Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2716(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0347/2011

Arutelud :

PV 08/06/2011 - 13
CRE 08/06/2011 - 13

Hääletused :

PV 09/06/2011 - 8.2
CRE 09/06/2011 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0268

Arutelud
Kolmapäev, 8. juuni 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. ELi ja Venemaa tippkohtumine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel esitatud komisjoni avaldus ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Olen tänulik selle võimaluse eest arutada teiega järgmist Euroopa ja Venemaa tippkohtumist, mis algab homme Nižni Novgorodis. Euroopa Liitu esindavad Euroopa Ülemkogu eesistujad ja Euroopa Komisjon. Kohal viibib kõrge esindaja ja asepresident Catherine Ashton ning ka volinik Karel De Gucht.

Tippkohtumist on hoolikalt ette valmistanud Euroopa välisteenistus, kes töötab tihedas koostöös komisjoni ja kahe presidendiga. Ettevalmistuste aluseks on Euroopa Ülemkogus ja nõukogus peetud arutelud Venemaa strateegilise partnerina 2010. aasta lõpul ja 2011. aasta jaanuaris, eelmise ELi ja Venemaa tippkohtumise tulemused ning Venemaa valitsuse visiit komisjoni veebruaris.

Üldiselt on meie suhted viimase kahe aasta jooksul paranenud. Oleme lõpetanud kahepoolsed läbirääkimised Venemaa ühinemise kohta WTOga, leppisime kokku lähenemisviisis võimalikule viisanõudest loobumise režiimile tulevikus ning programmis „Partnerlus moderniseerimiseks”, mis on praegu rakendusetapis.

Tööd tehakse ka nn nelja ühise ruumi korrapärases raamistikus ja kõikides selle tehnilistes dialoogides. Meie suhtlemine on üsna intensiivne. Lubage mul teile meelde tuletada, et Venemaa on ainuke välispartner, kellega Euroopa Liit peab kaks iga-aastast tippkohtumist. Peaminister Putini visiit ja enneolematult suur Venemaa valitsuse delegatsioon komisjoni 24. veebruaril oli selge märk Venemaa sihikindlusest otsida tihedamaid suhteid ja koostööd.

Paljud olulised kahepoolsed küsimused on siiski endiselt lahendamata. Eriti tekitab muret olukord demokraatliku arengu ja inimõigustega Venemaal. Saabuvate riigiduuma ja presidendivalimiste kontekstis pööratakse erilist tähelepanu valimisprotsessi standarditele.

Nüüd tahaksin, et pööraksite oma tähelepanu tippkohtumise põhieesmärkidele, mis on järgmised.

Esiteks: Euroopa Liit püüab julgustada Venemaad lahendama viimaseid mitmepoolseid probleeme, et aidata Venemaal ühineda WTOga enne 2011. aasta lõppu, lähtudes ELi ja Venemaa 2004. aastal ja eelmise aasta detsembris sõlmitud kahepoolsest kokkuleppest. Venemaal on veel võimalik ühineda WTOga enne 2011. aasta lõppu, kui see suudab teha vajalikud otsused, et lahendada hulk lahendamata küsimusi mitmepoolsel tasandil. Tippkohtumine ei asenda läbirääkimisi Genfis, aga võib julgustada Venemaad astuma tõhusaid samme.

Teiseks: Euroopa Liit rõhutab Venemaale, et on vaja teha rohkem edusamme kokkulepetes oluliste kaubandus- ja investeerimissätete kohta, sealhulgas energia kohta, uues ELi-Venemaa lepingus, et tagada kindel seaduslik alus tihedamaks majanduslikuks koostööks saabuvatel aastatel. Me ei välista, et tõstatame tippkohtumise tasandil Venemaa põhjendamatu ELi köögiviljade impordikeelu küsimuse, kuigi loodame, et teaduslikud tõendid tagavad kiire lahenduse ekspertide tasandil.

Kolmandaks: säilitame tipptasemel toetuse moderniseerimispartnerlusele kui olulisele vahendile Venemaa pühendumisel reformide tegemisele.

Neljandaks: edendame inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Venemaal.

Viiendaks: julgustame Venemaad süvendama koostööd meie ühises naabruses ja jätkama dialoogi teistel päevakohastel rahvusvahelistel teemadel, nagu Lähis-Ida või Põhja-Aafrika. Tegelikult saavad edusammud Moldova/Transnistria puhul oluliseks proovijuhtumiks tihedama välispoliitilise koostöö nimel.

Lõpetuseks peaksime tippkohtumist kasutama ka selleks, et taaskinnitada oma poliitilist kohustust teha edusamme kriisiohjamise koostöös tingimusel, et meie otsuste tegemise sõltumatust kuidagi ei mõjutata.

Ka energia on meie asjaajamistes Moskvaga olulisel kohal. Rõhutame vajadust täiendavateks reformideks Venemaa elektri- ja gaasisektoris eesmärgiga luua võrdsed tegutsemisvõimalused. Samuti rõhutame vajadust teha koostööd kliimamuutustega võitlemisel.

Järgides oma eesmärke tuumaohutuse kõrgeimate nõuete kohta, suhtleme Venemaaga nii kahepoolsel tasandil kui ka mitmepoolsetel foorumitel, nt Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur ja G8.

Kordame oma Venemaale esitatud kutset osaleda läbirääkimistes kõikehõlmavas Euratomi ja Venemaa vahelises lepingus, mis peaks tagama tuumaohutuse kõrgeimad nõuded. Fukushima õnnetusega seoses nõuab Euroopa Liit nii praeguste kui ka tulevaste tuumaelektrijaamade vastupidavustestide käsitlusviiside puhul võrdväärsust.

Viimasena, kuid kindlasti mitte vähem tähtsamana oleme rääkinud selgesti viisavaba reisimise protsessist. Euroopa Liit on ette valmistanud ühiste meetmete loetelu ettepaneku võimaliku viisavaba reisimise kehtestamiseks ja nõustunud sellega märtsis, ning alustasime läbirääkimisi tõepoolest aprillis. Sellest ajast alates on peetud alalise partnerluse nõukogu justiits- ja siseasjade küsimustes ning on tehtud selgeid edusamme. Ent läbirääkimised meie ühiste sammude kohta ekspertide tasandil on seni lõpetamata. Peame tippkohtumisel väljenduma selgelt, et poliitilisi otseteid ei ole.

Mis puutub Venemaasse, on selle põhieesmärk tippkohtumisel tõenäoliselt keskenduda viisadele, WTO-le, energiale – sh tuumaohutus – ning julgeolekualasele koostööle. Venemaa võib tulla tagasi idee juurde uue poliitilise ja julgeolekukomitee kohta ministrite tasandil. Usume, et vajalik koostööstruktuur on paigas; vajame poliitilist tahet, et teha sisulisi edusamme.

Tänan teid tähelepanu eest ja jään ootama teie kommentaare!

 
  
MPphoto
 

  Ria Oomen-Ruijten, fraktsiooni PPE nimel.(NL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tänan teid hea koostöö eest, mida olete teinud resolutsiooni koostamisel. Ma ei ütle rohkem mitte midagi teemade kohta, mida volinik mainis, sest neid käsitletakse resolutsioonis. Mis puutub Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, peab tippkohtumise lõppdeklaratsioon järgmisel nädalal olema midagi rohkemat kui lihtsalt ilusad sõnad. Venemaa on meie suur naaber; Venemaa on oluline partner. Oleme vastastikku sõltuvad ja selle sõltuvuse tase on suur, mistõttu ootame nüüd tõelisi kokkuleppeid, mis toovad kaasa tulemusi.

Mis on meie prioriteedid? Esiteks partnerlusleping. Peame käivitama läbirääkimised. Eeldan, et EL veenab president Medvedevit tagama oma läbirääkimisi pidavale meeskonnale täielikud volitused konkreetsete kohustuste võtmiseks. On viimane aeg, et asjad kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas uuesti liikuma hakkaksid. Läbirääkimised energiapeatükis on samuti ajakavast maas. Vajame kokkuleppeid kindla ja läbipaistva energiapartnerluse kohta, mis põhineb eeskirjadel.

Samuti tahaksin kuulda, milline on olukord inimõiguste küsimuses. Meie jaoks, parlamendi jaoks on see oluline partnerluse osa. Käsitlen moderniseerimise pakti täiendava küsimusena nii, nagu seda on ühised valdkonnad. See on teisejärguline küsimus, aga oleks abiks, kui saaksime kehtestada WTO eeskirjad. See aitaks luua võrdsed tegutsemisvõimalused, soodustades samal ajal investeerimiskeskkonda.

President Medvedev sekkub isiklikult õigusriigi põhimõtete tõhustamisse, aga sellest ei piisa, nagu te ise just ütlesite. Peame olema veendunud, et saabuvatel valimistel täidab Venemaa neid kohustusi, mis ta on võtnud Euroopa Nõukogu ja OSCE ees. Valimised saavad olema kibe proovilepanek. See tähendab siis ka seda, et uutel parteidel peab olema võimalus registreerida. See peaks olema au Venemaa jaoks, et valimiste jälgijad on kutsutud kohale piisava ajalise varuga. Lõpetuseks, Euroopa köögivilja oluline keeld (...)

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Venemaa on kahtlemata Euroopa Liidu väga oluline partner, aga nagu volinik on juba öelnud, ka väga raske partner. Loodan, et läbirääkimised ei võta väga kaua aega. Siiski ei jõua need kahjuks lõpule nii kiiresti, kui Ria Oomen-Ruijten ette kujutab. Protsessi käigus peame pidama dialoogi nii ametlike valitud esindajate kui ka kodanikuühiskonna esindajatega, kes on sageli meile lähemal sellistes küsimustes nagu demokraatia ja inimõigused.

Partnerlusleping „Partnerlus moderniseerimiseks” Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on hea idee. Venemaa peab siiski ka oma osa mängima. Vajame rohkem demokraatiat ja vähem korruptsiooni. Kuuleme endiselt, kuidas paljud investorid kurdavad õiguskindluse pärast, eelkõige seoses maksudega. Eelkõige, nagu volinik juba mainis, peame ennast kiiresti ette valmistama Venemaa ühinemiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ja WTO liikmesuseks. Energiapoliitika valdkonnas peab Venemaa olema kohustatud tunnustama läbipaistva ja õiglase energiapoliitika põhimõtteid. Venemaa ise saab palju teha, eelkõige energiatõhususe vallas, kus on endiselt palju puudujääke.

Mis puudutab energiat, tahaksin tõstatada ka midagi, mis on seotud tema naabri, tegelikult meie ühise naabri Ukrainaga. Praegu üritab Venemaa taas kord kasutada energia ja energiahindade küsimust poliitilise relvana. Peame selle kindlasti tagasi lükkama. Oleme pühendunud Ukraina vabadusele otsustada, millistel turgudel ta tahab osaleda ja kus ta soovib tegutseda. Lõppude lõpuks me ju soovime kaubandussuhteid ja kaubanduslepingut Ukrainaga. Venemaa ei tohiks avaldada Ukrainale survet selles valdkonnas, andes talle võimaluse kas liituda Kasahstani ja Valgevene tolliliiduga või maksta kõrget energia hinda. See on midagi, millele oleme vastu.

Mis puudutab jällegi naabreid, ootame taas kord seda, et Venemaa täidaks lepingutes sätestatud kokkuleppeid Gruusia kohta ja viiks oma relvajõud välja konfliktieelsetele positsioonidele. Loodame ka seda, et Venemaa aitab positiivselt kaasa Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisele. See ei ole praegu relvadega varustamise küsimus, vaid pigem rahumeelse vahendamise küsimus kahe poole vahel.

Volinik juba mainis viisavabaduse tähtsust. Inimestevahelise suhtlemise seisukohast on eriti oluline, et inimestel oleks nii palju vaba liikumist kui võimalik Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Loodan, et saavutame selles peagi edusamme.

Üks oluline küsimus on siiski see, kuidas korraldatakse järgmised valimised. Venemaa peab olema teadlik, et maailm ja eelkõige Euroopa demokraatlik maailm jälgib tähelepanelikult, kuidas need valimised korraldatakse; kas parteid registreeritakse korrektselt ja õiglaselt; ning ka seda, kas teatavad isikud või teatavad parteid jäetakse valimistest kohe alguses välja. See tuleks Venemaale tippkohtumisel selgeks teha. Tahame ka Venemaal näha nõuetekohaseid ja õiglasi valimisi.

Venemaal on majandusvaldkonnas veel palju teha, et joonele jõuda. Demokraatiaks on Venemaa siiski valmis. Tahame näha demokraatiat Venemaal sama palju, kui Venemaa kodanikud ise seda tahavad. Selline on meie soov ja nägemus. Venemaa peab aru saama, et demokraatia on ka Venemaale kasulik.

 
  
MPphoto
 

  Kristiina Ojuland, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Loodame, et tippkohtumisel Nižni Novgorodis tehakse uue ja kõikehõlmava partnerlus- ja koostöölepinguga täiendavaid edusamme.

Nii EL kui ka Venemaa ei tohi unustada, et tõeline partnerlus saab põhineda ainult ausal suhtel. Fraktsiooni ALDE nimel tahaksin kutsuda ELi esindajaid üles käsitlema kõiki Euroopa Parlamendi tõstatatud mureküsimusi oma Venemaa kolleegidega.

Euroopa Liitu ootavad ees suured raskused suhetes Venemaaga, kui kaks partnerit ei toetu samadele väärtustele ja põhimõtetele. Kui Kreml liigub veel kaugemale demokraatiast ja õigusriigi põhimõtetest, kaotab Venemaa kogu õigusjärgsuse ELi partnerina.

Näiteks on Kreml takistanud mitmel poliitilisel parteil registreerida riigiduuma valimistele menetluslikel põhjustel ning see nimekiri muutub tõenäoliselt pikemaks, kaasates Mihhail Hodokovski, Vladimir Milovi, Boris Nemtsovi ja Vladimir Rõžkovi juhitud Rahva Vabaduse Partei. Opositsiooni hoogsa mahasurumise teema tuleb tippkohtumisel tõstatada ja opositsiooniparteidel peab olema õigus end registreerida.

Head kolleegid, Venemaa ei ole Hiina! Venemaa on Euroopa Nõukogu ja OSCE liige; seega peab ta täitma oma rahvusvahelisi lubadusi ja kohustusi. Lisaks sellele peab Venemaa järgima oma põhiseadust.

Venemaa peab austama oma naabrite suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Nõuame, et ta lõpetaks Ukrainale surve avaldamise – nagu mu kolleeg just ütles –, nagu peaminister Putin eile käitus, kui ta kohtus Ukraina peaministriga, avaldades neile survet liituda tolliliiduga Venemaa, Valgevene ja Kasahstaniga. Me ei saa sellega leppida! Nõuame, et Venemaa viiks oma relvajõud viivitamata Gruusiast välja konfliktieelsetele positsioonidele.

Lõpetuseks: fraktsioon ALDE on väga pettunud, et tippkohtumise eel on Venemaa kehtestanud ebaproportsionaalse impordikeelu ELi köögiviljadele.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock , fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Venemaa on ELi oluline partner mitmes mõttes. ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena on Venemaal potentsiaalselt otsustav mõju rahvusvahelistele suhetele alates meie suhetest Põhja-Koreaga kuni osalemiseni ÜRO nelikus. Samuti toetan president Medvedevi hiljutisi nõuet, et Liibüa türann Muammar Gaddafi astuks võimult maha. Loodan, et Kreml liitub ülejäänud rahvusvahelise kogukonnaga Iraani tuumarelvade leviku tõkestamisel.

Samuti lepin sellega, et Venemaal on majanduslikud huvid endiste nõukogude liiduvabariikide seas, kellest mõned nüüd õnneks liiguvad Moskvast eemale ELi suunas. EL peaks siiski jätkuvalt nõudma, et see toetaks neid nüüdseks iseseisvaid riike, näiteks Ukraina, ja teeks nendega koostööd; ning veenduma, et uks on nende jaoks Euro-Atlandi püüdlustega seoses lahti. Siinkohal loodan, et asepresident ja kõrgem esindaja tõstatab Gruusia küsimuse, mille territooriumist osa on endiselt annekteeritud ja okupeeritud Venemaa sõdurite poolt, ning aitab ka avaldada survet Venemaale lahendada Transnistria küsimus Moldovas. Samuti aktsepteerin, et komisjon teeb nüüd ettepaneku, et ELi ja Venemaa tippkohtumine peaks toimuma iga-aastaselt ja mitte iga kuu järel, mis on hea mõte ja viis edasiminekuks.

Venemaa ei ole küpse liberaalne demokraatia. Samuti puudub selles riigis sõltumatu kohtusüsteem. Aga meeldigu see teile või mitte, peame siiski karuga suhtlema.

 
  
MPphoto
 

  Werner Schulz, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Štefan Füle! Kui esmapilgul võib tunduda arusaadav, et Venemaa kaitseb ennast, et vältida enterohemorraagilise bakteri Escherichia coli (EHEC) viiruse levikut oma territooriumil, ei oota me täielikku Euroopa köögiviljade impordikeeldu riigilt, kes püüdleb Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise poole. Ka sellest peame Nižni Novgorodis rääkima. Olulisemad on siiski poliitilised pisikud või seemned, mis on tegelikult olemas – demokraatia ja õigusriigi põhimõtete õrnad alged. Nendes küsimustes peaksime tegema kõik mis moderniseerimispartnerluse kontekstis võimalik on, et aidata kaasa nende juurte levimisele üle Venemaa ning arengule.

President Medvedev on tunnistanud, et majanduslikku ja tehnilist moderniseerimist ei ole võimalik saavutada ilma ühiskonna fundamentaalse moderniseerimiseta. Ent seni oleme näinud vähe tegutsemist, mis nende ilusate sõnadega kaasas käiksid. ELi esindajad peaksid seega tegema president Medvedevile piisavalt selgeks, et saabuvad riigiduuma valimised on tema reformipoliitika usaldusväärsuse proovikivi.

Ausad ja nõuetekohased valimised moodustavad osa demokraatia alustest. Kõik, kes tahavad pluralismi ja poliitilist konkurentsi, peaksid tagama, et täidetakse Euroopa Nõukogu sätestatud valimisnõudeid ning Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) jälgib pikema aja vältel võimalikult varases etapis valimisi.

Õiglased valimised saavad alguse parteide registreerimise lubamisest. Kahjuks viitavad varased näitajad sellele, et Venemaa juhid ei ole midagi õppinud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest, et Vabariiklikku Parteid ei olnud mingit alust saata laiali, ja tundub, et nad ei taha lasta registreerida äsja asutatud Rahva Vabaduse Parteid.

Veel rohkem Kremli toetatud parteisid ja peaministri algatatud Ülevenemaaline Rahvarinne juhivad meid üksnes poliitilisse tupikusse. Midagi konkurentsi sarnast on viinud riigi poliitilisse apaatiasse ja vähendanud riigiduuma väärtust. President Medvedev võiks teha siin läbimurde ja lõpetada oma presidentuur vähemalt mingi märgatava eduga.

Mihhail Hodorkovski ja Sergei Magnitski konkreetsete juhtumite puhul tuleks selle asemel, et oodata otsust Strasbourgist, lõpetada õigusalane omavoli. See et Fedotovi komisjon need juhtumid läbi vaatab, on hea esimene samm. Selle tulemused ja järeldused tuleks avaldada nii kiiresti kui võimalik.

Kodanikuühiskonna foorumis osalemine tulevikus, mis loodi hiljuti Prahas, peaks olema oluline aruteluteema jutuajamistes ning läbirääkimistes ELi ja Venemaa vahel. Sündmused Põhja-Aafrikas näitavad ju seda, et tõhusateks reformideks on vaja aktiivset kodanikuühiskonda. Venemaa valitsus peaks seega töötama selle loomise nimel oma kodumaal ja püüdma saavutada moderniseerimispartnerlust kodanikuühiskonnaga.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Remek, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (CS) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Olen asjata otsinud vastust küsimusele, miks arutame resolutsiooni tippkohtumise kohta Venemaaga tippkohtumise enda eel ja hääletame seda päeval, mil tippkohtumine Nižni Novgorodis toimub. Lisaks sellele ei olnud teemat eelmise nädala alguses üldse täiskogu päevakorras. Sellel kõigel on halva planeerimise maik ja nüüd on see minu arvates formaalsus. Lisaks, selle asemel et proovida põhimõttelise protsessi abil saavutada uut kokkulepet suhete kohta Venemaaga, keda peame oluliseks partneriks, korrutame kurikuulsalt teadaandeid ja nõudmisi, millel ei ole lootustki õnnestuda.

Peaksime esmajoones tuginema nendele küsimustele, milles on võimalik edusamme saavutada. Näiteks selle kohta on edusammud kokkulepete üle vastastikuse viisakorralduse kavandatava lõdvendamise ja võimaliku lõpliku eemaldamise kohta Venemaaga. Selle asemel kritiseerime Venemaa seisukohta köögivilja impordi kohta EList. Kuidas meie enda käitumine siiski liidust väljastpoolt paistab? Otsides surmavate bakterite allikat ja kui meil ei ole olulisi tõendeid, süüdistame teineteist, piirame kaupade importi ja eksporti ning nõuame hüvitist. Võime loomulikult teha oma järeldused usaldusväärsuse taseme kohta, mille poole me püüdleme, ja seda mitte ainult Venemaal.

 
  
MPphoto
 

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel.(IT) Austatud juhataja! Dialoogi Euroopa Liidu ja Venemaa vahel tuleb laiendada nii palju kui võimalik eri valdkondades majandusest inimõigusteni, sest dialoogil ei ole alternatiive. Euroopa ja Venemaa on tegelikult nii majanduslikult kui ka poliitiliselt vastastikku sõltuvad.

Pean silmas rahvusvahelisi lahendamata küsimusi, nagu energiajulgeolek, Maghreb, Iraani suutlikkus tuumavaldkonnas, terrorism, Kaukaasia, Mägi-Karabahh, kliimamuutused jt. Venemaa on Euroopa strateegiline partner muu hulgas ka sünergiate pärast, mida tulevikus võidakse luua. Nagu see juba teatud määral toimub, saab Moskva meid varustada maavarade ja energiaressurssidega ning teha koostööd ka sõjalise julgeoleku valdkonnas ning võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega; Euroopa saab panustada rahaliste vahendite, teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste ning meie pikaajalise kogemusega demokraatia ja inimõiguste valdkonnas.

Venemaa tulevik on seotud Euroopa tulevikuga ja seda tuleb arendada püsivusega, ilma enesega rahuloluta ja hoolimata paljudest praegu esinevatest raskustest. Sellega seoses on strateegiline partnerluslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Venemaa vahel väga oluline meie ühise tuleviku jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Béla Kovács (NI).(HU) Austatud juhataja! Seoses eeloleva tippkohtumisega tahaksin juhtida läbirääkiva delegatsiooni tähelepanu kahele asjale. Esiteks tahaksin julgustada neid uuesti läbi vaatama Venemaa energiaimpordi olulisust ja teiseks laiendama partnerluslepingut nii, et ELi esindajad saaksid osaleda vaatlejatena selle aasta detsembris peetavatel valimistel ning 2013. aasta märtsis peetavatel presidendivalimistel. Nagu näha, suureneb tõenäoliselt energiaimport Venemaalt, arvestades, et paljud Euroopa tuumaenergiajaamad suletakse pärast vastupidavusteste.

Seega oleme taas kord mures, et muutume tulevikus jälle Venemaast rohkem sõltuvaks. Tahaksin teile siiski meelde tuletada, et mündil on ka teine külg. Venemaa on sama sõltuv Euroopa Liidust, sest nad müüvad enamiku oma toodangust meile. Kui me ei osta nende energiatooteid, seisab Venemaa valitsus tulevikus silmitsi suurte stabiilsusprobleemidega.

 
  
MPphoto
 

  Elmar Brok (PPE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Venemaa ja Euroopa Liit on partnerid tänu oma vastastikustele huvidele ja geograafilisele asukohale. Nii see on sõltumata sellest, kas see meile meeldib või mitte. Peame muutma selle partnerluse positiivseks ja asjalikuks. Seetõttu peame tegema edusamme partnerluslepingu ja viisarežiimi lihtsustamisel, lisama sisu moderniseerimispartnerlusele, et selles suunas töötada.

Peame siiski aru saama, et see tekitab kohustusi mõlemale poolele, sealhulgas seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesusega selles mõttes, et ei saa jätkata lihtsalt nii, nagu meeldib; pigem on need kokku lepitud lepingulised ja rahvusvahelised eeskirjad siduvad kõigile ja vastastikustes asjaajamistes ei ole ruumi omavolile. See välistab näiteks ka energia kasutamise poliitilise relvana.

Neid vastastikuseid huvisid tuleb käsitleda positiivselt ja tõhusalt ning kui tegemist on välispoliitikaga, tähendab see loomulikult ka seda, et Venemaa peab võtma osa vastutusest. Praegu käsitletakse ÜRO julgeolekunõukogus Süüria juhtumit. Selliste juhtumite puhul peab Venemaa aitama oluliselt kaasa rahumeelsele rahvusvahelisele kogukonna loomisele. See tähendab siiski ka leppimist naaberriikide suveräänsete õigustega ja nende otsustega ühineda soovitud liitudega. Lisaks sellele peab Venemaa aitama positiivselt kaasa ummikseisus konfliktide lahendamisele ja lõpetama ebaseadusliku olukorra Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

Meil on globaalses maailmas ühine vastutus. On selge, et Venemaal ja Euroopa Liidul on selles maailmas olulisi vastastikuseid huvisid ning nende huvide määratlemisel peame tagama, et Venemaa saab aru, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtted on olulised ka riigisisese arengu puhul. Vajalik on teatav tingimuslikkus mitte ainult suhetes meiega; riik, kus ei kehti õigusriigi põhimõtted, ei ole ka hea koht, kuhu investeerida, sest puudub õiguskindlus. Riik, kus ei ole demokraatiat ega õigusriigi põhimõtteid, ei saa pikemas perspektiivis oma kodanike huvides edusamme teha. Loodame, et moderniseerimispartnerlus ja teised küsimused aitavad meil leida ühise ning positiivse viisi siit edasi liikuda.

 
  
MPphoto
 

  Knut Fleckenstein (S&D).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahaksin mainida ainult kahte küsimust, sest Hannes Swoboda on meie fraktsiooni nimel juba mitut teemat maininud. Venemaa on tõepoolest olulised ristteel. Riigisisese poliitilise olukorra juures saavad määravaks riigiduuma valimised detsembris ja küsimus, kes jätkab alustatud moderniseerimist presidendina alates 2012. aastast.

Seda võib ka positiivse nurga alt vaadata. Ei saaks olla paremat võimalust tugevdada rahvusvahelist usaldust Venemaa arengusse. See sõltub õiglastest valimistest, õiglastest võimalustest registreerida ning kandidaatide juurdepääsust meediale, et tagada vähemalt võrdsete võimaluste tegur.

Minu teine märkus puudutab moderniseerimispartnerlust ELi ja Venemaa vahel. See tekitab uusi võimalusi tõhusaks koostööks. Seega ei tohiks me lasta käest võimalust Venemaad moderniseerimises jõuliselt toetada – mitte üksnes investeerides majanduse, vaid ka ühiskonna moderniseerimisse. Valitsused kirjutavad asju paberile, kuid – nagu me kõik teame – paberi peal võib ükskõik mida öelda. Kodanikud muutuvad siiski väga rahutuks, kui ei rakendata seda, mis paberil kirjas on.

Kodanikuosalus ja kodanikuühiskonna, ettevõtjate, teadlaste, noorte ning kunstnike kaasamine on olulised solidaarse ennastmääratleva ühiskonna puhul. Saame sellist moderniseerimist siiski edukalt toetada ainult siis, kui inimesed saavad vabalt koguneda, et üksteiselt õppida ja kogemusi vahetada. Neil põhjustel peaksid EL ja Venemaa jõudma lõpuks kokkuleppele ühistes meetmetes, mida on vaja võtta, et saavutada viisavaba reisimine, ja selles, kuidas neid rakendada, et saavutada tulemusi nii kiiresti kui võimalik.

Oleme mõelnud inimeste peale Kaliningradi piirkonnas ja oleme mõelnud lihtsustamise peale. Kuu aega tagasi otsustati siin täiskogul, et viisalihtsustamist tuleks lubada kultuurilistel eesmärkidel. Oleme rääkinud sellest, et võib-olla tuleks siinkohal erilist tähelepanu pöörata noortele. Need on kõik head ettepanekud asjade liikumapanekuks, aga need ei asenda üldist lahendust. Seega julgustaksin komisjoni tempot kiirendama. Võite igal juhul olla kindlad meie toetusele, sealhulgas seoses mõnede teatavate kõhklevamate liikmesriikidega.

(Aplaus) <BRK>

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE).(DE) Austatud juhataja! See on vaevu mõeldav, et meie suhted Venemaaga põhinevad kokkuleppel, mis on pärit 1994. aastast. Meile ei ole alates sellest ajast õnnestunud midagi uut lahendada. Meie suhetes Venemaaga vahelduvad koostöö ja vastasseis. Naabruskonnaga seoses taunime sõda Gruusiaga, Ukrainale avaldatud survet, president Lukašenko tunnustamist Valgevenes ja Moldova Vabariigi lõhestamist konflikti tagajärjel Transnistrias. Samal ajal on meie koostöö Venemaaga julgeolekunõukogus Liibüa või Iraani tuumaprogrammi küsimuses meeldiv.

