Istungi stenogramm

Kolmapäev, 8. juuni 2011 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

(Istung algas kell 9.05)

2. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll)

3. Uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (arutelu)

  President. – Esimene päevakorrapunkt on Salvador Garriga Polledo 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni nimel koostatud raport tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (2010/2211(INI)) (A7-0193/2011).

  Salvador Garriga Polledo, raportöör. – (ES) Austatud president! Volinik Lewandowski, head kolleegid! Meil on olnud 23 aastat finantsperspektiivid, neli perioodi, mis on aidanud ELi kuludel ja tuludel metoodiliselt areneda. Tänu finantsperspektiivi olemasolule on olnud võimalik viia ellu liidu programme. Sel põhjusel on see arutelu ja sellele järgnev hääletus liidu rahanduse jaoks nii tähtsad. Parlament võtab esmakordselt poliitilise initsiatiivi Euroopa eelarve valdkonnas. Komisjon ja nõukogu peavad sellele ettepanekule vastama ning esitama omalt poolt alternatiivsed ettepanekud.

Parlamendi koostatud ettepanekut iseloomustab üksmeel ja koostöö. Ettepaneku koostamiseks tehti tööd terve aasta, sellele esitati 1100 muudatusettepanekut ja 120 kulukohustust ning sellesse panustasid 11 parlamendikomisjoni ja 10 liikmesriigi parlamendid. Tahan tänada kõiki ametnikke ja assistente, kes terve viimase aasta selle raporti koostamise nimel tööd tegid!

Tehti ka institutsioonidevahelist koostööd José Manuel Durão Barroso juhitud volinike kolleegiumiga, kus pakkus erilist tuge eelarve ja finantsplaneerimise volinik Janusz Lewandowski. Loodame, et ettepanek, mille nad 29. juunil esitavad, on kooskõlas meie raportis tehtud soovitustega.

Me ei saa jätkata Euroopa arendamist väiksema eelarvega. Tahame teha lõpu halvale tavale, et lepime pühalike poliitiliste lubadustega, mida ei ole lihtsalt võimalik rahastada. Lissaboni strateegiaga oli meil juba küllalt selliseid kogemusi ja me ei taha, et 2020. aasta strateegiast saaks järjekordne ebaõnnestumine, mis ainult suurendab pettumust ja euroskeptilisust. Seepärast teeme Euroopa 2020. aasta strateegiast tulevase finantsperspektiivi aluse.

Oleme veendunud ELi kulude tõhususes. Ühte eurot ELi eelarves saab kasutada palju tõhusamalt kui ühte eurot 27 liikmesriigi individuaalsetes eelarvetes. Oleme kinnitanud lisandväärtuse idee ja me usume, et seda saab rakendada praktiliselt kõikide ELi programmide puhul. Kutsume Euroopa Komisjoni üles seda reaalselt ellu viima.

Euroopa poliitika ei ole võimalik ilma põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika piisava rahastamiseta. Seepärast kutsume nõukogu üles säilitama nende kahe poliitikavaldkonna kulude taset ka pärast 2013. aastat. Teadusuuringud, arendustegevus, uuendustegevus, investeeringud energiatõhususse, taastuvenergia, üleeuroopalised sidevõrgud ja energiavõrkude sidumine, kliimamuutused ning haridus on vaid mõned prioriteetidest, mida ELi eelarve katma peab.

ELi eelarve kärpimine ei ole elujõuline lahendus nende jaoks meist, kes usuvad konkurentsivõimelisse Euroopasse. Meie arvates on vaja suurendada eelarvet vähemalt 5% üle praeguse finantsperspektiivi kogukulude taseme. See on miinimumnõue tähtsamate traditsiooniliste poliitikameetmetega ja meie uute prioriteetidega seotud vajaduste rahuldamiseks. See 5% on poliitiline reaalsus ja sellest peab saama tulevaste institutsioonidevaheliste läbirääkimiste lähtepunkt koos raportis esitatud mõistliku ettepanekuga uue omavahendite süsteemi kohta, milles fraktsioonid siin istungisaalis kokkuleppele jõudsid.

See kriiside ja päästekavade periood on võib olla küll halvim aeg finantsperspektiivi käsitlevate läbirääkimiste alustamiseks, aga kõigi nende jaoks meist, kes usuvad, et ELi eelarve on vajalik vahend selleks, et muuta ELi 27 liikmesriiki tõeliseks liiduks, on eesmärk selge, ja peame olema piisavalt sihikindlad selle saavutamiseks.

Tänane arutelu paljastab raporti head ja halvad küljed nii heakskiidu kui ka kriitika kujul. Tean, et parlament ei saa nii tundlikku teemat täiesti üksmeelselt toetada, aga ma soovin tänada fraktsioone nende suuremeelsuse eest üksmeele saavutamise nimel ja kõigi oskuste eest, millega nad selle perioodi jooksul kaasa on aidanud. Tänu neile on lõplik raport oluliselt parem kui ükski raport, mille ma oleksin suutnud koostada ilma nende abita.

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president! Head kolleegid! Nii euro kui ka riigivõla kriis nõuavad lahendusi Euroopa tasandil, mitte riiklikul tasandil. Just sellist sõnumit on president Barroso juba mitu kuud Euroopa Komisjoni nimel liikmesriikidele saatnud.

Euroopa tasandil lahendus tähendab aga Euroopa tasandil rahastamist. Minu fraktsioon tahab kohandada seda rahastamist vastavalt Euroopa uuele reaalsusele, nii eesmärke kui ka pädevusi silmas pidades. Mul on nõukogule järgmine küsimus: kas 2020ndate Euroopa on sama, mis oli 1960ndate Euroopa? Kas meie liikmesriikide rahanduse olukord, meie tulevikuväljavaated majanduskasvule ja Euroopa positsioon on maailmas võrreldavad? Minu arvates mitte. On selge, et tänapäeva Euroopat ei saa enam mingit moodi võrrelda ELi asutajate aegse Euroopaga. Euroopa on muutunud ja oleks vastutustundetu mitte peegeldada neid muutusi selles, kuidas Euroopat rahastatakse, ehk siis selles, kuidas Euroopa loodi.

(Sõnavõtja katkestas sõnavõtu, soovides seda hiljem jätkata)

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Soovin kõigepealt tänada Salvador Garriga Polledot ja 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni liikmeid, sest minu arvates tegid nad ära suurepärase töö. Olen näinud väga vähe raporteid, mis on nii tasakaalustatud ja mõistlikud kui raport, mille poliitiliste väljakutsete komisjon esitas.

Tulevase finantsperspektiivi ja selle korralduse küsimuse puhul on saamas selgeks, millist Euroopat me tahame. Vajame tulevaste aastate jaoks eelarvet, mis peegeldaks ELi ning samuti riigi- ja valitsusjuhtide eesmärke ning vastaks samal ajal ka meie kodanike ootustele. See võib küll paista süütu aruteluna kümnendarvudes summade üle, kuid tegelikult määrab see Euroopa Liidu suuna järgmise kümne aasta jaoks.

Meile esitatakse pidevalt uusi ettepanekuid selle kohta, mida Euroopa Liit tegema peaks, mida tuleb saavutada ja milleks on vaja teha ettevalmistusi. Samal ajal näeme, et selleks vajalikud rahalised vahendid ei ole saadaval. Kui me aga rohkem kohustusi ELile üle kanname ja eeldame, et EL hakkab rahastama põhjalikke projekte, kuid vähendame samal ajal rahastamist, siis vähendame sellega Euroopa Liidu sisest solidaarsust, sest edendame nii liidusisest killustatust, kuna hakatakse võitlema vahendite pärast, näiteks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas. Selline rünnak solidaarsuse vastu, mille ohtlikke vorme on juba praegu näha mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides, ei tohi olla ELi riikide vahel lubatud.

Meil on juba Euroopa, mida näevad oma vaimusilmas David Cameron või Hollandi valitsus – või vähemalt see erakond, mis toetab valitsust Hollandi esindajatekojas. Euroopa, kus tehakse järjest suuremaid kärpeid. Euroopa, mis taganeb üha enam lõimumise arendamisest. Euroopa, mis on taasriigistumas. Mõned inimesed toetavad seda põhimõtet. Võib aga ka öelda, et Euroopa on vastus, mille anname 21. sajandi kontinendina majandus-, keskkonna-, finants- ja rändepoliitikaga seotud probleemidele globaliseerunud maailmas. Meil on kaks võimalust: võime jaguneda laiali ELi osisteks, ulatudes suuruselt 82 miljoni elanikuga Saksamaast kuni 360 000 elanikuga Maltani. Kui igaüks võitleb enda eest, siis muutub Euroopa mõttetuks. Isegi 82 miljoni elanikuga riik, nagu riik, mida mina esindan, ei suuda pikemas perspektiivis kontinentidevahelise konkurentsiga toime tulla. Meil on vaja 500 miljoni inimese ja meie ühenduse 27 liikmesriigi jõudu. See teeb meid tugevaks.

Just seda väljendabki eelarve finantsperspektiiv järgmiseks seitsmeks aastaks kuni 2020. aastani. See on hea projekt. Mul oleks väga hea meel, kui eesistujariigi Poola suhtumine, mis ilmnes eesistujariigi Poola avaldatud projektis, kujundaks Euroopat lähiaastatel sellises koostöö vaimus, mille kohta Poola ettepaneku tegi. Nõukogus peavad liikmesriigid Euroopa finants- ja majandusliku tuleviku üle läbirääkimisi võrdsel tasemel Euroopa kodanike esindajatega Euroopa Parlamendis. Te ei saa öelda, et tahate Vahemere piirkonna jaoks Marshalli plaani, mis toetaks demokraatlike riikide tekkimist Põhja-Aafrikas, öeldes samal ajal, et ELi eelarvet on vaja kärpida. Te ei saa öelda, et tahate ELi eelarve rahastamiseks 0,8% sisemajanduse koguproduktist, ja nõuda siis kompensatsiooni, kui EHEC-kolibakteri epideemia meie enda põllumajandustootjad rängalt tabab, nagu tegi Hollandi valitsus. Loomulikult tahame põllumajandustootjaid aidata. Me peame neid aitama. Loomulikult tahame Põhja-Aafrikat aidata. Ja me peamegi Põhja-Aafrikat aitama. Siis aga on meil vaja ka head tasakaalustatud ning ratsionaalselt välja töötatud pikaajalist eelarvet, nagu selles raportis öeldakse.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud president! Võttes arvesse lugupeetud parlamendiliikme väga negatiivset reaktsiooni Hollandi valitsuse seisukohale, tahaksin temalt küsida, kas ta tunnustab ikka veel ELi liikmesriikide demokraatlikku õigust väljendada oma kodanike nimel nende arvamust.

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Lucas Hartong! Loomulikult tunnustan seda õigust. Loodan ainult teie mõistmise peale, et Hollandi valitsuse seisukohta ei saa lihtsalt autoriteedile tuginedes välja kuulutada, vaid et seda tuleb arutada riikidevahelises demokraatias.

Ma austan väga Mark Ruttet, kes pooldab ELi eelarve suurendamist 2,7%. Jätan selle meelde ja mul on hea meel, et te kuulasite tähelepanelikult, sest siin parlamendis arutatakse avalikult kõikide valitsuste seisukohti. Ma ei saanud teie küsimuse mõttest päris hästi aru, aga ma arvan, et ma võin sellest nii palju järeldada, et ka teie toetate demokraatiat. Minu arvates on see juba mingit liiki areng.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud president! Mul on siin Tema Majesteedi valitsuse esindaja kiri poliitiliste väljakutsete komisjoni (SURE) raporti kohta. Selles kirjas seisab, et Tema Majesteedi valitsus on SURE raporti projektis pettunud. Austatud kolleegid! Arvan, et see tähendab, et see SURE raporti projekt on väga hea.

Pean teile ütlema, et peale nende kolme või nelja sõna, millega öeldakse, et Tema Majesteedi valitsus on raportis pettunud, on kirja teised osad tõeline provokatsioon. Provokatsioon Euroopale ja Euroopa Liidule, sest peamiselt öeldakse nendes, et mitmeaastase finantsraamistiku suurendamine ei ole võimalik ja et me peame jääma vana mitmeaastase finantsraamistiku juurde, samade summade juurde, samade vahendite juurde, loomulikult samade tagasimaksete juurde ja kindlasti sama tagasimakse juurde Ühendkuningriigi jaoks. Me ei tohi mitte midagi muuta!

Tema Majesteedi valitsus on sellele vaatamata valitsus, mis tahab teha otsuseid, mis tahab reformida nii Ühendkuningriiki kui ka Euroopa Liitu. Seega ma ei näe põhjust, miks jääda vana mitmeaastase finantsraamistiku juurde ja jätkata lihtsalt varasemate poliitikameetmetega. Arvan, et nüüd on õige aeg öelda rahvale, et me ei saavuta eri Euroopa Liidu liikmesriikide riigieelarvete konsolideerimist sellega, et kärbime ELi eelarvet, mis moodustab 1% ELi SKPst. See 1% on ainult üks neljakümnendik Euroopa Liidu kogukuludest.

Säästmiseks on teisi võimalusi. Veel üks ettepanek, mille me Tema Majesteedi valitsusele teha saame, on see, et kui tahetakse säästa raha Briti avalikus sektoris, siis saab seda teha Euroopa Liidu rolli suurendamisega.

Lubage mul tuua kolm näidet! Kõigepealt välispoliitika. USAs on 28 000 diplomaati. Euroopas on 93 000 diplomaati. Euroopas on neli korda rohkem diplomaate, sest me ei tööta üheskoos ühise välispoliitika raames. Siin saaks raha kokku hoida. Kui Briti valitsus investeeriks rohkem Euroopa Liitu, saaks nad hoida raha kokku Briti välispoliitika arvelt William Hague’i osakonnas. Järgmine näide on rahanduspoliitika. Euroopa Liidus vastutab rahanduspoliitika eest ligikaudu 44 000 inimest. USA Föderaalreservi nõukogus on 18 000 inimest. Neil on kolm korda vähem riigiametnikke.

Kui Briti valitsus tahab raha kokku hoida, siis võib ta euro kasutusele võtta, anda Euroopa Liidule rohkem volitusi ja vastutusi ning hoida raha kokku nende inimeste arvelt, kes Suurbritannias rahanduspoliitikaga töötavad. Kui Briti valitsus tahab Suurbritannias raha kokku hoida, siis saab seda teha teadusuuringute valdkonnas sellega, et võetakse kohe kasutusele Euroopa patent. See tähendaks tohutu suurt kokkuhoidu teadusuuringute eelarves. See on vastus, mille me Tema Majesteedi valitsusele anname.

(Aplaus)

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president! Minu fraktsioon tahab, et Euroopa rahastamine peegeldaks Euroopa uut reaalsust ning uusi suundumusi ja eesmärke. Kas meie liikmesriikide rahanduse olukord, meie majanduskasvu tulevikuväljavaated ja Euroopa koht maailmas vastavad Euroopa Liidu asutajate visioonile? Kindlasti mitte! Need on arenenud ja muutunud.

Oleks vastutustundetu, kui me ei kohandaks Euroopa rahastamist vastavalt nendele muutustele. Mitmeaastane finantsraamistik on väga poliitiline teema, mida erikomisjon on koostöös eelarvekomisjoniga juba üle aasta arutanud. Soovin kiita komisjoni selle töö eest. Loodan, et sama euroopalik suhtumine, mis iseloomustas tööd selles komisjonis, kujundab ka finantsraamistiku rakendamist ning aitab Euroopal meie kodanike heaolu nimel areneda.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon kutsub liikmesriike üles sellest arutelust täiel määral osa võtma. Kui ma ütlen täiel määral, siis mõtlen seda, et nad lihtsalt ei kuuluta, et lõppeesmärk on külmutada Euroopa kulutused 2020. aastani, ega ei heidaks järelemõtlemata kõrvale Euroopa omavahendite ideed. Tahame omavahendeid selleks, et vähendada survet riigieelarvetele. Seepärast teemegi riigi- ja valitsusjuhtidele ettepaneku omavahendite kohta, et vähendada koormust kärbitud riigieelarvetele.

Tuletan teile meelte, et Euroopa eelarve on olnud alati tasakaalus, mitte nagu riigieelarved, kus on enamasti suur puudujääk. Samuti tuletan meelde, et üle 90% sellest eelarvest kulutatakse projektidele, millest liikmesriigid kasu saavad. Viimaks tuletan liikmesriikidele meelde, et nad saavad kogu kasutamata jäänud raha aasta lõpuks tagasi. Sellegipoolest süüdistatakse meid aga selles, et me seda raha halvasti haldame. Arvan, et peame selle kohta rohkem teavet jagama hakkama. Seega lõpetame palun Euroopa eelarve kohtlemise koormana riigi rahandusele!

Olgem ausad: üks euro, mis kulutatakse Euroopa tasandil, on palju tulusam kui üks euro, mis kulutatakse liikmesriikide valitsuste tasandil. Riiklike kulutuste korral suunatakse 20–30 senti igast eurost kohe kõrvale riigivõla intressi kinnimaksmiseks. Eurooplastele tuleb seda öelda.

Tegelikult muutuks ajude väljavool Hiinasse ja Ameerika Ühendriikidesse ilma Euroopa rahastamiseta hariduse ja elukestva õppe valdkonnas järjest tugevamaks. Tegelikult oleksid meie riigid ilma Euroopa rahastamiseta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas maailma tasemel vähem konkurentsivõimelisemad ning majanduskasv raugeks ja tööhõive väheneks. Tegelikult muutuks lõhe rikaste ja vaeste piirkondade vahel ilma Euroopa ühtekuuluvusvahenditeta laiemaks. Ja tegelikult ei suudaks toiduga kindlustatuse poliitika, energiapoliitika ja kliimamuutuse poliitika ilma Euroopa rahastamiseta meie ootusi ja seatud eesmärke saavutada. Head kolleegid! Tegelikult oleks Euroopa Liit jäänud ilma Euroopa rahastamiseta välis- ja kaitsepoliitika valdkonnas maailma laval kõrvalseisjaks, mitte võtnud keskset kohta.

Loomulikult ei ole raha ainus asi, millele mõelda tuleb. Euroopa suutlikkuse maailmas mõju avaldamiseks määrab ka see, kuidas Euroopa Liit otsustab investeerida ja rakendada poliitilisi prioriteete 2020. aastani ja pärast seda. Seepärast kutsub Euroopa Parlament nõukogu üles mõtlema tõsiselt järele oma seisukoha üle finantsraamistiku suhtes – ja seekord on kõik fraktsioonid, kes juba sõna võtsid, minuga nõus.

Kui nõukogu on tõepoolest pühendunud majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele, siis peab ta kasutama Euroopa eelarvet ja ühenduse omavahendeid võimsa mõjutusvahendina. Kui nõukogu tahab tõesti anda Euroopale globaliseerumise kontekstis reaalse võimaluse, nagu tahavad parlament ja komisjon, siis peab nõukogu mõistma, et arukas kulutamine on palju kasulikum kui kulutuste piiramine ning et ühiste projektide ühine rahastamine on palju arukam lähenemisviis, kui vahendite laialijaotamine lühiealiste projektide vahel.

Head kolleegid! Täna hommikul nõuavad Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmed, et Euroopa suhtes võetaks nõudlik seisukoht. Meie kaaskodanikud jagavad meie eesmärke ja lootusi. Noored inimesed väljendavad Ateena ja Madridi tänavatel oma ärevust ja 500 miljonit eurooplast mõtleb selle üle, mis tulevik neile toob. Seepärast on aeg küsida küsimusi meie ees seisvate probleemide kohta ning anda neile vastuseid.

  Richard Ashworth, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Kui lubate, siis kasutaksin seda võimalust, et vastata Tema Majesteedi valitsuse nimel Guy Verhofstadtile, kes nagu alati ei saanud asjast aru ja kes nagu alati vaatab vales suunas.

Kui ta oleks raportit lugenud, siis oleks ta näinud, et Tema Majesteedi valitsus ütles, et praegu on Euroopas kriis. Ta oleks märganud, et majandusvaldkonnad stagneeruvad, töökohad kaovad ja tööstused tulevad kiiresti muutuvas maailmas vaid vaevu toime. Euroopal oleks vaja eelarvet, mis on asjakohane, mis annab lisandväärtust ja mis kaasab inimesi, aga Guy Verhofstadt ning tema kolleegid pakuvad ikka sama vana asja.

On üks kõnekäänd, et kui sa suunda ei muuda, siis jõuad lõpuks sinna, kuhu sa alguses jõuda tahtsid. Selle eelarve suund peab muutuma. Meie koos Tema Majesteedi valitsusega oleme nõus, et kulutusi tuleb suurendada nendes valdkondades, mis lisandväärtust annavad. Oleme nõus, et investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse ning energia ja telekommunikatsiooni valdkonda tuleb suurendada. Oleme nõus, et investeeringud haridusse, väikeettevõtlusesse ja ühisturu edendamisse on arukad ja mõistlikud ning neid on vaja innustada. See aitab luua töökohti ja suurendab majanduskasvu. Meie arvates ei ole aga vastuvõetav, et täiskogu kasutab seda põhjendusena suurema eelarve nõudmiseks.

Guy Verhofstadtile ütlen ma järgmist. Igal pool Euroopas võtavad valitsused oma eelarvetes kokkuhoiumeetmeid ning oleks väga rumal, kui täiskogu selle sõnumiga ei arvestaks ja eiraks kirja viielt valitsusjuhilt, sest need viis valitsusjuhti ütlesid, et lahenduseks ei ole rohkem Euroopat, vaid arukam Euroopa.

Meil on vaja palju sihtotstarbelisemat eelarvet. Rääkisime 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjonis õigesti prioriteetidest, kuid ei võtnud midagi ette. Ei olnud mingeid märke sellest, et ollakse valmis selliste raskete valikute tegemiseks, mida teevad praegu valitsused igal pool Euroopas.

Seepärast oleme nõus, et uute prioriteetide jaoks on vaja kulusid suurendada, aga samuti oleme arvamusel, et on aeg mõelda uuesti traditsioonilistele prioriteetidele. Ka see oli üks kasutamata jäänud võimalus Euroopa eelarve jaoks.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Andrew Duff (ALDE). – Austatud president! Soovin küsida oma kolleegilt, et kas ta ei ole nõus sellega, et mõnede olulisemate kuluartiklite ülekandmine riigieelarvest Euroopa eelarvesse suurendab kulutõhusust ja saavutab mastaabisäästu ning säästab raha riikide eelarvetes. See on keskne põhimõte parlamendi lähenemisviisis finantsperspektiivi reformile. See on loogiline ning nõuab ka Londonilt loogilist ja ratsionaalset vastust.

  Richard Ashworth (ECR). – Austatud president! Ma saan aru, mida Andrew Duff öelda tahab, ja nagu alati on teooria õige, kuid see ei toimi praktikas.

Näidake mulle tõendeid selle kohta, et toetuse ülekandmine suurendab Euroopa Liidu kulutuste tõhusust! Näidake mulle, kus see on kodanike raha reaalselt säästnud, mitte läinud neile veel rohkem maksma!

Ütlen uuesti, et see eelarve tõestab, et Andrew Duff ja tema kolleegid tahavad rohkem Euroopat, kuid mitte arukamat Euroopat. Ühendkuningriigi valitsus tahab paremat kulutamist, mitte rohkem kulutamist.

  Bas Eickhout, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Austatud president! Alati on huvitav näha, et kohe, kui me hakkame rääkima tulevikku suunatud eelarvest, arutame ainult selle üle, kui suur see olema peaks. Arutelus peaks käsitlema tegelikult kolme probleemi, kolme prioriteeti, mis on Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks väga tähtsad.

Esiteks vajame Euroopa jaoks visiooni ja peame otsustama, millist lisandväärtust Euroopa eelarve sellele visioonile Euroopast annab. Teiseks, Richard Ashworth, on vaja eelarvet uuendada ja keskkonnasõbralikumaks muuta ning see peab olema tulevikku suunatud eelarve. Tulevikku suunatud eelarve tähendab aga ka prioriteetide muutmist ning see nõuab veel rohkem Euroopa raha. Kolmas prioriteet on seotud ELi omavahenditega. Tehke süsteem kõigepealt ausamaks ja läbipaistvamaks ning alles siis saame rääkida omavahenditest!

Vaatame neid kolme prioriteeti veidi lähemalt, alustades lisandväärtusega. Ka siin suhtutakse arutelus asjasse nii, nagu kaoks kogu Brüsselisse minev raha musta auku. See on absurd, täielik absurd! Kui vaadata seda, mida on võimalik teha Euroopa tasandil, siis on palju põhjuseid raha kulutamiseks just Euroopa tasandil ja üldsegi mitte riiklikul tasandil. Võtame näiteks meie diplomaatilised teenistused ja meie välissaatkonnad. Kas tahame, et igasugustes Aafrika riikides on neid 27, või tahame ühte ELi saatkonda? Viimane tähendaks, et rohkem raha läheb ELile selle ELi saatkonna jaoks, kuid see tähendab ka seda, et 27 liikmesriigis kulutatakse 27 korda vähem raha. See on tõhus ümberkäimine rahaga.

Vaatame ka infrastruktuuri. Kui ehitame individuaalsete riikidena infrastruktuure, siis kuidas tagame, et see toimib ka piiriüleselt energiavõrkude valdkonnas? Ka siin on vaja Euroopa raha. Või vaatame näiteks innovatsiooni ja teadustegevust. Kandke hoolt selle eest, et need oleksid konsolideeritud, et saaksite seda ühiselt teha ja saavutada sellega mastaabisäästu! See on juba arukas investeerimine. See on visioon Euroopa lisandväärtusest ja seepärast ongi meil vaja Euroopa eelarvet.

Teiseks peab olema eelarve tulevikku suunatud. Praeguses eelarves on liiga palju asju vanaviisi. Meil on 2020. aasta eesmärgid aruka ja jätkusuutliku majanduse jaoks. Seepärast peame sellesse investeerima. ELi jaoks on raskeim ülesanne nappuse probleemi – nii loodusvarade, kuid ka tööjõu nappuse probleemi – lahendamine. EL peab sellesse investeerima, et see probleem lahendada. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi on vaja uuendada ja see tuleb teha keskkonnasõbralikumaks, et põllumajandusest saaks näide sellest, kuidas loodusvarasid nõuetekohaselt ja tõhusalt kasutada. Ka struktuurifondid peavad tulema toime uute katsumustega, nagu energia. Tuleb tagada, et struktuurifondid aitavad kaasa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele. Just sellisest innovatsioonist peaksimegi rääkima.

Millised on uued katsumused? Jätkusuutlik energia – see tähendab infrastruktuuri ja raha, mida on selle jaoks vaja. Välispoliitika – milline oli Euroopa reaktsioon araabia kevadele? Ka selleks on vaja Euroopa raha. Vaesuse vähendamine ELis ja väljaspool ELi, kliimamuutused, innovatsioon – need on kõik head põhjused ELi tasandil tegutsemiseks.

Kolmas prioriteet on seotud ELi omavahenditega. Praegune süsteem on pankrotis. Need tagasimaksed, mis brittidel on ning mida hollandlased ja taanlased tahavad, on laostunud süsteem. Tehke see ausamaks ja läbipaistvamaks või otsige ELi jaoks omavahendeid! Mõelge näiteks finantstehingute maksule. Siis on teil õiglane süsteem, kus raha läheb ELile ja kus saame oma eesmärgid saavutada. See on arukas poliitika. Asjad peavad muutuma, aga need peavad muutuma Euroopa tasandil. Kas pole nii?

Viimaks tahan küsida üht nendelt liikmesriikidelt, mis ütlevad, et ELile tuleb anda järjest vähema raha, kuid samal ajal annavad nad ELile igasuguseid uusi prioriteete. Kui tahate, et ELile antakse vähem raha, siis milliste prioriteetidega peaks EL töötama? Sest kui te tahate, et EL saab vähem raha, siis peate ka valikuid tegema. Seni oleme kuulnud, et on üha rohkem prioriteete, kuid vähem raha. See ei ole lihtsalt loogiline. Just see on küsimus, mille üle Briti ja Hollandi valitsused oma pead murdma peaksid.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud president, Salvador Garriga Polledo! Te muidugi saate aru, et vasakpoolsetel on eriti suured ootused ELi sotsiaalse orientatsiooni suhtes ning seepärast on nad natuke pettunud, et teie raport ei tähtsusta järgmistel aastatel veelgi enam sotsiaalseid aspekte.

Olen kindel, et Euroopa sotsiaalriigi mudeli säilitamine ja arendamine ning Euroopa solidaarsuse põhimõte on kriisi ja majandusliku kokkuhoidmise ajal väga tähtsad. Mõlemad on olulised Euroopa kultuurisaavutused ja ma arvan, et nendest loobumine tähendaks Euroopa sotsiaalse integratsiooni protsessi lõppu.

Loomulikult tõite esile palju tähtsaid katsumusi, millest mõned ulatuvad Euroopa 2020. aasta strateegiast kaugemale. Ma ei usu aga, et sellest ettevaatlikust 5% eelarve suurendamisest piisab nendest katsumustest üle saamiseks. Parlamendina peame selgelt ütlema, et kavatseme anda erilist toetust sotsiaalsele Euroopale. Teised, näiteks ERD, FRONTEX ja ITER, peavad ehk veidi ootama. Minu arvates on vale kutsuda nõukogu üles seadma negatiivseid prioriteete, teisisõnu tegema kärpeid.

Samal ajal peame tunnustama asjaolu, et see raport paneb parlamendis aluse tõsistele aruteludele omavahendite süsteemi reformi üle. Finantstehingute maksu kehtestamine on üks eriti oluline teema, mille peame lõpuks käsile võtma. See ei ole ainult kasulik rahastamisvahend, vaid tagaks ka suurema läbipaistvuse ELi rahastamises.

Loomulikult hõlmab see tähtsat osa finantsturgude reguleerimisest. Samuti olen arvamusel, et peame kaotama Briti tagasimakse ning tagama, et kasutamata ELi vahendid tagastatakse ELi eelarvesse.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president! Kui täiskogu hääletab eelarve suurendamise poolt perioodiks 2014–2020, siis süüdistatakse teda taas selles, et ta ei ole reaalsusega kontaktis. Rahastamise suurendamise põhjuseks on toodud 2020. aasta strateegia, millest öeldakse, et see aitab meid kriisist välja.

Tuletame meelde, mis juhtus Lissaboni strateegiaga. See oli tohutu läbikukkumine. Sellega raisati maksumaksjate raha ja me ei tohi seda viga korrata. Euroopa Kontrollikoja andmetel on suur protsent ebakorrapärasusi, aastast aastasse keskmiselt 2,8%, mis mõjutavad eri poliitikavaldkondi, ja me anname nendele piirkondade jätkuvalt raha. Projektide kulud on kasvanud kuni kolm korda suuremaks esialgsetest hinnangutest ning teiste projektide puhul esineb viivitusi ja need jäävad paremale tehnoloogiale alla. Nii on näiteks seis projektiga Galileo, mille eelarve on kasvanud 7,7 miljardilt eurolt 22,6 miljardile eurole.

Üle 40% eelarvest investeeritakse jätkuvalt ühisesse põllumajanduspoliitikasse, kuid ainult 4,7% Euroopa tööjõust töötab selles sektoris. Ühise kalanduspoliitika jaoks, mille läbikukkumist volinik Damanaki ise tunnistas, peavad maksumaksjad saatma igal aastal Brüsselisse ühe miljardi eurot. Ka Euroopa välisteenistus läheb igal aastal maksma 500 miljonit eurot, kuid ei ole praeguseks veel oma olemasolu õigustanud.

Kõik need näited õigustavad eelarve vähendamist, kuid kindlasti mitte eelarve suurendamist. Loodan, et Ühendkuningriigi valitsus võtab kindla seisukoha ning ütleb, et nüüd aitab, ja nõuab eelarve vähendamist. Kuid paistab, et Ühendkuningriigi valitsuskoalitsiooni toetavad Euroopa Parlamenti liikmed pooldavad eelarve külmutamist. Ühendkuningriigi maksumaksjad neid selle eest küll ei täna.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud president! Esimese maailmasõja eelõhtul ütles Briti peaminister söör Edward Grey, et tuled terves Euroopas kustuvad ja oma elu ajal me neid enam põlemas ei näe. Meie ees on Salvador Garriga Polledo raport, mis käsitleb Euroopa Parlamendi poliitilisi prioriteete 2013. aasta järgseks perioodiks. See on seotud nii õigusloome kui ka eelarvega. Seega on tegemist ELi visiooniga Euroopa kodanike jaoks.

Milline kohutav intellektuaalne, kultuuriline ja poliitiline vaesus küll selle raporti üle valitseb! Millist Euroopa poliitilise eliidi kalduvust diktatuuri poole see küll üles näitab! Parlament väidab, et EL annab rahvusvahelisel tasandil rohkem lisandväärtust kui kõik individuaalsed liikmesriigid kokku. Seepärast nõuate ELi eelarve suurendamist vähemalt 5%. Kui naeruväärne! Millist riikliku sõltumatuse ümberlükkamist ja põlgust meie riikide kodanike ja valitsuste vastu see küll näitab!

Olgem ausad – parempoolse mõttelaadiga liikmesriik, nagu Holland, ei nõustu ealeski selle raportiga. Euroopa Parlamendi liikmed, kellel on värske ja vabadust armastav visioon, peaksid selle raporti kohe prügikasti viskama. Milleks? Sest vastasel juhul kustuvad Euroopas tuled ja me sillutame sellega teed oma laste pimeda tuleviku jaoks. Minu fraktsioon tahab, et tuled Euroopas põlema jääksid ja seepärast hääletame kogu südamest selle raporti vastu.

  President. – Head kolleegid! Nagu näete, toimub meil siin põhjapanev arutelu Euroopa tuleviku üle ja me ootame komisjoni seisukohta.

Tõsteti sinine kaart. Kas olete valmis vastama, Lucas Hartong?

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Austatud president! Mul on oma kolleegile Lucas Hartongile järgmine küsimus. Hetkel on mitu ELi liikmesriiki G8 liikmed. Sellesse organisatsiooni kuuluvad kaheksa suurima majandusega riiki maailmas. Järgmise 10–15 aasta jooksul ei ole aga enam ükski Euroopa riik seal esindatud. Kuidas saate siis rõhutada, et individuaalsed Euroopa riigid mängivad maailmalaval ka edaspidi tähtsat rolli? Kas te ei arva, et ainus võimalus, kuidas Euroopa saab seal edasi seda rolli mängiga, on ühiselt tegutseda?

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud president! Tänan oma kolleegi selle küsimuse eest! Euroopa on nii suurepärane ja nii võimas just oma liikmesriikide pärast ning sel viisil omavahel põhjalikult nõu pidades suudavad liikmesriigid rääkida maailmapoliitikas tugeva häälega. See on ka edaspidi nii. Just seepärast, et riikide valitsused teevad head koostööd, kõlavad nende hääled nii kaunilt koos.

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud president! Tervitan komisjoni nimel SURE raportit. See tõeline panus järgmise finantsperspektiivi ettevalmistuste jaoks, kuid see on ka tõesti euroopalik. See on tõeline Euroopa perspektiiv Euroopa projekti tulevikule. Seda on vaja eriti nüüd, mil seisame silmitsi mitme ühise probleemiga, mis nõuavad ühiseid vastuseid ajastul, mida iseloomustab Martin Schulzi sõnul solidaarsuse vähendamine (sks Entsolidarisierung).

Minu märkus ei ole seotud ainult raporti endaga, vaid ka läbirääkimistega poliitiliste väljakutsete komisjonis, millest ma osa võtsin, ja seega ma tean, millest räägin. See on seotud ka Jutta Haugi oskusliku juhtimisega ja Salvador Garriga Polledo rolliga. Mõtlen ka seda laialdast üksmeelt ja häälteenamust, mida arvatavasti ja loodetavasti tänasel täiskogu istungil kinnitatakse. Jah, me jagame seda visiooni, mida see raport kajastab. Jah, me ütleme samuti, et Euroopa eelarve ei tähenda riigieelarvete dubleerimist, vaid selliste ühiste eesmärkide saavutamist, millega rahvusriigid lihtsalt toime ei tule ja mille puhul Euroopa raha saavutab mastaabisäästu või loob sünergiaid.

Lühidalt tuleb kasutada Euroopa eelarvet seal, kus sellest kasu on, sest see on nagu investeering ning sellel ei ole puudujääki. Samuti jagame nn traditsiooniliste poliitikameetmete visiooni, mille alla kuuluvad ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika. Traditsiooniline ei tähenda aga vanapärast, vaid mehhanismi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks. Kui need on eelarves korralikult üles ehitatud, siis saaksid need luua palju rohkem ruumi kõige selle parema ja nähtavama rahastamise jaoks, mida varem hästi ei rahastatud. Pean silmas innovatsiooni, rändevoogude haldamist, Euroopa Liidu kohustusi välispoliitika valdkonnas, mida on nüüd nii hästi näha Vahemere piirkonnas, energiatõhusust ning ennekõike seda, kuidas ühendada Euroopa üleeuroopaliste transpordivõrkudega ja kuidas luua muud piiriülesed ühendused energiasüsteemides.

Euroopa eelarve peab võtma endale uued funktsioonid vahendina distsipliini loomiseks liikmesriikide rahanduses, kuid Euroopa eelarvet ei saa süüdistada selles, et riigi rahandust on riiklikul tasandil halvasti juhitud. Euroopa eelarve peaks toimima maksebilansi tasakaalustamise vahendi tagatisena, kuid tagama tulevikus ka uuenduslike rahastamisvahendite kasutuse Euroopa eelarvete finantsvõimenduseks.

Raport nõuab rahastamise reformimist ja peaksime vastama sellele uutele vahenditele viidates. Nagu Joseph Daul õigusega ütles, teeks see rahandusministrite elu palju lihtsamaks, viidates uutele omavahenditele eelarve jaoks ning vähendades otseseid panuseid. Seepärast käsitlebki juuni lõpus esitatav pakett arve, mitmeaastase finantsraamistiku määrust, uut institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanekut, kuid ka omavahendeid. Konkreetsed ettepanekud sektorite kohta peaksid järgnema hiljem, septembri ja aasta lõpu vahel.

Soovin lõpetuseks veel korrata oma veendumust, et SURE raport on hea sisend arutelule Euroopa Liidu tuleviku kohta ning tugev ja oluline lähtepunkt komisjonile. Koostöö komisjoni ja parlamendi vahel on väga tähtis. Seda mitte ainult selleks, et ettepaneku kujundamisele hoog sisse saada, vaid ka selleks, et lõpetada õnnelikult läbirääkimised, mis on praeguses kontekstis väga keerulised.

  President. – Tänan teid, volinik! See oli väga tähtis arutelu komisjoni ja parlamendi vahel. Meie mõlemad institutsioonid tahavad teineteist toetada, et meil oleks ühesugune lähenemisviis mitmeaastasele finantsraamistikule. Näeme Euroopa Komisjoni projekti selle kuu lõpus, kui see ka parlamendile esitatakse.

(Vastuseks küsimusele saalist)

Mul on kahju, aga me ei esita sinise kaardi küsimusi külalistele, need on mõeldud ainult Euroopa Parlamendi liikmete jaoks.

  Thijs Berman, arengukomisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Austatud president! Arengukomisjoni jaoks ei ole see ainult selge raport, see on meie jaoks ka äärmiselt tähtis raport, sest selles sätestatakse, et Euroopa Liit kannab järgmise seitsme aasta jooksul oma vastutust kõige vaesemate riikide eest ja et selle jaoks tehakse asjaomased assigneeringud eelarves. Samuti sätestatakse selles, et liikmesriigid peavad oma kohustusi austama. Liikmesriikidel on aga veel pikk tee ees, enne kui nad saavad eraldada 0,7% oma kogurahvatulust arengukoostööks. Kui Euroopa Liit teeb koostööd arengukoostöö valdkonnas, saab sellega raha säästa, kaotada kattuvusi ning tagada parema ja tõhusama vahendite kulutamise.

Raport sätestab, et kliimamuutuste meetmeid ei saa rahastada arengueelarve vahenditega. Raport nõuab suuremat prioriteeti inimõiguste, demokraatia ning õigusriigi põhimõtete tugevdamisele. Selles kutsutakse üles leidma uusi rahastamismeetmeid peale toetuste, nagu kombinatsioonid laenudest ja toetustest. Selles rõhutatakse, et humanitaarabi meetmed vajavad ka edaspidi omaenda sõltumatut rahastamisvahendit, sest hädaabi peab olema neutraalne ning see ei tohi olla seotud Euroopa välisteenistuse poliitiliste valikutega. Nende valikutega jääb Euroopa Liit ka edaspidi kõige tähtsamaks partneriks maailma arengumaadele ning see on äärmiselt tähtis.

  Gerben-Jan Gerbrandy, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Austatud president! Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon saab samuti väljendada oma rahulolu raportiga sellisel kujul, nagu see meile esitati. Selles on käsitletud toorainete nappust, ohtu bioloogilisele mitmekesisusele, liikumist jätkusuutliku energia suunas ning ennekõike jätkusuutlikkuse tähtsust meie majanduse jaoks, mis on minu arvates kõige tähtsam.

Kõige selle juures on üks aga: me elame ajastul, mil kõik liikmesriigid mõtlevad iga euro üle vähemalt kolm korda järele, enne kui nad selle kulutavad. Sellegipoolest teeme aga midagi imelikku. Kulutame miljardeid toetuste maksmiseks, näiteks keskkonda ohustavateks toetusteks ja sellisteks asjadeks, millega peame kaasnevate probleemide lahendamisele lõpuks kulutama veel miljardeid. Seepärast esitasin oma fraktsiooni nimel uuesti muudatusettepaneku, mille keskkonnakomisjon vastu võttis ning mis käsitleb keskkonnavaenulike toetuste järkjärgulist kaotamist 2020. aastaks. Eeskätt praegusel nappuseperioodil ei saa me selliseid toetusi lihtsalt lubada.

  Constanze Angela Krehl, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud president! Ühtekuuluvuspoliitika on üks suurimaid osasid Euroopa Liidu eelarvest. Peame töötama välja uue poliitika, mis vastaks meie ees seisvatele uutele katsumustele. Tahame investeeringuid nüüdisaegsesse infrastruktuuri, teadustegevusse, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate väljatöötamisse. Tahame jätkusuutlikku integreeritud linnaarengut ning haritud töötajaid.

Piirkonnad vajavad konkreetseid toetusi, et nad saaksid konkurentsivõimeliseks ning majanduslikult areneda. Samal ajal tuleb aga öelda, et kõikidel piirkondadel, nii Ida-Euroopa liikmesriikidel kui ka tugeva majandusega riikidel, nagu Saksamaa, on juurdepääs ühtekuuluvuspoliitikale. Ida-Saksamaa vajab toetust. Ka mõned Lääne-Saksamaa piirkonnad vajavad aga Euroopa abi ning seda vajavad ka mõned Ühendkuningriigi osad.

Selleks on vaja eelarvet, mis ei tohi olla praegusest väiksem ning mida ei saa jaotada eri sektoritesse. Peame tegema kõik selleks, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning peame siduma selle üleliigse bürokraatia hülgamisega. Ühtekuuluvus on seotud solidaarsusega. Ühtekuuluvus on aga mõistlik ja vajalik ka majanduslikust seisukohast.

Ühtekuuluvuse puudumine on halb isegi tugeva majandusega riikide jaoks. Seepärast peame tagama ühtekuuluvuspoliitikale piisava rahalise toetuse. Soovin tänada raportööri selle eest, et ta lisas oma raportisse ka regionaalarengukomisjoni arvamuse ning kutsun üles toetama muudatusettepanekut, mis käsitleb vahekategooriate parandamist.

Jõudsime regionaalarengukomisjonis kompromissile. Ma soovitan täiskogul kaasata Salvador Garriga Polledo raportisse see kompromiss, mille selle valdkonnaga tegelevad poliitikud saavutasid. Palun teie ühehäälset toetust!

  Giovanni La Via, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Austatud president! Kõigepealt soovin tänada ka põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni enamuse liikmete nimel Salvador Garriga Polledot suurepärase töö eest, mida ta on viimaste kuude jooksul teinud!

Arutelu tulevase finantsperspektiivi üle oli väga elav ja Salvador Garriga Polledo koostatud raport annab sellest väga hea ülevaate, mis hõlmab eri liikmesriikide delegatsioonide ning eri fraktsioonide seisukohti.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostajana toetan täielikult ettepanekut jätta vähemalt põllumajanduseelarve muutmata ning nagu paljud teised kolleegid meie komisjonist, nii olen ka mina tugevalt vastu Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekule, mille kohaselt oleks vastuvõetavad võimalikud tulevased kärped põllumajandusvahendites, selleks et rahastada muid tegevusi.

Tunnen vajadust tuletada lugupeetud kolleegidele meelde, et ühine põllumajanduspoliitika on sätestatud aluslepingus ning see on üks vähestest reaalsetest Euroopa poliitikameetmetest. ÜPP saab täita olulist rolli strateegiliselt tähtsas sektoris, mis loob avalikku hüvet ning annab tõelist Euroopa lisandväärtust.

  Cătălin Sorin Ivan, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (RO) Austatud president! Alati kui räägime Euroopa Liidu eelarvest ning ennekõike mitmeaastasest finantsraamistikust, räägime automaatselt ka Euroopa lisandväärtusest. Ma ei usu, et Euroopa Liidu eelarves on mõni muu valdkond või segment, mille puhul Euroopa lisandväärtus oleks suurem ja mis samal ajal nii vähe maksma läheks. Selleks aga, et kõik see, millele me siin istungisaalis mõtleme, ning et kõik Euroopa projektid oleksid seotud eurooplaste ja iga Euroopa kodanikuga ning et kõikide nende projektide tulevik oleks kindlustatud, peavad meie noored uskuma Euroopa Liidu projekti tulevikku, nad peavad tundma, et nad on eurooplased, ning peame suurendama oluliselt oma investeeringuid kultuuri, hariduse ning noortele suunatud projektide ja programmide jaoks.

Seepärast ütlen, et kui tahame, et Euroopa Liidul oleks tulevik, on vaja rohkem raha hariduse, kultuuri ja noorte jaoks. Samuti ei tohi unustada sporti, mis on üks prioriteetidest Euroopa 2020. aasta strateegia tegevuskavas.

  Eva-Britt Svensson, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. – (SV) Austatud president! Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostajana tahan rõhutada, et kui tehakse tähtsaid otsuseid majandus-, finants- ja rahandusküsimustes, eelarve- ja kaubanduspoliitika valdkonnas ning muid otsuseid, mis mõjutavad eelarvet ja meie võimalusi, on mõju, mida naised nende otsuste tegemisel avaldada saavad, hetkel väga väike. Selleks et luua tulevikku suunatud ajakohane eelarve, tõi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon välja mõned tähtsad probleemid edasises eelarvega seotud töös.

Naiste oskusi ja kogemusi on vaja kasutada. Rõhutame vajadust soolise võrdõiguslikkuse integreerimise järele, et eelarves võetaks arvesse ka võrdõiguslikkust. Kuulen, kuidas kaasparlamendiliikmed räägivad tulevasest eelarvest, rohkematest vahenditest ja muust taolisest. Küsimus ei seisne ainult rohkematest vahendites, vaid ka selles, kas on piisavalt poliitilist julgust eelarveaspektide prioriteetide ümbermääratlemiseks ja naiste oskuste kasutamiseks. Kui me seda teeme, ei pea me nõudma alati üha rohkem eelarvevahendeid, vaid saame kasutada eelarvet hoopis selleks, et luua nüüdisaegseid poliitikameetmeid tuleviku jaoks.

  Reimer Böge, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud president! Head kolleegid! See raport kujutab endast head ja mõistlikku pakkumist, mille parlament teeb komisjonile ja nõukogule Euroopa Liidu eelarvelise aluse edasise arengu jaoks praegusel raskel ajal.

Soovin tänada raportööri Salvador Garriga Polledot ja eelarvekomisjoni esimeest Jutta Haugi tehtud töö eest! Tegite mõlemad ära suurepärase töö! Eri fraktsioonide erinevatest poliitilistest vaadetest hoolimata iseloomustas meie tööd tung leida ühised Euroopa lahendused. Ka teised institutsioonid võiksid veidi rohkem sellist innukust üles näidata. Tahame ehtsaid omavahendeid, nagu on sätestatud aluslepingus.

Muust sissetulekust hoolimata on vaja rahastada eelarvet ainuüksi omavahenditega. See tähendab, et seda nõudes lähtume aluslepingust. Muuseas, peaksime tegema ka lõpu kõikidele nendele erakorralistele sihtotstarbelistele tagasimaksetele. Seda arutelu tuleb pidada koos meie kolleegidega liikmesriikide parlamentidest ning ilma eelarvamusteta ja vähem agressiivsemalt, kui on märgata mõnes pealinnas ja mõnede märkuste puhul.

Samal ajal tahame teada, et eelarve ühtsus on kaitstud ja et eelarvepoliitikat ei võeta ära ühenduse eelarvest. Kui arutame kulutusi, siis peame viitama Lissaboni lepingust tulevatele kohustustele. Peame andma piisavalt rahalisi vahendeid ELi 2020. aasta strateegia elluviimiseks, millele me kõik pühendunud oleme. Majanduskasv on majandusliku ja sotsiaalse tegevuse alus.

Peame arutama senisest palju üksikasjalikumalt Euroopa lisandväärtuse teemat ja vajalikke sünergiaid riigieelarvete ning ELi eelarve vahel, sest vaatamata potentsiaalsetele säästmisvõimalustele, mis ELi eelarve juures võimalikud oleksid, saab paljude vajaminevate vahendite üle arutada ELi eelarve ja liikmesriikide eelarvete sünergiaid ja potentsiaalseid säästmisvõimalusi käsitleva arutelu kontekstis. Peame ütlema nõukogule selgelt, et kui nõukogu keeldub astumast neid samme, millele me täna viitame, peab nõukogu näitama, millised poliitilised prioriteedid tuleb tegevuskavast kustutada ja nende rahastamine lõpetada. Seda on vaja, kui me oma kodanike vastu ausad olla tahame. Loodan, et komisjon vastab nendele parlamendi ettepanekutele oma seadusandlikes ettepanekutes positiivselt, ning eeldan, et tulevased eesistujariigid leiavad võimaluse, kuidas parlamendiga avatult ja läbipaistvalt suhelda, et nõusolekumenetlused oleks võimalik sobiva aja jooksul lõpetada.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Derk Jan Eppink (ECR). – Austatud president! Nii palju, kui mina tean, on Reimer Böge Saksamaa CDU fraktsiooni liige. Mind huvitab, kas tema üleskutse suurendada ELi omavahendeid peegeldab tema isiklikku seisukohta või tema fraktsiooni seisukohta Saksamaal?

  Reimer Böge (PPE). – (DE) Austatud president! Vastan sellele küsimusele hea meelega. Tegelikult ei ole ma ainult Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu liige, vaid ma olin Schleswig-Holsteinis 13 aastat ka selle aseesimees. Enne seda, kui parlamendikomisjon oma seisukoha avaldas, leppisid CDU/CSU liikmed Euroopa Parlamendis kokku ühises seisukohas. Avaldus omavahendite kohta, mille CDU/CSU liikmed Euroopa Parlamendis tegid, mis on teatud määral vastuolus meie fraktsiooni riiklikul tasandil võetud seisukohaga, on täiesti kooskõlas poliitiliste väljakutsete komisjoni järeldustega. Jään selle seisukoha juurde ka oma positsioonis Saksamaa CDU fraktsiooni poliitikuna.

  Göran Färm, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud president! EL seisab hetkel silmitsi suurte probleemidega, mille sarnaseid ei ole liit juba pikemat aega kogenud. Peame tegema kõik, et majanduskriis lõppeks, ning samal ajal peame vältima ka uusi kriise. Peame tulema toime kasvava globaliseerumise ja kasvava konkurentsiga. Näiteks on vaja suuri piiriüleseid investeeringuid teadustegevusse. Peame leidma lahenduse probleemidele keskkonna, kliima ja jätkusuutliku energiavarustuse tagamisel.

Peame pöörama ümber katastroofilise suundumuse alaliselt kõrge töötuse taseme ja sotsiaalse tõrjutuse poole, mida Euroopa hetkel kogeb, ning ennekõike peame pakkuma abi oma lõunanaabritele kriisis, mille all nad hetkel kannatavad. Kahjuks suurenevad ajal, mil vajame kõige enam solidaarsust ja hästi toimivat Euroopa koostööd, ka ohud Euroopa ideele. Hetkel on need suunatud muu hulgas ka ELi eelarvele.

Meie 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjonis mõistame, et võib paista imelik, et ajal mil paljud liikmesriigid oma riigieelarvetes kärpeid teevad, nõuame meie rohkem raha ELi eelarve jaoks 2013. aasta järgseks perioodiks. Samal ajal oleks täiesti ebamõistlik neid probleeme ignoreerida ja anda alla euroskeptitsismile ning loobuda näiteks poliitilistest eesmärkidest, mida liikmesriigid Lissaboni lepinguga taotlevad. Samuti peame meeles pidama, et suurtest kärbetest ei ole kasu kõige haavatavamatele liikmesriikidele, nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugal. Hoopis vastupidi, need kärped vähendavad ELi võimet neid riike toetada.

Ühendkuningriigi valitsus räägib ainult netomaksjate nimel – ei kellegi muu nimel. Seepärast üritasime poliitiliste väljakutsete komisjonis leida mõistliku tasakaalu vaoshoituse, vajalike eesmärkide ja selliste tulevikku suunatud poliitikavaldkondade vahel nagu põllumajanduspoliitika. Jõudsime ettepanekuni suurendada järgmise perioodi assigneeringuid 2013. aastaga võrrelduna 5%.

Soovin tänada südamest Salvador Garriga Polledot, kes suutis tagada sellele raportile enamuse toetuse! Asi on selles, et seda 5% eelarvest tuleb kasutada just nimelt investeeringuteks tähtsamates valdkondades, mis on olulised tuleviku jaoks, ennekõike teadustegevuse, majanduskasvu ja tööhõive jaoks. On selge, et nendes valdkondades on vaja võtta meetmeid ning ilma piisavate vahenditeta ei suuda me neid katsumusi ületada. Selle saavutamiseks peame aga suutma muuta oma suhtumist ELi eelarvesse.

Pidage meeles, et see ELi eelarve on liikmesriikide majandusega võrreldes ikka veel suhteliselt väiksem kui siis näiteks, kui Rootsi 90ndatel liitus, vaatamata sellele, et 15 liikmesriigi asemel on nüüd 27 liikmesriiki. Samuti on ELi eelarve kasv olnud oluliselt väiksem liikmesriikide eelarvete kasvust, kui seda näiteks Ühendkuningriigi eelarvega võrrelda. See on samuti midagi, mida Tema Majesteedi valitsus ei maini. Mina isiklikult olen täiesti veendunud, et kokkuhoiumeetmed ei ole ainus viis kriisist üle saamiseks. Peame leidma tee tagasi majanduskasvu ja töökohtade loomise juurde ning leidma vahendeid investeerimiseks – ning selleks on vaja neid ühismeetmeid.

  Carl Haglund, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Austatud president! Tänan südamest raportööri, kes täiskogu seisukohad nii suurepäraselt kokku võtta suutis. Olen kindel, et oleme kõik täiesti nõus sellega, millised probleemid meie ees seisavad. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas me rahalisi vahendeid paremini kasutame, ja siinkohal ei pea ma silmas ainult ELi rahalisi vahendeid, vaid ka liikmesriikide rahalisi vahendeid, ning see nõuab korralikku tasakaalustamist.

Otsustasime parlamendikomisjonis teha ettepaneku suurendada tulevast eelarvet 5%. Viis protsenti võib kõlada suure summana. Igatahes on see palju siis, kui me oma pealinnadesse läheme ja selgitame, et meil on vaja veel 5%. Teisest küljest on 5% aga väga vähe, kui mõtleme kõikidele probleemidele, millega EL silmitsi seisab, ja kui teame samal ajal liigagi hästi, et tegelikult anti ELile veel mitu uut ülesannet, mida liit korralikult täitma peab, ning seda ei saa teha ilma rahata.

Selleks aga, et seda raha küsides ka usutavalt kõlada, peame olema piisavalt julged, et vaadata olemasolevaid struktuure ja olemasolevaid kulusid. Meie usaldatavus tõuseb siis oluliselt, kui suudame enne raha juurde küsimist näidata, et saame vahendeid ümber paigutada ja nende prioriteete muuta ning raha kokku hoida. Räägin nüüd õigustamata eelistest põllumajanduspoliitikas ning asjaolust, et meie korruptsioonivastane poliitika ei ole suuremas plaanis üldse nii edukas, kui me alati väidame. Samuti räägin asjaolust, et teatud ulatuses on ELi haldus üpris järeleandmatu, millest on hea näide juba asjaolu, et oleme siin Strasbourgis. Need on need asjad, mis meie fraktsioon tahtis tuua näidetena, mille üle arutada, sest see annab meile usaldatavust, kui me hiljem raha juurde küsime.

See ei ole meil selle raportiga aga alati täielikult õnnestunud ning see selgitab ka seda, miks mõned kolleegid homsel hääletusel vastu hääletavad või siis erapooletuks jäävad, kuigi enamus meie fraktsioonist toetab seda raportit. Paljud inimesed on lõpuks ikkagi pettunud, et me ei saa arutada ka uut viisi olemasolevate vahendite paigutamiseks.

Üks teine probleem, mida me igal juhul käsitlema peame, on seotud sellega, kuidas me ELi eelarvet rahastama hakkame, ja selles on meie fraktsiooni seisukoht olnud väga selge. Tahame põhjalikku arutelu nn omavahendite üle, mis on muu hulgas vajalik ka selleks, et saaksime kõrvaldada praeguse rahastamisstruktuuri mittetoimivad osad: rohkem tagasimakseid, ebaselged ja läbipaistmatud meetmed jne. Asjad ei saa tulevikus nii jätkuda ja loodan, et meil õnnestub algatada selle kohta põhjalik dialoog nõukoguga, et arutada tulevikku puudutavaid küsimusi. See on väga tähtis teema, kui tahame, et ELi eelarvel oleks positiivne tulevik.

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud president! Poola delegatsioon Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonis hääletab mitmeaastast finantsperspektiivi käsitleva raporti vastuvõtmise poolt. See aga ei tähenda, et me ei ole märganud dokumendi kitsaskohti. Põhjalikum arutelu ettepanekute üle, mis käsitlevad omavahendeid ja Euroopa makse, oleks puhas ajaraiskamine. Eurooplased maksavad juba liiga palju riiklikke makse.

Peame panema suuremat rõhku ELi kulude jälgimisele ja olemasolevate poliitikameetmete kriitilisele hindamisele selles valdkonnas. Raha raiskamisele lihtsalt selja pööramine ei lahenda seda probleemi ning see on ebaaus ka Euroopa maksumaksjate vastu. Euroopa 2020. aasta strateegia ülekaal võib tähendada seda, et ELi poliitikameetmeid reformitakse palju tähtsamate kohustuste arvel, nagu aluslepinguga sätestatud kohustused, mis viitavad liikmesriikidevahelise majandusliku ühtekuuluvuse edendamisele.

Samas ei tohi aga ignoreerida Euroopa lisandväärtust, mis on seotud ühtekuuluvuspoliitikaga. Poolas võib selle mõju näha palju selgemalt kui kusagil mujal. Me ei ole ainsad, kes tänu ühtekuuluvuspoliitikale kiirendatud majanduskasvust kasu saavad. Kiirendatud majanduskasv Kesk-Euroopas panustab ka oluliselt majanduskasvu mujal Euroopas ning parandab investeerimistingimusi, mis annab kasumit nii Varssavis ja Prahas kui ka Amsterdamis, Londonis ja Berliinis.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud president! Head kolleegid! Alustaksin Richard Ashworthi avaldusega, milles ta vastandas arukama Euroopa eelarve ja suurema eelarve. Minu arvates ei ole see reaalne alternatiiv. Peame tõepoolest järgima arukamat eelarvepoliitikat, tuvastades just need kohad, kus on võimalik raha säästa, kus juhtimist on võimalik parandada ja kus haldus on eriti koormav.

Erikomisjoni ülesanne oli aga uurida välja, kui palju raha on vaja, et tulla asjakohaselt toime uute poliitiliste ülesannetega. Seega peame olema avatud reformidele ja näitama üles poliitilist julgust. Peame organiseerima end nii, et oleksime võimelised tulema toime 2020. aastaks võetud suurte eesmärkidega kaasnevate katsumustega. Ma ei usu, et seda on võimalik saavutada teie seisukohast lähtudes, Richard Ashworth. Toetaksin hoopis Reimer Böget, kellel on minu arvates õigus ja kes lähtub aluslepingust, kui ta ütleb, et peame olema piisavalt julged selleks, et pöörduda tagasi süsteemi juurde, mis hõlmab reaalselt meie omavahendeid.

See teeb Euroopa Liidu tugevamaks ja meie rahastamissüsteemi palju läbipaistvamaks. Nii saavad ka meie kodanikud paremini aru, kust see raha tulema peaks. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni seisukohast tahan lisada, et peame ennekõike silmas finantstehingute maksu, sest see reguleeriks finantstehinguid ja annaks meile võimaluse arukamate poliitikameetmete võtmiseks. See oleks üks võimalus edasiseks tegutsemiseks, mis ei koormaks liikmesriike, vaid pakuks meile kõigile hoopis uusi alternatiive. Seepärast arvan, et Guy Verhofstadtil on õigus, kui ta ütleb, et peame olema loomulikult valmis ühisteks algatusteks, nagu Euroopa välisteenistuse loomine, ning säästma samal ajal raha riiklikul tasandil. Muidugi ei saa me lihtsalt ühest loobuda ja teist lisada. Euroopa vastutus tähendab riiklike kulutuste vähendamist, et vahendeid Euroopa tasandil ühendada. Miks nii? See on nii, kuna koos oleme tugevamad ja saame luua Euroopa lisandväärtust, mis on hea meie kodanikele, seda eelkõige teaduspoliitika ja hariduspoliitika valdkonnas. Suured ülesanded, mis meie ees seisavad, on majanduse ökoloogilisemaks muutmine ja arukate energiavõrkude loomine. Meil on vaja raha selle jaoks ning samuti lairibavõrkude ehitamiseks maapiirkondades. Need on ülesanded tulevikuks ning selleks on vaja arukamat ja suuremat eelarvet.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud president! Helga Trüpel kordab jälle oma tuttavat veendumust, et meil on vaja rohkem Euroopat, rohkem Euroopat on meie jaoks hea ja see tähendab rohkem raha. Me juba teame, millise protsendi võrra tema ja Guy Verhofstadt tahaksid mitmeaastast finantsraamistikku suurendada. On aga väga kahju, et meie kodanikud hoopis vastupidises suunas liiguvad. Usk Euroopasse on kadumas. Meie kodanikud näevad täiskogu raha neelava masinana, mis aina rohkem raha nõuab. Kas ei oleks aeg selle kreedo üle järele mõelda ja leida vahelduseks midagi muud, mida kuulutada ja mis oleks rohkem kooskõlas sellega, mida Richard Ashworth propageerib?

  Helga Trüpel (Verts/ALE). – (DE) Peter van Dalen, minu arvates teete te suure poliitilise vea! Kui me pöördume Euroopas tagasi poliitilise riikliku omakasupüüdlikkuse eesmägi järgimise juurde, siis on oht, et hävitame kogu töö, mida on Euroopa projekti nimel 50 aasta jooksul tehtud.

Me ei raiska siin raha. Peame võtma kohe otsustavaid meetmeid igasuguse korruptsiooni ja finantsskandaalide vastu. Loomulikult oleme selle probleemi puhul teiega ühel poolel. Euroopa lisandväärtuse loomiseks, nagu oleme juba aastaid teinud, peame tegema aga koostööd selle arendamiseks, sest kui rahvusriigid seda üksi teevad, siis on nad rahvusvahelises konkurentsis nõrgemas positsioonis. Kui 27 rahvusriiki tegutsevad ühepoolselt, siis ei saavuta nad häid tulemusi. Häid tulemusi saavutab ainult ühiste jõududega. Pärast Teist maailmasõda said asutajariigid sellest aru. Peame töötama selle arendamise nimel, mitte seda hävitama.

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud president! Olles seda arutelu kuulanud, pean tunnistama, et minu sõnavõtt on vastuolus selle üldsuunaga. Minu esimene küsimus on, et kas ühisraha on võimalik säilitada ilma tugeva Euroopa eelarveta? Minu arvates on vastus eitav. Just seda tõestab ka riigivõlakriis. See tõestab, et kui meil oleks olnud tugev eelarve, siis ei oleks olnud spekulatiivset rünnakut Kreeka ja Portugali riigivõlgade vastu. Just sellele peame reageerima ja ma arvan, et see on põhiprobleem, millele Salvador Garriga Polledo raport vastust ei anna. See raport ei ole piisavalt põhjalik.

Võimalus, et Euroopa eelarvet suurendatakse vaid 5%, paistab olevat suur ainult Tema Majesteedi Inglismaa kuninganna jaoks. Tõeline probleem seisneb selles, et põhimõtteliselt külmutatud Euroopa eelarvega ei ole võimalik seada prioriteete majanduskasvu ning töökohtade loomise jaoks. Põhimõtteliselt külmutatud eelarvega ei saa vastata ka aluslepingust tulenevatele uutele kohustustele. Ei saa mõelda, et ühtekuuluvuspoliitika on edukas, sest see ei ole edukas, kui Euroopas toimub sisemine taandareng sotsiaalse lahknevuse poole.

Minu viimane tähelepanek on, et hääletame küll finantstehingute maksu poolt, aga me arvame, et selle elluviimine on võimalik ainult siis, kui Euroopa on piisavalt julge, et seda teistest sõltumatult rakendada.

  Niki Tzavela, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president! Väga palju on juba öeldud ja ma tahan lisada tänasele kohtumisele veel ühe vaatenurga.

Aastaid tagasi sõin lõunat koos kadunud Ameerika Ühendriikide presidendi Gerald Fordiga, kes kirjeldas mulle, kuidas G7 loodi. Ta ütles, et tahtis kohtuda Briti peaministri Callaghaniga – ma arvan, et see oli ta nimi –, et temaga mõnda teemat arutada, ja Callaghan üles, et selle kohtumise võiks kombineerida golfimänguga. Ford ütles selle peale, et Kanada peaminister on hea golfimängija ja ka tema tuleks kutsuda. Trudeau, kellel oli kutse üle hea meel, ütles, et tal on vaja lahendada mõned probleemid Prantsusmaaga, ning seega võiks kutsuda kohtumisele ka Prantsuse peaministri. Kui nad aga asja telefoni teel arutasid, siis arvasid nad, et sakslased hakkavad kindlasti midagi kahtlustama, mistõttu tuleks ka nemad kohtumisele kutsuda. Ja kui sakslased nõustusid, siis nad ütlesid, et selle kuue kuu jooksul on Euroopa Liidu eesistujariik Itaalia ning seepärast peaks ka Itaalia kutsuma.

Seejärel ütles Ford mulle, et see oli esimene kord, kui ta sai aru, et meie liit on nii lõhestunud ja tasakaalustamata. Ta ütles, et ühel päeval on meil vaja Euroopa eelarvet, mis on piisavalt tugev, et maailma tasemel konkureerida, sest need tegelased seal on üpris karmid. Peame olema ettevaatlikud!

Austatud president! Euroopa Parlamendi liikmena on mul hea meel, et ma praegusel hetkel elan.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud president! Eelarvekomisjon on juba mõnda aega järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga intensiivselt tööd teinud ja minu kolleegi koostatud raport aitab sellele oluliselt kaasa.

Eurooplastel ei ole kunagi varem olnud nii suuri ootusi ELi suhtes, seda samal ajal nii rängalt kritiseerides.

On kolm punkti, mis paistavad olevat kõige tähtsamad. Esiteks on kõige tähtsam just side Euroopa kodanikega. On täiesti arusaadav, et meie kodanikud kaotavad oma isikliku suundumuse selle struktuurilise kriisi mõju tõttu ja globaliseerumise pidevalt suurenevate nõudmiste taustal, mis paneb nad vältimatult kahtlema terves Euroopa projektis. Seda teemat tuleb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel hoolikalt kaaluda, et tagada Euroopa idee parem mõistmine, selle heakskiitmine, elluviimine ja toetamine.

Teiseks on see heakskiit nii kodanike seas kui ka liikmesriikides poliitilisel tasandil palju suurem, kui ELi eelarve saab anda Euroopale käegakatsutavat lisandväärtust. Seepärast peetakse seda väärtuslikuks Euroopa ühtsuse jaoks.

Kolmandaks peame tunnustama ka asjaolu, et tulevase mitmeaastase finantsraamistiku lähtepunkt on Euroopa 2020. aasta strateegia, mis tähendab, et palju on vaja mõelda ka ajakavale.

  Jan Olbrycht (PPE). – (PL) Austatud president! Igaüks, kes asjaga kursis ei ole, võib teha järelduse, et Euroopa Parlament käitub eelarve suurendamise kohta ettepanekut tehes vastutustundetult. Soovin selgelt välja öelda, et 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni töö on ilmselgelt olnud väga asjalik, professionaalne ja realistlik. Selles töös on olnud kesksel kohal arutelud selle üle, kui palju poliitilised otsused maksma lähevad. Peame meeles pidama, et liikmesriigid, kaasa arvatud need liikmesriigid, mis kirju avaldasid, nõustusid Euroopa 2020. aasta eesmärkidega. Meie parlamendikomisjon üritas välja tuua, kui palju ühised poliitilised otsused maksma lähevad. Suhtume poliitilistesse kohustustesse väga tõsiselt. Kui liikmesriigid otsustavad võtta teatud meetmeid ja kui meie kui kodanike esindajad oleme samal arvamusel, siis on selleks vaja realistlikke vahendeid. Selles kontekstis on hääletamiseks esitatav raport hästi läbimõeldud ning selle aluseks on kompromiss. See on realistlik raport ja veel tähtsam on see, et raport on hea lähtepunkt läbirääkimiste alustamisel. Ma arvan, et võime täna siin istungisaalis öelda, et Euroopa Parlament on valmis läbirääkimisteks.

Poolast pärit Euroopa Parlamendi liikmena tahan väljendada ka oma tugevat veendumust, et Euroopa Ülemkogu eesistujariik Poola peab tõsist ja äärmiselt realistlikku arutelu. Poola ja Poola valitsus on Euroopa poolt ning seepärast olen ma veeldunud, et see arutelu, mis on kindlasti keeruline, on ka väga kasulik tulevaste meetmete seisukohalt. Kõige tähtsam on see, et läbirääkimisi alustatakse ja parlament on selleks valmis.

  Jutta Haug (S&D). – (DE) Austatud president! Lugupeetud volinik, head kolleegid! Aasta aega tagasi jõudis täiskogu kokkuleppele ja andis erikomisjonile volitused koostada Euroopa Parlamendi seisukoht järgmise finantsperspektiivi kohta. Nüüd, täpselt 11 kuud hiljem, esitab poliitiliste väljakutsete komisjon oma töö viljad. See ülesanne nõudis distsipliini ja keskendumisvõimet ning selle saavutamine oli võimalik ainult tänu avatusel, solidaarsusel ja vastastikusel usaldusel põhineva lähenemisviisi omaksvõtmisele. Soovin tänada kogu südamest selle eest kõiki parlamendiliikmeid, kes selles loomeprotsessis osalesid!

Raport, mille me Salvador Garriga Polledo juhtimisel koostasime, on tõesti hea tulemus. Võime selle üle uhked olla. Nagu me aga kõik teame, ei ole heade tulemuste saavutamiseks vaja ainult töökaid parlamendiliikmeid, vaid ka esmaklassilist töötajaskonda. Ja see oli meil kindlasti olemas, mitte ainult meie isiklike assistentide ja meie fraktsiooni enda kujul, vaid ennekõike ka tänu suurepärasele sekretariaadile. See suurepärane meeskond, mida juhtis Monika Strasser, ei olnud ainult pädev ja professionaalne, vaid oli sellest tööst ka tavalisest rohkem huvitatud. Meeskond oli kannatlik ja loominguline, väga hästi korraldatud ning samal ajal ka spontaanne ja paindlik. Kõige parem oli aga see, et meeskond oli ergas ja avatud. Oli ilmselge, et nad nautisid oma tööd. Tänan seda üheksaliikmelist meeskonda kogu südamest! Tänan teid tõepoolest väga!

(Aplaus)

Kohe algusest peale tahtsin koos Salvador Garriga Polledoga koostada raporti, mida kolm neljandikku parlamendiliikmetest toetaks. Parlamendikomisjonis hääletas selle poolt tegelikult üle nelja viiendiku suurune enamus. Olime sellega väga rahul. Meie üleskutse määrata kindlaks seitsmeaastane finantsraamistik, mis oleks väljendatud struktuuris, mis peegeldab Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ning milles austatakse samal ajal ka kõiki Euroopa Liidu poliitikameetmeid ja välditakse Euroopa eelarve suurendamist ebareaalsele tasemele, on mõistlik. See on realistlik ja saavutatav.

Meie raportis on 174 lõiget, millest kõik on argumendid rohkema Euroopa poolt. Vajame tõesti rohkem Euroopat. Palun lugege seda raportit! See on parim lähtepunkt, et veenda meie kodanikke kohalikes aruteludes ja et alustada tõsiseid läbirääkimisi nõukoguga, keda täna ennast kahjuks siin ei ole. Tänan teid suurepärase töö eest!

  Anne E. Jensen (ALDE). – (DA) Austatud president! Olen samuti arvamusel, et see on väga hästi tasakaalustatud raport, milles on selged ja väga paindlikud volitused eelarvekomisjoni jaoks, mis hakkab pidama nõukoguga läbirääkimisi kokkuleppe üle. Kordaksin ka Jutta Haugi üleskutset, et raportit tuleb lugeda ning et seda peavad lugema ka need riigi- või valitsusjuhid ja rahandusministrid, kes tulemuse suhtes nii kiiresti oma vastumeelsust väljendasid.

Nagu juba öeldi, oli see kaaluv ja arukas protsess ning ma soovin tänada Salvador Garriga Polledot ja Jutta Haugi suurepärase töö eest! Soovin tänada ka komisjoni väga aktiivse rolli eest! Tänu sellele tööle suutsime vaadata tegelikult läbi kõik need ELi eelarve osad ning eri poliitikavaldkonnad, mida tahame näha eelarves kajastatuna. Seepärast on see suur saavutus. Kas see saavutus on ka piisavalt ambitsioonikas? Minu arvates küll. Tugevdame Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille eesmärk on anda ELile vahendid, et tulla toime probleemidega, mille põhjuseks on konkurents Hiinast ja teistest kiire majanduskasvuga riikidest ning aidata meil rohkema taastuvenergia kasutusele üle minna.

Oleksin tahtnud näha jõulisemat sõnastust ühise põllumajanduspoliitika kohta ning samuti oleksin tahtnud, et oleksime struktuurifondide puhul kaalunud säästmisvõimalusi. See on ikkagi raha, mille liikmesriigid tagasi saavad ja mida nad igal juhul saada tahavad. Seepärast olen ka arvamusel, et see võimalus suurendada eelarvet 5% peaks olemas olema, et luua võimalused uute poliitikavaldkondade jaoks ning uute nõudmiste täitmiseks ja investeerimiseks transporti, energiasse ning teadustegevusse, mis on valdkonnad, millesse EL peab tulevikus investeerima.

ELi eelarve on meil kontrolli all. Täna arutlemiseks ja vastuvõtmiseks esitatud raport käsitleb ELi eelarve ülemmäära. Me ei räägi konkreetsetest rahalistest vahenditest, mida välja makstakse, vaid ülemmäärast ning sellest ülemmäärast allapoole peab jääma piisavalt ruumi selleks, et tuleksime toime uute probleemidega. Me ei tea, mis juhtub alates praegusest kuni 2020. aastani, ning seepärast toetan seda raportit.

  Hynek Fajmon (ECR). – (CS) Austatud president! Viimaste kuude jooksul oleme näinud palju vaeva mitmeaastase finantsraamistiku koostamisega aastateks 2014–2020. Käitume sellega täpselt samamoodi nagu kutsikas ja kassipoeg kuulsa Tšehhi kirjaniku Karel Čapeki muinasjutus. Nad tahavad teha koogi ja selleks, et see hästi maitsev tuleks, viskavad nad ühte patta kõik, mis neile meeldib. Tulemuseks on see, et neil hakkavad koogist kõhud valutama. Kardan, et sama asi juhtub ka meie eelarveraamistikuga. Ka selle puhul viskame palju koostisosi ja ilusasti kõlavaid kohustusi ning ettepanekuid ühte patta, aga me ei ole üldse kindlad, kas need omavahel ka hästi kokku sobivad.

Teame kõik väga hästi, kui kehvasti Lissaboni strateegia välja kukkus. Nüüd on meil 2020. aasta strateegia ja me üritame selle jaoks eelarveraamistikku luua. Probleem on nii eesmärkide kui ka vahenditega, mille kohta raportis on ettepanekud tehtud. Minu arvates on võitlus kliimamuutuste vastu kõige halvem võetud eesmärkidest. Vahendite puhul on minu jaoks suur probleem nn omavahendid ja võlakirjade väljaandmise võimalus. Reaalselt tähendavad omavahendid uut Euroopa maksu, mida ma ei taha. Eurovõlakirjad tähendavad, et EL koguks koos oma liikmesriikidega võlga, mida ma kah ei taha. Nendel põhjustel ei saa ma seda raportit toetada.

(Arutelu katkestati)

4. Tervitus

  President. – Ma sain äsja teada, et ametlike külaliste rõdul viibib ÜRO peasekretäri asetäitja Muhammad Shaaban. Tervitan parlamendi nimel ÜRO esindajat.

5. Uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (arutelu jätkamine)

  President. – Jätkame nüüd arutelu Salvador Garriga Polledo raporti üle, mis käsitleb uut mitmeaastast finantsraamistikku konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel.

  François Alfonsi (Verts/ALE). – (FR) Austatud president! Salvador Garriga Polledo raport on põhjalik tulevikku suunatud ülevaade ja ma avaldan talle tänu ning kiidan teda tehtud töö eest.

Selles raportis nõutakse rohkem vahendeid, et liit saaks paremini Lissaboni lepingus sätestatud eesmärke ellu viia. Seal tõstatatakse jõuliselt omavahendite küsimus ning sellest lähtuvalt ka küsimus selle kohta, kas meie institutsioonile on antud vabadus oma põhjapaneva poliitilise tegevuse jaoks, milleks on hääletus eelarve üle. Raportis tehakse ettepanek ühiste poliitikameetmete laiendamise ja suurendamise kohta, pidades eeskätt silmas ühtekuuluvuspoliitikat, mis on minevikus palju kaasa aidanud sellele, et teha Euroopa Liit eeskujuks rahvastevahelise koostöö ja teineteisemõistmise alal, ning võib seda ka edaspidi teha.

Kui võtame kuulda Euroopa Parlamenti, siis tulevase mitmeaastase finantsraamistikuga saab ühtekuuluvuspoliitika liikuda tänu piirkondade vahekategooria loomisele uude etappi. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku selles fondis uue paketi loomise kohta, mis tugevdab võrdseid võimalusi kõikide Euroopa territooriumide vahel vaatamata nende majanduslikule minevikule või nende ebasoodsale olukorrale rohkem arenenud piirkondadega võrreldes ning vaatamata sellele, kui haavatavad nad on praeguse majanduskriisi või muude kriiside tõttu, mis võivad tulevikus tekkida.

Eri Euroopa Liidu piirkondade ühetekuuluvus on keskse tähtsusega strateegiline eesmärk, millest sõltub kogu Euroopa tulevik. Esitatud ettepanekud on samm õiges suunas ja kui nendest lähtutakse, siis saab sellega luua kindla aluse tuleviku jaoks.

Austatud president! Hääletusel Salvador Garriga Polledo raporti üle on vaja teha lihtne valik. Tuleb valida Euroopa, mis liigub edasi, ning selle valiku teevad inimesed, kes usuvad oma poliitilisest kuuluvusest sõltumata kõik Euroopa tulevikku.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud president! Praeguse euroala ränga majanduskriisi ajal, mille põhjuseks on neoliberaalne poliitika ja solidaarsuse ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse puudumine, on vastuvõetamatu, et ei propageerita Euroopa Liidu ning selle rahaliste vahenditega seotud poliitikameetmetest loobumist ja nende muutmist.

Majandus- ja sotsiaalkriisi ajal on üks meie tähtsamaid ülesandeid leida uus mitmeaastane finantsraamistik, millega suurendada oluliselt liidu majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eelarvet ajal, kui riikide kohustuslikud panused vähendatakse kõige enam 10%ni käsil olevast projektist, seda eeskätt kõige suuremates majanduslikes raskustes olevate riikide puhul. Selles finantsraamistikus tuleb võtta kohustused investeeringute tegemiseks, avalike teenuste jaoks, tootmise toetamiseks, õigustega töökohtade loomiseks ning vaesuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ja kõikide diskrimineerimise vormide, eriti just soolise diskrimineerimise kaotamiseks. Samuti on vaja edendada rahu, koostööd ja arenguabi ning kärpida oluliselt kulusid, mis on seotud sõjaväega ja esindustega välisriikides.

Kõikidel nendel põhjustel on raport meie arvates väga kaugel sellest, mida on vaja, et luua parem ning õiglasem tulevik Euroopale ja Euroopa kodanikele.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

  Juhataja. – Head kolleegid! Ma arvan, et te kõik mõistate, kui ma väljendan istungit juhatama hakates oma kahetsust ja jahmatust Jorge Semprúni surma pärast, kes suri alles paar tundi tagasi 87-aastasena.

Jorge Semprúnit mälestades meenutame inimest, kes oli vang Buchenwaldi koondus- ja hävituslaagris, kes võitles natsivägedega Prantsusmaal ning Franco diktatuuri vastu minu kodumaal Hispaanias.

Samuti meenutame väljapaistvat poliitiliselt pühendunud kirjanikku, kes tegi kaasa meie Euroopa raamatuauhinna programmis ning kes oli ka innustavalt euroopameelne poliitik.

Leinan teda nii kolleegi kui ka hea sõbrana ning palun, et president Buzek annaks ta perele ja Hispaania valitsusele edasi meie südamlikud kaastunde- ja toetuseavaldused, milles suhtes olen kindel, et me kõik neid jagame.

(Aplaus)

  Lorenzo Fontana (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Kahtlemata ootab meid ees üks Euroopa Liidu majandusajaloo kriitilisemaid hetki. Just sel põhjusel mängib parlamendikomisjon, mille me selle aasta jooksul luua suutsime, kindlasti väga tähtsat rolli.

Meil ei ole mingeid eelarvamusi, mis räägiksid eelarve suurendamise vastu, aga oleme sellegipoolest arvamusel, et on vaja uurida lähemalt võimalusi kärbete tegemiseks. On selge, et peame kärpima Euroopa eelarvet, sest kahjuks ei kasutata Euroopa rahalisi vahendeid alati õigesti. On täiesti võimalik, et just selle pärast, kuidas neid vahendeid kasutatakse, ei usugi paljud Euroopa kodanikud enam sellesse, et Euroopa Liit end õigustab.

Juhiksime teie tähelepanu näiteks eri rahalistele vahenditele, mis laienemispoliitika jaoks eraldatakse – vahetevahel ei tea me, kuhu need vahendid lõpuks välja jõuavad. Mida võib öelda nende äraarvamatute summade kohta, mis on kulutatud integratsioonile, kuid millega on nii vähe saavutatud? Samuti on olemas mõned vooruslikud piirkonnad, mis ei kasuta neid vahendeid. Need aga antakse siis teistele piirkondadele, mis neid kasutada ei suuda või mis kasutavad neid siis väga kehvasti või mitte eriti seaduspäraseks otstarbeks.

Kutsume üles pöörama sellele probleemile võimalikult palju tähelepanu ja astuma vajalikke samme, muu hulgas rangeid meetmeid võttes, et Euroopa saaks oma usaldatavuse tagasi.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Austatud juhataja! Nähtavasti pean piirduma vaid paari tähtsama märkusega.

Esiteks see, et vaatamata raporti mahukusele ei leia ma sellest ühtegi paremat ettepanekut raha säästmiseks ELi struktuurides, näiteks minu arvates täiesti ülearuste Euroopa institutsioonide kaotamisega, nagu Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ning veel mõned erisugused Euroopa asutused. Samuti ei ole tehtud ühtegi katset esitada küsimusi selle kohta, kas Euroopa jaoks ei oleks arukam piirduda vaid mõne hoolikalt määratletud tähtsama ülesandega. Hoopis vastupidi.

Teiseks jooksevad mul judinad üle selja, kui kuulen korduvalt ettepanekuid, et EL peaks omaenda maksud kehtestama või emiteerima Euroopa riigivõlakirju, mis varem või hiljem tuleb kellelegi tagasi maksta. Loomulikult on raportis esitatud väide, et sellised meetmed ei suurenda meie kodanike maksukoormust, täielik vale ning kõige halvemat sorti pettus. Lisaks sellele ohustaks see veelgi enam viimaseidki jäänuseid järelevalvest ja kontrollist, mis liikmesriikidel on Euroopa institutsioonide ohjeldamatut raharaiskamise üle.

Need on peamised põhjused, miks ma ei saa seda raportit mingil juhul toetada.

  Marian-Jean Marinescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Probleemid, mille lahendamisega Euroopa Liit hetkel tegelema peab, nõuavad kindlat ja püsivat vastust ELi tasandil. 2020. aasta strateegia ongi vastus nendele probleemidele. See vahend loodi Euroopa majanduse taastamiseks ja tugevdamiseks. Täna esitatud raport asetab 2020. aasta strateegia järgmise mitmeaastase finantsraamistiku keskmesse koos uue olukorraga, mis tuleneb Lissaboni lepingus sätestatud pädevusvaldkondadest ja poliitikameetmetest.

Ajal mil paljud liikmesriigid peavad tegema oma eelarvetes raskeid kohandusi, peab ELi eelarve, millest 95% kasutatakse investeerimiseks, looma kõrgetasemelist Euroopa lisandväärtust. Raport nõuab kahe ülitähtsa Euroopa poliitikameetme – ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika – jätkamist vähemalt nende praegusel tasemel. Rahaliste vahendite eraldamine nende poliitikavaldkondade raames peab põhinema uutel kriteeriumidel, mis tagavad vahendite nõuetekohase kasutuse maksimaalse tõhususe saavutamiseks ning vastavuse tagamiseks lähenemis- ja ühtekuuluvuskriteeriumidega.

Ka transpordi- ja energiapoliitika vajab täiendamist. Rahaliste vahendite eraldamine teadus- ja arendustegevuse jaoks Euroopa ja liikmesriikide tasandil peab tagama kõikide Euroopa poliitikavaldkondade arengu. Seitsmeaastane periood, välja pakutud uus struktuur ja suurem paindlikkus annavad lisakindlust rakendamiseks ning muutuvate prioriteetidega kohanemiseks. Stabiilsuse nimel on vaja ELi eelarvevahendite süsteem ümber mõelda, et asendada praegused riiklikud panused Euroopa omavahenditega.

Euroopa Ülemkogu seadis alles hiljuti kaugeleulatuvad eesmärgid ELi arengu teemal. See sama ülemkogu peab leppima sellega, et 5% eelarve suurendamine, mida raportis soovitatakse, on miinimumtingimus nende eesmärkide saavutamiseks. Tulevase mitmeaastase finantsraamistiku rakendamiseks peab olema paigas majandusjuhtimissüsteem, mis tagaks Euroopa poliitikameetmete rakendamiseks vajaliku finantsstabiilsuse. Tänan raportöör Salvador Garriga Polledot!

  Eider Gardiazábal Rubial (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Soovin alustada oma sõnavõttu, tänades raportööri ja kõiki 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni (SURE) liikmeid. Eelkõige tahan kiita neid sihikindluse eest, mida nad viimase aasta jooksul üles näitasid, et tagada parlamendi enamuse nõusolek ja toetus raportile, mille me täna esitame. Raport on tegevuskava, millest Euroopa Liit peab lähtuma, kui tahame saavutada püstitatud poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid ning kui tahame saada jagu katsumustest, mille ees me tulevatel aastatel seisame. See on stsenaarium, mida peame järgima, et kriisist üle saada ning tagada arukas, jätkusuutlik ja integreeritud majanduskasv, nagu on sätestatud Euroopa 2020. aasta strateegias.

Kui nõustume, et Euroopa Liidu väärtus on palju suurem kui liidu 27 liikmesriigi kogusumma. Kui pooldame kvaliteetset ja vastutustundlikku põllumajandust. Kui tahame saavutada aastatuhande arengueesmärgid. Kui tahame aidata oma naabritel Vahemere piirkonnas liikuda demokraatia suunas. Kui tahame investeerida edasi teadustegevusse ja uuendustesse. Kui tahame jätkata võitlust kliimamuutuste vastu ning investeerida haridusse, väljaõppesse ja Erasmuse toetustesse. Kui usume ikka veel ühtekuuluvuspoliitikasse kui vahendisse säästva arengu ning meie riikide vahelise solidaarsuse tagamiseks. Ja kui toetame ikka veel näiteks üleeuroopalisi energia- ja transpordivõrke. Lühidalt – kui tahame ikka veel rohkem Euroopat, siis peame nõudma suuremat Euroopa Liidu eelarvet.

Seepärast hoiatamegi selles raportis, et ilma piisavate rahaliste vahenditeta ei saa me püstitatud eesmärke saavutada. Me teame, et mõned nõukogu liikmed ei ole nõus eelarve suurendamisega – nii palju oleme siin vähemalt näinud. Nad ei pooldanud seda ka majandusbuumi ajal. Nüüd ütlevad nad, et see on kriisi pärast, aga nad tahtsid kärpeid ka siis, kui me praeguse finantsperspektiivi üle läbirääkimisi pidasime. Seepärast tahame nõukogult teada, et kui nad ei ole nõus eelarve suurendamisega, siis milliseid eesmärke ei taha nad saavutada?

Selles raportis ei too me ainult esile poliitikameetmeid, mida me saavutada tahame. Me näitame ka seda, kuidas neid rahastada ning algatame arutelu omavahendite teemal. Selle aruteluga, mille eesmärk on teha lõpp netomaksjate võltsarutelule, tahame ilma annetusteta ja ilma eranditeta rahastamist, mis oleks ka õiglane. Esitasime eri võimalused selle tegemiseks, aga ma eelistan neist ühte konkreetset, ja volinik Lewandowski teab väga hästi, millist ma mõtlen. Pean silmas finantstehingute maksu või siis nn Robin Hoodi maksu, nagu seda paljudes riikides nimetatakse. Selle maksuga oleks võimalik koguda 200–300 miljardit eurot. See maks karistab spekulante ning see sunniks maksma kõiki neid, kes meie rahaga spekuleerides kasumit teenisid. See maks suurendaks läbipaistvust ning vähendaks finantsspekuleerimist. Kõige tähtsam on aga see, et see ei mõjuta meie kodanikke, sest see sunnib just neid, kes on süüdi selle kriisi tekkimises, oma liialemineku eest maksma.

Palume teilt tegelikult ainult ühte asja: et te oleksite nõudlikumad. Tahame seda teilt selleks, et Euroopa projekt jätkaks samal teel ega jääks seisma, sest see läheks meile maksma meie tuleviku.

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Ma sündisin Euroopa Liidus 1975. aastal ja sellest ajast peale on see minu poliitilist elu kujundanud. Seepärast olen ma nüüd veelgi kurvem, et pean teile selles asjas pettumust valmistama.

Kui räägitakse eelarve suurendamisest, siis tuleb liikuda arutelus edasi vahendite õige kasutamise juurde. Kuigi raport tundub ambitsioonikas, kuna seal üritatakse saada täiskogul toetust suurima võimaliku häälteenamusega, ei ole see minu arvates praegusel kujul piisavalt ambitsioonikas oma eesmärkide ja püüdluste poolest.

Põllumajandus- ja struktuurieelarved on jäänud puutumata. Samas tahetakse aga rohkem raha teadus- ja arendustegevuse jaoks. Ainus vastus, mis täiskogule pähe tuleb ja mis raportis esitatakse, on nõuda rohkem raha, aga samas ei ole selgelt öeldud, kust see raha tulema peaks. Meile küll räägitakse liidu omavahenditest, aga puudub määratlus selle kohta, mis need tegelikult on.

Kui inimesed oleksid mõelnud põhjalikult struktuurireformidele, siis oleksid nad võinud teha näiteks nii, nagu David Cameron soovitas, ja minna nõukogu ette ning öelda, et rahastamine tuleb külmutada, kuid nõuda samal ajal ka seda, et kasutamata vahendeid peab saama järgmisesse eelarveaastasse üle kanda, et neid saaks jätkuvalt elujõuliste projektide elluviimisele kulutada ning raha säästa.

ELi tulevast elujõulisust ei tohi mõõta komakohtadega. Seepärast olen üpris pettunud raportis selle praegusel kujul.

  Derk Jan Eppink (ECR). – Austatud juhataja! Täna hommikul tuli Joseph Daul jooksuga siia täiskogu istungile, et rääkida sellest, kui väga on vaja ELi eelarvet suurendada, aga ta jooksis nii kiiresti, et hakkas hingeldama ja pidi rääkimise lõpetama. See peegeldab väga hästi arutelu mitmeaastase eelarve üle.

ELi eelarve on fikseeritud, see on ligikaudu 1% ELi SKPst. Komisjon ja parlament ütlevad, et sellest ei piisa ja raha on juurde vaja. EL ei suuda aga olemasolevat raha ära kulutada. Piirkondlikes ühtekuuluvusfondides jäävad miljardid eurod kulutamata. Osa rahast tuleb liikmesriikidele tagasi anda. Miks on teil vaja rohkem raha, kui te isegi seda raha kulutada ei suuda, mis teil olemas on?

Meil on siin parlamendis aga ka mõned Pavlovid, näiteks Martin Schulz, Joseph Daul, Guy Verhofstadt, kes nüüd kõik läinud on. Nad jooksid minema, selle asemel et öelda siin näiteks, et eelarve peab olema suunatud kvaliteedile, mitte kvantiteedile, kasutades piirkondlike ja ühtekuuluvusfondide vahendeid ainult vaesemate liikmesriikide jaoks. Sellega säästaks 30% nende fondide vahenditest, mida saaks investeerida uuendusse ja tulevikku suunatud poliitikameetmetesse. Aga ma olen kindel, et ELi Pavlovid jooksevad aasta lõpu poole taas vastu kiviseina, milleks on ELi nõukogu.

  Isabelle Durant (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Nagu juba öeldi, on selge, et riigieelarvete olukord on keeruline eri põhjustel, millest mõned on sarnased ja mõned hoopis teistsugused, kuid mida kriis kõikidel juhtudel halvemaks muudab. Eelarveolukorraga on vaja tegeleda kõikides meie liikmesriikides olenemata sellest, milline enamus on valitsuses võimul.

Meil on kaks võimalust. Üks võimalus on see, et me kõik tegutseme omaette ning üritame kulud ja tulud omavahel klappida, ülistades mõnel juhul ranget kokkuhoidu kui meedet omaette, nagu ma olen kuulnud, tehes suuri kärpeid riigi kulutustes ja sotsiaalsetes hüvedes, mis olukorra meie kodanike jaoks veelgi halvemaks teeb.

Mina olen aga hoopis teise võimaluse poolt, nimelt selle poolt, et ühendaksime oma eelarvepingutused, muudaksime eelarvega seotud solidaarsuse reaalsuseks ja võtaksime kasutusele omavahendid, milles ka finantstehingute maks tähtsat osa mängib. See ongi selle eelarve täiendavuse eesmärk, mida me selle konverentsi stiilis aruteluga saavutada tahame. Tegime nõukogule selle kohta ettepaneku juba lepitusmenetluse ajal ja kordasime seda ka selles raportis.

Me kõik – Euroopa Liit, liikmesriikide parlamendid ja valitsused – peame koostööd tegema, et leida võimalus oma kulutuste ja eelarvega seotud plaanide ühendamiseks. Me ei saa kahte head asja korraga: me ei saa teha kärpeid ja samal ajal infrastruktuuri investeerida. Ei ole võimalik vähem panustada, kuid rohkem tagasi saada. Ma arvan, et see konverentsi stiilis dialoog valitsuste, Euroopa Liidu, riiklike parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel on õige viis, kuidas taastada usaldus Euroopasse nii praegu kui ka pikemas perspektiivis.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL). – (NL) Austatud juhataja! See on väga halb raport, mis tuleks otsekohe prügikasti visata. Praegu peavad inimesed igal pool leppima karmide kokkuhoiumeetmetega ning seepärast on sõnaseletamatult pöörane asjaolu, et teeme siin Euroopa Liidus ettepaneku, et meil on vaja veel rohkem raha kulutamiseks. Kui mõelda sellele, kuidas me käitume, selle asemel et võiksime hoopis teistmoodi käituda: lõpetada raha raiskamise, lõpetada jalgrattateede ja söögikohtade rahastamise riigis nagu Holland. Peaksime keskendama oma struktuurifondid kõige vaesematele riikidele ja kõige uuenduslikematele projektidele, mis on üleeuroopaliselt tähtsad kõikides liikmesriikides.

Raporti järgi peaks kõik jääma nii, nagu on. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi jaoks küsiti raha juurde, struktuurifondide reformi kohta ei ole mingeid ettepanekuid tehtud ning mitte kusagil ei ole tehtud konkreetseid ettepanekuid tõhususe tõstmise kohta. Parlamendil peaks häbi olema, eriti aga just Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonil ja Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonil. Pange tähele, et kui Hollandis jätab Mark Rutte kabinet haiged ja vaesed oma saatuse hooleks, siis siin täiskogul on need samad rühmad kohe valmis raha kulutama. Kodus innustavad nad küll kokkuhoiumeetmete võtmist, aga Brüsselis loobivad nad raha igas suunas. See on häbiväärne!

