Istungi stenogramm

Neljapäev, 12. mai 2011 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

(Istung algas kell 9.00.)

2. Presidentuuri avaldus

  Juhataja. – Arvestades Murcia piirkonda ja eriti Lorca linna tabanud tragöödiat, tahaksin presidentuuri nimel väljendada meie solidaarsust selle kogukonna ja kõigi ohvritega, kellest paljud hukkusid. President edastab Euroopa Parlamendi nimel solidaarsus- ja kaastundeavalduse ohvritele ja kannatada saanud kogukonnale.

3. Parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus (vt protokoll)

4. Teatud dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

5. Nafta hinnatõusust põhjustatud kriis Euroopa kalandussektoris (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

6. ELi ja Mauritaania vaheline kalanduspartnerlusleping (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

7. Riigihanked (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

8. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

9. Noorte liikuvus – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks - Varases eas õppimine - ELi välistegevuse kultuuriline mõõde - Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine - Sarajevo - Euroopa kultuuripealinn 2014 (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

- kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Milan Zveri koostatud raport noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks (2010/2307(INI)) (A7-0169/2011),

- kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Mary Honeyballi koostatud raport varajases lapsepõlves õppimise kohta Euroopa Liidus (2010/2159(INI)) (A7-0099/2011),

- kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Marietje Schaake koostatud raport ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta (2010/2161(INI)) (A7-0112/2011),

- kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi koostatud raport kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (2010/2156(INI)) (A7-0143/2011),

- suuliselt vastatav küsimus teemal „Sarajevo – Euroopa kultuuripealinn 2014”, mille esitas komisjonile Doris Pack kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel (O-000061/2011 – B7-0215/2011).

  Milan Zver , raportöör. – (SL) Austatud juhataja! Lubage mul kõigepealt öelda, et tänahommikune istung annab tõesti tunnistust meie kultuuri-, haridus- ja noorsookomisjoni tööst. Mina olen koostanud noorte liikuvust käsitleva väga olulise raporti, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel. Siinkohal tahan tänada oma kolleege, kes andsid mulle võimaluse see raport koostada. Samuti tänan Euroopa Komisjoni, kelle teatis on raporti aluseks ja kes on seadnud noorte probleemid ELi 10 aasta arengukava peamisteks prioriteetideks.

Raporti koostamisel tegin ma koostööd paljude sidusrühmadega, eelkõige noorte esindajatega nii liikmesriikidest kui ka mujalt Euroopast, näiteks Euroopa Noortefoorumiga. Meil on olnud üsna palju kohtumisi ja koosolekuid. Ma tegin koostööd ka Regioonide Komiteega ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteega. Seega eelnes raporti valmimisele palju mõttevahetusi raporti koostamise käigus. Peale selle soovin märkida, et raporti vastuvõtmise ajal ilmutasid kolleegid teistest fraktsioonidest üsnagi asjalikku suhtumist. Sellega seoses tahan tänada eriti variraportööre, kes tegid head tööd. Selle kõige tulemusena ongi meie ees täna raport selle praegusel kujul.

Tahan rõhutada, et erinevate uuringute tulemuste kohaselt läheb noortel, kes kasutavad võimalust õppida või töötada välismaal, koolis paremini, nad on töökoha leidmisel ning ka ühiskonda integreerumisel edukamad ja konkurentsivõimelisemad. Kuid ainuüksi poliitika ei saa tagada noortele häid koole, head haridust ega häid töökohti. Küll aga on võimalik poliitikaga luua soodsaid tingimusi, et aidata noortel seda kõike saavutada. Need tingimused on kindlasti seotud haridussüsteemide ajakohastamisega. Euroopa ja eriti liikmesriikide ees seisab sel kümnendil tähtis ülesanne edendada muu hulgas kutseharidust ja -koolitust, muuta see atraktiivsemaks ja parandada selle kvaliteeti. Euroopa majandusel on järgmisel kümnendil kutsekvalifikatsioone väga vaja. Minu hinnangul on juba 2020. aastal selline haridus ja koolitus vajalik lausa poolte töökohtade puhul. Seetõttu jääb kutseharidus ja -koolitus meie ja liikmesriikide poliitikas üheks esmatähtsaks valdkonnaks.

Veelgi olulisem on aga jätkata Bologna protsessi reformimist. Euroopa ülikoolid peaksid olema veelgi rohkem avatud majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Euroopa ülikoolid muutuvad konkurentsivõimelisemaks, kui nad pööravad senisest rohkem tähelepanu turu ja majanduse vajadustele ning kui neil õnnestub leida täiendavaid rahastamisallikaid. On tõsiasi, et Euroopas on kõrgharidus alarahastatud. Euroopa riigid – Euroopa Liidu liikmesriigid – ei investeeri piisavalt üliõpilastesse ja see on üsna suur probleem.

Mõistagi on Euroopa Liit selle prioriteediga seoses seadnud ka muid eesmärke, mis tuleb saavutada: vähendada 10%-ni väljalangevuse määra, mis on praegu ebanormaalselt kõrge ehk 16%. Et Euroopa oleks jätkuvalt võimeline ülejäänud maailmaga konkureerima, vajame sel kümnendil ka rohkem kõrgelt haritud tööjõudu.

Kuna mu aeg on läbi, võtaksin hiljem, pärast arutelu, veel kaks minutit, et esitada lisateavet.

  Mary Honeyball , raportöör. – Austatud juhataja! Mul on tõepoolest väga hea meel võimaluse üle tutvustada oma raportit varajases lapsepõlves õppimise kohta Euroopa Liidus. Tegemist on hariduse üliolulise tahuga, millele me ei ole seni kuigi palju tähelepanu pööranud.

Eelkõige tahan tänada volinik Vassilioud ja tema kabinetti, kellega me tegime sel teemal väga tihedat koostööd, ning ka eesistujariiki Ungarit, kes seadis varajases lapsepõlves õppimise valdkonna üheks oma prioriteediks. Tegemist oli igati viljaka koostööga, mis võimaldas meil teha tööd, mille tulemuseks on see raport.

Peale selle tahan tänada variraportööre teistest fraktsioonidest. Nagu kolleeg Zver ütles, tegime väga edukalt koostööd tema raporti puhul, ja me võtsime varajases lapsepõlves õppimist käsitleva raporti oma komisjonis ühehäälselt vastu, mis näitab kõigi poliitiliste fraktsioonide toetust.

Me teame, miks see nii on: üks peamisi põhjusi on tõsiasi, et esimesed eluaastad on väga tähtsad. Varajases lapsepõlves sekkumisest võivad sõltuda laste võimalused elus – mitte ainult haridussüsteemis, vaid ka hilisemas elus. Teadusuuringud, millest enamik ei ole paraku tehtud Euroopa Liidus, näitavad, et kui lapsi varajases lapsepõlves toetada ja anda neile siis seda, mida nad vajavad, siis aitab see lapsi hilisemas elus: see vähendab kuritegevust, edendab tervist ja vähendab tööpuudust, olles niisiis kasulik meile kõigile.

Enamikul juhtudel jõuavad lapsed sel juhul paremini koolis edasi, nad saavad paremaid hindeid, nad leiavad kergemini ja paremaid töökohti ning nende peresuhted ja tervis on paremad. Järelikult peame selles vallas tegema kõik, mis võimalik, sest see toob kasu.

Euroopa Liidus pakutakse varajases lapsepõlves väga mitmesuguseid teenuseid ning minu raportis öeldakse, et me austame seda ja tahame seda olukorda säilitada. Eri liikmesriikides pakutakse neid teenuseid erinevalt, sest need on välja kujunenud liikmesriikide oma süsteemide raames. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et kohustuslik koolimineku iga on liikmesriigiti erinev. Seetõttu ei ole me otsinud lahendust stiilis „üks suurus sobib kõigile”, vaid seadnud eesmärgiks määrata liikmesriikide jaoks kindlaks väärtused, põhimõtted ja suunised, et töötada välja ühiseid eesmärke, väärtusi ja õigusi hõlmav Euroopa raamistik.

Sellest see raport kõnelebki – raamistiku loomisest. Et seda teha, alustasime muidugi lapsest. Me soovitame kasutada väikelaste ja koolieelikute hoolduses ja hariduses väga lapsekeskset käsitlusviisi, mille puhul lähtutakse eelkõige lapse huvidest. Me tuginesime kõikjal maailmas tehtud uuringutele ja minu raportis käsitletakse järgmisi küsimusi: vanemate kaasamine, mis on laste esimestel eluaastatel väga oluline; töötajad, teenuste kvaliteet ja nõutav kvalifikatsioon; ning väikelasteteenuste seostamine haridussüsteemi teiste osadega liikmesriikides. Me käsitlesime niisiis neid olulisi valdkondi. Need on ka valdkonnad, millele me peaksime tulevikus keskenduma.

Töötajate kvalifikatsioon on väga tähtis, kuid selles valdkonnas on kvalifikatsioonid väga puudulikud. Näib valitsevat arvamus, et väikelaste ja koolieelikute eest võib hoolitseda igaüks, kuigi tegelikult see nii ei ole. Me peame kvalifikatsiooni üle hoolega järele mõtlema, pidades silmas kvalifikatsiooni, mida saab üle kanda ja tunnustada kogu Euroopa Liidus. Samuti peame uurima juurdepääsu küsimust, nii et kõik need, kes vajavad väikelaste ja koolieelikute haridusteenuseid, neid ka saaksid.

Minu neli minutit on läbi ja ma tahan hoida veidi aega arutelu lõpuks. Seetõttu ütlen lõpetuseks, et me peame praegusel kokkuhoiupoliitika ja majandusraskuste ajal tagama, et väikelapsed ja koolieelikud on meil endiselt päevakorras ja et me teeme selles tähtsas valdkonnas siiski kõik, mida on vaja teha.

  Marietje Schaake , raportöör. – Lugupeetud juhataja! Enne kui ma toon välja mõned elemendid sellest üksikasjalikust raportist, mis käsitleb kultuuri rolli Euroopa Liidu välistegevuses, tahan siiralt tänada kolleege kultuuri- ja hariduskomisjonist nende asjaliku koostöö ja meie ühise töö ühehäälse vastuvõtmise eest komisjoni hääletusel. Väga kasuliku panuse andsid muidugi ka kodanikuühiskonna esindajad ja teised sidusrühmad.

Kultuuril on meie liberaalsetes demokraatlikes riikides oluline väärtus: see rikastab inimeste elu. Euroopa Liit on tuntud oma kultuurilise mitmekesisuse poolest, samal ajal on see väärtuste ühendus ja need väärtused kehtivad võrdselt kõigile kodanikele. Neid euroopalikke väärtusi, mille hulka kuulub inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste austamine, esindavad ka meie kultuuritooted. Kultuur, identiteet, väärtused ja Euroopa Liidu positsioon ülemaailmsel areenil on omavahel tihedalt seotud. Euroopa huve esindatakse siis, kui kultuuriaspektidega tegeletakse strateegiliselt koostöö ja partnerluse kaudu kultuuriprogrammide raames ning kui kultuuriaspektid on majandus-, välis- ja julgeoleku- ning arengupoliitika koostisosa. Kirjanduse, filmide, muusika ja kultuuripärandi levik aitab suurendada vastastikust mõistmist ja luua inimestevahelisi sidemeid.

Lisaks on Euroopa Liidul pakkuda väga olulisi kogemusi konfliktide lahendamisel ning stabiilsuse saavutamisel ühishuvide ja vastastikuse mõistmise kaudu. Euroopa välisteenistuse kujundamisel on oluline süvalaiendada ja edendada rolli, mis kultuuril on ja peaks olema Euroopa Liidu välistegevuses. Kultuur peaks olema tõeliselt ja läbivalt integreeritud osa Euroopa Liidu välispoliitika valdkondade laias spektris, alates Euroopa Liidu kaubandussuhetest kuni laienemis- ja naabruspoliitikani, arengukoostöö poliitikast kuni ühise välis- ja julgeolekupoliitikani.

Kultuuril on ka majanduslik väärtus. Euroopa kultuuritööstus aitab kaasa Euroopa ettevõtlusele, uuendustele ja ärile ning mitmekesine kultuurimaastik muudab Euroopa Liidu kõige ligitõmbavamaks turismi sihtkohaks kogu maailmas. Teadmised ja rahvusvahelised oskused on hariduse ja tööhõive seisukohalt olulised, nagu on osutatud Euroopa 2020. aasta strateegias, kuid kultuuri võib vaadelda ka tegurina, mis aitab edendada demokratiseerimist, sõnavabadust, kaasatust, arengut, haridust, leppimist ja palju muud.

Väga mitmekesised kultuurisidemed kolmandate riikidega on endaga kaasa toonud poliitiliste meetmete teatava killustumise. Selle ületamiseks on vaja välja töötada koordineeritum ja sidusam Euroopa Liidu strateegia. Me oleme otsustanud rõhutada organisatsioonilisi ja poliitilisi raamistikke, mis on vajalikud kultuuri optimaalseks koordineerimiseks Euroopa Liidu välistegevuses. Kultuurisisu ei tohiks n-ö ülalt alla liigselt juhtida ja reguleerida.

Euroopa kodanikele on kõige parem, kui Euroopa Liit on üleilmne toimija maailmaareenil. See nõuab vahendite tõhusamat kasutamist. Ka peame olema teadlikud Euroopa konkurentsivõimest ja võitlusest turistide, talentide, kunstnike, ettevõtjate ja üliõpilaste ligimeelitamise nimel. Me peame olema ühtsel seisukohal ning arvestama näiteks Hiina ja Ameerika Ühendriikide kultuuriprogrammidest tuleneva konkurentsiga. Kuid jalgratast ei ole uuesti leiutada vaja. Euroopa Liit saab kasutada mitmeid häid tavasid, mis pärinevad liikmesriikidelt ning mitmesugustelt kultuuriorganisatsioonidelt, nagu Alliance française ja Briti Nõukogu.

Veel üks väga silmatorkav asjaolu on 21. sajandil see, et uus tehnoloogia mängib nii kultuuris kui ka rahvusvahelistes suhetes üha suuremat rolli. Inimesed sõltuvad üha enam teabele juurdepääsul internetist ning saavad ennast vabalt väljendada vaid juhul, kui teavet ja selle edastamist ei tsenseerita. Uued tehnoloogiad toetavad üha enam õigust kultuurilisele arengule ja muid põhiõigusi. Ka kultuurisisu on kättesaadav uue meedia kaudu ning üleilmset juurdepääsu Euroopa kultuurihüvedele ja -sisule tuleks propageerida ja edendada näiteks Europeana kaudu, samuti muuseumide ja festivalide veebilehtede kaudu. Euroopa Liit peab töötama välja internetivabaduse strateegia. Ma tulen raporti mõningate konkreetsete soovituste juurde tagasi oma sõnavõtu viimases osas.

  Doris Pack , esitaja. – (DE) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Võttes jutujärje üle kolleeg Schaakelt, tahan kõigepealt öelda paar sõna tema koostatud olulise raporti kohta. Euroopa Liidu välispoliitika kultuurilist mõõdet ei ole võimalik ületähtsustada. Seetõttu vajame – nagu raportöör juba ütles – Euroopa Liidu välispoliitika raames ühtset kultuuristrateegiat.

Kultuuridiplomaatia etendab olulist rolli kolmandate riikidega edukate sidemete loomisel ja paljudes riikides tegutseb riiklike kultuuriinstituutide Euroopa võrgustik, mida me saame kasutada. Selle võrgustikuga on liitunud väga palju inimesi, kes on valmis kaasa aitama.

Mul on nüüd heameel pöörduda tänase teise teema juurde, mida kolleeg Zver juba käsitles, nimelt noorte liikuvuse juurde, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia üks juhtalgatusi. Juhtalgatuse eesmärk on ergutada koolituse ja hariduse vallas tegutsejaid neile valdkondadele rohkem tähelepanu pöörama. Meil on vaja paremini kvalifitseeritud inimesi. Me vajame inimesi, kes tänu parematele liikuvusvõimalustele on Euroopas kogemusi omandanud. Me peame oma edukate programmide abiga vallandama Euroopa noorte potentsiaali. Kõik see etendab suurt rolli teadmistepõhise ühiskonna konkurentsivõime seisukohalt.

Mis puudutab elukestvat õpet, siis meie olemasolevad programmid Comenius, Erasmus, Leonardo ja Grundtvig on andnud paljudele inimestele suurepäraseid võimalusi avastada Euroopat selle mitmekesisuses, omandada kogemusi ja parandada oma keeleoskust. Selles kontekstis ei tohiks alahinnata ka programmi „Euroopa noored” ja Euroopa vabatahtliku teenistuse tähtsust.

Tänase aruteluga tuleb komisjonile märku anda, et me peame jätkama nende rahva poolt hästi vastu võetud programmide ja võimaluste pakkumist ka järgmise põlvkonna haridus- ja noorsooprogrammide raames ning need peavad vastavalt oma tähtsusele olema korralikult rahastatud. Iga euro, mille me selles valdkonnas kulutame, tasub end kogu ühiskonna jaoks ära – ja mitte kuigi palju aastaid hiljem.

Asun nüüd teise teema, nimelt Sarajevo juurde. Sarajevol on Euroopa ajaloos ja kultuuris eriline koht. Nimetades Sarajevo Euroopa 2014. aasta kultuuripealinnaks, saaksime edastada olulise sõnumi sellele paljurahvuselisele linnale ning Bosniale ja Hertsegoviinale, mis võiks anda ka selle riigi poliitikutele põhjust oma vaateid ümber kujundada. Sarajevo on ka linn, mis paneb meid mõistma, kui palju on Euroopas vigu tehtud ja kui tähtis on tegutseda ühiselt. See samm oleks väga sümboolne, sest just Sarajevos toimus atentaat, mis vallandas 1914. aastal Esimese maailmasõja. Seetõttu valitigi aasta 2014, mil sellest ajaloolisest sündmusest möödub sada aastat.

Bosnia sõja ajal elas Sarajevo aastatel 1992–1996 läbi pikima blokaadi, mida üks pealinn on uusaegse sõjapidamise ajaloos läbi elanud. Lubage mul teile meenutada üht päeva Sarajevos, 28. maid 1992. Musta riietatud tšellist Vedran Smajovic mängis Tomaso Albinoni „Adagiot”. Tema lavaks olid Sarajevos asunud rahvusraamatukogu varemed, tema publik koosnes väikesest rühmast inimestest, kes hoolimata piiramisest olid linna jäänud ja tema muusikat kuulasid. 22 päeva mängis Vedran Smajovic eri paikades Sarajevo varemetes. See oli reekviem inimestele, kes neil süngetel aegadel tapeti. Ma olin liigutatud ja täis imetlust selle tšellisti ja tema publiku kartmatu ja julgustava käitumise suhtes. See, mida need inimesed oma käitumisega õuduste ja kaotuste keskel väljendasid, sidus mind Sarajevo linnaga igavesti.

Selle linna kultuurielu ei jäänud kunagi seisma. Talvefestival on toimunud ka kõige ebasoodsamates oludes. Igal aastal suunduvad sellele festivalile kõikidest rahvustest inimesed. Igal aastal toimub talvefestival, lastefestival ja filmifestival. Sarajevos saavad kokku filmitegijad Koreast Austraaliani ja Bulgaariast Rootsini; tehakse ka ühisfilme. Linn on säilitanud oma multikultuurse olemuse ja edendab seda – isegi kui poliitiline keskkond soodustab rahvustevaheliste lõhede süvenemist. Ainuüksi seetõttu väärib Sarajevo võimalust näidata oma tohutut multikultuurset potentsiaali.

Sarajevo soovib taotleda seda tiitlit erandkorras ja on teinud juba ulatuslikke ettevalmistusi. Me kõik teame hästi, et kui võtame selle ettepaneku täna vastu, taotleme erandit Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest. Kui Euroopa Parlament avaldab täna Sarajevo kandidatuurile toetust, siis ma usaldan nõukogu mõistlikkust ja kaugelenägelikkust, sest meie argumendid on ju ümberlükkamatud. Bosnia ja Hertsegoviina ning Sarajevo vajavad just nüüd märguannet, et kõik pole veel kadunud ja et ka Euroopa toetab nende jõupingutusi.

(Aplaus)

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid , raportöör. – (FR) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Me ei räägi tänahommikusel arutelul pelgalt majandusmudelist või õigussüsteemist. Me räägime siin kultuurist ja tsivilisatsioonist.

Millist rolli tahab Euroopa kultuurile omistada? Milline mõju peab olema meie teostel ja loomingul? Digipööre, mis on seotud üleilmastumise ja kasvava kaubavahetusega, sunnib meid oma kultuuri- ja majandusmudeli ümber mõtestama. Millises suunas peab Euroopa interneti ja digitaalse meediaga liikuma? Poliitika on ennetamise kunst – me valmistame ette seda, mida tahame näha, et ei peaks leppima sellega, mis meile ei meeldi.

Ameerika filmitegija James Cameron kulutas oma filmile „Avatar” sama palju raha, kui on ette nähtud Euroopa Liidu programmile „Kultuur” aastateks 2007–2013. Kas me hakkame tarbima kultuuritooteid, mis ei kuulu enam meile, sõltudes rahvusvahelistest oligopolidest nagu Google, iTunes, Amazon või Hollywood ja suutmata oma vara kaitsta?

Me mõtleme täna hommikul probleemidele, mis kultuuri ees 21. sajandi globaliseerunud maailmas seisavad. Eelmisel aastal avaldatud rohelises raamatus on komisjon lõpuks ometi analüüsinud kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali. Euroopa Liidul on kultuuripärand ja kultuuriväärtused ning väga dünaamiline ja elav filmitööstus. Programm MEDIA tähistab sel aastal Cannes’i festivalil 20. sünnipäeva ja toetab 20 konkureerivat filmi, aga ka festivale, etendusi ja suuri näitusi, mis kogu aasta jooksul Euroopas korraldatakse.

Peale selle on kultuuri- ja loomemajandus hoolimata majanduslangusest viimase kümnendi jooksul järjepidevalt edasi arenenud. Arvud räägivad ise enda eest. 2003. aastal oli selle sektori käive 654 miljardit eurot. Kultuuri- ja loomemajanduse osakaal ühenduse SKPst oli 2,6% ning sektor andis tööd 3,1%-le Euroopa Liidu tööjõust ehk 5,8 miljonile inimesele. 2008. aastal olid need arvud juba 860 miljardit eurot, 14 miljonit töökohta ja ligi 7% SKPst ehk rohkem kui autotööstusel ja põllumajanduslikul toidutööstusel kokku.

Selle sektori kahetise olemuse tõttu, mis hõlmab samaaegselt nii majandust kui ka kultuuri, on tegemist Euroopa jätkusuutliku, aruka ja kaasava majanduskasvu – ehk Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide – saavutamise tähtsa hoovaga. Lisaks majandusliku kasu andmisele säilitab ja rikastab kultuuri- ja loomemajandus ka kultuurilist mitmekesisust ning aitab edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, muuta piirkondi atraktiivsemaks ja suurendada Euroopa Liidu mõju maailmas. On aeg anda ühenduse tasandil tõeline tõuge, mis vallandaks kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali ja ergutaks selle sektori arengut.

Minu soov oli uurida mitut tegevussuunda selle sektori kasvu toetamiseks. Tuleks võtta mitmesuguseid meetmeid. Esiteks tuleks haridus ja koolitus asetada meie strateegia keskmesse. Ühelt poolt peab Euroopa ergutama loovaid talente juba väga noorest east, tõstma noorte teadlikkust kultuurist ning arendama partnerlussuhteid ülikoolide ja ettevõtete vahel. Teiselt poolt tuleks võimaldada kultuurisektoris tegutsejatele koolitust uute tehnoloogiate ja ettevõtluse vallas ning soodustada parimate tavade vahetamist ja oskusteabe siiret. Teiseks on oluline, et me kohandaksime autoriõigust digiajastule. Praegune autoriõiguse omandamise kord on liiga killustunud ja liiga keeruline.

Loovuse kaitse peaks moodustama kolmanda olulise osa meie strateegiast. Intellektuaalomand on hinnaline vara. Kui loovust õõnestatakse, siis on see määratud kaduma. Loojate liikuvust tuleb soodustada. Euroopa Liidus tuleb võtta kasutusele Euroopa kunstniku staatus, et tagada loojatele õiglased töötingimused ja sotsiaalne kaitse. Samuti tuleb soodustada teoste ostmist, levitamist ja ringlust, kohandada maksustamist, kehtestades näiteks kultuurikaupadele vähendatud käibemaksumäära, ning aidata rahastamisega. Erainvestorid on VKEde rahastamise küsimuses liigagi sageli tõrksad. Avaliku sektori vahendite, eriti tõukefondide võimalusi ei ole täielikult ära kasutatud. Loovust ja kultuuri tuleb pidada meie poliitika väga olulisteks tahkudeks ning seetõttu peab Euroopa neid edendama.

  Androulla Vassiliou , komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Te muidugi mõistate, et mul läheb natuke kauem aega kui viis minutit, et vastata viiele raportile.

Tahan tänada Milan Zveri noorte liikuvust käsitleva raporti eest. Me tõesti hindame tema ja ka kaasraportööride tööd selle väga tähtsa teema käsitlemisel. Raportis väljendatakse selgelt, et algatuse „Noorte liikuvus” eesmärk on aidata Euroopa noortel omandada oskusi ja kogemusi, mida nad vajavad selleks, et olla tänapäevases üha rahvusvahelisemaks muutuvas teadmistepõhises majanduses edukad.

Meie eesmärk on tõesti luua keskkond, kus iga noor saab realiseerida oma potentsiaali. Seetõttu on komisjon käivitanud meetmed, et toetada liikmesriike hariduse ja koolituse kvaliteedi ja asjakohasuse parandamisel varasest lapsepõlvest kõrghariduseni välja. See on ka põhjus, miks me oleme kavandanud meetmed, et veelgi suurendada noorte liikuvusvõimalusi, ning oleme koos volinik László Andoriga pannud nii suurt rõhku noorte tööturule liikumise tingimuste parandamisele.

Et seda saavutada – nagu Milan Zveri raportis selgelt öeldakse –, on vaja jätkuvalt investeerida kõikide tasandite haridusse ja koolitusse ning loomulikult peab oma osa olema ka Euroopa Liidul. Seetõttu olen ma väga jõuliselt võtnud sõna selle poolt, et uue põlvkonna haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammidele, mida hakatakse ellu viima pärast 2013. aastat, eraldataks rohkem vahendeid.

Tahan kasutada praegust võimalust ja vahetult vastata kahele raportis esitatud mõttele. Esiteks tahan anda kinnituse seoses meie käsitlusviisiga kõrgharidussüsteemide läbipaistvuse parandamisele. Nagu raportis öeldakse, on meie ülim eesmärk parandada potentsiaalsetele üliõpilastele ja teistele inimestele kättesaadavat teavet asutuste tegevuse ja tulemuste eri tahkude kohta. Me tahame töötada välja vahendi ülikoolide praeguste pingeridade puuduste kõrvaldamiseks, lisades suuremal hulgal tegureid. Meil ei ole mingit kavatsust ülikoolide edetabeleid avaldada.

Teiseks, seoses raportis sisalduva üleskutsega kõrvaldada liikuvust takistavad tõkked, tahan rõhutada asjaolu, et nõukogul on kavas võtta lähipäevil vastu soovitus, mille eesmärk ongi julgustada liikmesriike seda tegema. See on järjekordne samm meie teel, mille lõppsihiks on liikuvusvõimaluste laiendamine.

Noorte liikuvuse teema lõpetuseks tahan raportööri ja austatud parlamendiliikmeid veel kord nende toetuse eest tänada.

Seoses varajases lapsepõlves õppimise teemaga tahan tänada Mary Honeyballi tema raporti ja asjaliku hoiaku eest väikelaste ja koolieelikute hoolduse ja hariduse küsimuses. Ennekõike aitab laialdaselt kättesaadav, kaasav ja kvaliteetne väikelaste ja koolieelikute hooldus ja haridus ühitada pere- ja tööelu. Teiseks pannakse sellega alus elukestvale õppele ja sotsiaalsele integratsioonile, isiklikule arengule ja tööalasele konkurentsivõimele hilisemas elus. Varajases lapsepõlves investeerimine annab palju paremaid tulemusi kui hilisem sekkumine.

Seetõttu hindab komisjon kõrgelt Euroopa Parlamendi käsitlusviisi, keskendudes varajases lapsepõlves õppimisse investeerimise pikaajalisele kasulikkusele. Komisjon jagab parlamendi seisukohta lapsekesksema käsitlusviisi vajalikkuse kohta. Peale olemasolevate kohtade arvu peame tegelema ka kvaliteediküsimusega nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Ma pean silmas näiteks personali komplekteerimist ja kvaliteeti, hoolduse ja hariduse ühendamist ning vanemate kui laste esimeste õpetajate aktiivset kaasamist. Komisjon tervitab üleskutset, et Euroopas võiks selles valdkonnas teha rohkem teadusuuringuid ning et olemasolevaid rahalisi vahendeid, näiteks tõukefondide vahendeid ja elukestva õppe programme, kasutataks tõhusamalt. Me oleme rahul ka tugeva rõhuasetusega vajadusele teha Euroopa tasandil kindlaks head tavad ja neid jagada.

Tulen nüüd Marietje Schaake raporti juurde, mis käsitleb ELi välistegevuse kultuurilist mõõdet, ja tunnustan raportööri selle suurepärase omaalgatusliku dokumendi eest. Selles rõhutatakse õigustatult kultuuri rolli mitte üksnes rahvastevahelise sillana loojana, vaid ka maailmas meie väärtuste edendamise olulise elemendina. Samal ajal nõutakse raportis strateegilisemat kultuurikoostöö käsitlusviisi ELi ja kolmandate riikide vahel. Raportis tehakse ka huvitavaid ettepanekuid selle kohta, kuidas Euroopa Liidu välisteenistus võiks täita tõeliselt euroopaliku kultuuridiplomaatia väljatöötamise ülesannet.

Sellega seoses tahan mainida kahte teie raportis sisalduvat konkreetset mõtet, proua Schaake. Kõigepealt lubage mul rõhutada, et teie soovitus töötada välja ELi institutsioonide tasandi kultuuridiplomaatia sidus ja terviklik strateegia on asjakohane. Teiseks soovin viidata ideele anda Euroopa Liidu välisteenistusele tõeline kultuuridiplomaatia mõõde. Üks võimalus selleks oleks luua maailma suuremates pealinnades kultuuriatašee ametikoht. Selliste ametikohtade loomine võimaldaks paremini kooskõlastada tegevust liikmesriikide saatkondade kultuuriatašeede ja kohapeal esindatud riiklike kultuuriinstituutide vahel, eriti riiklike kultuuriinstituutide Euroopa võrgustiku (EUNIC) kaudu. Mul oli hiljuti rõõm kohtuda EUNICi liikmetega Hiinas ja Brasiilias ning ma kuulsin neilt, kui väga nad vajavad koostööd ja tegevuse kooskõlastamist, et edendada meie kultuuri nendes riikides, kus nad tegutsevad.

Mis puudutab meie uusi strateegilisi partnereid kõikjal maailmas, siis hiljuti nägime, kuidas kultuurist võib saada meie välissuhete lahutamatu osa. Ma olen rohkem kui kunagi varem valmis arendama edasi seda Euroopa kultuurivaldkonna väga olulist mõõdet.

Tulen nüüd Marie-Thérése Sanchez-Schmidi raporti juurde, mis käsitleb kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamist. Tahan Euroopa Parlamenti ja eriti proua Sanchez-Schmidi selle väga hea raporti eest tänada. Mul on hea meel näha, et teie raporti ja meie analüüsi seisukohad langevad suurel määral kokku. Oleme nõus, et kultuuri- ja loomemajandus on võimas mootor, mis ei aita kaasa üksnes tööhõive, majanduskasvu ja eksporditulude tagamisele, vaid ka sotsiaalsele kaasatusele ning kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele, samuti kultuuridevahelisele dialoogile Euroopa Liidu piires ja kaugemalgi. Nagu te raportis õigesti ütlete, annab kultuuri- ja loomemajandus üliolulise panuse Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse ning sellele sektorile tuleb Euroopa Liidus eelseisvatel aastatel anda suurem roll.

Samuti jagame seisukohta, et kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali ei ole täielikult välja arendatud. Kui me tahame, et see sektor täielikult välja areneks, peame eri valdkondades edusamme tegema: kohandama oskusi ja suurendama suutlikkust, tagama juurdepääsu rahastamisele, parandama ärikeskkonda, toetama piiriülest ringlust ja uusi turustusmudeleid, maksimaalselt suurendama sektori potentsiaali piirkondliku ja kohaliku arengu seisukohalt, soodustama kaasnevat mõju uuenduste valdkonnas ning propageerima loovat Euroopat maailmaareenil. See järeldus tuleneb ka meie rohelise raamatuga seoses algatatud arutelust, mille käigus me saime vastuseid 350 riigiasutuselt, üldsuselt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja kõikjal Euroopas kultuurivaldkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt.

Mul on hea meel, et meie roheline raamat on Euroopas ja Euroopa institutsioonides tekitanud väga sisuka arutelu sobiva keskkonna üle, mis tuleb luua selleks, et vastata loova ettevõtluse konkreetsetele vajadustele ning kasutada ära üleilmastumise, digiteerimise ja kultuurilise mitmekesisusega kaasnevad uued võimalused. Olen sügavalt veendunud, et meie ühised jõupingutused aitavad luua parema keskkonna, kus see väga tähtis sektor saab etendada olulist rolli aruteludes pärast 2013. aastat rakendatavate Euroopa Liidu rahastamismehhanismide üle ja Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise üle.

Mulle teeb suurt rõõmu Euroopa Parlamendi ja eelkõige minu hea sõbra Doris Packi entusiasm seoses Euroopa kultuuripealinnadega ja Sarajevo huviga seda tiitlit saada. Kahtlemata jagab komisjon teie arvamust Sarajevo ajaloolise ja kultuurilise tähtsuse kohta. See linn sümboliseerib mõningaid süngemaid episoode Euroopa lähiajaloos, ent ka meie lootust paremale tulevikule. Sarajevo on hoolimata korduvatest konfliktidest säilitanud oma multikultuurse olemuse.

Lubage mul öelda paar sõna Euroopa kultuuripealinnadega seotud reeglite kohta. 2006. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse, millel see algatus põhineb. Selles õigusaktis on sätestatud kõik reeglid linnade valimise kohta ja teie teate minust pareminigi, et sedalaadi otsust saab muuta üksnes uue algatusega ja seadusandliku tavamenetluse kaudu. Otsuses on öeldud, et algatuses saavad osaleda ainult Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. Otsuse lahutamatuks osaks on kronoloogiline loetelu, milles on kuni 2019. aastani iga aasta kohta esitatud kaks liikmesriiki, kellel on õigus seda tiitlit kanda. 2014. aastaks on juba välja valitud kaks linna ja nõukogu kinnitab peagi kaks linna 2015. aastaks.

Selle otsusega on kehtestatud Euroopa kultuuripealinna tiitli andmise kord ning reeglid ei anna nõukogule võimalust määrata linn väljaspool seda korda. Komisjon on täielikult ja ainuisikuliselt vastutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuste elluviimise eest. Erand Euroopa kultuuripealinnu käsitlevast otsusest nii tähtsas küsimuses nagu seda on otsuse geograafiline kohaldamisala, rikuks neid reegleid, mida meil on palutud järgida.

Minu arvates oleks eriti keeruline põhjendada erandit nii kiiresti pärast seda, kui me kõik algatuse reeglites kokku leppisime. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid praeguse otsuse vastu vähem kui viis aastat tagasi. Just siis oleks tulnud välja pakkuda võimalus kolmandate riikide osalemiseks või näha ette erandjuhud. Kuid tollal otsustati, et kolmandad riigid selles algatuses pärast 2010. aastat osaleda ei saa.

Seoses Euroopa kultuuripealinnade tulevikuga töötab komisjon praegu välja algatuse uuendust 2019. aastale järgnevaks ajaks. Oleme algatanud avaliku arutelu ja tegeleme praeguse süsteemi hindamisega. Seejärel koostame ettepaneku, mille võtame eeldatavasti vastu 2012. aasta alguses. Ettevalmistustööde ühe osana kaalub komisjon ideed, et pärast 2019. aastat võiksid algatusega ühineda kandidaatriigid. Lisaks tahan teile teatada, et huvi on väljendanud juba mitu linna muudest kolmandatest riikidest.

Lubage mul lõpetuseks veel kord rõhutada, kui väga ma hindan Sarajevo kultuurilist tähtsust ja kohta Euroopa ajaloos. Kuigi Euroopa Liit ei saa Sarajevole pakkuda kultuuripealinna tiitlit, saab ta meie kultuuriprogrammi kaudu pakkuda muud liiki toetust nii 2014. aastal kui ka pärast seda.

  William (The Earl of) Dartmouth , rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – Lugupeetud juhataja! Ma loobusin oma ette valmistatud tekstist, sest mul on üht-teist öelda ELi kultuuriatašeede ametissenimetamise ettepaneku kohta. Ma ei uskunud oma kõrvu: ma pean ütlema, et see komisjoni ettepanek on üks veidramaid ja naeruväärsemaid ettepanekuid, millega see veidrate ja naeruväärsete ettepanekute poolest tuntud organ välja on tulnud.

See tähendaks lihtsalt rohkem mõttetuid kõrgepalgalisi töökohti ELi soositud ametnikele, mille eest maksaksid osalevad riigid. Ma pean ka ütlema, et komisjonist on erakordselt hoolimatu teha see naeruväärne ja kulukas ettepanek tarbetute kultuuriatašeede kohta ajal, mil kõik kogevad majandusraskusi. Ehk püüaksite kordki unustada omaenda ülimalt külluslikud palgad ja pensionid ning mõelda, mida sellised algatused tegelikult maksma lähevad?

  Jutta Steinruck , tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Tuleme teema juurde tagasi. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostajana tahan tänada kõiki, kes selle raporti valmimisele kaasa aitasid. Meie komisjonis pidasid kõik fraktsioonid üksmeelselt silmas eesmärki teha haridus ja koolitus kättesaadavaks kõigile Euroopa noortele ning toetada nende sisenemist tööturule nii, et ükski noor ei jääks kõrvale.

Ma ei võtnud tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse aluseks Euroopa Komisjoni aruannet, kuna minu arvates oli see liiga üldine. Ma leian, et aruandes tulnuks loetleda ka väga konkreetsed ülesanded. Mõningatel juhtudel ei olnud mul võimalik aruandes esitatud seisukohti toetada.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvates on üks olulisi küsimusi üleminek koolist tööturule. See on keskse tähtsusega üleminek, mis peab toimuma kiiresti. Samuti pidasime vajalikuks, et noorte sisenemine tööturule ei oleks seotud sotsiaalse dumpinguga ega toimuks dumpingu tingimustes. Meie arvates on praktika roll tähtis. Praktika on oluline ja vajalik, kuid praktika kuritarvitamist tuleb vältida ja keelata. Meie soov on, et tehtaks algatus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kehtestamiseks, milles sätestatakse praktika miinimumstandardid.

Lõpetan üleskutsega Euroopa Parlamendile ja komisjonile tagada, et programmi „Noorte liikuvus” tõttu ei kärbitaks programmi „Euroopa noored” rahalisi vahendeid või et viimati nimetatud programmi kogunisti ei lõpetataks. Noorteühenduste töö on vajalik sotsiaalseks kaasamiseks ning aitab kaasa noorte arengule nii sisu kui ka isiksuse mõttes. See tuleb hilisemas tööelus suuresti kasuks.

  Karima Delli , tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Lugupeetud juhataja, ma käsitlen kõigepealt kultuuri- ja loomemajandust. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostajana tahan rõhutada kultuuri ja loovuse olulist rolli Euroopa majanduses, Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel ning teadmistel ja innovatsioonil põhineva ühiskonna kujundamisel, samuti selle sektori potentsiaali uute töökohtade loomisel.

Selles raportis pööratakse erilist tähelepanu sektoris valitsevatele töötingimustele, iseäranis ebaregulaarsetele sissetulekutele ja ebakindlatele töösuhetele. See teema nõuab põhjalikumat arutelu, et võtta arvesse konkreetseid küsimusi, näiteks tasustamisega seotud diskrimineerimise tõkestamisega, ning parandada töökohtade ja kvalifikatsioonitasemete vahelist kooskõla.

Me tahame hõlbustada noorte ja kõige kaitsetumate inimeste juurdepääsu kultuurile ja loomesisuga materjalidele, ergutada liikuvust ja edendada kultuurilist mitmekesisust ning tasuta tarkvara ja avatud standardite kasutamist ja levitamist.

Samuti soovime rõhutada elukestva õppe rolli selles sektoris, kus on toimumas kiired muutused. Räägin nüüd programmist „Noorte liikuvus”. Noorte eurooplaste elu on keeruline: juurdepääsul töökohtadele, haridusele, eluasemetele ja sotsiaalteenustele peavad nad läbi tegema tõelise sotsiaalse initsiatsiooni. Me peame taastama noorte usu tulevikku, pakkudes kohandatud ja kaugelevaatavaid lahendusi.

Mul on hea meel, et selles tekstis ei käsitleta noorte kaasamist ainult tööhõive vaatenurgast, vaid ka läbi hariduse ja koolituse prisma. Sellega seoses tahan rõhutada Euroopa Komisjonile tehtud üleskutset (mida ma toetan) esitada noorte osalemist käsitlev roheline raamat.

Meie raport rõhutab ka liikuvust, mis peaks olema kättesaadav kõigile. Ma olen sellega rahul. Praegu hõlmab liikuvus peamiselt üliõpilasi, kuid seda tuleks ergutada kõigi – ka noorte töötajate ja kutseõppes osalevate noorte – puhul. Oleks kahetsusväärne, kui noored eurooplased liigitataks mitmeid keeli oskavaks ja tuleviku suhtes kindlustunnet omavaks haritud eliidiks ning noorteks, kes jäävad kõrvale, kuna neil pole magistrikraadi või kuna nad teevad lihttööd.

Mul on eriti hea meel tekstis sisalduva üleskutse üle kaotada vanuseline diskrimineerimine juurdepääsul sotsiaalkaitsesüsteemile. Ma taotlen seda siin ja olen loomulikult seda meelt, et miinimumsissetulekute süsteem on võtmetähtsusega element noorte sõltumatuse tagamisel.

Meie raportis rõhutatakse, et noorte peamine soov on olla sõltumatu ning omada juurdepääsu eelkõige tervishoiule ja mõistliku hinnaga inimväärsele eluasemele. Me kõik teame, et noor, kellel ei ole muud valikut kui õpingute kõrvalt töötada, on peagi silmitsi õpingute ebaõnnestumisega.

Lõpetuseks tahan väljendada heameelt, et Euroopa Parlamendis on mõistetud, et tööpraktika ei tohiks olla enam varjatud täismahus töö. Tööpraktikaga peab kaasnema piisav tasu ja sotsiaalkaitse.

(Aplaus)

  Ivo Belet , tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Arvatavasti teame kõik, et Euroopas on praegu nii majanduslikult kui ka poliitiliselt väga rahutud ajad. Meie solidaarsus on ohus, sest pead tõstavad natsionalistlikud ja populistlikud liikumised, mida hetk tagasi väljendas ka üks meie siniverelisi Briti kolleege.

Daamid ja härrad, praegused suundumused ohustavad Euroopa Liidu tulevikku ning eurooplaste majanduslikku jõukust ja heaolu. Meid on valitud sellele olukorrale lahendust leidma. Lugupeetud volinik, vajaduse korral võiks ja tuleks lahendust otsida ka kultuurivaldkonnast. Me peame kindlasti palju rohkem investeerima ühtse Euroopa avaliku ruumi loomisse. Haridus – nagu tänases arutelus juba märgiti – võib selle eesmärgi saavutamisel anda väga olulise, kui mitte otsustava tähtsusega panuse. Oleme veendunud, et koostööd ühelt poolt kultuurivaldkonna ettevõtjate ja teiselt poolt akadeemiliste ringkondade – nii kõrgharidust andvate ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kui ka keskharidust andvate asutuste – vahel saab palju paremini kasutada ning et need asutused kätkevad praegu kasutatavatest märksa enam võimalusi.

Volinik, te ise ütlesite äsja, et see on meie majanduse ja tööhõive seisukohalt suure potentsiaaliga sektor, mistõttu me peame võtma konkreetseid, ergutavaid meetmeid, näiteks vähendama võrgukeskkonna projektide puhul maksumäära, sest praegune süsteem, eriti käibemaksumäär, ei kuulu praegusesse aega ja on täiesti ebaõiglane. Lisaks vajavad loomemajanduses tegutsevad ettevõtjad, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhid, paremat juurdepääsu rahastamisvõimalustele, sest meil on praegu liiga vähe oskusteavet ja liiga piiratud juurdepääs pangalaenudele.

Raportis esitatakse selles küsimuses väga konkreetsed ettepanekud. Lugupeetud volinik, me loodame, et nii komisjon kui ka pädevad riiklikud ja piirkondlikud asutused võtavad väljakutse vastu ja asuvad neid ettepanekuid ellu viima.

  Oldřich Vlasák , regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (CS) Austatud juhataja! Kultuuri- ja loomemajanduse positsioon moodustab osa Euroopa innovatsioonistrateegiast ja ELi 2020. aasta strateegiast ning on tihedalt seotud meetmetega, mis on suunatud kultuurimälestiste, muuseumide ja galeriide kollektsioonide tõhusamale kasutamisele ehk linna- ja maaturismile ning sellega seotud tegevustele. Ennekõike annab selleks võimaluse ajaloolise ja kultuurilise sisu digiteerimine. Digiteerimine peaks suurendama üldsuse juurdepääsu uurimiseks, õppimiseks ja hariduse andmiseks ning kultuurilise identiteedi tugevdamiseks vajalikele materjalidele.

Nendesse valdkondadesse investeerimine annab peaaegu garanteeritult tulu – ja mitte ainult turismisektoris, mis on kahtlemata paljude piirkondade majanduse oluline osa, vaid ka välispoliitikas. Tasub arendada teadlikkust Euroopa riikide sügavatest kultuuritraditsioonidest ning samal ajal tutvustada konkreetseid külasid, linnu, piirkondi, liikmesriike ja Euroopa Liitu maailmaareenil.

Seetõttu peaksime uuel, 2013. aastale järgneval programmiperioodil jätkama kultuuriprojektide rahastamist Euroopa tõukefondidest, tugevdama sõpruslinnade programmi, mille raames kohalikud omavalitsused teevad koostööd, ja säilitama kõnealuse valdkonna projektide edendamiseks mõeldud ühenduse programmi „Kultuur” sõltumatuse.

  Cecilia Wikström , õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (SV) Austatud juhataja! Tahan tänada raportöör Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi selle raportiga tehtud suurepärase töö eest. Ma olen väga rahul ja uhke, et õiguskomisjon esitas arvamuse, mille me üksmeelselt vastu võtsime. On rõõmustav, et enamik meie seisukohti kajastub teie raportis. Ootame täiskogult laialdast toetust.

Me elame ajal, mil digitaaltehnoloogia ja internet loovad Euroopa kultuuri- ja loomemajandusele nii tohutuid võimalusi kui ka suuri katsumusi. Me peame jääma intellektuaalomandi kaitse aluste juurde ning samal ajal astuma vajalikke samme, et vallandada nüüdisaegse tehnoloogia potentsiaal ja loovus. Euroopa kultuuriloojad, tehnoloogiauuendajad ja ennekõike Euroopa kodanikud väärivad hästi toimivat siseturgu, kus loomesisu saab vabalt ja külluslikult üle riigipiiride liikuda ja kus kultuuriloojad saavad olla kindlad, et nad saavad oma töö eest tasu.

Samuti tahan tänada raportööri selle eest, et ta lisas raportisse õiguskomisjoni ettepaneku tagada pimedatele ja nägemispuudega inimestele parem juurdepääs raamatutele. Loodan, et see aitab neil inimestel veelgi enam kogeda rõõmu ja jõudu, mida kirjandus annab. Sõnavabadus peab olema kättesaadav kõigile. Aitäh!

  Juhataja. – Asjaomaste komisjonide esindajad on nüüd sõna saanud ja ma ei suuda panna vastu kiusatusele juhtida tähelepanu ühele asjale.

Ma leian, et parlamendikomisjonide nimel peetavate kõnede puhul peaksid sõnavõtjad püüdma esindada komisjone, mille nimel nad sõna võtavad.

Tänasel arutelul oli sõnavõtte, mis olnuks täiesti põhjendatud, kui neis oleks kajastatud üksikisikute seisukohti, kuid mis on täiesti ebasobivad, kui neid esitatakse parlamendikomisjonide nimel, mis kindlasti ei tundnud, et siin kuuldud sõnad oleksid neid esindanud.

Usun, et seda küsimust tuleks käsitleda vähemalt Euroopa Parlamendi juhatuses, sest me ei saa lubada, et selliseid asju, mida me täna kuulsime, räägitaks parlamendikomisjonide nimel, mis esindavad nii paljusid parlamendiliikmeid.

(Aplaus)

  Marco Scurria , fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Ma tahan kõigepealt Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel tänada kõiki raportööre, kes täna oma raporteid esitlesid, sest minu arvates võimaldavad need raportid panna aluse tuleviku Euroopale. Me tegeleme täna hommikul tulevaste põlvkondadega, laste ja noortega, keda me peame juhtima töömaailma olulise juhtalgatuse abil, mille nimi on „Noorte liikuvus”. Täna hommikul räägime liidu laiendamisest Balkani suunas kultuuri kaudu, samuti kultuuri- ja loomemajanduse arendamisest.

Suure majanduskriisi ajal on oluline rõhutada, et kultuurisektor on ainus sektor, mis ei ole kahjumis – tegelikult selle käive isegi kasvab. Me tahaksime, et kultuuril oleks oma roll Euroopa Liidu välistegevuses ning, Lord Dartmouth ja härra Kuhn, mitte ainult hästi tasustatud ametnike kaudu, vaid pigem eri kultuuride vahel rahu, stabiilsuse ja üksteisemõistmise saavutamiseks parema protsessi ülesehitamise kaudu.

Täna aga peame püüdma tugevdada oma kultuuri-, haridus- ja noorteprogramme. Miljonite eurooplaste jaoks ei ole Erasmus, elukestev õpe, Comenius, Leonardo, „Euroopa noored” ja paljud teised programmid mitte lihtsalt nimetused, vaid Euroopa Liidu olemasolu sümbolid. Paljude inimeste jaoks tähistavad need programmid Euroopa vaimu, esmakordset kokkupuutumist kolleegide ja eakaaslastega, liidu tõelisele tugevdamisele kaasaaitamist, arvestades eriti uusi spordiga seotud kohustusi, mille Euroopa Liit on endale Lissaboni lepingu jõustumisel võtnud. Me peame kõikidesse neisse programmidesse investeerima, kuid ennekõike peame neisse uskuma. Keegi ei eita piimakvootide, tööstusse investeerimise ja keskkonna kaitsmise tähtsust, kuid see on kultuur, mis võimaldab meil Euroopat luua ning me peame seda tegema mitte sõnades, vaid programmide ja meetmetega, mida me suudame ja tahame ellu viia.

Volinik Vassiliou, need akordid, mida mängiti viiulil Sarajevos ja millest rääkis meile Doris Pack, kõlavad meie Euroopaga paremini kokku kui hulk määrusi. Nii luuakse Euroopat ja mõnikord on ehk isegi vaja neid määruseid veidi painutada.

  Katarína Neveďalová , fraktsiooni S&D nimel. – (SK) Austatud juhataja! Ma olen väga rõõmus, et Euroopa Parlament on lõpuks pühendanud terve hommikupoolse osa täiskogu istungist kultuurile ja haridusele. Haridus on kriisi ajal üks võtmeküsimusi ja me ei tohi unustada, et haritud noored on meie tulevik.

Olen rahul komisjoni algatusega „Noorte liikuvus” ja mul on hea meel, et komisjon ei ole noori unustanud. Investeerimine haridusse ka ajal, mil me peame rihma pingutama, on lahendus Euroopa Liidu igavestele probleemidele. Tahan kiita noorte liikuvust käsitleva Euroopa Parlamendi raporti koostajat Milan Zveri. Leian, et tema raport on väga hea, eriti kuna selle valmimisele aitas kaasa kogu parlamendikomisjon, mis jagab noorte toetamise ühist eesmärki.

Noorte liikuvus Euroopa Liidus ja eelkõige liikuvuse lihtsustamise on oluline Euroopa identiteedi ja Euroopa kodanikuaktiivsuse seisukohalt. Nagu te kõik teate, olin ma komisjoni esialgse algatuse suhtes väga kriitiline, ja soovin seetõttu rõhutada mitut punkti, mis meil õnnestus raportisse lisada.

Kindlasti on meie jaoks oluline, et jätkuks investeerimine liikuvus- ja noorteprogrammidesse, näiteks praegustesse programmidesse Erasmus ja Leonardo, ning programmi „Euroopa noored” tegevusse. See aitab kindlasti kaasa Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärkide saavutamisele.

Minu arvates on väga tähtis toetada ka elukestvat õpet ja tegevusi, mis ei ole mõeldud ainult noortele. Tahan kindlasti rõhutada kõigi inimeste võrdseid võimalusi. Ma ei pea silmas üksnes soolist võrdõiguslikkust, vaid ka puuetega või muul viisil ebasoodsas olukorras olevate inimeste võrdseid võimalusi. Kahtlemata on tähtis tunnustada vabaharidust kui veel üht väga olulist vahendit noortele edaspidises elus vajalike oskuste parandamiseks.

Väga tähtis on ka dialoog liikmesriikide ja piirkondade vahel ning mul on hea meel, et meil õnnestus raportisse lisada mitmed Regioonide Komitee ja teiste organisatsioonide, näiteks Euroopa Noortefoorumi kommentaarid.

Neid on nii palju, et ma võiksin kahe minuti asemel rääkida 10 minutit, kuid ma soovin lõpetada ühe lausega. Mul oleks ühe esialgse esitajana hea meel toetada Sarajevot puudutavat algatust, sest meie jaoks on väga oluline näidata selles piirkonnas elavatele inimestele, et Euroopa Liit on nende jaoks olemas.

  Hannu Takkula , fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et tänahommikune täiskogu istung on pühendatud kultuuriga seotud küsimustele: neist küsimustest on väga oluline rääkida – mitte ainult ühel hommikul, vaid laiemaltki. On siiski hea, et me neid küsimusi käsitleme. Veidi keeruline on kõiki raporteid üheskoos kahe minuti jooksul hinnata, kuid ma esitan siiski mõned mõtted nende kohta.

Mis puudutab Milan Zveri raportit noorte liikuvuse algatuse kohta, siis on ilmselt täiesti tõsi, et see liikuvusprogramm on osutunud edulooks ja raporti kiituseks tuleb öelda, et selles käsitletakse teemat palju sügavamalt. Usun, et tänu sellele kirjutatakse tulevikus Euroopa ajaloos noortega seoses veel palju edulugusid. On oluline tagada, et meil oleksid üleeuroopalised haridusprogrammid, milles noored saavad osaleda, ja et seeläbi tugevneks multikultuursus.

Samuti on väga tähtis võtta arvesse seda, mida Mary Honeyball ütleb oma raportis väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolduse kohta. Ma eelistaksin rääkida pigem väikelaste ja koolieelikute haridusest ja hooldusest kui varajases lapsepõlves õppimisest, sest tähtis on inimese arenguprotsess. Inimestel tuleb lasta areneda ja haridus on osa sellest protsessist. Kui me suudame kasvatada oma lapsed ja noored headeks inimesteks ja ühiskonna tasakaalustatud liikmeteks, siis see on suur asi. Muidugi on kodul selles väga tähtis osa, kuid nagu raportis õigesti märgitakse, on väga oluline tagada, et oma roll oleks väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolduse valdkonnas töötavatel inimestel ning et toimiks vahendusprotsess, mis on lastele ja noortele tänapäeval erakordselt vajalik.

Seoses Marietje Schaake raportiga Euroopa Liidu välistegevuse kohta leian, et me vajame välispoliitika kujundamisel kultuurist paremat arusaamist. See on väga tähtis. On palju kahetsusväärseid näiteid olukordadest, kus kultuuritausta ja -konteksti mittetundmine on viinud välispoliitiliste vigadeni. Seega on väga oluline muuta kultuur Euroopa Liidu välisteenistuse tegevuse lahutamatuks osaks.

Lõpetuseks tahan öelda seoses Sarajevo algatusega, mille Doris Pack täna tõstatas, et kuigi otsused kultuuripealinnade kohta tehti tõepoolest viis aastat tagasi, tuleb mis tahes paradigma ikka ja alati kahtluse alla seada, nii nagu seda tehakse teaduses. Nüüd ehk on aeg kõne all oleva konkreetse küsimuse puhul vähemalt mingil määral nii toimida ja püüda leida lahendus, mis lubab Sarajevoga seoses muudatuse teha. Minu arvates võiks see anda Euroopa kultuuripealinnade programmile ja kogu Euroopa Liidule lisaväärtust.

Kokkuvõttes: me peaksime kultuuripoliitika puhul vaatama suuremat pilti ja püüdma mõista selle tähtsust kogu Euroopa Liidu jaoks. Siseturg ning välis- ja julgeolekupoliitika ei ole tugevad, kui neid ei toeta tugev kultuuriline alus. Kultuur on kõige alus – kogu Euroopa Liidu tuleviku alus – ja seetõttu tuleb tagada, et seda rolli tunnustataks mitte ainult SKP seisukohast, vaid omaette väärtusena inimeste ja ühiskonna ning lõppkokkuvõttes kogu Euroopa Liidu jaoks.

  Emma McClarkin , fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Viimastel aastatel on akadeemiliste ringkondade ja poliitikute tähelepanu kultuurile ja haridusele märgatavalt kasvanud ning analüüsides tuuakse järjekindlalt esile, et need valdkonnad on majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamise seisukohalt määrava tähtsusega ning lisaks aitavad kaasa ka noorte liikuvusele kõikjal Euroopas. Praeguses majandusolukorras, kus paljud liikmesriigid rakendavad kokkuhoiumeetmeid ja kärbivad puudujäägi vähendamiseks eelarveid, jäävad need valdkonnad kahjuks sageli unarusse.

Haridusse ja kultuuri investeerimine aitab liikmesriikidel ülemaailmsel tasandil konkureerida, sest seeläbi varustatakse meie noored tulevaste ülesannete täitmiseks vajalike oskustega ning soodustatakse loovust, uuenduslikkust ja vastastikust mõistmist. Samas on tegemist valdkondadega, kus saavad tegutseda liikmesriigid, mitte Euroopa Liit tervikuna, ja kus liikmesriigid teavad, kuidas kõige paremini lahendada nende ees seisvaid ülesandeid. Mulle teevad muret mitmed täna hommikul arutatud raportite aspektid, eriti liikmesriikide subsidiaarsuse riivamine hariduseesmärkide ja sotsiaalpoliitika vallas. Euroopa Liidul puudub pädevus dikteerida liikmesriikidele haridusreforme ja me peame tagama, et sellest põhimõttest peetaks kinni.

Kultuurivaldkonnas saab Euroopa Liit aidata liikmesriikidel nende poliitilisi prioriteete parimal võimalikul moel realiseerida parimate tavade vahetamise ja oluliste valdkondade, nagu varajases lapsepõlves õppimine, koolist väljalangemise vähendamine ja kutseõppe edendamine, esiletoomise kaudu. Teine tähtis tegur, mis aitab meie noortele võimalusi tagada, on tööturu paindlikkus, et inimesed saaksid tööd töö käigus õppida. Kuid nende eesmärkide saavutamiseks uute projektide ja organisatsioonide järelemõtlematu loomine on vastuolus eelarvealase olukorraga, mis valitseb kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Me peame seda kurba tõsiasja silmas pidama ja püüdma pakkuda seda, mis on tegelikus maailmas kasutatav. Sellegipoolest olen veendunud, et kultuur aitab tagada vastastikust mõistmist ning ergutada uuenduslikkust ja majanduskasvu. Euroopas on rikkalikult kultuuri ja loovust, mida tuleb edendada ja edasi arendada. Loomemajandus annab Euroopa Liidu majandusele ja meie kultuurielamustele palju juurde. Me peame sellele sektorile andma vahendid, mis võimaldavad edasi areneda ja väärilist tasu saada. On ütlematagi selge, et mida rohkem me kogu Euroopas oma noori harime, seda helgem paistab tulevik keerulises üleilmses keskkonnas.

  Oriol Junqueras Vies , fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Noorte liikuvust käsitleva raporti variraportöörina tahan jagada teiega järgmisi mõtteid, arvestades ka mitut muudatusettepanekut, mis esitati kultuuri- ja loomemajandust ning varajases lapsepõlves õppimist käsitlevate raportite kohta.

Majanduskriis mõjutab eriti rängalt noori. Euroopa Liidu paljudes piirkondades on töötuse määr noorte seas üle 40%. Seetõttu ongi noorte tööpuuduse leevendamise poliitika põhjalik ülevaatamine, nagu seda on raport noorte liikuvuse kohta, nii vajalik.

Ma keskendun raporti neljale aspektile, mis minu arvates on kõige tähtsamad.

Esiteks leian, et liikuvuse edendamine on ülioluline. Liikuvus on vabahariduse väga väärtuslik osa, mis soodustab kultuurivahetust ja annab noortele vahendid, mida nad vajavad ülemaailmses kutsekeskkonnas edasi arenemiseks.

Teiseks – ja see on liikuvusega tihedalt seotud – on oluline, et noored õpiksid teisi Euroopas räägitavaid keeli. See on vajalik kahel eesmärgil: et Euroopas ladusalt suhelda ning et olla täielikult lõimunud kogukonda, kus nad elavad ja töötavad, ehk teisisõnu sotsiaalseks ühtekuuluvuseks.

Kolmandaks tahan rõhutada ettevõtluse soodustamise poliitika tähtsust. Üliõpilaste ettevõtlusprogrammide edendamine on tõepoolest vajalik. See hõlmab niisuguste foorumite loomist, kus rahandustegelased ja uuenduslike ideedega üliõpilased saaksid omavahel suhelda.

Lõpetuseks: minu arvates on oluline edendada ülikoolidesse pääsemisel võrdseid võimalusi, et ükski Euroopa talent kaotsi ei läheks. Meil on vaja, et noored majanduses aktiivselt osaleksid. Meil on vaja, et noored rakendaksid kogu oma potentsiaali, sest kriisist väljatulemisel on ka neil oluline osa.

  Rui Tavares , fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Kuna viiest raportist ja ühest suuliselt vastatavast küsimusest rääkimiseks on aega vaid kaks minutit, siis ma piirdun kahe raportiga: Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raportiga loomemajanduse kohta ja kolleeg Marietje Schaake raportiga Euroopa Liidu välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta. Ma teen seda seepärast, et need kaks raportit annavad meile kokkuvõtliku ülevaate sellest, mida Euroopa vajab praeguse kriisi ületamiseks eurooplaste ande ja kujutlusvõime toel.

Mis puudutab loomemajandust, siis minu arvates on täiesti selge, et Euroopal on ilmselt suurim loomemajanduseks vajalik potentsiaal. Esiteks on meie linnadel ühelt poolt olemas väga head ühendused ning teiselt poolt väga tugevad, erinevad ja mitmepalgelised kultuuritegijad.

Ka mõnel meie suuremal linnapiirkonnal on omadusi, mida loomemajandus vajab iseseisvaks toimetulekuks: palju kapitali, talentide ja teadmiste kontsentratsioon ja suures valikus erinevaid ettevõtteid. Me näeme seda näiteks Pariisi, Londoni ja Antwerpeni vahelises piirkonnas.

Kuid sama ei saa öelda kogu Euroopa kohta. Teisisõnu, mõnedel Euroopa äärealadel on talendid, ajalugu ja ka linnad, mis võiksid etendada olulist rolli Euroopa majandusele uuesti hoo sisselükkamisel, kuid nad ei saa seda teha ilma Euroopa Liidu või liikmesriikide tasandi toetuseta.

Me ei saa endale illusioone luua: kuni Euroopa pole oma majandust korda saanud, näiteks võlakirjade väljaandmise teel, ei ole võimalik midagi teha. Meil siin Euroopa Parlamendis on väga head ideed, kuid samal ajal rebivad valitsused eurot tükkideks ja muudavad taastumise võimatuks.

Välispoliitikaga seoses – kuna mu aeg on juba peaaegu läbi – tahan öelda, et Euroopa Liidul on ainulaadne võimalus arendada liikmesriikidele omast täiesti erinevat tüüpi välispoliitikat. Veelgi enam, kultuuriliselt ei ole see kuidagi seotud Euroopa võimaliku identiteedi ja Euroopa illusoorse identiteeti loomisega ning seejärel selle identiteedi eksportimisega või müümisega välismaal. Selle asemel võiks Euroopal olla väga hea võimalus kasutada kultuuri välistegevuses nn kahesuunalise tänavana, kus me õpetame, ent ka õpime, ja kus meil on viljakas dialoog teiste suurte piirkondlike blokkidega nagu Mercosur või Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN).

Nii on kõige parem tutvustada ülejäänud maailmale Euroopa demokraatiat, kuid see on kasulik ka Euroopa Liidule, võimaldades meil teistelt õppida.

  Giancarlo Scottà , fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Tahan anda oma panuse arutellu, osutades vajadusele uue metoodilise käsitlusviisi järele, mis on seotud uue tehnoloogia aruka kasutamisega, eriti kultuuri- ja muu pärandi valdkonnas. Arusaam tohutust arenguruumist, mida uued tehnoloogiad meile pakkuda võivad nii tõhususe kui ka tulemuslikkuse mõttes, eeldab tingimata varasemast tegutsemisviisist loobumist. Uued tehnoloogiad tähendavad uusi töömeetodeid.

Ma olen oma silmaga näinud, et tehnoloogia arukas kasutamine mälestiste kaitse valdkonnas võimaldab seoses planeerimis- ja restaureerimistöödega saavutada märkimisväärseid tulemusi. Peale selle saaksime samaaegselt ja lisakuludeta kõrvalsaadusena väga täpsed geomeetrilised andmebaasid, mida saab kasutada mälestiste jälgimiseks ja haldamiseks loodusõnnetuste korral, samuti teadushariduse materjalidena ning mälestiste reklaamimiseks ülemaailmsel areenil, mis edendab kultuuridevahelist mõistmist ja kultuurivahetust.

Kõige olulisem on minu arvates see, et me aitame kaasa tegevuskava koostamisele, mille eesmärk on saavutada uus arusaam tehnoloogiast, nii et Euroopa jaoks tekiksid uued majanduslikud võimalused. Eelkõige usun ma vajadusse koolitada uusi inimesi ning professionaalsetesse, noortesse ja kõrgelt kvalifitseeritud inimestesse, kes tulevad toime uue maailmaturu proovikividega.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Lugupeetud juhataja! Ma piirdun oma sõnavõtus noorte liikuvust käsitleva raportiga.

Tahan raportööri tunnustada, sest tal õnnestus raportis hõlmata kõnealuse teema ja Euroopa vastava poliitika kõik tahud. Täpsemalt piirdun ma oma sõnavõtus kolme küsimusega.

Esiteks tahan seoses raporti lõigetega 24 ja 25, milles räägitakse laste kooliskäimisest ja kooliskäimise suurendamisest, esitada järgmise küsimuse. Muide, ma esitasin komisjonile üsna hiljuti ka kirjalikult vastatava küsimuse. Ma ootan seni veel vastust, kuid kasutan praegust võimalust, et osutada probleemile, mida ma olen juba pikka aega tõstatanud. Mitu viimases laienemisringis liitunud Ida-Euroopa riiki on silmitsi probleemiga, mis seisneb selles, et teatavatel vähemusrühmadel on kujunenud tava, mis on muutunud juba peaaegu traditsiooniks, võtta lapsed koolist ära, misjärel vanemad neid lapsi ekspluateerivad. Kui selle suundumuse tõkestamiseks võetakse meetmeid, siis nimetatakse neid tavaliselt diskrimineerivateks. Seetõttu ma küsingi: keda me siis täpsemalt diskrimineerime? Kas vanemaid, kes oma lapsi ekspluateerivad, või lapsi, kes selle tava tulemusena kaotavad võimaluse olla ühiskonda integreeritud, sest neil puudub haridus, kuigi igasuguse muu integratsiooni aluseks on majanduslik integratsioon töö ja vahendite kaudu, nagu te teate?

Ka raporti lõikes 27 osutatakse väga täpselt reaalsele probleemile. Hiljuti rääkis üks väljapaistev ülikooli õppejõud mulle, et tegelikult ei teata Bulgaaria ülikoolides, et on olemas Erasmuse programm ka õpetajatele. Selles valdkonnas tuleb rohkem ära teha.

Ka noorte töötuse puhul, millest räägitakse raporti põhjendustes F ja G, vajab lahendamist üks märkimisväärne probleem. Ma pean silmas seda, et kui noor kandideerib mingile töökohale, siis eeldatakse temalt eelnevat praktilist kogemust. Ent kui inimene on äsja kooli või ülikooli lõpetanud, ei saa tal ju veel töökogemust olla. Selline nõue on naeruväärne ja diskrimineeriv ning sellega tuleb põhjalikult tegeleda. Sellist korda kohaldatakse nii avalikus kui ka erasektoris. Muide, üks meede, mida saaks võtta avalikus sektoris, on kehtestada ranged reeglid, et pensioniikka jõudnud inimesed peavad minema pensionile, et vabastada töökohad noortele.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja ja volinik! Me peame Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi tema raporti eest tänama. Euroopa Liidu institutsioonid on seadnud eesmärgiks kasutada tulemuslikumalt ära neid võimalusi, mida kultuuri- ja loomemajandus pakub. See on oluline ülesanne, sest selle majandusharu paremad tingimused võimaldaksid Euroopa Liidul saada kõnealuses valdkonnas maailmas turuliidriks.

Kultuur aitab kaasa võitlusele vaesuse ja marginaliseerumisega ning etendab oma osa Euroopa ühise vaimu ja kultuuripärandi tugevdamisel ja säilitamisel. Loovale mõtlemisele ning sellest tulenevatele ideedele selge sihi andmine oleks meile kõigile intellektuaalselt ja majanduslikult kasulik. Kultuuri- ja loomemajandus ergutab ja mõjutab majandust juba praegu märkimisväärselt, kuigi selle sektori olukord ei ole alati soodne. Kuigi loovust ei ole võimalik piirata, on võimalik negatiivselt mõjutada inimeste loomistahet. Ebakindel ettevõtluskeskkond ja ebasoodne õigusraamistik võib kodanike loova vaimu loiuks muuta. Me võime põhjendatult eeldada, et üleeuroopaline strateegia aitab loomingulistel rühmitustel, mille tegevus on seni olnud piiratud, end Euroopa tasandil väljendada. Samal ajal võib see soodustada liikmesriikide vahel teatava võimaluste tasakaalu tekkimist, mis võimaldab meil olla tunnistajaks selle viie miljoni töötajaga majandusharu tegutsemisele ja ka nende töötajate arvu kasvule kõikides liikmesriikides. Me kavatseme anda selles valdkonnas olulise rolli ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kesk-Euroopas on märkimisväärne hulk andekaid kodanikke, kel on soov luua. Küsimus on, kas me saame juba täna tagada igaühele neist õige keskkonna. Kahjuks see nii ei ole, kuid olukorra parandamiseks on loodud üha enam suunatud programme, sealhulgas näiteks Doonau strateegia.

Tänahommikune arutelu puudutab ka noori. On oluline, et tulevased põlvkonnad saaksid kultuuriõppe, täiendõppe ja kunstiloome vallas Euroopalt täielikku toetust. Me peame leidma lahendused, mis muudavad kunstiloome Euroopa Liidus atraktiivseks ja samal ajal tagavad võrdsed võimalused rahvusvahelises konkurentsis.

Kokkuvõttes: me peame kultuuri- ja loomemajandusega ilmtingimata tegelema ning seega võimalikult kiiresti looma nii kunstnikele kui ka teistele loomeinimestele nende ainulaadseid omadusi arvestades sobivad tingimused liikuvuse, intellektuaalomandi õiguste ja sotsiaalse kaitse valdkonnas.

  Knut Fleckenstein (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Oma raportiga Euroopa Liidu välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta väljendab Euroopa Parlament soovi seda arenevat poliitikavaldkonda mõjutada. Ma tahan nüüd hoolikalt sõnu valida: asjaolu, et ma ei näe siin täna välisteenistuse esindajat, näitab, kui vajalik see raport on.

Raportis rõhutatakse täiesti õigesti, et tulevikus peaks kultuuriaspektidel olema välispoliitikas suurem roll ja need tuleks süstemaatilisemalt välispoliitikasse integreerida. Minu fraktsioon pidas oluliseks nõuda sidusat strateegiat, millega tõhusamalt kooskõlastataks olemasolevad Euroopa Liidu välispoliitika programmid kultuuriliste komponentidega, võttes seejuures arvesse Euroopa Liidu kultuurilist mitmekesisust. Kolleeg Pack mainis seda juba, öeldes, et kaasata tuleb liikmesriikide olemasolevad struktuurid ja samuti liikmesriikidevahelised struktuurid, nagu riiklike kultuuriinstituutide Euroopa võrgustik (EUNIC), ning et kodanikuühiskonda tuleb vaadelda Euroopa väliskultuuripoliitika osana. Euroopa Liidu moto „Ühinenud mitmekesisuses” peab väljenduma ka Euroopa Liidu kuvandis ülejäänud maailma silmis. Selleks peaksime teavitamisel veelgi paremini kasutama uusi teabekanaleid.

Seda kõike tehes peame veenduma, et kunstist ja kultuurist ei saaks välispoliitikas mingi muu eesmärgi teenimise vahendit. Euroopa Ühendust iseloomustavad meie kultuurilised väärtused. Seetõttu on vajalik ja õige levitada poliitika kaudu seda kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti ka väljaspool Euroopa Liitu. Olen kindel, et nii suudame saavutada palju rohkem, sealhulgas aruteludes inimõiguste ja demokraatia üle, kui Euroopa Parlamendi sagedase mõõkadetäristamisega, mis mõnikord pole kuidagi põhjendatud.

  Morten Løkkegaard (ALDE). – (DA) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Käimas on võitlus, mis peegeldub ka tänases arutelus, Euroopa Liitu nõrgestada soovivate Euroopa jõudude ja nende vahel, kes praeguses kriisis tahavad, et me rehviksime purjed ja Euroopa Liitu pigem tugevdaksime. Praegu räägitakse palju majandusest, integratsioonist ja välispoliitikast ning see on kahtlemata oluline. Samas olen ma täiesti veendunud, et Euroopa Liidu säilitamiseks ja liidu suhtes praegu skeptiliste eurooplaste toetuse leidmiseks peame investeerima kultuuri ja noortesse. Seetõttu olen ma muidugi väga rahul tänase aruteluga ja ka nende viie raportiga, mida me arutame.

Ma olin noorte liikuvust käsitleva raporti puhul variraportöör ja tahan tänada meie raportööri Milan Zveri väga hea koostöö eest. Kuna aeg ei võimalda mul üksikasjadesse laskuda, keskendun vaid kahele teemale. Esimene puudutab noorte piiriülese liikumise võimalust. Usun, et praeguse kriisi ajal peame tõepoolest nii poliitiliselt kui ka rahaliselt keskenduma noorte liikuvuse tegelikule rakendamisele ja toetamisele. Seetõttu on mul loomulikult väga hea meel, et üks neist asjadest, mille kallal me töötame, on nn Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tugevdamine. Tegemist on süsteemiga, mis võimaldab noortel kasutada saadud ainepunkte piiriüleselt. See on väike, kuid konkreetne asi, mida tuleb edendada, et noortel ei tekiks selles vallas probleeme.

Teiseks tahan juhtida tähelepanu nn liikuvuse tulemustabelile, kus me toome esile liikuvuse takistused liikmesriikides. Ka see on asi, mida ma kindlalt toetan – minu arvates on see väga hea mõte. Need on vaid kaks konkreetset näidet, mis osutavad, et me teeme edusamme ja et saatan peitub üksikasjades. Täpsemalt öeldes on see valdkond, kus me peame tegutsema selle nimel, et suurendada noorte võimalusi ja seeläbi investeerida oma noortesse. Lõpetuseks tahan tänada raportööri koostöö eest ja soovida volinikule edu komisjoni kolleegiumi teiste liikmete veenmisel kultuuri ja noorte tähtsuses. Ma tean, et see on keeruline ülesanne.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Keskendun välistegevuse kultuurilisele mõõtmele ja Marietje Schaake koostatud raportile. Tahan öelda, et mitmeski aspektis väärib see raport toetust ja tunnustust. Raporti lõikes 17 taunitakse totalitaarseid režiime, mis kasutavad tsensuuri. Lõikes 50 väljendatakse vastuseisu kultuuriliste argumentide kasutamisele inimõiguste rikkumise õigustamise eesmärgil, kusjuures näiteks suhetes Hiinaga on meil probleeme just sedalaadi väidetava mitmekesisuse ärakasutamisega. Raporti lõikes 39 ergutatakse kaasama kodanikuühiskonda. Lisaks rõhutatakse demokraatlike vabaduste ja inimõiguste tähtsust.

Kõigis neis punktides väärib raport toetust ja kiitust. Muide, kultuuri- ja hariduskomisjoni töö käigus õnnestus meil kõrvaldada raportist ettepanek nimetada ametisse Euroopa Liidu erisaadik kultuuriküsimustes. Need on kordaminekud. Ent kahjuks on ka küsimusi, mida ma nimetaksin problemaatilisteks: paraku muudeti kultuuri- ja hariduskomisjoni koosolekutel sätet, milles öeldi, et tegemist on niisuguse inimese ametissenimetamisega, kes oleks vastutav ainuüksi kultuuriküsimuste eest. Sellele tuleks tähelepanu juhtida. Teiseks nõutakse raportis, et Euroopa välisteenistuse töötajatele võimaldataks täienduskoolitust kultuuri- ja digitaalvaldkonnas. Kultuuri- ja hariduskomisjon ei soovinud, et see säte suurendaks kulusid kõnealuses valdkonnas, kuid kahjuks ei läinud vastav muudatusettepanek läbi. Seetõttu on minu suhtumine sellesse raportisse otse öeldes kahetine.

  Malika Benarab-Attou (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Marietje Schaake ja Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raportid meenutavad meile, et kultuur ei ole mitte iluasi, vaid keerukate vastastoimete tulem. See tähendab, et kultuuriküsimusi tuleks käsitada läbivatena ja need tuleks kaasata kõikidesse Euroopa poliitikavaldkondadesse: sise-, välis-, sotsiaal- ja majanduspoliitikasse.

Austatud volinik, seetõttu kutsun teid üles jätkama selles suunas liikumist ning arendama koostööd teiste komisjonidega, Euroopa Komisjoni teiste talitustega ja Catherine Ashtoni juhitava Euroopa välisteenistusega.

Peale selle tahan tulla tagasi teema juurde, mida ei ole neis raportites põhjalikumalt käsitletud, nimelt loomeinimeste ja kultuuritöötajate liikuvuse juurde. See küsimus on Euroopa kultuuriruumi tekke seisukohalt tõepoolest väga tähtis. Sellega seoses pean ma oluliseks kaht aspekti. Esimene neist on see, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid levitama selget ja arusaadavat teavet kehtivate eeskirjade ja menetluste kohta.

Teiseks – nagu on juba mainitud – tuleks kõrvaldada regulatiivsed ja haldustakistused, mis pärsivad kultuuriinimeste vaba liikumist Schengeni alal, eriti kolmandate riikide kodanike puhul; näiteks võiks Euroopa Liidus kehtestada lühi- ja pikaajaliste viisade andmise ühise kiirmenetluse ning liidus tööloa andmise ühtse menetluse. Kutsun komisjoni tungivalt üles neis valdkondades tööd jätkama.

Lõpetuseks: seoses suuresti Ameerikast pärineva ülemaailmse peavoolukultuuri tõusuga tuleb Euroopa Liidule ja liikmesriikidele tingimata meenutada, kui tähtis on varustada end vahenditega, mis võimaldaksid neil kaitsta ja edendada Euroopa ja kolmandate riikide kultuuride mitmekesisust. Seega peaks Euroopa end ümber positsioneerima ja mitte loobuma võitlusest nn pehme jõu nimel, sest praegu on kaalul austus kultuurilise mitmekesisuse suhtes, mis võimaldab tekkida dialoogil ning tagab kõikjal maailmas rahu ja stabiilsuse.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL). – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahan teha mõned üldised märkused kõigi tänahommikuste arutelude kohta.

Kahjuks ei omistata Euroopa Parlamendi täiskogudel haridus- ja kultuuriküsimustele piisavalt suurt tähtsust. Ometi on need küsimused meie tuleviku – Euroopa ja meie noorte tuleviku – seisukohalt väga olulised. Alla 30aastased moodustavad 20% Euroopa rahvastikust, kuid alla 24aastaste noorte seas on töötuse määr juba peaaegu 21% ja ligi 15% 18–24aastastest jätab edasise hariduse või kõrghariduse omandamise pooleli enne teise kursuse lõppu ega jätka mingis muus täienduskursusel või -koolituses. Mis veelgi hullem, umbes 25%-l alla 15aastastest noortest on raskusi lugemisel. Me ei saa nende numbritega leppida; majanduslanguse tõttu lähevad need näitajad nii mitmeski liikmesriigis veelgi halvemaks.

Meile esitatud raport noorte liikuvuse kohta on teatavates punktides samm õiges suunas ning edastab komisjonile ja liikmesriikidele mitu sõnumit. Euroopa Parlament kinnitab taas tahet tagada, et meie noori ei ohverdataks kõikjal Euroopas rakendatava kokkuhoiupoliitika altaril. Loodame, et need ei ole vaid tühjad sõnad!

Raportil on ka mitmeid murettekitavaid tahke; näiteks väljendatakse selles soovi muuta kõrghariduse õppekavasid üksnes turu nõudmiste kohaselt, kuid ei vaevuta kinnitama kõrghariduse üldisemat rolli homsete kodanike igakülgses koolituses.

Me teame, et mida mitmekülgsem on noorte haridus, seda paremini tulevad nad toime elus ette tuleva ebakindlusega, eriti tööga seotud ebakindlate asjaoludega. Peagi on meil võimalik käsitleda Bologna protsessiga seotud küsimusi ja ma olen sellega rahul. Ütlen vaid seda, et meie ülesanne on võtta kuulda kasvavat muret (ja see on pehmelt öeldud), mida paljudes liikmesriikides tuntakse seoses Bologna protsessi nimel tehtavate reformidega. Me ei tohi oma noori ohverdada; sõnadest siin ei piisa.

Tahan lisada veel paar sõna, et tänada Mary Honeyballi tema raporti eest ja töö eest, mis meil õnnestus ära teha laste hooldusega seotud küsimustes. Ma toetan täielikult selle raporti põhisuunitlust. Küll aga ei saa ma nõustuda loomemajandust käsitleva Sanchez-Schmidi raporti suunitlusega, sest see tähendaks kultuuriväärtuste suhtes turujõududele alluvate kommertspõhimõtete rakendamist.

Lõpetuseks tahan väljendada oma kindlat toetust Doris Packile seoses Sarajevo valimisega Euroopa kultuuripealinnaks.

  Juozas Imbrasas (EFD). – (LT) Lugupeetud juhataja, ma tahtsin öelda paar sõna algatuse „Noorte liikuvus” kohta. Sellel algatusel on suurepärane eesmärk: tõhustada liikuvuse kaudu haridust ja koolitust ning hõlbustada noorte üleminekut koolist tööturule. See on praegusel ajal eriti oluline noorte jaoks, kes on üheks ülemaailmse finantskriisi tõttu enim kannatavaks sotsiaalseks rühmaks. Noored vajavad tööturule sisenemiseks toetust, et kindlustada omaenese ja majanduse kui terviku tulevikku. On väga tähtis, et noored saaksid välja arendada pädevused, oskused ja teadmised, mis võimaldaksid neil järgnevate aastate jooksul aktiivselt osaleda Euroopa Liidu majanduskasvu edendamisel ja jätkusuutliku tuleviku kindlustamisel. Minu arvates on oluline tagada ka noortele antava hariduse sobivus tööturu vajadustega. Peale selle tuleb teha kõik, et Euroopa noored ei jääks ilma võimalusest end arendada ja Euroopa Liidu jõukusele kaasa aidata. Liikuvus tekitab teatavaid probleeme. Noored, kes on omandanud hariduse mõnes teises liikmesriigis, jäävad enamasti sinna elama ja tööle. Seetõttu on riikidel, näiteks raskes majanduslikus olukorras oleval Leedul, oht kaotada mõneks ajaks haritud inimesed, kes on riigi arengu – ja mitte ainult majanduskasvu – aluseks. Muidugi on see meie siseprobleem ja me lahendame selle ise. Üldiselt on see suurepärane, et me püüame täna lahendada küsimust, mis on noorte jaoks väga oluline.

  Róża Gräfin von Thun Und Hohenstein (PPE). – (DE) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid ja kallid külalised Tüüringist külaliste rõdul!

Lugupeetud juhataja! Kolleegile, kes pelgab, et haritud noored kolivad teise riiki, ütleksin, et tsivilisatsioon kasvab ja areneb, kui inimesed liiguvad, ja me ei peaks seda kartma. Seda juhtub kõikjal, kus eri riikidest pärit inimesed kohtuvad ja oma erinevad kogemused ühendavad. Näiteid selle kohta on Euroopas väga palju ja on hea, et meil on liikuvuse kohta nii palju rääkida. Liikuvus tagab Euroopale jätkuva terve arengu ja heaolu.

Milan Zveri raportis juhitakse tähelepanu arvukatele takistustele, mis Euroopas liikuvust pärsivad. Ma tahan mõned neist esile tuua. Jätkan teemaga, mida kolleeg Løkkegaard põgusalt mainis: on tõesti lubamatu, et välisriigis õppivatel või töötavatel noortel on ühest riigist teise kolides probleeme kõige elementaarsemate asjadega, nagu juurdepääs pangateenustele või korteri üürimine. Veelgi enam, neid karistatakse rändlustasudega, kui nad püüavad koju helistada või internetis elementaarselt vajalikku teavet otsida. Andmesidega seotud rändlustasud on ülikõrged.

Komisjon on teinud ettepaneku algatuse „Noorte liikuvuse” raames liikuvuse tulemustabeli kasutuselevõtmiseks. See võimaldab süstemaatiliselt jälgida liikmesriikide edusamme takistuste kõrvaldamisel. Tulemustabel peaks olema kõikehõlmav ja arusaadav, et see aitaks tõepoolest kaasa nende takistuste kõrvaldamisele liikmesriikides. See oleks kasulik nii vanadele kui ka noortele, nii üliõpilastele kui ka töötajatele. Kutsun komisjoni üles esitama üksikasjalikku ettepanekut liikuvuse tulemustabeli kasutamise viisi kohta ja loodan, et komisjon teeb seda võimalikult kiiresti.

Lõpetuseks: liikuvus on horisontaalne küsimus ning seepärast kutsun ma kolleege, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja ka teisi komisjone üles mitte unustama liikuvuse mõõdet oma eri töövaldkondades.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Vananevas Euroopas, mis üritab leida vastuseid tulevastele üleilmsetele probleemidele, peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kasutama seda Euroopa Parlamendi tugevat tõuget, näitamaks, et nad suudavad olla julgemad, investeerides järgmistesse põlvkondadesse, haridusse ja kultuuri. Kõnealuse nelja raporti ja Sarajevot puudutava ettepanekuga nõuab Euroopa Parlament, et need küsimused seataks Euroopa 2020. aasta strateegia keskmesse.

Kultuuri- ja loomemajandust käsitlevas raportis rõhutatakse eelkõige selle sektori kasulikkust majanduse, aga ka tööhõive ja uuendustegevuse seisukohalt. Kultuuri- ja loomemajanduse osakaal Euroopa SKPst on peaaegu 3% ja sektoris töötab 5 miljonit inimest (koos seotud sektoritega 7%). Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esindava variraportöörina olen rõõmus, et raportöör Sanchez-Schmid on meie muudatusettepanekuid arvesse võtnud.

Millised olid meie ettepanekud? Kõigepealt tegime ettepaneku, et juba määratletud kaheksale sektorile tuleks lisada kultuuriturism ja mood. Samuti loodame, et komisjon esitab võimalikult kiiresti valge raamatu kultuuri- ja loomemajanduse kohta, et tugevdada seda valdkondadevahelist strateegiat kõikjal Euroopas ja liikmesriikides; olen kindel, et volinik Vassiliou astub samme, et see teoks saaks. Kui me kriisi ajal kärbime kultuurile ja haridusele suunatud vahendeid (nagu tehakse minu kodumaal – põhjendusega, et kultuur ei ole ellujäämiseks esmavajalik), siis see tähendab, et me ei investeeri tulevikku ja arukasse, kaasavasse majanduskasvu; see tähendab mittemõistmist, et kultuur on eluks hädavajalik.

Raportis märgitakse, et kunstnike ja loominguliste kutsealade esindajate staatust tuleks Euroopas ametlikult tunnustada ning et kultuuritööstuses tuleks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele anda täieõigusliku VKE staatus, et neil oleks võimalik saada laenu ja alustamistoetust, eriti alla 35aastaste noorte puhul. Samuti lubatakse kaitsta töökohti ning võtta kasutusele spetsiaalne koolitus ja uuenduslikud rahastamisvahendid, pidades silmas, et loomemajanduse kapital koosneb sageli väärtustest, mis on mitteainelised, kuid sellegipoolest kõigi sektorite uuendustegevuse jaoks väga olulised.

Üleeuroopalist kultuurisektorit tuleb arvesse võtta rahvusvahelise kaubanduse õigusraamistikus, kindlasti Euroopa mõõtmes ja kultuuridiplomaatias, siseturul, liikuvuses ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Liam Aylward (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Et sellised strateegiaid nagu „Noorte liikuvus” oleksid tulemuslikud ja annaksid mõõdetavaid tulemusi, tuleb suurendada haridusasutuste ja ettevõtete koostööd. Kuigi ma jagan raportööri arvamust, et haridus ei peaks üksnes tagama tööhõivet, vaid ergutama ka loovust, on vaja liikuda haridus- ja ettevõtluseesmärkide seostamise suunas. Ülikoolide õppekavasid tuleb lähendada tööturu nõudmistele. Noortele tuleks anda võimalus omandada takistamatult kogemused, oskused, teadmised ja pädevus, mida nad vajavad selleks, et olla valmis tulevaseks karjääriteeks ja ettevõtluseks. Eelkõige on vaja parandada kutseharidust ja -koolitust omandavate noorte liikuvusvõimalusi Euroopa Liidus ja võimaldada praktikat välismaal, et seeläbi laiendada noorte oskuste pagasit ja suurendada nende tööalast konkurentsivõimet.

Liikuvusprogrammid ning välismaal töötamise ja õppimise eelised peavad olema kättesaadavad kõigile noortele, sõltumata nende valitud haridusteest. Algatus „Noorte liikuvus” võib edu tuua, kuid selle raames tuleb võtta ka meie noortele kasulikke konkreetseid meetmeid.

  Kay Swinburne (ECR). – Austatud juhataja! Minu valimisringkonnas oli juba ammu tavaks ühendada noorte seas kõmri keele propageerimine kunsti- ja tehnikatalentide toodetud animafilmidega, nagu „Sally Mally”, „Super Ted” ja „Sam Tân”. Nüüd on see minevik taaselustatud uute saadetega, nagu „Dr Who” ja „Torchwood”, ning Walesist on kiiresti saamas filmide ja saadete tootmise tippkeskus. Samuti on Walesis kanda kinnitamas uuemad loomevaldkonnad, näiteks ülitulus hasartmängutööstus.

Et see kõik saaks jätkuda, peame praegu ilmtingimata andma toetust, mida meie loomemajandus arenguks vajab. Me peame seadma esmaseks sihiks vähendada haldustakistusi, mis pärsivad kõigi väikeettevõtete tegevust, ning otsima võimalusi ühtse turu tegeliku lisandväärtuse realiseerimiseks intellektuaalomandi õiguste vallas tehtava koostöö, Euroopa patendi ja digitaalarengu tegevuskava potentsiaali täieliku rakendamise kaudu. Muidugi tuleb kõrvaldada ka lahknevused Euroopa Liidu kehtivates õigusaktides, näiteks käibemaksu valdkonnas.

Euroopa Liidu eelarvet tuleb tulemuslikult kasutada, et meid ümbritsev tohutu loov energia leiaks kasutust tõelistes jõukust loovates ettevõtetes, tekitades jätkusuutlikke töökohti ning pakkudes edukat ja kindlustatud tulevikku meie inimestele Walesis ja mujalgi.

  Helga Trüpel (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Õigupoolest arutleme täna hommikul selle üle, milline on kultuuri tähtsus mitmesugustes poliitikavaldkondades: välis-, majandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitikas. Me teame, et kui kultuuri võetaks tõsisemalt, oleks see meile kõigile kasulik. Demokraatia läbimurre araabia riikides ei oleks võimalik kultuuril põhineva ihata avanemise, kultuurilise mitmekesisuse, demokraatia ja ajakirjandusvabaduse järele.

Loomemajandusel on majanduspoliitikas oluline roll. Minu kodumaal Saksamaal on loomemajanduses rohkem töökohti kui autotööstuses. Seda tõsiasja tuleb arvesse võtta. Seetõttu on loomemajandusel ka Euroopa 2020. aasta strateegia tähtis osa. Ent ma tahan rõhutada seda, et kui me tahame loomemajandust tugevdada, peame eelkõige tööd tegema digitaalarengu vallas. Me teame, et just loomesisu tootjad moodustavad kultuurisektori väärtusahela aluse. Ühelt poolt oleme seega väga huvitatud kultuurilisest mitmekesisusest, mis toetab loomeinimesi ja tagab hõlpsa juurdepääsu internetis olevale loomesisule. Samal ajal aga tahame, et loomeinimesed saaksid õiglast tasu, mis praeguses digitaalmaailmas alati nii ei ole. Seetõttu peame muutma lepinguõigust, tugevdamaks meie loomeinimeste läbirääkimistepositsiooni. Me peame välja töötama uued sotsiaalmudelid, et leida õiglane tasakaal kasutajate hõlpsa juurdepääsu ja uue sisu loojate korraliku tasustamise vahel.

Lõpetuseks veel üks märkus. Euroopa jaoks oleks ülimalt sümboolne ja ajalooliselt suur edusamm, kui Sarajevo oleks 2014. aastal Euroopa kultuuripealinn.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Noorte liikuvust käsitlev raport sisaldab mõningaid häid mõtteid, näiteks nõudmist, et kriisi ei tohi kasutada ettekäändena hariduskulutuste kärpimiseks. Samas aktsepteerib see raport Bologna protsessi, mis on tugevdanud suurettevõtete lämmatavat haaret ja soodustanud hariduse kaubastamist.

Raportöör viitas asjaolule, et ülikoolid on alarahastatud, ja kutsus seetõttu ülikoole üles hankima rohkem rahalisi vahendeid erasektorist. Kindlasti ei ole alarahastamise lahenduseks erasektori kaasamine, arvestades selle moonutavat mõju haridusele, ega tasude kehtestamine, mis takistavad kogu Euroopas sadade tuhandete inimeste juurdepääsu haridusele, vaid riiklikud investeeringud, mida tehakse eesmärgiga pakkuda hästi rahastatud tasuta haridust kõigil tasanditel. Peale selle on paljudes riikides karmide kokkuhoiumeetmete tõttu noortel praktiliselt võimatu leida pärast kooli lõpetamist korralikku tööd. Iirimaal on veerand noortest praegu töötud ja igal nädalal emigreerub 1000 inimest, nii et paljude Iiri perede jaoks on mõistel „noorte liikuvus” hoopis teistsugune tähendus. Tööhõivekriisi on võimalik lahendada ainult suurte riiklike investeeringutega korralike töökohtade loomisse.

  Derek Roland Clark (EFD). – Austatud juhataja! Ajal, mil vastutustundlikud inimesed ja valitsused jälgivad iga senti, teeb komisjon ettepaneku kulutusi Euroopa 2020. aasta strateegia kaudu suurendada – ma pean silmas noorte liikuvuse kaarti, Euroopa kutseoskuste passi ja Euroopa vabade töökohtade seiret; seda kõike kultuuridiplomaatia nimel ja selleks, et noored saaksid reisida. Ometi teevad nad seda juba niigi, rännates seljakottidega omal algatusel kõikjal maailmas. Milleks meil neid kulukaid kampaaniaid vaja on?

Mis puudutab Euroopa kultuuri levitamist, siis kasutage viimaseid võimalusi, sest arvestades seda, kuhu see hullumeelne liit liigub, pole varsti järel enam mingit Euroopa kultuuri, vaid üksnes mõttetu mantra „Ühinenud mitmekesisuses”. Kas te ei mõista, et Euroopa ei ole üks ühtne riik, vaid eriilmeliste, ent omavahel kokkusobivate osade mitmekesine ja oivaline kooslus, ning nende osade kokkusulatamise tulemuseks on hall amorfne mass ja hävib kõik see, mida te väidetavalt imetlete?

Ärge propageerige Euroopa Liidu kultuuri; tehke Itaalia, Saksa, Prantsuse, Hollandi, Suurbritannia ja kõigi teiste riikide kultuur kättesaadavaks kõigile, kes tahavad seda tunnetada, ja kõik ülejäänu tuleb iseenesest.

  Marielle Gallo (PPE). – (FR) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Minu arvates tõstatub pärast kultuuri- ja kunstiväärtuste digiteerimist järgmine küsimus: kas Euroopa saatuseks on muutuda tarbimispaigaks Ameerika Ühendriikide ja peagi ka arenevate riikide jaoks või ärkab Euroopa lõpuks üles ja võtab midagi ette oma teabe-, kultuuri- ja ka majandusliku potentsiaali arendamiseks?

Loomulikult usun ma kindlalt Euroopa kultuuri rikkusesse ja mitmekesisusesse, kuid ma pean praegu silmas konkurentsivõimet ning tahan taunida mõttetust ja absurdi. Tasuta teenused ja tasuta juurdepääs kõigele, millest mõningad inimesed unistavad, on mõttetus. Kui me läheme seda teed, ei tehta selles sektoris enam mingeid investeeringuid. Loojad ja leiutajad ei saaks õiglast tasu ning kaoksid järk-järgult. Seetõttu ei sisalda majandusmudelid, mida me kavatseme rakendada oma kultuuripärandi internetiseerimisel, tasuta teenuseid.

Mitteainelistele kultuuriväärtustele kohaldatav maks on absurd kahel põhjusel. Esiteks tekib käibemaksumoonutus sõltuvalt sellest, millises riigis tegevus toimub. Näiteks Ameerika platvormid on alates 1998. aastast saanud tugineda maksumoratooriumile, mis tõi kaasa nende erakordse kasvu. Teiseks kohaldatakse erinevaid maksumäärasid, millega digitaaltooted seatakse füüsilistest toodetest halvemasse olukorda. Minu arvates tuleb meil neid kaht küsimust õigusaktidega reguleerida.

  Maria Badia i Cutchet (S&D). – (ES) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Minulgi on hea meel võimaluse üle, mille annab meile tänane arutelu nelja raporti üle, mida me tänahommikuse istungi lõpul hääletama hakkame. Minu arvates käsitlevad need raportid küsimusi, millele tuleb tingimata vastused leida, et püüda pakkuda lahendusi Euroopa Liidu kesksetele probleemidele. Neis raportites räägitakse sellest, kuidas lahendada kooli poolelijätmise, noorte töötuse, majanduskriisi ja rändega seotud probleeme.

Kõigepealt tahan teha ühe lühikese märkuse väikelaste ja koolieelikute hariduse kohta. Ma olen kolleeg Honeyballiga nõus, et see on üks neist küsimustest, mis ei ole pälvinud väärilist tähelepanu. Me teame – ja aina rohkem ilmub uuringuid, mis seda kinnitavad –, et just varases lapsepõlves arenevad inimese kognitiivsed ja emotsionaalsed võimed kõige intensiivsemalt. Seetõttu öeldakse kõigis uuringutes, et võrreldes hilisema eaga annab investeerimine esimestesse eluaastatesse palju paremaid tulemusi. Minu arvates on meil aeg lisaks ülikooliõpingutele ja kutseõppele keskendumisele – mida me seni oleme teinud – pöörata põhitähelepanu varajases lapsepõlves õppimisele.

Ma pean väga tähtsaks ka raportit noorte liikuvuse kohta. Raporti üks peaeesmärke on käsitleda kooli poolelijätmise probleemi. Minu arvates on see küsimus kõigiti seotud noorte töötusega, mille määr on Euroopa Liidus väga kõrge. Me peame tagama neile noortele tuleviku, sest nemad on Euroopa Liidu tulevik.

Lõpetuseks tahan seoses Euroopa Liidu välistegevuse kultuurilist mõõdet käsitleva raportiga rõhutada kultuuri tähtsust meie koostööpoliitikas. On oluline luua kolmandate riikidega parem vastastikune mõistmine, ja nüüd, mil meie piiridest lõuna pool toimuvad murrangulised muutused, on neile küsimustele vastamine väga mõistlik.

  Marietje Schaake (ALDE). – Lugupeetud juhataja! „Kui te tahate teada, kus on põrgu, küsige kunstnikult. Kui te kunstnikku ei leia, siis teate, et oletegi põrgus.” Arvan, et see anonüümse autori tsitaat, mille ma leidsin Sarajevost, võtab kokku kunsti ja kultuuri tähtsuse avatud ühiskonna jaoks, ent ka meie suhete jaoks ülejäänud maailmaga. Bosnia ja Hertsegoviina koos oma pealinna Sarajevoga on must laik Euroopa kaardil ning see on tingitud meie ajaloost. Kuid nüüd peame vaatama tulevikku.

Sarajevo elanikud jõudsid põrgule väga lähedale, eriti linna piiramise ajal, kuid kunst ja kultuur aitasid neil vastu pidada. Orkester tegi proovi, kui linna pommitati, ning kunsti- ja kultuuriküllane talvefestival jätkus. Sarajevo väärib Euroopa kevadet. Järgmine põlvkond kannatab ajaloo haavade tõttu, ning meil kui eurooplastel on tähtis kohustus vaadata koos nende inimestega tulevikku ja kaasata nad Euroopa homsesse päeva.

Ma toetan täielikult kolleeg Packi algatust ning ma palun ka parlamendiliikmetel seda toetada ja teha kõik, mis võimalik, et Sarajevost saaks Euroopa kultuuripealinn. Usun, et kui me kõik seda tahame, siis on see täiesti võimalik, sest oleks väga kahetsusväärne, kui meie mõtetele ja kainele mõistusele saaks takistuseks bürokraatia.

  Paweł Robert Kowal (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Marietje Schaake raporti need osad, milles räägitakse vajadusest suurendada Euroopa naaberriikidest pärit noorte liikuvust, on väga olulised. Kuigi ühelt poolt tundub mulle, et Euroopa Liidu ülearune sekkumine liikmesriikide kultuuritegevusse ei ole vajalik, leian teiselt poolt siiski, et arvestades praegu Tuneesias toimuvat ja kaks kuud tagasi Valgevenes aset leidnud sündmusi, on oluline, et Euroopa Liit suhtleks oma kultuurisõnumi ning demokraatia- ja õigusriigisõnumi kaudu naaberriikide noore eliidiga, ning et leitaks raha noortevahetusteks, ühisteks kursusteks, reisimiseks, ülikoolide loomiseks ja haridusprogrammide toetamiseks. Sellised programmid on liikmesriikides olemas – näiteks Poolas Varssavi Ülikooli Ida-Euroopa uuringute keskuses. Seda tuleks eeskujuks võtta ja on väga hea, et kolleeg Schaake meid nüüd selles suunas juhatab. Selleta ei õnnestu meil midagi saavutada.

  Heinz K. Becker (PPE). – (DE) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid ja külalised! Minul kui ilmselt küll mitte enam noorel, ent siiski uuel Euroopa Parlamendi liikmel on suur au siin esimest korda sõna võtta.

Ma iseloomustaksin Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatust „Noorte liikuvus” kui suurepärast eesmärki võimalikult palju parandada noorte väljavaateid tööturul. Sellel algatusel on kaks rõhuasetust. Lisaks väikelaste ja koolieelikute haridusele on see algatus suunatud esiteks koolist väljalangevuse vähendamisele ja teiseks kõrgkoolilõpetajate arvu suurendamisele. Tagasilöökide tõttu, mis on üsna suurel määral tingitud majanduskriisist, kuid samas ja ennekõike seetõttu, et paljudes – peaaegu kõikides – liikmesriikides on struktuurilisi puudujääke teistes valdkondades, on Euroopa Liidu liikmesriikide lähteolukord väga erinev.

Lubage mul näiteks tuua oma kodumaa: Austrias on koolist väljalangejate määr kõigest 8,7%, samas kui Euroopa Liidu keskmine on umbes 14%. Kindlasti tasuks uurida Austria kaheosalist kutseõppesüsteemi, mida toetavad tööturu osalised. Ka Saksamaa on selles valdkonnas väga edukas. Järgigem seda eeskuju. Austria ise peaks siiski püüdma saavutada paremaid tulemusi kõrgelt kvalifitseeritud kõrgkoolilõpetajate arvu suurendamisel. Teistes liikmesriikides on kvalifitseeritud teadlasi tunduvalt rohkem ja me peaksime nende süsteeme uurima. Me võime üksteiselt neis valdkondades palju õppida.

Ebaõnnestumised näitavad väga selgelt, et on vaja võtta meetmeid: me peame kiiresti ja tõhusalt ületama lõhe haridussüsteemi ja tööturu vahel.

Lõpetuseks tahan siiralt tänada ja toetada Doris Packi, öeldes, et Sarajevo nimetamine Euroopa kultuuripealinnaks pole mingi erand, vaid täiesti hädavajalik!

  Juhataja. – Hr Becker, ma ei tahtnud teid katkestada, sest ma tean, et see on teie esimene sõnavõtt siin saalis ja ma soovin teid siin tervitada. Loodan, et tulevikus peate määratud ajast kinni, kuid igal juhul soovin ma teile edu töös Euroopa Parlamendi liikmena.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa Liidus on riike, kus üldine töötuse määr on 20%, noorte töötuse määr aga 40%. See ei ole nii ainult ühes riigis: väga paljudes riikides on noorte keskmine töötuse määr kaks korda kõrgem üldise töötuse keskmisest määrast.

Rääkides Euroopa integratsioonist või kõne all olevate nende programmide ja projektide tulevikust, peame silmas pidama, et kõik need noored tunneksid end eurooplastena. Need noored peavad ka tundma, et nende tulevik on Euroopa Liidus. Seepärast olen kindlalt seisukohal, et programmist „Noorte liikuvus” rääkides peaksime palju rohkem rääkima sellest, kuidas tagada noortele juurdepääs töökohtadele ja milline on noorte tulevik Euroopa Liidus.

Minu arvates ei ole lahendused, mida me neile küsimustele pakume, piisavalt head ja me peaksime märksa rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas liikmesriigid kõnealuseid projekte ja programme ellu viivad. Usun, et Euroopa Komisjoni roll on ergutada suuremal arvul liikmesriike neid programme korralikult rakendama ning noorte vajadusi täitma.

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Austatud juhataja! Ajal, mil rahvastevahelised kultuurierinevused viivad selleni, et bürokraadid sulgevad piirid – nagu seda viimati tegid taanlased – ja ehitavad kõrged müürid, eelistatakse konfliktide lahendamist pigem relvade kui mõistmise ja kaastundega. Ajal, mil kunstilised saavutused on muutumas ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaubaks ja oluliseks sissetulekuallikaks ning mil luuakse kõikvõimsaid ülemaailmseid monopole, mis dikteerivad trende ja väärtushinnanguid, on raport meie välisteenistuse kultuurilise mõõtme ja kogu Euroopa Liidu kultuurilise mõõtme kohta enam kui teretulnud.

Raportis räägitakse sellest, kuidas meie ühine kultuuriline kuvand ning väikerahvaste ja Euroopa Liidu liikmesriikide kunstilised saavutused saaksid kokkupuutes teiste rahvaste kultuuriga tõsta meie avalike arutelude taset ning isegi hõlbustada meie diplomaatide ja strateegide ülesannet leida lahendusi arvukatele kriisidele nii kodus kui ka meie ümber. Riigipiire ületades avavad uued teabekanalid ja tehnoloogiad seejuures tohutuid võimalusi. Mulle oleks meeldinud, kui raportis oleks pühendatud paar sõna raamatutele, öeldes näiteks, et raamatuid ei tuleks maksustada. Me võiksime rääkida kultuuri juhtimisest või sellest, kuidas anda hoogu juurde Melina Mercouri ainulaadsele ideele Euroopa kultuuripealinnade kohta. Lugupeetud kolleegid, austatud volinik, anname Sarajevole võimaluse!

  Valdemar Tomaševski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Väikelastele ja koolieelikutele hariduse andmine on nii vanemate kui ka riigi üks tähtsamaid ülesandeid. Sellega seoses on oluline ja asjakohane, et resolutsioonis rõhutatakse piirkondlike ja vähemuskeelte varase õpetamise tähtsust. Eriti tähtis on õppekeelena emakeele kasutamine, kuna on teada, et keel, milles lapsed mõtlevad, on ka keel, milles nad edukamalt teadmisi omandavad. Seetõttu on vastuvõetamatu, kui põliste rahvusvähemuste koolides hakatakse alates esimesest-teisest klassist kasutama emakeele asemel muud keelt, nagu hiljuti otsustas Leedu parlament. Leedus üle seitsme sajandi elanud poolakad peavad kohustuslikku kakskeelset õpet üheselt diskrimineerimiseks, millele tuleb lõpp teha.

  Anna Záborská (PPE). – (FR) Austatud juhataja, mul on väga kahju teie kodumaal toimunud maavärina tagajärgede pärast.

(SK) Tahan kiita Mary Honeyballi tööd raportiga, mis käsitleb varajases lapsepõlves õppimist. Tekstist on tunda, et on tehtud jõupingutusi ideoloogiliste eelarvamuste ületamiseks ja eri poliitiliste vaadete vahel kompromissi leidmiseks. See on õige ja asjakohane, kuna kõne all on perekond ja laste heaolu. Vanematel lasub peamine vastutus laste kasvatamise ja õpetamise eest. Seda kinnitavad ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklid, millele raportöör viitab. Vanemate vastutust mainitakse ka inimõiguste ülddeklaratsioonis – vanematel on oma laste hariduse valikul eesõigus.

Samuti jagan ma seisukohta, et investeerimine haridusse ja varajases lapsepõlves õppimisse toob tulevikus kasu. On tõestatud, et vastutustunde, mõistmise ja sotsiaalse käitumise alused kujunevad lastel välja juba varajases lapsepõlves. Lisaks rõhutatakse raportis, et laste eest hoolitsemine on parim viis ennetada noorte kuritegevust tulevikus. Ma räägin neist teguritest põhjalikumalt raportis, mis käsitleb soolise võrdõiguslikkuse ja vanemliku vastutuse poliitika panust noorte kuritegevuse tõkestamisse.

Nagu raportöör, olen minagi vastu tööturul naiste osakaalu kunstlikule suurendamisele iga hinna eest. Paljud emad eelistaksid ametlikule töötamisele oma väikeste laste eest hoolitsemist. Samas puudub neil valikuvabadus, sest ühiskond ei väärtusta kuigivõrd (või üldse mitte) naiste kodus tehtavat tööd ja laste eest hoolitsemist. Esitatud raport ei sisalda riikidele ettepanekut anda emade poolt laste kasvatamisel ja õpetamisel tehtavale tööle rahaline väärtus vähemalt võrdeliselt toetusega, mida riigid annavad koolieelsete lasteasutuste tegutsemiseks. Raport tervikuna on aga samm õiges suunas ja eelseisvad sotsiaalsed muutused kohustavad meid pöörama sellele teemale rohkem tähelepanu.

  Chrysoula Paliadeli (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Algatus „Noorte liikuvus” keskendub noorte liikuvuse tugevdamisele, peamiselt tööhõive tagamise eesmärgil. Ent ajal, mil valitseb majanduskriis ja väärtushinnangud seatakse kahtluse alla, ei saa noorte liikuvust siduda ainult töötuks jäämise vältimisega. Kui konservatiivsed suundumused ähvardavad Euroopa Liidu ühtsust, nagu me täna hommikul juba kuulda saime, saab noorte liikuvust kasutada olulise vahendina Euroopa ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Turu vajadusi tuleks arvesse võtta teisese tegurina.

Ülikoolid peaksid säilitama oma sõltumatuse ja avalik-õigusliku olemuse ning ülikoolide õppekavadel peaks säilima akadeemiline ja teadustegevusel põhinev suunitlus. Euroopa Liidus antav kõrgharidus ei tohiks piirduda nende mudelite reprodutseerimisega, mis usalduse kaotuse ja kriisi esile kutsusid. Vastupidi: eesmärk peaks olema luua sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kollektiivsuse uusi standardeid, mida humanitaarteadused ja neil põhinev ülikoolide liigituse Euroopa süsteem saaksid õiges suunas arendada.

  Sabine Verheyen (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid ja külalised! Euroopa kultuuriline mitmekesisus on oluline väärtus, mida me peame säilitama ja tulevikus koguni edasi arendama. Et see võimalikuks saaks, peame toime tulema digitaalajastu katsumustega – ning mitte ainult info- ja teadmusühiskonnas, vaid ennekõike kultuuri- ja loomemajanduses.

Kultuuriline mitmekesisus ei ole lihtsalt ideaal, see on ka oluline majanduslik tegur. Euroopa Liidus töötab kultuurisektoris umbes viis miljonit inimest ehk ligikaudu 2,5% kogu elanikkonnast. Kultuurisektor on kasvav sektor, mis areneb paljudest teistest majandussektoritest kiiremini. Kultuurisektori pakutav sisu ergutab info- ja sidetehnoloogia arengut niisama palju kui tehnoloogia on muutnud ja arendanud selle sisu laadi ja kvaliteeti. Seetõttu vajame kultuuri- ja loomemajanduse jaoks raamistikku, milles see majandusharu saab jätkusuutlikult areneda ja digitaalajastu muutustega kaasas käia. Me vajame nüüdisaegset, juurdepääsetavat ja õiguslikult kindlat süsteemi, mille raames kõik saavad võrdsetel alustel areneda.

Kultuuri- ja loomemajandus on Euroopa arengu mootor. Järelikult tuleb meil sellele valdkonnale veidi tähelepanu pöörata, muu hulgas seoses hariduse ja koolitusega. Me peame noored varustama kultuuri- ja loominguliste oskustega, sealhulgas elukestva õppe raames. Kuid me peame parandama ka oma loomeinimeste ettevõtlusoskusi ja andma neile hea koolituse uute tehnoloogiate vallas.

Meil tuleb luua raamistik, mis võimaldab kultuurisektoris tegutsevatel inimestel tagada endale elatise. Seetõttu peame intensiivselt tegelema autoriõiguse, sotsiaalkindlustuse ja intellektuaalomandiga seotud küsimusega ning avama juurdepääsu teabele ja sisule, et tagada kultuuri- ja loomemajanduse edaspidine areng digitaalkeskkonnas ning et meil oleks võimalik säilitada Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja kultuuripärand, mis on olulised Euroopa Liitu iseloomustavad jooned.

  Juhataja. – Proua Verheyen, teie sõnavõtu ajal andsin tõlgid mulle märku, et ei jõua teiega sammu pidada. Ma ei katkestanud teid, sest seda näis olevat keeruline teha, ja palun seetõttu tõlkide ees vabandust. Tahan parlamendiliikmetele teada anda, et me muudame süsteemi: edaspidi ei hakka hoiatustuli põlema mitte juhataja ees, vaid teie ees, kes te räägite. Nii saate ise näha, kui tõlgid teile järele ei jõua.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! „Elu on ilus, mu arm. Sa vaatad maailma ja see ongi juba sinu oma.” Need lihtsa luuletuse esimesed read näitavad, kui suurepärane on elu, ja meenutavad meile, et me vastutame maailma eest, mida oma lastele ehitame. Oma raportis tuletab Mary Honeyball õigeaegselt meelde, et meie laste tulevikku kujundatakse juba alates esimestest eluaastatest, mil asutused peavad võtma võtmerolli, et meie lapsed kasvaksid üles nii, nagu me soovime.

Ma olen nõus kõigi raportis esitatud mõtetega: on oluline, et liikmesriigid ja Euroopa Liit jagaksid vastutust meetmete eest, mille eesmärk on toetada varajases lapsepõlves õppimist, kuid nad peavad võtma enesele rolli, mida ei saa delegeerida üksnes vanematele ega haridussektoris töötavatele inimestele. Ma olen naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis alati rõhutanud, et kui vanemad elavad vaesuses, siis kasvavad ka lapsed üles vaesuses. Lastel on õigus saada liikmesriikidelt ja Euroopa Liidult abi ja teenuseid. Et ületada vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja kirjaoskamatus, peame toetama oma lapsi nende esimestest sammudest alates.

Selleks tuleb meil investeerida hooldusse ja haridusse alates varasest lapsepõlvest ning jälgida osutatavaid teenuseid ja teenusepakkujate pädevust. Kõikidel lastel peab sõltumata sotsiaalsest taustast olema juurdepääs haridusele ning me peame tagama, et see võimalus oleks olemas ka varjupaigataotlejate, pagulaste ja kõigi nende inimeste lastel, kellel on kas või ajutine luba Euroopa Liidus elamiseks.

Kolleeg Honeyball tõstab aruka, kaasava ja jätkusuutliku kasvu eesmärkide saavutamisega seoses esile teadusuuringud, parimate tavade vahetamise, tõukefondide ja selliste programmide nagu Comenius aruka kasutamise ning vajaduse, et liikmesriigid võtaksid väikelaste ja koolieelikute hariduses enda kanda olulise rolli.

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Austatud juhataja! Varajases lapsepõlves õppimist käsitlev raport ei ole ega saagi olla katse kehtestada selle väga individuaalse küsimuse ühetaolist korraldust. Küll aga pean ma seda raportit oluliseks panuseks arutellu selle üle, millised on Euroopa ühised eesmärgid ja väärtushinnangud seoses alusharidusega. Kõnealuses valdkonnas tehtud teadusuuringud rõhutavad koolieelsete lasteasutuste suurt rolli laste tervislikus arengus ja nende edasises integreerumises ühiskonda. Ilmneb, et alusharidusel on soodne mõju ka lapse edasisele haridusteele ja et investeerimine varajases lapsepõlves õppimisse selle kõige laiemas mõttes on tulemuslikum kui ükskõik milline hilisem sekkumine. Seetõttu on meie huvides toetada seda liiki haridust, muu hulgas ka selleks, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ja suurendada kvaliteetse ülikooliharidusega elanike arvu, samal ajal vähendades õpingud pooleli jätnud inimeste osakaalu. Kvaliteetne alusharidus võib meid neile eesmärkidele palju lähemale viia, ehk isegi rohkem, kui me oleme valmis praegu tunnistama.

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Kõigepealt tahan tänada Mary Honeyballi tehtud töö eest. Kõigi laste juurdepääs haridusele ja tugistruktuuridele varases lapsepõlves peab muutuma lapsevanemate, eriti emade, kuid ennekõike siiski laste enda õiguseks, sest see tähendab, et nad saavad laduda oma haridusele korraliku vundamendi, neid toetatakse ühiskonda lõimumisel ja isiksuse arengus ning neil on täiskasvanuks saades paremad võimalused tööd leida.

Nagu teised kolleegid on juba mitmel korral viidanud, märgitakse komisjoni teatises Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia kohta, et 2009. aastal jättis koolitee pooleli rohkem kui 6 miljonit noort inimest, omandades maksimaalselt teise taseme alumise astme hariduse, kusjuures 17,4% neist omandas ainult põhihariduse. Need näitajad on murettekitavad ja panevad mõtlema, et kool ja haridussüsteem jäävad tihti tähelepanuta ega saa vajalikke investeeringuid.

Investeerimine hariduse kvaliteeti alates esimestest eluaastatest ei ole üksnes laste kognitiivse, sensoorse ja motoorse arengu oluline lähtepunkt, vaid ka tulevastele põlvkondadele palju võimalusi pakkuva osalusühiskonna rajamise eeldus.

Peale selle võimaldab lasteaedade ja muude väikelaste ja koolieelikute eest hoolitsevate asutuste kvaliteedi parandamine ja nende arvu suurendamine – nagu on ette nähtud Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes sisalduvates eesmärkides – töötavatel vanematel kodust elu ja tööd tasakaalustada. Kahjuks näitab statistika, et paljudel liikmesriikidel on nende eesmärkide saavutamiseni veel pikk tee käia.

  Nessa Childers (S&D). – Lugupeetud juhataja! „Noorte liikuvus” hõlmab mitut julgustavat algatust. Nende hulka kuuluvad eelkõige plaanid üliõpilaste laenurahastu, Euroopa noortegarantii loomiseks, mille eesmärk on tagada, et noored saaksid nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist kas tööle või praktikale, ning tegevuskava „Noored tööle”, millest hiljaaegu teada anti ja mille eesmärk on luua kontaktid noorte ja ettevõtete vahel.

Samas tunnen ma, et pean teid hoiatama. 2010. aastal saavutasid Euroopa Liidu liikmesriigid vaid ühe viiest haridusega seotud eesmärgist ja see ei tõota Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise seisukohalt head. Et algatus „Noorte liikuvus” oleks tulemuslikum, peavad Euroopa Parlamendi liikmed selle rakendamist ja edusamme kohapeal oma valimisringkondades tähelepanelikult jälgima.

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tänane arutelu on Euroopa Parlamendis peetavate arutelude seas üks tähtsamaid ja märkimisväärsemaid. See puudutab kogu kultuuri- ja haridusvaldkonda ning seega vundamenti, millele meie suur Euroopa kodu püsivalt toetub. Me peame seda meeles pidama ja omistama sellele arutelule tohutut tähtsust, pidades silmas, et kõike ei ole meile igaveseks antud. Me peame teadma, et selleks, et meie suur Euroopa kodu oleks tugev, peab tal olema tugev vundament ning ta peab vastu pidama edaspidistele võimalikele kriisidele ja ehk ka suurtele muutustele, mida ei saa välistada ja mis meid võib-olla ees ootavad.

Seetõttu tahtsin ma väga heade raportite eest tänada kõiki raportööre, eriti aga Milan Zveri ja Mary Honeyballi, sest nüüd käsitleme haridust esmakordselt terviklikult. Me tahame anda kõigile oma lastele suurepäraseid ja laiaulatuslikke oskusi alates esimestest aastatest kuni kolmanda taseme hariduseni. Kui me tahame, et Euroopa ühiskond oleks liikuv ja et noored oleksid avatud, osavõtlikud ja pädevad, peaksime kogu haridusvaldkonda vastutustundlikult suhtuma, lõppude lõpuks on meie praegused näitajad murettekitavalt kehvad. Ühel kolmandikul Euroopa kodanikest puudub igasugune kutsekvalifikatsioon.

Mis puudutab kultuurilist mõõdet, siis ma tahan tänada komisjoni teabe eest, et Euroopa välisteenistusel saavad olema saadikud ja kultuuriatašeed kõigis maailma riikides. Ma tahan tänada kolleeg Sanchez-Schmidi, sest kultuuri toetamine tähendab eelkõige kultuuriga seotud ettevõtluse toetamist, eriti aga kultuuri sisulise poole toetamist. Seetõttu peavad kultuuriettevõtjad saama haldustoetust ning nad vajavad haldussüsteemide bürokraatia vähendamist. Lisaks vajavad nad ka abi kapitali kaasamisel, mis võib tulla ka Euroopa Liidu vahenditest. Me jagame seda vastutust ühiselt ja seetõttu tahan ma lõpetuseks paluda, et volinik edastaks selle tõsise ja olulise arutelu nõukogule, mille esindajat siin täna pole, nii et ka nõukogus võidaks arutada neid Euroopa jaoks tähtsaid ülesandeid.

  Monika Smolková (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Olles regionaalarengukomisjonis kultuuri- ja loometööstuse potentsiaali rakendamist käsitleva raporti puhul variraportöör, pean ma oluliseks, et kultuuri- ja loomemajandust on tunnustatud sektorina, millel on oma osa kohalikus ja piirkondlikus arengus. Paljud piirkonnad on endiselt mahajäänud – muu hulgas finantskriisiga seotud põhjustel – ning kultuuri- ja loomeprojektid aitavad kindlasti kaasa töökohtade loomisele ja nende piirkondade konkurentsivõime suurendamisele.

Liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused peavad parimal võimalikul moel kasutama Euroopa Liidu programme, millega toetatakse kultuuri ja loomingulisust, poliitilist ühtekuuluvust, struktuuripoliitikat jne. Rahastamisvõimaluste määratlemine on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks tähtis. Rahastamine on paljude ettevõtete puhul suurim arengutakistus. Seetõttu on vaja kultuuri- ja loomemajandusse tuua ka erakapital ning avaliku ja erasektori partnerlused, nagu nõuab raportöör, ja rõhutada sponsorluse tähtsust. Ma toetan resolutsiooni ettepanekut.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! On tore, et me täna hommikul sel tähtsal teemal arutleme, see näitab, kui tõsiselt me kultuuri- ja haridusküsimustesse suhtume.

Kultuur ja haridus on juba iseenesest olemuslikult väärtuslikud. Mõlemal on tähtis roll ühinenud Euroopa rajamisel ja meie riikide majanduse edasises arengus. Algatused, mida me siin täna hommikul arutame, aitavad sellele kõigele kaasa.

„Noorte liikuvus” on suurepärane algatus. Paljud on sellest juba kasu saanud ja paljud saavad edaspidi, kuid üks asi on tähtis – nimelt kvalifikatsioonide ja diplomite vastastikune tunnustamine kõikides liikmesriikides. See hõlbustaks liikuvust, ent tõstaks ka kõikide asutuste taset.

Ma pean tunnistama – mea culpa –, et pöördusin alushariduse usku hilja. Nagu paljud, arvasin ma varem, et sisuliselt on tegemist lapsehoidmisteenusega, ent nüüd ma tean, et see on parim investeering ja mis tahes taseme haridusse tehtud investeeringute seas annab see suurimat tulu. Kindlasti peegeldab see Iiri vanasõna „hea algus on pool võitu”, ja seda saab teha juba varases lapsepõlves.

Samuti tahan rõhutada intellektuaalomandi õiguste tähtsust, eriti näitlejate puhul. Paljud neist elavad toimetuleku piiril, kuid nad väärivad oma talendi eest tasu ning seda saab kindlasti tagada, kaitstes intellektuaalomandi õigusi nii internetis kui ka väljaspool internetti.

Nüüd tahan ma kehastuda sportlaseks ja öelda, et ka spordil on kultuuris ja hariduses väga tähtis osa. Ma olen taotlenud, et Euroopas korraldataks kohalik spordifestival. Seda tehes anname suure panuse sporti kui kultuuri osasse.

Lõpetuseks mainin, et käisin eelmisel aastal Mannheimis. Seal on olemas muusikakool, kus antav õpe hõlmab ühtaegu ka produktsiooni, esinemist, haridust, instrumentide tegemist jne. Seda eeskuju võiks järgida ka teistes paikades.

  Enrique Guerrero Salom (S&D). – (ES) Austatud juhataja, lubage mul ühineda toetussõnadega Hispaania Lorca piirkonna elanikele, keda tabas loodusõnnetus. See piirkond on oma solidaarsust mitmel korral väljendanud ja hindab Euroopa Parlamendi tänast toetust.

Lugupeetud volinik, 1989. aastal ütles tollane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors, et haridus ja kultuur peavad olema Euroopa hing. Me teame nüüd, et haridus ja kultuur ei ole mitte ainult Euroopa hing, vaid ka süda ja lihased. Ilma võrdsete võimalusteta, mis parandavad kõikide laste ja kõikide noorte eurooplaste väljavaateid, ilma sotsiaalse ühtekuuluvuseta, mis tagab hariduse, ilma konkurentsivõimeta, mis aitab kaasa teadmiste levikule kõigi kodanike seas, on Euroopa Liit nõrk. Kuid kõige selle ja kultuuriga on Euroopa Liidul maailmas vääriline koht.

  Emine Bozkurt (S&D). – Lugupeetud juhataja! 2014. aastal möödub 100 aastat ertshertsog Franz Ferdinandi mõrvamisest, mis vallandas Esimese maailmasõja. Bosnia ja Hertsegoviina oli ka Euroopa piirkond, kus toimus verine sõda 1990. aastatel. Oluline on meenutada neid traagilisi sündmusi, mis tõid kaasa surma, kannatused, lõhenemise ja õudused, kuid veelgi tähtsam on tähistada Euroopa praegust ühtsust ja rahu.

Sarajevo on linn, mis kõigest toimunust hoolimata on säilitanud oma multikultuurse olemuse ja tugevuse. Et seda tunnustada ja kinnitada Euroopa rahu- ja stabiilsuse sõnumit, tuleks Sarajevo nimetada 2014. aasta Euroopa kultuuripealinnaks, see oleks jõuline sümboolne žest. Oleks kahju jätta eeskirjade tõttu see ajalooline hetk kasutamata. Ainult siis, kui me tegeleme oma minevikuga, kui me tunnistame ajalugu ja võtame selle omaks, saame avatult vaadata tulevikku. Palun andke Sarajevole see võimalus!

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Vananeva Euroopa jaoks on väga tähtis, et kõik noored kasutaksid oma andeid võimalikult hästi ära ja oleksid hiljem tööturul edukad. Selleks on vaja haridust, millega juba varases lapsepõlves püütakse tasakaalustada võimaluste ebavõrdsust ning mille puhul pööratakse erilist tähelepanu hariduse, kutseõppe ja tööalase konkurentsivõime andmisele kõigile noortele, olenemata nende majanduslikust olukorrast, sotsiaalsest ja etnilisest taustast, puuetest ja muudest terviseprobleemidest.

Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk on suurendada kolmanda taseme haridust omandavate inimeste osakaalu 40%-ni ja vähendada kooli pooleli jätnute osakaalu 10%-le. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kõik liikmesriigid otsustama selles suunas liikuda. On kohti, kus me praegu näeme täpselt vastupidiseid tendentse: kohustusliku hariduse vanusepiiri langust ja riigieelarveliste kohtade arvu vähenemist kõrgkoolides.

Euroopa tulevast jätkusuutlikku majanduskasvu ja uuendusvõimet on võimalik tagada vaid siis, kui igaüks annab oma panuse ja kui iga riik liigub mööda sama teed.

  Francisco José Millán Mon (PPE). – (ES) Austatud juhataja, muidugi tahan ka mina väljendada toetust Lorca elanikele.

Selles haridusteemalises arutelus tahan ma korrata olulist punkti: vajadust lisada keskkoolide õppekavasse eraldi aine, mille raames käsitletakse Euroopa Liidu ajalugu, eesmärke ja toimimist.

Ma rääkisin sellest küsimusest täiskogu istungil juba eelmisel ametiajal, pärast põhiseaduse lepingu referendumite ebaõnnestumist. Õnneks toetati möödunud aasta septembris Euroopa Parlamendis heaks kiidetud raportis ajakirjanduse ja uue meedia kohta, mille koostas kolleeg Løkkegaard, sellise aine lisamist lõikes 13. Ma ise esitasin sellega seoses muudatusettepaneku.

Hiljuti otsustas Valencia piirkondlik omavalitsus Hispaanias selle teema järgmisest õppeaastast õppekavasse võtta. See on algatus, millest teised piirkonnad ja riigid peaksid eeskuju võtma. Ma saan aru, et komisjon muidugi toetab ja tervitab sedalaadi algatusi.

Daamid ja härrad, me väärtustame ja hindame ainult ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D). – (PL) Austatud juhataja! „Noorte liikuvus” on Euroopa 2020. aasta strateegia üks olulisemaid algatusi. Me peame edendama majanduskasvu, tuginedes nüüdisaegsele tehnoloogiale, mida saavad luua vaid haritud inimesed. Me peame lapsi ja noori õigesti toetama. Võõrkeelte õpe, spordi- ja kultuuritegevus, vabatahtlik töö ja noorsoovahetused – sellised programmid peaksid olema kättesaadavad Euroopa Liidu kõigi piirkondade lastele ja noortele.

Me peame tõstma haridusstandardeid ja vähendama erinevusi kõikidel haridustasemetel – alates lasteaiast kuni ülikoolini – ja Euroopa Liidu kõigis piirkondades. Professor Jacek Kochanowiczi arvates on oskamatus teha koostööd Poola ja Euroopa Liidu suurimaid arengutakistusi, me peame muutma ka seda. Inimkapitali aluseks on haridus ja sotsiaalse kapitali aluseks on inimestevaheline usaldus. Investeerimine haridus- ja kultuuriprogrammidesse ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Me peaksime kõigepealt vaatama konteksti, milles tänane arutelu toimub. Peame võrdlema neid kauneid sõnu, mida me siin kuuleme, kultuuri ja hariduse tähtsusega tegelikkuses. Ümberlükkamatu tegelikkus osutab nende valdkondade äärmuslikule unarussejätmisele, riigi taganemisele, mis õõnestab selle sotsiaalset rolli, tulemuseks on süvenev ebavõrdsus juurdepääsul haridusele, teadmistele ja kultuurile. See omakorda mitmekordistab ja süvendab sotsiaalset ebavõrdsust.

Liikmesriikides nagu Portugal on tegelikkuseks tuhandete koolide sulgemine, tuhandete õpetajate töötuksjäämine või kindla töökohata jäämine, riikliku kõrgharidussüsteemi krooniline alarahastamine ja kõrghariduse kallinemine. Tegelikkus on kultuurieelarvete kärpimine haletsusväärsele tasemele.

Seega, ärgem eirakem tõsiasja, et hädasti oleks vaja teha investeeringuid, arvestades eriti Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni koostatud häbiväärsete ja kultuurivaenulike sekkumiskavade rakendamist.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja, ma tahan väljendada kaastunnet teie kaasmaalastele; me peame Hispaaniat oma sõbraks ja tunneme alati kaasa, kui seal midagi juhtub. Raport noorte liikuvuse kohta on üks olulisemaid Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud algatusi, mille eesmärk on edendada noorte haridust ja koolitust, pakkuda selleks rohkem võimalusi ning aidata noori üleminekul haridussüsteemist tööturule. Haridus, elukestev õpe, uuendused ja kultuur tähendavad kindlasti edasiliikumist. Üks Kreeka vanasõna ütleb, et mõistus teeb raha, mitte vastupidi. Seetõttu tuleb meil oma noorte oskused ja võimed kindlaks teha ja esile tuua ning neid edasi arendada. Seda saame teha aga siis, kui tagame, et neil on võimalik leida tööd, mis on kooskõlas nende kvalifikatsiooni ja oskustega.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Need raportid on parimal juhul täis paradokse, halvimal juhul aga üdini silmakirjalikud.

Neis räägitakse heakskiitvalt mitmekesisusest, kuid tervitatakse rahvaste mitmekesisuse likvideerimist. Liikmesriikidesisene mitmekesisus, mida need raportid propageerivad, tähendab uute tulijate kõike muud kui euroopaliku kultuuri edendamist. Kui rahvastik muutub, muutub ka selle kultuur. Põliskultuur surutakse välja ja läheb kaotsi. Raportites räägitakse sõnavabadusest, ent see mõjub veenvalt vaid siis, kui väljendatakse sallimatust mittenõustujate suhtes.

Nende raportitega tahetakse edendada ainult neid kultuurilisi väärtusi, mille nad heaks kiidavad ja mis vastavad nn euroopalikele väärtustele. Poliitilises sfääris nägime Euroopa Parlamendi suhtumist sõnavabadusse teisipäeval, kui hääletati Euroopa Parlamendi liikme üleandmist Prantsusmaal toimuvaks näidisprotsessiks seoses mõtteroimaga, kusjuures talle ei antud isegi võimalust end kaitsta.

  Damien Abad (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Noorte praegune olukord on Euroopas väga murettekitav, nagu te teate, sest meil on viis miljonit töötut noort.

Ma olen täna väga rahul Euroopa Komisjoni kavatsusega demokratiseerida noorte juurdepääsu Euroopas. Samas olen seda meelt, et me peame minema programmist „Noorte liikuvus” kaugemale ja vältima lõksu, mis seisneb soovis, et kõik noored läheksid ülikooli. Me peame tegelema kõigi noorterühmadega, sealhulgas nendega, kes on Euroopa Liidust kõige kaugemal, ja eelkõige muidugi praktikantidega. Sellega seoses leian, et me peaksime neile sihtrühmadele programmi Leonardo kõrval kiiremas korras looma tõelise liikuvusprogrammi. Ma arvan, et kõigi programmide puhul tuleks mitmesugustes vormides kasutada Erasmuse nime kui kaubamärki, eelkõige praktikantidele mõeldud programmide puhul, et meie püüdlused vastaksid meie eesmärkidele.

Teine küsimus on rahastamine. Me peame tagama vajalikud vahendid, sest – nagu paljud teist märkisid – Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades tuleks noori ja haridust käsitada prioriteetsetena.

  Luís Paulo Alves (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Tegemist on võimalusega ilmutada erakordset pühendumust tagada noorte sotsiaalne liikuvus ja otsustavat kavatsust koolitada avatud maailmavaatega ja kvalifitseeritud põlvkonda, mis tänu oma globaalsele arusaamisele ja mõtlemisele suudab aidata kaasa oma piirkonna arengule ja Euroopa edukusele. Seda seetõttu, et kui kõik Euroopa noored saavad teises riigis õppimise, praktika või töötamise kogemusi, siis ei omanda nad üksnes rohkem oskusi, suuremat iseseisvust ja paremat arusaamist, vaid kokkupuutumisest teiste noorte eurooplastega ja nendega kogemuste vahetamisest saavad nad ennekõike tohutu lisaväärtuse.

Euroopa projekti jätkamiseks vajab Euroopa praegu rohkem kui kunagi varem sellist eurooplaste põlvkonda, mille liikmed teavad ja usaldavad üksteist ja Euroopat. Seega laskem osaleda kõigil alates Fajã Grandest Assooridel kuni Euroopa läänepoolseima punktini. Me peame tagama, et mitte keegi ei jääks rahalistel põhjustel kõrvale.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Varajases lapsepõlves õppimist käsitlevas raportis mainitakse, et vaesemate perede laste juurdepääs haridusele on raskendatud. Raportöör tõstab kõige ohustatuma rühmana esile roma perede lapsed, kellel juurdepääs alusharidusele on väga piiratud.

Seetõttu on väga oluline, et liikmesriigid looksid alusharidusele juurdepääsu eritingimused laste jaoks, kelle pered erinevatel põhjustel ei paku neile sellist ainelist ja perekondlikku tuge, mis võimaldaks neil tavapärases haridussüsteemis suuremate probleemideta osaleda. Samas tuleb ohustatumate rühmade lastele eritähelepanu pöörata väga diskreetselt, et vältida nende laste või perede häbimärgistamist, sest see võib nende sotsiaalset tõrjutust veelgi suurendada.

Seega peame nende laste eest hoolitsemise mehhanisme süstemaatiliselt muutma ja parandama, et võimalikult palju riskirühmade lapsi edukalt oma ühiskonda integreerida.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Lapse elu esimesed kolm aastat on aju arengu ja keeleõppe seisukohalt väga tähtsad. Teataval tasemel keelt omandamata ei ole edasiõppimine kuigivõrd võimalik, kuna keeleoskuse puudujäägid ületatakse vanuse kasvades vaid suurte raskustega.

Raportis märgitakse, et enamik sisserändajate lapsi saab Euroopa Liidus haridust piisavate keeleteadmisteta. Samal ajal kinnitatakse, et sisserändajate pered ja vähemused, näiteks romad, kasutavad varajases lapsepõlves õppimise võimalust teiste peredega võrreldes märksa vähem. Me ei saa lubada, et meie koolide tase jätkuvalt langeb põhjusel, et nii paljud lapsed lihtsalt ei saa õpetatavast aru. Teisisõnu: iga laps, olgu sisserändaja või mitte, peab olema kooliminekueaks omandanud riigikeele määral, mis võimaldab tal koolis õpetatavat mõista.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Varajases lapsepõlves õppimise Euroopa raamistiku loomine ühiste eesmärkide ja väärtuste alusel viib meid õiges suunas – haridussüsteemide ühtlustamise poole. Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise seisukohalt on äärmiselt oluline rõhutada inimese esimeste eluaastate tähtsust edasise arengu jaoks ja toonitada varase lapsepõlve potentsiaali. Minu arvates on teema, mille üle me arutleme, praeguses olukorras erakordselt aktuaalne. Minu kodumaal jõustus eelmisel kuul seadus kuni kolmeaastaste laste hooldamise vormide kohta. Uus seadus laiendab lasteasutuste valikut ja näeb ette mitmed uued hooldusvormid: lasteklubid, päevahoid, sertifitseeritud lapsehoidjad ja töökohtades olevad lasteaiad. Nende muudatuste eesmärk on luua laste õigeks arenguks soodsad tingimused. Haridusvõimaluste mitmekesisus võimaldab laste arengut kõigis valdkondades toetada ja ergutada, tuginedes laste enda loomulikule potentsiaalile. Töökohtades lasteaedade avamine muudab vanemate jaoks pärast pikemat vaheaega tööturule naasmise kergemaks.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Evelyn Regner (S&D). – Lugupeetud juhataja! Rääkides algatusest „Noorte liikuvus”, räägime rahast, kuid ennekõike siiski tulevikust. Uuenduslikkus, loovus ja tööalane konkurentsivõime on teemad, mis on Euroopa Liidus meile kõigile tõepoolest olulised. On hea, et komisjon on keskendunud tööturule sisenemise otsustavale hetkele, sellele tahaksin minagi keskenduda. Noori ootab ees kurb reaalsus – praktikakohtade kehvad töötingimused ja koguni ekspluateerimine. Ja muidugi kaasneb praeguse kõrge töötusmäära juures tööturule sisenemisega häbitunne ja küsimus „kas mind on tõepoolest vaja?”.

See on minu jaoks praegu tõepoolest väga tähtis teema, mistõttu ma palun, et volinik jälgiks olukorda ja keskenduks ka tulevikule, et luua midagi praktikaeeskirjade sarnast, millega keelataks ekspluateerimine ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Androulla Vassiliou , komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja, tahan kõigepealt avaldada komisjoni nimel kaastunnet Lorca ja selle naabruse elanikele ning väljendada solidaarsust nendega. Kui ma olin laps, toimus minu kodulinnas väga tugev maavärin, ja ma tean, kui kohutav see kogemus on.

Meie, eurooplased, ei tohiks Euroopa haridussüsteemi olukorraga rahul olla. Me ei saa leppida sellega, et üks meie seitsmest noorest lahkub koolist oskuste ja kvalifikatsioonita, mida ta vajab selleks, et leida tööd ja elada täisväärtuslikku elu. Ka ei lepi ma sellega, et iga viies laps ei oska korralikult lugeda.

Me peame oma haridussüsteemidele tõepoolest täit tähelepanu pöörama. Me peame neid tugevdama, tõhustades oma liikuvusprogramme, sest liikuvuse kaudu saavad nooremad lapsed, üliõpilased, töötajad ja vabatahtlikud üldoskusi, mida nad ametliku haridussüsteemi kaudu ei omanda. Leian, et hariduseelarvete kärpimine on väga lühinägelik poliitika. Ma pöördun veel kord liikmesriikide ja valitsuste poole ning palun, et nad seda ei teeks, eriti kriisi ajal, sest sellel on tulevikus väga negatiivsed tagajärjed. Peame tegema koostööd, tagamaks, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus nähtaks haridusele ja liikuvusele ette senisest rohkem raha, sest me vajame seda kriisist väljumiseks ja oma inimestele tähenduse andmiseks.

Üks austatud parlamendiliige viitas subsidiaarsusele. Lubage mul teile kinnitada, et kõik meie tegevuspõhimõtted ja soovitused, mis puudutavad haridust ja kultuuri, vastavad täiel määral subsidiaarsuse reeglitele. Me ei dikteeri liikmesriikidele midagi, vaid anname neile lihtsalt soovitusi. Me anname neile platvormi koostöö tegemiseks, heade tavade vahetamiseks ja üksteiselt õppimiseks.

Kultuuri- ja loomemajandus annab olulise panuse arengusse ja uute töökohtade loomisse, nagu paljud teist mainisid. Kuid pidagem meeles, et kultuuri- ja loomemajandus on väärtuslik ka selle omaduseta. Loovus ja kultuur on Euroopa Liidu väärtused, mida me oleme tugevdanud ja mille me peame säilitama. Olles analüüsinud sel teemal kõigilt sidusrühmadelt saadud seisukohti ja pärast avalikku konsulteerimist sidusrühmadega esitame soovitused selle kohta, kuidas tuleks kultuuri- ja loomemajandust tugevdada ja toetada, et kutsuda esile tulemusi, mida me sellelt majandusharult ootame.

Mis puudutab kultuuri välismõõdet – kultuuri meie välissuhetes –, siis ma arvan, et meil on kohustus see mõõde anda. Ärgem unustagem, et me kõik oleme allkirjastatud ja vastu võtnud UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni. Me peame tegema koostööd kõikide riikidega, kes on selle konventsiooni vastu võtnud, tagamaks selle rakendamist. Lubage mul rõhutada, et selline kultuurivahetus välismaailmaga on lisaks teistele riikidele kasulik ka meile, sest nii rikastame maailmas oma kultuuri, teadmisi ja väärtusi.

Lõpetuseks: ma võtsin teadmiseks tugeva toetuse, mida te kõik väljendasite selle suhtes, et Sarajevo saaks 2014. aastaks kultuuripealinna tiitli.

  Milan Zver , raportöör. – (SL) Lugupeetud juhataja, tänan teid selle eest, et te juhatasite seda arutelu nii demokraatlikult ja suuremeelselt ning võimaldasite paljudel kolleegidel selles osaleda. See arutelu oli ennekõike väga kvaliteetne ja keskendus järgmisele: me tahame säilitada ja tugevdada oma praeguseid liikuvusprogramme, mis moodustavad osa elukestva õppe ja „Noorte liikuvuse” programmidest. Meie sõnum liikmesriikidele on, et nad peaksid rohkem tähelepanu pöörama mitut sektorit hõlmavale noortepoliitikale ja sellesse poliitikasse ka rohkem investeerima. Meie soov on, et see arutelu tooks veelgi kasu; me tahame, et liikmesriigid jätkaksid oma haridussüsteemide ja sotsiaalpoliitika, turgude jms reformimist.

Ma tahan vastata ühele vastuväitele, mis arutelu käigus esitati. Noorte liikuvuse teema puhul ei keskenduta kuigivõrd turu tähtsusele, tegelikult tahtsime seda küsimust üleüldse vältida, kuid me oleme mitmel pool rõhutanud, et haridussüsteemid peavad kohanduma ühiskonna ja majanduse vajadustele ning et seda suurt kuristikku, seda suurt lõhet tuleks võimalikult palju vähendada, samuti seda, et noortel peaks olema võimalik tööturule siseneda nii, et nende teel oleks võimalikult vähe takistusi. Muide, sellele juhtisid raporti koostamise ajal tähelepanu just noorteorganisatsioonid.

Lõpetuseks tahan lühidalt rõhutada järgmist: kasutagem kogu seda positiivset energiat, mis on olemas siin Euroopa Parlamendis, Euroopa demokraatia templis, ent ka Euroopa Komisjonis, ja tehkem kõik, tagamaks, et see raport ei jääks ainult paberile.

  Mary Honeyball , raportöör. – Austatud juhataja! Ma tahan kõiki tänada selle eest, et meie tänane arutelu oli nii kasulik ja asjalik. Valdav enamus teist – vaid ühe-kahe märkimisväärse erandiga – pooldas tugevalt minu raportit varajases lapsepõlves õppimise kohta ja teisi raporteid, mida me täna arutasime. Ma leian, et me peame tõepoolest tuleviku jaoks maha märkima, et haridus on väga tähtis. See ei ole tähtis mitte ainult laste jaoks – nende väikeste laste jaoks, kellest mina rääkisin, ja noorte jaoks, kellest rääkis minu kolleeg –, vaid ka Euroopa tuleviku jaoks. Seetõttu toetan igati voliniku sõnu, et liikmesriigid peaksid praegu jätkama haridusse investeerimist ja nad ei tohiks kasutada majandusolukorda ettekäändena kärpimiseks, sest hariduses kärbete tegemine oleks halvim võimalik tegu.

Haridus tähendab tulevikku, see tähendab täiskasvanuid, kes on tööalaselt konkurentsivõimelised, võimekad ja terved ning kes ei kurna meie sotsiaalteenuseid. Me mõistame seda ja peame viima selle sõnumi oma liikmesriikidesse, et nad saaksid subsidiaarsuse põhimõttele tuginedes tagada, et see, mida me oleme siin rääkinud, viidaks tegelikult ellu.

  Marietje Schaake , raportöör. – Lugupeetud juhataja! Ma räägin veel mõningatest konkreetsetest edasistest sammudest seoses raportiga kultuuri rollist Euroopa Liidu välistegevuses, mida me täna hommikul arutasime. Ma tahan alustada tsitaadiga András Simonyilt, kes oli Ungari diplomaat Ameerika Ühendriikides ja kes ütles: „Rock and roll oli kultuurilises mõttes otsustav tegur kommunistlike ühiskondade lõdvendamisel ning nende vabale maailmale lähendamisel”. Kui me vaatame praeguseid noore põlvkonna ülestõuse Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, siis näeme, et täna on kõigile kättesaadav internet see otsustav tegur, mis aitab liikuda vabasse maailma. Me vajame internetivabaduse strateegiat, et soodustada sõna- ja ajakirjandusvabadust ja juurdepääsu teabele ning kultuuri- ja haridusliku sisuga materjalidele.

See on väga tähtis, kuid raportis on veel palju konkreetseid ettepanekuid, mille aluseks on Lissaboni leping ja ratifitseeritud UNESCO konventsioonid. Need vajavad nüüd praktilist rakendamist.

Euroopa välisteenistus peaks koordineerima eri peadirektoraatide tööd ning looma kultuuri- ja digitaalse diplomaatia peadirektoraadi. Välisteenistuse töötajaid tuleks koolitada ja igas Euroopa Liidu esinduses peaks olema kultuuriatašee. Tegevuse koordineerimine, korraldamine ja süvalaiendamine peab toimuma institutsioonidevahelise töökonna kaudu, mis peaks andma aru Euroopa Parlamendile.

Me palume, et komisjon võtaks 2011. aastal vastu rohelise raamatu ja seejärel teatise kultuurikoostöö strateegia kohta Euroopa Liidu välistegevuses. Me nõuame ka suutlikkuse suurendamist valitsusest sõltumatute algatuste rahastamise kaudu ja soovime propageerida Euroopa Liidu kultuuritegevust mujal maailmas ka interneti abil.

Olemasolevad programmid, näiteks Euroopa naabruspoliitika ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, sisaldavad kultuurikomponente, mida tuleb koordineerida ja strateegiliselt kasutada. Samuti tuleb kaitsta ja edendada kultuuripärandit, näiteks programmi „Blue Shield” kaudu, ja me peame osalema kultuuripoliitikaalases dialoogis kolmandate riikidega.

Inimõigustest tuleb kinni pidada ja kultuuriargumente ei tohi kunagi kasutada inimõiguste rikkumiste õigustamiseks. Soovitan kolleegidel see raport läbi lugeda. Minu meelest näitab see arutelu, et me vajame Euroopa Liidus veel palju rohkem arutelusid kultuuri teemal.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid , raportöör. – (FR) Austatud juhataja ja volinik! Pärast kõiki neid sõnavõtte soovin tänada kolleege, variraportööre ja komisjonide arvamuste koostajaid, kes andsid mulle palju ideid ja tänu kellele oli võimalik täna hääletatavat teksti paremaks teha.

Ma vaataksin nüüd koos teiega edasisi samme. Mis sellele raportile peaks järgnema? Me palume, et Euroopa Komisjon koostaks oma rohelise raamatu põhjal valge raamatu, et analüüsi tulemusena töötada kultuuri- ja loomemajanduse jaoks välja tõeline strateegia. Meil ootame pikisilmi ka õigusakti ettepanekuid kultuuriväärtuste maksustamise, kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse reguleerimise ning kultuuri-, haridus- ja meediaprogrammide jaoks eelarvevahendite eraldamise kohta.

Me peame muutma oma kavatsused konkreetseteks meetmeteks. Miks mitte kehtestada kohe vähendatud käibemaksumäär kõigi kultuuritoodete puhul, olenemata sellest, kas need on füüsilisel andmekandjal või internetis? Erinevused maksustamisel tekitavad moonutusi, mis eranditult kahjustavad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Ameeriklastel on pikka aega olnud konkurentsieelis tänu nende teenuste puhul kehtestatud maksumoratooriumile. Kas Euroopa võtab midagi selles suhtes ette? Miks mitte kaaluda ka digitaalsete raamatute puhul ühtset hinda kogu Euroopas? Prantsuse poliitik Edouard Herriot on öelnud: „Kultuur on see, mis jääb, kui kõik on ununenud.” Kuid ka kultuur võib kiiresti ununeda, kui me ei kaitse seda, kui me ei hoia seda, kui me ei ole sellest huvitatud.

Loodan, et Euroopa annab endale vahendid oma kultuuri edendamiseks, nii et Euroopa mudel ja kultuuripärand võiksid mõju avaldada ning et Euroopa saaks kaitsta oma identiteeti ja arendada oma majandust.

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 115 lõike 5 alusel esitatud üks resolutsiooni ettepanek⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna keskpäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu tulevik tugineb noortele, nende potentsiaalile ja võimele Euroopa Liitu omaks võtta ning viia see kaasamise ja liikmesriikidevahelise koostöö uuele tasandile. Esimene eeltingimus, mis tagab, et tänastest noortest saavad homsed Euroopa kodanikud, on noorte võimalus üksteist tundma õppida. See tähendab nende kokkupuutumist võimalikult paljude Euroopa kultuuridega, vabalt ringi liikumist ja võimalikult paljudes liikmesriikides õppimist. Seda silmas pidades leian, et elukestva õppe programmid, nagu Erasmus või Leonardo da Vinci, peavad lähiaastatel ametiasutustelt saama suuremat rahalist toetust. Euroopale on vajalik, et aina suurem hulk koolilapsi ja üliõpilasi puutuks kokku mõne uue sotsiaalse, haridus- ja kultuurimudeliga. Usun, et noortele suunatud liikuvusprogrammid toovad kaasa tõelise muutuse Euroopa noorte suhtumises ja tekitavad neis ühise arusaama Euroopa tähendusest sellistes valdkondades nagu haridus, teadus, kultuur ja meie ühised väärtused.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) See raport saadab selge sõnumi: Euroopa Liit peab oma välispoliitikasse kaasama sidusa ja koordineeritud kultuuristrateegia. Sidemed, mis ühendavad Euroopat ja Vahemere lõunaosa riike, on põhjalikult muutumas. Araabia maailmas on puhumas vabaduse tuuled. Kultuur on oluline vara, mis aitab kaasa elavale ja pikaajalisele demokraatiale. Kultuuri- ja haridusvahetused soodustavad kodanikuühiskonna organisatsioonide teket. Kultuurikoostöö on ka üks olulisi tegureid, mis tagab liidu edu Vahemere piirkonnas. Selle tulemuseks on igapäevane suhtlemine ja ühistegevus rahvaste vahel, austus üksteise suhtes ja parem üksteisemõistmine.

  Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidus on kultuuri- ja loomemajandus 1990. aastatest alates hüppeliselt kasvanud, arvestades loodud töökohti ja panust sisemajanduse koguprodukti. Kultuuri- ja loomemajandust iseloomustab kahetine olemus: majanduslikus mõttes aitab kultuuri- ja loomemajandus kaasa tööhõivele ja majanduskasvule, kultuurilises mõttes aga soodustab see sektor kodanike sotsiaalset integratsiooni. Komisjoni roheline raamat tunnustab ametlikult kõnealuse sektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust. Samas kui mõned meie rahvusvahelised partnerid juba kasutavad ulatuslikult kultuuri- ja loomemajanduse mitmekülgseid ressursse, pole Euroopa Liit aga kultuuritegevustel põhinevat strateegiat välja töötanud. Minu arvates pakub üleilmastumine kõnealuse sektori arenguks suurepäraseid võimalusi, mis võivad parandada väljavaateid majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks. Konkreetselt rääkides sõltub loomemajanduse võime suurendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust strateegilistest investeeringutest. Samuti on vaja teha koostööd kohalike asutustega, jagada teistega oma kogemusi ja vahetada häid tavasid. Usun ka, et intellektuaalomandi õiguste tugevam kaitse on Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kaitse üks eeltingimusi.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Euroopa Komisjoni teatis „Väikelaste haridus ja hoid” on teretulnud algatus, sest selles käsitletakse laste haridusega seotud probleeme ja selle eesmärk on luua vahendid, et tagada lastele parim algus tulevikumaailmas elamiseks. Kuid minu arvates puudub selles komisjoni dokumendis laste haridust, hooldust ja sotsiaalset kaitset puudutavate uuringute ja andmete analüüs, mis võtaks arvesse teavet Euroopa Liidu kõigi 27 liikmesriigi kohta. Peale selle tahan rõhutada tihedat seost sotsiaalmajanduslikult ebasoodsa olukorra ja lastele alates varajasest lapsepõlvest hariduse andmise võimaluste vahel, sest madala sissetulekuga pered kasutavad väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolduse teenuseid tõenäoliselt palju vähem. Järelikult ei käi paar aastat hiljem mõned neist noortest ei tööl ega koolis. Ma mõistan komisjoni jõupingutusi, mille eesmärk on ergutada liikmesriike vahetama näiteid heade tegevuspõhimõtete ja tavade kohta, kasutades avatud koordinatsiooni meetodit, kuid ühiste kvaliteedikriteeriumide koostamine ja vastuvõtmine oleks märksa kasulikum ja tulemuslikum. See soodustaks andmete kogumist ja võrdlusalustest lähtumist kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, sest andmete kogumine on edusammude jälgimiseks ja tulemuste hindamiseks väga vajalik. Juhin tähelepanu sellele, et eelkõige on vajaka andmeid sotsiaalsete probleemidega perede laste, erivajadustega laste ja ebasoodsas olukorras olevate laste kohta.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) See omaalgatuslik raport on pühendatud Euroopa 2020. aasta strateegiast tulenevale noorte õppeliikuvuse küsimusele. Kahtlemata on õige suurendada noorte konkurentsivõimet, luues neile ülikoolis õppimise raames võimalused veeta vähemalt aasta mõnes teises liikmesriigis. Liikuvus kui süsteem mille raames tunnustatakse ainepunkte ja teisi meetmeid, piirab noorte töötuse kasvu, mille keskmine määr on ELis praegu 21%. See on murettekitav näitaja. Mina isiklikult olen väga rahul komisjonile ja liikmesriikidele tehtud üleskutsega toetada vabatahtlikku tegevust ja näha õigusaktides ette meetmed, mis võimaldavad arvestada töötute vabatahtlikku tegevust tööstaažina. See meede aitab eriti noorte puhul kaasa tööharjumuse tugevdamisele ja konkurentsivõime suurendamisele ning suurendab motivatsiooni tööd otsida. Minu arvates on sama tähtis luua püsiv seos tööturu vajaduste ja kutsehariduse vahel, see seos peab olema väga paindlik, nii et tulevased koolilõpetajad oleks võimalik parimal võimalikul moel tööturule suunata. See tooks kaasa noorte tööpuuduse järkjärgulise vähenemise.

  Ioan Enciu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma tahan rõhutada oma tugevat toetust „Noorte liikuvuse” raamistikule, mille eesmärk on parandada haridussüsteeme ja kutseõpet Euroopas. Minu arvates on see ülimalt oluline selleks, et töötada välja konkreetne poliitika, mis toetab noorte liikuvust ja hõlbustab nende stabiilset üleminekut haridussüsteemist tööturule. Tähtis tegur, mida tuleb arvesse võtta, on see, et noored on üks ülemaailmse finantskriisi tõttu enim kannatav sotsiaalne rühm. Meil on kohustus toetada tööturule sisenevaid noori – nii nende enda pärast kui ka selleks, et toetada Euroopa majandust. Tänased noored on homsed juhid. Seepärast peab neil praegu ilmtingimata olema võimalus arendada oma oskusi, võimeid ja teadmisi, nii et lähitulevikus võiksid nad aktiivselt kaasa aidata Euroopa Liidu majanduskasvule ja arengule. Meil tuleb panna alus konkreetsele poliitikale, mis toetab noori ning pakub neile suuremat liikuvust ja paremaid võimalusi välismaal õppimiseks. Liikuvuse roll ei seisne üksnes majanduse toetamises, liikuvus annab ka väga olulise panuse kultuurilisse ühtekuuluvusse Euroopas.

  Kinga Gál (PPE), kirjalikult. – (HU) Ma pean meie haridus- ja kultuuriteemalist arutelu tähtsaks ning tahan lisada ühe vaatenurga, mis arvukate oluliste kaalutluste seast seni puudunud on. Vastastikune mõistmine ja austus on vajalik eeltingimus selleks, et traditsioonilised rahvuskogukonnad, enamus ja vähemused, saaksid edukalt ja harmooniliselt koos elada. Selles on väga tähtis roll haridusel. Kui enamusrahvuse koolides õpetataks vähemuskogukondade ajalugu ja kirjandust ning kui vähemustele antav haridus hõlmaks enamusrahvuse kultuuri, valitseks koos elavate kogukondade vahel suurem üksmeel. Ka keeleõppel on kultuuride mõistmisel tähtis roll. See ei kehti üksnes maailmakeelte õppimise kohta, vaid ka kõrvuti elavate enamus- ja vähemuskogukondade suhte kohta. Minu arvates ei peaks ainult vähemused õppima enamuse keelt, vaid ka vastupidi. Kõigi elu võiks olla rikkalikum, kui vastastikusel austusel lastaks väljenduda. Osates üksteise keelt, kujuneks kasvavatel põlvkondadel üksteise suhtes palju positiivsem suhtumine, mis võimaldaks neil kergemini luua suhteid oma eakaaslastega ja see omakorda oleks määrava tähtsusega selliste piirkondade tuleviku seisukohalt. Lõpetuseks pean oluliseks mainida kultuuripärandi sügava mõistmise tähtsust, see võimaldaks kõrvuti elavatel kogukondadel üksteise kultuuriväärtustest aru saada ja neist lugu pidada. Leian, et komisjoni konkreetne ülesanne on kõiki neid küsimusi edendada, Euroopa Parlament peab aga tugevdama teoreetilist ja poliitilist toetust.

  Filiz Hakaeva Hyusmenovа (ALDE) , kirjalikult. – (BG) Noored on iga ühiskonna ja selle tuleviku edasiviiv jõud. Nende haridus, kutseõpe, kvalifikatsioon ja tööturule integreerumine on aluseks arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule suunatud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. Seetõttu olen ma täiesti veendunud, et Euroopa peab jätkama investeerimist noorte arengusse ning et selliseid algatusi nagu Erasmus, Leonardo ja „Noorte liikuvus” tuleb pidevalt edasi arendada ja populariseerida. Hariduse ja koolituse kvaliteedi ning neile noorte juurdepääsu parandamine on tööpuuduse vähendamiseks ja Euroopa majanduse arendamiseks vajalikud sammud. Paraku on Euroopas endiselt piirkondi ja ühiskonnarühmi, mille puhul need tingimused on piiratud. Selle probleemi lahendamiseks tuleb tegevust kooskõlastada. Samuti on oluline seostada haridus- ja koolitusprogrammid tihedamalt ettevõtluse vajadustega ning ergutada noorte potentsiaali ja loovust, et muuta nad tööturul konkurentsivõimelisemaks. Ma toetan jõupingutusi, mille eesmärk on soodustada noorte liikuvust nii nende õpingute ajal kui ka tööelus. Leian, et see on noorte uute oskuste arendamise ja Euroopa identiteedi teadvustamise tähtis eeltingimus.

  Filip Kaczmarek (PPE) , kirjalikult. – (PL) ELi välistegevuse kultuuriline mõõde on tähtis ja väga vajalik. Kogu maailmas peetakse Euroopa kultuuri üldiselt ligitõmbavaks ja ihaldusväärseks. Euroopa väärtushinnangutele on heakskiitu raskem leida. AKV-ELi parlamentaarses ühisassamblees töötades olen ma korduvalt kogenud kultuurierinevusi ja nende tagajärgi.

Meie, eurooplased, püüame järjekindlalt edendada neid väärtushinnanguid ja põhimõtteid, mis on meie jaoks olulised ja võõrandamatud. Tihtipeale juhtub, et meie partnerid ei mõista seda. Mõned näevad selles üksnes omamoodi kultuuriimperialismi. Just seepärast on nii raske veenda meie partnereid, et Euroopa Liidu edendatavad väärtushinnangud ei ole katse suruda oma mõtteviisi teistele peale. See, et me püüame levitada oma ideaale, näiteks inimõiguste valdkonnas, tuleneb juba moraalsest kohustusest. Me austame erinevusi ja mitmekesisust, kuid me ei saa loobuda põhimõtetest, mis on meie arvates olulised. Me ei nõustu diskrimineerimisega ning me ei loobu kaitsmast inimelu ja inimväärikust. Selles on Euroopa Liit täielikult ühel meelel.

  Ádám Kósa (PPE) , kirjalikult. – (HU) Ma tahan kiita raportöör Honeyballi tema suurepärase töö eest ja selle eest, et ta on märganud kriitilisi valdkondi, mis varem ei pruukinud piisavat tähelepanu pälvida. Ma pean eelkõige silmas vaesuse – ebasoodsa olukorra – ja halbade õpitulemuste vahelise seose tunnistamist. Meenutaksin oma kolleegidele, et on olemas veel üks seos: ebasoodne olukord on eriti raske siis, kui lapsel on puue, mida tema piisavate teadmisteta vanemad ei mõista ega aktsepteeri. Ma kavatsen pöörata suurt tähelepanu sellele probleemile raportis, millega ma praegu tegelen. Mary Honeyballi raport ja eelkõige lapsekeskne käsitlusviis on tulevikus suurepärane võrdlusbaas. Raporti projektis juhitakse tähelepanu sellele, „kuivõrd oluline on teadmiste omandamine eelkoolieas, eriti keeleoskuse omandamisel ning mitmekeelsuse ja keelte paljususega seoses”. Ma toetan seda seisukohta rõõmu ja innuga. Olen nõus, et puudega laste varajase arengu toetamine ja piisava keeleoskuse omandamise soodustamine on harukordne ja väga vajalik investeering inimressurssidesse. Oluline on ka see, et kurtide laste keeleoskuse arendamiseks peavad nad kõigepealt õppima oma emakeelt (viipekeelt), mis võimaldab neil tulevikus saada tõeliselt mitmekeelseks. See on ka investeering Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkideni jõudmisse ja tööhõive suurendamisse, et saavutada sõbralikum, kaasavam ja jätkusuutlikum ühiskond.

  Paweł Robert Kowal (ECR) , kirjalikult. – (PL) Noorte liikuvuse toetamine, eriti idapartnerluse ja Vahemere Liidu riikide noorte puhul, on erakordselt tähtis, arvestades hiljutisi sündmusi Valgevenes ja Põhja-Aafrikas. Demokraatliku ümberkujundamise protsesse, mis on Egiptuses ja Tuneesias praegu algamas, on võimalik tugevdada ELi tegevusega nende riikide kodanikele hariduse pakkumisel demokraatia ning õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamise vaimus.

Haritud kodanikud on diktaatorite ja totalitaarsete režiimide suurimad vaenlased. Selliste programmide korraldamisel saab kasutada ELi liikmesriikide kogemusi. Näiteks Poolas on olemas Konstanty Kalinowski stipendiumiprogramm, mida korraldab muu hulgas Varssavi Ülikooli Ida-Euroopa uuringute keskus – rahvusvahelise õppe keskus, mis võimaldab idapoolsetest riikidest ja Balkanilt pärit üliõpilastel õppida Poolas. Samuti peaks liit aktiivsemalt tegutsema, et Sloveenias asuva Euroopa ja Vahemere piirkonna ülikooli eeskujul loodaks idapartnerluse ülikool. EL peaks toetama noorte ja andekate inimeste algatusi, et edendada konkreetseid poliitilisi strateegiaid. Hea näide sellisest tegevusest on veebisait Eastbook.eu, mille loojad pakuvad tuhandetele internetikasutajatele iga päev teavet idapartnerluse riikides toimuva ja programmi edenemise kohta. Ka peaks EL toetama liikmesriikidest pärit noori seoses õppereisidega naaberriikidesse. See aitab kõrvaldada kultuuritõkkeid. Siinkohal väärib kiitust Eurobussi algatus – reis ümber Ukraina, mida igal aastal korraldatakse ELi liikmesriikide noortele.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE) , kirjalikult. – (PL) ELi uus strateegia, Euroopa 2020. aasta strateegia võeti eelmise aasta juunis vastu eesmärgiga ületada majanduskriis ja tagada Euroopa Liidu edasine areng. Selle strateegia vastuvõtmine on ka oluline samm noorte liikuvuse säilitamiseks ja koguni suurendamiseks.

Euroopa 2020. aasta strateegia üks prioriteete on algatus „Noorte liikuvus”, mille eesmärk on parandada meie haridussüsteemide tulemuslikkust ja lihtsustada noorte sisenemist tööturule. Nagu nimigi ütleb, tuleb selle eesmärgi saavutamiseks arendada edasi noortevahetuste ideed ja aidata noori uute oskuste omandamisel. Statistika näitab, et praegu jätab lausa 15% noortest õpingud pooleli ja seetõttu ei vasta nende omandatud kvalifikatsioon tööturu vajadustele. Peale selle on ainult umbes kolmandikul inimestest kolmanda taseme haridus ja see osakaal on oluliselt väiksem kui näiteks Ameerika Ühendriikides või Jaapanis. Seetõttu on Euroopa Liidu üks olulisemaid katsumusi vajadus pöörata neile kahele probleemile erilist tähelepanu ja pakkuda nende lahendamiseks rahalist toetust. Kuid olukord ei parane, kui komisjon ja liikmesriigid ei järgi Euroopa 2020. aasta strateegias sisalduvaid suuniseid. Noorte liikuvus on Euroopa edasise arengu seisukohalt üks peamisi tegureid ja maailma kõige uuenduslikuma majanduse staatuse poole püüeldes ei tohi me jätta unarusse investeeringuid inimkapitali, eriti noortesse.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE) , kirjalikult. – (RO) Praeguse majanduskriisiga seoses vajab EL uuendustegevusel ja loovusel põhinevat kõikehõlmavat strateegiat, mis aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Just seetõttu tuleb edendada kultuuri- ja loomemajandust. Seetõttu leian, et me peame praegu Euroopas tagama loometööde suurema leviku ja neile internetis tasuta juurdepääsu, unustamata samas asjaolu, et loojaid ja nende teoseid tuleb kaitsta ning loojad peavad saama õiglast tasu. Seda silmas pidades peame looma õigusraamistiku, mis toetab kõnealuse majandusharu arengut ning tekitab tarbijates ja digitaalturul tegutsejates usaldust, kuna see sektor võib kaasa aidata uute töökohtade loomisele, tuginedes Euroopa Liidu kultuurilisele mitmekesisusele ja innovatsioonipotentsiaalile. Samas olen seda meelt, et me vajame uusi ärimudeleid, mis toetavad seda majandusharu, võimendades ühtse digitaalturu pakutavaid hüvesid. Lõpetuseks leian, et see raport on esimene samm selle sektori arendamisel. Komisjon ja liikmesriigid peavad aga tõhustama oma jõupingutusi, et muuta kultuuri- ja loomemajandus Euroopa majanduse üheks keskseks sektoriks.

  Iosif Matula (PPE) , kirjalikult. – (RO) Arvestades meie mandri demograafilisi probleeme, on mul hea meel, et me pöörame Euroopa 2020. aasta strateegia raames erilist tähelepanu noortele. Selles kontekstis näeb Euroopa Komisjoni juhtalgatus „Noorte liikuvus” ette konkreetseid meetmeid hariduse ja kutseõppe taseme tõstmiseks muu hulgas liikuvuse ja tööhõivele juurdepääsu hõlbustamise kaudu. Lisaks koolist väljalangevuse vähendamisele ja 2020. aastaks kõrgharidusega inimeste osakaalu suurendamisele tahan rõhutada veel mõningaid meetmeid, mis võiksid noortele toeks olla. Esiteks oleks oluline töötada välja paindlikumad haridusprogrammid, mis võimaldaksid õppimisega samaaegselt töötada. Teiseks oleks kasulik luua virtuaalse liikuvuse süsteem, mis täiendaks geograafilist liikuvust. Peale selle tuleks edendada õppetoetusi, mida üliõpilastele maksaksid eraettevõtted. Sama tähtis on toetada eraviisilisi noortealgatusi, mille tulemuseks võib olla töökohtade loomine ja seeläbi ka sotsiaalne integratsioon.

  Alajos Mészáros (PPE) , kirjalikult. – (HU) Noorte töötus, mille põhjuseks on majanduskriis, on kogu ELis suur probleem ja seni pole ei EL ega liikmesriigid sellega asjakohaselt tegelenud. Noorte tööhõive sõltub üldisest majanduspoliitikast, seetõttu peaksid liikmesriigid liikuma investeerimise ja töökohtade loomise suunas. Kokkuhoiumeetmed, mille mõju on tuntav ka Ungaris ja mis puudutavad muu hulgas haridussüsteemi, ning kulutuste kärpimine, mis mõjutab uute töökohtade loomist, ei ole noortele kuidagi abiks, vastupidi, noored tunnevad end ühiskonnast ja tööturust eraldatuna ning see võib kujutada endast pikaajalist ohtu majandusele. Majanduskriisiga ei tohiks põhjendada hariduskulutuste kärpimist, sest kriisi mõjust ülesaamiseks peavad noored saama parema hariduse. Algatuse „Noorte liikuvus” edu ja tulemuslikkus sõltuvad suurel määral liikmesriikide suhtumisest ja peamistest meetmetest, samuti riigi tasandil nende programmide elluviimiseks võimaldatavast rahalisest toetusest, mis võiks aidata kaasa noorte sotsiaalsele integratsioonile. Ka kohalike haridusasutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll on hariduse ja liikuvuse vallas väga tähtis, mistõttu ma leian, et toetada tuleks õpetajate ning noorsoo- ja haridustöötajate liikuvust, kuna nemad on need, kas saavad noori motiveerida. Peale selle tuleks nende ELi eesmärkide saavutamiseks luua partnerlus kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle raportile, mis kinnitab taas meie eesmärke seoses Euroopa noortega. Euroopa 2020. aasta strateegias seatakse noorte haridus liidu eesmärkide keskmesse ning tehakse ettepanek 2020. aastaks vähendada õpingute poolelijätnute osakaalu 15%-lt 10%-ni ja suurendada kolmanda taseme haridust omavate inimeste osakaalu 31%-lt 40%-ni. Sellegipoolest tahan ma esile tõsta noorte liikuvust takistavad tegurid. Praegu saab hinnanguliselt vaid 4% Euroopa üliõpilastest õpingute ajal Erasmuse stipendiumi. Seda näitajat tuleb pidada liiga väikeseks, teades, et CV näeb oluliselt parem välja, kui sealt nähtub, et inimene on veetnud aasta välismaal ning seal õppinud (eriti võõrkeeli), muutunud avatumaks ja omandanud oskusi. See näitaja on selgitatav kolme teguriga: paljud üliõpilased ei ole isegi teadlikud välismaal õppimise võimaluste olemasolust, Erasmuse raames aasta vältel õppimise hind on üliõpilastele kõrge ja saavutuste arvessevõtmine on keerukas. Euroopa ja liikmesriigid peavad kõigi nende valdkondadega aktiivselt tegelema, et Erasmuse programm kui üks ELi suurimaid saavutusi tagaks edu kõigile.

  Csaba Sógor (PPE) , kirjalikult. – (HU) Algatuse „Noorte liikuvus” peamine eesmärk on edendada noorte liikuvust ja kõrvaldada tegurid, mis endiselt liikuvust takistavad. Ma olen rahul, et seejuures pannakse suuremat rõhku hariduse ja tööturu vajaduste tasakaalustamisele. Tänaste koolilõpetajate suurim mure seisneb ilmselt ennekõike selles, et pärast õpingute lõpetamist ei ole neil võimalik oma teadmisi tööturul kasutada. Noorte tööpuuduse murettekitavad näitajad toetavad seda seisukohta; kõnealuse nähtuse kõrvalmõjuks on noorte vähenev soov saada lapsi ja pere loomise kaugesse tulevikku edasilükkamine, mis omakorda tugevdab negatiivseid demograafilisi protsesse. See probleem on nii Euroopa Liidu tasandil kui ka liikmesriikide tasandil muidugi teada. Lahendus on aga peamiselt liikmesriikide kätes, sest ainult nemad saavad oma haridussüsteeme ümber korraldada ja reformida, kohandades neid uuele sotsiaalmajanduslikule olukorrale. ELi ülesanne on luua selleks raamistik ja tagada, et liikmesriigid ei kaotaks silmist algset eesmärki, samal ajal julgustades ja motiveerides neid viima ellu reforme, mis on lühiajalises plaanis keerulised, kuid pikas plaanis kindlasti kasulikud.

  Bogusław Sonik (PPE) , kirjalikult. – (PL) Mul on hea meel, et majanduskriisi ajal, mil mõned liikmesriigid vähendavad investeeringuid haridusse ja koolitusse, võttis Euroopa Parlament täna vastu raporti noorte liikuvuse teemal.

Just noored on viimastel aastatel kriisi mõju kõige teravamalt tunnetanud. Noorte töötuse määr on ELis ületanud 20%, mis on kaks korda kõrgem näitaja kui täiskasvanute puhul, ja mõnes liikmesriigis jõudnud 40%-ni. Eelarvekärbetel on otsene mõju noorte väljavaadetele ja arenguvõimalustele. Noorte teadmised ja oskused on aruka ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks väga olulised. Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Noorte liikuvus” eesmärk peaks olema suurendada kõrghariduse atraktiivsust Euroopas, parandada hariduse kvaliteeti ning ergutada üliõpilaste ja töötajate liikuvust. See algatus võimaldab noortel omandada töös ja elus vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi. Neid prioriteete ja eesmärke ei ole võimalik täielikult rakendada ja saavutada, kui EL ei taga pikaajalist rahalist toetust oma eelarvest. Seetõttu ongi väga tähtis, et kõnealune programm saaks suurt rahalist toetust, unustamata samas programmi propageerimise ja asjakohase teabepoliitika elluviimise olulisust.