Seoses Venemaa endaga on uueks paradigmaks moderniseerimispartnerlus. Ent mis on modernsus ilma demokraatiata? Prioriteetide nimekirjas, mille te meile just esitasite, volinik Štefan Füle, tulid inimõigused pärast kurke ja õigusriigi põhimõtted pärast tomateid. Kas see on parim, mis saame sellelt piirkonnalt loota? Kas me ei oota midagi enamat Venemaa demokratiseerimiselt? Usun, et parlamendina peame tegema selgeks, et ootame midagi; näiteks õiglasi valimisi – selles valdkonnas peab toimuma edusamme.

On siiski üks asi, mida tahaksin väga selgelt välja öelda: selliseid edusamme saavutatakse tavaliselt ekspertide tasemel. Kaks tippkohtumist aastas on liiga palju. Peame ühe tippkohtumise, nagu teeme seda Ameerika Ühendriikidega. Meil on piisavalt teabevahetust Venemaaga spetsialiseerumisvaldkondades. Vastasel juhul peame tippkohtumisi ilma reaalse sisuta – ja see ei oleks ka hea.

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan (ECR). (PL) Austatud juhataja! Minu arvates on kõige olulisemad tegurid suhetes Venemaaga energiapoliitika ja inimõigused. Venemaa pürgib strateegilise eesmärgi poole tuua üksikud riigid oma kontrolli alla, ekspluateerides välispoliitika tegemisel gaasi teemat. Alles viimase paari päeva jooksul on Venemaa ametivõimud kasutanud väljapressimist, et avaldada survet Ukrainale, muutes gaasi hinda sõltuvalt sellest, kas riik ühineb Venemaa tolliliiduga või Gazpromi ka Naftogazi liitumisega. Ülalpool mainitud meetmed tegid loomulikult lõpu aruteludele luua ELi ja Ukraina vaheline vabakaubanduspiirkond. Pikaajalised kokkulepped gaasitarne kohta on samuti viis mõjutada ELi liikmesriikide poliitikat. Peaksime seega kiitma Euroopa Komisjoni seisukohta, kes on tunnistanud, et Poola valitsuse sõlmitud kokkulepe ei vasta ELi õigusele. Venemaa gaasihinnad Kesk-Euroopas on juba peaaegu kaks korda kõrgemad kui Lääne-Euroopa riikidele pakutavad hinnad. Venemaa umbusaldus kildgaasi ammutamise projektide vastu põhjustab täiendavat kahju.

Inimõiguste probleem on kõige ilmsem Mihhail Hodorkovski juhtumi puhul. Ei saa olla kahtlust, et see küsimus tuleb tippkohtumisel tõstatada, pidades silmas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Venemaa ärimehe ebaseadusliku arreteerimise ja kinnipidamise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Heidi Hautala (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Tahaksin volinik Štefan Fülele meelde tuletada tema väga hinnatud teatist Euroopa naabruspoliitika kohta; ning ma kuulen, volinik, et te põhimõtteliselt nõustute, et peaksime sama põhimõtet ka Venemaale kohaldama, isegi kui Venemaa ei ole osa idanaabrusest.

Ent peaksime tõepoolest nõudma seda, mille olete nimetanud sügavaks demokraatiaks, ning peame korralikult tööd tegema, et toetada kodanikuühiskonda Venemaal. Tahaksin rõhutada mõnd punkti ühisresolutsioonis, mille Euroopa Parlament homme vastu võtab. Rõhutame vajadust säilitada tihedat kontakti ja toetusprogramme kodanikuühiskonna arendamiseks Venemaal. Tahaksin teid teavitada, volinik, et täna on väga murettekitavaid uudiseid Nižni Novgorodist, kus tippkohtumine aset leiab.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on mulle teatanud, et õiguskaitseorganid on võtnud ennetavaid meetmeid. On tehtud katseid küsitleda inimesi, kes võiksid suhelda ELi esindajatega. See on täiesti vastuvõetamatu. Isegi inimesi, kes töötavad laste õiguste valdkonnas, on hoiatatud Nižni Novgorodi mitte minema. Kodanikuühiskonna ürituse – mis on muide esimene, mis on seotud ELi ja Venemaa tippkohtumisega – peamise kohaliku korraldaja krediitkaardid on blokeeritud (loomulikult tehnilistel põhjustel) ning tema auto numbrimärgid on salapäraselt kadunud.

Volinik, ma palun, et veenduksite, et ELi esindajad tippkohtumisel Nižni Novgorodis tunnustavad ja toetavad kodanikuühiskonna organisatsioone. Sel eesmärgil saatsin ma koos kolleeg Martin Schulziga, kes on ELi-Venemaa parlamentaarse ühiskomisjoni esimees, kirja president Barrosole, asepresident / kõrgem esindaja Ashtonile ja president Von Rompuyle.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD).(EL) Austatud juhataja! Esiteks, kas tohiksin teile soovida edu homsel tippkohtumisel, mille päevakorras on globaalne juhtimine, maailmamajandus, Venemaa ühinemine WTOga ning rahvusvahelised küsimused, sealhulgas arengusuunad Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Venemaa on Euroopa Liidu suuruselt kolmas kaubanduspartner. ELi eksport Venemaale moodustab kokku 65,6 miljardit eurot. Vastavalt ametlikule statistikale kasvab Venemaa majandus vaatamata majanduskliimale 4% aastas ja selle jätkumist ennustatakse pikaks ajaks. Selle ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga tekitab arvukaid võimalusi majandussuhetes Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Samal ajal toob see siiski kaasa uuenduslikke muutusi energia-, tuumaenergia ja rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Me oleme teadlikud, et Venemaa on ELile oluline, mitte ainult majandusküsimuste pärast, vaid ka strateegilise partnerina. ELi köögivilja impordikeeld, mille Moskva kehtestas, on kahtlemata problemaatiline läbirääkimiste lähenedes Venemaa ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO). Peaksime tagama, et Venemaa ei satuks tulevikus vastuollu WTO eeskirjadega.

Siiski esineb probleeme ka 2006. aastast pärit jätkuvalt rakendamata kokkuleppega ELi lennuliinide kohta. ELi ja Venemaa suhetes tekitabad täiendavat pinget Ameerika Ühendriikide kavandatavad raketitõrjekilbid Rumeenias. Kui ELi võtab tõsiselt oma strateegiat parandada suhteid Venemaaga, peab ta esmalt lahendama need probleemid ja teiseks võtma arvesse Venemaa tundlikkust ajaloolise mõjusfääri suhtes, mis on kahtlemata olemas või mis on olemas vähemalt Venemaa arvates. See on ainus viis edusammude saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Paweł Zalewski (PPE). (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liidu suhetes Venemaaga kaasneb vastutus, sealhulgas kolmandate riikide suhtes. Tahaksin juhtida komisjoni tähelepanu resolutsiooni lõikele, milles kutsutakse Venemaad üles mitte kasutama oma energiaressursside varusid kui vahendit, millega mõjutada oma naabrite poliitikat. See on juhtunud Ukraina puhul, kus Venemaa peaminister Putin ütles üsna avameelselt oma viimasel kohtumisel Ukraina peaministri Azaroviga, et madalamaid hindu ja gaasilepingu uusi läbirääkimisi pakutakse ainult juhul, kui Ukraina ühineb tolliliiduga Venemaa, Valgevene ja Kasahstaniga, mis tähendaks oma Euroopa plaanidest ja püüdlustest loobumist. See on täielik väljapressimine. Kui lepingut ei uuendata, võib gaasi hind Venemaa ja Ukraina piiril ulatuda 500 euroni 1000 m3 kohta. Ukraina maksab juba praegu kõige kõrgemat hinda Euroopas Venemaa gaasi eest, kuigi ta on gaasiallikale kõige lähemal.

Selle olukorra tagajärg võib olla väga ränk majanduslik ja sotsiaalne kriis Ukrainas. Tahaksin teha selgeks, et Euroopa Liidul on Ukraina ees kohustusi, arvestades, et peame praegu edukaid läbirääkimisi riigi ühinemise kohta vabakaubanduspiirkonnaga või sellise piirkonna loomise kohta, ning oleme lähitulevikus temaga suhetes Euroopa Liidu liitlasena. Kutsuksin komisjoni üles selgelt nõudma, et Venemaa peataks sellise tava ja teeks sellele lõpu.

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin (S&D). – Austatud juhataja! Sellel nädalal toimub järjekordne ELi ja Venemaa tippkohtumine. Maailmas on alates eelmisest kohtumisest toimunud suuri muutusi. Lubage mul mainida nende seas esiteks araabia revolutsioone, mis on sügava muutuse protsess, mis mõjutab peaaegu kogu araabia maailma. Katastroof Fukushima tuumaelektrijaamas muutis tuumaenergia tulevikku, eelkõige ohutust. Kliimamuutused on toonud kaasa üha enam ohtlikke tagajärgi. Osama on surnud, aga terrorism on elus ning toonud ohvriks süütuid inimesi kogu maailmas.

Sündmuste nimekiri on pikk ja kõik neist puudutavad nii ELi kui ka Venemaad, kaks naabritest globaalset tegutsejat, kelle pikaajalised huvid on valdavalt sarnased. Nende suhteid saab edasi arendada ainult siis, kui nende aluseks on vastastikune lugupidamine, avatus ja läbipaistvus. Mis tahes peidetud strateegia võib neid suhteid moonutada või isegi hävitada.

EL ja parlament on Euroopa kodanike ootusi alati selgelt väljendanud. Nüüd sooviksin rõhutada eeloleva tippkohtumise teemal nelja küsimust. Esiteks peaks tippkohtumine tooma otsustavaid edusamme kõikides allesjäänud takistustes seoses Venemaa ühinemisega WTOga. See oluline samm loob paremad võimalused mõlema poole äriringkondadele ning liberaliseerib edasisi kaubandus- ja majandussuhteid kogu maailmas. Sel puhul segab protektsionistlike meetmete kohaldamine edasiliikumist ning loodame, et need ei ole peidus ülepingutatud terviseohtude taga, mis meie arvates on toimumas köögiviljade impordikeelu puhul EList.

Loodame, et tegevuskava viisavabaks reisimiseks, mis kuulutati välja mais, kiirendab täielikult viisatingimuste lihtsustamist ja toob lähemale hetke, mil viisarežiim ELi ja Venemaa vahel muutub täielikult avatuks. Sel eesmärgil ootab parlament, et Venemaa ametivõimud käsitleksid nõuetekohaselt mõnd poliitiliselt tundlikku teemat, eelkõige Venemaa passide väljastamise lõpetamist Lõuna-Osseetia ja Abhaasia elanikele.

Tahaksin näha Venemaa suuremat kaasatust meie jõupingutustes toetada demokratiseerimist, majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme ning stabiilsust kuues idapartnerluse riigis. Viimased kaks aastat on selgelt näidanud, et selle ELi algatuse eesmärk ei ole konkurents, vaid pigem koostöö Venemaaga, sest stabiilne ja enesekindel ühine naabrus on nii ELi kui ka Venemaa huvides. Siinkohal julgustame Venemaad suurendama oma jõupingutusi konfliktide rahumeelsele lahendamisele kaasaaitamisel Transnistrias ja üha murettekitavamas Mägi-Karabahhi piirkonnas.

Lõpuks tahaksin mainida, et EL ja Venemaa peaksid tegema täielikku koostööd tuumaenergiaohutuse kõrgemate standardite läbivaatamisel ja parandamisel pärast Jaapanis toimunud sündmusi. Ootame, et kõrgemaid standardeid järgitakse mitte ainult uutes, vaid ka juba tegutsevates tuumaelektrijaamades. Loodan, et see teema saab olema osa aruteludest Nižni Novgorodis.

 
  
MPphoto
 

  Graham Watson (ALDE). – Austatud juhataja! Kanada peaminister Pierre Trudeau võrdles piiri jagamist USAga voodi jagamisega elevandiga. Meie liit peab oma voodit karuga jagama.

Peame jätkuvalt püüdma arendada suhteid nn nelja ühise ruumi ja eelmise aasta moderniseerimispartnerluse kontekstis. Nagu volinik ütles, on olukord viimase kahe aasta jooksul paranenud. Kokkulepe gaasivaldkonna nõuandva kogu ja tõhustatud eelhoiatusmehhanismi kohta on osa sellest. Edusammud Transnistria konflikti lahendamisel sellel kuul oleks järgmine positiivne samm.

Siiski, nagu paruness Ashton eelmisel kuul pärast Hodorkovski/Lebedevi otsust ütles ning nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmel korral järeldanud, nõuavad tõelised edusammud demokraatia ja inimõiguste austamist ning stabiilselt ja õiglast õigusraamistikku äritegevuseks, mis Venemaal liigagi sageli puuduvad. Struktureeritud dialoog kodanikuühiskonnaga oleks abiks; ühised meetmed kliimamuutustevastases võitluses aitaksid usaldust luua. Aga Vene karul on pea ikka haige ja soovitan komisjonil lisaks meepurgile Nižni Novgorodi kaasa võtta ka suur võrk.

 
  
MPphoto
 

  Edvard Kožušník (ECR). (CS) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Nagu te kindlasti teate, on Venemaa enesekindel riik ja venelased on enesekindel rahvas. ELi ja Venemaa suhe peab olema tõeline, mitte lihtsalt teeseldud partnerlus. Kuna meil on suurepärased suhted idapartnerluse riikidega, peavad ELi ja Venemaa suhted olema vähemalt samal tasandil. Seega on mul hea meel, et te oma kõnes ei unustanud mainida viisanõude kaotamise olulisust Venemaaga, sest partnerite suhted peavad põhinema usaldusel ja avatusel. Peaksime ütlema Venemaale selgelt ja tõsiselt, milline on viisade kaotamise ajakava ning mis tingimused peavad selleks täidetud olema.

Volinik, tahaksin tänada teid, et teil olid ühiseks ELi ja Venemaa tippkohtumiseks valmistumisel meeles kõik päevakorrapunktid, mis on olulised ELi ja Venemaa partnerluseks.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder (EFD).(NL) Austatud juhataja! Esiteks üks väga oluline küsimus. Usun, et ELi ja Venemaa tippkohtumisel käsitletakse kindlakäeliselt väga kahjulikku ja täiesti ebaproportsionaalset Euroopa köögivilja impordikeeldu. Köögiviljasektor ootab, et see keelt kaotataks, ja väärib seda, et see juhtuks. Volinik Štefan Füle, kas võite kinnitada, et ELi delegatsioon pühendab ennast Nižni Novgorodis täielikult selle olukorra lahendamisele? See on väga oluline küsimus ja seda küsitakse minult praegu tihti minu kodumaal, kui räägin ELi ja Venemaa tippkohtumisest.

Tahtsin konkreetsemalt rääkida paari sõnaga Venemaa problemaatilisest ühinemisest WTOga. Üks lühike küsimus. Gruusia on siin tegelikult põhirolli mänginud. Gruusial on de facto vetoõigus. President Saakašvili tõstab panuseid. Mida ta soovib, on läbipaistvad piirid – põhimõtteliselt tahab ta Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat tagasi –, ning ta on loomulikult samuti seadnud päevakorda impordikeelu Gruusia veinidele ja mineraalveele. Venemaad ei näi see siiski üldse heidutavat. Lühidalt, kas pole nii, et meil on siin tegemist ummikseisuga? Näeb küll väga sedamoodi välja! Lisaks ei vaja Venemaa majandus, mida juhivad peamiselt nafta ja gaas, tegelikult ühinemist WTOga.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). (LT) Austatud juhataja! Kutsun ELi institutsioonide juhte üles mitte unustama inimõigusi homme algaval ELi ja Venemaa tippkohtumisel. On selge, et inimõiguste austamine on väärtuslik alus, ilma milleta oleks strateegiline partnerlus ning ELi ja Venemaa suhete ajakohastamine võimatu.

Konkreetne juhtum, mida peame arutama, on Moskva linnakohtu 24. mai otsus lükata tagasi Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi kaebus uue seitsmeaastase vanglakaristuse kohta. Meie endi silme all toimub 21. sajandil häbiväärne kohtumenetlus ja karistusi ei määrata kohtus. See toimub riigis, mis on ELiga seotud nn strateegilise partnerluse kaudu. Moskva kohtu otsus paljastas taas kord suuri puudujääke Venemaa kohtusüsteemis ja tugevdas arvamust, et karistab neid inimesi Venemaal, kellel on poliitilisi eesmärke, kuid kelle arvamused ei lähe kokku Kremli omadega.

Euroopa Inimõiguste Kohtu 31. mai otsus ja Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumised Venemaal on tõsiasjad, mida tuleb samuti arutada.

Meie, Euroopa Parlament, peaksime selgelt ütlema, et kui Venemaa president Dmitri Medvedev tahab tulla Euroopa Parlamenti, peaks ta tulema siia koos veendumusvangi Mihhail Hodorkovskiga, ning see oleks tõhus strateegia ja taktika Venemaa moderniseerimiseks. President Medvedev ja veendumusvang Mihhail Hodorkovskiga koos Euroopa Parlamendis – see oleks vaatepilt, mis vääriks lisaks maailma meedia tähelepanule ka demokraatliku ühiskonna südamlikku toetust!

 
  
MPphoto
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D).(LT) Austatud juhataja! See tippkohtumine on eriline, sest see toimub saabuvate valimiste taustal Venemaal. Ootame, et Brüssel saadaks Venemaale tugeva märguande selle kohta, et valimised vastaksid demokraatlikele nõuetele, mis tagaks arvamuste mitmekesisuse riigiduumas. Tuumaohutuse küsimus on eriti asjakohane pärast Fukushimat. Mul on hea meel, et komisjoni liige mainis, et see küsimus tippkohtumisel tõstatatakse ning nõutakse kõrgemaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid tuumaelektrijaamades, mis juba töötavad, ja nendes, mida kavandatakse nii Venemaal kui ka loomulikult Euroopa Liidus.

Arvan, et samuti tuleks arutada ELi ja Venemaa suhteid Valgevenega. Seisukohtade lähenemine aitaks avada vanglaväravad nendele, kes hiljuti osalesid Valgevene valimistel, ja lõpetaksid jultunud inimõiguste rikkumise. Toetan väga neid kolleege, kes ütlesid, et peame muutma sõnad tegudeks viisatingimuste lihtsustamise valdkonnas, ja mitte ainult Venemaaga, vaid kõikide Euroopa Liidu idanaabritega.

Saades ELi eesistujariigiks, on Poola juba leidnud viise viljakamaks dialoogiks Venemaaga, nii et võime oodata konkreetsete sammude astumist ELi ja Venemaa suhetes saabuva kuue kuu jooksul.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). (PL) Meie kõige suuremad läbikukkumised suhetes ELi ja Venemaaga on ebajärjekindlus, nõrkus ja teadlikkuse puudumine oma võimust. Põhja-Euroopa gaasijuhtme küsimus on selle kohta tüüpiline näide. Esiteks muudame energiasolidaarsuse üheks Euroopa juhtivaks põhimõtteks Lissaboni lepingus ja seejärel nõustub EL Nord Streami projektiga, mis on kahjulik Poolale ja teistele uutele liikmesriikidele geopoliitilises mõttes. Peaksime seega jääma endale kindlaks, kui arutame kõiki küsimusi eesootavas päevakorras, nagu volinik kirjeldas.

Venemaa peab seoses WTOga järgima teatavaid eeskirju. Nad peaksid kõigepealt lubama Gruusia veini oma turule, enne kui hakkavad WTO liikmesusest unistama.

Mis puutub viisadesse, tuleb Venemaale öelda, et viisarežiim liberaliseeritakse esmalt riikidele, kes osalevad idapartnerluses ja Venemaale alles hiljem. Kaliningradi oblast võib olla erand sellele reeglile.

Mis puudutab energiasektorit, tuleb Venemaale öelda, et oleme Ukrainale esitatud korduva väljapressimise vastu ning oleme vastu meetmetele, mida Venemaa mõjuvõimsad asutused võtavad, püüdes alavääristada kildgaasi ammutamist Poolas ja Euroopas. See on suur võimalus saada Venemaast sõltumatuks.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Venemaa on välja kuulutanud moderniseerimiskava ja mõned vaatlejad kõnelevad uuest perestroikast. Seni ei ole kahjuks tõelisi edusamme näha. Analüütikud järeldavad, et praeguse Venemaa eliidi prioriteet on hoida olemasolevat süsteemi paigas, üritada mitte lubada välissuhetel mõjutada riigisisest olukorda.

Seega peab EL ühe asja väga selgeks tegema. Moderniseerimispartnerluse edukus sõltub Venemaa valitsuse valmisolekust ja suutlikkusest tagada tõeliselt sõltumatu kohtusüsteem ning rakendada õigusriigi, läbipaistvuse ja vastastikkuse aluspõhimõtteid. Kui EL ei käsitle seda olulist küsimust põhimõttelisel viisil, saab vaevu oodata mingeid edusamme.

Tänases ajalehes International Herald Tribune kirjutatakse, et Venemaal ei saa olla tänapäevast majandust seni, kuni seal ei ole tõelist õigusriiki. Tippkohtumise asukohaks on Nižni Novgorod, mis Nõukogude ajal oli Gorki, kuhu Nõukogude südametunnistuse põhifiguur Andrei Sahharov paljudeks aastateks pagendati. Kutsun komisjoni ja meie läbirääkijaid üles järgima Andrei Sahharovi vaimu ning pidama meeles Sahharovi auhinna võitja Sergei Kovalevi sõnumit, mille ta edastas siin istungisaalis kaks aastat tagasi.

Lõpuks peaks EL ergutama ja aitama Venemaad leppima oma totalitaarse pärandiga. Pärast 20 aastat pidi isegi Dmitri Medvedev tunnistama, et ei saa ignoreerida Vene võimu kohutavat ja kriminaalset pärandit. Mulle meenuvad meie kolleegi Hannes Swoboda sõnad, kes küsis eile Venemaa ajaloo, eelkõige Stalini ajastu julmuste, täielikku puhastamist. Saame aidata Venemaal leppida oma minevikuga.

 
  
MPphoto
 

  Boris Zala (S&D). (SK) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Venemaa vajab endiselt kahekäelist lähenemisviisi: ühelt poolt kindlaid nõudeid demokraatlike põhimõtete täitmiseks, aga samal ajal Bushi hästi lihvitud Venemaa-vastase poliitika tagasilükkamist.

Venemaal ei ole kindlasti õigust mõjusfäärile. Kõikidel endistel Nõukogude riikidel on õigus vabalt valida, kuhu nad tahavad kuuluda. Kindlasti on tal siiski õigus ohutusele ja rahvusvahelisele julgeolekule. Selline julgeolekutunne kindlasti liberaliseeriks Venemaa riigisisest olukorda.

Euroopa peab kaasama Venemaa maailma poliitikasse, et see saaks tunda, et ta on aktsepteeritud partner rahvusvahelise ja demokratliku korra loomisel. Moderniseerimispartnerlus peab lisaks Venemaa valitsuse riikliku monopoli ideedele looma ka takistamatu tööstus- ja teadustegevuse piirkonna, nagu Knut Fleckenstein enda analüüsis ütles.

Kui võtaksime sel puhul teistsuguse lähenemisviisi Venemaa suhtes, võiksime hellitada varjatud lootust, et demokraatlikud protsessid liberaliseeritakse Venemaal palju suuremal määral, kindluse ja veendumusega, mis saavad siis Euroopa poliitikale kaasa aidata. Hoian pöialt, et see tuleks saabuvatelt läbirääkimistelt välja.

 
  
MPphoto
 

  Mirosław Piotrowski (ECR). (PL) Austatud juhataja! ELi ja Venemaa tippkohtumise eel ning uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste kontekstis on oluline, et EL räägiks ühel häälel ning ka näitaks Venemaale oma ühtsust ja solidaarsust praktikas. Energiasolidaarsus on sätestatud Lissaboni lepingus, aga Venemaa ei aktsepteeri seda põhimõtet ja Nord Streami gaasijuhtme projekt on ilmselge näide sellest suhtumisest. Me ei tohi nõustuda püüdlustega isoleerida mõnd ELi uut liikmesriiki, kasutades energiasektori eraldavat kiilu, ning seda tuleks tippkohtumisel selgelt rõhutada. Samuti peaksime ootama Euroopa püüdluste tunnustamist Gruusias, Moldovas ja Ukrainas ning Venemaad kutsutakse üles lõpetama poliitilise surve avaldamist nendele riikidele. Lisaks peaksime meeles pidama, et Venemaa on ainulaadne demokraatia väga suure korruptsiooni tasemega.

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Austatud juhataja! Uus Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlusleping peab olema konkreetne ja õiguslikult siduv kõikides koostöövaldkondades. See on õigustatud nõue ja me ei saa lubada, et leping on üldiste fraaside kogu. Euroopa Liit ja Venemaa on vastastikku sõltuvad. Euroopa turg ei ole Venemaale vähem oluline kui Venemaa gaas meile ning Venemaa majandusliku moderniseerimise plaanid sõltuvad otseselt meie tehnoloogiast ja asjatundlikkusest. Seetõttu peaks meie koostöö olema tihedalt seotud inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete valdkondade parandamisega. Euroopa Liit on Venemaa suurim kaubanduspartner ja põhiinvestor; mistõttu peab uus leping sisaldama õiguslikult siduvaid sätteid investeerimise kohta. On oluline nõuda ühepoolsete ja ebamõistlike kaubandustõkete kaotamist. See on seotud Venemaa-Kazakhstani-Valgevene tolliliiduga ning ka praeguse Euroopa Liidu köögiviljade embargoga. Venemaal ei saa lubada jätkata energiapoliitika kasutamist oma geopoliitiliste huvide rakendamiseks, diskrimineerides teatavaid liikmesriike, näiteks gaasitariifide valdkonnas.

Volinik, jätkates töötamist viisavaba tsooni nimel Venemaaga, peame töötama ka viisavaba tsooni kehtestamise nimel ülejäänud idapartnerluse riikidega. Tippkohtumisel peame kordama, et kuuepunktilist kokkulepet Gruusiaga ei ole ikka veel rakendatud. Arvestades saabuvaid parlamendi- ja presidendivalimisi, tuleb kaotada piirangud opositsiooniliikmetele valimistele registreerimisel ja massimeedias esinemisel. Oleme juba kinnitanud oma valmisolekut olla kohal kõikidel valimisprotsessi etappidel, ent Venemaa peab näitama valmisolekut leppida pikaajaliste vaatlejatega ja ka tegelikult korraldama õiglased valimised. Kokkuvõtteks tahaksin rõhutada, et need kriitilised märkused ei ole mingil viisil suunatud Venemaa või selle kodanike vastu, vaid vastupidi, need on suunatud praeguse valitsuse vastu, et parandada olukorda Venemaal ja muuta meie koostöö viljakamaks.

 
  
MPphoto
 

  George Sabin Cutaş (S&D).(RO) Austatud juhataja! Globaalne soojenemine, uimastikaubandus, relvade leviku tõkestamine ja energiajulgeolek on ühised katsumused, mis nõuavad globaalseid lahendusi. Seetõttu peame looma kindla partnerluse Venemaaga ning selle aluseks peab olema vastastikune usaldus.

Tahaksin toetada läbirääkimiste jätkamist uue põhjaliku partnerluslepingu kohta, püüdes ületada mineviku pingeid. Arvan, et Euroopa Liit peab Venemaad toetama püüdlustes ühineda WTOga, sest see aitab kaasa kahe partneri vahelistele kaubandus- ja majandussuhetele ning soodustab investeerimist.

Samal ajal peab kõrge esindaja homsel tippkohtumisel julgustama Venemaad ratifitseerima energiahartat, sest nõuetekohast energiakoostööd ei saa Euroopa Liidu ja Venemaa vahel toimuda, kui ei austata läbipaistvuse, vastastikkuse, konkurentsivõime ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

 
  
MPphoto
 

  Paweł Robert Kowal (ECR). (PL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Eeldan, et moderniseerimine on üks teemasid, mida tippkohtumisel käsitletakse. Tahaksin teile lihtsalt meelde tuletada, et Venemaa moderniseerimine ei ole seotud üksnes majandus- ja energiaküsimustega, vaid ka poliitilise moderniseerimise ja suhete küsimusega ametivõimude ja ühiskonna vahel. Tahaksin, et te tõstataksite selle küsimuse. See hõlmab ka suhteid Venemaa ja tema naabrite vahel ja Venemaa mõjusfääri. Kuna te hoiate suhteid Ukrainaga nii edukalt ülal, julgustaksin teid tegema väga selgeks, et assotsiatsioonileping Euroopa Liidu ja Ukraina vahel on kasulik ka Venemaale, ning oleme väga häiritud väga jõulise poliitilise surve ilmingute pärast Ukraina vastu läbirääkimiste kokkuvõtmise eel, ajal kui need läbirääkimised on lõppjärgus. Palun tehke see meie nimel Venemaa poolele väga selgeks! Need on väga olulised tegurid, mis aitavad kaasa vastastikusele usaldusele Euroopa Liidu institutsioonide ning ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt Venemaa vahel.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE).(DE) Austatud juhataja! Kas tohin esiteks öelda, et olin väga üllatunud, kui kuulsin, et selline mees nagu Andreas Mölzer, kes on ajaloos hästi haritud, ütles, et Euroopas on olemas ajaloolised Venemaa mõju piirkonnad ja need hõlmavad osa Euroopa Liidust, näiteks Rumeeniat. Hitleri ja Stalini pakti päevad on ammu möödas ja demokraatlikus maailmas peaksime praktiseerima omamoodi Euroopa Monroe doktriini; teisisõnu; Euroopa saatuse ja poliitika üle otsustavad eurooplased. See ei tähenda, et me ei soovi heanaaberlikkuse ja dialoogi poliitikat. Nižni Novgorod, meie kohtumise asukoht, peaks siiski olema ka hoiatuseks, sest see tuletab meile meelde kuulsast lugu Nižni Novgorodi kaupmeestest, kes uskusid, et nad saavad osta vabadust ja turvatunnet, ning kes seejärel üles poodi.

Me peame aru saama, et me ei saa osta turvatunnet raha abil või reaalsust ilustades; seda on võimalik saavutada ainult ausa partnerluse abil. Vajame ühist välisasjade ja julgeolekupoliitikat. Vajame energiasõltumatust ja energiajulgeolekut ning vähem sõltuvust Venemaa energiapoliitikast, mida endiselt kasutatakse välispoliitilistel eesmärkidel. Samuti peame selgelt rääkima inimõigustest. Me ei tohi siin kompromisse lubada. Mis puutub Mihhail Hodorkovskisse ja Platon Lebedevi, ütleksin, et need inimesed tuleb lõpuks vabastada – vastasel korral toimub Venemaa presidendi riigivisiit Euroopa Parlamenti suure pilve all.

Tahame partnerlust Venemaaga, mis on demokratiseerimise protsessis, aga et seda teha, peab Venemaa demokratiseeruma – tegelikkuses ja mitte ainult meie soovunelmates. Seetõttu arvan, et Hannes Swobodal on õigus: saabuvad valimised on otsustava tähtsusega. Siis näeme, kas meie partnerlust Venemaa inimestega, kes meile väga meeldivad, saab laiendada tõeliseks partnerluseks Venemaa riigiga.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Austatud juhataja! Nagu ka Bernd Posselt ütles, Euroopa vajab Venemaad ja Venemaa vajab Euroopat. Euroopa ja Venemaa koostöö on oluline poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku stabiilsuse edendamiseks mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas.

On kahetsusväärne, et partnerlus- ja koostööleping ELi ja Venemaa vahel ei vasta praegustele koostöövajadustele. Peaksime strateegilise partnerluse tihedamaks, sügavamaks ja laiemaks muutma. Kogu ELi ja Venemaa suhete aluseks peab tulevikus siiski olema rahu ja julgeoleku edendamine ning demokraatlike väärtuste ja poliitilise ning majandusliku vabaduse toetamine.

Moderniseerimispartnerlust tuleks süvendada ja keskendunumaks muuta, aga üksnes poliitilisest dialoogist diplomaatide vahel lihtsalt ei piisa. Peame tegema kõik, mis võimalik, et muuta inimeste jaoks lihtsamaks kohtuda ja tõhustada koostööd teadus-, kunsti-, kultuuri-, haridus- ja ettevõtluse valdkondades.

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański (ECR).(PL) Austatud juhataja! Kindlasti arutatakse ELi ja Venemaa tippkohtumisel väga paljusid teemasid, aga üheks kõige olulisemaks ennustatakse energiajulgeoleku teemat. Venemaa on korraldanud mitu kuud väga intensiivset kampaaniat, mille eesmärk on leida erandeid gaasi infrastruktuuri jaoks kolmandas energiapaketis sätestatud eeskirjadele või teisisõnu meie monopolivastase seaduse eelnõule, mis keelab üheaegse või paralleelse energiaressursside ja jaotusvõrkude kontrollimise. Venemaa energeetikaminister Sergei Shmatko, South Stream projekti tegevjuht Kramer ning Gazpromi tegevjuht Miller on selles küsimuses Brüsselit külastanud. Tegemist on suure kampaaniaga. Euroopa Liidu seisukohta selles küsimuses tuleb Venemaale väga selgelt väljendada, nimelt, et me ei kavatse tagada väiksemaid tariife Venemaale; selle asemel on meile oluline, et gaasiturg Kesk-Euroopas muutub konkurentsivõimelisemaks ja vähem monopoliseerituks. Volinik, paluksin teil meile selgelt öelda, kas Euroopa Komisjon on valmis tegema tippkohtumisel sellekohaseid avaldusi.

 
  
MPphoto
 

  Tomasz Piotr Poręba (ECR). (PL) Austatud juhataja! Saabuva tippkohtumise eel saame tõepoolest öelda, et Euroopa Liidul puudub üks sidus strateegia Venemaa kohta ning et praegune pragmaatilise koostöö poliitika, mille aluseks on väikeste sammude strateegia, võib väga hõlpsasti koost laguneda mis tahes kriisi ajal, mis järgmisena aset leiab, nagu juhtus 2008. aastal sõja ajal Gruusiaga või 2009. aastal pärast gaasitarne katkestamist.

Viimase sündmuse kontekstis on väga oluline rõhutada sõna „mitmekesistamine” definitsiooni, mis on Euroopas sageli sünonüümne suure hulga eri gaasijuhtmete ehitamisega Venemaalt. Sõna „mitmekesistamine” tähenduseks peetakse näiteks South Streami ja Nord Streami gaasijuhtmete ehitamist. Samal ajal peaks Euroopa Liit keskenduma gaasitarne tagamisele allikatest väljaspool Venemaad: see peaks rohkem pingutama, et edendada Nabucco torujuhet Aserbaidžaanist, ning investeerima gaasiterminalidesse ja teadusuuringutesse kildgaasi ammutamise kohta.

Samuti on väga oluline, et Venemaa ametivõimudele avaldataks jätkuvalt eri tasanditel survet, et parandada inimõigusolukorda Venemaal. Kui välja arvata arutelud ELi ja Venemaa tippkohtumiste raamistikus, peaksime tagama, et kaks korda aastas toimuvate konsultatsioonide tempot Euroopa Liidu esindajate ja diplomaatidega Venemaa välisministeeriumist otsustavalt kiirendataks.

 
  
MPphoto
 

  Krzysztof Lisek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Usun, et Venemaa ametivõimudele tuleks öelda, et ootame neilt vastutustundlikku käitumist. Venemaa on Euroopa Liidu jaoks potentsiaalselt väga oluline partner, näiteks lahenduse leidmisel teatavatele ummikseisus konfliktidele Euroopas, mis on endiselt lahendamata. Usun, et Venemaa ametivõimudele tuleks öelda, et ehkki köögiviljad ja gaas on olulised, peavad nad lõpetama Transnistria separatistide toetamise; et ootame, et nad lõpetaksid Aserbaidžaani ja Armeenia varustamise relvadega, sest see on suur oht selle piirkonna tulevikule; ning et ootame ka seda, et Venemaa täidaks oma kohustusi 2008. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt Gruusia kohta. Ootame, et Venemaa relvajõud viidaks Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast välja ning et Venemaa austaks Gruusia õigust kaaluda ja otsustada oma tuleviku üle.

 
  
MPphoto
 

  Sławomir Witold Nitras (PPE). (PL) Austatud juhataja! Ehkki ma nõustun Krzysztof Liseki avaldustega Gruusia kohta ja unustamata seda, mida paljud Euroopa Parlamendi liikmed on öelnud Ukraina kohta, näib mulle, et homsel tippkohtumisel peame säästma mõned sõnad või palju sõnu ka Valgevene jaoks. Paluksin kõikidel meeles pidada, et oleme palju kuid tegelenud seal väga kaugeleulatuva poliitilise kriisiga ja vähemalt mitu kuud oleme tegelenud kaugeleulatuva majanduskriisiga. Samuti tegeleme olukorraga, kus Venemaa avaldab survet Valgevenele, tõenäoliselt palju jõulisemalt ja tõhusamalt kui praegu Ukrainale. Venemaa üritab sisuliselt saada kontrolli kogu majanduse üle või pigem majanduse strateegiliste sektorite üle, kasutades ära Valgevene majanduse ehmatavat olukorda. Mul on üks palve. Kui Venemaa otsustab anda abi – ja me teame, et ta on otsustanud anda abi Valgevenele –, peaks Euroopa Liit tagama, et Venemaa muudaks abi andmise sõltuvaks inimõiguste järgimisest. Need on ühised väärtused, mida me näiliselt Venemaaga jagame; tõsiasi, mida venelased sageli kordavad, ja seega peaksid nad aitama meil tutvustada neid väärtusi Valgevenes. Vastasel juhul muutume Lukašenko režiimi rahastades selle eest vastutavaks.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Austatud juhataja! Meil on Venemaaga alati mitu problemaatilist küsimust käsil, näiteks kodanikuõiguste standard, ebaloogiline ELi köögiviljade impordikeeld, ELis asuv raketitõrjekilp või Venemaa problemaatiline sekkumine paljudes endistes Nõukogude vabariikides.

Ma ei taha öelda, et peaksime vältima nendest keerulistest teemadest rääkimist, aga usun kindlalt, et me ei tohiks nendega piirduda.

Peaksime esitama ka uusi ideid vastastikku kasulikuks koostööks. Euroopa tootjatel on vaja uusi võimalusi oma toodete müümiseks. Venemaa on suur kaubanduspiirkond üha kasvava ostujõuga. Seega on vajalik töötada rohkem, et kaotada tõkked, mis hoiavad tagasi kaubanduskoostööd, ning samuti toetada ühiselt projekte, nagu laiarööpmelise raudteeliini laiendamine, mis liigub Vaiksest ookeanist ELi südamesse.

Sellised projektid võivad luua uusi tõukeid koostööks, mille rakendamine toob lisaks Euroopale kasu ka Ukrainale, Venemaale ja paljudele Aasia riikidele.

 
  
MPphoto
 

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liidu ja Venemaa vahel peetakse arutelusid energiasektori tuleviku üle, aga nii palju, kui mina aru saan, luuakse praegu uut töörühma, kus arutatakse kolmandat energiapaketti gaasijulgeoleku kontekstis. Tahaksin kutsuda üles volinik Štefan Fület ja volinik Günther Oettingeri jagama Euroopa Parlamendile teavet nende edusammude ja selle töörühma läbirääkimiste tulemuste kohta. Samuti tahaksime läbirääkimisi pidava rühma liikmete nimekirja. Kuulsin Venemaa energiakontserni esindajalt, et ettevõte osaleb nendel läbirääkimistel. Tahaksin teada, kas see on tõsi ja kas suurte ettevõtete esindajad võtavad Venemaa poolel läbirääkimistest osa.

Konkurentsiõiguse järgimine energiavaldkonnas ilma igasuguste eranditeta on Euroopa Liidu jaoks samuti väga oluline küsimus. South Streami investeerimiskavade hiljutistel esitlustel Brüsselis oli ilmne, et Venemaa ja Gazprom tahavad privileege ja eristaatust. Me ei saa sellega nõustuda.

 
  
MPphoto
 

  Vytautas Landsbergis (PPE). – Austatud juhataja! Ma näen parlamendi resolutsiooni Euroopa sõbrakäe ulatamisena praegusele Venemaale, kes vajab vaatamata oma alusetule uhkusele ning päritud ülbusele väga sõbralikke nõuandeid ja tegevuskava. Kui inimõiguste teemal peetavatel konsultatsioonidel, kus nõustatakse president Medvedevit, on nõutud riigi maja olulist renoveerimist vundamendist katuseni, ei tule meie parlament tühja lepitamisega, vaid tõhusa koostöö pakkumisega.

Seal on kõige suurem võimalus, kui Venemaa on avatud ja püüab ehitada avatud ühiskonda, mitte sellist, mis on suletud mahajäänud stalinismi.

Kahjuks ei näita Venemaa surve ülejäänud G8-le leppida Gruusia okupeeritud territooriumitega WTO süsteemis Venemaa poolel nende tõeliselt head tahet.

Kui on tõsi, et Lääs on sellega nõustunud, näitab ta kahjuks seega oma nõrkust vahetult enne Nižni Novgorodi tippkohtumist.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Austatud juhataja! Venemaa on kahtlemata Euroopa Liidu oluline partner, aga ka väga raske partner. Ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) on Venemaa jaoks kahtlemata väga oluline. Tahaksin siiski konkreetselt nõuda demokraatlikku protsessi nii poliitilisel kui ka kodanikuühiskonna tasandil. On väga oluline, et inimõigusi austataks ja järgitaks.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Austatud juhataja! ELi ja Venemaa tippkohtumine toimub piirkondliku arengu taustal, mis seda partnerlust mõjutavad. Euroopa naabruspoliitika reform võib aidata lahendada konflikti Transnistrias. Tõepoolest, Venemaa on näidanud huvi luua poliitiline ühiskomitee. Selle organi loomise ülesehitust ja tähtaega ei ole siiski veel arutatud.

Toidukriis, mis praegu Euroopat mõjutab, on peatanud kaubanduse Venemaaga. Uued läbirääkimised kehtivate sanitaareeskirjade kohta võiksid olukorda parandada. Venemaa WTO liikmesusel on pikaajaline mõju majandussuhetele ELiga. Seepärast tuleb vaadata läbi kõik asjaomased kokkulepped.

Veel üks huvipakkuv teema AGRI projekti käivitamise tulemusena on energia. See tagaks alternatiivse allika Nabucco projekti pakutavale.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! On hea, et Euroopa Liit püüab saavutada võimalikult head suhted kõikide oma naabritega ja tegelikult kõikide riikidega maailmas. Mõnikord võib see keeruline olla, eelkõige, ma oletan, Venemaa puhul, sest tal on väga kirev ajalugu. Isegi pärast raudse eesriide langemist üle 20 aasta tagasi ei saa tema käitumist teatavate riikide suhtes, eelkõige selliste naabrite suhtes nagu Gruusia, kindlasti imetleda.

Ilmselgelt peavad mis tahes läbirääkimiste aluseks Venemaaga olema inimõiguste austamise ja naabrite austamise oluliste väärtuste tunnustamine. Vaatamata sellele pakuvad nad suurepärast võimalust globaalsete probleemide käsitlemiseks, nagu kliimamuutused. ja loomulikult ka suurepärast võimalust arendada meie mõlema majandust. Venemaa on tõusev riik ja jõukuse seisukohast arenev riik. Muidugi juhul, kui põhiküsimused on korras, on pikemas perspektiivis nii Euroopa Liidu kui ka Venemaa jaoks suuri võimalusi.

 
  
MPphoto
 

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänane arvamuste vahetus oli tõepoolest väga kasulik lõpliku lihvi andmisel meie ettevalmistustele tippkohtumiseks ja võite olla kindlad, et annan sõnumid edasi kõrgele esindajale ja arepresidendile Ashtonile, kes teeb ülevaate presidentidele ja volinik Karel De Guchtile.

Olen kuulnud, et paljud teist nõuavad jätkuvat suhtlemist Venemaaga, suhte ja koordineerimise edasist arendamist Venemaa Föderatsiooniga, aga kuulsin ka nõudeid suuremale demokraatiale ja vähemale korruptsioonile. Kuulsin ka nõuet ahistamise lõpetamiseks, millest teatati Nižni Novgorodis, kuigi ma austan Venemaa Föderatsiooni rolli tippkohtumise julgeoleku tagamisel.

Oleme näinud, et meil on ühised seisukohad paljudel teemadel. Nõustume oma suhete suures olulisuses Venemaaga nii kahepoolselt kui ka mitmepoolsetes kontekstides nii piirkondlikult kui ka globaalselt. Nõustume, et see on mitmetahuline suhe, kus majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaküsimused, inimõigused ning õigusriigi põhimõtted, julgeolekuga seotud aspektid ja poliitiline koostöö on üliolulised.

Me ei tohiks sellelt tippkohtumiselt oodata kõikide lahendamata probleemide lahendamist – ja me tõstatame köögiviljade küsimuse. Kuid peaksime seadma eesmärgi teha olulisi edusamme mitmes valdkonnas.

Lubage mul mõnda neist valdkondadest kommenteerida. Esiteks: valimised. Venemaa ametivõimud on väga teadlikud, et Euroopa Liit jälgib 2011. ja 2012. aasta valimisprotsessi väga tähelepanelikult. Kui saabuvatel valimistel tekib ebakorrapärasusi, tuleb neist küsimusi käsitleda. Praegu kutsume Venemaad üles pidama kinni kohustustest, mida ta on võtnud Euroopa Nõukogu, ÜRO ning OSCE kontekstis seoses vabade ja õiglaste valimistega ning tegema head koostööd ODIHRiga, et tagada asjakohane järelevalve. Rõhutame eriti uute parteide registreerimist ja juurdepääsu valimisprotsessile.

Teiseks: märkisin üles parlamendi mured, mis on seotud inimõigusolukorraga Venemaal; jagame enamikku neist ja need küsimused tõstatatakse tippkohtumisel Venemaa presidendiga. Põhifoorum inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega seotud küsimuste käsitlemiseks on Euroopa Liidu ja Venemaa konsultatsioonid inimõiguste teemal. See on oluline vahend ja selle potentsiaali tuleks täielikult ära kasutada. Kahjuks ei ole see veel nii ja Euroopa Liit rõhutab seega ausa ning kasuliku dialoogi vajadust, mille jaoks on vajalik konsultatsioonide juhendite läbivaatamine.

Kolmandaks: moderniseerimispartnerlus. Nõustun täielikult lugupeetud parlamendiliikmetega, et moderniseerimispartnerlus peaks olema laiaulatuslik. Koordinaatorid esitavad Nižni Novgorodis teise programmi aruande partnerluse rakendamise kohta ning nagu näete, on selle algatuse keskmes õigusriigi põhimõtted ja meil on selles valdkonnas konkreetsed projektid.

Neljas punkt: Venemaa on meie naabrite naaber ja arvan, et Nižni Novgorod oleks suurepärane võimalus viidata hiljuti vastuvõetud Euroopa naabruspoliitika ülevaatedokumendile ja sellele dokumendile viidates veenduda, et oleme läbipaistvad oma poliitikas naabritega, keda me Venemaaga jagame. See on võimalus, mis muu hulgas põhineb sellel läbipaistvusel, teha selgeks, et oma jagatud naabrite heaolust hoolimine on mõlema poole jaoks kasulik. Arvan, et see on ka hea võimalus mõnede uute ideede alusel selles Euroopa naabruspoliitika ülevaates arutada tugevamat koostööd, et lahendada pikaleveninud konflikte meie naabruses.

Punkt viis: tippkohtumisel käsitletakse energiakoostöö teemat. Vajame läbipaistvaid, õiglasi ja konkurentsivõimelisi energiasuhteid ning tõstatame oma mure Venemaa presidendiga. Rõhutame vajadust täiendavateks reformideks, nagu ma rõhutasin oma avamärkustes, Venemaa elektri- ja gaasisektoris eesmärgiga luua võrdsed tegutsemisvõimalused.

Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Euroopa Liit ja Venemaa on partnerid. Partnerid peaksid omavahel sageli rääkima, nad peaksid püüdma saavutada võimaluse korral üksmeelt, aga ei tohiks kõhelda avameelselt arutada problemaatilisemaid küsimusi. Oleme täna rääkinud mõnest problemaatilisest küsimusest. Neid tuleks käsitleda tippkohtumisel ja kui vähegi võimalik, peaksime otsima lahendusi või vähemalt paranemist.

Mainisin juba Euroopa naabruspoliitika ülevaate dokumenti. Usun kindlalt, et üks selle läbivaadatud naabruspoliitika lisaväärtusi on see, et selles sätestatud üldiselt kohaldatavad väärtused ja põhimõtted ei kehti ainult väikese ja keskmise suurusega naaberriikide puhul.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme (9. juunil 2011).

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel olla üks nendest, kes allkirjastab resolutsiooni, mis kinnitab taas demokraatia ja inimõiguste austamise olulisust Euroopa Liidu ning Venemaa suhetes. Alustades Venemaa ja ELi dialoogist inimõiguste kohta ja jätkates tippkohtumistega, arvan, et on vaja süstemaatilist ning ausat lähenemisviisi juhtumite puhul, kus õiglase kohtumenetluse nõudeid ei austata või inimõiguste aktiviste või ajakirjanikke kiusatakse taga või takistatakse neil oma tööd teha.

Lisaks tuleb kasutusele võtta selged viitekriteeriumid Venemaa demokraatlike standardi järgimise kohta, mis aitab süvendada suhteid ELiga. Viimaks ei tohi me unustada toetust, mida tuleb pakkuda arenevas kodanikuühiskonnas demokraatia tagatisena, mis lisaks menetlustest kinnipidamisele on ka tõeliselt kaasav.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika