Istungi stenogramm

Neljapäev, 12. mai 2011 - Strasbourg

16.3. Valgevene (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle Valgevene kohta⁽¹⁾.

  Jiří Maštálka, ettepaneku esitaja. – (CS) Austatud juhataja! Hindamisel ei tohi me unustada, et – nii nagu me püüame anda objektiivse hinnangu olukorrale oma kodumaal – meie partnerid või naabrid väärivad täpselt samasugust käsitlusviisi.

Arstina tahaksin öelda, et vägivald on siiski vägivald, ükskõik kus see toime pannakse. See on vastuolus meie ühiste väärtustega. Peame püüdma tagada seda, et praegu vangis viibivatele isikutele tagatakse tervise ja väärika kohtlemise seisukohast sobivad tingimused kogu maailmas.

Vastloodud Euronesti assamblee peaks olema teabevahetuse ja koostöö vahend. Valgevene puhul ei ole võetud meetmete tõttu võimalik seda eesmärki tervikuna täita. Otsuse tulemusel kokkuvõttes rikutakse Praha deklaratsiooni ning aeglustuvad vastastikuse koostööga seotud võimalikud positiivsed muutused.

Meie jõupingutused on suunatud ühtse Euroopa loomisele, mida noored, sealhulgas Valgevene noored, kõige enam väärivad. Seetõttu peaksime üle vaatama oma seisukoha ja uuesti kaaluma, kas piirangud on õige vahend, mis aitab Valgevene kodanikuühiskonnal näha meid tõelise sõbrana.

Seoses Tšernobõli katastroofi 25. aastapäevaga palun, et te püüaksite näha Valgevenet teistsuguse nurga alt – riigina, kes on palju kannatanud. See katastroof mõjutas eelkõige Valgevenet ja minu arvates solvatakse seda rahvast, kui Valgevene inimestel ei lubata ametlikul mälestusüritusel osaleda.

Tahaksin teha veel ühe märkuse Charles Tannockile. Ma tean, kui raske on inglise keeles kiiresti rääkida. Ma armastan inglise keelt kui Shakespeare’i keelt. Järgmisel korral proovige rääkida kiiresti Johann von Goethe emakeeles ja võib-olla me mõistame teid paremini. Seda ütlen ma tšehhina.

  Justas Vincas Paleckis, ettepaneku esitaja. – (LT) Austatud juhataja! Viie kuu jooksul pärast 19. detsembrit on Valgevene poliitiline õhustik järsult halvenenud. Demokraatlikule opositsioonile, vabale ajakirjandusele ja kodanikuühiskonnale avaldatakse üha rohkem survet. Valgevene rikub ka rahvusvahelisi lepinguid. Ma olen alati pooldanud Minskiga dialoogi pidamist, kuid praegustes tingimustes muutub see väga keeruliseks, kui mitte võimatuks. Veelgi enam, Minskist pärinevad ka Euroopa Liidule suunatud meelevaldsed süüdistused, isegi ahistamine. Resolutsioonis nõutakse, et leitaks uued meetmed Valgevene kodanikuühiskonna ja opositsiooni abistamiseks, ning see oleks õiglane. Võib-olla on see illusioon, kuid minu arvates aitaks isegi see, kui Moskva ja Kiiev räägiksid Minskiga meelsusvangide vabastamisest.

  Cristian Dan Preda, ettepaneku esitaja. – (RO) Austatud juhataja! Eelmisel arutelul vihjasime mina ja mitu kolleegi Euronesti parlamentaarse assamblee eelmisel nädalal toimunud istungile, kus – nagu te teate – ei olnud kohal Valgevene parlamendiliikmeid. Nende puudumine on põhjendatud, sest Minskis tegutseva parlamendi liikmed ei ole vabalt valitud. Lisaks on selle riigi inimõiguste olukord endiselt rohkem kui kriitiline.

Ma usun, et meid kõiki šokeerisid detsembris meeleavaldajate suhtes võetud repressiivsed meetmed. Veel praegu mõistetakse kohut seitsmest kuue president Lukašenko vastase kandidaadi üle ning neid kiusatakse taga. Paljud teised, sealhulgas nimetatud kandidaatide personal, on vangis lihtsalt osalemise pärast.

Minu arvates on vaja teha kahte järgmist olulist asja:

1) represseerimisi tuleb sõltumatult uurida;

2) minu arvates tuleb laiendada Valgevene vastaseid majandussanktsioone, mida kohaldatakse riigi omanduses olevate ettevõtete suhtes, kes mängivad olulist rolli piirkonna kujundamisel.

  Kristiina Ojuland, ettepaneku esitaja. – Austatud juhataja! Me arutame Valgevene olukorda neljandat korda sel aastal, ent siiani ei ole vabastatud detsembris vahistatud meelsusvange.

Oleme tänulikud nõukogule, et ta kehtestas taas viisasanktsioonid ja vara külmutamise Valgevene kõrgete ametnike suhtes; see näitab, et meie suur mure Valgevene inimeste pärast ei ole vaid sisutühi retoorika. Võib-olla ei väljendanud me end piisavalt selgelt. Seetõttu kutsume Euroopa Liitu üles laiendama piiravaid meetmeid Lukašenko režiimi suhtes. Riigi omanduses olevate ettevõtete vastu suunatud läbimõeldud ja sihipärastel majandussanktsioonidel on mõju, mida Valgevene ametivõimud ei saa tähele panemata jätta.

Lukašenko kuritegelik režiim tugineb suuresti riigiettevõtete omanduses oleva keemia-, raske- ja tekstiilitööstuse ekspordilt saadavale tulule. Euroopa turu äralõikamisega saame näidata oma kindlameelset kavatsust kukutada Lukašenko režiim. Meie võimuses on asja muuta. Režiimi üleminekut on hädasti vaja Valgevene inimeste jaoks. Me ei tohiks jätta neid ilma kauaoodatud vabadusest.

  Michał Tomasz Kamiński, ettepaneku esitaja. – (PL) Austatud juhataja! Me räägime poliitikast ja inimõigustest seoses Valgevenega. Sooviksin praegu valida veidi tavatu käsitlusviisi ja tuletada meelde kahe selle teemaga seotud inimese nimed. Üks neist on minu sõber Anatol Ljabedzka, suurepärane valgevenelane ja eurooplane, kes alles hiljuti vabastati vanglast pärast seda, kui ta oli veetnud vahi all üle 100 päeva – ning olen täiesti veendunud, et see oli ebaseaduslik. Täna soovin, et Euroopa Parlament – kindlasti enamik parlamendiliikmeid – näitaks tema suhtes üles solidaarsust, sest tegemist on inimesega, kes seda kahtlemata väärib.

Teine inimene, keda tahaksin nimetada, on Poola ühe suurima ajalehe Gazeta Wyborcza ajakirjanik Andrzej Poczobut. Mina ja sajad tuhanded poolakad tahaksime nõuda tema vabastamist. Ka tema viibib praegu vahi all ja ka teda kiusati taga lihtsalt seetõttu, et Lukašenko režiim kardab sõnavabadust – kardab sõnavabadust, mis on iga demokraatia alus. Minu arvates meil, täna siia istungisaali kogunenud eurooplastel, ei jää nüüd üle muud, kui öelda väga valju häälega: „jah” vabale Valgevenele, „jah” demokraatiale Valgevenes ja „jah” Valgevene rahvale Euroopas.

(Aplaus)

  Raül Romeva i Rueda, ettepaneku esitaja. – Austatud juhataja! Mõistan taas kord hukka pideva hirmuõhkkonna ja Valgevene poliitiliste oponentide hirmutamise ning opositsiooni esindajate jätkuva ahistamise ja tagakiusamise, mis on kestnud 2010. aasta detsembri presidendivalimistest saadik.

Teiseks mõistan otsustavalt hukka kõik massirahutuste kriminaalsüüdistustele toetuvad süüdimõistvad kohtuotsused ning pean neid poliitiliselt ajendatuks ja vaieldavaks. Tahaksin rõhutada, et kohtumenetlused olid kinnised. Kinnipeetutele ei antud võimalust omalt poolt tunnistajaid kutsuda ega kohtuda kohastes tingimustes ja korrapäraselt oma seadusjärgsete esindajatega. Süüdistatute advokaadid said justiitsministeeriumilt korduvalt hoiatusi ja mõned neist vabastati advokaadi ametikohalt. Leian, et kohtumenetlus ei toimunud erapooletul viisil.

Lisaks mõistan hukka selle, et Valgevene ametivõimud ei austa kogunemis- ja sõnavabadust kui põhiõigusi, ning nõuan kõigi veel vahi all viibivate meeleavaldajate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ja nende vastu esitatud kõigi süüdistuste tühistamist.

  Jacek Protasiewicz, fraktsiooni PPE nimel. – (PL) Austatud juhataja! Olukord Valgevenes tõepoolest halveneb, sõna otseses mõttes päev-päevalt, nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes. Poliitilisest seisukohast ja kodanikuvabadusi silmas pidades näeme, kuidas Aleksandr Lukašenko peamiste oponentide vastu algatati viimastel presidendivalimistel kohtumenetlused, ning võime näha, kuidas need kohtumenetlused viiakse läbi ennekuulmatul viisil. Samuti oleme tunnistajaks sõltumatu meedia represseerimisele, sealhulgas eelkõige Andrzej Poczobuti vahistamisele mitu nädalat tagasi. Majanduse olukorra halvenemist võime näha rubla uuesti vääringustamise, finantskriisi ja probleemide puhul jooksvate maksetega. Lisaks kaotab Aleksandr Lukašenko kontrolli nii olukorra üle riigis kui ka oma käitumise üle, mida võime näha Ukraina presidendile ja José Manuel Barrosole suunatud üllatavates, šokeerivates ja solvavates avaldustes.

Kallid kolleegid, lugupeetud komisjon ja nõukogu! On aeg lõpetada rääkimine ja palumine – on aeg tegutsema hakata. Meie resolutsiooni lõikes 8 on selgelt kirjas, et on aeg kehtestada majandussanktsioone, sest see on ainus keel, millest Lukašenko aru saab. Kui me kehtestame praegu majandussanktsioonid, võime loota, et skandaalsetele kohtumenetlustele ja häbiväärsele represseerimisele tehakse viimaks lõpp, sest see on ainus keel, millest Lukašenko aru saab. Seetõttu on aeg liikuda järgmisesse, otsustavamasse etappi Valgevenes toimuvale reageerimisel.

  Mitro Repo, fraktsiooni S&D nimel. – (FI) Austatud juhataja! Valgevenet ei nimetata ilmaasjata Euroopa viimaseks diktatuuriks. Valgevenes võite vangi sattuda valimistel kandideerimise või avalikult oma arvamuse avaldamise eest.

Viimased presidendivalimised ei olnud demokraatlikud. Peale selle ei võimalda Valgevene seadused kogunemisvabadust, rääkimata siis sõnavabadusest. Opositsiooni ja sõltumatute inimõigusrühmituste ahistamisest on saanud riigis juba pidev probleem. Toimiv demokraatia sõltub opositsiooni ja kodanikuühiskonna aktiivsest osalemisest poliitilises arutelus. Inimõigused on universaalsed, võõrandamatud ja üksteisest sõltuvad. Valgevene kohus on tagada oma kodanike inimõigused ja neid austada.

Valgevenet tuleb igal võimalikul moel toetada toimiva demokraatia ja inimõiguste arendamisel ELi idapartnerluse raames. EL peab kaaluma sihipäraseid sanktsioone ja nende kasutamist, sest kodanikuühiskonda ei tuleks Valgevene praegust olukorda arvestades karistada.

  Leonidas Donskis, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Ei ole ühtegi märki selle kohta, et Valgevene režiim iseenesest lähikuudel või -aastatel muutuks. Ainult Euroopa Liidu väga tugeval survel võime loota, et midagi toimub.

Valgevene rikub jätkuvalt kõiki põhiõigusi ja kodanikuvabadusi. Viimasel kuul oleme näinud, kuidas Valgevene ametivõimud on üles näidanud halvakspanu ja põlgust kogunemis- ja sõnavabaduse kui põhiõiguste suhtes.

Me võiksime siinkohal rääkida Lukašenko ja tema režiimi muutumatuse mudelist, kuid me ei saa lõpetada sellisel pessimistlikul noodil. Peaksime mõistma, et õige reaktsioon oleks sõnum valgevenelastele – Valgevene rahvale –, et nad on Euroopas teretulnud, ning avaldada samal ajal režiimile survet ning rääkida väga põhimõttekindlalt nende inimõiguste rikkumistest.

Meid ei tohiks eksitada Lukašenko aegajaline leppimine Euroopa Liiduga, et lihtsalt korraks Venemaad vihale ajada, või vastupidi. See on vastuvõetamatu. Valgevenes toimuvat tuleb hinnata väga põhimõttekindlalt ning avaldada tuleb rohkem survet.

  Tomasz Piotr Poręba, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Oleme siin istungisaalis rääkinud Valgevenes toimuvast keskmiselt korra iga kahe kuu tagant alates selle aasta algusest – praegu on kolmas kord. Oleme rääkinud inimõigusrikkumiste juhtumitest, oleme nimetanud vahistatud opositsiooniaktivistide nimesid ja oleme arutlenud selle üle, kuidas mitmete kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide tegutsemisvõimet piiratakse. Peaksime kõik need asjad tõepoolest hukka mõistma ja avaldama väga jõuliselt nende vastu meelt. Ent minu arvates on sama oluline ja võib-olla isegi olulisem, et Euroopa Liit konkreetselt ja tegelikult osaleks kodanikuühiskonna ülesehitamisel, valitsusväliste organisatsioonide ja vaba meedia rahastamisel ning ka majandussanktsioonide kehtestamisel. Mis puutub majandussanktsioonidesse, siis on minu arvates kätte jõudnud õige aeg ja me peaksime kehtestama need võimalikult kiiresti.

Täna hääletame resolutsiooni üle, mille eesmärk on toetada moraalselt Valgevene ühiskonda. Minu arvates peaks sellele järgnema konkreetsed meetmed, sealhulgas rahalised meetmed ja majandussanktsioonid, mis võimaldavad taastada Valgevenes vabaduse ja demokraatia.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Mul tekkis meie arutelu käigus, milles käsitleme inimõiguste olukorda Valgevenes, kaks küsimust. Esiteks: mida kostaksite selle peale, kui näeksite paari aasta pärast siin Euroopa Parlamendis ühte Lukašenko praeguse valitsuse liiget mitte kellegi muu kui kodanikuvabaduste ja inimõiguste eest vastutava LIBE-komisjoni aseesimehena? Ja mu teine küsimus oleks: millal jõuame nii kaugele, et neil neljapäeva pärastlõunati toimuvatel aruteludel näen päevakorras kolmandate riikide seas – eriti seetõttu, et me juba pidevalt arutame nende inimõiguste olukorda – näiteks Ameerika Ühendriike või Iisraeli?

Lubage mul allesjäänud kahe minuti jooksul nimetada veel paar üksikasja seoses nende kahe küsimusega. Üks küsimus puudutas Lukašenko valitsuse liiget. Kallid kolleegid, Ungari Lukašenko, Ferenc Gyurcsány valitsuse liige Kinga Göncz on LIBE-komisjoni aseesimees ning peab inimõiguste teemal loenguid Itaalia, Prantsusmaa ja teiste demokraatlike riikide esindajatele.

Mille poolest see Ungari Lukašenko, Ferenc Gyurcsány, tegelikult siis tuntud on? Samade ja teatud määral isegi ilmsemate asjade poolest, mida kõnealuses raportis – mille suhtes te esitate vastuväite – nimetatakse seoses Lukašenko ja Valgevenega. Eriti kui seada Ungari ja Ferenc Gyurcsány puhul latt Lukašenko ja Valgevenega, Euroopa Liidust väljaspool oleva riigiga võrreldes märgatavalt kõrgemale, kaasa arvatud tõik, et Ungari Lukašenko ajas jõuliselt laiali iga olulise valitsusvastase meeleavalduse. Mina ise olen nüüdseks saanud hüvitist ja vabanduse politseinikelt, et nad mulle, Euroopa Parlamendi kandidaadile, pisargaasi otse näkku lasid. Kõige hämmastavam on see, et veel praegu on vangis inimesed, kes olid valitsusvastaste meeleavalduste juhtfiguurid – mõnele neist on määratud lõplik vanglakaristus ja mõni on eeluurimise all.

Minu teine küsimus puudutab Ameerika Ühendriike. Ka neil kehtib surmanuhtlus ja Guantánamos toimuvad piinamised on samasugused nagu Valgevenes, mille vastu te olete. Kas võib olla, et keegi soovib kõigest väest kätte saada Valgevene riigivarad? Kas see ei ole põhjus, miks valiti juhuslikult see riik, pidades eriti silmas asjaolu, et ähvardate kasutada sanktsioone Valgevene riigivarade ja riigi omandis olevate ettevõtete suhtes?

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Ma ei ole just tihti ühel arvamusel Jiří Maštálkaga, kuid täna olen. Kõigepealt tahaksin öelda, et kõik erakonnad peavad võitlema selle nimel, et lõpuks valitseks Valgevenes demokraatia ja õigusriik. Teiseks tahan selgitada mitmekeelsust. Ma olen pärit, nagu temagi, Mini-Euroopast, endisest Habsburgi impeeriumist, mis ei olnud mitmes mõttes halb asi, kuid mis lagunes seetõttu, et suurim keelerühm – st minu emakeele, saksa keele kõnelejad – nõudis alati, et kõik saksa keelt kõneleksid. See tähendas mitmerahvuselise kogukonna lõppu. Charles Tannock, ma pean teist väga lugu, kuid me oleme siin mitmekeelsuse, täpsemalt öeldes vähemuskeelte õiguste pärast.

Tulles tagasi Valgevene küsimuse juurde, tahaksin öelda, et 20 aastat tagasi said Horvaatiast ja Sloveeniast vabad riigid – ma olin seal kohal – ning augustis järgnesid neile Balti riigid, Venemaa ja Ukraina. Keegi poleks arvanud, et veel 20 aastat hiljem leidub Euroopas diktatuure. Kahjuks ei ole see ainuke. On Valgevene diktatuur, on suundumus diktatuuri poole Venemaal, on tagasilangus Ukrainas ning probleemid Moldovas ja Transnistrias. Seega peame lihtsalt mõistma, et kogu meie idanaabrus seisab erineval määral silmitsi ohuga selle vabadusele. Niisiis peame olema väga otsekohesed, mõtlema strateegiliselt ning muutma vabaduse ja õigusriigi oma suhete mõõdupuuks kogu idanaabruses ja eriti Valgevenes.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Ma alustan isikliku märkusega. Organisatsioon Libereco Partnership for Human Rights palus mul hakata vangi, Valgevenes vahistatud opositsiooniaktivisti, ristivanemaks. Mul paluti adopteerida Dmitri Bondarenko. Tahaksin kõigile asjaosalistele soovitada, et nad paluksid nimetatud organisatsioonil võimaldada teil hakata isiklikuks eestkostjaks represseeritud valgevenelastele ja nende perekondadele – see oleks omamoodi vastus sellele, mida saame teha nende heaks, kes tegelikult ei ole kaugel, riigis, millel on Euroopa Liiduga ühine piir.

Ent olen veendunud, et me kõik toetame kindlaid ja selgeid samme. Siin istungisaalis on juba öeldud, et tuleb kehtestada sanktsioonid ja olla sõnades järjekindel, sest Lukašenkoga saame rääkida üksnes selles keeles, millest ta aru saab – jaa, ta saab aru talle huvipakkuvast keelest, ta mõistab jõu keelt. Inimõiguste ja demokraatia päästmiseks peame kasutama keelt, millest Minskis aru saadakse.

Mulle jääb mulje, et kuigi oleme sellest siin istungisaalis juba palju kordi rääkinud, ei ole meie sõnadest eriti kasu olnud. Loomulikult on see palve nii Euroopa Parlamendile kui ka kõigile Euroopa Liidu asutustele ja institutsioonidele, kuid see on raske ülesanne, mille soovitan teil suunata oma riikidele ja rahvusparlamentidele, sest neil on vähemasti samasugune võim veenda Aleksandr Lukašenkot kehtestama demokraatiat ja vabadust Valgevenes nagu meil Euroopa Liidu esindajatena.

  Eija-Riitta Korhola (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Pärast detsembris toimunud valimisi hakkas Valgevene president Lukašenko meelega maha suruma niigi nõrka poliitilist opositsiooni ja sõltumatut meediat.

Umbes 40 valimisjärgsetel meeleavaldustel osalenud inimest mõisteti süüdi rahvarahutustes, mille eest võib saada maksimaalselt 15 aasta pikkuse vanglakaristuse. Valgevene demokraatiavastased jõud keskenduvad väga suures osas presidendile.

Lukašenko on praegu neljandat ametiaega president ja ta on 16 aasta jooksul näidanud, et tema liikumine demokraatia suunas on lihtsalt väga küüniline mäng. ELi seatud piirangud Valgevenele on seega täiesti õigustatud ja neid tuleks isegi suurendada.

Toetan igati Euroopa Parlamendi eilset üleskutset Rahvusvahelisele Jäähokiliidule, et Valgevenelt võetaks ära õigus korraldada 2014. aasta maailmameistrivõistlusi, kui ta ei vabasta kõiki meelsusvange. Samuti peaks EL kehtestama sihipärased majandussanktsioonid ja suurendama oma toetust valitsusvälistele organisatsioonidele Valgevenes.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas ka Euroopa Liit, on juba pikka aega nõudnud, et Valgevene ametivõimud täidaksid endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, peataksid opositsiooniesindajate vastased repressiivsed meetmed, vabastaksid mitmete meeleavalduste käigus vahistatud meeleavaldajad, lõpetaksid vaba ajakirjanduse, kodanikuühiskonna ja inimõigusaktivistide vastase repressiivse tegevuse ning lubaksid läbi viia õiglased ja läbipaistvad kohtumenetlused. Valgevene ametivõimud peavad mõistma, et kui nad ei austa inimõigusi ja õigusriiki, mis on kooskõlas 7. mail 2009. aastal toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldusega, millele on alla kirjutanud ka Valgevene valitsus, ei saa Euroopa Liit pakkuda mingisugust toetust.

  Ulrike Lunacek, ettepaneku esitaja. – Austatud juhataja! Palusin sõna, sest tahtsin viidata Krisztina Morvai eespool kasutatud sõnadele. Kinga Göncz ei ole minu erakonnast, kuid mind šokeeris see, kuidas Krisztina Morvai kasutas Euroopa viimast diktatuuri – Lukašenko mõju all olevat Valgevenet – käsitlevat arutelu selleks, et kahjustada auväärt parlamendiliikme mainet, nimetades teda Ungari Lukašenkoks.

(Aplaus)

See ei ole kooskõlas meie ühise Euroopa Parlamendi, kuhu me kõik oleme valitud, väärtuste ja austamisega.

  Krisztina Morvai (NI). – Austatud juhataja! Huvitav, kas Ulrike Lunacek kuulis, kui ma ütlesin, et Kinga Göncz oli Ungari Lukašenko, Gyurcsány valitsuse liige.

Palun vastake küsimusele, proua Lunacek. Mida te teate 2006. aastal Ungaris toime pandud massilistest inimõiguste rikkumistest? Tehke sellest kokkuvõte. Need ei olnud vähem tõsised rikkumised ja nende arv ei olnud väiksem kui Lukašenko rikkumiste puhul. Inimõiguste juristina mõistan ma nii teie seltsimeeste poolt inimestele näkku tulistamised ja meelevaldsed vahistamised kui ka Lukašenko inimõiguste rikkumised jõuliselt hukka. Mõlemad on vastuvõetamatud ning teie peaksite Euroopa Parlamendi liikmena nende mõlema vastu võitlema.

  Ulrike Lunacek, ettepaneku esitaja. – Austatud juhataja! Arvan, et eelmine sõnavõtja ajas lihtsalt faktid segi. Ungaris ei ole Lukašenko parteid. Ma ei ole pärit Ungarist ega kuulu siin sotsiaaldemokraatlikusse erakonda ega fraktsiooni, kuid ma keeldun nõustumast sellega, et Euroopa Parlamendi liige võib kritiseerida kedagi teist siin parlamendis selles, et ta on teise, EList väljaspool oleva riigi diktatuuripartei liige.

(Aplaus)

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Kinga Göncz on minuga samasse fraktsiooni kuuluv Euroopa Parlamendi liige. Te võite olla Ferenc Gyurcsány vastu või tema poolt. Te võite proua Gönczi hukka mõista või teda toetada. See on täiesti igaühe enda otsustada, vabalt ja sõltumatult, kas nad on antud isiku poliitiliste vaadete poolt või vastu.

Siin peetav arutelu käsitleb Euroopa viimast diktatuuri. Me peame arutelu ühe kõige jõhkrama ja verisema diktaatori üle Euroopas. Minu arvates on täiesti vastuvõetamatu, et minu fraktsiooni vabalt valitud demokraatlikku liiget võrreldakse verejanulise diktaatoriga. Minu arvates peab ka Euroopa Parlament selle tagasi lükkama, eriti kui see tuleb sellise erakonna esindajalt, mida iseloomustavad Ungari romade vähemuse vihkamine ja tagakiusamine, millele pole võrdset kogu Euroopas. Kui siin on üks inimene, kellel ei ole õigust kritiseerida Kinga Gönczi, siis on see inimene Krisztina Morvai.

(Aplaus)

  Charles Tannock, ettepaneku esitaja. – Austatud juhataja! Ma räägin Valgevenest ja mitte Ungari sisepoliitikast. Nõukogu Liidu kokkuvarisemisest on möödas 20 aastat, kuid Valgevene presidendi Lukašenko jaoks ei ole justkui midagi üldse muutunud. Poliitilised repressioonid on sama levinud nagu nõukogude ajal ja nende täideviijaks kasutatakse Lukašenko salapolitseid – mida kutsutakse provokatiivselt siiani KGBks.

Nagu mäletame eelmise aasta detsembris toimunud valimisjärgsetest meeleavaldustest, ei salli Lukašenko teisitimõtlemist ja näib meelsasti kasutavat vägivalda ja hirmutamist demokraatiameelsete aktivistide suhtes. Nagu praegu kõnealuses resolutsioonis näitlikult kirjeldatakse, on Lukašenko laiendanud nende, kes julgevad tema karmikäelise valitsemise vastu astuda, tagakiusamis- ja ahistamistegevust. Me kutsume teda üles lõpetama selle asjatu mahasurumise, vabastama kõik meelsusvangid ja tooma selle asemel Valgevene tagasi tõelise, pluralistliku ja mitmeparteilise demokraatia teele.

Euronesti parlamentaarse assamblee eelmisel nädalal toimunud asutamisistungil puudusid õigustatult Valgevene esindajad. Valgevene on Euroopa demokraatliku mosaiigi puuduv tükk ning ma igatsen päeva, mil see riik taas Euroopa kogukonnaga ühineb.

  Alfreds Rubiks (GUE/NGL) . – (LV) Austatud juhataja! Toetan täielikult Euroopa Parlamendi ja kohalviibivate parlamendiliikmete nõudmist, et inimõigused oleksid nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas põhiõigused, st elu alus. Ent ma ei poolda riigi, selle juhtide või kogu rahva üldiselt süüdistamist (ilma konkreetseid näiteid toomata) kuritegudes, mida nad ei ole toime pannud. Kui räägime sellest, et keegi opositsioonis (ja mitte ainult opositsioonis, vaid ka mujal) vahistatakse teatud sündmuste järel, ning näeme selles olukorras mingisugust diktatuuri, siis mis on demokraatlikus süsteemis kohtute otstarve? Las kohtud tegelevad seal juhtunuga ning sellega, keda on õigesti või alusetult süüdi mõistetud või vahistatud. Opositsiooni kuulumine ei anna alust lubada teha kõike, mis pähe tuleb. Ma palun suhtuda kõikidesse väga sallivalt ja tasakaalukalt.

  László Andor, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Komisjon tunneb sügavalt muret olukorra pärast Valgevenes ja eriti 19. detsembri 2010. aasta presidendivalimistel valimisnormide rikkumisele järgnenud sündmuste pärast.

Mahasurumine tugevneb nüüd veelgi mitmete pooleliolevate kohtuprotsesside tõttu, mida peetakse ekspresidendikandidaatide ja enamiku veel vahi all viibivate aktivistide vastu. Samal ajal on pooleli menetlus, mille tagajärjel võidakse sulgeda kaks allesjäänud sõltumatut ajalehte – Naša Niva ja Narodnaja Volja –, ja jätkub poliitilise opositsiooni, kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia tagakiusamine.

Asepresident ja kõrge esindaja Ashton tegi mitu üldist ja konkreetset avaldust Valgevene olukorra kohta. Oleme halveneva olukorra selgesõnaliselt hukka mõistnud ja korduvalt kutsunud Valgevenet üles lõpetama jätkuva poliitilise opositsiooni ja kodanikuühiskonna mahasurumise, vabastama kõik meelsusvangid ja katkestama poliitiliselt ajendatud kohtumenetlused. Samuti oleme väljendanud sügavat muret piinamisi ja muid väärkohtlemise, hirmutamise ja kohtu eeskirjade eiramise vorme puudutavate teadete pärast.

Lubage mul samuti meelde tuletada, et jaanuaris võttis nõukogu vastu piiravad meetmed, mis hõlmavad reisikeeldu ja vara külmutamist. Praegu on nimekirjas 175 isikut – seda tuleks võrrelda 2006. aasta valimiste järel vara külmutamiseks ja viisakeeluks esitatud 40 nimega –, ja me oleme valmis lisama veel nimesid vastavalt sündmuste käigule. Lisaks kaalume võimalike täiendavate meetmete võimalusi, sealhulgas majanduse vallas.

Oleme oma teadetes selgitanud, et tahame jätkata oma suhteid Valgevene inimeste ja kodanikuühiskonnaga. Liigume edasi viisalihtsustuse küsimuses. Nõukogu võttis 28. veebruaril vastu viisalihtsustus- ja tagasivõtulepinguid käsitlevad läbirääkimisjuhised ning me julgustame liikmesriike kõige paremini ära kasutama viisaseadustiku kehtivaid soodustussätteid, eriti võimalust teatud kodanikerühmade puhul viisalõivust loobuda või seda vähendada. Mis puutub abisse, siis neljakordistas komisjon oma abi Valgevene rahvale ja kodanikuühiskonnale.

Oleme jätkuvalt pühendunud olulise kaasamise poliitikale Valgevenes. Seda selgitati välisasjade nõukogu 31. jaanuari järeldustes. Samal ajal on ilmne, et meie kahepoolsete suhete paranemine sõltub sellest, kas Valgevene tõendab oma valmisolekut austada demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid.

Lõpetuseks lubage mul öelda, et olukord Valgevenes on jätkuvalt meie päevakorras olulisel kohal. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendis on suur enamus pühendunud sellele, et jätkatakse tõsist arutelu selle üle ja seistakse vastu tähelepanu kõrvalejuhtimisele. Me jälgime jätkuvalt hoolikalt sündmusi ja oleme valmis vajaduse korral reageerima.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Peatselt algab hääletamine.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Jacek Olgierd Kurski (ECR), kirjalikult. – (PL) Oleme olnud pikka aega Euroopa Liidu poliitilise võimetuse tunnistajaks Valgevene traagilist olukorda silmas pidades. Edasikaebused ja resolutsioonid ei ole toonud tulemusi. Aleksander Lukašenko karmikäeline valitsemine surub opositsiooni maha, mõistes nende juhid süüdi ning saates nad vangi ja nn sunnitöölaagritesse. Sellega seoses on vaja mainida ainult opositsiooni presidendikandidaati Andrei Sannikavi, kelle kohtumenetlus algas kuu aega tagasi, ja Mikalai Statkevitšit, keda KGB hoiab vahi all. Mida on Euroopa Liit teinud, et kindlustada nende vabastamine? Valgevene eduka revolutsiooni võtmeks on Venemaa, kes on alati olnud selle režiimi liitlane. Seetõttu oleks hea mõte järgmisel kohtumisel Kremli juhtidega lõpetada jutt ühisest Euroopa julgeolekutsoonist Atlandi ookeanist kuni Uuraliteni, nagu soovivad Prantsusmaa ja Saksamaa juhid, ja võtta vastu tegelik väljakutse, mis asub otse teisel pool liidu piiri. Valgevene majanduskriis on parim aeg muutusteks. Kogu rahvusvaheline abi peaks sõltuma demokraatlikust muutusest Valgevenes.

(1) Vt protokoll.