Istungi stenogramm

Esmaspäev, 6. juuni 2011 - Strasbourg

18. ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Jean-Pierre Audy tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel koostatud raport ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõtte kohta (Α7-0160/2011).

  Jean-Pierre Audy, raportöör. – (FR) Austatud juhataja, Máire Geoghegan-Quinn! Head kolleegid! Oleme siia kogunenud, et anda hinnang teadusuuringute seitsmendale raamprogrammile (2007–2013), mille eelarve on 51 miljardit eurot. See on maailma suurim programm ning seda summat tuleks võrrelda 2000.–2006. aasta programmile kulutatud 17 miljardi euroga, millega kaeti viis aastat, samas kui praegune programm hõlmab seitset.

Läbirääkimised seitsmenda raamprogrammi üle toimusid 2006. aastal ning programm hõlmab – ma kordan! – ajavahemikku 2007–2013. Pärast läbirääkimisi on meil nüüd kolm uut punkti, mis nõuavad tähelepanu pööramist programmi hindamisele.

Esiteks saab Euroopa Liit üle Lissaboni strateegia läbikukkumisest, mille Euroopa Ülemkogu lõi 2000. aastal eesmärgiga muuta Euroopa Liit 2010. aastaks maailma teadmistepõhiseks majanduseks. Nüüd on meil Euroopa 2020. aasta strateegia. Teine uus punkt on Euroopa põhiseaduse lepingu läbikukkumine. Nüüd on Lissaboni leping jõustunud ja sellega kaasnevad uued võimud. Kolmas uus punkt: finantskriis, mis jõudis meile 2008. aastal USAst.

Neid kolme uut punkti silmas pidades peame mõtlema aastatele 2011.–2013. Elame väga habrastel kriisijärgsetel aastatel ning nendel nappide avalike vahendite aegadel on kaalul olevad summad märkimisväärsed. Esimeseks kolmeks aastaks on programmeeritud 26 miljardit eurot. Aastatel 2011, 2012 ja 2013 on programmi jäänud 28,5 miljardit eurot. Seetõttu peame hoolikalt mõtlema sõnumitele, mida soovime Euroopa Komisjonile saata, et see võtaks vastu tänapäeva suurimate probleemidega tegeleva teaduspoliitika.

Teised sõnavõtjad täiendavad mu sõnu, kuid sooviksin rõhutada kahte punkti: esimene on lihtsustamine ja teine on vastus suurtele probleemidele, millega silmitsi seisame.

Mis puudutab lihtsustamist, arutab minu kolleeg Maria Da Graēa Carvalho üksikasjalikult oma suurepärast raportit ja – lugupeetud volinik – toetame komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsust luua osalejate keskne andmebaas Unique Registration Facility, kuid peame minema kaugemale. Peame tulevikku lihtsustama ja mineviku seljataha jätma. Olete kõikide nende probleemidega Euroopa Kontrollikoja endise liikmena hästi tuttav. Finantsmääruse kolmeaastane reform võimaldab meil luua lihtsustamiseks õigusliku aluse, kuid ma ei arva, et lubatavate veaohtudega jändamine on õige tee, mida kasutada. Peame oma määruseid lihtsustama ning just lihtsustamise kaudu vähendame vigade arvu.

Komisjoni audiitorite ja auditeeritavate organite vaheliste erimeelsuste korral teen ettepaneku, et lubataks sõltumatute vastuauditite tegemise võimalust ning sekkuda tohiks ka vahendaja, et me ei peaks paluma Euroopa Kohtul lahendada vaidlusi, mis võivad auditeeritavate organite ja komisjoni vahel tekkida. Peame selle küsimuse tõesti selgeks tegema, lugupeetud volinik.

Järgmisena on meil ees suured katsumused. Peame sellesse Euroopa 2020. aasta tööstuspoliitikasse kaasama rohkem tööstussektorit, eriti Euroopa patendiga osa, ning suurendama VKEde – väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate – ning naiste osalust. Infrastruktuuri peaks kaasfinantseerima raamprogramm, Euroopa Investeerimispank, struktuurifondid ja riikide poliitika. Peame kõikjal Euroopa Liidus soodustama tippkvaliteeti ja teadusuuringute infrastruktuuri harmoonilist jaotust. Praegu me ei tea, mis riigid saavad viie aasta pärast Nobeli preemiad. Samuti peame lugu pidama oma rahvusvahelistest kohustustest, näiteks projektist ITER.

Viimasena teeme selles raportis tulevikuks ettepaneku kahekordistada teadusrahastuse summat, et luua Euroopa Teadusnõukogu abiga Euroopa teadusruum. See on tee kasvuni, mida vajame, et rahastada oma sotsiaalseid eesmärke ja pidada kinni oma keskkonnakohustustest.

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lugupeetud kaasparlamendiliikmed! Tänan teid selle võimaluse eest pöörduda teie kõikide poole enne lõplikku hääletamist seitsmenda raamprogrammi vahehindamise üle homme hommikul toimuval täiskogu kohtumisel. Seitsmenda raamprogrammi rakendamist ja liikumist selle suunas, mida pakutakse välja kui ühist strateegilist teadusuuringute ning innovatsiooniraamistikku, tähistab palju eraldiseisvaid, kuid sellegipoolest olulisi samme. Usun, et tänane arutelu märgib üht nendest olulistest sammudest.

Tänastele aruteludele eelnes Jean-Pierre Audy, variraportööride, teiste tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liikmete ja ka eelarvekomisjoni liikmete kuudepikkune raske töö. Hinnang ei tähenda midagi, kui needsamad sidusrühmad tulemusi ei esita, aruta, kahtluse alla ei sea ega vastu ei võta või mõnikord tagasi ei lükka, sest see hinnang üritab olla nende teenistuses. Loomulikult mängib selles protsessis üliolulist rolli ka parlament, mis mitte ainult ei rakenda oma ulatuslikku poliitilise ja avaliku elu kogemuste läbilõiget, vaid sama olulisena ka liikmete põhjalikke teadmisi paljudest eri valdkondadest.

Lubage mul teha raporti kohta paar nappi sissejuhatavat märkust! Esiteks on tegemist rikkaliku ja laiahaardelise raportiga, mis tegeleb tõhusalt seitsmenda raamprogrammi vahehinnangus tõstatatud põhiprobleemidega. On väga julgustav näha, et raport vahehinnangu kohta kutsus institutsioonidelt esile väga olulisi vastuseid ning et nendes vastustes, milles küll mõnikord asetatakse rõhk teistele küsimustele, põhimõtteliselt nõustutakse peamiste leidude ja soovitustega, mille on teinud sõltumatud hindamiseksperdid.

Komisjonil on hea meel näha, et parlament selle hindamistöö kvaliteedi heaks kiidab. Komisjon märgib, et raportis tõstatatud põhipunktid kattuvad kõige olulisemate küsimustega, mida käsitleti komisjoni vastuses hindamisraportile. Kuigi kõikides üksikasjades ei olda kokku lepitud, on oluline märkida, et olemas on põhimõtteline ühine arusaam kõige kallimatest punktidest, nimelt vajadus kõikehõlmava strateegia järele, mis innustaks Euroopa 2020. aasta strateegia raames teadusuuringuid ja uuendusi, vajaduses muuta see programm kättesaadavamaks paljudele võimalikele panustajatele kõikjal Euroopas ning vajaduses lihtsustada veelgi menetlusi, et kõik osalejad saaksid keskenduda pigem loovusele kui bürokraatiale.

Komisjon rõhutab oma kavatsust rakendada seitsmenda raamprogrammi järelejäänud aastatel konkreetseid meetmeid, et viia ellu võimalikult palju hindajate tehtud kokkuvõtlikke soovitusi. Nagu Jean-Pierre Audy meile näiteks meenutas, oleme juba rakendanud kolm seitsmenda raamprogrammi konkreetset lihtsustamismeedet: keskmiste personalikulude laialdasem kasutamine, VKEde omanikele-juhtidele mõeldud lihtsustatud menetlused ja olukorra komiteele selgitamine, et tagada reeglite ühesugune tõlgendamine.

Samal ajal on selles vahehinnangus esitatud soovitused ning seisukohad loomulikult tulevaste teadus- ja uuendustegevuste planeerimisel esmatähtsad. See hõlmab vajalikku suurt sammu lihtsustamises, mille muudab võimalikuks ühine strateegiline raamistik, uued osalemisreeglid ja teie abiga ka läbi vaadatud kasutajasõbralik finantsmäärus

Komisjon soovib seda debatti tulevastel aruteludel jätkata. Selle taustal aitavad teie tänased kommentaarid ja tõstatavad küsimusi, et meie arusaama veelgi teravdada.

  Carl Haglund, eelarvekomisjoni raportöör. – (SV) Austatud juhataja! Soovin tänada meie suurepärast volinikku kindla pühendumise eest teadusuuringutele ning samuti soovin tänada raportööri. Mul on au olla eelarvekomisjoni raportöör teadusuuringutega seotud küsimustes ning mul on oma komisjoni nimel paar väikest kommentaari.

