erimeelsusi tõlgendamisel, siis peaks komisjon liikmesriikidega konsulteerima, et reeglid saaksid selgeks. Seda on võimalik teha juhiste või soovituste väljastamisega.

Eksisteerib eriolukordi, mille puhul võib tekkida vajadus piirkontrollide taastamise järele. Nende olukordadega on nüüdseks juba arvestatud ning mõnel korral on meetmeid ka kasutusele võetud, näiteks sellise kriitilise olukorra nagu terrorismiohu puhul. Selliseid kriitilisi olukordi võib ette tulla, mille puhul peavad liikmesriigid väga selgetest tingimustest lähtuvalt selliseid meetmeid rakendama. Peame kindlustama selle euroopalikku dimensiooni ning takistama liikmesriike ühepoolselt tegutsemast. Just sellest me siin räägime.

Elame heitlikel aegadel. Paljud toimuvad sündmused annavad põhjust rõõmustamiseks, näiteks sündmused Egiptuses ja Tuneesias, kuid esile kerkib ka palju muresid. Peame selles olukorras rahulikuks jääma. Peame püüdma seda kontrollida nii lähi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Peame oma reegleid tugevdama, mitte neid õõnestama. Peame kindlustama Euroopa seadusel, meie väärtustel ja rahvusvahelistel kohustustel põhinevaid reegleid. Vajame euroopalikku juhtimist, mis seisaks vastu lihtsustavatele lahendustele, millest mõningaid olen täna siin ka kuulnud, ning populismile. Vajame rohkem, mitte vähem Euroopat!

(Aplaus)

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Ka mina tänan teid väga selle arutelu eest ning austatud parlamendiliikmete panuste eest!

Esiteks alustan varjupaigapaketi meiepoolse selgitusega, sest mulle esitati selle kohta väga konkreetseid küsimusi. Mis puudutab esitatud spetsiifilisi ettepanekuid, toetab nõukogu kvalifikatsioonidirektiivi küsimuses trialoogi algust parlamendi ja nõukogu vahel. Dublini määruse ja Eurodaci määruse tehnilisel tasandil on oluliselt edenetud.

Siiski on endiselt õhus kaks põhiprobleemi, mis on eraldamatult poliitiliste aruteludega seotud. Esimene on Dublini määruse raames tehtavate ülekannete peatamine ning Eurodaci määruse alusel õiguskaitseorganitele juurdepääsu peatamine. Paljud nõukogu delegatsioonid on seisukohal, et Dublini ülekannete peatamine liikmesriikidele, kellele avaldatakse praktilist survet, looks halva pretsedendi ning see õõnestaks Dublini määrust. Paljud delegatsioonid on väljendanud ka tugevat soovi võimaldada õiguskaitseorganitele juurdepääsu Eurodaci andmebaasi. Võttes arvesse neid seisukohti nõukogus ning meie jagatud pühendumust rajada ühtne Euroopa varjupaigasüsteem, on vaja korraldada tõhus arutelu kõikide asjaga seotud institutsioonide vahel: nõukogu, parlamendi ning komisjoni vahel.

Lõpetuseks mainin, et nõukogu ootab huviga komisjoni ülevaadatud ettepanekuid menetlusdirektiivide ning vastuvõtutingimuste direktiivi kohta, mida on oodata, kui ma ei eksi, siis juuni alguses. Seega, Renate Weber, kui pakkusite nõukogu tööle viitades välja, et seame kaasotsustuse kahtluse alla ning õõnestame seda ning püüame parlamenti isoleerida, siis loodan, et minu selgitusest teile piisas. Loomulikult on meil väga hea meel teiega kogu teavet jagada ning oleme väga pühendunud sellele, et neid dokumente saadaks edu, mis on minu arvates meie kõigi jaoks olulise tähtsusega.

Jätkan oma emakeeles, et lisada veel mõned horisontaalsed ja üldised kokkuvõtvad märkused.

(HU) Nagu ma oma sissejuhatuses rõhutasin, seisab nõukogus suur arutelu veel ees. Komisjoni ettepanek avaldati kuus päeva tagasi. Kutsusime justiits- ja siseküsimuste nõukogu erikohtumise kokku 12. maiks. Seal saame korraldada suundumuste arutelu. Loodame, et see töö ning töörühmade arutelu muudab olukorra riigipeadele ning valitsusjuhtidele lihtsamaks ning nad saavad Euroopa Ülemkogu kohtumisel juunis võtta vastu kõige olulisemaid poliitilisi otsuseid.

Seega saan praegu jagada teiega eesistujariigi Ungari seisukohta. Kordan siin täiskogul juba mitmendat korda, et toetume tugeva Euroopa filosoofiale. Tugev Euroopa, mille mõtteviisi keskmeks on selle inimesed.

See on meie aluspõhimõte. See määratleb iga meie poliitika ning iga meie tehtava sammu. Sellest lähtudes saan teile öelda, mis saab selle poliitiliselt väga tundliku teema puhul meie lähtepunktiks. Me ei saa partneriteks mitte kellegagi, kes püüab Schengeni süsteemi ja vaba liikumist lahti harutada.

Enamik siin parlamendis tehtud kommentaaridest toetavad ühtse meetme säilitamist. Tsiteerin austatud parlamendiliiget Salvatore Iacolinot Itaaliast, kelle jaoks on see patrimonia della civilta europea ehk meie ühine Euroopa pärand, või Kinga Gálid, kes ütles, et vaba liikumine on ELi ühtsuse käegakatsutavaim saavutus.

Eesistujariik Ungari seisab vastu igasugustele vastupidistele püüdlustele. Aga see ei tähenda seda, ning siinkohal nõustun volinik Malmströmiga, et seda süsteemi ei tuleks täiustada. Oleme kuid või isegi aastaid olnud teadlikud, et süsteemi tuleks kohaldada 2011. aasta katsumustele vastavaks ning seda on tõepoolest võimalik ellu viia. Keegi ei soovi, et see süsteem, millele panime aastatepikkuse töö tulemusena koos aluse, kukuks kokku.

Seega, mis puudutab sisepiiride taastamist, siis leiame, et seda võib teha ainult eriolukorras, erakordse probleemi puhul, ainult piiratud ajaks ning ühenduse otsuse alusel. Seda ütlesin oma sissejuhatuses ning ka Cecilia Malmström ja José Manuel Barroso on seda öelnud. Kordan veel kord, et see on meie lähtepunkt.

Millised on need probleemid, mille puhul saame veel partnerid olla, ning millised on need, mille me ei saa seda olla? Sooviksime eristada põgenikke, kes on rahvusvahelise seaduse kohaselt tõelised varjupaigataotlejad. Peame neid aitama, et saaksime jääda lojaalseks endile ning meie ühistele väärtustele.

Samal ajal peame võitlema ka ebaseadusliku rändega. Ma ei pea mainima, et ühiste piiride ehk meie välispiiride kaitse on meie ühine teema. FRONTEXi tuleb tugevdada ning selle tarbeks vajaminevad vahendid tuleb leida. Koos teiega teeme selles küsimuses koostööd ning loodame, et saame otsuse võimalikult kiiresti vastu võtta.

Schengeni küsimus ei piirdu ainult sellega, mis komisjoni teatises praegu sisaldub. Päevakorras on ka Schengeni ala laienemine. Eesistujariik Ungari eristab selgesti neid kahte teemat. Keegi ei soovi ignoreerida kahte riiki, kes on teinud palju tööd, kulutanud palju energiat ja raha, et teha asjakohaseid ettevalmistusi ning täita karme nõudeid, mis Schengeni alaga liitumisel kaasnevad, ning seda siis hävitada öeldes, et hetkel ei ole atmosfäär liitumiseks hea.

Ungari eesistumise ajal kinnistasime juba veebruaris, et tehniliste standardite poolelt oli Rumeenia valmis, samal ajal kui Bulgaaria pidi üht-teist veel täiendavalt ära tegema. Mul on hea meel teatada, et Sche-val, Schengeni hindamise töörühm on nüüdseks seisukohal, et Bulgaaria on selle töö ära teinud.

Loodan, et enne kui Ungari aeg eesistujariigina läbi saab, saame nõukogus kinnitada, et tehnilised ettevalmistused on lõpetatud. Kaks riiki täidavad Schengeni tehnilisi kriteeriume. Poliitiline otsus tuleb teha siis, kui liikmesriigid on selleks valmis. Oleme pidanud konsultatsioone kõikide seotud sidusrühmadega ning püüame leida lahendust, mis on vastuvõetav kõikidele sidusrühmadele, Rumeeniale, Bulgaariale ning liikmesriikidele, kes Schengeni mehhanismi pärast muret tunnevad.

Lõpetuseks üks kommentaar: arvan, et see oli Manfred Weber Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, kes ütles, et peame olema väga ettevaatlikud nende poliitiliste suuniste elluviimisega, mis puudutavad migrante, Euroopa probleeme ning tööjõu saadavust. Nõustun selle väitega täielikult. Me ei tohiks unustada, et meil on meie endi töötud, kuid peaksime samal ajal ka meeles pidama, et Euroopas on vananev ühiskond ning ka meil tekivad tööjõu saadavuse probleemid.

Seetõttu on eesistujariik Ungari võtnud endale kohustuse lisada päevakorda demograafiaküsimused, et aitaksime üksteisel aru saada, millised liikmesriigid on demograafiapoliitika ja perekonnapoliitika valdkonnas väga edukad olnud. Sooviksime Euroopa Liidu perekondade olukorda parandada. Sooviksime, et Euroopas sünniks rohkem lapsi. Iga liikmesriik edendab seda oma suutlikkusest lähtuvalt ning see on lahendus vananeva ühiskonna probleemile ja oleks hea, kui me ei peaks seda lahendama rände abil.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ivo Belet (PPE) , kirjalikult. – (NL) Lisaks eurole on inimeste vaba liikumine ELis Euroopa projekti üks tugisambaid. Puudub igasugune põhjus, miks peaksime selle nüüd vaidlustama. Reageerimist tuhandete põgenike voolule, kes sõna otsese mõttes Euroopa kallastele uhtuvad, ei saa lugeda põhjendatud põhjuseks, et hakkaksime selle tulemusena oma sisepiire isegi ajutiselt sulgema. Ainuke mõistlik viis, kuidas sellele reageerida, on lühiajaliselt ühtse Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika küsimuses midagi ära teha. Me ei saa ning me ei peaks pealt vaatama, kuidas 30 000 Itaalia või Kreeka randadele sattunud põgenikku õõnestavad ELi sambaid, ning me ei saa seda ka lubada. Loomulikult on Itaalial õigus, kui nad nõuavad selle probleemi lahendamiseks euroopalikku solidaarsust. Solidaarsus on lahendus. Meie piiride sulgemine isegi ajutiselt on paanikast tingitud reaktsioon, mis ELi juhtidele ei sobi.

  John Bufton (EFD) , kirjalikult. – Komisjon reageerib mis tahes ELi ohustavale proovikivile suurema keskvõimu haaramisega. Samamoodi nagu finantskriisi arenes välja nende jaoks täiuslikul viisil ning nad kasutasid kiiresti võimalust õigustada majandusjuhtimist, selle asemel et tunnistada euro läbikukkumist, kasutatakse muret migrantide äkiliselt kasvanud sissevoolu pärast ning sissevoolust tingitud riikidele avalduvat stressi selleks, et nõuda Schengeni kindlustamist koos suurema keskvalitsemisega. Euroopa Parlamendi liikmeid valivad inimesed inimeste häälteks. Nad esindavad riike, kust nad pärinevad. Kui nad aga esitavad siin riiklikke huve, siis tembeldatakse selline tegevus populistlikuks. José Manuel Barroso ütles, et populistiks olemine ning võõraviha lipu lehvitamine on muutumas populaarsemaks. Kas ta arvab, et riigi tõeline tuum, milleks on parlamendi, sõltumatu majanduse ning riigipiiride olemasolu, on oma olemuselt vale? Võiks ju siis julguse kokku võtta, parlamendi laiali saata ning Euroopa jõuga üle võtta? Näpuga näitamine ja sõimamine, hirmutamine ning hiiliv bürokraatia on välja arvestatud ning megalomaniakaalne. Ärgem arvake aga, et me ei pane seda tähele! Kui me ei märkaks seda, siis ei kujuneks ka n-ö trendikat populismi. Inimesed pööravad teie plaanidele rohkem tähelepanu ning tuleb aeg, kui teid paljastatakse.

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. – (IT) Seda rändeprobleemi, millega seisab silmitsi Itaalia ning terve Euroopa, ei saa kindlasti taandada ainult humanitaarkriisile, kuigi see on olukord, millega tuleb kõige kiiremini tegelema hakata. Meie, Euroopa Parlamendi liikmed, kes me oleme tuntud selle poolest, et vastutame meie kodanike poliitilise tahte avaldamise eest ning nende nõuete elluviimise ning pikaajalise püsivuse hindamise eest, peame omama kõikehõlmavat visiooni ning teadma, kuidas seda kaitsta teiste asutuste eest. Immigratsioonipoliitika puhul algab kõikehõlmav visioon Euroopa elanikkonna analüüsiga, kuigi vananemine ei ole toimu liikmesriikides sama kiirusega. Sündivuse ning surevuse määrade vahel on tekkimas suur tasakaalutus ning meie kasv on samuti seotud tööjõu jaotuvusega tagamaks, et turul on olemas vajalikud ressursid toota pidevalt seda, mille järele on vajadus. Seetõttu peaks parlament propageerima holistlikku immigratsiooniprobleemi haldamist teistele asutustele, sealhulgas liikmesriikide valitsustele, kus inimesed on taastumisstrateegia keskmes, ning taastumise all ei pea ma silmas üksnes majanduslikku taastumist, mis vajab torulukkseppasid, insenere ja ehitajad ning ka pankureid.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Itaalia otsus väljastada ajutisi elamislube tuhandetele selle pinnale jõudnud Tuneesia immigrantidele, millele järgnes Prantsuse nõue taastada ajutiselt kontrollid piiridel, on seadnud Schengeni ala, Euroopa lõimumise üks käegakatsutavaim aspekt, kahtluse alla.

4. mai komisjoni teatises esitatud ettepanekud, sealhulgas just erijuhtumite loendi plaanitud kasvatamine, mille alusel on sisepiiridel kontrolle võimalik taastada, tekitavad minus mõnevõrra hämmingut. See on ju ilmselge, et me luba kahe riigipea nõudmistel seada ohtu Euroopa ühte suurimat saavutust.

Immigratsioon on katsumus, mille peab ületama üleeuroopaliste vahenditega, ning seetõttu kutsun üles välja töötama ühtset rändepoliitikat! Aeg on selle probleemiga korralikult tegelema hakata. Loodan, et juuni Euroopa tippkohtumisel, kus see teema samuti tõstatatakse, ei rikuta atmosfääri populistlike avaldustega.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Tahaksin väljendada oma pettumust selle pärast, et komisjon taandab terve rändeküsimuse Vahemere ja Schengeni ala probleemidele. Olukord on kriitiline. Komisjonilt oodatakse juba ammu põhjalikku strateegiat, mitte Euroopa-vastast riigipiiride taastamise plaani. Volinik Malmström rõhutab asjakohaselt asjaolu, et inimeste vaba liikumine üle Euroopa piiride on meeletu saavutus ning me ei tohi seda kaotada. Sellest seisukohast vaadatuna tundub komisjoni hallatud immigratsioonivoolude ettepanek mõistetamatu. Eriti see osa, mis lubaks ELis piirikontrollide taastamise, isegi kui need piirid taastataks hädaolukorras ning ajutiselt. Positiivne asjaolu on see, et riik ei saa selle meetme üle otsustada – seda saab teha ainult liit. Hoolimata sellest leian, et see punkt on tagurlik ning Prantsuse ja Itaalia peaministrite populistliku surve suhtes tarbetult alistuv. Me ei räägi millestki ebaolulisest, vaid ELi ühest aluspõhimõttest – vabast liikumisest. Ma ei ole kindel, et peaksime selle ohverdama praegustele Aafrikast tuleva rändesurve korraldamisega seotud probleemide tõttu. Minu arvates peaks liidu ülesanne olema mõelda välja, kuidas jaotada Vahemere rändesurvet liikmesriikidele ning korraldada tõhusat immigrantide lõimimist. Komisjon soovitab paljude rändega seotud dokumentide vastuvõtmist mais ja juunis. Loodan, et nende dokumentide koostamisel säilitab komisjon teatava distantsi ning kaine pea.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Praegune poliitiline kriis Põhja-Aafrikas ning sellest tulenev ränne kinnitavad vajadust kindla Euroopa lähenemisviisi järele rände ja varjupaiga küsimuses. Immigratsioon on Euroopa ülesanne, mida ei tule mitte ainult kiiresti ning tõhusalt lahendada, vaid selle jaoks on vaja ka jagatud pikaajalist strateegiat. Võib-olla oleme unustamas asjaolu, et viimaste ÜRO hinnangute põhjal on alates eelmise aasta märtsist lahkunud Liibüast 12 360 migranti, kes on saabunud Itaaliasse ja Maltale, kuid Liibüast ning Tuneesiast on juba põgenenud 700 000 inimest, kelle eesmärk on Vahemere ületamine. Kui meil ei ole ühist plaani immigrantide vastuvõtmiseks ning piiride kontrollimiseks, siis võime ühel hetkel silmitsi seista kaootilise immigratsiooniga, millega kaasnevad rängad tagajärjed tervele Euroopale. Seda arvesse võttes on oluline kindlustada Frontexi tegevust, suurendada solidaarsust liikmesriikide vahel, koostada tõhusamate piirikontrollide leppeid ning samuti repatrieerida ebaseaduslikke immigrante. Lõpetuseks, mis puudutab mis tahes muudatusi Schengeni süsteemis, siis selliseid otsuseid tuleks vastu võtta Euroopa tasandil ning mitte jätta ühe mis tahes riigi otsustada. Me ei tohiks tekitada olukorda, kus rändesurvele kõige avatumad riigid võivad leida ennast veelgi kõrvalejäetumatena.

  Kinga Göncz (S&D), kirjalikult. – (HU) Praegu on Euroopa üks olulisimaid ülesandeid see, kuidas reageerida selle lõunapiiridel tekkinud revolutsioonidele. Selle piirkonna demokratiseerumine on ELi jaoks väga oluline. EL peab leidma sellise lahenduse sellest piirkonnast alguse saavale põgenikuvoolule, mis vastab humanitaarpõhimõtetele ja inimõigustele. Liikmesriikidevaheline solidaarsus on vajalik, kuid eriti vajalik on solidaarsus Euroopasse saabuvate põgenikega. Meie, ungarlased, mõistame selle olulisust väga, sest paljud maailma riigid võtsid pärast 1956. aasta ülestõusu vastu sadu tuhandeid meie kaasmaalasi.

Vastus rändesurvele ei ole mitte kontrolli taastamine sisepiiridel, vaid käimasolevate läbirääkimiste kiirendamine eesmärgiga võtta võimalikult kiiresti vastu põgenikepakett, ühine Euroopa rändepoliitika ning Schengeni hindamissüsteem.

Piirikontrollide taastamine, isegi ajutine, õõnestaks ELi ühte sümboolset meedet, takistades kodanike vaba liikumist. Seda meedet peavad Euroopa kodanikud väärtustama ning see on ka ühtse majandusala edu ja rakendumise tagatis. Peame esilekerkivatele probleemidele koos lahendusi leidma ega tohiks järele anda populistlikele ja üksikutele häältele, kes pakuvad ainult võltslahendusi.

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE), kirjalikult. – (PL) Schengeni ala kindlustamise ning selle haldamise tõhustamise arutelude ajal peame arvestama ka Euroopa Liidu uut rändepoliitikat ning seda mitte ainult Põhja-Aafrika olukorra kontekstis, vaid võttes arvesse ka võimalikke sündmusi meist idas asuvates riikides. Raske on ennustada, mis võib Nõukogude Liidu järgsetes riikides tulevikus toimuda. Samuti peame meeles pidama ka Euroopa ees seisvaid probleeme. ELi ühiskond on vananev ning seega ei tuleks migrantide sissevoolu näha ainult ohuna Euroopa tööjõuturgudele. Migrandid panustavad sageli oma sihtriigi majanduskasvu.

Nii oli see pärast seda, kui ELi oli uusi liikmesriike vastu võetud. Saksamaa, kes pelgas migrantide sissevoolu, rakendas üleminekuperioodi, ning on alles nüüd oma piire Poola töötajatele avamas. Ühendkuningriik otsustas oma tööturu kohe avada ning nüüd naudivad nad kasu, mis kaasneb umbes kahe miljoni noore tõhusa ja energilise poola kodaniku palkamisega. Sageli öeldakse, et peaksime vastu võtma poliitilisi migrante, kuid sulgema Euroopa uksed majandusmigrantidele. Minu arvates ei ole sellisel jaotamisel suurt mõtet, sest sageli on raske eristada sellist kahte tüüpi rännet. Kuidas peaksime araabia riikide keskklassi proteste klassifitseerima? Põhjused on nii poliitilised kui ka majanduslikud. Seetõttu ärgem sattuge ettekujuteldavate hirmude ohvriks, vaid mõelgem meie arenguvõimaluste peale!

  Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Prantsuse ning Itaalia juhtpoliitikute esitatud agressiivsed seisukohad Ventimiglia intsidendi kohta ei ole kuidagi seotud Schengeni leppega, vaid selliste avalduste eesmärk on pigem avaldada muljet nende endi kodanikele. Need umbes 20 000 migranti olid peamiselt majandusmigrandid, kes otsisid tööd ja paremaid majanduslikke võimalusi. Selle asemel et kannatada ajude äravoolu käes, kui selle parimad inimesed ning helgeimad pead otsivad lahendusi majandusmigratsioonist, vajab Tuneesia ELi majandusabi majandusarengu programmideks, luues töökohti noortele ja töötutele. Samas ei tohiks see meid eemale juhtida tõelisest probleemist: kuidas kõige paremini toime tulla Põhja-Aafrikast pärinevate tõeliste varjupaiga taotlejate migratsiooniga, kes on põgenemas või põgenevad tulevikus sõjast räsitud riikidest. Selleks ei ole meil vaja taastada kontrolle riigipiiridel. ELi põhimõtete hulka kuulub liikmesriikidevaheline liikumisvabadus ning solidaarsus ning seal ei tohiks me tagasi liikuda. Lepetes on meil sätted, mis näevad ette ühtse ELi varjupaigasüsteemi ning korraliku koormuse jagamise liikmesriikide vahel. Parempoolsele populismile õli tulle viskamise asemel peaksime töötama eurooplastena, et vajalikud õigusaktid paika panna.

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Viimastel päevadel Lampedusale jõudnud immigrantide vool on hea tõestus selle kohta, et immigratsioonikriis on jätkuv probleem, millele tuleb viivitamatult reageerida. Selge on see, et vajame Schengeni alas paremat juhtimist, nagu oli kirjas komisjoni 4. mai teatises.

Seepärast tuleb solidaarsusmehhanismi varjupaigataotlejate ümberjaotamise, organiseeritud mobiilsuse ning kolmandate riikidega sõlmitud uute partnerlussuhete aspektist kindlustada. Schengeni meetme rakendamiseks vajaminevate mehhanismide ülevaatamisse ei tohiks suhtuda kui ettekäändesse piirata vaba liikumist oma äranägemise alusel, vaid pigem uutesse võimalustesse.

Loodan, et need ettepanekud tehakse varsti, et saaksime nende abil võidelda eelarvamuse, diskrimineerimise ja seadusetuse vastu ning edendada inimõigusi, inimväärikust ja rahu. Hea poliitika, mille eesmärk on edendada arengut ning julgeolekut, igapäevane kohustus on juhtida rännet tõhusalt ning julgustada rahumeelse kooseksistentsi püsimist. Meeletute inimmasside tagasisaatmine nende päritoluriikidesse ei aita säilitada distantsi eurooplaste ning immigrantide vahel. Kui sellel mingi mõju on, siis see, et see võib endaga kaasa tuua ebaseaduslikkuse, ebakindluse ning majanduslike kulude kasvu.

  Monika Smolková (S&D), kirjalikult. – (SK) Põhja-Aafrika inimeste massirännet ennustati juba mõned kuud tagasi ning Prantsusmaa ja Itaalia oleksid siis koos komisjoniga pidanud kohe reageerima. Nende praegused seisukohad ja tegevused, mis kirjeldavad seda, kuidas ühe riigi politsei keeldub heaks kiitmast teise riigi dokumente, kustub esile midagi rohkemat kui lihtsalt hämmeldust. 25 000 põgenikust tingitud sisepiiride ning huvide kaitse nõuded on pretsedenditud ja populistlikud ning esindavad kõike seda, mille vastu Schengen seisab. 2007. aasta 22. detsembril aitasin lammutada piirikontrolli punkti väravat Slovakkia-Ungari piiril. Võrreldes inimeste entusiasmiga tol ajal tundub praegune sisepiiride tugevdamine Schengeni ideaali täieliku vastandina. ELi prioriteetideks peavad jääma vabadus, inimeste ja kaupade vaba liikumine ning solidaarsus igaühega, kes vajab solidaarsust. Olen sisepiiride vastu ning seega ootan Schengeni juhtimismehhanismide tugevdamist, et takistada mõne riigi populistlike trendide arengut, hoida ära radikaliseerumist ja sallimatust ning kindlustada Schengeni süsteemi, mis on praeguse Euroopa üks suurimaid saavutusi.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Lampedusa saart hävitavad sündmused, mis on Põhja-Aafrika populaarsete revolutsioonide tagajärg, on tekitanud humanitaarkriisi, mille raames saabus jaanuarist aprillini üle 20 000 Tuneesia immigrandi. Itaalia valitsus ei ole edukalt reageerinud arvututele varjupaigataotlustele ja tuhandete ebaseaduslikult saabunud immigrantide äkilisele saabumisele. 1985. aastal valmis saanud Schengeni lepet, mis on ka Euroopa Liidu lepingu osa, loetakse Euroopa lõimumise üheks suurimaks väljenduseks. Seetõttu on oluline mitte unustada selle aluspõhimõtteid, mis moondumise korral seavad ohtu Schengeni ala tõhususe. Schengeni lepingu asjakohane elluviimine solidaarsuse, kahepoolse teabe ning kooskõlastamise kaudu on muutumas hädavajalikuks. Sellele humanitaarkriisile, millega täna silmitsi seisame, tuleb leida lahendus, kuid seda tuleb teha seaduslike vahendite abil, mille on kehtestanud Schengeni reeglid. Nende inimeste, kelle on õigus rahvusvahelisele kaitsele, nagu põgenikud, ja majandusmigrantide vahel vahet tegemine on äärmiselt oluline, et saaksime kaitsta neid, kes tõesti vajavad kaitset. Teisest küljest tuleb lepingu ühepoolest rikkumist takistada igal võimalikul viisil, sest see ohustab piirideta Euroopa ülesehitamist, mis algas 1985. aastal.

  Kathleen Van Brempt (S&D) , kirjalikult. – (NL) Ettepanekud, mille abil saaks tõhustada varjupaiga- ja rändepoliitikat ning mille komisjon kolmapäeval teatavaks tegi, sisaldavad ühte mõttetust ning mõnda head algatust. Meie sisepiiride kontrollile viitamine on rohkem tõestus poliitilise kasu saamise kui juhtimisvõime ja etteaimamise kohta. Aga las ta siis olla. See järeleandmine Prantsusmaale ja Itaaliale on ainult sümboolne. Mul on ka hea meel, et oma ettepanekutes on komisjon demonstreerinud, et ka tema on teadlik, et ta ei pea otsima tõhusamaid varjupaiga- ja migratsioonipoliitika püsivamaid lahendusi kirikutornide alt ning see eeldab teistsugust, euroopalikumat koostöövormi.

On suured erinevused selle vahel, kuidas liikmesriigid menetlevad varjupaigataotlusi ning millised on nende menetluste tulemused. Seetõttu on ühtne Euroopa varjupaigasüsteem vajalik, et varjupaigataotlejad näeksid, et Euroopa saab vajaduse korral abi pakkuda, kuid nad ei jaga seiklejatele tasuta sõidu pääsmeid. Peame selle ühendama Euroopa ning selle liikmesriikide tähendusrikaste partnerlussuhete väljaarendamisega, et saaksime toetada kasvu ning arengut. Loodan, et komisjon ei lase ennast enam mõne sellise poliitiku mängukannina kasutada, kes tahavad kodus poliitilist kapitali koguda. Vajame Euroopa probleemile vankumatuid euroopalikke lahendusi. Need ettepanekud moodustavad hea lähtepunkti, kuid vajan lisaks neile veel mõnda asja.

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (RO) Tingituna majandus- ja finantskriisi ränkadest mõjudest ning nn araabia kevade tagajärgedest koos oma kaugeleulatuvate mõjudega emigrantide voolude ohjamise nõuetele ning juurdepääsuga naftaressurssidele, tundub Euroopa muutuvat üha killustatumaks ning näib, et tõenäoliselt heidetakse üks oma väärtuslikemaist saavutustest kõrvale – nimelt vaba liikumine Schengeni alas. Euroopa kodanike vaba liikumise piiramine mõnede uute piirangute – kuigi ainult ajutiste – kehtestamise ning Rumeeniale ja Bulgaariale Schengeni lepingu kriteeriumitele täiendavate kriteeriumite pealesurumisega õõnestatakse Euroopa ühtsust. Mina usun võimsasse solidaarsust demonstreerivasse Euroopasse ning olen üks nendest, kes toetab ELi eesistujariigi Ungari propageeritud visiooni, mis väljendub reklaamlausena „Tugev Euroopa”. Kui aga vaadata hiljutisi Schengeni ala tuleviku arengusuundi, pean ütlema, et oleme valel rajal. Kriitiliste momentide ajal, mida kogeme näiteks praegu, peaks ELi juhtkond demonstreerima suuremat visiooni ja solidaarsust ning olema mures valimatu populismi ning sisemise protektsionismi esilekerkimise pärast Euroopas. Nende probleemidega kaasnevad rängad tagajärjed, mida on lihtne ennustada. Piirangud ja keelud ei ole kindlasti need, mis aitavad Schengeni ala tugevdada ning selles stabiilsust kehtestada.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Ka Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul ilmnes, et Schengeni lepingu võimaldatud vaba liikumine on Euroopa koostöö üks olulisimaid sambaid, ning peame endast tegema kõik, et see säiliks. Samal ajal aga näeme, et Euroopa ei olnud valmis üha kasvavale Tuneesia ja Liibüa immigrantide arvule. Itaalia eraldas nendele immigrantidele reisidokumendid ning see võimaldab neil Schengeni alas vabalt liikuda. Selline teguviis on seega sundinud teisi riike, eriti Prantsusmaad ja Saksamaad, otsima intensiivselt lahendust. Eriolukordade puhul lubab Schengen riikidel teha juhuslikke reisijate kontrolle piiridel ning näiteks Taani on seda võimalust juba ära kasutanud. Minu arvates ei ole ühtne Euroopa rände- ja varjupaigapoliitika lahendus, sest see teema kuulub liikmesriikide kompetentsi alla. Praegu peaksid Schengeni ala piiririigid võtma endale kanda oma vastutuse ühise piiri kaitsmisel ning võtma kasutusele meetmeid majandusmigrantide päritoluriiki kiireks tagasisaatmiseks.

16. Institutsioonidevaheline kokkulepe parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri kohta – Kodukorra muutmine parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri loomise tõttu

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmise üle:

– Carlo Casini põhiseaduskomisjoni nimel esitatud raport institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel ühise läbipaistvusregistri kohta (2010/2291(ACI)) (A7-0174/2011) ja

– Carlo Casini põhiseaduskomisjoni nimel esitatud raport Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri loomise tõttu (2010/2292(REG)) (A7-0173/2011).

  Carlo Casini , raportöör. – (IT) Austatud juhataja, minister, volinik! Head kolleegid! Teen lühikese avalduse, mis katab mõlemat probleemi, mis on mõlemad samal teemal.

Selle arutelu ning sellele järgneva hääletamisega lõpetame ühe ülesande ning läbirääkimiste perioodi Diana Wallise juhitud töörühmas, kuhu kuulus kaasparlamendiliikmeid kõikidest fraktsioonidest ning ka Maroš Šefčoviči juhitud komisjoni delegatsioon, mille tulemuseks oli ühise läbipaistvusregistri rajamise leping. Põhiseaduskomisjon (AFCO) on seda raportit viimased mõned kuud koostanud ning on ka lõpetanud töö raportiga parlamendi kodukorra muutmise kohta.

Mind üllatas see väga, millise avaliku huvi osaliseks see läbipaistvusleping sai. Kardan, et inimesed arvavad, et tulemuste mõju saab olema suurem, kui tegelikult oli plaanitud. Läbipaistvus on õige poliitilise tegevuse kaitse, kuid see ei ole õige vahend korruptsiooni tuumani pääsemiseks. Sellised hiljutised juhtumid, mille käigus püüdsid ajakirjanikud mõnd Euroopa Parlamendi liiget korruptsioonile ahvatleda, võiksid toimuda ka väljaspool parlamendi rajatisi. Lisaks teavad võimalikud korruptandid, kuidas vältida tuvastamist, ning registrid ei ole seega kõikvõimas lahendus.

Kriminaalseadus on selle töö õige tööriist. Kui liikmesriikide kriminaalseadusest aga ei piisa, peame Lissaboni lepingu artiklid 82 ja 86 uuesti üle lugema; analüüsima, kas Euroopa Parlamendi liikmete korruptsioon on piiriülene kuritegu või toiming, mis muudmoodi liidu finantshuve kahjustab; ning otsustama, kas luua või mitte luua Euroopa prokuratuur, mis oleks lisaks ka ühtsuse rajal märkimisväärne samm edasi.

Läbipaistvusregistril on tagasihoidlikum ülesanne. Mõnes riigis kaasneb lobisti terminiga negatiivne tähendus, samal ajal kui teistes riikides loetakse seda peaaegu samaväärseks avaliku teenusega, sest selle kaudu teavitatakse otsustajaid teemadest, millest nad muidu midagi võib-olla ei teaks. See on Euroopa Parlamendile eriti oluline, sest sageli peavad parlamendiliikmed tegelema väga keeruliste ning tehniliste teemadega ning peaaegu alati peame saavutama tasakaalu ettevõtete ning riikide vahel, kellel on lahknevad huvid.

Siinkohal muutuvad lobistid väga kasulikeks. Seega ei kutsu me neid enam lobistideks, vaid sidusrühmadeks. Loomulikult võivad huvid olla konfliktis ning seda ka õigustatult. Töötasin kunagi kohtunikuna ning võin väita, et vastaspoolte ristküsitlust loetakse tõe leidmise ning õigluse saavutamise tingimuseks. Seega on hea, kui on konfliktsete huvidega lobiste või sidusrühmi. Oluline on see, et kohtunik, eelneva näite puhul siis ka Euroopa Parlamendi liige, säilitab oma mõttevabaduse ning sõltumatuse ja oma ausad otsingud ühise heaolu saavutamiseks. Seetõttu rajasime läbipaistvusregistri parlamendi ja komisjoni vastastikusel kokkuleppel, lootuses, et ka nõukogu liitub varsti lepinguga.

Neil, kes soovivad oma huve esindada, on vaba juurdepääs meie ruumidesse, kuid nad peavad selles registris kirjas olema, kuhu registreeritakse kogu teave, mis on vajalik nende juriidilise ning majandusliku staatuse tuvastamiseks. Register on avalik. On ka organisatsioone, kes ei aja taga oma isiklikke huve, vaid püüavad Euroopa poliitiliste strateegiate raames üldiste väärtuste nimel koostööd teha. Sellised väärtused on näiteks kirikud, erakonnad ning piirkonnad. Neid ei ole vaja sellesse registrisse lisada, kuid juhul, kui neil on eraldi kontorid, mille ülesanne on pelgalt Euroopa asutustega kontakti säilitamine, peavad need asutused registrisse lisatud olema, kuigi neile rakendatakse teistsugust sidusrühmade kohtlemisrežiimi.

Nagu juba mainitud, sisaldub uues registris ka kodukorra muudatus. Sel põhjusel on ka kaks raportit, kuid igal juhul on see alles esimene samm täielikuma läbipaistvuse suunas. Mõnd hüpoteesi juba uuritakse ning lisaanalüüsi tulemusena võivad neist saada reeglid, mistõttu viitab kokkuleppe heakskiitmise dokumendi klausel 9 võimalusele, et aruanded sisaldavad neid sidusrühmasid iseloomustavaid üksikasju, kes spetsiifilise raporti koostamise ajal Euroopa Parlamendi liikmetega kohtusid.

Selline laia tähendusega võimalike muudatuste säte sunnib mind võtma negatiivse seisukoha muudatuste kohta, mis seaks sellistele tulevastele nõupidamistele piirangud. Samas loodan, et nõukogu liitub varsti selle kokkuleppega ning et siin täiskogul on juba olemas laiapõhjaline konsensus, mõistetakse läbipaistvuse olulisust ning kutsutakse üles tegutsemisele. Loodan, et hääletamise tulemus on enam-vähem ühehäälne.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Austatud juhataja, volinik! Head kolleegid! Demokraatlike asutuste puhul on läbipaistvus eriti oluline põhimõte. See kehtib eriti Euroopa asutuste kohta, sest nagu kõigile teada on, süüdistatakse neid sageli väljajätmistes ning läbipaistmatus tegutsemises. Nõukogu on võtnud endale kohustuse teha jõupingutusi, et tagada Euroopa Liidu asutuste ja organite vahel kõrgeimal tasemel läbipaistvus. Nõukogu on teadlik ka sellest, et kodanikud eeldavad, et need, kelle nad on oma asjade eest vastutavaks pannud, vastaksid parimatele võimalikele standarditele. Seetõttu toetab nõukogu Euroopa Parlamendi ning nõukogu algatust rajada läbipaistvusregister.

Eriti toetan Carlo Casini raporteid. Kui täiskogu need heaks kiidab, siis on võimalik nende raportite alusel luua järgmiste kuude jooksul läbipaistvusregister. Sellega saame veel kord demonstreerida, et EL on pühendunud läbipaistvusele mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Kasutan võimalust rõhutamaks, et olen teadlik, et nõukogule on esitatud kutse saada läbipaistvusregistri osaliseks. Nõukogu ei ole senini plaaninud protsessis täiemahuliselt osaleda, sest vastupidi parlamendile ning komisjonile ei avalda nõukogule huvide esindajate tegevus mõju. Tavaliselt ei kontakteeru nad nõukogu kui institutsiooniga, vaid hoiavad silma peal nende tegevusel liikmesriikide tasemel. Sellegipoolest olen juba selgitanud, et nõukogu on valmis registris osalema ning selle tegevusi järgima. Samuti oleme valmis arutlema parlamendi ning komisjoniga nõukogu võimaliku rolli üle ja loomulikult mitte takistades nende kahe asutuse vahelise kokkuleppe jõustumist.

Head kolleegid! Nõukogu hiljutise otsuse alusel oleme praegu kaalumas võimalust teha poliitiline avaldus selle kohta, et register käivitatakse juunis.

  Maroš Šefčovič , komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Läbipaistvus on kodanike jaoks huvipakkuv teema ja mure ning on oluline suurendada Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust.

Mul on väga hea meel teile teatada, et juba praegu on meil komisjoni registris üle 3800 registreerunud inimese.

Seetõttu olen täiesti veendunud, et ühise läbipaistvusregistri vastuvõtmine tähendab suurt sammu edasi läbipaistmise parandamisel ELi otsusetegemise protsessis ning on otsene reaktsioon kodanike muredele.

Kiidan meie väga tõhusat tööd, mida oma ühises töörühmas tegime! Siinkohal tänan Diana Wallist, kes on ühtlasi täna ka meie juhataja, Carlo Casinit, meie raportööri, ning ka Jo Leinenit ja Isabelle Durant’i. Tegemist oli suurepärase rühmaga ning mul oli tõepoolest meeldiv teiega koostööd teha.

Meie töö tulemus on asutustevahelise leppe väga tasakaalustatud ning pragmaatiline eelnõu, mille me täna parlamendile kaalumiseks ning aruteluks esitame.

Homne positiivne tulemus võimaldab meie kahel asutusel avada register ühiselt juunis. Kahtlemata saadab see välja tugeva poliitilise sõnumi, kinnitades meie otsusekindlust jõustada läbipaistvaid ja eetilisi toiminguid Euroopa mastaabis.

Registri eesmärk on pakkuda kodanikele suuremat läbipaistvust seoses organisatsioonide ning füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on seotud ELi poliitika kujundamisega või püüavad mõjutad ELi otsusetegemise protsesse.

Olen kuulnud, et piirdkonlike avalike asutuste olukorra pärast on hakatud muretsema, mistõttu on parem, kui selgitan. Küsimus seisnes selles, kas nad peaksid registreerima. Arvan, et kui loeme teksti hoolikalt, siis selgub tõepoolest, et selles ei peegeldu nende tõeline iseloom ning asjaolu, et nad tagavad, et nende kodanikud oleksid otseselt esindatud nii, nagu on kehtestatud nende endi konstitutsiooniliste süsteemidega.

Leppe sisu hoolikas lugemine peaks andma siinkohal täieliku kindlustunde. Tekstis on tõesti selge sõnaga öeldud, et kohalikelt, piirkondlikelt ning munitsipaalametkondadelt ei ole registreerimist eeldatud. Seda seisukohta isegi kindlustab lisa 1, kus on kirjas, et avalikelt ametiasutustel ei eeldata registreerimist.

Talitustelt, mis on lahutamatu osa kohalikest, piirkondlikest ning linnaametnikest koosnevast ametiasutusest ning kelle tegevused on institutsiooniliste või põhiseaduslike omadustega, ei eeldata samuti registreerumist. Loodan, et see aitab tuua selgust muredesse, millega minu poole viimaste päevade jooksul pöördutud on.

Paar sõna lõpetuseks ka institutsioonidevahelisest mõõtmest. Arvan, et me kõik jagame seisukohta, et komisjoni ja parlamendi koostööd kindlustaks veelgi paremini nõukogu lisandumine.

Seetõttu olen tänu võlgu eesistujariigile Ungarile, kes muutis nõukogu suhtumist ning suutis nõukogus tekitada positiivse meeleolu ja positiivse meelestatuse viiside otsimise suhtes, mille abil saaksime nõukogu, komisjoni ja parlamendi suhteid registri haldamisel kõige paremini korraldada, sest see poliitiline sõnum, et need kolm asutust suhtuvad sellesse teemasse täie tõsidusega ning tegelevad läbipaistvuse teemaga üheskoos, saab olema võimas. Olen kindel, et kõikide kolme asutuse sellisel poliitilisel toel ületatakse 4000 registreerija piirmäär varsti.

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, minister, volinik! Läbipaistvus on demokraatia nurgakivi, mis kindlustab selle, et rahvas teab, kes avaldab mõju ning kuidas otsuseid vastu võetakse. Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament endale märkimisväärselt rohkem võimu. Seepärast on ainult õige, et meie modus operandi peaks olema alati avatud aruteluks ning peaksime endis kahtlema.

Euroopa Parlamendi ning komisjoni läbirääkimised läbipaistvuse registri üle on osutunud edukaks ning oleme saavutanud suurepärase tulemuse. Rõhutan veel kord, et see on hea, et meil on selged määrused kohalikele ning piirkondlikele ametkondadele ning isegi kirikutele, mis peegeldavad nende huve.

Lisan ka, et meie arvates ei ole lobitöö iseenesest midagi halba. Vajame ekspertide arvamusi ja peame olema suutelised enda töö jaoks ekspertidelt nõu küsima. Lõppude lõpuks on oluline, et meie kui parlamendiliikmed suudaksime kaaluda teemasid surveta ning teha sõltumatuid otsuseid Lisan, et meil kui parlamendiliikmetel on põhjust palju üle uhke olla. Kui võrdleme ennast liikmesriikidega, siis selgub, et Euroopa Liidus on vähe liikmesriike, mis on sellisel tasemel läbipaistvusregistri juba käivitanud. Minu koduriigi pealinnas Berliinis, kus ma juhtumisi ka elan, ei eksisteeri sellist läbipaistvusregistrit, mistõttu peaksime endale teadvustama, et see register on tõepoolest märkimisväärne samm edasi.

Nõukogule ütlen järgmist: kui see probleem ei ole nõukogu jaoks oluline, sest lobistidel on selle suhtes vähe mõju, siis peaks olema lihtsam ennast sellesse läbipaistvusregistrisse kirja panna. Võib-olla suudab nõukogu oma sisemisest vastuolust jagu saada.

Lõpetuseks, austatud juhataja, märgin ära, et kui meie siin parlamendis soovime tulevikus lobistide mõju alt veelgi rohkem välja saada, siis vajame rohkem tuge ning rohkem personali, mis aitab meil Euroopa kodanike jaoks rohkem korda saata.

  Matthias Groote, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Esiteks tänan raportööri ning kõiki, kes selle protsessiga seotud olid, sest homme pärast hääletust jõuab lõpuks lõpule pikk periood suurt tööd. Tänane päev on Euroopa, Euroopa Parlamendi kui asutuse ning komisjoni jaoks hea, kuna oleme suutnud ühtsele läbipaistvusregistrile aluse panna. Pikal teel on see üks oluline samm, kuid veel on vaja palju tööd ära teha.

Tahan pöörata tähelepanu kahele tähtsale punktile. Esiteks see, et register ei ole tegelikult kohustuslik. See tuleb nüüd avalikult ära mainida. Mul on selle kohta volinikule küsimus: komisjon on alati väitnud, et selle jaoks ei eksisteeri sobivat juriidilist raamistikku. Kas komisjon on valmis sellise juriidilise raamistiku rajamiseks, et pärast ülevaatust oleks meil kohustuslik register?

Ma olin väga rahul nõukogu avaldusega, et neil ei ole probleeme, mis takistaksid neil meie registriga liitumast, nagu Manfred Weber just mainis. Loodan, et nõukogu läheb sellega lõpuni välja, kuna register on lõplik alles siis, kui kõik kolm Euroopa Liidu institutsiooni on ühises registris ning see register on ka kohustuslik. Fraktsioonina pooldame ühe teise fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut, milles nõutakse, et lobitööle kulutatud raha peaks samuti läbipaistvusregistris kirjas olema, ning kavatseme seda muudatusettepanekut toetada.

Mis puudutab paljusid riiklike lobirühmi, siis selles muudatusettepanekus on selgelt ära öeldud, et neid registrisse ei lisata. Tänan kõiki oma kaasparlamendiliikmeid nõusoleku eest selles küsimuses kompromissi saavutada. See oleks sellele lepingule tõeliselt negatiivse varjundi andnud, kui riiklikke lobirühmi oleks koheldud sarnaselt tegevusvaldkonna lobistide või teiste professionaalsete ühendustega.

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Hiljutised skandaalid on päevavalgele toonud selle võimu, mida lobistid võivad parlamendi üle omada, ning seega toetab liberaalide fraktsioon väga lobistide registri tõhustamist, mille tulemusena loodaks üheselt mõistetav kohustuslik süsteem, mis peaks endaga kaasa tooma rohkem läbipaistvust ning paremad konsultatsiooniprotsessid.

Minu erilise kiituse osaliseks saab raporti lõige 9, milles kutsutakse juhatust üles rajama seadusandlike jalajälgede süsteemi, mille alusel saavad raportöörid registreerida need organid, kes on seaduseelnõu ajal lobitööd teinud. Tegemist on tundliku teemaga, kuid arvan, et see oleks järgmine samm parlamendi populaarse legitiimsuse parandamise suunas ning see parandaks meie õigusloome protsessi kvaliteeti. Süsteem on terviklik alles siis, kui nõukogu, kes on meie seadusandliku organi teine pool, liitub meiega, kuid mul on hea meel näha tehtavaid ettevaatlikke samme edasiliikumise suunas ning tänan eesistujariiki täna pärastlõunal tehtud avalduse eest.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Matthias Groote (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Tänan Andrew Duffi seadusandliku jalajälje teema tõstatamise eest! Kas usute, et seadusandlik jalajälg, mille ulatust tuleb veel määratleda, võiks takistada ka Euroopa Parlamendi tööd? Kui kaugele võiks aga teie arvates seadusandliku jalajäle mõju ulatuda?

  Andrew Duff (ALDE). – Austatud juhataja! Arvan, et see oleks eksperiment. Nagu kõikide eksperimentide puhul: kui see saab edukaks, siis hakkab see tava levima. Siiski arvan, et selle ulatus peaks piirduma raportööridega, kes vastutatavad parlamendi nimel seaduse koostamise eest. Nad peaksid avaldama nende inimeste nimed, kellega nad on oma töö jooksul ametlikult kohtunud.

Arvan, et see aitaks kaasa intelligentsele ning informeeritud lobitööle parlamendis. Me kõik teame, et toetume parlamendiväliste professionaalide spetsialisti- ning ekspertteadmistele, et koostada parimaid eelnõusid.

  Ashley Fox, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Alustan sellest, et tänan kõigepealt Carlo Casinit tema töö eest, koostades selle asutustevahelise leppe! Põhiseaduskomisjoni liikmed ning komisjon on teinud head tööd, et panna kokku sisukas ning praktiline raport, mis muudab õigusloome protsessi läbipaistvamaks. Austatud juhataja! See on väga hea, et te täna täiskogu juhatate. Tänan teid teie tehtud töö eest parlamendi ning komisjoni läbirääkimistel!

Selle raporti vaatenurk on proportsionaalne; see on kasulik ning arvan, et sellest tuleb palju head. See tunnistab piirkondlike ning kohalike valitsuste olulist rolli Euroopa õigusaktide kujundamisel ning seetõttu eristab selgesti lobiste ning kohalike ja piirkondlike valitsuste ametnikke.

Kuigi see raport on samm õiges suunas, on siiski vaja veel palju tööd ära teha. Loodan, et see register, kui seda saadab edu, kujuneb välja kohustuslikuks lobistide registriks. Nõustun Andrew Duffi ettepanekuga, et raportöörid peaksid need lobistid ära märkima, kellega nad seaduse koostamise ajal kontaktis olid. Selles ei ole kahtlustki, et meie valijad tunnevad meie vastu teatud umbusaldust. Mida rohkem on läbipaistvust ning avatust, seda parem kõigile.

Selle kõige valguses mainin ainult, et selle kokkuleppe ainus probleem on see, et üks asutus on puudu. Olen pettunud, et nõukogu ei ole sellega liitunud. Kaasseadusandjana peaksid liikmesriigid kokku tulema ning end registrisse kirja panema, et saaksime pakkuda tõeliselt läbipaistvat õigusloome protsessi.

  Gerald Häfner, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Poliitika põhineb usaldusel. Parlamendiliikmeid valisid vabadel ning salajastel valimistel meie liikmesriikide kodanikud, kes eeldavad õigustatult, et austaksime nende huve ehk teisisõnu seisaksime ühise heaolu eest kõikides oma kõnedes ning otsustes, selle asemel et esindada meie endi huve või kolmandate poolte huve, olgu nendeks siis ettevõtted või muud huvirühmad.

Siiki oleme ka teadlikud sellest, et näiteks Brüsselis oleme ümbritsetud üle 10 000 professionaalsest lobistist, kes teevad täpselt seda, millele nende töökirjeldus vastab, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid ning komisjoni. Seda ei ole võimalik peatada, sest see on täiesti tavaline. Elame vabas ning avatud ühiskonnas, kuid siiski peame selles struktuuris oma hääle kuuldavaks tegema ning oma sõltumatuse säilitama. See ei ole meil alati õnnestunud ning on parlamendiliikmeid, kes on neid reegleid rikkunud. Need rikkumised on üks peamine põhjus, miks me oma reegleid parandada soovime.

Läbipaistvus on usalduse üks olulisimaid eeltingimusi ning just sellega teeme praegusel hetkel tööd. Pärast väga pikki läbirääkimisi õnnestus meil komisjoniga selles läbipaistvusregistris kokkuleppele jõuda. Tunnistan, et oleksin eelistanud, kui nõukogu oleks meiega samuti liitunud.

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on selle nimel pikka kampaaniat vedanud. Oleme rahul, et selle eesmärgini on jõutud ning oleme ka üsna uhked tulemuse üle, kuid pean siiski mainima, et me ei ole kõikide aspektidega rahul. Oleksime soovinud, et register on kohustuslik mitte ainult neile, kes töötavad komisjoni- ning parlamendihoonetes, vaid ka neile, kes praktiseerivad oma tööd mujal, näiteks mõnes Brüsseli baaris ühe veiniklaasi ääres. Tahame, et register ei rakenduks mitte ainult parlamendile ja komisjonile, vaid ka nõukogule. Tahame, et avaldatavad finantsdetailid oleksid täpsemad ja sisukamad. Tahame, et kasutatud rahasummasid mõõdetaks samaväärsel viisil, mitte nii nagu praegu, kus väiksemaid toiminguid mõõdetakse 50 000 euro suuruse summa kaupa, samal ajal kui suuremaid toiminguid mõõdetakse suuremate summadega, mille tulemusena on raske aru saada, kui palju raha on tegelikult asjaga seotud. Pooldame ka seda, et ühine sekretariaat teeks korralisi kontrolle.

Sellegipoolest on see Euroopa jaoks hea päev, sest see toob meile kaasa suurema läbipaistvuse. Tänan kõiki asjaosalisi saavutatu eest!

  Søren Bo Søndergaard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DA) Austatud juhataja! See raport on samm suurema avatuse ning kohustusliku lobistide registri suunal, mis on kohustuslik kõigile, kes ELi mõjutada püüab. Sellegipoolest on veel palju minna, enne kui oma eesmärgini jõuame. Veelgi enam, korruptiivsete Euroopa Parlamendi liikmete olemasolu on näidanud, et peame struktuurisiseselt korra majja lööma. Peame selgesti mõista andma, et see ei ole vastuvõetav, kui Euroopa Parlamendi liikmed teevad kõrvalt mis tahes sellist tasustatavat tööd, mis võib meie aususe küsimärgi alla seada. Lisaks peavad meil olema tõhusad kontrollimehhanismid ja reeglid, mis määratlevad reeglite rikkumisele järgnenud tagajärjed. Peame kehtestama ka selged reeglid teabe edastajate kaitsmiseks, et hoida ära sõnumitooja mahalaskmine. Ootame erikomisjoni raportit ning sellest tingituna eeldame ka selle kokkuleppe, mille üle me siin täna arutleme, ning parlamendi kodukorra reeglite kiiret ülevaatust.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja ja Søren Bo Søndergaard! Tahtsin küsida, mida arvate teie nn seadusandliku jalajälje käsitlusest ning kuidas suhtute sellesse, et läbipaistvusregister on jätkuvalt vabatahtlik, mis tähendab teisisõnu seda, et jäävad alles meeletud seaduselüngad.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). − (DA) Tänan küsimuse eest! See annab mulle võimaluse rõhutada teemat, millest juba rääkisin, nimelt seda, et meil on veel pikk tee käia, enne kui oma eesmärgini jõuame. Me ei usu, et oleme selle juba saavutanud. Arvame, et endiselt on midagi puudu. Selge on see, et registri kohustuslikkuse küsimus on vältimatult ülioluline. Leiame, et digitaalse jalajälje jätmine õigusaktidele on hea idee ning see on midagi sellist, mida peaksime rakendama, kuid loomulikult leiame, et selle toimimiseks peab selle kasutamine olema kohustuslik. Nagu ma aga ütlesin, on see samm õiges suunas, ning loodan, et kui meieni jõuab erikomisjoni raport ja see tekst vaadatakse üle, sest see tuleb kahe aasta jooksul üle vaadata, saab meil olema võimalus täielikult oma eesmärk saavutada, sest peame selles valdkonnas oma eesmärgi täielikult saavutama.

  John Stuart Agnew (EFD). – Austatud juhataja! Meil saab siis olema läbipaistvuse register! See ei ole üllatus, et see kontseptsioon kerkis esile seepärast, et ettevõtlikud Briti ajakirjanikud suutsid lihtsasti tõestada, kuidas mõned Euroopa Parlamendi liikmed raha meelitusele järele andsid. Sel momendil kinnitas Euroopa Parlament, vastupidiselt filmi „Casablanca” politseijuhile, et ta on šokeeritud – šokeeritud! – kui ta avastas, et korruptiivne lobitöö oli toimunud tema enda nina all.

Selle registri puhul räägime olukorrast, kus talli uks suletakse palju aega pärast seda, kui hobune on juba jooksu pannud. Register ei muuda eriti midagi ning lobistid tungivad alati kõigest läbi. Kasutusele võeti vabatahtlik registreerimissüsteem, mis oli üpris ebatõhus. Nüüd valgustatakse veidi seda, mis tõepoolest toimub, kuid enamik vajub ikka tagasi stagneerunud tiigi pimedatesse soppidesse. Kõik jätkub nii nagu tavaliselt.

Nagu tavaliselt peavad seaduskuulekad võitlema bürokraatlikkusega ning rikkujad leiavad lihtsalt viisi, kuidas oma tegevust jätkata. Niikaua kuni maksumaksjate raha voolab Brüsselis sellistes kogustes ringi, leidub alati põhimõteteta lobiste, just nii nagu raibet ümbritsevad alti raisakotkad.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  Gerald Häfner (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja, John Stuart Agnew! Kuigi ma pooldan küll aruteludes hästi kulgevaid sõnavahetusi, ei meeldi mulle kui asju valesti esitatakse. Seepärast palungi, et muudaksite oma viimast ütlust. Väitsite äsja, et parlament arutab läbipaistvusregistri teemat ainult sel põhjusel, et mitu Suurbritannia ajalehte ühe konkreetse juhtumi avalikkuse ette tõid. Palun teil selgitada parlamendile ja laiemale üldsusele, et alustasime selle teema arutamist juba mõne aja eest ning et selle läbipaistvusregistri kohta oli juba enne teie viidatud sündmuse toimumist kokkulepe saavutatud.

  John Stuart Agnew (EFD). – Austatud juhataja! Tundub, et see ongi kogu selle teema tõstatamise põhjus. Aga ma ei tahagi, et Suurbritanniat esindavad Euroopa Parlamendi liikmed siin oleksid. Ma ei mõista, miks peame taluma seda, et välisinstitutsioonid, nagu seegi siin, meie asjadega tegelevad. Mida rohkem lõuna ja ida poole, seda hullemaks korruptsioonikultuur muutub. See ei meeldi mulle ja ma ei soovi, et minu riik sellega kuidagi seotud oleks.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Me kõik teame, et mitte üksnes Euroopa Parlament, vaid kogu Euroopa Liit kannatab suure usalduskriis käes. Ma olen kindel, et Gerald Häfner ei soovi seda kuulda, kuid vaatamata sellele, et parlament on lõpuks selles läbipaistvusregistris kokkuleppele jõudnud, mis on kindlasti hiljutise lobiskandaali survele järeleandmise tulemus, jääb minu arvates see register nõrgaks.

Minu arvates on vabatahtlik register kõigest pettus, mis ei paku paremat läbipaistvust ega too kaasa olukorda, kus Euroopa Liidu Nõukogu on valmis osalema, tähendades, et esindatud ei ole isegi mitte kõik tähtsamad seadusandlikud organid. Isegi kui nõukogu nõustuks osalema, jääks siiski alles mitu möödahiilimisvõimalust. Sajad ekspertrühmad töötavad komisjoni avaldatud ametlike dokumentidega, kuid nende suletud uste taga kohtuvate nõuandvate organite liikmete identiteet jääb ikkagi kiivalt hoitud saladuseks.

Minu arvates ei vaja me läbipaistvusregistrit mitte üksnes äriliste või rahvusvaheliste ajendite kohta, vaid ka kogu kinnimakstud lobitegevuse kohta. See oleks huvirühmade (nt kutse- ja ametiühingud) huvides. Meie kodanikel on õigus kas siin tõelist läbipaistvust oodata.

  Marietta Giannakou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Kiidan Carlo Casinit tema raporti eest, mis on väga õige! Loomulikult puudutab läbipaistvuse küsimus parlamendiliikmete väärikust – selles ei ole kahtlustki. Mida rohkem me aga selliseid meetmeid võtame, seda rohkem suurendame läbipaistvust ja edendame aktiivseid suhteid Euroopa Liidu institutsioonide ning meie sotsiaalsete partnerite ja huvirühmade vahel.

Ettepaneku kohaselt kaitseb see uus register kõiki institutsioonilisi kontakte ning keskendub eri peatükkides erihuvide, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori asutuste esindajatele, eristades seega huvirühmade ja ametlike institutsioonide esindajate erinevaid rolle.

Registreerimisüleskutse kaitseb huvirühmasid ja lobiste, tunnistades neid eraldiseisvalt ning andes neile loa ELi institutsioonidega kohe ja otse suhelda.

Lissaboni lepingu ratifitseerimise tulemusel on Euroopa Parlamendi volitused suurenenud ja see meelitab ligi üha rohkem sekkumist nõudvaid esindajaid.

Kokkuvõttes täidab läbipaistvusregister peamiselt läbipaistvuse ning sotsiaalsete partnerite, parlamendiliikmetele mandaadi andnud kodanike ja ELi institutsioonide vaheliste demokraatlike ja pluralistlike suhete eesmärke. On ütlematagi selge, et kõikidel ELi institutsioonidel ja vanemametnikel peab olema koht sellises läbipaistvusregistris.

  Enrique Guerrero Salom (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Soovin tänada Carlo Casinit läbipaistvusregistrit käsitlevate raportite eest!

Oleme praegu kogemas enneolematult suurt kriisi, mis on kestnud juba päris pikalt, ning on oht, et see jätkub veelgi pikemalt. Selline kriis halvendab üldsuse elutingimusi ja vähendab nende tulevikuootusi.

Kui majanduskriis takistab meil üldsuse jaoks positiivsete tulemustega poliitikat seadustada, siis peame sellele kaasa aitama oma vastutustundliku austusega poliitiliste väärtuste vastu, mida me kaitseme: kokkuhoidlikkus, ausus, lähedus üldsusega ja läbipaistvus.

See register on samm suurema läbipaistvuse suunas, kuid siiski kõigest üks samm. Nõustun oma kaasparlamendiliikmetega, kes on rõhutanud vajadust muuta see register kohustuslikuks, kaasata ka nõukogu ning kehtestada reeglitevälise tegevuse tuvastamisel rangemaid karistusi.

  Alexandra Thein (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Homne hääletus läbipaistvusregistri üle on oluline samm õiges suunas, kuid see ei jää kahtlemata viimaseks käiguks selles küsimises. Esiteks on mul hea meel, et oleme valinud uue nime Euroopa Parlamendi lobiregistrile, mis ulatub tagasi 1996. aastasse ja mida teatakse nüüd nimetusega läbipaistvusregister. Vaadates seda, kes peavad üheaastase läbipääsuloa saamiseks registreeruma, pean seda kahetsusväärseks, sest see nimekiri sisaldab avalikke institutsioone ja organeid. Nagu ma olen juba varem öelnud, mõistan ma, miks see on vajalik õigusühenduste puhul, kuid mul on raskem aru saada, miks peavad registreeruma avalikud asutused, mis ei ole parteipoliitilisel tasandil kunagi aktiivsed olnud ega hakka ka kunagi olema.

Lõppanalüüsis, sõltumata saavutatud läbipaistvusest, taandub kõik iga parlamendiliikme moraalitundele, dikteerides, mis on tema arvates õige, kellega ta kohtub ja kellega otsustab mitte kohtuda, keda ta kuulab ja keda otsustab mitte kuulata. Lõppude lõpuks võtavad inimesed meiega ühendust ka mitme teise kanali kaudu.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Oma moraalitunde järgimine võib osutuda petlikuks. Minu arvates on küsimus parlamendiliikmete sõltumatuses. Muidugi muutub lobitegevus probleemiks, kui keegi üritab muuta kellegi tõekspidamisi, kasutades selleks kõikvõimalikke argumente, eriti kui need on veel ebaausad.

Tõsi on, et isegi praegu katab lobiregister vaid 2800 lobisti Brüsseli 20 000st. Tõsi on ka see, et selles parlamendis siin on meil liiga vähe võimalusi piisava pädevuse arendamiseks; seda saaks kiiresti muuta rahastamise ümbersuunamisega ja annaksin sellele kindlasti oma toetuse. Läbipaistvusregister võib olla küll kõigest väike võit, kuid see on samm samas suunas Washingtoniga, kus on juba mõnda aega lobitöö avalikustamise seadus kehtinud. See toimib paremini kui meie siinsed meetmed.

Usun, et peaksime võimalikult kiiresti mitte üksnes seadusandliku jalajälje, vaid ka seadusandliku sõrmejälje mõistet tutvustama. Teisisõnu peaksime avalikustama kõik lobistid, kellega me kokku puutume, ning ka selle, mis asju me nendega ajame. Kutsun teid vaatama oma veebilehte, kuhu ma olen seadnud üles lobitegevusloenduri, mis registreerib iga lobisti kontakti olenemata sellest, kas ma töötan hetkel seadusandliku algatusega või ei.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! See raport on oluline, kuna puudutab sügavalt seda tööd, mida me parlamendis teeme: eeskirjade ja õigusaktide ettevalmistamine ja rakendamine.

– Nagu Carlo Cassini ütles, ei ole mõiste „lobist” just kõige parem, kuna see loob mulje privileegidest, korruptsioonist või mõlemast, samas kui tegelikult on tegu oma ala ekspertidega, kes aitavad meid teavitada meie esitatavate eri õigusaktide üksikasjadest ja nüanssidest.

Mina ise olen praegu kaasatud andmekaitse kohta arvamuse koostamisse ning minu poole oma arvamustega pöördunud rühmade arv hämmastab mind. Kui ma peaksin registrit pidama, siis tahaksin ka need minu poole pöördujad kirja panna, sest nii oleks meil tõeline läbipaistvus. Ametlikult lobistide register, aga ka meie puhul lobitöö tegijate register. See tekitaks tõelise läbipaistvuse, suurendaks usutavust ja lõpuks ka usaldust.

  Stavros Lambrinidis (S&D). – Austatud juhataja! Sageli öeldakse, et meie kodanikud ei ole teadlikud suuremast võimust, mis sellel parlamendil alates Lissaboni lepingust on. See võib küll tõsi olla, ja sellest on väga kahju, sest ülejäänud kindlameelsed lobistid – või need, kes teesklevad lobiste, nagu hiljuti välja tuli – on selle parlamendi võimust vägagi teadlikud. Otsustame ELis koos peaaegu kõikide peamiste õigusaktide üle, mis on ka hea, sest me esindame ELi kodanikke. Me oleme ainus kogu, mille nad on otse valinud.

Kuigi see on ja jääb ka edaspidi üheks kõige läbipaistvamaks institutsiooniks Euroopa Liidus, usun ma praegu ikkagi, et suurema võimuga kaasneb ka suurem vastutus, ning just seda peamegi järgmistel kuudel püüdma saavutada. Praegu komisjoniga kehtiv kokkulepe ei ole küll halb, kuid lobistidel peab olema kohustus oma nimed ja tegelikud huvid registreerida. Ja seda parlament meie poole pöörduvatelt lobistidelt juba nõuabki. Loodan, et ka teised institutsioonid teevad samamoodi.

Lõpetuseks ütlen ma järgmist. Nagu mainisite, olen ma praeguse töörühma kaasjuhataja. Ma ei saa sellest täpselt rääkida, mida me arutame, kuid võin teile kinnitada, et selle parlamendi käitumiseeskirjad saavad olema väga läbipaistvad ning sellised, mis suudavad meie kodanikke ja meid endid panna sellesse erakordsesse institutsiooni kuulumise üle uhkust tundma.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Soovin alustuseks nõustuda tõsiasjaga, et esitatud kokkulepe parandab ELi läbipaistvust, kuid ausalt öeldes on see siiski ideaalist veel kaugel.

On siiski hea, et lobistidel on nüüd suurem ajend registriga liitumiseks, kuna vastasel juhul ei pääseks nad Euroopa Parlamenti. Parem on ka juurdepääs lobiste puudutavale teabele, sealhulgas nende nimedele, ning peaksime kiitma ka tõsiasja, et neid reegleid mittetäitvaid lobiste ootavad mitmesugused karistused, näiteks võidakse nad registrist välja arvata, mis tähendab musta nimekirja sattumist. Küsimus on selles, et kas need meetmed on piisavad. Näiteks ei saa ma nõustuda, et registreerimine on faktiliselt kohustuslik, kuna ainult registreeritud lobistidel on juurdepääs parlamenti. Suurema läbipaistvuse huvides on väga oluline, et registreerimine oleks ka juriidiliselt kohustuslik, ning loodan, et saavutame selle veel praeguse parlamendi koosseisu ametiajal. Me peame täiendama ka firmade ja lobistide lobitegevuskulude aruannete esitamise reegleid. Praegune reeglistik võimaldab lobistidel tegelikest palju väiksemaid kulusid näidata. Sama tähtis on muuta läbipaistvamaks ka rahastamisallikad, kust pärineb lobistide ja konsultatsioonifirmade tulu.

Lõpetuseks soovin lisada, et ma oleksin väga tänulik kui parlamendiliikmed ei ajaks segamini läbipaistvusregistri ja käitumisjuhendi teemasid, kuna need on täiesti erinevad asjad. Liikmed, kes on kuidagi – isegi kui oma süü läbi – lobiagentuuride ohvriks langenud, ei tohiks läbipaistvusregistri reeglite kehtestamisel sellest ajendatud olla.

  Marita Ulvskog (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Väga palju olulist on juba ära öeldud, kuid see väärib kordamist. On hea, et oleme nüüd lõpuks ometi lobistide registris kokkuleppele jõudnud. Paljud meist on juba päris kaua selle eest võidelnud. Kuid see on ikkagi veel väga arglik ettepanek. Sellele vaatamata soovin seda näha esimese sammuna, mida saab arendada laialdaseks põhimõtteks kõikidele ELi institutsioonidele üldsuse juurdepääsu kohta. Nõukogu ja volinik Maroš Šefčoviči tänased kommentaarid on väga positiivsed.

Avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõte on üks vähestest tõeliselt tõhusatest vahenditest rikkumis- ja pettusohtude minimeerimiseks. See on ka oluline võimalus suurendada usaldust meie kui selles poliitilises süsteemis ja üldiselt poliitikas osalejate suhtes. Järgmised sammud peaksid olema kõikide institutsioonide kaasamine, registreerumise kohustuslikuks muutmine ning – nagu mõnel Skandinaaviamaal juba tavaks – selle täiendamine informaatorikaitsega korruptsioonist teatanud isikute jaoks, kes on samuti avatuse ja läbipaistvuse saavutamisel väga olulised. Tänan teid!

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Kiidan ja toetan täielikult läbipaistvusregistri ja lobistide nimekirja kehtestamist, mis on mõeldud ELi poliitika kujundamises ja rakendamises osalevatele organisatsioonidele ja iseseisvatele lobistidele, kuna ELi avaliku halduse stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks mõeldud standardite ning institutsiooniliste eeskirjade tugevdamine tagab ELi demokraatliku toimimise. Teiselt poolt ei tohi see register muidugi takistada parlamendiliikmetel nende mandaadiga kaasnevaid kohustusi täita ning Euroopa Parlamendi liikmesriikide nimel valijate või avalike asutuste esindajatega kohtuda. Erihuvirühmade esindajatele peavad aga kehtima selged eeskirjad, et tagada avatud läbipaistev ja asjakohane dialoog nendega, kes soovivad kuidagi ELi õigusloomes osaleda ja seda protsessi mõjutada.

  Michael Cashman (S&D). – Austatud juhataja! Räägin määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele) raportöörina ning selles määruses väärtustatud avatuse ja läbipaistvuse vaimus toetan seda kokkulepet. See on veel üks samm õiges suunas, kuna avatus ja läbipaistvus on demokraatliku otsustamisprotsessi põhiosa ning peaksime olema teadlikud kõikidest nendest, kes poliitikat, menetlusi ja tulemusi mõjutavad ning mõnikord ka lubamatut mõju avaldavad. Peame siiski tegema rohkem tööd, peame tagama, et läbipaistvus ja lobistide töö avatus oleks ELi tasandil maksimaalne. Lisaks sellele peame panema selle uue registri võimalikult kiiresti toimima ning seejärel peaksid kõik selle reguleerimisalasse jäävad isikud ja organisatsioonid andma kohe õiget ja värsket teavet, et saaksime ülevaate, kes mida mõjutab.

Lõpetuseks lubage ma kordan Jana Mittermaieri sõnu Transparency Internationalist, kes ütles, et see uus register saab olema kõikide lobitegevuses osalevate poolte suuremale avatusele pühendumise proovikivi. Seda ei ole võimalik enam tabavamalt öelda.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Soovin öelda, et 21. sajand on Interneti, WikiLeaksi ja institutsioonilise avatuse sajand. See tähendab läbipaistvust ja üldsuse osalemist, ning peame olema osaliselt vastutavad oma otsuste eest.

Peame koos otsuseid tegema. Seepärast peab meie töö olema ennetavat laadi. Me ei saa lihtsalt lasta lobistidel ja huvirühmadel endale survet avaldada, peame püüdma üldsusega lähedamaks saada, seda kuulata. Seepärast usun, et läbipaistvusregistri ja sõrmejälgede lahendused saavad olema tõhusad ning piiramise ja hirmu tekitamise asemel pakuvad need võimalust parandada meie raporteid ja hinnata tulemusi.

Usun, et see on ainus viis, kuidas saame modernseks parlamendiks muutuda. Olen juhtinud tööd ühe raportiga ning tõin selgitavas avalduses välja kõik esindajad, kellega ma koos töötasin, sest see on tööviis ja suhtumine, mida peaksime kindlasti eristama kõikidest minevikus nähtud vastutustundetutest tegudest.

  Isabelle Durant (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Ka mina soovin väljendada oma rahuolu selle dokumendi üle, mille poolt ma homme hea meelega hääletan. Tahan vaid mainida, et hiljutised skandaalid, mille tunnistajateks me olime, ei ole midagi muud kui pistise andmise katsed. Kuigi tegemist on keerulise teemaga, on viimased arengusuunad olnud sellised. Alustasime oma tööd juba ammu enne neid hiljutisi murettekitavaid sündmusi, mida käsitletakse ühes teises töös. Need on üksikud juhtumid ja ka hea töö.

Sellest olenemata võime näha, et mitu rühma kasutavad märkimisväärseid ressursse ja teevad kõik, mis võimalik, et otsustamist maksimaalselt mõjutada. Seepärast ongi see register samm õiges suunas. Aitasin seda välja töötada ning olen tehtuga äärmiselt rahul.

Kuid on vaja astuda veel täiendavaid samme. Sellest registrist peab saama muutuv vahend, mis vaadatakse iga-aastaselt läbi. See ei tohiks mitte mingil juhul liiga jäik olla. Tegelikult arvan, et tehnoloogia areng ja lobistide kasutatavad vahendid sunnivad meid seda instrumenti pidevalt läbi vaatama, et tagada selle tõhusus ning teha direktiivi abil kindlaks, kes lobitegevust teostab, kui suure raha eest ja kuidas. Samuti toetan täielikult ökoloogilisi jalajälgi – pean silmas seadusandlikke jalajälgi –, mida võiks toetada raportites lobistide arvu ja nende inimeste nimede avaldamine, kellega nad kohtusid, ning pooldan ka võimalust teha kindlaks, kes ja mida täpselt ütles ning kes keda mõjutas.

Lõpetuseks tahan öelda, et selle registri avaldamine on üks asi, aga selle toimimise selgitamine hoopis teine. Ka kodanikele tuleb anda võimalus neid registreid vaadata, et nad saaksid seda teavet otstarbekalt kasutada, püüdes mõista, kuidas me oma otsuseid teeme. Seepärast hääletab ka meie fraktsioon täielikult selle dokumendi poolt.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Lobitegevus on põhivahend kodanike poliitikasse kaasamisel, mispärast on oluline hoida ära selle kuritarvitamist. Seepärast on vaja kiiresti läbipaistvusregistrit kõikidele institutsioonidele, mitte ainult parlamendile ja komisjonile, vaid ka nõukogule, sest lõpuks on see ju koht, kus sünnivad tõelised otsused. Rõhutan juhtmõtet, et registreerimine peab olema kohustuslik. Seda ei ole vaja ainult parlamenti pääsemiseks, sest lobistid ei otsi kindlasti oma kontakte üksnes parlamendihoonest, vaid sageli ka restoranidest, vastuvõttudelt või jõusaalist.

Soovin rääkida paari sõnaga ka erakondade läbipaistvusest. Isegi kui need on ühe mehe parteid ja toimivad ühe mehe tegevusena, üritades ennast kõige paremast küljest esitada, peavad need parteid ja isikud näitama välja vajalikul tasemel läbipaistvust. Nad peavad tagama läbipaistvuse oma varade, riigikassast taotletud raha ja kampaaniakulude katmise suhtes ehk teisisõnu reaalse raha suhtes, mida nad on valimiskampaania ajal oma riigi avalikelt asutustelt saanud. Need kulud peaksid olema läbipaistvalt dokumenteeritud.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Tänan teid väga, et andsite mulle sõna! Nõustun koos enamiku siin istungisaalis viibijatega, et see register esindab edusamme seadusandliku menetluse läbipaistvuse vallas, kuid minu arvates on see alles esimene samm. Peaksime mõtlema hoolikalt ka teiste sammude ja lahenduste peale.

Minu arust on kõige tähtsam küsimus see, mida on Euroopa Parlamendi liikmetel lubatud teha. Kas nad tohivad ainult siin parlamendis ametis olla või on neile lubatud lisaks parlamenditööle veel ka lisategevused? Mina ise arvan, et need teised tegevused peaksid olema väga kitsalt määratletud ning piirduma teadustöö ja selle publitseerimisega. Kõik teised tegevused eri juhatustes tekitavad alati küsimusi ja kahtlusi.

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Lissaboni leping on andnud Euroopa Parlamendile suurema võimu ning sellega kaasneb ka suurem vastutus. Läbipaistvus on meie töös seega väga tähtis, pidades silmas tõsiasja, et meie töö hõlmab 500 miljonile inimesele loodud õigusakte ja sageli ka väga suuri rahasummasid.

Lobistide register, mille kohta on nüüd kompromissotsus langetatud, on muidugi kogu seda pingutust väärt, ning loodetavasti õnnestub meil veelgi kaugemale minna ja korruptsioonist teatanud isikutele informaatorikaitset pakkuda. Loodan ka, et saame jätkata ja tagada, et registrisse kantavate tingimuslike finantskohustuste või omandite teave muutub praeguse vabatahtliku asemel kohustuslikuks. Samuti loodan, et hakkame arutlema selle üle, millised kõrvaltegevused on meile kui Euroopa Parlamendi liikmetele eetiliselt sobivad.

Toetan seda kompromissi ja näen seda progressiivse sammuna, kuid läbipaistvuse, avatuse ja suurema demokraatliku usalduse saavutamiseks on veel palju teha. Tänan teid!

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Minu arvates ütles Manfred Weber väga õigesti, et ühiselt hallatav läbipaistvusregister on midagi, mille üle uhkust tunda, sest kui Ameerika Ühendriigid ja Kanada välja jätta, siis ma ei tea väljaspool Euroopa Liitu mitte ühtegi kohta, kus toimiks nii ulatuslik lobistide register, nagu meie seda kavandame. Siinkohal viitan ka liikmesriikide pealinnadele.

Mitme sõnavõtja, esmalt Matthias Groote ja seejärel Gerald Häfneri, tõstatatud küsimus käsitles registri kohustuslikkust. Arutame seda küsimust pikemalt töörühmas. Probleem on selles, et praegu me ei näe võimalikku seaduslikku alust, mis lubaks meil kohustada ettevõtteid, kodanikke või huvirühmade esindajaid nende ametikohustuste täitmiseks registreeruma.

Meie kui ELi administratsioon ei saa keelduda selle põhjal mõne isiku või isikutega tegelemast. Seepärast oleme otsinud võimalusi, kuidas panna ettevõtteid, organisatsioone ja lobiste positiivse stiimuli abil registreeruma. Minu arvates oleme juba palju saavutanud, sest kokkuleppes parlamendiga muudame selle süsteemi tegelikult kohustuslikuks. Koos nõukoguga võetavate ühismeetmete abil tõstame reputatsiooni ja survet nii palju, et näeme järgmise kahe aasta jooksul, kuidas see peaks toimima, andes meile lisakogemuse kvaliteetse läbivaatuse teostamiseks ning võimaluse näha, kuidas saame selle süsteemi toimimist veelgi parandada.

Mis puudutab registreerujate tegevuse rahastamise korraliku tõestamise nõudmist, võin teile kinnitada, et komisjon teostab juba praegu juhuslikke kontrolle kõikide praeguseks registreerunute seas, ning ma olen kindel, et seda registrit ühiselt hallates sagenevad need kontrollid veelgi. Kõik, kes on registrisse kantud, peaksid olema kindlad, et me leiame kõik kohatu üles, kritiseerime seda, üritame parandada ning ei karda selle eest vastutajaid häbistada.

Mul on väga hea meel, et kõik kolm institutsiooni teevad selle töö puhul edusamme. Ütlen seda, kuna mitu sõnavõtjat on viidanud selle tähtsusele. Olen kindel, et pärast seda eesistujariik Ungari väga olulist avakõne ei raiska me enam minutitki ja proovime käivitada nõukoguga võimalikult kiiresti institutsioonidevahelised läbirääkimised, et saaksime leida väga vastutuleliku viisi, kuidas registrit koos hallata – kolm institutsiooni töötamas Euroopa Liidu õigusaktide suurema läbipaistvuse eesmärgil.

Viimane punkt, mida mainisid mitmed sõnavõtjad ja mida kirjeldas Carlo Casini, on järgmine: läbipaistvusregister ei ole kohe kindlasti mitte mingi hõbekuul ega maagiline viis korruptsiooni vastu võitlemiseks. Me teame väga hästi, et moraalsed standardid, eetika, väärikus ja selged reeglid on siin lahenduseks. See toimiks kindlasti väga hea vahendina ja oleks hea indikaator selle kohta, et registreerijad on valmis reegleid austama ja läbipaistvalt tegutsema, et neil ei ole midagi varjata ja – see peaks olema põhiindikaator meie kõigi jaoks –, et nad peaksid olema tõelised partnerid, tehes meiega koostööd ja vahetades teavet ning uskudes meie edasisse suhtlusesse.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja.(HU) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Liikmesriigi esindajana, millel on juba 2006. aastast olemas lobitegevust käsitlev õigusakt, on mul hea meel tänase arutelu ning ka asjaolu üle, et parlament ja komisjon on suutelised läbipaistvusregistri teemal kokku leppima.

Läbipaistvus on nõukogule alati tähtis olnud.Mul on väga hea meel näha, et kuigi meil ei õnnestunud 2008. ja 2009. aastal edusamme teha, oleme nüüd, Ungari eesistumise ajal, saavutanud läbimurde sellega, et nõukogu on valmis protsesse jälgima ja nii palju kui võimalik ka selles tegevuses osalema. Osalusmäär selgub aga alles järgnevate läbirääkimiste käigus.

Seega oleme valmis läbirääkimisteks enda kaastöö üle ning – nagu ma oma sissejuhatavas kõnes ütlesin – arvan, et kinnitame oma kavatsust juunis ilmuvas poliitilises deklaratsioonis.See ei tähenda aga seda, et me institutsioonidevahelise kokkuleppega ühineme.

Põhjus, miks liikmesriigid on praegu valmis selle eeskirjaga nõustuma – mis on veel kord rõhutades märkimisväärne edusamm eelnevate aastatega võrreldes –, seisneb selles, et lobiorganisatsioonid ei pöördu nõukogu kui Euroopa institutsiooni poole ja selle kohta on väga üksikuid näiteid.Pigem on lobitegevuse sihtmärgid liikmesriigid, nende valitsused ja valitsusasutused. Seega ei ole nõukogu lobitööle nii avatud kui komisjon või Euroopa Parlament.

Austatud juhataja! Volinik! Head kolleegid! Loodan, et see koostöö saab olema tõhus ning suudame nende läbirääkimiste järel selle poliitilise deklaratsiooni esitada.

  Carlo Casini, raportöör.– (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin mõnda asja selgitada. Ka mina soovin kindlalt rõhutada, et see kokkulepe saavutati juba ammu enne Suurbritannias toimunud vahejuhtumit ajakirjanikega. Kahjuks näitab see ühte viisi, kuidas valeinfo meedia kaudu levib. Näiteks viskas tähtis Itaalia ajaleht Corriere della Sera täna Euroopa üle nalja, öeldes, et me tegutsesime liiga hilja ja vaid pärast ajakirjanikega seotud sündmusi. See ei ole tõsi. See tekitab Euroopa suhtes ebaõiglast usaldamatust.

See kokkulepe oli saavutatud juba palju varem.Kui üldse midagi ette heita, siis tõusis see arutelu päevakorda mõningase viivitusega, kuna pärast skandaali puhkemist kahtlesime, kas saame proovida seda kokkulepet veelgi tugevdada. Tekst jäi siiski muutmata. See oli siis esimene selgitus.

Teine selgitus on seotud kohustuslikkuse teemaga.See register on juba praegu kohustuslik. Kõik, kes soovivad lobitegevust teha, peavad end sellesse registrisse kandma. Ma ei saa aru, mida see mõiste „kohustuslik” selles kontekstis tähendab: see ei saa tähendada, et kõik organisatsioonid, ettevõtted ja kodanikud peavad olema registreeritud. See ei ole võimalik. Kui üldse, siis jääb see üksikute Euroopa Parlamendi liikmete teha, kes peavad paluma nende poole pöördunud ja neile survet avaldada soovivatel isikutel esmalt registreeruda.

Kolmas punkt käsitleb võimalikke edasisi muudatusi.Sellega töötab eraldi töörühm, mis vajab minu arvates võimalikult suurt manööverdamisruumi. Ma olen nõus, et peaksime tuvastama lobistid, kellega me läbirääkimiste käigus kokku puutume, kuid ma ei tea, kas see ülesanne jääb ainult raportöörile või peaks see laienema ka presidendile. Anname töörühmale vabaduse esitada kõikvõimalikke vajalikke soovitusi.

Lõpetuseks tahan samuti tänada nii Maroš Šefčoviči, kes on aidanud väga palju kaasa selle kokkuleppe saavutamisele, kui ka Ungari valitsuse esindajat, muu hulgas kinnituse eest, et peagi liitub selle kokkuleppega ka nõukogu, kellel on kindlasti omad kahtlused, arvestades, et nõukogu esindab sel juhul kindlasti teist istungisaali.Kui ka nõukogul on olemas register, rõhutab see veelgi tugevamalt, et Euroopa struktuur tugineb valitsusel – komisjonil – ja seadusandlikul organil, mis koosneb nii kodanike kui ka riikide esindajatest.

Mõistan aga, et siin on veel vastuseta küsimusi, kuna Euroopa Liidu Nõukogu esindab riike.Olen siiski veendunud, et jõuame positiivse lahenduseni.

  Juhataja. Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 11. mail 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Zita Gurmai (S&D) , kirjalikult. – Me oleme alati enda kui kõige avatuma Euroopa institutsiooni üle uhkust tundnud. Hiljutised sündmused on aga näidanud, et süsteemiga kaasnevatest eelistest sõltumata on sellel ka oma puudused. Me kõik teame, et Euroopa kodanikud on üha enam kaotamas usaldust Euroopa ja – olgem ausad – ka meie, Euroopa Parlamendi liikmete, vastu. Usalduse tagasivõitmiseks on väga oluline olla avatud oma tegevuse ning meie tööd mõjutavate tegurite suhtes. Ühine läbipaistvusregister, mille me täna kahe esitatud raporti toetamisega vastu võtame, on suurepärane esimene samm selles suunas. Just nimelt esimene samm, sest see üksinda ei lahenda kõiki meie probleeme. Isegi kui praegu on keeruline lobistide registrit kohustuslikuks muuta, siis tulevikus liigume kindlasti selles suunas. Soovin ka rõhutada, et see register ei asenda meie endi jõupingutusi läbipaistvuse saavutamisel ega vajadust selles suhtes oma töö üle järele mõelda.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Pooldan komisjoni ja Euroopa Parlamendi ühist registrit, vähemalt sellisel kujul. See peaks aga olema vaid üks samm mitme olulise sammu seas suurema läbipaistvuse saavutamisel õigusloome protsessis, mis peaks kohalduma kõigile kolmele Euroopa institutsioonile. On selge, et Euroopa Parlament on valmis pidama põhjalikku arutelu lobitegevuse ja selle reeglite üle. See on eeskujuks ka nendele liikmesriikidele, millel on veel vastavad sammud astumata. Usun, et läbipaistvusregister aitab suurendada usaldust ka poliitilise keskkonna vastu. Selle tegelik mõju sõltub aga peamiselt siiski kõikide osaliste austusest rangemate reeglite vastu.

  Marianne Thyssen (PPE) , kirjalikult. – (NL) Kiidan kindlasti heaks tõsiasja, et komisjon ja parlament teevad koostööd lobistide, ekspertkomiteede ja teiste huvigruppide kohta ühise läbipaistvusregistri koostamise nimel. Lõppude lõpuks peame saama iga meie päevakorras oleva toimiku kohta eri huvigruppidest päringuid teha – ja teha seda täiesti avalikult. Muuseas, selles ei ole midagi halba, kui organisatsioonid oma huve kaitsevad, eeldusel, et see toimub avatud ja tasakaalustatud viisil. N-ö seadusandliku jalajälje põhimõte, mille kohaselt peavad raportöörid teatama, kellega nad on oma ettepanekute koostamise ajal kontaktis olnud, on väga hea põhimõte. Tegelikult olen ma seda ka oma mänguasjade ohutuse raportis juba käsitlenud. Selged korraldused selle põhimõtte üldiselt kohaldatavaks muutmiseks suurendavad läbipaistvust. See on ka sobiv vahend lobitegevust puudutavate müütide murdmiseks üldsuse seas, kelle ühiseid huve me Euroopa Parlamendi liikmetena täidame. Tõsiasi, et ka nõukogu väljendas lõpuks oma valmisolekut selle registriga liitumiseks, tähendab seda, et me saame ühisregistri kõikide ELi lobistide kohta, mille nimel me oleme Euroopa Parlamendiga aastaid töötanud. Toetan seega sellist käsitlust.

17. Tuumaohutus 25 aastat pärast Tšernobõli katastroofi (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu Bogusław Soniku keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel komisjonile esitatud suuliselt vastatava küsimuse üle, mis käsitleb tuumaohutust 25 aastat pärast Tšernobõli katastroofi (O-000109/2011 – B7-0312/2011).

  Bogusław Sonik, autor. − (PL) Austatud juhataja! Tahan öelda, kui hea meel on mul selle üle, et selle Euroopa Parlamendi istungiga mälestatakse kõiki Tšernobõlis kui ajaloo suurimas tuumakatastroofis hukkunuid ja vigastatuid. See aastapäev on Jaapani hiljutiste sündmuste valguses saanud tuumaohutust puudutavate hindamiste ja kaalutluste põhjuseks. Tšernobõli juhtum paljastas ka maailma ees seda katastroofi ja selle ulatust varjata üritanud toonaste Ukraina kommunistlike ametivõimude võimetuse ja mõtlematuse.

Tuletagem meelde mõnda tõsiasja, mis annavad aimu selle katastroofi ulatusest ja mastaabist! Tšernobõli tuumajaama reaktori plahvatus saastas umbes 100 000 km2 suuruse maa-ala, millest 70% moodustas Valgevene territoorium. Radioaktiivsed ained jõudsid ka Skandinaaviasse ja Kesk-Euroopasse, sealhulgas Poolasse, aga ka Lõuna-Euroopasse Kreekasse ja Itaaliasse. Reaktori läheduses asuvatest piirkondadest evakueeriti umbes 115 000 inimest ja Valgevenest, Vene Föderatsioonist ja Ukrainast asustati pärast 1986. aastat ümber ligikaudu 220 000 inimest.

Selle katastroofi tekitatud hävitustööd on nii tervise kui ka keskkonna seisukohast väga keeruline hinnata. Spetsialistidel ei ole ikka veel õnnestunud selle katastroofi inimohvrite arvu kindlaks määrata. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel võib tuumajaamas toimunud plahvatuse tagajärjel tekkinud saaste tõttu vähki surnud inimeste arv ulatuda isegi 9000ni. Teiste allikate hinnangul on praeguseks radiatsiooniga seotud haiguste tagajärjel surnud juba umbes 200 000 inimest ning tulevikus võib Tšernobõli katastroofi tagajärjel vähki surra veel umbes 100 000 inimest. Viimaste uuringute kohaselt söövad vähemalt kahe Ukraina piirkonna elanikud veel saastatud toitu.

Pidagem meeles, et Euroopa Liit, mis rajas ka Tšernobõli Fondi, on olnud kõige suurem Tšernobõli katastroofi mõjude leevendamise rahastaja. Selle katastroofi 25. aastapäeval teatas Euroopa Komisjon, et olukorra stabiliseerimiseks ja Tšernobõli tuumajaama ümbritseva keskkonna kaitsmiseks eraldatakse 110 miljonit eurot.

Selles kontekstis ei tohi unustada, et tuumaohutuse tagamise küsimus on oluline kõikjal maailmas ning seega peaks seda käsitlema solidaarselt ja piiriülese vastutustundega. Seepärast pöördun Euroopa Komisjoni poole palvega teha pikaajaline ja põhjalik uurimus Tšernobõli katastroofi mõju kohta tervisele. Kas komisjon on valmis tegema ja toetama pikaajalist, kogu inimese eluaja kestvat uuringut Tšernobõli katastroofi mõjude kohta nende eurooplaste tervisele, kes elavad katastroofist mõjutatud piirkondades? Kas Euroopa Komisjonil on mingit teavet sellest plahvatusest kõige tugevamini mõjutatud piirkondade keskkonnasaaste kohta? Kas komisjon kavatseb selle katastroofi aastapäeval julgustada valitsusi võtma avalikult endale kohustust suunata uusi rahalisi vahendeid selle tuumakatastroofi mõjude leevendamiseks?

Pidades silmas Euroopa Liidu territooriumil asuvate tuumajaamade arvukust ja Euroopa Liidus kehtivat kooskõlastamise taset, siis millistest võimalikest stsenaariumitest komisjon teadlik on, mis on seotud tuumajaamas toimunud ränga õnnetuse mõjudega liikmesriikide elanikkondadele? Kas Euroopa Parlamendil on kavatsusi kooskõlastada riikide rolle tuumakatastroofi toimumisel? Tuumakatastroofid tulevad alati ootamatult ning neil on alati rahvusvahelised ja üleilmsed tagajärjed. Seepärast on hea, kui on ette valmistatud mitu vajalikku käitumisstrateegiat, mis võimaldavad ohtu minimeerida ja edasisi katastroofe vältida.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja! Auväärsed parlamendiliikmed! Tšernobõli tuumakatastroofist möödunud 25 aasta jooksul on komisjon kandnud väga olulist rolli üleilmsetes pingutustes selle tragöödia tagajärgede leevendamiseks. Selle ülesande mastaap lihtsalt nõudis ühiseid jõupingutusi. Seepärast tegi ka komisjon koostööd partneritega liikmesriikidest, G7st ja Ukrainast, et tagada piirkonna korralik stabiliseerimine ja keskkonda säästval viisil kaitsmine.

EL tegeles aktiivselt rahvusvahelisest kogukonnast täiendavate ressursside mobiliseerimisega, et võimaldada katastroofi sündmuspaigal lõpetamata tööd lõpetada, ning meie jätkame oma pingutustega selles suunas omaenda panusega. Komisjon on Tšernobõli Fondi suurim rahastaja ning me lubasime möödunud aprillis Kiievis peetud rahastajate konverentsil oma eelarvest veel 110 miljonit eurot eraldada, mis tähendab, et kokku oleme lubanud eraldada 550 miljonit eurot.

Oleme olnud aktiivsed ka diplomaatilisel rindel ning veennud 32 riiki, sealhulgas 13 uut doonorit, seda fondi omalt pool rahaliselt toetama. Kavatseme jätkata oma tegevust teiste rahastajate, sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, seas, et tagada 2015. aastaks kõikide projektide lõpetamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Samuti teeme koostööd Ukraina valitsusega, et tagada Tšernobõli reaktori südamiku katmise plaani teostamine. See hõlmab kahjustatud 4. reaktoriploki uue kaitsekattega kapseldamist ning vajalikke samme teiste reaktoriplokkide sulgemiseks. Kogu see töö peaks saama valmis 2015. aastaks.

Järgmisena pöördume Euratomi raamprogrammi egiidi all uurimisprojektide juurde, mis käsitlevad selle katastroofi tagajärgi ja nende leevendamist. Praegu on madalate radiatsiooniannuste uurimine Euroopa MELODI platvormi raames kavandatud ühisprogrammi alla kuuluva ulatusliku algatuse teema.

Tuumaohutuse koostöö ühe osana kaalume projekti, mille eesmärk on aidata Tšernobõli keelutsooni ümbruses elavaid ja kõige rohkem mõjutatud rahvastikurühmi. Meie eesmärk on tegeleda põhjalikumalt tervise ja toitumise seostega. Kui osutub tarvilikuks teha eesmärgipärased toimingud, mis on seotud Tšernobõli radioaktiivse tolmu tagajärgede hindamisega kõikides sellest katastroofist mõjutatud piirkondades, siis on komisjon valmis astuma samme ja andma vastutuse asjakohaste meetmete kooskõlastamise eest üle ELi terviseohutuse komiteele.

Komisjoni kohustuste seas on ka võitlus keskkonnasaaste vastu. Selle õnnetuse järel tegime Sõltumatute Riikide Ühendusega koostööd ka ühiste uuringuprojektide raames, toetades ulatuslike andmete kogumist ning Valgevene, Venemaa ja Ukraina tuumakatastroofide ohjamise ja asjakohaste valdkondade strateegiate väljatöötamist. Kogusime selle õnnetuse järel kogu ELis teavet õhku paiskunud radioaktiivse tseesiumi kohta. See avaldati 1998. aastal atlase vormis ning koostöös Ukraina, Venemaa ja Valgevenega.

Praegu, Euratomi 7. raamprogrammi egiidi all, toetame radioökoloogia pädevusvõrgustikku, et rahastada integratsiooni, võrkude loomist ja teaduse tipptaset, et kaitsta inimesi ja keskkonda radiatsiooni eest.

Mis puudutab kodanikukaitset, oleme viimased üheksa aastat edendanud liikmesriikidevahelist koostööd kodanikukaitse teostamise vallas. Need ülesanded hõlmavad osalisi ka kolmandatest riikidest. Kolm meie kodanikukaitse rahastamisvahendi kaasrahastamise toel toiminud meedet sisaldas ka kiirguse komponenti, nimelt massiliste inimohvritega seotud õnnetuse ja selle simulatsiooniga seotud projekt TORCH, saastepommi plahvatusest tingitud massilist saastet käsitlev CREMEX ja ühe aasta eest rakendatud SISMICAEX, mis tegeles maavärina põhjustatud tuumaõnnetusega.

Järgnevatel aastatel kavatseme jätkata Euroopa solidaarsuse vaimus abi pakkumist, tehes kõik, mis võimalik, Tšernobõli kahjustuste vähendamiseks ja lisakahjustuste ärahoidmiseks.

  Herbert Reul, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Günther Oettinger! Head kolleegid! Minu arvates on tegevussammude hindamine alati hea, mispärast ma olen komisjonile tänulik põhjaliku selgituse eest kõige kohta, mida Euroopa on katastroofist alates teinud, nii kohe – keskmises kuni pikaajalises plaanis – kui ka praeguse ajani.

Olenemata meie nägemusest sellest probleemist, tasub siiski mainida, et need kahjude piiramise meetmed ei oleks ilma Euroopa Liidu osaluseta mitte kunagi sellises mastaabis toimuda saanud. Hea on ka teada, et komisjon ei pakkunud mitte üksnes kohe otsest abi, vaid tegeles kogu Euroopa nimel põhjalikult ka küsimusega selle kohta, milliseid järeldusi tuleb sellest katastroofist kodanikukaitsemeetmete, teabevahetussüsteemide, aga ka teadustegevuse ja seotud uuringute kohta teha. Ma ei ole päris veendunud, et uute uuringutega teostamine on täiesti vajalik. Võib-olla tuleb meil juba kättesaadavat materjali hinnata, et vaadata, kas see on piisav. Usun, et see selgub liigendatud arutelu käigus. Mõnikord ei taga juurdepääs laialdasele teabele veel tähenduslike edusammude tegemist.

Soovin avaldada tänu ja öelda, et komisjon ja kogu Euroopa võivad praegusel juhul saavutatud tulemustega rahul olla. Need on näidanud, et mainitud institutsioonid mitte lihtsalt ei räägi, vaid annavad ka praktilist abi.

  Jo Leinen, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Günther Oettinger! Head kolleegid! Soovin tänada Bogusław Sonikut selle arutelu algatamise ja suuliselt vastatava küsimuse ettevalmistamise eest!

Olen nõus, et me ei tohiks mitte kunagi Tšernobõli katastroofi unustada. Teame väga hästi, et selle katastroofi pikaajalisi tagajärgi on tunda ka veel veerandi sajandi järel. Suur ala on ikka veel elamiskõlbmatu, mis tähendab, et inimesed ei saa oma kodudesse naasta. Veel üks probleem on selle pikaajaline mõju tervisele. Oleme televisioonist näinud, et ka 25 aastat pärast katastroofi esineb ikka veel palju nurisünnitusi.

Ka Euroopal on oma osa selles vastutuses, kuna tuumaohutus ei ole mitte riiklik küsimus, vaid pigem üks Euroopa kohustus. Sellel tihedalt asustatud kontinendil on igal tuumajaamal naaberriike puudutavaid tagajärgi. Günther Oettinger, just seepärast peategi teie tagama, et hakkaksime selle teemaga tegelema, eriti Fukushimas toimunud sündmuste valguses. Hiljem kavatseme hakata rääkima vastupidavustestidest ehk teisisõnu 143 tuumajaama ohutusanalüüsidest. Soovin julgustada teid oma põhimõtetele kindlaks jääma! Tahame Euroopasse võimalikult kõrgeid ohutusstandardeid, mitte lihtsalt looduskatastroofide uurimist. Lisaks peame uurima ka muid riske (näiteks lennuõnnetused, terrorirünnakud ja küberrünnakud) ehk siis tuumajaamadele suunatud võimalikke rünnakuid. Ja te peate ka tagama, et see ei muutuks lihtsalt sümboolseks žestiks.

Tšernobõlis on ikka veel palju vaja ära teha. See sarkofaag ei ole ikka veel ohutu ning selle kaitsmiseks ongi uusi rahalisi vahendeid tarvis. Ma ei ole siiani kuulnud ühtegi plaani selle kohta, mida teha sündmuskohal asuvate tuumajäätmetega; selle materjali kõrvaldamist ei ole veel kinnitatud. Herbert Reul, ma usun ka, et teadusuuringud on vajalikud, kuna meil puudub piisav kogemus radiatsiooni pikaajalise toimega. Innustaksin komisjoni neid uuringuid alustama!

Kokkuvõttes on kõige ohutum võimalus tuumaenergiast loobumise strateegia. Jätkates koostööd sellest katastroofist mõjutatud riikidega, on minu suurim soov algatada seal tulevikutehnoloogiat käsitlevaid seminare ning anda nõu energiasäästu ja alternatiivsete energiaallikate kohta. Just seda ongi praegu, 25 aastat pärast Tšernobõli katastroofi, tarvis.

(Sõnavõtja nõustus vastama küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin Jo Leinenit tänada. Ta viitas siin vastupidavustestidele. Minu küsimus on, et kuna vastupidavustestidel peab olema ka mingi tulemus, siis kas peate võimalikuks seada sisse asjakohane ja alaline Euroopa reguleerimisorgan, mis vastutaks nende probleemide käsitlemise eest ning millel oleks volitus ohtlike tuumajaamade võrgustikust kõrvaldamiseks?

  Jo Leinen (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Paul Rübigi selle küsimuse eest! Meie eesmärk peab olema tuumajaamade jälgimiseks Euroopa pädeva organi rajamine. Kui mõnel probleemil on riigipiire ületav mõju, siis hõlmab see Euroopa mõõdet, mis vajab ka Euroopa pädevust. Günther Oettinger, praegu meil veel seda pädevust ei ole, kuid peate tegema kõik, mis võimalik, et tagada meile tuumajaamade sõltumatuks ja objektiivseks ning Euroopa perspektiivist jälgimiseks vajaliku aluse andmise, mis võimaldaks meil nõrkade kohtade ilmnemisel ise järeldusi teha. Kui vastupidavustest näitab, et tuumajaam on ohtlik, siis tuleb see sulgeda või võimaluse korral seda uuendada.

  Antonyia Parvanova, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Samal ajal kui praegu asjakohastes liikmesriikides meie energiastrateegia poole püüdlemist arutatakse – olgu see siis tuumaenergiaga või ilma –, peaksime meeles pidama, et tuumaohutus jääb tehtud otsusest olenemata mitme põlvkonna vältel püsivaks probleemiks. On selge, et peaksime töötama välja ja jõustama rahvusvahelisel tasandil kehtivad ühtsed tuumaohutusstandardid, kuna nagu Tšernobõli katastroof meile näitas ja mida kinnitab ka praegune olukord Fukushimas, ei tunne radioaktiivne saaste piire.

25 aastat pärast Tšernobõlis toimunud sündmusi vajame ikka veel täiendavaid hindamisi ning uuringuid saaste varasemate ja praeguste mõjude kohta inimeste tervisele ja keskkonnale. Peame käsitlema tuumaohutust pikaajalise ja ulatusliku strateegiana, mitte kaitsemeetmena. Samuti tuleks meil tegeleda tuumajäätmete probleemiga. Kõik Tšernobõlist alles jäänu on jäätmed ning see on seal piirkonnas suur ja ohtlik probleem. Tuumaenergeetika tuleviku seisukohalt on see ka Euroopa probleemiks muutumas. Meil on vaja selles valdkonnas rohkem uurimistööd ning tagada nende materjalide pikaajaline ja ohutu hoiustamine või kõrvaldamine.

Igasuguse praegu tehtava otsuse korral on vaja säilitada pöörduvuse ja jäätmete väljavõtmise võimalus. Mul oleks hea meel komisjoni selge seisukoha üle selles küsimuses.

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Tšernobõl on katastroofist möödunud 25 aasta jooksul olnud Euroopa poliitika suunis. Mõnikord on see täiesti asjakohane, kuid mõnikord täiesti mõttetu. Erinevalt 30 aasta tagusest Nõukogude Liidust on meil Euroopa Liidus väga head õigusaktid oma ohutusstandardite täitmise tagamiseks. Need on ühed kõrgeimad standardid maailmas, mispärast ma pean üksnes eelarvamuse põhjal tuumaenergia vastase propaganda nimel Tšernobõli ärakasutamist ajaloo kuritarvitamiseks. Euroopa tuumaenergeetika valdkonna pidurdamisel on veel üks tahk, nimelt aitab see sektor säilitada meie sõltumatust kolmandate riikide fossiilkütuste importimisest.

Tšernobõli juhtumist saab ka kasulikke järeldusi teha. Mitut Venemaa tuumajaama, mis on mõeldud elektri importimiseks Euroopa Liidu riikidesse, kavandatakse just meie idapiiri äärde. Need rajatakse ilma ELi ohutusstandardeid arvesse võtmata. Komisjonil tasuks võtta meetmeid, et tagada oma standardite täitmine mitte üksnes ELis, vaid ka väljaspool selle piire, kuna Kaliningradi oblasti ja Valgevene tuumajaamad on suunatud Euroopa turule. Ainus küsimus on, et kas komisjonil on piisavalt võimu ja ideid selles vallas edukaks tegutsemiseks.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, Günther Oettinger! On tõsi, et Euroopa Liit on juba praegu Tšernobõli katastroofi ja sellele järgnevaga palju ära teinud. Sellest olenemata jääb küsimus, et kas me oleme teinud piisavalt, kas on üldse kunagi võimalik piisavalt teha ning kas me teeme alati õigesti.

Minu arvates on ikka veel mõned suured lüngad, mida tuleb radioaktiivsest tolmust tulenevate terviseprobleemide puhul täita. Lähemat uurimist vajab vaidlus Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri pidevalt võltsitavate andmete üle. Ma usun, et Euroopa Liit, mille territooriumi mõjutab umbes pool sellest radioaktiivsest tolmust – ja ma kasutan siin just nimelt oleviku vormi –, peab siin omaenda huvide eest seisma. See on väga oluline. Rahvusvahelised tagajärjed, mille all meie kui rahvusvaheline ühendus kannatama peame, ei piirdu kindlasti mitte vaid endise Nõukogude Liidu, Valgevene, Ukraina ja Venemaa territooriumiga, kuna üle poole tulekahju ja plahvatuse tagajärjel tekkinud radioaktiivsest tolmust langes Euroopa territooriumile. Seepärast julgustan teid uurima vajadust uue hindamise järele selle katastroofi mõju kohta tervisele. Mitmel Maailma Terviseorganisatsiooni endisel töötajal oleks hea meel, kui nende tööd teises valguses hinnataks.

Minu järgmine mure on kohalik puhastusoperatsioon. Uus suur kate on praegu aktiivse arutluse all. Miks ei ole meil ikka veel 1. sarkofaagi riskianalüüsi? Miks me ei suuda seda siiani eksisteerivat probleemi mõista? Kuidas on võimalik, et nii suurt projekti hallatakse ilma läbipaistva riskianalüüsita? Ma imestan ka, et kuidas on võimalik, et meil ei ole ikka veel mitte mingit selgitust selle kohta, miks ei ole olnud võimalik eemaldada ja hoiustada vanu vardaid Tšernobõli 2. ja 3. reaktorist, mis suleti nõuetekohaselt? Pean seda väga suureks probleemiks.

Minu kolmas mõte on, et Euroopa Liit on pärast Tšernobõli katastroofi ja juba ammu enne Fukushima juhtumit mitu korda tuumakatastroofi lävel olnud. Hea näide selle kohta on Forsmarki, aga ka Paksi ning Saksamaa Brunsbütteli tuumajaam. Praegu esitatud vastupidavustestid ei suuda kirjeldada ohtu, mis olemasolevates Euroopa tuumajaamades esineb. Seepärast palun teid, Günther Oettinger, et te ei üritaks oma silmi kinni pigistada. Te lubasite rangeid ohutusteste. Aga siiani esitatut ei saa tõsiselt võtta.

  Sabine Wils, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Tšernobõli katastroofist möödunud 25 aasta järel näitavad kiirguskaitse ühingu uued uuringud, et praeguseks ajaks on selle tuumakatastroofi pikaajaliste tagajärgede tõttu surnud 1,4 miljonit inimest. Isegi meie kartsime Saksamaal enda laste ohutuse pärast, kuna nad puutusid kokku radioaktiivse vihma ja saastatud toiduga.

EL peab nüüd Tšernobõli ja Fukushima katastroofidest lähtuvalt õigeid samme astuma. Kartused, et kõikidele tuumajaamadele kehtestatavad lubatud vastupidavustestid pakuvad lihtsalt õigustust reaktorite tegevuse jätkamiseks, on avaldatud vastupidavuskriteeriumite valguses kahjuks vägagi põhjendatud. Muid tuumarajatisi ei hakata isegi mitte uurima. Kõiki ohtusid, mis võivad tuumatööstusele väga kalliks maksma minna, nagu inimlik eksimus või lennuõnnetus, lihtsalt ignoreeritakse olenemata sellest, et elanikkonna ohutuse hindamisel on need ühed põhitegurid.

Nõuame põhjalikke ja siduvaid vastupidavusteste, mida teostaksid sõltumatud eksperdid! See saab aga olla vaid esimene samm üleeuroopaliselt tuumaenergiast loobumise suunas.

  Nick Griffin (NI). – Austatud juhataja! Tšernobõlis toimunud plahvatus oli katastroof, kuid vaadakem asju õigest vaatenurgast: 23 aasta jooksul suri Tšernobõli kiirituse tõttu 64 inimest ning see põhjustas umbes 6000 kilpnäärmevähi juhtumit. Need on küll kurvad näitajad, kuid kahvatuvad võrreldes meie teedel toimuvate õnnetuste ohvrite arvuga. Ent kuigi mitte keegi ei kasuta liiklusõnnetusi motoriseeritud sõidukite keelustamise kampaania teostamiseks, kasutab väike vasakpoolsete rühm Tšernobõli, et suruda peale tuumaenergiast loobumist.

Ma ei kahtlegi selles, et nad soovivad head, kuid tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega. Needsamad inimesed soovisid head ka siis, kui aitasid kaasa biokütuste strateegia koostamisele, mis tõstis toiduainete hinnad kogu maailmas vaesemete inimeste jaoks kättesaamatuse kõrgusesse. Ka täna õhtul lähevad miljonid lapsed voodisse, olles tasapisi nälja kätte suremas, sest parlamendi selle leeri inimesed soovisid head: just seda vasakpoolsed utoopilised ja segased ideaalid reaalses maailmas teevadki.

Tuumaenergia keelustamise mõju oleks veelgi hullem, sest tuulepargid ja päikesepaneelid ei ole sellele alternatiiv. Meie vähese energiaga ja naftatipujärgses maailmas oleks tuumareaktorite alternatiiv massiline näljahäda.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Tšernobõli katastroofi põhjuste seas on vead projekteerimiskavas ning äärmuslikes olukordades reaktori katsetamise nurjumine. Veerand sajandit hiljem Jaapanis toimunud tragöödia on sundinud meid olemasolevate tuumarajatiste ohutust vastupidavustestide abil kontrollima. Ma ei kahtle üldse, et Euroopa Liidu territooriumil asuvad tuumaelektrijaamad läbivad need katsed või vähemalt teevad neid.

Sellistes rajatistes toimuvate õnnetuste puhul ei tunne keskkonnale ja inimeste tervisele tekitatav kahju aga piire. Kogu Euroopa sai 25 aasta eest selle kohta hea õppetunni. Seepärast ongi vaja vastupidavustestide sooritamist ja seda mitte ainult Euroopa Liidus asuvates tuumajaamades. Praegu kavandatakse Euroopa Liidu piiri äärde kahte tuumajaama: Valgevenesse ja Kaliningradi piirkonda. Kahjuks on nende puhul liiga vara vastupidavustestidest rääkida. Antud juhtudel ei ole tehtud korralike keskkonnamõju hindamisi, on palju vastuseta küsimusi ja koostamist vajab veel keskkonnakahjustuste parandamise süsteem. Lisaks sellele kavatsetakse Valgevene tuumajaam rajada kohta, kus on olnud seitsmepalline maavärin – Valgevene ajaloo suurim.

Seepärast peaks kogu Euroopa Liit – nii komisjon kui ka liikmesriigid – solidaarselt tegutsema, et tagada Euroopa Liidu naabrusesse planeeritavatele tuumajaamadele ELi omadega identsete vastupidavustestide kehtestamine. Need peavad ka tagama, et projektide arendajad annavad rahvusvahelistele vahendusorganisatsioonidele, nagu IAEA ja Espoo konventsiooni sekretariaat, selgeid ning tõestatud vastuseid ehituspaikade valiku, keskkonnamõju, paranduste ja evakueerimisplaanide kohta. Ainult nii saame kindlad olla, et me ei pea evakueerima 100 000 inimest, ja seekord Euroopa Liidu territooriumil.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! See arutelu on väga oluline, kuid minu arvates oluliselt hiljaks jäänud. Tšernobõlis toimunud tuumakatastroofil on ikka veel kohutav mõju nii Ukraina kui ka naaberriikide elanikkonnale. Leedu elanikud maksavad selle õnnetuse eest ikka veel oma tervisega ning selle tagajärgi saavad tunda ka tulevased põlvkonnad. Kahjuks on Fukushimas toimunud õnnetud näidanud, et materiaalse kasu tõttu ei ole maailm 25 aasta jooksul mitte kordagi üritanud tuumaohtu objektiivselt hinnata. Meile räägiti aastate viisi, et tuumaenergia on kõige puhtam ja ohutum energialiik, kuid nagu näha, on tuumajaamas toimunud õnnetuse tagajärjed katastroofilised, need ulatuvad läbi mitme põlvkonna ning nende hind on mõõdetamatu. Tuumaohutuse küsimus vajab kindlasti põhjalikku läbivaatamist. Mul on hea meel tõsiasja üle, et komisjon on algatanud Euroopa Liidu tuumajaamades vastupidavustestide rakendamise, kuid need kontrollid peavad juhuslike asemel süstemaatilisteks ja pidevateks muutuma, et õnnetuste ohud võimalikult minimaalseks viia. Oma panganduskriisist oleme kogenud, et mitte ükski institutsioon ega sektor ei saa tagada tõhusat enesekontrollisüsteemi või enesekontrolli. Volinik, seepärast mulle tundubki, et nõustute, kui ma ütlen, et kiiremas korras on vaja koostada tuumaohutusstrateegia ning teostada järelevalvet selle rakendamise üle.

Euroopa Liidul peab olema seisukoht kolmandate riikide kohta, mis kavandavad tuumajaamade rajamist Euroopa Liidu välispiiride äärde. Peame teadma, milliseid on võetavad meetmed, kui tuumajaam ei vasta vastupidavustesti nõuetele, ning ka paljude teiste probleemide korral.

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Elanikud ja päästetöötajad nii Tšernobõlis kui ka selle ümbruses kannatasid selle katastroofi tagajärjel kohutavalt, kuid selle mõjud jõudsid ka palju kaugematesse piirkondadesse. Veel praegu, 25 aastat pärast Tšernobõli katastroofi, tuleb teatavates piirkondades Rootsis karjamaal peetavaid loomi enne nende tapmist kontrollida ja mingi muu söödaga toita. Eriti mõjutab see saami rahvast.

Fukushimas toimunud õnnetuse järel tunnevad nüüd paljud inimesed Euroopas taas muret tuumaenergia üle. Seepärast on väga oluline, et Euroopa reaktorite kontrollimine ja hindamine ei muutuks nn pabertiigriks, vaid et see oleks tõepoolest arvestatav hindamine.

Läbipaistvus on kõige tähtsam, mispärast olen ma väga mures kuuldes, et Suurbritannia ei taha vastupidavustestide tulemusi avaldada või et Prantsusmaa ei ole põhjalikest vastupidavustestidest huvitatud. Volinik, peate ettepaneku esitamisel lisaks tehnoloogilistele ja geograafilistele aspektidele tagama ka ohutuskultuuri ning ohutusstrateegiate struktuuri kaasamise vastupidavustesti. Tänan teid!

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! 25 aastat pärast Tšernobõli tuumakatastroofi muutume üha teadlikumaks tuumajaama õnnetuste traagilistest tagajärgedest inimeste tervisele, aga ka kogu elule ja keskkonnale. Pärast Fukushimas toimunud hiljutisi sündmusi oleme sellest veelgi teadlikumaks muutunud. Teame kindlalt, et üks Tšernobõli õnnetuse peamine põhjus oli reaktori vigane projekt. See tõstatab küsimuse, et kas Euroopa Liit teostab järelevalvet teistes nõukogude ajast pärinevates reaktorites toimuva üle ning milliseid samme see kavatseb nende ohutuse tagamiseks astuda?

Praegu töötab Euroopa Liidu territooriumil üle 140 tuumaelektrijaama ja kogu Euroopa kontinendil on neid üle 190. Seepärast toetan otsust teha ELi territooriumil asuvate tuumaelektrijaamade vastupidavustestid. Need testid ei ole aga kohustuslikud ja nendes mitteosalejate jaoks ei kaasne mitte mingeid tagajärgi. Milline saab olema tulemus nendes testides mitteosalevate või neid mitteläbivate tuumaelektrijaamade jaoks? On enesestmõistetav, et tuumaelektrijaamadele tuleb kehtestada kõrged standardid, et tagada neile praegusest suurem üldsuse poolehoid, kuna need on kahtlemata Euroopas oluline energiaallikas. Peaksime arendama ka teisi võimalikke energiaallikaid, nagu põlevkivigaas, mis pakuvad mitmesuguseid võimalusi energia saamiseks ilma tuumaenergeetika sektorit liiga suureks ajamata.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Volinik! Head kolleegid! Soovin alustuseks kiita oma kolleegi ja sõbra Bogusław Soniku initsiatiivi esitada Tšernobõli katastroofist 25 aasta möödumisel see tuumaohutuseteemaline suuliselt vastatav küsimus.

Tšernobõl on meie ajaloo kõige suurem tuumakatastroof. On väga oluline, et võtaksime õppust järgnevatest tuumaenergeetikat puudutavatest punktidest. Lubage, ma esitan teile neli!

Esiteks peame tagama kodanike jaoks maksimaalse ohutuse ja turvalisuse taseme. Euroopa Liidus peavad olema maailma kõige kõrgemad standardid ja me peame avaldama mõju rahvusvahelistele asutustele, et tekkiva globaalse valitsemise raamistikus võiksid kogu planeedi elanikud kindlad olla, et teadusliku pädevuse arenedes rakendatakse kõige rangemaid võimalikke ohutuskriteeriume. Lõpetada tuleb ka kogu madalakululiste tuumaelektrijaamade kommertsialiseerimine.

Teiseks peavad avalikud organid, konkreetsemalt Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, aga ka tuumatööstuse juhid, võtma tuumategevuse puhul omaks täielikult läbipaistva eetilise käitumisviisi. Kodanikud aktsepteerivad küll teataval määral teaduslikku riski, aga ainult siis, kui see on mõõdetav. Ainult läbipaistvad käitumisnormid, mille rikkumisel kaasnevad karmid karistused, võivad seda muret hajutada.

Kolmandaks tuleks kõik ohutusega seotud kulud viia energia tootmise kulude alla ning kui on vaja kõikide kulude katmiseks raha kõrvale panna, see tähendab, et kui me peame raha kõrvale panemise kohustuslikuks muutma, siis tuleb kehtestada õigusaktid kohustuslike kapitalitasemete määramiseks.

Neljandaks peame teostama järelevalvet tuumainseneride väljaõppe üle ning kiirendama teaduslikke uurimisprogramme. Siinjuures soovin väljendada oma rahulolu selle üle, et Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) 7. raamprogrammi on pikendatud ka aastateks 2012 ja 2013.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Mina olen pärit Rumeeniast – tuumaenergiat tootvast riigist, mille elanikkonnal on isegi praegu kartusi ja vastuseta küsimusi Tšernobõli juhtumi pikaajalise mõju kohta. Mul on hea meel selle Euroopa Komisjoniga peetava olulise arutelu üle. Minu arvates on meie kohustus väljendada oma muret, eriti tuumakatastroofide mõju hindamise pärast inimeste tervisele.

Euroopa Komisjoni rahastatud ekspertrühm soovitas rahvusvahelist uuringut, milles uuritaks kõiki Tšernobõli katastroofi mõjusid inimeste tervisele. Üldjuhul oleks Maailma Terviseorganisatsioon selle uuringu tegemiseks kõige sobivam kandidaat. Tegelikult on aga Maailma Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel konflikt, mille puhul tundub, et tuumatööstuse huvid on inimeste tervisest tähtsamad. Nende organisatsioonide vahel juba üle 50 aasta eest allkirjastatud leping kehtestab, et see agentuur võib takistada WHO juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, isegi kui see teave võib olla väga oluline, et jälgida ja mõista tuumaõnnetuste mõju inimeste tervisele. Teisisõnu keelab tuumatehnoloogia edendamisega seotud organisatsioon WHO jaoks ligipääsu teabele, mis käsitleb selle tehnoloogia mõju inimeste tervisele.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Kahe nädala eest täitus täpselt veerand sajandit Tšernobõlis toimunud traagiliste tagajärgedega plahvatusest. Mäletan väga selgelt sellele tragöödiale järgnenud päevi, kui minu koduriigi Poola kommunistlik režiim varjas tõde nii selle katastroofi kui ka selle ulatuslikkuse kohta ning tuhanded inimesed olid sunnitud osalema tööpüha marssidel hoolimata nende tervisest, ja seda vaid viis päeva peale plahvatust, kui radioaktiivne pilv kattis suurt osa Euroopast, sealhulgas Poola kirdeosa, mis on valimisringkond, mida mul on au praegu siin Euroopa Parlamendis esindada.

Plahvatuskoha nõuetekohane kaitsmine on ikka veel lahendamata probleem. Töö uue kattega seiskus rahaliste vahendite nappuse tõttu ning seepärast on ELi abi väga oluline, et oleks võimalik see ära lõpetada. Ärgem loobugem siiski aatomienergiast, mis on ideaalne vahend Euroopas energiasõltumatuse loomiseks! Seepärast on selle valdkonna laienemine vältimatu, mida tõestavad ka kavatsused rajada veel tuumaelektrijaamu Poola, Leetu ja Slovakkiasse, ning sel põhjusel toetan ka vastupidavusteste ja tuumaelektrijaamade ohutushinnanguid. Need testid peaksid olema kohustuslikud ja perioodiliselt teostatavad. Peaksime toetama aktiivselt ka rahvusvahelist koostööd tuumaohutusküsimustes ning seepärast tuleks sarnased vastupidavustestid teha ka Ukraina, Venemaa ja endiste Nõukogude Liidu riikide territooriumil.

  Elmar Brok (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Günther Oettinger, Tšernobõl näitas nagu Fukushimagi, et hoolimata kõikidest seatavatest eeskirjadest on vaja inimeksimusest tulenevat jääkohtu mõõta, ning selles kontekstis peame veel täpsemalt tuvastama, kus on tuumaenergia piir, sest on selge, et isegi mitte kõige karmimad määrused ei saa inimeksimusest tulenevat jääkohtu kõrvaldada.

Minu teine punkt on seotud saadaoleva teabe vähesusega, mis on tingitud sellel ajal valitsenud nõukogude süsteemist. Sotsialistlik süsteem ongi selle aja valeteabe ja üldse teabe puudumise, aga ka praegu saadaoleva teabe vähesuse taga. Suurim vastutus selle valeteabe eest lasub nõukogude tsentraliseeritud mudelil. See energiaallikas ja kaasnev oht on vastuvõetavad – isegi lühiajaliselt –, kui nendega kaasneb vajalik avatus.

Kolmandaks peame tunnustama seda, et paljud inimesed – sealhulgas mõned ka minu enda valimisringkonnast – aitavad ikka veel selle katastroofi tagajärgi leevendada, kutsudes lapsi enda koju, aga ka paljudel muudel viisidel. Katastroofi tagajärjed on nähtavad ka isegi selle põlvkonna esindajatest, kes ei olnud siis veel isegi mitte eostatud. Saame seda jääkohtu ainult piiratud ulatuses arvesse võtta ning peaksime mõistma, et tuumaenergia saab olla ainult ajutine võimalus.

Lõpetuseks soovin teid, volinik, vastupidavustestide tegemisel julgustada. Vajame Euroopa kriteeriume ja kontrollistandardeid, mis ei alluks üksnes liikmesriikide enda tahtele. Need vastupidavustestid peavad looma olukorra, kus ei saaks mitte mingeid hiljem tõendamatuid andmeid esitada. Seepärast palun teil mitte lasta Euroopa Liidu Nõukogu liikmetel endaga manipuleerida, vaid pigem panna paika selged ühtsed ja tõendatavad standardid, et need vastupidavustestid ka oma eesmärki täidaksid.

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

  Krišjānis Kariņš (PPE). – (LV) Austatud juhataja, volinik! Kui keegi elab liiga lärmakal tänaval, on alati võimalus mujale kolida, võib-olla kõigest paari kvartali kaugusele. Kahjuks meenutasid Tšernobõlis 25 aastat tagasi juhtunu ja Fukushima vahejuhtum paar nädalat tagasi, et tuumajaamaõnnetuste puhul ei ole mingit võimalust lihtsalt paar kvartalit kaugemale kolida. Tuumaohutus ei ole kohalik probleem. Tegelikult on see ülemaailmne probleem.

Kohe Euroopa kõrval on Venemaa ja Valgevene, kus hetkel ei kehti sama kõrged ohutusstandardid kui meil Euroopa Liidus. Ent meil Euroopas ei ole võimalik oma naabritest eemale kolida. Peame tagama, et meie ohutusstandardid kehtiksid mitte ainult Euroopas, vaid ka Euroopa naaberriikides ja õigupoolest kogu maailmas. Seega kutsun teid, lugupeetud volinik, üles tegema neid stressiteste mitte ainult Euroopas (kus need on kahtlemata kohustuslikud ja peavad olema ranged), vaid töötama ka selle nimel, et Euroopa standardid ja Euroopa stressitestid kehtiksid ka meie naabritele ja kogu maailmale. Selles osas on Euroopal võimalik oma vahetutele naabritele survet avaldada ja ühendada energiaostutehingud tuumaohutuse küsimusega. Tänan tähelepanu eest!

  Thomas Mann (PPE). – (DE) Austatud juhataja!

(Thomas Mann hakkab rääkima ilma mikrofonita.)

...1986. aastal ja vananenud tuumaelektrijaama tuuma sulamine. Kiirgusest tulenevat ohtu kartes püsisime igal võimalusel nädalate kaupa ühtejutti kodus ja käisime õues vaid äärmise vajaduse korral.

Selle aasta 11. märtsil kuulutati Fukushima tuumaelektrijaamas välja kiirgushädaolukord. Isegi Jaapan-suguses kõrgtehnoloogilises riigis ei suudetud lubatud ohutustasemeid isegi ligilähedaselt saavutada. Vastutustundlikud poliitikud peavad üleliia rutakatest lahendustest eemale hoidma. Jätkusuutlikkus hõlmab kohustuslikke rangeid stressiteste, milles uuritakse looduskatastroofide, õnnetuste, terrorismiaktide ja inimliku eksituse mõju tuumaelektrijaamadele.

Minu kodumaad süüdistatakse nn tüüpilises Saksa ängis – praegusel juhul üpris ebaõiglaselt. Peame oma kodanike hirme tõsiselt võtma. Arvestada tuleb kõiki võimalusi, alustades erinevatest ajakavadest ja seadmete käigust mahavõtmise stsenaariumitest kuni nõuetelevastavate moratooriumideni – ilma võltsi kiirustamise, poleemika või ideoloogiateta. Saksamaa eetikakomisjoni töö peaks olema Euroopale särav eeskuju.

Tuumaelektrijaamades töötavad inimesed vajavad erilist kaitset. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon soovib laiendada praegu kasutusel olevat õiguslikku alust Euroopa Liidu toimimise lepingusse. See hõlmaks ka töötajaid, kes tegelevad radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud varrastega. Kõikides väljaõppe- ja tööohutusvaldkondades peavad kehtima ranged kriteeriumid ning kohustuslikud on põhjalikud uuringud.

Lõpetuseks, austatud juhataja: ohutusküsimustes ei tohi me kunagi kompromisse teha. See kehtib nii ELi kui ka meie naabrite kohta, keda tuleb veenda ühise otsuselangetamise tähtsuses.

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – (PL) Austatud juhataja, volinik! Täna Tšernobõli katastroofi ohvreid mälestades oleme mõtetes ka Fukushima ohvritega ning arutleme oma kodanike ohutuse üle Euroopas. See on meie arutelu teema. Viimasel ajal on avalikkuse tuumaenergiaga seotud hirmud Euroopas oluliselt suurenenud. See tendents ilmneb kõikidest arvamusküsitlustest, mis on tehtud Euroopa Liidu liikmesriikides, kaasa arvatud minu enda kodumaal Poolas, kus toetus tuumaelektrijaamade ehitamisele on langenud 10–15%. Seetõttu on väga oluline, et Budapestis välja kuulutatud kuuepunktiliste testide kriteeriumid täidetaks, kuna see tagab inimestele suurema turvatunde. Volinik, te ei tohi alistuda nende liikmesriikide tahtele, kes soovivad neid kriteeriume lõdvendada. See on praegu küsimus, milles ei ole üksmeelt leitud, ning nõuame väga otsustavalt, et poolikute meetmete ja lõdvendatud kriteeriumidega ei nõustutaks ei kriiside ega loomuliku inimliku eksimuse korral. See on veelgi olulisem, kuna testide tulemused peaksid olema aluseks suunistele, mis koostatakse liikmesriikidele, mis alles hakkavad oma tuumaprogramme välja töötama.

Oleme kõnelenud Euroopat ümbritsevatest tuumaprogrammidega riikidest. Arvan, et need küsimused tuleks lisada ka komisjoni teatisele ELi energiapoliitika välismõõte kohta. Räägime Euroopasse tarnitavast energiast, mida peaks ELi poliitika reguleerima nii, nagu ka gaasi ja teisi energiaallikaid. Samal ajal peame ka töötama energiapoliitika euroopastamise nimel.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Me kõik mäletame veel selgelt 25 aastat tagasi Tšernobõli tuumajaamas toimunud kohutavat katastroofi.

Sajad tuhanded inimesed kaotasid elu ning paljud põevad veel siiani radiatsioonist tingitud haigusi ja surevad vähki. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament arutab täna tuumaohutuse küsimust ning et see on põhipunkt, kuid teine oluline punkt on see, et ilma tuumaenergiata ei saa me kahjuks kuidagi hakkama. See kehtib Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Hiinas, kuid – nagu te kindlasti teate – Hiinas, Ameerika Ühendriikides ja Indias on loodud projektid uute tuumajaamade ehitamiseks ning arvan, et tuumaenergia välistamine Euroopas oleks ülereageerimine. Veel üks väga oluline punkt on loomulikult rahva tervis ja ohutus ning mul on hea meel, et kavandatavad stressitestid nii ELis kui ka – nagu öeldud – Valgevenes ja tulevikus ka Ukrainas ja Venemaal peaksid olema piisavad, et tagada ELi elanike turvalisus.

  Edit Herczog (S&D). – Austatud juhataja! Soovin rääkida vaid ühel teemal. 25 aastat pärast Tšernobõli katastroofi on tarvis ehitada uus sarkofaag, kuid näeme, kui raske on kokku saada selleks vajalikke vahendeid: kui raske on saada rahalisi vahendeid nendelt Euroopa liikmesriikidelt, mis samal ajal tuumaohutuse pärast väga muretsevad.

Peame tagama pikaajalise kohustuse olemasolu sama kauaks, kui Tšernobõli tuumarajatistes pikaajaline risk säilib. Avalikkuse pühendumine peab olema ka rahaline, mitte pelgalt sõnaline, ning pikas perspektiivis vajaminevate oskuste tagamiseks on tarvis on ka inimressursse – seniks kuni olukord Tšernobõlis ei ole lahenenud. Me ei pruugi praeguses faasis mõista, mida on liikmesriikide rahaliste vahendite jaoks tarvis, kuid senikaua, kuni probleemi olemust mõistame, jätkame sellega tegelemist peamiselt vaid tühjade sõnade kaudu.

  Michael Theurer (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Günther Oettinger! Head kolleegid! Isegi 25 aastat hiljem annab Tšernobõl jätkuvalt põhjust muretsemiseks. Ka Fukushima annab veel aastaid ärevuseks põhjust. Arutelu, mis ümbritseb neid suuri õnnetusi, on märk, et tuumatehnoloogiale on iseloomulikud riskid, mida ei pruugi olla võimalik kontrollida. See viib energiapoliitika ümbervaatamiseni. Samuti on selge, et eraldiseisvate riikide ühepoolne tegevus on viga. Ohutusküsimustes vajame rahvusvahelisi või vähemalt ELi-üleseid strateegiaid. Seetõttu toetan täielikult energiavolinikku, kes on selles suunas teinud arvukalt olulisi ettepanekuid. Kutsun kõiki siinviibijaid üles koostööle, et luua ühised põhimõtted, mis tagaksid, et olemasolevad tuumareaktorid oleksid tõepoolest ohutud, et voolukatkestustel ei lastaks juhtuda ning maavärinaohutust ja muid riske hinnataks paremini. Seejärel peaksime tegutsema ennetavalt, et tuua need põhimõtted rahvusvaheliste organite tähelepanu alla.

  Satu Hassi (Verts/ALE). – (FI) Austatud juhtaja, head kolleegid! Tšernobõli katastroofist on möödunud 25 aastat, kuid meil ei ole ühtegi kõikehõlmavat süstemaatilist uurimust selle katastroofi tervisemõjude kohta. On vaid eraldiseisvad koordineerimata uurimused, näiteks kilpnäärmevähi esinemissageduse suurenemise kohta Ukrainas ja Valgevenes. Ulatuslike järeluurimuste puudumine on häbiväärne ja soovin paluda komisjonilt, et see võtaks endale selgepiirilise ülesande rakendada meetmeid sellealase ulatusliku rahvusvahelise uurimistöö tegemiseks.

Selles arutelus on väidetud, et Tšernobõl võis põhjustada vaid paarikümne inimese surma. Skaala teises otsas hinnatakse katastroofi tagajärjel hukkunute arvu miljonites. Sedasorti segadus on võimalik just kõikehõlmava uurimuse puudumise tõttu. Sedasorti uurimistöö parandaks ka inimkonna teadmisi radiatsiooni mõjude kohta tervisele.

