Istungi stenogramm

Esmaspäev, 6. juuni 2011 - Strasbourg

21. Reitinguagentuurid (lühiettekanne)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Wolf Klinzi majandus- ja rahanduskomisjoni nimel esitatud raport teemal „Reitinguagentuurid: tulevikuväljavaated” (2010/2302(INI) (A7-0081/2011).

  Wolf Klinz , raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kahtlemata ei põhjustanud reitinguagentuurid ülemaailmset majanduskriisi, kuid minu arvates olid nad märkimisväärselt vastutavad selle sügavuse eest. Kui Ameerikas loodi kõrge riskisusega laenude alusel nn struktureeritud finantstooted, toetasid krediidiagentuurid seda protsessi, hinnates päevas peaaegu konveierlinti meenutaval moel tosinaid, kui mitte sadu tooteid. Seda tehes tunnistasid nad ka huvide konflikte, toetades nõuannetega emitente ning aidates neid tooteid välja töötada.

Nad väitsid pidevalt, et avaldavad vaid oma arvamust, kuigi teadsid väga hästi, et nende reitinguid kasutatakse tegelikult kui lõplikku heakskiitu. Käsitlen oma raportis arvukaid puudujääke ja teen ettepanekuid lootuses, et komisjon suudab ehk mõne neist lisada oma sügisel tehtavasse seadusandlikku ettepanekusse.

Teen viis ettepanekut. Esimene on, et sõltuvust krediidihinnangutest tuleb vähendada. Tegelikkuses oleme leidnud, et regulatiivne keskkond on viinud reitingute täieliku hädavajaliku vahendina kasutamise nii pankade, kindlustusettevõtete, pensionifondide haldajate kui ka kõikide teiste poolt, kes oma raha investeerivad. Basel II tegi väga selgeks, et õigupoolest on reitinguagentuuridest saanud regulatiivsed sertifitseerimisasutused.

Peame uuesti võimaldama turuoperaatorite, eriti institutsiooniliste investorite otsuselangetamist, kellel on endalgi piisavad teadmised, et enda otsuste eest vastutus võtta, mitte vastutust investeerimisotsuste eest väljast sisse osta. Tuleb selgeks teha, et investorid peaksid investeerima vaid siis, kui nad tõepoolest toodet mõistavad, ega saa kasutada vabandust, et nad võivad teatud määral võtta AAA-toote automaatselt oma investeerimisstrateegia eesmärgiks.

Teiseks peame tagama, et teave, millele tuginedes krediidiagentuurid oma otsused teevad, on avalikult kättesaadav, arusaadav ja ka kasutatavad mudelid on tuntud. See tagab parema läbipaistvuse ja muudab investeerida soovivatele institutsioonilistele investoritele iseseisva otsuse langetamise lihtsamaks. Samuti aitab see anda soovimatuid krediidireitinguid. Siinkohal peaksime ka kaaluma, kas Ameerika Ühendriikide kaalutav ettepanek on mõistlik – nimelt ettepanek, et kui emitendid valivad vaid ühe krediidiagentuuri, võiks teist sõltumatut krediidiagentuuri õhutada omapoolset reitingut andma ning lasta sellel töötada avalikult kättesaadava teabe alusel.

Kolmandaks vajame rohkem konkurentsi. Tegelikkuses on meil oligopol. Olemasolevad ja ülemaailmselt tegutsevad kolm krediidiasutust kontrollivad 95% kogu maailma ärist. Neil on nn monopolsissetulek, mis on 40% käibest, ning seetõttu teen ettepaneku luua Euroopa krediidiagentuur. See peaks põhinema alusmudelil ja finantssektor peaks võtma käivitusetapil finantseerimiseks vajalikud vahendid intressi kandvate laenude vahenditest. Viie aasta pärast saame teada, kas see toimib, ning seejärel peab see reitinguasutus ka saadud vahendid tagasi maksma.

Sellegipoolest olen kindel, et võimalusi on veelgi. Samuti oleks ehk mõistlik lasta riiklikel ja piirkondlikel krediidiagentuuridel tegutseda Euroopa võrgustiku kujul.

Neljandaks on lahendamata veel maksemudeli küsimus. Praegu on meil „emitent maksab” mudel. See mudel toimib põhimõtteliselt kõikjal maailmas. Seega maksab emitent, kuid siinkohal on selgelt huvide konflikt, mida saaksime vähendada, kuid emitente enam ei nõustataks ja järelevalveorganite töötajad oleksid tõepoolest sõltumatud. Muud võimalikud mudelid hõlmavad ka „klient maksab” võimalust. Siin on loomulikult samuti huvide konflikti oht, kuna see võib olla muidusööjatele ahvatlev. Seetõttu vajab see võimalus kaalumist. Kolmas võimalus on saavutuspõhine maksmine, teisisõnu ettemaks, ning seejärel lõppmakse alles siis, kui on selge, kui hea on reiting.

Viimane, kuid oluline punkt on see, et peame rakendama vastutust. Reitinguagentuurid peavad võtma vastutuse oma tegevuse eest ning seetõttu usun, et peaksime nad vastutavaks muutma – loomulikult mitte reitingu kui sellise, vaid läbikukkumiste ja hooletuse eest nende töös.

ISTUNGI JUHATAJA: Rainer WIELAND
asepresident

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Krediidihindamistööstusel on arvukalt puudusi, millest kõige olulisem on konkurentsi ja läbipaistvuse puudumine ning oligopolistlikud struktuurid. Konkurentsi suurendaks turule sisenemist edendava regulatiivkeskkonna loomine. See analüüsiks põhjalikult praegusi takistusi. Tarvis on rõhutada, kui oluline on jälgida Basel III süsteemi ja kapitalinõuete direktiivi 4. peatüki edenemist. Tarvis on suurendada vastutust ning võimu seesmiste mudelite jälgimiseks ning ennetavate meetmete rakendamiseks. Kõik reitinguagentuurid peavad vastama teabe avaldamise, läbipaistvuse ja huvide konfliktide haldamise kõrgeimatele nõuetele.

Hetkel on Rumeenia reitingul stabiilsed väljavaated. See võib paraneda, kui suudetakse säilitada struktuurireformide tempot ja finantssektori stabiilsust.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Krediidiagentuurid kaotasid oma usaldusväärsuse juba kaua aega tagasi. Meie raportööril on selles täielik õigus. Nad üle- ja alahindavad peaaegu kõike: riike, pankasid, omavalitsusi, isegi riigiettevõtteid, absoluutselt kõike, kuid nende reitingud põhinevad peamiselt kinnisel avaldamata ja seega läbipaistmatul teabel.

Krediidiagentuuride kasutatavate andmete läbipaistvuse ja seega ka usaldusvääruse puudumise probleem tõstatab ühe olulise küsimuse: kas on õiglane, kas on loogiline, kas on moraalselt õige, et reitingud, mis mõjutavad majandust ja rikuvad üleöö miljonite kaaskodanike elusid, on läbipaistmatud ja võimalik, et ka ebausaldusväärsed? Loomulikult mitte!

  Jaroslav Paška (EFD) – (SK) Austatud juhataja! Finantskrahhi lävel kritiseeriti finantstoodete ohutust hindavaid reitinguagentuure ebaprofessionaalsete ja iseenese huve teenivate reitingute eest.

Kahtlused hinnangute õigluse ja professionaalsuse suhtes tekkisid pärast seda, kui nende tegutsemismehhanismide läbipaistvuses ilmnesid puudused. Seetõttu on aeg, et otsiksime võimalusi finantstoodete pideva hindamise ja nendele reitingute andmise süsteemi parendamiseks.

Selles valguses pean raportööri esitatud raportit väga oluliseks ja arvan, et protsessid, mille ta on välja toonud, võimaldavad meil muuta finantstoodete hindamiseks kasutatavaid vahendeid, et reitinguagentuuride või muude mehhanismide pakutavad lahendused annaksid tulemuseks finantstoodete objektiivsemad reitingud.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Kogemused on selgelt näidanud, et reitinguagentuurid ei ole usaldusväärsed ja nende tegevus on mõne riigi suhtes jätkuvalt kahjulik, mõjutades negatiivselt nende majandust või riigivõlga. Praegu mõjutab see eriti suhteliselt nõrga majandusega riike. Seetõttu vajab reitinguagentuuride sekkumine, mis on kogu oma usaldusväärsuse kaotamisest hoolimata jätkuvalt äärmiselt kahjulik, korralikku kontrollimist. See kontroll ei tohiks piirduda läbipaistvusreeglitega, vaid minema kaugemale ja kehtestama rahvusvahelise finantssüsteemi üle täieliku kontrolli, tehes samal ajal lõpu ka maksuparadiisidele, reguleerima spekulatiivsete kapitalitehingute liikumise maksustamisega korralikult finantssektorit ning ennetada finantskapitali jätkuvat...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Olen raportööriga täielikult nõus kõigis viies pakutavas punktis, mis käsitlevad nn reitinguagentuure ja nende liialdatud mõju maailma ja Euroopa majandusele. Need ettevõtted ei saa samal ajal tegeleda äritegevusega, mis sarnanevad või seostuvad nende rolliga järelevalvaja või reitinguandjana.

Kutsume üles nende agentuuride raporteid kontrollima, teatud aluspõhimõtteid rakendama ning kasutusele võtma vastutuse, mis kohustaks viletsalt või eksitavalt hinnatud riikidele põhjustatud kahjusid hüvitama. Samuti teen ettepaneku tutvustada ja rakendada kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides raamatupidamise aluspõhimõtteid, et rõhutada nende riikide vara ametlikku hinnangut, et meil oleksid varad ja kohustused ning need riigid ei saaks jääda reitinguagentuuride ja nende esindatavate osaliste tujude meelevalda.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Volinik Barnier viibib hetkel koos oma ametikaaslastega kohtumisel Ameerika Ühendriikidega ning palus mul vastusena Wolf Klinzi reitinguagentuure käsitlevale algatusraportile, mille majandus- ja rahanduskomisjon märtsis vastu võttis, edastada teile järgnev avaldus.

Volinik nõustub, et reitinguagentuuride töömeetodite puudujääke on nüüdseks laialdaselt tunnistatud üheks finantskriisi soodustanud teguriks. Nende muredega tegelemiseks ja vastavalt G20 kohustustele reageeris EL väga kiiresti ning võttis juba 2009. aastal vastu reitinguagentuure käsitleva määruse. See kehtestab ranged nõudmised, millele agentuurid peavad vastama, et kaotada võimalikud huvide konfliktid ning parandada reitingute ja metoodikate kvaliteeti ja reitingute läbipaistvust.

Teise sammuna, pärast kolme uue Euroopa finantsjärelevalveagentuuri loomist, tugevdatakse reitinguagentuure käsitlevat määrust keskse järelevalve kasutuselevõtuga Euroopa Väärtpaberijärelevalve Asutuse juhtimisel. Määruse muudatus jõustus 1. juunil 2011. Pöörame selle õigusakti korrektsele rakendamisele väga suurt tähelepanu.

Tänapäeval on Euroopa regulatiivraamistik teistele jurisdiktsioonidele eeskujuks. Ent areng Euroopa turgudel pärast 2010. aasta kevade välisvõlakriisi on teinud selgeks, et tarvis on edasist ülevaatust ja tugevdamist. Sel põhjusel võttis komisjon 2010. aasta juunis ülesandeks neid teemasid sügavuti analüüsida. Korraldati avalik arutelu, komisjoni teenistused hindasid vastuseid ja töötavad mõjuhinnanguga eesmärgiga väljastada selle aasta jooksul seadusandlikud ettepanekud. Selles kontekstis uurib komisjon meetmeid, mis vähendaksid liigset sõltuvust välisreitingutest, parandaksid läbipaistvust, edendaksid konkurentsi, võtaksid kasutusele vastutuse põhimõtte ja vähendaksid „emitent maksab” mudelist tuleneva potentsiaalse huvide konflikti ohtu.

Teame, et tegemist on väga keeruliste probleemidega ning soovime olla kindlad, et tegeleme nendega õigesti. Selles kontekstis oleme suure huviga vaadelnud Wolf Klinzi algatusraportit, mis hõlmab teemasid, mida praegu läbi vaatame, ning annab meie seadusandlikule algatusele väga suure panuse.

Lõpetuseks – 2010. aasta oktoobris väljastas finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu ülemaailmsel tasemel arvukalt põhimõtteid, mille eesmärk oli vähendada finantsinstitutsioonide sõltuvust krediidireitingutest. Vastavalt nendele põhimõtetele kavatseme oma peatses seadusandlikus ettepanekus pangandussektorile, nn CRD4s, rakendada meetmeid liigse reitingutest sõltuvuse vastu.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 7. juunil kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Enne seda, kui Lehman Brothersi investeerimispank pankrotti läks, andsid peamised reitinguagentuurid sellele kõrgeimad reitingud. Samuti arvasid need paar päeva enne Islandi kolme suurima kommertspanga kokkukukkumist, et nende pankade püsimajäämine on kindel. Lisaks sellele ei ole Kreeka reitingu alandamist selle majanduse elavdamise programmi käivitamisel arvesse võetud. Majandus- ja finantskriis on rõhutanud reitinguagentuuride oligopolistlikku struktuuri ning konkurentsi, läbipaistvuse ja vastutuse puudumist. Maailmas, mida domineerib kolm niisugust asutust, on tarvis suuremat mitmekesisust ja uusi töömeetodeid. Seetõttu toetan ettepanekut luua taoliste erainstitutsioonide alternatiivina avalik Euroopa reitinguagentuur. Euroopa agentuurilt reitingu saamine muutuks kohustuslikuks. See agentuur täiendaks traditsiooniliste agentuuride antavat hinnangut, edendades nõnda konkurentsi õiglaseima reitingu andmiseks.