Istungi stenogramm

Kolmapäev, 8. juuni 2011 - Strasbourg

3. Uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (arutelu)

  President. – Esimene päevakorrapunkt on Salvador Garriga Polledo 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni nimel koostatud raport tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (2010/2211(INI)) (A7-0193/2011).

  Salvador Garriga Polledo, raportöör. – (ES) Austatud president! Volinik Lewandowski, head kolleegid! Meil on olnud 23 aastat finantsperspektiivid, neli perioodi, mis on aidanud ELi kuludel ja tuludel metoodiliselt areneda. Tänu finantsperspektiivi olemasolule on olnud võimalik viia ellu liidu programme. Sel põhjusel on see arutelu ja sellele järgnev hääletus liidu rahanduse jaoks nii tähtsad. Parlament võtab esmakordselt poliitilise initsiatiivi Euroopa eelarve valdkonnas. Komisjon ja nõukogu peavad sellele ettepanekule vastama ning esitama omalt poolt alternatiivsed ettepanekud.

Parlamendi koostatud ettepanekut iseloomustab üksmeel ja koostöö. Ettepaneku koostamiseks tehti tööd terve aasta, sellele esitati 1100 muudatusettepanekut ja 120 kulukohustust ning sellesse panustasid 11 parlamendikomisjoni ja 10 liikmesriigi parlamendid. Tahan tänada kõiki ametnikke ja assistente, kes terve viimase aasta selle raporti koostamise nimel tööd tegid!

Tehti ka institutsioonidevahelist koostööd José Manuel Durão Barroso juhitud volinike kolleegiumiga, kus pakkus erilist tuge eelarve ja finantsplaneerimise volinik Janusz Lewandowski. Loodame, et ettepanek, mille nad 29. juunil esitavad, on kooskõlas meie raportis tehtud soovitustega.

Me ei saa jätkata Euroopa arendamist väiksema eelarvega. Tahame teha lõpu halvale tavale, et lepime pühalike poliitiliste lubadustega, mida ei ole lihtsalt võimalik rahastada. Lissaboni strateegiaga oli meil juba küllalt selliseid kogemusi ja me ei taha, et 2020. aasta strateegiast saaks järjekordne ebaõnnestumine, mis ainult suurendab pettumust ja euroskeptilisust. Seepärast teeme Euroopa 2020. aasta strateegiast tulevase finantsperspektiivi aluse.

Oleme veendunud ELi kulude tõhususes. Ühte eurot ELi eelarves saab kasutada palju tõhusamalt kui ühte eurot 27 liikmesriigi individuaalsetes eelarvetes. Oleme kinnitanud lisandväärtuse idee ja me usume, et seda saab rakendada praktiliselt kõikide ELi programmide puhul. Kutsume Euroopa Komisjoni üles seda reaalselt ellu viima.

Euroopa poliitika ei ole võimalik ilma põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika piisava rahastamiseta. Seepärast kutsume nõukogu üles säilitama nende kahe poliitikavaldkonna kulude taset ka pärast 2013. aastat. Teadusuuringud, arendustegevus, uuendustegevus, investeeringud energiatõhususse, taastuvenergia, üleeuroopalised sidevõrgud ja energiavõrkude sidumine, kliimamuutused ning haridus on vaid mõned prioriteetidest, mida ELi eelarve katma peab.

ELi eelarve kärpimine ei ole elujõuline lahendus nende jaoks meist, kes usuvad konkurentsivõimelisse Euroopasse. Meie arvates on vaja suurendada eelarvet vähemalt 5% üle praeguse finantsperspektiivi kogukulude taseme. See on miinimumnõue tähtsamate traditsiooniliste poliitikameetmetega ja meie uute prioriteetidega seotud vajaduste rahuldamiseks. See 5% on poliitiline reaalsus ja sellest peab saama tulevaste institutsioonidevaheliste läbirääkimiste lähtepunkt koos raportis esitatud mõistliku ettepanekuga uue omavahendite süsteemi kohta, milles fraktsioonid siin istungisaalis kokkuleppele jõudsid.

See kriiside ja päästekavade periood on võib olla küll halvim aeg finantsperspektiivi käsitlevate läbirääkimiste alustamiseks, aga kõigi nende jaoks meist, kes usuvad, et ELi eelarve on vajalik vahend selleks, et muuta ELi 27 liikmesriiki tõeliseks liiduks, on eesmärk selge, ja peame olema piisavalt sihikindlad selle saavutamiseks.

Tänane arutelu paljastab raporti head ja halvad küljed nii heakskiidu kui ka kriitika kujul. Tean, et parlament ei saa nii tundlikku teemat täiesti üksmeelselt toetada, aga ma soovin tänada fraktsioone nende suuremeelsuse eest üksmeele saavutamise nimel ja kõigi oskuste eest, millega nad selle perioodi jooksul kaasa on aidanud. Tänu neile on lõplik raport oluliselt parem kui ükski raport, mille ma oleksin suutnud koostada ilma nende abita.

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president! Head kolleegid! Nii euro kui ka riigivõla kriis nõuavad lahendusi Euroopa tasandil, mitte riiklikul tasandil. Just sellist sõnumit on president Barroso juba mitu kuud Euroopa Komisjoni nimel liikmesriikidele saatnud.

Euroopa tasandil lahendus tähendab aga Euroopa tasandil rahastamist. Minu fraktsioon tahab kohandada seda rahastamist vastavalt Euroopa uuele reaalsusele, nii eesmärke kui ka pädevusi silmas pidades. Mul on nõukogule järgmine küsimus: kas 2020ndate Euroopa on sama, mis oli 1960ndate Euroopa? Kas meie liikmesriikide rahanduse olukord, meie tulevikuväljavaated majanduskasvule ja Euroopa positsioon on maailmas võrreldavad? Minu arvates mitte. On selge, et tänapäeva Euroopat ei saa enam mingit moodi võrrelda ELi asutajate aegse Euroopaga. Euroopa on muutunud ja oleks vastutustundetu mitte peegeldada neid muutusi selles, kuidas Euroopat rahastatakse, ehk siis selles, kuidas Euroopa loodi.

(Sõnavõtja katkestas sõnavõtu, soovides seda hiljem jätkata)

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Soovin kõigepealt tänada Salvador Garriga Polledot ja 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni liikmeid, sest minu arvates tegid nad ära suurepärase töö. Olen näinud väga vähe raporteid, mis on nii tasakaalustatud ja mõistlikud kui raport, mille poliitiliste väljakutsete komisjon esitas.

Tulevase finantsperspektiivi ja selle korralduse küsimuse puhul on saamas selgeks, millist Euroopat me tahame. Vajame tulevaste aastate jaoks eelarvet, mis peegeldaks ELi ning samuti riigi- ja valitsusjuhtide eesmärke ning vastaks samal ajal ka meie kodanike ootustele. See võib küll paista süütu aruteluna kümnendarvudes summade üle, kuid tegelikult määrab see Euroopa Liidu suuna järgmise kümne aasta jaoks.

Meile esitatakse pidevalt uusi ettepanekuid selle kohta, mida Euroopa Liit tegema peaks, mida tuleb saavutada ja milleks on vaja teha ettevalmistusi. Samal ajal näeme, et selleks vajalikud rahalised vahendid ei ole saadaval. Kui me aga rohkem kohustusi ELile üle kanname ja eeldame, et EL hakkab rahastama põhjalikke projekte, kuid vähendame samal ajal rahastamist, siis vähendame sellega Euroopa Liidu sisest solidaarsust, sest edendame nii liidusisest killustatust, kuna hakatakse võitlema vahendite pärast, näiteks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas. Selline rünnak solidaarsuse vastu, mille ohtlikke vorme on juba praegu näha mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides, ei tohi olla ELi riikide vahel lubatud.

Meil on juba Euroopa, mida näevad oma vaimusilmas David Cameron või Hollandi valitsus – või vähemalt see erakond, mis toetab valitsust Hollandi esindajatekojas. Euroopa, kus tehakse järjest suuremaid kärpeid. Euroopa, mis taganeb üha enam lõimumise arendamisest. Euroopa, mis on taasriigistumas. Mõned inimesed toetavad seda põhimõtet. Võib aga ka öelda, et Euroopa on vastus, mille anname 21. sajandi kontinendina majandus-, keskkonna-, finants- ja rändepoliitikaga seotud probleemidele globaliseerunud maailmas. Meil on kaks võimalust: võime jaguneda laiali ELi osisteks, ulatudes suuruselt 82 miljoni elanikuga Saksamaast kuni 360 000 elanikuga Maltani. Kui igaüks võitleb enda eest, siis muutub Euroopa mõttetuks. Isegi 82 miljoni elanikuga riik, nagu riik, mida mina esindan, ei suuda pikemas perspektiivis kontinentidevahelise konkurentsiga toime tulla. Meil on vaja 500 miljoni inimese ja meie ühenduse 27 liikmesriigi jõudu. See teeb meid tugevaks.

Just seda väljendabki eelarve finantsperspektiiv järgmiseks seitsmeks aastaks kuni 2020. aastani. See on hea projekt. Mul oleks väga hea meel, kui eesistujariigi Poola suhtumine, mis ilmnes eesistujariigi Poola avaldatud projektis, kujundaks Euroopat lähiaastatel sellises koostöö vaimus, mille kohta Poola ettepaneku tegi. Nõukogus peavad liikmesriigid Euroopa finants- ja majandusliku tuleviku üle läbirääkimisi võrdsel tasemel Euroopa kodanike esindajatega Euroopa Parlamendis. Te ei saa öelda, et tahate Vahemere piirkonna jaoks Marshalli plaani, mis toetaks demokraatlike riikide tekkimist Põhja-Aafrikas, öeldes samal ajal, et ELi eelarvet on vaja kärpida. Te ei saa öelda, et tahate ELi eelarve rahastamiseks 0,8% sisemajanduse koguproduktist, ja nõuda siis kompensatsiooni, kui EHEC-kolibakteri epideemia meie enda põllumajandustootjad rängalt tabab, nagu tegi Hollandi valitsus. Loomulikult tahame põllumajandustootjaid aidata. Me peame neid aitama. Loomulikult tahame Põhja-Aafrikat aidata. Ja me peamegi Põhja-Aafrikat aitama. Siis aga on meil vaja ka head tasakaalustatud ning ratsionaalselt välja töötatud pikaajalist eelarvet, nagu selles raportis öeldakse.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud president! Võttes arvesse lugupeetud parlamendiliikme väga negatiivset reaktsiooni Hollandi valitsuse seisukohale, tahaksin temalt küsida, kas ta tunnustab ikka veel ELi liikmesriikide demokraatlikku õigust väljendada oma kodanike nimel nende arvamust.

