Istungi stenogramm

Neljapäev, 12. mai 2011 - Strasbourg

9. Noorte liikuvus – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks - Varases eas õppimine - ELi välistegevuse kultuuriline mõõde - Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine - Sarajevo - Euroopa kultuuripealinn 2014 (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

- kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Milan Zveri koostatud raport noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks (2010/2307(INI)) (A7-0169/2011),

- kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Mary Honeyballi koostatud raport varajases lapsepõlves õppimise kohta Euroopa Liidus (2010/2159(INI)) (A7-0099/2011),

- kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Marietje Schaake koostatud raport ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta (2010/2161(INI)) (A7-0112/2011),

- kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi koostatud raport kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (2010/2156(INI)) (A7-0143/2011),

- suuliselt vastatav küsimus teemal „Sarajevo – Euroopa kultuuripealinn 2014”, mille esitas komisjonile Doris Pack kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel (O-000061/2011 – B7-0215/2011).

  Milan Zver , raportöör. – (SL) Austatud juhataja! Lubage mul kõigepealt öelda, et tänahommikune istung annab tõesti tunnistust meie kultuuri-, haridus- ja noorsookomisjoni tööst. Mina olen koostanud noorte liikuvust käsitleva väga olulise raporti, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel. Siinkohal tahan tänada oma kolleege, kes andsid mulle võimaluse see raport koostada. Samuti tänan Euroopa Komisjoni, kelle teatis on raporti aluseks ja kes on seadnud noorte probleemid ELi 10 aasta arengukava peamisteks prioriteetideks.

Raporti koostamisel tegin ma koostööd paljude sidusrühmadega, eelkõige noorte esindajatega nii liikmesriikidest kui ka mujalt Euroopast, näiteks Euroopa Noortefoorumiga. Meil on olnud üsna palju kohtumisi ja koosolekuid. Ma tegin koostööd ka Regioonide Komiteega ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteega. Seega eelnes raporti valmimisele palju mõttevahetusi raporti koostamise käigus. Peale selle soovin märkida, et raporti vastuvõtmise ajal ilmutasid kolleegid teistest fraktsioonidest üsnagi asjalikku suhtumist. Sellega seoses tahan tänada eriti variraportööre, kes tegid head tööd. Selle kõige tulemusena ongi meie ees täna raport selle praegusel kujul.

Tahan rõhutada, et erinevate uuringute tulemuste kohaselt läheb noortel, kes kasutavad võimalust õppida või töötada välismaal, koolis paremini, nad on töökoha leidmisel ning ka ühiskonda integreerumisel edukamad ja konkurentsivõimelisemad. Kuid ainuüksi poliitika ei saa tagada noortele häid koole, head haridust ega häid töökohti. Küll aga on võimalik poliitikaga luua soodsaid tingimusi, et aidata noortel seda kõike saavutada. Need tingimused on kindlasti seotud haridussüsteemide ajakohastamisega. Euroopa ja eriti liikmesriikide ees seisab sel kümnendil tähtis ülesanne edendada muu hulgas kutseharidust ja -koolitust, muuta see atraktiivsemaks ja parandada selle kvaliteeti. Euroopa majandusel on järgmisel kümnendil kutsekvalifikatsioone väga vaja. Minu hinnangul on juba 2020. aastal selline haridus ja koolitus vajalik lausa poolte töökohtade puhul. Seetõttu jääb kutseharidus ja -koolitus meie ja liikmesriikide poliitikas üheks esmatähtsaks valdkonnaks.

Veelgi olulisem on aga jätkata Bologna protsessi reformimist. Euroopa ülikoolid peaksid olema veelgi rohkem avatud majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Euroopa ülikoolid muutuvad konkurentsivõimelisemaks, kui nad pööravad senisest rohkem tähelepanu turu ja majanduse vajadustele ning kui neil õnnestub leida täiendavaid rahastamisallikaid. On tõsiasi, et Euroopas on kõrgharidus alarahastatud. Euroopa riigid – Euroopa Liidu liikmesriigid – ei investeeri piisavalt üliõpilastesse ja see on üsna suur probleem.

Mõistagi on Euroopa Liit selle prioriteediga seoses seadnud ka muid eesmärke, mis tuleb saavutada: vähendada 10%-ni väljalangevuse määra, mis on praegu ebanormaalselt kõrge ehk 16%. Et Euroopa oleks jätkuvalt võimeline ülejäänud maailmaga konkureerima, vajame sel kümnendil ka rohkem kõrgelt haritud tööjõudu.

Kuna mu aeg on läbi, võtaksin hiljem, pärast arutelu, veel kaks minutit, et esitada lisateavet.

  Mary Honeyball , raportöör. – Austatud juhataja! Mul on tõepoolest väga hea meel võimaluse üle tutvustada oma raportit varajases lapsepõlves õppimise kohta Euroopa Liidus. Tegemist on hariduse üliolulise tahuga, millele me ei ole seni kuigi palju tähelepanu pööranud.

Eelkõige tahan tänada volinik Vassilioud ja tema kabinetti, kellega me tegime sel teemal väga tihedat koostööd, ning ka eesistujariiki Ungarit, kes seadis varajases lapsepõlves õppimise valdkonna üheks oma prioriteediks. Tegemist oli igati viljaka koostööga, mis võimaldas meil teha tööd, mille tulemuseks on see raport.

Peale selle tahan tänada variraportööre teistest fraktsioonidest. Nagu kolleeg Zver ütles, tegime väga edukalt koostööd tema raporti puhul, ja me võtsime varajases lapsepõlves õppimist käsitleva raporti oma komisjonis ühehäälselt vastu, mis näitab kõigi poliitiliste fraktsioonide toetust.

Me teame, miks see nii on: üks peamisi põhjusi on tõsiasi, et esimesed eluaastad on väga tähtsad. Varajases lapsepõlves sekkumisest võivad sõltuda laste võimalused elus – mitte ainult haridussüsteemis, vaid ka hilisemas elus. Teadusuuringud, millest enamik ei ole paraku tehtud Euroopa Liidus, näitavad, et kui lapsi varajases lapsepõlves toetada ja anda neile siis seda, mida nad vajavad, siis aitab see lapsi hilisemas elus: see vähendab kuritegevust, edendab tervist ja vähendab tööpuudust, olles niisiis kasulik meile kõigile.

Enamikul juhtudel jõuavad lapsed sel juhul paremini koolis edasi, nad saavad paremaid hindeid, nad leiavad kergemini ja paremaid töökohti ning nende peresuhted ja tervis on paremad. Järelikult peame selles vallas tegema kõik, mis võimalik, sest see toob kasu.

Euroopa Liidus pakutakse varajases lapsepõlves väga mitmesuguseid teenuseid ning minu raportis öeldakse, et me austame seda ja tahame seda olukorda säilitada. Eri liikmesriikides pakutakse neid teenuseid erinevalt, sest need on välja kujunenud liikmesriikide oma süsteemide raames. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et kohustuslik koolimineku iga on liikmesriigiti erinev. Seetõttu ei ole me otsinud lahendust stiilis „üks suurus sobib kõigile”, vaid seadnud eesmärgiks määrata liikmesriikide jaoks kindlaks väärtused, põhimõtted ja suunised, et töötada välja ühiseid eesmärke, väärtusi ja õigusi hõlmav Euroopa raamistik.

Sellest see raport kõnelebki – raamistiku loomisest. Et seda teha, alustasime muidugi lapsest. Me soovitame kasutada väikelaste ja koolieelikute hoolduses ja hariduses väga lapsekeskset käsitlusviisi, mille puhul lähtutakse eelkõige lapse huvidest. Me tuginesime kõikjal maailmas tehtud uuringutele ja minu raportis käsitletakse järgmisi küsimusi: vanemate kaasamine, mis on laste esimestel eluaastatel väga oluline; töötajad, teenuste kvaliteet ja nõutav kvalifikatsioon; ning väikelasteteenuste seostamine haridussüsteemi teiste osadega liikmesriikides. Me käsitlesime niisiis neid olulisi valdkondi. Need on ka valdkonnad, millele me peaksime tulevikus keskenduma.

Töötajate kvalifikatsioon on väga tähtis, kuid selles valdkonnas on kvalifikatsioonid väga puudulikud. Näib valitsevat arvamus, et väikelaste ja koolieelikute eest võib hoolitseda igaüks, kuigi tegelikult see nii ei ole. Me peame kvalifikatsiooni üle hoolega järele mõtlema, pidades silmas kvalifikatsiooni, mida saab üle kanda ja tunnustada kogu Euroopa Liidus. Samuti peame uurima juurdepääsu küsimust, nii et kõik need, kes vajavad väikelaste ja koolieelikute haridusteenuseid, neid ka saaksid.

Minu neli minutit on läbi ja ma tahan hoida veidi aega arutelu lõpuks. Seetõttu ütlen lõpetuseks, et me peame praegusel kokkuhoiupoliitika ja majandusraskuste ajal tagama, et väikelapsed ja koolieelikud on meil endiselt päevakorras ja et me teeme selles tähtsas valdkonnas siiski kõik, mida on vaja teha.

  Marietje Schaake , raportöör. – Lugupeetud juhataja! Enne kui ma toon välja mõned elemendid sellest üksikasjalikust raportist, mis käsitleb kultuuri rolli Euroopa Liidu välistegevuses, tahan siiralt tänada kolleege kultuuri- ja hariduskomisjonist nende asjaliku koostöö ja meie ühise töö ühehäälse vastuvõtmise eest komisjoni hääletusel. Väga kasuliku panuse andsid muidugi ka kodanikuühiskonna esindajad ja teised sidusrühmad.

Kultuuril on meie liberaalsetes demokraatlikes riikides oluline väärtus: see rikastab inimeste elu. Euroopa Liit on tuntud oma kultuurilise mitmekesisuse poolest, samal ajal on see väärtuste ühendus ja need väärtused kehtivad võrdselt kõigile kodanikele. Neid euroopalikke väärtusi, mille hulka kuulub inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste austamine, esindavad ka meie kultuuritooted. Kultuur, identiteet, väärtused ja Euroopa Liidu positsioon ülemaailmsel areenil on omavahel tihedalt seotud. Euroopa huve esindatakse siis, kui kultuuriaspektidega tegeletakse strateegiliselt koostöö ja partnerluse kaudu kultuuriprogrammide raames ning kui kultuuriaspektid on majandus-, välis- ja julgeoleku- ning arengupoliitika koostisosa. Kirjanduse, filmide, muusika ja kultuuripärandi levik aitab suurendada vastastikust mõistmist ja luua inimestevahelisi sidemeid.

Lisaks on Euroopa Liidul pakkuda väga olulisi kogemusi konfliktide lahendamisel ning stabiilsuse saavutamisel ühishuvide ja vastastikuse mõistmise kaudu. Euroopa välisteenistuse kujundamisel on oluline süvalaiendada ja edendada rolli, mis kultuuril on ja peaks olema Euroopa Liidu välistegevuses. Kultuur peaks olema tõeliselt ja läbivalt integreeritud osa Euroopa Liidu välispoliitika valdkondade laias spektris, alates Euroopa Liidu kaubandussuhetest kuni laienemis- ja naabruspoliitikani, arengukoostöö poliitikast kuni ühise välis- ja julgeolekupoliitikani.

Kultuuril on ka majanduslik väärtus. Euroopa kultuuritööstus aitab kaasa Euroopa ettevõtlusele, uuendustele ja ärile ning mitmekesine kultuurimaastik muudab Euroopa Liidu kõige ligitõmbavamaks turismi sihtkohaks kogu maailmas. Teadmised ja rahvusvahelised oskused on hariduse ja tööhõive seisukohalt olulised, nagu on osutatud Euroopa 2020. aasta strateegias, kuid kultuuri võib vaadelda ka tegurina, mis aitab edendada demokratiseerimist, sõnavabadust, kaasatust, arengut, haridust, leppimist ja palju muud.

Väga mitmekesised kultuurisidemed kolmandate riikidega on endaga kaasa toonud poliitiliste meetmete teatava killustumise. Selle ületamiseks on vaja välja töötada koordineeritum ja sidusam Euroopa Liidu strateegia. Me oleme otsustanud rõhutada organisatsioonilisi ja poliitilisi raamistikke, mis on vajalikud kultuuri optimaalseks koordineerimiseks Euroopa Liidu välistegevuses. Kultuurisisu ei tohiks n-ö ülalt alla liigselt juhtida ja reguleerida.

Euroopa kodanikele on kõige parem, kui Euroopa Liit on üleilmne toimija maailmaareenil. See nõuab vahendite tõhusamat kasutamist. Ka peame olema teadlikud Euroopa konkurentsivõimest ja võitlusest turistide, talentide, kunstnike, ettevõtjate ja üliõpilaste ligimeelitamise nimel. Me peame olema ühtsel seisukohal ning arvestama näiteks Hiina ja Ameerika Ühendriikide kultuuriprogrammidest tuleneva konkurentsiga. Kuid jalgratast ei ole uuesti leiutada vaja. Euroopa Liit saab kasutada mitmeid häid tavasid, mis pärinevad liikmesriikidelt ning mitmesugustelt kultuuriorganisatsioonidelt, nagu Alliance française ja Briti Nõukogu.

Veel üks väga silmatorkav asjaolu on 21. sajandil see, et uus tehnoloogia mängib nii kultuuris kui ka rahvusvahelistes suhetes üha suuremat rolli. Inimesed sõltuvad üha enam teabele juurdepääsul internetist ning saavad ennast vabalt väljendada vaid juhul, kui teavet ja selle edastamist ei tsenseerita. Uued tehnoloogiad toetavad üha enam õigust kultuurilisele arengule ja muid põhiõigusi. Ka kultuurisisu on kättesaadav uue meedia kaudu ning üleilmset juurdepääsu Euroopa kultuurihüvedele ja -sisule tuleks propageerida ja edendada näiteks Europeana kaudu, samuti muuseumide ja festivalide veebilehtede kaudu. Euroopa Liit peab töötama välja internetivabaduse strateegia. Ma tulen raporti mõningate konkreetsete soovituste juurde tagasi oma sõnavõtu viimases osas.

  Doris Pack , esitaja. – (DE) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Võttes jutujärje üle kolleeg Schaakelt, tahan kõigepealt öelda paar sõna tema koostatud olulise raporti kohta. Euroopa Liidu välispoliitika kultuurilist mõõdet ei ole võimalik ületähtsustada. Seetõttu vajame – nagu raportöör juba ütles – Euroopa Liidu välispoliitika raames ühtset kultuuristrateegiat.

Kultuuridiplomaatia etendab olulist rolli kolmandate riikidega edukate sidemete loomisel ja paljudes riikides tegutseb riiklike kultuuriinstituutide Euroopa võrgustik, mida me saame kasutada. Selle võrgustikuga on liitunud väga palju inimesi, kes on valmis kaasa aitama.

Mul on nüüd heameel pöörduda tänase teise teema juurde, mida kolleeg Zver juba käsitles, nimelt noorte liikuvuse juurde, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia üks juhtalgatusi. Juhtalgatuse eesmärk on ergutada koolituse ja hariduse vallas tegutsejaid neile valdkondadele rohkem tähelepanu pöörama. Meil on vaja paremini kvalifitseeritud inimesi. Me vajame inimesi, kes tänu parematele liikuvusvõimalustele on Euroopas kogemusi omandanud. Me peame oma edukate programmide abiga vallandama Euroopa noorte potentsiaali. Kõik see etendab suurt rolli teadmistepõhise ühiskonna konkurentsivõime seisukohalt.

Mis puudutab elukestvat õpet, siis meie olemasolevad programmid Comenius, Erasmus, Leonardo ja Grundtvig on andnud paljudele inimestele suurepäraseid võimalusi avastada Euroopat selle mitmekesisuses, omandada kogemusi ja parandada oma keeleoskust. Selles kontekstis ei tohiks alahinnata ka programmi „Euroopa noored” ja Euroopa vabatahtliku teenistuse tähtsust.

Tänase aruteluga tuleb komisjonile märku anda, et me peame jätkama nende rahva poolt hästi vastu võetud programmide ja võimaluste pakkumist ka järgmise põlvkonna haridus- ja noorsooprogrammide raames ning need peavad vastavalt oma tähtsusele olema korralikult rahastatud. Iga euro, mille me selles valdkonnas kulutame, tasub end kogu ühiskonna jaoks ära – ja mitte kuigi palju aastaid hiljem.

Asun nüüd teise teema, nimelt Sarajevo juurde. Sarajevol on Euroopa ajaloos ja kultuuris eriline koht. Nimetades Sarajevo Euroopa 2014. aasta kultuuripealinnaks, saaksime edastada olulise sõnumi sellele paljurahvuselisele linnale ning Bosniale ja Hertsegoviinale, mis võiks anda ka selle riigi poliitikutele põhjust oma vaateid ümber kujundada. Sarajevo on ka linn, mis paneb meid mõistma, kui palju on Euroopas vigu tehtud ja kui tähtis on tegutseda ühiselt. See samm oleks väga sümboolne, sest just Sarajevos toimus atentaat, mis vallandas 1914. aastal Esimese maailmasõja. Seetõttu valitigi aasta 2014, mil sellest ajaloolisest sündmusest möödub sada aastat.

Bosnia sõja ajal elas Sarajevo aastatel 1992–1996 läbi pikima blokaadi, mida üks pealinn on uusaegse sõjapidamise ajaloos läbi elanud. Lubage mul teile meenutada üht päeva Sarajevos, 28. maid 1992. Musta riietatud tšellist Vedran Smajovic mängis Tomaso Albinoni „Adagiot”. Tema lavaks olid Sarajevos asunud rahvusraamatukogu varemed, tema publik koosnes väikesest rühmast inimestest, kes hoolimata piiramisest olid linna jäänud ja tema muusikat kuulasid. 22 päeva mängis Vedran Smajovic eri paikades Sarajevo varemetes. See oli reekviem inimestele, kes neil süngetel aegadel tapeti. Ma olin liigutatud ja täis imetlust selle tšellisti ja tema publiku kartmatu ja julgustava käitumise suhtes. See, mida need inimesed oma käitumisega õuduste ja kaotuste keskel väljendasid, sidus mind Sarajevo linnaga igavesti.

Selle linna kultuurielu ei jäänud kunagi seisma. Talvefestival on toimunud ka kõige ebasoodsamates oludes. Igal aastal suunduvad sellele festivalile kõikidest rahvustest inimesed. Igal aastal toimub talvefestival, lastefestival ja filmifestival. Sarajevos saavad kokku filmitegijad Koreast Austraaliani ja Bulgaariast Rootsini; tehakse ka ühisfilme. Linn on säilitanud oma multikultuurse olemuse ja edendab seda – isegi kui poliitiline keskkond soodustab rahvustevaheliste lõhede süvenemist. Ainuüksi seetõttu väärib Sarajevo võimalust näidata oma tohutut multikultuurset potentsiaali.

Sarajevo soovib taotleda seda tiitlit erandkorras ja on teinud juba ulatuslikke ettevalmistusi. Me kõik teame hästi, et kui võtame selle ettepaneku täna vastu, taotleme erandit Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest. Kui Euroopa Parlament avaldab täna Sarajevo kandidatuurile toetust, siis ma usaldan nõukogu mõistlikkust ja kaugelenägelikkust, sest meie argumendid on ju ümberlükkamatud. Bosnia ja Hertsegoviina ning Sarajevo vajavad just nüüd märguannet, et kõik pole veel kadunud ja et ka Euroopa toetab nende jõupingutusi.

(Aplaus)

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid , raportöör. – (FR) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Me ei räägi tänahommikusel arutelul pelgalt majandusmudelist või õigussüsteemist. Me räägime siin kultuurist ja tsivilisatsioonist.

Millist rolli tahab Euroopa kultuurile omistada? Milline mõju peab olema meie teostel ja loomingul? Digipööre, mis on seotud üleilmastumise ja kasvava kaubavahetusega, sunnib meid oma kultuuri- ja majandusmudeli ümber mõtestama. Millises suunas peab Euroopa interneti ja digitaalse meediaga liikuma? Poliitika on ennetamise kunst – me valmistame ette seda, mida tahame näha, et ei peaks leppima sellega, mis meile ei meeldi.

Ameerika filmitegija James Cameron kulutas oma filmile „Avatar” sama palju raha, kui on ette nähtud Euroopa Liidu programmile „Kultuur” aastateks 2007–2013. Kas me hakkame tarbima kultuuritooteid, mis ei kuulu enam meile, sõltudes rahvusvahelistest oligopolidest nagu Google, iTunes, Amazon või Hollywood ja suutmata oma vara kaitsta?

Me mõtleme täna hommikul probleemidele, mis kultuuri ees 21. sajandi globaliseerunud maailmas seisavad. Eelmisel aastal avaldatud rohelises raamatus on komisjon lõpuks ometi analüüsinud kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali. Euroopa Liidul on kultuuripärand ja kultuuriväärtused ning väga dünaamiline ja elav filmitööstus. Programm MEDIA tähistab sel aastal Cannes’i festivalil 20. sünnipäeva ja toetab 20 konkureerivat filmi, aga ka festivale, etendusi ja suuri näitusi, mis kogu aasta jooksul Euroopas korraldatakse.

Peale selle on kultuuri- ja loomemajandus hoolimata majanduslangusest viimase kümnendi jooksul järjepidevalt edasi arenenud. Arvud räägivad ise enda eest. 2003. aastal oli selle sektori käive 654 miljardit eurot. Kultuuri- ja loomemajanduse osakaal ühenduse SKPst oli 2,6% ning sektor andis tööd 3,1%-le Euroopa Liidu tööjõust ehk 5,8 miljonile inimesele. 2008. aastal olid need arvud juba 860 miljardit eurot, 14 miljonit töökohta ja ligi 7% SKPst ehk rohkem kui autotööstusel ja põllumajanduslikul toidutööstusel kokku.

Selle sektori kahetise olemuse tõttu, mis hõlmab samaaegselt nii majandust kui ka kultuuri, on tegemist Euroopa jätkusuutliku, aruka ja kaasava majanduskasvu – ehk Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide – saavutamise tähtsa hoovaga. Lisaks majandusliku kasu andmisele säilitab ja rikastab kultuuri- ja loomemajandus ka kultuurilist mitmekesisust ning aitab edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, muuta piirkondi atraktiivsemaks ja suurendada Euroopa Liidu mõju maailmas. On aeg anda ühenduse tasandil tõeline tõuge, mis vallandaks kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali ja ergutaks selle sektori arengut.

Minu soov oli uurida mitut tegevussuunda selle sektori kasvu toetamiseks. Tuleks võtta mitmesuguseid meetmeid. Esiteks tuleks haridus ja koolitus asetada meie strateegia keskmesse. Ühelt poolt peab Euroopa ergutama loovaid talente juba väga noorest east, tõstma noorte teadlikkust kultuurist ning arendama partnerlussuhteid ülikoolide ja ettevõtete vahel. Teiselt poolt tuleks võimaldada kultuurisektoris tegutsejatele koolitust uute tehnoloogiate ja ettevõtluse vallas ning soodustada parimate tavade vahetamist ja oskusteabe siiret. Teiseks on oluline, et me kohandaksime autoriõigust digiajastule. Praegune autoriõiguse omandamise kord on liiga killustunud ja liiga keeruline.

Loovuse kaitse peaks moodustama kolmanda olulise osa meie strateegiast. Intellektuaalomand on hinnaline vara. Kui loovust õõnestatakse, siis on see määratud kaduma. Loojate liikuvust tuleb soodustada. Euroopa Liidus tuleb võtta kasutusele Euroopa kunstniku staatus, et tagada loojatele õiglased töötingimused ja sotsiaalne kaitse. Samuti tuleb soodustada teoste ostmist, levitamist ja ringlust, kohandada maksustamist, kehtestades näiteks kultuurikaupadele vähendatud käibemaksumäära, ning aidata rahastamisega. Erainvestorid on VKEde rahastamise küsimuses liigagi sageli tõrksad. Avaliku sektori vahendite, eriti tõukefondide võimalusi ei ole täielikult ära kasutatud. Loovust ja kultuuri tuleb pidada meie poliitika väga olulisteks tahkudeks ning seetõttu peab Euroopa neid edendama.

  Androulla Vassiliou , komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Te muidugi mõistate, et mul läheb natuke kauem aega kui viis minutit, et vastata viiele raportile.

Tahan tänada Milan Zveri noorte liikuvust käsitleva raporti eest. Me tõesti hindame tema ja ka kaasraportööride tööd selle väga tähtsa teema käsitlemisel. Raportis väljendatakse selgelt, et algatuse „Noorte liikuvus” eesmärk on aidata Euroopa noortel omandada oskusi ja kogemusi, mida nad vajavad selleks, et olla tänapäevases üha rahvusvahelisemaks muutuvas teadmistepõhises majanduses edukad.

Meie eesmärk on tõesti luua keskkond, kus iga noor saab realiseerida oma potentsiaali. Seetõttu on komisjon käivitanud meetmed, et toetada liikmesriike hariduse ja koolituse kvaliteedi ja asjakohasuse parandamisel varasest lapsepõlvest kõrghariduseni välja. See on ka põhjus, miks me oleme kavandanud meetmed, et veelgi suurendada noorte liikuvusvõimalusi, ning oleme koos volinik László Andoriga pannud nii suurt rõhku noorte tööturule liikumise tingimuste parandamisele.

Et seda saavutada – nagu Milan Zveri raportis selgelt öeldakse –, on vaja jätkuvalt investeerida kõikide tasandite haridusse ja koolitusse ning loomulikult peab oma osa olema ka Euroopa Liidul. Seetõttu olen ma väga jõuliselt võtnud sõna selle poolt, et uue põlvkonna haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammidele, mida hakatakse ellu viima pärast 2013. aastat, eraldataks rohkem vahendeid.

Tahan kasutada praegust võimalust ja vahetult vastata kahele raportis esitatud mõttele. Esiteks tahan anda kinnituse seoses meie käsitlusviisiga kõrgharidussüsteemide läbipaistvuse parandamisele. Nagu raportis öeldakse, on meie ülim eesmärk parandada potentsiaalsetele üliõpilastele ja teistele inimestele kättesaadavat teavet asutuste tegevuse ja tulemuste eri tahkude kohta. Me tahame töötada välja vahendi ülikoolide praeguste pingeridade puuduste kõrvaldamiseks, lisades suuremal hulgal tegureid. Meil ei ole mingit kavatsust ülikoolide edetabeleid avaldada.

Teiseks, seoses raportis sisalduva üleskutsega kõrvaldada liikuvust takistavad tõkked, tahan rõhutada asjaolu, et nõukogul on kavas võtta lähipäevil vastu soovitus, mille eesmärk ongi julgustada liikmesriike seda tegema. See on järjekordne samm meie teel, mille lõppsihiks on liikuvusvõimaluste laiendamine.

Noorte liikuvuse teema lõpetuseks tahan raportööri ja austatud parlamendiliikmeid veel kord nende toetuse eest tänada.

Seoses varajases lapsepõlves õppimise teemaga tahan tänada Mary Honeyballi tema raporti ja asjaliku hoiaku eest väikelaste ja koolieelikute hoolduse ja hariduse küsimuses. Ennekõike aitab laialdaselt kättesaadav, kaasav ja kvaliteetne väikelaste ja koolieelikute hooldus ja haridus ühitada pere- ja tööelu. Teiseks pannakse sellega alus elukestvale õppele ja sotsiaalsele integratsioonile, isiklikule arengule ja tööalasele konkurentsivõimele hilisemas elus. Varajases lapsepõlves investeerimine annab palju paremaid tulemusi kui hilisem sekkumine.

Seetõttu hindab komisjon kõrgelt Euroopa Parlamendi käsitlusviisi, keskendudes varajases lapsepõlves õppimisse investeerimise pikaajalisele kasulikkusele. Komisjon jagab parlamendi seisukohta lapsekesksema käsitlusviisi vajalikkuse kohta. Peale olemasolevate kohtade arvu peame tegelema ka kvaliteediküsimusega nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Ma pean silmas näiteks personali komplekteerimist ja kvaliteeti, hoolduse ja hariduse ühendamist ning vanemate kui laste esimeste õpetajate aktiivset kaasamist. Komisjon tervitab üleskutset, et Euroopas võiks selles valdkonnas teha rohkem teadusuuringuid ning et olemasolevaid rahalisi vahendeid, näiteks tõukefondide vahendeid ja elukestva õppe programme, kasutataks tõhusamalt. Me oleme rahul ka tugeva rõhuasetusega vajadusele teha Euroopa tasandil kindlaks head tavad ja neid jagada.

Tulen nüüd Marietje Schaake raporti juurde, mis käsitleb ELi välistegevuse kultuurilist mõõdet, ja tunnustan raportööri selle suurepärase omaalgatusliku dokumendi eest. Selles rõhutatakse õigustatult kultuuri rolli mitte üksnes rahvastevahelise sillana loojana, vaid ka maailmas meie väärtuste edendamise olulise elemendina. Samal ajal nõutakse raportis strateegilisemat kultuurikoostöö käsitlusviisi ELi ja kolmandate riikide vahel. Raportis tehakse ka huvitavaid ettepanekuid selle kohta, kuidas Euroopa Liidu välisteenistus võiks täita tõeliselt euroopaliku kultuuridiplomaatia väljatöötamise ülesannet.

Sellega seoses tahan mainida kahte teie raportis sisalduvat konkreetset mõtet, proua Schaake. Kõigepealt lubage mul rõhutada, et teie soovitus töötada välja ELi institutsioonide tasandi kultuuridiplomaatia sidus ja terviklik strateegia on asjakohane. Teiseks soovin viidata ideele anda Euroopa Liidu välisteenistusele tõeline kultuuridiplomaatia mõõde. Üks võimalus selleks oleks luua maailma suuremates pealinnades kultuuriatašee ametikoht. Selliste ametikohtade loomine võimaldaks paremini kooskõlastada tegevust liikmesriikide saatkondade kultuuriatašeede ja kohapeal esindatud riiklike kultuuriinstituutide vahel, eriti riiklike kultuuriinstituutide Euroopa võrgustiku (EUNIC) kaudu. Mul oli hiljuti rõõm kohtuda EUNICi liikmetega Hiinas ja Brasiilias ning ma kuulsin neilt, kui väga nad vajavad koostööd ja tegevuse kooskõlastamist, et edendada meie kultuuri nendes riikides, kus nad tegutsevad.

Mis puudutab meie uusi strateegilisi partnereid kõikjal maailmas, siis hiljuti nägime, kuidas kultuurist võib saada meie välissuhete lahutamatu osa. Ma olen rohkem kui kunagi varem valmis arendama edasi seda Euroopa kultuurivaldkonna väga olulist mõõdet.

Tulen nüüd Marie-Thérése Sanchez-Schmidi raporti juurde, mis käsitleb kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamist. Tahan Euroopa Parlamenti ja eriti proua Sanchez-Schmidi selle väga hea raporti eest tänada. Mul on hea meel näha, et teie raporti ja meie analüüsi seisukohad langevad suurel määral kokku. Oleme nõus, et kultuuri- ja loomemajandus on võimas mootor, mis ei aita kaasa üksnes tööhõive, majanduskasvu ja eksporditulude tagamisele, vaid ka sotsiaalsele kaasatusele ning kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele, samuti kultuuridevahelisele dialoogile Euroopa Liidu piires ja kaugemalgi. Nagu te raportis õigesti ütlete, annab kultuuri- ja loomemajandus üliolulise panuse Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse ning sellele sektorile tuleb Euroopa Liidus eelseisvatel aastatel anda suurem roll.

Samuti jagame seisukohta, et kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali ei ole täielikult välja arendatud. Kui me tahame, et see sektor täielikult välja areneks, peame eri valdkondades edusamme tegema: kohandama oskusi ja suurendama suutlikkust, tagama juurdepääsu rahastamisele, parandama ärikeskkonda, toetama piiriülest ringlust ja uusi turustusmudeleid, maksimaalselt suurendama sektori potentsiaali piirkondliku ja kohaliku arengu seisukohalt, soodustama kaasnevat mõju uuenduste valdkonnas ning propageerima loovat Euroopat maailmaareenil. See järeldus tuleneb ka meie rohelise raamatuga seoses algatatud arutelust, mille käigus me saime vastuseid 350 riigiasutuselt, üldsuselt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja kõikjal Euroopas kultuurivaldkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt.

Mul on hea meel, et meie roheline raamat on Euroopas ja Euroopa institutsioonides tekitanud väga sisuka arutelu sobiva keskkonna üle, mis tuleb luua selleks, et vastata loova ettevõtluse konkreetsetele vajadustele ning kasutada ära üleilmastumise, digiteerimise ja kultuurilise mitmekesisusega kaasnevad uued võimalused. Olen sügavalt veendunud, et meie ühised jõupingutused aitavad luua parema keskkonna, kus see väga tähtis sektor saab etendada olulist rolli aruteludes pärast 2013. aastat rakendatavate Euroopa Liidu rahastamismehhanismide üle ja Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise üle.

Mulle teeb suurt rõõmu Euroopa Parlamendi ja eelkõige minu hea sõbra Doris Packi entusiasm seoses Euroopa kultuuripealinnadega ja Sarajevo huviga seda tiitlit saada. Kahtlemata jagab komisjon teie arvamust Sarajevo ajaloolise ja kultuurilise tähtsuse kohta. See linn sümboliseerib mõningaid süngemaid episoode Euroopa lähiajaloos, ent ka meie lootust paremale tulevikule. Sarajevo on hoolimata korduvatest konfliktidest säilitanud oma multikultuurse olemuse.

Lubage mul öelda paar sõna Euroopa kultuuripealinnadega seotud reeglite kohta. 2006. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse, millel see algatus põhineb. Selles õigusaktis on sätestatud kõik reeglid linnade valimise kohta ja teie teate minust pareminigi, et sedalaadi otsust saab muuta üksnes uue algatusega ja seadusandliku tavamenetluse kaudu. Otsuses on öeldud, et algatuses saavad osaleda ainult Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. Otsuse lahutamatuks osaks on kronoloogiline loetelu, milles on kuni 2019. aastani iga aasta kohta esitatud kaks liikmesriiki, kellel on õigus seda tiitlit kanda. 2014. aastaks on juba välja valitud kaks linna ja nõukogu kinnitab peagi kaks linna 2015. aastaks.

Selle otsusega on kehtestatud Euroopa kultuuripealinna tiitli andmise kord ning reeglid ei anna nõukogule võimalust määrata linn väljaspool seda korda. Komisjon on täielikult ja ainuisikuliselt vastutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuste elluviimise eest. Erand Euroopa kultuuripealinnu käsitlevast otsusest nii tähtsas küsimuses nagu seda on otsuse geograafiline kohaldamisala, rikuks neid reegleid, mida meil on palutud järgida.

Minu arvates oleks eriti keeruline põhjendada erandit nii kiiresti pärast seda, kui me kõik algatuse reeglites kokku leppisime. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid praeguse otsuse vastu vähem kui viis aastat tagasi. Just siis oleks tulnud välja pakkuda võimalus kolmandate riikide osalemiseks või näha ette erandjuhud. Kuid tollal otsustati, et kolmandad riigid selles algatuses pärast 2010. aastat osaleda ei saa.

Seoses Euroopa kultuuripealinnade tulevikuga töötab komisjon praegu välja algatuse uuendust 2019. aastale järgnevaks ajaks. Oleme algatanud avaliku arutelu ja tegeleme praeguse süsteemi hindamisega. Seejärel koostame ettepaneku, mille võtame eeldatavasti vastu 2012. aasta alguses. Ettevalmistustööde ühe osana kaalub komisjon ideed, et pärast 2019. aastat võiksid algatusega ühineda kandidaatriigid. Lisaks tahan teile teatada, et huvi on väljendanud juba mitu linna muudest kolmandatest riikidest.

Lubage mul lõpetuseks veel kord rõhutada, kui väga ma hindan Sarajevo kultuurilist tähtsust ja kohta Euroopa ajaloos. Kuigi Euroopa Liit ei saa Sarajevole pakkuda kultuuripealinna tiitlit, saab ta meie kultuuriprogrammi kaudu pakkuda muud liiki toetust nii 2014. aastal kui ka pärast seda.

  William (The Earl of) Dartmouth , rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – Lugupeetud juhataja! Ma loobusin oma ette valmistatud tekstist, sest mul on üht-teist öelda ELi kultuuriatašeede ametissenimetamise ettepaneku kohta. Ma ei uskunud oma kõrvu: ma pean ütlema, et see komisjoni ettepanek on üks veidramaid ja naeruväärsemaid ettepanekuid, millega see veidrate ja naeruväärsete ettepanekute poolest tuntud organ välja on tulnud.

See tähendaks lihtsalt rohkem mõttetuid kõrgepalgalisi töökohti ELi soositud ametnikele, mille eest maksaksid osalevad riigid. Ma pean ka ütlema, et komisjonist on erakordselt hoolimatu teha see naeruväärne ja kulukas ettepanek tarbetute kultuuriatašeede kohta ajal, mil kõik kogevad majandusraskusi. Ehk püüaksite kordki unustada omaenda ülimalt külluslikud palgad ja pensionid ning mõelda, mida sellised algatused tegelikult maksma lähevad?

  Jutta Steinruck , tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Tuleme teema juurde tagasi. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostajana tahan tänada kõiki, kes selle raporti valmimisele kaasa aitasid. Meie komisjonis pidasid kõik fraktsioonid üksmeelselt silmas eesmärki teha haridus ja koolitus kättesaadavaks kõigile Euroopa noortele ning toetada nende sisenemist tööturule nii, et ükski noor ei jääks kõrvale.

Ma ei võtnud tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse aluseks Euroopa Komisjoni aruannet, kuna minu arvates oli see liiga üldine. Ma leian, et aruandes tulnuks loetleda ka väga konkreetsed ülesanded. Mõningatel juhtudel ei olnud mul võimalik aruandes esitatud seisukohti toetada.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvates on üks olulisi küsimusi üleminek koolist tööturule. See on keskse tähtsusega üleminek, mis peab toimuma kiiresti. Samuti pidasime vajalikuks, et noorte sisenemine tööturule ei oleks seotud sotsiaalse dumpinguga ega toimuks dumpingu tingimustes. Meie arvates on praktika roll tähtis. Praktika on oluline ja vajalik, kuid praktika kuritarvitamist tuleb vältida ja keelata. Meie soov on, et tehtaks algatus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kehtestamiseks, milles sätestatakse praktika miinimumstandardid.

Lõpetan üleskutsega Euroopa Parlamendile ja komisjonile tagada, et programmi „Noorte liikuvus” tõttu ei kärbitaks programmi „Euroopa noored” rahalisi vahendeid või et viimati nimetatud programmi kogunisti ei lõpetataks. Noorteühenduste töö on vajalik sotsiaalseks kaasamiseks ning aitab kaasa noorte arengule nii sisu kui ka isiksuse mõttes. See tuleb hilisemas tööelus suuresti kasuks.

  Karima Delli , tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Lugupeetud juhataja, ma käsitlen kõigepealt kultuuri- ja loomemajandust. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostajana tahan rõhutada kultuuri ja loovuse olulist rolli Euroopa majanduses, Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel ning teadmistel ja innovatsioonil põhineva ühiskonna kujundamisel, samuti selle sektori potentsiaali uute töökohtade loomisel.

Selles raportis pööratakse erilist tähelepanu sektoris valitsevatele töötingimustele, iseäranis ebaregulaarsetele sissetulekutele ja ebakindlatele töösuhetele. See teema nõuab põhjalikumat arutelu, et võtta arvesse konkreetseid küsimusi, näiteks tasustamisega seotud diskrimineerimise tõkestamisega, ning parandada töökohtade ja kvalifikatsioonitasemete vahelist kooskõla.

Me tahame hõlbustada noorte ja kõige kaitsetumate inimeste juurdepääsu kultuurile ja loomesisuga materjalidele, ergutada liikuvust ja edendada kultuurilist mitmekesisust ning tasuta tarkvara ja avatud standardite kasutamist ja levitamist.

Samuti soovime rõhutada elukestva õppe rolli selles sektoris, kus on toimumas kiired muutused. Räägin nüüd programmist „Noorte liikuvus”. Noorte eurooplaste elu on keeruline: juurdepääsul töökohtadele, haridusele, eluasemetele ja sotsiaalteenustele peavad nad läbi tegema tõelise sotsiaalse initsiatsiooni. Me peame taastama noorte usu tulevikku, pakkudes kohandatud ja kaugelevaatavaid lahendusi.

Mul on hea meel, et selles tekstis ei käsitleta noorte kaasamist ainult tööhõive vaatenurgast, vaid ka läbi hariduse ja koolituse prisma. Sellega seoses tahan rõhutada Euroopa Komisjonile tehtud üleskutset (mida ma toetan) esitada noorte osalemist käsitlev roheline raamat.

Meie raport rõhutab ka liikuvust, mis peaks olema kättesaadav kõigile. Ma olen sellega rahul. Praegu hõlmab liikuvus peamiselt üliõpilasi, kuid seda tuleks ergutada kõigi – ka noorte töötajate ja kutseõppes osalevate noorte – puhul. Oleks kahetsusväärne, kui noored eurooplased liigitataks mitmeid keeli oskavaks ja tuleviku suhtes kindlustunnet omavaks haritud eliidiks ning noorteks, kes jäävad kõrvale, kuna neil pole magistrikraadi või kuna nad teevad lihttööd.

Mul on eriti hea meel tekstis sisalduva üleskutse üle kaotada vanuseline diskrimineerimine juurdepääsul sotsiaalkaitsesüsteemile. Ma taotlen seda siin ja olen loomulikult seda meelt, et miinimumsissetulekute süsteem on võtmetähtsusega element noorte sõltumatuse tagamisel.

Meie raportis rõhutatakse, et noorte peamine soov on olla sõltumatu ning omada juurdepääsu eelkõige tervishoiule ja mõistliku hinnaga inimväärsele eluasemele. Me kõik teame, et noor, kellel ei ole muud valikut kui õpingute kõrvalt töötada, on peagi silmitsi õpingute ebaõnnestumisega.

Lõpetuseks tahan väljendada heameelt, et Euroopa Parlamendis on mõistetud, et tööpraktika ei tohiks olla enam varjatud täismahus töö. Tööpraktikaga peab kaasnema piisav tasu ja sotsiaalkaitse.

(Aplaus)

  Ivo Belet , tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Arvatavasti teame kõik, et Euroopas on praegu nii majanduslikult kui ka poliitiliselt väga rahutud ajad. Meie solidaarsus on ohus, sest pead tõstavad natsionalistlikud ja populistlikud liikumised, mida hetk tagasi väljendas ka üks meie siniverelisi Briti kolleege.

Daamid ja härrad, praegused suundumused ohustavad Euroopa Liidu tulevikku ning eurooplaste majanduslikku jõukust ja heaolu. Meid on valitud sellele olukorrale lahendust leidma. Lugupeetud volinik, vajaduse korral võiks ja tuleks lahendust otsida ka kultuurivaldkonnast. Me peame kindlasti palju rohkem investeerima ühtse Euroopa avaliku ruumi loomisse. Haridus – nagu tänases arutelus juba märgiti – võib selle eesmärgi saavutamisel anda väga olulise, kui mitte otsustava tähtsusega panuse. Oleme veendunud, et koostööd ühelt poolt kultuurivaldkonna ettevõtjate ja teiselt poolt akadeemiliste ringkondade – nii kõrgharidust andvate ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kui ka keskharidust andvate asutuste – vahel saab palju paremini kasutada ning et need asutused kätkevad praegu kasutatavatest märksa enam võimalusi.

Volinik, te ise ütlesite äsja, et see on meie majanduse ja tööhõive seisukohalt suure potentsiaaliga sektor, mistõttu me peame võtma konkreetseid, ergutavaid meetmeid, näiteks vähendama võrgukeskkonna projektide puhul maksumäära, sest praegune süsteem, eriti käibemaksumäär, ei kuulu praegusesse aega ja on täiesti ebaõiglane. Lisaks vajavad loomemajanduses tegutsevad ettevõtjad, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhid, paremat juurdepääsu rahastamisvõimalustele, sest meil on praegu liiga vähe oskusteavet ja liiga piiratud juurdepääs pangalaenudele.

Raportis esitatakse selles küsimuses väga konkreetsed ettepanekud. Lugupeetud volinik, me loodame, et nii komisjon kui ka pädevad riiklikud ja piirkondlikud asutused võtavad väljakutse vastu ja asuvad neid ettepanekuid ellu viima.

  Oldřich Vlasák , regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (CS) Austatud juhataja! Kultuuri- ja loomemajanduse positsioon moodustab osa Euroopa innovatsioonistrateegiast ja ELi 2020. aasta strateegiast ning on tihedalt seotud meetmetega, mis on suunatud kultuurimälestiste, muuseumide ja galeriide kollektsioonide tõhusamale kasutamisele ehk linna- ja maaturismile ning sellega seotud tegevustele. Ennekõike annab selleks võimaluse ajaloolise ja kultuurilise sisu digiteerimine. Digiteerimine peaks suurendama üldsuse juurdepääsu uurimiseks, õppimiseks ja hariduse andmiseks ning kultuurilise identiteedi tugevdamiseks vajalikele materjalidele.

Nendesse valdkondadesse investeerimine annab peaaegu garanteeritult tulu – ja mitte ainult turismisektoris, mis on kahtlemata paljude piirkondade majanduse oluline osa, vaid ka välispoliitikas. Tasub arendada teadlikkust Euroopa riikide sügavatest kultuuritraditsioonidest ning samal ajal tutvustada konkreetseid külasid, linnu, piirkondi, liikmesriike ja Euroopa Liitu maailmaareenil.

Seetõttu peaksime uuel, 2013. aastale järgneval programmiperioodil jätkama kultuuriprojektide rahastamist Euroopa tõukefondidest, tugevdama sõpruslinnade programmi, mille raames kohalikud omavalitsused teevad koostööd, ja säilitama kõnealuse valdkonna projektide edendamiseks mõeldud ühenduse programmi „Kultuur” sõltumatuse.

  Cecilia Wikström , õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (SV) Austatud juhataja! Tahan tänada raportöör Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi selle raportiga tehtud suurepärase töö eest. Ma olen väga rahul ja uhke, et õiguskomisjon esitas arvamuse, mille me üksmeelselt vastu võtsime. On rõõmustav, et enamik meie seisukohti kajastub teie raportis. Ootame täiskogult laialdast toetust.

Me elame ajal, mil digitaaltehnoloogia ja internet loovad Euroopa kultuuri- ja loomemajandusele nii tohutuid võimalusi kui ka suuri katsumusi. Me peame jääma intellektuaalomandi kaitse aluste juurde ning samal ajal astuma vajalikke samme, et vallandada nüüdisaegse tehnoloogia potentsiaal ja loovus. Euroopa kultuuriloojad, tehnoloogiauuendajad ja ennekõike Euroopa kodanikud väärivad hästi toimivat siseturgu, kus loomesisu saab vabalt ja külluslikult üle riigipiiride liikuda ja kus kultuuriloojad saavad olla kindlad, et nad saavad oma töö eest tasu.

Samuti tahan tänada raportööri selle eest, et ta lisas raportisse õiguskomisjoni ettepaneku tagada pimedatele ja nägemispuudega inimestele parem juurdepääs raamatutele. Loodan, et see aitab neil inimestel veelgi enam kogeda rõõmu ja jõudu, mida kirjandus annab. Sõnavabadus peab olema kättesaadav kõigile. Aitäh!

  Juhataja. – Asjaomaste komisjonide esindajad on nüüd sõna saanud ja ma ei suuda panna vastu kiusatusele juhtida tähelepanu ühele asjale.

Ma leian, et parlamendikomisjonide nimel peetavate kõnede puhul peaksid sõnavõtjad püüdma esindada komisjone, mille nimel nad sõna võtavad.

Tänasel arutelul oli sõnavõtte, mis olnuks täiesti põhjendatud, kui neis oleks kajastatud üksikisikute seisukohti, kuid mis on täiesti ebasobivad, kui neid esitatakse parlamendikomisjonide nimel, mis kindlasti ei tundnud, et siin kuuldud sõnad oleksid neid esindanud.

Usun, et seda küsimust tuleks käsitleda vähemalt Euroopa Parlamendi juhatuses, sest me ei saa lubada, et selliseid asju, mida me täna kuulsime, räägitaks parlamendikomisjonide nimel, mis esindavad nii paljusid parlamendiliikmeid.

(Aplaus)

  Marco Scurria , fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Ma tahan kõigepealt Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel tänada kõiki raportööre, kes täna oma raporteid esitlesid, sest minu arvates võimaldavad need raportid panna aluse tuleviku Euroopale. Me tegeleme täna hommikul tulevaste põlvkondadega, laste ja noortega, keda me peame juhtima töömaailma olulise juhtalgatuse abil, mille nimi on „Noorte liikuvus”. Täna hommikul räägime liidu laiendamisest Balkani suunas kultuuri kaudu, samuti kultuuri- ja loomemajanduse arendamisest.

Suure majanduskriisi ajal on oluline rõhutada, et kultuurisektor on ainus sektor, mis ei ole kahjumis – tegelikult selle käive isegi kasvab. Me tahaksime, et kultuuril oleks oma roll Euroopa Liidu välistegevuses ning, Lord Dartmouth ja härra Kuhn, mitte ainult hästi tasustatud ametnike kaudu, vaid pigem eri kultuuride vahel rahu, stabiilsuse ja üksteisemõistmise saavutamiseks parema protsessi ülesehitamise kaudu.

Täna aga peame püüdma tugevdada oma kultuuri-, haridus- ja noorteprogramme. Miljonite eurooplaste jaoks ei ole Erasmus, elukestev õpe, Comenius, Leonardo, „Euroopa noored” ja paljud teised programmid mitte lihtsalt nimetused, vaid Euroopa Liidu olemasolu sümbolid. Paljude inimeste jaoks tähistavad need programmid Euroopa vaimu, esmakordset kokkupuutumist kolleegide ja eakaaslastega, liidu tõelisele tugevdamisele kaasaaitamist, arvestades eriti uusi spordiga seotud kohustusi, mille Euroopa Liit on endale Lissaboni lepingu jõustumisel võtnud. Me peame kõikidesse neisse programmidesse investeerima, kuid ennekõike peame neisse uskuma. Keegi ei eita piimakvootide, tööstusse investeerimise ja keskkonna kaitsmise tähtsust, kuid see on kultuur, mis võimaldab meil Euroopat luua ning me peame seda tegema mitte sõnades, vaid programmide ja meetmetega, mida me suudame ja tahame ellu viia.

Volinik Vassiliou, need akordid, mida mängiti viiulil Sarajevos ja millest rääkis meile Doris Pack, kõlavad meie Euroopaga paremini kokku kui hulk määrusi. Nii luuakse Euroopat ja mõnikord on ehk isegi vaja neid määruseid veidi painutada.

  Katarína Neveďalová , fraktsiooni S&D nimel. – (SK) Austatud juhataja! Ma olen väga rõõmus, et Euroopa Parlament on lõpuks pühendanud terve hommikupoolse osa täiskogu istungist kultuurile ja haridusele. Haridus on kriisi ajal üks võtmeküsimusi ja me ei tohi unustada, et haritud noored on meie tulevik.

Olen rahul komisjoni algatusega „Noorte liikuvus” ja mul on hea meel, et komisjon ei ole noori unustanud. Investeerimine haridusse ka ajal, mil me peame rihma pingutama, on lahendus Euroopa Liidu igavestele probleemidele. Tahan kiita noorte liikuvust käsitleva Euroopa Parlamendi raporti koostajat Milan Zveri. Leian, et tema raport on väga hea, eriti kuna selle valmimisele aitas kaasa kogu parlamendikomisjon, mis jagab noorte toetamise ühist eesmärki.

Noorte liikuvus Euroopa Liidus ja eelkõige liikuvuse lihtsustamise on oluline Euroopa identiteedi ja Euroopa kodanikuaktiivsuse seisukohalt. Nagu te kõik teate, olin ma komisjoni esialgse algatuse suhtes väga kriitiline, ja soovin seetõttu rõhutada mitut punkti, mis meil õnnestus raportisse lisada.

Kindlasti on meie jaoks oluline, et jätkuks investeerimine liikuvus- ja noorteprogrammidesse, näiteks praegustesse programmidesse Erasmus ja Leonardo, ning programmi „Euroopa noored” tegevusse. See aitab kindlasti kaasa Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärkide saavutamisele.

Minu arvates on väga tähtis toetada ka elukestvat õpet ja tegevusi, mis ei ole mõeldud ainult noortele. Tahan kindlasti rõhutada kõigi inimeste võrdseid võimalusi. Ma ei pea silmas üksnes soolist võrdõiguslikkust, vaid ka puuetega või muul viisil ebasoodsas olukorras olevate inimeste võrdseid võimalusi. Kahtlemata on tähtis tunnustada vabaharidust kui veel üht väga olulist vahendit noortele edaspidises elus vajalike oskuste parandamiseks.

Väga tähtis on ka dialoog liikmesriikide ja piirkondade vahel ning mul on hea meel, et meil õnnestus raportisse lisada mitmed Regioonide Komitee ja teiste organisatsioonide, näiteks Euroopa Noortefoorumi kommentaarid.

Neid on nii palju, et ma võiksin kahe minuti asemel rääkida 10 minutit, kuid ma soovin lõpetada ühe lausega. Mul oleks ühe esialgse esitajana hea meel toetada Sarajevot puudutavat algatust, sest meie jaoks on väga oluline näidata selles piirkonnas elavatele inimestele, et Euroopa Liit on nende jaoks olemas.

  Hannu Takkula , fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et tänahommikune täiskogu istung on pühendatud kultuuriga seotud küsimustele: neist küsimustest on väga oluline rääkida – mitte ainult ühel hommikul, vaid laiemaltki. On siiski hea, et me neid küsimusi käsitleme. Veidi keeruline on kõiki raporteid üheskoos kahe minuti jooksul hinnata, kuid ma esitan siiski mõned mõtted nende kohta.

Mis puudutab Milan Zveri raportit noorte liikuvuse algatuse kohta, siis on ilmselt täiesti tõsi, et see liikuvusprogramm on osutunud edulooks ja raporti kiituseks tuleb öelda, et selles käsitletakse teemat palju sügavamalt. Usun, et tänu sellele kirjutatakse tulevikus Euroopa ajaloos noortega seoses veel palju edulugusid. On oluline tagada, et meil oleksid üleeuroopalised haridusprogrammid, milles noored saavad osaleda, ja et seeläbi tugevneks multikultuursus.

Samuti on väga tähtis võtta arvesse seda, mida Mary Honeyball ütleb oma raportis väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolduse kohta. Ma eelistaksin rääkida pigem väikelaste ja koolieelikute haridusest ja hooldusest kui varajases lapsepõlves õppimisest, sest tähtis on inimese arenguprotsess. Inimestel tuleb lasta areneda ja haridus on osa sellest protsessist. Kui me suudame kasvatada oma lapsed ja noored headeks inimesteks ja ühiskonna tasakaalustatud liikmeteks, siis see on suur asi. Muidugi on kodul selles väga tähtis osa, kuid nagu raportis õigesti märgitakse, on väga oluline tagada, et oma roll oleks väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolduse valdkonnas töötavatel inimestel ning et toimiks vahendusprotsess, mis on lastele ja noortele tänapäeval erakordselt vajalik.

Seoses Marietje Schaake raportiga Euroopa Liidu välistegevuse kohta leian, et me vajame välispoliitika kujundamisel kultuurist paremat arusaamist. See on väga tähtis. On palju kahetsusväärseid näiteid olukordadest, kus kultuuritausta ja -konteksti mittetundmine on viinud välispoliitiliste vigadeni. Seega on väga oluline muuta kultuur Euroopa Liidu välisteenistuse tegevuse lahutamatuks osaks.

Lõpetuseks tahan öelda seoses Sarajevo algatusega, mille Doris Pack täna tõstatas, et kuigi otsused kultuuripealinnade kohta tehti tõepoolest viis aastat tagasi, tuleb mis tahes paradigma ikka ja alati kahtluse alla seada, nii nagu seda tehakse teaduses. Nüüd ehk on aeg kõne all oleva konkreetse küsimuse puhul vähemalt mingil määral nii toimida ja püüda leida lahendus, mis lubab Sarajevoga seoses muudatuse teha. Minu arvates võiks see anda Euroopa kultuuripealinnade programmile ja kogu Euroopa Liidule lisaväärtust.

Kokkuvõttes: me peaksime kultuuripoliitika puhul vaatama suuremat pilti ja püüdma mõista selle tähtsust kogu Euroopa Liidu jaoks. Siseturg ning välis- ja julgeolekupoliitika ei ole tugevad, kui neid ei toeta tugev kultuuriline alus. Kultuur on kõige alus – kogu Euroopa Liidu tuleviku alus – ja seetõttu tuleb tagada, et seda rolli tunnustataks mitte ainult SKP seisukohast, vaid omaette väärtusena inimeste ja ühiskonna ning lõppkokkuvõttes kogu Euroopa Liidu jaoks.

  Emma McClarkin , fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Viimastel aastatel on akadeemiliste ringkondade ja poliitikute tähelepanu kultuurile ja haridusele märgatavalt kasvanud ning analüüsides tuuakse järjekindlalt esile, et need valdkonnad on majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamise seisukohalt määrava tähtsusega ning lisaks aitavad kaasa ka noorte liikuvusele kõikjal Euroopas. Praeguses majandusolukorras, kus paljud liikmesriigid rakendavad kokkuhoiumeetmeid ja kärbivad puudujäägi vähendamiseks eelarveid, jäävad need valdkonnad kahjuks sageli unarusse.

Haridusse ja kultuuri investeerimine aitab liikmesriikidel ülemaailmsel tasandil konkureerida, sest seeläbi varustatakse meie noored tulevaste ülesannete täitmiseks vajalike oskustega ning soodustatakse loovust, uuenduslikkust ja vastastikust mõistmist. Samas on tegemist valdkondadega, kus saavad tegutseda liikmesriigid, mitte Euroopa Liit tervikuna, ja kus liikmesriigid teavad, kuidas kõige paremini lahendada nende ees seisvaid ülesandeid. Mulle teevad muret mitmed täna hommikul arutatud raportite aspektid, eriti liikmesriikide subsidiaarsuse riivamine hariduseesmärkide ja sotsiaalpoliitika vallas. Euroopa Liidul puudub pädevus dikteerida liikmesriikidele haridusreforme ja me peame tagama, et sellest põhimõttest peetaks kinni.

Kultuurivaldkonnas saab Euroopa Liit aidata liikmesriikidel nende poliitilisi prioriteete parimal võimalikul moel realiseerida parimate tavade vahetamise ja oluliste valdkondade, nagu varajases lapsepõlves õppimine, koolist väljalangemise vähendamine ja kutseõppe edendamine, esiletoomise kaudu. Teine tähtis tegur, mis aitab meie noortele võimalusi tagada, on tööturu paindlikkus, et inimesed saaksid tööd töö käigus õppida. Kuid nende eesmärkide saavutamiseks uute projektide ja organisatsioonide järelemõtlematu loomine on vastuolus eelarvealase olukorraga, mis valitseb kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Me peame seda kurba tõsiasja silmas pidama ja püüdma pakkuda seda, mis on tegelikus maailmas kasutatav. Sellegipoolest olen veendunud, et kultuur aitab tagada vastastikust mõistmist ning ergutada uuenduslikkust ja majanduskasvu. Euroopas on rikkalikult kultuuri ja loovust, mida tuleb edendada ja edasi arendada. Loomemajandus annab Euroopa Liidu majandusele ja meie kultuurielamustele palju juurde. Me peame sellele sektorile andma vahendid, mis võimaldavad edasi areneda ja väärilist tasu saada. On ütlematagi selge, et mida rohkem me kogu Euroopas oma noori harime, seda helgem paistab tulevik keerulises üleilmses keskkonnas.

  Oriol Junqueras Vies , fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Noorte liikuvust käsitleva raporti variraportöörina tahan jagada teiega järgmisi mõtteid, arvestades ka mitut muudatusettepanekut, mis esitati kultuuri- ja loomemajandust ning varajases lapsepõlves õppimist käsitlevate raportite kohta.

Majanduskriis mõjutab eriti rängalt noori. Euroopa Liidu paljudes piirkondades on töötuse määr noorte seas üle 40%. Seetõttu ongi noorte tööpuuduse leevendamise poliitika põhjalik ülevaatamine, nagu seda on raport noorte liikuvuse kohta, nii vajalik.

Ma keskendun raporti neljale aspektile, mis minu arvates on kõige tähtsamad.

Esiteks leian, et liikuvuse edendamine on ülioluline. Liikuvus on vabahariduse väga väärtuslik osa, mis soodustab kultuurivahetust ja annab noortele vahendid, mida nad vajavad ülemaailmses kutsekeskkonnas edasi arenemiseks.

Teiseks – ja see on liikuvusega tihedalt seotud – on oluline, et noored õpiksid teisi Euroopas räägitavaid keeli. See on vajalik kahel eesmärgil: et Euroopas ladusalt suhelda ning et olla täielikult lõimunud kogukonda, kus nad elavad ja töötavad, ehk teisisõnu sotsiaalseks ühtekuuluvuseks.

Kolmandaks tahan rõhutada ettevõtluse soodustamise poliitika tähtsust. Üliõpilaste ettevõtlusprogrammide edendamine on tõepoolest vajalik. See hõlmab niisuguste foorumite loomist, kus rahandustegelased ja uuenduslike ideedega üliõpilased saaksid omavahel suhelda.

Lõpetuseks: minu arvates on oluline edendada ülikoolidesse pääsemisel võrdseid võimalusi, et ükski Euroopa talent kaotsi ei läheks. Meil on vaja, et noored majanduses aktiivselt osaleksid. Meil on vaja, et noored rakendaksid kogu oma potentsiaali, sest kriisist väljatulemisel on ka neil oluline osa.

  Rui Tavares , fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Kuna viiest raportist ja ühest suuliselt vastatavast küsimusest rääkimiseks on aega vaid kaks minutit, siis ma piirdun kahe raportiga: Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raportiga loomemajanduse kohta ja kolleeg Marietje Schaake raportiga Euroopa Liidu välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta. Ma teen seda seepärast, et need kaks raportit annavad meile kokkuvõtliku ülevaate sellest, mida Euroopa vajab praeguse kriisi ületamiseks eurooplaste ande ja kujutlusvõime toel.

Mis puudutab loomemajandust, siis minu arvates on täiesti selge, et Euroopal on ilmselt suurim loomemajanduseks vajalik potentsiaal. Esiteks on meie linnadel ühelt poolt olemas väga head ühendused ning teiselt poolt väga tugevad, erinevad ja mitmepalgelised kultuuritegijad.

Ka mõnel meie suuremal linnapiirkonnal on omadusi, mida loomemajandus vajab iseseisvaks toimetulekuks: palju kapitali, talentide ja teadmiste kontsentratsioon ja suures valikus erinevaid ettevõtteid. Me näeme seda näiteks Pariisi, Londoni ja Antwerpeni vahelises piirkonnas.

Kuid sama ei saa öelda kogu Euroopa kohta. Teisisõnu, mõnedel Euroopa äärealadel on talendid, ajalugu ja ka linnad, mis võiksid etendada olulist rolli Euroopa majandusele uuesti hoo sisselükkamisel, kuid nad ei saa seda teha ilma Euroopa Liidu või liikmesriikide tasandi toetuseta.

Me ei saa endale illusioone luua: kuni Euroopa pole oma majandust korda saanud, näiteks võlakirjade väljaandmise teel, ei ole võimalik midagi teha. Meil siin Euroopa Parlamendis on väga head ideed, kuid samal ajal rebivad valitsused eurot tükkideks ja muudavad taastumise võimatuks.

Välispoliitikaga seoses – kuna mu aeg on juba peaaegu läbi – tahan öelda, et Euroopa Liidul on ainulaadne võimalus arendada liikmesriikidele omast täiesti erinevat tüüpi välispoliitikat. Veelgi enam, kultuuriliselt ei ole see kuidagi seotud Euroopa võimaliku identiteedi ja Euroopa illusoorse identiteeti loomisega ning seejärel selle identiteedi eksportimisega või müümisega välismaal. Selle asemel võiks Euroopal olla väga hea võimalus kasutada kultuuri välistegevuses nn kahesuunalise tänavana, kus me õpetame, ent ka õpime, ja kus meil on viljakas dialoog teiste suurte piirkondlike blokkidega nagu Mercosur või Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN).

Nii on kõige parem tutvustada ülejäänud maailmale Euroopa demokraatiat, kuid see on kasulik ka Euroopa Liidule, võimaldades meil teistelt õppida.

  Giancarlo Scottà , fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Tahan anda oma panuse arutellu, osutades vajadusele uue metoodilise käsitlusviisi järele, mis on seotud uue tehnoloogia aruka kasutamisega, eriti kultuuri- ja muu pärandi valdkonnas. Arusaam tohutust arenguruumist, mida uued tehnoloogiad meile pakkuda võivad nii tõhususe kui ka tulemuslikkuse mõttes, eeldab tingimata varasemast tegutsemisviisist loobumist. Uued tehnoloogiad tähendavad uusi töömeetodeid.

Ma olen oma silmaga näinud, et tehnoloogia arukas kasutamine mälestiste kaitse valdkonnas võimaldab seoses planeerimis- ja restaureerimistöödega saavutada märkimisväärseid tulemusi. Peale selle saaksime samaaegselt ja lisakuludeta kõrvalsaadusena väga täpsed geomeetrilised andmebaasid, mida saab kasutada mälestiste jälgimiseks ja haldamiseks loodusõnnetuste korral, samuti teadushariduse materjalidena ning mälestiste reklaamimiseks ülemaailmsel areenil, mis edendab kultuuridevahelist mõistmist ja kultuurivahetust.

Kõige olulisem on minu arvates see, et me aitame kaasa tegevuskava koostamisele, mille eesmärk on saavutada uus arusaam tehnoloogiast, nii et Euroopa jaoks tekiksid uued majanduslikud võimalused. Eelkõige usun ma vajadusse koolitada uusi inimesi ning professionaalsetesse, noortesse ja kõrgelt kvalifitseeritud inimestesse, kes tulevad toime uue maailmaturu proovikividega.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Lugupeetud juhataja! Ma piirdun oma sõnavõtus noorte liikuvust käsitleva raportiga.

Tahan raportööri tunnustada, sest tal õnnestus raportis hõlmata kõnealuse teema ja Euroopa vastava poliitika kõik tahud. Täpsemalt piirdun ma oma sõnavõtus kolme küsimusega.

Esiteks tahan seoses raporti lõigetega 24 ja 25, milles räägitakse laste kooliskäimisest ja kooliskäimise suurendamisest, esitada järgmise küsimuse. Muide, ma esitasin komisjonile üsna hiljuti ka kirjalikult vastatava küsimuse. Ma ootan seni veel vastust, kuid kasutan praegust võimalust, et osutada probleemile, mida ma olen juba pikka aega tõstatanud. Mitu viimases laienemisringis liitunud Ida-Euroopa riiki on silmitsi probleemiga, mis seisneb selles, et teatavatel vähemusrühmadel on kujunenud tava, mis on muutunud juba peaaegu traditsiooniks, võtta lapsed koolist ära, misjärel vanemad neid lapsi ekspluateerivad. Kui selle suundumuse tõkestamiseks võetakse meetmeid, siis nimetatakse neid tavaliselt diskrimineerivateks. Seetõttu ma küsingi: keda me siis täpsemalt diskrimineerime? Kas vanemaid, kes oma lapsi ekspluateerivad, või lapsi, kes selle tava tulemusena kaotavad võimaluse olla ühiskonda integreeritud, sest neil puudub haridus, kuigi igasuguse muu integratsiooni aluseks on majanduslik integratsioon töö ja vahendite kaudu, nagu te teate?

Ka raporti lõikes 27 osutatakse väga täpselt reaalsele probleemile. Hiljuti rääkis üks väljapaistev ülikooli õppejõud mulle, et tegelikult ei teata Bulgaaria ülikoolides, et on olemas Erasmuse programm ka õpetajatele. Selles valdkonnas tuleb rohkem ära teha.

Ka noorte töötuse puhul, millest räägitakse raporti põhjendustes F ja G, vajab lahendamist üks märkimisväärne probleem. Ma pean silmas seda, et kui noor kandideerib mingile töökohale, siis eeldatakse temalt eelnevat praktilist kogemust. Ent kui inimene on äsja kooli või ülikooli lõpetanud, ei saa tal ju veel töökogemust olla. Selline nõue on naeruväärne ja diskrimineeriv ning sellega tuleb põhjalikult tegeleda. Sellist korda kohaldatakse nii avalikus kui ka erasektoris. Muide, üks meede, mida saaks võtta avalikus sektoris, on kehtestada ranged reeglid, et pensioniikka jõudnud inimesed peavad minema pensionile, et vabastada töökohad noortele.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja ja volinik! Me peame Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi tema raporti eest tänama. Euroopa Liidu institutsioonid on seadnud eesmärgiks kasutada tulemuslikumalt ära neid võimalusi, mida kultuuri- ja loomemajandus pakub. See on oluline ülesanne, sest selle majandusharu paremad tingimused võimaldaksid Euroopa Liidul saada kõnealuses valdkonnas maailmas turuliidriks.

Kultuur aitab kaasa võitlusele vaesuse ja marginaliseerumisega ning etendab oma osa Euroopa ühise vaimu ja kultuuripärandi tugevdamisel ja säilitamisel. Loovale mõtlemisele ning sellest tulenevatele ideedele selge sihi andmine oleks meile kõigile intellektuaalselt ja majanduslikult kasulik. Kultuuri- ja loomemajandus ergutab ja mõjutab majandust juba praegu märkimisväärselt, kuigi selle sektori olukord ei ole alati soodne. Kuigi loovust ei ole võimalik piirata, on võimalik negatiivselt mõjutada inimeste loomistahet. Ebakindel ettevõtluskeskkond ja ebasoodne õigusraamistik võib kodanike loova vaimu loiuks muuta. Me võime põhjendatult eeldada, et üleeuroopaline strateegia aitab loomingulistel rühmitustel, mille tegevus on seni olnud piiratud, end Euroopa tasandil väljendada. Samal ajal võib see soodustada liikmesriikide vahel teatava võimaluste tasakaalu tekkimist, mis võimaldab meil olla tunnistajaks selle viie miljoni töötajaga majandusharu tegutsemisele ja ka nende töötajate arvu kasvule kõikides liikmesriikides. Me kavatseme anda selles valdkonnas olulise rolli ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kesk-Euroopas on märkimisväärne hulk andekaid kodanikke, kel on soov luua. Küsimus on, kas me saame juba täna tagada igaühele neist õige keskkonna. Kahjuks see nii ei ole, kuid olukorra parandamiseks on loodud üha enam suunatud programme, sealhulgas näiteks Doonau strateegia.

Tänahommikune arutelu puudutab ka noori. On oluline, et tulevased põlvkonnad saaksid kultuuriõppe, täiendõppe ja kunstiloome vallas Euroopalt täielikku toetust. Me peame leidma lahendused, mis muudavad kunstiloome Euroopa Liidus atraktiivseks ja samal ajal tagavad võrdsed võimalused rahvusvahelises konkurentsis.

Kokkuvõttes: me peame kultuuri- ja loomemajandusega ilmtingimata tegelema ning seega võimalikult kiiresti looma nii kunstnikele kui ka teistele loomeinimestele nende ainulaadseid omadusi arvestades sobivad tingimused liikuvuse, intellektuaalomandi õiguste ja sotsiaalse kaitse valdkonnas.

  Knut Fleckenstein (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Oma raportiga Euroopa Liidu välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta väljendab Euroopa Parlament soovi seda arenevat poliitikavaldkonda mõjutada. Ma tahan nüüd hoolikalt sõnu valida: asjaolu, et ma ei näe siin täna välisteenistuse esindajat, näitab, kui vajalik see raport on.

Raportis rõhutatakse täiesti õigesti, et tulevikus peaks kultuuriaspektidel olema välispoliitikas suurem roll ja need tuleks süstemaatilisemalt välispoliitikasse integreerida. Minu fraktsioon pidas oluliseks nõuda sidusat strateegiat, millega tõhusamalt kooskõlastataks olemasolevad Euroopa Liidu välispoliitika programmid kultuuriliste komponentidega, võttes seejuures arvesse Euroopa Liidu kultuurilist mitmekesisust. Kolleeg Pack mainis seda juba, öeldes, et kaasata tuleb liikmesriikide olemasolevad struktuurid ja samuti liikmesriikidevahelised struktuurid, nagu riiklike kultuuriinstituutide Euroopa võrgustik (EUNIC), ning et kodanikuühiskonda tuleb vaadelda Euroopa väliskultuuripoliitika osana. Euroopa Liidu moto „Ühinenud mitmekesisuses” peab väljenduma ka Euroopa Liidu kuvandis ülejäänud maailma silmis. Selleks peaksime teavitamisel veelgi paremini kasutama uusi teabekanaleid.

Seda kõike tehes peame veenduma, et kunstist ja kultuurist ei saaks välispoliitikas mingi muu eesmärgi teenimise vahendit. Euroopa Ühendust iseloomustavad meie kultuurilised väärtused. Seetõttu on vajalik ja õige levitada poliitika kaudu seda kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti ka väljaspool Euroopa Liitu. Olen kindel, et nii suudame saavutada palju rohkem, sealhulgas aruteludes inimõiguste ja demokraatia üle, kui Euroopa Parlamendi sagedase mõõkadetäristamisega, mis mõnikord pole kuidagi põhjendatud.

  Morten Løkkegaard (ALDE). – (DA) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Käimas on võitlus, mis peegeldub ka tänases arutelus, Euroopa Liitu nõrgestada soovivate Euroopa jõudude ja nende vahel, kes praeguses kriisis tahavad, et me rehviksime purjed ja Euroopa Liitu pigem tugevdaksime. Praegu räägitakse palju majandusest, integratsioonist ja välispoliitikast ning see on kahtlemata oluline. Samas olen ma täiesti veendunud, et Euroopa Liidu säilitamiseks ja liidu suhtes praegu skeptiliste eurooplaste toetuse leidmiseks peame investeerima kultuuri ja noortesse. Seetõttu olen ma muidugi väga rahul tänase aruteluga ja ka nende viie raportiga, mida me arutame.

Ma olin noorte liikuvust käsitleva raporti puhul variraportöör ja tahan tänada meie raportööri Milan Zveri väga hea koostöö eest. Kuna aeg ei võimalda mul üksikasjadesse laskuda, keskendun vaid kahele teemale. Esimene puudutab noorte piiriülese liikumise võimalust. Usun, et praeguse kriisi ajal peame tõepoolest nii poliitiliselt kui ka rahaliselt keskenduma noorte liikuvuse tegelikule rakendamisele ja toetamisele. Seetõttu on mul loomulikult väga hea meel, et üks neist asjadest, mille kallal me töötame, on nn Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tugevdamine. Tegemist on süsteemiga, mis võimaldab noortel kasutada saadud ainepunkte piiriüleselt. See on väike, kuid konkreetne asi, mida tuleb edendada, et noortel ei tekiks selles vallas probleeme.

Teiseks tahan juhtida tähelepanu nn liikuvuse tulemustabelile, kus me toome esile liikuvuse takistused liikmesriikides. Ka see on asi, mida ma kindlalt toetan – minu arvates on see väga hea mõte. Need on vaid kaks konkreetset näidet, mis osutavad, et me teeme edusamme ja et saatan peitub üksikasjades. Täpsemalt öeldes on see valdkond, kus me peame tegutsema selle nimel, et suurendada noorte võimalusi ja seeläbi investeerida oma noortesse. Lõpetuseks tahan tänada raportööri koostöö eest ja soovida volinikule edu komisjoni kolleegiumi teiste liikmete veenmisel kultuuri ja noorte tähtsuses. Ma tean, et see on keeruline ülesanne.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Keskendun välistegevuse kultuurilisele mõõtmele ja Marietje Schaake koostatud raportile. Tahan öelda, et mitmeski aspektis väärib see raport toetust ja tunnustust. Raporti lõikes 17 taunitakse totalitaarseid režiime, mis kasutavad tsensuuri. Lõikes 50 väljendatakse vastuseisu kultuuriliste argumentide kasutamisele inimõiguste rikkumise õigustamise eesmärgil, kusjuures näiteks suhetes Hiinaga on meil probleeme just sedalaadi väidetava mitmekesisuse ärakasutamisega. Raporti lõikes 39 ergutatakse kaasama kodanikuühiskonda. Lisaks rõhutatakse demokraatlike vabaduste ja inimõiguste tähtsust.

Kõigis neis punktides väärib raport toetust ja kiitust. Muide, kultuuri- ja hariduskomisjoni töö käigus õnnestus meil kõrvaldada raportist ettepanek nimetada ametisse Euroopa Liidu erisaadik kultuuriküsimustes. Need on kordaminekud. Ent kahjuks on ka küsimusi, mida ma nimetaksin problemaatilisteks: paraku muudeti kultuuri- ja hariduskomisjoni koosolekutel sätet, milles öeldi, et tegemist on niisuguse inimese ametissenimetamisega, kes oleks vastutav ainuüksi kultuuriküsimuste eest. Sellele tuleks tähelepanu juhtida. Teiseks nõutakse raportis, et Euroopa välisteenistuse töötajatele võimaldataks täienduskoolitust kultuuri- ja digitaalvaldkonnas. Kultuuri- ja hariduskomisjon ei soovinud, et see säte suurendaks kulusid kõnealuses valdkonnas, kuid kahjuks ei läinud vastav muudatusettepanek läbi. Seetõttu on minu suhtumine sellesse raportisse otse öeldes kahetine.

  Malika Benarab-Attou (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Marietje Schaake ja Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raportid meenutavad meile, et kultuur ei ole mitte iluasi, vaid keerukate vastastoimete tulem. See tähendab, et kultuuriküsimusi tuleks käsitada läbivatena ja need tuleks kaasata kõikidesse Euroopa poliitikavaldkondadesse: sise-, välis-, sotsiaal- ja majanduspoliitikasse.

Austatud volinik, seetõttu kutsun teid üles jätkama selles suunas liikumist ning arendama koostööd teiste komisjonidega, Euroopa Komisjoni teiste talitustega ja Catherine Ashtoni juhitava Euroopa välisteenistusega.

Peale selle tahan tulla tagasi teema juurde, mida ei ole neis raportites põhjalikumalt käsitletud, nimelt loomeinimeste ja kultuuritöötajate liikuvuse juurde. See küsimus on Euroopa kultuuriruumi tekke seisukohalt tõepoolest väga tähtis. Sellega seoses pean ma oluliseks kaht aspekti. Esimene neist on see, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid levitama selget ja arusaadavat teavet kehtivate eeskirjade ja menetluste kohta.

Teiseks – nagu on juba mainitud – tuleks kõrvaldada regulatiivsed ja haldustakistused, mis pärsivad kultuuriinimeste vaba liikumist Schengeni alal, eriti kolmandate riikide kodanike puhul; näiteks võiks Euroopa Liidus kehtestada lühi- ja pikaajaliste viisade andmise ühise kiirmenetluse ning liidus tööloa andmise ühtse menetluse. Kutsun komisjoni tungivalt üles neis valdkondades tööd jätkama.

Lõpetuseks: seoses suuresti Ameerikast pärineva ülemaailmse peavoolukultuuri tõusuga tuleb Euroopa Liidule ja liikmesriikidele tingimata meenutada, kui tähtis on varustada end vahenditega, mis võimaldaksid neil kaitsta ja edendada Euroopa ja kolmandate riikide kultuuride mitmekesisust. Seega peaks Euroopa end ümber positsioneerima ja mitte loobuma võitlusest nn pehme jõu nimel, sest praegu on kaalul austus kultuurilise mitmekesisuse suhtes, mis võimaldab tekkida dialoogil ning tagab kõikjal maailmas rahu ja stabiilsuse.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL). – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahan teha mõned üldised märkused kõigi tänahommikuste arutelude kohta.

Kahjuks ei omistata Euroopa Parlamendi täiskogudel haridus- ja kultuuriküsimustele piisavalt suurt tähtsust. Ometi on need küsimused meie tuleviku – Euroopa ja meie noorte tuleviku – seisukohalt väga olulised. Alla 30aastased moodustavad 20% Euroopa rahvastikust, kuid alla 24aastaste noorte seas on töötuse määr juba peaaegu 21% ja ligi 15% 18–24aastastest jätab edasise hariduse või kõrghariduse omandamise pooleli enne teise kursuse lõppu ega jätka mingis muus täienduskursusel või -koolituses. Mis veelgi hullem, umbes 25%-l alla 15aastastest noortest on raskusi lugemisel. Me ei saa nende numbritega leppida; majanduslanguse tõttu lähevad need näitajad nii mitmeski liikmesriigis veelgi halvemaks.

Meile esitatud raport noorte liikuvuse kohta on teatavates punktides samm õiges suunas ning edastab komisjonile ja liikmesriikidele mitu sõnumit. Euroopa Parlament kinnitab taas tahet tagada, et meie noori ei ohverdataks kõikjal Euroopas rakendatava kokkuhoiupoliitika altaril. Loodame, et need ei ole vaid tühjad sõnad!

Raportil on ka mitmeid murettekitavaid tahke; näiteks väljendatakse selles soovi muuta kõrghariduse õppekavasid üksnes turu nõudmiste kohaselt, kuid ei vaevuta kinnitama kõrghariduse üldisemat rolli homsete kodanike igakülgses koolituses.

Me teame, et mida mitmekülgsem on noorte haridus, seda paremini tulevad nad toime elus ette tuleva ebakindlusega, eriti tööga seotud ebakindlate asjaoludega. Peagi on meil võimalik käsitleda Bologna protsessiga seotud küsimusi ja ma olen sellega rahul. Ütlen vaid seda, et meie ülesanne on võtta kuulda kasvavat muret (ja see on pehmelt öeldud), mida paljudes liikmesriikides tuntakse seoses Bologna protsessi nimel tehtavate reformidega. Me ei tohi oma noori ohverdada; sõnadest siin ei piisa.

Tahan lisada veel paar sõna, et tänada Mary Honeyballi tema raporti eest ja töö eest, mis meil õnnestus ära teha laste hooldusega seotud küsimustes. Ma toetan täielikult selle raporti põhisuunitlust. Küll aga ei saa ma nõustuda loomemajandust käsitleva Sanchez-Schmidi raporti suunitlusega, sest see tähendaks kultuuriväärtuste suhtes turujõududele alluvate kommertspõhimõtete rakendamist.

Lõpetuseks tahan väljendada oma kindlat toetust Doris Packile seoses Sarajevo valimisega Euroopa kultuuripealinnaks.

  Juozas Imbrasas (EFD). – (LT) Lugupeetud juhataja, ma tahtsin öelda paar sõna algatuse „Noorte liikuvus” kohta. Sellel algatusel on suurepärane eesmärk: tõhustada liikuvuse kaudu haridust ja koolitust ning hõlbustada noorte üleminekut koolist tööturule. See on praegusel ajal eriti oluline noorte jaoks, kes on üheks ülemaailmse finantskriisi tõttu enim kannatavaks sotsiaalseks rühmaks. Noored vajavad tööturule sisenemiseks toetust, et kindlustada omaenese ja majanduse kui terviku tulevikku. On väga tähtis, et noored saaksid välja arendada pädevused, oskused ja teadmised, mis võimaldaksid neil järgnevate aastate jooksul aktiivselt osaleda Euroopa Liidu majanduskasvu edendamisel ja jätkusuutliku tuleviku kindlustamisel. Minu arvates on oluline tagada ka noortele antava hariduse sobivus tööturu vajadustega. Peale selle tuleb teha kõik, et Euroopa noored ei jääks ilma võimalusest end arendada ja Euroopa Liidu jõukusele kaasa aidata. Liikuvus tekitab teatavaid probleeme. Noored, kes on omandanud hariduse mõnes teises liikmesriigis, jäävad enamasti sinna elama ja tööle. Seetõttu on riikidel, näiteks raskes majanduslikus olukorras oleval Leedul, oht kaotada mõneks ajaks haritud inimesed, kes on riigi arengu – ja mitte ainult majanduskasvu – aluseks. Muidugi on see meie siseprobleem ja me lahendame selle ise. Üldiselt on see suurepärane, et me püüame täna lahendada küsimust, mis on noorte jaoks väga oluline.

  Róża Gräfin von Thun Und Hohenstein (PPE). – (DE) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid ja kallid külalised Tüüringist külaliste rõdul!

Lugupeetud juhataja! Kolleegile, kes pelgab, et haritud noored kolivad teise riiki, ütleksin, et tsivilisatsioon kasvab ja areneb, kui inimesed liiguvad, ja me ei peaks seda kartma. Seda juhtub kõikjal, kus eri riikidest pärit inimesed kohtuvad ja oma erinevad kogemused ühendavad. Näiteid selle kohta on Euroopas väga palju ja on hea, et meil on liikuvuse kohta nii palju rääkida. Liikuvus tagab Euroopale jätkuva terve arengu ja heaolu.

Milan Zveri raportis juhitakse tähelepanu arvukatele takistustele, mis Euroopas liikuvust pärsivad. Ma tahan mõned neist esile tuua. Jätkan teemaga, mida kolleeg Løkkegaard põgusalt mainis: on tõesti lubamatu, et välisriigis õppivatel või töötavatel noortel on ühest riigist teise kolides probleeme kõige elementaarsemate asjadega, nagu juurdepääs pangateenustele või korteri üürimine. Veelgi enam, neid karistatakse rändlustasudega, kui nad püüavad koju helistada või internetis elementaarselt vajalikku teavet otsida. Andmesidega seotud rändlustasud on ülikõrged.

Komisjon on teinud ettepaneku algatuse „Noorte liikuvuse” raames liikuvuse tulemustabeli kasutuselevõtmiseks. See võimaldab süstemaatiliselt jälgida liikmesriikide edusamme takistuste kõrvaldamisel. Tulemustabel peaks olema kõikehõlmav ja arusaadav, et see aitaks tõepoolest kaasa nende takistuste kõrvaldamisele liikmesriikides. See oleks kasulik nii vanadele kui ka noortele, nii üliõpilastele kui ka töötajatele. Kutsun komisjoni üles esitama üksikasjalikku ettepanekut liikuvuse tulemustabeli kasutamise viisi kohta ja loodan, et komisjon teeb seda võimalikult kiiresti.

Lõpetuseks: liikuvus on horisontaalne küsimus ning seepärast kutsun ma kolleege, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja ka teisi komisjone üles mitte unustama liikuvuse mõõdet oma eri töövaldkondades.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Vananevas Euroopas, mis üritab leida vastuseid tulevastele üleilmsetele probleemidele, peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kasutama seda Euroopa Parlamendi tugevat tõuget, näitamaks, et nad suudavad olla julgemad, investeerides järgmistesse põlvkondadesse, haridusse ja kultuuri. Kõnealuse nelja raporti ja Sarajevot puudutava ettepanekuga nõuab Euroopa Parlament, et need küsimused seataks Euroopa 2020. aasta strateegia keskmesse.

Kultuuri- ja loomemajandust käsitlevas raportis rõhutatakse eelkõige selle sektori kasulikkust majanduse, aga ka tööhõive ja uuendustegevuse seisukohalt. Kultuuri- ja loomemajanduse osakaal Euroopa SKPst on peaaegu 3% ja sektoris töötab 5 miljonit inimest (koos seotud sektoritega 7%). Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esindava variraportöörina olen rõõmus, et raportöör Sanchez-Schmid on meie muudatusettepanekuid arvesse võtnud.

Millised olid meie ettepanekud? Kõigepealt tegime ettepaneku, et juba määratletud kaheksale sektorile tuleks lisada kultuuriturism ja mood. Samuti loodame, et komisjon esitab võimalikult kiiresti valge raamatu kultuuri- ja loomemajanduse kohta, et tugevdada seda valdkondadevahelist strateegiat kõikjal Euroopas ja liikmesriikides; olen kindel, et volinik Vassiliou astub samme, et see teoks saaks. Kui me kriisi ajal kärbime kultuurile ja haridusele suunatud vahendeid (nagu tehakse minu kodumaal – põhjendusega, et kultuur ei ole ellujäämiseks esmavajalik), siis see tähendab, et me ei investeeri tulevikku ja arukasse, kaasavasse majanduskasvu; see tähendab mittemõistmist, et kultuur on eluks hädavajalik.

Raportis märgitakse, et kunstnike ja loominguliste kutsealade esindajate staatust tuleks Euroopas ametlikult tunnustada ning et kultuuritööstuses tuleks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele anda täieõigusliku VKE staatus, et neil oleks võimalik saada laenu ja alustamistoetust, eriti alla 35aastaste noorte puhul. Samuti lubatakse kaitsta töökohti ning võtta kasutusele spetsiaalne koolitus ja uuenduslikud rahastamisvahendid, pidades silmas, et loomemajanduse kapital koosneb sageli väärtustest, mis on mitteainelised, kuid sellegipoolest kõigi sektorite uuendustegevuse jaoks väga olulised.

Üleeuroopalist kultuurisektorit tuleb arvesse võtta rahvusvahelise kaubanduse õigusraamistikus, kindlasti Euroopa mõõtmes ja kultuuridiplomaatias, siseturul, liikuvuses ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Liam Aylward (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Et sellised strateegiaid nagu „Noorte liikuvus” oleksid tulemuslikud ja annaksid mõõdetavaid tulemusi, tuleb suurendada haridusasutuste ja ettevõtete koostööd. Kuigi ma jagan raportööri arvamust, et haridus ei peaks üksnes tagama tööhõivet, vaid ergutama ka loovust, on vaja liikuda haridus- ja ettevõtluseesmärkide seostamise suunas. Ülikoolide õppekavasid tuleb lähendada tööturu nõudmistele. Noortele tuleks anda võimalus omandada takistamatult kogemused, oskused, teadmised ja pädevus, mida nad vajavad selleks, et olla valmis tulevaseks karjääriteeks ja ettevõtluseks. Eelkõige on vaja parandada kutseharidust ja -koolitust omandavate noorte liikuvusvõimalusi Euroopa Liidus ja võimaldada praktikat välismaal, et seeläbi laiendada noorte oskuste pagasit ja suurendada nende tööalast konkurentsivõimet.

Liikuvusprogrammid ning välismaal töötamise ja õppimise eelised peavad olema kättesaadavad kõigile noortele, sõltumata nende valitud haridusteest. Algatus „Noorte liikuvus” võib edu tuua, kuid selle raames tuleb võtta ka meie noortele kasulikke konkreetseid meetmeid.

  Kay Swinburne (ECR). – Austatud juhataja! Minu valimisringkonnas oli juba ammu tavaks ühendada noorte seas kõmri keele propageerimine kunsti- ja tehnikatalentide toodetud animafilmidega, nagu „Sally Mally”, „Super Ted” ja „Sam Tân”. Nüüd on see minevik taaselustatud uute saadetega, nagu „Dr Who” ja „Torchwood”, ning Walesist on kiiresti saamas filmide ja saadete tootmise tippkeskus. Samuti on Walesis kanda kinnitamas uuemad loomevaldkonnad, näiteks ülitulus hasartmängutööstus.

Et see kõik saaks jätkuda, peame praegu ilmtingimata andma toetust, mida meie loomemajandus arenguks vajab. Me peame seadma esmaseks sihiks vähendada haldustakistusi, mis pärsivad kõigi väikeettevõtete tegevust, ning otsima võimalusi ühtse turu tegeliku lisandväärtuse realiseerimiseks intellektuaalomandi õiguste vallas tehtava koostöö, Euroopa patendi ja digitaalarengu tegevuskava potentsiaali täieliku rakendamise kaudu. Muidugi tuleb kõrvaldada ka lahknevused Euroopa Liidu kehtivates õigusaktides, näiteks käibemaksu valdkonnas.

Euroopa Liidu eelarvet tuleb tulemuslikult kasutada, et meid ümbritsev tohutu loov energia leiaks kasutust tõelistes jõukust loovates ettevõtetes, tekitades jätkusuutlikke töökohti ning pakkudes edukat ja kindlustatud tulevikku meie inimestele Walesis ja mujalgi.

  Helga Trüpel (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Õigupoolest arutleme täna hommikul selle üle, milline on kultuuri tähtsus mitmesugustes poliitikavaldkondades: välis-, majandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitikas. Me teame, et kui kultuuri võetaks tõsisemalt, oleks see meile kõigile kasulik. Demokraatia läbimurre araabia riikides ei oleks võimalik kultuuril põhineva ihata avanemise, kultuurilise mitmekesisuse, demokraatia ja ajakirjandusvabaduse järele.

Loomemajandusel on majanduspoliitikas oluline roll. Minu kodumaal Saksamaal on loomemajanduses rohkem töökohti kui autotööstuses. Seda tõsiasja tuleb arvesse võtta. Seetõttu on loomemajandusel ka Euroopa 2020. aasta strateegia tähtis osa. Ent ma tahan rõhutada seda, et kui me tahame loomemajandust tugevdada, peame eelkõige tööd tegema digitaalarengu vallas. Me teame, et just loomesisu tootjad moodustavad kultuurisektori väärtusahela aluse. Ühelt poolt oleme seega väga huvitatud kultuurilisest mitmekesisusest, mis toetab loomeinimesi ja tagab hõlpsa juurdepääsu internetis olevale loomesisule. Samal ajal aga tahame, et loomeinimesed saaksid õiglast tasu, mis praeguses digitaalmaailmas alati nii ei ole. Seetõttu peame muutma lepinguõigust, tugevdamaks meie loomeinimeste läbirääkimistepositsiooni. Me peame välja töötama uued sotsiaalmudelid, et leida õiglane tasakaal kasutajate hõlpsa juurdepääsu ja uue sisu loojate korraliku tasustamise vahel.

Lõpetuseks veel üks märkus. Euroopa jaoks oleks ülimalt sümboolne ja ajalooliselt suur edusamm, kui Sarajevo oleks 2014. aastal Euroopa kultuuripealinn.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Noorte liikuvust käsitlev raport sisaldab mõningaid häid mõtteid, näiteks nõudmist, et kriisi ei tohi kasutada ettekäändena hariduskulutuste kärpimiseks. Samas aktsepteerib see raport Bologna protsessi, mis on tugevdanud suurettevõtete lämmatavat haaret ja soodustanud hariduse kaubastamist.

Raportöör viitas asjaolule, et ülikoolid on alarahastatud, ja kutsus seetõttu ülikoole üles hankima rohkem rahalisi vahendeid erasektorist. Kindlasti ei ole alarahastamise lahenduseks erasektori kaasamine, arvestades selle moonutavat mõju haridusele, ega tasude kehtestamine, mis takistavad kogu Euroopas sadade tuhandete inimeste juurdepääsu haridusele, vaid riiklikud investeeringud, mida tehakse eesmärgiga pakkuda hästi rahastatud tasuta haridust kõigil tasanditel. Peale selle on paljudes riikides karmide kokkuhoiumeetmete tõttu noortel praktiliselt võimatu leida pärast kooli lõpetamist korralikku tööd. Iirimaal on veerand noortest praegu töötud ja igal nädalal emigreerub 1000 inimest, nii et paljude Iiri perede jaoks on mõistel „noorte liikuvus” hoopis teistsugune tähendus. Tööhõivekriisi on võimalik lahendada ainult suurte riiklike investeeringutega korralike töökohtade loomisse.

  Derek Roland Clark (EFD). – Austatud juhataja! Ajal, mil vastutustundlikud inimesed ja valitsused jälgivad iga senti, teeb komisjon ettepaneku kulutusi Euroopa 2020. aasta strateegia kaudu suurendada – ma pean silmas noorte liikuvuse kaarti, Euroopa kutseoskuste passi ja Euroopa vabade töökohtade seiret; seda kõike kultuuridiplomaatia nimel ja selleks, et noored saaksid reisida. Ometi teevad nad seda juba niigi, rännates seljakottidega omal algatusel kõikjal maailmas. Milleks meil neid kulukaid kampaaniaid vaja on?

Mis puudutab Euroopa kultuuri levitamist, siis kasutage viimaseid võimalusi, sest arvestades seda, kuhu see hullumeelne liit liigub, pole varsti järel enam mingit Euroopa kultuuri, vaid üksnes mõttetu mantra „Ühinenud mitmekesisuses”. Kas te ei mõista, et Euroopa ei ole üks ühtne riik, vaid eriilmeliste, ent omavahel kokkusobivate osade mitmekesine ja oivaline kooslus, ning nende osade kokkusulatamise tulemuseks on hall amorfne mass ja hävib kõik see, mida te väidetavalt imetlete?

Ärge propageerige Euroopa Liidu kultuuri; tehke Itaalia, Saksa, Prantsuse, Hollandi, Suurbritannia ja kõigi teiste riikide kultuur kättesaadavaks kõigile, kes tahavad seda tunnetada, ja kõik ülejäänu tuleb iseenesest.

  Marielle Gallo (PPE). – (FR) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Minu arvates tõstatub pärast kultuuri- ja kunstiväärtuste digiteerimist järgmine küsimus: kas Euroopa saatuseks on muutuda tarbimispaigaks Ameerika Ühendriikide ja peagi ka arenevate riikide jaoks või ärkab Euroopa lõpuks üles ja võtab midagi ette oma teabe-, kultuuri- ja ka majandusliku potentsiaali arendamiseks?

Loomulikult usun ma kindlalt Euroopa kultuuri rikkusesse ja mitmekesisusesse, kuid ma pean praegu silmas konkurentsivõimet ning tahan taunida mõttetust ja absurdi. Tasuta teenused ja tasuta juurdepääs kõigele, millest mõningad inimesed unistavad, on mõttetus. Kui me läheme seda teed, ei tehta selles sektoris enam mingeid investeeringuid. Loojad ja leiutajad ei saaks õiglast tasu ning kaoksid järk-järgult. Seetõttu ei sisalda majandusmudelid, mida me kavatseme rakendada oma kultuuripärandi internetiseerimisel, tasuta teenuseid.

Mitteainelistele kultuuriväärtustele kohaldatav maks on absurd kahel põhjusel. Esiteks tekib käibemaksumoonutus sõltuvalt sellest, millises riigis tegevus toimub. Näiteks Ameerika platvormid on alates 1998. aastast saanud tugineda maksumoratooriumile, mis tõi kaasa nende erakordse kasvu. Teiseks kohaldatakse erinevaid maksumäärasid, millega digitaaltooted seatakse füüsilistest toodetest halvemasse olukorda. Minu arvates tuleb meil neid kaht küsimust õigusaktidega reguleerida.

  Maria Badia i Cutchet (S&D). – (ES) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Minulgi on hea meel võimaluse üle, mille annab meile tänane arutelu nelja raporti üle, mida me tänahommikuse istungi lõpul hääletama hakkame. Minu arvates käsitlevad need raportid küsimusi, millele tuleb tingimata vastused leida, et püüda pakkuda lahendusi Euroopa Liidu kesksetele probleemidele. Neis raportites räägitakse sellest, kuidas lahendada kooli poolelijätmise, noorte töötuse, majanduskriisi ja rändega seotud probleeme.

Kõigepealt tahan teha ühe lühikese märkuse väikelaste ja koolieelikute hariduse kohta. Ma olen kolleeg Honeyballiga nõus, et see on üks neist küsimustest, mis ei ole pälvinud väärilist tähelepanu. Me teame – ja aina rohkem ilmub uuringuid, mis seda kinnitavad –, et just varases lapsepõlves arenevad inimese kognitiivsed ja emotsionaalsed võimed kõige intensiivsemalt. Seetõttu öeldakse kõigis uuringutes, et võrreldes hilisema eaga annab investeerimine esimestesse eluaastatesse palju paremaid tulemusi. Minu arvates on meil aeg lisaks ülikooliõpingutele ja kutseõppele keskendumisele – mida me seni oleme teinud – pöörata põhitähelepanu varajases lapsepõlves õppimisele.

Ma pean väga tähtsaks ka raportit noorte liikuvuse kohta. Raporti üks peaeesmärke on käsitleda kooli poolelijätmise probleemi. Minu arvates on see küsimus kõigiti seotud noorte töötusega, mille määr on Euroopa Liidus väga kõrge. Me peame tagama neile noortele tuleviku, sest nemad on Euroopa Liidu tulevik.

Lõpetuseks tahan seoses Euroopa Liidu välistegevuse kultuurilist mõõdet käsitleva raportiga rõhutada kultuuri tähtsust meie koostööpoliitikas. On oluline luua kolmandate riikidega parem vastastikune mõistmine, ja nüüd, mil meie piiridest lõuna pool toimuvad murrangulised muutused, on neile küsimustele vastamine väga mõistlik.

  Marietje Schaake (ALDE). – Lugupeetud juhataja! „Kui te tahate teada, kus on põrgu, küsige kunstnikult. Kui te kunstnikku ei leia, siis teate, et oletegi põrgus.” Arvan, et see anonüümse autori tsitaat, mille ma leidsin Sarajevost, võtab kokku kunsti ja kultuuri tähtsuse avatud ühiskonna jaoks, ent ka meie suhete jaoks ülejäänud maailmaga. Bosnia ja Hertsegoviina koos oma pealinna Sarajevoga on must laik Euroopa kaardil ning see on tingitud meie ajaloost. Kuid nüüd peame vaatama tulevikku.

Sarajevo elanikud jõudsid põrgule väga lähedale, eriti linna piiramise ajal, kuid kunst ja kultuur aitasid neil vastu pidada. Orkester tegi proovi, kui linna pommitati, ning kunsti- ja kultuuriküllane talvefestival jätkus. Sarajevo väärib Euroopa kevadet. Järgmine põlvkond kannatab ajaloo haavade tõttu, ning meil kui eurooplastel on tähtis kohustus vaadata koos nende inimestega tulevikku ja kaasata nad Euroopa homsesse päeva.

Ma toetan täielikult kolleeg Packi algatust ning ma palun ka parlamendiliikmetel seda toetada ja teha kõik, mis võimalik, et Sarajevost saaks Euroopa kultuuripealinn. Usun, et kui me kõik seda tahame, siis on see täiesti võimalik, sest oleks väga kahetsusväärne, kui meie mõtetele ja kainele mõistusele saaks takistuseks bürokraatia.

  Paweł Robert Kowal (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Marietje Schaake raporti need osad, milles räägitakse vajadusest suurendada Euroopa naaberriikidest pärit noorte liikuvust, on väga olulised. Kuigi ühelt poolt tundub mulle, et Euroopa Liidu ülearune sekkumine liikmesriikide kultuuritegevusse ei ole vajalik, leian teiselt poolt siiski, et arvestades praegu Tuneesias toimuvat ja kaks kuud tagasi Valgevenes aset leidnud sündmusi, on oluline, et Euroopa Liit suhtleks oma kultuurisõnumi ning demokraatia- ja õigusriigisõnumi kaudu naaberriikide noore eliidiga, ning et leitaks raha noortevahetusteks, ühisteks kursusteks, reisimiseks, ülikoolide loomiseks ja haridusprogrammide toetamiseks. Sellised programmid on liikmesriikides olemas – näiteks Poolas Varssavi Ülikooli Ida-Euroopa uuringute keskuses. Seda tuleks eeskujuks võtta ja on väga hea, et kolleeg Schaake meid nüüd selles suunas juhatab. Selleta ei õnnestu meil midagi saavutada.

  Heinz K. Becker (PPE). – (DE) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid ja külalised! Minul kui ilmselt küll mitte enam noorel, ent siiski uuel Euroopa Parlamendi liikmel on suur au siin esimest korda sõna võtta.

Ma iseloomustaksin Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatust „Noorte liikuvus” kui suurepärast eesmärki võimalikult palju parandada noorte väljavaateid tööturul. Sellel algatusel on kaks rõhuasetust. Lisaks väikelaste ja koolieelikute haridusele on see algatus suunatud esiteks koolist väljalangevuse vähendamisele ja teiseks kõrgkoolilõpetajate arvu suurendamisele. Tagasilöökide tõttu, mis on üsna suurel määral tingitud majanduskriisist, kuid samas ja ennekõike seetõttu, et paljudes – peaaegu kõikides – liikmesriikides on struktuurilisi puudujääke teistes valdkondades, on Euroopa Liidu liikmesriikide lähteolukord väga erinev.

Lubage mul näiteks tuua oma kodumaa: Austrias on koolist väljalangejate määr kõigest 8,7%, samas kui Euroopa Liidu keskmine on umbes 14%. Kindlasti tasuks uurida Austria kaheosalist kutseõppesüsteemi, mida toetavad tööturu osalised. Ka Saksamaa on selles valdkonnas väga edukas. Järgigem seda eeskuju. Austria ise peaks siiski püüdma saavutada paremaid tulemusi kõrgelt kvalifitseeritud kõrgkoolilõpetajate arvu suurendamisel. Teistes liikmesriikides on kvalifitseeritud teadlasi tunduvalt rohkem ja me peaksime nende süsteeme uurima. Me võime üksteiselt neis valdkondades palju õppida.

Ebaõnnestumised näitavad väga selgelt, et on vaja võtta meetmeid: me peame kiiresti ja tõhusalt ületama lõhe haridussüsteemi ja tööturu vahel.

Lõpetuseks tahan siiralt tänada ja toetada Doris Packi, öeldes, et Sarajevo nimetamine Euroopa kultuuripealinnaks pole mingi erand, vaid täiesti hädavajalik!

  Juhataja. – Hr Becker, ma ei tahtnud teid katkestada, sest ma tean, et see on teie esimene sõnavõtt siin saalis ja ma soovin teid siin tervitada. Loodan, et tulevikus peate määratud ajast kinni, kuid igal juhul soovin ma teile edu töös Euroopa Parlamendi liikmena.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa Liidus on riike, kus üldine töötuse määr on 20%, noorte töötuse määr aga 40%. See ei ole nii ainult ühes riigis: väga paljudes riikides on noorte keskmine töötuse määr kaks korda kõrgem üldise töötuse keskmisest määrast.

Rääkides Euroopa integratsioonist või kõne all olevate nende programmide ja projektide tulevikust, peame silmas pidama, et kõik need noored tunneksid end eurooplastena. Need noored peavad ka tundma, et nende tulevik on Euroopa Liidus. Seepärast olen kindlalt seisukohal, et programmist „Noorte liikuvus” rääkides peaksime palju rohkem rääkima sellest, kuidas tagada noortele juurdepääs töökohtadele ja milline on noorte tulevik Euroopa Liidus.

Minu arvates ei ole lahendused, mida me neile küsimustele pakume, piisavalt head ja me peaksime märksa rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas liikmesriigid kõnealuseid projekte ja programme ellu viivad. Usun, et Euroopa Komisjoni roll on ergutada suuremal arvul liikmesriike neid programme korralikult rakendama ning noorte vajadusi täitma.

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Austatud juhataja! Ajal, mil rahvastevahelised kultuurierinevused viivad selleni, et bürokraadid sulgevad piirid – nagu seda viimati tegid taanlased – ja ehitavad kõrged müürid, eelistatakse konfliktide lahendamist pigem relvade kui mõistmise ja kaastundega. Ajal, mil kunstilised saavutused on muutumas ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaubaks ja oluliseks sissetulekuallikaks ning mil luuakse kõikvõimsaid ülemaailmseid monopole, mis dikteerivad trende ja väärtushinnanguid, on raport meie välisteenistuse kultuurilise mõõtme ja kogu Euroopa Liidu kultuurilise mõõtme kohta enam kui teretulnud.

Raportis räägitakse sellest, kuidas meie ühine kultuuriline kuvand ning väikerahvaste ja Euroopa Liidu liikmesriikide kunstilised saavutused saaksid kokkupuutes teiste rahvaste kultuuriga tõsta meie avalike arutelude taset ning isegi hõlbustada meie diplomaatide ja strateegide ülesannet leida lahendusi arvukatele kriisidele nii kodus kui ka meie ümber. Riigipiire ületades avavad uued teabekanalid ja tehnoloogiad seejuures tohutuid võimalusi. Mulle oleks meeldinud, kui raportis oleks pühendatud paar sõna raamatutele, öeldes näiteks, et raamatuid ei tuleks maksustada. Me võiksime rääkida kultuuri juhtimisest või sellest, kuidas anda hoogu juurde Melina Mercouri ainulaadsele ideele Euroopa kultuuripealinnade kohta. Lugupeetud kolleegid, austatud volinik, anname Sarajevole võimaluse!

  Valdemar Tomaševski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Väikelastele ja koolieelikutele hariduse andmine on nii vanemate kui ka riigi üks tähtsamaid ülesandeid. Sellega seoses on oluline ja asjakohane, et resolutsioonis rõhutatakse piirkondlike ja vähemuskeelte varase õpetamise tähtsust. Eriti tähtis on õppekeelena emakeele kasutamine, kuna on teada, et keel, milles lapsed mõtlevad, on ka keel, milles nad edukamalt teadmisi omandavad. Seetõttu on vastuvõetamatu, kui põliste rahvusvähemuste koolides hakatakse alates esimesest-teisest klassist kasutama emakeele asemel muud keelt, nagu hiljuti otsustas Leedu parlament. Leedus üle seitsme sajandi elanud poolakad peavad kohustuslikku kakskeelset õpet üheselt diskrimineerimiseks, millele tuleb lõpp teha.

  Anna Záborská (PPE). – (FR) Austatud juhataja, mul on väga kahju teie kodumaal toimunud maavärina tagajärgede pärast.

(SK) Tahan kiita Mary Honeyballi tööd raportiga, mis käsitleb varajases lapsepõlves õppimist. Tekstist on tunda, et on tehtud jõupingutusi ideoloogiliste eelarvamuste ületamiseks ja eri poliitiliste vaadete vahel kompromissi leidmiseks. See on õige ja asjakohane, kuna kõne all on perekond ja laste heaolu. Vanematel lasub peamine vastutus laste kasvatamise ja õpetamise eest. Seda kinnitavad ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklid, millele raportöör viitab. Vanemate vastutust mainitakse ka inimõiguste ülddeklaratsioonis – vanematel on oma laste hariduse valikul eesõigus.

Samuti jagan ma seisukohta, et investeerimine haridusse ja varajases lapsepõlves õppimisse toob tulevikus kasu. On tõestatud, et vastutustunde, mõistmise ja sotsiaalse käitumise alused kujunevad lastel välja juba varajases lapsepõlves. Lisaks rõhutatakse raportis, et laste eest hoolitsemine on parim viis ennetada noorte kuritegevust tulevikus. Ma räägin neist teguritest põhjalikumalt raportis, mis käsitleb soolise võrdõiguslikkuse ja vanemliku vastutuse poliitika panust noorte kuritegevuse tõkestamisse.

Nagu raportöör, olen minagi vastu tööturul naiste osakaalu kunstlikule suurendamisele iga hinna eest. Paljud emad eelistaksid ametlikule töötamisele oma väikeste laste eest hoolitsemist. Samas puudub neil valikuvabadus, sest ühiskond ei väärtusta kuigivõrd (või üldse mitte) naiste kodus tehtavat tööd ja laste eest hoolitsemist. Esitatud raport ei sisalda riikidele ettepanekut anda emade poolt laste kasvatamisel ja õpetamisel tehtavale tööle rahaline väärtus vähemalt võrdeliselt toetusega, mida riigid annavad koolieelsete lasteasutuste tegutsemiseks. Raport tervikuna on aga samm õiges suunas ja eelseisvad sotsiaalsed muutused kohustavad meid pöörama sellele teemale rohkem tähelepanu.

  Chrysoula Paliadeli (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Algatus „Noorte liikuvus” keskendub noorte liikuvuse tugevdamisele, peamiselt tööhõive tagamise eesmärgil. Ent ajal, mil valitseb majanduskriis ja väärtushinnangud seatakse kahtluse alla, ei saa noorte liikuvust siduda ainult töötuks jäämise vältimisega. Kui konservatiivsed suundumused ähvardavad Euroopa Liidu ühtsust, nagu me täna hommikul juba kuulda saime, saab noorte liikuvust kasutada olulise vahendina Euroopa ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Turu vajadusi tuleks arvesse võtta teisese tegurina.

Ülikoolid peaksid säilitama oma sõltumatuse ja avalik-õigusliku olemuse ning ülikoolide õppekavadel peaks säilima akadeemiline ja teadustegevusel põhinev suunitlus. Euroopa Liidus antav kõrgharidus ei tohiks piirduda nende mudelite reprodutseerimisega, mis usalduse kaotuse ja kriisi esile kutsusid. Vastupidi: eesmärk peaks olema luua sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kollektiivsuse uusi standardeid, mida humanitaarteadused ja neil põhinev ülikoolide liigituse Euroopa süsteem saaksid õiges suunas arendada.

  Sabine Verheyen (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid ja külalised! Euroopa kultuuriline mitmekesisus on oluline väärtus, mida me peame säilitama ja tulevikus koguni edasi arendama. Et see võimalikuks saaks, peame toime tulema digitaalajastu katsumustega – ning mitte ainult info- ja teadmusühiskonnas, vaid ennekõike kultuuri- ja loomemajanduses.

Kultuuriline mitmekesisus ei ole lihtsalt ideaal, see on ka oluline majanduslik tegur. Euroopa Liidus töötab kultuurisektoris umbes viis miljonit inimest ehk ligikaudu 2,5% kogu elanikkonnast. Kultuurisektor on kasvav sektor, mis areneb paljudest teistest majandussektoritest kiiremini. Kultuurisektori pakutav sisu ergutab info- ja sidetehnoloogia arengut niisama palju kui tehnoloogia on muutnud ja arendanud selle sisu laadi ja kvaliteeti. Seetõttu vajame kultuuri- ja loomemajanduse jaoks raamistikku, milles see majandusharu saab jätkusuutlikult areneda ja digitaalajastu muutustega kaasas käia. Me vajame nüüdisaegset, juurdepääsetavat ja õiguslikult kindlat süsteemi, mille raames kõik saavad võrdsetel alustel areneda.

Kultuuri- ja loomemajandus on Euroopa arengu mootor. Järelikult tuleb meil sellele valdkonnale veidi tähelepanu pöörata, muu hulgas seoses hariduse ja koolitusega. Me peame noored varustama kultuuri- ja loominguliste oskustega, sealhulgas elukestva õppe raames. Kuid me peame parandama ka oma loomeinimeste ettevõtlusoskusi ja andma neile hea koolituse uute tehnoloogiate vallas.

Meil tuleb luua raamistik, mis võimaldab kultuurisektoris tegutsevatel inimestel tagada endale elatise. Seetõttu peame intensiivselt tegelema autoriõiguse, sotsiaalkindlustuse ja intellektuaalomandiga seotud küsimusega ning avama juurdepääsu teabele ja sisule, et tagada kultuuri- ja loomemajanduse edaspidine areng digitaalkeskkonnas ning et meil oleks võimalik säilitada Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja kultuuripärand, mis on olulised Euroopa Liitu iseloomustavad jooned.

  Juhataja. – Proua Verheyen, teie sõnavõtu ajal andsin tõlgid mulle märku, et ei jõua teiega sammu pidada. Ma ei katkestanud teid, sest seda näis olevat keeruline teha, ja palun seetõttu tõlkide ees vabandust. Tahan parlamendiliikmetele teada anda, et me muudame süsteemi: edaspidi ei hakka hoiatustuli põlema mitte juhataja ees, vaid teie ees, kes te räägite. Nii saate ise näha, kui tõlgid teile järele ei jõua.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! „Elu on ilus, mu arm. Sa vaatad maailma ja see ongi juba sinu oma.” Need lihtsa luuletuse esimesed read näitavad, kui suurepärane on elu, ja meenutavad meile, et me vastutame maailma eest, mida oma lastele ehitame. Oma raportis tuletab Mary Honeyball õigeaegselt meelde, et meie laste tulevikku kujundatakse juba alates esimestest eluaastatest, mil asutused peavad võtma võtmerolli, et meie lapsed kasvaksid üles nii, nagu me soovime.

Ma olen nõus kõigi raportis esitatud mõtetega: on oluline, et liikmesriigid ja Euroopa Liit jagaksid vastutust meetmete eest, mille eesmärk on toetada varajases lapsepõlves õppimist, kuid nad peavad võtma enesele rolli, mida ei saa delegeerida üksnes vanematele ega haridussektoris töötavatele inimestele. Ma olen naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis alati rõhutanud, et kui vanemad elavad vaesuses, siis kasvavad ka lapsed üles vaesuses. Lastel on õigus saada liikmesriikidelt ja Euroopa Liidult abi ja teenuseid. Et ületada vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja kirjaoskamatus, peame toetama oma lapsi nende esimestest sammudest alates.

Selleks tuleb meil investeerida hooldusse ja haridusse alates varasest lapsepõlvest ning jälgida osutatavaid teenuseid ja teenusepakkujate pädevust. Kõikidel lastel peab sõltumata sotsiaalsest taustast olema juurdepääs haridusele ning me peame tagama, et see võimalus oleks olemas ka varjupaigataotlejate, pagulaste ja kõigi nende inimeste lastel, kellel on kas või ajutine luba Euroopa Liidus elamiseks.

Kolleeg Honeyball tõstab aruka, kaasava ja jätkusuutliku kasvu eesmärkide saavutamisega seoses esile teadusuuringud, parimate tavade vahetamise, tõukefondide ja selliste programmide nagu Comenius aruka kasutamise ning vajaduse, et liikmesriigid võtaksid väikelaste ja koolieelikute hariduses enda kanda olulise rolli.

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Austatud juhataja! Varajases lapsepõlves õppimist käsitlev raport ei ole ega saagi olla katse kehtestada selle väga individuaalse küsimuse ühetaolist korraldust. Küll aga pean ma seda raportit oluliseks panuseks arutellu selle üle, millised on Euroopa ühised eesmärgid ja väärtushinnangud seoses alusharidusega. Kõnealuses valdkonnas tehtud teadusuuringud rõhutavad koolieelsete lasteasutuste suurt rolli laste tervislikus arengus ja nende edasises integreerumises ühiskonda. Ilmneb, et alusharidusel on soodne mõju ka lapse edasisele haridusteele ja et investeerimine varajases lapsepõlves õppimisse selle kõige laiemas mõttes on tulemuslikum kui ükskõik milline hilisem sekkumine. Seetõttu on meie huvides toetada seda liiki haridust, muu hulgas ka selleks, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ja suurendada kvaliteetse ülikooliharidusega elanike arvu, samal ajal vähendades õpingud pooleli jätnud inimeste osakaalu. Kvaliteetne alusharidus võib meid neile eesmärkidele palju lähemale viia, ehk isegi rohkem, kui me oleme valmis praegu tunnistama.

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Kõigepealt tahan tänada Mary Honeyballi tehtud töö eest. Kõigi laste juurdepääs haridusele ja tugistruktuuridele varases lapsepõlves peab muutuma lapsevanemate, eriti emade, kuid ennekõike siiski laste enda õiguseks, sest see tähendab, et nad saavad laduda oma haridusele korraliku vundamendi, neid toetatakse ühiskonda lõimumisel ja isiksuse arengus ning neil on täiskasvanuks saades paremad võimalused tööd leida.

Nagu teised kolleegid on juba mitmel korral viidanud, märgitakse komisjoni teatises Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia kohta, et 2009. aastal jättis koolitee pooleli rohkem kui 6 miljonit noort inimest, omandades maksimaalselt teise taseme alumise astme hariduse, kusjuures 17,4% neist omandas ainult põhihariduse. Need näitajad on murettekitavad ja panevad mõtlema, et kool ja haridussüsteem jäävad tihti tähelepanuta ega saa vajalikke investeeringuid.

Investeerimine hariduse kvaliteeti alates esimestest eluaastatest ei ole üksnes laste kognitiivse, sensoorse ja motoorse arengu oluline lähtepunkt, vaid ka tulevastele põlvkondadele palju võimalusi pakkuva osalusühiskonna rajamise eeldus.

Peale selle võimaldab lasteaedade ja muude väikelaste ja koolieelikute eest hoolitsevate asutuste kvaliteedi parandamine ja nende arvu suurendamine – nagu on ette nähtud Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes sisalduvates eesmärkides – töötavatel vanematel kodust elu ja tööd tasakaalustada. Kahjuks näitab statistika, et paljudel liikmesriikidel on nende eesmärkide saavutamiseni veel pikk tee käia.

  Nessa Childers (S&D). – Lugupeetud juhataja! „Noorte liikuvus” hõlmab mitut julgustavat algatust. Nende hulka kuuluvad eelkõige plaanid üliõpilaste laenurahastu, Euroopa noortegarantii loomiseks, mille eesmärk on tagada, et noored saaksid nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist kas tööle või praktikale, ning tegevuskava „Noored tööle”, millest hiljaaegu teada anti ja mille eesmärk on luua kontaktid noorte ja ettevõtete vahel.

Samas tunnen ma, et pean teid hoiatama. 2010. aastal saavutasid Euroopa Liidu liikmesriigid vaid ühe viiest haridusega seotud eesmärgist ja see ei tõota Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise seisukohalt head. Et algatus „Noorte liikuvus” oleks tulemuslikum, peavad Euroopa Parlamendi liikmed selle rakendamist ja edusamme kohapeal oma valimisringkondades tähelepanelikult jälgima.

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tänane arutelu on Euroopa Parlamendis peetavate arutelude seas üks tähtsamaid ja märkimisväärsemaid. See puudutab kogu kultuuri- ja haridusvaldkonda ning seega vundamenti, millele meie suur Euroopa kodu püsivalt toetub. Me peame seda meeles pidama ja omistama sellele arutelule tohutut tähtsust, pidades silmas, et kõike ei ole meile igaveseks antud. Me peame teadma, et selleks, et meie suur Euroopa kodu oleks tugev, peab tal olema tugev vundament ning ta peab vastu pidama edaspidistele võimalikele kriisidele ja ehk ka suurtele muutustele, mida ei saa välistada ja mis meid võib-olla ees ootavad.

Seetõttu tahtsin ma väga heade raportite eest tänada kõiki raportööre, eriti aga Milan Zveri ja Mary Honeyballi, sest nüüd käsitleme haridust esmakordselt terviklikult. Me tahame anda kõigile oma lastele suurepäraseid ja laiaulatuslikke oskusi alates esimestest aastatest kuni kolmanda taseme hariduseni. Kui me tahame, et Euroopa ühiskond oleks liikuv ja et noored oleksid avatud, osavõtlikud ja pädevad, peaksime kogu haridusvaldkonda vastutustundlikult suhtuma, lõppude lõpuks on meie praegused näitajad murettekitavalt kehvad. Ühel kolmandikul Euroopa kodanikest puudub igasugune kutsekvalifikatsioon.

Mis puudutab kultuurilist mõõdet, siis ma tahan tänada komisjoni teabe eest, et Euroopa välisteenistusel saavad olema saadikud ja kultuuriatašeed kõigis maailma riikides. Ma tahan tänada kolleeg Sanchez-Schmidi, sest kultuuri toetamine tähendab eelkõige kultuuriga seotud ettevõtluse toetamist, eriti aga kultuuri sisulise poole toetamist. Seetõttu peavad kultuuriettevõtjad saama haldustoetust ning nad vajavad haldussüsteemide bürokraatia vähendamist. Lisaks vajavad nad ka abi kapitali kaasamisel, mis võib tulla ka Euroopa Liidu vahenditest. Me jagame seda vastutust ühiselt ja seetõttu tahan ma lõpetuseks paluda, et volinik edastaks selle tõsise ja olulise arutelu nõukogule, mille esindajat siin täna pole, nii et ka nõukogus võidaks arutada neid Euroopa jaoks tähtsaid ülesandeid.

  Monika Smolková (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Olles regionaalarengukomisjonis kultuuri- ja loometööstuse potentsiaali rakendamist käsitleva raporti puhul variraportöör, pean ma oluliseks, et kultuuri- ja loomemajandust on tunnustatud sektorina, millel on oma osa kohalikus ja piirkondlikus arengus. Paljud piirkonnad on endiselt mahajäänud – muu hulgas finantskriisiga seotud põhjustel – ning kultuuri- ja loomeprojektid aitavad kindlasti kaasa töökohtade loomisele ja nende piirkondade konkurentsivõime suurendamisele.

Liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused peavad parimal võimalikul moel kasutama Euroopa Liidu programme, millega toetatakse kultuuri ja loomingulisust, poliitilist ühtekuuluvust, struktuuripoliitikat jne. Rahastamisvõimaluste määratlemine on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks tähtis. Rahastamine on paljude ettevõtete puhul suurim arengutakistus. Seetõttu on vaja kultuuri- ja loomemajandusse tuua ka erakapital ning avaliku ja erasektori partnerlused, nagu nõuab raportöör, ja rõhutada sponsorluse tähtsust. Ma toetan resolutsiooni ettepanekut.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! On tore, et me täna hommikul sel tähtsal teemal arutleme, see näitab, kui tõsiselt me kultuuri- ja haridusküsimustesse suhtume.

Kultuur ja haridus on juba iseenesest olemuslikult väärtuslikud. Mõlemal on tähtis roll ühinenud Euroopa rajamisel ja meie riikide majanduse edasises arengus. Algatused, mida me siin täna hommikul arutame, aitavad sellele kõigele kaasa.

„Noorte liikuvus” on suurepärane algatus. Paljud on sellest juba kasu saanud ja paljud saavad edaspidi, kuid üks asi on tähtis – nimelt kvalifikatsioonide ja diplomite vastastikune tunnustamine kõikides liikmesriikides. See hõlbustaks liikuvust, ent tõstaks ka kõikide asutuste taset.

Ma pean tunnistama – mea culpa –, et pöördusin alushariduse usku hilja. Nagu paljud, arvasin ma varem, et sisuliselt on tegemist lapsehoidmisteenusega, ent nüüd ma tean, et see on parim investeering ja mis tahes taseme haridusse tehtud investeeringute seas annab see suurimat tulu. Kindlasti peegeldab see Iiri vanasõna „hea algus on pool võitu”, ja seda saab teha juba varases lapsepõlves.

Samuti tahan rõhutada intellektuaalomandi õiguste tähtsust, eriti näitlejate puhul. Paljud neist elavad toimetuleku piiril, kuid nad väärivad oma talendi eest tasu ning seda saab kindlasti tagada, kaitstes intellektuaalomandi õigusi nii internetis kui ka väljaspool internetti.

Nüüd tahan ma kehastuda sportlaseks ja öelda, et ka spordil on kultuuris ja hariduses väga tähtis osa. Ma olen taotlenud, et Euroopas korraldataks kohalik spordifestival. Seda tehes anname suure panuse sporti kui kultuuri osasse.

Lõpetuseks mainin, et käisin eelmisel aastal Mannheimis. Seal on olemas muusikakool, kus antav õpe hõlmab ühtaegu ka produktsiooni, esinemist, haridust, instrumentide tegemist jne. Seda eeskuju võiks järgida ka teistes paikades.

  Enrique Guerrero Salom (S&D). – (ES) Austatud juhataja, lubage mul ühineda toetussõnadega Hispaania Lorca piirkonna elanikele, keda tabas loodusõnnetus. See piirkond on oma solidaarsust mitmel korral väljendanud ja hindab Euroopa Parlamendi tänast toetust.

Lugupeetud volinik, 1989. aastal ütles tollane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors, et haridus ja kultuur peavad olema Euroopa hing. Me teame nüüd, et haridus ja kultuur ei ole mitte ainult Euroopa hing, vaid ka süda ja lihased. Ilma võrdsete võimalusteta, mis parandavad kõikide laste ja kõikide noorte eurooplaste väljavaateid, ilma sotsiaalse ühtekuuluvuseta, mis tagab hariduse, ilma konkurentsivõimeta, mis aitab kaasa teadmiste levikule kõigi kodanike seas, on Euroopa Liit nõrk. Kuid kõige selle ja kultuuriga on Euroopa Liidul maailmas vääriline koht.

  Emine Bozkurt (S&D). – Lugupeetud juhataja! 2014. aastal möödub 100 aastat ertshertsog Franz Ferdinandi mõrvamisest, mis vallandas Esimese maailmasõja. Bosnia ja Hertsegoviina oli ka Euroopa piirkond, kus toimus verine sõda 1990. aastatel. Oluline on meenutada neid traagilisi sündmusi, mis tõid kaasa surma, kannatused, lõhenemise ja õudused, kuid veelgi tähtsam on tähistada Euroopa praegust ühtsust ja rahu.

Sarajevo on linn, mis kõigest toimunust hoolimata on säilitanud oma multikultuurse olemuse ja tugevuse. Et seda tunnustada ja kinnitada Euroopa rahu- ja stabiilsuse sõnumit, tuleks Sarajevo nimetada 2014. aasta Euroopa kultuuripealinnaks, see oleks jõuline sümboolne žest. Oleks kahju jätta eeskirjade tõttu see ajalooline hetk kasutamata. Ainult siis, kui me tegeleme oma minevikuga, kui me tunnistame ajalugu ja võtame selle omaks, saame avatult vaadata tulevikku. Palun andke Sarajevole see võimalus!

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Vananeva Euroopa jaoks on väga tähtis, et kõik noored kasutaksid oma andeid võimalikult hästi ära ja oleksid hiljem tööturul edukad. Selleks on vaja haridust, millega juba varases lapsepõlves püütakse tasakaalustada võimaluste ebavõrdsust ning mille puhul pööratakse erilist tähelepanu hariduse, kutseõppe ja tööalase konkurentsivõime andmisele kõigile noortele, olenemata nende majanduslikust olukorrast, sotsiaalsest ja etnilisest taustast, puuetest ja muudest terviseprobleemidest.

Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk on suurendada kolmanda taseme haridust omandavate inimeste osakaalu 40%-ni ja vähendada kooli pooleli jätnute osakaalu 10%-le. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kõik liikmesriigid otsustama selles suunas liikuda. On kohti, kus me praegu näeme täpselt vastupidiseid tendentse: kohustusliku hariduse vanusepiiri langust ja riigieelarveliste kohtade arvu vähenemist kõrgkoolides.

Euroopa tulevast jätkusuutlikku majanduskasvu ja uuendusvõimet on võimalik tagada vaid siis, kui igaüks annab oma panuse ja kui iga riik liigub mööda sama teed.

  Francisco José Millán Mon (PPE). – (ES) Austatud juhataja, muidugi tahan ka mina väljendada toetust Lorca elanikele.

Selles haridusteemalises arutelus tahan ma korrata olulist punkti: vajadust lisada keskkoolide õppekavasse eraldi aine, mille raames käsitletakse Euroopa Liidu ajalugu, eesmärke ja toimimist.

Ma rääkisin sellest küsimusest täiskogu istungil juba eelmisel ametiajal, pärast põhiseaduse lepingu referendumite ebaõnnestumist. Õnneks toetati möödunud aasta septembris Euroopa Parlamendis heaks kiidetud raportis ajakirjanduse ja uue meedia kohta, mille koostas kolleeg Løkkegaard, sellise aine lisamist lõikes 13. Ma ise esitasin sellega seoses muudatusettepaneku.

Hiljuti otsustas Valencia piirkondlik omavalitsus Hispaanias selle teema järgmisest õppeaastast õppekavasse võtta. See on algatus, millest teised piirkonnad ja riigid peaksid eeskuju võtma. Ma saan aru, et komisjon muidugi toetab ja tervitab sedalaadi algatusi.

Daamid ja härrad, me väärtustame ja hindame ainult ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D). – (PL) Austatud juhataja! „Noorte liikuvus” on Euroopa 2020. aasta strateegia üks olulisemaid algatusi. Me peame edendama majanduskasvu, tuginedes nüüdisaegsele tehnoloogiale, mida saavad luua vaid haritud inimesed. Me peame lapsi ja noori õigesti toetama. Võõrkeelte õpe, spordi- ja kultuuritegevus, vabatahtlik töö ja noorsoovahetused – sellised programmid peaksid olema kättesaadavad Euroopa Liidu kõigi piirkondade lastele ja noortele.

Me peame tõstma haridusstandardeid ja vähendama erinevusi kõikidel haridustasemetel – alates lasteaiast kuni ülikoolini – ja Euroopa Liidu kõigis piirkondades. Professor Jacek Kochanowiczi arvates on oskamatus teha koostööd Poola ja Euroopa Liidu suurimaid arengutakistusi, me peame muutma ka seda. Inimkapitali aluseks on haridus ja sotsiaalse kapitali aluseks on inimestevaheline usaldus. Investeerimine haridus- ja kultuuriprogrammidesse ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Me peaksime kõigepealt vaatama konteksti, milles tänane arutelu toimub. Peame võrdlema neid kauneid sõnu, mida me siin kuuleme, kultuuri ja hariduse tähtsusega tegelikkuses. Ümberlükkamatu tegelikkus osutab nende valdkondade äärmuslikule unarussejätmisele, riigi taganemisele, mis õõnestab selle sotsiaalset rolli, tulemuseks on süvenev ebavõrdsus juurdepääsul haridusele, teadmistele ja kultuurile. See omakorda mitmekordistab ja süvendab sotsiaalset ebavõrdsust.

Liikmesriikides nagu Portugal on tegelikkuseks tuhandete koolide sulgemine, tuhandete õpetajate töötuksjäämine või kindla töökohata jäämine, riikliku kõrgharidussüsteemi krooniline alarahastamine ja kõrghariduse kallinemine. Tegelikkus on kultuurieelarvete kärpimine haletsusväärsele tasemele.

Seega, ärgem eirakem tõsiasja, et hädasti oleks vaja teha investeeringuid, arvestades eriti Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni koostatud häbiväärsete ja kultuurivaenulike sekkumiskavade rakendamist.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja, ma tahan väljendada kaastunnet teie kaasmaalastele; me peame Hispaaniat oma sõbraks ja tunneme alati kaasa, kui seal midagi juhtub. Raport noorte liikuvuse kohta on üks olulisemaid Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud algatusi, mille eesmärk on edendada noorte haridust ja koolitust, pakkuda selleks rohkem võimalusi ning aidata noori üleminekul haridussüsteemist tööturule. Haridus, elukestev õpe, uuendused ja kultuur tähendavad kindlasti edasiliikumist. Üks Kreeka vanasõna ütleb, et mõistus teeb raha, mitte vastupidi. Seetõttu tuleb meil oma noorte oskused ja võimed kindlaks teha ja esile tuua ning neid edasi arendada. Seda saame teha aga siis, kui tagame, et neil on võimalik leida tööd, mis on kooskõlas nende kvalifikatsiooni ja oskustega.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Need raportid on parimal juhul täis paradokse, halvimal juhul aga üdini silmakirjalikud.

Neis räägitakse heakskiitvalt mitmekesisusest, kuid tervitatakse rahvaste mitmekesisuse likvideerimist. Liikmesriikidesisene mitmekesisus, mida need raportid propageerivad, tähendab uute tulijate kõike muud kui euroopaliku kultuuri edendamist. Kui rahvastik muutub, muutub ka selle kultuur. Põliskultuur surutakse välja ja läheb kaotsi. Raportites räägitakse sõnavabadusest, ent see mõjub veenvalt vaid siis, kui väljendatakse sallimatust mittenõustujate suhtes.

Nende raportitega tahetakse edendada ainult neid kultuurilisi väärtusi, mille nad heaks kiidavad ja mis vastavad nn euroopalikele väärtustele. Poliitilises sfääris nägime Euroopa Parlamendi suhtumist sõnavabadusse teisipäeval, kui hääletati Euroopa Parlamendi liikme üleandmist Prantsusmaal toimuvaks näidisprotsessiks seoses mõtteroimaga, kusjuures talle ei antud isegi võimalust end kaitsta.

  Damien Abad (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Noorte praegune olukord on Euroopas väga murettekitav, nagu te teate, sest meil on viis miljonit töötut noort.

Ma olen täna väga rahul Euroopa Komisjoni kavatsusega demokratiseerida noorte juurdepääsu Euroopas. Samas olen seda meelt, et me peame minema programmist „Noorte liikuvus” kaugemale ja vältima lõksu, mis seisneb soovis, et kõik noored läheksid ülikooli. Me peame tegelema kõigi noorterühmadega, sealhulgas nendega, kes on Euroopa Liidust kõige kaugemal, ja eelkõige muidugi praktikantidega. Sellega seoses leian, et me peaksime neile sihtrühmadele programmi Leonardo kõrval kiiremas korras looma tõelise liikuvusprogrammi. Ma arvan, et kõigi programmide puhul tuleks mitmesugustes vormides kasutada Erasmuse nime kui kaubamärki, eelkõige praktikantidele mõeldud programmide puhul, et meie püüdlused vastaksid meie eesmärkidele.

Teine küsimus on rahastamine. Me peame tagama vajalikud vahendid, sest – nagu paljud teist märkisid – Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades tuleks noori ja haridust käsitada prioriteetsetena.

  Luís Paulo Alves (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Tegemist on võimalusega ilmutada erakordset pühendumust tagada noorte sotsiaalne liikuvus ja otsustavat kavatsust koolitada avatud maailmavaatega ja kvalifitseeritud põlvkonda, mis tänu oma globaalsele arusaamisele ja mõtlemisele suudab aidata kaasa oma piirkonna arengule ja Euroopa edukusele. Seda seetõttu, et kui kõik Euroopa noored saavad teises riigis õppimise, praktika või töötamise kogemusi, siis ei omanda nad üksnes rohkem oskusi, suuremat iseseisvust ja paremat arusaamist, vaid kokkupuutumisest teiste noorte eurooplastega ja nendega kogemuste vahetamisest saavad nad ennekõike tohutu lisaväärtuse.

Euroopa projekti jätkamiseks vajab Euroopa praegu rohkem kui kunagi varem sellist eurooplaste põlvkonda, mille liikmed teavad ja usaldavad üksteist ja Euroopat. Seega laskem osaleda kõigil alates Fajã Grandest Assooridel kuni Euroopa läänepoolseima punktini. Me peame tagama, et mitte keegi ei jääks rahalistel põhjustel kõrvale.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Varajases lapsepõlves õppimist käsitlevas raportis mainitakse, et vaesemate perede laste juurdepääs haridusele on raskendatud. Raportöör tõstab kõige ohustatuma rühmana esile roma perede lapsed, kellel juurdepääs alusharidusele on väga piiratud.

Seetõttu on väga oluline, et liikmesriigid looksid alusharidusele juurdepääsu eritingimused laste jaoks, kelle pered erinevatel põhjustel ei paku neile sellist ainelist ja perekondlikku tuge, mis võimaldaks neil tavapärases haridussüsteemis suuremate probleemideta osaleda. Samas tuleb ohustatumate rühmade lastele eritähelepanu pöörata väga diskreetselt, et vältida nende laste või perede häbimärgistamist, sest see võib nende sotsiaalset tõrjutust veelgi suurendada.

Seega peame nende laste eest hoolitsemise mehhanisme süstemaatiliselt muutma ja parandama, et võimalikult palju riskirühmade lapsi edukalt oma ühiskonda integreerida.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Lapse elu esimesed kolm aastat on aju arengu ja keeleõppe seisukohalt väga tähtsad. Teataval tasemel keelt omandamata ei ole edasiõppimine kuigivõrd võimalik, kuna keeleoskuse puudujäägid ületatakse vanuse kasvades vaid suurte raskustega.

Raportis märgitakse, et enamik sisserändajate lapsi saab Euroopa Liidus haridust piisavate keeleteadmisteta. Samal ajal kinnitatakse, et sisserändajate pered ja vähemused, näiteks romad, kasutavad varajases lapsepõlves õppimise võimalust teiste peredega võrreldes märksa vähem. Me ei saa lubada, et meie koolide tase jätkuvalt langeb põhjusel, et nii paljud lapsed lihtsalt ei saa õpetatavast aru. Teisisõnu: iga laps, olgu sisserändaja või mitte, peab olema kooliminekueaks omandanud riigikeele määral, mis võimaldab tal koolis õpetatavat mõista.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Varajases lapsepõlves õppimise Euroopa raamistiku loomine ühiste eesmärkide ja väärtuste alusel viib meid õiges suunas – haridussüsteemide ühtlustamise poole. Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise seisukohalt on äärmiselt oluline rõhutada inimese esimeste eluaastate tähtsust edasise arengu jaoks ja toonitada varase lapsepõlve potentsiaali. Minu arvates on teema, mille üle me arutleme, praeguses olukorras erakordselt aktuaalne. Minu kodumaal jõustus eelmisel kuul seadus kuni kolmeaastaste laste hooldamise vormide kohta. Uus seadus laiendab lasteasutuste valikut ja näeb ette mitmed uued hooldusvormid: lasteklubid, päevahoid, sertifitseeritud lapsehoidjad ja töökohtades olevad lasteaiad. Nende muudatuste eesmärk on luua laste õigeks arenguks soodsad tingimused. Haridusvõimaluste mitmekesisus võimaldab laste arengut kõigis valdkondades toetada ja ergutada, tuginedes laste enda loomulikule potentsiaalile. Töökohtades lasteaedade avamine muudab vanemate jaoks pärast pikemat vaheaega tööturule naasmise kergemaks.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Evelyn Regner (S&D). – Lugupeetud juhataja! Rääkides algatusest „Noorte liikuvus”, räägime rahast, kuid ennekõike siiski tulevikust. Uuenduslikkus, loovus ja tööalane konkurentsivõime on teemad, mis on Euroopa Liidus meile kõigile tõepoolest olulised. On hea, et komisjon on keskendunud tööturule sisenemise otsustavale hetkele, sellele tahaksin minagi keskenduda. Noori ootab ees kurb reaalsus – praktikakohtade kehvad töötingimused ja koguni ekspluateerimine. Ja muidugi kaasneb praeguse kõrge töötusmäära juures tööturule sisenemisega häbitunne ja küsimus „kas mind on tõepoolest vaja?”.

See on minu jaoks praegu tõepoolest väga tähtis teema, mistõttu ma palun, et volinik jälgiks olukorda ja keskenduks ka tulevikule, et luua midagi praktikaeeskirjade sarnast, millega keelataks ekspluateerimine ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Androulla Vassiliou , komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja, tahan kõigepealt avaldada komisjoni nimel kaastunnet Lorca ja selle naabruse elanikele ning väljendada solidaarsust nendega. Kui ma olin laps, toimus minu kodulinnas väga tugev maavärin, ja ma tean, kui kohutav see kogemus on.

Meie, eurooplased, ei tohiks Euroopa haridussüsteemi olukorraga rahul olla. Me ei saa leppida sellega, et üks meie seitsmest noorest lahkub koolist oskuste ja kvalifikatsioonita, mida ta vajab selleks, et leida tööd ja elada täisväärtuslikku elu. Ka ei lepi ma sellega, et iga viies laps ei oska korralikult lugeda.

Me peame oma haridussüsteemidele tõepoolest täit tähelepanu pöörama. Me peame neid tugevdama, tõhustades oma liikuvusprogramme, sest liikuvuse kaudu saavad nooremad lapsed, üliõpilased, töötajad ja vabatahtlikud üldoskusi, mida nad ametliku haridussüsteemi kaudu ei omanda. Leian, et hariduseelarvete kärpimine on väga lühinägelik poliitika. Ma pöördun veel kord liikmesriikide ja valitsuste poole ning palun, et nad seda ei teeks, eriti kriisi ajal, sest sellel on tulevikus väga negatiivsed tagajärjed. Peame tegema koostööd, tagamaks, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus nähtaks haridusele ja liikuvusele ette senisest rohkem raha, sest me vajame seda kriisist väljumiseks ja oma inimestele tähenduse andmiseks.

Üks austatud parlamendiliige viitas subsidiaarsusele. Lubage mul teile kinnitada, et kõik meie tegevuspõhimõtted ja soovitused, mis puudutavad haridust ja kultuuri, vastavad täiel määral subsidiaarsuse reeglitele. Me ei dikteeri liikmesriikidele midagi, vaid anname neile lihtsalt soovitusi. Me anname neile platvormi koostöö tegemiseks, heade tavade vahetamiseks ja üksteiselt õppimiseks.

Kultuuri- ja loomemajandus annab olulise panuse arengusse ja uute töökohtade loomisse, nagu paljud teist mainisid. Kuid pidagem meeles, et kultuuri- ja loomemajandus on väärtuslik ka selle omaduseta. Loovus ja kultuur on Euroopa Liidu väärtused, mida me oleme tugevdanud ja mille me peame säilitama. Olles analüüsinud sel teemal kõigilt sidusrühmadelt saadud seisukohti ja pärast avalikku konsulteerimist sidusrühmadega esitame soovitused selle kohta, kuidas tuleks kultuuri- ja loomemajandust tugevdada ja toetada, et kutsuda esile tulemusi, mida me sellelt majandusharult ootame.

Mis puudutab kultuuri välismõõdet – kultuuri meie välissuhetes –, siis ma arvan, et meil on kohustus see mõõde anda. Ärgem unustagem, et me kõik oleme allkirjastatud ja vastu võtnud UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni. Me peame tegema koostööd kõikide riikidega, kes on selle konventsiooni vastu võtnud, tagamaks selle rakendamist. Lubage mul rõhutada, et selline kultuurivahetus välismaailmaga on lisaks teistele riikidele kasulik ka meile, sest nii rikastame maailmas oma kultuuri, teadmisi ja väärtusi.

Lõpetuseks: ma võtsin teadmiseks tugeva toetuse, mida te kõik väljendasite selle suhtes, et Sarajevo saaks 2014. aastaks kultuuripealinna tiitli.

  Milan Zver , raportöör. – (SL) Lugupeetud juhataja, tänan teid selle eest, et te juhatasite seda arutelu nii demokraatlikult ja suuremeelselt ning võimaldasite paljudel kolleegidel selles osaleda. See arutelu oli ennekõike väga kvaliteetne ja keskendus järgmisele: me tahame säilitada ja tugevdada oma praeguseid liikuvusprogramme, mis moodustavad osa elukestva õppe ja „Noorte liikuvuse” programmidest. Meie sõnum liikmesriikidele on, et nad peaksid rohkem tähelepanu pöörama mitut sektorit hõlmavale noortepoliitikale ja sellesse poliitikasse ka rohkem investeerima. Meie soov on, et see arutelu tooks veelgi kasu; me tahame, et liikmesriigid jätkaksid oma haridussüsteemide ja sotsiaalpoliitika, turgude jms reformimist.

Ma tahan vastata ühele vastuväitele, mis arutelu käigus esitati. Noorte liikuvuse teema puhul ei keskenduta kuigivõrd turu tähtsusele, tegelikult tahtsime seda küsimust üleüldse vältida, kuid me oleme mitmel pool rõhutanud, et haridussüsteemid peavad kohanduma ühiskonna ja majanduse vajadustele ning et seda suurt kuristikku, seda suurt lõhet tuleks võimalikult palju vähendada, samuti seda, et noortel peaks olema võimalik tööturule siseneda nii, et nende teel oleks võimalikult vähe takistusi. Muide, sellele juhtisid raporti koostamise ajal tähelepanu just noorteorganisatsioonid.

Lõpetuseks tahan lühidalt rõhutada järgmist: kasutagem kogu seda positiivset energiat, mis on olemas siin Euroopa Parlamendis, Euroopa demokraatia templis, ent ka Euroopa Komisjonis, ja tehkem kõik, tagamaks, et see raport ei jääks ainult paberile.

  Mary Honeyball , raportöör. – Austatud juhataja! Ma tahan kõiki tänada selle eest, et meie tänane arutelu oli nii kasulik ja asjalik. Valdav enamus teist – vaid ühe-kahe märkimisväärse erandiga – pooldas tugevalt minu raportit varajases lapsepõlves õppimise kohta ja teisi raporteid, mida me täna arutasime. Ma leian, et me peame tõepoolest tuleviku jaoks maha märkima, et haridus on väga tähtis. See ei ole tähtis mitte ainult laste jaoks – nende väikeste laste jaoks, kellest mina rääkisin, ja noorte jaoks, kellest rääkis minu kolleeg –, vaid ka Euroopa tuleviku jaoks. Seetõttu toetan igati voliniku sõnu, et liikmesriigid peaksid praegu jätkama haridusse investeerimist ja nad ei tohiks kasutada majandusolukorda ettekäändena kärpimiseks, sest hariduses kärbete tegemine oleks halvim võimalik tegu.

Haridus tähendab tulevikku, see tähendab täiskasvanuid, kes on tööalaselt konkurentsivõimelised, võimekad ja terved ning kes ei kurna meie sotsiaalteenuseid. Me mõistame seda ja peame viima selle sõnumi oma liikmesriikidesse, et nad saaksid subsidiaarsuse põhimõttele tuginedes tagada, et see, mida me oleme siin rääkinud, viidaks tegelikult ellu.

  Marietje Schaake , raportöör. – Lugupeetud juhataja! Ma räägin veel mõningatest konkreetsetest edasistest sammudest seoses raportiga kultuuri rollist Euroopa Liidu välistegevuses, mida me täna hommikul arutasime. Ma tahan alustada tsitaadiga András Simonyilt, kes oli Ungari diplomaat Ameerika Ühendriikides ja kes ütles: „Rock and roll oli kultuurilises mõttes otsustav tegur kommunistlike ühiskondade lõdvendamisel ning nende vabale maailmale lähendamisel”. Kui me vaatame praeguseid noore põlvkonna ülestõuse Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, siis näeme, et täna on kõigile kättesaadav internet see otsustav tegur, mis aitab liikuda vabasse maailma. Me vajame internetivabaduse strateegiat, et soodustada sõna- ja ajakirjandusvabadust ja juurdepääsu teabele ning kultuuri- ja haridusliku sisuga materjalidele.

See on väga tähtis, kuid raportis on veel palju konkreetseid ettepanekuid, mille aluseks on Lissaboni leping ja ratifitseeritud UNESCO konventsioonid. Need vajavad nüüd praktilist rakendamist.

Euroopa välisteenistus peaks koordineerima eri peadirektoraatide tööd ning looma kultuuri- ja digitaalse diplomaatia peadirektoraadi. Välisteenistuse töötajaid tuleks koolitada ja igas Euroopa Liidu esinduses peaks olema kultuuriatašee. Tegevuse koordineerimine, korraldamine ja süvalaiendamine peab toimuma institutsioonidevahelise töökonna kaudu, mis peaks andma aru Euroopa Parlamendile.

Me palume, et komisjon võtaks 2011. aastal vastu rohelise raamatu ja seejärel teatise kultuurikoostöö strateegia kohta Euroopa Liidu välistegevuses. Me nõuame ka suutlikkuse suurendamist valitsusest sõltumatute algatuste rahastamise kaudu ja soovime propageerida Euroopa Liidu kultuuritegevust mujal maailmas ka interneti abil.

Olemasolevad programmid, näiteks Euroopa naabruspoliitika ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, sisaldavad kultuurikomponente, mida tuleb koordineerida ja strateegiliselt kasutada. Samuti tuleb kaitsta ja edendada kultuuripärandit, näiteks programmi „Blue Shield” kaudu, ja me peame osalema kultuuripoliitikaalases dialoogis kolmandate riikidega.

Inimõigustest tuleb kinni pidada ja kultuuriargumente ei tohi kunagi kasutada inimõiguste rikkumiste õigustamiseks. Soovitan kolleegidel see raport läbi lugeda. Minu meelest näitab see arutelu, et me vajame Euroopa Liidus veel palju rohkem arutelusid kultuuri teemal.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid , raportöör. – (FR) Austatud juhataja ja volinik! Pärast kõiki neid sõnavõtte soovin tänada kolleege, variraportööre ja komisjonide arvamuste koostajaid, kes andsid mulle palju ideid ja tänu kellele oli võimalik täna hääletatavat teksti paremaks teha.

Ma vaataksin nüüd koos teiega edasisi samme. Mis sellele raportile peaks järgnema? Me palume, et Euroopa Komisjon koostaks oma rohelise raamatu põhjal valge raamatu, et analüüsi tulemusena töötada kultuuri- ja loomemajanduse jaoks välja tõeline strateegia. Meil ootame pikisilmi ka õigusakti ettepanekuid kultuuriväärtuste maksustamise, kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse reguleerimise ning kultuuri-, haridus- ja meediaprogrammide jaoks eelarvevahendite eraldamise kohta.

Me peame muutma oma kavatsused konkreetseteks meetmeteks. Miks mitte kehtestada kohe vähendatud käibemaksumäär kõigi kultuuritoodete puhul, olenemata sellest, kas need on füüsilisel andmekandjal või internetis? Erinevused maksustamisel tekitavad moonutusi, mis eranditult kahjustavad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Ameeriklastel on pikka aega olnud konkurentsieelis tänu nende teenuste puhul kehtestatud maksumoratooriumile. Kas Euroopa võtab midagi selles suhtes ette? Miks mitte kaaluda ka digitaalsete raamatute puhul ühtset hinda kogu Euroopas? Prantsuse poliitik Edouard Herriot on öelnud: „Kultuur on see, mis jääb, kui kõik on ununenud.” Kuid ka kultuur võib kiiresti ununeda, kui me ei kaitse seda, kui me ei hoia seda, kui me ei ole sellest huvitatud.

Loodan, et Euroopa annab endale vahendid oma kultuuri edendamiseks, nii et Euroopa mudel ja kultuuripärand võiksid mõju avaldada ning et Euroopa saaks kaitsta oma identiteeti ja arendada oma majandust.

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 115 lõike 5 alusel esitatud üks resolutsiooni ettepanek⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna keskpäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu tulevik tugineb noortele, nende potentsiaalile ja võimele Euroopa Liitu omaks võtta ning viia see kaasamise ja liikmesriikidevahelise koostöö uuele tasandile. Esimene eeltingimus, mis tagab, et tänastest noortest saavad homsed Euroopa kodanikud, on noorte võimalus üksteist tundma õppida. See tähendab nende kokkupuutumist võimalikult paljude Euroopa kultuuridega, vabalt ringi liikumist ja võimalikult paljudes liikmesriikides õppimist. Seda silmas pidades leian, et elukestva õppe programmid, nagu Erasmus või Leonardo da Vinci, peavad lähiaastatel ametiasutustelt saama suuremat rahalist toetust. Euroopale on vajalik, et aina suurem hulk koolilapsi ja üliõpilasi puutuks kokku mõne uue sotsiaalse, haridus- ja kultuurimudeliga. Usun, et noortele suunatud liikuvusprogrammid toovad kaasa tõelise muutuse Euroopa noorte suhtumises ja tekitavad neis ühise arusaama Euroopa tähendusest sellistes valdkondades nagu haridus, teadus, kultuur ja meie ühised väärtused.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) See raport saadab selge sõnumi: Euroopa Liit peab oma välispoliitikasse kaasama sidusa ja koordineeritud kultuuristrateegia. Sidemed, mis ühendavad Euroopat ja Vahemere lõunaosa riike, on põhjalikult muutumas. Araabia maailmas on puhumas vabaduse tuuled. Kultuur on oluline vara, mis aitab kaasa elavale ja pikaajalisele demokraatiale. Kultuuri- ja haridusvahetused soodustavad kodanikuühiskonna organisatsioonide teket. Kultuurikoostöö on ka üks olulisi tegureid, mis tagab liidu edu Vahemere piirkonnas. Selle tulemuseks on igapäevane suhtlemine ja ühistegevus rahvaste vahel, austus üksteise suhtes ja parem üksteisemõistmine.

  Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidus on kultuuri- ja loomemajandus 1990. aastatest alates hüppeliselt kasvanud, arvestades loodud töökohti ja panust sisemajanduse koguprodukti. Kultuuri- ja loomemajandust iseloomustab kahetine olemus: majanduslikus mõttes aitab kultuuri- ja loomemajandus kaasa tööhõivele ja majanduskasvule, kultuurilises mõttes aga soodustab see sektor kodanike sotsiaalset integratsiooni. Komisjoni roheline raamat tunnustab ametlikult kõnealuse sektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust. Samas kui mõned meie rahvusvahelised partnerid juba kasutavad ulatuslikult kultuuri- ja loomemajanduse mitmekülgseid ressursse, pole Euroopa Liit aga kultuuritegevustel põhinevat strateegiat välja töötanud. Minu arvates pakub üleilmastumine kõnealuse sektori arenguks suurepäraseid võimalusi, mis võivad parandada väljavaateid majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks. Konkreetselt rääkides sõltub loomemajanduse võime suurendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust strateegilistest investeeringutest. Samuti on vaja teha koostööd kohalike asutustega, jagada teistega oma kogemusi ja vahetada häid tavasid. Usun ka, et intellektuaalomandi õiguste tugevam kaitse on Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kaitse üks eeltingimusi.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Euroopa Komisjoni teatis „Väikelaste haridus ja hoid” on teretulnud algatus, sest selles käsitletakse laste haridusega seotud probleeme ja selle eesmärk on luua vahendid, et tagada lastele parim algus tulevikumaailmas elamiseks. Kuid minu arvates puudub selles komisjoni dokumendis laste haridust, hooldust ja sotsiaalset kaitset puudutavate uuringute ja andmete analüüs, mis võtaks arvesse teavet Euroopa Liidu kõigi 27 liikmesriigi kohta. Peale selle tahan rõhutada tihedat seost sotsiaalmajanduslikult ebasoodsa olukorra ja lastele alates varajasest lapsepõlvest hariduse andmise võimaluste vahel, sest madala sissetulekuga pered kasutavad väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolduse teenuseid tõenäoliselt palju vähem. Järelikult ei käi paar aastat hiljem mõned neist noortest ei tööl ega koolis. Ma mõistan komisjoni jõupingutusi, mille eesmärk on ergutada liikmesriike vahetama näiteid heade tegevuspõhimõtete ja tavade kohta, kasutades avatud koordinatsiooni meetodit, kuid ühiste kvaliteedikriteeriumide koostamine ja vastuvõtmine oleks märksa kasulikum ja tulemuslikum. See soodustaks andmete kogumist ja võrdlusalustest lähtumist kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, sest andmete kogumine on edusammude jälgimiseks ja tulemuste hindamiseks väga vajalik. Juhin tähelepanu sellele, et eelkõige on vajaka andmeid sotsiaalsete probleemidega perede laste, erivajadustega laste ja ebasoodsas olukorras olevate laste kohta.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) See omaalgatuslik raport on pühendatud Euroopa 2020. aasta strateegiast tulenevale noorte õppeliikuvuse küsimusele. Kahtlemata on õige suurendada noorte konkurentsivõimet, luues neile ülikoolis õppimise raames võimalused veeta vähemalt aasta mõnes teises liikmesriigis. Liikuvus kui süsteem mille raames tunnustatakse ainepunkte ja teisi meetmeid, piirab noorte töötuse kasvu, mille keskmine määr on ELis praegu 21%. See on murettekitav näitaja. Mina isiklikult olen väga rahul komisjonile ja liikmesriikidele tehtud üleskutsega toetada vabatahtlikku tegevust ja näha õigusaktides ette meetmed, mis võimaldavad arvestada töötute vabatahtlikku tegevust tööstaažina. See meede aitab eriti noorte puhul kaasa tööharjumuse tugevdamisele ja konkurentsivõime suurendamisele ning suurendab motivatsiooni tööd otsida. Minu arvates on sama tähtis luua püsiv seos tööturu vajaduste ja kutsehariduse vahel, see seos peab olema väga paindlik, nii et tulevased koolilõpetajad oleks võimalik parimal võimalikul moel tööturule suunata. See tooks kaasa noorte tööpuuduse järkjärgulise vähenemise.

  Ioan Enciu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma tahan rõhutada oma tugevat toetust „Noorte liikuvuse” raamistikule, mille eesmärk on parandada haridussüsteeme ja kutseõpet Euroopas. Minu arvates on see ülimalt oluline selleks, et töötada välja konkreetne poliitika, mis toetab noorte liikuvust ja hõlbustab nende stabiilset üleminekut haridussüsteemist tööturule. Tähtis tegur, mida tuleb arvesse võtta, on see, et noored on üks ülemaailmse finantskriisi tõttu enim kannatav sotsiaalne rühm. Meil on kohustus toetada tööturule sisenevaid noori – nii nende enda pärast kui ka selleks, et toetada Euroopa majandust. Tänased noored on homsed juhid. Seepärast peab neil praegu ilmtingimata olema võimalus arendada oma oskusi, võimeid ja teadmisi, nii et lähitulevikus võiksid nad aktiivselt kaasa aidata Euroopa Liidu majanduskasvule ja arengule. Meil tuleb panna alus konkreetsele poliitikale, mis toetab noori ning pakub neile suuremat liikuvust ja paremaid võimalusi välismaal õppimiseks. Liikuvuse roll ei seisne üksnes majanduse toetamises, liikuvus annab ka väga olulise panuse kultuurilisse ühtekuuluvusse Euroopas.

  Kinga Gál (PPE), kirjalikult. – (HU) Ma pean meie haridus- ja kultuuriteemalist arutelu tähtsaks ning tahan lisada ühe vaatenurga, mis arvukate oluliste kaalutluste seast seni puudunud on. Vastastikune mõistmine ja austus on vajalik eeltingimus selleks, et traditsioonilised rahvuskogukonnad, enamus ja vähemused, saaksid edukalt ja harmooniliselt koos elada. Selles on väga tähtis roll haridusel. Kui enamusrahvuse koolides õpetataks vähemuskogukondade ajalugu ja kirjandust ning kui vähemustele antav haridus hõlmaks enamusrahvuse kultuuri, valitseks koos elavate kogukondade vahel suurem üksmeel. Ka keeleõppel on kultuuride mõistmisel tähtis roll. See ei kehti üksnes maailmakeelte õppimise kohta, vaid ka kõrvuti elavate enamus- ja vähemuskogukondade suhte kohta. Minu arvates ei peaks ainult vähemused õppima enamuse keelt, vaid ka vastupidi. Kõigi elu võiks olla rikkalikum, kui vastastikusel austusel lastaks väljenduda. Osates üksteise keelt, kujuneks kasvavatel põlvkondadel üksteise suhtes palju positiivsem suhtumine, mis võimaldaks neil kergemini luua suhteid oma eakaaslastega ja see omakorda oleks määrava tähtsusega selliste piirkondade tuleviku seisukohalt. Lõpetuseks pean oluliseks mainida kultuuripärandi sügava mõistmise tähtsust, see võimaldaks kõrvuti elavatel kogukondadel üksteise kultuuriväärtustest aru saada ja neist lugu pidada. Leian, et komisjoni konkreetne ülesanne on kõiki neid küsimusi edendada, Euroopa Parlament peab aga tugevdama teoreetilist ja poliitilist toetust.

  Filiz Hakaeva Hyusmenovа (ALDE) , kirjalikult. – (BG) Noored on iga ühiskonna ja selle tuleviku edasiviiv jõud. Nende haridus, kutseõpe, kvalifikatsioon ja tööturule integreerumine on aluseks arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule suunatud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. Seetõttu olen ma täiesti veendunud, et Euroopa peab jätkama investeerimist noorte arengusse ning et selliseid algatusi nagu Erasmus, Leonardo ja „Noorte liikuvus” tuleb pidevalt edasi arendada ja populariseerida. Hariduse ja koolituse kvaliteedi ning neile noorte juurdepääsu parandamine on tööpuuduse vähendamiseks ja Euroopa majanduse arendamiseks vajalikud sammud. Paraku on Euroopas endiselt piirkondi ja ühiskonnarühmi, mille puhul need tingimused on piiratud. Selle probleemi lahendamiseks tuleb tegevust kooskõlastada. Samuti on oluline seostada haridus- ja koolitusprogrammid tihedamalt ettevõtluse vajadustega ning ergutada noorte potentsiaali ja loovust, et muuta nad tööturul konkurentsivõimelisemaks. Ma toetan jõupingutusi, mille eesmärk on soodustada noorte liikuvust nii nende õpingute ajal kui ka tööelus. Leian, et see on noorte uute oskuste arendamise ja Euroopa identiteedi teadvustamise tähtis eeltingimus.

  Filip Kaczmarek (PPE) , kirjalikult. – (PL) ELi välistegevuse kultuuriline mõõde on tähtis ja väga vajalik. Kogu maailmas peetakse Euroopa kultuuri üldiselt ligitõmbavaks ja ihaldusväärseks. Euroopa väärtushinnangutele on heakskiitu raskem leida. AKV-ELi parlamentaarses ühisassamblees töötades olen ma korduvalt kogenud kultuurierinevusi ja nende tagajärgi.

Meie, eurooplased, püüame järjekindlalt edendada neid väärtushinnanguid ja põhimõtteid, mis on meie jaoks olulised ja võõrandamatud. Tihtipeale juhtub, et meie partnerid ei mõista seda. Mõned näevad selles üksnes omamoodi kultuuriimperialismi. Just seepärast on nii raske veenda meie partnereid, et Euroopa Liidu edendatavad väärtushinnangud ei ole katse suruda oma mõtteviisi teistele peale. See, et me püüame levitada oma ideaale, näiteks inimõiguste valdkonnas, tuleneb juba moraalsest kohustusest. Me austame erinevusi ja mitmekesisust, kuid me ei saa loobuda põhimõtetest, mis on meie arvates olulised. Me ei nõustu diskrimineerimisega ning me ei loobu kaitsmast inimelu ja inimväärikust. Selles on Euroopa Liit täielikult ühel meelel.

  Ádám Kósa (PPE) , kirjalikult. – (HU) Ma tahan kiita raportöör Honeyballi tema suurepärase töö eest ja selle eest, et ta on märganud kriitilisi valdkondi, mis varem ei pruukinud piisavat tähelepanu pälvida. Ma pean eelkõige silmas vaesuse – ebasoodsa olukorra – ja halbade õpitulemuste vahelise seose tunnistamist. Meenutaksin oma kolleegidele, et on olemas veel üks seos: ebasoodne olukord on eriti raske siis, kui lapsel on puue, mida tema piisavate teadmisteta vanemad ei mõista ega aktsepteeri. Ma kavatsen pöörata suurt tähelepanu sellele probleemile raportis, millega ma praegu tegelen. Mary Honeyballi raport ja eelkõige lapsekeskne käsitlusviis on tulevikus suurepärane võrdlusbaas. Raporti projektis juhitakse tähelepanu sellele, „kuivõrd oluline on teadmiste omandamine eelkoolieas, eriti keeleoskuse omandamisel ning mitmekeelsuse ja keelte paljususega seoses”. Ma toetan seda seisukohta rõõmu ja innuga. Olen nõus, et puudega laste varajase arengu toetamine ja piisava keeleoskuse omandamise soodustamine on harukordne ja väga vajalik investeering inimressurssidesse. Oluline on ka see, et kurtide laste keeleoskuse arendamiseks peavad nad kõigepealt õppima oma emakeelt (viipekeelt), mis võimaldab neil tulevikus saada tõeliselt mitmekeelseks. See on ka investeering Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkideni jõudmisse ja tööhõive suurendamisse, et saavutada sõbralikum, kaasavam ja jätkusuutlikum ühiskond.

  Paweł Robert Kowal (ECR) , kirjalikult. – (PL) Noorte liikuvuse toetamine, eriti idapartnerluse ja Vahemere Liidu riikide noorte puhul, on erakordselt tähtis, arvestades hiljutisi sündmusi Valgevenes ja Põhja-Aafrikas. Demokraatliku ümberkujundamise protsesse, mis on Egiptuses ja Tuneesias praegu algamas, on võimalik tugevdada ELi tegevusega nende riikide kodanikele hariduse pakkumisel demokraatia ning õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamise vaimus.

Haritud kodanikud on diktaatorite ja totalitaarsete režiimide suurimad vaenlased. Selliste programmide korraldamisel saab kasutada ELi liikmesriikide kogemusi. Näiteks Poolas on olemas Konstanty Kalinowski stipendiumiprogramm, mida korraldab muu hulgas Varssavi Ülikooli Ida-Euroopa uuringute keskus – rahvusvahelise õppe keskus, mis võimaldab idapoolsetest riikidest ja Balkanilt pärit üliõpilastel õppida Poolas. Samuti peaks liit aktiivsemalt tegutsema, et Sloveenias asuva Euroopa ja Vahemere piirkonna ülikooli eeskujul loodaks idapartnerluse ülikool. EL peaks toetama noorte ja andekate inimeste algatusi, et edendada konkreetseid poliitilisi strateegiaid. Hea näide sellisest tegevusest on veebisait Eastbook.eu, mille loojad pakuvad tuhandetele internetikasutajatele iga päev teavet idapartnerluse riikides toimuva ja programmi edenemise kohta. Ka peaks EL toetama liikmesriikidest pärit noori seoses õppereisidega naaberriikidesse. See aitab kõrvaldada kultuuritõkkeid. Siinkohal väärib kiitust Eurobussi algatus – reis ümber Ukraina, mida igal aastal korraldatakse ELi liikmesriikide noortele.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE) , kirjalikult. – (PL) ELi uus strateegia, Euroopa 2020. aasta strateegia võeti eelmise aasta juunis vastu eesmärgiga ületada majanduskriis ja tagada Euroopa Liidu edasine areng. Selle strateegia vastuvõtmine on ka oluline samm noorte liikuvuse säilitamiseks ja koguni suurendamiseks.

Euroopa 2020. aasta strateegia üks prioriteete on algatus „Noorte liikuvus”, mille eesmärk on parandada meie haridussüsteemide tulemuslikkust ja lihtsustada noorte sisenemist tööturule. Nagu nimigi ütleb, tuleb selle eesmärgi saavutamiseks arendada edasi noortevahetuste ideed ja aidata noori uute oskuste omandamisel. Statistika näitab, et praegu jätab lausa 15% noortest õpingud pooleli ja seetõttu ei vasta nende omandatud kvalifikatsioon tööturu vajadustele. Peale selle on ainult umbes kolmandikul inimestest kolmanda taseme haridus ja see osakaal on oluliselt väiksem kui näiteks Ameerika Ühendriikides või Jaapanis. Seetõttu on Euroopa Liidu üks olulisemaid katsumusi vajadus pöörata neile kahele probleemile erilist tähelepanu ja pakkuda nende lahendamiseks rahalist toetust. Kuid olukord ei parane, kui komisjon ja liikmesriigid ei järgi Euroopa 2020. aasta strateegias sisalduvaid suuniseid. Noorte liikuvus on Euroopa edasise arengu seisukohalt üks peamisi tegureid ja maailma kõige uuenduslikuma majanduse staatuse poole püüeldes ei tohi me jätta unarusse investeeringuid inimkapitali, eriti noortesse.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE) , kirjalikult. – (RO) Praeguse majanduskriisiga seoses vajab EL uuendustegevusel ja loovusel põhinevat kõikehõlmavat strateegiat, mis aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Just seetõttu tuleb edendada kultuuri- ja loomemajandust. Seetõttu leian, et me peame praegu Euroopas tagama loometööde suurema leviku ja neile internetis tasuta juurdepääsu, unustamata samas asjaolu, et loojaid ja nende teoseid tuleb kaitsta ning loojad peavad saama õiglast tasu. Seda silmas pidades peame looma õigusraamistiku, mis toetab kõnealuse majandusharu arengut ning tekitab tarbijates ja digitaalturul tegutsejates usaldust, kuna see sektor võib kaasa aidata uute töökohtade loomisele, tuginedes Euroopa Liidu kultuurilisele mitmekesisusele ja innovatsioonipotentsiaalile. Samas olen seda meelt, et me vajame uusi ärimudeleid, mis toetavad seda majandusharu, võimendades ühtse digitaalturu pakutavaid hüvesid. Lõpetuseks leian, et see raport on esimene samm selle sektori arendamisel. Komisjon ja liikmesriigid peavad aga tõhustama oma jõupingutusi, et muuta kultuuri- ja loomemajandus Euroopa majanduse üheks keskseks sektoriks.

  Iosif Matula (PPE) , kirjalikult. – (RO) Arvestades meie mandri demograafilisi probleeme, on mul hea meel, et me pöörame Euroopa 2020. aasta strateegia raames erilist tähelepanu noortele. Selles kontekstis näeb Euroopa Komisjoni juhtalgatus „Noorte liikuvus” ette konkreetseid meetmeid hariduse ja kutseõppe taseme tõstmiseks muu hulgas liikuvuse ja tööhõivele juurdepääsu hõlbustamise kaudu. Lisaks koolist väljalangevuse vähendamisele ja 2020. aastaks kõrgharidusega inimeste osakaalu suurendamisele tahan rõhutada veel mõningaid meetmeid, mis võiksid noortele toeks olla. Esiteks oleks oluline töötada välja paindlikumad haridusprogrammid, mis võimaldaksid õppimisega samaaegselt töötada. Teiseks oleks kasulik luua virtuaalse liikuvuse süsteem, mis täiendaks geograafilist liikuvust. Peale selle tuleks edendada õppetoetusi, mida üliõpilastele maksaksid eraettevõtted. Sama tähtis on toetada eraviisilisi noortealgatusi, mille tulemuseks võib olla töökohtade loomine ja seeläbi ka sotsiaalne integratsioon.

  Alajos Mészáros (PPE) , kirjalikult. – (HU) Noorte töötus, mille põhjuseks on majanduskriis, on kogu ELis suur probleem ja seni pole ei EL ega liikmesriigid sellega asjakohaselt tegelenud. Noorte tööhõive sõltub üldisest majanduspoliitikast, seetõttu peaksid liikmesriigid liikuma investeerimise ja töökohtade loomise suunas. Kokkuhoiumeetmed, mille mõju on tuntav ka Ungaris ja mis puudutavad muu hulgas haridussüsteemi, ning kulutuste kärpimine, mis mõjutab uute töökohtade loomist, ei ole noortele kuidagi abiks, vastupidi, noored tunnevad end ühiskonnast ja tööturust eraldatuna ning see võib kujutada endast pikaajalist ohtu majandusele. Majanduskriisiga ei tohiks põhjendada hariduskulutuste kärpimist, sest kriisi mõjust ülesaamiseks peavad noored saama parema hariduse. Algatuse „Noorte liikuvus” edu ja tulemuslikkus sõltuvad suurel määral liikmesriikide suhtumisest ja peamistest meetmetest, samuti riigi tasandil nende programmide elluviimiseks võimaldatavast rahalisest toetusest, mis võiks aidata kaasa noorte sotsiaalsele integratsioonile. Ka kohalike haridusasutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll on hariduse ja liikuvuse vallas väga tähtis, mistõttu ma leian, et toetada tuleks õpetajate ning noorsoo- ja haridustöötajate liikuvust, kuna nemad on need, kas saavad noori motiveerida. Peale selle tuleks nende ELi eesmärkide saavutamiseks luua partnerlus kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle raportile, mis kinnitab taas meie eesmärke seoses Euroopa noortega. Euroopa 2020. aasta strateegias seatakse noorte haridus liidu eesmärkide keskmesse ning tehakse ettepanek 2020. aastaks vähendada õpingute poolelijätnute osakaalu 15%-lt 10%-ni ja suurendada kolmanda taseme haridust omavate inimeste osakaalu 31%-lt 40%-ni. Sellegipoolest tahan ma esile tõsta noorte liikuvust takistavad tegurid. Praegu saab hinnanguliselt vaid 4% Euroopa üliõpilastest õpingute ajal Erasmuse stipendiumi. Seda näitajat tuleb pidada liiga väikeseks, teades, et CV näeb oluliselt parem välja, kui sealt nähtub, et inimene on veetnud aasta välismaal ning seal õppinud (eriti võõrkeeli), muutunud avatumaks ja omandanud oskusi. See näitaja on selgitatav kolme teguriga: paljud üliõpilased ei ole isegi teadlikud välismaal õppimise võimaluste olemasolust, Erasmuse raames aasta vältel õppimise hind on üliõpilastele kõrge ja saavutuste arvessevõtmine on keerukas. Euroopa ja liikmesriigid peavad kõigi nende valdkondadega aktiivselt tegelema, et Erasmuse programm kui üks ELi suurimaid saavutusi tagaks edu kõigile.

  Csaba Sógor (PPE) , kirjalikult. – (HU) Algatuse „Noorte liikuvus” peamine eesmärk on edendada noorte liikuvust ja kõrvaldada tegurid, mis endiselt liikuvust takistavad. Ma olen rahul, et seejuures pannakse suuremat rõhku hariduse ja tööturu vajaduste tasakaalustamisele. Tänaste koolilõpetajate suurim mure seisneb ilmselt ennekõike selles, et pärast õpingute lõpetamist ei ole neil võimalik oma teadmisi tööturul kasutada. Noorte tööpuuduse murettekitavad näitajad toetavad seda seisukohta; kõnealuse nähtuse kõrvalmõjuks on noorte vähenev soov saada lapsi ja pere loomise kaugesse tulevikku edasilükkamine, mis omakorda tugevdab negatiivseid demograafilisi protsesse. See probleem on nii Euroopa Liidu tasandil kui ka liikmesriikide tasandil muidugi teada. Lahendus on aga peamiselt liikmesriikide kätes, sest ainult nemad saavad oma haridussüsteeme ümber korraldada ja reformida, kohandades neid uuele sotsiaalmajanduslikule olukorrale. ELi ülesanne on luua selleks raamistik ja tagada, et liikmesriigid ei kaotaks silmist algset eesmärki, samal ajal julgustades ja motiveerides neid viima ellu reforme, mis on lühiajalises plaanis keerulised, kuid pikas plaanis kindlasti kasulikud.

  Bogusław Sonik (PPE) , kirjalikult. – (PL) Mul on hea meel, et majanduskriisi ajal, mil mõned liikmesriigid vähendavad investeeringuid haridusse ja koolitusse, võttis Euroopa Parlament täna vastu raporti noorte liikuvuse teemal.

Just noored on viimastel aastatel kriisi mõju kõige teravamalt tunnetanud. Noorte töötuse määr on ELis ületanud 20%, mis on kaks korda kõrgem näitaja kui täiskasvanute puhul, ja mõnes liikmesriigis jõudnud 40%-ni. Eelarvekärbetel on otsene mõju noorte väljavaadetele ja arenguvõimalustele. Noorte teadmised ja oskused on aruka ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks väga olulised. Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Noorte liikuvus” eesmärk peaks olema suurendada kõrghariduse atraktiivsust Euroopas, parandada hariduse kvaliteeti ning ergutada üliõpilaste ja töötajate liikuvust. See algatus võimaldab noortel omandada töös ja elus vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi. Neid prioriteete ja eesmärke ei ole võimalik täielikult rakendada ja saavutada, kui EL ei taga pikaajalist rahalist toetust oma eelarvest. Seetõttu ongi väga tähtis, et kõnealune programm saaks suurt rahalist toetust, unustamata samas programmi propageerimise ja asjakohase teabepoliitika elluviimise olulisust.

  Jutta Steinruck (S&D) , kirjalikult. – (DE) See raport tõstis tähelepanu keskmesse kutseala, mis jääb liigagi tihti tähelepanuta. Mis oleks Euroopa kultuur ilma loomeinimesteta? Loometööstuse majandusliku arendamise juures ei tohi me unustada neid, kes selles sektoris töötavad. Meie fraktsiooni variraportöörina tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis pean ma sotsiaalset olukorda ja tingimusi, milles Euroopa loomeinimesed elavad, eriti tähtsaks. Kahjuks elavad paljud neist 5 miljonist inimesest, kes teenivad elatist loovsektoris, ebakindlates tingimustes. Teine ja kolmaski töökoht ei ole haruldased, sest üks töökoht ei ole äraelamiseks sageli piisav. Päevakorras on tervise- ja pensionikindlustuse puudumine. Lepingud on enamasti ebakindlad ja paljud loomeinimesed ei saa oma tegevust üle paari kuu ette planeerida. Mõistlik sotsiaalkindlustus ning piisav töötus-, haigus- ja vanaduskindlustus peab laienema ka loovsektoris tegutsevatele inimestele. Mul on väga hea meel, et raportöör järgis tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni seisukohta selles küsimuses ja lisas selle raportisse. On aeg, et komisjon ja liikmesriigid lahendaksid need sotsiaalsed kitsaskohad ja annaksid Euroopa arvukatele loovisikutele tõotuse, et nad ei pea alamklassina elama.

  Emil Stoyanov (PPE) , kirjalikult. – (BG) Tahan raportööri kiita tema suurepärase töö ja raportiga seoses tehtud kasuliku koostöö eest. Ma tahan veel kord rõhutada loomemajanduse suurt majanduslikku ja kultuuripotentsiaali ning ainulaadsust. See majandusharu asub peavoolu-ettevõtluse ja kultuuritoodete loomise väga tundlikul alal. On rõõmustav, et isegi praeguses olukorras on loomemajandus Euroopas üks kõige dünaamilisemaid ja uuenduslikumaid sektoreid. Väärib märkimist, et seda sektorit iseloomustab kasvupotentsiaal ja selles töötab ELis umbes 5 miljonit inimest. Kahjuks lükati kultuuri- ja hariduskomisjoni hääletusel väikese häälteenamusega tagasi minu ettepanek kutsuda Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles arutama võimalusi Euroopa ja riiklike erifondide loomiseks, mis laenaksid loomemajandusele soodsatel tingimustel raha. Olen sellegipoolest veendunud, et see minu idee kannab vilja ja võetakse lähitulevikus vastu. Minu arvates on see erakordselt tähtis kultuuri- ja loomemajanduse toetamise ja arendamise seisukohalt, sest kuna selle sektori tegevus ei ole otseselt ärisuunitlusega, siis vajab ta soodsat rahastamist, mida pangad ei saa praegu pakkuda samal moel nagu teistele majandusharudele.

  Rafał Trzaskowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlament nõuab konkreetset tegutsemist, et Euroopa Komisjon tunnustaks loomemajandust liidu majanduse ühe kõige produktiivsema sektorina ja käsitaks seetõttu loomemajanduse arendamist absoluutse prioriteedina. Selleks tahame eelkõige suurendada Euroopa Liidu eelarvest loomemajanduse kui aruka majanduskasvu ühe alussamba rahastamise võimalusi. Selleks võiks luua sünergia liidu kultuuriprogrammide (näiteks kultuur 2007–2013) ja olemasolevate teadusprogrammide (näiteks ELi tehnoloogiaarendust toetava kaheksanda raamprogrammi) vahel või laiendada võimalusi raha kasutamiseks olemasolevat fondide (näiteks Euroopa Sotsiaalfondi) arvelt. Samuti soovitame toetada uute ja uuenduslike rahastamisvahendite (pangagarantiid, tagasimakstavad ettemaksed ja arukad laenud) väljatöötamist, tänu millele oleks loomeinimestel või loovsektori väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel lihtsam ettevõtlust alustada. Raha ei ole muidugi veel kõik. Muu hulgas teeme ettepaneku tugevdada koostööd kultuuri- ja loomemajanduse ning Euroopa ülikoolide vahel, suurendada noortele suunatud erialakoolituste arvu ning parandada kõigi loovisikute ja kultuuriinimeste liikuvust. Selleks tahame luua mitmekeelse internetiplatvormi, mida kasutataks kogemuste vahetamiseks loomeinimeste vahel ning seeläbi tihedamate kontaktide loomiseks kõigi nende vahel, kelle jaoks Euroopa loomemajanduse areng on tähtis.

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

(1) Vt protokoll.