Alustaksin kriitikaga, milleks on see, et oleks tore, kui niisugused hinnangud saabuksid õigel ajal. See teeks meie töö lihtsamaks, kuid kõikides teistes punktides on tegemist hea hinnanguga. Eelarvekomisjoni arvates on tulevikus oluline paremini tugevdada seost teadusuuringute ja tööstuse vahel, et kasutada reaalselt ja praktikas ära uute uuenduste ja ideede potentsiaali.

Sooviksime ka rõhutada tõsiasja, et meil peab olema julgust riske võtta. Riskimata ei saavuta me häid tulemusi, mida soovime. Veel üks asi, mida ka volinik ise mainis, oli menetluste lihtsustamise küsimus ja olemasoleva bürokraatia vähendamine. See on väga oluline! Viimasena on sama tähtis, et meenutaksin teile, et peame suutma Euroopa 2020. aasta strateegiat rakendada teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames; me ei saa järgmist ootama jääda.

  Maria Da Graça Carvalho, fraktsiooni PPE nimel. – (PT) Austatud juhataja! Lubage alustada raportööri tänamisega suurepärase raporti ja selle eest, kuidas ta tööd läbi viis. Praegune raamprogramm on Euroopa konkurentsivõime ja töövalmiduse seisukohalt strateegilise tähtsusega. Selle rahastusest on veel kasutamata 50%. Iseenesest on praeguse raamprogrammi vahehinnang ülioluline, et see võiks oma olemasolu teisel poolel aidata kaasa Euroopa majanduse taastumisele.

Põhimõtteliste soovituste teemal hinnangule sooviksin rõhutada, kui oluline on lihtsustada vahendite kättesaadavust ning kohandada temaatilisi prioriteete ja reeglite sobilikkust uute katsumustega. Teadustöö vahendite kättesaadavuse lihtsustamine võimaldab reeglite ning menetluste muutmist lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Iseenesest tuleks seitsmendasse raamprogrammi kaasata kõik soovitused, mis hõlmavad lihtsustamist, kuid ei nõua finantsmääruste läbivaatamist. Sooviksin kiita komisjoni juba rakendatud meetmete eest.

Teiseks soovin rõhutada vajadust pöörata suuremat tähelepanu teemavaldkondadele, mis on Euroopa tuleviku seisukohalt üliolulised, näiteks energiakindlus, keskkond ja tervishoid.

Kolmandaks võimaldab uute probleemide lahendamisel osalemise reeglite kohandamine näiteks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja noorte teadlaste suuremat osalemist uuringuprojektides.

Lõpetuseks toetan järgmise raamprogrammi suuniseid. Eriti rõhutaksin soovitust suurendada ELi järgmises finantsraamistikus märkimisväärselt teaduse ja innovatsiooni eelarvet. Vaid nii muutub Euroopa konkurentsivõimelisemaks ja edukamaks.

  Britta Thomsen, fraktsiooni S&D nimel. – (DA) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Sooviksin kõigepealt tänada Jean-Pierre Audyt suurepärase koostöö eest teadusuuringute raamprogrammi hinnangu koostamisel! ELi ees seisab tohutu katsumus, mis tuleb Hiina, India ja Brasiilia taolistest riikidest. Nendes riikides on praegu tohutu majandusareng. Seetõttu peame veelgi paremini suutma luua kasvu ning töökohti teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu – vastasel juhul jääb EL teadmiste võiduajamiselt välja.

Seitsmes raamprogramm on olnud edukas, kuid arenemisruumi veel on. Mul on kaheksandat raamprogrammi arutades kolm prioriteeti. Peame lihtsustama taotlemis- ja raporteerimismenetlusi. Me lihtsalt peame bürokraatiaprobleemiga tegelema. Teiseks peab meil olema julgust võtta sihiks vabadus ja paindlikkus. Teadlastel endil peab olema vabadus valida kõige olulisemad teadusuuringute valdkonnad ning ennekõike peab programm olema piisavalt paindlik, et tulla toime tulevaste katsumustega. See annab paremaid tulemusi. Samuti peame suutma parandada oma oskust interdistsiplinaarselt töötada ja mõelda.

  Frédérique Ries, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Teadusuuringute seitsmes raamprogramm on maailma suurim teadusprogramm: selle eelarve praeguseks, 2007.–2013. aasta perioodiks, on 54,6 miljardit eurot ning siiani on see rahastanud üle 9000 projekti. Küsimus on selles, kas tulemused on nii tohutut investeeringut väärt.

Eelmiste sõnavõttude põhjal arvan, et küsimust esitades me ka osaliselt vastame sellele. Euroopa püüab võimalikult hästi toime tulla ning me teame selle peamisi põhjuseid, kuna need on juba välja toodud: üldjoontes kõneldes on Euroopas teadusuuringute ja arendustegevuse puhul põhi ja lõuna lahknenud, samuti on Euroopa maha jäänud ettevõtluse kulutustes teadusuuringutele ja arendustegevusele ning teadlastel ja VKEdel on raskusi eri programmide kättesaadavusega, nagu meie raportöör juba mainis.

Siiski on õnneks põhjust optimismiks, kuna nõukogu, parlament ja komisjon on selles küsimuses täielikul üksmeelel ning kursis vajadusega nihutada Euroopa teadusuuringute ja uuenduste fookus olemasolevatele suurtele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Loomulikult pean silmas kliimamuutusi – probleemi, mida on juba arutatud –, kuid samuti pean silmas energiakindlust, tähelepanu vajavat Fukushima-järgset perioodi ja toiduohutust, mida kõigutas kolibakter.

Samuti on oluline mitte teha korraga liiga palju – siinkohal jagan loomulikult Jean-Pierre Audy soovi kehtestada Euroopa teadusuuringutele selgelt määratletud prioriteedid. Seda ideed väljendab ka raporti punkt 9. Euroopa peab tagama endale vahendid konkreetsete suurte eesmärkide saavutamiseks. Raportöör mainis ka 28 miljardit eurot, mis tuleb veel allesjäänud kolme aasta vahel ära jagada.

Kuna kõneleme konkreetsetest prioriteetidest ja valdkondadest, lõpetan oma sõnavõtu ühe niisuguse valdkonna mainimisega – selleks on nanotehnoloogia, mis minu hinnangul vajab rohkem investeeringuid, kui arvestada paljusid sektoreid, kus seda on potentsiaalselt võimalik kasutada: meditsiin, põllumajandus- ja toiduainetootmine, elektroonika, uued materjalid ja uued energiaallikad. Jah, selle revolutsiooni alustamine on ekspertide töö, kuid Euroopa Liit – kohe lõpetan! – peab ohjad enda kätte haarama ja selle lõpmatult väikese ala vallutama.

  Vicky Ford, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Teadusuuringud ja innovatsioon on kasvu tagamise ja meie suurimate probleemide lahendamise aluseks. Olen näinud palju suurepäraseid Euroopa toetustest rahastatud teadusuuringuid, seda nii koostööprojektidena tööstuste ja välisriikidega kui ka suurepärastele teadlastele antud eraldiseisvate toetustena.

Euroopa raamprogrammil on aga maailma kõige bürokraatlikuma programmi maine. Lugupeetud volinik! Arvan endiselt, et saaksite lihtsustamise nimel veel rohkem teha. Raha napib ja vahendid peavad kiiresti jõudma laborisse teadlasteni, mitte ainult nendeni, kes blankette täidavad ja arvepidamist kontrollivad.

Kõiki taotlusi ei ole võimalik rahastada ning teadusmaailmas on lisandväärtust loomulikult keeruline mõõta, kuid ma ei usu, et ühine Euroopa süsteem tulemuste hindamiseks on ainuke viis edasi minna. Me vajame teadlasi, kes võistlevad maailma parimatega, ning nende tegevust tuleks hinnata maailma tasandil. Samuti ei tohi me teha kompromissi täiuslikkuse põhimõttes. Näiteks Euroopa Teadusnõukogu on teinud eraldiseisvate teadlaste toetamiseks palju. Kui nende mandaati muudetakse meeskonnapõhiste projektide toetamiseks, ei tohi see kahjustada säravate üksikisikute toetamist.

Sooviksin näha, et teadusuuringud saaksid rohkem raha, kuid põhjatuid pangaarveid ei ole olemas. Mina ja mu fraktsioon ei saa toetada ELi eelarve kahekordistamist ühes valdkonnas, kohustuseta näidata, mille arvelt see raha tulla võib. Selle asemel meeldiks meile näha avaliku raha intelligentsemat kasutamist koos erainvesteeringutega ja paremate riigihangete kaudu.

