Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0073(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0330/2010

Esitatud tekstid :

A7-0330/2010

Arutelud :

PV 06/06/2011 - 16
CRE 06/06/2011 - 16

Hääletused :

PV 07/06/2011 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0253

Arutelud
Esmaspäev, 6. juuni 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

16. Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on Jo Leineni keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (KOM(2010)0132 – C7-0092/2010 – 2010/0073(COD)) (A7-0330/2010).

 
  
MPphoto
 

  Jo Leinen, raportöör.(DE) Austatud president, volinik, head kolleegid! Täna arutame ja homme võtame vastu Euroopa õigusakti, mis näib esmapilgul üsna tähelepandamatu, kuid selle seadusega Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta avame ilmselt uue peatüki edusammude ja heaolu mõõtmisel.

Oleme pikka aega teadnud, et rahvamajanduse kogutoodang ei ole piisav näitaja.

See läbinisti kvantitatiivne vaade majanduslikule aktiivsusele ei anna mingit teavet keskkonna- ega ka sotsiaalse bilansi kohta ja seega on viimane aeg, et mõõdaksime aasta-aastalt, kas meil läheb oma meetmete ja jõupingutustega hästi või halvasti.

Meil on igakuine statistika tööturu näitajate kohta ja iga-aastane statistika majandusnäitajate kohta. Seega teame täpselt, mis nendes valdkondades toimub. Keskkonnamõju käsitlev teave on aga poolik ja infokillukestest kokku pandud. See seadus keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta on loodud selleks, et võimaldada meil koostada 27 liikmesriigis täpne bilanss ja teha kindlaks, kas teeme edusamme või – nagu sageli juhtub – liigume vähikäigul.

Juba 2002. aastal kutsus parlament üles koguma usaldusväärset teavet keskkonna seisukorra ning keskkonnamuutuste kõige olulisemate suundade ja neid mõjutavate tegurite ja põhjuste kohta ning avalikkust nendest küsimustest teavitama. Soovime teaduslikult paikapidavat arusaama ressursside mõõtmiseks, mis võimaldaks vastu võtta sobivaid poliitilisi otsuseid.

Meil on hea meel, et komisjon selle õigusakti algatuse 2010. aasta aprillis käivitas, kuid meie hinnangul oli sellega tegelemise viis liiga katseline. Oleme parlamendis ja kõikides fraktsioonides kutsunud üles seda tegema tunduvalt kiiremini, kuna Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on neid teemasid arutanud juba 15 aastat. See võtab liiga kaua aega. Seetõttu oleme läbirääkimistes nõukoguga teinud märkimisväärseid edusamme.

Nõukogus oli olukord väga keeruline, kuna mõned liikmesriigid ei esita keskkonnabilanssi ja peame esmalt kõigis 27 liikmesriigis looma vastava baasi. Komisjon tegi ettepaneku kaasata kolm mudelit. Need käsitlevad õhku eralduvaid saasteaineid – oleme väga teadlikud, missuguseid gaase õhku eraldatakse. Teiseks on rahalised kulutused, mis tulenevad keskkonnamaksudest ja -tasudest. Kolmandaks on aastast aastasse riiklikud materjalivood, tootmiskulud ja toodang, mida mõõdetakse vaid kvantitatiivselt. Võib-olla on see algus, kuid see on liiga lihtne algus, ning parlament on kutsunud meid üles looma vee-, energia- ja jäätmete bilansse ja selgitama välja meie metsade seisukorra. Need on moodulid, mida soovime lähitulevikus kindlasti näha.

Oli erimeelsusi selles, kas ka merekeskkonna kohta on võimalik koostada statistikat – teisisõnu statistikat kalavarude seisu kohta. Selles vajab meie metoodika ilmselt veel parandamist. Oleme aga selles vallas edusamme teinud. Kahe aasta jooksul – hiljemalt 2013. aastaks – esitab komisjon raporti ja võimaluse korral ka ettepaneku selle direktiivi läbivaatamiseks. Loodan, et selle aastakümne lõpuks on meil lisaks rahvuslikule kogutoodangule ka roheline kogutoodang. See on meie eesmärk.

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Austatud president! Nagu volinik Jo Leinen ütles, on komisjoni ettepaneku eesmärk tõepoolest luua ühine õigusraamistik Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, ülekande ja hindamise kohta, et hõlbustada tasakaalustatumat otsustamisprotsessi, mille eesmärk on säästlik areng.

Selle ettepaneku tegemisega on komisjon täitnud esimese punkti SKP täiendamise teel. Ajal mil püüdleme Euroopas ressursitõhusa ja säästliku majanduse suunas, võimaldavad need andmed meil seostada keskkonnategureid majanduslike teguritega ning pakuvad meile seega võimaluse kõikehõlvavamaks ja paremini teavitatumaks poliitikakujundamiseks.

Pärast seda, kui nägin nende kolme institutsiooni väga viljakat koostööd, usun, et oleme saavutanud oma ühise eesmärgi, nimelt selle raammääruse loomise Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta, mis hõlmab esmalt kolme moodulit – andmed õhku eralduvate saasteainete, keskkonnamaksude ja materjalivoogude kohta.

Praegu kogub enamik liikmesriikidest selliseid andmeid vabatahtlikult. Enamasti ei tekita seega asjakohaste andmete kogumine vastajatele lisakoormust, kuna asjaomastel liikmesriikidel peaks olema võimalik andmete koostamisel kasutada juba olemasolevaid andmeallikaid. Selle määrusega oleme loonud olulise aluse statistilisele teabele keskkonna ja majanduse vastastikuse mõju kohta, mida loodame tulevikus laiendada edasiste moodulitega, mis on lisatud raportisse ja otsuse eelnõusse.

Kuna mitu teist võimalikku moodulit on metodoloogilise küpsuse eri etappides, muu hulgas näiteks puitu, kalu ja kasutamata kaevandusi puudutavad teemad, on kasutusele võetud modulaarne struktuur, mille eesmärk on tulevikus põhiteksti võib-olla lisade kujul uute moodulitega täiendada.