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahan rõhutada selle tähtsa raporti mitut tähtsat aspekti, alustades Euroopa Liidu tulusüsteemist.

Nüüdseks on selge, et praeguses süsteemis on liiga palju vasturääkivusi, millest kõige tuntum on Ühendkuningriigi korrektsioonimehhanism. Sellest ajast peale on lisatud veel teisigi korrektsioone ja kompensatsioone, mis on teinud ELi tulusüsteemi täiesti ebaõiglaseks ja üpris läbipaistmatuks.

Nüüd oleks juba parem liikuda otsese tulusüsteemi suunas, mille aluseks on ainult liikmesriikide sisemajanduse koguprodukt või siis ühise ja ühtlustatud tulusüsteemi suunas, nagu käibemaks. Loomulikult ei tohi Euroopa kodanike maksukoorem suureneda ning samuti ei tohi Euroopa asendada maksupoliitikat liikmesriikides, mis peavad jääma selles valdkonnas täiesti iseseisvaks.

Raport sätestab eri prioriteedid, millest mõned on tähtsad ning teised jälle vähemtähtsad, kuid igal juhul on need väga kulukad. Rahaliste vahendite kogumiseks saame kasutada selliseid vahendeid nagu projektide võlakirjad ja eurovõlakirjad, mida tuleb aga äärmiselt rangelt hallata, et ei tekiks veel suurema võla kogumise ohtu, mis oleks katastroofiline.

Euroopa Parlamendi liikmetena saame anda otsese panuse Euroopa rahanduse parandamiseks. Peame lõpuks valima parlamendi töö jaoks ühe kindla koha, millega säästaksime igal aastal kümneid miljoneid eurosid. See ei ole demagoogia, vaid lihtne…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! See, kuidas Guy Verhofstadt pilkas Tema Majesteedi valitsust, kui jagas meiega oma arvamust selle kohta, miks Inglismaa peaks ELile veel rohkem raha ja veel rohkem võimu andma, on järjekordne näide sellest ilmsest põlgusest, mida paljud täiskogu liikmed Ühendkuningriigi ning tema riikliku valitsuse ja ta kodanike vastu tunnevad. Guy Verhofstadt unustas mainida, et Ühendkuningriik saaks hoida kokku muudes valdkondades. Ettevõtted, mis on sunnitud kulutama 30 miljonit Inglise naela, et tagada vastavus ELi määrustega, saaksid säästa selle raha sellega, et võtavad kontrolli Euroopalt tagasi. Ühendkuningriigi kalurid oleksid väga õnnelikud, kui nad saaksid endale need 3,3 miljardit Inglise naela, mis nad püügist saadud tulust kaotasid, kui EL lubas teistel riikidel Ühendkuningriigi territoriaalvetes püüdma hakata.

Volinik, te väidate, et Euroopa eelarve ei dubleeri riigieelarvet. Kuid seda ei saa lahutada liidu kodanike reaalsest elust. Hetkel maksab Ühendkuningriik eelarvesse 6,4 miljardit Inglise naela ja see summa tõuseb kümne miljardi Inglise naelani, kui tagasimakse kaotatakse. Ainus võimalus sellise summa maksmiseks on tõsta makse, vähendada teenuseid, koole…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Peame esitama endale viis küsimust.

Esiteks: millist eelarvet on vaja 2020. aasta majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia jaoks?

Teiseks: millist eelarvet vajab rahaliit?

Kolmandaks: milline on meie potentsiaal säästmiseks?

Neljandaks: millist eelarvet on vaja Euroopa Ühendriikide jaoks?

Viiendaks: millist rolli peaks mängima Euroopa 2020. aasta strateegia? Kas me tahame üldse mingit rolli mängida?

Meie Euroopa Parlamendis suhtume oma kohustustesse tõsiselt. Väljendame end lihtsalt. Meil on Austrias kõnekäänd, et kui sa raha ei maksa, siis bänd ei mängi. Me tahame saavutada oma eesmärgid, kanda oma kohustusi, lahendada probleeme ja täita oma lubadused. Rohkem ülesandeid, rohkem konkurentsivõimet, rohkem jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohti, rohkem teadustegevust ja täiendavat integratsiooni ei ole võimalik saavutada vähema rahaga, ilma finantsläbivaatamiseta, ilma olemasolevate väljamaksete hindamiseta ja ilma omavahenditeta.

Rohkem Euroopat loob ka potentsiaalseid säästmisvõimalusi liikmesriikides. Rohkem Euroopat suurendab samuti tõhusust ning see on meie vastus globaliseerumise, tuleviku ja riigivõlaga seotud probleemidele.

Mida me tahame? Me ei taha eelarvet külmutada. Igaüks, kes tahab eelarvet külmutada, kahjustaks sellega Euroopat ning vähendaks meie võimet täita kohustusi, mis meil on meie kodanike ees. Tahame kehtestada finantstehingute maksu omavahendina, leppida meie ees olevate katsumustega ja pidada kinni aluslepingust, mitte pead liiva sisse peita. See on meie strateegia. Paneme asjad liikuma ja hääletame selle raporti poolt.

  Ivailo Kalfin (S&D). – (BG) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, head kolleegid! Salvador Garriga Polledo raporti põhiteema ei ole rahandus, vaid poliitika. Soovin tänada teda ja samuti Jutta Haugi ning kõiki kaasparlamendiliikmeid komisjonis selle eest, et nad terve aasta jooksul tehtud töö vältel peamiselt just sellest arusaamast lähtusid. Rahalised vahendid on ainult vahend eesmärkide saavutamiseks. Kõige tähtsamad on just poliitikameetmed ning seda tuleb rõhutada ka järgmist finantsraamistikku arutades.

Me kõik teame, et eelarveid kärbitakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. See jätkub ka tulevatel aastatel. Need kärped on osa pingutustest, et kriisist välja tulla. Me ei tohi aga unustada, et kriisist välja tulemisel on ka Euroopa aspektid, nagu majandusarengu kava, finantsturgude reguleerimine selle kriisi taasesinemise ärahoidmiseks, praegu arutlemisel olevad Euroopa Liidus majandusjuhtimise meetmed ning ELi meetmed, mille ainus eesmärk on teha riiklikke meetmeid palju tõhusamaks. Seepärast ei ole sobiv, et riiklikud meetmed kriisile ja selle tagajärgedele lahenduse leidmiseks Euroopa meetmetega konflikti satuvad.

Euroopa Liidus osalemine annab lisandväärtust. Lisandväärtus ja solidaarsus ei ole tühjad sõnad. Selgitada Hollandi maksumaksjatele, et nende panust Euroopa Liitu suurendatakse, ei ole sama, mis selgitada Bulgaaria või Poola põllumajandustootjatele, et toetus, mida nad saavad, on kolm korda väiksem ja et nad on kohustatud konkureerima samal konkurentsiturul. Ei ole lihtne süüdistada Kreeka maksumaksjaid, kelle elu on hetkel väga raske, sest Euroopa rahandussüsteem sai alles paar aastat tagasi Kreekalt suure summa raha.

Solidaarsusel on konkreetsed aspektid. Need aspektid on seotud ka Euroopa Liidu prioriteetidega tulevateks aastateks. Teadus-, energia-, transpordi- majandusjuhtimise- või digitaalsete tehnoloogiate sektoris ei ole võimalik saavutada mingit läbimurret, kui neid sektoreid ei toetata ühiste Euroopa poliitikameetmetega.

Peame mõtlema ka sellele, kuidas muuta praegust Euroopa eelarvet. Eelarves on varusid ja nende kasutamist on vaja nõuda. Toon teile ühe näite. Neid varusid ei saa teha saadavaks näiteks sellega, et kõik energiatõhususe, transpordi ja muu taolisega seotud poliitikameetmed või eesmärgid ühendatakse ühtekuuluvuspoliitikaga. Olemasolevate programmide rahaliste vahendite kärpimine ei tähenda seda, et meil ei ole vaja uusi rahalisi vahendeid, kui tahame seada Euroopa Liidule uusi eesmärke, et eurointegratsioon annaks tõelist lisandväärtust ka maksumaksjatele, kes jälgivad õigusega igat senti, mis Euroopa eelarvesse läheb.

Seepärast peame vaatama Euroopa eelarvet ka osana ühtsest süsteemist nii majandusjuhtimise tagamiseks kui ka ühisraha haldamiseks. Praegu arutlemisel olevast eelarve suurendamisest vähemalt 5% ei piisa kõikide nende probleemide lahendamiseks. Seepärast peame esitama ka küsimusi Euroopa projektide võlakirjade, eurovõlakirjade ning muude rahastamisvahendite kohta.

  Marit Paulsen (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Pean ütlema, et kõigi aastate jooksul, mis ma olen siin parlamendis olnud, on 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni tehtud töö kõige meeldivam ja tulevikku vaatavam, mis on seni tehtud. Lühidalt on see kõige nauditavam – see on tõesti hea töö. Selles on olemas kõik vajalik ja positiivne Euroopa tuleviku jaoks.

Isiklikult olen aga väga mures selle pärast, mida me ei teinud, ja selleks on prioriteetide seadmine. Arvestasime kõikide uute probleemidega, aga ka kõik vanad probleemid jäid alles. Kõigi nende probleemide lahendamine ei pruugi olla võimalik. Oleksime pidanud seadma prioriteedid. Oleksime pidanud olema palju rangemad prioriteetide seadmisega, kuid kõige murettekitavam on selles kontekstis asjaolu, et me jätsime prioriteetide seadmise nõukogu hooleks. See ei tõota tuleviku jaoks midagi head, kallid kolleegid.

  Martin Callanan (ECR). – Austatud juhataja! Rahvas, Euroopa maksumaksjad, kes teevad kõvasti tööd ja teenivad reaalselt seda raha, mida nii paljud siin on agaralt valmis kulutama, tahavad, et Euroopa teeks vähemat ja et Euroopa teeks seda paremini. Nad tahavad kokkuhoidlikku Euroopa eelarvet, mille puhul on arvestatud asjaoluga, et me elame tahes-tahtmata perioodil, mida iseloomustab kokkuhoid. Nad tahavad, et Euroopa keskenduks väga piiratud arvule valdkondadele, kus Euroopa saab tõepoolest lisandväärtust anda ning jätaks kõik ülejäänu liikmesriikide teha. Kahjuks ei ole selles raportis tehtud ühtegi sellist ettepanekut.

Teeme ühe asja selgeks! Ettepanek suurendada eelarvet 5% on täiesti vastuvõetamatu ja nn omavahendite idee on sama vastuvõetamatu. EL tahab sellega lihtsalt rohkem võimu haarata. Eelarvet on vaja ajakohastada. Raha tuleb paigutada ümber programmidesse, mis annavad reaalset kasu tulevikuks, mitte ei varja minevikus tehtud vigu. Euro päästmise rahastamine peaks jääma tegelikult nende riikide kanda, mis tahtsid ise algusest peale euroga ühineda. Neid meist, kes selle vea tegemise eest hoiatasid, ei tohi sundida nüüd selle parandamisse panustama.

Parlamendikomisjonil oli võimalus paljusid nendest asjalikest ja tulevikukindlatest ettepanekutest käsitleda, aga nad otsustasid seda võimalust mitte kasutada. Nad ei teinud midagi nendest asjadest ja täiskogu peaks selle raporti tagasi lükkama.

  László Surján (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Meie ees olev raport on vist üks selle perioodi tähtsamaid raporteid. Euroopa Parlament on esimene institutsioon, mis esitas oma arvamused järgmise seitsme aasta kohta, võttes seejuures aga täielikult arvesse komisjoni õigust teha ettepanekuid. See on aga ainus võimalus, kuidas vältida skandaali, mis on seotud meie nõusoleku andmise õigusega, mis kohustaks meid lükkama tagasi nõukogu ettepaneku. Seega teavad kõik meie partnerid, mida Euroopa Parlament tahab, ja nad saavad seda oma seisukohtades nii palju kui võimalik arvesse võtta.

Soovitan oma kallitele kaasparlamendiliikmetele kahte dokumenti, mida tasuks lugeda enne kritiseerimisele mõtlema hakkamist. Need dokumendid on Lissaboni leping ja kõne all olev raport ise. Omavahendite toetamine ei ole midagi enamat või midagi vähemat kui see, mis on sätestatud Lissaboni lepingus. Minu arvates on sõnum, et Euroopa eelarvet on vaja veidi suurendada, väga oluline. Veidi selles mõttes, et seda 5% muudab pisut ka inflatsioon, mis tähendab, et me ei räägi ebatavalisest suurendamisest. Asi ei seisne kulutuste suurendamises põllumajandus- või ühtekuuluvuse valdkonnas, vaid asjaolus, et neid kulutusi ei saa vähendada.

Horvaatia ja Ungari päritolu kirjanik Miklós Zrínyi, kes elas 1600. aastatel, ütles omal ajal türklastest rääkides, et ungarlastele ei tohi liiga teha. Tema sõnadest lähtudes ütlen nüüd, et ärge tehke liiga põllumajanduspoliitikale ja ärge tehke liiga ühtekuuluvuspoliitikale, sest need, kes nendele poliitikavaldkondadele liiga teevad, ei tee liiga ainult ungarlastele, rumeenlastele ja slovakkidele, vaid kõikide Euroopa riikide kodanikele. Mida väiksem on valijaskonna toetus poliitikule, seda rohkem peab ta viitama kodanikele. Arvan, et meie, kes me suure poliitilise võimu toetust naudime, esindame ka kodanike huvisid, ja see on ainus põhjus, miks me ütleme, et põllumajanduspoliitikale ja ühtekuuluvuspoliitikale ei tohi liiga teha.

  Derek Vaughan (S&D). – Austatud juhataja! Soovin tänada raportööri ja esimeest raporti koostamisel tehtud töö eest! Tänane arutelu selle raporti üle näitab, et nõukogus hakatakse vaidlema mitme teema üle, kaasa arvatud üldise eelarve suurendamise, Ühendkuningriigi tagasimakse ja omavahendite küsimuse üle. Kui aus olla, siis peale Ühendkuningriigi tagasimakse küsimuse, mille puhul Ühendkuningriigist pärit parlamendiliikmete vähemust esindab vaid üks parlamendiliige, olen ma veendunud, et parlament üritas saavutada teatud kompromisse.

Selliste pikkade, keeruliste ja tähtsate raportite puhul on kompromissid peaaegu vältimatud, aga mul on sellegipoolest mõnede kompromisside üle hea meel. Mul on hea meel kompromissi üle, mis käsitleb järgmise finantsperspektiivi kestust ja struktuuri. Mul on hea meel näha ka ühtekuuluvuspoliitika puhul saavutatud kompromissi. Minu arvates on ühtekuuluvuspoliitika väga tähtis, kui tahame ELis 2013. aasta järel töökohti luua ja majanduskasvu tagada. Seepärast vajame ühtekuuluvuspoliitika jaoks piisavat rahastamist, mille tase oleks vähemalt võrdne praeguse tasemega ja tulevikus võib olla kõrgemgi.

Kui tahame, et järgmine finantsperspektiiv oleks kodanike jaoks oluline, peavad selles olema kesksel kohal töökohad ja majanduskasv. Selle pärast vajame lisaks tugevale ühtekuuluvuspoliitikale ka poliitikameetmeid teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks meie ülikoolides ja VKEdes. Selle pärast vajab 8. raamprogramm tulevikuks piisavat rahastamist. Samuti peame investeerima Euroopa Liidus infrastruktuuridesse, nagu transport, energia ja lairibaühenduste parandamine paljudes maapiirkondades. Samuti ei tohi unustada maapiirkondi endid.

Kõigi nende töökohtade loomise ja majanduskasvuga seotud poliitikameetmete rakendamiseks on vaja rakendusmehhanisme. Vajame ka partnereid.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Riikka Manner (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kõigepealt tahan tänada raportööri suurepärase raporti ning väga hea töö eest 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjonis. Üks tulevase finantsraamistiku põhieesmärke on luua vahendeid, selleks et viia ELi 2020. aasta strateegia välja rohujuurte tasandini. Raportis jõutakse järeldusele, et ilma tugeva ja vastupidava eelarvega ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikata ei ole selle eesmärgi saavutamine võimalik. Ühtekuuluvuspoliitika ei ole näiteks ainus käega katsutav vahend, millega saame uuendusi arendada ning töökohti ja majanduskasvu luua. Vajame reformi, aga saame seda ka nendes poliitikavaldkondades rakendada.

Sellest lähtuvalt kutsun teid üles, volinik, tagama, et tulevasel finantsperioodil säiliksid nii regionaal- kui ka põllumajanduspoliitika eelarvete praegune tase vastavalt parlamendi seisukohale. Lisaks sellele on mul hea meel, et raportis on mõeldud ka piirkondadele, kus tingimused on eriti keerulised, nagu põhjapoolsed hõreda asustusega piirkonnad. Tulevasel finantsperioodil on ka neil oma täiendavaid eelarveid vaja.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Euroopa jaoks on märksõnaks usaldus. Euroopa institutsioonid ja eeskätt Euroopa Parlament peavad taastama kodanike usalduse. Kuidas seda saavutada?

Esiteks mitte rohkema Euroopaga või rohkema rahaga Euroopa jaoks, vaid parema Euroopaga, mis annab lisandväärtust. Samuti ei tohi Euroopa sekkuda sellistes valdkondades nagu sport või turism, millega liikmesriigid väga hästi ise toime tulevad.

Teiseks tuleb suunata ühtekuuluvusfondi vahendid tõesti vaestele Euroopa piirkondadele. 50% läheb ikka veel rikastele liikmesriikidele, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. See on vastuvõtmatu! Kui me selle probleemi lahendame, saame piirata seda ülearust raha raiskamist ja saame isegi mingit puhaskasu.

Kolmandaks investeeringud tulevikukindlasse põllumajandusse ja tööstusesse. Salvador Garriga Polledo raport ebaõnnestus. Kõik visati ühte suurde patta kokku ja meie kodanikelt oodatakse, et nad selle supi nüüd ära sööksid. Head isu, aga vaadake ette, et te selle kätte ei lämbu!

  José Manuel Fernandes (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin kiita raportööri suurepärase töö eest, mille tulemusel valmis raport, mis annab meile hea lähtepunkti mitmeaastase finantsraamistiku koostamiseks ning mis on komisjonile ja nõukogule suur proovikivi.

See on nõudlik, kuid samal ajal ka realistlik raport. Loodan, et kõik institutsioonid on teinud oma järeldused finants-, majandus- ja sotsiaalkriisist, mis ei taha ikka veel lõppeda. Minu jaoks on igatahes selge üks järeldus. Ainult ühendatud Euroopa, mis näitab üles solidaarsust ja tugevdatud, ühtlustatud ning lähenevat majandusjuhtimist, suudab lahendada edukalt meie ees seisvad poliitilised probleemid.

Vajame rohkem Euroopat ja paremat Euroopat! Peame eelistama ühenduse meetodit, mitte valitsustevahelist meetodit. Peame suurendama eelarvet.

Euroopa 2020. aasta strateegia asjus jõuti kokkuleppele ning selle prioriteedid on selged ja selle eesmärgid on mõõdetavad. Sellest saab järgmise finantsperspektiivi teejuht. See strateegia on aga edukas ainult siis, kui on olemas eelarve, mis vastab selle tegevustele ja eesmärkidele. Seepärast on mitmeaastases finantsraamistikus vaja rahalist toetust, millest piisab Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks. Ka ühtekuuluvuspoliitika on solidaarsuse põhimõtte tulemus. On oluline, et see ühtekuuluvus oleks majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ning et see lähendaks vaesemaid piirkondi teistega.

Olen seetõttu arvamusel, et ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamine peab jääma edaspidi vähemalt praegusele tasemele. Samuti on oluline liikuda sellise mitmeaastase finantsraamistiku suunas, mille puhul üle 80% vahenditest tuleb mujalt kui riigieelarvetest.

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Kriisi tõttu oleme sunnitud vaatama läbi nii riigieelarved kui ka Euroopa Liidu eelarve, et suurendada nende tõhusust ning uurida lähemalt, kuidas need meie eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad ja kui palju need Euroopa lisandväärtust annavad. Tahan rääkida valdkonnast, mida täna veel mainitud ei ole. Pean silmas koostööd justiits- ja siseasjade valdkonnas, mis viidi Lissaboni lepinguga liikmesriikide pädevuse alt üle ELi poliitikameetmete tasandile. Meie tahet teha selles valdkonnas edusamme peab peegeldama ka järgmine eelarveperiood.

Igal juhul on vaja rahalisi vahendeid üpris põhjaliku Stockholmi programmi jaoks. Euroopa vajab haritud sisserändajaid, kes saabuvad Euroopasse kooskõlas määrustega ning ühise rändepoliitika kohaselt, mille jaoks on olemas piisavad vahendid. Põhja-Aafrika sündmused juhtisid taas tähelepanu ühise Euroopa rändepoliitika tähtsusele ning näitasid vajadust rahaliste vahenditega toetatud integratsiooni ja Euroopa solidaarsuse järele.

Viimase paari kuu jooksul on tulnud ilmsiks ka asjaolu, et meie ühiste väärtuste, mittediskrimineerimise põhimõtte ning inimõiguste kaitsmine nõuab samuti kaitset ja vahendeid, et peame lihtsustama erakorraliste olukordade lahendamiseks ette nähtud vahendite kasutamist ja et meil on vaja omavahendeid parema, tugevama ning ulatuslikuma Euroopa loomiseks eelseisval perioodil.

  James Elles (ECR). – Austatud juhataja! Tänan raportööri kogu töö eest, mis ta ära tegi! Üksmeele saavutamise seisukohast on see suur saavutus. On kolm valdkonda, milles ma olen muudatuste poolt.

Esiteks vajame pikemas perspektiivis viieaastast finantsperspektiivi. Kui 2020. aasta strateegia on tõepoolest nähtud ette seitsmeaastaseks perioodiks, siis peab järgmine strateegia olema tingimata nähtud ette viieaastaseks perioodiks.

Teiseks ei ole tehtud piisavalt tööd selle nimel, et saada kinnitav avaldus kulude kohta. Need, kes väidavad, et Euroopa tasandil on vaja rohkem raha, saaksid oma seisukohta paremini kaitsta, kui me teaksime absoluutse kindlusega, kuhu see raha tegelikult läheb.

Viimaks soovin öelda vastuseks Guy Verhofstadtile, et ei ole arukas tõsta esile mõnda konkreetset liikmesriiki, kui eelarvesse teeb netomakseid mitu liikmesriiki. Nõuan tungivalt, et liikmesriikide netomaksetele tuleks kehtestada ülempiir, mis oleks protsent SKPst, sest tulevikule mõeldes on ebarealistlik eeldada, et liikmesriigid annavad oma nõusoleku, kui nende netopanused kahekordistuvad ajal, mil võetakse suuri kokkuhoiumeetmeid.

  Markus Pieper (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Eelarve suurendamist 5% saab selgitada kulutustega Euroopa välisteenistusele, piirivalvele, terrorismivastasele sõjale, arenguabi suurenemisele, teadusuuringute toetamisele ja riikidevahelistele infrastruktuuriprojektidele. Üldiselt on see parlamendi taotlus täiesti õigustatud, kuid Salvador Garriga Polledo raportiga jätab parlament ühe võimaluse kasutamata. Oleksime palju usaldusväärsemad, kui näitaksime, kus Euroopa saab olla tõhusam ning kus on võimalik raha säästa.

Kindlasti kuulub sinna juurde suur arv väga kulukaid iseseisvalt tegutsevaid ameteid ning samuti põllumajandus, kus mõned liikmesriigid ei ole ikka veel suutnud võtta kasutusele turu jaoks sobivamat kindlasummaliste pindalatoetuste süsteemi. Struktuuripoliitika tulevikku käsitleva raporti koostajana tahan lisada, et siin peaks olema lisatud ka Euroopa ühtekuuluvuspoliitika. Õnneks on paljud piirkonnad suutnud ületada maksimaalse rahastamise künnise 75%. Kui eri Euroopa piirkondades on aga vähem vaesust, võib ka Euroopa solidaarsus väheneda. Säästetud raha oleks parem investeerida näiteks Euroopa lisandväärtuse andmisesse, sidudes arukalt struktuurifondid ja riikidevahelised võrgustikud piirialadel. See teema on hetkel arutamisel regionaalarengukomisjonis koos ettepanekuga vahekategooria loomiseks piirkondade jaoks, mille SKP elaniku kohta jääb 75% ja 90% vahele ELi SKPst, nagu on pakutud välja Salvador Garriga Polledo raportis. Võib-olla unistas Constanze Angela Krehl, kui ta arvas, et jõudsime regionaalarengukomisjonis juba kompromissi asjus kokkuleppele.

Ma ei usu, et ajutine 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjon on õige organ esitamaks soovitusi sellise vahekategooria loomise kohta. Teeme asjad enda jaoks liiga lihtsaks, kui käsitleme ka rikkamaid piirkondi lihtsalt nii, nagu vajaksid need erilist toetust. Minu arvates on see lihtsalt üleskutse raha raiskamiseks. Loobume ennast juba tõestanud toetuste järkjärgulise kaotamise või järkjärgulise toetuste andmise süsteemist, kuid ei paku enam stiimuleid. Tagame kõikide piirkondade jaoks alalise toetuse, mis on peaaegu võrdeline keskmise majandustugevuse tasemega. Euroopa regionaalpoliitikas ei ole sellise süsteemi jaoks tulevikku. Seepärast peame lõike 73 raportist välja jätma. Muidu on raport aga vastuvõetav.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja, Markus Pieper! Üllatav on kuulda teid ütlemas, et Constanze Angela Krehl justkui unistaks. Hääletusel hääletas regionaalarengukomisjoni liikmete enamus vahe-eesmärgi poolt. Arvan, et ka siin saame enamuse toetuse, sest enamik toetab piirkondade solidaarsust. Seepärast ongi meil seda vahe-eesmärki vaja. Mind huvitab, miks te seda enamust unistuseks nimetate.

  Juhataja. – Markus Pieper, kas te selgitaksite palun, miks see on unistus?

  Markus Pieper (PPE). – (DE) Austatud juhataja!, Elisabeth Schroedter! Nii näete teie seda teemat. Ettepanek, mille meie regionaalarengukomisjonis tegime, erineb Salvador Garriga Polledo raportis tehtud ettepanekust. Seda tahtsin esiteks öelda.

Teiseks tahan öelda, et fraktsioonides on ikka veel palju neid, kes on põhimõtteliselt vahekategooriate vastu. Teate seda ise väga hästi. Seepärast on teie küsimus minu jaoks üllatav. Ma arvan, et hoopis teie unistate, kui väidate lihtsalt, et leidsime kompromissid ning et need on ühemõttelised. Igal juhul peab regionaalarengukomisjon selle teema täiskogu istungil arutamiseks ette valmistama. Mind üllatab väga teie väga optimistlik arvamus, et meie töö on juba tehtud.

  Estelle Grelier (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Arutelu Euroopa Liidu finantsperspektiivi üle tõstatab küsimusi Euroopa projekti, selle ulatuse ning selle eesmärkide kohta.

See raport on kiiduväärt, sest selles üritatakse mobiliseerida liidu eelarvevahendeid, et vastata Euroopa 2020. aasta strateegia vajadustele. Seepärast on see vastuolus enamiku liikmesriikide kitsa tulevikuvisiooniga.

Kui liikmesriigid näevad Euroopat oma rahaliste panuste seisukohalt, mida nad tahavad vähendada, ning saadava rahalise tulu seisukohalt, mida nad tahavad suurendada, siis raportis esitatakse väiteid tugevate ja integreeritud ühenduse poliitikameetmete poolt, olgu nende puhul siis tegemist juba pikemat aega kasutusel olevate poliitikameetmetega või Lissaboni lepinguga loodud uute pädevustega.

Sellest tulenevalt peaks sellest parlamendi omaalgatuslikust raportist saama lähtepunkt tulevastele aruteludele, isegi kui minu arvates kaldub see liiga väga üksmeele saavutamise ja ettevaatlikkuse poole. Euroopa eelarve suurendamine 5% oleks tõepoolest parem kui liikmesriikide eelarvekavad 2012. aastaks. Kogu selle asja juures on siiski põhiküsimus ja arvatavasti suur komistuskivi kokkuleppimine summas, mis oleks kooskõlas raportis kirjeldatud poliitikameetmetega.

Me teame, millised on kokkuhoiupoliitika negatiivsed aspektid ning kuidas need mõjutavad tööhõivet ja kuidas need jätavad järjest rohkem kodanikke meeleheitlikku olukorda. Meie kohustus on rahastada antitsüklilisi poliitikameetmeid – sealhulgas ka tugeva ühtekuuluvuspoliitikaga, Markus Pieper –, mis edendavad avaliku sektori investeeringuid ja tööhõivet kõikides Euroopa piirkondades. Rõhutan, kui tähtis on luua piirkondade jaoks vahekategooria, millega saaks tagada, et struktuurifondide vahendite assigneeringud kajastavad täpselt piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset reaalsust.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et peame kehtestama maksu finantsspekuleerimise vähendamiseks, mis suurendaks meie kodanike toetust hästi rahastatud Euroopale.

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Kõigepealt tahan kiita raportööri selle eest, et ta tõi esile meie ees seisvad eri katsumused! Samuti toetan raporti väga selget sõnumit, millega nõutakse teadus- ja uurimistegevuse vahendite kaalukat suurendamist, sest see on üks vajalikest prioriteetidest.

Tahan öelda komisjonile, et poliitikas ja juhtimises on vaja prioriteete. Ilma prioriteetideta ei ole juhtimist. Alati on selliseid ülesandeid ja eesmärke, mis on teistest tähtsamad. Nii on see ka Euroopa Liidu eelarvega ja liikmesriikide eelarvetega. Peame suurendama teadus- ja uurimistegevuse vahendeid, kuid samuti peame suurendama teadus- ja uurimistegevuse osakaalu piirkondlikus rahastamises. Peame võtma arvesse arengut põllumajandusturgudel ning vähendama seal kulutusi.

Samal ajal ei tohi me unustada prioriteetide seadmist kõikidel tasanditel – nii Euroopa tasandil kui ka liikmesriikides. Pean ütlema, et mulle ei meeldi, kui ELi või Brüsselit rünnatakse, aga mulle ei meeldi ka see, kui liikmesriike rünnatakse, sest see vähendab liikmesriikide kulutuste tähtsust tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse, pensionide ja haridusvaldkonnas. See ei ole ELi ja liikmesriikide konflikt. See on kestev võitlus juhtimise ja prioriteetide pärast. Kui me ei julge neid prioriteete seada, siis ei näita me üles juhtimisvõimet.

Pean ütlema, et kui me ei mõista, kui raskes olukorras on praegu liikmesriigid, siis ei mõista me ka kodanike olukorda. Peame seadma prioriteete, mitte lahendama probleeme ainult eelarvete suurendamisega. Selle pärast kutsun volinikku üles näitama juhtimisoskust, olema julge ja pidama meeles, et teadus- ja uurimistegevus, infrastruktuur...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Andrea Cozzolino (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ees seisab hääletus väga tähtsa strateegilise dokumendi üle, mis loob kindla lähteraamistiku finantsperspektiivide jaoks pärast 2013. aastat. See algab nõudmisega eesmärkide ja vahendite vahelise sidususe järele ning nõudmisega sidususe järele Lissaboni lepingust ja majanduslangusest tuleneva Euroopa institutsioonide uue rolli ning vahendite vahel, mida otsustame üheskoos investeerida.

Selline sidusus eeldab ka korraliku vastuse andmist avalikkusele, ELi poliitikameetmetest kasu saajatele ning Euroopa sotsiaalsetele rühmadele ja tööstustele, kes nõuavad uuendusi. Tegime seda sama ühtekuuluvuse jaoks, mis on väga tähtis küsimus, et otsustada, milliseks peab Euroopa Liit tulevatel aastatel muutuma. Kogemused näitavad, et ühtekuuluvus on nüüd Euroopa projekti tähtis keskpunkt ning tähtis vara, mida kõik peavad kaitsma, kindlustama ja täiendama.

Sel puhul on eriti tähtsad just need pingutused, mis on seotud piirkondade vahekategooria loomisega, sest mitmel juhul on aastaid kestnud majanduslangus, millest oleme üle saamas, suurendanud sisemisi lõhesid, mis on suurendanud veelgi enam Euroopa vähemarenenud piirkondadele antavad tõhusa ja piisava toetuse, raiskamise vastu võitlemise ning arengupoliitika kesksele kohale toomise tähtsust.

Olen siiski seisukohal, et peame vahekategooriate ja kaitseklausli probleemidele lahendust otsima, et alustada uut etappi Euroopa ühtekuuluvuspoliitikas ning jõuda ühtekuuluvuspoliitika raames tasakaalukama ja jätkusuutlikuma arenguni, mida tahame Euroopas tulevate aastate jooksul tagada.

  Frank Engel (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Euroopa Liidu 500 miljonit kodanikku moodustavad hetkel 8% maailma rahvaarvust.

2050. aastaks on see arv 5% või 6%. 2100. aastal moodustame 3% maailma rahvaarvust. Kogu see hulk eurooplasi peab jätkuvalt ülal, peamiselt riigieelarvetega, 2000 saatkonda, 27 sõjaväge, 50 ühendväge ja veel muudki. Arvan, et hetkel on Hiinas palgal täiendavad aseministrid ainult selleks, et võtta vastu kõik need suured Euroopa ministrid, kes saabuvad Pekingisse teeneid paluma ja kahepoolseid kokkuleppeid välja kauplema. Kõik see hakkab maailmale naeruväärsena paistma.

See on hullumeelne, et 8% maailma inimestest on jagatud 30 iseseisva eelarvepoliitika vahel. Põhimõtteliselt on see iseseisvus absoluutne. Euroopa haldab 2,5% või siis ühte neljakümnendikku kogu Euroopa eelarvekulutustest. Liikmesriikide panused moodustavad ühe neljakümnendiku nende riiklikest kulutustest, kuid nähtavasti on isegi see liiga palju.

Mõtleme nüüd omavahendite küsimusele või mõtleme sellele siis mingil teisel ajal. Lõpetame norimise selle 2,5% kallal riiklikest kulutustest, millega peame hoidma töös kogu masinavärki, mis on vajalik 2020. aasta strateegia elluviimiseks ja kõikide Lissaboni lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Meie ei koostanud seda strateegiat ja neid pädevusi – seda tegid liikmesriigid. Selle reaalsuse valguses on Salvador Garriga Polledo raport tagasihoidlik. Sellegipoolest on aga neid, kes tahaksid meile veelgi rohkem piiranguid seada ja ütlevad, et see raport on liiga nõudlik. Sel põhjusel peab täiskogu raporti vastu võtma.

  Frédéric Daerden (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, head kolleegid! See raport on väga tähtis Euroopa projekti tuleviku jaoks, kus on vaja solidaarsust ja kaugeleulatuvaid eesmärke, eriti pidades silmas eelarvekriisi, mille käes liikmesriigid hetkel vaevlevad.

Oma üliliberaalse lähenemisviisiga otsustab suurem osa riigi- või valitsusjuhtidest nõukogus äärmuslikult eelarveid kärpida ning nad on valmis ohverdama investeeringud tähtsatesse tulevikku suunatud poliitikavaldkondadesse, nagu need, mida rahastatakse Euroopa eelarve vahenditega. Olenemata sellest, mida teised parlamendiliikmed ütlevad, pidurdaks eelarve külmutamine majanduskasvu. Nagu selles üksmeele vaimus koostatud raportis soovitatakse, on vaja suurendada eelarvet vähemalt 5%, kui tahame meie ees seisvatest katsumustest üheskoos jagu saada.

Euroopa solidaarsuse juurde kuulub ka vajadus rahastada 2020. aasta strateegiat, sealhulgas selle sotsiaalseid eesmärke, mille hulka kuulub ka võitlus vaesusega. Samuti veenis raport mind selles, et Euroopa solidaarsuse tugevdamiseks on vaja luua piirkondade vahekategooriad, millega saab tagada, et ühtekuuluvuspoliitika katab õiglaselt kogu Euroopat.

Viimase näitena toon Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, mis pakub tõelist solidaarsust Euroopa töötajatele. Raport tunnustab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi väärtuslikku rolli. Mitmeaastast finantsraamistikku on vaja suurendada. Seda ei tohi vaadata kui koormat liikmesriikidele, sest Euroopa eelarve annab lisandväärtust ning edaspidi lisandub sellele ka finantstehingute maks.

  Marietta Giannakou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Lissaboni leping lõi uued pädevusvaldkonnad ja tugevdas liidu poliitikameetmeid, mida kajastab ka uus 2013. aastast kuni 2020. aastani kestev mitmeaastane finantsraamistik. Kiidan raportööri Salvador Garriga Polledot selle kõikehõlmava raporti eest, milles seatakse Euroopa jaoks poliitilised prioriteedid, mis erinevad Euroopa praegustest poliitilistest prioriteetidest!

Arvestades suurte sisemiste probleemidega, millega liit ja selle kodanikud silmitsi seisavad, ning pidades meeles liidu täiendatud rahvusvahelist rolli, jõuame arusaamiseni, et selle poliitika põhieesmärk peab olema olemasolevate sotsiaalsete, majanduslike ja piirkondlike ebavõrduste vähendamine. Kavandatud ja edukas ühtekuuluvuspoliitika kui selline annab Euroopa lisandväärtust ning on kindlasti kasulik kõikidele ELi liikmesriikidele.

Uue programmi ja uue seitsmeaastase finantsraamistiku aluseks on ELi 2020. aasta strateegia meetmed ning need on koostatud nii, et need aitaksid arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu edendades Euroopal kriisist taastuda. Need poliitilised prioriteedid ja eesmärgid peavad edendama tööhõivet, tugevdama uuendusi, teadustegevust ja majanduskasvu, aitama võidelda kliimamuutustega, parandama haridustaset, tagama sotsiaalse integratsiooni ning võitlema vaesusega. Nendele lisanduvad poliitikameetmed sisserände ja ressursside kaitsmise jaoks, et arendada juurdepääsmatuid piirkondi ja piirialasid.

Liidu eelarve on põhimehhanism liikmesriikidevahelise solidaarsuse saavutamiseks ning tugev vahend reformide elluviimiseks, mis võimaldaks mobiliseerida täiendavaid era- ja avaliku sektori vahendeid, et toetada investeeringuid, mis toimivad katalüsaatorina liidu kulutuste eksponentsiaalset mõju silmas pidades. Euroopa eelarvet on vaja suurendada ja see peab põhinema reaalsetel omavahenditel, kui tahame Euroopat, mis oleks tugev nii Euroopa kodanike kui ka muu maailma silmis. Liidu eelarve on vahend ülemaailmse ja integreeritud arengu tagamiseks ajal, mil liikmesriigid ei saa üksinda…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Sophie Auconie (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tihti öeldakse, et raha annab sõjale hoogu. Me ei tohi unustada, et raha on aluseks ka sellisele rahumeelsele projektile nagu Euroopa Liit. Kui Euroopa kavatseb tõepoolest rakendada aluslepingutes sätestatud poliitikameetmeid, kaasa arvatud uusi poliitikameetmeid, mis on sätestatud Lissaboni lepingus, siis on vaja ka kõikide nende eesmärkide elluviimiseks vajalikke rahalisi vahendeid.

Seepärast pooldan omavahendite loomist ja finantstehingute maksu kehtestamist. Euroopa eelarve vajalik suurendamine peab käima käsikäes meie kulutuse optimeerimisest tulenevate oluliste säästudega. Loome näiteks tõelise ühise välis- ja julgeolekupoliitika, et anda Euroopale rohkem mõju maailmalaval ning ka selleks, et avaliku sektori raha võimalikult hästi kasutada.

Salvador Garriga Polledo raport on väga tähtis. See on peaaegu täielikult uuesti sõnastatud. Raportis tehakse ettepanek väga tugeva Euroopa Liidu poliitilise ja finantsraamistiku kohta. Lisaks sellele antakse raportis kahele liidu poliitikavaldkonnale õiglane koht. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) puhul, mis on tähtis toiduga kindlustatuse ja omavarustuse tagamise jaoks, propageerib raport ÜPP eelarve uuendamist. Ühtekuuluvuspoliitika puhul, mis on rahastamisvahend piirkondliku solidaarsuse loomiseks ja piirkondliku majandusarengu edendamiseks, teeb raport ettepaneku täiustada selle eesmärke piirkondade vahekategooria loomisega, et samal arengutasemel olevad piirkonnad saaksid kasu…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Danuta Maria Hübner (PPE). – Austatud juhataja! Tahan öelda paar sõna omavahendite reformi elluviimise vajalikkuse kohta. Minu arvates on ELi eelarve kohta otsuse tegemine kogurahvatulul põhineva sissetulekusüsteemi domineeriva rolli tõttu liigselt poliitiline ning palju vähem tõhususele suunatud. See soodustab nõudmisi ELi kulutuste külmutamise või vähendamise järele. See viib meid 2011. aasta eelarveläbirääkimiste kontekstis väljendatud loogika juurde, et kui me kärbime kriisi tõttu oma riigieelarveid, siis peaksime lähenema samamoodi ka ELi eelarvele.

Samas ei ole aga üldsegi selge, et täiendava omavahendiga, mis vähendaks sõltuvust kogurahvatulust, toimuks revolutsioon ELi võimekuses majanduskasvu ja struktuuriliste muutuste rahastamiseks. Alati on oht, et sama koalitsioon, mis võtab vastu eelarvet puudutava otsuse nõukogus, saab võtta sama otsuse vastu ka Euroopa Parlamendis.

Kui hoolime Euroopast, siis peaksime liikuma kaugemale finantsministrite ootuste täitmisest ning lähemale kodanike ootuste täitmisele. Brüsselist läbirääkimistelt koju naasva riikliku poliitiku edukuse aluseks ei tohiks olla sõnum, et valitsus maksab vähem ELi eelarvesse, vaid näiteks hoopis sõnum, et EL aitab väikeettevõtjatel innovatsiooniprojekte rahastada.

On selge, et see, kuidas ELi kulusid rahastatakse, peab olema täiseti läbipaistev. Seda oleks lihtsam saavutada ainult ühe maksuga, aga samuti on võimalik võtta selle sissetuleku aluseks hulk makse, mis vastavad teatud läbipaistvuse, õigluse, nähtavuse, tõhususe ja piisava ühtlustamise kriteeriumidele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kõigepealt tänan raportööri suurepärase töö eest! Mul on hea meel selle üle, et raportis esitatud prioriteedid on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja et need seavad majanduskasvu Euroopa poliitikas kesksele kohale. Vajame rohkem Euroopat ja paremat Euroopat!

Sel põhjusel peame edendama konkurentsivõimet kõige enam toetavaid valdkondi, nagu teadusuuringud, innovatsioon ja energia. Sel põhjusel peame suurendama oluliselt teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist, et edendada kõrgetasemelist teadustegevust igal pool Euroopas. Samuti on oluline tugevdada Euroopa teadustegevuse rahastamise süsteemi, et saavutada eesmärk, mille kohaselt teadustegevusse investeeritakse 3% sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Uus eelarve peab edendama ka suuremat energiatõhusust ning toetama tulevase infrastruktuuri ning eelkõige just energiainfrastruktuuri rajamist, luues sellega vajalikud tingimused Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks. Vaja on suurendada tööstuse, eriti just väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rolli, mis aitaks kaasa Euroopa liidripositsiooni tugevdamisele globaliseerunud maailmas.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tahan kiita raportöör Salvador Garriga Polledot terve aasta jooksul tehtud suurepärase töö eest, mis pälvis laiaulatusliku poliitilise toetuse! Mul on väga hea meel selles raportis edasi antud sõnumi üle, et kriisi lahendamiseks on vaja panna maksma liidu staatus ülemaailmse osalejana.

Tulevane mitmeaastane finantsraamistik peegeldab Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärke ja tugineb kindlalt Lissaboni lepingule. Selleks aga, et liidu prioriteedid oleksid tõsiseltvõetavad, on vaja sobivat rahastamist. Energia- ja transpordiinfrastruktuuri arendamine, investeeringud teadus- ja arendustegevusse, haridus ning noorsoopoliitika peavad saama uut hoogu liidu tulevastes eelarvetes. Samuti peab säilima ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika alussammaste praegune rahastamise tase.

Euroopa ja selle suured projektid satuvad vastuollu eelarveliste piirangutega riigisisesel tasandil, mis tähendab, et suurem erasektori kaasamine projektide võlakirjade või avaliku ja erasektori partnerluste kaudu on konkurentsivõime ning majanduskasvu suurendamise lahendus.

Mulle ja ka teistele Itaalia delegatsiooni liikmetele valmistab muret ettepanek regionaalpoliitikasse nn vahekategooriate lisamise kohta, sest see seaks ohtu liidu kõige nõrgemad piirkonnad. Kokkuvõtteks tahan veel rõhutada, et liidu rahastamine täielikult omavahenditele tugineva süsteemiga on ainus võimalus Euroopa Liidu tuleviku ja arengu kindlustamiseks.

  Ingeborg Gräßle (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Koos mitmeaastase finantsraamistiku paketiga esitatakse ka personalieeskirjade reform. ELi tegeliku halduse küsimust on Salvador Garriga Polledo raporti lõigetes 125 ja 126 tegelikult väga hästi käsitletud. Volinik, palun teil olla personalieeskirjade esitamisel põhjalik! Lõppude lõpuks on see, mida me siin teeme, nagu juba üksikasjalikult arutleti, vähemalt sama tähtis kui see, kuidas me seda teeme.

Küsimus seisneb selles, millist rolli hakkab Euroopa Komisjon mängima tulevikus, kui see rakendab kõiki 2020. aasta programmi punkte, mis me täna esitasime. Tahan, et komisjon valiks enda jaoks tugevama rolli, mitte ei delegeeriks kõiki ülesandeid teistele. Seepärast on personalieeskirjade reformi kontekstis tähtis luua nende uute ülesannete jaoks vabu ametikohti, et ka komisjon ise osaleda saaks. Meil on ilmatu palju vabu päevi. Komisjoni ametnikud saavad kuni 13 nädalat palgalist puhkust. Mul on teile ettepanek, volinik: võtke mõned nendest vabadest päevadest ja suunake ümber eelarve rakendamiseks, et oleks võimalik saavutada reaalselt need eesmärgid, mida me saavutada tahame. Samuti tahan, et meile esitatakse ELi haldust käsitlev ELi 2020. aasta strateegia. Selle teemaga ei peaks tegelema ainult teie üksinda, vaid kogu kolleegium ning ka komisjoni president isiklikult.

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Soovin kiita Salvador Garriga Polledot selle eest, et tal õnnestus mitmeaastase finantsraamistiku kohta selline suurepärane raport koostada! Raport pälvis 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjonis väga tugeva toetuse. Loodan, et raportist saab tähtis lähtepunkt peatselt algavatele läbirääkimistele Euroopa Liidu uue mitmeaastase eelarve üle.

Mul on väga hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed otsustasid toetada minu esitatud muudatusettepanekut noorsoopoliitika meetmete tugevdamise kohta. Ajal mil just nimelt noored eurooplased majanduskriisi tõttu rängalt kannatavad, peaksime toetama kõiki algatusi, mille eesmärk on parandada noorte inimeste olukorda, eriti selliseid algatusi, mille eesmärk on parandada juurdepääsu haridusele ning nende olukorda tööturul. Seetõttu tuleks selliseid programme nagu „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programm, mille kulu kasusaaja kohta on väga madal ning mis on väga tõhusad, käsitleda tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikes eraldiseisvana ja need programmid vajavad ka oluliselt rohkem rahastamist.

Samal ajal tahan kiita ettepanekut ühtekuuluvuspoliitika kõrge rahastamise taseme säilitamise kohta. Ühtekuuluvuspoliitika ei ole tähtis ainult Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks, vaid selle põhiülesanne on tugevdada eurointegratsiooni ja solidaarsust, vähendades selleks sotsiaalseid, majanduslikke ja territoriaalseid erinevusi, mis Euroopa Liidus kahjuks ikka veel olemas on.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Raportöör alustas oma sõnavõttu väga olulise lausega, öeldes, et peame kombineerima traditsioonilised Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad meie uute prioriteetidega. Kumbki neist ei suuda ilma teiseta toimida. Selles kontekstis tahan toetada raportis esile tõstetud visiooni ühisest põllumajanduspoliitikast (ÜPP).

Kui lubate, siis tuletan teile meelde mõned tähtsamad ideed. Kõige olulisem neist on see, et eelseisval finantsplaneerimise perioodil peab ÜPP eelarve säilima. Euroopa põllumajanduse traditsiooniline roll ning samuti meie uued eesmärgid õigustavad täielikult selle eelarve taseme säilitamist.

Teiseks on vajadus säilitada ÜPP kahe samba süsteemi ning samal ajal teise samba raames maapiirkondi edendada, nii et see oleks tihedalt seotud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega.

Viimane punkt on vajadus teha tulevikus ÜPP reform, mille eesmärk on kasutada eelarvet palju tõhusamalt, ning üks võimalus selle saavutamiseks on tagada õiglane maksete jagunemine.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin tänada kõiki raportööre tohutu suure töö eest, mis nad ära tegid. Nüüdseks on meil olemas kindel parlamendi seisukoht selle kohta, mida ootame meie ja mida ootavad kodanikud tulevasest finantsplaneerimise perioodist. Me kõik mõistame, et peame muutma põhjalikult praeguse poliitika suunda, ning seda peegeldab selgelt ka Euroopa 2020. aasta strateegia. Peame töötama välja kindla ühise Euroopa energiaturu, tagama kogu Euroopa ühendamise transpordivõrkudega ning kaotama suured erinevused, mis eri Euroopa Liidu piirkondade vahel ikka veel olemas on. Peame ühise põllumajanduspoliitika täies ulatuses läbi vaatama, et tagada õiglus ja ühtlustatus otsetoetuste süsteemis. Läbivaatust on vaja ka paljudes muudes tähtsates valdkondades, ilma milleta ei suuda me luua konkurentsivõimelist ja tugevat Euroopat. Loomulikult on selleks vaja suuri investeeringuid, eelkõige just teadusuuringutesse. Seepärast on vaja otsida uusi rahastamisvahendeid, nagu finantstehingute maksu kehtestamine jne. Ma arvan, et…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Jan Mulder (ALDE). – (NL) Austatud juhataja! Üks arutelus esile kerkinud tähtsamaid küsimusi on küsimus selle kohta, mis on tegelikult Euroopa lisandväärtus. Loodan, et kui komisjon kuu lõpus oma ettepanekud esitab, selgitab ta arusaadavalt, miks mõned eelarverubriigid kindlat lisandväärtust annavad. Mulle tundub, et just seda peamegi teadma, sest alles siis saame õigustada seda, mille üle me hääletame.

Teiseks mõjutavad seda arutelu tugevalt ka arutelud omavahendite üle. Üks probleem, mis on seda arutelu rikkunud, on seotud 1984. aasta otsusega Briti tagasimakse kohta. Kuidas on see saanud küll nii kaua kesta? Leian, et Briti valitsusel kas ei tohiks olla üldse mitte mingit õigust tagasimakse saamiseks või siis teisi riike, mis on sarnases olukorras nagu Suurbritannia 1984. aastal, tuleks sama moodi kohelda. Loodan, et komisjoni ettepanekud liiguvadki selles suunas.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – (ES) Austatud juhataja! Asjaolu, et keskendutakse ainuüksi sellele, kui palju kärpeid teha, mitte aga sellele, kuidas kärpeid teha või mida kärpida, ning kaugeltki mitte sellele, kuidas tulusid suurendada, on juba suur mureallikas.

Esiteks tähendab rohkem Euroopat paremat Euroopat, sest see tähendab, et liikmesriikidel on vähem majanduslikku võimu.

Teiseks peame loomulikult ka kulud üle vaatama. Peame aga olema ettevaatlikud sellega, kus me seda teeme. Üks ettepanek oleks vähendada sõjalisi kulutusi, teine ettepanek oleks vähendada Euroopa Parlamendi kohtumispaikade arvu kahelt ühele. Meie arvates on need kõige tähtsamad ettepanekud.

Kolmandaks valmistas mulle kõige rohkem muret see, kui ma nägin, kuidas volinik Lewandowski minu arvates väga rahutuks tegevalt naeratas, kui finantstehingute maksust räägiti.

See valmistas mulle muret ja ma tahan, et ta ütleks mulle, et mis moel oleks nii halb ja nii kahjustav nõuda nendelt, kes said spekuleerimisega rikkaks, et nad maksaksid kriisi eest, selle asemel et seda peaksid tegema need, kes on selles kõige vähem süüdi. Mitte teha nii, nagu tegite eile, kui nõudsite, et Hispaania peab vähendama ühiskondlikku kulutamist sellega, et vähendab kulutusi…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Alfreds Rubiks (GUE/NGL). – (LV) Austatud juhataja! Soovin lugupeetud kaasparlamendiliikmetele ühte asja meelde tuletada: kui me eelarve vastu võtame, ei tohi me unustada, et Euroopa kodanikud muutuvad üha skeptilisemaks selle suhtes, mida me siin teeme. Seda silmas pidades tundub mulle, et eelarve ei ole ELi 2020. aasta programmi kaugeleulatuvate eesmärkidega piisavalt hästi kooskõlastatud. Mul on ka üks küsimus teile, volinik. Nimelt lubasite Läti põllumajandustootjatele, et selle eelarvega ühtlustatakse otsetoetused. Aga kui eelarve selle praegusel kujul vastu võetakse, siis on teil väga raske seda lubadust täita. Tahan, et kõik see, millest me rääkisime ja mille üle me arutame, vastaks ka meie valijate huvidele.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Ma arvasin, et EL ei saa enam halvemaks muutuda, aga siis nägin seda raportit. See algab tohutu enesepettusega, sõnadega, et eurooplased on ELi suhtes senisest nõudlikumad. Noh, näiteks üha rohkem britte nõuab, et me EList välja astuksime. Võib-olla nad seda mõtlevadki. Raportis heidetakse täielikult kõrvale idee külmutada eelarve pärast 2013. aastat ning rõhutatakse, et isegi siis, kui eelarvet suurendatakse 5%, saaks sellega teha ainult piiratud panuse ELi eesmärkide rahastamiseks. Peaksime olema tänulikud ka vähemagi halastuse eest!

Lõike 166 keskele on peidetud üleskutse tagasimaksete kaotamise kohta. See on meede tänu millele Ühendkuningriigi netomakse on kõigest vastuvõetamatu, vastasel juhul oleks see täiesti ülekohtune. Nõuda, et Ühendkuningriik peab andma ELile oma suure vaevaga teenitud raha, on juba piisavalt halb, aga lõikes 169 on tehtud ettepanek, et ELil peaksid olema volitused kehtestada omaenda maksud ilma meie nõusolekuta ja kontrollita. See on lihtsalt vastuvõetamatu!

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Jõudsime üksmeelele olulisel teemal. Meile esitatud raport on oluline jätk varasemale tööle ning selles tehakse ka ettepanekud oodatud muudatuste kohta. Stabiilsus on üks ELi poliitikameetmete iseloomujoontest ning sellest lähtuvalt tehti ettepanek säilitada ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarvete praegune tase.

Arengu seisukohalt palju võrdsemate võimaluste tagamine aitab oluliselt kaasa ühisturu tugevdamisele, mis annab positiivse tulemuse kõikidele ELi liikmesriikidele. Ühisest põllumajanduspoliitikast on kasu kõikidele ELi tarbijatele. Tasub meeles pidada, et vaatamata Euroopa eelarvest saadavale toetusele on põllumajandustootjate sissetulekud väga väikesed. Uued ülesanded, millega põllumajandussektor keskkonna, kliima, loomade heaolu ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni ebarealistlike läbirääkimiste tõttu tegelema peab, tähendavad põllumajandustootjate jaoks lisakulutusi. Kes maksab? Muudatuste juurde, mida me tahame, kuulub säästva ja nutika arengu rahastamise suurendamine ning suurema rõhu panemine innovatsioonile, teadusuuringutele ja haridusele.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Georgios Stavrakakis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Täna saadab parlament nii Euroopa Komisjonile kui ka Euroopa Liidu peaministritele selge sõnumi kuni 2020. aastani kavandatava eelarve kohta, mis vastab liidu kohustustele ja rahva ootustele.

Ühtekuuluvuspoliitika puhul on sõnum selge. Jah-sõna ühtekuuluvuspoliitikale, millele on tagatud piisav rahastamine, et aidata otsustavalt kaasa arengule, uute töökohtade loomisele ja uuendustele. Jah-sõna sõltumatule ühtekuuluvuspoliitikale. Jah-sõna kooskõlastamisele kõikidel poliitika tasanditel alates strateegilisest kavandamisest kuni rakendamiseni. Jah-sõna piirkondade toetamiseks vahekategooria loomisele. Jah-sõna erimeetmetele Euroopa saarte ja mägipiirkondade jaoks.

Kuid on ka kaks selget ja tähtsat asja, millele me ei ütleme. Ei selle poliitika igasugusele lõhestamisele eri sektorites ning viimaks ka ei stabiilsuse ja kasvu paktiga seotud sanktsioonide kehtestamisele.

  Juhataja. – Sellega on eelneva registreerimiseta sõnavõttude voor lõppenud ja ma palun vabandust nende 11 või 12 parlamendiliikme ees, kes olid küll nimekirjas, kuid ei saanud sõna võtta, aga nagu näete, ei ole nendeks sõnavõttudeks enam aega.

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Ma juba kasutasin kogu oma sõnavõtuaja ära ning seepärast teen vaid kaks lühikest märkust.

Esiteks ei saa praeguses rahvusvahelisel tasandil kokkuhoiumeetmete võtmise kontekstis süüdistada Euroopa eelarvet, milles ei ole puudujääki, riikide rahanduse halvas juhtimises. Euroopa eelarve saab aga aidata kaasa töökohtade loomisele ning majanduskasvule, sest selles on kesksel kohal investeeringud. Seepärast erineb see riiklikest eelarvetest, milles on kesksel kohal sotsiaaltoetused.

Teiseks, mis Euroopa põllumajandustootjatele antud lubadusi puudutab, siis on järkjärguline lähenemine realistlik. Hetkel ei ole kindlasummaliste toetuste maksmine teostatav ja ma arvan, et see olukord ei muutu lähiaastatel.

Viimaks ütlen ma komisjoni nimel, et ma ootan, et eelseisev hääletus peegeldab istungisaalis valitsevat laiaulatuslikku üksmeelt, mis teeb Euroopa Parlamendi hääle tugevaks ja mõjukaks.

  Juhataja. – Lõpetame arutelu raportöör Salvador Garriga Polledo sõnavõtuga. Kiidan teda südamest suurepärase töö eest, mida selle teemaga tegi!

  Salvador Garriga Polledo, raportöör. – (ES) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan tänada riiklikke delegatsioone, kes – nagu ma aru saan – pidasid vastu survele oma liikmesriikidest ning kavatsevad hääletada selle raporti poolt.

Leian, et see ei ole arutelu eelarve mahu üle, vaid pigem ühenduse meetodi ülemvõimu üle, ning ma arvan, et need, kes suunasid selle arutelu pingutustele liidu eelarve vähendamiseks, tegid vea. Nad tahavad uusi prioriteete ja väiksemat eelarvet. Ma ütlen neile, et selle suuna valimine tähendab seda, et nad saavad väiksema eelarve ja vähem prioriteete.

Kindlasti ei mõista ma seda, kuidas nad saavad istuda siin täiskogu istungite saalis ja kaitsta valitsustevahelist lähenemisviisi. Jätke see samm nõukogu hooleks! Peaksite kaitsma Euroopa Liitu koos selle poliitikameetmete, prioriteetide, kohustuste ja piisava eelarvega.

Me ei taha suurendada Euroopa avaliku sektori kulutusi 5%, tahame hoopis leevendada riikide eelarvekoormust ja koguda teatud riigiülesed investeeringud ELi eelarvesse, kus neid saab palju tõhusamalt kasutada. See ongi see Euroopa lisandväärtus, millega kõik fraktsioonid sel aastal poliitiliste väljakutsete komisjonis (SURE) nõustusid.

Minu arvates on see kindlasti kaugeleulatuv ettepanek. See on põhjalik ettepanek ning liikmesriigid peavad tegema selle jaoks tähtsaid otsuseid ja me kutsume neid üles sellele katsumusele vastu astuma.

Tahan tunnustada ettepanekute ja arutelu põhjalikkust. Viimane oli minu arvates piisavalt mitmekesine ning tõi esile seisukohtade paljususe, mis Euroopa Parlamenti ühendab. Ma arvan, et igal juhul annab see arutelu täiskogule palju kindlama positsiooni ning palju parema poliitilise profiili.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

(Istung katkestati mõneks minutiks)

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Praeguse kriisi tõttu ning selgete piirangute tõttu avaliku sektori kulutustes on liikmesriikidel üha raskem majanduskasvu saavutada. Rõhutan, et EL peab reageerima demograafilistele probleemidele. Töötava elanikkonna osakaalu vähenemine ning pensioniealiste inimeste osakaalu suurenemine avaldab suurt survet sotsiaalkaitsesüsteemidele.

Toetan ideed, et kõik ELi rahalised vahendid peavad tooma kaasa Euroopa keskkonna üldise seisundi paranemise. Seepärast tuleb analüüsida igal tasandil ELi rahaliste vahendite positiivset ja negatiivset mõju kliimale ning keskkonnale ja samuti nende vahendite kasutust. ELi tasandil tehtavad investeeringud võivad tuua kaasa oluliselt suurema kokkuhoiu riigisisesel tasandil, eelkõige valdkondades, kus EL annab vaieldamatult rohkem lisandväärtust kui liikmesriikide eelarved.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Kestev arutelu eelseisva programmiperioodi üle näitab meile, et seekord on vaja palju rohkem keskenduda kõikehõlmavale lähenemisviisile sellele peamisele ELi poliitikameetmete majandushoovale. Ülemaailmne finantskriis ja suur ülemaailmne konkurentsisurve Hiina ja India majandustiigritelt näitab meile, et mitmeaastane finantsraamistik tuleb panna kokku nii, et see oleks kooskõlas 2020. aasta tegevuskava põhieesmärkidega. Raportööri idee ühendada kõik 2020. aasta tegevuskavaga seotud poliitikameetmed ühe mitmeaastase finantsraamistiku valdkonna alla, on äärmiselt julge. Raportöör teeb õigusega ettepaneku, et programmiperioodi keskel on vaja individuaalsete valdkondade puhul piirmäärade õiguslikult siduvat läbivaatamist. Huvitav on ka idee, et mitmeaastase finantsraamistiku ajakava tuleks viia kooskõlla ELi institutsioonide poliitiliste tsüklitega, mis suurendaks demokraatlikku järelevalvet ja vastutust. Kahtlemata on õige ka raportööri idee, et põhimõtteliselt peaksime kaaluma ELi eelarve tulude süsteemi reformimist. Samuti on täiesti asjakohane minna järkjärguliselt üle ELi omavahendite süsteemi kasutamisele, mis asendaks praeguse liikmesriikide panuste süsteemi, sest selle tõttu võrreldakse omavahel ELi ja liikmesriikide vahelist tasakaalu, mistõttu teeb üldsus valed järeldused ELi liikmesuse tähenduse kohta. See on aga täiesti ekslik järeldus, kui arvestada praegust majanduse ja poliitikameetmete vastastikust seotust.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Salvador Garriga Polledo raport määratleb Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid nii õigusloome kui ka eelarve valdkonnas mitmeaastase finantsraamistiku jaoks 2013. aasta järgseks perioodiks. Mulle hakkas silma kaks punkti. Esiteks see, et ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive jaoks on poliitiline prioriteet. Toetan täielikult piirkondade vahekategooria loomist. See kehtiks kõikidele piirkondadele, mille SKP elaniku kohta jääb 75% ja 90% vahele ELi SKPst. See looks piirkondade vahel parema tasakaalu. See ettepanek rakendab praktikas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte. Finantsperspektiivide teema puhul pooldan finantstehingute maksu kehtestamist Euroopa Liidu omavahendite kogumiseks.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Tahan juhtida tähelepanu raportis tehtud ettepanekule finantstehingute maksu kehtestamise kohta. Finantstehingute maks lahendaks korraga kaks probleemi: selle, kuidas rahastada pidevalt kasvavat nõudlust uute ELi poliitikameetmete võtmise järele, ning selle, kuidas panna finantssektor andma panust selle majanduskriisi lahendamisse, mille tekkimisele see ise kaasa aitas. Nende maksutuludega saaks vähendada makseid, mis ELi liikmesriigid hetkel ELi eelarvesse teevad. Samal ajal võimaldavad need töötada sujuvalt välja poliitikameetmeid Euroopa majandusliku tuleviku kaitsmiseks. Meil oleks olemas vahendid investeerimiseks teadus- ja arendustegevusse, võitluseks kliimamuutuste vastu ning ELi piirkondade vahel solidaarsuse loomiseks. Euroopa peaks võtma maailmas liidrirolli selle maksu kehtestamisega oma piirides ning võitlema selle eest, et see ka mujal maailmas kasutusele võetakse. Nõuan tungidalt, et Euroopa Komisjon tegutseks kiirelt sellest raportist lähtudes ning täidaks meie demokraatlikult valitud parlamendi nõudmised ja esitaks asjakohased meetmed.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatame lähemalt praegust mitmeaastast finantsraamistikku. ELi laienemine 12 uue liikmesriigi võrra, mille arengutase on üldiselt madalam 15 eelmise liikmesriigi omast, tõi vaieldamatult endaga kaasa probleeme ja nõudmisi majandusliku ning sotsiaalse ühtekuuluvuse põhimõtte elluviimises. Oleme aga näinud, et struktuurifondide vahendeid on suhteliselt vähendatud 0,42%-lt ELi kogurahvatulust 0,37%-le ELi kogurahvatulust. Teiste sõnadega: neid vähendati suhteliselt ajal, mil neid kõige rohkem vaja oleks olnud. Tulemused on kõigile näha: lubatud lähenemisviisi asemel on meil selgelt nähtav lahknemine, mille muudavad veelgi keerulisemaks majandus- ja sotsiaalkriisi tagajärjed ning ühisturulaadsete vahendite toimimine ja arendamine, mis toovad mõnedele kasu, kuid teistele kahju. See ongi see mitmeaastane finantsperspektiiv, mis on võrdlusaluseks 2013.–2020. aasta finantsperspektiividele, ning selle ettepanek on põhimõtteliselt kõik endiseks jätta. ELi eelarve suurendamine 5% ei tõsta eelarvet oluliselt üle 1% ELi kogurahvatulust. Taas ohustab see palju kiidetud ühtekuuluvuse põhimõtet. Asjad teeb veel halvamaks asjaolu, et olemasolevaid vahendeid suunatakse nüüd ümber muude eesmärkide tarbeks – kaasa arvatud aluslepingus sätestatud eesmärkide tarbeks, nagu sõjavägi ja sekkumine välisriikides –, mis teeb selle põhimõtte veelgi teisejärgulisemaks.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Olgugi et ELi kulutuste külmutamiseks majanduskriisi ajal oli alust, ei saa me kasutada täna mitmeaastase finantsraamistiku teemat arutades samu argumente, mida me kaks aastat tagasi kasutasime. Selle asemel peame esitama endale küsimusi ELi toimimise põhimõtete kohta järgmisel seitsmeaastasel perioodil. Kas see saab olema EL, mis toimib solidaarsuse põhimõttest lähtudes, täidab oma kohustusi ning loob uuendusliku majanduse ja ühise välispoliitika, mis on kooskõlas Lissaboni lepinguga? Või saab see olema hoopis EL, mis sätestas aluslepingus küll kaugeleulatuvad eesmärgid, kuid mille puhul kõik teadsid, et see on vaid teesklus? Ma olen esimese kindel pooldaja ning toetan raportööri seisukohta, et järgmise mitmeaastases finantsraamistikus on vaja suurendada rahastamist 5% võrreldes 2013. aasta tasemega. See muudatus viiks meid lähemale aluslepingus sätestatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisele ning eelarve suurendamine 5% oleks tegelikult väga väike suurendus, sest hetkel on inflatsioon 3,2%. Lisaks on sellest ELi eelarve tühisest suurendamisest palju kasu vaesematele piirkondadele, mis saavad kõige rohkem kasu ELi toetusest, et vähendada erinevusi arengutasemete vahel. Loodan, et järgmise eesistujariigi Poola prioriteediks saab lepituse leidmine netomaksjate (nagu Saksmaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) seisukohtade ning Salvador Garriga Polledo raportis sätestatud parlamendi seisukoha vahel.

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Minevikus said Euroopa Parlamendi liikmed Euroopa Liidu mitmeaastasele finantsraamistikule ainult piiratud mõju avaldada. Lissaboni lepinguga kaasnenud põhjalikud muudatused kehtivad just nimelt sellisele eelarve planeerimisele pikemas perspektiivis, mille nõukogu peab uuesti koostama pärast heakskiidu saamist Euroopa Parlamendilt. Just sellel eesmärgil loodi 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjon (SURE), mis määratleb oma raportis Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid enne läbirääkimiste alustamist järgmise 2013. aasta järgse mitmeaastase finantsperspektiivi üle. Salvador Garriga Polledo raport näitab selgesti, et ELi poliitikameetmete jaoks on vaja tagada piisav rahastamine, kui liit tahab jätkuvalt keskenduda Euroopa 2020. aasta strateegia kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisele. Ilma piisavate uute vahenditeta pärast 2013. aastat ei suuda liit täita praeguseid poliitilisi prioriteete ega ka Euroopa 2020. aasta strateegiaga kaasnevaid uusi ülesandeid ja eesmärke. ELi traditsiooniliste omavahendite ebapiisavust silmas pidades algatati poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjonis spetsialistidele mõeldud arutelu uute omavahendite leidmiseks ELi eelarve jaoks. Järgmine finantsraamistik pakub meile suurepärast võimalust, et näidata Euroopa kodanikele, et liit suudab mõelda ja tegutseda pikemas perspektiivis nende huvidest lähtudes ning saavutada tõhusaid tulemusi sisese ühtekuuluvuse ja kindla majanduskasvu kindlustamise alal. Olen seepärast täiesti nõus raportööri tähtsaima avaldusega, et järgmisel perioodil ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika jaoks sihtotstarbeliselt ette nähtud summad ei tohi olla väiksemad praeguse raamistiku summadest.

  Edit Herczog (S&D), kirjalikult. – (HU) Ettepaneku projekt, mida toetas kaheksa parlamendikomisjoni, algab probleemidega, millele uus mitmeaastane finantsraamistik samuti reageerima peab. Praegune kriis on viimane hoiatus, mis näitab Euroopale, et see peab reageerima sellele maailmakorra muutumisele. Nagu kõikide muutuste puhul, nii on ka selle muutuva maailmakorra puhul võitjaid ja kaotajaid. Euroopa ei tohi jääda kaotajaks. Jean Monnet ütles omal ajal, et Euroopat ei ole kunagi tõeliselt olemas olnud, see tuleb alles luua. Eurointegratsiooni looja jaoks ei olnud see üks kindel tegu, vaid pidevalt kestev töö. Seepärast peame hindama eeldatavaid tingimusi ja konkreetseid olusid ning leidma, mida saame teha selleks, et Euroopa säiliks ega jääks kaotajaks. Eelmisel aastal esitas komisjon Euroopa 2020. aasta strateegia, mille eesmärk on taastumine kriisist ja Euroopa majanduse ettevalmistamine järgmiseks aastakümneks. Majanduskasvu edendavad järgmised kolm valdkonda: teadmised, innovatsioon ja haridus või nn intelligentne majanduskasv, milles on kesksel kohal digitaalne ühiskond; säästev areng, mis edendab tõhusamat energia kasutamist ja edendab konkurentsivõimet; kaasav majanduskasv, mis suurendab osalemist tööturul. Euroopa Liidu uus mitmeaastane finantsraamistik tuleb luua ühenduse tasandil ning riiklikud arenguprogrammid tuleb kohandada teineteise suhtes nii, et need tagaksid vajalike sünergiate loomise kaudu ELi 2020. aasta strateegia optimaalse rakendamise.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Majanduslikult raskel ajal ootavad inimesed ELilt veelgi rohkem konkreetseid tulemusi. Vajame paremaid ja lihtsamaid õigusakte, mis teenivad eurooplaste huvisid. Määrused vajavad lihtsustamist. Ei ole mõtet koostada Euroopa õigusakte, kui seda just tõesti vaja ei ole. ELi tulevane eelarve peab aitama tõhusamalt lahendada probleeme, millega eurooplased päevast päeva tegelema peavad. Eelarve peab toetama majanduskasvu ja uute töökohtade loomist, kuid ennekõike peab see looma Euroopa lisandväärtust.

Selle kuu lõpus peaks komisjon esitama oma ettepanekud ELi eelarve kohta 2014. aasta järgseks perioodiks. Majanduskriisi tõttu on ELi liikmesriigid pidanud tegema oma eelarvete kohta raskeid otsuseid. Kriisi ajal ei tohiks ka ELi eelarvet suurendada. Hoopis vastupidi, seda tuleks kärpida.

Loodan, et suudame lõpuks saada lahti paljudest rumalatest asjadest, mis on ELiga seotud. Parlamendi igakuine reisimine Brüsseli ja Strasbourgi vahel läheb Euroopa maksumaksjatele aastas maksma vähemalt 200 miljonit eurot. Seda raha saaks palju paremini kasutada. Mitmesugused soodustused, mida antakse Ühendkuningriigile, Rootsile, Austriale, Hollandile ja Saksamaale, tuleks üldse kaotada. Sel aastal saab ainuüksi Ühendkuningriik ligikaudu kolme miljardi euro suuruse tagasimakse, sest 1984. aastal sõlmiti kokkulepe, mis käsitles soodustusi panuste puhul.

On aeg ELi ja selle eelarve reformimiseks. Raha, mida Euroopa maksumaksjad maksavad, tuleb kasutada palju tõhusamalt ning see peab andma liikmesriikidele Euroopa lisandväärtust. Halduskoormuse ja bürokraatia suurendamisega ning ülearuste ELi õigusaktidega seda igal juhul ei saavuta.

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Uus mitmeaastane finantsraamistik on äärmiselt tähtis, sest sellest sõltub suuremal määral Euroopa Liidu tulevik. Arutelu finantsperspektiivi üle ei ole lihtne, sest paljud liikmesriigid tunnetavad majanduskriisi mõju. Nende vastumeelsus ELi eelarve suurendamise vastu on täiesti arusaadav. Sellele vaatamata peaksid finantsskeptikud teadma, millist kasu annab ühisturg individuaalsete liikmesriikide majandusele. Eurointegratsioonil on majandusele positiivne ja stimuleeriv mõju. Lisaks sellele tahab Euroopa Parlament, et uue finantsraamistiku struktuur suurendaks konkurentsivõimet ja edendaks sotsiaalset integratsiooni. ELi eelarve abil rahastatakse meetmeid, mis on ülitähtsad kõikide liikmesriikide kodanike jaoks. See ei ole abstraktne avaldus. Ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika avaldavad mõju miljonite kodanike igapäevaelule. Ei saa kahelda selles, et teatud ülesandeid, mida EL täidab, ei täidaks ükski teine institutsioon. Ühtekuuluvuse suurendamine sotsiaalses ja majanduslikus sfääris ning infrastruktuuride valdkonnas või võrdsete võimaluste tagamine põllumajandussektoris on eesmärgid, mis väärivad meie toetust. Nendele tasub kulutada Euroopa raha. Euroopa Liit ei saa võtta järjest rohkemates liikmesriikides rohkem meetmeid väiksema eelarvega. See ei ole teostatav ning seepärast on meil vaja suuremat ja põhjalikumat eelarvet.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Nagu raportöör kirjutab, on Euroopa Liidu toetus väga tähtis, kui liikmesriigid tahavad olla heas positsioonis, et tulla toime tulevaste katsumustega. Euroopa 2020. aasta strateegia viitab asjakohastele valdkondadele, kuhu see toetus tuleks suunata, tuues esile tugeva, stabiilse ja nüüdisaegse Euroopa prioriteedid ning tulevikunägemuse. See Euroopa on võtnud õppust viimase aja majanduslikest probleemidest ning tagab oma kodanikele töökohad, energiajulgeoleku ja tervisliku toidu. Eelarvekavades tuleb võtta arvesse säästva arengu kõige tähtsamaid eesmärke ning samal ajal peavad need olema paindlikud ja keskenduma konkreetsetele meetmetele. Mul ei ole tarvis mainida seda, et raha tuleb kulutada läbipaistvalt ja hea põhjusega. Avalikkuse heakskiit ja mõistmine on tänapäeval ELi poliitika lahutamatu osa ning need on ELi toimimise aluseks.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – 2020. aasta eesmärkide saavutamine nõuab euroopalikku lähenemisviisi. Samal ajal tuleb mõista, et vähema rahaga ei ole võimalik rohkem Euroopat saavutada. See et liikmesriigid tahavad rahalised vahendid külmutada, ei ole jätkusuutlik lahendus. Kui liikmesriigid on võtnud endale pikaajalised strateegilised üleeuroopalised kohustused, siis ei saa nende rahastamist keelata. See ainult vähendab ELi usaldusväärsust miljonite kodanike silmis. Praktiliselt on vaja palju paremat programmide kooskõlastamist, milles keskendutakse nende omavahelisele täiendavusele. Uute prioriteetide, nagu teadus- ja arendustegevuse ning energia- ja transpordivõrkude rahastamine, ei ole rahaliste vahendite praeguse taseme säilitamise puhul realistlik. ELi tõeline sisemine katsumus on 15 vanema liikmesriigi ja 12 uuema liikmesriigi olukorra võrdsustamine järgmise finantsraamistiku lõpuks. Vanade programmidega jätkamine ja uute loomine tuleb väga põhjalikult läbi vaadata. Pühendumine ELi võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtetele peaks kaotama erinevad standardid ja eelarvamused otsuste tegemise protsessis. EL saab olla edukas, kui kõiki liidu liikmesriike koheldakse samade standardite järgi. Tõeline finantsperspektiiv peab olema suunatud veel kaugemale tulevikku kui ainult seitsme aasta kaugusele. Igatahes toetan paindlikke mehhanisme vajalike kohanduste tegemiseks.

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Liidu kõige vaesemad piirkonnad arenevad hetkel väga kiiresti ning üks selle põhjustest on Euroopa toetused. Vaatamata sellele, et on ehitatud palju uusi teid või parandatud vanu ning on seadistatud Interneti-ühendusi, on ikka veel vaja rahuldada palju vajadusi, sest nende piirkondade ja kõige rohkem arenenud piirkondade vahel on ikka veel väga suur lõhe. Kui me Euroopa Liiduga ühinesime, siis kardeti, et Poola ja teised uued liikmesriigid ei saa kasutada korralikult kõiki võimalusi, mida ELi liikmeks olemine neile pakub, ning et Euroopa rahalisi vahendeid kulutatakse põhjalikult järele mõtlemata. Samuti kardeti korruptsiooni, sest võimalused või vähemalt suured rahasummad panevad inimesed varastama. Vahepealsed analüüsid on näidanud, et Poolas on Euroopa raha arukalt kulutatud ja seda ei ole seostatud ebaausa tegevusega. See tähendab, et kui võtta arvesse seda lõhet, mida üritame ületada, ning samal ajal ka ELi tulevasi eesmärke, ei tohi me vähendada ei ELi eelarvet ega ka ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks ette nähtud vahendeid. Isegi siis, kui Euroopa Parlament hääletab Euroopa eelarve suurendamise poolt, mida ma igatahes loodan, on vaja nüüd veenda ka individuaalseid liikmesriike selles, et parlamendi poliitilise seisukoha toetamine tasub end ära.

  Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Tahan anda Salvador Garriga Polledole edasi oma südamlikud tänusõnad sellise kõikehõlmava raporti koostamise eest ning selle muljetavaldava töö eest, mis ta kompromissmuudatusettepanekute koostamise nimel ära tegi. Olen nõus raportööriga, et ühtekuuluvuspoliitika, mis on oma tõhusust tõestanud, vajab uues mitmeaastases finantsraamistikus kohta, mis oleks vastavuses selle tähtsusega. Eri fondide puhul peame aga pürgima parema kooskõlastatuse ja täiendavuse saavutamise suunas ning samuti menetluste lihtsustamise suunas. Rahaliste vahendite järelevalve- ja haldussüsteemide muudatused, mille eesmärk on nende sekkumise tõhususe suurendamine, peavad lähtuma nende praeguse toimimise põhjalikust analüüsist. Samuti toetan seisukohta, et kasutamata rahalised vahendid peaksid jääma eelarvesse ning et need tuleb eraldada sihtotstarbeliselt ühtekuuluvuse jaoks, mitte anda tagasi liikmesriikidele. Samuti olen arvamusel, et peame põhjalikult analüüsima Euroopa Arengufondi ELi eelarvesse kandmise võimalikke tagajärgi, eriti kui arvestada ELi kohustusi kolmandate riikide ees.

  Vladimír Maňka (S&D), kirjalikult. – (SK) Euroopas on kriis. Kriisieelse perioodiga võrreldes ületavad autonoomsete piirkondade maksupuudujäägid 20% eelarvest ja see on jätkusuutmatu olukord. Sarnane on olukord omavalitsuste tulude puudujäägiga. Nad ei saa rahastada oma põhipädevusi, nad koondavad töötajaid ja jäävad võlgu.

Sellises olukorras ei tohiks meid üllatada, et nad ei mõista, miks Euroopa Parlament rahalisi vahendeid juurde nõuab.

Aga kui liikmesriigid kooskõlastaksid oma poliitikameetmed ja oma prioriteetide rahastamise, siis saavutaksid nad paremaid tulemusi ning säästaksid palju rohkem raha kui see summa, mille võrra me ELi eelarvet suurendada tahame. Sel põhjusel ei ole olemas paremat alternatiivi sellest, mida me täna arutame.

Peame selle üle veel rohkem arutlema ja väitlema, mitte ainult Euroopa Parlamendis, vaid ka ministritega nõukogus, riiklike parlamentide esindajatega ja piirkondadega, et nad mõistaksid, et ühine lahendus ei anna parimat tulemust ainult meie kodanikele, vaid aitab säästa raha ka riigieelarvetes.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Pärast seda euro päästepaketi fiaskot peavad netomaksjad maksma ELi eelarve suurde ümberjaotusmehhanismi, kuid lisaks sellele maksavad nad veel kaks kuni kolm korda rohkem. Tulevaste aastate jooksul paigutatakse tõelist raha nendesse päästemehhanismidesse, selle asemel et anda garantiisid. Seda peavad rahastama netomaksjad, see tähendab kõvasti tööd tegevad Saksa, Prantsuse, Itaalia, Hollandi ja Austria kodanikud, oma riigieelarvetest ning nendes riikides juba ongi tunda esimesi valusaid kärpeid. Majanduslikult tugevate ELi riikide inimesed on vähemalt sama vihased kui meeleavaldajad Ateenas, sest nad peavad nn PIHIK-riikide pärast oma püksirihma pingutama. Eelarve suurendamise nõudmine sellises raskes olukorras on reaalsusest lahus ja skandaalne tegu. Meil ei ole vaja ülepaisutatud ELi eelarvet, mis võib olla kuni kümme korda suurem, kui on tegelikult vaja. Me ei vaja ELi maksumaksjate rahastatavat eelarvet, milles on kaotatud igasugune arusaamine kokkuhoiust. Me ei vaja Brüsseli bürokraatia edasist paisutamist, millega röövitakse netomaksjatelt särk seljast. Selle asemel peaksime kasutama järjekindlalt igat võimalust säästmiseks. Põllumajandustoetused, mis on kõige suurem ja kõige rohkem vaidlusi tekitavam eelarvefaktor, tuleb renatsionaliseerida. See vähendaks survet ELi eelarvele ning liikmesriigid saaksid reageerida paremini oma põllumajandussektorite konkreetsetele oludele. Kui need tohutu suured summad, mida maksudega kogutakse, jõuaksid väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjate kätte, mitte suurmaaomanike, suurte põllumajanduslike tootmiskeskuste, suurettevõtete, valitsejate ja golfiklubide kätte, siis oleks ehk võimalik põllumajandussektori allakäik peatada.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. – (FR) Salvador Garriga Polledo raporti vastuvõtmine on täiskogu jaoks tähtis samm, sest see on selge, pragmaatiline ja realistlik avaldus Euroopa Parlamendi eelarvega seotud eesmärkide kohta pärast 2013. aastat. Esiteks pean silmas ühtekuuluvuspoliitikat, mis on piirkondliku arengu jaoks keskse tähtsusega. Olen seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika eelarve peab jääma praegusele tasemele ning on vaja luua õiglane abi andmise mudel kõikide keskmise sissetulekuga piirkondade jaoks, et tulevased ELi investeeringud nendes piirkondades oleksid läbipaistvad ja õiglased. Eelarve suurendamine 5% on mõistlik. See ei ole sugugi mitte näide Euroopa liiderlikkusest, nagu euroskeptikud väidavad, vaid pigem tunnistame sellega, et kui me ei anna endale vahendeid selleks, et Euroopat ühes koos rajada, siis jääme isoleerituks ja jõuetuks. Selleks et rahastada Lissaboni lepingust tulenevate ELi uute pädevustega seotud meetmeid, toetan taotlust omavahendite ning uute ühenduse sissetulekuvormide küsimuste lähema uurimise kohta, et vähendada survet riigieelarvetele ning kaotada usk nn õiglasesse kasumisse, mis on majanduslikult ebatäpne ja poliitiliselt põhjendamatu.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlament esitab Euroopa Komisjonile ja nõukogule esimest korda oma visiooni Euroopa Liidu prioriteetidest perioodiks 2014–2020. Nüüd on Euroopa Komisjoni kord võtta oma õigusakti ettepanekus arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekut. Tahan eriti rõhutada seda, et eelseisval perioodil peavad jääma endiselt prioriteetideks konkurentsivõimelise põllumajandussektori arendamine ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Euroopa Parlamendi liikmed pöörasid asjakohast tähelepanu ka Euroopa teadustegevusele. Kogu Euroopa Parlamendi visioon tugineb kindlalt Euroopa 2020. aasta strateegiale.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D), kirjalikult. – (HU) Järgmise eelarveraamistiku määratlemisel tuleb kõigepealt esitada küsimus, kas tahame rohkem või vähem Euroopat. Minu arvates on parlament selle küsimuse puhul juba kindla seisukoha võtnud. Seda, et me tahame rohkem Euroopat, ütlesime juba sellega, et olime nõus Euroopa 2020. aasta strateegia kaugeleulatuvate eesmärkidega. Nüüd peame valjusti ja selgesti kuulutama, et need eesmärgid on võimalik saavutada ainult siis, kui me selleks piisavalt vahendeid eraldame. Perioodil, mil paljud liikmesriigid kannatavad nn Vahemere piirkonna riikide dilemma all, see tähendab, et riik vajab majanduskasvu stimuleerimiseks eelarve suurendamist, kuid ei saa seda teha, sest suure riigivõla tõttu on lõpmatud kokkuhoiumeetmed lihtsalt vältimatud, ei saa me vastata põhimõtteliselt arengule suunatud ELi eelarve vähendamise või heakskiitmisega selle praegusel kujul. Me ei saa seda teha, sest see tähendaks, et teistest maha jäänud piirkondadelt võetakse ära ainus võimalus, mis neil on majanduskasvu saavutamiseks.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Piirkondade vahekategooriate loomine, nagu raportis soovitatakse, tähendab, et vaesemate liikmesriikide suhteliselt rikkad piirkonnad saavad ikka veel toetust ning nad saavad valmistuda järk-järgult ette selleks ajaks, mil nende lisatoetused täielikult kaovad. Sellise piirkondade kategooria loomise võimalus on kahtlemata teretulnud uudis ühtekuuluvuspoliitika peamistele abisaajatele, kes peavad koostama pikaajalisi kavasid. Kui parlament selle ettepaneku täna vastu võtaks, saadaks see väga tähtsa sõnumi arutelus ühtekuuluvuspoliitika tulevase ülesehituse üle.

  Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult. – (PL) Salvador Garriga Polledo raport pöörab palju tähelepanu Euroopa 2020. aasta programmile. Arvan, et suurte rahasummade sihtotstarbeline eraldamine selle programmi eesmärkide saavutamiseks võib vähendada rahastamist selliste programmide jaoks, mis on olulised Euroopa ühtekuuluvuse ja arengu seisukohalt, nagu ühtekuuluvusfond. Tulemused näitavad, et see fond on olnud seni kõige tõhusam vahend Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Lissaboni lepingus sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Sel põhjusel on selle fondi rahastamise suurendamine väga tähtis. Majanduskriis mõjutas rängalt paljusid Euroopa riike ja nende jaoks on ühtekuuluvusfond nüüd stiimul, mis võimaldab võidelda ennetavalt töötuse vastu ning mobiliseerida piirkondi. Samuti on tähtis, et EL annaks rahalist toetust energiaprojektide ja uuenduste jaoks. Need kaks investeerimisvaldkonda tagavad Euroopa Liidu kiire majanduskasvu. Hetkel imporditakse kaks kolmandikku energiaressurssidest väljastpoolt ELi, peamiselt Venemaalt. Sellega kaasneb suur kapitali voog meie piiride taha ning seepärast peaksime eraldama sihtotstarbeliselt rohkem rahalisi vahendeid, et toetada investeerimist infrastruktuuridesse, mis tagaksid energiavarustuse mitmekesistamise ning sellega ka hindade langemise. Selliste projektide hulka kuulub ka Nabucco torujuhe, mis on kõige tähtsam projekt energiavarustuse mitmekesistamise jaoks. Ka ei ole raportis toodud esile selgeid suuniseid kildagaasi kasutuse toetamise kohta lähitulevikus. EL ei tohi unustada, et praegu arukate investeeringute tegemine energiaallikate valdkonnas tähendab kapitali säästmist tulevikus.

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahtsin ainult öelda, et minu mikrofon laual nr 759 ei tööta. Palusin juba eile, et see ära parandataks. Soovin, et mõni tehnik selle üle vaataks. Tänan teid!

  Juhataja. – Lugupeetud kolleegid, nagu teate, katkestati eile hääletus ja selgitused hääletuse kohta evakuatsiooniõppuse tõttu ning seepärast on need tänases päevakorras koos hääletusega. Need võeti vahele selles järjekorras, milles need on teie hääletusnimekirjades.

6. Hääletused

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad (vt protokoll))

6.1. Schengeni acquis’ kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias (A7-0185/2011 – Carlos Coelho) (hääletus)

6.2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärk (A7-0189/2011 – Alexander Graf Lambsdorff) (hääletus)

6.3. ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (A7-0160/2011 – Jean-Pierre Audy) (hääletus)

6.4. ELi ja Kanada kaubandussuhted (B7-0344/2011) (hääletus)

Enne hääletust muudatusettepaneku nr 9 üle

  Peter Šťastný (PPE). – Austatud juhataja! Muudatusettepanek nr 9 on ülemeremaid ja -territooriume käsitlevate ELi poliitikavaldkondade huvide kaitsmise kohta, kuid räägib konkreetselt Saint-Pierre’ist ja Miquelonist. Minu ja mu fraktsiooni suulise muudatusettepaneku eesmärk on rääkida kõikide ülemeremaade ja -territooriumide eest ning kaitsta õiglaselt ja võrdselt neid kõiki, mitte ainult konkreetselt Saint-Pierre’i ja Miqueloni. Muudatusettepanek on järgmine:

„palub komisjonil ELi poliitikavaldkondade ja eriti ülemeremaid ja -territooriume käsitlevate poliitikavaldkondade sidususe huvides tagada, et tulevane ELi ja Kanada vaheline leping kaitseks nende ülemeremaade ja -territooriumite huvisid seoses nende strateegiliste kaupadega”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

6.5. Reitinguagentuurid (A7-0081/2011 – Wolf Klinz) (hääletus)

6.6. Sotsiaalpoliitika välismõõde, töö- ja sotsiaalsete normide edendamine ning Euroopa ettevõtete sotsiaalne vastutus (A7-0172/2011 – Richard Falbr) (hääletus)

6.7. Koostöö kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist (A7-0082/2011 – Nadja Hirsch) (hääletus)

Enne hääletust lõike 87 üle

  Emilie Turunen (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Jah, see on väga lihtne suuline muudatusettepanek, et asendada sõna „ühtlustamisele” sõnaga „koostööle”, mis on asjakohasem ja täpsem sõna, kuna jutt käib kutseõppest.

(Juhataja palus sõnavõtjal terve muudatusettepaneku teksti ette lugeda)

Tekst oleks järgmine: „on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata liikmesriikide eri haridussüsteemide paremale koostööle, erinevuste ületamisele ning liikmesriikidevahelisele tunnistuste ja diplomite tunnustamisele, et suurendada piiriülest koostööd ja liikuvust”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

6.8. Arengukoostöö rahastamisvahend (A7-0187/2011 – Gay Mitchell) (hääletus)

6.9. Mõjuhinnangute sõltumatuse tagamine (A7-0159/2011 – Angelika Niebler) (hääletus)

6.10. Euroopa lepinguõiguse loomise võimalused tarbijate ja ettevõtjate jaoks (A7-0164/2011 – Diana Wallis) (hääletus)

6.11. SKP täiendamine – Edu mõõtmine muutuvas maailmas (A7-0175/2011 – Anna Rosbach) (hääletus)

6.12. Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammid (A7-0165/2011 – Vladimír Remek) (hääletus)

6.13. Uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (A7-0193/2011 – Salvador Garriga Polledo) (hääletus)

(Hääletus on lõppenud)

7. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Soovitus teisele lugemisele: Saïd El Khadraoui (A7-0171/2011)

  Guido Milana (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Soovin väljendada oma üldist heameelt Saïd El Khadraoui raporti vastuvõtmise üle.

Minu arvates on see raport edusamm tarbija- ja keskkonnakaitse jaoks, kaasa arvatud individuaalsete liikmesriikide positsioonide seisukohalt, kes kaebavad vahetevahel viivituste pärast. Üldiselt arvan, et selle meetme vastuvõtmisega näitas Euroopa, et on kaugel ees paljudest liikmesriikidest, mis peavad seda olukorda loomulikult kiiremas korras parandama.

Tulen riigist, mille valitsus väga visalt oma huvi selle direktiivi vastu väljendas. Seepärast loodan, et parlamendi otsus on tulemusrikas ning mõjub stiimulina, et suhtumist ning tähelepanu selle teema puhul lähiajal oluliselt parandada.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kahtlemata on saastaja-maksab-põhimõte äärmiselt tähtis Euroopa tööstusliku arengu tõttu keerulisemaks muutunud keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Ühe konkreetse kategooria ründamine ei ole aga alati õige. Peame kaitsma ka põhimõtet, et maksta ei saa ainult maanteevedajad, vaid maksma peavad ka need, kes ei pühenda Euroopas piisavalt energiat alternatiivse transpordisüsteemi toetamisele.

Euroopas on ikka veel liiga vähe programme transpordisektori ümberkorraldamiseks nii, et selles kasutatakse väiksema keskkonnamõjuga ökoloogilisemaid lahendusi ning samuti valitseb nappus vahenditest sektori tõhususe ja keskkonnasäästlikkuse parandamiseks. Selle pärast peame taas meenutama, et me ei saa vähendada liiklusmahtusid, sest kontrastiks sellele on vaja suurendada reisijate- ja kaubaveo osakaalu. Seepärast ei saa olla maanteevedajad ainsad, kes maksavad teiste põhjustatud keskkonnaprobleemide pärast.

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Raportööri, transpordi- ja turismikomisjoni ning loomulikult ka parlamenti ennast tuleb selle suurepärase õigusakti eest tänada. See valmis tänu kompromissidele ja laiaulatuslikule toetusele. Minu arvates on väga tähtis, et kliimamuutustest ja säästvast arengust rääkides kaasatakse ka raskeveokite liiklus. Nii saame näidata avalikkusele, et meile valmistab tõepoolest muret asjaolu, et raskeveokite liikluse heitgaasid tekitavad probleeme, eelkõige just tipptunnil ja ummikutega teedel.

Üks asi, millega ma kompromissi nimel nõustusin, on see, et raskeveokite liiklusest saadavat raha saab kulutada raudtee- või laevatranspordile. See võib olla mõnel juhul võimalik, aga ma loodan, et kui neid otsuseid riiklikul tasandil rakendatakse, siis mõistetakse, et selle eest maksab raskeveokite liiklus. Neid rahalisi vahendeid saaks kasutada teede täiustamiseks, parandamiseks ja ehitamiseks ning sellest oleks kasu raskeveokite liiklusele.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Mis rasketesse kaubaveokitesse puutub, siis Iirimaa jaoks on see väga keeruline teema. Oleme Euroopa ääremaa ja meid eraldab kaks mereteed Mandri-Euroopast, kus kehtivad kõik need lisakulud teede kasutamise ja saaste eest. Nagu ma Iirimaa eksportijate ühingu hinnangust aru saan, lisaks see Iirimaa kaubaveo jaoks iga sõidu puhul 150 eurot või iga edasi-tagasi sõidu puhul 300 eurot. Iirimaa sõltub väga sellisest kaubaveost ja ekspordist. See vähendab meie konkurentsivõimet.

Arvan, et komisjon ja nõukogu peavad seda küsimust veel arutama ja arvestama selle juures ka ääremaadega. Mandri-Euroopa liikmesriikide jaoks ei ole see nii suur probleem, aga Iirimaa ja teiste ääremaade jaoks on see igal juhul väga keeruline probleem.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Tahan selgitada, et täna parlamendis vastu võetud soovitused ei ole Poola olusid silmas pidades eriti lihtsad. Need soovitused suurendavad transpordikulusid ja vanemaid sõidukeid kasutavad maanteevedajad on seetõttu loomulikult halvemas olukorras. Tervitamist väärib asjaolu, et täiendavaid vahendeid eraldatakse investeeringuteks säästvasse transporti, ning ennekõike see, et luuakse võimalus ehitada kiirrongiliine ja veetranspordi teid. Tahan aga korrata seda, mida ütlesid eelmised sõnavõtjad, et nendel soovitustel on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Minu riigis toovad need väga paljudele maanteevedajatele kaasa hulga probleeme.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahan teha kaks märkust nn Eurovignette’i kohta. Ühest küljest oleksin tahtnud näha selgemat sõnastust selle kohta, et selle raames kogutud rahalisi vahendeid kasutatakse tõepoolest teede ehitamiseks.

Teiseks tahan öelda, et ma oletan, et liikmesriigid austavad sätet, mille kohaselt riigid saavad otsustada mitte kohaldada direktiivi raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest üle 3,5- ja alla 12-tonniste kaubasõidukite puhul. Üle 3,5 ja alla 12 tonni kaaluvaid sõidukeid kasutavad paljud keskmise suurusega ettevõtjad. Suuremale osale nendest ettevõtjatest ei oleks suuremad kulud jätkusuutlikud. Meie maapiirkondades on sellistel ettevõtjatel tihtipeale keskne tähtsus tööhõive- ja ettevõtlusvõimaluste jaoks.

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Eurovignette’i käsitlev vettepanek tehti heade kavatsustega. Sellel on palju kiiduväärt aspekte. Sõidukite süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine on kiiduväärt. Raskete kaubaveokite ummikute vähendamine on kiiduväärt. Maksudest 15% kulutamine infrastruktuurile on väga kiiduväärt.

Oleksin tahtnud seda konkreetset meedet toetada, aga pidin selle vastu hääletama, sest nagu mu kolleeg Pat the Cope Gallagher ennist ütles, sõltub Iiri majandus väga palju ekspordist. Kui Eurovignette’i meetmed vastu võetakse, oleks nendel laastavad tagajärjed meie riigile. Igasugused lisamaksud, mida Iiri maanteevedajad maksma peaksid, avaldaksid väga negatiivset mõju meie ekspordile. Arvan, et mind toetavad hispaanlased, portugallased ja samuti itaallased. Me oleme ääreriigid. Sõltume täielikult rahvusvahelistest turgudest. Kõrge diislikütuse hind on maanteevedajad meeleheitele ajanud. Kahjuks pidin selle meetme vastu hääletama.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Tänane hääletus on oluline edusamm, et järgida saastaja-maksab-põhimõtet, sealhulgas ka maanteetranspordi sektoris, mis vastutab olulisel määral õhu- ja mürasaaste eest. Selles sektoris tegutsevate organisatsioonide kriitikast hoolimata olen arvamusel, et nõukogu seisukoht on hetkel parim võimalik kompromiss, kuid ma siiski loodan, et edaspidi saab seda paremaks muuta.

Hääletasin poolt. Tahan siiski lisada, et peame leidma paremaid võimalusi nende tulude kasutamiseks ning tegema liikmesriikide jaoks kohustuslikuks nende vahendite investeerimise, et täiendada üleeuroopalisi transpordivõrke (TEN-T) ja infrastruktuuri saastamise vähendamiseks. Ainult nii saame kunagi tulevikus öelda, et tänasel otsusel olid positiivsed tulemused.

Raport: Jo Leinen (A7-0330/2011)

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tänu Amsterdami lepingule on keskkonna- ja jätkusuutlikkuse poliitika muutunud palju tähtsamaks ning tähelepanu keskpunkti on kerkinud majandus- ja keskkonnapoliitika integreerimine ning keskkonnaga seotud kaalutlustega arvestamine ka teistes valdkondades.

Tähtsaimad sektorid on kliimamuutused, säästev transport, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, tervishoid ja keskkond, loodusvarade kasutamine ja jäätmete käitlemine ning samuti säästva arengu rahvusvaheline mõõde. Nõukogu kutsus oma 2006. aasta juunis tehtud järeldustes liitu ja selle liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist nii, et see hõlmaks säästva arengu põhiaspekte. Sellest lähtuvalt peab rahvamajanduse arvepidamise juurde kuuluma ka integreeritud majanduslik ja keskkondlik arvepidamine, mille andmed on täiesti sidusad.

Hääletasin selle määruse ettepaneku poolt, sest see loob uued kasutusvõimalused rahvamajanduse arvepidamise andmete, keskkonnastatistika ja muude statistiliste valdkondade jaoks.

  Horst Schnellhardt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Jo Leineni raporti poolt, sest ma olen veendunud, et neid andmeid eri riikides kogudes saame nende riikide olukorra kohta palju rohkem teada. Otsustasin aga uuesti sõna võtta, sest arutelu käigus ütles mitu panustajat, et peaksime käsitlema ainult seda arvepidamist ja ignoreerima SKP-d täielikult.

Soovitan teil seda mitte teha. See on väga ohtlik sündmuste areng. Sisemajanduse koguprodukt on majandusliku arengu ja heaolu näitaja. Kui tahame lõpetada selle mõõtmise või kui tahame kasutada oma mõõtmistes ainult sotsiaalseid ja keskkondlikke kriteeriume, siis lõppeb see katastroofiga. See tähendab, et kõik see saab olla ainult täienduseks SKP näitajatele. SKP peab olema meie analüüside keskpunktis, nagu lepiti kokku Anna Rosbachi raportis. Arvan, et see peab ka antud juhul kehtima. Tahan seda veel kord rõhutada.

Raport: Carlos Coelho (A7-0185/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Vabandust, aga kas te võiksite palun öelda, millise teema juures me oleme? Ma ei kuulnud.

(Juhataja: „Coelho raport”)

Acquis’ sätete kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias? Tänan teid!

(DA) Austatud juhataja! Tänasel hääletusel parlamendis võtsime vastu otsuse, millega tunnustame, et Rumeenia ja Bulgaaria on valmis osalemiseks Schengeni koostöös. Ma ei kahtle selles, et puhtalt tehnilised aspektid on paigas ja et liikmeks saamise nimel on tehtud ära tohutu palju tööd. On aga mitu põhjust, miks peaksime pöörama palju tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud on mures kasvava korruptsiooni pärast paljudes liikmesriikides ja piiriülese kuritegevuse kasvava taseme pärast. Seepärast oleksime pidanud enne Schengeni ala laiendamist kasutama seda olukorda selleks, et tugevdada politsei koostööd ja võitlust korruptsiooni vastu. Küsimus ei seisne nende kahe riigi kritiseerimises, vaid selles, et enne Schengeni ala laiendamist võiks kasutada seda võimalust ning nõuda korralikke vastuseid muret tundvatele kodanikele, kes näevad, kuidas kuritegevus Euroopas järjest suureneb.

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengen acquis’ vastu, kui nad 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinesid, kuid acquis’ meetmete osalise kohaldamise tõttu teostavad mõlemad riigid ikka veel piirikontrolle. Ekspertrühmade hoolikad hindamised ja visiidid on näidanud, et kuigi mõlemad riigid on näidanud üles suurt pühendumust ning teinud nähtavaid edusamme acquis’ rakendamise suunas, esineb ikka veel puudusi näiteks varustuse, piirikontrollide jõudluse ja väljaõppe valdkonnas.

Oleme valmis kinnitama, et toetame nende täielikku ühinemist kokkuleppega, kuid oleme siiski arvamusel, et kõne all olevad riigid peavad teavitama meid kuue kuu jooksul kirjalikult sellest, et nad on rakendanud lisameetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks. Me ei saa mitte mingil juhul ignoreerida asjaolu, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi liidu piiripoliitika jaoks ning sellega tuleb arvestada.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Austatud juhataja! Carlos Coelho väga hästi koostatud raporti kõige tähtsam osa oli selle lõpus. Seal oli selgelt mainitud, millist ohtu kujutab endast sisserändelaine Türgist ning Türgi kaudu ka Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, mis võib Euroopa üle ujutada.

Veel veerand sajandit tagasi kaitses Euroopat selliste sisserändelainete eest kaks asja: raudne eesriie ja Põhja-Aafrika totalitaarsed režiimid. Mõlemad totalitaarsed režiimid hoidsid oma kodanikke allasurutuna ning palju suurema tõenäosusega lubasid nad inimesi oma riiki, kui oma riigi kodanikel riigist lahkuda. Aga need takistused on nüüd kadunud.

Seepärast hääletasin raporti poolt. Mul on hea meel, et Carlos Coelho mainis, kui tähtis on asjaolu, et Türgi avaldab suurt sisserändesurvet Bulgaariale ja Kreekale. Tahan siiski rõhutada, et sellest ei piisa, kui need avaldused jäävad ainult sõnadeks paberil. On vaja vahendeid ja programme, et kaitsta liitu selle sisserändelaine eest.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Loomulikult on väga tähtis, et Euroopa Liidus saaks rakendada samu põhimõtteid kõikidele liidu liikmesriikidele. Selles suhtes on Schengeni kokkulepe edusamm sellise tihedama koostöö, see tähendab vabama liikumise suunas, kuid loomulikult ei tohi me unustada, et vabam liikumine on seotud ka teatud vastutustundega. Nüüd peame lootma, et kui Rumeenia ja Bulgaaria ühinevad Schengeni alaga, siis käsitletakse reaalselt ka neid probleeme, mis on nende piiridel esinenud, ja et sinna suunatakse piisavaid vahendeid, et tagada sellise ebaseadusliku rände ja muude nähtuste ennetamine.

Loomulikult on olukord põhimõtteliselt selline, et Euroopa Liidus ei saa olla kaheastmelist süsteemi: kõikidele peavad kehtima samad eeskirjad. Nii saame tagada ka selle, et nendes riikides on inimestele antud samad võimalused, mis igal pool mujal. Vahendeid on vaja, sest me teame, millised probleemid ja ohud seal esinevad.

  Roger Helmer (ECR). – Austatud juhataja! Nagu teate, jäävad Briti konservatiivid tavaliselt erapooletuks, kui kõne all on euroala või Schengeni alaga seotud küsimused, sest me ei kuulu kumbagi ning selle pärast võiks öelda, et see ei ole meie asi. Praegusel juhul on see aga meie asi, sest me teame, et Bulgaarias ja Rumeenias on suured probleemid kuritegevuse ja korruptsiooniga, ning ma ei usu, et nende piirikontrollid on nii head kui teistes Schengeni alaga liitunud riikides.

See tähendab, et nendest riikidest saab kanal, mille kaudu ebaseaduslikud sisserändajad Euroopa Liitu pääsevad ning Schengeni alal on neil siis vaba voli tulla ka Calais’e, mis suurendaks kindlasti ebaseaduslikku sisserännet Ühendkuningriiki. Sel põhjusel hääletasin raporti vastu.

Raport: Jean-Pierre Audy (A7-0160/2011)

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõte on eriti tähtis.

Minu jaoks on neli ülitähtsat põhjust, mille pärast ma raporti poolt hääletasin. Esiteks rahastamismenetluste oluline lihtsustamine ja kiirendamine. Teiseks VKEde osalemine, mis on oluline majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. Kolmandaks innovatsioon konkurentsivõimelise tootmissektori jaoks, mis suudaks turu katsumustest üle saada. Neljandaks riskijagamisrahastu, mis on seni andnud väga häid tulemusi.

Viimaks tahan tuua esile, et teadmiste, hariduse ja teadusuuringute kolmnurga tugevdamine, millest sõltub ühtekuuluvuspoliitika tulevik, on Euroopas võimalik ainult püsivalt teadusuuringutele pühendudes.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Parlamendis valitseb laiaulatuslik üksmeel selles, et meie teadusuuringute programm vajab reformimist. Sellegipoolest pean väljendama oma kahetsust selle üle, et komisjon oli oma vahekokkuvõttes nii ebamäärane ja vähenõudlik. Seda oleks tegelikult võimalik palju paremaks teha ning palju rohkem saaks nüüd kohe ära teha. Komisjon võiks lühendada avalduste esitamise tähtaegu, otsida rahalisi vahendeid näidisobjektide rajamiseks ja kasutada rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid selle asemel, et enda omi leiutada. Kõik see loob mõttetut bürokraatiat, mis tööstused eemale peletab. Selle tõttu ei suuda Euroopa ideedest arveteni jõuda. See tähendab, et tulevikus peame vähendama kaootilist programmide segadikku ja bürokraatiat ning keskenduma kõige suurematele probleemidele, nagu kliimamuutused, energia ja toit. Kokkuvõttes peame kasutama oma teadusuuringuid töökohtade loomiseks. Parlament näitas täna, et on valmis seda tegema. Nüüd peab komisjon suunda näitama.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Teadusuuringud ja innovatsioon mängivad keskset rolli Euroopa Liidu arengus ja konkurentsivõimes ning need on väga tähtsad Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks. Seitsmes raamprogramm on põhivahend teadusuuringute rahastamiseks Euroopas, nagu näitab ka raport, mille üle täna hääletati. Liigne bürokraatia põhjustab aga ikka veel väga palju probleeme väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks.

Oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis kutsus parlament komisjoni üles võtma seitsmenda raamprogrammi praeguses halduses kasutusele menetluslikke, haldus- ja finantsalaseid lihtsustamismeetmeid, kuid seni ei ole neid meetmeid veel kasutusele võetud. Kutsun komisjoni üles tunnustama parlamendi tähelepanekuid ning tuvastama lahendusi, et anda VKEdele parem juurdepääs seitsmendale ja kaheksandale teadusuuringute raamprogrammile.

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Ka mina hääletasin hea meelega selle raporti poolt ja soovin tänada ka oma kolleegi Jean-Pierre Audyt hea töö eest. Tahan tuua esile kaks punkti. Rahastamine on äärmiselt tähtis ja see võiks olla isegi natukene põhjalikum, sest siin öeldakse, et see tase on usutav ja vajalik. Peame suurendama rahastamist, et saavutada Euroopa äärmiselt vajalik majanduskasv.

Mõne aja eest kuulasin ise ühte Soome uurimisrühma, mida selle programmi kaudu rahastatakse. Nad tegelevad rakkude uurimisega ning on oma tööga väga suure läbimurde saavutamise lähedal, mis võimaldaks neil töötada välja isegi vähiravimeid. Neil ei ole aga mingit teavet selle kohta, kas neid ka edasi rahastatakse. Nad on täiesti nõutud. Minu arvates tuleks seda rahastamist jätkata ning see peab olema piisav.

Teine probleem, mille kohta me selget tagasisidet saame, on see, et väga palju tööaega kulub bürokraatlike küsimuste lahendamisele. Seda on vaja vähendada, et saaks korralikult prioriteete seada.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et tänane aruteluteema on seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõte. Paljud dokumendis mainitud punktid vastavad tõele, eriti punktid, mis käsitlevad noorteadlasi ja tööstuse aktiivsemat osalemist raamprogrammi alla kuuluvates projektides. Dokumendis väljendatakse muret teatavate liikmesriikide suhteliselt madala osalemise taseme pärast. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et sellel on objektiivsed põhjused. Hetkel kehtivad rahastamisskeemid on teatud mõttes palju soodsamad vanade Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks. See kajastub ka arvudes. Rahalised vahendid, mida saaks mõne uue liikmesriigi projektiosaline, on poole väikesemad nendest rahalistest vahenditest, mida saaks mõne vana liikmesriigi projektiosaline. Selle olukorra tõttu tekib ühenduses lõhe ja uutel liikmesriikidel puudub juurdepääs nendele vahenditele, mis on minu arvates lihtsalt vale. Seepärast on minu arvates vaja rahastamisskeemid üle vaadata ning pürgida selle poole, et kaheksanda raamprogrammi puhul ei oleks enam ebavõrdsust või diskrimineerimist, et saaksime asuda edukalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise kallale.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Praegune seitsmes raamprogramm tagab, et Euroopa Liit saab tõsta oma teaduspoliitika piisavalt kõrgele tasemele. Programmi eelarve perioodiks 2007–2013 ületab 54 miljardit eurot ning seepärast võib öelda, et see on üks tähtsamaid teadusuuringute toetamise programme maailmas. Peame koostama vahekokkuvõtte, mis tugineb konkreetsetele andmetele, et tagada, et seitsmes raamprogramm täidab jätkuvalt Euroopa vajadusi. Minu arvates on lihtsustamisprotsess kõige tähtsam asi, mida vahekokkuvõtte juures rõhutada. Ka kogemused on näidanud, et meie teadlaste jaoks oli kõige suurem probleem haldusmenetluste komplekssus ja keerukus. Teine tähtis asi on VKEde programmis osalemise lihtsustamine. Kahjuks on selles punktis vaja teha veel täiendavaid pingutusi, kuigi koostööprogrammide puhul on tehtud mõned parandused. Meil oli väga hea meel riskijagamisrahastu kasutuselevõtmise üle. Seda tuleks suurendada ja sellega jätkata kuni seitsmenda raamprogrammi lõpuni ning sellega tuleks jätkata ka järgmistes programmides. Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti vastu. Ma ei saa kiita heaks dokumenti, mis takistab projekti INDECT elluviimist. Ma ei ole nõus avaldusega, et projekt, mida viib ellu tuntud Krakówi AGH Teadus- ja Tehnikaülikool, rikub põhiõiguste hartat. Projekti teadustöö eesmärk on saavutada eesmärgid, mis on sätestatud resolutsioonides, mis käsitlevad võitlust pedofiilia vastu, relvade müügi vastu Internetis ning võitlust uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastu, mis on probleemid, mida oleme siin istungisaalis palju kordi käsitlenud. See on uuenduslik projekt, mis täidab suurepäraselt lüngad ELi liikmesriikide julgeolekusüsteemides, eelkõige just Internetti silmas pidades. See mõjutab inimesi, kes rikuvad seadust, ja just nende jaoks ongi selle projekti eesmärgid kõige kardetavamad. Lisaks loob projekt hea aluse integreeritud julgeolekuvõrgustiku rajamiseks, mis tagaks kaitse küberrünnakute eest. Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Hiina on sellised lahendused juba kasutusele võtnud ning oleme aastaid kärsitult oodanud, et need ka ELi tasandil kasutusele võetakse. Seepärast ei mõista ma, miks kogu projekti rahastamine lõpetatakse, eriti veel selle pärast, et see on ainus projekt, mis on Jean-Pierre Audy raportis nii esile toodud.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuid mulle valmistab siiski muret embrüo rakkude uurimise rahastamine avaliku sektori vahenditega. Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamusel on embrüo rakud inimembrüo osad ning seega saab neist alguse elu. Kuna need rakud kujutavad esimest etappi neist arenevas inimelus, tuleb need seaduslikult määratleda embrüotena, mille patenteerimine peab olema välistatud. Selle avalduse alusel peab Euroopa Komisjon võtma viivitamatult arvesse Euroopa Kohtu otsuseid ja järeldusi ning kohandama nendest lähtuvalt oma poliitikameetmeid teadustegevuse ja teaduse rahastamiseks.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0344/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Täna hääletasime viimase teksti üle paljudest vabakaubanduslepingutest. Õnneks on parlament üldiselt veel vabakaubanduse poolt ning see kehtib ka Kanadaga sõlmitava lepingu puhul. Kuid ikka ja jälle kerkib esile nõudmine sektoripõhiste analüüside järele. ELi ja Kanada vabakaubanduslepingu mõjuhinnang näitab, et see annab mõlemale poolele selged eelised. Sektoripõhiste analüüsidega üritatakse lihtsalt otsida põhjuseid ei ütlemiseks, sest tegelikult on alati võitjaid ja kaotajaid. Meie ülesanne on teha seda, mis on enamiku jaoks parim. Vabakaubandus on kõige parem tarbijatele, sest see suurendab valikut ja langetab hindu. See on ka kõige parem ettevõtjatele, sest see suurendab nende turgu, suurendab majanduskasvu ja loob töökohti. Vabakaubandus on rahvusvaheline töö jagunemine, mis tagab, et teeme kõik seda, mida kõige paremini oskame, ning lubame samal ajal kõigil teistel teha seda, mida nemad kõige paremini oskavad.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Loomulikult on mul hea meel iga kaubanduslepingu üle kahe riigi või ettevõtja vahel, sest kui maailmakaubandust õigesti hallata, siis aitab see parandada elatustaset ja toetada arengut.

Teisest küljest olen ma alati mures, et suure arvu kahepoolsete lepingute tõttu kaotame ülevaate ja meil on lõpuks suur lepingute segadik, mille tõttu on raske saavutada tõelist kokkulepet Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

Minu jaoks on kahepoolsed lepingud alati teisejärguline lahendus. Parim lahendus oleks jätkata kaubandusläbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooni kontekstis ja sõlmida sellised lepingud, mida maailmakaubandus ootab ja mida maailmamajandus hädasti vajab.

Raport: Wolf Klinz (A7-0081/2011)

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! On vaieldamatu, et reitinguagentuurid on nüüdseks saanud endale tohutu ja kontrollimatu võimu. Nende esialgne ülesanne oli anda väärtuslikku teavet investoritele, kuid aja jooksul on nad muutunud rahvusvaheliste finantsturgude ülimateks ja kontrollimatuteks vahekohtunikeks.

Minu arvates on vastuvõetamatu, et ettevõtjad ja isegi liikmesriigid sõltuvad hinnangutest, mida annavad kolm suurt Ameerika ettevõtet, mille reitingud ei ole alati olnud õiged ning mis on vahetevahel viinud hämmastavate eksimusteni, nagu Lehman Brothersi juhtum.

Seepärast on suurem kontroll kindlasti teretulnud ja loodan, et uus Euroopa järelevalveasutus suudab töötada optimaalse võimsusega ning et sellel on reaalsed volitused sekkumiseks ja vajaduse korral isegi trahvide määramiseks. Samuti olen arvamusel, et on hea idee võtta kasutusele tsiviilvastutuse põhimõte juhtumite korral, kus on ilmselgelt tegemist ränga hooletusega. Selles sektoris on vaja suuremat konkurentsi ja peame selle ajaloolise oligopoli laiali lammutama ning tooma sisse uued sõltumatud ja võimaluse korral Euroopa organisatsioonid, mis oleksid kursis meie kontinendi majandusliku konteksti ja reaalsete oludega, sest need on täiesti erinevad sellest, kuidas Ameerika Ühendriigid asjadele lähenevad.

Kõigil nendel põhjustel hääletasin kõne all oleva raporti poolt.

Raport: Angelika Niebler (A7-0159/2011)

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Mul on hea meel täna vastu võetud dokumendi üle, mis käsitleb sõltumatute mõjuhinnangute sõltumatuse tagamist. Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi alus. Minu arvates peab mõjuhinnangute täielikust sõltumatusest saama üldpõhimõte, mis kehtib igat liiki mõjuhinnangute ja eelkõige keskkonnamõju hinnangute suhtes. Selle põhimõtte kohaldamise tagamine tuleks sätestada ka keskkonnamõju hindamise direktiiviga, mis lähitulevikus suure tõenäosusega läbi vaadatakse. Mul on hea meel, et keskkonnakomisjoni ettepanekud, mille kohta ma muudatusettepanekuid tegin, käsitlevad keskkonnamõju hindamist, mis on tõesti äärmiselt oluline. Euroopa Komisjon peaks osalema ka aktiivsemalt Euroopa Liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmises sellistel juhtudel, kui kolmandate riikide projektidel võib olla mõju Euroopa Liidule või ühele või enamale liikmesriigile. Minu arvates on see dokument samm meie kõigi turvalisuse tagamise poole.

Raport: Richard Falbr (A7-0172/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Tahan väga sellest teemast rääkida, sest minu arvates on mõnevõrra absurdne, et me siin ettevõtete sotsiaalse vastutuse jaoks sätteid kehtestame. See on ju väga hea, et oleme arvatavasti kõik nõus sellega, et peaksime sõlmima vabakaubanduslepinguid ja looma partnerlusi ainult selliste riikidega, mis austavad inimõigusi. See on tegelikult kirjas ka aluslepingus. Arvan, et mõned poliitikud on siiski unustanud, mida ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab. See tähendab just nimelt ettevõtete sotsiaalset vastutust, seda, mida ettevõtted ise omaette teevad lisaks kõigele sellele, mida nad õigusaktidest kinnipidamise nimel teevad. Seda kasutatakse ettevõtluses konkurentsiparameetrina, mis ajendab ettevõtteid ennast seda ettevõtluse aspekti täiustama. Kui me selle ära võtame ja selle poliitiliseks õigusaktiks muudame, siis kaotame selle konkurentsiparameetri täiesti ära ning see on minu arvates lihtsalt poliitiline rumalus.

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Sotsiaalpoliitika välismõõtme juurde kuuluvad kõik Euroopa Liidu meetmed ja algatused, mille eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid standardeid riikides, mis ei ole ELi liikmesriigid. Vaatamata sellele, et Lissaboni lepingus ja Euroopa 2020. aasta strateegias on antud sotsiaalpoliitikale enneolematult suur tähtsus, on konkurentsivõime ja majandustegurid ikka veel palju tähtsamad sotsiaalsetest küsimustest.

Siiski on saamas järjest selgemaks, et me ei tohi keskenduda jätkuvalt ainult turgudele ning peame selle asemel võtma palju terviklikuma lähenemisviisi inimeste huvisid silmas pidades, see tähendab kaitsma inimeste huvisid, töötajate õigusi ja õigust tööle. Euroopa Liit peab võtma oma pikaajaliseks eesmärgiks selle, et tagada meestele ja naistele võimalused väärika ja tootliku töö leidmiseks, mille tingimused on vabad, võrdsed, ohutud ja väärikad. Seepärast on edaspidi vaja, et parlament ning rahvusvahelised ja Euroopa ametiühingud teevad koostööd ning lisavad oma positiivsed ja kiireloomulised soovitused algatusele, mille üle siin täna hääletati.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Toetan raportit, sest Euroopa ettevõtted on rahvusvahelise kaubanduse jaoks eriti tähtsad. Peame tegutsema alati ja isegi kolmandates riikides Euroopa väärtustest ning rahvusvahelistest sotsiaalsetest ja tööstandarditest lähtudes.

Ettevõtete sotsiaalne vastutus on kasulik vabatahtliku tegevusena ainult siis, kui tarbijatele antakse usaldusväärset ja täpset teavet ettevõtete tegevuse, toodete päritolu ning nende toodete tootmis- ja müügitingimuste kohta. Sertifikaadid, kaubamärgid ja standardid on tähtsad tarbijatele ning imago ja maine on vahetult seotud ettevõtte edukusega. Suhtlusmeedia ajastul on väga raske varjata tarbijate eest teavet ettevõtte tegutsemistavade kohta välisriikides.

Vastutustundlik ettevõtlus on alati konkurentsivõime ja eduka ettevõtluse aluseks. Ka Euroopa Liit peab hakkama teerajajaks sotsiaalsete standardite edendamise alal. Ma arvan, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine peaks kuuluma kõikide ELi poliitikameetmete ja kaubanduslepingute juurde.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Sotsiaalse vastutuse toetamine ja edendamine välissuhetes võib olla huvitav ettevõtmine. Mulle valmistab muret, et me ei lähe oma meetmetega piisavalt kaugele. Sotsiaalne vastutus peab olema suunatud kõige vaesematele, ühiskonna äärealale jäävatele inimestele, kellel ei ole kvalifikatsiooni ja kes kõige rohkem manipuleerimise all kannatavad. Lühidalt, see peab olema suunatud nendele, kes jäävad tööturust kõige kaugemale.

Prantsuse õppimist ja koostööd käsitlev programm, mille algatasid organisatsioon ATD Quart Monde ja Prantsuse valitsus, on hea näide sellest, kuidas tugev ettevõte hoiab alal ehtsat sotsiaalset vastutust partnerluses kõige ebasoodsamas olukorras olevate töötajatega. Nii saaks liit anda sellele poliitikameetmele tõelist lisandväärtust.

Raport: Gay Mitchell (A7-0187/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! 2011. aasta pakub strateegilise võimaluse, et võtta õppust neljast aastast, mille jooksul on olnud jõus määrus, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Määruse jõustumisest peale on saanud selgeks, et põhiprobleem on see, kuidas mõista või aktsepteerida arengukoostöö spetsiifilist rolli Euroopa Liidu välistegevuse kontekstis.

Seepärast on vaja mõista asjaolu, et peale humanitaarabi on arengukoostöö ainuke välistegevuse poliitikavaldkond, mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavamate inimeste huve.

Tänase hääletusega rõhutame, et on vaja eraldi arengukoostöö vahendit, mis oleks loodud konkreetselt ja ainult arengumaade jaoks ning täidaks just nimelt neid eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208. Kokkuvõtteks, austatud juhataja, tahan öelda, et nõuame delegeeritud õigusaktide menetluse kasutamist eelkõige selliste otsuste vastuvõtmise puhul, mis käsitlevad üldeesmärke, prioriteetseid valdkondi ja oodatavaid tulemusi ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud tingimuste täitmiseks ette nähtud rahaliste vahendite jaotamist.

Raport: Diana Wallis (A7-0164/2011)

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Vaatamata sellele, et Euroopa Parlament on korduvalt tunnustanud seda, millised eelised annaks siseturule lepinguõiguse raamistiku parandamine, on uue vabatahtliku vahendiga lepinguõiguse süsteemi kasutuselevõtmisel esinenud mitu suuremat probleemi nii sisu kui ka menetlusega. Ennekõike peegeldavad esitatud ettepanekud komisjoni seisukohta, mida ei toeta aga avaliku arutelu sisu. Me ei tea, millised on individuaalsete liikmesriikide või tarbijate ja ettevõtjate esindajate seisukohad. Puudulik selgus mõnes esitatud dokumendis, mis võetakse kohtuotsuste aluseks, võib anda alust eri õiguslikele interpretatsioonidele.

Viimaks avaldaks vabatahtliku vahendi kasutuselevõtmine ränka majanduslikku mõju ettevõtjatele ja tarbijatele. Vajaliku väljaõppe, tüüplepingute muutmise ja võimalike kohtumenetlustega võivad kaasneda väga suured kulud. Minu arvates ei ole arukas sundida majanduslikult raskel ajal ettevõtjatele peale täiendavaid finantskohustusi. Nendel põhjustel hääletasin raporti tagasilükkamise poolt.

Raport: Nadja Hirsch (A7-0082/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on tänapäeva globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas tuleb viia Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil konkreetsete meetmete abil ellu Euroopa aruka, jätkusuutliku ning kaasava kasvu strateegias nimetatud põhitegurid. Hinnangud viitavad sellele, et nõudmine oskuste järele suureneb jätkuvalt. Tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa suurema vajaduse kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele, kuid seda madala kvalifikatsiooniga töötajate arvelt.

See tähendab, et eriti noorte inimest puhul tuleb kiiresti tegutseda, sest pidevalt kasvav noorte tööpuudus on üks suuremaid probleeme, mille Euroopa lahendama peab. Nende eesmärkide saavutamiseks on meie arvates tähtis, et kutseharidust ja -koolitust käsitletakse jätkuvalt pikaajalise ühise poliitilise prioriteedina, mille saavutamine on võimalik ainult kõikide ELi institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike sidusrühmade osaluse ja vastutusega.

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Hääletasin Nadja Hirschi raporti vastu, sest selles ei käsitleta haridust üldsegi mitte vahendina, mille abil inimesed saavad oma teadmisi ja oskusi parandada, vaid kõigest vahendina suurettevõtete kasumi suurendamiseks.

Olen täielikult sellise lähenemisviisi vastu. Raportis väidetakse, et ELi 2020. aasta eesmärkide elluviimine aitab tagada tööhõive ja parema elatustaseme. See on lihtsalt vale. ELi 2020. aasta strateegia ei taga ei töökohti ega paremat elatustaset. See pakub ainult rohkem neoliberaalseid poliitikameetmeid ning vähendab veelgi enam palku ja töötingimusi.

Raportis nõutakse häbiväärselt, et tööandjad peaksid saama lõpetada praktikalepingu, kui peaks ilmnema, et praktikant töökoha jaoks ei sobi. See tähendaks jõhkrat ärakasutamist. Ma ei ole nõus üleskutsega erakõrgkoolide kaasamise kohta kutseoskuste arendamisse ning nõuan selle asemel mõttekate väljaõppevõimaluste loomist suurte avaliku sektori investeeringute kaudu.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Toetasin raportit, sest noorte tööpuudus on probleem terve Euroopa ning kogu meie ühiskonna jaoks. See on ka Vahemere lõunapiirkonna riikides toimuvate rahutuste põhjus. Põhjapoolsete riikide jõukates ühiskondades väljendub noorte tööpuudus näiteks tõrjutuse ja kasvava uimastite tarbimisega noorukite seas.

Noorte jaoks on tähtis liikuvus ja töökohtade vahetamine. Noorte tööpuudus on suur, kui noored inimesed ei leia kusagil tööd, sest neil puudub selleks vajalik haridus või töökogemus ning selle tõttu ei ole nad ka heas positsioonis tööturul konkureerides. Seepärast peame keskenduma kaugeleulatuva kvaliteetse hariduse andmisele ning pöörama lisaks tähelepanu ka soolisele perspektiivile, et kõrvaldada noorte tööpuuduse algpõhjused. Samuti ei tohi me unustada täiendõppe rolli, sest just see edendab elukestvat õpet ning valmistab inimesi ette tööturu muutusteks.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! On ülitähtis, et parlament kasutab seda resolutsiooni jõulise sõnumi saatmiseks liikmesriikidele ja nooremale põlvkonnale, et paluda neilt rohkem pühendumust Euroopa koostööle haridus-, kutseõppe- ja kõrghariduse valdkonnas, et tugevdada Euroopa 2020. aasta strateegiat. Me teame, et noorte tööpuudusel on rängad tagajärjed vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse seisukohast ning samad tagajärjed on ka sellel pikaks veninud ebakindluse perioodil, mis mõjutab 40% Euroopa noortest.

Tugevat toetust on vaja kombinatsioonile hariduspoliitikast ja uuest stiimulitel põhinevast hoolekandesüsteemist ettevõtjatele, kes pakuvad täiskohaga tööd noortele ja naistele. Väga oluline on tagada, et omandatavad oskused oleksid kooskõlas pädevustega, mida on vaja säästva ja intelligentse arengu ning samuti kodakondsusega seotud eesmärkide saavutamiseks. Samuti on tähtsad poliitikameetmed ülemineku lihtsustamiseks haridussüsteemist tööle ning kutsekvalifikatsioonide, tiitlite ja akadeemiliste ainepunktide tunnustamise kiirendamiseks.

Liikmesriigid, nagu ka minu riik, mis kärbivad kriisi ajal vahendeid hariduse ja teadusuuringute jaoks, peavad teadma, et nad teevad sellega kahju noortele ja Euroopa tulevikule.

  Siiri Oviir (ALDE). – Tänan Teid mulle sõna andmast. Olin raporti ettevalmistamisega komisjonis seotud, ja tõesti – tööpuudus Euroopas on jätkuvalt suur, noorte tööpuudus aga keskmiselt kaks korda kõrgem. On liikmesriike, kus see on veel kõrgem – nagu minu koduriigis –, kus see on isegi üle kolme korra kõrgem. Toetan raportis toodud algatusi praktiliste sammude kohta olukorra paremusele pööramiseks. Meil ei ole mõttekas koolitada suurel hulgal üldise kõrgharidusega inimesi, kes seejärel tööturul rakendust ei leia. Enam tuleb panustada just kutseharidusele ja ümberõppele.

Täiesti vastuvõetamatu on aga nõukogu tegevus hariduse valdkonna eelarvekärbete osas. Nende tegevus on ka vastuolus juba vastu võetud Euroopa 2020. aasta strateegia täitmisega. Nii et ühed sõnad, aga teised teod. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt. Aitäh.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Ka mina hääletasin selle raporti poolt, eriti seepärast, et hinnanguliselt luuakse alates praegusest kuni 2020. aastani kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste jaoks 15 miljonit töökohta. Samal ajal näitavad hinnangud, et ilma kvalifikatsioonita või madala kvalifikatsiooniga inimeste jaoks jääb 12 miljonit töökohta vähemaks. Seda olukorda silmas pidades on vaja midagi ette võtta ning on selge, et vajadus hariduse ja koolituse järele on suur. 21% Euroopa noortest on töötud ning seepärast on väga tähtis, et nad saavad jääda haridussüsteemi nii kauaks kuni nad on omandanud vajalikud kutsekvalifikatsioonid, samuti tuleb tagada koostöö kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel piisavate kutsekvalifikatsioonide tagamiseks. Lisaks on tähtis tagada kutsekvalifikatsioonide sõltumatu hindamine. Kui kõik see saab tagatud, suudame selle probleemi tulevikus lahendada.

Raport: Salvador Garriga Polledo (A7-0193/2011)

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Salvador Garriga Polledo raport on väga tähtis töö, mis võimaldab meil panna paika uue finantsraamistiku konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa jaoks.

Meil on vaja eelarvet, mis on loodud praeguseid probleeme silmas pidades ning mis saab anda tugeva ja uuendusliku vastuse praegustele vajadustele. Eelarve prioriteet peab olema VKEde teadus- ja arendustegevuse toetamine majanduskasvu ning tööhõive stimuleerimiseks. Samal ajal on eelarve teine eesmärk ühise põllumajanduspoliitika reform, et edendada ja toetada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet.

Erilist tähelepanu tuleks aga pöörata ühtekuuluvuspoliitika tulevikule, sest minu arvates on see väga tähtis vahend, mis annab rahalist toetust investeeringute tegemiseks, mis edendavad majanduskasvu ja eelkõige uute töökohtade loomist. Sellest teemast rääkides tahaksin tuua veel kord esile ühe punkti, mis on minu arvates väga tähtis: uue vahekategooria loomine piirkondade jaoks. Loomulikult olen ma seisukohal, et selle uue kategooria loomiseks ei saa suunata ümber rahalisi vahendeid olemasolevatest kategooriatest, mis on olulised meie majanduse tasakaalustatud, kooskõlastatud ja jätkusuutliku kasvu toetamiseks.

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! See väga tähtis raport võeti vastu ja ma tahaksin öelda paar sõna selle kohta. Esiteks Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek nr 18, milles on öeldud, et ühise põllumajanduspoliitika puhul on võimalik teha väga konkreetseid kärpeid, lähtudes praegustest reformidest. Kuigi see on väga kavalalt sõnastatud, annab see meile väga selge pildi sellest, mida fraktsioon ALDE tegelikult põllumajanduspoliitikast arvab. Ilmne ja põhiline eeldus on siin see, et kui üldse kuskil kärpeid teha, siis peaks seda tegema põllumajanduspoliitikas.

Teine tähtis punkt, mille puhul ma oma fraktsioonist erinevalt hääletasin, on muudatusettepanek nr 37d, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, et kui Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht, oleks võimalik palju raha kokku hoida. Selle üle ei olegi mõtet vaielda, et sellega hoiaks raha kokku. See, kuidas me hääletame, ei muuda midagi, sest me teame, et sellega hoiaks raha kokku. Loodan, et inimesed siin saavad lõpuks aru, et rahvale aitab juba sellest, et raha hoitakse küll kokku neid puudutavates valdkondades, aga mitte meid puudutavates valdkondades. Seda ei ole võimalik inimestele selgitata ja selle üle hääletamine ei muuda midagi paremaks. Raha hoitakse kokku ja meie peame seda tegema.

  Salvatore Caronna (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin liidu tulevasi finantsperspektiive käsitleva Salvador Garriga Polledo raporti poolt, sest ühe suurima kriisi ajal nn Euroopa vaimu jaoks olen ma veendunud, et peame nõudma ja igal juhul jääma kindlaks oma usule sellesse, et liit vajab usaldusväärseid vahendeid ning see algab piisava rahastamisega.

Seepärast on taotlus järgmise eelarve suurendamise kohta 5% õiglane ja vajalik. Võimalik, et sellest ei piisa, aga seda on vaja selleks, et anda vastus meie ees olevatele suurtele küsimustele. Neid vahendeid on vaja reaalsete probleemide lahendamiseks, nagu ühtekuuluvuse suurendamine piirkondade vahel, teadusuuringute ja innovatsiooni võimekuse suurendamine ning parema võimekuse tagamine majanduskasvu ja töökohtade loomiseks. Ilma piisavate vahenditeta ei ole võimalik ühtegi nendest probleemidest korralikult lahendada, alustades piirkondade vahekategooria loomisest ühtekuuluvuspoliitika jaoks, mis on mõttekas ainult siis, kui see ei ohusta teisi olemasolevaid kategooriaid.

Sel põhjusel hääletasin raporti poolt ning loodan, et komisjon ja nõukogu lähtuvad raportis tehtud soovitustest.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Majanduskriis, demograafilised probleemid ja kasvav tööpuudus avaldavad suurt mõju liikmesriikide eelarvepiirangutele. Seepärast peab pikemas perspektiivis plaanide tegemiseks võimalusi pakkuv Euroopa eelarve olema vahend, mis edendab individuaalsete riikide majanduskasvu. Euroopa 2020. aasta strateegia, mis stimuleerib töökohtade loomist ning edendab sotsiaalset integratsiooni, omab minu arvates keskset rolli riikide kriisist väljumises. Selles kontekstis on eriti tähtis, et eelarve kohaldamisalasse kuuluksid ka VKEd. Olen seepärast nõus ettepanekuga, et tuleb tagada parem toetus kõikidele programmidele ja vahenditele, mis neid ettevõtjaid toetavad, kaasa arvatud programmidele, mis on seotud konkurentsivõime, innovatsiooni ja struktuurifondide kasutamisega.

Konkurentsivõime säilitamine, majanduskasvu suurendamine ning võitlus tööpuudusega saavad ELi jaoks kõige suuremateks katsumusteks. Seepärast rõhutan, et kiireimas korras on vaja toetada majanduskasvu investeeringutega teadmistepõhistes majandussektorites. Hariduse, teadusuuringute ja tööhõive sideme tugevdamine edendab integratsiooni, liikuvust ja spetsialiseerumist.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tahan väljendada oma heameelt ning selgitada, miks ma hääletasin Salvador Garriga Polledo raporti poolt, mis suudab kuidagi seada olulised ja tõhusad eesmärgid, mis aitavad kaasa ühtekuuluvuspoliitika tugevdamisele.

Mul on aga üks kahtlus, mille väljendamiseks hääletasime muudatusettepaneku poolt, millega kaotati sõnastus, mis käsitles ühtekuuluvuspoliitikas vahekategooria loomist nendes Euroopa piirkondades, kus SKP jääb 75% ja 90% vahele ELi SKPst. See valmistab meile tõesti muret. Mitte selle pärast, et me ei arva, et keskendumist ühtekuuluvuspoliitikale tuleb laiemas ulatuses suurendada, vaid selle pärast, et meie arvates on ilma täiendavate vahenditeta oht, et selline suurem keskendumine kaotab või vähendab vahendeid 1. eesmärgi ehk nn lähenemiseesmärgi all nimetatud valdkondade jaoks, mis vajavad Euroopa Liidult täpselt sama palju tähelepanu ja toetust. Kokkuvõtteks tahan öelda, et ma olen raportiga rahul ning olen rahul ka tehtud tööga, kuid mulle valmistab veidi muret see, kuidas oleme pööranud tähelepanu poliitikale, mis oleks kinnitanud nn järkjärgulist kõrvaldamist, nagu oleme harjunud nägema.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Uue mitmeaastase finantsraamistiku sisu peab näitama selget visiooni liidu ja selle kodanike tulevikust. Meie praegused majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid ei tohi kajastuda ainult muljetavaldavates kõnedes, vaid ennekõike peavad need kajastuma just konkreetsetes eelarvepeatükkides.

Olenemata sellest, kas suhtume ELi ning selle piirkondade praegustesse probleemidesse ja eesmärkidesse piirkondlikust või ülemaailmsest vaatenurgast, on kõige pakilisemad probleemid jätkuvalt energiapuudus, majanduskasvu aeglustumine ja töötus. Seepärast peame ikka veel käsitlema Euroopa energiainfrastruktuuri arendamist ja uuendamist prioriteetsete valdkondadena, mis vajavad oluliselt rohkem rahastamist. Minu arvates ei ole tagasipöördumine kivisöe kasutamise juurde praeguses keskkondlikus kontekstis õige lahendus tuleviku või täies ulatuses väljaarendatud üleeuroopalise transpordivõrgustiku loomise jaoks. Nende kahe valdkonna toimimine on eeltingimus kogu ELi konkurentsivõime arendamise ning siseturu toimimise jaoks ja seepärast väärivad need eelarve koostamisel erilist tähelepanu.

  Seán Kelly (PPE). – Esiteks on mul heameel asjaolu üle, et raportis pühendutakse ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamise praeguse taseme säilitamisse järgmises perspektiivis. Ka meie fraktsioonis tekitas vahekategooria loomise teema palju vaidlusi ning otsustasime selle teema üle vabalt hääletada. See ei mõjuta meie kolleege Iirimaal või meid ennast üldse, sest vaatamata sellele, et oleme Rahvusvahelise Valuutafondi liige – ja et meie riik on laostunud –, on meie SKP oluliselt üle Euroopa keskmise. Seega ei mõjuta vahekategooria loomine või selle loomata jätmine meid üldse.

Arvame aga, et edaspidi on vaja ühtekuuluvuspoliitika põhjalikult läbi vaadata, sest järjest rohkem piirkondi ületab 75 % SKP künnise ning seepärast muutub see poliitikameede ülearuseks või see reformitakse ning seda me ootamegi.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Carlos Coelho (A7-0185/2011)

  Alexander Alvaro (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt kindlaks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Arvestades sellega, et mõlemad riigid said positiivse hinnangu Schengeni acquis’ nõuete täitmise kohta, hääletan selle raporti poolt. Kuigi nii Rumeenia kui ka Bulgaaria on hetkel valmis oma piire avama – olgugi et Bulgaaria ja Kreeka piir on veel väga tundlik –, peab Bulgaaria võtma täiendavaid meetmeid. Samuti on vaja võtta kasutusele Bulgaaria, Kreeka ja Türgi jaoks ühine kolmepoolne lähenemisviis.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamist Bulgaarias ja Rumeenias. Olen nõus raportööri seisukohaga, et kuigi teatavad küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni alaga on väga tähtis nende riikide jaoks ning samuti nende majanduskasvu ja investeeringute arengu jaoks, kuid see on tähtis ka kogu Euroopa Liidu jaoks, sest see suurendab liikmesriikidevahelist ühtekuuluvust ja solidaarsust.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemist käsitleva raporti poolt. See on teine kord, kui Bulgaaria ja Rumeenia taotlust Schengeni ala sätete rakendamise kohta on läbi vaadatud, esimene hindamine toimus 2010. aastal. Peame meeles pidama, et Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisade väljaandmine) vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Nüüd peavad aga kõik liikmesriigid jõudma kokkuleppele oma tõhusa osalemise kohta selles piirkonnas ilma sisepiirideta. Euroopa Parlamendiga on igatahes nõu peetud.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Schengeni koostöö algas 1985. aasta 14. juunil sõlmitud Schengeni kokkuleppega, mis andis võimaluse kaotada püsiv piirikontroll kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning luua ühine ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda. Praeguseks on vaba liikumine tagatud territooriumil, millel on välismerepiiri 42 673 km ja maapiiri 7721 km ning mis hõlmab 25 riiki ja 400 miljonit kodanikku. Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros kohaldavad praegu Schengeni acquis’d ainult osaliselt ja seetõttu teostatakse nende kolme ELi liikmesriigi piiril endiselt kontrolli. Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal. Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes tegid Euroopa Parlament ja nõukogu järelduse, et kuigi teatavad küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Toetan ettepanekut, et Bulgaaria ja Rumeenia peavad kuue kuu jooksul kirjalikult teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu järelmeetmetest, mida nad kavatsevad võtta hindamisaruannetes sisalduvate ja järelaruannetes mainitud veel rakendamata soovituste suhtes.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Sellest ajast peale, kui Schengeni kokkulepe 1985. aastal sõlmiti, on selle liikmete arv kasvanud viiest asutajariigist 25ni, millest 22 riiki on Euroopa Liidu liikmesriigid. Schengeni kokkuleppega oli võimalik kaotada piirikontrollid kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning luua ühine välispiir, kus toimuvad piirikontrollid Schengeni alasse sisenemisel. Bulgaaria ja Rumeenia võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad Euroopa Liiduga ühinesid.

Hindamiste tulemusi ja järelevalvega seotud visiite arvesse võttes tegi raportöör Carlos Coelho järelduse, et riigid täidavad Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks vajalikud tingimused: kontrollid nii maismaa-, mere- kui ka õhupiiril, politseikoostöö, viisad, ühenduse loomine Schengeni infosüsteemiga (SIS) ning andmekaitse. Need riigid peaksid saama Schengeni ala täisliikmeks. See on tähtis edusamm nende riikide jaoks ning samuti Euroopa kodakondsuse tugevdamise jaoks. Seepärast hääletan raporti poolt ning kiidan raportööri.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle algatuse poolt, sest Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Asjaomaste ekspertide hinnangu alusel ning vaatamata sellele, et on veel lahendamata probleeme, on mõlemad riigid näidanud, et nad on valmis kohaldama Schengeni acquis’ sätteid ning seega võivad nad Schengeni ala täisliikmeks saada.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) See on väga tähtis raport nii minu kodumaa Bulgaaria jaoks kui ka kogu Euroopa Liidu jaoks. Olen kindel, et meie pingutused saavad peagi tasutud. Meie piirid on juba mõnda aega olnud valmis Euroopa piiride kaitsmiseks. Otsust, mida nii väga oodati, ei ole aga ikka veel tehtud. Minu arvates on selle taga olevad motiivid täiesti poliitilised. Raport viitab ka piirikontrollidele meie piiril Türgiga, mis vastavad Schengeni nõuetele ning tõestavad meie valmisolekut. Loodan siiralt, et järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel hääletatakse selle raporti poolt, sest mida kiiremini me selle teema puhul edusamme teeme, seda rohkem saame kõik sellest kasu – nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Schengeni meetmete täieliku rakendamise vastu Rumeenias ja Bulgaarias. Nende kahe liikmesriigi julgeoleku valdkonnas tehtud edusammudele antud üldiselt heale hinnangule vaatamata tunnistatakse ka raportis, et mõlema riigi piiride turvalisuse eest vastutavate organite puhul tuvastati mitu tehnilist ja haldusega seotud puudust, eriti nende organite puhul, mille ülesanne on mere- ja maapiiride kontrollimine ning järelevalve. Teiseks tunnustatakse raportis, et kui mõlemad riigid Schengeni alaga ühineksid, looks nende geograafiline lähedus Türgi piirile kaks uut teed ebaseaduslikele sisserändajatele, kes liiguvad praegu ainult Kreeka kaudu, mis on hetkel ainuke Schengeni ala riik Balkani poolsaarel.

Seega suurendaks Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemine oluliselt ELi kagupiirkonda jääva Ahilleuse kanna suurust ning kolmekordistaks survet, mida hetkel sellele piirkonnale avaldatakse. See tähendab, et see resolutsiooni projekt on otseses vastuolus kodanike vajadusega kaitse järele – mis on olnud alati Lega Nordi programmis kesksel kohal – ja ma ei saa seda toetada.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) See kas Rumeenia ja Bulgaaria võetakse Schengeni alasse vastu, on nüüd puhtalt poliitiline otsus. Euroopa Parlamendis vastu võetud raportis, mis toetab Rumeenia ühinemist Schengeni alaga, kinnitatakse, et liidu ekspertide arvamused on õiged – Rumeenia on teinud ära suure töö, kindlustanud oma piirid ja täitnud kõik vajalikud tingimused. Parlamendi arvamus Brüsselis on kõigest konsultatiivne ja nagu minevikus, nii on ka nüüd see otsus nõukogu poliitikute teha. Kaksikmoraali järgimine ja rääkimine kohustuslikest kriteeriumidest, mida käsitletakse siis, kui need on täidetud vaid nn tehniliste kriteeriumidena, ei ole üldsegi iseloomulik demokraatliku ja õiglase liidu jaoks, nagu me seda tunneme. Seepärast võin ainult loota, et liikmesriikide poliitikud lõpetavad ekspertide ja Euroopa õigusloojate arvamuste ignoreerimise. Sõnade taha peitumine ja probleemi otseselt lahendamata jätmine ei saa olla enam võimalik, kui Schengeni alaga ühinemine ei ole kunagi olnud poliitiline probleem, vaid kõigest tehniline. Sõltumatute ekspertide ja suure häälteenamusega Rumeenia Schengeni alaga integreerimise poolt hääletanud parlamendi hinnangud peavad kujutama endast Euroopa Ülemkogu jaoks tähtsat tegurit ning sellest lähtuvalt tuleks menetluse takistamine lõpetada.

  Philippe Boulland (PPE), kirjalikult. – (FR) Schengeni ala ja eelkõige vaba liikumine on osa ühenduse õigustikust, mis on meie kodanike jaoks ülitähtis. President Barroso tuletas meile meelde, et vaba liikumine on Euroopa jaoks sama nagu vundament hoone jaoks. Vaba liikumine on üks liidu suurimatest saavutustest. Mul on väga hea meel, et parlament kiitis heaks Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise Schengeni alaga. Piiride turvalisuse tagamise nimel on tehtud suuri pingutusi. Nende neljanda põlvkonna järelevalvesüsteemid on palju arenenumad meie teise põlvkonna mudelitest. Sellegipoolest on aga piirangud töötajate vabale liikumisele. Esiteks õiguslikud ja haldusega seotud takistused, mis mõjutavad kodanike elu kõiki aspekte. Teiseks sotsiaalne dumping, sest vaatamata sellele, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 45 tagab töötajate võrdse kohtlemise, tõestas petitsioonikomisjon oma tööga, et reaalsed olud on hoopis teistsugused. Kolmandaks sotsiaalkaitse, mis on riikides erinev ega stimuleeri seetõttu liikuvust. Teen seepärast ettepaneku liidu minimaalse sotsiaalkaitse põhitaseme loomiseks. Olgugi et sotsiaalkaitse kuulub liikmesriikide pädevuse alla, on ilmselge, et ühtlustatuse puudumine teeb kahju siseturule.

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin selle vastu, et Schengeni acquis’ kohaldamisala laiendatakse ka Bulgaariale ja Rumeeniale, sest minu arvates ei ole nad lihtsalt teinud midagi selleks, et tagada turvaline ja tõhus ühinemine viisavaba alaga. Nendes riikides on ikka veel laialt levinud korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus ning need on ka kanalid ebaseadusliku sisserände jaoks. Piiride avamise korral hakkaksid vohama inimkaubandus seksuaalsetel eesmärkidel, lasteprostitutsioon, lastega kauplemine ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused ning nendes liikmesriikides ei ole tehtud pisiavalt palju nende kuriteovormide vähendamiseks.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Neid kahte liikmesriiki tuleb tehtud töö eest tänada. Mõlemad riigid on täitnud tingimused Schengeni acquis’ sätete täielikuks kohaldamiseks. Sellegipoolest rõhutatakse raportis, et selles piirkonnas on üks liidu haavatavamaid välispiire ebaseadusliku sisserände poolest. Bulgaaria peab rakendama Schengeni alaga ühinedes üleminekumeetmeid. Mõlemad riigid peavad tegema täielikku koostööd, et mitte ohustada süsteemi, mille aluseks on liikmesriikidevaheline usaldus. Toetan raportööri seisukohta.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Bulgaaria ja Rumeenia on täitnud Schengeni alaga ühinemise nõuded ning seepärast toetan ala laiendamist ka nendele riikidele. Sellegipoolest on minu arvates need täiendavad meetmed ja lahendused esile toodud puudustele väga tähtsad, seda mitte ainult Bulgaarias täheldatud ebaseadusliku sisserände probleemi tõttu, mis tuleneb riigi geograafilisest asukohast piirialal. Inimeste, kaupade, teenuste ja töötajate nõuetekohane vaba liikumine sõltub välispiiridel võetavate poliitikameetmete tugevusest ja ühtlustatusest, sest see on ainus viis sotsiaalse rahu ning majandusliku stabiilsuse tagamiseks liidus.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt. Mõned liikmesriigid, sealhulgas ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, tahavad mängureegleid muuta. Ei ole arukas lisada muid kriteeriume, näiteks korruptsiooni- ja kuritegevusevastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine. Need probleemid on kahtlemata tähtsad, aga selle ettepaneku motiivid on puhtalt poliitilised. Uute kriteeriumide lisamine looks liikmesriikide jaoks kaheastmelise süsteemi.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt seepärast, et selliste sammude astumine on tähtis Euroopa solidaarsuse kinnitamiseks ajal, mil see tõsiselt proovile pannakse.

  Jürgen Creutzmann (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Tänane hääletus Euroopa Parlamendis näitas, et Rumeenia on Schengeni acquis’ sätete kohaldamiseks valmis. Raportööri Carlos Coelho arvates on Rumeenia ametivõimud kõrvaldanud edukalt kõik minevikus tuvastatud puudused. Rumeenia suudab tagada korraliku kaitse nii õhu-, mere- kui ka maapiiril. Seepärast on minu arvates kahetsusväärne, et ikka veel kaheldakse meie valmiduses kohaldada Schengeni acquis’ sätteid ning et mõned liikmesriigid kaitsevad jätkuvalt oma nn riiklikku julgeolekut sellega, et seavad õigustamata takistusi ühe liikmesriigi teele, mis väärib õiglast ja mittediskrimineerivat kohtlemist. Euroopa Parlament rääkis täna ühel häälel õiglusest. Kui kaua kavatseb nõukogu meie seisukohta veel eirata?

  Rachida Dati (PPE), kirjalikult. – (FR) Hindamised ja ekspertrühmade korduskülastused on näidanud, et Bulgaaria ja Rumeenia on valmis saama Schengeni ala täisliikmeks. Sel põhjusel hääletasin oma kolleegi Carlos Coelho koostatud raporti poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportöör, kes on kõne all olevat piirkonda mitme parlamendi istungjärgu vältel jälginud, on veendunud, et kuigi on veel lahendamata probleeme, mis nõuavad pidevat kontrollimist, ei takista need Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Schengeni alaga. Võttes arvesse tema kogemusi selles valdkonnas, saan enda arvates julgelt toetada tema hinnangut ja nõudmisi välispiiride julgeoleku kohta. Otsus avada piirid nendele liikmesriikidele suurendab vaba liikumist ning palju praktilisemal tasemel suurendab see bulgaarlaste ja rumeenlaste ühtekuuluvustunnet liiduga, millesse nad täisliikmetena kuuluvad.

Loodan, et selle sündmuse sümboolsus kandub üle ka sujuvamasse kaubavahetusse nende riikidega ning aitab samuti kaasa sisserände ja julgeolekuga seotud probleemide rohkem integreeritud käsitlemisele. Raportöör hoiatab õigusega, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka kujutavad endast ebaseadusliku rändega seisukohalt väga tundlikku piirkonda. Olen temaga nõus, kui ta rõhutab, et Bulgaaria peab võtma lisameetmeid, kaasa arvatud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse. Samuti on vaja lähenemisviisi, mis võimaldaks reageerida Kreeka, Türgi ja Bulgaaria sisserännusurve võimalikule järsule suurenemisele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport, mille koostas meie kolleeg Carlos Coelho, käsitleb nõukogu otsust Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias. Schengeni kokkulepe sõlmiti 1985. aasta 14. juunil. Kokkulepe andis võimaluse kaotada piirikontroll kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning sellega loodi ühine ala, kus inimesed ja kaubad saavad Euroopa Liidus vabalt liikuda. Ma hääletan poolt, arvestades sellega, et Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal; et dokumentide kohaselt on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tehniliselt ELiga ühinemiseks valmis; et kõik ühinemist käsitlevad kriteeriumid täideti 2011. aasta märtsis ja et viivitused uue Schengeni mehhanismi hindamissüsteemi vastuvõtmisel, mille eesmärk on lahendada olemasolevad probleemid – mille puhul ma kardan, et kindlusetus suureneb –, ei ole takistuseks nende riikide ühinemisele ELiga. Viimaks soovin tänada raportööri raporti koostamise nimel tehtud suurepärase töö eest, mis oli võimalik hoolimata sellest, et nõukogu seadis teele mitmesuguseid takistusi, et piirata juurdepääsu teatud vajalikele dokumentidele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nõukogu peab kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb pärast Euroopa Parlamendiga nõu pidamist otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel.

Praegusel juhul on raportiga võetud seisukoht, et Rumeenia ja Bulgaaria täidavad kõik tingimused piirikontrolli kaotamiseks. Otsuse nende 2007. aastal ELiga ühinenud riikide vastuvõtmise kohta Schengeni alasse peavad tegema ühehäälselt kõikide juba Schengeni alasse kuuluvate riikide valitsused nõukogus. Raportöör mainib ka seda, et on vaja võtta täiendavaid meetmeid Bulgaaria, Kreeka ja Türgi piiril, mis on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi. Ka hindamiskomisjon kutsub Bulgaariat üles võtma lisameetmeid, kartes rändevoogusid Türgist.

Meie erapooletuks jäämise põhjuseks on kogu nendele riikidele avaldatava surve kontekst ning selle surve eesmärgid. Lisaks sellele oleme veendunud, et kaalutlused, millega määratleme oma seisukoha laienemise ja uute riikide ELi vastuvõtmise kohta, kehtivad täpselt samamoodi ka Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise puhul nendes või muudes riikides.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportöör on seisukohal, et Rumeenia ja Bulgaaria täidavad kõik tingimused piirikontrollide kaotamiseks, kuid tahab, et Euroopa Parlamenti teavitataks lisameetmete võtmisest Bulgaaria, Kreeka ja Türgi piiril, mis on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi.

ELi ministrite nõukogu peab kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb pärast Euroopa Parlamendiga nõu pidamist otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel.

Hindamiskomisjon kutsus Bulgaariat üles võtma lisameetmeid, kartes peamiselt rändevoogusid Türgist, kaasa arvarud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse.

Otsuse nende 2007. aastal ELiga ühinenud kahe riigi vastuvõtmise kohta Schengeni alasse peavad tegema ühehäälselt kõikide juba Schengeni alasse kuuluvate riikide valitsused nõukogus. Seda teemat tuleks käsitleda justiits- ja siseküsimuste nõukogus 9. ja 10. juunil.

Võttes arvesse meie seisukohta nende kahe riigi ühinemise kohta, otsustasime jätkuvalt erapooletuks jääda ning seda hoiakut toetab ka asjaolu, et nendele riikidele avaldatakse jätkuvalt survet.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Enne seda, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel, peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, kas uued liikmesriigid täidavad Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks vajalikud tingimused, milleks on andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisade väljaandmine. Selleks et oleks võimalik selgelt kaaluda kõiki neid punkte, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi arvamuse kujundamiseks selle kohta, kas need kaks riiki on valmis Schengeni alaga ühinema, on vajalik täielik juurdepääs ekspertide hindamisaruannetele, milles käsitletakse nende kahe riigi ettevalmistuste edenemist. Minu arvates on Rumeenia ja Bulgaaria igatahes tõendanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted. Samal ajal ei tohi me aga olukorda alahinnata ning peame mõtlema sellele, kuidas säilitada kontrolli olukorra üle pärast seda, kui need riigid on saanud Schengeni ala täisliikmeks.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Mul ei ole midagi meie naabrite vastu Bulgaarias ja Rumeenias. Mul on aga mõned kaebused Schengeni sätete kohta. See kohutav kokkulepe valmis saladuskatte all ning kinnitati ühel augustikuu päeval 1980ndatel. See on toonud meile ainult halba. Sisepiiride kaotamine ei tähenda Euroopa kodanikele vaba liikumist. See hoopis suurendab kindlusetuse tunnet ning tekitab ELis kontrollimatuid rahvastiku- ja rändetrende nii päritolumaades kui ka sihtmaades. See annab ka suurepärased võimalused ebaseaduslikele sisserändajatele, kes teavad, et olenemata sellest, kust kaudu nad Euroopasse tulevad, saavad nad asuda elama igal pool, kus nad ise tahavad. Eriti rängalt kannatab selle tõttu Prantsusmaa. Nii romade kui ka Lampedusa saarega seotud probleemid, mida siin täiskogul tihti esile tuuakse, on heaks tõenduseks sellele probleemile. Ma ei taha, et Schengeni kokkulepe kehtiks minu riigis, ning ma ei soovi seda ka teistele riikidele. Liikmesriikidele peab jääma täielik kontroll oma piiride üle ning vajaduse korral peavad nad tegema koostööd nn välispiiri tugevdamiseks.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetasin täielikult selle raporti vastuvõtmist, mis kiidab heaks Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise Schengeni alaga. Mõlemad riigid on teinud kõvasti tööd piirikontrollide tugevdamiseks ning olnud sellega edukad, mida kinnitavad ka nõukogu Schengeni hindamise töörühma korraldatud hindamiste ja külastuste käigus tehtud positiivsed järeldused. Mõlemad riigid on täitnud kõik Euroopa Liidu sätestatud tehnilised kriteeriumid. Seepärast toetan täielikult nende täielikku ühinemist Schengeni alaga. Liikmesriigid ei saa lisada uusi tingimusi, nagu korruptsiooni- ja kuritegevuse vastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine, või muuta poole pealt reegleid. Sel nädalal tähistatakse Schengeni kokkuleppe 26. aastapäeva. See on üks ELi suurimaid saavutusi ja seda on vaja kaitsta ning samuti on vaja kaitsta vaba liikumist, mis on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma pooldan Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Schengeni alaga. Mõlema riigi vastavust Schengeni acquis’ga hinnati üksikasjalikult ja objektiivselt. Mõlemad riigid on täitnud kõik tingimused. Seega ei ole arukas lisada muid tingimusi, näiteks korruptsiooni- ja kuritegevusevastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine. Need probleemid on kahtlemata tähtsad, aga selle ettepaneku motiivid on puhtalt poliitilised. Uute kriteeriumide lisamine looks liikmesriikide jaoks kaheastmelise süsteemi. Selline visioon kaheastmelisest Euroopast, kus uutele ja vanadele liikmesriikidele kehtivad erinevad eeskirjad, on lihtsalt vastuvõetamatu.

  Nadja Hirsch (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Ühinemisakti artikli kohaselt peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ning viisade väljaandmine) rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Ma ei toetanud seda dokumenti, sest hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes tegi asjaomane parlamendikomisjon järelduse, et teatavad lahendamata küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja tulevikus ka järelkontrolli. Tuleb arvesse võtta, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond kujutab endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. Seepärast on oluline, et Bulgaaria võtaks teatavad lisameetmed, nimelt eraldi kava koostamine, milles oleksid ette nähtud toimingud, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse, samuti Kreeka, Türgi ja Bulgaaria ühist hoiakut, mis võimaldaks reageerida rändevoogude võimalikule järsule suurenemisele. Arvan, et asjaomased liikmesriigid peavad kuue kuu jooksul pärast otsuse jõustumist teavitama kirjalikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu niisuguste lisameetmete rakendamisest ning ilmnenud puudustest.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Tegelikult võtsid Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni acquis’ vastu juba 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Vastavalt ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 peab nõukogu kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Hinnangud näitavad, et praeguseks on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõendanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et rahuldavalt täita kõik Schengeni acquis’ sätted. Seepärast toetan raportööri taotlust. Samas ei tohi me unustada, et kõne all olev piirkond kujutab endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. See tähendab, et on vaja võtta lisameetmeid, sest nagu teame, nõuab sisepiiridel kontrolli kaotamine liikmesriikidelt suurt vastastikust usaldust ning samuti tõhusat kontrolli välispiiridel, sest Schengeni ala julgeolek sõltub sellest, kui rangelt ja tõhusalt korraldab iga liikmesriik kontrolli oma välispiiril.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Täna hääletas Euroopa Parlament Carlos Coelho raporti üle, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamist Bulgaarias ja Rumeenias. Tasub märkida, et ettevalmistuste tegemise lõpetamine Schengeni alaga ühinemiseks nendes riikides kattub aruteluga ELi rändepoliitika üle ning mõnede Schengeni ala riikide vastuseisuga Schengeni ala laienemisele. Samuti tasub rõhutada fakti, et Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud peaaegu kõik neile kehtestatud nõuded, eeskätt maa-, õhu- ja merepiiri kontrollimine, viisade väljaandmine, politseikoostöö ja andmekaitse. Samuti ei tohi unustada, et need ELi piiririigid võitlevad ebaseaduslike sisserändajate sissevoolu probleemiga. Nii Sofia kui ka Bukarest soovivad saada Schengeni ala liikmeks ja mõlemas riigis praeguseks tehtud ettevalmistustele anti kõrge hinnang ning seepärast hääletasin raporti vastuvõtmise poolt.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – (RO) Loomulikult hääletasin selle poolt, et Bulgaaria ja Rumeenia saaksid Schengeni alaga ühineda. Nagi kõik Rumeenia ja Euroopa kodanikud, nii tahan ka mina, et kohtusüsteemi reform minu riigis jätkuks, et vähendatakse korruptsioonitaset ja pettusi, et kohtuasju käsitletaks õiglaselt ja kiiremini ning et süüdlased saaksid karmi karistuse. Me ühinesime Euroopa Liiduga seepärast, et tahtsime võtta omaks liidu sise-eeskirjad. Minu arvates on täiesti mõistetav, et tahame nendest eeskirjadest kinni pidada ja täita lubadusi, mida ühinemisel andsime. Tänan liitu ja liikmesriike, kes aitavad meil viia ellu kohtusüsteemi reformid ning rakendada korruptsioonivastaseid meetmeid, sest seda tahavad ka Rumeenia kodanikud!

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt lähtuvalt ekspertide hinnangutest, mis näitavad, et praeguseks on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D), kirjalikult. – (EL) Bulgaaria ja Rumeenia täidavad ekspertide rühmade hindamisaruannete kohaselt kõik nõuded, et saada Schengeni ala täisliikmeks. Sellegipoolest tuleb Euroopa Parlamenti teavitada lisameetmetest, mida võetakse Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkonnas, et reageerida rändevoogude võimalikule järsule suurenemisele.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Bulgaaria ja Rumeenia on teinud kõik, mida on nõudnud nn Euroopa kindlus selleks, et nende riikide kodanikud saaksid liikuda vabalt Schengeni alal. Raport nõuab veelgi enamat. Raport nõuab ühist lähenemisviisi koos Kreekaga, et reageerida rändele araabia maadest. See nõudmine vastuvõetamatu. Ma jään erapooletuks, et mitte hääletada vaba liikumise vastu liidus.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Bulgaaria ja Rumeenia puhul hinnati kõikide Schengeni acquis’ sätete nõuetekohast rakendamist: maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimine, politseikoostöö, viisade väljaandmine, ühenduse loomine Schengeni infosüsteemiga ning andmekaitse. See on eeltingimuseks, et ELi ministrite nõukogu saaks teha otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Hindamiste positiivseid tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes võib teha järelduse, et kuigi mõned küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Samas ei tohi aga unustada, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond kujutab endast ebaseadusliku rändega seoses ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. Vaja on tugevdada seni võetud meetmeid ning teha ettevalmistusi sisserännusurve võimalikuks järsuks suurenemiseks. Bulgaaria peab võtma lisameetmeid, kaasa arvatud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Vaba liikumise õigus on üks tähtsamaid ja nähtavamaid põhiõigusi, mis on antud liidu kodanikele. Schengeni alal saab nüüd liikuda vabalt ilma piirikontrollita. See on suur muutus võrreldes ajaga, kui Euroopas olid tavaliseks nähtuseks piiripunktid, kus tehti püsivaid piirikontrolle, mis olid aeg-ajalt isegi üleliia ranged, rääkimata sellest, et Ida-Euroopa kodanikud ei pääsenud raudse eesriide tagant ilma oma elu ohtu seadmata.

Hetkel kuulub Schengeni alasse 25 riiki. Ka Rumeenia ja Bulgaaria peaksid varsti sellesse ringi kuuluma – ma vähemalt loodan seda. Need kaks riiki võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad Euroopa Liiduga ühinesid. Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade külastusi arvesse võttes toetan täielikult nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamist, olgugi et teatavad küsimused on veel lahendamata ja nõuavad edaspidi järelkontrolli. Tahan siiski lisada, et oleks väga kahju, kui vahepeal kehtestatakse uued tingimused, mis ei olnud taotluse esitamise ja hindamiste ajal veel teada.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Paistab, et Rumeenia ja Bulgaaria on tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted. Carlos Coelho koostatud raportis Schengeni ala laienemise kohta on palju lahendamata küsimusi. Hindamisaruannete järeldusi ja hindamiskomisjoni korduskülastuste tulemusi arvesse võttes tegin järelduse, et on eri valdkondi, mis vajavad pidevat järelevalvet. Seni veel vastu võtmata raport valmis Bulgaaria välispiiri küsimusi hindava hindamiskomisjoni korduskülastuste tulemusel. Seepärast on selge, et Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka kolmnurk on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi ning seetõttu peab Bulgaaria võtma lisameetmeid sisserändesurvele reageerimiseks. Ma arvan, et see raport tuleks vastu võtta. Hääletasin poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Rumeenias ja Bulgaarias ning toetan realistlikku ja ausat suhtumist, mida näitasid üles kõik kaasparlamendiliikmed, kes samuti selle raporti poolt hääletasid.

Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud kõik Schengeni alaga ühinemise tehnilised tingimused ning see peab olema ka ainus tegur, millest otsuse tegemisel lähtutakse. Rumeenia ja Bulgaaria on tõestanud, et nad suudavad võtta vastu vajalikke riiklikke õigusakte ning oma piirid kindlustada. Lisaks sellele on need riigid teinud suuri edusamme võitluses korruptsiooni vastu, mida on tihti ebaõiglaselt ja liialdatult seostatud Schengeni alaga ühinemise teemaga.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Täna võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni kõikide Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Need riigid, mis ühinesid Euroopa Liiduga 2007. aastal, võtsid vastu ainult mõned Schengeni alaga seotud sätted ning on neid sellest ajast peale selles piiratud ulatuses kohaldanud. Selle olukorra tulemus on see, et nende riikide piiridel tehakse ikka veel piirikontrolle.

Kui need riigid ELiga ühinesid, ei olnud nad valmis kõiki Schengeni acquis’ sätteid vastu võtma ning seepärast pidid nad oma piirikontrolli käsitlevad poliitikameetmed reformima ja nende kohaldamisala laiendama. Lisaks sellele kujutab Bulgaaria, Türgi ja Kreeka vaheline piir endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat välispiiri ELis, mis on väga suur probleem. ELiga ühinemisest alates on Bulgaaria ja Rumeenia võtnud palju meetmeid, mille eesmärk on nende riikide piiride nõuetekohane ettevalmistamine ja kaitse. Terve selle perioodi jooksul tegi Schengeni hindamise töörühm pidevaid järelevaatusi ja kontrolle, mis on praeguseks näidanud, et mõlemad riigid on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt Schengeni acquis’ sätted.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel on väga tähtis nii terve Euroopa Liidu kui ka individuaalsete liikmesriikide jaoks. Selleks et Schengeni ala tõhusalt toimiks ja et oleks võimalik saavutada seatud eesmärgid, on vaja tagada, et piirikontrollide kaotamisel ei oleks negatiivseid tagajärgi, seda eeskätt ebaseaduslikku rännet silmas pidades. Iga riik, mis tahab Schengeni alaga ühineda, peab täitma eranditult kõik Schengeni acquis’ sätted, mis käsitlevad andmekaitset, Schengeni infosüsteemi, maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimist, politseikoostööd ja viisade väljastamist. Lisaks sellele on väga tähtis tagada, et igas liikmesriigis toimiks range ja tõhus välispiiri kontrollimine. Ma usun, et Rumeenia ja Bulgaaria saavad peagi täisliikmeks ning suudavad kohaldada kõiki Schengeni acquis’ sätteid. Hetkel tuleb pöörata erilist tähelepanu Bulgaariale, sest see riik asub koos Kreeka ja Türgiga ELi välispiiril. See on kõige tundlikum ja hapram piirkond liidus. Kui Bulgaaria ja Rumeenia saavad Schengeni ala täisliikmeks, peavad nad olema valmis reageerima rändevoogude järsule suurenemisele, rakendama meetmeid nõuetekohaseks ja tõhusaks võitlemiseks ebaseadusliku rändega ning tagama nõuetekohaselt toimivate välispiiri kontrollimise mehhanismide olemasolu.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alasse vastuvõtmise poolt. Pärast hoolikaid vaatlusi tunnustas asjaomane ELi komisjon, et need riigid on täitnud kõik Schengeni ala liikmeks saamise tingimused: nad tagavad riigi maa-, mere- ja õhupiiri piisava kaitse ning nad on võtnud kasutusele Schengeni infosüsteemi teabe vahetamiseks ja taganud andmekaitse. Minu fraktsiooni arvates oleks nüüd uute liikmesuse tingimuste kehtestamine vale, sest see tähendaks, et nende riikide puhul kehtib kaksikmoraal. Kahtlemata on Rumeenias ja Bulgaarias endiselt esinevad probleemid, nagu organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon, rängad süüdistused nende riikide valitsuse vastu, mis peaksid nende nähtuste vastu tõhusamalt võitlema. Olen arvamusel, et Schengeni uste sulgemine Rumeenia ja Bulgaaria ees ei tohiks olla karistuseks ausatele kodanikele, kes kannataksid kõige enam, kui nad kaotaksid nüüd võimaluse vabaks reisimiseks Euroopas.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa kodanike Euroopa Liidus vaba liikumise kontekstis arvan, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni acquis’ga on suurepärane edusamm ning seepärast hääletasin asjaomaste sätete kohaldamise poolt. Samuti olen veendunud, et kuigi mõlemad riigid on näinud palju vaeva selle nimel, et tagada oma kodanikele vaba liikumine Euroopas, peavad nad igal juhul jätkama oma piirikontrollide ja eeskirjade kooskõlastamist Euroopa standarditega, pidades silmas Ida-Euroopa piiride tundlikku iseloomu Balkani piirkonnas.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Andsin täna poolthääle Euroopa Parlamendi arvamusele Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias. See on tasakaalustatud lähenemisviis, sest arvamuses tunnustatakse edusamme, mida mõlemad riigid on teinud, et täita rahuldavalt Schengeni alaga ühinemiseks vajalikud tingimused (maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimine, viisade väljaandmine, politseikoostöö, valmisolek ühenduse loomiseks Schengeni infosüsteemiga ja andmekaitse). Samal ajal nõutakse ka korrapäraselt arenguaruannete esitamist puuduste kohta, mida ei ole veel kõrvaldatud. Sellega andis parlament oma nõusoleku nende kahe riigi ühinemisele Schengeni alaga ning sellele, et anda võrdsed õigused nende riikide kodanikele, kes ei ole saanud varem vabalt liikuda. Loodame, et Euroopa Parlamendi sõnumist lähtudes saavutatakse ka nõukogus üksmeel, et siis lõplik otsus vastu võtta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovin kiita enda kolleegi Carlos Coelhot suurepärase töö eest, mida ta tegi, et koostada raport nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete täielikku kohaldamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias! Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Raporti kohaselt hinnati kohapeal selle acquis’ kohaldamiseks vajalike tingimuste täitmist, nagu andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, poliitiline koostöö ning viisade väljaandmine. Samuti kinnitati kohapeal, et on tehtud edusamme meetmete kohaldamiseks, mille eesmärk on kontrolli kaotamine liikmesriikide sisepiiridel. Raportöör ja variraportöörid, kes on seda protsessi jälginud, tegid järelduse, et kuigi teatavad lahendamata küsimused nõuavad pidevat aruandlust ning edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Nendel põhjustel toetan otsust avada piirid nendele liikmesriikidele. Hääletan selle raporti poolt ning tervitan Bulgaariat ja Rumeeniat Schengeni alas!

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile, mis teeb ettepaneku Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta. See on Euroopa integratsiooniprotsessi üks suurimaid saavutusi. Ühinemiseks peab uus riik täitma Schengeni kokkuleppe ranged tingimused. Bulgaaria ja Rumeenia puhul tegi Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon sarnaselt Euroopa Komisjonile hindamistest lähtudes järelduse, et need kaks riiki täidavad kõik sätestatud tingimused. See tähendab, et ei ole enam mingit põhjust, miks nad ei saaks selle vaba liikumise alaga ühineda. Minu arvates oleks vastuvõetamatu, kui teatud riigid oleksid valedel ettekäänetel ning riigisiseste poliitiliste kaalutuste tõttu jätkuvalt selle vastu. Ühenduse õigustikku ei saa käsitleda à la carte süsteemina, milles liikmesriigid saavad vastavalt vajadusele sätteid vastu võtta või nende kohaldamist edasi lükata. Seepärast kutsun nõukogu pühalikult üles tunnustama Bulgaaria ja Rumeenia edusamme ning lubama neid Schengen alasse.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes on selge, et Rumeenia on nüüd võimeline Schengeni acquis’d täiel määral rakendama. Lahendatud on kõik tähelepanu või läbivaatamist nõudnud punktid (riskihindamise parandamine, hoonete turvaelementide ajakohastamine, viisataotluste esitamise ja menetlemise protsessi täiustamine jne) ning mõnes osas võib riiki nüüd pidada heade tavade näiteks.

Hindamisaruannete kohaselt on Rumeenia üldiselt tõestanud oma piisavat ettevalmistust, mis võimaldab tal rahuldavalt kohaldada nii Schengeni acquis’ Schengeni infosüsteemiga (SIS) mitteseotud kui ka SISiga seotud sätteid. Täidetud on eeltingimused, mis lubavad nõukogul teha ühinemisakti artikli 4 lõikes 2 viidatud otsuse kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel – nii õhu-, maismaa- kui ka merepiiril. See tähendab, et sisepiiridel kontrolli kaotamine nõuab liikmesriikidelt suurt vastastikust usaldust välispiiridel tehtava kontrolli tõhususe vastu, kuna Schengeni ala julgeolek sõltub nimelt sellest, kui rangelt ja tõhusalt korraldab iga liikmesriik kontrolli oma välispiiril.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Schengeni kokkuleppe kõikide sätete kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias tähendab kindlasti seda, et nendes riikides lõpetatakse piirikontrollid. Ajal mil mõned riigid julgevad teha ettepanekuid sisepiiridel kontrollide taaskehtestamise kohta, on veelgi olulisem näidata, et me toetame selle Euroopa Liidu parima saavutuse laiendamist. Kõikide Schengeni acquis’ sätete kohaldamine nendes liikmesriikides on Euroopa jaoks ka võrdsuse ja mittediskrimineerimise küsimus, sest nende riikide välistamine saadaks väga negatiivse sõnumi nende riikide kodanikele, kes tahavad väga selle vaba liikumise alaga ühineda. Nendel põhjustel on selle etapi laiaulatuslik toetamine väga tähtis.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Balkani piirkond on ebaseadusliku rände poolest üks tundlikumaid piirkondi ELi välispiiril. See nähtus omab suurt tähtsust ning sellel on tagajärjed paljude ELi kodanike argielule, sest see suurendab veelgi ebakindlust, mida nad tunnevad. Enne seda, kui saab rääkida võimalikust Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemisest, on vaja koostada eraldi üksikasjalikud kavad rändesurve ohjeldamiseks. Samuti on vaja lisaks piirikontrollide parandamisele välispiiridel võidelda samaaegselt ka korruptsiooniga kohalikes riigiasutustes. Hääletasin selle meetme vastu nimetatud põhjustel ja ka selleks, et kaitsta meie kodanikke paremini ebaseadusliku sisserände eest.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Schengeni acquis’ vastuvõtmine tähendab muu hulgas ka vastavuse tagamist eri hindamismenetlustega: kandidaatriigid peavad täitma palju tingimusi, et nad saaksid ühineda vaba liikumise alaga, kuhu kuulub hetkel 25 riiki ja 400 miljonit eurooplast. See raport annab hinnangu olukorrale Bulgaarias ja Rumeenias, tuues esile asjaolu, et Bulgaaria järgib eri valdkondades parimaid tavasid, ning rõhutades ka Rumeenia pingutusi tuvastatud puuduste kõrvaldamise nimel. Kokkuvõtteks on nende kahe liikmesriigi tegevuse hinnang üldiselt positiivne, kuid soovin siiski rõhutada, et on mõningaid probleeme, mis nõuavad lahendamist.

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me toetame Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, juhul kui täidetakse kõik ekspertide hinnangul vajalikud eeltingimused.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Vastavalt Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni acquis’ ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 peab enne kontrolli kaotamist nende liikmesriikide sisepiiridel kindlaks tegema, et Schengeni eeskirjade nõuded on täidetud. Nii Rumeenia kui ka Bulgaaria on tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted ning seepärast peaksid need kaks liikmesriiki saama Schengeni ala täisliikmeks. Soovin aga rõhutada, kui tähtis on sisejulgeoleku tagamiseks range kontrolli kehtestamine nende riikide välispiiridel. Bulgaaria paikneb ebaseadusliku rände poolest tundlikus piirkonnas ning seepärast peaks riik võtma lisameetmeid, et reageerida rännusurve võimalikule suurenemisele.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond on ebaseadusliku rände poolest üks tundlikumaid piirkondi Euroopa Liidu välispiiril. Ma ei ole nõus raportööri Carlos Coelhoga, et Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemine ei ole lühemas perspektiivis võimalik, sest on veel puudusi mitmes valdkonnas, nagu varustus, piirikontrolli korraldus, töötajate koolitus ning kohustus edastada andmeid.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga integreerimine on vastuvõetav tingimusel, et nad täidavad teatud tehnilised nõuded, mis toodi välja asjaomase menetluse käigus. Raportöör rõhutab õigusega, et Bulgaaria peab Schengeni kokkuleppega ühinemise järel koostama eraldi kava võitlemiseks ebaseadusliku sisserändega. Koostööd on vaja ka maapiiri haldamise teema puhul. 2010. aastal vahistati 47 000 Kreeka-Türgi piiri ületanud sisserännanut, kes suundusid Kreeka ja Türgi vahelist piiri tähistava Evrose jõe Kreeka poolele. See arv moodustas 90% vahistatud sisserännanutest kogu Euroopas sel aastal. Sellest lähtuvalt toetan raportööri ettepanekut, et pärast Bulgaaria Schengeni alaga ühinemist on vaja koostada eraldi kava, mis sisaldab vajalikke meetmeid ning Kreeka, Türgi ja Bulgaaria ühist hoiakut, et riik suudaks reageerida rändevoogude järsule suurenemisele.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Hääletasin selle vastu, et teha Bulgaariast ja Rumeeniast praeguse seisuga Schengeni koostöö täisliikmed. Probleem, mis on seotud sellega, et Bulgaaria annaks oma sõjaväepolitseile juurdepääsu Schengeni andmetele, näitab, et on probleeme Schengeni nende osadega, kus need riigid juba osalevad. Samuti on probleeme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Europol rõhutab, et Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni koostöö täisliikmeks saamine annab Balkani piirkonna ning endise Nõukogude Liidu kuritegelikele rühmitustele parema juurdepääsu ELile. Kuni need probleemid saavad lahendatud, võimendab Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemine piiriülest korruptsiooni ja kuritegevust ning samal ajal annab see teatud jõududele kauaoodatud võimaluse, et nõuda rohkem järelevalvet ja õigusriigi põhimõtete kahjustamist.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Ajal mil järjest rohkem inimesi räägib usaldusekriisist Euroopa Liidus, tuleks vaadata asjaolu, et enamik Euroopa Parlamendi liikmetest toetab kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust, kinnitusena sellest, et eurointegratsiooni idee on ikka veel asjakohane. Asjaolu, et Bulgaaria ja Rumeenia paiknevad ELi välispiiril, ei tohi olla takistuseks nende ühinemisele Schengeni alaga. Schengeni alaga ühinemise tingimused sätestati selleks, et tagada võimalikult kõrge julgeoleku tase. Eksperdid on kinnitanud, et kohaldatakse asjaomaseid tehnilisi standardeid. Need riigid on täitnud neile esitatud nõuded sellisel määral, et on võimalik kaotada nende jaoks piirikontrollid ülejäänud ELi liikmesriikides. Tasub aga rõhutada, et nagu minu riigi puhul, nii ei tähenda Schengeni alaga ühinemine ka Rumeenia ja Bulgaaria jaoks, et nad ei pea enam töötama edasi selle koostöövahendi täieliku kohaldamise nimel. Mõlemad riigid peavad tegema veel palju tööd, et sätestada head töötavad.

Poola on hea näide sellest, et uued liikmesriigid suudavad täita tõhusalt Schengeni nõuded. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvates on meil võimalik viia ellu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana tuntud poliitilise projekti järgmine etapp tingimusel, et Euroopa institutsioonid tagavad nõuetekohase järelevalve. Euroopa Parlament peab mängima selles protsessis põhirolli ning teda tuleb hoida kursis Bulgaaria ja Rumeenia olukorraga.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, millega tehakse ettepanek Schengeni infosüsteemiga (SIS) seotud Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Samuti on mul hea meel selle üle, et raport sisaldab andmekaitset käsitlevaid kaitsemeetmeid.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Täna võttis parlament vastu Carlos Coelho raporti Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. See raport lähtub nõukogu Schengeni hindamise töörühma egiidi all tehtud hindamiste tulemustest.

Hindamiste käigus ei leitud Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemisele mitte mingeid takistusi. Piiride avamine on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi. Seepärast on mul hea meel, et parlament hääletas nende kahe riigi Schengeni alaga ühinemise poolt. Nüüd peab nõukogu olema realistlik ning näitama solidaarsust sellega, et annab ühehäälselt ka omapoolse heakskiidu.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Schengeni ala loodi 1985. aastal ning hetkel hõlmab selle territoorium 42 673 km välismerepiiri ja 7721 km maapiiri ning sellel alal elab 400 miljonit eurooplast. Schengeni kokkulepe hõlmab praegu 25 liikmesriiki ning kaotades piirikontrolli riikide sisepiiridel ja luues ühise piiri, loob see ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda. Selle kokkuleppe täielikuks elluviimiseks loodi Schengeni infosüsteem (SIS) ning sätestati ühised eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas kontrolle terve välispiiri ulatuses, ühist viisapoliitikat ning õigusalast koostööd. See raport käsitleb Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni acquis’ga ühinemist ning hindamiskomisjoni korduskülastustest ja lõpparuandest lähtudes tehakse raportis järeldus, et mõlemad riigid on valmis saama täisliikmeks. On aga veel mõned küsimused, mis nõuavad lahendamist, eelkõige on vaja luua kava, et reageerida rännusurve võimalikule suurenemisele. Seepärast olen nõus raportööriga, et need liikmesriigid peavad pärast ühinemisotsuse jõustumist kuue kuu jooksul teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste lisameetmete rakendamisest ning edusammudest ilmnenud puuduste kõrvaldamisel.

  Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt kindlaks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis. See probleem on aga ka nendel liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Kui Rumeenia ja Bulgaaria 2007. aastal ELiga ühinesid, võtsid nad vastu Schengeni acquis’. Ühinemisakti artikli 4 lõike 2 kohaselt peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ning viisade väljaandmine) rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Ekspertide koostatud hindamisaruannete kohaselt on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt Schengeni acquis’ sätted. Seepärast kutsume nõukogu üles kiitma heaks Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga. Liit peab kohaldama samu kriteeriume kõikide liikmesriikide puhul, kaasa arvatud Schengeni alaga ühinemise puhul. Kohtusüsteemi koostöö- ja kontrollimehhanism ei kuulu Schengeni alaga ühinemise tingimuste hulka ning sellele ei saa viidata Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise kontekstis. Kuna Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud kõik tehnilised tingimused Schengeni alaga ühinemiseks, kutsume Rumeenia, Bulgaaria ja Euroopa kodanike nimel nõukogu üles kiitma heaks Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemist.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Bulgaaria ja Rumeenia peavad saama ühineda Schengeni alaga, sest mõlemad riigid on selleks valmis ja teatavate liikmesriikide vastuväited on alusetud.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle raportile Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta, sest mõlemad riigid on täitnud vajalikud tehnilised tingimused. Sellegipoolest peab Bulgaaria koostöös Kreeka ja Türgiga võtma lisameetmeid, et reageerida ebaseadusliku sisserände probleemile.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Bulgaaria sõbrana, kuigi kriitilise suhtumisega sõbrana, tahan teha kõik, mis minu võimuses, et toetada selle riigi arengut, kuid mitte omaenda riigi heaolu arvel. Seepärast jäin hääletusel erapooletuks. Kui Bulgaaria 2007. aasta 1. jaanuaril ELiga ühines, oli riigis ikka veel puudusi õigussüsteemi reformi ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Bulgaaria ametivõimud võtsid endale kohustuse olukorda radikaalselt parandada. EL lõi koostöö- ja kontrollimehhanismi, et aidata Bulgaariat ning kontrollida riigi edusamme kuuest võrdlusalusest lähtudes. Edusamme on tehtud pettumust valmistavalt aeglaselt. Oma viimases aruandes nende teemade kohta (veebruar 2011) nentis komisjon, et Bulgaaria peab tegema veel täiendavaid parandusi kohtu-, politsei- ja muude uurimisasutuste struktuuri, halduse ning koostöö vallas. Sellegipoolest otsustasid 27 valitsust nõukogus – ja see ole eriti üllatav –, et Bulgaaria on täitnud kõik Schengeni alaga ühinemise tingimused, olgugi et see süsteem on ise hetkel küsitava väärtusega. Loomulikult ei kuulu Ühendkuningriik jätkuvalt Schengeni alasse.

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel, et hääletusel Euroopa Parlamendis andis üle 80% poolthääle raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. See hääletus saadab tugeva poliitilise märguande. Euroopa Parlamendi arvates on Rumeenia ja Bulgaaria valmis Schengeni alaga ühinemiseks.

Erakonna UDMR (Rumeenia Ungarlaste Demokraatlik Liit) arvates peavad Rumeenia ja Bulgaaria saama 2011. aastal konkreetse väljavaate selle vaba liikumise alaga ühinemiseks. Ma ei arva, et mängureegleid tohib mängu ajal muuta ja otsustades Schengeni alaga ühinemise üle tuleb võtta arvesse Schengeni kokkuleppe raames saavutatut ning mitte lähtuda poliitilistest hinnangutest. Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemise pärast tekkinud olukord näitab, kui nõrk on solidaarsus ELis.

Asjaolu, et on liikmesriike, kes on valmis loobuma vabast liikumisest kui ühest eurointegratsiooni põhivabadusest, on väga murettekitav. Samal on see ka vale reaktsioon pingetele, mille põhjuseks on majanduskriis ning selle sotsiaalsed tagajärjed. UDMR usub, et me vajame tugevat Euroopat, mille saavutamiseks on vaja suuremat solidaarsust ning loobuda kindlalt sisemisest protektsionismist ja populismist.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Vaatamata sellele, et mul on mõned kahtlused selle Euroopa 2020. aasta strateegia raamesse kuuluva teksti liiga laia ulatuse pärast, on resolutsiooni eesmärgid minu arvates igati teretulnud. Seepärast hääletasin ma Carlos Coelho raporti poolt, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamiseks vajalike tingimuste kontrollimist, mis on eeltingimus kontrollide kaotamiseks Bulgaaria ja Rumeenia sisepiiril.

Raport: Alexander Graf Lambsdorff (A7-0189/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) See raport võetakse vastu vaatamata vaidlustele Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis töörühmas muudatusettepaneku üle, mis tõstatab tuumaküsimuse ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni muudatusettepanekule, mis kaotab täiendavate ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete küsimuse. Rahvusvahelist korda on vaja põhjalikult muuta, et EL saaks lahendada oma probleeme paremini ühiste ülemaailmsete meetmetega. Soovin samuti juhtida tähelepanu asjaolule, et aluslepingu artikli 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust ning eeskätt ÜRO rolli.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt nii ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu tähtsuse pärast kui ka seepärast, et on äärmiselt oluline, et EL intensiivistaks koostööd ja kooskõlastamist selles ning ka kõigis teistes ÜRO organites. Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt peavad liikmesriigid kooskõlastama oma tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides ja need liikmesriigid, kes on ühtlasi ka ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, peavad oma tegevust kooskõlastama ning kaitsma oma funktsioonide täitmisel liidu seisukohti ja huve. Seni ei ole koostöö ÜRO Peaassamblees olnud eriti eeskujulik. Seda ei ole olnud ka koostöö ÜRO Julgeolekunõukogus. Teame kõik väga hästi, et ÜRO Julgeolekunõukogusse kuuluvad liikmesriigid (Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa) ei suutnud oma tegevust kooskõlastada ega võtta ühist seisukohta sõjalise sekkumise kohta Liibüas, eriti mis puudutab hääletust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 üle. Seepärast kutsun ELi liikmesriike üles pürgima ühise seisukoha võtmise poole rahvusvahelise rahu ja julgeoleku seisukohalt tähtsate küsimuste puhul, eriti piirkondades, kus juba valitseb laiaulatuslik üksmeel rahvusvahelisel tasandil.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit seisab kiiresti muutuvas maailmas vastamisi paljude probleemidega, mis nõuavad kooskõlastatud rahvusvahelist reaktsiooni. Kõik need suured muutused nõuavad, et Euroopa Liit panustaks koos teiste partneritega aktiivselt sellesse, et leida tõhusaid lahendusi nii Euroopa kodanikke kui ka kogu ülejäänud inimkonda vaevavatele probleemidele. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhipartner, kes toetab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pingutusi tema tegevuste elluviimiseks. Euroopa Liit peab osalema aktiivselt niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on tugev ÜRO, sest see on hädavajalik, et lahendada ülemaailmseid probleeme.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Oleme hetkel tunnistajaks põhjalikele muutustele rahvusvahelises korras ja Euroopa Liit ei saa olla enam ainult pealtvaataja rollis. Arvan, et Euroopa Liit peab vaatama seda kui lähtepunkti ja võtma tõesti aktiivse rolli suhetes nii praeguste kui ka tärkavate suurjõududega ning saama lõplikult lahti oma halvast mainest kääbusena rahvusvahelise poliitika valdkonnas. Samuti olen nõus Alexander Graf Lambsdorffi ettepanekus väljendatud vajadusega, et liikmesriigid peavad avaldama läbirääkimistel survet ÜRO Julgeolekunõukogu reformimiseks, et Euroopa Liit saaks selle alaliseks liikmeks. Tugevdades Euroopa Liidu rolli Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, tagame, et EL võtab enda kanda juhirolli nii piirkondlike kui ka ülemaailmsete küsimuste lahendamise alal. Vastasel juhul peame leppima ka edaspidi sellega, et liikmesriikide huvid ei ole rahvusvahelisel tasandil kooskõlastatud.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Toetasin tugevalt selle raporti põhiideed. Raport nõuab ELile täiustatud rolli ÜRO süsteemis, võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud institutsioonilisi muudatusi. Tänane hääletus järgneb ELi suurele võidule ÜROs: vastu sai võetud kord, mis annab ELi delegatsioonile ÜRO Peaassamblees õiguse esitada kutseid ning õiguse anda vastuseid ja esitada suulisi ettepanekuid ning muudatusettepanekuid.