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Soovin alustada tänusõnadega Jean-Pierre Audyle tehtud töö ja suurepärase koostöö eest meie kõigiga kõikides fraktsioonides ning avatuse eest, mida ta on terve selle protsessi käigus üles näidanud.

Minu arvates on seitsmenda raamprogrammi hindamine hädavajalik. Ei ole võimalik piisavalt rõhutada ülioluliste läbipaistvuse, lihtsustamise ja ümberjaotamisega seotud probleemide tähtsust, mis on selgelt välja toodud selles raportis ja parlamendi seisukohas.

Minu arvates on teadusuuringud ja uuendused põhipanustajad õiglasemasse ümberjaotavamasse ja säästlikumasse arengumudelisse, nii et me ei saa lasta mõnedel teguritel kõrvale jääda. Kuna paljusid neist on juba siin mainitud, räägin vaid teguritest, mis sageli ära unustatakse.

Esiteks on hinnang teinud selgeks, et teadusuuringute rahastuse jaotus on endiselt liiga kontsentreeritud ning me ei saa endale lubada sellekohase ülevaate kaotamist. Mõnede riikide, teadusüksuste ja keskuste, samuti ka suurte tööstuste jaoks on teadusuuringute rahastus lihtsamini kättesaadav kui teistele. Me ei saa selle mudeliga nõustuda. Peame saavutama uute liikmesriikide ja lõunapoolsete riikide suurema osalemise. Juhuslikult on need ka riigid, mis vajavad kõige enam rahastuse kättesaadavust.

Teiseks usun, et reaalsete osalejate ja tsiviilühiskonna organisatsioonide osalust tuleks samuti suurendada. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on jätkuvalt oluline probleem.

Kolmandaks teen märkuse teadustegevuse ettevaatlikkuse kohta: kvaliteetsed ja suurepärased teadusuuringud ei ole võimalikud, kui lubame teatud Euroopa osades teadlastele jätkuvalt peale suruda töötingimusi, mis ei ole seda nimetust väärt. Olles seda öelnud, sooviksin ennekõike väljendada oma tänu tehtud töö eest. Arvan, et see on parlamendi jaoks oluline samm.

  Niki Tzavela, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Soovin tänada Jean-Pierre Audyt suurepärase raporti eest! Seitsmes raamprogramm on üks maailma suurimaid programme ja on hea, et anname sellele vahehinnangu.

Esiteks on mul väga hea meel näha, et üksmeelselt kutsutakse üles meie rahastusmeetodite reeglite lihtsustamisele. Teieks on oluline keskenduda VKEde ebapiisavale osalusele programmis ja selle olukorra parandamise meetmete otsimisele, eriti kuna nendest sõltub ELi tulevane kasv ja töökohtade loomine. Kolmandaks toetan jõuliselt Marie Curie’ meetmeid. Samuti sooviksin lisada, et keskpikas perspektiivis oleks ülioluline välja töötada mehhanism edusammude ning ELi innovatsioonipoliitika ja -programmide mõõdetava mõju hindamiseks.

Lõpetuseks pean ütlema, et seitsmenda raamprogrammi rahastamise tase tuleb säilitada, kuna teame, et teadus- ja arendustegevusse investeerimine on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise võti.

  Herbert Reul (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Esmalt soovin tänada Jean-Pierre Audyt ja kõiki selles raportis osalenud kaasparlamendiliikmeid. Sedasorti hinnang on loomulikult järelduste tegemiseks oluline eeltingimus. Kahtlemata oleme kõik nõus, et teadusuuringutesse investeerimise küsimus on Euroopa tuleviku seisukohalt keskse tähtsusega. Ent see, kas meil on siis julgust teha sellest õigeid järeldusi, selgub siis, kui jõuame järgmisse etappi. Kas meil on julgust tagada, et teeme seda, ning suudame tagada piisavate finantsvahendite olemasolu? Kõik ütlevad, et suudame, kuid see saab olema keeruline. Kuidas suudame olemasolevaid vahendeid tõhusamalt kasutada? Ma olen väga tänulik tõsiasja eest, et oleme selles arutelus omistanud suurt tähtsust lihtsustamise küsimusele, kaasa arvatud Maria Da Graēa Carvalho raporti puhul Kuidas hakkame tegema asju lihtsamalt, kiiremini ja tõhusamalt ning kuidas saavutame olemasolevate ressurssidega paremad tulemused? Piisava rahastamise küsimuse järel on see teine põhiprobleem.

Kolmandaks peame tagama – ja selles lähen mõne kaasparlamendiliikme arvamusega vastuollu –, et me ei jaotaks vahendeid vastavalt põhimõttele, et kõik peaksid saama oma osa. See ei ole põhimõte, mida peaksime teadusuuringute rahastamisel kasutama. Teadusrahastust saab määrata vaid suurepäraste tulemuste põhimõttel. Tulemus, kahjuks, on selline, et vahendid ei jaotu kõikide liikmesriikide vahel võrdselt. See tähendab, et seisame silmitsi tohutu ülesandega, nimelt tagamisega, et parandusi tehtaks just nimelt nendes liikmesriikides, mis veel suurepärasuse kriteeriumidele ei vasta. Selleks vajame väga selgelt teisi instrumente, kuna see probleem ei ole veel lahendust leidnud. Tulevikus vajame arvukalt instrumente, mitte selleks, et tagada vahendite ühtlane jaotus, vaid selleks, et kasutataks teiste instrumentidega teisi vahendeid, et keskenduda konkreetsetele aspektidele.

Viimasena toon sama olulisena välja selle, et peame rahastatavate projektide arvu vähendama. Me ei saa vältida otsuse langetamist selle kohta, missugustele elementaarsetele teguritele soovime keskenduda. Kui kõik toovad sisse uue teema, ei too see teadusuuringute rahastamisele pikas perspektiivis mingit kasu. Meil peab olema julgust vaadata ja mõista, mis on eriti hea ning mille rahastamist tahame konkreetselt jätkata.

  Teresa Riera Madurell (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Mil määral on meie teadus- ja arendustegevuse süsteemis leitud nõrkused seitsmenda raamprogrammiga tugevusteks muutunud?

Oli tarvis stimuleerida baasuuringuid ja sobivalt loodi Euroopa Teadusnõukogu, mis peab tulevikus suurepäraste tulemuste ja sidususe ühendamise ülesandega paremini hakkama saama. Tarvis oli rohkem teadlasi ja kasutusele võeti Marie Curie’ meetmed, mis nõuavad endiselt veelgi suuremaid pingutusi. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) soovisid suuremat osalust ning oleme edukalt saavutanud ligi 15% määra, mida edasine lihtsustamine võib veelgi suurendada. Samuti oli vajadus suurema rahastatuse, eriti eratoetuste järele, mis on jätkuvalt nõrk koht mitte ainult kriisi pärast, vaid ka seetõttu, et teatud instrumentidel, näiteks tehnoloogiate ühisalgatustel (JTI), on ausalt öeldes veel omajagu arenemisruumi.

Sellest hoolimata, Jean-Pierre Audy, ei ole mul kahtlustki, et tänu sellest vahehinnangust saadud õppetundidele saavutab raamprogramm veelgi parema taseme. Tänan teid raporti eest!

  Vladko Todorov Panayotov (ALDE). – Austatud juhataja! Esiteks soovin tänada komisjoni asjatundjaid ja raportööri Jean-Pierre Audyt tehtud töö eest.

Vahepealne tagasivaatamine on väga tähtis. ELis napib reageerimisvõimet, mis takistas sellel ka Lissaboni strateegia eesmärke saavutamast. Sellest hoolimata on ELil teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas paar punkti, milles see on juhtival kohal ning mille üle võib uhkust tunda.

EL seisab silmitsi paljude probleemidega, millega selle konkurendid ei pruugi kokku puutuda, kuid sellest hoolimata suudab see konkurentsis püsida. Viitan looduslike energiaallikate puudumisele Euroopa pinnal, mis on kahtlemata arengule ja innovatsioonile takistus. Samuti viitan Euroopa rahvastiku vananemisele, mis on teine ELi iseloomustav probleem. Sellest hoolimata on ELil aga kõige põhjalikumad ja siduvamad keskkonnakaitsega seotud õigusaktid. Samuti on sellel kõrgeimad sotsiaalsed standardid ning see austab töötavaid töölisi.

Usun, et võime selle tõsiasja üle uhkust tunda. Elame kontinendil, kus teatud väärtused on endiselt tähtsaimal kohal ning globaliseerumisest liigselt mõjutamata. Minu arvates ei ole võimalik saada maailma kõige jätkusuutlikumaks teadmistepõhiseks majanduseks, pidamata lugu väärtustest, mis iseloomustavad Euroopa ühiskonda. Usun, et tulevikus tasub see ennast ära.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Innovatsiooni suurendamine Euroopa Liidus on üks majandusarengu põhiosasid, eriti kriisiajal. Raportöör rõhutas seda tegurit põhjendatult. Kahjuks näib mulle, et mõned esitatud põhiküsimused olid liiga üldist laadi. Ent kõigepealt väärib märkimist võrdlemisi väike rahasumma, mis on eraldatud innovatsioonile uutes ELi liikmesriikides. Võiks peaaegu öelda, et tohutu proportsioonierinevus vana liidu ja uute ELi liikmesriikide vahel on selles rabav. Raportis mainiti seda pelgalt ühe lausega. Nende riikide tagasihoidlikku osalust võetakse negatiivselt ning sellel on negatiivne mõju liidu jätkusuutlikule arengule, nagu ka selle sidususele.

Siinkohal tasub märkimist, et hoolimata 86 miljardist eurost, mis 2007.–2013. aasta rahastamisperioodil teadusuuringuteks eraldati, ei ole selles asjade seisus märkigi muutustest, seega ühtekuuluvusfondi kaudu innovatsiooniks eraldatud vahendite puhul tuleks järgmises finantsperspektiivis rohkem arvesse võtta vahendite tasakaalustatud haldamist vanade ja uute liikmesriikide vahel. Lõppude lõpuks kujutab innovatsioon endast nendele uutele Euroopa riikidele võimalust ning nende teadust ja tehnoloogiat tuleks sidusalt arendada ka Euroopa üldise heaolu huvides.

Samuti tuleks rõhutada, et teadusuuringute rahastamise probleemid mõjutavad peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Pidades silmas rahanduspoliitika rangemaks muutmist finants- ja majanduskriisi tõttu, piiratakse laene, mis on innovatsiooniga seotud pikaajaliste investeeringute seisukohalt üliolulised. Seda asjade seisu tuleb arvesse võtta, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel oleks lihtsam niisuguseks otstarbeks laenu saada. Samuti tasub märkimist, et sellega seotud haldusmenetlusi tuleb lihtsustada.

  Amalia Sartori (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Ka mida soovin tänada Jean-Pierre Audyt ning kogu tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni suurepärase töö ning kasuliku arutelu eest, mis on tekkinud selle äärmiselt olulise teema üle.

Arvan, et täna on jäänud välja toomata vaid veel üksainus punkt: vajadus tunnistada, et Euroopa on nüüd mõnes mõttes teadusuuringute ja innovatsiooni alal maha jäänud.

Kiitleme hea meelega saavutatud tulemustega, kuid sama hästi võiksime ka tunnistada, et mõnes valdkonnas jääme alla mitte ainult oma traditsioonilisele konkurendile Ameerika Ühendriikidele, vaid ka teistele väga tugevatele konkurentidele, nagu Hiina.

Seetõttu arvan, et kui Euroopa ei taha iseenda ohvriks langeda ning hukkuda, peab see otsustama teadusuuringutesse ja innovatsiooni rohkem investeerida. Siiski ei ole see otsus, mille peaksime vastu võtma täna õhtul selle arutelu käigus, vaid seisneb pigem laiemas debatis, mis on seotud finantsperspektiivi ja kogu küsimusega, kuidas kasutada enda käsutuses olevaid vahendeid. Lühidalt öeldes on kahtlemata tegemist ühe tähtsaima probleemiga!

Olles seda öelnud, usun, et Jean-Pierre Audy ja Maria Da Graēa Carvalho käsitletud teemad – millele keskendun teistes sõnavõttudes – on kõik märkimist väärt. Need hõlmavad lihtsustamist, vajadust koordineeritud rahastamise järele, katset arendada Euroopa 2020. aasta programmi, tipptaset ja innovatsiooni, peegeldades samas tõsiasja, et kõigel sellel on kaks peamist haru: esimese moodustavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, Euroopa tuksuv süda, mille puhul peame edendama innovatsiooni ning tegema seda lihtsustamise kaudu; ning teise moodustavad suured teaduskeskused, mida meil võiks tõesti rohkem olla.

  Catherine Trautmann (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! See väga hea raport meie kaasparlamendiliikmelt Jean-Pierre Audylt võtab kokku kõik meie arutelud selle sektori ettevõtjatega. Ma ei räägi enam üle nende hinnangut meie seitsmendale raamprogrammile: seda, et see on hädavajalik, kuid liiga keeruline ja bürokraatlik.

Tahaksin rõhutada vaid kaht punkti. Esiteks innovatsiooni. Parlament on lubanud seda edendada, kuid seda ei tohi teha fundamentaalsete teadusuuringute arvelt. Nagu me hästi teame, on teadusuuringute põhitulemus teadmised, millele järgneb võimalus seda tulemust majandussektoris või tööstussektoris parandada. Tarvis on selget eristamist manipulatsiooni ja fundamentaalsete teadusuuringute parandamise vahel.

Teiseks rahastamine. Oleme kõik ühel nõul, et eelarve peaks sobima meie eesmärkidega. Läheksin lausa nii kaugele, et ütleksin, et sellel teemal peaksime olema oma järjepidevuses uuenduslikud. Uute instrumentide kasutuselevõtmine on mõttetu; tehkem parem olemasolevad tõhusamaks. Selles osas on jagatud riskiga finantsettevõte tõeliselt edukas, kuid see peab võtma VKEde ja teadusuuringute infrastruktuuri puhul kaasavama lähenemisviisi. Seetõttu kutsun komisjoni üles tegema kõik, mis tema võimuses, et lahendada erimeelsused võimalikult kiiresti ja võtta arvesse selles raportis soovitatud tegevussuundasid.

  Romana Jordan Cizelj (PPE). – (SL) Austatud juhataja! Seitsmes raamprogramm jõustus 2007. aastal pärast ELi laienemist 12 uue liikmesriigi võrra. Loomulikult on need kaks suurt laienemist suurendanud Euroopa Liidu mitmekesisust.

Siin peitubki küsimus: kas seitsmes raamprogramm võtab seda mitmekesisust piisavalt arvesse, st kas see on loodud selleks, et edendada teadusuuringute tipptaset ühtlaselt kogu Euroopa Liidus? Hinnangus on kirjeldatud teatud leitud seaduspärasusi, millest kaks märgin lähemalt ära.

Esiteks ebaühtlane geograafiline osalus ja vilets osalemine teatud liidu osadest pärit teadlaste projektides, eriti nende teadlaste, kes on pärit vähemarenenud piirkondadest ja riikidest, mis liitusid ELiga 2004. aastal või hiljem.

Teiseks on väikestest liikmesriikidest pärit teadlased projektide koordinaatoritena väga viletsalt esindatud. Siiani on mulle seda olukorda selgitatud sellega, et teadusuuringute kõrge tase on põhikriteerium seitsmendasse raamprogrammi valimisel. See viib järelduseni, et teadusuuringute kvaliteet projektides väga napilt esindatud piirkondades on madal.

Siiski tekib küsimus, kas see on tegelik põhjus. Selliseid väljaütlemisi ei tohiks teha meelevaldselt. Seetõttu kutsun komisjoni üles vaatlema hoolikamalt projektide ja koordineerimiste üpris ebaühtlase geograafilise jaotuse põhjuseid.

Lõppude lõpuks on nende liikmesriikide huvides, mis on jäänud ELi teadusuuringute tipptasemest maha, kasutada ära Euroopa struktuurifondide vahendeid, et oma teadussektoreid tugevdada. See võimalus peaks olema järgmises finantsperspektiivis kättesaadav.

Struktuurifonde peaks kasutama vaid nende liikmesriikide siseselt, kellele need on eraldatud. Näiteks idee, et taolised vahendid peaksid liikuma vähemarenenud riikidest arenenumatesse, et viimased saaksid oma teadusuuringute infrastruktuuri üles ehitada, on vastuvõetamatu, kuna lõhe eri piirkondade vahel vaid suureneks. Loodan, et komisjon suudab hajutada kahtlused liidu eri piirkondadest ja riikidest pärit teadlaste võrdsete võimaluste suhtes, loomulikult eeldusel, et need vastavad teadusliku tipptaseme nõudele.

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

  António Fernando Correia De Campos (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Tahaksin kiita raportööri Jean-Pierre Audyt suurepärase raporti eest! Kuigi see läks üle tähtaja, tõi vahehinnang välja seitsmenda raamprogrammi kõige kriitilisemad küljed: selle liigse bürokraatia, tööstuse huvipuuduse, uute instrumentide arvukuse ja keerukuse ning maksete aegluse. Samuti valitseb oht, et suured vahendid kantakse praegusest raamprogrammist üle ulatuslikele programmidele, mis tekitaks küsitavat lisandväärtust. Siiski sai raportis välja tuua ka positiivseid punkte, näiteks tugevam rahvusvaheline koostöö ühiste projektidega töötavate teadusrühmade vahel, teatud edulood, nagu Euroopa Teadusnõukogu, ning parem sugudevaheline tasakaal.

Prioriteediks tuleb võtta teatud punktid: esiteks programmide lihtsustamine ja teiseks teadusliku tipptaseme edendamine mitte ainult mõnes riigis, vaid kõikjal Euroopas, tugevam seos raamprogrammi ja innovatsiooni vahel ning instrumentidega, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) ning ettevõtlusele. Edukaim näide sellest on Eurostari programm, mida tuleks edasi arendada.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Peame lihtsalt rahvusvahelise konkurentsi tingimustes tugevdama teaduskogukonda ja seega ka Euroopa majandusjõudu. Seetõttu peame vaatlema, missugused omaressursid oleksid meile kaheksandas raamprogrammis teadusuuringuteks kättesaadavad. Sooviksin kutsuda volinikku üles kasutama ära tulusid, mida saadakse saastekvoodiga kauplemise süsteemi kaudu, et probleem CO2-ga reaalselt lahendada. See oleks märkimisväärne koht, kust alustada.

Meie käsutuses oleksid kümned miljardid eurod, mida saaksime kasutada intelligentse energiaprogrammi, arvukate mitmesuguste akuplatvormide ja paljude teiste võimaluste tarbeks, mis tagaksid meile jätkusuutliku keskkonna. Seda võiks volinik Lewandowski ja loomulikult ka finantsministritega arutada.

Samuti peame parendama konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi (CIP). Ma usun, et eriti CIPi puhul tuleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutada vajaliku varustuse ja riistvara tagamiseks, et teadlased saaksid uusimat tehnoloogiat kasutades kiiremini, paremini ja tõhusamalt teavet edastada. Fiiberoptiliste ühenduste lisamine satelliitseadmetesse ja vastavate rühmade moodustamine oleks sensatsiooniline ettevõtmine, niisamuti nagu ka Euroopa Tehnoloogiainstituudi rajamine.

Sel puhul peame lihtsalt oma haridusasutustes, nimelt professoritele, õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele tutvustama teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi, CIPi ja paljude teiste programmide teadusuuringute sisu. Õpilastel ja tudengitel on tarvis juurdepääsu meie aja kõige ajakohasematele teadmistele.

Viimasena on sama tähtis, et Euroopa Teadusnõukogu teeb suurepärast tööd ning selle rahastatav töö tuleks teha võimalikult ruttu avalikkusele ulatuslikult kättesaadavaks. Soovin veel kord eraldi tänada Jean-Pierre Audyt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise eest ning nagu António Fernando Correia De Campos on juba öelnud, võiks Eurostarsi programmist saada tulevikus üks olulisemaid projekte.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Kõigepealt sooviksin ka mina õnnitleda Jean-Pierre Audyt töö eest raporti koostamisel. Meie majanduslikku konkurentsivõimet määrab võime ühineda ja koordineerida oma teadusuuringute jõupingutusi. Toetan ideed, et parem koordinatsioon, sidusus ja sünergia seitsmenda raamprogrammi ning struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahel võib samuti parandada hetkel alaesindatud liikmesriikide osalust. Prioriteediks peab jääma koostööl põhinev riikidevaheline teadustegevus. Liikmesriigid peavad üksteisega pigem koostööd tegema, kui konkureerima. Edukuse määra, mis on siiani olnud tagasihoidlik, on võimalik parandada haldus- ja finantsmääruste lihtsustamisega.

Lõpetuseks: selle aasta alguses ütles volinik Quinn, et peame bürokraatia prügikasti viskama, et vajame lihtsaid ja selgeid reegleid, mida rakendatakse järjekindlalt ja järeleandmatult. Täna palun teilt, lugupeetud volinik, et aitaksite need sõnad teoks teha. Tänan teid!

  Lambert van Nistelrooij (PPE). – (NL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, raportöör! Mõnikord on hea tagasi vaadata, eriti keset praegust perioodi ning vahetult enne finantsraamistiku ja selle täiskogu õigusloomekava kehtestamist.

On selge, et Euroopa teadusuuringud on tipptasemel. Probleem seisneb selles, kuidas neid teadusuuringuid toodeteks muuta ja kogu ahelat korraldada. On selge, et ei ole erilist mõtet toota suurel arvul patente, mida müüakse kõikjal maailmas, kui sellest tulenev lisandväärtus jõuab lõpptulemusena teistesse maailmajagudesse. Seega peame pälvima oma inimeste huvi ja nad niiviisi kaasama – neid niimoodi õpetama –, et kogu protsess toimuks siinsamas.

Teen veel ühe kommentaari. Kogu asi põhineb tippkvaliteedil, kuid tippkvaliteet peab seisma enda jalgadel, mitte vabalt ringi hulpima. Tippkvaliteet peab juurduma piirkondades ja linnades. Ei tohi lasta juhtuda sellel, et see suur hulk lisandväärtust leiduks vaid suurlinnapiirkondades. Parlamendina on meie ülesanne luua kombinatsioon sellest, mida teadusuuringud pakuvad, ning sellest, mida sellega saab innovatsiooni huvides ette võtta. Olete loonud oma innovatiivse liidu, millel on väga head algatused ning peale selle on veel mitu teist fondi, mida võiks selleks otstarbeks kasutada, näiteks struktuurifondid. Tulevastel aastatel peame tingimuslikkuse ära kasutama. Selles suhtes peame ka tagama, et pisut maha jäänud piirkonnad investeeriksid spetsialiseerumisse. See võib toimuda ka liikmesriigi enda rahaga, mitte ainult Euroopa rahastamise kaudu. Niiviisi loote ühise töökorra ning selles osas on väga olulised ka instrumendid, näiteks ühiskavandamine.

Tahan lühidalt rääkida veel kahest asjast. Esiteks peame kindlaks jääma riskantsetele rahastutele. See algatus, Euroopa Investeerimispanga riskiga finantsettevõte, on toiminud erakordselt hästi. Teiseks, Maria Da Graēa Carvalho, olete loomulikult väga hästi hakkama saanud! Bürokraatiat on vähem. Nüüd laske lahti ka nende ühiste tehnoloogiaalgatuste (JTIde) ohjadest, kus tööstus mängib rolli 50% ulatuses, kuid käitume ikka nii, nagu oleks tegemist avaliku sektori organisatsioonidega! See lihtsalt ei saa töötada.

Tänan teid selle vahehinnangu eest! See on väga oluline ja kui kehtestatakse uued määrused, siis muudame need uuteks väljavaadeteks.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tänan raportööri tehtud töö eest! Kõige olulisem probleem, mida sooviksin rõhutada, on olemasolevate reeglite ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavate menetluste lihtsustamine ja vajadus selgitada välja uute liikmesriikide alaesindatuse põhjused. Tulevane raamprogramm peab vastama praegustele vajadustele nõnda, et iga riik suudaks ühiste finantsinstrumentide abiga arendada teadusuuringute valdkonda, teadustegevust ja innovatsiooni, mis muudaks hea haldamise korral võimalikuks suunata meetmete rõhuasetus sotsiaalsetele ja turuvajadustele.

Põhiülesanne on teha assotsiatsioonidele, ettevõtetele (eriti mikroettevõtetele rühmadena) ning riiklikele ja piirkondlikele tehnoloogiliste platvormide võrgustikele võimalikuks tulevases raamprogrammis osalemine. Samal ajal tahaksin rõhutada, et Euroopa Liidu piirkondade mitmekesisuse säilitamine innovatsioonivaldkonnas nõuab erilise tähelepanu pööramist ühtse strateegilise teadustegevuse ja innovatsiooni finantsraamistiku loomisele.

Samuti tasub pöörata tähelepanu Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil tehtud tegevuste sünergiale, võttes lisaks kasutusele ühised haldus- ja finantsmäärused ning eri programmides osalemist käsitlevate erinevate reeglite ja tingimuste ühtlustamisele, luues nõnda ühise ja läbipaistva süsteemi. Loodan, et seitsmenda raamprogrammi hindamismenetluse käigus tehtud järeldused moodustavad järgmise, kaheksanda raamprogrammi aluse.

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Kõigepealt soovin raportööri väljapaistva vahehinnangut käsitleva raporti eest kiita. Arvan, et rõhutada tuleks kolme asja.

Esimene on lihtsustamine – vähem bürokraatiat – ning mainisime seda ka seitsmendat raamprogrammi käivitades. See muutus tõepoolest vähem bürokraatlikuks ning arvan, et teadlased ja teised nende projektidega tegelevad isikud teavad seda, kuid teha on veel palju. Samuti arvan, et mõnes mõttes võime rohkem usaldada juba sajandeid tegutsenud ülikoole. Need ei jookse rahaga minema.

Teine punkt on tippkvaliteet. Meie ühendatud ja ühise jõupingutuse kogu väärtus seisneb selles, et püüame luua spetsiaalset Euroopa lisandväärtust, tagada tippkvaliteeti. Kõik meie liikmesriigid rahastavad oma teadusuuringuid ja teadust ning – nagu juba mainitud – meil on ka struktuurifondid. Kui me selles raamprogrammis tippkvaliteedi poole ei püüdle, kaotame konkurentsieelise, mida tulevikus vajame.