Nagu kokku lepitud, esitab komisjon parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel raporti uute moodulite arengute kohta, ja kui tarvis, võib komisjon esitada uusi seadusandlikke ettepanekuid uute moodulite väljatöötamise kohta.

Lõpetuseks tänaksin raportööri Jo Leinenit, variraportööri Hans-Peter Martinit ja kõiki keskkonnakomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni liikmeid asjaliku lähenemisviisi ja väga väärtusliku panuse eest.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja.(DE) Austatud president! Kui vaatleme Jo Leineniga eelmise aastatuhande poliitilisi seisukohti, oleme üldjoontes ühel nõul, nagu ka selle raporti teemal. See on midagi head, mõistlikku ja olulist. Lõppude lõpuks võib statistika olla seksikas, eriti ajal, mil Euroopa kodanikel on Euroopa Liidu usaldusväärsuse suhtes tohutud kahtlused. Ütleksin, et suures osas on see põhjendamatu, kui vaatame suuri probleeme, mitte teisi küsimusi, milles olen Jo Leineniga eriarvamusel.

Arvan, et on väga hea, et saan siin seista, mitte ainult fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmena, vaid ka kui inimesena, kes saab selles majandus- ja rahanduskomisjoni nimel avaldatavas arvamuses esindada seisukohti, mille oleme esitanud häältega 37:0. See arvamus ei olnud variraport, vaid täiendav arvamus, mis on juhtkomitee, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni omast veelgi ulatuslikum. Konkreetsemalt öeldes tähendab see, et tahame, nagu mina seda sõnastaksin, liikuda Euroopa jätkusuutlikkuse statistika suunas, mille ilus ingliskeelne lühend oleks ESS. See annaks meile midagi, millega tööd teha, eriti kui asi puudutab noori inimesi ja neid, kes teavad, et vajame tulevikus uusi kokkuleppeid ühiste eesmärkide kohta, et suudaksime Euroopa selles jõhkras võistluses Ameerika Ühendriikide, Hiina ja paljude teiste võimudega varjudest välja eesliinile tuua.

On selge, et see tähendab ka seda – nagu Jo Leinen juba mainis –, et vajame kiiresti uusi mooduleid. Siinkohal võime vaadata tagasi 1970ndatele ja 1980ndatele, kui see kõik oli juba välja töötatud. Oleks väga kena, kui komisjon kiiremini edasi liiguks. Arvan, et on väga hea, et Eurostatis on andmete kogumine edenenud, isegi kui see toimub Kreekast tulenevalt keerulistes oludes. Hääletustulemusega 37:0:0 oleme arvamusel, et komisjon vajab selgelt selles valdkonnas ESSi – selle Euroopa jätkusuutlikkuse statistika süsteemi – jaoks rohkem raha. Selle suudame saavutada aga vahendite ümberjaotamise teel: kasutagem lõpuks ometi laienemise dividende. Võtkem ametnikud, kes olid laienemisperioodil suurte liikmesriikide heaks vägagi ametis, ja viigem nad sinna, kus neid nii pakiliselt vajame, kus nad saavad aidata Euroopa projektil toimida.

 
  
MPphoto
 

  Horst Schnellhardt, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud president, head kolleegid! Kui lugesin komisjoni esimest ettepanekut, olin väga skeptiline selle suhtes, kuidas selle probleemiga tegeleti. See aga, mida raportöör, variraportöörid ja minu eelkäija Eva Joly on nüüd esitanud, on vastuvõetav ja toetatav.

Enamikus riikides kogutakse keskkonnamajanduslikke andmeid – sõltumata sellest, kas need on nimetatud kolme mooduliga seotud – niigi vabatahtlikult. Vajame igas liikmesriigis saavutatud tulemuste kohta selget ülevaadet selles, mis puudutab õhku eraldatavaid saasteaineid, keskkonnamakse ja materjalivooge. See on väga tähtis. See võib aidata meil mõista keskkonna ja majanduse vahelist suhet. Samuti saame vaadelda, kuidas edeneb säästlik areng Euroopas ja kuidas saaksime oma keskkonnapoliitikat täiustada. See on väga oluline punkt, mille peaksime siinkohal protsessi kaasama.

Siiski tahaksin pisut ka hoiatada. Räägime oma sõnavõttudes alati bürokraatia vähendamisest. Palun komisjonil selles vallas mitte bürokraatiat juurde toota. See oleks vale lähenemisviis. Seetõttu sooviksin komisjonilt küsida, kas see kavatseb andmete kogumiseks luua uusi komisjonisiseseid ametikohti või saab hakkama olemasolevate töötajatega, kuna minu arvates on väga oluline, et nende andmete kogumine ei tooks kaasa uusi kohustusi. Alles siis, kui meil on 2013. aastal olemas esimene rakendusaruanne, saame otsustada, missuguseid teisi mooduleid tuleks kaasata, kuna peame vaatama, kuidas uus süsteem areneb ja mis mõju on sellel õigusaktile.

Olin väga šokeeritud, kui kuulsin, et seda teemat ei kavatsetud siin parlamendis täna arutada. See oleks olnud suur viga, kuna, nagu raportöör ütles, see on millegi täiesti uue algus.

 
  
MPphoto
 

  Marita Ulvskog, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud president! Nõustun eelmiste sõnavõtjatega. On väga oluline, et meil oleks kliima- ja keskkonnapoliitika, mis põhineks faktidel. Selles valdkonnas on vaja selgemaid ja usaldusväärsemaid indikaatoreid. Keskkonnapoliitikale kehtivad samad tingimused kui majandus-, ümberjagamis-, arengu- ja tööstuspoliitikale. Me ei saa vastu võtta mõistlikke otsuseid ega kutsuda ühiskonnas esile vajalikke muudatusi ja kohanemisi, kui meil puudub juurdepääs nendele faktidele.