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). – (CS) Austatud juhataja! Mis puudutab Tšernobõli katastroofi 25. aastapäeva, arvan, et tuleks avaldada tänu kahele riigile, millest Euroopa Parlament kuigi hästi ei arva. Esiteks Valgevenele, mis kannatas selle katastroofi tõttu samasuguste tagajärgede all kui Ukraina ning mis on rahastanud selle katastroofi mõjudest taastumist kannatlikult ja igasuguse poosetamiseta. Tehtud on palju, ilma et ELi võimud sellele kuigivõrd tähelepanu pööraks. Teiseks tuleks tänu avaldada Kuuba Vabariigi valitsusele ja rahvale, kes on võtnud paljud Tšernobõli katastroofis orvuks jäänud lapsed Kuubasse ravile. Neile tagati parim võimalik ravi ja hoolitsus ajal, mil Kuuba Vabariik oli väga keerulises majanduslikus olukorras.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Me kõik teame väga hästi Tšernobõli otseseid mõjusid. Mul on küsimus, kuna meie kodanikud ootavad meilt lõppude lõpuks taolistest sündmustest õppuse võtmist. Ei ole erilist kahtlust, et komisjon teab Tšernobõli ja nüüd ka Fukushima tagajärgi Euroopa elanikkonnale, seda nii terviseriskide kui ka majanduslike tagajärgede seisukohalt. Missuguseid samme astutakse Euroopa inimeste kaitsmiseks uue õnnetuse korral? Lõppude lõpuks on ka siin Euroopas vaieldamatuid riske: näiteks Isat I tuumajaam, mis on Fukushimaga sama tüüpi ja asub Müncheni lennujaama lennuteel, või Krško jaam, mis asub maavärinaohtlikus piirkonnas.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Soovin oma poole minuti jooksul öelda kahte või kolme asja: esiteks ei ole Tšernobõli ohvreid õnneks unustatud. Minu kodumaal on üks tähtis daam nimega Adi Roche koos oma organisatsiooniga osutanud tohutut abi ning teeb seda ka edaspidi, kuna Tšernobõli mõjusid on siiani tunda. Teiseks on komisjoni roll, nagu volinik juba esile tõstis, kiiduväärt; ning kolmandaks oleks Paul Rübigi tähelepanek, et uus reguleeriv asutus peaks teostama järelevalvet stressitestide ja mis tahes tulevikus ehitatavate tuumajaamade üle, väga mõistlik.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Tšernobõli katastroof näitas, kui oluline on arenenud teabesüsteem. Teame, et Nõukogude juhtkond varjas väga pikka aega tuumareaktori kahjustuste ulatust, ning sellel olid lähedalasuvate riikide elanikele rängad tagajärjed. Peaksime olema valmis ka juhuks, et just nagu Tšernobõlis, on ka Fukushima tuumajaama operaator üritanud kahjustusi varjata ja nende probleemidega seotud teavet leevendada. Seetõttu on tuumakatastroofi korral kaitse tagamise seisukohast väga oluline tagada, et teavet edastataks väga kiiresti ja tõhusalt nii avalikkusele kui ka asjatundjatele ning edastatud teave oleks täpne. Tšernobõlis oli põhjuseks inimlik eksitus ja Fukushimas loodusjõud. Teame, kuidas inimlikku eksitust ennetada, teame, kuidas töötajaid välja õpetada ja tagada hea automaatkaitse, ning peame püüdlema nende mehhanismide tagamise poole tulevikus.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Tšernobõli puudutavas on mul hea meel kinnitada, et vaatame läbi teie uurimisprobleemi ja teisi valdkondi puudutavad ettepanekud ja nõudmised ning lisame need oma järgmistesse sammudesse. Samuti teeme kõik endast oleneva, et rahastada rahvusvahelises kogukonnas Euroopa Liidu osalusega täielikult vajalikke tehnilisi meetmeid.

Soovin tänada väga tõhusa arutelu eest, kaasa arvatud küsimuse eest selle kohta, mis järgneb pärast Fukushimas juhtunut. Pärast istungit näeb päevakord ette kohtumise vastutavate parlamendikomisjonide koordinaatoritega, kus selgitan hetkeseisu.

Lubage mul esmalt rõhutada, et stressitest on meie jaoks midagi uut. Teate seda väga hästi. Varem ei ole Euroopa tasandil tuumaelektrijaamu kontrollitud. Arvan, et juba see iseenesest on oluline tõsiasi, mis näitab edasiminekut.

Minu teine märkus on, et kui lugeda Lissaboni lepingut, dokumenti, millega te kõik töötasite, on selge, et energiaallikate jaotuse otsus oli ja jääb liikmesriikide, teisisõnu teie kodumaade otsustada. Sellel põhjusel on otsus kivisöe, tuumaenergia, gaasi või taastuvenergiaallikate kasuks paljuski liikmesriikide endi asi. 20% taastuvenergianõue on esimene kord, mil oleme kehtestanud üleeuroopalise menetluse, mis mõjutab energiaallikate jaotust puudutavat otsust, mille tavaliselt langetab ainuüksi vastav liikmesriik. Meil on 14 liikmesriiki, mis kasutavad tuumaenergiat, ja 13 liikmesriiki, mis seda ei kasuta. Vägagi Euroopasse kuuluv riik Poola on langetamas kaht tuumaelektrijaama puudutavat otsust. Itaalias on sobiva asukoha otsimine peatatud.

Olete teinud ettepaneku, et peaksin ametisse määrama Euroopa reguleeriva asutuse. Kui te seda soovite, siis andke mulle selleks vastav õiguslik pädevus ning kiitke asjakohased ametikohad heaks. Olen nõus kõigega, mida pakute. Siiski seovad mind seadus ja õigusaktid. Praegu puudub meil inimene, kes jälgiks Euroopa tuumaküsimusi. Ei Lissaboni lepingus, Euratomi lepingus ega komisjoni asutamiskavas ole sätet niisuguse organi loomiseks. Teate seda sama hästi kui minagi.

Ma arvan, et stressitest on tähtis. Selleks on volituse andnud Euroopa Ülemkogu ning selle eesmärk on seada võrdlusaluseks kõrgeimad ohutusstandardid. Olulise tähtsusega kohtumine Euroopa reguleerivate asutuste – tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma (ENSREG) ja komisjoni vahel toimub neljapäeval. Hetkel testikriteeriumid puuduvad, kuigi hinnangud on juba antud – stressitestid on liiga leebed, pettumustvalmistavad või ebapiisavad. Ühtegi stressitesti ei ole veel toimunud. Testimiskriteeriumid töötatakse välja neljapäeval.

Küll aga on meil ettepanek organilt, kuhu komisjon ei kuulu. Aprillis avaldas tuumaohutust reguleerivate Lääne-Euroopa asutuste ühendus (WENRA) oma ettevalmistava töö, milleks oli sellel ühendusel täielik õigus. Meie asi on otsustada, mida sellega peale hakata. WENRA kasutas oma ekspertiisi komisjoni igasuguse osaluseta ja tuli välja otsusega, et inimlikku eksitust ega inimtekkelisi põhjuseid ei tuleks testidesse kaasata. Minu arvates ei ole see õige.

Seetõttu esitan homme õhtul komisjoni nimel oma seisukoha kõigile 27 tuumajärelevalveorganile, tuginedes põhjalikule eeltööle, ning ütlen neile, et peame arvesse võtma kõiki riske hoolimata nende päritolust. See kehtib võrdselt nii looduslike põhjuste kohta, nagu maavärin, üleujutus või äärmuslikud temperatuurid, kui ka selliste inimlike põhjuste, nagu eksitus, õnnetus, tahtlus või kuritegevus kohta. Minu arvamuse kohaselt hõlmab see ka terroriohtu, küberrünnakuid ja lennuõnnetusi.

Usun, et see on Euroopa inimeste huvides. Tänane arutelu näitas, et testi ja selle kriteeriumide vastu – mis peavad hõlmama ka inimtegurit – on laialdane huvi kõikide Euroopa Parlamendi parteide seas. Olen selle pärituule eest tänulik. Muuseas, alati ei ole lihtne teha selget vahet: kas Fukushimas toimunu põhjustas loodus või inimesed? Väidaksin, et algselt oli see looduskatastroof – maavärin ja üleujutus –, kuid inimlikud tugevad ja nõrgad küljed tulid mängu, kui oli aeg oht kontrolli alla haarata ning kahjustusi vähendada ja vältida. Inimlikud nõrgad küljed on siiani Jaapanis rolli mänginud.

Teatan teile pärast neljapäeva hea meelega, mis edasi saab. Peate aga kõik teadma, et vajan nõusolekut Euroopa Komisjonilt, mis on mul olemas, ning ka liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt, mille kavatsen saada. Pean saama heakskiidu stressitestide kriteeriumidele kõikide liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt, kaasa arvatud meie väga pädevatelt ja lugupeetud kolleegidelt Pariisis, Londonis, Madridis ja Brüsselis, kus otsus on veel lahtine, kuigi valitseb meeleolu, et küsimuse Euroopa tasandile viimisega ei saavutata kuigi palju.

Luban teile selles asjas läbipaistvust. Peame Tšernobõlist saama täieliku läbipaistvuse õppetunni. Luban teile läbipaistvust selles, kuidas kolmapäevaõhtused ja neljapäevased kõnelused Brüsselis lähevad ning mis on nende tulemus. Samuti ütlen teile, kui me ei suuda jõuda kokkuleppele komisjoni ja ENSREGi vahel, millisel juhul võime mandaadi Euroopa Ülemkogule tagastada. Te ei leia minu allkirja stressitesti lühendatud versioonilt.

(Aplaus)

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Liam Aylward (ALDE). – (GA) Tšernobõli mõju maailmale ja praegused sündmused Fukushimas on selged tõendid hävitustööst, mida tuumaõnnetused kohalike kogukondade seas teevad.

Kuna Euroopas on märkimisväärne arv tuumajaamasid ja kuna need jaamad on sageli piiride läheduses, tuleb tuumaohutuse puhul rakendada piiriülest lähenemist, mida koordineeritakse ELi tasemel. Liikmesriigid peavad kiiresti ja pidevalt oma naabrite ning tuumaobjektidega jagama teavet ohutusprobleemide, võimalike ohtude ja tsiviilkaitse koordineerimise kohta.

Iirimaal valitseb Suurbritannia lääneranniku tuumajaamade tõttu märkimisväärne tuumaoht; kõige tuntum neist jaamadest on Sellafield. Sellafieldi tuumajaama lähedal vahistati 2. mail terrorismiseaduse alusel viis meest ning Iiri valitsus ei ole veel teatanud, kas Briti valitsus jagas selle vahejuhtumi kohta kogu turvateavet.

Iiri rahvas peab olema kindel, et nende valitsus on täielikult teadlik mis tahes ümbruskonna ohust ja sellest, mida nende turvariskidega võitlemiseks ette võetakse.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Olukord Jaapanis ja Fukushima Daiichi tuumajaamas pärast 2011. aasta 11. märtsi maavärinat ja tsunamit annab jätkuvalt põhjust muretsemiseks. See koos 1986. aasta 26. aprillil Ukrainat tabanud Tšernobõli tuumakatastroofi 25. aastapäevaga tuletab Euroopa juhtidele meelde nende kohustust Euroopa tuumaohutusega. Seetõttu peavad liikmesriigid rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et tagada ja säilitada maksimaalne turvalisus Euroopa tuumajaamades ning elanike maksimaalne kaitse. Sellest hoolimata on praeguste ja tulevaste energiaprobleemidega tegelemisel oluline säilitada kainet mõistust. Seetõttu ei saa mööda vaadata tuumaenergiast kui madala süsinikdioksiidi heitkogusega tehnoloogiast. Küsimus seisneb tasakaalu leidmises tuumaenergia arendamise ja vahendite arendamise vahel, mis ennetavad selle tootmisega seonduvaid riske ja võitlevad tuumaõnnetuste mõjudega.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Sellel aastal on Ukraina linnas Tšernobõlis tuumakatastroofi 25. aastapäev. 26. aprillil 1986. aastal kahjustas süsteemitesti ajal reaktoris tekkinud ootamatu pingeimpulss reaktorianumat ja põhjustas palju plahvatusi. ÜRO andmete kohaselt saastus ala 500 km raadiuses tuumajaamast. Reaktori läheduses asuvatest piirkondadest evakueeriti umbes 115 000 inimest ja Valgevenest, Vene Föderatsioonist ja Ukrainast asustati pärast 1986. aastat ümber ligikaudu 220 000 inimest.

Tuumaõnnetused toimuvad eelneva hoiatuseta ja ootamatult. Tšernobõli õnnetus juhtus 25 aastat tagasi, kuid alles selle aasta märtsis oli õnnetus ka Fukushimas. Tuleks märkida, et õnnetuse põhjuseks oli voolukatkestusest tulenenud jahutussüsteemi tõrge ning et voolukatkestused on liikmesriikides sageli esinev nähtus. Ei ole kahtlustki, et peaksime ajaloost järeldusi tegema, kuid samas ei tohiks me Jaapanis toimunud katastroofi pärast ka hüsteeriliseks muutuda. See õnnetus on kõikjal maailmas tekitanud suuri tuumaohutusega seotud kahtlusi. Kõik viitab asjaolule, et tuumaenergiast saab lähitulevikus oluline energiaallikas ning seetõttu on absoluutselt vältimatu tagada energiasektori suurim teostatav ohutustase.

18. Infotund (küsimused komisjonile)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B7-0303/2011). Head kolleegid! Palun pange tähele, et alustame 40 minutit hiljem!

Komisjonile esitatakse järgmised küsimused.

  Gay Mitchell (PPE). – Austatud juhataja! Seda küsimust tõstatades tean, et murran teie puhul sisse lahtisest uksest, kuid ütleksin veel kord, et sellisel kujul infotund ei ole tõepoolest vastuvõetav.

Maailmas ei ole ühtegi parlamenti, kus infotund ei ole püha ja puutumatu. Palun teil uuesti see küsimus juhatusega teemaks võtta!

  Juhataja. − Gay Mitchell, asi ei ole juhatuses. See on esimeeste konverentsi otsustada, kuid kahtlemata tehakse Hannes Swoboda reformides ettepanekuid selle olukorra lahendamiseks. Ma nõustun teiega. See on täiesti ebarahuldav, kuid asusin istungit juhatama alles kell 19.40, nii et ma ei ole tõesti selle viivituse eest vastutav.

Küsimus nr 16, mille esitas Georgios Papanikolaou (H-000154/11)

Teema: Noorte tööpuudusega võitlemiseks kavandatavad assigneeringud uues eelarveprojektis

Juhtalgatuses „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” rõhutatakse, et kriisi tõttu langes tööhõive määr alla 69%, samal ajal tõusis töötuse määr 10%-le. Kui eeldada, et aastatel 2010–2011 tööturg stabiliseerub, tähendab see, et 2020. aastaks kavandatud 75% tööhõive määra saavutamiseks peab tööhõive määr keskmiselt kasvama pisut üle 1% aastas. Samas ulatub kuni 25-aastaste noorte töötuse määr peaaegu 20%-ni ning valitsev kriis suurendab seda määra veelgi, mis on vastupidine eesmärgile suurendada tööhõive määra 1% võrra.

Kuidas ja milliste eelarveprojekti assigneeringutega püüab komisjon järgmiseks aastaks saavutada ELi eesmärki tööhõive valdkonnas, st tööhõive kasvu keskmiselt 1% võrra?

Kas komisjon on seisukohal, et eelarves järgmiseks aastaks kavandatud assigneeringute vähendamised mõjutavad ELis haridusele, kutseõppele ja tööhõive edendamiseks üldiselt eraldatavaid summasid?

  László Andor, komisjoni liige. − Nagu te kõik teate, hõlmavad ELi põhieesmärgid Euroopa 2020. aasta strateegia raames tööhõive määra tõstmist 75%-le, vabastades vähemalt 20 miljonit inimest vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest, viies kooli pooleli jätnute osakaalu alla 10% ja tagades, et vähemalt 40% nooremast generatsioonist on 2020. aastaks omandanud kolmanda taseme hariduse.

Komisjon aitab liikmesriikidel neid eesmärke saavutada rahalise toetuse abil, eriti Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, ning poliitika kooskõlastamise ja ELi tasemel poliitikajuhiste andmise teel Euroopa poolaasta raames. 2011. aasta ühine tööhõivearuanne, mis põhineb komisjoni hinnangul liikmesriikide riiklike reformiprogrammide eelnõude kohta, kutsub üles parandama tööturu toimimist, võttes kasutusele töötajasõbralikumad maksusüsteemid ja muutes töö tasuvaks, tagades, et palgad peegeldaksid tulemuste paranemist, juurutades paindliku töökorralduse, et soodustada naiste edasist integreerimist tööturule, tagades, et pensionireformid hõlmaksid otsesemat seost hilisema pensionilemineku ja suurenenud pensionihüvitiste vahel, kaotades ajendid varakult pensionile minna ning seostades töötushüvitised konjunktuuritsükliga.

See tähendab, et turvavõrgustikke tuleks tugevdada aegadel, kui seda on kõige enam tarvis, nagu oleme viimastel aastatel näinud, ning raha tuleks säästa headel aegadel. Millal täpselt need head ajad saabuvad, on iga riigi enda otsus. Loodetavasti jõuame kõik sinna paari aasta jooksul. Praegustes väga keerulistes oludes on aga ka oluline, et riiklikud tööturuasutused aitaksid tööotsimisele paremini kaasa. Samuti peame vähendama tööturu segmentatsiooni. Tõendid näitavad, et konkreetsed inimrühmad, eriti need, kes töötavad ajutiste või ebakindlate lepingute alusel, on kriisi tulemusena tunduvalt rohkem kannatada saanud. Seetõttu on komisjon kutsunud liikmesriike üles võtma kasutusele tähtajatuid lepinguid, milles kaitseõigus tasapisi tõuseb.

Kuigi riiklike eelarvetega võrreldes väike, on Euroopa Sotsiaalfond aidanud liikmesriikidel hiljutisest kriisist välja tulla. Kooskõlas komisjoni teatisega eelarve läbivaatamise kohta ning viienda aruandega sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta annab Euroopa 2020. aasta strateegia nii selge ülevaate ühistest prioriteetidest kui ka raamistiku rahastamisprioriteetide määramiseks pärast 2013. aastat, võttes eesmärgiks aruka, säästliku ja kaasava majanduskasvu ning hõlmates ka inimkapitali arengut. Komisjon esitab oma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud juuni lõpus.

2012. aasta eelarve kohta sooviksin rõhutada, et komisjoni 20. aprillil vastu võetud eelarveprojekt on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi otsustega, mis sätestavad, et eelarvete konsolideerimise püüdlusi peavad täiendama ka kasvu soodustavad struktuursed reformid. Selle nimel rakendavad liikmesriigid meetmeid, et investeerida haridusse ja väljaõppesse. Komisjon on halduskulutustele kehtestanud piirava poliitika ja külmutanud oma nominaalsed halduskulutused. Siiski on komisjon teinud ettepaneku tõsta oma kulukohustuste ja maksete assigneeringuid vastavalt 3,7% ja 4,9%, keskendudes kulutustele, mis on seotud Euroopa 2020. aasta strateegiaga, hõlmates Euroopa Sotsiaalfondi, elukestva õppe programmi, programmi „Aktiivsed noored”, 7. teadusuuringute raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programme.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Tänan teid vastuse eest, volinik! Loomulikult meenutaksin teile, et töötuse määr, eriti Euroopa noorte hulgas, läheneb hetkel 20,5%-le ning on mõnel juhul kontrolli alt väljunud. Minu käsutuses olevate andmete kohaselt on see Hispaanias 43,5% ja Kreekas läheneb 36%-le – kordan, et seda noorte seas. Pidades meeles, et see kriitiline asjade seis on ühekordne juhtum, mida me ei oleks osanud kaks või kolm aastat tagasi ette näha, siis kas võiksime oodata komisjoni sekkumist sellesse konkreetsesse olukorda lisaks sellele, mida olete meile juba öelnud?

  Gay Mitchell (PPE). – Volinik, kas kaaluksite noorte tööhõive probleemidele piirkonnapõhist vastust? Avastate, et kõrgeim töötuse määr on madalaima haridustasemega inimeste seas, kes elavad mõnikord kohalike ametiasutuste hoonetes, kellel puudub juurdepääs haridusele ja kes sõltuvad sotsiaalhoolekandest.

Olemas on kohaliku arengu mudelid, mis on hakanud selle probleemiga tegelema piirkondlikul alusel. Kas komisjon kaaluks tööd koos liikmesriikidega, et tegeleda kõrgeima töötuse määraga piirkondade probleemidega?

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Nagu oleme juba kuulnud, on tööpuuduse tase nii Kreeka kui ka Euroopa noorte seas tohutu. Samal ajal on noored, naised ja immigrandid ühiskonna kõige haavatavamad rühmad, kui asi puudutab tööandjate tegevust – selle all pean silmas tööõigust ja kollektiivläbirääkimisi eiravat tegevust. Seega sooviksin teilt küsida, lugupeetud volinik, missuguseid meetmeid kavatsete rakendada noorte töötajate kaitsmiseks ebakindlate töökohtade ja tööandjate meelevaldse tegevuse eest?

  László Andor, komisjoni liige. − Euroopa Liidu olukord on üsna ebavõrdne. Üldine statistika – keskmised näitajad – on väga halvad, tõepoolest murettekitavad. Siiski on paljudel riikidel võrdlemisi head tulemused, ning need on suutnud noorte töötuse probleemiga edukalt võidelda isegi majanduslanguse aegadel. Eriti kehtib see Hollandi ja Austria, kuid teatud määral ka Saksamaa kohta. Kehvemate tulemustega riigid saavad nendest kogemustest õppida.

Edukal mudelil on palju komponente; niisamuti on palju põhjuseid ebaõnnestumiseks riikides, kus noorte töötus on tõusnud ühe kolmandikuni selle vanuserühma inimestest. Selles teises rühmas on hetkel nii mõnedki riigid – üle poole tosina. Seos hariduse ja tööturu vahel haridussüsteemi tulemuste parandamisel kõige olulisem – eriti olulised on kutseharidus ja edasiõppevõimalused –, mistõttu toetame sellesuunalisi reforme.

Peame kindlasti mängima rolli ka paremate töölepingute sõlmimisel, mispärast rõhutasime juhtalgatuses „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja sellele järgnenud dokumentides segmentatsiooni probleemi ning toetasime tähtajatute lepingute kasutamist, millel võib olla laialdasem tähtsus, kuid mis aitab eriti just nooremat põlvkonda.

Samuti toetasime noortegarantiisid, mida on mõnes liikmesriigis edukalt rakendatud; nende laialdasem kasutuselevõtt on väga paljulubav. Tahan tuua esile ka Euroopa Sotsiaalfondi noortele suunatud programme. Olen näinud nii mitmeidki. Arvan, et need on väga olulised, eriti kohtades, kus marginaliseerumise ja töövõimalustest ilma jäämise sotsiaalne oht on suur. Arvan, et Euroopa Sotsiaalfondi on võimlaik kasutada uuenduslikul moel; näiteid selle kohta on palju.

Oleme valmis levitama häid projekte, mis annaksid noorte kodukandis tööhõive- ja õppimisvõimalusi, kuid on ka palju näiteid sellest, kuidas luuakse võimalusi teistes riikides töötamiseks. Arvan, et eriti just praegusel ajal peame noorte tähelepanu pöörama ka mobiilsusvajadusele ja välisvõimalustele. Peame aitama oskusi arendada ja teavet levitada – võrgustik EURES on siinkohal väga kasulik ning seda toetab otseselt ka komisjon – ning suurendada ka mobiilsust, kuna töövõimalused ja vabad töökohad tekivad väga sageli eri piirkondades või riikides. See ei tohiks noorena takistuseks olla.

  Juhataja. − Küsimus nr 17, mille esitas Seán Kelly (H-000158/11)

Teema: Ühine põllumajanduspoliitika ja mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat

Vajadus piisavalt rahastatud ühise põllumajanduspoliitika järele, mis pakub üldisi hüvesid nagu näiteks ELi kindel ja säästev toiduainetega varustamine, mis tagab toiduainete stabiilse hinna nii põllumajandusettevõttes kui ka poeriiulil ja tugevdab maapiirkondade dünaamilist majandust, on praegu suurem kui kunagi varem, seda eeskätt seoses hiljutise energiahinna tõusu ning ebastabiilse olukorraga maailma mõnedes piirkondades.

Kas komisjon võib kinnitada, et piisavalt rahastatud ühisest põllumajanduspoliitikast, kui ta säilitab praeguse osa ELi eelarvest, saab mitmeaastases finantsraamistikus mingi reformi keskne osa, eelkõige pidades silmas olulist rolli, mis on ühisel põllumajanduspoliitikal jätkuvalt selliseid üldisi hüvesid pakkudes?

Küsimus nr 18, mille esitas Brian Crowley (H-000192/11)

Teema: Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine pärast 2013. aastat

Kas komisjon saab kinnitada, et toetab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tugevat ja hästi rahastatud ühist põllumajanduspoliitikat?

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Tulevane ühine põllumajanduspoliitika peab tõusma põllumajandust ohustavate probleemide kõrgusele. Viitan siinkohal toiduga kindlustatusele, põllumajandussissetulekute stabiliseerimisele ning kvaliteetsete ja väga ohutute toiduainete tootmisele. Samas peab aga ühine põllumajanduspoliitika tegelema keskkonna- ja piirkondlike probleemidega ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, toetades samas põllumajandustööstuste ning maapiirkondade konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Komisjon kavatseb esitada ühise põllumajanduspoliitika põhjaliku ja laiahaardelise reformi, mis nõuaks põllumajandusettevõtjatelt märkimisväärset panust Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse. Otsetoetuste keskkonnasõbralikumaks muutmise ja paremini suunatud maaelu arengu meetmete ühismõju tähendab, et ühine põllumajanduspoliitika pakub jõulisemat ja laiahaardelisemat tegutsemist keskkondlike avalike hüvede tagamisel.

Tugev ja põhjalik ühine põllumajanduspoliitika nõuab ka vastavat Euroopa Liidu eelarvet. Selle kohta esitab komisjon oma seadusandlikud ettepanekud järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks 2011. aasta juuni lõpus. Pärast seda esitab komisjon 2011. aasta teises pooles oma ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika reformimiseks, et tagada seadusandlike ettepanekute esitamise koordineerimine eelarve tasandil, võttes arvesse oma eesmärke tulevase ühise põllumajanduspoliitika jaoks.

  Seán Kelly (PPE). – Kiire meeldetuletus. Teatises ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks öeldakse, et kõikide tulevikueesmärkide saavutamiseks „on vaja, et säilitataks riiklik toetus põllumajandussektorile ja maapiirkondadele”. Teie, lugupeetud volinik, mainisite seda ise. Kuidas kavatsete tagada, et see toetus ühisele põllumajanduspoliitikale ELi uues mitmeaastases raamistikus säiliks?

  Liam Aylward (ALDE). – Nagu teate, lugupeetud volinik, on avalike hüvede ja toiduga kindlustatuse tagamisel väga märkimisväärne hind. Põllumajandustootjad peavad teadma, et saavad oma pingutuste eest õiglast tasu. Samuti peab neil olema võimalik planeerida.

Seda silmas pidades ja seoses ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimiste ettepoole nihutamisega küsin, millal loodab komisjon olla valmis avaldama üksikasjalikke ettepanekuid järgmiseks mitmeaastaseks raamistikuks ja ühise põllumajanduspoliitika eelarve eraldamiseks? Arvan, et on hädavajalik seda võimalikult kiiresti teada, kuna, lugupeetud kaasparlamendiliikmed, me töötame mõnes mõttes käsikaudu, teadmata, missugused finantsid hakkavad meie käsutuses olema.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Lugupeetud volinik! Teie öeldust näib, et ühises põllumajanduspoliitikas tehakse väga kaugeleulatuvaid muudatusi. Minu küsimus on seetõttu järgmine: kas need on pelgalt kvalitatiivsed muudatused või on kavas teha muudatusi ka selles, kuidas vahendeid eraldatakse näiteks üksikutele riikidele? Praegu on põllumajandusele eraldatud vahendid riikide vahel väga erinevalt jaotatud.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Tänan volinikku siiralt vastuse eest! Globaalses indeksis, mis näitab haavatavust toiduhindade tõusule, on 40 esimese riigi seas neli Euroopa Liidu liikmesriiki. Ma ei kahtle voliniku parimates kavatsustes selle eelarve suhtes, kuid mil määral suudab tulevane eelarve täita nii nõudlust toidu järele kui ka uusi keskkonnaeesmärke?

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Küsiti, kuidas suudab eelarve vastata toiduprobleemile, vastates samal ajal ELi aluslepingutes sätestatud eesmärkidele, mis käsitlevad ühist põllumajanduspoliitikat ja Euroopa 2020. aasta strateegiat. Vastus on, et saavutame selle mitme meetme abil, mida kavatseme selle reformi raames rakendada, et kõigepealt parandada endale kättesaadava rahastuse suunamist, tagada eri põllumajandusettevõtete kategooriate ja liikmesriikide lõikes maksete parem tasakaalustamine ning kasutada ka eelarvet stiimulina põllumajandusettevõtjatele lisaks toidukauba tootmisele kauba tootmiseks ka turule, kasutades ära hästisuunatud põllumajandustavasid.

Arvan, et niiviisi tagame, et ühise põllumajanduspoliitika tulevik, mis on sektoripoliitika, toob kaasa tulemusi mitmes sektoris ning seega demonstreerib ja tagab ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatud eelarve tõelist Euroopa lisandväärtust. Arvan, et niiviisi saame õigustada ühise põllumajanduspoliitika märkimisväärset eelarvet, mis vastab sellele poliitikale seatud eesmärkidele. On selge, et ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa põllumajandustootjate pakutav kaupade tootmine turule on proportsionaalne ressurssidega, mida suudame eraldada.

Eelarvest kõneledes peame arvesse võtma ka raamistikku ja üldist majanduslikku konteksti, milles seda eelarvet arutame – seetõttu on hetkel keeruline rääkida reaalsetest numbritest. Liikmesriigid pingutavad kulutuste vähendamise nimel; peame ka Euroopa tasandil suutma suunata enda käsutuses olevaid rahalisi vahendeid tõeliste prioriteetide saavutamiseks ja lisandväärtuse loomiseks Euroopas. Ma arvan, et niiviisi, Seán Kelly, saame õigustada ka ühise põllumajanduspoliitika märkimisväärset eelarvet, märkides ära selle poliitika positiivse mõju Euroopa ühiskonnale: nii turgudele toodetavate põllumajandustoodetele kui ka mitteturustatavale toodangule – tooted, mille eest turgudel ei maksta. Saame nendele eesmärkidele vastata nii põllumajandustootjatele tehtavate maksete kui ka teise samba kaudu – või investeeringute, kohalike toodete toomise toetamise kaudu.

Nagu ma juba sissejuhatuses ütlesin, tehakse mitmeaastase raamistiku ettepanekud juunis, ja alles pärast seda, sügisel, esitab komisjon õigusaktide ettepanekud. Komisjoni võetud meetmed on sellega täielikult kooskõlas, kuna oleme juba selle poliitika üldise kirjelduse esitanud teatises, mille komisjon väljastas eelmise aasta novembris. Juuni lõpus esitab komisjon mitmeaastase eelarveraamistiku ettepanekud. Nende ja teatise alusel, mis sisaldab üldisi reforme puudutavaid suuniseid, esitab komisjon sügisel õigusaktide paketi. Kui see aeg saabub, ei ole me kindlasti pimedusse jäetud, kuna mitmeaastane eelarveraamistik on juba esitatud.

Seega ei ole ühisesse põllumajanduspoliitikasse tehtud muudatused pelgalt kvalitatiivsed – meie eesmärkide suunamise parandamine –, vaid püüavad ka makseid liikmesriikide vahel jaotada, seda nii liikmesriikidesiseselt kui ka põllumajandusettevõtete eri kategooriate vahel, et kasutada olemasolevaid vahendeid püsititatud eesmärke silmas pidades paremini ära. Niisugune maksete tasakaalustamine ei ole mitte ainult õiglasem, vaid mobiliseeriks ka paremini eri põllumajandustootmisse kaasatud struktuure, et vastata uutele eesmärkidele, mida endale seame, kuna ajaloolised näited maksetest, mis põhinevad varasemalt saadud eraldistel, ei õigusta ennast enam praeguses kontekstis, kus seame ühtsele põllumajanduspoliitikale väga selgeid eesmärke.

Rareş-Lucian Niculescu, kuidas suudame tagada hea suhte toodete turule tootmise, toidukaupade ja keskkonnasõbralike kaupade vahel? Me ei saavuta seda, kui püüame põllumajandustootjaid veelgi enam koormata. Saavutame selle siis, kui püüame kasutada üht osa eelarvest stiimulina toota kaupu, kasutades põllumajandustavasid, mis peavad lugu keskkonnast, kuid ei nõua tingimata liiga suurt tootmiskulude tõusu. Seega, tänu sellele stiimulile ja põllumajandustootmise taset oluliselt mõjutamata, saavad Euroopa põllumajandustootjad toota kaupa turule. On muidugi selge, et turule kaupade tootmine on otseselt seotud eelarve suurusega, mida saame kinnitada, et katta sedasorti põllumajandustavadega seotud kulutused. Nõnda suudab ühine põllumajanduspoliitika kaasata selles reformis pakutud eesmärkide saavutamisse eri aspekte – majanduslikke, keskkonnaga seotud, kliimamuutusega ning maapiirkondade territooriumide ühtlustamisega seonduvaid tegureid.

  Juhataja. − Küsimus nr 19, mille esitas Spyros Danellis (H-000185/11)

Teema: Innovatsioon ja meetmed kliimamuutuste vastu

EL vajab oma ambitsioonikate kliimaalaste eesmärkide saavutamiseks uusi innovaatilisi tehnoloogiaid. Kliimamuutustega kohanemisest võiks saada majanduskasvu soodustav tegur, mis tähendab sadade tuhandete töökohtade loomist ning kõrgtehnoloogia eksportimist. Erainvesteeringud uutesse kõrge riskiteguriga väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse on aga ebapiisavad ning seetõttu sõltub Euroopa keskkonnahoidliku tehnoloogia innovatsioon suurel määral avaliku sektori poolsest rahastamisest. OECD on seisukohal, et ELile on ülimalt tähtis valitsustevaheline koostöö, kuna ELi 27 liikmesriigil on igaühel oma innovatsioonipoliitika ja ELil on palju mitmesuguseid programme (nt Euroopa majanduse elavdamise kava, Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET Plan), heitkogustega kauplemise süsteemi uute osalejate reserv (NER 300), Europe INNOVA, ühtekuuluvusfond).

Kas komisjon ei kaaluks seetõttu võimalust rakendada tööle valdkondadeülene spetsialiseeritud organ, mille ülesanne oleks asjade lihtsustamine, ühiste eesmärkide ja valikukriteeriumide väljatöötamine ning sidusrühmade teavitamine ELi programmidest keskkonnahoidliku tehnoloogia innovatsiooni valdkonnas?

Kas komisjon oleks nõus kaaluma uusi stiimuleid, nt iga-aastane auhind kliimaalase innovatsiooni eest?

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Võitlus kliimamuutustega on Euroopale suur katsumus ning tarvis on suuremaid jõupingutusi uurimistegevuse ja innovatsiooni vallas, et luua kliimamuutuste suhtes paindlik ühiskond, mille süsinikdioksiidi heitkogused on madalad.

Hetkel puudub nendes valdkondades ühine eriasutus, samuti puudub konkreetne stiimul, nagu varem mainitud iga-aastane kliimauuenduste auhind. Sellest hoolimata on ELi mitme poliitikavaldkonna ja programmi raames tehtud palju pingutusi koordineeritud tegutsemisviisi saavutamiseks.

Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle juhtalgatus, „Innovatiivne liit”, võeti vastu Euroopa majanduskriisist välja toomiseks ja olemasolevate sotsiaalsete probleemidega võitlemiseks. Investeerimine teadustegevusse ja innovatsiooni – kaasa arvatud uutesse tehnoloogiatesse, näiteks ökoinnovatsiooni – on selle strateegia tuum ning kavandamisel on uued finantsinstrumendid eesmärgiga saavutada oluline erasektori investeeringute tõus ning tagada jätkusuutlik ja pikaajaline kasv. Algatuse „Innovatiivne liit” osana on tehtud ettepanek luua Euroopa innovatsioonipartnerluste pilootprojekt, mille eesmärk on katta kogu innovatsiooniahel alates uurimis- ja arendustegevusest, et tagada sobivate tingimuste olemasolu uurimis- ja arendustegevuse tulemuste edukaks turuletoomiseks. Ettepanekuid muudeks Euroopa innovatsioonipartnerlusteks võib teha hiljem.

Teiseks pakub komisjoni roheline raamat nimega „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine” olulisi parandusi teadus- ja innovatsiooniprogrammi, mis on järgmise ELi mitmeaastase raamistiku osa.

Esiteks tehakse ettepanek ühendada teadustegevus ja innovatsioon, tuues kõik asjakohased Euroopa Liidu instrumendid ühise strateegilise raamistiku alla, et oleks võimalik rakendada tõeliselt valdkondadevahelisi strateegiaid, mis hõlmavad kõik innovatsioonisüsteemid alates uurimistegevusest kuni tehnoloogilise arengu, demonstreerimise ja turuni.

Peale selle tehakse ettepanek ühendada Euroopa Liidu rahastamine ühiskonna põhikatsumustega, näiteks kliimamuutustega. Selle eesmärk oleks kasutada Euroopa Liidu rahastust vahendina suuremate erasektori investeeringute saavutamiseks, näiteks rohelistes tehnoloogiates innovatsiooni valdkonnas.

Lõpetuseks tõstatatakse rohelises raamatus küsimus, kuidas oleks võimalik kasutada Euroopa Liidu rahastust, et toetada ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Komisjon on palunud asjassepuutuvatel osapooltel esitada oma panus rohelise raamatu teemasse 20. maiks 2011. aastal. Pärast seda, aasta lõpupoole, esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud selle Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonitegevuse tulevase rahastamise kohta.

  Spyros Danellis (S&D) . – (EL) Tänan teid vastuse eest, volinik! Soovin esitada küsimuse teie sektori põllumajanduse kohta: kuidas on teie arvates innovatsioonist kasu põllumajandustoodete ja toiduainetarnijate tootmisahelale, mitte ainult kliimamuutustega võitlemisel, vaid ka käsitledes ja ennetades kahjulikku mõju, mida kahtlemata maaelule avaldame.

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Praktilisel tasandil saame seda garanteerida põllumajandustootjate innustamisega, kasutada põllumajandustavasid, mis mitte ainult ei austa keskkonda ning pinnase, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kvaliteeti, vaid tagavad ka, et põllumajandustootjad suudavad vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ning hoida rohkem süsinikku pinnases.

Meie plaan, eriti ühise põllumajanduspoliitika teises sambas – kaasa arvatud investeerimismeetmetes, mille eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatel oma tegevust tänapäevastada –, on anda stiimul nendele investeeringutele keskendumiseks, et süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada. Näiteks ei oleks avaliku kaasfinantseerimise ulatus kõrgete või normaalsete süsinikdioksiidi heitkogustega traktori puhul sama, mis traktori või põllumajandusseadme puhul, millel on madalamad süsinikdioksiidi heitkogused. Seega kasutame avalikku rahastust stiimulina, et põllumajandustootjad seda küsimust kaaluksid.

Teiseks kavatseme luua instrumendi, mis aitab kaasa teadmistepõhisele põllumajandusele – niisugusele, mis võimaldab meil kasutada uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi, kaasa arvatud uurimusi, mis on tehtud arengu-uuringute ühisstrateegia raamistikus, ning kõiki nende tulemusi reaalselt rakendada. Loome Euroopa tasandil heade tavade ja innovatsioonivõrgustiku, mis hõlmab teadlasi, konsultante, juhendajaid, põllumajandusettevõtjaid ja toiduainetööstust, et tagada ahela lühendamine teadmise hankimisest kuni selle reaalse rakendamiseni. Niiviisi saame tänu tehnoloogiatele ja põllumajandusettevõtjate kasutatavatele põllumajandustehnikatele aidata peale majandusliku konkurentsivõime tagamise kaasa ka põllumajandustegevuse kliimamuutusi soodustava mõju vähendamisele.

  Juhataja. − Küsimus nr 20, mille esitas Nikolaos Chountis (H-000170/11)

Teema: Euroopa Liidu eelarve muutmise vajadus

2008. aastal alanud kriisi tõttu tõusis ELi liikmesriikide eelarvepuudujäägi ja võlanäitajate tase enneolematult kõrgele, suurendades seeläbi laenukulusid ning põhjustades tõsiseid laenukohustustest tulenevaid raskusi. Peaaegu kõik ELi liikmesriikide valitsused on võtnud vastu ranged kokkuhoiuprogrammid, et vähendada nii riiklikke kulutusi kui avaliku sektori investeerimisprogramme. Sellise tegevuse tagajärjed on avaldunud koheselt, tuues kaasa ulatusliku sotsiaaltoetuste vähenemise ja põhjustades majanduslanguse levikut. Kuigi ELi eelarve võiks olla üks majanduskasvu edendamise põhivahendeid, ei ole seda veel oluliselt ümber struktureeritud vastavalt üldiseks muutunud majandus- ja võlakriisist tulenevatele uutele arengutele.

Kas komisjon kaalub ettepanekuid ELi eelarve üldise restruktureerimise kohta, mis hõlmaksid ka eelarvesuuniste ja -assigneeringute muutmist, et aidata liikmesriikidel reageerida kriisi sotsiaalsetele tagajärgedele ja toetada nende püüdlusi majanduskasvu suurendamiseks?

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. − Komisjonile esitatud küsimus viitab tegelikult Euroopa majanduse tõelise olukorra diagnoosile ja ka selle haiguse rohule. Saan teatud määral jagada nii diagnoosi kui ka rohtu. Jah, elame kasinuse Euroopas, mis tähendab sotsiaalselt valusaid säästmisi, mis on poliitiliselt kulukad ja majanduslikult vajalikud, kuid samal määral teevad ka Euroopa majanduse väga hapra paranemise teatud mõttes keerulisemaks.

Euroopa Komisjon toetab nüüd kindlalt eelarvete konsolideerimist kui säästva arengu üht eeltingimust, kuid oleme rohkem kui kunagi varem teadlikud probleemi „taaskäivitamine vs. kasinus” tundlikkusest, mida veel tänagi kolleegiumis arutati. Kui mõtlete pikas perspektiivis ja loete 2020. aasta strateegiat, on see selge, nii nagu ka ühtse turu strateegia taaskäivitamise puhul, kuid praegu on oluline vabastada Euroopa majanduse potentsiaal. Praegu peaks vastus olema Euroopa eelarve, kuna hetkel vajame majanduskasvu ja töökohti.

Seda Euroopa eelarve konkreetse laadi tõttu, mis keskendub investeeringutele. Riigieelarved seisnevad peamiselt sotsiaalsiiretes; Euroopa eelarve seisneb peamiselt investeeringutes, mistõttu võib sellel olla mitmekordistav mõju töökohtadele ja majanduskasvule, ning kui vaatame 2012. aasta ettepanekut, siis koos konkurentsivõimega kasvab ka sidusus, strukturaalne rahastamine ning teadus- ja arendustegevus. Teine kasvavate kulutuste kategooria on migratsioon. Seega on seda tüüpi kulutused majanduskasvu ja töökohtade seisukohalt edasiviivad. Pikas perspektiivis peaks sama kehtima ka järgmist finantsperspektiivi puudutava ettepaneku kohta, mille esitame juuni lõpus ja mis lisab palju sellele, mida olen öelnud energia ja üleeuroopalise infrastruktuuri kohta, mis on samuti majanduskasvu ja töökohtade seisukohalt edasiviiv.

Seega võin öelda, et Euroopa eelarve võiks oma olemuse tõttu olla mehhanism, mis asendab kasinusaegadel normaalselt riiklikul tasandil investeerimiskärpeid. Seega peaksime Euroopa eelarve potentsiaali maksimaalselt ära kasutama.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Tänan teid vastuse eest, volinik! Ma ei tea, kas komisjon arutab hetkel viimaseid pressiteateid Kreeka võla kohta, kus räägitakse ka salajastest kohtumistest, võlgade restruktureerimisest, uutest laenudest ja võimalusest, et Kreeka lahkub euroalast. Samal ajal elame memorandumi tugevate mõjude all. Säästva arenguta seda võlga ära ei maksta ning majandus ei parane. Minu küsimus on: missuguseid eelarvega seotud meetmeid praegu välja pakute, et aidata kriisis kannatada saanud riike, näiteks Kreekat?

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. − Tunnistan seda, kuid loomulikult oli see sedavõrd oluline ja pakiline probleem, et eelmise nädala kohtumiselt lekkinud teavet arutati kolleegiumis.

See õhutab spekulatsioone. Sedasorti teabelekkel on oma hind ning see, mis sellest Kreekat ümbritsevast halvenevast õhustikust tuleb, ei aita Kreekat. Järgmiste kohtumiste mureküsimus on Kreeka restruktureerimiskava ja tingimusliku abi päästepaketi tingimused. Siiski ei ole ma siin selleks, et arutada, milles peaksid komisjoni pädevad liikmed ja Rahvusvaheline Valuutafond koos Kreeka esindajatega kokku leppima.

Saame vaid loota, et riigisiseselt tehakse parimad võimalikud pingutused, mis on poliitiliselt ilmselt väga valusad ja rakendamisel valitsusele kulukad. Tunnistan, et teabeleke õhutab spekulatsioone ja põhjustab Kreeka potentsiaalseks taastumiseks vajalike tingimuste halvenemist.

  Juhataja. − Küsimus nr 21, mille esitas Marian Harkin (H-000161/11)

Teema: Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

Kas komisjon võiks Euroopa vabatahtliku tegevuse 2011. aasta raames parlamenti teavitada Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomist käsitleva õigusloomeprotsessi hetkeseisust?

Kas komisjon võiks eelkõige täpsustada, milliseid meetmeid kavatsetakse võtta üldsusega konsulteerimise tulemuste alusel, ning öelda, millised konkreetsed katseprojektid on praeguseks välja valitud?

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Püüan lühidalt vastata.

Lissaboni leping sätestab Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse moodustamise eesmärgiga luua raamistik noorte eurooplaste ühisteks panusteks humanitaarabioperatsioonide tegemiseks liidus. Eelmisel, 2010. aastal, vaatasime uuesti läbi olemasoleva vabatahtlikkuse olukorra, korraldades kahepoolseid kohtumisi, uurimistööd ja pühendades sellele 2010. aasta septembris konverentsi. Selle tulemusena võtsime 23. septembril vastu teatise, milles visandatakse korpuse jaoks etapiline lähenemisviis.

Esimene inventari kontrollimise faas võimaldas meil tuvastada praegused lüngad, vajadused ja tingimused, mille alusel vabatahtlikud korpused annavad Euroopa humanitaarabisse positiivse panuse. Sel, 2011. aastal, on põhitegevus lähenemist edasi arendada, korraldades muu hulgas avaliku konsultatsiooni sidusrühmadega, mille tulemused avaldatakse selle kuu, 2011. aasta mai lõpuks. Teiseks on ettevalmistav tegevus, mis võimaldab komisjonil rahastada pilootprojekte, mille eesmärk on valida, välja õpetada ja tööle rakendada piiratud arv vabatahtlikke, pidades silmas seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist. Kolmandaks teeme täieliku mõjuhindamise, mis teavitab meid vabatahtlike korpuse potentsiaalsetest majanduslikest ja sotsiaalsetest mõjudest. Nende tegevuste tulemused toetavad määruse ettepanekut, mis esitatakse 2012. aastal.

Avalike sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide ja valitud poliitprojektide tulemused esitatakse sellele teemale pühendatud konverentsil 2011. aasta juunis, sedakorda Budapestis, Ungari presidentuuri patronaaži all.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Arvestades, et aega napib ja volinik on mu küsimusele juba üsna põhjalikult vastanud, ei ole mul rohkem küsimusi.

  Juhataja. − Küsimus nr 22, mille esitas Bernd Posselt (H-000169/11)

Teema: Humanitaarabi Liibüale

Kuidas annab komisjon humanitaarabi mässulistele ja süütutele tsiviilelanikele Liibüas ja teistes Põhja-Aafrika kriisipiirkondades? Kuidas hindab komisjon oma sellekohast tegevust viimastel kuudel?

Küsimus nr 25, mille esitas Sarah Ludford (H-000193/11)

Teema: Reageerimine tsiviil- ja sõjaliste katastroofide korral

Liibüa konflikt on näidanud, kui oluline on, et Euroopa oleks suuteline mobiliseerima oma mitmesuguseid ressursse kiireks reageerimiseks.

Kas komisjoni arvates on paranenud ELi suutlikkus koondada nii sõjalisi kui ka humanitaarjõudusid koordineeritult?

Kas on liigutud edasi soovituse osas luua alaline organ, mis kooskõlastaks ELi ja liikmesriikide reageerimist nii tsiviil- kui ka sõjaliste katastroofide korral?

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Liibüa kriisi algusest peale on Euroopa Liit täitnud oma kohustust leevendada tsiviilisikute kannatusi, andes õigeaegset ja kaalukat humanitaarabi.

Praeguseks on komisjon eraldanud 50 miljonit eurot – 40 miljonit eurot meie humanitaarabi eelarvest ja 10 miljonit eurot tsiviilkaitse eelarverealt –, samal ajal kui 27 liikmesriiki on ühiselt panustanud 52 miljoni euroga, andes ELi humanitaarabi kogusummaks 102 miljonit eurot. Oleme kahtlemata kõige suuremad abistajad, kes tegelevad Liibüa inimeste vajadustega.

Meie humanitaarahastus toetab tegevusi, mida viivad ellu meie partnerid, ÜRO agentuurid, Punane Rist ja Punane Poolkuu ning valitsusvälised organisatsioonid. Meie tegevuste hulka kuuluvad nii tungivate vajadustega tegelemine Liibüas kui ka sealt põgenenud inimeste vajaduste täitmine. Tänase päeva seisuga on riigist turvalisemat elu otsima läinud 740 000 moslemist võõrtöötajat.

Liibüas evakueerisime muu hulgas mere kaudu umbes 2000 Misrata tsiviilisikut, jagasime Misratas ja teistes Liibüa piirkondades toitu, vett, hügieeni- ja meditsiinitarbeid ning jagasime toidu valmistamiseks vajalikke aineid, kuna eeldame, et järgmise nelja kuni kuue nädala jooksul toiduolukord halveneb.

Liibüa piirialadel toetab komisjon hädaabivarude ennetavat jagamist. Samuti toetame Liibüast lahkunud inimeste operatsioone Tuneesias, Egiptuses ja Alžeerias.

ELi tsiviilkaitsemehhanismi on rakendatud kahel korral: esmalt selleks, et toetada liikmesriikide konsulaaroperatsioone meie kodanike evakueerimiseks – evakueeritud on 5800 eurooplast –, ja teiseks Tuneesiasse ja Egiptusesse lõksu jäänud võõrtöötajate kojunaasmise hõlbustamiseks. Oleme komisjoni abiga korraldanud liikmesriikidest 157 lendu ja rahastanud ka Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni kaudu kolmandate riikide kodanike kodumaale naasmist. Kokku on turvaliselt koju jõudnud üle 56 000 inimese. See aitab loomulikult vähendada ka ohtu, et Euroopasse saabub immigrantide laine.

Hoolimata jätkuvatest lahingutest, mis on laienenud Liibüa eri piirkondadesse, teevad humanitaarorganisatsioonid märkimisväärset tööd, et suurt humanitaarkatastroofi ennetada. Praegusel hetkel on meie põhimure jätkuvalt see, et suurtel Liibüa aladel, mis on Gadaffi võimu all, on nende humanitaartöötajate juurdepääs piiratud.

Soovin teile kinnitada, et komisjon jätkab oma jõupingutusi selle konflikti tõttu kannatavate inimeste aitamiseks.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja, volinik! Tänan teid väga teie pühendumise eest selles küsimuses! Tahan seda tungivalt rõhutada. Sooviksin esitada järgmise küsimuse: eile või täna esitas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon palve lahingutegevus peatada, et oleks võimalik kanda hoolt inimeste humanitaarvajaduste eest. Kas humanitaarabi jõuab üldse enamikuni Liibüa elanikkonnast ja missugune protsent riigist või elanikkonnast on teie hinnangul abiorganisatsioonidele kättesaamatu?

  Sarah Ludford (ALDE). – Lugupeetud volinik! Parlamendi resolutsioonide ja nõukogu eelmise detsembri järelduste valguses soovin küsida, kas oskaksite anda hinnangu edusammudele, mis on tehtud pärast 2006. aasta Barnier’ aruannet tõeliselt sidusa kiirreageerimis- või katastroofidele reageerimise mehhanismi nimel: niisuguse mehhanismi nimel, mis ühendab humanitaar-, tsiviilkaitse- ja sõjaväelised väärtused ning millel on eelnevalt tuvastatud ressursibaas liikmesriikidelt, mitte ad hoc lähenemine? Kas saame oma tegevuse kontrolli alla? Kas saate seda meile kinnitada?

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Vastusena esimesele küsimusele on juurdepääs aladele Liibüas, kus toimuvad sõjalised operatsioonid, piiratud, kuid oleme siiski suutnud tänu humanitaartöötajate vaprusele jõuda kahe kannatada saanud elanikkonna juurde Misratas ning vaidlustatud linnadesse rannikualadel. Meil ei ole õnnestunud pääseda Liibüa lääneosas, Gaddafi kontrolli all olevatel aladel elavate inimeste juurde.

Samuti teeb meile suurt muret see, et kasvamas on riigist põgenevate liibüalaste arv. 740 000 inimesest, keda täna mainisin, on umbes 50 000 liibüalased ning just nende arv kasvab, sundides meid nende inimeste aitamiseks veel ühe probleemiga tegelema. Enamik neist kolib elama vastuvõtvatesse kogukondadesse Tuneesias ja Egiptuses. Nüüd peame leidma viisi nende kogukondade toetamiseks.

Mis puudutab tulevahetuse peatamist, siis oleme palunud selle lõpetamist, et pääseda humanitaarabi ohutuks andmiseks sündmuskohta ning loomulikult toetame selles väga ÜROd. Võin teile kinnitada, et oleme pidevas kontaktis ÜRO ja UNHCRiga, et saaksime abistajad oma kohtadele saata kohe, kui selleks võimalus avaneb, nagu oleme nüüdseks teinud paljudel juhtudel, näiteks Misrata puhul.

Koordineeritud vastuse kohta oli eraldi küsimus. Kas tohin jätkata vastusega sellele küsimusele? Oleme teinud märkimisväärseid edusamme töö edendamisel, et tugevdada ELi katastroofidele reageerimise suutlikkust, mida ülemkogu eelmise aasta lõpus üksmeelselt toetas. Kavatseme kiirendada selle teatise rakendamist, luues selle kalendriaasta lõpuks ööpäevaringse ja kõikidel nädalapäevadel töötava Euroopa hädaabireageerimiskeskuse. See luuakse praeguse järelevalve- ja teabekeskuse ning ka humanitaarabi osutamise erimeeskondade alusel, mis tegutsesid ECHOs. Sellel on füüsiline suutlikkus töötada ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas.

Viimase aasta jooksul oleme eriti Haiti katastroofile, Pakistani üleujutustele ja praegu Liibüas toimunule reageerimise kontekstis loonud väga tugevad ja tõhusad töösidemed ELi Euroopa välisteenistuse sõjalise staabiga, nii et nüüd arvab ELi sõjaline staap kontaktametnikud humanitaaroperatsioonil osalejate hulka, nii et saame tagada, et kavandame tegevust üheskoos ja ka tegutseme üheskoos.

Vastus teie küsimusele on: jah, me teeme edusamme. Kahjuks oleme eelmise aasta sündmuste tõttu 2010. aastal ja ka sel aastal seisnud silmitsi ebatavaliselt keeruliste oludega, mis on andnud väga suure tõuke selle tööga edasi minemiseks.

  Juhataja. − Küsimus nr 24, mille esitas Pat the Cope Gallagher (H-000190/11)

Teema: Konserveeritud kalatooted kui toiduabi osa

Kas komisjon on lisanud Euroopa Liidu poolt humanitaarkriisi all kannatavatele maadele saadetava toiduabi pakkide koosseisu ka töödeldud ja konserveeritud kalatooted? Kas komisjon on nõus, et töödeldud ja konserveeritud kalatooted sobivad toiduabiks ideaalselt, kuna nad on valgurikkad, neil on pikk säilivusaeg ning neid saab kiiresti tarnida?

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Euroopa Liit on üks suurimaid toiduabi andjaid. Komisjon on võtnud endale kohustuseks tagada, et kõige haavatavamad inimrühmad saaksid juurdepääsu ohutule, piisavale ja toitvale toidule. Komisjon ei rakenda ise abioperatsioone. See rahastab partnerorganisatsioone – ÜRO agentuure, rahvusvahelisi valitsusväliseid organisatsioone, Punase Risti peret – või partnereid, kellel on ulatuslikud abioperatsioonide korraldamise kogemused kõige haavatavamate inimeste seas.

Meie ülesandeid täitvatel partneritel on iga konkreetse juhtumi korral volitused otsustada, missugused on kõige sobivamad toiduabi vajadused. Õhutame neid ostma võimalikult palju kohalikku toitu. Miks? Sest niiviisi osutavad nad vajalikku abi kohalikele põllumajandustootjatele ning tulemuseks ei ole olukord, kus toidame küll inimesi, kuid hävitame samal ajal kohalike põllumajandustootjate elatise, tuues kaasa omaenda toidu. Komisjon tunnustab alati niisuguseid valikuid ja tagab, et arvesse võetaks ka eri tegureid, nagu kaupade kättesaadavus ja toiteväärtus, kohalike elanike toitumisharjumused, toiduvalmistamisvõimaluste olemasolu ja kulukaalutlused, kaasa arvatud transpordikulud.

Sellel alusel määratakse meie toiduabi täpne koostis. Loomulikult on konservtoidul, sealhulgas konserveeritud kalatooted, teatud eelised, kuna need säilivad pikka aega ning sobivad seetõttu tagavaradeks. Samuti on sellel ka miinuseid, mis on mõnikord seotud kulutuste või kohalike elanike toitumisharjumustega. Seega peame alati veenduma, et meie tegevus aitab inimesi kõige tõhusamal moel.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Tänan teid vastuse eest, lugupeetud volinik! Usun teie sõnu. Olete oma kõnedes mitmel korral maininud toiteväärtust ning konserveeritud kala täidab õigupoolest kõik nõudmised: see on odav, valgurikas, seda ei ole tarvis külmikus transportida ega saabumisel külmas hoida ning loomulikult on sellel väga pikk realiseerimisaeg. Ning kui rääkida küpsetamisest, siis kala on juba valmis. Pean siin eelkõige silmas makrelli ja heeringat.

Püüan teile öelda, et ehk kasutaksite oma kontoreid, et vähemalt soovitada konserveeritud kalatoodete kasutamist? Meie oleme seda rahastavad inimesed ning mulle meeldiks, kui saaksin võimaluse kohtuda kellegagi teie peadirektoraadist, et seda asja arutada, kuna olen pärit piirkonnast, kus kala on külluslikult, kuid ühtki muud tüüpi tööd ei ole. Peaksime püüdma omaenda inimesi aidata ning seeläbi aidata ka teisi.

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Teie mõte peab paika. Peame otsima kõrget toiteväärtust ja kasutuslihtsust. Samas sooviksin hoiatada komisjoni sekkumise laiendamise eest, otsustades ette ära, missugune peaks olema toiduabi koostis mis tahes suvalise juhtumi korral.

Oleme Euroopa Liidus toiduabivaldkonnas võtnud väga olulise juhirolli, muutes toiduabi mittesiduvaks – teiste sõnadega ei nõudnud me seda, et Euroopa toiduabi peaks sisaldama Euroopas toodetud toitu. Mõnikord kasutatakse toiduabi andmisel Euroopa põllumajandussaaduste ülejääki.

Küll aga nõuame, et inimestele antav toit oleks igal juhul konkreetsetele oludele kõige sobivam. Ning miks me seda teeme? Kui oma toiduabi mittesiduvaks muudame, võimaldab see meie partnerorganisatsioonidel osta toitu kohalikelt tootjatelt, keda see innustab. Me ei too toitu Euroopast, hävitades kohalike põllumajandustootjate elatisallika ning andes neile seejärel arenguabi, tuues veelgi enam toitu, kuna meie toiduabikava on olnud läbi mõtlemata.

Võin teile kinnitada, et maailmas nähakse Euroopa niisugust käitumist õige otsusena ning arengumaade inimesed ja arengupartnerid aplodeerivad meile niisuguse toiduabikava eest. Sellegipoolest toetame ka oma toidu kasutamist ja sellel juhul on konserveeritud kalatooted väga sobilikud. Võin teile kinnitada, et püüame teha õiget asja. Kui see on õige asi, siis loomulikult soodustame seda.

Olete meie teenistustes väga teretulnud – suhtleme Euroopa Parlamendiga alati väga hea meelega.

  Juhataja. − Paruness Sarah Ludford, saite oma küsimusele vastuse. Kas soovite saada lisaküsimust? Kas asi on selles? Olete oma küsimusele vastuse saanud.

  Sarah Ludford (ALDE). – Jah, tõepoolest! Ülemkogu eelmise aasta detsembri järeldustes kõneldi komisjoni 2011. aasta jooksul tehtud eri ettepanekutest. Ma ei saa väita, et olen selles valdkonnas asjatundja, kuid need ei ole uudistesse jõudnud, ning tundsin huvi selle vastu, kas mõni nendest ettepanekutest on ka tehtud. Lähen tagasi minevikus tehtud ettepanekute juurde, mida pakkusid välja ka minu fraktsioonikaaslased, luua kiiresti tegutsev ELi organisatsioon. Parlament kutsus üles looma Euroopa kodanikukaitse üksust, mis on idee poolest mingit tüüpi püsiv organ, et me ei peaks edaspidi enam lootma sellele peost suhu tegevusele. Looksime mehhanismid, et saaksime väga kiiresti tegutsema asuda. Tean, et ütlesite, et oleme edusamme teinud, kuid kas saavutame varsti ka tõeliselt ideaalse olukorra?

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Nõukogu järeldused andsid meile mandaadi töötada Euroopa kodanikukaitse suutlikkuse loomise nimel, mis oleks ennustatav ja valmis viivitamatuks tegutsemiseks, põhinedes meie liikmesriikide tegutsemismoodulitel, mida saame katastroofi korral kohe mobiliseerida ja vajalikku kohta transportida.

Meie praegune seis on tegelikult üsna muljetavaldav, kuna liikmesriigid on meie juures registreerinud juba 104 moodulit ning meil on nende lubadus, et saame neid mobiliseerida ja prognoositaval viisil abi osutada, senikaua kui liikmesriigid ei vaja neid mooduleid kodus samade katastroofidega võitlemiseks.

Peame veel töötama kitsaskohtade leidmise ja nende lahendamise nimel. Teeme selle nimel kaalutlevalt tööd ning pöördume seejärel oma volitavate keskkondade, nõukogu ja parlamendi poole, et saada teie heakskiit kavale, mida kavatseme nende kitsaskohtade lahendamiseks kasutada.

Eelmisel aastal kavandatust kiiremini edeneb Euroopa hädaabireageerimiskeskuse loomine. Võin teile kinnitada, et see muudaks nii mõndagi, kuna võimaldaks kiirendada stsenaariumite kavandamise protsessi – mis tüüpi katastroofideks peame valmis olema – ning ka osalevate liikmesriikide vahendite modelleerimist.

Kõike muutvad sõnad olid „liikmesriikide vahatahtlik osalus”. Siis aga, kui see kohustus on juba võetud, kuuluvad need vahendid ühendusele ning võime neid vajaduse korral kasutada.

  Juhataja. − Küsimus nr 26, mille esitas Jim Higgins (H-000157/11)

Teema: Kliimamuutus ja põllumajandustootjate roll

Kui oluliseks tuleks komisjoni arvates pidada põllumajandustootjate rolli võitluses praegu ühe suurima keskkonnaprobleemiga, seoses süsiniku neeldumise, metsade ja muude meetmetega?

Kuidas komisjon kavatseb põllumajandustootjaid toetada kliimamuutuse vastu võitlemisel?

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. − Nii põllumajandus kui ka metsandus võivad ELi kliimaeesmärkide saavutamisel mängida loomulikult olulist rolli ning põllumajanduse muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heitkogused on lisatud ka ELi jagatud kohustuse mehhanismi, kuid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud (nn LULUCF) CO2 heitkogused ja nende eemaldamine ei ole osa praegusest heitkoguste vähendamise eesmärgist, mis võeti vastu 2008. aastal kliimamuutuste ja energiapaketi raames.

Siiski palusid Euroopa Ülemkogu ja parlament selle paketi osana komisjonil 2011. aasta keskpaigaks hinnata selle ELi vähendamiskohustusest väljajätmise üksikasju ning tegema vajaduse korral seadusandliku ettepaneku. Seega kavatseb komisjon sellel suvel ehk siis kohe avaldada asjakohase teatise.

Kaasamine võib tugevdada meie kliimakohustuste keskkondlikku terviklikkust, tagades, et kaetud oleksid kõik heited ja kõrvaldamised, muutes samal ajal nähtavamaks põllumajandustootjate ja metsaülemate püüdlused säästliku maakasutushalduse abil hinnalangust suurendada.

Praegune ühine põllumajanduspoliitika hõlmab instrumente, mis tegelevad kliimamuutustega peamiselt mitme vastastikku kasuliku põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning kliimameetme kaudu. Esimene sammas annab sissetulekutoetust põllumajandustootjatele, kes peavad kinni pidama nõuetele vastavusest – põhimõttest, mis hõlmab baaskohustusi, millest mõned on kliimameetmete seisukohalt olulised. Teise samba maaelu arengu poliitika muudab liikmesriikidele kättesaadavamaks kindlama suunitlusega kliimameetmed.

2008. aasta tervisekontroll kinnitas taas kliimamuutuste rolli ühe põhiprobleemina, millega tuleb tegeleda, ning maaelu arengu poliitika raames on juba võimalik toetada metsandusega seotud meetmeid, näiteks metsastamist.

Reformitud keskkonnasõbralikuma esimese sambaga ühist põllumajanduspoliitikat, millega võeti kasutusele lepinguvälised ja iga-aastased keskkonnategevused, mis lähevad nõuetele vastavuse tingimustest kaugemale, ning rohkem kliimameetmetele keskenduva teise sambaga, mida toetab professionaalne põllumajandusettevõtjatele mõeldud nõustamisteenus, saaks kohandada põllumajandustootjaid maakasutussüsteemide haldamisel abistama, et aidata kaasa kliimameetmete võtmisele (kliimamuutuste leevendamine) ja olla kliimamuutustest vähem sõltuv (kohandamine). Just seda kavatseme järgmise ühise põllumajanduspoliitikaga saavutada.

  Jim Higgins (PPE). – (GA) Soovin tänada volinikku. On selge, et tema poliitika liigub õiges suunas. Põllumajanduse rolli seisukohalt minu koduriigi majanduses on see tõepoolest väga oluline. Näiteks 2010. aastal oli ELi netosiire Iirimaa põllumajanduse eelarvesse hinnanguliselt 978,3 miljonit eurot. On selge, et põllumajandustootjad on valmis teiega koostööd tegema nii kliimamuutustega kui ka teistes samalaadsetes küsimustes, kuid kui soovime sedasorti koostööd saavutada, peavad nad saama hüvitisi ja raha. On selge, et nad on koostöövalmis, kuid samas ei ole neil võimalik koostööd teha ilma hüvitise, ökonoomika, rahata.

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. − Arvan, et oleme üldjoontes ühel nõul. Kasutate sõna „hüvitis”. Eelistan öelda, et ühine põllumajanduspoliitika peaks liikuma rohkem olukorra suunas, kus inimestel, kes annavad midagi üldiseks hüvanguks, peaks olema võimalik saada abi. Seeläbi muutub põllumajandustootjatele kliima, vee kvaliteedi või mille iganes suunas liikumine reaalsemaks ja konkreetsemaks valikuks ning meie saaksime põllumajandusele antavatest toetustest suuremat väärtust. Vähemalt niiviisi me üldjoontes komisjonis mõtleme.

  Juhataja. − Küsimus nr 27, mille esitas Justas Vincas Paleckis (H-000162/11)

Teema: Sooline võrdõiguslikkus kliimamuutuse vastases võitluses

Ülemaailmse 2011. aasta kliimaohtude indeksi järgi on 35 riigi seas, kus kliimaohud on kõige suuremad, ka kuus Euroopa Liidu riiki. Naised on kliimamuutuse seisukohast kõige kaitsetumas seisundis, sest nad moodustavad suurema osa vaeseimast elanikkonnast. Kuigi sooline võrdõiguslikkus on tunnistatud kestliku arengu ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise vajalikuks eeltingimuseks, ei pöörata sellele põhimõttele kliimamuutust käsitlevas poliitikas ekspertide arvates piisavalt tähelepanu. On ilmne, et puudub menetlus naiste kaasamiseks kliimamuutuse vastasesse võitlusse.

Milliseid meetmeid kavatseb Euroopa Komisjon võtta, et kaasata Euroopa Liidu kliimamuutuse vastase võitluse poliitikasse soolise võrdõiguslikkuse mõõde?

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. − Euroopa Liit on olnud pikka aega soolise võrdõiguslikkuse edendaja. Selle toetamiseks on komisjonil hästi sisse töötatud laiaulatuslike konsultatsioonide praktika nii komisjoni sees kui ka sellest väljaspool. Eriti hästi võimaldab kõikide komisjoni osakondade omavaheline konsultatsioon arvestada soolise võrdõiguslikkuse aspekte kõikides seadusandlikes ettepanekutes ja muudes algatustes, kaasa arvatud kliimamuutustega seoses.

Komisjon tunnistab kliimamuutuste suurt sotsiaalset mõju naistele ning ka naiste olulist rolli kliimamuutuste vastu võitlemisel. 2009. aasta oktoobris kutsus komisjon üles looma platvormi, mis võimaldaks naistel ennast kuuldavaks teha, seda eriti kliimamuutuste vastu võitlejatena.

Lisaks sellele teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide ja ELi eesistujariikidega, et töötada välja indikaatorid nn Pekingi tegevusplatvormi 12 murettekitavat valdkonda käsitlevaks järeltegevuseks ELi tasandil.

Selles suhtes on komisjon naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2010−2015 sätestanud, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi edasise töö üks prioriteetidest on naisi ja keskkonda käsitlevate indikaatorite väljatöötamine. Samuti oleme aru saanud, et järgmise aasta esimeses pooles soovib eesistujariik Taani töötada selles vallas välja indikaatorid, millega keskendutakse peamiselt kliimamuutustele. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut koostab raporti ning nõukogu võib Taani eesistumise semestri lõpupoole vastu võtta sellekohased konkreetsed järeldused.

Seega on kliimamuutusi ja naisi puudutavad küsimused vägagi päevakorras.

  Justas Vincas Paleckis (S&D). – Tänan teid põhjaliku vastuse eest! Paar aastat tagasi teatas komisjon, et praegu on peamine julgeolekuoht kliimamuutused ning inimkonnal on umbes kümme aastat aega, et toimunud muutusi heaks teha. Mina isiklikult olen arvamusel, et majanduskriis, revolutsioonid Põhja-Aafrikas ja nüüd ka Fukushima on juhtinud tähelepanu kliimamuutustevastasest võitlusest eemale. Kas ka teil on selline mulje jäänud?

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. − On selge, et meil on viimastel aastatel olnud väga palju probleeme. Siiski, kui rääkida näiteks Põhja-Aafrikast, siis pean ütlema – nagu just mainiti –, et Tuneesias alanule andis muu hulgas tõuke ka sealsete toiduhindade tõus.

Arvan, et maailm nägi, et kliimamuutused ei ole ainuke põhjus, miks meie toiduhinnad tõusevad, kuid need mitmekordistavad seda ohtu. Need muudavad muud tüüpi ohud hullemaks. Siin olukorras ei ole võimalik valida vaid üht võimalust. Siiski arvan, et paljuski jõuab üha enamatele riikidele, valitsustele, ettevõtetele ja sektoritele kohale, et olemas on seos selle vahel, kuidas tegeleme kliimamuutustega, ja selle vahel, kuidas tagame inimeste julgeoleku.

  Juhataja. − Küsimus nr 28, mille esitas Zbigniew Ziobro (H-000164/11)

Teema: CO2 heitkoguste vähendamise kulud Euroopa Liidus

Euroopa Liit kavatseb vähendada CO2 heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra. Sedavõrd ambitsioonikas eesmärk mõjutab kahtlemata liikmesriikide majandust. Juba praegu paigutavad paljud ettevõtted oma tootmistegevuse ümber väljapoole Euroopa Liitu, sest nad ei ole võimelised kandma liidu kliimapoliitikast tulenevaid kulusid.

Kas komisjon on teinud arvutusi, mis võimaldaksid hinnata CO2 heitkoguste sellisel määral vähendamise mõju liikmesriikide majandusele?

Milliseid liikmesriike mõjutab kõnealune eesmärk kõige rohkem ja millist mõju avaldab see nende SKP-le?

Kui suured oleksid liikmesriikide majandusele põhjustatavad kulud, kui heitkoguste vähendamise eesmärk 2020. aastaks oleks 10%–15%?

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. − Tegelikult on komisjon juba 2010. aasta märtsis ja aprillis vastanud lugupeetud parlamendiliikme Zbigniew Ziobro sarnastele kirjalikele küsimustele Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kulutuste kohta 2020. aastaks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumise kohta.

EL on suutnud majanduskasvu heitkogustest lahti siduda. ELi SKP on 1990. aastast alates, mil heitkoguseid on vähendatud 13%, kasvanud 45%, ning siia sisse on arvestatud ka 2010. aasta näitajad, see tähendab näitajad pärast kriisist väljumist. Sama perioodi vältel kasvas Euroopa Liidu töötlev tööstus üle 30%. Need arvud näitavad, et jätkuv majanduskasv võib käia käsikäes heitkoguste vähendamisega. Näiteks on arvestatud, et vahemikus 2005–2009 loodi ainuüksi taastuvenergiatööstuses 550 000 uut töökohta.

Esiteks sooviks komisjon kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumisest rääkides rõhutada, et heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi viimases muudatusettepanekus on Euroopa Parlament ja nõukogu otsustanud selle probleemiga tegeleda, eraldades suurema osa tasuta saastekvootidest sektoritele ja alamsektoritele, millel on suurem oht kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumiseks. Eelmise aasta mais avaldatud komisjoni analüüs kinnitas, et tasuta eraldamine on tõhus moodus kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumise potentsiaalse ohuga tegelemiseks.

Veelgi enam – kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumise ohtu on veelgi vähendatud, kuna nüüd täidab üle 80 riigi, nende hulgas ka kõik tärkava turumajandusega riigid, Kopenhaagenis antud lubadusi, ja enda riigisiseseid eesmärke. Pean ütlema, et komisjonil ei ole tõendeid selle kohta, et ettevõtted kolivad oma tootmised kliimapoliitika tõttu EList välja.

Teiseks on Euroopa Komisjon 2008. aastal vastu võetud kliima- ja energiapaketi raames üksikasjalikult hinnanud CO2 heitkoguste vähendamise kulutusi ja kasusid Euroopa majandusele. 2010. aasta uuemad uurimused näitavad, et 20% kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi täitmiseks tehtavad kulutused on võrreldes 2008. aastal tehtud analüüsiga langenud vähemalt kolmandiku. Nüüd on need hinnanguliselt 48 miljardit eurot, mis on 0,32% ennustatavast 2020. aasta SKPst. Sellegipoolest tuleks siiski mainida, et mõned nendest investeeringutest saame tagasi, näiteks naftalt kokku hoitud kulutused.

Kliima- ja energiapaketi koostamisel on komisjon vääriliselt arvesse võtnud liikmesriikides valitsevaid eri asjaolusid, mis on seotud majandusarengu, jõukuse ja energiaallikate jaotusega. Lisaks sellele sisaldab kliima- ja energiapakett kolme konkreetset mehhanismi üldiste kulutuste tasakaalustamiseks kõikides liikmesriikides, et jõupingutused jaguneksid õiglaselt ja erapooletult.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Suur tänu, et olite nii lahke ja võtsite mu küsimuse arvesse. Arvestades aga seda, et aeg hakkab otsa saama, piirdun vaid ühe arutlusega, kui tohib. Annan volinikule hea meelega edasi teabe ettevõtete kohta, mis otsustavad oma tootmise vähendatud CO2 heitkogustest tulenevate piirangute tõttu EList välja viia. Olen arvamusel, et kui teile need konkreetsed faktid esitan, soostub ka komisjon analüüsima selle protsessi negatiivseid tagajärgi Euroopa Liidu majandustele.

Pidades silmas tõsiasja, et CO2 heitkogused ei tunne riigipiire ning pärast tootmise üleviimist need püsivad, avaldades keskkonnale vältimatult negatiivset mõju, jääb Euroopa Liit kaotajaks, kuna see ekspordib töökohti.

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. − Loomulikult nõustume kõik sellega. See on ka põhjus, miks oleme võrdlusaluste süsteemi kaudu taganud, et kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumisele kõige haavatavamad sektorid saavad peaaegu kõik saastekvoodid tasuta.

Lubage mul palun üht arusaamatust täpsustada: arvan, et peaksime Euroopa Liidus olema väga ettevaatlikud ning mitte uskuma seda, et teised ei tee midagi. Eelmisel nädalal naasin Koreast. Ka nemad hakkavad nüüd süsinikuga kauplemise võimalust kasutama; nad uurivad praegu, kuidas seda täpselt teha. Nad alustavad 2015. aasta 1. jaanuaril. Hiina teeb tohutuid süsinikuga kauplemise pilootprojekte ja nad tahavad sellest lähitulevikus teha riikliku süsteemi. Samuti kehtestavad nad keskkonnamaksud ja nii edasi.

Võiksin loetleda palju konkureerivaid majandusriike, mis on nüüdseks mõistnud, et neil peab olema ka põhjalik keskkonnapoliitika, energiapoliitika ja kliimapoliitika. Samuti on nad mõistnud, et intelligentse tegutsemise korral saab nende majandus lõpptulemusena kasu.

  Juhataja. − Ajapuudusel vastamata jäänud küsimustele vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 20.20 ja jätkus kell 21.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Rainer WIELAND
asepresident

19. Tekstiilinimetused ja tekstiiltoodete märgistamine (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Toine Mandersi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel tehtud soovitus anda teisele lugemisele nõukogu esimese lugemise seisukoht võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/73/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/121/EÜ (13807/4/2010 – C7-0017/2011 – 2009/0006(COD)) (A7-0086/2011).

  Toine Manders , raportöör. − (NL) Austatud juhataja! Soovin tänada kõiki ja eelkõige kõiki variraportööre suurepärase koostöö eest. Samuti tänan komisjoni õhkkonna eest, milles meie koostöö on kulgenud! Soovin tänada ka nõukogu, kuna usun, et tänu Ungari eesistumisele oleme selles konkreetses küsimuses ummikust välja saanud. Eriti suurt rõõmu teeb mulle see, et tegemist on määruse, mitte direktiiviga. Olen seisukohal, et määrused on siseturu täiendamiseks õige vahend – juhuslikult demonstreeris seda oma uurimistöös selgelt ka professor Mario Monti.

Töötame välja liiga palju õigusakte, mida rakendatakse eri tasanditel, ning seetõttu ei toimi siseturg nii, nagu peaks. Mul on hea meel, et seda probleemi arutatakse, ja märgin, et meil on tõepoolest õnnestunud siin paljusid asju parandada. Ettepanekuga tegeles siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon. Tegelikult ei mainitud esialgses ettepanekus tarbijat peaaegu üldse; meie poliitikutena mõistsime, et peame selles raportis kaitsma ka tarbija huve, ning seda oleme ka teinud.

Arvestada tuleb mitme olulise aspektiga – siinkohal pean eriti silmas allergilisi reaktsioone käsitlevat uurimistegevust. Komisjon on mõista andnud, et on valmis nendes olulistes küsimustes uurimuse tegema. Esitan selle uurimuse hiljemalt 2013. aasta 30. septembriks ning kaasan sellest tulenevad positiivsed tulemused ka täiendavatesse õigusaktidesse. Nõukogu on avaldanud valmisolekut aidata asju läbi mõelda, kui tulemus on positiivne ja saavutatav.

Räägime pisut allergilistest reaktsioonidest ja keemilistest ainetest – oleme tunnistajaks üha suuremale tarbijate arvule, kellel tekivad allergilised reaktsioonid, kui nad kannavad teatud riideid või söövad, nuusutavad või hingavad sisse teatud tooteid. Leiame, et tarvis on uurida võimalust tarbijaid niisuguste võimalike allergiliste reaktsioonide eest hoiatada. Samuti on sageli levinud eksitavad kaubandustavad. Need on küll alates 2005. aastast Euroopa Liidus keelatud, kuid on näha, et päritolumärgistustel on tootjariik liiga ebaselge.

Selle kohta ei ole kuigi palju õigusakte, mis tähendab, et üsna sageli reegleid kuritarvitatakse. Samuti oleme komisjonil palunud uurida võimalust kehtestada selged seadused ja tingimused, et tagada, et tootjad, kes väidavad, et tooted valmistati näiteks Hollandis, Itaalias või Saksamaal, suudaksid tagada, et see nii ka on. Me ei soovi olukordi, kus 99% tootest on valmistatud Hiinas ja Euroopa Liidu liikmesriigis tehakse vaid lõppviimistlus, kuid toode kannab siiski armsat märgistust, mis ütleb, et see on valmistatud Euroopas („Made in Europe”).

See hõlmaks näiteks ka võltsimist. Eriti palju rõõmu valmistab mulle tõsiasi, et avame ukse moodsale tehnoloogiale ega aja läbi lihtsate vanamoodsate tekstiiltootemärgistustega, vaid kavatseme uurida võimalust kasutada tänapäevast tehnoloogiat, et anda tarbijale parimat võimalikku teavet. Nõukogu on juba otseselt nõustunud märgistusega, mis viitab, kas rõivad sisaldavad loomset päritolu materjale, kuna üha raskem on välja selgitada, kas karusnahk on ehtne või imitatsioon, ning paljudele tarbijatele on sedasorti teave oluline.

Euroopa Komisjoni tulevane uurimus on mõeldud peamiselt siseturu korralikku toimimist takistavate tegurite kõrvaldamiseks ja elektroonilise kaubanduse arengu prognoosimiseks. Kui soovime, et elektrooniline kaubandus laieneks, peame tagama Euroopa märgistusstandardite olemasolu. Loodan, et see uurimus toob selles asjas selgust.

Samuti tundub mulle, et tänapäeva maailmas ei pea me enam märgistusel kasutama 23 keelt, kuna nüüdisaegsed tehnoloogiad suudavad sellele probleemile paremaid lahendusi pakkuda.

Loodan, et nõukogu homne avaldus on positiivne ja tagab meile positiivse tulemuse, ning soovin tänada kõiki, kes on selle positiivse tulemuse saavutamisele kaasa aidanud.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Austatud juhataja, volinik, Toine Manders, head kolleegid! On suur saavutus, et on jõutud kokkuleppele teises lugemises ettepaneku kohta, mis puudutab määrust tekstiilikiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise kohta. See ei oleks olnud võimalik ilma tiheda koostööta kolme institutsiooni vahel.

Lubage mul nõukogu nimel avaldada tunnustust Euroopa Parlamendile suurepärase koostöö eest! Eriti sooviksin tänada raportöör Toine Mandersit ja tema kolleege väga väärtusliku töö eest, millega nad on sellesse protsessi panustanud. Samuti tunnustan eesistujariike Rootsit, Hispaaniat ja Belgiat, kuna praegune tulemus oleks jäänud saavutamata, kui ei oleks olnud nende suurepärase kvaliteediga tööd.

Komisjon on kogu selle perioodi vältel olnud asjalik ja koostöövalmis partner ning ka temale tuleb öelda suur tänu. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab nõukogu määruse teksti vastu võtta sügise alguses ning õigusakt hakkaks seega kehtima 2012. aastast.

See määrus aitab märkimisväärselt kaasa siseturu tööle ning parandab selles olulises sektoris konkurentsivõimet. Praeguse regulatiivraamistiku lihtsustamine ja arendamine uute tekstiilikiudude välja töötamiseks ja kasutamiseks ergutab tekstiili- ja rõivatööstuse uuendusi. Tekstiilikiudude kasutajad ja tarbijad saavad uute ja uuenduslike toodete eeliseid varem nautima hakata.

Eesistujariik Ungari usub, et see määrus annab ettevõtjatele suurema õiguskindluse ja parandab siseturu tarbijakaitset.

Läbivaatamise sätte tulemusena saavad kaasseadusandjad teha teadlikke otsuseid, kuna komisjon teeb põhjaliku uuringu edasiste kohustuslike märgistamisnõuete kohta. Need võivad hõlmata hooldusjuhiseid, suurusnumbrite standardimist, päritolumaa ja allergeenide näitamist, elektroonilist märgistamist ja teisi uusi tehnoloogiaid.

Euroopa Parlament ja nõukogu rõhutavad oma ühisdeklaratsiooni projektis, et omistavad erilist tähtsust tekstiiltoodete jälgitavusele ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule.

Loodame, et komisjon pöörab nendele küsimustele oma raportis erilist tähelepanu. Kuni selle ajani võimaldab see õigusakt uute tekstiilikiudude kiiret autoriseerimist.

Määruse kohaselt peab märgistusel olema esitatud kanga täpne koostis, kuid see kehtestab ka uue nõude loomset päritolu mittetekstiilsete osade kohta. Nagu Toine Manders on viidanud, on tarbijatel võimalik tänu sellele langetada palju teadlikumaid otsuseid. Tõsiasi, et see õigusakt loodi määruse kujul, parandab õiguskindlust. Veel kord palju õnne ja tänan tähelepanu eest!

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Tänan raportööri Toine Mandersit, teisi variraportööre ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) töö eest kokkuleppe jõudmise nimel pärast keerulisi läbirääkimisi. Minu arvates on väga oluline teisel lugemisel kokkuleppele jõuda, kuna see võimaldab kodanikel ning ettevõtetel uutest kiududest ja nendest valmistatud uuenduslikest toodetest kiiremini kasu saada ning riikide valitsustel oleks võimalik kulusid vähendada.

Tänan täiskogu veel kord selle eest, et see muudatusettepanekute esitamisega institutsioonidevahelisele arutelule kaasa aitas. Mõnedes ettepanekutes on erilist tähelepanu pööratud selle küsimuse poliitilisele mõõtmele ja tarbijahuvidele. Esimesel lugemisel, kui parlament selle raporti suure häälteenamusega vastu võttis, rõhutati, et peame käivitama ulatusliku arutelu tekstiiltoodete märgistamise kohta, käsitledes ka päritolumaa märkimise teemat, ning tegime ettepaneku määruse rakendusala teatud sektoritele laiendada. Nagu teate, nõudsid järgnevatel kuudel nõukoguga toimunud läbirääkimised kõikide poolte paindlikkust, et leida institutsioonide jaoks sobivad lahendused.

Usun, et kõneluste tulemusel koostatud tekst on tasakaalustatud kompromiss, mis hõlmab paljusid Parlamendi esitatud muudatusettepanekuid ja jätab ruumi edasiseks arenguks lähitulevikus, mis – nagu Enikő Győri oma kõnes märkis – on väga oluline. Lühiajalises perspektiivis või senikaua, kuni uus määrus jõustub, on tarbijatel rohkem teavet loomset päritolu mittetekstiilsete osade olemasolu kohta ning juurdepääs tekstiiltoodete täielikku koostist puudutavale teabele.

Teine uue määruse otsene tulemus on lihtsustamine, kuna komisjon muudab üle 50 lk paksuse üksikasjaliku tehnilise lisa ühtlustatud Euroopa standarditeks. Veelgi olulisem on aga, et selle määruse otsesed tulemused ei ole protsessi viimane etapp. Vastupidi, need on edasiste analüüside ja õigusakti parandamise lähtepunkt. Õigupoolest annab uus määrus lühiajalises perspektiivis põhjaliku ülevaatamisklausli, mis kutsub komisjoni selles valdkonnas vajaduse korral edasisi märgistusnõudeid esitama. Seejärel teeb komisjon sobivad seadusandlikud ettepanekud nendes valdkondades, mis nõuavad suuremat ühtlustamist. Võtan siinkohal endale parlamendi ees kohustuse viivitamatult ja põhjalikult selle läbivaatamisega tegeleda.

Juba valmistame ette tarbijatega konsulteerimist mõnes olulises küsimuses, näiteks mis tüüpi teave on oluline ja kuidas seda tuleks avaldada; mil viisil peaks tehnoloogiline areng, näiteks elektrooniline kaubandus, mõjutama tekstiiltoodete ostu; mil määral mõjutab kasvav jälgitavuse, säästlikkuse ja ettevõtte sotsiaalse vastutuse vajadus tekstiilikiudude turgu; kuidas saaksime digitaalajastul olemasolevat tehnoloogiat paremini ära kasutada; kuidas saaksime meie Euroopa Liidu institutsioonidena kohandada oma seadusi vastavalt kodanike kasvavatele vajadustele, mis puudutavad eetilisi, sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme.

Austatud juhataja, need on vaid mõned teemad, millega on töö juba alanud. Nagu arvata võib, on päritolumaa märkimine kahtlemata üks meie töö prioriteete ja põhipunkte. Läbivaatamine annab seega võimaluse taaskinnitada oma toetust päritolutähistusele ning see küsimus lõplikult selgeks teha, kuna see on Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ja ELi kodanike tervise seisukohalt väga oluline instrument. Uurime seda küsimust sügavuti ning töötame välja selged reeglid, ennetame eksitava teabe jagamist ning lihtsustame tarbijate jaoks vastutustundlike valikute tegemist tekstiiltoodete ostmisel.

Nagu raportöör Toine Manders juba ütles, kavatseb komisjon hinnata ka allergiate ja tekstiiltoodetes kasutatavate kemikaalide seost. Spetsiaalsed analüüsid selles vallas võimaldavad leida parima viisi olemasolevate õigusaktide, näiteks REACHi kasutamiseks. Lubage, ma selgitan lühidalt: päritolumärgistuse kasutamisel saavad ostjad olla kindlad, et ostavad tekstiiltoote, mis ei ole nende ega nende laste tervisele kahjulik, kuna märgistus vastab kõikidele selle olulise määruse reeglitele, mille on Euroopa institutsioonid märkimisväärsete ohverduste hinnaga kohaldanud kõikidele selle sektori tööstustele.

Ülevaatamisklausel – ja tänan veel kord nõukogu, et see rõhutas selle tähtsust ja kuulutas oma valmisolekut viivitamatult komisjoniga koostööd teha, et määrus üle võtta – nõuab komisjonilt raporti esitamist 2013. aasta 30. septembriks, millele võib järgneda seadusandlik ettepanek. Olen võtnud oma ülesandeks nõutavat aega vähendada ja andnud oma meeskonnale juba juhised töö alustamiseks.

  Lara Comi, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Tänu kõikide suurtele jõupingutustele parlamendi ja nõukogu vastukäivate seisukohtade vahel ühise keele leidmise nimel oleme selles olulises toimikus viimaks ometi üksmeelele jõudnud. Minu eesmärk oli, on ja on ka edaspidi tagada, et tekstiiltoodete päritolule kohaldataks siduvaid eeskirju, kuna tarbijaid ja ettevõtteid tuleb kahtlemata kaitsta. Usun, et täna saavutatud kompromiss on väga hea tulemus.

Õhutasin oma kaasparlamendiliikmeid nõukoguga võitlema – kasutan seda sõna põhjusega, sest läbirääkimised ei olnud vähimalgi määral lihtsad. Võitlesime nii päritolutähiste saavutamise kui ka jälgitavuse tagamise nimel. Viimane neist kahest on tarbija jaoks enne toote ostmist väga oluline teave. Tänapäeval leiavad Euroopa tarbijad tekstiiltooteid, mis kannavad märgistust „Made in Italy” (toodetud Itaalia), „Made in Germany” (toodetud Saksamaal) või „Made in France” (toodetud Prantsusmaal), kui tegelikult on need peaaegu tervenisti mujal valmistatud.

Samuti nõudsime uute märgistamistehnoloogiate kasutuselevõttu, nagu mikrokiibid ja raadiosagedustuvastus (RFID), et takistada toodete võltsimist. Oleme tõepoolest laiendanud määruse ettepaneku kohaldamisala, kuna usume, et tekstiilisektor vajab hädasti paremat kaitset. Parlamendi ja nõukogu vastu võetav ühisdeklaratsioon näitab jälgitavuse ja päritolutähistuse tähtsust. Ma ei varja tõsiasja, et nõukogu volte-face muudab mu tuleviku suhtes enesekindlaks.

Ootame suure huviga komisjonilt – mida veel kord koostöö eest täname – nõutud uurimust ja tänan siiralt Antonio Tajanit, et ta võttis äsja kohustuse asjakohast ajakulu vähendada, kuna tekstiilitööstuse vajadused on pakilised. Me ei saa jätta tähelepanuta oma kodanike vajadust tõese tooteteabe järele. Lõppude lõpuks oleme kõik tarbijad ja selle eesmärgi saavutamine on kõikide huvides.

  Christel Schaldemose, fraktsiooni S&D nimel. – (DA) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Sooviksin samuti väga tänada suurepärase kompromissi eest, mille suutsime saavutada. Raportöör Toine Manders on teinud eriti väärtuslikku tööd ning taganud, et meile saaks siin Euroopa Parlamendis osaks tõeliselt suurepärane koostöö. Oleme pärast komisjoni ettepaneku esitamist käinud pika tee. See oli alguses peamiselt tehniline ettepanek ja hõlmas kasu vaid ettevõtetele. Õnneks aga õnnestus meil siin Euroopa Parlamendis ettepanekuga töötades kaasata punkte, mis muudavad selle õigusakti ka tarbijatele kasulikuks. Usun, et see on täiesti hädavajalik.

Selle tulemusena on meil pärast selle õigusakti rakendamist parem märgistamiskord ja tarbijate turvatunne suureneb. Minule ja ka Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonile Euroopa Parlamendis oli kõige olulisem tegur tagada, et siseturul müüdavad tekstiilid ei põhjustaks terviseprobleeme. Seetõttu oleme väga rahul, et nõue, et tekstiilis ei tohi olla ohtlike ainete jääke, mis võiksid põhjustada allergiaid, sai heakskiidu – ja nagu volinik äsja ütles, et tehakse uurimus, mis tagaks, et see nii ka oleks. See on väga oluline ja teeb meile fraktsioonis S&D suurt rõõmu.

Samuti nõustume, et toodete jälgitavus ja päritolu on väga olulised ning ka tarbijad soovivad innukalt sedasorti teavet saada. Isiklikult loodan, et suudame saavutada sellest pisut enam ja tulevikus kehtestada ka ühtlustatud rõivasuurused ning kasutada tekstiilide märgistamisel uusi tehnoloogiaid. Siiski arvan tõesti, et oleme palju saavutanud. Peaksime seda võtma kui õppetundi, et kui siin ELis õigusakti kehtestame, peab see kasu tooma nii ettevõtetele kui ka tarbijatele. See on parim viis tagada hästitoimiv siseturg. Sooviksin lõpetada, väljendades veel kord silmapaistva koostöö eest siiraimat tänu kõikidele kaasparlamendiliikmetele. Arvan, et saavutasime väga hea tulemuse.

  Cristian Silviu Buşoi, fraktsiooni ALDE nimel. – (RO) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan õnnitleda meie raportööri Toine Mandersit tehtud hea töö ja visaduse eest, mida ta on üles näidanud selle määruse ettepaneku nimel nõukoguga peetud läbirääkimistel.

Mul on hea meel kokkuleppe üle, mille me ülemkoguga teisel lugemisel saavutasime. Usun, et kuigi seda kokkulepet saaks veel parandada, annab see tekstiilitööstuse konkurentsivõimele uue hoo, tagades samas tarbijatele parema teabe. Sellel otsusel on arvukalt positiivseid punkte. Esiteks lihtsustati 1. lisas uute kiudude lisamise menetlust. See aitab vähendada tekstiilitööstuse halduskulusid ja võimaldab kokku hoitud raha uuendustesse suunata. Samuti on sellest meetmest kasu tarbijatel, kuna soodustatakse uuendusi.

Samuti arvan, et see määrus on oma märgistamisnõuetega tarbijale kasulik. Tarbijatele piisava teabe andmine, et nad saaksid langetada teadlikke otsuseid, on täiesti loomulik samm. Märgistamist käsitlevad arutelud on kestnud kauem, kui komisjon alguses pakkus. Sellegipoolest arvan, et sellest on Euroopa tarbijatele vaid kasu. Nõustun, et vajame rohkem aega mõne täiendava märgistusnõude mõjude hindamiseks, eriti mis puudutab toodete päritolu, töötlemismeetodit ja ühtlustatud suurusnumbrite süsteemi kasutuselevõttu. Seetõttu tähistab komisjoni uurimus esimest sammu sellel teel.

Lõpetuseks usun, et loomset päritolu mittetekstiilsete osade märgistamisnõue on tõeline edusamm, kuna tarbijad ei soovi osta tekstiiltooteid, mis sisaldavad teatud materjale. Arvan, et tervikuna aitab see määrus süvendada tekstiilkaupade ühtset turgu, mida täielikult toetan.

  Adam Bielan, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Kehtiva õigusraamistiku lihtsustamine tekstiilkaupade märgistamise teemal peaks soodustama uute tekstiilide väljatöötamist ja turuletoomist. Ettepanek, mille üle homme hääletame, erineb oluliselt sellest, mille Euroopa Komisjon esitas ja mis koosnes peamiselt tehnilistest muudatustest, mis lihtsustaksid juba kehtivaid õigusakte.

Raporti esialgne eesmärk oli kiirendada uute tekstiilide registreerimise menetlust, et tagada tõhus toetus uuendustele Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuses, võimaldades samal ajal tarbijatel nüüdisaegsete toodete eeliseid kiiremini kasutama hakata. Hoolimata tõsiasjast, et töö menetluste lihtsustamiseks on enam kui kahe selle toimikuga töötatud aasta jooksul aeglustunud, sooviksin märkida, et parlament tegi ettepaneku määruse esialgset rakendusala laiendada, eriti selleks, et kaasata sätted, mis käsitlevad tekstiiltoodete päritolumaad. Seega on mul hea meel, et leitud on tasakaalustatud kompromiss. Siiski juhiksin tähelepanu sellele, et minu fraktsioon otsustas heaks kiita ettepaneku esialgse versiooni, mis toob ettevõtetele ja tarbijatele kiiret kasu. Märkisime kohe alguses, et töö nende probleemidega ei tohiks toimuda tehnilise raporti kontekstis. Seetõttu palutakse komisjonil viia läbi sügavam analüüs kohustuslike päritolumärgistuste kohta tekstiiltoodetel, mis on toodetud väljaspool ELi, ning 2013. aastaks koostab see raporti toodete päritoluriigi märgistamise süsteemi võimaliku käivitamise kohta. Selle raportiga võib kaasas olla seadusandlik ettepanek.

Parlamendi ja nõukogu kompromiss tagab samuti, et rõivastel olevad etiketid hakkavad kandma teavet kasutatud materjalide ja loomse päritolu kohta. Kui tulevikus hakatakse tegema tööd selle nimel, et luua uued võimalused tarbijate tekstiilkaupade kohta teavitamiseks, näiteks üleeuroopaline suurusnumbrite ühtlustamine või RFID-tehnoloogia, pidagem meeles, et peaksime kasutama pragmaatilist lahendust, mis on kooskõlas tarbijate ootuste ja tööstuse võimalustega.

  Eva-Britt Svensson , fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Austatud juhataja! Väidame, et tarbijate võim on oluline, ja kui me seda tõsiselt võtame, peame kindlasti andma tarbijatele võimaluse oma võimu kasutada. Peame tagama, et nad saaksid piisavat tooteteavet ja muud infot, et langetada arukaid ja teadlikke otsuseid. Seetõttu sooviksin tänada meie raportööri Toine Mandersit, eriti tema visaduse ja pühendumuse eest määrusesse tarbijamõõte lisamise tagamisel. Samuti soovin tänada variraportööre, kes on tarbijavõimu suurendamisel üles näidanud suurt pühendumust. Variraportöörina olen Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel esitanud muudatusettepaneku, mis puudutab päritolumärgistust, loomsete toodete kohustuslikku märgistust ning eetilist- ja keskkonnamärgistust. Seda ei lisatud määrusesse, kuid olen saavutatud kompromissiga väga rahul ning soovin väljendada oma toetust sellele.

Tekstiilitööstuses kasutatavate kemikaalide ja eri toodete kohta valitseb teabepuudus. Komisjon on lubanud teha sellekohase uuringu ning sooviksin lihtsalt rõhutada, kui oluline on niisuguse uuringu tegemine, et muu hulgas kaitsta rahvatervist ja võidelda allergiatega, mille esinemissagedus on märgatavalt tõusnud. Peame suutma olemasolevaid seoseid näha ja neid võimaluse korral ka tõendama.

Mulle teeb rõõmu ka see, et loomset päritolu tekstiiltooted tuleb samuti märgistada, ning sooviksin kasutada oma kõneaega, et tänada teid kõiki suurepärase töö eest tarbijate positsiooni tugevdamisel. Tänan teid!

  Oreste Rossi, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! See meede on loodud asendama kolme vananenud direktiivi ning on seotud Euroopa Liidu turule sisenevate tekstiiltoodete märgistamise ning nende koostisosade registreerimise ja nimetamisega.

Esimesel lugemisel võeti vastu tekst, mis nõudis toote päritolu lisamist etiketile ning täielikku ja kohustuslikku loendit toote koostise kohta. Kahjuks näib nõukogu seisukoht olevat vastuolus parlamendi vastu võetud tekstiga, kuna see on tekstiiltoodete märgistamisel vastu igasugusele päritolumärgistusele ja jälgitavusele.

Selleks et see meede teisel lugemisel vastu võetaks, on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon (IMCO) nõustunud tekstiga, mis meid ei rahulda, kuna selles ei nõuta päritolumärgistust. Seetõttu hääletame selle vastu, kuna eesmärk tagada tarbijatele tõene ja täpne teave toote päritolu ja koostise kohta on jäänud saavutamata.

  Antonio Cancian (PPE). – (IT) Austatud juhataja, volinik, minister, head kolleegid! Selle uue määrusega tekstiiltoodete märgistamise kohta, mille üle homme täiskogu istungil hääletame, saavutab Euroopa eesmärgi, mille poole on aastaid püüelnud. Siiski saab seda võtta vaid kui esimest sammu kõikehõlmavate õigusaktide poole, mis kaitseks kõiki Euroopa tarbijaid, näidates toodete päritolumaad ja rakendades uut ja täpset jälgitavuse mehhanismi.

Tervitan üleskutset Euroopa Komisjonile koostada õigusakti ettepanek uute täpsemate ja täielikumate märgistussüsteemide vastu võtmiseks. Need annaksid parema teavet kolmandatest riikidest imporditud ning Euroopa Liidus müüdavate tekstiiltoodete omaduste ja päritolu kohta, kaitstes seeläbi kliente väärate, sobimatute ja eksitavate väidete eest toodete päritolu kohta. Loodan, et see julgustab uuendusi tekstiili- ja rõivatööstuses, muutes tarbijatel lihtsamaks uuenduslike toodete eelistest osa saada.

Ettepanek toetab ka Euroopa töötlevat tööstust ja tagab selle äri globaalses plaanis. Lõpetuseks – parlament saadab nende meetmete kaudu liikmesriikide valitsustele positiivse sõnumi, et need nõustuksid tekstiiltoodete jälgitavuse kasutuselevõtuga. See annab tarbijatele päritolumärgistuse kohta laialdasema ja tõesema teabe kui praeguse seadusandluse kohaselt ning väldib tarbija eksitamist.

Nüüd vajame tekstiiltoodete märgistamist käsitlevate määruste laiendamist kõikidele turusektoritele, koordineerides seeläbi eri seadusandlikke ettepanekuid ja nõudes, et nõukogu võtaks kiiresti vastu kiudude ja tekstiilide ettepaneku ning üldise päritolu märkimist käsitleva määruse, mis eelmise aasta oktoobris Strasbourgis heaks kiideti. Nagu Antonion Tajani on juba rõhutanud, on tähtaeg 30. september 2013 liiga hiline. Seetõttu loodame tema lubadusele see tähtaeg ettepoole nihutada.

  María Irigoyen Pérez (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Soovin oma kõnet alustada tänusõnadega kõikidele neile, kes tegid kokkuleppe saavutamise võimalikuks!

Tegemist on raportiga, mida peaksime kõik toetama, kuna see mõjutab kõikide avalikkuse liikmete igapäevast elu, kuid endale omases konstruktiivses vaimus sooviksin tähelepanu juhtida paarile asjaolule.

Esmalt soovin juhtida tähelepanu sellele, kui oluline on anda klientidele tekstiiltoodete koostise kohta täpset ja asjakohast teavet, mis oleks aga siiski ennekõike arusaadav ning ühtlane: põhjalik teave on kasutu, kui avalikkus seda seejärel dešifreerida ei suuda. Oleme astunud vajaliku sammu edasi, kuid sellest siiski ei piisa: peame tegema rohkem edusamme ja kaitsma avalikkuse kõige haavatavamaid liikmeid.

Head kolleegid! Väga oluline on luua Euroopa suurusmärgistuse süsteem, mis põhineb kehamõõtudel, kuna esimene asi, mida rõivaid ostes vaatame, on nende suurus. Seetõttu peaksime olema palju sihikindlamad ja püüdlema suurusnumbrite ühtlustamise poole.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Soovin Toine Mandersit tänada ja eriti positiivselt välja tuua tõsiasja, et nüüd on määrusesse kaasatud ka nõue, et karusnahast valmistatud osad tuleb ära märkida. Nagu me kõik teame, on märgistamine tarbijatele hea. Samuti teame, kui oluline on valikuvabaduse olemasolu, ja selleks, et tarbijad saaksid teha kaalutletud otsuseid, on vajalik hea ja tõene teave, millest on lihtne aru saada. Siin on mul aga päritolumärgistusega seotud probleem. Tänapäeva tooted valmistatakse sageli eri riikidest pärit tekstiilidest ja osadest ning on peaaegu võimatu riideeseme päritolu korrektselt märkida. Toine Manders puudutas seda probleemi ka ise: kuhu tõmbame piiri, mida märgistada, ja kui palju peaks konkreetsest riigist pärinema?

Tänapäeva globaliseerunud maailmas võib päritolumärgistus olla viis võimaldada tarbijatele põhjalikku teavet, mille alusel langetada õigeid otsuseid. Samas võib see olla ka märk peidetud protektsionismist ning mõnikord, kui neid kõnesid kuulen, tekib tunne, et ma nii kuulen kui ka näen seda. Just avatud piirid ja vaba kaubandus on teinud Euroopa rikkaks ning Euroopa tarbijad teavad seda. Tänan teid!

  Anna Rosbach (ECR). – (DA) Austatud juhataja! Tekstiilitööstus on ülemaailmne. Riided, mida kanname, on enne valmistoodetena ELi tarbijani jõudmist sageli terve maailma läbi käinud. See raport on kõikehõlmav, põhjalik ja väga tehniline. Õige tasakaalu leidmine konkurentsivõime, tarbijate teabesaamisõiguse ja ülemaailmse jälgitavuse võimalikkuse vahel on keeruline. Tarbijatel on õigus teada, missuguseid keemilisi aineid toote valmistamisel kasutati, kust on pärit tooraine ja muud olulist. Kuidas aga leida tasakaal rõiva kaelusel oleva lõputu deklaratsiooni ja pisikese sildikese vahel, mis vaid keelab riideeset pesta?

Märgistus peaks olema üheselt mõistetav ja andma selget teavet, et kodanikud saaksid valiku teha enda põhimõtetest lähtuvalt. See kompromiss on samm õiges suunas. Siiski ei viida komisjoni uuringut ellu enne 2013. aastat. See peaks looma aluse viisile, kuidas kliendid saavad märgistuse abil täpset teavet päritoluriigi kohta ja täiendavat teavet, mis tagab tekstiiltoodete täieliku jälgitavuse. Loodan, et sellest alusest saab alguse mõistlik ja kasutatav õigusakt. 2013. aastani on veel kaua aega, mistõttu on mul hea meel, et volinik soovib tuua ettepoole õigusakti kuupäeva, mis tagab tarbijatele täieliku teabe. Tänan teid, volinik! Euroopa Konservatiivid ja Reformistid hääletavad selle ettepaneku poolt.

  Jacky Hénin (GUE/NGL). – (FR) Austatud juhataja! 2005. aastal jättis tekstiilikvootide kaotamine uksed Euroopa Liitu pärani valla igat tüüpi dumpingule. Sellel oli tööhõivele ja keskkonnale katastroofiline mõju ning hoolimata sellest, mis pealtnäha paistab, on sellel karastroofiline mõju ka tarbijate tervisele.

On viimane aeg võtta kasutusele meetmed, mille eesmärk on kaitsta ja arendada töökohti ning edendada oskusteavet tekstiilitöötajate seas, samuti kaitsta tarbijate tervist. Kuigi soovisime minna kaugemale, kiidame endale esitatud päritolumärgistust, ohtlike ainete uurimistööd ja tekstiilide kiukoostise kohustuslikku märkimist käsitlevad ettepanekud heaks. Peame endiselt tagama selle kaitse rakendamiseks vajalike vahendite ja teabe olemasolu kõikides liikmesriikides ning rikkujate vastu meetmeid rakendama.

Jah, me peame tagama vahendite olemasolu võltsimisega võitlemiseks – näiteks Euroopa Liidu piiril, kuid ka ühisturu keskmes. See on poliitilise tahte küsimus. Kahjuks tuleb öelda, et rohkem vahendeid suunatakse tuneeslaste leidmiseks Prantsuse-Itaalia piirilt kui võltsingute müügi tõkestamiseks.

Seda tõsiasja arvestades on Euroopas ilmselgelt parem olla kaup kui inimene. Peame seda asjaolu muutma!

  Matteo Salvini (EFD). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Tänades küll komisjoni presidenti ja Antonio Tajanit tehtud jõupingutuste eest, peame meie Lega Nordist ütlema, et oleme täielikult ja läbinisti rahulolematud.

See arutelu näib mulle ebareaalne. See on pettus, selge pettus. Mõned erutunud vasakpoolsed parlamendiliikmed soovitavad jõuda kokkuleppele ühtsetes suurusumbrites, samas kui me ei tea tarbijate kantavate toodete päritolu. Nii palju siis vabaturust! Sooviksin, et seda teisipäevahommikust ebareaalset arutelu – mis toimus pooltühjas parlamendis – kuuleksid paartuhat tootjat, kes suutsid selles sektoris kriisi üle elada.

Mõistan kompromissi loogikat, kuid praegune tekst hävitab selle, mis saavutati esimese lugemise tulemusel ja mille poolt hääletas enamus. See oli tasakaalustatud tekst, milles arvestati nii tootjate kui ka tarbijate vajadusi. Sellest ajast peale on see olnud täielik fiasko: kui ma ei eksi, siis vaid kaks 27 liikmesriigist on palunud tarbijate teavitamist rõivaste koostise kohta, ning nõukogu eesistujariik Ungari on seda tõsiasja eiranud. Kas see pole mitte järjekordne näide sellest, et Euroopa on valgusaastate kaugusel kodanike huvide kaitsmisest, olgu need tarbijad või tootjad?

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud president, head kolleegid, Enikő Győri! Lubage mul jagada tekstiiltoodete märgistamise teema kaheks oluliseks probleemiks. Esimene oluline probleem on, et tarvis on näidata, kustkohast, missugusest riigist tekstiiltoode pärineb. Teine oluline probleem on loomulikult see, et tekstiiltoodete materjalid tuleks samuti täpselt välja tuua. Ühtne määruste süsteem tuleb loomulikult mõlemal juhul kasuks.

Kui vaatleme esimest probleemi, nimelt toodete päritolu, on asjakohane alustada klišeega, et Euroopa Liidus kestab kriis, mis tuleb peamiselt tõsiasjast, et tootvad tööstused, näiteks tekstiilitööstus, asusid kiire ja lihtsa kasumi nimel mitme Lähis-Ida riigi alltöövõtjateks, ning seetõttu on tootmine Euroopa Liidus langenud.

Peame leidma läbimurdepunktid, mis aitavad Euroopa Liidul sellest kriisist üle olla. Üks nendest sektoritest on kahtlemata tekstiilitööstus, kuid sinna hulka kuuluvad ka näiteks põllumajandus, masinatootmine või turism.

Euroopa tekstiiltootjad on tunduvalt ebasoodsamas olukorras, kuna odavate ja viletsa kvaliteediga toodete dumping Kaug-Idast muudab Euroopa tootjatele edusammude tegemise võimatuks.

Päritoluriiki tuleb näidata ning toetan kindlasti isegi viidet ELi liikmesriigile, usaldades oma majandust toetavate tarbijate arukust, kuna kõik, näiteks bulgaarlased, tšehhid, ungarlased või sakslased, saavad aru, et nad ostavad oma kodumaal toodetud kaupa.

Peame oma turgusid uute tehnoloogiatega kaitsma ning näidata tuleb ka materjali kvaliteeti, mida toetavad ranged laboritestid.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Eelmisel nädalal aasta tagasi võeti esimesel lugemisel suure häälteenamusega vastu ulatuslik tekstiiltoodete märgistamist käsitlev eelnõu, mille esitas meie siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon. Aplodeerin raportööri Toine Mandersi ja teiste inimeste tööle, kes pidasid viimase hetkeni nõukoguga läbirääkimisi, et saavutada kompromiss teise lugemise üle, mis võimaldab uute kiudude kiiremat kasutuselevõttu Euroopa tootmises ja parandab tooteohutust.

Siiski pean väljendama kahetsust tõsiasja pärast, et nõukogu on kangekaelselt keeldunud päritoluriigi märgistuse lisamisest ja suurusnumbritähiste ühtlustamisest. Olen nõukogu käitumises väga pettunut, kuna see jätab kodanikud ilma õigustest enne ostu sooritamist välja selgitada, kus oluline osa tootest valmistati. Lõppude lõpuks ei ole see teave salastatud. Kindlustan kvaliteetsete Euroopa tootemarkide edendamist ja kutsun kodanikes esile põhjendatud uhkustunnet selle pärast, mida eurooplased siiani toota suudavad, hoolimata odavast tööjõust tingitud konkurentsist. Kui tarbijad teavad, kus toode valmistati, on neil ka lihtsam vältida ohtlike toodete ostmist, mida on parandatud kontrollidest hoolimata siiski väga palju. Sellel ei ole protektsionismiga midagi tegemist.

Mul on hea meel, et vähemalt komisjon on valmis esitama 2013. aasta septembriks mõjude hinnangu, mis vastupidi minu koduriigile keskendub ka toodete töötlemise, suurusnumbrite märkimise ning ohtlikke aineid, allergeene, tuleohtlikkust jne puudutava teabe kaasamise ühtlustatud meetoditele. Ei ole veel selge, kas sellel on kahe aasta jooksul mingit mõju nõukogule, mis kaitseb kolmandatest riikidest tekstiili importivate ettevõtete huve rohkem kui Euroopa tootjaid ja tarbijaid. Kui soovime eesmärke saavutada, on meie ülesanne inimesi veenda, mitte ainult siin Brüsselis, vaid ka meie koduvalitsustes. Sooviksin lõpetada, tänades tänase tulemuse eest veel kord Toine Mandersit, volinikku ja kõiki teisi!

  Gianluca Susta (S&D). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! See määruse ettepanek väärib toetust, kuna see aitab liikmesriikide eri seadusi lihtsustada ja ühtlustada. Ettepanekuga näidatakse, et see on kooskõlas komisjoni ettepanekutega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta Euroopa konkurentsivõime edendamiseks tootmissektoris. Samuti premeerib see määrus kaudselt tooteuuendusi ning aitab kaasa protsessi läbipaistvamaks muutmisele.

Siiski juhiksin tähelepanu sellele, et kompromiss, mis saavutati ülevaatamisklausli ning parlamendi ja nõukogu päritolumärgistust käsitleva ühisavalduse lisamisega – mille poliitiline tähtsus on minu jaoks arusaamatu –, võib seada pretsedendi ja kompromiteerida komisjoni, parlamendi ja nõukogu mitte Euroopa päritolu toodete päritolumärgistust puudutavate keeruliste läbirääkimiste tulemust, mille parlament võttis vastu eelmise aasta oktoobris esimesel lugemisel ja mis hõlmab ka tooteid, mis ei ole tekstiilist.

On viimane aeg, et nõukogu tunnistaks lõplikult demokraatlikku tahet, mida enamik Euroopa Parlamendi liikmetest siin avaldas. Siiski, nendest mureküsimustest hoolimata hääletame selle määruse ettepaneku poolt.

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Kui ühest küljest sisaldab see raport kasulikke meetmeid valdkonna lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks, olen teisest küljest sellele vastu, kuna meil ei õnnestunud teksti lisada viidet päritolumärgistusele. See meede oleks olnud tekstiilisektorile olulise tähtsusega ning andnud Euroopa kodanikele ja tarbijatele kindlustunde.

Meie põhikonkurendid Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja isegi Hiina on imporditud toodetele juba mõnda aega sarnast reeglit rakendanud. Kes teab, miks, kuid Euroopa näib seda punkti pidavat täiesti tähtsusetuks ja kõrvaliseks. Ent see küsimus ei ole kaugeltki mitte tühine: päritolumärgistused aitavad ennetada pettusi ja kaitsta toodete kvaliteeti. Alles eelmisel nädalal konfiskeeriti minu kodulinnas Pratos 73 000 võltsitud toodet ja enamik nendest olid tekstiiltooted.

Võltsimine, imitatsioonid, äärmiselt odav tootmine Lähis-Idas jne on meie tekstiili- ja tootmissektori põlvili surunud ning Euroopa eirab kõiki meie palveid. Päritolumärgistusest loobumine on kahjuks vaid viimane väga halb mõte.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Pöördun partei Lega Nord liikmete poole, et küsida, mida on nende partei nende läbirääkimiste ja trialoogi ajal teinud, kuna palusin neil isiklikult koos Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniga aidata sellele aktiivselt kaasa.

Neil on õigus kritiseerida, kuid oleks parem, kui nad teeksid koostööd, et saavutada käegakatsutavaid tulemusi, mitte ei esitaks üht loosungit teise järel.

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Esimese lugemise ajal komitees võeti vastu täiesti teistsugune tekst, mis käsitles ka tootepäritolu sertifikaati. Ei ole selge, miks nõukogu ja komisjon sellest punktist loobusid. Me ei kavatse alla anda, seega hääletame selle raporti vastu just seetõttu, et päritolusertifikaat on välja jäetud.

  Elisabetta Gardini (PPE) . – (IT) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Oleme kõik siia tulnud, et hinnata teksti, milles on kahtlemata paar lünka, kuna arvan – nagu siin täiskogul sageli öeldakse –, et soovisime kõik midagi põhjalikumat. Samas teame ka kõik, et oleme õigel teel. Loomulikult võimaldab kõikide rõivaesemete selge ja kohustuslik märgistussüsteem paremat kontrolli ning tähendab, et pettusi ja ebaseaduslikku tegevust on võimalik paremini ohjata.

Näiteks kiideti peaaegu täiesti üksmeelselt tõsiasja, et see tekst muudab kohustuslikuks märkida, kas tootekaunistused on mittetekstiilsed ja loomset päritolu. Loodame, et see tõhustab võitlust õõvastava koera- ja kassinahkadega kaubitsemisega, mida kasutatakse ebaseaduslikult turule toodavate rõivaesemete kaunistamiseks. Lootsime põhjalikumat plaani, mis hõlmaks viidet päritolumaale või vähemalt otsest päritolumärgistust toodetele kolmandatest riikidest, mis on kurikuulsad selle poolest, et ei austa ühtegi tarbijaid, töötajaid, keskkonda ega lapsi kaitsvat reeglit ega määrust – neid, mis on nüüdseks Euroopas väljakujunenud tava ning esindavad meie tarbijate ja kodanike jaoks tõelist garantiid. Siiski sooviksin kõikidele meelde tuletada, et peame selle lahingu üheskoos ja ühiselt tegutsedes võitma, kuna – nagu Lara Comi märkis – see võitlus algas kaua aega tagasi ja nüüd teeme olulisi edusamme.

Konsultatsioonid tarbijatega, mida volinik tõotas korraldada, on oluline samm mitte ainult tekstiilisektori jaoks, vaid ka kõikidele nendele sektoritele, mille puhul parlament on sageli kahelnud avalikkuse soovis saada teavet toodete päritoluriigi kohta. Arvan, et see teave on tarbijate eelistustenimekirja tipus, ning tunnustan kõikide parlamendiliikmete pingutusi, kes selle olulise tekstiga isiklikult töötasid.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Peame raporti arutamisel erilist tähelepanu pöörama tarbijate huvidele. Püüelda tuleb täpsete indikaatorite ja märgistuse poole, kuna need on meetmed, mis võimaldavad Euroopa Liidu lisandväärtust tarbijateni viia. Praegune kehtiv õigusakt lubab sellest kõrvale kaldumist. See tähendab Euroopa Liidu jaoks ebasoodsat konkurentsi, seega on saabunud aeg õigusakti läbivaatamiseks kooskõlas kehtivate turusuhetega.

Raportööril võib olla õigus, et kasutatavate ohtlike materjalide võimalike mõjude kohta ei ole piisavalt tõendeid. Võib-olla ei ole aga tal õigus ja seda küsimust oleks soovitatav täpsemalt uurida. Samuti on oluline hinnata olemasolul põhjuse ja tagajärje seoseid allergiliste reaktsioonide ja sünteetiliste kiudude ja värvainete vahel, mida kasutatakse tekstiiltoodetes. Seetõttu tuleb kvaliteedi, päritolu ja jälgitavuse probleemidele omistada veelgi suurem tähtsus.

  Phil Prendergast (S&D). – Austatud juhataja! ELi kodanikel on õigus teada oma riiete koostist ning see määrus võimaldab neil vältida loomset päritolu mittetekstiilsete osadega toodete ostmist, olgu siis tervislikel, eetilistel või muudel kaalutlustel. Rõivastes kasutamisel, eriti kaunistustena, ei pea neid materjale praegu märgistama; enamik kliente ei tea seda ega pruugi ka teada enda ostetud tekstiilide täpset koostist.

Sellekohane ELi määrus jalanõudele juba kehtib ning oleks loogiline anda klientidele samal tasemel teavet ka riiete kohta, mida nad ostavad. Eriti peaksid sellest ettepanekust kasu saama allergikud, kuna karusnahk võib olla tervisele ohtlik, ning komisjon peab uurima ka võimalust, et tekstiilides kasutatavad potentsiaalselt ohtlikud materjalid ja kemikaalid võivad tekitada allergilisi reaktsioone.

Uute tekstiilikiudude nimetuste tulevased rakendused peavad sisaldama olemasolevaid teaduslikke andmeid võimalike allergiliste reaktsioonide ja muude raskete tagajärgede kohta inimese tervisele. Tuleks rõhutada, et kõik need on tasakaalustatud ettepanekud, mis jätavad füüsilisest isikust ettevõtjatest õmblejate valmistatud rõivad nendest märgistamisnõuetest välja.

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Arvan, et tehnilise arutelu asemel on pigem tegemist poliitilise aruteluga Euroopa Liidu institutsioonide – praegusel juhul parlamendi, komisjoni ja nõukogu – reaalmajanduse edendamiseks langetatud otsuste taustal.

Euroopa Komisjon ja tööstuse ja ettevõtluse volinik kavatsevad jätkata tööstuspoliitika ning väikeste ja keskmiste ettevõtjate toetamist osaliselt selleks, et anda kodanikele vastuseid meie ettevõtete valmistatavate toodete kvaliteedi kohta. Euroopa majanduse konkurentsivõimet mõõdetakse ka tootekvaliteedi alusel, mis on meie kaaskodanike tervise kaitse üks tegur. Seetõttu uuendab Euroopa Komisjon täna õhtul selle arutelu lõppedes oma soovi päritolumärgistuse küsimus läbi suruda. Nagu juba teatatud – ja Antonio Canciani ning kõikide teiste lugupeetud kaasparlamendiliikmete rahustamiseks, kes on väljendanud oma muret liiga pikkade ajaskaalade pärast –, saan kinnitada, et püüame oma töö esitada enne tähtaega. Selle suhtes kinnitan, et olen volitanud oma töötajaid jätkama meie valitud teed, kuna komisjon on alati toetanud nii Euroopa Liidus valmistatud kui ka imporditud toodete päritolumärgistust.

Tänaõhtune arutelu ei ole kahtlemata olnud kasutu, kuna Enikő Győri teatas selgelt, et nõukogu omistab suurt tähtsust punktile, mida arutame – tänase poliitilise arutelu põhiküsimusele –, ning on valmis komisjoni ja parlamendiga jõudma pigem edumeelsele kui tagurlikule kokkuleppele, et anda meie kodanikele reaalsed vastused.

Olen jätkuvalt arvamusel, et jälgitavuse küsimus mõjutab VKEde konkurentsivõimet ja – samamoodi, nagu mu prioriteet alates Euroopa volinikuks määramist on olnud VKE poliitika, st eelkäija töö jätkamine – kavatsen jätkata tarbijate tervise kaitsmist kvaliteetsete toodete kaudu, mis on rahvusvahelisel turul ainukesena konkurentsivõimelised, kuna Euroopa Liidu toodete konkurentsivõimet mõõdetakse kvaliteedi alusel. Seepärast pean selles suunas töö jätkamist oluliseks.

Olen rahul kokkuleppega, mille kaasseadusandjad saavutasid. Nagu te hästi teate, peavad parlament ja ülemkogu seda teisel lugemisel hindama, kuid Euroopa Komisjon kavatseb poliitikaalgatuse tagasi võtta ja seda tugevdada. Teisisõnu kavatseb tööstuse ja ettevõtluse volinik alustada viivitamatult tööd meie toodete kaitsmise nimel, et tagada meie ettevõtete konkurentsivõime ja kodanike tervis.

Enne sõnavõtu lõpetamist sooviksin mainida meie kohustust toetada tekstiili- ja rõivasektori uuenduslikkust. Õigusaktide kohandamine on üks viis konkurentsivõime kaitsmiseks, kuid töös on ka teisi tööstuspoliitika algatusi. Toon välja vaid kaks. Töötame välja meetmeid, millega toetada uurimistulemuste ülekannet ning nende muutmist käegakatsutavateks, turustatavateks toodeteks ja teenusteks. Samuti valmistame ette teatist moetööstuse konkurentsivõime põhiaspektide kohta.

Selle kõige eesmärk on rõhutada vajadust kaitsta Euroopa ettevõtteid ja juhtida tähelepanu tõsiasjale, et sotsiaalses ning turumajanduslikus olukorras, kus turg – mis on samuti meie Euroopa Liidu jaoks väga tähtis – ei püüdle kõrgema ja olulisema eesmärgi, nimelt sotsiaalpoliitika poole, ei saa olla kasvu ega arengut ning ennekõike töökohti.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Lubage mul paari sõnaga vastata küsimusele, mis puudutab päritoluriigi märkimist, kuna see oli arutelu põnevaim osa ning pean ütlema, et see teema põhjustas elava arutelu mitte ainult parlamendiga konsulteerides, vaid ka nõukogus, ning arutasime seda probleemi pikalt.

Kuna konsultatsioonid horisontaalettepanekute teemal, mis puudutavad päritoluriiki kaubanduspoliitikas, ei ole veel lõppenud, ei näinud meile sobilik luua pretsedenti, mis seaks ettepaneku ohtu ja looks arutelu tulemuste kohta eelarvamusliku suhtumise. Samuti kaalusime võimalust luua tootmisriigi märkimiseks vabatahtlikkuse alusel tegutsev süsteem. Tegelikkuses on see valik ettevõtetele juba olemas. Kui sätestaksime aga selle vabatahtliku süsteemi määruses, ilma et meil oleks korralik rakendusmehhanism, viiks see põhjendamatute kohustuste ja moonutusteni, mida soovisime iga hinna eest vältida.

Olen kindel, et komisjoni raport hindab võimaliku päritolu määramise süsteemi mõjusid, et seadusandjad saaksid tulevikus vastu võtta kindla otsuse.

(IT) (…) Pean samuti väljendama oma tänu Antonio Tajanile tema valmisoleku eest komisjoni tööd kiirendada, et leida sellele väga olulisele küsimusele kiiresti lahendus.

(HU) Niisiis tundus lõpuks olevat mõistlik lahendus lisada teksti ülevaatamisklausel ja lahendada see küsimus preambula lõikes ning mul on hea meel, et Lara Comi, kes oli tänase teema kõige olulisem esindaja ja selles vallas ka pioneer, on samuti öelnud, et see lahendus on vastuvõetav ja hea ning võib olla tulevikus ühise töö aluseks.

Seega sooviksin veel kord kõiki selle kasuliku arutelu eest tänada. On hea, et meil on nüüd ka tulevikku puudutav ajakava ning meie jaoks on väga oluline, nagu mitu liikmesriiki on viidanud, et suudaksime võltsimisega võimalikult tõhusalt võidelda ning Euroopa tarbija saaks tekstiiltoodete jälgitavust usaldada.

Seega sooviksin eesistujamaa nimel veel kord tänada raportööri, variraportööri, siseturu- ja tarbijakaitsekomitee (IMCO) esimeest ning tema kolleege ühiste jõupingutuste eest teisel lugemisel kokkuleppele jõudmiseks, võimaldades tekstiiltoodete siseturul veelgi tõhusamalt toimida.

  Toine Manders , raportöör. − (NL) Austatud juhataja! Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon seisab vaba kaubanduse eest ja protektsionismi vastu. Viimane ei olnud kunagi selle ettepaneku aluseks olev kavatsus. Selle eesmärk on tagada moodsate tehnoloogiate kasutuselevõtt tarbijale küllaldase teabe andmiseks ning täpse teabe edastamine. Samuti leian, et on absurdne, et mõned parlamendiliikmed peaksid pärast esimest lugemist ütlema „Noh, see on nüüd läbi, nii et saame sellest hoolimata jätkata”, kuna meie siin täiskogul teame, et kui tahame endistviisi jätkata või kui soovime midagi nõukogust või komisjonist erinevat, hakatakse meid selle eesmärgi saavutamisel takistama. Praegu on lihtne teie tähelepanu sellele juhtida, kuid ma tõepoolest arvan, et see on õige tee edasi. Olen näinud, kui tuliselt on Antonio Tajani meie kompromissi toetanud, ning kutsun Minister Enikő Győrit üles olema sama kindlameelne oma katsetes veenda nõukogu võtma vastu positiivseid elemente, mille see uurimus endaga kaasa toob, ning neid õigusakti kaasama.

Kui see peaks juhtuma, arvan, et suudaksime näidata, et teeme kasulikke otsuseid nii oma tööstuse, tarbijate kui ka iseenda seisukohalt – peame ju säilitama Euroopa avalikkuse toetuse.

Tänan kõiki toetuse eest ja ka teid, Antonio Tajani, tänan veel kord toetuse eest ning loodan, et saame võimalikult ruttu uurimuse tulemused. Samuti loodan, et nõukogu eesistujal õnnestub nõukogu veenda, et suudame positiivselt meelestatult tööle asuda.

Arvan, et tulevik näitab, et tee, mille praegu valime, saab malliks, eeskujuks paljudele sektoritele – teeks, mis on nähtud vaeva väärt. Ükski õigusakt ei tohiks põhineda emotsioonidel, kuna see ei ole kõikide soov. Teisest küljest tooks õigusakt – mida toetavad teaduslikud väited, mida toetavad kõik osalised ja mis viib lõpuks õigusaktini, mis on kõikidele vastuvõetav, kuid samas endiselt teostatav – Euroopasse suurema õitsengu.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 11. mail kell 12.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Teame, et 2009. aasta 30. jaanuaril võttis komisjon vastu praegu kehtiva määruse ettepaneku tekstiilikiudude nimetuste ning tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta. Ettepaneku eesmärk oli lihtsustada ja parandada olemasolevat tekstiiltoodete märgistamist käsitlevat regulatiivraamistikku eesmärgiga soodustada uute kiudude väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Ettepanek tõhustab õigusakti tehnoloogilise progressiga kohaldamise protsessi, muutes kolm olemasolevat direktiivi üheks määruseks, mis väldiks pelgalt tehniliste uuenduste ülevõtmist, ning lühendaks aega, mis kulub taotluse esitamisest uue kiunimetuse vastuvõtmiseni.

Parlamendi enamus toetab olemasoleva regulatiivraamistiku lihtsustamist, mis soodustab uuenduslikkust tekstiili- ja rõivasektoris, võimaldades samas kiudude kasutajatel ja tarbijatel uuenduslikest toodetest paremini kasu saada.

Oma esimesel lugemisel avaldatud seisukohas 18. mail 2010 võttis parlament väga suure häälteenamusega vastu 63 muudatusettepanekut, kuhu kuulusid ka päritolumärgistust käsitlevad eeskirjad, loomse päritoluga materjalide tähistamine, keelest olenematute sümbolite kasutamine ja ülevaatamisklausel, kuid nõukogu ei võtnud kõiki neist vastu. On oluline, et see võtaks vastu mitu ettepanekut, eriti need, mis käsitlevad päritolumärgistust.

Seetõttu toetame enamikku siin vastu võetud ettepanekutest.

20. ELi pangandussektori stressitestid (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmistel teemadel:

– Corien Wortmann-Kooli, Jean-Paul Gauzèsi ja José Manuel García-Margallo y Marfili Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel esitatud suuliselt vastatav küsimus komisjonile ELi pangandussektori 2011. aasta stressitestide kohta (O-000063/2011 – B7-0216/2011);

– Sharon Bowlesi, Sylvie Goulardi, Dirk Sterckxi, Carl Haglundi ja Olle Schmidti Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsiooni nimel esitatud suuliselt vastatav küsimus komisjonile ELi pangandussektori stressitestide kohta (O-000074/2011 (B7-0219/2011) ja

– Udo Bullmann Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis nimel esitatud suuliselt vastatav küsimus komisjonile ELi pangandussektori stressitestide kohta 2011. aastal (O-000105/2011 (B7-0309/2011).

  Corien Wortmann-Kool , autor. − (NL) Austatud juhataja! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon tunneb muret juunis toimuva Euroopa pangandussektori stressitesti pärast, kuna eelmise aasta stressitest ei olnud kuigi usaldusväärne ja selle tulemused muutusid valusalt ilmseks, kui testid edukalt läbinud Iiri pangad sattusid peagi pärast seda suurtesse raskustesse. Peame kandma hoolt selle eest, et sellel aastal seda ei juhtuks. Küsimus on, kas meie finantssektor on võimeline tormilise olukorraga tegelema. See teadmine on oluline, kui soovime taastada usku finantssektorisse.

Sellest ka minu küsimus volinikule: millised on kõige olulisemad muudatused, mida on tehtud, et tagada, et sellel aastal ei korduks eelmise aasta stressitesti ebaõnnestumine?

Austatud juhataja! Eelmisel aastal sai iga riik ise otsustada, missugused pangad peaksid stressitesti tegema, kuid sellel aastal on äsjaloodud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus saanud ülesandeks tagada kõikidele pankadele ja liikmesriikidele võrdsed kriteeriumid. Seekordne stressitest ei kontrolli ainult panku, vaid ka uue järelevalvestruktuuri usaldusväärsust. Kas komisjon on rahul tõsiasjaga, et kuigi mõnes riigis hõlmab stressitest 85% pangandussektorist, on mõnes teises riigis see määr vaid vaevu üle 50%? See on küllaltki märkimisväärne statistika ja kuulaksin heameelega teie selgitust selle punkti kohta.

Austatud juhataja! Vajame piiriülestele pankadele jõulist Euroopa kriisilahendusmehhanismi ja kuigi võime aidata raskustesse sattunud pankasid, saades stressitestide tulemused juba juunis, kaotame ka võimaluse, kuna me ei ole ikka veel rakendanud Euroopa kriisilahendusmehhanismi. Fraktsioon PPE soovitab teil välja töötada põhjalikud ettepanekud ning võite siin parlamendis meie toetusele loota.

  Sharon Bowles, autor. − Austatud juhataja! Soovin volinikule öelda järgmist: panganduskriisi lahendust töötatakse välja rahvusvahelisel tasandil ning arvesse tuleb võtta ka olulisi konkurentsiküsimusi, kuid see ei tähenda, et kõik peab ootama, eriti kui meil on kombineeritud riigivõla- ja panganduskriis.

Eelmise aasta testid olid nõrgad. Ütlesime seda siis ja oleme pärast seda korduvalt rõhutanud, et stressitestid peavad olema usaldusväärsed, jõulised ja läbipaistvad. Õigupoolest vajame ka panganduses üldiselt tunduvalt suuremat läbipaistvust. Seega teen ettepaneku võtta õppust USAst ja Dodd-Franki seadusest, mis nõuab USA föderaalreservi likviidsuse andmise avalikustamist kaheaastase viitega. USA avalikustamistes esineb Euroopa nimesid ning üldiselt oleks ELi keskpankadele kasulik uute stressitestide täienduseks seda eeskuju järgida ning 2008. ja 2009. aasta toetused samamoodi avalikustada.

Nüüd on neid stressiteste EBA juhtimisel parandatud, kuid liikmesriikide kaitse ja tõeväänamise tõttu on veel probleeme, mida välditakse. On viimane aeg saada aru, et jõuetu poliitiline tahe ei ole selle kriisi lahendus ja muudab lahendused kallimaks. Milleks püüda varjata pankade täit seotust riigivõlaga, eriti kui me kõik teame, missugune reaalsus tõenäoliselt on?

Pangaportfellile stressitesti tegemata jätmisele ei ole ühtegi vabandust. Sinna paigutati tähtajani hoidmise sildi all arvukalt varasid, mida oleks liigutatud, kui need ei oleks oma väärtust kaotanud. Loomulikult suudavad turgude analüütikud stressitestid ja muu teabe kokku panna ning pangaportfellides toimuvat oletada. Süngem tõlgendus, mis peegeldab mõnd liikmesriiki ennast, tuleneb aga tõsiasjast, et liikmesriigid ei olnud paljastuste tegemisel julgemad – paljudel juhtudel on pahategijad siinkohal järelevalveasutused.

Samal ajal kutsuvad stressitestid tegudele: pangad otsivad kapitali, mõned liikmesriigid tegutsevad ennetavalt ja sunnivad panku kapitali tõstma. Alakapitaliseerituse probleemiga tegelemiseks puudub aga üldine kava. See ei ole lihtsalt loogiline; oleme ju kriisist kahtlemata õppinud, et oleme omavahel väga seotud. Kui pangad üksteist ei usalda ja pankadevaheline laenamine on külmutatud, on meil suur probleem. Seega, kas palun võiksime välja töötada oma vastuse korraliku avaliku koordineerimise?

Ärgem eirakem ilmselget: probleem ei seisne vaid pankades, vaid ka riigivõlgades ja euro stabiilsuses. Need on lahutamatult seotud ja äärmiselt olulised.

  Antolín Sánchez Presedo, autori asendaja. − (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! On aeg teha Euroopa stressitestid, mis on läbipaistvad, paindlikud, usaldusväärsed ja tõhusad: nende kvaliteet ja usaldusväärsus aitab oluliselt kaasa finantsstabiilsusele ja turukindluse taastamisele.

Stressitestid on oluline järelevalvevahend konkreetsete pankade maksujõulisuse ja kogu süsteemi stressitaluvusvõime hindamiseks. Nende väljatöötamise ja rakendamise eesmärk on arvutada, kuidas pangad taluksid stressi teatud ebasoodsates tingimustes, ning tuvastada laastava mõju riski ulatus, et ennetada doominoefekti, mis võib viia kokkukukkumiseni.

Euroopa Liidul on eelnev kogemus stressitestidega, mille tegi Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (CEBS). See algas 2009. aasta mais, kui majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu andis CEBSile mandaadi korraldada koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga finantssüsteemi stressitestid. Eesmärk oli saada summaarne teave Euroopa finantssüsteemi võime kohta tervikuna stressi taluda ning need keskendusid 22 suurimale pangale. Tulemusi ei avalikustatud, kuna – nagu tollel hetkel väideti – turg oli väga tundlik. Avalikustati vaid metoodika, mis andis kolm tulemust – parim, keskmine ja halvim –, ning testide eesmärk ei olnud turu läbipaistvus.

Testide välja töötamise ajal 2009. aasta juulis võeti vastu komisjoni soovitatud suunised, millega kehtestati, et pangad, mis vajavad kriisiga toime tulemiseks finantsabi, peavad samuti tegema stressitestid. 1. oktoobril 2009. aastal saadeti koondtulemused majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule, mis sama aasta 2. detsembril palus CEBSil esitada teave pangandussüsteemi tugevuse kohta, mille tarbeks oli tarvis korraldada uued stressitestid.

CEBSi tehtud stressitestide tulemused avalikustati vastavalt Euroopa Ülemkogu 2010. aasta juuni suunistele. Need mõjutasid Euroopa Liidus 91 panka, kuid said kriitika osaliseks, kuna ei keskendunud kuigivõrd Euroopale, kuna iga riik otsustas ise, missugused pangad peaksid testi tegema, kuna stsenaarium oli iga riigi puhul erinev ja kuna esitatud teave ei olnud sageli tõene. Me kõik mäletame Iirimaa juhtumit ja teabepuudust mõnes aspektis, mis puudutas mõne riigi pankade seotust riigivõlaga. Hoolimata mõne liikmesriigi maine parandamisest, ei õnnestunud sellel Euroopa Liidu siseselt kindlustunnet taastada.

Nendes oludes on kätte jõudnud aeg teha ettepanek uueks stressitestide vooruks, kuid täielikult muutunud olukorras ja koos uute Euroopa järelevalveasutustega. Esimest korda on olemas uus Euroopa järelevalveraamistik, millel on kogemusi kahe eelneva testiga, võimaldades läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja loomulikult ka tõhususe edendamist, mis on kolmandate testide tähtsaim aspekt.

Loomulikult soovime kõigepealt teada, mida kavatsetakse teha, et ennetada kahe eelmise testiga tehtud vigu. Teiseks soovime teada, mida kavatsetakse teha, et katta ja ohjata märkimisväärse riski potentsiaali kõikides liikmesriikides. Vajame adekvaatset hinnangut. Välja töötatav meetod peab olema ka kooskõlas pankade eri ärimudelite ja struktuuridega, et stressitestid suudaksid anda teavet, mida on tarvis sobivate sammude astumiseks.

See on väga oluline aeg, kuna tegevusega alustavad uued finantsjärelevalve organid. 18. märtsil avaldas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kokkuvõtte, mis hõlmas ka metoodikat, ning sooviksime teada, millal oleks Euroopa Ülemkogu arvates tulnud see teave avalikustada, missuguseid meetmeid…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Michel Barnier, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Tänan Corien Wortmann-Kooli, Sharon Bowlesi ja ka äsja kõnelenud Antolín Sánchez Presedot nende kolme küsimuse eest, mis puudutavad väga olulist teemat, nimelt pankade stressitestide usaldusväärsust.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Oleme olukorras, kus finantstööstus taastub tasapisi kriisist, seniolematust võitlusest – kuigi mõne panga jaoks näib kriis olevat juba lõppenud. Me ei ole sellest veel kõiki õppetunde saanud ning me kõik oleme kaasatud olulisse seadusandlikku ülesandesse.

Selleks et võtta käsile kriis ja õppetunnid, mida peame sellest omandama, vajame järelevalveraamistikku, mis meil on ka jaanuarist alates olnud – eriti just tänu teile. Vajame vahendeid probleemide ennetamiseks ning nende asutuste paremat valitsemist. Samuti vajame suuremat kapitaliseeritust – selle teema juurde tuleme hiljem tagasi. Seejärel peaksime mõõtma, temperatuuril silma peal hoidma, pidevalt pulssi jälgima. Nagu mõned teist äsja ütlesid, vajame just seetõttu usaldusväärseid mõõtevahendeid. Stressitest on selles kontekstis kõige olulisem meede ja vahend, mida me ei ole arutanud vaid siin, vaid ka paljudel muudel juhtudel nõukogu rahandusministritega – õigupoolest ka alles aprillis.

Nagu te juba ütlesite, ei olnud stressitestid ilmselgelt piisavad, ning ka komisjon ise on seda mitmel korral öelnud uuele järelevalveorganile Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele (EBA), mis testi koostöös riiklike järelevalveorganitega koordineerib. Seetõttu on teil õigus tunda huvi uute paar nädalat tagasi aprillis alanud 2011. aasta testide kvaliteedi ja – kordan veel kord – usaldusväärsuse vastu ning sooviksin teie küsimusele vastata ja jagada teiega meie viie punkti analüüsi.

Esiteks on vastavalt teie soovile 2011. aasta stressiteste põhjalikult parandatud, eriti kuues valdkonnas, millest teile peagi räägin.

1. Rakendatav ebasoodne makromajandusliku stsenaarium simuleerib tunduvalt raskemaid tingimusi kui 2010. aasta stsenaarium. Muu hulgas on sellesse lisatud mitu kinnisvaralööki ning üksikasjalik mõju rahastamiskuludele.

2. Täideviimise sidusust on märkimisväärselt parandatud tänu eelnevale konsolideeritud metoodikale ja rangele hindamisele, mis allub võistlevuse põhimõttele – teisisõnu vastastikusele eksperdihinnangule.

3. Suurenenud läbipaistvuse põhimõttest lähtuvalt parandatakse juunis tulemuste avalikustamist ning neid täiendatakse eraldi üksikasjalike pangakontosaldode avalikustamisega. See hõlmab ka riigivõlgade ja kapitalistruktuuride avalikustamist.

4. Pankasid testitakse ka ülemise kapitalikünnise, esimese taseme põhikapitali alusel.

5. Metoodika avalikustamine enne stressitestide tulemuste avaldamist parandab tegevuse üldist usaldusväärsust.

6. Viimasena on märkimisväärselt parandatud ja täiustatud koostööd riikide ametiasutuste vahel, mille ülesanne on rakendada nn toetuslahendusi pankadele, mis sellest testis läbi ei saa.

Niisugused on tehtud edusammud, eelmise aasta testide parandused, mida täiesti õigustatult ootasite ja mis on sellel aastal ellu viidud.

Austatud kaasparlamendiliikmed! Sooviksin teisena rõhutada seda, et meil peab olema suurem selgus riigivõlgadega seotuse kohta. Mitmed teist, eriti Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsioon, on minult küsinud selles kontekstis rakendatava metoodika kohta, nagu äsja ka Corien Wortmann-Kool. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse EBA pakutud ebasoodne stsenaarium kujutab riigivõlgade hinnakõikumiste ja nende rahastamiskulude kujul endast märkimisväärset lööki.

Nagu te märkisite, ei laiene see stsenaarium aga juhtumitele, kus riigivõla tagasimaksed peatatakse. Seda seetõttu, et EBA kujutataval löögil oleks mõju vaid riigivõlgadele, mis asuksid pankade kauplemisportfellides.

Sellegipoolest on sel aastal tehtud valikule põhjendus olemas. Kordan, et stressitestid simuleerivad äärmuslikke stsenaariume, kuid sellest hoolimata tuleb nendesse suhtuda kui võimalikesse variantidesse. Täna, uue Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahendi hiljutise kasutuselevõtu kontekstis, mis annavad euroalale mitu juhtimisvahendit, arvame üsna mõistlikult – nagu ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus –, et praegu on palju kasulikum tagada riigivõlgadega seotud nõuete täielik läbipaistvus nii, nagu need on panga- ja kauplemisportfellis. Seega avaldatakse need järgmisel aastal palju üksikasjalikumal kujul.

Kolmandaks olete juhtinud meie tähelepanu ka vajadusele kõikjal liidus stressitesti stsenaariume järjepidevamalt rakendada. See on nende elluviimise seisukohalt tõepoolest hädavajalik. Pangandusjärelevalve Asutus teeb märkimisväärseid jõupingutusi ja hindab rangelt selle toimingu tulemusi. See tagab järjepidevuse pankade rakendatavates metoodikates ja minu arvates asjakohase lähenemise viiside vahel, kuidas makromajanduslikud stsenaariumid kantakse üle vastavate riskide parameetritesse. See lähenemisviis ei enneta võimalust, et pangad peegeldavad teatud konkreetseid kauplemisportfelli aspekte või kindlat haldusmudelit.

Selle toimingu järjepidevuse seisukohalt on oluline veel üks asi: ühiste definitsioonide kasutamine kapitalikünniste kohta, mille põhjal osalevaid pankasid hinnatakse. EBA avaldatud viide kapitalile põhineb suures osas kapitalinõuete direktiivi praegustel nõuetel, mis võtavad juba arvesse Euroopas leiduvaid eri pangandusstruktuure ja haldusmudeleid.

Neljandana küsisid Sharon Bowles ja teised sõnavõtjad liidusisese pangandussektori kaasatuse erinevuste kohta. Pangandusjärelevalve Asutus on näinud palju vaeva, et töötada välja piisavalt näitlik valim nii riiklikel tasanditel kui ka kõikjal Euroopa Liidus, tagades samas, et testide elluviimise protsess oleks endiselt hallatav. Austatud kaasparlamendiliikmed! 2011. aasta jooksul testitavad pangad moodustavad koguvarade kujul 65% Euroopa pangandussektorist. Kõikides liikmesriikides määrati valim nii, et see hõlmaks vähemalt 50% riigi pangandussektori koguvaradest.

Sellest ka minu viies märkus, millele juhtis eriti suurt tähelepanu Antolin Sánchez Presedo ja mis puudutab parandusmeetmeid – toetuslahendusi –, millele pangad võivad loota, kui peaks selguma, et need on haavatavad või potentsiaalselt alakapitaliseeritud. Need pangad peavad oma nõrkade kohtade parandamiseks rakendama teatud meetmeid ning pöörduma just erasektori poole, rahastades ennast otse turgudelt või varade müügi kaudu. Kui – ma rõhutan, kui – need meetmed peaksid osutuma ebapiisavateks, võib kavandada ka avalikku toetust, seda loomulikult eeldusel, et see vastab Euroopa riigiabipoliitika õigusnormidele. Minu kolleeg Joaquin Almunia ja kogu tema meeskond teeb selles küsimuses liikmesriikidega koostööd.

Kui tarvis on avalikkuse toetust, peaksid sellest kasu saavad pangad vastavalt 2010. aasta detsembri teatisele riigiabi käsitlevate määruste rakendamise kohta pankasid abistavate meetodite toetamiseks esitama komisjonile probleemiga tegelemiseks sobivate ümberkorralduste kava, eeskätt selleks, et oma pikaajalist elujõulisust tugevdada ja taastada.

Viimasena – ootasite põhjendatult strateegiat, mis ebaõnnestuvad pangad rekapitaliseeriks ja ümber korraldaks, nagu Elisa Ferreira enda kriisiohjamist käsitlevas raportis soovitas. Austatud parlamendiliikmed, nagu te isegi teate, töötate kriisi ohjamist käsitleva õigusraamistiku, nimelt pangandusresolutsiooniga, mida on meil olnud võimalus mitu korda arutada. Minu eesmärk on anda järelevalveorganitele ja nende piiriüleste institutsioonide tulevasele lahenduskomiteedele vahendid, mille abil võtta ennetavad meetmed ja vältida riske, mida nähti ette juba üsna varakult pärast kriisile pöördumist, ning ennetada nende kriiside endi muutumist katastroofideks.

Peame seda korrakohaseks lahenduseks, et tagada varajane sekkumine – ja vajaduse korral ka rahastamine – ning kindlustada, et pangad maksaksid pankadele. Kavatsen selle ettepaneku ka enne suve lõppu esitada nii ministrite nõukogule kui ka teile.

Need olid tehnilised vastused, mida soovisin anda võimalikult täpsel viisil kolmele väga olulisele küsimusele, mis selle arutelu alguses esitati.

  Jean-Paul Gauzès, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Nagu te just tunnistasite, ei olnud eelmise aasta testidel soovitud tulemusi. Peaksime vältima samu kavandamis- ja rakendamisvigu. Uurimisvaldkonnad peavad olema järjepidevad ja samalaadsed. Mingit stabiliseerumist ei toimu, kui hinnang on vale. Valitsused peaksid seda meeles pidama.

On selge, et testid peavad olema realistlikud. Lahendused, mille meile just eriti üksikasjalikul moel andsite, suudavad meie küsimustele vastused anda. Nüüd on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ülesanne nende testide tulemuste järelevalvel ja uurimisel selle tõhusus esimest korda proovile panna.

Testid peavad võimaldama meil paremini määratleda pankade võimalikke rekapitaliseerimise vajadusi ning rakendada meetmeid, mida äsja mainisite. Usaldusväärsete stressitestide tegemine on aga parim viis rahustada finantsturge ning piirata reitinguagentuuride mõju ja nende otsuste negatiivseid mõjusid kogu meie majandusele.

Nende testide tulemuste usaldusväärsus võib lõpetada sõltuvuse nendest agentuuridest või seda vähemalt vähendada. Järelevalveasutustel ei ole muud võimalust kui testide edukus tagada, st esitada veenvaid tõendeid.

Austatud volinik, lubage mul kasutada endale eraldatud aega, et juhtida teie tähelepanu minu arvates tõsisele faktile, et äsja jõustunud reitinguagentuure puudutavat õigusakti ei ole rakendatud ning võimud, millele need agentuurid oma toimikud esitasid, ei astunud samme nende teavitamiseks lepingu nõudmiste kohta. Kavandasime üleminekuperioodi, mis paneks ootele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse loomise, kuid sellest hoolimata käitume täna nii, nagu ei oleks midagi juhtunud.

  Anni Podimata, fraktsiooni S&D nimel. – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kui oleme Euroopa hiljutisest finantskriisist üldse midagi õppinud, on selleks see, et meie krediidiasutuste täielik kapitalipiisavus ja nende võetavate riskide taseme tõhus järelevalve on üldise majandusliku – mitte ainult rahandusliku – valitsemise alused. Euroopa majanduskasvu kestev ja sidus taastamine sõltub paratamatult usalduse taastamisest pangandussektoris ning üleüldise finantssüsteemi taastamisest, mis toimib sujuvalt ja läbipaistvalt ning taastab oma põhirolli reaalmajanduse rahastusallikana.

Nagu me oleme praktikas näinud ja eri sõnavõtjad on välja toonud, ei saavutatud eelmise aasta stressitestidega eesmärki tuua välja, missugused pangad võivad tunda rõõmu oma klientide, võlausaldajate ja riiklike reguleerimisasutuste vajaliku usalduse üle.

Sel aastal oleme teistsuguses olukorras. Stressitestid korraldab uus järelevalveorgan Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ning peame iga hinna eest vältima eelmise aasta ebaõnnestumisi. See sõltub põhimõtteliselt pankadele ühiste stressikriteeriumide määramisest, mida tõlgendatakse ning rakendatakse ühiselt ja laialdaselt, et katta eri riske, mis iga riiklikku turgu ohustavad.

Austatud volinik, see on kahtlemata stressitesti etapi suurim prioriteet. Siiski sooviksin juhtida tähelepanu, et teises etapis peab täielik ja põhjapanev ennetav järelevalve hõlmama sobivaid mehhanisme, et tegeleda sellega, mis tänaseni on olnud eriti varjatud pangandussektor.

  Sylvie Goulard, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud president, lugupeetud volinik! Palju on räägitud metoodikast. Vastasite üksikasjalikult. Sooviksin anda kõigest lühida kommentaari selle kohta, mis hakkab toimuma pärast stressiteste, peegeldades pisut Jean-Paul Gauzèsi sõnu – oma soove ei ole võimalik täita seadusi vastu võttes: nendest tuleb kinni pidada.

Enda seisukohalt näen neid teste kui majandusjuhtimise paketi täiendust. Võime riigivõlaga teha mida tahes, kuid kui me pangandussektorit korda ei tee, ei saavuta me midagi. Soovisin lihtsalt juhtida teie tähelepanu sellele, mis hakkab toimuma ning kuidas need kuulsad toetusmeetmed võimaldavad sammude astumist stressitestide lõppemisel.

Samuti soovisin juhtida teie tähelepanu sellele, mis juhtus arutelul Mervyn Kingi ja Andrea Enriaga, kelle väga otsusekindlale tegevusele ma aplodeerin. Nad külastasid meid tööülesannetes Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aseesimeestena ning meil oli rõõm nendega rääkida, eriti Mervyn Kingiga – see oli üpris lõbus, kui meenutate eelmise aasta läbirääkimisi, austatud volinik –, ja kuulda, et kaitseklauslid, mille liikmesriigid komisjoni välja töötatud paketti lisasid, ei takista neil järgimast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) rekapitaliseerimise suuniseid.

Soovisin sellele väikesele punktile teie tähelepanu juhtida. Süsteemsest vaatenurgast peab Süsteemsete Riskide Nõukogu ise seda oluliseks ning mina leian, et kui teie toel ja Süsteemsete Riskide Nõukogu järelevalvel EBA tehtud töö kvaliteet tähendab seda, et saame kõrvale heita need läbinisti naeruväärsed kaitseklauslid, mida liikmesriigid soovisid järelevalvepaketti lisada, oleme astunud sammu õiges suunas. Seetõttu loodan, et komisjon ja juhatus teevad kõik selleks, et liikmesriigid – olgu need siis suured või väikesed – need konkreetsed meetmed rakendamine võtaksid. Hispaania on olnud eeskujuks ja teinud teatud määral tööd – loodan, et teised järgnevad sellele eeskujule.

  Vicky Ford, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Eelmise suve stressitestid olid mõeldud pankade vastu usalduse taastamiseks. See oli Euroopa katse öelda maailmaturgudele: „Rahune, kallis”. See ebaõnnestus. 19 nädalat hiljem kukkusid Iiri pangad kokku ja maksumaksjad üle kogu Euroopa olid sunnitud pankasid välja aitama ning alles eelmisel nädalal saime teada, et kavandatavast Portugali päästeprogrammist suunatakse 12 miljardit eurot pankadesse. Riigivõlakriis ei lahene enne panganduskriisi lõppemist – ning panganduskriis ei lahene enne, kui turud julgevad kapitali ja likviidsust pankadele anda.

Stressitestid on mõeldud riskide väljatoomiseks. Turumurede leevendamiseks peavad need rõhutama riske, mille pärast turgudel muretsetakse, ning praegusel hetkel on selleks riigivõlgade kõrge määr. Kogu pangabilansis sisalduva riigivõla osakaalu testimisest keeldumine ei taasta usaldust. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus on loomulikult nurka surutud: avalikult tunnistamine, et olemas on võimalus, et laenu vähendatakse, võib süvendada selle toimumise ohtu, kuid selle olemasolu täielik eitamine oleks reguleeriva asutuse suhtes äärmiselt vastutustundetu.

Ja siis on veel biljoni dollari küsimused. Suletud uste taga on arutelu keskendunud lugejale. Millist tüüpi kapitali on pankadel? Mida kauem riigid oma loobumisõiguse nimel võitlevad, seda teadlikumaks muututakse sellest, et mitte kõik pangad ei ole võrdsed, ning probleemid turgudel mitmekordistuvad. Peaksime muretsema ka nimetaja pärast. Missugune on bilansivarade risk ja kas nendele varadele rakendatavaid riskikaalusid saab usaldada? Kui USA pankade riskikaal on 50% kõrgem kui Euroopa ametikaaslastel, siis kas Euroopa pankadel lubatakse põhimõtteliselt oma bilansiandmetes riske valesti esitada?

Finantskriis oleks pidanud meile kõikidele õpetama, et läbipaistvust tuleb hinnata. Need stressitestid investoritele, laenajatele ja maksumaksjatele seda ei paku ning see on naeruväärne.

  Sven Giegold, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, Michel Barnier, head kolleegid! Põhjus, miks pankade stressitestide teema on sedavõrd olulise tähtsusega ja meie kodanikud sellesse sedavõrd kriitiliselt suhtuvad, on see, et pangad on selle kriisi keskmes. Just pangad investeerisid riske kaalumata suuri rahasummasid ning tekitasid kinnisvaramulle paljudes liikmesriikides, mida nüüd see kriis on tabanud. See miski, mida alati võimatuks pidasime, nimelt tõsiasi, et turud võivad olla halvemini teavitatud kui paljud välisvaatlejad, on tegelikult juhtunud, ning turud said asjadest väga valesti aru. On selge, et kriisi põhjustanud pangad ei suutnud kriisi ajal õigeid otsuseid langetada.

Nüüdseks on selgeks saanud ka see, et languse ajal on tohutult suurenenud ka riigivõlad, seda esmalt pankade päästmisele ja sellega seotud garantiidele tehtud kulutuste pärast ning teise ja tähtsamana languse enda kulumaksumuse tõttu. Seega on põhiküsimus see, kas panganduskriisist on saadud ka tõelisi õppetunde? Asi ei ole pelgalt selles, et pangad vastutava minevikus toimunu eest, vaid need on süüdi ka praegustes raskustes, kuna turud ei tegutse veel korralikult.

Kokku 427 biljoni euro ulatuses tasumata nõudeid on nüüd Euroopa Keskpanga ja süsteemi TARGET2 arvetel keskpankade vahel kuhjunud; seda seetõttu, et süsteem on mittetoimivate turgude asemel keskpankade vahele sekkunud.

Pangandussüsteemi nõrkuse tõttu kõhkleme võlgade restruktureerimise meetmete kasutuselevõtus, mida oleks nõrgemates riikides pakiliselt tarvis. Lühidalt öeldes: Kreeka, Iirimaa ja Portugali inimestel on tunne, et nad kannatavad, kuna meie pangandussüsteemil on nõrk struktuur. Euroopa stressiteste on tehtud viimased kaks aastat. Uskusime, et suudame lõpuks ometi tõe välja selgitada. Nagu juba palju kordi öeldud, olid 2010. aasta stressitestid nõrgad, eriti valitsuse riskide kohta, mida peaaegu täielikult eirati. Pankade stressitestid ei peegeldanud tegelikkust.

2011. aastal on olukord väga sarnane. Kuigi oleme teie panuse eest, Michel Barnier, väga tänulikud, ei ole te selgitanud, miks riigi võlakirjadega seotud riskid on esitatud kauplemisportfellis, kuid mitte pangaportfellis. Selgitus on alati sama: meil on alati päästepaketid, millele toetuda. Ometi on see vaid hulljulge viis poliitilist otsust ennetavalt ära kasutada. Lõppude lõpuks ei saa päästepakette enesestmõistetavalt võtta – riikide parlamendid peavad need esmalt heaks kiitma. Kui nendele päästepakettidele viidatakse kui põhjusele, miks riskide maksumust korralikult ei määrata, on see praktiliselt kõneldes justkui erariski fait accompli’na natsionaliseerimine.

Samuti ei ole meil ikka veel korralikku kindlustusturu jaoks mõeldud stressitesti. Pöördun teie poole, Michel Barnier, et vaatleksite lähemalt ka seda valdkonda. Olen pettunud, et meie loodud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis stressitestide eest vastutab, kukkus tegelikult läbi iseenda stressitestis.

Michel Barnier, palun püsige asja juures ja tegelege selle probleemiga kiiremas korras! Kogu see probleem näib illustreerivat Bertolt Brechti sõnu: panga asutamine on palju suurem kuritegu kui panga röövimine. Kuid ta eksis. Nüüd oleme sunnitud kogema, et panga võlakoorma kandmine on veel palju hullem.

  Paul Murphy, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Austatud juhataja! Pakutavate stressitestide kõige põhjapanevam nõrkus on nüüd välja toodud. Selleks on ulatuslike suveräänsusvigade võimalikkus. Loomulikult on see väga tõenäoline suundumus, arvestades uskumatut võlgade taset, mis on laotud selga majandusriikidele, mis lihtsalt ei suuda maksta. Näiteks võlgneb Iiri Vabariik samal kursil jätkates 2014. aastaks 750 biljonit eurot ning selle riigivõlg on üle 120 000 euro töötaja kohta.

Sõltumata võimalikust intressimäära langetamisest ja meie nn päästeprogrammidest, ei ole see jätkusuutlik ja Iiri riik ei suuda oma kohustusi kanda. Saan aru, et Saksamaa pangad on seotud Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaaniaga ehk nn PIGS-riikidega umbkaudu 400 biljoni euro ulatuses. Prantsuse pangad on kahjustatavad umbes 260 biljoni ja Briti pangad 300 biljoni euro ulatuses. See ulatuslik seotus selgitab komisjoni ja Euroopa Keskpanga raevukaid kasinusmeetmeid, mida nad rakendavad perifeersete majandusriikide töölisrahvale.

Minu arusaamise kohaselt eeldavad stressitestid, et pankade rahastusvajadused püsivad stabiilsed. Arvestades kriisi süvenemise potentsiaali, on see ebatõenäoline. Näiteks 2010. aasta viimase kolme kuu jooksul kadus kuuest Iiri kohalikust pangast 34 biljonit eurot, sundides neid lootma oletatavasti lühiajalisele toetusele ECBst umbes 160 biljoni euro ulatuses.

Pangandussektori ümberkorraldamisel on kahtlemata kõige olulisem viimaste aastate ja suure kriisi õppetund, et tähtsaimaid finantsasutusi ja pankasid ei saa jätta erakätesse. Nende eraasutuste kasumijanu on mänginud märkimisväärset rolli meie majanduse lõhkumises, mille eest inimesed on kohutavat hinda maksnud. Peamised finantsasutused suuremad pangad tuleb võtta demokraatlikusse avalikku omandisse. Finantsturgude diktaatorlusele tuleb teha lõpp ja nende massiivseid ressursse tuleks kasutada tavaliste inimeste hüvanguks, andes väikeettevõtetele laenu, aidates koduostjaid taskukohaste kodulaenudega jne.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud juhataja! 18. märtsil avalikustas uus Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus stressitestide stsenaariumid, mille kaudu Euroopa üritab pankasid kontrollida.

Kui tahame, et asjatundjad nende testide tulemusi tunnistaksid, peame vältima pealiskaudsust ja vasturääkivusi, mis 2010. aasta juulis pangandussektori teste iseloomustasid. Pidades silmas tõsiasja, et kogu Euroopa finantssektori usaldusväärsust hinnatakse ilmselt vastavalt nende testide rangusele, oleks hea, kui testid oleksid võimalikult kõikehõlmavad ning peegeldaksid oma ranguses tegelikke ohte, millega finantssektor võib selle perioodi jooksul kokku puutuda. Seega ei tohiks need testid minu arvates vältida adekvaatset hinnangut pankade haavatavusele konkreetse riigi võlgade või teiste pankade võlgade suhtes, et võtta testides arvesse halvimaid võimalikke stsenaariumeid, näiteks riigi pankrotistumine. Samuti peame tagama tasakaalustatud ja õiglase tegutsemisviisi eri pangandusstruktuuride ja ärimudelite hindamisele igas liikmesriigis eraldi, ning püüdma tagada, et uued stressitestid on võimalikult palju seotud iga riigi täieliku pangandussektoriga. Alles siis taastame finantsekspertide usalduse.

  Elisa Ferreira (S&D). – (PT) Austatud juhtaja, lugupeetud volinik! 2010. aastal tehtud pankade analüüsis tunnistati üksmeelselt, et nende testide probleem on olnud domineeriv riiklik loogika, olgu see seotud metoodika, diagnostika või kriteeriumide valimisega. Hiljem palus see parlament raportis, mida lahkelt mainisite ja mille raportöör ma olin, Euroopa mõõte tugevdamist pangakriiside ohjamiseks.

Vahepeal on loodud Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA), mis viitavad, et lõpuks ometi anname pangandussektorile Euroopa mõõte.

Stressitestidele, mida arutame, viitas Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsil järgnevalt. Loen selle ette inglise keeles, kuna minu käsutuses olev dokument on just selles keeles.

– „Liikmesriigid valmistavad enne tulemuste avaldamist ette konkreetsed ja põhjalikud strateegiad haavatavate finantseerimisasutuste restruktureerimiseks, mis hõlmavad muu hulgas erasektoripõhiseid meetmeid (…), kuid samuti riigiabi eeskirjadele vastavat kindlat raamistikku vajaduse korral valitsuse toetuse andmiseks.”

– (PT) Meie praegune stressitestidega seotud tegevus – ilma selge kõikehaarava raamistikuta, mis ühtlustaks eri riiklikke tavasid – annab aimu sellest, et taas sõltub kõik liikmesriikidest: kindlustame taas riiklikku mõõdet lahenduse leidmiseks ja stressitestide parandamiseks pangandussektoris.

See viib mu põhiküsimuseni. Kas me ei ole seda tüüpi metoodikaga kaotanud kuldset võimalust luua regulatsiooniprobleemi lahendamiseks viimaks Euroopa, mitte riigi raamistik?

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Elame keerulisel ajal. Finantskriis on meile näidanud, kui oluline on kodanike usaldus pankade ja maksusüsteemide vastu. Seetõttu on pankade stressitestid oluline vahend pankade vastupidavuse uurimiseks ootamatute löökide korral. Finantsstabiilsus sõltub sellest, kui kapitaliseeritud ja vastupidavad on pangad. Meie kogemus näitab, et ranged testid suurendavad usaldust pangandussektorisse ning need peaksid olema rasked, usaldusväärsed, laiaulatuslikud ja selgete nõuetega. Iirimaa näide demonstreerib kahjuks vastupidist.

Sooviksin rõhutada avatuse ja läbipaistvuse tähtsust stressitestide tulemuste avaldamisel. Eraldiseisvate testide avaldamine on väga oluline, et aidata tugevdada kodanike ja turu usaldust pankade vastu. Nagu ka Michel Barniergi ütles, on asi usalduses.

Tulevased stressitestid vajavad pidevat arendamist, et nendes oleksid rakendatud tõelised turutingimused ja -riskid. Esitades andmed riigivõlaga seotuse taseme kohta, saavad turu osapooled ise riskihinnanguid anda. See on oluline, et tugevdada turu usaldust testide ülesehituse ja usaldusväärsuse vastu. Komisjon, Euroopa Süsteemsete Riskide nõukogu (ESRB) ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) peaksid selgelt avaldama, mida stressitestid peaksid näitama, ning kontrollima ja tagama, et stressitestide oletused peegeldaksid riske korrektselt.

Kui stressitestid paljastavad, et konkreetsed pangad nõuetele ei vasta, peavad liikmesriigid viivitamatult tegutsema. Rootsi laienemisvõimeliste pankade näide Balti riikides näitab, et kasvavate tasakaalustamatuste tõttu võivad riskid kiiresti kuhjuda. Ajalugu on meile õpetanud, et tarvis on olla ettevaatlik, kuid viivitused või kõhklused ebarahuldavate tulemuste taustal võivad olla laastava mõjuga. Tänan teid!

  Philippe Lamberts (Verts/ALE). – (FR) Austatud president, lugupeetud volinik, head kolleegid! Stressitestid on uusim mood. Meil on sügav majandus- ja finantskriis, mistõttu laseme oma pankadel stressiteste teha. Meil on tuumakriis, mistõttu laseme oma tuumaelektrijaamadel stressiteste teha. Justkui ainuüksi mõte stressitestidest peaks meie kaaskodanikke või finantsturgu rahustama. On selge, et kõik sõltub võimalustest, mida nemad pakuvad, ning – nagu te juba ütlesite, lugupeetud volinik – me ei saa sellest vaatevinklist väita, nagu oleksid eelmise aasta stressitestid olnud kuigi usaldusväärsed.

Veelgi enam, ka tuumajaamade stressitestid on vähemalt siiani üks suur nali – nagu teie kolleeg Günther Oettinger täna pärastlõunal tunnistas –, kuna arvesse ei ole võetud võimalust, et tuumaelektrijaama kukub lennuk. Seetõttu sooviksin öelda, et niisugusel juhul, kui tuumaelektrijaama kohal kukub alla lennuk, valitseb selge oht, et arvestatud võimalused ei ole piisavad.

Lugupeetud volinik, ütlete, et arvesse tuleks võtta usutavaid võimalusi, mistõttu ei võta me arvesse võimalust, et üks Euroopa riik jätab oma kohustused täitmata. Seetõttu tahaksin lisaks öelda järgmist: ükskõik kas loete seda võimaluseks, mis tuleb kõrvale heita – ja kui te seda teete, ütleksin, et eitate tegelikku olukorda, kuna Kreeka ja Iiri võlgade näitajad demonstreerivad selgelt, et varem või hiljem peavad need riigid oma võla restruktureerima –, või kasutate venitamistaktikat, mille puhul ütleksin, et see on täpselt sama vastutustundetu, kuna mida kauem probleemiga tegelemiseks aega kulub, seda kallimaks läheb see maksma ühiskonnale tervikuna. Seetõttu, lugupeetud volinik, loodan selles küsimuses teie reaalsustajule ja vastutustundele.

Olete ambitsioonikas eurooplane; te teate, et inimesed, kelle stressitaset iga päev mõõdetakse, on meie endi kaaskodanikud, kes teavad liigagi hästi, et kuni me härjal sarvist ei haara, ei suuda me tagada nende ega ka finantsturu turvalisust. Täna tähendab härjal sarvist haaramine Euroopa finantstööstuse radikaalset restruktureerimist. Ma tean, et olete sellega algust teinud, kuid see viitab ka vajadusele Euroopa eelarveliidu järele. Igal juhul arutame seda küsimust homme uuesti.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Austatud juhataja, Michel Barnier, head kolleegid! Kõigepealt sooviksin väljendada tänu üksikasjaliku vastuse eest minu 8. veebruaril parlamendis esitatud küsimusele Iiri pankadele tehtavate stressitestide kohta.

Olete täna midagi selgeks teinud: usaldusväärsus tekitab usaldust. Samuti aitab tõsine sirgeseljaline ja otsusekindel käitumislaad meil usalduskriisist üle saada. Just sellel põhjusel olen sunnitud ütlema, et ma ei usu, et viimast stressitesti adekvaatselt hinnati. Tagajärjed on teadmata. Hoolimata loogilistest järeldustest, mille täna esitasite, ei ole ma endiselt kindel eelseisva testi tagajärgedes. Sel põhjusel on mul kolm küsimust.

Esimene on järgmine: lugupeetud volinik, kuidas saate praegusel hetkel garanteerida, et kasutusele võetakse pikaajaline lähenemisviis, mitte lühiajaline, mida eelmisel korral Iiri pankadele kohaldati?

Teiseks, kas Euroopa välisvõlakriis väljub meie endi silme all kontrolli alt, nagu Sven Giegold kirjeldab? Seda allakäiku testitakse praegustes stressitestides vaid pankade kauplemisportfellides. Ent pangaportfellis on loetletud pankade nimetused kuni lõpptähtajani. Sellest hoolimata ei lisata stressitesti pangaportfelli. Kuidas te seda eristust õigustate?

Kolmandana – kas see ei anna taas kord alust tundele, et pankade pikaajaline ellujäämine on tagatud, kuna meie põhiprobleemi, võlakriisi, ei hinnata asjakohaselt?

  Antolín Sánchez Presedo (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, head kolleegid! Soovin teid vastuse eest tänada!

Oluline on anda õige diagnoos, kuid pärast seda on tähtis ka rakendada õiget ravi. Seetõttu peame muutma stressitestid läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks – ning oleme õigel teel –, kuid samas peame tõhustama ka reageerimist.

Vajame likviidseid finantsinstitutsioone, stabiilset finantssüsteemi ja ennekõike krediidivoolu taastamist reaalmajandusse.

Stressitestid edukalt teinud pankasid ei vabastata igakülgsetest püüdlustest ebasoodsate stsenaariumide vastu võidelda ja üha nõudlikumaks muutuvaks regulatiivseks olukorraks valmistuda. Pangad, mis stressitestidest läbi kukuvad, peaksid viivitamatult lahendusi otsima, et olukorraga tegeleda, ning liikmesriigid, mis ei ole seda veel teinud, peaksid rakendama algatusi nende aitamiseks ning aitama kaasa nende rekapitaliseerimisele või lahendusvõimaluste otsimisele.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus võib väljastada soovitusi tuvastatud riskide parandamiseks, et leida sel moel süsteemset riski kujutavad institutsioonid, millele võidakse kohaldada tugevamat järelevalvet, ning tagada pääste-, taastamis- ja lahendamismenetluste järgmine.

Lugupeetud volinik! Teil on nendes menetlustes meie toetus, et edasiminemiseks loodaks põhjalik Euroopa raamistik, kuna rahaliit nõuab suuremat finantsintegratsiooni, kuid ka paremat fiskaalset ja poliitilist integratsiooni.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Stressitestid on pangandussüsteemi tervise hindamise seisukohalt olulised. Seejuures on aga absoluutselt vältimatud kaks tingimust. Esiteks nende testide kvaliteet ja reaalse hindamisprotsessi täpsus. Sooviksin märkida, et pangad on eri riikides kasutanud erinevaid ärimudeleid. Rumeenias ei olnud pangad kaasatud toksiliste varadega seotud tehingutega, nagu teistes riikides. Ent teisest küljest andsid nad pikaajaliseks rahastuseks ekspansiivseid laene, mis põhinesid välistel vahenditel, mida eraldati lühiajaliselt. Tulemused olid sellegipoolest samad: kahjud, eriti haavatavus asjakohastes riikides, ning loomulikult vastutustunde puudumine riskijuhtimisel. Teine tingimus on pangandussüsteemidele rakendatavate testitulemuste läbipaistvus. Seda läbipaistvust nõuavad nii finantsturud kui ka kodanikud.

  Olle Ludvigsson (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Selle tormilise perioodi jooksul, mida oleme viimastel aastatel seoses oma riikide rahandustega tunda saanud, oleme kaotanud silmist kogu kurja juure. Oma töös nõrgimate riikide majanduse päästmisel kipume unustama, et just pangad on meie suurim probleem.

Osaliselt tuleneb see tõsiasjast, et pikk jada katastroofe pangandussektoris on peamine põhjus, miks nii paljude riikide majandus on muutunud sedavõrd hapraks, ning osaliselt sellest, et paljud pangandussüsteemi olulised nõrkused ei ole kuhugi kadunud. Peame leidma Ateena, Dublini ja Lissaboni rahandustele rakendatavad lahendused. Need lahendused ei ole aga kuigi palju väärt, kui me ei toeta samal ajal neid Euroopa panku, mis ei suuda endiselt iseseisvalt jalgel püsida. Kui me ei tee praeguses etapis vajalikke pingutusi jätkusuutliku pangandussektori loomiseks, on varem või hiljem tulemuseks koormus riikide rahandusele, millega isegi tugevaimad riigid suurte raskustega toime tulevad.

Selle taustal on eriti araks tegev tõsiasi, et mitu riiki, mille rahandus on hetkel kõikumatu, ei tee oma pangandussüsteemide nõrkustega tegelemiseks eriti midagi. Nad nõuavad valjuhäälselt, et Kreeka, Iirimaa ja Portugal oma olukorda parandaksid, kuid ei tee enda kodutööd ära hoolimata sellest, et vahendid on neil olemas. See on vastuvõetamatu!

On selge, et praegune stressitest tuleb teha jäigal ja läbipaistval viisil, mis suurendab usaldust. Sama selge on ka, et stressitestidele peavad järgnema sobivad algatused, mis tegeleksid tuvastatud puudustega. Siinkohal oleks väga väärtuslik ühine Euroopa strateegia. Eeldan, et komisjon teeb peagi sellise algatuse, põhinedes kriisiohjamist käsitlevatel suunistel pangandussektoris, mille parlament esitas Elisa Ferreira raportis. Lõppude lõpuks jääb põhivastutus siiski riiklikule tasemele. Kõik riigid – ja eriti just kõige tugevamad – peavad tagama, et tegelevad pangandussüsteemi alles jäänud puudustega. Tänan teid!

  Thomas Mann (PPE). – (DE) Austatud juhataja, Michel Barnier! Eelmisel suvel pankadele tehtud ELi stressitestid vajavad radikaalset ülevaatust. Ilmselgelt ei piisa sellest, kui keskenduda vaid pankade kapitalibaasile. Uurida tuleb ka kriisi mõju pankade likviidsusele. Tuletan kõigile meelde, et Lehman Brothersi taolised pangad kukkusid kokku, kuna seisid silmitsi ränkade likviidsusprobleemidega. Ma ei mõista arutelu teemal, kas likviidsuskontrolli tulemused tuleks avalikustada või mitte.

Kõik, kes nõuavad nende andmete salajas hoidmist, õõnestavad selle testi eesmärke. Kavandatavas ei ole kahtlustki: eesmärk on peatada turgude usalduse kahanemine pankade vastu, mis testidest läbi ei saa. Testitulemuste avalikkuse eest varjamise tulemuseks oleks veelgi suurem ebakindlus. Niisuguses keskkonnas hakkavad vohama kuulujutud ja pooltõed.

Kuigi inimesed hakkavad uut metoodikat ja eri parameetreid kritiseerima, peab ühine eemärk selge olema. Läbipaistvus on hädavajalik, et teha kindlaks Euroopa pankade kriisitundlikkus. On pakiline vajadus laiapõhjalise usalduse järele ja pangad peavad enese huvides selles oma osa mängima.

  Antonio Cancian (PPE). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Tänan Michel Barnieri suurepärase töö eest! Peame taastama stabiilsuse ja usalduse ning minu arvates tehakse selle suunas tohutuid jõupingutusi. Kriisi ohjamise õigusraamistik annab Michel Barnierile vahendid, et rakendada mitmesuguseid ennetavaid meetmeid ning ohjata ka praegust olukorda. Peame olema tähelepanelikud bürokraatliku ahvatluse suhtes luua organeid, agentuure või muid instrumente, mis võivad elu tulevikus keerulisemaks muuta, ning sellele ahvatlusele vastu seisma.

Koordineeritud lähenemisviis üldise Euroopa Liidu õigusraamistiku siseselt on väga oluline probleemide ja tulevaste finantskriiside ennetamiseks ning võimaldab pankadel tegutseda kõikjal Euroopas kavakindlamalt ja samade tingimuste alusel. Olen arvamusel, et läbipaistvuse saavutamiseks peavad reguleerivad asutused töötama pidevalt välja standardreegleid ja -menetlusi.

Siiski sooviksin rõhutada, et tulemuste avalikustamisel tuleb olla ettevaatlik. 2010. finantsaasta näitas selgelt, kui tundlik ja oluline on nende tulemuste avalikustamine järjepidevuse seisukohalt. Need võivad turgudel esile kutsuda ka takistavaid reaktsioone ning põhjustada segadust. Seetõttu tuleb sellele küsimusele tähelepanu pöörata ning seda tõsiselt arvesse võtta.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Olid ajad, mil Iirimaal panku austati. Nüüd neid kirutakse ning selle põhjustel ei ole tarvis pikemalt peatuda. Olen siin pigem küsimusi esitamas kui kaemusi jagamas ning küsimusi on mul mitu.

Esiteks, kas kõikidele pankadele on tarvis teha stressitest? Teiseks, kas võime olla nüüdsest kindlad, et stressitestid peegeldavad pankade tegelikku olukorda? Ja kolmandaks, missugused volitused on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusel eksiteele sattunud pankade, liiga kahjustatavate pankade, hooletute pankade jne ohjamisel?

Lõpetuseks: Jean-Paul Gauzès viitas vajadusele vabastada ennast reitinguagentuuridest sõltumisest. Kuidas oleks võimalik seda idüllilist olukorda võimalikult kiiresti saavutada?

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Tänan teid väga võimaluse eest sõna võtta! Sooviksin teha selgeks, et kui Euroopa Komisjon ja teie ise, lugupeetud volinik, ei oleks võtnud teatud meetmeid, siis ei ole kahtlustki, et oleksime praegu Euroopa pangandussüsteemi puhul halvemas olukorras. See olukord on aga väga dünaamiline. Õnneks oleme suutnud lahendada mõned pankade likviidsusega seotud probleemid, kuid esile kerkivad uued probleemid ja ohud. Sel teemal sooviksin küsida, lugupeetud volinik, kas võiksite meiega jagada oma praegusi mõtteid hetkel ilmnevate ohtude ning selliste ohtude kohta, millega peame lähitulevikus tegelema. Soovin äärmiselt ühemõtteliselt rõhutada, et mõned probleemid on meil õnneks juba seljataga, kuid järjest kerkivad esile uued probleemid.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Selleks et me ei unustaks, et need probleemid mõjutavad inimesi, kohtusin täna Frankfurdi lennul ühe noore iirlasega, kes oli üheotsapiletiga teel Austraaliasse, ning tema on vaid üks tuhandetest, kes meie majandus- ja pangandusprobleemide tõttu seda teed lähevad.

Kas komisjon on nõus – ütlen seda suurima kahetsusega –, et esimeste panganduse stressitestide sepitsemisega Euroopa usaldusväärsusele tehtud kahju on peaaegu korvamatu? Euroopa Liidu kodanikud vaatavad meeleheites pealt seda, mis on meie pangandusega juhtunud. Oleme kahjustanud usaldust Euroopa Liidu ja euroala vastu.

Nagu teate, tehti Iiri pangandussektorile just teine stressitestide voor ning uus valitsus on välja töötanud restruktureerimiskava. Nõutav lisakapital oli 24 biljonit eurot. Selle praegune mõju Iiri majandusele on see, et head ettevõtted vaevlevad kapitalipuuduses ning pangad on erinevate nõudmiste täitmisel raskustes. See on võimatu stsenaarium ning palun volinikul sellega tegeleda.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Tõsiasi, et eelmised stressitestid ei olnud usaldusväärsed, muudab järgmiste testide tegemise keeruliseks. Iirimaa kriis on muutnud märkimisväärselt uusi andmeid Euroopa pangandussüsteemis. Selle taustal peavad edasised testid teabe jagamise suhtes palju täpsemad olema. Riiklikud ametiasutused peavad juba tegevuskavasid rakendama. See lahendaks stressitestidest üldiselt tulenevad probleemid. Me ei tohiks eeldada, et pangad testis läbi kukuvad. Uued testid peaksid tooma välja pangandussüsteemi nõrgad küljed, tuvastades samas, kus tuleb kapitali konsolideerida. Rõhutaksin, kui oluline on, et komisjon võtaks vastu õiglase kava stressitestide rakendamiseks absoluutselt kõikides liikmesriikides.

Lõpetuseks leian ka, et komisjoni teave enda soovitatud suurte muudatuste kohta on kasulik.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Selle teema tähtsust rõhutab kõige paremini tõsiasi, et kolm parlamendiliiget on komisjoni poole pöördunud sarnase küsimusega. See ei ole juhus, sest kui teeme stressitesti samamoodi kui eelmisel aastal, kui meil ei õnnestunud taastada usaldust Euroopa pangandussektori vastu, võib see kahjustada Euroopa Liidu usaldusväärsust. ESRB ja EBA töö testi ettevalmistamisel näib olevat kvaliteetne, seda nii ühtse metoodika kui ka selle tegemiseks kasutatava meetodi osas.

Minu jaoks on ka pärast voliniku vastust siiski selgusetud veel paar küsimust. Näiteks see, kas valikuprotsess haldab lisaks eri ärimudelitele ka piiriülest ettevõtlust ja aktsionäride suhteid? Teine küsimus on selle kohta, kas saab täie kindlusega väita, et niisugused stressitestide jadad ei eira ühtegi panka, mille tegevus võib Euroopa majandust ohustada.

  Michel Barnier, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Olen tänulik kõikidele sellel hilisel tunnil sõnavõtnutele, et demonstreerida Euroopa Parlamendi valvelolekut, ja ütleksin isegi, et intelligentsust selles keerulises küsimuses.

Esiteks, tulles kohe tagasi äsja Ildikó Gáll-Pelczi tõstatatud küsimuse juurde komisjoni vastutuse kohta – olen harjunud oma kohustustega silmitsi seisma –, märgiksin ära, et praegused stressitestid on loonud ja nende eest vastutab meie ühiselt rajatud uus asutus, nimelt Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus. Loomulikult teeme selle asutusega tihedat koostööd ning sarnaselt Euroopa Keskpangaga oleme ka meie aidanud EBA-l uut testimisvooru ette valmistada, kuid peamiselt vastutab selle eest EBA.

Janusz Władysław Zemke esitas tulevaste ohtude ja riskide kohta üpriski laiahaardelise küsimuse. Esiteks olen seisukohal, et selles valdkonnas või keskkonnavaldkonnas ei ole olemas nullriski. Arvan, et tulevikku ennustada on väga keeruline, ning lõppude lõpuks, Janusz Władysław Zemke, teame, et turud liiguvad tunduvalt kiiremini kui demokraatia ajastu, meie ajastu – ükskõik kui kiiresti me liigume või kui kiiresti ja tõhusalt soovime edasi liikuda.

Kuidas saaksime aga olla paremini ette valmistatud kui neli aastat tagasi, kui seisime silmitsi Ameerika Ühendriikidest alguse saanud kriisiga, mis peaaegu kõik hävitas? Luues tööriistu, valitsemisraamistikke, järelevalvet, vastutustunnet, läbipaistvust – kõike, millest siis puudus oli; kõike, mis oli olnud osa väga võimsast ultraliberalismi lainest, mis käis esimest korda üle maailma 1990ndatel; kõike, mis oli osaliselt maatasa tehtud rumala idee pärast, et turud suudavad ennast ise reguleerida.

Taastame praegu G20 raamistikus ja võib-olla ka mõnes valdkonnas G20 nõuetest kaugemale minnes kannatlikult valitsemist, reguleerimist, läbipaistvust – kavatsesin kokkuvõtvalt kasutada sõna „moraal”, kui tohin seda teha – või eetilisi raamistikke ja tööriistu, mis on umbes 15 aastat finantsturu ülesehitusest põhimõtteliselt puudunud.

Just seetõttu on teie arusaam sellest olukorrast oluline, nagu ka teie roll korralike Euroopa järelevalveasutuste – Sylvie Goulard mainis Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu – loomisel.

Just seetõttu – suunan selle vastuse ka Jean-Paul Gauzèsile, kes mainis reitinguagentuure – kaasame selle tegevuse, tänase istungi teema, kõik, mida teeme kannatlikult nädal nädala järel, suurde Euroopa finants- ja majandusjuhtimise projekti, ning meil on ees veel palju tööd. Ma ei näe probleemi, kui selle suure projekti raames kasutatakse sõna „föderatsioon”. Arvan, et see oli vist Sven Giegold, kes seda sõna ennist kasutas. Peame oma poliitika ja energia rohkem kokku koondama ning mõnikord on tarvis minna pelgast koordineerimisest kaugemale.

Nõustun Jean-Paul Gauzèsiga, et reitinguagentuuride vallas on tähtis reforme jätkata. Töötame kolmanda reformiga, mis täiendab kaht eelmist. Rääkides teie tõstatatud probleemist, mis on seotud liigse sõltuvusega reitingutest, Jean-Paul Gauzès, siis saame üsna pea, juuli alguses, paljudest reitingutest lahti. Vabaneme mitmest viitest nendele, et ennetada seda liigset sõltuvust pankade reitingutest – ja õigupoolest mitte ainult pankade omadest. Seega töötame selle küsimusega.

Sylvie Goulard viitas Mervyn Kingi ja Andrea Enria kommentaaridele – kirjutasin need üles. Tänan teda selle eest, et ta juhtis mu tähelepanu neile kommentaaridele, mis näitavad ennetavat ja muutvat lähenemisviisi, mis teeb mulle suurt rõõmu. Samuti soovin teda tänada Süsteemsete Riskide Nõukogu väga olulise rolli mainimise eest – teame, kui palju teile võlgneme, Sylvie Goulard! Peame tegema koostööd kõikide nende sidusrühmade ja EBAga ning loomulikult peame arvestama ka Süsteemsete Riskide Nõukogu rolli, et rakendaksime stressiteste järjepidevalt ning õpiksime nendest.

Lõpuks sõltub pigem liikmesriikidest kui EBAst see, kas suudame olukorrast õppust võtta, kehtestades tingimusi ja toetuslahendusi, mida vahetult pärast stressitestide lõppu hoolikalt jälgime.

Ajal kui kolm Euroopa järelevalveorganit ja Süsteemsete Riskide Nõukogu loodi, ütlesin, et kavatsen maapinna tugevust testida sellel kõndides. Seda me ka teeme. Usun, et EBA teeb Andrea Enria juhtimisel head tööd; sama kehtib ka teiste asutuste, Süsteemsete Riskide Nõukogu ning, Sven Giegold, ka Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (EIOPA) kohta. Mainisite ennist kindlustussektori teste; EIOPA valmistab hetkel sellekohaseid arvukaid teste ette, nii nagu EBA seda pankade puhul tegi.

Sven Giegold, tõstatasite tundliku ja väga olulise küsimuse, nagu ennist ka Othmar Karas ja Olle Schmidt, nimelt riigivõlgasid puudutav löök. Olen seda juba öelnud ega kavatse täna õhtul sellel teemal midagi enamat öelda – EBA-le on antud ülesanne testid välja töötada ja neid arendada. EBA oli arvamusel, et pangaportfelli löök oli ebarealistlik, mistõttu ei olnud selles faasis mõtet pangaportfelli teste teha. Võin vaid öelda, et oleme EBAga dialoogis, oleme otsusekindlad – Sven Giegold on sellest uuest testimisvoorust saanud kõik õppetunnid, just nii nagu meie saime õppetunnid eelmisest mitterahuldavast testimisvoorust – ja sihikindlad – Antolin Sánchez Presedo palus mul sihikindlust üles näidata –, oleme selle dialoogi käigus paljunõudvad ja ranged, pidades samas lugu EBA volitustest ja sõltumatusest, just nagu meie komisjonis nõuame enda iseseisvuse austamist. Sven Giegold, minu eesmärk on otstarbekalt peegeldada seda, mida oleme selles juunis lõppevas testide voorus õppinud, ning saada dialoogis EBAga võimalikult palju teadmisi, et järgmist vooru parendada.

Thomas Mann! Sven Giegold mainis nagu teiegi likviidsusriski hindamist. Nagu te teate, ei ole likviidsusriski hindamine stressitesti enda osa, mille tulemused avalikustatakse. Aasta alguses teatas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, et vaatab 2011. aasta esimeses kvartalis tavapärase riskihindamistsükli raames eraldi läbi ELi pangandussektori temaatilised likviidsusriskid. Seega tegeleb see probleemiga n-ö paralleelses kontekstis.

Othmar Karas kutsus kaasparlamendiliikmeid ja komisjoni üles kogu oma tegevust pikaajalistesse strateegiatesse kaasama. Sooviksin Othmar Karasele öelda, et sellest üldisest põhimõttest ma ka lähtun ning selles vaimus töötan oma meeskondadega, et teha ettepanek uuteks õigusaktideks, mis on osa finants- ja majandusjuhtimisest, mida vajame. Ütlesin ennist ka Elisa Ferreirale pangakriiside lahendamise teemal, et eriti kehtib see valitsemisküsimuse ja aktsionäride vastutust puudutavate küsimuste kohta – töötame pikaajalisest perspektiivist lähtuvalt –, ning ka selle kohta, mida soovime teha. See kehtib ka ühe teise punkti kohta. Kuigi te ei ole seda maininud, on see üks kriisi põhjustajaid või põhjuseid: koletuslikud tasud ja boonused, mis olid veelgi kõrgemad, kui mindi suuremale riskile, kuna riskijad teadsid, et kõik teised maksavad neile.

Kui vaatame läbi praeguste palka ja boonuseid käsitlevate suuniste rakendamise ning näeme, kus on nende puudujäägid, tagan, nagu paljud teist on soovinud, nende kindla ümberpaigutamise ja rakendamise kõikides liikmesriikides järgnevate nädalate jooksul. Kui ütlen, et kaalun selles küsimuses uusi suuniseid, on need suunised mõeldud just selleks et tegeleda kriisi ühe põhjusega, selle hullumeelse riskimisega, ning muuta asjaosalised pangandussektoris taas ettenägelikumaks ja vastutustundlikumaks.

Elisa Ferreira ja Philippe Lamberts tõid välja, et stressitestid ei olnud järjepidevad. Olen oma arvamust eelmiste testide puuduste kohta juba avaldanud. Vajame suuremat järjepidevust, vajame nende testide rakendamisel rohkem Euroopat ning just seetõttu on vastastikune eksperthinnang EBAga väga kasulik.

Mis puudutab ühtlustatud pangakriiside lahendamise raamistikku, siis just sellega me praegu töötamegi, Elisa Ferreira. Võin teile kinnitada, et esitame oma ettepaneku enne suve lõppu ning tugineme väga reaalselt ja siiralt paljudele teie tehtud ettepanekutele.

Paljud teist, näiteks Olle Ludvigsson, Vicky Ford, Antonio Cancian ja Elena Băsescu, kutsusid just äsja üles testide – kordan kuuldut – rangusele, usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Ütlen veel kord, et finants- ja majandusjuhtimise üldises kontekstis, mida me koos välja töötame, on 2011. aasta testid rangemad, usaldusväärsemad ja läbipaistvamad kui eelmise vooru testid, ning kavatseme tugineda 2011. aasta vooru õppetundidele ja kokkuvõttele tagamaks, et pangandussektori stressitestide järgmised voorud oleksid veelgi tõhusamad, rangemad, usaldusväärsemad ja läbipaistvamad, just nii, nagu olete soovi avaldanud.

  Juhataja. − Tänan teid väga, Michel Barnier! Meie arutelu on pisut liiga kaua kestnud. See et vastasite igale sõnavõtjale eraldi, näitab teid väga heas valguses. Siiski võiksime tulevikku silmas pidades hariduslikel põhjustel kokku leppida, et viimases sõnavõtus vastab volinik vaid nende sõnavõtjate küsimustele, kes viibivad reaalselt istungisaalis. See hoiaks pisut aega kokku. Viimane arutelu on meid viinud täpselt enda käsutuses oleva aja lõpuni.

Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Nagu täna näeme, ei suutnud eelmisel aastal Euroopa Liidu liikmesriikide pankades tehtud stressitestid selle sektori tõelist olukorda paljastada. Iirimaa juhtum on näidanud, et kontroll oli olemuslikult ebausaldusväärne. Sellel aastal tehti pisut parandatud test ning me kõik ootame selle tulemusi. Olen arvamusel, et ELi kodanike usu taastamiseks pangandus- ja finantssüsteemi üldiselt ning kogu Euroopa finantsinstitutsioonilise raamistiku usaldusväärsuse tagamiseks peab äsjaloodud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus saama palju suuremad volitused ja olulisema rolli. Usun, et teste tuleks teha süstemaatiliselt ning need peaksid hõlmama võimalikult laialdase riskielementide skaala – need on liikmesriigiti erinevad. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus peaks kehtestama ka selged menetlused ning sellel peaks olema võimalus esitada otsuseid, mis on pankadele kohustuslikud, kui tehtud kontrollid paljastavad panga finantsilise ebastabiilsuse või ebausaldusväärsuse.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) On huvitav, et pärast stressitesti läbikukkumist oli meedia veel eelmisel aastalgi üle ujutatud võltsidest eduraportitest – ilmselgelt ka Euroopa Komisjoni mahhinatsioonide tõttu. Ja nüüd ei nõua mitte ainult meie, vaid ka kõik teised alates liberaalidest ja lõpetades PPEga sellele ebaõnnestumisele selgitust. Siiski otsivad nad lahendusi valedest vastustest, näiteks täiendavatest valitsuse kapitalisüstidest pankadesse või Brüsseli edasisest tsentraliseeritusest. Ebaõnnestumise tõeline põhjus on aga just nimelt see, et Brüsseli demokraatia ei ole võimeline meid enamikus eluvaldkondades abistama. Seega ei tohiks nad pärast fiaskot tahta liikmesriikidelt järjekordseid lubasid ära võtta ning raisata biljoneid eurosid täiendavate mammutasutuste loomiseks; selle asemel peaksid nad tunnistama, et Euroopa ei saa eksisteerida Euroopa Ühendriikidena, ning mida enam võimu Brüsselile anda, seda enam tõhusus kaob.

21. Mürgiste jäätmete arengumaadesse eksportimist käsitlevate eeskirjade jõustamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmistel teemadel:

– arutelu komisjonile esitatud suuliselt vastatava küsimuse üle mürgiste jäätmete arengumaadesse eksportimist käsitlevate eeskirjade jõustamise kohta. Esitajad: Catherine Bearder, Lena Ek, Miroslaw Ouzký, Richard Seeber, Christa Klaß ja Rebecca Harms Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsiooni, fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Roheliste / Euroopa vabaliidu fraktsiooni nimel (O-000065/2011 – B7-0217/2011), ja

– arutelu komisjonile esitatud suuliselt vastatava küsimuse üle mürgiste jäätmete arengumaadesse eksportimist käsitlevate eeskirjade jõustamise kohta. Esitajad: Sabine Wils, Kartika Tamara Liotard, Bairbre de Brún, João Ferreira, Marisa Matias ja Nikolaos Chountis Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel (O-000066/2011 – B7-0218/2011).

  Catherine Bearder, autor. − Austatud juhataja! Kas volinik ei arva, et kui keegi meist peaks ühel hommikul ärkama ja avastama, et rikkad naabrid on oma mürgised jäätmed meie eesõue poetanud, oleksime maruvihased? Ometi teeb Euroopa Liit iga päev just seda.

Igal aastal transporditakse tonnide kaupa mürgiseid jäätmeid Euroopa keskkonnaseaduse vastaselt EList arengumaadesse ja smugeldatakse läbi väga viletsa kontrolliga sadamate. Peaaegu kolmveerandi kohta ELi elektrijäätmetest puudub teave ja vaid kolmandikku elektroonikajäätmetest käideldakse ELi õigusaktide kohaselt. Ühendkuningriigis viskab keskmine britt igal aastal ära neli elektrooniliste jäätmete hulka kuuluvat eset. See on kokku 500 000 tonni katkiseid telereid, arvuteid ja telefone, kuid üle poole sellest ei lähe taaskasutusse – see lihtsalt kaob –, ning seda vaid minu enda kodumaal.

Praeguste seaduste kohaselt on kontrollitult kõrvaldatavate jäätmete eksport EList nendest vabanemise eesmärgil keelatud, kuid igal aastal ulatuvad ebaseaduslikud lastid EList hinnanguliselt 22 000 tonnini. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivis (WEEE) sätestatakse, et eksporditavad elektroonikaseadmed peavad olema töökorras. See toetub aga tõhusale üleeuroopalisele järelevalvepoliitikale, mis ilmselgelt puudub. Need jäätmed sisaldavad pliid, kaadmiumi, baariumi, elavhõbedat, broomitud leegiaeglusteid ning muid kemikaale ja plaste, mis muutuvad põletamisel ohtlikuks. Põletamine on sageli kõige odavam meetod nende väärtuslike metallide kättesaamiseks ning täiskasvanud ja lapsed rüselevad üle prügihunnikute, et paar senti teenida.

Me ei saa eirata selle skandaali keskkonna- ja tervisemõjusid, mis mõjutavad kõige haavatavamaid inimesi. Ausalt öeldes tunnen eurooplasena häbi. Tänan volinikku vastuste ja reaktsioonide eest, kuid peame täpselt teadma, kuidas ta kavatseb sulgeda selle seaduseaugu jäätmeveo määruses. Kas komisjonil on plaane, kuidas tegeleda tonnide ELi jäätmetega, mis on juba Aafrika riikidesse veetud? Kas jäätmeveo määrus vajab läbivaatamist või on probleem vaid rakendamises? Tegemist on pakilise probleemiga ning tegutseda tuleb kohe. Jään teie vastust ootama.

  Anna Rosbach, autori asendaja. − (DA) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et nii paljud minu kaasparlamendiliikmed mõistavad, et meie jäätmed ei kao lihtsalt iseenesest, vaid jõuavad sageli kahjuks laiemasse maailma, kus keegi seda korralikult ei käitle. Selles ei ole loomulikult midagi uut. Paljud Euroopa riigid hakkasid palju aastaid tagasi Indiasse saatma asbestiga täidetud mahakantud praame, misjärel paljajalgsed töötajad eraldasid otse rannal vana raua ohtlikest komponentidest – ning nad teevad seda tänaseni. Veelgi hullem olukord on Aafrikas, kus lapsed istuvad maas ja lõhuvad meie elektrijäätmeid osadeks. Kas see on vastuvõetav? Ei, loomulikult mitte! Siiski puuduvad ELil mõistlikud ja realistlikud vahendid kehtivate määruste jõustamiseks, mis kehtestati juba 12. juulil 2006. aastal.

Direktiivi rakendatakse eraldiseisvates liikmesriikides, nagu on sätestatud sama eeskirja artiklis 50, kuid mõned riigid pigistavad selle rakendamise ees silma kinni. Midagi tuleb ette võtta, kuna 70 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid aastas – see kogus aina kasvab! – ei ole tühine probleem. Seetõttu on mul lisaks kirjalikele küsimustele, mille komisjon on juba saanud, ka üks täiendav küsimus: kas komisjon on kaalunud spetsiaalsete sadamaalade kasutamist ohtlike jäätmete mahalaadimiseks valitud sadamates? See annaks üldiseks kontrolliks paremad vahendid. Kas komisjon näeb ette teavitamistegevust, mis õhutaks ELi kodanikke oma ohtlikke jäätmeid liikmesriigi spetsiaalsetesse kogumispunktidesse viima? On väga oluline suurendada meie kodanike teadlikkust sellest probleemist, kuna ilma nende abita ei jõua me ohtlike jäätmetega toimetulemisel kuhugi.

  Richard Seeber , autor. – (DE) Austatud juhataja, Michel Barnier! Pangandussektor ei ole ainuke valdkond, kus leidub mittetoimivaid määruseid – neid on ka keskkonnavaldkonnas. Kuigi meil on juba 2006. aastast alates määrus, mis käsitleb jäätmete laevatamist, see ei toimi, kuna ohtlike jäätmete ELi piiridest väljapoole transportimise trend on tõusuteel, seda eriti arengumaadesse, kus nende ohtlike ainete nõuetekohast käitlemist ei ole võimalik tagada. Niisugune isekas suhtumine jäätmekäitlusese viib nendes riikides keskkonna- ja terviseprobleemideni ning võib äärmuslikel juhtudel nõuda ka palju inimelusid.

Peale selle heidame siin, Euroopa Liidus, ära väärtuslikke vahendeid. Üks osa 2020. aasta strateegiast hõlmab ressursside strateegiat ning jäätmed on üks ressurssidest. Peame andma endast parima, et selles vallas oma uurimistegevust parandada ning võimaldada väärtuslike materjalide eraldamist pärast toote eluea lõppu.

Selle aasta 7. aprillil peetud kõnes teatas teie kolleeg volinik Janez Potočnik, et hoolimata sellest, et komisjon seda teemat vältis ning paljude aastate jooksul midagi ette ei võtnud, kavatseb ta selle aasta sügisel esitada teatise, milles seda probleemi käsitleb, keskendudes eriti olemasolevate määruste rakendamisele, parandatud järelevalvesüsteemile ja teadusliku baasi laiendamisele. Austatud volinik! Sooviksin teada, kas seda teatist valmistatakse juba komisjoni teenistustes ette.

Teistes kõnedes viitas volinik Janez Potočnik ka uuele asutusele. Kuigi meil on juba arvukalt ametlikke organeid, otsib ta ilmselgelt viisi liikmesriikide ametiasutuste üle kontrolli tugevdamiseks selles valdkonnas. Sooviksin teada, kuidas selles vallas asjade seis on, kuna praegu näib, et me ei suuda seda probleemi lahendada. Mis samme kavatseb komisjon selles vallas astuda?

  Satu Hassi, autori asendaja. − (FI) Austatud juhataja, head kolleegid! Jäätmeveo määruse vilets rakendamine on olnud juba pikka aega suur probleem. Keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik on seda rõhutanud juba 2003. aastast saadik ning teinud ka selgeid parandusettepanekuid. Komisjon ei ole aga teinud peaaegu midagi, kui välja jätta tehtud arvukad uuringud ja ettepanek luua uus taastuvenergia direktiiv.

Juba üle kümne aasta on parlament nõudnud karmimat kontrolli, muu hulgas ka Euroopa kontrolle puudutavaid õigusakte: kontrolli miinimumkriteeriume Jacksoni 1999. aasta raportis, jäätmeveo õigusloomereformi Bloklandi raportis 2003. aastal ning järelevalve miinimumkriteeriume 2008. aasta resolutsioonis. Kõiki neid on komisjon peamiselt lihtsalt eiranud.

2006. aastal šokeeris meid tohutu Trafigura skandaal, kui Côte d’Ivoire’is kallati maha suurtes kogustes mürgiseid jäätmeid. Toonane keskkonnavolinik Stavros Dimas lubas otsida võimalusi jäätmeveo määruse tugevdamiseks ja rakendamiseks liikmesriikides, kuid midagi konkreetset ei juhtunud. Kaks aastat tagasi soovitati komisjoni uurimuses, et jäätme-eeskirjade rakendamiseks tuleks luua eriagentuur. See täidaks paljusid ülesandeid, nagu liikmesriikides rakendatavate uurimissüsteemide kontrollimine ning kontrolli ja järelevalve koordineerimine, kuid ühtegi ettepanekut selle kohta ei tehtud.

Eelmisel aastal jõuti komisjoni uuringus järeldusele, et parim võimalus oleks õiguslik instrument, mis hõlmaks järelevalvekriteeriume, kuid ühtegi ettepanekut ei tehtud, kuigi volinik Janez Potočnik on öelnud, et ELi keskkonnaõiguse rakendamine on tema prioriteet.

Nüüd küsiksin komisjonilt, millal see kavatseb korralikke meetmeid rakendada, selle asemel et järjekordne uuring korraldada. Millal saame korraliku seadusandliku ettepaneku, mitte ainult teatisi ja uuringuid? Nagu minu kolleeg Richard Seeber ütles, parandaks see ka Euroopa ressursside tõhusust.

  Sabine Wils, autor. – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Ebaseaduslik jäätmeeksport ja ebaseaduslik jäätmete kõrvaldamine on üha suurenev oht miljonite arengumaade inimeste tervisele ja keskkonnale.

Mürgiste jäätmete kogus on ELis pidevalt kasvamas. Ümbertöötlemise ja jäätmete kõrvaldamise kulukuse tõttu on tohutu kiusatus transportida jäätmed riikidesse, kus on leebemad keskkonnakontrollid ja madalamad jäätmete kõrvaldamise kulud. Mul on hea meel teada saada, et kõik täiskogu fraktsioonid tunnistavad seda probleemi, ning loodan, et parlament tegeleb selle küsimusega kooskõlastatult.

Niisugust ohtlikku eksporti lubavad seaduselüngad tuleb sulgeda. Olemasolevaid õigusnorme mürgiste jäätmete transpordi kohta arengumaadesse tuleb karmistada ja rakendada. Vajame seadusandlikku ettepanekut keskkonnajärelevalvele, midagi niisugust, millele parlament 2008. aastal juba üles kutsus, et kohalike sadamate võimud saaksid laevu tõhusalt kontrollida.

See peab olema seotud ka laevade arestimise võimalusega ELi sadamates, kui on alust kahtlustada seaduserikkumist. Teeme ettepaneku see rakendada kõikide täiskogu liikmete ühise resolutsiooniga.

Ka jäätmete sissevedu ELi vajab paremat kontrolli. Calabria ranniku lähedal, kõigest mõned kilomeetrid Cetraro sadamast, asub uppunud alus, mis kannab teadaolevalt äärmiselt mürgiseid jäätmeid. Oletatakse, et paljud teisedki mürgiste jäätmete transportijad on Türreeni meres ranniku lähedal põhja vajunud. See näide illustreerib vajadust jäätmeveo läbipaistvuse ja usaldusväärsete ametlike inspektsioonide järele.

  Michel Barnier, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Kõigepealt saadab mu kolleeg ja sõber Janez Potočnik oma vabandused, kuna on täna õhtul New Yorgis üht olulist bioloogilist mitmekesisust käsitlevat lepingut – Nagoya lepingut – allkirjastamas.

Sellegipoolest on mul hea meel, et mul avanes võimalus teda asendada või vähemalt proovida asendada, kuna teema, mida te arutate, on mind alati huvitanud, head kolleegid. Olin oma koduriigis keskkonnaminister ega ole unustanud jõupingutusi, mida tegime minu esimese mandaadi ajal volinikuna umbes kümme aastat tagasi, et hakata seda väga keerulist teemat parlamendis käsitlema. Jäätmeveo määrus keelab ohtlike jäätmete ekspordi arengumaadesse, samuti ka kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete ekspordi väljapoole Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riike.

Siiski teame – ja olete sellele ka tähelepanu juhtinud –, et püüdlused seda keeldu jõustada on liikmesriigiti väga erinevad. Nagu ütlesite, otsivad ettevõtjad sageli võimalust ebapiisavast kontrollist kasu lõigata, et keelust mööda pääseda ja jäätmeid läbi teiste leebema kontrolliga liikmesriikide smugeldada.

Veelgi enam – sageli kasutatakse valedeklaratsioone, et eksportida jäätmeid kui kasutatud kaupu, mis muudab järelevalve ja reeglite rakendamise eest vastutavate asutuste töö keerulisemaks. Lisaks sellele on kolmandates riikides loomulikult madalad käitlemisekulud, mis on peamine majanduslik tegur, mis nende ebaseaduslike jäätmesaadetiste vedu soodustab või tagant tõukab. Samuti valitseb väga keeruline olukord riikides, mis n-ö võtavad need jäätmed, need ebaseaduslikud saadetised vastu, põhjustades märkimisväärset õhu, vee, pinnase ja kodude saastet, ning – nagu te hetk tagasi ütlesite, Sabine Wils, ning nagu Catherine Bearder ja Anna Rosbach samade emotsioonidega enne teid rääkisid – ähvardavad inimeste, eriti laste tervist, mis on kõige šokeerivam, nagu ka tööliste ja suure osa elanikkonna tervist. Jäätmetes leiduvate ohtlike ainete niigi mürgine olemus on veelgi ohtlikum, kui kasutatakse sobimatuid jäätmekäitlusmeetodeid, mis on nendes sihtriikides sageli levinud.

Lisaks sellele on ebaseaduslikel jäätmesaadetistel kolmandatesse riikidesse ilmselgelt ebasoodne mõju kaubandusele ja konkurentsivõimele. Majanduslikult rääkides peavad seadusi järgivad ettevõtted nendega paratamatult konkureerima ning on ebasoodsamas olukorras. Euroopa jäätmekäitluse ja ringlussevõtu sektor, mis peab vastama ELi rangele keskkonnaõigusele, on dünaamiline. Sellel on kopsakas 95 biljoni euro suurune käive. See annab tööd või soodustab 1,2–1,5 miljoni töökoha olemasolu ja moodustab 1% SKPst, ning see reegleid järgiv jäätmekäitluse ja ringlussevõtu sektor konkureerib ka ebaseaduslike saadetistega, millega võrreldes on see ebasoodsas olukorras.

Usun, et jäätmeveo määruse tõhus rakendamine ELi tasemel soodustab selle sektori investeeringuid ja veelgi enamate töökohtade loomist tulevikus. Ebaseaduslike jäätmete transportimine ja jäätmekäitluse vilets kvaliteet viivad ka ressursside kaoni, kuna teisesed toormed suudavad Euroopa toormenõudeid väga edukalt täita ning parandada ka ressursside tõhusust ja rakendamist. Seega peame selle diagnoosi põhjal olukorda parandama. Seetõttu on komisjon otsinud viisi, kuidas selgitada välja, kas ELi tasandil on tarvis täiendavaid seadusandlikke meetmeid. Kui vastus on jaatav, siis missuguseid uusi konkreetseid tingimusi ja kriteeriume need jäätmesaadetiste kontrollimiseks hõlmaksid.

Hetkel lõpetame äsja mainitud probleemi eri võimalike lähenemisviiside keskkonnamõju hindamist. See hõlmab ka riiklikku järelevalvet ja kohustuslikke riiklikke riskihindamiskavasid ja -programme, samuti sätete jõustamise eest vastutavate riigiametnike kindlama suunitlusega väljaõpet ning mündi teise poolena tõendamist, et need, kes väidavad, et jäätmetena on tegemist kasutatud kaubaga, tegelevad petturlusega.

Austatud juhataja! Sooviksin jätkata, tõstatades järgnevad teemad vastusena mõnedele konkreetsetele küsimustele. Esiteks on võimalik jäätmeveo määrusest mööda hiilida, väites, et eksporditavad artiklid on kasutatud kaubad, mitte jäätmed. Põhiprobleem seisneb selles, et liikmesriigid ei rakenda järelevalvenõudeid korralikult. Selle parandamiseks tuleb määrus asendada üksikasjalikumate eeskirjadega riiklike kontrollide kohta. Seadusandlikke meetmeid peaks täiendama piisav väljaõpe reeglite jõustamise eest vastutavatele ametnikele, nagu ma eespool juba ütlesin.

Teiseks võiksid õiguslikult mittesiduvad suunised ELi tasemel jäätmeveo määruse rakendamist ja jõustamist toetada ja soodustada – seda võiksid eriti teha tolliametnikud – ning seeläbi aidata ebaseadusliku tegevuse vastu võidelda. Siiski ei piisa vaid suunistest üksi. Vajame selle probleemidega võitlemiseks ka siduvaid eeskirju.

Kolmandana on jäätmete tootmine viimastel aastatel kasvanud või stabiliseerunud. Jäätmekäitlus paraneb kõikjal Euroopa Liidus ning ümbertöötlemine on viimase viie aasta jooksul suurenenud. Siiski on tänapäeval märkimisväärne, et meie jäätmenõuete rakendamisel valitsevad liikmesriikide vahel nii suured erinevused. Head kolleegid! Komisjon teab ebaseaduslike jäätmete transportimise keskkonna-, majanduslikke, sotsiaalseid, inimlikke ja rahvatervisega seotud tagajärgi, samuti on see kursis Probo Koala afääri tagajärgedega, kus mitu inimest suri pärast seda, kui oli kokku puutunud ohtlike jäätmetega, mis ebaseaduslikult Côte d’Ivoire’is maha kallati. Viimane on üks meie mälus olevaid kohutavamaid näiteid ning ka sellest saab midagi õppida. Komisjon on sellel teemal käivitanud arvukalt uurimusi ning nende tulemused on kättesaadavad meie veebilehel.

Kui ebaseaduslik jäätmevedu on tuvastatud, on määruses sätestatud meetmed olukorra lahendamiseks. Jäätmed tuleb saata tagasi päritoluriiki vastavalt ELi õigusaktidele ja rahvusvahelisele õigusele. Kui vastutavat ettevõtet ei ole võimalik leida, peab liitu kuuluv päritoluriik maksma tasu jäätmete tagasi toomise ja käitlemise eest. Mõnel juhul peavad liikmesriigid kandma kulutusi, mis ületavad ühe miljoni euro piiri. Probo Koala afääri puhul, mida hetk tagasi mainisin, pidi ettevõte Trafigura puhastuskuludena maksma 152 miljoni euroga võrduva summa ning 33 miljoni euro väärtuses hüvitist kannatada saanud linnade elanikele.

Viimasena sooviksin Richard Seeberile öelda, et minu teada lubas Janez Potočnik selle teatise esitada ELi seaduse rakendamisel ja jõustamisel, ning praegu on tal selle koostamine pooleli.

  Åsa Westlund, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud juhataja! Paljusid meist vihastab tõsiasi, et hoolimata laiaulatuslikust avalikust arutelust sellel teemal, viib Euroopa endiselt ohtlikke jäätmeid vaesematesse riikidesse. Nagu paljud on juba öelnud, on meil põhjust vihane olla. Me mitte ainult ei kasuta tooteid, mis kurnavad ja kahjustavad keskkonda, ega suuda seejärel nendega toime tulla, kui me neid enam ei taha, vaid ka viskame loodusesse ohtlikke jäätmeid, mis kahjustavad süütute inimeste, sageli laste tervist ning muudavad teiste riikide pinnase ja vee veel mitmeks põlvkonnaks mürgiseks. See on absoluutselt vastuvõetamatu.

Kas sellel tohib lasta jätkuda? Oleme välja töötanud õigusaktid ja keelu, kuid nendest ei ole kasu. Seetõttu peab komisjon nüüd esitama muudatusettepanekud. Loomulikult oleks parim lahendus nagu alati see, kui ohtlikke jäätmeid ei olekski. Seega on praegusel juhul oluline ulatuslik töö, mida tegime ohtlike kemikaalide tuvastamiseks ja käibelt kaotamiseks, näiteks programmi REACH raames. Kuna ohtlike jäätmete ekspordikeeld ei tööta, olen seisukohal, et peaksime olema eriti rahul sellega, et oleme tugevdanud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid käsitlevat direktiivi (WEEE), kehtestades kõrged kogumiseesmärgid. Ent teades, kui vilets on liikmesriikide kinnipidamine ekspordikeelust, on komisjonil põhjust ka hoolikalt jälgida liikmesriikide tegevust, mis on seotud WEEE ja muude õigusaktidega, mis sätestavad, kuidas seda tüüpi toodetega tuleks ümber käia.

Nagu paljud inimesed ja ka komisjon on öelnud, vajame teatud tüüpi selgust ja lihtsustust selles, missugused reeglid kehtivad, kui asi puudutab mürgiste jäätmete transporti arengumaadesse. Nii oleks politseil ja teistel piirikontrolliametnikel lihtsam meetmeid rakendada, et võidelda keskkonnakuritegudega, mida tegelikult on ka ohtlike jäätmete eksport. Siiski vajame sama kindlalt ka seda, et liikmesriigid selle küsimuse kõrgemale kohale seaksid. Arvan, et tõsiasi, et liikmesriigid ei suuda täita oma kohustust kontrollida vastavust ELi õigusaktidele, on pidevalt korduv probleem. Siinkohal on väga selge, et liikmesriigid ei täida oma kohustusi.

Liikmesriigid peavad võtma suurema vastutuse ning eeldama, et komisjon tagaks, et nad seda ka teeks. See mida olete mulle täna tutvustanud, Michel Barnier, on minu arvates kahtlemata samm õiges suunas. Kui saame näha kogu teatist, saame ka otsustada, kas peame astutud samme piisavateks. Tänan teid!

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Euroopa tootmisest ja tarbimisest tulenevate jäätmete mahu eksponentsiaalne kasvamine tundub olevat nagu viitsütikuga pomm, seda nii ELis kui ka arengumaades, kuhu ohtlikke jäätmeid peamiselt ebaseaduslikult eksporditakse. Austatud volinik! Toetasin teie teatist komisjoni konkreetse soovi kohta kaotada üsna varsti õigusloomest lüngad. Siiski usun koos enne mind sõnavõtnutega, et eriti just liikmesriigid ei avalda kuigi suurt soovi kontrolli investeerida ja piisavalt ranged karistused kehtivate reeglite rikkujatele kasutusele võtta. AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee aseesimehena olen arvamusel, et peame looma ka AKV riikidega ühise strateegia nendesse riikidesse toimuva mürgiste jäätmete illegaalse impordi vastu võitlemiseks ning eriti tegevuskavad ohutu jäätmekäitluse süsteemi kasutuselevõtuks Aafrika riikides, kaasa arvatud taaskasutustehnoloogia toetamine.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud juhataja, head kolleegid! Näiliselt rangel ELi määrusel, mis puudutab ohtlikke jäätmeid, on tegelikkuses palju lünki, mida on ilmselgelt võimalik organiseeritud kuritegelikel rühmitustel ja ohtlike jäätmete maffial ära kasutada.

Ohtlikuks klassifitseeritud mürgistest jäätmetest ebaseaduslikul teel vabanemisest on saanud üks kõige tulutoovamaid ärisid. Selle üks põhjus on seadusliku kõrvaldamise ja taaskasutamise ülikõrge hind, teine aga ametlike lubade hankimise ülebürokratiseeritus.

Lahendus peab olema kahesuunaline: ohtlikke jäätmeid taaskasutavate ja nendest seaduslikult vabanevate ettevõtete halduskoormust tuleb kergendada ning sellega paralleelselt loomulikult õhutada ohtlike jäätmete tootjaid valima seaduslikku teed ning äratada nendes huvi ohtlike jäätmete maffia tegevuse tõkestamise vastu.

Teisest küljest tuleb radikaalselt karmistada kriminaalkaristusi keskkonnakuritegude eest ning suurendada ELi tasandil ühiselt järelevalvet.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Kell lööb 15 minuti pärast keskööd ning arutleme olulise probleemi üle: mürgiste jäätmete eksport arengumaadesse.

On skandaalne, et tänapäeva Euroopa riigid tegelevad niisuguse tegevusega, mida nägime Oscari võitnud filmis „Erin Brockovich” Julia Robertsiga peaosas, ning kus meile näidati, et midagi niisugust võib toimuda vaid Californias, kus vabrikud ekspordivad mürgiseid jäätmeid ja inimesed haigestuvad selle tagajärjel raskesti või isegi surevad. On väga kurb tõsiasi, et ELi liikmesriigid ekspordivad oma mürgiseid jäätmeid Aafrika riikidesse, mis on peaaegu võimetud seda ära hoidma, ning nende jäätmete hulka kuuluvad mürgised elemendid, nagu plii, kaadmium, elavhõbe, asbest jne. Minu arvates on hea, et komisjon soovib sellega tööd jätkata. Sooviksin volinik Michel Barnieri, kes lubas meile, et komisjon tegutseb energilisemalt, kutsuda üles rakendama meetmeid selle olukorra parandamiseks.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Euroopa Liidus on probleem, kuna meie kodanikud viskavad jäätmed omaenda ukselävele. Selle tegemine Euroopas on üks asi, kuid selle tegemine arengumaailmas ja vaestele on – nagu selle küsimuse autorid ütlesid – laiduväärne.

Kuulan tähelepanelikult komisjoni vastust uue õigusakti kohta. Tunnen alati muret selle pärast, et laome õigusakte olemasolevate seaduste otsa rakendusaspekte vaatlemata, ning paluksin komisjonil tegeleda ka rakendamisküsimusega. Arvan, et paljudes valdkondades ei ole meil liikmesriikides piisavalt rakendajaid, et transpordiküsimusi puudutavat nõuetekohaselt kontrollida ja arvet pidada – praegusel juhul pean silmas mürgiseid jäätmeid. Neid jäätmeid ebasobival moel käitlevate inimeste jaoks on tervist ja heaolu puudutavad tagajärjed äärmiselt rasked. Tegemist on moraalse ja eetilise küsimusega. Kui meie kodanikud sellest teaksid – arvan, et ei tea –, vaataksid nad võib-olla oma ostmis- ja kõrvaldamismeetodid veel kord üle.

  Michel Barnier, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Mairead McGuinness tõi äsja välja olulise mõtte, nimelt selle, et sellel probleemil on moraalne ja eetiline mõõde, arvestades kõiki rahvatervise, bioloogilise mitmekesisuse ja majandusega seotud mureküsimusi, mida oleme tõstatanud.

Just seetõttu – ütlen seda Asa Westlundile ja Zuzana Roithovàle ning ka teistele sõnavõtjatele – on komisjon otsustanud tegutseda. Keskkonnamõju hinnangu toetamiseks, mis demonstreerib selle algatuse põhjendatust, teeb komisjon ettepaneku ELi õigusakte karmistada, eriti selleks et parandada jäätmeveo määruse järelevalvet ja rakendamist. See peaks suuresti vähendama ebaseaduslike saadetiste märkimisväärset arvu.

Vaadeldakse kõiki võimalikke lahendusi. Andke Janez Potočnikule paar nädalat õigusakti eelnõu väljatöötamiseks. Võin tema nimel öelda, et enne selle, 2011. aasta lõppu esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud ebaseaduslike saadetiste ja nendest tulenevate tagajärgede vastase võitluse tõhustamiseks, võttes arvesse seda väga olulist arutelu, mis meil hilisest tunnist hoolimata oli.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Selle aasta alguses tegin Euroopa Komisjonile mõned järelepärimised vastusena pressiteadetele mürgiste jäätmete transportimise kohta Itaaliast Rumeeniasse. Kuigi nende saadetiste kohta ei leitud ühtegi tõendit, oli minu järelepärimiste tulemustest selge, et meile kuluks ära kaubasaadetiste regulaarsem kontroll, kuna see heidutaks ebaseadusliku jäätmeveoga tegelejaid. Niisugustel meetmetel võib olla täiendav mõju kolmanda maailma riikide puhul, kuna neil võib puududa võimekus sissetulevaid laste korralikult jälgida ning seega mürgiste materjalide enda territooriumile sisenemist ennetada. Peaksime korralikult kaaluma põhjalike regulaarsete ja ELi tasandil koordineeritavate kontrollide eeliseid, eriti arengumaadesse saadetavate lastide puhul.

22. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

23. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.50)