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Lucas Hartong! Loomulikult tunnustan seda õigust. Loodan ainult teie mõistmise peale, et Hollandi valitsuse seisukohta ei saa lihtsalt autoriteedile tuginedes välja kuulutada, vaid et seda tuleb arutada riikidevahelises demokraatias.

Ma austan väga Mark Ruttet, kes pooldab ELi eelarve suurendamist 2,7%. Jätan selle meelde ja mul on hea meel, et te kuulasite tähelepanelikult, sest siin parlamendis arutatakse avalikult kõikide valitsuste seisukohti. Ma ei saanud teie küsimuse mõttest päris hästi aru, aga ma arvan, et ma võin sellest nii palju järeldada, et ka teie toetate demokraatiat. Minu arvates on see juba mingit liiki areng.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud president! Mul on siin Tema Majesteedi valitsuse esindaja kiri poliitiliste väljakutsete komisjoni (SURE) raporti kohta. Selles kirjas seisab, et Tema Majesteedi valitsus on SURE raporti projektis pettunud. Austatud kolleegid! Arvan, et see tähendab, et see SURE raporti projekt on väga hea.

Pean teile ütlema, et peale nende kolme või nelja sõna, millega öeldakse, et Tema Majesteedi valitsus on raportis pettunud, on kirja teised osad tõeline provokatsioon. Provokatsioon Euroopale ja Euroopa Liidule, sest peamiselt öeldakse nendes, et mitmeaastase finantsraamistiku suurendamine ei ole võimalik ja et me peame jääma vana mitmeaastase finantsraamistiku juurde, samade summade juurde, samade vahendite juurde, loomulikult samade tagasimaksete juurde ja kindlasti sama tagasimakse juurde Ühendkuningriigi jaoks. Me ei tohi mitte midagi muuta!

Tema Majesteedi valitsus on sellele vaatamata valitsus, mis tahab teha otsuseid, mis tahab reformida nii Ühendkuningriiki kui ka Euroopa Liitu. Seega ma ei näe põhjust, miks jääda vana mitmeaastase finantsraamistiku juurde ja jätkata lihtsalt varasemate poliitikameetmetega. Arvan, et nüüd on õige aeg öelda rahvale, et me ei saavuta eri Euroopa Liidu liikmesriikide riigieelarvete konsolideerimist sellega, et kärbime ELi eelarvet, mis moodustab 1% ELi SKPst. See 1% on ainult üks neljakümnendik Euroopa Liidu kogukuludest.

Säästmiseks on teisi võimalusi. Veel üks ettepanek, mille me Tema Majesteedi valitsusele teha saame, on see, et kui tahetakse säästa raha Briti avalikus sektoris, siis saab seda teha Euroopa Liidu rolli suurendamisega.

Lubage mul tuua kolm näidet! Kõigepealt välispoliitika. USAs on 28 000 diplomaati. Euroopas on 93 000 diplomaati. Euroopas on neli korda rohkem diplomaate, sest me ei tööta üheskoos ühise välispoliitika raames. Siin saaks raha kokku hoida. Kui Briti valitsus investeeriks rohkem Euroopa Liitu, saaks nad hoida raha kokku Briti välispoliitika arvelt William Hague’i osakonnas. Järgmine näide on rahanduspoliitika. Euroopa Liidus vastutab rahanduspoliitika eest ligikaudu 44 000 inimest. USA Föderaalreservi nõukogus on 18 000 inimest. Neil on kolm korda vähem riigiametnikke.

Kui Briti valitsus tahab raha kokku hoida, siis võib ta euro kasutusele võtta, anda Euroopa Liidule rohkem volitusi ja vastutusi ning hoida raha kokku nende inimeste arvelt, kes Suurbritannias rahanduspoliitikaga töötavad. Kui Briti valitsus tahab Suurbritannias raha kokku hoida, siis saab seda teha teadusuuringute valdkonnas sellega, et võetakse kohe kasutusele Euroopa patent. See tähendaks tohutu suurt kokkuhoidu teadusuuringute eelarves. See on vastus, mille me Tema Majesteedi valitsusele anname.

(Aplaus)

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president! Minu fraktsioon tahab, et Euroopa rahastamine peegeldaks Euroopa uut reaalsust ning uusi suundumusi ja eesmärke. Kas meie liikmesriikide rahanduse olukord, meie majanduskasvu tulevikuväljavaated ja Euroopa koht maailmas vastavad Euroopa Liidu asutajate visioonile? Kindlasti mitte! Need on arenenud ja muutunud.

Oleks vastutustundetu, kui me ei kohandaks Euroopa rahastamist vastavalt nendele muutustele. Mitmeaastane finantsraamistik on väga poliitiline teema, mida erikomisjon on koostöös eelarvekomisjoniga juba üle aasta arutanud. Soovin kiita komisjoni selle töö eest. Loodan, et sama euroopalik suhtumine, mis iseloomustas tööd selles komisjonis, kujundab ka finantsraamistiku rakendamist ning aitab Euroopal meie kodanike heaolu nimel areneda.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon kutsub liikmesriike üles sellest arutelust täiel määral osa võtma. Kui ma ütlen täiel määral, siis mõtlen seda, et nad lihtsalt ei kuuluta, et lõppeesmärk on külmutada Euroopa kulutused 2020. aastani, ega ei heidaks järelemõtlemata kõrvale Euroopa omavahendite ideed. Tahame omavahendeid selleks, et vähendada survet riigieelarvetele. Seepärast teemegi riigi- ja valitsusjuhtidele ettepaneku omavahendite kohta, et vähendada koormust kärbitud riigieelarvetele.

Tuletan teile meelte, et Euroopa eelarve on olnud alati tasakaalus, mitte nagu riigieelarved, kus on enamasti suur puudujääk. Samuti tuletan meelde, et üle 90% sellest eelarvest kulutatakse projektidele, millest liikmesriigid kasu saavad. Viimaks tuletan liikmesriikidele meelde, et nad saavad kogu kasutamata jäänud raha aasta lõpuks tagasi. Sellegipoolest süüdistatakse meid aga selles, et me seda raha halvasti haldame. Arvan, et peame selle kohta rohkem teavet jagama hakkama. Seega lõpetame palun Euroopa eelarve kohtlemise koormana riigi rahandusele!

Olgem ausad: üks euro, mis kulutatakse Euroopa tasandil, on palju tulusam kui üks euro, mis kulutatakse liikmesriikide valitsuste tasandil. Riiklike kulutuste korral suunatakse 20–30 senti igast eurost kohe kõrvale riigivõla intressi kinnimaksmiseks. Eurooplastele tuleb seda öelda.

Tegelikult muutuks ajude väljavool Hiinasse ja Ameerika Ühendriikidesse ilma Euroopa rahastamiseta hariduse ja elukestva õppe valdkonnas järjest tugevamaks. Tegelikult oleksid meie riigid ilma Euroopa rahastamiseta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas maailma tasemel vähem konkurentsivõimelisemad ning majanduskasv raugeks ja tööhõive väheneks. Tegelikult muutuks lõhe rikaste ja vaeste piirkondade vahel ilma Euroopa ühtekuuluvusvahenditeta laiemaks. Ja tegelikult ei suudaks toiduga kindlustatuse poliitika, energiapoliitika ja kliimamuutuse poliitika ilma Euroopa rahastamiseta meie ootusi ja seatud eesmärke saavutada. Head kolleegid! Tegelikult oleks Euroopa Liit jäänud ilma Euroopa rahastamiseta välis- ja kaitsepoliitika valdkonnas maailma laval kõrvalseisjaks, mitte võtnud keskset kohta.

Loomulikult ei ole raha ainus asi, millele mõelda tuleb. Euroopa suutlikkuse maailmas mõju avaldamiseks määrab ka see, kuidas Euroopa Liit otsustab investeerida ja rakendada poliitilisi prioriteete 2020. aastani ja pärast seda. Seepärast kutsub Euroopa Parlament nõukogu üles mõtlema tõsiselt järele oma seisukoha üle finantsraamistiku suhtes – ja seekord on kõik fraktsioonid, kes juba sõna võtsid, minuga nõus.

Kui nõukogu on tõepoolest pühendunud majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele, siis peab ta kasutama Euroopa eelarvet ja ühenduse omavahendeid võimsa mõjutusvahendina. Kui nõukogu tahab tõesti anda Euroopale globaliseerumise kontekstis reaalse võimaluse, nagu tahavad parlament ja komisjon, siis peab nõukogu mõistma, et arukas kulutamine on palju kasulikum kui kulutuste piiramine ning et ühiste projektide ühine rahastamine on palju arukam lähenemisviis, kui vahendite laialijaotamine lühiealiste projektide vahel.

Head kolleegid! Täna hommikul nõuavad Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmed, et Euroopa suhtes võetaks nõudlik seisukoht. Meie kaaskodanikud jagavad meie eesmärke ja lootusi. Noored inimesed väljendavad Ateena ja Madridi tänavatel oma ärevust ja 500 miljonit eurooplast mõtleb selle üle, mis tulevik neile toob. Seepärast on aeg küsida küsimusi meie ees seisvate probleemide kohta ning anda neile vastuseid.