Nüüd on meil võimalus need faktid saada. See on ääretult tähtis! SKP mõõdupuu ei tööta selles konkreetses valdkonnas kuigi hästi, kuna see on liiga kitsas. Nüüd on meil võimalus töötada laiema haardega. Keskkonnastatistika koordineerimine Euroopa tasemel on samuti märkimisväärse väärtusega. See muudaks lihtsamaks liikmesriikide keskkonnapoliitika mõjude võrdlemise ja annaks meile parema ülevaate sellest, missugused poliitikameetmed tegelikult töötavad ja missugused mitte ning missugused võivad isegi olla vastupidise mõjuga.

Kui oleme selle istungjärgu jooksul selle otsuse vastu võtnud, loodan, et suudame ka tagada, et sellest saab oluline osa baasist, millele parlament ja liikmesriigid edaspidi otsuste langetamisel tuginevad. Loodan, et see ühiskonna kvaliteedi määramise meetod hinnatakse prioriteetseks ja eraldatakse piisavad vahendid, et oleks võimalik korralikult tööd teha, laskmata sellel jääda pelgalt rakendamata ideeks.

 
  
MPphoto
 

  Gerben-Jan Gerbrandy, fraktsiooni ALDE nimel.(NL) Austatud president! Tänan raportööri Jo Leinenit tema esitatud raporti eest! Pärast paljusid aastaid taganttõukamist ja keelitamist näib viimaks ometi, et oleme astumas seda sammu jätkusuutlike riiklike arvepidamiste poole, mis on ülivajalik, kuna – olgem täiesti ausad – meie praegune majandussüsteem lihtsalt ei tööta. Praegu on endiselt võimalik loodust ja keskkonda peaaegu tasuta kahjustada. Seega praegune süsteem ei toimi. Need kulud, mida keegi ei kanna, suunatakse hoopis ühiskonda. Miks on säästev energia kallim kui tavaline energia? Vastus on, et mitte keegi ei maksa kivisöe, gaasi ja nafta põletamise sotsiaalsete tagajärgede eest.

See raport jätab mulje, et see on läbinisti tehniline, kuid lõppkokkuvõttes käsitleb see äärmiselt olulisi küsimusi. Meil Hollandis on kõnekäänd, et millegi teadmiseks tuleb seda enne mõõta, ning just sellest me siin täna ka räägime. Need Euroopa keskkonnamajanduslikud arvepidamised on vajalikud üleminekul tõeliselt säästlikule majandusele. Siiski kutsun nii komisjoni kui ka liikmesriike üles nende arvepidamiste toodetavate andmetega ka midagi reaalselt ette võtma. Millegi teada saamiseks tuleb seda enne mõõta. See on väga oluline, kuid selle käigus saadavate teadmiste kasutamine on veelgi olulisem ning kahtlemata hädavajalik järgmine samm. Loodan siiralt, et see viib näiteks sadade miljardite eurodeni küündivate toetuste kaotamiseni, millel on kahjulik mõju keskkonnale ja loodusele, mis meil selles maailmas veel olemas on.

Lubage mul komisjoni ja meie raportööri veel kord siiralt tänada. Tegu on siiski alles algusega. Arendagem seda edasi, astudes tõepoolest samme, mida selle meetme tagatavad teadmised võimalikuks muudavad.

 
  
MPphoto
 

  Michail Tremopoulos, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(EL) Austatud president! On ütlematagi selge, nii sellest, mida oleme täna siin kuulnud, kui ka raportist, et vajame Euroopa keskkonnapoliitika põhjendatud hindamist, mis tugineks usaldusväärsetele andmetele. Niisuguste andmete kogumine peaks seega olema kohustuslik ja ühtlustatud.

Tavapärases riiklikus arvepidamises keskendutakse peamiselt turutehingutele ja indikaatoritele, mis peegeldavad olulisi tegureid heaolu loomisel, kuid ei mõõda heaolu. Taas on päevakorras loodusvarade järjekordne nappus. Vajame tootlikkuse ja kvaliteedi edendamiseks muid ergutusvahendeid. Füüsilisi vastuvõtjaid maksustatakse. Suutmatusega esitada arvepidamist loodusvarade kasutamise privaatse ja sotsiaalse maksumuse ning keskkonnale tekitatava kahju kohta, võib tavapärase arvepidamise saata aga otsuselangetajatele vale sõnumi ning see võib omakorda viia ühiskonna jätkusuutmatu kasvu teele.

Keskkonnamajandusliku arvepidamise kasutuselevõtt on fundamentaalselt oluline, kuid ei asenda SKP-le alternatiivsete indikaatorite loomist, mis hõlmaksid eri keskkonna- ja sotsiaalseid mõõtmeid. Komisjon peaks esitama ettepanekud enne uue mitmeaastase finantsraamistiku algust, et poliitika kujundamisel oleks võimalik rakendada ühendindikaatorite piiratud paketti ja seda SKP täiendamisel kasutada. Need indikaatorid peaksid hõlmama rahalist indikaatorit, näiteks korrigeeritud netoväljamaksed, ja füüsilist indikaatorit, nagu ökoloogiline või süsiniku jalajälg, mis annaks keskkonnamõõtme, ning sotsiaalset mõõdet lisavaid sotsiaalseid indikaatoreid, nagu ebavõrdsuse hindamine (näiteks Gini koefitsiendi alusel), ning sotsiaalse lõimumise ja inimeste heaolu indeksit, nagu vaesusindeks.

Esialgses ettepanekus ELi määruse kohta sätestatakse vaid andmed, mida tuleks koguda ja kõrvutada atmosfääri jõudvate heitkoguste, eri majandustegevustele kehtestatud keskkonnatingimuste ning makromajandusliku materjalivoo üle arvepidamise kohta. Esitatud on arvukalt ettepanekuid ja muudatusettepanekuid ning ma usun, et need võimaldavad meil vastu võtta tervikliku raporti ja saavutada keskkonnapoliitika küsimuses edu.

 
  
MPphoto
 

  Paul Nuttall, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president! Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist käsitlev määrus kõlab väga igavalt, kuid minu kogemus on näidanud, et see muudab selle kõige ohtlikumat tüüpi ELi õigusaktiks, kuna arvate, et maksumaksja ja meedia ei vaevu seda lugema.

Olgem ausad! Asi seisneb – tsiteerin – „õhku eraldatavates saasteainetes ja keskkonnamaksudes”, nagu viimane sõnavõtja ütles. Seega jätkub ELi sovetiseerimine. Kirjutusalustega mehed ja statistilised luurajad Eurostatist tahavad rohkem andmeid ning – olgem ausad! – tahate neid andmeid maksustamiseks ja kontrolliks, mis selgitab teie janunemist üha ulatuslikuma statistika järele.

Kõige hullem on see, et tegemist on määruse, mitte direktiiviga. Määrused on direktiividest palju hullemad, kuna saavad Ühendkuningriigi seadusteks ja lähevad Ühendkuningriigi parlamendist mööda. See on väga ohtlik ja, mu sõbrad, just niiviisi surebki demokraatia.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Meid on valitud Euroopa Parlamendi liikmeteks. Kui näete ennast vaid Ühendkuningriigi parlamendiliikmena, suudate mu küsimusele võib-olla vastata ainult Ühendkuningriigi vaatenurgast. Rääkisite statistika puhul sovetiseerimisest. Kas näete seda tõesti nii? Kas statistika tähendab teie jaoks sovetiseerimist? Kas te ei poolda seda, et statistika annaks meile konkreetseid arve elustandardite ja inflatsiooni kohta – isegi kui see on seotud pankade kontrollimisega – ning kodanikud ja otsuselangetajad saaksid samuti juurdepääsu niisugusele teabele, mis seejärel võimaldab vastu võtta sobivaid otsuseid? Või langeb see teie arvates samuti Ühendkuningriigi sovetiseerimise valdkonda?

 
  
MPphoto
 

  Paul Nuttall (EFD). – Austatud president! Lubage mul rääkida oma esimesest seisukohast! Fakt on, et see koht siin armastab asju keskselt kontrollida. Teiseks lubage mul öelda, et mitte ühtegi volinikku ei ole tegelikult valinud rahvas. Demokraatia on oluline kogu Euroopale, nii et jah, ma tõesti usun, et oleme tunnistajaks Euroopa sovetiseerimisele. Kindel on see, et niisugused otsused tuleks vastu võtta liikmesriikide tasandil. Tõsiasi, et määrused võivad minna mööda minu enda parlamendist, võivad minna mööda inimestest, kelle on sinna valinud Briti rahvas, on äärmiselt häbiväärne ja jah – see on Euroopa sovetiseerimine.

 
  
MPphoto
 

  Richard Seeber (PPE).(DE) Austatud president! Paul Nuttall kurdab millegi üle, mida Ühendkuningriik, nagu ka paljud teised liikmesriigid, on teinud juba alates 2006. aastast. See protsess, mille homme parlamendi tasemel lõpetame – Jo Leinen on sellega teinud suurepärast tööd –, kinnistab seadusena millegi, mida on juba pikka aega praktiseeritud. Miks me neid andmeid vajame? Sellel ei ole sovetiseerimisega midagi tegemist. Andmed on vaid nii head, kui hea on nende võrreldavus, ning just see võrreldavus on põhiline.

Just seetõttu on meil Euroopa majandusarvepidamine ja seetõttu oleme seda süsteemi alates 1930ndatest kasutanud üle maailma – kaasa arvatud Ühendkuningriigis. See on nii hea süsteem seetõttu, et see põhineb ühtsetel standarditel, mis võimaldab meil võrrelda üksikute riikide heaolu ning nende majanduslikku ja sotsiaalset edukust. Tavaliselt kasutatakse võrdlusvaluutana USA dollarit. Siinkohal on meil suur võimalus tõsta euro võrdlusvaluuta staatusesse. Ma usun, et see on teine oluline asi.

Siiski teame, et nendes majandusaruandlustes on palju lünki. Võtkem näiteks Fukushima! Sellel on nüüd Jaapani sisemajanduse kogutoodangule positiivne mõju, kuna sellega seoses tehakse palju investeeringuid. Need on pigem vahenditevoo kui varude kontod. Peame neid asju kompenseerima, mistõttu esitas komisjon järgnevalt ka SKP täiendamise ettepaneku.

Jätkusuutlikkuse arvepidamised, mis me täna ja homme vastu võtame, on esimene samm. Miks nii? Sest investeerimine näiteks energiatõhususse ja väiksemasse energiatarbimisse mõjutab negatiivselt sisemajanduse kogutoodangut. Isegi Paul Nuttalli taolised inimesed ei saa sellele vastu vaielda.

Asi ei ole niivõrd suures poliitikas, vaid selles, et soovime lihtsalt oma poliitika katsetatavaks muuta: missugused maksud on selles valdkonnas kehtestatud, kui palju materjali me kasutame. Seega tahame parandada õigusloome protsessi ja peaksite isegi siis, kui te ka poleks Euroopa Liidu liikmed, kasutama sama süsteemi, sest vastasel juhul oleksid teie andmed väärtusetud. Seega ütleksin, et see on positiivne esimene samm. Tahan komisjoni ja raportööri tänada.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D).(EL) Austatud president, lugupeetud volinik! Tahaksin kiita Jo Leinenit suurepärase raporti eest! Peame tõesti keskkonnamajandusliku arvepidamisega edasi liikuma. Me ei saa enam majandust ja keskkonda eraldi vaadelda. Meid tabanud kahekordne kriis – nii keskkonnaalane kui ka majanduslik – ei jäta meile niisugust vabadust. Mineviku eksijäreldustele tuleb teha lõpp.

Richard Seeber tõi näiteks Fukushima. Teine, lihtsam ja igapäevasem näide on tulekahjud. Tulekahju, mis hävitab metsa ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemsed teenused, mida mets pakub – selle all pean silmas puhast vett, puhast õhku ja raamistikku toidu taastootmiseks –, mis hävitab selle paiga kultuuripärandi, mis hävitab põllumajandusliku tootmise, on SKP seisukohalt mõõdetav positiivsena, kuna kahjude korvamiseks tehakse investeeringuid hoolimata tõsiasjast, et riik, piirkond, valdkond, on kandnud pikaajalist kahju. Pikas perspektiivis on see vaesem kui varem.

Keskkonnamajanduslik arvepidamine, millele täna üles kutsume, ei ole täiuslik. Siiski on see samm õiges suunas. See on samm paremate meetmete poole, mis põhinevad täielikumal, objektiivsemal reaalsuse hindamisel. See on samm, mis võimaldab meil tagada oma poliitika järjepidevuse, saavutata rahvusvahelisi kohustusi ja rohelisema Euroopa majanduse eesmärki.

 
  
MPphoto
 

  Riikka Manner (ALDE).(FI) Austatud president, lugupeetud volinik! Esmalt soovin Jo Leinenit tänada suurepärase ja olulise töö eest, mida ta on teinud selle raporti koostamisel! See määrus keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta on väga oluline, nagu on juba rohkem kui üks kord rõhutatud, kuna see loob lõpuks ometi seadusliku aluse arvepidamissüsteemile, mis ühendab keskkonna- ja majandusstatistika, mis on keskkonnapoliitika seisukohalt ning laiemas kontekstis ka sotsiaalpoliitika seisukohalt äärmiselt oluline.

Mis puudutab selle ulatust, siis on väga oluline, et esimeses etapis peaks tähelepanu olema just õhku eraldatavatel saasteainetel, materjalivoogudel ja keskkonnamaksudel. Selleks on head põhjused. Veelgi enam – tõenäoliselt on tegemist väga realistliku lähenemisega, kui arvestada liikmesriikide võimekust käivitada nendes valdkondades arvepidamissüsteemi. Loomulikult peame mõistma, et oma erinevates liikmesriikides oleme statistikasüsteemide seisukohalt eri tasemetel ning on oluline, et see ei tekitaks täiendavat bürokraatiat, nagu volinik ütles.

Mis puudutab uusi mooduleid, siis on oluline, et need rõhutaksid tungivalt teemasid, mis toetavad Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist.

 
  
MPphoto
 

  Oreste Rossi (EFD).(IT) Austatud president! See määrus on osa meetmete raamistikust, mis on välja töötatud laiaulatuslikumate indikaatorite loomiseks, mis täiendaksid SKPd. Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine peaks andma panuse poliitikate hindamisse, andes teavet suhtluse kohta keskkondlike ja majanduslike tegurite vahel. Komisjoni ettepanek on kiiduväärt, kuigi liikmesriikide välja töötatava keskkonnapoliitika järelevalveks luuakse uusi ja keerukaid bürokraatlikke menetlusi. Seetõttu loobume selle teema üle hääletamisest.

Oleme raporti vastu, kuivõrd raportöör soovib lisada täiendavaid arvepidamismooduleid. Komisjoniga jõuti esimesel lugemisel kokkuleppele tingimusel, et raportööri soovitatud uute moodulite kasutuselevõttu hinnatakse läbivaatamisklausli alusel, nii et vajaduse korral oleks võimalik andmete kvaliteeti ja meetoditesse, millega neid kogutakse, teha muudatusi või parandusi.

Meie arvates esindab see liikmesriikidele peale sunnitavat uut ja kulukat bürokraatiavormi.

 
  
MPphoto
 

  Sophie Auconie (PPE).(FR) Austatud president, lugupeetud volinik, head kolleegid! Nagu mina seda näen, on poliitika eesmärk leida olemasolevatele probleemidele parimad võimalikud lahendused. Kuidas seda aga saavutada, kui probleeme ja potentsiaalseid lahendusi täielikult ei mõisteta? See on põhjapanev küsimus, mis ei puuduta vaid keskkonnapoliitikat.

Poliitiliste otsuste langetajad peavad seega saama oma käsutusse andmed tänapäeva maailma ja keskkonnaolukorra kohta, mis oleksid ühtlasi nii usaldusväärsed kui ka võimalikult põhjalikud. Selle järelduseni jõuti Euroopa Ülemkogus 2006. aasta juunis, kui see kutsus Euroopa Liitu ja liikmesriike üles laiendama riiklikke arvepidamisi jätkusuutliku arengu põhivaldkondadele. Toetan seda algatust ja Euroopa Komisjoni ettepanekut, kuna see aitab parandada meie teadmisi õhku eraldatavate saasteainete, keskkonnamaksude ja materjalivoogude kohta.

Seda tuleb siiski homsel hääletusel muuta, et kogutavad andmed oleksid usaldusväärsed ja neid oleks võimalik arutada ning ennekõike tagamaks, et kõik liikmesriigid oleksid kaasatud. Kuidas muidu saaksime välja töötada Euroopa poliitika, kui meil puuduvad andmed olukorra kohta kõikides liikmesriikides?

Viimasena sooviksin väljendada oma toetust Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni mõjukatele ideedele: Euroopa Komisjonile antud võim võtta vastu delegeeritud akte tuleks iga viie aasta järel läbi vaadata ning kasutusele tuleks võtta verifitseerimisklausel – viimane on selle määruse teine mõjus idee. Paari aasta pärast vajame uusi andmeid, kuid iga asi omal ajal. See määruse eelnõu on samm paremuse poole, jätkakem samas suunas!

 
  
MPphoto
 

  Karin Kadenbach (S&D).(DE) Austatud president, lugupeetud volinik, head kolleegid! Ka mina sooviksin Jo Leinenile selle kauaoodatud määruse eest siirast tänu avaldada! Enne kui meid Euroopa Parlamenti valiti, eeldasid paljud meist lihtsalt, et otsused, mida see parlament langetab; otsused, mis määravad tuleviku; põhinevad tegelikult nendel andmetel, ning oleme mõningase kohkumusega avastanud, et kuigi vastav statistika ja andmed on enamikus liikmesriikides olemas, ei ole neid tegelikkuses veel koondatud ühise raamistiku alla, mis on toonud kaasa teatud usaldusväärsuse puudumise laiema avalikkuse silmis.

Meedia jätab alati mulje, et majandus ja keskkond on diametraalselt vastuolus. Need andmed aitavad meil kaaluda, kas miski toob keskkonnale kasu, kas miski toob kasu keskkonnale, kuid samas ka majandusele, või kas miski toob kasu majandusele, kuid samas ka keskkonnale ning seega ka meie sotsiaalsele keskkonnale. See on põhiülesanne, mille peame poliitikutena endale seadma. Soovime elukvaliteeti luua ja parandada mitte ainult töökohal, vaid ka meie keskkonnas.

Saan vaid nõustuda Jo Leineni täna väljendatud sooviga, kui ta ütles, et selle aastakümne lõpuks peaksime olema liikunud eemale sisemajanduse kogutoodangust ja lähemale rohelisele kogutoodangule. Seda tehes oleme teinud esimese olulise otsuse. Olen väga kindel, et suudame nende keskkonnamajanduslike arvepidamiste kaudu tugevdada Euroopa usaldusväärsust ning valdkondi, mis on seotud keskkonna ja majandusega.

Suur tänu teile! Jätkake seda tublit tööd!

 
  
MPphoto
 

  Christa Klaß (PPE).(DE) Austatud president, Olli Rehn, head kolleegid! Usaldusväärne statistika, tõhus andmekogumine ja andmete hindamine – see on alus, millele toetudes tulevikku kujundada. On selge, et peame ühtlustama liikmesriikide olemasolevat statistikat, et langetada nendele andmetele tuginedes kogu Euroopa jaoks õige otsuse. Eesmärk on võrdväärsed võrreldavad andmed kõikidelt liikmesriikidelt.

Tekib küsimus, mida me nendest andmetest teada saame. Missuguseid täiendavaid järeldusi saame teha, et Euroopa sotsiaal-, majandus- ja keskkonnapoliitika areneks tasakaalustatud moel? Komisjon soovib laiendada majandusarvepidamist jätkusuutliku arengu põhiaspektidele. Sellel eesmärgil teeb see ettepaneku luua kolm moodulit, et koguda andmeid majandustegevuse kohta, mis eraldab õhku saasteaineid, ning keskkonnamaksude ja materjalivoogude kohta. See hõlmab ka taimset päritolu tooteid, näiteks teraviljahelbeid, kaunvilju, köögivilju, puuvilja ja puitu.

Kahtlen niisuguste arvutuste kasulikkuses – mida need meile õigupoolest ütlevad? Ma ei ole nii optimistlik kui raportöör ja kaasparlamendiliikmed. Millegi tahtmine on üks asi, selle rakendamine on hoopis midagi muud. Mul on kahtlusi bürokraatia tõhususe suhtes ja kahtlen ka keskkonnamajandusliku arvepidamise esitamise kavatsuse, materjalivoogude jälgimise ja eraldiseisvate toodete, ka taimede, CO2-heite hindamise objektiivsuses. Näiteks peab nendesse, näiteks taimi puudutavatesse arvutustesse, olema kaasatud nii hapniku tootmine kui ka transpordi CO2-heide.

Mul on hea meel tõsiasja üle, et nüüdseks saavutatud kompromissis on selgitatud, et täiendavaid teabenõudeid võib esitada vaid pärast paindlikkuse hindamist ning liikmesriigi pädevusse ei tohi tungida. Niisugused programmid tuleb välja töötada ka täiendavate finantskulutuste ja bürokraatiata.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D).(HU) Austatud president! Minu kolleeg Jo Leinen on koostanud suurepärase raporti, mis on oluline riikide majanduse, keskkonnakaitse, ühiskonna, põllumajanduse ja ka teiste aspektide seisukohalt. Loodusvarade tõhusama haldamise nimel loodud projekti STOA komisjoni liikmena pean väga oluliseks usaldusväärse statistilise andmebaasi loomist. Kuidas saaksime mõõta vee- ja energiatõhusust Euroopa Liidu liikmesriikides, kui meil puudub usaldusväärne statistiline teave? Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmena pean väga oluliseks, et oleks selge pilt vähemalt põllumajandustootjate toodetud keskkondlike avalike hüvede reaalsetest sotsiaalsetest eelistest, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika (CAP) reformiga. Statistiliste andmeteta ei saa me määrata, kui suure panuse annavad põllumajandustootjad oma tegevusega õhu, põllumajandusmaastiku, haritava maa ja keskkonna kaitsele ning kuidas põllumajandustootjad toodavad keskkondlikke avalikke hüvesid, mille eest veel turg ega ka CAP ei maksa. Seega on see statistiline raport keskkonnakaitse ja põllumajanduse seisukohalt väga progressiivne ja edumeelne.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Austatud president! Kui asi puudutab statistikat, on alati palju arutelusid ja lahkarvamusi. Kõige olulisem on, et seda ei tohi dekodeerida, kuna andmekaitse on samuti selgelt põhjendatud. Teisest küljest vajame läbipaistvust ja võrreldavust. Minu arvates on see tähtis. Seega peame koguma andmeid täiesti automatiseeritud moel, kasutades juhuslikke valimeid, et need oleksid siis võrreldavad. Näiteks oleme kuulnud pilditehnikaprotsessidest, mis mängivad tulevikus selles osas samuti olulist rolli. Järelikult lihtsustab protsessi automatiseerimine tulevikus meie poliitilist otsuselangetamist.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Austatud president! Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine annab meile olulisi andmeid, mis võimaldavad tuua keskkonnaaspekti kõikvõimalikesse poliitilistesse otsustesse ja selle tulemusena võtta neid aspekte arvesse paljude küsimuste arutamisel. Kogutud ja analüüsitud andmed on äärmiselt olulised selleks, et meil oleksid tõhusad vastumeetmed majandustegevuse keskkonnamõjudele. Täna toetatakse tugevalt teadlikku vajadust jätkusuutlike poliitikate järgi, et tegeleda niisuguste probleemidega, nagu kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse kadu, suurenev keskkonnasaaste ja meie loodusvarade lõppemise peatamine. Usaldusväärsed andmed ja nendest tulenevad ennustused loodusvarade kasutamise kohta ei võimalda meil mitte ainult selgelt mõõta jätkusuutliku majanduspoliitika edu, vaid annab ka liikmesriikidele väga olulise lisandväärtuse.

 
  
MPphoto
 

  Niki Tzavela (EFD).(EL) Austatud president! Ka mina sooviksin kasutada võimalust kiita Jo Leinenit väljapaistva raporti eest! Ma usun, et Euroopa on jõudnud punkti, kus näeme harva kokkupõrkeid arengu ja keskkonnakaitse vahel. Vastupidi, oleme jõudnud vastastikmõjulisse etappi. Eurooplased on nüüd keskkonnateadlikud.

See raport aitab veelgi enam tagada, et saaksime parema ülevaate sellest, mis Euroopa keskkonnaga toimub. Tahaksin rõhutada kolme punkti: esiteks vajame täpset teavet keskkonna olukorra kohta liikmesriikides; teiseks vajame menetlust selle teabe uuendamiseks iga viie aasta järel ning kolmandaks peame avaldama ühise eduaruande kõikide Euroopa Liidus ette võetud keskkonnategevuste kohta.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Austatud juhataja! Kui soovime keskkonda tulevastele põlvedele säilitada, ei tohi me vaadelda majanduslikke ja keskkonnaaspekte teineteisest eraldi. Seega on mõttekas täiendada keskkonnaarvepidamist keskkonnateguritega ning mis tahes usaldusväärse bilansi aluseks on piisav ja usaldusväärne teave.

Ent kui EL nõuab liikmesriikidelt olulise tähtsusega andmeid, ei tohiks see kartma lüüa ka tundlike teemade ees. Pean siinkohal silmas tuumapoliitikat, tehnogeneetikat, toiduainete nõuetekohast päritolumärgistust ja sama olulist hiljutise EHEC-kolibakteri kurgiskandaali uurimist.

Majanduse ja keskkonna vaheline seos on siinkohal ilmne. Siinkohal on – kahjuks! – selge ka see, kus on ELis raskuskese, nimelt suures äris ja lobitöös.

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan teid väga selle olulise ja vastutustundliku arutelu eest! Arvan, et oleme kõik ühel nõul selle ettepaneku ja keskkonnamajandusliku arvepidamise tähtsuses. Samuti oleme üksmeelel, et peame astume järgmisi samme, et määratleda neid andmeid kasutavad poliitikavaldkonnad, et hoida end jätkusuutlikuma majanduse teel.

Lubage mul vastusena mõnele märkusele tuua välja paar seisukohta. See on esimene määrus, kolme mooduliga. Õigusloome seisukohalt on see algus. Teine moodulite komplekt on ettevalmistamisel, et 2012. aasta lõpupoole võtta vastu teine, seda määrust muutev määrus. Samuti kavandame juba kolmandat komplekti, nii et töö käib pidevalt ja jätkub.

Mis puudutab bürokraatiaprobleemi, siis see ei tekita ettevõtetele uut koormust, kuna kasutame olemasolevaid administratiivseid ja statistilisi andmeid. Õigupoolest väärib äramärkimist, et Ühendkuningriik on keskkonnaarvepidamisel esirinnas. Kui veel statistikast kõnelda ja viidata Jo Leineni, Hans-Peter Martini ja paljude teiste sõnadele, oleme viimase pooleteise aasta jooksul teinud märkimisväärseid edusamme Euroopa statistilise süsteemi parandamisel.

Näiteks tegi praegune komisjon esimese seadusandliku ettepaneku 10. veebruaril 2010. aastal – päev pärast seda, kui olite hääletanud praeguse komisjoni loomise poolt –, kui võtsime vastu määruse Eurostati auditeerimisvolituste kohta, mis andis Eurostatile võimaluse kontrollida ja kinnitada statistika kvaliteeti otse selle allikast, mis on väga oluline. Näiteks Kreeka puhul oleme seda juba rakendanud.

Teiseks on rakendamisel Kreekat puudutav tegevuskava ja aastaga on see kaasa toonud Kreeka statistilise süsteemi äärmiselt põhjaliku uuendamise. Selle tulemusena on juba praegu statistika ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kvaliteet oluliselt paranenud ning viimases voorus sai Eurostat Kreekat puudutavad andmed kinnitada.

Lõpetuseks ressurssidest. Kuigi me ei vaja selle konkreetse keskkonnamajandusliku arvepidamise puhul ressursse, nõustun Hans-Peter Martiniga, et vajame piisavaid ressursse. Õigupoolest kasutasin seda osaistungjärkude nädalat ära, et astuda läbi Luxemburgist, kus kohtusin kõigest paar tundi tagasi Eurostati peadirektor Walter Radermacheriga, et ressursside teemat arutada. Oleme oma ressursse Eurostatis ümber paigutamas ja parandamas, et saaksime keskenduda prioriteetidele.

Ent siiski ei võtaks ma ressursse laienemise arvelt, nagu Hans-Peter Martin soovitas, ning kindlasti mitte Lääne-Balkani maadelt. Stabiilsus, demokraatia ja rahu selles piirkonnas on jätkuvalt üks tähtsamaid Euroopa Liidu prioriteete, seda nii komisjoni, kui – julgen väita – ka parlamendi jaoks. Pidagem palun meeles, et meie leebe võimuta ja ELi laienemispoliitikata ei oleks Ratko Mladić praegu Haagis! Pidagem ka seda meeles!

 
  
MPphoto
 

  Jo Leinen, raportöör.(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänan teid arutelu eest! Ma näen laialdast toetust keskkonnabilansi loomisele Euroopa Liidus. See mõte on siin paari erandiga toetust leidnud.

Nõustun ka Karin Kadenbachi väljaütlemisega. Paljud meist arvasid, et see on juba kasutusel, ning olime üllatunud, kui avastasime, et suurt osa andmetest ei ole üldse olemas, ning seda seisukohtades, mida võtame keskkonna olukorra kohta Euroopa Liidus. Seega tegutseme tegelikult täielikult kompides.

Üks parlamendiliige Gerben-Jan Gerbrandy ütles, et mõõtmine toob teadmise. See toob meile teadmise ning teadmine on alus, millest lähtudes rakendatakse meetmeid ja käivitatakse kõik meie programmid. Me lihtsalt vajame paremat alust otsustele, mida langetame. Siin saavad keskkonnaarvepidamised meid aidata. Loomulikult on meil ELi 2020. aasta strateegia, mille eesmärk on jätkusuutlikkus. Loodan, et järgmise paari aasta jooksul saame ka sellele aluse, nii et saaksime 2020. aastal vaadata, kas suutsime edu saavutada või mitte. Teame, et sisemajanduse kogutoodang ei anna mingit teavet looduse ega keskkonna olukorra, kasutatud loodusvarade või üldse kogu jätkusuutlikkuse probleemi kohta. Seepärast on see nüüd hädavajalik.

Tegeleme sellega etapiviisiliselt. Christa Klaß, me ei esita liigseid nõudmisi; pigem tuleks mooduleid tasapisi laiendada. Lõppude lõpuks, nagu volinik ütles, hõlmavad eraldiseisvad õigusaktid – vett, jäätmeid ja puhast õhku käsitlevad õigusaktid – juba niigi nõuet neid andmeid koguda.

Euroopal on ka globaalne kohustus, Paul Nuttall. Kui allkirjastame bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, kliimamuutuste konventsiooni või mis tahes muu konventsiooni, peame saama ülejäänud maailmale öelda, kas oleme selle rakendamisega hästi või halvasti hakkama saanud.

Seega sooviksin kokkuvõttes tänada variraportööre ja Eurostati, mis peab hiljem selle töö ellu viima. Ma loodan, et Luxemburgis on olemas vajalikud ressursid, kuna ilma vahenditeta ei ole bilanssi loomulikult võimalik esitada. Ka parlament peaks siin aitama. Suur tänu teile! See on oluline poliitiline küsimus, nagu mõned inimesed on põhjusega märkinud, ning uus peatükk kaalutlustes, mida Euroopas aastast aastasse teeme.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult.(SK) Sooviksin tänada raportööri Jo Leinenit esitatud raporti eest! Nõustun selle hinnanguga komisjoni ettepaneku kohta ning sooviksin teha paar tähelepanekut niisuguse tegevuse tähtsuse kohta.

Elukvaliteedi mõõtmine niisuguste indikaatorite abil nagu sisemajanduse kogutoodang ei räägi kogu lugu. Kuigi asjatundjad on selles juba mõnda aega ühel nõul olnud, on see sõnum alles hiljuti, pärast pikka aega ja märkimisväärseid jõupingutusi, poliitilistele ringkondadele kohale jõudnud.

Siinkohal aplodeerin rõõmuga komisjoni ettepanekule rakendada Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine, kuna puudub vajadus eksitavate indikaatorite massiliseks kõrvaleheitmiseks. Selle asemel et hinnata elukvaliteeti ja keskkonda muljetest lähtuvalt, peame tulema välja paremate andmete ning andmekogumis- ja koondamismeetoditega, et need annaksid paremaid tulemusi, näiteks poliitika ja majandustegevuse keskkonnamõju mõõtmisel.

Ühinen raportööriga, kutsudes komisjoni oma ettepanekus pöörama suuremat tähelepanu järelevalve- ja hindamisküsimustele. Lõpetuseks sooviksin märkida, kui oluline on, et komisjoni ettepanekusse kaasataks strateegiadokument „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” ning sellele veelgi laialdasemalt toetutaks. Järjepidev süstemaatiline lähenemisviis on võib-olla olulisem kui miski muu, kui püüame parandada elukvaliteedi mõõtmise viisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Jäätmetekke, õhusaaste ja kliimamuutuste vältimist ja jäätmete ringlussevõttu ning säästlikku tarbimist ja tootmist oleks võimalik tunduvalt tõhusamalt jälgida, kui meie käsutuses oleksid kvaliteetsed andmed keskkonna- ja majandustegurite omavahelise mõju kohta. Seega tuleks oluliste andmete kogumine, mida on siiani ELi tasemel tehtud vabatahtlikkuse alusel, muuta kohustuslikuks. Veelgi enam – praegu kättesaadavaid keskkonnaandmeid peaks keskpikas perspektiivis laiendama, et soodustada Euroopa keskkonnapoliitika vajalikku hindamist.

See määrus loob selles osas ühise raamistiku Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumiseks, koostamiseks, ülekandmiseks ja hindamiseks, esitades selle koostamiseks ühise üleeuroopalise metodoloogia, ühised standardid, määratlused, klassifikatsioonid ja arvepidamisreeglid. Määrus käsitleb õhku eraldatavaid saasteaineid, mitmele majandussektorile kehtivaid keskkonnamakse ning makromajanduslikku materjalivoogu puudutavaks arvepidamiseks vajalike andmete kogumist ja koostamist. Täpsed ja piisavad statistilised andmed energia ja maavarade tarbimise kohta on fundamentaalse tähtsusega, kui soovime välja töötada indikaatoreid, mis mõõdaksid edusamme ja heaolu väljaspool SKP raame. Euroopa keskkonnapoliitika paikapidav hindamine on võimalik vaid usaldusväärsete andmete olemasolul.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika