Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0073(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0330/2010

Arutelud :

PV 06/06/2011 - 16
CRE 06/06/2011 - 16

Hääletused :

PV 07/06/2011 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0253

Arutelud
Teisipäev, 7. juuni 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
PV
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Inés Ayala Sender (A7-0190/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Väljapakutud kandidaadil on eelkõige poliitilisi kogemusi ning samuti kogemusi auditeerimise ja finantsalal, kuigi viimased ei ole ehk nii ulatuslikud, kui võiks loota. Hääletan kandidaadi poolt, kuid usun, et rohkem tuleks mõelda sellele, millist liiki kutseoskused kontrollikoja liikmetel peaks olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Toetasin Hans Gustaf Wessbergi nimetamist kontrollikoja liikmeks, sest tal on üle 30 aasta ametialast kogemust riigiasutuste ja ka eraettevõtete kõrgetel juhtivatel kohtadel Rootsis. Suurema osa oma karjäärist on ta pühendanud eraettevõtete tingimuste parandamisele Rootsis, töötades tööstuse huve avalikus elus esindavate organisatsioonide juhatajana. Samuti on tal poliitiku ja riigiteenistujana suur kogemus avalikus teenistuses. Ta on töötanud peadirektori ametikohal Rootsi äriregistris, mis on sõltumatu riigiasutus, ning mitu korda riigisekretärina. Sel põhjusel olen veendunud, et tal on selleks ametikohaks vajalikud omadused.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Elulookirjeldus, mille H. G. Wessberg esitas kontrollikoja liikme ametikohale kandideerimiseks, sisaldab oskusi ja kogemusi, mis on kahtlemata kooskõlas ametikohaks vajalike tehniliste ja teaduslike normidega. Härra Wessbergi pühendumine erasektori äristruktuurile muudab kandidaadi eriti sobivaks, sest tagab tasakaalu ELi õiguse ning nii Euroopa turu kui ka rahva konkreetsete nõudmiste vahel. Seega andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi otsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle poolt, et Rootsi kandidaat H. G. Wessberg ühineks Euroopa Kontrollikojaga ja vahetaks välja Lars Heikensteni. Kui eelarvekontrollikomisjon härra Wessbergi 24. mail 2011. aastal küsitles, kiitsid parlamendiliikmed tema minevikus saavutatud tulemusi nii era- kui ka avalikus sektoris. Kui H. G. Wessberg ametisse määratakse, töötab ta kontrollikoja liikmena kuni Rootsi mandaadi lõpuni, s.o 2012. aasta märtsini, ning siis võidakse ta tagasi valida veel üheks mandaadiks, mis kestab kuus aastat. Soovin talle tema uues ametis palju edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Soovin H. G. Wessbergile edu selles tähtsas ametis, millesse teda valitud on. Olen veendunud, et ta täidab talle määratud ülesandeid täieliku pühendumise ja asjatundlikkusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Nagu oodata oli, möödus kontrollikoja liikme Rootsi kandidaadi ärakuulamine probleemideta. Hilisema hääletuse käigus ilmnes, et lõpptulemus kaldus napilt kandidaadi kasuks. Tal on kogemusi nii ministrina kui ka erasektori töötajana. Ta on töötanud ka kaitsevaldkonnas, tegelenud vastutusrikaste rahanduse ja eelarve valdkondadega ning toetas Rootsi liikmesust ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle poolt, et Rootsi kandidaat H. G. Wessberg ühineks Euroopa Kontrollikojaga. Härra Wessberg vahetab välja Lars Heikensteni, kes lahkus selleks, et asuda tööle sihtasutuse Nobel Foundation tegevdirektorina. Härra Wessberg hakkab oma kohustusi täitma pärast seda, kui Euroopa Liidu Nõukogu ta ametlikult ametisse nimetab. See on kavandatud reedeks, 10. juuniks 2011.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kontrollikoda on asutus, mis kontrollib Euroopa Liidu tulusid ja kulusid, et teha kindlaks nende õiguspärasus. Samuti kontrollib ta finantsjuhtimise usaldusväärsust. Asutus tegutseb täiesti sõltumatult. Selles vaimus tuleb selliste isikute nimetamisel, kellest kontrollikoda koosneb, järgida kriteeriumeid oskuste ja sõltumatuse kohta. Rootsist pärit H. G. Wessberg esitas oma elulookirjelduse, täitis kirjaliku küsimustiku ja teda on küsitlenud eelarvekontrollikomisjon. Ta on esitanud piisavalt head põhjendused, mis õigustavad tema nimetamist kontrollikoja liikmeks ja mille alusel täidab ta oma kohustusi oskuslikult ja sõltumatult.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0103/2011); võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 24. mai 2011. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi; võttes arvesse kodukorra artiklit 108; võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0190/2011),

arvestades, et H. G. Wessberg vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

toetab nõukogu ettepanekut nimetada H. G. Wessberg kontrollikoja liikmeks; teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Hääletasin raporti vastu, sest minu arvates on ametioskuste mõttes võimalik leida pakutud ametikohale sobivam isik.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult.(PT) Andsin poolthääle raportile H. G. Wessbergi nimetamise kohta kontrollikoja liikmeks. Minu otsus põhineb kogu teabel, mis on esitatud tema valiku kohta, sealhulgas tema vastustel raportile lisatud küsimustikule kontrollikoja liikme kandidaatidele, sest nende alusel vastab ta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ning nõudele, et kontrollikoja liikmed peavad olema täiesti sõltumatud. Niisiis on mul hea meel H. G. Wessbergi nimetamise üle sellesse ametisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin raporti poolt, sest leian, et H. G. Wessbergi kogemused asutuste finantsjuhtimise vallas on kontrollikojale kasulikud. Kandidaat vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning tema elulookirjeldus osutab mitmele kõrgetasemelisele ametikohale riigiasutuste ja eraettevõtete finantsjuhtimise ja eelarvekontrolli valdkonnas. Kandidaadi vastused küsimustikule näitavad tema kindlameelsust ja tugevat motiveeritust.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Mul oli hea meel toetada Rootsi kandidaadi nimetamist kontrollikoja liikmeks.

 
  
  

Raport: Diana Wallis (A7-0196/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Arvestades, et süüdistused pärinevad aastast 2004, mis tähendab, et need esitati enne, kui Ágnes Hankiss sai Euroopa Parlamendi liikmeks, hääletan tema parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Toetan raportööri soovitust võtta kõnealuse juhtumi puhul kolleegilt puutumatus. Tema vastu algatatud pooleliolev kohtuasi pärineb 2004. aasta alguses toimunud juhtumist ja sel ajal ei olnud ta veel Euroopa Parlamendi liige. Niisiis ei saa ilmselgelt kohaldada kodukorra sätteid parlamendiliikme puutumatuse ja privileegide kohta ning temalt puutumatuse võtmine vastab Euroopa Parlamendi institutsioonilisi ja õigusküsimusi reguleerivatele eeskirjadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Budapestis asuv Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság taotleb, et Euroopa Parlament võtaks oma liikmelt Ágnes Hankissilt puutumatuse seoses uuesti algatatud kriminaalmenetlusega. Hageja süüdistab Ágnes Hankissit väidetavas avalikus laimamises ja eelkõige surnud inimese ehk siis kaebuse esitaja isa mälestuse solvamises. Esitatud faktide põhjal ja kooskõlas õiguskomisjoni kodukorraga leian, et käesoleva juhtumi puhul on õige soovitada puutumatuse äravõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Proua Wallis väidab, et Euroopa Parlament kohaldab parlamendiliikmetelt puutumatuse võtmisel alati ühesuguseid põhimõtteid. See on küüniline vale. Mind isiklikult puudutanud juhtumi puhul otsustas Euroopa Kohus 2010. aastal, et Euroopa Parlament on rikkunud minu kui parlamendiliikme õigusi. Ta rikkus neid taas eelmisel kuul täpselt samadel alustel!

Öelda, et parlamendiliikmelt tuleks võtta puutumatus sellepärast, et märkused, mille eest teda kritiseeriti, ei ole seotud tema tegevusega parlamendiliikmena, on õiguslikust vaatepunktist täielik jama. Kui asi oleks olnud selles, ei oleks tema vastutuselevõtmine olnud võimalik. See on kehtiva artikli 8 aluspõhimõte. Artiklit 9 kohaldatakse tegevuse suhtes, mis ei ole seotud Euroopa Parlamendiga! Praegu säilitab Euroopa Parlament puutumatuse või võtab selle ära omal äranägemisel: ta võtab selle ühel juhul ära poliitiliste veendumuste tõttu, kuid säilitab selle teisel juhul võimaliku maksupettuse korral, käsitledes seda näiteks kui fumus persecutionis’t. Et olen rohkem kiindunud sõnavabadusse kui Euroopa Parlamendi pseudodemokraatidesse, keeldun süstemaatiliselt võtmast ära puutumatust oma ükskõik millisesse fraktsiooni kuuluvatelt kolleegidelt arvamuste väljendamise eest, hoolimata sellest, kui palju need minu arvamustest erinevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Vastutav komisjon soovitab (ühehäälselt) võtta ära parlamendiliikme puutumatus, sest Budapestis asuv Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság taotleb, et Euroopa Parlament võtaks oma liikmelt Ágnes Hankissilt puutumatuse seoses uuesti algatatud kriminaalmenetlusega, mida nõudis Ungari Vabariigi Ülemkohus oma 12. novembri 2009. aasta otsuses. Hageja süüdistab Ágnes Hankissit väidetavas avalikus laimamises (Ungari kriminaalkoodeksi artikkel 179) ja eelkõige Ungari kriminaalkoodeksi artikli 181 tähenduses surnud inimese ehk siis kaebuse esitaja isa mälestuse solvamises 23. jaanuaril 2004. aastal saates „Péntek 8 mondatvadász” tehtud avalduses. Ülemkohus märkis 12. novembril 2009. aastal, et karistusseaduse põhisätteid oli tõepoolsest rikutud, ja nõudis Buda piirkonnakohtult Budai Központi Kerületi Bíróság uue menetluse alustamist. Kohus peab alustama uue menetluse lähtuvalt ülemkohtu otsuses tehtud tähelepanekutest. Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság algatas uue menetluse 31. märtsil 2010. aastal. Samal päeval menetlus katkestati põhjusel, et Ágnes Hankissil on Euroopa Parlamendi liikmena parlamendiliikme puutumatus. Kohus tegi vastavalt 6. juulil 2010. aastal taotluse puutumatuse äravõtmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin laimamises süüdistatava Ágnes Hankissi parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise poolt. Proua Hankissilt võeti puutumatus sellepärast, et kõnealused sündmused toimusid 2004. aastal, enne tema valimist Euroopa Parlamendi liikmeks (2009. aasta juulis), ja sellepärast, et see juhtum ei ole seotud tema poliitilise tegevusega Euroopa Parlamendi liikmena.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Parlamendiliikme puutumatust ei saa kasutada seadusrikkumiste katmiseks. Ágnes Hankissi võib vastutusele võtta ilma, et kahtluse alla seataks tema tegevus parlamendiliikmena. Hääletasin temalt puutumatuse võtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Et Ágnes Hankissit süüdistatakse väidetavas laimamises Ungari kriminaalkoodeksi artikli 181 alusel 23. jaanuaril 2004 ühe saate ajal tehtud avalduse tõttu, hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Parlamendi president teatas 6. septembri 2010. aasta istungil vastavalt kodukorra artikli 6 lõikele 2, et ta sai 6. juulil 2010. aastal Buda piirkonnakohtult Budai Központi Kerületi Bíróság kirja, milles taotletakse Ágnes Hankissilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist. Vastavalt samale artiklile edastas president taotluse õiguskomisjonile. Õiguskomisjoni raportis, mille poolt hääletati ühehäälselt, leiti, et kõnealune juhtum ei puuduta Ágnes Hankissi poliitilist tegevust Euroopa Parlamendi liikmena. See on hoopis seotud avaldusega, mille ta tegi 2004. aastal, kaua aega enne tema valimist Euroopa Parlamendi liikmeks. Raportöör ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal puudub alus piisavalt tõsiseks ja täpseks kahtluseks, et juhtumi eesmärk on tekitada poliitilist kahju parlamendiliikmele. Seega toetan õiguskomisjoni ettepanekut ja andsin poolthääle parlamendiliikme puutumatuse äravõtmisele Ágnes Hankissilt.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) 6. juulil 2010 saatis Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság taotluse võtta Ágnes Hankissilt puutumatus seoses uuesti algatatud kriminaalmenetlusega, mida nõuti 2009. aastal Ungari Vabariigi Ülemkohtu otsuses. 23. jaanuaril 2004 pärast ühe saate ajal tehtud avaldust süüdistati Ágnes Hankissi avalikus laimamises ja eelkõige surnud inimese mälestuse solvamises.

Budapesti linnakohus mõistis Ágnes Hankissi 25. märtsil 2009. aastal edasikaebuse arutamisel õigeks, kuid 12. novembril 2009. aastal nõudis Ungari Vabariigi Ülemkohus, et Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság algataks uuesti menetluse. Uus menetlus algatati 31. märtsil 2010. aastal ning katkestati samal päeval Ágnes Hankissi parlamendiliikme puutumatuse tõttu. Neil põhjustel ja et kõnealune juhtum ei puuduta Ágnes Hankissi poliitilist tegevust Euroopa Parlamendi liikmena, sest on seotud avaldusega, mille ta tegi kaua aega enne, kui teda valiti Euroopa Parlamendi liikmeks, hääletan tema parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Juhtum on seotud väidetava laimamisega, mis ei puuduta Ágnes Hankissi poliitilist tegevust Euroopa Parlamendi liikmena, vaid on hoopis seotud avaldusega, mille ta tegi 2004. aastal, enne , kui teda valiti Euroopa Parlamendi liikmeks. Raportöör ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta.

 
  
  

Raport: Jan Zahradil (A7-0156/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletan raporti poolt, sest see hõlmab komisjoni sihte lihtsustada kehtivaid õigusakte eesmärgiga luua ettevõtjatele parem ja selgem õiguskeskkond, pidades eelkõige silmas tolliformaalsuste lihtsustamist, mida täidavad tekstiiltoodete importijad.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult.(IT) Määrus (EÜ) nr 1541/98 ja määrus (EMÜ) nr 3030/93, mis võeti algselt vastu selleks, et rakendada tekstiilisektoris kaubanduspoliitika meetmeid, on nüüdseks vananenud õigusaktid, mis piiravad vaba turgu ja ei kohandu eriti hästi uue õiguskeskkonna muutustega.

Veel hiljuti olid jõus koguselised piirangud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriikidest pärinevatele imporditavatele toodetele ja Hiina Rahvavabariigist pärit tekstiiltooteid käsitlevad erikaitsesätted. Need piirangud kaotati Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu kehtivuse lõppemisega 2005. aastal ning Hiinat käsitlevad sätted 2008. aastal. Seega on ainuke tõhus meetod turuhäirete vältimiseks ja tekstiiltoodete impordi jätkuvaks kontrollimiseks kohaldada imporditud toodete suhtes endiselt kontrollimenetlusi, mille puhul nõutakse päritoluriigi näitamist. See märge sisaldub tegelikult ettepanekus võtta vastu määrus „made in” märgistuse kohta, mille Euroopa Parlament võttis vastu 21. oktoobril 2010. aastal ning mille alusel võetakse kasutusele kontrollimehhanismid ja mille eesmärk on lihtsustada kehtivaid õigusakte eesmärgiga luua nii ettevõtjatele kui ka tarbijate kaitsmiseks parem ja selgem õiguskeskkond.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle dokumendile, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1541/98 teatavate koondnomenklatuuri XI jao alla kuuluvate ja ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete päritolutõendi ja sellise tõendi aktsepteerimistingimuste kohta ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta. 2005. aastal tunnistas Maailma Kaubandusorganisatsioon kehtetuks piirangud oma liikmesriikidest pärinevatele imporditavatele toodetele ning Euroopa Liit peaks samuti lihtsustama kehtivaid õigusakte, eesmärgiga luua ettevõtjatele parem ja selgem õiguskeskkond, pidades eelkõige silmas tolliformaalsuste lihtsustamist, mida täidavad teatavate ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete importijad. Minu arvates tagavad nimetatud muudatusettepanekud impordieeskirjade ühtsuse ja ühtlustavad tekstiiltoodete importi käsitlevaid eeskirju teiste tööstuskaupade importi hõlmavate eeskirjadega, mis peaks suurendama selle valdkonna õiguskeskkonna üldist terviklikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult.(BG) Toetasin Zahradili raportit, sest leian, et nõukogu määrus (EÜ) nr 1541/98 teatavate tekstiiltoodete päritolutõendi kohta on oma eesmärgi täitnud. 1998. aasta nõukogu määruses kehtestati tekstiiltoodete impordi kontrollivahendid, mis võimaldasid rakendada Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingut. Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu kehtivuse lõppemisega 2005. aastal ja erikaitsesätete kehtivuse kaotamisega 2008. aastal täitis nõukogu määrus oma eesmärgi ning selles kehtestatud impordipiiranguid saab kohaldada ka muude vahendite abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Kuigi nende määruste kehtetuks tunnistamine võib õigusaktide lihtsustamise vaatepunktist tunduda kiiduväärt ja rõõmustava sammuna, tähendaks see teisalt seda, et meie tekstiilitööstus jääb ilma praegu veel kehtivatest meetmetest, mis kaitsevad seda sellistest riikidest nagu Hiina pärineva kõlvatu konkurentsi eest.

Raportööri argumendid seoses sellega, et tulevased õigusaktid „made in” märgistuse kohta ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni uued lepingud on peagi heaks lahenduseks meie tööstuse kaitsmisega seotud probleemile, ei tundu vettpidavad: ootame endiselt nõukogu vastust päritolumärgistuse kohta, kuid tundub, et tal ei ole mingit kavatsust kinnitada määrus, mille Euroopa Parlament võttis eelmise aasta sügisel vastu ülekaaluka häälteenamusega. Kahtlemata oleks enne vanade õigusaktide kehtetuks tunnistamist targem oodata, kuni on välja töötatud selge õigusraamistik, mis reguleerib teatavate tekstiiltoodete tulevast importi Kaug-Idast. Seepärast hääletasin ma raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest selle põhieesmärk on tunnistada kehtetuks praegu jõusolev ELi määrus, milles sätestatakse lisanõuded ELi imporditud tekstiiltoodete päritolu tõendamise kohta. Seeläbi lihtsustatakse kehtivaid õigusakte ning luuakse ettevõtjatele parem ja selgem õiguskeskkond. 2008. aastani, mil Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) tunnistas kehtetuks piirangud Hiinast pärit tekstiiltoodetele impordile, vajas EL tõepoolest õigusakti, mille eesmärk oli reguleerida kauplemist kolmandate riikidega ning kaitsta ELi siseturgu ja selle tootjaid. Siiski ei ole nii keerulised haldusmenetlused enam proportsionaalsed eriti seepärast, et ühes teises ELi määruses kehtestatakse kohustus näidata tollidokumentides toote päritoluriiki, enne kui see lastakse ELi turul vabasse ringlusse. Samuti tugevdatakse praegu ELis tarbijakaitset, suurendades tarbijatele esitatava teabe hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) Pooldan teatavate tekstiiltoodete päritolutõendit käsitleva nõukogu määruse kehtetuks tunnistamist, sest usun, et ettevõtjatele selgema õiguskeskkonna loomiseks on vaja teha jõupingutusi kehtivate õigusaktide lihtsustamiseks. Siiski tahan lisada, et pean tähtsaks ka alternatiivsete kontrollimehhanismide säilitamist selliste toodete importimisel ELi, et vältida turuhäireid, mida põhjustab suurenev import.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult.(PT) Toetan põhimõtteliselt bürokraatia vähendamist ja halduskorralduse lihtsustamist. Mis puutub anakronismide lahendamisse, siis seda pooldan ma niikuinii. Siinkohal ongi tegemist just sellega. Tegelikult on tarbetu halduskoormus – nagu teatavate tekstiiltoodete päritolutõendi puhul juhtudel, kui puuduvad koguselised piirangud nende toodete importimisele Euroopasse või kui on vaja esitada impordiluba – vaid takistuseks rahvusvahelise kaubanduse sujuvale toimimisele, mis on meie kavatsus. Arvestades eeltoodut ja kuigi see ei ole otseselt seotud selle meetmega, soovin samuti rõhutada, kui tähtis on säilitada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kehtivate eeskirjade puhul praegune olukord ning seda eriti seoses tekstiil- ja rõivatoodete maailmaturuga ja veelgi konkreetsemalt muutustega tekstiil- ja rõivatoodete ELi importimise eeskirjades paljudes liikmesriikides valitseva tõsise majanduslanguse ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates aitab komisjoni ettepanek vähendada ettevõtete ülemäärast halduskoormust ja lisakulusid, muutes teatavate tekstiiltoodete importimise eeskirjad ühtsemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1541/98 kehtetuks tunnistamise eesmärk on kaotada importijate koormus, mis kaasneb teatavate toodete päritolutõendite esitamisega. Et neid tooteid saab vabalt importida, on nende päritolu tõendamine ilmselgelt tarbetu, kuid selle hõlbustava meetme puhul on ikka veel mõningaid kahtlusi. Ma ei saa jätta rõhutamata vajadust tagada Euroopas müüdavate toodete kvaliteet ja neid tooteid kasutavate inimeste ohutus. Peale väljaspool Euroopa Liitu pärinevate tekstiiltoodete päritolu teadmisele on hädavajalik tagada, et Euroopa normid oleksid täidetud ning et Euroopa Liitu ei saabuks ja siin ei müüdaks tooraineid ega töödeldud tooteid, mis ei vasta miinimumtingimustele. Samuti usun, et tekstiiltoodete valmistamisel kasutatavate tooteliikide kindlakstegemisest on veelgi tähtsam hinnata, kas need vastavad konkurentsieeskirjadele ning kas töötajate väärikust ja õigusi on austatud, sest rikkumisjuhtumite arv on kasvamas. Sellel on vastuvõetamatud tagajärjed nii töötajate endi kui ka Euroopa tekstiilisektori elujõulisuse jaoks eelkõige Portugalis, kes on sunnitud konkureerima tootjatega, kes neid eeskirju ja õigusi süstemaatiliselt rikuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1541/98 teatavate tekstiiltoodete päritolutõendi ja sellise tõendi aktsepteerimistingimuste kohta ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta. Muutused, mis on nüüd õiguskeskkonda sisse viidud, võimaldavad parandada kaubanduspoliitika meetmeid eriti pärast Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suurenemist, sest kasutusele võetakse kontrollivahendid, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete impordi suhtes. Hääletasin raporti poolt, sest tarbijatele edastatava teabe hulga märkimisväärse suurendamise kaudu antakse kõikidele liikmesriikide kodanikele võimalus teha teadlikke ja vastutustundlikke valikuid ning otsustada ELis valmistatud toodete kasuks.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Raporti alusel vastuvõetava komisjoni ettepaneku eesmärk on lihtsustada tolliformaalsusi, mida täidavad teatavate Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete importijad. Selle saavutamiseks tehakse ettepanek tunnistada kehtetuks õigusakt teatavate tekstiiltoodete päritolutõendi aktsepteerimistingimuste ning kolmandatest riikidest pärinevate tekstiiltoodete kohta. Hõlmatud toodete loetelu on ulatuslik ja sellesse kuuluvad: siid; lambavill; puuvill; teised taimsed toortekstiilkiud; keemilised filamentkiud; vilt ja lausriie; vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted; eririie, pits, seinavaibad, tikandid; silmkoeline või heegeldatud riie; rõivad ja rõivamanused ning paljud muud tooted. Rahvusvahelise tekstiilikaubanduse liberaliseerimise tagajärjed on liigagi hästi teada sellistes riikides nagu Portugal, kus kaotati imporditavate toodete koguselised piirangud ja erikaitsesätted.

Varasemate meetmetega kooskõlas oleva ettepaneku eesmärk on muuta elu veelgi lihtsamaks suurtel Euroopa importijatel, kes saavad sellest õigusaktist kõige rohkem kasu, sest see annab neile juurdepääsu toorainele ja odavatele lõpptoodetele, tuues seeläbi ohvriks riikliku tööstuse ja tuhanded töökohad. Edasi on lükatud ammune taotlus, et näidata tuleb päritoluriiki ja teha kättesaadavaks teave erinevate kaupade päritolu kohta, vaatamata sellele, et Euroopa Parlament on selle kohta esitanud mitmeid resolutsioone – viimasel korral 2010. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Raporti alusel võetakse vastu komisjoni ettepanek lihtsustada tolliformaalsusi, mida täidavad teatavate Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete importijad.)

Niisiis tehakse selles ettepanek tunnistada kehtetuks õigusakt teatavate tekstiiltoodete päritolutõendi aktsepteerimistingimuste ning kolmandatest riikidest pärinevate tekstiiltoodete kohta. Hõlmatud toodete loetelu on ulatuslik ja sellesse kuuluvad: siid; lambavill; puuvill; teised taimsed toortekstiilkiud; keemilised filamentkiud; vilt ja lausriie; vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted; eririie, pits, seinavaibad, tikandid; silmkoeline või heegeldatud riie ning rõivad ja rõivamanused.

Rahvusvahelise tekstiilikaubanduse liberaliseerimise tagajärjed on liigagi hästi teada sellistes riikides nagu Portugal, kus kaotati imporditavate toodete koguselised piirangud ja erikaitsesätted.

Varasemate meetmetega kooskõlas oleva ettepaneku eesmärk on muuta elu veelgi lihtsamaks suurtel Euroopa importijatel, kes saavad sellest õigusaktist kõige rohkem kasu, sest see annab neile juurdepääsu toorainele ja odavatele lõpptoodetele, tuues seeläbi ohvriks riikliku tööstuse ja tuhanded töökohad.

Edasi on lükatud ammune taotlus, et näidata tuleb päritoluriiki ja teha kättesaadavaks teave erinevate kaupade päritolu kohta, vaatamata sellele, et Euroopa Parlament on selle kohta esitanud mitmeid resolutsioone – viimasel korral 2010. aastal. See on meie arvates kahetsusväärne.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Komisjoni eesmärk on muu hulgas toetada impordieeskirjade ühtsust, ühtlustades tekstiiltoodete importi käsitlevaid eeskirju teiste tööstuskaupade importi hõlmavate eeskirjadega. See peaks suurendama selle valdkonna õiguskeskkonna üldist terviklikkust. Õigusakt, mis kehtetuks tunnistatakse, käsitleb teatavate tekstiiltoodete päritolutõendi aktsepteerimistingimusi ning kolmandatest riikidest pärinevaid tekstiiltooteid. Minu arvates peaks eesmärk olema selliste kaubanduspoliitika meetmete rakendamine, mis aitaksid vältida turuhäireid, mida põhjustab järsult suurenenud import kolmandatest riikidest, näiteks Hiina Rahvavabariigist.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Toetasin dokumenti, sest komisjoni ettepanek tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1541/98 ning muuta nõukogu määrust (EMÜ) nr 3030/93 tulenes Euroopa Liidu poliitilisest kohustusest lihtsustada kehtivaid õigusakte, eesmärgiga luua ettevõtjatele parem ja selgem õiguskeskkond, pidades eelkõige silmas tolliformaalsuste lihtsustamist, mida täidavad teatavate ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete importijad, kes kuuluvad koondnomenklatuuri XI jao alla. Lisaks on komisjoni eesmärk ka suurendada impordieeskirjade ühtsust, ühtlustades tekstiiltoodete importi käsitlevaid eeskirju teiste tööstuskaupade importi hõlmavate eeskirjadega, mis peaks suurendama selle valdkonna õiguskeskkonna üldist terviklikkust. Komisjoni arvamus on, et EL saab ülimalt piiratud kaubanduspoliitika meetmeid tekstiilisektoris kohaldada ilma ülemäärase koormuseta, mida avaldab päritolutõendite esitamine kõigi imporditavate toodete kohta. Samuti aitab see kaasa turuhäirete vältimisele, mille põhjustaks nimetatud tekstiiltoodete suurenenud import ELi turule, kui lubatud kvootidest kinni ei peeta.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile, mis tulenes Euroopa Liidu poliitilisest kohustusest lihtsustada kehtivaid õigusakte, eesmärgiga luua ettevõtjatele parem ja selgem õiguskeskkond, pidades eelkõige silmas tolliformaalsuste lihtsustamist, mida täidavad teatavate ELis vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete importijad.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult.(IT) Toetasime jõuliselt kõnealust raportit, pidades silmas Euroopa Liidu poliitilist kohustust lihtsustada kehtivaid õigusakte. Meie eesmärk on luua ettevõtjatele parem ja selgem õiguskeskkond. Euroopa kaubanduspoliitika meetmeid tekstiilisektoris saab kohaldada ilma ülemäärase koormuseta, mida avaldab päritolutõendite esitamine kõigi imporditavate toodete kohta. Selleks et jätkuvalt kontrollida endiselt koguseliselt piiratavate tekstiiltoodete importi riikidest, mis ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed, toetub EL nüüd impordilubadele. Samal ajal kohaldatakse statistilise järelkontrolli süsteemi, et jälgida nende toodete mõju ELi turule, mis kuuluvad koondnomenklatuuri XI jaos esitatud tooteliikide hulka ning mille suhtes ei kohaldata koguselisi impordipiiranguid, olles ELis vabasse ringlusse lubatud. Tahame rõhutada, et lisaks eespool nimetatud impordi kontrollimehhanismidele on 2010. aastast kohustuslik märkida teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriik, et tarbijaid nende päritolust paremini teavitada. Nüüd peaksime püüdma suurendada impordieeskirjade ühtsust, ühtlustades tekstiiltoodete importi käsitlevaid eeskirju teiste tööstuskaupade importi hõlmavate eeskirjadega, mis peaks suurendama selle valdkonna õiguskeskkonna üldist terviklikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletuse tulemused osutavad, et „made in” märgistuse näitamine on turu läbipaistvuseks ja tarbijatele nende kasutatavate toodete päritolu selgitamiseks hädavajalik. ELi majanduse tugevdamiseks on tarvis parandada ELi tööstuse konkurentsivõimet maailmamajanduses. Meil saab aus konkurents valitseda vaid siis, kui maailmamajandus tegutseb tootjate, eksportijate ja importijate jaoks kehtestatud selgete eeskirjade alusel ning kui samal ajal võetakse arvesse ühiseid sotsiaal- ja keskkonnanorme. Ettepaneku eesmärk on kodifitseerida olemasolevaid õigusakte märgete või märgistuste kohta, mille abil tehakse kindlaks partii, millesse toiduaine kuulub. Siiski on kahetsusväärne, et ikka veel ei ole võimalik jälgida toote liikumist alates selle allikast.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Et raportis käsitletakse komisjoni ettepanekut, mille alusel soovitakse lihtsustada kehtivaid õigusakte, eesmärgiga luua ettevõtjatele parem ja selgem õiguskeskkond, pidades eelkõige silmas tolliformaalsuste lihtsustamist, mida täidavad tekstiiltoodete importijad, hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult.(IT) Hääletasin raporti vastu, sest selle aluseks on põhjendamata eeldused ja ebamäärased oletused tuleviku kohta.

Ühelt poolt väidetakse selles, et päritolutõend on kasutu, sest raporti kohaselt saab Euroopa Liit kaitsta end statistilise järelkontrolli süsteemi abil. Samas ei räägita raportis näiteks sellest, et ajakohastatud ühenduse tolliseadustik ei ole veel kaugeltki täielikult toimiv ja selles on nii mõnigi ilmselge lünk, eriti seoses süsteemi muutmisega täielikult arvutipõhiseks , mis on väga vajalik.

Samal ajal märgitakse raportis selge sõnaga, et „made-in” märgistust käsitleva Muscardini raporti rakendamise eesmärk on kaitsta päritolumärgistust. Meie, muuseas, toetasime seda innukalt. Mul on hea meel, et raportöör on nii kindel, kuid praegu ei ole päritolumärgistust käsitlevat määrust veel olemas ja me õigupoolest ei tea, kas, millal või kuidas see vastu võetakse.

Sellepärast on raport minu arvates oma olemuselt ohtlik hüpe tundmatusse, millega kaasnevad tekstiilitööstuse jaoks – nagu alati – tõsised tagajärjed, millesse Euroopa Liit suhtub jätkuvalt oma üldise ükskõiksuse taustal valesti.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult.(IT) Kolleeg Zahradili ettepaneku vastuvõtmine on tekitanud uuesti arutelu kolmandatest riikidest imporditud toodete päritolu näitamise tähtsuse üle. Päritolumärgistus on meede, mille eesmärk on rakendada kaubanduspoliitikat, mille abil välditakse välisriikide impordi suurenemisest põhjustatud turuhäireid. Samuti on selle eesmärk lahendada keeruline õiguskeskkond, mis muudab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arenemise praegu raskeks.

Niisiis pooldan määrust, mis suurendab Euroopa tekstiiltoodete importi käsitlevate eeskirjade ühtsust, ühtlustades neid teiste tööstuskaupade importi hõlmavate eeskirjadega. Siiski peame silmas pidama tõsiasja, et isegi kui me kasutame eel- ja järelkontrolli mehhanisme kolmandatest riikidest pärit impordi mõju hindamiseks Euroopa turule, ei ole Euroopa Liit veel suutnud võtta kasutusele kontrollimehhanismi, mis põhineb tarbijatele mõeldud ausal ja tähtsal teabel, nagu sisaldab näiteks päritolumärgistus. Loodetavasti jõuab ka nõukogu kiiresti soosivale järeldusele otsustavate sammude kohta, mida Euroopa Parlament on astunud toodete jälgitavuse ja piisava teabe tagamiseks. Nende meetmete abil saavad inimesed nõuetekohast ja usaldusväärset teavet turul pakutavate kaupade kohta ning nad hakkavad tänu sellele hindama Euroopa tootmise ainulaadsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult.(PT) Andsin poolthääle raportile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1541/98 teatavate koondnomenklatuuri XI jao alla kuuluvate ja ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete päritolutõendi ja sellise tõendi aktsepteerimistingimuste kohta ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta. Toetasin seda mõningate kahtlustega, kuid siiski toetasin, sest üldiselt on see kasulik ettepanek ja kooskõlas Euroopa Liidu poliitilise kohustusega lihtsustada kehtivaid õigusakte, eesmärgiga luua ettevõtjatele parem ja selgem õiguskeskkond, pidades eelkõige silmas tolliformaalsuste lihtsustamist, mida täidavad teatavate ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete importijad. Samuti on selle eesmärk suurendada impordieeskirjade ühtsust, ühtlustades tekstiiltoodete importi käsitlevaid eeskirju teiste tööstuskaupade importi hõlmavate eeskirjadega, mis peaks suurendama selle valdkonna õiguskeskkonna üldist terviklikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Komisjoni ettepanek tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1541/98 teatavate tekstiiltoodete päritolutõendi kohta ja muuta nõukogu määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta koostati sooviga lihtsustada kehtivaid õigusakte, eesmärgiga luua ettevõtjatele parem ja selgem õiguskeskkond, pidades eelkõige silmas tolliformaalsuste lihtsustamist, mida täidavad teatavate ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete importijad.

Nõuded päritolutõendi esitamiseks tekstiiltoodete kohta kehtestati selleks, et tagada nõuetekohaste impordipiirangute rakendamine, mille eesmärk on vältida turuhäireid, mida põhjustab import Hiina Rahvavabariigist. Nende meetmete mõju ja hulk, mida Euroopa Liit kohaldab selliste toodete importimise suhtes, on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud. Tegelikult on Hiina Rahvavabariigist pärit tekstiil- ja rõivatoodete impordi kohta kehtestatud erikaitsesätteid ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikidest pärineva impordi suhtes kohaldatud koguselised piirangud kaotatud. Eelkirjeldatud põhjustel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Olen sel teemal ennegi rääkinud ja hääletan raporti poolt, sest usun, et ELi kodanikel on õigus teada, millest on tehtud nende ostetud riided. Määrus võimaldab tarbijatel hoiduda kas tervislikel, eetilistel või muudel kaalutlustel ostmast tooteid, mis sisaldavad loomset päritolu mittetekstiilseid osi. Selle määruse alusel märgistatakse näiteks kraele paigaldatud posamendid selgelt ja eraldi ülejäänud riideesemest ning see võimaldab teha kliendil teadliku valiku ostetud riiete kohta. Eelkõige võidavad sellest ettepanekust allergikud, sest karusnahk võib ohustada nende tervist ja ilma nõuetekohase märgistuseta võivad nad osta toote, mis sisaldab sellist tekstiilmaterjali ilma, et nad sellest aru saaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult.(PT) Määruse (EÜ) nr 1541/98 eesmärk oli kehtestada nõuded päritolutõendi esitamiseks teatavate tekstiiltoodete kohta, mis pärinevad kolmandatest riikidest ning millele kehtisid koguselised impordipiirangud. Vahepeal aset leidnud muutuste tulemusel ning eriti 2005. aasta tekstiil- ja rõivatooteid käsitleva Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu tõttu tundub, et toodete esimese päritolutõendi kaotamine on õigustatud ning seepärast hääletasin määruse kehtetuks tunnistamise poolt. Üldiselt on selle eesmärk leevendada ostjate huve ohverdamata koormust, mis avaldub toodetele ELi sisenemisel. Niisiis on seetõttu tähtis säilitada selliste toodete ELi importimisel alternatiivsed kontrollimehhanismid.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult.(IT) Soovin avaldada kolleeg Zahradile kiitust suurepärase töö eest. ELi ülimalt piiratud kaubanduspoliitika meetmeid saab tekstiilisektoris kohaldada ilma ülemäärase koormuseta, mida avaldab päritolutõendite esitamine kõigi imporditavate toodete kohta. Siiski tuleb säilitada kontrollivahendid tekstiiltoodete impordile. Selleks et jätkuvalt kontrollida endiselt koguseliselt piiratavate tekstiiltoodete importi Valgevenest ja Põhja-Koreast, mis ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed, toetub EL tegelikult nüüd impordilubadele. See aitab kaasa turuhäirete vältimisele, mille põhjustaks nimetatud tekstiiltoodete suurenenud import ELi turule, kui lubatud kvootidest kinni ei peeta.

Lisaks sellele kohaldatakse statistilise järelkontrolli süsteemi, et jälgida nende toodete mõju ELi turule, mis kuuluvad selliste tooteliikide hulka, mille suhtes ei kohaldata koguselisi impordipiiranguid, olles ELis vabasse ringlusse lubatud. Soovin samuti rõhutada, et Euroopa Parlament võttis 2010. aastal esimesel lugemisel vastu Cristiana Muscardini koostatud raporti teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta („made in” märgistus), mis samuti hõlmab tekstiil- ja rõivatooteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Komisjon teeb parema õigusloome põhimõtte alusel ettepaneku tunnistada kehtetuks 1998. aasta nõukogu määrus, mille alusel peavad importijad esitama ELi tolliprotseduuride täitmiseks tekstiil- ja rõivatoodete kohta päritolutõendi. Määrus oli kasulik seni, kuni tekstiil- ja rõivatoodete koguselised piirangud kehtisid Maailma Kaubandusorganisatsiooni tekstiilikaubanduse kokkuleppe alusel. See leping lõppes 2005. aastal. 2008. aastaks olid kehtivuse kaotanud ka ELi ja Hiina vaheline tekstiil- ja rõivatoodete leping ning kõik muud tekstiil- ja rõivatoodete importimisel kasutatud kontrollisüsteemid. Tekstiil- ja rõivatoodete impordi suhtes Valgevenest ja Põhja-Koreast, mis ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed, kohaldatakse endiselt koguselisi piiranguid. Nende toodete impordi kontrollimiseks jääb jätkuvalt kehtima impordilubade süsteem, mis aga ei tekita mingeid probleeme seoses ELi turu toimimisega.

Seda süsteemi peetakse piisavaks. Kokkuvõttes toetab Euroopa Parlament uut „made in” märgistuse süsteemi, mis on praegu pärast selle vastuvõtmist esimesel lugemisel 2010. aastal n-ö uinuva kaunitari rollis. Selline süsteem tagaks palju paremad kontrollivõimalused – ja ka tarbijate parema teavitamise – kui vanad päritolutõendit käsitlevad määrused.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun selle põhisõnumiga: lihtsustada ja ühtlustada ELi õigusakte tekstiiltoodete impordi kohta, et hõlbustada kaubandust kolmandate riikidega. Usun tegelikult, et EL saab piiratud kaubanduspoliitika meetmeid tekstiilisektoris kohaldada täielikult ilma ülemäärase koormuseta, mida avaldab päritolutõendite esitamine kõigi imporditavate toodete kohta. Peale selle tagavad impordiload, statistilise järelkontrolli süsteemid ja nõuded ühtsete haldusdokumentide kohta juba niigi, et import on Euroopa Liidus tõhusalt kontrollitud. Tervikliku pildi saamiseks ootan aga kannatamatult hetke, mil Muscardini raport täielikult jõustub, sest see võimaldab Euroopa tarbijatel saada põhjalikumat teavet kolmandatest riikidest pärit toodete, sealhulgas tekstiiltoodete päritolu kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult.(IT) Õigusakt, mis praegusel juhul kehtetuks tunnistatakse, käsitleb kolmandatest riikidest pärinevate teatavate tekstiiltoodete päritolutõendi aktsepteerimistingimusi, mille alusel kehtestati koguseliste piirangute kohaldamise teel erinõuded. Raportöör jagab seega komisjon arvamust, et EL saab kaubanduspoliitika meetmeid tekstiilisektoris kohaldada ilma ülemäärase koormuseta, mida avaldab päritolutõendite esitamine kõigi imporditavate toodete kohta. Mis meisse puutub, siis on nii tarbijate kui ka ettevõtjate huvides tagada, et koormusega, mida avaldatakse kolmandatest riikidest pärinevate kaupade importijatele, kontrollitakse ja piiratakse sellist kaupa.

Eelkõige valmistab meile muret see, et kavatseme tunnistada kehtetuks tollikontrolliks vajalikud määrused ilma, et oleks tehtud mingeid edusamme „made in” märgistust käsitleva määrusega, mis on praegu komisjonis soiku jäänud, sest nõukogu takistab seda. Samuti tahan rõhutada, et nõukogu on kasutanud vetoõigust päritolumärgistuste puhul, mis on seotud sihtotstarbelise tekstiiltooteid puudutava meetmega, ja püüab teha sama kohustusliku päritolumärgistuse näitamise puhul toiduainete etikettidel.

Hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Komisjoni ettepaneku alusel lihtsustatakse kehtivaid õigusakte teatavate tekstiiltoodete päritolu tõestamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult.(PT) 1998. aastal kehtestas EL importijatele nõude esitada päritolutõend toodete kohta, mis kuuluvad koondnomenklatuuri XI jao alla, mis on esitatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 lisas I ja mis on valmistatud kolmandates riikides. Siinkohal tuleks märkida, et 2005. aastal kaotati koguselised piirangud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriikidest pärinevatele imporditavatele tekstiil- ja rõivatoodetele ning sätted Hiina Rahvavabariigist pärinevate sama liiki toodete kohta kaotasid kehtivuse 2008. aasta lõpus.

Seda silmas pidades hääletan raporti poolt, sest usun, et see tähistab kiiduväärt sammu selgema ja lihtsama õiguskeskkonna kujundamises Euroopa ettevõtjatele, kes impordivad sellistest kolmandatest riikidest pärit tekstiiltooteid ja jalanõusid, mille puhul kohaldatakse jätkuvalt koguselisi piiranguid, sest nad ei ole WTO liikmed. Samuti leian, et tolliasutused annavad tõhusa panuse sellist liiki toodete impordi tulemuslikku jälgimisse, sest nad kontrollivad põhjalikult nende mõju ELi majanduskliimale ja seeläbi iga liikmesriigi majandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult.(DE) Andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse teatavate tekstiiltoodete päritolutõendit. Selle valdkonna õigusaktide läbivaatamise eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada õigusraamistikku, sealhulgas haldusformaalsusi, lisades samal ajal samuti vajalikke vahendeid, et tulla toime turuhäiretega, mida põhjustab suurenenud import kolmandatest riikidest. Lõpuks võetakse uue korra puhul arvesse Euroopa Parlamendi seniseid üleskutseid tarbijate parema teavitamise kohta.

 
  
  

Soovitus: Debora Serracchiani (A7-0186/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Toetan Horvaatia osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sest see on avatud kolmandatele riikidele. Siinkohal tuleks eelkõige pidada silmas seda, et Horvaatia on transiittee, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki. Niisiis usun, et Horvaatia vahetu osalemine on hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Taotledes luba osaleda Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös on Horvaatia Vabariik näidanud, et jagab liidu ja selle liikmesriikide huvi keskuse eesmärkide ja töö vastu. Keskuse ülesanne on koguda teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avalikustada Euroopa tasandil objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teabematerjali. Sel põhjusel kiitsin heaks oma kolleegi Debora Serracchiani raporti Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sõlmimise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin dokumendi poolt. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus täidab ülitähtsat osa teabe kogumisel narkootikumide ja narkomaania kohta ning Euroopa tasandil objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabematerjali koostamisel. Kogutud teabe põhjal analüüsitakse nõudlust narkootikumide järele ja võimalusi selle vähendamiseks ning narkoturgu üldiselt. Horvaatia Vabariik taotles 2005. aastal luba osaleda Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Horvaatia Vabariik on transiittee, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki. Suurte kokaiinikoguste konfiskeerimine Horvaatias on peamiselt seotud meretranspordiga. Toetasin lepingut ja Horvaatia Vabariigi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sest see võimaldab saada Euroopa tasandil faktilist ja objektiivset teavet narkootikumide ja narkomaania ning nende tagajärgede kohta Horvaatias ning samal ajal saab Horvaatia Vabariik teavet parimate tavade kohta selleks, et mõista riigi narkoprobleemide olemust ja nendega paremini tegeleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult.(PT) Narkootikumid on nüüdisaegse ühiskonna üks suurimaid nuhtlusi. See on sotsiaalselt ja kultuuriliselt keeruline ja ulatuslik probleem, mis muutub pidevalt ja omandab uusi vorme, sest kasutusele võetakse uusi aineid ja tekivad uued tarbijarühmad. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus asutati 1993. aastal ning selle peamine ülesanne on koguda teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avalikustada Euroopa tasandil objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teabematerjali. See teave on ülitähtis, sest selle põhjal analüüsitakse nõudlust narkootikumide järele ja võimalusi selle vähendamiseks ning ka üldisemalt narkoturuga seotud nähtusi.

Horvaatia on transiittee, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki. Seepärast on Euroopa jaoks väga oluline saada Horvaatialt teavet narkootikumide ja narkomaania ning nende tagajärgede kohta. Samuti on otsustava tähtsusega see, et Horvaatial on võimalik saada teavet parimate tavade kohta. Sel põhjusel hääletan ma soovituse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult.(BG) Toetan nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sõlmimise kohta, sest surmajuhtumite arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud kõigi narkootikumide puhul peale heroiini ja üldiselt on võitluses narkootikumide kuritarvitamise vastu tehtud edusamme. Horvaatia Vabariigil on võimalik saada teavet parimate tavade kohta selleks, et mõista oma riigi narkoprobleemide olemust ja nendega paremini tegeleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Andsin poolthääle kolleeg Serracchiani raportile Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sõlmimise kohta, sest usun, et see kujutab endast mõlema osalise jaoks ülimalt kasulikku tehingut. Ühelt poolt tagaks Horvaatia osalemine seirekeskuse töös otsustavat faktilist teavet, mis toetab meie kohustust võidelda ebaseadusliku narkokaubandusega, arvestades, et Horvaatia on üks peamisi transiitteid, mille kaudu veetakse uimasteid salakaubana Euroopa Liitu, ning teisalt saaks Horvaatia kasutada Euroopa parimaid tavasid selleks, et probleemiga tegeleda ja võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest olen nõus, et Horvaatia osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös on väga tähtis võitluses ebaseaduslike narkootikumide kasutamise ja narkokaubanduse vastu nii Horvaatia kui ka kogu ELi jaoks. ELi välispiiridel asuva rannikuriigina kasutatakse Horvaatiat rahvusvahelise narkokaubanduse transiidiriigina ning seepärast on eriti oluline, et EL annaks selle riigi asutustele igakülgset abi, mis on vajalik sellise nähtuse vastu võitlemiseks, mis ohustab eriti suurel määral inimeste tervist ja ühiskonna stabiilsust. Lepingu alusel osaleb Horvaatia keskuse tööprogrammis, täidab ELi õigusaktides kindlaks määratud kohustusi ja jagab keskusega andmeid vastavalt liidu andmekaitsenõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult.(RO) Horvaatia Vabariik on tähtis transiittee, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki. Seda tõendab peamiselt meretranspordiga seotud suurte kokaiinikoguste konfiskeerimine Horvaatias. Seirekeskuse andmetel ei ole Horvaatias läbi viidud üldist rahvastiku-uuringut ebaseaduslike narkootikumide kasutamise kohta. Viimased andmed narkootikumidega seotud surmajuhtumite kohta pärinevad 2008. aastast, kui registreeriti 87 juhtumit. Konfiskeeritud narkootikumide kogus on stabiilselt kasvanud. Politseinike koolitamine ja vajaliku varustuse andmine jätkub. Siiski tuleb veel oluliselt parandada narkootikumidega seotud kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist.

Horvaatia on jätkuvalt üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse tee. Horvaatia Vabariigi osalemisest Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös saab neis oludes kogu Euroopa Liidu jaoks kiiduväärt edusamm. See tähendab, et Horvaatia osalemisel keskuse tööprogrammis lülitatakse riik Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrku (REITOX) ja ta jagab keskusega andmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Kõigepealt tahaksin avaldada kiitust Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusele tähtsa töö eest, mida see asutus on teinud narkootikumide ja seotud nähtuste vähendamiseks Euroopas. Nõustun Horvaatia osalemisega Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, pidades silmas tõsiasja, et sellest riigist on strateegilise asukohta tõttu saanud osa transiitteest, mille kaudu veetakse salakaubana ebaseaduslikke uimasteid. Usun, et Euroopa programmi vastuvõtmine parandab tervishoidu ja sotsiaalset rahu nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus täidab ülitähtsat osa teabe kogumisel narkootikumide ja narkomaania kohta, aidates koguda Euroopa tasandil objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teabematerjali, mille põhjal analüüsitakse nõudlust narkootikumide järele ja võimalusi selle vähendamiseks ning ka üldisemalt narkoturuga seotud nähtusi. Keskuse töös võivad osaleda kõik kolmandad riigid, kes jagavad liidu ja selle liikmesriikide huvi keskuse eesmärkide ja töö vastu. Horvaatia esitas vastavasisulise taotluse 2005. aastal ja läbirääkimised viidi edukalt lõpule 2009. aastal. Lepingu heakskiitmine on tähtis, sest Horvaatia on üks peamisi transiitteid, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana ELi. Niisiis on väga oluline, et riik hakkaks keskuse töös võimalikult kiiresti osalema ja seda eriti põhjusel, et Horvaatia peaks ELiga ühinema kas 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses. Horvaatia lülitatakse Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrku (REITOX) ja riik jagab keskusega andmeid vastavalt liidu ja liikmesriikide õiguses sätestatud andmekaitsenõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Narkomaania, eriti narkoturu nähtus on üleilmne oht ja tõsine raskus, mille vastu on sõlmpunktide pideva ümberpaigutamise ja muutuste tõttu keeruline võidelda. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töö on selles vallas väga tähtis, sest see võimaldab eri liikmesriikidel arendada rahvusvahelisi teadmisi ja teadmistebaasi. Teave on ülioluline selleks, et analüüsida ja töötada välja strateegiaid, mille eesmärk on vähendada narkoturge ja narkomaaniat ning võidelda nende vastu. Horvaatia on 2005. aastast avaldanud soovi teha ELiga selles pakilises küsimuses koostööd ning nüüd on saabunud selleks õige aeg, sest riik kaasatakse Lissabonis asuva Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töösse. Raportis esitatud ettepanek Horvaatia kohustuste täitmise kohta seoses keskuse ja ELiga on väga kiiduväärt. Hääletan raporti poolt, sest usun, et Horvaatia ja ELi vaheline koostöö aitab tõhusamalt võidelda narkootikumide ja narkomaania nähtuse vastu ning luua suurema solidaarsuse ELi ja Horvaatia vahel, kes on kandidaatriik ja saab – vähemalt ma loodan seda – peagi täieõiguslikuks liikmesriigiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.(FR) Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse peamine ülesanne on koguda teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avalikustada Euroopa tasandil objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teabematerjali. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus on tegelikult avatud ka kõikidele kolmandatele riikidele, kes jagavad ELi sellealaseid huve. Horvaatia on taotlenud luba osaleda keskuse töös alates 2005. aastast. Nüüd lülitatakse riik ka Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrku (REITOX).

Minu arvates näitab raport ka seda, et liikmesriikide ja ELi ametite vahel on vaja paremat teabevahetust, ning eelkõige seda, et Horvaatia võimalikku ühinemist tuleks ette valmistada rahulikumalt kui „suurt” laienemist, mis leidis aset ajavahemikul 2004–2007, kui ELiga liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult.(PT) Andsin poolthääle raportile Horvaatia osalemise kohta Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sest usun, et see on kiiduväärt samm, kui arvestada, et Horvaatia ühineb eeldatavasti peagi ELiga. Eelkõige tegin seda aga põhjusel, et ebaseaduslike narkootikumide kasutamine ja narkokaubandus on ülemaailmne nähtus, millel on tõsised sotsiaal-majanduslikud ja tervisega seotud tagajärjed.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ülesanne on koguda teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, et analüüsida elanikkonna uimastitarbimisharjumuste muutusi ning uurida võimalusi selliste põhimõtete ja meetmete edendamiseks, mille eesmärk on vähendada narkootikumide kasutamist. Pidades silmas tõsiasja, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus on avatud kolmandatele riikidele ja et Horvaatia on taotlenud luba osaleda selle töös 2005. aastast, ning arvestades, et riik on transiittee, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki ning et selles riigis konfiskeeritakse suuri narkootikumide ja eriti kokaiinikoguseid, leian, et Horvaatia osalemine keskuse töös on tähtis samm. Niisiis annan poolthääle otsusele sõlmida ELi nimel ELi ja Horvaatia Vabariigi vaheline vastavasisuline leping.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Debora Serracchiani koostatud soovituses, mis põhineb ettepanekul võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, käsitletakse huvi, mida Horvaatia on näidanud riigi lülitamiseks Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrku (REITOX). Arvestades, et Horvaatia on üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse transiidiriik ja et riigis on laiaulatuslikult konfiskeeritud ebaseaduslikke hallutsinogeenseid aineid, sealhulgas kanepit, heroiini, kokaiini, ecstasyd ja amfetamiini, et Horvaatia valitsus on vastu võtnud riikliku noortele suunatud narkoennetusprogrammi, ning et riik soovib ühineda ELiga ja selle lõimumine toimub eeldatavasti 2013. aastal, toetan ELi ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu sõlmimist, et viimane saaks teha koostööd Lissabonis asuva Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ebaseaduslike narkootikumide tootmise, kaubanduse ja kasutamisega seotud üleilmsete olude muutused valmistavad muret. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. aasta aruande põhjal on olukord halvenenud selliste narkootikumide puhul nagu kokaiin, heroiin ja uued sünteetilised narkootikumid ning nende kasutamise tase on järjekindlalt olnud kõrge ja on tõusuteel. See kasv tuleneb lugematutest teguritest ja on paljudes riikides seotud kapitalismi kriisi ja selle sotsiaalsete mõjude süvenemisega. Raportis tehakse ettepanek toetada Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelist lepingut Horvaatia osalemise kohta Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös.

Hoolimata sellest, et riik on ühinemas ELiga, ja selle protsessi arengust ja lõpptulemusest, tehakse ettepanek, et riik osaleks Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sest ta teeb pingutusi narkootikumidega seotud kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise vallas. Siiski soovitatakse, et neid pingutusi tuleks oluliselt suurendada, pidades silmas, et Horvaatia on jätkuvalt üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse transiittee. On tähtis, et Horvaatia liitumine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega – mida me toetame – aitaks tõhustada võitlust narkokaubanduse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Raporti vastuvõtmisega toetab Euroopa Parlament Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelist lepingut Horvaatia osalemise kohta Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös.

Kuigi Horvaatia peaks raportööri sõnul Euroopa Liiduga ühinema kas 2012. aasta teisel poolel või 2013. aasta alguses, võib nõustuda tema osalemisega Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sest riik teeb pingutusi narkootikumidega seotud kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Siiski tuleb neid pingutusi oluliselt suurendada, pidades silmas, et Horvaatia on jätkuvalt üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse transiittee.

Teame, et ebaseaduslike narkootikumide tootmise, kaubanduse ja kasutamisega seotud üleilmsete olude muutused valmistavad muret. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. aasta aruandes esitatud andmete põhjal on olukord halvenenud eelkõige selliste narkootikumide puhul nagu kokaiin, heroiin ja uued sünteetilised narkootikumid ning nende kasutamise tase on järjekindlalt olnud kõrge ja on tõusuteel.

Loodetavasti aitab käesolev otsus tõhustada võitlust narkokaubanduse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Horvaatia Vabariik on transiittee, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki. Laiaulatuslik suurte kokaiinikoguste konfiskeerimine Horvaatias on peamiselt seotud meretranspordiga. Ebaseaduslike narkootikumide kasutamine ja narkokaubandus on ülemaailmne nähtus, mis ohustab inimeste tervist ja ühiskonna stabiilsust. Niisiis on mul hea meel Horvaatia osalemise üle Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös peamiselt sellepärast, et nii saab selles vallas teadmisi omandada ning hoida ära narkootikumide ja muude narkootiliste ainete kasutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Et Horvaatiast saab Euroopa Liidu tulevastes suhetes endise Jugoslaavia riikidega tähtis partner ja et riik on peamine transiidiala uimastite salakaubaveos, on meil hea meel kandidaatriigi osalemise üle Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Meie jaoks on ülitähtis, et saaksime kohtuda ja töötada Horvaatia ekspertidega nimetatud valdkonnas, et võidelda selle kahetsusväärse probleemiga. Sel põhjusel olen ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult.(FR) Olin dokumendi variraportöör ning hääletasin kindlameelselt resolutsiooni ja lepingu poolt, mille alusel saab Horvaatia osaleda Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös ning Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrgus (REITOX). Seega toetan täielikult Horvaatia osalemist, et ta saaks aktiivselt osaleda võitluses probleemi vastu, mille ulatus ja laastavad tagajärjed on Euroopas ohtlikult kasvamas. Keskuse koostatud statistika kohaselt on kanepit proovinud juba 75 miljonit eurooplast. Kokaiini on vähemalt korra kasutanud juba 14 miljonit eurooplast. Samuti tuleks rõhutada, et Horvaatia on jätkuvalt üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse transiittee. Seega võimaldab leping saada faktilist ja objektiivset teavet narkootikumide ja narkomaania ning nende tagajärgede kohta Horvaatias ning samal ajal mõistab Horvaatia teabevahetuse ja parimate tavade abil selle nähtuse olemust ja saab sellega paremini tegeleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Kiitsin raporti heaks, sest teatavasti on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse peamine ülesanne koguda teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avalikustada Euroopa tasandil objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teabematerjali. Kogutud teabe põhjal analüüsitakse nõudlust narkootikumide järele ja võimalusi selle vähendamiseks ning ka üldisemalt narkoturuga seotud nähtusi. On sätestatud, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus on avatud kõikidele kolmandatele riikidele, kes jagavad liidu ja selle liikmesriikide huvi keskuse eesmärkide ja töö vastu. Horvaatia Vabariik taotles 2005. aastal luba osaleda Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Horvaatia Vabariik osaleb keskuse tööprogrammis, täidab kohustusi, mis on kindlaks määratud määrusega, ta lülitatakse Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrku (REITOX) ja ta jagab keskusega andmeid vastavalt liidu ja liikmesriikide õiguses sätestatud andmekaitsenõuetele. Horvaatia Vabariik toetab liitu rahaliselt, et katta oma osalemise kulud, ja osaleb keskuse haldusnõukogu töös hääleõiguseta ajani, mil riik saab Euroopa Liidu liikmeks. Keskus kohtleb Horvaatia Vabariiki kui liikmesriiki nii Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrku lülitamises kui ka personalieeskirjade kohaldamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Narkomaania on sotsiaalne probleem nii arenenud kui ka vähe arenenud riikides. Just nagu teisedki riigid peab Horvaatia võitlema narkomaaniaga ja tal on selles valdkonnas väga ranged õigusaktid. Ennetustööd tehakse põhiliselt koolides, sest see ühiskonnarühm on narkomaania suhtes kõige haavatavam. Horvaatia kui ELi kandidaatriik on kohustatud kohandama oma õigussüsteemi liidu liikmesriikides kehtiva süsteemiga. Minu arvates on Horvaatia osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös ülitähtis eelkõige põhjusel, et Horvaatia on transiittee. Horvaatia kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös osalemine aitab kehtestada Horvaatias Euroopa Liidu väga olulist narkootikumivastast poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Toetasin täna oma poolthäälega soovitust Horvaatia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Horvaatia Vabariik osaleb õigupoolest keskuse Euroopa tööprogrammis narkootikumide ja narkomaania kohta. Keskuse peamine ülesanne on koguda teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avalikustada Euroopa tasandil objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teabematerjali. See teema on ilmselgelt ülitähtis nii selle tähelepanuväärse mõju poolest tervisekaitse valdkonnale kui ka võitluse poolest narkoturuga seotud kuritegevuse vastu. Horvaatia asub tegelikult ühe transiidiks kasutatava meretee ääres, mida tarvitatakse sageli organiseeritud kuritegevuse käigus, et tuua ebaseaduslikke uimasteid tootjariigist tarbijariiki. See tõsiasi on meie jaoks veelgi murettekitavam, kui mõtleme sellele, et Horvaatia on järgmine kandidaatriik, kellest saab Euroopa Liidu liikmesriik. Niisiis loodan, et Horvaatia osalemine tööprogrammis osutub ülimalt kasulikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Vaadeldav nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sõlmimise kohta on tähtis, sest Horvaatia on üks põhilisi narkootikumide sisseveokohti Euroopas.

Et Horvaatiat, aga ka Euroopa Liitu ohustav narkokaubanduse probleem tõhusalt lahendada, tuleb Horvaatia kindlasti lülitada Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrku (REITOX) ning riik peab aktiivselt ja vahetult osalema andmevahetuses Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega. Andmevahetus võimaldab luua andmebaasi, mille põhjal saab analüüsida nõudlust narkootikumide järele ja kaasnevat narkokaubanduse alast tegevust. See on hädavajalik objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabematerjali avalikustamiseks Euroopa tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel lepingu ja Horvaatia Vabariigi osalemise üle Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Ebaseaduslike narkootikumide kasutamine ja narkokaubandus on ülemaailmne nähtus, mis ohustab inimeste tervist ja ühiskonna stabiilsust. Statistika kohaselt on umbes kolmandik Euroopa noori proovinud mõnda ebaseaduslikku narkootikumi ja tunnis sureb vähemalt üks ELi kodanik narkootikumi üledoosi tõttu. Euroopa tasandil on oluline saada faktilist ja objektiivset teavet narkootikumide ja narkomaania ning nende tagajärgede kohta Horvaatias ning samal ajal saab Horvaatia Vabariik teavet parimate tavade kohta selleks, et mõista riigi narkoprobleemide olemust ja nendega paremini tegeleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Uimastite probleem, mille üle praegu arutleme, on suurel määral ka ajalooline probleem. Ebaseaduslik narkokaubandus ei tunne praegu ega ole varemgi tundnud riigipiire. Minu arvates on kvaliteetse rahvusvahelise koostöö arendamine võitluses ebaseadusliku narkokaubanduse vastu nii Euroopa kui ka eelkõige üleilmsel tasandil üks meetod, mille abil saab edendada sellise äri vastase võitluse tõhustamist.

Arstina tahaksin samuti öelda seda, et narkootikumide kuritarvitamine võib põhjustada inimeste tervisele väga ränki ja pöördumatuid tagajärgi. Niisiis toetan tõhusat rahvusvahelist koostööd võitluses narkootikumide või nende eelkäijatega seotud ebaseadusliku kaubanduse vastu ning samal ajal tahaksin mainida vajadust ennetustöö järele.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Ebaseaduslike narkootikumide kasutamine ja narkokaubandus on ülemaailmne nähtus, mis ohustab inimeste tervist ja ühiskonna stabiilsust. Horvaatia Vabariik on transiittee, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki. Peale selle on viimase kümne aasta jooksul narkootikumidega seotud surmajuhtumite arv järk-järgult suurenenud. Kuigi politseinike koolitamine ja vajaliku varustuse andmine jätkub, tuleb siiski veel oluliselt parandada narkootikumidega seotud kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist. Horvaatia on jätkuvalt üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse transiittee. Pooldame kindlasti riiklikku noortele suunatud narkoennetusprogrammi, mille riigi valitsus on vastu võtnud olemasolevate programmide täiendamiseks. Niisiis kiidame heaks Horvaatia Vabariigi osalemise Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Et tegemist on kandidaatriigiga, kes ühineb peagi Euroopa Liiduga, on eriti tähtis, et ta esitaks liikmesriikidele põhjalikku ja objektiivset teavet narkokaubanduse ja narkomaania ning nende majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Uimastiprobleem valmistab endiselt muret kogu ELis. Mida rohkem riigid sellevastast võitlust toetavad, seda suurem on võimalus saavutada edu. Niisiis on Horvaatia osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös teretulnud. Siiski peab Horvaatia tõhustama võitlust narkokaubanduse vastu oma territooriumil, sest ta on jätkuvalt üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse transiittee.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse peamine ülesanne on koguda teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avalikustada Euroopa tasandil objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teabematerjali.

Horvaatia Vabariik osaleb seega keskuse tööprogrammis, riik lülitatakse Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrku (REITOX) ja ta jagab keskusega andmeid. Horvaatia Vabariik on tootjariikidest saabuvate uimastite transiittee ning jätkuvalt üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse transiittee.

Sellegipoolest võttis ta 2010. aastal vastu programmi narkootikumide kuritarvitamise vastase võitluse tegevuskava rakendamise kohta ning riikliku noortele suunatud narkoennetusprogrammi. Peale selle jätkub politseinike koolitamine ja vajaliku varustuse andmine.

Horvaatia osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös ja teabe vahetamine võimaldab tal mõista probleemi ja sellega paremini tegeleda. Samuti on riigi osalemine paljutõotav märk seoses selle eelseisva ühinemisega Euroopa Liiduga.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Teatavasti töötab keskus ühenduse ja liikmesriikide tasandil põhimõtteliselt koos poliitikakujundajatega, mis soodustab sellise strateegia väljatöötamist, mille abil saab võidelda narkootikumide vastu ja esitada teavet üldsusele. Praegu pööratakse põhitähelepanu ELi uimastivastase võitluse 2009.–2012. aasta tegevuskava rakendamisele. Selle eesmärk on tugevdada Euroopa koostööd võitluses narkomaania lubamatute tagajärgede vastu. Mulle meeldiks näha, et keskus töötaks peale narkomaania tagajärgede ka selle põhjuste kallal, lahendades seeläbi probleemi juba varajases etapis. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Minu arvates peame nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda astuma samme, et vähendada narkootikumide kasutamist ja nõudlust nende järele ning selleks tuleks võtta rangeid ennetavaid meetmeid eesmärgiga võidelda narkoturuga seotud nähtuste vastu. Sellest tulenevalt on väga tähtis saada täpseid andmeid ja teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, sest tegemist on ülemaailmse nähtusega, mis ohustab meie kõigi tervist, ohutust ja sotsiaalset heaolu. Toetan Horvaatia osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Horvaatia eesmärk on saada Euroopa Liidu täisliikmeks. Siinkohal tuleks märkida, et Horvaatia on transiittee, mille kaudu veetakse suurtes kogustes uimasteid salakaubana teistesse riikidesse. Mul on hea meel, et Horvaatia teeb tähelepanuväärseid jõupingutusi uimastiäri, ebaseaduslike narkootikumide kasutamise ja narkokaubanduse vastases võitluses. Siiski on Horvaatia jätkuvalt üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse transiittee. Niisiis on ülioluline saada kiiresti faktilist ja objektiivset teavet narkootikumide ja narkomaania ning nende tagajärgede kohta. Lisaks loob see Horvaatia jaoks täiuslikud tingimused teabe saamiseks teiste ELi liikmesriikide parimate tavade kohta, et tegeleda narkootikumide ja narkomaaniaga seotud probleemidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Tunnen heameelt Horvaatia osalemise üle Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Keskuse peamine ülesanne on koguda teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avalikustada Euroopa tasandil objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teabematerjali. Kogutud teabe põhjal analüüsitakse nõudlust narkootikumide järele ja võimalusi selle vähendamiseks ning ka üldisemalt narkoturuga seotud nähtusi. Horvaatia, nagu ka teatud teised Euroopa riigid, on õigupoolest transiittee, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki. Laiaulatuslik suurte kokaiinikoguste konfiskeerimine Horvaatias on peamiselt seotud meretranspordiga. Raporti heakskiitmisel hakkab Horvaatia osalema Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse tööprogrammis ja jagama keskusega andmeid vastavalt liidu ja liikmesriikide õiguses sätestatud andmekaitsenõuetele. Lepingus on sätestatud maksed Euroopa Liidule, millega Horvaatia katab oma osalemise kulud.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) EMCDDA on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, mis asutati 1993. aastal ja mille peamine ülesanne on koguda teavet narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avalikustada Euroopa tasandil objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teabematerjali. Keskuse kogutud teabe põhjal analüüsitakse nõudlust ELi sisenevate narkootikumide järele ja kõiki narkoturuga seotud nähtusi, et oleks võimalik töötada välja parimad meetodid nende probleemidega võitlemiseks. Keskus on avatud ka kõikidele kolmandatele riikidele, kes jagavad liidu ja selle liikmesriikide huvi keskuse eesmärkide ja töö vastu. Horvaatia esitas 2005. aastal taotluse keskuse töös osalemiseks. 2006. aastal andis nõukogu komisjonile loa alustada Horvaatia Vabariigiga läbirääkimisi. Need viidi edukalt lõpule 2009. aasta juulis, kui leping parafeeriti.

Seejärel vaadati leping 2009. aasta detsembris läbi, et võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumist. Siinkohal tuleks rõhutada, et Horvaatia on juba lülitatud Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrku (REITOX). Eeltoodud põhjustel ja eesmärgiga parandada veelgi koostööd kolmandate riikidega andsin ma soovitusele poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Horvaatia taotles 2005. aastal luba osaleda Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Et riik on üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse tee, pean tähtsaks faktilise ja objektiivse teabe saamist nende probleemide kohta Horvaatias. Seega on raportööri seisukoht minu arvates täiesti vastuvõetav ja ma toetan kõnealust soovitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult.(PT) Horvaatia Vabariik taotles luba osaleda 1993. aastal asutatud ning Lissabonis asuva Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös. Riik on tõepoolest väga huvitatud võitlemisest narkokaubanduse vastu: peale riigis esinevate sisepoliitiliste probleemide on tegemist transiitteega, mille kaudu veetakse neid tooteid salakaubana ELi. Võitluses narkomaania ja narkokaubanduse vastu on Horvaatia juba rakendanud meetmeid, et tegeleda probleemiga riiklikul tasandil nii narkootikumide kasutamise ennetamisel kui ka narkootikumidega seotud kuritegude uurimise toetamisel. Niisiis on Horvaatia liitumine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega mõlema poole huvides. Kuid seni, kuni Horvaatia ei ole liikmesriik, tuleb määrata kindlaks tema staatus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse juures ehk osalemisõigused ja kohustused.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasime Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse mandaati 2006. aastal. Mis puutub konkreetselt Horvaatiaga seotud olukorda, siis on tegemist transiitteega, mille kaudu veetakse ebaseaduslikke uimasteid salakaubana tootjariigist tarbijariiki. Laiaulatuslik suurte kokaiinikoguste konfiskeerimine Horvaatias on peamiselt seotud meretranspordiga. Viimase kümne aasta jooksul on surmajuhtumite arv Horvaatias järk-järgult suurenenud. Suurem osa surmajuhtumeist (77,1%) oli seotud opiaatidega. Aastal 2008 registreeriti kokku 7168 narkootikumidega seotud õigusrikkumist. Aastal 2009 viibis riiklikes narkoravilates ravil kokku 7934 inimest. Konfiskeerimiste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud kõigi narkootikumide puhul peale heroiini ja üldiselt on võitluses narkootikumide kuritarvitamise vastu tehtud edusamme. Horvaatia narkovastased õigusaktid on üldjoontes sarnased ELi liikmesriikide õigusaktidega.

Siiski rõhutab raportöör oma seisukohas, et alates 2010. aastast peavad kõik raviasutused edastama uimastite vastu võitlemise büroole teavet ravil olnud patsientide kohta. Oleks hea saada rohkem teavet selle kohustuse kohaldamisala kohta. Sellegipoolest puudutab see küsimus riiklikke õigusakte, mitte lepingut.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin soovituse poolt, sest pean Euroopa kodanike tervise ja ühiskonna stabiilsuse kaitset eelisküsimuseks, mida tuleks ebaseaduslike narkootikumide kasutamise ja narkokaubanduse vastases võitluses meeles pidada. Horvaatia on üks peamine ELi suunduva narkokaubanduse tee. Tema osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse tööprogrammis tagab Euroopa Liidule faktilise teabe narkokaubanduse ja narkootikumide kasutamise kohta Horvaatias ning aitab Horvaatial mõista oma narkoprobleemide ulatust ja kasutada nendega tegelemiseks parimaid tavasid. Peale selle on keskuse asutamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1920/2006 artikliga 21 sätestatud riigi osalemise kohta kindel õiguslik alus, mille põhjal on keskuse uksed avatud ka kolmandatele riikidele, kes jagavad tema eesmärke ja huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel raporti üle, mille alusel ühineb Horvaatia võitlusega narkootikumide vastu ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult.(FR) Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eesmärk on koguda teavet narkoprobleemide kohta (narkootikumide müük, turg, kasutamine) ning levitada seda liikmesriikides, et viimased saaksid probleeme analüüsida ja nendega paremini tegeleda. Seega toetan täielikult Horvaatia osalemist keskuse töös, et ta saaks aktiivselt osaleda võitluses probleemi vastu, mille ulatus ja laastavad tagajärjed on Euroopas ohtlikult kasvamas.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vaheline leping on ELi ja Horvaatia jaoks tõhus vahend, mille abil saab vähendada ja takistada narkokaubandust ja narkootikumide kasutamist uimasteid ja nende kuritarvitamist puudutavate andmete ja kogemuste jagamise teel, pidades silmas, et tunnis sureb narkootikumi üledoosi tõttu üks ELi kodanik. Arvestada tuleb tõsiasjaga, et Horvaatia ühineb Euroopa Liiduga 2012. või 2013. aastal ning et riigi geograafilise asukoha tõttu kujutab see endast narkodiilerite jaoks head ümberlaadimiskohta.

 
  
  

Raport: Sophie Auconie (A7-0077/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult.(RO) Hääletasin proua Auconie raporti poolt. Mul on hea meel ettepaneku üle laiendada euro sularaha piiriülese maanteeveo kohaldamisala. Sellise liikmesriigi territoorium, kes hakkab ühisraha kasutusele võtma, tuleb lisada sularahaveosüsteemi. Euroalas peaks olema võimalik sõlmida lepingut parimat hinda pakkuva sularahavedajaga, isegi kui see asub teises liikmesriigis. See hõlbustab juurdepääsu kõige tõhusamatele sularaha kogumise ja tarnimise ning sularahateenuste osutamise kanalitele. Tulevikus on sellele vääringule ülemineku eelsel perioodil vaja üha rohkem euro sularaha vedajaid. Peale selle on paljud euroala liikmesriigid allkirjastanud või soovivad allkirjastada lepingud pangatähtede ja müntide valmistamiseks välismaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Toetan raportit nõukogu määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (euro sularaha professionaalse piiriülese maanteeveo kohta euroala liikmesriikide vahel) kohaldamisala laiendamist. Teen seda sellepärast, et on hea idee lisada euroala liikmesriikide vahelist euro sularaha piiriülest maanteevedu käsitleva määruse ettepaneku kohaldamisalasse ka sellise liikmesriigi territoorium, kes hakkab eurot kasutusele võtma, kuna harilikult on eurole ülemineku eelsel perioodil vaja teha rohkem piiriüleseid euro sularaha vedusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Nõustun euroala liikmesriikide vahelist euro sularaha professionaalset piiriülest maanteevedu käsitleva määruse ettepaneku kohaldamisala laiendamisega sellise liikmesriigi territooriumile, kes hakkab eurot kasutusele võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.(FR) Ettepaneku eesmärk on laiendada euroala liikmesriikide vahelist euro sularaha piiriülest maanteevedu käsitleva määruse ettepaneku (põhiettepaneku) kohaldamisala sellise liikmesriigi territooriumile, kes hakkab eurot kasutusele võtma, kuna harilikult on eurole ülemineku eelsel perioodil vaja teha rohkem piiriüleseid euro sularaha vedusid. Kiidan heaks kohaldamisala laiendamise (kuigi tuleks märkida, et käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 352, mis tähendab, et parlamendil on volitused üksnes nõusoleku andmiseks).

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletasin soovituse poolt, sest minu arvates tuleks määruse kohaldamisala laiendada sellise liikmesriigi territooriumile, kes hakkab eurot kasutusele võtma. Otsus soodustab sujuvamat üleminekut eurole, reageerides ühtlasi asjakohaselt sellele, et eurole ülemineku eelsel perioodil on vaja teha rohkem piiriüleseid euro sularaha vedusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Olen raportööriga pärast tema esialgset raportit ühel meelel euro sularaha professionaalset piiriülest maanteevedu käsitleva määruse kohaldamisala laiendamises sellise liikmesriigi territooriumile, kes hakkab eurot kasutusele võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Õigusakti eesmärk on lihtsustada õiguslikke piiranguid, et euro pangatähed ja mündid ringleks liikmesriikide vahel vabamalt ja et tagada euroalas suurem professionaalsus ja julgeolek. Määruse kohaldamisala laiendamine on õige, sest eurole ülemineku eelsel perioodil on euroala liikmesriikides vaja teha rohkem euro sularaha vedusid.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile, mille eesmärk on laiendada euroala liikmesriikide vahelist euro sularaha piiriülest maanteevedu käsitleva määruse ettepaneku (põhiettepaneku) kohaldamisala sellise liikmesriigi territooriumile, kes hakkab eurot kasutusele võtma, kuna harilikult on eurole ülemineku eelsel perioodil vaja teha rohkem piiriüleseid euro sularaha vedusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Minu arvates on kohane laiendada euroala liikmesriikide vahelist euro sularaha piiriülest maanteevedu käsitleva määruse kohaldamisala ja rakendada selle sätteid sellise liikmesriigi territooriumil, kes hakkab eurot kasutusele võtma. Tuleb märkida, et vääringu muutmiseks valmistuvates riikides tekib märkimisväärne vajadus euro sularaha veoteenuste järele. Seepärast peame parandama veoteenuste kvaliteeti, luues sularahavedajate jaoks soodsad tingimused, et nad saaks teenuseid osutada kiiresti ja tõhusalt. Peale selle on ülitähtis, et sularaha jõuaks ohutult lõppsaajani, pidades silmas veetavate kaupade liiki ja väärtust.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Euro pangatähed ja mündid on tõelised üleeuroopalised maksevahendid, sest euroala koosneb praegu 16 liikmesriigist. Et riiklikud õigusaktid ei pruugi riigiti kooskõlas olla, on professionaalsetel sularahavedajatel tavaliselt väga keeruline euro sularaha euroala liikmesriikide vahel vedada, mis tähendab, et sellist vedu pakutakse praegu ülivähe. Selle tagajärjel on nõudlus euro sularaha piiriülese maanteeveo järele märkimisväärselt suurenenud.

Uue määruse ettepaneku eesmärk on laiendada euroala liikmesriikide vahelist euro sularaha piiriülest maanteevedu käsitleva määruse kohaldamisala sellise liikmesriigi territooriumile, kes hakkab eurot kasutusele võtma. Põhiettepanek on laiendada euroala liikmesriikide vahelist piiriülest vedu käsitleva määruse kohaldamisala, pidades meeles, et eurole kui uue liikmesriigi tulevasele omavääringule on ülemineku eelsel perioodil vaja teha rohkem sularahavedusid. Hääletasin kõnealuse määruse poolt neil põhjustel ja selleks, et see küsimus oleks selgelt reguleeritud.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin soovituse poolt, sest minu arvates tuleks liikmesriikide vahelist euro sularaha professionaalset piiriülest maanteevedu käsitleva määruse kohaldamisala laiendada sellise riigi territooriumile, kes hakkab ühisraha kasutusele võtma. Tegelikult on sellistel riikidel oma territooriumil ühisraha kasutuselevõtmise eelsel perioodil harilikult vaja rohkem euro sularaha, et nad saaksid hakata kiiresti ja täies ulatuses ELis kaubandusega tegelema ning selles täiel määral osaleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel raporti üle, mis sisaldab sätteid, mille alusel lubatakse nõudlusega toimetulemiseks vedada rohkem euro sularaha riiki, kes hakkab eurot kasutusele võtma. Toetasin raportit, sest tänu sellele paraneb euro sularaha vedajate ohutus ja väljaõpe.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle nõukogu määruse eelnõule, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (euro sularaha professionaalse piiriülese maanteeveo kohta euroala liikmesriikide vahel) kohaldamisala laiendamist. Hääletasin selle poolt, sest pean määruse kohaldamisala laiendamist vajalikuks ja leian, et see lahendab probleeme, mis on seotud veo eest vastutavate töötajate ohutusega.

 
  
  

Raport: Silvia-Adriana Ţicău (A7-0084/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletan kõnealuse raporti poolt, sest satelliitnavigatsioonisüsteemid peaksid tagama koostalitlusvõime eri süsteemidega. Komisjon peaks omalt poolt tagama piisava rahastamise. Samuti tahaksin märkida, et komisjoni tegevuskava 15 meetmest tuleks üheksat kohaldada vahetult.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Andsin poolthääle kolleeg Silvia-Adriana Ţicău raportile globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta. Õigupoolest toetan GNSSi funktsioonide kasutuselevõtmist eri transpordiliikide puhul ning teadusuuringute nõuetekohast rakendamist ja rahastamist selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. Komisjon avaldas 14. juunil 2010 oma globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava, mis sisaldas 24 konkreetset soovituslikku meedet. Tegevuskava koostati globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide üleüldist rakendamist ning konkreetsemalt Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) väljaarendamist ja töösserakendamist silmas pidades. EL on käivitanud EGNOSe (ja Galileo) projekti eesmärgiga pakkuda signaale üksnes tsiviilkasutuseks ning selleks, et tagada Euroopa tööstusele igal tasandil võimalus konkureerida sellel kasvaval strateegilisel turul. Euroopa praegune turuosa 25% ei vasta ootustele. EGNOS suudab pakkuda rohkem võimalusi (EGNOS on kümme korda täpsem kui GPS) pärast seda, kui Galileo 2013. aastal käivitub. Komisjonil on parim positsioon selleks, et koordineerida tegevuskava rakendamist, vältides dubleerimist liikmesriikide tasandil ning tagades kõigi GNSSi rakendustega hõlmatud ELi poliitikavaldkondade üldise arengu. Arvestades tohutuid majanduslikke kasutegureid, mida EGNOS võib täieliku väljaarendamise ja kasutuselevõtu korral avaldada Euroopa majandusele laiemalt, peaks komisjon kehtestama selles vallas selged eelisküsimused, mille hulka kuulub EGNOSe toimimine kogu ELis ja piisavate investeeringute tagamine valdkonnaga seotud uurimis- ja tehnoloogilisse arendustegevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult.(PL) Satelliitnavigatsioonisüsteemide viimaste aastate hoogsa arengu on põhjustanud nii tehniline progress kui ka turuvajadused. Neid süsteeme kasutatakse tänapäeval igal pool ja iga transpordiliigi puhul. Sektori järjepidev kasv tähendab, et Euroopa süsteemide väärtus tõuseb ennustuste kohaselt 2025. aastaks 230 miljardile eurole. ELi EGNOSe ja Galileo projekt parandab konkurentsivõimet selle teenustesektori igas valdkonnas, sest need on märgatavalt paremad ja täpsemad süsteemid kui GPS, kuid samas ühilduvad sellega. Kahjuks ei ole Euroopa Liidu ida- ja lõunaosas asuvad riigid ikka veel EGNOSe süsteemiga kaetud. Selle laiendamine on seega süsteemi edasiseks arenguks hädavajalik. Veel üks punkt, mida ei ole selgitatud, on see, kuidas rahastatakse Galileo süsteemi hoolduskulusid. Need on hinnanguliselt 800 miljonit eurot aastas. Eeltoodut arvesse võttes jäin ma raporti hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult.(BG) Toetan raportit globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis –, sest navigatsioonisüsteemide turg on ülisuur. Ettepanek aitab vältida dubleerimist liikmesriikide tasandil ning tagada kõigi ELi poliitikavaldkondade üldise arengu selles sektoris. Üldiselt annab Euroopa navigatsioonisüsteem (10 korda täpsem kui GPS) olulise panuse ohutuse ja keskkonnaga seotud eesmärkide täitmisse maanteetranspordis ning sujuvamasse liiklusvoogu tänu selle rakendatavusele maanteemaksude valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Olen asunud ettevaatlikule seisukohale ja otsustasin kolleeg Ţicău raporti puhul erapooletuks jääda. Olgugi et globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi rakendusi käsitlevat tegevuskava peetakse strateegiliseks, sest see pakub signaale tsiviilkasutuseks ning tagab Euroopa kõikidele tööstustasanditele võimaluse konkureerida selle kasvava turuosa pärast, on palju olulisi punkte, millele ei ole tähelepanu pööratud. Nende seas on võimalikud andmekaitsega kaasnevad ohud ja eelkõige ebakindlus seoses sellega, kuidas kaetakse umbes 800 miljoni euro suurused Galileo aastased hoolduskulud. Rahandusliku jätkusuutlikkusega seotud selguse puudumisse projekti puhul, mis on Euroopa majanduse jaoks nii tähtis ja eesmärkidelt nii kaugeleulatuv, tuleb suhtuda ettevaatlikult ja objektiivselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Philippe Boulland (PPE), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlamendi 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni eesmärk on innustada Euroopa Komisjoni jätkama meetmete võtmist, mis on mõeldud globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi arengu edendamiseks. Euroopa GNSSi (globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) ja Galileo projekt konkureerivad otseselt Ameerika Ühendriikide GPSiga. Need projektid muudavad igapäevaelu edaspidi lihtsamaks. Need annavad lisandväärtust nii Euroopa tööstusele kui ka transpordivaldkonnale ja sellepärast toetan neid täielikult. Neil on palju kõrvalmõjusid: tsiviillennunduses muudetakse lennujuhtimissüsteemid ohutumaks ning maanteeliikluse puhul aitab süsteem koguda teemakse ja parandab ohutust hädaabikõnede satelliitseire ja maanteetranspordi jälgimise teel. Tänu sellise Euroopa teenuse loomisele paraneb olukord kõikides valdkondades. Hääletasin resolutsiooni poolt, et avaldada survet Euroopa ja riiklikele asutustele ning vältida viivitust, mis jätab Euroopa iga päev ilma lõpututest võimalustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlevas tegevuskavas esitatakse ülevaade meetmetest, mis on vajalikud selleks, et viia GNSS „kriitilise massi” punktini, kust alates selle edu on tagatud. On tähtis, et kava ei mattuks algatuste laviini alla ega piirduks vaid konsultatsioonidega ning et see viidaks tõepoolest ellu 2013. aastaks. Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) peab katma kogu Euroopa Liitu ning seda tuleb laiendada Põhja-, Ida- ja Kagu-Euroopasse. Selleks, et EGNOS oleks transpordi seisukohast täielikult toimiv, peab see katma kogu Euroopa Liidu ja isegi meie lähinaabrid. Tsiviillennunduse valdkonnas tuleb edendada EGNOSel põhinevate maandumisprotseduuride arendamist ja kasutamist. See on tõeliselt ühtse Euroopa taeva strateegiline eeldus. Samuti on märkimisväärseid võimalusi kasutada EGNOSt ja GNSSi ohutuse ja keskkonnaga seotud valdkondades ning sujuvama liiklusvoo soodustamisel maanteetranspordis tänu nende rakendatavusele maanteemaksude kogumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletan globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakendusi käsitlevate meetmete poolt, sest minu arvates aitab see kaasa transpordi ja logistika ning järelevalvesüsteemide paremale haldamisele. Võttes arvesse selle sektori kõrget väärtust maailmaturul, mis kasvab lähiaastatel veelgi, sooviksin samuti rõhutada, kui tähtis on luua tingimused Euroopa tööstuse konkurentsivõime tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult.(FR) Praeguste prognooside kohaselt teenib Euroopa majandus globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi arvelt järgmise 20 aasta jooksul 55–63 miljardit eurot. Rakendused, mis põhinevad praegu enamjaolt USA GPS-süsteemil, moodustavad umbes 6% ELi kogu SKPst.

Seda silmas pidades andsin poolthääle proua Ţicău algatusraportile, milles kutsutakse komisjoni üles tagama Euroopa globaalsel satelliitnavigatsioonisüsteemil, EGNOSel ja Galileol põhinevate rakenduste arendamiseks piisava rahastamise. Eriti tuleks innustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, et edendada selliste Euroopa süsteemide alusel innovatsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et kavandatava globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava kohaldamine aitab kaasa sellise transpordivõrgu loomisele, mis on tänu turvalisematele, keskkonnasõbralikumatele ja ökonoomsematele transpordiliikidele tõhusam.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Globaalsed navigatsioonisüsteemid on transpordisektoris igapäevased ning need muutuvad järjest tähtsamaks maailmas, mis toimib üha rohkem osana võrgust ning kus kaubandus ja kiire suhtlemine on hädavajalik. Selliste süsteemide ärilised eelised ja väärtus on ilmselged ning Euroopa huvi võimalikult paljude ja kolmandatest riikidest sõltumatult toimivate lahenduste vastu on mõistetav. Komisjoni esitatud tegevuskava muudab põhjendatuks ettepanekud ELi tulevase seisukoha kohta nendesse küsimustesse ning annab võimaluse käsitleda seda teemat kindlamalt ja järjepidevamalt. Nende süsteemide rahastamise puhul on vaja eriti ranget korda, et hoida ära raiskamist. Samuti on tarvis üht leidlikku meetodit toetuse ja partnerite kogumiseks. Loodetavasti on Euroopa Liit endiselt suuteline looma iseseisvad globaalsed navigatsioonisüsteemid ning kasutama ära nende täielikku potentsiaali, et soodustada majanduse tugevnemist, suuremat tööhõivet ja transpordi ohutust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Silvia-Adriana Ţicău koostatud raportis käsitletakse navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakendusi ELis pärast seda, kui komisjon avaldas 14. juunil 2010 oma globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava. Sektor on järsult kasvanud 2000. aastast, mil GPS-teenuseid pakuti esmakordselt. Selle globaalne turuväärtus, mis moodustas 2008. aastal 124 miljardit eurot, on 2025. aastaks kasvanud hinnanguliselt 230 miljardile eurole. EL ei saanud endale lubada mahajäämist satelliitnavigatsioonitehnoloogia vallas ning arendas välja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS), mis on programmi GALILEO eelkäija ja peaks tööle hakkama 2013. aastal, olles kümme korda täpsem kui GPS. Lähemas tulevikus on võimalik jõuda täpsuseni kuni 45 cm. Kiidan raportööri ja tunnen heameelt, et vastu võetakse raport, mis sai minu poolthääle, sest see võimaldab suurendada ELi turuosa ja parandada Euroopa konkurentsivõimet sel strateegilisel ja kasvaval turul.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Globaalsel satelliitnavigatsioonisüsteemil (GNSS) võib olla tähtsaid ja ülikasulikke rakendusi kõikide transpordiliikide jaoks. See võib muu hulgas muuta transpordiliigid turvalisemaks, keskkonnasõbralikumaks ja ökonoomsemaks. GNSSil võib samuti olla oluline osa nn intelligentsete transpordisüsteemide kasutamise toetamisel ja edendamisel. Raportöör käsitleb mõnda neist aspektidest. Nagu muu tehnoloogia puhul, ei saa GNSSi rakenduste praktilisi tulemusi siiski lahutada majanduslikust ja sotsiaalsest raamistikust, kus neid kasutatakse, ning sihtidest ja eesmärkidest, mida nad teenivad. Selline on olukord üldiselt ja eriti selles sektoris. Seega ei ole üllatav, et ettepaneku kohaselt peaks see süsteem hõlbustama ka näiteks ühtse Euroopa taeva loomist. Meie tahaksime sellest raporti aspektist distantseeruda. Oleme nõus GNSSiga, mis toetab avalike teenuste arengut, ajakohastamist ja mitmekesistamist eriti transpordi vallas. GNSSi analüüsimine ei saa ebaõnnestuda neis paljudes mõõtmetes, kus seda saab kohaldada. Seda silmas pidades on meil kahtlusi seoses nende programmide võimalike kasutuspiiridega, kui me mõtleme ELi ja Ameerika Ühendriikide eeldatava konkurentsi peale selliste süsteemide funktsionaalsuse ja tõhususe üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Globaalsel satelliitnavigatsioonisüsteemil (GNSS) võib olla tähtsaid ja ülikasulikke rakendusi kõikide transpordiliikide jaoks. See võib muu hulgas muuta transpordiliigid turvalisemaks, keskkonnasõbralikumaks ja ökonoomsemaks. Nendel süsteemidel võib samuti olla oluline osa nn intelligentsete transpordisüsteemide kasutamise toetamisel ja edendamisel. Nagu muu tehnoloogia puhul, ei saa nende rakenduste praktilisi tulemusi siiski lahutada majanduslikust ja sotsiaalsest raamistikust, kus neid kasutatakse, ning sihtidest ja eesmärkidest, mida nad teenivad. Seega ei ole üllatav, et ettepaneku kohaselt peaks see süsteem hõlbustama ka näiteks ühtse Euroopa taeva loomist. Meie tahaksime sellest raporti aspektist distantseeruda.

Oleme nõus globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemiga, mis toetab avalike teenuste arengut, ajakohastamist ja mitmekesistamist eriti transpordi vallas.

Siiski ei saa süsteemi analüüsimine ebaõnnestuda neis paljudes mõõtmetes, kus seda saab kohaldada. Seda silmas pidades on meil kahtlusi seoses nende programmide võimalike kasutuspiiridega, kui me mõtleme ELi ja Ameerika Ühendriikide eeldatava konkurentsi peale selliste süsteemide funktsionaalsuse ja tõhususe üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Komisjon avaldas 2010. aasta juunis globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava, mis sisaldas 24 konkreetset soovitust. Tegevuskava koostati ajal, mil rakendati globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteeme ning konkreetsemalt Euroopa Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS). Satelliitnavigatsioonisüsteemid peaksid tagama koostalitlusvõime eri süsteemidega ning neid peaks saama kasutada nii kauba- kui ka reisijateveol. Minu arvates peaks komisjon astuma samme, mis on vajalikud selleks, et koordineerida tegevuskava rakendamist ning tagada GNSSi rakendustega hõlmatud ELi poliitikavaldkondade areng.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Nõustume küll proua Ţicău ettepaneku mõne aspektiga, kuid oleme samas paljude suhtes ka ebakindlad. Nendeks on kindlakstegemine, kuidas Galileo toimima hakkamisel kaetakse umbes 800 miljoni euro suurused aastased hoolduskulud, võimalikud andmekaitsega kaasnevad ohud, mis on seotud globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi rakenduste ja teenuste kasutamisega ning tungiv vajadus leida täiendavaid rahalisi vahendeid tagamaks, et Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) ja Galileoga seotud toimingud saavutavad peagi edu. Neil põhjustel ei tuleks ettepanekut kõrvale heita, kuid ma ei saa seda täielikult toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult.(FR) Raporti vastuvõtmine on tähtis edusamm, sest see paneb aluse globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide üleüldisele rakendamisele ning konkreetsemalt EGNOSe väljaarendamisele, mis peaks hõlbustama Galileo süsteemi rakendamist. Andsin sellele samuti poolthääle sellepärast, et see tagab võimaluse võtta konkreetseid meetmeid, mis edendavad transpordi arengut Euroopas ning mõjutavad oluliselt ohutuse ja keskkonna valdkondi, samuti parandavad liiklust maanteetranspordis.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Kiitsin dokumendi heaks, sest komisjon avaldas 14. juunil 2010 oma globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava, mis sisaldas 24 konkreetset soovituslikku meedet. Tegevuskava koostati globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide üleüldist rakendamist ning konkreetsemalt Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) väljaarendamist ja töösserakendamist silmas pidades. EGNOS on programmi GALILEO eelkäija. GNSS on oluline intelligentsete transpordisüsteemide (ITSide) arendamisel, sest ITSid võivad anda tõhusamaid, puhtamaid ja ohutumaid transpordilahendusi ning paljude ITS-teenuste õige kasutamine eeldab hästi toimivaid GNSS-süsteeme. EGNOS ja Galileo võivad anda olulise panuse maanteeliikluse korraldamisse ning selles valdkonnas on tarvis teadvustamiskampaaniat, et suurendada nende pakutavate võimaluste kasutamist seoses teemaksude kogumise, automaatsete hädaabikõnede (eCall), veoautodele interneti teel turvaliste parkimiskohtade reserveerimise ja reaalajas asukoha määramisega, et aidata muuta maanteetransporti ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek on tähtis, sest GNSSi (globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi) saab kasutada kõikide transpordiliikide puhul (maismaa-, mere- ja õhutransport) ning see muudab liikluse sujuvamaks, soodustab majanduskasvu ja vähendab saastust. Samal ajal moodustab GNSS osa ELi 2020. aasta strateegia uuenduslikest põhieesmärkidest. Tagada tuleb praegusest rohkem rahalisi vahendeid aastas, et globaalset navigatsioonisüsteemi saaks rakendada kõikides ELi liikmesriikides sobival ja ühtsel viisil.

Resolutsiooni ettepanekus pakutakse muude soovituste seas välja rahaliste vahendite eraldamist selliste uute GNSSi rakenduste uurimis- ja arendustegevuseks, mida saab kasutada valdkondades nagu kliimamuutused, põllumajandus, tsiviilkaitse, loodusõnnetuste hoiatussüsteemid jne. Viimase, kuid mitte vähem tähtsana tagab GNSSi süsteemi väljaarendamine ELi tasandil ELile sõltumatuse väljaspool ELi kasutatavatest sarnastest navigatsioonisüsteemidest.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Tervitan komisjoni GNSSi rakendusi käsitlevat tegevuskava (KOM(2010)308), mille eesmärgiks on edendada järelrakenduste arendamist sertifitseerimise, standardiseerimise ja tegevuse kooskõlastamise abil nii tööstuse kui ka teiste riikidega, samuti teavitamise, teadlikkuse suurendamise, reguleerimismeetmete rakendamise ja rahastamise suurendamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava avaldamise ning Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) väljaarendamise ja töösserakendamise teel on Euroopa Liit püüdnud juhtida tähelepanu tsiviilkasutusele ning tagada Euroopa kõikidele tööstustasanditele võimaluse konkureerida sellel kiiresti kasvaval strateegilisel turul. Oleme nõus komisjoni koostatud sihtotstarbelise tegevuskavaga, mis sisaldab 15 valdkondlikku meedet, millest 9 on vahetult ja olulisel määral seotud transpordiga ning eelkõige EGNOSe edendamisega kolmandates riikides. Selleks, et see süsteem oleks transpordi seisukohast täielikult toimiv, peab see ulatuma kaugemale Euroopa piiridest ja katma isegi meie lähinaabrid. Niisiis tuleb seda esmajärjekorras tuleb laiendada Põhja-, Ida- ja Kagu-Euroopasse. Tsiviillennunduse valdkonnas kutsume liikmesriike üles seadma esikohale EGNOSel põhinevad protseduurid ja teenused, et luua tõeliselt ühtne Euroopa taevas. Samuti on kõigile selge EGNOSe ja GNSSi oluline panus ohutusse ja keskkonnakaitsesse. Nende eesmärkide saavutamiseks on meil vaja piisavaid investeeringuid Euroopa uurimis- ja arendustegevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Nüüd on komisjonil aeg koordineerida tegevuskava rakendamist, vältides dubleerimist liikmesriikide tasandil ning tagades globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendustega hõlmatud ELi erinevate tegevusvaldkondade üldise arengu. Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) peab katma kogu Euroopa Liitu ning esmajärjekorras tuleb seda laiendada Lõuna-, Ida- ja Kagu-Euroopasse. Selleks, et Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) oleks transpordi seisukohast täielikult toimiv, peab see katma kogu Euroopa Liidu ja isegi meie lähinaabrid. Tsiviillennunduse valdkonnas peavad liikmesriigid edendama EGNOSel põhinevate maandumisprotseduuride arendamist ja kasutamist ning EGNOSel põhinevad protseduurid ja teenused tuleb tsiviillennunduse jaoks sertifitseerida esmajärjekorras. See on tõeliselt ühtse Euroopa taeva strateegiline eeldus. Samuti on kõigile selge EGNOSe ja GNSSi oluline panus ohutuse ja keskkonnaga seotud eesmärkide täitmisse ning sujuvamasse liiklusvoogu maanteetranspordis tänu nende rakendatavusele maanteemaksude kogumiseks. Meil tuleb leida viisid selle süsteemi rahastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult.(FR) Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendused on iga transpordisektori tegevuses kesksed ja ülitähtsad tegurid ning nende tulemuslik töö muudab transpordi turvalisemaks, keskkonnasõbralikumaks ja ökonoomsemaks.

Euroopa Liit ei saa igaveseks jääda sõltuvaks süsteemidest, mis on välja töötatud teistes riikides ja algselt hoopis teisel otstarbel. Võttes arvesse olulist lisandväärtust, mida GNSSi ja Galileo projekt annavad Euroopa tööstuspoliitikale, on nende edu tagamine hädavajalik. Sihtotstarbeline tegevuskava on parim viis selleks, et anda uut hoogu ja aidata märkimisväärselt kaasa selliste eesmärkide täitmisele, mis on seotud ohutuse ja keskkonnaga ning sujuvama liiklusega maanteetranspordis.

Peale selle peaksid satelliitnavigatsioonisüsteemid tagama koostalitlusvõime eri süsteemide, sealhulgas tavapäraste süsteemidega. Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOSe) laiendamine peaks olema esmatähtis küsimus. Süsteemi tuleb laiendada kogu Euroopa maailmajaole ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluses osalevatele riikidele ning samuti Lähis-Idale ja Aafrikale. Komisjon peaks pakkuma välja meetmed, mis tagavad piisava rahastamise muid transpordipoliitikale eraldatud vahendeid vähendamata.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Satelliitnavigatsioonisüsteemid peaksid tagama koostalitlusvõime eri süsteemidega ning peaksid võimaldama ka ühendvedude kasutamist nii kauba- kui ka reisijateveol. Seepärast hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle resolutsioonile globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakendusi käsitleva ELi poliitika kohta lühikeses ja keskpikas perspektiivis eelkõige sellepärast, et GNSSi ja Galileo projektile tuleb kogu ELi transpordisektoris pöörata suurt tähelepanu. Komisjonil tuleb selles vallas täita erilist osa ning kehtestada reguleeriv mehhanism, mis kaotaks eri bürokraatlikud ja muud takistused ning hõlbustaks nende projektide sujuvat ja tõhusat rakendamist. Peale selle on ülimalt tähtis tagada projektide jaoks vajalik ja piisav rahastamine läbipaistvuse ja proportsionaalsuse kriteeriumide alusel, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata VKEdele. Meil tuleb edendada EGNOSe ja Galileo kasutamist tsiviillennunduses ning aidata seeläbi kaasa ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogrammi väljatöötamisele ja selle rakendamise hõlbustamisele. On ülioluline, et Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammid kohandataks mitmeliigilise transpordi teenustega ja et neid kasutataks mitte ainult teatud riikides, vaid kogu Euroopas, sest nimetatud programmide tulemuslik rakendamine parandaks kaubavedude tõhusust ning aitaks lahendada paljusid transpordiohutuse ja keskkonnaga seotud probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin proua Ţicău raporti poolt, sest minu arvates tuleks transpordisektoris rakendada sellist uut tehnoloogiat nagu satelliitnavigatsioonisüsteem, mis levib üha kiiremini ja toob kasu kogu ühiskonnale. Globaalses süsteemis, milles elame, peab EL kohandama oma meetmeid eri sektorite vajadustega ja arendama välja globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi, mis ühildub täielikult üldtuntud GPS-süsteemiga, et tagada kiire teave ilma eksimusteta. Õitsval turul, mille hinnanguline käive kasvab järgmise 10 aasta jooksul rohkem kui 200 miljardile eurole, on satelliitnavigatsioonisüsteemi jaoks vaja piisavat rahastamist, et toetada selle tegelikku arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Komisjon avaldas 14. juunil 2010 oma globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava, mis sisaldas 24 konkreetset soovituslikku meedet. Pärast GPS-teenuste esmakordset pakkumist Ameerika satelliitide abil 2000. aastal on sektoris tervikuna toimunud tohutu kasv. Sektori globaalne turuväärtus moodustas 2008. aastal tõepoolest hinnanguliselt 124 miljardit eurot ning 2025. aastaks ennustatakse kasvu 230 miljardile eurole. Sellest 20% moodustavad intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) ning 5% ohutust, sh transpordiohutust suurendavad rakendused. Projekti eesmärk on pakkuda signaale tsiviilkasutuseks ning selleks, et tagada Euroopa kõikidele tööstustasanditele võimalus konkureerida sellel kasvaval strateegilisel turul. Euroopa praegune turuosa 25% ei vasta ootustele. Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ühildub GPSiga, kuid suudab pakkuda rohkem võimalusi pärast Galileo töölehakkamist 2013. aastal. EGNOS on praegu kümme korda täpsem kui GPS. Need asjaolud avaldavad vahetut ja olulist mõju transpordisektorile, sealhulgas kõrgetasemelistele juhiabisüsteemidele, ning seega hääletan ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi sektor on pärast süsteemide esmakordset kasutamist Ameerika Ühendriikides 2000. aastal tohutult kasvanud. 2025. aastal on globaalne turuväärtus hinnanguliselt 230 miljardit eurot, millest 20% moodustavad intelligentsed transpordisüsteemid ning 5% ohutust suurendavad rakendused.

Komisjon avaldas 2010. aasta juunis globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi ja konkreetsemalt Euroopa EGNOSt käsitleva tegevuskava: tegevuskava sisaldas ka 24 konkreetset soovituslikku meedet. Et EGNOSt edasi arendada, tuleb eelisküsimuseks seada tegevuskavas väljapakutud meetmed. Samuti tuleb tingimata tagada piisavad investeeringud ja rahastamine uurimis- ja arendustegevusse. Tõsiasi, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ei jagu Euroopa rahalisi vahendeid, et nad saaksid osaleda selles teadusprojektis seitsmenda ja kaheksanda raamprogrammi alusel, muudaks selle ettevõtete jaoks vähem huvipakkuvaks. Et toetada EGNOSe edasiarendamist ja tagada, et süsteem ei kannataks Euroopa vahendite puudumise tõttu, hääletasin ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Komisjoni globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi rakendusi käsitlev tegevuskava näitab, et turul, mille väärtuseks ennustatakse 2025. aastaks 230 miljardit eurot, on suur nõudlus. Siiski ei suuda Euroopa selles valdkonnas globaalselt konkureerida ning meie praegune turuosa 25% ei vasta ootustele. Peame tagama, et astume vajalikke samme selle tööstusharu täieliku potentsiaali saavutamiseks Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) on kümme korda täpsem kui GPS ja ennustuste kohaselt on lähemas tulevikus võimalik jõuda täpsuseni kuni 45 cm. Süsteem kujutab endast selget kasutegurit õhu- ja meretranspordi valdkonnas ning samuti saab seda rakendada maanteetranspordis. Siiski peame olema tähelepanelikud, et mitte rikkuda Euroopa kodanike õigusi, sest sellise tehnoloogiaga kaasnevad ilmsed eraelu puutumatusega seotud probleemid. Üldiselt on mul EGNOSe ja GNSSi üle hea meel, sest need võivad anda olulise panuse ohutuse ja keskkonnaga seotud eesmärkide täitmisse, ning minu arvates on piisavad investeeringud sellekohasesse uurimis- ja arendustegevusse hädavajalikud. Kuid et nendest projektidest kasu tõuseks, tuleb lõpetada alarahastamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult.(PT) Pärast globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlevat tegevuskava, mille komisjon avaldas 14. juunil 2010, eesmärgiga arendada edasi Euroopa Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS), tuleks teha jõupingutusi, et laiendada navigatsioonisüsteemi kogu ELi. Süsteemi laiendamine võib õigupoolest pakkuda suuri eeliseid majanduses ja julgeolekus. Selleks on aga vaja mahukaid investeeringuid uuendustegevusse ja arengusse. See on ainuke viis, kuidas süsteem saavutab esiteks oma täieliku ulatuse ja teiseks sellise küpsuse taseme, et võimaldab lõpuks teenida finantstulu. Peale selle on tegemist valdkonnaga, kus on toimunud suur edasiminek. Näiteks ennustatakse, et lähemas tulevikus on geograafiliste asukohtade määramisel võimalik jõuda täpsuseni kuni 45 cm. Neil põhjustel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasime Euroopa Parlamendi tänasel täiskogu istungil Strasbourgis raporti üle, milles käsitletakse globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakendusi. 2010. aastal avaldas komisjon oma globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava. Tegevuskavas esitatakse ülevaade lahendustest, mis on vajalikud satelliitnavigatsiooni edukuse tagamiseks. Tegevuskava üldine taust on globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide üleüldine rakendamine ning konkreetsemalt Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) väljaarendamine ja töösserakendamine.

EGNOS on programmi GALILEO eelkäija. EL on käivitanud EGNOSe (ja Galileo) projekti eesmärgiga pakkuda signaale üksnes tsiviilkasutuseks ning selleks, et tagada Euroopa tööstusele igal tasandil võimalus konkureerida sellel kasvaval strateegilisel turul. Minu arvates – sama rõhutab ka kolleeg Ţicău – on Galileo programmi jaoks vaja panna kõrvale täiendavad rahalised vahendid ja sellest tulenevalt luua ehk ELi eelarves Galileo reservfond, et katta lisakulusid teisi programme kahjustamata.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mina hääletasin raporti poolt. Komisjon avaldas 14. juunil 2010 oma globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava, mis sisaldas 24 konkreetset soovituslikku meedet. Tegevuskava taust on globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide üleüldine rakendamine ning konkreetsemalt Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) väljaarendamine ja töösserakendamine. EGNOS on programmi GALILEO eelkäija. Pärast GPS-teenuste esmakordset pakkumist Ameerika satelliitide abil 2000. aastal on sektoris tervikuna toimunud tohutu kasv. Sektori globaalne turuväärtus moodustas 2008. aastal hinnanguliselt 124 miljardit eurot ning 2025. aastaks ennustatakse kasvu 230 miljardile eurole. Sellest 20% moodustavad intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) ning 5% ohutust, sh transpordiohutust suurendavad rakendused.

EL on käivitanud EGNOSe (ja Galileo) projekti eesmärgiga pakkuda signaale tsiviilkasutuseks ning selleks, et tagada Euroopa kõikidele tööstustasanditele võimalus konkureerida sellel kasvaval strateegilisel turul. Euroopa praegune turuosa 25% ei vasta ootustele. EGNOS ühildub GPSiga, kuid suudab pakkuda rohkem võimalusi pärast Galileo töölehakkamist 2013. aastal. EGNOS on kümme korda täpsem kui GPS.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Nagu raportöör, toetan ka mina komisjoni tegevuskava, milles käsitletakse EGNOSe ja Galileo väljaarendamist ja mis põhineb üheksal horisontaalmeetmel, mis on vahetult seotud transpordiga. EGNOSe võimalikult ulatuslik töösserakendamine kogu Euroopas ja isegi meie lähinaabrite juures avaldab tohutult kasulikku mõju Euroopa majandusele laiemalt ning ohutuse ja keskkonnaga seotud eesmärkide täitmisele. Samuti edendab see sujuvamat liiklust maanteetranspordis. Kui soovime neid eesmärke saavutada, on meil aga vaja piisavalt rahastada uurimis- ja arendustegevust. Senini on seda tehtud liiga vähe. Euroopa Liit on tegelikult ainus kaubandusblokk, kes ei eralda oma GNSSi programmile otseseid rahalisi vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. (ET) Globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste raport toetab ning rõhutab antud valdkonna komisjoni aastate 2010–2013 tegevuskava rolli ja olulisust ning selle mõju transpordile. Tegevuskava üheksa meedet on vahetult ja olulisel määral seotud transpordiga. Globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide kasutamine ja arendamine nähakse ette kõigis transpordiliikides. Äärmiselt suurt rolli mängib see muidugi maantee- ja lennutranspordis. Meetmetest tasub kindlasti välja tuua ühtse Euroopa taeva loomise hõlbustamine ja intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste loomine.

Lisaks annab satelliitide kasutamine võimaluse väga paljude erinevate rakenduste välja töötamiseks ning kasutamiseks. Loodan siiralt, et käesolevas raportis märgitud süsteemide, rakenduste ja lahenduste väljatöötamine ja töösse rakendamine läheb planeeritult ning juba lähiaastatel leiavad rakendust erinevad lahendused, mis lihtsustavad meie ettevõtete ja kodanike elu ning suurendavad liiklusohutust nii merel, õhus kui ka maanteel.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel raporti üle, milles käsitletakse Euroopa süsteemide väljaarendamist ja töösserakendamist, et kasutada Galileod ja muid satelliitsüsteeme ning nende rakendusi transpordi valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) mõjutab praegu kõiki ELi poliitikavaldkondi ning nende väljaarendamine ja töösserakendamine avaldab soodsat mõju Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisele ning strateegilise ja konkurentsivõimelise Euroopa tööstuse loomisele. Transpordirakendused moodustavad mahult 20% ja väärtuselt 44% kõigist GNSSi rakendustest. See tööstusharu kujutab endast kasvavat ülemaailmset turgu, kus Euroopa peaks asuma juhtpositsioonile ja saavutama sõltumatuse. GNSSi rakendused ja teenused avaldavad transpordi valdkonnas erisugust mõju nii julgeolekule, tõhususele kui ka kõikide transpordiliikide majandus- ja keskkonnakuludele. Minu arvates on tähtis märkida, et õiglase arengu saavutamiseks peaks Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) katma kõiki liikmesriike ning võimaldama ühilduvust ja koostalitlusvõimet kolmandate riikidega, et muuta see turg konkurentsivõimeliseks ja dünaamiliseks. Lõpetuseks rõhutaksin raportööri ideed, et uus mitmeaastane finantsraamistik peaks tagama GNSSi uurimis- ja arendustegevuse ning rakendamise piisava rahastamise. Tuleks luua mehhanismid, mis aitaks lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) juurdepääsu rahastamisele ning soodustaks GNSSi rakenduste väljatöötamist ja turustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin raporti poolt. Pärast seda, kui Euroopa osa satelliitnavigatsioonisüsteemi kasvavast turust ei vastanud ootustele, esitas komisjon eelmise aasta juunis globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava. Komisjon tegi mõistliku valiku sihtotstarbelise tegevuskava kasuks, mille soovitused sisaldavad ühtse Euroopa taeva loomist – see on eelisvaldkond, mida Euroopa Liit on juba mitu korda kinnitanud –, aga ka maanteetranspordis annab GNSS kasuliku panuse meie ohutuse ja keskkonnakaitsega seotud eesmärkide saavutamisse. Üldiselt peaks tegevuskava tagama, et Euroopa turg suudab samuti konkureerida sektoris, mille globaalne turuväärtus peaks ennustuste kohaselt kasvama 2025. aastaks 230 miljardile eurole.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Olen veendunud, et meetmed EGNOSe ja Galileo kasutamise edendamiseks tsiviillennunduses on ülitähtsad ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogrammi (SESAR) rakendamiseks. Nagu raportöör aga oma dokumendis rõhutas, tekib Galileo süsteemi kasutuselevõtmisel endiselt uusi probleeme. Nõustun komisjonile esitatud palvega tagada kiiresti EGNOSe sertifitseerimine tsiviillennunduses kasutamiseks. Olen juba korduvalt toonitanud, et olen ühtse Euroopa taeva idee ja ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogrammi innukas toetaja.

Euroopa õhuruumi kiire ja täielik kasutuselevõtmine on väga tähtis strateegiline samm Euroopa Liidu tõelise lõimumise ja ühisturu tugevdamise suunas. Ilma Galileota ei ole meil SESARit ja ilma SESARita ei saavuta me ühtset Euroopa taevast II. Meenutagem, et just see valdkond on justkui kütuseladu – ühe paagi süttimine tähendab katastroofi ka kõigi ülejäänud paakide jaoks.

 
  
  

Raport: Brian Simpson (A7-0079/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletan kõnealuse raporti poolt, sest vaja on raamistikku, mille alusel hinnata individuaalseid lennunduslepinguid, kuigi Euroopa Parlament peab läbirääkimisi hoolikalt jälgima, selle asemel et jääda kõrvale ning otsustada vaid selle üle, kas lõpptekst heaks kiita või tagasi lükata.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga laiendati tingimusi, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Lennunduslepingud kuuluvad sellesse kategooriasse. Sel põhjusel toetan kolleeg Brian Simpsoni raportit nende lepingute sisu hindamise kriteeriumide rakendamise kohta. Samuti leian, et soodustada tuleb tasakaalustatud turulepääsu ja investeerimisvõimalusi ning ausat konkurentsi eriti riigitoetuste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on tarvis parlamendi nõusolekut lepingute puhul, mis hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Andsin poolthääle raportile, millega tahetakse tuua välja mõned üldised põhimõtted seoses sellega, kuidas tuleks lennunduslepinguid hinnata nii sisu kui ka meetmete osas, mida Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjon võib võtta eesmärgiga tagada enda põhjalik teavitatus kogu läbirääkimisprotsessi vältel ning võimalus väljendada oma prioriteete enne, kui peab seisma silmitsi eitavat või jaatavat vastust nõudva valikuga. Üldised lennunduslepingud naaberriikide või tähtsate ülemaailmsete partneritega võivad tuua reisijatele, kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele olulist kasu nii turulepääsu kui ka õigusnormide lähendamise abil, mis peaks soodustama ausat konkurentsi, muu hulgas riigitoetuste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite osas. Nõustun raportööriga selles, et Euroopa Parlament peab protsessi algusest peale jälgima ja olema lähedalt seotud arutlusel olevate teemadega, et olla kursis lennunduslepinguid käsitlevate läbirääkimiste olukorraga. Komisjon peaks samuti teadma kriteeriume, mille alusel hindab parlament lepingut ning selle kõiki aspekte.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult.(IT) Lissaboni lepingu jõustumisel laiendati tingimusi, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Lennunduslepingud kuuluvad sellesse kategooriasse. Lissaboni lepinguga kehtestatud uued Euroopa Parlamendi volitused toovad endaga kaasa uusi kohustusi, mis peavad tagama Euroopa Parlamendi ja vastutava komisjoni põhjaliku teavitatuse ettevalmistusest, mida tehakse nende lepingute koostamiseks, mille sõlmimiseks parlamendilt hiljem nõusolekut taotletakse. Seda muutust silmas pidades on mul hea meel parlamendi uue vastava kohustuse üle jälgida läbirääkimiste käiku veelgi tähelepanelikumalt. Kasutan võimalust ja rõhutan siinkohal, et selleks et Euroopa Parlamendil oleksid head eeldused kaaluda, kas anda läbirääkimiste lõpulejõudmisel oma nõusolek või ei, peab ta protsessi jälgima pigem algusest peale kui pärast läbirääkimiste lõpetamist.

Lõpetuseks kordan komisjonile edastatud palvet tagada Euroopa Parlamendile toimiv teabevahetus ja esitada korrapäraselt aruandeid, milles analüüsitakse kehtivate lepingute tugevaid ja nõrku külgi. Usun tegelikult, et see võimaldaks Euroopa Parlamendil tulevasi lepinguid tulemuslikumalt hinnata.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek rahvusvaheliste lennunduslepingute sõlmimise kohta sisaldab paljusid aluspõhimõtteid, mida toetab partei Lega Nord. Nende hulka kuulub vajadus tagada võrdsed turulepääsu õigused kõikide liikmesriikide lennuettevõtjatele, mis hoiab ära varjatud dumpingu, mida rahastatakse otse riikide poliitikameetmetest, rikkudes ühenduse riigiabi eeskirju. Ettepanekus väljendatakse samuti muret kodanike ohutuse pärast ning tõdetakse ohutust käsitleva võrdlusraamistiku loomise põhjapanevat tähtsust. Veel üks põhimõte, mida kaitseb partei Lega Nord ja mida ettepanekus toetatakse, puudutab läbipaistvust Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse ja ELi kodanike vahel, kelle huve Euroopa Parlament otseselt esindab. Selleks rõhutatakse ettepanekus, et komisjon peab täitma oma kohustust hoida Euroopa Parlamenti järjepidevalt kursis kolmandate riikide ettevõtjatega peetavate läbirääkimiste käiguga. Eeltoodud põhjustel otsustasin hääletada ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun sellega, et ELi üldised lennunduslepingud naaberriikidega võivad tuua reisijatele, kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele kasu paljudes aspektides, nagu ohutuse ja keskkonnastandardite säilitamisel ning soodsa ettevõtluskeskkonna edendamisel. Raporti eesmärk on lihtsustada ja selgitada lennutranspordilepingute sõlmimist ning selliseid lepinguid puudutavate otsuste vastuvõtmist. Sealjuures teavitab Euroopa Parlament komisjoni eelnevalt kriteeriumidest, millel põhineb tema otsus selle kohta, kas anda ELi nimel konkreetse lepingu sõlmimise kohta nõusolek või mitte. Euroopa Parlament juhib raportis komisjoni ja nõukogu tähelepanu ka lepingutele, mis võivad sõlmimise korral tuua kasu ELile ja selle kodanikele, kuid mis on ELil mingil põhjusel veel sõlmimata selliste riikidega nagu Venemaa, Hiina, Jaapan ja India.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga laiendati tingimusi, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Selles tulenevalt koostas transpordi- ja turismikomisjon loomuliku sammuna algatusraporti, millega tahetakse tuua välja mõned üldised põhimõtted seoses sellega, kuidas tuleks lennunduslepinguid hinnata. Naaberriikide või oluliste ülemaailmsete partneritega sõlmitavad üldised lepingud võivad tuua olulist kasu, pakkudes reisijatele ja kaubaveoettevõtjatele paremaid teenuseid – nii mitmekesisuse kui ka kulude osas –, pakkudes lennuettevõtjatele samal ajal uusi võimalusi ja konkurentsieelist.

Lisaks võib õigusnormide lähendamise abil saavutada ausa konkurentsi soodustamisel häid tulemusi, eelkõige riigitoetuste, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kaudu. On kahju, et nõukogu ei ole veel andnud komisjonile volitust avada läbirääkimised üleilmse lennutranspordilepingu üle oluliste kaubanduspartneritega, näiteks Hiina Rahvavabariigi ja Indiaga, vaatamata 2005. aastal tehtud ettepanekule. Kõnealuse piirkonna majanduskasv suurendab selliste lepingute väärtust veelgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin algatusraporti poolt, sest lennundussektori üha suurem osakaal toob endaga Euroopa majanduse jaoks kaasa palju eelised, aga ka nii mõnegi puuduse. Minu arvates tuleks institutsioonile, mille liige ma olen, – nimelt Euroopa Parlamendile – anda suuremad kontrollivolitused, et tal oleks täielik ülevaade sellist liiki lepingutest, mis on või ei ole ära teeninud tema nõusolekut. Meie antud hääl oleks läbirääkimiste tulemuste põhjaliku jälgimise tulemus ja see peaks soodustama vastavust sotsiaalseid õigusi käsitlevatele rahvusvahelistele õigusaktidele, täielikku sertifitseerimistavade ja -menetluste tunnustamist, ohutusandmete vahetamist ja ühiskontrolle. Vaid siis, kui anname oma nõusoleku kaugeleulatuvatele lepingutele, milles järgitakse ELi toetatavaid põhimõtteid, saame ELi tegevusele ja arengule tulemuslikult kaasa aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates saab teatud rahvusvahelistes lennunduslepingutes tõstatatud õigusnormide lähendamise võimalust viia ellu seeläbi, et luuakse tingimused ausaks konkurentsiks. See toob kasu asjaomaste riikide tööstusele ning kujutab endast samal ajal võimalust ühtlustada ja tugevdada sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Reisijatele ja kaubaveoettevõtjatele pakutavad teenused paraneksid samuti märkimisväärselt, muude meetmete, näiteks kahepoolsete lepingute puhul, ei oleks see areng nii nähtav.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Üldiste lennutranspordilepingute sõlmimine naaberriikide või tähtsate ülemaailmsete partneritega on turulepääsu ja õigusnormide lähendamise poolest eriti oluline, sest soodustab ausat konkurentsi, võrdseid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid jne. See toob kasu kõikidele asjaosalistele: reisijatele, kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele. Ka horisontaallepingute puhul on tähtis ühtlustada kehtivad kahepoolsed lepingud ühenduse õigusnormidega, et tagada suurem õiguskindlus, parandada läbipaistvust ning saada lisakasu lihtsustamise osas, kindlustades samal ajal, et kõikidel liidu lennuettevõtjatel on ühesugused õigused. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist täidab Euroopa Parlament selles valdkonnas tähtsamat osa, sest selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on tarvis tema nõusolekut. Seepärast toetan raportit, millega tahetakse tuua välja mõned üldised põhimõtted ja ühtsed nõuded. Samuti rõhutatakse selles, kui tähtis on hoida Euroopa Parlamenti asjadega kursis, et viimane saaks jälgida protsessi algusest peale, sest see annab talle võimaluse tuua välja probleeme ja prioriteete.

 
  
MPphoto
 
 

  Rachida Dati (PPE), kirjalikult.(FR) Hääletasin raporti poolt kahel peamisel põhjusel. Esiteks soovitatakse selles Lissaboni lepingu põhjal Euroopa Parlamendile antud uute volituste alusel suurendada viimase osa rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel kolmandate riikidega. Raportis tõstetakse selles vallas esile vajadust tugevdada dialoogi Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste eri etappides ning kehtivate lepingute jälgimisel. Teiseks rõhutatakse selles vajadust sõlmida lennuohutuse lepinguid kolmandate riikidega, kellel on märkimisväärne lennutööstus. See on väga oluline nõue, pidades silmas õiguspärast vajadust tagada suurem lennuohutus kui kunagi varem.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult.(FR) Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on Euroopa Parlamendil suuremad volitused sekkuda Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimisse. Täna vastuvõetud Brian Simpsoni raport võimaldab seega paremini määratleda Euroopa Parlamendi rolli rahvusvahelistes lennundusläbirääkimistes.

Mul on hea meel tõsiasja üle, et Euroopa Parlament nõuab Euroopa Liidu sõlmitud lepingute puhul eelkõige seda, et need hõlmaks lennuohutus- ja lennundusjulgestusstandardite vastastikkust tunnustamist ning paremaid reisijate õiguste tagatisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle raportile rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames, sest selles rõhutatakse, kui tähtis on teavitada Euroopa Parlamenti „viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel” Euroopa Liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste protsessist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Lissaboni lepingu alusel on Euroopa Parlamendile antud rahvusvaheliste lepingute heakskiitmisel uued volitused. Eri julgestus- ja kooskõlastusnõudeid arvestades on nendest eriti tähtsad rahvusvahelised lennutranspordilepingud. Lepingu hindamiseks on vaja kriteeriume, mis põhinevad läbirääkimiste tingimuste rangel kontrollil ja järelevalvel. Loodetavasti suudavad komisjon ja Euroopa Parlament teha aktiivset koostööd, et parandada jätkuvalt sellist liiki lepingute kvaliteeti ja rangust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Brian Simpsoni koostatud raportis käsitletakse rahvusvahelisi lennunduslepinguid Euroopa Liidu toimimise lepingu raames. 1. detsembrist 2009. aastast, mil Euroopa Liidu toimimise leping jõustus, on Euroopa Parlamendi volitusi tugevdatud ning ta on võtnud kaasotsustamiskohustused paljudes valdkondades, sealhulgas lennuteenuste puhul. Seda silmas pidades esitas transpordi- ja turismikomisjon raporti, mis on väga kiiduväärt ja õigeaegne ning milles tuuakse välja mõned üldised põhimõtted, millega ma nõustun täielikult. Niisiis on Euroopa Parlamendil tänu komisjoni esitatud teabele ning eriti liikuvuse ja transpordi peadirektoraadile võimalik jälgida kogu protsessi algusest peale ning hinnata põhjalikult lepinguid, mille üle tal palutakse hääletada, olgu need horisontaal-, üldised või ohutuslepingud.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Lissaboni lepingus sätestatud rahvusvahelised lennunduslepingud on riigiülesed lepingud, mis peaks kattuma liikmesriikides kehtivate kahepoolsete lepingutega. Oleme korranud oma vastuseisu sellele põhimõttele järjestikuste lepingute puhul, mille kohta Euroopa Parlament on oma arvamust avaldanud. Samuti oleme väljendanud kriitikat selliste lepingute üldise laadi kohta, mille eesmärk on eranditult sektori liberaliseerimine ja erastamine. Raportöör, kes kuulub muide Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis, märgib, et „lennunduslepingud naaberriikide või tähtsate ülemaailmsete partneritega võivad tuua reisijatele, kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele olulist kasu”.

Siiski on lubadused kasutegurite kohta tegeliku olukorra puhul selles ja muudes sektorites, mida on palju liberaliseeritud, näiteks raudteetranspordi sektoris, vääraks osutunud. Kui lennutranspordisektori monopolistlikust koondumisest – mis liberaliseerimisele ja „vabale konkurentsile” paratamatult järgneb – tõepoolest keegi midagi võidab, siis ei ole nendeks reisijad ega töötajad ega paljud nn riiklikud lennuettevõtjad, vaid pigem selles sektoris tegutsevad Euroopa suurettevõtjad. Need on põhjused, miks hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Raportis käsitletakse rahvusvahelisi lennunduslepinguid Lissaboni lepingu raames. Need on rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikides kehtivaid kahepoolseid lepinguid ning nendega ühtida.

Raportöör märgib, et „lennunduslepingud naaberriikide või tähtsate ülemaailmsete partneritega võivad tuua reisijatele, kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele olulist kasu [...] turulepääsu abil”.

Siiski on nende lepingute elluviimine ELi tasandil meile juba näidanud, et lubadused kasutegurite kohta kõlavad ebaausalt nii töötajate kui ka reisijate jaoks.

Enamik selliste lepingute kaudne eesmärk on avada turg ja liberaliseerida sektor, mida ajendab vaba konkurents, või eirata selle moonutusi, kasu, mida võivad sellest lõigata kõige võimsamad ettevõtjad, ja vale keskkonnalahendust süsinikuheite vähendamiseks, ning kaasata lennundus heitkogustega kauplemise süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 laiendati tingimusi, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Lennunduslepingud kuuluvad sellesse kategooriasse. Varem oli Euroopa Parlament osaline, kellega selliste lepingute sõlmimise korral üksnes konsulteeriti. Lissaboni lepinguga kehtestatud uued Euroopa Parlamendi volitused toovad aga endaga kaasa ka uusi kohustusi.

Minu arvates peab Euroopa Parlamendil olema võimalus jälgida läbirääkimiste kulgu enne, kui ta on silmitsi valikuga kiita rahvusvaheliste individuaallepingute lõpptekst heaks või see tagasi lükata. Peale selle peaks kolmandate riikidega sõlmitavate lennunduslepingute asjakohased kriteeriumid sisaldama tasakaalustatud lähenemisviisi võimalust seoses turgude ja investeerimisvõimalustega ning ausat majanduslikku konkurentsi riigitoetuste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) Lissaboni lepinguga kehtestatud uued volitused tähendavad, et ka meil on öelda oma sõna lennunduslepingute kohta lennundusvaldkonnas. Raportis tõstetakse esile ausat konkurentsi ning sellest tulenevalt vajadust jälgida muu hulgas riigitoetusi, pidades samal ajal silmas keskkonnaküsimusi ja tagades reisijate õiguste kõrge taseme. Oleme kõikide nende meetmete poolt ja seega andsin raportile oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin dokumendiga, sest 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga laiendati tingimusi, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Lennunduslepingud kuuluvad sellesse kategooriasse, sest need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Seda muutust silmas pidades otsustas transpordi- ja turismikomisjon koostada algatusraporti, millega tahetakse tuua välja mõned üldised põhimõtted seoses sellega, kuidas tuleks lennunduslepinguid hinnata nii sisu kui ka meetmete osas, mida parlamendikomisjon võib võtta eesmärgiga tagada enda põhjalik teavitatus kogu läbirääkimisprotsessi vältel ning võimalus väljendada oma prioriteete enne, kui peab seisma silmitsi eitavat või jaatavat vastust nõudva valikuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Andsin tänasel istungil poolthääle kolleeg Simpsoni raportile rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames. Euroopa Parlament sai pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 õiguse anda oma nõusolek lepingutele, mis hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. See on ELi väidetavat demokraatlikku puudujääki silmas pidades tähelepanuväärne edusamm, kui mõtleme sellele, et varem oli Euroopa Parlament, mis on Euroopa rahva demokraatlikult valitud organ, osaline, kellega selliste lepingute sõlmimise korral üksnes konsulteeriti. Niisiis ootame, et komisjon reageeriks meie palvele tagada toimiv teabevahetus ning edastada vastutavale parlamendikomisjonile põhjalik teave kavatsuse kohta alustada läbirääkimisi rahvusvaheliste lennunduslepingute sõlmimiseks ja muutmiseks, et kogu Euroopa Parlament saaks väljendada oma arvamust, teades kõiki fakte täielikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Lissaboni lepinguga kehtestati uued Euroopa Parlamendi volitused, mille alusel anti Euroopa Parlamendile suuremad otsustusõigused ning kohustus tagada sujuv asjade käik, edastada teavet ja tagada kodanike ohutus. Õigusnormide lähendamine Euroopa Parlamendi asjaomastes komisjonides, ohutus- ja julgestusstandardite vastastikune tunnustamine ning kõrgeimate võimalike standardite tagamine rahvusvaheliste lennutranspordilepingute puhul toob kasu nii reisijatele ja kaubaveoettevõtjatele logistilises ja majanduslikus mõttes kui ka lennuettevõtjatele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetasin raportit, milles ollakse seisukohal, et üldised lennunduslepingud naaberriikide või tähtsate ülemaailmsete partneritega võivad tuua reisijatele, kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele olulist kasu nii turulepääsu kui ka õigusnormide lähendamise abil, mis peaks soodustama ausat konkurentsi, muu hulgas riigitoetuste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite osas, kui teatud standardid ja tingimused on täidetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult.(IT) Lissaboni lepingu alusel on lennunduslepingute puhul tarvis Euroopa Parlamendi nõusolekut, sest need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Nõustume transpordi- ja turismikomisjoni mõttega tuua välja mõned üldised põhimõtted seoses sellega, kuidas tuleks hinnata lennunduslepingute sisu. Peale selle peaks parlamendikomisjon olema põhjalikult teavitatud kogu läbirääkimisprotsessi vältel, et tal oleks võimalus väljendada oma prioriteete enne, kui peab seisma silmitsi eitavat või jaatavat vastust nõudva valikuga. Seega peab Euroopa Parlament jälgima protsessi algusest peale. Naaberriikide või oluliste ülemaailmsete partneritega sõlmitavad üldised lepingud võivad tuua olulist kasu, pakkudes Euroopa reisijatele ja kaubaveoettevõtjatele paremaid teenuseid – nii mitmekesisuse kui ka kulude osas –, pakkudes lennuettevõtjatele samal ajal uusi kasumiteenimise võimalusi. Õigusnormide lähendamise abil võib saavutada ausa konkurentsi soodustamisel häid tulemusi. Lõpuks väidame, et tähtis on avada läbirääkimised oluliste kaubanduspartneritega Aasias, muu hulgas Hiina Rahvavabariigi ja Indiaga, sest kogu kõnealuse piirkonna majanduskasv muudab sellised lepingud areneva maailmakaubanduse vaatepunktist veelgi tähendusrikkamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Lissaboni lepingu heakskiitmine on suurendanud selliste juhtumite arvu, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis Euroopa Parlamendi nõusolekut. Lennuteenuseid käsitlevad lepingud kuuluvad sellesse kategooriasse, sest need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Niisiis otsustas transpordi- ja turismikomisjon esitada algatusraporti, millega tahetakse tuua välja mõned üldised põhimõtted seoses sellega, kuidas tuleks lennunduslepinguid hinnata nii sisu kui ka meetmete osas, mida parlamendikomisjon võib võtta eesmärgiga tagada enda põhjalik teavitatus kogu läbirääkimisprotsessi vältel ning võimalus väljendada oma prioriteete enne, kui peab seisma silmitsi lõppotsusega ning vaid eitavat või jaatavat vastust nõudva valikuga. Lissaboni lepinguga kehtestatud uued Euroopa Parlamendi volitused toovad endaga kaasa uusi kohustusi, mis peavad tagama Euroopa Parlamendi ja vastutava komisjoni põhjaliku teavitatuse ettevalmistusest, mida tehakse nende lepingute koostamiseks, mille sõlmimiseks parlamendilt hiljem nõusolekut taotletakse. See viitab vastavale kohustusele jälgida läbirääkimiste käiku veelgi tähelepanelikumalt. Seega tuleb neid eeldusi silmas pidada, kui tulevikus peetakse läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Raportis käsitletakse raamistikku, mille alusel hinnatakse individuaalseid lennunduslepinguid, võttes arvesse Lissaboni lepingu raames jõustunud muudatusi, mida rakendatakse kõikide tulevaste läbirääkimiste, nende lõpuleviimise ja heakskiitmise puhul Euroopa Parlamendi poolt (nõusoleku kaudu). Kolmandate riikidega sõlmitavate lennunduslepingutega seotud asjakohased kriteeriumid hõlmavad tasakaalustatud turulepääsu ja investeerimisvõimalusi ning ausat konkurentsi riigitoetuste, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite poolest. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Üldised lennunduslepingud naaberriikide või tähtsate ülemaailmsete partneritega võivad tuua kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele, aga ka reisijatele olulist kasu. Eelkõige tagavad sellised lepingud ühesugused õigused kõikidele liidu lennuettevõtjatele. Peale selle kohaldatakse kõrgeid lennuohutus- ja lennundusjulgestusstandardeid ning need on reisijatele, meeskondadele ja lennundussektorile üldiselt äärmiselt olulised. Võttes arvesse nimetatud lepingute kasutegureid, usun, et on kohane kehtestada üldised põhimõtted, mida tuleks lennutranspordilepingute hindamisel kasutada. On tähtis, et iga lepinguga leevendatakse või kaotatakse turulepääsu ja investeerimisvõimaluste piiranguid, säilitatakse ning täiustatakse sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, nähakse ette asjakohased andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud kaitsemeetmed, käsitletakse julgestusstandardite vastastikust tunnustamist ning tagatakse reisijate õiguste kõrge tase. Tähelepanu tuleks pöörata tõsiasjale, et komisjon peab võtma kiireid meetmeid üle Siberi kulgevate lendude küsimuse lahendamiseks ning alustama Jaapani ja Venemaaga läbirääkimisi rahvusvaheliste lennutranspordilepingute üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga suurendati nende juhtumite arvu, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Lennuteenuseid käsitlevad lepingud kuuluvad sellesse kategooriasse, sest need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Varem oli Euroopa Parlament osaline, kellega selliste lepingute sõlmimise korral üksnes konsulteeriti. Seda muutust silmas pidades otsustas transpordi- ja turismikomisjon koostada algatusraporti, millega tahetakse tuua välja mõned üldised põhimõtted seoses sellega, kuidas Euroopa Parlamendil tuleks hinnata lennunduslepingute sisu, enne, kui viimane peab seisma silmitsi lõppotsusega ning vaid eitavat või jaatavat vastust nõudva valikuga. Lissaboni lepinguga kehtestatud uued Euroopa Parlamendi volitused toovad endaga kaasa uusi kohustusi, mis peavad tagama Euroopa Parlamendi ja vastutava komisjoni põhjaliku teavitatuse ettevalmistusest, mida tehakse nende lepingute koostamiseks, mille sõlmimiseks parlamendilt hiljem nõusolekut taotletakse. See viitab vastavale kohustusele jälgida läbirääkimiste käiku veelgi tähelepanelikumalt. Minu poolthääle saanud raportis määratletud võimalusi võib vaadelda kui valikute loetelu, mida võib kasutada vastavalt iga lepingu konkreetsetele asjaoludele.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on Euroopa Parlament tugevdanud oma rolli rahvusvaheliste lennunduslepingute sõlmimisel. Transpordi- ja turismikomisjon otsustas koostada algatusraporti, millega tahetakse tuua välja mõned üldised põhimõtted seoses sellega, kuidas tuleks lennunduslepinguid hinnata nii sisu kui ka meetmete osas, mida parlamendikomisjon võib võtta eesmärgiga tagada enda põhjalik teavitatus kogu läbirääkimisprotsessi vältel ning võimalus väljendada oma prioriteete enne, kui peab seisma silmitsi eitavat või jaatavat vastust nõudva valikuga.

Need lepingud võib jagada kolme kategooriasse: horisontaallepingud, mis ühtlustavad kehtivaid kahepoolseid lepinguid, üldised lepingud, millega püütakse tagada aus konkurents, ja viimaks ohutuslepingud, mille eesmärk on tagada tsiviillennunduse ohutuse kõrge tase. Lisaks pakutakse raportis välja kriteeriumide kogum, mille alusel hinnata lepingute sisu, sealhulgas tasakaalustatud turulepääsu ja investeerimisvõimalusi ning ausat konkurentsi seoses riigi- ning sotsiaalsete ja keskkonnatoetustega. Hääletasin poolt, et oleks tagatud toimiv teabevahetus ning et lepingute tugevaid ja nõrku külgi analüüsitaks paremini.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Et Lissaboni lepingu alusel on suurendatud Euroopa Parlamendi volitusi rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel, on asjaomase institutsiooni staatuse ümbermääratlemise käigus vaja pakkuda tema tegevuseks välja uusi õigusraamistiku vorme. Sellest raportis räägitaksegi. Et parlament sai ka volitused lennunduslepingute vallas, on tähtis tagada, et tal oleks juurdepääs teabele kogu läbirääkimisprotsessi vältel. Õigupoolest ei saa teda kaasata alles protsessi lõpus, mil tema tegevus piirdub üksnes jaatava või eitava vastuse andmisega lõpplahendusele ilma, et tal oleks kaalutletud otsuse tegemiseks mingi valik asjakohaseid näitajaid. Toetades vajadust, et Euroopa Parlament peab osalema kogu protsessis, on samuti vaja kasvõi üldises plaanis juhtida tähelepanu sellistele aspektidele nagu tingimused, mille alusel teavet edastatakse, või etapid, milles peaks teave kättesaadav olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin poolt. 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga laiendati tingimusi, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Lennunduslepingud kuuluvad sellesse kategooriasse, sest need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Varem oli Euroopa Parlament osaline, kellega selliste lepingute sõlmimise korral üksnes konsulteeriti. Seda muutust silmas pidades otsustas transpordi- ja turismikomisjon koostada algatusraporti, millega tahetakse tuua välja mõned üldised põhimõtted seoses sellega, kuidas tuleks lennunduslepinguid hinnata nii sisu kui ka meetmete osas, mida parlamendikomisjon võib võtta eesmärgiga tagada enda põhjalik teavitatus kogu läbirääkimisprotsessi vältel ning võimalus väljendada oma prioriteete enne, kui peab seisma silmitsi eitavat või jaatavat vastust nõudva valikuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Raportis tuuakse välja mõned üldised põhimõtted Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise hea teabevahetuse kohta rahvusvaheliste lennunduslepingute heakskiitmisel ning nende lepingute hindamiseks vajalike ühiste meetodite väljatöötamisel. Tänu Lissaboni lepingule sai Euroopa Parlament lisavolitused ja vastavad kohustused ning nüüd peab ta jälgima läbirääkimiste käiku ja lennunduslepingute sõlmimist veelgi tähelepanelikumalt. Võttes arvesse selliste lepingute tähtsust eriti paremate teenuste tagamisel reisijatele ja uute võimaluste pakkumisel ettevõtjatele, on hea mõte, et Euroopa Parlament teavitab komisjoni oma probleemidest ja hindamiskriteeriumidest kohe alguses, ootamata ära läbirääkimiste lõppu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. (ET) Lissaboni lepinguga anti parlamendile suuremad õigused ning üks neist on see, et rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks on tarvis parlamendi nõusolekut. Transpordi- ja turismikomisjon peab suhteliselt tihti hindama ja menetlema erinevaid lennunduslepinguid. Leian, et käesolev raport aitab ja lihtsustab transpordi- ja turismikomisjoni tööd märkimisväärselt, kuna selles tuuakse välja üldised põhimõtted, kuidas lennunduslepinguid tuleks nii sisu kui ka meetmete osas hinnata.

Täpsemalt aitab käesolev raport selgitada ning lihtsamalt menetleda erinevaid lennunduslepinguid ning osutab, millistele kriteeriumidele tähelepanu juhtida ning milliseid aspekte jälgida. Lisaks aitab käesolev raport käsitleda protsessi, kuidas neid lennunduslepinguid menetleda ning millised etapid on erinevate institutsioonide vahel vajalikud. Leian, et käesolev raport on vajalik ning seetõttu ka toetasin selle raporti vastuvõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (S&D), kirjalikult. – Raportis sätestatakse raamistik, mis tuleb kehtestada selleks, et Euroopa Parlament saaks täita Lissaboni lepingu raames kehtestatud kohustusi seoses rahvusvaheliste lennunduslepingutega. Transpordi- ja turismikomisjon püüdis tagada, et eraldiseisvate suveräänsete riikidega sõlmitud individuaallepingute käsitlemisel kasutaks Euroopa Parlament samu meetmeid ja suuniseid, millega töötasid raportöörid, et pakkuda meile välja järjekindel meetod ja anda meile võimalus kaaluda tähtsaid aspekte, sealhulgas asjakohaseid ohutus- ja sotsiaalseid tingimusi. Hääletan raporti poolt ja loodetavasti toetab minu raportit ka Euroopa Parlament, sest siis saaks kavandatud raamistiku käiku lasta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumise tulemusel on institutsionaliseeritud uued valdkonnad, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis Euroopa Parlamendi nõusolekut. Lennutranspordilepingud kuuluvad sellesse kategooriasse, sest nende suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. See eeldab Euroopa Parlamendi korrapärast teavitamist, et tagada kogu läbirääkimisprotsessi vältel kooskõlastatud hindamine ning et parlament saaks samal ajal väljendada oma arvamusi ja prioriteete.

Raport sisaldab suuniseid selle kohta, kuidas tuleks lennunduslepinguid analüüsida nii sisu kui ka võetavate meetmete osas. Esineb kolme kategooriasse kuuluvaid lepinguid – horisontaal-, üldised ja ohutuslepingud –, mis hõlmavad erinevaid eesmärke.

Hääletan kokkuleppe poolt, sest pean hädavajalikuks, et Euroopa Komisjoni vastuvõetud ja raportis rõhutatud seisukoht väljendaks tõsiasja, et Euroopa Parlament peaks korrapäraselt jälgima kogu protsessi teabe jagamise teel ja komisjon peaks esitama vähemalt iga kolme aasta järel aruande, milles analüüsitakse kehtivate lepingute tugevaid ja nõrku külgi. Lepingud tuleks vastu võtta tulemusliku institutsioonidevahelise kokkuleppe teel, mis võimaldab Euroopa institutsioonidel neis aktiivselt osaleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle Brian Simpsoni raportile rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames, pidades silmas, et Euroopa Parlamendil on nüüd rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste puhul suurem vastutus. Peale selle aitavad kolmandate riikidega sõlmitud lennutranspordilepingud arendada rahvusvahelist lennutransporti ja kaitsta õiguskindlust.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Parlamendile Lissaboni lepingu alusel antud uute volituste tulemusel esitatakse parlamendile rahvusvahelisi lennunduslepinguid hindamiseks ja heakskiitmiseks tulevikus sagedamini. Seega pakub raportöör välja, et hindamise lihtsustamiseks ja tõhustamiseks tuleks koostada mõned üldised põhimõtted. Kuigi raportöör tunnistab põhimõtteliselt selliste lepingute kasutegureid, ei loobu ta mitmetahulisest meetodist ning kutsub korduvalt üles edasiviivale dialoogile komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Mul on hea meel tänase hääletustulemuse üle, eriti arvestades tõsiasjaga, et ma olin raportöör dokumendi puhul, milles käsitleti väga tähtsat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist lennutranspordilepingut. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lennuturud moodustavad kokku umbes 60% üleilmsest lennuliiklusest. Turu tulevane avamine ELi ja USA lennuettevõtjatele mittediskrimineerival viisil tagab paremad teenused reisijatele ja lennuettevõtjatele, toob märkimisväärset majanduslikku kasu ja loob töökohti. Kahjuks ei olnud Euroopa Parlament ELi ja USA vahelise lepingu üle peetud läbirääkimistesse kaasatud ning ei saanud seega mõjutada dokumendi sisu. Selline olukord on vastuvõetamatu. Niisiis nõustun rahvusvahelisi lennunduslepinguid käsitleva ja täna vastuvõetud Simpsoni raporti põhiteemaga. Euroopa Parlament peaks olema läbirääkimistesse kaasatud kohe algusest või vähemalt tuleks institutsiooni läbirääkimiste käiguga kursis hoida.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Saïd El Khadraoui (A7-0171/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Toetan raportit tänu nõukogu sisse toodud uutele aspektidele, eelkõige seoses sihtotstarbelise eraldamise, suurema läbipaistvuse ja sõidukipargi uuendamise stiimulite, sõidukite võimsuse ja infrastruktuuri tõhusama diferentseerimise võimalusega. Eurovignette III võimaldab liikmesriikidel – kui nad seda soovivad – maksustada teekasutajate väliskulusid (seoses saaste, õhu ja müraga) ehk võtta põhimõte, et saastaja maksab, kasutusele ka maanteetranspordis. Valge raamatu ootuses nõutakse praegu kavandatud õigusakti alusel liikmesriikidelt ja komisjonilt järgmiste sammude astumist säästvama ja koostalitlusvõimelisema transpordisüsteemi poole, millega kaasneb ühtlustatud maksustamissüsteem, mille puhul võetakse rohkem arvesse väliskulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Tänu direktiivi eelnõule raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (Eurovignette’i direktiiv) on liikmesriikidel nüüd võimalik kehtestada maksud maanteetranspordist põhjustatud õhu- ja mürasaaste eest. Meetmega, mille puhul kohaldatakse põhimõtet, et saastaja maksab, soovitakse edendada meie teedel sõitvate veokite järkjärgulist uuendamist. Samuti võiks see tagada uue rahastamisallika puhtamate transpordiliikide, näiteks raudtee- ja veetranspordi kasutamiseks. Niisiis hääletasin Saïd El Khadraoui raporti poolt. Siiski kutsun liikmesriike üles näitama Eurovignette rakendamisel üles mõõdutunnet: see ei tohi ohustada transpordiettevõtjate ega transporti kasutavate ettevõtjate ärilist ega rahalist seisundit.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Enamikku ELi turul müüdavatest Iiri kaupadest transporditakse teedevõrgu kaudu ja seepärast hääletasin raportis soovitatud meetmete vastu, sest need põhjustaks ülearuseid kulusid Iiri vedajatele, eksportijatele ja tootjatele. Eurovignette’i direktiiviga kaasnevad niigi maksud, kuid liikmesriigid ei ole kohustatud neid kehtestama. Eurovignette kehtib praegu Euroopa kiirteedel 15 000 km ulatuses, sealhulgas pooltel ELi tasulistel kiirteedel. Pooldan õhu- ja mürasaaste küsimuse lahendamist ja inimeste innustamist kasutama puhtamaid sõidukeid, kuid kui seda direktiivi laiendatakse ning sellesse lisatakse maksud müra- ja õhusaaste eest, kannataksid selle tagajärjel suurel määral Iiri vedajad, kes ekspordivad Iiri tooteid Euroopasse.

Paljusid Iiri kaupu eksporditakse rahvusvaheliselt ja raportis kavandatud lisakulud võivad tekitada tohutut kahju Iiri ekspordi- ja transpordiettevõtjatele. See võib olla saatuslik hoop väikeettevõtjatele, kes teenivad praegu vaid väikest kasumimarginaali.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle ühisele seisukohale Eurovignette’i direktiivi kohta, mille nõukogu ja Euroopa Parlament esitasid teiseks lugemiseks. Direktiivi peamised eesmärgid on võimaldada liikmesriikidel maksustada teekasutajate mõningaid väliskulusid ehk võtta kasutusele põhimõte, et saastaja maksab. Samuti annab see liikmesriikidele täiendavad võimalused muuta oma riigi teemaksusüsteemid tõhusamaks. Mul on hea meel sihtide üle vähendada saastet ja rakendada maanteetranspordis põhimõtet, et saastaja maksab. Samuti toetasin ettepanekut selle kohta, et Eurovignette’i maksust teenitud tulu tuleks sihtotstarbeliselt eraldada teede infrastruktuuri investeeringuteks ja kasutada transpordi keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Säästva transpordi edendamine on ühise transpordipoliitika põhielement. Selleks peaksime vähendama transpordisektori mõju kliimamuutusele ja transpordi halba toimet ning eriti liikuvust takistavaid ummikuid ning õhu- ja mürasaastet, mis kahjustavad tervist ja keskkonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Kuigi mul on hea meel kokkuleppe üle, mis on saavutatud seoses Eurovignette’i direktiiviga, ei ole ma sellegipoolest kaugeltki rahul. Kiites heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromissi, lõpetame aastatepikkused läbirääkimised. Kahtlemata on tegemist sammuga õiges suunas, kuid samas on see minimalistlik kokkulepe, millel puudub igasugune jõud! Liikmesriigid võivad soovi korral sundida raskeid kaubaveokeid maksma kinni tekitatud väliskulusid, kuid riigid ei ole selleks kuidagi kohustatud. On tõsiasi, et selle ideega on nüüd algust tehtud ja see on tõeliselt kiiduväärt ning sellepärast saan ma selle kompromissi poolt hääletada. Kohaldades raskete kaubaveokite puhul põhimõtet, et saastaja maksab, sillutab direktiiv teed sellele, et meie avalikus poliitikas tunnistatakse tarvidust võtta arvesse transpordist põhjustatud väliskulusid. Tulude ja investeeringute läbipaistvuse põhimõte on samuti ametlikult välja öeldud, millest saab meie lootuste kohaselt pretsedent avaliku poliitika hindamisel: liikmesriigid peavad tõepoolest hakkama komisjonile korrapäraselt aru andma. Siiski on kahetsusväärne madal künnis, mida kohaldatakse tulude eraldamisel üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN) (15%). Peale selle peame tagama, et liikmesriigid peavad kinni kohustusest investeerida tulu säästvatesse projektidesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult.(IT) Täna arutlusel olev raport on eriti tähtis, sest sellega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta. Minu arvates on uue direktiivi vastuvõtmist käsitlev ettepanek, mis on eesistujariigi Ungari, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud kompromissi tulemus, Itaalia majandusele väga kahjulik, sest Itaalia transpordib umbes kolmandiku kõikidest kaupadest – või aastas ligikaudu 200 miljardi euro väärtuses tooteid – Euroopa maanteedel.

Kui direktiivi on rakendatud Euroopa transiidiriikides, ohustab lisakulude koorem rohkem Itaaliasse imporditavaid ja sealt eksporditavaid kaupu. Jagan Itaalia valitsuse ülikriitilist arvamust, mille kohaselt ei ole kaugeltki arukas teha praegu valitsevate suurte majandusraskuste ajal sellist poliitilist otsust, mis on hoop meie turgu toetavale majandussektorile. Mina leian, et need väikesed läbimurded, mis kompromissiga saavutati, ei avalda mingit erilist mõju tekstile, mis on väga kahjulik nii Itaalia süsteemile kui ka veosektorile. Peale selle ei ole tõestatud selle meetme tõhusust: maanteetransport ja sellega seonduvad saastekulud kasvavad edasi nii kaua, kuni on välja arendatud transpordiliikide vaheline infrastruktuurivõrk.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin muudatusettepaneku vastu, sest on hädatarvilik, et komisjonil ei lubataks kehtestada tulukogumisviise isegi kaudse maksu kaudu, eriti veel ilma nõukogu ühehäälse nõusolekuta. Ühendkuningriigis ei ole me praegu Eurovignette’i süsteemiga liitunud. Siiski uurib Westminsteris asuv valitsus võimalust raskete kaubaveokite maksu sisseviimiseks 2015. aastaks kooskõlas Euroopa õigusega. Komisjon on aga jätnud endale õiguse muuta süsinikdioksiidimaks 2013. aastaks kohustuslikuks. Ma ei soovi näha, et Ühendkuningriigi kodanikud peaksid tasuma ükskõik millist ELi maksu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Raskete kaubaveokite maksu kehtestamine on meede, mis karistab ELi äärepoolsemaid riike, näiteks Kreekat, Itaaliat, Hispaaniat ja Portugali. Üldiselt on need riigid finantskriisis enim kannatanud ning see on põhjustanud eelarve- ja majanduskriisi. Seda silmas pidades hääletan esitatud raporti vastu, sest usun, et selliste maksude ebaühtlane kohaldamine on ebaõiglane, arvestades, et äärepoolsemad riigid tekitaksid enamiku sellest tulust Kesk-Euroopa riikide heaks.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Andsin vastuhääle El Khadraoui raportile raskete kaubaveokite maksustamise kohta, sest ettepaneku alusel lubatakse kehtestada tariifseid tõkkeid, mis suurendavad veoettevõtjate kulusid äärepoolsemates liikmesriikides. Samuti võimaldab direktiiv pakkuda liikmesriikidel nende maksude eest hüvitist, mille tagajärjeks võib olla ELi liikmesriikide ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament andis just oma loa uute eeskirjade kehtestamiseks maanteetranspordi maksude kohta, tagades seeläbi sobivama transpordipoliitika väljatöötamise ja rahastamise saaste ja müraga seotud keskkonnanõuete vallas. Kui transpordiettevõtjad peavad nüüd hakkama maksma veokite põhjustatud õhu- ja mürasaaste kulusid, on liikmesriigid omakorda kohustatud reinvesteerima maksudest teenitud tulu üleeuroopalisse transpordivõrku ning eelkõige tõhusamatesse ja vähem saastavatesse transpordisüsteemidesse. Need maksud on küll edasiminek, kuid sellest ei piisa. On saabunud aeg, mil liikmesriikidel tuleb võtta kohustus viia ellu tõelist kaubaveo arengut tagavat poliitikat ning kasutada seega järjekindlalt kogu raudtee- ja maanteetranspordi infrastruktuuri.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament võttis täna suure häälteenamusega vastu Eurovignette’i direktiivi läbivaadatud teksti. Tekstis on sätestatud, et rasked kaubaveokid peavad maksma õhu- ja mürasaaste eest. Peale kiirteede infrastruktuuri kasutamise maksu annab täna heakskiidetud kokkulepe tegelikult liikmesriikidele õiguse maksustada kulusid, mida on tekitanud transpordiettevõtjate õhu- ja mürasaaste.

Kuigi tegemist on tähtsa teksti läbivaatamisega, on see vaid väike samm õiges suunas, sest eeskirjad ei ole siduvad. Niisiis ootan ikka veel kannatamatult uusi ettepanekuid, mis muudaks need uued meetmed kohustuslikuks, mille alusel lisataks nende hulka kogu põhjustatud keskkonnakahju kulu ja laiendataks põhimõtet, et saastaja maksab, kõikidele transpordiliikidele.

Samuti nõutakse tekstis teemaksude kogumisest teenitud tulu tegelikku kasutamist. Selles vallas on Euroopa Parlament kohustanud liikmesriike investeerima osa kogutud teemaksude tulust liikluse ja liikumiskeskkonna infrastruktuuri parandamisse. Samuti peaks olema võimalik eraldada nendest maksudest teenitud tulu sellistele projektidele, mis vähendavad õhu- või isegi mürasaastet.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin vastuhääle raportile raskete kaubaveokite maksustamise kohta, sest usun, et maksude kehtestamine infrastruktuuri kasutamise eest võib avaldada Euroopa ja eelkõige äärepoolsemate riikide majandusele halba mõju. Pidades silmas, et maanteetranspordi sektoris on juba kehtestatud palju makse ja tasusid, eriti kütuseaktsiisi, ning arvestades praeguse majanduskliimaga, tuleks sektori kulude sisestamist kaaluda minu arvates selliselt, et need meetmed pälviksid suurema üksmeele eri asjaosaliste vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Läbivaadatud Eurovignette’i direktiivi alusel nõutakse, et Euroopa kiirteedel sõitvate raskete kaubaveokite suhtes kohaldataks põhimõtet, et saastaja maksab, sest see võimaldab liikmesriikidel lisada riiklikele teemaksudele müra- ja õhusaaste kulud. See lisakulu jääb tõenäoliselt ühe sõiduki puhul kolme kuni nelja sendi vahele ühe kilomeetri kohta. Ajal, mil Euroopa majandus on nõrk ja konkurentsivõime on tähtsam kui kunagi varem, võib see põhimõte muuta kaubaveo veelgi kallimaks eelkõige äärepoolsemates riikides, kus transpordi hind lisatakse kaupade maksumusele. Need riigid on niigi sunnitud võtma enda kanda kütusekulu ning peavad nüüd tegema sama teemaksudest tuleneva lisakuluga, kaotades niimoodi oma konkurentsivõimes. Ma ei soovi alahinnata keskkonnaprobleemi, kuid mulle tundub, et praegu ei ole õige aeg koormata Euroopa ettevõtjaid veel ühe maksuga.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Raskete kaubaveokite maksustamine on meede, millega karistatakse ELi äärepoolsemaid riike, pakkudes samal ajal Kesk-Euroopa riikidele lisatulu. Kolmepoolsel kohtumisel sündinud tekst on Portugali jaoks vähem negatiivne kui transpordi- ja turismikomisjoni ettepanek, sest selles vähendatakse diferentseerimine 175%le ning maksustamise tippkoormus viiele tunnile, pikendades erandit vähem saastavate sõidukite puhul veel ühe aasta võrra ehk neljale aastale. Siiski on selle maksu kehtestamine reaalsus ja see suurendab ELi äärepoolsemate riikide praeguseid kulusid. Eurovignette’i direktiivi uued sätted võimaldavad liikmesriikidel kehtestada rasketele kaubaveokitele lisaks juba maksustatud teedel nõutavale infrastruktuurimaksule summa, mis vastab liikluse põhjustatud müra- ja õhusaaste kulule. See lisakulu jääb tõenäoliselt ühe sõiduki puhul keskmiselt kolme kuni nelja sendi vahele ühe kilomeetri kohta. Vähem saastavate sõidukite suhtes kohaldatakse erandit. Hääletasin raportis esitatud ettepaneku vastu, sest minu arvates kahjustab see äärepoolsemaid liikmesriike.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ülisuur sõltuvus maanteetranspordist on tõeline probleem. Portugalis on sõltuvus sellest transpordiliigist isegi suurem kui ELi keskmine. Siinkohal on tegemist keskkonna ja rahvatervisega seotud põhjustega, mida tekitavad sellega seotud saaste kõrge tase, ning energeetikaga seotud põhjustega, mis puudutavad vähenevaid naftavarusid ja üha suuremaid raskusi sellele toorainele juurde pääsemisel. Seega on hädavajalik edendada kaubaveoliikide mitmekesistamist, võttes kindlaks eesmärgiks raudteetranspordi. Kahjuks ei ole see investeering üksnes tegemata jäetud, vaid mõnes riigis, sealhulgas Portugalis, oleme näinud ka sellest transpordiliigist loobumist. Sellist loobumist kipub liberaliseerimise ja erastamise tagajärjel rohkem esinema. Raportis käsitletakse mõnda nendest teemadest, kuid ei minda kaugemale püüdest kehtestada raskete kaubaveokite suhtes uus maks, mis lisatakse praegustele maksudele, millest mõnda Portugalis hiljuti tõsteti. Nende tõhusus on nimetatud eesmärkide saavutamise puhul küsitav, kuid samas on need lisakoormaks ja nende tagajärjel võivad paljud ettevõtjad praegust majandus- ja sotsiaalkriisi silmas pidades oma äritegevuse lõpetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Teame, et ülisuur sõltuvus maanteetranspordist on tõeline probleem. Portugalis on sõltuvus sellest transpordiliigist isegi suurem kui ELi keskmine. See olukord peab muutuma kas keskkonna või rahvatervisega seotud põhjustel, mida tekitavad sellega seostava saaste kõrge tase, või energeetikaga seotud põhjustel, mis puudutavad vähenevaid naftavarusid ja üha suuremaid raskusi sellele toorainele juurde pääsemisel.

Seega on hädavajalik edendada kaubaveo transpordiliikide mitmekesistamist, võttes kindlaks eesmärgiks raudteetranspordi. Siiski ei ole see eesmärk mõnes riigis üksnes saavutamata jäetud, vaid teatud riikides, sealhulgas Portugalis, oleme näinud ka sellest transpordiliigist loobumist, mida kipub liberaliseerimise ja erastamise tagajärjel rohkem esinema.

Raportis käsitletakse mõnda nendest teemadest, kuid see piirdub vaid püüdega kehtestada raskete kaubaveokite suhtes uus maks, mis lisatakse praegustele maksudele, millest mõnda Portugalis hiljuti tõsteti, näiteks „virtuaalset teemaksu”. Nende tõhusus on nimetatud eesmärkide tulemusliku saavutamise puhul küsitav, kuid samas on need lisakoormaks ja nende tagajärjel võivad paljud ettevõtjad praegust majandus- ja sotsiaalkriisi silmas pidades oma äritegevuse lõpetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha vastuvõtmisest Eurovignette III kohta on möödunud üksjagu aega. Direktiiv peaks võimaldama liikmesriikidel – kui nad seda soovivad – maksustada teekasutajate mõningaid – piiratud – väliskulusid ehk võtta põhimõte, et saastaja maksab, lõpuks kasutusele ka maanteetranspordis.

Direktiiv annab liikmesriikidele samuti täiendavad võimalused muuta oma riigi teemaksusüsteemid tõhusamaks, mis võimaldab transpordinõudlust paremini juhtida. Nõukogu seisukohas kinnitati neid eesmärke. Nüüd on soovitatav, et ka komisjon astuks samme, mis viivad transpordi pikaajalise säästva arenguni, koostööni, ühtlustatud teemaksusüsteemini ning väliskulude täiendava sisestamiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – Reaalsus on selline, et ettepanek avaldab ebaproportsionaalset mõju Euroopa Liidu äärepoolsematele liikmesriikidele, näiteks Iirimaale, sest Kesk-Euroopas asuvatel liikmesriikidel on võimalik minna üle raudteetranspordile. Iirimaa Eksportijate Liidu hinnangu kohaselt tasub Holyheadi ja Doveri kaudu Iirimaalt Mandri-Euroopasse sõitev veok teekasutusmaksu 120 eurot ja väliskulusid 30 eurot. Niisiis hakkab edasi-tagasi sõit selle õigusakti tõttu maksma 300 eurot. Peamised ekspordisektorid, mida see direktiiv mõjutab, on ravimitooted, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, meditsiiniseadmed, piimatooted ja muud toiduained. Peale selle annab maanteetranspordi sektori Iirimaal tööd enam kui 30 000 inimesele. Põhiline on see, et uued maksud suurendavad kulusid, mis kaasnevad Iiri eksportkauba transportimisega Euroopa turgudele. Hääletasin raporti vastu, sest EL peaks otsima viise meie konkurentsivõime parandamiseks kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, selle asemel, et kehtestada õigusakte, mis meie konkurentsivõimet ohustavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult.(IT) Raskete kaubaveokite maksustamist käsitleva direktiivi heakskiitmine Euroopa Parlamendi poolt tähendab edasiminekut Euroopa kodanike tervise kaitsmise vallas ja see näitab pühendumist selliste sõidukite põhjustatud saaste kahjulike mõjude vähendamisele. Põhimõte, et saastaja maksab, on selles sektoris esmakordselt kasutusele võetud selleks, et edendada ohutumat ja säästvamat transporti ning seeläbi alternatiive, näiteks raudteetransporti. Saavutatud kompromissi alusel tuleb aga hoolikalt arvestada veosektori kaitsmisega, sest seda ei tohi liigselt koormata. Niisiis peavad liikmesriigid püüdma tõhusamalt kasutada Eurovignette’i alusel kogutud tulusid, investeerides näiteks infrastruktuuri parandamisse ning edendades vähem saastavate veokite kasutamist, et kõik kaasatud sektorid saaksid osa direktiiviga kaasnevatest kasuteguritest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Andsin poolthääle kolleeg Saïd El Khadraoui raportile Eurovignette’i käsitleva ELi õigusakti läbivaatamise kohta. Selle alusel on võimalik maksustada raskeid kaubaveokeid. Esmakordselt kohaldatakse maanteetranspordis põhimõtet, et saastaja maksab, ning raskeid kaubaveokeid on võimalik maksustada müra- ja õhusaaste eest, kui nad kasutavad ELi kiirteid. Tegemist on uuendusliku algatusega, mille üle mul on hea meel, sest see võimaldab võtta arvesse keskkonna- ja sotsiaalkulusid ning ei piirdu üksnes infrastruktuurikuludega. Sellegipoolest on kahetsusväärne, et Euroopa Liidu Nõukogu on ülemäära kõrgete lisakulude ettekäändel takistanud Euroopa Parlamendi edasipüüdlikke plaane seoses rangete keskkonnanõuetega. Vaatamata sellele on raport keskkonna vallas tõeline edasiminek.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Kiitsin dokumendi heaks, sest selle eesmärk on maksustada raskeid kaubaveokeid sõltuvalt kellaajast, millal nad sõidavad – kas tippkoormuse ajal või väljaspool seda –, ning samuti põhjustatud mürast ja silindrimahust. Vähemalt 15% maksudena kogutud rahast investeeritakse muudesse süsinikdioksiidi vähendamisega seotud projektidesse. On hea, et oleme täna valmis leevendama kliimamuutust ning püüame maanteetranspordis lõpuks ometi kasutusele võtta põhimõtte, et saastaja maksab. Kahtlemata annab direktiiv liikmesriikidele täiendavad võimalused muuta oma riigi teemaksusüsteemid tõhusamaks, mis võimaldab transpordinõudlust paremini juhtida. Siiski usun endiselt, et need vahendid on majanduslikus mõttes kasulikud ja soodsad vaid mõnele Euroopa Liidu keskosa transiidiriigile ning seega täiesti ebasoodsad või palju vähem soodsad paljudele Euroopa Liidu liikmesriikidele, mis asuvad Euroopa Liidu piirialadel nii idas, lõunas, läänes kui ka põhjas. Seega tuleks meil minu arvates seda aspekti täies ulatuses hinnata ja see uuesti läbi kaaluda ning alles siis dokument vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Toetan direktiivi raskete kaubaveokite maksustamise kohta täielikult. Eriti pooldan sätet, mis on Euroopa keskkonna jaoks ülitähtis. Loodetavasti motiveerivad vähem saastavate sõidukite madalamad maksud transpordiettevõtete omanikke, kes oma sõidukiparki uuendanud ei ole. Peale selle oleks rohkelt kasutatavate maanteede läheduses kasvavad põllukultuurid heitgaasidega palju vähem saastatud. Veel üks kiiduväärt punkt on minu arvates suuremad maksud tippkoormuse ajal sõitmise eest. Tänu nendele piirangutele saavutame maanteedel kõikide teekasutajate jaoks suurema ohutuse ja paremad sõidutingimused. Piirangud võimaldavad samuti parandada infrastruktuuri, mis kannatab tipptundide ajal suurimat kahju.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin kavandatud kompromissteksti vastu, mis on kooskõlas Itaalia valitsuse seisukohaga. Tema väljendas oma vastuseisu ettepanekule juba Euroopa Liidu Nõukogus. Täiendava maksustamissüsteemi kehtestamine vedajatele annab väga suure hoobi sektorile, mis toetab Itaalia kauplemissüsteemi. Selle sektori kulude suurendamine tähendab kogu ühiskonna koormuse tõstmist ning see mõjub negatiivselt meie kaupadele, mille nõudlus vastavalt väheneb. Minu arvates ei ole see kompromiss õige lahendus eriti sellise riigi puhul nagu Itaalia, mis on väljumiskoht transpordivoogudele, mis on meie riikliku süsteemi jõukuse allikas ja mida tuleb kaitsta seeläbi, et määratakse kindlaks asjakohased vahendid, millega saab võidelda õhu- ja mürasaaste vastu, kuid mille raames võetakse hoolikalt arvesse struktuurilisi ja logistilisi eriomadusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult.(FR) Andsin poolthääle resolutsioonile raskete kaubaveokite maksustamise kohta, sest sellega kinnitatakse raskesti saavutatud kokkulepet Eurovignette’i direktiivi läbivaatamise kohta. 1999. aastal vastu võetud ja 2006. aastal läbi vaadatud direktiivi eesmärk on ühtlustada raskete kaubaveokite maksustamist. Vastuvõetud läbivaadatud tekst on esimene samm väliskulude sisestamisel maanteetranspordis ja seega ka samm selle põhimõtte rakendamise suunas, et saastaja maksab. Niisiis maksustatakse liiklusest põhjustatud õhu- ja mürasaaste elektrooniliselt kolme kuni nelja sendiga ühe kilomeetri eest sõltuvalt sõiduki Euro klassist, teeliigist ja ummikute määrast. Läbivaadatud tekst võimaldab seega tänu suurematele maksudele tippkoormuse ajal (mis ei ületa viie tunni jooksul 175%) liiklust paremini juhtida, kuid tagab samuti proportsionaalselt madalama maksu tippkoormuse välisel ajal, et hoiduda maanteevedajate rahalisest karistamisest. Lõpuks innustab resolutsioon liikmesriike kasutama kogutud summasid teatud liiki säästva transpordi projektide rahastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult.(PL) Hääletasin Eurovignette’i poolt, sest minu arvates tagavad sellist liiki lahendused Euroopa raskete kaubaveokite maksustamissüsteemi täieliku ühtlustamise, mis hõlbustab tõhusat ja ebavajalike viivitusteta reisimist liikmesriikide vahel. Minu arvamuse kohaselt toob põhimõtte, et saastaja maksab, lisamine kaasa sellise saaste ja müra vähendamise, mida tekitavad rasked kaubaveokid, millele ei ole paigaldatud Euro V ega VI klassi normidele vastavaid mootoreid, sest neid mootoreid teemaksuga ei maksustata. Peale selle on kehtestatud põhimõte, et liikmesriigid saavad määrata kindlaks kogutud teemaksudest teenitud tulu kasutusala ja et vähemalt 15% tuleb eraldada TEN-T projektide rahaliseks toetamiseks. Sellega suurendatakse transpordi säästlikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Eurovignette’i maanteevedajate maksustamiseeskirjade läbivaatamist käsitleva raporti poolt, sest see võimaldab liikmesriikidel maksustada vedajaid peale kiirteemaksude ka õhu- ja mürasaaste kulude eest nõutava maksuga. Direktiiviga tagatakse, et maksudest teenitud tulu kasutatakse transpordisüsteemide tulemuslikkuse parandamiseks ja saaste vähendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult.(IT) Direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest võimaldab liikmesriikidel – kui nad seda soovivad – maksustada ka teekasutajate mõningaid väliskulusid. See annab neile täiendavad võimalused muuta oma riigi teemaksusüsteemid tõhusamaks, mis võimaldab transpordinõudlust paremini juhtida. Meie arvates ei ole eriti arukas teha üksnes rahateenimise eesmärgil suurte majandusraskuste ajal sellist poliitilist otsust, mis on hoop meie turgu toetavale majandussektorile. Peale selle on täiesti vastuvõetamatu see, et sellise meetodiga karistatakse geograafilise asukoha poolest äärepoolsemaid liikmesriike, päritoluriike või kaupade väljumis- või sihtkohti ning tuuakse kasu „kesksetele” ja transiidiriikidele. Lõpetuseks ei ole selle põhimõtte kehtestamisel mõeldud sellele, kuidas meede mõjutab liiklusvoogu, ega sellest tulenevalt olemasolevate kontsessioonide peale, mis tähendab, et liiklusvoog võib liikuda mujale. Meetme tõhusust ei ole tõestatud: maanteetranspordi ja sellega seonduvad saastekulud suurenevad endiselt ning sellepärast oleme meie, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni Itaalia delegatsioon, selle meetme vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Direktiivis sätestatakse, et liikmesriigid kehtestavad rasketele kaubaveokitele lisaks juba kehtivale infrastruktuurimaksule teemaksu, mis koosneb liiklusest põhjustatud müra- ja õhusaaste kuludele vastavast summast. Minu arvates ei ole põhimõte, et saastaja maksab, mingi lahendus, sest selle alusel sõltub otsuse tegemine turust. Saastamise lubamine ja seadustamine ei ole tee säästlikkuse saavutamiseks, kui see on ettevõtja jaoks majanduslikult tasuv. Usun, et ELi prioriteet peaks olema rangemate meetmete kehtestamine raskete kaubaveokite põhjustatud saaste suhtes ning võtta oma kindlaks eesmärgiks raudteekaubavedu. Saasteprobleemi lahendamise asemel suurendab see direktiiv liikmesriikide vahelist ebavõrdsust, pannes suurema koormuse äärepoolsematele riikidele, näiteks Portugalile, kes on eksportijad, kuid keda ei läbi suured magistraalid. Hääletasin neil põhjustel soovituse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Raport väärib tunnustust, sest selles nõutakse liikmesriikidelt vastutust. Esiteks nõutakse vastutust seoses vabastusega, mida liikmesriigid annavad väikeveokite tootjatele. See on hea, sest vastutustundetu käitumine peab lõppema. Teiseks nõutakse vastutust seoses Eurovignette’i abil teenitud tuluga. Ka selles vallas ei saa valitseda läbipaistmatus. Tulud tuleb eranditult suunata keskkonnameetmetesse. On siiski kahetsusväärne, et tekstiga ei minda veelgi kaugemale. Selles ei käsitleta peaaegu üldse vabastust, mida antakse Euro VI sõidukite tootjatele. Veelgi halvem on see, et selles edendatakse Eurovignette’i lisamist heitkogustega kauplemise süsteemi. Hääletan teksti poolt, et toetada edasist tööd. Kiidan heaks Eurovignette’i idee, kuid avaldan kahetsust nende kahe tõsise puuduse pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Keskkonnateemat ei tohi mitte kunagi ohtu seada, kuid samal ei ajal ei saa seda lahutada majandusküsimustest. Veelgi enam kehtib see kriisi ajal, mis meil praegu veel valitseb ja mis räsib endiselt Lõuna-Euroopa riike, eriti minu koduriiki Portugali. Seda silmas pidades ei saa ma olla nõus põhimõttega, et saastaja maksab, sest see olukord mõjutab suurel määral neid, kes töötavad äärepoolsemate riikide, eelkõige Portugali kaubaveosektoris, kuid ei avalda mingit mõju Kesk- ja Põhja-Euroopas asuvatele rikkamatele riikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Eurovignette III võimaldab liikmesriikidel – kui nad seda soovivad – maksustada ka teekasutajate mõningaid väliskulusid (õhk, müra, saaste) ehk võtta põhimõte, et saastaja maksab, lõpuks kasutusele ka maanteetranspordis. Võttes arvesse, et see maksusüsteem on läbipaistmatu ja arusaamatu, hääletasin soovituse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Üha suureneva üleilmastumise ajal, mil liikluskoormus on samuti tohutult kasvamas, on just need liikmesriigid, kus asuvad tundlikud alad, näiteks Alpe läbiv piirkond, huvitatud teekasutajate teatud väliskulude maksustamisest põhimõtte alusel, et saastaja maksab. Samal ajal peaks see samuti võimaldama transpordinõudlust paremini juhtida. Raportis asutakse pragmaatilisele seisukohale, et vastata arvukatele ja erinevatele soovidele. Selles mõttes ei tohi me aga vaadata mööda mitmesugustest algatustest, mis sillutavad teed nn hiigel- või suurveokitele, mida seostatakse tohutute infrastruktuuri kuludega. Samamoodi on kaubaveo üleminekust maanteedelt raudteedele siiani vaid silmakirjalikult räägitud. Me ei tohiks neid tegureid unustada, sealhulgas ka ettepanekus sisalduva mõtte puhul eraldada infrastruktuurimaksust teenitud tulu sihtotstarbeliselt. Mis puutub stiimulitesse sõidukipargi uuendamiseks, siis peame arvestama ka sellega, et me ei tohi kohalikke vedajaid ja sõidukipargi omanikke rangete keskkonna- ja ohutuseeskirjadega ühepoolselt koormata, sest siis saabuvad oma haisvate romudega piiri tagant madala hinnaga konkurendid. Kuid et raportis esitatakse selles vallas väga mõistlikke argumente, hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult.(IT) Otsustasin hääletada ettepaneku vastu, sest see oleks avaldanud väga halba mõju eelkõige kõige väiksematele transpordiettevõtjatele. Muidugi on õige võidelda saastamise vastu ja püüda vähendada liiklusummikuid, kuid veel ühe maksu tõstmine ei ole minu arvates mingil juhul parim lahendus. Eurovignette’i kohaldamisega võib kaasneda see, et ellu jäävad vaid kõige suuremad transpordiettevõtjad – need, kelle käsutuses on rohkem vahendeid.

Paljud väikeettevõtjad riskivad eriti Itaalias sellega, et peavad turult lahkuma, sest neile käivad ülemäärased maksud üle jõu. Kahtlemata avaldaks see ränka mõju ka tööhõivele. Seega loodan, et teised Euroopa riigid asuvad samale seisukohale nagu Itaalia valitsus, kes kinnitas juba, et tema seda meedet ei kohalda. Kriis on põhjustanud veosektorile suurt kahju ja minu arvates ei aita uus maks mingit moodi seda elavdada.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Mina ei toeta ettepanekut raskete kaubaveokite maksustamise kohta õhu- ja mürasaaste alusel. Minu arvates oleks ebaõige luua finantskriisis rängalt kannatanud vedajate jaoks veel üks täiendav maksukoormus. See maks hõlmab nii teede infrastruktuuri kulusid, sõiduki saastekategooriat ja teekonna pikkust kui ka saaste- ja mürataset ning ummikute esinemist. Peale selle ei kehtestata seda maksu ainult üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate kiirteede puhul, vaid seda tehakse ka muude kiirteede ja tähtsate maanteede puhul. Tähelepanu tuleks pöörata tõsiasjale, et see õigusakt avaldab halba mõju Euroopa vedajate tulule ja pikendab tarnetähtaegu. Nimetatud põhjustel suurenevad transpordikulud ja tõuseb kaubaveo hind. Peale selle võib teemaks märkimisväärselt vähendada maanteetranspordi nõudlust.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Uus Eurovignette’i direktiiv, mille eesmärk on edendada ühtlustatud maksustamissüsteemide rakendamist liikmesriikides, et parandada raskete kaubaveokite tõhusust ja keskkonnasäästlikkust, karistab lõpuks teatud äärepoolsemaid liikmesriike, näiteks Itaaliat, mis on kaupade väljumis- ja sihtkohaks. Sel põhjusel andsin vastuhääle raportile, millega muudetakse 1999. aasta direktiivi. Konkurentsivõime suurendamise ja siseturu ühiseeskirjade kehtestamise asemel moonutab uus direktiiv konkurentsi mõne sellise liikmesriigi heaks, mis asub Euroopa kaubaliikluse keskmes. Süsinikdioksiidi heite vähendamise ettekäändel võetakse kasutusele maks, mille eesmärk on vähendada maanteetranspordi ning suurendada raudtee- ja mitmeliigilise transpordi kasutamist. Kavandatud direktiiv on ülikahjulik kogu veosüsteemile majandusseisaku ajal, mil peaksime rakendama hoopis meetmeid selle sektori elavdamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Raportis esitatakse pragmaatiline meetod, et mitte kulutada rohkem aega nn Eurovignette III vastuvõtmisele. Direktiivis käsitletakse raskete kaubaveokite maksustamist teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Selle eesmärk on saavutada parim võimalik kompromiss parlamendis ning nõukoguga. Esitatud muudatusettepanekud on koostatud fraktsioonidega toimunud konsultatsioonide tulemusena. Seda silmas pidades hääletasin raporti poolt, sest direktiiv võimaldab liikmesriikidel – kui nad seda soovivad – maksustada ka teekasutajate mõningaid piiratud väliskulusid ehk võtta põhimõte, et saastaja maksab, kasutusele ka maanteetranspordis. Samuti annab see liikmesriikidele täiendavad võimalused muuta oma riigi teemaksusüsteemid tõhusamaks, mis võimaldab transpordinõudlust paremini juhtida. Nõukogu seisukohas kinnitati neid eesmärke. Samuti tuleks esile tõsta ettepanekut eraldada infrastruktuuri- ja väliskulumaksust saadav tulu sihtotstarbeliselt eelkõige säästva transpordi ja üleeuroopalise võrgu jaoks. Tulude tõhus sihtotstarbeline eraldamine, mis suurendab usaldusväärsust ja läbipaistvust, ei suurenda mitte üksnes üldsuse heakskiitu, vaid tagab ka maanteetranspordi väliskulude vähendamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Muudetud direktiiv 1999/62/EÜ võimaldab liikmesriikidel maksustada ka teekasutajate mõningaid (piiratud) väliskulusid ehk võtta põhimõte, et saastaja maksab, lõpuks kasutusele ka maanteetranspordis. See annab liikmesriikidele täiendavad võimalused muuta oma riigi teemaksusüsteemid tõhusamaks, mis võimaldab transpordinõudlust paremini juhtida. Teemaksud transpordisektoris sisaldavad seega müra- ja õhusaaste ning infrastruktuuri kulusid.

Nende kulude suhtes kohaldatakse endiselt mõningaid erandeid, kui neid taotleval liikmesriigil on selleks mõjuv põhjus. Loodud on stiimulid rasketest kaubaveokitest koosneva sõidukipargi uuendamise edendamiseks ja erandid raskete kaubaveokite jaoks, millele on paigaldatud vähem saastavad mootorid, ning teemaks võib olenevalt reisimise kellaajast erinev olla. Sellega soovitakse tagada, et rasked kaubaveokid väldiksid tippkoormuse ajal teatud teelõike. Teemaksu tõstmisest teenitud tulu tuleb reinvesteerida transpordi infrastruktuuri ja vähemalt 15% sellest eraldatakse esialgu sihtotstarbeliselt üleeuroopalise transpordivõrgu projektidesse. Neil põhjustel ja Euroopa parema teedesüsteemi nimel hääletasin soovituse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Direktiivis sätestatakse, et liikmesriigid kehtestavad rasketele kaubaveokitele lisaks juba kehtivale infrastruktuurimaksule teemaksu, mis koosneb liiklusest põhjustatud müra- ja õhusaaste kuludele vastavast summast. Minu arvates ei ole põhimõte, et saastaja maksab, mingi lahendus, sest selle alusel sõltub otsuse tegemine turust. Saastamise lubamine ja seadustamine ei ole tee säästlikkuse saavutamiseks, kui see on ettevõtja jaoks majanduslikult tasuv. Usun, et ELi prioriteet peaks olema rangemate meetmete kehtestamine raskete kaubaveokite põhjustatud saaste suhtes ning võtta oma kindlaks eesmärgiks raudteekaubavedu. Saasteprobleemi lahendamise asemel suurendab see direktiiv liikmesriikide vahelist ebavõrdsust, pannes suurema koormuse äärepoolsematele riikidele, näiteks Portugalile, kes on eksportijad, kuid keda ei läbi suured magistraalid. Hääletasin neil põhjustel soovituse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Siin arutlusel oleva Eurovignette’i direktiivi läbivaatamise ettepaneku eesmärk on võtta maanteetranspordis kasutusele põhimõte, et saastaja maksab, võimaldades liikmesriikidel lisada riiklikele teemaksudele müra- ja õhusaaste kulu, mis tähendab veel ühe maksu kehtestamist rasketele kaubaveokitele. Selle meetmega karistatakse Euroopa Liidu äärepoolsemaid riike, mis on praegu valitsevas finantskriisis eriti koormav. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Eurovignette’i direktiivi läbivaatamisel saavutatud kompromissi poolt, sest selle eesmärk on kohaldada raskete kaubaveokite suhtes teemaksu põhimõttel, et saastaja maksab.

Siis on liikmesriikidel võimalik lisada kehtestatud maksudele või teemaksudele tegelikud kulud, mida kantakse liiklusest tuleneva õhu- ja mürasaaste tõttu, kusjuures siiani sai maksustada vaid infrastruktuuri kulusid. Kompromissist ei piisa Euroopa Parlamendi püüdluste täitmiseks ja see ainuüksi ei kujunda maanteetransporti ümber, sest sektor ja liikmesriigid ei ole ilmselgelt veel valmis võtma enda kanda oma ökoloogilise jalajälje tegelikke kulusid.

Vedajatele kehtestatavad keskmised lisakulud ei tohiks ületada ühe sõiduki puhul neli eurosenti kilomeetri kohta ning sellest on vabastatud vähim saastavad sõidukid, millega reisitakse tippkoormuse välisel ajal. Kuid ikkagi oli see reform unustuse hõlma vajunud, enne kui eesistujariik Belgia selle uuesti nõukogule esitas. See edasiminek teeb mulle rõõmu, sest see on tehtud esimese kiiduväärt sammuna säästvama maanteetranspordi süsteemi poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Andsime soovitusele poolthääle, sest keeldume leppimast eksitavate argumentidega, mille esitas Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) ja Rahvapartei (PP) sektori konkurentsivõime kohta. Konkurentsivõime suurendamiseks on alati vaja stiimulite loomist tõhusamatesse transpordivahenditesse investeerimiseks, õiglaseid konkurentsieeskirju ning üldise majandustegevuse sotsiaal- ja keskkonnakulude sisestamist. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on alati püüelnud kulude sisestamise poole ning selle poole, et kõikide kaupade maksumus oleks sotsiaalselt ja keskkonna seisukohast õiglane.

Teame, et minimaalsest ettepanekust jääb palju puudu meie püüdluste saavutamiseks, kuid meie hääl väljendab ühtlasi meie kindlust selle suhtes, et see protsess siinkohal ei lõpe ja et transpordikulude sisestamise vajaduse tunnistamisega on astutud tähtis samm. Samuti tuletame liikmesriikidele meelde, et nad peavad minema veelgi kaugemale ning rakendama õigusakte, mille alusel võetakse kasutusele õiglasemad ja tõhusamad maksusüsteemid, mis sisaldavad kõiki nimetatud väliskulusid. Kutsume komisjoni üles jätkama tööd selle nimel, et tema tulevane ettepanek kõnealusel teemal oleks kaugeleulatuvam.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Soovitus on viimane etapp menetluskäigus, mille raames muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (Eurovignette). Tegemist on eri fraktsioonidega toimunud pikkade konsultatsioonide ja saavutatud kompromisside tulemusega. Kui liikmesriigid maksustavad kasutajate mõningaid kaasnevaid väliskulusid, annab see neile võimaluse muuta oma riigi teemaksusüsteemid tõhusamaks, mis võimaldab transpordinõudlust paremini juhtida. Peale selle aitab põhimõte, et saastaja maksab, suurendada sektoris tegutsejate teadlikkust oma kohustustest. Lõpetuseks on üldsus toetavam, kui infrastruktuuri- ja väliskulumaksust saadavat lisatulu eraldatakse läbipaistvalt ja tõhusalt. Samuti aitaks see kiirendada maanteetranspordi väliskulude vähendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. (ET) Täna vahetult enne hääletusi arutelul olnud raskete kaubaveokite maksustamine on järjekordne näide sellest, kuidas algselt väga hea mõte jääb lõpuks suhteliselt nõrgaks ning kaotab suure osa mõjust. Leian, et veel suuremal määral oleks pidanud kogutavad maksud minema transpordi infrastruktuuride arendamisse, ent kahjuks, nagu tihtipeale juhtub, ei ole nõukogu heade mõtetega päri.

Paljud riigid näevad selles hoopis lisamaksutulu teenimise võimalust, mida saab paljudel muudel otstarvetel kasutada. Äärmiselt positiivne on see, et käesoleva direktiivi vastuvõtmisega peab Eestis lõppema olukord, kus teiste riikide veokid meil maksu ei maksa, aga meie veokid teistes riikides maksavad. Olenemata sellest, et paljuski on käesolev raport menetluse käigus nõrgemaks muutunud ning mitmetes sätetes on parlament pidanud järgi andma, on see siiski suur samm edasi ning pean vajalikuks seda kindlasti toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. (CS) Mina hääletasin raporti poolt. Tegemist on kompromissiga, mille aluseks on põhimõte, et saastaja maksab. Teisisõnu võimaldab see põhimõte maksustada teatud väliskulusid, mida põhjustab transport näiteks saaste, müra ja liiklusummikute kujul. Transpordi väliskulude rakendamine on samm õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – El Khadraoui on teinud selle raportiga suurepärast tööd. Ainuke viis, kuidas saame kliimamuutuse vastu võitlemisel edasi liikuda, on just sellised vastutustundlikud raportid, mis panevad suurimad saastajad vastutama. Seepärast andsin sellele oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest selle Euroopa Parlamendi dokumendi tingimuste alusel, mille üle tänasel täiskogu istungil hääletati, toob endaga vaadeldava transpordiliigi kasutamise puhul kaasa kulude kasvu. Eurovignette on meede, millega karistatakse ELi äärepoolsemaid riike ajal, mil need vaevlevad majandus- ja rahalistes raskustes. Samal ajal toob see lisatulu Kesk-Euroopa riikidele.

Direktiivi läbivaatamine kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga avaldab tähelepanuväärselt halba mõju paljude liikmesriikide, näiteks Portugali, konkurentsivõimele ja majandusarengule. Tunnistan, et täna Strasbourgis vastuvõetud lõpptekst on vähem negatiivne kui parlamendikomisjonis varem kokkulepitud tekst, kuid selle maksu kehtestamisest saab ikkagi reaalsus ja see tähendab praeguste kulude suurenemist ELi äärepoolsemates riikides.

Nimetatud põhjustel hääletasin rahvuslikes huvides ja Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liikmena täiskogu istungil esitatud dokumendi vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ramon Tremosa i Balcells (ALDE), kirjalikult. – Jäin täna Eurovignette’i üle toimunud hääletusel erapooletuks. Tegin seda sellepärast, et Kataloonia puhul karistaks kavandatud direktiiv paljusid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kel ei ole võimalik vedada kaupa ja tooteid rongiga – eelkõige erineva rööpmelaiuse tõttu, mis kujutab endast siseturu väljakujundamisel füüsilist takistust –, ning see kahjustaks suurel määral nende tegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Kõik uued ELi eeskirjad raskete kaubaveokite maksustamise kohta peavad säilitama tasakaalu uute liikmesriikide keskkonnavajaduste ja majandushuvide vahel. Leedu on Euroopa jaoks hinnaline transiidiriik. Kaubaveost ja töökatest veokijuhtidest on saanud meie riigi sünonüüm. Leedu Maanteeameti andmetel on raskete kaubaveokite arv põhimaanteedel viimasel aastakümnel kolmekordistunud ning nad aitavad luua meie majanduse selgroogu. Majanduskriis on juba Leedut laastanud ning transpordikulude suurenemine oleks ränk hoop. Nõustun raportööriga, et liikmesriikidele tuleks anda võimalus muuta oma riigi teemaksusüsteemid tõhusamaks.

Tunnen raportis mainitud saasteteemat hästi ja suhtun sellesse väga tõsiselt, kuid lisakulud õhu- ja mürasaaste eest ei ole lahendus. Probleem on palju tõsisem, kui raportis kirjeldatakse. Paljudes ELi liikmesriikides on teede infrastruktuuri vaja edasi arendada. Samal ajal on Leedus teehoiuks ja teede arendamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite suurus langenud viimastel aastatel enam kui 20%.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult.(PL) Hääletasin direktiivi vastuvõtmise poolt. Minu arvates on otsus suurendada Eurovignette’ide rahastamist väliskulude arvelt, teisisõnu saaste ja müraga seotud kulude arvelt mõistlikum kui varasem variant, milles piirduti ainult teede infrastruktuuri kulude katmisega. Direktiiv on soodne transiidiriikide jaoks. Niisiis peaks Poolast pärit parlamendiliikmed olema selle vastuvõtmisest eriti huvitatud.

Samuti tuleb rõhutada tõsiasja, et mida kõrgem on raske kaubaveoki ökoloogiline kategooria, seda madalam on maks. Õnneks vabastatakse maksust sõidukid, mille maksimaalne lubatud täismass on 3,5–12 tonni, ning sõiduautod. Teemamaksude struktuur sõltub kellaajast, mis minu arvates soodustab seda, et inimesed väldivad tippkoormuse ajal selliste teelõikude kasutamist, mida ohustavad ummikud.

Veel üks tähtis direktiivi säte puudutab viisi, kuidas tuleb kasutada teemaksudest teenitud tulu. Raha tuleb reinvesteerida ükskõik, mis liiki transpordi infrastruktuuri, kusjuures vähemalt 15% tulust tuleb sihtotstarbeliselt eraldada TEN-T projektidele. Minu arvamuse kohaselt vajame samuti pikaajalisi meetmeid, et lähendada väliskulude arvutamise meetodeid kõikides liikmesriikide maksustamissüsteemides. See tagaks Euroopa maanteetranspordisektoris läbipaistvad signaalid.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Võttes arvesse Šveitsi rõõmustavaid kogemusi pärast kandevõimel põhineva raskete kaubaveokite maksu kehtestamist 2001. aastal, ei ole mul uue direktiivi puhul ühtegi vastuväidet. Šveitsis on sõitude arv 2001. aastast 10% vähenenud, kuid transporditud kaupade kogus 60% tõusnud ning see on tõestanud, et heitkoguseid on võimalik vähendada – järelikult kõik asjaosalised võidavad. Tulude sihtotstarbelise eraldamise eesmärk on saavutada üldsuse heakskiit ja vähendada maanteetranspordi väliskulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin raportöör Saïd El Khadraoui esitatud teksti vastu, sest selle alusel lubatakse kehtestada lisamaks raskete kaubaveokite põhjustatud õhu- ja mürasaaste eest. Kuigi nõustume põhimõttega, et saastaja maksab, on täiendava kiirteemaksu kehtestamine rahvusvahelisele maanteeliiklusele majanduskriisi ajal mõnevõrra küsitav ning seda eriti põhjusel, et sellega ei kaasne kohustust kasutada investeeringuteks mõeldud tulusid infrastruktuuri parandamiseks. Peale selle ei aita vastuvõetud tekst selliseid liikmesriike nagu Itaalia, kes kannatavad geograafiliste piirangute all. Nende jaoks muutub kaupade transportimine impordiks ja ekspordiks kallimaks.

 
  
  

Raport: Jo Leinen (A7-0330/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Raport võeti vastu, arvestades tõsiasjaga, et vajalike läbirääkimiste käigus oli raportööril võimalus tagada läbivaatamisklausli lisamine määrusesse. Selle alusel on võimalik pärast komisjoni aruannet määruse kohaldamise kohta võtta kasutusele uued moodulid, mis hõlmavad erisuguseid keskkonnakaupu. Läbivaatamine peaks olema toimunud 2013. aastaks. Peale selle lisati sellesse prognooside esitamise võimalus, mis võimaldab täita lüngad, kui liikmesriigid ei esita andmeid õigel ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Teaduslikult põhjendatud lähenemine vahendite nappusele ja ökosüsteemidele on Euroopa Liidu jätkusuutliku majandusarengu jaoks otsustava tähtsusega. Keskkonnamajanduslik arvepidamine annab keskkonnapoliitiliste ostuste tegemiseks olulisi andmeid. Vajadus sellise arvepidamise järele tekib oluliste funktsioonide tõttu, mida keskkond täidab majanduslikus tulemuslikkuses ning Euroopa Liidu kodanike heaolu loomisel. Nende funktsioonide hulka kuuluvad loodusressursside andmine tootmise ja tarbimise käsutusse, jäätmete neutraliseerimine keskkonna poolt ning igapäevased keskkonnateenused inimeste igapäevaseks eluks. On väga tähtis, et Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist kasutataks aktiivselt ELi asjakohase poliitika kujundamisel mõju hindamise, tegevuskavade, õigusaktide ettepanekute ja muu poliitilise protsessi olulise tegevuse keskse sisendina.

Mina hääletasin raporti poolt. Keskkonnaalane arvepidamine kirjeldab majanduse, kodumajapidamiste ja keskkonna vastastikust mõju. Niisiis peab see aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Poliitika seisneb võimalikult heade lahenduste leidmises esilekerkivatele probleemidele ... Kuidas seda aga saavutada, kui probleeme ja nende võimalikke lahendusi täielikult ei mõisteta? See on eelkõige keskkonnapoliitikas, kuid mitte ainult selles valdkonnas põhjapanev küsimus. Niisiis peavad poliitiliste otsuste tegijate käsutuses olema andmed, mis on nüüdisaegses maailmas ja ökoloogilises olukorras usaldusväärsed ja ka võimalikult ammendavad. Sellisele järeldusele jõudis Euroopa Ülemkogu 2006. aasta juunis, kui ta kutsus Euroopa Liitu ja liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist nii, et see hõlmaks säästva arengu peamisi aspekte. Mul on hea meel selle algatuse ja Euroopa Komisjoni ettepaneku üle, sest see aitab parandada meie teadmisi õhusaastest, keskkonnamaksudest ja muust.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. Euroopa keskkonnapoliitikat saab nõuetekohaselt hinnata ainult siis, kui on olemas usaldusväärsed andmed. Seni on ELi tasandi keskkonnaalase arvepidamise poliitiliste põhialgatuste hulka kuulunud kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ja mitmesugused Cardiffi protsessiga seotud valdkondliku poliitika algatused, hõlmates selliseid valdkondi nagu kliimamuutus, säästev transport, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, tervis ja keskkond, loodusvarade kasutamine ja jäätmekäitlus ning säästva arengu rahvusvaheline mõõde. 2006. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes kutsuti Euroopa Liitu ja liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist nii, et see hõlmaks säästva arengu peamisi aspekte. Rahvamajanduse arvepidamist tuleks seega täiendada integreeritud keskkonnamajandusliku arvepidamisega, esitades täielikult ühtlustatud andmeid. Selleks on vaja, et iga liikmesriik koguks ühtseid ja kõikehõlmavaid andmeid ning et süsteem oleks ELi tasandil täielikult ühtlustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa keskkonnapoliitikat saab nõuetekohaselt hinnata ainult siis, kui on olemas usaldusväärsed andmed. Seetõttu on oluline kohustada liikmesriike neid andmeid koguma. Keskkonnaandmeid, mis seni Euroopa tasandil olemas on olnud, tuleb keskpikas perspektiivis täiendada lisateabega, et parandada poliitika hindamise võimalusi. Kui keskkonna ja majanduse koostoime kohta oleksid olemas kvaliteetsed andmed, oleks jäätmete taaskasutust ja jäätmetekke ärahoidmist, õhusaastet ja kliimamuutust, säästvat tarbimist ja tootmist palju parem kontrollida. Kõnealuseid andmeid saab koguda keskkonnaalase arvepidamise raames, kuid selles peaksid osalema kõik liikmesriigid ning arvepidamine peaks olema ELi tasandil ühtlustatud.

Seega peaks eesmärk olema selgem ja tuleks välja tuua keskkonnamajandusliku arvepidamise arengu selged väljavaated. Arvepidamine peaks aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Vastav teave võib olla oluline alus keskkonnapoliitilistele otsustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult.(IT) Mul on hea meel kolleegi ettepaneku üle ja ma hääletasin selle poolt. Euroopa keskkonnapoliitika muutub majanduskriisi ja Euroopa 2020. aasta strateegia taustal üha tähtsamaks ning seda saab nõuetekohaselt hinnata ainult siis, kui on olemas usaldusväärsed andmed. Keskkonnaandmed on ainuke vahend keskkonnapoliitika hindamiseks ning neid tuleks keskpikas perspektiivis täiendada usaldusväärse lisateabega.

Kui keskkonna ja majanduse koostoime kohta oleksid olemas kvaliteetsed andmed, oleks neid palju parem kontrollida: keskkonnamajanduslik arvepidamine peaks aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Vastav teave võib olla oluline alus keskkonnapoliitilistele otsustele. Liikmesriigid peavad kasutama ühiseid meetodeid, liigitust ja eeskirju, mis on kehtestatud ühises siduvas raamistikus. Selles suhtes loodetakse väga, et uute meetmetega ei kaasne lisakulusid ega rohkem bürokraatiat. Nagu raportöör väidab, on määruse ettepanek esimene samm kõikehõlmava keskkonnaalase arvepidamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Säästva arengu huvides on ülitähtis, et keskkonnapoliitika küsimustes võetakse vastu õigeid otsuseid, mis põhinevad usaldusväärsetel andmetel. Seega toetan ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta ning see teeb mulle rõõmu. Usun, et see aitab poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult.(IT) Õhukvaliteedi hindamine meie linnades ja selle hindamise põhjalik analüüsimine oleks samm läbipaistvama poliitika kujundamise suunas. Kuigi see on seotud keemiliste ja füüsikaliste teguritega, millest on esmapilgul poliitikute ja valijate vahelises suhtluses vähe kasu, on see näitaja tegelikult arvukate majandusotsuste tulemus: see osutab saastavate majandustegevusalade koondumisele, tootmistegevuses ning kodude ja kontorite kütmiseks kasutatavate energiaallikate koostisele, mootorsõidukite kasutamisele ning teede infrastruktuuri haldamisele ja liikluskorraldusele, hoonete soojustamisele ja kasutatud materjalide kvaliteedile ning haljasalade olemasolule või puudumisele – need on vaid mõned näited. Õhukvaliteet avaldab samuti märkimisväärset mõju tervisekuludele ning eelkõige hingamisteede ja onkoloogiaga tegelevate raviasutuste kuludele. Niisiis on ilmselge, et keskkonnanäitajast võib saada majandus- ja poliitiline näitaja. Samuti võib see viidata uutele vahenditele, millega hoitakse ära vastutustundetut käitumist ja rahastatakse väärilisi projekte. Need seosed aitavad poliitikutel teha üldsuse huvides paremaid otsuseid. Esimene samm on kehtestada õiged meetodid ja on hea näha, et seda tehakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Kavandatud määrus pärineb Euroopa Ülemkogu 2006. aasta juunis tehtud otsusest. Sel ajal otsustas EL laiendada olemasolevat rahvamajanduse arvepidamist ja kogutavaid statistilisi andmeid nii, et need hõlmaks säästva arengu peamisi aspekte. Et rahvamajanduse arvepidamist ja andmeid täiendada, tegi komisjon ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kehtestamise kohta.

Niisiis tuleks kooskõlas komisjoni ettepanekuga töötada liikmesriikide jaoks välja meetodid, ühised standardid, määratlused, liigitus ja raamatupidamiseeskirjad, mis tuleks iga liikmesriigi puhul lülitada siduvasse raamistikku. Kuigi arvan, et kõigepealt tuleks esikohale seada juba olemasolevad andmed (s.t piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil kogutud andmed), leian ka seda, et kui tekib vajadus lisamoodulite järele, millega ei kaasne ebavajalikku bürokraatiat ega lisakulusid, tuleks Eurostatile anda luba koguda liikmesriikidest andmeid, et luua Euroopa tasandi keskkonnamajanduslik arvepidamine.

See on põhjus, miks tunnen heameelt uue Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kasutuselevõtmise üle ja miks pakkusin välja, et nende kohaldamisala tuleks laiendada ka muudele moodulitele.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle raportile ELi keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta, sest minu arvates on peale sisemajanduse koguprodukti (SKP) vaja ka säästvat arengut ja üldsuse heaolu käsitlevaid näitajaid, mis võimaldavad hinnata Euroopa keskkonnapoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Raportööri sõnul “peaks keskkonnamajanduslik arvepidamine aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta”. See mõte on tähelepanuväärne ja tõepoolest ainuke viis saada konkreetseid andmeid keskkonnapoliitika tegeliku mõju kohta. Kui ühelt poolt ei tohi keskkonda majanduskasvu ajal hooletusse jätta, siis teisalt on tõsi ka see, et keskkonnapoliitika raames ei tohi hooletusse jätta ega silmist kaotada majandustegevust ega Euroopa ettevõtjate ja tööstuse konkurentsivõimet. Näen alati säästva arengu probleemi vaatevinkli kaudu, mille põhjal on majanduskasv ja keskkonna austamine igal juhul sama mündi kaks külge. Euroopa ei saa ega tohi seda eriti praegusel ajal unustada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) 28. septembril 2009. aastal avaldas komisjon teatise „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”, milles pakkus välja meetmeid ELi keskkonnaalase arvepidamise andmebaasi loomiseks, et saavutada parem avalik arutelu ja teha asjakohasemaid otsuseid. 2013. aasta lõpuks peaks komisjon esitama aruande, milles käsitletakse selliseid teemasid nagu meie metsade olukord ja meie kalavarude ammendumise määr. Selleks on meil vaja usaldusväärset ja ajakohast statistilist baasi, mis luuakse käesoleva määruse alusel. Ettepanekuga loodud õigusraamistik võimaldab ELil hinnata keskkonnamajanduslikku arvepidamist, võttes arvesse säästvat arengut. Kunagi varem ei ole tähelepanu pööramine keskkonna ja majanduse vastandlikkusele olnud nii tähtis. Hääletasin raporti poolt, sest peale kõikehõlmavate ja põhjendatud poliitiliste otsuste tegemise võimaldamise korratakse selles vanasõna, mis kõlab nii: “Me ei päri Maad oma vanematelt, vaid laename seda oma lastelt”. On hädavajalik, et me pärandaks tulevastele põlvedele tervisliku keskkonna.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Majandus- ja keskkonnategurite muutumist jälgida võimaldavate kirjeldavate näitajate ja statistika ning nende tegurite vahelise võimaliku koostoime määratlemine ja esitamine on kahtlemata kasulik vahend strateegilise planeerimise edendamiseks, avaliku poliitika kindlaksmääramiseks ja säästvat arengut soodustavate meetodite kavandamiseks. Peale selle – nagu väidab raportöör – aitavad ja peaksid saadud andmed aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik analüüsida majandustegevuse keskkonnamõju. Vastav teave võib olla oluline alus keskkonnapoliitilistele otsustele. Määruse ettepanek näeb ette andmete kogumist ainult õhusaaste, majandustegevuse alast sõltuvate keskkonnamaksude ja majandusliku materjalivoo arvepidamise vallas. Teistest valdkondadest võiks koguda veelgi andmeid. Raportöör mainib midagi ka selle kohta, pakkudes välja, et uute moodulite praktilist kasutamist tuleks kontrollida prooviuuringute abil. Siiski tuleb silmas pidada, et riiklike statistikasüsteeme ja nende kulusid tuleb kohandada. Tundub, et komisjon võtab selle tõsiasja oma ettepanekus arvesse – kuigi vaid osaliselt –, tagades suurte kohanduste korral liikmesriikidele erandid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Määruse ettepanek näeb ette andmete kogumist ainult õhusaaste, majandustegevuse alast sõltuvate keskkonnamaksude ja majandusliku materjalivoo arvepidamise vallas. Teistest valdkondadest võiks koguda veelgi andmeid. Raportöör mainib midagi ka selle kohta, pakkudes välja, et uute moodulite praktilist kasutamist tuleks kontrollida prooviuuringute abil.

Siiski on majandus- ja keskkonnategurite muutumist jälgida võimaldavate kirjeldavate näitajate ja statistika ning nende tegurite vahelise võimaliku koostoime määratlemine ja esitamine kahtlemata kasulik vahend strateegilise planeerimise edendamiseks, avaliku poliitika kindlaksmääramiseks ja säästvat arengut soodustavate meetodite kavandamiseks.

Saadud andmed aitavad ja peaksid aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik analüüsida majandustegevuse keskkonnamõju. Vastav teave võib olla oluline alus keskkonnapoliitilistele otsustele.

Siiski tuleb silmas pidada, et riiklike statistikasüsteeme ja nende kulusid tuleb kohandada. Tundub, et komisjon võtab selle tõsiasja oma ettepanekus arvesse – kuigi vaid osaliselt –, tagades suurte kohanduste korral liikmesriikidele erandid.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Keskkonnamajanduslik arvepidamine peaks aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Vastav teave võib olla oluline alus keskkonnapoliitilistele otsustele. Kui keskkonna ja majanduse koostoime kohta oleksid olemas kvaliteetsed andmed, oleks jäätmete taaskasutust ja jäätmetekke ärahoidmist, õhusaasteainete heitmeid ja kliimamuutust, säästvat tarbimist ja tootmist palju parem kontrollida.

Minu arvates tuleks vastavate andmete kogumine, mis on siiani vabatahtlik olnud, muuta kohustuslikuks. Peale selle hõlbustaks ühise raamistiku kasutuselevõtmine Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, töötlemise, edastamise ja hindamise vallas Euroopa keskkonnapoliitika hindamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult.(IT) Amsterdami lepingu alusel pöörati palju tähelepanu majandus- ja keskkonnapoliitika koostoimele. Seepärast on sellistest teguritest nagu säästev transport ja energiavarud saanud ka muude valdkondade poliitika põhielemendid. Õigupoolest kutsus Euroopa Ülemkogu 2006. aastal liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist nii, et see hõlmaks säästva arengu peamisi aspekte. Selle eesmärk oli tagada võimalikult järjekindlad andmed. Andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu määrus, sest minu arvates võib see hõlbustada riikide statistikaametite tööd, andes neile võimaluse koguda ühtlustatud ja õigeaegseid keskkonnaalase arvepidamise andmeid. Selles mõttes tähendab Euroopa õigusliku aluse vastuvõtmine keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete kogumiseks seda, et Euroopa tasandil saab avaldada prognoose majanduse ja keskkonna koostoime kohta. Lõpetuseks loodan, et käesolevat vahendit nähakse kui veel üht kinnitust Euroopa Liidu juhtrolli kohta keskkonnaalases arvepidamises rahvusvahelisel tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult.(FR) Hääletasin Leineni raporti vastu, sest selles päästetakse nn keskkonnastatistika ettekäändel valla suur hulk teavet, milleks on vaja palju bürokraatiat, ning kõike seda tehakse “rohelise” evangelismi nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Keskkonnamajanduslik arvepidamine peaks aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Vastav teave võib olla oluline alus keskkonnapoliitilistele otsustele. 2006. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes kutsuti Euroopa Liitu ja liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist nii, et see hõlmaks säästva arengu peamisi aspekte. Komisjoni ettepanek Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta on oluline panus sellesse poliitilisse algatusse. Euroopa keskkonnapoliitikat saab nõuetekohaselt hinnata ainult siis, kui on olemas usaldusväärsed andmed. Seetõttu on oluline kohustada liikmesriike neid andmeid koguma. Keskkonnaandmeid, mis seni Euroopa tasandil olemas on olnud, tuleb keskpikas perspektiivis täiendada lisateabega, et parandada poliitika hindamise võimalusi. Kui keskkonna ja majanduse koostoime kohta oleksid olemas kvaliteetsed andmed, oleks jäätmete taaskasutust ja jäätmetekke ärahoidmist, õhusaasteainete heitmeid ja kliimamuutust, säästvat tarbimist ja tootmist palju parem kontrollida. Jäin selle dokumendi üle toimunud hääletusel erapooletuks, sest ei usu, et kõnealuseid andmeid saab koguda ainult keskkonnaalase arvepidamise raames. Selles peaksid osalema kõik liikmesriigid ning arvepidamine peaks olema ELi tasandil ühtlustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Keskkonnamajanduslik arvepidamine peaks aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Vastav teave võib olla oluline alus keskkonnapoliitilistele otsustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult.(IT) Euroopa keskkonnapoliitikat saab nõuetekohaselt hinnata ainult siis, kui on olemas usaldusväärsed andmed. Seetõttu on oluline kohustada liikmesriike neid andmeid koguma. Viitame eelkõige andmete kogumisele õhusaaste, majandustegevuse alast sõltuvate keskkonnamaksude ja kogumajandusliku materjalivoo arvepidamise vallas. Meie arvates peaks keskkonnamajanduslik arvepidamine aitama poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Vastav teave võib olla oluline alus keskkonnapoliitilistele otsustele. Nõustume sellega, et lisada tuleks ka läbivaatamisklausel ja et komisjon peaks määruse kohaldamisel saadud kogemustest korrapäraselt aru andma. Meie uskumise kohaselt on oluline andmete kvaliteeti ja võrreldavust kontrollida, et teha parandusi ja tagada keskkonnaalase arvepidamise kvaliteet. Lisaks tuleks prooviuuringute raames vaadelda uute moodulite arengut ja kogemusi. Kontrolliaruande alusel tuleks määrust uute suundumuste ja kogemustega kohandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Leian, et liikmesriikide ja ELi poliitika keskkonnaalaste tagajärgede ning teatavate keskkonnapoliitikat toetavate maksude arvepidamise kohta on vaja põhjalikumat statistikat. Kahjuks kuhjatakse statistika ja maksud kokku “keskkonnaalase arvepidamise” alla. Sellise samastamise eesmärk on edendada kliimaturgu ja sellega seotud saasteõigusi. Volituste delegeerimine komisjonile on samuti liikumas selles suunas. Hääletasin poolt, sest toetan vajalike statistiliste vahendite mõtet, kuigi ei poolda poliitikat, mida need teenivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Tuleb jõuda kokkuleppele selles, kuidas koostada näidisstatistikat ELi ja liikmesriikide poliitika keskkonnamõju ning teatud keskkonnapoliitikat toetava maksuarvestuse kohta. See on ilmselge.

Siiski on kahetsusväärne, et statistika ja maksud on koondatud valimatult “keskkonnaalase arvepidamise” alla. Eristamatuse põhjuseks on kliimapaketi rakendamine ja saasteõigustega kauplemine turul. Volituste delegeerimine komisjonile on samuti liikumas selles suunas.

Siiski hääletan raporti poolt. Tahan tunnustada vajalike statistiliste vahendite mõtet, kuigi ei poolda poliitikat, mida need teenivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) On väga tähtis, et keskkonnamajanduslik arvepidamine aitaks poliitikat hinnata, sest tänu sellele on võimalik saada andmeid majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Vastav teave võib olla oluline alus keskkonnapoliitilistele otsustele. Peame teadma, kuidas määratleda määruse ettepaneku eesmärke ja tähtsust üldise strateegia „SKP täiendamine” jaoks. Määrus näeb ette andmete kogumist ainult õhusaaste, majandustegevuse alast sõltuvate keskkonnamaksude ja majandusliku materjalivoo arvepidamise vallas. Tegemist on esimese sammuga kõikehõlmava keskkonnaalase arvepidamise suunas, sest Euroopa tasandi ja riikide statistikaametite teabe kohaselt on kogu Euroopa ulatuses sellised andmed praegu olemas ainult nimetatud valdkondades. Seepärast on tarvis liikuda jätkuvalt edasi, et keskkonnaalased statistilised andmed oleksid üha usaldusväärsemad ja kättesaadavamad.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Kui keskkonna ja majanduse koostoime kohta oleksid olemas kvaliteetsed andmed, oleks jäätmete taaskasutust ja jäätmetekke ärahoidmist, õhusaaste ja kliimamuutust, säästvat tarbimist ja tootmist palju parem kontrollida. Selliste andmete kogumine, mida tänaseni tehti ELi tasandil vabatahtlikult, peaks seetõttu muutuma kohustuslikuks. Peale selle tuleks keskkonnaandmeid, mis seni olemas on olnud, keskpikas perspektiivis täiendada lisateabega, et parandada Euroopa keskkonnapoliitika vajaliku hindamise võimalusi. Nõustun raportööri seisukohaga ja hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Euroopa keskkonnapoliitikat saab korralikult ja nõuetekohaselt hinnata ainult siis, kui on olemas usaldusväärsed andmed. Jäätmete taaskasutust, õhusaastet ja kliimamuutust, säästvat tarbimist ja tootmist tuleb järjepidevalt kontrollida, et saavutada nendes valdkondades edu kogu Euroopas. Keskkonnamajandusliku arvepidamise koostamise süsteem on üks meede, mis aitaks koguda andmeid õhusaaste, majandustegevuse alast sõltuvate keskkonnamaksude ja kogumajandusliku materjalivoo arvepidamise vallas. Siiski põhjustab selle süsteemi siduv laad täiendavat halduskoormust. Niisiis on süsteemi kasutuselevõtmisel vaja põhjalikult hinnata selle kohaldamise mõju, esitada eesmärki selgemalt ja tuua välja keskkonnamajandusliku arvepidamise selged väljavaated. Tähelepanu tuleks juhtida tõsiasjale, et Eurostatile antakse neis valdkondades põhilised kohustused ja kontrollifunktsioonid. Et neid oleks võimalik täita, tuleks anda tema käsutusse piisavalt töötajaid ja rahalisi vahendeid. Siiski peame kaaluma, kas Euroopa Liidu eelarvest piisab täiendavate rahaliste vahendite eraldamiseks, mis on vajalikud bürokraatia masinavärgi suurendamiseks ja pidamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist käsitleva määruse ettepaneku eesmärk on tagada vahendid, mida saab kasutada teatud tähtsate eesmärkide saavutamisel, näiteks Euroopa keskkonnaalase arvepidamise strateegia väljatöötamisel ja haldusasutustele arvepidamist puudutavaid andmeid esitavate statistikaametite töö laiendamisel. Hääletasin teksti poolt, sest pean tähtsaks seda, et säästva arengu saavutamiseks lisataks ELi poliitikasse keskkonnateemad. Samuti on minu arvates tarvis rahvamajanduse arvepidamist ning keskkonna ja majanduse integreeritud arvepidamist hõlmavat Euroopa programmi transpordi, jäätmete taaskasutuse ja jäätmetekke ärahoidmise, õhusaaste ja kliimamuutuse ning säästva tarbimise ja tootmise vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Euroopa Ülemkogu kutsus 2006. aastal Euroopa Liitu ja liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist nii, et see hõlmaks säästva arengu peamisi aspekte, pakkudes välja lühi- ja keskpikki meetmeid, et luua kõikehõlmavad näitajad, mis viivad parema avaliku aruteluni ja aitavad kaasa rakendatavate keskkonnameetmete majanduslikul mõjul põhinevate otsuste tegemisele. Hääletasin raporti poolt, kuna nõustun esimese sammuga kõikehõlmava keskkonnaalase arvepidamise suunas, sest Euroopa tasandi ja riikide statistikaametite teabe kohaselt on kogu Euroopa ulatuses sellised andmed praegu olemas ainult nimetatud valdkondades. Järgmised prioriteetsed moodulid, mille kallal juba töötatakse ja mille jaoks eeldatavalt varsti samuti vastavad andmed esitatakse, tuleks töökavas kindlaks teha, ning need andmed, eriti aga majandustegevuse keskkonnamõju käsitlevad andmed, tuleks samuti esitada. Kui keskkonna ja majanduse koostoime kohta oleksid olemas kvaliteetsed andmed, oleks jäätmete taaskasutust ja jäätmetekke ärahoidmist, õhusaastet ja kliimamuutust, säästvat tarbimist ja tootmist palju parem kontrollida. Need andmed oleksid tähtsaks abivahendiks keskkonnameetmeid puudutavate otsuste tegemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) 2006. aastal kutsus Euroopa Ülemkogu Euroopa Liitu ja liikmesriike üles laiendama statistilisi andmeid nii, et see hõlmaks säästva arengut ja olemasoleva rahvamajanduse arvepidamise andmeid. 2009. aasta teatises „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” kirjeldas komisjon lühi- ja keskpikki meetmeid kõikehõlmavate näitajate määratlemise kohta, et luua usaldusväärsem teadmistebaas paremaks avalikuks aruteluks ja asjakohasemate poliitiliste otsuste tegemiseks. Eelkõige käsitleti aspekte seoses Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamisega.

Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab põhjalikult hinnata ainult siis, kui on olemas usaldusväärsed andmed. Seega tuleks liikmesriikidele tagada meetodid, ühised standardid, määratlused, liigitus ja raamatupidamiseeskirjad, mis tuleks töötada välja kõikide liikmesriikide jaoks siduvas raamistikus. Hääletan ettepaneku poolt, sest saavutatavad eesmärgid ja keskkonnamajandusliku arvepidamise väljavaated tuleb selgelt välja tuua ning arvepidamine peab moodustama asendamatu aluse keskkonnamajanduslike otsuste tegemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Säästva arengu ja nõuetekohase keskkonnapoliitika tagamiseks ELi tasandil on hädavajalik, et poliitikutel oleks usaldusväärsed andmed majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Toetan resolutsiooni, sest selles kehtestatakse tõhusad meetmed kõikehõlmavate andmete kogumiseks. Kui EL suhtub jäätmete taaskasutusse ja jäätmetekke vähendamisse ning õhusaaste ja kliimamuutuse piiramisse tõsiselt, tuleb tal tegutseda. Kõige tõhusam viis Euroopa eesmärkide saavutamiseks säästva arengu ja keskkonnapoliitika alal on täielik koostöö kõikide liikmesriikide vahel. Niisiis on vaja kohustada liikmesriike koguma andmeid majandustegevuse mõju kohta. Mida täpsem ja usaldusväärsem on esitatud teave, seda parem on meie keskkonnapoliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Kui säästva arengu poliitikaga soovitakse saavutada soovitud mõju, peab otsuste tegemiseks olema piisavalt teavet, et hõlbustada läbimõeldud lahenduste elluviimist. Niisiis peavad liikmesriigid koguma kokku suure hulga näitajaid, mis annavad koos ELi keskkonna valdkonnast üldpildi. See on Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku eesmärk ning Euroopa Parlamendil tuleb seda hinnata. Seepärast hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasime poolt. Ettepanekus luuakse keskkonnamajandusliku arvepidamise kontod ESA 95 satelliitarvepidamise kontodena. Selleks töötatakse välja meetodid, ühised standardid, määratlused, liigitus ja raamatupidamiseeskirjad, mida tuleb kasutada keskkonnamajandusliku arvepidamise koostamisel. Algetapis rühmitatakse ühise raamistiku alusel koostatav keskkonnaalane arvepidamine järgmistesse moodulitesse: õhusaaste arvepidamise moodul, keskkonnamaksude moodul majandustegevuse lõikes ja kogumajandusliku materjalivoo arvepidamise moodul. Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni vastuvõetud muudatusettepanekute põhjal sisaldab nõukoguga saavutatud kompromiss lisaks algselt väljapakutud arvepidamisele nõuet, et komisjonil tuleb 2013. aasta lõpus esitada aruanne ning uurida arvepidamise laiendamist nii, et see hõlmaks materjalivaru (mitte ainult materjalivoogu) ning ökosüsteemi teenuseid. Kokkulepe seoses nõudega, et liikmesriigid peavad esitama andmeid ühtlustatud keskkonnamajanduslike meetodite alusel, on tegelikult kiiduväärt ja konkreetne samm “SKP täiendamise” protsessis.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Rahvamajanduse arvepidamine hõlmab majanduslikul tulemuslikkusel ja heaolu loomisel põhinevaid keskkonnakaalutlusi. Komisjoni ettepaneku alusel on nende eesmärk tagada andmed õhusaasteainete ja keskkonnamaksude kohta. Keskkonnaalase arvepidamise siht on näidata vaid koostoimet. Mis puutub ökosüsteemi ja üha suuremasse vahendite nappusesse, siis on ELi säästva arengu saavutamiseks vaja mõistlikult käituda. Kodanikke tuleb teavitada majandustegevusest tulenevatest keskkonnamõjudest.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin kolleeg Leineni raporti poolt. Õigupoolest on keskkonna ja säästvusega seotud poliitika omandanud viimasel ajal eriti suure tähtsuse ning inimesed on hakanud pöörama rohkem tähelepanu majandus- ja keskkonnapoliitika ühendamisele. Kliimamuutuse, säästva transpordi, looduse, bioloogilise mitmekesisuse, tooraine ja loodusvarade kasutamise ja ammendamise ning jäätmekäitluse osakaal on liikmesriikide poliitikas järjest kasvanud. Sel põhjusel saame Euroopa keskkonnapoliitikat ja sellega seotud strateegiaid, mis on ELis vastu võetud, põhjalikult ja rangelt hinnata vaid siis, kui on olemas usaldusväärsed andmed.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika