Istungi stenogramm

Kolmapäev, 11. mai 2011 - Strasbourg

6. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Soovitus teisele lugemisele: Toine Manders (A7-0086/2011)

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin tekstiiltoodete märgistamist käsitleva raporti poolt, sest minu arvates saaks ja peaks Euroopa tegema rohkem, et toetada selle tööstusharu ettevõtteid. Komisjoni esitatud ettepanek oli üksnes tehniline ning selle eesmärk oli lihtsustada kehtivaid sätteid märgistamise kohta.

Ent Euroopa Parlament saavutas kaks märkimisväärset tulemust. Esiteks peab loomset päritolu – karusnahast ja nahast – mittetekstiilseid osi sisaldavate tekstiiltoodete puhul olema see teave märgistusel näidatud, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid. Teiseks peab Euroopa Komisjon esitama 2013. aastaks mõju-uuringu märgistamise kehtestamise kohta, mis näitab selgelt, millised tooted on toodetud Euroopas ja millised väljaspool Euroopat. Viimasena nimetatud eesmärk on oluline verstapost Euroopa tekstiilmaterjalide konkurentsivõime jaoks Euroopas ja maailmas.

  Morten Løkkegaard (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Avaldan tunnustust Toine Mandersile, et tal on õnnestunud see ettepanek koostada. See on osutunud keerulisemaks, kui alguses tundus. Olen rahul, et meil õnnestus saavutada kokkulepe tekstiiltoodete märgistamise määruse suhtes, mis suurendab tekstiilitööstuse konkurentsivõimet ning toob tarbijatele kasu, pakkudes suuremas valikus uusi ja uuenduslikke tooteid. See on hea kompromiss ning ma arvan, et ka nõukogu lepib sellega.

Selle protsessi jooksul ei ole ma varjanud oma skepsist päritolumärgistuse kehtestamise suhtes. Seepärast olen rahul ka sellega, et me leppisime kokku tekstis, milles nõutakse komisjonilt üksnes päritolumärgistuse vajaduse analüüsimist. Seega ei too kokkulepe kaasa kohustusliku päritolumärgistuse kehtestamist. Ma ei saa hääletada määruse poolt, millega kehtestatakse ettevõtjatele kohustus lisada päritoluriigi märgistus. Ma tean, et nõukogu on samal arvamusel. Kahjuks näitas eilne arutelu selgelt, et volinik Tajani ei jaga seda seisukohta. Kui meil ei õnnestu seda ära hoida, siis alustan selle vastast võitlust.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Määruse ettepanekul, mida meil palutakse hääletada, on kahtlemata eelis, et sellega koondatakse ühte teksti kõik olemasolevad tekstiiltoodetega seotud õigusnormid. See määrus võimaldab lihtsustada ja täiustada olemasolevat õigusraamistikku uute kiudude väljatöötamise ja kasutamise teemal ning toetada uuenduslike toodete väljatöötamist ja edendada innovatsiooni tekstiili- ja rõivatööstuses.

Tundsin heameelt selle üle, et Toine Manders võttis arvesse ka muid tahke, näiteks väiksem halduskoormus liikmesriikide jaoks, mis tuleneb liikmesriikide õigusse nende tehniliste kohanduste ülevõtmisest, mida nõuab uute tekstiilkiunimetuste lisamine ühtlustatud nimekirja. Ehkki leian, et me oleksime võinud olla põhjalikumad, kehtestades eraldi artikli, mis reguleerib tekstiiltoodete päritolumärgistust, hääletasin määruse ettepaneku poolt.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! See määrus on ülioluline Euroopa tekstiilitööstuse jaoks, sest see tagab vaba turu kooskõlas eeskirjadega, mis hoiavad ära varasemaid eiramisi ja ebaseaduslikke tavasid. Me soovime tõsta heast küljest esile institutsioonide otsust ettepanek hästi vastu võtta ning tegeleda toodete jälgitavuse ja päritolu probleemiga, et tagada Euroopa tarbijate nõuetekohane teavitamine, isegi kui kehtestatud tähtajad on liiga pikad. Lõppkokkuvõttes on eesmärk kaitsta tarbijaid.

Tahaksin märkida, et eelmise aasta oktoobris hääletas Euroopa Parlament suure enamusega ettepaneku poolt võtta vastu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete – sealhulgas tekstiiltoodete – päritoluriigi märkimise kohta ning et nõukogu pole siiani alustanud läbirääkimisi ega arutelu Euroopa Parlamendiga isegi mitte mitteametlikul tasandil. Tahaksin tänada eesistujariiki Ungarit, et ta on lisanud selle teema oma prioriteetide hulka, aga paluksin ka arutelu kiirendada või satume vastasel korral ohtu, et Euroopa tarbijat kaitstakse näiteks toiduainete, aga mitte tööstustoodangu puhul.

  Paolo Bartolozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tekstiiltoodete märgistamist käsitlev raport, mille me täna heaks kiitsime, on tähtis samm õigusnormide lihtsustamise suunas tarbijate ja kõikide selles tööstusharus töötavate Euroopa tootjate hüvanguks. Selle määrusega kehtestame uued märgistamiseeskirjad tekstiilitööstuses; me keskendume aina rohkem innovatsioonile selles sektoris ning Euroopa õigusnormide lõimimise kiirendamisele, et saada ohutult kasu uuenduslikest toodetest.

Tekstis tehakse tegelikult ettepanek ühendada kolm direktiivi tekstiilikoostise märgistamise kohta ühte Euroopa määrusesse, lihtsustades olemasolevat õigusraamistikku ning parandades menetluste läbipaistvust. Seepärast jääb meil üle vaid rõõmustada täna saavutatud positiivse tulemuse üle Euroopa toodangu kaitsmisel. Ent samal ajal ei saa me jätta mainimata päritoluriigi märgistuse küsimust. Me loodame, et peagi saab astuda järgmise sammu, kiites heaks õigusnormid, mis reguleerivad päritolu tähistamist ka selles sektoris.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Minu arvates püütakse selle raportiga lahendada kaks peamist probleemi. Esiteks on eesmärk edendada innovatsiooni. See tähendab, et nimetuste standardloetellu uute kiunimetuste lisamise protsess tuleb muuta läbipaistvamaks ning peab olema vähem bürokraatlik. Teiseks tuleb parandada päritolu märgistamist. Siinkohal võime ausalt öelda, et see punkt ei ole veel lõplikult ja rahuldavalt lahendatud. Tahaksin väljenduda väga selgelt, et see ei ole raportööri süü. See tulenes lihtsalt nõukogu liikmete väga erinevatest seisukohtadest, millega komisjon ei saanud nõustuda. Loodan, et jätkame tööd selles küsimuses, sest päritolu märgistamine muutub aina olulisemaks. See on üks tarbijate õigusi. Tahaksin lähitulevikus näha selle punkti arutelu Euroopa Parlamendis ning soovin, et komisjon esitaks ettepaneku.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kvaliteet, märgistamine ja jälgitavus: need on tarbijakaitse vahendid, mis tagavad suurepärase toote. Kuni tänaseni oli Euroopa ainus turg maailmas, kus puudusid õigusnormid selles küsimuses. See seadis Euroopa võrreldes peamiste kaubanduspartneritega ebasoodsasse seisu.

Täna on Euroopa Parlament end kuuldavaks teinud, võttes vastu määruse, mis suudab kaitsta Euroopa tekstiilitööstuse häid külgi. Meie tootmine vajab kaitset, eriti sellise majanduskriisi ajal, mis praegu valitseb. Kuni praeguseni oleme suutnud saavutada tunnustuse teadus- ja uuendustegevuse kaudu, mis tagas uuenduslike tekstiilkiudude tootmise.

Tarbijad ei pea tekstiiltooteid ostes enam kartma, et kätte satuvad nende tervist kahjustada võivad tooted, mida on näiteks töödeldud keemiliste ainetega. Selle määruse vastuvõtmine tagab lõpuks rohkem kui 500 miljoni Euroopa kodaniku õiguste nõuetekohase kaitse. Nüüdsest pole enam võimalik tarbijat vale märgistusega tüssata.

  Emma McClarkin (ECR). – Austatud juhataja! Hääletasime täna uute tekstiilide ja kiudude lisamist ning märgistamisega seotud küsimusi. Selle tekstiilmaterjalide teemalise raporti algusest saadik olen olnud arvamusel, et Euroopa Parlament peaks jätma ettepaneku kohaldamisala selliseks, nagu see esialgu mõeldud oli, ning et kohaldamisala laiendamine ei olnud kooskõlas lihtsustamise eesmärgiga uue kiu turuletoomiseks.

Tunnen muret läbivaatamisklausli sätte üle, milles palutakse komisjonil uurida mitme märgistamisnõude võimalikku lisamist, millel on väike lisandväärtus ning mis tekitaksid vastuvõetamatu koormuse ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. See hõlmab suurusmärgistuse, sotsiaal-majandusliku märgistamise ning kõige suuremat muret tekitava raadiosagedustuvastuse märgi ühtlustamist, mis suurendaksid kulusid ettevõtja ja hinda tarbija jaoks.

Sellegipoolest tundub mulle raporti põhjal, et osad selle määruse sätted muudavad olukorda, parandavad taotlemisprotsessi ettevõtja jaoks ning edendavad tarbijakaitset, eriti loomset päritolu toodete märgistamise puhul. Ent me peame pidama silmas seda, et me loome seadusi tegeliku maailma jaoks, mitte ei koosta soovide nimekirja ideaalmaailmale, ning et Euroopa Parlament peaks edaspidi jääma kindlaks oma pädevusvaldkondadele.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ütlen alustuseks, et loodan, et te pöördute selle istungisaali poole jätkuvalt oma emakeeles, mis sobib mis tahes keelega maailmas tänu oma lihvitusele, mitmekesisusele ja antiiksusele.

Mõnikord kirjeldab hääletusnimekiri palju ilmekamalt Euroopa Parlamendi käitumist ja laadi kui mis tahes muu ütlus. Vaadakem vaid mõne loetletud raporti teemat: toidupartiide tähistamine ja märgistamine; mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine; mootorsõidukite lubatud müratase ja heitgaasisüsteem; kitsarööpmelised põllu- ja metsamajanduslikud traktorid; põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadised; põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmed; põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtimiskoht ning uksed ja aknad; tagaossa paigaldatavad ümbermineku kaitsekonstruktsioonid; tubakatoodetele kohaldatav aktsiis; euromüntide nimiväärtused ja tehnilised näitajad; tekstiilinimetused ja tekstiiltoodete märgistamine ja nii edasi.

Meie riikide elus pole praktiliselt ühtegi nii kauget nurka, kuhu Brüsseli väänkasvud jõudnud poleks, varjates päikesevalguse ning takistades riigi kasvu.

Kui Brüssel piirduks piiriüleste küsimustega, siis poleks kellelgi probleemi.

Raport: Gunnar Hökmark (A7-0151/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Arutelu käigus kõneldi palju Gunnar Hökmarki raporti teemal, mis käsitleb meie raadiospektripoliitika programmi – pean ütlema, et see teema ei kõla eriti suurejooneliselt. Ent tegelikult on küsimus selles, kas suudame tulevikus tagada oma kodanikele lairibaühendused ja odava andmeedastuse. Ütlen väga lühidalt, et kui me üritame tulevikule mõelda, siis on üsna muljetavaldav, et läbirääkijad ja eelkõige meie raportöör on suutnud saavutada selle, et nii suur enamus oli raporti poolt, mida me täna hääletasime. See oli väga suure poliitilise oskuslikkuse tulemus ja selle eest tuleb igati kiita meie raportööri Gunnar Hökmarki.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Raadiosagedused on väga napp ja väärtuslik ressurss meie tänapäeva ühiskonnas. Seepärast on mõistlik tõhusalt kooskõlastada sageduste kasutamist kogu Euroopas. Laiem juurdepääs raadiospektrile ei ole oluline mitte ainult ettevõtjate, aga ka Euroopa Liidu kodanike jaoks. Seetõttu peaksime olema eriti hoolsad, et tagada selle poliitika kujundamine kooskõlas majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste huvidega. Eelkõige ei tohi me lubada seada määrusega ohtu otsest traadita ülekannet, mida kasutatakse Saksamaal piirkondlikes teatrites, rokikontsertidel ja kirikutes.

Tahaksin paluda ka komisjonil liikmesriikidega kokku saada ja teha nendega selles valdkonnas tihedat koostööd ning mitte sekkuda nende riiklikesse volitustesse.

Raport: Carlo Casini (A7-0173/2011)

  Morten Løkkegaard (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Pärast tänast hääletust lobistide registri kohta arvan, et on oluline märkida, et lobitöö on iseenesest hea asi. See on tegelikult demokraatliku protsessi vältimatu osa. Ilma lobitööta oleksid poliitikute teadmised, faktid ja arvamused ühiskonna kõikide tahkude kohta liiga piiratud. Seepärast peame me kõik siin Euroopa Parlamendis ja ajakirjanike seas tagama, et meie tegevus tugineks kriitilisele, aga ka tõesele ülevaatele sellest, mida küsimus puudutab.

Teiseks tahaksin öelda, et nagu me teame, võib parima otsinguil hea lahendus kaduda. Täiesti õigustatud läbipaistvusnõue, mida kajastavad tänane arutelu ja hääletus, peaks olema vajalikul määral tasakaalustatud, et me ei hävitaks parimat soovides hästi toimivat süsteemi. Täieliku läbipaistvuse nõue, kõige olemasoleva eraldi registreerimise nõue, eetikakontrollikomisjon ja nõnda edasi näitavad parimal juhul naiivsust ning kujutavad halvimal juhul endast osa populistlikust poliitikast, millest on rohkem kahju kui kasu. Tegelikkuses on küsimus usalduses. Kui seda peetakse vajalikuks, siis peab kontrollimine olema kooskõlas sellega, mis on tegelikkuses tööprotsessi suhtes teostatav. Tahaksin vaidlustada ka lõike 9 hääletuse. Väga kiire hääletuse jooksul jäi mulle mulje, et me ei saavutanud tegelikult õiget tulemust.

Raport: Carlo Casini (A7-0174/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Olen täielikult nõus Morten Løkkegaardiga. Ma pole kindel, kas me saavutasime lõike 9 hääletusel päris õige tulemuse, aga kui see on nii, siis on midagi lahti reaalsustajuga siin Euroopa Parlamendis. See on täiesti õige, et meil peaks olema võimalikult suur läbipaistvus. Ent nõuda, et me kõik avaldaksime kõikide isikute nimed, kellega me kohtumisi peame, on muidugi täielik absurd. See on täielik absurd, sest millal me nimetame kokkusaamist kohtumiseks? See tuleb määratleda. Kas see hõlmab seda, kui kohtume koridoris või bussis või kusagil mujal? Kas see hõlmab telefoni- ja internetisuhtlust? Millal see liigitatakse kohtumiseks? Kuidas on nende paljude isikutega, kellega me täna kohtume Põhja-Aafrika mässuliste rühmituste seast? Kas nende nimed jõuavad ajalehte? Kindlasti mitte? Seda arvestades peaks olema loogiline, et alati oleks võimalik tagada, et inimesed saaksid tulla meie juurde usaldusega. Igatahes ei kavatse ma kunagi seda usaldust kuritarvitada.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kui me teeme kodanikele lihtsaks selle jälgimise, kuidas tehakse otsuseid, ning millised on neid mõjutavad protsessid, elemendid ja vahendid, aitame tagada suurema läbipaistvuse ning kaotada lõhe Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel, mida arutatakse sageli seoses õiguspärasusega ja nii-öelda demokraatia puudujäägiga Euroopa Liidus.

Viimastel aastatel on tehtud suuri edusamme. Piisab, kui mõelda Euroopa Parlamendi poolt 1996. aastal vastu võetud huvide esindajate registri algatusele või komisjoni poolt 2006. aastal Euroopa Parlamendile esitatud ettepanekule seada sisse lobistide ühtne register. Stubbi ja Friedrichi raporti heakskiitmine Euroopa Parlamendis tõi kaasa ühise töörühma loomise. Me võime kindlalt öelda, et töörühma saavutatud tulemused seoses Euroopa Parlamendi seatud eesmärkidega on enam kui rahuldavad.

Olen täielikult nõus Carlo Casini raportiga, sest poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on nende õiguspärasuse eeltingimus. Sellepärast toetasin ettepanekut.

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Määrus on kahtlemata tähtis samm protsessis, mille eesmärk on suunata tähelepanu Euroopa institutsioonidele. On vaja suuremat läbipaistvust, rohkem reklaami, paremat selgust käitumisel ja paremini kättesaadavat teavet ning lisaks ühtset läbipaistvusregistrit.

Kui mõtleme sellele, et Ameerika Ühendriikides kehtestati huvirühmi reguleeriv seadus juba 1948. aastal, siis mõistame, et neil on kahtlemata oma roll ning ehkki nad esindavad eelkõige suures osas omaenda huve, tuleb neid nõuetekohaselt arvesse võtta. See on tulevikku suunatud raporti projekt ning ehkki see pole valmis, on see kindlasti viis tagada Euroopa institutsioonide tegevuse ja otsuste õiguspärasus. Seetõttu hääletasin poolt ning olen täielikult veendunud, et peame valima selle tee.

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Arvan, et oleme tänu võlgu Sunday Timesile, kes paljastas skandaali „muudatusettepanekud raha eest”.

Nagu te teate, lõi juhatus selle tulemusel töörühma, et kehtestada kõikidele Euroopa Parlamendi liikmetele kohustuslik käitumisjuhend. Korra loomise teine osa on see, mida me tegime täna, hääletades arvukalt selle raporti poolt.

Minu arvates on lobistide registrit ammu vaja, aga mul on palju kahtlusi. Esiteks arvan, et see peaks olema kohustuslik. Ent see on samm õiges suunas ning tuleb märkida, et lobistid ise, see tähendab hea mainega lobistid peavad tegelikult ühendust ning on kohustusliku registreerimise poolt.

Ent olen pettunud, et nõukogu ei ole ettepanekut toetanud. Võiks märkida ka seda, et kolm Euroopa Parlamendi liiget, kes rahaskandaalis paljastati, on kõik endised ministrid.

Lobistide registreerimine on ulatuslik küsimus ja lobitöö on lai teema ning me peame jätkama, kasutama seda eksperimendina ning tulevikus loodetavasti muutma selle kohustuslikuks ja nõutavaks.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Hetkel, mil lobitöötaja saabub Brüsselisse, tajub ta kohe, et see on temasuguste inimeste poolt ja jaoks loodud süsteem. Ta on tavaliselt meessoost, ehkki aina rohkem võib meie koridorides kohata ka viigitud pükskostüümis naisi.

See on süsteem, kus otsuseid tehakse – tahaksin öelda, et suitsustes ruumides, aga tänapäeval suitsuvabades ruumides – suletud uste taga, kuhu valijad ei pääse. Teil oli selle kohta suurepärane näide uute piirangute ja keeldude puhul taimsete ja alternatiivsete ravimite kohta, mis kehtestati paar nädalat tagasi. Sellist keeldu poleks riigi parlamendis kunagi vastu võetud, sest riigi parlament oleks pälvinud oma valijate tõelise viha. Ent suured ravimiettevõtted mõistsid, et nad suudavad selles süsteemis suruda läbi asju, mida nad ei suudaks eales suruda läbi riigi seadusandja juures, just seetõttu, et see süsteem on palju vähem tundlik avaliku arvamuse suhtes. Las meil siis olla register – hääletasin selle poolt ja minu fraktsioon toetas seda – aga tegelik lahendus on suunata võim aruandekohustuseta Brüsseli ja Strasbourgi institutsioonidelt tagasi riikide demokraatlikele parlamentidele, kellel on ka tegelikult olemas vastutustunne.

Raport: Ashley Fox (A7-0074/2011)

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Singapuri valitsus ning Hongkongi ja Shanghai ametivõimud käivad Londonis ja teistes Euroopa finantskeskustes, soovides värvata isikuid, kes on läinud välismaale ülemäärase reguleeriva koorma tõttu, mille Euroopa Liit on kehtestanud. Meie põlvkond on tunnistajaks jõukuse ja ettevõtluse kujukale liikumisele Euroopast Aasiasse. See on meie tragöödia, et me elame ajal, mil just nüüd, kui Aasia on avastanud detsentraliseerimise saladused, võimu hajutamise, ettevõtluse ja isikliku vastutuse, hakkame meie oma maailmajaos liikuma vastupidises suunas, jäljendades vanu Aasia impeeriumeid – Mingi, Moguli ja Ottomani dünastiaid – reguleerides, ühtlustades, standardides ja maksustades.

Muidugi mõjutavad need uued piirangud kõige kahjulikumalt minu enda riiki ja meie pealinna Londonit, aga kogu EL on huvitatud sellest, et jõukus, töökohad ja ettevõtlus ei liiguks Euroopast noorema ja jõulisema majandusega riikidesse. Taas on lahenduseks anda võim tagasi riikide valitsustele, mille suhtes nende valijad tegelikult poolehoidu ja lojaalsust tunnevad.

Resolutsiooni ettepanek B7-0291/2011

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! India on suurim demokraatlik riik maailmas, üks maailma kõige kiiremini kasvavaid turge ning üsna pea saamas teadmistepõhiseks majanduseks. Seda arvestades on muidugi täiesti põhjendatud, et me sõlmime vabakaubanduslepingu. See on ka meie endi huvides. Seepärast tekib küsimus, kuidas ometi saavad vasakpoolsed olla selle vabakaubanduslepingu vastu. Kuidas saab keegi olla selle vastu, et aidata miljonid India elanikud välja vaesusest, ning kuidas saavad vasakpoolsed olla selle vastu, kui võideldakse Euroopa ettevõtjate jaoks vaba turu nimel? Mulle jääb see arusaamatuks. Ma lihtsalt ei mõista, miks on nii keeruline kogemustest õppida. Vabakaubandus on hea! Vabakaubandus on hea! Vabakaubandus on hea! Vabakaubandus tekitab majanduskasvu, tagab inimestele vabaduse ja seega ka rahu.

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Ma hääletasin vabakaubanduslepingu läbirääkimisi Indiaga käsitleva resolutsiooni ettepaneku vastu. Minu arvates tõuseks iga sellise Euroopa Komisjoni poolt läbiräägitava lepingu sõlmimisest kasu ainult suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele nii Indias kui ka Euroopas.

Erinevalt eelkõnelejast ei arva ma, et kaubandusläbirääkimised juhinduvad sellest, et päästa inimesed vaesusest ja parandada nende elatustaset; need juhinduvad kõnealuste suurettevõtete soovist laiendada juurdepääsu turule ja suurendada kasumit.

Mina seisan India vaeste põllumajandustootjate, ametiühingu liikmete ja tööliste eest, kes on vabakaubanduslepingu vastu, sest see tähendab suure osa India töölisklassi jaoks elatustaseme ja töötingimuste täiendavat halvenemist, eriti nende isikute puhul, kes töötavad ulatuslikus mitteametlikus sektoris.

Vabakaubanduslepingu kava ja selle püüe kehtestada intellektuaalomandiõigused ja andmete suhtes kehtiv ainuõigus ohustab lisaks juurdepääsu odavatele geneerilistele ravimitele, mida Indias toodetakse. Praegusel ajal on need geneerilised ravimid kogu maailmas üliolulised inimestele, kellel on näiteks HIV või AIDS. Suurte erasektori ravimiettevõtete kasumijahi tõttu ei ole neil lihtsalt võimalik osta samaväärseid kaubamärgiga tooteid.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Indiaga sõlmitav vabakaubandusleping on kõige märkimisväärsem ELi vabakaubandusleping, mida siiani on arutatud. Euroopa Liit peab rõhutama sotsiaalse vastutuse tähtsust. Me teame väga hästi, millised on India suurimad probleemid: laste tööjõu kasutamine, vaesus ja ebavõrdsus.

Nüüd sõlmime kaubanduslepingu, mille tegelikud kasusaajad on Euroopa tööstus ja suurettevõtted. Muidugi saab Euroopa tarbija kindlasti kasu India odavast tööjõust, mis kajastub näiteks toodete madalamates hindades, ent seda ei tohiks lubada, kui India toormetootjad kannatavad.

On silmakirjalik väita, et Euroopa on sotsiaalse vastutuse vallas esirinnas. Vabakaubanduse eeliseid pakkudes peab EL tagama, et probleemid lahendatakse, ning ta peab protsessi jälgima. Oluline on, et komisjon lisaks vabakaubanduslepingusse õiguslikult siduvad sätted seoses inimõiguste, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite ning ettevõtete sotsiaalse vastutusega ning et ta tagaks ka nende nõuete täitmise.

  Morten Løkkegaard (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! See on muidugi huvitav ning omamoodi armas, et alati võib Euroopa Parlamendis leiduda liikmeid, kes on vabakaubanduse vastu. Leian, et see on isegi kummaline. Ent tahaksin öelda, et ma toetan seda täielikult. Usun, et vabakaubandus on edasiviiv ning vabakaubandus peaks ka India puhul meid edasi juhatama. Põhjus, miks see on võtnud nii kaua aega, on muidugi selles, et esineb probleeme mitmesuguste üksikasjadega – võiksime öelda, et oluliste üksikasjadega – nimelt geneeriliste ravimite küsimusega, mida mainis ka eelkõneleja. Paluksin selles küsimuses mõlemal poolel ehk nii ELil kui ka Indial üritada leida sellele probleemile lahendus, mille puhul oleks kinni peetud autoriõigustest, sest see on kindlasti oluline, ning samal ajal tagatud praktilised meetmed, et võimaldada paljudel vaestel inimestel Indias hankida odavaid ravimeid.

Lisaks leidub kriitikuid, kes arvavad, et me ei peaks pidama kahepoolseid läbirääkimisi ega sõlmima kahepoolseid lepinguid. Nende arvates on see vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimistega. Minu arvates on see WTOga täielikult kooskõlas. Selleks, et meie tegevus ei luhtuks rohkem kui see on meil WTOs juba juhtunud, peame me tegutsema. Neid kahepoolseid lepinguid on lihtsalt vaja ning seepärast avaldan nende üle heameelt.

Resolutsiooni ettepanek B7-0287/2011

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Iga kord, kui arutame Euroopa Parlamendis vabakaubandust, on see hämmastav. Arutellu lisanduvad alati üksikud vanad Radio Tirana raadiosignaalid. Igatahes jääb selline mulje, kui kuulata vasakpoolsete mõtteid vabakaubanduse kohta. Nad näitavad sellega, et nad pole ajaloost mitte midagi õppinud.

Me räägime praegu Jaapani piirkonnast. EL ja Jaapan on maailma kaks suurimat majandust. Koos moodustame viiendiku maailmakaubandusest. Me investeerime väga suuri summasid teineteise majandusse, meil on ühised huvid üleilmsel tasandil ja siiski kulgevad läbirääkimised aeglaselt. Seega tahaksime omalt poolt öelda, et tõkked tuleb eemaldada. Me peame tunnistama, et mõlemad pooled peavad tegema soodustusi, sest meie majandused saavad teineteist täiendada ning tekitada innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohti.

  Morten Løkkegaard (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Soovin vaid juba öeldut täiendada. Kahtlemata takistavad jaapanlasi äärmiselt suured tehnilised tõkked, mis Jaapani ühiskonnas eksisteerivad ja on alati eksisteerinud. Euroopa peaks paluma Jaapanil tungivalt ummikseisust välja pääseda ning tagada, et tehniliste tõketega võetakse midagi ette.

Muidugi on traagiline ka Jaapanit tabanud katastroof. Ent me võime öelda, et sellega on kaasnenud vähemalt midagi positiivset – neil on võimalus järele mõelda ja mõista, et praegu on tõesti vajadus välise abi järele. On väga suur vajadus, et teiste piirkondade ettevõtted appi tõttaksid. See võib panna Jaapanit tulevikule mõtlema, nägema olukorda värske pilguga ning kõrvaldama need arvukad tehnilised tõkked.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Tahaksin tuletada meie vasakpoolsele kolleegile Paul Murphyle meelde, et Karl Marx pooldas vabakaubandust Indiaga. Samuti tahaksin tuletada meie liberaalidest kolleegidele ja eelkõige Jens Rohdele meelde, et ta pooldas vabakaubandust seepärast, et sellel oli hävitav mõju, sest tema pidas vähe tähtsaks tõsiasja, et Briti kodanlased juhindusid vääritutest huvidest: India ühiskond tuli hävitada, et valmistada ette üleilmset revolutsiooni.

Mina isiklikult ei arva, et me peaksime selles küsimuses dogmasid järgima. Korrapärane vabakaubandus ei pruugi alati kasulik olla. See võib olla hea, kui on võrdsed reeglid. See on Jaapani puhul üldiselt nii paljudes valdkondades, aga ma tunnustan näiteks Jaapani õigust kaitsta oma riisiturgu, kaitsta oma riisitootjaid ning maksta oma põllumajandustootjatele kõrgemat hinda kui maailmaturul ning keelduda massilisest impordist, mis hävitaks riigi talupidajatest põllumajandustootjad, nii nagu ma tunnustan meie riikide õigust kaitsta oma teatavaid tegevusvaldkondi.

Seepärast ma ei hääletanud enamuse pooldatud resolutsiooni poolt. Oleksin eelistanud teisi resolutsioone, mis minu arvates tundusid asjakohasemad. Meil peavad olema võrdsed reeglid, aga ainult selgelt määratletud sektorites.

Raport: Kriton Arsenis (A7-0113/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Ma oleksin olnud tegelikult üllatunud, kui ma poleks kuulnud Prantsuse parlamendisaadikute vihjeid, et protektsionism on hea. Aga aitab dogmadest. Me peame jätkama metsadega ning seoses sellega arutame täna oma raportit komisjoni rohelise raamatu kohta, mis käsitleb metsade kaitset ja metsateavet ELis. Euroopa metsadel on palju sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnafunktsioone ning nad aitavad kahtlemata väga palju kaasa kliimakriisi lahendamisele – see on tegelikult väga tõhus viis see kriis lahendada – ning ELi 2020. aasta eesmärgi saavutamisele. Meie, Taani liberaalide partei, oleme seega väga rahul, et tänane hääletus on taganud selle, et metsade kaitse on järjepidevam ja pikaajalisem, ehkki samal ajal oleme jäänud kindlaks oma püüdlustele tagada Euroopa metsatööstuse üleilmne konkurentsivõime. Ent meid ei üllatanud eriti, et ettepanek kehtestada 30-aastane ehituskeeld piirkonnas, kus on toimunud metsatulekahju, võeti hääletusel edukalt vastu. See on tüüpiline vasakpoolsete meetod lahendada kuritegevusega seotud probleeme –kõike ja kõiki keelatakse ning praegusel juhul lausa 30 aastaks. Me ilmselgelt ei toeta seda.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni variraportöörina olen täielikult rahul tänase hääletuse tulemusega. Kriton Arsenise raport metsade kaitse kohta on poliitiline raport; see on alus kinnitamaks, kuidas Euroopa Parlament kavatseb tagada meie metsapärandi kaitse ning kohandada metsi kliimamuutusega. Täna väljendas Euroopa Parlament selgelt oma seisukohta, mida arvestades me eeldame, et komisjon teeb vajalikud ettepanekud ning võimaldab seeläbi kujundada asjaomases sektoris veelgi üksikasjalikumat poliitikat.

Tahaksin tänada eelkõige Kriton Arsenisist oskusliku ja professionaalse töö eest, mis hõlmas pikka ja keerulist arutelu, sest – nagu me hästi teame – ei ole metsade olukord kõikides liikmesriikides sama. Sellest hoolimata jõudsime ühisele seisukohale ning saavutasime ka mõned kindlad eesmärgid, näiteks teatavate osade kaitse maaga spekuleerimise eest, nende metsade suurem kaitse, mida hinnatakse nende bioloogilise mitmekesisuse tõttu, näiteks põhjapoolsed boreaalsed ja Vahemere piirkonna metsad, ning ehituskeeld alal, kus mets on hävinud süütamisest tekkinud tulekahju tõttu.

Austatud juhataja! Nagu ma ütlesin, on see väga oluline paljude Vahemere piirkonna riikide, sealhulgas teie riigi Kreeka jaoks.

  Christa Klaß (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Metsad on meie tulevik ja meie kultuurimaastik. Neid majandatakse hoolikalt, et nad osutaksid meile ja keskkonnale teenuseid, sealhulgas tootes hapnikku, sidudes süsinikdioksiidi ja pakkudes taimedele ja loomadele elupaika. Inimesed, kes majandavad meie metsamaid, on vähe või üldse mitte tasustatud nende varjatud funktsioonide tagamise eest, mida paljud inimesed peavad enesestmõistetavaks. Seepärast on aina tähtsam, et me võtaksime arvesse oma metsade majanduslikke aspekte. Nende hulka kuulub puidutööstus ning aina rohkem ka biomassi tootmine, mitte ainult kütteks, vaid ka elektrienergia tootmiseks. Tulevikus peame tugevdama ja rohkem kasutama metsamaade majanduslikke tahke ning me peame selle eest riigi tasandil ja isiklikult vastutama.

Me ootame, et komisjon koostaks valge raamatu, mis kajastab seda põhjalikku lähenemisviisi ning seab selle tähelepanu keskpunkti, et tagada meie metsadele tulevik ning meie kõigi valmisolek sellesse tulevikku investeerida. Kui ma panen mulda maisitera, siis mõtlen ainult tänasele, aga kui ma istutan puu, siis mõtlen tulevikule.

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Metsade suhtes kehtivad nõuded on Euroopa eri osades väga erinevad. Metsaõigusnormidega on seega kõige parem tegeleda riigi tasandil. Pealegi ei toeta Lissaboni leping Euroopa ühist metsanduspoliitikat. Suurim probleem seoses kavandatud kliima- ja metsaalaste määrustega on see, et kui EL loodab saavutada püstitatud kliimaeesmärke, tuleb metsi pidada kõige tähtsamaks. Metsad on vajalikud, et minna üle keskkonnahoidlikule majandusele, tootes metsanduse kõrvalsaadustest näiteks biokütust.

Seepärast ei peaks metsanduse suhtes kehtestama tarbetuid keerulisi määruseid, mis muudavad metsandustooted vähem konkurentsivõimeliseks võrreldes fossiilkütustega. Näiteks on väga veider teha ettepanek jätkusuutlikkuse kriteeriumite kohta taastuvate ressursside puhul nagu metsad, aga mitte kehtestada samasuguseid kriteeriumeid fossiilkütuste suhtes nagu kivisüsi.

Olen Euroopa ühise metsanduspoliitika vastu ka edaspidi. Tahaksin selle asemel kulutada vahendid teadusuuringutele, haridusele, teabele ja innovatsioonile, et teha kindlaks, kuidas hoiduda mõjudest, mida kliimamuutus meie metsadele avaldab. Tänan teid!

(Istung katkestati mõneks minutiks.)

Raport: Gabriele Albertini (A7-0168/2011)

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Hääletasin ELi välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva raporti vastu. Ma ei nõustu üldse seisukohtade ja mõtetega, mida sellest väljendatakse Euroopa praeguse ja tulevase rolli kohta maailmas.

Kokkuvõttes toetab see raport militariseeritud ja imperialistlikku Euroopat. Selles kaitstakse agressiivset toorainestrateegiat ning soovitakse sõjaliste ja tsiviilotstarbeliste kriisiohjamisoperatsioonide vähem ranget eristamist. Selle taga on peidus välispoliitika täiendav militariseerimine. Selles avaldatakse heameelt Colombiaga sõlmitud kaubanduslepingu üle, hoolimata sellest, et sajad ametiühingu liikmed on viimastel aastatel hukatud, süüdistatuna vaid selles, et nad on ametiühingu liikmed.

Raportis nimetatakse sotsiaalseid rahutusi silmakirjalikult uuteks julgeolekualasteks probleemideks ja riskideks. Milline silmakirjalikkus! Kapitalistlik süsteem on külvanud kogu maailmas vaesust ja viletsust ega suuda tagajärgedega toime tulla. Inimestel on õigus kaitsta oma õiguspäraseid huve ja võidelda parema tuleviku nimel, ilma võimsate poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste jõudude sekkumata.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt öelda – ning loodan, et seda ei arvata minu kõneajast maha – et seoses silmakirjalikkusega on meie seas väga vähe neid, kes teatavatesse asjadesse usuvad. Me kõik võtame sõna, et selgitada oma hääletusotsust pärast selle tegemist. Meid on viis või kuus ning me kuulame teineteist ning mõnikord meid filmitakse televisiooni jaoks. Ent kogu olukord on üsna murettekitav.

Seepärast tahaksin teha ühe ettepaneku ning ma esitan selle kindlasti Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni järgmisel koosolekul. Ma teen ettepaneku, et nüüdsest alates võiks hääletuse selgitused eelneda hääletusele, sest üksteisega rääkides ja üksteist kuulates võime me üksteist ehk koguni veenda, kuidas hääletada, selle asemel, et mängida teatavat meeskonnamängu, kus otsused on juba tehtud.

Seda arvestades märkisin oma hääletuse selgituses, et hääletasin poolt. Ma usun jätkuvalt Euroopasse, nii nagu ma usun jätkuvalt kõrgetasemelise voliniku kohaloleku tulemuslikkusesse. Ent ma arvan endiselt, et liikmesriigid usuvad sellesse palju vähem kui meie ise. Seepärast tuleks võib-olla märkida – nagu toonitati täna hommikul ka paruness Ashtonile ja muudel juhtudel – et välja arvatud juhul, kui Euroopa pole enam osaliselt majanduslik ja muutub pigem poliitiliseks, ei saa ilmselt ka meie oma rolli enam sama hästi täita.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Olen nõus, et Euroopa välispoliitikas tuleb võtta arvesse Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala välismõõdet. Seepärast avaldan heameelt iga toimingu üle, mis aitab edendada rahu, stabiilsust ja õigusriiki kriisi käes kannatavates riikides ja piirkondades. Ma toetan üleatlandilise partnerluse järgimist kui ELi välispoliitika üht peamist sammast, eesmärgiga luua vaba turg Ameerika Ühendriikidega.

Ida-Euroopa poliitika on eriti oluline Poola seisukohast. Raportis tunnistatakse, et peaks toimuma poliitiline ja majanduslik integreerumine ELi naabritega, ning kutsutakse üles kasutama ühtset lähenemisviisi läbirääkimistel uue lepingu üle Venemaaga, pöörates tähelepanu õigusriigile ja inimõiguste kaitsele selles riigis. Selles tunnistatakse ka, et tuleks hoogustada Türgi ühinemisläbirääkimisi ning pidevalt tegeleda Balkani riikide ühinemisprotsessiga.

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest selles lähenetakse mõõdukalt kõige pakilisematele teemadele ühises välis- ja julgeolekupoliitikas.

Tänu sotsialistide fraktsiooni muudatusettepanekutele on saavutatud palju sisukam dialoog Venemaa ja Iraani teemal.

Ka Euroopa Liidu Afganistani strateegiat puudutavad muudatusettepanekud aitasid parandada raporti ülesehitust.

Albertini raport on samm edasi parema ELi julgeolekupoliitika suunas. Ehkki ma toetan raportööri pingutusi ja pühendumust, peaksin rõhutama ka seda, et ELil puudub ikka veel ühtne pikaajaline strateegia selles valdkonnas. ELi panus üleilmsesse rahusse ja stabiilsusse on endiselt üsna väike ning sõltub ikka veel liiga palju USA seisukohtadest rahvusvahelise julgeoleku vallas ning motiivide ootamisest selle teema lahendamisel.

Töötagem sõltumatuma, eelkõige ELi huve teeniva välis- ja julgeolekustrateegia nimel, sest seda ootavad meilt Euroopa kodanikud ning seda peaksime neile pakkuma.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Minu arvates on see, kui paljud parlamendiliikmed kõnelesid proua Ashtoni ja tema poolt välisteenistuses tehtava töö toetuseks, ning kui paljud parlamendiliikmed tegid ettepaneku, et me kõneleksime ühehäälselt, täna hommikul huvitav ja rahulolu tekitav. Kui me kõneleme ühehäälselt, siis me oleme tulemuslikud ja meid kuulatakse; kui me seda ei tee, siis meid ei kuulata ja me pole tulemuslikud.

– Mulle meenusid ka tuntud Iiri poeedi William Butler Yeatsi sõnad, kes ütles, et rahu saabub tasapisi. See oli kindlasti nii Põhja-Iirimaa puhul, kus Euroopa Liit mängis väga olulist rolli, toetades Rahvusvahelist Iirimaa Fondi, ning rahu sõlmiti edukate valimistega möödunud nädalavahetusel.

– (GA) Tööd, mida Euroopa Liit tegi Põhja-Iirimaal, saab korrata maailma tasandil rahu tagamiseks ja vaeste hüvanguks, kui me räägime ühehäälselt ja kui proua Ashton teeb oma tööd nõuetekohaselt.

Raport: Roberto Gualtieri (A7-0166/2011)

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Toetasin Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemalist raportit. Ent ma sooviksin märkida, et raportis mitte üksnes ei hinnata poliitikat, vaid keskendutakse peamiselt tulevikule, arengule. Minu arvates ei nõua see mitte ainult mitmesuguseid põhjendatud ja täpseid hinnanguid ja tarku sõnu, mida raportis on rohkelt – ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse tuleb suhtuda tõsiselt ja teistsuguse nurga alt.

Minu arvates on vaja kolme asja. Esiteks peaks EL määratlema oma ühised strateegilised huvid, näiteks energiajulgeoleku ja naabruspoliitika kohta. Teiseks peaks EL suurendama oma suutlikkust seoses tsiviil- ja sõjaliste operatsioonide kavandamise ja kooskõlastamise ning kriisiohjega. Ning kolmandaks peaks ELi eelarve sisaldama ühist eelarvet ühismeetmete jaoks.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Rahvusvaheliste organisatsioonide aina märgatavam omavaheline sõltuvus majanduslike, keskkondlike ja energiaprobleemide puhul nõuab pidevat kohandumist eri riikide välissuhetega. Julgeolekuküsimused on selline poliitika osa, mis nõuab erilist tähelepanu igas riigis, ning neid tuleb muutuva maailmaga pidevalt kohandada. Raporti põhiteema on üleskutse kaitsta ELi strateegilist autonoomiat julgeoleku ja kaitse vallas. Ent selles ei võeta arvesse ELi sõjaliste kogemuste puudumist, aga kutsutakse samal ajal üles rohkem pingutama, et laiendada ELi operatiivseid võimalusi. Selliste riikide jaoks nagu Poola on kaitsepoliitika alus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Strateegilise partnerluse süvendamine ELi ja NATO vahel ning ettepanek tugevdada vastastikust toetust võivad märkimisväärselt aeglustada operatiivsete otsustega kaasnevaid menetlusi. Minu arvates tundub raport liiga radikaalne ning seepärast hääletasin selle vastu.

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Kõige märkimisväärsema dokumendi ELi julgeolekustrateegia kohta on esitanud Xavier Solana. Selle pealkiri on „Turvaline Euroopa paremas maailmas” ja see võeti Euroopa Ülemkogus vastu 12. detsembril 2003.

Sellest ajast saadik ei ole selles vallas erilisi edusamme tehtud. Liidul pole ikka veel tõhusat välisjulgeoleku strateegiat ning kõige olulisemates küsimustes järgib EL endiselt Ameerika Ühendriikide eeskuju. Selle raportiga üritatakse viia ellu mõned positiivsed muutused taktikalistes küsimustes nagu kriisiohje, Euroopa kaitsetehnoloogia ja -tööstusbaasi (EDTIB) jätkuv killustatus ning ELi 24 julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni ebatõhusus kogu maailmas.

Ma hääletasin selle poolt ning loodan, et Euroopa Parlament aitab jätkuvalt saavutada eesmärki edendada ELi strateegilist autonoomiat julgeolekuküsimustes. Eelkõige peame uuesti määratlema peamised ohud oma julgeolekule pärast nii-öelda islamiterrori ohu kadumist ning uute ohtude, nagu finantskriis, ilmnemist.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Ma toetasin raportit, aga ma ei tea, kas Euroopa Liit suudab teha tööd, et edendada rahu ja stabiilsust meie naaberriikides, mille all ma pean praegu silmas peamiselt Süüriat, Liibüat ja Egiptust.

Meie tegevus Liibüas näitab meie julgeoleku- ja kaitsepoliitika tegelikku seisu. ELi põhieesmärk Liibüas on kaitsta tsiviilelanikkonda ning toetada Liibüa elanike püüdeid luua demokraatlik ühiskond. Meil on veel värskelt meeles Balkani maade sündmused 1990ndatel. Tollal pidi Euroopa tuginema Ameerika Ühendriikide abile. Liibüa on igatahes näidanud, et EL ei ole sõjaline jõud: meie tegevus on sõltunud liikmesriikide sõltumatutest algatustest.

Põhja-Aafrikas toimunu näited panevad meid nüüd mõistma, et EL peab siiski olema Euroopa piiridel sõjaliselt ette valmistatud ja suutlik. Välisteenistus on tegutsenud rohkem kui aasta: me võime sellelt nüüd mõningaid tulemusi oodata.

  Julie Girling (ECR). – Austatud juhataja! Kui soovime kirjeldada oma praegust ühise julgeoleku- ja välispoliitika olukorda, siis tuleb pähe kaks sõna. Kahjuks ei ole need väga viisakad sõnad. Pean silmas selliseid sõnu nagu „segadus” ja „väike nali”. Kahjuks on see üsna halb nali.

Viimase 15 kuu jooksul – ajavahemik, mis on pakkunud hulgaliselt võimalusi kogu maailmas oma sobivust tõestada – ei ole meie nii-öelda ühine poliitika mingit positiivset mõju avaldanud. Ma ei ütle seda mitte suurest kirest välisküsimuste vastu, vaid põhjusel, et ma pean vastama oma valijate küsimustele selle kohta, millist lisandväärtust Euroopa meile annab. Neile valmistab suurt muret, et selle ühise poliitika rahalisi vahendeid ei kasutata hoolikalt ega võeta vajalikul määral arvesse.

Ma pean vastama oma kodanikele, millist teenust see neile pakub, ning ma pole pärast pikki arutelusid nende raportite teemal ikka veel vastust leidnud.

Raport: María Muñiz De Urquiza (A7-0181/2011)

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Esitatud raportis kõneldakse inimõigustest kui ühest ELi prioriteedist rahvusvahelistes organisatsioonides, rõhutades eelkõige naiste ja laste õigusi ning sõnavabadust. Samal ajal kutsutakse raportis liikmesriike üles kindlustama ELi positsiooni nendes organisatsioonides.

Ent nii-öelda reproduktiivõigused, mis on üksnes teine nimetus abordi tegemise õigusele, on Euroopa inimõiguste kava üks prioriteete. Teisest küljest ei ole Euroopa diplomaatia ikka veel järjepidev usuvabaduse kõikide tahkude edendamisel, pannes rõhku kogu maailmas kristlaste õiguste kaitsele. Seepärast eelistaksin, et mind ja minu valijaid esindavad Slovaki diplomaadid. Arvan, et nad toetavad ELi seisukohast oluliselt erinevat seisukohta nendes küsimustes, millest mitmed kuuluvad riikide pädevusse.

  Pino Arlacchi (S&D). – EL on endiselt väga tagasihoidlik ülemaailmne osaleja; tema roll ÜRO süsteemis ja kõikides mitmepoolsetes organisatsioonides ei vasta tema demokraatlikule, majanduslikule ja kultuurialasele kaalule. Selles raportis käsitletakse seda puudujääki ja kutsutakse üles kõrvaldama mõned takistused, mis ei lase Euroopa Liidul ülemaailmses tegevuses täielikult osaleda. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt. EL võib väga olulisel määral edendada meie planeedi rahu ja õitsengut. Laskem tema tsiviilvõimul laiendada oma mõju kõikjale.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kuna ma olen võib-olla viimane kõneleja, siis sooviksin kasutada võimalust ja tänada teie töötajaid ja tõlke kannatlikkuse eest. Teadke, et teie tööd märgatakse ja hinnatakse.

Euroopa Liit soovib väga innukalt omandada kõik riigi tunnuseid ja sümboleid. Tal on oma parlament, oma vääring, oma president, oma välisminister, oma välispiirid, oma lipp, hümn, pass ja juhiluba. Oli vaid aja küsimus, millal sooviti ametlikku tunnustamist riigina Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, ning nüüd on see mõistagi juhtunud, seejuures – üsna häbiväärselt ning minu jaoks hämmeldavalt – minu enda valitsuse toetusel.

See tähendab, et õiguslikult sätestatakse see, mis on tegelikult juba mõnda aega toimunud: volituste, mis peaksid kindlasti olema riigil, surumine riigi tasandilt Brüsseli tasandile.

Aga Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid olema ettevaatlikud selles suhtes, millega nad nõustuvad. Kui ELi tunnustatakse täielikult nagu riiki, siis on üks tagajärgi see, et nüüd võivad liikmesriikidele üksikasjalikke juhiseid jagada paruness Ashton ja härra Van Rompuy, kes on vastavalt uue üksuse välisminister ja riigipea.

Ning nagu Euroopa Parlamendi liikmed neile, olen kindel, nelja silma vestluses öelda saavad, ei ole see mingi õnnistus.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Sajjad Karim (A7-0095/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiiv 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Pidades silmas toiduainete kaubanduse olulisust, hääletan seega toidupartiide tähistamist ja märgistamist käsitleva direktiivi ettepaneku poolt. See süsteem aitab tagada parema teabe toodete omaduste kohta ning aitab arendada ka rahvusvahelist kaubandust.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Olen täiesti nõus, et tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi, sest minu arvates piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub üksnes toidupartiide tähistamist ja märgistamist reguleerivate kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, mille kohta Euroopa Parlament peaks oma arvamust avaldama. Sellegipoolest tahaksin rõhutada, et minu arvates on aina tähtsam anda tarbijatele tegelikku ja täielikku teavet, eriti partiide, tootmiskuupäevade ja muude andmete kohta, mis võimaldavad jälgida toote liikumist alates selle lähtekohast.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb ettepanekut võtta kodifitseeritud tekstina vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta. Euroopa kodanike elu lihtsustamine on üks ELi soove. Selle eesmärgi saavutamiseks on komisjon ja Euroopa Parlament viinud ellu mitmeid õigusaktide muudatusi. Üks asi, mis muudab ELi tavakodaniku elu tõesti keerulisemaks, on toidupartiide tähistamist või märgistamist käsitleva teabe lugemine ja tõlgendamine. Sellise teabe levitamine muudab selle veelgi keerulisemaks ning vähendab inimeste elukvaliteeti. Selle küsimuse lahendamiseks on alates 1994. aastast kehtinud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel institutsioonidevaheline kokkulepe kiirendatud töömeetodi kohta kodifitseeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Mul on hea meel võtta lõpuks vastu direktiiv, mis direktiivi 89/396/EMÜ konsolideerimisega muudab inimeste elu lihtsamaks ja selgitab ELi õigusnorme.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Toiduainete kaubandus on siseturul väga tähtsal kohal. Toidupartiide tähistamisega täidetakse toodete omaduste kohta parema teabe andmise nõuet. See on seetõttu arvestatav teabeallikas, kui toidu suhtes on tekkinud vaidlusi või kui see kujutab ohtu tarbija tervisele.

Pidades silmas kasutusel olevate tähistusviiside mitmekesisust, peaks igal ettevõtjal olema õigus partii kindlaks määrata ja see vastavalt tähistada või märgistada. Rahvusvahelisel tasandil on üldiselt kohustuslik varustada müügipakendis toit valmistamis- või pakkepartii tähisega. Euroopa Liidu ülesanne peaks olema aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse arengule ka neid eeskirju kohaldades.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Võttes arvesse ühiskonna ja tarbijate heaolu Euroopa turul, üritame lihtsustada nii paljusid eeskirju ja määruseid kui võimalik, et need oleksid läbipaistvad ja igale kodanikule arusaadavad. Asjakohane näide on ühine põllumajanduspoliitika. Selle tulevase vormi kujundamisel on peamine põhimõte lihtsustada poliitikat, mille põhieesmärk on tagada toiduainetega kindlustatus Euroopas. Toidupartiide märgistamise direktiivi kodifitseerimise eesmärk on saavutada see lähenemisviis ja lihtsustada õigusnormide arusaadavust tarbijate jaoks. Samal ajal toimub kodifitseerimine täielikult kooskõlas ELis õigusaktide vastuvõtmisel kasutatava menetlusega, säilitades esialgsete tekstide sõnastuse.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle ettepaneku eesmärk on kodifitseerida kehtivad õigusaktid toidupartiide tähistamise või märgistamise kohta. Ent aina rohkem tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tagada tarbijatele täpne ja põhjalik teave, eriti partiide, tootmiskuupäeva ja muude andmete kohta, mis võimaldavad neil jälgida toote liikumist alates selle lähtekohast.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi liikme Sajjad Karimi raport sisaldab seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta (kodifitseeritud tekst). Ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiiv 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta. Toetan täielikult uut direktiivi, sest see asendab selles hõlmatud eri õigusaktid; ettepanekus on täielikult säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ning seega sellega vaid koondatakse need kokku üksnes vormi puudutavate muudatusettepanekutega, mida on vaja kodifitseerimiseks. Ma hääletasin poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta tehtud järeldus, et kõnealune ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seetõttu hääletasin Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, milles võetakse üle komisjoni ettepanek, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Me oleme toidupartiide tähistamist ja märgistamist käsitleva direktiivi poolt eeskätt seetõttu, et kurjategijad võltsivad liiga sageli koode ebaseaduslikel eesmärkidel. Kõikide tähistamist või märgistamist käsitlevate kehtivate õigusnormide koondamine ja lihtsustamine hõlbustab igasuguse ebaseadusliku tegevuse kontrollimist ja kindlakstegemist.

Raport: Sajjad Karim (A7-0089/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ning muudetakse kehtetuks direktiiv 71/354/EMÜ. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Seda arvestades ning võttes arvesse mõõtühikute tähtsust enamikus inimtegevuse valdkondades, hääletan ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. See süsteem aitab parandada tulemusi rahvatervise ja ohutuse valdkonnas ning haldustegevuses.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamust, milles tehti järeldus, et komisjoni ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, avaldan heameelt, et see ettepanek esimesel lugemisel vastu võeti.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb ettepanekut võtta kodifitseeritud tekstina vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Eurooplaste elu lihtsustamine on üks ELi soove.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Mõõtühikud on vajalikud kõikide mõõtevahendite kasutamisel, et väljendada mõõte või tähistada kogust. Neid kasutatakse peaaegu kõikides inimtegevuse valdkondades ning seepärast on oluline tagada nende kasutamisel suurim võimalik selgus ning kehtestada eeskirjad nende kasutamiseks Euroopa Liidus majanduslikel, rahvatervisega seotud, üldsuse ohutusega seotud või halduslikel eesmärkidel. Liikmesriigid peaksid saama nõuda, et nende territooriumil näitavad mõõteseadmed kogust ühes seaduslikus mõõtühikus.

See direktiiv toetab mõõtühikute ühtlustamise kaudu siseturu sujuvat toimimist. Siinkohal peaks komisjon jälgima turu arengut seoses selle direktiiviga ja direktiivi rakendamisega, eriti arvestades võimalikke tõkkeid siseturul ja nende takistuste ületamiseks vajalikku täiendavat ühtlustamist.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti „Mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine” poolt.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub mõõtühikuid käsitlevate kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, seega hääletan poolt.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Nagu ma aru saan, sisaldab raport seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Selle ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ning direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks muutmise kohta. See on väga hea, et uus direktiiv asendab selles hõlmatud eri õigusaktid; selles ettepanekus on täielikult säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ning seega sellega vaid koondatakse need kokku üksnes vormi puudutavate muudatusettepanekutega, mida on vaja kodifitseerimiseks. Ma hääletasin poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on selles ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta tehtud järeldus, et kõnealune ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seetõttu hääletasin Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, milles võetakse üle komisjoni ettepanek, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

Raport: Sajjad Karim (A7-0093/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Seepärast hääletan selle ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv mootorsõidukite lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemi kohta, sest minu arvates on kavandatav kodifitseerimissüsteem, mis kasutab andmetöötlussüsteemi, tõhusam.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) See ettepanek on seotud üksnes mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate kehtivate õigusnormide kodifitseerimisega. Pole tehtud mingeid sisulisi muudatusi, mille kohta eelkõige Euroopa Parlamendil palutaks arvamust avaldada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb ettepanekut võtta kodifitseeritud tekstina vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mootorsõidukite lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemi kohta. Eurooplaste elu lihtsustamine on üks ELi soove. Selle eesmärgi saavutamiseks on komisjon ja Euroopa Parlament viinud ellu mitmeid õigusaktide muudatusi. Üks valdkondi, mis muudab ELi üldsuse elu keeruliseks, on pidevad õigusnormide muudatused. Need tulenevad mõnikord vajadusest neid ajakohastada, aga see pärsib ja vähendab inimeste elukvaliteeti. 1987. aastal soovitas komisjon kodifitseerida kõik õigusaktid, millel on kuni kümme muudatust, et ühenduse õigusnormid oleksid paremini mõistetavad. Selle küsimuse lahendamiseks on alates 1994. aastast kehtinud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel institutsioonidevaheline kokkulepe kiirendatud töömeetodi kohta kodifitseeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Seepärast on mul hea meel, et me saame lõpuks võtta vastu direktiivi, millega kodifitseeritakse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/157/EMÜ, millega kodifitseeritakse mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevad liikmesriikide õigusaktid.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Direktiiv 70/157/EMÜ on üks mitmest EÜ tüübikinnitussüsteemi käsitlevast üksikdirektiivist, mis on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivis 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta ning sätestatakse tehnonõuded mootorsõidukite lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemide kohta. Need tehnonõuded puudutavad liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist, et direktiivis 2007/46/EÜ sätestatud ELi tüübikinnitusmenetlust oleks võimalik kohaldada igat liiki sõidukite suhtes. Järelikult kohaldatakse selle direktiivi suhtes direktiivi 2007/46/EÜ sätteid sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kohta.

Soovitav on võtta arvesse tehnonõudeid, mille on vastu võtnud ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UN/ECE) oma vastavates määrustes, mis on lisatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni lepingule, milles käsitletakse ratassõidukitele ning nendele paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikust tunnustamist.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti „Mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine (kodifitseeritud tekst)” poolt.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, seega hääletan poolt.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi, aitab saavutada ettepaneku põhieesmärki – kodifitseerida nõukogu 6. veebruari 1970. aasta määrus 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Olen Sajjad Karimi algatusega nõus ja hääletasin poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mootorsõidukite lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemi kohta tehtud järeldus, et kõnealune ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seetõttu hääletasin Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, milles võetakse üle komisjoni ettepanek, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Transpordisektori tähtsust Euroopa majanduse jaoks kajastab see, et sektor pakub vahetult tööd rohkem kui kümnele miljonile inimesele ning moodustab 5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle areng on ülioluline ELi majanduskasvu jaoks ning füüsiliste ja psühholoogiliste puudujääkide kaotamiseks. Lisaks sellele, nagu on märgitud valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava”, tuleb saavutada eesmärk vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 60%.

Seega on raporti eesmärk lihtsustada ja selgitada ELi õigusnorme, mis on laiali arvukates õigusaktides, mida on juba mitu korda muudetud, mis raskendab nendest arusaamist. Üks ELi eesmärke on ühenduse õigustiku läbipaistvus kui võimalus tuua Euroopa tema kodanikele lähemale, et nad saaksid kasutada neile antud konkreetseid õigusi.

Kehtivate õigusaktide kodifitseerimine tuleneb liikmesriikide õigusnormide ühtlustamisest mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate tehnonõuetega, mis edendavad keskkonnasäästlikkust Euroopa tasandil.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin mootorsõidukite lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemide kodifitseerimist käsitleva dokumendi nr 2010/0261 poolt. See on taas üks näide, kuidas Euroopa Komisjon püüab lihtsustada ja reguleerida ühenduse õigustikku, et see muutuks läbipaistvamaks ja ELi kodanikele kättesaadavaks. Seadusandliku ettepanekuga kodifitseeritakse kehtivad õigusaktid ning koostatakse õigusakt, mis on arusaadavam ja paremini juurdepääsetav. Tehnonõuete standardimisel ühendab määrus liikmesriike ning kehtestab menetluse ametlikuks ELi sertifitseerimiseks, mis on määratletud direktiivis 2007/46/EÜ igat liiki sõidukite puhul.

Raport: Sajjad Karim (A7-0098/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/402/EMÜ kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Seepärast hääletan ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike traktorite kaitsekonstruktsioonide kohta. Arvan, et kavandatav kodifitseerimissüsteem, mis kasutab andmetöötlussüsteemi, on tõhusam.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb ettepanekut võtta kodifitseeritud tekstina vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta. ELi kodanike elu lihtsustamine on üks ELi soove. Üks valdkondi, mis muudab ELi elanike elu keeruliseks, on pidevad õigusnormide muudatused. Need tulenevad mõnikord vajadusest neid ajakohastada, aga see pärsib ja vähendab inimeste elukvaliteeti. 1987. aastal soovitas komisjon kodifitseerida kõik õigusaktid, millel on kuni kümme muudatust, et ühenduse õigusnormid oleksid paremini mõistetavad. Selle küsimuse lahendamiseks on alates 1994. aastast kehtinud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel institutsioonidevaheline kokkulepe kiirendatud töömeetodi kohta kodifitseeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Seepärast on mul hea meel, et saame lõpuks võtta vastu direktiivi, millega kodifitseeritakse nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/402/EMÜ kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivi 87/402/EMÜ kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta on mitu korda oluliselt muudetud. Selguse ja ratsionaalsuse huvides tuleks nimetatud direktiiv kodifitseerida. Eespool nimetatud direktiiv on üks mitmest üksikdirektiivist, mis käsitlevad EÜ tüübikinnituse süsteemi, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 74/150/EMÜ, asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ, mis käsitleb põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ning millega sätestatakse disaini ja ehituse tehnilised näitajad põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite puhul seoses juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonidega.

Kõnealused tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisega, et võimaldada direktiivis 2003/37/EÜ ette nähtud EÜ tüübikinnituse menetlust kohaldada igat tüüpi traktorite suhtes. Sellest tulenevalt kohaldatakse kõnealuse direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis on seotud põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate ning nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestikega.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta (kodifitseeritud tekst).

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub kitsarööpmelisi põllu- ja metsamajanduslike ratastraktoreid käsitlevate kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, seega hääletan poolt.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta on väga õigeaegne. Ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/402/EMÜ kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta. Toetasin algatust, hääletades poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta tehtud järeldus, et kõnealune ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seetõttu hääletasin Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, millega võetakse vastu komisjoni ettepanek, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Me oleme direktiivi poolt, mis käsitleb kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioone. Kõikide kehtivate õigusnormide ühendamine ja lihtsustamine on oluline samm ning aitab kaitsta neid, kes põllutöömasinaid iga päev kasutavad.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport, mille poolt ma täna hääletasin, käsitleb liidu õigusnorme ELi tüübikinnitussüsteemi kohta kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike traktorite puhul, kehtestades tehnilised eeskirjad juhiistme ette paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta.

Ühenduse õigusaktide kodifitseerimine on vajalik menetlus, et lihtsustada ja hõlbustada Euroopa üldsuse arusaamist nendest ning seega aidata kaasa ELi direktiivide tegelikule rakendamisele. Kõnealusel juhul võimaldavad liikmesriikide suhtes kehtestatud tehnilised eeskirjad kohaldada direktiiviga 2003/37/EÜ kehtestatud ELi tüübikinnitussüsteemi igat tüüpi traktorite suhtes.

Raportis on kaks olulist aspekti: ELi õiguse lihtsustamine ja läbipaistvus. Me elame ajal, mil Euroopa üldsus tunneb, et ta on Euroopa Liidu projektist kõrvale jäetud. Seepärast arvan, et on oluline leida lahendused, et seda puudujääki vähendada, näidates sellega, et ELi põhieesmärk on tema rahva heaolu.

Raport: Sajjad Karim (A7-0090/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiv 86/415/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Seepärast hääletan direktiivi ettepaneku poolt, mis käsitleb põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamist, asukohta, käsitsemist ja tähistamist. Arvan, et kavandatav kodifitseerimissüsteem, mis kasutab andmetöötlussüsteemi, on tõhusam.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport on seotud ettepanekuga võtta kodifitseeritud tekstina vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta. Euroopa kodanike elu lihtsustamine on üks ELi soove. Üks valdkondi, mis muudab ELi üldsuse elu keeruliseks, on pidevad õigusnormide muudatused. Need tulenevad mõnikord vajadusest neid ajakohastada, aga see pärsib ja vähendab inimeste elukvaliteeti. 1. aprillil 1987. aastal soovitas komisjon kodifitseerida kõik õigusaktid, millel on kuni kümme muudatust, et ühenduse õigusnormid oleksid paremini mõistetavad. Selle küsimuse lahendamiseks on alates 1994. aastast kehtinud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel institutsioonidevaheline kokkulepe kiirendatud töömeetodi kohta kodifitseeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Seepärast on mul hea meel, et me saame lõpuks võtta vastu direktiivi, millega kodifitseeritakse nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiv 86/415/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamist, asukohta, käsitsemist ja tähistamist käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/415/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta on mitu korda oluliselt muudetud. Selguse ja ratsionaalsuse huvides tuleks nimetatud direktiiv kodifitseerida. Direktiiv 86/415/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis käsitlevad EÜ tüübikinnitussüsteemi, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 74/150/EMÜ, asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ning millega sätestatakse tehnilised näitajad juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta.

Kõnealused tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisega, et võimaldada direktiivis 2003/37/EÜ ette nähtud EÜ tüübikinnituse menetlust kohaldada igat tüüpi traktorite suhtes. Sellest tulenevalt kohaldatakse kõnealuse direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis on seotud põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate ning nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestikega.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta (kodifitseeritud tekst).

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiseid käsitlevate kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, seega hääletan poolt.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Raportis käsitletakse Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta. Selle ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiv 86/415/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta. Ma hääletasin poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta tehtud järeldus, et kõnealune ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seetõttu hääletasin Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, milles võetakse üle komisjoni ettepanek, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Ma olen raporti poolt, sest selle eesmärk on kaitsta põllutöömasinate kasutajaid, sest juhtseadised peavad olema kergesti juurdepääsetavad ega tohi kujutada ohtu. Need peavad olema projekteeritud ja paigutatud või kaitstud nii, et hoida ära tahtmatut liikumist või muid manöövreid, mis võivad ohustada masina kasutajat.

Raport: Sajjad Karim (A7-0092/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 6. aprilli 1976. aasta direktiiv 76/432/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Seepärast hääletan ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmete kohta. Arvan, et kavandatav kodifitseerimissüsteem, mis kasutab andmetöötlussüsteemi, on tõhusam.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Nõukogu 6. aprilli 1976. aasta direktiivi põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta on mitu korda oluliselt muudetud. Selguse ja ratsionaalsuse huvides tuleks nimetatud direktiiv kodifitseerida. Direktiiv 76/432/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis käsitlevad EÜ tüübikinnitussüsteemi, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 74/150/EMÜ, asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ning millega sätestatakse tehnilised näitajad seoses piduriseadmetega.

Kõnealused tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisega, et võimaldada direktiivis 2003/37/EÜ ette nähtud EÜ tüübikinnituse menetlust kohaldada igat tüüpi traktorite suhtes. Sellest tulenevalt kohaldatakse kõnealuse direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis on seotud põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate ning nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestikega.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, millega kehtestatakse ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmete kohta (kodifitseeritud tekst).

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmeid käsitlevate kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, seega hääletan poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmete kohta tehtud järeldus, et kõnealune ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seetõttu hääletasin Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, milles võetakse üle komisjoni ettepanek, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Olen raporti poolt, sest selle eesmärk on reguleerida ja lihtsustada õigusnorme, mis käsitlevad põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmeid. Selleks et kindlustada ja kaitsta põllu- või metsamajanduslike traktorite kasutajaid, peaks masinatel olema EÜ tüübikinnitus.

Raport: Sajjad Karim (A7-0096/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 24. juuni 1980. aasta direktiiv 80/720/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, juhtimiskohale ligipääsu ning uste ja akende kohta. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Seepärast hääletan direktiivi ettepaneku poolt, mis käsitleb põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, juhtimiskohale ligipääsu ning uksi ja aknaid. Arvan, et kavandatav kodifitseerimissüsteem, mis kasutab andmetöötlussüsteemi, on tõhusam.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport on seotud ettepanekuga võtta kodifitseeritud tekstina vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, juhtimiskohale ligipääsu ning uste ja akende kohta. Üks valdkondi, mis muudab ELi üldsuse elu keeruliseks, on pidevad õigusnormide muudatused. 1. aprillil 1987. aastal soovitas komisjon kodifitseerida kõik õigusaktid, millel on kuni kümme muudatust, et ühenduse õigusnormid oleksid paremini mõistetavad. Seejärel sai sellest 1992. aasta detsembris toimunud Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järelduste osa. Selle küsimuse lahendamiseks on alates 1994. aastast kehtinud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel institutsioonidevaheline kokkulepe kiirendatud töömeetodi kohta kodifitseeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Seepärast on mul hea meel, et me saame lõpuks võtta vastu direktiivi, millega kodifitseeritakse nõukogu 24. juuni 1980. aasta direktiiv 80/720/EMÜ ning ühtlustatakse liikmesriikide õigusnorme põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, juhtimiskohale ligipääsu ning uste ja akende kohta.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Nõukogu direktiivi 80/720/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, juhtimiskohale ligipääsu ning uste ja akende kohta on oluliselt muudetud. Selguse huvides tuleks direktiiv kodifitseerida. Direktiiv 80/720/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis käsitlevad EÜ tüübikinnitussüsteemi, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 74/150/EMÜ, asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ning millega sätestatakse põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite disaini ja ehituse tehnilised näitajad seoses juhtimisruumi, juhtimiskohale ligipääsu ning uste ja akendega.

Kõnealused tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisega, et võimaldada direktiivis 2003/37/EÜ ette nähtud EÜ tüübikinnituse menetlust kohaldada igat tüüpi traktorite suhtes. Sellest tulenevalt kohaldatakse kõnealuse direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis on seotud põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate ning nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestikega.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, millega soovitakse võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, juhtimiskohale ligipääsu ning uste ja akende kohta (kodifitseeritud tekst).

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimiskohale ligipääsu ning uksi ja aknaid käsitlevate kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, seega hääletan poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, juhtimiskohale ligipääsu ning uste ja akende kohta tehtud järeldus, et kõnealune ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seetõttu hääletasin Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, millega võetakse vastu komisjoni ettepanek, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Ohutuse huvides on oluline, et eeskirjad, mis käsitlevad põllumajanduslike traktorite juhtimisruumi, juhtimiskohta ning uste ja akende suurust, kodifitseeritaks viisil, mis on kodanikele arusaadav ja ligipääsetav. Seepärast andsin ma oma poolthääle.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raporti, nagu ka traktorite suhtes kohaldatavaid eeskirju käsitlevate raportite eesmärk on kodifitseerida 24. juuni 1980. aasta direktiiv 80/720/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, juhtimiskohale ligipääsu ning uksi ja aknaid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta. Esitatud muudatusettepanekud ei puuduta sisu, vaid nendega muudetakse üksnes vormi, mis on vajalik kodifitseerimiseks; muudatusettepanekud on esitatud 22 ametlikus keeles.

Tahaksin veel kord toonitada selle õigusliku protsessi tähtsust, et aidata tagada parem arusaadavus ja suurem selgus ELi õigusaktide puhul, mis on peamiselt mõeldud Euroopa üldsusele ja ametiasutustele. Kogu üldsuse jaoks selge ja lihtne Euroopa on võtmetegur ühtekuuluvustunde arendamisel, mis on Euroopa projekti jaoks ülioluline.

Raport: Sajjad Karim (A7-0101/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 26. mai 1986. aasta direktiiv 86/298/EMÜ kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Seepärast hääletan ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike traktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta. Arvan, et kavandatav kodifitseerimissüsteem, mis kasutab andmetöötlussüsteemi, on tõhusam.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub üksnes olemasolevate tekstide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seepärast ei ole mul ühtegi põhjust vastu hääletada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport on seotud ettepanekuga võtta kodifitseeritud tekstina vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta. Eurooplaste elu lihtsustamine on üks ELi soove. Üks valdkondi, mis muudab ELi üldsuse elu keeruliseks, on pidevad õigusnormide muudatused. 1. aprillil 1987. aastal soovitas komisjon kodifitseerida kõik õigusaktid, millel on kuni kümme muudatust, et ühenduse õigusnormid oleksid paremini mõistetavad. Seejärel sai sellest 1992. aasta detsembris toimunud Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järelduste osa. Selle küsimuse lahendamiseks on alates 1994. aastast kehtinud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel institutsioonidevaheline kokkulepe kiirendatud töömeetodi kohta kodifitseeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Seepärast on mul hea meel, et me saame lõpuks võtta vastu direktiivi, millega kodifitseeritakse nõukogu 26. mai 1986. aasta direktiiv 86/298/EMÜ ning ühtlustatakse kitsarööpmeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatavaid ümbermineku kaitsekonstruktsioone käsitlevaid liikmesriikide õigusakte.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta (kodifitseeritud tekst).

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatavaid ümbermineku kaitsekonstruktsioone käsitlevate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, seega hääletan poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta tehtud järeldus, et kõnealune ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seetõttu hääletasin Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, milles võetakse üle komisjoni ettepanek, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on selgitada ja lihtsustada nõukogu 1986. aasta direktiivi 86/298/EMÜ ning selles juba tehtud mitmesuguseid muudatusi kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide teemal.

Kõnealuse kodifitseerimise ilmselge eesmärk on muuta ELi õigus Euroopa üldsuse jaoks ligipääsetavamaks ja arusaadavamaks. Selles direktiivis ja vastavates muudatustes sätestatakse tehnilised eeskirjad põllu- ja metsamajanduslike traktorite projekteerimise ja tootmise kohta ning nende asjaomase tüübikinnitussüsteemi kohta, mis nõuab ELi tasandil ühtlustamist, eesmärgiga luua liiklusohutuseks vajalikud tingimused.

Euroopa tasandil ühtlustamine tagab ka selle, et kui töötajate kaitse on traktorite kasutamisel ohus, siis saavad liikmesriigid rakendada vajalikke ja nõutavaid meetmeid, pidades silmas vastavust aluslepingule ja direktiivis määratletud kaitsekonstruktsioone käsitlevatele tehnilistele määrustele.

Raport: Sajjad Karim (A7-0100/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan muudetud komisjoni ettepaneku poolt, võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta intsitutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta ja eelkõige selle punkti 4. Konsultatiivne töörühm, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastavad õigusteenistused, kohtus 23. novembril 2010, eesmärgiga vaadata läbi komisjoni esitatud asjaomane ettepanek. Pärast seda, kui vaadati läbi ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kodifitseeritakse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/79/EMÜ sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta, nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/80/EMÜ muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta ning nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiiv 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu, tegi konsultatiivne töörühm ühehäälselt järelduse, et ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/79/EMÜ sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta, nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/80/EMÜ muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta ning nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiiv 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Seepärast hääletan ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta. Arvan, et kavandatav kodifitseerimissüsteem, mis kasutab andmetöötlussüsteemi, on tõhusam.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamust, milles tehti järeldus, et komisjoni ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, avaldan heameelt, et see ettepanek vastu võeti.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb muudetud ettepanekut võtta kodifitseeritud tekstina vastu nõukogu direktiiv tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta. Eurooplaste elu lihtsustamine on üks ELi soove. Üks valdkondi, mis muudab ELi üldsuse elu keeruliseks, on pidevad õigusnormide muudatused. 1. aprillil 1987. aastal soovitas komisjon kodifitseerida kõik õigusaktid, millel on kuni kümme muudatust, et ühenduse õigusnormid oleksid paremini mõistetavad. Seejärel sai sellest 1992. aasta detsembris toimunud Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järelduste osa. Selle küsimuse lahendamiseks on alates 1994. aastast kehtinud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel institutsioonidevaheline kokkulepe kiirendatud töömeetodi kohta kodifitseeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, mis tuleks viia ellu täielikult kooskõlas ELi õigusloomeprotsessiga. Seepärast hääletasin selle ettepaneku poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/79/EMÜ tubakatoodetele kohaldatavate aktsiisi struktuuri ja määrade kohta.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Aluslepingu eesmärk on säilitada majandusliit, kus valitseb aus konkurents ja millel on siseturuga sarnased omadused. Tubakatoodete puhul eeldab selle eesmärgi saavutamine seda, et selle sektori toodete tarbimist mõjutavate maksude kohaldamine liikmesriikides ei moonutaks konkurentsitingimusi ega takistaks nende toodete vaba liikumist Euroopa Liidus. Mis puudutab aktsiisimaksu, siis peab struktuuri ühtlustamine tooma eelkõige kaasa selle, et maksu kehtestamise tõttu ei moonutataks samasse rühma kuuluvate tubakatoodete eri kategooriate konkurentsi, ning seega liikmesriikide siseturu avamise. Konkurentsiga kaasnevad vältimatud vajadused eeldavad vabalt kujunenud hindade süsteemi olemasolu kõikide tubakatoodete rühmade puhul ning selle poliitika rakendamine peab tagama inimeste tervise kõrge taseme.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitleb muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (kodifitseeritud tekst).

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrasid käsitlevate kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, seega hääletan poolt.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Sajjad Karimi raport sisaldab Euroopa Parlamendi seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta. Nagu teada, on selle ettepaneku eesmärk kodifitseerida nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/79/EMÜ sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta, nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/80/EMÜ muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta ning nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiiv 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu. See algatus on väga oluline ja õigeaegne. Ma hääletasin poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Konsultatiivne töörühm, kellel on volitused selles küsimuses, on arutanud ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kodifitseeritakse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/79/EMÜ sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta, nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/80/EMÜ muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta ning nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiiv 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu. Konsultatiivne töörühm tegi järelduse, et ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seepärast andsin ma oma poolthääle.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) See raport – nagu veel mitu raportit, mida oleme praeguseks käsitlenud – edendab Euroopa õigusnormide lihtsustamist ja selget sõnastamist, eelkõige seepärast, et nagu aktsiisi puhul, on palju erinevaid sätteid, mida on mitu korda muudetud. Nende ühendamine ja arusaadavaks muutmine võib aidata nii ettevõtjaid kui ka kasutajaid. Me hääletasime poolt.

Raport: Sajjad Karim (A7-0102/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin dokumendi poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 3. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta. Kodifitseerimine on tõhus viis koondada teatavat valdkonda reguleerivad eeskirjad ühte õigusakti. Sellega tagatakse suurem selgus, sest sama teemat reguleerivad mitmesugused sätted on sageli eri õigusaktides laiali. Kui neid muudetakse, siis on raske aru saada, milline säte parasjagu kehtib. Kodifitseerimine on ka sobiv vahend töötada välja Euroopa Liidu õigus, mis on lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt püüdluste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu õigusaktide selgemaks muutmiseks, et teha need kõikidele ELi kodanikele kättesaadavamaks. Seepärast hääletan ettepaneku poolt võtta vastu määrus ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta. Arvan, et kavandatav kodifitseerimissüsteem, mis kasutab andmetöötlussüsteemi, on tõhusam.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamust, milles tehti järeldus, et komisjoni ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, avaldan heameelt, et see ettepanek vastu võeti.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb ettepanekut võtta kodifitseeritud tekstina vastu nõukogu määrus ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta. Eurooplaste elu lihtsustamine on üks ELi soove. Üks valdkondi, mis muudab ELi üldsuse elu keeruliseks, on pidevad õigusnormide muudatused. 1. aprillil 1987. aastal soovitas komisjon kodifitseerida kõik õigusaktid, millel on kuni kümme muudatust, et ühenduse õigusnormid oleksid paremini mõistetavad. Seejärel sai sellest 1992. aasta detsembris toimunud Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järelduste osa. Selle küsimuse lahendamiseks on alates 1994. aastast kehtinud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel institutsioonidevaheline kokkulepe kiirendatud töömeetodi kohta kodifitseeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, mis tuleks viia ellu täielikult kooskõlas ELi õigusloomeprotsessiga. Seepärast hääletan raporti poolt, millega kodifitseeritakse nõukogu 3. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Euroopa ühtne mündisüsteem peaks edendama üldsuse usaldust ning hõlmama tehnoloogilisi uuendusi, et tagada süsteemi turvalisus, usaldusväärsus ja tõhusus. Üldsuse usaldus süsteemi suhtes sõltub müntide füüsikalistest omadustest, mis peaksid olema võimalikult kasutajasõbralikud. Pärast konsulteerimist tarbijaühingutega, Euroopa Pimedate Liidu ja müügiautomaaditööstuse esindajatega viidi läbi uuringud, et võtta arvesse müntide suurimate kasutajakategooriate erinõudeid. Selleks, et tagada sujuv üleminek eurole ning hõlbustada mündisüsteemi vastuvõtmist kasutajate poolt, tuleb tagada müntide lihtne eristamine visuaalselt ja kompimise teel.

Mündid peavad olema kaetud teatavate eriturvaelementidega, et kahandada võimalusi pettuseks. Asjaolu, et neil on üks Euroopa ja üks rahvuslik külg, väljendab asjakohaselt liikmesriikide vahelise rahaliidu mõtet.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta (kodifitseeritud tekst).

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek piirdub ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuseid ja tehnilisi näitajaid käsitlevate kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, seega hääletan poolt.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Sajjad Karimi raport sisaldab Euroopa Parlamendi seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta. Võttes arvesse uute riikide euroalaga ühinemise tõenäosust, pakub see algatus uut võimalust hoida ära rahavõltsijate tegevust. Ma hääletasin poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on selles raportis, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta tehtud järeldus, et kõnealune ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta. Seetõttu hääletasin Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, millega võetakse vastu komisjoni ettepanek, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

Raportid: Sajjad Karim (A7-0089/2011), (A7-0090/2011), (A7-0092/2011), (A7-0093/2011), (A7-0095/2011), (A7-0096/2011), (A7-0098/2011), (A7-0101/2011), (A7-0102/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Kuna vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamusele piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, siis võtan töörühma seisukoha vastu esimesel lugemisel, võttes üle komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

Raportid: Sajjad Karim (A7-0089/2011), (A7-0090/2011), (A7-0092/2011), (A7-0093/2011), (A7-0095/2011), (A7-0096/2011), (A7-0098/2011), (A7-0100/2011), (A7-0101/2011), (A7-0102/2011)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Toetan raportit, sest ettepanek piirdub üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (PT) „Arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta”, võtab Euroopa Parlament vastu töörühma seisukoha esimesel lugemisel, võttes üle komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Sajjad Karimi raportite poolt. Õiguskomisjoni kümme raportit keskenduvad üksnes eri õigusaktide kodifitseerimisele, nagu on kehtestatud õigusteenistuse ühises kokkuleppes. Seega sisulisi muudatusi pole.

Raportid: Sajjad Karim (A7-0090/2011), (A7-0092/2011), (A7-0093/2011), (A7-0095/2011), (A7-0096/2011), (A7-0098/2011), (A7-0101/2011), (A7-0102/2011)

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna vastu võetud resolutsioon toetab täielikult komisjoni seisukohta, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega. Konsultatiivse töörühma arvates piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et selle direktiivi eesmärk on kodifitseerida varem ühendamata õigusakte, mis aitab parandada õigusnormide kättesaadavust ja arusaadavust ilma sisuliste muudatusteta, hääletasin raporti poolt.

Soovitus teisele lugemisele: Toine Manders (A7-0086/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma toetan parlamendikomisjonile tehtud ettepanekut jätkata tööd selle olulise dokumendi kallal Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepanekute põhjal, ning loodan, et ka nõukogu võtab tekstiiltooteid puudutava teabe kättesaadavuse suhtes pooldava seisukoha.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Ma hääletasin tekstiilkiudude nimetusi ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamist ja tähistamist käsitleva olulise resolutsiooni poolt. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega on Euroopal õnnestunud seada ühehäälselt eesmärk kaitsta tarbijaid päritoluriigi märkimise ning tekstiiltoodete jälgitavuse uue mehhanismi vastuvõtmise kaudu. Meie, Euroopa Parlamendi liikmed, võtsime täna vastu ühisdeklaratsiooni, mille eesmärk on kaitsta Euroopa tarbijaid toodete valede või eksitavate päritoluandmete eest. Usun kindlalt, et resolutsioon ja deklaratsioon annavad olulise tõuke, et luua tarbijatele täpse teabe edastamise mehhanism, eriti seoses ostetud toodete täpse päritoluga. ELi kodanikel peab olema õigus teada ostetud toodete ja tekstiilmaterjalide päritolu ja kvaliteeti.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Hääletasin raporti poolt, sest on oluline, et tarbijad oleksid täielikult teavitatud, kui nad ostavad tekstiilmaterjale. Tänu raportile on tulevikus kohustuslik selliste tekstiilmaterjalide selge märgistamine, mis sisaldavad loomset päritolu aineid. See aitab ka allergikuid. Tänu raportis kavandatud muudatustele saaks uusi kiude ja uudseid tooteid tuua turule viivituseta ning selle tulemusena on tarbijatel parem valik. Eelkõige tunnen heameelt selle üle, mida on raportis öeldud kahe järgmise uuringu läbiviimise kohta: uuring selle kohta, kas võib esineda seoseid allergia ja tekstiilmaterjalides kasutatud kemikaalide vahel, ning uuring päritolukoha järgi märgistamise kava rakendamise teostatavuse kohta, et tagada tekstiiltoodete täielik jälgitavus. Olen raportööriga nõus, et kõrge tarbijakaitse taseme ja tekstiiltoodete õigusraamistiku lihtsustamise vahel tuleb leida tasakaal.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Selle eesmärk on lihtsustada ja täiustada tekstiiltoodete märgistamise valdkonnas kehtivat õigusraamistikku, ergutada innovatsiooni tekstiili- ja rõivatööstuses ning soodustada uute kiudude väljatöötamist ja kasutuselevõtmist. Olen nõus, et kõrge tarbijakaitse taseme ja tekstiiltoodete õigusraamistiku lihtsustamise vahel tuleb leida õige tasakaal. Kohustusliku märgistamise laiendamine ei tohiks ettevõtetele tuua kaasa ebaproportsionaalset koormust, andmata tegelikku lisandväärtust tarbijatele, keda ülemäärane teave tekstiiltoote märgisel võib isegi segadusse ajada. Arvan, et komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimalike uute märgistamisnõuete kehtestamise kohta liidu tasandil. Selles tuleks eelkõige esitada tarbijate seisukohad selle kohta, milline peaks olema tekstiiltoodete märgisel vajalik teabehulk, ning uurida, milliseid vahendeid peale märgistuse võiks tarbijale lisateabe andmiseks kasutada.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjonis 30. jaanuaril 2010 vastu võetud määruse ettepaneku eesmärk on lihtsustada kehtivat õigusraamistikku, koondades üheks määruseks kolm praegu kehtivat direktiivi tekstiiltoodete nimetamise ja märgistamise kohta.

Esimesel lugemisel 18. mail 2010 kiitis Euroopa Parlament suure häälteenamusega heaks 63 muudatusettepanekut. Enamik neist olid tehnilised muudatused, mille eesmärk on viia tekst kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Vastu võeti ka hulk sisulisi muudatusi, mille hulgas on päritolumärgistust, loomset päritolu materjalide näitamist, mitmekiulisi tekstiiltooteid jne käsitlevad eeskirjad. Oma hinnangus lükkas nõukogu tagasi kõik Euroopa Parlamendi tehtud sisulised muudatusettepanekud.

Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitleb soovitust teisele lugemisele, sest selles taastatakse väga suur osa Euroopa Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekutest, sealhulgas need, mis on seotud päritolumärgistuse, loomset päritolu materjalide näitamise ja mitmekiuliste tekstiiltoodetega. Need muudatused aitavad kaasa Euroopa tööstuse edendamisele ja innovatsioonile ning tõstavad tarbijatele antava teabe taset.

Sama oluline on uuring, mille komisjon peab esitama 2013. aasta septembriks, et määrata kindlaks, kas esineb põhjuslik seos allergiliste reaktsioonide ja tekstiiltoodetes kasutatavate kemikaalide või segude vahel.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (PT) 2009. aasta jaanuaris võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu uus määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta. Ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja täiustada tekstiiltoodete märgistamise valdkonnas kehtivat õigusraamistikku, eesmärgiga soodustada uute kiudude väljatöötamist ja kasutuselevõtmist. Koondades kolm kehtivat direktiivi üheks määruseks, lihtsustatakse ettepanekuga protsessi, mille eesmärk on kohandada õigusakte vastavalt tehnika arengule, võimaldades kiudude kasutajatel uudsetest toodetest turul kiiremini kasu saada.

Avaldan ettepaneku üle heameelt ning pean eriti märkimisväärseks, et uus määrus sisaldab eraldi viidet mõistele „valmistatud” („made-in”) märgisel. Väga oluline on tegelikult jätkata seda tööd, et pakkuda Euroopa Liidule vahendeid, et konkureerida ja võistelda maailmaturul oma peamiste kaubanduspartneritega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Hiina ja Jaapan.

Lisaks soovin siinkohal rõhutada minu arvates kõige olulisemat tahku nõukoguga saavutatud kokkuleppe puhul, nimelt Euroopa Komisjoni kohustust esitada 30. septembriks 2013 pärast asjakohase mõjuhinnangu koostamist aruanne koos õigusakti ettepanekutega, mis käsitlevad päritolumärgistust, jälgitavust ja uute tehnoloogiate kasutamist.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest selle eesmärk on lihtsustada ja täiustada tekstiiltoodete märgistamise valdkonnas kehtivat õigusraamistikku ning seega soodustada uute kiudude väljatöötamist ja kasutuselevõtmist. Kuna lõpliku teksti üle peetakse nõukoguga alles läbirääkimisi, siis tehakse Euroopa Parlamendi raportis ettepanek teha kindlaks teemad, nagu ELi imporditud tekstiiltoodete päritolumärgistus, mille kohaselt on kohustuslik märgisel näidata mitte üksnes lõpptoote tootja, vaid ka selle tootmiseks kasutatud imporditud tekstiiltoodete päritoluriik, nagu juba tehakse Kanadas, USAs, Hiina ja Jaapanis. Üldiselt tehakse raportiga ettepanek, et märgisel peaks olema nii palju teavet kui võimalik toote koostise kohta ning et me peaksime paluma komisjonil uurida, kas imporditud tooted kahjustavad oma koostise tõttu inimeste tervist. Nii parandame tarbijakaitset. Ent samal ajal tehakse raportiga ettepanek jätta kõrvale igasugune tarbetu halduskoormus kaupade tootjatele. Näiteks tehakse selles ettepanek asendada märgisel tähistus keeleväliste sümbolitega, et vältida kiunimetuste tõlkimist paljudesse ELi keeltesse. Samuti tehakse ettepanek, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad rätsepad vabastataks tulevasest määrusest.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin resolutsiooni poolt. Selle hea külg on tekstiiltoodete märgistamist puudutava kehtiva süsteemi lihtsustamine, samuti uute kiudude väljatöötamise ja kasutuselevõtmise soodustamine ning taotluse esitamise ja uue kiunimetuse vastuvõtmise vahelise aja lühendamine. Uued eeskirjad võimaldavad tarbijatel uudsetest toodetest kiiremini kasu saada. Lisaks sellele toetatakse dokumendis, mille me täna heaks kiitsime, päritolumärgistuse kehtestamist, mis lihtsustaks tarbija valikuid ning aitaks vähendada võltsitud või eksitavate päritoluandmete esitamist. Seoses sellega toetan muudatusettepanekut, millega kehtestatakse tootjatele nõue näidata märgisel loomset päritolu mittetekstiilsete osade olemasolu. See kaitseb tarbijaid näiteks ohu eest, et nad ostavad tahtmatult tõelisest karusnahast tooteid, ning kaitseb paremini allergikuid.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Usun, et tekstiiltoodete märgistamise valdkonnas kehtiva õigusraamistiku lihtsustamine ja täiustamine ning eriti uute kiudude väljatöötamise ja kasutuselevõtmise soodustamine avaldab positiivset mõju. Seda silmas pidades hääletan Euroopa Parlamendi ja komisjoni esitatud määruse vastuvõtmise poolt. Ent minu arvates on raportööri esitatud muudatusettepanekud olulised.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Selleks, et hoida tarbijaid tahtmatult ostmast tooteid, mis on valmistatud loomset päritolu materjalidest (karusnahk ja nahk), toetasin raportit, milles sätestatakse väljendit „loomset päritolu mittetekstiilsed osad” sisaldav kohustuslik märgistus. Märgistus kaitseb ka teatavate probleemide eest, mis võivad tekkida näiteks allergikutest tarbijatel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle määruse eesmärk on kehtestada eeskirjad tekstiilkiudude nimetuste kasutamise ning tekstiiltoodete märgistamise kohta, samuti eeskirjad kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsi kohta. See hõlmab direktiivi 96/74/EÜ muutmist määruseks ning direktiivide 96/73/EÜ ja 73/44/EMÜ kehtetuks tunnistamist.

Eesmärk on muuta läbipaistvamaks uute kiudude lisamine tekstiilkiunimetuste ühtlustatud nimekirja ning kohandada õigusakte vastavalt tehnoloogia arengule tekstiilitööstuses. Raportööri poolt uuesti sisse viidud muudatusettepanekud hõlmavad tekstiili päritolu kindlakstegemisega seotud küsimusi, loomset päritolu mittetekstiilseid osi, läbivaatamisklauslit, taotlust viia läbi ohtlike ainete uuring, keeleväliseid sümboleid või koode kiudude märkimiseks, uue tekstiilkiunimetuse kinnitamise taotlusele tehnilise dokumentatsiooni lisamise nõuet, mitmekiulisi tekstiiltooteid, füüsilisest isikust ettevõtjast rätsepaid, tekstiilkiusegusid katsetavaid laboratooriume ning kiukoostise kohustuslikku märgistamist vildi ja viltkübarate puhul.

Ma hääletasin poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovitus teisele lugemisele puudutab nõukogu seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmise kohta tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta. Tekstiilitööstus on väga keeruline ning moodustab märkimisväärse osa liikmesriikide majandustegevusest. Raportööril on õnnestunud jõuda kokkuleppele nii vastuolulistel teemadel nagu päritolumärgistus, loomset päritolu mittetekstiilsed osad, ohtlikud ained jm. Lisaks sellele on tal õnnestunud lisada läbivaatamisklausel, mis võimaldab kõrvaldada siseturu nõuetekohase toimimise takistused. Mõnest esialgsest raskusest hoolimata õnnestus kolmel Euroopa institutsioonil jõuda kokkuleppele, mis toob kaasa väga rahuldava tulemuse. Nõukogu saab seega võtta kiiresti vastu selle õigusakti eesmärgiga jõustada see 2012. aasta jaanuaris, mis tooks tarbijatele suurt kasu. Seepärast on mul hea meel saavutatud konsensuse üle ning hääletan määruse poolt, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ, Euroopa Parlamendi direktiiv 96/73/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/121/EÜ.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle määruse ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja täiustada tekstiiltoodete märgistamise valdkonnas kehtivat õigusraamistikku, eesmärgiga kaitsta ja soodustada uute kiudude väljatöötamist ja kasutuselevõtmist. Ettepanek hõlbustab õigusaktide kohandamist vastavalt tehnika arengule, koondades kolm praegu kehtivat direktiivi üheks määruseks, vältides sellega üksnes tehniliste uuenduste ülevõtmist ning lühendades taotluse esitamise ja uue kiunimetuse vastuvõtmise vahelist aega. Tootjate ammused soovid on seotud nimetuste ja märgistustega. Kehtiva õigusraamistiku lihtsustamine võimaldab ergutada innovatsiooni tekstiili- ja rõivatööstuses, võimaldades samal ajal tarbijatel uudsetest toodetest kiiremini kasu saada.

Euroopa Parlament kiitis esimesel lugemisel 2010. aastal heaks eeskirjad päritolumärgistuse, loomset päritolu materjalide tähistamise, keeleväliste sümbolite kasutamise ning läbivaatamisklausli kohta, aga nõukogu ei võtnud kõike vastu. Väga oluline on, et ta kiidaks praegu heaks erinevad ettepanekud, eriti need, mis puudutavad päritolumärgistust.

Nendel põhjustel hääletasime enamiku siin vastu võetud seisukohtade poolt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle ettepaneku esialgne eesmärk oli lihtsustada ja täiustada tekstiiltoodete märgistamise valdkonnas kehtivat õigusraamistikku.

Läbirääkimistel ELi ministrite nõukoguga lisas Euroopa Parlament määrusesse uued sätted, näiteks nõude näidata loomset päritolu materjalide olemasolu tekstiiltoodetes ning viia läbi uuring, et teha kindlaks, kas esineb põhjuslik seos allergiliste reaktsioonide ning tekstiiltoodetes kasutatud kemikaalide vahel.

Loomset päritolu materjalide olemasolu tuleks selgelt näidata, et hoida ära oht, et tavatarbijad või allergikud ostavad tahtmatult tõelisest karusnahast tooteid, kuigi tegelikult eelistaksid nad seda vältida.

Komisjon peab koostama 30. septembriks 2013uuringu, millega tehakse kindlaks, kas esineb põhjuslik seos allergiliste reaktsioonide ning tekstiiltoodetes kasutatavate kemikaalide või segude vahel. Komisjon esitab selle uuringu alusel vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.

ELi ministrite nõukogu peaks määruse peagi vastu võtma ning see peaks jõustuma kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist. Märgistamisnõuete suhtes kehtivate eeskirjade ning „loomset päritolu mittetekstiilsete osade” tähistamist käsitlevat eeskirjade puhul kehtestatakse kahe ja poole aasta pikkune üleminekuperiood.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Praegune päritolumärgistust käsitlevate ühtlustatud eeskirjade puudumine seab ELi ebasoodsasse olukorda ning võtab ELi päritolutundlike tarbekaupade tootjatelt võimaluse saada liidu sees tootmisega seotud kasu, samas jäävad tarbijad ilma võimalusest pääseda ligi teabele toodete päritolu kohta. Päritolumärgistus lihtsustaks tarbija valikuid ja aitaks vähendada võltsitud, ebatäpsete või eksitavate päritoluandmete esitamist. See muudatusettepanek kehtestab nõude näidata loomset päritolu mittetekstiilsete osade olemasolu tekstiiltoodetes. Tuleks rõhutada, et karusnahka kasutatakse sageli suhteliselt odavate, tihti Aasiast imporditud esemete kaunistamiseks.

Et kõrvaldada siseturu nõuetekohase toimimise võimalikud takistused, mida põhjustavad liikmesriikide erisugused sätted ja tavad, ning pidada sammu elektroonilise kaubanduse arengu ja tekstiiltoodete turu tulevaste ülesannetega, tuleb uurida tekstiiltoodete märgistamise muude aspektide ühtlustamist või standardimist, eesmärgiga hõlbustada tekstiiltoodete vaba liikumist siseturul ja saavutada kogu ELis ühtne ja kõrgetasemeline tarbijakaitse.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Protsess siseturu- ja tarbijakaitse komisjonis oli pöördepunkt Toine Mandersi ettepaneku jaoks, sest selle käigus otsustati, et tuleks kehtestada kohustus lisada toote kogu koostis ja mitte üksnes mõned selle osad. Seejärel märkis meie fraktsioon vajadust kaitsta tekstiilitööstust ning mõistet „valmistatud” („made-in”) märgisel, aga nõukoguga peetud läbirääkimistel ei antud sellele seisukohale mingit vastust. Sellegipoolest on tahke, mis väärivad toetust, näiteks materjalide registreerimise ühtlustamine. Kuna minu arvates on märgisel mõiste „valmistatud” („made-in”) kaitsmine prioriteetne küsimus, siis ma ei saa hääletada poolt ning otsustasin seega jääda erapooletuks.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin tekstiiltoodete märgistamist hõlmavaid määruseid käsitleva Mandersi raporti poolt. Mul on väga hea meel, et Euroopa Parlament on sellel teise lugemise hääletusel viinud uuesti sisse mitu muudatusettepanekut nõukogu vastuseisust hoolimata. On oluline, et tarbijad saaksid teha oma ostud täielikult fakte teades ning et nad ei ostaks tahtmatult nahka ega karusnahka, mis juhtub eelkõige siis, kui karusnahka kasutatakse odavate rõivaste kaunistamiseks. Lisaks rõhutatakse tekstis tekstiiltoodete jälgitavuse vajadust ning komisjon viib läbi uuringu selliste toodete võimalike terviseohtude kohta nagu sünteetilised kiud või värvid.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Tekstiilkiudude nimetusi ning tekstiiltoodete märgistamist ja tähistamist puudutav resolutsioon, mille Euroopa Parlament on vastu võtnud, on eriti oluline Euroopa Liidu tekstiilitööstuse jaoks. See võimaldab uusi kiude kiiremini turule tuua, mis aitab innovaatilisi tekstiiliettevõtteid eelkõige oma teadus- ja arendustöö praktilisel kohaldamisel. Resolutsiooni üle käis pikk arutelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel. Euroopa Parlament palus määruse laiendamiseks lisada uusi punkte, eelkõige: päritoluriigi tähistamine, loomset päritolu kiudude tähistamine ning rangemad nõuded, mis puudutavad kahjulike ainete kasutamist tekstiilmaterjalide tootmisel. Euroopa Parlamendil õnnestus veenda nõukogu, et on oluline märgistada selgelt loomset päritolu kiud.

See säte on väga vajalik eelkõige tarbijate jaoks, kes on nahast toodete suhtes allergilised, ning tarbijatele, kes ideoloogilistel põhjustel ei soovi osta tekstiilmaterjale, mis sisaldavad loomset päritolu osi. Loodan, et lähiajal õnnestub meil saavutada üksmeel kaupade päritolu tähistamisel. See küsimus on olnud liiga pikka aega lahenduseta. Minu arvates saavad Euroopa ettevõtjad ja tarbijad kasu selgelt sõnastatud põhimõtetest.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Kiitsin dokumendi heaks, sest selles tehakse ettepanek sätestada eeskirjad teatavates toodetes loomset päritolu mittetekstiilsete osade olemasolu kohta ning osutada täpselt ka toodete päritolule. Eelkõige tuleks selles määruses näha ette nõuded, et näidata tekstiiltoodete märgistamisel või tähistamisel loomset päritolu mittetekstiilsed osad, et tarbijad saaksid teha valiku nende käsutuses oleva teabe põhjal. Märgistus ega tähistus ei tohiks olla eksitav ning tuleks lisada nii, et tarbija saaks lihtsasti aru, millisele toote osale andmed viitavad.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Mul on hea meel, et me oleme lõpuks jõudnud Euroopa Parlamendis otsusele õigusakti suhtes, mis on seotud tekstiilmaterjalide märgistamisega ja mis sisaldab mõningaid väga sisulisi täiustamise ettepanekuid, mida ka nõukogu on valmis heaks kiitma ja rakendama. Parlamendikomisjonis määruse kallal töötamisel arutati mõningaid ambitsioonikaid arvamusi, mille me õnneks kõrvale jätsime. See on ilmselge areng, et tooted tuleb nüüdsest inimeste tervise huvides selgelt märgistada, kui need sisaldavad loomset päritolu aineid, sest näiteks karusnahk on ohustab paljude allergia all kannatavate inimeste tervist. Ehkki mõned tootjad on selle algatuse vastu, osutades kehtivatele seadustele loomset päritolu osade märgistamise nõuete kohta, on praegu toimunud edasiminek, ning see on väga selge märk ELi tarbijate huvidele põhinevast mõtlemisest. Ent kolmandatest riikidest pärit toodete päritolu kohustuslik märgistamine oleks iseenesest olnud ebatõhus ja kulukas. On keeruline anda välkhinnangut sellise nõude võimaliku lisandväärtuse kohta tarbijale, eriti kuna kogu maailmas juhtub harva, et tooted toodetakse või pärinevad vaid ühest riigist.

Sel põhjusel on oluline, et komisjon uuriks nüüd seda küsimust ning et töö jätkamise praktilisi tahke kaalutaks hoolikalt. Seoses sama küsimusega on loomulik, et toodete märgistamise reformimist ja ühtlustamist tuleks hinnata üldiselt, nagu on praegu kokku lepitud.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Tunnen heameelt komisjoni ettepaneku üle, sest see lihtsustab kehtivat õigusraamistikku ning võib ergutada innovatsiooni tekstiili- ja rõivatööstuses, võimaldades samal ajal kiudude kasutajatel ja tarbijatel uudsetest toodetest kiiremini kasu saada.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Uued eeskirjad tekstiiltoodete märgistamise kohta on väga olulised, et hoida ära probleeme, mis tekivad tarbijate kehval teavitamisel. Loomset päritolu materjalide olemasolu tuleb selgelt näidata, et hoida ära oht, et tavatarbijad või allergikud ostavad tahtmatult tõelisest karusnahast tooteid, kuigi tegelikult eelistaksid nad seda vältida. Selle ettepaneku esialgne eesmärk on lihtsustada ja täiustada tekstiiltoodete märgistamise valdkonnas kehtivat õigusraamistikku. Läbirääkimistel ELi ministrite nõukoguga oli väga oluline määrusesse uute sätete lisamine, näiteks nõue näidata loomset päritolu materjalide olemasolu tekstiiltoodetes ning viia läbi uuring, et teha kindlaks, kas esineb põhjuslik seos allergiliste reaktsioonide ning tekstiiltoodetes kasutatud kemikaalide või segude vahel.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Toine Mandersi raporti eesmärk on abistada tekstiiltoodete ostjaid. Kavandatakse uusi eeskirju tekstiilmaterjalide märgistamise kohta, mis aitavad tarbijatel hoiduda ohust osta tekstiiltooteid, mis sisaldavad tõelist karusnahka või nahka. Ma hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Tarbijate teadlikkus kaupadest, mida nad ostavad, kasvab pidevalt. Enamiku inimeste jaoks on toodete päritolul väga tähtis roll nende otsustes selle kohta, millele nad soovivad oma raha kulutada. Tekstiilitööstuses on vaja oluliselt rohkem teavet selles valdkonnas, et tarbijad teaksid, kus nende džemprid, jakid, püksid jne, mida nad ostavad, pärit on ning millistest materjalidest need tehtud on. Praeguses olukorras on märgistamisnõuded äärmiselt ebapiisavad. Me vajame selgemaid märgiseid, et osutada sellele, kui rõiva valmistamisel on kasutatud loomseid tooteid, eriti karusnaha ja karusnahast kaunistuste korral. Hääletasin raporti poolt, sest selles käsitletakse üksikasjaliku teabe andmist, mida kodanikud vajavad kiiresti, sest neil on õigus teada, kust nende tekstiilmaterjalid pärit on ja millistest materjalidest need tehtud on.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Täna arutatav tekst on kahjuks väga erinev sellest, mille Euroopa Parlament esimesel lugemisel heaks kiitis. Sisuline erinevus seisneb asjaolus, et raportis ei viidata sellele, et tekstiiltoote märgisele tuleks lisada päritolumärgistus. Nõukogu on sellele mõttele kindlalt vastu ning on raske mõista, miks. Kas tarbijatel pole õigus teada, kust nende kantavad rõivad pärit on? Päritolumärgistuse olemasolu oleks kindlasti andnud garantii toote kvaliteedi ja kaitse kohta.

Mind tõesti hämmastab asjaolu, et üksnes kaks liikmesriiki, Itaalia ja Leedu, nõudsid nõukogus päritolumärgistuse lisamist, ning ma tahaksin teada, millised huvid on teistel Euroopa riikidel, kui nad ei kaitse sel viisil oma ettevõtjaid, sest neid varitseb seega suurem oht seoses ebaausa konkurentsi ja võltsimisega. Euroopa Parlament on kahjuks andnud järele nõukogu lühinägelikule otsusele mitte kehtestada väga vajalikku päritolumärgistust ning seega tundub mulle, et ma pean tänase raporti vastu hääletama.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport on soovitus teisele lugemisele, mis käsitleb nõukogu seisukohta esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmise kohta tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta. Nõukogu lükkas kõik Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel esitatud sisulised muudatusettepanekud tagasi, sest tema arvates ei ole need soovitud lihtsustamisega kooskõlas. Euroopa Parlmendi kavandatud ja raportisse uuesti sisse viidud peamised muudatusettepanekud, mille poolt ma hääletasin, on seotud küsimustega, mis minu arvates on Euroopa turu jaoks väga olulised. Soovin nende seast rõhutada päritolumärgistust ning kolmandatest riikidest imporditud tekstiiltoodete päritoluriigi näitamise nõuet. Praegune päritolumärgistust käsitlevate ühtlustatud eeskirjade puudumine seab ELi ebasoodsasse olukorda suhetes peamiste kaubanduspartneritega, nagu Kanada, Hiina, Jaapan ja USA, kes nõuavad imporditavate toodete puhul päritolumärgistust. Päritolumärgistus lihtsustaks tarbija valikuid ja aitaks vähendada võltsitud, ebatäpsete või eksitavate päritoluandmete esitamist.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Esimesel lugemisel kiitis Euroopa Parlament heaks 63 muudatusettepanekut komisjoni ettepanekusse võtta vastu määrus tekstiilkiudude nimetuste ning tekstiiltoodete märgistamise kohta. Mõned nendest muudatusettepanekutest olid tehnilised, samal ajal teised olid sisulised, sealhulgas eeskirjad päritolumärgistuse, loomset päritolu materjalide tähistamise, keeleväliste sümbolite kasutamise ning läbivaatamisklausli kohta. Nõukogu kiitis tehnilised muudatusettepanekud enamjaolt heaks, ent lükkas tagasi kõik Euroopa Parlamendi sisulised muudatusettepanekud. Enamik neist muudatusettepanekutest on nüüd taastatud, sest peetakse oluliseks seda, et nõukogu tunnustaks nende kasulikkust ning võtaks neid nõuetekohaselt arvesse.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlament kiitis esimesel lugemisel oma seisukohas, mis võeti vastu 18. mail 2010, väga suure enamusega heaks 63 muudatusettepanekut. Suurem enamik olid tehnilised muudatusettepanekud, mille eesmärk oli viia tekst kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga ning uue õigusraamistikuga, milles käsitletakse toodete turustamist. Euroopa Parlament võttis vastu ka hulga sisulisi muudatusettepanekuid, mille hulgas on päritolumärgistust, loomset päritolu materjalide näitamist, keeleväliste sümbolite kasutamist käsitlevad eeskirjad ja läbivaatamisklausel.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Ma toetasin raportit, sest see on samm parema tarbijakaitse suunas ning rõhutab tekstiiltoodete kvaliteeti. Sellegipoolest on kahju, et me ei suutnud suruda läbi päritoluriigi märgistamise nõudeid, sest see on üks osa teabest, mis suurendab tarbija valikuvõimalusi ning aitab vähendada mitmesuguste ebatäpsete ja eksitavate päritoluandmete kasutamist. Selles valdkonnas ühtlustatud eeskirjade puudumine jätab Euroopa tootjad ilma ka eelistest seoses tootmisega ELis. Usun, et komisjon jätkab oma pingutusi, et leida selles küsimuses vastuvõetav lahendus.

  Laurence J. A. J. Stassen (NI), kirjalikult. – (NL) Hollandi Vabaduspartei (PVV) hääletab selle Euroopa Parlamendi soovituse vastu. Esialgses komisjoni ettepanekus oli nähtud ette vormiliste küsimuste lihtsustamine, et hõlbustada uute tekstiilkiudude kasutuselevõtmist. Euroopa Parlament on lisanud nõude, et edaspidi on ettevõtted kohustatud märkima, kust tekstiiltoode pärineb, ja seda päritoluriigi märgistuse kaudu. Me ei toeta Euroopa Parlamendi seisukohta selles küsimuses.

Tarbijad saavad kasu, kui märgised sisaldavad teavet materjalide kohta, millega kaasneb oht tervisele või mis põhjustavad allergilisi reaktsioone. Päritoluriigi nimetamine märgisel on mõttetu Euroopa norimine. Ilmselgelt ei ütle toote päritolu meile midagi tootmisprotsessi või toote kvaliteedi kohta ega suurenda tarbijakaitset. Isegi kui nii-öelda päritoluriik on märgitud, siis muud tootmisprotsessi osad võivad toimuda mujal.

Märgisel mõiste „valmistatud” („made-in”) kasutamine tekitab tarbijas üksnes vale tunde selguse kohta, tuues samal ajal kaasa lisakulusid ja bürokraatiat. Ettevõtetele lisandub halduskohustusi, märgiste kontrollimine nõuab täiendavaid tolliformaalsusi ning lõppkokkuvõttes muutub toodete importimine kallimaks. Hollandi Iseseisvuspartei hääletab seega selle soovituse vastu.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin päritoluriigi ja karusnaha märgistamise poolt ning mul on hea meel selle õigusakti üle.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel kokkuleppe üle, mis on sõlmitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel äärmiselt keerulisel tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise teemal. Tarbijatele tuleb anda täpset teavet loomset päritolu mittetekstiilsete toodete, nagu karusnahk, olemasolu kohta, et nad saaksid teha teadlikke valikuid.

Samuti rõhutaksin vajadust, et komisjon uuriks äärmiselt tähelepanelikult sotsiaalse märgistamise küsimust. Ma usun, et tarbijaid tuleks teavitada sotsiaalsetest tingimustest, milles tekstiiltoode on toodetud, et panna neile suurem vastutus tekstiilitööstuse töötajate töötingimuste eest.

Me ei tohi kindlasti märgiseid teabega üle koormata, aga sotsiaalne märgistamine võiks aidata töötingimusi Euroopa Liidus ja kogu maailmas jäädavalt muuta tänu kodanikepõhisele lähenemisviisile tarbijate poolt, kui nad sooritavad ostu.

  Marianne Thyssen (PPE), kirjalikult. – (NL) Pärast kaks aastat kestnud intensiivseid läbirääkimisi täna heaks kiidetud kokkulepe lihtsustab uute kiudude turuleviimist ning parandab tarbijakaitset siseturul tänu selgetele, nähtavatele ja arusaadavatele tekstiilimärgistele. Lisaks sai Euroopa Parlament selle määruse kindlalt kinnitada. Tekstiiltoodetel, mis sisaldavad loomset päritolu mittetekstiilseid osasid, nagu karusnahk või nahk, peaks edaspidi olema sellekohane selge märgis. Samuti osutus võimalikuks kinnitada Euroopa Parlamendi selgesõnalised taotlused uurida täiendavalt keeleväliste sümbolite kasutamist rõivaste märgistel ning võimalikke seoseid allergiliste reaktsioonide ja tekstiilmaterjalides kasutatavate keemiliste ainete vahel.

Oluline edusamm on Euroopa Parlamendi soovitud ja komisjoni võetud kohustus esitada 2013. aastal vajaduse korral ja pärast põhjaliku uuringu läbiviimist seadusandlikud ettepanekud seoses tekstiiltoodete jälgitavusega. Kõiki neid põhjuseid arvesse võttes hääletasin kokkuleppe poolt, millele Euroopa Parlamendil õnnestus nõukoguga teisel lugemisel jõuda.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Mis puudutab Mandersi soovitust tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta, siis hääletasin fraktsioonide kompromissettepaneku poolt, sest ma olen kolmandast riigist pärit tekstiiltoodete päritoluriigi märgistamise süsteemi poolt. Samuti leian, et see võib edendada ausat konkurentsi ELis ja rahvusvahelisel tasandil.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Leedu tekstiili- ja rõivatööstus on üks spetsialiseerunumaid maailmas ning selles tegutseb 1000 ettevõtet, mis pakuvad tööd 40 000 inimesele. Minu ja enamiku leedulaste jaoks on seetõttu oluline, et selles raportis nimetatud uued eeskirjad tekstiiltoodete märgistamise kohta aitaksid kaitsta meie tekstiilitööstuse mainet. Loodetavasti lihtsustavad uued õigusnormid praegu kehtivaid märgistamiseeskirju. Lisaks vajame usaldusväärseid keemilisi katseid, et kinnitada, et valmistatud tekstiilmaterjalid vastavad hügieeni- ja keskkonnanõuetele. Euroopa tarbijatel on õigus teada, mida nad ostavad. Loomset päritolu toodete kasutamine peab olema selgelt näidatud tekstiiltoote märgisel. Uued tekstiilmaterjalide märgistamiseeskirjad peaksid aitama tarbijatel hoiduda sellest, et nad ostavad tahtmatult tõelisest karusnahast või nahast valmistatud tekstiiltooteid. Leedu tekstiili- ja rõivatööstuse saatus on tihedalt seotud ELiga, sest 84% Leedu tekstiilmaterjalidest eksporditakse ELi. Väga paljud ei tea, et Leedu tekstiilitootjad õmblesid vormid mitmetele sõjaväe- ja politseijõududele kogu Euroopas, sealhulgas NATOle. Seepärast peaksid nii Leedu kui ka Euroopa olema huvitatud suurematest pingutustest, et parandada kvaliteedikontrolli ja läbipaistvust.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Pärast tänast hääletust märgistamise kohta ei ole tarbijatel enam ohtu, et nad ostavad kogemata tekstiilmaterjale, mis sisaldavad nahka või karusnahka. Arvan, et tarbijatel on õigus teada, millest nende ostetud tooted valmistatud on, ning selle raportiga tagatakse, et kõik loomset päritolu materjalid on tekstiiltoote märgisel näidatud. See ei ole hea uudis mitte ainult isikute jaoks, kes ei soovi osta tooteid, mis sisaldavad tõelist karusnahka või nahka, vaid ka nende jaoks, kes kannatavad allergia all. Ma olen pettunud, et selle raportiga ei muudetud kohustuslikuks päritolu märgistamist tekstiiltoodete puhul, aga mulle teeb rõõmu, et komisjon esitab hindamisaruande, et selliseid küsimusi edaspidi arutada.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin tekstiiltoodete nimetusi ja märgistamist käsitleva raporti poolt. ELi õigusnormide kavandatav läbivaatamine puudutab eelkõige tehnilisi küsimusi, millel ei ole olulist poliitilist mõju. Ent kaasnev protsesside lihtsustamine aitab edendada innovatsiooni tööstuses. Euroopa Parlamendis mitme fraktsiooni vahel saavutatud kompromiss võtab arvesse ka olemasolevaid probleeme, mis on seotud võltstoodetega Euroopa tekstiilisektoris, ning kutsub üles kehtestama läbipaistvad ja ühtsed kaubandusmäärused, et tagada tarbijakaitse.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Toine Mandersi raporti poolt. Meie hääletatud tekstiga tehakse ettepanek mitte üksnes koondada kolm direktiivi tekstiiltoodete koostise märgistamise kohta ühte Euroopa määrusesse, mis kehtib kõikide liikmesriikide suhtes, vaid soovitakse ka lihtsustada uute kiudude tunnustamise menetlust.

Toine Mandersi raport oleks ilmselt olnud veelgi täielikum, kui selles oleks olnud kolmandatest riikidest pärit toodete kohustusliku päritolumärgistuse nõue, ent arvestades teatavate teemade arutamisel tekkivaid raskusi, arvan, et lõpuks saavutati hääletusele pandud lõpptekstis hea kompromiss.

Raport: Vital Moreira (A7-0243/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle ettepaneku poolt, sest sellega muudetakse määruse (EÜ) nr 1215/2009 teatavaid tahke, et pikendada selle kehtivust 31. detsembrini 2015 ning teha teatavaid kohandusi, mis tulenevad Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbiaga sõlmitud kahepoolsete lepingute jõustumisest. Kuna vahelepingute / stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepinguga antakse Bosnia ja Hertsegoviinale kaubandussoodustusi samade toodete suhtes, mis on kindlaks määratud ühepoolsete kaubandussoodustustega, tuleb need soodustused nõukogu määrusest (EÜ) nr 1215/2009 välja jätta. Need käsitlevad „baby-beef”-toodete, suhkru ja suhkrutoodete, teatavate veinide ning ka teatavate kalatoodete soodustariifikvoote. Kaubandussoodustuste lõppemise korral kaotaksid soodustuse saajad objektiivse majandusliku eelisolukorra oma kaubavahetuses ELiga. Sellega võivad kaasneda väga negatiivsed tagajärjed terve Lääne-Balkani piirkonna kogu majandustegevusele, mis omakorda mõjutaks negatiivselt kõnealuste maade sisereforme ja üleminekuprotsesse. Lisaks sellele võib kõnealuste riikide majanduse elavdamine sattuda tõsisesse ohtu.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Euroopa Liit on andnud Lääne-Balkani riikidele erandliku piiramatu tollivaba sissepääsu ELi turule peaaegu kõikidele toodetele. Nimetatud meetmete peaeesmärk on taaselustada Lääne-Balkani riikide majandust eelistatud juurdepääsu kaudu ELi turule. Majanduslik areng omakorda peab tugevdama poliitilist stabiilsust kogu piirkonnas. Nimetatud kaubandussoodustused anti ajavahemikuks, mis lõppeb 31. detsembril 2010. Olen nõus, et erandit võimaldavate sätete kehtivust tuleks pikendada 31. detsembrini 2015. Kaubandussoodustuste lõppemise korral kaotaksid soodustuse saajad objektiivse majandusliku eelisolukorra oma kaubavahetuses ELiga. Sellega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed Lääne-Balkani riikide kogu majandustegevusele, mis omakorda mõjutaks negatiivselt kõnealuste maade sisereforme ja üleminekuprotsesse.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetan erandlike kaubandusmeetmete kehtestamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate maade ja territooriumide suhtes. Kõik teavad, et kaubandus on majandusarengu hoob ning et need kaubandusmeetmed taaselustavad Lääne-Balkani riikide majandust. Lisaks võimaldab Lääne-Balkani riikidele eelistatud juurdepääsu andmine Euroopa Liidu turule meil toetada nende majanduse kiiremat integreerimist Euroopa Liidu majandusega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletame täna erandlike kaubandussoodustuste, nagu tollimaksuvabastused ja kaubandussoodustused, pikendamist Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo jaoks 2015. aastani. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2009 tingimuste alusel kohaldatakse soodustariifikvoote „baby-beef”-toodete, suhkru ja suhkrutoodete, teatavate veinide ning ka teatavate kalatoodete suhtes. Selle pikendamise eesmärk on leevendada laiaulatuslikku majanduskriisi, arvestades, et kaubandussoodustuste lõpetamine pärsiks nende riikide majanduse elavdamist ning mõjutaks kogu stabiliseerimis- ja üleminekuprotsessi Lääne-Balkani riikides.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport keskendub ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes. See kehtib Lääne-Balkani riikide puhul ning nendest riikidest pärit tooted on tollimaksuvabad ja neil on erandlik piiramatu juurdepääs ELi turule. Meetmete eesmärk on leevendada kriisi ning taaselustada asjaomaste riikide majandust. Need erandlikud meetmed lõppesid 31. detsembril 2010 ning nende pikendamata jätmisel oleks majanduse elavdamise ning sisereformide ja üleminekuprotsesside ohtu seadmise tulemusel tõsised tagajärjed jõukuse loomisele nimetatud riikides. Seepärast nõustun raportööri välja pakutud muudatusettepanekutega ning meetmete pikendamisega 31. detsembrini 2015, arvestades vajalikke kohandusi, mis tulenevad uutest kahepoolsetest lepingutest Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbiaga.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle raporti eesmärk on pikendada erandlikku piiramatut tollivaba juurdepääsu ELi turule peaaegu kõikidele toodetele, mis on pärit stabiliseerimis- ja assotsiatsieerimisprotsessi alusel soodustatud maadest ja territooriumidelt. Selle eesmärk on taaselustada Lääne-Balkani riikide majandust eelistatud juurdepääsu kaudu ELi turule, eeldades, et selles tulenev majanduskasv tugevdab poliitilist stabiilsust kogu piirkonnas.

Ent neid meetmeid ei saa siiski arutada, arvestamata tõsist majandus- ja sotsiaalkriisi olukorda, mis valitseb praegu Balkani riikides, eriti Bosnia ja Hertsegoviinas, Serbias ja Kosovos. Praegune kriis selles piirkonnas on ilmselgelt laiema kapitalismikriisi osa, mis tugevdab praeguse kriisi mõju: ent selle on kindlalt põhjustanud pikaajaline varasem sekkumine, agressioon ja sõjaline okupatsioon, mida on toetanud EL ja selle suurriigid ning USA sooviga kehtestada oma majanduslik ja poliitiline ülemvõim piirkonnas. Seda tõendab Kosovo eraldumine ja ELi roll selles, samuti osutab „reformiks ja üleminekuks” nimetatud siseprotsess selle protsessi praegusele etapile, mis kätkeb imperialistliku korra kehtestamist piirkonna üle.

Täna siin esitatud ettepanekuid tuleks vaadelda, analüüsida ja mõista seda silmas pidades.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle raporti eesmärk on pikendada erandlikku piiramatut tollivaba juurdepääsu ELi turule peaaegu kõikidele toodetele, mis on pärit nii-öelda stabiliseerimis- ja assotsiatsieerimisprotsessi alusel soodustatud maadest ja territooriumidelt. Selle eesmärk on taaselustada Lääne-Balkani riikide majandust eelistatud juurdepääsu kaudu ELi turule, eeldades, et selles tulenev majanduskasv tugevdab poliitilist stabiilsust kogu piirkonnas.

Ent neid meetmeid ei saa siiski arutada, arvestamata tõsist majandus- ja sotsiaalkriisi olukorda, mis valitseb praegu Balkani riikides, eriti Bosnia ja Hertsegoviinas, Serbias ja Kosovos.

Praegune kriis selles piirkonnas on laiema kapitalismikriisi osa, mis tugevdab praeguse kriisi mõju: ent selle on kindlalt põhjustanud pikaajaline varasem sekkumine, agressioon ja sõjaline okupatsioon, mida on toetanud EL ja tema suurriigid ning USA sooviga kehtestada oma majanduslik ja poliitiline ülemvõim. Seda tõendab Kosovo eraldumine ja ELi roll selles, samuti osutab „reformiks ja üleminekuks” nimetatud siseprotsess selle protsessi praegusele etapile, mis kätkeb imperialistliku korra kehtestamist piirkonna üle.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Nõukogu määrusega (EÜ) 2007/2000 andis Euroopa Liit erandliku piiramatu tollivaba juurdepääsu ELi turgudele peaaegu kõikidele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel soodustatud maadest või territooriumidelt pärit toodetele. Nimetatud meetmete peaeesmärk on taaselustada Lääne-Balkani riikide majandust eelistatud juurdepääsu kaudu ELi turule. Lisaks on majanduslik areng edendanud poliitilist stabiilsust kogu piirkonnas. Nimetatud kaubandussoodustused anti ajavahemikuks, mis lõppes 31. detsembril 2010, ja neid kohaldatakse praegu Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo suhtes.

Ent kaubandussoodustuste kaotamine avaldaks väga negatiivset mõju Lääne-Balkani riikide kogu majandustegevusele, mis omakorda mõjutaks negatiivselt kõnealuste maade sisereforme ja üleminekuprotsessi. Lisaks sellele võib see tõsiselt pärssida majanduse elavdamist. Selleks et kaubandust mitte häirida, on seepärast soovitav pikendada nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2009 kehtivust 31. detsembrini 2015.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Nende meetmete eesmärk on aidata stabiliseerimisprotsessi läbivaid riike, nagu Lääne-Balkani riigid, sooduskaubandusmeetmete kaudu ELiga võrreldes kolmandate riikidega. Arvestades õiget otsust pikendada määrust 2015. aastani, pöörates eritähelepanu Bosnia ja Hertsegoviinale ning Serbiale, kinnitan, et ma hääletasin poolt.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Avaldasin heameelt selle olulise dokumendi üle, sest nõukogu määrusega (EÜ) 2007/2000 on Euroopa Liit andnud erandliku piiramatu tollivaba juurdepääsu ELi turgudele peaaegu kõikidele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel soodustatud maadest või territooriumidelt pärit toodetele. Nimetatud meetmete peaeesmärk on taaselustada Lääne-Balkani riikide majandust eelistatud juurdepääsu kaudu ELi turule. Majandusareng omakorda peab tugevdama poliitilist stabiilsust kogu piirkonnas. Kaubandussoodustused anti ajavahemikuks, mis lõppeb 31. detsembril 2010, ja neid kohaldatakse praegu Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo suhtes (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 määratluse järgi) kõikide määruse (EÜ) nr 1215/2009 reguleerimisalasse kuuluvate toodete puhul. Albaaniast, Horvaatia Vabariigist, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist või Montenegrost pärinevate toodete suhtes jäävad jätkuvalt kehtima määrusega (EÜ) nr 1215/2009 ettenähtud soodustused, kui nii on osutatud, või samas määruses sätestatud meetmed, mis on Euroopa Liidu ja kõnealuste riikide vaheliste kahepoolsete lepingutega ettenähtud kaubandussoodustustest soodsamad. Selle ettepanekuga muudetakse määruse (EÜ) nr 1215/2009 teatavaid osasid, et võimaldada selle kehtivuse pikendamist 31. detsembrini 2015 ning teha teatavaid kohandusi Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbiaga sõlmitud kahepoolsete lepingute jõustumise jaoks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan kindlalt määruse (EÜ) nr 1215/2009 teatavate osade muutmist, et võimaldada selle kehtivuse pikendamist 31. detsembrini 2015 ning teha teatavaid kohandusi Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbiaga sõlmitud kahepoolsete lepingute jõustumise jaoks.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selle raportiga kiidetakse heaks Euroopa Liidu poolt Balkani riikidele avaldatav surve, et teenida liidu huve. Sellega lubatakse Euroopa Parlamendil koostöös nõukoguga võtta isegi „asjakohaseid meetmeid”, kui nende riikide valitsused ei väljenda piisavat soovi oma majandust liberaliseerida. See on ülbe imperialism! Mina hääletan vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Määruse (EÜ) nr 2007/2000 alusel andis EL erandliku piiramatu tollivaba juurdepääsu ELi turule peaaegu kõikidele toodetele, mis on pärit stabiliseerimis- ja assotsiatsierimisprotsessi alusel soodustatud maadest ja territooriumidelt. Selle meetme peaeesmärk on taaselustada Lääne-Balkani riikide majandust eelistatud juurdepääsu kaudu ELi turule. Kaasnev majandusareng tugevdab poliitilist stabiilsust kogu piirkonnas. Sellest määrusest tulenevad eelised lõppesid 31. detsembril 2010. Arvestades praegu valitsevat majandus- ja finantskriisi, on vaja pikendada neid tingimusi 31. detsembrini 2015, et nende eritingimuste peatumine ei tooks kaasa nende piirkondade majanduse seisakut, sest häid majanduslikke tingimusi on vaja selleks, et säilitada stabiilsus ja rahu selles rahutus Balkani piirkonnas.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Kui Euroopa Liit võttis vastu määruse (EÜ) nr 2007/2000, siis ta andis erandliku piiramatu tollivaba juurdepääsu ELi turule peaaegu kõikidele toodetele, mis on pärit stabiliseerimis- ja assotsiatsieerimisprotsessi alusel soodustatud maadest ja territooriumidelt. Nimetatud meetmete peaeesmärk on taaselustada Lääne-Balkani riikide majandust eelistatud juurdepääsu kaudu ELi turule. Majandusareng omakorda peab tugevdama poliitilist stabiilsust kogu piirkonnas. Kaubandussoodustuste kehtivust ei tohiks lõpetada, sest sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed kogu Lääne-Balkani majandustegevusele ning sellega võib kaasneda negatiivne mõju nende sisereformidele ja üleminekuprotsessidele. Lisaks sellele võib kõnealuste riikide majanduse elavdamine sattuda tõsisesse ohtu. Seepärast nõustun raportööriga, kes toetab kindlalt määruse (EÜ) nr 1215/2009 teatavate osade muutmist, et võimaldada selle kehtivuse pikendamist 31. detsembrini 2015, ning ma hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Selleks et stimuleerida Lääne-Balkani riikide majandust, on neile antud eelistatud juurdepääs Euroopa turule. See kehtib peaaegu kõikide ELi stabiliseerimis- ja assotsiatsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade suhtes. Kaubandussoodustused anti ajavahemikuks, mis lõppeb 31. detsembril 2010, ja need hõlmavad järgmisi riike: Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo.

Soodustused jäävad kehtima Albaaniast, Horvaatiast, Makedooniast ja Montenegrost pärit kaupade suhtes. Kui need kaubandussoodustused peaksid nüüd lõppema, siis pärsiks see veelgi majanduskasvu nendes riikides. Ma ei hääletanud raporti poolt, sest nagu juba selgitati, ei ole mõned punktid uues määruses selgelt sõnastatud.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raporti eesmärk on pikendada nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2009 kehtivust, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsiatseerimisprotsessis või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes. EL on andnud erandliku piiramatu tollivaba juurdepääsu ELi turule peaaegu kõikidele stabiliseerimis- ja assotsiatsieerimisprotsessi alusel soodustatud maadest ja territooriumidelt pärit toodetele. Selle meetme peaeesmärk on taaselustada Lääne-Balkani riikide majandust eelistatud juurdepääsu kaudu ELi turule. Ma väidan, et oleks pidanud kehtestama sätte, et viia läbi uuring selle kohta, millist mõju avaldab selline erandlik juurdepääs siseturule. Nimetatud kaubandussoodustused anti ajavahemikuks, mis lõppeb 31. detsembril 2010. Kaubandussoodustuste lõppemise korral kaotaksid soodustuse saajad objektiivse majandusliku eelisolukorra oma kaubavahetuses ELiga. Sellega võivad kaasneda tõsised tagajärjed Lääne-Balkani riikide kogu majandustegevusele, mis omakorda mõjutaks negatiivselt kõnealuste maade sisereforme ja üleminekuprotsesse, ning see võib seada ohtu nende majanduse elavdamise. Ma hääletasin selle ettepaneku poolt, mille eesmärk on pikendada nende meetmete kehtivust kuni 31. detsembrini 2015.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Määruse (EÜ) nr 2007/2000 alusel andis EL erandliku piiramatu tollivaba juurdepääsu ELi turule peaaegu kõikidele toodetele, mis on pärit stabiliseerimis- ja assotsiatsieerimisprotsessi alusel soodustatud maadest ja territooriumidelt. Selle meetme peaeesmärk on taaselustada Lääne-Balkani riikide majandust eelistatud juurdepääsu kaudu ELi turule. Kaubandussoodustused, mida praegu kohaldatakse Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo suhtes, anti ajavahemikuks, mis lõppeb 31. detsembril 2010, aga nende kehtivust tuleks nüüd pikendada 31. detsembrini 2015, et need ei seaks ohtu asjaomaste riikide majanduse elavdamist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ehkki lõpphääletus lükati edasi, hääletasime mitut muudatusettepanekut. Need nii-öelda erandlikud kaubandusmeetmed Lääne-Balkani piirkonna partneritega ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel, on tõepoolest soodustariifimeetmed, mis tagavad partnerriikide ekspordile lihtsama juurdepääsu ELi turule. Nendest tuleb teatada Maailma Kaubandusorganisatsioonile. Programm lõppes 2010. aasta lõpus ning praegu on meil tegemist üksnes selle pikendamisega. See on peatatud hilinenud komiteemenetluse otsuse tõttu. 2011. aasta jaanuari alguses tegi rahvusvahelise kaubanduse komisjon nõukogule ettepaneku tagada menetluse kiirendamine, aga ei saanud vastust. Seega pidi Euroopa Parlament töö jätkamiseks ootama märtsis Szájeri raporti vastuvõtmist komiteemenetluse kohta. Mitteametlik kolmepoolne arutelu lahendas teema, et lubada vastuvõtmist esimesel lugemisel. Viivitus on tekitanud raskusi mõnes vastuvõtvas riigis, eelkõige Kosovos, ning Euroopa Parlament on saanud selle eest valesüüdistusi.

Raport: Gunnar Hökmark (A7-0151/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle ettepaneku poolt, sest olen nõus ettepanekut läbiva juhtmõttega. EL on tõepoolest maailma suurim majandus. Vastupidiselt sellele, mida tavaliselt väidetakse aruteludes, millise riigi majandus on praegu või tulevikus maailma suurim, pole see ei USA ega Hiina majandus. Erinevus seisneb selles, et USAs ja Hiinas on suurem turg, sest nad loovad paremad konkurentsi, konkurentsivõime, uute teenuste, toodete ja uuenduste eeltingimused. Selleks, et Euroopal saaks maailma majanduses olla juhtroll, on eluliselt tähtis saavutada üks ühtne siseturg, rõhuga teenuste sektoril ja teadmistepõhisel majandusel, kuid digitaalarengu tegevuskava ja digitaalne majandus võivad olla vahend, mille kaudu realiseeritakse siseturg meie majanduse kõigi sektorite jaoks. See eeldab võimet võtta lairiba ja interneti kasutamise valdkonnas juhtiv roll. Uute teenuste ja mahukama mobiilside avamine paneb lairibaühenduste kaudu aluse uutele võimalustele kultuuris ja veebisisus, ringhäälinguorganisatsioonides ja avalikes teenustes, tagades samal ajal ringhäälingule võrdsed võimalused.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin poolthääle sellele ettepaneku resolutsioonile võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm. Olen nõus raportööri arvamusega, et selleks, et Euroopal saaks maailma majanduses olla juhtroll, on eluliselt tähtis saavutada üks ühtne siseturg, rõhuga teenuste sektoril ja teadmistepõhisel majandusel. Digitaalarengu tegevuskava ja digitaalne majandus võivad olla vahend, mille kaudu realiseeritakse siseturg meie majanduse kõigi sektorite jaoks. See eeldab võimet võtta lairiba ja interneti kasutamise valdkonnas juhtiv roll. Meie eesmärk peaks olema muuta Euroopa parimaks ja teha seda, mis on Euroopale parim: vabastada teatav spektriosa uutele teenustele ja mahukamale mobiilsidele, pannes lairibaühenduste kaudu aluse uutele võimalustele kultuuris ja veebisisus, ringhäälinguorganisatsioonides ja avalikes teenustes. Esimene raadiospektripoliitika programm on oluline samm selle ammenduva ressursi tõhusa ja optimaalse kasutamise poole. Euroopa peab olema selle muutumisprotsessi esirinnas, luues parimad võimalused konkurentsivõimelisele Euroopa teadmistepõhisele majandusele, mida iseloomustavad jõulisus, muutused ja uuendused. See nõuab parima läbilaskevõime ja suurima kiirusega interneti ja lairibarakenduste kättesaadavust.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Digitaalarengu tegevuskava ja digitaalmajandus on üks olulisemaid eesmärke ELi 2020. aasta strateegias, mille eesmärk on kaotada digitaalne lõhe, suurendada Euroopa tööstuse tootlikkust, sidusust ja konkurentsivõimet ning tagada ELi tarbijatele ja ettevõtetele parem juurdepääs ühtsele turule. Praegu jääb Euroopa maha USAst ja Hiinast, kes vabastavad paljusid sagedusalasid, et võimaldada uute teenuste kiiret arengut ja kiiret mobiilset internetti. ELis tuleb edendada spektri tõhusat kasutamist, et rahuldada üha kasvavat vajadust raadiosageduste järele, ning suurendada lairiba mobiilside läbilaskevõimet, tagades avalikule ja kaubandussektorile paremad võimalused. Me peame ületama digitaalse lõhe, et kõigil ELi kodanikel oleks 2020. aastaks juurdepääs lairibateenustele kiirusega vähemalt 30 Mbit/s. Tulevane spektripoliitika peab samuti tagama sobiva, lihtsa ja diskrimineerimisvaba lubade andmise süsteemi, mis looks võrdsed võimalused kogu ELis ning edendaks konkurentsi.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, kuna selle eesmärk on luua raadiospektri vabastamisega äri- ja üksiktarbijatele maksimaalsed võimalused traadita interneti, raadio- ja televisiooniteenuste kasutamiseks. See tooks Euroopa kodanikele kasu kahel viisil: nüüdisaegsetele sidevahenditele ja telekommunikatsioonide võrkudele juurdepääsu lihtsustamine vähendaks ELi kodanike tõrjutust, mida ikka veel ette tuleb, eelkõige nende puhul, kes elavad maa- ja äärepoolsemates piirkondades, ja edendaks aktiivsemalt ELi majandust, sest siis oleksid uuenduslike teenuste sektori ja teadmistepõhise majanduse arendamiseks olemas tugevamad tingimused. Euroopa on püstitanud endale eesmärgi tagada, et 2013. aastaks on kõigil ELi kodanikel võimalus kasutada lairiba, ja traadita tehnoloogia kujutab endast kõige mugavamat viisi selle eesmärgi saavutamiseks ning nõuab kõige vähem investeeringuid.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Õnnitlen Gunnar Hökmarki nii päevakajalise raporti koostamise puhul, milles käsitletakse raadiospektripoliitika programmi. Hääletasin selle poolt, sest ma kiidan kindlalt heaks kõik meetmed, mille eesmärk on toetada ja rakendada ühtset siseturgu. Euroopa peab võtma vastu lairiba ja interneti kasutamise täiustatud süsteemid, mis on kättesaadavad kõigile ning jõuavad ka maapiirkondadesse ja äärealadele, nagu nõuab digitaalne tegevuskava. Samal ajal on oluline tagada eraisikute, tootjate, kasutajate ja riigiasutuste turvalisus.

Lisaks tähendavad kiudoptika kõrge hind ja kasutajate üha suurenev nõudlus kiirete ühenduste järele, et tehnoloogiline raamistik tuleb nii seadusandlikust kui ka tegevuslikust seisukohast läbi vaadata. Selleks tuleb koostada mitmeaastased raadiospektrialased seadusandlikud programmid, et luua strateegiline kavandamine ja vastata kasvavale nõudlusele lairibale juurdepääsule, eelkõige seetõttu, et ametlike hinnangute kohaselt suureneb andmeliiklus igal aastal kuni 2013. aastani kaks korda.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Digitaalarengu tegevuskavas püstitatud eesmärke – lairibaühendus kõigile Euroopa kodanikele 2013. aastaks ja kiire ühendus kiirusega 30 Mbit/s poolele Euroopa leibkondadest 2020. aastaks – tuleb pidada miinimumiks ning Euroopa ambitsioon peaks olema saavutada Euroopas maailma suurima läbilaskevõimega ja kiireimad lairibaühendused. See on seotud ideega, et traadita lairibaühenduste kindlustamine on hädavajalik, et kõigil kodanikel oleks juurdepääs uutele ja innovaatilistele teenustele. Ma olen täiesti nõus komisjoni esildatud tähtajaga teha 800 MHz sagedusriba elektroonilistele sideteenustele kättesaadavaks 1. jaanuariks 2013. Erandeid tuleks lubada vaid tehnilistel põhjustel, kuid arvesse tuleb võtta konkreetseid avaliku julgeoleku ja riigikaitsega seotud vajadusi. Komisjoni ettepanekus sätestatu järgi tuleks teised ribad vabastada 1. jaanuariks 2012. Minu arvates peaksime nõudma, et mobiilside teenustele eraldataks rohkem sagedusribasid, seades miinimumeesmärgiks 1200 MHz. Oluline on kehtestada mõistlikud eeskirjad, mis võimaldavad tulevikus veelgi spektriribasid vabastada. Samuti pean asjakohaseks tegelda täiendavate valusate küsimustega, sealhulgas eelkõige ribade vabastamise kulud.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Me peame ELis raadiospektrit tõhusamalt jagama, tagamaks, et me ei jää maha teistest arenenud riikidest, kes teevad edusamme digitaalse ühiskonna poole. Küsimused selles raportis on ka täielikus kooskõlas ELi digitaalarengu tegevuskavaga. Nii ELi tarbijad kui ka ettevõtted kasutavad üha rohkem lairibainternetti ja mobiilset internetti nutitelefonides või tahvelarvutites, mis nõuab kiirete ühenduste võimaldamist. See nõuab 800 MHz riba vabastamist lairiba-mobiilinternetiteenustele niipea kui võimalik ning isegi väiksema kui 790 MHz sagedusega riba peab andmeliikluse suurenemisega toime tulema, kui selgub, et sellist meedet on vaja. Meetmed, mida toetati esimeses raadiospektripoliitika programmis, on üliolulised, et vähendada digitaalset lõhet ja pakkuda kiireid, usaldusväärseid telekommunikatsiooniteenuseid maapiirkondades ja eraldatud piirkondades, et need taaselustada. Lõpetuseks – ja see pole sugugi tähtsusetu – toetavad need meetmed uute tehnoloogiate laialdasemat kasutamist, mis on Euroopa majanduse konkurentsivõime kindel eeltingimus, nagu rõhutati ka ühtse turu aktis.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult .– (FR) Andsin poolthääle Gunnar Hökmarki raporti projektile, milles toetatakse 800 MHz riba vabastamist mobiiliteenustele kuni 2013. aasta jaanuarini ning püstitatakse mõned väga ambitsioonikad eesmärgid, nagu 1200 MHz vabastamine andmeliiklusele 2015. aastaks. Raportöör rõhutab samuti spektrikasutuse tõhusust, suuremat paindlikkust innovatsiooni edendamisel ning investeeringuid, samuti vajadust parandada praeguse ja tulevase spektrikasutuse ülevaadet.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, kui tähtis on Euroopa telekommunikatsioonitööstus ja infotehnoloogiad meie turu suurema tootlikkuse ja konkurentsivõime jaoks, hääletan ma raadiospektripoliitika programmi poolt. Ma usun selle programmi võimesse luua tingimused, mis on vajalikud edukaks konkurentsiks uute tehnoloogiaturgudega Hiinas ja USAs ning ka Euroopa juhtpositsiooni säilitamiseks telekommunikatsiooni vallas.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle sellele raportile, mis võimaldab rahuldada järsult suurenenud nõudlust kasutada juurdepääsu mobiilsele kõrgsagedusega internetile eelkõige lähitulevikus kogu 800 MHz riba jagamise kaudu, mis vabastatakse digitaalsele televisioonile ja elektroonilistele sideteenustele üleminekuga meie erinevates riikides. Pikemas plaanis on meie eesmärk parandada täieulatuslikult spektrikasutust, tunnistades selle sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku väärtust. Samal ajal edendame uuenduslikke tehnoloogiaid (femtorakud, kognitiivtehnoloogiad), et vastata kvalitatiivselt sageduste kasutamise nõudlusele. See aitab kaasa eesmärkide saavutamisele, mille liit endale püstitanud on, sealhulgas digitaalse lõhe ületamine, tagamaks, et kõigil eurooplastel oleks 2015. aastaks lairibaühendus.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin, et lükata tagasi 20. muudatusettepaneku teine osa ja 69. muudatusettepaneku teine osa, sest seda soovitati S&D häältega kultuurikomisjonis, kus ma osalen asendusliikmena.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Hääletasin täna raadiospektriraporti poolt. See loob lõppude lõpuks kõnealuses sektoris töökohti, aitab viia lõpule digitaalarengu tegevuskava väljatöötamine ning soodustab traadita sagedustega seotud eesmärkide saavutamist 2013. aastaks. Meil Rumeenias on Euroopa üks suuremaid internetikiirusi. Euroopa lairibaühenduste edendamisega suurendab see meie konkurentsivõimet. Väärib märkimist, et Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit väidab, et läbilaskevõime tuleb avada ja eelistatavalt ühtlustada ülemaailmsel tasandil.

Me kõik kasutame igapäevaelus raadiospektrit, et kuulata raadiosaateid, kasutada mobiiltelefone, lukustada kaugjuhtimise teel oma autosid ja kasutada satelliitnavigatsioonisüsteeme. Selle raporti eesmärk on kooskõlastada ELi meetmeid spektri haldamiseks kogu liidus. On oluline, et liikmesriigid jätkaksid osalemist kahepoolsetel kõnelustel ja läbirääkimistel kolmandate riikidega, et saavutada liidu sagedusega seotud eesmärgid.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest see kujutab endast kogumit meetmetest, mis annavad märkimisväärse panuse üldisele juurdepääsule vähem soodustatud või kaugetele piirkondadele nagu maapiirkonnad või saared.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Juurdepääs raadiospektrile on hädavajalik selleks, et tagada, et kõigil Euroopa kodanikel olenemata sellest, kas nad on maa- või linnapiirkondades, oleks juurdepääs digitaaltehnoloogiatele ja lairibaühendustele, kusjuures selle tööstusharu kogukäive on ligikaudu 200 miljardit eurot. Seepärast ning raadiospektri väärtust arvestades tuleb sätestada ELi prioriteedid selle jagamisel ja kasutamisel.

Seetõttu on digitaalarengu tegevuskava, digitaalse majanduse ja selle – esimene viieaastane poliitikaprogramm – eesmärk stimuleerida meie majandust ja realiseerida siseturu võimalused selle kõigis aspektides. On ülioluline, et Euroopa telekommunikatsioonitööstus saaks taas ülemaailmse juhtpositsiooni ja looks tõuke suurema tootlikkuse, sidususe, konkurentsivõime ja ühtsele turule juurdepääsu saavutamiseks.

Seepärast tahaksin õnnitleda raportööri tulemuse puhul, mis saavutati just tänu jõupingutustele kompromissi leidmisel kõigi asjaosaliste vahel selles ambitsioonikas ja julgustavas raportis.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõnealune raport käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm. Kuna EL on maailma suurim majandus, peab ta jälgima kõiki oma kaasajastamise ja tehnoloogiliste uuenduste protsesse. Vastasel juhul on oht, et temast lähevad mööda areneva majandusega riigid nagu Hiina ja Lõuna-Korea. Viimati mainitu on näide selle arengu kohta, mis põhineb digitaalsidel, sest selle liikluse kiirus ja lairibaühendused viivad ta maailmas juhtpositsioonile. Võttes arvesse pidevat langust andmeliikluse kiiruses ja mahus, mis peaksid 2014. aastani iga aasta kahekordistuma, tuleks digitaalarengu tegevuskavas sätestatud eesmärke pidada minimaalseks või need ümber hinnata juhul, kui EL Lõuna-Korea selles valdkonnas troonilt tõukab. Arvestades, et internet on peamine vahend kodanikele kultuurilises mõttes paremate tingimuste ja arengu loomiseks eelkõige ringhäälingu- ja audiovisuaalse sisu kaudu, on mul hea meel selle raporti vastuvõtmise üle ning ma loodan, et ELil on tulevikus juhtiv roll raadiospektrivaldkonnas ja arendus- ja uuendustarkvara loomisel.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me tunnustame vajadust raadiospektrit kavandada ja korraldada. Seda tuleks teha liikmesriikidevahelise koostöö alusel, arvestades asjaolu, et spekter on avalik hüve, mis on oluline mitme avalikkusele mõeldud teenuse kavandamisel ja täiustamisel, sealhulgas avalike teenuste valdkondades.

Me ei ole nõus raadiospektri kavandamisega komisjoni pealesunnitud suuniste alusel, et teha spektrist tugipunkt ELi 2020. aasta strateegias ja digitaalarengu tegevuskavas esitatud eesmärkidele ja põhimeetmetele, ja me ei nõustu ka seisukohaga, et see on üks ühtse turu akti 50 prioriteetsest meetmest. Need on ELi strateegiad ja poliitikavaldkonnad, mis on soodustanud praegust kriisi, mida me läbi elame, ja nende jätkamine süvendab kriisi paratamatult veelgi.

Kuigi raportis mainitakse, et raadiospekter on tähtsaim avalik ressurss oluliste sektorite ja teenuste jaoks, osutatakse raportis spektriõigustega kauplemise võimaldamise teele ja kutsutakse komisjoni üles võtma vastu meetmed, mis tagaksid, et liikmesriigid lubaksid kogu liidus kauplemist spektri kasutusõigustega. Taas kord ei ole me nende suunistega nõus ja suhtume neisse tõrjuvalt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me oleme nõus vajadusega kavandada ja korraldada raadiospektrit liikmesriikidevahelise vajaliku koostöö alusel, kuna raadiospekter on avalik hüve, mis on oluline teenuste, eelkõige avalike teenuste parandamisel.

Me ei ole nõus komisjoni suuniste määramisega, et teha spektrist tugipunkt ELi 2020. aasta strateegias ja digitaalarengu tegevuskavas esitatud eesmärkidele ja põhimeetmetele, ja sellega, et ta on [...] ühtse turu akti 50 prioriteetse meetme hulgas. Me usume, et need strateegiad on ELi poliitikavaldkonnad, mis on aidanud kaasa kapitalismi praeguse süstemaatilise kriisiseisundi kujunemisele.

Kuigi raportis mainitakse, et raadiospekter on tähtsaim avalik ressurss oluliste sektorite ja teenuste jaoks, osutatakse raportis spektriõigustega kauplemise võimaldamise teele ja kutsutakse komisjoni üles võtma vastu meetmed, mis tagaksid, et liikmesriigid lubaksid kogu liidus kauplemist spektri kasutusõigustega. Me ei ole ikka veel nende ettepanekutega kursis ja seni ei ole me selle raporti poolt hääletanud.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Euroopa Liidu majandus on maailma suurim. Selleks, et Euroopal saaks maailma majanduses olla juhtroll, on eluliselt tähtis saavutada üks ühtne siseturg rõhuga teenuste sektoril ja teadmistepõhisel majandusel. Digitaalarengu tegevuskava ja digitaalne majandus võivad olla vahend, mille kaudu realiseeritakse siseturg meie majanduse kõigi sektorite jaoks. See eeldab võimet võtta lairiba ja interneti kasutamise valdkonnas juhtiv roll. Seda on väga vaja selleks, et Euroopa telekommunikatsioonitööstus saaks tagasi ülemaailmse juhtpositsiooni, kuid ka selleks, et olla esikohal infotehnoloogia kui valdkonna arengus ja ka uute teenuste ja rakenduste tekkimiseks. Kuid veelgi tähtsam on liikumine suurema tootlikkuse, ühtekuuluvuse, konkurentsivõime ja sellise turu avamise poole, mis on Euroopa tööstuse kui terviku jaoks ühtne.

Peame seadma eesmärgiks viia Euroopa esikohale ja teha seda, mis on Euroopale parim: avada uusi teenuseid ja mahukamat mobiilsidet, pannes lairibaühenduste kaudu aluse uutele võimalustele kultuuris ja veebisisus, ringhäälinguorganisatsioonides ja avalikes teenustes, tagades samal ajal ringhäälingule praeguse seisuga võrdsed võimalused.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt põhjusel, et spektri haldamisel, jagamisel ja kasutamisel tuleks majandus- ja sotsiaalvaldkonnas lähenemisviisi muuta. Eelkõige tuleks keskenduda rohkem selliste eeskirjade koostamisele, mis tagavad spektri suurema tõhususe, parema sagedusplaani ning kaitse spektrikasutusega seotud konkurentsivastase tegevuse ja antisotsiaalsete meetmete võtmise eest. Nagu rõhutatud ühtse turu aktis, on raadiospektriprogrammi väljatöötamine ülioluline digitaalse ühiskonna edendamiseks ja tehnoloogia arendamiseks.

Usun, et komisjon peaks spektri haldamise nõuetekohasel kooskõlastamisel kogu ELis kasutama terviklikku lähenemisviisi, arvestades asjaolu, et see avalik hüve on napp ja piiratud ressurss ning on ülioluline tarbijate, kodanike ja ettevõtete edenemisel ühtse turu tingimustes.

  Mathieu Grosch (PPE) , kirjalikult. – (DE) Nüüdisaegne infoühiskond ja sagedusribade nappus teevad raadiosageduste kasutamise strateegilise kavandamise ja ühtlustamise hädavajalikuks. See on muidugi seotud mobiilside ja lairibaühenduste, raadio- ja teleringhäälingu ning ka raadioülekannetega kontsertidel või teatris. Peale sagedustega seotud küsimuste puudutab see kultuurilist mitmekesisust ja hõlmab ka arvestamist sellega, millised tehnilised võimalused on ja millised ei ole kättesaadavad ja taskukohased. Taskukohasus on murekoht näiteks vähema rahastusega kultuuriorganisatsioonidele, kellel ei pruugi alati olla raha uute seadmete ostmiseks. Eesmärgid võtta 2013. aastaks kõikjal ELis kasutusele lairibaühendused ja 2020. aastaks üldine kiire internet on kiiduväärt eesmärgid, kuid pole ehk täiesti realistlikud. Pealegi ei vaadata ettepanekus läbi konkreetseid probleeme piirialadel, kus on vajalik suurem kooskõlastamine.

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. – (IT) Võttes vastu Gunnar Hökmarki raporti, valib parlament innovatsiooni: lairiba- ja mobiiltelefonisektor ei paku suurt huvi üksnes eurooplastele, vaid see võimaldab arendada uusi võimalusi teadus- ja arendustegevuses, valdkondi, milles Euroopa Liit saab mängida ja peab mängima juhtivat rolli.

Seetõttu on oluline tagada, et esimene raadiospektripoliitika programm on kooskõlas toetab ELi 2020. aasta strateegias ja digitaalarengu tegevuskavas juba esitatud eesmärkidega ning kuulub ühtse turu akti prioriteetsete meetme hulka.

EL peab püüdma ületada digitaalset lõhet, mille tulemuseks on tohutud erinevused Euroopas – eelkõige linna- ja maapiirkondade vahel –, tagamaks, et kõigil kodanikel on võrdne juurdepääs teenustele, eriti nendele, mis hõlmavad uusi tehnoloogiaid. Seepärast on mul hea meel, et on esitatud ambitsioonikad eesmärgid tagada 2020. aastaks kogu Euroopas lairibaühendus, pannes rõhku traadita võrkudele.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Mul oli hea meel selle dokumendi üle, sest Euroopa peab traadita lairibaühenduse jaoks rohkem spektrit vabastama. Seda on võimalik teha ja seda tuleb teha, võttes arvesse praegusi ringhäälinguorganisatsioone, tagades ringhäälinguorganisatsioonidele praegusega võrdsed võimalused ning vajaduse korral hüvitades üleminekukulud. Ringhääling ja kultuur peavad olema traadita teenuste arendamise loomulik osa. Praegu jääb Euroopa maha, samal ajal kui USA ja Hiina vabastavad paljusid sagedusalasid, et võimaldada uute teenuste kiiret arengut ja kiiret mobiilset internetti. Peame seadma eesmärgiks teha seda, mis on Euroopale parim – avada uusi teenuseid ja mahukamat mobiilsidet, pannes lairibaühenduste kaudu aluse uutele võimalustele kultuuris ja veebisisus, ringhäälinguorganisatsioonides ja avalikes teenustes, tagades ringhäälinguettevõtjatele vähemalt samad võimalused, mis neil praegu juba on. Traadita lairibaühendus on hädavajalik, et tagada kõigile kodanikele juurdepääs uutele ja innovaatilistele teenustele. On ilmselge, et seda eesmärki pole võimalik saavutada fiiberoptiliste kaablite paigaldamise kaudu, mis nõuab märkimisväärset investeeringut, vaid seda tuleb teha traadita tehnoloogiate abil, millega on võimalik lairibaühenduse leviala suurendada (mobiilsidevõrgud, kaabel, fiiberoptilised või satelliitsüsteemid), kattes kogu ühenduse territooriumi, sh põllumajanduspiirkonnad ja ääremaad, võimaldades turul valida tõhusaim tehnoloogia, mille kulud on operaatoritele ja kodanikele kõige väiksemad.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Tänapäeval on telekommunikatsioon nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele sama oluline kui tavapärane suhtlus. Õigupoolest kehtib see ka maa- ja linnapiirkondade kohta. Et kõik eurooplased saaksid kiire lairibaühenduse, on vaja traadita internetti. See nõuab eraldi jagatud raadiospektrit, et tagada tõrgeteta ühendus. On hea, et uus raadiospekter tuleb kättesaadavaks teha, kuna liikmesriigid lähevad analoogtelevisioonilt üle digitaaltelevisioonile. Nüüd tuleks seda ära kasutada.

Euroopal on vaja suurimat lairiba läbilaskevõimet ja suurimaid kiirusi, et nüüdisaegses majanduses arenevate majanduslike jõududega nagu Hiina ja India sammu pidada. Tehkem tööd tagamaks, et järgmise põlvkonna Google’id ja Facebookid pärineksid Euroopast.

  Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetasin raportit, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm. Usun, et ühine raadiospektripoliitika annab Euroopa Liidu liikmesriikidele uued võimalused info- ja sidetehnoloogiatööstuse arendamiseks. Ettevõtjatel on omalt poolt võimalus pakkuda uusi kvaliteetseid teenuseid, mis stimuleerivad Euroopa ühise majanduse arengut. Sellest hoolimata peame sagedusspektri muutmisel võtma arvesse ka rahvusvahelisi lepinguid sageduste vabastamise kohta rahvusvahelisel tasandil.

Riikidel, mis piirnevad Euroopa Liidu idanaabritega, on sageduste vabastamisega raskusi, kui naabrid teisiti toimivad. Seda olukorda tuleb arvesse võtta ning me peame eeldama, et sageduste vabastamine on võimalik vaid siis, kui sellise riigid nagu Venemaa ja Valgevene sedasama teevad. Liikmesriike ei tohi asetada Euroopa Liidu ambitsioonide eesliinile, ilma et võetaks arvesse kohapealseid asjaolusid.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Mina vastutasin siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis raadiospektripoliitika programmi arvamuse eest ja mul on väga hea meel teksti üle, mida nüüd hääletati. Olen toetanud jõuliselt uuendusmeelset ja ambitsioonikat spektripoliitikat, mis edendaks uusi innovatsioone ja ülemaailmset konkurentsi. See on hädavajalik, kui me otsime uusi kanaleid majanduskasvule Euroopas.

Eelkõige vajavad traadita interneti teenused ja mobiilisektor hädasti uut spektrit, sest viimastel aastatel on nutitelefonide ja teiste selliste seadmete jaoks traadita võrku kasutavate seadmete müük ja kasutamine järsult suurenenud. Ei tohi lubada, et spektri puudumine takistaks innovatsiooni, samal ajal kui meie uut tehnoloogiat ja uusi teenuseid välja töötame. Raadiospekter on napp loodusressurss ja avalik hüve, mida me samuti kaugelt tõhusamalt ära peame kasutama. Raadiospektripoliitika programmi peamine eesmärk on lairibaühendus kogu ELile 2013. aastaks ja kiire internetiühendus 2020. aastaks.

Peale selle, et kaalutleme nn digitaalset dividendi, mida internetiteenused jagama peavad (st 800 MHz riba), peame vaatama tulevikku ja uurima võimalusi, mida pakuvad järgmised võimalikud raadio sagedusribad nagu 700 MHz riba. Parim läbilaskevõime ja suurim kiirus annaks parima aluse konkurentsivõimele ja innovatsioonile. Juba on võetud arveese üha kasvavat vajadust Aasias ja Ameerika Ühendriikides. Seepärast on eriti oluline, et meie ELis mõistaksime, kui oluline on püstitada piisavalt ambitsioonikaid eesmärke, et selles sektoris konkurentsivõimeliseks jääda.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Strateegia ühe peamise tegevuspõhimõtte eesmärk on tagada 2013. aastaks internetiühendus kogu Euroopas ja 2020. aastaks kiire lairibaühendus kiirusega vähemalt 30 Mbit/s. Paljud suhteliselt eraldatud maa- ja saarepiirkonnad sõltuvad traadita ühendustest alates mobiilsest internetist ja lõpetades kiire lairibaühendusega. Kui neis piirkondades on katkematu ühendus, peavad neil olema just neile ette nähtud raadiosagedused. Sageduste jagamine kuulub siseriiklikku pädevusse, kuid määrusi, mis hõlmavad spektri jagamist kasutajate ja operaatorite vahel, kontrollib Euroopa Liit. Üldine juurdepääs kiirele ühendusele sõltub suuresti sellest sageduste jagamisest. Andsin poolthääle sellele raadiospektripoliitika raportile, sest sellega pannakse alus laialdasele mobiilse interneti levialale. 1. jaanuaril 2013 hakatakse mobiilse interneti jaoks kasutama 800 MHz sagedust ja see tagab traadita ühenduse kasutajatele kvaliteetse ühenduse ning vähendab nõnda digitaalset lõhet. See projekt läheb kaugemalegi, tagades 2015. aastaks uue sagedusriba 1,5 kuni 2,3 GHz.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Spektrit kasutatakse liikmesriikides kõige erinevamate avalike huvide rahuldamiseks. Seejuures esineb hulk riiklikke ja piirkondlikke eripärasid, mida tuleb arvesse võtta. On kaheldav, et EL suudab kõnealused huvid viia sama hästi ja tõhusalt tasakaalu kui selle liikmesriigid. Seetõttu (ja pidades silmas raamdirektiivi artikli 9 lõikes 1 esitatud pädevuste jaotust) ei poolda ma ülimuslikku spektri kavandamist ja haldust Euroopa tasandil.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Tänasel päeval ja ajastul, kui uutel tehnoloogiatel on üha tähtsam roll, on ülioluline, et kõigil Euroopa kodanikel, olenemata sellest, kas nad elavad maa- või linnapiirkondades, on juurdepääs digitaaltehnoloogiatele ja lairibaühendustele. Seega on digitaalarengu tegevuskava, digitaalne majandus ja selle – esimene 5-aastane poliitikaprogramm –, mis just vastu võeti, siseturu väljaarendamise jaoks väga olulised. Eesmärk on, et Euroopa telekommunikatsioonitööstus saaks taas ülemaailmse juhtpositsiooni ja suurendaks tootlikkust, sidusust, konkurentsivõimet ja ühtset juurdepääsu turule.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidul on maailma suurim majandus, ent ometi jääb ta digitaalses strateegias ja digitaalses majanduses teistest rahvusvahelistest toimijatest maha. Euroopa peab võtma initsiatiivi lairibaühenduse ja interneti kasutamisel, et selle valdkonna arendamisel juhtpositsioon saavutada. Traadita lairibaühendus on hädavajalik, kui me tahame tagada kõigile kodanikele juurdepääsu uutele ja innovaatilistele teenustele. Euroopa kodanikel on 2020. aastaks kiire lairibaühendus. Mobiilsetel lairibaühendustel koos muu hulgas nutitelefonide, tahvelarvutite ja kiipvõtmetega on järjest suurem roll teenuste pakkumisel ja innovatsioonil muudes valdkondades, nagu tervishoid, haridus, kultuur ja avalik haldus. Me peame samuti tagama, et need uued kasutamiseks mõeldud tehnoloogiad ja seadmed oleksid kättesaadavad. Mis puudutab raadiospektrit, siis meie poliitikal peavad olema realistlikud, ent ambitsioonikad eesmärgid, et Euroopa ettevõtted suudaksid maailmaturul kindlal alusel konkureerida.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Raportöör Gunnar Hökmark usub, et on eluliselt tähtis pidada kinni komisjoni sätestatud tähtaegadest (näiteks 800 MHz sagedusriba peaks olema elektroonilise side teenustele kättesaadav 1. jaanuariks 2013). Erandeid tuleks lubada ainult tehnilistel põhjustel, võttes arvesse turvalisuse ja riigikaitse konkreetseid vajadusi. Praeguseks komisjonis juba kindlaks määratud sagedusribad tuleks komisjoni ettepaneku kohaselt vabastada 1. jaanuariks 2012. Liit peab töötama selle nimel, et mobiilsideteenustele vabastataks rohkem sagedusribasid, seades koguse miinimumeesmärgiks 1200 MHz. Tuleb kehtestada õiged põhimõtted, mis võimaldavad tulevikus spektrit vabastada. Ma toetan raportööri ja seepärast andsin poolthääle.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Majanduse elavdamise aluseks on muu hulgas uute tehnoloogiate kasutamine ja digitaalmajandus. Kuigi EL on oma esinduslikus digitaalarengu tegevuskava algatuses püstitanud kõrgelennulised eesmärgid, nagu lairibaühendused kõigile ELi kodanikele 2013. aastaks ja vähemalt 30 Mbit/s kiirused 2010. aastaks, jääb ta ikka konkurentsi mõttes USAst ja Jaapanist maha. Seepärast on esimene praktiline samm vabastada paljud sagedusalad, et võimaldada uute teenuste kiiret arengut ja kiiret mobiilset internetti mobiiliühenduste kaudu, pakkudes kodanikele suurt läbilaskevõimet. See on tehniline, kuid vajalik abinõu, kui me tahame liikuda selgelt suurema tootlikkuse, ühtekuuluvuse, konkurentsivõime ja sellise turu avamise poole, mis on Euroopa tööstuse kui terviku jaoks ühtne.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõnealune raport käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm. See programm on oluline samm selle ammenduva ressursi tõhusa ja optimaalse kasutamise poole. Spektripoliitika on Euroopa digitaalses tegevuskavas väljapaistval kohal ning oluline ELi 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Selle programmi eesmärk ei ole üksnes luua konkurentsivõimelise ja elujõulise Euroopa tööstusharu lairibateenuste ja -seadmete pakkumiseks, vaid luua ka keskkond, mis viib üleeuroopaliste teenuste väljaarendamiseni. Mobiilsel lairibaühendusel on järjest suurem roll teenuste pakkumisel ja innovatsioonil muudes valdkondades, nagu tervishoid, haridus, kultuur ja avalik haldus. Sageduste ühtlustamine alandab mobiilsidevõrkude rajamise kulusid, vähendab mobiilsete seadmete hinda tarbijate jaoks ning suurendab konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi. Lisaks vähendab see kahjulikku piiriülest sekkumist ja häireid. Kõigil nendel põhjustel hääletasin ma raadiospektripoliitika programmi kehtestamise poolt.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles teadmistepõhise majanduse kontekstis võivad sidevõrgud anda siseturu väljaarendamisele uut hoogu. Sel eesmärgil aitab kogu ELi, sealhulgas äärepoolsemate piirkondade lairibaühenduse leviala selgelt kaasa ELi kui teabe jagamise ühtse piirkonna loomisele, edendades ELi väidet, et ta on uuenduslik digitaalmajandus. Seepärast hääletasin selle raporti poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Meile räägitakse – ja üsna õigustatult –, et raadiospekter on napp ressurss. Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et see on ka jagatud ressurss, st ressurss, millele keegi ei saa omandi- või ainuõigust nõuda. Kui see on nii jagatud ressurss kui ka napp ressurss, peame me aru saama, kuidas seda tänapäeval kasutatakse; teisisõnu peame korraldama kõigi spektrivaldkonna sidusrühmade, sealhulgas kodanikukaitse ja militaarteenistuste põhjaliku uuringu.

Viis, kuidas seda praegu kasutatakse, ei ole kaugeltki optimaalne. Me peaksime toetama selliste tehnoloogiate kasutamist, mis võimaldavad eri teenuste ühendamist. Ärgem unustagem ka seda, et kõik kasutajad ei pruugi olla loomult kommertskasutajad ning seetõttu ei pruugi nad kasumit saada – ma pean silmas spektri kasutamist näiteks kultuurilistel või avalike teenustega seotud põhjustel.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) See on Leedu jaoks väga tähtis küsimus. Meil on tihedaim avalike internetipunktide võrgustik: minu kodumaal on 3,2 miljonit elanikku, kellest 2,1 miljonit kasutab internetti. Meil on ka kõige suurem mobiiltelefoni kasutustihedus. Pole kahtlust, et need on positiivsed muutused. Ühendus Euroopaga võiks aidata veenda rahvusvahelisi ettevõtteid, et need rajaksid poode ja investeeriksid Leetu. Teine võimalik eelis hõlmab meditsiinilist kaugdiagnoosimist, arukaid energiavõrke ja suuremat poliitilist vastutustundlikkust kohalikul tasandil. Kuid ärgem mingem sellest ülemäära hoogu. Seadkem sihte arukalt. Selle raporti põhjal on raadiospektripoliitika programmi peamine eesmärk tagada 2013. aastaks kõigile ELi kodanikele lairibaühendus ja 2020. aastaks kiire lairibaühendus. Kuid kuidas on lood nende miljonite eurooplastega, kes elavad vaesusohus? 20 protsenti leedulastest elab vaesuses. See on meie rahva jaoks liiga suur arv. Minu kodumaal ja kogu Euroopas on perekondi, kes näevad vaeva, et oma lapsi toita ja koolitada ning nad isegi ei kaalu arvuti soetamist, rääkimata kiirest lairibaühendusest. ELi raadiospektri edendamine ei peaks jätma varju Euroopa vaeseimate inimeste vajadusi.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Toetasin komisjoni raadiospektripoliitika programmi, sest ma usun, et kõigil ELi kodanikel peaks 2020. aastaks olema juurdepääs kiiremale lairibaühendusele. Raadiospektripoliitika programm tagab digitaalse lõhe vähendamise selliste meetmete kehtestamisega, mis toovad kiirema veebiühenduse kõigile kodanikele ja ettevõtetele. See on eriti kasulik neile, kes elavad ELi maapiirkondades või kaugetes piirkondades, kus praegu on vähe internetiühendusi või pole neid üldse. See täiustatud võrgustik aitab kaasa ka Euroopa digitaalse majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmisele lootuses arendada välja uuendusmeelne ja loominguline keskkond, mis võib edendada tulevasi edusamme digitaaltehnoloogias.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Ülekandesagedused on riiklik vara. Seepärast peaksid Euroopa õigusaktid, otsides nende sageduste kasutamisel Euroopa ühishuvi, austama liikmesriigi suveräänsust. Teisest küljest on Slovakkia huvid kooskõlas teiste siinsete liikmesriikide huvidega. Nii kodanikud kui ka ettevõtted saavad kasu kõrge kvaliteedi ja kiire andmeedastuse eesmärgil vabastatud sagedusribade kasutamisest. Siin on oluline kooskõlastus Euroopa tasandil, sest internetitehnoloogiaid riigipiirid ei piira ja nendest saadav kasu suureneb koos kasutajate arvuga. Selle ettepaneku eesmärk on teha niipea kui võimalik algust vabastatud sageduste küsimuse lahendamisega, et anda Euroopale eelis võrreldes teiste tugeva majandusega riikidega. See toob juurde uusi töökohti, loob uusi teenuseid ja meelitab Euroopasse investeeringuid.

Raport: Carlo Casini (A7-0173/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Lissaboni lepingu ratifitseerimisega suurendati parlamendi volitusi ja parlament on nüüd peaaegu kõikides valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. Selle tulemusel on parlament nüüd veelgi enamate lobistide tähelepanu keskmes. Parlament ja komisjon on nende sündmuste ja põhiseadusega seotud tausta tõttu ja läbipaistvusega seotud kohustuste kohaselt otsustanud luua ühise registri nende organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ja kontrollimiseks, kes osalevad liidu poliitika kujundamises ja rakendamises, ning seda registrit hallata. Nimetatud muudatusettepanekutes nõutakse Euroopa Parlamendi kodukorra muutmist, mida selle raportiga tehaksegi.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Viimastel nädalatel on arutatud palju lobistide rolli üle Euroopa Parlamendis. Alates sellest, kui nelja parlamendiliiget süüdistati selles, et nad liba-lobistidelt vastutasuks muudatusettepanekute esitamise eest raha vastu võtsid, on institutsioon püüdnud selgitada ja reformida eeskirju, mis hõlmavad lobistide tegevust parlamendis. Parlamendiliikmete suhteid huvirühmadega on kaua ümbritsenud kahtluse vari – sellest ka esimese lobistide registri loomine 1996. aastal. Seda registrit, kus lobistid end registreerima peavad, reformitakse praegu. Vabatahtlik registreerimisprotsess on tegelikult kohustuslik, kuna üksnes registreeritud lobistidele antakse parlamendile juurdepääs. Samuti tunnen heameelt selle üle, et vastu on võetud „seadusandlik jalajälg”; mõte avaldada nende inimeste nimed, kellega on raportite koostamisel kohtutud, on minu arvates täiesti normaalne läbipaistvusmeede. Kahetsusväärne on aga see, et nõukogu, erinevalt komisjonist, ei ole algatusega ühinenud.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa Parlamendi kodukorda on Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri loomise tõttu vaja muuta. Tahaksin rõhutada, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist suurendati parlamendi volitusi ja parlament on nüüd peaaegu kõikides valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. Seetõttu on parlament üha suurema hulga lobistide huviorbiidis. Lobistidel on samuti oluline osa avatud ja pluralistlikus dialoogis ning nad on oma ülesannete täitmisel parlamendiliikmete jaoks tähtis teabeallikas. Parlament ja komisjon on läbipaistvusega seotud kohustuste kohaselt otsustanud luua ühise registri nende organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ja kontrollimiseks, kes osalevad liidu poliitika kujundamises ja rakendamises, ning seda registrit hallata. Registri puhul tuleb arvestada parlamendiliikmete õigust täita oma ülesandeid piiranguteta ning see ei tohi takistada nende valijate pääsu parlamendi ruumidesse.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin poolthääle, sest usun, et kõik meetmed, mille eesmärk on parlamendi töö läbipaistvuse edendamine ja suurendamine, on tervitatavad. Lissaboni lepingu ratifitseerimisega suurendati parlamendi volitusi ja parlament on nüüd paljudes valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. Seetõttu on parlamendi tööle hakanud tähelepanu pöörama veelgi enam lobiste, kes tegutsevad parlamendiliikmete jaoks olulise teabeallikana. Seepärast on mul hea meel ettepaneku üle luua ühine register nende organisatsioonide ja üksikisikute kontrollimiseks, kes osalevad liidu poliitika kujundamises ja rakendamises, ning hallata seda registrit.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Esitatud kodukorra muudatus on vastuseks viimastel kuudel paljastatud korruptsioonile, mis avastati, kui parlamendiliikmed nõustusid uurivate ajakirjanike lavastatud ettepanekuga. Võimatu on kiita heaks, et parlamendiliikmed ei allu avalikkuse kontrollile seoses huvidega, mida nad peaksid oma rollis kaitsma, vaid avaldatavale survele ehk sellele, kes neile survet avaldab. Seepärast tunnen suurt heameelt, et võetakse kasutusele lobistide ja lobitöö organisatsioonide ühine register. Euroopa Komisjon on sellise registri juba kasutusele võtnud ja niisiis Euroopa Parlament lihtsalt laiendab selle kohaldamist parlamendiliikmetele, ametnikele ja teistele Euroopa Parlamendi töötajatele. Register hakkab sisaldama nende isikute ja lobistide vahelist teavet ja on üldkasutatav. Sarnane süsteem toimib juba USA kongressis ja sealne kogemus näitab, et see on tundlik korruptsioonivastane meede. Olen veendunud, et registri laiendamine inspireerib ka Tšehhi Vabariigi parlamenti. Registri kasutuselevõtt Tšehhis annaks Tšehhi poliitika arengule otsustava panuse.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Ühise läbipaistvusregistri loomine on kindlasti oluline samm, mida Euroopa kodanikud on väga oodanud. ELi institutsioonid, olenemata sellest, kas valitud või mitte, teevad otsuseid, mis mõjutavad kodanike igapäevaelu. Demokraatlikus süsteemis, mille poole EL püüdleb, on täiesti loomulik, et otsustamisprotsessis on väga läbipaistev.

See ühine läbipaistvusregister teeb ka lobistide jaoks küsimused lihtsamaks, sest annab praeguse kahe registreerimisvahendi asemel ühe. Teisest küljest tuleb möönda, et see register ei ole korruptsiooniprobleemide lahendamiseks piisav vahend. Nii või teisiti, ma ei usu, et registri peamine eesmärk on ainult korruptsiooniga võidelda, kuna korruptsioonijuhtumeid on siiski olnud väga vähe.

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvusparteid esindavad Euroopa Parlamendi liikmed ei jäänud sellel hääletusel erapooletuks mitte seetõttu, et me ei soovi läbipaistvust, vaid seepärast, et need ettepanekud on ebapiisavad ja poolt hääletamine oleks tähendanud ebapiisavate sätete kinnitamist.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan seda otsust, sest see aitab Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise ühtse läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppe sõlmimisega märkimisväärselt kaasa läbipaistvuse tugevdamisele. Esindusdemokraatias on oluline, et liidu institutsioonid on suutelised looma esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi ning seda pidama.

Tänu parlamendi Lissaboni lepingu kohaste volituste suurenemisele on saanud läbipaistvuse huvides oluline parlamendi ja komisjoni ühisregistri loomine ELi poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel osalevate organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ja jälgimiseks. Seepärast on vaja muuta parlamendi kodukorda, et kehtestada kõigi nende lobistide registreerimiskohustus, kes suhtlevad Euroopa Parlamendi liikmete, Euroopa institutsioonide ja nende töötajatega. See teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle sellele raportile, milles tehakse ettepanek, et huvirühmade register hõlmaks kõiki Euroopa institutsioone. Seni on akrediteeritud huvirühmadena Euroopa Parlamendis rohkem kui 1700 organisatsiooni ja komisjonis 3900 organisatsiooni. Kui soovitakse tehnilist laadi teemal arvestatavaid märkusi teha, otsitakse tavaliselt teavet inimestelt, kellel on nendes küsimuses kõige rohkem teadmisi. See on alati nõnda olnud ja jääb nii ka edaspidi. Huvirühmadel on seadusandlikus töös kasulik ja oluline roll tingimusel, et ollakse läbipaistvad. Et seda saavutada, kehtestatakse vastuvõetud raportis uued eeskirjad ja luuakse „läbipaistvusregister”, mis on komisjonile ja parlamendile ühine. Kodanikud leiavad kõikehõlmava kontaktisikute andmekogu Euroopa institutsioonides. See ühtne teabesüsteem lihtsustab erihuvide esindajate registreerimist olenemata sellest, kas nad on kaubanduslikest või mittekaubanduslikest organisatsioonidest. Parlament soovib eelkõige ka seda, et raportite lõpus mainitaks kõiki parlamendi ja huvirühmade asjassepuutuvaid kohtumisi. Mul on kahju, et registreerimine ei ole kohustuslik, kuid nagu öeldakse: „Chi va piano va sano”.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri loomise tõttu, sest läbipaistvuspõhimõte peaks hõlmama kõiki, kes otsustamisest ha ELi poliitika rakendamisest osa võtavad.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Parlamendi ja komisjoni vahel sõlmitud läbipaistvuse kokkuleppest tingitud ühine läbipaistvusregister toob kaasa kodukorra muutmise, et see hõlmaks uut olukorda ja toimiks parlamendi peamises õiguslikus vahendis Olles hääletanud selle kokkuleppe sõlmimise poolt, tahaksin toetada ka menetluslikke muudatusi.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Läbipaistvus on kodanike õigus ja aitab kaasa Euroopa institutsioonide – parlament, komisjon ja nõukogu – usalduse säilitamisele. Selles raportis, mille on koostanud Carlo Casini, käsitletakse vajadust muuta Euroopa Parlamendi kodukorda parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri loomise tõttu. Pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist on parlament peaaegu kõigis valdkondades kaasseadusandja. Seega on parlament koos komisjoniga otsustanud luua ühise registri nende üksikisikute ja organisatsioonide registreerimiseks ning kontrollimiseks, kes mõjutavad mingilgi viisil ELi poliitika kujundamist ja rakendamist. Läbipaistvus on tõepoolest Euroopa institutsioonide toimimiseks ülioluline ja sellest on tihti puudus. Euroopa avalikkus ei nõua esindajatelt head läbipaistvust mitte üksnes teoorias, vaid eelkõige praktikas. EL peab läbipaistvuse asjas eeskuju näitama. Niisiis on mul hea meel raportööri esitatud muudatusettepanekute üle muuta parlamendi kodukorda kooskõlas esimeeste konverentsi 2010. aasta 18. novembri koosolekul tehtud otsusega.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Parlamendi kodukorra muutmise ettepaneku eesmärk on luua parlamendi ja komisjoni ühisregister ELi poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel mis tahes viisil osalevate organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ja jälgimiseks ning seda registrit hallata.

Parlament lõi ja käivitas olemasoleva süsteemi, millel ettepanek põhineb, 1996. aastal. Sel ajal oli parlament esimene ELI institutsioon, kes sellega hakkama sai, kusjuures komisjon võttis sarnaste eesmärkidega süsteemi vastu 2008. aastal. Süsteemi muudetakse protsessi jooksul, mida ei saa eraldada hiljutistest probleemidest, mis hõlmasid väidetavat lobitööd, mis on parlamenti mõjutanud. Seekord esitatud väited keskenduvad siiski parlamendi uutele volitustele pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Institutsioonide läbipaistvus, nende toimimine ja nende esindajate tehtud otsused peaksid olema demokraatia olemuslik osa. Seepärast on meetmed, mis seda läbipaistvust suurendada aitavad, tervitatavad ja vajalikud. Siiski pole selge, et see on kõigi siin esitatud muudatusettepanekute tulemus. Kuigi me toetame mõningaid esildatud meetmeid, jälgime nende rakendamist eesmärgiga hinnata nende tulevasi tulemusi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on seotud parlamendi ja komisjoni ühisregistri loomise ja haldamisega ELi poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel osalevate organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ning jälgimiseks.

Põhinedes olemasolevatel süsteemidel, mille parlament 1996. aastal ja komisjon 2008. aastal lõi ja käivitas, püüab see käsitleda teatavaid hiljutisi probleeme, kuigi seda põhjendatakse raportis Euroopa Parlamendile pärast Lissaboni lepingu jõustumist antud uute volitustega.

Mõned raporti aspektid on positiivsed, kuid meil on teiste muudatusettepanekute suhtes tõsiseid kahtlusi. Me toetame suuremat läbipaistvust, kuid alati pole selge, et see on kõigi vastuvõetud muudatusettepanekute eesmärk. Eks me näe, kuidas seda tulevikus rakendatakse.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Lissaboni lepingu ratifitseerimisega suurendati parlamendi volitusi ja parlament on nüüd peaaegu kõikides valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. Seetõttu on parlament üha suurema hulga lobistide huviorbiidis. Lobistidel on samuti oluline osa demokraatliku süsteemi aluseks olevas avatud ja pluralistlikus dialoogis ning nad on oma ülesannete täitmisel parlamendiliikmete jaoks tähtis teabeallikas.

Parlament ja komisjon on nende sündmuste ja põhiseadusega seotud tausta tõttu ning läbipaistvusega seotud kohustuste kohaselt otsustanud luua ühise registri nende organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ja kontrollimiseks, kes osalevad liidu poliitika kujundamises ja rakendamises, ning hallata seda registrit.

Üks olulisi vajalikke parandusmeetmeid on täiustada eeskirju lobifirmade tegevusega seotud kuludest teatamise kohta. Kehtivad õigusaktid lubavad lobistidel tegelikest kuludest palju vähemaist teada anda. Sama oluline on läbipaistvus seoses rahaliste vahenditega, millest lobi- ja konsultatsiooniettevõte tulu saab.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Tunnustan Carlo Casinit tema suurepärase töö eest. Annan poolthääle tema ettepanekule luua lobistide ühisregister, et suurendada läbipaistvust Euroopa institutsioonides. Loodan siiski, et näiteks piirkondade esindajaid tunnustatakse nõuetekohaselt.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Arvestades asjaolu, et survegruppidel, olenemata sellest, kas nad esindavad era- või avalikke huve, on Euroopa asjades vaieldamatu roll, peab nende suhetes meie institutsioonidega rohkem läbipaistvust olema. Minu arvates peaks neil olema kohustuslik end läbipaistvusregistris registreerida. Toetan eelkõige „seadusandliku sõrmejälje” ideed, mis võimaldab registreerida parlamendiliikmetega kohtuvaid lobiste. Tõepoolest on ülioluline, et me teeksime kõik, mis meie võimuses, et tugevdada kodanike usaldust Euroopa institutsioonide toimimisse, ja see register meid selle poole selgelt viibki.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ma kiitsin selle dokumendi heaks, sest Euroopa institutsioonide ja Euroopa poliitiliste juhtide ning kodanikuühiskonna, kodanike ja esindusühenduste suhteid reguleeritakse ja ergutatakse Euroopa Liidu lepingus, eriti selle artikli 11 lõigetes 1 ja 2: 1. Institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. 2. Institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi. Lissaboni lepingu ratifitseerimisega suurendati parlamendi volitusi ja parlament on nüüd peaaegu kõikides valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. Seetõttu on parlament üha suurema hulga lobistide huviorbiidis. Lobistidel on samuti oluline osa demokraatliku süsteemi aluseks olevas avatud ja pluralistlikus dialoogis ning nad on oma ülesannete täitmisel parlamendiliikmete jaoks tähtis teabeallikas. Parlament ja komisjon on nende sündmuste ja põhiseadusega seotud tausta tõttu otsustanud luua ühise registri nende organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ja kontrollimiseks, kes osalevad liidu poliitika kujundamises ja rakendamises, ning seda registrit hallata. On märgitud, et eelkõige tuleb registri puhul arvestada parlamendiliikmete õigust täita oma ülesandeid piiranguteta ning see ei tohi takistada nende valijate pääsu parlamendi ruumidesse. Lisaks ei sekkuta registriga leppeosaliste pädevustesse ja õigustesse ega mõjutata nende korralduslikke volitusi.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Tunnen selle raporti üle heameelt. Lissaboni lepingu ratifitseerimisega suurendati parlamendi volitusi ja parlament on nüüd peaaegu kõikides valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. Seetõttu on parlament üha suurema hulga lobistide huviorbiidis. Lobistidel on samuti oluline osa demokraatliku süsteemi aluseks olevas avatud ja pluralistlikus dialoogis ning nad on oma ülesannete täitmisel parlamendiliikmete jaoks tähtis teabeallikas. Parlament ja komisjon on nende sündmuste ja põhiseadusega seotud tausta tõttu ning läbipaistvusega seotud kohustuste kohaselt otsustanud luua ühise registri nende organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ja kontrollimiseks, kes osalevad liidu poliitika kujundamises ja rakendamises, ning seda registrit hallata.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Parlament ja komisjon näitavad ühise läbipaistvusregistri loomisega lobistide ja teiste huvirühmade akrediteerimiseks head eeskuju. Sama oluline on, et nõukogu selle algatusega ühineks. Nõue, et parlamendiliikmed registreeriksid oma kohtumised lobistidega raporteile lisatud seadusandlikes küsimustes, on samuti oluline samm suurema läbipaistvuse poole, mida on vaja minevikus tekkinud sellist tüüpi olukordade vältimiseks.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma ei andnud poolthäält Carlo Casini ühise läbipaistvusregistri raportile. Arvan, et sellise registri loomine piirab vabadust, mis kõigil poliitikutel olema peaks. Kõik parlamendiliikmed võtavad oma otsuste ja seisukohtade eest poliitilise vastutuse. Neid sanktsioneerivad valijad.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Registri kohaldamisala hõlmab kogu tegevust, mille eesmärk on mõjutada otseselt või kaudselt Euroopa institutsioonide poliitika kujundamist või rakendamist ning otsustamisprotsesse. Registreerimist eeldatakse õiguslikust seisundist olenemata kõigilt organisatsioonidelt, kelle tegevus kuulub registri kohaldamisalasse. Põhiseaduskomisjonis rõhutasid paljud, olenemata parteilisest kuuluvusest, nõukogu süsteemi osaks saamise olulisust. Põhiseaduskomisjoni hääletus on oluline samm edasi, kuid meie töö läbipaistvusega jätkub. Toetan Carlo Casini raportit ja hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Mitte üksnes Euroopa Parlamendis, vaid ka Euroopa Liidus tervikuna on tohutu usalduse probleem. Kuigi parlament on lõpuks läbipaistvusregistris kokkuleppele jõudnud – kahtlemata tänu hiljutise lobitööga seotud skandaali survele –, pole sel registril jõudu. Peale selle, et dokumenteeritakse kogu ettevõtetele ja rahvusvahelistele äriühingutele tehtud töö, tuleb dokumenteerida ka huvirühmadele – organisatsioonidele ja ametiühingutele – tehtud tasustatud lobitöö.

Kodanikel on õigus läbipaistvusele, sest just nende kohustuslikud sissemaksed hoiavad seadusjärgsed huvirühmad alles. Täielik avalikustamine peaks palkade kõrval hõlmama ka tasusid, õhtusöögikutseid jms. Et need meetmed on samm edasi, hääletasin ma raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE) kirjalikult. – (RO) Ühise läbipaistvusregistri loomist ja läbipaistvusega seotud eeskirjade täiustamist Euroopa Parlamendis on vaja selleks, et suurendada kodanike usaldust parlamendi tegevusse ja tagada selle tegevuse vajalik läbipaistvus. Hääletasin mõlema Casini raporti poolt ja ootan huviga Euroopa Parlamendi läbipaistvust ja lobitöö reguleerimist käsitlevalt töörühmalt võimalikult jõulisi ettepanekuid.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu lepingus reguleeritakse ja ergutatakse Euroopa institutsioonide ja Euroopa poliitiliste juhtide ning kodanikuühiskonna, kodanike ja esindusühenduste suhteid. Lissaboni lepingu ratifitseerimisega suurendati parlamendi volitusi ja parlament on nüüd peaaegu kõikides valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. Seetõttu on parlament üha suurema hulga lobistide huviorbiidis. Lobistidel on samuti oluline osa demokraatliku süsteemi aluseks olevas avatud ja pluralistlikus dialoogis ning nad on seoses oma ülesannete täitmisega parlamendiliikmete jaoks tähtis teabeallikas. Siiski on hädavajalik luua registreerimis- ja jälgimismehhanismid. Seda arvesse võttes andsin poolthääle parlamendi kodukorra muutmise raportile, mille eesmärk on luua parlamendi ja komisjoni ühisregister ELi poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel mis tahes viisil osalevate organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ning jälgimiseks.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, milles käsitletakse parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri kokkuleppe sõlmimist. Eeldatakse, et kõik osalejad, kes mõjutavad otsustamist ja poliitika rakendamist Euroopa tasandil, ühinevad ühisregistriga, mis teeb kergemaks nii lobistide registreerimise kui ka juurdepääsu neid puudutavale teabele. Neile, kes ei registreeru, ei anta pikaajalist läbipääsuluba Euroopa Parlamenti. See on üksnes esimene samm Euroopa institutsioonide ja lobistide läbipaistvate suhete poole. Registreerimine peaks olema kohustuslik ja nõukogu peaks samuti selle kokkuleppega ühinema niipea kui võimalik.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu ratifitseerimisega sai parlament peaaegu kõigis valdkondades seadusandliku kaasseadusandja staatuse, mistõttu pööravad lobistid parlamendile suurt tähelepanu. Seda arvesse võttes ja läbipaistvuse huvides, millest sidusrühmade ja liidu institutsioonide vahelises dialoogis juhinduda tuleks, on parlament ja komisjon otsustanud luua ühisregistri nende üksikisikute ja organisatsioonide registreerimiseks ja kontrollimiseks, kes osalevad ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Selleks on vaja kodukorda muuta ja ma hääletasin muudatusettepanekute poolt.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Me peame võitlema läbipaistvuse eest Euroopa institutsioonides ning seoses sellega on mul hea meel komisjoniga saavutatud kokkuleppe üle, millega püütakse lõpuks luua Euroopa institutsioonide huvirühmade ühine register.

Tahaksin vaid teha ühe märkuse ja öelda, et mul on kahju, et nõukogu selle ühisregistriga ühinemast tõrgub. Kas on vaja vaadata tagasi ja kaitsta endiselt pigem läbipaistvuse puudumist kui avatust? Siiski on ka liikmesriikide esindajate kohustus anda teavet oma suhetest Euroopa kodanikega ja olla nendes suhetes läbipaistev. Mul on ka üks tulevikku vaatav soov. Arvan, et oluline on liikuda järk-järgult Ameerika süsteemi poole, millel on selja taga 65aastane kogemus ja mis põhineb huvirühmade keskse tähtsusega dokumentidel (nt kõigi üle 10 000 dollari suuruste lepingute kohta).

Lõpetuseks tahaksin öelda mõne sõna seadusandliku sõrmejälje kohta, mis on teoorias hea mõte, kuid praktikas mitte. Mitte seepärast, et see kahjustaks parlamendiliikmete sõltumatuse põhimõtet, vaid pigem selle pärast, et see tooks kaasa parlamendikomisjonides lõputud arutelud selle üle, miks eelistada kohtumisi just ühe ja mitte teise lobistiga ja kui sagedad need olema peaksid. Kokkuvõttes on oluline mõelda välja tõhus ja kindel süsteem. Oleme selle saavutamisest ikka veel väga kaugel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Kui Euroopa seadusandja õigusakti koostab ja vastu võtab, on kasulik kuulata eri sidusrühmade seisukohti. Et nende mõju suurust hinnata, tuleb kõik lobistid kohustuslikult kõigile institutsioonidele ühisesse registrisse kanda.

Äsja vastuvõetud tekst kujutab endast huvitavat esimest sammu eri tüüpi lobistide ja nende summade kindlakstegemise poole, mida nad kasutavad, et püüda mõjutada tehtavaid otsuseid. See peab edasi arenema. Ka nõukogu peaks osalema ühisregistris, mis tuleks teha kohustuslikuks ja mis peaks olema otsustamisprotsessi läbipaistvuse tagamisel dünaamiline vahend. See teenib Euroopa demokraatia huve.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu lepinguga püütakse tunnustada ja edendada Euroopa institutsioonide ja Euroopa poliitikute ning kodanikuühiskonna, kodanike ja esindusühenduste suhteid. Institutsioonid võimaldavad kodanikel ja neid esindavatel liitudel teha teatavaks oma seisukohad Euroopa Liidu kõikide tegevusvaldkondade suhtes ning nende seisukohtade üle avalikult arutleda. Eelkõige peavad institutsioonid esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

Lissaboni lepingu vastuvõtmine on suurendanud parlamendi volitusi ja parlament on nüüd peaaegu kõikides valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. Arvestades seda arengusuunda, on parlament ja komisjon otsustanud luua ühise registri nende organisatsioonide ja isikute registreerimiseks ja kontrollimiseks, kes osalevad liidu poliitika kujundamises ja rakendamises. Et võtta arvesse muudatusi parlamendiliikmete olemasolevates õigustes ja kohustustes ning nende uute õiguste ja kohustuste kehtestamist, toetab täna vastuvõetud resolutsioon vajadust muuta parlamendi kodukorda.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Esialgu olime me raporti vastu, sest sellega kohaldati lobistide ja riigiasutuste, sh ELi piirkondade esindajate suhtes samu eeskirju. Pärast meie taotlusi raportit siiski muudeti. Arvame, et õige on luua käitumisjuhend erasektori ühenduste ja ettevõtete esindajatele, kel on parlamendile juurdepääs, ja samuti usume, et õige on mitte kohaldada samu eeskirju kirikute, erakondade, ametiühingute ja riigiasutuste suhtes. Seepärast hääletasime poolt.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Casini raportis rõhutatakse, kui oluline on muuta Euroopa Parlamendi kodukorda ühise läbipaistvusregistri loomise tõttu. Andsin poolthääle raportile, mis kinnitab Euroopa institutsioonide läbipaistvuse olulisust, sest jagan seisukohta, et selle registri loomine aitab kontrollida kõiki organisatsioone ja isikuid, kes osalevad ELi poliitika kujundamisel ja kohaldamisel.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Toetasin tänast raportit, milles nõutakse lobistide ja huvirühmade ühisregistri loomist. See on esimene samm suurema läbipaistvuse poole nii Euroopa Parlamendis kui ka komisjonis. Läbipaistvusregister hõlbustab nende kodanike juurdepääsu, kes soovivad leida konkreetset teavet selle kohta, millised organisatsioonid ja üksikisikud suhtlevad nii parlamendiliikmete kui ka komisjoni ametnikega. Parlament on selgitanud, et nüüdsest peale on kohustuslik nende lobistide registreerimine, kes Euroopa Parlamendi liikmetega kohtuda tahavad. Mind julgustab komisjoni märguanne, et ta kaalub sellise registri kehtestamise korda, ja nõuan, et see kehtestataks viivitamata.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Carlo Casini raporti poolt. Euroopa institutsioonidesse puutuva tegevuse läbipaistvus – kuigi see sai hiljuti häbimärgi – on esindusühenduste nõuetekohaste, avatud suhete loomise seaduslikkuse eeltingimus ja põhitegur. Seepärast usun, et parlamendi ja komisjoni ühisregistri loomine, ühendamaks kogu teabe nende organisatsioonide ja üksikisikute kohta, kes institutsioonidega suhtlevad, mitte ainult ei ühtlusta bürokraatlikke menetlusi ühtse registreerimise sätestamisega, vaid on ka selge edusamm nimetatud lobistidega peetava üha avatuma ja läbipaistvama dialoogi poole.

Raport: Carlo Casini (A7-0174/2011)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. See on esimene samm suurema läbipaistvuse loomisel institutsioonide töös ja liidu avalikku haldust käsitlevate eeskirjade kooskõla tagamisel. Läbipaistvusregister – nagu seda nüüdsest peale kutsutakse – ei ole kohustuslik, ent üksikisikutest lobistid või lobitöö organisatsioonid on sunnitud end registreerima, kui nad Euroopa Parlamenti pääsuks luba soovivad. Registreeritud majandusüksused peavad deklareerima ka oma sissetulekuallikad ja huvid ning ka esitatud seadusandlikud ettepanekud. Sellega suurendatakse läbipaistvust ja antakse kõikehõlmavamat teavet nende üksikisikute või organisatsioonide kohta, kes Euroopa Parlamendi liikmetega teatavates küsimustes või seoses teatavate ettepanekutega ühendust võtavad. Usun, et peaksime jätkama kõnelusi nõukoguga, et nõukogu ühineks läbipaistvusregistriga ja see register saaks kõigi kolme institutsiooni ühisregistriks.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel on akrediteeritud huvirühmadena ligikaudu 4600 organisatsiooni. Lissaboni lepingu vastuvõtmisega suurendati parlamendi volitusi, mis teeb parlamendist nüüd peaaegu kõikides valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. See on tõmmanud isegi rohkemate huvirühmade esindajate tähelepanu.

Selles raportis, mille poolt ma hääletasin, järgitakse institutsioonidevahelist ühisruumi loomise kokkulepet lobistide ja teiste huvirühmade registreerimiseks ja kontrollimiseks komisjonis ning parlamendis. Eri institutsioonide vaheline ühisregister luuakse eesmärgiga aidata kaasa suuremale läbipaistvusele, mis eristab kodanikuühiskonda esindavaid ja riigiasutuste huvirühmi.

Läbipaistvuse huvides on sama oluline süsteemi loomine registreeritud organisatsioonide ja seotud õigusaktide eest vastutavate parlamendiliikmete kõigi kohtumiste kohustuslikuks deklareerimiseks ning see tuleks lisada sellekohastele raportitele või soovitustele. Sama oluline on see, et nõukogu selle registriga ühineks.

  Gerard Batten, John Bufton, David Campbell Bannerman and Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvusparteid esindavad Euroopa Parlamendi liikmed ei jäänud sellel hääletusel erapooletuks mitte seetõttu, et me ei soovi läbipaistvust, vaid seepärast, et need ettepanekud on ebapiisavad ja poolt hääletamine oleks tähendanud ebapiisavate sätete kinnitamist.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Parlamendi ja komisjoni ühisregistri loomine, et tuua ühte teabekeskusesse kokku kogu teave osalejate kohta, kes suhtlevad institutsioonidega, on edasisamm teel läbipaistvuse poole. Läbipaistvus poliitilistes institutsioonides on minu meelest avatud dialoogi jaoks kodanikuühiskonnaga ülioluline. Tegelikult on institutsioonide demokraatlikus elus olulisteks teguriteks tagamine, et arvamused ja teave teatavaks tehakse ja et neid vahetatakse avalikult ise valdkondades, milles liit tegutseb, ning tagades samal ajal, et registreeritaks ja kontrollitaks organisatsioone ja üksikisikuid, kes ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel aktiivset rolli mängivad.

Tahaksin siiski väljendada mõningaid reservatsioone. Ma ei ole nõus terve hulga osalejate – sotsiaalpartnerite ning kohalike, piirkondlike ja munitsipaalasutuste – väljajätmisega registri kohaldamisalast. Nende väljajätmine ei ole põhjendatud, sest neil osalejail on erihuvid ja neil on otsustamisel sama aktiivne roll nagu paljudel teistel esindusorganisatsioonidel. Samuti arvan, et nõutavat teavet tuleb selgemalt täpsustada, et see ei põhjustaks erinevaid tõlgendusi, nagu juhtub praeguses olukorras.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on seaduslikkuse eeltingimus. Me peame kontrollima, kuidas langetatakse otsused, mis neid mõjutab, ja lõpuks seda, kuidas vahendeid – st maksumaksja raha – eraldatakse. Seega on lobitöö reeglid lõppkokkuvõttes õiguspärasuse küsimus. Euroopa Parlament oli esimene Euroopa institutsioon, kes hakkas tegelema üha arvukamate üleeuroopaliste huvigruppide küsimusega, ja seepärast on vaja uurida selle arengu tagajärgi. Pärast Euroopa Parlamendi valimisi moodustati parlamendi ja komisjoni vahel uus töörühm, kes suutis 2010. aasta novembris võtta vastu läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppe projekti. Uue projekti kohaselt ei ole registreerimine kohustuslik, vaid praegu võimaldatakse pääs Euroopa Parlamendi ruumidesse üksnes registreeritud huvigruppide esindajaile. Ühine register tagab kõigi osalejate rühmade suurima võimaliku osalemise, muutes mittetulundusorganisatsioonide töö lihtsamaks. Usun, et ühine register on veel üks samm Euroopa Liidu institutsioonide suurema läbipaistvuse poole ja aitab samuti suurendada kodanike usku institutsioonide töösse.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, sest oluline on selgitada küsimusi ajal, mil huvigruppide roll tekitab Euroopa kodanike seas ikka veel suurt vaidlust ja vahel ka oletusi. Meil on siiski kahju, et organisatsioonide registreerimist ei ole kohustuslikuks tehtud, eriti kuna tegemist on de facto kohustusega end registreerida, et meie ruumidesse sisenemiseks kaarti saada. Teisest küljest oleme me võidelnud selleks, et tagada, et büroosid, kes esindavad kohalikke, piirkondlikke ja munitsipaalasutusi Euroopa institutsioonides, see meede ei mõjutaks – vastupidiselt sellele, mis oli kavandatud esialgses tekstis. Oleme arvamusel, et need struktuurid on demokraatlikult valitud organite töö otsene tulemus. Nad esindavad üldhuve ja seepärast tuleks neid eristada lobistidest, kes kaitsevad üksikisikute huve. Sellest hoolimata on see register oluline samm, sest paljudes valdkondades võib huvigruppide rolli ümbritseva läbipaistvuse puudumine olla tõeline demokraatiaprobleem.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) See kokkulepe on esimene samm, kuigi kahtlemata oluline samm, suurema läbipaistvuse poole, muutes tegelikult kohustuslikuks kõigi nende lobistide registreerimise, kes soovivad saada alatist sissepääsu parlamenti ja komisjoni, ja ka kogu sellise teabe registreerimise, millega määratletakse kõnealuse organisatsiooni õiguslik struktuur ja finantshuvid.

Sellega suurendab see register, kuhu kuuluvad organisatsioonid ja töötajad, kes osalevad ELi poliitika otsustamisel ja rakendamisel, kodanikuühiskonna ja liidu institutsioonide esindajate vahelise dialoogi läbipaistvust, kehtestades samal ajal siduvad meetmed, kui rikutakse kokkuleppe lisas esitatud käitumisjuhendit.

Loodan, et peagi tehakse teine samm, et kehtestada rangemad nõuded, mis tagavad sidususe ELi avalikus halduses ja selle institutsiooniliste eeskirjade tugevdamise.

Mul on kahju, et nõukogu ei ole ikka veel kokkuleppes osalenud ega läbipaistvusregistriga ühinenud, sest see mõjutab seda, kui tõenäoliselt saavutatakse vajalik läbipaistvuse tase kõigis ELi seadusandliku protsessi etappides. Tahaksin teile kõigile meelde tuletada, et poliitiliste institutsioonide läbipaistvuse tase on üha rohkem seotud nende õiguspärasusega.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on õiguspärasuse eeltingimus. Peaks olema lihtne kontrollida, kuidas langetatakse otsuseid, mis neid institutsioone mõjutavad, ja lõpuks ka seda, kuidas eraldatakse vahendeid, st maksumaksja raha. Seega on lobitöö reeglid lõppkokkuvõttes õiguspärasuse küsimus. Toetasin seda raportit, millega luuakse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheline ühine register (läbipaistvusregister). – Registri kohaldamisala hõlmab kõiki tegevusi, mis viiakse ellu eesmärgiga mõjutada otseselt või kaudselt Euroopa institutsioonide poliitika kujundamist või rakendamist ning otsustamisprotsesse. Registreerimist eeldatakse õiguslikust seisundist olenemata kõigilt organisatsioonidelt, kelle tegevus kuulub registri kohaldamisalasse. Selles kokkuleppes Euroopa Komisjoniga sätestatakse üksnes vabatahtlik registreerimine, kuigi ühisregistrisse kandmata lobistid ei saa enam pikaajalist sissepääsukaarti Euroopa Parlamenti. Järgmine samm on ühise registri laiendamine kõigile ELi institutsioonidele ja veenda komisjoni ning nõukogu, et nad selle kohustuslikuks muudaksid. Me vajame selgeid reegleid selle takistamiseks, et inimesed ja organisatsioonid mõjutavad ELi otsuste tegemist mitteläbipaistval viisil.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel Carlo Casini raporti üle parlamendile ja komisjonile ühise läbipaistvusregistri loomise kohta. Sellise avaliku registri kasutuselevõtt, kus lobistid end registreerima peavad, kui nad soovivad saada nendesse kahte institutsiooni sissepääsu, kujutab endast tõelist demokraatlikku edusammu kodanike hüvanguks. Seoses sellega on raportööride tulevane kohustus avalikustada huvigruppide nimed veel üks samm Euroopa Parlamendi täieliku sõltumatuse poole ning sellega tagatakse kõigi Euroopa kodanike huvide tasakaalustatud esindatus.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle sellele raportile, milles tehakse ettepanek, et huvigruppide nimekiri oleks kõigile erinevatele Euroopa institutsioonidele ühine. Seni on akrediteeritud huvigruppidena Euroopa Parlamendis rohkem kui 1700 organisatsiooni ja komisjonis 3900 organisatsiooni. Kui soovitakse tehnilist laadi teemal arvestatavaid märkusi teha, otsitakse tavaliselt teavet inimestelt, kellel on nendes küsimuses kõige rohkem teadmisi. See on alati nõnda olnud ja jääb nii ka edaspidi. Huvigruppidel on seadusandlikus töös kasulik ja oluline roll tingimusel, et ollakse läbipaistvad. Et seda saavutada, kehtestatakse vastuvõetud raportis uued eeskirjad ja luuakse „läbipaistvusregister”, mis on komisjonile ja parlamendile ühine. Kodanikud leiavad kõikehõlmava kontaktisikute andmekogu Euroopa institutsioonides. See ühtne teabesüsteem lihtsustab erihuvide esindajate registreerimist olenemata sellest, kas nad esindavad kaubanduslikke või mittekaubanduslikke organisatsioone. Parlament soovib eelkõige ka seda, et raportite lõpus mainitaks kõiki parlamendi ja huvirühmade asjassepuutuvaid kohtumisi. Mul on kahju, et registreerimine ei ole kohustuslik, kuid nagu öeldakse: „Chi va piano va sano”.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri loomise tõttu, sest läbipaistvuse põhimõte peaks hõlmama kõiki, kes otsustamisest ja ELi poliitika elluviimisest osa võtavad. Usun siiski, et see register peaks olema kohustuslik ja et seda tuleks laiendada kõigile Euroopa institutsioonidele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon tegi 2006. aastal ettepaneku luua komisjoni ja parlamendi lobistide ühine keskne register. 8. mai 2008. aasta täiskogul vastu võetud resolutsioonis väljendas parlament ettepaneku üle heameelt ja nõudis, et parlament, komisjon ja nõukogu sõlmiksid ühise registri kohta institutsioonidevahelise kokkuleppe. Lisaks sellele tegi Euroopa Parlament sel ajal ettepaneku pidada läbirääkimisi lobistide ühise käitumisjuhendi üle ja arutleda sanktsioonide üle, mida rikkumise korral kohaldada.

Selle kokkuleppe kohaselt võimaldatakse alatine sissepääs parlamendi hoonetesse vaid registreeritud huvigruppide esindajatele. Sellest hoolimata püüab ühine register tagada kõigi osalejate rühmade võimalikult suure osalemise, austades samas nende erinevaid või spetsiifilisi kohustusi. Registri kohaldamisalast jäetakse välja sotsiaalpartnerid, kirikud, erakonnad ning kohalikud, piirkondlikud ja munitsipaalasutused, võttes arvesse nende eripära.

Sellisele kokkuleppele oleks kasulik nõukogu liitumine. Usun, et parlament ja liikmesriigid peaksid seoses oma tegevuse läbipaistvuse ja eesmärkide selgusega eeskuju näitama.

Hääletasin poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Läbipaistvus on demokraatia alus. Üldsusel on sellele õigus ja see aitab kaasa Euroopa institutsioonide – parlament, komisjon ja nõukogu – usalduse säilitamisele. Selles Carlo Casini koostatud raportis käsitletakse institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist parlamendi ja komisjoni vahel ühise läbipaistvusregistri kohta. Tahaksin rõhutada, et parlament oli esimene institutsioon, kes analüüsis survegruppide küsimust, olles käivitanud 1996. aastal lobistide registri. 2006. aastal tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa läbipaistvusalgatuse raames komisjoni ja parlamendi lobistide kohta ühine keskne register. Läbipaistvus on tõepoolest sageli läbipaistvuse puudumises süüdistatud Euroopa institutsioonide toimimiseks hädavajalik. Euroopa avalikkus nõuab esindajatelt igakülgset läbipaistvust mitte üksnes teoorias, vaid – mis kõige olulisem – ka praktikas. Toetan läbipaistvusregistrit käsitleva kokkuleppe projekti vastuvõtmist praegusel kujul ja olen kindel, et see kujutab endast märkimisväärset sammu edasi Euroopa institutsioonide läbipaistvuse vallas ja aitab Euroopa integratsiooni avalikkuse seas kindlustada.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Alustagem raportis esitatud eeldusega, et „poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on õiguspärasuse eeltingimus. Peaks olema lihtne kontrollida, kuidas langetatakse otsused, mis neid mõjutab, ja lõpuks seda, kuidas vahendeid […] eraldatakse”. Institutsioonide ja nende esindajate tegevuse läbipaistvus ja selgus peaksid olema tõelise ja eheda demokraatia olemuslik osa.

Kahjuks teame, et hästi kõlavate sõnade ja tegude vahel on mõnikord suur vahe. Parlament oli esimene Euroopa institutsioon, kes võttis kõne alla üha arvukamate üleeuroopaliste huvigruppide küsimuse, olles käivitanud 1996. aastal huvigruppide esindajate registri.

Hiljem käivitas ka komisjon algatusi selles valdkonnas ja 2008. aastal moodustati parlamendi ja komisjoni töörühm. 2009. aastal kinnitas töörühm ühisdeklaratsiooni ja ettepaneku ühise käitumisjuhendi kohta.

2010. aastal kiitis uus töörühm heaks läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppe projekti, mis tagab kõigi osalejate rühmade võimalikult suure osalemise, austades samas nende erinevat või spetsiifilist identiteeti. Oluline on jälgida selle praktilisi tulemusi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis sätestatakse, et „poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on õiguspärasuse eeltingimus. Peaks olema lihtne kontrollida, kuidas langetatakse otsused, mis neid mõjutab, ja lõpuks seda, kuidas vahendeid […] eraldatakse”.

Siiski on teooria ja tegelikkuse vahel sageli suur lõhe, hoolimata sellest, et parlament oli esimene ELi institutsioon, kes hakkas tegelema üha arvukamate üleeuroopaliste huvigruppide küsimusega ja eelkõige selle arengu tagajärgedega õigusloomeprotsessi jaoks. Pärast mitmeid erinevaid raporteid ja põhjalikke arutelusid käivitas parlament 1996. aastal huvigruppide esindajate registri.

Vahepeal käivitas ka komisjon algatusi, moodustades 2008. aastal parlamendi ja komisjoni kõrgetasemelise töörühma. 2009. aastal kinnitas töörühm ühisdeklaratsiooni ja ettepaneku ühise käitumisjuhendi kohta. Pärast Euroopa Parlamendi valimisi moodustati parlamendi ja komisjoni vahel uus töörühm.

2010. aasta novembris sai töörühm kiita heaks läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppe projekti, mis tagab kõigi osalejate rühmade võimalikult suure osalemise, austades samas nende erinevat või spetsiifilist identiteeti.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on õiguspärasuse eeltingimus. Peaks olema lihtne kontrollida, kuidas langetatakse otsuseid, mis neid institutsioone mõjutavad, ja seda, kuidas eraldatakse vahendeid, st maksumaksja raha. Seega on lobitöö reeglid lõppkokkuvõttes õiguspärasuse küsimus.

Parlament oli esimene Euroopa institutsioon, kes hakkas tegelema üha arvukamate üleeuroopaliste huvigruppide küsimusega ja eelkõige selle arengu tagajärgedega õigusloomeprotsessi jaoks. Kuigi registreerimine ei ole kohustuslik, võib seda de facto pidada kohustuslikuks, kuna alaline sissepääsuluba parlamendi hoonetesse antakse ainult registreeritud esindajatele. Siiski on soovitatav, et tulevikus saavutatakse registreerimissüsteem, mis on kohustuslik ka de jure.

Ühine register tagab kõigi osalejate rühmade võimalikult suure osalemise, austades samas nende erinevat või spetsiifilist identiteeti. Uus nimetus „läbipaistvusregister” lihtsustab mittekaubanduslike organisatsioonide liitumist registriga. See on samm Euroopa Liidu institutsioonide suurema läbipaistvuse suunas ning ma loodan, et see aitab kaasa Euroopa integratsiooni suurema õiguspärasuse saavutamisele Euroopa kodanike seas.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) On ilmselge, et Brüsselis tegutseb aktiivselt rohkem kui 15 000 lobisti, kes püüavad mõjutada seadusandlikke tekste, mis seal vastu võetakse, ja et nad sekkuvad seadusandlikku protsessi kõigis etappides. Hoolimata asjaolust, et sellesse tegevusse suhtutakse Prantsusmaal väga negatiivselt, ei ole huvigruppide jaoks – olenemata sellest, kas nad on äri-, sotsiaalsed, ametiühingud vms – täiesti ebaseaduslik esitada oma seisukohti ja eriteadmisi, eriti vähem teadlikele riigiteenistujatele ja valitud esindajatele. Seepärast on mõistlik neil lobistidel ja nende esindajatel end registrisse kanda ning registris tuleks nimetada ka nende peamised rahastamisallikad, eelkõige juhul, kui need tulevad Euroopa Liidu eelarvest.

Registreerimine peaks lisaks nendele organisatsioonidele olema kohustuslik ka parlamendivälistele gruppidele, sealhulgas nendele, kes peavad täitma aluslepingutes sätestatud ülesannet (ametiühingud, kirikud, filosoofiat edendavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused jne), ja ka grupid, mis koosnevad osaliselt või täielikult parlamendiliikmetest, näiteks Iisraeli Euroopa Sõbrad, sest sel juhul tegutsevad nad huvigrupi, mitte parlamendiliikmena. Selles suhtes ei ole kokkulepe, mille üle me täna hääletame, läbipaistvuse vallas piisavalt põhjalik.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Pärast viimaseid sündmusi, mis on toonud esile lobitöö võimaliku kuritarvitamise, on ilmnenud, et veelgi vajalikum on suurendada läbipaistvust seoses huvigruppide tööga Euroopa institutsioonides. Parlamendis ja komisjonis registreeritud lobistide nimekirjade ühendamine kujutab endast esimest sammu Brüsselis tegutsevate lobirühmade ammendava registri koostamise ja seejärel kodanike suurema juurdepääsu poole demokraatlikule kontrollile ja tasakaalustatusele otsustamisprotsessis. Olen siiski võidelnud selle eest, et see meede ei mõjutaks asutusi, kes esindavad kohalikke omavalitsusi Euroopa institutsioonides. Tõepoolest, olen arvamusel, et need struktuurid on demokraatlikult valitud organite (linna-, valla- ja piirkondlikud volikogud) töö otsene tulemus. Nad esindavad üldhuve ja seepärast tuleks neid eristada lobistidest, kes kaitsevad üksikisikute huve. Lisaks loodan, et see register muutub kunagi kohustuslikuks ja sisaldab lobiste, kes tegutsevad Euroopa institutsioonides. Läbipaistvuse mõiste on Euroopa Liidu poliitika jaoks ülioluline ja seda tuleb laiendada nii, et see hõlmaks kõiki huvigruppe, kes selle poliitika elluviimisel osalevad.

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. – (IT) Ühise läbipaistvusregistri heakskiitmine pärast suurt häälteenamust põhiseaduskomisjonis on veel üks samm suurema läbipaistvuse poole parlamendi tegevuses. Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühine register, mis on avalik ja veebis kättesaadav, lihtsustab kodanike jaoks nende erinevate sidusrühmade kontrollimist, kellega parlament suhtleb.

Kokkulepet tuleb siiski veel täiustada, sest osalejate registreerimine on ikka veel vabatahtlik, kuigi see on eeltingimus institutsioonidesse sissepääsu saamiseks. Seepärast on järgmine eesmärk muuta registreerimine kõigi lobistide jaoks kohustuslikuks. Loodame samuti, et nagu teised Euroopa institutsioonid, järgib ka nõukogu parlamendi ja komisjoni juhiseid ja osaleb registris.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Väljendasin heameelt selle raporti üle, sest poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on õiguspärasuse eeltingimus. Peaks olema lihtne kontrollida, kuidas langetatakse otsuseid, mis neid institutsioone mõjutavad, ja lõpuks seda, kuidas eraldatakse vahendeid, st maksumaksja raha. Seega on lobitöö reeglid lõppkokkuvõttes õiguspärasuse küsimus. Saavutatud tulemus vastab Euroopa Parlamendi seatud eesmärgile enamikus olulistes aspektides. Esiteks, kuigi registreerimine ei ole kohustuslik – mis oli Euroopa Parlamendi eesmärk –, võib seda tegelikult pidada kohustuslikuks, kuna alaline sissepääsuluba parlamendi hoonetesse antakse ainult registreeritud huvigruppide esindajatele. Teiseks, ühine register tagab kõigi osalejate rühmade võimalikult suure osalemise, austades samas nende erinevat või spetsiifilist identiteeti. Uus nimetus „läbipaistvusregister” lihtsustab mittekaubanduslike organisatsioonide liitumist registriga. Kolmandaks annab uus mehhanism lisateavet, näiteks kõigis registriga seotud tegevustes osalevate inimeste arvu ja ELi rahaliste vahendite suuruse kohta, mille on saanud registreeritud isik. Register annab ka selgitusi selle kohaldamisalasse kuuluvate abikõlblike tegevuste ja kaebuste lahendamise korra kohta. Usun, et läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppe projekti vastuvõtmine oli hädavajalik. Ühine register on samm Euroopa Liidu institutsioonide suurema läbipaistvuse suunas, mis loodetavasti aitab kaasa Euroopa integratsiooni suurema õiguspärasuse saavutamisele liidu kodanike silmis.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendis on akrediteeritud huvigruppidena rohkem kui 1700 organisatsiooni ja komisjonis 3900 organisatsiooni. Need organisatsioonid on seni registreeritud kahes erinevas registris – üks kummagi institutsiooni jaoks. 2008. aastal nõudis parlament nende registrite ühendamist, et registri pidamist hõlbustada. Parlamendi ja komisjoni vahel jõuti institutsioonidevahelisele kokkuleppele eesmärgiga luua ühine register. Kokkulepe ootas kinnitamist ja pandi Euroopa seadusandlikus kogus hääletusele. Hääletasin selle teksti poolt, sest see võimaldab suuremat läbipaistvust huvigruppide tegevuses. On tõsi, et selle teksti kohaselt ei ole registris registreerumine kohustuslik, kuid parlament nõuab sellist registreerimist igalt organisatsioonilt, kes soovib tema ruume kasutada. Tekstis tehakse ka ettepanek võtta kasutusele nn seadusandlik näpujälg, nimetades kõigi õigusaktide lisades need huvigrupid, kes osalesid nende koostamisel. Ühine register tehakse veebis kättesaadavaks juunis.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on õiguspärasuse eeltingimus. Peaks olema lihtne kontrollida, kuidas langetatakse otsuseid, mis neid institutsioone mõjutavad, ja lõpuks seda, kuidas eraldatakse vahendeid, st maksumaksja raha. Seega on lobitöö reeglid lõppkokkuvõttes õiguspärasuse küsimus. Parlament oli esimene Euroopa institutsioon, kes hakkas tegelema üha arvukamate üleeuroopaliste huvigruppide küsimusega ja eelkõige selle arengu tagajärgedega õigusloomeprotsessi jaoks. Pärast mitmeid raporteid ja põhjalikku arutelu käivitas parlament 1996. aastal huvigruppide esindajate registri. Ühine register on samm Euroopa Liidu institutsioonide suurema läbipaistvuse poole, mis loodetavasti aitab kaasa Euroopa integratsiooni suurema õiguspärasuse saavutamisele liidu kodanike seas.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ükski survegrupp, kes esindab ärihuve, ei tohiks saada alalist sissepääsuluba Euroopa institutsioonidesse. Nende sissepääs Euroopa Parlamenti peab piirduma rangelt kohtumistega, mida neile on lubanud parlamendiliikmed ja fraktsioonid.

Kavandatud läbipaistvusregister ei ole midagi muud kui halduslik seadustamine. Sellega säilitatakse praegune olukord. Lobistidel on ees helge tulevik. Hääletan selle silmakirjaliku raporti vastu, mille ma hukka mõistan. Parem oleks panna need inimesed tunnistama oma isiklikke sidemeid meediaga ning ka enda sidemeid parlamentaarse tegevuse ja haldusega Euroopa Parlamendis.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Parlament ja komisjon näitavad ühise läbipaistvusregistri loomisega lobistide ja teiste huvigruppide akrediteerimiseks head eeskuju. Lisaks on kõigi lobistide, kes soovivad saada alatist sissepääsu parlamenti ja komisjoni, registri kohustuslik iseloom oluline samm selleks, et suurendada nende organisatsioonide ja Euroopa institutsioonide suhete läbipaistvust. Taas on meil kahju, et nõukogu nende meetmetega ühinenud ei ole.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Vabatahtlik register on täielik mõttetus ja läbipaistvust see ei suurenda. Lisaks ei ole ministrite nõukogu veel kaasatud, mis tähendab, et meiega pole isegi kõik olulisemad seadusandlikud organid ühinenud. Isegi kui nõukogu osaleks, jääks ikka alles piisavalt lünki. Väidetavalt töötab komisjoni avaldatud ametlike dokumentidega 1350 eksperdirühma. Nende nõuandvate organite liikmete identiteet, kes suletud uste taga kohtuvad, jääb rangelt hoitud saladuseks.

Komisjon pöörab nüüd rohkem tähelepanu endiste volinike tegevusele ajal, mil nad on äsja Brüsselist lahkunud. Kuid kas ka teises suunas on kehtestatud kontroll? Meil pruugib vaid mõelda hiljutisele liikumisele muusikatööstuse ühendusest autoriõiguse valdkonda. Kuna need meetmed on samm õiges suunas, hääletasin ma raporti poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetan täielikult meie täna tehtud otsust, mis käsitleb institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel ning ühist läbipaistvusregistrit.

Parlament on alates 1996. aastast pidanud huvigruppide registrit ning peaks selles suhtes teistele institutsioonidele eeskujuks olema. Euroopa Komisjon lõi oma lobistide registri alles 2008. aastal ja Euroopa Liidu Nõukogul ei ole ikka veel registrit. Euroopa Parlamendis tehtud otsusega ühendatakse lobistide ja huvigruppide registrid, mida praegu kaks eespool nimetatud institutsiooni eraldi peavad. Protsess toob kaasa suurema läbipaistvuse ja eelkõige lihtsustab juurdepääsu teabele, mida hoitakse ühes kohas. Ühise registri loomine on kasulik ka lobistidele, sest nad peavad end vaid ühe korra registreerima. Otsusega jäetakse läbipaistvusregistrist välja ka sotsiaalpartnerid, kirikud, erakonnad ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Lisaks esitatakse huvigrupid raporti või soovituse seletuskirjas, kui nad on saavutanud nõusoleku kohtumiseks parlamendiliikmega seoses mõne seadusandliku ettepanekuga. Minu arvates on see otsus oluline samm edasi läbipaistvuse suurendamisel ja ma ootan kannatamatult, et ELi Nõukogu ühise registriga liituks.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Institutsioonid pälvivad tunnustuse läbipaistvalt toimimisega. Selles konkreetses raportis, mille poolt ma hääletasin, seatakse aruandluskohustuse küsimus kohasele alusele. Kodanikel peab olema otsustamisprotsessis lihtne ja takistamatu juurdepääs huvigruppide mõjule ja tegevusele. On selge, et Euroopa Parlament oli esimene Euroopa institutsioon, kes hakkas tegelema suure arvu huvigruppide tekkimisega. Samuti on selge see, et parlamendi üha laieneva seadusandliku pädevuse tulemusel suureneb endiselt tuntavalt huvigruppide arv. Sellest tulenevalt on ühine register esimene ja oluline samm huvigruppide läbipaistva tegevuse kontrollimisel ja kaitsmisel.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on õiguspärasuse eeltingimus ja eetiline kohustus. Parlament oli esimene ELi institutsioon, kes hakkas tegelema üha arvukamate üleeuroopaliste huvigruppide küsimusega ja eelkõige selle arengu tagajärgedega õigusloomeprotsessi jaoks. Pärast mitmeid raporteid ja põhjalikke arutelusid käivitas parlament 1996. aastal huvigruppide esindajate registri. Komisjon avaldas 2006. aastal Euroopa läbipaistvuse algatuse, milles tehti ettepanek luua komisjoni ja parlamendi lobistide kohta ühine keskne register. Euroopa Parlamendi vastus komisjoni algatusele oli põhiseaduskomisjoni raport huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta. See resolutsioon võeti vastu 8. mai 2008. aasta täiskogu istungil. Seejärel oli töörühmal võimalik võtta 2010. aasta novembris vastu läbipaistvusregistri loomist käsitlev kokkuleppe projekt, kuna parlament oli oma põhieesmärgid saavutanud. Usun, et ühine register on samm Euroopa Liidu institutsioonide suurema läbipaistvuse suunas ja seega hääletasin ma raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Erinevate valdkondade huvigruppide tegevusel seoses liidu institutsioonidega – antud juhul parlamendi ja komisjoniga – on vaieldamatud eelised. See suurendab otsustamise jaoks olulise teabe mahtu ja annab teadmisi õiguspärastest huvidest, mis on väärt arvessevõtmist. Siiski on hädavajalik kaitsta ELi institutsioonide tegevuse läbipaistvust, et tagada lõpuks nende õiguspärasus ja pädevusala põhjalik arvessevõtmine, ilma et volitusi kasutataks vääralt. Seepärast on mul hea meel selle kokkuleppe sõlmimise üle, millega tehakse tegelikult kõigi lobirühmade, kes soovivad saada alatist sissepääsu parlamenti ja komisjoni, registreerimine kohustuslikuks ja mis tähistab otsustavat sammu ELi institutsioonide ja kodanikuühiskonna esindajate vahelises dialoogis.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Poliitiliste institutsioonide tegevuse läbipaistvus on õiguspärasuse eeltingimus. Alati ja igas olukorras peaks olema lihtne kontrollida, kuidas mis tahes otsus langetati, mis seda mõjutas, ja eelkõige seda, milliseid vahendeid – st maksumaksja raha – kasutati. Parlament oli esimene Euroopa institutsioon, kes lõi 1996. aastal lobistide registri. Täna vastu võetud resolutsioonis rõhutatakse asjaolu, et ühise registri loomine tagab kõigi osalejate rühmade võimalikult suure osalemise, austades samas nende erinevat või spetsiifilist identiteeti. See mehhanism annab olulist teavet, näiteks kõigis registriga seotud tegevustes osalevate inimeste ja organisatsioonide arvu ning ELi rahaliste vahendite suuruse kohta, mille on saanud registreeritud isikud.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Brüssel, mida mõned peavad Washingtoni järel teisel kohal olevaks lobistide mekaks, vajab nõuetekohaseid määrusi ning otsustajate ja erinevate huvigruppide vahelisi selgelt määratletud koostööpõhimõtteid. Me peaksime tuletama meelde, et lobitöö, mida erinevad sotsiaalsed rühmad tõlgendavad toetusena, on kaasaegse demokraatliku süsteemi nähtamatu osa.

Ütlema veel kord, et parlamendiliikmed on toetanud läbipaistvusregistri kasutuselevõttu. Ühine register suurendab läbipaistvust ELi institutsioonides. Ma teen samuti vahet survegruppide, valitsusväliste organisatsioonide ja valitsusasutuste esindajate vahel. Kahtlemata esindavad huvigrupid platvormi teabevahetuseks ning on kodanike ja ELi vaheline oluline suhtluskanal. Et see koostöö võimalikult tõhusaks muuta, nii et saavutatakse soovitud tulemused, peaks see olema reguleeritud ja läbipaistev.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – (SV) Otsus nn läbipaistvusregistri kohta ei ole piisavalt kõikehõlmav. Komisjoni register, mis nüüd parlamendi registriga ühendatakse, on vabatahtlik ja hõlmab väikese osa hinnanguliselt 15 000 lobistist Brüsselis. Registrist puudub oluline teave.

Minu arvates kujutab raport endast kindlaid, ehkki piiratud edusamme. Enne otsuse tegemist olnuks parem oodata ja vaadata, mida president Buzeki juhitav töörühm välja pakub.

Viimase kuu jooksul ilmsiks tulnud skandaalid rõhutavad asjaolu, et parlamendi reeglid on samuti ebapiisavad. Meil on vaja käitumisjuhendit, mis ei luba lobirühmade ettepanekute toetamise eest parlamendiliikmetele maksta. Ainsad inimesed, keda parlamendiliikmed peaksid esindama, on nende valijad. Liikmed ei tohiks esindada konkreetseid majanduslikke või religioosseid huve.

Arvan, et lobistid tuleks registreerida. Erandite tegemine teatavatele lobistidele tekitab kontrollisüsteemis lünki. Minu erakond nõudis valimiskampaania ajal, et lobistid registreeritaks kohustuslikus korras kõigi ELi institutsioonide ühises registris. Samuti nõudsime teabe andmist konkreetsete küsimuste kohta, mis lobistidele muret valmistasid. Register peaks sisaldama finantsteavet, sealhulgas nende lobitegevusega seotud kulutusi ja seda, kes seda tegevust rahastab. Vajalik on lobitegevuse käitumisjuhend. Lobistid, kes käituvad ebaeetiliselt, tuleb avalikustada, ja peab olema võimalik nende sissepääs keelustada. Meil peab olema kahekordne arvepidamine ametnike ja poliitikute kingituste, reiside ja lõunasöökide kohta. Teisisõnu peavad kingitusi deklareerima nii kingituse andja kui ka saaja. ELi ametnikel ei tohi olla võimalik hakata kahe aasta jooksul tegema vahetult lobisti tööd, millel on seos nende eelmise tööga. Lisaks tuleb avalikustada kogu ELi institutsioonide ja lobistide vaheline sissetulev ja väljaminev post. Lobistidel ei tohi olla võimalik nõuda konfidentsiaalsust.

Carlo Casini raport nendele nõuetele ei vasta.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Läbipaistvus on demokraatia oluline osa ja kodanike osalemise eeltingimus, mis teeb sellest hädavajaliku vahendi kodanike usalduse saavutamisel. Lisaks on läbipaistvusnõuetest tulenev aruandluskohustus kõikvõimalike kuritarvitamisvormide vältimise oluline vahend. Selles kokkuleppe projektis, milles käsitletakse läbipaistvusregistri loomist, võetakse arvesse kõiki olulisi nõudeid, mis tähendab, et ma sain kokkulepet tervikuna toetada. Järgmine samm peab olema selle uue registri eesmärkide täitmise jälgimine ja võitlus kõigi uute raskuste vastu, mis kohe ja selgelt esialgse kokkuleppe kohaselt esile kerkivad.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Lobitöö on õiguspärane tegevus. See on demokraatia oluline osa. Esindusdemokraatia saab toimida üksnes siis, kui kodanikud suhtlevad oma valitud esindajatega ja neil oma huvide eest seista paluvad. Sellest vaatenurgast ei ole oluline, kas kodanikud lähenevad poliitikutele üksikisikute, ühenduste, kaubandus- või tootmisettevõtetena. Seepärast ei tohiks ükski määrus piirata ühtegi kodanike põhiõigust. Siiski peavad põhjused, miks valitud esindaja otsustab üht huvi teisele eelistada, põhinema tema veendumustel, mitte isiklikul kasul. Euroopa Parlamendi liikmete töö läbipaistvus suhtlemisel inimestega, kes oma huvide eest seisavad, on vahend, mis ehk kõige paremini õigusaktide koostamisel korruptsiooni ära hoiab. Seepärast ma toetan kavandatud ühisregistrit, mille puhul võetakse arvesse huvigruppide erinevat iseloomu ja tehakse vahet nende vahel, kes teevad lobitööd eesmärgiga suurendada oma kasumit, ja nende vahel, kes pöörduvad valitud esindajate poole eesmärgiga ühiskonnale tervikuna suuremat hüve saavutada.

Raportid: Carlo Casini (A7-0173/2011), (A7-0174/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu ratifitseerimisega suurendati parlamendi volitusi ja parlament on nüüd peaaegu kõikides valdkondades seadusandliku tavamenetluse alusel kaasseadusandja. Seetõttu on parlament üha suurema hulga lobistide huviorbiidis. Lobistidel on samuti oluline osa demokraatliku süsteemi aluseks olevas avatud ja pluralistlikus dialoogis ning nad on oma ülesannete täitmisel parlamendiliikmete jaoks tähtis teabeallikas. Parlament ja komisjon on nende sündmuste ja põhiseadusega seotud tausta tõttu ja läbipaistvusega seotud kohustuse kohaselt otsustanud luua ühise registri nende organisatsioonide ja üksikisikute registreerimiseks ja kontrollimiseks, kes osalevad liidu poliitika kujundamises ja elluviimises, ning hallata seda registrit. Registri loomisel ja pidamisel toetutakse olemasolevatele süsteemidele, mis on rajatud ja kasutusele võetud Euroopa Parlamendis 1996. aastal ja komisjonis 2008. aasta juunis ning mida on täiustatud Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühise töörühma tulemustega, aga ka kogemustest lähtuvate täienduste ja sidusrühmade ettepanekutega. Töö läbipaistvuse suurendamise vallas peab jätkuma.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Poliitilised institutsioonid on usaldusväärsed vaid juhul, kui nad on läbipaistvad. Sellega antakse neile õiguspärasus, mida neil vaja läheb, et säilitada neile omane demokraatia. Seepärast ning arvestades õiguspärasuse küsimuse ja kodanike teavitamise olulisust Euroopa poliitika nõuetekohase toimimise jaoks, andsin ma poolthääle kokkuleppe projektile ühise läbipaistvusregistri loomise kohta.

Raport: Ashley Fox (A7-0074/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Siseturu tõrgeteta toimimine sõltub finantssüsteemi stabiilsusest ning Euroopa rahva ja tarbijate usaldusest finantsasutuste ja -tehingute vastu. Finantskriisi järel on selge, et tarbijakaitse kvaliteeti ja finantsteenuste sektori tagatisi on vaja tulemuslikult ja märkimisväärselt parandada, eelkõige seoses kontrolli ja järelevalvega. Vajame üldjuhtimissüsteemi, mis hõlmaks tõhusat ja piisavat riskijuhtimist, nõuetele vastavust, siseauditeerimist, strateegiaid ja tegutsemissuundi, menetlusi ja korda. See ühtviisi tähtis ja keeruline ülesanne on lahendatav viivitamatut või veidi hilisemat mõju avaldavate meetmete paketi abil. Nõukogu liikmete aruandekohustus peab olema selgelt määratletud ja seda tuleb praktikas mõistlikult täita, et mitte ohtu seada finantsasutuste valmisolekut haarata kinni ärivõimalustest – mis on nende töö tervitatav tahk – või nende käsutuses olevate inimressursside kvaliteeti. Raportis leitakse lahendused, seetõttu hääletan poolt.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Siseturu nõuetekohane toimimine sõltub finantssüsteemi stabiilsusest ning Euroopa kodanike ja tarbijate usaldusest finantsasutuste ja -tehingute vastu. Finantskriisi ajal varises kokku palju finantsasutusi ja selle eest maksid kõrget hinda maksumaksjad. Toetan komisjoni ettepanekut vaadelda kriitiliselt finantsasutuste ja finantssüsteemi üldist kindlust ning süsteemi korraldust ja järelevalvet, et vältida kriisi kordumist tulevikus ning tagada finantssektori vastavus reaalmajanduse vajadustele ja võimalikult kõrge sotsiaalse vastutuse ülesnäitamine.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Ashley Foxi raporti poolt. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöörina tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et lõpphääletusel saavutatud suurepärane tulemus tõstab taas esile fraktsioonide tiheda koostöö. Seega takistasime edukalt Euroopa Parlamenti võtmast vastu seisukohta, mis on liialt kallutatud äriühingu üldjuhtimist käsitlevate kohustuslike eeskirjade poole. On ülimalt tähtis, et meie fraktsioon toetab ülemaailmse finantskriisi lahendamisel tasakaalustatud käsitlusviisi. Seepärast peame vältima finantsasutustele tõkete sisseseadmist. Lõplikus raportis omistatakse suuremat tähtsust ja antakse suuremad volitused Euroopa järelevalveasutustele. Kõige tähtsam kompromiss on see, et põhimõte „järgi või selgita” ja kohustuslikud eeskirjad asetatakse võrdsetele alustele. Minu arvates tuleks eeskirjad kehtestada vaid siis, kui head tavad ei täida oma eesmärki. Põhimõttele „järgi või selgita” tuginev käsitlusviis on proportsionaalne ning seda saab kohaldada paljude finantsasutuste suhtes. Samas peab sellega siiski kaasnema korrapärane välishindamine ja asjakohane õiguslik järelevalve.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest sellega osaleb Euroopa Parlament arutelus vahendite üle, millega tagada Euroopa finantsasutustes tõhusam juhtimine. See arutelu on eriti tähtis selleks, et leida viisid, kuidas vältida 2008. aastal maailma tabanud finants- ja järgnenud majanduskriisi kordumist. Arvukate finantsasutuste kokkuvarisemine läks ja läheb endiselt maksumaksjatele kalliks maksma. Seetõttu tuleb uurida tekkinud probleemide põhjust. Vastusena komisjoni avaldatud rohelisele raamatule finantsasutuste juhtimise parandamise kohta pööratakse Euroopa Parlamendi raportis märkimisväärset tähelepanu vajadusele reguleerida rangemalt juhtide ametissenimetamise korda, sätestada nõukogu liikmete pädevus ja sobivustesti kriteeriumid ning nende sõltumatuse tagamise viisid. Raportis nõutakse nõukogu tasandil kohustuslike riskikomiteede loomist, finantsasutustelt taastumiskavade ja järelevalvearuannete avalikustamist, sisekontrolli süsteemi ajakohasuse ja toimimise kohta aastaaruande koostamist ning samasuguse hinnangu sisaldumist välisaudiitorite koostatud aastaaruandes.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades sellega, kui tähtis on meie finantssüsteemi stabiilsuse ja seega siseturu tõrgeteta toimimise jaoks Euroopa kodanike ja tarbijate usaldus finantsasutuste ja -tehingute vastu, rõõmustab mind komisjoni roheline raamat ja võimalus parandada äriühingute juhtimisstruktuuri kogu Euroopa Liidus. Euroopa finantsturu tõrgeteta ja jätkusuutliku toimimise tagamiseks tuleb astuda mitmeid samme. Et ära hoida finantskriiside esinemist tulevikus, on minu arvates kõige olulisem rakendada sihipärast käsitlusviisi, mis vastab reaalmajanduse vajadustele, ja poliitikat, kus on suurem roll sotsiaalsel vastutusel ja juhatuste koostatavatel riskihinnangutel.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle alternatiivsele resolutsiooni ettepanekule, milles käsitletakse äriühingu üldjuhtimist finantsasutustes, sest selles esitatakse ettepanekud, millega tagatakse äriühingute juhtimisstruktuuri parandamine kogu Euroopa Liidus, võttes arvesse, et finantssektor peab vastama reaalmajanduse nõuetele, aitama kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja näitama üles suuremat sotsiaalset vastutust.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Siseturu tõrgeteta toimimine sõltub finantssüsteemi stabiilsusest ning seega Euroopa rahva ja tarbijate usaldusest finantsasutuste ja -tehingute vastu. Seetõttu tuleb olemasolevad süsteemid, mis on osutunud ebapiisavaks, eelkõige kontrolli- ja järelevalvemehhanisme silmas pidades läbi vaadata ja tugevamaks muuta.

Seepärast valmistavad mulle heameelt rohelise raamatu järeldused ja tähelepanekud ning võimalus parandada finantsasutuste juhtimist kogu liidus. Samuti ühinen raportööriga üleskutses koostada komisjoni ettepanekute puhul kulude-tulude mõju hindamine, milles keskendutakse vajadusele säilitada konkurentsivõime ja aidata kaasa majanduskasvule. Sellepärast on hädavajalik leida riskide vähendamiseks mehhanismid ja lahendused ning alustada püsivat dialoogi järelevalveasutuste, audiitorite ja institutsioonide vahel.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ülemaailmne finantskriis, mis sai alguse Lehman Brothersi panga pankrotistumisest 2008. aasta sügisel ja riskilaenudest – USA hüpoteeklaenude ebaõnnestunud väärtpaberistamisest –, tekitas väga tõsiseid kahtlusi finantsasutuste tugevuse suhtes. See sundis nii liikmesriikide kui ka Ameerika Ühendriikide valitsust süstima finantssektorisse riigi vahendeid suurusjärgus, mis moodustas ligikaudu 25% sisemajanduse koguproduktist. Kõnealune olukord tingis selle, et komisjon seadis oma 4. märtsi 2009. aasta teatisega sisse tõelise kava finantsturgude õigusraamistiku ja järelevalvekorra reformimiseks. Praegu kogetavat majandus- ja finantskriisi arvesse võttes ei ole kunagi liiast mitmekordistada seoses finantssektoriga oma jõupingutusi. Alustada tuleks äriühingu üldjuhtimisest, mille puhul ei võeta kliente (säästjaid, hoiustajaid jne) enamasti arvesse. Seetõttu tunnen heameelt komisjoni rohelise raamatu üle ja toetan selles esitatud ettepanekuid, mis võiks ja tuleks lisada Euroopa uue järelevalvesüsteemi raames finantssüsteemi tugevdamiseks vastu võetavatesse määrustesse. Seepärast annan poolthääle raportile äriühingu üldjuhtimise kohta finantsasutustes ja loodan, et sellest raportist on arvestatav kasu nende tugevamaks muutmisel.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis pööratakse tähelepanu mõnele tähtsale küsimusele ja asjaolule, näiteks sellele, et finantssektor peaks vastama majanduse vajadustele, aitama kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja näitama üles suuremat sotsiaalset vastutust, ning öeldakse, et finantskriisi ajal varises kokku palju finantsasutusi ja selle eest maksid kõrget hinda maksumaksjad.

Ent pärast nende väidete esitamist ei tooda raportis välja kõiki esitatud asjaoludega kaasnevaid tagajärgi, vaid tehakse lihtsalt paar juhuslikku tähelepanekut. Raportööril taandub kõik või peaaegu kõik kulunud väidetele, mis käsitlevad tõhusat ja piisavat riskijuhtimist hõlmava juhtimissüsteemi loomist, eeskirjade jõustamist, mõnede finantsturgudel ja -asutustes osalejate käitumise eetilisust ja muud sellist.

Oleme teadlikud, et mõnel kõnealustest suunistest võib olla finantssüsteemi toimimise märgataval ja ajutisel parandamisel suur roll. Sellegipoolest on ilmne, et need ei suuda muuta süsteemi kõige olulisemaid tahke – selle jätkusuutmatust, röövellikku iseloomu ja rõhu panemist spekulatsioonidele, mille peamine eesmärk on suurendada kasumit.

Raportis jääb täielikult käsitlemata keskne küsimus – riik peab leidma selles valdkonnas uuesti oma koha ehk võtma finantssektori tagasi ning taastama avaliku ja demokraatliku kontrolli all selle sotsiaalse rolli.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ainukesed tähtsad mõtted, mida sellest raportis võib leida, on seotud tunnistamisega, et „finantssektor peaks vastama reaalmajanduse vajadustele, toetama jätkusuutlikku majanduskasvu ning näitama üles võimalikult kõrget sotsiaalset vastutust” ning et finantskriisi ajal varises kokku palju finantsasutusi ja selle eest maksid kõrget hinda maksumaksjad. Selles väidetakse isegi, et mõned finantsinstitutsioonid ja -asutused ei mõistnud oma riskide iseloomu, ulatust ja keerukust.

Ent raportis ei tehta siiski tarvilikke järeldusi, vaid piirdutakse üksnes küsimustega, mis käsitlevad mõne finantsturgudel ja -finantsasutustes tegutseva inimese käitumise eetilisust ning tõhusat ja piisavat riskijuhtimist hõlmava juhtimissüsteemi loomist, nõuetele vastavust ja muud sellist.

Ajapikku võib nendest ettepanekutest olla pankade tegevuse parandamisel loomulikult veidi kasu, kuid nendega ei muudeta süsteemi ärakasutavat iseloomu ega selle peamist eesmärki suurendada kasumit ja spekuleerimist. Seega ei peatuta raportis kesksel küsimusel – riiklikul ja demokraatlikul kontrollil kogu finantssektori üle.

Seepärast hääletasime vastu.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Finantsrisk on finantssektori eksisteerimise jaoks oluline, samavõrra on see tähtis sektori äriedu ja üldmajanduse kindluse tagamise seisukohast. Ometi on avalikkuse huvides riske piirata, et ära hoida süsteemikriisi. See ühtviisi tähtis ja keeruline ülesanne on lahendatav kaudset või otsest mõju avaldavate meetmete paketi abil.

Finantsasutusi peaks kohustama koostama igal aastal aruande oma sisekontrolli süsteemi ajakohasuse ja toimimise kohta ning nõukogud peaksid need aruanded vastu võtma. Finantsasutused peaksid pöörama rohkem tähelepanu riskiteadlikkust suurendavate meetmete rakendamisele, sest parem teave riskide kohta ühiskonna kõikidel tasanditel – ka töötajate seas – on riskijuhtimise parandamisel sageli otsustav.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Olles märganud – ja järgnevad kaunid sõnad on tsitaat – „väärtuste ja eetika puudumist mõne finantsturgude ja -asutuste tegevuses osaleja käitumises”, on Euroopa Parlament alustanud haletsusväärset ristiretke, et süstida sellesse sektorisse veidi eetikat. Sõna „ristiretk” kasutamine on siinkohal ehk väike liialdus. Oleks vast parem öelda, et on avaldatud vagalt mõningast lootust, et ehk võetakse lõpuks arvesse tarbijate ja töötajate huve. Raportis on armetut sonimist direktorite nõukogude sotsiaalse, kultuurilise ja soolise mitmekesisuse teemal (viited romade kvootidele, on nii?). Selles on mõned kõnealuses sektoris toimuvat sobimatut tasustamist käsitlevad ettepanekud, mis on Euroopa tasandil juba suures osas vastu võetud ja mille puhul oleksime suutelised märksa enamaks. Paiguti on juttu riskide kontrollimisest. Lühidalt – olete unustanud, et ettevõtted mängivad vaid vastavalt reeglitele, mille te olete nende jaoks kehtestanud.

Need reeglid, milles te põhimõtteliselt keeldute kahtlemast, on kapitali vaba liikumine riikide vahel, majanduse keskendamine finantstegevusele, lühiajaliste eesmärkide ületähtsustamine, väärtpaberistamine, keeruliste finantstoodete pakkumine, mis ei loo mingil kindlal viisil jõukust, ning riikidest võimsamategi ja kontrollile mittealluvate suurte rahvusvaheliste kontsernide moodustamine. Enne kui te ei asu selle süsteemi vundamendi juurde, ei õnnestu teil midagi muuta.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Hiljutine finantskriis mõjus kõige rängemalt tavatarbijatele. Mitme liikmesriigi valitsus on kasutanud maksumaksja raha, et aidata hädast välja pangad, kes on ajanud oma asju vastutustundetult. Ilma maksumaksja toetuseta oleksid sellised pangad kokku varisenud ja toonud sellega liikmesriikide eri majandussektorites kaasa kohutavaid tagajärgi. Nüüd, mil finantskriisi kõige hullem etapp on selja taha jäänud, ei tegutse pangad ega korralda oma tegevust ikkagi tarbijate parimates huvides. Finantsteenuste eksitav müük ning piisava pangapoolse toe puudumine ajutiste likviidsusprobleemidega klientidele ja väikeettevõtetele näitab, et reguleerivad asutused peaksid võtma tulemuslikumaid meetmeid, tagamaks, et finantsteenuste sektoris tegutsejad toetaksid oma kliente ja pakuksid tarbijatele ka üldiselt paremat kaitset. Seepärast hääletasin selle raporti poolt.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Pooldasin seda dokumenti, sest finantssektor peaks vastama reaalmajanduse vajadustele, toetama jätkusuutlikku majanduskasvu ja näitama üles võimalikult kõrget sotsiaalset vastutust. On märgitud väärtuste ja eetika puudumist mõne finantsturgude ja -asutuste tegevuses osaleja käitumises. Ettevõtte sotsiaalse vastutusena peavad finantsturud ja -asutused võtma arvesse kõigi kaasatud poolte, sealhulgas klientide, aktsionäride ja töötajate huve. Tõhus riskijuhtimine on üks tähtsamaid tegureid tulevaste kriiside ennetamiseks. Seetõttu tuleb luua kõigis finantsasutustes tõhus üldjuhtimissüsteem, mis hõlmaks piisavat riskijuhtimist, nõuetele vastavust, siseauditeerimist (ja kindlustusandja korral kindlustusmatemaatilisi toiminguid), strateegiaid ja põhimõtteid, menetlusi ja korda. Minu arvates tuleks luua kohustuslikud riskikomiteed või samaväärsed töörühmad. Me ei tohiks võtta ebaproportsionaalseid riske.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Finantskriis on toonud esile äriühingute seniste juhtimispõhimõtete ebatõhususe. Nüüd on väga tähtis toimunust õppust võtta, et vältida sarnase olukorra kordumist tulevikus. Äriühingute üldjuhtimine areneb pidevalt ning just finantssektor peab edendama tõsiseid ja jätkusuutlikke majandusstrateegiaid. Peame säilitama finantsasutuste vastupidavuse, stabiilsuse ja konkurentsivõimelisuse, et nad saaksid aidata kaasa majanduskasvule. Seoses sellega leian, et äriühingu tõhusal üldjuhtimisel tuleb arvestada võrdselt nii kõigi sidusrühmade huvidega kui ka finantssüsteemi stabiilsusega. See võimaldab turul optimaalselt toimida ning suurendab tarbijate usaldust finantsasutuste ja -tehingute vastu.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – See raport valmistab mulle heameelt. Kõnealuse rohelise raamatu eesmärk on teha järeldusi ülemaailmsest finantskriisist, mis sai alguse Lehman Brothersi panga pankrotistumisest 2008. aasta sügisel USA hüpoteeklaenude ebaõnnestunud väärtpaberistamise tagajärjel. Üleilmastunud maailmas välja arendatud uusi rahastamisvahendeid silmas pidades vaadeldakse rohelises raamatus kriitiliselt finantsasutuste ja finantssüsteemi üldist kindlust ning süsteemi korraldust ja järelevalvet, et vältida kriisi kordumist tulevikus. Äriühingute üldjuhtimise tugevdamine on Euroopa Komisjoni kavandatud finantsturureformi ja kriisiennetamise programmi keskmes. Sellega seoses nendib komisjon, et paljude osaliste süsteemse tegutsemise tõttu tuleb finantsteenuste sektoris arvestada äriühingute üldjuhtimisel võrdselt nii muude sidusrühmade (hoiustajate, säästjate, elukindlustuspoliisi omanike jne) huvidega kui ka finantssüsteemi stabiilsusega.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – Vilets äriühingute üldjuhtimine finantsasutustes ja eriti pankade hämar maksekultuur olid põhielemendid, mis lõid tingimused finantskriisi tekkimiseks. Euroopa Parlamendi leiboristidest liikmed toetasid seda raportit, milles nõutakse tänu parlamendikomisjoni menetluse käigus tehtud muudatustele komisjonilt meetmete võtmist, et tõsta standardeid, mis puudutavad äriühingute üldjuhtimist finantsasutustes. Need nõuded hõlmavad paremat ülevaadet ettevõtte võetavatest riskidest, rangeid standardeid ettevõtte nõukogu liikmete sõltumatuse ja mitmekesisuse kohta, mis hõlmavad muu hulgas paremat soolist tasakaalu, ning eelkõige tasustamise läbipaistvust, et sidusrühmad ja avalikkus saaksid nõuda pankadelt aruandmist. Et Ühendkuningriigi konservatiivide juhitud valitsus on pannud eelmise leiboristliku valitsuse koostatud läbipaistvust käsitlevad õigusaktid kalevi alla, on mul hea meel, et lisati minu ettepanek kehtestada selline nõue Euroopa Liidu tasandil.

Euroopa Parlamendi leiboristidest liikmed olid vastu raportööri muudatusettepanekutele, mis oleks meie komisjoni esitatud raportit nõrgestanud, kuna need hõlmasid muu hulgas tagasihoidlikumat nõuet seoses naiste esindatusega, aeglasemat graafikut maksereformiga seotud meetmete jaoks ja vähem teavet töötajate tasustamise kohta. Euroopa Komisjon peab nüüd oma konsultatsioonid lõpule viima ja esitama sujuvalt kaugelepürgivad ettepanekud selle tagamiseks, et finantsasutuste üldjuhtimine mitte ei hõlbustaks kriise, vaid aitaks neid tulevikus ära hoida.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutine finantskriis suurendas vajadust vaadelda vastutustundlikumalt finantsasutuste juhtimisega seotud moraalseid küsimusi. Finantsasutuste direktorite ja juhtide tasustamise poliitikas peavad valitsema eetilised ja moraalsed põhimõtted, mis ei võimalda tekkida lähiminevikust tuttavatel olukordadel, kus maksti ettevõtte juhtimise eest preemiaid vahetult enne ettevõtte pankrotistumist või sattumist tõsistesse raskustesse. Euroopa Liidul peab olema tulemuslik, sotsiaalne, keskkonnasäästlik ja kaugelenägev mudel, mille puhul arvestatakse kõigi ehk ettevõtete, sidusrühmade ja töötajate huve.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Resolutsiooni eesmärk on tugevdada äriühingu üldjuhtimist, mis on komisjoni arvates finantsturureformi ja kriisiennetamise programmi põhielement. Ma ei ole sellega nõus, sest see võib kaasa tuua korruptsiooni ja rikkumiste sagenemise. Hääletasin vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Äriühingute üldjuhtimise sisseseadmisega võib suureneda Euroopa kodanike usk finantssüsteemi stabiilsusesse, kuid turud reageerivad omaenda mehhanismide kasutuselevõtmisega ja alahinnata ei tohi ka reitinguagentuuride rolli. On täiesti arusaamatu, et kodanikud peavad pankade päästepakettide kinnimaksmiseks püksirihma koomale tõmbama, samas kui need samad pangajuhid, kes palusid meeleheitlikult abi, maksavad nüüd omale miljonitesse eurodesse ulatuvaid preemiaid. Pankade päästmise ajal tehti liiga vähe, et olla valmis selliseks etteaimatavaks sündmuste käiguks. Samas anti paljudele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mida Euroopa Liit ülistab paberil kui majanduse liikumapanevat jõudu, saatuslik löök, sest Baseli kokkulepete põhjal eelistasid pangad oma rahast kinni hoida, selle asemel, et laenata seda ettevõtetele. Panganduskriis peegeldas ka isereguleeriva turu müüdi kokkuvarisemist.

Aasia kriisi ajal sai selgeks, et reguleerimine on mõistlik ettevaatusabinõu. Jääb üle vaid oodata, et näha, mil määral uued kontrolli- ja järelevalvemeetmed jõustuvad. On tehtud palju vigu ning hämmastavalt vähe on olnud eetikat, moraali ja sündsustunnet, lisagem veel huvide konfliktid. Raportiga liigutakse õiges suunas, ent mõnes valdkonnas ei ole see piisavalt konkreetne, mistõttu hoidusin hääletamisest.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis, milles käsitletakse äriühingu üldjuhtimist finantsasutustes, sätestatakse hulk meetmeid rakendamiseks finantsasutusi juhtivates ettevõtetes. Lühidalt on eesmärk teha järeldusi ülemaailmsest finantskriisist, mis sai alguse Lehman Brothersi panga pankrotistumisest 2008. aasta sügisel seoses USA hüpoteeklaenude ebaõnnestunud väärtpaberistamisega. Selle olukorra kordumise vältimiseks teeb Euroopa Parlament ettepaneku, et paljude osaliste süsteemse tegutsemise tõttu tuleb eriti finantsteenuste sektoris arvestada äriühingute üldjuhtimisel võrdselt nii muude sidusrühmade (hoiustajate, säästjate, elukindlustuspoliisi omanike jne) huvidega kui ka finantssüsteemi stabiilsusega. Kõige tähtsam kavandatud meetmetest on objektiivsete pädevuskriteeriumite väljatöötamine, et hinnata kandidaatide sobivust kontrolliga seotud ametikohtadele, võttes arvesse finantsasutuste olemust, keerukust ja suurust. Tahaksin väljendada oma poolthäälega toetust sellele meetmete paketile, lootuses, et komisjoni ja nüüd Euroopa Parlamendi esitatud meetmetest piisab, et vältida olukorda, mida kogesime 2008. aasta sügisel ja mille tagajärgi on Portugali inimeste igapäevaelus ikka veel näha.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin vastu järgmistel põhjustel. Raportis ei tunnistata, et 2007.–2008. aasta finantskriis oli oma olemuselt süsteemikriis ehk teisisõnu et see oli tingitud viisist, kuidas finantssüsteem on korraldatud. See tähendaks nõustumist, et süsteemi korraldus mõjutab tugevalt finantsettevõtete direktorite otsuseid, ükskõik kui suurt läbipaistvust neilt nõutakse. Näiteks ei võeta raportis omaks, et kommertspankade võime teenida spekulatiivsete rahaliste investeeringutega tulu oli kriisi puhul väga kaalukaks teguriks. Sellel korralduslikul küsimusel raportis ei peatuta. Mingid riskide nõukogud ega direktorite pädevuskriteeriumid ei aita ära hoida neid kahjulikke tagajärgi, mis on sellel, kui kasumi nimel spekuleeritakse perekondade säästudega. Finantsturgude niinimetatud karjavaim on möödapääsmatu nähtus ja toob kaasa spekulatiivsed mullid, mis hiljem lõhkevad.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ükski turg, kus finantsasutustel on keskne roll, ei saa toimida ilma kindluseta, et selle eri ettevõtjad tegutsevad nõuetekohaselt. Seetõttu on vaja luua tasakaal, milles võetakse ühelt poolt arvesse nende asutuste vabadust oma äri ajada, mis on peamiselt nende eraasi, ja teiselt poolt majanduslikku mõju, mis võib olla järjekordsel finantssüsteemi kriisil reaalmajandusele ja kõikide kodanike kui ühiskonna liikmete elule. Hiljutise finantskriisi põhjuseid analüüsides näeme vajadust leida mehhanisme, et kontrollida investeerimisriske, nõukogude koosseisu ja direktorite tasustamist ning edendada sel moel avaliku ja erasektori järelevalveasutuste koostööd ja tagada nende sõltumatus. Et selles resolutsioonis esitatakse ettepanekud neis eri valdkondades, hääletasin poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olime sunnitud lõpuks erapooletuks jääma. Meie muudetud resolutsiooni ettepanek, millele olime koos sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooniga alla kirjutanud ja mille eesmärk oli anda resolutsioonile tugevam regulatiivne toime, lükati tagasi. Raportööri muudatusettepanekud resolutsiooni nõrgendada võeti see-eest vastu. Vastu võeti ka raport, mis sisaldas väga segaseid sõnumeid. Fraktsiooni EPP põhitegija selles küsimuses (Othmar Karas) oli meie poolel. Talle kui IV CRD (kapitalinõuete direktiivi) raportöörile antakse ülesanne tegeleda äriühingu üldjuhtimise eeskirjadega finantsasutustes ehk algatusraporti järelmeetmetega. Tema fraktsioon, eeskätt aseesimees Worthman-Kool, vedas teda (taas) alt. Lootkem, et tegelikku õigusakti, mille eelnõud on oodata juulikuus, käsitletakse hoolikamalt ja kindlameelsemalt.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Kõige olulisem paljastus on finants- ja majanduskriisi puhul see, et meie süsteem on äärmiselt ablas. Finantssektor ei keskendunud mitte üksnes lühiajalisele kasumile, vaid õõnestas ka püüdlusi luua jätkusuutlik majanduskasv. Raport sisaldab tähtsaid järeldusi, mida peame tegema sellest finantskriisist seoses riskide, direktorite nõukogude, järelevalveasutuste, sidusrühmade ja tasustamisega. Seepärast hääletasin selle raporti poolt.

Resolutsiooni ettepanek B7-0291/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt, sest mitmepoolne kaubandussüsteem on endiselt kõige tõhusam raamistik ausa ja õiglase rahvusvahelise kaubanduse saavutamiseks. Seepärast peab liit pöörama suurt tähelepanu sellele, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha arengukava üle peetavatel läbirääkimistel jõutaks tasakaalustatud tulemuseni. Kõnealune leping on kaalukas seetõttu, et India majandus on maailma suuruselt seitsmes. Ometi tuleb mainida ka seda, et vaatamata sealsele püsivale majanduskasvule püsib tohutu ebavõrdsus visalt edasi. Tahaksin rõhutada vajadust tagada, et vabakaubandusleping ei piiraks India valitsuse vajalikku suutlikkust vaesuse ja ebavõrdsuse probleemi lahendamiseks. Vabakaubandusepingu lõppversioon peaks sisaldama siduvat riikidevahelist vaidluste lahendamise mehhanismi, sätteid vahendamise kohta mittetariifsete tõkete küsimustes, dumpinguvastaste meetmete ja hüvitise saamise õiguste kohta ning üldist kaitseklauslit, mis põhineb üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XX ja XXI artiklil. See toob ühtlasi esile vajaduse, et komisjon lisaks vabakaubanduslepingusse jõulised ja tõhusad kaitseklauslid ning nõuaks läbirääkimiste ajal Indialt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ratifitseerimist.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle sellele tähtsale resolutsioonile, milles käsitletakse ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste seisu. India on Euroopa Liidu oluline kaubanduspartner – 2000. aastal oli riik kaubanduspartnerite seas 17. kohal ja tõusis 2010. aastaks kaheksandaks. Peale selle on India riik, kes saab üldiste tariifsete soodustuste süsteemist kõige rohkem kasu. EL importis soodustollimääraga või tollimaksu nullmääraga Indiast hinnanguliselt 19,9 miljardi euro eest, mis moodustas 83% koguimpordist Indiast. Mõlemad pooled loodavad saada märkimisväärset kasu tollitariifide kaotamisest ning teenusekaubanduse ja asutamisõiguse liberaliseerimisest, ent mina jagan resolutsioonis väljendatud pettumust seoses vabakaubanduslepingut käsitlevate läbirääkimiste edenemise aeglusega. Mõlemad pooled peavad pingutama kõigest väest selle nimel, et sõlmida 2011. aasta lõpuks ulatuslik, kaugelenägev ja kooskõlastatud vabakaubandusleping, sest selle lepingu alusel saab luua võimalused suurendada ELi ja India kaubandust, investeeringuid ja ärisidemeid. Vabakaubanduslepinguga kasvaks kogu eksport ja import nii Euroopa Liidu kui ka India jaoks. Olen nõus resolutsioonis väljendatud seisukohaga, et kui ELi ja India majanduskoostöö aluseks on ühiste põhiväärtuste süsteem, võib see koostöömudel saada standardiks koostööle teiste riikidega.

  Antonello Antinoro (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetasime resolutsiooni ja esitasime komisjonile küsimuse, sest meie arvates on see teema ajal, mil naftahinnad on olnud paaril viimasel kuul kõigi aegade kõrgeimad, väga oluline. Paljude kalalaevade, eriti väikeste kalalaevastike jaoks on muutunud väljakannatamatuks olukord, kus nende väljaminekud naftahinna tõusu tõttu pidevalt suurenevad, sageli isegi sedavõrd, et nad ei teeni enam ühelgi püügihooajal tulu. Nõudes, et miinimumtoetust suurendataks kolmeks järgmiseks aastaks 30 000 eurolt 60 000 eurole, tahame edastada jõulise sõnumi asjaomasele sektorile, kus viimastel aastatel on toimunud eelkõige ühise kalanduspoliitika ja uute piiravate meetmete jõustumise tõttu väikese- ja keskmisemahuliste püügiviiside kärpimine või isegi väljasuretamine. Märkida tuleks ka seda, et muudes sektorites, näiteks põllumajanduses, on juba võetud meetmeid hõlbustamaks selle hinnatõusuga toimetulemist. Seetõttu võivad paljud inimesed arvata, et see abi – ja ärgem unustagem, et seda antakse liikmesriigi, mitte ELi tasandil ja seega sõltub see iga liikmesriigi rahalistest vahenditest – toob kaasa ebavõrdse konkurentsi, kuid tegelikult oleks see vaid väike kergendus sektorile, mis on järjest suuremas hädas.

  Kader Arif (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa parempoolsete esitatud resolutsiooni vastu, sest selles toetatakse ultraliberaalset kujutlust Euroopa Liidu ja India kaubandussuhetest. Parempoolsed olid järjekindlalt vastu muudatusettepanekutele, mille ma esitasin sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel selleks, et välistada avalike teenuste liberaliseerimine, mõista kindlalt hukka laste töö ning nõuda õiguslikult siduvaid klausleid ettevõtete ühiskondliku vastutuse kohta ja kinnipidamist põhimõttest „võrdse töö eest võrdne tasu” ka indialaste puhul, kes tulevad tulevikus Euroopasse ja siin tööle asuvad. Kompromissi saavutamine oli võimatu, erimeelsused olid ilmsed ja ületamatud. Vaid minu fraktsiooni esitatud resolutsioonis ning Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaa Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud resolutsioonides pakutakse välja edumeelne kujutlus Euroopa Liidu ja India kaubandussuhetest. Ei ole kahjuks üllatav, et see ei suutnud vastu panna parempoolsetest koosnevale Euroopa Parlamendi enamusele.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt. Pärast rohkem kui kolme aasta pikkuseid vabakaubanduslepingu alaseid läbirääkimisi on Euroopa Liit ja India jõudnud määrava tähtsusega etappi, kus viiakse läbirääkimisi lõpule kõige kaalukamates sektorites. Edasiste läbirääkimiste käigus on siiski tähtis käsitleda mõnda olulist küsimust. Minu arvates tuleb pöörata märkimisväärset tähelepanu Euroopa kõige tundlikumatele sektoritele, näiteks tööstusele, põllumajandusele ja teenustele. India on üks maailma suurimatest majandusjõududest, mille teenusesektor kasvab väga kiiresti. See riik on väga huvitatud juurdepääsust ELi teenuste turule ning seepärast tuleb hinnata põhjalikult, milline võib olla vabakaubanduslepingu mõju ELi teenusesektorile (ja muudele tähtsatele sektoritele) ja tööhõivele. Peame tagama kõikidel läbirääkimise etappidel ka selle, et tulevane kaubanduspoliitika viiakse ellu Euroopa Liidu eesmärkide raames, mis hõlmab muu hulgas sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standarditega seotud siduvaid kohustusi.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Soovin teile meelde tuletada, et aastatuhande kaheksanda arengueesmärgi kohaselt tuleb luua ülemaailmne arengupartnerlus, mis hõlmab avatud, eeskirjadepõhise, prognoositava ja mittediskrimineeriva kaubandus- ja finantssüsteemi kehtestamist. Selle eesmärgi saavutamisel on määravaks arenenud riikide soov avada oma turud arenguriikidele, kelle hulka kuulub ka India. See võimaldab Euroopa Liidul anda oma osa sellistes valdkondades nagu säästev areng, vaesuse kaotamine ja inimõiguste kaitsmine. ELi ja India vabakaubanduslepingut käsitleva reolutsiooni vastuvõtmine aitab meil teha sammu edasi aastatuhande arengueesmärkide täitmise poole.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Minu meelest on kahetsusväärne, et Euroopa Komisjon otsustas mitte oodata seni, kuni Euroopa Parlament on võtnud vastu oma raporti Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta, vaid võttis nõuks edasi liikuda ja anda Indiale volituse pidada läbirääkimisi investeerimist käsitleva peatüki üle. Olukorras, kus Euroopa Parlamendil on kaalukas roll ELi tasandi investeerimispoliitika kujundamisel, oleks tavapärane Euroopa seadusandjaga rahvusvaheliste läbirääkimisvolituste küsimuses konsulteerida. Komisjon peab vastama nii ruttu kui võimalik Euroopa Parlamendi esitatud nõudmisele määratleda selgelt investeerimisperiood, et sätted investeeringute kaitse kohta ei vähendaks poolte suutlikkust väljastada sundlitsentse. Pealegi on siduvast riikidevahelisest vaidluste lahendamise mehhanismist kasu vaid sedavõrd, et see annab välisinvestoritele õiguse algatada Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste ja India valitsuse vastu kohtumenetlusi rahvusvahelisel tasandil, samas kui kohalikel investoritel on võimalus vaid oma riigi kohtusse pöörduda. See olukord võib kahjustada liikmesriikide algatusi seoses keskkonna-, sotsiaal- ja fiskaalvaldkonna õigusaktidega. Vabakaubandusleping peaks olema kõige tähtsam kõikidest lepingutest, mille üle on seni läbirääkimisi peetud. Seepärast poleks paha pöörata sellele rohkem tähelepanu.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti vastu. Me tahame Euroopa Liidu ja India vabakaubanduslepingut, mis aitaks edendada säästvat arengut ning millega kaasneksid selged klauslid ILO standardite, keskkonnanormide ja ettevõtete ühiskondliku vastutusega seotud kohustuste järgimise kohta. Et parempoolsed need nõuded tagasi lükkasid, on äärmiselt kahetsusväärne. Mõistame hukka ka selle, et Euroopa Parlamendi parempoolsed lükkasid tagasi muudatusettepaneku, mille eesmärk oli tagada Euroopa ja India töötajate võrdne kohtlemine. See ei ole kahjulik üksnes India töötajatele, see on väga ohtlik ka Euroopa töötajatele. Me ei tohi nõustuda teenuste liberaliseerimise ja sotsiaalse dumpinguga, millega tahetakse tuua alla Euroopa palkade tase. Liiatigi ei tohi Euroopa Liit unustada oma aluspõhimõtteid. Lissaboni lepingus on sätestatud, et kaubanduspoliitikaga tuleb aidata kaasa säästvale arengule, vaesuse kaotamisele ja inimõiguste kaitsmisele.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Mis puudutab Euroopa Liidu ja India vabakaubanduslepingut, siis otsustasin hääletada oma fraktsiooni esitatud resolutsiooni poolt, sest mulle tundus see teiste fraktsioonide esitatud resolutsioonidest tasakaalukam. Resolutsioonis, mille on koostanud Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, rõhutatakse Indiaga vabakaubanduslepingu sõlmimise tähtsust, ent juhitakse samas tähelepanu selles riigis püsivale ebavõrdsusele ja vajadusele lisada lepingusse mõned klauslid inimõiguste, sotsiaalsete õiguste ja keskkonnalaste õiguste kohta.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Tänapäeva maailma suurim demokraatlik riik on tulvil paradokse ja ebavõrdsust, mis on selle riigi tuhandete aastate pikkuse ajaloo jooksul endale ilmselt hõlpsasti sobiva koha leidnud. Ehkki kõige äärmuslikum vaesus ei ole kuhugi kadunud, on ühtviisi tõsi, et rikkusevood on andnud Indiale silmatorkavama koha rahvusvahelisel areenil ning näidanud, et selle riigi majandus ja ühiskond edenevad ja uuenevad kiiresti ja tulemuslikult.

Euroopa Liidu ja India vabakaubandusleping võiks olla õnnestunud kokkuvõte viimasel ajal süvenenud kaubandussidemetele. Loodetavasti näevad Euroopa Liit ja India ühiste väärtuste jagamise kõrval edaspidigi vaeva selle nimel, et teineteist paremini mõista ja et sellest sügavamast teineteisemõistmisest, nagu ka sellest lepingust tõusvast võimalikust tulust, kasu saada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekus käsitletakse Euroopa Liidu ja India vabakaubanduslepingut. Euroopa Liidu ja India kaubandussuhted on väga tähtsad, sest EL on India peamine kaubanduspartner ja suurim välisinvestor. Lisaks on Euroopa Liit ise India välisinvesteeringute peamine sihtkoht ja peab seetõttu seadma edaspidigi esmatähtsaks mitmepoolse kaubandussüsteemi, mis on soodne arenguriikidele. On tõsi, et India on riik, kes saab üldiste tariifsete soodustuste süsteemist kõige rohkem kasu. Võttes arvesse Euroopa Liidu ja India strateegiliste suhete tähtsust ning selliste teemade säilitamist, mis on seotud põllumajanduse, inimõiguste austamise (eelkõige laste tööga), keskkonnakaitsega ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sotsiaalküsimusi ja autoriõigust käsitlevate soovituste järgimisega, on kõik tingimused loodud, et hääletada selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See vabakaubandusleping on kõige laiaulatuslikum leping, mille üle Euroopa Liit on seni läbirääkimisi pidanud. Sellel on oma kindel sisu, ent lisaks algatatakse sellega ka avaram mõttevahetus vabakaubanduse, selle ülesannete, eesmärkide ja tagajärgede teemal.

Vabakaubandus on üks neoliberalismi alustalasid, mis tekkis 1970. aastatel niinimetatud Washingtoni konsensuse alusel tähtsa osana kapitalistliku süsteemi reaktsioonist struktuurilisele kriisile, mis endast tollal – nagu praegugi – tunda andis. See oli maailma juhtivate riikide võimalus laiendada oma imperialistlike eesmärkide raames kontrolli turgude üle ja suruda peale uusi tõhusamaid töötajate ärakasutamise viise, asetades selleks omavahelisse konkurentsiolukorda eri riikide ja piirkondade tööjõu. See tõi kaasa töö- ja elutingimuste üldise taseme alanemise. Eesmärk oli saavutada uued tingimused, et kapitalistid saaksid jätkata raha kokkukuhjamist. Nii on see endiselt.

Tagajärjed on ilmselged – töölisi ja nende õigusi survestatakse ning väga erineva arengutasemega tootmissüsteemide vaheline konkurents kipub suurendama ebavõrdsust ning muutma tugevad tugevamaks ja nõrgad nõrgemaks.

Sama saatus ootab seda lepingut.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Maailma kaubanduse liberaliseerimine ja dereguleerimine on nõrgendanud märgatavalt nõrgima majandusega Euroopa Liidu liikmesriikide, näiteks Portugali tootmissektoreid, mida juhitakse Euroopa suurte äriringkondade huvide kohaselt.

Seistes sel valitud teel silmitsi kohutavate tagajärgedega, ei astu EL sammu tagasi, vaid näitab jätkuvalt märke soovist tormata pea ees edasi.

Just selles kontekstis peame analüüsima kõnealust lepingut, mis on kõige laiaulatuslikum leping, mille üle Euroopa Liit on seni läbirääkimisi pidanud.

Vajame kiireid ja põhjalikke muudatusi praegusesse kaubanduspoliitikasse, et võtta arvesse iga Euroopa Liidu liikmesriigi eripärasid. Ühtlasi vajame seda, et rahvusvahelise kaubanduse suunitlus oleks pigem täiendav kui konkurentsi pakkuv. See on vajalik selleks, et luua ausad ja õiglased majandussuhted, mis toovad kasu mõlemale poolele, teenivad rahvaste ja riikide arengu huve ning ei ole tulusad vaid käputäiele finantsasutustele ja -ettevõtetele.

Mitmetahuline kriis, millega me praegu rinda pistame, nõuab uusi põhimõtteid majandus-, sotsiaal-, energeetika ja keskkonna valdkonnas ning kaitsta tuleb ka iga riigi õigust toota säästvalt. Vabakaubandus – üks neoliberalismi alustalasid – muudab selle ilmselgelt võimatuks.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Nagu te meile pidevalt meelde tuletate, on ühise välispoliitika ülesanne täita Euroopa Liidu üleilmseid eesmärke, mis on määratletud eelkõige asutamislepingu artiklis 3 ja kus on selgelt kirjas vaesuse kaotamine. Kõik need aastad, mil te olete sõlminud vabakaubanduslepinguid kõikvõimalike maailma riikidega – eeskätt nendega, kes tegelevad järjekindalt sotsiaalse, rahalise või keskkonnaalase dumpinguga –, olete te aga vaid loonud vaesust kõikidele nendele inimestele, kes kannatavad ettevõtete ebaõiglasest konkurentsist tingitud ümberpaigutamiste ja sulgemiste pärast. See Indiaga sõlmitav leping tähendab, et lähete veelgi kaugemale. Hüvasti Poola torumees, tere tulemast India arvutiprogrammeerija ja raamatupidaja!

Te kavatsete õigupoolest avada Euroopa turu arvukatele teenustele, mis on nimetatud teenustekaubanduse üldlepingu 4. tarneviisis – seda barbaarset terminit kasutatakse viitamiseks Bolkesteini direktiivi versioonile, mida kohaldatakse terves maailmas. Nagu on öelnud Prantsuse majandusteadlane, Nobeli preemia laureaat Maurice Allais, on vabakaubandus vastastikku kasulik vaid siis, kui see toimub võrreldava arengutasemega riikide vahel – lisaksin siia, et kui see toimub teatud kindlates valdkondades ja riikide strateegilised sektorid jäävad kaitstuks. Vastasel juhul ei ole selles mängus kunagi võitjat. Meil on olnud nüüdseks juba pikka aega üks ja ainus kaotaja – Euroopa.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Kiitsin dokumendi heaks, sest Euroopa Liit on India suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas. Mõlemad pooled loodavad saada olulist kasu tollitariifide kaotamisest, teenusekaubanduse ja asutamisõiguse liberaliseerimisest ning kinnitavad oma kindlat valmidust alandada tariife ning jätkata asutamisõiguse ja teenuskaubanduse liberaliseerimist. Turulepääsu takistavad mittetariifsed kaubandustõkked, nagu töötervishoiu- ja tööohutusnõuded, ning tehnilised tõkked, koguselised piirangud, vastavuse hindamise menetlused, kaubanduse kaitsemehhanismid, tolliprotseduurid, riigimaksud ning rahvusvaheliste normide ja standardite vastu võtmata jätmine. Euroopa Liit ja India peavad andma lubaduse kiirendada vabakaubanduslepingu läbirääkimisi ning teha olulisi ja tõhusaid edusamme edasipüüdliku, tasakaalustatud ja laiapõhjalise kaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimiseks. Mõlemad pooled peavad pingutama kõigest väest selle nimel, et sõlmida ulatuslik, kaugelenägev ja tasakaalustatud vabakaubandusleping 2011. aasta lõpuks. Lepingus tuleks arvesse võtta põllumajandustoodete kaubandusega seotud tundlikke küsimusi, kuid see ei tohiks takistada turu avamist vastastikuse täiendavuse valdkondades. Komisjon peab võtma asjakohaselt arvesse mis tahes kahjulikku mõju Euroopa põllumajandusele, eelkõige seoses turgude avamise, geneetiliselt muundatud organismide, piima, loomaliha, intellektuaalomandi kaitse ja päritolumärgistusega. Samuti peaks komisjon pidama läbirääkimisi tõhusate ja läbipaistvate hankesüsteemide üle ning India peaks kohaldama riigihankelepingute sõlmimisel läbipaistvaid ja ausaid menetlusi ning võimaldama Euroopa ettevõtetele juurdepääsu riigihankesüsteemidele.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidu ja India vabakaubanduslepingut käsitlevatel läbirääkimistel on tehtud suuri edusamme. Resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmisega väljendas Euroopa Parlament täna selgelt oma põhieesmärke. Seoses põllumajandusega on parlament keskendunud tundlikele valdkondadele, tõstnud esile sanitaar- ja fütosanitaarnormid ja toetanud tõhusaid kaitseklausleid. Ent intellektuaalomandi valdkonnas on teha veel palju.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt. Ükskõik millise vabakaubanduslepingu Euroopa Liit Indiaga sõlmib, ei tohi see mingil moel piirata India võimet toota geneerilisi ravimeid. Kui see leping peaks aga seda tegema, ei kannataks mitte üksnes India, vaid ka India odavatest ravimitest sõltuvad vaesed Aafrikas ja mujal.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Dokumendi üks tugev külg on see, et selles võetakse arvesse geneetiliselt muundatud organismide võimalikku kahjulikku mõju. Ent selles edendatakse Euroopa Liidu ja India vahelise teenusekaubanduse liberaliseerimist. Muuhulgas jäetakse liikmesriikidele vaid üks õigus – õigus reguleerida avalikke teenuseid –, mis on sedalaadi liberaliseerimise puhul siiski taunitav. Selles palutakse ka õigus- ja raamatupidamisteenuste liberaliseerimist, pangandus- ja kindlustusturu avamist ning investeerimiseeskirjade leevendamist. Nii nagu oligarhia huve teenitakse Indias, teenitakse neid ka Euroopas. Hääletan raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on India suurim kaubanduspartner. 2009. –2010. aastal kaubeldi kaupade ja teenustega ligikaudu 84 miljardi euro eest. Euroopa Liitu läheb 20,15% India koguekspordist ja sealt on pärit 13,32% India koguimpordist. Seevastu Indiasse läheb 2,6% ELi koguekspordist ja sealt on pärit 2,2% koguimpordist. Seda arvesse võttes ei tohi jätta tähelepanuta asjaolu, et ühise kaubanduspoliitika eesmärgid tuleb viia täielikult kooskõlla Euroopa Liidu üldiste eesmärkidega. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule tuleb ühist kaubanduspoliitikat teostada „kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega” ning see peab toetama muu hulgas säästvat arengut, vaesuse kaotamist ja inimõiguste kaitset. Seetõttu on väga tähtis, et nendel läbirääkimistel ei unustataks laste töö kasutamise probleemi ning suutmatust järgida rahvusvahelisi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid, mis tähendab teatavat dumpinguvormi Euroopa ettevõtjate ja töötajate suhtes. Sellepärast on oluline, et komisjon selgitaks neid punkte enne kaubanduslepingu sõlmimist.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Võttes arvesse India turu suurust (selles riigis on üle miljardi elaniku) ja selle muljetavaldavaid kasvumäärasid (alates 2000. aastast keskmiselt üle 7% aastas), millega kaasneb kõrgetasemeline kaitse, on India üks Euroopa Liidu endastmõistetav partner, kellega sõlmida 2006. aastal käivitatud globaalse Euroopa strateegia osana uue põlvkonna vabakaubandusleping.10. detsembril Brüsselis toimunud ELi ja India tippkohtumine julgustas mõlemat poolt läbirääkimisi kiirendama, et sillutada tee läbirääkimiste lõpetamisele veel 2011. aastal. Suhetes Indiaga tuleb arvesse võtta dumpinguaspekti – kui dokumendis ei oleks ühtegi sellega seotud lõiget, hääletaksin vastu.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Minu arvates tuleks kõnealune Euroopa Liidu ja India vabakaubanduslepingut käsitlev resolutsioon tagasi lükata. Selles ei leidu mingit avalikku hukkamõistu probleemidele, mida see leping põhjustab Euroopa, eriti Põhja-Itaalia tekstiilitööstusele – teisi tootmissektoreid mainitakse ja neile eraldatakse isegi eraldi klauslid, ent tekstiilitööstust eiratakse täielikult.

Et näidata lepingu tugevust, tuuakse resolutsioonis esile tõik, et India ja Euroopa majandusruumid täiendavad teineteist. Tegelikkus on mõnevõrra erinev, sest leidub mitmeid tootmissektoreid, sealhulgas nimelt tekstiilitööstus, kus ei saa rääkida sugugi täiendamisest, vaid pigem meie Aasia partnerite pakutavast sageli ebaausast konkurentsist. Neil põhjustel olen otsustanud hääletada resolutsiooni vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle resolutsioonile, milles käsitletakse ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste seisu. ELi ja India läbirääkimised vabakaubanduslepingu sõlmimise üle on märkimisväärselt edenenud. India on omandamas rahvusvahelises geopoliitilises kontekstis uut staatust, muutudes arenguabi saajast selle andjaks. See leping on eriti tähtis. Kui Euroopa Liidu ja India koostöö, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse, põhineb ühiste põhiväärtuste süsteemil, võib sellest saada mudel, mida kasutada koostöös teiste riikidega. Tahaksin toonitada, et nende läbirääkimiste käigus pannakse rõhku India väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) sektori kaitsmisele ning soovitatakse tugevdada kõigis ELi ja India vahelise arengukoostöö programmides VKEsid meetmete abil, mis aitavad rahastada kohalikke turupõhiseid projekte. Nii nagu Euroopa Liidu riikides, suunavad ka Indias majanduskasvu ja seega töökohtade loomist väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Mõlemale poolele tõusvat märkimisväärset tulu arvesse võttes loodan, et Euroopa Liidu ja India läbirääkimised kaugelenägeva, tasakaalustatud ja ulatusliku vabakaubanduslepingu kiire sõlmimise nimel saavad jätkuda.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie hääletasime poolt. Parlamendiliikmete hulgas valitseb väga palju lahkarvamusi Indiaga vabakaubanduslepingu sõlmimise küsimuses. Esimene kompromiss (mille koostasid EPP, ECR ja ALDE) võeti vastu 390 poolt- ja 276 vastuhäälega, erapooletuid oli 10. Lootus saata läbirääkijatele vabakaubanduslepingu sõlmimiseks jõuline sõnum ebaõnnestus. EPP, ECR ja ALDE resolutsioon, milles soovitati tormata pea ees India turu täielikku avamisse kõikidel tasemetel, pööramata tähelepanu inim- ja tööõigustele, ettevõtete ühiskondlikule vastutusele, keskkonnaalasele dumpingule jne, ei saavutanud ülekaalukat häälteenamust, mis oleks olnud vajalik selleks, et olla soovituseks läbirääkijatele. Roheliste, S&D ja GUE niinimetatud vasturesolutsioonile, mida hääletusele ei pandud, oli kindel toetus ja läbirääkijad tingimata tutvuvad sellega. Hullemat osa EPP, ECR ja ALDE kompromissist õnnestus vältida.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Oleme Euroopa Liidu ja India vabakaubanduslepingule tugevalt vastu, sest ehkki India teeb töötajate kaitse ja tervise ning võltsimisevastase võitluse vallas edusamme, peame meeles pidama, et meie ettevõtete jaoks on tegemist siiski ebaausa konkurendiga. Näiteks kui India sai Maailma Kaubandusorganisatsioonilt kaebuse selle kohta, et ta kohaldab Euroopa veinide suhtes 500%-lisi tollitariife, hiilis ta probleemist mööda ja lasi kehtestada samad tariifid oma osariikidel. Peame meeles pidama ka Indiaga kauplemise edasise liberaliseerimise kahjulikku majanduslikku mõju – Euroopa Liit ekspordib Indiasse 1,9% oma teenustest, samas kui India ekspordib meile 11,6% oma teenustest. See tähendab selgelt, et Indiale oleks sellest lepingust kümme korda rohkem kasu kui Euroopale.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin koos kolleegidega Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist vastuhääle resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja India vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi, sest selles ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalseid standardeid, mida tuleb kõikide kaubanduslepingute puhul järgida.

India vabaühenduse „Päästke Lapsed” andmeil töötab India põldudel, restoranides ja tehastes hinnanguliselt ikka veel 60 miljonit last. Taunin asjaolu, et Euroopa Parlamendi konservatiivne enamus on keeldunud sellele tõsiasjale näkku vaatamast ja on lükanud tagasi muudatusettepaneku, milles rõhutati Euroopa Parlamendi muret seoses lastega, keda sunnitakse pidevalt töötama ohtlikes ja ebatervislikes tingimustes. Palusime ka komisjonil seda probleemi vabakaubanduslepingu üle peetavatel aruteludel käsitleda ning kutsusime India valitsust üles andma endast parim, et kaotada selle nähtuse sügavad põhjused ja teha sellele lõpp.

Selle seisukoha tagasilükkamisega on Euroopa Parlamendi parempoolsete enamus seadnud Euroopa ja India kaubanduslikud huvid kõrgemale laste õiguste kaitsmisest. Ma ei saa seda vastuvõetamatut seisukohta toetada.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Andsin vastuhääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile ELi ja India vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta. Selles raportis järgitakse täielikult suurema liberaliseerimise poliitikat, eriti avalike teenuste sektoris, ja standardeid, millel ei ole kahjulik mõju mitte üksnes ravimite tarnimisele, vaid ka teadustegevuse arengule.

See on järjekordne näide ultraliberalismist, mida Euroopa Liit püüab kõikidele oma partneritele peale suruda. Tegemist on kõige ulatuslikuma lepinguga, mille EL on selles valdkonnas kunagi sõlminud, ja selles püütakse kaitsta pigem suurte rahvusvaheliste kontsernide huve kui luua tasakaalustatud partnerlus kõikide osaliste vahel ning aidata kaasa India majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

See leping ei too kohe kindlasti kasu mõlemale poolele, ehkki resolutsiooniga taheti jätta meile vastupidine mulje.

Resolutsiooni ettepanek B7-0287/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt, sest on oluline luua tasakaal mitmepoolsete, kahepoolsete ja mõnepoolsete lepingute vahel. Jaapan on oma sisemajanduse koguprodukti poolest maailma suuruselt kolmanda majandusega riik. Seetõttu on tähtis tõstatada kõigis kaubandusläbirääkimistes Jaapaniga investeeringute ja teenuskaubanduse teema, tagamaks, et turu avanemine ei sea ohtu ei ELi ega Jaapani eeskirju avalike teenuste ja kultuurilise mitmekesisuse kaitse kohta. Tunnistan, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem on kindlasti kõige tõhusam raamistik avatud ja õiglase kaubanduse saavutamiseks maailmas. Kordan oma kindlat veendumust, et Euroopa Liit ja Jaapan peaksid kaasa aitama Doha arengukava läbirääkimiste edukale lõpuleviimisele ning olen mures, et kahepoolsed läbirääkimised võivad selle eesmärgi saavutamist segada. Lõpetuseks tahaksin toonitada vajadust tõhusate kaitsemeetmete järele, et hoida ära ELi ja Jaapani vahelise kaubanduse võimalikust liberaliseerimisest tingitud äkilist impordi kasvu, mis kahjustaks tõsiselt või võiks kahjustada ELi tööstust.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa Euroopa Liidu ja Jaapani kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni poolt. EL ja Jaapan on olulised partnerid ja investorid teineteise majandusse – 2009. aastal oli nende vastastikuste otseste välisinvesteeringute maht kokku 200 miljardit eurot. Jaapan on ELi suuruselt kuues kaubanduspartner ja EL on Jaapani suuruselt kolmas kaubanduspartner. Olen nõus, et on aeg sõlmida Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubandusleping, ent enne läbirääkimiste alustamist peaks Jaapan võtma endale olulise kohustuse kõrvaldada mittetariifsed tõkked, mis piiravad Euroopa ettevõtete turulepääsu võimalusi, ehk teisisõnu kaotada tõkked juurdepääsult riigihangetele ning lõpetada meditsiiniseadmetega seotud rahvusvaheliste standardite ebapiisav tunnustamine ja riigi juhtivate finantsteenuste ettevõtete eeliskohtlemine. Jaapani mittetariifsete tõkete kahjuliku mõju tõttu jääb ELi ja Jaapani kahepoolse kaubavahetuse maht maha sellest mahust, mis on ELil kaubavahetuses teiste peamiste kaubanduspartneritega. Toetan resolutsiooni sätet, et ELi ja Jaapani vabakaubandusleping võiks tuua võrdselt kasu mõlemale poolele ja olla kasulik mõlema riigi majandusele.

  Kader Arif (S&D), kirjalikult. – (FR) Kuu lõpus toimuva Euroopa Liidu ja Jaapani tippkohtumise ootuses on Euroopa Parlament võtnud vastu resolutsiooni, mis sisaldab parlamendi vaateid kahe partneri omavaheliste kaubandussuhete kohta. Erinevalt Euroopa parempoolsetest, kes toetasid tugevalt vabakaubanduslepingu sõlmimist käsitlevate läbirääkimiste alustamist, pooldasin mina ettevaatlikumat hoiakut. Jaapan on kaubandusjõud, kellesse tuleb suhtuda seoses kaubanduse liberaliseerimisega ettevaatlikult. Seepärast oli minu fraktsioon vastu Euroopa parempoolsete esitatud tekstile ja rõhutas vajadust alustada eraldi mõju-uuringutega, et hinnata enne igasuguste läbirääkimiste alustamist tugevamate kaubandussuhete tagajärgi kõigile Euroopa asjaomastele sektoritele (eelkõige autotööstusele) ja tööhõivele. Samas tõstsime esile probleemi seoses mittetariifsete tõketega, mis takistavad Euroopa ettevõtete juurdepääsu Jaapani riigihangetele. On kahtlemata vastuvõetamatu, et Euroopa Liit, mis on kõikidest maailma piirkondadest välisinvesteeringutele kõige avatum, ei saa tegutseda oma tööstuspartnerite turgudel õiglastel tingimustel.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest olen täiesti nõus, et pärast Jaapanit hiljuti tabanud riigi ajaloo suurimat looduskatastroofi on Euroopa Liit võimeline ja lausa peab aitama selle riigi majandusel kiiresti taastuda. Raportis kutsutakse komisjoni üles looma eraldi süsteem, mille alusel saaks EL aidata loodusõnnetuste tõttu kannatada saanud riike tulevikus rahvusvahelise kaubanduse eri tahkude kaudu. Konkreetsemalt Jaapani puhul tehakse Euroopa Parlamendi resolutsioonis ettepanek kasutada rahvusvaheliste riigihangete ja teenuste turgude pakutavaid võimalusi, eriti põhjusel, et on täheldatud ELi ja liikmesriikide huvi suurenemist nende valdkondade vastu. Riigihangete vallas ja teenuskaubanduses on riigisiseste eeskirjade tõttu endiselt palju tõkkeid. Selliste tõkete kõrvaldamiseks tehakse raportis ettepanek püüda mõista vastastikuse kohanemise süsteemide meetodeid. Ent raportis pööratakse tähelepanu ka sellele, et kaubandusläbirääkimistes Jaapaniga tuleb tõstatada investeeringute ja teenuskaubanduse teema, tagamaks, et turu edasine avanemine ei sea ohtu ei ELi ega Jaapani eeskirju avalike teenuste, keskkonna ja kultuurilise mitmekesisuse kaitse kohta.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Euroopa Liidu ja Jaapani kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt. 2009. aastal andsid Euroopa Liit ja Jaapan kokku ligikaudu 20% maailma majanduse mahust ja 2010. aastal oli kahepoolse kaubavahetuse maht 120 miljardit eurot. Nende näitajate valguses on minu meelest pakiline vajadus alustada vabakaubanduslepingu läbirääkimisi, et soodustada kahe kaubanduspartneri tihedamat koostööd ja võimaldada neil koos rinda pista selliste ühiste katsumustega nagu üleilmne majanduskriis ning Hiina sihikindel poliitiline ja majanduslik tõus.

Läbirääkimiste alustamise ja kaubandussuhete tugevamaks muutmise eeltingimus on Jaapani kohustus kõrvaldada mittetariifsed tõkked ja takistused juurdepääsult oma riigihangetele. Peale selle peaks komisjon keskenduma sel eeletapil Euroopa väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid takistavate tõkete kõrvaldamisele.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu ja Jaapani kaubandussuhteid käsitleval hääletusel otsustasin anda hääle oma fraktsiooni esitatud resolutsiooni poolt. Resolutsioonis toonitatakse vajadust kõrvaldada enne Jaapaniga vabakaubanduslepingu sõlmimist Jaapani turult mittetariifsed tõkked ja dereguleerida juurdepääs Jaapani riigihanketurule.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa riikide ja Jaapani kaubandussuhted said alguse sajandite eest ning on muutunud pärast Teise maailmasõja lõppu üha tihedamaks.

Tänaseks igati lugupeetud riigiks saanud Jaapani majanduslik ja sotsiaalne taastumine on üks maailma ajaloo tähelepanu- ja imetlusväärsemaid edulugusid. Riiki tabanud traagilised sündmused nõuavad meilt solidaarsust oma partneriga. Visadus ja vaprus, mida rahvas on nende raskustega silmitsi seistes üles näidanud, peaks andma inspiratsiooni Euroopale, kes on sageli liiga enesesse süüvinud ja ei ole alati piisavalt teadlik sellest, mis toimub väljaspool liidu piiri.

Minu arvates oleks mõlemal poolel vabakaubanduslepingust, mis tugevdaks kaubandussuhteid ja kõrvaldaks põhjendamatult suhteid takistanud tõkked, palju võita. Mul on kahju, et selle reaalsuseks saamine on vähetõenäoline. Loodan, et Euroopa ja Jaapan pingutavad edasi selle nimel, et see eesmärk ühel päeval saavutada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles Euroopa Parlamendi reolutsiooni ettepanekus käsitletakse Euroopa Liidu ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailma suuruselt kolmanda majandusega riigi, Jaapani, vabakaubanduslepingut. ELi ja Jaapani kaubandussuhted ei ole tähtsad vaid nende kahe poole majanduse jaoks. Need suhted on väga kaalukad: 2009. aastal moodustasid need rohkem kui veerandi maailma SKPst ja üle 20% maailma kaubanduse mahust. Lisaks on EL Jaapani suuruselt kolmas kaubanduspartner. Neil põhjustel hääletan raporti poolt. Ent ma nõustun siiski raportööriga vajaduses nõuda, et enne, kui läbirääkimised saavad alata, peab Jaapan kõrvaldama muu hulgas mittetariifsed tõkked ja takistused juurdepääsult riigihangetele. Olen ka seda meelt, et pärast Jaapani rannikut laastanud hiidlainet, mis tõi kaasa paljude inimeste hukkumise ja vara hävinemise – ja ma ei hakka rääkimagi Fukushima tuumaelektrijaamast – peaks Euroopa Parlament edastama positiivse sõnumi.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Arusaam, mille põhjal kõnealune resolutsiooni ettepanek kujunes, on sissejuhatavas osas väga selgelt ära toodud. Selles lähtutakse seisukohast, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni loodud mitmepoolne kaubandussüsteem on kõige kohasem raamistik avatud ja õiglase kaubanduse reguleerimiseks ja edendamiseks ning samas aitab see kaasa Doha arengukava edukale valmimisele.

See on kujutlus „vabast” kaubandusest kui klassivõitluses kasutatavast relvast, mis teenib suurte –majandus- ja finantskontsernide huve ning soodustab töötajate ja inimeste ärakasutamist. See hõlmab nii sotsiaalset dumpingut ehk tootmissuutlikkuse kahjustamist kui ka keskkonnaalast dumpingut ehk keskkonna kahjustamist.

Selles kaubanduspoliitikas ja selle konkreetses väljundis – lepingutes – jääb puudu demokraatlikust õiguspärasusest. Läbirääkimised toimuvad peaaegu alati salaja, rahva selja taga, ning nende käigus püütakse varjata lepingu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning vältida läbipaistvat ja informeeritud arutelu.

Käsitlusviis, mis toob kasu suurettevõtetele, on kahjulik inimestele ja töötajatele nende vajadusi silmas pidades ning seab ebasoodsasse olukorda ka tööstuse Euroopa Liidu nõrgima majandusega riikides. Seetõttu on meie ainus võimalus resolutsiooni ettepanek hukka mõista ja sellele häälekalt vastu olla.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) ELi ja Jaapani läbirääkimisi, mille eesmärk on tugevdada kaubandussuhteid, ei saa kasutada relvana, mis pannakse teenima klassivõitluses suurte majandus- ja finantskontsernide huve ning millega soodustatakse töötajate ja inimeste üha suuremat ärakasutamist ning nende tootmissuutlikkuse ja keskkonna kahjustamist.

Euroopa Liidus jääb üha enam puudu demokraatlikust õiguspärasusest, sest liitu kallutatakse pidevalt parempoolse maailmavaate poole, liit peab kaubanduslepingute üle läbirääkimisi salaja, pööramata vähimatki tähelepanu liikmesriikide rahvaste suveräänsusele ning püüab varjata oma poliitika tohutut majanduslikku ja sotsiaalset mõju, suutmata sealjuures teavitada, selgitada, arutleda või võtta arvesse rahva arvamust.

Käsitlusviis, mis toob kasu suurettevõtetele, on kahjulik inimestele ja töötajatele nende vajadusi silmas pidades ning seab ebasoodsasse olukorda ka tööstuse Euroopa Liidu nõrgima majandusega riikides. See tähendab edaspidigi õigustest ilmajäämist, tööpuudust ja vaesust ning see mõjutab väikeseid ja keskmise suurusega põllumajandustootjaid, kalureid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid – neist kõigist saavad ohvrid.

Kasumist pimestatuna piiratakse selle käsitlusviisiga demokraatiat ja suveräänsust ning luuakse suurem sõltuvus sellistes riikides nagu Portugal, mis peab looma elatustaseme tõstmiseks töökohti ning tootma ja tekitama jõukust, mitte ei vaja veelgi jõulisemat tööstuse, põllumajandusliku toomise ja kalapüügi vähendamist.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda dokumenti, sest 2009. aastal moodustasid Euroopa Liit ja Jaapan üheskoos rohkem kui veerandi maailma SKPst ja üle 20% maailma kaubanduse mahust ning Jaapan ja EL on teineteise majanduse jaoks olulised investorid. Nõukogu ja komisjon on märkinud, et Jaapani suutlikkus kõrvaldada regulatiivsed kaubandustõkked on eeltingimus, mis tuleb täita, et alustada läbirääkimisi ELi ja Jaapani vabakaubanduslepingu üle, millega soodustatakse tihedamat majanduslikku lõimumist kahe strateegilise kaubanduspartneri vahel. Maailma Kaubandusorganisatsiooni mitmepoolne kaubandussüsteem on endiselt kõige tõhusam raamistik avatud ja õiglase kaubanduse tagamiseks kogu maailmas. Minu arvates peaksid Euroopa Liit ja Jaapan kaasa aitama Doha arengukava läbirääkimiste edukale lõpuleviimisele. ELi ja Jaapani vabakaubandusleping ei tooks kasu mitte ainult kahepoolse kaubavahetuse ja teenuskaubanduse suurenemise kaudu, vaid soodustaks ka koostööd selliste ELi horisontaalsete prioriteetide vallas nagu innovatsioon, reguleerimine ja võitlus turu kuritarvitamise vastu ning tegelemine ulatuslike keskkonnaprobleemidega.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Kui Jaapan näitab üles tõelist valmisolekut kaotada mittetariifsed tõkked, peaks Euroopa Liit minu arvates alustama Jaapaniga läbirääkimisi, et kirjutada alla vabakaubanduslepingule.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa parempoolsetel on vaid mõni nädal pärast Jaapani loodus- ja tuumakatastroofi veider kavatsus ähvardada Jaapani valitsust. Nende eesmärk on sundida Jaapanit kõrvaldama kõik tõkked, mis takistavad Euroopa ettevõtete juurdepääsu Jaapani riigihangetele. Ei sõnagi tuumakatastroofist. Ei ühtki ettepanekut koostööks, et aidata riigil sellest olukorrast välja tulla. Vaid üks napp rida solidaarsuse kohta pärast Jaapani ainukest tuumakatastroofi. Häbi teil olgu, Euroopa parempoolsed!

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) 2010. aastal oli ELi ja Jaapani (mis on sisemajanduse koguprodukti poolest maailma suuruselt kolmanda majandusega riik) kahepoolse kaubavahetuse maht 120 miljardit eurot. Jaapan on ELi suuruselt kuues kaubanduspartner ja EL on Jaapani suuruselt kolmas kaubanduspartner. Ometi leidub märkimisväärset valla päästmata kaubanduspotentsiaali. Seetõttu tuleb tugevdada ELi ja Jaapani kaubandussuhteid, keskendudes sellele, et kõrvaldada mittetariifsed kaubandus- ja investeerimistõkked, sealhulgas paljud piiravad eeskirjad ja regulatiivsed meetmed ELi ettevõtetele juurdepääsul Jaapani turule. Sel moel on Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubanduslepingul head väljavaated tuua kasu mõlema riigi majandusele.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Et Euroopa Liidul ja Jaapanil on majanduse vallas tihedad partnerlussuhted, annavad nad enam kui 20% maailma kaubanduse mahust, kuid kahepoolse kaubavahetuse mahud ei ole nii suured kui need võiksid olla. Euroopa Liidu eksport Jaapanisse moodustab Jaapani SKPst alla 2% – märksa vähem kui ELi muudel peamistel turgudel (Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Koreas ja Indias). Seega ootab ärakasutamist märkimisväärne majanduslik potentsiaal, mida tuleks uurida nende kahe partneri kaubandussidemete tugevdamise teel. Läbirääkimised peaksid panema tegutsema mõlemad pooled. On vastuvõetamatu, et Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline kaubavahetus on ebavõrdne. Hääletasin poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlament võttis täna vastu resolutsiooni Euroopa Liidu ja Jaapani kaubandussuhete kohta. Dokumendis tõstetakse esile tõsiasi, et EL ja Jaapan on teineteise jaoks väga olulised kaubanduspartnerid. Resolutsioonis võetakse arvesse WTO süsteemi ning seda, et näiteks 2009. aastal andsid EL ja Jaapan kokku rohkem kui veerandi maailma SKPst ja 2010. aastal oli nende kahe piirkonna kahepoolse kaubavahetuse maht 120 miljardit eurot.

Resolutsioonis rõhutatakse ka seda, et EL pooldab väga Jaapaniga vabakaubanduslepingu sõlmimist, ent et see saaks toimuda, peab Jaapan kaotama mittetariifsed tõkked ja kõrvaldama kõik takistused, mis segavad koostöö arengut. Toonitatakse ka seda – ja minu meelest on see ELi ja Jaapani koostöö puhul väga tähtis –, et kaubavahetuse käigus tuleks pöörata tähelepanu ka keskkonnakaitsele ning edendada meetmeid, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuse vastu ning kaitsta keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid standardeid. Peale selle juhitakse tähelepanu hiljutisele tuumakatastroofile, mille üle ei ole saavutatud ikka veel täielikku kontrolli. Seetõttu ei ole veel võimalik hinnata täielikult Jaapanit tabanud kriisi ulatust, mistõttu ei ole mingit õigustust vabakaubanduslepingut käsitlevate läbirääkimiste kiirendamiseks. Praegu vajab Jaapan käegakatsutavat abi.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Maailma Kaubandusorganisatsiooni loodud eeskirjapõhine mitmepoolne kaubandussüsteem on kõige kohasem raamistik avatud ja õiglase kaubanduse reguleerimiseks ja edendamiseks. Euroopa Liit toetab arenguriikide kaasamist rahvusvahelisse kaubandussüsteemi. Samas on kahepoolsed lepingud – nagu praegugi analüüsitav leping – spetsiaalsed mehhanismid, mis saavad aidata saavutada nimetatud eesmärke. Hääletasin Euroopa Liidu ja Jaapani kaubandussuhteid käsitleva reolutsiooni poolt, sest olen veendunud, et ELi ja Jaapani vabakaubandusleping suudab kasu tuua mõlema riigi majandusele. Avatud ja õiglane kaubandus on kahtlemata võimas vahend majanduskasvu ja sotsiaalse heaolu suurendamiseks ning see põhineb iga konkreetse majanduse suhtelistel eelistel ning suuremast majanduslikust lõimumisest ja teadmistepõhise majanduse uutest sisenditest tuleneval potentsiaalsel koostoimel. Sellega suurendatakse ELi ja Jaapani turgu, mis juba moodustab rohkem kui veerandi maailma sisemajanduse koguproduktist ja üle 20% maailma kaubanduse mahust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie fraktsioon ei allkirjastanud ega toetanud kõnealust resolutsiooni, vaid me esitasime enda oma, kus oli kirjas muu hulgas järgmine: „1. väljendab suurt toetust Jaapani rahvale nende julguse ja meelekindluse eest 11. märtsi katastroofide ja nende kohutavate tagajärgedega toimetulekul ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles Jaapanit igati aitama ühiskondliku ja majanduselu taastamisel; 2. usub, et sellega seoses võib ELi ja Jaapani kaubandussuhete jätkamisel ja süvendamisel olla tähtis roll ning kutsub komisjoni üles suunama kõik pingutused selle tagamisele; 3. on seisukohal, et WTO raames toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem on kõige tõhusam raamistik õiglase ja ausa kaubanduse eeskirjade kehtestamiseks ülemaailmselt tasandil”.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Me toetame dokumenti Euroopa Liidu ja Jaapani kaubandussuhete kohta, sest Jaapanis on tagatud töötajate ja maailmamajanduse kaitse ja austamine, ehkki tegemist on kolmanda riigiga. Eeskirjade vähendamine ja lihtsustamine ning õiglase ja avatud kaubanduse lihtsamaks muutmine saavad Jaapani suhteid Euroopaga üksnes parandada. Nende kahe riigi majanduse vastastikuste investeeringute maht on aastas 200 miljardit eurot – EL on Jaapani suuruselt kolmas kaubanduspartner ja Jaapan on omakorda ELi suuruselt kuues kaubanduspartner. Raportis kutsutakse üles ka hindama selliste otsuste võimalikku kahjulikku mõju, kuid meie oleme kindlalt seda meelt, et kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamine saab olla vaid rõõmustav. Seepärast hääletasime raporti poolt.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle suuliselt vastatavale küsimusele, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Jaapani kaubandussuhteid, sest Jaapan on üks peamisi Euroopa Liitu investeerijaid. Peale selle on Jaapan Euroopa ekspordi suuruselt seitsmes sihtkoht. Dialoogi jätkamine Jaapaniga on läbinisti positiivne samm. Meie erinevuste silumisest on suur abi mõlemale majandusele. Lisaks peame keskenduma tariifide ja nendega kaasnevate reguleerivate meetmete vähendamisele.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetan kogu südamest Euroopa Liidu ja Jaapani kaubanduskoostöö arendamist, mis peaks välja viima kahepoolse vabakaubanduslepingu sõlmimiseni. Tõsiasi, et 2010. aastal oli ELi ja Jaapani kahepoolse kaubavahetuse maht 120 miljardit eurot, näitab, et mõlemad pooled on teineteise jaoks partneritena äärmiselt tähtsad. Jaapan on ELi suuruselt kuues kaubanduspartner ja EL on Jaapani suuruselt kolmas kaubanduspartner. Mõlemad on ka olulised partnerid ja investorid teineteise majandusse – 2009. aastal oli nende vastastikuste otseste välisinvesteeringute maht kokku 200 miljardit eurot. Esile tõstmist väärib ka see, et arenguriikide kiire majanduskasv, majanduslangus pärast ülemaailmset finantskriisi ning pakiline vajadus saada juurdepääs toorainetele ja taastuvatele energiaallikatele on suured ühised katsumused, mis muudavad läbirääkimised veelgi hädavajalikumaks.

Selle resolutsiooni teemaga seotud dokumentides on nii nõukogu kui ka komisjon märkinud, et eeltingimus Jaapaniga läbirääkimiste alustamiseks on see, et Jaapan kõrvaldab regulatiivsed kaubandustõkked, eelkõige mittetariifsed tõkked, mis piiravad märkimisväärselt Euroopa ettevõtjate juurdepääsu Jaapani turule. Minu arvates peaksime kiirendama asjaomast protsessi kõige kõrgematel otsustamistasanditel, et see tooks kaasa kahe strateegilise partneri tihedamad kaubandussuhted.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Jaapani valmisolek alustada Euroopa Liiduga kahepoolseid läbirääkimisi vabakaubanduspiirkonna teemal annab meile võimaluse luua tihedamad poliitilised suhted ja suurendada majanduslikku kasu nii Euroopa Liidu kui ka Jaapani jaoks. Võttes arvesse seda, et Jaapan on Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas suuruselt alles kuues, on Jaapani võimalused koostööks ELiga kaubanduse ja investeerimise valdkonnas alles kasutamata. Peamine takistus, mis muudab Jaapani turule pääsemise Euroopa ettevõtete jaoks oluliselt raskemaks, on mittetariifsed tõkked. Transpordi- ja turismikomisjoni liikmena olen veendunud, et lennundus on üks valdkond, kus kaubanduse ning teadus- ja arendustegevuse alasest koostööst oleks vastastikku kasu nii Euroopa kui ka Jaapani majandusele. Usun, et lennundussektorist võiks saada üks Euroopa Liidu ja Jaapani koostöö mudel.

Raport: Kriton Arsenis (A7-0113/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan ettepaneku poolt. Arvestades ohte ja ELi metsade kogupindala ulatust, tuleks ühise põllumajanduspoliitika teise samba kaudu rahastamist suurendada, olenevalt riiklike metsaprogrammide olemasolust ja metsamajandamise tegevuskavadest, mis hõlmavad ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ja pikki ajavahemikke säästva majandamise metsandusprojektidele. Toetusi tuleks hakata andma ka avaliku sektori osalejatele ja tootjarühmadele, tuleks üle minna pindalapõhistele tasudele ning kohapealsetele ja asukohavälistele kaitsemeetmetele. Aktiivset metsade säästvat majandamist tuleb kindlalt süvalaiendada, muuta see prioriteediks teadustöös ja praktikas, samuti tuleks seda kasutada ka nendes 40% ELi metsades, mis on riigiomandis. Liikide kaitse ja puukoolide tegevus peaks laienema ka omavahel seotud mikroobi- ja seeneliikidele. Mükorriisse sümbioosi kohapeal teostatavaid uuringuid tuleks aktiivselt toetada. Ökosüsteemi teenuste toetused tuleks tulevast finantsperspektiivi arvestades ning metsade ja veemajanduse alaste projektide edule tuginedes ametlikuks muuta. ELi kohanemise fondi loomisel tuleb pöörata erilist tähelepanu metsade kohanemisele ja vastupanuvõimele.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle resolutsioonile, milles käsitletakse komisjoni rohelist raamatut „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutuseks”. Euroopa Parlament kiitis selle rohelise raamatu sätted heaks, ent ELi metsandusstrateegiat tuleks tugevdada, et parandada metsade majandamist ja säilitamist. Kõnealuses strateegias tuleks keskenduda nii metsade kaitsmisele kui ka puiduressursside säästvale kasutamisele, sest metsad pakuvad lahendusi kliimamuutusega seotud probleemidele. Tuleb märkida, et vastavalt lähimuspõhimõttele peaks metsandusstrateegia jääma peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, kuid Euroopa Liit peaks võtma meetmeid, et toetada, kooskõlastada ja täiendada liikmesriikide metsandusalaseid algatusi, võttes arvesse piirkondades valitsevaid erinevaid olusid. Strateegia eesmärk on tagada metsade säästev areng ja aidata kaasa Euroopa kodanike elukvaliteedi paranemisele ning samuti edendada maapiirkondade arengut.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Metsad on peamised CO2 sidujad ja neil on võitluses kliimamuutuse vastu elutähtis osa. Metsad ja metsamaa katavad 42% Euroopa Liidu pinnast. Metsad on looduslikud kooslused, mis seovad CO2 ning on eriti tähtsad selleks, et kaitsta keskkonda loodusõnnetuste eest. Kõik need tahud on üliolulised nii Euroopa kodanike elukvaliteedi kui ka põllumajanduse ja maaelu arengu jaoks. Tahaksin toonitada, et metsade säästev majandamine on keskse tähtsusega ELi kliimaeesmärkide täitmiseks ja CO2 kogumiseks atmosfäärist.

Pealegi annavad metsandusega seotud majandusvaldkonnad tööd rohkem kui kahele miljonile inimesele ning aitavad sellega kaasa majanduskasvule ja tööhõivele. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates peab Euroopa Liit tugevdama oma metsade säästva majandamise ja kaitse parandamise strateegiat.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Metsandussektor annab Euroopa Liidus elatist miljonitele inimestele, teiste seas ettevõtjatele, põllumajandustootjatele ja 16 miljonile metsaomanikule. Euroopa Liidu metsandussektoris töötab praegu üle kahe miljoni inimese – peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes – ning sektor teenib aastas 300 miljardit eurot. Hinnanguliselt töötab ainuüksi Iirimaal metsanduses 16 000 inimest. Metsandusega seotud valdkonnad aitavad kaasa majanduskasvule, loovad kasvu- ja töövõimalusi maapiirkondades ning toetavad kohaliku tootmise ja turismivõimaluste kaudu maaelu arengut. Metsad on väärtuslik loodusvara põllumajanduse, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks, eelkõige pidades silmas ökosüsteeme, mille nad moodustavad, ning mullaviljakuse säilitamist ja mullaerosiooni ärahoidmist. Süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise vallas on Euroopa metsandussektoril märkimisväärseid arenguvõimalusi. Mulle on meelt mööda see, mida öeldakse raportis metsanduse sotsiaal-majandusliku ja ökoloogilise tähtsuse kohta, ning komisjonile esitatud palve võtta vastu ühtne käsitlusviis, et aidata sellel sektoril kasutada ära kogu oma potentsiaal.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Metsad ja metsamaa katavad üle 42% Euroopa Liidu pinnast. Metsapõhised majandusvaldkonnad, mille käive on üle 300 miljardi euro, annavad, enamasti maal, tööd enam kui kahele miljonile inimesele ning edendavad puidutarnete ja turismivõimalustega majanduskasvu, tööhõivet ja jõukust. Euroopa Liidu metsi ohustavad kliimamuutus, uued kahjuriliigid, üha suurem tuleoht (eriti Vahemere piirkonnas) ja inimtegevus (energiasektori suurenev nõudlus puidu biomassi järele), mis toob kaasa metsade hävinemise. Olen nõus, et komisjon ja liikmesriigid peavad rohkem pingutama, et saavutada metsanduse tegevuskava eesmärgid, mis on seotud keskkonna ja elukvaliteediga ning mille täitmine praegu venib. ELi metsandusstrateegiat ja metsanduse tegevuskava tuleks ajakohastada, et need hõlmaksid kliimamuutuse mõõdet ja laiemaid metsakaitse küsimusi.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ülesanne ühitada edukalt Lõuna- ja Põhja-Euroopa metsanduspoliitika, et meil oleks kogu ELi hõlmav järjekindel käsitlusviis, ei ole kahtlemata kergete killast. Selle raporti vastuvõtmisega oleme siiski rõhutanud vajadust pühenduda metsanduspoliitikas rohkem keskkonnakaitsele. Oleme tõstnud esile ka probleemi, mida kujutab endast meie metsade jaoks kliimamuutus. Ehkki ma ei ole kindel, kas me vajame seadusandlikku algatust, millega keelatakse ehitamine alale, kus mets on hävinud tulekahju tõttu, pooldan ma arutlemist jõuliste, pikaajaliste lahenduste üle, et ohjeldada seda kohutavat nähtust, milleks on metsade süütamine, et vabastada maad ehitustegevuse tarvis.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Osalesin hääletusel asjaomase raporti üle, sest selles on esitatud Euroopa Parlamendi vastus komisjoni avaldatud rohelisele raamatule, millega sooviti alustada avalikku arutelu kogu Euroopa Liidu metsade kaitse ja kliimamuutuseks ettevalmistamise teemal. Euroopa Parlament väljendab raportis rahulolu seoses komisjoni rohelise raamatuga ning kutsub ELi üles ajakohastama metsandusstrateegiat, võtma samas nõuetekohaselt arvesse lähimus- ja proportsionaalsuspõhimõtet ning hõlmama kliimamuutuse mõõdet ja laiemaid metsakaitse küsimusi. Samuti kinnitab parlament veel kord oma seisukohta vajaduse suhtes tõsta ELi metsakaitsemeetmete rahastamise taset ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu samba kaudu, võttes eriti arvesse kliimamuutuse uusi probleeme. Muude võimalike rahastamisallikate kõrval tehakse raportis ettepanek kaaluda ka võimalust ettevõtetele selliste ökosüsteemi teenuste eest tasuda, millega nad aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja metsade kaitsmisele. Paljude selliste meetmete seas nagu ELi tasandil toimuva kooskõlastamise ja liikmesriikide teabevahetuse parandamine nõutakse tungivalt, et komisjon kaaluks õigusakti ettepaneku esitamist, millega keelatakse ehitamine maadele, kus mets on hävinud tõestatud süütamisest tekkinud tulekahju tõttu.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) 2006. aastal vastu võetud metsanduse tegevuskavas sätestati neli tähtsat eesmärki. Ent nagu näitab selle kava täitmise vahehindamine, ei ole pööratud neile kõigile ei võrdselt ega piisavalt tähelepanu. Suured puudujäägid esinevad metsade kaitse edendamisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel – 66% metsaelupaikade seisund on vilets. Tegelikkuses näitavad järeldused seda, et tähelepanu on küll keskendatud pikaajalise konkurentsivõime tugevdamisele, ent keskkonna parandamise, elukvaliteedi tõstmise ning kooskõlastamise ja teavitamise edendamise eesmärke ei ole rakendatud piisavalt jõuliselt. Metsad annavad elatist miljonitele töötajatele ja ettevõtjatele ning 16 miljonile metsaomanikule. ELi metsatööstus annab tööd rohkem kui kahele miljonile inimesele, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning selle käive on 300 miljardit eurot. Lisaks töötab metsamajanduse valdkonnas üle 350 000 inimese.

Ses suhtes on tähtis püüelda metsandusstrateegias sätestatud eesmärkide poole. See tõsiasi koos kliimamuutusega on piisav põhjus, et kaasata kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning teha liidu metsade majandamisel võrdseid ja järjekindlaid jõupingutusi. Selle tegevuse toetamiseks tuleb teha kohandusi energia-, tööstus-, kaubandus-, teadus- ja ühtekuuluvuspoliitika vallas, mis hõlmab ka regionaalpoliitikat ja solidaarsusfondi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu suured metsaga kaetud alad pakuvad arvestatavaid ettevõtlus- ja tööhõivevõimalusi. Seda arvesse võttes ja unustamata nende roheliste alade tähtsust keskkonna jaoks, pean vajalikuks võtta meetmeid, et võidelda üleilmsel tasandil viimastel aastatel täheldatud kliimamuutuse kahjulike mõjudega. Kõigi muude kasutegurite kõrval on see ülioluline selleks, et kaitsta Euroopa metsi. Seetõttu valmistab mulle heameelt komisjoni roheline raamat metsade kaitse kohta. Tõhusaks tegutsemiseks tuleb mõista, millist kahju, on meie metsad viimasel ajal ülemaailmse kliimamuutuse tõttu kandnud, peamiselt seoses tormide, suurenenud tuleohu, kahjurite ja seenhaigustega.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Metsad ja metsamaa katavad üle 42% Euroopa Liidu pinnast. Hoolimata sellest, et igal aastal hävib Euroopa Liidus metsatulekahjude ja ebaseadusliku raie tõttu umbes 500 000 hektarit metsa, tundub pikaajaline metsasuse suurenemine olevat ELis püsiv trend.

Ehkki metsanduspoliitika jääb peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, on ELi ülesanne siiski kooskõlastada ja täiendada liikmesriikide algatusi ja metsaprogramme, anda neile lisandväärtust ning määratleda ühine ELi strateegia ja tegevuskava. Metsade kaitse tugevdamine peaks moodustama osa ELi ja liikmesriikide strateegiast, eriti selliste äärmuslike ilmastikunähtuste valguses nagu tulekahjud ja üleujutused, maalihked ja kõrbestumine.

Seetõttu toetan uute vahendite loomist ja ELi metsade kaitseks kavandatud meetmete suuremat rahastamist, eelkõige selleks, et lahendada kliimamuutuse põhjustatud uusi probleeme. Sama tähtis on teave metsavarude, metsade seisundi ja kliimamuutuse mõju kohta, et tagada iga metsaga seotud otsuse langetamisega võimalikult suur sotsiaal-majanduslik ja keskkonnaalane kasu.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Metsade majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane tähtsus rahvusvahelisel, Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil on üldjuhul hästi teada ja teatud määral ka seadustatud rahvusvahelistes lepingutes ning asjaomastes koostöö- ja rahastamisprogrammides. Kliimamuutus mõjutab metsi tohutult igas Euroopa piirkonnas, kuid selle mõju tugevus on erinev. Euroopa Liidu metsanduspoliitikas rakendatava käsitlusviisi reformimisel ei tule taanduda üksnes kliimamuutusest tingitud katsumuste käsitlemisele, vaid arvesse tuleks võtta ka kõiki tahke, mis on seotud metsade osatähtsusega säästvas arengus piirkondlikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil. Teine aspekt on metsandussektorit toetavad ELi tasandi vahendid ja kavad, mis on väga kergekaalulised, kui võrrelda neid teistes ettevõtlussektorites kohaldatavate vahendite ja kavadega ning võtta arvesse metsade praegust ja tulevast rolli säästva arengu eesmärkide saavutamisel. Euroopa Liidu metsanduspoliitikas rakendatava käsitlusviisi reformimisel ei tule siiski taanduda üksnes kliimamuutusest tingitud katsumuste käsitlemisele, vaid arvesse tuleks võtta ka kõiki tahke, mis on seotud metsade osatähtsusega keskkonna säästvas arengus ja maapiirkondade majanduses piirkondlikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Arsenise raport näitab Euroopa Parlamendi muret metsanduspoliitika pärast. Selles rõhutatakse vajadust näha metsa- ja puidutööstuse jaoks tulevikus ette piisavad ja eesmärgikindlad rahalised vahendid. Seepärast pooldan dokumendi vastuvõtmist ja kinnitan samas veel kord oma toetust liidu metsade kaitseks eraldi rahastamisvahendi kehtestamisele.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Üle 42% liidu territooriumist on kaetud metsaga. Puidutööstus annab tööd kokku rohkem kui kahele miljonile inimesele, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning selle käive on 300 miljardit eurot. Metsamajanduse valdkonnas töötab 350 000 inimest. Raiemahu ja juurdekasvu suhe on kogu liidus stabiilselt ligikaudu 60%, ent see näitaja tõuseb prognooside kohaselt mõnes riigis rohkem kui 100%le ning see toob kaasa kasvava metsa järkjärgulise vähenemise pärast 2010. aastat.

Olen veendunud metsade säästva majandamise vajalikkuses, kui tahame säilitada liidu metsade võime täita oma majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid ülesandeid. Sellepärast olen nõudnud komisjonilt ettepanekuid puidumääruse (EÜ) nr 995/2010 täiendamiseks, tagamaks et kogu Euroopa turule toodav puit ja puittooted on saadud säästvalt majandatavatest metsadest. Komisjon ja liikmesriigid peavad muutma metsade säästva majandamise Euroopa Liidus kohustuslikuks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse metsade ettevalmistamist kliimamuutuseks. Võttes arvesse metsade potentsiaali kliimamuutuse leevendamisel ja sellega kohanemisel ning nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast väärtust, tuleb tugevdada ELi poliitikat säästva arengu ja metsade kaitse vallas, eriti õigusakte metsatulekahju riskide ennetamise ja juhtimise kohta.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Metsad ja metsamaa katavad praegu üle 42% Euroopa Liidu pinnast. Metsad annavad tööd kahele miljonile inimesele, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ja selle sektori käive on 300 miljardit eurot. Need näitajad kajastavad tõsist vajadust Euroopa tõhusa poliitika järele, milles ei käsitleta metsasid, nende kasutamist ja jätkusuutlikkust mitte üksnes keskkonna seisukohast lähtudes, vaid võttes arvesse ka metsi kui olulist majandusressurssi.

Arutledes metsade kui majandus- ja keskkonnaressursi kaitsmise teemal, ei saa ma portugallasena unustada, et võitlus metsatulekahjudega – mille tõttu on minu kodumaa tõsiselt kannatanud – peab olema selles valdkonnas ükskõik millise Euroopa strateegia esmatähtis ülesanne.

Mis puudutab riiklikke metsaprogramme, siis ma küll toetan igati nende kehtestamist, ent tahaksin juhtida tähelepanu neis esinevatele vajakajäämistele. Et riiklikud metsaprogrammid oleksid tõepoolest nii tõhusad nagu me kavandasime, peavad nad saama reaalsuseks ja jõudma ka tegelikult metsadeni.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse komisjoni rohelist raamatut „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutuseks”. Metsad ja metsamaa katavad praegu üle 42% ELi pinnast ning on tähtsad tuluallikad, tootes rohkem kui 300 miljardi euro suurust käivet ja andes tööd enam kui kahele miljonile inimesele. Tagatipuks on metsad tähtsad meie kõigi jaoks – nad on osa meie identiteedist. Viimasel ajal on meid tabanud katastroofid ja tormid, mis on ohustanud meie metsi. Ilma metsadeta oleks kliimamuutuse tagajärjed veelgi tõsisemad. Ent vaatamata metsade tähtsusele, ei ole neisse investeeritud seda raha, mida nad väärivad.

Mul on hea meel, et võeti vastu raport, milles pööratakse tähelepanu selle sektori hooletussejätmisele ning kutsutakse üles tunnustama ja väärtustama Euroopa Liidus esinevate liikide mitmekesisust ning samuti vajadust rakendada tänapäevast ja aktiivset strateegiat, mille abil oleks võimalik kasutada biomassi ja CO2-krediite ning samuti jätkata traditsioonilist tegevust.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Metsad ja metsamaa katavad praegu üle 42% ELi pinnast ja annavad elatist miljonitele töötajatele. Metsapärandi kaitsmisest on palju abi rahvaste heaolu tõstmisel ja samuti maapiirkondades töökohtade loomisel. Metsade kaitsmine on lahutamatult seotud metsatulekahjude ärahoidmisega – need katastroofid hävitavad Lõuna-Euroopas, eriti Portugalis, igal aastal ulatuslikke metsaga kaetud alasid. On ülimalt oluline järgida siin hiljuti vastu võetud soovitusi loodusõnnetuste ennetamise kohta.

Raportis rakendatakse metsanduse suhtes laiaulatuslikku käsitlusviisi ja keskendutakse teatud meie arvates tähtsatele tahkudele. Ometi on oluline, et teooria jõuaks praktikasse, eriti kui küsimuse all on liidu toetusprogrammidest piisavate rahaliste vahendite eraldamine ning meetmed, mis võimaldavad kontrollida metsade ökoloogilist ja fütosanitaarset seisundit ning vajaduse korral need ümber liigitada, sealhulgas metsa uuendamise teel.

Samuti on tähtis anda programmile Natura 2000 selle haldamiseks ja eesmärkide tõhusaks täitmiseks rahalised vahendid, võttes arvesse, et sellesse võrgustikku kuulub palju metsi. Oluline on tunnistada ka Euroopa metsaökosüsteemide mitmekesisust ja paljudel juhtudel – näiteks Vahemere piirkonna agrometsanduslike karjamaade puhul – nende polüfunktsionaalsust.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis rakendatakse metsanduse suhtes laiaulatuslikku käsitlusviisi ja keskendutakse mõnele meie arvates tähtsale tahule. Ent on oluline, et teooria jõuaks praktikasse, eriti kui küsimuse all on liidu toetusprogrammidest piisavate rahaliste vahendite eraldamine ning meetmed, mis võimaldavad kontrollida metsade ökoloogilist ja fütosanitaarset seisundit ning vajaduse korral need ümber liigitada, sealhulgas metsa uuendamise teel. Samuti on tähtis anda programmile Natura 2000 selle haldamiseks ja eesmärkide tõhusaks täitmiseks rahalised vahendid.

Metsad ja metsamaa katavad praegu üle 42% ELi pinnast ja annavad elatist miljonitele töötajatele. Nende kaitsmisest on palju abi rahvaste heaolu tõstmisel ja samuti maapiirkondades töökohtade loomisel. Metsade kaitsmine on lahutamatult seotud metsatulekahjude ärahoidmisega – need katastroofid hävitavad Lõuna-Euroopas, eriti Portugalis, igal aastal ulatuslikke metsaga kaetud alasid. On ülimalt oluline järgida hiljuti vastu võetud soovitusi loodusõnnetuste ennetamise kohta.

Oluline on tunnistada ka Euroopa metsaökosüsteemide mitmekesisust ja paljudel juhtudel – näiteks Vahemere piirkonna agrometsanduslike karjamaade puhul – nende polüfunktsionaalsust.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Metsad ja muu metsamaa katavad ELi pinnast rohkem kui 42% ning annavad elatist miljonitele töötajatele ja ettevõtjatele ning 16 miljonile metsaomanikule. Metsatööstus annab tööd rohkem kui kahele miljonile inimesele ja metsamajanduse valdkonnas töötab 350 000 inimest. Metsade kaitset mõjutava ühise poliitika hulka kuuluvad keskkonna-, energia-, tööstus- ja kaubanduspoliitika, samuti ühtekuuluvuspoliitika, sealhulgas regionaalpoliitika ja solidaarsusfond. Arvestades ohtude ja ELi metsade kogupindala ulatust, tuleks suurendada rahastamist, hakata andma toetusi ka avaliku sektori osalejatele ja tootjarühmadele. Toetused peaksid olema pindalapõhised ning hõlmama ka kaitsemeetmeid.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Möödunud nädalal tegid ulatuslikud metsatulekahjud, mille taolisi ei oldud nähtud juba ammu, suure hävitustöö Donegalis, Sligos ja muudes Iirimaa piirkondades.

Selliste sündmuste eest peavad liikmesriigi valitsuse toel vastutuse võtma kohalikud omavalitsused. Tegemist on lähimusküsimusega. Seoses hiljutiste tulekahjudega Iirimaal peab Iiri valitsus hindama täielikult tekitatud kahju, et aidata neid, keda õnnetused mõjutasid. Et reageerida sellistele olukordadele tulevikus paremini, tuleb metsatulekahjude jaoks koostada kriisikava, nagu on liiklusõnnetuste ja üleujutuste tarvis juba kehtestatud.

Ja lõpuks – Donegali maavolikogule tuleb eraldada erakorraliste kulude katmiseks rohkem rahalisi vahendeid.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu kogupindalast on 42% kaetud metsade ja metsamaaga. Metsatööstuse laekumised ületavad 300 miljardit eurot ja sektor annab tööd ligikaudu kahele miljonile inimesele. Need on näitajad, mida peame meeles pidama, et mõista Euroopa säästva metsamajanduse strateegia tähtsust ja kaitsta seda olulist Euroopa pärandit tulemuslikumalt. Peame arvesse võtma ka metsade suurt osatähtsust sotsiaal-majanduslike teenuste vallas ja nende üliolulist rolli võitluses kliimamuutuse vastu. Seetõttu on hädavajalik parandada võimet ennetada metsatulekahjusid, mis hävitavad igal aastal endiselt üle 400 000 hektari metsa. Selleks on oluline tõhustada metsade kohta teabe kogumist, suurendada teadustegevust ning eeskätt julgustada liikmesriike vahetama piiriüleselt teadmisi ja kogemusi. Siinkohal tahaksin juhtida tähelepanu sellele, kui tähtis on töö, mis on ära tehtud Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi, ning iseäranis ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmiga, mis võimaldab metsi kaardistada ja seirata.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament on edastanud jõulise poliitilise sõnumi, et rõhutada metsade säästva majandamise tähtsust. On pakiline vajadus viia ellu soovitused loodusõnnetuste ennetamise kohta. On tõsi, et metsatulekahjud on üks suurimaid ohte Euroopa metsadele ja nende ökosüsteemidele.

Metsade kaitsmine kliimamuutuse eest aitab püsida ka metsatööstustel ja säilida selle konkurentsivõimel. Euroopa puidutööstus, mille käive ületab 300 miljardit eurot, annab tööd rohkem kui kahele miljonile inimesele ja on oluline majanduskasvukeskkond.

Lõpetuseks on ülioluline see, et aruteludel ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle pärast 2013. aastat võetaks arvesse metsade osatähtsust. Maapiirkondade tootjad ja avaliku sektori asutused tuleb muuta ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames metsandusmeetmete puhul abikõlblikuks – EL peab toetama riiklike maaelu arengu programmide raames metsaistutamist.

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. – (IT) Euroopa metsakaitsestrateegia määratlemine on osa ELi üldisest kohustustest võitluses kliimamuutuse vastu. Eriti rõõmustav vastuvõetud raporti puhul on ettepanek koostada eraldi õigusakt, millega keelatakse ehitamine alale, kus mets on hävinud tõestatud süütamisest tekkinud tulekahju tõttu, ning nõue tagada praegu väga tagasihoidlikult rahastatud metsandusstrateegiatele piisavad rahalised vahendid. Lõpetuseks soovin öelda, et oluline on ka energia tootmiseks kasutatava biomassi jaoks asjakohaste säästvuskriteeriumite nõudmine. Seetõttu ärgitame Euroopa Komisjoni jätkama samal kursil ja esitama nende küsimuste käsitlemiseks valge raamatu metsakaitse kohta.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda dokumenti, sest Euroopa Liidu metsad ja muu metsamaa katavad ELi pinnast rohkem kui 42%. Metsad annavad elatist miljonitele töötajatele ja ettevõtjatele ning 16 miljonile metsaomanikule. Metsatööstus annab tööd rohkem kui kahele miljonile inimesele, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Metsamajanduse valdkonnas töötab 350 000 inimest. ELi raiemahu ja juurdekasvu suhe on stabiilselt ligikaudu 60%. Prognoositakse, et see näitaja tõuseb mitmes riigis üle 100%le ning see toob kaasa kasvava metsa järkjärgulise vähenemise pärast 2020. aastat. Euroopa metsi ja metsandust majandatakse mitme piirkondliku ja riikliku mudeli abil, mis on rühmitatud oma tootliku või kaitsealase suunitluse järgi. Metsad annavad ressursse ja täidavad ökosüsteemi ülesandeid. On ettepanekuid koostada kohustuslikud programmid. Samuti tuleb toetust anda sihipäraselt, näiteks kliimamuutusest sõltuvalt. Ettepanekud hõlmavad konkurentsivõime parandamist pikas perspektiivis, keskkonnakaitset ja selle edendamist, elukvaliteedi tõstmist ning kooskõlastamise ja teabevahetuse tõhustamist. Peame tegema kõik võimaliku, et tagada metsade kaitsmine ja säästev kasutamine, mis annaks ka meie tulevastele põlvkondadele võimaluse seda loodusvara kasutada, ning peaksime ühtlasi aitama kaasa keskkonnasaaste vähendamisele.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. – (DE) Metsad ja metsatööstus juba annavad märkimisväärse osa kohalike toorainete tootmisesse. Metsad on ka paljude Euroopa kodanike jaoks puhkeala ja neil on kaalukas roll kliimamuutuse ärahoidmisel. Vaevalt et ühelgi muul valdkonnal oleks omavahel nii põimunud keskkonnaalased, majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded. Ent meie metsi ootavad ees mõned tohutud katsumused. Üks suuremaid neist on kliimamuutus. Liikmesriikide töö on kaitsta ja arendada Euroopa Komisjoni toel meie metsi tulevaste põlvede jaoks, et metsad saaksid olla ka edaspidi osa meie looduslikest elupaikadest, ühiskonnast ja majandusest. Selle käigus tuleb tagada, et metsadel oleks pidev ja kasvav roll võitluses kliimamuutuse vastu ning et metsanduse ja puidutööstuse majanduslik alus säiliks, mis võimaldab meile tulevikus piisavad puiduvarud.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – Täna oli väga lihtne ülesanne anda poolthääl raportile, milles käsitletakse metsade kaitset ja metsateavet ELis ning metsade ettevalmistamist kliimamuutuseks. Euroopa Liidu metsad on praegu suurema surve all kui kunagi varem – mitte niivõrd kliimamuutuse pärast, kuivõrd mõne otsuse tõttu, mis on ELis tehtud selle vastu võitlemiseks. Sellega, et oleme nõudnud nüüd käesolevas raportis energiaalaseks kasutamiseks mõeldud biomassi jaoks õiguslikult siduvaid säästvuskriteeriumeid, oleme astunud olulise sammu. Euroopa Liidu õigusaktid biokütuste ja taastuvate energiaallikate kohta on muutnud meie metsakasutuse mittesäästvaks. Kui me peame metsi vaid taastuvenergia allikaks, oleme säästva tööstuse ja keskkonnakaitse ühendamisest täiesti valesti aru saanud. Metsad on meie liidus oluline elatis- ja heaoluallikas. Seepärast tuleks kasutada seda väärtuslikku loodusvara pigem tootmise kui lühinägelikult energia jaoks. Tuleks meeles pidada ka seda, et puidutooted seovad kogu oma olelusringi jooksul ka ise süsinikku. Seetõttu peaksime vältima oma taastuvate allikatega seotud sihtide poole püüdlemisel igasuguseid kiiremaid otseteid.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Euroopa metsatööstus on säästlikum kui pea kõik muud majandussektorid. Mitu põlvkonda Euroopa metsaomanikke on järginud rangeimaid õigusakte metsade ja looduskaitse kohta. Ometi soovitatakse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esitatud raportis metsade kaitset ja metsateavet käsitleva rohelise raamatu kohta veel hulga eeskirjade kasutuselevõttu, tunnistamata metsade tähtsust töökohtade loojana ja majanduse liikumapaneva jõuna. Raportis kutsutakse kohaldama Euroopa Liidu metsamajanduse suhtes ülemääraseid säästvuskriteeriume, võtmata arvesse piirkondlikke tegureid ja riikide volitusi. Liikmesriikide metsanduspoliitika volituste ületatamine ja metsade majanduslik nõrgestamine avaldub peamiselt sätetes, milles käsitletakse Euroopa siseseid puidutarneid. Ka on ikka veel määratlemata mõiste „säästvus”. Üks teine asi, millega ma ei nõustu, on mõistaandmine, et puidu biomass ei ole säästlik. Minu arvates peaksime tooma esile metsade kaitsvad ja kasulikud funktsioonid, mitte ei peaks rakendama ühekülgset käsitlusviisi. EL peab pingutama rohkem selle tagamiseks, et metsade säästev majandamine muutuks Euroopas tegelikkuseks ning et me oleksime teistele riikidele eeskujuks.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Kuna metsad mängivad suurt rolli kliimakriisiga toimetulemisel, on metsade säästev majandamine väga tähtis, et tagada Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamine. EL peab tugevdama oma strateegiat võitluseks selliste metsi kahjustavate teguritega nagu kontrollimatud raided, tulekahjud ja õhusaaste. Samas on meie kodanike elukvaliteedi parandamise ja keskkonnahoidlikkuse seisukohast üliolulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, loodusõnnetuste eest kaitsmine ja CO2 kogumine atmosfäärist. Seetõttu peab minu meelest ELi metsade kaitse võimaldama tagada, et metsad täidavad ka tulevikus oma tootvaid, sotsiaal-majanduslikke ja ökoloogilisi funktsioone.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle tähtsa raporti poolt. Euroopa Liidu metsad ja metsamaa katavad üle 42% Euroopa Liidu pindalast. Metsad annavad elatist miljonitele töötajatele ja ettevõtjatele ning 16 miljonile metsaomanikule. Metsatööstus annab tööd rohkem kui kahele miljonile inimesele, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning selle käive on 300 miljardit eurot. Metsamajanduse valdkonnas töötab 350 000 inimest. Lisaks on 40% ELi metsadest riigimetsad. ELi raiemahu ja juurdekasvu suhe on stabiilselt ligikaudu 60%. Prognoositakse, et see näitaja tõuseb mitmes riigis rohkem kui 100%le ning see toob kaasa kasvava metsa järkjärgulise vähenemise pärast 2020. aastat. Metsade kaitsmise meetmed on üliolulised. Euroopa metsad saab jagada viide bioklimaatilisse vööndisse: boreaalne, parasvöötme mereline, parasvöötme mandriline, vahemereline ja mäestikuvöönd. Liigitus on kooskõlas Euroopa Keskkonnaameti metsatüpoloogiaga, mis on välja töötatud tugivahendina poliitiliste otsuste tarbeks.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse komisjoni rohelist raamatut „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutuseks”. Metsi tuleks pidada kliimamuutuse vastu võitlemisel väga tähtsaks. On ülioluline, et Euroopa Liit tõhustaks oma strateegiat, millega võideldakse selliste metsa kahjustavate nähtuste vastu nagu tulekahjud ja õhusaaste. Metsa võime tekitatud kahjust toibuda ja pöörduda kliimamuutuse mõjuga silmitsi seistes tagasi oma tavapärase arengu juurde sõltub bioloogilisest mitmekesisusest – mitte üksnes puude, vaid ka kõikidest teiste metsas elavatest organismide, eriti metsloomade, omast. Seetõttu väärivad metsikud liigid, kes asustavad metsade erilist elukeskkonda looduslikult, metsaomanike erilist tähelepanu, sest need aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Metsa hoidmine on kogu inimkonna huvidesülioluline. On tõepoolest kahju, et seda kasutatakse taas ettekäändena CO2-turu edendamiseks. Euroopa keskkonnasäästlik kapitalism on omadega ummikusse jooksnud. Kapitalism ja ökoloogia ei sobi omavahel kokku.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Metsad ja metsamaa katavad praegu üle 42% ELi pinnast ning metsatööstus, mille aastakäive on 300 miljardit eurot, annab tööd ligikaudu kahele miljonile inimesele. Need arvud kajastavad vajadust Euroopa metsanduspoliitika järele, et muuta metsad jätkusuutlikuks nii keskkonnaalaselt kui ka majanduslikult. Vaid nii on võimalik kaitsta metsi neid ähvardavate ohtude eest, nimelt tulekahjude eest, mis on peamine metsade hävimise põhjus. See peab eriti paika Lõuna-Euroopas ja eeskätt minu kodumaal Portugalis, kus läheb igal aastal tuleroaks tuhandeid hektareid metsa.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kliimamuutus ja metsad on teineteisega lahutamatult seotud. Võitluses kliimamuutuse vastu on ülioluline kaitsta metsa. Selles võitluses on võimalik metsa paremini ära kasutada – mitte üksnes raie vältimisega, vaid ka metsastamis- ja metsa uuendamise programmidega.

Kliimamuutus tähendab seda, et igat liiki metsa ja kogu metsandussektorit ähvardavad teatud ettenägematud ohud nagu tormid, põud ja metsatulekahjud. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et Euroopa Liit tõhustaks oma strateegiat nende nähtuste vastu võitlemiseks. Metsade säästva majandamise eesmärk peab olema sobitada kokku ühelt poolt tootmise ja teiselt poolt metsade kaitsega seotud tahud. Peame majandama metsi säästvalt, kui tahame säilitada nende võime täita oma majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone.

Kõige olulisem on pöörata rohkem tähelepanu metsaga seotud teenuste korrastamisele, tasakaalustamisele ja parandamisele. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine peab olema meie poliitilises tegevuses esmatähtis eesmärk.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – On teada, et raportis toonitatakse vajadust mõista metsade suurt osatähtsust kliimamuutuse leevendamisel ja sellega kohanemisel, millega muutub tarvilikuks ELi strateegia jõustamine metsi kahjustavate tegurite, näiteks kahjurite ja metsatulekahjude vastu võitlemiseks. Lisaks keskendutakse raportis metsade kaitsmiseks üldise raamistiku loomisele, nimelt subsidiaarsusele, eri metsaliikidele omastele ohtudele, metsade säästva majandamise kesksele rollile ning metsade tähtsusele konkurentsivõime ja tööhõive jaoks. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Metsade hävimine kogu Euroopas on looduslikke elupaiku ja kliimamuutust silmas pidades keskkonnaprobleem, aga see on ka majanduslik probleem. Viie miljoni töötaja ja ettevõtja ning 16 miljoni metsaomaniku aastakäive on kokku 300 miljardit eurot. Praeguste keskkonnatingimuste tõttu toimuvad Euroopa metsades muutused. On oodata, et pikas plaanis kaovad pöögid Vahemere piirkonnast täielikult ja et okaspuumetsaga kaetud ala väheneb kogu Mandri-Euroopas. Muude tegurite seas on uut liiki kahjurid, kelle mõju ei ole veel võimalik hinnata, ja metsatulekahjude ohu märkimisväärne suurenemine.

Koostööprogrammis ICP Forests osalejad ja Euroopa Liit teevad ühe maailma suurima bioseire võrgustiku raames tööd selle nimel, et neid muutusi mõõta ning aidata mõista põhjuste ja tagajärgede suhet. Jäin hääletusel erapooletuks, sest minu arvates ei ole raportis esitatud meetmed seoses üksikute liikmesriikide vastutuselevõtmise ja kaasamise ulatusega piisavad.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin vastu osale lõikest 36, sest selle sätted on pehmelt öeldes ebarealistlikud. Ma ei arva, et peaksime keelama ehitamise tulest kahjustatud metsamaale, sest seda maad on tegelikult võimatu muul otstarbel kasutada. Ma ei leia, et peaksime eeldama üldjuhul süütamist ning kahjustama nende metsaomanike omandiõigusi, kes juba on metsatulekahjust kannatada saanud. See-eest on mulle vastuvõetav lõikes 37 väljendatud mõte ehituskeelu kehtestamisest juhul, kui on tõestatud tulekahju tahtlik algatamine. Ent selles olukorras võime sattuda minu arvates silmitsi vastuoluliste tagajärgedega – süütaja ei pruugi olla ilmtingimata metsa omanik ja ma ei mõista, miks me peaksime viimast karistama.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni rohelises raamatus „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutuseks” on väljendatud mured, mida Euroopa Parlament selles küsimuses tunneb.

Metsad ja metsamaa katavad praegu üle 42% ELi pinnast ja metsaomanikke on rohkem kui 16 miljonit. Metsad annavad tööd kahele miljonile inimesele, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ja selle sektori aastakäive on 300 miljardit eurot. Tagatipuks on neil tänu võimele siduda süsinikdioksiidi ja vabastada hapnikku suur osatähtsus võitluses kliimamuutuse vastu.

Need arvud näitavad metsade tähtsust kõigi ELi liikmesriikide, kuid eriti Portugali jaoks, kus on väga eripärased metsad ning kus on väga tähtis roll maakorraldusel ja metsatulekahjude vastu võitlemisel.

Hääletasin raporti poolt, sest selles toetatakse meetmeid, millest on minu meelest abi, et võidelda metsade hävimise vastu, eriti metsatulekahjude, kahjurite, metsade liigendatuse, liigilise koosseisu muutumise ja kasvava nõudlusega puidu biomassi järele.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Mulle valmistab heameelt komisjoni roheline raamat metsade kaitse ja metsateabe kohta ELis. Et metsad on peamine süsinikdioksiidi siduja, on nende säästev majandamine ülioluline, et saavutada Euroopa Liidu kliimamuutuse alased eesmärgid. Peame ühitama oma metsade majandamises kaitse ja tootmise, et tagada metsade keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike funktsioonide elujõulisus. EL peab täitma oma osa, edendades parimat majandamistava, mis sobib kohalikul tasandil tegutsejate ja kohalike kogukondade vajadustega, ning ergutada metsastamist, mis on kooskõlas kohalike tingimuste ja liikidega.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on lausa ülioluline tugevdada Euroopa strateegiaid metsade kaitse ja säästva majandamise kohta, et säilitada metsade mõõtmatu majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane väärtus.

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin lõike 36 (teise poole) ja lõike 37 vastu, sest keskkonnaplaneerimise küsimused kuuluvad piirkonna või liikmesriigi ametiasutuste pädevusse, mis tähendab, et selles valdkonnas tuleb otsused langetada piirkondlikes või riigi tasandi parlamentides. Minu arvates tähendaks igasugune Euroopa Liidu tasandil sekkumine sekkumist subsidiaarsusesse ja läheks liiga kaugele.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) On ütlematagi selge, et metsade kaitsmine on väga oluline keskkonnaküsimus. Hästi majandatud metsad on peamised süsinikdioksiidi sidujad ja neil on suur osatähtsus võitluses kliimamuutuse vastu. Kui neid aga hästi majandamise asemel ägedalt hävitatakse, toodavad nad 25% kogu CO2-heitest, inimtegevuse põhjustatud kasvuhoonegaasina. Teisisõnu on Euroopa Liit, sealhulgas Rootsi ja Soome, kus asub kokku 33% Euroopa metsast, ning samuti Vahemere riigid igati huvitatud sellest, et tõhustada strateegiat võitluseks selliste metsi ähvardavate ohtudega nagu õhusaaste ja metsatulekahjud.

Seoses sellega on mul hea meel, et rohelise raamatu „Metsade ettevalmistamine kliimamuutuseks” üle hääletamisel võeti vastu Arsenise raporti lõige 38, milles nõutakse tungivalt, „et komisjon esitaks metsatulekahjude ennetamist käsitleva õigusakti ettepaneku” ja kavandaks „30-aastast ehituskeeldu piirkonnas, kus toimus metsatulekahju”. See on hea viis, kuidas võidelda laialt levinud tava vastu kasutada metsapõlenguid kinnisvaraarendajate huvide edendamiseks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See on hea raport, milles on head ettepanekud. Muu hulgas tunnistatakse selles üldist rõõmustavat suundumust seoses CO2 säilitamisega Euroopa metsades, ent samuti tõsiasja, et süsinikdioksiidi talletamine jääb looduslikust potentsiaalist endiselt kaugele maha ja metsad võivad muutuda kasvava surve tõttu CO2-heite allikaks. Raportis nõutakse komisjonilt ettepanekuid puidumääruse täiendamiseks, tagamaks et kogu Euroopa turule viidav puit ja puittooted on saadud säästvalt majandatavatest metsadest. Selles nõutakse, et komisjon uuriks ökosüsteemi teenuste eest tasumise variante. Samuti nõutakse metsatulekahjude ennetamist käsitlevat õigusakti ettepanekut ning võimalikku 30-aastast ehituskeeldu piirkonnas, kus on toimunud metsatulekahju.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Olen raporti poolt, sest metsad, mis katavad rohkem kui 42% ELi pindalast, annavad metsandussektoris elatist paljudele töötajatele ja ettevõtetele. Tuleks luua raamistik komisjoni suunistest, kehtestada siduvad säästvuskriteeriumid, sealhulgas kohustuslikud riiklikud metsaprogrammid, muuta ametlikuks ökosüsteemi teenuste eest tasumine ning tugevdada tulekahjude ennetamise määruse taaskehtestamise abil metsade kaitse strateegiaid. Eriti väärtuslik ja märkimisväärne on see, et võeti vastu muudatusettepanek, millega hoitakse ära spekulatiivne ehitustegevus alal, mis on vabastatud metsast süütamise teel ebaseaduslikult. Itaalias juba on olemas eeskiri, millega keelatakse ehitada alale, mis on saanud kahjustada süütajate käe läbi.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Metsad pakuvad meile palju olulisi ökoteenuseid alates veetsükli reguleerimisest kuni mullaerosiooni ärahoidmise ja süsinikdioksiidi sidumiseni. Metsadest tulenev keskkonnaalane ja majanduslik kasu nõuab neile kiiresti pideva ja pikaajalise kaitse võimaldamist, mis on eriti tähtis nii kliimamuutuse leevendamise kui ka sellega kohanemise kontekstis. Raport hõlmab arvukaid küsimusi ning on kõikide peamiste fraktsioonide raske töö ja viljakate läbirääkimiste tulemus. Loodan siiralt, et komisjon ja liikmesriigid tegutsevad vastavalt selle edasiviivatele soovitustele.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et võeti vastu raport, milles käsitletakse komisjoni esitatud rohelist raamatut metsade kohta. Metsad on osa meie maastikust ja pärandist ning on olulised meie heaolu jaoks. Ajal, mil meid ähvardavad üha tõsisemad ohud, on ülioluline, et kaitseksime seda erakordset loodusvara paremini. Oleme kahtlemata kõik teadlikud kliimamuutuse tagajärgedest metsadele, ometi seab meie loidus lahenduste otsimisel metsade säilimise tõsisesse ohtu. Meie ülesanne on neid hapraid ökosüsteeme, seda hindamatut bioloogilist mitmekesisust ja strateegilist majandussektorit hoida. Seetõttu rõõmustab mind jõuline poliitiline sõnum, mille Euroopa Parlament sel rahvusvahelisel metsaaastal asjaomase raportiga saatis. Kliimamuutusega kohanemiseks vajalike meetmete puhul ei saa jääda äraootavale seisukohale. Peame tugevdama ka Euroopa metsatulekahjude taktikalist reservi, võttes arvesse, et selles valdkonnas on ennetamine sama tähtis kui reageerimine. Kui tahame säilitada oma metsi sellistena nagu me neid tunneme ja armastame, peame võitlema eesliinil, et tagada metsaalade säästev majandamine ja kaitsta metsi neid ähvardavate ohtude eest.

Raport: Gabriele Albertini (A7-0168/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan ettepaneku poolt, sest raportis on käsitletud tasakaalukalt kõige olulisemaid küsimusi Euroopa välisteenistuse korralduse ja tegevuse kohta ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhivaldkondades. See tasakaal on saavutatud tänu sõjalisele ja tsiviilkoostööle seoses Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ühistegevust käsitleva resolutsiooniga. Minu arvates on parlamendikomisjonis vastu võetud muudatusettepanekutest, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, kasu selleks, et luua kõikehõlmavam määratlus, mis sisaldaks usuvabadust ja rahvusvahelist kaitset vajavate vähemuste nimekirja pikendamist.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Andsin poolthääle resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa Parlamendile esitatud aastaaruannet ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta. Selles antakse ülevaade strateegilisest rollist, mis peaks olema Euroopa Liidul väljaspool oma piiri, eriti seoses demokraatia arengu ja inimõiguste austamise toetamisega. Resolutsiooniga kinnitab Euroopa Parlament veel kord oma õigusi Euroopa tsiviil- ja sõjaliste missioonide peamise osaleja, juhtija ja nende eelarve kontrollijana. Euroopa Parlamendi liikmetena rõhutasime taas oma põhieesmärki, et meil oleks välispoliitika küsimustes tugev ja otsusekindel parlament – eriti nüüd, pidades silmas Lissaboni lepingu sätteid. Tähtis on ka ELi mitmepoolsuse teema ning vajadus olla eri strateegilistes olukordades alati hästi esindatud – eelkõige uue Euroopa välisteenistuse, diplomaatilise esinduse kaudu, mis on viimaks ometi reaalsuseks saanud.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raportid, mis käsitlevad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja selle rolli rahvusvahelisel areenil ning mida toetas peamine koalitsioon, mis koosneb kapitali poliitilistest esindajatest Euroopa Parlamendis ehk konservatiividest, sotsiaaldemokraadidest ja liberaalidest, näitavad selle poliitika äärmiselt tagurlikku olemust ja lihtrahvavaenulikku rolli. Peale selle ei tohi me unustada, et Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles seati see poliitika esirinda ja püüti selle abil seadustada ELi, USA ja NATO sõda Liibüa vastu, et röövida tõsise imperialistliku sisevõitluse käigus selle riigi jõukuseallikad ja saada kontroll kogu piirkonna arengu üle. Kodanluse poliitilised esindajad Euroopa Parlamendis nõuavad ELi imperialistliku olemuse tugevdamist, selle tugevamat militariseerimist ning liidu ja Euroopa armee sõjalise võimsuse arendamist eeskätt selliste „paindlike” lahinggruppide ja kiirreageerimisjõudude puhul, mida valmistatakse ette Liibüa EUFOR missiooni maismaaoperatsiooni jaoks ja milles Kreeka osaleb aktiivselt Balkani lahinggrupi juhina. Nad edendavad ELi ja NATO strateegilist liitu ning teevad kriisiohjamise, humanitaarabi ja terrorismivastase võitluse ettekäändel plaane ELi imperialistlikuks sekkumiseks ja sõjaks kõikides planeedi nurkades, keskendudes eelkõige oma positsioonide kindlustamisele imperialistlikes jagelustes Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas üldisemalt.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – Hääletasin vastu raporti meetmetele, mis on seotud Mercosuri kaubanduslepinguga. See leping võib kahjustada tõsiselt Euroopa põllumajandust ja Euroopa põllumajandustootjate tööd avalike hüvede ning kvaliteetse ja ohutu toidu pakkumisel. Sellise suurusega kvoot, mida nõuab Mercosur, laostaks täielikult Iirimaa veiselihatootmise. Hinnangute kohaselt võivad Iiri veiseliha hinnad langeda ELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga 30%, mis tooks ainuüksi Iirimaale kahju kuni 500 miljonit eurot. Iiri põllumajanduslik toidutööstus moodustab 60% Iiri ettevõtete ekspordist, mis teeb 8 miljardit eurot aastas, ja annab tööd kuni 250 000 inimesele. Leping tooks kaasa arvukad töökohakaotused põllumajandusettevõtetes ja -tööstuses kõikides Iirimaa maapiirkondades ja kogu Euroopa Liidus.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Euroopa Liit sai Lissaboni lepinguga suured volitused, millega ta peaks arendama edasi oma välispoliitika eesmärke ja kaitsma oma huve kogu maailmas üldisema eesmärgiga edendada rahu, julgeolekut, solidaarsust, konfliktide ennetamist, demokraatia soodustamist, inimõiguste kaitset, rahvusvahelise õiguse järgmist jne. Samuti peab EL tegutsema strateegilisemalt, et panna end rahvusvahelisel tasandil rohkem maksma. ELi võime mõjutada rahvusvahelist korda ei sõltu mitte üksnes tema poliitika, osalejate ja institutsioonide sidususest, vaid ka ELi välispoliitika strateegilisest kontseptsioonist, mis peab ühendama kõik liikmesriigid samade eelisvaldkondade ja sihtide taha, et nad kõneleksid rahvusvahelisel areenil ühel tugeval häälel.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetades Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu aastaaruannet, milles käsitletakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika, ühe Euroopa Liidu põhipoliitika peamisi aspekte ja põhivalikuid, soovin avaldada heakskiitu poliitikale, mida Euroopa Liit ülemaailmsel tasandil teostab. See, et me kõnealuse aastaaruande vastu võtsime, näitab Euroopa Liidu tugevat positsiooni ja rolli rahvusvahelistes suhetes.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Albertini raport sisaldab mõtteid, millega ma nõustun, ent selle puhul on ka üks põhimõtteline probleem. Põhieelduse kohaselt peaks Euroopa Liit omandama välis- ja kaitsepoliitikas järk-järgult üksikute liikmesriikide valitsustest suurema kaalu. See tähendab, et liikmesriigid peavad loovutama välispoliitikas järjekordselt suure hulga oma suveräänsusest ELi asutustele, millelt nõutakse ühist seisukohta esitamiseks rahvusvahelisele üldsusele ja kõikides mitmepoolsetes foorumites. Ma ei saa selle väljavaatega nõustuda – liikmesriikidel ei oleks enam võimalik luua omaenda välispoliitikat, mis põhineks nende enda riiklikel prioriteetidel.

Oleme nõus, et teatud olukordades peab Euroopa Liit püüdma kõneleda ühel häälel, et olla rahvusvahelisel areenil tugevam ja esindada kõikide liikmesriikide ühiseid soove, ent see ei saa toimuda liikmesriikide vabaduse arvel kujundada ise oma välispoliitikat. Peale selle kutsutakse raportis ELi üles andma uus tõuge Türgi ELiga ühinemisele – see on asi, millega ma ei ole kunagi nõus olnud. Türgi peab jääma meie organisatsioonist välja, sest Türgi ei ole Euroopa ega saa selleks kunagi. Hääletasin raporti vastu.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest nõukogu aastaaruandes antakse põhjalik ülevaade ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kursist ja meetmetest. On väga oluline, et nõukogu jätkaks keskendumist eelkõige piirkondlikele konfliktidele ja reageeriks neile sujuvalt. Ent nõukogu aruanne ei sisalda nende konfliktide ja probleemide jaoks ühtki võimalikku lahendust. Nõukogu peaks püüdma kanda hoolt selle eest, et see aruanne ei oleks vaid sündmuste ja suundumuste kataloog riikide lõikes. Seepärast tuleks käsitleda dokumendis ka ELi välispoliitika ja selle vahendite rakendamise ja kindlustamise küsimust. Peale selle peaks nõukogu lisama aruandesse ka hinnangud ÜVJP ning liidu muu välispoliitika vahelise kooskõlastamise ja sidususe kohta ning samuti ÜVJP meetmete hindamise põhjal strateegilised ja korralduslikud soovitused tuleviku jaoks. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev aastaaruanne peaks olema vahend, mille abil suurendada institutsioonidevahelist dialoogi, et hinnata selle poliitika tõhusust ja visandada selle tulevane suund.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõukogu aastaaruanne ja Euroopa välispoliitika arendamiseks tehtud jõupingutused valmistavad mulle heameelt. Minu arvates on ülimalt tähtis võtta vastu seisukoht, mis on kooskõlas liikmesriikide välispoliitikaga, sest selline ühtekuuluvus toob kaasa rahu, julgeoleku, solidaarsuse ja konfliktide ennetamise rahvusvahelisel tasandil. Sellega kaasneb ka säästev areng ja suureneb ELi võime mõjutada rahvusvahelist korda. Seetõttu kutsun üles juba alustatud tööd jätkama, et luua ühtne rinne, mis tõhustaks Euroopa Liidu suhteid muude maailma jõukeskustega, edendaks tõhusamat reageerimist rahvusvahelise kriisi korral ja parandaks Euroopa positsiooni maailmaareenil.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma ei andnud poolthäält Albertini raporti lõikele 85, kus väljendatakse heameelt läbirääkimiste jätkumise üle assotsieerimislepingu sõlmimiseks Mercosuriga. Sellise vabakaubanduse edendamiseks mõeldud lepingu sõlmimisel tuleb olla väga hoolikas, et mitte muuta ühenduse põllumajandust veelgi ebastabiilsemaks. Mercosuri tooted ei pea vastama samadele keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele kui Euroopa tooted. Sellistel tingimustel on olemas tõeline ebaausa konkurentsi oht. Peame tagama sellise olukorra vältimise.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest nõukogu aastaaruandega antakse selge ülevaade Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiate ja meetmete kohta ning aidatakse tugevdada institutsioonidevahelist dialoogi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Tänavuaastane aruanne on ülesehituselt sarnane 2009. aasta aruandega ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kohta. Eraldi osa on pühendatud Lissaboni lepingu rakendamisele. Nagu varemgi, nõutakse ÜVJP põhieesmärkide põhjalikumat läbiarutamist nõukoguga.

Toetan raportööri rõhuasetust vajadusele liikuda praeguselt ÜVJP meetmete pelgalt kirjeldamiselt strateegilise dialoogi juurde. Samuti nõuab raportöör tungivalt seda, et nõukogu võtaks otsuste tegemisel arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti.

Minu arvates vajab liidu välispoliitika strateegiline raamistik suuremat arutelu. Samuti on vaja anda eri poliitilistele osalejatele põhjalikumat teavet ÜVJP ulatuse ja selle kehtestamise mehhanismide kohta. Esitatud muudatusettepanekute arvukus näitab parlamendiliikmete üha suurenevat huvi nende küsimuste vastu.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse nõukogu 2009. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamiste aspektide ja põhivalikute kohta, mis on esitatud Euroopa Parlamendile vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II osa G jao punktile 43 (2010/2124(INI)). Raport põhineb Lissaboni lepinguga kehtestatud uuel institutsioonilisel raamistikul ning selle ümberkorraldamisest tulenevalt esitatakse raportis Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika läbipaistvamalt. Selles käsitletakse kriisiolukordi maailma eri piirkondades ja riikides, näiteks Lääne-Balkanil, Ida-Euroopa naaberriikides, Kesk-Aasias, Venemaal, Türgis, Lähis-Idas, Vahemere piirkonnas, Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Ehkki ma tunnistan, et raportit oleks võimalik täiustada ehk eelkõige tuua riigiti välja sündmuste üksikasjad, kirjeldada ELi välispoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid ja hinnata seda poliitikat rohkem kvalitatiivselt, millega kaasneksid tuleviku jaoks strateegilised ja korralduslikud soovitused, valmistab raporti koostamine mulle siiski heameelt. Euroopa Liit loodetavasti jätkab tõhusa mitmepoolsuse edasiarendamist, sest see käsitlusviis on geostrateegiliste murede puhul üks ELile iseloomulik tunnus.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on järjekordne raport, milles toetatakse Euroopa Liidu ühise välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamist. Argumendid on siin piinliku täpsusega uuesti välja toodud. Seetõttu tahaksime väljendada taas oma vastuseisu ja esitada ka väited selle põhjendamiseks. Kõneleme Euroopa juhtivate riikide majanduslike ja geostrateegiliste huvide kaitsmisest eri vahendite, sealhulgas sõdurite ja diplomaatide abil koostöös Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATOga). Peame meeles pidama nende kahe varasemat tegevust – Iraaki, Afganistani, Balkani riike, Liibüat ja teisi sellesse nimekirja kuuluvaid riike – ja selle traagilisi tagajärgi.

Arengukoostöö ja arenguabi poliitika, mis peaks olema praeguses rahvusvahelises kontekstis välis- ja julgeolekupoliitika kui mitte just põhisammas, siis vähemalt üks peamisi sambaid, on muudetud teisejärguliseks.

Jälle on näha klassikalist silmakirjalikku seisukohta, millega kaitstakse Euroopa relvatootjate majandushuve. Euroopa relvatootjad on teeninud miljoneid relvade müügist diktaatoritele, kes on kasutanud neid relvi selleks, et korraldada oma rahva ja naaberriikide rahva seas tapatalguid. Sellele ja ka muudele probleemidele ei ole ikka veel reageeritud nii nagu vaja – korrigeerida tuleb poliitikat, mis selliseid probleeme põhjustab.

Ühtlasi mõistame siinkohal hukka Iisraeli agressiooni- ja okupatsioonipoliitika toetamise ning ÜRO resolutsioonide eiramise poliitika, mida teostavad Iisrael ja teised riigid, näiteks Maroko.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on järjekordne raport, milles kinnitatakse sisuliselt toetust Euroopa Liidu ühise välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamisele. Nimetatud poliitikavaldkondades kaitstakse peamiselt Euroopa juhtivate riikide majanduslikke ja geostrateegilisi huve. Neid kooskõlastatakse üha enam Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATOga) ning arengukoostöö ja -abi muutuvad selle käigus teisejärguliseks. Tagajärjed on valdavalt katastroofilised, nagu selgub Afganistani, Palestiina, Iraagi, Liibüa ja teiste riikide näitel.

Oleme teadlikud ka valitsevast topeltstandardist, millega kaitstakse Euroopa relvatootjate majandushuve. Euroopa relvatootjad on teeninud miljoneid relvade müügist diktaatoritele, kes on kasutanud seejärel neid relvi selleks, et korraldada oma rahva ja naaberriikide rahva seas tapatalguid.

Seega on mõned sellel arutelul tõusetunud põhiküsimused – relvatehingud, Iisraeli vallutuslik ja sõjakas poliitika ning ÜRO resolutsioonide järjekindel eiramine Lääne-Saharas ja Palestiinas – jäänud nõutud vastuseta.

Seepärast hääletasime vastu.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Raport võeti väliskomisjonis vastu suure häälteenamusega. Selles on õnnestunud käsitleda tasakaalukalt kõige pakilisemaid Euroopa välisteenistuse korralduse ja tegevusega seotud probleeme ning selliseid ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiküsimusi nagu demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi väärtuste toetamine, soolise võrdõiguslikkuse ja energiajulgeoleku edendamine, olukord Iraanis ja Afganistanis, Euroopa Liidu reaktsioon demokraatlikele muutustele Vahemere lõunakaldal ning suhted kaalukate partnerite – Venemaa, Hiina, Jaapani ja Indiaga. Raportis viiakse tasakaalu tsiviil- ja sõjaline koostöö kriiside lahendamisel ning Euroopa Liidu ja NATO sekkumisel. Ühelt poolt välditakse sellega ELi taandamist pelgalt kaubandus-, arengu ja humanitaarküsimustele, mille poole püüdles fraktsioon ECR, teiselt poolt lükatakse selles tagasi fraktsiooni GUE/NGL tungiv nõudmine jätta ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast välja igasugune sõjaline komponent.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Gabriele Albertini ettepanek ei saa minu häält, sest selles on liiga palju punkte, millega me ei saa nõustuda. Üks neist on ettepanek luua Euroopa Liidu ühtne välispoliitika. Mõte on väga hea, ent Põhja-Aafrika selleaastast kriisi ja jätkuvat Süüria kriisi silmas pidades ei ole see ilmselgelt teostatav. ELi eri riikide välispoliitika on peensusteni erinev. Teine punkt, millega me ei saa nõustuda, on üleskutse suurendada jõupingutusi Türgi ühinemiseks Euroopa Liiduga. Seepärast hääletan raporti vastu.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) 2009. aastal oli tõeliselt oluliseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika alaseks otsuseks kõrge esindaja ametissenimetamine. Tuleb tunnistada, et see ei olnud just kõige parem otsus. On üsna selge, et paruness Ashtonil on rohkem annet moraliseerivate pressiteadete avaldamiseks ja heategija mängimiseks kui talle 27 liikmesriigi nimel lahendada antud diplomaatiliste küsimustega tegelemiseks. Tänu paruness Ashtonile Euroopa Liit kas jäi kõrvale, ajast maha või ujus vastuvoolu kõigi oluliste sündmuste puhul. Ent, nagu kriiside ajal tavaliselt juhtub, haaras käputäis liikmesriike – oli see nüüd hea või halb – ohjad enda kätte, korraldas asjad ära ja asus tegudele. Ülejäänud kas jooksid nendega kaasa või hädaldasid, kui neid sunniti arvamust avaldama.

Tegelikkuses tähendab liidu välispoliitika peamiselt rahajagamist ja kaubandussuhete loomist, sageli viisil, mis ei lähe kokku väljakuulutatud poliitiliste põhimõtetega. See on üsna loogiline – diplomaatia on seotud riigi suveräänsusega. Diplomaatia on iga riigi ajaloo, vahendite ning majanduslike või geopoliitiliste huvide tulem. Liidu huvid ei ole ei liikmesriikide huvide ühend ega nende laiendus. Need huvid on liidule eriomased ja on sageli vastuolus liikmesriikide huvidega. On täiesti põhjendamatu seada need huvid kõrgemale liikmesriikide huvidest.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda dokumenti, sest selle eesmärk on tagada, et liikmesriikide ja Euroopa Liidu kaitsesüsteemid oleksid omavahel kooskõlas, ning samuti kooskõlastada strateegiaid maailma kõige kaalukamate suurriikidega, nimelt Ameerika Ühendriikide, Venemaa, Hiina, Türgi ja araabia riikidega. Selles rõhutatakse vajadust peatada hukkamised ja seatakse sihiks sellele aktiivselt kaasa aidata. Raportis esitatakse ka suunad ja eesmärgid koostööks teiste riikidega. Liidu strateegiline prioriteet peaks olema tulemuslik mitmepoolsus ja seoses sellega peaks EL võtma rahvusvahelises koostöös juhtrolli, toetama rahvusvahelisi institutsioone, soodustama rahvusvahelise konsensuse saavutamist ja edendama ülemaailmset tegevust. On tungiv vajadus tegeleda ELi kodanikele muret valmistavate ülemaailmsete probleemidega, nagu võitlus terrorismiga, organiseeritud kuritegevus, pandeemiad ja kliimamuutus, küberjulgeolek, aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ja vaesuse kaotamine, energiajulgeoleku tagamine, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, konfliktide rahumeelne lahendamine ja desarmeerimine, rände haldamine ning inimõiguste ja kodanikuvabaduste edendamine. Tähelepanu juhitakse ka vajadusele tõhustada järelevalvet ELi rahaliste vahendite üle kooskõlas Euroopa Kontrollikoja eriaruandega nr 15/2009. Raportis ollakse seisukohal, et EL peaks ära kasutama NATO uue strateegilise kontseptsiooni vastuvõtmist, et tugevdada oluliselt oma partnerlust NATOga, ning arendama samal ajal oma välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Minu meelest tuleks edendada organisatsioonidevahelisi suhteid.

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin selle poolt, et võtta vastu 2009. aasta aruanne ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamiste aspektide kohta. See on hästi koostatud ja äärmiselt oluline raport, milles arutletakse üksikasjalikult ühise välis- ja julgeolekupoliitika tahkude üle. Mul on eriti hea meel näha, et raport sisaldab minu esitatud muudatusettepanekuid, mis on seotud Gruusiaga. Minu eesmärk oli rõhutada seda, kui tähtis on avaldada Venemaale pidevat ja ühtset survet, et ta jõustaks kõik 2008. aasta lepingu sätted, sealhulgas lubaks Euroopa Liidu järelevalvemissioonil siseneda okupeeritud aladele. Ma loodan, et kõrge esindaja proua Ashton võtab meie soovitusi arvesse.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt ja olen seisukohal, et ühtsuse saavutamiseks ELi oma väärtustega tuleb ELi välispoliitikas ja välistegevuses seada esikohale demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamine, hea valitsemistava ja õiglane ühiskond, sest reeglitel põhinev demokraatlik ühiskond on inimõiguste tagamise ja stabiilsuse suurendamise alus. Korrates seisukohta, et inimõigused tuleb seada kindlalt ELi välispoliitika keskmesse, usun, et ELi uus institutsiooniline struktuur, pidades eelkõige silmas Euroopa välisteenistust ja selle vastavat osakonda, annab võimaluse muuta ELi tegevus kõnealuses valdkonnas ühtsemaks ja tulemusrikkamaks. Nõuan tungivalt, et asepresident ja kõrge esindaja saavutaks kahepoolsete suhete raames kolmandate riikidega ja aktiivse osalemisega rahvusvahelistes foorumites kolmandate riikide kohustuse austada inimõigusi, astuks välja inimõiguste rikkumise vastu ja ei väldiks piisavate meetmete võtmist juhul, kui on rikutud inimõigusi. Võttes arvesse usuvabaduse jõhkrate rikkumiste suurenevat arvu, nõuan komisjonilt põhjaliku hindamise läbiviimist ja usuvabaduse seadmist ELi inimõiguste poliitika keskmesse.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Albertini raportiga, milles käsitletakse nõukogu 2009. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamiste aspektide ja põhivalikute kohta, oleme liidu välispoliitika tuleviku jaoks olulisel teelahkmel. On tõepoolest tähtis, et Euroopa Parlament kutsuks nõukogu ühehäälselt üles mitte piirduma ühise välis- ja julgeolekupoliitika aastaaruande puhul vaid selle poliitika meemete kirjeldusega, vaid – nagu raport õigesti ütleb – „tegema sellest poliitika- ja lahendustekeskse vahendi”. Peame rõhutama ka seda, et „aruanne peaks sisaldama enamat kui vaid riikide kaupa esitatud sündmuste ja suundumuste kataloogi ning selles tuleks käsitleda ka ELi välispoliitika tulemuslikkuse küsimust ning vahendeid, mis on vajalikud Euroopa välistegevuse eesmärkide saavutamiseks”.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit peaks edasi arendama oma välispoliitilisi eesmärke ning kaitsma oma väärtusi ja huve kogu maailmas üldisema eesmärgiga edendada rahu, julgeolekut, solidaarsust, konfliktide ennetamist, demokraatia soodustamist, inimõiguste kaitset, soolist võrdõiguslikkust, rahvusvahelise õiguse austamist, rahvusvaheliste institutsioonide toetamist, tulemuslikku mitmepoolset käsitlusviisi, riikidevahelist vastastikust austust, säästvat arengut, vaba ja õiglast kaubandust ning vaesuse kaotamist. Need eesmärgid täituvad vaid kõikide ELi liikmesriikide ühise ja tõhusa välis- ja julgeolekupoliitika abil.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Nagu te teate, pooldan ma innukalt Türgi ühinemist Euroopa Liiduga. Samuti olen veendunud, et Euroopal oleks sellest ühinemisest vähemalt sama palju kasu kui Türgil. Türgil on õnn paikneda kahe maailma kohtumispunktis – tema üks jalg on Lääne-Euroopas, teine Aasias. Jacques Chirac ütles, et Euroopa Liidul ja Türgil on ühine saatus. Türgi ühinemine tõendaks, et ida ja lääne vahel on võimalik pidada edasiviivat, lepitavat, uuendusmeelset ja loomingulist dialoogi. Euroopa lõppude lõpuks juba on kodu 15–20 miljonile moslemile. Türgi on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asutajaliige, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Lääne-Euroopa Liidu (WEU) liige. See riik valiti äsja julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Ja lõpetuseks – asjaolu, et Türgi on esindatud G20s näitab selle riigi tähtsust ja geostrateegilist rolli, mida see riik võiks riikide liidus mängida. Peame taastama oma valitsuste vahelise usalduse ning täitma meie rahva ja noorte lootusi. Lähiaastail peame tegema tööd selle nimel, et tuua Türgi Euroopa perre.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Raport võeti väliskomisjonis vastu suure häälteenamusega ning minagi hääletasin poolt. Selles on õnnestunud käsitleda tasakaalukalt kõige pakilisemaid Euroopa välisteenistuse korralduse ja tegevusega seotud probleeme ning selliseid ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiküsimusi nagu demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi väärtuste toetamine, soolise võrdõiguslikkuse ja energiajulgeoleku edendamine, olukord Iraanis ja Afganistanis, Euroopa Liidu reaktsioon demokraatlikele muutustele Vahemere lõunakaldal ning suhted kaalukate partnerite Venemaa, Hiina, Jaapani ja Indiaga.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Toetan sellist Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikat, kus sõna „Euroopa” on kõige tähtsam. Euroopa peab USAst vabaks saama, mitte üksnes majanduse, vaid ka välispoliitika vallas. Euroopa peab muutuma iseseisvamaks, et olla kogu maailma silmis tugev ja sõltumatu partner. Ometi ei ole me tuvastanud veel ühtki märki liikumisest selles suunas. Vastupidi – raportis toetatakse ja kinnitatakse sidemeid USAga ja eriti NATOga. Mõned inimesed isegi leiavad, et neid sidemeid tuleks tugevdada. See mõjuks ELi tulevikule pigem äärmiselt kahjulikult ja raskendaks olulistes küsimustes kokkuleppimist Euroopa ühises käsitlusviisis või seisukohas, nagu on näidanud Liibüa kriis. Seepärast hääletasin raporti vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu välispoliitika on läbinud pärast Lissaboni lepingu jõustumist märkimisväärse arengu. EL vajab sidusat välispoliitilist strateegiat, mis põhineb Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 21 sätestatud eesmärkidel ja põhimõtetel. ELi tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: „demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine”.

Andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse nõukogu 2009. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamiste aspektide ja põhivalikute kohta, sest olen enamikuga parlamendi tehtud tähelepanekutest nõus. Tahaksin toonitada tõsiasja, et selles ei pakuta võimalikke lahendusi konfliktidele ja küsimustele, mis on raportis nii läbipaistvalt esitatud. Seda arvesse võttes toetan raportööri palvet, et nõukogu ei piirduks kõnealuse aruande puhul vaid selle poliitika meetmete kirjeldusega, vaid teeks sellest pigem lahendustekeskse poliitilise vahendi.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõukogu 2009. aasta kiiduväärselt läbipaistvas aruandes ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta rõhutatakse, kui tähtis on see, et Euroopa Liit arendaks edasi oma välispoliitilisi eesmärke ning kaitseks oma väärtusi ja huve rahvusvahelisel tasandil üldise eesmärgiga edendada rahu, julgeolekut, solidaarsust, konfliktide ennetamist, demokraatia soodustamist, inimõigust kaitset, soolist võrdõiguslikkust, rahvusvahelise õiguse austamist, rahvusvaheliste institutsioonide toetamist, tulemuslikku mitmepoolset käsitlusviisi, riikidevahelist vastastikust austust, säästvat arengut, vaba ja õiglast kaubandust ning vaesuse kaotamist.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Meie ees on ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev aruanne, sel korral 2009. aasta kohta. Minu poolthääl on tingitud raporti arukusest – sellega ei hõlmata mitte üksnes Lissaboni lepinguga välispoliitika ja julgeoleku valdkonnas tehtud uuendusi, vaid kutsutakse üles ka kooskõlastama rohkem hiljuti loodud Euroopa välisteenistuse, liikmesriikide ja komisjoni tegevust. Euroopa Liit tuleb vormida tugevaks ja usaldusväärseks rahvusvahelisel areenil osalejaks ning selleks peame liikuma ühemõtteliselt selle poole, et edendada oma väärtusi, näiteks demokraatiat ja inimõigusi, oma välissuhetes, kuid samuti oma huvide eest seismisel, näiteks seosese energiajulgeolekuga.

Mõisted „väärtused” ja „huvid” peavad olema meie välistegevuses omavahel kooskõlas, mitte teineteist välistavad. Sotsiaaldemokraatide vaatenurgast vastavad raporti temaatilised ja geograafilised soovitused meie peamistele nõuetele. Minu arvates on raporti kujutlus Atlandi-ülestest, eeskätt ELi ja NATO suhetest õige, samuti rõhutamine, et vajame kriisiohjamisel tsiviil- ja sõjalist koostööd.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie kuuest muudatusettepanekust võeti vastu kolm: ettepanek, milles nõutakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide jaoks eraldi eelarveridu, ettepanek, milles kutsutakse komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kaotama ebavõrdsus tsiviil- ja sõjalise planeerimise võimekuse vahel, ning ettepanek, milles käsitletakse Kesk-Aasia veemajandusega seotud probleemide lahendamise kiireloomulisust. Mis puudutab Süüriat, siis võeti vastu fraktsiooni S&D muudatusettepanek, millega langes ära meie muudatusettepanek, milles nõuti Assadi tagasiastumist. Lõpuks võeti raport suure häälteenamusega vastu. Meie fraktsioon jäi erapooletuks.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Raportis rõhutatakse Euroopa Liidu kui tõhusa maailmaareenil osaleja suunavat rolli. Selle rolli täitmine nõuab strateegilisemat välistegevust ning ühtset, kõiki liikmesriike ühendavat välispoliitikat. See tundub mulle Lähis-Idas ja Vahemere riikides toimuvaid sündmusi silmas pidades utoopiline. Hääletasin raporti vastu, sest selles püütakse piirata liikmesriikide volitusi, luues uusi ameteid ja käsitledes uusi sõjalisi operatsioone, millega kaasneksid suuremad kulutused, ning sellega tahetakse anda ka täiendav tõuge Türgi ühinemisläbirääkimistele.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Leedu tähistab sel kuul Euroopa Liiduga ühinemise seitsmendat aastapäeva. ELiga ühinemisel unistas enamik leedulasi demokraatiast ja sellest, mida Euroopal on pakkuda. Seitsme aasta jooksul on nendest lootustest täitunud nii Leedu kui ka Euroopa tasandil kahjuks väga vähesed. Välispoliitika on üks neist. Mõned Euroopa juhid tormasid hiljuti tähistama demokraatia võidukäiku ja araabia maailma diktaatorite surma – Euroopa väärtuste võitu. Kahjuks oleme sellest võidust kaugel. ELi püüdlused oma välispoliitikat ühtlustada ei ole olnud eriti edukad.

Lissaboni leping pidi aitama Euroopal leida välispoliitikas ühine hääl, kuid möödunud nädalal nägime järjekordseid tõendeid sidususe puudumisest ELi välispoliitikas – pärast Osama bin Ladeni tapmist eelmisel esmaspäeval tegid Euroopa Liidu riigipead 24 tunni jooksul vähemalt viis erinevat avaldust. Kui Euroopa tahab jääda maailmaareenil tõsiseltvõetavaks osalejaks, peame rääkima ühel häälel. EL peab korrastama ka oma välispoliitika prioriteete – keskendumine lõunanaabritele, mille käigus jäetakse idapiir hooletusse, ei ole jätkusuutlik poliitika.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit peab määratlema oma ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhisuuna üha suureneva üleilmse ebastabiilsuse valguses. Mul on hea meel näha, et raportis rõhutatakse vajadust kaasata sellesse protsessi Euroopa Parlament. Euroopa kodanike huvide esindajatena peame andma Euroopa kaitsepoliitika määratlemisse oma osa. Euroopa Liidu põhieesmärkide seas on rahu, inimõiguste ja demokraatia kaitsmine. Meie väärtuste edendamine peab toimuma sihikindla välistegevuse ja diplomaatilise strateegia põhjal. Lissaboni lepinguga anti liidule hääl liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi kaudu. Meie ühine välis- ja julgeolekupoliitika ei talu jagunemist. See poolthääl on seetõttu üleskutse parandada kõikide institutsioonide – Euroopa välisteenistuse, Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja loomulikult Euroopa Parlamendi tegevuse kooskõlastamist. Muutuvas maailmas peab meie liit olema enamat kui pelgalt majandusliit. Meil on ajalooline kohustus teha sellest poliitiline liit. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika peaks olema üks vahend selle saavutamiseks. See on sõnum, mille Euroopa Parlament tahtis edastada, ja ma toetan seda seisukohta.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt. Et tugevdada üleilmsel tasandil Euroopa Liidu mõju ja seeläbi kaudselt ka üksikute liikmesriikide mõju, vajame eri tasemete suurema koostöö ja kooskõlastamise tagamiseks ülevaadet ja otsusekindlust. Me ei tohi seada Euroopa välisteenistuse teele ette tarbetuid takistusi, mis ei võimaldaks sel asutusel järgida oma aluspõhimõtteid. Hääletasin ka selle muudatusettepaneku poolt, milles teisalt kutsutakse paruness Ashtonit üles kasutama täielikult oma volitusi. Vajame mõlema poole aktiivset osalemist, et tagada Euroopa välisteenistuse edu. Eelarvekomisjoni liikmena ja võimalikult suure läbipaistvuse pooldajana hääletasin loomulikult ka selle muudatusettepaneku poolt, milles nõutakse igale missioonile eraldi eelarveridu.

Raport: Roberto Gualtieri (A7-0166/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan ettepanekut ja soovitan võtta meetmeid, et leevendada raskusi kvalifitseeritud personali leidmisel tsiviilmissioonide jaoks, mis on kõige sagedasem sekkumise vorm. Soovitan soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1325 ning tsiviil- ja sõjaliste missioonide tõhususe suurendamiseks kaasata asjakohaselt naispersonali kõikidel kriisiohjamise tasanditel. Rõhutan vajadust kaasata naisi otsuste tegemisega seotud kõrgematel ametikohtadel, regulaarselt konsulteerida kodanikuühiskonnaga ning parandada missioonide sisest võimekust tegeleda soolise võrdõiguslikkuse küsimustega. Ma nõuan ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide kontekstis asjakohaste avalike kaebuste menetluste loomist ning palun Catherine Ashtonil lisada ÜJKP missioonide iga kuue kuu tagant toimuvasse hindamisse üksikasjalik aruanne naiste, rahu ja julgeoleku kohta. Olen veendunud, et see võimaldab saadud kogemusi väärtustada poliitilisest, strateegilisest, tehnilisest, õiguslikust ja operatiivsest vaatepunktist ning pikemas ajalõikes võiks see anda aluse toimuvate sekkumiste täiustamisele ning kriteeriumidele, mida rakendada tekkivate kriiside puhul, hoides niiviisi strateegilisi huvisid ja olemasolevaid ressursse kõige paremas tasakaalus.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni „Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika areng pärast Lissaboni lepingu jõustumist” poolt. Oluline on rõhutada, et Lissaboni lepinguga kehtestatud uus ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljendab liidu kindlat poliitilist kavatsust tegutseda maailmas stabiilsust tagava jõuna. Toetan seisukohta, et praegune majanduslik kasinus ning Lissaboni lepingu sätted võivad aidata liikmesriikidel kulutada arukamalt kaitsele. Seda tehakse oma kaitsevõimekuse, eelarve ja nõuete suuremal määral ühendamise ja ühiskasutamise abil, saavutades samas oma kodanikele suurema julgeoleku, kuigi tegelikkus on selline, et majandus- ja finantskriis mõjutab ELi riikide kaitseeelarveid, -programme ja jõustruktuure ning rohkem kui aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist pole veel selgeid märke ELi Lissaboni-järgsest igakülgsest lähenemisviisist, mis võimaldaks ületada traditsioonilisi menetluslikke ja institutsioonilisi barjääre. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid leiaksid asjakohased vahendid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamiseks, kuna Lissaboni leping loob raamistiku kaitsealase koostöö uuendamiseks, saavutades samal ajal mastaabisäästu, säilitades strateegilise tähtsuse ning pakkudes kaitset Euroopa Liidu kodanikele.

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Majandus- ja finantskriisi ajal oodatakse Euroopa Liidult oma strateegilise autonoomia tõhustamist, et rõhutada oma väärtusi ning kaitsta oma kodanikke, töötades välja ühise nägemuse peamiste probleemide ja ohtude kohta ning kohandades oma võimekust ja ressursse neile asjakohaselt reageerimiseks. Ma arvan, et Lissaboni lepinguga kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika uued sätted väljendavad liidu kindlat poliitilist kavatsust tegutseda maailmas stabiilsust tagava jõuna. Sätted annavad selge õigusliku raamistiku liidu suutlikkuse tugevdamiseks välis- ja julgeolekupoliitika elluviimisel laiahaardelise lähenemisviisi kaudu, mis hõlmab kõigi liidu ja selle liikmesriikide käsutuses olevate vahendite kasutamist, ennetamaks ja ohjamaks kriise ja konflikte ning loomaks püsivat rahu. Hääletasin kõnealuse raporti poolt.

Ma arvan, et Euroopa Liit vajab tugevat ja tõhusat julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, et ennetada konflikte, kaitsta oma kodanike julgeolekut ning taas rõhutada oma põhiväärtusi, andes panuse rahvusvahelise õiguse toetamisse ning inimõiguste ja demokraatlike väärtuste austamise edendamisse kogu maailmas.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Rahvusvahelisel tasandil toimuvad praegu kiired ja põhjalikud muutused. See on ajendatud jõudude nihkumisest tärkava majandusega rahvusvaheliste osalejate suunas ning majandus- ja finantsprobleeme, keskkonnaseisundi halvenemist ja kliimamuutust, energia ja ressursside vähesust ning omavahel seotud julgeolekuprobleeme hõlmava vastastikkuse sõltuvuse süvenemisest. Toetasin seda olulist raportit. Rahutus ülemaailmses kontekstis ning majandus- ja finantskriisi ajal oodatakse Euroopa Liidult oma strateegilise autonoomia tõhustamist, et rõhutada oma väärtusi, püüelda oma huvide poole ning kaitsta oma kodanikke, töötades välja ühise nägemuse peamiste probleemide ja ohtude kohta ning kohandades oma võimekust ja ressursse neile asjakohaselt reageerimiseks, andes samal ajal panuse rahvusvahelise rahu ja ülemaailmse julgeoleku säilitamisse.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, kuna see tähistab olulist sammu Lissaboni lepingu rakendamise suunas. Dokumendi muudatusettepanekud parandavad Euroopa sõjalise võimekuse paindlikkust. Siinkohal pean mainima, et ohtude mitmekesistumine ülemaailmsel tasandil sunnib ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat kohandama. Küberrünnakud, ebaseaduslike rändajate vood ning terrorism on vaid mõned nimetatud ohtudest. Tõepoolest on Euroopa Liit muutunud rahvusvahelise kuritegevuse eelistatud sihtmärgiks. Samuti pean rõhutama selle poliitika toetuseks ette nähtud rahaliste vahendite suurust. Ma arvan, et ATHENA mehhanismi läbivaatamine Poola eesistumise ajal lahendab eelarveprobleemi. See lihtsustab liikmesriikide jaoks panustamist Euroopa sõjaliste operatsioonide ühisesse kulueelarvesse. Lääne-Euroopa Liidu likvideerimine ning vastastikkuse kaitse klausli lisamine aluslepingusse tähistab sammu ühise kaitsepoliitika suunas.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kui me kõneleme poliitilisest Euroopast, üleeuroopalisest telefoninumbrist või kasvõi sellest, kuidas panna Euroopa rääkima ühel häälel, siis unustame sageli täpsustada, et see saab juhtuda ainult toimiva Euroopa kaitsepoliitika korral. Hiljutised sündmused Liibüas näitasid, kui palju tuleb selles valdkonnas veel tööd teha. Võttes arvesse praegusi finantsraskusi, ei ole ressursside koondamine mitte üksnes poliitiliselt soovitatav, vaid lausa hädavajalik.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Kaitsepoliitika on üks valdkondi, mida enamik liikmesriike kiivalt kaitseb. Mulje, mis võib jääda selle raporti või ka muude samateemaliste või välispoliitikat käsitlevate raportite põhjal on selline, et Euroopa Liidu eesmärk on tagada välis- ja kaitsepoliitika kujundamise kaudu järkjärguline ülemvõimu saavutamine liikmesriikide üle. Jättes kõrvale põhimõttelised vastuväited sellisele lähenemisele, siis ei mõista ma, kuidas keegi võiks üldse arvata, et EL suudab kunagi jõuda üksmeelsele seisukohale nii tundlikel teemadel, mille puhul on eri liikmesriikide huvid sageli väga erinevad, kui isegi mitte täiesti vastuolulised. Piisab ainult pilgu heitmisest Liibüa juhtumile ja humanitaarsekkumisele.

On peaaegu võimatu, et liikmesriigid jõuaksid kokkuleppele ja esitaksid ühtse, kokkuleppelise seisukoha sellise ulatusega sündmuste kohta. Isegi kui see juhtuks, toimuks see kahtlemata valitsuste otsustusõiguse ja liikmesriikide poliitikute jaoks esmatähtsate eesmärkide arvelt. Ma hääletasin raporti vastu.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa Liit peab jätkama oma julgeolekustrateegia tugevdamist, kaitsma oma väärtusi, püüdlema oma huvide poole ning kaitsma oma kodanikke, andes seeläbi panuse rahvusvahelise rahu ja ülemaailmse julgeoleku säilitamisse. Lissaboni lepinguga kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) uued sätted loovad selgema õigusliku raamistiku välis- ja julgeolekupoliitika jõulisemaks rakendamiseks, kasutades kõiki ELi ja selle liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, et ennetada ja ohjata kriise ja konflikte ning luua püsivat rahu. Välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel tagab EL järjepidevuse ja ühtsuse oma välistegevuse eri valdkondade ning välis- ja sisepoliitika vahel. Sooviksin rõhutada, et usaldusväärne välisjulgeolekupoliitika nõuab liikmesriikidevahelist tihedamat koostööd, vastastikust usaldust ja solidaarsust.

  Jan Březina (PPE) , kirjalikult. – (CS) Olen mures, sest rohkem kui aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist pole veel selgeid märke ELi laiahaardelisest lähenemisviisist välis- ja julgeolekupoliitikale, mis võimaldaks ületada traditsioonilisi menetluslikke ja institutsioonilisi barjääre, mis piiravad ELi tegutsemissuutlikkust. Olen mures ELi liikmesriikide soovimatuse pärast võtta vastu ühine seisukoht Liibüa kriisi, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 ja selle rakendamisviisi kohta. Minu arvates on ideed asendada ÜJKP riikide ajutiste koalitsioonidega ohtlikud, sest ühelgi Euroopa riigil ei ole võimekust olla märkimisväärne julgeoleku- ja kaitsejõud 21. sajandi maailmas. Sellega seoses sooviksin rõhutada, et Lissaboni lepingus on sätestatud võimalus usaldada kriisiohjamisoperatsiooni rakendamine liikmesriikide rühma kätte, kuid ainult nõukogu otsuse raames, milles on kindlaks määratud rakendamise eesmärk, ulatus ja tingimused. Ühine reageerimine Liibüa sündmustele on vältimatult vajalik, et töötada välja usaldusväärne uus lähenemisviis ELi lõunapoolses naabruspoliitikas. Samamoodi on tarvis rõhutada idapartnerluse arendamist ja süvendamist raamistikus, milles asus hiljuti tööle Euroopa Parlamendi liikmetest ja osalevate riikide parlamentide liikmetest koosnev parlamentaarne assamblee. Sellega seoses peaksime nõudma visa ja põhimõttelist seisukohta Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka valitsemisviisi suhtes.

  Reinhard Bütikofer (Verts/ALE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Gualtieri raporti poolt mitmel põhjusel. Raportöör tegi minu fraktsiooniga väga head koostööd. Paljud meie muudatusettepanekud jõudsid kompromisstekstidesse. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud 29 muudatusettepanekust lisati raportisse 21. Lõpuks on raportis sees väga paljud seisukohad, mida meie toetasime ja nõudsime. Suhtun väga kriitiliselt nõudesse lisada relvauuringud teadusuuringute ja innovatsiooni ühisesse strateegilisesse raamistikku. Samuti on asjakohatu ettepanek kasutada loodusõnnetuste korral nn lahingurühmasid. Korduv viitamine USA sisejulgeolekuministeeriumile kui sobiliku terrorismivastase poliitika eeskujule on parimal juhul ärritav.

Suhtun väga positiivselt ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika üksikmissioonide äärmiselt avatud ja realistlikku hindamisse, avaldustesse naiste ja julgeoleku, desarmeerimise kohta, samuti inimõiguste klausli lisamise kohta terrorismivastastesse meetmetesse ning otsusesse mitte ajada segi tsiviil- ja sõjalisi operatsioone. Lõpetuseks ütlen, et raportöör käsitles ka ühte keskset küsimust: vastasseisu täielikule strateegilisele autonoomiale ÜJKP tulemusena.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Minu arvates on äärmiselt oluline võtta vastu seisukoht, mis on kooskõlas liikmesriikide välispoliitikaga, kuna sellise ühtekuuluvusega kaasneb rahu, julgeolek, solidaarsus ja konfliktide ennetamine rahvusvahelisel tasandil. Samuti juhib see meid säästvale arengule ning suurendab ELi suutlikkust mõjutada rahvusvahelist korda. Seetõttu nõuan, et jätkataks pooleliolevat tööd ühisrinde moodustamise nimel, mis parandab Euroopa suhteid teiste maailma majandusjõududega, soodustab tõhusamat reageerimist rahvusvahelistes kriisiolukordades ning tõstab Euroopa positsiooni maailmakaardil.

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. – (IT) Lissaboni leping peaks tähistama Euroopa uue poliitika mudelit, seda nii vajaduse poolest koondada liikmesriikide ressursid optimaalsete tulemuste saavutamiseks kui ka strateegiate ja operatsioonide jagamise seisukohast, mille tulemusel muutub Euroopa selliseks poliitiliseks liiduks, millest selle asutajad aastate eest unistasid. Sel nädalal tähistame Euroopa päeva ja meenutame Schumani deklaratsiooni, milles kõneldi Euroopast, mis „sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis loovad kõigepealt reaalse ühtekuuluvuse”. Praegusel hetkel on puudu just sellest solidaarsusest, eriti tugeva, ühise poliitilise tahte väljendamisest liikmesriikide poolt, mis mitte ainult ei tagaks paremat kaitset meie piiridel, vaid muudaks meie majanduse usaldusväärsemaks. Gualtieri raportis rõhutatakse selgelt asjaolu, et Euroopa relvajõud on ebapiisavad ühise Euroopa kaitsesüsteemi loomiseks või Euroopa Liidu sise- ja välisjulgeolekupoliitika alaste eesmärkide saavutamiseks, nagu on kirjas Lissaboni lepingus. Ilma usutava sõjalise võimekuseta jääb Euroopa ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika paberile ning nende sõnadesse, kellel puuduvad vajalikud vahendid selle tõhusaks elluviimiseks.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni leping tähendas ELi jaoks edusammu. See suurendas liikmesriikide poliitilist ja institutsioonilist koostööd omavahelistes suhetes ning tõi neid võtmetähtsusega välis- ja sisepoliitika ning -strateegiate valdkonnas üksteisele veelgi lähemale.

Hääletasin raporti poolt, sest ma saan aru, kui oluline on selles sisalduv analüüs ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika arenguks. Esitatud dokument suurendab niipalju kui võimalik ELi osatähtsust, tugevdades liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahelist sünergiat. ÜJKP areng on veelgi olulisem praeguse majandus- ja finantskriisi taustal, mille tõttu on soovitatav jagada ressursse liikmesriikide vahel nii, et oleks võimalik tagada tulemuslikult avalik julgeolek, kriiside ja konfliktide ohjamine ning püsiv rahu. Selle eeliseks on kavandatud õigusstruktuuri järgimine, millega püütakse selgitada välja institutsioonilised takistused Lissaboni lepingu vastuvõtmise järel alanud perioodil ning leida seadusandlikud lahendused kõigile avastatud probleemidele: „Lissabon” vajab ÜJKP-d. Ma tunnen, et Euroopa üldsus soovib seda. Uus reaalsus on palju ratsionaalsem, sünergilisem ja euroopalikum.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle resolutsiooni idee seisneb selles, et Lissaboni lepinguga kehtestatud ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) väljendab liidu kindlat poliitilist kavatsust tegutseda maailmas stabiilsust tagava jõuna, kellel on selge õiguslik raamistik, püüdlemaks oma eesmärkide poole.

Sellele vaatamata ei ole veel selgeid märke Lissaboni-järgsest piisavalt terviklikust lähenemisviisist, mis võimaldaks ületada traditsioonilisi menetluslikke ja institutsioonilisi barjääre ning tagada üldsuse ning Euroopa riikide julgeolek ja kaitse. Loodan, et praegune majanduslik kasinus julgustab riike kulutama oma vahendeid palju arukamalt ning tõstab nende suutlikkust teha tõhusamat koostööd.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) raportis on hinnatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) arengut pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Raport põhineb uuel, Lissaboni lepinguga loodud institutsioonilisel raamistikul, mille kohaselt peab Euroopa Liit kõnelema ühel häälel, ning esitlema oma ümberkorraldusest lähtuvalt, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat läbipaistvamal viisil. Siiski tuleb tunnistada, et EL ei ole veel saavutanud Lissaboni-järgset terviklikku lähenemisviisi ega ole suutnud ületada traditsioonilisi menetluslikke ja institutsioonilisi takistusi. Seega on välispoliitika realistlik hindamine muutumas möödapääsmatuks, ning see peaks kaasa tooma ELi jõudude veelgi tugevama sekkumise, selle asemel, et jätta sõjalised sekkumised ainuüksi Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi mureks. Kuigi ma tunnistan vajadust avaliku mõttevahetuse järele välis- ja kaitsepoliitika teemal, et määrata kindlaks parlamendi tulevane asjaomane poliitika, tunnen heameelt selle raporti koostamise üle ning loodan, et EL jätkab tõhusa mitmepoolsuse arendamist, mis on üks tema geostrateegiliste eesmärkide tunnuseid.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Raporti mõned punktid valmistavad teatavatest seisukohtadest lähtuvalt muret. Sisuliselt kinnitab see paljusid meie hoiatusi ja kartusi Lissaboni lepingu arutelude ja jõustamise aegsest perioodist: EL on vääramatult teel militariseerimise poole ning nüüd on seda veelgi kiirendatud ja süvendatud. ELi militariseerimine ei teeni rahu ega inimeste huve. ELi muutmine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) Euroopa sambaks, nagu seda toetatakse Lissaboni lepingus, on protsess, kus Ameerika Ühendriikide tiiva all jageletakse rahvusvaheliste mõjusfääride pärast, ning kus viimane täidab liidrirolli suurriikide ülemvõimu kinnitamisel, mis tagab kontrolli turgude ja järjest napimate loodusvarade üle.

Nagu on kinnitatud Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud muudatusettepanekutes, on sõjalised sekkumised, mida väidetavalt tehakse mõne riigi või piirkonna stabiilsuse tagamiseks, vale lähenemisviis. Stabiilsuse asemel tekitatakse hoopis ebastabiilsust. Probleemide lahendamise asemel neid hoopis võimendatakse. Liibüa olukord on järjekordne näide pärast Afganistani ja Iraaki. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) arendamine on ELi sõjalis-tööstusliku kompleksi, mitte inimeste ega rahu huvides.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Nagu oleme hoiatanud, muutub Lissaboni lepingu jõustumisega Euroopa Liidu militariseerimine veelgi kiiremaks. Raportis kinnitatakse seda lähenemisviisi.

Nagu on juhitud tähelepanu meie fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutes, on sõjaline sekkumine või mis tahes sõjalised käsitused konfliktide lahendamiseks ning riikide ja piirkondade väidetavaks stabiliseerimiseks täiesti vale lähenemisviis. Probleemide lahendamise asemel muudetakse need hoopis hullemaks, nagu võib näha Liibüa, Afganistani ja Iraagi juhtumite puhul.

ELi militariseerimine ei ole selle elanike huvides. ELi muutmine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) Euroopa sambaks on protsess, mis jagab rahvusvahelise sfääri Ameerika Ühendriikide eestvedamisel ümber mõjusfäärideks. Selle eesmärk on tagada tööjõu suurem ärakasutamine ning kontroll järjest napimate loodusvarade, eriti süsivesinike üle, samuti kontroll turgude üle.

Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamine on ohtlik rahule. See on valdkond, mis süvendab poliitilist sekkumist, aitab kaasa võidurelvastumisele, sealhulgas tuumarelvade valdkonnas, ning soodustab ELi sõjalis-tööstusliku kompleksi suurt kasumit.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – Kõnealune raport, mis koosneb viiest osast – vastavalt „Julgeoleku- ja välispoliitika”, „Julgeolek ja kaitse”, „Välis- ja sisejulgeolek”, „Julgeolek operatsioonide kaudu” ja „Julgeolek partnerluses” – annab selge nägemuse sellest, kuidas EL peaks püüdlema ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika poole, et muutuda autonoomseks, strateegilise tähtsusega osalejaks ning tegutseda Euroopas ja maailmas stabiilsust tagava jõuna.

  Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. – (IT) Liibüa kriis paljastas Euroopa Liidu välistegevuse piirid nii diplomaatia kui ka sõjalise tegevuse valdkonnas. Praegu näib, et üksmeelset tahet, millest on nii palju kõneldud, on takistanud liikmesriikide õigustatud pürgimused säilitada oma eelisõigus julgeolekupoliitika valdkonnas. Ma ei nõustu ideega paluda selle poliitika jaoks suuremat eelarvet, enne kui riikide valitsused on jõudnud reaalsele kokkuleppele vahendite kasutamise suhtes. Kuna minu arvates peaks selline poliitika kuuluma riikide pädevusse, tunnen, et olen sunnitud hääletama raporti vastu.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Toetasin raportit, sest rahvusvahelisel tasandil toimuvad praegu kiired ja põhjalikud muutused, mis on ajendatud jõudude nihkumisest tärkava majandusega rahvusvaheliste osalejate suunas ning majandus- ja finantsprobleeme, keskkonnaseisundi halvenemist ja kliimamuutust, energia ja ressursside vähesust ning omavahel seotud julgeolekuprobleeme hõlmava vastastikkuse sõltuvuse süvenemisest. Rahutus globaalses kontekstis ning majandus- ja finantskriisi ajal oodatakse Euroopa Liidult oma strateegilise autonoomia tõhustamist, et rõhutada oma väärtusi, püüelda oma huvide poole ning kaitsta oma kodanikke, töötades välja ühise nägemuse peamiste probleemide ja ohtude kohta ning kohandades oma võimekust ja ressursse neile asjakohaselt reageerimiseks, andes samal ajal panuse rahvusvahelise rahu ja ülemaailmse julgeoleku säilitamisse, püüeldes samas ka tõhusa mitmepoolsuse poole. Strateegilise autonoomia tõhustamine julgeolekuküsimustes tähendab Euroopa Liidu jaoks suutlikkust leppida kokku ühised poliitikaeesmärgid ja strateegilised suunised, luua strateegilisi partnerlusi asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide, sh NATOga ja kolmandate riikidega, koguda asjakohast teavet ning koostada ühiseid analüüse ja hinnanguid, ohjata ja vajadusel ühendada finants-, sõjalisi ja tsiviilressursse ning planeerida ja juhtida tõhusalt kriisiohjamise operatsioone kõigi Petersbergi tüüpi missioonide laiendatud ulatuses, määrata kindlaks ühine kaitsepoliitika ja seda rakendada, käivitades konkreetselt protsessi ühise kaitse ülesehitamise suunas. Tuleb kasutada kõiki ELi ja selle liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ennetamaks ja juhtimaks kriise ja konflikte ning loomaks püsivat rahu.

  Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetasin raportit, mis käsitleb ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika arengut pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Sellegipoolest olen seisukohal, et meil on veel pikk tee käia, enne kui jõuame laiahaardelise ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika juurde. On lubamatu, et teatavad liikmesriigid sõlmivad kokkuleppeid, mis seavad ohtu teiste liikmesriikide julgeoleku. Prantsusmaa on sõlminud Venemaaga sõjalaevade alase kokkuleppe – Venemaaga, mis veel üsna hiljuti okupeeris vaenutegevuse käigus Gruusia territooriumi. Sama moodi on Venemaa teinud provokatiivseid sõjalisi manöövreid Baltimaade läheduses, mistõttu on need riigid mures tehingu pärast, millele äsja viitasin. Kuigi Baltimaad on korduvalt väljendanud oma muret, ei ole Euroopa Liidu ametnikud ega institutsioonid teinud midagi, et takistada Prantsusmaa ja Venemaa sõjalise kokkuleppe sõlmimist.

Prantsuse poliitikute mure Prantsuse majanduse ja töökohtade pärast laevatehastes on arusaadav. Siiski ei tohiks ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi majanduskasv tulla teise riigi julgeoleku arvelt. Selline tegevus on vastuolus Euroopa Liidus kehtiva solidaarsuspõhimõttega. Selle põhimõtte kohta ei tohi teha ühtki erandit ning see peab kehtima nii suurte kui ka väikeste riikide suhtes. Üksnes juhul, kui liikmesriigid näitavad üles tõelist solidaarsust, jõuame laiahaardelise ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikani.

  Tunne Kelam (PPE) , kirjalikult. – Hääletasin Gualtieri raporti poolt. Sellegipoolest rõhutan veel kord vajadust ELi ja NATO vahelise tõhusama koostöö järele. Oma algse muudatusettepanekuga lõike nr 87 kohta soovisin rõhutada, mitte pelgalt tunnustada NATO rolli ühiskaitse alustalana, sest see roll ei ole ainult „jätkuv”, vaid seda tuleks käsitleda lähitulevikus ainsa võimalusena. Lisaks ei ole NATO roll hoolitseda ainuüksi oma liikmesriikide eest, nagu on kirjas Gualtieri raportis. NATO tagab ka nende ELi liikmesriikide julgeoleku, kes ei ole NATO liikmed.

NATO on olnud ja on ka edaspidi ühiskaitse alustala, mistõttu tuleb see välja öelda rõhutatult ja veendunult. Täna hommikul teatas Catherine Ashton, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident, et EL ja NATO jagavad esimest korda teavet ja andmeid Liibüa kohta. See on julgustav eeskuju tulevasele sarnasele koostööle. Sellega antakse selgelt mõista, et kui on vähegi soovi, siis leitakse alati võimalus sisuliseks koostööks.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR), kirjalikult. – (PL) Hiljutised sündmused Põhja-Aafrikas ja Aasias näitavad, et Euroopa Liit peab tugevdama oma välispoliitikat ja liite, milles ta osaleb. Terrorirünnakute oht, mis on endiselt vägagi reaalne, juhib tähelepanu vajadusele tugevdada Euroopa turvanõudeid. Siiski on mõned Gualtieri raportis tehtud ettepanekud vastuvõetamatud. Need on vastuolus seni järgitud strateegiaga, mille eesmärk on moodustada rahvusvahelisi liite, mis põhinevad enamasti eeldusel, et Põhja-Atlandi Allianss võtab juhtrolli enda kanda. Euroopa Kaitseagentuuri kavandatud tugevdamine ei tähenda tegelikult julgeoleku hüppelist paranemist ELis, vaid hoopis uue bürokraatliku koletise sündi, mis ei tule toime talle antud ülesannetega. Kes võtaks vastu otsuse mobiliseerida Euroopa relvajõud? Kelle huvides need üksused tegutseksid? Kui palju sõnaõigust oleks uutel liikmesriikidel? Kas Euroopa Kaitseagentuuri peakorter paigutatakse ümber? Samuti on väljendatud institutsiooniliste küsimustega seotud hirme, näiteks kas Euroopa Kaitseagentuuri laienemisega väheneb teatavate liikmesriikide sõjaväe suurus ning kas võib tekkida konflikt Euroopa välisteenistuse pädevusvaldkonna ja eesmärkidega. Nagu nähtub eelmistest raportitest, siis vaatamata suurtele investeeringutele ning väga heale logistikale ja juhtimisele ei tule Euroopa väed toime lihtsate politseimissioonidega Kosovos ja Bosnias. Ehk peaksime mõtlema sellele, kuidas tõhustada nende operatsioone, enne kui julgustame neid lisama oma kohustuste hulka sõjalise tegevuse.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt ja eriti hea meel on mul üleskutse pärast suurendada eraõiguslike julgeolekuettevõtete kontrollimist reguleerimise, litsentsimise ja järelevalve kaudu.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti „Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika areng pärast Lissaboni lepingu jõustumist” poolt. Meie roll Vahemere maades, Lähis-Idas ja nüüdsest kogu maailmas muutub järjest tähtsamaks. Käimasolevate murranguliste sündmustega, mis võimenduvad veelgi nüüd, kui Osama Bin Laden on surnud, tuleb võidelda täielikus kooskõlas Lissaboni lepinguga. Meie tulevik sõltub sellest, mil määral suudame tugevdada oma poliitilist võimekust määrata kindlaks ühised strateegiad ja eesmärgid järjest kooskõlastatumalt ja õigeaegsemalt.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Lissaboni lepingu eeskujul sätestatakse selles raportis, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) peab olema ELi liikmesriikide ühiskaitse alustala. Selles tuntakse heameelt mõlema organisatsiooni soovi üle tugevdada omavahelist partnerlust veelgi. Sellega püütakse laiendada Euroopa Komisjoni ja Atlandi-ülese koostöö väga suure pooldaja, Catherine Ashtoni rolli kaitsepoliitikas. Olles vastu Ameerika Ühendriikide juhtpositsiooni kummardamisele, toetatakse selles relvatööstuse kiiret liberaliseerimist. Ma hääletasin raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepinguga suurenes Euroopa Parlamendi vastutus välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Sellegipoolest peame tegema kõik tagamaks, et see poliitika soodustaks ELi väärtusi ja huve rahvusvahelisel tasandil, mille peamine eesmärk on edendada rahu, julgeolekut, solidaarsust, konfliktide ennetamist, demokraatiat, aidata kaasa inimõiguste kaitsmisele, soolisele võrdõiguslikkusele, rahvusvahelise õiguse järgimisele, rahvusvaheliste institutsioonide toetamisele, tõhusale mitmepoolsusele ja riikidevahelisele vastastikusele austusele, säästvale arengule, vabale ja õiglasele kaubandusele ning vaesuse kaotamisele. See on ainus vahend, mille abil saavutame kavandatud eesmärgid.

  Louis Michel (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Vahemere lõunapiirkonna geopoliitiline olukord on praegu põhjalikult muutumas. Eirates neid suurepäraseid ja kiiduväärt püüdlusi, tekib oht, et areng paremuse poole võidakse oskuslikult pöörata halvemuse poole. Me peame näitama nende riikide elanikele, et EL toetab nende soovi muutuste järele. Juba Liibüa konflikti alguses tegin ettepaneku, et rahvusvaheline üldsus peaks toetama kõikide vahenditega Gaddafi režiimi kukutamist. Kohustus kaitsta inimesi, olenemata sellest, kus nad elavad ja kes nad on, on meie üleüldine püha õigus ja kohustus. Mis kasu on enesemääramisõigusest, kui see põhineb diktatuuril või kui selle eesmärk on õigustada kohutavaid tegusid? Enesemääramisõigus ja isegi mitte absoluutne häälteenamus ei anna ühelegi valitsusele õigust eitada universaalseid väärtuseid. Viivitamine, kahtlemine ja semantiline keerutamine sekkumise ümber on võimaldanud režiimil kodanike mässu summutada. EL peab tingimata töötama välja usaldusväärse lähenemisviisi Euroopa naabruspoliitika Vahemere maade mõõtme suhtes.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Uurisin raportit väga tähelepanelikult. See on jagatud viieks: julgeoleku- ja välispoliitika, julgeolek ja kaitse, välis- ja sisejulgeolek, julgeolek operatsioonide kaudu ja julgeolek partnerluses. Raport annab selge ettekujutuse sellest, kuidas EL peaks rakendama üldist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, et muutuda kõige tugevamaks autonoomseks strateegilise tähtsusega osalejaks, kelle eesmärk on tagada julgeolek ja stabiilsus Euroopas ja maailmas. Ma hääletasin poolt.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Täna käsitlemisel olev raport sisaldab nii vastuvõetavaid kui ka vähem vastuvõetavaid aspekte, esindades parimal (või halvimal) võimalikul viisil tüüpilist vastuolu Euroopa Liidu välistegevuses. Näiteks oodatakse selles paremat integratsiooni ja ühist juhtimist kriisiolukordades. Hiljutised sündmused Liibüas näitasid, et Euroopa tegutseb laialivalguvalt, sest mõned liikmesriigid on seotud vahetult, samas kui teised on suutnud kõrvale hiilida ning sisuliselt vaid üks riik – Itaalia – on sunnitud tegelema Liibüa kriisi tagajärgedega või üldisemalt Põhja-Aafrika kriisiga, teisisõnu rändajate tulvaga. Seetõttu peame otsustama, kuidas Euroopa peaks käituma – kas ta peaks alati olema ühel meelel, sõltumata tagajärgedest, või peaks ta alati jätma liikmesriikidele vabad käed ning sellest tulenevalt ise vastavalt kohanema?

Mind paneb hämmeldama see, kui suurt rõhku asetatakse vajadusele suurendada ühistegevuse ja Euroopa Kaitseagentuuri osatähtsust ja ressursse. Sarnaseid juhtumeid arvesse võttes ei meeldiks mulle, kui ka Euroopa Kaitseagentuurist saab kasutu bürokraatiamasin, mis on eesmärk omaette, ning et selle tegevus muutuks täiesti ebatõhusaks. Eespool nimetatud põhjustel otsustasin jääda erapooletuks ja oodata ära, mida teeb Euroopa Liit kui tõeliselt „suur” organisatsioon.

  Mariya Nedelcheva (PPE), kirjalikult. – (BG) Hääletan Roberto Gualtieri raporti poolt. Raport aitab kinnitada ELi rolli stabiilsuse tagajana kogu maailmas ning on vajalik samm töötamaks välja üleeuroopalise lähenemisviisi välis- ja kaitsepoliitikale. Olen veendunud, et olemasolevate õigusaktide parem ühtlustamine ning Lissaboni lepingu vaimus ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika strateegilistes eesmärkides üksmeelele jõudmine on väga tähtsad. Kasutades oma finants-, tsiviil- ja sõjalisi ressursse, saab Euroopa loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide korral tegutseda veelgi otsustavamalt ning olla rohkem kaasatud kriiside ja konfliktide ennetamisse ja ohjamisse ning püsiva rahu loomisse kolmandates riikides. Lisaks sellele on Euroopa ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning Euroopa arengukoostöö poliitika kui ühe mündi kaks külge. Toetan kindlalt raportit, milles nõutakse nende paremat kooskõlastamist. Euroopa välisteenistusega koostööd tegeva kriisiohjamisnõukogu korrapäraste kohtumiste korraldamine on selles kontekstis väga tähtis. Asjaomase poliitikavaldkonna eesmärke aitavad saavutada raportis tehtud ettepanekud ressursside leidlikumaks ja ühtlasemaks kasutamiseks ELi kaitseprogrammide jaoks ning sõjalise võimekuse jagamine ELis.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest see sisaldab nägemust, kuidas muuta EL sõltumatuks strateegiliseks osalejaks, kes tagab julgeoleku ja stabiilsuse Euroopas ja kogu maailmas. Lissaboni lepinguga anti ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitikale rohkem võimalusi. See poliitika seoti rohkem ELi välispoliitikaga. Euroopa välisteenistus annab olulise panuse ELi julgeoleku tagamisse.

Raporti koostamise ajal avaldas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonile Euroopa Parlamendis toetust enamik teisi fraktsioone, sest EL peab muutuma sõltumatuks julgeoleku tagajaks ning hädavajalik on läbi vaadata lahingurühmade kontseptsioon ja struktuur nii ELi tsiviil- kui ka sõjaliste segamissioonide kontekstis. Samuti anti üldine heakskiit meie fraktsiooni palvele tõhustada kiiremas korras humanitaarabimissioonide kavandamise protsessi.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti „Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika areng pärast Lissaboni lepingu jõustumist” poolt. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) lahutamatu osa. Mõlemad mõõtmed kuuluvad ELi põhimõtete (demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja lahutamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse austamine, ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete, sh kaitsekohustuse austamine) õiguslikult siduvasse institutsioonilisse raamistikku. Lisaks on nende eesmärgid ühendatud ELi välistegevuse üldiste eesmärkidega.

Selles küsimuses toetan raportööri ettepanekut tugevdada koostööd ELi riikide parlamentidega ÜVJP ja ÜJKP demokraatliku kontrolli valdkonnas, eesmärgiga tugevdada vastastikku nende mõjuvõimu teiste Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide poliitiliste valikute üle, austades samas täielikult riikide parlamentide kaitsepoliitilisi õigusi. ELi väärtuste ja põhimõtete raamistikus on oluline, et ÜJKPd suunaks läbipaistev ja demokraatlik protsess.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit saab oma rahvusvahelist positsiooni kindlustada üksnes liikmesriikide ja ELi institutsioonide ühiste jõupingutuste abil. Seetõttu jääb endiselt esmatähtsaks ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP), mis suudab reageerida eelseisvatele probleemidele. Tõepoolest on võimalik tagada Euroopa Liidu aktiivne hääl rahvusvahelisel tasandil üksnes juhul, kui tal endal on piisavalt kaitsepoliitika vahendeid. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Lissaboni lepinguga luuakse eeltingimused, et Euroopa Liit saaks kehtestada end usaldusväärse ja mõjuka osalejana rahvusvahelisel areenil. Sellest lähtub minu toetus raportile, mis on vajalik, et hinnata edusamme ühise julgeoleku-ja kaitsepoliitika vallas pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning määrata kindlaks, kui palju on veel arenguruumi. Julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liikmena uurisin raportit tähelepanelikult. Isiklikult rõhutasin vajadust liikmesriikide vahelise koostöö järele kaitsealase uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkondades. Oleme hetkel keset majanduskriisi ning seetõttu peame hoidma kokku, et vähendada kulusid ja suurendada liikmesriikide sõjalise võimsuse koostalitlusvõimet.

Kõik see aitab vähendada nii kaitsekulutusi kui ka suurendada Euroopa Liidu autonoomiat rahvusvahelisel areenil. Ma usun, et seda seisukohta on raportis hästi käsitletud ning raportiga liigutakse õiges suunas, edendades ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis on palju tõhusam, kooskõlastatum ja kokkusobivam Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ülejäänud poliitikavaldkondadega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Otsustasin lõpphääletusel jääda erapooletuks, sest raportisse ei võetud meie järgmisi muudatusettepanekuid: muudatusettepanek nr 1 NATO kohta, muudatusettepanek nr 3 ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tuumamõõtme vastu, muudatusettepanek nr 4 lahingurühmade paindliku kasutamise vastu, muudatusettepanek nr 5 lahingurühmade kasutamise vastu tsiviil- ja sõjaliste segaoperatsioonide puhul, muudatusettepanek nr 6, eesmärgiga jätta välja kaitsealaseid teadusuuringuid puudutav säte, muudatusettepanek nr 7, eesmärgiga jätta välja kaitsealaseid teadusuuringuid puudutav säte, muudatusettepanek nr 8, eesmärgiga jätta välja viide USA sisejulgeolekuministeeriumile, muudatusettepanek nr 9, et jätta välja viide ÜJKP alasele koostööle Frontexiga Vahemere maades ning ma jään erapooletuks vaatamata asjaolule, et raportisse lisati meie muudatusettepanek nr 2 Euroopa välisteenistuse / komisjoni alaliste tööstruktuuride kohta ning muudatusettepanek nr 1, millega öeldakse „ei” NATO tsiviilvõimekuse arendamisele.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Raportis kirjeldatakse Euroopa Liidu vajadust toimida stabiilsuse tagajana ülemaailmses kontekstis, püüeldes rahu tagamise, rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise ning kriisiolukordade ohjamise poole. Hääletasin raporti poolt, sest ühinen parlamendiliikmetega, kes on pettunud, et Euroopa Liidul jääb vajaka tõeliselt ülemaailmsest ja ühtsest Lissaboni-järgsest lähenemisviisist ühisele julgeolekupoliitikale. Usaldusväärsed ja töökindlad sõjalised süsteemid ja võimekus on olulised eeldused sõltumatu julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamiseks. Ma usun siiski, et pikas perspektiivis tuleb leida ühine poliitiline tahe, et tugevdada ELi kriisidele reageerimise võimekust, kaitstes samas selle strateegilist sõltumatust.

  Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. – (IT) Kõnealune raport juhib tähelepanu Euroopa kaitsepoliitika arengule pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Hääletasin raporti vastu, sest hiljutiste sündmuste puhul Liibüas võis näha, et Euroopa Liit ei tegutsenud üksmeelselt ja kooskõlastatult. Sisserändekriisi ohjamisel on vajaka jäänud solidaarsusest, mis näitab, et kui kaalul on riikide sisehuvid, unustab EL oma üllad plaanid ja ei tunne probleemi vastu enam huvi.

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – Hääletasin ühise välis- ja julgeolekupoliitika raporti poolt lootuses, et selline poliitika võtab lõpuks ometi kuju. Praeguseni on ühine välis- ja julgeolekupoliitika olnud erimeelsuste ja ekslike algatuste kogum. Hiljutine Euroopa tüli Liibüas tegutsemise teemal ning sellele järgnenud Saksamaa loobumine näitasid ülejäänud maailmale väga selgelt, et EL ei ole endiselt suuteline kujundama tõeliselt ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Peale selle saatis Prantsuse algatus kindlustada lõunanaabrite rahastamine idanaabrite arvelt kohutava sõnumi meie idapartneritele. See on veelgi tundlikum teema ajal, kui teised palju kvintessentslikumad Euroopa projektid on kahtluse all, et mitte öelda kriitilises seisus. Euro on pideva surve all ning probleem tuleneb jällegi osaliselt sellest, et Euroopas jääb vajaka edasipüüdlikkusest ja sidususest. Schengeni ala taandub iga päevaga ning riikide piirid kerkivad taas põhjusel, et teised liikmesriigid eiravad või rikuvad Euroopa-meelsust või õigusakte. Olematu ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mida toetab tohutu suur välisteenistus, kahjustaks tõsiselt Euroopa usaldusväärsust maailmas.

Raport: María Muñiz De Urquiza (A7-0181/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan ettepaneku poolt, kuna selles soovitatakse tugevdada ELi rolli mitmepoolses süsteemis. On täiesti õigustatud, et EL osaleb tõhusamalt rahvusvahelistes organisatsioonides ning et seda osalust ka väärtustataks, kuna EL annab organisatsioonina suurema osa arenguabist. ELi põhimõtted ja väärtused, mis edendavad tõhusamat ja ennetavamat mitmepoolset tegevust, teevad temast olulise rahvusvahelise osaleja tärkavas mitme jõukeskusega maailmas. Eelkõige peab EL rohkem pingutama, et mitte olla enam ÜRO programmide ja konverentside pelk vaatleja. Samuti peab EL tugevdama oma positsiooni rahvusvahelistes majandus-, rahandus- ja finantsstabiilsuse valdkonna organites, et täita oma rolli maailma ühe suurima majandusjõuna. Samuti kiidan heaks raporti seisukohad, mille eesmärk on tugevdada ELi rolli mitmepoolsetes julgeolekuorganisatsioonides, muu hulgas G8-s ja G20-s.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin María Muñiz De Urquiza raporti „EL kui ülemaailmne osaleja ja tema roll mitmepoolsetes organisatsioonides” poolt. Soovin veel kord rõhutada vajadust kooskõlastada paremini ELi liikmesriikide tegevust ÜROs ning eelkõige ÜRO inimõiguste nõukogus. Me oleme seisukohal, et ELi uue institutsioonilise struktuuriga ning inimõiguste ja demokraatia direktoraadi loomisega Euroopa välisteenistuse juurde, samuti nõukogu inimõiguste töörühmaga, mille peakorter on Brüsselis, on loodud head võimalused ELi tegevuse sidususe, nähtavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks ÜRO inimõiguste nõukogus. Euroopa Parlamendis oli meil heameel ÜRO inimõiguste nõukogu soovituse ja sellele järgnenud ÜRO Peaassamblee otsuse üle peatada ajutiselt Liibüa liikmestaatus ÜRO inimõiguste nõukogus. Pärast mõne liikmesriigi jõupingutusi ja tegevust inimõiguste nõukogus teatas täna Süüria, et võtab tagasi oma kandidatuuri ÜRO inimõiguste nõukogu liikme kohale. Võttes arvesse neid näiteid ning meie ühiseid kogemusi minevikus ÜRO inimõiguste komisjoniga ning alates 2006. aastast ÜRO inimõiguste nõukoguga, teeme ettepaneku kehtestada selged ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesuse kriteeriumid ja EL peaks seda algatust veendunult toetama.

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Lissaboni leping suurendab ELi suutlikkust ühineda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, annab talle suurema pädevuse välistegevuses ning selgema ja tugevama ühtse sõnaõiguse maailmas. Lepinguga soodustatakse koostööd asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning riikide rühmadega, pakkudes liidule võimalust saavutada tulemuslik ülemaailmne roll.

ELi pühendumus tulemuslikule mitmepoolsusele on Euroopa välistegevuse juhtpõhimõte. Ma arvan, et põhinedes oma kogemustele niisugustes valdkondades nagu koostöö riikide ja institutsioonide vahel, lasub Euroopa Liidul ülemaailmne vastutus, mille kandmist ta peaks jätkama. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Üleilmastumise protsessidega kaasneb ülemaailmse juhtimise jaoks hulk eri võimalusi, väljakutseid ja ohtusid. Ülemaailmsed väljakutsed nagu finantsturud, energiajulgeolek, võitlus vaesuse vastu, kliimamuutus ja inimõiguste rikkumine nõuavad koostööd ja ühist tegevust. Lissaboni leping suurendas liidu kui juriidilise isiku sätestamisega ELi suutlikkust ühineda eri rahvusvaheliste organisatsioonidega ning andis talle maailmas tugevama ja mõjuvõimsama positsiooni. Senini on ELi ja selle liikmesriikide esindatus rahvusvahelistes organisatsioonides olnud killustatud ning see on takistanud ELi rahvusvahelisel areenil ühel häälel rääkimast. EL peab muutuma mõjukaks ülemaailmseks osalejaks ning suutma oma positsiooni hoida. Selle saavutamiseks on vaja suurendada kooskõlastamist ELis ning see nõuab liikmesriikidelt seoses nende esindatusega tugevat poliitilist tahet ja paindlikkust.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin María Muñiz De Urquiza koostatud raporti poolt, sest Euroopa Liidu osalus mitmepoolsetes organisatsioonides on välistegevuse üks juhtpõhimõte. Praegu on EL juriidiline isik, mis on vorm, mis annab talle kaalukama ülemaailmse profiili. Lisaks on Euroopa Liit muutunud Lissaboni lepinguga täieõiguslikuks osalejaks rahvusvahelises poliitikas. Lissaboni leping on suurendanud välispoliitika vahendeid, eeskätt ÜROs. Sellega seoses sooviksin rõhutada raporti lõiget nr 12, mis on esimene samm liikmesriikide kooskõlastatud, tulemusliku tegutsemise poole julgeolekunõukogus. Ma pean rõhutama, et praegu tegeleb ÜRO oma struktuuride ümberkorraldamisega, mistõttu on võimalik ümber korraldada ka ELi osalus selles foorumis.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin seda resolutsiooni, sest olen veendunud, et Euroopa Liidu soov suurendada oma osalust rahvusvahelistes organisatsioonides on täiesti õiguspärane. Euroopa kodanikud on valitsuste kaudu andnud liidule juriidilise isiku staatuse ja pädevuse. Euroopa integratsioon on rajatud tervele reale põhiväärtustele, mis pidevalt täienevad. Meie kohus on kooskõlastada oma tegevust ja soodustada liidu ühtsust, nagu oleme teinud Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Tuleb teha rohkem tööd.

On siiski ka julgustavaid märke. Euroopa Liit püüab end varustada õigete välispoliitika vahenditega (kõrge esindaja ametissenimetamine, Euroopa Liidu välisteenistuse loomine). Hiljuti täiustatud staatuse abil on Euroopa Liit nüüd suuteline väljendama oma seisukohti ÜRO Peaassamblees.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Elame maailmas, kus kriisid järgnevad üksteisele järjest suurema kiirusega. Selle uue reaalsusega silmitsi seistes peavad poliitikakujundajad võtma kriiside suhtes nii ennetavaid meetmeid kui ka neile kiiresti ja tõhusalt reageerima. Kuid siin võlukepike ei aita. Kui EL ei suuda jõudusid ühendada, tegevuses kokku leppida ega ühel häälel rääkida, siis jääb ta pidevalt ajast maha. EL peab edendama oma huve ÜROs ning eelkõige Rahvusvahelises Valuutafondis. Euroopa Liit võiks astuda välja Euroopa ning järelikult liikmesriikide huvide eest. See tähendab, et peame end kokku võtma ja tegema seda kohe. See on raporti eesmärk.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Minu arvates on väga oluline, et Euroopa Liit mängiks rahvusvahelistes organisatsioonides võtmerolli. Olen veendunud, et rahvusvahelise poliitika kohta tehtud otsused ei riku liikmesriikide suveräänsust. Samuti olen Euroopa Liidu liikmesriikide iseseisva rolli nõrgendamise vastu rahvusvahelistes organisatsioonides. Me oleme minevikus juba näinud erinevusi liikmesriikide välispoliitikas. Kui Euroopa Liit saavutab koha ÜRO julgeolekunõukogus, võib selline konflikt mõjuda väga kahjulikult Euroopa Liidu kuvandile. Seetõttu hääletasin nii lõike 20 kui ka terve raporti vastu.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Kõnealune raport on täiesti ühepoolne, toetades väljavaadet, mille kohaselt oleks EL tulevikus ülemaailmsetes ja piirkondlikes mitmepoolsetes organisatsioonides oma liikmesriikidega võrdväärsel positsioonil. Sisuliselt tähendaks see lõppu liikmesriikide diplomaatilisele tegevusvabadusele, kuna nad peaksid kohandama oma seisukohti, et need ei läheks avalikult vastuollu liidu tulevase esinduse ettekujutusega. Selle tulemusena ei suudaks riikide valitsused rahvusvahelistes foorumites oma huve piisavalt maksma panna.

Kuigi nõustume, et teatavates valdkondades nagu rahapoliitika võib EL esindada asjaomastes mitmepoolsetes organisatsioonides valdavat seisukohta, on keeruline leppida mõttega, et Euroopa välisteenistus võiks võtta liikmesriikide ühise seisukoha esindamise maailmas enda kanda, sest väga sageli on Euroopa riikidel nii erinevad huvid, et ühisele seisukohale jõudmine on võimatu. Selle raporti vastu hääletamisega tahan näidata oma vastuseisu kavandatud tulevikustsenaariumile, kus riiklik diplomaatia asendub pikapeale liidu diplomaatiaga liikmesriikide diplomaatilise sõltumatuse kahjuks.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest maailmas on märkimisväärselt sagenenud poliitilised ja humanitaarkriisid, mis nõuab ELilt tõhusamat ja ennetavamat mitmepoolset tegevust. EL peab paremini rakendama välispoliitika vahendeid, et kindlustada oma mõjuvõimu parem kasutamine mitmepoolsetes organisatsioonides ning asuma etteotsa praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste kriiside tõhusamas lahendamises. Lisaks tuleb mitmepoolsesse poliitikasse rohkem kaasata valitsusväliseid osalejaid, et edendada ja hõlbustada paremat konsulteerimist kodanikuühiskonna organisatsioonide ja tööturu osapooltega rahvusvaheliste organisatsioonide tulevastes juhtimisstruktuurides. Euroopa Liit peaks koostöö tõhustamise, institutsioonide tugevdamise ja kõikide sidusrühmade kaasamise abil täitma aktiivset ja juhtivat rolli ülemaailmse juhtimise reformimisel. See muudaks rahvusvahelised institutsioonid ja organisatsioonid õiguspärasemaks, tulemuslikumaks ja jagatud vastutust soodustavamaks. Võttes arvesse ELi positsiooni maailma ühe suurima majandusjõuna, tuleb läbi vaadata ELi esindatus rahvusvahelistes majandus-, rahandus- ja finantsstabiilsuse valdkonna organites.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE) , kirjalikult. – (RO) ELi konsensuse saavutamise ja kooskõlastatud meetmete võtmise mehhanismid teevad temast eeskirjadel põhineva rahvusvahelise korra eeskuju. Seetõttu on ELil vaja teha koostööd juhtivate piirkondlike jõududega ja osaleda aktiivselt sellise rahvusvahelise keskkonna loomises ja parandamises, mis võimaldab ELil edendada oma väärtuseid ja huve. Ajastatus on eriti õige, sest maailmas on järsult sagenenud poliitilised ja humanitaarkriisid, mis nõuab ELilt tulemuslikumat välispoliitika vahendite kasutamist, et kasutada oma mõjuvõimu paremini rahvusvahelistes organisatsioonides ning täita praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste kriiside lahendamisel tõhusamalt oma juhtrolli.

Teisest küljest kaasneb üleilmastumise protsessidega ülemaailmse juhtimise jaoks hulk eri võimalusi, väljakutseid ja ohtusid, millega samal ajal paljastuvad sotsiaalsed lüngad ja puudujäägid, sealhulgas finantsturgudel, energiajulgeolekus, võitluses vaesuse vastu, kliimamuutuse poliitikas ja inimõiguste rikkumises. Tõepoolest peab EL tugevdama oma rolli ülemaailmse osalejana ning tegutsema ülemaailmse otsustajana.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Tunnen heameelt jõupingutuste üle parandada Euroopa mitmepoolset tegevust ning rõhutan, et ELi jaoks on oluline asuda aktiivselt ülemaailmse juhtimise reformimise etteotsa. See on ELile hea võimalus kasutada oma välispoliitika vahendeid ja täita oma juhirolli praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste kriiside tõhusama lahendamise abil. Seetõttu kiidan tähelepanu pööramist ELi positsioonile ÜRO süsteemis, rahvusvahelistes finantsasutustes ja teistes mitmepoolsetes asutustes ning nõustun reformiettepanekutega, mis tugevdavad mitmeid meie seisukohti.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Sageli kasutatav väljend „majandushiid, aga poliitiline kääbus” omandab uue tähenduse, kui analüüsime ELi osalust rahvusvahelistes organisatsioonides ning piirkondlikes organisatsioonides, mille liige ta on. Me peame seda olukorda kiiresti muutma. Seetõttu olen veendunud, et algatusraport on koostatud õigeaegselt ning üldjoontes toetan seda. Raportis käsitletakse ELi kui ülemaailmse osaleja rolli rahvusvahelistes organisatsioonides. Seoses sellega olen nagu raportöörgi veendunud, et usutava, sidusa ja nähtava ELi välistegevuseni on käia veel pikk tee, sest ei ole olemas ühtset Euroopa strateegiat kõigi organisatsioonide jaoks, kus EL või selle liikmesriigid osalevad. Rahvusvahelise süsteemi järjest keerulisemaks muutumise tõttu on vaja objektiivselt kooskõlastada liikmesriikide ning nende ja ELi vahelisi suhteid eri tasanditel, kus me koos tegutseme. Sel põhjusel võtsime vastu Lissaboni lepingu. Pealegi on juba võtta üks näide heast tavast: meie osalus Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Seetõttu on tungivalt vaja, et EL oleks eri rahvusvahelistes organisatsioonides esindatud ühehäälselt. Ma arvan, et selleteemalise valge raamatu koostamine, nagu on pakutud välja raportis, võiks olla selle veidra olukorra hea lõpu algus.

  Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. – (FR) Oma raportitega ELi välispoliitika kohta kobab Euroopa Parlament taas kord täielikus pimeduses.

Brüssel püüab juurutada jõuliselt Euroopa diplomaatiat ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, kuid see ei taha kuidagi õnnestuda. Seda mitte rahaliste vahendite puudumise pärast, vaid seetõttu, et endiselt klammerdutakse eksliku ideoloogia ja loosungite külge.

Esiteks ei kuule rahvusvahelisel tasandil keegi ELi häält. Üksnes käputäis föderaalse Euroopa eest võitlejaid sooviks seda ühehäälsust kuulda, kuid Euroopa tegelikud väärtused on mitmekesisus ja diplomaatiline koostöö, olgu siis ÜROs või mujal.

Teiseks ei võta keegi kuulda mandaadita ja mis kõige tähtsam – õiguspärasuseta Euroopa juhtide vaikset ja arusaamatut pominat.

Kui Euroopa räägibki ühel häälel, siis pole tal midagi öelda.

  Anne Delvaux (PPE) , kirjalikult. – (FR) Tunnen heameelt selle raporti vastuvõtmise üle, milles nõutakse Euroopa Liidule tugevamat rolli mitmepoolsetes organisatsioonides (ÜRO, rahvusvahelised finantsasutused, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Maailma Kaubandusorganisatsioon jne).

ÜRO Peaassamblee andis 2011. aasta mai algul ELile „supervaatleja” staatuse, mis tähendab, et ELil on edaspidi peaassamblees ÜRO liikmesriikidega võrdväärne sõna- ja vastamisõigus. See on alles esimene samm. Me peaksime veelgi kaugemale minema.

Teine oluline element on ÜRO Julgeolekunõukogu reform, mille õiguspärasust tuleb suurendada piirkondliku esindatuse reformimise kaudu. Kõnealuses raportis palutakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil teha midagi minu arvates väga olulist – nimelt püüelda ELi ühiste seisukohtade poole ÜRO Julgeolekunõukogus, et viia oma seisukohti ellu ühishääletuste kaudu ja vältida varasemate lahkarvamuste kordumist.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest sellega toetatakse ELi rolli suurendamist ülemaailmse rahu, julgeoleku ja reguleerimise valdkonnas. Liidu otsustava välispoliitilise hoiaku ning Lissaboni lepingus sätestatud eesmärkide kontekstis tuleb jätkata tööd selle nimel, et EL saaks ühel päeval ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Käesolevas Euroopa Parlamendi resolutsioonis käsitletakse ELi rolli Ühendatud Riikide Organisatsiooni (ÜRO) süsteemis, rahvusvahelistes finantsasutustes, mitmepoolsetes julgeolekuorganisatsioonides, tippkohtumiste diplomaatias ja teistes mitmepoolsetes organisatsioonides ning nõutakse ELi rolli tugevdamist rahvusvahelisel tasandil.

Ilmselgelt on vaja paremini kooskõlastada liidu ja liikmesriikide meetmeid. Ma olen veendunud, et Euroopa Liit peaks asuma ülemaailmse juhtimise reformimisel aktiivselt etteotsa, et muuta rahvusvahelised institutsioonid õiguspärasemaks, tulemuslikumaks ja jagatud vastutust soodustavamaks.

Olen teadlik paljudest probleemidest, mis tõusetuvad, kui radikaalselt muudetakse liidu praegust institutsioonilise osaluse süsteemi rahvusvahelistes mitmepoolsetes organisatsioonides, eeskätt ELi positsiooni võimalikuks tugevdamiseks ÜROs. Euroopa Parlamendi kindlameelne nõudmine põhjalikult reformida ÜRO Julgeolekunõukogu ning vajadus muuta seda õiguspärasemaks, piirkondi esindavamaks ja tõhusamaks Euroopa Liidule alalise liikme staatuse andmisega on seetõttu jätkuvalt eesmärk, mida on lähitulevikus keeruline saavutada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) María Muñiz De Urquiza koostatud raport käsitleb ELi rolli ülemaailmse osalejana ning tema rolli mitmepoolsetes organisatsioonides. Maailm kogeb praegu hoogsat üleilmastumist, eeskätt revolutsioonidena ja sellena, et traditsiooniliselt suletud ja totalitaarse valitsemisrežiimiga riigid lähevad üle demokraatiale. See annab rea võimalusi, mida EL ei tohiks kasutamata jätta. Tulemuslik mitmepoolsus on ELi välispoliitika juhtpõhimõte, mis on kooskõlas 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegias sätestatud kohustusega. Lissaboni lepinguga, mille kohaselt peab Euroopa Liit kõnelema ühel häälel, ELile antud juriidilise isiku staatus suurendab liidu suutlikkust ühineda volitatud isikuna eri rahvusvaheliste organisatsioonidega, kus arutatakse välise julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimuste üle. Ehkki raportöör toetab ELi koostöö tihendamist ja arenguabi suurendamist, nõustun tema ettepanekutega ja hääletasin raporti poolt.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) ELil puudub õiguspärasus, mida talle püütakse omistada. See on ainult liikmesriikidel ja nende kodanikel.

Raportiga püütakse muuta õiguspäraseks ja konsolideerida lähenemisviisi, mis on inimestele järk-järgult peale sunnitud, kahandades nende suveräänsust riikide suveräänsuse ja õiguspärasuse vähendamise kaudu. Eesmärk on tagada ELi osalus mitmepoolsetes organisatsioonides – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO), Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööoperatsioonis (OSCE) ning Maailmapangas –, justkui oleks EL (suur)riik. Seeläbi püütakse asendada liikmesriike, nõrgestades sealjuures selliste organisatsioonide vaimsust nagu ÜRO Peaassamblee, kus kõikidel riikidel ja nende elanikel on võrdne sõnaõigus, olenemata riigi suurusest.

Raportiga tehakse samuti ettepanek suurendada eeskätt Euroopa välisteenistuse kaudu ressursse poliitilise ja diplomaatilise tegevuse jaoks, mille eesmärk on muu hulgas Euroopa mõjuvõimu ja tähtsuse suurendamine eri foorumites ja organisatsioonides, et nendest kasu lõigata. See on katse kukutada praegune rahvusvaheline kord, asendada see uue ja vähem demokraatlikuga, mis tagab paremad tingimused suurtele majandus- ja finantskontsernidele nende auahnete plaanide elluviimiseks lõputus võitluses turgude ja ressursside pärast.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Suurem osa parlamendiliikmeid püüab konsolideerida seda lähenemisviisi ja poliitikat, mis tallub jalge alla liikmesriikide pädevate asutuste ja elanike suveräänsuse, omistades ELile õiguspärasuse, mis on tegelikult olemas ainult liikmesriikidel ja nende elanikel, ükskõik kui palju see ka maksma läheb.

Püütakse muuta õiguspäraseks ELi esindatus mitmepoolsetes organisatsioonides – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO), Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) ning Maailmapangas – ning asendada riigid piirkondliku integratsiooni organisatsioonidega näiteks ÜRO Peaassamblees, kus kõikidel riikidel ja nende elanikel on endiselt võrdne sõnaõigus, olenemata riigi suurusest.

Tehakse ettepanek suurendada ressursse poliitilise ja diplomaatilise tegevuse jaoks, mille eesmärk on muu hulgas Euroopa mõjuvõimu ja tähtsuse suurendamine eri foorumites ja organisatsioonides, et nendest kasu lõigata. Siht on selge: kehtestada uus, vähem demokraatlik rahvusvaheline kord, et tagada paremad tingimused suurtele majandus- ja finantskontsernidele nende auahnete plaanide elluviimiseks lõputus võitluses turgude ja maailma loodusvarade pärast. See nõuab ELi tugevamat militariseerimist ning selleks on vaja integreeritud ja alalist koostööd NATOga Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu suurriikide eestvedamisel.

Seepärast hääletame vastu.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – EL on suurim arenguabisse panustaja ja tähtsaim kaubandusblokk, kuid liidu kui sellise osalus mitmepoolsetes organisatsioonides on jätkuvalt killustatud. Teisest küljest on ELi liikmesriigid kõikides mitmepoolsetes organisatsioonides, välja arvatud Maailma Kaubandusorganisatsioonis, üleesindatud. Selline üleesindatus – eriti Bretton Woodsi institutsioonides – tekitab sageli ebakõla Euroopa eri seisukohtade vahel ning see valmistab suuri probleeme tärkava majandusega riikide jaoks, kes peavad hetkeolukorda ebaõiglaseks. Asjakohane oleks see, kui ainupädevuse valdkondades oleks EL täisliikmena peamine osaleja, samal ajal kui tema liikmesriigid võivad samuti olla (kuid ei pea olema) liikmetena esindatud, ilma et neil oleks iseseisvad volitused.

  Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. – (IT) Lissaboni lepingu tagajärjed tähendavad paratamatult seda, et Euroopa Liidu roll rahvusvahelistes organisatsioonides tuleb läbi vaadata. Siiski, nagu me oleme viimasel ajal liialt sageli näinud, rikub nn ühine hääl, millega Euroopa peaks lahendama mitmepoolseid küsimusi, sageli liikmesriikide enda eelisõiguseid ja sõltumatust otsuste tegemisel. Jään erapooletuks, kuna raportil on mõned positiivsed küljed, mida nimetatud asjaolud paraku varjutavad.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Mina kiitsin raporti heaks, sest ELi mitmepoolsete organisatsioonide liikmeks olemise lisandväärtus peitub valdkondades, kus tal on ainu- või jagatud pädevus: majandus- ja kaubandusküsimused, keskkonnapoliitika, arenguabi ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Lissaboni leping suurendab liidu kui juriidilise isiku sätestamisega ELi suutlikkust ühineda eri rahvusvaheliste organisatsioonidega, annab talle suurema pädevuse välistegevuses, annab eelkõige komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha ja Euroopa välisteenistuse loomisega ELile maailmas selgema ja tugevama sõnaõiguse ning soodustab igasugust vastastikku kasulikku koostööd asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning riikide rühmadega, ning võimaldab liidul korraldada oma tööd selliselt, et tal oleks võimalik saavutada tulemuslik ülemaailmne roll. Olen veendunud, et siiani on ELi ja selle liikmesriikide esindatus mitmepoolsetes organisatsioonides, mitteametlikel tippkohtumistel ja rahvusvahelistes struktuurides olnud killustatud, sageli mittetulemuslik ja endiselt märkimisväärselt varieeruv. Olen samuti seisukohal, et ELi liikmesriigid peaksid rohkem määratlema ja usaldama ELi kui mõjuvõimu mitmekordistajat, kes aitab neil saavutada eesmärke, mida nad ei suuda saavutada eraldi, ning et ELi rääkimine ühel häälel mitte üksnes ei suurenda võimalust saavutada edu, vaid parandab ka ELi õiguspärasust ja usaldusväärust olulise rahvusvahelise osalejana tärkavas, mitme jõukeskusega maailmas, mõistagi kaotamata sealjuures oma identiteeti.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ELi mitmepoolset rolli tuleb lähiaastatel veelgi tugevdada. Samuti on see kooskõlas Lissaboni lepinguga, millega suurendati Euroopa Liidu kui juriidilise isiku sätestamisega selle võimalusi ühineda eri rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning riikide rühmadega. Need suhted aitavad lahendada majandus- ja kaubandusküsimusi, samuti keskkonnaga seotud küsimusi. Euroopa Liidu panusel peab olema lisandväärtus mitmepoolsetes organisatsioonides või tippkohtumistel, kus kõik liidu liikmesriigid ei ole esindatud. Kahjuks on hiljutised ja ka praegused poliitilised ja humanitaarkriisid maailmas muutnud vajalikuks ELi kiire ja otsustava tegutsemise. Sageli ei ole see lihtne, kuid riigid, keda sellised kriisid mõjutavad, ootavad ELilt kiiret tegutsemist välispoliitika kaudu ning kiiret abi hädaolukorras.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu pühendumus tulemuslikule mitmepoolsusele on eriti oluline. Liit peab võtma arvesse enda ja liikmesriikide ühtlustatud osalust mitmepoolsetes organisatsioonides. Poliitiliste ja humanitaarkriiside sagenemine praegu on murettekitav ja annab märku sellise strateegia rakendamise vajadusest ELis. Praegu ei täida EL ülemaailmse osaleja rolli nõuetekohaselt. Ma arvan, et ELi osakaalu suurenemine mitmepoolsetes organisatsioonides tähistab tõelist edu ülemaailmse mõjukuse saavutamisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Mina hääletasin lõike 20 vastu, sest ma ei usu, et aeg on küps selleks, et EL saaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu välismõõdet tuleb laiendada, kuna Euroopa Liidu lepingu artikliga 21 edendatakse tugevamal mitmepoolsel koostööl tuginevat rahvusvahelist süsteemi, mille raames liikmesriigid usaldavad oma huvide ja väärtuste kaitsmise rahvusvahelisel areenil ELile. Lissaboni lepinguga loodi ELi välisesinduse jaoks uued alalised struktuurid, kuid see uus mõõde ei võimalda liidul osaleda oma äranägemist mööda ühe üksusena paljude rahvusvaheliste asutuste töös. See kaldub ohustama ELi pühendumust tulemuslikule mitmepoolsusele, piirates tema otsusekindlust ja kahjustades usaldusväärsust.

Arvestades poliitiliste ja humanitaarkriiside sagenemisega maailmas, peab EL rakendama võimalikult hästi oma välispoliitika vahendeid, et kasutada paremini oma mõjuvõimu mitmepoolsetes organisatsioonides ning oma võimekust asuda praeguste ja tulevuste rahvusvaheliste kriiside lahendamisel etteotsa. Demokraatia ja inimõiguste, eelkõige naiste ja laste õiguste edendamine, sõnavabadus ja õigusriigi põhimõte peaksid olema ELi kogu välistegevuse keskmes.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Kõikidel liikmesriikidel on õigus väljendada rahvusvahelistes organisatsioonides oma seisukohti. Erinevalt paruness Catherine Ashtonist, Euroopa Komisjonist ja Euroopa Keskpangast on riikide valitsused valitud, kuid ometi püütakse raportiga teha esimestest meie ainuesindajaid. Hääletasin katse vastu viia riikide suveräänsus rahvusvahelisel areenil hukule.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL ei tohi unustada oma ülemaailmse osaleja juhtrolli mitte üheski aspektis. Seega peab ta tugevdama oma rolli kõigis mitmepoolsetes organisatsioonides, eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO), kus ta peab nüüd, kui tööle on asunud Euroopa välisteenistus, olema järjest aktiivsem.

  Louis Michel (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Riigid on võimetud kaasaegsete suurte probleemidega üksi silmitsi seisma. Mitmepoolne tegevus on ainus viis, kuidas riigid tulevad toime maailmas kerkivate probleemidega. Majandus-, finants- ja toidukriisid, kliimamuutus ja konfliktid on pannud meid mõistma, et peame kiiresti looma ülemaailmse juhtimise, mida Jacques Attali nimetab „maailmariigiks”. Mõistagi on Euroopal sellel uuel ülemaailmsel poliitilisel areenil oma koht üleilmse nn pehme jõuna, mis tugineb normidele, eeskirjadele ning eeskuju andmisele. Lissaboni lepingu järgselt on Euroopal olemas alus, mida ta vajab enese majanduslikuks, kuid ka poliitiliseks kehtestamiseks.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D) , kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni rolli kohta, mida Euroopa Liit peab mängima mitmepoolsetes organisatsioonides. Üldiselt on heaks kiidetud ELi rolli tugevdamine mitmepoolsetes raamistikes. Tänu saavutatud kokkuleppele ja ühistele meetmetele on Euroopa Liit muutumas rahvusvahelisel õigusel põhineva rahvusvahelise korra eeskujuks.

Seetõttu on rõhutatud, et ELil on vaja teha koostööd juhtivate piirkondlike jõududega ja osaleda aktiivselt rahvusvahelise keskkonna loomises. Teised nõuded hõlmavad liikmesriikide vahelist koostööd ja muu hulgas ühise seisukoha sõnastamist kokkuhoiu ja eelarvekärbete kohta. EL ja liikmesriigid peavad võtma meetmeid suurendamaks ELi osatähtsust ja tugevdamaks selle positsiooni ÜROs (muudatused, mille eesmärk on toetada ÜROd, eeskätt humanitaarpoliitika ja -abi ning konfliktide lahendamise küsimuses).

Rahvusvaheliste finantsasutustega tehtava koostöö raames peab EL leidma lahenduse välise majandusliku ja finantsalase esindatuse probleemile, mis piirab ELi mõju. ELi rolli kohta rahvusvahelistes julgeolekuorganisatsioonides on öeldud, et tuleb lihtsustada eeskirju, mis võimaldavad Euroopa Liidul saada osa NATO rahalistest vahenditest. Kaaluda tuleks, kas EL peaks laiendama oma kohustusi ja täitma tõhusamat rolli ühiste eesmärkide saavutamisel (osaledes ühises dialoogis, otsustades ühiste meetmete üle ning kooskõlastades neid jne) ELi ja OSCE vahelise kokkuleppe kohaselt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportiga „EL kui ülemaailmne osaleja ja tema roll mitmepoolsetes organisatsioonides” antakse ülevaade ELi rollist. Hääletasin raporti poolt, sest nõustun selles esitatud nägemuse ja kaugelevaatavate plaanidega saavutada ELi tugevam osalus rahvusvahelisel areenil. Lisaks väärtusele, mis see annab igale liikmesriigile eraldi, annab EL organisatsioonina edasi oma kogemused rahvusvahelisele üldsusele. Tõepoolest teevad ELi konsensuse saavutamise ja kooskõlastatud meetmete võtmise mehhanismid temast eeskirjadel põhineva rahvusvahelise korra eeskuju. Seetõttu tuleb julgustada koostööd juhtivate piirkondlike jõududega, et EL saaks osaleda aktiivselt sellise rahvusvahelise keskkonna loomises ja parandamises, mis võimaldab ELil edendada oma väärtuseid ja huve, nagu on nõutud aluslepingus. ELi ülemaailmseks osalejaks püüdlemise seisukohast on oluline tugevdada sisemist koordineerimist, mis on vajalik ühel häälel rääkimiseks. See on ainus võimalus saavutada mitmepoolne koostöö ja lahendada rahvusvahelised probleemid, eriti need, mis tulenevad kaitsmiskohustusest ja vajadusest suurendada inimeste julgeolekut, et saavutada ülemaailmne julgeolek.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Praeguses kontekstis on väga oluline, et EL suudaks kehtestada end ülemaailmse osalejana, kes on võimeline reageerima tõhusalt ülemaailmsel tasandil tekkivatele keerulistele probleemidele. Sellisena peab EL pühenduma sisemise koordineerimise suurendamisele, et rääkida ühel häälel, suurendades seeläbi väljavaateid edule oma tegevuses, kuid ka oma õiguspärasust ja usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Muu hulgas on kõnealuses raportis kirjas, et parlament märgib, et ELi konsensuse saavutamise ja kooskõlastatud meetmete võtmise mehhanismid teevad temast eeskirjadel põhineva rahvusvahelise korra eeskuju. seetõttu rõhutatakse, et ELil on vaja teha koostööd juhtivate piirkondlike jõududega ja osaleda aktiivselt sellise rahvusvahelise keskkonna loomises ja parandamises, mis võimaldab ELil edendada oma väärtuseid ja huve, nagu on nõutud aluslepingus. Eelkõige nendes valdkondades, kus ELil on ainu- või jagatud pädevus, peab ELi ülemaailmseks osalejaks olemise ja oma positsiooni kindlustamise püüdluse seisukohast oluliseks sisemise koordineerimise parandamist, mis on vajalik ühel häälel rääkimiseks, suutlikkust kujundada mitmepoolset koostööd või juhtida ühist tegevust rahvusvaheliste probleemidega tegelemisel, eelkõige nendega, mis tulenevad kaitsmiskohustusest ja vajadusest suurendada inimeste julgeolekut, et saavutada ülemaailmne julgeolek.

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Raporti lõppversioonis rõhutatakse strateegilist rolli, mida Euroopa Liit peab mängima rahvusvahelistes organisatsioonides. Selle saavutamiseks tuleb ennekõike edendada aktiivset ja nähtavat osalust, et tugevdada nii sisemist kui ka välist koostööd. See peab olema esmane valik tehtud otsuste õiguspärasuse suurendamiseks ning samuti vastutuse täieliku jagamise tagamiseks. Lõpuks peavad liikmesriigid kooskõlastama oma seisukohad ÜRO inimõiguste nõukogus, et kehtestada selged ja ranged kriteeriumid liikmesusele, eriti riikide jaoks, kus inimõiguste rikkumine on igapäevane.

  Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma toetan Ühendkuningriigi liikmekoha säilitamist ÜRO Julgeolekunõukogus.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on praegu tõeline maailma tasandi osaleja. Tema roll rahvusvahelistes, mitmepoolsetes organisatsioonides suureneb nähtavalt ning ta näitab end järjest mõjukamana. Euroopa Liit peaks seetõttu täitma ülemaailmse juhtimise reformimisel aktiivsemalt juhtrolli. Kõnelen eelkõige vajadusest reformida ÜRO süsteemi, et näha liidu jaoks ette üks liikmekoht ning eelkõige ELi osalusest ÜRO Julgeolekunõukogus.

See hõlmab liikmesriikide seisukohtade paremat kooskõlastamist, kuid selle tulemuseks oleks ELi meetmete sidususe, nähtavuse ja usutavuse suurenemine rahvusvahelisel tasandil. Euroopa Liit peaks ammutama inspiratsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mudelist. Järjekindlama ja paremini integreeritud koostöö jaoks peab EL olema Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) vaatleja staatuses, tegema tihedamat koostööd Euroopa Nõukoguga ning osalema täiel määral G7/G8 ja G20 tegevuses.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Kõnealuse resolutsiooniga tugevdatakse ELi osakaalu mitmepoolsetes süsteemides. Täpsemalt öeldes selgitatakse sellega ELi osatähtsust rahvusvahelistes finantsasutustes, ÜRO süsteemis, mitmepoolsetes julgeolekuorganisatsioonides ning üldiselt teistes mitmepoolsetes organisatsioonides nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon, Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. Lõpuks selgitatakse ELi rolli tippkohtumiste diplomaatias. Pidades silmas, et Euroopa koostöö on vajadus, mitte valikuvõimalus, hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku poolt ELi kui ülemaailmse osaleja kohta.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Pärast Lissaboni lepingu vastu võtmist on Euroopa Liidu diplomaatilist tegevust tugevdatud eesmärgiga tõsta Euroopa nähtavust rahvusvahelisel areenil. Tunnen heameelt selle raporti vastuvõtmise üle, milles nõutakse ühenduse institutsioonide paremat esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides. 27 liikmesriigiga Euroopa on nüüd tugevam. Uued liikmesriigid on suurendanud liidu majanduslikku ja demograafilist tugevust. Ometi on laienemise tulemusena korrast ära liikmesriikide vaheline tasakaal ja kooskõlastamine. Euroopa sõnum on muutunud: see on muutunud rikkamaks ja keerulisemaks. Kui soovime parandada Euroopa Liidu osalust mitmepoolsetes organisatsioonides, olen arvamusel, et peame kõigepealt jõudma üksmeelsele seisukohale. Mul on heameel näha, et liit toetab ÜRO strateegiat, eriti humanitaarpoliitika ja konfliktide lahendamise kohta. Euroopal ja ÜRO-l on palju ühiseid huve ja eesmärke, mis minu arvates õigustab veelgi tihedamat koostööd ja ressursside sünergiat. Seetõttu sooviksin näha, et Euroopale antakse ÜROs, eriti selle kord aastas toimuval peaassambleel tugevam positsioon.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt. EL peab suurendama oma sõltumatust ning arendama dialoogi kolmandate riikidega. Ta peab rääkima valjemal ja ühtsemal häälel ning reageerima kiiremini, et tegutseda usaldusväärse ja kindla partnerina.

  Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult. – (PL) Rahvusvaheline olukord muutub viimasel ajal järjest kiiremini. Aasia majandusliku tähtsuse suurenemine, revolutsioonilised liikumised Aafrikas, suurem terrorioht, vajadus kehtestada ühine ja säästev Euroopa toorainestrateegia ning inimõiguste rikkumiste sagenemine on vaid mõned probleemid, millega ELi diplomaatia peab praegusel ajal võitlema. Kogemused on näidanud, et liit on paljudel juhtudel jõuetu. Euroopa Liidu välispoliitika näikse olevat halvasti läbimõeldud ja halvasti koordineeritud. Lisaks on Euroopa ühise ja säästva poliitika idee saanud rohkem kui ühel korral lüüa nn vana ELi suuremate riikide huvide käest. Suurepärane näide on eeskirja puudumine, mis tagaks geograafilise tasakaalu Euroopa välisteenistuse ametikohtade täitmisel. Seda süsteemi on vaja muuta ning sel põhjusel ei toetanud ma María Muñiz De Urquiza raportit. Olen veendunud, et selles määratakse kindlaks põhitingimused, millele EL ja liikmesriigid peavad vastama, et täita paremini neile Lissaboni lepinguga antud ülesandeid. Ometi ei tohiks me püüelda NATO asendamise poole uue ELi sõjaväega, vaid peaksime selle asemel keskenduma ülesannete asjakohasele jagamisele rahvusvaheliste kriiside ajal. ELi roll võiks seisneda humanitaarabi andmises, samas kui Põhja-Atlandi Allianss koordineeriks sõjalist abi. Ülesannete jaotus võimaldaks samuti tugevdada koostööd ELi kõige tähtsama kaubandus- ja sõjalise partneri Ameerika Ühendriikidega.