Kolmas punkt on liikuvus. Ma arvan, et üks imekspandavaid asju, mida oleme kogenud, on see, et raamprogrammi kaudu saavutatav liikuvus loob tippkvaliteedi saavutamiseks erilise kliima ja eeltingimused. Lisaks sellele olen rahul, et raportöör on teinud ettepaneku luua teadusuuringute soodussüsteemi, püüdes tagada, et Euroopa teadlaste vahel loodav ja suurendatav liikuvus kindlustaks spontaanse tippkvaliteeti tagava menetluse.

Seega tänan veel kord raportööri!

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Me ei saavuta selles istungisaalis küsimustes sageli üksmeelt ning täna oli selge, et komisjon ja eri parlamendiliikmed olid selles küsimuses ning eriti viisis, kuidas peaksime edasi liikuma, üksmeeles. Raportöör Jean-Pierre Audy on ära teeninud suure kiituse. Nagu volinik ütles, esitas ta rikkaliku ja kõikehõlmava raporti.

Ta esitas rikkaliku ja kõikehõlmava raporti ning mul on hea meel, et rõhutatud on ka paari lihtsat asja. Esimene on oma olemuselt lihtne: lihtsustamine. See on täiesti hädavajalik. Mul oli hea meel volinikult kuulda, et liigume kasutajasõbraliku finantsmääruse suunas. Peame lihtsustama, usaldama teadlasi ja tagama parimate teadlaste olemasolu. Kui see on meil olemas, näeme ka tulemusi.

Lõpetuseks: oleme Lissaboni strateegiaga läbi kukkunud. Selline olukord ei tohi korduda. Just teadusuuringute, tutvustamistegevuse ja tegudega suudame saavutada konkurentsivõime, mida Euroopa nii hädasti vajab.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Praeguses kliimas ja pidades silmas ELi 2020. aasta eesmärkide saavutamist, peab seitsmes raamprogramm hetke probleemidele vastama. VKEde jaoks rahastuse saamise lihtsustamine annab neile võimaluse välja töötada uut tüüpi teenuseid ja tooteid. Finantspanuse tase, esitatav dokumentatsioon, teabe kättesaadavuse tagamine ja spetsialistide nõuanded peavad olema realistlikud, kuna vastasel juhul ei suuda me eesmärkidest hoolimata luua raamistikku, mis soodustaks VKEde juurdepääsu sellele programmile.

Samuti pean ülioluliseks suurema tähtsuse omistamist teadustegevuse arendamisele piirkondlikul tasemel, soodustades mitmetasandilist partnerlust ja toetades selleks eesmärgiks mõeldud metodoloogiliste juhiste või suuniste koostamist. Me ei suuda seatud eesmärke täita, kehtestamata selgeid menetlusi ja õhutamata või toetamata kasulike tööriistade väljatöötamist.

  Derek Vaughan (S&D). – Austatud juhataja! Ka mina sooviksin tänada raportööri ja volinikku! Nagu nad mõlemad ütlesid, on teadustegevus ja innovatsioon Euroopa majanduse tuleviku seisukohalt olulised. Näiteks tean kindlalt, et Walesis on palju ülikoole, mis kasutavad Euroopa rahastust. Seetõttu pean oluliseks teadustegevuse ja innovatsiooni piisava rahastamise ühist toetamist ELi eelarvest; me ei tohiks sellel kohtumisel öelda, et toetame seda, ning seejärel eelarvekohtumistel selle vastu hääletada.

Sellel pärastlõunal tõstatatud põhiküsimustest toetaksime loomulikult kõik lihtsustamist, näiteks ühist reeglistikku.

Siiski olen kursis teatud muredega, mis puudutavad seda, et alati kasutatakse kindlaksmääratud summasid ja ühekordseid väljamakseid, mistõttu usun, et peaksime nendes valdkondades otsima pisut paindlikkust ja diskreetsust.

Samuti väidan, et peaksime keskenduma saavutustele. Ent kuigi saavutused on olulised, tähendab teadustegevus ja innovatsioon, et peame leppima ka teatud riskide võtmisega, ning seda ei ole võimalik välistada. Lõpetuseks toetaksin ka ettepanekut luua tihedamad kontaktid ülikoolide ja ettevõtete vahel, et saaksime rakendada kõiki teadusuuringuid ja arendustegevust.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Konkurentsivõime ei ole Euroopa Liidu jaoks valik. Euroopa Liit peab olema konkurentsivõimeline kogu maailmas, mistõttu peame investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Kahjuks kasutavad teadusprogrammide abisaajad arvukaid riiklikke ja ELi rahastusallikaid. Nendel rahastusallikatel on aga väga sageli erinevad menetlused ja reeglid, mis muudavad ELi vahendite kättesaadavuse keeruliseks ning raskendavad olukorda abisaajate jaoks, arvestades erinevaid reegleid, mis tuleb endale selgeks teha. Samuti oleme arvamusel, et teadustegevust ja innovatsiooni Euroopa Liidus on võimalik arendada vaid bürokraatia kaotamise, menetluste lihtsustamise ja koondamise, rakendusuuringute väljatöötamise ning rahastuse kättesaadavuse lihtsustamisega väikese või keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Me taunime tõsiasja, et majandus- ja finantskriisi tõttu on liikmesriigid vähendanud oma haridus- ja teaduseelarvet ning kutsume neid üles kriisiajal ennekõike investeerima, kuna sellest sõltuvad ka teadusuuringud ja innovatsioon.

Soovin tänada raportööri Jean-Pierre Audyt minu esitatud muudatusettepaneku vastuvõtmise eest, milles palusin komisjonil suunata seitsmendasse raamprogrammi rohkem raha, et uurida ja arendada GNSSi rakendusi ja teenuseid.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Ma usun, et see raport leiab laialdast toetust kõikides parlamendi fraktsioonides. Selle raporti põhipunkt on, et Euroopa Liit peab jääma teadusuuringute, innovatsiooni ja teaduse valdkonnas esiplaanile. See on oluline, kuna teadusuuringuteta ei saa me saada tulevasteks innovaatoriteks. Kui soovime luua töökohti, vajame teadusuuringuid ning loomulikult vajame seda ka tööhõive säilitamiseks ELis ja konkurentsivõime tagamiseks tärkava majandusega riikidega. Samuti vajame avalikku sektorit ning ka erasektorit, mis on minu arusaama kohaselt majanduskasvu ja partnerluse vaimus koostöö tegemise alus.

Püüdlusi soodustada VKEde suuremat osalust tuleb õhutada kõrgeimal tasemel ning peame tagama minimaalse võimaliku bürokraatia. ELi riigi- ja valitsusjuhid toetasid 4. veebruari kohtumisel juhtalgatust „Innovatiivne liit”, kuid heakskiidust ei piisa. Nüüd vajame tegusid ning tean väga hästi, et volinik Máire Geoghegan-Quinn on volinik, kes tegutseb ning selle ka ellu viib. Teadustegevus ja innovatsioon on tähtsaimad tööriistad. Need on meie käsutuses olevad tööriistad, mis aitavad Euroopa välja majanduskriisist, millega praegu silmitsi seisame.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Hinnang teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi kohta peaks põhinema eelistel ja puudustel, mida need projektid kodanike jaoks kaasa toovad. Pean näiteks silmas INDECTi projekti, mida seitsmes raamprogramm rahastas. Kavandatavat kasu terrorismi vastu võitlemisel tuleb kõrvutada kodanike vabaduse ja andmekaitsega.

Seega, just nagu iga teisegi projekti puhul, peame seetõttu esitama küsimuse: kes sellest kasu saab ja kelle õigusi lubamatult kärbitakse? Sama kehtib ka teadustegevuse rahastamise kohta tehnogeneetika valdkonnas. Sellest saavad kasu suured toiduainetootjad, lobitöö tegijad, kuid kindlasti mitte meie kodanikud. Jah, me peame teadus- ja arendustegevusse ulatuslikumalt investeerima, kuid samas peame paremini hindama ka projekte, mida kokkuvõtteks rahastavad siiski maksumaksjad.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Tänan teid ja raportööri selle raporti eest ning tänan ka volinikku, kes hiljuti külastas minu valimisringkonda Põhja-Iirimaad, kus ma tean, et ta nägi paari suurepärast näidet teadusuuringutest ja innovatsioonist.

Põhja-Iirimaa majandus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate majandus – 97% kõikidest ettevõtetest saaks niimoodi liigitada –, kuid sellest hoolimata on tegemist majandusega, mis on teiste Ühendkuningriigi piirkondade ja Euroopa majandustest maha jäänud kõnealusest raamprogrammist suuremate summade taotlemise poolest. Põhiprobleemina tuuakse välja bürokraatia ja paljud väikesed ettevõtted muretsevad lihtsalt rohkem oma äride lahti hoidmise kui teadusuuringute ning innovatsiooniprogrammi pikaajaliste kasude pärast.

Minu arvates on Põhja-Iirimaa lennundustööstuse näide märkimisväärne – suuremad ettevõtted juhendavad ja aitavad väiksemaid ettevõtteid, et need saaksid programmiga liituda – ning kasutaksin seda võimalust, et kutsuda volinikku üles leidma väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks radikaalsed uued moodused sellest väga olulisest programmist kasu saamiseks.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Teadustegevuse seitsmes raamprogramm ei hõlma vaid teadustegevust üldiselt; see käsitleb ka üht konkreetset teadusuuringute valdkonda, mis peaks meie kõikide jaoks olema eriti huvipakkuv pärast Fukushima katastroofi. Samuti käsitleb see Euratomi programmi vahendeid.

Nagu me kõik teame, on tuumaalane lobitöö suutnud viimastel aastatel propageerida tuumaenergiat kui kliimasõbralikku alternatiivi. Eriti tugev on see mõnes ELi liikmesriigis. Samuti teame hästi, et mõned liikmesriigid on tuumaenergia kasutusele võtnud sedavõrd ulatuslikult, et neil ei oleks kuigi lihtne alternatiividele üle minna. Mis kasu on tootlikest reaktoritest, kui need maavärinate korral veemassi all painduvad? Mis kasu on kõige tootlikumast tuumaelektrijaamast, kui pisikesest veast piisab, et mitte ainult ümbritsev piirkond, vaid terve regioon aastakümneteks elamiskõlbmatuks muuta? Seetõttu on oluline keskenduda hoolikamalt tuumaohutusele ning suruda läbi alternatiivide väljatöötamine.

Nüüd kui Euratomi teadusprogrammi peagi aastateni 2012 ja 2013 pikendatakse, tuleb Fukushimat võtta kui võimalust see teema veel kord läbi mõelda.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Kuulates tänast arutelu seitsmenda raamprogrammi kohta, tahaksin kasutada võimalust juhtida teie tähelepanu järgmise kaheksanda raamprogrammi ettevalmistustele. Meil on juba selleteemaline roheline raamat, milles vaevu mainitakse vajadust teadustegevuse järele ka teistes valdkondades, näiteks kalanduses. Kahjuks areneb teadustegevuse otserahastamine selles sektoris väga murettekitavas suunas. Alustasime vahenditega, mis järgnenud programmides tasapisi vähenesid, ning need radikaalsed kärped viisid selleni, et seitsmendast raamprogrammist jäeti konkreetse rahastamisobjektina täielikult välja mereuuringud.

Järgmises raamprogrammis peab see olukord muutuma, et saaksime täita reformitud ühise kalanduspoliitika eesmärgid. Kalandussektor peab tegelema paljude probleemidega, mistõttu on teadusuuringud ja teaduslik tugitegevus võimsad tööriistad jätkusuutliku arengu tagamiseks selles sektoris. Seetõttu ongi nii vajalik eraldada selle eesmärgi saavutamiseks piisavaid vahendeid. Tänan teid!

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. – (GA) Austatud juhataja! Ma olen väga tänulik väärtusliku arutelu eest, mis meil on täna õhtul olnud, ning sooviksin tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes selles olulises arutelus osalesid.

Teen selle täiskoguga tihedat koostööd, kui läheme edasi ning töötame välja tulevase teadusuuringute ja innovatsiooniprogramme, millel on ehtne Euroopa lisandväärtus.

Aasta lõpuks – täpsemalt 30. novembril – esitame oma ettepanekud tulevaste ühisesse strateegilisse teadusuuringute ja innovatsiooniraamistikku kuuluvate projektide rahastamise programmide kohta. Oleme oma rohelises raamatus juba toonud välja paar ideed selle saavutamiseks, tuues eri instrumendid ELi tasemel ühise katuseorganisatsiooni alla kokku. Võime toetada kogu innovatsiooniahelat, alates baasuuringutest ja lõpetades turupositsioonidega. Usun, et nõnda saame oma investeeringutelt maksimaalset kasu.

Ootan suure huviga teie arutelude tulemust meie rohelise raamatu kohta, mis, nagu olen aru saanud, võetakse vastu suve lõpus. Võin teile kinnitada, et Maria Da Graēa Carvalho, Judith A. Merkiesi, Jean-Pierre Audy ja Marisa Matiase raportite rikastavaid panuseid võetakse seadusandlike ettepanekute koostamisel vääriliselt arvesse.

Lõpetuseks lubage meenutada, et 10. juunil korraldame rohelise raamatu konsultatsioonide lõpetamisürituse, kuhu on kutsutud selle parlamendi mitu liiget, mõned teist ka sõnavõtjatena. Sooviksin täiskogu liikmeid teavitada, et meie veebiküsitlus sai üle 1300 vastuse. Samuti oli esitatud seisukohtade arv pretsedenditu. Saime riikide valitsustelt, Euroopa tasandi assotsiatsioonidelt, ettevõtetelt, ülikoolidelt ning piirkondlikelt ja kohalikelt organisatsioonidelt üle 700 seisukoha. Vastuseid tuli kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja kaugemaltki. Ma usun, et see on näidanud suurt huvi, mida Euroopa tunneb teadusuuringute ja innovatsiooni kui meie tulevast kasvu tagavate poliitikate vastu.

Seega lubage teid veel kord tänada pilguheitude ja impulsside eest, mida see täiskogu on andnud seitsmenda raamprogrammi vahehinnangule.

  Jean-Pierre Audy, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Sooviksin tänada parlamendi eesistumist selle arutelu võimaldamise eest, kuna esialgselt seda päevakorras polnud. Sellest on väga palju abi, kui eri fraktsioonid saavad sellel olulisel teemal arvamust avaldada.

Samuti tahaksin öelda, kui tänulikud oleme teile, lugupeetud volinik. Räägin kõikide nende nimel, kes teid kõrgelt hindavad. Teil on isegi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni Iiri liikmete toetus. Ent, nagu te näete, võib vähemasti nendel teemadel juhtuda kõike. Tänan teid teie tegevuse eest! Me tõesti loodame teie peale, kui räägime lihtsustamisest ja olulistest sõnumitest, mida saadame teile, lugupeetud volinik.

Sooviksin tänada raportööre kõikidest fraktsioonidest, oma kaasparlamendiliikmeid, kes esitasid mitu muudatusettepanekut, ning neid, kes osalesid selle raporti koostamisel – ning lubage avaldada erilist tänu fraktsiooni PPE liikmetele.

Aitäh, et arutasite lihtsustamise küsimust; oleme teie märkusi arvesse võtnud! Väljend „tööstuslik konkurentsivõime” tekitab ootusi. Peame ühendama teadusuuringud ja kaubanduse – see tähendab, teadusuuringud ja innovatsiooni – Euroopa patendi kaudu. Teadusuuringud tuleb muuta kasvuks. Nagu Herbert Reul ütles, peame loomulikult soodustama tippkvaliteeti. Peame saama maailma parimateks ning just tippkvaliteet on see, mis meid sinna viib. Nagu ma aga juba varem ütlesin, ei tea me, kes võidavad viie või kümne aasta pärast Nobeli preemiad. Seetõttu peame leidma tasakaalu tippkvaliteedi ja ELi-sisese jaotuse vahel. Just nii nagu spordiski, kus võidavad maailma parimad atleedid, peavad meil olema maailma parimad teadlased. Võtmesõnaks on tippkvaliteet.

Lõpetuseks: oleme teinud ettepanku rahastussummat kahekordistada, kuid seda mitte põllumajanduse või struktuurifondide arvelt. Eesmärk on parem koordinatsioon liikmesriikide vahel. Valitsus- ja riigijuhid on meile öelnud, et nad ei suurenda avaliku sektori toetuste summat. Selle asemel peame järjepidevuse ja hea poliitika nimel parandama Euroopa fondide, riiklike fondide ja piirkondlike fondide – mõned neist pärinevad juhuslikult Euroopa fondidest – omavahelist koordineeritust.

Austatud juhataja, minu viimane mõte on järgmine! Tegin ettepaneku võtta kaitsetööstuses kasutusele Euroopa teadusuuringute kava – ettepanek lükati tagasi, kuid tegemist on teemaga, millega peame siiski poliitilisel tasandil tegelema. Käes on aeg, mil Euroopa Liit ja liikmesriigid kaaluksid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 45 kaitsevarustust ning loomulikult ka kahesuguse kasutusega varustust käsitleva suure teadusuuringute programmi loomist.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  András Gyürk (PPE) , kirjalikult. – (HU) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduste seitsmes raamprogramm (RP7) on maailma kõige tähelepanuväärsem teadusuuringute toetamise programm, mis mängib Euroopa konkurentsivõime säilitamisel ja Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel põhirolli. RP7 toob Euroopa teadusuuringute ja uuendustegevuse valdkonda märkimisväärset lisandväärtust. Siiski paljastas vahekokkuvõte mitu arendamist vajavat valdkonda. Minu arvates on RP7 tulevase edu seisukohalt üliolulised kaks aspekti. Esimene ja kõige pakilisem ülesanne oleks bürokraatliku koormuse vähendamine. Liiga keeruline haldussüsteem on kulukas ja vähendab VKEde soovi RP7s osa võtta. Paralleelsete struktuuride kaotamine, fondide kiirem ülekandmine ja RP7 ühtlustamine riiklike prioriteetidega võib aidata kaasa sellele, et teadusuuringutest ja uuendustegevusest oleksid huvitatud kõige suurem võimalik arv osalejaid. Teiseks sooviksin rõhutada tippkvaliteedil põhineva lähenemisviisi tähtsust, kuna RP7 finantsvahendeid on võimalik kõige tõhusamalt kasutada, kui toetatavate teadusprojektide valimisel toetutakse tegevuse kvaliteedile. Vahekokkuvõttega paljastati aga, et teatud riigid on vahendite ülekandmise osas alaesindatud. Selle peamine põhjus on, et nendel liikmesriikidel puudub uurimistegevuse taustinfrastruktuur, mis võimaldaks neil vastata tippkvaliteedil põhinevatele kriteeriumidele. Seega tuleb läbi vaadata RP7 ja struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide sünergia, mis omakorda võib edendada mahajäänud infrastruktuuride arendamist. Nõnda saame kõikidele liikmesriikidele tipptasemel põhineva hindamise puhul tagada ühtlase mängumaa.

  Filiz Hakaeva Hyusmenova (ALDE) , kirjalikult. – (BG) Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on oluline instrument Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks. Euroopa juhtroll tehnoloogilistes uuendustes ja liidu edasine konkurentsivõime sõltub samuti paljuski teadusuuringutest. Sel puhul on tarvis pöörata selle programmi toetamisele suuremat tähelepanu, tagada tugevam seos ärinõuetega ja parem koordineerituse tase ELi teiste finantsinstrumentide ning struktuurifondidega.

Programmi edu mõjutavate oluliste tegurite hulka kuuluvad veel pakutavaid võimalusi käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine võimalikult paljudele sidusrühmadele ning praegu üleliia keerulise taotlusmenetluse lihtsustamine. Soovin veel kord rõhutada vajadust propageerida ulatuslikult edukalt lõpule jõudnud projektide tulemusi, et rohkem ettevõtteid pääseks vastavale teabele juurde ning saaks seda vajaduse korral kasutada.

Teadus ei eksisteeri iseenese huvides. See peaks tooma kasu majandusele ja ühiskonnale. Tarvis on tugevdada seoseid eraldiseisvate programmide vahel, et tagada järjepidevus teadus- ja tutvustusprojektide, samuti turustamise katsetamisel ning turustamisprojektide elluviimisel. See tagab suurema tõhususe ja Euroopale RP7 rahastamisest saadava parema lisandväärtuse.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR), kirjalikult. – (PL) Üks kõikide innovatsiooni käsitlevate projektide alaline probleem on selge konkreetse raamistiku puudumine teadus- ja arengutegevusse investeerimiseks ELi fondidest. See probleem on ilmne ka Audy raportis ja hõlmab lisaks veel üht lahendamata küsimust, nimelt ELi rahastuse tasakaalustamatust. Autor peaaegu ei mainigi ebavõrdsust rahastatuse tasemes, kui võrrelda Lääne-Euroopat ja uusi ELi liikmesriike. Kehv rahastatuse olukord on inter alia nähtav riskiga finantsettevõtte kasutuselevõtust. Selle ettevõtte tegevuse raames kaasfinantseeritud projekte on rakendatud vaid 27 liikmesriigist 18s. Lisaks sellele on suurimad kasusaajad nn vanadest ELi liikmesriikidest pärit taotlejad: Saksamaa (23,1% kõikidest rahastustest), Hispaania (19,1%), Ühendkuningriik (9,9%) ja Madalmaad (8,3%). Praegu rahastatakse selle ettevõtte raames umbes kolmandikku teadusuuringutest. Mulle tundub, et seda tuleks proportsionaalselt suurendada, et ettevõtja omapanus ei ületaks 10–15% vajalikust summast (hetkel on nõutav summa 15–25% teadusuuringuteks eraldatud rahast). Peaksime meeles pidama, et üks ELi põhiülesandeid on kaotada sotsiaalne ja geograafiline ebavõrdsus, jaotades innovatsioonist tulenevad hüvitised kõikide ELi riikide vahel. Me ei suuda seda eesmärki saavutada, kui jätame uued ELi liikmesriigid rahalises mõttes kõrvale ja toetame niiviisi veelgi enam ühepoolset ajude äravoolu.

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetan kasvavat trendi suurendada teadusuuringute rahastust Euroopa Liidus. Samal ajal usun, et on väga oluline selles valdkonnas oma jõud ja kulutused ühendada. Reformid tuleks võimalikult kiiresti riiklikel tasanditel ellu viia, et võimaldada hästi koostööd tegevate keskuste loomist ja vältida sama projekti juures ühe töö mitmekordset tegemist. Samuti parandaks see fondide kasutamist. Euroopa Liit peab meeles pidama, kui olulised on teadusuuringud tänapäeva konkurentsirohkes maailmas konkurentsieelise tekitamisel. Eriti peaksid liikmesriigid reformima viisi, kuidas nad teevad teadusuuringuid ühe selle raporti põhivaldkonna, nimelt turvalisuse kohta, et tagada nende optimeerimine finantskriisi aegadel.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ahvatlevat olemust ei ole tööstussektoris täielikult demonstreeritud. Lisaks vajadusele uue rahastuse järele on Euroopa Liidu, liikmesriikide ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivaldkondade vahel tarvis ka paremat koordineeritust.

Esmalt tuleb parandada seost ühtekuuluvusfondide ja teadusuuringute raamprogrammi vahel. Pean rõhutama ühtekuuluvuspoliitika tähtsust, kuna sellest on Euroopas saanud oluline teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse toetusallikas.

Teiseks tuleb teadusuuringud ja innovatsioon viia vastavusse turu konkreetsete vajadustega. Tuleb selgeks teha, missuguste innovaatiliste tehnoloogiate järele on ELi turul nõudlus, et siis innovatsiooni tulemusi müüa. Ma arvan, et sobivad finantsinstrumendid tuleks teha kättesaadavaks, et toetada uuenduslike tehnoloogiate edukat toomist ELi turule.

Viimasena, kuid sugugi mitte vähemtähtsana mainin, et ELis valitseb rahaliste eraldiste puhul äärmine ebavõrdsus, kuna tulemused näitavad, et vanad liikmesriigid saavad endale suurema osa rahalistest vahenditest. See olukord on vastuolus territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga, mille kohaselt arendatakse liikmesriike geograafilisest vaatenurgast tasakaalustatult, mis on ka üks Lissaboni lepingus sätestatud eesmärke.

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult. – (CS) Toetan ettepanekut tagada seitsmenda raamprogrammi raames toetatavate teadusuuringute suunamine ELi probleemidele lahenduse leidmisele valdkondades, mis on välja toodud seitsmenda raamprogrammi peatükis „Koostöö”. See hõlmab peamiselt tervishoidu, kaasa arvatud kliinilisi ning ennetavaid teadusuuringuid ja meditsiinitehnoloogiaid. Vähktõbi on Euroopas suuruselt teine surmapõhjustaja ning vananeva rahvastiku tõttu eeldatakse, et iga kolmas mees ja neljas naine on 75. eluaastaks selle haigusega otseselt kokku puutunud. Vähiuuringud on paljude läbimurrete äärel, eriti täpsemate ja vähemkulukate meetodite puhul, samuti patsientide jaoks vähem traumeerivate võimaluste puhul nii ennetava kontrolli kui ka tegeliku ravi käigus. Vähiuuringute rahastamine võib päästa inimeste elusid ja vähendada ravikulusid. Aplodeerin poliitilisele tahtele, mis toetab programmi raames juba vähiuuringutele eraldatud rahastust. ELi praegune majanduslik olukord ei tohi seda rahastamist vähendada; vastupidi, peame andma rohkem. Sooviksin rõhutada, et kui suudame ühendada jõud mahukate projektide elluviimisel, näiteks riigipiiride kaotamine või kosmosejaamade ehitamine, peaksime suutma ka leidma viisi, kuidas muuta vähk haiguseks, mida ei ole tarvis karta. Selleks vajame ravimeetodite ja ennetamise uurimiseks toetust ning koordineeritust. Vähivastane võitlus on Euroopa probleem, mis peaks olema meile prioriteetne, alates rahastamisest seitsmenda raamprogrammi kaudu kuni Euroopa tasandil moodustatava katusorganisatsioonini.