  Richard Ashworth, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Kui lubate, siis kasutaksin seda võimalust, et vastata Tema Majesteedi valitsuse nimel Guy Verhofstadtile, kes nagu alati ei saanud asjast aru ja kes nagu alati vaatab vales suunas.

Kui ta oleks raportit lugenud, siis oleks ta näinud, et Tema Majesteedi valitsus ütles, et praegu on Euroopas kriis. Ta oleks märganud, et majandusvaldkonnad stagneeruvad, töökohad kaovad ja tööstused tulevad kiiresti muutuvas maailmas vaid vaevu toime. Euroopal oleks vaja eelarvet, mis on asjakohane, mis annab lisandväärtust ja mis kaasab inimesi, aga Guy Verhofstadt ning tema kolleegid pakuvad ikka sama vana asja.

On üks kõnekäänd, et kui sa suunda ei muuda, siis jõuad lõpuks sinna, kuhu sa alguses jõuda tahtsid. Selle eelarve suund peab muutuma. Meie koos Tema Majesteedi valitsusega oleme nõus, et kulutusi tuleb suurendada nendes valdkondades, mis lisandväärtust annavad. Oleme nõus, et investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse ning energia ja telekommunikatsiooni valdkonda tuleb suurendada. Oleme nõus, et investeeringud haridusse, väikeettevõtlusesse ja ühisturu edendamisse on arukad ja mõistlikud ning neid on vaja innustada. See aitab luua töökohti ja suurendab majanduskasvu. Meie arvates ei ole aga vastuvõetav, et täiskogu kasutab seda põhjendusena suurema eelarve nõudmiseks.

Guy Verhofstadtile ütlen ma järgmist. Igal pool Euroopas võtavad valitsused oma eelarvetes kokkuhoiumeetmeid ning oleks väga rumal, kui täiskogu selle sõnumiga ei arvestaks ja eiraks kirja viielt valitsusjuhilt, sest need viis valitsusjuhti ütlesid, et lahenduseks ei ole rohkem Euroopat, vaid arukam Euroopa.

Meil on vaja palju sihtotstarbelisemat eelarvet. Rääkisime 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjonis õigesti prioriteetidest, kuid ei võtnud midagi ette. Ei olnud mingeid märke sellest, et ollakse valmis selliste raskete valikute tegemiseks, mida teevad praegu valitsused igal pool Euroopas.

Seepärast oleme nõus, et uute prioriteetide jaoks on vaja kulusid suurendada, aga samuti oleme arvamusel, et on aeg mõelda uuesti traditsioonilistele prioriteetidele. Ka see oli üks kasutamata jäänud võimalus Euroopa eelarve jaoks.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Andrew Duff (ALDE). – Austatud president! Soovin küsida oma kolleegilt, et kas ta ei ole nõus sellega, et mõnede olulisemate kuluartiklite ülekandmine riigieelarvest Euroopa eelarvesse suurendab kulutõhusust ja saavutab mastaabisäästu ning säästab raha riikide eelarvetes. See on keskne põhimõte parlamendi lähenemisviisis finantsperspektiivi reformile. See on loogiline ning nõuab ka Londonilt loogilist ja ratsionaalset vastust.

  Richard Ashworth (ECR). – Austatud president! Ma saan aru, mida Andrew Duff öelda tahab, ja nagu alati on teooria õige, kuid see ei toimi praktikas.

Näidake mulle tõendeid selle kohta, et toetuse ülekandmine suurendab Euroopa Liidu kulutuste tõhusust! Näidake mulle, kus see on kodanike raha reaalselt säästnud, mitte läinud neile veel rohkem maksma!

Ütlen uuesti, et see eelarve tõestab, et Andrew Duff ja tema kolleegid tahavad rohkem Euroopat, kuid mitte arukamat Euroopat. Ühendkuningriigi valitsus tahab paremat kulutamist, mitte rohkem kulutamist.

  Bas Eickhout, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Austatud president! Alati on huvitav näha, et kohe, kui me hakkame rääkima tulevikku suunatud eelarvest, arutame ainult selle üle, kui suur see olema peaks. Arutelus peaks käsitlema tegelikult kolme probleemi, kolme prioriteeti, mis on Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks väga tähtsad.

Esiteks vajame Euroopa jaoks visiooni ja peame otsustama, millist lisandväärtust Euroopa eelarve sellele visioonile Euroopast annab. Teiseks, Richard Ashworth, on vaja eelarvet uuendada ja keskkonnasõbralikumaks muuta ning see peab olema tulevikku suunatud eelarve. Tulevikku suunatud eelarve tähendab aga ka prioriteetide muutmist ning see nõuab veel rohkem Euroopa raha. Kolmas prioriteet on seotud ELi omavahenditega. Tehke süsteem kõigepealt ausamaks ja läbipaistvamaks ning alles siis saame rääkida omavahenditest!

Vaatame neid kolme prioriteeti veidi lähemalt, alustades lisandväärtusega. Ka siin suhtutakse arutelus asjasse nii, nagu kaoks kogu Brüsselisse minev raha musta auku. See on absurd, täielik absurd! Kui vaadata seda, mida on võimalik teha Euroopa tasandil, siis on palju põhjuseid raha kulutamiseks just Euroopa tasandil ja üldsegi mitte riiklikul tasandil. Võtame näiteks meie diplomaatilised teenistused ja meie välissaatkonnad. Kas tahame, et igasugustes Aafrika riikides on neid 27, või tahame ühte ELi saatkonda? Viimane tähendaks, et rohkem raha läheb ELile selle ELi saatkonna jaoks, kuid see tähendab ka seda, et 27 liikmesriigis kulutatakse 27 korda vähem raha. See on tõhus ümberkäimine rahaga.

Vaatame ka infrastruktuuri. Kui ehitame individuaalsete riikidena infrastruktuure, siis kuidas tagame, et see toimib ka piiriüleselt energiavõrkude valdkonnas? Ka siin on vaja Euroopa raha. Või vaatame näiteks innovatsiooni ja teadustegevust. Kandke hoolt selle eest, et need oleksid konsolideeritud, et saaksite seda ühiselt teha ja saavutada sellega mastaabisäästu! See on juba arukas investeerimine. See on visioon Euroopa lisandväärtusest ja seepärast ongi meil vaja Euroopa eelarvet.

Teiseks peab olema eelarve tulevikku suunatud. Praeguses eelarves on liiga palju asju vanaviisi. Meil on 2020. aasta eesmärgid aruka ja jätkusuutliku majanduse jaoks. Seepärast peame sellesse investeerima. ELi jaoks on raskeim ülesanne nappuse probleemi – nii loodusvarade, kuid ka tööjõu nappuse probleemi – lahendamine. EL peab sellesse investeerima, et see probleem lahendada. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi on vaja uuendada ja see tuleb teha keskkonnasõbralikumaks, et põllumajandusest saaks näide sellest, kuidas loodusvarasid nõuetekohaselt ja tõhusalt kasutada. Ka struktuurifondid peavad tulema toime uute katsumustega, nagu energia. Tuleb tagada, et struktuurifondid aitavad kaasa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele. Just sellisest innovatsioonist peaksimegi rääkima.

Millised on uued katsumused? Jätkusuutlik energia – see tähendab infrastruktuuri ja raha, mida on selle jaoks vaja. Välispoliitika – milline oli Euroopa reaktsioon araabia kevadele? Ka selleks on vaja Euroopa raha. Vaesuse vähendamine ELis ja väljaspool ELi, kliimamuutused, innovatsioon – need on kõik head põhjused ELi tasandil tegutsemiseks.

Kolmas prioriteet on seotud ELi omavahenditega. Praegune süsteem on pankrotis. Need tagasimaksed, mis brittidel on ning mida hollandlased ja taanlased tahavad, on laostunud süsteem. Tehke see ausamaks ja läbipaistvamaks või otsige ELi jaoks omavahendeid! Mõelge näiteks finantstehingute maksule. Siis on teil õiglane süsteem, kus raha läheb ELile ja kus saame oma eesmärgid saavutada. See on arukas poliitika. Asjad peavad muutuma, aga need peavad muutuma Euroopa tasandil. Kas pole nii?

Viimaks tahan küsida üht nendelt liikmesriikidelt, mis ütlevad, et ELile tuleb anda järjest vähema raha, kuid samal ajal annavad nad ELile igasuguseid uusi prioriteete. Kui tahate, et ELile antakse vähem raha, siis milliste prioriteetidega peaks EL töötama? Sest kui te tahate, et EL saab vähem raha, siis peate ka valikuid tegema. Seni oleme kuulnud, et on üha rohkem prioriteete, kuid vähem raha. See ei ole lihtsalt loogiline. Just see on küsimus, mille üle Briti ja Hollandi valitsused oma pead murdma peaksid.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud president, Salvador Garriga Polledo! Te muidugi saate aru, et vasakpoolsetel on eriti suured ootused ELi sotsiaalse orientatsiooni suhtes ning seepärast on nad natuke pettunud, et teie raport ei tähtsusta järgmistel aastatel veelgi enam sotsiaalseid aspekte.

Olen kindel, et Euroopa sotsiaalriigi mudeli säilitamine ja arendamine ning Euroopa solidaarsuse põhimõte on kriisi ja majandusliku kokkuhoidmise ajal väga tähtsad. Mõlemad on olulised Euroopa kultuurisaavutused ja ma arvan, et nendest loobumine tähendaks Euroopa sotsiaalse integratsiooni protsessi lõppu.

Loomulikult tõite esile palju tähtsaid katsumusi, millest mõned ulatuvad Euroopa 2020. aasta strateegiast kaugemale. Ma ei usu aga, et sellest ettevaatlikust 5% eelarve suurendamisest piisab nendest katsumustest üle saamiseks. Parlamendina peame selgelt ütlema, et kavatseme anda erilist toetust sotsiaalsele Euroopale. Teised, näiteks ERD, FRONTEX ja ITER, peavad ehk veidi ootama. Minu arvates on vale kutsuda nõukogu üles seadma negatiivseid prioriteete, teisisõnu tegema kärpeid.

Samal ajal peame tunnustama asjaolu, et see raport paneb parlamendis aluse tõsistele aruteludele omavahendite süsteemi reformi üle. Finantstehingute maksu kehtestamine on üks eriti oluline teema, mille peame lõpuks käsile võtma. See ei ole ainult kasulik rahastamisvahend, vaid tagaks ka suurema läbipaistvuse ELi rahastamises.

Loomulikult hõlmab see tähtsat osa finantsturgude reguleerimisest. Samuti olen arvamusel, et peame kaotama Briti tagasimakse ning tagama, et kasutamata ELi vahendid tagastatakse ELi eelarvesse.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president! Kui täiskogu hääletab eelarve suurendamise poolt perioodiks 2014–2020, siis süüdistatakse teda taas selles, et ta ei ole reaalsusega kontaktis. Rahastamise suurendamise põhjuseks on toodud 2020. aasta strateegia, millest öeldakse, et see aitab meid kriisist välja.

Tuletame meelde, mis juhtus Lissaboni strateegiaga. See oli tohutu läbikukkumine. Sellega raisati maksumaksjate raha ja me ei tohi seda viga korrata. Euroopa Kontrollikoja andmetel on suur protsent ebakorrapärasusi, aastast aastasse keskmiselt 2,8%, mis mõjutavad eri poliitikavaldkondi, ja me anname nendele piirkondade jätkuvalt raha. Projektide kulud on kasvanud kuni kolm korda suuremaks esialgsetest hinnangutest ning teiste projektide puhul esineb viivitusi ja need jäävad paremale tehnoloogiale alla. Nii on näiteks seis projektiga Galileo, mille eelarve on kasvanud 7,7 miljardilt eurolt 22,6 miljardile eurole.

Üle 40% eelarvest investeeritakse jätkuvalt ühisesse põllumajanduspoliitikasse, kuid ainult 4,7% Euroopa tööjõust töötab selles sektoris. Ühise kalanduspoliitika jaoks, mille läbikukkumist volinik Damanaki ise tunnistas, peavad maksumaksjad saatma igal aastal Brüsselisse ühe miljardi eurot. Ka Euroopa välisteenistus läheb igal aastal maksma 500 miljonit eurot, kuid ei ole praeguseks veel oma olemasolu õigustanud.

Kõik need näited õigustavad eelarve vähendamist, kuid kindlasti mitte eelarve suurendamist. Loodan, et Ühendkuningriigi valitsus võtab kindla seisukoha ning ütleb, et nüüd aitab, ja nõuab eelarve vähendamist. Kuid paistab, et Ühendkuningriigi valitsuskoalitsiooni toetavad Euroopa Parlamenti liikmed pooldavad eelarve külmutamist. Ühendkuningriigi maksumaksjad neid selle eest küll ei täna.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud president! Esimese maailmasõja eelõhtul ütles Briti peaminister söör Edward Grey, et tuled terves Euroopas kustuvad ja oma elu ajal me neid enam põlemas ei näe. Meie ees on Salvador Garriga Polledo raport, mis käsitleb Euroopa Parlamendi poliitilisi prioriteete 2013. aasta järgseks perioodiks. See on seotud nii õigusloome kui ka eelarvega. Seega on tegemist ELi visiooniga Euroopa kodanike jaoks.

Milline kohutav intellektuaalne, kultuuriline ja poliitiline vaesus küll selle raporti üle valitseb! Millist Euroopa poliitilise eliidi kalduvust diktatuuri poole see küll üles näitab! Parlament väidab, et EL annab rahvusvahelisel tasandil rohkem lisandväärtust kui kõik individuaalsed liikmesriigid kokku. Seepärast nõuate ELi eelarve suurendamist vähemalt 5%. Kui naeruväärne! Millist riikliku sõltumatuse ümberlükkamist ja põlgust meie riikide kodanike ja valitsuste vastu see küll näitab!

Olgem ausad – parempoolse mõttelaadiga liikmesriik, nagu Holland, ei nõustu ealeski selle raportiga. Euroopa Parlamendi liikmed, kellel on värske ja vabadust armastav visioon, peaksid selle raporti kohe prügikasti viskama. Milleks? Sest vastasel juhul kustuvad Euroopas tuled ja me sillutame sellega teed oma laste pimeda tuleviku jaoks. Minu fraktsioon tahab, et tuled Euroopas põlema jääksid ja seepärast hääletame kogu südamest selle raporti vastu.

  President. – Head kolleegid! Nagu näete, toimub meil siin põhjapanev arutelu Euroopa tuleviku üle ja me ootame komisjoni seisukohta.

Tõsteti sinine kaart. Kas olete valmis vastama, Lucas Hartong?

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Austatud president! Mul on oma kolleegile Lucas Hartongile järgmine küsimus. Hetkel on mitu ELi liikmesriiki G8 liikmed. Sellesse organisatsiooni kuuluvad kaheksa suurima majandusega riiki maailmas. Järgmise 10–15 aasta jooksul ei ole aga enam ükski Euroopa riik seal esindatud. Kuidas saate siis rõhutada, et individuaalsed Euroopa riigid mängivad maailmalaval ka edaspidi tähtsat rolli? Kas te ei arva, et ainus võimalus, kuidas Euroopa saab seal edasi seda rolli mängiga, on ühiselt tegutseda?

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud president! Tänan oma kolleegi selle küsimuse eest! Euroopa on nii suurepärane ja nii võimas just oma liikmesriikide pärast ning sel viisil omavahel põhjalikult nõu pidades suudavad liikmesriigid rääkida maailmapoliitikas tugeva häälega. See on ka edaspidi nii. Just seepärast, et riikide valitsused teevad head koostööd, kõlavad nende hääled nii kaunilt koos.

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud president! Tervitan komisjoni nimel SURE raportit. See tõeline panus järgmise finantsperspektiivi ettevalmistuste jaoks, kuid see on ka tõesti euroopalik. See on tõeline Euroopa perspektiiv Euroopa projekti tulevikule. Seda on vaja eriti nüüd, mil seisame silmitsi mitme ühise probleemiga, mis nõuavad ühiseid vastuseid ajastul, mida iseloomustab Martin Schulzi sõnul solidaarsuse vähendamine (sks Entsolidarisierung).

Minu märkus ei ole seotud ainult raporti endaga, vaid ka läbirääkimistega poliitiliste väljakutsete komisjonis, millest ma osa võtsin, ja seega ma tean, millest räägin. See on seotud ka Jutta Haugi oskusliku juhtimisega ja Salvador Garriga Polledo rolliga. Mõtlen ka seda laialdast üksmeelt ja häälteenamust, mida arvatavasti ja loodetavasti tänasel täiskogu istungil kinnitatakse. Jah, me jagame seda visiooni, mida see raport kajastab. Jah, me ütleme samuti, et Euroopa eelarve ei tähenda riigieelarvete dubleerimist, vaid selliste ühiste eesmärkide saavutamist, millega rahvusriigid lihtsalt toime ei tule ja mille puhul Euroopa raha saavutab mastaabisäästu või loob sünergiaid.

Lühidalt tuleb kasutada Euroopa eelarvet seal, kus sellest kasu on, sest see on nagu investeering ning sellel ei ole puudujääki. Samuti jagame nn traditsiooniliste poliitikameetmete visiooni, mille alla kuuluvad ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika. Traditsiooniline ei tähenda aga vanapärast, vaid mehhanismi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks. Kui need on eelarves korralikult üles ehitatud, siis saaksid need luua palju rohkem ruumi kõige selle parema ja nähtavama rahastamise jaoks, mida varem hästi ei rahastatud. Pean silmas innovatsiooni, rändevoogude haldamist, Euroopa Liidu kohustusi välispoliitika valdkonnas, mida on nüüd nii hästi näha Vahemere piirkonnas, energiatõhusust ning ennekõike seda, kuidas ühendada Euroopa üleeuroopaliste transpordivõrkudega ja kuidas luua muud piiriülesed ühendused energiasüsteemides.

Euroopa eelarve peab võtma endale uued funktsioonid vahendina distsipliini loomiseks liikmesriikide rahanduses, kuid Euroopa eelarvet ei saa süüdistada selles, et riigi rahandust on riiklikul tasandil halvasti juhitud. Euroopa eelarve peaks toimima maksebilansi tasakaalustamise vahendi tagatisena, kuid tagama tulevikus ka uuenduslike rahastamisvahendite kasutuse Euroopa eelarvete finantsvõimenduseks.

Raport nõuab rahastamise reformimist ja peaksime vastama sellele uutele vahenditele viidates. Nagu Joseph Daul õigusega ütles, teeks see rahandusministrite elu palju lihtsamaks, viidates uutele omavahenditele eelarve jaoks ning vähendades otseseid panuseid. Seepärast käsitlebki juuni lõpus esitatav pakett arve, mitmeaastase finantsraamistiku määrust, uut institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanekut, kuid ka omavahendeid. Konkreetsed ettepanekud sektorite kohta peaksid järgnema hiljem, septembri ja aasta lõpu vahel.

Soovin lõpetuseks veel korrata oma veendumust, et SURE raport on hea sisend arutelule Euroopa Liidu tuleviku kohta ning tugev ja oluline lähtepunkt komisjonile. Koostöö komisjoni ja parlamendi vahel on väga tähtis. Seda mitte ainult selleks, et ettepaneku kujundamisele hoog sisse saada, vaid ka selleks, et lõpetada õnnelikult läbirääkimised, mis on praeguses kontekstis väga keerulised.

  President. – Tänan teid, volinik! See oli väga tähtis arutelu komisjoni ja parlamendi vahel. Meie mõlemad institutsioonid tahavad teineteist toetada, et meil oleks ühesugune lähenemisviis mitmeaastasele finantsraamistikule. Näeme Euroopa Komisjoni projekti selle kuu lõpus, kui see ka parlamendile esitatakse.

(Vastuseks küsimusele saalist)

Mul on kahju, aga me ei esita sinise kaardi küsimusi külalistele, need on mõeldud ainult Euroopa Parlamendi liikmete jaoks.

  Thijs Berman, arengukomisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Austatud president! Arengukomisjoni jaoks ei ole see ainult selge raport, see on meie jaoks ka äärmiselt tähtis raport, sest selles sätestatakse, et Euroopa Liit kannab järgmise seitsme aasta jooksul oma vastutust kõige vaesemate riikide eest ja et selle jaoks tehakse asjaomased assigneeringud eelarves. Samuti sätestatakse selles, et liikmesriigid peavad oma kohustusi austama. Liikmesriikidel on aga veel pikk tee ees, enne kui nad saavad eraldada 0,7% oma kogurahvatulust arengukoostööks. Kui Euroopa Liit teeb koostööd arengukoostöö valdkonnas, saab sellega raha säästa, kaotada kattuvusi ning tagada parema ja tõhusama vahendite kulutamise.

Raport sätestab, et kliimamuutuste meetmeid ei saa rahastada arengueelarve vahenditega. Raport nõuab suuremat prioriteeti inimõiguste, demokraatia ning õigusriigi põhimõtete tugevdamisele. Selles kutsutakse üles leidma uusi rahastamismeetmeid peale toetuste, nagu kombinatsioonid laenudest ja toetustest. Selles rõhutatakse, et humanitaarabi meetmed vajavad ka edaspidi omaenda sõltumatut rahastamisvahendit, sest hädaabi peab olema neutraalne ning see ei tohi olla seotud Euroopa välisteenistuse poliitiliste valikutega. Nende valikutega jääb Euroopa Liit ka edaspidi kõige tähtsamaks partneriks maailma arengumaadele ning see on äärmiselt tähtis.

  Gerben-Jan Gerbrandy, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Austatud president! Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon saab samuti väljendada oma rahulolu raportiga sellisel kujul, nagu see meile esitati. Selles on käsitletud toorainete nappust, ohtu bioloogilisele mitmekesisusele, liikumist jätkusuutliku energia suunas ning ennekõike jätkusuutlikkuse tähtsust meie majanduse jaoks, mis on minu arvates kõige tähtsam.

Kõige selle juures on üks aga: me elame ajastul, mil kõik liikmesriigid mõtlevad iga euro üle vähemalt kolm korda järele, enne kui nad selle kulutavad. Sellegipoolest teeme aga midagi imelikku. Kulutame miljardeid toetuste maksmiseks, näiteks keskkonda ohustavateks toetusteks ja sellisteks asjadeks, millega peame kaasnevate probleemide lahendamisele lõpuks kulutama veel miljardeid. Seepärast esitasin oma fraktsiooni nimel uuesti muudatusettepaneku, mille keskkonnakomisjon vastu võttis ning mis käsitleb keskkonnavaenulike toetuste järkjärgulist kaotamist 2020. aastaks. Eeskätt praegusel nappuseperioodil ei saa me selliseid toetusi lihtsalt lubada.

  Constanze Angela Krehl, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud president! Ühtekuuluvuspoliitika on üks suurimaid osasid Euroopa Liidu eelarvest. Peame töötama välja uue poliitika, mis vastaks meie ees seisvatele uutele katsumustele. Tahame investeeringuid nüüdisaegsesse infrastruktuuri, teadustegevusse, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate väljatöötamisse. Tahame jätkusuutlikku integreeritud linnaarengut ning haritud töötajaid.

Piirkonnad vajavad konkreetseid toetusi, et nad saaksid konkurentsivõimeliseks ning majanduslikult areneda. Samal ajal tuleb aga öelda, et kõikidel piirkondadel, nii Ida-Euroopa liikmesriikidel kui ka tugeva majandusega riikidel, nagu Saksamaa, on juurdepääs ühtekuuluvuspoliitikale. Ida-Saksamaa vajab toetust. Ka mõned Lääne-Saksamaa piirkonnad vajavad aga Euroopa abi ning seda vajavad ka mõned Ühendkuningriigi osad.

Selleks on vaja eelarvet, mis ei tohi olla praegusest väiksem ning mida ei saa jaotada eri sektoritesse. Peame tegema kõik selleks, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning peame siduma selle üleliigse bürokraatia hülgamisega. Ühtekuuluvus on seotud solidaarsusega. Ühtekuuluvus on aga mõistlik ja vajalik ka majanduslikust seisukohast.

Ühtekuuluvuse puudumine on halb isegi tugeva majandusega riikide jaoks. Seepärast peame tagama ühtekuuluvuspoliitikale piisava rahalise toetuse. Soovin tänada raportööri selle eest, et ta lisas oma raportisse ka regionaalarengukomisjoni arvamuse ning kutsun üles toetama muudatusettepanekut, mis käsitleb vahekategooriate parandamist.

Jõudsime regionaalarengukomisjonis kompromissile. Ma soovitan täiskogul kaasata Salvador Garriga Polledo raportisse see kompromiss, mille selle valdkonnaga tegelevad poliitikud saavutasid. Palun teie ühehäälset toetust!

  Giovanni La Via, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Austatud president! Kõigepealt soovin tänada ka põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni enamuse liikmete nimel Salvador Garriga Polledot suurepärase töö eest, mida ta on viimaste kuude jooksul teinud!

Arutelu tulevase finantsperspektiivi üle oli väga elav ja Salvador Garriga Polledo koostatud raport annab sellest väga hea ülevaate, mis hõlmab eri liikmesriikide delegatsioonide ning eri fraktsioonide seisukohti.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostajana toetan täielikult ettepanekut jätta vähemalt põllumajanduseelarve muutmata ning nagu paljud teised kolleegid meie komisjonist, nii olen ka mina tugevalt vastu Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekule, mille kohaselt oleks vastuvõetavad võimalikud tulevased kärped põllumajandusvahendites, selleks et rahastada muid tegevusi.

Tunnen vajadust tuletada lugupeetud kolleegidele meelde, et ühine põllumajanduspoliitika on sätestatud aluslepingus ning see on üks vähestest reaalsetest Euroopa poliitikameetmetest. ÜPP saab täita olulist rolli strateegiliselt tähtsas sektoris, mis loob avalikku hüvet ning annab tõelist Euroopa lisandväärtust.

  Cătălin Sorin Ivan, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (RO) Austatud president! Alati kui räägime Euroopa Liidu eelarvest ning ennekõike mitmeaastasest finantsraamistikust, räägime automaatselt ka Euroopa lisandväärtusest. Ma ei usu, et Euroopa Liidu eelarves on mõni muu valdkond või segment, mille puhul Euroopa lisandväärtus oleks suurem ja mis samal ajal nii vähe maksma läheks. Selleks aga, et kõik see, millele me siin istungisaalis mõtleme, ning et kõik Euroopa projektid oleksid seotud eurooplaste ja iga Euroopa kodanikuga ning et kõikide nende projektide tulevik oleks kindlustatud, peavad meie noored uskuma Euroopa Liidu projekti tulevikku, nad peavad tundma, et nad on eurooplased, ning peame suurendama oluliselt oma investeeringuid kultuuri, hariduse ning noortele suunatud projektide ja programmide jaoks.

Seepärast ütlen, et kui tahame, et Euroopa Liidul oleks tulevik, on vaja rohkem raha hariduse, kultuuri ja noorte jaoks. Samuti ei tohi unustada sporti, mis on üks prioriteetidest Euroopa 2020. aasta strateegia tegevuskavas.

  Eva-Britt Svensson, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. – (SV) Austatud president! Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostajana tahan rõhutada, et kui tehakse tähtsaid otsuseid majandus-, finants- ja rahandusküsimustes, eelarve- ja kaubanduspoliitika valdkonnas ning muid otsuseid, mis mõjutavad eelarvet ja meie võimalusi, on mõju, mida naised nende otsuste tegemisel avaldada saavad, hetkel väga väike. Selleks et luua tulevikku suunatud ajakohane eelarve, tõi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon välja mõned tähtsad probleemid edasises eelarvega seotud töös.

Naiste oskusi ja kogemusi on vaja kasutada. Rõhutame vajadust soolise võrdõiguslikkuse integreerimise järele, et eelarves võetaks arvesse ka võrdõiguslikkust. Kuulen, kuidas kaasparlamendiliikmed räägivad tulevasest eelarvest, rohkematest vahenditest ja muust taolisest. Küsimus ei seisne ainult rohkematest vahendites, vaid ka selles, kas on piisavalt poliitilist julgust eelarveaspektide prioriteetide ümbermääratlemiseks ja naiste oskuste kasutamiseks. Kui me seda teeme, ei pea me nõudma alati üha rohkem eelarvevahendeid, vaid saame kasutada eelarvet hoopis selleks, et luua nüüdisaegseid poliitikameetmeid tuleviku jaoks.

  Reimer Böge, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud president! Head kolleegid! See raport kujutab endast head ja mõistlikku pakkumist, mille parlament teeb komisjonile ja nõukogule Euroopa Liidu eelarvelise aluse edasise arengu jaoks praegusel raskel ajal.

Soovin tänada raportööri Salvador Garriga Polledot ja eelarvekomisjoni esimeest Jutta Haugi tehtud töö eest! Tegite mõlemad ära suurepärase töö! Eri fraktsioonide erinevatest poliitilistest vaadetest hoolimata iseloomustas meie tööd tung leida ühised Euroopa lahendused. Ka teised institutsioonid võiksid veidi rohkem sellist innukust üles näidata. Tahame ehtsaid omavahendeid, nagu on sätestatud aluslepingus.

Muust sissetulekust hoolimata on vaja rahastada eelarvet ainuüksi omavahenditega. See tähendab, et seda nõudes lähtume aluslepingust. Muuseas, peaksime tegema ka lõpu kõikidele nendele erakorralistele sihtotstarbelistele tagasimaksetele. Seda arutelu tuleb pidada koos meie kolleegidega liikmesriikide parlamentidest ning ilma eelarvamusteta ja vähem agressiivsemalt, kui on märgata mõnes pealinnas ja mõnede märkuste puhul.

Samal ajal tahame teada, et eelarve ühtsus on kaitstud ja et eelarvepoliitikat ei võeta ära ühenduse eelarvest. Kui arutame kulutusi, siis peame viitama Lissaboni lepingust tulevatele kohustustele. Peame andma piisavalt rahalisi vahendeid ELi 2020. aasta strateegia elluviimiseks, millele me kõik pühendunud oleme. Majanduskasv on majandusliku ja sotsiaalse tegevuse alus.

Peame arutama senisest palju üksikasjalikumalt Euroopa lisandväärtuse teemat ja vajalikke sünergiaid riigieelarvete ning ELi eelarve vahel, sest vaatamata potentsiaalsetele säästmisvõimalustele, mis ELi eelarve juures võimalikud oleksid, saab paljude vajaminevate vahendite üle arutada ELi eelarve ja liikmesriikide eelarvete sünergiaid ja potentsiaalseid säästmisvõimalusi käsitleva arutelu kontekstis. Peame ütlema nõukogule selgelt, et kui nõukogu keeldub astumast neid samme, millele me täna viitame, peab nõukogu näitama, millised poliitilised prioriteedid tuleb tegevuskavast kustutada ja nende rahastamine lõpetada. Seda on vaja, kui me oma kodanike vastu ausad olla tahame. Loodan, et komisjon vastab nendele parlamendi ettepanekutele oma seadusandlikes ettepanekutes positiivselt, ning eeldan, et tulevased eesistujariigid leiavad võimaluse, kuidas parlamendiga avatult ja läbipaistvalt suhelda, et nõusolekumenetlused oleks võimalik sobiva aja jooksul lõpetada.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Derk Jan Eppink (ECR). – Austatud president! Nii palju, kui mina tean, on Reimer Böge Saksamaa CDU fraktsiooni liige. Mind huvitab, kas tema üleskutse suurendada ELi omavahendeid peegeldab tema isiklikku seisukohta või tema fraktsiooni seisukohta Saksamaal?

  Reimer Böge (PPE). – (DE) Austatud president! Vastan sellele küsimusele hea meelega. Tegelikult ei ole ma ainult Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu liige, vaid ma olin Schleswig-Holsteinis 13 aastat ka selle aseesimees. Enne seda, kui parlamendikomisjon oma seisukoha avaldas, leppisid CDU/CSU liikmed Euroopa Parlamendis kokku ühises seisukohas. Avaldus omavahendite kohta, mille CDU/CSU liikmed Euroopa Parlamendis tegid, mis on teatud määral vastuolus meie fraktsiooni riiklikul tasandil võetud seisukohaga, on täiesti kooskõlas poliitiliste väljakutsete komisjoni järeldustega. Jään selle seisukoha juurde ka oma positsioonis Saksamaa CDU fraktsiooni poliitikuna.

  Göran Färm, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud president! EL seisab hetkel silmitsi suurte probleemidega, mille sarnaseid ei ole liit juba pikemat aega kogenud. Peame tegema kõik, et majanduskriis lõppeks, ning samal ajal peame vältima ka uusi kriise. Peame tulema toime kasvava globaliseerumise ja kasvava konkurentsiga. Näiteks on vaja suuri piiriüleseid investeeringuid teadustegevusse. Peame leidma lahenduse probleemidele keskkonna, kliima ja jätkusuutliku energiavarustuse tagamisel.

Peame pöörama ümber katastroofilise suundumuse alaliselt kõrge töötuse taseme ja sotsiaalse tõrjutuse poole, mida Euroopa hetkel kogeb, ning ennekõike peame pakkuma abi oma lõunanaabritele kriisis, mille all nad hetkel kannatavad. Kahjuks suurenevad ajal, mil vajame kõige enam solidaarsust ja hästi toimivat Euroopa koostööd, ka ohud Euroopa ideele. Hetkel on need suunatud muu hulgas ka ELi eelarvele.

Meie 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjonis mõistame, et võib paista imelik, et ajal mil paljud liikmesriigid oma riigieelarvetes kärpeid teevad, nõuame meie rohkem raha ELi eelarve jaoks 2013. aasta järgseks perioodiks. Samal ajal oleks täiesti ebamõistlik neid probleeme ignoreerida ja anda alla euroskeptitsismile ning loobuda näiteks poliitilistest eesmärkidest, mida liikmesriigid Lissaboni lepinguga taotlevad. Samuti peame meeles pidama, et suurtest kärbetest ei ole kasu kõige haavatavamatele liikmesriikidele, nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugal. Hoopis vastupidi, need kärped vähendavad ELi võimet neid riike toetada.

Ühendkuningriigi valitsus räägib ainult netomaksjate nimel – ei kellegi muu nimel. Seepärast üritasime poliitiliste väljakutsete komisjonis leida mõistliku tasakaalu vaoshoituse, vajalike eesmärkide ja selliste tulevikku suunatud poliitikavaldkondade vahel nagu põllumajanduspoliitika. Jõudsime ettepanekuni suurendada järgmise perioodi assigneeringuid 2013. aastaga võrrelduna 5%.

Soovin tänada südamest Salvador Garriga Polledot, kes suutis tagada sellele raportile enamuse toetuse! Asi on selles, et seda 5% eelarvest tuleb kasutada just nimelt investeeringuteks tähtsamates valdkondades, mis on olulised tuleviku jaoks, ennekõike teadustegevuse, majanduskasvu ja tööhõive jaoks. On selge, et nendes valdkondades on vaja võtta meetmeid ning ilma piisavate vahenditeta ei suuda me neid katsumusi ületada. Selle saavutamiseks peame aga suutma muuta oma suhtumist ELi eelarvesse.

Pidage meeles, et see ELi eelarve on liikmesriikide majandusega võrreldes ikka veel suhteliselt väiksem kui siis näiteks, kui Rootsi 90ndatel liitus, vaatamata sellele, et 15 liikmesriigi asemel on nüüd 27 liikmesriiki. Samuti on ELi eelarve kasv olnud oluliselt väiksem liikmesriikide eelarvete kasvust, kui seda näiteks Ühendkuningriigi eelarvega võrrelda. See on samuti midagi, mida Tema Majesteedi valitsus ei maini. Mina isiklikult olen täiesti veendunud, et kokkuhoiumeetmed ei ole ainus viis kriisist üle saamiseks. Peame leidma tee tagasi majanduskasvu ja töökohtade loomise juurde ning leidma vahendeid investeerimiseks – ning selleks on vaja neid ühismeetmeid.

  Carl Haglund, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Austatud president! Tänan südamest raportööri, kes täiskogu seisukohad nii suurepäraselt kokku võtta suutis. Olen kindel, et oleme kõik täiesti nõus sellega, millised probleemid meie ees seisavad. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas me rahalisi vahendeid paremini kasutame, ja siinkohal ei pea ma silmas ainult ELi rahalisi vahendeid, vaid ka liikmesriikide rahalisi vahendeid, ning see nõuab korralikku tasakaalustamist.

Otsustasime parlamendikomisjonis teha ettepaneku suurendada tulevast eelarvet 5%. Viis protsenti võib kõlada suure summana. Igatahes on see palju siis, kui me oma pealinnadesse läheme ja selgitame, et meil on vaja veel 5%. Teisest küljest on 5% aga väga vähe, kui mõtleme kõikidele probleemidele, millega EL silmitsi seisab, ja kui teame samal ajal liigagi hästi, et tegelikult anti ELile veel mitu uut ülesannet, mida liit korralikult täitma peab, ning seda ei saa teha ilma rahata.

Selleks aga, et seda raha küsides ka usutavalt kõlada, peame olema piisavalt julged, et vaadata olemasolevaid struktuure ja olemasolevaid kulusid. Meie usaldatavus tõuseb siis oluliselt, kui suudame enne raha juurde küsimist näidata, et saame vahendeid ümber paigutada ja nende prioriteete muuta ning raha kokku hoida. Räägin nüüd õigustamata eelistest põllumajanduspoliitikas ning asjaolust, et meie korruptsioonivastane poliitika ei ole suuremas plaanis üldse nii edukas, kui me alati väidame. Samuti räägin asjaolust, et teatud ulatuses on ELi haldus üpris järeleandmatu, millest on hea näide juba asjaolu, et oleme siin Strasbourgis. Need on need asjad, mis meie fraktsioon tahtis tuua näidetena, mille üle arutada, sest see annab meile usaldatavust, kui me hiljem raha juurde küsime.

See ei ole meil selle raportiga aga alati täielikult õnnestunud ning see selgitab ka seda, miks mõned kolleegid homsel hääletusel vastu hääletavad või siis erapooletuks jäävad, kuigi enamus meie fraktsioonist toetab seda raportit. Paljud inimesed on lõpuks ikkagi pettunud, et me ei saa arutada ka uut viisi olemasolevate vahendite paigutamiseks.

Üks teine probleem, mida me igal juhul käsitlema peame, on seotud sellega, kuidas me ELi eelarvet rahastama hakkame, ja selles on meie fraktsiooni seisukoht olnud väga selge. Tahame põhjalikku arutelu nn omavahendite üle, mis on muu hulgas vajalik ka selleks, et saaksime kõrvaldada praeguse rahastamisstruktuuri mittetoimivad osad: rohkem tagasimakseid, ebaselged ja läbipaistmatud meetmed jne. Asjad ei saa tulevikus nii jätkuda ja loodan, et meil õnnestub algatada selle kohta põhjalik dialoog nõukoguga, et arutada tulevikku puudutavaid küsimusi. See on väga tähtis teema, kui tahame, et ELi eelarvel oleks positiivne tulevik.

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud president! Poola delegatsioon Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonis hääletab mitmeaastast finantsperspektiivi käsitleva raporti vastuvõtmise poolt. See aga ei tähenda, et me ei ole märganud dokumendi kitsaskohti. Põhjalikum arutelu ettepanekute üle, mis käsitlevad omavahendeid ja Euroopa makse, oleks puhas ajaraiskamine. Eurooplased maksavad juba liiga palju riiklikke makse.

Peame panema suuremat rõhku ELi kulude jälgimisele ja olemasolevate poliitikameetmete kriitilisele hindamisele selles valdkonnas. Raha raiskamisele lihtsalt selja pööramine ei lahenda seda probleemi ning see on ebaaus ka Euroopa maksumaksjate vastu. Euroopa 2020. aasta strateegia ülekaal võib tähendada seda, et ELi poliitikameetmeid reformitakse palju tähtsamate kohustuste arvel, nagu aluslepinguga sätestatud kohustused, mis viitavad liikmesriikidevahelise majandusliku ühtekuuluvuse edendamisele.

Samas ei tohi aga ignoreerida Euroopa lisandväärtust, mis on seotud ühtekuuluvuspoliitikaga. Poolas võib selle mõju näha palju selgemalt kui kusagil mujal. Me ei ole ainsad, kes tänu ühtekuuluvuspoliitikale kiirendatud majanduskasvust kasu saavad. Kiirendatud majanduskasv Kesk-Euroopas panustab ka oluliselt majanduskasvu mujal Euroopas ning parandab investeerimistingimusi, mis annab kasumit nii Varssavis ja Prahas kui ka Amsterdamis, Londonis ja Berliinis.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud president! Head kolleegid! Alustaksin Richard Ashworthi avaldusega, milles ta vastandas arukama Euroopa eelarve ja suurema eelarve. Minu arvates ei ole see reaalne alternatiiv. Peame tõepoolest järgima arukamat eelarvepoliitikat, tuvastades just need kohad, kus on võimalik raha säästa, kus juhtimist on võimalik parandada ja kus haldus on eriti koormav.

Erikomisjoni ülesanne oli aga uurida välja, kui palju raha on vaja, et tulla asjakohaselt toime uute poliitiliste ülesannetega. Seega peame olema avatud reformidele ja näitama üles poliitilist julgust. Peame organiseerima end nii, et oleksime võimelised tulema toime 2020. aastaks võetud suurte eesmärkidega kaasnevate katsumustega. Ma ei usu, et seda on võimalik saavutada teie seisukohast lähtudes, Richard Ashworth. Toetaksin hoopis Reimer Böget, kellel on minu arvates õigus ja kes lähtub aluslepingust, kui ta ütleb, et peame olema piisavalt julged selleks, et pöörduda tagasi süsteemi juurde, mis hõlmab reaalselt meie omavahendeid.

See teeb Euroopa Liidu tugevamaks ja meie rahastamissüsteemi palju läbipaistvamaks. Nii saavad ka meie kodanikud paremini aru, kust see raha tulema peaks. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni seisukohast tahan lisada, et peame ennekõike silmas finantstehingute maksu, sest see reguleeriks finantstehinguid ja annaks meile võimaluse arukamate poliitikameetmete võtmiseks. See oleks üks võimalus edasiseks tegutsemiseks, mis ei koormaks liikmesriike, vaid pakuks meile kõigile hoopis uusi alternatiive. Seepärast arvan, et Guy Verhofstadtil on õigus, kui ta ütleb, et peame olema loomulikult valmis ühisteks algatusteks, nagu Euroopa välisteenistuse loomine, ning säästma samal ajal raha riiklikul tasandil. Muidugi ei saa me lihtsalt ühest loobuda ja teist lisada. Euroopa vastutus tähendab riiklike kulutuste vähendamist, et vahendeid Euroopa tasandil ühendada. Miks nii? See on nii, kuna koos oleme tugevamad ja saame luua Euroopa lisandväärtust, mis on hea meie kodanikele, seda eelkõige teaduspoliitika ja hariduspoliitika valdkonnas. Suured ülesanded, mis meie ees seisavad, on majanduse ökoloogilisemaks muutmine ja arukate energiavõrkude loomine. Meil on vaja raha selle jaoks ning samuti lairibavõrkude ehitamiseks maapiirkondades. Need on ülesanded tulevikuks ning selleks on vaja arukamat ja suuremat eelarvet.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud president! Helga Trüpel kordab jälle oma tuttavat veendumust, et meil on vaja rohkem Euroopat, rohkem Euroopat on meie jaoks hea ja see tähendab rohkem raha. Me juba teame, millise protsendi võrra tema ja Guy Verhofstadt tahaksid mitmeaastast finantsraamistikku suurendada. On aga väga kahju, et meie kodanikud hoopis vastupidises suunas liiguvad. Usk Euroopasse on kadumas. Meie kodanikud näevad täiskogu raha neelava masinana, mis aina rohkem raha nõuab. Kas ei oleks aeg selle kreedo üle järele mõelda ja leida vahelduseks midagi muud, mida kuulutada ja mis oleks rohkem kooskõlas sellega, mida Richard Ashworth propageerib?

  Helga Trüpel (Verts/ALE). – (DE) Peter van Dalen, minu arvates teete te suure poliitilise vea! Kui me pöördume Euroopas tagasi poliitilise riikliku omakasupüüdlikkuse eesmägi järgimise juurde, siis on oht, et hävitame kogu töö, mida on Euroopa projekti nimel 50 aasta jooksul tehtud.

Me ei raiska siin raha. Peame võtma kohe otsustavaid meetmeid igasuguse korruptsiooni ja finantsskandaalide vastu. Loomulikult oleme selle probleemi puhul teiega ühel poolel. Euroopa lisandväärtuse loomiseks, nagu oleme juba aastaid teinud, peame tegema aga koostööd selle arendamiseks, sest kui rahvusriigid seda üksi teevad, siis on nad rahvusvahelises konkurentsis nõrgemas positsioonis. Kui 27 rahvusriiki tegutsevad ühepoolselt, siis ei saavuta nad häid tulemusi. Häid tulemusi saavutab ainult ühiste jõududega. Pärast Teist maailmasõda said asutajariigid sellest aru. Peame töötama selle arendamise nimel, mitte seda hävitama.

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud president! Olles seda arutelu kuulanud, pean tunnistama, et minu sõnavõtt on vastuolus selle üldsuunaga. Minu esimene küsimus on, et kas ühisraha on võimalik säilitada ilma tugeva Euroopa eelarveta? Minu arvates on vastus eitav. Just seda tõestab ka riigivõlakriis. See tõestab, et kui meil oleks olnud tugev eelarve, siis ei oleks olnud spekulatiivset rünnakut Kreeka ja Portugali riigivõlgade vastu. Just sellele peame reageerima ja ma arvan, et see on põhiprobleem, millele Salvador Garriga Polledo raport vastust ei anna. See raport ei ole piisavalt põhjalik.

Võimalus, et Euroopa eelarvet suurendatakse vaid 5%, paistab olevat suur ainult Tema Majesteedi Inglismaa kuninganna jaoks. Tõeline probleem seisneb selles, et põhimõtteliselt külmutatud Euroopa eelarvega ei ole võimalik seada prioriteete majanduskasvu ning töökohtade loomise jaoks. Põhimõtteliselt külmutatud eelarvega ei saa vastata ka aluslepingust tulenevatele uutele kohustustele. Ei saa mõelda, et ühtekuuluvuspoliitika on edukas, sest see ei ole edukas, kui Euroopas toimub sisemine taandareng sotsiaalse lahknevuse poole.

Minu viimane tähelepanek on, et hääletame küll finantstehingute maksu poolt, aga me arvame, et selle elluviimine on võimalik ainult siis, kui Euroopa on piisavalt julge, et seda teistest sõltumatult rakendada.

  Niki Tzavela, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president! Väga palju on juba öeldud ja ma tahan lisada tänasele kohtumisele veel ühe vaatenurga.

Aastaid tagasi sõin lõunat koos kadunud Ameerika Ühendriikide presidendi Gerald Fordiga, kes kirjeldas mulle, kuidas G7 loodi. Ta ütles, et tahtis kohtuda Briti peaministri Callaghaniga – ma arvan, et see oli ta nimi –, et temaga mõnda teemat arutada, ja Callaghan üles, et selle kohtumise võiks kombineerida golfimänguga. Ford ütles selle peale, et Kanada peaminister on hea golfimängija ja ka tema tuleks kutsuda. Trudeau, kellel oli kutse üle hea meel, ütles, et tal on vaja lahendada mõned probleemid Prantsusmaaga, ning seega võiks kutsuda kohtumisele ka Prantsuse peaministri. Kui nad aga asja telefoni teel arutasid, siis arvasid nad, et sakslased hakkavad kindlasti midagi kahtlustama, mistõttu tuleks ka nemad kohtumisele kutsuda. Ja kui sakslased nõustusid, siis nad ütlesid, et selle kuue kuu jooksul on Euroopa Liidu eesistujariik Itaalia ning seepärast peaks ka Itaalia kutsuma.

Seejärel ütles Ford mulle, et see oli esimene kord, kui ta sai aru, et meie liit on nii lõhestunud ja tasakaalustamata. Ta ütles, et ühel päeval on meil vaja Euroopa eelarvet, mis on piisavalt tugev, et maailma tasemel konkureerida, sest need tegelased seal on üpris karmid. Peame olema ettevaatlikud!

Austatud president! Euroopa Parlamendi liikmena on mul hea meel, et ma praegusel hetkel elan.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud president! Eelarvekomisjon on juba mõnda aega järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga intensiivselt tööd teinud ja minu kolleegi koostatud raport aitab sellele oluliselt kaasa.

Eurooplastel ei ole kunagi varem olnud nii suuri ootusi ELi suhtes, seda samal ajal nii rängalt kritiseerides.

On kolm punkti, mis paistavad olevat kõige tähtsamad. Esiteks on kõige tähtsam just side Euroopa kodanikega. On täiesti arusaadav, et meie kodanikud kaotavad oma isikliku suundumuse selle struktuurilise kriisi mõju tõttu ja globaliseerumise pidevalt suurenevate nõudmiste taustal, mis paneb nad vältimatult kahtlema terves Euroopa projektis. Seda teemat tuleb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel hoolikalt kaaluda, et tagada Euroopa idee parem mõistmine, selle heakskiitmine, elluviimine ja toetamine.

Teiseks on see heakskiit nii kodanike seas kui ka liikmesriikides poliitilisel tasandil palju suurem, kui ELi eelarve saab anda Euroopale käegakatsutavat lisandväärtust. Seepärast peetakse seda väärtuslikuks Euroopa ühtsuse jaoks.

Kolmandaks peame tunnustama ka asjaolu, et tulevase mitmeaastase finantsraamistiku lähtepunkt on Euroopa 2020. aasta strateegia, mis tähendab, et palju on vaja mõelda ka ajakavale.

  Jan Olbrycht (PPE). – (PL) Austatud president! Igaüks, kes asjaga kursis ei ole, võib teha järelduse, et Euroopa Parlament käitub eelarve suurendamise kohta ettepanekut tehes vastutustundetult. Soovin selgelt välja öelda, et 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni töö on ilmselgelt olnud väga asjalik, professionaalne ja realistlik. Selles töös on olnud kesksel kohal arutelud selle üle, kui palju poliitilised otsused maksma lähevad. Peame meeles pidama, et liikmesriigid, kaasa arvatud need liikmesriigid, mis kirju avaldasid, nõustusid Euroopa 2020. aasta eesmärkidega. Meie parlamendikomisjon üritas välja tuua, kui palju ühised poliitilised otsused maksma lähevad. Suhtume poliitilistesse kohustustesse väga tõsiselt. Kui liikmesriigid otsustavad võtta teatud meetmeid ja kui meie kui kodanike esindajad oleme samal arvamusel, siis on selleks vaja realistlikke vahendeid. Selles kontekstis on hääletamiseks esitatav raport hästi läbimõeldud ning selle aluseks on kompromiss. See on realistlik raport ja veel tähtsam on see, et raport on hea lähtepunkt läbirääkimiste alustamisel. Ma arvan, et võime täna siin istungisaalis öelda, et Euroopa Parlament on valmis läbirääkimisteks.

Poolast pärit Euroopa Parlamendi liikmena tahan väljendada ka oma tugevat veendumust, et Euroopa Ülemkogu eesistujariik Poola peab tõsist ja äärmiselt realistlikku arutelu. Poola ja Poola valitsus on Euroopa poolt ning seepärast olen ma veeldunud, et see arutelu, mis on kindlasti keeruline, on ka väga kasulik tulevaste meetmete seisukohalt. Kõige tähtsam on see, et läbirääkimisi alustatakse ja parlament on selleks valmis.

  Jutta Haug (S&D). – (DE) Austatud president! Lugupeetud volinik, head kolleegid! Aasta aega tagasi jõudis täiskogu kokkuleppele ja andis erikomisjonile volitused koostada Euroopa Parlamendi seisukoht järgmise finantsperspektiivi kohta. Nüüd, täpselt 11 kuud hiljem, esitab poliitiliste väljakutsete komisjon oma töö viljad. See ülesanne nõudis distsipliini ja keskendumisvõimet ning selle saavutamine oli võimalik ainult tänu avatusel, solidaarsusel ja vastastikusel usaldusel põhineva lähenemisviisi omaksvõtmisele. Soovin tänada kogu südamest selle eest kõiki parlamendiliikmeid, kes selles loomeprotsessis osalesid!

Raport, mille me Salvador Garriga Polledo juhtimisel koostasime, on tõesti hea tulemus. Võime selle üle uhked olla. Nagu me aga kõik teame, ei ole heade tulemuste saavutamiseks vaja ainult töökaid parlamendiliikmeid, vaid ka esmaklassilist töötajaskonda. Ja see oli meil kindlasti olemas, mitte ainult meie isiklike assistentide ja meie fraktsiooni enda kujul, vaid ennekõike ka tänu suurepärasele sekretariaadile. See suurepärane meeskond, mida juhtis Monika Strasser, ei olnud ainult pädev ja professionaalne, vaid oli sellest tööst ka tavalisest rohkem huvitatud. Meeskond oli kannatlik ja loominguline, väga hästi korraldatud ning samal ajal ka spontaanne ja paindlik. Kõige parem oli aga see, et meeskond oli ergas ja avatud. Oli ilmselge, et nad nautisid oma tööd. Tänan seda üheksaliikmelist meeskonda kogu südamest! Tänan teid tõepoolest väga!

(Aplaus)

Kohe algusest peale tahtsin koos Salvador Garriga Polledoga koostada raporti, mida kolm neljandikku parlamendiliikmetest toetaks. Parlamendikomisjonis hääletas selle poolt tegelikult üle nelja viiendiku suurune enamus. Olime sellega väga rahul. Meie üleskutse määrata kindlaks seitsmeaastane finantsraamistik, mis oleks väljendatud struktuuris, mis peegeldab Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ning milles austatakse samal ajal ka kõiki Euroopa Liidu poliitikameetmeid ja välditakse Euroopa eelarve suurendamist ebareaalsele tasemele, on mõistlik. See on realistlik ja saavutatav.

Meie raportis on 174 lõiget, millest kõik on argumendid rohkema Euroopa poolt. Vajame tõesti rohkem Euroopat. Palun lugege seda raportit! See on parim lähtepunkt, et veenda meie kodanikke kohalikes aruteludes ja et alustada tõsiseid läbirääkimisi nõukoguga, keda täna ennast kahjuks siin ei ole. Tänan teid suurepärase töö eest!

  Anne E. Jensen (ALDE). – (DA) Austatud president! Olen samuti arvamusel, et see on väga hästi tasakaalustatud raport, milles on selged ja väga paindlikud volitused eelarvekomisjoni jaoks, mis hakkab pidama nõukoguga läbirääkimisi kokkuleppe üle. Kordaksin ka Jutta Haugi üleskutset, et raportit tuleb lugeda ning et seda peavad lugema ka need riigi- või valitsusjuhid ja rahandusministrid, kes tulemuse suhtes nii kiiresti oma vastumeelsust väljendasid.

Nagu juba öeldi, oli see kaaluv ja arukas protsess ning ma soovin tänada Salvador Garriga Polledot ja Jutta Haugi suurepärase töö eest! Soovin tänada ka komisjoni väga aktiivse rolli eest! Tänu sellele tööle suutsime vaadata tegelikult läbi kõik need ELi eelarve osad ning eri poliitikavaldkonnad, mida tahame näha eelarves kajastatuna. Seepärast on see suur saavutus. Kas see saavutus on ka piisavalt ambitsioonikas? Minu arvates küll. Tugevdame Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille eesmärk on anda ELile vahendid, et tulla toime probleemidega, mille põhjuseks on konkurents Hiinast ja teistest kiire majanduskasvuga riikidest ning aidata meil rohkema taastuvenergia kasutusele üle minna.

Oleksin tahtnud näha jõulisemat sõnastust ühise põllumajanduspoliitika kohta ning samuti oleksin tahtnud, et oleksime struktuurifondide puhul kaalunud säästmisvõimalusi. See on ikkagi raha, mille liikmesriigid tagasi saavad ja mida nad igal juhul saada tahavad. Seepärast olen ka arvamusel, et see võimalus suurendada eelarvet 5% peaks olemas olema, et luua võimalused uute poliitikavaldkondade jaoks ning uute nõudmiste täitmiseks ja investeerimiseks transporti, energiasse ning teadustegevusse, mis on valdkonnad, millesse EL peab tulevikus investeerima.

ELi eelarve on meil kontrolli all. Täna arutlemiseks ja vastuvõtmiseks esitatud raport käsitleb ELi eelarve ülemmäära. Me ei räägi konkreetsetest rahalistest vahenditest, mida välja makstakse, vaid ülemmäärast ning sellest ülemmäärast allapoole peab jääma piisavalt ruumi selleks, et tuleksime toime uute probleemidega. Me ei tea, mis juhtub alates praegusest kuni 2020. aastani, ning seepärast toetan seda raportit.

  Hynek Fajmon (ECR). – (CS) Austatud president! Viimaste kuude jooksul oleme näinud palju vaeva mitmeaastase finantsraamistiku koostamisega aastateks 2014–2020. Käitume sellega täpselt samamoodi nagu kutsikas ja kassipoeg kuulsa Tšehhi kirjaniku Karel Čapeki muinasjutus. Nad tahavad teha koogi ja selleks, et see hästi maitsev tuleks, viskavad nad ühte patta kõik, mis neile meeldib. Tulemuseks on see, et neil hakkavad koogist kõhud valutama. Kardan, et sama asi juhtub ka meie eelarveraamistikuga. Ka selle puhul viskame palju koostisosi ja ilusasti kõlavaid kohustusi ning ettepanekuid ühte patta, aga me ei ole üldse kindlad, kas need omavahel ka hästi kokku sobivad.

Teame kõik väga hästi, kui kehvasti Lissaboni strateegia välja kukkus. Nüüd on meil 2020. aasta strateegia ja me üritame selle jaoks eelarveraamistikku luua. Probleem on nii eesmärkide kui ka vahenditega, mille kohta raportis on ettepanekud tehtud. Minu arvates on võitlus kliimamuutuste vastu kõige halvem võetud eesmärkidest. Vahendite puhul on minu jaoks suur probleem nn omavahendid ja võlakirjade väljaandmise võimalus. Reaalselt tähendavad omavahendid uut Euroopa maksu, mida ma ei taha. Eurovõlakirjad tähendavad, et EL koguks koos oma liikmesriikidega võlga, mida ma kah ei taha. Nendel põhjustel ei saa ma seda raportit toetada.

(Arutelu katkestati)