  Jutta Steinruck (S&D) , kirjalikult. – (DE) See raport tõstis tähelepanu keskmesse kutseala, mis jääb liigagi tihti tähelepanuta. Mis oleks Euroopa kultuur ilma loomeinimesteta? Loometööstuse majandusliku arendamise juures ei tohi me unustada neid, kes selles sektoris töötavad. Meie fraktsiooni variraportöörina tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis pean ma sotsiaalset olukorda ja tingimusi, milles Euroopa loomeinimesed elavad, eriti tähtsaks. Kahjuks elavad paljud neist 5 miljonist inimesest, kes teenivad elatist loovsektoris, ebakindlates tingimustes. Teine ja kolmaski töökoht ei ole haruldased, sest üks töökoht ei ole äraelamiseks sageli piisav. Päevakorras on tervise- ja pensionikindlustuse puudumine. Lepingud on enamasti ebakindlad ja paljud loomeinimesed ei saa oma tegevust üle paari kuu ette planeerida. Mõistlik sotsiaalkindlustus ning piisav töötus-, haigus- ja vanaduskindlustus peab laienema ka loovsektoris tegutsevatele inimestele. Mul on väga hea meel, et raportöör järgis tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni seisukohta selles küsimuses ja lisas selle raportisse. On aeg, et komisjon ja liikmesriigid lahendaksid need sotsiaalsed kitsaskohad ja annaksid Euroopa arvukatele loovisikutele tõotuse, et nad ei pea alamklassina elama.

  Emil Stoyanov (PPE) , kirjalikult. – (BG) Tahan raportööri kiita tema suurepärase töö ja raportiga seoses tehtud kasuliku koostöö eest. Ma tahan veel kord rõhutada loomemajanduse suurt majanduslikku ja kultuuripotentsiaali ning ainulaadsust. See majandusharu asub peavoolu-ettevõtluse ja kultuuritoodete loomise väga tundlikul alal. On rõõmustav, et isegi praeguses olukorras on loomemajandus Euroopas üks kõige dünaamilisemaid ja uuenduslikumaid sektoreid. Väärib märkimist, et seda sektorit iseloomustab kasvupotentsiaal ja selles töötab ELis umbes 5 miljonit inimest. Kahjuks lükati kultuuri- ja hariduskomisjoni hääletusel väikese häälteenamusega tagasi minu ettepanek kutsuda Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles arutama võimalusi Euroopa ja riiklike erifondide loomiseks, mis laenaksid loomemajandusele soodsatel tingimustel raha. Olen sellegipoolest veendunud, et see minu idee kannab vilja ja võetakse lähitulevikus vastu. Minu arvates on see erakordselt tähtis kultuuri- ja loomemajanduse toetamise ja arendamise seisukohalt, sest kuna selle sektori tegevus ei ole otseselt ärisuunitlusega, siis vajab ta soodsat rahastamist, mida pangad ei saa praegu pakkuda samal moel nagu teistele majandusharudele.

  Rafał Trzaskowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlament nõuab konkreetset tegutsemist, et Euroopa Komisjon tunnustaks loomemajandust liidu majanduse ühe kõige produktiivsema sektorina ja käsitaks seetõttu loomemajanduse arendamist absoluutse prioriteedina. Selleks tahame eelkõige suurendada Euroopa Liidu eelarvest loomemajanduse kui aruka majanduskasvu ühe alussamba rahastamise võimalusi. Selleks võiks luua sünergia liidu kultuuriprogrammide (näiteks kultuur 2007–2013) ja olemasolevate teadusprogrammide (näiteks ELi tehnoloogiaarendust toetava kaheksanda raamprogrammi) vahel või laiendada võimalusi raha kasutamiseks olemasolevat fondide (näiteks Euroopa Sotsiaalfondi) arvelt. Samuti soovitame toetada uute ja uuenduslike rahastamisvahendite (pangagarantiid, tagasimakstavad ettemaksed ja arukad laenud) väljatöötamist, tänu millele oleks loomeinimestel või loovsektori väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel lihtsam ettevõtlust alustada. Raha ei ole muidugi veel kõik. Muu hulgas teeme ettepaneku tugevdada koostööd kultuuri- ja loomemajanduse ning Euroopa ülikoolide vahel, suurendada noortele suunatud erialakoolituste arvu ning parandada kõigi loovisikute ja kultuuriinimeste liikuvust. Selleks tahame luua mitmekeelse internetiplatvormi, mida kasutataks kogemuste vahetamiseks loomeinimeste vahel ning seeläbi tihedamate kontaktide loomiseks kõigi nende vahel, kelle jaoks Euroopa loomemajanduse areng on tähtis.

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

(1) Vt protokoll.

10. Presidentuuri avaldus

  Juhataja. – Eile pärastlõunal tabas Hispaania provintsi Murciat maavärin. Vähemalt seitse inimest sai surma. Paljud said vigastada. Kolm tundi tagasi tegi kolleeg Martínez Martínez selle kohta avalduse. Ma avaldan Euroopa Parlamendi nimel kaastunnet ohvrite perekondadele. Soovime kõigile vigastatutele kiiret paranemist. Me imetleme ka päästeoperatsioonile kaasa aitavate provintsi elanike kiiret reageerimist ja jõupingutusi. Ma kavatsen saata Hispaania valitsusele juhtunuga seoses kaastundeavalduse.

  Cristina Gutiérrez-Cortines (PPE). – (ES) Austatud juhataja, suur tänu nende kaastundlike ja toetavate sõnade eest.

Lorca tragöödia tagajärjed hakkavad selguma. Praegu teame, et surma on saanud kaheksa inimest, nende hulgas kaks lapseootel naist ja üks 12aastane poiss, üle 250 inimese on vigastatud ja kahjustatud on 80% majadest. See tähendab, et praegu ja edaspidi on paljud Lorca elanikud koduta. Suur osa Lorca elanikest on kaotanud ka töökoha ning koos sellega oma lootused, ootused ja võimalused.

Lorca linnas on 70 000 elanikku. Neist 20% on sisserändajad, kelle see linn on vastu ja omaks võtnud ja kellele Lorca on andnud uue tähendusega uue elu. Ma olen kindel, et institutsioonide ja kõigi teiste abiga suudavad Lorca vanad ja uued elanikud ühiselt oma elu uuesti rajada. Ma kutsun ka Euroopa Liitu üles mitte jätma kedagi kõrvale ning aitama kannatanuid, mõistma nende valu ja olema nende kõrval, pakkudes neile tuge ja uusi võimalusi.

Ma tänan teid kõiki väga ja palun minutilist leinaseisakut.

(Aplaus)

  Juhataja. – Palun kõigil minutiliseks leinaseisakuks püsti tõusta.

11. „Euroopa puhtaks” ja „Teeme ära maailm 2012” (kirjalik deklaratsioon)

  Juhataja. – Head kolleegid! Kirjalikule deklaratsioonile 0003/2011 „Euroopa puhtaks” ja „Teeme ära maailm 2012” kohta, mille esitasid Romana Jordan Cizelj, Ana Gomes, Corinne Lepage, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė ja Indrek Tarand, on andnud allkirja parlamendiliikmete enamus. See deklaratsioon edastatakse vastavalt kodukorra artiklile 123 deklaratsioonis nimetatud isikutele ja asutustele ning avaldatakse koos allakirjutanute nimedega käesoleva istungi vastuvõetud tekstide väljaandes. Minu teada soovis kolleeg Jordan Cizelj sel teemal midagi öelda. Proua Jordan Cizelj, teil on sõna.

  Romana Jordan Cizelj (PPE). – (SL) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahan tänada teid sellele kirjalikule deklaratsioonile avaldatud toetuse eest. Selle deklaratsiooniga näitasime käesoleval Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal oma pühendumist puhtale keskkonnale. Sellegipoolest kutsun ma teid üles mitte piirduma allkirja andmisega, vaid aitama tagada, et järgmisel, 2012. aastal viidaks samasugune ühepäevane aktsioon, s.t keskkonna puhastamise aktsioon, edukalt ellu võimalikult paljudes riikides – senisest veelgi suuremas arvus riikides –, ning sel moel toetama teie kodumaal tegutsevaid keskkonnarühmitusi.

  Indrek Tarand (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Ma tahan kõiki selle algatuse toetamise eest tänada. Ma teen väga lühidalt. Romana Jordan Cizelji juhtimise all ning koos Ana Gomesi, Corinne Lepage’i ja Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienėga on olnud rõõm töötada. Tegemist on tõelise kodanikualgatusega ja see näitab, kuidas kodanikud saavad juhtida Euroopat parema tuleviku poole.

Teades aga kirjalikke deklaratsioone ümbritsevat poleemikat ja lahknevaid arvamusi nende kasulikkuse suhtes, tahan paluda vabandust nende kolleegide ees, kes tundsid end meie kampaania tõttu solvatuna, ja korrata lubadust, mille ma andsin oma allkomitee esimehele, härra Danjeanile: ma luban, et ei algata sel ametiajal enam ühtki kirjalikku deklaratsiooni.

Ma loodan, et te aitate mul seda lubadust pidada ja et me kõik kohtume taas 2012. aasta „Teeme ära” päeval.

12. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

12.1. Noorte liikuvus ― raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks (A7-0169/2011, Milan Zver) (hääletus)

12.2. Varases eas õppimine (A7-0099/2011, Mary Honeyball) (hääletus)

12.3. ELi ja Mauritaania vaheline kalandusalane partnerlusleping (hääletus)

12.4. Riigihanked (B7-0284/2011) (hääletus)

12.5. Nafta hinnatõusust põhjustatud kriis Euroopa kalandussektoris (hääletus)

12.6. Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine (hääletus)

– Enne muudatusettepaneku 9 hääletust:

  Niki Tzavela (EFD). – Lugupeetud juhataja! Kaasautoritena jõudsime me eile kõik kompromissini, mis kõlab järgmiselt: „märgib kõikides liikmesriikides kasvavat ebaseaduslikku kauplemist kolmandatest riikidest imporditud võltsitud ja piraatkaupadega, mis ohustavad Euroopa VKEde konkurentsivõimet”.

Autoritena oleme me kõik sellega nõus.

(Parlament kiitis suulise muudatusettepaneku heaks.)

12.7. Innovatiivne liit: Euroopa üleminek kriisijärgsesse maailma (A7-0162/2011, Judith A. Merkies) (hääletus)

- Enne hääletust:

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – Austatud juhataja! Ma palun kolleegidel hääletada muudatusettepaneku 1 poolt, sest sellega toetatakse plaani omada innovatsioonipoliitika jaoks rohkem vahendeid, kuid jätta välja sõnastus, millega soovitatakse vahendeid ühtsest põllumajanduspoliitikast ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

12.8. ILO konventsiooni täiendamine koduabilisi käsitleva soovitusega (hääletus)

12.9. Antibiootikumiresistentsus (hääletus)

12.10. ELi välistegevuse kultuuriline mõõde (A7-0112/2011, Marietje Schaake) (hääletus)

12.11. Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine (A7-0143/2011, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid) (hääletus)

12.12. Sarajevo – Euroopa kultuuripealinn 2014 (hääletus)

– Pärast hääletust:

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
asepresident

13. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. – Tuleme nüüd hääletusega seotud selgituste juurde.

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Milan Zver (A7-0169/2011)

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Pole kahtlust, et käesoleva raporti näol on tegu edasiminekuga noortele inimestele uute haridusvõimaluste loomisel. Üha asjakohasemaks muutuvas kontekstis toetatakse sellega suuremal määral uuringuid ja uuendusi ning Euroopa 2020. aasta strateegiat. Me vajame enam haridust kooli tasandil, rohkem koolitust, kuid ka rohkem ülikoole, nii et töötame noortega koos selle nimel, et kultuuri edendamine annaks lisaväärtust.

Käesolevas raportis on keskendutud haridusalase edu suurendamisele ning see on ka meie poolthääletamise põhjus. Kesksel kohal on noorte suurem liikuvus, parem võimekus töövõimaluste loomisel ning tööturg, mis peab arvesse võtma mitte ainult kõnealuses kontekstis töötavaid noori, vaid kõiki sektoreid, mis annavad noortele arenemisvõimalusi.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Toetasin Euroopa algatust „Noorte liikuvus”, mille eesmärk on vähendada aastaks 2020 kooli pooleli jätvate õpilaste osakaalu 15%-lt 10%-le ning suurendada kõrgharidusega inimeste osakaalu 31%-lt 40%-le. Võrdluseks: USA elanikkonnast on kõrgharidus 40%-l ja Jaapanis vastavalt 50%-l.

Euroopas on praegu 14,4%-l 18- kuni 24aastastest noortest keskharidusest madalam haridustase ning ligi 21% noortest on töötud. Toetan samuti asjaolu, et algatuse „Noorte liikuvus” eesmärgiks on tagada haridus, mis vastab tööturu vajadustele. Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2020 kõrget kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade osakaal 29%-lt 35%-le.

  Jarosław Kalinowski (PPE). - (PL) Austatud juhataja! Euroopa noori toetavad programmid taotlevad tingimusteta tuge. Inimesed, kes on meie kontinendi tulevik, on ühtlasi ka kõige kaitsetumad, kas pole? Meie oleme need, kes peavad kindlustama neile õige hariduse, mis võimaldab osa saada kultuuri hüvedest ning eelkõige andma võimaluse õppida võõrkeeli ja samuti vabaduse valida kohta, kus neile meeldiks haridust omandada. Kõigil pole raha ega võimalusi, et selle korraldamisega ise hakkama saada. Mitme noorte inimeste abistamiseks mõeldud programmiga, nagu Erasmus ja Leonardo da Vinci, on saavutatud häid tulemusi, mis näitab selle investeeringu tõhusust. Kõige suuremat tuge vajavad maapiirkondades elavad noored inimesed, kel pole sageli raha haridustee jätkamiseks ega ka võimalust leida tööd mujal kui elukoha põllumajanduses.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Soovin öelda paar sõna Milan Zveri suurepärase algatuse „Noorte liikuvus” kohta. See on üks Euroopa Liidu poliitika edulugudest. Isegi euroskeptikud ja kritiseerijad on arvamusel, et tänu nendele noorte liikuvuse programmidele on saavutatud kindel lisaväärtus, millest on kasu kõigile. Bologna protsess, Kopenhaageni protsess ja teised sarnased algatused on selle headeks näideteks.

Milan Zveri raport kinnitab juba kord tunnustatud suundumust ning loob Euroopa eri maades õppivatele noortele eurooplastele uusi võimalusi ja eeldusi. Sellest saab meie võimalus tõeliselt vahetada häid tavasid. Usun, et pikas perspektiivis kujuneb sellest Euroopa majanduskasvu kindel alus, kuid majanduskasvust tähtsam on protsess, mille kaudu inimesed, noored, saavad areneda isiksuste ja eurooplastena.

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Me mõistame noorte põlvkonnad üle Euroopa emigratsiooni ja vaesusse. Mõistame veel sündimata ja sigitamata põlvkonnad võlgadesse – kõik selleks, et säilitada seda ennastimetlevat rahaliitu.

Iirimaal on SKP langenud 20% alla oma kõrgseisu, see on peaaegu uskumatu näitaja. Kreekas on meil massirahutused protestiks karmistamispakme vastu. Ometi me teame, et see ei hakka tööle.

Kui aasta eest päästekavas kokku lepiti, siis oli see mõeldud kiire ajutise abinõuna, lühiajalise võimaliku meetmena ning nii, et Kreeka hakkaks praegu uuesti odavalt laenu võtma, nagu oleks kriis möödas. On aru saada, et plaan ebaõnnestus. Ometi jätkame me Portugalis ja Kreekas sama poliitikat, selle asemel et tunnistada oma viga.

Küll on kõrge see hind, mille maksmist me oma eneseimetluse eest valijatelt ootame!

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Lugupeetud juhataja! Olen rõõmus, et võtsime täna vastu resolutsiooni ettepaneku pealkirjaga „Noorte liikuvus – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks”, sest see resolutsioon annab selged soovitused ja võtmesuunad, mida Euroopa Liidu maad võiksid ja peaksid järgima, et parandada haridus- ja koolitussüsteeme. Siiski soovin esile tõsta mõningaid aspekte. Esiteks, eeldades, et algatuse „Noorte liikuvus” eesmärgiks on saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias kehtestatud põhieesmärgid, millega nähakse ette vähendada koolist kvalifikatsiooni saamata väljalangemise näitajat 15%-lt 10%-le, on puudu meetmed ja soovitused, mis oleksid suunatud õpetajate pädevuse, kvalifikatsiooni ja ametialase prestiiži parandamisele. Peame selgelt mõistma, et õpetajaamet on amet, mis loob ühiskonnale suurimat lisaväärtust, ning tuleb pingutada, et Euroopa maade õpetajad oleksid parimad. Olen täielikult nõus dokumendis nimetatud nõudega, esitada komisjonile kõikehõlmav strateegia, mis oleks suunatud mitteametliku hariduse edendamisele, ning palun siduda selle dokumendi põhilised soovitused otseselt mitmeaastase finantsraamistikuga.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Täna on meiega sudeedisakslaste kodumaaühenduse rahvusjuht. See organisatsioon hõlmab sudeedisaksa noori, kes püüavad energiliselt teha piiriülest koostööd tšehhi noortega. Selles suhtes on käesolev raport tõesti hindamatu tähtsusega, kuna hõlmab kolme punkti, milleks on esiteks ülikoolide koostöövõrkude loomine, eriti euroregioonides ja piirialadel; teiseks kutseõpetus, sest me ei vaja mitte üksnes akadeemilist haridust; kolmandaks ja kõige tähtsamaks on keeleoskuse küsimus.

Tahan täiesti selgelt öelda, et armastan Shakespeare’i keelt, kuid minu arust on kurb, kui meie noored vestlevad vaid ühes keeles. See, mida peaksime edendama ja seda eriti käesolevas raamistikus, on nimelt oma naabrite keele ja väiksemate keelte õppimine. Tõde on, et oma naabrite kultuuri õpib tõeliselt tundma ainult siis, kui kogeda igapäevaelu nende keeles. Sellega seoses on meil ees suur töö, aga ka suured võimalused.

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Olen äärmiselt rõõmus, et „Noorte liikuvus” on Euroopa 2020. aasta strateegia lahutamatu osa. Olen rõõmus ka selle pärast, et raportis, mille üle me täna hääletasime, pööratakse tähelepanu mitteametliku hariduse tähtsusele, et on mõistetud haridust, mis omandatakse noorteorganisatsioonides ja valitsusvälistes organisatsioonides osalemise ning vabatahtliku tegevuse kaudu. Olen kindel, et mitteametlik haridus aitab noortel inimestel saada aktiivseteks kodanikeks, õpetab meeskonnatööd, aitab arendada isiklikke huvisid ja annab neile töö leidmiseks paremad võimalused – sel on väga suur tähtsus.

Raport: Mary Honeyball (A7-0099/2011)

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Lapsed on meie tulevik. Nendest saab tulevikus Euroopa teadliku ühiskonna osa, niisiis on väga tähtis harida lapsi varajasest lapsepõlvest peale. Peame oma lastele sisendama positiivseid väärtusi ja õigeid moraalinorme väiksest peale. Haridus peaks põhinema headel tugevatel alustel ning seda tuleks kindlustada töötajate asjakohase õppe ja koolituse kaudu.

Peame püüdma saavutada võrdseid võimalusi, et lastel oleks algusest peale võimalus õppida, sõltumata sellest, kas nad pärinevad linnast või maapiirkonnast, rikkast või vaesest perest. Ebavõrdsuse kõrvaldamisel peaksime pöörama erilist tähelepanu maakogukondadele, kus lastel on ligipääs haridus- ja kultuuriasutustele tunduvalt halvem.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Väga tähtis on keskenduda varasele lapseeale ning väikelaste haridusele ja kasvatusele. Seepärast, olles ise variraportöör, võtsin Mary Honeyballi raporti soojalt vastu.

Seoses selle suurepärase raportiga soovin selgitada, et ma loodan, et kui me räägime väikelastest, siis on kasvatus olulisem kui haridus. Kuna inimese elu peamistele koostisosadele pannakse alus esimeste eluaastate jooksul ning sel juhul on arvatavasti tõsi, et kui lastel on tugev põhikasvatus, turvaline elukeskkond, on neil ka tulevikus väljavaade edukas olla.

Seetõttu peaksime rõhutama pigem kasvatuse kui hariduse tähtsust. Hariduse aeg tuleb hiljem, kuid nagu öeldud, teeb käesolev raport ülevaate Euroopas leiduvatest eri mudelitest ning põhieelduseks on, et me peaksime hoolitsema selle eest, et lapseeast alates ei jääks kõrvale ükski noor inimene, igaühel peaks olema võimalus elada head täisväärtuslikku elu.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Möödunud suvel oli mul rõõm külastada teie valimisringkonda. Ühel päeval läksin lastega randa. Mäletan, kuidas vaatasin oma kaht väikest tüdrukut, kes ehitasid liivalossi, märkamata saabuvat tõusu, nii haaratud olid nad oma teokarpide ja oksakestega, millega nad oma tööd parasjagu kaunistasid.

Mul polnud südant nende tähelepanu tõusu tulekule juhtida. Ja täna oli mul meie hääletusnimekirja lugedes küllaltki sarnane tunne. Käes on pöördelised sündmused – meid ümbritsev majanduskriis, maailma SKPst meie osakaalu äkiline langemine – ja meie räägime siin varajases lapsepõlves õppimisest, oma vastutusest Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ees ning sellest, kas Sarajevost peaks saama Euroopa kultuuripealinn.

Lubage mul esineda ilustamata ja õõvastava statistikaga: 1974. aastal moodustas Lääne-Euroopa riikide SKP kogu maailma SKPst 36%, praegu on see 26%, aastal 2020 saab see olema 15%. Samal ajal, kui meie muretseme varajases lapsepõlves õppimise pärast, propageerime täiel jõul Euroopa lähendamist ja toodame jäätisesõja koomikseid ning kui me lapsi õhutatakse lugema lõbusalt välja kukkunud „Kapten Euro” saiti, võtavad meie maailmaosa üle mehisemad riigid, kes on aru saanud detsentraliseerituse ja hajutatud võimu hüvedest.

Kas tõesti on saabumas aeg, mil kogu meie eilne hiilgus saab üheks Niineve ja Tüürosega?

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Lugupeetud juhataja! Soovin juhtida tähelepanu väärteabele, mille esitas hommikuse arutelu ajal Valdemar Tomaševski. Ta väitis, et Leedus poola vähemuse hulka kuuluvatel lastel pole võimalik õppida poola keeles. Teile teadmiseks, et Leedu on koduks ligikaudu 200 000-le poola päritolu Leedu kodanikule ning Leedus on 62 kooli, kus õppetöö toimub ainult poola keeles ning 34 kooli, kus on poolakeelsed klassid. Samas Saksamaal, kus on 2 miljonit poola päritolu inimest, pole mitte ühtegi ainult poolakatele mõeldud riigikooli. Olgu märgitud, et vaid Leedus saavad poola päritolu kodanikud omandada haridust poola keeles lasteaiast ülikoolini. See on maailmas ainulaadne. Leedu on koduks Białystoki ülikooli filiaalile, Poola ülikooli ainukesele väljaspool Poolat asuvale osakonnale. Uuringutulemuste kohaselt mainis 42% Leedus asuvate rahvusvähemuste esindajatest, et ebapiisav leedu keele oskus seab nad tööle konkureerimisel ebasoodsasse olukorda. Kummaline on kuulda kriitikat Leedu haridusseaduse kohta, mis peegeldab Poola seadust, ning ma esitan retoorilise küsimuse: kas Valdemar Tomaševski arvates koheldakse rahvusvähemusi vääralt ka Poolas?

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Kõnelesin juba arutelu ajal ja kiitsin asjaolu, et Mary Honeyball on püüdnud leida kompromissi kogu poliitilise spektri vahel.

Hoolimata sellest keeldusin ma lõpphääletusest, sest minu arvates sekkub käesolev raport paljudes punktides rahvusriikide asjadesse. Kõige selgemini paistab see silma asjaolus, et kiidetakse heaks Barcelona eesmärgid, hoolimata sellest, et Barcelona eesmärgid lõppesid fiaskoga just seepärast, et kujutasid endast vaid eraldi liikmesriikidele ELi tsentraalselt ette antud numbreid.

Minu arvates peame jätma liikmesriikide otsustada, mitut koolieelset asutust nad vajavad, sest asi pole mitte üksnes arvudes, vaid ka kvaliteedis ja antud riigi kultuuris. Mul on väga kahju, et ma ei saanud hääletada selle raporti poolt, kuid see oli põhimõtteliselt vastuolus minule kallite veendumustega.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Lapsepõlv on lapse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arengu jaoks kahtlemata põhjapaneva tähtsusega. Seepärast peame mõistma, et investeeringud koolieelsesse haridusse annavad meile garantii edasiseks arenguks. Peale selle on erinevate uuringute tulemused juba näidanud, et rahastamise selline kasutamine toob keskmises ja pikas perspektiivis kaasa märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse eelisseisundi.

Kõige parem ja loomulikum viis sedalaadi toe kindlustamiseks on kaitsta perekonda kui ühiskonna põhiüksust. Lapsevanemad on oma laste esimesed ja kõige tähtsamad õpetajad, nõnda ei tohiks õiguslik raamistik sisaldada sätteid, mis karistavad vanemaid selle eest, et nad hoolitsevad isiklikult oma laste eest, eriti varastel eluaastatel. See teema kuulub liikmesriikide ainupädevusse. Euroopa Liidul on ülimalt soovitatav anda oma koordineeriva rolli kaudu panus liikmesriikides valitseva olukorra parandamisse.

Resolutsiooni ettepanek B7-0193/2011

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ühise kalanduspoliitika toetajad juhivad sageli tähelepanu sellele, et kala ei tunne riigipiire. Nad kipuvad seda ütlema just nagu oleks see uudne avastus: ah tõesti, nad ujuvad ringi, kes oleks seda arvanud!

Tegelikkus on siiski see, et kaitse ainsaks kindlaks aluseks on territoriaalne kohtualluvus ja omandiõigus. Kui vaadata riike, kes on jätkanud kalanduses edukat kaitsepoliitikat – kas Falklandi saared, Island, Norra või Uus-Meremaa – kõik nad on teinud seda, andes kipritele omanikutunde, nii on viimastel stiimul kohelda kalavaru kui taastuvat ressurssi. Aristoteles on sõnastanud olulise tõetera: mis ei kuulu kellelegi, sellest ei hooli keegi.

Kahjuks määratletakse ühises kalanduspoliitikas kalavarusid kui ühist vara, millele on kõigil rahvastel võrdne juurdepääs. Siit ka ökoloogiline häda, mis on tabanud Põhjamere varusid.

Eriti hea ajastusega on seik, et viimastel aastatel oleme täheldanud makrelli rännet ühise kalanduspoliitika vetest Islandi territoriaalvetesse. See, kardan ma, teeb nendest Islandi omandi. Pole mõtet selle üle nuriseda. See on meie õnnetus ja nende õnn. Võimalik, et mõne aasta pärast toimub sama vastupidi, siis saab sellest meie õnn. Et saaksime kalu alati olemasoleva varuna käsitleda, on vahepeal parimaks ja kindlaimaks viisiks tunnustada nende inimeste omandiõigusi, kellele vesi mereõiguse järgi kuulub.

Resolutsiooni ettepanek B7-0297/2011

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Naftahinna tõus maailmaturul pole ainsaks kalandussektori kriisi põhjuseks, sest kütus on juba üldiselt vabastatud maksust, pealegi mõjutab hindade tõus maailmaturul kõiki maailma kalureid nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda. Teiseks, miinimumpiirnormide tõstmist tuleks kasutada kui võimalust, mis samuti aitaks kaluritel töötada ja kalastada keskkonnaohutult ja keskkonda säästes. Kolmandaks, lihtsalt kütuse odavamaks muutmisega seda eesmärki ei saavuta. Lihtsamalt öeldes ootan sellega seoses ka liikmesriikidelt uuendusmeelseid ja kasulikke lahendusi.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan avaldada oma toetust kõigile Lorca elanikele Hispaanias Murcia provintsis, kaheksa hukkunu perekonnale ja 250 inimesele, kes eilses maavärinas viga said.

Minemata kaasa oma fraktsiooniga, hääletasin selle ühise resolutsiooni ettepaneku poolt seetõttu, et mul on mure sektori praeguse raske olukorra pärast, mis on muutunud naftahinna tõusu tõttu veelgi hullemaks.

Ettevõtetele vaid kolmeks aastaks antava minimaalse abi suurendamine 30 000 eurolt 60 000 eurole võib neid selles keerulises olukorras aidata. Peale selle pean ütlema, et nimetatud kasv ei tähenda kasvu Euroopa Liidu eelarvetes. Selle rakendamine peab kindlustama ka keskkonna elujõu ja sotsiaalse kestlikkuse ega tohiks kahjustada liikmesriikide konkurentsi.

Kusjuures Euroopa Kalandusfond peab jätkama sektori toetamist, et vähendada kalurite sõltuvust fossiilsetest kütustest ja muuta nende tegevus tõhusamaks, ning tegema uuenduslikke ettepanekuid, mis peavad looma meresektoris uusi võimalusi.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Mul oli hea meel neid soovitusi toetada.

Kalandus nagu põllumajanduski on väga ebakindel ametiala. Seda võivad mõjutada ilmast tingitud ootamatused ja kvootide seis ning muidugi varudega seotud ootamatused. Nüüd on meil sellele lisandunud naftahindade äkiline tõus.

Lõpuks peab lahendus tulema Euroopa Liidu seest liidu majanduslikult sõltumatumaks muutumise kaudu suuremate üldiste energiavarude mõttes, hõlmates ilmselt taastuvenergiaid. Kusjuures ma arvan, et peame hindama Euroopa sees nende ammutatavate alade võimalusi, mida pole varem uuritud, kuna nende kasutamine oli majanduslikult ebareaalne. Nüüd on see muutumas. Arvan, et kui suudaksime kasvatada varusid Euroopas, viiks see maailmahinnad automaatselt alla ning muidugi ka muudaks meid varude seisukohalt ebademokraatlikest režiimidest sõltumatumaks.

Resolutsiooni ettepanek B7-0286/2011

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Olen täielikult nõus, et nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil süsteemse tegutsemise huvides on vaja hinnata kõikide asjakohaste eelnõude mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Need ettevõtted kujutavad endast Euroopa majanduse tõelist selgroogu ning tagavad rohkem kui 100 miljoni töökoha olemasolu.

Praegune tegutsemine näitab, et piirkondlikul ja kohalikul tasandil on ELi sees uuenduste algjärgus ning uute ettevõtete ja väikeste ettevõtete toetamisel ligipääs finantsabile ikka väga puudulik ja ebaühtlane.

Seda heterogeensust kinnitab tõdemus, et 75% kogu finantsabiks suunatud 21 miljardist eurost tehti vahenduspankade kaudu täielikult kättesaadavaks, seda kasutas aga kokku 23 miljonist väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest vaid 50 000 ettevõtet.

  Gay Mitchell (PPE). – Lugupeetud juhataja! Partei Fine Gael liikmed palusid mul antud teemal kõnelda meie kõigi nelja EPP-lase nimel.

Toetame kindlalt kõikide selliste väikesi ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks mõeldud sätete suunitlust. Teame, kui tähtsad on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted Iiri majandusele ja Euroopa majandusele. Samas ei pea me vajalikuks siinkohal viidata CCCTB-le. Mulle paistab, et me võtame omaks iga pakutava propaganda. Sakslased ütlevad näiteks praegu, et neil on CCCTB kohta teine arvamus.

Nii et aidakem väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuid ärgem pangem sedalaadi sätetesse sisse konkreetset propagandat. Tegu on CCCTB poolt või vastu olemisega. Ärme pane ideoloogiat abistamisse. Peaksime osutama väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kõikvõimalikku abi, kuid pole vaja pidevalt selliseid termineid sisse tuua.

Hääletasime CCCTB vastu, kuid me ei hääletanud raporti vastu tervikuna, sest me ei soovinud pidurdada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele vajalikku tuge. Olen rõõmus võimaluse üle see protokolli lisada.

  Juhataja. – Härra Mitchell, esitan teile ühe küsimuse. Kas te võiksite meile öelda, mida sellised algatused endast kujutavad?

  Gay Mitchell (PPE). – Lugupeetud juhataja! Olen rõõmus, et te seda küsisite. Ma mõtlesin, et te küsite mult, ega ma alguses leedu keeles ei rääkinud! CCCTB tähendab ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksustamisbaasi.

  Juhataja. – Olen kindel, et meie külalised oleksid tänulikud, kui saavad aru, millest me räägime.

(Aplaus)

  Reinhard Bütikofer (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Tahtsin lihtsalt küsida, kas midagi saab nimetada ideoloogiaks üksnes seetõttu, et see iirlastele ei meeldi.

  Gay Mitchell (PPE). – Austatud juhataja! Küsimus pole selles, mis iirlastele meeldib või ei meeldi. Me oleme Euroopa Parlamendi liikmed ja me esitame oma vaateid. Mis tahes muu liikmesriigi esindaja ei hakka meile ütlema, mida teha. Me ei ole kohustatud tegema oma maal seda, mis meeldib inimestele teistes liikmesriikides. Iga liikmesriik saadab oma esindajad siia selleks, et need annaksid edasi oma vaateid. Meie seisukoht on, et Berliinis parasjagu mahatehtava CCCTB näol on tegemist propagandaga, mille keegi oma peas välja mõtles. Seda pole järele proovitud. Tegu on selle poolt või vastu olemisega ning meile ei tohiks seda mingit kampaanialikku poliitilist korrektsust taga ajades peale suruda.

  Juhataja. – See päevakorrapunkt puudutab selgitusi hääletuse kohta.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Mis puudutab ettevõtete ühtset maksustamist, siis Euroopa Liidule tähendaks see väljavaade väga suurt proovikivi, sest 27 liikmesriiki on kõik väga erinevad. Nende majandusstruktuurid on väga erinevad, ent kuivõrd me tegutseme ühisel turul, on väga tähtis tagada, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, kes on Euroopa majanduse selgrooks, oleksid konkureerimiseks võrdsed võimalused.

Hetkel see nii ei ole ja seetõttu on väga oluline, et praegu koostatakse ülevaadet väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta. Kuna ma ise olen Soomest pärit, saan näiteks väga hästi aru, et Soome ettevõtted on siseturu südamest väga kaugel ning sel põhjusel tõstavad logistikale, s.t transpordile tehtavad kulutused märkimisväärselt toodete hindu. Seepärast vajame me teistmoodi kompensatsioonisüsteeme, seda Euroopa Liidu sisese võrdse maksustamise kaudu, kuid ka muul viisil, nii et konkurentsiolukord võiks olla õiglasem kõigile.

On väga tähtis, et selline raport on koostatud ning et me püüaksime arvestada ka kaugete põhjapiirkondade ettevõtetega, et võimaldada neil konkureerida teiste Euroopa ettevõtetega võrdsetel alustel.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Esiteks, nõustun oma juhi Gay Mitchelli öelduga CCCTB kohta ning ka hääletasin vastavalt. Kuid ma tahan keskenduda ühele teisele punktile.

Tahan ära märkida tähelepanuväärset asjaolu, et selle üksiku ettepanekuga seoses oli vaja suulist muudatusettepanekut, et tõstatada võltsinguküsimus. See on kahetsusväärne, sest võltsitud tooted teevad kogu Euroopas ettevõtetele suurt kahju ning seda pole küllaldaselt esile toodud ega käsitletud.

Paljud sellised kaubad tulevad kolmandatest riikidest ning asjade sellisele käigule aitavad kaasa ka vastavate riikide valitsused, mis võimaldab kaupadel kaitstult Euroopasse jõuda. Peame sellised maad ette võtma ja rakendama nende suhtes meetmeid, sest neil on Euroopa seaduslikule ettevõtlusele kohutav mõju. On aeg öelda: aitab küll!

Raport: Judith A. Merkies (A7-0162/2011)

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Kõige paremad vahendid majandusprobleemide käsitlemiseks on kiirem areng, tõhusus, sh kulutasuvus, ja suurem konkurentsivõime. Nende eesmärkide saavutamiseks peame töötama koos uuenduslikkuse nimel. Siin on väga tähtis panna rõhku kodanike loovusele, näiteks andes töötajatele võimaluse teha ettepanekuid oma tööprotsessi parandamiseks. Peale selle on uuendusi hoogustavaks teguriks tarbimine ning konkreetne näide, kuidas kodanike loovust saab kombineerida uusaegse tehnoloogia kasutamissooviga, on Euroopa tarbijate välja töötatud rakendused iPhone’ile.

Alusteadmiste suurendamine ettevõtjate, teadmusasutuste ja kodanike kokkuviimise teel on juhtalgatuse „Innovatiivne liit” eesmärkide saavutamisel tähtis tegur. Selles suhtes on oluline saavutada üldsuse ja kohalike ametiasutuste täielik kaasatus. Põhiline uuenduslikkuse eesmärk on säilitada Euroopas jõukuse kõrge tase. Loodan, et kavandatud jõudude ühendamine toetab uuenduslikkust ning toob kaasa majanduse stabiilsuse. Seega ma toetan seda raportit.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Kuigi ma olin kohal, ei õnnestunud mul eilsel arutelul kordagi sõna võtta. Siiski soovin anda oma toetuse eriti neile kõnelejatele, kes rõhutasid, et ka põllumajandussektoris võib ja tuleb viia sisse uuendusi ja teha uurimistöid. Põllumajandus ei ole vana, vaid tänapäevane majandus ning ka keskkond, kus toimub aktiivne tegevus ning tehakse uuringuid ja uuendusi.

Euroopa põllumajandus seisab silmitsi vähemalt kolme peamise ülesandega, milleks on elanikkonna toitmine, keskkonna säästmine ja energia tootmine. Need, kohati suurel määral lahknevad eesmärgid nõuavad nii praegu kui ka tulevikus süsteemset teaduslikku käsitlusviisi.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Mina toetasin raportit juhtalgatuse „Innovatiivne liit” kohta. Uuenduslikkus on Euroopa arengu jaoks loomulikult ülioluline. Kusjuures täiesti põhjapaneva tähtsusega on minu arvates uuenduslikkuse toetamine eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektoris ja seda eelkõige Euroopa Liidu uutes liikmesriikides, kes on ses osas mõnevõrra maha jäänud. Nagu arvukate analüüside tulemused võiksid näidata, otsustavad tõepoolest selles sektoris toimuvad sündmused, kas Euroopa majandus on tulevikus võrreldes teiste peamiste maailma majandustega konkurentsivõimeline.

Tuleks meeles pidada, et – nagu näitasid audiitorfirma Ernst & Young tehtud uuringu tulemused – kolm neljandikku Euroopa väikeettevõtete uuringutoetuseks ja uue tehnoloogia ostuks esitatud taotlustest lükkasid pangad kahjuks tagasi. Rahastamine on tõsiseks probleemiks, mistõttu peaksime veenma üksikuid liikmesriike ses vallas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid toetama. Ilma toetuseta ei tule nad maailma majanduses kasvava konkurentsiga toime.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Mina toetasin huvitavat ja põhjalikku raportit Euroopa kriisijärgsesse maailma ülemineku kohta. Tegin seda lootuses, et raportis pakutud tegevussuund vähendab ELi eri liikmesriikide arengu kasvavat ebaproportsionaalsust ning aeglustab ajude äravoolu, mida raport nimetab minu arvates liiga viisakalt intellektuaalseks liikuvuseks. Seetõttu peame Euroopa kestliku arengu tagamiseks eraldama ELi uute liikmesriikide uuendus- ja uurimisprojektide rahastamiseks suuremaid summasid.

Peame valitsusi julgustama uurimistööks ette nähtud iga-aastaseid eelarvevahendeid suurendama ning ühtlasi kehtestama oma eelarvest minimaalse osa, mida tuleb kasutada uurimis- ja arendusprojektidele. Kusjuures uurimis- ja arendustööle kulutatav summa ei tohi mingil juhul kahandada Euroopa Liidu praegustele prioriteetidele, näiteks ühtsele põllumajanduspoliitikale või ühtekuuluvuspoliitikale kavandatud eelarvekavasid, sest need täidavad oma osa hästi.

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Lugupeetud juhataja! Hoolimata asjaolust, et uuendused on Euroopas majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks nii uskumatult tähtsad, pole Euroopa Liidul olnud siiani ühtegi ühist uuenduslikkust reguleerivat määrust. Seepärast on äärmiselt tähtis, et komisjon ja volinik Geoghegan-Quinn selle ettepaneku esitasid.

Kui me praegu kehtestame rakendamiseks reeglid, peame me selle dokumendi ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames kõigest väest pingutama, et lihtsustada asjaajamist ning eemaldada igasugune ebavajalik bürokraatia. Eeskirjade lihtsustamine on äärmiselt tähtis, sest seoses Euroopa Liidu fondide kasutamise ja Euroopa uuenduslikkuse seisu parandamisele keskendunud koostööga toovad kõik teadlased, tööstused ja väikeettevõtjad kõige suurema takistusena välja eeskirjade keerukuse.

Peale selle peame tagama ka tõhusama juhtimise. Selle asemel, et jagada raha laiali mitme eri valdkonna vahel, nagu me teeme kõigil muudel juhtudel, tuleb meil keskenduda tõeliselt suurtele projektidele. Lõpuks, kliimaküsimuste lahendamisel võib juhtalgatus „Innovatiivne liit” olla tõesti heaks vahendiks. Tänan teid!

Resolutsiooni ettepanek B7-0296/2011

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Lugupeetud juhataja! Koduabiliste igapäevane elu on sageli ebakindel, alahinnatud ja mitteametlik. Neid koheldakse ebavõrdselt, ebaõiglaselt ja halvasti.

Euroopas on koduabilised üldiselt võõrtöötajad, kellest suur hulk on saabunud maale ebaseaduslikult. Neid ei esine registrites, nende puhul on olemas ärakasutamise oht ning nad on oma tööandjate meelevallas. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni koduabilisi käsitlev konventsioon ja kohaldatavad üldised eeskirjad on esmasteks vahenditeks, millega tagada koduabiliste inimõigused, nende töö ja sotsiaalsete õiguste austamine, jälgimine ja edasi arendamine.

Oleksin naiivne, öeldes, et Euroopas pole ebaseaduslikke koduabilisi. See on üks nüüdisaegse orjuse vorme. Need töötajad, kelleks on sageli naised, on kõikidest kõige haavatavamad. Nad ei julge kaevata, kui neid on koheldud halvasti, vägivaldselt või on seksuaalselt ära kasutatud. Ärakasutamine ei puuduta mitte ainult väljastpoolt Euroopa Liitu tulnuid, me ekspluateerime ka meie oma kodanikke. Koduabiliste olukorra parandamine peaks olema Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteediks.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Esitan oma seisukoha majapidamistöö kohta. Kõigepealt olen nõus nendega, kes ütlevad, et selle sektori töötajatel – ja nendeks on enamasti muidugi naised – on õigus õiglasele tasule ja õiglastele sotsiaalteenustele. Olen täiesti nõus ka nendega, kes ütlevad, et eriti selles sektoris juhtub palju uskumatuid asju ja esineb hulgaliselt ülekohut.

Siiski palun põhjendatud nõudmiste rakendamisel pöörata tähelepanu bürokraatiale. Saksamaal on näiteks tegelikult nii, et kui võtan koduabilisena tööle inimese, kellele see õigusakt rakendub, pean paluma suisa maksunõustaja abi, sest bürokraatia on nii suur ja seadusejärgsed eritingimused nii keerulised. See kulutab närve, võtab aega ja läheb maksma raha. Kes bürokraatiat väldivad, maksavad oma töötajatele enamasti sularahas, aidates sellega – mõnikord tahtmatult – kaasa ebaseaduslikule tööle. Seepärast palun ma kaasnevale bürokraatiamahule tähelepanu pöörata.

Resolutsiooni ettepanek B7-0295/2011

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Vilunud talupidajana soovin lisada selles küsimuses veel paar kommentaari. Esiteks on õige, et eriti loomakasvatuses peame seadma eesmärgiks antibiootikumide kasutamise vähendamise. Ses suhtes peaks meie tegevus juhinduma põhimõttest: nii vähe kui võimalik. Teiseks vajame me status quo analüüsi, teiste sõnadega nende andmete analüüsi, mis iseloomustavad seda, mis tegelikult toimub maaga Euroopa Liidu liikmesriikides. Loomulikult peavad selle analüüsi tegemisel osalema kõik liikmesriigid. Kolmanda punktina toon välja edasiste teadusuuringute vajaduse, et analüüsida ohtusid ning samuti et olla võimeline selliseid ohtusid tõhusalt vältima. Neljandaks, me ei vaja ideoloogilisi kolle. Ideoloogia ei saa asendada teadust.

Raport: Marietje Schaake (A7-0112/2011)

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Lugupeetud juhataja! See raport väärib meie toetust. Euroopat on põhjusega peetud majandusgigandiks, samahästi võiks ta olla ka kultuurihiiglane.

Kogu oma kultuurilises mitmekesisuses on EL ühtne ja samas vaheldusrikaste väärtustega kogukond. Rahvusvahelises poliitikas on kultuur väga oluline, kultuurist osasaamine on inimõigus ning igal inimesel ja rahval on õigus seda nautida. Kultuur on seotud ka inimliku heaolu ja toimetulekuga üldiselt.

Kultuuripoliitika võimaldab Euroopa Liidule sidemeid ka nende maadega, kellega pole mingeid muid partnerluskokkuleppeid. Eriti tähtis on toetada kultuurilist mõõdet neis Põhja-Aafrika riikides, mis on üles ehitamas uut, demokraatlikumat ühiskonda. Kahepoolsetes arengu- ja kaubanduskokkulepetes tuleks lisaks sotsiaalse vastutuse osale taotleda ka kultuurielemente. Ühtlasi tuleks kultuuriasjatundjaid kaasata Euroopa välisteenistusse, nii et kultuur muutuks ühtsemalt ja süsteemsemalt ELi välispoliitika osaks.

  Adam Bielan (ECR). - (PL) Austatud juhataja! Euroopa maade kultuuripärand on juba iseenesest väärtus. Kuigi liikmesriikide vahel on palju kultuurilisi erinevusi, on nad loonud endale maailmas juba hea maine, mis meelitab ligi teiste riikide kodanikke, kes sooviksid seda kultuurivaramut kasutada. Euroopa Liidu identiteedi ja kultuurilise väärtuse propageerimisega oleks võimalik tugevdada liidu poliitilist ja majanduslikku positsiooni.

Kultuurivallas on tähtis osa olnud uuel tehnoloogial, mis võimaldab inimestel osa saada põhilistest inimõigustest. Eriti tsensuuri haardes olevates maades toetab kodanike tegevust ja teabele ligipääsu internet. Seepärast peab Euroopa Liit toetama internetile vaba juurdepääsu kogu maailmas ning panustama oluliselt suletud ühiskondade kultuuri arendamisse ja rahva teadlikkuse suurendamisse. Peale selle vajab noor põlvkond teaduse ja kultuuri kiiremaks arenguks liikuvuse järjepidevat strateegiat. Toetan kultuuridiplomaatia meetmeid, millele saab kaasa aidata ka parlamendidelegatsioonide tööga. Seepärast kiitsin raporti heaks.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Raportis sisalduvad deklaratsioonid ja märkused on erakordselt väärtuslikud ja asjakohased. Eriti soovin siinkohal viidata avaldustele, mis juhivad tähelepanu Euroopa Liidu kohustusele võtta meetmeid kogu maailmas, et propageerida sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse ja audiovisuaalsele meediale ligipääsu vabaduse austamist. Väga asjakohane on ka Euroopa Komisjoni üleskutse soodustada ülemaailmset vabadust internetile, silmas pidades seda vabadust ähvardavaid ohtusid, millest me üha enam loeme ja kuuleme.

Kuigi olen rahul märkega selle kohta, et kutsume üles õigustele, mida me Euroopas peame põhilisteks, möönan ka, et toetasin seda raportit teatava kurbusega. Tean, et kutsume mõnikord üles pidama sellistest põhiväärtustest kinni teistes maailma osades, kuid unustame, et neid rikutakse ka mõnes Euroopa Liidu riigis. See, mis toimub praegu Poolas seoses valitsuse suhtes kriitiliste ajakirjanikega, on näide sellest. Neid kõrvaldatakse massiliselt riigimeediast ning valitsuse esindajad püüavad sulgeda sõltumatut eraomanduses olevat päevalehte Rzeczpospolita, mis on Poola suuruselt teine kvaliteetpäevaleht ning mis juhuslikult suhtub valitsuse seisukohtadesse kriitiliselt. Käsitledes raportis tõstatatud teemasid, tuleks ka selle vastu tegutseda.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Kultuurilise mõõtme kaasamine välispoliitika arutellu on väga tähtis.

Ma arvan, et oleme jõudnud sellele järeldusele, kuna seoses praeguste rahutustega Lähis-Idas on selgeks saanud, et oleme kultuurimõõtme aastakümneteks täiesti unustanud. Võtame näiteks Euroopa Liidu suhted Süüriaga. Alates 1963. aastast on Süürias valitsenud eriseadus, millega lubatakse inimese hukkamine ilma kohtuprotsessita, kuid vaid vähesed Euroopa delegatsioonid, näiteks ELi delegatsioon, on sellele tähelepanu pööranud. Kaubandus ja rahandus on muutunud inimõigustest tähtsamaks.

Nagu Mitro Repo just praegu ütles, on inimõigused kultuurilise mõõtme otsustavaks osaks ka siis, kui me räägime Euroopa Liidust. Seda on tähtis meeles pidada. Inimõigused ja demokraatia on selleks tuumaks, mida peame Euroopa välispoliitikas innukamalt propageerima, selle asemel, et vaadata asju ainult majanduse vaatenurgast.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Mina toetasin seda huvitavat raportit ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta. Kuidas saab toetamata jätta selliseid meetmeid puudutavaid avaldusi, mida Euroopa Liit võtab kogu maailmas, et propageerida sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse ja audiovisuaalsele meediale ligipääsu vabaduse jms austamist.

Siiski on mul mulje, et me hoolime liiga palju olukorrast väljaspool liitu ning meile lähevad liiga vähe korda standardid liidu sees, näiteks Poolas. Sest nimelt Poola on riik, kus praeguse valitsuskoalitsiooni tekkimisega omandati kontroll riigimeedia üle, algas paljude ajakirjanike vallandamine ja nende programmide sulgemine. Kõiki neid ühendas üks asi: kriitilisus praeguse olukorra suhtes. Nii kaotasid oma töö näiteks sellised inimesed nagu Jacek Sobala, Anita Gargas, Jacek Karnowski ja Wojciech Leszczyński. Ajakirjanikud Joanna Lichocka, Tomasz Sakiewicz, Rafał Ziemkiewicz, Jan Pospieszalski, Grzegorz Górny, Tomasz Terlikowski, Bronisław Wildstein ja Wojciech Cejrowski jäid ilma oma programmidest – ning need on vaid mõned näited paljudest. Sõnavabaduse piiramine Poolas on häbiks kogu Euroopa Liidule.

Raport: Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (A7-0143/2011)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Seoses Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raportiga soovin kõigepealt öelda, et on äärmiselt tähtis, et me tunnistame Euroopa Liidus loomemajanduse ja ka kultuuri mõju Euroopa Liidu majanduskasvule. On väga tähelepanuväärne, et 2,6% ELi SKPst tuleb just loomemajandusest ning see sektor annab tööd 3,1%-le ELi tööjõust. Seetõttu võiks öelda, et viimaste aastate, isegi aastakümnete jooksul on see olnud kasvav majandusharu ja on seda jätkuvalt ka tulevikus.

Kultuurilisest mõõtmest kõneldes on tähtis meenutada ka tõika, et see on midagi muud kui vaid majanduskasv. See on ka inimlikkuse kasv ning seda ei tohiks kultuurist rääkides kunagi unustada. Ses suhtes ei tohiks kultuuri mõju mõõta SKP kasvu terminites, vaid me peame mõistma, et inimene ei kasvata SKPd lihtsalt halastamatus eluvõitluses, vaid elades ainulaadset inimväärset elu, ning seepärast peame looma õigeid tingimusi ja olusid. Euroopa Liidu liikmetena peaksime seda meeles pidama, sest liiga tihti esitleb liit end kitsalt, vaevu laiemalt kui majanduskoostööorganite süsteemina ning me unustame avarama vaate.

Sarajevo kui 2014. aasta kultuuripealinna kohta tahan öelda seda, et ma loodan, et see idee saab teoks. Kultuuri- ja hariduskomisjonis on see olnud meie kõigi ühine mõte ja plaan, sest 2014. aasta tähistab Esimese maailmasõja puhkemise sajandat aastapäeva ning see sõda sai alguse just selles linnas aset leidnud vahejuhtumist. See sümboliseerib Euroopas toimunud arengut. Tahame näidata, et 2014 on aasta, mis tähistaks pika rahuperioodi algust või jätkaks juba alanud pikka rahuperioodi. Kusjuures ka Balti riigid peaksid sellest rahu ja stabiilsuse arendamisest jõulisemalt osa võtma. Kindlasti oleks sel suurem tähtsus Euroopas laiemalt.

Resolutsiooni ettepanek B7-0281/2011

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Sarajevo kui 2014. aasta kultuuripealinna kohta tahan öelda seda, et ma loodan, et see idee saab teoks. Kultuuri- ja hariduskomisjonis on see olnud meie kõigi ühine mõte ja plaan, sest 2014. aasta tähistab Esimese maailmasõja puhkemise sajandat aastapäeva ning see sõda sai alguse just selles linnas aset leidnud vahejuhtumist. Teatud mõttes sümboliseerib see Euroopas toimunud arengut. Tahame näidata, et 2014 on aasta, mis tähistaks pika rahuperioodi algust või jätkaks juba alanud pikka rahuperioodi. Kusjuures ka Balti riigid peaksid sellest rahu ja stabiilsuse arendamisest jõulisemalt osa võtma. Kindlasti oleks sel suurem tähtsus Euroopas laiemalt.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Milan Zver (A7-0169/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan ettepaneku poolt, sest see algatus näeb ette ELi 2020. aasta strateegia peaeesmärkide saavutamist, milleks on õpingute poolelijätmise vähendamine 15%-lt 10%-ni ja kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu suurendamine 31%-lt 40%-ni aastaks 2020. „Noorte liikuvus” keskendub ka õppega seotud liikuvuse edendamisele; ühtlasi on oluline tagada ka hariduse sobivus tööturu vajadustega, et noored saaksid oskused ja teadmised, mida neil läheb vaja. Liikuvus on oluline nii teiste kultuuride tundmaõppimiseks kui ka oma kultuuri paremaks mõistmiseks. Kõrgharidus on vähem kui kolmandikul ELi elanikest (Ameerika Ühendriikides enam kui 40%-l ja Jaapanis enam kui 50%-l), mistõttu Euroopas tuleb seda näitajat parandada, et saada üha arenevas ülemaailmses majanduses senisest konkurentsivõimelisemaks.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liit on viimastel aastatel keskendunud üha enam ühiskonna teadmistepõhiseks muutmisele, et see suudaks maailmas teiste riikide majandusele konkurentsi pakkuda. Algatusega „Noorte liikuvus” on ELi 2020. aasta strateegia raames antud noortele tähtis roll selle strateegia viie peamise eesmärgi (tööhõive, teadus- ja uuendustegevus, kliima ja energia, haridus ning vaesuse vähendamine) saavutamisel aastaks 2020. Need eesmärgid nõuavad suurt pingutust, kuna praegune olukord on nii ebastabiilne ja sunnib noori elama pidevas ebakindluses, kaugel julgustavast väljavaatest leida tulevikus püsiv töökoht ja oma koht ühiskonnas. Euroopa Liidu kodanikuks olemise tunde tugevdamine ja noorte potentsiaali vallapäästmine ei ole võimalik, kui olemasolevate vahenditega ei pakuta võimalusi, mida on vaja tulemuslikuks toimimiseks.

Liikmesriigid peaksid hoiduma range kokkuhoiu meetmetest, mis hõlmavad kärpeid haridussüsteemis ja tööhõive valdkonnas. Selle asemel tuleks keskenduda selliste foorumite loomisele, kus osalevad tööandjad ja töötajad, ülikoolid, ettevõtted ning kohalikud ja piirkondlikud organisatsioonid, et luua hariduse ja erialase koolituse valdkonnas võimalusi ning tagada hea liikuvus ja kvalifikatsiooni tunnustamine.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Kriis tabas noori eriti rängalt: noorte tööpuuduse määr ELis on üle 20%, mis on kaks korda suurem kui täiskasvanutel, ja mõnes liikmesriigis isegi üle 40%. Majanduskriisi tõttu kärbivad liikmesriigid investeeringuid haridusse ja koolitusse, mis mõjutab otseselt noorte tulevikuväljavaateid ja ELi tulevikku. Investeerimine haridusse on säästva majanduskasvu ja arengu seisukohalt kahtlemata ülioluline ning isegi majanduskriisi ajal ei tohiks noorteprogrammide ja hariduse rahastamist käsitleda kui tänaseid kulusid, vaid pigem kui investeeringut Euroopa tulevikku. Arvan, et ELi 2020. aasta strateegias sisalduv algatus „Noorte liikuvus” saab aidata kaasa olemasolevate noorsoo haridus-, liikuvus- ja tööhõiveprogrammide tugevdamisele ning ergutada liikmesriike täitma ELi 2020. aasta strateegia eesmärke.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Milan Zveri raporti poolt. Praegu jääb paljudel noortel oma potentsiaal hariduses ja kutseõppes täielikult ära kasutamata. Nende probleemide lahendamiseks on vaja ühtset tegutsemist ELi tasandil, et noored oleksid tööturule minekuks paremini ette valmistatud. Vaja on poliitikat, mis käsitleks etappe, mida noored peavad haridussüsteemist tööturule minnes läbima. Arvan, et noored ja erinevad noorteorganisatsioonid peavad otsustamises kaasa lööma. Nii tugevneb nende ühiskonnaga ühte kuulumise tunne ja tunne, et nad annavad oma panuse noortestrateegiasse. Algatuse „Noorte liikuvus” põhieesmärk peab olema Euroopa ühtekuuluvuse suurendamine. Noorte aitamiseks tuleb kasutada ELi finantsinstrumente, kasutades tulemuslikumalt Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Algatus „Noorte liikuvus” on osa ELi 2020. aasta strateegiast. Selles on 28 meedet õpetamis- ja koolitussüsteemi paremaks kohandamiseks noorte vajadustele ning nende julgustamiseks kasutada õppimiseks või teises riigis toimuval koolitusel osalemiseks ELi abi. Algatusega „Noorte liikuvus” püütakse suurendada noorte liikuvust, et kindlustada kõigile ELi noortele 2020. aastaks võimalus õppida välismaal.

Selles aruandes, mis pälvis minu poolthääle, hoiatatakse mitme olukorra eest, mis väärivad eritähelepanu. Selleks, et uus strateegia ei jääks pelgalt kontseptsiooniks, peavad liikmesriigid tegelema nii selle rahalise toetamise kui ka rakendamisega ja samuti tuleb selle jaoks koostada ELi tasandi eelarve.

Tuleb kaotada reaalsed liikuvustõkked ja takistused ning luua täiendavaid mehhanisme, mis tagavad puuetega inimestele kõigi teistega võrdsed võimalused. Teise taseme õpilaste liikuvus ei ole vähem tähtis, mistõttu tuleks selliseid programme nagu Comenius liikmesriikides rohkem propageerida.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuna Euroopa noorte töötuse näitajad on väga murettekitavad – 2011. aasta jaanuariks oli alla 25aastaste töötuse määr tõusnud 20,6%-ni –, kutsutakse ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatuses „Noorte liikuvus” liikmesriike üles suurendama investeeringuid haridusse, koolitusse ja liikuvusse. Noortepoliitikat – käsitlegu see siis algharidust, täiendusõpet või kutseõpet – tuleb vaadelda investeeringu, mitte kulutusena. Euroopa ühiskonna tuleviku seisukohalt on rõhuasetus inimkapitalile ülioluline. Erinevate osaliste vahelise koostoime esiletõstmine, noorte iseseisvaks muutmine, abinõude rakendamine noorte õpingute katkestamise peatamiseks, kutseõppe ja töökohal ameti omandamise tähtsuse taaskinnitamine ning ELi tasandil siduva kvaliteediraamistiku vastuvõtmine koolituskavade jaoks – need on seda laadi head ideed, mida peame nüüd riiklikul tasandil levitama. Seda sellepärast, et ELi 2020. aasta strateegia edu sõltub sellest algatusest ja seda rakendavate riikide poliitilisest tahtest, sest need poliitikavaldkonnad on peamiselt riikide pädevuses.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) „Noorte liikuvus” on üks juhtalgatus ELi 2020. aasta strateegias, mille eesmärk on edendada arukat, säästvat ja kaasavat majanduskasvu. „Noorte liikuvus” sisaldab tähtsaid tegevussuundi noorte haridus- ja koolitustaseme tõstmiseks liikuvuse kaudu, hõlbustades nii nende pääsu tööturule. Hiljutiste andmete kohaselt on 14,4% Euroopa noori vanuses 18–24 enne teise haridusastme lõpetamist kooli pooleli jätnud ja kõrgharidus on Euroopa Liidus vähem kui kolmandikul elanikkonnast, aga Ameerika Ühendriikides on see näitaja umbes 40% ja Jaapanis 50%. Noored peavad saama omandada oskused ja võimed, mis võimaldavad neil tööturule minna ning anda oma panus liidu majanduskasvu.

Seetõttu toetan ja pooldan kogu südamest seda algatust, millega tahetakse 2020. aastaks vähendada õpingute poolelijätmist 10%-ni ja suurendada teisest kõrgema taseme haridusega inimeste osakaalu 31%-lt 40%-ni. Lõpetuseks arvan, et kvaliteetne haridus ja koolitus on tänapäeva tööturu nõuete täitmiseks möödapääsmatud.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Pooldasin seda raportit, sest on vaja töötada välja raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide täiustamiseks. Algatus „Noorte liikuvus” peab olema poliitiline algatus praeguse noorsoo jaoks mõeldud haridus-, liikuvus- ja tööhõiveprogrammide edendamiseks ning ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise stiimul liikmesriikidele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel raportööri ettekujutuse üle noorte eurooplaste tulevikku investeerimise vajadusest. Õpingutega seotud liikuvus, nagu ka Euroopa õppijate esimese töö leidmise võimaluste parandamine, tugevdab eurooplaseks olemise ja kodanikutunnet, mis viib noorte suurema osalemiseni liidu demokraatlikes protsessides. Seetõttu toetan jõupingutusi kindlustada õpingutega seotud kvaliteetsed liikumisvõimalused ning tahan esile tõsta raportööri sõnu selle kohta, kui tähtis on julgustada rohkem liikmesriike allkirjastama komisjoni koostatud liikuvust käsitlev kvaliteediharta.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – „Noorte liikuvus” on suurepärane algatus. Toetan väga meie fraktsiooni, väljendades algatusele täielikku poolehoidu.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raportis on juttu programmist „Noorte liikuvus”, mis võimaldab noortel ja noorteorganisatsioonidel ELi tasandil rohkem ära teha (seminarid, kohtumised, reisid) ja osaleda rohkem aruteludes noorsugu puudutava poliitika üle, saades selleks ELilt rahalist abi. Aruande head küljed on hariduse kättesaadavuse tähtsuse sage mainimine, vastuseis haridusele ja koolitusele tehtavate kulutuste kärpimisele ning üleskutse nende rahastamist suurendada, et muu hulgas saaksid kõik selles programmis osaleda. Sellega antakse ka naaberriikide noortele võimalus selles osaleda ja rõhutatakse vajadust seista vastu diskrimineerimisele töökohal. Väga suurt tähtsust omistatakse praktikale, mis võimaldab kõigil teenida inimväärilist palka ja saada sotsiaalkindlustuskate, ilma et see asendaks päristöökohta. Kuna raportis on teatavad punktid, mis on iseloomulikud Bologna hariduspoliitikale, millega ma ei ole nõus, sest selles mainitakse vajadust koostada programmid kooskõlas turu vajadustega, aga mis minu arvates võib programmide olemust ohustada, jäin ma erapooletuks.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Noored on praegu üks majandus- ja finantskriisis enim kannatada saanud elanikkonnarühmadest. ELil ja liikmesriikidel on kohustus toetada konkreetseid tulemuslikke meetmeid, mis võimaldavad parema hariduse, koolituse ja liikuvuse abil tööturule minekut. Algatus „Noorte liikuvus” on vastus just sellele püüdlusele, pakkudes lahendusi noorte ees olevatele probleemidele ja aidates neil olla teadmistepõhises majanduses edukad.

Lubamatult suurt noorte töötust arvestades arvan, et hariduse ja koolituse kvaliteet, piisav kaasamine tööturul ja jõuline tegutsemine noorte liikuvuse tagamise nimel on tähtsad kõigi noorte potentsiaali ärakasutamiseks ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks.

Lisaks veel see, et kuigi algatuses keskendutakse tööhõivele kui lõpptulemusele, ei eirata seal hariduse, noorte osaluse, aktiivse kodanikuksolemise, liikuvuse, keeleõppe ja tänapäeval mitteformaalse hariduse valdkonnas hädavajalike oskustega seotud küsimusi.

Hääletan esitatud raporti poolt ja nõuan algatusele rikkalikku rahastamist, mis on säästva majanduskasvu jaoks möödapääsmatu.

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. – (IT) Algatus „Noorte liikuvus” on noorte eurooplaste jaoks oluline lähtepunkt, eelkõige rahaliselt, sest see on veel üks tõuge ELi noorte õppurite liikuvuse projektidele ja muudab Euroopa koolid paremaks, ärgitades uurimistegevust ja arutelu ühinenud Euroopa tähtsuse üle ning näidates, mida sellel pakkuda on. Algatuse „Noorte liikuvus” panus arutellu Euroopa kultuurimudeli määratluse üle ei ole vähem tähtis. Erinevate instituutide koostöö ja erinevate distsipliinide õppimine, mis on erinevates riikides muu hulgas ka seal valitseva klassi poliitilisest teadvusest sõltuvalt erinev, on samuti tähtis täiendus Euroopa identiteedi määratlusse. Noorte kaudu peame hoolt kandma selle eest, et see identiteet on tõeliselt euroopalik, mitte laskma ameerikalikul haridusmudelil saada meie noorte jaoks tulevikus ainsaks, kuigi see on siiani olnud tähtis lähtepunkt. Euroopa Liidul on kõik, mida vaja, et pakkuda maailmale oma väärtusi ja arvamust sellest, kuidas lapsi kasvatada.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Noori iseloomustab suuresti ettevõtlikkus, tohutu lahkus ning suur õppimis- ja kohandumisvõime. Euroopal, millel on tulevik ning mis tahab saada üha enam konkurentsivõimelisemaks ja ettevõtlikumaks, on seda tähtsat kapitali vaja. Seetõttu on ELi 2020. aasta strateegias sisalduv programm „Noorte liikuvus” tähtis kogum noorimate toetamise kavasid, mille eesmärgid on kõrged, aga väga selged, ning mille saavutamises näen märkimisväärselt kaasa löömas nii end kui ka loodetavasti neid, kellele see on suunatud. Algatuses pooldatakse vajadust parandada rohkemate noorte pääsu tööturule, mis on väga asjakohane eesmärk, kui arvestada määra, milleni on noorte töötus paljudes liikmesriikides jõudnud. Samuti tahan tõsta esile tähelepanu juhtimist sellele, kui tähtis on noorte eurooplaste liikuvus, nii õppimise kui ka töötamise ajal. Erinevate kultuuride ja kohtade tundmaõppimine annab täielikuma ja rikkalikuma hariduse ning aitab samuti kaasa tõelise Euroopa omanditunde kujunemisele, mis aitab kinnistada aluslepingutes sisalduvat ELi kodanikuks olemise mõistet. Nende meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks hääletan selle raporti poolt.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Õppurite liikuvuse programmid, nagu Erasmus, Erasmus Mundus ja Comenius, on üha populaarsemad. Sellegipoolest eksisteerib veel reaalseid liikuvuse takistusi, eelkõige seoses viisade ja erinevates keeltes tervisedokumentide saamisega, stipendiumide välismaale ülekandmisega ja ühes liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamisega teises liikmesriigis. Aastal 2004, kui käivitati selle parlamendi enamuse kaasabil programm Erasmus Mundus, sain Euroopa Komisjoni nõusse, et nad võtavad meetmeid, mis tagavad selle programmi kvaliteetsuse. Koostati isegi liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta. Ainult et seitse aastat hiljem on samad takistused endiselt alles. Sellepärast tahtiski Euroopa Parlament korrata, kui väga on vaja suurendada investeeringuid haridusse ja koolitusse. Euroopa liikuvusprogrammide avamine kõigile noortele, sõltumata valdkonnast ja sotsiaalsest päritolust, on ülitähtis nende tööturule pääsemise parandamiseks. Liikmesriikidel on aeg tõeliselt pühenduda kõigile noortele eurooplastele kvaliteetse koolituse tagamisele.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Kuna noored on Euroopa tulevik ja oleks vastutustundetu neid prioriteediks mitte seada, kui nende töötus on 20% ringis, pooldasin väga Milan Zveri raportit Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide täiustamise kohta. Paljudele õppuritele, kes seisavad silmitsi tööandjate üha kasvavate nõuetega, on tööturule pääsemine sageli tõeline katsumus. Sellepärast ongi Euroopa Parlament väga soojalt vastu võtnud raportis „Noorte liikuvus” sisalduvad ettepanekud: suurendada investeeringuid kõrgharidusse, töötada välja rahvusvahelised liikuvusprogrammid, tunnustada informaalselt omandatud pädevusi, võidelda kooli pooleli jätmise vastu ja toetada noori tööturule minekul.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Tähelepanu haridusele ja koolitusele, et parandada noorte eurooplaste kvalifikatsiooni, on üks ELi 2020. aasta strateegia tähtsaid eesmärke ning vahend, mis on minu arvates hädavajalik töötuse vastu võitlemiseks ja ettevõtluse ergutamiseks. Seetõttu on mul hea meel algatuse „Noorte liikuvus” üle, eelkõige selle üle, et selles toetatakse ja julgustatakse õppurite liikuvust ja kvalifikatsiooni tunnustamist ning peetakse tähtsaks mitteformaalset ja informaalset haridust, mis on sageli sama tähtsad või isegi tähtsamad kui formaalharidus.

Kui EL tahab saavutada oma 2020. aasta strateegia kõrgeid eesmärke, mis nõuavad eritähelepanu uuendus-, uurimis- ja koolitustegevusele, tuleb investeerida noortele parema kvalifikatsiooni andmisse, valides õppevormid, mis aitavad tööturule minekule rohkem kaasa, ja pöörates erilist tähelepanu tõelistele teadmistele, mis valmistavad noori ette tulevikuks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles raportis käsitletakse algatust „Noorte liikuvus”, millest saab loodetavasti haridus- ja koolitussüsteemide parandamise raamistik. See on üks seitsmest juhtalgatusest ELi 2020. aasta strateegias, mille üksteisega seotud prioriteedid on arukas, säästev ja kaasav majanduskasv. Algatus koosneb 28 tähtsast tegevusest ja konkreetsest meetmest parandada noorte haridust ja koolitust liikuvuse ja tööle sobivuse kaudu, püüdes saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärke, milleks on viia kooli poolelijätmise protsent alla 10, suurendada aastaks 2020 kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu 31 protsendilt 40-le ja vähendada töötust – eelkõige noorte töötust –, mis on praegu umbes 21%. Sellepärast ja sellepärast, et pooldan noorte koolituskava „Sinu esimene EURESi töökoht”, toetan väga raportis esitatud ettepanekuid ja hääletasin raporti poolt, teades, et EL peab jätkama ja tugevdama kõiki noorte toetamise meetmeid. Ainult nii muutub Euroopa Liit tugevamaks ning tugineb rohkem solidaarsusele ja kaasamisele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raporti teema ja kohaldamisala viitavad sellele, et paratamatult käsitletakse selles tähtsaid küsimusi. Mõnel juhul õigesti, mõnel mitte või väga ebapiisavalt ja mõnes kohas on tekst vastuoluline.

Selles – eelkõige põhjendustes – mainitakse selliseid tähtsaid küsimusi nagu avaliku sektori haridusinvesteeringute vähenemine, õppemaksu suurenemine ja sellest tulenev sotsiaalse lõhe suurenemine, aga seda küsimust resolutsiooni põhiosas korralikult ei käsitleta. Samuti mainitakse selles paljude noorte rahalisi probleeme liikuvusprogrammides osalemisel, kõrget kooli poolelijätmise ja töötuse määra ning noorte ebakindlaid töökohti.

See toob teksti vastuolud rohkem esile: ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide pooldamisega propageeritakse teed, mis viibki nimetatud probleemideni – ebakindlate töökohtade ja noorte töötuseni. Ühelt poolt pooldatakse selles noorte töökohal diskrimineerimise lõpetamist. Teiselt poolt avab selles mainitud kogemuste hankimise nimel töötamine ukse sellistele töötajatele eristaatuse andmisele, mis on aga vale, kui arvestada juttu kaitse vajadusest ebatüüpiliste ja ebakindlate töösuhete korral.

Neil põhjustel jäime lõpphääletusel erapooletuks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Huvipakkuvate põhimõtete mainimisest ei piisa, kui ei arvestata reaalsusega. Kvaliteetne haridus varastest eluaastatest alates on vajalik inimese ja ühiskonna arenguks. Kvaliteetse riikliku hariduse jaoks jääb aga vahendeid aina vähemaks ning õppurid on silmitsi stipendiumipuuduse, pere töötuse ja õpingute katkestamisega, nagu see on Portugalis, hoolimata vastava poliitika rakendamisest.

Reaalsuses vähendatakse nende valdkondade rahastamist märgatavalt. Kriisi ettekäändel vähendab riik oma tegevust, mis ka selles valdkonnas seab ohtu riigi sotsiaalse rolli ning viib ebavõrdsuse suurenemiseni hariduse, teadmiste ja kultuuri kättesaamisel. Selle tulemus on sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine.

Reaalsus on liikmesriikides (näiteks Portugalis) see, et suletakse tuhandeid koole, mis suurendab noorte töötust ja muudab tuhandete õpetajate töökohad ebakindlaks, samuti see, et riiklikku kõrgharidussüsteemi vaevab krooniline rahapuudus ja kasvavad kulutused riiklikes ülikoolides käimisele. Reaalsus on see, et kultuurieelarveid vähendatakse pea olematuks.

Kõige selle tõsiseim külg on see, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Komisjoni koostatud agressiivse sekkumisprogrammi rakendamine muudaks olukorra veelgi halvemaks.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Programmil „Noorte liikuvus” on tähtis roll ELi 2020. aasta strateegias. Programmi „Noorte liikuvus” eesmärgid on edendada liidus kõrgharidust, parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti ning edendada õppurite liikuvust, parandades ELi olemasolevate programmide tulemuslikkust.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) See raport on tähtis täiendus ELi poliitikasse, mille eesmärk peab olema anda noortele eurooplastele vahendid, mis aitavad olla üha üleilmastunumal tööturul konkurentsivõimelisem. Õppurite liikuvusega tegelemine peab olema esimene samm noortele rohkemate töövõimaluste andmisel. Kahjuks annab noorte töötuse statistika paljudes riikides põhjust muretsemiseks ja järelemõtlemiseks. Noorte toetamine ELi institutsioonide ja noorteorganisatsioonide vahelise dialoogi ärgitamisega on hea algus, aga seda ei saa pidada lõppeesmärgiks. Peame saama neid kuulda võtta ning võtma neid tõsiseltvõetavate ja usaldatavatena. Ainult nii saame luua Euroopa, mida uued põlvkonnad näevad võimaluse, mitte koormana.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Milan Zveri raporti poolt. Et ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatus „Noorte liikuvus” oleks edukas, peavad ELi institutsioonid looma pragmaatilise, kõikehõlmava ja laiaulatusliku poliitika, mida toetavad kõik liikmesriigid ja mis keskendub kutsehariduse, kutsekvalifikatsiooni, elukestva õppe ja töökohal ameti omandamise ühendamisele, et iga liikmesriik käituks ELi haridussüsteemi tõelise omanikuna. „Noorte liikuvus” käsitleb õppimiselt ja koolituselt tööturule ülemineku lihtsustamist Euroopa noorte jaoks. Selle poliitilise algatuse üks eesmärk on vähendada kooli poolelijätnute arvu ja suurendada kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu, sest haridustee katkestamine on vastuolus tööturu dünaamika ja vajadustega ning Euroopa üldise majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkusega. Järelikult peaksid kõik tööturu osalised, kaasa arvatud erinevate kutsete, ettevõtete, ametiühingute, ministeeriumide ja riiklike tööturuasutuste esindajad, osalema struktureeritud dialoogis selle üle, kuidas tagada noorte tööellu kaasamine, edendada formaalset/informaalset koolitust ja kujundada ELis lõpuks välja haridussüsteem, mis suudaks pakkuda meie noortele kindlat karjääri.

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. – (DE) See raport näitab taas kord, kui tähtis on Euroopa arengu jaoks noorte liikuvuse edendamine kõikides valdkondades. Kõigis koolitus- ja haridusvaldkondades tuleb saavutada õppekavade kooskõlastamine ja vastastikune tunnustamine, eelkõige füüsilist tööd nõudvatel erialadel, kus on palju arenemisruumi.

Samuti peavad asjaomaste riikide pädevad haridusametid rohkem kontrollima, kas on eemaldamist vajavaid lisatakistusi, mis on tekkinud halduse või kutseühingute tasandil.

Õpipoiste liikuvus viib ka paljude ametite suurema tunnustamiseni ja takistab tööjõuturu solkimist, kuna on olemas järgud, mis tähendab, et sarnasel tasemel väljaõppega inimestele makstakse sarnast palka.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Tavaarusaama kohaselt laiendab reisimine silmaringi. Sellest vaatenurgast ma toetan Milan Zveri raportis pooldatavat mõtet, et noorte hariduse ja liikuvuse rahastamine on praegusest raskest majandusolukorrast hoolimata investeering Euroopa tulevikku, mitte lisakoorem eelarvele. Peale selle ei tohiks inimese sotsiaalne päritolu või rahaline olukord piirata tema välismaale reisimise võimalusi. Samamoodi ei tohi olla takistuseks puue, mistõttu tuleks eraldada eraldi raha ka puuetega noortele. Lõpetuseks, kehtestada tuleks juriidiliselt siduvad õigused, et vältida juhutöid ja ärakasutamist, mis noorte praktikantidega juhtuda võib.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest selles tunnistatakse, et tuleb jagu saada reaalsetest liikuvustakistustest ja -tõketest ning soodustada välismaal veedetud aja ja teistes ELi riikides omandatud kvalifikatsiooni tunnustamist. Lisaks tunnistatakse selles, et puuetega inimeste liikuvuse ees on rohkem takistusi kui tervete inimeste puhul, mistõttu tuleb siin kõigi teistega võrdväärsete võimaluste tagamiseks kehtestada täiendavaid mehhanisme. Peale selle tuleks ka perega (nt lastega) õppuritele võimaldada lisatoetust, et nad saaksid jagu haridusalase liikuvuse käigus tekkivatest spetsiifilistest probleemidest. Kvaliteetne liikuvus on noorte kultuuridevahelise õppimise, isikliku arengu ja mitmekeelsuse jaoks määrava tähtsusega. Keskendutakse tööhõivele kui lõpptulemusele, sest tööhõive on tõepoolest hariduslik probleem, kuid samas ka noorte osaluse ja kodanikuaktiivsuse probleem. Seetõttu peaksid käimasolevad programmid ka edaspidi keskenduma kodanikuaktiivsusele ja peamiste pädevuste arendamisele, mitteformaalsele haridusele ja Euroopa kodanikuühiskonna edendamisele. Selleks et uus strateegia ei jääks pelgalt kontseptsiooniks, peavad liikmesriigid tegelema nii selle rahalise toetamise kui ka riiklikul tasandil rakendamisega ja samuti tuleb selle jaoks koostada ELi tasandi eelarve. Liikmesriigid peaksid seda käsitlema pikaajalise investeeringuna ja seda mitte ainult noorte haridusse, vaid ka oma riigi ja ELi kui terviku tulevase heaolu hüvanguks tehtava investeeringuna.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu toetus programmile „Noorte liikuvus” on iseenesestmõistetav ja põhimõtteline. Püüdsime siiski pakkuda välja meie arvates vajalikke täiendusi komisjoni ettepanekule.

Kultuuri- ja hariduskomisjonis ning Euroopa Parlamendi täiskogu istungil probleemideta vastu võetud raportis rõhutasimegi kui tähtis on see, et liikmesriigid rakendamises kaasa lööksid ja Euroopa Komisjon nende tegevuse üle järelevalvet teostaks.

Samuti nõudsime, et edukatele programmidele, nagu näiteks „Elukestev õpe”, eraldatakse mitmeaastases finantsraamistikus rohkem raha, ja et programmide omavaheline kooskõlastatus oleks parem.

Noortele, kes on selle katusprogrammi sihtrühm, tuleb pöörata vajalikku tähelepanu ning neile tuleb luua töökohti ja positiivse kinnituse saamise võimalusi, sest nad on ELi kodanikud, kellest me tulevikus sõltume.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Tulevikku vaatavas Euroopas peab noortele mõtlemine olema üks prioriteetidest. Kui võimaldame neil valida sobivaima haridustee, soodustame nende võõrkeeleõpinguid, töömaailma minemist sobivate oskustega või uude õppimis- või töökeskkonda minemist, ehitame ühtsesse majandus- ja kultuuriruumi koonduvate üliõpilaste ja noorte töötajate energia abil üles kõikide Euroopa Liidu riikide tuleviku. Rohkem kui kunagi varem usun ma täna ühtsesse Euroopasse – ideede ja projektide kasvulavasse –, mistõttu hääletasin ka Milan Zveri raporti poolt. ELi 2020. aasta strateegia raames tähendab võimaluste ja teadmiste võrgustiku loomine – mitte ainult noortele, vaid ka õpetajatele ning kõikidele hariduse ja koolituse valdkonnas töötavatele inimestele – sellele energiale hapniku andmist, mille peame valla päästma, kasutades selleks liikuvuse võimaldamist meie noortele, kes peavad õppima elama tuleviku Euroopas.

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. – (FR) Milan Zveri raport „Noorte liikuvus – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks” sai minult poolthääle. Jagan kogu raportist läbi kumavat arvamust, et on vaja toetada erinevaid ELi tasandil noorte liikuvuse soodustamiseks loodud programme, mis on kasulikud nii uute teadmiste ja pädevuste omandamise kui ka tõelise ELi kodaniku tunde kujunemise seisukohalt. ELi tasandil peame pärast 2013. aastat suurendama Euroopa liikuvusprogrammidele (nt Erasmus ja Leonardo da Vinci) eraldatavaid vahendeid ning muutma need programmid alaliseks, et noored – mitte ainult üliõpilased, vaid ka koolitatavad, noored elukutselised töötajad ja noored põllumajandustootjad – saaksid neist kasu. Samuti arvan, et on vaja rohkem tunnustada kvalifikatsiooni, mis on saadud töökohal erineval viisil ametit omandades, kas mitteformaalselt või informaalselt, kui tegu on pädevustega, mida on võimalik niimoodi omandada. Lõpetuseks tahan rõhutada, et üks peamisi viise noorte töötuse vastu võitlemiseks on pidevalt kohandada kutsekoolitusi ja haridussüsteeme tööturu muutuvatele vajadustele.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Haridus- ja koolitussüsteemide küsimus on praegu omandamas uut ja täiesti teistsugust tähtsust kui näiteks kümme või enam aastat tagasi. Euroopa erinevates kohtades on haridusastmed erinevad, seega on kahtlemata vajalik seda olukorda parandada. Noored peavad saama aktiivselt kaasa lüüa töömaailmas ja kodanikuühiskonnas laiemalt. Mina ise tegelen palju tööga, mis on seotud nii programmiga „Aktiivsed noored” / „Euroopa noored” kui ka Euroopa vabatahtliku teenistusega, mis on üks viiest operatiivmeetmest programmis „Aktiivsed noored” / „Euroopa noored”, ja toetan seda. Sellepärast arvan, et Euroopa Parlament peab ka edaspidi selliseid meetmeid toetama.

Me ei tohi praegu noori unustada. Neile tuleb anda võimalus areneda ja neid tuleb aidata, et nad saaksid omandada uusi oskusi majanduses, mis muutub üha üleilmsemaks. „Noorte liikuvus” ei ole mitte ainult võimalus noortele olla tegus ja leida tööd, vaid eelkõige viis, kuidas saada jagu oma piirangutest ja nõrkadest külgedest, ning võimalus areneda. Seepärast ma toetasingi Milan Zveri raportit. Aitäh.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. „Noorte liikuvus” on üks seitsmest juhtalgatusest Euroopa Komisjoni ELi 2020. aasta strateegias aidata kaasa arukale, säästvale ja kaasavale majanduskasvule. „Noorte liikuvus” sisaldab 28 põhitegevust ja konkreetseid meetmeid noorte hariduse ja koolituse parandamiseks liikuvuse kaudu ja nende haridussüsteemist tööturule ülemineku hõlbustamiseks. See on eriti oluline praegu, kui noored, kes on üks ülemaailmse finantskriisi tõttu enim kannatada saanud elanikkonnarühm, aga kes samal ajal selle tekkimisele kõige vähem kaasa aitas, vajavad tööturule sisenemiseks toetust, et kindlustada omaenese ja majanduse tulevik. Noored on homsed otsustajad ja nad peavad suutma täna omandada pädevused, oskused ja teadmised, mis võimaldaksid neil järgnevate aastate jooksul aktiivselt osaleda Euroopa Liidu majanduskasvu edendamisel ja jätkusuutliku tuleviku kindlustamisel ning saavutada ELi majanduskasvu strateegias sätestatud eesmärgid.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi 2020. aasta strateegia kontekstis on noorte teadmistel ja oskustel suur tähtsus aruka, kaasava ja säästva majanduskasvu saavutamisel. Nii on noortel keskne roll ELi 2020. aasta strateegia viie peamise eesmärgi saavutamisel, milleks on tööhõive, teadus- ja uuendustegevus, kliima ja energia, haridus ning võitlus vaesuse vastu. ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatusega „Noorte liikuvus” tahetakse olemasolevate üleeuroopaliste programmide tulemuslikuma kasutamise teel suurendada Euroopas kõrghariduse atraktiivsust, kõigi tasandite hariduse ja koolituse üldist kvaliteeti ning õppijate ja töötajate liikuvust. Sellepärast on vaja hääletada selle algatuse poolt, et tulevikus meie noorte kvalifikatsioon aina paraneks ja nad oleksid üha enam valmis saavutama ELi 2020. aasta strateegia eesmärke.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Algatuses „Noorte liikuvus” rõhutatakse õppega seotud liikuvust, aga oluline on ka tagada noortele antava hariduse sobivus tööturu vajadustega, et noored saaksid oskused ja teadmised, mida neil vaja läheb.

Kahjuks on noored üks elanikkonnarühmi, keda üleilmne finantskriis tabas kõige rängemalt; neid tuleks abistada tööturule minekul ning nad peaksid saama oma tulevikku ise kujundada ja majandust toetada. Haridus ja koolitus on tähtsad tegurid suurema majandusliku õitsengu ja sotsiaalse sidususe saavutamisel Euroopas. Õppurite liikuvus on ELi 2020. aasta strateegia tähtsaim osa. See pakub õppuritele palju intellektuaalse iseseisvumise võimalusi, võimalusi võidelda kooli pooleli jätmise, töötuse ja vaesusega ning arendada rahvusvahelist koostööd kõrghariduse valdkonnas, aga ka kutseõppes ja -koolituses.

Õppurite liikuvus on üks Euroopa lõimumise peamisi proovikive. Sellegipoolest peab selline liikuvus toimima eesmärkidele vastavate rahaliste vahendite abil ja kaotada tuleb reaalsed liikuvustõkked.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Üleilmne majanduskriis mõjus noortele rängalt kogu maailmas, ka ELis. Noorte töötus on ELis suurenenud 21 protsendini. Sellele lisandub tõsiasi, et 15% neist noortest on jätnud kooli pooleli ja seega puudub neil igasugune kvalifikatsioon, millega tööturul olla. EL on seadnud endale eesmärgiks vähendada seda määra 2020. aastaks 10 protsendile ja suurendada ülikoolist või tehnikakolledžist saadud kvalifikatsiooniga inimeste osakaalu 31 protsendilt 40 protsendile. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kogu ELis haridust, koolitust ja kvalifikatsioone vastastikku tunnustada. See on ka ainuke võimalus, kuidas suurendada noorte liikuvust, mis peaks neile tutvustama samuti uusi kultuure ja ühiskondi, et ka neil oleks võimalus tulevikus väljaspool kodumaad edukas olla. Sellepärast tuleb veel eksisteerivad takistused kõrvaldada ja menetlusi lihtsustada ning olemasolevaid programme laiendada ja edendada.

Jäin hääletusel erapooletuks, sest arvan, et ei arutletud selle üle, kuidas saavutada kvalitatiivselt erinevate õppe- ja koolitusmeetoditega antud kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine. See kehtib eelkõige oskustöö kohta, millega seotud kvalifikatsiooni mõõtmise jaoks puudub Euroopas ühtne standard.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Eelkõige just noorte jaoks olid üleilmse majanduskriisi tagajärjed rasked, nimelt suurenes järsult noorte tööpuudus ja sagenes kooli poolelijätmine. Noortel ei ole sageli mingeid väljavaateid. Seda arvestades on vaja suurendada ELis noorte liikuvust, et neil oleks vajaduse korral rohkem võimalusi leida tööd teise riigi tööturul. Selle aluseks on hariduse, koolituse ja kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine. Jäin raporti üle toimunud hääletusel erapooletuks, sest selles ei pakuta käegakatsutavaid lahendusi sellele, kuidas saavutada vastastikune tunnustamine olukorras, kus paljude valdkondade õppe- ja koolitusmeetodid on kvalitatiivselt väga erinevad.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liidu liikmesriikides on noorte tööpuudus suur. Mõnes riigis küündib see isegi 21 protsendini. See on kaks korda nii palju kui keskmine täiskasvanute töötuse määr. Hääletasin selle raporti poolt, sest selles on suunised noorte hariduse parandamiseks ja töötuse vähendamiseks. Nõustun raporti selle punktiga, milles on kirjas, et hädasti on vaja luua selliseid uusi programme, mis võimaldaks noortel tööd ja õppimist ühitada. See on ülioluline neile õppuritele, kes peavad end hariduse omandamise kõrvalt rahaliselt ise üleval pidama. Programmi üks põhieesmärke on vähendada nende inimeste arvu, kes kooli pooleli jätavad, mis teadaolevalt suurendab tulevikus tööhõivest ja ühiskonnast kõrvalejäämise riski. Peame rohkem toetama puuetega noori ja lastega noori, et nad saaksid osaleda liikuvusprogrammides ja kasutada seda võimalust, et saavutada õppimise, töö ja eraelu vahel tasakaal. Liikuvusprogrammidesse peaksid üliõpilaste kõrval pääsema ka vähe kvalifitseeritud noored ja koolilapsed. Samuti on tähtis, et noored saaksid rohkem praktilisi teadmisi ja kogemusi kvaliteetse kohustusliku praktika kaudu.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Sümboolne algatus „Noorte liikuvus” on üks seitsmest juhtalgatusest Euroopa Komisjoni ELi 2020. aasta strateegias aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Selles käsitletakse õppurite liikuvust, aga selle lisaväärtus seisneb selles, et selles nähakse ette haridus, mis vastab tööturu vajadustele ning tagab vajalikud oskused ja teadmised. See algatus tuleks aga ühendada raportiga „ELi noorsoostrateegia”, mille Euroopa Parlament võttis vastu 2010. aastal ja millega tahetakse luua uus jõuline ELi strateegia järgnevaks 10 aastaks, nii et EL saaks noorsooküsimustes luua ühtse poliitilise raamistiku. Peale selle lasub liikmesriikidel peamine vastutus selle eest, et see ei jääks vaid pelgaks väljaütlemiseks. Kahju, et riikide hiljutised reformikavad ei ole kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega, hoolimata sellest, et me kõik mööname, et investeerimine uurimistegevusse ja haridusse on pikaajaline tasuv investeering, millel on selged tagajärjed ELi kodanike tulevase majandusliku õitsengu seisukohalt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamise raamistiku loomist. See meede on üks tähtsaim algatuses „Noorte liikuvus”, mis on osa Euroopa Komisjoni ELi 2020. aasta strateegiast aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Sellega tahetakse konkreetsete meetmete abil parandada noorte haridust ja koolitust, kasutades selleks liikuvust, ja lihtsustada haridussüsteemist tööturule üleminekut. See on väga aktuaalne teema, arvestades seda, et noori – elanikkonnarühm, keda üleilmne finantskriis tabas kõige rängemalt, aga kes ise selle tekkimisele kõige vähem kaasa aitas – tuleb abistada tööturule pääsemisel, et kindlustada nende tulevik ja ergutada majandust. Võib ju liikuvus ise olla ajendiks haridusest tööturule siirdumisele. Sellepärast pean haridusega seotud liikuvuse kõige tähtsamateks tahkudeks hariduse kvaliteedi tagamist ja selle kõigile noortele kättesaadavaks tegemist. Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Programm „Noorte liikuvus” on võimalus päästa valla noorte potentsiaal ning lasta neil anda oma panus ELi arukasse, säästvasse ja kaasavasse majanduskasvu. Algatus „Noorte liikuvus” toetab Euroopa Komisjoni algatusi „Elukestev õpe” ja „Uute töökohtade jaoks uued oskused”. Algatusega „Noorte liikuvus” tahetakse parandada kõrgharidust Euroopas ning õppurite ja töötajate liikuvust olemasolevate ELi programmide kaudu. ELi 2020. aasta strateegias on kirjas, et 2020. aastaks peab kõigil Euroopa noortel olema võimalus läbida osa oma haridusteest teistes liikmesriikides. Praegune majanduskriis on noortele ränka mõju avaldanud ja noorte töötus on ELis kaks korda nii suur kui täiskasvanutel keskmiselt. See on Euroopas üks keerulisemaid proovikive ja liikmesriigid ei tohi sellele reageerida haridusinvesteeringute vähendamisega. Peame kandma hoolt selle eest, et noortel oleks võimalusi õppida ja soovi korral jätkata õpinguid välismaal, sest praegused investeeringud haridusse valmistavad ELi paremini ette tulevaste probleemide lahendamiseks.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ajal, mis üleilmse finantskriisi mõju tabab eriti rängalt noori, tuleb teha kõik selleks, et nad saaksid oskused, kvalifikatsiooni ja teadmised, mis aitaks neil aktiivselt panustada Euroopa Liidu majanduskasvu ja jätkusuutlikku tulevikku. Algatus „Noorte liikuvus” on üks seitsmest juhtalgatusest Euroopa Komisjoni ELi 2020. aasta strateegias aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. See sisaldab 28 põhitegevust ja konkreetseid meetmeid noorte hariduse ja koolituse parandamiseks liikuvuse kaudu ning nende haridussüsteemist tööturule mineku hõlbustamiseks. Sellepärast on väga tähtis luua tingimused, mis tagavad selle tulemusliku rakendamise ja nende eesmärkide saavutamise, mille jaoks see algatus on mõeldud.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Majanduslangus on tabanud kõige rängemalt Euroopa noori: iga viies noor on töötu ja 40% noortest töötajatest töötab osalise koormusega. Seda arvesse võttes toetan Milan Zveri raportit, milles on esitatud mitu soovitust, mille eesmärk on parandada noorte erialase koolituse ja haridussüsteeme. Kuigi peame tegutsema selle nimel, et võimalikult paljud omandaksid kõrghariduse, ja võitlema kooli pooleli jätmise vastu – ainult 31 protsendil eurooplastest on kõrgharidus, aga Ameerika Ühendriikides on see näitaja 40% ja Jaapanis 50% – peame hoolt kandma ka selle eest, et kooli lõpetajad oleksid tööle sobivad. Raportis on mitu ettepanekut selle saavutamiseks: ettevõtete ja ülikoolide vahelise suhtlemise parandamine, ülikoolide õppekavade ja struktuuri muutmine tööturu konkreetsetele vajadustele sobivamaks, õppekavadesse sellise praktika lisamine, mis on kvaliteetne, õiglaselt tasustatud ja arvestaks noote sotsiaalsete õigustega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Rahastust programmidele nagu „Elukestev õpe” (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius, Grundtvig), Marie Curie, Erasmus Mundus ja „Aktiivsed noored” / „Euroopa noored” tuleb suurendada. Parlamendikomisjon teeb ettepaneku luua ülikoolides rahvusvahelised koostöövõrgustikud, kasutades selleks virtuaalset liikuvust. Liikuvusprogrammidesse peavad pääsema kutseõppurid, õpetajad ja noorsootöötajad. Nõuame, et koolist või ülikoolist saadud ja kutsekvalifikatsiooni tuleb tunnistada kogu ELis. Samuti kinnitame kui tähtis on õppida varasest east alates kaht võõrkeelt, kaasa arvatud naaberriikide omi. Lõpetuseks nõuame lisatoetust puuetega noortele, noortele vanematele ja neile, kes tahavad kooli naasta.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest selles on rõhutatud kui tähtis on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks noorte mitut valdkonda hõlmav haridus. Sellega seoses on vaja julgustada noori jätkama õpinguid ülikoolis. Suurendab ju liiga vara tööeluga alustamine hilisema töötuse ja madalama elatustaseme ohtu.

Seetõttu võib see olla majanduslikult ja sotsiaalselt väga kulukas ning avaldada kahjulikku mõju liidu säästvale majanduskasvule ja võimele tulevikus oma üleilmset konkurentsivõimet parandada. Samal põhjusel arvan, et mitut kultuuri ja keelt hõlmav ning praktiline haridus on tulevaste kodanike kujundamiseks hädavajalik, eriti kui see saavutatakse selliste liikuvuskavade abil nagu seda on „Noorte liikuvus”.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Praegu jätab liiga palju noori kooli liiga vara ega kasuta piisavalt kõrghariduse saamise võimalusi. See ei ole Euroopas tulevikus vaja minevate kvalifikatsioonide pagasi seisukohalt hea. Algatusega „Noorte liikuvus” tahetakse suurendada kõigi Euroopa noorte haridusalaseid liikuvusvõimalusi aastaks 2020 ning anda neile haridus, mis valmistab neid ette tööturu nõuetele. Siis saavad nad pärast hariduse omandamist hõlpsamalt tööle asuda. Sellepärast peame muutma koolid ja ettevõtted teadlikumaks vajadusest luua võrgustikud, mille abil parandada noorte praktilisi teadmisi tööpraktika kaudu. Selles algatuses keskendutakse noortele, aga me ei tohi unustada puuetega noori, kellele tuleb tagada teistega võrdsed õppimis- ja töövõimalused.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetasin raportit Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamise kohta. Pooldan kõigi noortele mõeldud haridusprogrammide tegevuse laiendamist. Lisaks programmile „Noorte liikuvus” peavad rahalisi vahendeid ja poliitilist toetust saama ka sellised programmid nagu Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius, Grundtvig, „Aktiivsed noored” / „Euroopa noored“ ja Marie-Curie. Need programmid on liidus väga edukaks osutunud. Neisse on kaasatud väga palju erineva taustaga noori (Poolast Erasmuse stipendiumi abil aastatel 1998–2010 välismaale läinud õppurite arv on 93 807) ning need aitavad kaasa noorte potentsiaali arendamisele ja tugeva kodanikuühiskonna loomisele Euroopas. Need on väga tõhusad programmid, sest nende kulutused ühele osalisele on väga väikesed, aga nende rahalisi vahendeid kasutavad väga paljud. Noorte liikuvuse edendamiseks on vaja jagu saada reaalsetest tõketest.

Umbes kolmandik Erasmuse programmis osalejatest on kokku puutunud probleemidega, mis on tekkinud teise riigi haridussüsteemiga seotud ebakindlusest ning kodumaa ja välismaa õppeainete vastavuse ja järjepidevuse puudumisest. Vaja on edendada välismaal oldud aja ja teisest ELi liikmesriigist saadud kvalifikatsiooni tunnustamist. Muud probleemid, mis samuti vajavad lahendust, on viisa saamine, erinevates keeltes tervisedokumendid ja stipendiumide välismaal kasutamise võimalus. Puuetega inimeste teel on puueteta inimestega võrreldes veelgi rohkem tõkkeid. Vaja on lisamehhanisme, mis tagavad neile teistega sarnased võimalused.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) „Noorte liikuvus” on üks seitsmest ELi 2020. aasta strateegia algatusest. See koosneb 28 põhitegevusest noorte hariduse ja koolituse parandamiseks liikuvuse kaudu ning nende haridussüsteemist tööturule toomiseks.

Raporti asjakohasust Euroopale karmidel aegadel näitab üha suurenev noorte töötute arv liikmesriikides, mis lubab järeldada, et seda elanikkonnarühma tabas üleilmne finantskriis kõige rängemalt. Seetõttu pean hädavajalikuks kohaldada meetmeid, millega vähendada koolist väljalangemist, suurendada kooli lõpetanute arvu ning muuta haridus ja erialane koolitus ligitõmbavamaks. Haridusele eritähelepanu pööramist ei tohiks võtta kulutusena, vaid investeeringuna tulevikku.

Sellepärast arvan, et vaja on veel investeerida olemasolevatesse liikuvus-, haridus- ja koolitusprogrammidesse ning kehtestada tööpraktika miinimumtingimused, sest seda ei tohiks võtta töötamisena, vaid praktiliste oskuste omandamisena.

Lõpetuseks tahan esile tõsta vajadust koordineerida meetmed riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil partnerluse teel, et algatust „Noorte liikuvus” saadaks edu.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Milan Zveri raport, milles käsitletakse komisjoni algatust „Noorte liikuvus”, sai minu poolthääle. Selle eesmärgiks on tagada meetmete võtmine kooli poolelijätmise vastu võitlemiseks ja stiimulite loomiseks kõrgharidusega eurooplaste arvu suurendamiseks. Samuti mainitakse seal, kui väga tähtis on see, et antav haridus vastaks tööturu vajadustele ning annaks oskused ja teadmised, mida Euroopa noortel vaja on.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Meie noortele tuleviku loomine on mulle südamelähedane teema. Kahjuks on Leedus noorte väljavaated praegu üsna haledad. Leedus on noorte töötus 34%, mis on peaaegu 14 protsendipunkti rohkem kui ELi keskmine. ELi statistika kohaselt on noorte töötuse määr suurem ainult kahes ELi liikmesriigis. Isegi need noored leedulased, kes leiavad töö, on sageli sunnitud nõustuma ebasoodsa töölepinguga. Peame rohkem pingutama, et rakendada kolm põhiprioriteeti: edendada ettevõtlust, parandada noorte töölesobivust, kohandades haridust tööturu vajadustele, ja anda noortele võimalus ühiskonnas rohkem kaasa lüüa. Algatus „Noorte liikuvus” on üks platvorm, mis võib aidata kaasa noorte tööhõive edendamisele. Välismaal töötamine ja õppimine võib Leedu noortele ja riigile kasulik olla. Siiski on sama tähtis anda meie noortele euroopalik tulevik Leedus. Seda saab teha noorte ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) vaheliste kontaktide loomisega. See suurendaks VKEdest tööandjate vajadust noorte järele ja julgustaks noori töötama VKEde heaks.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest noortele reisimis- ja töövõimaluste tagamine kogu ELi piires on konkurentsivõime suurendamiseks väga vajalik. ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid on võimalik saavutada, kui investeerida programmidesse, mis pakuvad noortele palju erinevaid võimalusi ja suurendavad liikuvust tööturul. Suurendades toetust noorte liikuvuse projektidele ning tähelepanu ettevõtete ja haridussektori vahelisele koostööle, anname noortele eurooplastele parema võimaluse jõuda eduka karjäärini. Samuti on väga tähtis toetada tavaharidussüsteemist lahkunud noorte mitteformaalset ja informaalset õppimist.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Jäin selle raporti üle hääletamisel erapooletuks, hoolimata selle kriitilisest meelestatusest ELi, eelkõige liikmesriikide noorsoopoliitika suhtes.

Raportis on mitu head ettepanekut, eelkõige noorte osaluse kohta ELi noorsoopoliitika koostamises, informaalse ja mitteformaalse hariduse laiendamise ning koolitatavate staatuse parandamise kohta.

Lisaks mainitud soovile julgustada liikmesriike finantskriisist hoolimata suurendama investeeringuid haridusvaldkonda, on raportis siiski pooldatud poliitikat, mille eesmärk on kõrghariduse liberaliseerimine ning selle pelgalt turu, seega ettevõtete vahetutele huvidele allutamine.

Mõned punktid, näiteks ELi õppelaenusüsteemi loomine koostöös EIPga, on isegi murettekitavad, kui mõelda eemärgile võimaldada võimalikult paljudel ülikooli pääseda.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Oma poolthäälega programmile „Noorte liikuvus – Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamise raamistik” tahtsin toetada noorte eurooplaste heaks mõeldud nõudlikku tegevuskava. Lissaboni lepinguga on EL saanud noorsoovaldkonnas rohkem volitusi. Sellega seoses pidi Euroopa Parlament taaskinnitama oma toetust sellele poliitikale. On ju Euroopa identiteedil tähendus ainult siis, kui seda kinnitavad meie noored kaaskodanikud. Euroopa peab võtma endale vastutuse ja pakkuma välja ühtse koolitus- ja tööhõivestrateegia. Mul on hea meel raportis nimetatud taotluse üle suurendada kõrghariduse investeeringuid kahe protsendini SKPst. Ajal, mil Euroopa tööturgu mõjutab suur majanduskriis, peab koolitamine olema meie prioriteet, et suudaksime pakkuda noortele tulevikuväljavaateid ja lihtsustada nende tööturulepääsu. Samuti on noortele kasulik ELi vahetusprogrammide (Erasmus ja Leonardo da Vinci) arendamine, sest need pakuvad erialasel ja isikliku tasandil tõelist lisaväärtust. Uue keele õppimine ja uue kultuuri avastamine on mõlemad kasulikud asjad, mida peaksid saama teha kõik.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu edendamine nõuab kindlasti võimalikult heade võimaluste loomist hariduses ja koolituses. Õppimisaegne liikuvus, mida soodustavad näiteks ELi programmid Erasmus, Leonardo da Vinci ja Comenius, ei edenda mitte ainult formaalharidusega seotut, vaid ka isiklikku ja sotsiaalset arengut. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

Raport: Mary Honeyball (A7-0099/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle ettepaneku poolt, sest koolieelse ja väikelaste hariduse traditsioonid on Euroopas väga erinevad, mis teeb ELis ühtse varajase lapsepõlve hariduse süsteemi loomise keeruliseks. Lihtsam on rakendada ühised eesmärgid, et ühtlustada tavasid järk-järgult.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Varajases lapsepõlves õppimine paneb aluse laste elukestvale õppele. Esimestel eluaastatel on lapsed eriti teadmishimulised, õpivalmid ja vastuvõtlikud ning sel ajal kujuneb nende keele- ja väljendusoskus. Selles eas pannakse ka alus laste tulevikule hariduses ja tööelus ning arenevad nende sotsiaalsed oskused. See aeg on tähtis kognitiivse, sensoorse ja motoorse arengu, afektiivse ja isikliku arengu ning keele omandamise seisukohalt ning paneb aluse ka elukestvale õppele. Tahan rõhutada, et tervislike eluviiside varajane omandamine, nt tervislik toitumine ning sobiv tasakaalustatud liikumine, võib oluliselt mõjutada kehalist ja vaimset arengut.

Euroopa Liidus on rikkalik ning mitmekülgne haridustraditsioonide kooslus, kusjuures väikelaste ja koolieelikute haridust pakutakse siin mitmel erineval viisil. Pooldasin seda raportit, milles küll tunnistatakse, et ELi meetodi rakendamine väikelaste ja koolieelikute haridusteenuste pakkumiseks on keeruline, aga ärgitatakse meid siiski looma ELis ühistest eesmärkidest ja väärtustest koosnevat raamistikku, mis hõlmab ühiseid õigusi ja struktuure.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Varajases lapsepõlves õppimine paneb aluse laste edukale elukestvale õppele, mis on väga oluline, et saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid: luua teadmistepõhine ühiskond, suurendada tööhõivet ning vähendada koolist väljalangenute määra ja vaesust. Neid eesmärke aga ei saa täita, kui lastele ei võimaldata elu alustada piisavalt hästi. Liikmesriigid peavad suurendama investeeringuid, et tagada kõigile lastele kättesaadav ja kvaliteetne väikelaste ja koolieelikute haridus, mis võib aidata vähendada kooli poolelijätmist, sotsiaalselt ja kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevatest ühiskonnarühmadest pärit laste haridusprobleeme ning sellest tulenevat sotsiaalset ebavõrdsust.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Mary Honeyballi raporti poolt. Euroopas on palju erinevaid haridustraditsioone. Seetõttu on vaja luua ELi raamistik, milles on ühised eesmärgid, õigused ja väärtused. ELi 2020. aasta strateegia peab keskenduma tööhõive suurendamise abil kaasava ühiskonna loomisele. Kooli pooleli jätmise ja vaesuse vähendamine on võimalik ainult siis, kui anname kõigile lastele tuleviku, mis sillutab teed paremale elule. Tahan teile meelde tuletada, kui tähtsad on varajase lapsepõlve tegevused, eelkõige võõrkeeled. Kultuuriga seotud tegevus rikastab lapsi, edendades kultuuridevahelist dialoogi. Samuti tuleb arvestada perekondade erinevaid elamistingimusi. Selleks on meil vaja paindlikke ja uuenduslikke väikelaste ja koolieelikute hariduse programme.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Varajase lapsepõlve haridus on ülioluline. Toetan täielikult varem välja pakutud eesmärke tagada 2010. aastaks lapsehooldusteenused vähemalt 90 protsendile lastest, kelle vanus jääb kolmanda eluaasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33 protsendile alla kolmeaastastest lastest.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopas on rikkalik ja mitmekülgne haridustraditsioonide kooslus, kusjuures varajase lapsepõlve haridust pakutakse siin mitmel erineval viisil. Nähtavad erinevused on liikmesriikides osutatavate teenuste kvaliteedis, pakkumises, meetodites, haldamises, vastuvõtuarvudes jne. Seetõttu ei ole kogu ELis ühesugune väikelaste ja koolieelikute hoolekanne ja haridus sobiv ning seda oleks raske teostada. Ühistest eesmärkidest ja väärtustest koosnev raamistik, mis hõlmab ühiseid õigusi ja struktuure, on aga enam kui soovitatav. Vahemik sünnist kolmanda eluaastani on lapse aju arengu, füüsilise ja kognitiivse arengu ning keele omandamise seisukohast tähtis. Samuti panevad need varajased aastad aluse laste elukestvale õppele. Vaesed perekonnad kasutavad – eriti erastatud turgudel – väiksema tõenäosusega varajase lapsepõlve haridus- ja hooldusteenuseid kui teised elanikkonnarühmad. See on murettekitav, arvestades, et haavatavate rühmade lapsed saavad sellistest teenustest enim kasu.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – See on väga asjakohane teema ning ma toetan väga fraktsiooni mõtteviisi varajase lapsepõlve hariduse küsimustes.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Väikelaste ja koolieelikute elule tugeva aluse panemine pere keskset rolli täiendava hariduse ja hoolekande näol on väga tähtis eeldus edukale õppimisele kogu elu vältel, sotsiaalsele integratsioonile, isiklikule arengule ja tulevasele töölesobivusele. Laste varased kogemused panevad aluse kogu järgnevale õppimisele, mõjutavad laste arengut ning aitavad vähendada ebasoodsast olukorrast tingitud kahju ja vaesuse edasikandumist põlvkonnast põlvkonda. Kui kvaliteetsed haridus- ja hoolekandestruktuurid annavad lastele võimaluse oma potentsiaali realiseerida, on tehtud märkimisväärselt palju, et saavutada ELi 2020. aasta strateegia kaks peamist eesmärki, milleks on kooli poolelijätnute osakaalu viimine alla 10% ning vähemalt 20 miljoni inimese päästmine vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest.

Sellepärast pooldan ettepanekut luua ELi tasandil ühistest eesmärkidest ja väärtustest koosnev ning ühiseid õigusi ja struktuure sisaldav struktuur, mis aitab luua piisavad väikelastele ja koolieelikutele mõeldud haridus- ja hoolekandeteenused, mida tuleb rahastada tulemuslikult ja õiglaselt.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) On hästi teada, et esimestel eluaastatel on lapsed eriti teadmishimulised, õpivalmid ja vastuvõtlikud ning sel ajal kujuneb keele- ja väljendusoskus, aga ka sotsiaalsed oskused. Kuna väikelaste ja koolieelikute õppimine paneb aluse nende edukale elukestvale õppele, mis on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise jaoks määrava tähtsusega, arvan, et ELi 2020. aasta strateegia eesmärk luua tööhõive suurendamise, koolist väljalangenute määra langetamise ja vaesuse vähendamise teel kaasav ühiskond ei ole saavutatav, kui kõigile lastele ei võimaldata nende elus piisavalt head algust.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin varajase lapsepõlve haridust käsitleva raporti poolt, sest väidan, et vanemapuhkus on väikelapse ja koolieeliku elu tähtis osa. Selleks, et rahuldada piisavalt laste vajadusi, on vaja parandada rasedus- ja sünnituspuhkuse, isa- ja vanemapuhkuse tingimusi, et mõlemad vanemad tegeleksid oma lapse haridusega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu ma ütlesin seoses algatusega „Noorte liikuvus”, on haridus hädavajalik abivahend ELi 2020. aasta strateegia kõrgete eesmärkide saavutamiseks. See ei kehti mitte ainult teise ja kolmanda taseme hariduse kohta, vaid ka väikelaste ja koolieelikute õppimise kohta.

Euroopa lapsed peavad saama kvaliteetset haridust, mis valmistab neid innustavalt ette emakeele, matemaatika ja ühe või mitme võõrkeele põhioskuste omandamiseks. Selline haridus peab võimaldama neil ka omandada tööviisid, mida läheb vaja edukaks õppimiseks ja viljakaks töötamiseks, nagu me noortelt eurooplastelt ootame.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse varases eas õppimist Euroopa Liidus. Me kõik teame, et maja ehitamine algab vundamendist. Kui vundament on halb, on oht, et maja saab ebakindel ja võib kokku kukkuda. Sama kehtib ka hariduse kohta. Kindla kvaliteetse vundamendiga haridus tagab eurooplastele parema tuleviku. Väikelapsega ja koolieelikuga tegelemine on tema tuleviku jaoks määrava tähtsusega, parandab tema tervist ja peresuhteid ning võimaldab tal tulevikus saada parema töö. Varajases lapsepõlves õppimine on väga tähtis teema, mis ei ole saanud õigusloomes tähelepanu, mida see väärib. Inimressursi ettevalmistamine on tähtsam kui hoonete kvaliteet. Kutseteenuste kvaliteet ja kvalifikatsioon vajavad parandamist. Olen nõus kõigile liikmesriikidele ühiste väärtuste ja parameetrite sätestamisega, mistõttu hääletasin raporti poolt.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis käsitletakse tähtsat varajases lapsepõlves õppimise teemat ning selle kasulikku mõju kognitiivsele, motoorsele, käitumuslikule, afektiivsele ja emotsionaalsele arengule. Need määravad ära laste tervisliku ja tasakaalus vaimse ja füüsilise arengu.

Raporti preambulis mainitakse mõnd tähtsat teemat, nagu näiteks seos vaesest ja ebasoodsast keskkonnast pärinemise ja kesiste haridussaavutuste vahel või paljude leibkondade suured probleemid perekohustuste ühitamisel reguleerimata tööaja ja ebakindla töökohaga. Kahjuks hiljem need probleemid unustatakse – sellise olukorra muutmiseks vajalikke ettepanekuid ei tehta.

Varajases lapsepõlves õppimine, mis on vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse arengu seisukohalt väga tähtis, peaks põhinema garanteeritud eelkoolivõrgustikul, mis on riiklik, tasuta, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav. Haridus ei tohi olla turuloogika meelevallas. Parema elu ja tuleviku väljavaadete andmiseks tuleb luua riiklik lastesõimede võrgustik, mis asub suuremal maa-alal ja on avatum sellistele õpetamisviisidele, mis soodustavad lapse ja ühiskonna arengut ning vähendavad sotsiaalset eraldatust ja diskrimineerimist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Varajases lapsepõlves õppimine on kõige tähtsam teema selles raportis, milles käsitletakse selle kasulikku mõju kognitiivsele, motoorsele, käitumuslikule, afektiivsele ja emotsionaalsele arengule. Need määravad ära laste tervisliku ja tasakaalus vaimse ja füüsilise arengu.

Raporti preambulis mainitakse mõnd tähtsat teemat, nagu näiteks seos vaesest ja ebasoodsast keskkonnast pärinemise ja kasinate haridussaavutuste vahel või paljude leibkondade suured probleemid perekohustuste ühitamisel reguleerimata tööaja ja ebakindla töökohaga. Kahjuks hiljem need probleemid unustatakse – sellise olukorra muutmiseks vajalikke ettepanekuid ei tehta.

Varajases lapsepõlves õppimine, mis on vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse arengu seisukohalt väga tähtis, peaks põhinema garanteeritud eelkoolivõrgustikul, mis on riiklik, tasuta, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav. Haridus ei tohi olla turuloogika meelevallas. Parema elu ja tuleviku väljavaadete andmiseks tuleb luua riiklik lastesõimede ja -aedade võrgustik, mis asub suuremal maa-alal ja on avatum sellistele õpetamisviisidele, mis soodustavad lapse ja ühiskonna arengut ning vähendavad sotsiaalset eraldatust ja diskrimineerimist.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Nii esitatud raportites kui ka arutelus on seni vaadeldud kultuuri ja haridust mitmest erinevast vaatevinklist. Minu arvates on loovuse arendamine juba sünnist alates väga tähtis. Mary Honeyballi raportis on juhitud tähelepanu sellele, et hariduse andmisega alustamine varajases lapsepõlves on parim mitmest aspektist vaadates. Praegu Euroopas kehtivate inimõigusdokumentide kohaselt on lapsed täisõiguslikud aktiivselt kaasatud kodanikud, kellel on omad õigused. Neil on tohutu loomepotentsiaal. Vahemik sünnist kolmanda eluaastani on mõtlemise ning füüsilise ja kognitiivse arengu seisukohast väga tähtis. Sel ajavahemikul pannakse alus ka elukestvale õppele, millel on tähtis roll Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel. Vaestel peredel, kes on sageli roma rahvusest, on tavaliselt halvemad võimalused saada väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolekande teenuseid. Veelgi kurvem on see, et ebasoodsas olukorras perede lastele on nende teenuste kasutamise võimalus just kõige kasulikum.

Peame hoolt kandma selle eest, et haridus ja hoolekanne oleks kättesaadavad kõigile peredele ja lastele, nende päritolust ja rahalisest olukorrast sõltumata. Mulle ei meeldi üldse pragmaatilised rahaga seotud väited inimõiguste küsimustes ning küsimustes, mis peaks olema iseenesestmõistetavad ja majanduslikust olukorrast võimalikult vähe sõltuvad. Siiski tuleb öelda, et otsus sellesse valdkonda mitte investeerida toob kaasa kulud, mis ilmnevad alles hiljem.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Aeg-ajalt koostatakse siin parlamendis raporteid, mille pealkirjast on juba näha, et nende sisu on täielik jama. Mary Honeyballi raport on üks neist. Unustame need tavalised lõiked sisserännanuid ees ootava saatuse, kohustusliku mitmekultuurilisuse ja igasuguste vähemuste upitamise kohta! Raporti pärl on lõige 14. Isad ja emad on selle kohaselt „võrdõiguslikud osalised väikelaste ja koolieelikute hoolduses ja hariduses”. Oli seal kirjas „osalised”? Kas ei ole oma laste harimine mitte nende esmane kohus? Tõsi, lõikes 16 nõuab raportöör investeeringuid vanemate harimise programmidesse. Seega nähakse vanemaid algusest peale saamatute, vastutustundetute ja lapsikutena. Sellist muljet kinnitab lõige 27, kus on rõhutatud, et kui varajases lapsepõlves ei ole piisavaid teenuseid, on oht, et meie lapsed muutuvad kriminaalideks ja antisotsiaalseteks. Teie usaldus inimesse on hämmastav ja tekib küsimus, kuidas inimkond seni teieta hakkama on suutnud saada. Noh ei, kõige parem asi, mida te meie armsate pisikeste jaoks teha saate, on nad rahule jätta!

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest varajane lapsepõlv (enne kooli) on tähtis kognitiivse, sensoorse ja motoorse arengu ning keele omandamise seisukohalt ja paneb aluse ka elukestvale õppele. Seepärast on soovitatav liikmesriikidel kaaluda ühe kohustusliku lasteaia-aasta kehtestamist enne kooliminekut. Ärgitatakse uuenduslike pedagoogiliste meetodite sisseviimist ja säilitamist keeleõppes, eriti mitmekeelsete lastesõimede ja -aedade loomist, mis aitab saavutada 2002. aastal Barcelonas seatud eesmärgi, mis hõlmab piirkonna, vähemuste ja naaberriikide keelte õppimist. Ebastabiilses majandusolukorras ei tohi lõpetada suurte investeeringute tegemist väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolekande teenustesse. Arvan, et liikmesriigid peaksid väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste jaoks ette nägema piisavad rahalised vahendid. Kvaliteetne haridus varajases lapsepõlves võib aidata vähendada kooli poolelijätmist, sotsiaalselt ja kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevatest ühiskonnarühmadest pärit laste haridusprobleeme ning nendest tulenevat sotsiaalset ebavõrdsust, mis kõik mõjutavad kogu ühiskonda. Erilises ohus on haavatavatest ühiskonnarühmadest pärinevad noored. Me peame tulevaste põlvkondade ja nende hariduse kvaliteedi eest hoolt kandma.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Kuigi me teame, et ühtse väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandemeetodi väljatöötamine on raske ja ebapiisav, tuleks vaadata, mida vajalikku on võimalik rakendada ja mis tasandil oleks vaja abinõusid võtta. Väikelaste ja koolieelikute all mõtleme me kuni kuueaastaseid lapsi. See on laste aju, füüsise, keele ja kognitiivses arengus õrn aeg. Neil aastatel lapsed õpivad ja omandavad abivahendid, mida nad täiskasvanuna kasutavad kognitiivsete mehhanismide täiustamiseks, mis on küll erinevad, aga õppimisel ja töötamisel tulevikus vajalikud. Sellepärast hääletasingi selle raporti poolt, kuna jutt on lapsepõlve kaitsmisest, tuhandete laste õigusest käia koolis või saada parimad õppimistingimused. See teema on Euroopa Liidu arengu ja tuleviku jaoks määrava tähtsusega, mistõttu peame tarvitusele võtma need abinõud, mida kirjeldas Mary Honeyball, keda ma tahan tubli töö eest kiita.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) ELi liikmesriikides ühtse väikelaste ja koolieelikute õpetamise poliitika ja meetodite kehtestamise toetamine on ülioluline. Sellise õppimise võimalus on majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt väga kasulik. Lisaks ühtsele ELi tasandi poliitikale on väga tähtis tagada hea kohalik koostöö ja kooskõlastus erinevate asutuste ja ministeeriumide vahel, kes tegelevad noorte haridusprogrammidega. Sellised programmid on väga tähtsad, sest varases nooruses on lapsed väga õpivõimelised ning varane lapsepõlv võib ära määrata laste kogu haridustee ja tööelu.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Euroopa Ülemkogu kutsus 2002. aastal Barcelonas ELi liikmesriike üles tagama 2010. aastaks laste hoolekande teenused vähemalt 90 protsendile lastest, kelle vanus jääb kolmanda eluaasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33 protsendile alla kolmeaastastest lastest. Need eesmärgid andsid märku tööturupõhisest väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste käsitlemisest, põhinedes tollal tuvastatud vajadusel suurendada töötavate naiste arvu. Kuigi on ülimalt oluline pöörata kohast tähelepanu seosele väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste ning naiste võrdsete võimaluste vahel, on need eesmärgid ilmselgelt problemaatilised ning vananenud, sest nendes ei arvestata tugeva varajase hariduse poliitika mitmeid otsustavaid kvalitatiivseid aspekte. Väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeasutused ei ole ainult kohad, kuhu lapsed hoiustada, et naised saaksid tööl käia, vaid need on ülimalt tähtsad laste heaolu edendamisel ning nende tulevikuväljavaadete parandamisel.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Varajane lapsepõlv väärib suurt tähelepanu ja hoolikust väliskeskkonnaga seoses. Me ei tohi hetkekski unustada, et see on ainulaadne ja kordumatu arenguperiood, mil kujuneb välja inimese isiksus. Sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ja seda ei tohi kunagi kuidagi alavääristada ega unustada. Täiskasvanud peavad olema eeskujud, aidates lastel nii omandada erinevaid oskusi ja võimeid. See on aeg, mil kujuneb isiksus, õppimine on sundimatu ja loomulik ning ümbritsevat maailma pannakse tähele ja võetakse võimalikult palju omaks. Kuigi lapse arengule aitab kaasa palju tegureid, olgu need siis geneetilised või väliskeskkonnategurid, kujuneb isiksus eelkõige just vanemate ja lähikondsete mõjul.

Samuti tahan mainida ja esile tõsta seda, et me ei tohiks sellega seoses unustada just sellele elanikkonnarühmale mõeldud igakülgset füüsilist tegevust, mis aitab kaasa isiksuse kujunemisele ja paremale tervisele tulevikus.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Varajases lapsepõlves õppimisel on kaugeleulatuv mõju lapse tulevasele arengule ja edaspidisele eduvõimalusele. Sellel ajal tehtud investeeringud vähendavad hilisemaid kulusid, mis on seotud tervishoiu, kuritegevuse ja antisotsiaalse käitumisega. Väikelastele ja koolieelikutele pakutav haridus on aga Euroopa Liidus ebaühtlase tasemega. Seejuures kõikjal ühesuguse meetodi rakendamine on keeruline. Arvan, et peaksime keskenduma hoopis selgelt määratletud eesmärkide ja väärtustega ühise raamistiku loomisele. 2002. aastal seatud eesmärgi kohaselt peavad ELi liikmesriigid tagama hariduse 90 protsendile koolieelikutest. Selle taga on ka majanduslik vajadus, kui arvestada tööturul olevate naiste arvu suurenemist. Hädavajalik on kaasata väikelaste ja koolieelikute haridusprogrammidesse ka vähemuste esindajaid, eelkõige romasid, kes on sageli ebasoodsas olukorras. Samuti peame hoolitsema selle eest, et oleks piisaval arvul laste hoolekande asutusi, et neisse pääsemist ei tuleks kaua oodata. Ka ei tohi tähelepanuta jääda väikelaste ja koolieelikutega tegelevate töötajate kvalifikatsioon, sest nemad määravad ära pakutava hariduse kvaliteedi.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kõigile lastele võrdse kvaliteediga hariduse ja hoolekandeteenuste tagamine nende vanusest ja sotsiaalsetest tingimustest sõltumata on vähim, mida me teha saame. Mary Honeyballi raportis, mis on muidu kiiduväärt, ei julgeta seda vähimat nõuda. See on kahetsusväärne. Kuna sel tekstil pole õigusloomelisi tagajärgi, võib selle heaks kiita ka tõsistest puudustest hoolimata.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik on ühel meelel, et varajases lapsepõlves õppimine paneb aluse edukale elukestvale õppele. Varajases lapsepõlves on lapsed eriti teadmishimulised, õpivalmid ja vastuvõtlikud ning selles vanuses kujunevad tähtsad oskused, nagu näiteks keele- ja väljendusoskus, aga ka sotsiaalsed oskused. Selles vanuses pannakse alus ka lapse tulevasele haridusteele ja karjäärile. Seetõttu peame tegema vajalikke jõupingutusi, et kõigil väikelastel ja koolieelikutel oleksid ühesugused õppimistingimused ja puuduks mis tahes diskrimineerimine.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Varases lapseeas õppimine paneb aluse edukale elukestvale õppele. Selline õppimine teravdab lapse mõistust, ergutab tema loomulikku uudishimu, arendab motoorseid oskusi, väärtustab füüsilist tööd ja on kasulik vaimsele tervisele. See sotsialiseerib last, arendab tema emakeelt ja tutvustab talle võõrkeele kõla. See juhib ta lugemise ja matemaatika algteadmisteni.

Siiski on väikelaste ja koolieelikute haridus ja hoolekanne erinevates Euroopa Liidu riikides sealsest lapsepõlve tõlgendamisest lähtuvalt erinev. Väikelaste ja koolieelikute haridus ja hoolekanne saab tavaliselt vähem tähelepanu ja investeeringuid kui teised haridustasandid. Kõik vanemad ja lapsed peavad saama kasutada haridus- ja hoolekandeteenuseid nende päritolust ja rahalisest olukorrast sõltumata. Vanemad omalt poolt peavad nende teenuste osutamisel täiel määral kaasa lööma.

Koolieelne aeg on lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu seisukohalt kõige tähtsam ning selliste lastega töötaval personalil peab seepärast olema vajalik kvalifikatsioon. Igal juhul tuleb eelkõige mõelda laste suurematele vajadustele ja huvidele.

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Varajane lapsepõlv on lapse füüsilises, vaimses ja sotsiaalses arengus kahtlemata väga tähtis, mistõttu peame aru saama, et investeering koolieelsesse haridusse on tulevase majanduskasvu pant. Peale selle on paljude uuringute tulemusel juba kindlaks tehtud, et selline rahastus annab keskpikas ja pikemas perspektiivis majanduslikult ja sotsiaalselt märkimisväärset kasu.

Parim ja loomulikem viis sellise toetuse tagamiseks on kaitsta peret kui ühiskonna põhirakukest. Vanemad on oma laste esimesed ja kõige tähtsamad õpetajad, mistõttu ei tohiks õigusraamistikus olla sätteid, mis karistavad peresid selle eest, et nad oma laste eest ise hoolt kannavad, eelkõige varajases lapsepõlves. Kuigi see teema on liikmesriikide ainupädevuses, on rohkem kui soovitav, et liit oleks kooskõlastavas rollis ja aitaks kaasa selle olukorra parandamisele liikmesriikides. Nimetatud põhjustel toetan ma raportööri seisukohta.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ühendkuningriigi sotsist parlamendiliikme Mary Honeyballi resolutsiooniettepanekuga tahetakse alandada lapse ema ja isa roll riikliku haridussüsteemi võrdsete partnerite omaks. Raportis (lõige 14) on sõna-sõnalt kirjas nii: „[Euroopa Parlament] rõhutab, et emad ja isad on võrdõiguslikud osalised väikelaste hoolduses ja hariduses; ...”. Selline sõnastus näitab suurt usaldamatust pere vastu ning vanemate üldiselt tunnustatud õiguse vastu hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid ise. See on otseses vastuolus Saksamaa Liitvabariigi põhiseadusega, kus on kirjas, et laste eest hoolitsemine ja nende kasvatamine on vanemate loomulik õigus ja peamiselt neil lasuv kohustus (artikli 6 lõige 2). See raport on ELi perevastasuse ehe näide ja sellega püütakse sekkuda liikmesriikide sotsiaalsetesse pädevustesse.

Lisaks soovitatakse ettepanekus kehtestada üks kohustuslik lasteaia-aasta enne kooliminekut ning luua ja täiustada väikelaste ja koolieelikute haridusasutusi. Nii kinnitatakse raportiga ELi Barcelona eesmärke, mille kohaselt on ette nähtud laste kasvatamise riigile ülemineku kvoodid, nagu kunagi Nõukogude Liidus. Lapse heaolu ei ole selles ettepanekus keskne. Sellega vähendatakse vanemate valikuvabadust oma laste kasvatamisel. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Lapse esimesed kolm eluaastat on tema aju arengus ja keele õppimises määrava tähtsusega. Keele omandamine on loogilise mõtlemise ja konteksti mõistmise alus. Kui ei ole teataval tasemel keeleoskust, on edasine õppimine vähe võimalik, sest mida vanemaks inimene saab, seda raskem on tema keelepuudujääkidest jagu saada. Raportis täheldatakse, et enamik sisserännanute lapsi saab ELis haridust piisavate keeleliste teadmisteta. Ühtlasi on seal kirjas, et sisserännanute pered (ja vähemused, nt romad) kasutavad teistest palju vähem väikelastele ja koolieelikutele pakutavat haridust. Me ei tohi lubada, et meie koolide tase aina langeb, sest nii paljud õpilased lihtsalt ei saa õpetatavast aru. Iga laps, olgu ta sisserännanu või mitte, peab koolimineku ajaks olema omandanud riigikeele sel tasemel, et ta saaks õpetatavast aru. Raportis ei pakuta sellele probleemile ühtegi mõistlikku lahendust. Selle asemel kaldutakse vanemate kohtlemisele lastena ja tahetakse, et riik võtaks lastekasvatamise üle. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Euroopa haridustavade, seega ka väikelaste ja koolieelikute hariduse mitmekesisus on vastuvõetav ja hea, sest neis kajastuvad iga riigi erilised kultuurilised, ajaloolised ja sotsiaalsed tahud. Siiski on võimalik luua ELi tasandi raamistik, milles on kooskõlastatud miinimumnäitajad ning ühised eesmärgid, väärtused, õigused ja struktuurid. Lisaks, kui tahame saavutada Barcelona eesmärki, mille kohaselt peavad liikmesriigid pakkuma laste hoolekandeteenuseid vähemalt 90 protsendile koolieelikutest ja vähemalt 33 protsendile väikelastest, peavad liikmesriigid olema ühel meelel ning võimaluse korral vahetama teavet ja häid tavasid, eelkõige andma neid väga arenenud koolieelse hariduse süsteemidega riikidelt riikidele, kellel on selles valdkonnas vähem kogemusi.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Varajases lapsepõlves toimub hariduse andmine ja hoolekandeteenuste pakkumine Euroopa Liidus erineval moel ning kvaliteeti tõlgendatakse erinevalt. See sõltub palju iga riigi ja piirkonna kultuurist tingitud väärtustest ja sealsest arusaamast, mis on lapsepõlv. Õppimine varajases lapsepõlves paneb aluse edukale elukestvale õppele, mis on väga oluline Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks. Sellepärast ma pooldasingi raportit, milles käsitletakse õppimist varajases lapsepõlves ja milles on sätestatud ELi ühised eesmärgid teel sihtide poole, mis seati Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogul: et aastaks 2010 on hoolekanne tagatud 90 protsendile koolieelikutest ja 33 protsendile väikelastest. Mina nõuan veelgi kõrgemaid sihte, nagu raportöörgi. Tegu on lastekeskse vaatenurgaga, milles tunnistatakse, et varajane lapsepõlv on tähtis kognitiivse, sensoorse, füüsilise, emotsionaalse ja isiksuse arengu ning keele omandamise seisukohalt, samuti on see aluseks elukestvale õppele.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Varajases lapsepõlves õppimine on laste vastuvõtlikkust ja õpihimu arvestades väga tähtis, eelkõige kuna sellises vanuses kujunevad välja tähtsad oskused, nagu kõneoskus ja sotsiaalsed oskused. Samuti on olemas selge seos vaesest ja ebasoodsast keskkonnast pärinemise ning kasinate haridussaavutuste vahel. Seetõttu peame tegema kõik, et täita Euroopa Ülemkogu Barcelonas seatud eesmärk tagada laste hoolekande teenused vähemalt 90 protsendile lastest, kelle vanus jääb kolmanda eluaasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33 protsendile alla kolmeaastastest lastest. Tõeliselt kaasava ühiskonna loomiseks on hädavajalik võidelda haridusliku ebavõrdsusega, pakkudes väikelastele ja koolieelikutele kvaliteetharidust ja sihipärast toetust ning edendades kaasavat haridust.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Varajane lapsepõlv on väga tähtis mitme kognitiivse ja sotsiaalse võime kujunemisel, mille mõju avaldub kogu elu jooksul. Näiteks ei tohiks unustada mitmekeelsusvõimet. Seda õppimisetappi on siiski vähe uuritud ja üldises hariduses ei ole seda kuigi tähtsaks peetud. See mõjub kahjulikult näiteks neile, kes on kasvanud vaesemas peres, kus laste kognitiivset arengut ergutatakse sageli vähem. Seetõttu on hädasti vaja laiendada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud haridust ja hoolekandeteenuseid. Seepärast hääletasingi selle resolutsiooni poolt.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Lapsepõlve esimesed aastad on lapse aju, füüsilise, emotsionaalse ja isiksuse arengu ning keele omandamise seisukohalt määrava tähtsusega. Samuti panevad need aluse elukestvale õppimisele. Pooldades täielikult ELi väikelaste ja koolieelikute õpetamise ühismeetodi rakendamist, arvestades ühtlasi siiski liikmesriikide meetodite erinevusega, toetan Mary Honeyballi raportit, milles soovitatakse luua väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste jaoks ELi raamistik, milles on esile tõstetud ühised väärtused ja eesmärgid. Arvestades vanemate kui põhiharijate määravat rolli, püütakse raportiga parandada vanemapuhkust – mis peaks olema piisavalt pikk, et vanemad saaksid olla oma laste elu algusaastatel nende peamised õpetajad – ning julgustatakse liikmesriike investeerima vanemate harimise programmidesse ja andma lisaabi vajavatele vanematele muud tuge. Muidugi nõuab see kõigilt 27 liikmesriigilt lisainvesteeringuid, samuti palun neil eraldada ka piisavaid vahendeid väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste jaoks. Minu arvates peaks haridus olema poliitiline prioriteet.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – ELis on varajases lapsepõlves õppimine erinevates liikmesriikides väga pikkade ja erinevate traditsioonidega. Tundub olevat vajalik määratleda väärtuste raamistik ja ühised eesmärgid, mida saaks kõikides liikmesriikides sihiks seada, aga heade tavade jagamine on endiselt kõige tähtsam, et pakkuda kvaliteetset teenust, milles iga jõupingutus on suunatud lapse vajadustele ja tema eest hoolitsemisele. Raporti soovitustes on tähtsal kohal liikmesriikide ja komisjoni rolli tasakaal, vajadus laiendada koolieelseid teenuseid, milles rakendatakse häid tavasid, et lastesõimede ja -aedade teenused oleksid vanemate õigus, laste kaasamine nende sotsiaalsest päritolust hoolimata (avalik teenus), sisserännanud laste ja nende lõimumise eest hoolitsemine eelkoolis, kunstide ja teiste abivahendite kaasamine lapse loovuse arendamiseks, õpetajate kultuuridevaheliste oskuste parandamine, sugudevaheline võrdsus väikelaste ja koolieelikute haridussüsteemis töötamisel ning uute ja head kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomine.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Euroopa Liidus on liikmesriikides varajases lapsepõlves antav haridus endiselt väga erinev. Peame töötama välja ELi ühtse raamistiku, mis sisaldab eesmärke ning ühiseid väärtusi, õigusi ja struktuure. Lapsi tuleb võtta kui tõelisi tegusaid kodanikke, kes suudavad kujundada oma arvamuse ja seda väljendada, kasutada teatavaid õigusi ning kellel on oma loomepotentsiaal. Ka selles raamistikus tuleb vanemaid võtta kesksete kasvatajatena.

Loomulik perekond on lapse arenguks ja kasvamiseks ideaalne koht ning vanematele piisavalt pika puhkuse võimaldamine võib vähendada nõudlust kohtade järele laste hoolekandeasutustes. Niisiis peame astuma konkreetseid samme, sest väga vähestes liikmesriikides on tasuline puhkus piisavalt pikk, et rahuldada pere vajadusi.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Varajases lapsepõlves õppimine on lapse arengu seisukohalt väga tähtis ning stabiilse ja elava majandusega ühiskonna loomiseks määrava tähtsusega. Investeerimine väikelaste ja koolieelikute õppesse annab meie laste tuleviku seisukohast pikaajalist kasu. Selle teema uurimine ELi ja riiklikul tasandil selles raportis on oluline. Mul on hea meel, et selles nõutakse rohkem ELi tasandi uurimistegevust selles valdkonnas, parimate tavade tuvastamist ja levitamist ELi tasandil ning tõukefondide ja programmide sobivat kasutamist selles valdkonnas.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. – (FR) 2002. aastal Barcelonas kohtunud Euroopa Ülemkogu seadis eesmärgiks luua aastaks 2010 tugikeskused vähemalt 90 protsendile koolieelikutest ja 33 protsendile väikelastest. Kahjuks oleme sellest eesmärgist veel kaugel, aga laste hoolekandekeskuste arv ja kvaliteet on Euroopa jaoks määrava tähtsusega. On ju laste eest hoolitsemine ning nende õppimine ja järkjärguline keskkonna teadvustamine varasest east alates laste hariduse järgmise etapi jaoks otsustava tähtsusega. Peale selle ei pea nende vanemad laste hoolekandekeskuste puuduse tõttu loobuma tööalastest püüdlustest. Sellegipoolest tuletatakse raportis meile meelde – ja õigusega –, et igas riigis on erinev arusaam laste hoolekandest ja erinevad meetodid selleks ning neisse tuleb suhtuda lugupidavalt. Selle raportiga tõestab Euroopa Parlament, et EL ei taha ohverdada teenuste vaba konkurentsi nimel laste hoolekannet ja laseb liikmesriikidel valida endale sobiva haridusmudeli.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Õppimine varajases lapsepõlves mõjutab märkimisväärselt iga inimese võimalusi elus. Eelkõige tervislike eluviiside varajane omandamine, näiteks tervislik toitumine ja regulaarne liikumine, mõjutab oluliselt kehalist ja vaimset tervist. Nagu kõik meetmed, mis järgivad põhimõtet, et ennetamine on parem kui ravi, on ka varajases lapsepõlves õppimine küllaltki kulutõhus. Kiitus raportöörile kõikehõlmava raporti eest, milles on tähtsaid teemasid, mille üle arutleda ja mille suhtes midagi ette võtta!

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Pooldasin raportit varajases lapsepõlves õppimise kohta ELis. Tahan juhtida erilist tähelepanu kolmele asjale. Esiteks on varajane lapsepõlv määrava tähtsusega kognitiivse, meelelise ja motoorse arengu seisukohalt. Seega peavad liikmesriigid kõikehõlmavate varajase lapsepõlve poliitika ja programmide väljatöötamisel arvestama paljude erinevate lapsepõlves arengut mõjutavate teguritega, nagu näiteks ränne, sooline võrdsus ja tööhõive. Teiseks peaksid kohaliku tasandi keskused väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolekande valdkonnas välja töötama tegevuskavad, milles arvestatakse erinevate eluliste olukordade ja vajadustega. Samuti peavad need olema piisavalt autonoomsed, et pakkuda lastele ainulaadseid ja loovaid programme. Järgmiseks on vajadus muuta väikelaste ja koolieelikute haridus ja hoolekanne paremaks. Alustuseks tuleks luua mehhanismid selliste teenuste osutamise hindamiseks ja nõutava kvaliteedi tagamiseks.

Minu viimane märkus puudutab kõigile võimaldatavat pääsu laste hoolekandekeskustesse. Poola haridusministeeriumi andmete kohaselt on Poolas 8400 riiklikku lasteaeda ja 1600 eralasteaeda ning 1,6 miljonit 3–6aastast last. See tähendab, et lasteaiakohti on vaevalt 40 protsendile lastest. Samuti on Poolas 352 lastesõime, mida kasutab ainult 2% alla 3-aastastest lastest. See probleem on üks peamisi põhjusi, miks on naiste seas nii palju töötuid.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Pooldan seda raportit, sest vaja on tunnustada varajases lapsepõlves õppimise väärtuslikkust ja määravust ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) On tõsi, et ELi liikmesriikide haridussüsteemid on erinevad, mistõttu arvan, et uurimistegevus ja heade tavade jagamine, mida selles raportis pooldatakse, annaks suurt kasu ELis varajases lapsepõlves õppimise paremaks muutmisel. Andsin Mary Honeyballi raportile varajases lapsepõlves õppimise kohta Euroopas poolthääle just universaalsete, mitte suunatud teenuste lastekesksuse, vanemate kaasamise ja teenuste parema lõimituse tõttu.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Pooldasin seda raportit, milles soovitatakse laste hoolekannet soodustavat avalikku poliitikat, mis on samm õiges suunas.

Arvestades laste haridus- ja hoolekandesüsteemide ja -tavade mitmekesisust ELis, rõhutatakse raportis laste vajadustele keskendumist ja mõju, mida avaldab varajases lapsepõlves õppimine lapse kooliharidusele ja isiksuse arengule.

Selles on selgelt välja toodud laste hoolekande ja kõigile – eelkõige sisserännanute lastele pere olukorrast sõltumata – võrdselt kättesaadava haridusega seotud küsimused, millele pööratakse erilist tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega seoses.

Samuti tõstetakse seal esile vajadust tagada laste hoolekande valdkonna töötajatele kindel töö, kvaliteetne väljaõpe ja õiglane sotsiaalkaitse.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin selle raporti poolt. Raportöör tegi õigesti, kui seadis lapse vajadused raportis kõige tähtsamale kohale. Raporti järeldus, et ühtne ELi lahendus ei ole võimalik, ei ole üllatav. Sellegipoolest on meil vaja ELi tasandi raamistikku, et kooskõlastada väikelaste ja koolieelikute õppimist teiste ELi tasandi programmidega, näiteks elukestva õppe programmiga.

Resolutsiooni ettepanek B7-0193/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Pooldan Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ettepanekut, milles on arvamus, et kalanduse partnerlusleping paistab olevat toonud kaasa mõne liigi, eelkõige kaheksajala ülepüügi ning on seetõttu vähendanud Mauritaania kalurite püügivõimalusi ja andnud ELi kalandussektorile konkurentsieelise, kuna ELi laevade jaoks kehtivad subsideeritud juurdepääsutasud. Mul on hea meel Euroopa Komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi ELi ja Mauritaania Islamivabariigi kalanduse partnerluslepingu protokolli pikendamise üle. Samuti on mul hea meel Euroopa Komisjoni ettepaneku üle lisada lepingusse inimõiguste punkt ning komisjonile esitatud üleskutse üle alustada Mauritaaniaga dialoogi, mille eesmärk on aidata sellel riigil arendada edasi vastutustundlikku kalanduspoliitikat, mis täidaks kalavarude kaitse nõudeid ja mille eesmärgiks oleks kalavarude säästva arengu soodustamine. Lisaks kutsun komisjoni üles võtma kiirelt meetmeid Mauritaania vetes kala püüdvate ELi aluste kaaspüügi vähendamiseks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Mauritaania Islamivabariigiga sõlmitud kalanduse partnerluslepingu protokoll lõpeb 31. juulil 2012. Kalandussektor on Mauritaania majandusele erakordselt oluline, sest see annab 10% riigi SKPst ja 35–50% ekspordist. Seetõttu kavatseb komisjon alustada läbirääkimisi selle pikendamise üle. Mul on protokolli pikendamise üle hea meel, aga selles peaks olema mitu tähtsat punkti. Hinnangute kohaselt on enamik Mauritaania kalavarusid kas ammendunud või ülepüütud, mistõttu peab komisjon Mauritaaniaga arutama sellise kalanduse pikaajalise majandamiskava väljatöötamist, mis sisaldaks kõiki Mauritaania asutuste jagatud püügikoguseid nii oma riigi kui ka kolmandate riikide laevastikele, et tagada kalavarude säästev kasutamine.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletan selle resolutsiooni poolt, sest on vaja alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalanduse partnerluslepingu protokolli pikendamise üle. Nende läbirääkimiste tulemusena saavad ELi lipu all sõitvad laevad ÜRO mereõiguse konventsioonis kirjeldatud ülemääraste kalavarude põhimõttel kalastamisõiguse Mauritaania vetes. Samuti peab Mauritaania ratifitseerima asjaomased rahvusvahelised kalandusdokumendid.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Pooldan resolutsiooni ELi ja Mauritaania vahelise kalanduse partnerluslepingu protokolli pikendamise kohta, sest lepingu aluseks on ülemääraste kalavarude põhimõte, mis on kooskõlas ELi säästva kalastamise strateegiaga. Peale selle on Mauritaania üks vaesemaid riike maailmas ja liigitatud suurtes võlgades olevaks vaeseks riigiks, mistõttu on leping Mauritaaniale väga tähtis, sest Euroopa Liit maksab selle loa eest ja annab nii riigile lisatulu, mis ei ole finantsabi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise protokolli pikendamise üle. See riik on kaotanud lisandväärtust, kuna tal pole olnud võimalust kasutada oma kalavarusid. Seetõttu on vaja uurida selle mõju, eelkõige majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Ei tohi unustada, et kalandussektor on Mauritaania majanduse jaoks äärmiselt tähtis ning tegemist on Aafrika ühe vaeseima riigiga, mis sõltub rahaliselt välisabist ja on poliitiliselt väga ebastabiilne. Hääletasin Euroopa rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni poolt täna esitatud resolutsiooniettepaneku poolt, sest selles tekstis on olemas kõik need tegurid, mis nõuavad lisatähelepanu.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni ettepanek ELi ja Mauritaania kalanduse partnerluslepingu kohta sai minu poolthääle, sest pean kasulikuks seda lepingut pikendada, lisades sinna ka inimõiguste punkti. Arvan, et peame jätkama selle riigi abistamist vastutustundliku ja kalavarude hoidmisega arvestava kalanduspoliitika väljatöötamisel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuna praeguse kalanduse partnerluslepingu protokoll aegub peagi, on loogiline, et komisjon tahab alustada pikendamisläbirääkimisi. Mauritaania on vaene riik, mis sõltub sellest sektorist väga palju, nii et Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu jätkumine peaks olema kasulik mõlemale lepinguosalisele. Arvan nagu raportöörgi, et Mauritaania vete kalavarude ja -liikide praegust olukorda on vaja hoolikalt hinnata.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepanekus käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalanduse partnerluslepingu pikendamist, sest leping lõpeb 31. juulil 2012. Partnerluse jätkamise tähtsusest teadlikuna alustas Euroopa Komisjon nõukogu ülesandel selle protokolli pikendamise protsessi, järgides täiel määral Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218. Praegune leping Mauritaaniaga on soodustanud majanduse arengut selles riigis, kus kalandus on üks majanduse alustalasid, andes peaaegu 10% sisemajanduse kogutoodangust ja 29% eelarvetuludest ning moodustades peaaegu 50% ekspordist. Tähtis on see ka Euroopa Liidu ja eelkõige selle kalalaevade jaoks. Olen selle ettepanekuga nõus ja hääletasin selle poolt, aga arvan, et püügikontrolli tuleb teaduslikult jälgida, navigatsioonisüsteeme ajakohastada ja vrakid likvideerida. Samuti tuleb tugevdada järelevalvet ja ebaseaduslikud alused arestida.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles resolutsioonis on tõstatatud mitu tähtsat küsimust, mis on kooskõlas meie pikka aega õhus olnud küsimuste, kriitika ja ettepanekutega seoses kalanduse partnerluslepingutega, eelkõige tõsiste puudujääkidega sellest, et nende abil arengukoostöö eesmärke saavutada.

Meil on hea meel, et mitu meie resolutsiooni punkti on ka resolutsiooni ühisettepanekus. Muudele tähtsatele punktidele lisaks tahame esile tõsta järgnevat: tuleb sooritada põhjalik ja üksikasjalik hindamine, et välja selgitada põhjused, miks arengukoostöö eesmärke ja erinevate Mauritaania kalandussektori toetamise meetmetega seotud eesmärke ei ole piisavalt täidetud; tuleks toetada piisavate lossimisrajatiste võimalikult kiiret ehitamist Mauritaania kesk- ja lõunarannikul, sealhulgas Nouakchottis, et Mauritaania vetest püütud kala saaks lossida oma riigi sadamates, mitte aga mujal, nagu praegu tihti juhtub; ning ELi ja kolmandate riikide vaheliste kalanduslepingute sõlmimisele peaks asjaomastes riikides eelnema ulatuslik arutelu, millesse on kaasatud avalikkus, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja riikide parlamendid, et edendada suuremat demokraatiat ja läbipaistvust.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meil on mitu mureküsimust seoses selliste kalanduse partnerluslepingutega, nagu EL neid praegu sõlmib ja kohaldab. Konkreetselt on nende abil arengukoostöö eesmärkide poole liikumine selgelt ebapiisav.

Meie pooldame ÜRO mereõiguse konventsiooni põhimõtet, mille kohaselt tuleb ELile anda õigus püüda ainult nii palju kala kui palju püüdmisega Mauritaania enda laevastik toime ei tule.

Muidu on resolutsioonis palju häid punkte, näiteks:

- ELi ja kolmandate riikide vaheliste kalanduslepingute sõlmimisele peaks asjaomastes riikides eelnema ulatuslik arutelu, millesse on kaasatud avalikkus, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja riikide parlamendid, et edendada suuremat demokraatiat ja läbipaistvust;

- Mauritaania mitmeaastasele kalandusprogrammile antav finantstoetus peab vastama Mauritaania vajadusele arendada säästvat kalandust;

- tuleb sooritada põhjalik ja üksikasjalik hindamine, et välja selgitada põhjused, miks arengukoostöö eesmärke ja erinevate Mauritaania kalandussektori toetamise meetmetega seotud eesmärke ei ole piisavalt täidetud.

Neil põhjustel andsime oma poolthääled.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) See resolutsioon võeti vastu pärast komisjoni ettepanekut Euroopa Liidu ja Mauritaania vahelise kalanduse partnerluslepingu pikendamise läbirääkimiste kohta. Kahjuks on selle resolutsiooni poolt hääletamine ainus, mida Euroopa Parlament teha saab, et teda kalanduse partnerluslepingu üle toimuvatel läbirääkimistel kuulda võetaks. Praegu saab parlament öelda oma arvamuse alles pärast läbirääkimiste lõppu, mis tähendab, et ta saab nende tulemusena koostatud lepingud kas heaks kiita või nende ratifitseerimisest keelduda ja mis tähendab, et manööverdamisruumi on väga vähe. Praegu on aluslepingutes sätestatud, et „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel”. Seetõttu on meie palve Euroopa Komisjoni ja nõukoguga nende läbirääkimiste ajal kontakti hoida vajalik ja õiguspärane. See teema ei ole uus ja nõuab, et kalanduskomisjoni liikmed küsitleksid regulaarselt Euroopa Komisjoni. Kahju, et me ei saa oma arvamust asjaomastele riikidele ELi vahendite andmisega seotud prioriteetide kohta muuta siduvaks, hoolimata sellest, et parlamendil on finantskontrolli volitused.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Mauritaania on Aafrika üks kõige vaesematest riikidest, mis on liigitatud suurtes võlgades olevaks vaeseks riigiks, ning majanduslikult sõltuv välisabist ja seda iseloomustab märkimisväärne poliitiline ebastabiilsus. Mauritaania Islamivabariigiga sõlmitud kalanduse partnerluslepingu praegune protokoll kaotab kehtivuse 31. juulil 2012 ning komisjon kavatseb alustada läbirääkimisi selle pikendamiseks, milleks ta on saanud nõukogult nõuetekohaseid volitused. Euroopa Parlament tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise protokolli pikendamise üle, kuid rõhutab, et seda tuleks pikendada ainult juhul, kui see on vastastikku kasulik, seda on sobivalt muudetud ja seda kohaldatakse nõuetekohaselt. Samuti tunneb Euroopa Parlament heameelt komisjoni ettepaneku üle lisada lepingusse inimõiguste klausel.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt ja seda tehes soovitan tungivalt komisjonil hoolitseda selle eest, et kalanduse partnerluslepingu alusel kalastamine toimub samade säästvusnõuete järgi nagu kalastamine ELi vetes. Peale selle kutsutakse raportis Mauritaania ametiasutusi ja komisjoni üles hoolt kandma selle eest, et rangeid säästvuskriteeriume järgiksid kõik Mauritaania vetes kalastavad alused (olgu need siis EList, Mauritaaniast või kolmandatest riikidest).

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Mauritaaniaga sõlmitud kalanduse partnerluslepingu praegune protokoll kaotab kehtivuse 31. juulil 2012, mistõttu on vaja pidada läbirääkimisi selle üle, et ELi lipu all sõitvad laevad saaksid jätkata Mauritaania vetes kalastamist. See on hea võimalus olemasolev leping paremaks muuta. Vajalik on taristu täiustamine ning piisavate kala mahalaadimise võimaluste loomine Mauritaania ranniku kesk- ja lõunaosas, et ELi laevastik saaks tegutseda tõhusamalt, soodustades nii investeeringute tulva ja suurendades selle lepingu mõju sealsele majandusele. Tegelik püük peaks piirduma ülejäägiga ehk selle osaga, mida Mauritaania kalalaevad püüda ei suuda, et säiliks keskkonna tasakaal ja kalapüük saaks jätkuda ka tulevikus.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Kalanduslepingud kolmandate riikidega peavad tagama õiglase tasakaalu majandushuvide ja säästva kalanduse vahel. Nii peab EL kasutama sõlmitavaid kalanduslepinguid selleks, et tagada parima tava järgimine teistes riikides, järgides täiel määral ühise kalanduspoliitika peamisi põhimõtteid.

Ebaseadusliku kalanduse vastu võitlemine, töökohtade loomine, vaesuse vähendamine kolmandates riikides ja ELi tarbijaturu varustamine kvaliteettoodetega on tähtsaimad eesmärgid, mille täitmise Mauritaaniaga sõlmitav leping peab tagama.

Samuti peame kindlasti hoolitsema selle eest, et Mauritaania nõuaks kolmandatelt riikidelt, kellega ta sõlmib teised lepingud, et need järgiksid samu eeskirju, mida ELi lipu all sõitvad alused, vältides sellega ELi laevastiku jaoks ebavõrdset konkurentsi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Esiteks tunneb Euroopa Parlament heameelt komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise protokolli pikendamise üle, kuid rõhutab, et seda tuleks pikendada ainult juhul, kui see on vastastikku kasulik, seda on sobivalt muudetud ja seda kohaldatakse nõuetekohaselt. Teiseks tunneb ta heameelt komisjoni ettepaneku üle lisada inimõiguste klausel. Kolmandaks nõuab ta, et ELi lipu all sõitvatele laevadele läbirääkimiste alusel kalastamisõiguse andmine Mauritaania vetes peab igal juhul põhinema ülemääraste varude põhimõttel, mida on kirjeldatud ÜRO mereõiguse konventsioonis; rõhutab, et eelkõige tuleb rangelt hinnata kõiki kalavarusid, mille püüdmiseks taotletakse luba või mida ELi laevastik saab tõenäoliselt kaaspüügina; rõhutab, et ELile antud püügiload peavad olema vastavuses ressurssidega, mida Mauritaania kalalaevastik püüda ei suuda; ning rõhutab, et kui püügikoguseid tuleb vähendada, tuleb seda kõigepealt teha kolmandate riikide puhul (EL ja teised), kelle laevastikud põhjustavad kõige suuremat keskkonnakahju.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelist kalanduse partnerluslepingut tuleb pidada strateegilise tähtsusega dokumendiks, mis näitab üksteisemõistmist, mis on ELi ja Aafrika vahelistes suhetes väga tähtis. Seetõttu peame täna võtma kasutusele uue protokolli, mis on kooskõlas Euroopa riikide poolt 2002. aastal võetud kohustusega ja mille abil suudetakse saavutada säästev kalandus, mis aitab kaasa ka asjaomaste riikide arengule. Nüüd on prioriteet taasalustada juba toimunud läbirääkimisi, aga uutel alustel ja kaasates neisse ka riigid, mis ei ole seni neis osalenud. Samuti peame läbi vaatama mõned taotlused, mis pärinevad algse lepingu üle toimunud läbirääkimiste ajast, näiteks Mauritaania viimasel minutil esitatud soov kehtestada keeluperiood lisaks kokkulepitud septembri ja oktoobri keeluperioodile ka mais ja juunis.

Resolutsiooni ettepanek B7-0284/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin sellele ettepanekule poolthääle, sest usun, et see on ELile kasulik, kuna hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu, ergutada uuendustegevust, soodustada paremat keskkonna- ja kliimakaitset ning sotsiaalset kaasatust kogu ELis. Riigihanked on määrava tähtsusega, sest kiirendavad ELi majanduse elavdamist ning vastavalt ka tööhõive ja heaolu suurendamist ELis. See peab eriti hästi paika, kui arvestada vajadust tulla välja finants- ja majanduskriisist ning kaitsta ennast võimalike tulevaste kriiside eest. Nõustun, et riigihangete õigusliku raamistiku mõistlik ja läbikaalutud optimeerimine on väga tähtis ELi kodanike, tarbijate ja ettevõtete heaolu, aga ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi silmas pidades ning tuleb seega ELile tervikuna kasuks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et toetada ühtse turu terviklikkust ja ergutada uuendustegevust ning saavutada optimaalne väärtus ametiasutuste, kodanike ja maksumaksjate jaoks. See turg on ELi majanduse määrava tähtsusega osa ning sellel on väga suur potentsiaal, kuid riigihanke eeskirjad ja põhimõtted on liikmesriigiti erinevad ja takistavad ettevõtete, eriti väikeettevõtete juurdepääsu piiriülestele riigihangetele. Samamoodi on takistatud ka juurdepääs kolmandate riikide pakkumistele. Hoolimata asjaolust, et EL on oma turu avanud, on meie ettevõtetel suuri raskusi, kui nad tahavad pääseda ligi kolmandate riikide avaliku sektori turule. Arvan, et kiiremas korras tuleb sellele küsimusele pöörata suurt tähelepanu poliitilisel tasandil. Komisjon peaks analüüsima põhjalikult probleeme, mis seostuvad ELi ettevõtete piiratud juurdepääsuga teiste riikide turgudele ning võtma asjakohaseid meetmeid kaubanduspartnerite suhtes, mis saavad kasu ELi turu avatusest, kuid ei ava oma turgu ELi ettevõtetele.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Riigihankelepingud kujutavad endast väga head majanduslikku võimalust ettevõtete jaoks, aitavad oluliselt edendada ühtset turgu, ergutavad uuendustegevust ning soodustavad paremat keskkonna- ja kliimakaitset ja sotsiaalset kaasatust. Riigihankepoliitika peaks tagama avalike vahendite võimalikult tõhusa kasutamise ning hoidma riigihanketuru avatuna, aidates elavdada ELi majandust, luua töökohti ja edendada heaolu. Riigihankelepingud täidavad tähtsat osa ka Euroopa 2020. aasta strateegias ning on üks vahendeid, mida kasutada välja pakutud eesmärkide saavutamiseks.

Resolutsiooni ettepanekus kutsutakse komisjoni üles tegelema küsimusega, kuidas saavutada hästi tasakaalustatud juurdepääs avaliku sektori turgudele ning vaatama läbi riigihanked ja kontsessioonid, võimaldades osaleda selles nii Euroopa Parlamendil ja liikmesriikidel kui ka kodanikel ja ettevõtjatel.

Selles kutsutakse komisjoni üles pidama esmatähtsaks riigihanke eeskirjade ajakohastamist. Samavõrd oluline on komisjonile esitatud palve tegeleda probleemidega, mis on seotud erakordselt madalate pakkumistega, ja esitada asjakohaseid lahendusi.

Nimetatud põhjustel annan resolutsiooni ettepanekule poolthääle.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin sellele raportile poolthääle, kuid mitte protektsionistlike tõkete seadmise pärast, vaid sellepärast, et olukord, kus EL on ainus, kes eeskirjadest kinni peab, ei saa enam jätkuda. Me ei saa enam eirata sotsiaalset ja majanduslikku dumpingut, mida kasutavad tärkava majandusega riikide, eriti Hiina ettevõtted, mis võidavad ELi liikmesriikides pakkumisi vähima võimaliku hinnaga, järgimata sealjuures sotsiaalõigusi või riigiabi käsitlevaid õigusakte, samal ajal kui ELi ettevõtted nende riikide turul osaleda ei saa. Me ei saa olla jätkuvalt naiivsed, sest meie ettevõtete ja töökohtade püsimajäämine sõltub sellest. Ja viimaseks olen rahul, et Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud, mis käsitlevad riigihankelepingute raames liikmesriikides kehtivate töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandardite järgimist, võeti suurel määral vastu. See näitab tõelist teadlikkust ning head ja vajalikku muutust. Nüüd on komisjoni käes kord analüüsida esitatud üleskutset põhjalikult.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et riigihanked hõlmavad igal aastal miljoneid eurosid, ei ole nende majanduslikus tähtsuses kahtlustki. Ehkki niisuguseid lepinguid on ELis reguleeritud pikka aega, ei ole just nende majandusliku tähtsuse tõttu kunagi liiast nõuda paremaid ja tõhusamaid õigusakte, mis tagavad nende menetluse täieliku läbipaistvuse, hoiavad ära mis tahes vormis korruptsiooni või pakkumistega manipuleerimise ühe kandidaadi kasuks, kehtestavad ülempiiri niisuguste lepingute arvule ja rahalisele väärtusele, mille suhtes ei korraldata konkurssi ega peeta läbirääkimisi, ning tagavad ühtsel turul pakkumise kandidaatide vahel asjakohase konkurentsi, arvestamata sealjuures nende päritoluriiki.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekus käsitletakse võrdset juurdepääsu ELis ja kolmandates riikides avaliku sektori turgudele ning riigihangete, sealhulgas kontsessioonide õigusliku raamistiku läbivaatamist. EL on võtnud sellel teemal vastu palju dokumente: direktiivid 2004/18/EÜ, 2004/17/EÜ, 93/13/EÜ ja 2007/66/EÜ, resolutsiooni (Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioon), raporti (Monti raport „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses”), Euroopa Komisjoni teatise „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” ja Euroopa Komisjoni rohelise raamatu ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta.

Finants- ja majanduskriisist ülesaamiseks on hästi toimiv hanketurg olulise tähtsusega, sest kiirendab ELi majanduse elavdamist ja tagab võrdse kohtlemise. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on see kooskõlas parema õigusloome põhimõttega ning selles peetakse esmatähtsaks riigihanke ja kontsessioonide eeskirjade ajakohastamist, mis aitab oluliselt parandada ELi õigust.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See dokument on järjekordne katse suruda läbi riigihangete liberaliseerimist. Seda kurssi järgib EL kangekaelselt nii liidu sees kui ka kolmandate riikide suhtes, kasutades selleks vabakaubanduslepinguid.

Kõikidel juhtudel on eesmärk sama: takistada riikidel kaitsmast riigihangete puhul nende oma ettevõtteid, et muuta asjad lihtsamaks suurtele ja võimsatele ettevõtetele, mis soovivad kasutada konkurentsi – mida peetakse ülimuslikuks –, et saavutada riigihankelepingute sõlmimise valdkonnas juhtpositsiooni.

Me ei ole niisuguse käsitlusviisiga nõus. Sellest hoolimata tunnistame, et selles valdkonnas on vaja suuri muutusi.

Seepärast väärivad mõned selle resolutsiooni punktid meie toetust, eriti kriitika, mis käsitleb „komisjonisisese riigihangete nõuandekomitee koosseisu ja tegevuse läbipaistmatust ning riigihangete avamise nõuandekomitee rolli ja pädevust”. Samuti nõustume komisjonile esitatud üleskutsega „astuda samme, et tagada nii selle komitee kui ka kavandatud avaliku ja erasektori partnerluse nõuandekomitee tasakaalustatud koosseis, nii et neisse kuuluksid ametiühingutegelased ja ettevõtjate, eriti VKEde esindajad, ning nende tegevuse läbipaistvus”.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle resolutsiooniga tahab Euroopa Parlamendi enamik nõuda eeskirjade lõdvendamise ja lihtsustamise ning VKEde kaitsmise ettekäändel riigihangete liberaliseerimist. Ehkki mõningatel juhtudel on see õigustatud, ei kehti see siiski enamike juhtude kohta.

Tegelikult tahetakse takistada riikidel kaitsmast riigihangete puhul nende oma ettevõtteid, et muuta asjad lihtsamaks suurtele ja võimsatele ettevõtetele, mis soovivad saavutada ka riigihankelepingute sõlmimise valdkonnas juhtpositsiooni. Seetõttu hääletasime selle vastu.

Kuid selle resolutsiooni üks punkt väärib siiski meie toetust. See on kriitika, mis käsitleb „komisjonisisese riigihangete nõuandekomitee koosseisu ja tegevuse läbipaistmatust ning riigihangete avamise nõuandekomitee rolli ja pädevust”. Samuti nõustume komisjonile esitatud üleskutsega „astuda samme, et tagada nii selle komitee kui ka kavandatud avaliku ja erasektori partnerluse uue nõuandekomitee tasakaalustatud koosseis, nii et neisse kuuluksid ametiühingutegelased ja ettevõtjate, eriti VKEde esindajad, ning nende tegevuse läbipaistvus”.

Peale selle oleme seisukohal, et rõhutada tuleb korruptsioonivastaste mehhanismide tugevdamise tähtsust seoses Euroopa Liidu kohustustega rahvusvaheliste riigihangete valdkonnas, nagu ka vajadust suunata jõupingutused läbipaistvuse ja õigluse tagamisele avalike vahendite kasutamisel. Peale selle nõuame, et Euroopa Parlamendile antakse pidevalt kõikides etappides ja protsessi lõpus nõuetekohast teavet.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Hoolimata ELi riigihanketuru avatusest on juurdepääs kolmandate riikide riigihanketurule suurel määral takistatud. Niisuguses olukorras ei ole Euroopa ettevõtetel võrdseid võimalusi, et konkureerida maailma teistes riikides riigihankelepingute nimel. Näiteks 2009. aastal võtsid Hiina ametiasutused kasutusele uuenduslike kohalike toodete akrediteerimise süsteemi, mis vähendas veelgi rahvusvaheliste ettevõtete võimalusi osaleda Hiina turul. Probleeme ei põhjusta aga mitte ainult Hiina turg, sest ka niisugused arenenud majandusega riigid nagu USA, Jaapan ja Kanada järgivad protektsionistlikku poliitikat.

Sellepärast toetan ma riigihanketurule juurdepääsu suhtes vastastikkuse põhimõtte kohaldamist, mida nõutakse täna vastu võetud resolutsioonis, mida ma toetasin rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel koostatud arvamuses. Soovin siiski, et Euroopa Komisjoni tulevane ettepanek vastastikkuse kohta aitaks eelkõige kaasa kolmandate riikide riigihanketurgude avamisele, mitte ei takistaks üksnes kolmandate riikide ettevõtete juurdepääsu ELi riigihanketurule, mis võib avaldada ELi turule kahjulikku mõju.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Andsin resolutsioonile poolthääle, sest toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu ja ergutada uuendustegevust. Kui võtta arvesse eelkõige finants- ja majanduskriisist ülesaamist ning kaitset võimalike tulevaste kriiside eest, on riigihanked määrava tähtsusega, sest kiirendavad ELi majanduse elavdamist ning vastavalt ka tööhõive ja heaolu suurendamist ELis. Kiiremas korras on vaja poliitilisel tasandil pöörata suuremat tähelepanu küsimusele, kuidas tagada ELi ja kolmandate riikide riigihanketurgudel võrdne kohtlemine ja aus konkurents, pidades eelkõige silmas praeguseid probleeme seoses juurdepääsuga avaliku sektori turgudele kolmandates riikides. Minu arvates peaks komisjon pidama esmatähtsaks riigihanke eeskirjade ajakohastamist ning käsitlema teenuste kontsessioone sel moel, et parema õigusloome põhimõtetega kooskõlas vältida ELi riigihankeõiguse edasist killustumist.

  Constance Le Grip (PPE), kirjalikult. – (FR) Olen rahul täna vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooniga, mis käsitleb võrdset juurdepääsu avaliku sektori turgudele ELis ja kolmandates riikides ning riigihangete, sealhulgas kontsessioonide õigusliku raamistiku läbivaatamist, ja mille üks allakirjutajatest ma olin. Hästi toimiv hanketurg on ühtse turu elavdamiseks hädavajalik. Seepärast on vaja täpsustada ja parandada riigihankelepingute sõlmimist käsitlevat õigusraamistikku, arvestades nende osatähtsust ELi majanduse elavdamise kiirendamises. Mis puudutab kolmandate riikide ettevõtjate juurdepääsu ELi riigihanketurule, siis EL peab tegutsema realistlikult ja pragmaatiliselt ning eeskätt olemata seejuures naiivne. Ma ei ole mitte turgude avamise vastu, vaid pooldan õiguspärast, vastastikkust pooldavat seisukohta selles valdkonnas ega arva, et peaksime oma riigihanketuru sulgema, vaid tagama, et meie partnerid väljaspool ELi avaksid oma turud meile samal määral. Vajaduse korral peaksime välja töötama asjakohase mehhanismi, mis võimaldab meil saavutada selle vastastikkust ja tasakaalu puudutava eesmärgi.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Võrdne juurdepääs ELi avaliku sektori turule ja riigihankeid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine on möödapääsmatu selleks, et edendada ELi ja tema liikmesriikide õigusraamistikku, millega aidata kaasa ELi sotsiaalsele ja majanduslikule lõimumisele. Kui pidada silmas majandus- ja finantskriisi, siis arvan, et resolutsioonis välja pakutud strateegia on hädavajalik eeskätt Euroopa ühise väliskaubanduspoliitika suurema sidususe saavutamiseks. Tahan rõhutada selle õigusraamistiku läbivaatamise olulisust ELi majanduse elavdamise ja stabiliseerimise seisukohalt.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni, sest olen seisukohal, et kiiremas korras on vaja poliitilisel tasandil pöörata suuremat tähelepanu küsimusele, kuidas tagada võrdne kohtlemine ja aus konkurents ELi ja kolmandate riikide riigihanketurgudel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Avaliku ja erasektori partnerluse kahtluse alla seadmine, standardite lõdvendamine ametiasutuste poolt (kes on – lubage meelde tuletada – üldhuvide tagajad), nende samade asutuste tehtud valikud, mis edendavad konkurentsi – need on vaid mõned näited erakordsete edusammude kohta, mida lubati Euroopa Komisjoni riigihankeid käsitlevas rohelises raamatus. Ma ei toeta niisugust mõttetust, sest selle teksti põhiettekäändeks on protektsionistlike meetmete vastu võitlemine. Selles on ka palju meetmeid, mida ma ei poolda. Mina hääletan vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu, ergutada uuendustegevust, suurendada tööhõivet, majanduskasvu ja konkurentsivõimet, soodustada paremat keskkonna- ja kliimakaitset ja sotsiaalset kaasatust kogu ELis ning saavutada optimaalne väärtus ametiasutuste, kodanike ja maksumaksjate jaoks. Kui pidada silmas eelkõige finants- ja majanduskriisist ülesaamist ning kaitset võimalike tulevaste kriiside eest, on riigihanked määrava tähtsusega, sest kiirendavad ELi majanduse elavdamist ning vastavalt ka tööhõive ja heaolu suurendamist ELis. Seepärast on riigihangete õigusliku raamistiku mõistlik ja läbikaalutud optimeerimine väga tähtis ELi kodanike, tarbijate ja ettevõtete heaolu, aga ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi silmas pidades ning tuleb seega ELile tervikuna kasuks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu, ergutada uuendustegevust, soodustada paremat keskkonna- ja kliimakaitset ja sotsiaalset kaasatust kogu ELis ning saavutada optimaalne väärtus riigiasutuste, kodanike ja maksumaksjate jaoks. Sellepärast andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule võrdse juurdepääsu kohta avaliku sektori turgudele ELis ja kolmandates riikides ning riigihangete, sealhulgas kontsessioonide õigusliku raamistiku läbivaatamise kohta. Sellega seoses ühinen kõnealuse resolutsiooni pooldajatega ja palun komisjonil pidada esmatähtsaks riigihanke eeskirjade ajakohastamist ning käsitleda teenuste kontsessioone sel moel, et parema õigusloome põhimõtetega kooskõlas vältida ELi riigihankeõiguse edasist killustumist.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Riigihangetel on tähtis osa ühtse turu elavdamises, uuendustegevuse ergutamises, majanduskasvu tugevdamises ning ELi tööhõive ja konkurentsivõime toetamises. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad aga riigihanked toimima tõhusalt. Nagu aga öeldud selle resolutsiooni tekstis – mida ma pooldan –, on nende tõhusaks toimimiseks vaja kiiresti leida viis riigihankelepingute sõlmimise eeskirjade lihtsustamiseks ja täpsustamiseks. Minu jaoks on tähtis ka asjaolu, et VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele – nad moodustavad 99% kõikidest Euroopa ettevõtetest ja esindavad 100 miljonit töökohta – parandataks võimalikult kiiresti. Selleks et nende ettevõtlust toetada, kutsun Euroopa Komisjoni üles rakendama vastastikkuse põhimõtet ja otsima uusi viise, kuidas parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu väljaspool ELi korraldatavatele riigihangetele, et tagada riigihankelepingu sõlmimise nimel konkureerivatele Euroopa ja välisettevõtetele võrdsed tingimused.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Jäime lõppkokkuvõttes erapooletuks, sest mitu fraktsioonide PPE ja ECR muudatusettepanekut, millega me ei saa nõustuda, võeti vastu.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Kui pidada silmas finants- ja majanduskriisist ülesaamist, siis näib, et riigihanked aitavad kiirendada ELi majanduse ja ettevõtluse elavdamist ning suurendada tööhõivet ja heaolu ELis. Mitmes konkreetses sektoris, s.o vee-, elektrienergia- ja gaasisektoris, on toimunud järkjärguline liberaliseerimine ning selleks, et nimetatud valdkondade ettevõtteid kaitsta, vajame klientide jaoks kvalifikatsioonisüsteemi, mille abil tagada, et konkureerivaid ettevõtteid valitaks hoolikalt. Pooldan seda resolutsiooni ettepanekut, sest läbipaistva korra puhul on vajalik hoiduda ELi riigihankeõiguse killustumisest, et saavutada parim võimalik konkurentsivõime ja tõhusus, mis on määratud kindlaks meie eesmärkides.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Riigihanked annavad ainulaadse võimaluse suunata investeeringud kodanike ühishüvesid tagavatesse projektidesse ning samal ajal täita avalikku korda käsitlevad üldeesmärgid. Tahan rõhutada riigihankelepingute tähtsust ehitiste ja transpordisektori keskkonnastandardite edendamisel ning nende võimalust parandada energiatõhusust ja seega ka vähendada süsinikuheiteid, tegevuskulusid ja õhusaastet. Kutsun liikmesriike üles kasutama riigihankelepinguid, et saavutada nimetatud eesmärgid, mis annavad kaugeleulatuvat ja pikaajalist sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu ning ergutada uuendustegevust ja investeeringuid. Kui pidada silmas finants- ja majanduskriisist ülesaamist, on riigihanked määrava tähtsusega, sest kiirendavad ELi majanduse elavdamist ja aitavad kaasa töökohtade loomisele. EL ei nõustu protektsionistlike meetmete rakendamise võimalusega ning tahab saavutada võrdse juurdepääsu nii ELi kui ka kolmandate riikide riigihanketurgudele. Sellest tulenevalt usub EL kindlalt vastastikkuse põhimõtte ning vastastikkuse kasu ja proportsionaalsuse põhimõtte vajalikkusesse selles valdkonnas.

Sellepärast pooldan vajadust saavutada suurem sidusus ELi ühise väliskaubanduspoliitika ja liikmesriikide tavade vahel, mille puhul kiidetakse heaks erakordselt madalad pakkumised äriühingutelt, mille koduriigid ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitlevale kokkuleppele alla kirjutanud, seades nii ebasoodsamasse olukorda ELi liikmesriikide äriühingud.

Seepärast rõhutan siinse parlamendi üleskutset pidada esmatähtsaks riigihanke eeskirjade ajakohastamist nii, et vältida nende eeskirjade killustumist ja julgustada ettevõtjaid valima seda võimalust.

  Bernadette Vergnaud (S&D), kirjalikult. – (FR) See hääletus on oluline sellepärast, et komisjonil tuleb võtta vajalikke meetmeid, millega hoida seoses kolmandate riikide hanketuruga ära ebaausat konkurentsi ja kaotada olukord, kus juurdepääs nende ja ELi riigihankelepingutele ei ole samaväärne. Eesmärgiks ei ole küll tekitada protektsionistlikke tõkkeid, kuid EL ei saa olla jätkuvalt ainus, kes eeskirjadest kinni peab. Me ei saa enam eirata sotsiaalset ja majanduslikku dumpingut, mida kasutavad tärkava majandusega riikide ettevõtted, mis võidavad ELis riigihankepakkumisi ega järgi sotsiaalõigusi ja riigiabi käsitlevaid õigusakte, kuid samal ajal on nende riikide turud Euroopa ettevõtetele suletud. Me ei tohi aga unustada, et ka suured tööstusriigid ei täida eeskirju, hoolimata rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisest.

Pärast mitu aastat kestnud tegevusetust näib, et komisjonil on kavas midagi ette võtta ja see on ka vajalik, sest meie ettevõtete püsimajäämine sõltub sellest. Viimaseks soovin väljendada heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni muudatusettepanekud, mis käsitlevad riigihangete puhul liikmesriikides kehtivate töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandardite täitmist, vastu võeti. Nüüd on komisjoni käes kord analüüsida esitatud üleskutset põhjalikult.

Resolutsiooni ettepanek B7-0297/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Tahan tuua esile meetmed, mis on minu arvates olulised: vajadus kasutada ühenduse kalanduseelarve kõiki võimalusi ja rahavarusid sektorile osutatavate erakorraliste abimeetmete rahastamiseks, mis võimaldaks tal ületada naftahinna tõusust tekkinud raskused; Euroopa Kalandusfond peaks andma jätkuvalt abi, eelkõige väikesemahulise rannapüügi ja traditsioonilise kalapüügiga tegelejatele, et suurendada kalapüügivahendite selektiivsust ning võimaldada vahetada mootoreid välja ohutumate, keskkonnahoidlikumate ja kütusesäästlikumate vastu; komisjonil tuleks koostada pika ja keskpika tähtajaga kava kalandus- ja akvakultuurisektori kütusesäästlikkuse suurendamiseks ning komisjonil tuleks esitada aktiivse kalandussektoriga saare- ja rannikupiirkondadele mõeldud tegevuskava, et suurendada kütusesäästlikkust kalandus- ja akvakultuurisektoris.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Naftahinna hiljutine tõus on mõjutanud kalandussektori majanduslikku elujõulisust ja asetanud paljud Euroopa kalurid raskesse olukorda. Kuna Euroopa Liit sõltub suurel määral (60%) kolmandatest riikidest tulevast impordist, on tootjate mõju kalatoodete hinnatasemele väga väike või olematu. Olen nõus, et kolmeaastaseks üleminekuperioodiks ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi ülemmäära tuleks tõsta 30 000 eurolt 60 000 eurole, tagades seejuures, et ei kahjustata ökoloogilist ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ega moonutata liikmesriikidevahelist konkurentsi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Tahan väljendada sügavat poolehoidu Euroopa kaluritele, kelle sissetulekut on naftahinna tõus otseselt mõjutanud. See on omakorda süvendanud oluliselt selle sektori majanduslikku haavatavust tema tegevuse ebastabiilse olemuse tõttu. Minu arvates on väga vajalik kehtestada mehhanismid, mille abil kiirendada hinnatõusu tootmise etapis, kuid hoida samal ajal lõpptarbimisetapis hinnad võimalikult madalana. Annan seega poolthääle Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud resolutsiooni ettepanekule, milles rõhutatakse asjakohaselt eespool nimetatud punkte.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Fossiilkütuste sektori toetamine ei ole hea mõte ning seepärast kannatavad kogu ELi kalurid majanduslanguse tõttu. Erinevalt teistes sektorites kasutatavatest transpordivahenditest ei ole neil võimalik fossiilkütuseid asendada peaaegu mitte ühegi teist liiki kütusega.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Energiakulud moodustavad kalandussektori tegevuskuludest suure osa ning naftahinna hiljutine tõus on halvendanud kalandussektori olukorda ja avaldanud vahetut mõju selle sektori tootmiskuludele. Sellega seoses usun, et Euroopa Komisjonil tuleb kaaluda sobivaid meetmeid, et leevendada suure osa Euroopa kalurite rasket majandusolukorda, arvestades ka nende paljude, suure kalalaevastikuga riikide rasket rahalist seisu.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Komisjon peab võtma erakorralisi meetmeid, et leevendada Euroopa kalurite rasket majandusolukorda, mis on tekkinud naftahinna tõusu tagajärjel. Põhiküsimus seisneb kolmeaastaseks üleminekuperioodiks ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi ülemmäära tõstmises 30 000 eurolt 60 000 eurole. Peale selle toetuse tuleb meil kehtestada pikaajalisem strateegia, mis võimaldab kaluritel, aga ka teiste sektorite töötajatel, nagu talunikel ja maanteeveoettevõtjatel, vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Seepärast peab komisjon esitama ettepanekud nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, et ergutada investeerimist uutesse tehnoloogiatesse ja seega suurendada mere-, maismaa- ja lennutranspordi energiatõhusust.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle resolutsiooni ettepanekule naftahinna tõusust tuleneva Euroopa kalandussektori kriisi kohta, sest naftahinna tõus on mõjutanud kalandussektori majanduslikku elujõulisust ja avaldanud otsest mõju kalurite sissetulekule. Vaja on ajutisi erakorralisi meetmeid, mis võimaldaksid Euroopa kaluritel saada üle raskest majandusolukorrast, kuid samas peaks komisjon koostama ka pika ja keskpika tähtajaga kava kalandus- ja akvakultuurisektori kütusesäästlikkuse suurendamiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kalandus on Euroopa riikide – eriti mereäärsete riikide jaoks, nagu minu riik – endastmõistetav majandustegevus. Seda arvestades peaks Euroopa Parlament olema eriti tähelepanelik tingimuste suhtes, mis mõjutavad kutselisi kalureid.

Kütusekulu on kalandusega tegelejate jaoks vältimatu ja selle hinna tõus on mõjutanud suurel määral kalurite sissetulekut. Raskel majandus- ja finantskriisi ajal, mil ettevõtete ja töökohtade säilitamise toetamiseks on vähe võimalusi, on mul hea meel Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist pärit kolleegide esitatud resolutsiooni ettepaneku üle toetada ELi kalandusettevõtteid kolmeaastaseks perioodiks ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi ülemmäära tõstmisega 30 000 eurolt 60 000 eurole. See võimaldab kalandussektoril tulla toime naftahinna tõusu tagajärjel suurenenud tegevuskuludega.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepanek käsitleb naftahinna pidevast tõusust tulenevat Euroopa kalandussektori kriisi, mis avaldab sektori tegevuskuludele suurt mõju. Hinnatõus mõjutab eeskätt VKEsid – mis on sageli pereettevõtted –, mille töötajad hakkavad mõistma, et nende töökoht on ohus. Sellepärast on mul selle raporti vastuvõtmise üle hea meel ja loodan, et liikmesriigid saavad peagi suurendada kaluritele antavat abi ja et EL suurendab Euroopa Kalandusfondi raames antavat toetust laevade ja varustuse parandamiseks ja ajakohastamiseks ning loob fondi, mille poole VKEd saavad raskuste korral pöörduda. Väikesemahulise kalapüügi toetamine on eriti tähtis.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on hea, et Euroopa Parlament selle resolutsiooni vastu võttis. Naftahinna suur tõus on süvendanud kalandussektori kriisi, halvendanud selle majanduslikku elujõulisust ja vähendanud oluliselt nimetatud sektoris töötavate inimeste niigi väikest sissetulekut.

Kasutusel olevad müügitavad ei võimalda tootmiskulude, sealhulgas naftaga seotud kulude kasvu väljendada kalahinnas. Selle põhjus seisneb muu hulgas ka kehtivas impordipoliitikas.

Paljudel juhtudel on esmamüügi keskmine hind jäänud samaks või aastate jooksul vähenenud, kuid lõpptarbija jaoks värske kala hind alanenud ei ole.

Kalandustoodetele praegu kehtiv ühine turukorraldus ei ole aidanud piisavalt tõsta esmamüügi hinda ega parandada lisandväärtuse paremat jagunemist kogu sektori väärtusahelas.

Paljude ettevõtete majandusolukord on viimastel aastatel halvenenud ja põhjustanud suure hulga ettevõtete sulgemist. On suur oht, et tuhanded kalandusettevõtted võivad naftahinna tõusu tagajärjel oma tegevuse lõpetada ning seega tuhanded töökohad kaduda.

Eriti kaitsetu on väikesemahulise rannapüügi sektor.

Vaja on kohaldada välja pakutud meetmeid.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Kalandussektor on üks neid, mida naftahinna tõus enim mõjutab, sest kütus moodustab kalurite tegevuskuludest olulise osa – hinnanguliselt 30–50%. Toetan täielikult mis tahes meetmeid, mida on sellega seoses võimalik võtta kalurite, eriti rannikul ja saartel väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite abistamiseks.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Asjaolu, et Euroopa Parlamendi resolutsioon naftahinna tõusust tuleneva Euroopa kalandussektori kriisi kohta vastu võeti, annab mulle võimaluse tuletada teile meelde, kui hädasti on meil vaja kalureid aidata. Arvestades, et varude uuendamine on järjest raskem ja et kalapüügile kehtestatakse järjest suuremaid piiranguid, muudab kütusehinna tõus selle kriisist räsitud sektori olukorra veel raskemaks. Naftahinna oluline tõus avaldab suurt mõju ka kalurite tegevuskuludele ning seetõttu on nende sissetulek langenud 2008.–2010. aasta tasemele. Sadamalinna valitud esindajana olen veelgi enam kohustatud kutsuma komisjoni üles lubama suurendada vähese tähtsusega abi ülemmäära. See meede aitaks leevendada kaluritele avalduvat survet ja võimaldaks neil teenida inimväärset elatist, ilma et nad takistaksid varude taastumist. Ühise kalanduspoliitika tulevane reform peab pälvima kalurite toetuse. Alustuseks oleks täna hea neile näidata, et EL on nende vajadustest teadlik.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Andsin sellele dokumendile poolthääle, sest naftahinna hiljutine tõus on mõjutanud kalandussektori majanduslikku elujõulisust ja pannud paljud kalurid muretsema nende lisakulude katmise pärast, sest see hinnatõus mõjutab vahetult kalurite sissetulekut. Meil tuleb kasutada ühenduse kalanduseelarve kõiki võimalusi ja rahavarusid sektorile osutatavate erakorraliste abimeetmete rahastamiseks, mis võimaldaks tal ületada kütusehinna tõusust tekkinud raskused kuni teistsuguste meetmete rakendamiseni. Euroopa Kalandusfond peaks andma jätkuvalt abi, eelkõige väikesemahulise rannapüügi ja traditsioonilise kalapüügiga tegelejatele, et suurendada kalapüügivahendite selektiivsust ning võimaldada mootoreid välja vahetada ohutumate, keskkonnahoidlikumate ja/või kütusesäästlikumate vastu. Minu arvates tuleks komisjonil esitada kiiresti ettepanekud nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil investeeringute tegemiseks uutesse tehnoloogiatesse, et suurendada kalalaevade energiatõhusust ja vähendada kalurite sõltuvust fossiilkütustest.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) See resolutsioon näitab, et Euroopa Parlament tunneb muret kalandussektori olukorra, kalandusettevõtete rahalise seisu ja kalade turuhinna pärast. Tegemist on olulise sektoriga ning kala täidab meie toitumises tähtsat osa. Arvan, et resolutsiooni ühisettepaneku artikkel 3, milles väljendatakse soovi suurendada kaluritele antavat abi, on otsustava tähtsusega. See lahendus parandab olukorda rohkem kui sektori jaoks välja pakutud uued tagatised. Loodan, et komisjon ja nõukogu kaaluvad seda resolutsiooni põhjalikult.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin resolutsioonile vastuhääle, sest ei arva, et EL peaks naftahinna tõusu pärast suurendama Euroopa kalandussektorile või mõnele muule sektorile antavaid toetusi.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Naftahinna hiljutine tõus on mõjutanud kalandussektori majanduslikku elujõulisust ja pannud paljud kalurid muretsema nende lisakulude katmise pärast. Me ei saa unustada, et naftahinna tõus mõjutab vahetult kalurite sissetulekut. Kalandussektoris töötavate inimeste sissetulek ja palk on ebakindel mitme teguri tõttu, nagu kalanduse ebastabiilne olemus, kasutusel olevad turustuspõhimõtted ja viis, kuidas määratakse kindlaks esmamüügi hind, ning see tähendab seda, et vaja on säilitada teatavas vormis riiklikud ja ELi toetused. Peale selle avaldab finants- ja majanduskriis mõju tööstussektorile ja eriti VKEdele ning ohustab primaar- ja sekundaarsektorite tegevust ja tööhõivet. Nagu varem, nii tuleb meil ka nüüd võtta kalandussektoris ajutisi erakorralisi meetmeid kütusehinna tõusust põhjustatud raskuste ületamiseks.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt ning kõikide esitatud muudatusettepanekute vastu. Kalandussektoris tuleb võtta uusi toetusmeetmeid, pidades silmas kahte tegurit: nafta kõrget hinda ja kala madalat esmamüügi hinda. Kalandus on ELi jaoks oluline majandussektor ning seda tuleb toetada ajal, mil ühe barreli nafta hind on jätkuvalt 80–100 USA dollarit.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Majanduskriis, mida halvendas omakorda Magribi ja Lähis-Ida riikide poliitiline kriis, on põhjustanud naftahinna tõusu üle 100 dollari barreli eest. Kui võtta arvesse araabia maades valitsevat poliitilist ebastabiilsust, siis hind võib veelgi tõusta.

Energia etendab kalandussektori tegevuskuludes kõige olulisemat osa ning erinevalt teistest sektoritest ei saa selles sektoris lisakulusid katta tootmise suurendamisega lubatud kogupüügile ja kvootidele kehtivate ülemmäärade tõttu.

Hoolimata erinevatest arvamustest selle kohta, kuidas sektorit peaks juhtima, ollakse ühes punktis üksmeelel ning seda tuleb rõhutada: kalandus täidab Euroopa elanike toiduga kindlustatuse tagamises tähtsat osa ning on enamikus ELi rannikuäärsetes kogukondades, kus ei ole muid töökohti, oluline töökohtade allikas.

Selleks, et tagada kalanduse jätkusuutlikkus ja hoida ära varustamise vähenemist ja töötuse suurenemist selles sektoris, tuleb ELil tõsta vähese tähtsusega abi käsitleva määrusega kehtestatud ülemmäära nii, et see ligineks 60 000 eurole, ning võtta vastu ka muid meetmeid, mis võivad naftahinna hiljutist tõusu leevendada.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Kalapüügi kulud sõltuvad otseselt nafta hinnast. Sellega seoses ja arvestades, et naftahinna hiljutine tõus on mõjutanud sektori majanduslikku elujõulisust, on oluline võtta erakorralisi meetmeid, mis võimaldavad Euroopa kaluritel tulla toime selle raske majandusolukorraga.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Kalanduse tegelik probleem seisneb tänapäeval selles, et 70% Euroopa varudest on ülepüütud, sest meie kalalaevastik on ilmselgelt liiga suur. Avaliku sektori vahendite kasutamine selle laevastiku säilitamiseks on vastutustundetu viga. Ühise kalanduspoliitika reformi raames on vaja rohkem kui kunagi varem kujundada ümber Euroopa kalalaevastik, et lõpetada niisuguste laevade kasutamine, mis tarbivad suures koguses kütust ja paiskavad õhku palju süsinikdioksiidi, ning samuti niisuguste kalapüügivahendite ja tavade kasutamine, mis kahjustavad ilmselgelt keskkonda, nii et saaksime edendada mudelit, mis sõltub energiast vähem, kahjustab vähem ning on nii keskkonna kui ka ühiskonna ja majanduse seisukohast jätkusuutlikum.

Selle sektori vahendite suurendamine selleks, et hüvitada naftahinna tõusu, ajendab kalureid veelgi rohkem kasutama palju kütust tarbivaid laevu, eriti ajal, mil hinnatõus ei ole ajutine, vaid struktuurne.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Tööstust ja VKEsid mõjutava sügava majandus- ja finantskriisi tagajärjel on ühe barreli nafta hind tõusnud ning see hind on ikka veel väga ebakindel, kui võtta arvesse ohtu, et araabia maade olukord võib muutuda poliitiliselt ebastabiilseks. See kriis on puudutanud sügavalt ka Euroopa merekalapüüki, sest me impordime 60% oma kalast kolmandatest riikidest. Toetasin resolutsiooni, sest usun, et energiavarustuse kindlust tuleb suurendada ning selleks teavitada turge naftavarude olukorrast ja anda tarbijatele selle suhtes kindlamad tagatised. Samuti arvan, et vaja on ellu viia ühist tegevuskava, et toetada kalandussektoris tegutsevaid rannikupiirkondi.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin innukalt selle resolutsiooni poolt, sest selles kutsutakse komisjoni üles võtma kalandussektori toetuseks tõhusaid meetmeid. Naftahinna tõus on põhjustanud sektoris sügava kriisi. Kriis oli alguses tsükliline, kuid on nüüd muutunud struktuurseks ja ohustab sektori majanduslikku elujõulisust. Tegevuskulud on järsult suurenenud ja avaldavad kalurite sissetulekule nii suurt mõju, et see puudutab kogu tootmissektorit ja kõiki rannikupiirkondi. Seepärast toetan ma meie, Euroopa Parlamendi liikmete üleskutset muuta vähese tähtsusega abi andmise kord paindlikumaks. Hoolimata raskest eelarveolukorrast ei mõistaks kalurid seda, kui EL ei lahendaks nende muresid. Peale selle nõutakse resolutsioonis, et väikesemahulisele rannikupüügile ja sellega tegelevatele piirkondadele pöörataks suuremat tähelepanu. Minu arvates on see möödapääsmatu, sest kuigi kogu sektor kannatab, avaldavad suuremad energiakulud traditsioonilise kalapüügiga tegelejatele rohkem mõju kui tööstuslikule. Arvan, et erakordsed olukorrad nõuavad erakordseid meetmeid. Seepärast jälgin hoolikalt komisjoni esitatavaid ettepanekuid, et anda meie kaluritele kindlustunnet ja toetust.

Resolutsiooni ettepanek B7-0286/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Annan sellele Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule poolthääle, sest selles väljendatakse rahulolematust komisjoni tegevusega, kuna 2009. aasta lõpuks oli kokku 21 miljardi euro suurusest finantstoetusest täielikult välja makstud vaid 75%, kusjuures toetust anti vaid 50 000 VKE-le. Enamikku VKEsid takistab ülemäärane halduskoormus ja see tuleb kaotada. Vaja ei ole mitte ainult lihtsustamist, vaid ka paremat süsteemi, mis tagab ettevõtetele sellele rahastamisele juurdepääsu.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Komisjon pöörab VKEdele suurt tähelepanu. VKEsid on 23 miljonit, nad moodustavad ELi majanduse tuumiku ning on uuenduste ja loovuse allikaks, võimaldades Euroopal maailma turgudel jätkuvalt selle poolest silma paista. Vähehaaval on vähendatud bürokraatiat ja õigusakte, mis seni lämmatasid eos uuenduslike väikeettevõtete arendamise, ning noortele on hakanud terendama stabiilne tulevik, mis on loodetavasti võimalusterohke. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on raamistik, mis määrab kindlaks ELi poliitika VKEde suhtes sihipärase abi ja noorte koolitusvõimaluste kaudu ning selle märksõnad on ettevõtlus, koolitus, paindlikkus, arukas reguleerimine ja juurdepääs krediidile.

Nüüd, kui on esitatud palju ettepanekuid, on liikmesriikide ja kogu ELi kohustus rakendada neid asjakohaselt ning selleks anda VKEdele nende tegevuses suurem vabadus, võimaldada neil osaleda riigihankepakkumistes, võtta edaspidi kasutusele ühtne Euroopa patent ja rakendada kiiremas korras hilinenud maksete direktiivi. Samal ajal ei tohiks ka unustada, et saavutatud edusammude püsimajäämiseks on vaja investeeringuid, sest vaid need saavad aidata kaasa mehhanismi asjakohasele toimimisele ja Euroopa konkurentsivõimele.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” põhineb mitmel olulisel sambal, nagu juurdepääs rahastamisele, pääs ühtsele turule, rahvusvahelistele turgudele ja riigihanketurgudele. Edusammud konkreetsete meetmete võtmisel VKEde ettevõtluskeskkonna parandamiseks on liikmesriigiti erinevad ja sageli marginaalse tähtsusega, hoolimata poliitilisel tasandil antud lubadustest väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtteid järgida. ELi 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha, aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele. Oma tegevuse laiendamisel, uuendusvõime suurendamisel ning turulepääsul puutuvad VKEd endiselt kokku suurte probleemidega.

Seepärast nõuan tungivalt, et liikmesriigid võtaksid viivitamata vastu ettepaneku, mis puudutab Euroopa osaühingu põhikirja, sest see annab VKEdele võimaluse tegeleda kaubandusega kogu ELis, samal ajal kulusid vähendades ja selles vallas majanduskasvu edendades ning aidates halduskoormust 25% vähendada ja majandustegevust soodustades. Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. ELis on 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha. Nad aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele, on suureks uuenduste allikaks, etendavad olulist osa tööhõive säilitamisel ja suurendamisel ning aitavad kaasa ELi 2020. aasta juhtalgatuste peamiste eesmärkide saavutamisele. 2008. aastal vastu võetud väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” oli märkimisväärne poliitiline samm, millega taheti parandada VKEde ettevõtluskeskkonda, tagada parem õiguslik reguleerimine ja lihtsustada turulepääsu. Oma tegevuse laiendamisel, uuendusvõime suurendamisel ning turulepääsul puutuvad VKEd endiselt kokku probleemidega, mis seisnevad eelkõige raskustes rahaliste vahendite saamisel ning endiselt suures halduskoormuses, mida tuleks veelgi väiksemaks muuta. Liikmesriigid peaksid kiiremas korras rakendama kõiki väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” sätteid, et luua selge ja terviklik ettevõtluskeskkond.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on strateegiline raamistik, mis võimaldab paremini kasutada Euroopa Liidu VKEde majanduskasvu ja uuendusalaseid võimalusi. ELi 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha, aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele.

Resolutsioonis, mille poolt hääletasin, tunnistatakse, et alustatud on mitut väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” ette nähtud projekti. Siiski saab Euroopa VKEde heaks veel rohkem teha, näiteks peaksid liikmesriigid rakendama kiiresti hilinenud maksete direktiivi, komisjonil peaksid olema tõhusamad vahendid, millega innustada liikmesriike väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtteid rakendama, liikmesriigid peaksid võtma viivitamata vastu viimase vastuvõtmata ettepaneku, mis puudutab Euroopa osaühingu põhikirja, komisjon ja liikmesriigid peaksid kohaldama korrapäraselt mõjuhinnangute raames VKE testi, kiiresti on vaja vähendada VKEde bürokraatiat ja halduskoormust ning noortele ettevõtjatele mõeldud Erasmuse programm peaks muutuma piisava eelarvega püsivaks projektiks.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Andsin resolutsiooni projektile poolthääle, sest mul on hea meel ühtse turu akti algatuse ja eriti õiguslike meetmete üle, mis võimaldavad VKEdel saada täit kasu kõikidest ühtse turu eelistest, nagu riskikapitalifonde reguleeriv ELi eeskiri, muudetud käibemaksueeskirjad ja raamatupidamisdirektiivide lihtsustamine. Samal ajal olen seisukohal, et vaja on tihendada VKEde ja avalike hankijate vahelist dialoogi eesmärgiga hõlbustada VKEde osalemist pakkumismenetlustes. Sellega seoses on asjakohane uurida võimalusi VKEde abistamiseks partnerettevõtete ning konsortsiumide loomisel ja riigihangete puhul ühiste pakkumiste esitamisel. Komisjon peaks tegema mõjuhinnangu ja uurima ELi riigihankelepingute puhul ülemmäära tõstmise võimalikkust, mis võimaldaks VKEdel osaleda pakkumismenetlustes, millele muidu kohaldataks erinõudeid ja mis seetõttu oleksid neile kättesaamatud.

Samuti kutsuksin komisjoni üles uurima seda, kuidas parandada kõigi riigihanketeatiste avaldamist kõikjal Euroopas ning kaotada halduskoormus, mis takistab Euroopa äriühingutel piiriülestes riigihangetes osalemast. Kõik liikmesriigid peaksid siis kohaldama süsteemsemalt parimate tavade juhendit, millega lihtsustatakse VKEde osalemist riigihangetel.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” koostamise ja väljatöötamise üle, sest minu arvates annab see õigel ajal lahendused peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad VKEsid oma tegevust arendamast ja turul kanda kinnitamast. Paljude nende kitsaskohtade põhjuseks on ülemäärane bürokraatia ja raskused rahastamisele juurdepääsus. Väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” kutsutakse liikmesriike üles parandama VKEde ettevõtluskeskkonda ning seega peaks selle põhimõtted vastu võtma ja neid nõuetekohaselt rakendama.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on viimasel kolmel aastal olnud üks proaktiivsemaid akte ning oluline on, et EL keskenduks ka edaspidi VKEdele.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta, sest ELis on vaja VKEde asjakohase tegutsemise hõlbustamiseks astuda veel mitu tähtsat sammu.

Majanduslikus mõttes nimetame VKEsid ELi selgrooks, sest nad moodustavad 99% kõigist Euroopa ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha. EL edendab nende arengut. ELi siseselt seisavad VKEd aga pidevalt vastamisi raskustega, kui taotlevad toetust või püüavad toime tulla haldusnõuetega, mis on sageli rangemad kui ELi direktiivides ette nähtud. Seepärast andsin poolthääle nõudele, et liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtete asjakohasel rakendamisel.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) VKEd on Euroopa majanduse liikumapanev jõud. ELis on 23 miljonit VKEd, millest igaühes töötab vähem kui 250 inimest ja mille käive ei ületa 50 miljonit eurot. Nad moodustavad 99% kõikidest Euroopa ettevõtjatest ning neis töötab ligikaudu 70% erasektori tööjõust. Arvestades majanduse visa taastumist ja järjest tihedamat majanduskonkurentsi rahvusvahelisel areenil, on Euroopa strateegia loomine tervitatav. Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eesmärk on suurendada Euroopa ettevõtlust ja aidata ettevõtetel areneda. Seepärast on hädavajalik vähendada haldusnõudeid ja kehtestada tänapäevane halduskord, mis vastaks VKEde vajadustele. Selleks tuleb komisjonil kehtestada äriühingute asutamiseks ühtne süsteem. Vaja oleks võtta kasutusele ka VKEde test, et hinnata kõiki uusi õigusakte VKEdele avalduva mõju seisukohast ja teha kindlaks, et need õigusaktid ei lämmataks nende kasvuvõimalusi.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta vastu võeti, sest sellega kohandatakse VKEdele ette nähtud toetusmeetmeid vastavalt uutele oludele, mis tekkisid 2008. aasta majanduskriisi tagajärjel, ja tagatakse, et nad saaksid täita Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Viimaste aastate finants- ja panganduskriis puudutas kõigepealt VKEsid ja vähendas nende juurdepääsu rahastamisele ja turulepääsu. Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” uus versioon peaks seega andma võimaluse toetada rohkem VKEde uuendusvõimet, mitmekesistades rahastamisvahendeid ning vähendades VKEde halduskoormust nii palju kui võimalik.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi VKEd moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha. Nende osa majanduskasvus, sotsiaalses ühtekuuluvuses ja töökohtade loomises on seega väga tähtis.

Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” aluseks on peamised põhimõtted, nagu juurdepääs rahastamisele, turulepääs ning parem õiguslik reguleerimine. VKEd aga puutuvad endiselt kokku paljude probleemidega, näiteks oma tegevuse arendamisel või turulepääsul, ja kogevad arvukaid raskusi rahaliste vahendite saamisel.

Seda arvestades on mul komisjoni läbivaatamise järelduste üle hea meel ning olen väga rahul uute ettepanekutega, mille eesmärk on parandada rahastamisele juurdepääsu ja turulepääsu ning edendada bürokraatia vähendamist.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek käsitleb väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” hõlmab paljusid poliitilisi põhimõtteid, et toetada VKEde juurdepääsu rahastamisele, nende turulepääsu ja parandada õiguslikku reguleerimist. VKEde sotsiaalne, majanduslik ja rahaline osatähtsus ELis on vaieldamatult suur. ELis on ligikaudu 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha. Praegune finantskriis on avaldanud neile halba mõju. Seepärast on vaja vaadata läbi kehtivad õigusaktid, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele, vähendada halduskulusid ja bürokraatiat, edendada energiasäästu, sest praegu mõistab selle tähtsust vaid 24% äriühingutest, parandada ökoinnovatsiooni kaudu ettevõtete tehnoloogilisi vahendeid, julgustada tõstma kvalifikatsiooni- ja haridustaset ning parandama kutseväljaõpet ning edendama rahvusvahelistumist ja head juhtimist. Seepärast on mul selle resolutsiooni vastuvõtmise üle hea meel ja loodan, et VKEd saavad neist meetmetest kasu ning saavad edukaks, sest see on tulus kõikidele eurooplastele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie ees on järjekordne vastuolusid täis resolutsioon. Ühest küljest on tervitatav asjaolu, et komisjon nimetas ametisse uue VKE saadiku, ning toetamist väärivad ka tema volitused pidada liikmesriikides väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamisel tehtavate edusammude üle järelevalvet ja edendada VKEde huve kogu komisjonis, tagades eelkõige põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” tõhusa rakendamise. Selles esitatakse liikmesriikidele kiiduväärt üleskutse nimetada ametisse riiklikud VKEde saadikud, kes koordineeriksid VKEde poliitikat ning kontrolliksid väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamist eri haldusstruktuurides.

Arvame, et hea on ka see, et selles rõhutatakse, et halduskoormus on üldiselt seda suurem, mida väiksem on ettevõtja, ning nõutakse seetõttu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eristamist.

Teisest küljest ei käsitleta selles paljusid otseseid ja kaudseid piiranguid – vähemasti ei tehta seda küllaldaselt –, mis VKEsid praegu koormavad ja mis on tekkinud ELis kehtivate põhimõtete tagajärjel.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ühest küljest tuntakse selles resolutsioonis heameelt, et komisjon nimetas ametisse uue VKE saadiku, ning toetatakse selle volitusi pidada liikmesriikides väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamisel tehtavate edusammude üle järelevalvet ja edendada VKEde huve kogu komisjonis, tagades eelkõige põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” tõhusa rakendamise, ning kutsutakse liikmesriike üles nimetama ametisse riiklikud VKEde saadikud, kes koordineeriksid VKEde poliitikat ning kontrolliksid väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamist eri haldusstruktuurides.

Teisest küljest ei arvustata selles stabiilsuse ja kasvu paktis uusliberaalseid ja piiravaid meetmeid, mis põhjustavad VKEdele ja üldsusele väga palju probleeme, ega pakuta välja ühtegi teist lahendust nende asemel.

Sellest hoolimata on hea, et selles rõhutatakse, et halduskoormus on üldiselt seda suurem, mida väiksem on ettevõtja, ning nõutakse seetõttu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eristamist, ja veel toonitatakse, et mikroettevõtjad, s.t vähem kui 10 töötajaga ettevõtjad, moodustavad kõigist ELi ettevõtjatest 91,8% ning seetõttu väärivad need rohkem tähelepanu ja spetsiaalset käsitlust.

Me jälgime, millised on selle rakendamise tulemused.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) ELis on 23 miljonit VKEd ja neis töötab üle 100 miljoni inimese. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on oluline algatus ning sellega tahetakse hõlbustada rahastamisele juurdepääsu ja turulepääsu ning parandada õiguslikku reguleerimist. Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” oluline osa on ELi, sealhulgas Iirimaa VKEsid mõjutava bürokraatia vähendamine.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Täna näitas Euroopa Parlament oma toetust ELi 23 miljonile VKE-le, mis on loonud üle 100 miljoni töökoha ning aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele.

Eesmärgiks oli hinnata saavutatud edusamme ja kavandada uusi meetmeid, et reageerida majanduskriisist tulenevatele probleemidele.

Me võime täheldada küll VKEde olukorra märgatavat paranemist, kuid siiski on vaja veel edusamme teha. Oma tegevuse laiendamisel või koguni püsimajäämisel puutuvad VKEd endiselt kokku suurte probleemidega. Seepärast on vaja kontrolli tugevdamise ja aruka õigusliku reguleerimisega vähendada bürokraatiat.

Seda arvestades tuleb kiiresti võtta vastu otsus Euroopa osaühingu põhikirja kohta ning samamoodi peame kiiresti liikuma ühtse Euroopa patendi vastuvõtmise suunas. Samal ajal tuleb tagada VKE testi asjakohane rakendamine kõikides uutes õigusakti ettepanekutes, eriti liikmesriikide tasandil.

VKEd täidavad otsustavat osa ka Euroopa uuendustegevuses. Seetõttu jätkame teadus- ja arendustegevuse rahastamist selleks, et parandada nende uuendussuutlikkust kogu uuendustegevuse ahelas.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) VKEd moodustavad ELi ettevõtjatest 99%. Andsin poolthääle väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist käsitlevale resolutsioonile, sest selles tunnustatakse VKEde osatähtsust Euroopa majanduses. Toetan strateegilist raamistikku, milles ei piirduta üksnes VKEdele majanduslanguse tagajärgede leevendamiseks antava abiga ja seda mitmes valdkonnas. Mul on hea meel aruka õigusliku reguleerimise üle, millega vähendatakse nende majanduse kesksete osalejate halduskoormust, hõlbustatakse nende juurdepääsu rahastamisele ja turulepääsu, et nad saaksid investeerida ja areneda. Oluline on tuua esile, et teadus- ja uuendustegevust ning koolitust tuleks toetada nii, et meie VKEd saaksid ühtsest turust täit kasu.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esindajana osalesin hilinenud maksete direktiivi töös ja aruteludes ning see on üks peamisi õigusakti ettepanekuid, mis on esitatud väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” esialgses versioonis. Loodan, et liikmesriigid võtavad vaevaks ja rakendavad selle sätteid võimalikult kiiresti ja õigesti. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on VKEde jaoks hea ettepanek. Ma kahtlen aga tehtud töö kvaliteedi hindamises. Näitena soovin nimetada Euroopa Komisjoni koostatud läbivaatamise lisa. Lisas on toodud heade tavade näited ning nende hulgas on ühtset turgu käsitlevas osas öeldud, et 22 liikmesriiki on kasutusele võtnud ühtsed teeninduspunktid (ühtsed kontaktpunktid). Tahan kõigile meelde tuletada, et need punktid loodi teenuste direktiivi alusel.

Vaevalt kolm kuud tagasi võttis Euroopa Parlament vastu raporti teenuste direktiivi rakendamise kohta ning selles juhtisime üldiselt tähelepanu asjaolule, et ühtsed kontaktpunktid ei tööta veel täiel määral, et enamikul juhtudel ei ole võimalik täita vorminõudeid elektrooniliste vahendite abil ja et nende tööviis ei vasta ettevõtjate ootustele. Loodan, et kui juhtida tähelepanu üksikutele headele eeskujudele kontaktpunktide vallas, tehakse suuremaid jõupingutusi selleks, et ka ülejäänud neist hakkaksid paremini tööle ja et nad teeniksid nii tõepoolest VKEde huve.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Andsin sellele dokumendile poolthääle, sest selles tuntakse heameelt selle üle, et komisjon on väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbi vaadanud, ning avaldatakse toetust uutele ettepanekutele, mille keskmes on rahastamisele juurdepääsu jätkuv suurendamine, turulepääsu parandamine ning bürokraatia vähendamine rangema juhtimise ja järelevalve ning aruka õigusliku reguleerimise abil. Usun, et liikmesriigid peaksid viivitamata võtma vastu viimase vastuvõtmata ettepaneku, mis puudutab Euroopa osaühingu põhikirja, mis annab VKEdele võimaluse tegeleda kaubandusega kogu ELis, samal ajal kulusid vähendades ja selles vallas majanduskasvu edendades. Samuti peaksime püüdma saavutada väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” välja toodud eesmärki vähendada halduskoormust 25%, mis aitab ühtse turu akti tulemuslikumaks muuta, takistab liikmesriikide protektsionistlikke majandusmeetmeid ja soodustab majandustegevust kogu ELis. Liikmesriigid peaksid kiiresti rakendama läbi vaadatud hilinenud maksete direktiivi, et võidelda tõhusalt hilinenud maksete ning nendest eelkõige VKEde jaoks tulenevate halva mõju vastu. Liikmesriigid peaksid direktiivide sisemaisesse õigusse ülevõtmisel vältima ülepingutamist, s.t ELi õigusaktiga ettenähtust rangemate nõuete kehtestamist. Halduskoormus on üldiselt seda suurem, mida väiksem on ettevõtja – see on ebaproportsionaalne ja ebakorrektne olukord, mis vähendab VKEde asutamist. Seetõttu on vaja eristada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Väikeettevõtjaid tuleks aidata, et paraneks nende võime konkureerida rahvusvahelistel turgudel, suurendades nende ekspordisuutlikkust, levitades teavet VKEde kaupade ja teenuste rahvusvahelisele turule pääsemist ja selle hõlvamist hõlbustavate programmide ja algatuste kohta ning tagades selle, et väikeettevõtjate huvid oleksid asjakohaselt esindatud.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et komisjon on väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbi vaadanud ja avaldan toetust uutele ettepanekutele, mille keskmes on rahastamisele juurdepääsu jätkuv suurendamine, turulepääsu parandamine ning bürokraatia vähendamine rangema juhtimise ja järelevalve ning aruka reguleerimise ja meetmete, nagu VKEde tulemuslikkuse hindamise abil.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Andsin väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamisele poolthääle, sest olen seisukohal, et EL peaks jätkuvalt tugevdama oma toetusmehhanisme, mille abil kaotada VKEde säästvat arengut takistavad tõkked, et nad saaksid kõiki oma võimalusi täielikult ära kasutada. Kui arvestada seda, kui tähtsat osa etendavad VKEd Euroopa majanduses, ja nende osatähtsust majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, tuleb võtta meetmeid, mille abil luua VKEde arenguks parim võimalik raamistik. Sellega seoses tahan rõhutada, et liikmesriikidel tuleb suurendada jõupingutusi niisuguste meetmete toetamisel, millega edendatakse ettevõtlust ja luuakse VKEdele soodne ettevõtluskeskkond. Samuti tuleb tähelepanu pöörata nende meetmete raames heade tavade jagamise olulisusele. Vajadus tagada VKEdele juurdepääs rahastamisele ja pääs ühtsele turule, vähendada bürokraatiat ja tagada liikmesriikides väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” parem rakendamine peavad olema esmatähtsad eesmärgid nii liikmesriikides kui ka ELis.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine ja selle tulemusel esitatud uued ettepanekud on vajalikud vahendid selleks, et tugevdada ja elavdada Euroopa 23 miljoni VKE tegevust. Nad on osutunud tõeliseks kaitsevalliks majanduskriisi vastu. VKEd moodustavad kogu Euroopa majanduse ettevõtjatest 99% ning annavad tööd peaaegu 100 miljonile eurooplasele. Peame tegema jätkuvalt tööd selle nimel, et majanduskasvu kiirendamiseks tugevdada ja toetada VKEsid, kuid samal ajal keskenduma ka konkurentsivõime ja uuenduste edendamisele. Need ettepanekud vastavad täielikult kõnealustele vajadustele. Eriti oluline on väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele ja kõikidele meetmetele, mis hõlbustavad lihtsustamise ja toetamise kaudu VKEde kasvu ja mitte ainult investeerimise eesmärgil, vaid ka selleks, et tulla toime üleilmastumisest ja kliimamuutustest tulenevate uute ülesannetega.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Tegemist on järjekordse tekstiga, millega püütakse ettevõtjate huvides leevendada ametiasutuste nõudeid. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” ja selle läbivaatamine ei puuduta ei üldhuve ega VKEde töötajaid. Seda resolutsiooni toetasid kõik fraktsioonid, välja arvatud minu oma, ning selle ainus hea omadus on asjaolu, et selles selgitatakse asjade seisu ning edendatakse energiatõhusust, mida mujal valdkondades pidurdamatu ekspordi soodustamisega kahjustatakse. See on silmakirjalik ja pahatahtlik. Jään erapooletuks, et toetada häid kavatsusi ja mõista hukka silmakirjalikkus.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Me ei saa unustada asjaolu, et ELi 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest, on loonud üle 100 miljoni töökoha ning aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele, on suureks uuenduste allikaks, etendavad olulist osa tööhõive säilitamisel ja suurendamisel ning aitavad saavutada ELi 2020. aasta juhtalgatuste peamisi eesmärke. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” põhineb mitmel olulisel poliitikasambal, milleks on juurdepääs rahastamisele, pääs ühtsele turule, rahvusvahelistele turgudele ja riigihanketurule ning parem õiguslik reguleerimine. Meil tuleb julgustada liikmesriike võtma vastu suunised VKEde abistamiseks kriisi ajal.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, milles käsitletakse väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist, sest see hõlmab õigeid meetmeid, mis aitavad rohkem kui 23 miljonil VKE-l tegeleda majandustegevusega. Resolutsiooni peamised punktid puudutavad uusi meetmeid, mis tagavad tagatissüsteemide riikliku toetuse kaudu krediidile parema juurdepääsu, ning kindlat kohustust edendada mikrokrediidi kaasrahastamist. Kuid meie VKEd ei vaja mitte niivõrd soodustusi ja sihipärast rahastamist, kuivõrd suuremat tegutsemisvabadust ning seega vähem bürokraatiat ja vähem teatavaid tagatisi. Viimase punkti suhtes peaksime kutsuma liikmesriike üles lahendama hilinenud maksete küsimuse, mis on tekitanud ja tekitab ka edaspidi suuri probleeme ja raskusi. Viimaseks tahan rõhutada, et rahvusvahelistumine võib olla uus võimalus VKEde tegevuse elavdamiseks ja seega on tervitatavad kõik vahendid, mis võimaldavad neil tegutseda piiriüleselt. See on keeruline ülesanne, eriti väikeettevõtetele, ja sellepärast nõuab see ELilt suuremat tähelepanu ja rohkem toetust.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin sellele dokumendile poolthääle, sest usun, et väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” esitatud stiimulid väikeettevõtete jaoks aitavad parandada ELi konkurentsivõimet. Soovin tähelepanu juhtida eelkõige vastu võetud resolutsiooni kahele punktile. Kõigepealt keskendumine haridusele ja kutsekoolitusele. Just noored kujundavad ELi tulevikku ja osalevad selles. Sellepärast on eriti oluline, et nad oleksid ettevõtlikud ja valmis looma vilgast ja konkurentsivõimelist ELi majandust. Vahendite tõhus kasutamine on teine teema, mis seostub elukvaliteediga tuleviku ELis. Oleme sellest alati rääkinud, kuid seni oleme teinud kahjuks liiga vähe, et oma sõnad tegudesse panna. Kuid vahendite tõhusast kasutamisest kui niisugusest ei piisa – üldiselt on vaja ettevõtete arengu kõikides etappides säästvat suhtumist keskkonda. Seepärast kutsun nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriike pöörama võimalikult palju tähelepanu noorte ettevõtluse arendamisele ning vahendite tõhusa kasutamise ja muude energiasäästu projektide edendamisele.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle resolutsiooni eesmärk on käsitleda komisjoni väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” analüüsi Euroopa Parlamendi vaatenurgast. Parlament kasutab seda resolutsiooni oma toetuse väljendamiseks uutele ettepanekutele, millega tahetakse parandada rahastamisele juurdepääsu ja turulepääsu, vähendada rangema juhtimise ja järelevalve abil jätkuvalt bürokraatiat ning tagada arukas reguleerimine ja niisugused meetmed nagu VKE tulemuslikkuse hindamine.

Nagu ma juba varem olen öelnud, on VKEde tugevdamine majanduskasvu kiirendamise võti. Sellega seoses on iseäranis oluline Euroopa Parlamendi ettepanek teadus- ja uuendustegevuse kohta – eriti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise lihtsustamiseks ning asjakohaseks programmihalduseks, eelkõige VKEde osas –, nagu ka tulevases teadus- ja uuendustegevuse rahastamise raamistikus uuendussuutlikkuse tugevdamine kogu uuendustegevuse ahelas, mis hõlmab ka muid kui tehnoloogilisi uuendusi. Samuti pooldan investeeringuid, millega toetatakse kohalikke VKEsid, näiteks kogu ühtse turu uuenduskeskuste, kaubanduskodade, äriorganisatsioonide ja innovatsiooniklastrite kaasamise abil.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) VKEd moodustavad ligikaudu 99% kõikidest ELi ettevõtjatest ja aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sest on töökohtade ja heaolu allikaks ning eriti sobivad uuendustegevuse eestvedamiseks. Seda arvestades on tähtis pakkuda neile jätkuvalt tingimusi, mis võimaldavad neil areneda ja saada tugevaks turul osalejaks, tagades neile juurdepääsu rahastamisele ja ühtse turu võimalikele kasuteguritele. Niisiis on oluline avaldada komisjonile kiitust väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” analüüsi eest ja toetada uusi ettepanekuid, mille abil saab täita VKEde toetamise eesmärki.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) VKEd moodustavad 99% Euroopa ettevõtjatest. Nad on loonud kaks kolmandikku erasektori töökohtadest. VKEd toodavad rohkem kui poole Euroopa lisandväärtusest. Kui ametiasutused nii kohalikul, riiklikul kui ka ELi tasandil ei võta oluliselt rohkem meetmeid VKEde huvides, ei taastu ka majandus täielikult ega teki pikaajalist majanduskasvu. 2008. aastal astus komisjon väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” vastuvõtmisega esimese otsustava sammu VKEde suunas, kui kehtestas kõikides õigusvaldkondades põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”. Hoolimata paljudest ettepanekutest, mis viimase kolme aasta jooksul on esitatud – siinjuures pean silmas eeskätt hilinenud maksete direktiivi –, on vaja siiski teha veel palju edusamme, et lihtsustada VKEde olukorda lisaks halduskoormusele, millega nad toime peavad tulema, ka seoses rahastamisele juurdepääsu probleemidega. Komisjon peab jätkama kursil, mille ta võttis 2008. aastal väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”. Just seda nõuabki resolutsioon, millele ma oma toetuse andsin.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Resolutsioon keskendub eeskätt järgmistele punktidele: 1) õiguslik keskkond, nõudes eeskätt liikmesriikides VKEde testi paremat rakendamist ning bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist; 2) VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamine Euroopa Investeerimispanga lisavahendite ja rahastute kaudu (nagu omakapitali rahastamine ja riskijagamisrahastu) ning laiendatud (ja sõltumatum) konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm; 3) paremad tingimused, mis tagavad VKEde osaluse riigihangetes; 4) lihtsustamine ja sihipärasemad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmid, et edendada VKEde uuendusvõimet ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud teenuste kättesaadavust näiteks tehnosiirde- ja teaduskeskuste kaudu; 5) vajadus pöörata rohkem tähelepanu vajalikele oskustele ja muudele sotsiaal- ja tööturuküsimustele, mis mõjutavad VKEde võimet rakendada oma tööhõivealaseid võimalusi, eriti juhtimisoskus, digitaalne kirjaoskus ja jätkusuutliku tegutsemise oskus; ning 6) ressursitõhususe parandamise meetmed – sektoripõhised VKE projektid, et selgitada välja võimalikud ressursitõhusad uuendused väärtus- ning tarneahelates, ökoinnovatsiooni lahenduste kasutuselevõtmine ja selle rahaliste vahendite suurendamine konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kaudu ning kulutõhusate energiatõhususe meetmete kohaldamine, et aidata VKEdel vähendada energiakulusid.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Toetan raportit väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta, sest selle eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu krediidile ja nende turulepääsu. Euroopa ettevõtteid räsiva kriisi ajal tuleb meil VKEsid abistada, et võimaldada neil parandada oma suutlikkust ja teadmisi. Samal ajal palume neil toetada juhtimisprogramme, mis on ette nähtud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamiseks. Raportis tunnustatakse VKEde keskset rolli üleminekul niisugusele majandusele, mida iseloomustab ressursitõhusus, samuti on oluline tunnustada noorte ettevõtjate rolli. Viimaste huvides peaks EL seadma endale eesmärgiks Erasmuse programmi muutmise alaliseks programmiks, et anda neile võimalusi arenemiseks.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist käsitlev resolutsioon Euroopa Parlamendis suure häälteenamusega vastu võeti. VKEd moodustavad 99% Euroopa ettevõtjatest, on loonud kaks kolmandikku erasektori töökohtadest ning toodavad kogu ELis tegutsevate ettevõtete loodavast lisandväärtusest üle poole. VKEd täidavad keskset osa teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis. 2008. aastal astus komisjon väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” vastuvõtmisega esimese otsustava sammu VKEde suunas, kui kehtestas kõikides õiguslikes valdkondades põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”.

Kolme aasta jooksul on lõpule viidud palju ettepanekuid, näiteks hilinenud maksete direktiiv. Meil tuleb aga veel palju teha, et VKEde elu muutuks lihtsamaks seoses bürokraatiaga, millega nad kokku puutuvad, ja rahastamisele juurdepääsuga, mis on sageli keeruline. Resolutsioonis kutsutakse komisjoni üles jätkama samal kursil ning pöörama heaolu tekitajatele ja majanduskasvu veduritele, s.o VKEdele, suuremat tähelepanu.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Nagu raportöör õigesti ütles, on VKEd Euroopa ühiskonna alustala ja meie majanduse mootor. See kehtib ka Leedu kohta, sest Leedus on 99,4% ettevõtetest niisugused, kus töötab vähem kui 250 inimest. Valitsuse 1. jaanuari 2011. aasta arvandmete kohaselt on Leedus rohkem kui 66 500 VKEd. Leedulased vajavad hädasti arukamat õiguslikku reguleerimist ning vähem bürokraatiat ja halduskoormust. Projekteerimisloa saamine on üks suurimaid probleeme, millega investorid Leedus kokku puutuvad. Maailmapanga aruande kohaselt on vaja loa saamiseks teha 17 toimingut ning see võib võtta aega 162 päeva. Maailmapanga pingerea järgi on Leedu selles valdkonnas maailmas 59. kohal. Investorite kaitse on Leedus veelgi suurem probleem ja selles valdkonnas on ta 93. kohal. See on tõesti halb. Arvan, et uuendusmeelsete VKEde soodustamise edukas strateegia ei vaja mitte ainult rahalisi toetusi, vaid selleks tuleb luua ka niisugune ettevõtluskeskkond, kus VKEdel oleks suurem tegutsemisvabadus ja parem juurdepääs erinevatele rahastamisallikatele. Usun samuti, et VKEd peaksid pöörama suuremat tähelepanu sotsiaal- ja tööturuküsimustele, mis mõjutavad ettevõtlust ja VKEde võimet võtta tööle vajalike oskustega inimesi.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, sest selles juhitakse tähelepanu VKEsid puudutavale ülemäärasele bürokraatiale. Euroopa Liidu 23 miljonit VKEd on loonud üle 100 miljoni töökoha ning aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja töökohtade loomisele. Meil tuleb tagada, et bürokraatia ei takistaks neid tähtsaid majanduses osalejaid ning nõustun, et EL peab suurendama oma jõupingutusi halduskoormuse vähendamiseks. Olen rahul, et peaaegu kõik väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames esitatud õigusakti ettepanekud võeti vastu, kuid kutsun siiski liikmesriike üles rakendama viivitamatult läbi vaadatud hilinenud maksete direktiivi.

Resolutsioonis tuuakse ka esile VKEde energiasäästu võimalusi. Praegu osaleb vaid 24% VKEdest oma keskkonnamõju vähendamise ja energiatõhususe edendamise tegevuses. Kui VKEd kohaldaksid kulutõhusaid energiatõhususe meetmeid, saaksid nad vähendada oma energiakulusid ja suurendada investeeringuid.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Andsin vastuhääle resolutsioonile, mis käsitleb väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist, mille Euroopa Komisjon esitas 2011. aasta veebruaris. See läbivaatamine – eriti seoses halduskoormuse ja -kulude ning bürokraatia vähendamisega – on kooskõlas dokumendi kehtiva versiooniga. Selles esitatud ettepanek maksusüsteemide ühtlustamise kohta ei tohi tuua kaasa järjekordset ettevõtete maksude vähenemist – ehkki jutt on väikeettevõtetest –, sest kokkuhoiumeetmed mõjutavad palkasid. See on tõsi, et läbivaatamise eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, kuid selles ei käsitleta sotsiaal- ja keskkonnaküsimusi ega viidata isegi komisjoni kavale sotsiaalse ettevõtluse algatuse kohta, mis lubati esitada käesoleva aasta lõpuks. See on tõsi, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamises esitatud ettepanekuga liigume veidi sotsiaalsema majanduse poole, kuid seda tehakse selle nõrgema külje kaudu seoses nende teist laadi majandustegevusega seotud probleemidega. Nagu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi puhul, nii ei õpita ka väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise puhul Monti raportist, et taastada kodanike usaldus ELi vastu. Seepärast vastab see nendele samadele äärmiselt liberaalsetele Euroopa lõimumise põhimõtetele, mida me oleme aastaid hukka mõistnud ning mis keskenduvad eeskätt turule ja selle vajadustele.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) VKEd on Euroopa majanduse mootor. Peame asetama nende arengu, ajakohastamise ja konkurentsivõime meie majandusstrateegia keskmesse. Seepärast andsin poolthääle väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist käsitlevale resolutsioonile, sest selle eesmärk on vabastada VKEde kasvupotentsiaali. Teha on veel palju, et lihtsustada reguleerivat keskkonda ja haldusmenetlust, mis pidurdavad veel liiga palju ettevõtete tegevust ja arengut. Mul on hea meel selles raportis välja pakutud meetmete, näiteks Euroopa osaühingu põhikirja koostamise üle. See võimaldab VKEdel saada ühtsest turust täit kasu, sest nad saavad viia ellu piiriülest tegevust, ilma et nad peaksid täitma kohustusi, mis on sageli koormavad ja heidutavad. Seepärast kutsun ma nõukogu üles esitama kiiresti oma arvamuse selle ettepaneku kohta. Viimaseks tahan öelda, et meil tuleb abistada uuendusmeelseid VKEsid ning hõlbustada nende juurdepääsu mitmekesistele rahastamisvahenditele. Selleks tuleb lihtsustada oluliselt Euroopa rahastamisvahendite kasutamist, sest need on ikka veel üsna jäigad. Need rahastamisvahendid on olemas ning arvan, et neid tuleks kasutada selleks, et toetada tõhusamalt reaalmajanduse, uuendustegevuse ja tööhõive arengut.

Raport: Judith A. Merkies (A7-0162/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Annan sellele ettepanekule poolthääle, sest nõustun raportööriga, et liit on meie tugevus. Jõudude ühendamine selleks, et Euroopas uuendada ja lahendada ühiseid probleeme, kiirendab arengut, loob tõhusust (kulutasuvust) ja suurendab loovust. Algatus „Innovatiivne liit” peaks suurendama ka Euroopa konkurentsivõimet ning aitama leida väljapääsu majanduskriisist. Kuna Euroopa sõltub suurel määral impordist, ühendab liikmesriike arusaamine, et energia tootmiseks vajalikke või tööstuses ja toiduainetööstuses kasutatavaid toormaterjale ja kaupasid tuleb kasutada arukalt ja jätkusuutlikult. Ka rahvastiku vananemine on probleem peaaegu kõigi ELi riikide jaoks. Täitmaks eesmärki pikendada inimeste täisväärtuslikku eluperioodi ja pakkuda neile paremaid teenuseid ja ravimeid, kuid hoida samal ajal kokku raha, annab tõenäoliselt kiiremini tulemusi ühine käsitlusviis. Euroopa riikide majandused on tänapäeval omavahel nii seotud, et mitte ainult euro stabiilsus ei vaja ühtset käsitlust, vaid sama on vaja ka liikmesriikide konkurentsivõime suurendamiseks. Vaja on ühtset teed õiglase ja stabiilse majanduseni.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa oli, on ja jääb üleilmse tsivilisatsiooni, hariduse, teadusuuringute ja kultuuri hälliks. Kindel on see – ja seda öeldakse ka komisjoni teatises –, et potentsiaalist Euroopal puudus ei ole, hoolimata sellest, kas tegemist on inim-, tehnilise, kaubandusliku või finantspotentsiaaliga. Minu küsimus on järgmine: mida teeb Euroopa selleks, et kasutada eeskätt oma inimressursi potentsiaali? Kuidas kavatseb Euroopa hoida alles oma inimressurssi, mis on nii vajalik Euroopa uuendustegevuse jaoks koolides, ülikoolides ja teaduskeskustes? Enne kui püüame meelitada siia väliseksperte, arvan, et peaksime püüdma eeskätt peatada teadlaste väljavoolu Euroopast ja siirdumist maailma teistesse tähtsatesse keskustesse. Ajakohastatud haridussüsteemi loomine kogu Euroopas, pannes suurt rõhku asjalikele teadusuuringute tulemustele, ja lihtsustatud juurdepääs piiriülestele teadusprogrammidele Euroopas võib parandada ELi uuendustegevuse taset. Selleks, et tagada inimeste jäämine siia, peab Euroopa keskenduma teadlastele ligitõmbavatele pakkumistele, millest nad ei saa keelduda. Ta peab veenma neid, et ükskõik millisel tasemel nad ka ei ole, kusagil ei ole parem kui kodus.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda raportit. Juhtalgatus „Innovatiivne liit” on seni kõige tähtsam ja sihipärasem ühenduse katse rakendada lisaks liikmesriikide pingutustele strateegilist, terviklikku ja ettevõtlusele suunatud Euroopa innovatsioonipoliitikat, milles juhitakse uuendustegevust ja jälgitakse selle edusamme kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Uuendused on eriti olulised võitluses üleilmsete probleemide vastu, nagu kliimamuutus, energia- ja toiduvarustuse kindlus jms, mille puhul on vaja uuendada ja tugevdada olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi vahendeid. Need on vajalikud ka haridussüsteemi ajakohastamiseks ja selle kohandamiseks uute oludega. Liikmesriikidel tuleb võtta meetmeid, et parandada noorte kodanike ja eurooplaste ettevõtlust ja oskusi, lülitades ettevõtluse ja uuendustegevuse kõikidesse haridusvaldkondadesse ja parandades inimkapitali. Niisugune tegevus võimaldab neil osaleda aktiivselt uuendustegevuses.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Algatus „Innovatiivne liit” on jätkuvalt ELi kõige olulisem ettepanek Euroopa teadus- ja arendustegevuse strateegia väljatöötamiseks. Teadus- ja uuendustegevuse kiirendamine on otsustava tähtsusega õiglase ja konkurentsivõimelise majandusmudeli kasutuselevõtmiseks, tulevaste töökohtade tagamiseks, ressursside jätkusuutlikule kasutamisele üleminekuks, energiaprobleemide lahendamiseks ja teadmistepõhise majanduse edendamiseks. Mis puudutab töökohti, keskkonda ja arengut, siis uuendustegevus on üks tähtsamaid ülesandeid, mida ELil täita tuleb ning sellest saavad ka kodanikud tuntavat kasu. Edaspidi peab Euroopa kodanikel nii uuenduste eestvedajate kui ka nendest kasusaajatena olema võimalus osaleda täielikult kõnealuses algatuses „Innovatiivne liit”, et tagada selle edukus, mida rõhutasime ka raportis. Sellel põhjusel tahtsime esile tuua, kui oluline on innovatsioonipoliitika ning ka Euroopa tasandi kooskõlastatud käsitlusviisi lisaväärtus. Selleks, et tulla toime ühiste suurte sotsiaal- ja majandusprobleemidega, millega Euroopa ühiskond vastamisi seisab, vajame edasipüüdlikke projekte. Sellepärast ootame nüüd huviga voliniku teadus- ja uuendustegevust käsitlevaid õiguslikke meetmeid.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Uuendustegevuse käsitusviis on oma olemuselt mitmetahuline ega hõlma ainult teadusuuringuid, arendustööd ja uute tehnoloogiaviiside väljatöötamist, vaid ka uute protsesside, meetodite ning organisatsiooni- ja käitumismudelite arendamist. Ehkki mul on hea meel komisjoni teatise Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Innovatiivne liit” üle, arvan siiski, et teaduse, tehnoloogia- ja uuendussuutlikkuse arendamisel tuleb pöörata suuremat tähelepanu näiteks sellistele esmatähtsatele valdkondadele nagu ressursside tõhus kasutamine, jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt, toidu kvaliteet ja toiduohutus ning uued epideemiad. Euroopa uuendusvaldkonna küsimustega tegeleva komisjoni 2009. aasta järelduste kohaselt avaldab eri riikides ja piirkondades majandus- ja rahanduskriis ebaproportsionaalselt erinevat mõju.

Mulle valmistab muret asjaolu, et liikmesriikide kehtestatavad eelarvepiirangud võivad kaasa tuua märkimisväärse investeeringute vähenemise teadus- ja uuendustegevuse valdkonda, millel võib olla kahjulik mõju Euroopa majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Seepärast kutsun komisjoni üles kaaluma ühise strateegilise raamistiku vahendite paremat kasutamist kõnealuste sektorite, eriti aga ELi teadus- ja uuendustegevuse rahastamisel.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Andsin algatusele „Innovatiivne liit” poolthääle, sest see on ainus võimalus üleilmsest kriisist ülesaamiseks. Uuendamine tähendab töökohtade, teadmiste ja tehnoloogiate loomist, keskkonnast hoolimist, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamist ning üldsuse heaolu. Kõik ELi liikmesriigid peavad seadma endale eesmärgiks uuendustegevuse edendamise ning toetama seda koostöö, heade tavade jagamise ning kasulike kogemuste levitamise parandamisega.

Kui on olemas uuendused, on tagatud ka tulevik. Sellest hoolimata andsin muudatusettepanekule 1 poolthääle, sest olen täielikult selle vastu, et programmide jaoks vajaliku raha saamiseks kasutataks ühise põllumajanduspoliitika rahalisi vahendeid. Kriis mõjutab ka põllumajandussektorit ning ta vajab neid vahendeid omaenda uuenduste loomiseks. Uuendusmeelne Euroopa aitab uuendada ka põllumajandust, nii et ta saab ise kujundada oma tulevikku samamoodi nagu teistes strateegilistes sektorites tehakse.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Igaüks teab, et majanduskasv on tihedalt seotud tehnika valdkonna edusammudega ning nende aluseks on omakorda inimeste uuenduspüüdlused. Neid püüdlusi ja potentsiaali elluviimist aga piiravad rahalised, bürokraatlikud ja muud tõkked. Toetan täielikult uuendusmeelset liitu käsitlevat raportit, sest arvan, et see võimaldab meil kaotada ELis uuenduslikku mõtlemist takistavad tõkked. Olen aga seisukohal, et kõige olulisem punkt on see, et meil tuleb vältida kahel kiirusel liikuva Euroopa tekitamist, ning see on võimalik siis, kui ELi majandus kaasatakse ühistesse uuenduspüüdlustesse.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Raportis nõutakse ühtse Euroopa patendi kehtestamist ja väljendatakse rahulolu tõhustatud koostöö rakendamise üle selle kasutuselevõtmisel ning sellepärast ei saanud ma selle poolt hääletada. Inglise, prantsuse ja saksa keeles esitatava Euroopa patendi kehtestamine on vastuvõetamatu kahel põhjusel. Esiteks avaldab niisugune kolmekeelsus halba mõju nendes liikmesriikides asuvate äriühingute konkurentsivõimele, mis ei ole selles süsteemis esindatud. Need äriühingud, sealhulgas Itaalias asuvad äriühingud, peaksid ootama kuni tõlke valmimiseni, enne kui saavad patenti taotleda ning see takistab nende kiiret tegutsemist, mis on äritegevuses väga tähtis. Peale selle tuleb neil kanda ka tõlkimisega kaasnevad lisakulud. Inglise, prantsuse ja saksa keelt kasutavatel ettevõtetel aga niisuguseid tõkkeid ei ole ning see põhjustaks diskrimineerimist keele alusel. Kolmekeelse süsteemi kehtestamine ei näi olevat kooskõlas ka haldusnõuetega ega kajasta isegi liikmesriikide rahvaarvulist kaalu, sest sellisel juhul peaks olema lisatud ka itaalia keel. See näib olevat katse suruda peale Saksa mõjukust liikmesriikide samaväärsuse ja võrdsuse arvelt, millel EL rajaneb. Sellepärast otsustasin raportit mitte toetada.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Andsin uuendusmeelse liidu resolutsioonile poolthääle, sest erinevalt muudest seisukohtadest olen veendunud, et meil tuleb võtta nii ELis kui ka liikmesriikides meetmeid eurooplaste ettevõtlusalaste oskuste ja kutseõppe parandamiseks ning selleks lisada ettevõtlus, loovus ja uuendustegevus kõikidesse haridusvaldkondadesse. Vaja on kasutada rohkem niisuguseid komisjoni programme nagu „Erasmus noortele ettevõtjatele”, kuid samal ajal kaitsta käsitöösektorit kui uuenduste allikat. Komisjon peaks tegema liikmesriikidega tihedamat koostööd, et koostada prognoosid keskpikaks ja pikaks perioodiks tööturul nõutavate oskuste kohta ning soodustada ülikoolide ja ettevõtlussektori vahelist partnerlust, et toetada sellega noorte siirdumist tööturule ja samal ajal aidata kaasa teadmistepõhiste uuenduslike ettevõtete rajamisele, rakendusuuringute arendamisele ja koolilõpetajatele paremate väljavaadete loomisele tööturul.

Sellega seoses toetan Regioonide Komitee ettepanekut rajada loovuse virtuaalne võrgustik, mis oleks avatud kõigile (ettevõtted, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, erasektor ja kodanikud) ning pakuks nõu, abi ja juurdepääsu riskikapitalile ja tehnilistele teenustele. Samuti märgin ära, et ülikoolidel puudub praegu oskus saavutada paremat ja ettenägelikumat koostoimet ettevõtlussektoriga ning kutsun komisjoni üles algatama uut üleeuroopalist koolitus- ja haridusprogrammi ülikoolijuhtidele ja tehnoloogiaküsimustega tegelevatele spetsialistidele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel, et selles raportis pööratakse tähelepanu teadus- ja uuendustegevusele kui Euroopas valitsevast majandus- ja sotsiaalkriisist ülesaamise vahendile. Järjest enam on vaja uusi viise ressursside ja varade säästvamaks, arukamaks ja tõhusamaks kasutamiseks. Selleks tuleb rajada ruum uute ideede tekitamiseks ja mis veelgi olulisem – luua mehhanismid nende ideede elluviimiseks. Seepärast toetan algatust „Innovatiivne liit” käsitlevat raportit ning tahan rõhutada selle tähtsust praeguses olukorras ja ka Euroopa edasise edu jaoks.

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. – (IT) Uuendustegevus on mitmes mõttes majanduskasvu aluseks. Juba kahekümnenda sajandi teiseks pooleks mõistsid tunnustatud majandusteadlased, et uuendustegevus on olulisim vahend kahaneva kasumi suurendamiseks. Niiviisi toimus meil üleminek 1950ndate kasvumudelitelt – mille kohaselt majandus stabiliseerub varem või hiljem ja kaotab oma hoo – 1980ndate sisetekkelistele majanduskasvu mudelitele, mille kohaselt võimaldab pidevalt muutuvate ja uuenduslike toodete tehnoloogia ja kujundus majandusel säilitada pikaajalises plaanis positiivse kasvu. Selleks, et võtta kasutusele neid mõjutusvahendeid, mis on esitatud teadusuuringute, energiatõhususe ja rahvusvahelistumise eesmärkide kujul, mida soovitakse saavutada 2020. aastaks – eriti seoses VKEdega –, on vaja tugevat poliitilist tahet stiimulite ja sihipäraste mehhanismide kasutuselevõtuks. See on liikmesriikide ülesanne, mille täitmist saab toetada Euroopa rahaliste vahenditega. Vahendid on kriisi tõttu piiratud ning ELi 2020. aasta eeskirjad peavad käima käsikäes Euroopa riikide valitsuste range eelarve- ja tööstuspoliitikaga.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin uuendusmeelset liitu käsitlevale raportile poolthääle, sest selles rõhutatakse uuenduste tähtsust ELi jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduse mudeli ning uute töökohtade loomise alusena.

Samas esitasin koos kolleegidega muudatusettepaneku, milles väljendasin oma vastuseisu võimalusele, et innovatsioonipoliitikat rahastataks seni ühise põllumajanduspoliitika jaoks ette nähtud rahalistest vahenditest.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin sellele raportile poolthääle, sest arvan, et see pakub jätkusuutlikke lahendusi teadus- ja uuendustegevuse arendamiseks ELis ja seega aitab luua tingimused majanduse uueks kasvuks ja uute töökohtade loomiseks.

Teadusuuringutesse investeerimise edendamine, VKEde juurdepääsu hõlbustamine erinevatele rahastamisallikatele ning ülikoolide, teaduskeskuste ja valitsuste vahelise koostöö parandamine on meetmed, mis tekitavad loovust ja uuendusi nii keskpikas kui ka pikaajalises plaanis. Eritähelepanu tuleb pöörata eri liikmesriikide ja piirkondade uuendus- ja teadustegevuse võimaluste tasakaalustamisele, sest praegu valitsevad nende vahel suured lõhed ja see mõjutab kogu ELi.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin sellele raportile poolthääle, sest selles pakutakse välja meetmed, mille abil lahendada paljusid ühiskonna probleeme, eriti seoses kliimamuutuste, energia ja ressursside nappusega, rahvastiku vananemisega ning avalike teenuste ja kvaliteetse tervishoiu kättesaadavusega. EL peab pühenduma täielikult välja pakutud eesmärkide saavutamisele. 2020. aastaks saab luua hinnanguliselt 3,7 miljonit töökohta ja sisemajanduse koguprodukt kasvada 2025. aastaks ligikaudu 800 miljardi euroni aastas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) See algatusraport esitati komisjoni uuendusmeelset liitu käsitleva teatise alusel ning on üks Euroopa 2020. aasta strateegia algatusi, mille eesmärk on edendada uuendustegevust ja konkurentsivõimet ning astuda jõulisi samme, mis parandavad ideede ja lahenduste jagamist seoses liikmesriikide mitmesuguste probleemidega.

Selle idee tuumaks on soodustada ja edendada meetmeid, mis on tõhusad ja suurendavad konkurentsivõimet nii kriisi ajal kui ka pärast seda, võimaldades liidul tervikuna kõrvaldada puudusi, mis esinevad paljudes sektorites, kuid eelkõige tööstuses.

Niisiis on tegemist kahtlemata kõrgelennulise raportiga, kui arvestada teemasid, mida selles käsitletakse – alates intellektuaalomandi õigustest kuni liikmesriikide ja komisjoni vahelise tihedama koostööni. Seepärast avaldan kiitust raportöörile tema tubli töö eest ning loodan, et kui ka teised sama innukalt tegutsevad, õnnestub meil saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärgid.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles Judith A. Merkies’ koostatud raportis käsitletakse algatust „Innovatiivne liit” vahendina, mis aitab Euroopat valmistada ette majandus- ja finantskriisi järgse maailma jaoks. Seninägematu üleilmne kriis, mis jätkub visalt ja võib ohustada Euroopa projekti, eeldab kõigilt, eriti aga ELilt kindlat seisukohta, mis üldsust veenab. Seepärast annan raportile poolthääle ja kiidan raportööri tema töö eest, mis loob meile tulevikust optimistliku pildi ning kutsub meid kõiki üles kasutama meie uuendusalast võimekust. Oluline on viia ellu ettepanekud, mida selles raportis pooldatakse, nagu parem juurdepääs krediidile ja rahalistele toetustele, rohkem investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, selgemad õigusaktid, vähem bürokraatiat, ühtsed kontaktpunktid, parem piirkondadevaheline koostöö ning odav Euroopa patent.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse uuenduste tähtsust selle kõikides vormides ühiskonna arengu jaoks. Selleks pakutakse paljude valdkondade jaoks välja sisulisi lahendusi ja tehakse ettepanekuid – näiteks uuenduste laialdasem levitamine ja sagedasem kasutamine paljudes sektorites –, mida peame väga asjakohaseks.

Olin keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja ning püüdsin selles arvamuses võtta kokku meie seisukoha peamised punktid ja mureküsimused kõnealuses valdkonnas. Arvamuse projekti põhjal võib kergesti öelda, et oleme mõningate komisjoni teatises esitatud seisukohtade suhtes selgelt eriarvamusel. Need keskenduvad punktidele, mida hõlmab ka raport, kus on samuti toodud ära mõningad vastuolud, sealhulgas seisukoht, et uuendustegevus on oluline ärivõimalus, rõhuasetuse seadmine turule, konkurentsile ja uuenduste rakendamisele äritegevuse eesmärgil ning ühtse turu ja ELi patentide soodustamine. Nende küsimustega me nõus ei ole.

Nagu me arutelu ajal ütlesime, ei olnud muu hulgas käsitletud ka teemat, mis puudutab uuendustelõhe tekkimise ohtu kõige uuendusmeelsemate riikide ja piirkondade ning teiste vahel, mis on selgelt esile toodud Euroopa uuendusküsimustega tegeleva komisjoni 2009. aasta järeldustes.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis on käsitletud põhjalikult uuendustegevust, mis on vajalik vahend tänapäeval inimkonna ees seisvatele probleemidele ja ülesannetele reageerimiseks. See peaks olema avaliku korra keskne element niisugustes valdkondades nagu keskkond, vesi, energia, transport, telekommunikatsioon, tervishoid ja haridus ning peaks aitama lahendada selliseid probleeme nagu ressursside nappus ja nende tõhus kasutamine, jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt, toidu kvaliteet ja toiduohutus, demograafilised muutused, uued epideemiad ning looduse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.

See raport sisaldab aga palju vastuolusid, sest põhineb uusliberaalsetel ideedel, millega kaitstakse ühtset turgu ja soodustatakse ELi patenti, millega me nõus ei ole.

Liikmesriikide kehtestatud eelarvepiirangud võivad kaasa tuua investeeringute edasise vähenemise teaduse, tehnoloogia ja uuendustegevuse valdkonda, eriti kõige haavatavamates riikides. Väljakuulutatud algatuse „Innovatiivne liit” asemel võib tekkida tõeline nn uuenduslõhe kõige uuendusmeelsemate riikide ja piirkondade ning teiste vahel.

Kuigi esikohal peaksid olema avalik huvi, areng, ühtekuuluvus, edusammud ja sotsiaalne heaolu, on lõpptulemuses valdavaks siiski nn ärivõimalused, turg, konkurentsivõime ning uuenduste rakendamine äritegevuse eesmärgil.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Peaksime julgustama kõrgkoole, teadusasutusi ja erasektori ettevõtteid kasutama võimalusi, mida pakub teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm.

See on suurim avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute programm kogu maailmas ning me peame jätkuvalt tooma esile sellega seotud kasutegurid VKEde jaoks. Iirimaa seisukohalt aitab seitsmes raamprogramm arendada teadusuuringuid, mis loovad töökohti ning mille raames tehakse kättesaadavaks vajalikud ja nõutavad kaubad ja teenused. Iiri organisatsioonidele on selle programmi raames eraldatud juba 270 miljonit eurot põllumajanduse, toiduainetööstuse, kalanduse, tervishoiu, energia, transpordi ja IKT valdkonna jaoks.

See on oluline nii Iirimaa kui ka Euroopa seisukohast, eriti praegusel majanduslikult raskel ajal.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Nõustun Merkies’ raportiga, sest olen veendunud, et uuendustegevus ja loovus aitavad ELil majandust elavdada. Samuti ei saa ülehinnata liidu murrangulise tähtsusega teaduslike ja tehnoloogiliste saavutuste rakendamist kaupades ja teenustes. Peale selle usun kindlalt, et kriisijärgse Euroopa jaoks tuleb koostada niisugune ühtse turu strateegia, millega säilitatakse ja edendatakse sotsiaalset ühtekuuluvust, tagatakse turu terviklikkus ja majanduslik jätkusuutlikkus ning soodustatakse uuendustegevust. Sellepärast toetan komisjoni ettepanekut Euroopa sotsiaalse uuendustegevuse katseprojekti kohta, millega tagatakse, et toodete, teenuste ja ettevõtlusmudelite loomise uuenduslikud ideed oleksid seotud ELi kodanike ja tarbijate sotsiaalsete vajadustega, või mis veelgi olulisem – vastaksid nendele vajadustele.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Võttes arvesse üleilmset majanduskriisi, rõhutas Euroopa Parlament vajadust muuta Euroopa uuenduslikumaks ja tõhusamaks ning kohandada teda nii, et ta saaks täita uusi, 21. sajandi ülesandeid.

Oluline on kaasata sellesse võimalikult suurel määral kõiki asjaosalisi, sealhulgas VKEd, tööstussektor, ülikoolid ja valitsused. Neil kõigil on selles oma osa täita. Meil tuleb ajakohastada näiteks oma haridussüsteeme ja täita lüngad teadusuuringutes ja tehnikateaduses.

Kriisist saame väljuda vaid uuendustegevuse toetamise abil. EL peab andma võimaluse luua uued rahastamisvahendid, mille abil suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja erasektori investeeringuid üldiselt. Peale selle on avaliku ja erasektori koostöö, mida viiakse ellu partnerluste kaudu, otsustava tähtsusega vahend uuenduslikuma majanduse edendamiseks.

Minu arvates on oluline võtta kasutusele ühtne Euroopa patent, et soodustada kaubavahetust ELi väliste riikidega. Patendid on praegu liiga kallid ning meil tuleb kahtlemata vähendada nende loomisega seotud kulusid.

Ja viimaseks, kui arvestada ajude äravoolu nähtust, siis on tähtis julgustada teadlasi jääma Euroopasse. Ilma nendeta on rahastamine ja muud mehhanismid kasutud.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Euroopa senised saavutused uuenduste vallas on üsna kehvad. Samas peaks uuendustegevus aitama meil lahendada ühiskonna peamisi probleeme, nagu ühiskonna vananemine, vajadus kasutada ressursse jätkusuutlikult või majanduse elavdamine. Sellepärast andsin poolthääle sellele algatusraportile, milles on rõhutatud eeskätt sotsiaalse uuendustegevuse põhimõtet ning piirkondade ja kohalike ametiasutuste aktiivse osaluse vajalikkust uuendustegevuses. Peale selle tuleb meil edendada intellektuaalomandi kaitse süsteemi, mis oleks tasakaalustatud ja austaks autori õigusi, kuid samal ajal pakuks kodanikele parimat võimalikku juurdepääsu teadmistele. Just niisugused on lahendust vajavad küsimused ning uuendustegevus võib tulevikus olla osa nende lahendusest.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 179 lõike 2 kohaselt toetab liit „ettevõtjaid, kaasa arvatud väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, uurimiskeskusi ja ülikoole nende kvaliteetses uurimis- ja tehnoloogia arendamise tegevuses; liit toetab nende jõupingutusi omavaheliseks koostööks ja taotleb eelkõige, et teadlastel oleks võimalus teha vabalt piiriülest koostööd ja ettevõtjatel oleks võimalus kasutada siseturu potentsiaali, iseäranis liikmesriigi riigihanke pakkumiste avamise, ühiste standardite määratlemise ja sellist koostööd takistavate õiguslike ning fiskaaltõkete kõrvaldamise kaudu”. Olen veendunud, et EL peab konkurentsivõime alal võtma pealetungiva seisukoha ning kindla liidrikoha ja seetõttu peab ta investeerima innovatsiooni aktiivsesse käikulaskmisesse. Euroopa Komisjonil tuleb muuta praegune strateegiadokument „Innovatiivne liit” konkreetsete eesmärkide ning mõõdetavate ja ajaliselt piiritletud eesmärkidega tegevuskavaks. Tal tuleb jälgida korrapäraselt edusamme, hinnata tõkkeid ja pakkuda välja täiustamist võimaldavaid mehhanisme ning anda korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

  Juan Fernando López Aguilar (S&D), kirjalikult. – (ES) Hispaania sotsiaaldemokraatide delegatsioon andis poolthääle Merkies’ raportile „Innovatiivne liit ja Euroopa kriisijärgseks maailmaks ümberkujundamine”, sest nõustume sellega ning peame väga tähtsaks raportis esitatud peamisi põhimõtteid, mis loovad aluse üleminekuks arukale, jätkusuutlikule ja õiglasele Euroopa majandusele.

Sellest hoolimata tahan rõhutada, et ehkki hääletasime raporti kui terviku poolt, ei tähenda see, et toetame kokkulepet, mis saavutati nõukogu enamusega tõhustatud koostöö kohta, sest sellega jäetakse hispaania keel Euroopa patendi keelte hulgast välja. Meie vastuhääl tõhustatud koostöö kehtestamist käsitlevale osale annab tunnistust meie tugevast vastuseisust sellele küsimusele. Tõhustatud koostöö vahend avaldab otsest mõju siseturule, territoriaalsele ühtekuuluvusele ning liikmesriikide kodanike õigusele niisugusele ELi patendile, mida reguleeritakse piisavat õiguskindlust tagavas keeles.

Ettepanek luua Euroopa patendi ja ühenduse patendi kohus on Euroopa Kohtu järgi vastuolus ELi õigusega.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Uuendustegevus võib aidata kaasa ELi arengule ja põhjalikule muutumisele pärast praeguse kriisi lõppemist. Peame olema aga realistlikud ja pakkuma välja konkreetseid töövahendeid, mis võimaldavad Euroopa, riiklikke ja piirkondlikke uuenduspüüdlusi omavahel seostada. Euroopa innovatsioonipoliitika peab keskenduma eeskätt niisuguste konkreetsete sihtide saavutamisele, mis puudutavad ELi põhiprobleeme. Arvan, et vaja oleks hinnata kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ülesannete ja kohustuste keerukust. Tulevikus peame tagama kvaliteetse tehnilise abi ja rahalise toetuse, et piisav haldusvõimekus oleks vajaduse korral kättesaadav.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Uuenduste nimel jõudude ühendamine Euroopa ühiste probleemide lahendamiseks tähendab paremat keskendumist, kiiremat arengut, tõhusamat tegutsemist, sealhulgas kulutõhusust, ning suuremat loovust. Algatuse „Innovatiivne liit” eesmärk ei ole ainult meie ühiskondade jaoks ühiste probleemide lahendamine, vaid samal ajal ka Euroopa konkurentsivõime suurendamine ja majanduskriisist välja toomine.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Uuendustegevuse sisuks on Euroopa ühiste probleemide lahendamine, mis tähendab paremat keskendumist, kiiremat arengut, tõhusamat tegutsemist (kulutõhusust) ning suuremat loovust. Algatuse „Innovatiivne liit” eesmärk ei ole ainult meie ühiste probleemide lahendamine, vaid samal ajal ka Euroopa konkurentsivõime suurendamine ja majanduskriisist välja toomine. Kuna Euroopa sõltub suurel määral impordist, ühendab liikmesriike arusaamine, et energia tootmiseks vajalikke või tööstuses ja toiduainetööstuses kasutatavaid toormaterjale ja kaupasid tuleb kasutada arukalt ja jätkusuutlikult. Euroopa riikide majandused on tänapäeval omavahel nii seotud, et mitte ainult euro stabiilsus ei vaja ühtset käsitust, vaid sama on vaja ka liikmesriikide konkurentsivõime suurendamiseks. Vaja on ühtset teed õiglase ja stabiilse majanduseni. Vaid ühtne Euroopa suudab viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Varem seostati uuendustegevust peamiselt teadusuuringute valdkonnaga. Samas ei tohiks siiski unustada, et uuendus võib tulla ükskõik milliselt ELi kodanikult. Neid kontseptsioone, mis saavad sageli alguse vaid ideedest, tuleks ELi tasandil toetada muu hulgas rahastamisele juurdepääsu ja loamenetluse lihtsustamise ning odavate ja konkreetsete patentide abil. See võimaldab kodanikel aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna kujundamisele.

Uuendustegevus, milles rõhuasetus on jätkuvalt teadusuuringutel, aitaks säilitada Euroopa kõrget elatustaset. Andsin raportile poolthääle, sest asjaolu, et kodanikel võimaldatakse osaleda ühiskonna kujundamises, on kiiduväärt. Elektroonikaajastu märgid osutavad järjest enam isiklikule uuendustegevusele, mis väärib esiletoomist.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Raportis selgitatakse teemat, mis on niigi ilmselge – uuendustegevust ei ole võimalik toetada teadusuuringute ja hariduse toetamiseta. Ehkki ei ole ette teada, millal majanduskriis järele annab, võib öelda, et kui midagi ei muutu, siis liikmesriigid ei saavuta 2020. aastaks teadusuuringute valdkonnas seatud eesmärke, samamoodi nagu ei saavutatud ka eelmise Euroopa strateegia, s.o Lissaboni strateegia eesmärke. Olemasolevate andmete kohaselt suunatakse kümnendi lõpus vaid umbes 2,7% ELi SKPst teadusuuringutesse, hoolimata liikmesriikide selgest lubadusest kulutada selleks vähemalt 3%. Samal ajal toovad liikmesriigid kriisi ettekäändeks, et kärpida haridusvaldkonna kulusid. Teisisõnu, uuendustegevuse kahte peamist alustala kahjustatakse, mitte ei tugevdata, ning see peaks liikmesriikide valitsusi murelikuks tegema.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport „Innovatiivne liit ja Euroopa kriisijärgseks maailmaks ümberkujundamine” hõlmab olulisi sotsiaalküsimusi käsitlevaid meetmeid. Raportööri põhiidee on kõikide eurooplaste vahelise uuendusliku liidu loomine. Tõepoolest, raportis öeldakse, et Euroopa ühistele probleemidele lahenduse leidmine on kiirema arengu, suurema kulutõhususe ja suurema loovuse proovikivi. Algatus „Innovatiivne liit” peaks suurendama ka kogu Euroopa konkurentsivõimet, et aidata leida väljapääsu majanduskriisist. Arvestades suurt sõltuvust impordist, ühendab liikmesriike arusaamine, et energia tootmiseks vajalikke või tööstuses ja toiduainetööstuses kasutatavaid varusid ja toormaterjale tuleb kasutada arukalt ja jätkusuutlikult. Ka rahvastiku vananemine on probleem peaaegu kõigi ELi riikide jaoks. Käsitledes ühtemoodi niisuguseid küsimusi nagu tervishoid, võime aidata tagada pikemat eluiga koos asjakohase hoolduse ja ravivõimalustega ning samal ajal vähendada kulusid. Need on vaid olulisemad näited 27 liikmesriigi ühtsete standardite kohta, mida selle algatusega edendatakse, ning sellepärast andsin sellele oma poolthääle.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Suuremad investeeringud teadus- ja uuendustegevusse tagavad meie majanduse jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise tuleviku. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaal SKPst on ELil väiksem kui USAl ja Jaapanil ning tal puuduvad ka riskikapitaliinvesteeringud. Me peame suutma oma parimaid teadlasi ja novaatoreid kinni hoida. Kui me saavutame oma eesmärgi, milleks on investeerida 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusse, võib selle tulemuseks olla 3,7 miljonit töökohta ja 800 miljardit eurot. Arvestades elukvaliteedi ja heaolu parandamise tähtsust, on nii avaliku kui ka erasektori projektidel uuendustegevuses oma osa täita.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Uuendustegevus on oluline iga piirkonna või kogukonna jaoks. Tegelikult on meile antud võime taasluua ja selle põhjal tekitada midagi uut aluseks iga riigi majanduse arengule ning eelkõige sotsiaalse heaolu saavutamisele. Sellepärast on „Innovatiivne liit” Euroopa 2020. aasta strateegia üks juhtalgatusi. Seda kurssi tuleb ilmselgelt järgida, et EL saaks suurendada oma kaalu rahvusvahelisel areenil ja rahuldada ELi üldsuse vajadusi. Just sellepärast annangi sellele poolthääle.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Uuendustegevus on Euroopa poliitika jaoks sama, mis haridus noorte jaoks – võti tulevikku või peaaegu kõike hõlmav kindlustus ühiskonna jaoks, mis saavutab edusamme ja säilitab sotsiaalset ühtekuuluvust. See termin saab kõige laiema tähenduse ülemaailmse kriisi järgsel ajal, mil näeme USA kiiremat taastumist ja tärkava majandusega riikide, mida nimetatakse BRIC-riikideks, uljast majanduskasvu. Üks on selge: EL jääb neist maha ning tööturg näeb taastumisega suurt vaeva. Kõige iroonilisem on aga asjaolu, et Šveits, mis ei ole ELi liikmesriik, on jätkuvalt Euroopa uuenduste meister. Seepärast on tähtis täna Euroopa Parlamendis Merkies’ raportiga esitatud üleskutse vaimsuse tõeliseks muutmiseks oluline, sest uuendustegevus ei seisne mitte ainult tehnoloogilistes leiutistes või selles, mitu patenditaotlust elaniku kohta on esitatud. See seisneb eeskätt VKEdele vajaliku aluse rajamises – nemad on Euroopas peamised heaolu tekitajad – riskikapitali ja tagatisvahendite ning laenudele juurdepääsu hõlbustamise ja õiguskeskkonna lihtsustamise abil. Kui see tingimus on täidetud, siis saab võib-olla ka eesmärk investeerida 3% ELi SKPst teadus- ja arendustegevusse tõelisuseks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasime raporti projekti suure häälteenamusega ning esitasime palju muudatusettepanekuid, mida enamasti ka arvestati, näiteks: vaja on rõhutada keskkonnasäästu tagavaid esmatähtsaid eesmärke, milleks on energia ja kliimamuutused, ressursitõhusus, bioloogiliste varude taastamine ning sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine; käsitleda ökoinnovatsiooni kõikides etappides, sealhulgas planeerimine, piisavate vahendite ja põhjaliku ökoinnovatsiooni tegevuskava vastuvõtmisega ning ka toote-teenuse süsteeme ja funktsionaalseid ärimudeleid käsitleva strateegia vastuvõtmisega; edendada uuendustegevust soodustavate avatud standardite kasutamist ja vaba juurdepääsu avaliku sektori rahastatud uurimistegevusele ning keskenduda sotsiaalselt väärtuslikele valdkondadele, kus teadmisi luuakse avaliku hüvena, nagu ergutusauhinnad tervishoiusektoris (me püüdsime ka vahelduva eduga pakkuda välja paremat sõnastust intellektuaalomandi küsimustele). Meil õnnestus säilitada säte, milles kiidetakse heaks komisjoni jõupingutused hoida ära intellektuaalomandi õiguste muutumine konkurentsi ja uuendustegevuse tõkkeks.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa on viimastel kuudel hakanud kriisist väljuma ning peab seisma vastamisi väga tugeva üleilmse konkurentsiga. Sellega seoses on uuendustegevus küll vajalik, kuid eelkõige on ta siiski prioriteet. Kui meil ei õnnestu muuta Euroopat uuendusmeelseks liiduks, hakkab 27 liikmesriigi majandus kahanema ning selle tagajärjel kaotab ta oma talendid ja ideed. Uuendustegevus aitab saavutada jätkusuutlikku majanduskasvu ning muuta ühiskonda õiglasemaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Uuendustegevus on tänapäevase majanduse rajamiseks otsustava tähtsusega ning peamine vahend, mille abil luua uusi töökohti. Meil tuleb ühiselt pühenduda Euroopa uuendusvõime otsustavale parandamisele. Vaid siis saame luua stabiilsed ja hästi tasuvad töökohad, mis suudavad seista vastu survele ja üleilmastumisega kaasnevale konkurentsile. Liidu olemus seisneb uuendustegevuses. See ei ole vaid sõnademäng, vaid tõeline lootus, mis peab saama tõelisuseks.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, sest see aitab kaasa kriisijärgsele taastumisele ning ühiskonna uute tähtsate ülesannete lahendamisele.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Uuendusmeelset liitu käsitleva raporti hääletusel toetasin innukalt muudatusettepanekut, millega lükati tagasi võimalus kontrollida uuendustegevust tõukefondide vahendite ja ühise põllumajanduspoliitika teatavate valdkondade vahendite suunamisega uuendustegevusse.

Uuendustegevust tuleb mõistagi edendada, kuid sealjuures ei tohi kahjustada ELi tuleviku jaoks tähtsaid poliitikavaldkondi, nagu ühine põllumajanduspoliitika. Viimast tuleks küll reformida uute sisuliste eesmärkide abil, kuid seda ELi ainsat terviklikku poliitikavaldkonda ei tohi segi paisata.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustabeli järgi investeerivad Jaapan ja USA võrreldes ELiga protsentuaalselt suurema osa SKPst innovatsiooni ning see vahe on viimase nelja aasta jooksul suurenenud. Võrreldes BRIC-riikidega investeerib EL rohkem, kusjuures erinevus Brasiilia ja Hiinaga on vähenenud ning India ja Venemaaga kasvanud.

Seepärast on minu arvates tähtis, et EL võtaks vastu tõelise uuendustegevuse strateegia, arvestades Euroopa 2020. aasta aruka spetsialiseerumise strateegiat, et tugevdada toetust ELi tuleviku kesksele elemendile, s.o teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, ning laiendada seda kõikidesse asjaomastesse valdkondadesse, sektoritesse ja sotsiaalpartneritele.

Innovatsioonipoliitika, mis on järjepidev ja terviklik ning millel on pikaajaline tulevikukujutlus, võimaldab meil edendada meie piirkondlikul tasandil ilmnenud tugevusi ja kaotada nõrgad küljed. Oluline on kohandada ja lihtsustada arengupoliitikat, näiteks seoses Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondiga. Uus strateegiline tegevuskava võimaldab rajada järjest moodsamat ja konkurentsivõimelisemat Euroopat, mis täidab maailmas juhtrolli. Uuendustegevus on regionaalpoliitika üks peamisi eesmärke ning edaspidi peab Euroopa võtma kasutusele strateegilise juhtimise käsitlusviisi ja kehtestama selleks asjakohased poliitilised vahendid, et oleks võimalik jälgida selle edenemist ja teha vajaduse korral muudatusi.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Andsin sellele raportile poolthääle, sest usun, et algatus „Innovatiivne liit” võib aidata lahendada tänapäeva ühiskonna probleeme. See on ka oluline ELi konkurentsivõime parandamiseks majanduskriisist väljumise ajal.

Nõustun raportis esitatud seisukohaga, et liikmesriigid peaksid kasutama tõukefondide vahendeid, et toetada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eesmärke, mis on suunatud ühiskonna kitsaskohtade kõrvaldamisele ning Euroopa jõukuse suurendamisele. Piiriülese koostöö parandamine on samuti möödapääsmatu, nagu ka kodanike julgustamine uuendusmeelsete uute ettevõtete loomisel. Selle saavutamiseks tuleb vähendada bürokraatiat ning rajada lihtne ja sidus süsteem, mis keskendub ühiskondlikele probleemidele.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Liit ei ole hoolimata Lissaboni strateegiast suutnud kõrvaldada oma puudujääke uuendustegevuse vallas. Kui arvestada eelarvepiiranguid – mis välistavad lahendusena avaliku sektori vahendite kasutamise – ja järjest tihedamat üleilmset konkurentsi, peab EL võtma midagi ette, et olla uuenduste vallas teistega taas võrdväärne. Arvan, et tähtis on keskenduda struktuurireformidele, mille abil kõrvaldada Euroopas otsustavad potentsiaali pärssivad tõkked. Seepärast toetasin seda raportit, milles tuuakse muu hulgas esile eeskätt patendi taotlemisega seotud suured kulud kõikides liikmesriikides ja nõutakse kiiret kokkulepet ühtse Euroopa Patendi kohta. Mul on hea meel ka näha, et arvesse on võetud minu fraktsiooni ettepanekuid, eriti seda, mis käsitleb uuendustegevuse rahastamise fondi loomist. Nimetatud fondiga lihtsustatakse meie VKEde juurdepääsu krediidile. Euroopa uuendusvõimekuse vabastamine eeldab kõikides liikmesriikides teadus- ja arendustegevuse kulude alammäära kehtestamist. See tagaks ühesugused jõupingutused ning väldiks kahel kiirusel liikuva Euroopa tekkimist, mis killustaks ELi ühtekuuluvust ja juhtimist. See on möödapääsmatu, kui Euroopa soovib säilitada üleilmses majanduses liidrikoha.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin Merkies’ raportile poolthääle, sest lõplik versioon on tasakaalukam kui esialgne versioon, mis keskendus liialt kodanike osale ettevõtete osa asemel. Ettevõtted väärivad tõepoolest teadus- ja arendustegevuses juhtrolli, osaliselt sellepärast, et peame meeles pidama, et ELi selleteemalised meetmed laienesid ja arenesid tööstussektori, haridussüsteemide ja teadusasutuste vahelise koostöö tugevdamisele suunatud poliitikavaldkondade edendamise kaudu. Seepärast usun, et raport, mille üle hääletasime, on väga kasulik poolelioleva arutelu jaoks, mis käsitleb tulevast ühist strateegilist programmi, mille abil toetada ELi teadus- ja uuendustegevust.

Resolutsiooni ettepanek B7-0296/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Annan sellele resolutsioonile poolthääle järgmistel põhjustel: kriisi tõttu on kadunud miljonid töökohad ning see on süvendanud töökohtadega seotud ebakindlust ja vaesust; 17% ELi elanikest on vaesuseohus; 23 miljonit ELi elanikku on töötud; suur osa majapidamistöödest tehakse mitteametliku majanduse raames, ebakindlates töötingimustes ja/või deklareerimata tööna ja peale selle moodustavad tööstusriikides majapidamistööd 5–9% kogu tööhõivest; enamik selle sektori töötajatest on naised; niisugune töö on väheväärtustatud, alatasustatud ja mitteametlik ning koduabiliste ebakindel seisund tähendab seda, et neid diskrimineeritakse tihti ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine või kuritarvitamine. Mul on hea meel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) algatuse üle võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele” ja sellele lisatud soovitus ning toetan seda algatust. Kutsun üles ELi liikmesriike, kes on ILO liikmed, neid dokumente 2011. aasta juunis toimuval ILO konverentsil vastu võtma.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Kriisi tõttu on kadunud miljonid töökohad ning see on süvendanud töökohtadega seotud ebakindlust ja vaesust – 17% ELi elanikest on vaesuseohus. Mõnes riigis tehakse suur osa majapidamistöödest mitteametliku majanduse raames, ebakindlates töötingimustes ja/või deklareerimata tööna. Enamik selle sektori töötajatest on naised ning niisugune töö on väheväärtustatud, alatasustatud ja mitteametlik. Koduabilisi diskrimineeritakse tihti ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine või kuritarvitamine. Mul on hea meel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni algatuse üle võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele“ ja sellele lisatud soovitus. Liikmesriikidel tuleb konventsioon ja soovitus kiiresti ratifitseerida ja ellu viia, sest nende rakendamine aitaks rahuldada ühe kõige kaitsetuma rühma töötajate vajadusi ning lahendada deklareerimata töö probleemi.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Enamik koduabilisi on ebakindlates töösuhetes, neid diskrimineeritakse tihti ja mõnikord kasutatakse ära ning seepärast otsustas tööhõive- ja sotsiaalkomisjon nõuda resolutsiooni vastuvõtmist ning samal ajal paluda Euroopa Komisjonilt selgitusi tema tegevuse kohta selle kategooria töötajate suhtes. Juunis toimub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) iga-aastane konverents ning seal on plaanis võtta vastu koduabilisi käsitlev konventsioon, milles nõutakse neile samaväärset kohtlemist teiste töötajatega ning kõiki inimväärse töö tingimuste täitmist. Oma resolutsiooniga toetame ILO silmapaistvat eesmärki. Siiski tuleb märkida, et see on vaid algus – nüüd tuleb meil seista hea selle eest, et kui see vastu võetakse, siis liikmesriigid ratifitseeriksid selle.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Toetan täielikult Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni algatust võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele” ja sellele lisatud soovitus. Paljud neist töötajatest on ebaseaduslikud sisserändajad, mis tähendab seda, et neid koheldakse tõenäolisemalt ebaõiglaselt, nende tasu on ebastabiilne ning nad võivad langeda vägivalla ohvriks. Ebaseaduslikud töötajad ei julge võtta ühendust ametivõimudega kaitse saamiseks, oma õiguste nõudmiseks või tervishoiuteenustele juurdepääsuks, sest kardavad, et nad saadetakse tagasi kodumaale ja/või et tööandja karistab neid. Kõikidel koduabilistel peab olema hoolimata nende päritolust võimalus teha inimväärset tööd.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon koostab praegu koduabilisi käsitlevat konventsiooni. Selle konventsiooni vastuvõtmine aitab oluliselt kaasa koduabiliste inim-, sotsiaal- ja tööõiguste austamise tagamisele. Koduabilised moodustavad kogu töötajaskonnast 5–9%. See töö on tihti ebakindel, väheväärtustatud ja deklareerimata.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle sellele raportile, et võimaldada võtta vastu dokument teemal, mis on seotud väga sageli ärakasutamise ja seaduslikkusega ning mis puudutab 5–9% ELi töötajatest. Kõigil, kes töötavad eakatega, peab olema võimalus kasutada ühinemisvabadust ja puhkeaega ning nad ei tohi olla kiusamise ja meelevaldse tegevuse ohvriks. Seepärast tahtsime edastada Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile ja ametiühingutele tugeva toetusavalduse enne nende uute vahendite vastuvõtmist käsitlevaid läbirääkimisi, mis algavad juunis toimuval Rahvusvahelise Töökonverentsi 100. istungjärgul. Peame aga kahetsusväärseks, et parempoolsete vaadetega parlamendiliikmed väljendavad küll muret ebaseaduslike koduabiliste pärast, kuid keelduvad tunnistamast, et see olukord puudutab tihti seadustamata töötajaid, kes peavad töötama ebakindlates oludes ja keda kuritarvitatakse.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni koduabilistele inimväärset tööd tagava Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni kohta. Konventsiooni eesmärk on tagada majapidamistööde kui töö õiguslik tunnustamine, laiendada õigusi kõigile koduabilistele ning ära hoida vägivalda ja kuritarvitamist. Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse üles ELi liikmesriike, kes on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmed, võtma need vahendid juunis toimuval ILO konverentsil vastu, ning kõigil ELi liikmesriikidel palutakse ratifitseerida ja rakendada konventsiooni ja soovitust kiiresti. Mõnes riigis tehakse suur osa majapidamistöödest mitteametliku majanduse raames, ebakindlates töötingimustes ja/või deklareerimata tööna. Tööstusriikides moodustavad majapidamistööd 5–9% kogu tööhõivest ja enamik selle sektori töötajatest on naised. Suundumusel mittestandardsete või ebatüüpiliste lepingute osakaalu suurenemisele on tugev sooline ja põlvkondadevaheline mõõde. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmine, ratifitseerimine ja rakendamine võib avaldada mõju töötavate vaeste arvu vähendamisele ja paljude naiste tööturu seisundi parandamisele.

  Karima Delli (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Euroopas töötab peaaegu kaks kolmandikku naississerändajatest vähe oskusi eeldavatel töökohtadel, sageli tervishoiu ja majapidamistööde sektoris. Need naised täidavad meie majanduses küll tähtsat osa, kuid peavad töötama halbades töötingimustes ning kannatama põhiõiguste rikkumiste tõttu.

Rahvusvaheline Töökonverents, mis toimub selle aasta juunis, annab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele võimaluse võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele”. See vahend on õige samm kogu maailma töötajate õiguste suunas, sest sellega laiendatakse tööõiguse standardeid koduabilistele, s.o niisuguse kategooria töötajatele, kellele need standardid seni ei kehtinud. Nüüd on aga liikmesriikide kord tegutseda, sest nad peavad seadma endale ülesandeks selle konventsiooni ratifitseerimise.

Euroopa tasandil tuleb meil lõpetada sisserände ja tööhõivepoliitika käsitlemine järjepidevalt üksteisest eraldi. See on vale, et koduabilised on hoolimata nende õigustest sunnitud tegema mitteametlikku tööd sisserände eeskirjade tõttu, mis on sageli liiga jäigad ja mida kohaldatakse valesti.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) See on hästi teada, et majapidamistööd on sageli mitteametlikud ja neid tehakse ebakindlates töötingimustes ning see asjaolu ohustab tõsiselt neid teenuseid osutavate inimeste õigusi, kuigi nad osalevad asjaomase riigi majandustegevuses, ning neid tuleks kohelda samasuguste töötajatena nagu kõiki teisi.

Arvestades seda, kui suur peaks olema niisuguses tegevuses töötaja ja tööandja vaheline usaldus, ei ole soovitatav seda töösuhet koormata ülemääraste vorminõuetega, kuid samal ajal tähendab see seda, et töötajal peaks olema võimalik teha oma tööd inimväärselt. Koduabilisi käsitlev Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon ja sellele lisatud soovitus võib olla järjekordne samm õiges suunas.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles Euroopa Parlamendi resolutsioonis arutatakse koduabilisi käsitlevat Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ja sellele lisatud soovitust. Juunis toimub Genfis järjekordne Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konverents, kus arutatakse koduabilisi puudutavat probleemi. Ehkki vormiliselt ei saa EL selles osaleda, sest organisatsiooni liikmeteks on liikmesriigid, on ta teadlik oma kohustustest teha Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga koostööd ega tahtnud seega jätta kasutamata võimalust täita oma osa küsimuses, mis – võib öelda – kuulub põhiõiguste alla. Majapidamistööde tähtsus on vaieldamatult suur. Seda tööd tehakse kodumajapidamistes, aga ka lastehoiu- ja eakate hooldamise asutustes, seda hõlmab Euroopa 2020. aasta strateegia, see moodustab kogu ELi tööhõivest 5–9% ning selle osakaal suureneb järjest enam. Koduabilised, kellest enamik on naised ja sisserändajad, peavad tihti kannatama ärakasutamise all nende ülemuste poolt, kes ei taga neile sotsiaalõigusi. Sellepärast andsin sellele resolutsiooni ettepanekule poolthääle.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Koduabilisi käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ja selle soovituse vastuvõtmine on oluline edusamm ning meil on selle üle hea meel. Nagu arutelust selgus, on enamikus liikmesriikides nendeks töötajateks naised ja järjest suurem osa neist on ebaseaduslikud töötajad. Need kaks rühma on kõige kaitsetumad ning neile saab kõige tõenäolisemalt osaks vägivald või seksuaalne väärkohtlemine. Oluline on, et kõnealuse probleemi suhtes võetaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tulevasel konverentsil midagi ette. Hästi on teada, et nimetatud töötajad peavad töötama ekspluateerivates ja diskrimineerivates tingimustes. Paljud neist töötavad üsna inimvääritutes oludes, neid kasutataks pidevalt ära ega tagata nende õigusi, nagu õigus sotsiaalkindlustusele, tervise ja ohutuse kaitsele, emaduse kaitsele, töö ja puhkeaja normide järgimisele ning ühinemis- ja esindamisvabandusele.

Seepärast on ilmselgelt vaja majapidamistöid reguleerida. Selleks tuleb võtta tõhusaid meetmeid, et võidelda ebakindlate töösuhete, võltsitud arvete ning deklareerimata ja ebaseadusliku töö vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie arvates on oluline tegutseda selle nimel, et koduabilisi käsitlev Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon ja selle lisatud soovitus vastu võetaks. Enamik nendest töötajatest on naised ja järjest suurem osa neist on ebaseaduslikud sisserändajad. Need kaks rühma on kõige kaitsetumad ning neile saab kõige tõenäolisemalt osaks vägivald või seksuaalne väärkohtlemine ja sellepärast on väga hea, kui Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tulevasel konverentsil kõnealuses küsimuses otsustavaid samme astutakse.

Hästi on teada, et paljud majapidamistöid tegevad inimesed peavad töötama ekspluateerivates ja diskrimineerivates tingimustes. Seepärast on ilmselgelt vaja majapidamistöid reguleerida, et kõnealused inimesed ei peaks enam töötama inimvääritutes tingimustes ning saaksid kasutada niisuguseid õigusi nagu õigus sotsiaalkindlustusele, tervise ja ohutuse kaitsele, emaduse kaitsele, töö ja puhkeaja normide järgimisele ning ühinemis- ja esindamisvabandusele.

Selleks tuleb võtta tõhusaid meetmeid, et võidelda ebakindlate töösuhete, võltsitud arvete ning deklareerimata ja ebaseadusliku töö vastu. Niisiis on vajalik muuta kõik ebakindlad töökohad kindlateks töökohtadeks, millega kaasnevad õigused ja inimväärne palk.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma toetan täielikult majapidamistöid käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmist, ratifitseerimist ja rakendamist. Enamiku ajast töötavad koduabilised ebakindlates tingimustes ning satuvad õiguslikult kahtlastesse asjaajamisolukordadesse, mis muudab nende olukorra veelgi ebastabiilsemaks, ning nad on sageli diskrimineerimise, ebavõrdse ning ebaõiglase või väärkohtlemise ohvrid. Nende teenused on aga vajalikud ühiskonna jaoks, alates imikute hoidmisest kuni eakate abistamiseni. Meil tuleb kehtestada õigusraamistik, mis võimaldab meil parandada nende töötajate õigusi ja edendada inimväärseid töötingimusi.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Andsin sellele dokumendile poolthääle, sest kriisi tõttu on kadunud miljonid töökohad ning see on süvendanud töökohtadega seotud ebakindlust ja vaesust – 17% ELi elanikest on vaesuseohus. Mõnes riigis tehakse suur osa majapidamistöödest mitteametliku majanduse raames, ebakindlates töötingimustes ja/või deklareerimata tööna. Enamik selle sektori töötajatest on naised ning niisugune töö on väheväärtustatud, alatasustatud ja mitteametlik. Koduabiliste ebakindel seisund tähendab seda, et neid diskrimineeritakse tihti ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine või kuritarvitamine. Majapidamistöid tuleb õiguslikult tunnustada kui tööd, me peaksime tagama kõikidele koduabilistele suuremad õigused ning hoidma ära rikkumised ja kuritarvitamise, et kehtestada kõikide koduabiliste jaoks õigusraamistik ning tagada, et nende töö ei jääks sellest väljapoole. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmise, ratifitseerimise ja rakendamisega ei parandata mitte ainult suure hulga naiskoduabiliste seisundit tööturul, tagades neile inimväärsed töötingimused, vaid ka suurendatakse nende sotsiaalset kaasatust. Vajalikuks võib osutuda õigusaktide kohandamine, et luua paindlik ja turvaline võrdset kohtlemist tagavate lepingute sõlmimise kord.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle resolutsioonile, milles väljendatakse arvamust, et deklareerimata töö probleemiga tuleb tegeleda; märgitakse, et majapidamistööde sektoris on laialt levinud mitteametlik ja deklareerimata töö, seal töötab palju võõrtöötajaid ja nende õigusi rikutakse tihti ning peetakse vajalikuks võidelda ebakindlate töösuhete vastu üldiselt, arvestades, et see probleem puudutab eelkõige võõrtöötajaid ja halvendab nende juba niigi kaitsetut olukorda.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mees- ja naistöötajate töövõimaluste halvenemine on oligarhide valitsemise korra keskmes nii Euroopas kui ka mujal. Organiseeritud ebakindluse erinevatest vormidest ühte on teistega võrreldes raskem välja juurida ja see on seotud koduabilistega. Raportis toetatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni koostamist, et kaitsta nende töötajate ja eriti nende varjatud naistöötajate õigusi. Selles mõistetakse hukka ka asjaolu, et ebatüüpiliste lepingute arv kasvab üha enam ning see näitab, et töösuhted muutuvad järjest ebakindlamaks. Annan oma hääle sellele algatuse, kuid taunin asjaolu, et see algatus ei avalda tegelikkuses mitte mingisugust mõju.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et majapidamistööd moodustavad 5–9% kogu tööhõivest, et enamik selle sektori töötajatest on naised, et niisugune töö on väheväärtustatud, alatasustatud ja mitteametlik ning et koduabiliste ebakindel seisund tähendab seda, et neid diskrimineeritakse tihti ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine või kuritarvitamine, on selle olukorra lahendamiseks vaja midagi ette võtta. Seepärast on mul hea meel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni üle, milles hoiatatakse majapidamistöid puudutavate probleemide eest.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle resolutsiooniga tahab Euroopa Parlament avaldada toetust Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni algatusele võtta vastu koduabilistele inimväärse töö tagamist käsitlev konventsioon ja soovitus. Võõrtöötajad, kes võtavad vastu vähe oskusi eeldavaid ajutisi töökohti tööturu äärealadel või koduabilise töökohti, võivad langeda mitmekordse diskrimineerimise ohvriks. Neid töötajaid ohustab tihti vaesus ning nad töötavad ebaseaduslikes tingimustes, neil on suurem tõenäosus langeda väärkohtlemise, ebastabiilse tasustamise, vägivalla või seksuaalse kuritarvitamise ohvriks ning sageli ei julge nad võtta ühendust ametiasutustega kaitse saamiseks ja oma õiguste nõudmiseks, sest kardavad, et nad saadetakse kodumaale ja/või et tööandja karistab neid. Niisuguse olukorra tõttu hääletasin resolutsiooni poolt. Toetan konventsiooni eesmärki, s.o võtta meetmeid majapidamistööde kui töö õiguslikuks tunnustamiseks, laiendada õigusi kõigile koduabilistele ning ära hoida vägivalda ja kuritarvitamist, et tagada õigusraamistik kõigile koduabilistele ja kindlustada, et nad ei teeks oma tööd väljaspool seda õigusraamistikku.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Toetan resolutsiooni, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni esitatud konventsiooni koduabiliste kohta. Suur osa majapidamistöödest on deklareerimata, tehakse ebakindlates töötingimustes ja on vähetasustatud ning koduabilised, kes on enamasti naised, on väärkohtlemise ees kaitsetud, eriti kui nad töötavad välismaal. Selle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmine võib aidata vähendada töötavate vaeste arvu, parandada töötingimusi ja aidata kaasa ühe kõige kaitsetuma töötajate rühma sotsiaalsele kaasamisele. Peame kohaldama majapidamistöödele peamisi tööstandardeid ning tagama, et seda tööd tegevatel inimestel on õigus sotsiaalkindlustusele ning kaitsele väärkohtlemise eest.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Koduabilised kannatavad tihti nende töö mitteametliku olemuse tõttu. Sellega seoses ja kuna nende tegevus leiab aset väljaspool majandustegevuse ametlikku raamistikku, piiratakse sageli nende kui töötajate õigusi. Selle olukorra vastu tuleb otsustavalt võidelda.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selles resolutsioonis Euroopa Parlament 1) tunneb heameelt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni algatuse üle võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele” ja sellele lisatud soovitus ja toetab seda; kutsub ELi liikmesriike, kes on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmed, üles neid dokumente 2011. aasta juunis toimuval Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konverentsil vastu võtma; kutsub liikmesriike üles konventsiooni ja soovitust kiiresti ratifitseerima ja rakendama; 2) on seisukohal, et koduabilistele inimväärse töö tagamist käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmisel, ratifitseerimisel ja rakendamisel võib olla mõju töötavate vaeste arvu vähendamisele, ning 3) on seisukohal, et sellise konventsiooni vastuvõtmise, ratifitseerimise ja rakendamisega keskendutakse töötajate ühe kõige kaitsetuma rühma vajadustele.

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult. – (SV) Eile, neljapäeval, 12. mail võttis Euroopa Parlament hääletusel vastu koduabilisi käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ja sellele lisatud soovituse. Kogu maailmas ja eriti vaestes riikides on majapidamistööd ühed kõige vähem tasustatud tööd. Nendel töökohtadel puuduvad sageli lepingud ja sotsiaalhüved. Niisiis on õige ja asjakohane tuua seda teenuste sektorit Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga seotud soovituses esile. Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastu lõike 13 sõnastuse pärast, sest selles on kutsutud liikmesriike üles ratifitseerima kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni, mida ükski ELi liikmesriik veel teinud ei ole.http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=MOTION&reference=B7-2011-0296&language=ET" \l "_part1_def9" Minu arvates ei ole ÜRO kuut peamist konventsiooni, mis on üldised ja hõlmavad kõiki inimesi, vaja lisavahenditega täiendada. Vastasel korral võib tekkida varem vastu võetud konventsioonide õiguspärasuse vähenemise oht ning mina selles osaleda ei soovi. Ma teen pigem tööd selle nimel, et parandada peamiste inimõigusi käsitlevate konventsioonide järgimist, sest nende sisu kehtib ilmselgelt ka koduabilistele. Seda näivad liiga paljud konventsioonides osalevad riigid praegu eiravat.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Majapidamistööd, mida tehakse tihti ebakindlates tingimustes ning mis on väheväärtustatud ja deklareerimata, moodustavad tööstusriikides kogu tööhõivest 5–9%. Enamik koduabilistest on naised ja sisserändajad, keda on lihtsam ära kasutada ja kelle tööd kergem alatasustada. Koduabilisi käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmine aitab oluliselt kaasa inim- ja sotsiaalõiguste austamise tagamisele, andes koduabilistele samasuguse seisundi nagu teistel töötajatel ja luues nende jaoks õigusraamistiku.

Täna vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioon edastab kõikidele liikmesriikidele jõulise sõnumi, et nad allkirjastaksid selle konventsiooni, mis – ma väga loodan – aitab edendada töötajate sotsiaalset kaasamist ning tagab neile juurdepääsu tavapärastele sotsiaalõigustele, mis kehtivad kõikidele töötajatele.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile, milles kutsutakse liikmesriike üles täitma koduabilisi käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni eelnõust tulenevaid kohustusi. Konventsioon võimaldab meil võidelda paremini selle sektori liiga paljude töötajate, kellest enamik on naised ja võõrtöölised, eriti ebaseaduslikud võõrtöölised, vastuvõetamatute töötingimuste vastu. Sellega täiendatakse teisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide konventsioone. Euroopa Parlament toetas ka vajadust, et EL ja tema liikmesriigid ratifitseeriksid kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni. Sellest hoolimata pean kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonil õnnestus paljude sotsiaaldemokraatidest parlamendiliikmete puudumise tõttu võtta vastu muudatusettepanek, millega keeldutakse võõrtöötajaid, eriti ebaseaduslikke võõrtöötajaid asetama teiste töötajatega samale pulgale. See muudatusettepanek on vastavuses järjest halvustavama suhtumisega sisserändajatesse, mis tekitab võõraviha. Niisiis jääb üle vaid tagada, et neid konventsiooni sätteid tõepoolest ka tegelikkuses rakendataks, mis ei ole kerge, kuid sellest hoolimata pidagem silmas, et käsitlusviis on hea.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on ÜRO amet, mis tegutseb sotsiaalse õigluse, inimõiguste ja töötajate õiguste nimel. Organisatsiooni põhiülesanne on kehtestada rahvusvahelisi töö- ja sotsiaalseid standardeid. 2010. aasta oli Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni jaoks koduabiliste aasta. Nüüd kehtestati seega nende jaoks miinimumstandardid, sest majapidamistööd moodustavad maailma suurima reguleerimata sektori.

Resolutsiooni ettepanek B7-0295/2011