See areng peegeldab selget reaalsust, et EL ja selle liikmesriigid teevad suurima rahalise panuse ÜRO süsteemi. ELi sissemaksed moodustavad ÜRO tavaeelarvest 38%, tagades üle kahe viiendiku ÜRO rahuvalveoperatsioonide ning peaaegu poole ÜRO fondide ja programmide rahastamisest. Lisaks on EL kõikidest oma piirangutest hoolimata suur ülemaailmne osaleja, kelle osakaalu tuleb igal tasandil õigesti tunnustada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Alexander Graf Lambsdorffi raportit, sest minu arvates peame edendama suuremat kooskõlastatust liikmesriikide seisukohtade vahel ning parandama oma võimet pidada läbirääkimisi teiste piirkondlike rühmadega. Seega seisneb küsimus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tõhususe ja läbipaistvuse suurendamises ning selle rahaliste vahendite haldamise tugevdamises. Olen kindel, et keskpikas perspektiivis saab vajalikuks ÜRO Julgeolekunõukogu töömetoodika ja koosseisu reformimine.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Maailma korralduses toimuvad suured muutused, mis sunnivad ELi aktiivsemalt suhtlema praeguste ja tärkavate suurjõududega, samuti muude kahe- ja mitmepoolsete partneritega, et edendada tõhusate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad nii Euroopa kodanikke kui ka kogu maailma. Euroopa Liidu lepingu artikli nr 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on tugev ÜRO, mis on hädavajalik, et lahendada ülemaailmseid probleeme, nagu kliimamuutus ja keskkonnaseisundi halvenemine, inimõiguste universaalsus ja jagamatus, vaesuse vähendamine ning kõiki inimesi hõlmav areng, demograafiliste ja rändemuutuste tagajärjed ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus. Olen nõus seisukohaga, et EL peaks aktiivselt osalema niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva maailmakorra tagamisel.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Alexander Graf Lambsdorffi koostatud raporti poolt, sest minu arvates loob EL praegu enda jaoks uut identiteeti ülemaailmsel tasandil. Tuletan teile meelde, et need kaks rahvusvahelist organisatsiooni on teinud pikka aega koostööd ning EL on osalenud ka paljudes ÜRO algatatud projektides. Siinkohal tuleb mainida ka Euroopa juhtide antud lubadusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kohta. Maailmas vaesuse kaotamine on nüüd üks liidu välispoliitika prioriteetidest. Toetan algatusi, mille eesmärk on tugevdada koostööd kriisipiirkondade stabiliseerimise alal ning koostada uued ohutusstandardid tuumajaamade jaoks. Jaapanis toimunud sündmused näitavad, et selline partnerlus on vajalik. Vahemere piirkonnas toimunud sotsiaalseid muutusi silmas pidades olen arvamusel, et ELi ja ÜRO kooskõlastatud meetmed tagaksid seal rahumeelse ülemineku demokraatiale. Sel puhul toetan suhete parandamist piirkondlike organisatsioonidega.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Toetan ettepanekut Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule järgmiseks ÜRO Peaassamblee istungjärguks. Ettepanekuga rõhutatakse, et nii Euroopa Liit kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on mõlemad pühendunud demokraatia, inimõiguste ja rahu edendamisele rahvusvahelise üldsuse seas. Ettepanekus on öeldud, et ÜRO Julgeolekunõukogu edasine laienemine nii, et sellesse kuuluks ka EL, on väga tähtis eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Ettepanekuga lükatakse tagasi Saksamaa taotlus saada potentsiaalse ELi alalise koha hoidjaks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ning juhindutakse selle asemel Itaalia ettepanekust, et iga liikmesriik peab saama võimaluse hoida kohta rotatsiooni korras, et austada kõikide liikmesriikide võrdse väärikuse põhimõtet.

Saksamaa taotlust nähti katsena sundida peale Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Saksa bloki poliitilist võimu nii ELis kui ka väljaspool liitu. Itaalia seisukoha vastuvõtmine ettepanekus kinnitab, et julgeolekunõukogu potentsiaalne laienemine tagab ka Itaaliale võimaluse, et teha ennast kuuldavaks tähtsaid rahvusvahelisi küsimusi arutades ka väljaspool ELi. Seepärast hääletasin poolt.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – On tähtis, et Euroopa kinnitaks nüüd uuesti endale võetud kohustusi ja koostöövalmidust selliste rahvusvaheliste liikumistega nagu ÜRO. Tähelepanu, mida Euroopa Parlament ÜRO-le pöörab, on kõige tähtsam.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Meie ajastu sündmused näitavad selgelt, et liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad tegutsema mitmesugustes olukordades ja eri juhtudel kooskõlastatult. See kooskõlastamine on väga tähtis ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Ma ütleksin isegi, et on väga tähtis, et selles paljut hõlmavas ja otsustavas rahvusvahelises organisatsioonis oleks tagatud Euroopa huvide ja väärtuste kaitsmine.

Hoolimata tulevastest muudatustest selles osas, kuidas liitu ÜROs ja eelkõige selle julgeolekunõukogus esindatakse – ja arutelu selle teema üle ei ole kaugeltki veel lõppenud –, on järjest rohkem vaja kooskõlastada ka Euroopa riikide pingutusi, et edendada koos liidu esindajatega välisriikides ühiseid meetmeid sekkumiseks ning mõju avaldamiseks. Korrapärased nõupidamised liikmesriikide ja ELi saadikute vahel on oluline samm sellel teel. Samal ajal peab liit aitama kaasa ÜRO töö tõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmisele ning selle rahaliste vahendite halduse parandamisele. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni parlamentaarse assamblee asutamine ÜRO süsteemi raames on huvitav ettepanek, mida tasub edasi uurida ja arutada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Alexander Graf Lambsdorffi raport käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi soovituseks nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee 66. istungjärguks. Eelseisev ÜRO Peaassamblee istungjärk on eriti tähtis, kui pidada silmas praeguse rahvusvahelise korra muutumist ülemaailmsel tasandil maailma eri piirkondades toimuvate konfliktide ning aastakümneid või isegi sajandeid rõhutud olnud rahvaste iseotsustamisõiguse väljendumise tõttu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 21 ja 41 lähtudes peab Euroopa Parlament igal juhul kasutama võimalusi, mida see istungjärk pakub, et edendada oma seisukohta eri teemade kohta, nagu muu hulgas ELi roll ÜRO süsteemis; EL ja ülemaailmne juhtimine; rahu, julgeolek ja õigus; areng; inimõigused ja kliimamuutused. Seepärast olen nõus ülal nimetatud raportööri ettepanekute ning sellega, et on vaja toetada arutelu parlamentide ja piirkondlike assambleede rolli üle ÜRO süsteemis ning samuti arutelu parlamentaarse assamblee asutamise üle.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport propageerib seda, et Euroopa Liit peab saama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks. Viimasel ajal on seda ideed palju propageeritud ning seda toetavad ka Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud muudatused, millega ELile anti muu hulgas juriidilise isiku staatus. Need on muudatusettepanekud, mille seaduspärasuse üle oleme alati protestinud. Seda nõudmist – mis õõnestab selle riikidest, kuid kindlasti mitte riikidevahelistest organisatsioonidest koosneva organisatsiooni vaimu – ei esitata selleks, et ÜRO tööd demokraatlikumaks muuta või et luua uus õiglasem ja rahumeelsem maailmakord.

Seda tõestab ELi liit Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Ameerika Ühendriikidega, et alustada sõdasid ja panna toime agressiooniakte sellistes riikides nagu Liibüa. EL on seadnud ohtu sellised ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtted nagu mittesekkumine riikide siseasjadesse, riikide iseseisvuse ja sõltumatuse austamine ning riikide arenguõiguse tunnustamine. Iseseisvuse annab rahvas ja rahvas ei ole andnud seda ELile, mis on muutumas üha rohkem ühiskonna- ja demokraatiavastaseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See raport esitab taas vastuvõetamatu nõudmise, et Euroopa Liit tuleb teha Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks, võttes selle nõudmise aluseks demokraatiavastase Lissaboni lepingu ja sellega ELile antud juriidilise isiku staatuse. Euroopa Parlamendi enamus ei tee seda selleks, et muuta kumbagi ÜRO organi tööd demokraatlikumaks või et luua uuem ja õiglasem maailmakord.

Kuidas saab EL, mis partnerluses Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Ameerika Ühendriikidega edendab Liibüas sõjategevust ning rikub seal rahvusvahelist õigust ja ÜRO hartat, aidata kaasa ÜRO demokraatlikumaks muutmisele või inimkonna rahule ja arengule? Kuidas saab EL aidata kaasa mittesekkumisele riikide siseasjadesse, austada nende iseseisvust ja sõltumatust, ning nende õiguse arengule – õigused, mis on sätestatud ÜRO hartas ja rahvusvahelises õiguses –, kui EL sunnib koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) Portugali töötajatele ja rahvale peale enneolematu rünnakuprogrammi ning anastab nende vahendeid? Ei saagi!

Iseseisvuse annab rahvas ja rahvas ei ole andnud seda ELile, mis on muutumas üha rohkem ühiskonna- ja demokraatiavastaseks.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Euroopa Liit peab aktiivselt osalema ÜRO kujundamisel, et see suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. On vaja edendada mitmepoolsust ELi peamise strateegilise eesmärgina ning suurendada ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust ÜROs. Rahvusvahelises korralduses toimuvad muutused sunnivad ELi pöörama aktiivsemalt tähelepanu praegustele ja tärkavatele suurjõududele ning muudele kahe- ja mitmepoolsetele partneritele, et toetada tõhusate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad nii ELi kodanikke kui kogu maailma.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Arutlemisel olev dokument paneb paika Euroopa Liidu prioriteedid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungjärguks. Tähtsaim teema, mida on nüüd juba mõnda aega arutatud, on arutelu Julgeolekunõukogu reformi üle. Ettepanek anda Euroopa Liidule alaline koht, mida liikmesriigid rotatsiooni korras täidavad, on hea idee. Seepärast toetan raportit.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin dokumenti, sest see edendab tõhusat mitmepoolsust ELi üldise strateegilise eesmärgina ning ELi kui ülemaailmse toimija ühtsuse ja nähtavuse suurendamist ÜROs, kooskõlastades muu hulgas paremini ELi sisekonsultatsioone ÜRO teemadel ning edendades suuremat haaret laiemas teemaderingis. Samuti edendab raport ELi strateegiliste partnerite kaasahaaramist ÜRO süsteemis ja strateegilistele partnerlustele mitmepoolse mõõtme andmist, kaasates ELi kahepoolsete ning mitmepoolsete tippkohtumiste päevakordadesse ülemaailmsed teemad. Samuti peaks EL aitama kaasa ÜRO tõhususe ja läbipaistvuse arendamisele ning ÜRO rahaliste vahendite haldamise tõhustamisele.

Lisaks käsitleb raport tähtsaid teemasid, nagu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja rahvusvahelise kriminaalõigussüsteemi rolli tugevdamine, aruandekohustuse edendamine ning karistamatusele lõpu tegemine; samuti käsitleb see kriisiennetuse struktuuride ja nende tõhususe tugevdamist ÜRO Arenguprogrammi raames eesmärgiga muuta see organisatsioon ülemaailmaks juhiks kriisiennetuse ning kriisist taastumise valdkonnas. Raport rõhutab ka ELi ja ÜRO tiheda koostöö vajalikkust tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisel ning eriti humanitaarabioperatsioonidel. Viimaseks rõhutab raport vajadust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) põhjaliku reformi järele, et teha lõpp selle kaheotstarbelisusele – kontrollida tuumaenergia tarbimist samal ajal seda ise soodustades. Samuti on vaja vähendada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vastutust tuumaenergia tööstuse juhendamisel ja tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga kooskõlastuse kontrollimisel. On veel muid tähtsaid punkte, millega ma nõus olen ja mida ma toetan.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Nagu alati, esitab Euroopa Parlament enne eelseisvat Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärku oma soovitused nõukogule, mis esindab liikmesriike, kes on selle organisatsiooni ainsad täisliikmed. Sel aastal saab liit aga kasutada oma uusi suuremaid vaatlejaõigusi, millega liidul on istungjärkudel erakorraline sõnavõtuõigus. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see on kooskõlas liidu rahvusvahelise tasandi uute eesmärkidega. Lissaboni leping annab ELile uued õigused, kinnitab liidu rahvusvahelise rolli ning paneb paika uued vahendid. Sellest õigusaktist lähtudes peab liit kasutama seda uut eesmärki tõhusa mitmepoolsuse edendamiseks, võttes seejuures aluseks kõik oma tugevaimad väärtused. Samuti kutsub see üles tugevdama ülemaailmset juhtimist ajal, mil ülemaailmsed probleemid nõuavad ülemaailmseid lahendusi. Viimaks toob tekst esile ka põhiteemad, mille edendamist liit traditsiooniliselt toetama peab, nagu areng, inimõigused ja kliimamuutuste probleem.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Praeguses rahvusvahelises korralduses toimuvad suured muutused, mis sunnivad Euroopa Liitu suhtlema aktiivsemalt praeguste ja tärkavate suurjõududega, et osaleda aktiivselt niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. See on tähtis lähtepunkt, et lahendada sellised probleemid nagu kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, inimõiguste universaalsus ja jagamatus, vaesuse vähendamine ning kõiki inimesi hõlmav areng, demograafiliste ja rändealaste muutuste tagajärjed ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus.

Tänu Lissaboni lepingule on meil nüüd ELi esindamiseks välissuhetes uued alalised struktuurid. See võimaldab liidul võtta rahvusvahelise rolli vastavalt tema väljapaistvale majandusstaatusele ning täita ülemaailmse osaleja rolli, kes on suuteline jagama ülemaailmse julgeoleku alast vastutust. Meie ülesanne on määrata kindlaks meie strateegilised huvid ja eesmärgid, et nendest lähtuvalt tegutseda. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja ja ÜRO oluline partner nii kriiside kui ka kriisijärgsete olukordade lahendamise valdkonnas. Seepärast on meil kohustus edendada tõhusat mitmepoolsust ELi üldise strateegilise eesmärgina ning suurendada ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL ei tohi unustada, et täidab kõikides valdkondades rolli juhtiva ülemaailmse osalejana. See tähendab, et liit peab suurendama oma rolli kõikides mitmepoolsetes organisatsioonides ning ennekõike Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO), kus liit peab pärast Euroopa välisteenistuse loomist täitma üha aktiivsemat rolli. Arvestades, et ülemaailmsed partnerlussidemed on olulised ühiselt kindlaksmääratud ülemaailmsete eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et EL on maailma suurim arenguabi andja ja ÜRO oluline partner kõigis selle kolmes töövaldkonnas, kaasa arvatud kriisid ja kriisijärgsed olukorrad, ning et liikmesriikide panus moodustab 38% ÜRO korralisest eelarvest, oleme arvamusel, et ELi ning ÜRO tugev ja tasakaalustatud partnerlus on ÜRO tööks ülitähtis ning kujundab määravalt ELi rolli ülemaailmse toimijana.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Nagu kombeks, koostas väliskomisjon parlamendi soovitused nõukogule eelseisvaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungjärguks. Nagu ma aru saan, on Euroopa Parlamendi prioriteedid järgmised: tagada ELile täiustatud rolli ÜRO süsteemis, võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud institutsioonilisi muudatusi; luua suunised korrapäraste konsultatsioonide jaoks liikmesriikide suursaadikute vahel, et vältida ELi seisukohtade kokkusobimatust, nagu juhtus hiljutiste sündmuste puhul Liibüas; eraldada ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksusele (UN Women) asjakohane eelarve; tugevdada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli; toetada ÜRO poliitikaosakonna vahendamise tugiüksust ja andes selles olulise rolli Euroopa välisteenistusele; parandada ÜRO rahukindlustamiskomisjoni ja ELi rahutagamise partnerluse suhteid; saavutada rahvusvahelises kliimamuutuse valdkonnas tugevam ELi juhiroll. Kõik nimetatud probleemid on ajakohased ning ma hääletasin nende poolt.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest see annab põhjaliku ülevaate praegustest ülemaailmsetest probleemidest nii ELi kui ka ÜRO jaoks ning viitab ELi ees olevatele probleemidele ja võimalustele. Samuti käsitleb see konkreetseid ja kaugeleulatuvaid ettepanekuid ELi jaoks eri valdkondades rahvusvahelisel tasandil, nagu suhtlemine ELi strateegiliste partneritega ÜRO süsteemis; Euroopa välisteenistuse keskse rolli tagamine; rahu, julgeoleku ja õigluse edendamine ning kliimamuutustevastane võitlus. Olen veendunud, et need on hetkel ülemaailmsel tasandil kõige kriitilisemad probleemid ning EL peab võtma osa nende lahendamisest ja mängima selles olulist rolli. Seepärast toetan seda ettepanekut ning soovitan nõukogul selle raporti üle põhjalikult järele mõelda.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ma olen nõus soovitustega nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee 66. istungjärgu kohta. Olen nõus, et ÜRO rolli on vaja tugevdada. Nagu raportöör mainib, on Euroopa Liidul ÜRO organites liiga vähe mõjuvõimu, kui võtta arvesse suuri panuseid, mis EL ja tema liikmesriigid teevad. Nõukogu peab oma seisukohti ÜROs tugevamini esindama ning tagama samal ajal ka parema kooskõlastatuse liidu eesmärkide saavutamiseks ÜROs ning soodustama ka suuremat sidusust liikmesriikide seisukohtade vahel. Olen nõus raportööri üleskutsega komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa Ülemkogu eesistujale, et nad seaksid suuremate vaatlejaõiguste saamise ELi jaoks strateegiliseks prioriteediks ning tagaksid ELi parem nähtavuse ÜROs, tihendades sellel eesmärgil konsultatsioone ÜRO liikmesriikidest kolmandate riikide valitsustega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Teeme nõukogule ettepaneku, et ta edendaks tõhusat mitmepoolsust liidu üldise strateegilise eesmärgina ning suurendaks ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust ÜROs, kooskõlastades muu hulgas paremini ELi sisekonsultatsioone ÜRO teemadel ning edendades suuremat haaret laiemas teemaderingis. Komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tuleb volitada koostama suuniseid korrapäraste konsultatsioonide jaoks liikmesriikide suursaadikute ja ELi suursaadikute vahel, eriti nende suursaadikute vahel, kes töötavad mitmepoolsel tasandil sellistes kohtades nagu Genf ja New York, et EL võiks edukalt tegutseda oma ÜRO tegevuskava raames ning täita ÜRO liikmete ootused liidu tegutsemisvõime suhtes. Samuti on vaja toetada suuremat ühtsust nii ÜRO süsteemis kui ka ELi liikmesriikide, liikmekandidaatide ja võimalike tulevaste liikmekandidaatide seisukohtade vahel, et suurendada võimalikult palju Lissaboni lepingu potentsiaali ELi mõju tugevdamiseks eri tegevuskanalite (nii ELi kui ka liikmesriikide) koordineeritud ja strateegilise kasutamise kaudu. Samuti on vaja tõhustada ka liidu suutlikkust pidada õigel ajal läbirääkimisi teiste piirkondlike rühmadega ning anda ELi esindajatele nõuetekohased volitused tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks liikmesriikide nimel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärku silmas pidades toetan seisukohta, et parlament peab kutsuma nõukogu üles võtma juhirolli aastatuhande arengueesmärkide edendamise alal. On vaja alustada arutelu teemal, kuidas pärast 2015. aastat hoida ja jätkata rahvusvahelise kogukonna kindlat orienteeritust säästvale arengule ning vaesuse kaotamisele. Väga tähtsad prioriteedid on ka riigiloome, hea demokraatliku valitsemistava ning konfliktide ennetamise toetamine ja vajalike meetmete võtmine korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise ja kapitali väljavoolu vastu võitlemiseks.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Alexander Graf Lambsdorffi raporti poolt, sest minu arvates nõuavad probleemid, millega EL kiiresti muutuvas maailmas vastamisi seisab, kooskõlastatud reaktsiooni rahvusvahelisel tasandil. Lissaboni leping andis ELile enda esindamiseks välissuhetes ning koostööks ÜROga ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega rohkem ning paremaid võimalusi, mis on soovitav ja isegi vajalik kriisiohje otstarbeks, rahu säilitamiseks ja loomiseks ning reageerimiseks rahvusvahelistele probleemidele, nagu hiljutised sündmused Jaapanis.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Seda raportit käsitleva arengukomisjoni arvamuse koostajana on mul hea meel, et Euroopa Parlamendi täiskogu selle täna vastu võttis. Ülitähtis on rõhutada vajadust ühtlustada eri Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organite jõupingutusi, et edendada paremini arendustöö jõudlust. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni osutatav arenguabi peab olema suunatud konkreetselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, pidades eeskätt silmas vähimarenenud riike.

Raport: Jean-Pierre Audy (A7-0160/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt esiteks selle pärast, et see kritiseerib komisjoni, kes viivitas teatise avaldamisega 2011. aasta 9. veebruarini, kuigi tal oli kohustus seda teha hiljemalt 2010. aastal, ning nagu raportöör, nii avaldan ka mina kahetsust komisjoni teatise nõrkuse üle. Samuti on mul kahju, et VKEde jaoks ei olnud häid tulemusi. Sellegipoolest tunnustan seda, et ühised tehnoloogiaalgatused aitavad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, ehkki olemasolevad õiguslikud ja haldustõkked on vaja kiiremas korras kõrvaldada.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mis käsitleb Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega saadab Euroopa Parlament Euroopa Komisjonile selge sõnumi teadusuuringute raamprogrammi edasise rakendamise kohta. Üks tähtsamaid ettepanekuid, mida ma samuti toetan, on haldusalaste lihtsustamismeetmete kasutuselevõtmine selle programmi raames rakendatud projektide jaoks. Üks ilmnenud takistusi ongi just haldusprotseduuride keerukus ja raskepärasus, mis sunnivad teadlasi otsustama Euroopa rahastamisvahendite asemel hoopis riiklike vahendite kasuks ja muudavad Euroopa teadustegevuse mõttes ebapopulaarseks. Samuti on oluline, et teadus- ja arengupoliitika muudetaks territoriaalseks, et ühtlustada teadustegevuse jagunemist kõikide ülikoolide vahel. Sageli just linnapiirkondades leiduvat pädevust oleks võimalik edendada digitaalseid suhteid tugevdades, näiteks koos pidevate videokonverentsidega ja piirkondlike uurimiskeskuste ja tippkeskuste aruka vastastikuse sidumise kaudu.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Teadustegevus on majandusliku tugevuse muundamine teadmisteks. Samas on uuendustegevus aga vastupidine protsess, mille käigus muudetakse teadmised majanduslikuks tugevuseks. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad looma vahendid, et astuda ühiselt vastu peamistele ühiskondlikele, majanduslikele, keskkondlikele, demograafilistele ja eetilistele probleemidele, millega Euroopa riigid silmitsi seisavad, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, toiduga varustatus, säästev areng ning suured keskkonnaprobleemid.

Parem suhe akadeemiliste, teadus- ja tööstusringkondade vahel on hädavajalik, et võimaldada teadustegevuse tulemuste tõhusamat muundamist toodeteks ning teenusteks, mis soodustavad majanduskasvu ja toovad kasu ühiskonnale tervikuna. Liikmesriigid peavad suurendama ka oma jõupingutusi teabe edastamiseks uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kohta, nagu arukad teadusteabe teenused, teavitades teadustegevuse tulevastest probleemidest ja levitades teadustöö tulemusi. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hoolimata mitmesugustest takistustest, nagu majanduskriis, suutmatus jõuda samale tasemele Ameerika Ühendriikidega ning suurenev konkurents kiire majanduskasvuga riikidest, on seitsmes raamprogramm tõestanud, et see on suuteline pakkuma Euroopa teadus- ja arendustegevusele lisandväärtust. Seitsmes raamprogramm annab Euroopa Liidule võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Jean-Pierre Audy raportit vaadates olen nõus vahehindamise käigus välja toodud eesmärkidega, eriti haldusalaste lihtsustamismeetmete kasutuselevõtmine, VKEde osalemine programmi „Koostöö” raames ning riskijagamisrahastu ümberkorraldamine ja tugevdamine. Alates 2014. aastast kehtiva tulevase finantsperspektiivi üle peetavaid läbirääkimisi silmas pidades aitavad need meetmed muuta teadustegevuse üleeuroopaliseks.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Minu kolleegi Jean-Pierre Audy koostatud raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta näitab, et VKEde ja tööstuse osalemise määr on üldiselt väga väike, et naisteadlaste arv on väike ja et teatavad liikmesriigid on alaesindatud. Minu arvates on vaja tagada tõhus teadusuuringute kooskõlastatus ELi, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel. Seetõttu hääletasingi selle suurepärase raporti poolt.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on kokku 54,6 miljardit eurot, on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning see programm kuulub kahtlemata ELi teaduspoliitika keskmesse. Programm on vaja läbi vaadata ning seda tuleb kohandada maailmas toimuvaid muutusi ning ennekõike just finantskriisi ja eri eelarveolusid silmas pidades. Hetkel saavad Iiri asutused teadusuuringute jaoks ette nähtud ELi rahalistest vahenditest ligikaudu miljon eurot nädalas ja Iiri VKEdele jäävad teised võimalused. VKEd loovad 70% töökohtadest euroalal ja VKEde sektor on Euroopa majanduse keskmes.

See nõuab läbipaistvuse suurendamist ja halduskoormuse vähendamist, et VKEd oleksid huvitatud tulevikus programmides osalemisest ning et tagada liidu tõhusus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Toetuse saamiseni kestvaid perioode on vaja lühendada ning Euroopa koostööd ja kooskõlastatust on vaja täiendada, et lahendada killustatuse probleem, mis programmile praegu kahju teeb.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) 23. ja 24. märtsil 2000 seadis Euroopa Ülemkogu oma Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks kaugeleulatuva strateegilise eesmärgi: saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse põhirolli. Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Programmi eesmärk on võimaldada ELil reageerida suurtele ühiskondlikele probleemidele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutused jne, ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ja suurendada oma konkurentsivõimet. See raport käsitleb Euroopa Parlamendi tehtud vahehindamist, mille eesmärk oli tagada, et seitsmes raamprogramm vastab endiselt Euroopa poliitika vajadustele. Olen nõus, et programmi suurima võimaliku tõhususe tagamiseks on vaja lihtsustada keerulisi ja koormavaid haldusmenetlusi, et luua edukalt Euroopa teadusruum.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) ELi seitsmes raamprogramm on tähtis programm Euroopa lisandväärtuse suurendamiseks teadusuuringute, arengu ja innovatsiooni valdkonnas ajal, mil Euroopa jääb maha Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. Seepärast toob raport esile ühe vähetuntud programmi tähtsuse ning nõuab samal ajal muudatusi, et muuta lihtsamaks liiga koormavad haldus- ja finantseeskirjad ning teha ühtlasi ka midagi madalate edunäitajate suhtes, mille tõttu see programm on ikka veel liiga kättesaamatu VKEdele ajal, mil nad etendavad olulist rolli teadustegevuse tulemuste muundamisel toodeteks ja teenusteks. Samuti on vaja tagada parem koostöö ja kooskõlastamine eri sidusrühmade vahel ajal, mil teadusuuringute rahastamine jaguneb ikka veel riiklike ja Euroopa allikate vahel. Need on mõned algatused, mis aitaksid saavutada eesmärki eraldada 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusele, mille saavutamisele me ikka veel lähedal ei ole, eriti Prantsusmaad silmas pidades, mis eraldab teadus- ja arendustegevusele ikka veel ainult 2% SKPst.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) 2000. aasta märtsis seadis nõukogu kaugeleulatuva eesmärgi saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse keskset rolli. Arvan, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine pakub võimaluse teadmiste, hariduse ning teadusuuringute seose kinnistamiseks. Aastatega on seitsmes raamprogramm muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Raamprogramm pakub ELi jaoks võimalust viia oma teaduspoliitika vastavusse majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades Euroopa teadusruumi.

Minu arvates on kaks põhiaspekti, millele vahehindamine peaks eelkõige keskenduma: lahendada haldusprotseduuride keerukuse ja raskepärasusega seotud probleemid, mis sunnivad teadlasi otsustama Euroopa rahastamisvahendite asemel hoopis riiklike vahendite kasuks. Vaatamata viimastel aastatel tehtud edusammudele on vaja suurendada veelgi enam VKEde osalemist raamprogrammis, et anda neile võimalus arendada oma oskusi, millega nad saaksid suurendada enda konkurentsivõimet.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa 2020. aasta programmis etendavad teadustöö ja innovatsioon keskset rolli kriisist väljumiseks aruka, säästva ning kaasava majanduskasvu abil. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja suurendada seitsmenda raamprogrammi rahastamist alates 2013. aastast. Liikmesriigid peavad võtma kohustuse jätkata programmidega, sest on vaja suuremat koostööd tehnoloogiaplatvormide, ülikoolide ja tööstussektori vahel ning samuti on vaja lihtsustada veelgi enam menetlusi, et kaotada tõkked, mis takistavad VKEde juurdepääsu teadus- ja arendustegevusega seotud programmidele.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Jean-Pierre Audy raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta sisaldab kahtlemata mõnd meeldivat aspekti. Raport käsitleb näiteks asjaolu, et programmi edunäitajad VKEde jaoks on üldiselt nõrgad ning selles on ka üleskutse toetuse saamiseni kestvate perioodide lühendamise kohta. Sellele vaatamata jäin hääletusel erapooletuks, sest see omaalgatuslik raport sisaldas ühte punkti, mis oli minu arvates eriti nõrk ning mille pärast ma ei saanud raporti poolt hääletada. Ma ei poolda nimelt Jean-Pierre Audy üleskutset suurendada Euroopa Teadusnõukogu rahastamist ning muuta Euroopa Teadusnõukogu otsustusõigusega sõltumatuks juriidiliseks isikuks, mis on otseselt vastutav oma teadusalase strateegia ja haldusjuhtimise eest.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine eriti tähtis selleks, et selgitada, kas programmi rakendamine on kooskõlas seatud eesmärkidega. See programm on üks kõige olulisemaid teadustegevust toetavaid programme maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Lisaks sellele on Euroopa Liit viimasel ajal vastu võetud arvukates dokumentides, mis käsitlevad liidu arengueesmärke ja suuniseid järgmiseks aastakümneks, rõhutanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tähtsust ELi majanduse tugevdamiseks ning selle konkurentsivõime säilitamiseks maailmas. Lisaks üldiselt positiivse hinnangu andmisele juhib raport komisjoni tähelepanu ka paljudele programmi rakendamisega seotud aspektidele ning teeb konkreetsed ettepanekud nende täiustamiseks. Raportis tehakse näiteks ettepanek suurendada programmi rahastamist, kuid samal ajal ka ettepanek, et on vaja tuvastada ühised teadustöö valdkonnad nende hulgast, mis on kõige paljutõotavamad selliste konkreetsete rakenduste tasandil, mis võimaldavad eetilisest küljest kõige laialdasemat jagamist eesmärgiga saada programmi rakendamisest konkreetseid tulemusi.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Vaatamata sellele, et Euroopa jääb endiselt maha USAst ning on kaotamas ka oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees, näitavad seitsmenda raamprogrammi tulemused, et see teadus- ja arendustegevusele suunatud Euroopa programm annab lisandväärtust. Kahjuks ei ole aga ikka veel meetodit, millega hinnata, kui palju on seitsmenda raamprogrammi rahastatud projektid edendanud teaduslikult põhjendatud teadmisi. Samuti on vaja viidata suurele tasakaalustamatusele vanadest ja uutest liikmesriikidest pärit projektiosaliste vahel. Sarnaselt on ka VKEde osalemise tase suhteliselt madal. Üks võimalus olukorra parandamiseks on haldus- ja finantseeskirjade lihtsustamine.

Samuti on tähtis rõhutada ühiste tehnoloogiaalgatuste tähtsust Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks. Rõhutamist vajavad ka õiguslikud ja haldustõkked, nagu juriidilise isiku staatus, finantseeskirjad ning teatavatel juhtudel ka intellektuaalomand, mis võivad paljude oluliste teadustöö tegijate ning VKEde jaoks osalemisel takistuseks osutuda. Tuleb muuta olukorda, kus teadustöö rahastamine Euroopas on väga killustatud ja kus rahastamine toimub mitmest liikmesriikide ja ELi allikast, mis kohaldavad eri prioriteete, hindamiskriteeriume, määratlusi ning menetlusi, põhjustades tarbetut kattumist, segadust ja vigu.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse, et Euroopat tabanud finantskriisi tõttu on majandusolukord jätkuvalt tundlik, mainib raportöör oma vahehindamises tähtsaid punkte, mida on vaja parandada, et kasutada olemasolevaid avaliku sektori rahalisi vahendeid võimalikult tõhusalt. Olen nõus sellega, et raportöör rõhutab kahte teemat, mis on Euroopa tulevase teadustöö jaoks äärmiselt tähtsad: Euroopa Komisjoni ja muude osaliste vaheliste maksete lihtsustamine ning VKEde ja tööstuse osaluse suurendamine suuremate sotsiaalsete probleemide lahendamise valdkonnas.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Asjaolu, et nii hääletusel parlamendikomisjonis kui ka tänasel hääletusel selle tähtsa raporti üle saavutati üksmeel, näitab taas, et parlament teab, kuidas võtta selget ning otsustavat hoiakut kodanike ja ettevõtjate jaoks tähtsate teemade suhtes. Minu arvates toob see raport hästi esile seitsmenda raamprogrammi kriitilised küljed. Samuti esitatakse raportis põhjendatud ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada, et ülejäänud rahaliste vahendite eraldamise puhul aitavad need tõepoolest kaasa Euroopa turu konkurentsivõime ja kvaliteedi suurendamisele. Minu arvates on haldusmenetluste lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine endiselt kõige tähtsamad eesmärgid, kui tahame tõepoolest anda ettevõtjatele ning eeskätt just VKEdele parema juurdepääsu rahalistele vahenditele. Peame kasutama neid rahalisi vahendeid selleks, et parandada meie suutlikkust integreeritud tööks, täiustades avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, stimuleerides piirkondadevahelisi klastreid ning tagades hea kooskõlastatuse ühtekuuluvusfondide ja teadustööd ning innovatsiooni toetavate fondide vahel.

  Rachida Dati (PPE), kirjalikult. – (FR) See raport juhib tähelepanu teguritele, mis on väga tähtsad selleks, et täita Euroopa tulevase teadustöö nõudmised, seda eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia raames võetud eesmärkide saavutamise kontekstis. Liigse halduskoormuse vähendamine on hädavajalik, et innustada VKEde suuremat osalemist seitsmendas raamprogrammis. Samuti on äärmiselt tähtis, et ELi programmid toetaksid igal võimalusel teadustegevuse ja innovatsiooni eeliseid nii hariduse kui ka töökohtade loomise edendamiseks.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament korraldas perioodiks 2007–2013 ette nähtud teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise. See pakub võimalust tuletada Euroopa Komisjonile meelde, kui tähtis on teha teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerides õiged valikud Euroopa tuleviku jaoks. Perioodiks 2011–2013 on raamprogrammis nähtud ette 28,5 miljardit eurot. See raha tuleb kiiremas korras eraldada VKEde ja tööstuse algatatud projektidele, pöörates erilist tähelepanu projektidele energiavarustuse, säästva arengu ning kliimamuutustevastase võitluse valdkonnas. Peame tagama parema teadustöö infrastruktuuri jagunemise kogu Euroopa Liidu ulatuses, lähtudes samal ajal tipptaseme põhimõttest, mis võimaldab Euroopal meelitada ligi maailma tippteadlasi.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) 2010. aastaks ei olnud EL saavutanud Lissaboni strateegia eesmärki eraldada 3% ELi SKPst teadus- ja arendustegevusele. See eesmärk vaadati uuesti läbi Euroopa 2020. aasta strateegia raames, kuid nüüd peab EL leidma vahendid selle eesmärgi saavutamiseks, et säilitada oma majanduse konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil.

Mul on väga hea meel seitsmendat raamprogrammi vahehindamist käsitleva Jean-Pierre Audy raporti vastuvõtmise üle, kui võtta arvesse hiljutist majanduskriisi, mis avaldas eriti ränka mõju VKEde võimele investeerida teadus- ja arendustegevusse. Menetlusi on vaja lihtsustada ja läbipaistvamaks muuta, et vähendada bürokraatiat ning lihtsustada ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa 2020. aasta strateegia avaldamisega sai selgeks, et kui Euroopa tahab taastada majanduskasvu ja konkurentsivõime, tuleb pühenduda täies ulatuses teadus- ja arendustegevusele. Seepärast peab arvestama Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi iga hindamise puhul Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ning strateegia elluviimisega. Olen veendunud, et tänu teadus- ja arendustegevusele suudab Euroopa leida tõhusad ning mõjusad lahendused energiaprobleemile, kliimamuutustega seotud katsumustele ning parandada Euroopa konkurentsi- ja tootmisvõimet, tuues kaasa uue ning seekord palju jätkusuutlikuma kasvutsükli.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Jean-Pierre Audy raport käsitleb Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist. 23. ja 24. märtsil 2000 seadis Euroopa Ülemkogu oma Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks eesmärgi: saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Seda kaugeleulatuvat eesmärki ei olnud võimalik saavutada. Loodan, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid saavutatakse, eeskätt ELi võetud kohustus investeerida 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusse. Euroopa 2020. aasta strateegia ei saa oodata ära järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, see peab algama otsekohe. Seepärast ongi see hindamine niivõrd tähtis, sest 50% seitsmenda raamprogrammi rahalistest vahenditest on veel kulutamata. Olen seetõttu nõus raportööri soovitustega, et on vaja lihtsustada rahastamisele juurdepääsu andvaid mehhanisme, teha menetlused lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning toetada VKEde tegevust. Samuti on vaja investeerida juhtivatesse valdkondadesse, nagu tervishoid, energia ja tuumaohutus, et reageerida uutele katsumustele innovatsiooni- ning teadustöö valdkonnas.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport esitab mitu tähtsat punkti Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise jaoks. Samuti teeb raport väga asjakohaseid tähelepanekuid, nagu see, et suure osa ELi teadustööst teevad ikka veel ära peamiselt noored teadlased ja tehnikud, kelle töökohad ei ole kindlad. Hea näide sellest on Portugal.

Meie arvates on vaja toetada riiklikku uurimistööd ning teha selle tulemused lihtsal viisil ilma bürokraatiata kättesaadavaks, toetades selleks tootmistegevust ja ettevõtlust ning eelkõige VKEsid, kvalifikatsiooni nõudvate ja õigustega töökohtade loomist ning sotsiaalset ja säästvat arengut. Vaja on pühenduda sellistele valdkondadele nagu muu hulgas energiatõhusus, uued energiaallikad, tõhus ressursside kasutus, ringlussevõtt ja uued tootmisprotsessid.

Peame igal juhul väljendama ka oma muret teatud Euroopa teadusruumi aluseks olevate põhimõtete üle. Meie arvates peaks selle aluseks olema koostöö ja vastastikune kasu, et vähendada praegust ebavõrdsust riiklike teadustöö süsteemide vahel ning pöörata ümber võimalikud trendid teadus- ja inimressursside arenenumatesse riikidesse kontsentreerumise suunas, nagu esineb ka nn tippkeskuste puhul.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport esitab mitu tähtsat aspekti teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise jaoks. Eriti tähtis on tagada, et 40% teadlastest oleksid naised, sest hetkel on see arv vaid 25,5%. Samuti on vaja tunnustada, et Euroopa jääb endiselt maha Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. Samuti avaldatakse raportis kahetsust, et suurem osa ELis tehtavast teadustööst toimub endiselt ebakindlates töötingimustes.

Meile valmistavad muret mõned aspektid, nagu Euroopa teadusruumi aluspõhimõtted, sest need peaksid keskenduma koostööle ehtsate teadus- ja koostöövõrkude vahel, et pöörata ümber võimalikud trendid teadus- ja inimressursside arenenumatesse riikidesse kontsentreerumise suunas ning vähendada praegust ebavõrdsust riiklike teadustöö süsteemide vahel.

Innovatsioon mikroettevõtetes ja VKEdes vajab riikliku teadustöö toetust ning selle tulemused tuleb teha saadavaks lihtsal viisil ilma bürokraatiata. Need tulemused võivad kuuluda näiteks sellistesse valdkondadesse nagu energiatõhusus, uued energiaallikad, uued tootmisprotsessid, ringlussevõtt ning ressursside parem kasutus, õigustega töökohtade loomine või hoopis humanitaar- ja sotsiaalsesse valdkonda sotsiaalse arengu edendamiseks.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Raport annab hinnangu selle kohta, kas ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm võimaldaks tugevdada nn kuldset kolmnurka (teadmised, haridus ja teadusuuringud), mis on Euroopa jaoks keskse tähtsusega. Muu hulgas väljendatakse raportis heameelt programmis osalemise taseme ja pädevuse üle projektide valimisel, kuid samas on kahetsusväärne, et programmi edunäitajad on üldiselt nõrgad. Ülitähtis on hallata selle programmi raames õigesti riiklikke vahendeid ning olen veendunud, et kõik muudatused või ümberkorraldused tuleb viia ellu nii, et nende puhul austataks stabiilsust, üldist ühtekuuluvust ja õiguskindlust, mis on osalejate vastastikuse usalduse aluseks.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Selle raporti põhiteema on see, et Euroopa Liit peab tegema kõik, mis tema võimuses, et säilitada liidrikoht teadusuuringute, innovatsiooni ja teadustöö sektoris. Kui meil ei ole täna vajalikku alust teadusuuringuteks, siis ei suuda me tulevikus innovatsiooni alal tipptaset saavutada. ELis on töökohtade loomiseks ja edendamiseks ning ELi konkurentsivõime suurendamiseks vaja häid teadusuuringute vahendeid, pidades eriti silmas seda, et areneva tööstusega riigid muutuvad järjest tugevamaks. Vaja on arendada koostööd avaliku ja erasektori vahel ning VKEsid on vaja julgustada osalema suuremal määral selles programmis. Seda peavad tegema kõrgemad ametiasutused. 4. veebruaril toimunud kohtumisel kinnitasid ELi ja liikmesriikide juhid, et nad on pühendunud juhtalgatuse „Innovatiivne liit” elluviimisele. Nüüd peavad nad aga need sõnad tegudeks muutma. Teadustöö ja innovatsioon aitavad meil pääseda praegusest majanduslikust paigalseisust.

  Brice Hortefeux (PPE), kirjalikult. – (FR) Teadus- ja arendustegevus on tähtsad meie majanduse ajakohastamise ning meie konkurentsivõime tugevdamise jaoks. Seitsmes teadus- ja arendustegevuse raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 54 miljardit eurot, on maailma suurim teadustegevust toetav programm.

Asjaolu, et see raport nii suure häälteenamusega vastu võeti, näitab, et parlament on nii selle programmi kui ka sellele järgnevate programmide edukusest väga huvitatud. Veel on vaja palju pingutusi, et tagada avaliku sektori vahendite arukas haldamine ning vältida rahaliste vahendite liigset jagunemist projektide vahel, mis ei ole eriti tõhusad või mis ei vasta meie vajadustele.

Euroopa teadusuuringute tuleviku jaoks on oluline lihtsustada programmide rakendamist, lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, edendada VKEde osalemist, kuid ennekõike on vaja kohandada meie prioriteedid vastavalt ühiskonna suurematele probleemidele, nagu rahvastiku vananemine, kliimamuutused jne.

Olen veendunud, et Euroopa Liit hakkab mängima põhirolli suurte teadusprogrammide arendamises ja suudab anda Euroopa teadusruumi tugevdamisega tõelist lisandväärtust. Seepärast otsustasin seda raportit täielikult toetada.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see nõuab, et seitsmenda raamprogrammi kasutamisel tuleb võtta arvesse majanduskriisi erinevaid tagajärgi iga liikmesriigi jaoks programmi viimastel aastatel (2011–2013), arvestades veel kavandada jäänud märkimisväärseid summasid (28,8 miljardit eurot kolme aasta jooksul), Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ning Euroopa teadusruumi ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” ettevalmistamist. Resolutsioon nõuab eriti seitsmenda raamprogrammi eesmärkide kooskõlastamist ELi ressursitõhususe, toormaterjalide ja digitaalse tegevuskava strateegiatega. Ülejäävaid summasid ei tohiks teadustöö eelarvest kõrvale juhtida ega kasutada teiste programmide või vahendite rahastamiseks, mis ei kuulu teadus- ja innovatsioonisektorisse või seitsmenda raamprogrammi eesmärkidesse ja kohaldamisalasse. Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse rahastamist tuleb edendada, stimuleerida ning kindlustada, suurendades alates 2013. aastast märgatavalt asjaomaseks tegevuseks ettenähtud kulusid. Kõnealune rahastamise suurendamine, ideaaljuhul eelarve suurendamise teel, peab edendama jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsi tipptasemel soorituse abil. Kõnealuse rahaliste vahendite suurendamisega peab kaasnema rohkem tulemustele orienteeritud, sooritusele suunatud lähenemisviis koos rahastamismenetluste radikaalse lihtsustamisega. Olen arvamusel, et on vaja toetada täiendavat koostööd ELi erinevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammide vahel. Leian, et tulevase programmi järjepidevus – kui see kord käivitatakse – on oluline kõigi osalejate jaoks.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa kiirelt vananev ühiskond vajab uuenduslikke lahendusi väga mitmekesistes valdkondades, mis võimaldavad Euroopal toimida tõhusalt ka vaatamata vähenevale tööjõule. Sarnased katsumused kaasnevad ka kliimamuutuste, ootamatu tooraine puuduse ning bioloogiliste ohtudega, nagu hiljutised juhtumid, mis olid seotud bakteritega E. coli köögiviljades. Et sellistele ebatavalistele olukordadele lahendusi leida, on vaja investeerida teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse. Kuigi oleme seda teemat palju arutanud, ei ole Euroopas võetud meetmed kahjuks olnud eriti tõhusad vaatamata sellele, millises ohus on meie kontinent ja meie majandus. Viimane ei ole sõltumatu ja kõigele lisaks peab see konkureerima ka Hiina, India ja Brasiilia erakorraliselt kiirestiarenevate majandustega. Rahaline abi ja teadusliku arendustegevusega seotud õiguslike menetluste lihtsustamine peaksid olema ELi prioriteedid. Seisak tähendaks taandarengut.

  Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetan raportit Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta, sest minu arvates peegeldab see reaalselt seniseid saavutusi ning samuti olemasolevaid probleeme. Euroopa Liidul on potentsiaali saada ülemaailmseks liidriks innovatsiooni ja avastuste alal. See annaks uut hoogu meie majanduskasvule ning tõstaks ühtlasi ka meie kodanike elatustaset. Suudame selle eesmärgi saavutada meetmekogumiga, millest kõige olulisem on bürokraatlike tõkete vähendamine. Et saada selliseks innovatsioonikeskuseks, peame tooma ohvriks bürokraatia, mis takistab rahaliste vahendite jõudmist teadlaste ja ettevõtjateni. Selle vana ja jäiga bürokraatliku süsteemi kammitsates, mis takistavad uute dünaamiliste ettevõtete arendamist, ei suuda Euroopa Liit saavutada oma eesmärki eraldada 2020. aastaks 3% SKPst teadusuuringutele ja innovatsioonile. Euroopa Liit peab ajaga kaasas käima ja vabanema bürokraatia ahelatest. Sellise lähenemisviisi rakendamisega tuleb alustada kõigepealt teadusprogrammi puhul, mis rahastab uusi leiutisi, aitab viia ellu uusi ideid ja loob uusi töökohti.

  Paweł Robert Kowal (ECR), kirjalikult. – (PL) Selle raporti lõige 27 sisaldab teavet, mis on vastuolus tõega. Väite, et INDECT jälgib pidevalt veebisaite ja üksikuid arvutisüsteeme, on vale, ning seda kinnitas ka projekti INDECT eetiline kontroll, mis tehti 15. märtsil 2011 Brüsselis ning milles osalesid spetsialistid Austriast, Prantsusmaalt, Hollandist, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist. Projekti INDECT eetilise kontrolli tulemus oli positiivne ning selle käigus ei tuvastatud projekti eetiliste aspektide puhul ühtegi rikkumist. Euroopa Komisjon on projekti INDECT juba algusest peale pidevalt jälginud. Seni ei ole komisjon tuvastanud ühtegi rikkumist. Lisaks ei sobi see teema selle raporti konteksti ning konkreetselt on viidatud just projektile INDECT ilma, et oleks mainitud ühtegi teist sarnast projekti, mida Euroopa Liit rahastab.

Krakówi AGH Teadus- ja Tehnikaülikooli rakendatud projekti INDECT (intelligentne teabesüsteem, mis toetab kodanike turvalisuse huvides linnakeskkonnas jälgimist, otsimist ja avastamist) põhieesmärk on teadusuuringud eesmärgiga töötada välja tehnoloogia, mille otstarve on suurendada kodanike turvalisust linnakeskkonnas. INDECT-süsteemi eesmärk on tuvastada järelevalve kaudu ohtusid, kaasa arvatud ohtusid pornograafia, relvakaubanduse, uimastitega kauplemise ning organikaubanduse alal, kuid selle eesmärk on ka andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Seni võetud meetmed teadmiste edendamiseks väga erinevates valdkondades näitavad, et järjest rohkem on vaja liikuda innovatsiooni levitamise ja meie igapäevases elus rakendamise suunas. Just nimelt selle vahendi otsene mõju meie igapäevasele elule ajendas mind Jean-Pierre Audy raporti poolt hääletama ja ma loodan, et tulevased innovatsiooni käsitlevad poliitikameetmed kasutavad võimalikult suurel määral ära kogu teadus- ja arendustegevuse väärtusahela sünergia. Eelkõige teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele suunatud seitsmes raamprogramm on hetkel ainus viis juhtalgatuses „Innovatiivne liit” seatud eesmärkide saavutamiseks ning Euroopa teadmistepõhiseks ühiskonnaks ümberkujundamise kiirendamiseks. Innovatsiooni tulevikule mõtlemine tähendab töökohtade loomist, teadmuskapitali kasutamist ja selle muundamist tavadeks, mis on rakendatavad meie igapäevases elus. Samuti tähendab see inimressursside potentsiaali arendamist. Kõik need tegurid tuleb kaasata järgmisesse raamprogrammi.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Alates 2007. aastast on EL kulutanud igal aastal üle kuue miljardi euro Euroopas teadus- ja arendustegevusele. Tulevatel aastakümnetel saab sellest ELi jaoks suur probleem. Euroopa on maas Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas ka edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. See tähendab, et Euroopa peab tooma kiiremas korras innovatsiooni tagasi oma sotsiaalmudeli eesrinda. Jean-Pierre Audy raport on võtnud õppust teadusuuringute raamprogrammi esimesest osast. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks teeb raport ettepaneku keskendada liidu kõige kiireloomulisemate probleemidega tegelemisele seitsmenda raamprogrammi peatükis „Koostöö” määratletud sektorites: tervishoid, toiduained ning biotehnoloogia, info- ja sidetehnoloogia, nanoteadused ja nanotehnoloogia, energeetika, energiatehnoloogia strateegiline kava ning biogaasi kasutamine, keskkond, säästev transport, sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, kosmos ja julgeolek. Hääletasin selle raporti poolt, sest lisaks olukorra hindamisele seab see liidule ka kaugeleulatuvad eesmärgid, mis vastavad Euroopa kodanike ootustele.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Seitsmes raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Kindlaks on määratud neli põhieesmärki, millele vastab neli spetsiifilist programmi, mis peavad struktureerima Euroopa teadustegevuse jõupingutusi: programm „Koostöö”, programm „Ideed”, programm „Inimesed” ja programm „Võimekus”. Programmi eesmärk on võimaldada ELil reageerida suurtele ühiskondlikele probleemidele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutused jne, ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ja suurendada oma konkurentsivõimet.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on aastate jooksul muutunud üheks maailma kõige ulatuslikumaks vahendiks teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Pärast ebaõnnestunud nn Lissaboni strateegiat, mille eesmärk oli muuta EL 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, otsustasime uurida, kas 7. raamprogrammi läbivaatamine oleks võimalus kuldse kolmnurga (teadmised, haridus ja teadusuuringud) tugevdamiseks. Oleme arvamusel, et seitsmes raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Lisaks sellele on vaja teadus- ja arengupoliitika muuta territoriaalseks ning liit peab võtma vastu põhjaliku Euroopa teaduskava kaitsetehnoloogia valdkonnas eesmärgiga tugevdada kaitsesektori tööstus- ja tehnoloogilist baasi ning parandada ühtlasi ka riiklike sõjaliste kulutuste tõhusust. Viimaks oleme nõus eelarvekomisjoniga, et kõikide raamprogrammide kavandamine ja rakendamine peab põhinema lihtsuse, stabiilsuse, õiguskindluse, järjepidevuse, tipptaseme ja usalduse põhimõtetel ning tugevdama samas ka Euroopa teadusasutuste ja tööstussektori sidemeid.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on Euroopa Komisjoni kõige ulatuslikum rahastamisvahend teadustegevuse toetamiseks ja edendamiseks. Raamprogrammi eelarve on 50 miljardit eurot perioodiks 2007–2013. See raport sisaldab ettepanekuid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi tuleviku kohta. Raamprogramm tuleb siduda Euroopa 2020. aasta strateegiaga, kuid samuti juhtalgatusega „Innovatiivne liit” ning selle põhieesmärkideks peavad olema sellised valdkonnad nagu kliimamuutused, energiapoliitika, konkurentsivõime ja elanikkonna vananemine. Kui saavutame need eesmärgid, siis ei kahtle ma selles, et suudame panna nii alguse uuele majanduskasvu tsüklile.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – ELi seitsmenda raamprogrammi eesmärk on luua eelnevate programmide saavutustele tuginedes ühine Euroopa teadusruum ning viia ellu täiendavaid teadusuuringuid Euroopa arengu sotsiaal-majanduslike tegurite tugevdamiseks. Teadusuuringud on üks Euroopa majandusarengu strateegia alustest, tagades vajaliku pädevuse, sotsiaalvaldkonna arengu ja keskkonnakaitse. Seepärast hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Seitsmes raamprogramm ei käsitle ainult teadusuuringuid üldiselt, see hõlmab ka ühte konkreetset teadusuuringute valdkonda, mis peaks olema pärast Fukushima katastroofi meie jaoks veel eriti tähtis. Kõne all on Euratomi programmi rahastamine. Mis kasu on tootlikest reaktoritest, kui need tohutu veemassi all või maavärinate tõttu kokku varisevad? Mis kasu on kõige tootlikumastki tuumajaamast, kui piisab vaid pisikesest veast, et muuta mitte ainult jaama lähim ümbrus, vaid suured maa-alad aastakümneteks elamiskõlbmatuks? Oluline on pöörata rohkem tähelepanu tuumaohutusele ning jätkata alternatiivsete energiaallikate arendamist. Nüüd kui Euratomi teadusuuringute programmi kavatsetakse peagi pikendada perioodiks 2012–2013, tuleks võtta Fukushima katastroofi kui võimalust asjade üle järele mõtlemiseks. Peame pöörama rohkem tähelepanu kiirguskaitsele ja lõppladustamisele. See on elu ja surma küsimus ning me ei tohi jääda püsima samade prioriteetide juurde, ehk siis tuumaenergia kasutuse laiendamise juurde, vaid peame keskenduma hoopis selle ohutusele. Praegust teadusuuringute programmi see loomulikult ei mõjuta. Võtsin seda oma hääle andmisel arvesse.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Olen aastate jooksul võidelnud parlamendis paljudel juhtudel tuumaohutuse eest ELis. Sellist riskantset energiatootmise tehnoloogiat, millel on väga ohtlikud kõrvalsaadused ning millel on suurte tuumakatastroofi korral laastavad tagajärjed nii inimestele kui ka keskkonnale, ei tohi kliimakaitse ettekäändel lihtsalt ilustada. Kahjuks kuulub seitsmenda raamprogrammi alla ka tuumaenergia teadusuuringute rahastamine. Lisaks nõuab raport ka rangemaid määrusi ELi programmi INDECT jaoks. Raport nõuab, et komisjon teeks viivitamatult kättesaadavaks kõik projektiga INDECT seotud dokumendid ja määratleks selge ja range mandaadi INDECTi teadustöö eesmärgi, rakendamise ning lõppkasutajate kohta. See on esialgne hea saavutus, milles suhtutakse vähemalt algelisel tasandil ELi kodanike õigustesse tõsiselt. Võttes arvesse kõiki neid probleeme, otsustasin jääda erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti poolt, sest seitsmendat raamprogrammi on vaja põhjalikult muuta, et see oleks kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja aitaks kaasa nende saavutamisele. Vahehindamise negatiivsed tulemused näitavad, et programmi prioriteete on vaja muuta. Seepärast olen nõus, et programmi põhieesmärgid on vaja ümber sõnastada, ning rõhutan, et on vaja tõhusamat teaduspoliitikat, mis vähendab bürokraatiat ja tagab VKEde suurema osalemise ning samuti innovatsiooni ja rahastamise integreerimise. Loodame, et tänu nendele muudatustele saavutavad seitsmenda raamprogrammi teisel poolel rahastatud projektid edu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta lähtub eesmärgist lepitada omavahel avalikud huvid ja teadusuuringud. Lissaboni strateegia seadis Euroopa Liidu jaoks kaugeleulatuva eesmärgi muuta liit 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse põhirolli. See eesmärk jäi saavutamata mitmel põhjusel. Tulevikus antakse hinnang aastakümnele 2000–2010, mis lõppes väga ränga majanduskriisiga. Nüüd on oluline analüüsida tehtud tööd ja tunnustada tulevast tööd ning sel teemal jagan raportööri ambitsioonikust. Seitsmenda raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Seitsmes raamprogramm on üks kõige suuremaid teadustegevust toetavaid programme maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Konkreetsed olemasolevad programmid, nagu programm „Koostöö”, programm „Ideed”, programm „Inimesed” ja programm „Võimekus”, saavad ja peavadki aitama omandada teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ning suurendada oma konkurentsivõimet.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Seitsmendat raamprogrammi on vaja muuta, et viia see rohkem kooskõlla Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Selleks et Euroopa teaduspoliitika oleks konkurentsivõimelisem ja kooskõlas ELi majanduslike ning sotsiaalsete eesmärkidega, tuleb kohandada seitsmes raamprogramm selle nelja põhieesmärgiga: teadusuuringute raamprogrammi lihtsustamine ning haldusmenetluste vähendamine; VKEde osalemise määra suurendamine; innovatsiooni mõõtme tugevnemine ning riskijagamisrahastu tugevdamine.

Lisaks peame keskenduma olulisele koostööle akadeemilise ringkonna, riiklike uurimisinstituutide ja tööstussektori vahel. Peame panema suuremat rõhku avaliku ja tööstussektori vahelist teaduskoostööd käsitlevatele ettepanekutele, lihtsustama koostööd VKEde, kõrgkoolide ja riiklike uurimisinstituutide võrgustike vahel. Samuti peab seitsmenda raamprogrammi projektide valiku põhikriteeriumide juurde kuuluma edaspidi ka mõju hindamine, mis käsitleb projekti mõju turule, tehnoloogiasiirdele ja teadustegevuse tulemuste kaubanduslikule kasutusele. Hääletasin seitsmenda raamprogrammi läbivaatamise poolt nimetatud põhjustel ning ka selleks, et EL saaks olla teadusuuringute valkdonnas konkurentsivõimelisem, ilma et oleks vaja oodata kaheksandat raamprogrammi.

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist käsitleva Jean-Pierre Audy raporti poolt. Selle tekstiga kinnitab Euroopa Parlament oma toetust sellele programmile, mis on äärmiselt tähtis Euroopa teadusuuringute arengu jaoks ning meie ettevõtete konkurentsivõime suurendamise jaoks. Tekst kaitseb alalise eelarve loomist, mis on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks. Seejärel teeb raport konkreetsed ettepanekud eesmärgiga lahendada programmi juures esinevad puudused. Raport juhib õigusega tähelepanu sellele, et on vaja lihtsustada rahastamismenetlusi ja optimeerida olemasolevaid vahendeid, et lihtsustada VKEde juurdepääsu nendele vahenditele. Viimaks tuletab raport meile meelde, et Euroopa Komisjon peab tagama, et innovatsiooni edendamine ei ohustaks alusuuringute alal tehtavaid edusamme.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Raporti eesmärk on uurida, kas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi läbivaatamine oleks võimalus kuldse kolmnurga (teadmised, haridus ja teadusuuringud) tugevdamiseks, mis on eurooplaste saatuse võti. Mul on hea meel osalemise taseme ja pädevuse üle projektide valimisel, kuid samas on kahetsusväärne, et programmi edunäitajad on üldiselt nõrgad ega soodusta taotluste esitamist, eelkõige VKEde jaoks. Toetan peatükis „Inimesed” esitatud Marie Curie meetmeid, mis on teadlastele nende karjääris väga väärtuslikud, ning tunnistan, et ühised tehnoloogiaalgatused suurendavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Võttes arvesse majanduskriise, millega EL vastamisi seisab, on äärmiselt tähtis, et tuvastaksime need tegevusvaldkonnad, mis aitavad meil neid katsumusi ületada. Teadusuuringud ja innovatsioon on keskse tähtsusega aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, mistõttu on investeeringud teadus- ja arendustegevusse parim võimalik vastus. Võttes arvesse pärast seitsmendat raamprogrammi vastuvõtmist toimunud mitut poliitilist ja majanduslikku muutust, on vaja seitsmendat raamprogrammi muuta, et viia see kooskõlla uue reaalsusega. Kui arvestada teadmistepõhiste tööstusharude tähtsusega Euroopa jaoks ning meie eduka teadus- ja arendustegevuse sektoriga, ei saa me lihtsalt viivitada tegutsemisega kuni kaheksanda raamprogrammini. Lissaboni strateegia, mille eesmärk oli saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, võis küll ebaõnnestuda, aga see ei tähenda, et sellest tuleks täielikult loobuda. Peame seitsmenda raamprogrammi muutmisega edasi selle eesmärgi saavutamise poole liikuma. Selle käigus peaksime lahendama ka ühe seitsmenda raamprogrammi suure puuduse, milleks on emade ja laste tervist käsitlevate teadusuuringute rahastamine. Aastas sünnib enneaegselt ligikaudu 400 000 imikut, kuid sellegipoolest ei rahastata teadusuuringuid selles valdkonnas. Enneaegne sünd on imikute surma peamine põhjus ja enneaegselt sündinud lapsed haigestuvad palju suurema tõenäosusega eluaegsetesse kroonilistesse haigustesse.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on vaja läbi vaadata, pidades silmas Euroopa Liidu praegust olukorda, kuid mõeldes ühtlasi ka tulevikule. Raportöör rõhutab õigusega, et Euroopa Ülemkogu 2000. aastaks seatud kaugeleulatuv eesmärk saada 2010. aastaks maailma kõige suuremaks teadmistepõhiseks majandusjõuks jäi saavutamata. Hoolimata sellest, et seda eesmärki ei saavutatud õigeks ajaks, jääb see endiselt meie ühise tegevuse peaeesmärgiks. See tähendab, et raamprogrammi hindamine mängiks selle eesmärgi saavutamisel tähtsat rolli, otsides lahendusi esile kerkinud Euroopa majanduskasvu piiravatele takistustele, seda eelkõige bürokraatia vähendamisega, et lihtsustada juurdepääsu teadustegevust toetavatele programmidele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Raport võeti juba tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis ühehäälselt vastu. Selles võetakse arvesse eksperdirühma soovitusi ning tuvastatakse, millises ulatuses on võimalik ELi mitmesuguseid uurimisvahendeid edaspidi täiustada. Näiteks parem juurdepääs teadustegevuse tulemustele ja nende parem levitamine, rohkem keskendumist sotsiaalmajandusteaduse valdkonnale, rohkem koostööd teadustegevuses, pingutused teadlaste liikuvuse suurendamiseks, rohkem meetmeid uuenduslike VKEde jaoks, parem kooskõlastamine liikmesriikidega. Raport ei käsitle projektide ITER või Galileo investeeringute küsimust. Negatiivse külje pealt pöörab raport vahetevahel liiga palju tähelepanu teadusuuringute ja innovatsiooni majanduslikule rollile ning konkurentsivõimele, aga mitte sellele, mida teadusuuringud ning innovatsioon kogu ühiskonnale anda saaksid.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Teadusuuringud mängivad tähtsat rolli teadmistepõhises maailmas ja globaliseerunud majanduses toetavad need kindlasti majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa Liidus. Seitsmes raamprogramm pakub Euroopa Liidule head võimalust oma teaduspoliitika arendamiseks ning samuti Euroopa teadusruumi tugevdamiseks. Selle programmi abil tahab Euroopa rahuldada tööstuse ning üldiselt ka Euroopa poliitikameetmete nõudmisi teadusuuringute ja teadmiste valdkonnas.

Tänase raporti vastuvõtmisega toob parlament esile tulemused, mis see teadusprogramm on oma esimese nelja aasta jooksul saavutanud. Tulevikus veel paremate ja suuremate tulevuste saavutamiseks peame aga lihtsustama haldusmenetlusi, suurendama VKEde osalemist, toetama innovatsiooni ja võtma kasutusele riskijagamisrahastu. Samuti kutsub raport ELi ja liikmesriike üles võtma vastu põhjaliku teaduskava Euroopa kaitsetehnoloogia valdkonna tugevdamiseks.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti poolt, sest minu arvates etendavad investeeringud teadusuuringute ja innovatsioonisektorisse keskset rolli konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks ELis. Minu arvates on teadusuuringute ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine perioodil 2007–2013 eriti kasulik, et teha kasulikke järeldusi praeguse olukorra hindamise alusel. Mul on väga hea meel raportööri ettepaneku üle rahastamismenetluste lihtsustamise, sooritusele suunatud lähenemisviisi ning tipptaseme ja Euroopa lisandväärtuse põhimõtete kasutuselevõtmise kohta ELi kulutustes. Teadusuuringute valdkond suudab anda liidule maksimaalset lisandväärtust. Riigieelarveid on kärbitud ning seepärast on vaja võtta kasutusele rahastamine erasektori vahenditest, et rahastada tulevast kaheksandat teadusuuringute raamprogrammi. Selle pärast kiidan heaks raportööri ettepaneku tööstuskontsernide ja VKEde osalemise suurendamise kohta.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi kasutuselevõtmisest on möödas neli aastat. Maailmamajanduse muutuva olukorra kontekstis ning ajal, mil Euroopa pürgib targu majanduskriisist väljasaamise poole, on saamas üha selgemaks, et see programm loodi põhjendatud ja tähtsate probleemide lahendamiseks. Suurte majandusjõudude, nagu Hiina, India ja Brasiilia, ülemaailmne konkurents sunnib meid võtma erakorralisi meetmeid, et saada tehnoloogiline eelis, mis aitaks rakendada tõhusalt Euroopa Liidu strateegilisi eesmärke. Õiged investeeringud teadusuuringutesse ja arendustegevusse toetavad pikemas perspektiivis teadmistepõhise ühiskonna väljakujunemist, mis on üks tähtsamaid majandusjõu komponente. Raport käsitleb suurimat probleemi, milleks on ebapiisav koostöö ja teabevahetus liikmesriikide vahel, mille tagajärjeks on individuaalsete projektide kattumine. Veel üks murettekitav probleem on liikmesriikide ebavõrdne osalemine, mis suurendab veelgi enam tasakaalustamatust väga tähtsas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas. See on täielikult vastuolus seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Majanduskriisi tõttu ei ole paljudel liikmesriikidel enam nii palju võimalusi programmi toetamiseks ja ELi ülesanne ongi tuvastada täpselt need liikmesriigid, mis vajavad abi ja siis seda abi neile anda. Programmi rakendatakse veel kaks aastat ja eelarvekohustuste tase ei ole veel ületanud 50% perioodiks 2007–2013 eraldatud 54 miljardist eurost, mistõttu peaks olema pädevate ametiasutuste kaasamine lihtsam, et kasutada olevad rahalised vahendid võimalikult asjakohaselt ära kasutada.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan tööd, mida raportöör selle raporti koostamise käigus tegi. Nagu tema, nii tunnen ka mina kahetsust, et komisjoni teatis lubatust palju hiljem avaldati. Seitsmes raamprogramm on andnud suurepäraseid tulemusi ning mind julgustab töö, mida raportöör on teinud nn kuldse kolmnurga tugevdamiseks.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on Euroopa Komisjoni kõige ulatuslikum rahastamisvahend teadustegevuse toetamiseks ja edendamiseks ning selle eelarve on perioodiks 2007–2013 50 miljardit eurot. Raportis rõhutatakse, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm tuleb siduda Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning samuti juhtalgatusega „Innovatiivne liit” ning kuni programmiperioodi lõpuni peavad selle põhieesmärkideks olema sellised valdkonnad nagu kliimamuutused, energiapoliitika, konkurentsivõime ja elanikkonna vananemine.

Hääletan selle raporti poolt, sest ma mõistan, et ainult teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevate Euroopa poliitikameetmete toetamisega on võimalik suurendada Euroopa konkurentsivõimet ning võtta liidriroll ülemaailmsel tasandil. Minu arvates on tähtis ka see, et seitsmes raamprogramm peab aitama kaasa Euroopa teadusruumi loomisele lähtuvalt Euroopa Liidu lepingu XIX jaotise artikli 179 lõikest 1.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Teadusuuringud ja innovatsioon on tähtsad jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu tagamiseks Leedus. Maailmapanga andmete kohaselt on Leedul suurt potentsiaali, et saada dünaamiliseks teadmistepõhise majandusega riigiks. Kuid sama uurimus ütleb ka seda, et teadus- ja arendustegevuse sektoris on minu riigil probleeme juhtimise, struktuuri ja reguleerimise valdkonnas. Tõelise arengu tagamiseks on vaja need probleemid lahendada. See on probleem ka Euroopa jaoks. Ebapiisavate erainvesteeringute ja innovatsioonisõbralike tingimuste puudumise tõttu on kulutused teadus- ja arendustegevusele Euroopas võrreldes muude ülemaailmsete suurjõududega madalad. Olen nõus raportööriga, et liidus on vaja paremat teadusprojektide kooskõlastamist ja rahastamist. Lisaks vajavad Kesk- ja Ida-Euroopa teadusasutused ja teadustöö infrastruktuur ajakohastamist ning laiendamist.

See edendab Euroopa konkurentsivõimet ning aitab ühtlasi saada üle suurtest erinevustest vanade ja uute liikmesriikide infrastruktuuride vahel. Samuti olen arvamusel, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tulemused tuleb teha Euroopa üldsusele kättesaadavamaks. Ühe Euroopa Komisjoni uurimuse andmetel tunneb ainult 10% eurooplastest, et nad on kursus teaduse hiljutise arenguga ning 65% eurooplastest tunneb, et valitsused peavad suurendama oma pingutusi noorte inimeste huvi suurendamiseks teadustöö vastu. Meie peaksime sama tegema.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0344/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates on vaja ulatuslikku majanduslepingut, mis tugevdaks veelgi juba niigi tihedaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid. Olen aga arvamusel, et see leping peab olema tasakaalustatud ja edendama õiglast kaubandust. Hoolimata tugevast üksmeelest, mis valitseb põhjaliku lepingu sõlmimise suhtes, olen seisukohal, et see ei tohi mõjutada avalikke teenuseid või ELi õigust võtta vastu õigusakte, nagu kütusekvaliteedi direktiiv. Samuti peab leping sisaldama kaugeleulatuvaid säästva arengu eesmärke, millel on õiguslikult siduvad sotsiaalsed ja keskkonnastandardid.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhted käsitleva resolutsiooni poolt. Kanada kuulub ELi kauaaegseimate ja lähimate partnerite hulka ning on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu. ELi ja Kanada majandussuhted ei ole aga veel oma täit potentsiaali saavutanud ning minu arvates võib ELi ja Kanada vabakaubandusleping nende suhete arendamisele ja toimimisele oluliselt kaasa aidata, suurendades kaubandus- ja investeeringuvoogusid, kaotades samal ajal tollitariifide ülemmäärad ja põhjendamatud mittetariifsed tõkked ning toetades tihedamat koostööd eelkõige reguleerimise, töötajate liikuvuse ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise valdkonnas. Mul on hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele, eeldusel et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud, põhjalik ja kvaliteetne leping, mis sisaldab märksa enamat kui tollitariifide vähendamine, ning et hakatakse rakendama ka muid vahendeid. Näiteks tuleb kaubandusvaidluste korral kasutatavate õiguskaitsevahendite puhul kohaldada vastastikkuse põhimõtet. Samuti on vaja parandada intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas kaubamärkide, patentide ja geograafiliste tähiste kaitset.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletades ELi ja Kanada praeguseid kaubandussuhted käsitleva resolutsiooni poolt, tahan rõhutada, kui tähtis on rahvusvaheline kaubandus (kaasa arvatud Kanadaga) meie majanduse arendamise jaoks Resolutsioonis on öeldud, et vaatamata sellele, et Euroopa peab käsitlema rahvusvahelist kaubandussüsteemi ehk siis Doha arenguvooru läbirääkimisi jätkuvalt prioriteetsena, saavad käimasolevad läbirääkimised Kanadaga seda rahvusvahelist lähenemisviisi kahepoolse lähenemisviisina täiendada, mis on samavõrd tähtis. Seega õnnestub meil arutledes ja läbirääkimisi pidades leida lahendusi probleemidele, mis on seotud kaubandusega ja teatud põhimõtete austamisega, nagu keskkonda käsitlevad põhimõtted. Avalike teenustega tegeleva töörühma aseesimehena valmistab mulle muret selle sektori jaoks valitud lähenemisviis. Võttes kasutusele negatiivse loetelu põhimõtte, millega jäetakse teatud avalikud teenused liberaliseerimisprotsessist välja, aga mitte positiivse loetelu põhimõtte, millega liberaliseerimisprotsessist jäetakse välja kõik avalikud teenused peale nende, mis on loetelus olemas, võime avalikke teenuseid lõpuks hoopis nõrgendada. Sellega kutsub see resolutsioon Euroopa Komisjoni üles sellisest lähenemisviisist loobuma.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Kanada kuulub ELi kauaaegseimate ja lähimate partnerite hulka ning on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu. Aastate jooksul on allkirjastatud mitu kahepoolset lepingut, mille eesmärk on hõlbustada tihedamaid kaubandussuhteid. EL on hetkel Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner ning EL on Kanada jaoks suuruselt teine välismaiste otseinvesteeringute allikas. Olen nõus, et ELi ja Kanada majandussuhted ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud. Kavandatav vabakaubandusleping edendaks oluliselt ELi ja Kanada majanduspartnerlust ning oleks nii ELi kui ka Kanada investorite ja ettevõtjate jaoks selge märk majanduskasvu soodustamisest.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Käimas on läbirääkimised Euroopa Liidu ja Kanada kaubanduslepingu sõlmimise üle ning Euroopa Parlament väljendab äsja vastu võetud resolutsiooniga oma muret Euroopa Komisjoni valitud lähenemisviisi pärast seoses avalike teenustega. Jääb mulje, et Euroopa Komisjon, mis vastutab selle lepingu sõlmimise eest, tahab kaasata põhimõtteliselt kõik teenused. Kui komisjon lähtuks läbirääkimistel teenuste negatiivse loetelu põhimõttest, kus loetelus olevad teenused jäetakse vabakaubanduslepingutest välja, ning sõlmiks lepingu, siis oleks see vastuolus senise lähenemisviisiga. Avalikud teenused ei ole võrreldavad muude teenustega, sest nende eesmärk on tagada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus ning kaitsta kõige haavatavamaid elanikke. Nendel teenustel on ka omadusi, mis on ainuomased nende üldeesmärkidele. See tähendab, et kasutusele on vaja võtta lähenemisviis, mis kaitseb neid teenuseid eelkõige rahvusvahelise konkurentsi eest.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) ELi suhted Kanadaga on olnud juba pikemat aega mõlema poole jaoks kasulikud, need toovad vastastikust majanduslikku kasu ja koostöö on väga hea. Vaatamata sellele, et Kanada on arenenud riik, kus sotsiaalsete õiguste taseme ja kõrgete keskkonnastandardite kohta saaks esitada väga vähe küsimusi, pani komisjon – isegi enne parlamenti – koos vastavate Kanada ametiasutustega läbirääkimiste jaoks paika aluse, mis käsitleb üksikasjalikult paljusid küsimusi, mida on vaja muuta, et need oleksid meie jaoks vastuvõetavad.

Hääletan selle resolutsiooni poolt, mis on seotud ühe Euroopa kaubanduspoliitika peatükiga, mida tuleks võtta eeskujuks läbirääkimistel teiste riikidega, nagu India, Hiina ja Pakistan, kes ei garanteeri kindlasti ausat konkurentsi, rääkimata sotsiaalõiguste austamisest ja keskkonnastandardite järgimisest, nagu teeb Kanada. Kui me alustame läbirääkimisi nende riikidega, siis ei tohi me unustada, kui ranged ja nõudlikud olime niivõrd valgustatud riigiga nagu Kanada, ning peame võtma oma huvide kaitseks samasuguse otsese ja avatud hoiaku.

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhete vastu, sest minu arvates ohustaks igasugused kahepoolsed investeerimislepingud Ühendkuningriigi ja Kanada vahelisi läbirääkimisi. Kuigi ma ei näe mingit põhjust, miks EL ja Kanada ei võiks vabalt kaubelda, on varasemad õigusaktid näidanud, et ELi eesmärk on pigem omastamine, mitte paralleelsete püsivate kaubandussuhete loomine Ühendkuningriigi ja kolmandate riikide vahel.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitlevale resolutsioonile, mille eesmärk on ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimine. Kanada on Euroopa Liidu lähedane kaubanduspartner ja üle kümne aasta jooksul on Kanada investeeringud Euroopas peaaegu kahekordistunud, tõustes 2009. aastal 119,5 miljoni euroni. Seetõttu on vaja panna paika täiustatud õigusraamistik, et tagada positiivne mõju majanduskasvule. Toon esile põllumajandustoodete turujuurdepääsu küsimuse. Kanada ja ELi päritolueeskirjad on erinevad ning komisjon peab tagama, et läbirääkimistel võetaks nõuetekohaselt arvesse Euroopa põllumajanduse huvisid ja prioriteete. Erilisi pingutusi nõuab rahuldava lahenduse leidmine päritolueeskirjade probleemile, et Kanada toodetega ei hakkaks tulema Euroopasse ka Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe riikide tooteid.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on jätkuvalt kõige kohasem raamistik õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ning edendamiseks. Võttes aga arvesse ELi ja Kanada ajaloolisi ja väga edukaid majandussuhteid, toetan lepingut, mis ületab WTO raamistikus võetud kohustused ning täiendab mitmepoolseid eeskirju, et saavutada maksimaalne koostööpotentsiaal nende kahe riigi kaubandussuhetes.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni poolt, sest see rõhutab, et tulevastesse Euroopa Liidu ja Kanada majandus- ja kaubanduslepingutesse tuleb kaasata ka sotsiaalsed ning keskkonnaküsimused. Mis keskkonnakaitsesse puutub, siis minu arvates on tähtis, et Euroopa Liit keelduks õliliivade kaevandamisest saadud nafta impordist.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) ELi ja Kanada kaubanduslepingut käsitlevate jätkuvate läbirääkimiste raames peab komisjon lähtuma Euroopa Parlamenti nõudmistest. Vabakaubanduslepingu juures on tähtis kaks asja. Esiteks on vaja tagada sotsiaalvaldkonna ja keskkonnakaitse õigusaktide vastastikune austamine. Teiseks on vaja võtta vastu järjepidev ja kaitsev lähenemisviis üldhuviteenustele. Euroopa keskkonna- ja tervishoiustandardeid ei tohi langetada ainult selleks, et meie partnerit rahuldada. Euroopa Komisjon peab mõtlema sellele, mis tagajärjed on tema otsusel kaasata automaatselt ja vaikimisi kõik teenused. Kuigi selle meetodi puhul on võimalik iga juhtumit eraldi hinnates ning iga liikmesriigi taotlusel jätta välja teatud avalikud teenused negatiivse loetelu põhimõtet kasutades, on selle puhul siiski potentsiaalsete väljajätmiste oht. Parlament ei soovi, et see uus läbirääkimiste mudel looks õigusliku pretsedendi. Seni on komisjon pidanud läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle positiivse loetelu põhimõttest lähtudes, milles on loetletud ükshaaval kõik teenused, millele leping kehtib. See meetod, mida kasutatakse tavaliselt rahvusvahelises kaubanduses, kaitseb paremini teatud tundlikke ELi sektoreid ning peaks seega olema ainus meetod, mida komisjon kasutab.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kanadal ja ELil on ühised väärtused, mis teevad meist nii kaubanduspartnerid kui ka loomulikud liitlased ülemaailmses geostrateegilises olukorras. On fakt, et mõlemal pool Atlandi ookeani on tsivilisatsioonid, mis saaksid suurt kasu oma rahvastevaheliste sidemete tugevdamisest. Ei ole mõtet rääkida pikemalt Kanada ja Euroopa ajaloolistest sidemetest ja Kanada kodanike panusest Euroopa kontinendi vabastamisse mõlema Euroopat laastanud maailmasõja ajal.

Vaatamata olemasolevatele tõketele, mis takistavad kaubanduse liberaliseerimist, ja liidu reservatsioonidele Kanada praeguste tavade suhtes, loodan, et võimalikult kiiresti õnnestub luua vajalik alus mõlema poole jaoks kasuliku kaubanduspartnerluse loomiseks. Kanada ja Euroopa Liidu ulatuslikust majandus- ja kaubanduslepingust võib saada kõige põhjalikum ning kaugeleulatuvam leping, mille oleme seni sõlminud. Ma loodan, et nii see lähebki.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See resolutsiooni ettepanek käsitleb ELi ja Kanada kaubandussuhteid, mille üle peaksid läbirääkimised lõppema 2011. aasta lõpus. ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika eesmärk on tagada majanduskasv, mis on jätkusuutlik ning loob jõukust ja töökohti. Tuletagem meelde, et kaubandussuhete sõlmimine meie strateegiliste partneritega annab 2020. aastaks 1% lisandväärtust ELi SKP-le, mis oli 2010. aastal 120 miljardit eurot, ja toob sellega kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Selle eesmärgi saavutamiseks ning ilma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) rolli kahtluse alla seadmata on väga tähtis liberaliseerida kaubandus, lõpetades kõik pooleliolevad läbirääkimised Doha arengukava raames, mille hulka kuuluvad ka ELi ja Kanada kaubandussuhted. Kuigi on veel lahendamata küsimusi, nagu õliliivade kaevandamise negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja mõned hülgetooted, hääletasin resolutsiooni poolt, sest riigihangete probleem on praktiliselt lahendatud, kuid ka selle pärast, et leping on kasulik liikmesriikidele ja et läbirääkimiste lõpetamist mitte enam edasi lükata.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Esimene punkt preambulis näitab selle raporti põhivisiooni. See ütleb, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on jätkuvalt kõige kohasem raamistik õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ning edendamiseks. Järgmisena edendab see Doha arenguvooru edukat kokkuvõtmist.

Seda visiooni arendatakse edasi järgnevates punktides selles resolutsioonis, millega me loomulikult ei nõustu. Me ei nõustu sellega, nagu sellega ei nõustu ka miljonid töötajad, põllumajandustootjad, VKEd ja paljud teised inimesed maailmas, kes on juba aastaid näidanud süüdistavalt näpuga Maailma Kaubandusorganisatsioonile, selle eesmärgile dereguleerida kaubandus ning huvidele, mille eest see võitleb, nagu rahvusvahelised kontsernid, suurettevõtted ja finantsasutused, mis teenivad miljoneid sellega, et ohvervadad miljoneid töökohti ning töö- ja sotsiaalõigusi, hävitavad väikese ja keskmise suurusega tootjaid ning laastavad keskkonda.

Nagu paljud teised kaubanduslepingud, nii hõlmab ka ELi ja Kanada vabakaubandusleping teenuseid, mistõttu tuntakse õigustatult, kuid vastuoluliselt muret negatiivsete loetelude või muude asjade pärast, mis ei kaota ohtu, mida leping avalikele teenustele avaldab. Vastuhääletamiseks on piisavalt põhjuseid.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit arendab jätkuvalt oma kaubanduspoliitikat, mille tagajärjed mõjutavad liikmesriike sügavalt, kuid erinevalt.

Lepingud, milles see poliitika konkreetselt väljendub, tuginevad põhimõtteliselt vabakaubandusele, mille eesmärke ja mõju nendega kaasnev retoorika väga hästi väljendab, rääkides nn aktiivsetest huvidest, nagu käiks jutt sõjapidamisest.

Üldiselt on tegemist lepingutega, millel ei ole suuremat demokraatlikku õigusjärgsust, sest need sõlmitakse peaaegu eranditult suure saladuskatte all ning avalikkuse selja taga, et varjata nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning et vältida informeeritud arutelusid ja selgitamist.

Arvestades, et läbirääkimised on väidetavalt üpris kauges faasis ja need kavatsetakse 2011. aasta jooksul lõpetada, vajab selle mõju sektoritele ja riikidele veel lõplikku arutlust.

Selle lepingu sisu ei ole aga midagi uut: turgude avamine ja teenuste liberaliseerimine, kaasa arvatud avalike teenuste järjest rohkem kaubanduslikuks muutmine, mis sõltuvad siis rahvusvaheliste suurettevõtete tahtest ning tekitavad probleeme inimestele.

Me kõik teame selle tagajärgi: turgusid valitsevad vaid vähesed, nõrgemad tootmissüsteemid hävitatakse ja üha rohkem leitakse ettekäändeid õiguste ning elamis- ja töötingimuste ründamiseks.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) EL alustas 2009. aastal Kanadaga läbirääkimisi ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks. See potentsiaalne leping hõlmab väga paljusid teemasid: kaupade ja teenuste müük, intellektuaalomandi õigused, riigihanked, koostöö reguleerimise valdkonnas, investeeringud, ajutine ränne, konkurentsipoliitika ning tööhõive ja keskkonnastandardid. Minu arvates on igati õige, et kummagi poole jaoks on esmatähtsad pingutused kokkuleppele jõudmiseks mitmes põhipunktis, nagu riigihangete, investeeringute ja avalike teenuste küsimused.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Mul oli selle dokumendi üle väga hea meel, sest ELi ja Kanada vastastikused suhted kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas on väga tihedad. Käimasolevatel läbirääkimistel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks on seatud sihiks sõlmida väga edumeelne leping, mis ületab oma põhjalikkuselt kõik seni ELi või Kanada sõlmitud kaubandus- ja majanduslepingud ning mis tugevdaks veelgi juba niigi tihedaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid. Mul on hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele, eeldusel et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud põhjalik ja kvaliteetne leping. Minu arvates on põllumajanduspeatükid nendel läbirääkimistel mõlema poole jaoks oluline teema. Olen mures võimalike oluliste möönduste pärast geneetiliselt muundatud organismide, piima ja päritolumärgistuse küsimustes. Põllumajandusprioriteete ja -huve on vaja täiel määral arvesse võtta. Leping peab olema kasulik ELi ja Kanada tarbijatele ning ka mõlema poole põllumajandussektorile. Samuti on vaja tasakaalustatud üldtulemuse raames tagada tihedam ja sealjuures õiglane konkurents ELi ja Kanada põllumajandustoodete tarnijate vahel. Mul on hea meel mõlema poole esialgse kindla soovi pärast mitte säilitada, kehtestada ega taaskehtestada müüdavatele kaupadele põllumajandustoodete eksporditoetusi, mis oleks ambitsioonikate ja õiglaste läbirääkimiste seisukohalt positiivne samm. Samuti toetan kokkulepet teha koostööd WTO põllumajandusläbirääkimistel.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liidu ja Kanada vahel on palju aastaid olnud head kindlad kaubandussuhted. Majanduskoostöö potentsiaal ei ole aga veel kaugeltki mitte ammendatud ning mul on hea meel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste pärast. Sellele vaatamata tuleb käsitleda Maailma Kaubandusorganisatsioonis peetavaid läbirääkimisi prioriteetselt võrreldes kahepoolsete läbirääkimistega. See resolutsioon käsitleb mitut tähtsat teemat. Toetan ennekõike Euroopa Parlamendi väljendatud muret võimalike negatiivsete tagajärgede pärast Euroopa põllumajandusele. Vastastikuse põhimõte peab säilima, et tagada mõlema poole jaoks kindel ja jätkusuutlik leping. Selles kontekstis tahaksin viidata ennekõike vaidlusele veiseliha päritolu märgistamise üle, mis tuleb lahendada, ning tollitariifidega seotud ja tehnilistele takistustele, nagu ELi toodete pikalevenivad heakskiitmismenetlused. On selge, et ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu eesmärk peab olema aus konkurents.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Arvestades asjaoluga, et Euroopa Liit on Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner ning et Kanada on ELi jaoks oluline partner välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Soovin samal ajal rõhutada, et Poola on Kanada suurim kaubanduspartner Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seast ja juba üle kümne aasta on meie kahepoolne kaubandusbilansi ülejääk aastast aastasse kasvanud. Tänane hääletus on tähtis samm edasi, mis on hea märk tuleviku jaoks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et võeti vastu minu esitatud muudatusettepanek, milles parlament võtab teadmiseks hiljutise õigusliku arengu hülgetoodete keelustamisel ELi poolt, eelkõige Kanada taotluse WTO-le ametliku vaidluste lahendamise kogu loomiseks, ning avaldab lootust, et Kanada võtab WTO-le esitatud nõude tagasi enne, kui Euroopa Parlament peab ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ratifitseerima, sest see nõue ei ole kooskõlas positiivsete kaubandussuhetega.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu ja Kanada kaubandussuhted võivad minna Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetud kohustustest kaugemale tingimusel, et nende aluseks on tasakaalustatud leping, garantii korraliku mõlemapoolse juurdepääsu andmise kohta mõlema poole turgudele ning kaubamärkide, patentide ja geograafiliste tähiste parem kaitse. Meie arvates on vaja uusi investeeringuid, et tagada keskkonnakaitse ja head töötingimused. Kuna põllumajandussektor on väga tähtis, kutsume komisjoni üles sõlmima lepingu, mis on kasulik nii tootjate kui ka tarbijate jaoks ning mis tagab ausa konkurentsi Euroopa Liidu ja Kanada põllumajandustootjate vahel. Viimaks oleme arvamusel, et nõukogu peab enne edasiste rahvusvaheliste kaubanduslepingute sõlmimist saama selleks parlamendilt nõusoleku ning et parlamenti tuleb teavitada kõikidel menetluse etappidel, et tagada suurem demokraatlik kontroll. See on ainus võimalus Euroopa Liidu ja Kanada kaubanduse ning investeeringute suurendamiseks.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuid ühtlasi hääletasin muudatusettepaneku nr 10 vastu, mis toetab hülgetoodete impordi keelustamist ELi poolt. See keeld ei ole õigustatud teaduslikult ega ka õiguslikult. 2007. aasta lõpus Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teadusliku seisukoha alusel tehtud järeldused tuginevad andmetele, mis käsitlevad loomade tapmist tapamajades, ning neid ei saa kasutada usaldusväärselt hülgepüügi puhul. Ka õiguslik alus on kaheldav, nagu näitab 2009. aasta 1. aprillil esitatud Euroopa Parlamendi õiguslik hinnang, mille kohaselt on peaaegu võimatu õigustada keeldu, tuginedes ainuüksi loomade heaolule, sest aluslepingus puudub õiguslik alus, mis käsitleks loomade heaolu. Liigi kaitsmise küsimus ei ole kaalul, sest Gröönimaal on hülgepopulatsioon viimase 25 aasta jooksul lausa kolmekordistunud. Viimaks oleks keeld, mille kohta komisjon kinnitab, et see ei avaldaks mõju inuitide traditsioonilisele jahipidamisele, ebarealistlik. Selles kontekstis on täiesti õigustatud taotlus, mille Kanada esitas Maailma Kaubandusorganisatsioonile erimeelsuste lahendamise mehhanismi loomiseks seoses Euroopa keeluga.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooniga andis parlament selgelt mõista, et kavatseb kaitsta järeleandmatult oma õigusakte hülgetoodete keelustamise kohta ELi turul. ELi kodanikud nõuavad, et võtaksime meetmeid, et hoida selle julma kaubanduslik jahi tulemusel saadud tooteid EList eemal. Kanadal ei ole mingit õigust õõnestada Euroopa kodanike demokraatlikku tahet sellega, et ta esitab meie ilmselgelt mittediskrimineeriva hülgetoodete keeldu käitleva seaduse kohta taotluse Maailma Kaubandusorganisatsioonile. ELi ja Kanada kaubandussuhteid saab tihendada ainult Euroopa avalikkuse soovide ning Euroopa seaduste austamisega.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Komisjon viib peatselt lõpule läbirääkimised Kanadaga enneolematu ulatusega vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta. Läbirääkimised on kestnud juba 2004. aastast alates. Euroopa kodanikega ei ole selle aja jooksul aga kordagi nõu peetud või neid isegi teavitatud. Raportis toetatakse seda kahjulikku lepingut, mille sisu on saanud avalikuks ainult tänu infoleketele. See on vastuvõtmatu! Hääletan selle raporti vastu ning mõistan hukka selle lepingu, mis annab Euroopa kodanikele teisejärgulise rolli, nagu Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe puhulgi.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ja Kanada ajaloolised suhted on pikaajalised ning isegi EList endast vanemad. Lisaks sellele on meil ühised väärtused ja põhimõtted, mis teevad meist loomulikud liitlased ülemaailmses geostrateegilises olukorras. Kaubandussuhete alal on tehtud suuri edusamme, kuid ulatuslikku lepingut seni veel sõlmitud ei ole. Arvan, et peame tegema jätkuvalt kõik selleks, et sõlmida leping, mis on kõigi jaoks vastuvõetav, sest see on ülitähtis mõlema poole majandusliku arengu jaoks.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – See potentsiaalne leping hõlmab väga paljusid teemasid: kaupade ja teenuste müük, intellektuaalomandi õigused, riigihanked, koostöö reguleerimise valdkonnas, investeeringud, ajutine ränne (IV režiim), konkurentsipoliitika ning tööhõive ja keskkonnastandardid. Mõlemad pooled peavad jõudma veel kokkuleppele mitmes tähtsas läbirääkimispeatükis, nagu muu hulgas juurdepääs riigihangetele, investeeringud ja avalikud teenused. Läbirääkimistel tõusis esile veel kaks teemat, mis on Euroopa Parlamendi jaoks äärmiselt tundlikud. Esimene neist käsitleb Kanada õliliivade küsimust ja ELi kütusekvaliteedi direktiivi. Kütusekvaliteedi direktiivi üle on keskkonnakomisjonis palju vaieldud. Seni on Kanada valitsus olnud seisukohal, et see direktiiv on diskrimineeriv Kanada naftaimpordi ja muude riikide naftaimpordi suhtes. Minu arvates on aeg selle lepingu jaoks veel liiga vara. Teine teema on ELi keeld hülgetoodetele – see on väga tähtis. See leping võib tugevdada juba praegugi tugevaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid ELi ning Kanada vahel, aga see peab olema vastastikuselt kasulik ning seepärast olen jäänud seni erapooletuks.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Progressiivne leping edendab ning kiirendab aktiivseid kaubandus- ja investeerimissuhteid ELi ja Kanada vahel. Kaubandussuhete liberaliseerimine toob vastastikust kasu meie ettevõtlussektoritele ning loob soodsamad investeerimistingimused. Selleks et sõlmida ulatuslik ja kvaliteetne leping, mis läheb WTO kohustustest kaugemale, ei tohi kumbki pool esitada tingimusi, mis on vastuolus nende sisepoliitika või institutsioonilise korraga. Lisaks tuleb kaubandusvaidluste korral kohaldada vastastikkuse põhimõtet, intellektuaalomandi õiguste kaitset on vaja parandada ning saavutada vastastikune juurdepääs teenuste ja riigihangete turgudele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põllumajandussektorile ja tarbijatele. Peame jääma kindlaks oma seisukohale geneetiliselt muundatud organismide, piima ja päritolumärgistuse kohta. Peame tagama õiglase ja suurema konkurentsi põllumajandustoodete tarnijate vahel. Olen arvamusel, et komisjon peaks alustama Kanadaga investeeringute üle peetavaid läbirääkimisi alles siis, kui Euroopa Parlament on esitanud oma seisukoha ELi tulevase investeerimispoliitika kohta. Peame kaitsma poolte kõige tundlikumaid sektoreid, jättes need investeerimislepingute kohaldamisalast välja. Komisjon peab võtma kindla hoiaku hülgetoodete keelu suhtes ning Kanada peab võtma tagasi oma Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud nõudmise ametliku vaidluste lahendamise kogu loomise kohta. Selline nõudmine ei ole kooskõlas positiivsete kaubandussuhete põhimõttega.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan Euroopa Parlamendi resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta. ELi ja Kanada vahel on loomulik partnerlussuhe, mille aluseks on meie kultuuride sarnasus ja pikk ühine ajalugu. Seepärast on täiesti loomulik, et nii ELi kui ka Kanada erasektor on avaldanud tugevat toetust kaugeleulatuvate eesmärkidega ulatuslikule majanduslepingule ning erasektor usub, et ELi ja Kanada tihedama majanduspartnerluse edendamine oleks nii ELi kui ka Kanada investorite ja ettevõtjate jaoks ning rahvusvahelisel tasandil selge märk majanduskasvu soodustamisest. Seepärast on mul hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele eeldusel, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud, põhjalik ja kvaliteetne leping, mis tugineb vastastikuse põhimõttel ja sisaldab märksa enamat kui tollitariifide vähendamine. Soovin aga hoiatada, et turgude avamise majanduslikku mõju on vaja väga põhjalikult kaaluda, eriti neid liikmesriike silmas pidades, mille majandus on haavatavam.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hetkel tundub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandussüsteem on parim viis riikidevaheliste kaubandussuhete võrdlusraamistiku loomiseks. See süsteem ei takista aga riike või rahvusvahelisi organisatsioone laiendamast oma majandussuhteid nendest üldistest määrustest kaugemale. Seepärast paistavad ELi ja Kanada eriti tihedad majandussuhted olevat igati õigustatud. Nagu raport rõhutab, on EL Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner. Kanada on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu ning Kanada on ELi jaoks suuruselt neljas välismaiste otseinvesteeringute allikas. Kõne all olev leping looks kahe piirkonna vahel tugevad suhted, mis tagaks senisest suurema majanduskoostöö taseme ning tugevdaks veelgi enam sidemeid nende kahe piirkonna vahel, mida seob juba väga põhjalikult ühine kultuuriline lähenemisviis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Läbirääkimised ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks Kanadaga on kaugele edasi jõudnud ning need on võimalik juba sel sügisel lõpetada. See ulatuslik majandus- ja kaubandusleping on seni kõige põhjalikum vabakaubandusleping, mille üle EL on pidanud 2006. aasta globaalse Euroopa kaubandusstrateegia raames läbirääkimisi. Leping hõlmab kaugeleulatuvaid peatükke, nagu teenused, hanked, investeeringute kaitse, intellektuaalomand ja koostöö reguleerimise valdkonnas.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) ELi ja Kanada majandussuhted on väga tähtsad mõlema poole vahelise dialoogi arengu jaoks. USA järel on EL Kanada jaoks suurim kaubanduspartner ning Kanada on ELi jaoks suuruselt 11. kaubanduspartner. Käimasolevatel läbirääkimistel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks on seatud sihiks sõlmida väga kaugeleulatuv leping, mis ületab oma ambitsioonikuselt kõik seni ELi või Kanada sõlmitud kaubandus- ja majanduslepingud. Kahepoolsed kaubandus- ja investeerimissuhted on juba praegu väga tugevad ning leping tugevdaks neid veelgi enam. ELi ja Kanada ekspertide koostatud ühisraporti kohaselt annaks ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimine tänu kaubanduse liberaliseerimisele ning tollitariifide kaotamisele otsest majanduslikku kasu. Sellegipoolest on lepinguga veel teatavaid probleeme, mis võivad avaldada negatiivset mõju ELi põllumajandussektorile.

Minu arvates on vaja teha rohkem tööd ELis ja Kanadas kehtivate sanitaar- ja fütosanitaarstandardite erinevustega. Lisaks sellele on vaja teha rohkem tööd selle nimel, et tagada Kanada keskkonnastandardite vastavus ELis kehtivate keskkonnastandarditega. Sellega seoses on minu arvates vaja teha ülalnimetatud standardite üksikasjalik analüüs ja hindamine.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, mis toob esile ELi ja Kanada kaubanduslepingut käsitlevatel läbirääkimistel tehtud edusammud. Kanada on ELi jaoks tähtis potentsiaalne kaubanduspartner ning mõlemad pooled saavad sellest lepingust kasu. Siiski on murettekitavaid teemasid, millega komisjon arvestama peab. Õliliivade kaevandamise keskkonnamõju ja asbesti kaevandamise tagajärjed töötajate tervisele on vaid kaks teemat, mida tuleb põhjalikult vaadelda. Toetan üleskutset Kanadale, et ta peab võtma tagasi Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud taotluse ELi hülgetoodete keelu kohta, ning mul on hea meel, et parlament võttis vastu muudatusettepanekud, mis selle seisukoha esile tõid. Ka komisjon peab võtma kindla seisukoha selle keelu toetamiseks. Samuti tuleb järgida intellektuaalomandi õigusi, kasutades kaubamärke ja patente. Usun, et need probleemid saavad lahendatud ja et komisjon võtab neid arvesse ning lõpuks sõlmitakse tõhus kaubandusleping.

Raport: Wolf Klinz (A7-0081/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle algatusraporti poolt, sest selles tegeletakse reitingute valdkonda puudutava lõppematu vaidluse praeguste probleemidega: nimelt konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine, eriti mis puudutab riigi võlakohustuste hindamist.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin reitinguagentuuride tulevikuväljavaateid käsitleva resolutsiooni poolt. Reitinguagentuuride tegevusel on mitu kasulikku eesmärki: need koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta ülemaailmses keskkonnas. Reitingud võimaldavad emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendavad teabega seotud kulusid ning laiendavad võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse ja aidates määrata hinnataset. Äsjane finantskriis tõi välja selle valdkonna kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Nõustun raportööri seisukohaga, et krediidireiting ei ole pelgalt arvamus ja reitinguagentuurid peaksid vastutama enda antud reitingute eest. Seetõttu tuleks suurendada nende tsiviilvastutust, et tekitada tõsiseltvõetav oht.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Hääletasin Wolf Klinzi reitinguagentuure käsitleva raporti poolt. Reitinguagentuurid on kasulikud: nad pakuvad teavet krediiditoodete kvaliteedi kohta, mis võimaldab võlgnikele ja investoritele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule ning lõpptulemusena aitavad määrata hinnataset. Kriis on näidanud praeguse süsteemi loodud ohtusid: eelkõige konkurentsi puudumist ning agentuuride vastutuse ja läbipaistvuse puudumist. See on algatusraport, mis kutsub Euroopa Komisjoni üles selgelt määratlema praeguse raamistiku puuduseid ja koostama mõju-uuringut, mis kirjeldaks eri võimalusi süsteemi parandamiseks, sealhulgas vajaduse korral uusi õigusakte. Soovitan komisjonil meie palvele võimalikult kiiresti vastata.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Reitinguagentuurid ei hinda ainult börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid ettevõtteid ja nende tooteid, vaid ka riike. Tingimused, mille korral on riigil võimalik rahvusvahelistel turgudel laenata, sõltuvad saadud reitingust. Finantsraskused ja negatiivne reiting panevad riigi teatud mõttes võlaspiraali, sest langev reiting suurendab laenukulusid veelgi ja muudab riigi finantsolukorra veel hullemaks. Kõik turuosalised ja nende järelevalveasutused peavad teadma reitingute andmiseks kasutatud kriteeriume ning peavad saama neid ise kontrollida. Komisjonil ja G20 riikidel palutakse panna alus uuele ülemaailmsele hindamiskavale, mis vähendaks eksimuste tõenäosust, reguleeriks reitingutega seotud äriühingute tegevust ja vähendaks finantshindamisega seotud riski. Toetan ja olen mitmel korral korranud ettepanekut, et Euroopa peab kiiresti looma oma reitinguagentuuri, mis pakuks objektiivseid ja sõltumatuid hinnanguid. Toetan raportis tehtud üleskutset luua meie enda sõltumatu reitinguagentuur, mille nimeks saaks esialgu vastavalt ettepanekutele Euroopa Reitingute Sihtasutus.

Kõigi ELi liikmesriikide võimalused rahvusvahelisel turul õigetel tingimustel laenata, nagu ka kogu ülemaailmse finantssüsteemi stabiilsus ja kriisi ennetamise tõhusus, sõltuvad sellest, kui edukalt suudame finantshindamist reformida.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuurid hindavad riike, asutusi ja äriühinguid, määrates riskiastmeid selle kohta, kui võimelised nad on kokkulepitud kuupäevaks oma võlgu tagasi maksma. Määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta võeti vastu esimese reaktsioonina finantskriisile. Selles määruses käsitleti kõige kiireloomulisemaid küsimusi, allutades reitinguagentuurid järelevalvele ning reguleerimisele. See ei lahendanud aga kõiki probleeme.

Finantskriis on tõepoolest näidanud, et nende agentuuride tegevuse juures on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest ja vastutuse puudumine. See raport, mille poolt ma hääletasin, kutsub Euroopa Komisjoni üles määratlema puudused ja koostama võimalike alternatiivide, sealhulgas uute seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangu. Samuti kutsub see Euroopa Komisjoni üles hindama täiesti sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise kulusid ja kasu.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetasin seda raportit, sest leian, et reitinguagentuuride loomine suurendab konkurentsi selles sektoris, mis on kvaliteedi tõstmise, teabega seotud kulude vähendamise ja viimasena, kuid mitte vähem olulisena, ka asjakohaste agentuuride vastutuse suurendamise eeltingimus. Samuti aitab see vähendada regulatiivset sõltuvust.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Wolf Klinzi reitinguagentuure käsitleva raporti projekti poolt, sest ma leian, et toimetatud tekst sisaldab palju positiivseid punkte ja häid ideid. Eelkõige nõustun püüdlusega parandada nende agentuuride läbipaistvust, ausust, vastutust, sõltumatust ja usaldatavust. Samuti toetan Wolf Klinzi ideed luua Euroopa Reitingute Sihtasutus, mis oleks riikidest ja asutustest sõltumatu, ning jagan tema seisukohta, et praegune oligopoolne olukord selles sektoris on probleem.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Äsjane finantskriis on juhtinud reitinguagentuuride valdkonnas tähelepanu kolmele põhiprobleemile: majandusliku konkurentsi puudumine, õigusraamistiku liigne sõltuvus välistest reitingutest ja tõsiasi, et reitinguagentuurid ei vastuta oma reitingute eest. Ma ei ole kindel, kas raportööri ettepanek luua Euroopa reitinguagentuur oleks mõistlik lahendus. Puudub tagatis selle kohta, et Euroopa reitinguagentuur suudaks kujundada endale hea maine ja reitinguagentuuride seas tõeliselt kaasa rääkida, et see oleks tõsiseltvõetav või et see suudaks veenda turgu oma täielikus sõltumatuses kõigist avaliku sektori asutustest, olgu selleks liikmesriigid, Euroopa Komisjon või mõni muu avalik-õiguslik üksus.

Raportööri ettepanek luua Euroopa reitinguagentuuride võrgustik tundub mulle mõistlikum, sest riikides tegutsevate reitinguagentuuride koostöö olemasolevate inim- ja finantsressursside kasutamisel peaks sektoris soodustama konkurentsi, hõlmates ulatusliku valiku tegevused ja eri turud, võimaldades saavutada sama taseme, mis suurtel ülemaailmselt tegutsevatel reitinguagentuuridel.

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin reitinguagentuuride ELi tasandi ühtlustamise võimaliku vastuvõtmise vastu, sest standardid võivad liikmesriigiti erineda ja peavadki erinema. Ilma ühe ühtse valuutata ja pidades silmas turgude volatiilsust, seda eriti hätta sattunud euroala majandusriikides, tuleb Ühendkuningriigil silmitsi seista võimalusega uppuda ühtlustatud krediidireitingute sohu, mis peaksid võtma arvesse kõiki majanduslikke tingimusi kogu liidus, mistõttu võiksid ELi ühtsete krediidireitingute toetatud ohtlikud ettevõtmised ohustada Ühendkuningriigi ettevõtlust ja tööstust. Krediidireitinguid puudutavate tingimuste ja piirangute määramine peaks jääma sõltumatule majandusele sõltumatutes liikmesriikides.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, millised võivad olla riigi võlakohustuse krediidireitingute tagajärjed turule, eelarvetasakaalule ja inimeste üldisele heaolule, on hädavajalik, et reitingud tugineksid usaldusväärsetele andmetele. Selleks et säilitada selliste reitingute tõesus ja ausus, on vaja suurendada nendeni viivate otsuste läbipaistvust ning agentuuride vastutust. Seetõttu toetan ja kiidan tänast ettepanekut panna paika prioriteedid reitinguagentuuride tegevuse reguleerimiseks, mida pean selle valdkonna probleemide lahendamisel ülitähtsaks.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Euroopas tuleb tegeleda reitinguagentuuridega seotud olukorraga. Neil kasumile orienteeritud eraorganisatsioonidel on kaugelt liiga palju võimu suveräänsete valitsuste üle ja ma toetan täielikult plaane selle anomaaliaga Euroopa tasandil tegeleda.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin reitinguagentuure käsitleva raporti vastu. On poliitiliselt vastuvõetamatu ja majanduslikult ohtlik, kui neile agentuuridele, mis mängisid praeguses kriisis niivõrd negatiivset rolli, jääks ELi enda antud õigus hinnata mitte ainult äriühinguid, vaid ka liikmesriikide majandust. Euroopa Parlament peaks olema kindlameelsem ja radikaalsem oma reitinguagentuuride tegevust puudutavates otsustes, eriti arvestades kahju, mida agentuurid on Euroopa majandusele ja Euroopa kodanikele põhjustanud. Raport on aga iseloomutu. Selles esitatud määrused on argpükslikud ja reitinguagentuure ümbritsev läbipaistmatus püsib põhimõtteliselt muutumatuna. Ka kõige parema ettekujutuse juures ei ole omakasu püüdlevate eraettevõtete reitingute probleem lahendatud, olgu need siis Ameerika ettevõtted praegu või Euroopa ettevõtted tulevikus, mis juba iseenesest soodustab spekulatsioonimaffiat. Raport peaks välja pakkuma avaliku sektori demokraatlikult juhitud agentuuri, millel ei ole mitte mingeid erahuvisid ja mis saab mängida konkreetset rolli liikmesriikide ning nende kodanike vahelise solidaarsuse raamistikus.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, sest selles kirjeldatakse selgelt ja objektiivselt reitinguagentuure puudutavat olukorda. Ka mina usun, et reitinguagentuurid mängivad finantsturge käsitleva infovoo selgitamisel ja lihtsustamisel vajalikku ning äärmiselt kasulikku rolli nii võla emitentide maksevõime ja usaldusväärsuse kui ka üksikute finantsinstrumentide puhul. Kuid nagu Wolf Klinz õigesti märgib, on selle ärimudeli puhul risk, et tähelepanu juhitakse investorite kaitselt võla emitentide kaitsele, kui just ei võeta sobivaid parandusmeetmeid. Ma ei leia, et konkurentsi saaks parandada, kuna agentuuride suur arv võib õõnestada reitingute usaldusväärsust. Leian aga, et suurem vastutus võiks tähendada suuremat objektiivsust ja põhjalikumat tööd, mis ei kaitseks ainult väheste tegemisi, vaid aitaks vähendada teabepuudust, mis omakorda kaitseb turgude funktsioneerimist ja üldist huvi.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin reitinguagentuure käsitleva resolutsiooni poolt, sest usun, et on vaja uut Euroopa reitinguagentuuri, mis tooks kaasa alternatiivse tegevusmeetodi ja suurema konkurentsi selles valdkonnas. Finantskriis on meile näidanud, et me ei saa jätkuvalt leppida oligopoolse struktuuri ning praeguste reitinguagentuuride läbipaistvuse ja vastutuse puudumisega.

  Rachida Dati (PPE), kirjalikult. − (FR) Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt. Selles sisalduvad mõned huvitavad ettepanekud reitinguagentuuride vajaliku raamistiku saavutamise kohta. Praegune euroala olukord tuletab meile peaaegu iga päev meelde, milline on nende agentuuride otsuste mõju ja kuidas sõltub ülemaailmne finantsturgude reguleerimissüsteem nendest agentuuridest. Eriti toetan ma Euroopa Komisjonile esitatud palvet hinnata sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise teostatavust. See on konkreetne ettepanek, mis aitaks meil leevendada ülemaailmse finantsturgude reguleerimissüsteemi liigset sõltuvust teatavatest avaliku sektori välistest krediidireitingutest.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan seda reitinguagentuuride tulevikku käsitlevat raportit. Äsjane finantskriis tõi välja, et selle ettevõtlusharuga on seotud suured probleemid, nagu liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Tõepoolest oli reitinguagentuuridel finantskriisi kujunemises märkimisväärne roll, kuna nad andsid struktureeritud finantsinstrumentidele ekslikke reitinguid. Enne seadusandlikku ettepanekut, mida komisjon sügiseks koostab, tegeleb see raport nende probleemidega, kutsudes üles: hindama, kas ja kuidas liikmesriigid krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel kasutavad, et vähendada rahanduse reguleerimissüsteemi üldjuhul ülemäärast sõltuvust krediidireitingutest; tegema üksikasjalik mõjuhinnang ja teostatavuse uuring täiesti sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse kulude, kasu ja võimaliku juhtimisstruktuuri kohta; hindama tõeliselt sõltumatu Euroopa Reitinguagentuuri loomist; looma Euroopa reitinguindeksi, mis hõlmab kõiki turul saadaolevaid registreeritud reitinguagentuuride reitinguid.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Reitinguagentuurid langetavad üksteise järel kriisist kõige enam mõjutatud Euroopa riikide krediidireitinguid või omistavad neile n-ö negatiivse väljavaate. Räägin siinkohal Portugalist, Iirimaast, Kreekast ja Hispaaniast. Kuigi need agentuurid võib-olla ei põhjustanud ülemaailmset finantskriisi, on nende selline tegevus kriisi sellegipoolest süvendanud. Tegelikult soodustavad nad spekulatsiooni, pannes ohtu nende riikide elanikele pandud niigi ülirangete majanduse elavdamise kavade eduvõimalused. Seetõttu tuleb kiiresti luua Euroopa reitinguagentuur, millel oleks sõltumatu asutuse õiguslik staatus. Tuleb teha lõpp reitinguagentuuride olemuslikule huvide konfliktile, kuna praegu saavad nad samal ajal anda reitinguid ja tegutseda konsultantidena. Käsikäes selle muutusega peaks komisjon hindama vajadust suurendada teabe avalikustamist finantsinstrumentide valdkonna kõigi toodete kohta.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Alates majandus- ja finantskriisi algusest ei ole räägitud muust kui reitinguagentuuridest. Mida aga arvata nende praegusest põhirollist? Euroopa Parlament on seda probleemi käsitlenud. Kuigi reitinguagentuuride tegevusel on palju kasulikke eesmärke (näiteks koondavad nad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta, mis on meie ülemaailmses keskkonnas eriti suureks abiks), on õigusraamistiku areng muutnud need „teabevahendajad” de facto „reguleerivateks litsentsiaarideks” – seda viga ei tohi me teha!

Finantskriis tõi välja, et selles valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest reguleerivas raamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuuride roll on praeguse turumajanduse jaoks kahtlemata oluline. Need agentuurid alustasid teabevahendajatena, hõlbustades võla emitentide ja investorite juurdepääsu turule, võimaldades vähendada teabega seotud kulusid ning tagades seeläbi suurema likviidsuse ja läbipaistvuse. Nagu aga ka paljudes teistes selle sektori valdkondades, tõi kriis välja kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Ülemaailmse finantsturu reguleerimiseks tuleb nende agentuuride roll kiiresti üle vaadata ja leida tõhus lahendus nende konkurentsi puudumisele. Samuti on äärmiselt tähtis hinnata selle ärimudeli huvide konflikte.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuurid annavad reitinguid kolmele turusektorile – avalik sektor, äriühingud ja struktureeritud finantsinstrumendid – ning mängisid olulist rolli finantskriisi kujunemisel, kuna nad andsid struktureeritud finantsinstrumentidele ekslikke reitinguid, nii et neid reitinguid oli kriisi ajal vaja alandada keskmiselt kolm kuni neli pügalat. Esimene reaktsioon finantskriisile oli määrus (EÜ) nr 1060/2009, milles juba käsitletakse kõige kiireloomulisemaid küsimusi, allutades reitinguagentuurid järelevalvele ning reguleerimisele. Loodan siiski, et tulevikus on kohustuslik suurem läbipaistvus reitinguagentuuride tegevuses. Kindluse puudumine nimetatud sektori määruste puhul seab ohtu ELi finantsturgude nõuetekohase toimimise, mispärast on vajalik, et enne määruse (EÜ) nr 1060/2009 uute muudatusettepanekute esitamist teeks komisjon nõuetekohaselt kindlaks uue raamistiku puudused ning koostaks nende puuduste kõrvaldamise eri võimaluste, sealhulgas uute õigusakti ettepanekute mõjuhinnangu. Krediidireitingute valdkonnal on mitu probleemi, millest kõige olulisemad on konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Viimase paari aasta olukord on täielikult näidanud, kui vähe saab reitinguagentuure usaldada. Sellegipoolest on neil jätkuvalt vaba voli ning nende tegevus on äärmiselt kahjustav, seda eriti nõrgema majandusega riikide jaoks. Kuna reitinguagentuurid on finantssüsteemist sõltuvad üksused ja neil on oma antud reitingute vastu väga suur huvi, teenivad nad eelkõige kasu krediidi ebaproportsionaalsest stimuleerimisest ja kapitalistlikust finantsspekulatsioonist. Need agentuurid, mis ei tähenda tegelikku tootmisaktiivsuse tõusu ega vasta sellele, on selge näide majanduse keskendumisest finantstegevusele ning need moodustavad neoliberalismi arengustrateegia tuuma, püüeldes alati selliste tulutasemeteni, mida tegelik tootmine üldtuntud väheneva kasumi tendentsi tõttu tagada ei saa.

Olgugi et raportis on veidi kritiseeritud seda, kuidas need agentuurid töötavad, on tõsi see, et raportis ei jõuta probleemi tuumani ega pakuta välja finantssektori avalikku kontrolli, et mitte ohustada suurte äriühingute ja finantsasutuste huve. See on põhiküsimus. Seetõttu kutsume üles finantssektorit tõhusalt reguleerima ja lõpetama järjest liberaalsemad kapitali liikumised maksuparadiisidesse, tuletisinstrumentidesse ning reitinguagentuuridesse ja nende tegevusse.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me teame – kuna seda on viimased paar aastat selgelt näidanud – et reitinguagentuurid ei ole usaldusväärsed, kuid nende tegevus on sellegipoolest jätkuvalt väga kahjustav, eriti nõrgema majandusega riikide jaoks, ning need teenivad eelkõige kasu krediidi ebaproportsionaalsest stimuleerimisest ja kapitalistlikust finantsspekulatsioonist.

Need agentuurid on eelkõige majanduse finantstegevusele keskendumise tulemus – mis ei tähenda tegelikku tootmisaktiivsuse tõusu ega vasta sellele – ning nad moodustavad neoliberalismi arengustrateegia tuuma, püüeldes alati selliste kasumitasemeteni, mida tegelik tootmine tagada ei saa.

Olgugi et raportis on veidi kritiseeritud seda, kuidas need agentuurid töötavad, on tõsi see, et raportis ei jõuta probleemi tuumani ega pakuta välja finantssektori avalikku kontrolli, et mitte ohustada suurte äriühingute ja finantsasutuste huve.

Seetõttu kutsume üles finantssektorit tõhusalt reguleerima ja lõpetama järjest liberaalsemad kapitali liikumised maksuparadiisidesse, tuletisinstrumentidesse ning reitinguagentuuridesse ja nende tegevusse. Vajame teistsugust fiskaalpoliitikat, mis aitaks kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele õiglusele ja tasakaalustatud avaliku sektori raamatupidamisele, nii et see lõpetaks maksuparadiisides kättesaadavad maksusoodustused, juurutaks börsil saadud tulu maksustamise ning kehtestaks lisamaksu suurte äriühingute ja finantsasutuste kasumile.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) See raport juhib tähelepanu krediidireitingute sektori äärmiselt olulistele probleemidele, sealhulgas konkurentsi puudumisele, oligopolidele tüüpilistele struktuuridele ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumisele, eriti riigi võlakohustuse hindamisel. Minu arvates on seetõttu äärmiselt oluline võtta samme Euroopa Reitinguagentuuri loomise nimel, mis võiks töötada uue krediidireitingute andmise mudeli suunas ja luua tingimused tõelise konkurentsivõime arendamiseks.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Oleks hea, kui reitinguagentuurid vastutaksid tulevikus enda tegevuse eest rohkem. On tõsi, et need agentuurid andsid kõrgeima võimaliku reitingu paljudele keerukatele finantsinstrumentidele ehk, nagu hiljem selgus, toksilistele instrumentidele. Raportis soovitatakse turuosaliste suhtes teha rohkem ja paremat riskianalüüsi, nii et neil ei tuleks liigselt reitinguagentuuridele toetuda.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Mõnikord reguleerimiseesmärkidel kohustuslikuks tehtud krediidireitingute peaaegu kogu turgu kontrollivad kolm suurt Ameerika Ühendriikide agentuuri. Selle valdkonna avamine konkurentsile või Euroopa avaliku agentuuri loomine ei muuda süsteemi loomupärasemaks.

Praegu on olukord hullumeelsem kui kunagi varem. Keegi ei tea, milline turg või milline agentuur teise reaktsioone suunab; kas ühe riigi madal reiting põhjustab paanikat riigi võlakohustuse üle või on see küüniline spekulatsioon, mis madala reitinguni viib; kas hea reiting mõjutab teatavate varade hoidmist või kas neid varasid hinnatakse kõrgelt seetõttu, et need on head ja neid tahetakse hoida. Suurem järelevalve agentuuride tegevuse üle leevendab olukorda vaid minimaalselt ja selle mõju ei ole ilmselgelt piisavalt suur. Hoolimata agentuuridele nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides osaks saanud korduvast kriitikast ei ole nende maine tegelikult kannatanud. Pole kahtlust, et mõju oleks sellel, kui nad oleksid õiguslikult ja isegi rahaliselt vastutavad oma vigade ja vastutustundetute hinnangute tagajärgede eest. Samas ei saa midagi lahendada süsteemi põhjalikult muutmata, selle asemel et seda elushoidmise nimel lappida üritada.

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. – (IT) Kiites heaks Wolf Klinzi raporti, mille eesmärk on reitinguagentuuride tõhus reguleerimine, võtab parlament järjekordse sammu finantsturgude suurema läbipaistvuse suunas. On tähtis lahendada praegused sektorit iseloomustavad probleemid: konkurentsi puudumine, regulatsiooni liigne sõltuvus reitingutest ja hinnete vähene usaldusväärsus.

Siinkohal on märkimisväärne parlamendi palve, et komisjon hindaks sõltumatu Euroopa agentuuri loomist, mis vastutaks ka riigi võlakohustuste reitingute eest. Kuna reitinguagentuuride vastutustundetu käitumine on sageli olnud eelkõige Euroopa maksumaksjaid kahjustavate spekulatsioonide algpõhjus, on äärmiselt oluline käimasoleva ja sügisel lõpule jõudva reformiprotsessi raames vaadata üle nende roll riigi võlakohustuste reitingute andmisel.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Mul oli selle dokumendi üle hea meel, sest krediidireitingute valdkonnal on palju probleeme, millest kõige suuremad on oligopolidele tüüpilised struktuurid ning konkurentsi, vastutuse ja läbipaistvuse puudumine. Domineerivate reitinguagentuuride probleem on eelkõige maksemudel, samas kui õigusraamistiku põhiprobleem on liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest. Nagu teate, hindavad reitinguagentuurid kolme sektorit – avalikku sektorit, äriühinguid ja struktureeritud finantsinstrumente. Olukorras, kus turuosalised töötavad välja sisemise krediidiriski hinnangu oma regulatiivsete kapitalinõuete kohta, on olemuslik huvide konflikt. Näen vajadust järelevalveasutuste kohustuste, suutlikkuse, volituste ja rahaliste vahendite suurendamise järele sisemudelite asjakohasuse jälgimiseks, hindamiseks ja järelevalveks ning usaldatavusnormatiivide täitmise meetmete kehtestamiseks. Usun, et krediidireitingute eesmärk peab olema turu parem teavitamine selliselt, et anda investoritele järjekindlaid hinnanguid riikide ja sektorite krediidiriskide kohta, ning pean tähtsaks võimaldada kasutajatel reitinguagentuure paremini kontrollida. Selles suhtes tuleb rõhutada nende tegevuse suurema läbipaistvuse põhirolli. Usun kindlalt, et peame toetama uute reitinguagentuuride loomist, vältides igasugust konkurentsi moonutamist.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna hääletusel olnud resolutsioon pakub välja hulga meetmeid, et vähendada praegust sõltuvust väga vähestest reitinguallikatest. Lisaks konkurentsi suurendamisele hõlmavad need meetmed sisemiste krediidihinnangute suuremat ja mõistlikku kasutust, seda eriti suurte finantsasutuste poolt, mis on võimelised oma riskihinnanguid tegema. Kindlasti läksid meie arvamused sel teemal esimestes faasides pisut lahku, kuid oma lõppseisukohtades olime üldiselt üksmeelel. Üksmeel saavutati ka läbipaistvuse küsimuses, kuna ma toetan ideed kohustada kõiki registreeritud reitinguagentuure teostama iga-aastase ülevaate, milles hinnatakse eelnevalt antud krediidireitingute õigsust, misjärel tuleks teave edastada järelevalveasutusele.

  Olle Ludvigsson (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetasime täna komisjonile tehtud üleskutset hinnata üksikasjalikumalt Euroopa Reitingute Sihtasutuse või avaliku Euroopa reitinguagentuuri loomise tingimusi. Näeme, et poliitiliselt loodud reitinguasutus võiks olla viis, kuidas survestada suuri eraagentuure. Samal ajal näeme ka võimalikke probleeme. Seetõttu oleks kasulik saada üksikasjaliku uurimise abil parem ettekujutus nii sellise asutuse plussidest kui ka miinustest. Paremad teadmised on edasise selleteemalise arutelu eelduseks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Äsjane finantskriis tõi välja, et krediidireitingute valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Raportis pakutakse välja viise kõigi nende probleemide lahendamiseks.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Äsjane finantskriis tõi välja kolm peamist reitinguagentuuridega seotud probleemi: konkurentsi puudumine reitinguagentuuride väikese arvu tõttu ülemaailmsetel kapitaliturgudel, nagu ka suutmatuse tõttu võistelda, seda eelkõige regulatiivsete standardite osas; liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus standardite, seaduste ja määruste loomisel (näiteks nende järjest sagedasem kasutus kapitalinõuete määramisel), nagu ka keskpanga sõltuvus välistest krediidireitingutest; ning viimasena reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest, mille lahendamiseks tehakse raportis ka ettepanek toetada Euroopa reitinguagentuuride võrgustiku loomist. Sel puhul nõustume, et investorite jaoks on tähtis teabe suurem levik ning et turuosalistel tuleks lubada investeerida tuletisinstrumentidesse ainult siis, kuid nad suudavad tõestada, et mõistavad ja suudavad hinnata tootega kaasnevat krediidiriski. Lõpetuseks toetame täiesti sõltumatu avaliku sektori välise Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise ideed.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles silmakirjalikus tekstis väidetakse, et reitinguagentuuride põhiprobleem on see, et need takistavad konkurentsi. Lahendusena pankade liigsele sõltuvusele nendest agentuuridest pakutakse raportis välja, et pangad hindaksid oma riske ise. Pangad peavad vastutama ranguse mõõtmise eest! Kui nad ei suuda seda teha, palutakse neil rakendada ebasoodsaimat reitingut, mis pakuks neile suurimat kaitset. Probleem ei ole pankade huvide kaitse, vaid üldiste huvide kaitse. Taas kord on inimesed ELi prioriteetide nimekirjas viimased.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuuridel on mitu kasulikku eesmärki: nad koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta, võimaldades emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendades teabega seotud kulusid ning laiendades võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse. Äsjane finantskriis tõi aga välja, et selles valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Peame pöörama tähelepanu võimalikele võetavatele meetmetele. Võimalikele võetavatele meetmetele peaksid eelnema vajalikud mõjuhinnangud ja kontroll ning neid ei tohiks võtta järele mõtlemata, sest see takistaks edasiliikumist ja suurendaks sisenemistõkkeid ja tooks kaasa konservatiivsemate reitingute ohu koos vastava mõjuga reaalmajandusele ning laenuandmisele. Peame vaatama seda valdkonda globaalsest perspektiivist, sest see on tõeliselt ülemaailme valdkond, mis tugineb ülemaailmsele kapitaliturule. Seetõttu peame püsima kursis Ameerika Ühendriikide arenguga.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Selles algatusraportis kirjeldatakse praeguseid krediidireitingute valdkonna põhiprobleeme, mille hulgas on tähtsaimad konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine, eriti riigi võlakohustuse hindamisel. Pean seda väga ajakohaseks. On tähtis, et annaksime oma parima, et mitte korrata Kreekas kujunenud olukorda. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Reitinguagentuurid peaksid andma teavet krediidikvaliteedi kohta. Praeguseks on need agentuurid saanud oma tegevusega ebaausa maine. Näiteks sai suure kriitika osaliseks nende hilinenud reaktsioon 1930. aastate finantskriisile. Reitinguagentuuride eksperdid ei suutnud isegi märgata, et USA kinnisvaraturu mädanenud finantsstruktuurid kujutavad endast ohtu. Ka siis, kui kerkima hakkas riigivõlg, reageerisid nad alles siis, kui investorid hakkasid väljendama oma muret, tegutsedes siis nii järsult, et üksikute riikide finantsprobleemid süvenesid. Süsteemis tervikuna on midagi väga viltu, kui Kreeka ebakorrapärasused ja Goldman-Sachsi vahetustehingud võla varjamiseks olid turul teada juba palju aastaid; kui Ateenas oli tavapärane, et eelarveandmed vaadati üle iga kord, kui uus valitsus võimule tuli; ning riigile anti sellegipoolest hea krediidireiting, mis kutsus finants- ja majanduskriisi lahvatades esile äkilise terava reaktsiooni, põhjustades pankrotte, karistades riike, kelle pangad pakkusid tagatist halbadele laenudele, kui samal ajal panustati palju raha riikide pankrotti minekule. See ettepanek saab olla vaid esimene samm õiges suunas, mistõttu hääletasin selle poolt.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Usun, et üldiselt on reitinguagentuuride tegevus väga kahtlane. Seda mitte ainult seetõttu, et nad ei tee õigel ajal kindlaks riske, nagu oli USA kinnisvaraturu puhul, vaid ka seetõttu, et kriisi tekkimisel võivad nad muuta halva olukorra veelgi halvemaks. Me ei saa lubada, et eraomanduses USA reitinguagentuurid otsustavad oma suva järgi Euroopa riikide krediidivõime üle. See raport on samm reitinguagentuuride rangema kontrolli suunas, mistõttu hääletasin ka raporti poolt.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Tunnen heameelt selle reitinguagentuuride tulevikuväljavaateid käsitleva resolutsiooni üle. Krediidireitingute valdkonnal on sageli probleeme oligopolidele tüüpiliste struktuuride ning konkurentsi, vastutuse ja läbipaistvuse puudumisega. Sellest tulenevalt peaks komisjon hindama täiesti uue sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise võimalust, millel oleks õigus öelda sõna sekka otsustes riigi võlakohustuste reitingute ja reitinguagentuuride kohta. Uue Euroopa Reitingute Sihtasutuse juhtkond, töötajad ja valitsemisstruktuur oleksid täielikult iseseisvad ning sõltumatud. Toetan ettepanekut määrata reitinguagentuuridele kogu ELis ühtsetel alustel tsiviilvastutus ränga hooletuse või eksimuse korral. Lisaks on vaja suurendada järelevalveasutuste kohustusi, suutlikkust, volitusi ja rahalisi vahendeid sisemudelite asjakohasuse jälgimiseks, hindamiseks ja järelevalveks, usaldatavusnormatiivide täitmise meetmete kehtestamiseks ning uuringute ja kontrollide tegemiseks. Väga tähtis on tagada reitinguagentuuridele võrdsed võimalused, ergutades konkurentsi, läbipaistvust, turgude avatust ja stabiilsust.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Reitinguagentuuride tehtud töö on tähtis, sest see tagab usaldusväärsuse ja stabiilsuse. Seega peame panema paika reeglid ja standardid nende reitingute ja erapooletuse kohta. Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt, sest ma leian, et on väga oluline, et Euroopa Liidul oleksid piisavad reeglid, et tulla toime reitingute mõjuga üldisele finants- ja majandussüsteemile. Vaatamata selles valdkonnas esinevale õiguslikule vaakumile ja nende agentuuride võimalusele mõjutada liikmesriikide majandust – isegi niivõrd, et tõukavad neid kriisi – tundub see raport tõepoolest olevat esimene samm reitinguagentuuride uute reeglite suunas, võttes arvesse, et komisjon võttis hiljuti vastu uue määruse reitinguagentuuride kohta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi reitinguagentuure käsitleva resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et on väga oluline vähendada ebaõiglast konkurentsi, mille on põhjustanud reitinguagentuuride tava hinnata turuosalisi, samal ajal neilt tellimusi saades. Usun, et komisjon peaks krediidiriski mõõtmiseks hoolikalt hindama alternatiivsete instrumentide võimalikku kasutust. On äärmiselt oluline, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutaks oma volitusi tõhusalt ning tal oleks õigus teostada etteteatamata uurimisi ja kohapealseid kontrolle. Samuti on äärmiselt oluline, et oma järelevalvevolituste kasutamisel annaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes kohaldatakse menetlust, võimaluse esitada oma seisukohti, et nende kaitseõigus oleks tagatud. Samuti nõustun üleskutsega, et komisjon teeks üksikasjaliku mõjuhinnangu täiesti sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse – mis oleks asjatundlik kõigis kolmes reitinguvaldkonnas – kulude, kasu ja võimaliku juhtimisstruktuuri kohta.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuigi raportil on positiivseid külgi, ei suudetud selles teha ettepanekut luua avalik sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutus. Vastupidi: kuna viis, kuidas see on kirja pandud, on mitmetähenduslik, jätab see võimaluse rahastada riiklikest vahenditest uut eraagentuuri. Samuti ei suudeta raportis käsitleda riigi võlakohustuste lahutamist agentuuride reitingutest, mis on põhimeede, mis tuleks selles valdkonnas eurovastase spekulatsiooni vastu võitlemiseks võtta. Lõpetuseks oleks raportis pidanud paluma, et komisjon hindaks võimalust, et kõik struktureeritud finantstooted peaksid kõigepealt saama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heakskiidu. Nendel põhjustel hääletan raporti vastu.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Selle meetme abil saame lõpuks väljendada oma soovi parandada reitinguagentuuride tööd, suurendades nende läbipaistvust, ausust, vastutust, sõltumatust ja usaldusväärsust. Tunnustades agentuuride rolli teabe andjatena ja turu likviidsuse stimuleerijatena, on praeguseks küllalt selge, et finantsettevõtjad on nende hinnanguid liigselt usaldanud ja et agentuuride tegevusel on olnud osa finantskriisi kujunemises. Liiga palju sõltutakse välistest reitinguagentuuridest ja sektoris valitseb oligopoolne seisund. Seetõttu pooldan sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomist, mis vastutaks avaliku sektori, äriühingute ja struktureeritud finantsinstrumentide reitingute eest.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Äsjane finantskriis näitas, et reitinguagentuure on vaja reguleerida. Äsjased sündmused on tõepoolest andnud võimaluse teha kindlaks nende tegevuse vead ja uuesti üle vaadata nende staatus nende analüüsi subjektide ehk äriühingute, avaliku sektori ja struktureeritud finantsinstrumentide sertifitseerijana. Nii on saanud selgeks, et nad mängivad olulist rolli, vähendades investorite vahel täheldatud teabe asümmeetrilisust. Teisest küljest aga on märgitud, et liiga palju usaldatakse reitinguagentuuride antud reitinguid, millel oli kindlasti märkimisväärne osa finantskriisi süvendamises. Seetõttu on kiiresti vaja uut reguleerivat mudelit, mis vähendaks sõltuvust reitinguagentuuride reitingutest. Lahendus hõlmab selliseid meetmeid nagu Euroopa Keskpanga sõltuvuse piiramine väliste agentuuride esitatud andmetest, reguleerivate ja järelevalveasutuste volituste tugevdamine, arutelu algatamine Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise üle, investoritele kättesaadava teabe ulatuse suurendamine – seega reitinguagentuuride võimu vähendamine – ning näiteks tsiviilvastutuse mehhanismide tugevdamine.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin kiita Wolf Klinzi suurepärase töö eest! Kutsun reitinguagentuure heitma rohkem valgust sellele, kuidas nad riikide reitinguid määravad, ning palun sektoril selgitada ka oma meetodeid ja seda, miks nende reitingud erinevad tähtsamate rahvusvaheliste finantsasutuste prognoosidest. Teine vastuoluline küsimus on struktuur, mida kasutada Euroopa tasandil vastukaaluks kolmele suurimale reitinguagentuurile, millel tundub olevat meie turule ebaproportsionaalselt suur mõju. Seetõttu kutsun komisjoni üles hindama hoolikalt võimalust luua täiesti sõltumatu reitingute sihtasutus, millele tuleks anda maksimaalselt viit aastat kattev stardifond.

Viimaseks on väga tähtis uurida viise, kuidas määrata reitinguagentuuridele tsiviilvastutus enda reitingute eest. Seetõttu paluksin komisjonil teha kindlaks viisid, kuidas saaks võtta reitinguagentuurid vastutusele liikmesriikide tsiviilõiguse alusel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt.

Reitinguagentuuride tegevusel on palju kasulikke eesmärke.

Nad koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta ülemaailmses keskkonnas, kus emitentide ja investorite vahel liigub asümmeetrilist teavet, see omakorda võimaldab emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendab teabega seotud kulusid ning laiendab võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse ja aidates määrata hinnataset. Samas on õigusraamistiku areng muutnud need „teabevahendajad” de facto „reguleerivateks litsentsiaarideks”. Äsjane finantskriis tõi välja, et selles valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna vastu võetud resolutsiooni põhieesmärk on kaotada sõltuvus välistest krediidireitingutest kogu süsteemis, nii palju ja nii kiiresti kui võimalik. Väliste reitingute roll määravate kriteeriumitena on eriti märkimisväärne, kui reiting langetatakse investeerimisjärgust allapoole investeerimisjärku. Hästitoimival konkurentsiturul piisab agentuuri reputatsioonist, et tagada selle reitingute kvaliteet. Kuna reitinguagentuurid tegutsevad aga praegu oligopoolses seisundis, saavad nad kasu olemuselt garanteeritud turust.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt, sest leian, et selles esitatud meetmed krediidireitinguteenuste valdkonnas esinevate probleemide lahendamiseks on samm õiges suunas. Neil teenustel on meeletu mõju ja nende tegevusel võivad olla nende hinnatavatele riikidele ja organisatsioonidele katastroofilised tagajärjed, nagu me äsjase finantskriisi ajal väga selgelt nägime. Nende teenuste jaoks tuleb paika panna selged toimimise eeskirjad, nende hindamisprotseduurid peavad olema avalikud ja nad peavad võtma vastutuse. Riigid ja igasugused teenused ja organisatsioonid, mida nad hindavad, ei tohi jääda nende otsuste meelevalda. Kolm peamist reitinguagentuuri hindavad 95% majandustegevusest; seega räägime monopolist koos kõigi sellega kaasnevate negatiivsete mõjudega. Kutsume üles suurendama läbipaistvust, piirama ebaseaduslikku tegevust, võtma vastutust, laskma neid agentuure hinnata sõltumatutel asutustel, et tagada nende erapooletus ja range reeglitest kinnipidamine.

  Antolín Sánchez Presedo (S&D), kirjalikult. – (ES) Toetan Wolf Klinzi raportit, et kiirendada reitinguagentuuride reformimise protsessi. Kui esimese seadusandliku algatusega allutati agentuurid reguleerimisele ja järelevalvele ning teises selgitati Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvevolitusi, siis selle resolutsiooniga püütakse vähendada regulatsiooni sõltuvust välistest reitingutest, struktureerida valdkonda konkurentsiraamistikus ja parandada selle ärimudeleid vastavalt finantsstabiilsuse nõukogu kriteeriumitele.

Lõplik tekst sisaldab minu muudatusettepanekuid. Nende muudatusettepanekutega soovisin tugevdada järelevalveasutuste suutlikkust, edendada võrdseid võimalusi üle maailma, suurendada konkurentsi nn reitingukaubanduse vältimise abil ja luua teabe levitamiseks standardprotseduurid. Riigi võlakohustuse teemal toetasin seda, et reitinguagentuurid peaksid oma töös vältima protsüklilisust ja võtma arvesse tähtsamate rahvusvaheliste finantsasutuste prognoose. Samuti kutsusin komisjoni üles tegema ettepanekuid maksemudelite reformimiseks ja eksimuste korral vastutusele võtmiseks.

Lõpetuseks on mul väga hea meel selle üle, et raportis kaalutakse sõltumatu Euroopa reitinguagentuuri loomist ja Euroopa sihtasutuse võimalust.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, milles tunnistatakse, et reitinguagentuuridel on puudu vastutusest, konkurentsist ja läbipaistvusest, eriti mis puudutab riigi võlakohustuste reitinguid. ELi ja maailma tasandil tuleb teha rohkem, et tagada, et hoolimatud tavad ei ohustaks ELi finantsturvalisust.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuurid on teabevahendajad, mis soodustavad turu likviidsust ja läbipaistvust, vähendades teabe asümmeetrilisust kapitaliturgudel ja hõlbustades juurdepääsu ülemaailmsele turule, vähendades teabega seotud kulusid ning kasutades võlausaldajate ja investorite potentsiaali.

Nendel agentuuridel on aga teatavaid probleeme, eelkõige nende konkurentsi puudumise, oligopolidele tüüpiliste struktuuride, nende liigse usaldamise ning läbipaistvuse ja vastutuse puudumisega. Praegusel ajal muutuvad sellised probleemid tähtsamaks, sealhulgas ka seoses liikmesriikidega, sest oma majanduslike ja finantsraskuste tõttu näevad nad, kuidas paljude riiklike asutuste reitingud ebajärjekindlalt ja tsükliliselt kõiguvad.

Kuna reitinguagentuuride tähtsust ei saa eitada, oleks hea nende rolli tulevikus piirata. Seetõttu hääletasin parlamendi esitatud ettepaneku poolt kutsuda komisjoni üles tegema mõjuhinnangut ning kulude, tulu ja juhtimisstruktuuri analüüsi Euroopa Reitingute Sihtasutuse kohta, mis oleks asjatundlik eri reitinguvaldkondades: avalik sektor, äriühingud ja finantsinstrumendid.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Vastavalt sellele raportile hakkab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sellest suvest rangemalt jälgima reitinguagentuure, mis osutub kindlasti tähtsaks vahendiks, et tagada, et senine laissez-faire suhtumine laenamisse finantskriisi silmas pidades jätkuda ei saaks. Reitinguagentuurid said tasu finantsasutustelt nende toodetele reitingute andmise eest ja sellele järgnevast samade toodete müügist. Sellest konfliktist tulenevalt kippusid agentuurid andma kõrgeid reitinguid keerukatele finantsinstrumentidele, mis viis neid tooteid ostnud investorite ülima rahuloluni. Samuti andsid agentuurid äriühingutele nõu selle kohta, kuidas esitada nende kõrgema riskiga tooteid madala riskiga toodetena, ning see eksitav tava tähendas seda, et need tooted osutusid toksilisemaks, kui nende reitingust võiks järeldada, mis tõi kaasa suuri kaotusi investoritele, sealhulgas pensionisaajatele kogu Walesis.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Finants- ja majanduskriis on heitnud kriitilist valgust reitinguagentuuridele ja eelkõige nende aktiivsele rollile kriisi jätkumises; seejuures peetakse põhiprobleemideks konkurentsi puudumist, liigset sõltuvust välistest reitingutest ja vastutuse puudumist selles valdkonnas. Seetõttu soovitab raportöör uurida ideed luua tõeliselt sõltumatu Euroopa reitinguagentuur, toonitades, et uus Euroopa Reitingute Sihtasutus peab olema isemajandav. Reitingute kaugeleulatuvate tagajärgede tõttu on vältimatu, et valdkonna tegevusse tuleb intensiivselt sekkuda. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimaste aastate finantskriis tõi välja valdkonna kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt, sest ma leian, et täiesti iseseisva avaliku sektori välise Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomine on mõistlik ja atraktiivne idee.

Raport: Richard Falbr (A7-0172/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest ma usun, et on väga tähtis, et me võitleksime suutmatusega vastata rahvusvahelisele sotsiaalõigusele nii Euroopas kui ka väljaspool seda; see on omamoodi sotsiaalne ning keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. Tuleb loota, et see raport suudab tugevdada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni õigusaktides sisalduvate tööparameetrite tihedat tuuma.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva resolutsiooni poolt. Tuleb rõhutada, et välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. See hõlmab meeste ja naiste võimalusi inimväärse ja produktiivse töö saamiseks vabaduse, võrdsuse, turvalisuse ja väärikuse tingimustes. Rahvusvahelised töönormid peaksid eelkõige tagama inimeste arengu. Inimesed ei ole tarbekaup, mille hinda saab kaubelda. Töö on osa meie igapäevaelust ja see on inimese väärikuse, heaolu ja arengu seisukohast väga oluline. ELil on hea maine rahvusvahelise dialoogi ja sotsiaalsete küsimuste vallas. ELi peetakse selles valdkonnas mõistvaks ja usaldusväärseks partneriks. Seda asjaolu tuleks kasutada ELi edasipüüdlikumate eesmärkide saavutamiseks. Üks neist on arendada välja ELi sidus, integreeritud ja asjatundlik lähenemisviis sotsiaalpoliitika välismõõtmele. Põhiroll on seejuures Euroopa Parlamendi sisesel koordineerimisel, aga ka Euroopa Komisjoniga ja vast loodud välisteenistusega kooskõlastamisel.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine on kõikide liikmesriikide kohustus, mis tuleneb ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist.

Seetõttu peab kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide suhtumises selgelt väljenduma Euroopa sotsiaalse mudeli põhimõte, kui kaalul on sotsiaalsed küsimused ja liikmesriikide koostöö. Sooviksin rõhutada, et Euroopa sotsiaalne mudel pakub majandusliku edukuse oluliste edendajatena võrdseid võimalusi hariduses, kutseõppes ja tööturul, samuti võrdset juurdepääsu sotsiaalteenustele.

Seetõttu innustan liikmesriike toetama ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamist.

Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see toetab iga inimese väärikust, heaolu ja arengut kui väärtusi, mis peaksid olema majandusarengu põhieesmärgid.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Sotsiaalpoliitika välismõõdet käsitlev raport on seotud ühe ELi sotsiaalpoliitika prioriteediga. Selles kutsutakse üles tugevdama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidesse koondatud tööõiguse põhinorme, sealhulgas ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamist. Hääletasin selle raporti poolt, sest selles kutsutakse üles muutma ka juhtimistavasid maailma ja ELi tasandil, et töötajate õigusi ja töötingimusi paremini rakendada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin meie kaasparlamendiliikme Richard Falbri raportit, sest usun, et liit peaks kolmandates riikides edendama kõrgeimaid töö- ja sotsiaalseid norme, et säilitada oma usaldusväärsus rahvusvahelises kaubanduses ning sõlmida tugevad sidemed peamiste kaubandusparteritega. Raportöör soovitab tasakaalustatud suhteid valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et hõlbustada konventsioonide ratifitseerimist. Et olla positsioonil, millelt liiduga läbirääkimisi pidada, peavad kolmandad riigid vastama rahvusvaheliselt kehtestatud töönormidele.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni selle valdkonna viimastel andmetel on 115 miljonit last seotud ohtliku tööga – ühe lapstööjõu kasutamise halvima vormiga –, mis ohustab lapse elu ja tervist. Lähenemas on 12. juuni, rahvusvaheline lapstööjõu kasutamise vastane päev, ning hääletasin selle tähtsa ja ajakohase raporti poolt, mis kutsub vabakaubanduslepingu sidusrühmadel, kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni deklaratsiooniga aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl, pühenduda sunni- ja kohustusliku töö kõigi vormide ning lapstööjõu kasutamise kaotamisele.

Lapstööjõu kasutamist ja inimõiguste organiseeritud rikkumist ei tohi ignoreerida, kui jutuks on kaubanduslepingud, ning EL peab võtma kindla seisukoha, edendades kaubandusläbirääkimistel sotsiaalpoliitikat ning töö- ja sotsiaalseid norme.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. EL on seadnud endale eesmärgiks mitte ainult ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas eeskujuks saamise, vaid ka selle edendamise oma välispoliitikas. Põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. Nõustun, et on vajalik tugevdada pädevate rahvusvaheliste institutsioonide (eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) rolli ja teha nendega koostööd, et töötada välja, võtta kasutusele ja edendada rahvusvahelisi sotsiaalseid põhinorme.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Meie globaliseerinud maailm, milles riigid on üksteisega seotud majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste suhete kaudu, on reaalsus, mida ei saa eitada. Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kaubandussuhetes püsivad suured erinevused sotsiaalkaitse süsteemide ja töötingimuste vallas. Euroopa Liit kui kaubanduspartner ja oluline läbirääkija maailma tasandil peaks aitama edendada kõrgemaid töö- ja sotsiaalseid norme kolmandates riikides. Seetõttu hääletasin selle raporti poolt, mis rõhutab väga tähtsat rolli, mida EL saab mängida inimõiguste, eriti õiguse puhul inimväärsele töökohale.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Just vastu võetud sotsiaalpoliitika välismõõdet ja sotsiaalsete normide edendamist käsitlevas raportis tehakse ettepanek luua ühtse sõnastusega sotsiaalklausel, mida saaks lisada kõigisse kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse. See algatus on tegelikult samm õiges suunas. Võttes arvesse tõsiasja, et vabakaubanduslepingud sisaldavad reeglina ikka veel vähe viiteid sotsiaalsetele normidele, pakutakse raportis välja hulk võimalusi, sealhulgas sotsiaalklausel ja vastavus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidele – hoolimata sellest, kas kõik liikmesriigid on need juba ratifitseerinud – ning koostöö suurendamine kolmandate riikide ja liikmesriikide vahel. Raporti teine huvitav aspekt on ettevõtete sotsiaalse vastutuse kontseptsiooni arendamine, sest kuigi praegu on tegu kasuliku kontseptsiooniga, põhineb see siiani vabatahtlikul osalusel ning seega on veel arenguruumi. Nagu ka kontseptsiooni laiendamine paljudesse valdkondadesse ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse mõõtme lisamine meie kaubanduspoliitikasse – miks mitte seda ükskord siduvaks muuta? Lisaks poliitilise sõnumi saatmisele oleks see tõeline samm edasi meie sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamise suunas.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi algatusi edendada töö- ja sotsiaalseid norme kolmandates riikides. Töönormide kehtestamisega toetab Euroopa Liit kodanike võimalust saada tööd vabaduse, võrdsuse, turvalisuse ja väärikuse tingimustes. Arvestades praegust maailmamajanduse globaliseerumist, on rahvusvahelised töönormid vundament, millele tuleks riigi sotsiaalne ja majanduslik areng rajada. Hiinal, Indial ja teistel tärkava turumajandusega riikidel on välisinvesteeringutes järjest tähtsam osa. See nähtus on siiski seotud riskiga, et need riigid ja eelkõige nende ettevõtted ekspordivad Euroopa Liidu töönormidest madalamaid töönorme. Seetõttu usun, et Euroopa Liit peaks olema ettevaatlik riikide suhtes, kes soovivad meiega kaubanduslepinguid sõlmida.

Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad on sotsiaalsete normide tegelikku ellu ülekandmisel esirinnas. Olen seisukohal, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse selge ja ühemõtteline määratlemine on väga oluline, et hoiduda praegustest erinevatest tõlgendustest ja kehtestada viisid nende kohustuste täitmise kontrollimiseks.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Otsustasin anda poolthääle Richard Falbri raportile, mis ühest küljest hõlmab ettevõtete sotsiaalse vastutuse strateegilist tähtsust ettevõtete kasvu soodustava motiveeriva vahendina ja teisest küljest toonitab, et seda küsimust saab lahendada vaid vabatahtlikkuse alusel. Samuti nõustun täielikult Richard Falbri kriitikaga Euroopa Liidu silmakirjaliku käitumise kohta: samal ajal sotsiaalseid õigusi toetava sotsiaalmudeli edendamisega sõlmitakse kaubanduslepinguid riikidega, mis ei austa töötajaid ega paku neile kaitset.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest jätkuvalt esineb juhtumeid, kus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ja kokkuleppeid ei rakendata nõuetekohaselt või rakendatakse vaid osaliselt ning rikutakse ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtteid. Rahvusvahelised töönormid peaksid eelkõige tagama töötajate õigused, sest töö on osa meie igapäevaelust ning see on inimese väärikuse, heaolu ja arengu seisukohast väga oluline. Nagu ka sotsiaalsed standardid, peaks ettevõtete sotsiaalne vastutus panustama jätkusuutlikku kasvu, kuid äriühingud ei tohiks vältida dialoogi töötajatega ja nad peavad austama ning edendama inimväärseid töösuhteid, ergutama töövõtja osalemist konsultatsiooni, teabe ja kollektiivläbirääkimiste kaudu, arendama töötajate kutseoskusi ja elukestvat õpet, vastama tööohutusnormidele, edendama meeste ja naiste võrdsust; looma sotsiaalpartneritele sobiva keskkonna tööturul toimunud muutuste ennetamiseks ja nendega toimetulemiseks, sealhulgas ümberstruktureerimise kaudu, parandama töökvaliteeti, integreerima ja kaitsma haavatavaid töötajate rühmi, nagu noored, eakad, puuetega inimesed ja sisserändajad. Seetõttu peaks Euroopa Liit jätkama sanktsioonide ja stiimulite kasutamist kahepoolsete ja piirkondlike lepingute raames, et tagada ELi lepingute sotsiaalsätete rakendamine. Lisaks on väga oluline, et valitsused ise ei taganeks oma vastutusest hoida alles Euroopa sotsiaalset mudelit, sest siis tekiks oht, et tööõigus ja sotsiaalkindlustussüsteemid ning -teenused erastatakse.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Kuigi nii Lissaboni strateegia kui ka ELi 2020. aasta strateegiaga sotsiaalpoliitikale omistatav rõhuasetus on suurem kui iial varem, on konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele.

Selleks et EL saaks pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, peavad nad järgima kõiki varem nimetatud nõudeid. See on kohustuslik tingimus läbirääkimistel kolmandate riikidega. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib seetõttu jätkuda üksnes pärast nende puuduste kõrvaldamist.

ELil on hea maine rahvusvahelise dialoogi ja sotsiaalsete küsimuste vallas. ELi peetakse selles valdkonnas mõistvaks ja usaldusväärseks partneriks. Seda asjaolu tuleks kasutada ELi edasipüüdlikumate eesmärkide saavutamiseks.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Raportis keskendutakse teemale, mis on tänapäeva maailmas äärmiselt oluline. See on töötajate õiguste küsimus. Niinimetatud sotsiaalne dumping tähendab töötajate jaoks suurt ohtu, sest see rikub nende õigusi väga olulisel määral. Rahvusvahelistel äriühingutel on tähtis roll sotsiaalsete normide rakendamisel. Seetõttu on väga oluline ettevõtete sotsiaalse vastutuse selge ja ühemõtteline määratlemine, et piirata erinevate tõlgenduste arvu ja kehtestada ettevõtete sotsiaalsele vastutusele miinimumnõuded ning nende täitmise järelevalve viis. Paljud ettevõtted tulevad piirkondadesse vaid ajutise finantseelise, enamasti odava tööjõu pärast. Reeglina ei soovi ettevõtted luua piirkonnas pikaajalisi sidemeid ning seega osaleda piirkonna ühises sotsiaalses vastutuses. Raportis kutsutakse üles tugevdama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidesse koondatud põhilisi töönorme, sealhulgas ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist töökohal ning laste tööjõu kasutamise kaotamist. See nõuab muudatusi ülemaailmses haldussüsteemis ning ELis eesmärgiga kaitsta paremini töötajate õigusi ja töötingimusi. Raportööridel on õnnestunud esitatud raportis kaitsta selget sotsiaalset mõõdet, mistõttu hääletasin raporti poolt.

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõtme rakendamise, töö- ja sotsiaalsete normide edendamise ning Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse vastu. Seda seetõttu, et minu arvates peaks EL hoiduma sotsiaalsete prerogatiivide kehtestamisest kolmandatele riikidele, ükskõik kui õiged või kasulikud neid arvatakse olevat. Kuigi ma nõustun, et on tähtis toetada inimlike meetodite kasutamist tööjõu suhtes, on ELi sotsiaalpoliitika juba teinud maatasa hulga Ühendkuningriigi asutusi ja seda ei tohiks laiendada. Sotsiaalpoliitika valdkonnas on vajalik teatav paindlikkus ja vabadus, sest kõigile sobiv poliitika kujundamine võib liikmesriigi tasandil rakendades edasiliikumist takistada. Sel põhjusel ei tohiks EL sotsiaalpoliitika valdkonnas pädevust üldse taotleda.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides, mis tagab, et praeguses globaliseerinud kontekstis saavad kõik maailmamajanduse kasvust kasu. Seetõttu toetan sotsiaalsetel väärtustel ja inimväärikusel põhinevaid tingimusi, mille täitmist kolmandatelt riikidelt ELiga läbirääkimiste pidamiseks nõutakse. Just seda tüüpi liidu kaudu saame kasutada edukalt välispoliitikat, et parandada olukorda maailmas.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Rahvusvahelisel Tööorganisatsioonil on keskne roll rahvusvahelises süsteemis, sest see aitab kaasa töönormide valdkonnas üksmeele saavutamisele. Märkimisväärset osa sellest tähtsast õigustikust tunnustavad kõik ELi liikmesriigid. Tööõiguses püsivad aga erinevused arenenud ja arenguriikide vahel. Minu arvates on kindlasti vajalik, et EL viiks oma normid kooskõlla kolmandate riikide omadega, eriti põhiliste kaubanduspartnerite omadega, et säilitada elementaarne võrdsuse tase rahvusvahelises kaubanduses. Raportis jagatakse seda seisukohta ning pakutakse välja strateegiaid, et sundida neid riike austama töövaldkonnas samu põhimõtteid kui EL. Õiglaste normide kehtestamine töötingimuste vallas on äärmiselt tähtis kestlikuks ja jätkusuutlikuks arenguks ning aitab kaasa ka aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Seetõttu usun, et raport on küllaltki kasulik rahvusvahelise kaubanduse süsteemi arengule, mis tugineb riigiti/majandusblokiti väga suurel määral erisugustele töösuhetele. Väidaksin, et selle töötingimuste eest vastutamise poliitika edendamine näitab, et Euroopa on tähelepanelik ja põhjalik ning tõepoolest kaitseb universaalseid väärtusi, millesse ta usub.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Üks Euroopa Liidu põhieesmärke on siduda inimeste ja ühiskonna areng majandusliku arenguga. Kui need kaks tegurit on tasakaalus, tähendab see, et ühest küljest saavad inimesed teha oma tööd, mille eest nad saavad piisavat töötasu ja mis vastab inimväärikusele ja professionaalsele kvaliteedile, ning teisest küljest saavad ettevõtjad arendada oma ettevõtteid, järgides turupõhimõtteid, ehkki see on mõjutatud inimkeskkonnast, milles see toimub. See perspektiiv – mida mõned kutsuvad ka sotsiaalseks turumajanduseks – on tegelikult uus paradigma, mis ulatub kaugemale heaolumajandusest ja keskendub selle asemel uuesti inimesele. Selline paradigmanihe nõuab kindlasti pidevat toetust sotsiaalpoliitikalt, sealhulgas asjakohaste normide ja sellega seotud ettevõtete vastutuse toetamist. See lähenemine ja visioon ei saa ega tohi omada mõju pelgalt ELi sees, vaid seda tuleb rakendada ka igal võimalusel välistegevusele, eriti lepingute üle läbirääkimiste pidamise ajal. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni normide austamine, Euroopa sotsiaalhartas kehtestatud põhimõtted ja sotsiaaldialoog on vaid mõned valdkonnad, mida neil juhtudel saab arutada. Usun, et meie vastuvõetud raport pakub neile eesmärkidele tugevat toetust.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Praegune põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine ELis ja väljaspool on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab nii Euroopa ettevõtjaid kui ka ELi ning kolmandate riikide töötajaid ja kodanikke. Praegust tööstuse ja teenuste globaliseerumist arvesse võttes on rahvusvahelised töönormid selle tagamise aluseks, et kõik saavad maailmamajanduse kasvust kasu. Raportis nõutakse muutust ülemaailmses juhtimises ja ELis, et rakendada paremini töötajate õigusi ja töötingimusi, ning kutsutakse üles tugevdama tööõiguse põhireegleid, mis on koondatud kaheksas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õigust, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist ning lapstööjõu kasutamise keelustamist.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Sotsiaalpoliitika välismõõtme eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid norme kolmandates riikides ning võidelda sotsiaalse dumpingu vastu, mis on tihti tingitud globaliseerumisest või rahvusvahelisest kaubandusest. Liit ei saa enam taluda dumpingut heaolu, tervishoiu ja keskkonna arvelt ilma sellele reageerimata, sest see on põhjus, miks nii suur osa tootmisest viiakse Euroopast välja. Komisjon ei tohi naeruväärselt madalatesse tööjõukuludesse ja põlastusväärsetesse töötingimustesse enam suhtuda kui loomulikesse konkurentsieelistesse. Nõuan, et komisjon selles küsimuses oma tõekspidamisi muudaks.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Falbri raporti poolt, sest kuna Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rolli hiljuti kitsendati, leian, et meil on vaja meeles pidada maailma töötajate sotsiaalsete õiguste austamise tähtsust. Euroopa Liit peaks mängima maailma tasandil juhtrolli ja sundima teisi riike austama rahvusvahelisi tööõiguse norme ning seega piirama pöörast tuhinat sotsiaalse dumpingu suunas. Kõigile Euroopa osalistele, olgu nendeks siis rahvusvahelisi kokkuleppeid sõlmivad valitsused või oma tegevust kolmandatesse riikidesse laiendavad Euroopa äriühingud, on oluline olla selle poliitika rakendamise juures.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Sotsiaalpoliitika välismõõtme eesmärk on edendada põhilisi sotsiaalnorme kolmandates riikides, et saavutada ÜRO seatud aastatuhande arengueesmärgid ja tagada, et töötajaid kaitstakse tänu vastavusele rahvusvahelistele tööõiguse normidele. EL ei ole kaugeltki mahajääja ning peaks seetõttu suutma kasu lõigata oma usaldusväärsusest ja heast mainest selles valdkonnas, et luua sotsiaalseid ühendusi oma peamiste kaubanduspartneritega ning edendada neid Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis. Enne kui laseme neil kolmandatel riikidel istuda ELiga sama läbirääkimistelaua taha, peame nõudma, et nad järgiksid samu rahvusvahelise tööõiguse põhinorme.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa poliitika välismõõde ei piirdu kokkulepete sõlmimise või välisriikidele antava abiga. See hõlmab enamat. Eelkõige tähendab see Euroopa väärtuste viimist kolmandatesse riikidesse ning seda mitte ainult demokratiseerimise ja suurema põhiõiguste austamise osas, vaid edendades ka aktiivset keskkonnakaitsepoliitikat, naiste ja laste õigusi ning tööõiguse norme, mis austavad inimväärikust ja võimaldavad isiklikku arengut. Sama võib öelda ettevõtete sotsiaalse vastutuse normide edendamise kohta kolmandates riikides.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Richard Falbri raportis käsitletakse sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust. Euroopa Liit on olnud töötajate sotsiaalsete õiguste kaitse kants ja sotsiaalsete õiguste austamine on vältimatu tingimus läbirääkimistel kolmandate riikidega. Hoolimata kaheksast Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonist ei ole vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni enda andmetele üle 50% töötajate, eelkõige sisserändajate, naiste ja laste sotsiaalsed õigused tagatud. On ELi huvides edendada kõigis liikmesriikides inimväärikust ja sotsiaalsete õiguste kaitset ning luua selle jaoks mehhanism, mis võimaldaks teha kindlaks need, kes ei paku oma töötajatele selliseid õigusi, ning neid selle eest karistada. Toetan seda raportit ja hääletan selle poolt. Toonitades väärtuste tähtsust järjest enam majandusele allutatud globaliseeruvas maailmas, toetatakse raportis inimväärikust, ei aktsepteerita inimeste ärakasutamist, edendatakse heaolu ja isiklikku integreeritud arengut ning kutsutakse ELi üles vastama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni normidele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegu on järjekordse õigustatud murede ja kriitika väljendusega, mis aga kahjuks ei jõua probleemide tuumani ja jääb just sel põhjusel lõppkokkuvõttes suuresti tähtsusetuks.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2010. aasta aruandes sotsiaalkaitse kohta maailmas märgitakse, et üle 50%-l kõigist töötajatest puudub sotsiaalkaitse. Sellises kontekstis rakendab Euroopa Liit kaubanduspoliitikat, mis põhineb lugematute kahepoolsete ja piirkondlike lepingute läbirääkimiste ning sõlmimiste kaudu saavutatava vabakaubanduse innukal toetamisel. Rääkimata ettevõtete sotsiaalse vastutuse innustamisest, mida tegelikkuses ei ole, kaitsevad need lepingud vaid suurte äriühingute ja finantsasutuste kasumit ega pööra piisavat tähelepanu tööõigustele, kollektiivläbirääkimiste tähtsusele ja töötajate ühinemisvabadusele, tööhõivega seotud diskrimineerimise tõhusale kõrvaldamisele, sunniviisilise töö kaotamisele, ebakindlale ja viletsalt tasustatud tööle ega lapstööjõu kasutamisele.

See on vaid üks näide aspektist, mida oleks võinud ja oleks tulnud raportis palju enam käsitleda. Oli tähtis panna Euroopa Komisjon vastutama ja nõuda, et see tagaks järjepidevuse poliitikas ja tegevustes ning pakuks välja tõhusaid meetmeid sotsiaalsete ja töönormide edendamiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportil on positiivseid külgi: selles mõistakse hukka rahvusvaheliste ettevõtete pidev töötajate õiguste ja inimväärse töö eiramine ning tunnistatakse vajadust integreerida sotsiaalpoliitikat, sealhulgas ka niinimetatud ettevõtete sotsiaalset vastutust, horisontaalselt kogu Euroopa Liidu välispoliitikas.

Positiivseid külgi varjutab aga suutmatus nõuda alternatiivse poliitika rakendamist, mis sunniks äriühinguid tõhusalt oma ettevõtete sotsiaalset vastutust realiseerima.

Seetõttu on meil kahju, et ettepanek eemaldada punkt 31 – „rõhutab tungivalt, et ELi tasandil ei tuleks vastu võtta direktiivi ettevõtete sotsiaalse vastutuse reguleerimise ning selle põhimõtte järgimise kohta” – jäeti kõrvale.

Parlament peaks tegema enamat kui paluma ja innustama komisjoni seisukohta võtma: nõudma õigusraamistiku loomist ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta koos miinimumnormidega, mis edendavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sätestatud põhiliste tööõiguse normide austamist rahvusvahelistes ettevõtetes ja Euroopa Liidus endas, ning lisama inimväärse töö ja sotsiaalklauslid nii kõikidesse kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse, mille üle Euroopa Liit läbirääkimisi peab, kui ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni endasse. Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasime raporti vastu.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Sotsiaalpoliitika välismõõde on üks Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis prioriteete. See on äärmiselt vajalik selleks, et tugevdada töönorme, nagu ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimised, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamine, diskrimineerimise kaotamine tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamine. Rahvusvaheliste töönormide eesmärk ja siht peaks seega olema suunata majandusareng eelkõige inimese elu ja väärikuse parandamisele ning mitte ainult töötajate tingimuste ja õiguste määramisele.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Globaliseerumine tähendab tegelikult ainult seda, et ebaausas konkurentsis pannakse vastamisi kõikide riikide töötajad. Olgu see siis seoses ümberasumise, tööotsijate sisserände või kurikuulsa teenustekaubanduse üldlepingu nn 4. teenuste osutamise viisiga. Probleem seisneb selles, et Euroopa Liit teeb sel teemal küll ilusaid sõnu, aga neid kunagi ellu ei vii. Millal oleme väljakannatamatu ärakasutamise olukorra avastamise järel võtnud praktilisi ja konkreetseid meetmeid? Millal on sellised olukorrad takistanud kaubanduslepingute sõlmimist selle riigiga? Mitte kunagi! Sest samal ajal, kui te püüate näida mures võõrtöötajate pärast, jäetakse Euroopa töötajad pildilt välja. Nagu raportöör – kes sellega nõustub – välja toob, ei tohiks vastavalt rahvusvahelistele institutsioonidele tööõiguse reegleid kaubanduse kaitsemeetmetena kasutada. Millised põhimõtted, millised väärtused, millised kaalutlused võiksid sellisel juhul üldse kunagi turu absoluutset võimu kõigutada? Räägite palju ettevõtete sotsiaalsest vastutusest; ettevõtted aga mängivad lõppkokkuvõttes vaid teie paika pandud reeglite järgi. Millal saabub see aeg, kui siin tegeletakse ELi poliitiliste otsustajate väga suure sotsiaalse vastutuse teemaga?

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Mul on väga hea meel, et arengukomisjoni arvamus, mille raportöör ma olin, on sellesse raportisse lisatud. Praegu toimub 100. rahvusvaheline töökonverents ja me kõik teame, et praegused reeglid ei ole tõhusad.

Ülemaailmse kriisi kontekstis on väga oluline, et EL saadaks tugeva sõnumi ning kutsuks üles alustama uut sotsiaalse õigluse ajastut. Richard Falbri raportis sisaldunud ettepanekud võimaldaksid meil võtta selles suunas reaalseid samme. Me võime ainult hukka mõista sotsiaalsete õiguste rakendamisel esineva kaksikmoraali poliitika. Vajame rakendamismehhanisme (koos stiimulite ja karistustega), nii et sotsiaalseid norme tegelikult järgitaks. Kõigisse ELi kaubanduslepingutesse tuleks lisada sotsiaalklausel, mis oleks õiguslikult siduv. Samuti lubage mul hukka mõista tõsiasi, et raporti lõikes 31 rõhutatakse, et ELi tasandil ei tuleks vastu võtta direktiivi ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtte järgimise kohta. Ma rõhutan vajadust liikuda suurema sotsiaalse õigluse poole ning tagada, et töötajate õiguseid austataks kogu maailmas, eriti meie asjaajamistes arenguriikidega.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Praegu nii Euroopas kui ka mujal maailmas raevutsev majandus- ja finantskriis on läbi põimunud ränga sotsiaalkriisiga. Selles keerulises kontekstis on Euroopa Liidul ja selle ettevõtetel oluline sotsiaalne vastutus nende suhetes kolmandate riikidega. Sel põhjusel pidin väga vajalikuks oma hääle kaudu rõhutada, et Euroopa Liit peab nende riikidega lepingute sõlmimisel tagama, et sotsiaalsed normid ja töötajate õigused oleksid kaitstud. Väärtuste kaudu, mida Euroopa Liit kannab, peab see tagama, et selle tööõiguse norme edendataks ja levitataks kogu maailmas. Euroopal on kohustus olla eeskujuks. See on ka põhjus, miks hääletasin ettevõtete sotsiaalset vastutust rõhutavate sätete poolt.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda dokumenti, sest sajandivahetusel muutis EL oma sotsiaalpoliitika välismõõtme strateegiat, kasutades range lähenemisviisi asemel paindlikku lähenemisviisi, st keskendudes sotsiaalsete normide kaubanduslepingutega sidumise asemel pigem rahvusvahelisele koostööle ja dialoogile. EL kasutab sotsiaalpoliitika elluviimiseks kolmandates riikides erisuguseid vahendeid. Vahendid jagunevad rangeteks, soovituslikeks ja rahalisteks. Nende vahendite kasutamine on tõendiks selle kohta, et ELil on kaubanduspartnerite suhete osas ootused. Siiski on komistuskiviks nende vahendite rakendamine ja nende kasutamine partnerriikides. Seetõttu on ELi jaoks oluline keskenduda põhjalikumalt nende vahendite, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtete rakendamisele ja kasutamisele. Tihti on takistavaks asjaoluks riigi õiguskord; siiski on oma osa ka nõrgal poliitilisel tahtel ja sisemisel majanduslikul surutisel. Töötajate teadmatus oma õigustest on teine oluline tegur.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – Vastavalt raportile on ELi puhul tegu majanduse dünaamilisuse ja sotsiaalse mudeli ainulaadse kombinatsiooniga. See pakub võrdseid võimalusi hariduses, kutseõppes ja tööturul ning võrdset juurdepääsu sotsiaalteenustele. Raportis rõhutatakse, et vajalik on rakendada inimväärse töö selliseid kavasid, mis kajastavad riikide vajadusi ning prioriteete tööhõive ja sotsiaalpoliitika alal ning tuginevad tööandjate, töötajate ja valitsuste kokkuleppele. See aspekt on praeguses kontekstis väga oluline. Need on paljud neist põhjustest, mille pärast ma seda raportit toetan.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Kõige olulisemad on inimesed ning seetõttu ongi väga tähtis edendada töö- ja sotsiaalseid norme. Hea näide sellest on maapiirkondades elavad inimesed ning eriti naised ja noored. Enamik talude omanikke on mehed. Leian, et naisi tuleks toetada, et tagada selle ebavõrdsuse kaotamine. Minu arvates on samuti tähtis toetada noori talunikke, kes võtavad üle oma vanemate talu. Rääkides noortest inimestest, tuleks parandada hariduse kvaliteeti maapiirkondades ning noortele tuleks tagada juurdepääs ka maaeluga mitteseotud õppimis- ja isikliku arengu võimalustele. Teine põhiküsimus on ettevõtete sotsiaalne vastutus.

See tähendab, et ettevõtted tegelevad päevast päeva ühiskonna- ja keskkonnakaitsega, ning seda nende omal algatusel ja sõltumatult igasugusest õiguslikust reguleerimisest. Kasum ei ole enam ettevõtete ainus eesmärk. Üha enam iseloomustab ettevõtteid järjest suurem teadlikkus sotsiaal- ja keskkonnakaitse küsimustest.

  Martin Kastler (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et ettevõtetel on sotsiaalne vastutus – seda nii nende töötajate ja klientide suhtes kui ka keskkonna ja ühiskonna suhtes laiemas plaanis. Saksa keele sõnaraamatusse on lisatud uus termin: ettevõtete sotsiaalne vastutus. See on vabatahtlik ja peaks selleks ka jääma. Meie globaliseerunud turgudel tähendab ettevõtete sotsiaalne vastutus palju enamat kui annetust kohalikule jalgpalliklubile. Ettevõtted, mis tegutsevad ülemaailmselt vastutustundlikul viisil, aitavad kujundada välis- ja arengupoliitikat.

Nad on Euroopa saadikud maailmas, lehvitades Euroopa sotsiaalsete normide lippu üle kogu maailma. Peaksime ettevõtete sotsiaalset vastutust toetama, mitte reguleerima. Nii peaks Euroopa roll olema vahendaja, mitte reguleerija oma. Kui Euroopa Komisjonil on kavas hakata asjaga korralikult tegelema ja võtta ettevõtete sotsiaalse vastutuse teema uuesti käsile, tuleb rakendada järgmist põhimõtet: me ei vaja liigset reguleerimist. Seda seisukohta oleme selle raportiga rõhutanud.

  Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Usun, et Richard Falbr on koostanud hea raporti, ning sooviksin põhjendada, miks otsustasin hääletada selle vastuvõtmise poolt. Kõrgete töönormide, sotsiaalsete normide ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine kujutab endast sotsiaalpoliitika välismõõtme jaoks väga suurt proovikivi. Üks probleeme, mida raportöör välja toob, on hõivepoliitika eest vastutavate haldusasutuste ebatõhusus. Käimasolev ja tõhus koostöö kolmandate riikidega, sealhulgas nii Euroopa Liidu kui terviku kui ka üksikute liikmesriikide poolt, võib olla heade tavade allikas, mis paneb aluse asjakohasele haldussuutlikkusele. Usun, et koostöö piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning ettevõtetega on samuti tulemuslik. Suurepärane näide positiivseid tulemusi toonud partnerlusest, toetusest ja kogemuste vahetusest on viimaste aastate jooksul toimunud koostöö Poola piirkondade ning idapartnerluse riikide vahel.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika välismõõdet käsitleva resolutsiooni poolt. Kogu maailmas peetakse Euroopa Liitu atraktiivseks ja hinnatud partneriks ning seda suuresti tänu selle ainulaadsele viisile kombineerida majanduse dünaamilisust sotsiaalse mudeliga. Viimast peaks EL edendama oma suhetes teiste riikidega ning see peaks hõlmama pidevaid meetmeid kahe mõõtme, välise ja sisese vahel. Praeguse tekstiga rõhutatakse vajadust edendada eelkõige ettevõtete sotsiaalset vastutust. Viimane nõuab, et kaubandusettevõtted võtaksid arvesse sotsiaalset ja keskkondlikku mõõdet. Resolutsioonis rõhutatakse, et see edendamine ei tohiks olla siduv, vaid pigem vabatahtlikkusel põhinev sidusrühmade suhete tulemus. Lõpetuseks on resolutsiooni eesmärk lisada rahvusvahelistesse läbirääkimistesse ka töötajate õigused, mille kaitsmise eest seisab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, ning samuti edendada maailmamajanduse juhtimist, mis võtaks neid parameetreid arvesse.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on selle raporti üle hea meel. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Lisaks asjaomastele konventsioonidele ilmneb ka globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni aruandest, et kitsas suunitlus turgudele tuleb asendada laiema huviga inimeste vastu, st keskenduda tuleb töötajate õiguste ja tööõiguse põhimõtete kaitsmisele. Selleks et EL saaks pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, peavad nad austama kõike varem nimetatut. Kui seda tingimust ei täideta, on läbirääkimised kolmandate riikidega võimatud. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib seetõttu jätkuda üksnes pärast nende puuduste kõrvaldamist. Töönormide sätestamisega toetab EL meeste ja naiste võimalusi inimväärse ja produktiivse töö saamiseks vabaduse, võrdsuse, turvalisuse ja väärikuse tingimustes. Praegust globaliseerumist arvesse võttes on rahvusvahelised töönormid selle tagamise aluseks, et kõik saavad maailmamajanduse kasvust kasu.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Richard Falbri raporti eesmärk ja suurem osa sisust on minu arvates väga positiivne. Ka mina pean keskendumist tööhõivele ja inimväärsele tööle säästva arengu eeltingimuseks ning seda mitte ainult ELi riikides. Nagu raportöör, pean ka mina kahetsusväärseks, et puudub ühtse sõnastusega sotsiaalklausel, mida saaks lisaks kahepoolsetele kaubanduslepingutele kasutada ka inimväärsete töötingimuste loomiseks töötajate jaoks. Mõne Euroopa riigi sotsiaalsed mudelid võiksid olla ka heaks eeskujuks arenguriikidele. Samuti jagan ma arvamust ühise võitluse kohta laste tööjõu kasutamise kaotamisel.

Eelmainitust hoolimata jäin hääletusel erapooletuks, sest on võimatu rakendada sotsiaalseid nõudmisi kahepoolsetes kaubanduslepingutes, kui inimõiguste austamine ei ole selgelt määratletud. Seda kriteeriumit ei tohi kasutada lepingute sõlmimise vastuargumendina.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) „Uute asjade ihaldamine, mis, olles kord lõkkele löönud, juba pikemat aega rahvaid rahutuks teeb, tõi enesega lõpuks kaasa muudatustejanu kandumise poliitikast viimasega tihedalt seotud majandusvalda”. Need sõnad pärinevad armastatud paavstilt Johannes Paulus II, kes oma entsüklikas pealkirjaga „Centesimus Annus” kordas oma eelkäija Leo XIII entsüklikas „Rerum Novarum” käsitletud teemasid. Tema eesmärk oli heita pilk ja anda oma panus sotsiaalsesse küsimusse, mida – nii täna kui ka 1991. aastal – saab lahendada vaid viidates kristlikule doktriinile ning seega tunnustades inimese ja töölise inimväärikust ilma mingi vahetegemiseta.

Hääletasin Richard Falbri raporti poolt, sest see keskendub just nimelt inimõiguste kaitse tähtsusele ning tõsiasjale, et Euroopa sotsiaalne mudel on oluline lähtepunkt, sealhulgas liidu välissuhete valdkonnas. Selle eesmärgi nimel peab rakendama sotsiaalset vastutust ning Euroopa Liidul – tegutsedes parlamendi kaudu – tuleb taastada ja tugevdada neid põhimõtteid kõigis oma tegevustes, eelkõige oma asjaajamistes kolmandate riikidega, mille kodanikele ei ole tagatud põhiõigusi. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni aseesimehena olen kohustatud toonitama, kui tähtis on see, et teeksime kõik koostööd ka väljaspool ELi, et kaotada sooline diskrimineerimine ja soospetsiifiline vägivald, et sel viisil taastada naiste sotsiaalne väärikus ja taaselustada nende aktiivne panus nii kohalikku kui ka riigiülesesse majandusse.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Majanduse globaliseerumine ja Euroopa äriühingute ümberpaigutumine on kaasa toonud mure sotsiaalpoliitika välismõõtmega. See hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Selleks et kolmandad riigid saaksid pidada läbirääkimisi ELiga, peavad nad austama kõiki varem nimetatud põhimõtteid. Kui seda tingimust ei täideta, on läbirääkimised kolmandate riikidega võimatud. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib jätkuda üksnes pärast nende takistuste kõrvaldamist. On väga tähtis kasutada rahvusvahelisi töönorme, et tagada, et majanduslik areng keskenduks endiselt ja kindlalt inimese elu ja väärikuse parandamisele ning mitte töötajate tingimuste ja õiguste määramisele.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Sotsiaalpoliitika välismõõde on minu ja minu fraktsiooni jaoks prioriteet. Hiljuti võtsime vastu resolutsiooni kodustöötajate tulevase konventsiooni kohta, mis võetakse vastu 2011. aasta juunis. Raportis kutsutakse üldisemalt üles tugevdama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidesse koondatud tööõiguse põhinorme, sealhulgas ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamist. Fraktsioon S&D nõuab muutust ülemaailmses juhtimises ja ELis, et paremini rakendada töötajate õigusi ja töötingimusi. Praegu ELis ja sellest väljaspool toimuv põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Toetan raportis esitatud põhimõtteid. Siiski sooviksin välja tuua, et need on kõrgelennulised eesmärgid, mille tegelik saavutamine on raske, kui mitte võimatu. Me oleme juba sõlminud lugematul hulgal kaubanduslepinguid, mis ei esita mitte mingeid tingimusi sotsiaalsete normide järgimisele. Kuni püsib see ilmselge lahknevus, on selle raporti tõhusus ja põhjendatus kahtlemata piiratud. Raportis kutsutakse liikmesriike üles rakendama tööõiguse põhinorme ettevõtetele nende enda riikides. Kas see ei peaks laienema ka ettevõtetele väljaspool Euroopat? Samuti tundub mulle, et kuigi väidetavalt võideldakse raportis globaliseerumise negatiivsete mõjudega, ei saa lõppkokkuvõttes seda siin arutluse all olnud meetmete abil saavutada. Seetõttu jäin hääletamisel erapooletuks.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Selles raportis on Euroopa Liit püstitanud endale väga kaugeleulatuvad sihid, mis tuginevad hästi välja töötatud põhimõtetele. Liikmesriike kutsutakse üles rakendama tööõiguse põhinorme ettevõtetele nende oma riikides. Kahjuks tundub, et praegu ei laiene see üleskutse ettevõtetele väljaspool Euroopat. Kuigi ma pooldan raporti aluseks olevad põhimõtteid, ei usu ma, et selle järeldused on täiesti õiged, ning seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Sotsiaalvaldkonda hõlmav Euroopa Liidu välispoliitika, mis on suunatud riikidele, mis ELiga ühineda ei soovi, peaks eelkõige olema sidus, pragmaatiline ja ühine. Nii sise- kui ka välispoliitika sotsiaalvaldkonnas tuleks edendada töönorme ning ka sotsiaalseid norme, mis kuuluvad ELi kõige tähtsamate eesmärkide hulka.

Seoses eelmainituga peaksid kõik kolmandate riikidega lepinguid sõlmivad liikmesriigid tagama, et partnerite positsioon vastab Euroopa sotsiaalsele mudelile. Peaksime nõudma, et riigid, kes ELiga ühineda ei soovi, austaksid ühinemisvabadust ja võtaksid samme, et hoida ära diskrimineerimist soo või vanuse alusel. Laste tööjõu kasutamise kaotamine ja kodanike õigus parandada oma kutsekvalifikatsiooni on kaks väga olulist teemat. Rääkides arengukoostööst, on Euroopa Liidul piisavalt vahendeid, et luua kutsehariduse ja -koolituse vallas piisavaid struktuure. On äärmiselt tähtis, et Euroopa Komisjon püüaks partnerluslepingute läbirääkimistel parandada asjaomase riigi praegust olukorda ja tegelikke elutingimusi. Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament uued pädevusvaldkonnad ja peaks tegema aktiivset koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste ametiühingutega, et parandada sotsiaalset olukorda.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva raporti poolt. Meie eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid norme ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust väljaspool ELi. See on õigustatud eesmärk; siiski on mul teatavad kahtlused, kas oleme võimelised seda eesmärki saavutama. Ühised sotsiaalnormid, millele me viitame, on ohus, ja selgeks saab see, et ELis endas püütakse edendada erinevaid sotsiaalseid ja töönorme. Normid, mis kehtivad minu riigis Kreekas, kus tööpuuduse määr 25-aastaste hulgas on 36,1%, ja Hispaanias, kus see määr on 43%, on väga erinevad normidest, mis kehtivad tugevates Euroopa majandusriikides. Raportis tuletatakse meile meelde, et kui EL soovib asuda maailmas sotsiaalpoliitika valdkonnas juhtpositsioonile, peab see kaitsma oma liikmesriikides rakendatava sotsiaalpoliitika sidusust.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva raporti poolt. Kuigi Lissaboni strateegiaga ja ELi 2020. aasta strateegiaga sotsiaalpoliitikale omistatud rõhuasetus on suurem kui iial varem, on konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. On väga tähtis kaitsta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni koondatud tööõiguse põhinorme, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Tuleb keskenduda töötajate õiguste ja tööõiguse põhimõtete kaitsmisele. Selleks et kolmandad riigid saaksid pidada läbirääkimisi ELiga, peavad nad austama kõiki varem nimetatud põhimõtteid. See peaks olema tingimus läbirääkimistel kolmandate riikidega. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib jätkuda üksnes pärast nende takistuste kõrvaldamist.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika välismõõtme eesmärk on edendada sotsiaalseid norme kolmandates riikides, kuid konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused on jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. Praeguseks on kõik ELi liikmesriigid ratifitseerinud kaheksa Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni. Need peaksid viima kõigi liikmesriikide ühiste rahvusvaheliste reeglite aluspõhimõtete loomiseni.

Üldiselt peame jätkuvalt keskenduma inimestele, mis on võimalik, kaitstes töötajate õigusi ja õigust tööle. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon mängib rahvusvahelises plaanis väga suurt rolli, koostades ja edendades norme ning kandes neid üle tegelikku ellu. Ka ettevõtted peavad aitama kaasa säästlikule arengule, et edendada töötajate häid tingimusi, kuid arenenud ja arenguriikide erinevus seisneb jätkuvalt nende sotsiaalkaitsesüsteemides. Eelmainitu valguses hääletan arutelu all oleva ettepaneku poolt; seda ka lootuses, et ELi liikmesriikides ja kolmandates riikides edendatakse rohkem töö- ja sotsiaalseid norme ning kaitstakse põhilisi rahvusvahelisi töönorme.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele.

Seega peab pöörama suuremat tähelepanu töötajate õiguste kaitsele ja tööõigusele. Märkimisväärselt tuleb parandada naiste õiguslikku ja ühiskondlikku positsiooni, et ennetada diskrimineerimist ja realiseerida naiste võimalik panus majanduse ja ühiskonna arengusse. Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama vaesuse vastu võitlemise peamise põhimõttena õigust mittediskrimineerimisele, mis tähendab õigust tööle ja võrdsele kohtlemisele hoolimata soost, etnilisest päritolust, vanusest ja puudest.

Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd partnerriikidega, et pöörata suuremat tähelepanu laste tööjõu kasutamise vastu võitlemisele, et selle asemel luua inimväärseid töökohti täiskasvanutele ja võimaldada lastel saada vajalik haridus. Ametiühingutesse ühinemise vabadust ja kollektiivläbirääkimiste pidamise õigust tuleb rakendada eranditeta, et parandada ja kaitsta inimväärseid töötingimusi.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – ELi ja kolmandate riikide läbirääkimiste kaudu töönormide edendamine on kasulik nii liikmesriikidele kui ka kolmandatele riikidele. Edendades kõrgemaid ohutusnorme ja paremat töötasu, aitab EL parandada töötajate elukvaliteeti. Rõhutades parema töötasu vajalikkust, tagab EL ka selle, et kolmandates riikides on turgu ELi ekspordile. Kui lubame Euroopasse importida riikidel, kes ei taga õiglast töötasu, surume lõppkokkuvõttes Euroopa ettevõtted hinnataseme tõttu turult välja. ELi ettevõtetel on keerulisem võistelda kolmandate riikidega, kes ei järgi samu ohutusnorme ja kes saavad töötajatele maksta palju madalamat töötasu. Oluline on siiski teada ohtusid, mis kaasnevad nn leebe seaduse lähenemisviisiga töönormidele. Lisaks tõsiasjale, et sellised reeglid ei ole siduvad ja nende rikkumisele ei järgne sanktsioonid, võib see kaasa tuua traditsiooniliste järelevalvesüsteemide vähendamise ja mitteformaalsete kontrolliprotseduuride eelistamise. Seetõttu peab EL olema tähelepanelik ja tagama, et norme järgitakse, ning vastasel korral võtma meetmeid.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Järjest enam globaliseerunud maailmas on hädavajalik, et EL kasutaks oma rahvusvahelist mõju, et tagada, et töötajate õigused on kaitstud viisil, mis austab inimeste väärikust. Selles kontekstis kerkib esile hulk küsimusi, näiteks milline on asjakohane vahend ELi mõju avaldamiseks. Lisaks ei tohiks unustada, kui palju võimu võib ELil olla, kui räägime suhetest riigiga, mis kas tahab liiduga ühineda või saab kasu ELi abiprogrammidest. Lõpetuseks, kontekstis, kus märkimisväärne osa majandusest sõltub rahvusvahelistest ettevõtetest, peavad ka organisatsioonid võtma sotsiaalse vastutuse.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Kuigi Lissaboni strateegiaga pandi ja ELi 2020. aasta strateegiaga pannakse sotsiaalpoliitikale rohkem rõhku kui iial varem, on konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Lisaks asjaomastele konventsioonidele ilmneb ka globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni aruandest, et kitsas suunitlus turgudele tuleb asendada laiema huviga inimeste vastu, st keskenduda tuleb töötajate õiguste ja tööõiguse põhimõtete kaitsmisele. Selleks et EL saaks pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, peavad nad austama kõiki varem nimetatud teemasid. Kui seda tingimust ei täideta, on läbirääkimised kolmandate riikidega võimatud. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib seetõttu jätkuda üksnes pärast nende puuduste kõrvaldamist.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ettevõte saab end pidada sotsiaalselt vastutavaks, kui seob end tugeva mudeliga, mis suudab arvesse võtta mitte ainult majandustulemusi, vaid ka selle tegevuse sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Tänapäeval ei küsi me ainult seda, kuidas saavutavad ettevõtted oma majandustulemused, vaid ka seda, keda nad tööle võtavad ja kuidas oma töötajatesse suhtuvad. Vastutustundlik ettevõte võtab aktiivselt ja teadlikult osa sotsiaalsest reaalsusest, milles see tegutseb, ning muudab oma jõukuse põhiallikaks suhted kõigi oma tegevusse kaasatud pooltega. Täna vastu võetud raporti kaudu soovib Euroopa Liit võtta maailma sotsiaalpoliitikas juhtrolli, edendades oma eesmärke maailma tasandil ning seeläbi rõhutades Lissaboni lepinguga parlamendile antud rolli tähtsust.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Olen selle algatusraporti poolt, sest sellega edendatakse ettevõtete sotsiaalset vastutust kui vabatahtlikku ettevõtete kasvu soodustavat motiveerivat vahendit. Euroopa ettevõtted on Euroopa Liidu majanduse mootor ning seetõttu peab Euroopa tugevamalt pühenduma ELi ettevõtete kaitsele, sest viimastel tuleb sageli konkureerida hoolimatute partneritega. Lisaks pooldan sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete loomist, mille põhimõtted on töötajate sotsiaalkaitse, tarbijakaitse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimine.

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles rõhutatakse keskset rolli, mida Euroopa Liit soovib mängida ja peaks seoses kolmandate riikide, eriti ELi kaubanduspartneritega mängima. Põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. See on üks teema, mida soovisin rõhutada rahvusvahelise kaubanduse komisjoni selleteemalises arvamuses, mille raportöör ma olin.

Kuid EL ei saa kõike üksi teha: see peab tegema koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega (ILO, WTO, OECD) eelkõige võitluses vabatsoonidega, sest need on vastuolus igasuguse sotsiaalõigusega.

Lisaks, kuna Euroopas on ettevõtete sotsiaalne vastutus praegu heas seisus, on Euroopa ettevõtetel, nende tütarettevõtetel ja alltöövõtjatel oma suure osakaalu tõttu rahvusvahelises kaubavahetuses keskne roll töö- ja sotsiaalnormide edendamisel ning levitamisel kogu maailmas. Komisjon peab soodustama nende tegevust selles vallas, eriti tehes kindlaks ja soodustades parimaid tavasid.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Richard Falbri raporti poolt, sest leian, et Euroopas tuleks rohkem edendada ettevõtete sotsiaalset vastutust, et otseselt vastata vajadusele kaitsta ühised väärtusi ning suurendada eurooplaste solidaarsust ja ühtekuuluvust. Ettevõtete sotsiaalne vastutus peab olema Euroopa sotsiaalse mudeli põhiaspekt, et suurendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa tööalasele konkurentsivõimele ja töökohtade loomisele ajal, mil töötuse määrad kasvavad märkimisväärselt ning noored eurooplased – meie jätkusuutlik jõud – otsivad alternatiive väljaspool Euroopat.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Andsin oma poolthääle Falbri raportile, mille eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid norme ELi läbirääkimistel kolmandate riikidega. Raportis võetakse aluseks hulk Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ja tehakse nende põhjal näiteks ettepanek, et EL peaks kaitsma töötajate õigusi ja tööõiguse põhimõtteid, kui EL sõlmib kaubanduslepinguid kolmandate riikidega. Muu hulgas tehakse raportis ettepanek panna õigusraamistiku abil paika ettevõtete sotsiaalse vastutuse miinimumnõuded, see termin paremini määratleda ning nende nõuete täitmist paremini kontrollida. Samas ei kiideta raportis heaks 4. teenuste osutamise viisi protsessi kasutamist kaubanduslepingutes, mille järgi võiksid rahvusvahelised ettevõtted tuua sisse oma tööjõudu, hiilides seega mööda vastuvõtjariigi sotsiaal- ja töötingimustest. Rääkimata sellest, et see paneb sissetoodud tööjõu halvemasse olukorda kui vastuvõtjariigi oma, suurendab see ka sotsiaalset dumpingut. Praegu on ELil volitused sõlmida kolmandate riikidega kaubanduslepinguid kõigi ELi liikmesriikide nimel. Ma olen selle vastu. Kuni see olukord aga jätkub, on samuti vajalik paika panna nõuded, mis täpsustaksid, mida sellised kaubanduslepingud võivad endas sisaldada.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda raportit, mis eelneb komisjoni teatisele ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta. Ka on mul hea meel minu kolleegi Richard Howitti töö üle parlamendikomisjoni menetluses selle nimel, et koostada raport, mis edendab ettevõtete sotsiaalse vastutuse positiivset mõju Euroopa tasandil.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Euroopa on globaliseerunud protseduurides põhimängija ja kannab olulist osa vastutusest tulemuste eest, mis panustavad arengu elujõulistesse vormidesse. Euroopa Liit on sotsiaalpoliitika edendamisel maailmas esirinnas ja kutsub arenguriike üles WTO lepingutest kinni pidama. Ka Falbri raportis mainitakse, kui tähtis on ettevõtete sotsiaalne vastutus ja see, et ELi ettevõtted sellest kinni peavad, arvestades, et nende võetud sotsiaalne vastutus aitab otsustavalt kaasa sotsiaalse jõukuse ja keskkonnakaitse edendamisele ning vaesuse kaotamisele riikides, milles nad tegutsevad. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – ELi 2020. aasta strateegia näitab, et sotsiaalpoliitika on Euroopa prioriteet. Selle valdkonna arendamiseks tuleb aga teha enamat, mistõttu toetasin seda raportit. Raportis kutsutakse üles kaotama sunniviisiline töö ja keelustama laste tööjõu kasutamine ning rõhutatakse vajadust keskenduda enam töötajate õiguste kaitsele. Kolmandad riigid peavad järgima neid peamisi põhimõtteid, et EL saaks nendega koostööd teha ja kaubanduslepinguid sõlmida. Samuti peavad liikmesriigid tegema koostööd partnerriikidega, et tagada haavatavate rühmade kaitse ja võidelda mitte ainult soolise diskrimineerimise vastu, vaid ka diskrimineerimise vastu etnilise päritolu, usu, vanuse või puude alusel. Loodan, et komisjon teeb konkreetseid ettepanekuid, mis parandaksid töö- ja sotsiaalseid norme ning edendaksid välispoliitikas ettevõtete sotsiaalset vastutust.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Raportöör kurdab, et sotsiaalpoliitika keskmes ei ole ikka veel inimesed ja inimfaktor on konkurentsifaktori suhtes ikka veel teisejärguline. Nagu raportis selgitatakse, on ELil kogu maailmas hea maine tänu majanduse dünaamilisuse ja sotsiaalse mudeli ideaalsele ühendamisele, mis toob endaga kaasa ka teatava vastutuse. ELil ei tohiks enam lubada kaksikmoraali järgimist, mistõttu olen raportööriga täielikult nõus.

Raport: Nadja Hirsch (A7-0082/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest kutseharidus ja -koolitus peaksid olema ligipääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased inimeste elu kõikides etappides sõltumata nende staatusest tööturul või sissetulekust.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin oma poolthääle resolutsioonile Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Võimalus ja võime õppida ning töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Eriti noorte inimeste puhul tuleb kiiresti tegutseda: noorte tööpuudus on üks Euroopa teravamaid probleeme. Liikmesriigid peavad kasutama suunatud poliitilisi strateegiaid, et võidelda vaesusega, võttes seejuures arvesse riiklikke eripärasid ning vajadusi. Nõustun resolutsioonis sisalduva sättega, et Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud eesmärkidele, milleks on langetada koolist väljalangenute määr alla 10% ning võimaldada 40% noortest omandada kõrgharidus, tuleb läheneda konkreetsete loovate ning tõhusate meetmetega. Arvestades demograafilise muutuse raames suurenevat nõudlust kutsekoolituse järele ning elukestvas õppes osalemise vajalikkust, tuleb töötajatele võimaldada vahend, millega nad saavad ise määrata ning planeerida oma koolitusvajadust. Lisaks sellele tuleb elukestva õppe programmi ning programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” olemasolevate vahenditega luua laiendatud, lihtsustatud ning lihtsamalt ligipääsetavad rahastamisvõimalused, et eri eluetappides inimestel ning ka teatavatel inimrühmadel oleks juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele. Peame tagama, et Euroopa tööjõud saab võimaluse kohaneda majanduse nõudmistega.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Selles põlastusväärses raportis kajastub ELi strateegiline eesmärk võita teisi imperialistlikke keskusi võistluses monopolide nimel, soodustades hariduse lülitamist reaktsioonilise ELi 2020. aasta strateegia mõõdetavatesse eesmärkidesse, mis tuleb n-ö üle kanda riiklikesse eesmärkidesse. Selle ülemaailmse kava raamistikus pööratakse erilist tähelepanu tehnika- ja kutseharidusele, millele antakse roll vastata võimalikult odava, tööturgu ja konkurentsivõimet vääriva otsustusõiguseta tööjõu vajadustele. Seetõttu peavad haridus ja täiendkoolituskursused vastama turu nii praegustele kui ka tulevastele vajadustele. Tugevdama peab alistumist kapitalistliku ettevõtmise valikutele ja kavadele, samas kui lihtsustada tuleb tööalast konkurentsivõimet ja tööturule sisenemist praktikavõimaluste kaudu, mobiilsust majandussektorites ja niinimetatud ligipääsetavust hariduse ja koolituse tasemete vahel. Retoorika „võrdsete võimaluste” ja „vaba valiku” ning noorte inimeste vajaduste rahuldamise kohta varjab endas kohandumist kapitalistliku majanduse vajadustele, mis tähendab klassivahede poliitikat hariduses, mis on kohandatud „memorandumite” ja ELi 2020. aasta strateegia keskaegsetele töötavadele.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Majanduskriis pööras Euroopa Liidu tööturu täiesti pea peale. Pole ühtki suurt ettevõtlusvaldkonda, mis oleks jäänud puutumata selle kriisi kahjustavatest tagajärgedest, ning mõjud ulatuvad kodaniku tasandile töökohtade ebakindluse, tööpuuduse ja kehvade tingimuste või uue töö leidmise võimaluste kujul. Kutseharidus ja -koolitus kujutavad endast selles kontekstis uut võimalust, uut viisi võimaldada Euroopa kodanikel normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Mind teeb murelikuks noorte tööpuuduse kõrge määr. Usun, et tänu õigele haridusele ja pidevale koolitusele suudavad paljud Euroopa noored leida endale hästitasustatud töö, mis vastab nende kutsekoolitusele või ümberõppele. Kiidan raportööri selle dokumendi eest! Kokkuvõtteks ütleksin nagu Nadja Hirsch, et kui me tahame, et need soovid täituksid, peavad kutseharidus ja -koolitus olema selgelt tulemustele orienteeritud. 2020. aastaks peab olema üks eesmärk: igal noorel inimesel peab olema töökoht.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Nadja Hirschi raportis sisalduvad andmed on murettekitavad: noorte tööpuuduse määr on nüüd 21%, mis on võrreldes ELi üldise tööpuuduse tasemega kahekordne. Ettepanekus on kasulikke ideid ja seda peaks kindlasti pidama positiivseks, kuid olen siiski veendunud, et peame pakkuma piisavaid finantsvahendeid, et tegeleda nõuetekohaselt probleemidega, mille on sõnastanud Kopenhaageni protsess ja ELi 2020. aasta strateegia, seda näiteks struktuurifondide ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Kahjuks pean ütlema, et meil ei ole üht kokkuvõtlikku ja kõikehõlmavat lähenemisviisi, mida jagaksid kõik liikmesriigid. Ma ei kujuta ette, kuidas suudame ilma koordineeritud algatuseta, mis tooks kokku kutsekoolituse sektorid, kutsekvalifikatsioonid, elukestva õppe ja praktikavõimalused tööturul, tagada, et saavutame ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid pealkirjaga „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin oma poolthääle Nadja Hirschi raportile, mille eesmärk on võrreldavus haridussüsteemide raames ja nende vahel. Olen veendunud, et haridus peaks olema paremini kohandatud tööturu vajadustele ja soodustama loovust, innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu püütakse selles raportis hõlbustada õpetajate ja õpilaste liikuvust ning lihtsustada välismaal omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda, mis on esmatähtis.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Euroopa 2020. aasta strateegias on aruka kasvu (teadmiste, uuenduste ja hariduse ning digitaalühiskonna edendamine), jätkusuutliku kasvu (tõhusa ressursikasutusega tootmine, mis toimub samal ajal meie konkurentsivõimelisuse suurendamisega) ning kaasava kasvu (tööhõivemäära suurendamine, kutseoskuste andmine ning vaesusega võitlemine) põhitegurid. Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid. Tegutseda tuleb kohe, eriti seal, kus probleemiks on noorte tööpuudus. Probleem pole ainult selles, et noorte tööpuudus on kõrgem kui täiskasvanutel, vaid neil on sagedamini ka ajutised töökohad, kus on madalamad palgad ning halvem sotsiaalne kindlustatus. Nõustun, et ELi 2020. aasta juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” igakülgseks elluviimiseks peaksid ELi institutsioonid käivitama pragmaatilisema, terviklikuma ja ulatuslikuma algatuse, mida toetavad kõik liikmesriigid ja milles tuleks keskenduda kutsehariduse, kutsekvalifikatsioonide, elukestva õppe ja praktikavõimaluste tööturuga ühendamisele.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) ELis valitseb praegu raske majandus-, finants- ja sotsiaalkriis. Kriisi tagajärjed on olnud kõige tuntavamad tööhõive valdkonnas. Praegu on Euroopa Liidus 22,82 miljonit töötut. Alla 25-aastased noored on jätkuvalt kõige suurema löögi all – tööpuuduse määr selles vanuserühmas on 21,3%. Ühest küljest on hinnatud, et 2020. aastaks luuakse peaaegu 15,6 miljonit uut töökohta kõrge kvalifikatsiooniga inimestele, kuid teisest küljest kaob 12 miljonit puuduva või madala kvalifikatsiooniga inimestele sobivat töökohta. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk on olla valmis selliseks töömaailma uueks arenguks.

Selles raportis rõhutatakse vajadust arendada Euroopa tasandil koostööd kutsehariduse ja -koolituse vallas, et suurendada läbipaistvust ja lihtsustada võrreldavust eri haridussüsteemide vahel. Samuti rõhutatakse raportis ELi õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise tähtsust, et hõlbustada õpetajate ja õpilaste liikuvust ning lihtsustada välismaal omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuna noorte tööpuuduse määr Euroopa Liidus on praegu 21% ja minu riigis ligi 25%, on sellest saanud Euroopa jaoks oluline probleem, kuna noori tööst ilma jäänud eurooplasi ähvardab sotsiaalne tõrjutus ja vaesus. ELil on nendes küsimustes vaid piiratud vastutus. Siiski tundub, et isegi kui see ei suuda pakkuda lahendusi, suudab see pakkuda huvitavat mõtlemisainet: mulle paistab ilmselge, et koolitus ja haridus peaksid olema praeguste ja tulevaste poliitiliste prioriteetide keskmes. Raportis kutsutakse liikmesriike üles vahetama häid tavasid seoses nende kutseharidussüsteemi ja töökogemusega ühendatud koolitussüsteemidega, mida tuleks laiendada paljudes liikmesriikides, eriti Prantsusmaal. Need soovitused liiguvad õiges suunas, et parandada tööturuga seoses haridust ja koolitust ning vähendada tööpuudust ja sotsiaalset tõrjutust, kuid nendest ei piisa, kui liikmesriigid ja komisjon ei tee piisavaid jõupingutusi ajal, mil noorte tööpuudusest on saamas peamine poliitiline probleem paljudes liikmesriikides, sealhulgas minu kodumaal Prantsusmaal.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänapäeva globaliseerunud maailmas on võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas Euroopa kodanike eduka tööelu eelduseks. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule, suurendavad tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused vajadust kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele. Rääkides kutseharidusest ja -koolitusest, tuleb Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu põhitegurid üle kanda konkreetsetesse meetmetesse Euroopa Liidu tasandil. Nende eesmärkide saavutamise eelduseks on, et kutseharidus ja -koolitus on jätkuvalt oluline pikaajaline poliitiline ja ühine prioriteet, mida on võimalik realiseerida vaid kõigi sidusrühmade, ELi institutsioonide ning kohalikul ja piirkondliku tasandil seotud osapoolte osalusel ja pühendumisel.

Siinkohal sooviksin rõhutada, et tegutseda tuleb kiiresti, eriti arvestades noorte olukorda: noorte tööpuuduse määra kasv on tegelikult üks teravamaid probleeme Euroopas. Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud eesmärkidele, milleks on langetada koolist väljalangenute määr alla 10% ning tagada, et 40% noortest saavad kõrghariduse, tuleb läheneda konkreetsete ja tõhusate meetmetega.

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult. – (PL) Piirideta Euroopas on haridus kodanike tööelu kavandamisel fundamentaalse tähtsusega, seda eriti rahvusvahelisel tasandil. Noortel peaks olema võimalik kasutada teadmiste ja kogemuste saamise võimalusi, mille on andnud nende riigi liikmelisus Euroopa Liidus. Aina suurenev nõudlus liikuvate, laiapõhjalise hariduse saanud töötajate järele on veel üks selle elustiili poolt kõnelev tegur. Eelnevalt mainitut silmas pidades on noorte tööpuudus jätkuvalt murettekitav. Selle ohtliku nähtuse vastu võitlemisele suunatud projektide rakendamine on kiireloomuline küsimus. Iga investeering haridusse aitab tagada noortele parema tuleviku. Euroopa fondide kasutamine konkreetsete programmide käivitamiseks kutsehariduse ja arenguvaldkonnas on seega eriti oluline. Seetõttu nõustun vajadusega arendada elukestvat õpet toetavaid vahendeid või teiste sõnadega pidevat kvalifikatsiooni tõstmist. Loovad ja tõhusad haridusprogrammid peaksid võimaldama saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia ühe läbiva eesmärgi, nimelt selle, et vähemalt 40% inimestest omandab kõrghariduse.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Mina ei plaani toetada Nadja Hirschi algatusraportit, kuid mitte niivõrd selle põhimõtete tõttu, mis on kiiduväärsed, kuna rõhutavad tööturu ja formaalse koolituse maailma lähendamise tähtsust, vaid seetõttu, et taas kord jääb puudu praktilisest proaktiivsest kavast, mis läheks kaugemale pelkadest kaalutlustest ja pakuks konkreetseid lahendusi, et lahendada sotsiaalne hädaolukord, mida ei saa lahendada retoorika abil.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest olen nõus, et demograafiliste muutuste ja pikaealisuse taustal muutub tööelu mitmekülgsemaks ning ümberõpe ja osalemine elukestvas õppes on juba praegu hädavajalikuks muutunud. Sellest tulenevalt pööratakse raportis tähelepanu nii kutsealusõppe kui ka jätkuva kutsehariduse ja -koolituse moderniseerimise vajadusele, tehakse ettepanek anda põhikooli lõpus kutsesobivushinnang ja rõhutatakse vajadust õpetajate algõppe järele. Samuti rõhutatakse, et oluline on edendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil tõhusat koostööd koolide, koolitusasutuste, teaduskeskuste ja ettevõtjate vahel, et ületada haridussüsteemide sissepoole suunatud olemus ning teadmiste, oskuste ja tööturu vajaduste mittevastavuse probleem. Nõustun, et koolituse ja hariduse moderniseerimiseks peame tugevdama sidet võimalike tööandjate ja koolide vahel ning seega oleks tööturu poolte kaasamine õppekavade koostamisse järgmine samm Euroopa suurema tööhõive suunas.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale ei ole aruka kasvu põhitegurid vaid teadmiste, uuenduste, hariduse ja digitaalühiskonna edendamine, vaid ka jätkusuutlik ja kaasav areng. Nende saavutamine sõltub sellisel juhul kutseharidusest ja -koolitusest, mille jaoks peavad kõik liikmesriigid vastu võtma samad normid. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule võib arvata, et tööhõivemäär suureneb Euroopas järgmise kümne aasta jooksul vähemalt sammhaaval. Hinnangud viitavad sellele, et nõudmine oskuste järele suureneb jätkuvalt. Tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa suurema vajaduse kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele, seda siiski madala kvalifikatsiooniga töötajate arvelt.

Järjest suuremat rõhku pannakse selgetele tulemustele orienteeritud õpimeetoditele. Mõnes liikmesriigis on kutseharidussüsteemi juba reformitud. Seoses kutseharidus- ja koolitussüsteemide võrreldavusega liikmesriikides tuleb rohkem tähelepanu pöörata tõkete kaotamisele, läbipaistvuse suurendamisele ning võrreldavuse tõstmisele eri süsteemide raames ja vahel.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, sest nagu selles selgelt märgitakse, on noored tõeline tulevikuressurss. Seetõttu on meil kohustus tagada, et neil kõigil on juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele. Viimastel aastatel Euroopat ja ülejäänud maailma tabanud majanduskriis on kõige rohkem mõjutanud noori. Tööpuudus on selles vanuserühmas järsult tõusnud ning need, kellel õnnestub töö leida, peavad leppima tähtajaliste lepingute ja väikese palgaga.

Peame töötama tõhusalt ja kiiresti, et anda tagasi veidigi väärikust neile noortele inimestele, kes soovivad töötada ja ennekõike saada osaks maailmast, milles neid tõenäoliselt avasüli vastu ei võeta. Need eesmärgid sisalduvad ka Euroopa 2020. aasta strateegias, milles pannakse paika kohustus keskenduda arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale kasvule. Üldiselt on Nadja Hirschi raport hea lähtepunkt selleks, millest peab saama üks parlamendi ja kogu Euroopa Liidu prioriteetne poliitika.

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin vastu meetmele Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, sest pelgan iga organisatsiooni, mis tekitab lahkarvamusi, omades ligipääsu ja mõju mõtlemisele. Kuna piisavalt suur osa ELi elanikkonnast peab end euroskeptikuteks, ei ole kohane, et haridust ja koolitust juhitaks Brüsselist. Sellist tegevust võib pidada propagandaks.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Kutsehariduse ja -koolituse meetmed on väga olulised, et muuta Euroopa majandus teadmuspõhiseks majanduseks vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele. Seetõttu toetan täielikult selles raportis tehtud ettepanekuid, mis toonitavad kutseharidusse ja -koolitusse investeerimise tähtsust Euroopa majanduse tulevase konkurentsivõime jaoks. Oma eesmärkide saavutamiseks vajame tõhusaid meetmeid, mis täiendaksid üksteist riiklikul ja Euroopa tasandil. Noorte tööpuuduse määr on ELis murettekitavalt kasvanud. Raportiga saadetakse selge sõnum: kutseharidus ja -koolitus on noorte töötuse vastu võitlemisel olulise tähtsusega. Vajame selgeid strateegiaid, et hõlbustada noorte kaasamist tööturule, mis soodustaks korrelatsiooni haridusprogrammide ja tööturu nõudmiste vahel, nii et viimane saaks lõpetajad tööle rakendada.

Nõutav lähenemisviis peab rõhutama konkreetseid oskusi, et hõlbustada osalemist tööturul. Lisaks, tulenevalt pidevatest tehnoloogilistest muutustest, on tööandjatel üha suuremad ootused töötajate kvalifikatsiooni suhtes. Seetõttu on kestval koolitusel tähtis roll kutsekvalifikatsioonide pidevas kohandamises majanduse nõudmistele. See võib aidata inimestel pääseda sellest, et nad mingil hetkel nende karjääri jooksul tööturult välja tõrjutaks.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport tervikuna on kantud filosoofiast, mis ühendab kutsehariduse ja -koolituse turu ning ettevõtete vajadustega ELi 2020. aasta strateegia raames, kusjuures see strateegia õõnestab veelgi ühiskondlikku struktuuri ja töötajate õigusi. Kuigi raportis leidub positiivseid viiteid „töö inimlikustamise” üldpõhimõtetele ja loovuse soodustamisele ning vajadusele luua reaalseid üleminekuvõimalusi mitteametlikult õppelt ametlikule õppele, on need tühjad sõnad, mis pelgalt kaunistavad raportit, millega lõppkokkuvõttes edendatakse neoliberalismi igas hariduse ja koolituse protseduuris ning etapis, seda isegi kõige kõrgemal tasandil.

Näiteks kutsutakse selles liikmesriike üles toetama doktori- ja järeldoktoriõppe kavasid, mis on konkurentsivõime aluseks ja hõlbustavad „töötajate liikuvust”, mis on tuntud ka töökoha ebakindluse nime all. Lõpuks on üks raporti kõige suuremaid puudusi see, et selles kutsutakse liikmesriike üles tagama liikmesriikidevahelist tunnistuste ja diplomite tunnustamist, mis sunnib neid tunnustama eri Kreeka või välismaiste kolledžite diplomeid n-ö võrdsetena riikliku ülikooli kraadiga. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Tööpuuduse tasemelt on paljude liikmesriikide olukord praegu traagiline, seda eriti noorte inimeste puhul, kelle praegune tööpuuduse tase on kaks korda kõrgem kui üldine tööpuuduse tase ELis. Seetõttu on see üks teravamaid probleeme Euroopas. On äärmiselt oluline, et selle probleemi vastu võitlemiseks võtaksid liikmesriigid kasutusele poliitilisi strateegiaid, mis tugineksid Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärkidele vähendada koolist väljalangejate arvu alla 10% aastakäigu kohta ja võimaldada 40% noortel omandada kõrgharidus. Probleemiga tuleb tegeleda konkreetsete, loovate ja tõhusate meetmete abil.

Kahjuks leian, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ei ole otseselt kooskõlas tegelike eelarvepiirangutega, kuna peamiste ELi programmide rahastamist haridusvaldkonnas on suurel määral vähendatud. Tunnen heameelt komisjoni vastu võetud meetmete üle, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu, läbipaistvust ja võrreldavust, et parandada tunnustamisprotsessi haridussüsteemide raames ja vahel. Samuti on oluline, et liikmesriigid asuksid oma süsteeme reformima ja kohandaksid kutseharidust ja -koolitust tööturu tõeliste vajadustele.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Püüdes edendada Euroopa koostööd, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat, soovin kinnitada oma täielikku toetust kolmele selles raportis välja toodud teemale. Esiteks toetan tugevalt vajadust parandada dialoogi tööturu ja haridussüsteemi vahel, suurendades ettevõtete pakutavate praktikavõimaluste arvu, et võimaldada õpilastel võtta aktiivselt osa ettevõtlusmaailmast ning tugevdada kutsekoolituse valdkonnas sidemeid ettevõtete ja haridusasutuste vahel. Samuti leian, et on hea mõte haridussüsteeme rahvusvahelisel tasandil rohkem integreerida, esiteks selleks, et tagada, et inimeste kvalifikatsioone täielikult tunnustatakse, ning teiseks, et edendada piiriüleseid liikuvusprojekte. Lõpuks nõustun täielikult parlamendi ettepanekuga, et komisjon kohandaks Euroopa Sotsiaalfondi, Erasmuse programmi ja elukestva õppe programmi nii, et vahendeid saaks eraldada konkreetsetele haridus- ja koolitusprojektidele ning noorte tööpuuduse ja soolise diskrimineerimisega võitlemise projektidele ning innustaks rohkem naisi nendes projektides osalema.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on tugevdada koostöömeetmeid liikmesriikide vahel, soodustades kvaliteetsemat kutseharidust ja -koolitust, mida vastastikku tunnustatakse, mis vastab paremini tööturu vajadustele ning on kõigile paremini kättesaadav. Samuti tuletatakse raportis meile meelde, et vaja on strateegiat hariduse tuleviku jaoks ning eelkõige juhtnööride jaoks kõigi kutsevajaduste kohta, mis Euroopas lähemas tulevikus tekivad. Eriti toonitatakse raportis vajadust tugevdada sidemeid Euroopa haridus- ja koolitussüsteemi raames ning vajadust süsteemi järele, milles läbipaistvus ning vastastikune oskuste ja võimete tunnustamine on tegelikkus. Mulle tundub ilmselge, et järjest enam ühendatud Euroopas, kus liikuvus aina kasvab, on kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine äärmiselt oluline. Kuid nagu raportis välja tuuakse, nõuab see liidu õigusaktide ülevõtmist nendes valdkondades. Võttes arvesse Euroopas kujunenud olukorda, muutuvad haridus ja koolitus eduka tuleviku aluseks ja vahendiks. Nagu raportis märgitakse, on liikuvuse, ettevõtluse, loovuse ja uuenduste edendamise järele objektiivne vajadus ning EL peaks seda soodustama. Nõustun raportiga ja hääletasin selle poolt.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, mis kutsub liikmesriike üles tagama, et eri eluetappides inimestel oleks juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele, mis on kohandatud nende vajadustele ning hõlbustab ja parandab nende osalemist tööturul ja ühiskonnas üldiselt. Kutseharidus ja -koolitus peaksid olema ligipääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased inimeste elu kõikides etappides sõltumata nende staatusest tööturul või sissetulekust. Eelkõige parema sotsiaalse integratsiooni ja suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks innustatakse raportis liikmesriike looma konkreetsetele inimrühmadele, näiteks töötutele noortele, rahvusvähemustele, haavatavatele naistele ja puuetega inimestele, suunatud koolitusvõimalusi. Samuti märgitakse raportis, et rahastamisvõimalusi tuleks laiendada, lihtsustada ja teha paremini kättesaadavaks, kasutades praegu Euroopa Sotsiaalfondi, kogu elukestva õppe programmi ning programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” raames antavat rahastust.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Võitlus noorte tööpuuduse vastu on üks kõige teravamaid probleeme Euroopas. Seetõttu peavad liikmesriigid võtma kiiresti kasutusele suunatud strateegiad, mis võtaksid arvesse riiklikke eripärasid ja vajadusi. Õpimeetodid peaksid olema paindlikumad ja kättesaadavad kogu elu jooksul. Peaksime kõigile laiendama välismaal kogemuste omandamise võimalusi. Ka praktikat tuleks paremini tunnustada. Kutseharidus ja -koolitus peaks olema pikaajaline poliitiline ja ühine prioriteet, et võimaldada Euroopa töötajatel kohanduda muutuva majanduse nõuetega.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Ajal kui noorte tööpuudus Euroopas on kaks korda suurem tööealise elanikkonna omast, annavad Hirschi raportis tehtud ettepanekud kasuliku panuse 27 liikmesriigi valitsuse poliitikasse võitluses tööpuudusega.

Seistes silmitsi probleemidega, nagu elanikkonna vananemine ja meie majanduse globaliseerumine, peame soodustama elukestvate õppeprogrammide arendamist, eelkõige vahetades häid tavasid liikmesriikide vahel, ning parandama noorte eurooplaste algkoolitust, soodustades ülikoolide, teaduskeskuste ja ettevõtete partnerlussidemeid.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Vastavalt tööalase konkurentsivõime ja nõutavate diplomite prognoosidele luuakse ELis eeldatavalt 15,6 miljonit uut töökohta ülikoolilõpetajatele ja 3,7 miljonit uut töökohta neile, kellel on keskharidus (allikas: Cedefop). Teisest küljest kaob 12 miljonit madalamat kvalifikatsiooni eeldavat töökohta.

Seistes silmitsi selle vältimatu katastroofiga, pidi 2020. aasta strateegia eesmärgiks saama kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsemaks muutmine. Raportis kutsutakse üles võtma tulemustele orienteeritud lähenemisviisi seoses praktikakohtadega, parandama formaalse ja mitteformaalse praktika tunnustamist ning looma abikeskusi ja -kavasid praktikantidele, kellel on kõige enam raskusi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kriisijärgses Euroopas, mis taastub ja kasvab, on kutseharidus ja -koolitus elulise tähtsusega. On äärmiselt oluline anda noortele eurooplastele vahendid, et nad suudaksid olla globaliseerunud maailmas konkurentsivõimelised ning siseneda tööturule, kasutades oma teadmisi ja oskusi. Me ei tohi unustada, et noorte tööpuudus on väga suur kogu Euroopas. Peaksime aga meeles pidama, et rohkem koolitust ei pruugi tähendada rohkemaid võimalusi tööturul. ELis on järjest sagedasemad juhtumid, kus noored ülikoolilõpetajad, kes on saanud täiendkoolitust ja läbinud ülikoolijärgse õppe, on sellegipoolest ilma töö ja töö leidmise lootuseta. Koolitus peab vastama turu vajadustele ja valmistama ette noori töötajaid. Minu arvates on see paradigmanihe äärmiselt tähtis, et peatada tööpuuduse kasv nooremate inimeste hulgas ning tagada neile paremate võimalustega tulevik.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles Nadja Hirschi raportis käsitletakse Euroopa koostöö küsimust kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid – arukas, jätkusuutlik ja kaasav kasv – tuleb viivitamatult arvesse võtta. Kuigi praegune majanduslik ja finantsolukord ei paista soodne, peame olema suutelised muutma vähemsoodsad olukorrad võimalusteks. Järjest enam globaliseerunud maailmas ei saa me piirduda oma territooriumiga, vaid peame soodustama liikuvust, paindlikkust ja rahvusvahelist kogemust. On tähtis, et algkoolitus oleks kvaliteetne ning et noortel oleks soovi korral võimalik minna tööle teistesse riikidesse. Hääletasin raporti poolt, sest nõustun selles tehtud ettepanekutega. Nende hulgast sooviksin välja tuua vajaduse uue ja mitmekesisema elukestva õppe järele, mis on väga oluline kvaliteetsemaks tööks, seda eriti töökohtade kontekstis, ning vajaduse pöörata erilist tähelepanu noortele, naistele ja puuetega inimestele, nagu on paika pandud Euroopa 2020. aasta strateegias.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegu on järjekordse Euroopa Komisjoni standardretoorika tüütu kordamisega elukestva õppe ja ELi tasandil liikuvuse edendamise teemadel, mida peetakse töötajate tööalase konkurentsivõime ja kohanemisvõime parandamise tagatiseks. Kutsekoolitust nähakse siin kui „ettevõtluse” edendamise viisi ning võimalust vastata vajadusele „luua keskkonda, kus ettevõtjad saaksid edu saavutada, areneda ja kasvada”, lisades, et „samas vajavad ettevõtted kasvuks madalamat maksukoormust ja prognoositavust, mis võimaldaks neil teha plaane ja investeeringuid”. Samuti usutakse raportis, et kutsekoolitus ja elukestev õpe peaksid rohkem vastama „tööturu vajadustele” ning võimaldama „töö saamist ja tööturusisest liikuvust”.

Järsku saab selgeks raporti ideoloogiline raamistik: selle moodustab esiteks seisukoht, et hõiveprobleem on üksikisiku probleem ja mitte tingimata sotsiaalne probleem, mille peab lahendama üksikisik ja mitte ühiskond, suurendades selleks oma „tööalast konkurentsivõimet” või hakates „ettevõtjaks”, teiseks kasumit soodustav maksusüsteem, mis seega rakendub vaid töötajatele ja tarbijatele, ning kolmandaks koolitus ja haridus, mis on jäetud täiesti kapitali meelevalda. Olukorra põhjuste süvitsi uurimiseni ega lahenduste otsimiseni ei jõuta.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis korratakse Euroopa Komisjoni standardretoorikat elukestva õppe ja ELi tasandil liikuvuse edendamise kohta, mida peetakse parimaks garantiiks tööpuuduse vastu, ning seda, et töötajad peavad parandama oma „tööalast konkurentsivõimet” ja „kohanemisvõimet”, et korrastada hariduse ja koolituse pakkumist.

Ent põhiliselt toonitatakse raportis kutsekoolituse rolli ettevõtluse edendajana ning vajadust „luua keskkonda, kus ettevõtjad saaksid edu saavutada, areneda ja kasvada”, lisades, et „samas vajavad ettevõtted kasvuks madalamat maksukoormust ja prognoositavust, mis võimaldaks neil teha plaane ja investeeringuid”. Samuti usutakse raportis, et kutsekoolitus ja elukestev õpe peaksid rohkem vastama „tööturu vajadustele” ning võimaldama „töö saamist ja tööturusisest liikuvust”. Teiste sõnadega jäetakse raportis haridus ja koolitus täielikult Euroopa kapitalismi meelevalda.

Samuti ei suudeta raportis mainida sotsiaalseid põhjuseid, mille tagajärjeks on varane koolist väljalangemine, puudulik juurdepääs kõrghariduse võimalustele ja noorte tööpuudus, justkui selleks, et varjata suurte ettevõtete ja finantsasutuste soodustatud neoliberaalse poliitika vastutust.

Seetõttu ei pea me seda raportit vastuvõetavaks. Selles ei analüüsita süvitsi põhjuseid ega püüta leida lahendusi.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Usun kindlalt, et kutseharidus ja -koolitus peaksid olema juurdepääsetavad ja kättesaadavad kogu elu vältel sõltumata inimese staatusest tööturul või sissetulekust. Juurdepääs kutseharidusele peaks vastama üksikisiku konkreetsetele vajadusele ja tegema seega töökoha leidmise lihtsamaks. ELi liikmesriikides tuleb luua töövõimalusi konkreetsetele inimrühmadele, nagu noored töötud, etnilised vähemused, haavatavad naised, puuetega inimesed ja teised, et saavutada parem sotsiaalne integratsioon ning parem sotsiaalne ühtekuuluvus. Viimasena on sama oluline, et laiendatud, lihtsustatud ja kättesaadavamad rahastamisvõimalused aitaksid kahtlemata kaasa ülalmainitud eesmärkide edukale rakendamisele.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Selle raportiga lisame veel ühe punkti noorsoopoliitika Euroopa strateegiasse. Järjest suurema konkurentsiga tööturul on õige toetada õpingute rahvusvahelisemaks muutumist koos noorte töötajate paindlikkusega tööl. Euroopa noortele tuleb anda võimalus konkureerida oma eakaaslastega igast maailma nurgast. Andmed noorte tööpuuduse kohta ei saa meid külmaks jätta. Peaksime toetama seda raportit, milles rõhutatakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke: võidelda noorte tööpuuduse vastu, rakendades tõhusaid ja tulemuslikke meetmeid, näiteks langetada koolist väljalangenute määra alla 10% ning tagada, et vähemalt 40% noortest omandavad kõrghariduse. See ei tohiks olla aga viimane pingutus, vaid alles algus: tuleviku prioriteetide hulgas peaks olema sidemete loomine ülikoolide ja ettevõtete vahel ning riiklikest või erasektori vahenditest rahastatava kohustusliku praktika / töökohapõhise õppe taastamine. Meil ei ole palju aega raisata ning peame tegutsema kohe. Vastasel juhul jätame tulevastele põlvkondadele väga raske koorma.

  Brice Hortefeux (PPE) , kirjalikult. – (FR) Toetan selle raporti vastuvõtmist, sest see toob kutsehariduse ja -koolituse küsimused tagasi Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide tähelepanu keskmesse. Eelarve kokkuhoiu tingimustes, mis on Euroopa tööturule raske löögi andnud ülemaailmse kriisi otsene tagajärg, peame silmas pidama enda majanduskasvu ja tööhõive strateegiaid ning seda eriti seoses noortega, kaotamata silmist riiklikke erinevusi ja vajadusi.

Noored on tööpuuduse esimesed ohvrid ja neid ohustab väga koolist väljalangemine. Seetõttu on kindlasti vaja ajakohastada õppekavasid ja koolitust, et need vastaksid paremini meie ettevõtete vajadustele. Neid jõupingutusi tuleks teha ka elukestva õppe valdkonnas ja liikuvuse edendamisel. Nende eesmärkide saavutamine on võimalik ainult siis, kui jõud ühendavad kõik sidusrühmad (Euroopa institutsioonid, liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud osalised).

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Mul oli selle dokumendi üle hea meel, sest Euroopas tuleb võtta viivitamatuid meetmeid, eriti noorte nimel: noorte tööpuuduse kasv on üks Euroopa teravamaid probleeme. Probleem pole ainult selles, et noorte tööpuudus on kõrgem kui täiskasvanutel, vaid neil on sagedamini ka ebakindlad ajutised töökohad, kus on madalamad palgad ning halvem sotsiaalne kindlustatus. Liikmesriigid peavad kasutama suunatud poliitilisi strateegiaid, et võidelda vaesusega, võttes seejuures arvesse riiklikke eripärasid ning vajadusi. Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud eesmärkidele, milleks on langetada koolist väljalangenute määr alla 10% ning tagada, et 40% noortest saavad kõrghariduse, tuleb läheneda konkreetsete loovate ja tõhusate meetmetega. Kutseharidust ja -koolitust tuleb jätkuvalt pidada pikaajaliseks poliitiliseks ja ühiseks prioriteediks, mida on võimalik tegelikkuseks teha vaid kõigi sidusrühmade osalusel ja pühendumisel: lisaks ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele peavad selle realiseerumiseks oma mõju kasutama ka kohaliku ning piirkondliku tasandi osalised. Peame tagama, et Euroopa tööjõud saab võimaluse kohaneda majanduse nõudmistega. Poliitikakujundajad peavad võimaldama inimestel oma oskusi parandada ja laiendada. Ametioskuste parandamine ei tohi piirduda eesmärgiga aidata inimene paremale töökohale, vaid see peab andma neile võimaluse kujundada tuleviku töökohti ning sel viisil aidata aktiivselt kaasa uuendusliku majanduse arengule.

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – Sooviksin avaldada toetust raportile, mis juhib tähelepanu kutsekoolituse süsteemi laiendamise vajadusele ELis, kuna võrdne juurdepääs kvaliteetsele elukestvale õppele tähendab paremaid võimalusi tööturul ning annab seega panuse ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisesse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noorte tööpuuduse ennetamisele, mille jaoks tuleb panna koolituspakkumine paremini tööturu nõudmistele vastama, koostada keskpikki riiklikke ja piirkondlikke prognoose oodatava tööjõunõudluse kohta ning võimaldada riiklikel haridussüsteemidel tõhusamalt tagada, et omandatakse oskusi, mida tööturul aktiivselt vajatakse. Cedefopi andmetel on oodata 12 miljoni töökoha kadumist, mis sobiksid madala kvalifikatsiooniga või kvalifitseerimata töötajatele, mis ennustab suuremat vaesusriski kõige haavatavamatele. Tihti ei õnnestu ka kooli lõpetanutel tööturule siseneda ja nii on tõenäolisem, et nad võtavad vastu juhutöid või töötavad varimajanduses. Sellest tulenevalt ei saa nad oma elu alustada ning muutuvad tihti perele talumatuks koormaks, mis tekitab mitterahuldava hariduse ja töötuse nõiaringi.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Resolutsiooni ettepanekus juhitakse erilist tähelepanu noorte haridusele ja rõhutatakse praktika tähtsust. Selleks et olla kindel, et kooli, ülikooli või kutsekoolitust lõpetavatel inimestel ei ole probleeme oma erialal töö leidmisega, tuleb kindlasti tagada juurdepääs sobivale haridusele ja asjakohastele kursustele. Tuleb rõhutada, et need peaksid olema heade töötingimuste ja korraliku töötasuga ametikohad.

Vastavalt prognoosidele ei muuda majandusprobleemid asjaolu, et ELis tööhõive tase tõuseb, ning need ei tohiks kaasa tuua seda, et vähendatakse ELi kutsehariduse ja -koolituse valdkonna põhiprogrammide, näiteks elukestva õppe programmi rahastamist. Tegelikult tuleks rahastamist hoopis suurendada, nii et kõigil oleks sõltumata vanusest, soost või asukohast juurdepääs samadele kutsehariduse ja karjäärivõimalusele.

  Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Kutsehariduse ja -koolituse valdkonna Euroopa koostööd käsitleva Hirschi raporti variraportöörina sooviksin selgitada, miks hääletasin selle raporti vastuvõtmise poolt. Praeguses olukorras, kus ühest küljest vananev ühiskond ja teisest küljest murettekitavalt kõrge noorte tööpuuduse määr tähendavad, et Euroopa seisab silmitsi ülisuurte probleemidega, on kutseharidusel ja -koolitusel väga põhjapanev roll. Püüdes kindlustada toetust kutseharidusele ja -koolitusele tulevikus, peaksime selleks samal ajal omistama suurt tähtsust koolituse tulemuslikkuse järelevalvele ning lähenemisviisile, mille keskmes on kõrgem tööhõive tase ja suurema sotsiaalse integratsiooni eesmärgi täitmine.

Usun, et kutseharidus ja -koolitus peab olema tihedalt seotud tööturuga, mida iseloomustab pidev kohanemine majanduslike, demograafiliste ja sotsiaalsete muutustega. Minu arvates on väga oluline tagada, et Euroopa Sotsiaalfondi hallataks paindlikumalt ning et see fond täiendaks teisi Euroopa tööhõivevahendeid ja riiklikke meetmeid. Lõpetuseks sooviksin kiita raportööri eduka ja põhjaliku raporti eest ning teda suurepärase koostöö eest tänada!

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid hõlmavad eelkõige püüdu vähendada koolist väljalangejate arvu alla 10% ja võimaldada vähemalt 40% noortel omandada kvalifikatsioon. Need eesmärgid järgivad Euroopa eesmärki, mis pandi esmakordselt paika Lissaboni strateegias: muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandussüsteemiks. Just sel põhjusel on eriti oluline Kopenhaageni protsess, mis on alates 2002. aastast rajanud vundamenti liikmesriikide suuremale poliitilisele koostööle kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest selles seatakse kaugeleulatuvad eesmärgid parandada Euroopa haridus- ja koolitusprogramme.

  Constance Le Grip (PPE), kirjalikult. − (FR) Hääletasin Nadja Hirschi raporti poolt. Selleks et tulla toime 21. sajandi majanduslike katsumustega ning eelkõige meie kaubanduspartnerite üha suurema konkurentsiga, peavad Euroopa kutsehariduse ja -koolituse süsteemid olema tõhusamad, atraktiivsemad ja reaktiivsemad, et valmistada meie kaaskodanikke paremini ette töökohtadeks, mida on vaja täita.

Seetõttu peame nägema vaeva selle nimel, et kohandada neid süsteeme töömaailma vajadustele. Samuti leian, et vaja on hõlbustada juurdepääsu kvaliteetsele töökogemusele Euroopas ning seepärast säilitada ja tugevdada olemasolevaid programme, mille eesmärk on suurendada praktikantide liikuvust.

Programmi „Erasmus praktikantidele” tõeline käivitamine oli minu 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaania lubadus: see puudutab nii noori kui ka mitte nii noori, kellel peaks töömaailma sisenemisel ja töökogemuse saamisel olema võimalus Euroopas reisida ja saada otsekontakti meie siseturu majandusreaalsusega.

Lõpetuseks peaksime ka lihtsustama ja parandama kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi Euroopas, et elavdada siseturgu ja anda meie kaaskodanikele võimalus paremaks kutsealaseks liikuvuseks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Euroopa 2020. aasta strateegias on aruka kasvu (teadmiste, uuenduste ja hariduse ning digitaalühiskonna edendamine), jätkusuutliku kasvu (tõhusa ressursikasutusega tootmine, mis toimub samal ajal meie konkurentsivõimelisuse suurendamisega) ning kaasava kasvu (tööhõivemäära suurendamine, kutseoskuste andmine ning vaesusega võitlemine) põhitegurid. Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid, et strateegiale elu sisse puhuda.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Haridus on kahtlemata keeruline ja pikaajaline protsess, mille kvaliteet ning eeskätt tulemused mõjutavad noorte inimeste karjääri tulevikus. Seda ei tohiks unustada. Selles kontekstis sooviksin öelda, et uue tänapäevase tehnoloogia arengust ning kõrgematest kvaliteedi- ja ohutusnõuetest tulenevalt suureneb paljudes valdkondades ja paljudel tegevusaladel nõudlus kutsepädevuse järele, mistõttu tuleks noori koolitada eesmärgipärasemalt. Räägin aga kvaliteetsest haridusest, mis tugineb tänapäevaste õppeelementide kontseptsioonile; haridusest, mis on muudetud konkreetsel viisil atraktiivseks ja mis näitab vajadust asjaomase haridusvaldkonna järele, pidades silmas kvalifikatsiooni tõstmise teisi võimalusi. Haridusprotsessi tulemuseks peaksid olema kutsealaselt koolitatud noored, kellel on selge ettekujutus kasvuvõimalustest ning – mis kõige tähtsam – kes kasutavad omandatud teadmisi, pädevust ja suutlikkust tegevuses, milles neid on koolitatud ning milles nad on saanud kvalifikatsiooni; tegevusvaldkonnas, milles nad on omandanud vilumuse ning näidanud, et see valdkond neile sobib.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Raportis, mis käsitleb Euroopa koostööd kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, suudetakse rahuldavalt määratleda eesmärgid, mille me endale mõni aeg tagasi selles samas strateegias seadsime. Jätkuv dialoog kutsehariduse ja -koolituse maailma ning tööturu vahel on hetkel olulisem kui kunagi varem. Põhikatsumus on just nimelt tagada, et tööturg vastaks järjest püsivamalt uute töötajate nõudmistele.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa 2020. aasta strateegia nõuetekohane rakendamine on väga tähtis, et Euroopa suudaks taastada püsiva ja jätkusuutliku majanduskasvu. Noored on Euroopa 2020. aasta strateegia edu väga tähtis element. Teame aga hästi, et praegu kannatavad just nemad kriisi tõttu kõige enam ning seda ka äärmiselt kõrgele ulatuva tööpuuduse määra tõttu: tööpuuduse määr noorte hulgas on kaks korda suurem kui üldine tööpuudus. Strateegia edu saavutamiseks peame tegema märgatavaid investeeringuid kutsehariduse ja -koolituse valdkonda.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Globaliseerunud maailmas on kvaliteetne haridus ja kutsekoolitus põhivahendid, mis peaksid igal noorel tööturule sisenemisel olema. Maailmamajandus vajab oskusi, paindlikkust, kättesaadavust ja keelteoskust. Nende nõuetega silmitsi seistes on meie kui poliitikute kohustus panna paika strateegiad, mis tagavad järgmist: • konkreetsele tulemusele keskendatud õpe; • ettevõtlusõpe; • üleminekuvõimalused kvalifitseerimata inimestele, kes soovivad tööd leida, eeskätt kohandatud hariduse abil; • välismaal omandatud kvalifikatsioonide tunnustamise protseduuride lihtsustamine, et innustada töötajaid liikuvusele; • Euroopa raamistiku loomine, mis pakub kvaliteetseid tööpraktikavõimalusi kogu ELis; • elukestev õpe, et võimaldada töötajatel kohaneda turutingimuste ja ettevõtete vajadustega; • loovuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia soodustamine; • naiste tööhõive toetamine, aidates ühendada töö- ja pereelu.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Kutseharidus ja -koolitus peaksid olema ligipääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased inimeste elu kõikides etappides sõltumata nende staatusest tööturul või sissetulekust. Tuleb luua koolitusvõimalusi konkreetsetele inimrühmadele, nagu noored töötud, etnilised vähemused, haavatavad naised, puuetega inimesed jne, et saavutada parem sotsiaalne integratsioon ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Rahastamisvõimalusi tuleks laiendada, lihtsustada ja teha paremini kättesaadavaks, kasutades praegu Euroopa Sotsiaalfondi ja elukestva õppe programmi raames antavat rahastust. Minu arvates on see algatus väga oluline ja ajakohane. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Töömaailmas on toimunud mõned suured muutused. Kui varem tagas hea haridus hea töökoha, siis tänapäeval ei kaitse ülikoolidiplom ega kraad tööpuuduse eest, seda eriti noorte hulgas. Eelkõige on järjest keerulisem oma karjääri alustada. Teisest küljest kaebavad ettevõtted pidevalt spetsialistide puuduse üle, kasutades seda väidet ettekäändena odava tööjõu kasutamiseks. Nõutav täielik paindlikkus ja liikuvus ning võileivahind, mida surutakse tööturule peale uute töömudelite, nagu „Mac-jobs” (ee Mac-töö), kujul, muudavad pere loomise ning mõistliku töö ja eraelu tasakaalu paljude inimese jaoks võimatuks. Euroopa 2020. aasta strateegia raames oleks mõistlik toetada hariduse ja koolituse vastastikust tunnustamist. Strateegia edu sõltub aga sellest, kas võetakse samme, et leida lahendusi nendele probleemsetele arengusuundadele. Sellest aspektist tuleb toetada raportis tehtud üleskutset võtta kiireid meetmeid noorte tööpuuduse vastu, kuigi puudu jääb konkreetsusest. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa tööturgu ootavad ees suured muutused. Noorem põlvkond on silmitsi probleemiga, et hea haridus üksi hea töö leidmist ei taga. Mis veelgi hullem, see ei kaitse enam isegi tööpuuduse eest. Teisest küljest kaebavad suured ettevõtted pidevalt spetsialistide puuduse üle, kasutades seda väidet tihti sobiva ettekäändena, et töötajatele vähe palka maksta. See muudab pere loomise või mõistliku töö ja eraelu tasakaalu saavutamise võimatuks. Vastastikune hariduse ja koolituse tunnustamine on esimene samm õiges suunas. Raportis tehtud üleskutse võtta noorte tööpuuduse vähendamiseks meetmeid on samuti õige. Kuid pelgalt üleskutsena jääb see liiga üldsõnaliseks. Seetõttu jäin hääletamisel erapooletuks.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu tasandi koostöö kutsehariduse valdkonnas on väga oluline tegur Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks ja noorte tööpuuduse taseme langetamiseks. Nõustun ettepanekuga, et kutsehariduse ja koolitussüsteemi kujundamisel peaks iga liikmesriik pöörama erilist tähelepanu madala kvalifikatsiooniga töötajatele, rändajatele, puuetega inimestele ja teistele sotsiaalselt haavatavatele rühmadele. Koolitusprogrammid peaksid olema suunatud nende vajadustele ja võimekuse tasemele. Lisaks peame edendama tihedamat koostööd liikmesriikide eri haridussüsteemide vahel, et tagada noorte inimeste integratsioon ning soodustada elukestvat õpet ja ametlikku/mitteametlikku koolitust. Leian, et selleks, et tagada kutsekoolituse vastavus tööturu vajadustele, on kasulik lisada teave tööturu muutuste kohta riiklikesse haridusstrateegiatesse ja -programmidesse.

Siinkohal peaks suurt rolli mängima komisjon, andes teavet oskuste ja üksikute piirkondade vajaduste ning muutuste kohta ELi tööturul. Lisaks on väga oluline luua soodne ettevõtluskeskkond ettevõtetele, kes teevad koostööd kutsekoolitusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin kutsehariduse ja -koolituse Euroopa koostööd käsitleva raporti poolt, sest sellel teemal on oluline koht Euroopa 2020. aasta strateegias, mille eesmärk on tagada majandusareng. Koostöö kutsehariduse ja -koolituse parandamiseks tähendab seda, et langetatakse noorte tööpuuduse määra, varustatakse töötajad kognitiivsete vahenditega ning pakutakse suuremaid ja lihtsustatud rahastamisvõimalusi. Praegune sotsiaal-majanduslik kontekst nõuab võimet töötada rahvusvahelises keskkonnas ning seetõttu tuleb meil suurendada õppimisvõimalusi, arvestades samal ajal ka ettevõtete rolli, mis vajavad järjest enam praktikakogemusega oskustööjõudu, keda nad saavad kohe ja tõhusalt tööle rakendada.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Selle algatusraporti, millesse selle koostanud pädev komitee on koondanud suurel hulgal kultuuri- ja hariduskomisjoni ettepanekuid, eemärk on ärgitada ELi ja liikmesriike saavutama ELi 2020. aasta strateegiat, seda eriti tööhõive- ja koolitussektoris. Tähelepanu pööratakse konkreetsetele probleemidele, nagu tööturu nõudlus järjest kõrgema kvalifikatsiooni järele, mis ohustab madala kvalifikatsiooniga töökohti; üha kasvav noorte tööpuudus, mis on teatavates ELi liikmesriikides, sealhulgas Kreekas, üle 30%; ning liikmesriikide suutmatus võtta piisavaid meetmeid, et saavutada ELi 2020. aasta strateegias seatud eesmärke (näiteks vähendada koolist väljalangenute osa alla 10% ja suurendada ülikooliharidusega noorte osakaalu 40%le). Lisaks väheste oskuste või madala haridustasemega kodanike sotsiaalkaitsele peame kiiresti investeerima uutesse oskustesse, eriti neisse, mida nõutakse majanduskasvu seisukohast strateegiliste sektorite töökohtadel. See on Kreeka puhul põhiteema.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa koostöö kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas on väga tähtis, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Võimalus õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu tähtis eeldus. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Nõustun raportööri väitega, et Euroopa 2020. aasta strateegiale tuleb elu sisse puhuda. See protsess peaks algama kohe ning ELi tasandil ja liikmesriikides tuleb kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas võtta praktilisi meetmeid. Kõik need tegurid on põhjus, miks hääletan selle raporti poolt. Meil on tõepoolest kohustus asetada Euroopa töötajad positsioonile, millelt nad suudavad kohaneda majanduse nõudmistega. Poliitikakujundajatena peame võimaldama inimestel oma oskusi arendada ja laiendada. Isiklike oskuste parandamine ei tohi piirduda eesmärgiga aidata inimene paremale töökohale, vaid peab andma ka võimaluse kujundada tuleviku töökohti ning sel viisil aidata aktiivselt kaasa uuendusliku majanduse arengule.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Üha globaliseeruvas maailmas on tähtis, et noortel inimestel oleks võimalik laiendada oma haridust ja koolitust liikuvuse kaudu. Tööturg nõuab aina enam töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ja rahvusvahelise kogemusega. Majanduskriisist hoolimata hinnatakse, et järgmise kümne aasta jooksul on oodata Euroopa tööturu stabiilset kasvu. Seetõttu on EL rakendanud Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille eesmärk on juhtida rohkem tähelepanu kutseharidusele ja -koolitusele.

Järjest rohkem tuleb teha jõupingutusi, et kaotada takistusi, suurendada läbipaistvust ning lihtsustada võrreldavust haridussüsteemide raames ja vahel. Haridussektor peaks pöörama suuremat tähelepanu tööturu vajadustele, kutsuma üles looma õpitulemuste hindamise meetodit ja parandama oma normide kvaliteeti, et muutuda professionaalsemaks. Lõpetuseks tuleks soodustada loovust, innovatsiooni ja ettevõtlust, nii et Euroopa noored ja töötajad saaksid laiendada oma teadmisi ning nii majanduse vajadustega kohaneda. Selleks et saavutada need eesmärgid ning tagada, et kutseharidus ja -koolitus on pikas perspektiivis jätkuvalt kõigi poliitiline prioriteet, hääletasin selle ettepaneku poolt.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa 2020. aasta strateegias on loetletud aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu põhipunktid (tööhõivemäära tõstmine, koolitus ja vaesuse kaotamine). Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta praktilisi meetmeid, et strateegia tegelikkuseks teha. Euroopa töötajad peavad olema võimelised majanduse nõuetega kohanema. Poliitikakujundajad peavad võimaldama inimestel oma oskusi täiendada ja laiendada.

Kutsun liikmesriike üles jälgima koolist tööellu siirdumise hõlbustamiseks võetavaid meetmeid, käivitades integreeritud kutsenõustamise ja nõuandeprogramme, luua koolitajatele paremad koolitusvõimalused ning rajada alus arendavale õppepartnerlusele, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas peavad liikmesriigid võtma arvesse madala kvalifikatsiooniga töötajate, sisserändajatest õppijate, etniliste vähemuste esindajate, naiste, töötute ning puuetega inimeste individuaalseid vajadusi. Kutsun liikmesriike üles toetama uuenduslikke tegevusi ning doktori- ja järeldoktoriõppe kavasid, mis on konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu aluseks.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Üks praeguse majanduskliima kõige teravamaid probleeme on noorte tööpuudus. Probleem ei ole ainult selles, et noorte tööpuudus on kõrgem kui ülejäänud elanikkonna hulgas, vaid noored töötavad sagedamini ka ebakindlatel ajutistel töökohtadel, kus on madalamad palgad ning nõrgem õiguskaitse. On väga tähtis, et me selle probleemiga tegeleme. Tervitatav on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefopi) prognoos, et 2020. aastaks lisandub 80 miljonit uut töökohta. Tuleb märkida, et toimub nihe tööstusliku ja tehnoloogilise arengu suunas ning sellele vastav nihe madala kvalifikatsiooniga tööjõust eemale. Need uued töökohad nõuavad keskmise ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Kiiresti tuleb võtta meetmeid, et tagada, et nende ametikohtade täitmiseks on saadaval piisavalt kvalifitseeritud töötajad. Seda silmas pidades peame tagama, et õppes keskendutakse tulemustele. Peame andma noortele juurdepääsu elukestvale õppele ja praktikaelementidega kursustele, et võimaldada neil nendel töökohtadel tööle asuda ning oma karjääri jooksul kasvada ja areneda. Usun, et need muudatused kutsehariduses tulevad kasuks kõigi liikmesriikide majandusele.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühest küljest suureneb Euroopas noore tööpuudus ning noorte tavapäraste töökohtade ebakindlus ja ajutine iseloom. Teisest küljest on samuti selge see, et ettevõtted tunnevad puudust kvalifitseeritud spetsialistidest, kelle koolitus vastaks tööülesannetele, mida neilt oodatakse. Seetõttu on tähtis püüda tööjõu pakkumine vastavusse viia nõudlusega, kasutades selleks selliseid meetmeid nagu kutsekoolituse individuaalne nõustamine, rahastuse kättesaadavaks tegemine kutsehariduse toetamiseks ja nimetatud koolitust pakkuvate asutuste vaheline konkurents. Lõpuks on eesmärk see, et inimestel oleks võimalik saada parem töökoht, kuid nagu ka seletuskirjas öeldakse, saada ka võimalus kujundada tuleviku töökohti.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna oli Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogul hääletusel raport Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule võib arvata, et tööhõivemäär suureneb Euroopas järgmise kümne aasta jooksul vähemalt sammhaaval. Kutseharidusest ja -koolituse valdkonnas tuleb Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu põhitegurid kanda üle konkreetsetesse meetmetesse Euroopa Liidu tasandil ning liikmesriikides. Kui soovime saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud eesmärke, tuleb kutseharidust ja -koolitust jätkuvalt pidada Euroopa Liidu institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike sidusrühmade prioriteediks. Nadja Hirschi raportisse on koondatud komisjoni meetmed, mille eesmärk on tõkete kaotamine, läbipaistvuse suurendamine ning võrreldavuse hõlbustamine, et võimaldada tunnustamist haridussüsteemide raames ja vahel, sealjuures rõhutatakse, et tähtis on tagada, et haridus vastaks täpsemalt tööturu vajadustele, aidates suurendada loovust ja uuendusi.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) EL ja liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi, et soodustada noorte tööhõivet ning vähendada nende tööpuudust, eelkõige parandades koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Arvestades Euroopas 2020. aastaks kaduvat 12 miljonit madala kvalifikatsiooniga töökohta ja vajadust pikema tööea järele, et säilitada meie sotsiaalset mudelit demograafilistest muudatustest hoolimata, on samuti väga oluline suurendada samal ajal jõupingutusi töötajate elukestva õppe parandamiseks nende karjääri jooksul. Siinkohal kõlab huvitavalt Nadja Hirschi raportis välja pakutud mõte luua soodustusmehhanismid tööandjatele, et nad julgustaksid oma töötajaid koolitusprogrammides osalema. Et võidelda madala kvalifikatsiooniga inimeste tööpuudusega ning edendada vanemaealiste kodanike tööhõivet, on kindlasti vaja soodustada ka riiklike kvalifikatsioonide tunnustamist liikmesriikide vahel ning soodustada sertifitseerimist mitteametliku tööpraktika käigus omandatud oskuste hindamise kaudu.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Võimalus ja võime õppida ning töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Euroopa 2020. aasta strateegias on aruka kasvu (teadmiste, uuenduste ja hariduse ning digitaalühiskonna edendamine), jätkusuutliku kasvu (tõhusa ressursikasutusega tootmine, mis toimub samal ajal meie konkurentsivõimelisuse suurendamisega) ning kaasava kasvu (tööhõivemäära suurendamine, kutseoskuste andmine ning vaesusega võitlemine) põhitegurid. Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid, et strateegiale elu sisse puhuda. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule võib arvata, et tööhõivemäär suureneb Euroopas järgmise kümne aasta jooksul vähemalt sammhaaval. Cedefopi päevakohane prognoos Euroopas pakutavate ja nõutavate oskuste kohta näitab, et 2020. aastaks hinnatakse uute töökohtade arvuks 80 miljonit.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Võimalus ja võime õppida ning töötada rahvusvahelises keskkonnas on üha enam globaliseerunud maailmas eduka tööelu eeldus. Ettevõtjad nõuavad üha enam, et haridus- ja koolituspakkumised oleksid otseselt seotud praktiliste nõudmistega ning suunatud lahenduste leidmisele. Tähtis on see, et kutseharidusasutuse või koolituse lõpetanud tooks oma värskelt omandatud võimed ja oskused töökeskkonda kaasa.

Täna vastu võetud resolutsioon on esimene samm selles suunas, et tagada, et Euroopa tööjõud saab võimaluse kohaneda majanduse nõudmistega. Inimestel peavad olema võimalused oma oskusi täiendada ja laiendada. Ametioskuste parandamine ei tohi piirduda eesmärgiga aidata inimene paremale töökohale, vaid see peab andma neile võimaluse kujundada tuleviku töökohti ning sel viisil aidata aktiivselt kaasa uuendusliku majanduse arengule.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Haridus, kutsekoolitus ja ka elukestva õppe universaalne idee on Euroopa integratsiooni tuleviku põhielemendid, integratsiooni teele tuleb aga järjest uusi katsumusi, mis on seotud toetusega Euroopa 2020. aasta strateegiale. Peame seisma silmitsi tõsiasjaga, et tööpuuduse tase noorte hulgas kasvab murettekitava kiirusega. Kutsehariduse ja -koolitusega seotud probleemid muutuvad meie jaoks prioriteediks. Inimesed, kes on oma kutsealase karjääri alguses, võivad avastada, et tööpuudus mõjutab negatiivselt nende edasist tegutsemist tööturul. Kutseharidus ja -koolitus võimaldavad tööturul vabalt liikuda vastavalt muutuvatele majandusoludele ning konkreetse majandussektori nõudmistele. Tasub rõhutada olemasolevate piiriüleste haridusprogrammide, näiteks Leonardo Da Vinci programmi kasulikkust ja tulu. Need programmid väärivad meie toetust. Need võimaldavad üksikisikutel omandada liikuvale tööjõule iseloomulikke omadusi.

Liikuvus kaotab probleemid, mis tulenevad üksikute tööturgude loomulikust mitmekesisusest ja annab noortele töötajatele ligipääsu hiiglaslikule Euroopa tööturule, mis pakub uusi katsumusi ning võimalusi kasutada saadud kogemusi. Liikmesriigid on silmitsi ülesandega hõlbustada järelevalvet ja toetust seoses koolide, koolitusasutuste, teaduskeskuste ning ettevõtete vahelise koostöö ja teabevahetuse loomisega. Noored töötajad toovad ELi tööturule uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, Kuid leian, et elukestva õppe programmi ja programmi „Inimesed” kärbete maht on vastuvõetamatult suur.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Võitlus noorte tööpuuduse vastu peab olema kõigi Euroopa valitsuste prioriteet. Peame pakkuma Euroopa noortele täielikku, atraktiivset ja konkurentsivõimelist koolitust ning haridust, mis võimaldaks neil hõlpsamini tööd leida. Eelkõige usun, et kutseharidus ja elukestev õpe peaks seega paremini vastama tööturu vajadustele. Lisaks tuleks kõrgharidust kombineerida kutsekoolitusega, andes näiteks eelise koolituse ja töö ühendamisele. Seetõttu hääletasin Hirschi raporti poolt.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Noorte tööpuuduse määr Euroopas on 21% ja see puudutab praegu rohkem kui 5,5 miljonit noort eurooplast, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, sest neil puuduvad võimalused ning nad on sunnitud vastu võtma ebakindlaid töökohti. Koolitus ja haridus on põhiprobleemid, millega Euroopa Liidul praegu tegeleda tuleb, ning neid käsitletakse ka Euroopa 2020. aasta strateegias. 2020. aastaks on seatud eesmärgid vähendada koolist väljalangejate arvu alla 10% ja võimaldada 40% noortest saada kõrgharidus. Need on küllalt kaugeleulatuvad sihid, kuid neid on vaja, et saavutada majanduskasv ja muuta liikmesriigid konkurentsivõimelisemaks, seega luues töökohti.

Hääletasin raporti poolt, sest ma leian, et on väga tähtis, et meil oleks pikaajaline ELi tasandi strateegia, mis võimaldaks tegeleda ka struktuurse tööpuuduse ja noorte tööpuuduse probleemiga. Selleks pean oluliseks, et jätkataks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist, kuna nemad loovad 50% töökohtadest, ning investeeritaks pidevasse elukestvasse õppesse. Lõpetuseks sooviksin mainida vajadust tunnustada kutsekvalifikatsioone ning seeläbi hõlbustada spetsialistide ja õpilaste suuremat liikuvust.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Võitlus noorte tööpuudusega on üks suurimaid probleeme, millega ELil tegeleda tuleb. Selleks et seda lahendada, peame investeerima rohkem noorte haridusse ja koolitusse, nii et neil oleksid vahendid, mille abil saada tulevikus hakkama katsumustega tööturul, mille nõudmised üha suurenevad. Samuti tuuakse raportis küllalt õigesti välja, et Euroopa Sotsiaalfond võiks rohkem panustada rahalistes raskustes olevate inimeste haridusse. Nagu ma ka ise olen mitmel korral välja toonud, on eriti oluline ettepanek hõlbustada tööjõu liikuvust siseturu raamistikus. Selles sektoris on vajalik Euroopa koostöö ühtse poliitika loomiseks. Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasin selle raporti poolt.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Mittevastavus noorte kvalifikatsioonide ja tööturu vajaduste vahel on üks põhjustest, miks on Leedus noorte tööpuudus nii kohutavalt kõrge (34%). 2010. aastal ei olnud 52% Leedu tööbörsil registreeritud noortest töötutest (50 000) läbinud mitte mingit kutsekoolitust. Minu riigi noorte suutmatus leida sobivat tööd on kaasa toonud tohutu noorte väljarände laine: viimastel aastatel on 50% Leedust väljarändajatest olnud vanuses 20–34. Suureneb vajadus liikuva ja paindliku tööjõu järele ning seetõttu peame aitama Euroopa tööjõul kohaneda majanduse vajadustega, andes neile võimaluse parandada oma oskusi ja täiendada teadmisi. On tähtis, et kutsekoolitus oleks kättesaadav kõigile inimestele. Mul on hea meel, et raportöör seda mõistab. Euroopa Sotsiaalfond võiks olla hindamatu, aidates pakkuda koolitust Leedu ühiskonna hüljatud rühmadele. Ka on tulnud aeg, et EL kasutaks tõhusaid ja loovaid meetmeid, et rakendada Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärke, näiteks langetada koolist väljalangenute määra alla 10% ning tagada, et vähemalt 40% noortest omandavad kõrghariduse.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Ühtmoodi nii noortel kui ka vanadel peaks olema juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele. Näiteks nii elukestva õppe programm kui ka programm „Inimesed” pakuvad hindamatuid võimalusi neile, kes soovivad õppida uusi oskusi ja leida uusi töökohti. Praegune tööpuuduse tase eelkõige noorte hulgas paneb muretsema ja tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et tagada, et noortel inimestel oleks võimalik saada elutähtsaid oskusi ning kvalifikatsioone. Ma usun kindlalt, et Euroopa Sotsiaalfondil on suur roll inimeste koolitamisel ja harimisel. On tähtis, et need, kelle sissetulekud on väiksemad, saavad rahalist tuge, mis aitab neil koolitustel osaleda, mis omakorda annab neile rohkem võimalusi täielikult tööturul osaleda.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa 2020. aasta strateegia peaks tagama aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu. Õppimise puhul on äärmisel tähtis ka tulemustele suunatud lähenemisviis. Elukestev õpe on meie kodanike jaoks kahtlemata prioriteet, mistõttu peab juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele olema meie jaoks prioriteet.

Raport: Gay Mitchell (A7-0187/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan selle raporti poolt. Selles hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendit, kuid märgin, et tähtis on ka mehhanism, mis peaks sellele sel aastal järgnema. Nõustun raportööri kriitikaga, et parlamendi järelevalvetöö ei saanud liikmesriikide esindajatelt ega arengukoostöö rahastamisvahendi komiteelt mingit vastukaja.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle määruse (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend: kogemused ja tulevikuväljavaated, poolt. 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Arvesse tuleb võtta mitut sellist olulist aspekti nagu edasine lihtsustamine ja uued probleemid, näiteks kliimamuutus, ning ka ELi sisepoliitika asjakohast rolli välismõõtmes. Nõustun resolutsiooni sättega, et tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud. EL on seadnud endale ühise eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Euroopa abi praegust taset märkimisväärselt suurendada. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi väljatöötamisel peaksid kõige olulisemad põhimõtted olema kooskõlastamine ja tööjaotus. Euroopa strateegiadokumentide mõttega tuleb tegeleda ühena prioriteetidest ja sellesse protsessi tuleb aktiivselt kaasata Euroopa Parlament. 2013. aasta järgse arengukoostöö rahastamisvahendi puhul peab parlamendil olema võimalus kaitsta ELi arengupoliitika eristatust, kontrollides strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Arengukoostöö rahastamisvahend on üks Euroopa Liidu äärmiselt altruistlikke projekte, mille eesmärk on pakkuda arenguriikidele abi ilma mingite tingimuste või varjatud huvideta. Igasuguse utilitaristliku külje puudumine ELi osaluses peab sundima selle institutsioone neid vahendeid palju paremini suunama ning keskenduma vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Pean rõhutama, et kõigi sel eesmärgil eraldatud rahaliste vahendite puhul on vaja suuremat läbipaistvust ning – mis veelgi tähtsam – hinnata rohkem arengukoostöö rahastamisvahendi mõju nende riikide elanikkonnale. Seda seetõttu, et neid vahendeid peab toetama arenguriikides rakendatav tõhus sotsiaalpoliitika. Need vahendid peavad keskmises ja pikas perspektiivis olema n-ö õng, millega asjaomased riigid õpivad kala püüdma ja suudavad saada isemajandavaks.

Me ei tohi unustada, et 2010 oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aasta. Just seetõttu peab arengukoostöö rahastamisvahend jätkama seda võitlust ka arenguriikides, aidates märkimisväärselt kaasa võimalikult paljudele inimestele inimväärika elu tagamisele.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Selle arengukoostöö rahastamisvahendi loomist käsitleva raporti eesmärk on kujundada varajases etapis välja parlamendi seisukoht selle teema kohta. See seisukoht peaks tuginema meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemustele.

Hindasin kõrgelt meetodit, mida raportöör kasutas ELi arengukoostöö tulemuste ja viiside hindamiseks. Raportöör väidab selgelt, et hoolimata komisjoniga peetud dialoogi tõhususest, ei muutnud komisjon ise oma käitumist arenguküsimuste puhul, nagu parlament oli soovitanud. Komisjoni poolt arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomiteele esitatud rakendusmeetmete eelnõud kajastasid vaid juhuti parlamendi seisukohta.

Osaliselt on see mõistetav. Raportööri põhipartner oli välissuhete peadirektoraat, mille põhivolitus on ELi huvide edendamine mujal maailmas. Arengukoostöö on aga see välistegevuse poliitikavaldkond (peale humanitaarabi), mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavama elanikkonna huve. Kuna raportis väljendatud seisukoht peegeldab täielikult seda ülemaailmset püüdlust, oli mul hea meel raporti poolt hääletada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Gay Mitchelli raportit, sest usun, et peame arenguriikide parlamente rohkem kaasama neid riike puudutavate strateegiadokumentide, näiteks vaesuse kaotamise strateegia, koostamisse. Lisaks peab Euroopa arenguabi olema piisavalt rahastatud. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile, mis tähendab Euroopa abi praeguse taseme suurendamist.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Aastatuhande arengueesmärkide tähtpäev saabub esimese arengukoostöö rahastamisvahendi perioodi jooksul. Seetõttu tuleb suurendada käimasolevat koostööd kohalike omavalitsustega ning arendada nende rolli vaesuse ja nälja kaotamisel, veevarustuse ja raviteenuste parandamisel ning kohaliku majandusarengu edendamisel. Rahastamisvahendite ja laiaulatusliku arengukoostöö poliitika loomisel tuleb tegeleda toiduga kindlustatuse, põllumajandussektori ja sööda tootmise probleemide ning elukalliduse kriisiga. Mul on hea meel selle üle, mida selle teema kohta raportis on öeldud. Nõustun, et komisjon peaks tegema põhjaliku analüüsi üldise eelarvetoetuse kohta, mis sisaldaks üksikasjalikku teavet konkreetsetele sektoritele, konkreetsetele projektidele ja kohalikele omavalitsustele antava toetuse kohta. Sellest teabest oleks kasu tulevikus, kui tehakse jõupingutusi vahendite ja rahastuse tõhusamaks eraldamiseks, ja aitaks seega teha kindlaks probleeme jaotussüsteemis. Selle tulemuseks oleks järjekindlam poliitika.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Arengukoostöö rahastamisvahendi raames tehtava koostöö põhieesmärk on kaotada vaesus partnerriikides ning püüda sealhulgas saavutada aastatuhande arengueesmärgid. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab EL eraldi arengukoostöö rahastamisvahendit. Komisjon on teada andnud, et esitab oma seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul ja vaatab läbi väliste rahastamisvahendite üldstruktuuri, kui arutab uut mitmeaastast finantsraamistikku. Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna selles esitatakse parlamendi positsioon ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi puhul. Nõustun, et tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud, võttes arvesse ELi endale selles valdkonnas seatud eesmärki kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin vastu Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb arenguriikide, -alade ja -piirkondadega tehtava arengukoostöö rahastamisvahendi loomist, kuna ettepanekus on väljendatud ebaseadusliku sisserände ohjeldamise soovi. Nimelt väidetakse selles, et rände arengufonde ei tohiks kasutada piirihalduse tugevdamiseks ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks. See seisukoht ei vasta meie poliitilisele lähenemisviisile, milles piirihalduse tugevdamine ja ebaseadusliku sisserännu vastu võitlemine on prioriteedid, ning seetõttu leiame, et sellesse valdkonda tuleks suunata lisavahendeid. Seetõttu otsustasin hääletada ettepaneku vastu.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Arengukoostöö küsimus on üks minu töö aluspõhimõtteid. Usun, et Gay Mitchelli suurepärases raportis suudetakse edukalt välja tuua valdkonnad, milles Euroopa võiks paremaid tulemusi saavutada ja peaks seda tegema. Arengukoostöö rahastamisvahendi kogemused on olnud põhjapanevad, et mõista, kuidas Euroopa Liit peaks toimima uue mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis. Kui soovime muuta rahastamisvahendeid tõhusaks, peame paika panema rahastamise, mis on sõltumatu teistest meetmetest, arvutama ümber kvoote ja hindama, kuidas vahendeid rakendatakse. Hindamine peab tuginema naabruspoliitikale, mis võtab arvesse vaesemate riikide eri vajadusi ja mitte enam ainult Euroopa huve. Usun kindlalt, et ELi arengupoliitika peab olema nii parlamendi kui ka nõukogu töö tulemus ning et selles küsimuses tuleks rakendada ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290. Neid põhimõtteid on selles raportis selgelt väljendatud ning seetõttu hääletasin ma selle poolt.

  Philippe Boulland (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel Gay Mitchelli raporti vastuvõtmise üle, sest selle eesmärk on kujundada parlamendi seisukoht uue rahastamisvahendi kohta, mille siht on reguleerida Euroopa Liidu arengukoostööd, tuginedes arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kogemustele.

Sel teemal sooviksin välja tuua, et arenguriikides, -territooriumitel ja -piirkondades on vaesuse tase jätkuvalt kõrge ning peame suurendama rahastamist, mis on suunatud vaesuse põhjuste kaotamisele ja eeskätt alatoitumisele, terviseprobleemidele, haridusele ja joogivee kättesaadavusele, selle asemel et liikuda sisserände reguleerimise süsteemide poole, mis kuuluvad muude rahastamiskavade alla.

Arenguabi peab võimaldama asjaomasel elanikkonnal jääda elama oma geograafilisse piirkonda.

Sisserände piiramine peab toimuma muu rahastamisvahendi kaudu ja sellega peab kaasnema FRONTEXi vahendite suurendamine.

See oli põhjus, miks hääletasin selle raporti poolt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Alustuseks sooviksin avaldada toetust Euroopa Liidu jõupingutustele vaesuse kaotamisel arenguriikides. Rahvusvaheline koostöö, mille eesmärk on edendada nende riikide isemajandamist ja iseseisvust, on õige tee sotsiaalse ja poliitilise rahu saavutamise suunas rahvusvahelisel tasandil, mis ei mõjuta oluliselt mitte ainult abisaavat elanikkonda, vaid toob kaasa ka Euroopa sisserändeprobleemide lahenemise. Seetõttu toetan Euroopa rahastamise suurendamist selles valdkonnas ning üksnes sellele suunatud rahastamisvahendi loomist.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Uue 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku arutelu kontekstis on eriti oluline uuesti määratleda ja tugevdada seisukohta, mille parlament on võtnud ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, võttes arvesse perioodil 2007–2013 rakendatava arengukoostöö rahastamisvahendi kogemusi. Alustuseks pean oluliseks, et selle uue vahendi prioriteet on jätkuvalt aastatuhande arengueesmärkide saavutamine. Selle eesmärgi – eriti vaesuse kaotamise – saavutamiseks on väga oluline, et kõigile tulevastele vahenditele tagatakse realistlik ja piisav rahastus. Komisjon peaks tagama, et ELi abi vastab rahvusvahelisel tasandil seatud arengueesmärkidele ja sihtidele. Samuti sooviksin korrata, et tähtis on see, kui põhjalikult rakendatakse abikõlblikkuskriteeriume riikidele, kes sellest tulevasest rahastamisvahendist kasu saavad. Sooviksin rõhutada, et uus arengukoostöö rahastamisvahend peaks looma aluse sihipärase ja paindlikuma abi andmiseks ebakindlates olukordades. Usun, et see peaks aitama tagada häda-, taastus- ja arenguabi nõuetekohase sidususe. Lõpetuseks sooviksin õnnitleda Gay Mitchelli esitatud raporti eest! Toetan selles sisalduvaid ettepanekuid.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimastel kümnenditel on eri riiklikud ja eraorganisatsioonid käivitanud arenguriikides suurel arvul abiprogramme. Nagu raportist nähtub, tingivad senised vähesed edusammud, puudulik koostöö ühiste eesmärkide saavutamisel (Maailma Terviseorganisatsioon) ja juhiste puudumine selle kohta, kuidas neid eesmärke tuleks saavutada, ka minu arvates vajaduse luua uus arengukoostöö rahastamisvahend. See vahend tuleb aga kavandada arukalt ning see peab olema selline, mis parandab praegust olukorda, toomata kaasa edasist ressursside raiskamist. Selleks et projekt oleks tõeliselt tõhus, peab meetmeid võtma kahel rindel. Esiteks, arvestades, et esmane eesmärk on vaesuse kaotamine, tuleb selle saavutamiseks eraldada täiesti uusi vahendeid: raha ei tohi võtta ära juba käimasolevatelt projektidelt. Teiseks usun, et Euroopa Liit peab end rohkem sellele projektile pühendama. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi kavandamisel peaksid kõige olulisemateks põhimõteteks olema kooskõlastamine ja ülesannete jaotus.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raporti eesmärk on kujundada parlamendi esialgne seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, tuginedes eelmisele määrusele. Usun, et parlamendi osalus selle dokumendi ümberkujundamise varases etapis annab sellele palju juurde, mistõttu toetan seda algatust. Usun, et väärtused, mis Euroopa Parlamendi tegevust iseloomustavad, olgu nendeks näiteks demokraatia edendamine ja inimõiguste kaitse, võivad anda positiivse panuse kompaktsema, tõhusama ja põhjalikuma vahendi loomiseks. Minu arvates on viis, kuidas raportis seda küsimust analüüsitakse, küllalt huvitav: selles pakutakse välja uusi lähenemisviise, mille üle nüüd lähikuudel arutleda tuleb, eriti seoses vajadusega osutada arenguriikidele diferentseeritumat abi, jagades riigid rühmadesse. Samuti nähtub sellest vajadus usaldusväärse ja järjepideva tagasivaatava analüüsi järele selles valdkonnas, kuna tehakse ettepanek võtta arenguabile lähenemisviis, mis tugineb suuremale diferentseeritusele, kodanikuühiskonna kaasamisele ning rangetele abikõlblikkuskriteeriumitele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nüüd kui arengukoostöö rahastamisvahendi loomisest on möödas neli aastat, on aeg hinnata, kuidas see on toiminud, et parandada tulevasi rahastamisvahendeid selles valdkonnas.

Praegu on ilmselge, et parlament peab jätkama selle rahastamisvahendi ja tulevaste rahastamisvahendite demokraatlikku kontrolli; veelgi selgem on see, kuidas muutub arenguriikide riiklikele parlamentidele tähtsamaks osaleda strateegiliste liidult saadud abiga seotud riiklike dokumentide koostamises.

Loodan, et abi mahud ei vähene, vaid pigem suurenevad, kui vähegi võimalik, ning et uuritakse viise, kuidas see kõige enam puudust kannatavaid elanikke kõige tõhusamalt aitaks. Kogu selles protsessis ei ole võimalik liigselt rõhutada arenguriikide kodanikuühiskonna elutähtsat rolli. Oludele kõigis arenguriikides ei tohiks läheneda ühtmoodi, vaid pigem diferentseeritumal viisil, pidades silmas, et traditsiooniline rahaline abi võib olla paljudel juhtudel vähemtähtis, näiteks niinimetatud tärkava turumajandusega riikides.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Gay Mitchelli koostatud raport käsitleb määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend: kogemused ja tulevikuväljavaated. Määrus (EÜ) nr 1905/2006 on olnud jõus neli aastat ja on saabunud aeg seda analüüsida ning õppida kõigist võimalikest vigadest ja/või puudujääkidest, mis võivad esineda, kuna komisjon kavatseb esitada oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suve. Toetan raportööri ettepanekuid – näiteks aastatuhande arengueesmärkide saavutamine, vaesuse kaotamine, 20% vahendite suunamine tervisekaitsesse ja algharidusse, eriline tähelepanu kliimaküsimustele, uus lähenemisviis abile arenguriikides, mis nõuab inimõiguste austamist, ning tõhusam ja tulemuslikum väheste ressursside kasutamine –, mistõttu hääletasin selle poolt.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendit neli aastat pärast seda, kui jõustus sellele aluse pannud määrus. Tehtud hindamine on oluline eri aspektidest. Arengukoostöö rahastamisvahendit ja ELi arengukoostööpoliitikat analüüsitakse asjakohaselt ja kriitiliselt, mida me peame õiglaseks ja vajalikuks.

Raportis tuuakse välja, et arengupoliitika eesmärk ei tohiks olla kaitsta ELi, vaid maailmas kõige haavatavama elanikkonna huve; juhitakse tähelepanu liigsele keskendumisele erasektori investeeringutele ning erasektorile kehtestatud piirangutele; toonitatakse vajadust hoiduda rahastuse kõrvalejuhtimisest juba isegi alarahastatud sektoritest, tuues näiteks kohalike omavalitsuste toetuse; kritiseeritakse kõiki katseid vähendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi rahastamist; ning rõhutatakse taas kord, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ei ole tehtud piisavaid edusamme ning tuleb suurendada ametlikku arenguabi.

Siiski usume, et raportis oleks võinud ja tulnud minna kõigis nendes punktides kaugemale, eriti kaitsta tugevamalt kooskõla arengukoostööpoliitika valdkonnas sõnastatud eesmärkide ja ELi eri sektoriaalpoliitikate vahel.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendit neli aastat pärast seda, kui jõustus sellele aluse pannud määrus.

Tehtud hindamine on oluline eri aspektidest. Arengukoostöö rahastamisvahendit ja ELi arengukoostööpoliitikat analüüsitakse asjakohaselt ja kriitiliselt, mida me peame õiglaseks ja vajalikuks.

Näiteks öeldakse raportis, et arengupoliitika eesmärk ei tohiks olla kaitsta ELi huve, vaid pigem maailma kõige haavatavama elanikkonna huve. Selles juhitakse tähelepanu liigsele keskendumisele erasektori investeeringutele ning avalikule sektorile kehtestatud piirangutele; toonitatakse vajadust hoiduda rahastuse kõrvalejuhtimisest juba isegi alarahastatud sektoritest, tuues näiteks kohalike omavalitsuste toetuse. Samuti kritiseeritakse selles kõiki katseid vähendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi rahastamist ning rõhutatakse taas kord, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ei ole tehtud piisavaid edusamme ning tuleb suurendada ametlikku arenguabi.

Siiski usume, et raportis oleks võinud ja tulnud minna kõigis nendes punktides kaugemale, eriti kaitsta tugevamalt kooskõla arengukoostööpoliitika valdkonnas sõnastatud eesmärkide ja ELi eri sektoriaalpoliitikate vahel.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Raportis hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendi tulemuslikkust seoses aruteluga mitmeaastase finantsraamistiku üle. Tundub, et asjakohane oleks läbi vaadata väliste rahastamisvahendite üldstruktuur. Arvesse tuleb võtta mitut olulist aspekti, sealhulgas võimalikku edasist lihtsustamist, kohanemist uute katsumustega, nagu kliimamuutus, ning ka ELi sisepoliitika asjakohast rolli välismõõtmes. Minu arvates on samuti tähtis, et kehtestataks menetlused ja struktuurid, mis kaitseksid arengut kui autonoomset poliitikavaldkonda sellele ainuomaste eesmärkidega.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Toetan Gay Mitchelli raportit. Selle raporti eesmärk on kujundada välja Euroopa Parlamendi seisukoht arengukoostöö tulevase rahastamise kohta enne 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku avaldamist. Tulevikus peab piisav rahastus ELi arengukoostöö jaoks alati kättesaadav olema.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Arenguabi poliitika ei ole ei altruistlik kohustus ega endiste koloniaalriikide vahend oma südametunnistuse leevendamiseks, kui tegu on olnud koloniseerimisega. See on üks välispoliitika iseseisvaid harusid; kuid sellel peaks olema ka tähtis osa rändevoogude ümberpööramise strateegias, mis võimaldaks inimestel jääda oma päritoluriiki või sinna tagasi pöörduda ning elada seal inimväärset ja järjest jõukamat elu. Kuna need kaks valdkonda kuuluvad riikide suveräänsuse alla, ei ole enamik Mitchelli raportis välja pakutud institutsionaalseid ja finantsnõudeid vastuvõetavad.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda raportit, sest 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Selle raporti eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi. Nõustusin, et eri arenguriike tuleb käsitleda diferentseeritult ning traditsiooniline rahaline abi võib muutuda tärkava turumajandusega riikides vähem asjakohaseks. Usun, et tärkava turumajandusega riikidele antav abi peaks jätkusuutliku majanduskasvu edendamise kõrval keskenduma samal ajal endiselt partnerriigi eelarvepoliitika tõhustamisele ning riigisisese tulu mobiliseerimise edendamisele, mis peaks aitama vähendada vaesust ja abist sõltumist. Peame hoiduma eelarvetoetuse kasutamisest riikides, kus ei ole tagatud avalike kulutuste läbipaistvus. Eelarvetoetusega peavad alati kaasnema meetmed abi saava riigi parlamentaarse järelevalve teostamise ja auditisuutlikkuse tõstmiseks ning läbipaistvuse ja avalikkuse teabele juurdepääsu suurendamiseks ning järelevalvesse eelarvetoetuse üle tuleb kaasata kodanikuühiskond.

  Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Usun, et Mitchelli raport, mis on tõeliselt hea raport, käsitleb paljusid tähtsaid küsimusi, mistõttu otsustasin selle poolt hääletada. Usun, et arengu rahastamisvahendite tulevast vormi silmas pidades on kõige tähtsam meeles pidada, et arengukoostöö läbiv eesmärk peaks olema vähendada järk-järgult sõltuvust abist ning aidata asjaomasel riigil lõpuks saavutada täielik iseseisvus. Sel puhul peaksid rahastamisvahendid olema kujundatud nii, et see tagaks arenguriikides pikaajalise majanduskasvu.

Selle eesmärgi saavutamine on tihedalt seotud sellega, kui ennustatav arenguabi on, kuna ainult sellise abi põhjal ning samal ajal mobiliseerides riigisisest tulu suudavad partnerriigid välja töötada piisava ja tõhusa arengustrateegia. Minu arvates on teine ülioluline küsimus Euroopa Parlamendi järelevalve ja mõju suurendamine Euroopa Arengufondi suhtes. Usun, et demokraatliku järelevalve puudumine selle fondi suhtes kahjustab arengupoliitika läbipaistvust.

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin selle raporti vastuvõtmise poolt. Arengukoostöö rahastamine nõuab hästi läbimõeldud määrusi ning raportis pakutakse välja süntees selle kohta, millised peaksid olema meie prioriteedid nende määruste vastuvõtmisel. Eesmärk, mida Euroopa Liit soovib selle vahendi loomisega saavutada, on tagada arenguriikidele ELi eritoetus. Võttes arvesse meie praegust võitlust finantskriisiga toimetuleku nimel, muutuvad järjest selgemaks vaesemate riikide probleemid. Arengukoostöö rahastamisvahendi eesmärk on aidata vaesemaid partnerriike kaubanduse ja piirkondliku integratsiooni, looduskeskkonna ning loodusvarade kasutamise, infrastruktuuri-, vee- ja energia-, maaelu arengu, põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse, inimarengu- ning sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas. Lisaks soovime toetada valitsussüsteemide arengut, demokraatiat, inimõigusi ning ka majanduslikke ja institutsionaalseid reforme ning hoida ära konflikte ja riigi nõrgenemist.

Kõik ülalnimetatud eesmärgid on äärmiselt tähtsad, et tugevdada julgeolekut vaesemates piirkondades. On kiiduväärne aidata teistel riikidel üles ehitada stabiilset demokraatlikku ühiskonda õigusriikides, kus austatakse inimõigusi ja tagatud on sõnavabadus, millel on tugev kohtusüsteem, territoriaalkaitse ja relvajõud. Loodan, et meil õnnestub seda rakendada laiemalt, kasutades rahalisi vahendeid veelgi tõhusamalt.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud. EL on seadnud endale ühise eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Euroopa abi praegust taset märkimisväärselt suurendada. Arvestades komisjoni abi lisandväärtust ning komisjoni uut rolli liidu ja liikmesriikide arengupoliitika kooskõlastamisel (ELi toimimise lepingu artikkel 210), peaks ELi eelarve kaudu eraldatava ametliku arenguabi osa püsima vähemalt stabiilsena. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi iga-aastane maht peaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul ilmutama märkimisväärset reaalset kasvu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Nüüd kui arengukoostöö rahastamisvahend on olnud paigas neli aastat, on aeg hinnata, kuidas seda kasutatud on. See on ainus viis, kuidas suudame seda parandada nii, et see tulevikus tulemuslikum oleks. On tähtis, et parlamendil oleks midagi öelda selle ja tulevaste rahastamisvahendite kontrolli kohta. Sõltumata meie praegusest majanduskriisist on tähtis säilitada neid arenguriikide abistamise vahendeid, nii et need oleksid lähitulevikus võimelised suurendama oma jõukust, milles sisaldub niinimetatud tärkava turumajandusega riikide elanike elutingimuste paranemine.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Tulevasel arengukoostöö rahastamisvahendil peavad aastatuhande arengueesmärkide tähtaja lõpuks olema kasutada piisavad vahendid. Doonorriigid peaksid kinni pidama oma lubadusest eraldada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Nagu ma olen juba öelnud, ei õigusta mitte miski abi vähendamist. Ametliku arenguabi maht on praegu üle 120 miljardi USA dollari. Me saame teha rohkem ja paremini. Kuid teha rohkem ja paremini tähendab enamat kui vaid rahastamise suurendamist. Euroopa Arengufondi kaasamine eelarvesse oleks märkimisväärne edasiminek, kuni see ei too kaasa kogu ELi tasandi rahastamise mahu vähendamist. Samuti toetan suuremat üld- või valdkondlikku eelarveabi ning väiksemat projektide arvu, kui makromajanduslikud ja juhtimiskriteeriumid seda vähegi lubavad. Esiteks võimaldaks see mobiliseerida finantsvahendeid kiiresti, et riiki ümber ehitada või stabiliseerida. Teiseks on see ainus abi viis, mille puhul saame olla kindlad, et see optimaalsel viisil kasutust leiab. Lõpetuseks usun, et peame tagama, et see abi oleks tulemuslikum.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Põhimõtted, mille alusel annab EL abi arenguriikidele, mis ei kuulu Cotonou lepingu ega Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi alla, on väga tähtsad. Selle rahastamisvahendi raames on võimalik anda finantsabi AKV (Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani) riikidele suhkrutootmise ümberstruktureerimiseks ning ette on nähtud finantsabi viie programmi jaoks: toiduga kindlustatus; keskkond ja loodusvarade, sh energia säästev areng; ränne ja varjupaiga pakkumine; investeerimine inimressurssidesse; kohalike omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide roll arenguprotsessides. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Niinimetatud arenguriikide jõukuse toetamine on vajalik meede, eriti selleks, et ennetada sisserändajate voogu Euroopasse. Hetkel ohjeldatakse seda eri programmide kaudu. Selle raporti eesmärk on aga suurendada finantsabi. See on miski, mida ma toetada ei saa. Pidades silmas praeguseid finantsprobleeme ELi sees, ei saa me praegusel hetkel seda abi pakkuda. Lisaks peaks see, kuidas arenguabi kasutatakse, olema liikmesriikide, mitte ELi otsustada.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Idee ulatada arenguriikidele abikäsi ja (lisaks) pakkuda neile ka finantsabi on vägagi tervitatav. Humanitaarpõhimõtted ja soov tagada ülemaailmne tasakaal moodustavad selleks loogilise aluse. Euroopa Liit juba pakub oma abi eri programmide raames. Selle raportiga kavatsetakse aga luua veelgi vahendeid, laiendades seega arenguabi. Vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele peaksid arenguabi maksed kuuluma siiski üksikute riikide pädevusse.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Arengukoostöö on ainuke välispoliitilise tegevuse valdkond, mis kaitseb kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavamate ühiskonnarühmade huvisid. Komisjon peab tegema kõik, et tagada, et eraldataks asjakohast ja piisavat abi, et tõhusalt arendada kodumaist erasektorit ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid madala sissetulekuga riikides. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rändele. On tähtis tagada, et ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks eraldatud raha kasutatakse nii, nagu seda algselt oli mõeldud. Samuti tuleks tähelepanu juhtida asjaolule, et luues uut rahastamisvahendit vaid arenguriikidele, peab tegema põhjaliku analüüsi üldiste eesmärkide, prioriteetsete valdkondade ja oodatavate tulemuste ning vahendite eraldamise kohta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suvist pausi ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul. Selle raporti – mille poolt ma hääletan – eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi nelja-aastase rakendamisperioodi kontrollist saadud kogemusi. Sooviksin rõhutada vajadust edendada järgmisi laiaulatuslikke valdkondi: piisav rahastus kättesaadavate vahendite ulatuses; keskendumine vaesuse kaotamisele ja ametliku arenguabi kriteeriumitele; geograafilised ja temaatilised programmid; ELi abiprogrammide menetlused, sealhulgas parem kooskõlastamine ja tööjaotus; demokraatialõhe ületamine, kusjuures parlamenti kutsutakse üles otsustusprotsessis osalema.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, on nüüdseks olnud jõus neli aastat. Peatselt esitab komisjon oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul. Selle raporti eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht uue rahastamisvahendi kohta.

Selles raportis esitletakse saadud kogemusi, keskendudes eelkõige Euroopa Parlamendi demokraatlikust arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemustele. Osa raportist on pühendatud tulevikuväljavaadetele ning lõpetuseks vaadeldakse selles geograafilisi ja temaatilisi programme ning nõutakse eelarvetoetuse puhul rangeid abikõlblikkuse kriteeriume, rõhutatakse kodanikuühiskonna tähtsat rolli arengus ja delegeeritud õigusaktide menetluse rakendamist ELi toimimise lepingu artikli 290 tingimustele vastavate otsuste puhul. Hääletasin selle ettepaneku poolt, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik kontrollida strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuna on möödunud neli aastat määruse (EÜ) nr 1905/2006 jõustumisest ja komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta, on vaja lühidalt analüüsida selle aja jooksul saadud tulemusi ja tulevasi arenguvõimalusi.

Kõige tähtsam, mida tuleb rõhutada, on see, et „arengukoostöö on see välistegevuse poliitikavaldkond […], mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavama elanikkonna huve”. Seetõttu peaks parlament võtma suurema rolli. Seda mitte ainult eri viiside tõttu, kuidas see lisab demokraatlikku õiguspärasust, vaid ka seetõttu, mida see suudab majanduslikus ja protseduurilises mõttes pakkuda. Samuti tuleks rõhutada, et eesmärk peaks olema vaesuse kaotamine, viidates põhiliste sotsiaalteenuste kontseptsioonile, et püüda leevendada kõige enam puudustkannatava elanikkonna äärmiselt haavatavat olukorda.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suvist pausi ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul. Selle raporti eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna vastu võetud raporti eesmärk on kujundada välja parlamendi seisukoht Euroopa Liidu arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi. Erinevalt parlamendist ei paistnud liikmesriigid keskenduvat komisjoni ettepanekute vastavuse kontrollimisele arengukoostöö rahastamisvahendit käsitlevate õigusnormidega.

Seetõttu tuleb selgitada, et arengukoostöö on ainus ELi välistegevuse poliitikavaldkond, mis ei ole mõeldud Euroopa Liidu huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ning haavatavama elanikkonna huve, soodustades vaesuse leevendamist, jätkusuutlikku inim-, sotsiaalset ja majanduslikku arengut, ühesõnaga kõigi õigust inimväärsele elule.

Parlament mõistab selgelt selliste tegevuste tähtsust ning seetõttu taotleb sellise vahendi loomist, mis võimaldaks Euroopa Liidul rahastada selliseid tegevusi muudest allikatest peale arengukoostöö rahastamisvahendi.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Gay Mitchelli raporti poolt, sest selles pannakse paika tähtis ja õige suund arengukoostöö tulevaseks vastuvõtmiseks ning toimimiseks, võttes õppust selle arengukoostöö vahendi senise kasutamise kogemustest. ELi arengukoostöö vahendid on tõeline vaesuse vastu võitlemise ning arenguriikide demokratiseerimist ja arengut soodustav mehhanism. Lissaboni lepingu alusel on ELil suurenenud rahvusvahelise esindatuse volitused ning seda kutsutakse üles tegelema selliste probleemidega nagu kliimamuutus, võitlema vaesuse vastu ja viima õigusriigi põhimõtteid ning demokraatlikke väärtusi arenguriikidesse. Nõustun raportööriga, et tuleb suurendada kogu ELi arengupoliitika demokraatlikku vastutust ja aktiivset rolli, mis peab parlamendil arenguabi vahendite eraldamise heakskiitmisel olema vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 290.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, mille keskmes on vahendi tulemuslikkus, kontroll ja arenguraha parema tulevase kasutamise edendamine.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Mitchelli raporti poolt, sest peame võtma õppust viimase nelja aasta kogemustest määruse (EÜ) nr 1905/2006 kasutamisel, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend. Seetõttu peavad selle arenguabi eesmärgid ja ulatus olema väga selgelt määratletud.

Ränne on üks valdkond, milles peame muutma prioriteediks arengut soodustavate tegevuspõhimõtete sidususe. Seega tuleks arenguabist rahastada projekte, mille eesmärk on kaotada rände algpõhjused (võitlus vaesuse vastu), kuid neid vahendeid ei tohiks kasutada piirikontrolli parandamiseks ega ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Gay Mitchelli esitatud teksti poolt. Võttes arvesse arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamisest saadud kogemusi enne uue 2013. aastale järgneva vahendi kasutuselevõttu, leian, et parlamendil peaks olema võimalus kaitsta ELi arengupoliitika eristatust, kontrollides strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga. Eelkõige tuleb vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud tingimustele delegeeritud õigusaktide menetluse korras vastu võtta otsuseid, mis käsitlevad üldeesmärke, prioriteetseid valdkondi ja rahaliste vahendite jaotamist.

Raport: Angelika Niebler (A7-0159/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, kuna kompromisstekstis tehti Euroopa Parlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid. Nende hulgas on olulisi punkte, nagu üldsuunised, täiustamise potentsiaal komisjoni tasandil ja täiustamise potentsiaal parlamendi tasandil.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin mõjuhinnangute sõltumatuse tagamist käsitleva raporti poolt. Nõustun raportööriga, et mõjuhinnangud on õigusloome protsessi põhivahend, mida Euroopa seadusandjatel tulevikus rohkem kasutada tuleks. Mõjuhinnangud näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsuse teha. Seega võivad mõjuhinnangud oluliselt soodustada õigusloome paranemist. Need ei saa aga mingil moel asendada poliitilist arutelu ega seadusandjate demokraatlikku ning õiguspärast otsustamisprotsessi. Tuleks juhtida tähelepanu asjaolule, et mõjuhinnangud soodustavad ainult poliitilise otsuse konkreetse sisu koostamist. Oluline on, et mõjuhinnangud oleksid täielikult sõltumatud ja läbipaistvad, ning lisaks tuleks võtta arvesse tagajärgi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast. Parlamendil on juba volitused väljastada oma mõjuhinnanguid ja kontrollida põhjalikult komisjoni mõjuhinnanguid. Seni aga on seda menetlust kohaldatud harva. Nõustun resolutsioonis esitatud seisukohaga, et Euroopa Parlament peaks kasutama rohkem endale selles vallas antud volitusi.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Olen veendunud, et mõjuhinnangud aitaksid poliitiliste otsuste ettevalmistajaid. Just selle pärast toetasingi Angelika Niebleri raportit, milles käsitletakse vajalikke mõjuhinnangute muutusi, iseäranis sõltumatu mehhanismi kasutuselevõttu. Mõjuhinnangute komisjoni liikmed alluksid Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selle tulemusena ei täidaks nad enam Euroopa Komisjoni presidendi juhiseid.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi põhivahend. Nad näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsust teha ning seadusandjatel tuleks neid tulevikus rohkem kasutada. Mõjuhinnangud võivad oluliselt õigusloome paranemist soodustada. Nõustun, et on vaja kaasata väliseksperte kõikidest poliitikavaldkondadest ja lisaks ka mõjuhindamisprotsessist puudutatud sidusrühmi, et tagada sõltumatus ning objektiivsus.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend. Rangus nõuab konkreetsete faktide kogumist poliitiliste otsuste tegemiseks ja tagatist, et konkreetse probleemi lahendamisel tutvutakse kõikide asjaomaste strateegiliste valikutega. Mõju-uuringuid tuleks kohaldada kõikidele seadusandlikele ettepanekutele, neil peaks olema selge metoodika ning neid peaks teostatama täiesti sõltumatult ja läbipaistvalt. Mõjuhinnangutes tuleks hinnata ka olemasoleva olukorra säilitamise valikut ning lisaks ka konkreetseid tagajärgi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast.

Selles vallas toimunud paranemisele vaatamata saaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi mõjuhinnanguid veelgi parandada. Raportis, mille poolt hääletasin, nõutakse tihedamat kaasatust parlamendi komisjonidesse ja üksikasjalikku selgitust, kui komisjon hoidub mõjuhinnangut väljastamast. Lõpuks kutsutakse selles parlamendikomisjone üles mõjuhinnanguid rohkem kasutama, et parandada parlamendi õigusloome kvaliteeti.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin sõltumatute mõjuhinnangute tagamist käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Esiteks rõhutatakse ettepanekus vajadust pidada mõjuhinnangute puhul silmas uue määruse mõju väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning vähendada neil lasuvat regulatiivset koormat. Rõhuasetus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele oli ülioluline tõuge sellele, et otsustasin hääletada poolt. Teiseks tõstetakse ettepanekus esile veel üht väga olulist tegurit, nimelt liikmesriikide majanduse eripära. Nende huvide kaitsmiseks tuleks komisjonil pidada nõu üksikute liikmesriikidega ja eri riigisiseste hindamisasutuste ametnike ning esindajatega, et kindlustada, et konkreetseid üksikud vajadusi ei allutata ühenduse huvidele. Lõpuks nõutakse ettepanekus suuremat läbipaistvust ja tõhusust Euroopa Liidu haldusprotsessides, soovitades komisjonil tungivalt parlamendile oma tööst aru anda. Eelpool kirjeldatud punkte arvestades tundsin kohustust hääletada poolt.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun, et on väga oluline pidevalt parandada ELi õigusloome kvaliteeti, ja raportis esitatakse konkreetseid ettepanekuid õigusloome protsessi parandamiseks nii Euroopa Parlamendis kui ka komisjonis. Komisjon on juba mõnda aega õigusaktide mõju hinnanud, enne kui esitas seadusandlikud ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kuid raportis teatatakse, et neid mõjuhindamismenetlusi on veel oluliselt parandada vaja. Näiteks tuleks meil tugevdada mõju hindamise komitee sõltumatust, mis on komisjoni presidendi alluvuses. Raportis kutsutakse ka Euroopa Parlamenti ennast ja tema komisjone üles teostama õigusaktide eelnõude mõjuhinnanguid sagedamini ning kontrollima hoolikamalt komisjoni mõjuhinnanguid, mille otstarve on tihti õigustada seadusandlikku ettepanekut, mitte võimaldada asjaolude objektiivset uurimist. Taolisi ELi seadusandlike ettepanekute eelnevaid mõjuhinnanguid täiendas veelgi Lissaboni leping, mis sisaldas sätteid iga seadusandliku ettepaneku sotsiaalse ja keskkonnamõju kohustusliku hindamise kohta.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Jõuline ja edukas õigusloome ei nõua ainult head poliitilist arutelu ja ühiseid pingutusi, millega kaasneb koostöö ning konsensus, vaid ka usaldusväärset tehnilist alust, mis juhatab seadusandlikke kogusid, kes hindavad asjaomase poliitika konteksti ja tagajärgi. Just sel põhjusel toetan Euroopa institutsioonides ilmutatud algatusi tagada mõju-uuringute kvaliteet ja usaldusväärsus, mis hõlmab nende sõltumatuse ning läbipaistvuse tagamist.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Komisjoni tasandil valdkonnaga töötanuna olen kohustatud rõhutama, et mõjuhinnangud peavad olema vabad välisest sekkumisest ning et seda sõltumatust tuleb kaitsta kõikidel tasanditel.

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Hääletasin mõjuhinnanguid käsitleva Niebleri raporti vastu. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei toetab mõjuhinnangute ideed, kuid ainult juhul, kui need on tõeliselt sõltumatud, neil on tõelist vahedust (nii et komisjon peab neid tähele panema) ning neid tehakse liikmesriikide tasandil, et vältida ilmetu trafaretsuse tekkimist, mis ei võimalda liikmesriikide valitsustel hinnata mõju oma riikidele piisava täpsusega. Kahjuks Niebleri raport nendele kriteeriumidele ei vasta.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks Euroopa Liidu poliitika esmatähtsaid eesmärke peaks olema läbipaistva, selge, tulemusliku ja kvaliteetse õiguskeskkonna juurutamine. Oleme arvustanud mitu korda puudusi kehtivate ELi õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel, mis tulenevad suuresti asjaolust, et õigusaktide tekste ei ole koostatud nõuetekohaselt. Seetõttu on Euroopa seadusandlike kogude vastutus probleemile silma vaadata. Mõjuhinnangutega hinnatakse süstemaatiliselt õigusaktide tõenäolisi tagajärgi tervise, põhiõiguste, sotsiaalsest, majanduslikust, keskkondlikust jne seisukohast, soodustades seeläbi bürokraatia vähendamist ja ELi poliitika järjepidevuse kindlustamist. Hääletan algatuse poolt, millega tunnistatakse, et mõjuhinnangutel on oluline roll otsustamisprotsessi abistamisel. Neid peab iseloomustama täielik sõltumatus ja läbipaistvus, neis tuleb järgida selget metoodikat ning jõuda võimalike tagajärgede põhjendatud ja objektiivse analüüsini, millega kaasneb alati tasuvusanalüüs. See aitab jõuda hästi läbimõeldud ja täiesti teadlike otsusteni, millega peaks kaasnema parema kvaliteediga õigusaktid, õigema ülevõtmise, kohaldamise ning järelvalveni ja kiirema õigusloome protsessini.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Mõjuhinnangud on vahend, mis on eriti kasulik õigusloome (näiteks poliitiliste ettepanekute) kvaliteedi parandamiseks. Mõjuhinnanguid on aga vaja kohandada: uusi kohandusi on nimelt tarvis iseäranis sõltumatu mehhanismi loomise kaudu, kuna Euroopa Komisjoni väljapakutavad mõjuhinnangud on kvaliteedi seisukohast tihti ebaühtlased ning nende otstarve on üldjuhul õigustada seadusandlikku ettepanekut, mitte võimaldada asjaolude objektiivset uurimist.

Mul on hea meel, et raportis, mille üle täna hääletati, nõutakse, et mõjuhinnanguid tehtaks täiesti sõltumatult, et mõjuhinnangutes võetaks arvesse rohkem mitmesuguseid kriteeriume (sotsiaal-majanduslikke, keskkonna- jne) ning et samuti tagataks suurim läbipaistvus, eriti ekspertide kaasamisel. Tegemist on küsimusega, mis siin istungisaalis ikka ja jälle kerkib, kuid mis on sellest hoolimata äärmiselt oluline.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi põhivahend, kuivõrd nendes võetakse arvesse konkreetsete õigusaktide võimalikke tagajärgi, mistõttu aitavad nad just sel põhjusel otsuseni jõuda. Sõltumatus ja läbipaistvus on väärtused, mida tuleks säilitada ning soodustada igas demokraatlikus süsteemis, kuivõrd nad tagavad hinnangute avalikkuse ja objektiivsuse, otsuste proportsionaalsuse ja menetluse seaduslikkuse. Seetõttu nõustun üldjoontes parlamendi ettepanekutega selles raportis.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Angelika Niebleri raportis käsitletakse mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise probleemi. Mõjuhinnangud on üliolulised, et otsused, mida teeme, oleksid õiged. Asendamata demokraatlikult otsustava seadusandja protsessi, moodustavad nad sellele vaatamata sama protsessi selgroo.

Hääletan raporti poolt, sest jagan raportööri seisukohta, et mõjuhinnangud on üliolulised, et meil oleks seadusandjatena võimalik oma tööd teha. Mida rohkem konkreetsest sektorist teame, seda paremini teeme sektorit puudutava otsuse. Lisaks arvan, et vaatamata Euroopa Komisjoni mõju hindamise komitee loomisele ja juba saavutatud positiivsetele tulemustele on ülioluline luua sõltumatu mõjuhindamisstruktuur Euroopa Parlamendi jaoks.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Mõjuhinnangud võivad pakkuda õigusloome protsessis olulist tuge. Et see nii oleks, tuleb nendes uurida kavatsetavate poliitiliste valikute majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja rahvatervise tagajärgi ühes nende mõjuga üldsuse põhiõigustele kogu poliitilise tsükli vältel. Hindama peaks mitte ainult enne, vaid ka pärast.

Praeguses mõjuhindamisprotsessi on aga hulgaliselt vajakajäämisi, nagu raportis tunnistatakse. Tihti püütakse nendega lihtsalt jätta mulje eeldatavast tehnilisest õiguspärasusest ja õigustatusest meetmete puhul, mis on kasulikult varjatud poliitiliste valikute ning hinnangute tulemus. Jätkuvalt on arvukaid küsimusi metoodika kohta, mida iga juhtumi puhul kasutada. Mille või kelle pealt mõju mõõdetakse? Mis on hinnangu ulatus? Milliseid alternatiive kavatsetakse analüüsida?

Ka need otsused sõltuvad tavaliselt poliitilistest valikutest ja hinnangutest. Just seepärast on väga oluline kindlustada, et mõjuhinnangud oleksid sõltumatud. Praktikas aga on see keeruline, arvestades mitut muutujat ja asjassepuutuvaid huve. Läbipaistvus, avatus, mõttevahetus ja üldsuse osalemine ning uuringute ja nende tulemuste ülevaatus on otsustava tähtsusega sõltumatuse ning uuringu kvaliteedi maksimaalsel tagamisel.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Mõjuhinnangud võivad olla oluliseks abiks parema õigusloome seisukohast, kui kogu poliitilise tsükli vältel uuritakse kavatsetavate poliitiliste valikute majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja rahvatervise tagajärgi ühes nende mõjuga üldsuse põhiõigustele.

Mõju-uuringute puhul tekitavad meie jaoks küsimusi mõjuhinnangutes kasutatavad kriteeriumid. Teame, et on mitu kriteeriumi, mitte ainult tasuvus, ning isegi selle puhul on meil tarvis teada, kellele jäävad kulud ja kes saab kasu.

Just seepärast on väga oluline kindlustada, et mõju-uuringud oleksid sõltumatud, kuid praktikas on tegemist väga keerulise ülesandega, arvestades mitut muutujat ja asjassepuutuvaid huve.

Mõne hinnangu ja spetsialisti metoodika on teiste omast sõltumatum. Tegelikult on aga mõjuhinnangute otstarve tihti õigustada otsuseid, mida teha kavatsetakse, mitte tegelikult uurida õigusloome kõiki tagajärgi, mille vastuvõtmist kavatsetakse.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend, mida Euroopa seadusandjad tulevikus rohkem kasutama peaksid. Ehkki need ei asenda kuidagi poliitilist arutelu ega demokraatlikku ja õiguspärast otsustamisprotsessi, mida seadusandjad järgivad, ning ehkki nende otstarve on ainult poliitilisteks otsusteks pinda ette valmistada, juhivad nad seadusandjate tähelepanu nende poliitika võimalikele tagajärgedele erialase sisu seisukohast ja aitavad neil otsuseid teha. Nõnda võivad nad oluliselt soodustada õigusloome paranemist.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Niebleri raport kujutab olulist panust arutellu ELi seadusandliku menetluse parandamise üle, mille eesmärk on kindlustada, et uued õigusaktid teeniksid kodanikke ja oleks tõesti vajalikud. Kahjuks on olnud süüdistusi, et luuakse määrusi, mis tulenevad pelgalt soovist tõsta ELi institutsioonide tuntust või lobitöötajate tegevusest. See tähendab, et meil on tarvis pidevalt täiustada menetlusi selle kohta, mida teatakse konkreetse õigusakti mõjuhinnanguna. Parema õigusloome teema raportöörina varasematel aastatel sooviksin tõsta esile probleemi mitut tahku. Esiteks peaksime panema tähele vajadust säilitada Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud institutsioonide tasakaalu, mille raames Euroopa Komisjon pakub seadusi välja ja nõukogu võtab neid vastu.

Mõjuhinnangute sõltumatus on väga oluline, kuid neid ei tohi eemaldada parlamendi demokraatliku kontrolli alt. Minu arvates on väga oluline ettepanek muuta mõjuhinnanguid pärast parlamendi tehtud muudatusettepanekute rakendamist ning olen ühte meelt ka nendega, kelle arvates on meil vaja kohaldada mõjuhinnangute puhul kõikides institutsioonides ühtseid kriteeriume. Samal ajal juhiksin tähelepanu asjaolule, et õigusloome olulisim tahk on poliitiline tahe konkreetse probleemi lahendamiseks, ning konkreetse projekti raames koostatud mõjuhinnang saab vaid pakkuda objektiivset teavet.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Mul on juba olnud võimalus öelda siin parlamendis, et on tõesti aeg, et mõjuhinnangud ei oleks mitte ainult süstemaatilised, vaid eelkõige tõsiseltvõetavad. Et peaksime objektiivselt hindama õigusloome tagajärgi, enne kui sellega edasi läheme, selle asemel et seda tingimata õigustada. Ja et ei ole komisjoni talituste, kohtunike, erakondade ning piinajate asi kõik koos hindamist juhtida. Ma ei tea, kas raportööri esitatud lahendused on õiged. Ühest küljest tean, et nõustun tema diagnoosiga ja et mõned tema tähelepanekutest on iseäranis asjakohased. Liikmesriike tuleb seetõttu tihedalt nendesse uuringutesse kaasata, sest neil on paremini võimalik hinnata Brüsselist tulevate algatuste mõju liikmesriikides. Uuringutest peavad lähtuma valikud ja arutelu liikmesriikide parlamentides, mis on nüüdsest subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kaitsjad. Uuringutega peaks kaasnema komisjoni hoidumine tegutsemast, kui tema tegevus osutub mõttetuks, liigseks või kulukaks. Lõpuks peaksime olema võimelised kiiresti välja selgitama õigusloome tagajärgi, mille rakendamine tekitab rohkem probleeme, kui neid lahendab. Kõikidel nendel põhjustel, ehkki mul selle teostamise suhtes illusioone ei ole, hääletasin Angelika Niebleri raporti poolt.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetan raportit, kuna mõjuhinnangud on õigusloome protsessi põhivahend, mida Euroopa seadusandjatel tulevikus rohkem kasutama tuleks. Mõjuhinnangutega kaasnev kasu on ilmne. Mõjuhinnangud näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsuse teha. Seega võivad mõjuhinnangud oluliselt soodustada õigusloome paranemist. Need ei saa aga mingil moel asendada poliitilist arutelu ega seadusandjate demokraatlikku ning õiguspärast otsustamisprotsessi. Mõjuhinnangud ainult soodustavad poliitilise otsuse konkreetse sisu ettevalmistamist. Raport jaotub neljaks osaks. Esiteks kirjeldatakse raportis mõjuhinnangute üldnõudeid Euroopa tasandil. Teises osas arutatakse komisjoni mõjuhinnanguid ja tõstetakse esile alad, kus on ruumi paranemiseks. Kolmas osa on pühendatud Euroopa Parlamendi mõjuhinnangutele. Neljandas ehk viimases osas nõutakse sõltumatut mõjuhindamisstruktuuri Euroopa Parlamendis, mida tuleks parlamendi kõikidel komisjonidel kasutada õigusloome täiendavaks parandamiseks ja koostoime tekitamiseks.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – Mul on mitu põhjust, miks resolutsiooni toetan. Esiteks rõhutatakse selles, et mõjuhinnang ei või kunagi asendada poliitilist arutelu ega seadusandja otsustamisprotsessi, vaid peaks ainult aitama poliitiliste otsuste tehnilisel ettevalmistamisel. See kahtlemata parandaks otsustamisprotsessi. Teiseks tuleb mõjuhinnangutes võtta arvesse suurt hulka kriteeriume, et anda seadusandjale täielik ülevaade. Ainult nõnda saab seadusandja oma tööd tõhusalt teha.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Määruse mõjude hindamise protsess soodustab oluliselt halduskoormuse vähendamist, mis on seadusega reguleerimise kõrvalsaadus. Komisjoni tasandil loodi mõnda aega tagasi spetsiaalne mõju hindamise komitee ja see hindab mõjusid nii enne kui ka pärast. Komisjon peab üldsusega ka avalikke arutelusid enda õigusaktide eelnõude üle. Euroopa Parlamendil ei ole seni olnud mõjuhindamisorganit. Tunnustan seetõttu asjaolu, et raportis kutsutakse üles looma infrastruktuuri, mis võimaldaks hinnata parlamendis koostatavate ettepanekute ja eelnõude mõjusid.

Samuti sooviksin kutsuda komisjoni üles keskenduma mõjuhindamisel enam kogu hindamisprotsessi läbipaistvusele, püüelda rohkem protsessisõltumatuse poole ja mitte võtma enda ettepanekutes eesmärgiks ainult üht lahendust probleemile, vaid hindama sõltumatult mitut lahendusevarianti konkreetsele olukorrale. Sooviksin samuti kutsuda üles lihtsustama üldsusega peetavate avalike arutelude protsessi ja pikendama konkreetsete ettepanekute esitamise tähtaegu, sealhulgas võimaluse korral esitama ettepanekuid kõikides liidu ametlikes keeltes.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetasin Angelika Niebleri raportit, milles käsitletakse mõjuhinnangute sõltumatuse tagamist. Mõjuhinnangud on parema õigusloomepoliitika oluline vahend, mille eesmärk on parandada ja lihtsustada uusi ning olemasolevaid õigusakte. Mõjuhinnangud on tegelikult sobiv vahend uute seaduste vastuvõtmise mõju hindamiseks ja olemasolevate seaduste lihtsustamiseks ning ümbersõnastamiseks. Arvan aga, et nende kasulikkuse tunnustamine peaks sõltuma alati teatud aluspõhimõtete järgimisest, nagu läbipaistvus ja sõltumatus. Seetõttu nõustun raportööriga, kui ta rõhutab asjaolu, et komisjon on viimasel ajal tõstnud oma mõjuhinnangute kvaliteeti, tõdedes samal ajal, et täiendav edasiarendamine on ikka veel vajalik. Lõpuks tunnustan otsust luua Euroopa Parlamendile sõltumatu mõjuhindamisstruktuur, mille eesmärk oleks Euroopa Liidu õigusloome kvaliteeti veelgi parandada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend, mida Euroopa seadusandjatel tuleks tulevikus rohkem kasutada. Mõjuhinnangutega kaasnev kasu on ilmne. Need näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsust teha. Seega võivad mõjuhinnangud oluliselt soodustada õigusloome paranemist. Need ei saa aga kuidagi asendada poliitilist arutelu ega seadusandja demokraatlikult õiguspärast otsustamisprotsessi, vaid võimaldavad pelgalt poliitilise otsuse tehnilist ja sisulist ettevalmistamist.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Raportööri esitatud mõjuhindamisvahend on hea viis õigusloome kvaliteedi parandamiseks Euroopa tasandil. Vastastikusel hindamisel tuleks aga võtta arvesse mitte ainult rahalisi mõjusid, vaid tähelepanu tuleks suunata ka teistele tahkudele, nagu majanduslikud, keskkonna- ja sotsiaalsed tahud. Arstina sooviksin rõhutada eelkõige mõju inimtervisele. Me ei tohi unustada väga olulist rolli, mida etendavad mõjuhindamisel liikmesriigid, kuna neil tuleb kavandatavad õigusaktid enda õigussüsteemidesse lülitada.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend, mida Euroopa seadusandjatel tuleks tulevikus rohkem kasutada, kuna need näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi. Me ei tohiks aga unustada, et need võimaldavad pelgalt poliitilise otsuse tehnilist ja sisulist ettevalmistamist. Arvame, et Euroopa institutsioonides kasutatavad mõjuhinnangud peaksid järgima teatud põhimõtteid. Esiteks peaksid need olema täielikult sõltumatud ja läbipaistvad. Need peaksid hõlmama seadusandlike ettepanekute kõiki kategooriaid, rajanema selgel metoodikal ning olema alati õigusloome protsessi viimase arengu tasemel. Arvame samuti, et komisjon peaks esitama parlamendile üksikasjaliku selgituse juhtudel, kus komisjon peab oma otsuste mõju hindamist ebavajalikuks. Lõpuks kinnitame mõjuhinnanguid teostava sõltumatu struktuuri loomise tähtsust parlamendis, mille eesmärk oleks õigusloome kvaliteeti veelgi täiustada ja tekitada uusi koostoimeid.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Toetan seda teksti, milles mõistetakse hukka Euroopa Komisjoni erapooletus. On kahju, et ei mõisteta hukka asjaolu, et ainuüksi Euroopa Komisjonil on volitused õigusloome algatamisele.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Mõjuhinnangud on õigusloome protsessile väga olulised ja neid tuleks tulevikus soodustada. Mõjuhinnangutega kaasneb suur kasu: need teadvustavad seadusandjatele nende valikute tagajärgi ja soodustavad paremat ning teadlikumat otsustamist. Seetõttu soodustavad nad õigusloomel oluliselt tipptaset.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Uurisin raportit väga tähelepanelikult ja tegin kokkuvõte põhipunktidest: 1) kontrolli ulatus (mitte ainult tasuvusanalüüs, vaid integreeritud lähenemisviis); 2) sidusrühmade kaasamine kõikidest poliitikavaldkondadest, samas kui metoodika ja lõplik kvaliteedikontroll peaks jääma Euroopa institutsioonide pädevusse, kusjuures konsultatsiooniperiood pikeneks 8 nädalalt 12-le; 3) mõjuhindamisel rakendatava institutsioonidevahelise ühise lähenemisviisi läbivaatamine ja muutmine, et ergutada kõiki institutsioone rakendama mõjuhinnangute puhul ühist metoodikat. Täiustamise potentsiaal komisjoni tasandil: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu suurem kontroll mõju hindamise komitee üle; 2) olemasolevate õigusaktide süstemaatiline järelhindamine ning asjakohase Euroopa Kohtu praktika analüüs. Täiustamise potentsiaal parlamendi tasandil: põhitähelepanu suunamine sõltumatu struktuuri loomisele Euroopa Parlamendis, mida juhib Euroopa Parlamendi liikmetest koosnev nõukogu, mis määratakse iga ametiaja alguses, kasutades olemasolevaid ressursse, aga ka liikmesriikidest lähetatud eksperte. Jäin erapooletuks, sest ma ei mõista, millistest kriteeriumidest lähtuvalt eksperte nõuandekomiteesse määratakse ja mis volitused neil on. Mul ei ole võimalik raportit toetada.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna arvan, et mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend, mida Euroopa seadusandjatel tuleks tulevikus rohkem kasutada.

Mõjuhinnangutega kaasnev kasu on ilmne. Need näitavad seadusandjatele nende valikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsust teha. Seega võivad mõjuhinnangud oluliselt soodustada õigusloome paranemist. Need ei saa aga kuidagi asendada poliitilist arutelu ega seadusandja demokraatlikku otsustamisprotsessi, võimaldades pelgalt poliitilise otsuse tehnilist ettevalmistamist.

Euroopa Komisjon on tõstnud oma mõjuhinnangute kvaliteeti, eriti mõju hindamise komitee asutamisega. Euroopa Kontrollikoja aruande valguses arvan aga, et komisjoni mõjuhinnanguid tuleks edasi arendada. Arvan, et Euroopa Parlamendi komisjonide tihedam kaasamine töösse võiks olla mõjuhinnangute kvaliteedi edasiarendamisel kasulik.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Mõjuhindamised soodustavad tehnilises plaanis oluliselt õigusloome paranemist, kuna need näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi. Need on Euroopa õigusloome protsessi oluline vahend.

Aruande eelnõus jaotatakse hinnangud nelja ossa. Esimeses osas võetakse seisukoht, et Euroopa institutsioonides kasutatavad mõjuhinnangud peaksid järgima teatud põhimõtteid ning olema täiesti sõltumatud ja läbipaistvad. Teises osas vaadeldakse komisjoni mõjuhinnanguid ja tõstetakse esile täiustamise potentsiaali. Kolmas osa on pühendatud Euroopa Parlamendi teostatavatele mõjuhinnangutele, mida parlamendi komisjonidel tuleks ulatuslikumalt kasutada õigusloome täiendavaks parandamiseks. Neljandas ehk viimases osas nõutakse sõltumatut mõjuhindamisstruktuuri Euroopa Parlamendis, mida tuleks kõikidel parlamendi komisjonidel kasutada suurema koostoime tekitamiseks. Arvestades eelnevalt öeldut ja asjaolu, et mõjuhinnangud ei saa kuidagi asendada poliitilist arutelu ega seadusandja demokraatlikult õiguspärast otsustamisprotsessi, vaid pelgalt võimaldavad poliitilise otsuse tehnilist, sisulist ettevalmistamist, hääletasin ettepaneku poolt.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend, mida Euroopa seadusandjatel tuleks tulevikus rohkem kasutada. Mõjuhinnangutega kaasnev kasu on ilmne. Need näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsust teha. Seega võivad mõjuhinnangud oluliselt soodustada õigusloome paranemist. Need ei saa aga kuidagi asendada poliitilist arutelu ega seadusandja demokraatlikult õiguspärast otsustamisprotsessi, vaid võimaldavad pelgalt poliitilise otsuse tehnilist ja sisulist ettevalmistamist. Euroopa institutsioonides kasutatavad mõjuhinnangud peaksid järgima teatud põhimõtteid. Esiteks peaksid need olema täielikult sõltumatud ja läbipaistvad, hõlmama õigusaktide ettepanekute kõiki kategooriaid ning rajanema selgel metoodikal. Loetletud poliitikavalikute hulgas peaks olema ka olemasoleva olukorra säilitamise võimalus. Vajaduse korral tuleks võtta arvesse konkreetseid tagajärgi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast, keda tuleks pidevalt teavitada õigusloome protsessi jooksvast arengust. Parlamendi põhinõudmine on, et parlamendis loodaks mõjuhinnanguid teostav sõltumatu struktuur, mille eesmärk oleks õigusloome kvaliteeti veelgi täiustada ja tekitada uusi koostoimeid, sealhulgas kõikidele ELi institutsioonidele ühise mehhanismi loomise võimalusega.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, kuna arvan, et mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend. Euroopa seadusandjatel tuleks neid vahendeid rohkem kasutada, kuna need võivad õigusloome protsessi parandada, näidates poliitikaotsuste võimalikke mõjusid. Seadusandjad ei tohi karta võimalike mõjude vaatlemisel karmi tegelikkuse teatavakstegemist. Mitte ainult ei tuleks mõjuhinnangutes teha teatavaks võimalused ja teha soovitusi, nendes tuleb olla ka valmis soovitada olemasoleva olukorra säilitamist juhul, kui seda peetakse sobivaimaks toimimisviisiks. Euroopast tulevatel õigusaktidel on tohutu mõju nendele, kes selle piirides elavad, ning peame kasutama iga võimalust, et kindlustada, et need õigusaktid oleksid võimalikult õiglased ja tasakaalustatud.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa õigusaktid on tihti liiga keerukad, raskesti mõistetavad ja raskesti kohaldatavad. Just seepärast võivad mõjuhinnangud oluliselt soodustada ELi õigusloome kvaliteedi parandamist, iseäranis õigusloome protsessi kestust ja maksumust. Toetan meedet, sest liikmesriikide vajadusi rohkem arvestades on võimalik hinnata võimalikke õigusakti keskkonna-, rahalisi ja majanduslikke tagajärgi. Mõjuhindamised peaksid olema ka täielikult sõltumatud ja läbipaistvad ning neid tuleks teostada õigusloome protsessi algusjärgus.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Mõjuhinnangute sõltumatust on vaja tagada eelkõige nende olulisuse tõttu otsustamisprotsessis. Seetõttu – ehkki nad ei asenda otsust, kas konkreetset lahendust kasutada või mitte – võivad need olla otsustava tähtsusega konkreetse poliitilise lahenduse valiku kujundamisel.

Sel põhjusel on ülioluline rakendada meetmeid, mis võivad tugevdada tagatisi, et mõjuhinnangud oleksid läbipaistvad ja sõltumatud, kuna see aitab maksimaalselt ära kasutada vahendi rolli otsustamisprotsessi abivahendina ja ELi institutsioonide tegevuse kvaliteedi ning sobivuse tagatisena.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Jäime erapooletuks. Lisaks esitasime alternatiivse resolutsiooni, milles tahtsime täpsustada mõjuhindamise rolli ja välisekspertide rolli mõjuhindamise protsessis. Mõjuhindamine saab olla ainult abivahend poliitiliste otsuste tegemiseks ega tohiks kunagi asendada poliitilisi otsuseid demokraatlikus otsustamisprotsessis.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend. Mõjuhinnangutega kaasnev kasu on ilmne: need soodustavad oluliselt õigusloome paranemist. Need ei saa aga kuidagi asendada seadusandja demokraatlikult õiguspärast otsustamisprotsessi. Täna vastu võetud raportis rõhutatakse parlamendi arvamust, et Euroopa institutsioonides kasutatavad mõjuhinnangud peaksid olema täielikult sõltumatud ja läbipaistvad. Need peaksid hõlmama seadusandlike ettepanekute kõiki kategooriaid ja rajanema selgel metoodikal. Parlament kutsub samuti üles looma mõjuhinnanguid teostavat sõltumatut struktuuri parlamendis, mille eesmärk oleks õigusloome kvaliteeti veelgi täiustada ja koostoimeid tekitada.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan muudatusettepanekuid, mida Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon raporti kohta arutlusel parlamendikomisjonis tegi, et suurendada õigusloomeprotsessi läbipaistvust ning soodustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning valitsusvälistele organisatsioonidele hõlpsamat juurdepääsu tegevuskavade väljaandmise ja pikema konsultatsiooniperioodi kaudu. Mõjuhinnangud on meie tööle parlamendis nii olulised ja peaksid etendama suuremat rolli, mistõttu toetasingi raportit.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidus teostatavate mõjuhinnangutega kaasneb kasu kõikidele eurooplastele, sest nad soodustavad paremat õigusloomet potentsiaalsete ja võimalike Euroopa tasandi meetmete sõltumatu analüüsi kaudu. Raportöör näitab vajadust analüüsida paremini ja tõhusamalt liidu poliitikavalikute majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja rahvatervise tagajärgi. Mõjuhinnangud etendavad poliitika kogu arengutsüklis olulist rolli ja on samuti vajalikud kvaliteetsete õigusaktide ning nende nõuetekohase ülevõtmise ja kohaldamise seisukohast.

Seetõttu toetan parlamendi kavandatavaid läbivaatamiskriteeriume mõjuhinnangute teostamisel. Sellega seoses sooviksin rõhutada, et neid mõjuhinnanguid on vaja teostada võimalikult varakult, et viia miinimumini võimalikke negatiivseid tagajärgi ning võtta arvesse võimalikult suurt hulka institutsioonilisi, majanduslikke ja kodanikuühiskonna sidusrühmi.

Neid ei tohi aga soodustada ainult enne õigusakti (ex ante), vaid ka pärast selle vastuvõtmist (ex post). Mõjuhinnangud peavad olema sõltumatud ning läbipaistvad ja objektiivsed. Need peaksid käima kaasas seadusandlike ettepanekutega ja järgima Euroopa Parlamendis ühist süsteemi ning ühist metoodikat.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Mõjuhinnangud on väärtuslik õigusloomevahend, pakkudes teadmuspõhist ettevalmistust poliitilisteks otsusteks ja soodustades nõnda paremat õigusloomet. Läbipaistvus, kvaliteedi ühtlane tase ja piisava hulga poliitiliste valikute eeliste ning puuduste esitlemine on olulised usaldusväärsete mõjuhinnangute seisukohast. Sel põhjusel hääletasin Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud alternatiivse ettepaneku poolt.

Raport: Diana Wallis (A7-0164/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, kuid arvan, et tarbijate ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast võiks tuua kasu potentsiaalne vabatahtlik süsteem juhul, kui komisjon esitab konkreetsed andmed, mis osutavad täiendava edasimineku vajadusele, et komisjoni teostatav arutelu jääks läbipaistvaks.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt komisjonilt laekunud rohelise raamatu teemal, milles käsitletakse poliitikavalikuid edasiminekul Euroopa lepinguõiguse suunas tarbijate ja ettevõtete jaoks. Lepinguõigusega määratakse ja korraldatakse tehingud siseturul; selle potentsiaal nii nende tehingute takistamisel kui ka hõlbustamisel on seetõttu ilmne. Õige tee valik edasiminekuks lepinguõiguse vallas võib oluliselt soodustada siseturu toimimist ning avada tema täieliku potentsiaali ettevõtjate, iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate jaoks. Euroopa lepinguõigusega kaasnevat potentsiaalset kasu siseturule on arutatud mitu head aastat. Euroopa Parlament võttis küsimuses esimest korda sõna 1989. aastal ja täna Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooniga kavatseb ta reageerida komisjoni hiljutisele rohelisele raamatule, milles käsitletakse Euroopa lepinguõigust, ning kirjeldada parlamendi prioriteete selles vallas. Toetan raportööri seisukohta, et soosida tuleks valikut, et Euroopa lepinguõigusele loodaks vabatahtlik vahend määruse alusel. Seda võiks täiendada komisjonile ja seadusandjale mõeldud nn tööriistakomplektiga, mis tuleks rakendada institutsioonidevahelise kokkuleppega.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ilmseimad takistused, millega tarbijad ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ühtse turu puhul silmitsi seisavad, on keerukad lepingulised suhted, lepingutes esinevad ebaõiglased tingimused, ebasobiv ja -küllaldane teave, aeganõudvad menetlused, keelebarjäärid, eri maksustamissüsteemid, Interneti-kauplejate usaldusväärsus, üksikute liikmesriikide elanikkonna demograafiline koosseis, konfidentsiaalsusega seotud mured, pretensioonide menetlemine ja intellektuaalomandi õigused. Euroopa lepinguõiguses sätestatakse ja reguleeritakse siseturutehinguid ning selle eesmärk on lahendada eri põhjustel tekkinud ühtset turgu puudutavad probleemid, sealhulgas isegi lepinguõiguse valdkonna õigusaktide erinevused.

Seetõttu on ülioluline tagada ühtne Euroopa lepinguõiguse režiim, et aidata saavutada siseturu täielik potentsiaal ja meie Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid. Õige tee valik edasiminekuks lepinguõiguse vallas võib oluliselt soodustada siseturu toimimist ja avada tema täieliku potentsiaali ettevõtjate, iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate jaoks. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa lepinguõiguse võimalikke eeliseid ühtse turu seisukohast on viimastel aastatel palju arutatud. Sel puhul arvan, et meil on vaja toetada vabatahtliku vahendi kasutuselevõttu määruse alusel, nii et see paralleelne süsteem ei toimiks riiklike süsteemide vastu. Diana Wallise raportis valitakse see lähenemisviis ja seetõttu toetasin seda.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Üleilmse finantskriisi järellainetes on väga oluline teostada siseturu täit potentsiaali ja nõnda aidata täita Euroopa 2020. aasta strateegia strateegilisi eesmärke. Täna on mitme teguri, sealhulgas ühtse turgu käsitlevate õigusaktide rakendamata jätmine, tõttu ühtne turg jätkuvalt killustunud. Tarbijatel puudub usaldus piiriülese kaubavahetuse vastu ning äriühingud on silmitsi tohutute haldus- ja õigusraskustega, kui nad tahavad laiendada oma tegevust teistesse ELi liikmesriikidesse. Lepinguõiguse lahknemisega riiklikul tasandil kaasnevad täiendavad tehingukulud, õiguskindlusetus ettevõtete seisukohast ja tarbijate usalduse puudumine siseturu vastu. Osaliselt just nendel põhjustel väldivad tarbijad ning ettevõtjad, iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on piiratud vahendid, piiriüleseid tehinguid, mis takistab konkurentsivõimelise siseturu loomist. Nõustun raporti üleskutsega rakendada ja pakkuda välja meetmeid lepinguõiguse praktika ühtlustamiseks ELi tasandil, mis kindlustaks turuosalistele võrdsed ja õiglased tingimused.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Lepingud kujutavad üliolulisi seoseid äriühingute ja tarbijate suhetes. Euroopa Liidu ühtne turg rajaneb eri lepingutel, mida reguleerivad mitmesugused riikliku tasandi õigusnormide kogud. Need lepinguõiguse erinevused pärsivad äriühingute ning iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tahet pühenduda piiriülesele kaubavahetusele, takistades neid nõnda pääsemast juurde uutele võimalustele ning tulule, mida pakub siseturg. Lisaks seavad tarbijaid halvemasse olukorda nõrgast piiriülesest konkurentsist tingitud piiratud valik, kõrged hinnad ja madalam kvaliteet. Tuleks märkida, et näiteks ainult 8% tarbijatest ostab Internetis teistest liikmesriikidest. Raportis, mille poolt hääletasin, peetakse Euroopa tasandi lepinguõiguse jaoks vajalikuks vabatahtlikku vahendit määruse kujul.

See võimaldab tarbijatele paremat kaitset Euroopa lepinguõiguse raames ja suuremat turvalisust piiriüleste ülekannete tegemisel. Omalt poolt muutub äriühingutel – iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel – lihtsamaks ning vähem kulukaks lepingute sõlmimine ELi lepinguõiguse valdkonna õigusaktide ühise kogu raames.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin Diana Wallise raporti vastu, sest kavandatav vabatahtlik vahend, mis rajaneks määrusel, märgib sisuliselt esimest sammu liikmesriikide lepinguõiguse ühtlustamise suunas. Arvan, et taoline ühtlustamine, isegi vähesel määral, on selles järgus mõeldamatu, arvestades seda, kui erinevalt lepingulisi suhteid liikmesriikides reguleeritud on. Näiteks on olemas in rem õiguse efekt, mis ei ole osa Saksa õigusest. Peale selle ei takistaks lepinguõiguse ühtlustamine lahknevusi teistes valdkondades, mis mõjutavad riikidevahelist kaubavahetust ELis. Ei ole kategoorilist tõestust, mis osutaks, et just need õiguserinevused takistavad tehingute sooritamist välismaiste äriühingute ja tarbijatega. Mõnel määral rahvusvahelisi lepinguid koostatakse hetkel lähtuvalt rahvusvahelisest eraõigusest ja ELi tasandil määruse (EÜ) nr 593/2008 alusel. Teiste lepinguliste suhete puhul arvan, et iga liikmesriik peab jätkama oma riiklike õigusaktide kohaldamist vastavalt oma õigustraditsioonidele ja väljakujunenud tavadele.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti vastu, milles pakutakse välja vabatahtlik lepinguõiguse õigusvahend, rajades sisuliselt alusmüüre sellele, et tulevikus oleks riikliku tsiviiliõiguse suhtes ülim Euroopa tsiviiliõiguse kogu. See tähendaks lõppu liikmesriikide õigustraditsioonidele ja seadustele, mille iga liikmesriik on kehtestanud nii tundlikes küsimustes nagu tsiviil- ja lepinguõigus. Igatahes, ehkki vabatahtliku vahendi kasutuselevõtu eesmärk on piiriülese kaubavahetuse hõlbustamine, võttes nõuetekohaselt arvesse tarbijate ja äriühingute vajadusi, tuleb pidada silmas, et olemasolevad Euroopa õigusaktid rahuldavad juba eri asjaomaste osaliste vajadusi. Raporti tegelik eesmärk näib seetõttu olevat Euroopa tsiviilkoodeksi loomisest ulatuslikum, millega mul ei ole võimalik nõustuda.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Kiidan raportööri tehtud töö eest, mille poolt hääletasin! Raport reageerib tarbijate ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele, kellel erinevalt teistest osalistest, kes esindavad suuremaid majandusüksusi, esineb ilmseid raskusi juurdepääsul siseturule tohutute kulude tõttu, mis neil kanda tuleb. Selle otsese tulemusena kalduvad nii väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad kui ka tarbijad teostama tehinguid riiklikul turul, mis on tihti palju vähem konkurentsivõimeline ega pääse seetõttu juurde piiriülesele turule, kus tooted on riiklikust pakkumisest tihti vähemalt 10% odavamad. Lepinguõigusest tulenevate õiguste lahknemist tuleb korrigeerida ja Euroopa lepinguõiguse vabatahtliku vahendi loomine määruse abil, mis pigem täiendaks kui asendaks liikmesriikide riiklikke lepinguõiguse süsteeme, on optimaalne lahendus, mis annaks pooltele vabaduse valida oma vajadustele sobivaim õiguslik vahend.

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin ELi lepinguõiguse kasutuselevõtu vastu, kuna arvan, et Brüssel ei tohiks luua õigusakte, kui riiklikud õigusaktid on juba olemas. Võttes kasutusele ELi lepinguõiguse ja muutes vabatahtlikuks selle, kas ettevõtjad valivad riiklikud või Euroopa õigusaktid, aetakse süsteem segamini ja tekitatakse õiguslikke kattuvusi, millega võivad kaasneda kulukad kohtuasjad. Samuti on tõenäoline, et ELi lepinguõigus soosib ELi sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat, nagu tööaega reguleeriv direktiiv, mis on nii vägagi ebapopulaarseks osutunud kui ka põhjustanud Ühendkuningriigis häireid hulga oluliste majandusharude ja teenuste puhul. Samuti on väga tõenäoline, et hetkel vabatahtliku osalemisvõimalusega õigusaktid muudab EL hiljem kohustuslikuks.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Wallise raportis seatakse kaugeleulatuvad eesmärgid mõeldavatele meetmetele, mille eesmärk oleks kehtestada Euroopa lepinguõigus tarbijate ja ettevõtjate jaoks. Kaalul olevad küsimused on üliolulised, kuna asi puudutab siseturu toimimise parandamist, sealhulgas ettevõtjate ja tarbijate suurema kaasamisega. Ühest küljest on meil tarvis saada lahti lepinguõigust puudutavatest erinevustest, et eemaldada takistused, millega ettevõtjad silmitsi on. Teisest küljest on meil tarvis kindlustada Euroopa tarbijate kõrgetasemeline kaitse.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades lepinguõiguse olulist mõju finantstehingutele ja seetõttu siseturule, on mul hea meel näha komisjoni ja Euroopa Parlamendi kõiki jõupingutusi selles suunas, et ühtlustada parameetrid ELis ja kohandada need ühtsele turule. Hääletan selles küsimuses esitatud raporti poolt.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Mitu hiljutist sündmust on näidanud meile tarbijate usalduse olulisust ja osaliselt tuleneb see nõuetekohastest seadustest, mis kaitseksid tarbijaid turul. Seetõttu on kohustuslik, et küsimusega tegeletaks Euroopa tasandil.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Wallise raport on oluline samm ühtse turu rakendamise jaoks ja mul on hea meel selle vastuvõtmise üle. Ajal kui riiklike seaduste erinevused piiravad oluliselt piiriülest kaubavahetust, iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, kujutab Euroopa lepinguõiguse raamistiku kasutuselevõtt tõelist sammu edasi, mida peaksime toetama. Nii ettevõtjatevaheliste kui ka ettevõtjate ja tarbijate vaheliste lepinguliste suhete reguleerimisega võiks vabatahtliku vahendi kasutuselevõtt koos nn tööriistakastiga kindlustada Euroopa tarbijate tõhusama kaitse.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa tasandi lepinguõiguse olemasoluga, mida on institutsioonides kaua arutatud, kaasneks hulk kasu ettevõtjate, tarbijate ning siseturu sujuva toimimise seisukohast. Seetõttu ei ole me ükskõiksed lepinguõigusele kohalduvate üldstandardite ja -põhimõtete ühise kogu olemasoluga seotud potentsiaali suhtes, mis puudutab piiriüleste tehingute suurendamist, e-kaubanduse reguleerimist ning tarbijatele toodete juurdepääsetavuse parandamist. Siiski – ja nagu raportöör väidab – arvan, et Euroopa lepinguõiguse vabatahtlik vahend, mis eksisteerib riiklike õigusaktidega kõrvuti, kuid ei asenda neid, on sobiv valik.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport, mille koostas Diana Wallis, käsitleb poliitikavalikuid edasiminekul Euroopa lepinguõiguse suunas tarbijate ja ettevõtjate jaoks. Õige valikuga Euroopa lepinguõiguse puhul võiks kaasneda kasu siseturule, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning tarbijatele. Küsimus on olnud Euroopa Parlamendis aktuaalne 1989. aastast saadik, mis ajendas komisjoni 2003. aastal koostama tegevuskava. Komisjon esitas 2008. aastal ettepaneku võtta vastu tarbijaõigusi käsitlev direktiiv, on koostanud kaks eduaruannet ning on nüüd esitanud hulga meetmeid rohelise raamatu kujul, millele selle raportiga püütakse vastata.

Arvestades, et esitatud ettepanekud – pärast kümneaastaseid uuringuid – soodustavad tuvastatud vajakajäämiste lahendamist, mis sisuliselt puudutavad lepinguid, ning et siseturgu on vaja soodustada takistuste eemaldamise teel, hääletan raporti poolt, milles pakutakse välja vabatahtlik vahend, mida oleks võimalik täiendada lepingute probleemi lahendamisele suunatud nn tööriistakastiga.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportit püütakse ilustada tarbijate ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kaitsmise teemalise kõnekunstiga. Selle kontekst aga kätkeb ohtusid mõlemale: tarbijatele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Raportööri nägemus on selgelt neoliberaalne, nagu ilmneb rõhuasetusest sellele, et lammutada takistused, millega seisavad silmitsi need, kes soovivad osaleda siseturul piiriülestes tehingutes, ning on seisukohal, et koos teiste meetmetega võiks Euroopa lepinguõiguse projekt olla kasulik siseturu täieliku potentsiaali teostamisel. ELi siseturu liberaliseerimine ja süvendamine näitab, et eelkõige kaasneb kasu just suurtele äriühingutele. See dünaamika osutab, et ettepanekud lepingute ühtlustamiseks – mis on praegu veel vabatahtlik – rakendatakse samu huve esikohale seades.

Kahtlusi kinnitavad raportis esitatud avaldused, näiteks see, et „vabatahtlik vahend peab pakkuma tarbijakaitse väga kõrget taset, et hüvitada tarbijale kaitse, mis tal oleks tavapäraselt oma riigi õigusaktide järgi”. Selles rõhutatakse samuti, et ELi tasandil kavandatavat vahendit, mis on sama kõikidele lepingutele Euroopa Liidus, kirjeldatakse väga üldsõnaliselt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegemist on selgelt neoliberaalse raportiga, milles käsitletakse ettevõtjate – iseäranis suuremate ettevõtjate – huve, kuna täielikult liberaliseeritud siseturul võidavad enim just need, kellel on võim, hoolimata propagandast väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate kaitsmise kohta. See kõik on aga katse ilustada toodet, et varjata valijate eest selle tegelikke ohte. Seetõttu me ei hääleta raporti poolt.

Raportis peetakse samuti vajalikuks ELi tasandi – ehkki vabatahtlikku – vahendit, mis on sama kõikidele lepingutele Euroopa Liidus, mida kirjeldatakse samuti väga üldsõnaliselt.

Mõned raportis tehtud avaldused:

– „toetab tegevust, mille eesmärk on tegeleda mitmesuguste takistustega, mida kohtavad need, kes soovivad siseturul sooritada piiriüleseid tehinguid, ning on seisukohal, et Euroopa lepinguõiguse projekt võiks koos muude meetmetega olla vajalik siseturu kõigi võimaluste ärakasutamiseks”;

– „usub, et vahendiga tuleks hõlmata nii ettevõtjatevahelised kui ka ettevõtjate ja tarbijate vahelised lepingud; rõhutab, et [vabatahtlik vahend] peab pakkuma tarbijakaitse väga kõrget taset, et hüvitada tarbijale kaitse, mis tal oleks tavapäraselt oma riigi õigusaktide järgi; soovib täiendavat selgitust selle saavutamise võimaluste kohta”.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Lepinguõigusega määratakse kindlaks ja korraldatakse tehinguid ühtsel turul. Valides õige tee edasiminekuks lepinguõiguse vallas, on võimalik oluliselt soodustada ühtse turu toimimist ja teha tema täielik potentsiaal ettevõtjate (eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate) ning tarbijate jaoks kättesaadavaks. Pidades silmas, et iga algatus lepinguõiguse vallas peab reageerima selgesti ettevõtjate ja tarbijate tegelikele vajadustele ning probleemidele, olen seisukohal, et mis tahes õigustus selles valdkonnas peab rajanema lepinguõiguses praegu valitsevat olukorda puudutavatel praktilistel tõenditel ja raskustel, millega ettevõtjad ja tarbijad kokku puutuvad, iseäranis piiriülestes tehingutes. Osaliste lai ja tasakaalustatud kaasatus on ülioluline. See on iseäranis otsustav õigusloome protsessi ajal ning kaasatuse ja läbipaistvuse kindlustamiseks on vaja kõiki kasutada olevaid vahendeid. Meil on vaja mitmekesist mõjuhindamist, milles lähtutaks mitmesugustest poliitikavalikutest ja suunataks tähelepanu praktilistele küsimustele, mis on olulised vabatahtliku vahendi toimimiseks.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) See, mida Diana Wallis välja pakub, võrdub 28. õigussüsteemi loomisega lisaks riiklikele seadustele, mis kavatasetakse praktikas asendada; sõnu õigusaktide „ühtlustamine” ja „standardimine” kardetakse nüüd Euroopa poliitilises kontekstis. Uus Euroopa õigus kõrvaldaks eeldatavasti takistused piiriülesel kaubavahetusel, mis tekivad liikmesriikide õigussüsteemide erinevustest. Probleem on, et miski Diana Wallise raportis ei tõesta ei taoliste takistuste ega seetõttu lahendamist vajava probleemi objektiivset olemasolu. Seetõttu ei õigusta taolist seisukohta mitte midagi, välja arvatud tahe algatada uus meetod riikideüleste õigusaktide kehtestamiseks. Lisaks kaasneks tõeline oht, et seda kasutataks riiklikest õigusaktidest möödaminekuks, eriti tarbijaõiguste puhul. Just seepärast hääletasin raporti vastu.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Jäin erapooletuks, sest raportööri sõnul on lepinguliste suhete keerukus üks ilmseimatest takistustest, millega tarbijad ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ühtsel turul silmitsi seisavad. Siit ka ettepanek kehtestada ühine Euroopa lepinguõigus, millega kaasneks kasu tarbijatele ning mis aitaks kindlustada suurema piiriülese kaubavahetuse siseturul. Raportööri sõnul peaks kõikidel pooltel olema, olgu kas ettevõtjatevahelistes või ettevõtjate ja tarbijate vahelistes tehingutes, vabadus valida või mitte valida vabatahtlik vahend alternatiivina riiklikule või rahvusvahelisele õigusele (vabatahtlik osalemisvõimalus). Täiendavat tähelepanu on vaja, et kindlustada, et vabatahtlik vahend pakuks kaitset tarbijatele ja väikeettevõtjatele, arvestades nende positsiooni nõrgema äripartnerina, ning et õiguse valikul välditaks segadust. Jäin erapooletuks, sest EL võttis hiljuti vastu Rooma I määruse, millega reguleeritakse valdkonda ja kaitstakse hästi tarbijaõigusi, samal ajal kui see ettepanek rajaneb puhtalt Ühendkuningriigi olukorral ning põhjustaks ainult häireid ja bürokraatia suurenemist.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Ma ei toeta ettepanekut luua täiesti uus õigusvahend Euroopa lepinguõiguse kujul. Vahendi loomine on esimene samm üleeuroopalise tsiviilkoodeksi loomise suunas, mis asendaks järk-järgult üksikute liikmesriikide lepinguõiguse. Väljapakutud idee võib rääkida vahendi vabatahtlikust kohaldamisest, kuid sellest hoolimata on arvukate märkide põhjal selge, et vabatahtlikkus on ainult teatav eelkäija hilisemale kohustuslikule kohaldamisele piiriülestes lepingulistes suhetes. Kui vahend luuakse, võtame kasutusele täiesti uut liiki riikideülese õiguse, mis oleks ELi õiguse ning rahvusvahelise era- ja äriõiguse piiril, rääkimata asjaolust, et volitustele luua Euroopa lepinguõigus tarbijate ning ettevõtjate jaoks ei ole liidu esmases õiguses piisavalt tuge. Peaksime seetõttu jääma kindlaks standardvahendile, mille jaoks on esmases õiguses ühtlustamise kujul piisavalt õiguslikku tuge.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Ühtse turu rakendamisel ei tohiks me rahulduda liidu liikmesriikide vaheliste positiivsete takistuste kõrvaldamisega. Tulemusliku integreeritud turu viljade nautimiseks on vaja tegeleda ka kaudsete põhjustega, mis pärsivad meie kaaskodanike piiriüleseid püüdlusi. Lisaks hulgale halduslikele raskustele on Euroopa ettevõtjad liigagi tihti silmitsi liikmesriikides kehtivate väga erinevate lepinguliste eeskirjadega. Takistusi on iseäranis raske ületada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kes sellele vaatamata kujutavad tulemuslikku vahendit majanduskasvu kiirendamiseks. Seetõttu on Euroopa Komisjon andnud välja selleteemalise rohelise raamatu ja käivitanud laia avaliku arutelu üldsusega. Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, kuna selles rakendatakse tervel mõistusel rajanevat lähenemisviisi, pakkudes välja vahendi, mis on samaaegne liikmesriikide õigusaktidega ja soodustaks piiriülest kaubavahetust. Euroopa leping oleks vabatahtlik ning sellega käiks kaasas nn tööriistakast, mis täpsustaks, kuidas seda kasutada tuleks, ja see soodustaks tarbijate suuremat kaitset.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti vastu.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Lahknevused Euroopa lepinguõiguses pärsivad ettevõtjate tahet osaleda piiriüleses kaubavahetuses ja takistavad neid saamast kasu võimalustest ja tulust, mida siseturg pakub. Seetõttu seavad tarbijaid halvemasse olukorda nõrgast piiriülesest konkurentsist tingitud piiratud valik, kõrged hinnad ja madalam kvaliteet. Seoses sellega soovime võtta kasutusele uuendusi, sealhulgas vabatahtliku vahendiga reguleeritavad ettevõtjatevahelised ning ettevõtjate ja tarbijate vahelised lepingud, mis suurendaks poolte valikuid, ning järelevalve- ja läbivaatamismehhanism, et kindlustada, et vabatahtlik vahend käib sammu turu vajadustega ning õiguse ja majanduse arenguga. Lihtsus ja kasutamisvalmidus peaks olema põhieesmärk. Eelisjärjekorras käsitlemist väärivad kaupade müüki käsitlevad sätted ning ka teenuste hankelepingud. Lõpuks kindlustaks tarbijate täiendava kaitse usaldusmärgi süsteemi kasutuselevõtt. Õige tee valik edasiminekuks lepinguõiguse vallas võib oluliselt soodustada siseturu toimimist ja avada tema täieliku potentsiaali ettevõtjate, iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate jaoks.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ehkki arvan, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate õiguste puhul on veel palju teha, kujutab raport esimest sammu väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelise piiriülese kaubavahetuse soodustamisel.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – Leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed tahavad näha ühtse turu edasiarendamist ja soodustada tarbijate ning väikeettevõtjate piiriüleseid tehinguid. Tarbijate ja ettevõtjate rühmad on aga tulnud küsimuses kokku, et lükata tagasi Diana Wallise ettepanek võtta kasutusele lepinguõiguse vabatahtlik vahend. Nad väidavad, et liikmesriikide lepinguõiguse reeglid ei ole tegur, mis mõjutaks tarbijate hoiakuid ostmise suhtes teisest liikmesriigist; tegelikult on piiriülesel kaubandusel teisi tõelisi takistusi, nagu halduslikud ja kultuurilised erinevused ning tulemuslike heastamisvahendite puudumine tarbijate seisukohast. Diana Wallis ei ole esitanud veenvaid tõendeid vabatahtliku vahendi vajalikkuse kohta. Nimelt võiks taoline ettepanek olemasolevaid tarbijaõigusi isegi õõnestada.

Meil on tarvis võtta aega ja hinnata seitset valikut rohelises raamatus ning teha tõenditel rajanev otsus selgete mõjuhinnangute alusel. Sarnaselt ei ole meil võimalik nõustuda Euroopa Konservatiivide ja Reformistide tööriistakastipõhise lähenemisviisiga ilma piisavate tõendite ja mõjuhindamiseta, mis näitaks, et tegemist on parima moodusega tarbijate kaitsmiseks ning ettevõtjate aitamiseks. Meil on oma tarbijate ja ettevõtjate ees kohustus teha nende eest õige otsus ning kindlustada, et nende õigusi puudutav õigusmuutus mõeldaks nõuetekohaliselt läbi.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lepinguõigusega määratakse ja korraldatakse tehingud siseturul; selle potentsiaal nii nende tehingute takistamisel kui ka hõlbustamisel on seetõttu ilmne. Õige tee valik edasiminekuks lepinguõiguse vallas võib oluliselt soodustada siseturu toimimist ja avada tema täieliku potentsiaali ettevõtjate, iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate jaoks.

Tähelepanu väärib, et parlament on eri resolutsioonides selles küsimuses korduvalt tunnistanud kasu, mis kaasneks täiustatud lepinguõiguse raamistikuga siseturu jaoks, on lisaks pooldanud ühise tugiraamistiku ideed ning nõudnud nii enda kui ka asjaomaste sidusrühmade tihedat kaasamist.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – 1. juulil 2010 esitas komisjon rohelise raamatu poliitikavalikute kohta edasiliikumisel Euroopa lepinguõiguse suunas tarbijate ja ettevõtjate jaoks. Poliitikavalikute seas on mittesiduvad valikud, vabatahtliku osalemisvõimaluse süsteem nimega 28. süsteem, liikmesriikide materiaalõiguse ebatõenäoline ühtlustamine (nõukogu vastuseisu ja liikmesriikide õigustraditsioonide kiire liitmise võimatuse tõttu) ning täielikult väljakujundatud Euroopa tsiviilkoodeksi loomise valik. Toetan raportit täielikult, eriti Läti Vabariigis toimuvate inimõiguste rikkumiste valguses. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa lepinguõigus peaks kindlustama sujuvamalt toimiva siseturu ja raportis juhitakse erilist tähelepanu kasule, mis kaasneks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate jaoks. Seotud jõupingutusi ühise õigusraamistiku leidmiseks on tehtud 1989. aastast saadik. 2008. aastal levitas Euroopa Komisjon ettepanekut võtta vastu tarbijaõigusi käsitlev direktiiv. Euroopa tarbijate seisukohast on kaugelt olulisem, et tarbijakaitset parandataks ELi tasandil. See ei peaks võtma selliste piiravate meetmete kuju, mis olid kunagi tuttavad pangakontode miinusesse ajamisel, vaid peaks hoopis võitlema hämarate äritavade, pettuse ja muu taolisega.

On vaieldav, kas Euroopa lepinguõigus parandab turu juurdepääsetavust väikeettevõtjate seisukohast, sest analüüside andmetel tegelevad peamiselt just keskmised kuni suured jaeettevõtjad piiriülese kaubavahetusega, mis on tingitud kaasnevast bürokraatiast ning lisaks ka kuludest. Piiriüleses Interneti-kaubanduses esinevad probleemid jätkuvad veel mõnda aega. Lisaks ei ole tõestatud ilma võimaliku kahtluseta, et standardimist tegelikult vaja on. Kahtluse korral toetan subsidiaarsuse põhimõtet, mistõttu hääletangi Wallise raporti vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Oma kodanikele kuuluv Euroopa saab toimida ainult kodumaade, subsidiaarsuse ja liikmesriikide suveräänsuse Euroopana. Seni näis, justkui oleks Euroopa lepinguõigus midagi ebavajalikku, ning kehtib üldpõhimõte, et kui säte ei ole vajalik, siis see tuleks välja arvata. Arvan samuti, et raport kujutab pettetaktikat, mille otstarve on juhtida tähelepanu eemale asjaolust, et parandamist vajab ikka veel midagi kaugelt olulisemat, nimelt tarbijakaitse terves ELis. Just sel põhjusel hääletasin raporti vastu.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liidus tuleb kohaldada ühtset lepinguõiguse režiimi. Eelkõige eemaldaks see takistused, millega tarbijad ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) seisavad tihti ühtsel turul silmitsi lepinguliste suhete keerukuse tõttu. Lisaks kindlustaks ühine Euroopa lepinguõigus siseturul suurema piiriülese kaubavahetuse. Hetkel kehtiv Rooma I määrus on piisav reguleeriv vahend, millega sätestatakse kõrgetasemeline kaitse nõrgema lepingupoole jaoks. Määruse sätted kaitsevad tarbijaid hüvitise taotlemisel teistes riikides asuvatelt ettevõtjatelt, kellega nad on lepingu sõlminud. Arvestades, et valdkonnas kehtib Euroopa Liidus juba hästi toimiv õigusliku regulatsiooni mehhanism, ei toeta ma seda resolutsiooni, milles käsitletakse poliitikavalikuid edasiminekul Euroopa lepinguõiguse suunas tarbijate ning ettevõtjate jaoks, milles pakutakse välja uue määruse vastuvõtmine, millega loodaks ettevõtjatevahelistes ning ettevõtjate ja tarbijate vahelistes tehingutes kohaldatav uus vabatahtlik vahend. Tähelepanu tuleks juhtida asjaolule, et uue määrusega kaasneks valdkonnas palju segadust ja ebaselgust. Lisaks nõuaks selle rakendamine täiendavat rahastamist ja suuremat bürokraatiat.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Lahknevused liikmesriikide lepinguõiguses tekitavad struktuurseid probleeme, mis heidutavad ettevõtjaid ja tarbijaid. Diana Wallise resolutsiooni ettepanek soosib Euroopa lepinguõiguse vabatahtliku vahendi loomist tarbijate ja ettevõtjate jaoks üldsätete kehtestamist käsitleva määruse alusel ning just seepärast hääletasingi teksti poolt. Lisaks ei asendaks vahend liikmesriikide lepinguõigust, vaid aitaks pelgalt kindlustada pooltevahelise lepingu mudeli parema valiku tänu nii äri- kui ka tarbijalepingute jaoks mõeldud üldpõhimõtetel, määratlustel ja näidismäärustel põhinevatele näidetele, minemata vastuollu subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõttega.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa lepinguõiguse loomist tarbijatele ja ettevõtjatele, mis aitab soodustada piiriüleseid tehinguid ning tugevdada siseturgu, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate seisukohast. Eri liikmesriikide lepinguõiguslikud erinevused pärsivad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes soovivad teostada piiriüleseid tehinguid. Meil on tarvis võtta kasutusele paindlik kord, mis tagab turvalisuse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning tarbijatele ja aitab kaitsta poolte õigusi. Just seepärast ongi õige strateegia vabatahtliku vahendi loomine, mis toimiks riiklike eeskirjade kõrval standardina väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, laiendades poolte valikuid.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse poliitikavalikuid edasiminekul Euroopa lepinguõiguse suunas tarbijate ja ettevõtjate jaoks. Tegelikult määratakse ja korraldatakse lepingõigusega tehingud siseturul, seega on selle potentsiaal nii nende tehingute takistamisel kui ka hõlbustamisel ilmne.

Õige tee valik edasiminekuks lepinguõiguse vallas võib oluliselt soodustada siseturu toimimist ja avada tema täieliku potentsiaali ettevõtjate, iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning tarbijate jaoks. Rõhutaksin vajadust sidusrühmade laia ja tasakaalustatud kaasatuse järele. Komisjoni praegune töömeetod, millega kaasatakse ekspert ja sidusrühm, kindlustab juba sidusrühmade osalemise. Kuna aga protsess ei ole veel arutelujärgust väljunud, on oluline kindlustada, et seadusandlik menetlus ise veel ei algaks. Sidusrühmade kaasatus kujuneb iseäranis oluliseks seadusandliku menetluse ajal, mille kaasavus ja läbipaistvus tuleb kindlustada kõikide kasutada olevate vahenditega.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – EL ei saa väita end olevat ühtne turg, kui esineb veel kaubandustakistusi. Suurt takistust kujutavad piiriülese kaubavahetusega kaasnevad tohutud kulud. Õigusabi-, tõlke- ja teostamistasudega kokku võib väikeettevõtjatele ainult ühe liikmesriigi Interneti-turule sisenemine minna maksma kuni 15 000 eurot. 2008. aastal teostatud Eurobaromeetri kiiruuringu andmetel näevad selles takistuses olulist probleemi kuni 60% jaekaupmeestest. Kui tarbijatehinguid reguleerivad seadused ühtlustataks kogu ELis, kaasneks sellega kasu väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning tarbijatele kõikides liikmesriikides. Takistuste eemaldamine ergutaks rohkem väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid kasutama ära e-kaubanduse potentsiaali. Arvan, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad on üliolulised majanduse taastumise seisukohast paljudes liikmesriikides. Iirimaa tee taastumist juhib eksport; seega on ELi turule sisenemise takistuste eemaldamine ülioluline. Raporti järeldused ja soovitused näitavad samuti potentsiaali tarbijatele kaasnevaks suureks kasuks. Kui piiriülene kaubavahetus suureneb, pakutakse tarbijatele laiemas valikus tooteid ja konkurentsivõimelisemaid hindu.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks põletavaimatest küsimustest ELi õiguses puudutab lepinguõiguse ühtlustamist. Ühest küljest näib, et tuntakse vajadust suurema sisemise ühtlustatuse järele, et äriühingud saaksid kasu ühise turu potentsiaalist, kartmata, et konkreetses välismaises õigussüsteemis võiks olla lahendusi, mida nad ei osanud oodata ja milleks nad ei valmistunud, mis on olnud tõeline probleem. Teisest küljest aga on liikmesriikide seas teatav vastuseis enda õiguslahenduste ohverdamisele, mis on vaevalt üllatav, arvestades, et need on arenenud sajandite vältel ja vastava elanikkonna seas laialt tuntud.

Seetõttu esitas komisjon oma rohelises raamatus 1. juulist 2010 mitu reguleerimismudeli lahendust, soovituslikust õigusest Euroopa tsiviilkoodeksini. Eri hüpoteesidest pooldab Euroopa Parlament vabatahtliku vahendi loomist määruse kujul, mis reguleeriks eelkõige piiriüleseid tehinguid ja mida võiks potentsiaalselt kasutada ka siselepinguteks, ehkki vabatahtlikus korras. See näib mulle mõistliku lahendusena, seega hääletasin poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Raportiga soovitakse reageerida komisjoni hiljutisele Euroopa lepinguõigust käsitlevale rohelisele raamatule ja kirjeldada parlamendi prioriteete valdkonnas. Euroopa lepinguõigusega kaasnevat potentsiaalset kasu siseturu jaoks on arutatud institutsioonidevahelises raamistikus ja üldsusega aastaid ning parlament võttis küsimuses esimest korda sõna 1989. aastal. Komisjon laiendas arutelu oma 2001. aasta teatise väljastamisega, milles suunati tähelepanu võimalikele probleemidele, mida lepinguõiguse lahknevused võivad siseturul tekitada, ja võimalikele meetmevalikutele. Arutelule laekunud reageeringute valguses väljastas komisjon 2003. aastal tegevuskava, milles pakuti muu seas välja ühise poliitilise tugiraamistiku koostamine ning mis sisaldas määratlusi, ühiseid põhimõtteid ja näidiseeskirju, mille eesmärk oli parandada Euroopa lepinguõiguse kvaliteeti ning sidusust. Järgnevas teatises 2004. aastal kirjeldas komisjon selle tegevuskava järelmeetmeid ja pakkus samuti välja liidu õigustiku läbivaatamise selles valdkonnas. 2008. aastal esitas ta ettepaneku võtta vastu tarbijaõigusi käsitlev direktiiv.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Minu seisukoht on, et meil on vaja parandada siseturu toimimist ja uurida kõiki võimalusi, mis toovad kasu ettevõtjatele, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning tarbijatele. Selles raamistikus kujutab Diana Wallise raport liikumist õiges suunas: selles viidatakse negatiivsele mõjule, mida lepinguõiguse erinevused siseturul avaldavad nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele, ning täiustatud lepinguõigusega siseturu jaoks kaasnevale kasule. Olen seisukohal, et selle saavutamiseks on meil vaja luua kasutajasõbralik, paindlik, selge õigusakt, mis võimaluse korral on liikmesriikidele siduv ning soodustab ja tagab õiguskindlust lepingupooltele, sekkumata liikmesriikide seadustesse või kahjustamata rahaliselt nõrgemaid.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Olen pettunud, et raport on parlamendist läbi saanud. Mul ei olnud võimalik seda toetada, kuna reageeringuna komisjoni rohelisele raamatule välistati selles liiga palju valikuid ELi lepinguõiguse tuleviku seisukohast ja jäeti tähelepanuta kohustus nõuda mõjuhinnangut komisjoni iga valiku kõikide kulude ning tagajärgede kohta.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Praegu veel ei ole Euroopa lepinguõigust, ehkki taolise seaduse võimalust on arutatud Euroopa institutsioonides üle 20 aasta. Komisjon kavatseb pakkuda nüüd välja vabatahtliku kasutuselevõtu määruse alusel, mida tavaliselt nimetatakse 28. seaduseks ja millega saaks reguleerida piiriüleseid lepinguid.

Ehkki kavatsus lihtsustada lepinguõigust ja laiendada piiriülest kaubavahetust on kiiduväärt, on mul ikkagi kahtlusi lähenemisviisi asjakohasuses: nimelt on olemas risk, et liikmesriikide eeskirjadest, mis pakuvad tarbijate jaoks maksimaalset kaitset, minnakse mööda. Sel põhjusel olen otsustanud jääda erapooletuks selle algatusraporti hääletamisel kuni komisjoni ettepanekuni võtta vastu küsimust käsitlev määrus.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks siseturu rakendamise tagajärgi on potentsiaalsete tarbijate arvu suurenemine Euroopa Liidus. Tänini aga ei ole Euroopa tasandil ühtlustatud tarbijate ja ettevõtjate lepinguid käsitlevaid eeskirju. Sellega kaasneb takistuste pidev esinemine siseturu täielikul rakendamisel õiguse erinevuste tõttu liikmesriikide tasandil ning tarbijaõiguse enese killustatuse tõttu.

Raporti ettepanek on analüüsida valdkonnas vabatahtliku vahendi teostatavust, mis vormistataks ametlikult määrusega ja mida täiendataks nn tööriistakastiga, mis võimaldaks kindlustada õiguskindluse ja turvalisuse. Taoline vahend paneks siseturu toimima sujuvamalt, tooks kasu ettevõtjatele ja tarbijatele ning oleks kasulik ka liikmesriikide eneste õigussüsteemidele.

Eelmainitud põhjustel hääletasin raporti poolt ja toetan Euroopa Liidu ettepanekut küsimuses, mis peaks tulevikus kaasama Euroopa Parlamenti ennast ning lisaks ka majanduslikke ja kodanikuühiskonna sidusrühmi.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Asjaolu, et meil on 27 õigusrežiimi, on üks suuremaid takistusi, millega puutuvad ELis kokku ettevõtjad ja tarbijad, kes soovivad kasutada ära siseturu eeliseid. Alternatiivse ELi lepinguõiguse kehtestamise nimel käiv töö täidab mind optimismiga, iseäranis ELi digitaalse tegevuskava ja potentsiaali kontekstis, mida pakub ühtsele turule e-kaubandus.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Raportöör pooldab vabatahtlikku vahendit. Tarbijakaitseorganisatsioonid on juba skeptilised selle suhtes, kuidas EL teemale läheneb. Ühest küljest seavad nad kahtluse alla põhjusliku seose lepinguõiguse alusega tulevikus, kartes samal ajal – mis on veelgi olulisem – õigusliku olukorra muutumist veel keerulisemaks. Hetkel on eelistatav valik nn tööriistakast, sest see täidaks praegused vajadused ning kõige tavalisemaid lepinguliike käsitlevad erisätted oleks tarbijatele tõeliseks abiks. Hetkel tuleks aga arvestada ja uurida kõiki valikuid.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Diana Wallise esitatud teksti poolt. Liikmesriikide lepinguõiguse lahknevustest tulenevad probleemid pärsivad tihti ettevõtjate, iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, tahet tegelda piiriülese kaubandusega ning takistavad neid saamast kasu võimalustest ja tulust, mida siseturg pakub. Täna hääletusel olnud tekstis seatakse eesmärgiks Euroopa lepinguõiguse vabatahtliku vahendi loomine määruse abil. Vabatahtlik vahend seisaks liikmesriikide lepinguõiguse kõrval alternatiivse valikuna, mida lepingupooled kasutaksid vabal valikul.

  Tadeusz Zwiefka (PPE), kirjalikult. – (PL) 60% Interneti-tehingutest Euroopa Liidus luhtub peamiselt tingituna asjaolust, et taoliste tehingute pooled kardavad teiste liikmesriikide õigussüsteeme. Selles olukorras jäetakse paljud ELi kodanikud ilma võimalusest kasutada ära Interneti-turgu. Praegusel juhul moodustavad liikmesriikide õigussüsteemide erinevused takistuste ELi turu nõuetekohasel toimimisel. Seetõttu arvan samuti, et vabatahtlikul vahendil ehk 28. õigusrežiimil on tubli võimalus aidata vallandada Euroopa turu potentsiaal e-kaubanduse valdkonnas ning aidata laiendada turgu ettevõtjate jaoks, tagades samal ajal kaupadele ja teenustele tarbijate jaoks võrdset juurdepääsu.

Raport: Anna Rosbach (A7-0175/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, sest sellesse on lülitatud Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis tõstatatud probleemid, tunnistades sisemajanduse koguprodukti piiratust ning vajadust lisada täiendavaid näitajaid majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude mõõtmiseks keskpikas ja pikas perspektiivis. Juhiksin tähelepanu ka selgete ja mõõdetavate näitajate kehtestamiseks, mis võtaksid arvesse kliimamuutust, bioloogilist mitmekesisust, ressursside tõhusat kasutamist ning sotsiaalset kaasatust, mis võiks aidata saavutada kaasavama teadmusel põhineva ühiskonna ning väiksemad süsinikdioksiidi heitkoguseid.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse SKP täiendamist – edu mõõtmist muutuvas maailmas. SKP on majandusliku turutegevuse näitaja, mis on kujunenud standardseks võrdlusaluseks, mida kasutavad poliitikakujundajad kogu maailmas. On vaja rõhutada, et SKP on tootmismõõdik ega kajasta keskkonnasäästlikkust, ressursitõhusust, sotsiaalset kaasatust ega sotsiaalvaldkonnas tehtavaid edusamme üldiselt. Lisaks võib ta olla eksitav selles mõttes, et teatud vahejuhtumitele, nagu õnnetused või loodusõnnetused, järgnevaid parandusmeetmeid käsitletakse hüve, mitte kuluna. Seetõttu toetan resolutsioonis kirjeldatud sätet selle kohta, et meil on tarvis arendada täiendavaid näitajaid majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude mõõtmiseks keskpikas ja pikas perspektiivis ning kehtestada selged ja mõõdetavad näitajad, mis annavad teavet kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse, ressursitõhususe ja sotsiaalse kaasatuse kohta. Samuti on meil vaja arendada näitajaid, mis kajastaksid täpsemini leibkondade tasandit: sissetulekut, tarbimist ja jõukust. Seetõttu on oluline arendada välja vahend, mis SKPd täiendaks. See tuleks arendada välja nii, et seda saaks rakendada praktiliselt, kasutades selgelt määratletud näitajaid ning kvaliteetseid andmeid.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Sisemajanduse koguprodukt on makromajandusliku tegevuse tuntuim mõõdik. See loodi 1930. aastatel ja poliitiliste otsuste tegijad kasutavad seda aruteludel enda riikide majanduskasvu näitajana. Majandus-, sotsiaalsete ja keskkonnaküsimuste üha suurema vastastikuse sõltuvuse valguses kannatab SKP praegu paljude puuduste käes, kuna see ei fikseeri olulisi sotsiaalseid tegureid, nagu heaolu, sotsiaalne kaasatus, kliimamuutus või ressursitõhusus. Seetõttu kontekstis, kus hulga turuväliste tegevusalade ja SKP vastavus ei ole enam automaatne, on vaja arendada täiendavaid selgeid ja mõõdetavaid keskpika ning pika perspektiivi näitajaid, mis kindlustaksid riikide- ja regioonidevahelise võrreldavuse ning mida saaks kasutada edaspidise arengu hindamiseks ja poliitika kujundamiseks.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Soovitaksin toetada selgesti määratletud mõõtmissüsteemi kasutuselevõttu, mis täiendaks SKPd otsuste tegemisel ja hindamisel. SKP on majandusliku turutegevuse näitaja, mis on kujunenud standardseks võrdlusaluseks, mida kasutavad poliitikakujundajad. Vajadust parandada andmeid ja näitajaid SKP täiendamiseks ühiskonna üldise arengu hindamise raames tunnustavad kõik rahvusvahelised institutsioonid. Raportis rõhutatakse vajadust mõõta elu kvaliteeti ühiskondades. Elukvaliteedi saavutamine ja säilitamine hõlmab olulisi tegureid, nagu tervis, haridus, kultuur, tööhõive, elamumajandus ja keskkonnatingimused. Toetan kindla õigusraamistiku kehtestamist Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise jaoks ning vajadust koostada usaldusväärset ühtlustatud statistikat.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, sest selles rõhutatakse, et on oluline leppida kokku süsteemne lähenemisviis sidusa SKPd täiendava süsteemi loomiseks, mis soodustaks paremat poliitikaanalüüsi. SKP on majandustegevuse näitaja, mis on kujunenud standardseks võrdlusaluseks, mida kasutavad poliitikakujundajad kogu maailmas. SKP on siiski vaid tootmise mõõdik. See ei mõõda keskkonnasäästlikkust, ressursitõhusust, sotsiaalset kaasatust ega sotsiaalvaldkonnas tehtavaid edusamme üldiselt. Seetõttu võib see olla eksitav.

Meil on tarvis mõõta elu kvaliteeti ühiskondades; meil on tarvis arvesse võtta, et elu kvaliteedi saavutamine ja säilitamine hõlmab olulisi konsensusepõhiseid tegureid, nagu tervis, haridus, kultuur, tööhõive, elamumajandus, keskkonnatingimused jne. Nendel põhjustel väärib raport suurimat tähelepanu. Selles ollakse seisukohal, et taolisi tegureid mõõtvatele näitajatele tuleb määrata suurem roll.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Nagu näitas Stieglitzi komisjon aastail 2008–2009 Prantsusmaal, on meil lisaks SKP-le vaja tulla välja uute arengunäitajatega. SKPst, mis on olnud seni oluline võrdlusnäitaja vaatamata võimalike vigade tekitamisele hindamisel (näiteks kirjendatakse loodusõnnetustele järgnevaid taastamistöid majanduslike edusammudena), omaette enam ei piisa. Hääletasin Anna Rosbachi raporti poolt, kuna selles kutsutakse komisjoni üle jätkama uuringuid selles valdkonnas, trotsides konservatiivide vastumeelsust, kes arvavad, et ainult SKP on usaldusväärne, ja vasakpoolsete selle osa illusioone, kes tahaksid, et mõõdaksime just... õnnelikkust! Komisjoni tööd tuleb tähelepanelikult jälgida, kuna sellega võib kaasneda oluline areng: uus sobivam meetod selle arvutamiseks, kuidas Euroopa raha regioonidele eraldatakse (regionaalpoliitika). Seni on tehtud rahastamisotsuseid asjaomastes regioonides lähtuvalt SKPst inimese kohta.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on standardseks võrdlusaluseks kujunenud majandusliku turutegevuse näitaja, mida kasutavad poliitikakujundajad kogu maailmas ja mis on enim tuntud makromajandusliku tegevuse mõõdikuna. SKP ei mõõda praegust keskkonnasäästlikkust, ressursitõhusust, sotsiaalset kaasatust ega sotsiaalvaldkonnas tehtavaid edusamme üldiselt. Nõustun komisjoni ettepanekuga arendada täiendavaid näitajaid majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude mõõtmiseks keskpikas ja pikas perspektiivis ning kehtestada selged ja mõõdetavad näitajad, mis annavad teavet kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse, ressursitõhususe ja sotsiaalse kaasatuse kohta.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Aastaid on olnud SKP peamine majandusliku hindamise näitaja, kuid selle puudused on üha selgemad sotsiaal- või keskkonnavaldkonnas tehtavate edusammude hindamisel. Seetõttu on oluline see resolutsioon, milles rõhutatakse vajadust, et Euroopa Liit võtaks lisaks SKP-le kasutusele muid näitajaid, et võtta paremini arvesse muu hulgas kliimamuutust, bioloogilist mitmekesisust või isegi sotsiaalset lõimumist, mis kujutavad mulle südamelähedasi olulisi poliitilisi katsumusi. Hääletasin raporti poolt, sest hulga uute näitajate määratlemine ja rakendamine on oluline katsumus Euroopa kodanike elukvaliteedi täpsemal mõõtmisel ning poliitiliste lahenduste täiustamisel, mida ei saa koostada ainuüksi SKP alusel. Arvan, et algatus on esimene julgustav samm sotsiaalsete ja keskkonnaküsimuste suurema arvestamise suunas Euroopa avalikus poliitikas. Selleks aga, et see oleks täielikult kasulik ja tulemuslik, peab järgnema hulga uute näitajate tegelik kasutuselevõtt ning lisaks ka nende tulemuslik ja sidus poliitiline kasutamine, nii et need ei muutuks trikiks, vaid oleksid tegelikult tõelised vahendid, mis abistavad otsuste tegemisel.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Sisemajanduse koguprodukt on makromajandusliku tegevuse tuntuim mõõdik. See loodi 1930. aastatel ning on kujunenud ühiskonna üldise arengu ja edusammude terviklikuks üldnäitajaks. Paljud rahvusvahelised algatused tõstsid esile majandusteaduse, keskkonnakaitse ning kodanikuühiskonna poliitikakujundajate ja asjatundjate laia toetuse SKPd täiendavate näitajate arendamiseks, mis annaks terviklikumat teavet poliitikakujundamise toetamiseks. SKP ei paku tegelikult usaldusväärset alust poliitilisteks aruteludeks. Konkreetselt ei mõõdeta sellega keskkonnasäästlikkust ega sotsiaalset lõimumist. Aastaid toimunud poliitika- ja teadusteemalistes arutelus on minu arvates probleem rohkem selles, kuidas oleks võimalik selline lähenemisviis saavutada, kasutades selgesti määratletud ja mõõdetavaid näitajaid. Euroopa ja liikmesriikide tasandil on olnud palju algatusi lünkade täitmiseks nendes valdkondades. Kahjuks on sidusast tegutsemist ainult osalisi märke. Ehkki tunnistan SKP mõõtmise selgesti määratletud süsteemi kasutuselevõtu olulisust, kutsun seetõttu komisjoni üles esitama esmalt mitmetasandilist strateegiat, mis näitaks, kuidas uut SKP täiendamise lähenemisviisi on igapäevases poliitikatöös võimalik kasutada.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetan Rosbachi raportit, kuna selles määratletakse SKP selgesti asjaomase riigi turu majandustegevuse ja tootmise näitajana, millega ei mõõdeta aga keskkonnasäästlikkust, ressursitõhusust, sotsiaalset kaasatust ega sotsiaalvaldkonnas tehtavaid edasiminekuid. Kõrge SKP, isegi inimese kohta arvutatuna, võib olla eksitav, kuna SKP ei jaotu elanikkonnas võrdselt, mistõttu ei olegi see ühiskonna elukvaliteedi hea näitaja. Et meil oleks võimalik tulla toime praeguste ja tulevaste probleemidega, on vaja kujundada uued näitajad, mis täiendavad ja täpsustavad SKPd. See võimaldab meil mitte ainult elukvaliteeti täpsemini määratleda, vaid need näitajad annavad meile ka usaldusväärsema teadmusbaasi, mis soodustab paremat analüüsi eri valdkondades.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Anna Rosbachi raport on komisjoni teatise „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” kriitiline analüüs. Ehkki komisjoni eesmärk – võtta kasutusele mõõtmissüsteem, mis täiendaks sisemajanduse koguprodukti, et anda terviklikum pilt riigi edusammudest ja arengust, sealhulgas näiteks keskkonnasäästlikkusest ning sotsiaalsest kaasatusest – on oluline ja vastuoluline, seab raportöör kahtluse alla strateegia, mida komisjon selle saavutamiseks välja pakub. Tehtud ettepanekud ei ole tegelikult osa mitmetasandilisest pragmaatilisest strateegiast, mis osutaks, kuidas uut SKP täiendamise lähenemisviisi kasutada tuleks. Jagan seda seisukohta ning hääletasin seetõttu Anna Rosbachi raporti poolt.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti vastu, sest arvan, et just ainult nõuetekohaseid vahendeid kasutades on meil võimalik saada realistlik ülevaade olukorrast ja seega vajaduse korral teha endast parim selle muutmiseks. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP on vahend, mis on mõeldud rahapõhiste majandustegevuste summeeritud lisaväärtuse näitamiseks. Lihtne on mõista, kuidas aegunud parameetril põhinev jõukuse näitaja on nüüd, 2011. aastal, anakronistlik.

Arvan, et peaksime võtma SKP mõõtmiseks kasutusele uued näitajad, nagu keskkonnasäästlikkus ja sotsiaalne kaasatus, nii et kogu SKPd moodustav teave annaks tõesema pildi riigist või piirkonnast, millele ta viitab. Aegadega kohanemine tähendab kõikide oluliste muutujate arvestamist, langemata üleliia kunstliku süsteemi loomise lõksu, mida oleks keeruline rakendada. Arvan, et selgesti määratletud näitajate korral on võimalik teha tööd parimal võimalikul moel.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ehkki sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab tootmist, mis on kasulik majandusliku turutegevuse seisukohast, ei arvesta see arengu tõendatud jätkusuutlikkust või keskkonna- ja sotsiaalseid tahke jne. Seetõttu toetan algatust „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”, mille eesmärk on soodustada ja teadvustada täiendavate SKP-näitajate kasutamist poliitika hindamisel ning aruteludel. Arvan, et selle erinevatel uuringuparameetrite kinnitamisel rajaneva mõõtmissüsteemiga kaasnevad poliitilised otsused, mis sobivad paremini ühiskonna ja majanduse vajadustega üldiselt.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Samal ajal kui teadusringkondades väideldakse edusammude mõõtmise parima võimaliku viisi üle, peab meil Euroopa seadusandjatena olema usaldus meetodisse, mille valime, ja kindlustama, et see ei oleks väitluses kummutatav ei täna ega tulevikus.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Majanduskirjanduses on küsitud aastaid, kas on vaja jätkata SKP kasvumäära kasutamist teatud aja jooksul geograafilises piirkonnas tehtavate edusammude näitajana. Arvan, et hetkel ei ole teist nii sisutihedat ega täielikku näitajat. Me ei saa esitada oma kodanikele, kellel on oma argimured lahendada, majanduse olukorda kirjeldavat kliinilist toimikut. Samal ajal ei saa me nõuda ainuüksi rangelt majanduslikke näitajaid, millega ei ole alati võimalik fikseerida sotsiaalseid nähtusi.

Seetõttu nõustun raporti üldise eesmärgiga. Peaksime ühendama jõud rahvusvaheliste teadusringkondadega ning püüdma täiendada SKPd. On hulgaliselt näiteid tervest maailmast, alates ÜRO inimarengu indeksist kuni Bhutani üldise riikliku õnne indeksini. On vaja selgitada välja esmatähtsad eesmärgid ja mõõta nende saavutamist rangelt, täpselt ja nii, et seda ei moonutaks erahuvid. Me ei tohi unustada, et oluline ei ole, kui palju kelli meil on, vaid see, kuidas oma aega kulutame.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et on tarvis leida näitajad, mis täiendaks SKPd ja aitaks meil mõõta selliseid tegureid nagu kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus ning ressursitõhusus.

Nagu Joseph Stiglitz seda nii hästi väljendas, ei ole SKP ainult vahend, mis sobib kodanike heaolu kajastamiseks, vaid piirdub samuti majandusliku turutegevuse mõõtmisega. Loodan, et Euroopa täidesaatvad võimud tulevad välja konkreetsete ettepanekutega täiendavate, ulatuslikumate ja jätkusuutlikumate näitajate leidmiseks, et parandada praegused puudused.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Näitajad on sisutihe viis mingi nähtuse tõlgendamiseks. Lihtsaid nähtusi on võimalik tõlgendada lihtsaid näitajaid kasutades, samal ajal kui keerukad nähtused nõuavad keerukaid näitajaid. Sisemajanduse koguprodukt on lihtne näitaja, samal ajal kui areng on keerukas nähtus. Nimelt on piirkonna majanduslikul arengul eri tahke, mida ei hõlma SKP, mis annab läbilõike mingist hetkest. Tähelepanuta jäetakse tõlgendamise teised elemendid, nagu investeeringud mittemateriaalsesse infrastruktuuri, sealhulgas oskusteabesse (inimesed, protsessid ja tooted, kui mainida vaid mõnda näidet), ning investeeringud materiaalsesse infrastruktuuri, sealhulgas side- ja transpordivõrkudesse (näiteks info- ja sidetehnoloogia ning maantee- ja raudteevõrgustikud). Lisaks ei sobigi SKP piirkondade väljaselgitamiseks, mida ELi regionaalse ühtekuuluvuspoliitikaga toetatakse. Nendel põhjustel tuleks tunnustada Euroopa Komisjoni jõupingutusi täiendada SKPd ja luua hulk andmeid ning näitajaid, mis parandavad suutlikkust nähtusi tõlgendada ja aitavad paremini määratleda tegevuspõhimõtteid ning eraldisi. Mulle näib, et vastu võetud raport liigub selles suunas.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – SKP (sisemajanduse koguprodukt) on rahapõhiste majandustegevuste summeeritud lisaväärtus. See on tuntuim ja kasutatuim makromajandusliku tegevuse mõõdik. Nimelt on SKPst kujunenud sotsiaalvaldkonnas tervikuna toimuva arengu ja üldiselt tehtavate edusammude esmane näitaja. Suureneb rahvusvaheline äratundmine, et SKP on sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude, keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususe näitajana ebapiisav. Toetan raportit, milles kutsutakse üles arendama selgeid ja mõõdetavaid näitajaid, millega võetakse arvesse kliimamuutust, bioloogilist mitmekesisust, ressursitõhusust ja sotsiaalset kaasatust. Lisaks rõhutatakse selles vajadust mõõta ühiskondade elukvaliteeti, arvestades, et elukvaliteedi saavutamine ning säilitamine hõlmab olulisi konsensusepõhiseid tegureid, nagu tervis, haridus, kultuur, tööhõive, elamumajandus ja keskkonnatingimused. Samuti toetatakse selles täielikult kindla õigusraamistiku kehtestamist Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise jaoks positiivse sammuna SKP täiendamise protsessis ning tõesti toetatakse komisjoni ettepanekut esitada peale SKP keskkonnale avalduva surve indeks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaatamata meie võib-olla enam-vähem tundelistele tõlgendustele on tõsi, et just sisemajanduse koguprodukti (SKP) analüüsides suudame saavutada usaldusväärse kuvandi ühiskondade arengu seisust ja tehtavatest edusammudest. Just seepärast SKP on – ja peaks jätkuvalt olema – peamine arvestatav majandusnäitaja. Seda tuleks aga alati vajaduse korral täiendada muude näitajatega, mida tuleks uurida ja järk-järgult kasutusele võtta.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) 2007. aastal korraldas Euroopa Parlament koos komisjoni, Rooma Klubi, World Wildlife Fundi (WWF) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) konverentsi teemal „SKP täiendamine”, kus asjaosalised rõhutasid vajadust arendada muid näitajaid, mis täiendaksid sisemajanduse koguprodukti (SKP). Anna Rosbachi raport tugineb 28. septembril 2009 esitatud komisjoni teatisele pealkirjaga „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” ning kajastab vajadust tagada poliitikutele ja teadlastele terviklikumad andmed.

Viimastel kümnenditel on sisemajanduse koguprodukt (SKP) olnud enim kasutatav makromajanduslik mõõtühik ja hakanud üsna hiljuti leidma kasutust sotsiaalse arengu näitajana. Hulk sotsiolooge on üsna hiljuti väitnud, et tegemist ei ole parima näitajaga, kuna sellega ei arvestata selliseid tahke nagu jätkusuutlikkus või sotsiaalne lõimumine. Kuna nõustun raportööri seisukohaga, hääletasin tema raporti poolt, kuid arvan, et ettepanekut saab ja peab täiustama terviklikuma ning järkjärgulisema strateegia esitamisega.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) ELis rakendatavad neoliberaalsed suunised ja tegevuspõhimõtted on seadnud ohtu sotsiaalvaldkonnas tehtavad edusammud ning andnud ränki hoope Euroopa rahvastele. Sotsiaalsete ebavõrdsuste teravnemine ELi riikides, mis hetkel on küündimas murettekitava tasemeni, on sellest kõnekas näide. Peaksime seda meeles pidama, kui analüüsime arengu- ja tehtavate edusammude näitajaid, nagu neid raportis analüüsitakse.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on tihti kahe teguri – arengu ja tehtavate edusammude – hindamise alus ning loomulike puudustega statistiline näitaja. Ainult majandustegevust – jõukuse loomist – arvestavana ja seetõttu majanduskasvu kindlakstegemiseks kasulikuna ei hõlma see selliseid parameetreid nagu jõukuse jaotumine, sotsiaalsed ebavõrdsused, kaupade ja teenuste kvaliteet, mittekaubanduslikud tehingud või isegi turul fikseeritavad tulemused, mis on olulised arengu ning tehtavate edusammude hindamisele. Paljudes olukordades võib SKP suureneda, samas kui enamik riigi kodanikest muutub vaesemaks, sest SKP ei võtta arvesse ebavõrdsuse taset ühiskonnas.

Kõikidel nendel põhjustel on vaja võtta arvesse muid näitajaid, millega oleks võimalik need puudused ületada, et muuta meetmed edusammude tegemiseks sotsiaalvaldkonnas võimalikult täielikuks, tõsiseltvõetavaks ja tegelikkusele lähedaseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) ELi neoliberaalsed suunised ja tegevuspõhimõtted ning rahvamajanduse kogutulu üha ebaõiglasem jagamine ja jaotumine nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil põhjustab üha suuremaid majanduslikke lahknevusi ja sotsiaalseid ebavõrdsusi.

Seetõttu on üha vastuolulisem kasutada sisemajanduse koguprodukti (SKP) alusena töös toimuva sotsiaalarengu ja sotsiaalses valdkonnas tehtavate edusammudega ning statistilise näitajana nende mõõtmiseks. Tegemist on statistilise näitajaga, millel on palju puudusi, kuna jäetakse kõrvale teised olulised tegurid, nagu jõukuse jaotumine, sotsiaalsed ebavõrdsused, kaupade ja teenuste kvaliteet, mittekaubanduslikud tehingud või isegi turul mittefikseeritavad tulemused. See tähendab, et paljudes olukordades võib SKP suureneda, samas kui enamik riigi kodanikest muutub vaesemaks, sest SKP ei võtta arvesse ebavõrdsuse taset ühiskonnas.

Seetõttu on meie arvates vastuvõetav arvestada muid näitajaid, millega oleks võimalik neid puudusi täiendada, et muuta sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude meetmed võimalikult täielikuks, tõsiseltvõetavaks ja tegelikkusele lähedaseks.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) SKPst on kujunenud üldise sotsiaalse arengu ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude näitaja. See ei mõõda aga keskkonnasäästlikkust ega sotsiaalset kaasatust. Mis puudutab vajadust täiustada andmeid ja näitajaid, on komisjon väljastanud teatise pealkirjaga „SKP täiendamine. Mõõtmine muutuvas maailmas”. Teatises pakutakse välja näiteks terviklike näitajate loomist, mis tagaks usaldusväärsema teadmusbaasi. Arvan, et on vaja luua SKPd täiendav vahend, arvestades, et sellel peab olema praktiline rakendus, see peab kasutama selgesti määratletud näitajaid ning tuginema kvaliteetsetele andmetele.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Komisjoni eesmärki täiendada sisemajanduse koguprodukti ja leida teine mõõtmissüsteem (mis ikkagi sisaldaks SKPd) on õigustatult arvustatud raportis, kus rõhutatakse asjaolu, et kui komisjon ei ole veel selgesti määratlenud üleminekut ega täpseid näitajaid, tuleb arutelu edasi lükata. Seetõttu hääletan ettepaneku poolt.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Sisemajanduse koguprodukt on tuntuim makromajandusliku tegevuse mõõdik, mida kasutatakse sotsiaalse arengu osutamiseks poliitilises analüüsis ja aruteludel kogu maailmas. Kahjuks teadvustub laiale kasutusele vaatamata asjaolu, et sotsiaalne struktuur on Euroopas põhjalikult muutunud. Tänapäeval mõjutavad lisaks teabele tulu ja jõukuse kohta riigi elukvaliteeti muud keskkonnanäitajad ja neid ei saa enam eirata. Just seepärast toetangi Anna Rosbachi raportit, milles visandatakse uusi näitajaid, mis võtaksid arvesse keskkonnapoliitika olulisi harusid, nagu energiakasutus, bioloogiline mitmekesisus, veekasutus ja jäätmete teke. Katsumus on olemasolevate näitajate integreerimine teiste elementidega, mis on poliitiliselt olulised ja empiiriliselt mõõdetavad ning mis tagavad usaldusväärse statistika riikide arengu kohta tulevikus. Selles mõttes arvan, et kõrvaldades subjektiivsed tegurid (nt isiklik õnnelikkus), mida ei saa pidada näitajateks, on uues tekstis saavutatud tubli kompromiss. Lõpuks loodan, et nii Eurostat kui ka Eurobaromeeter etendavad selles uuendustegevuse protsessis olulist rolli. Tänan tähelepanu eest!

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin raportit, kuna SKP on majandusliku turutegevuse näitaja, mis on kujunenud standardseks võrdlusaluseks, mida kasutavad poliitikakujundajad kogu maailmas. SKP on tootmismõõdik ega kajasta üldiselt keskkonnasäästlikkust, ressursitõhusust, sotsiaalset kaasatust või sotsiaalvaldkonnas tehtavaid edusamme. Lisaks võib ta olla eksitav selles mõttes, et teatud vahejuhtumitele, nagu õnnetused või loodusõnnetused, järgnevaid parandusmeetmeid käsitletakse hüve, mitte kuluna. Meil on tarvis arendada täiendavaid näitajaid majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude mõõtmiseks keskpikas ning pikas perspektiivis. Arvan, et meil on tarvis kehtestada selged ja mõõdetavad näitajad, mis annavad teavet kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse, ressursitõhususe ning sotsiaalse kaasatuse kohta ja lisaks ka näitajaid, mis kajastavad täpsemini leibkondade tasandit: sissetulekut, tarbimist ja jõukust. Samuti on vaja mõõta ühiskondade elukvaliteeti, et võtta arvesse olulisi konsensusepõhiseid tegureid, nagu tervis, haridus, kultuur, tööhõive elamumajandus, keskkonnatingimused jne. Taolisi tegureid mõõtvatele näitajatele tuleks määrata suurem roll. Kvalitatiiv- ja kvantitatiivmõõdikute edaspidine arendus peaks rajanema Euroopa elukvaliteedi uuringu näitajatel, hõlmates elukvaliteedi põhivaldkondi.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Jagan raportööri analüüsi raportis, mille üle täna hääletati. Sisemajanduse koguprodukt ei näi enam suutvat rahuldada kasvavaid majanduslikke ja poliitilisi vajadusi. Arvan, et on vaja leida täiendav süsteem, mis soodustaks paremat poliitikaanalüüsi ning arutelu selgete lisanäitajate kasutamisega majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude mõõtmiseks keskpikas ja pikas perspektiivis. Kindlasti ei kujune see lihtsaks ülesandeks, arvestades küsimuse tundlikku iseloomu ja selle kohta tehtavate otsuste võimalikke mõjusid. Katsumus, mille ületamiseks end ette valmistame, on see, kuidas leida usaldusväärsed näitajad, mis on teoreetiliselt ühtlustatud, poliitiliselt olulised ja empiiriliselt mõõdetavad.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) SKP on tulemuslikem vahend makromajandusliku tegevuse mõõtmiseks, olles samas sotsiaalse arengu ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude kaudne näitaja. Ta ei suuda aga anda teavet kõikide valdkondade kohta, mille üle poliitilised arutelud käivad, näiteks keskkond ja sotsiaalne kaasatus.

See näitaja on aluseks paljudele Euroopa Liidu poliitikaotsustele ja vahenditele. Arvan, et meil on vaja tõhustada jõupingutusi näitajate tagamiseks, mis rahuldaksid kõikide kodanike vajadusi. Konkreetselt on vaja, et nad mõõdaksid jätkusuutlikult edusamme, mida tehakse majandus-, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Kokkuvõtteks on vaja, et tulevikus rajaneks Euroopa poliitika täielikel ajakohastel andmetel, mis hõlmaksid kõiki olulisi tahke.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, milles rõhutatakse, et SKP on majandusliku turutegevuse näitaja, millest on kujunenud standardne võrdlusalus, mida kasutavad poliitikakujundajad kogu maailmas; rõhutatakse, et SKP on tootmise mõõdik ega mõõda üldiselt keskkonnasäästlikkust, ressursitõhusust, sotsiaalset kaasatust ega sotsiaalvaldkonnas tehtavaid edusamme; rõhutatakse lisaks, et võib olla eksitav selles mõttes, et teatud vahejuhtumitele, nagu õnnetused või loodusõnnetused, järgnevaid parandusmeetmeid käsitletakse hüve, mitte kuluna; märgitakse, et lisaks majandusarengu- ja tootlikkuse mõõtmisele on muid näitajaid, mis mõjutavad ja seletavad riigi elatustaset ning mida ei ole seni kvantifitseeritud, ehkki asjaomased näitajad on olemas; rõhutatakse vajadust arendada täiendavaid näitajaid majandustegevuse täieliku mõju mõõtmiseks.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänapäeval ei ole sisemajanduse koguprodukt enam piisav ega kohane näitaja edusammude mõõtmiseks ja seetõttu on vaja arendada terviklikumaid näitajaid, mis tagaksid usaldusväärsema teadmusbaasi pidevalt muutuvas maailmas. Tihti puudub selgesti määratletud teavet, andmeid ja näitajaid. Euroopa ja liikmesriikide tasandil on olnud palju algatusi esiletõstetud lünkade täitmiseks. Ehkki on raske arendada meetodit, mis oleks samal ajal sidus, arvame, et vaja on terviklikku kontseptsiooni, mis võtaks arvesse olemasolevaid mõõdikuid, mida saab praktikas täiendada. Oluline on arendada välja uus vahend, mis võiks täiendada SKPd, millel on praktiline kasutus, mis põhineb selgesti määratletud näitajatel ja tugineb kvaliteetsetele andmetele. Nõustume raportööriga, et on vaja esitada mitmetasandiline strateegia, mis peaks näitama, kuidas uut lähenemisviisi on võimalik kasutada igapäevases poliitilises töös.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Anna Rosbachi raporti „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” poolt, sest arvan, et sisemajanduse koguprodukt ei ole enam piisav ega kohane näitaja edusammude mõõtmiseks muutuvas maailmas ning et seetõttu on vaja arendada välja terviklikumaid näitajaid, mis tagaksid usaldusväärsema teadmusbaasi. Ei tohiks unustada, et SKP on tootmise mõõdik, millega ei mõõdeta näiteks keskkonnasäästlikkust. On vaja arendada välja teisi näitajaid, mis aitavad seletada, mis tegurid mõjutavad riigi elatustaset.

Seetõttu olen selle poolt, et loodaks täiendavaid näitajaid sotsiaalvaldkonnas ja majanduses tehtavate edusammude mõõtmiseks keskpikas ning pikas perspektiivis, näitajaid, mis võtaksid arvesse kliimamuutust, bioloogilist mitmekesisust, ressursitõhusust ja sotsiaalset kaasatust. Uute näitajate arendamine aitab mõista ja mõõta ühiskondade elukvaliteeti. Seetõttu ei ole võimalik hinnata liikmesriigi arengut ainuüksi majandusnäitajatega, nagu SKP: arvesse tuleb võtta ka elukvaliteeti, mille määravad sellised tegurid nagu tervis, haridus, kultuur, tööhõive, elamumajandus ja kliima ning keskkonnatingimused.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse raportöörina selle raporti puhul arvan, et elukvaliteedi saavutamine ja säilitamine hõlmab olulisi vastastikku seotud tegureid, nagu tervis, haridus, kultuur, töökohad, elamumajandus ja keskkonnatingimused. Seetõttu arvan, et tegureid mõõtvad näitajad on samuti olulised ja et neid tuleks pidada olulisemaks. Hääletasin poolt, sest raport on samm, ehkki kõhklev samm, selle suunas, et täiustada ja täiendada sisemajanduse koguprodukti (SKP) kui vahendit sotsiaalsete ja majanduslike näitajate mõõtmiseks ning sellega seoses ühiskondades tehtavate edusammude mõõtmiseks ning hindamiseks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Oleme kõik nõus, et on vaja täiustada andmeid ja näitajaid, et täiendada sisemajanduse koguprodukti (SKP) ühiskonna arengu puhul tervikuna. Algatus „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” on täiendav vahend, millega on võimalik aidata parandada analüüsi ning poliitilist arutelu.

SKP on turu majandustegevuse näitaja, millest on kujunenud maailma otsustajaid teeniv standardne võrdlusalus. SKP on tootmise mõõdik, mis ei mõõda keskkonnasäästlikkust, ressursitõhusust, sotsiaalset kaasatust ega sotsiaalvaldkonnas tehtavaid edusamme üldiselt. Seetõttu nõustun, et tulevikus tuleks uurida muud liiki vahendeid, mis võimaldavad muutuva maailma mõõtmiseks suuremal hulgal usaldusväärseid andmeid.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – On teada, et SKP (sisemajanduse koguprodukt) on rahapõhiste majandustegevuste summeeritud lisaväärtus. SKP on tootmis- ja tarbimispõhise ühiskonna väljendus ega arvesta muutusi ning väärtusi olulistes valdkondades. Arvestades vajadust SKPd täiendavate paremate andmete ja näitajate järele, pakutakse välja mitmesuguseid mõõdikuid, mis tagaksid usaldusväärsema teadmusbaasi. Vajadus arendada täiendavaid näitajaid majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude mõõtmiseks keskpikas ning pikas perspektiivis on äärmiselt pakiline. Hääletasin poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Täna võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”.

Sisemajanduse koguprodukt on sotsiaalvaldkonnas ja majanduses kasutatavate edusammude mõõtmiseks laialdaselt kasutatav näidik. Selle universaalsus tekitab aga kahtlusi, kas see suudab võtta arvesse hulka näitajaid, mis on üliolulised elukvaliteedi seisukohast konkreetses riigis. Samuti on olulisi parameetreid, mida tõlgendatakse valesti. Komisjon on tungivalt soovitanud arendada välja näitaja, mis kujutaks selgesti olukorda asjaomases riigis ning mis kajastaks samuti leibkondade ja üksikisikute olukorda ning lisaks ka riigi ressursside kasutuse tõhusust ja keskkonna olukorda. Komisjon eeldab liikmesriikidelt suuremat kaasatust üldsuse elukvaliteedi uuringute süstematiseerimisel, mis võimaldaks teha riikide vahel selgeid võrdlusi. Sidusa poliitikaga kaasneks uuringute hõlpsam analüüsitavus ja samuti võimalus prognoosida riikide potentsiaalset arengut pikas perspektiivis.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, milles käsitletakse SKPd ja teisi näitajaid, mille eesmärk on mõõta edusamme ja ühiskonna üldist arengut. SKP on majandusliku turutegevuse näitaja, mis on kujunenud standardseks võrdlusaluseks, mida kasutavad poliitikakujundajad kogu maailmas. See näitaja ei ole aga terviklik: selles ei kajastu keskkonnasäästlikkus, ressursitõhusus, sotsiaalne kaasatus ega sotsiaalvaldkonnas tehtavad edusammud. Lisaks võib SKP teatud juhtudel anda valet või eksitavat teavet. Seetõttu peame tegema kõikvõimalikke jõupingutusi, et arendada välja eelmainitud tegurite ja leibkondade tasandi mõõtmiseks täiendavad keskpika ning pika perspektiivi näitajad.

Toetan ettepanekut selle kohta, et ühiskonna elukvaliteedi mõõtmisel tuleks pöörata palju tähelepanu tervisele, kultuurile, haridusele, tööhõivele, elamumajandusele ning teistele sarnastele teguritele, mis puudutavad elukvaliteedi põhivaldkondi. Seega peame leidma vahendid, kuidas arendada välja sobiv ja tulemuslik vahend SKP täiendamiseks, mida saaks rakendada praktiliselt, kasutades selgesti määratletud näitajaid ning tuginedes kvaliteetsetele andmetele.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” on raport, mille eesmärk on hinnata Euroopa Liidus tehtavate edusammude taset sisemajanduse koguprodukti kaudu, mis on kujunenud ühiskonna ja majandusarengu terviklikuks näitajaks. Kahjuks aga ei paku see enam usaldusväärset alust poliitiliseks aruteluks, kuna ei mõõda keskkonnasäästlikkust ega sotsiaalset lõimumist. Üha enam teadvustub vajadus paremate andmete ja näitajate järele, mis täiendaksid edusammude hindamise kriteeriume. Seetõttu hääletasin teksti poolt, milles üritatakse integreerida Euroopa Liidus toimuv areng sotsiaalvaldkonna uute näitajatega, taotletakse selgesti määratletud mõõtmissüsteemi, mis täiendaks SKPd, ning täiendaks seda otsustamisel.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt pealkirjaga „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”. Nagu raportis õigesti öeldakse, on kujunenud sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida poliitikakujundajad kogu maailmas kasutavad ja millele nad avalikes aruteludes toetuvad, üldiselt ühiskonna arengu ning sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude terviklik näitaja. See ei paku aga usaldusväärset alust poliitilisele arutelule kõikides küsimustes. Näiteks ei mõõdeta SKPga keskkonnasäästlikkust ega sotsiaalset kaasatust.

Komisjoni teatises „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” pakutakse välja mitmesuguseid meetmeid sobivate moodustena SKP täiendamiseks. Iseäranis suunatakse selles tähelepanu terviklikumate näitajate arendamisele, mis tagaks usaldusväärsema teadmusbaasi. Väljendaksin toetust komisjoni kavatsusele võtta kasutusele selgesti määratletud mõõtmissüsteem, mis täiendaks SKPd otsustamisel ning hindamisel, kasutades selgesti määratletud ja kvantifitseeritavaid näitajaid.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Sisemajanduse koguprodukt on tuntuim mõõdik maailmas. Sellest on kujunenud üldiselt ühiskonna kogu arengu ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude terviklik näitaja, kuid see ei võta arvesse ega mõõda keskkonnasäästlikkust ega sotsiaalset lõimumist. On vajadus SKPd täiendavate paremate andmete ja näitajate järele, sest vastasel juhul ei paku see usaldusväärset alust poliitiliseks aruteluks.

Küsimust on juba arutatud eelmistel aastatel ja iseäranis 2007. aastal, kui Euroopa Parlament ja komisjon koos eri organisatsioonide ning ühendustega korraldasid konverentsi pealkirjaga „SKP täiendamine”. Konverentsil oli komisjon seisukohal, et SKP ei ole sobiv mõõtmissüsteem pikas perspektiivis, nagu ei ole majanduses ja sotsiaalvaldkonnas tehtavad edusammud piisavad, et hinnata selliseid küsimusi nagu kliimamuutus, ressursitõhusus ja isiklik heaolu. Seejärel pakuti välja uued näitajad edusammude mõõtmiseks sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eelmainitud põhjustel ja selleks, et suuta arendada selget ning terviklikku hulka näitajaid, mis oleksid samal ajal ühtlustatud, olulised ning objektiivselt mõõdetavad, hääletasin arutletava ettepaneku poolt.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Komisjoni teatises „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” suunatakse tähelepanu SKPd täiendavate terviklikumate näitajate arendamisele, mis tagaks usaldusväärsema teadmusbaasi. SKPst on kujunenud ühiskonna arengu ja sotsiaalvaldkonnas tehtavate edusammude näitaja tervikuna, kuid see ei paku usaldusväärset alust poliitiliseks aruteluks igas küsimuses. Konkreetselt ei mõõda SKP keskkonnasäästlikkuse ega sotsiaalse lõimumise taset.

Hääletasin raporti poolt, sest on oluline, et arendaksime välja vahendi, mis suudaks täiendada SKPd, arvestades, et seda tuleb teha nii, et seda saaks praktiliselt kasutada, lähtuvalt selgesti määratletud näitajatest ning kvaliteetsetest andmetest. Raportis kutsutakse komisjoni üles esitama SKP täiendamise lähenemisviisi mitmetasandilist strateegiat, mis peaks seletama, kuidas uut lähenemisviisi on võimalik kasutada pragmaatiliselt igapäevases poliitilises tegevuses.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Arvan, et elukvaliteedi saavutamine ja säilitamine hõlmab olulisi vastastikku seotud tegureid, nagu tervis, haridus, kultuur, töökohad, elamumajandus ning keskkonnaolukord. Seetõttu arvan, et tegureid mõõtvad näitajad on samuti olulised ja et neid tuleks pidada olulisemaks. Hääletasin poolt, sest raport on samm, ehkki kõhklev samm, selle suunas, et täiustada ja täiendada sisemajanduse koguprodukti (SKP) kui vahendit sotsiaalsete ja majanduslike näitajate mõõtmiseks ning sellega seoses ühiskondades tehtavate edusammude mõõtmiseks ning hindamiseks.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Sisemajanduse koguprodukt on standardne makromajanduslik näitaja, mida kasutatakse reeglina eri riikide majanduse hindamiseks. Sellele vaatamata on see pelgalt jõukuse näitaja, mille potentsiaal sotsiaalse arengu võrdlemiseks on väiksem. SKP edu on suuresti tingitud selle lihtsusest, saavutatud tulemuse maksumuse ning seetõttu terviklikkuse arvel. Seetõttu oleks kasulik arendada uusi näitajaid, mis võimaldaksid kontrollida tegelikkuse teisi tahke, et saada parem ülevaade riikide arengust. Tegemist on keeruka protsessiga, millesse tuleks kaasata asjatundjaid kõikidest valdkondadest, et saavutada laiem ja terviklikum näitaja.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Toetasin raportit. Nagu ütles minu kolleeg Sandrine Bélier, ehkki raportis oleks võinud minna kaugemale eesmärkide ja suunistega, mida selles oleks võinud seada, kujutab see sellegipoolest esimest sammu ja tugevat märguannet nõukogule ning komisjonile, et Euroopal on vaja pürgida edasi jõukuse ja arengu näitajate põhjaliku läbivaatamisega, et muuta nad esinduslikumaks keskkonna ja sotsiaalse tegelikkuse ning kitsenduste suhtes, millega silmitsi oleme.

Selle otsusega tunnistavad Euroopa Parlamendi liikmed vajadust minna edasi ja hüljata aegunud mudel, mis tekitab sotsiaalset ebavõrdsust ning hävitab looduspärandit, et käivitada Euroopa tasandil uus majandusmudel. Sellega sillutatakse tee uute näitajate tunnustamisele, mis on õiglasemad ning võimaldavad võtta ette meie ühiskondade ökoloogilise ja sotsiaalse ülemineku.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Raportis pakutakse välja selgesti määratletud mõõtmissüsteemi kasutuselevõtt, mis täiendaks sisemajanduse koguprodukti kui üldise sotsiaalse arengu näitajat. Täiendaval vahendil peaks olema praktiline kasutus ja see peaks põhinema selgesti määratletavatel näitajatel ning usaldusväärsetel andmetel. Ainult niiviisi saab SKP soodustada piisavalt poliitilist arutelu ja otsustamist. Komisjoni kutsutakse seetõttu esitama terviklikku mitmetasandilist strateegiat, mis peaks näitama, kuidas uut lähenemisviisi saaks kasutada pragmaatiliselt igapäevases poliitikatöös.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Raportis, milles käsitletakse komisjoni teatist 20. augustist 2009 „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”, tõstetakse esile sisemajanduse koguprodukti olulisust sotsiaalse arengu ja majanduskasvu tervikliku näitajana. Eesmärk on võtta kasutusele selgesti määratletud ja kvantifitseeritav mõõtmissüsteem, mis põhineks usaldusväärsetel täpsetel andmetel, kuid komisjoni teatises ei nimetata mitmetasandilist strateegiat selle saavutamiseks. Hääletasin raporti poolt, kuna arvan, et on oluline teostada sotsiaal-majanduslikke analüüse, kasutades SKPd täiendavaid sobivaid vahendeid.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, milles soovitatakse mitut konkreetset meedet, sealhulgas keskkonnaindeksi loomist, keskkonna- ja sotsiaalsete andmete aegsamat avaldamist, sotsiaalsete erinevuste täpsemat teatamist ning liikmesriikide arvepidamissüsteemi laiendamist keskkonna- ja sotsiaalsetele küsimustele.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastatud komisjoni teatises pealkirjaga „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” (KOM(2009) 433 (lõplik)) tunnistatakse, et „SKPd on hakatud pidama ka ühiskonna üldise arengu ja progressi representatiivseks näitajaks”, kuid siiski „ei võimalda SKP mõõta keskkonna jätkusuutlikkust ega sotsiaalset kaasatust”. Maailmas, kus inimeste elukvaliteeti mõõdetakse üha rohkem, kasutades muid mittemajanduslikke tegureid, uurivad hetkel erinevad rahvusvahelised institutsioonid (nt ÜRO, Maailmapank ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)) uute näitajate määratlemist, et mõõta ning analüüsida majanduses ja sotsiaalvaldkonnas tehtavaid edusamme.

Seetõttu hääletasin raporti poolt, kuna arvan, et on oluline, et Euroopa Liit rakendaks süstemaatilist lähenemisviisi, et mõõta sotsiaalse heaolu kõiki tahke, seades erilise rõhuasetuse majandus- ja keskkonnateguritele ning elukvaliteedi parandamisele keskpikas ja pikas perspektiivis. Arvan, et eelmainitud näitajad muutuvad strateegiliselt oluliseks ühtekuuluvuspoliitika määratlemisel tulevikus, soodustades seeläbi arukat, säästvat ja kaasavat majanduskasvu kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud põhimõtetega.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin raporti „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” poolt järgmistel põhjustel. Kõik teavad, et SKP on makromajandusliku tegevuse mõõtmiseks kasutatav näitaja, mida ei saa kasutada muude asjade mõõtmiseks. Seetõttu on tarvis arendada uusi näitajaid, mida Anna Rosbachi raportis täpselt tehaksegi. Olen seisukohal, et SKP on piiratud näitaja ja selle täiendamiseks tuleks näitajaid arendada. Raportis käsitletakse eelmainitud küsimusi, mida pean väga olulisteks ja viivitamatut lahendamist vajavateks, mistõttu hääletasingi selle konkreetse raporti poolt.

  Giommaria Uggias (ALDE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin uute parameetrite väljaselgitamise poolt, mis oleksid esinduslikud riigis tehtavate edusammude ning mitte ainult seal toimuva tarbimise suhtes, ehkki arvan, et teha tuleks enamgi. Selle raporti teekond oli pikk ja raske ning lõpuks jõudis see täiskogu istungile, olles kaotanud teel suure osa oma sisust. Parlament oleks pidanud esitama ettepaneku, võttes arvesse selliseid tegureid nagu haridus, tervis ja isiklik tegevus, kuid piirdus uute parameetrite väljaselgitamise vajaduse esiletõstmisega, delegeerides nende määratlemise komisjonile.

Sisemajanduse koguprodukt on aegunud näitaja, mis põhineb majandusnäitajatel, mis kvaliteeti kvantiteedile taandades jätab tähele panemata asjade tähenduse ning individuaalse ja kollektiivse heaolu, alahindab tööd ennast võrreldes tootmise esemega ning käsitleb ainult uute esemete tootmist, mitte säilitamist.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kui heidame pilgu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) SKP-skaalale (EL on esikohal, Leedu 82. kohal), mõistame, et SKPga ei jutustata kogu lugu. SKP ei kajasta piisavalt liikmesriikide ja piirkondade raskuste keerukat sotsiaal-majanduslikku tegelikkust. Ehkki SKP on tugev makromajanduslik näitaja, ei kajasta see Leedu suurimaid sotsiaalseid probleeme, nagu töötus, hariduse ja tervishoiusüsteemide kvaliteet ning sissetulekute jaotumise erinevused. Leedus ja ELi tasandil on tihti puudu selgest teabest, andmetest ja näitajatest ning seetõttu toetan raportööri ettepanekut tagada sotsiaalsete näitajate kohta parem aruandlus. Loodan, et see tagab terviklikuma teabe poliitika arendamiseks.

Praegu kahjuks ei ole poliitikutel tihti sellist teavet. ELi poliitika arendamine ei tohiks rajaneda puhtalt abstraktsel statistikal. Eelkõige tuleks ELi poliitikat mõõta eurooplaste heaolu vallas tehtavate edusammude järgi. Raportis mainitud SKP täiendamise meetod võib osutuda väga kasulikuks. Enne selle rakendamist aga tuleks meil selgitada välja võimalused uue meetodi kohandamiseks argielus.

Raport: Vladimír Remek (A7-0165/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, kuna tegemist on senise protsessi ja rakendamise põhjaliku hinnanguga ja kuna sellega käivitatakse arutelu selle üle, kuidas tulevikus hallata, kasutada ning rahastada otsust luua globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemid ja muud iseseisvad Euroopa süsteemid. See hõlmab nii kasutamise kaubanduslikku külge kui ka eri kasutusmudelite õiguslikke, lepingulisi ja rahastamisstruktuure.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Galileo programm (satelliitnavigatsioon) on väga oluline, kuna see võimaldab Euroopa Liidul olla pädev tipptehnoloogias. Kahjuks Galileo puhul esineb täiendavalt viibimist ja kulusid. Selles olukorras on oluline, et kaaluksime uusi lahendusi. Just seepärast toetasingi Vladimír Remeki raportit, mille eesmärk on vaadelda kõiki võimalikke rahastamisallikaid lisaks toetusele Euroopa eelarvest.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Galileo koos EGNOSega (Euroopa geostatsionaarne navigatsioonilisasüsteem; tugisüsteem, mis parandab USA globaalse positsioonimissüsteemi (GPS) andmete täpsust ja usaldusväärsust) on ELis arendatav globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem (GNSS). Täiendatuna koosneb see eeldatavasti orbiidil olevast 27 satelliidist ja sobivast arvust ligikaudu 23 000 km kõrgusel Maa pinnast asuvast varusatelliidist ning ligikaudu 40 maapealset jaama sisaldavast üleilmsest võrgustikust. EL otsustas rajada oma globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi kahel peamisel põhjusel: esiteks Euroopa sõltumatus teistest globaalsetest navigatsioonisatelliitide süsteemidest koos iseseisvusega ning teiseks osavõitmine sellest kiiresti kasvavast kõrgtehnoloogia maailmaturust, millel praegu domineerib suuresti USA. Nõustun, et poliitilisel tasandil peaks toimuma laialdane ja kõikehõlmav arutelu eesmärkide soovitud taseme (otsustatakse osutatavate teenuste tase) ja saadaolevate rahaliste vahendite üle (mistõttu tuleks teha poliitiline valik puhtalt ELi rahastatava programmi ja liikmesriikide või erasektori toetusi võimaldava programmi vahel). Arutelu tulemus mõjutab poliitikavalikuid GNSSi süsteemide haldamisel ja majandamisel tulevikus.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa satelliitnavigatsiooni programmi rakendamise projekt on oluline ülesanne ja kahtlemata kasulik tehnoloogia tuleviku seisukohast Euroopas, kuid Euroopa ametite prognoosid projekti kulutuste ja investeeringute kohta ei ole hetkel ikka veel selged ega läbipaistvad. Mõne aasta pärast eeldatakse täiendavaid kulutusi lisaks algselt programmis kavandatavatele ning arvan, et tõenäoliselt läheb projekti valmimiseks vaja täiendavaid summasid. Seetõttu jäin lõpphääletusel algatusraporti üle erapooletuks.

  Rachida Dati (PPE) , kirjalikult. – (FR) Hääletasin rahuldustundega raporti poolt, millega päädib kaugele ulatuv poliitiline otsus, iseäranis Galileo rakendamise kohta. On ülioluline, et Euroopa iseseisev satelliit-raadionavigatsioonisüsteem käivitataks võimalikult pea ning – nagu raportis esile tõstetakse – pikaajaliste rahastamistagatistega. Ameerika Ühendriikidelt (kellel on globaalne positsioonimissüsteem – GPS) tulev konkurents nõuab, et võtaksime Galileo kasutusele kiiresti, pidades silmas seda, mis on kaalul majanduslikult, tehniliselt, poliitiliselt ja strateegiliselt.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi asuda globaalsetes navigatsioonisatelliitide süsteemides (GNSS) maailmas Euroopa geostatsionaarse navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) ja Galileo programmidega juhtivale positsioonile, kindlustades nõnda tehnoloogilise sõltumatuse Ameerika GPSist. Arvestades olulist majanduslikku kasu taolistest programmidest, hääletasin Remeki raporti poolt, milles kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles kindlustama piisavat rahastamist, et kindlustada projektide valmimine 2018. aastaks, kehtestades neid nõnda Ameerika süsteemi tõsiseltvõetavate konkurentidena.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Ajal kui komisjon ja tegelikult meie parlament peaks otsima ning esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas raha säästa, pakutakse meile raportit, milles soovitatakse Galileo satelliitnavigatsioonisüsteemi valmimist täiendava kuluga 1,9 miljardit eurot järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. Peame meeles pidama, et selle taustal on asjaolu, et Galileo satelliitide projekti alustati eelarvega 7,7 miljardit eurot ja läheb nüüd hinnanguliselt maksma 22,6 miljardit eurot. Taolisele ettepanekule vastan kategooriliselt eitavalt. Praegustest projektile juba määratud eelarveridadest piisab küllaga selle valmimiseks, ometi – nagu kombeks on – soovitatakse kulutada veel rohkem. Tean, et kui räägin valijatega, toetavad nad vähe praegusi kulutusi Galileole, rääkimata nende suurenemisest. Veel kord soovitan Euroopa Parlamendi liikmetel ja komisjonil olla realistlik ning ettevaatlik rahaga, mis meil on ja millega peaks olema meie eesmärk tuua maksimaalset kasu valijaskonnale.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid on põhjustanud viibimist ja täiendavaid kulusid, mis peaks ajendama vastutajaid järele mõtlema süsteemi üle, mida praegu nende rakendamisel järgitakse. Ajal kui sellised riigid nagu Portugal kasutavad abi teistelt liikmesriikidelt ning kui Euroopa on silmitsi tõsise majandus- ja finantskriisiga, mis ohustab selle stabiilsust, tuleks teha veelgi suuremaid jõupingutusi ülekulude ja liigsete kulutuste vältimiseks.

Ma ei sea kahtluse alla projektide strateegilist olulisust, kuid ei saa jätta esile tõstmata, et nad ei ole ootustele vastanud. Nõustun, et kuna nii Galileo kui ka Euroopa geostatsionaarne navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) kujutavad Euroopa programme ja on liidu üldsuse ühistes huvides, tuleks neid rahastada ELi eelarvest, kuid arvan, et kaaluda tuleks muid võimalikke allikaid, sealhulgas uuenduslikke rahastamisvorme.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Vladimír Remeki koostatud raportis käsitletakse Euroopa satelliitnavigatsiooniprogramme. Tegemist on raportiga, mille eesmärk on teha vahekokkuvõte programmidest, sealhulgas hinnata nende rakendamist, raskusi edaspidi ja finantsperspektiivi.

Alates 2000. aastast, kui kasutusele tuli globaalne positsioonimissüsteem (GPS), on sektor hüppeliselt kasvanud (124 miljardit eurot 2008. aastal), kusjuures siseturu mahuks prognoositakse 2025. aastal kokku 230 miljardit eurot. 2008. aastal otsustas EL luua oma satelliitnavigatsioonisüsteemi (määrus (EÜ) nr 683/2008) Galileo ja Euroopa geostatsionaarse navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) eesmärgiga kindlustada Euroopa sõltumatus ning iseseisvus, et suurendada selle turuosa ja võimaldada majandusharul konkureerida strateegilisel ning kiiresti kasvaval turul.

Hääletasin raportööri ettepanekute poolt vaatamata projekti rakendamisel dokumenteeritud ülekuludele, sest mõistan, et EL peaks olema tipptehnoloogias teadusuuringute ja arendamise esirinnas, eriti siis, kui sama tehnoloogia kujutab teaduslikku ning majanduslikku väärtust ELile.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu oleme öelnud globaalse Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi rakendamise kohta transpordi tarvis, võib tehnoloogia kasutamine aidata oluliselt kaasa avalike teenuste arendamisele, ajakohastamisele ja mitmekesistamisele, koostöövõimaluste loomisele ning teaduses ja teadusrakendustes tehtavatele edusammudele ja teabevahetusele ning teabe kättesaadavuse, tagades samal ajal üldsuse õiguste, vabaduste ja tagatiste austamise. Kaalul olev küsimus aga ei puuduta Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi olemasolu, mis rajaneks mittesõjalise otstarbega kasutusel ega oleks integreeritud ELi julgeolekukorraldusse.

Probleem on potentsiaalne kasutus sõjalisel ja agressiivsel otstarbel, iseäranis asjaolu, et satelliitnavigatsioonisüsteemi luuakse konkureerides Ameerika Ühendriikide globaalse positsioonimissüsteemiga (GPS), millest EL sõltub ja mille sõjaline juhtimine on hästi teada ning mille rahastamine USA föderaalsetest sõjalistest programmidest on murettekitav. Seetõttu kinnitame uuesti oma kahtlusi programmide võimaliku kasutuse piiride suhtes olukorras, kus eeldatakse ELi ja USA konkureerimist süsteemide funktsioonide ning tõhususe suhtes.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kaalul olev küsimus ei puuduta Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi olemasolu, mis rajaneks mittesõjalise otstarbega kasutusel ega oleks integreeritud ELi julgeolekukorraldusse. Probleem on potentsiaalne kasutus sõjalisel ja agressiivsel otstarbel.

Mittesõjaline kasutamine võib kujutada olulist panust avalike teenuste osutamisse, sealhulgas koostöövõimalustesse, ning teaduses ja teadusrakendustes tehtavatesse edusammudesse ning teabevahetusse ja teabe kättesaadavusse, tagades samas üldsuse õiguste, vabaduste ja tagatiste austamise.

Siiski, asjaolu, et satelliitnavigatsioonisüsteem on loodud konkureerides Ameerika Ühendriikide globaalse positsioonimissüsteemiga (GPS), millest ELi sõltub ja mille sõjaline juhtimine on hästi teada ning mida rahastatakse USA föderaalsetest sõjalistest programmidest, on murettekitav.

Seetõttu on meil suuri kahtlusi programmide võimaliku kasutuse piiride suhtes olukorras, kus eeldatakse ELi ja USA konkurentsi süsteemide funktsioonide ning tõhususe puhul.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Euroopa Liit on astunud olulise sammu ja võtnud määrusel (EÜ) nr 683/2008 põhineva poliitilise otsusega kasutusele iseseisva Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi, mis on liidu omandis ja mida käitab liit. Komisjon peaks koostama tervikliku analüüsi, mille eesmärk oleks saavutada täpsem kirjeldus käitamise ning kasutamise võimalikest stsenaariumitest ja vahenditest pärast 2013. aastat. See hõlmab kasutamise kõiki ärilisi tahke, näiteks eri kasutusmudelite õiguslikke, lepingulisi ja rahastamisstruktuure, mis kindlustaks stabiilse haldusmudeli rakendumise.

  Jacqueline Foster (ECR), kirjalikult. – Galileo, Euroopa enda globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem, on väga oluline Euroopale ja iseäranis Ühendkuningriigile. Projekti, mida täielikult toetan, ei ole rahastatud oluliselt mitte ainult riiklikest vahenditest, vaid ka kogu ELi erasektor investeerib raha, aega ning kompetentsi süsteemi arendamisse.

Siiski, ehkki tunnistan vajadust teha jõupingutusi edasiminekuks, tundsin, et pean lõpphääletusest hoiduma. Vladimír Remeki raportis mainitakse, et Galileo süsteemi valmimine nõuab kuni 1,9 miljardit eurot täiendavat rahastamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. Selles keerulises finantskliimas tuleb mul olla vastu kulutuste suurendamisele, eriti arvestades seda, et programm on juba eelarvest 60% üle. Arvan, et Galileo peab jääma praeguse eelarve piiridesse.

Vaadakem, kuidas oleks meil võimalik parandada praegust süsteemi nende vahendite piires, mis meil olemas on. Soovitaksin komisjonil tungivalt rakendada jõulisi meetmeid programmi majandamise parandamiseks ja säästude saavutamiseks. Selleks peab komisjon teostama põhjaliku ja igakülgse mõjuhindamise, et suudaksime teha teadliku otsuse programmi edaspidise rahastamise kohta.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Mul oli hea meel selle dokumendi üle, kuna raport on vastus komisjoni teatisele iseseisvate Euroopa globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) (Galileo ja EGNOS) vahekokkuvõtte kohta, milles hinnatakse senist protsessi ja rakendamist ning käivitatakse arutelu edaspidise halduse, kasutamise ja rahastamise üle. EL otsustas rajada oma globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi kahel peamisel põhjusel: esiteks Euroopa sõltumatus teistest globaalsetest navigatsioonisatelliitide süsteemidest koos iseseisvusega ning teiseks osavõitmine sellest kiiresti kasvavast kõrgtehnoloogia maailmaturust, millel praegu domineerib suuresti USA. Programmiga kaasnevat kaudset kasu hinnatakse ligikaudu 60 miljardile eurole aastas (sealhulgas kaasnev kasu eelnevale ja järgnevale turule ning üldsusele). GNSSi nähakse katkestava tehnoloogiana, millel on suur potentsiaal tekitada innovatsiooni, suurendada kõrgtehnoloogilist teadmusbaasi ja suurendada tootlikkust paljudes sektorites. GNSS-võimeliste toodete ja teenuste turu aastast kasvumäära hinnatakse suuremaks kui 10%. Komisjonil tuleks käivitada terviklik analüüs, et selgitada täpsemalt välja käitamise ja kasutamise võimalikud stsenaariumid pärast 2013. aastat, sealhulgas kasutamise kõik erinevad ärilised tahud ning lisaks ka eri kasutusmudelite õiguslikud, lepingulised ja rahastamisstruktuurid, kindlustades stabiilse haldusmudeli rakendumise.

  Ville Itälä (PPE), kirjalikult. – (FI) Süsteemid EGNOS ja Galileo suurendavad valmimisel teatavaid rakendusi kasutavate transpordiliikide turvalisust. Rakendused kujutavad samuti kasvavaid maailmaturgusid, millest EL saab rahalist kasu. Süsteemide arendamine soodustab oluliselt Euroopa lennutranspordi ning säästlikuma ja tõhusama raudtee- ja maanteetranspordi arengut. Rakenduste arendamisel ja süsteemide õigeaegsel valmimisel võib kujuneda probleemiks investeeringute puudus. Oluline on näha liikmesriikidele investeeringute ja süsteemide arendamisega kaasnevat kasu, nii et need valmiksid ajakava piirides.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Silvia-Adriana Ţicău raporti poolt, sest vaatlusalune projekt vastab nende paljudele ootustele, kes on teadusuuringute ja tehnoloogia arengu suhtes optimistlikud. EGNOS ja Galileo on projektid, mis tekitavad ligikaudu 60 miljardit eurot kaudset kaasnevat kasu Euroopa Liidu majandusele ja ühiskonnale teede ning lennunduse tõhusama julgeoleku, väiksema õhusaaste ja taimekaitsevahendite kulu ning uute töökohtade ja avaliku julgeoleku kujul, pakkudes raha eest väga olulist lisaväärtust. Seetõttu peab komisjon enne otsuse tegemist täiendava rahalise kohustuse üle ELi eelarvest järgmises mitmeaastases finantsraamistikus esitama selge hinnangu kõikidele võimalikele tehnilistele valikutele ning seonduvatele kuludele ja kaasnevale kasule.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Kümme aastat tagasi käivitas Euroopa Liit kaks satelliitnavigatsiooniprogrammi: Galileo ja EGNOS (Euroopa geostatsionaarne navigatsioonilisasüsteem). Esimene saab töökorda 2014. aastal ja on kuni meetri täpsusega, samas kui GPS on kuni mitme meetri täpsusega. Need tehnoloogilised edasiminekud võimaldavad Euroopa äriühingutel tegeleda innovatsiooniga ja positsioneerida end teenuste tipptasemel, mida võimaldab globaalne positsioonimine. Galileol on aga ka strateegiline mõõde. Hetkel on Euroopa sõltuv Ameerika GPSi süsteemist. Kui Galileo on rakendunud, on liit täielikult sõltumatu ja lisaks ka teistest parem selles valdkonnas ning rakenduste olulisus on ilmselge. Liikmesriikide tsiviil- ja sõjalised ressursid on selle tagajärjel palju tulemuslikumad. Hääletasin resolutsiooni poolt, milles – ehkki tehnilist edu kiites – meenutatakse Euroopa Komisjonile punkte, milles programme saab täiustada: rahastamine, üldsuse teadlikkus ja rahvusvaheliste partnerite kaasamine.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Põhiraskus GNSSi programmide rahvusvahelises tegevuses on Galileoga ühilduvuse ja koostalitusvõime kindlustamine, juurdepääs GNSSiga seotud globaalsetele ressurssidele, üleilmsete standardite kehtestamine, et kindlustada kosmosega seotud osa ja maapealsete jaamade võrgustiku turvalisus, kindlustades samas Euroopa rahastamisel arendatud tundlike GNSS-tehnoloogiate rangema kontrolli, ning ühinemine rahvusvaheliste jõupingutustega arendada piirkonnaülest huvi pakkuvaid uuenduslikke ja erirakendusi. Oluline eesmärk on luua turuvõimalusi Euroopa GNSS-tehnoloogia ja -rakendustega tegelevatele majandusharudele.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Arvame, et ELi globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem (GNSS), mis koosneb programmidest Galileo ja EGNOS, on Euroopa seisukohast oluline samm, esiteks kuna ta kindlustab iseseisvuse ning sõltumatuse teistest globaalsetest navigatsioonisüsteemidest ning teiseks kuna võimaldab pretendeerida osale sellest jõudsalt edenevast üleilmsest tipptehnoloogiaturust. Väga oluline on aga, et tagataks teenuse järjepidevus, kuna GPS-signaalide (ajutine) piiratus või halvenemine avaldaks tohutut mõju meie majandusele ning ühiskonnale, kui muid sõltumatuid GNSS-süsteeme ei ole veel rakendunud. Sellest hoolimata, et võimalusi täielikult ära kasutada, on Galileol vaja saavutada täielik töövõime ning selleks on vaja täiendavaid investeeringuid. Hetkel on rahastamise pilt kõike muud kui positiivne. Selles küsimuses arvame, et peaks toimuma laialdane ja kõikehõlmav poliitiline arutelu eesmärkide soovitud taseme ning saadaolevate rahaliste vahendite üle. Lõpuks väidame, et on oluline käivitada terviklik analüüs, et selgitada täpsemalt välja käitamise ja kasutamise võimalikud stsenaariumid ning vahendid pärast 2013. aastat, sealhulgas kasutamise kõik erinevad ärilised tahud ning lisaks ka eri kasutusmudelite õiguslikud, lepingulised ja rahastamisstruktuurid, mis kindlustaksid stabiilse haldusmudeli rakendumise.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid Galileo ja Euroopa geostatsionaarne navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) võimaldavad Euroopal saavutada iseseisvuse ning strateegilise sõltumatuse teistest majandusühendustest, mis on väga oluline, ja soodustavad Euroopa üldsuse elu ning lisaks toovad otsest ja kaudset kaasnevat kasu Euroopa majandusele. Programmide ees seisvad probleemid aga võivad põhjustada olulist viibimist rakendamisel ühes sellest tuleneva kahjuga.

Meil tuleb rakendada keskpika ja pika perspektiivi rahastamisstrateegia, et oleks võimalik tekitada turul vajalik usaldus ja selle tulemusena meelitada ligi investeeringuid ning rakenduste ja teenuste ostmist. Ainult täielikult toimiv Galileo ja EGNOSe süsteem on väärtuslik Euroopale kogu selle poliitikas, sealhulgas transpordis, põllumajanduses, võitluses kliimamuutusega, loodus- ja inimtekkeliste õnnetuste ennetamisel ning teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament on alati toetanud Euroopa globaalset navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS), mis rakendatakse programmide Galileo ja Euroopa geostatsionaarse navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) kaudu. Kahjuks on Euroopa Liit sõltuv Ameerika Ühendriikide globaalsest positsioonimissüsteemist (GPS).

Sellest hoolimata pakub Galileo selgeid eeliseid võrreldes GPSi süsteemiga. Lisaks kasutab EGNOSt iga päev 80 000 Euroopa põllumajandusettevõtjat ja ta sai hiljuti sertifikaadi tsiviillennunduse jaoks ning peaks kohe varsti saama sertifikaadi meretranspordi jaoks. Kosmosepoliitika ja GNSSi programm on strateegiliselt olulised ning peaksid pakkuma kodanikele ja ettevõtjatele käegakatsutavat kasu.

Sellest seisukohast peab komisjon kindlustama Galileo ühilduvuse ja koostalitusvõime teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega. Lõpuks on oluline, et neid Euroopa programme rahastataks, mida on vaja nende edukaks teostumiseks.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – EL astus oma poliitilise otsusega olulise sammu. Raport on vahekokkuvõte sellest strateegilisest juhtalgatusest, milles hinnatakse senist protsessi ja rakendamist ning käivitatakse arutelu edaspidise halduse, kasutamise ja rahastamise üle ELi süsteemis. Minu seisukoht on, et on vaja käivitada terviklik analüüs, et selgitada täpsemalt välja käitamise ja kasutamise võimalikud stsenaariumid ning vahendid pärast 2013. aastat. Toetan täielikult Vladimír Remeki raportit ja hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Satelliitnavigatsioonisüsteemi GNSS (Galileo ja EGNOS) projektist, nagu II Schengeni infosüsteemi projektistki, on saanud põhjatu rahaauk. Järelkulusid näib ikka veel võimatu konkreetselt hinnata; selge on ainult see, et on vaja säästa, kui soovime hoida ära juba paisuvate projektikulude lõplikku plahvatust. Siin aga tekivad probleemid, kui seonduvad teenusekärped mõjutavad Euroopa kodanikke ainult maksumaksjatena, jättes puutumata teenused ainult sõjaliseks kasutuseks. Sellega seoses on vaja täiendavat arutelu eelnenud protsessi ja rakendamise ning edaspidise haldamise, kasutamise ja rahastamise üle.

Kahtlemata näib ebatõenäoline, et eraettevõtluse suurem kasutamine selles valdkonnas tooks rahalist leevendust. Kahtlemata oodatakse komisjoni hinnangut ärevusega. Galileo idee on põhimõtteliselt hea; kulusid tuleb aga ohjeldada. Võtsin seda hääletades arvesse.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Jälle kord (nagu ITERi projekti puhulgi) on ELil õnnestunud viivitada projektiga nii kaua, et kulusid on võimatu hinnata. Sama kehtib võrdselt GNSSi (Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsioonisüsteemide) II Schengeni infosüsteemi projekti järelkulude puhul. Plahvatanud ei ole vaid järelkulud: n-ö normaalsed projektikulud on samuti omandanud tohutud mõõtmed. Nüüd üritatakse säästes kahju piirata. Need on vajalikud meetmed. Kahjuks näib, justkui mõjutaks kärped ainult Euroopa maksumaksjaid, kuna kärbetega kaasneb teenuste vähenemine. Ehkki GNSSil on ainult sõjaline rakendus, maksavad just maksumaksjad selle kinni – järelkulude tõttu kaks korda rohkem. Olukord näitab GNSSi projekti sünges valguses, mis on muidu tervitatav. Seetõttu jäin hääletamisel erapooletuks.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Galileo programmi vahekokkuvõtet käsitleva raporti poolt. Laiahaardeline Euroopa ettevõtmine arendada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem, mis rajaneks 30 satelliidi võrgustikul ja pakuks kvaliteetseid globaalseid positsioonimisteenuseid, tagab Euroopale iseseisvuse ja sõltumatuse teistest globaalsetest navigatsioonisüsteemidest ning ka osa olulisest üleilmsest tipptehnoloogiaturust, kus hetkel on eesrinnas USA ja Jaapan. Lisaks pakub Galileo võimalust toetada eelmiste liiklusjuhtimissüsteemide rakendamist kõikide transpordivahendite (maantee, õhk, meri jne) puhul, mis parandab tõhusust ja vähendab mõju keskkonnale. Põllumajandussektoris saab Galileo toetada põllumajandustootmise parandamist, tagades maa ja vee tõhusama kasutuse, vähendades seeläbi vajadust väetiste ning taimekaitsevahendite järele. Siiski on ikka veel vastamata tõstatatud küsimused ja minu eelmine küsimus komisjonile (E-0339/10) selle konkreetse ettevõtmise väga suure maksumuse kohta. Kui olla täpne, hinnati programmi rakendamise maksumust algselt 3300 miljonile eurole (millest 1800 miljonit pidi maksma avalik sektor). See tõusis 5580 miljoni euroni, millest avalik sektor maksab kõik majanduse jaoks väga keerulisel ajal.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt. EL on astunud määruses (EÜ) nr 683/2008 dokumenteeritud poliitikaotsuse vastuvõtmisega sammu iseseisva Euroopa globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) – Galileo ja Euroopa geostatsionaarse navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) – suunas, mille omanik ja majandaja on EL. Raportis käsitletav teatis kujutab vahekokkuvõtet sellest sümboolsest algatusest, milles hinnatakse senist protsessi ja käivitamist ning käivitatakse arutelu halduse, kasutamise ning rahastamise üle tulevikus.

Praeguses majandusolukorras on pakiline vajadus pidada eesmärkide soovitud taseme üle, millega määratakse osutatava teenuse tase, ning kasutadaolevate vahendite üle laiaulatuslikku poliitilist arutelu, mille jooksul tuleb teha poliitiline valik mudeli vahel, mille alusel rahastab ainuüksi EL, ja mudeli vahel, mille alusel võidakse lubada toetust liikmesriikidelt või erasektorilt. Arutelu tulemus kajastub GNSSi haldus- ja majandussüsteeme puudutavates edaspidistes valikutes.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Galileo süsteem parandab USA globaalse positsioonimissüsteemi (GPS) andmete täpsust ja usaldusväärsust. Uus süsteem on oluline, et kindlustada Euroopa iseseisvus ja sõltumatus muudest globaalsetest navigatsioonisüsteemidest ning et võimaldada pretendeerimist osale sellest jõudsalt edenevast üleilmsest tipptehnoloogiaturust. Nagu teame, rahastab programmi 2014. aastani täielikult liit eelarvega 3,4 miljardit eurot. Teame, et programmiga kaasnevat kaudset kasu hinnatakse ligikaudu 60 miljardile eurole aastas, kuid komisjon on tunnistanud, et täieliku töövõime saavutamiseks läheb vaja täiendavaid investeeringuid. Kuna ei ole selge, kui palju Galileo süsteem maksumaksjale maksma läheb, hoidusin hääletusest meetme üle, sealhulgas selleks, et korrata komisjonile palvet täpsustada projekti edaspidiseid kulusid.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Galileo programm, mis koos Euroopa geostatsionaarse navigatsioonilisasüsteemiga (EGNOS) taotleb globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) loomist, on kooskõlas liidu strateegilise valikuga: programm kinnitab sisenemist üleilmsele turule, samal ajal kui jõupingutused kehtestavad programmi üleilmsel turul, kus hetkel domineerivad Ameerika Ühendriigid; lisaks on programm oluline Euroopa majanduse enese ülesaitamiseks. Ärgem unustagem, et nagu raportis kirjas seisab, sõltub 7% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP) globaalse positsioonimissüsteemi (GPS) kasutamisest, mis kinnitab vajadust iseseisva satelliitnavigatsioonisüsteemi järele!

Hetkel on plaanis teostada projekti terviklik analüüs. Sellest tulenevate järelduste hulgas tuleks rõhutada, et programmide käitamiskulusid hinnatakse umbes 800 miljonile eurole aastas ja et 2030. aastaks küündib tulu ainult 80 miljoni euroni aastas. Sellele vaatamata võib teisest küljest kaasneva kaudse kasu maht olla tervelt 60 miljardit eurot aastas. Siinkohal on minu arvates oluline, nagu raportöör viitab, käivitada arutelu programmi tuleviku ja selle üle, kuidas programmi pealt tulevikus raha teenida, et võtta Euroopa tuleviku seisukohast vastu tugevaid ja ohutuid otsuseid.

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. – (CS) Toetan iseseisvat Euroopa globaalset navigatsioonisatelliitide süsteemi ja nõustun kõikide meetmete vastuvõtmisega, mis on olulised süsteemi täieliku töövõime saavutamiseks. Seisukoht on valdav Euroopa Parlamentide kõikides fraktsioonides, nagu kinnitab asjaolu, et raporti kohta ei ole esitatud ühtki muudatusettepanekut. Vladimír Remeki raportis kutsume Euroopa komisjoni üles liikuma tekkinud probleemide lahenduse poole ja kindlustama programmi rahastamise korda, nii et see suudaks saavutada 2018. aastal täieliku töövõime. ELi konkurentsieelise säilitamise huvides ei tohi käivitamisega viivitada, sest muidu jõuavad meist ette sellised riigid nagu Hiina, India ja Jaapan.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Roheliste seisukohast on hääletus olnud katastroofiline. Hääletasime kahel eraldi hääletusel (lõiked 19 ja 20) vastu – ja mõlemad võeti vastu; hääletasime lõpphääletuse vastu, kuid tekst võeti vastu. Meie mured puudutavad peamiselt kiirust, millega mõned edasi minna soovivad, hoolimata arvukatest küsimustest, mis meil ikka veel on.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun Galileo projekti olulisusega osana Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemist. Projekt kindlustab Euroopa iseseisvuse ja sõltumatuse muudest globaalsetest navigatsioonisüsteemidest ning võimaldab pretendeerimist osale sellest jõudsalt edenevast üleilmsest tipptehnoloogiaturust. Arvestades, et meie konkurendid muutuvad tugevamaks ja liiguvad hoogsalt edasi ning et võimaluste täielikuks ärakasutamiseks on vaja Galileol saavutada täielik töövõime, nõuaks projekt täiendavaid investeeringuid, nagu raportöör osutab.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, milles palutakse komisjonil käivitada terviklik analüüs, et selgitada täpsemalt välja käitamise ja kasutamise võimalikud stsenaariumid pärast 2013. aastat. See hõlmab kasutamise kõiki erinevaid ärilisi tahke ning lisaks ka eri kasutusmudelite õiguslikke, lepingulisi ja rahastamisstruktuure, mis kindlustaksid stabiilse haldusmudeli rakendumise. Raport võeti vastu komisjonis ülekaaluka enamusega (44 poolt, 4 vastu).

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa algatus luua Galileo ja Euroopa geostatsionaarne navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ei võimalda mitte ainult Euroopal saavutada iseseisvust ja strateegilist sõltumatust teistest majandusühendustest, vaid parandab eelkõige eurooplaste argielu ning toob kaasnevat otsest ja kaudset kasu Euroopa majandusele.

Programmiga kaasneva tegeliku kasu saavutamiseks on aga vaja kehtestada keskpika ja pika perspektiivi rahastamise ning halduse strateegia, mis hõlmaks peamisi teostatavaid meetmeid. See on ainuke moodus, kuidas on võimalik tekitada turul vajalik usaldus ja selle tulemusena meelitada ligi investeeringuid ning rakenduste ja teenuste oste.

Ainult juhul, kui nad täielikult toimivaks muutuvad, kaasneb Galileo ja EGNOSe süsteemiga konkreetne kasu Euroopa Liidu kogu poliitikale, konkreetselt transpordis, põllumajanduses, võitluses kliimamuutusega, loodus- ja inimtekkeliste õnnetuste ennetamisel ning teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas. Projektide toetuse suurendamiseks on ülioluline suurendada nende eest vastutajate ja üldsuse vahelist teabevahetust, et tekitada algatuste ja Euroopa kodanike vahel otsene suhe. Sellega seoses arvan, et on vaja luua sobiv finantsstruktuur, et seda oleks võimalik teostada ning seejärel rakendada.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Raportis vaadeldakse edusamme, mida on tehtud Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi ehk Galileo suunas ning algatuse edaspidise haldusega seotud küsimusi. Täieliku töövõime saavutanuna hakkab Galilelo konkureerima Ameerika GPSiga ning toimima laiema ja täpsema satelliitide ning maapealsete jaamade süsteemi alusel kogu maailmas. Ehkki on tehtud olulisi tehnilisi edusamme, ollakse raportis kriitilisemad projektiga seotud rahalise olukorra suhtes. Tõstatatakse küsimusi, mis on vaja lahendada, ja soovitatakse tegevuskavu, millega saaks kindlustada, et satelliitide süsteem saavutaks täieliku töövõime võimalikult pea, mis tähendaks kiiremat investeeringutasuvust, ning raport on alus arutelule selle üle, kuidas komisjon seda kõige paremini saavutada suudaks.

Raport: Salvador Garriga Polledo (A7-0193/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, kuivõrd selles esitatakse parlamendile mitmeaastaseks finantsraamistiku jaoks sobivad poliitikaprioriteedid nii õigusloome kui ka eelarve puhul. Mõned prioriteedid, mille lisas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis ja mis ma esile tõstaksin, on näiteks: 1) investeeringud töökohtade ja majanduskasvu saavutamiseks; 2) sotsiaalne mõõde, tööliste õigused ja tingimused; 3) säästvus; 4) Euroopa lisaväärtus; 5) kavandatav ülesehitus ja kestus.

Märgin vajadust pöörata erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, suurte ja alaliste looduslike või demograafiliste kitsendustega piirkondadele, näiteks väga madala asutustihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, ja piiriülestele ning mägipiirkondadele; põhjuseks on see, et nende piirkondade ressursid ja suutlikkus võivad etendada olulist rolli Euroopa Liidu konkurentsivõime seisukohast tulevikus.

  Marta Andreasen (EFD), kirjalikult. – Hääletasin poliitiliste väljakutsete komisjoni Garriga Polledo raporti vastu, sest selles tahetakse suurendada ELi eelarvet aastateks 2014–2020 5%. Ma ei saanud hääletada konservatiivide muudatusettepaneku poolt külmutada eelarve 2013. aasta tasemel, kuna usun kindlalt, et vaja on vähendada, ning nende seisukoht kujutab läbirääkimisteks nõrka lähtekohta.

Esitasin muudatusettepaneku vähendada eelarvet 2,8%, mis on Euroopa Kontrollikoja andmetel ELi eelarve puhul esineva eeskirjade eiramise keskmine määr. Muudatusettepanekute ja uuenduste hulgas, millele vastu seisin, oli muudatusettepanek luua Euroopa Parlamendis mitteametlik ning volitusteta järelevalverühm programmide kontrollimiseks.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin tulevikku investeerimist käsitleva olulise resolutsiooni poolt: uus mitmeaastane raamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa saavutamiseks. Toetan raportööri, et vahendite külmutamise võimaluse tagasilükkamisega, nagu pakkusid 2010. aasta detsembris välja viis valitsusjuhti (Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Madalmaad, Saksamaa ja Soome), saadab Euroopa Parlament tugeva poliitilise sõnumi läbirääkimiste poolt 27 liikmesriigi vahel, mis peaks algama pärast Euroopa Komisjoni ettepaneku ametlikku esitlemist, eeldatavalt 29. juunil. Oluline on märkida, et liikmesriikide üksmeel ja Euroopa Liidu heakskiit on vajalikud lõpliku otsuse tegemiseks, mida ei oodata vähemalt kuni 2012. juunini. Meie, Euroopa Parlamendi liikmed, nõuame vähemalt vahendite suurenemist 5% võrreldes 2013. aasta eelarvega. Samuti on oluline märkida, et Euroopa Parlament pakub välja finantsraamistiku uue struktuuri kasutuselevõtu ühtse rubriigi „Euroopa 2020” all ja küsib viieaastast või 5 + 5 aasta raamistikku alates 2021. aastast.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Pärast umbes aastast tööd on poliitikakatsumuste ja eelarvevahendite erikomisjon lõpuks esitanud edaspidised otsused, millega määratakse kulutuste prioriteedid Euroopa Liidu assigneeringute tõhusaks ning tulemuslikuks kasutamiseks, millega kaasneb tulemustele suunatud poliitika rakendamine. Pidades silmas, et Euroopa Liidu eelarve on eelkõige investeeringute eelarve, millega saab tekitada rohkem investeeringuid avaliku või erasektori allikatest, peab olema võimalik seda piisavalt kohandada muutuvatele vajadustele ning oludele.

Otsus suurendada uue mitmeaastase finantsraamistiku vahendeid 5% tagab olemasolevate programmide tsüklite stabiilsuse ja uued investeeringud sellistes valdkondades nagu Euroopa energia- ja transpordivõrgustikud, mis võimaldavad Euroopal kaitsta oma konkurentsivõimet ja teha eeltööd majanduskasvuks pikas perspektiivis. Sektoreid hõlmab ka Euroopa 2020. aasta strateegia, mille eesmärk on tagada arukas, säästev ja kaasav majanduskasv teadmuse, innovatsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kaudu.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Raport, milles käsitletakse uut mitmeaastast finantsraamistikku konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel, on väärtuslik näide ELi eelarve edaspidise koosseisu kollektiivsest analüüsist. Selles hinnatakse rahalisi vahendeid, mida on vaja, et liit saavutaks oma eesmärgid ja teostaks 1. jaanuaril 2014 algava perioodi poliitika. Oluline punkt on nõudmine, et ELi 2013. aasta eelarve suureneks vähemalt 5% ja et võetaks kasutusele iseseisev rahastamisallikas.

Raportis rõhutatakse väga selgesti, et piisavate vahenditeta 2013. aastale järgnevas mitmeaastases finantsraamistikus ei suuda liit täita olemasolevaid poliitikaprioriteete, mis on konkreetselt seotud Euroopa 2020. aasta strateegiaga, või uusi ülesandeid, mis on sätestatud Lissaboni lepingus, rääkimata reageerimisest ettenägematutele sündmustele. Hääletasin raporti poolt ka seepärast, et selles nõutakse Euroopa Liidule läbipaistvamat, lihtsamat ja õiglasemat rahastamissüsteemi.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin kolleegi Salvador Garriga Polledo oivalise raporti poolt, kuna selles esitletakse väga hästi eelarve, mida läheb Euroopa Liidul vaja pärast 2013. aastat, et tulla toime enda ees seisvate poliitiliste katsumustega. Kui Euroopa kavatseb tõesti rakendada Euroopa lepingutes sätestatud tegevuspõhimõtteid, sealhulgas kõige hiljutisemaid, peavad tal olema rahalised vahendid nende eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu hääletasin oma vahendite kogumise ja finantstehingute maksu poolt, millega rahastataks Euroopa Liidu eelarvet. Selle Euroopa Liidu eelarve vajaliku suurenemisega peavad käima kaasas olulised säästud (ühiste) kulutuste optimeerimise teel. Lisaks leiavad selles kogu ruumi, mida nad väärivad, ühine põllumajanduspoliitika, mis on oluline meie maailmajao toiduga kindlustatuse ja sõltumatuse seisukohast, ning ELi regionaalpoliitika, mida tugevdatakse vahepealse regioonide kategooria loomisega, mis võimaldab täiendava rahalise toetuse suunamist nendesse regioonidesse, kus SKP ühe elaniku kohta on 75–90% Euroopa keskmisest, näiteks Auvergne ja Limousin. Raport on seetõttu hindamatu tugi kodanikele!

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Euroopa põllumajandussektor on sotsiaal-majanduslikult oluline, iseäranis toiduga kindlustatuse ja maarahvastiku ning keskkonna kaitsmise suhtes. Seega peab ühisel põllumajanduspoliitikal olema tugev eelarve ja nõuetekohased vahendid, et see suudaks need eesmärgid saavutada. Toetan täielikult raportis ühise põllumajanduspoliitika kohta öeldut ning seda, et ei kärbitaks ühise põllumajanduspoliitika rahastamist 2013. aastaks, nii et oleks võimalik nõuetekohaselt need suured vajadused rahuldada.

Järgmiselt mitmeaastaselt finantsraamistikult oodatakse palju Euroopa 2020. aasta strateegia saavutamisel, teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamisel, keskkonnaprobleemide lahendamisel, Euroopa sotsiaal-, ühtekuuluvus- ja regionaalfondi eesmärkide täitmisel ning hariduse, liikuvuse, koolitamise ja elukestva õppe edendamisel. ELil peavad olema piisavad vahendid ja tugev mitmeaastane finantsraamistik, kui soovitakse, et ta saavutaks need eesmärgid ning rahuldaks liidu inimeste vajadused.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Euroopa Liit on silmitsi tohutute katsumustega ja vajab nendega toimetulekuks olulisi rahalisi vahendeid. Selge on, et ELi eelarve praegune vahendite süsteem ei suuda kindlustada kõikide võetud kohustuste rakendamist. Nõustun, et on vaja põhjalikult läbi vaadata eelarvestamispõhimõtted, nii et tulevikus kogutaks ELi eelarvesse raha omavahenditest. Soovitame samuti tungivalt kaaluda uuenduslikke rahastamismehhanisme, nagu finantstehingute maks, mis annaks olulise panuse ELi eelarve rahastamisse.

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. – (NL) Mul ei ole võimalik Salvador Garriga Polledo raportit toetada. Põhjus on see, et olen põhimõtteliselt vastu liikmesriikide osamaksete asendamisele otserahastamisega ELi eelarvest, mis tähendab ELi maksu. Lõppude lõpuks peaks olema liit liikmesriikide teenistuses ning see peab olema rahastamiskorralduses nähtav. Mis puudutab sisu, on minu jaoks probleemne ELi 2020. aasta strateegia kasutamine mitmeaastase finantsraamistiku suunisena. Strateegia eesmärgid puudutavad sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat, mis jäävad üksikute liikmesriikide pädevusse. Läbikukkunud Lissaboni strateegia näitab, kuhu satume, kui rajame strateegia küsimustele, milles ELil sõna ei ole. Raportis püütakse vähendada võlgnevuse summat maksete suurendamisega. Kui projekte ei rakendata sujuvalt, siis oleks mõistlik võtta vähem lepingulisi kohustusi.

Lühidalt, raportist ei ilmne kübetki arusaama eelarve usaldusväärsest haldamisest Euroopa ees seisvate tohutute majandusprobleemide valguses. „Ära ela üle jõu” on parem soovitus kui see soovimatu suuremate ja uute vahendite nõudmine. Niiviisi kordame Euroopa tasandil vigu, mida mitu riiki viimastel aastatel teinud on.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Polledo raportis suunatakse tähelepanu Euroopa Liidu ees seisvatele arvukatele katsumustele, kuid peamiselt vajadusele, et tavalised kodanikud oleksid veendunud, et Euroopa institutsioonid ja Euroopa liit teenivad nende väärtusi ning huve. Just seepärast toetangi eelseisvat mitmeaastast finantsraamistikku, mis aitab veenda Euroopa kodanikke, et liit suudab mõelda ja tegutseda nende pikaajaliste huvide kaitsmise nimel ning saavutada mõjusaid tulemusi stabiilse majanduskasvu ja sisemise ühtekuuluvuse kindlustamisel. Ehkki on mõned ootused, millega ma täielikult nõus ei ole, on raport tervikuna Bulgaaria huvidele kasulik ja hääletasin selle vastuvõtmise poolt.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Salvador Garriga Polledo raporti vastu teatud punktide pärast, mis on minu arvates hääletusele pandud ettepanekus üliolulised. Ehkki toetan mõnda lõiku, näiteks seda, mis käsitleb Euroopa Liidu esindatuse vähendamist ühe liikmeni, loodetakse raportis, et Euroopa Liidu tegevuse rahastamiseks kehtestatakse tegelik Euroopa taks. Raportis tehakse juttu romade kogukondade rahastamisest; teemast, mille vastu minu fraktsioon on alati seisnud, ning suurte rahastamissummade eraldamisest Euroopa Liidu uue laienemisvooru rahastamiseks Lääne-Balkani suunas, mis on veel üks punkt, millega ma nõus ei ole. Lõpuks on lubatud rahastamist Euroopa eelarvest abiks kliimamuutusega võitlevatele riikidele, mis on küsimus, mis keskkonnapropagandat kõrvale jättes kindlasti ökosüsteemi tulevikku ei muuda.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest arvan, et Euroopa Liidu panus arutellu selle üle, kuidas tuleks tulevikus (2014–2020) raha ELi eelarvest jagada ning mis valdkondi tuleks rahastada, et aidata Euroopal üleilmse kriisi järel taastuda, on iseäranis oluline. Arutelu järel arvustati vastuvõetud resolutsioonis teatud liikmesriikide esitatud ideed külmutada ELi eelarve 2013. aasta tasemel, arvestades rahalisi raskusi, millega paljud ELi riigid viimasel ajal silmitsi on seisnud. Selle asemel soovitati meil tungivalt ELi finantsperspektiivi aastateks 2014–2020 määrates jätkata nõutava rahastamise jätkamist valdkondadele, mis elavdavad majanduskasvu ja edukat arengut. Need valdkonnad hõlmavad teadusuuringuid ja innovatsiooni soodustamist, võitlust töötuse, vaesuse ning tõrjutusega, piisavat ettevalmistumist demograafilisteks muutusteks, loodusressursside vastutustundlikku kasutamist, sise- ja välisjulgeolekut, regionaal- ning põllumajanduspoliitikat ja energia- ning transpordiinfrastruktuuri arengut.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Kiidan raportööri tehtud töö eest, mida toetasin! Euroopa peab kasutama järgmist mitmeaastast finantsraamistikku kindlate vastuste andmiseks kodanikele, kes on nüüd liiga kaua majanduskriisi käes kannatanud, ja tugeva majanduskasvu kindlustamiseks pikas perspektiivis. Seni ei ole Euroopa Liit täitnud ootusi ja eesmärke, mis tal olema peaks. Meil tuleb vaadata silma väga keerukatele katsumustele ja lisaks ka majanduskriisile, rahvastiku vähenemisele ning energiapuudustele. Vastust nendele katsumustele tuleb otsida Euroopa 2020. aasta strateegiast, mis peaks olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku poliitiline võrdluspunkt. Peame selgitama välja hulga põhiprioriteete järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks, nagu majanduskasv ja tööhõive, säästev areng, ühtekuuluvus majanduskavu ja tööhõive saavutamiseks, kodakondsus ning Euroopa roll maailmas.

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab olema seetõttu kujundatud nii, et kindlustada paindlikkus praeguse mitmeaastase finantsraamistiku puuduste vältimiseks. Tegelikult oleks hea mõte kavandada vahekokkuvõte, et võimaldada ülemmäärade korrigeerimist. Lõpuks on ülioluline tõhustada paindlikkuse nimel praegust eelarveväliste vahendite süsteemi, lihtsustades nende kasutamist ja tagades neile piisav finantsraamistik. Järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga tuleks luua õige tasakaal stabiilsuse, ennustatavuse ja paindlikkuse vahel keskpikas perspektiivis, mis on põhimõtte, millel see peaks edasi põhinema.

  Philippe Boulland (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin kolmapäeval (8. juunil) eelarve suurendamise poolt aastateks 2014-2020. Nagu teame, kujutab eelarve mis tahes poliitilise meetme algust. Kui ei ole eelarvet, ei ole projekti. ELi eelarve peab seetõttu kajastama ELi majanduskasvustrateegiat ja selle kodanike heaks seatud eesmärke. Liikmesriigid on soovitanud ELi eelarve külmutamist kahel põhjusel. Ühest küljest tuleb raha liikmesriikide osamaksetest ning teisest küljest tähendab perioodi 2014-2020 stabiilne eelarve seda, et ELi kõik suuremad projektid majanduskasvu taastamiseks ja tulevikku investeerimiseks satuksid ohtu. Liikmesriigid sooviksid näha ELi etendamas otsustavat rolli riskide võtmisel, kuid arvustavad teda, kui ta seda teeb. Seetõttu, nagu enamik kaasparlamendiliikmetest, välja arvatud euroskeptikud, hääletasin eelarve 5% suurendamise poolt oluliste projektide rahastamiseks tulevikus. Oleme nüüd teadlikud asjaolust, et liikmesriigid ei suuda üksi üleilmastumisest põhjustatud probleeme lahendada. Järgmine samm on tagada ELile n-ö oma vahenditel põhinev eelarve, mis vähendaks meie sõltuvust liikmesriikide pahast tahtest.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) ELi volitused on aastatega suurenenud, eriti pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Eelarve on suurenenud aga ainult väga aeglaselt. Meie eesmärk on, et meil oleks konkurentsivõimeline, jätkusuutlik ja kaasav Euroopa. Kui tahame selle suure eesmärgi saavutada, on minu arvates vaja, et ELil oleks täpselt sama suured rahalised vahendid.

Just seepärast arvangi, et järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks kavandataval eelarvel on vaja vähemalt 5% suureneda. ELil on vaja samuti korraldada põhjalik arutelu omavahendite teemal, mis hõlmaks nii Euroopa institutsioonide kui ka liikmesriikide parlamentide esindajaid, et saavutada konsensus omaressursside süsteemi üle, mis kindlustab Euroopa poliitika tulemusliku rakendamise. Toetan raportis väljendatud mõtet vajadusest suunata vahendeid nendele meetmetele, mille eesmärk on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamine.

Samuti nõustun täielikult vajadusega kindlustada ühtsus ja täiendavus eri vahendite vahel, mis on hetkel olemas teadusuuringute, arenduse ja innovatsiooni toetamiseks. Lõpuks peab olema tõsiseltvõetav eelarve ühtne ja tagama tõhusad kulutused rahakasutuse dubleerimise vältimisega.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt. Raporti suur eelis on see, et taotletakse kõikide ELi eelarvevahendite rakendamist ühtselt ja vahendina Euroopa 2020. aasta strateegia saavutamiseks ning asutakse seisukohale, mis on enamiku liikmesriikide kitsale lähenemisviisile diametraalselt vastupidine. Samal ajal kui need liikmed taandavad Euroopa ühisnimetajale, mis koosneb nende osamaksetest, mille vähenemist nad sooviksid, ja rahalisest tulust, mille suurenemist nad sooviksid, taotletakse raportis tugevat integreeritud ühenduse poliitikat nii pikaajalise poliitika kui ka Lissaboni lepingu alusel liidule usaldatud uute pädevusalade suhtes.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Meil on tarvis kohandada ELi eelarve 21. sajandile. See peab vastama meie eesmärkidele. Vaja on uusi üleeuroopalisi investeeringuid, mis võimendaksid lisaväärtust Euroopa tasandil, ajendades täiendavaid investeeringuid erasektorist ja tekitades mahusääste. Olulisi rohelisi investeeringuid on tarvis sellistes valdkondades nagu taastuv infrastruktuur, sealhulgas rohkem tuuleparke põhjas ja päikeseenergiat lõunas. Iiri investeeringud tuuleenergiasse tasuvad end näiteks ära ainult juhul, kui on olemas Euroopa infrastruktuur selle energia eksportimiseks Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kaudu. Arvestades naftahindade tõusu ja keskkonnale tekitatava kahju suurenemist, teame, et EL peab nüüd püüdlema säästvama ühiskonna poole, muutudes energiatõhusamaks, kasutades rohkem taastuvenergiat, investeerides ühistransporti ning kindlustades, et meie lapsed elaksid puhtas ning terves keskkonnas. Pikas perspektiivis peaks ELi eelarve järgima ka niinimetatud ELi 2020. aasta strateegia kokkulepitud eesmärke, eriti meie rahvusvaheliselt siduvaid kliimaeesmärke. Ühine põllumajanduspoliitika tuleks reformida, et maksta põllumajandusettevõtjatele avalike hüvede pakkumise eest, näiteks bioloogilisest mitmekesisustest rikka kauni maastiku. Meil on vaja säilitada ühise põllumajanduspoliitika eelarve, et kindlustada need Iirimaal ja kogu Euroopas osutatavad üliolulised keskkonnateenused.

  Philip Claeys (NI), kirjalikult. – (NL) ELi mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas raportis ei võeta kuidagi arvesse liikmesriikidel ja kogu Euroopa valijatel ning maksumaksjatel esinevaid raskusi. Kuuleme ühtelugu suurema tulu nõudmist Euroopa Liidule, samal ajal kui kõikidel teistel haldustasanditel tuleb kärpida. See et selle arvesse võtmata jätame, annab tunnistust meie sügavast ülbusest ning võõrandumisest maailmast. Euroopa peab elama oma vahendite piires, piirduma põhitegevusega ning sundima end hulgas kohtades säästma. Ainult niiviisi suudame taastada valijate seas usalduse.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ELi mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva raporti poolt, kuna selles pakutakse välja võimalus rakendada Euroopa tasandil finantstehingute maksu. Sellega võetaks maksu spekulatiivsetelt finantstehingutelt, et seda liiki tegevust pärssida, ja see aitaks tekitada Euroopa Liidu liikmesriikidele mõeldud tulu.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ning põllumajanduse, aga ka regionaalarengu toetamisega aitab Euroopa Liit väga käegakatsutaval moel kaasa Euroopa riikide majanduse võimendamisele. Sel põhjusel toetan täielikult täna parlamendis vastu võetud ettepanekuid määrata Euroopa Liidu eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks. Kodanike vajaduste rahuldamiseks on parlament pakkunud välja struktuurifondide kontekstis uue regioonide kategooria, kus SKP ühe elaniku kohta on 75–90% liidu SKPst. Need regioonid saavad nõnda rahalist abi nende olukorrale sobivamatest kriteeriumidest lähtuvalt. Toetan ettepanekut täielikult, millega kaasneb näiteks otsene kasu minu valimisringkonnas Languedoc-Roussillonis elavatele inimestele.

  Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament on veel kord sõna võtnud Euroopa eelarve teemal mitmeaastase finantsraamistiku, teatavat liiki ELi viisaastakuplaani kaudu.

Aga EL, kes nõuab liikmesriikidelt seda, mis on neile võib-olla väga suur ohverdus, ei taga kuidagi selle hea nõu kohaldamist endale. Tekstis sisalduvad ettepanekud on ebarealistlikud ja lähemal nüristavatele mantratele; raiskamist ja bürokraatiat ootab ikka veel helge tulevik.

Mis veelgi hullem, selleks et pääseda liikmesriikide šantaažist, kes loomulikult tõrguvad oma juba väga suuri osamakseid suurendamast, tõstatab parlament veel kord ELi omavahendite ehk lühidalt öeldes Euroopa maksu küsimuse. „Tee nagu ma ütlen, mitte nagu ma teen” võiks olla uus Euroopa moto.

  Karima Delli (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Raporti vastuvõtmisega toetan asjaolu, et alles jäeti muudatusettepanek nr 74, kuna selles taotletakse regioonide kategooria loomist nimega „vahepealsed” ühtekuuluvuspoliitika järgmiseks programmiperioodiks 2007–2013 ning kuna see järgib seetõttu struktuuri- ja ühtekuuluvusvahendite õiglasemat jaotumist regioonide vahel.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) Vaatan positiivsusega tähelepanu, mida suunatakse raportis Euroopa eesseisvatele ühistele katsumustele. Raportis käsitletakse kliima- ja keskkonnaküsimusi kõikide poliitikavaldkondade osa moodustavana, võitlust demokraatia, rahu ja vabaduse eest üleilmsel tasandil ning pakilist vajadust teadusuuringute, innovatsiooni ja infrastruktuuri järele. Euroopa 2020. aasta strateegia ja investeeringud Euroopa lisaväärtusega algatustesse läbisid kogu tööd raportiga. Mulle teeb aga sügavalt muret asjaolu, et oleme andnud prioriteetide seadmise volitused nõukogule. Euroopa Parlamendil oleks pidanud olema julgust prioriteete seada. Ehkki hõlmatud on kõik tingimused säästva ja konkurentsivõimelise Euroopa saavutamiseks, ei ole sellele vaatamata kuidagi võimalik, et suudame kõike kohe ELi eelarvest rahastada. Tahan realistlikku ja rakendatavat läbirääkimiste strateegiat ning seda ei ole saavutatud, kuna raportis ei ole seatud selgeid prioriteete. Seetõttu hoidusin lõpphääletusest.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ajal kui EL on juba mõistnud, et majanduspoliitika suurem koordineerimine ja eelarvepoliitika suurem kontroll on mõlemad vajalikud, näib mulle mõte, et mitmeaastane finantsraamistik peaks majanduse juhtimist toetama, väga asjakohane.

Selle mõttega seoses leian raportist lugematuid kaalutlusi, mis väärivad, et nendega töötataks ja et neid uuritaks. Pean positiivseks mitmeaastase finantsraamistiku seadmist Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide teenistusse ning huvi vähemalt säilitada ühise põllumajanduspoliitika eelarve. Ütleksin aga veel kord, et finantstehingute maksu nõudmine on ilmunud uuesti raportisse, mis ei ole otse rahanduspoliitikaga seotud ja mida ma ei pea läbipaistvaks tavaks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kiidaksin raportööri oivalise töö eest, mille tulemuseks on raport, mis võimaldab meil alustada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamist 2013. aastale järgnevaks perioodiks, mis on komisjonile ja nõukogule katsumuseks.

Euroopa 2020. aasta strateegia on konsensusepõhine, selle prioriteedid on selged ning eesmärgid mõõdetavad. Sellest saab järgmise finantsperspektiivi teejuht. Strateegia aga kujuneb edukaks ainult juhul, kui sellel on meetmetele ja eesmärkidele vastavad eelarved. Sel puhul on vaja, et mitmeaastase finantsraamistiku väärtused vastaksid eesmärgile ja kohustusele, mida Euroopa 2020. aasta strateegia kujutab. Ühtekuuluvuspoliitika tuleneb solidaarsuse põhimõttest. Oluline on, et ühtekuuluvus oleks majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ning toetaks vaeseimaid regioone. Pean oluliseks, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamist säilitataks vähemalt samal tasemel.

Ühine põllumajanduspoliitika on olnud edukas. Seetõttu tuleks säilitada ka põllumajandusse suunatavad summad ning need peaksid jaotuma õiglasemalt. Oluline on, et liiguksime mitmeaastase finantsraamistiku suunas, mille tulu ei sõltu liikmeriikide eelarvetest rohkem kui 80%. Seetõttu on pakiline vajadus minna edasi aruteluga uute omavahendite üle.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportööri sõnul on tulnud aeg teha lõpp häälekalt tehtud tahteavaldustele, mida ei toeta nõuetekohaselt rahalised vahendid, mis võimaldaks väljakuulutatud eesmärgid tegelikult saavutada. See raport on hea näide selle tegevuse kohta. Pakkudes sisuliselt välja, et ELi eelarve külmutataks kuni 2020. aasta läbivaatuseni, jääksuurenemisega 5%, seatakse ohtu paljud 40 leheküljel mainitavatest eesmärkidest, iseäranis sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus.

Hoolimata rängast majandus- ja sotsiaalsest kriisist, mida ELi poliitika teravdab, minetavad nõnda finantsperspektiiviga võimaldatavad eelarved ümberjaotamisfunktsiooni, mis on oluline ühtekuuluvuspõhimõtte tulemuslikuks teostamiseks. Oleme teinud lugematuid ettepanekuid ELi eelarve suurendamise vajaduse kohta, et toetada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning lisaks ka vähendada liikmesriikide osamaksete kohustuslikku iseloomu, kärpides neid maksimaalselt 10% esitatud projekti kogumaksumusest, iseäranis suurimate rahaliste raskustega riikides. Lisaks oleme rõhutanud, et on oluline soodustada investeeringuid avalikesse teenustesse, toetada tootmist, luua õigustega töökohti, kaotada vaesus ning võidelda sotsiaalse ebavõrdsusega.

Raportis väljapakutud rada on midagi muud, midagi väga teistsugust. Seepärast hääletasimegi raporti vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hoolimata üksikutest positiivsetest punktidest ei soovitata raportis Euroopa Liidu poliitika hülgamist ning muutust rahaliste vahendite küsimuses. Seetõttu hääletasime vastu.

Eriti mõtlemapanev on, et esmatähtsana ei käsitleta tõsiste sotsiaalsete probleemide lahendamist, mille majandus- ja sotsiaalne kriis on tekitanud, ELi eelarve olulise suurendamisega, mis toetaks majanduslikku ning sotsiaalset ühtekuuluvust ja millega kaasneks liikmesriikide kohustuslike osamaksete kärbe, mis vähendaks neid maksimaalselt 10%ni esitatud projektist. Eelkõige tuleks suurimate rahaliste raskustega riikidel võtta eesmärgiks investeerida avalikesse teenustesse, toetada tootmist, luua õigustega töökohti, kaotada vaesus ning võidelda sotsiaalse ebavõrdsusega.

Samuti on vaja soodustada rahu, arengukoostööd ning abi ja kärpida oluliselt sõjalisi kulutusi ning esindatust välismaal.

Kahetsusväärne on, et raportis piirdutakse ELi eelarveväärtuste 5% jääksuurenemise väljakpakkumisega vaatamata vastuseisule 2013. aasta järgse ELi eelarve külmutamisele, mida mõned liikmesriigid taotlevad. Soovitatud suurenemine tähendab aga, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik (finantsperspektiiv) perioodiks 2014-2020 kujutaks vaid 1,11% ELi rahvamajanduse kogutulust, mitte aga 1,06%, 2013. aastaks kavandatud summat.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Olukorras, kus paljud liikmesriigid rakendavad karme eelarvemeetmeid, on vaja, et ELi eelarve oleks õigustatud paremini kui kunagi varem. Eelarve peab kindlustama Euroopa lisaväärtuse võimalikult kõrge taseme, eelarvet tuleb mõistlikult hallata ja see peab toetama võimalikult ulatuslikult avaliku ning erasektori vahendeid. Tulevase mitmeaastase finantsraamistiku struktuur peaks olema realistlik ja võimaldama planeerimise järjepidevust ning vältima praeguse mitmeaastase finantsraamistiku puudusi, eriti paindlikkuse puudumist valdkondades. Mis puudutab meetodit ELi omavahendite süsteemi arendamiseks, mille järk-järgult liikmesriikide osamaksed välja vahetavad ja mida seetõttu tajutakse ülemäärase koormana liikmesriikide rahandusele, siis süsteemi reform on vajalikum kui kunagi varem.

Minu arvates võimaldaks parem süsteem, mis kindlustab õigluse, läbipaistvuse ning piisavad eelarvetulud, eelarve otsuste tegemise protsessis suunata rohkem tähelepanu liidu põhiprioriteetidele. Konkreetselt tuleks järkjärguliselt ära kaotada praegused erandid ja parandusmehhanismid, mis oleks oluline samm ELi eelarve suurema õigluse ning läbipaistvuse suunas.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – ELi eelarve pärast 2013. aastat peab sobima eesmärgiga, milleks on konkurentsivõime säilitamine, majanduskasvu suurendamine ja kõrge töötusega võitlemine Euroopas. Arvan, et põllumajandus ja tugev vahenditega hästi kindlustatud ühine põllumajanduspoliitika on eesmärgi seisukohast üliolulised. Toetan täielikult raportis esitatud üleskutset ühendada põllumajandus Euroopa 2020. aasta strateegiaga, kuna arvan kindlalt, et põllumajandus ja toiduainetesektor suudavad anda väärtusliku panuse Iirimaa ja kogu Euroopa majanduskasvu heaks. Just seepärast on oluline, et kaitseksime ja säilitaksime ligikaudu 1,7 miljardit eurot, mida Iirimaa iga aasta ühise põllumajanduspoliitika raames saab. Tugeva rahastamisega ühine põllumajanduspoliitika kaitseb Euroopa kindlustatust toiduainetega, aitab saavutada kliimamuutusega seotud eesmärgid ning säilitab maarahvastiku tööhõive. Mul on hea meel, et raportis tunnistatakse rolli, mida kalandus- ja vesiviljelussektorid etendavad tööhõive säilitamisel rannikualadel, saartel ja äärepoolsetes piirkondades. Arvan, et peame suunama Euroopa Kalandusfondi raames pärast 2013. aastat nendesse kogukondadesse enam raha. Soovitan kõikidel liikmetel tungivalt toetada nende oluliste programmide allesjätmist.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Lühidalt väljendudes nõuab parlament teksti erakordsele pikkusele vaatamata, et pärast 2013. aastat kohandataks Euroopa eelarve kogusumma ja jaotus Euroopa Liidu pädevusaladele ning väga arvukatele prioriteetidele parlamendi määratluse kohaselt.

Seetõttu nõuab parlament, et seda suurendataks – esiteks vähemalt 5%. Kuidas seda rahastataks? Uue Euroopa maksuga mõistagi! Keda nad lollitavad püüavad? Euroopa maksab juba palju. Mis on olnud tulemus? Jõuetus kriisi ees, euro, kaubanduslepingute ja Schengeni lepingu tekitatud kahju, kasutud seisukohavõtud, sekkumine ning takistused muudes valdkondades.

Ajal, kui liikmesriikidelt nõutakse eelarvete karmi kärpimist, kui inimesi kutsutakse püksirihma pingutama, kui sotsiaalset turvalisust õõnestavad töötus ja sisseränne, kui kriisi eest vastutajad jätkavad taskute täitmist ning turud spekuleerimist, on karjuvalt häbematu meie kogust, kes on Brüsseliga mestis, nõuda ühtki senti juurde selle poliitika tegemiseks ja hullemaks muutmiseks.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Pärast 2013. aastat Euroopa Liidu ees seisvaid poliitika- ja eelarveprobleeme käsitleva Garriga raporti vastuvõtmist ootab parlament, minu arvates liigagi kartlikult, et tuleb arutelu liidu rahaliste edaspidiste väljavaadete üle. Raportis korratakse vastuseisu ELi pädevusse jäävate eri tegevuspõhimõtete ässitamisele üksteise vastu ning kinnitatakse vajadust rakendada piisavalt raha kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga. See saadab liikmesriikidele selge sõnumi: kavatseme toetada tugevat integreeritud poliitikat ja teha seda eelarve suurendamisega vähemalt 5%. Lisaks peame säilitama tugeva ühtekuuluvuspoliitika olukorras, kus kodanikud kannatavad kokkuhoidu. Just seda raportis välja pakumegi, toetades kava luua vahepealsete regioonide kategooria, mis võimaldab struktuurifondide jaotamist, mis vastab paremini meie territooriumide tegelikule majanduslikule ning sotsiaalsele olukorrale. Lõpuks peab liit võimaldama endale rahalisi vahendeid, mis tema eesmärkidele vastavad. Oleme seetõttu korranud soovi kehtestada maks finantstehingutele, mis on ettevõtmine, mida üldsus laialdaselt toetab ja mis ergutaks neid rohkem Euroopa üritust toetama.

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. – (IT) Garriga Polledo raporti poolt hääletades on Euroopa teinud oma hääle kuuldavaks eelarve tuleviku teemal ja esitanud kaugeleulatuva ettepaneku järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks. Nõue, et ELi eelarvet suurendataks pärast 2013. aastat 5% ja seetõttu Euroopa Liidu rahvamajanduse kogutulu suurendataks 1,06%-lt 1,11%-le, vastab soovile pidada kinni kohustustest, mis on võetud majanduskasvu ja arengu toetamiseks, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegiat, milleks on vaja piisavaid vahendeid. Tegelikult on oluline meeles pidada, et Euroopa eelarve lisaväärtust, mis võib toimida kõrvuti liikmesriikide eelarvetega majanduskasvu, teadus- ja arendustegevuse ning tööhõive ajendajana, iseäranis noorte puhul.

Raportis kinnitatakse samuti parlamendi seisukohta uute rahastamisvahendite poolt, nagu finantstehingute maks ja eurovõlakirjad, mis kujutavad Euroopa majanduse jaoks võimalust. Nüüd on komisjoni asi tulla parlamendi eesmärgiga kaasa, esitades oma ettepanekud Euroopa järgmiseks finantsraamistikuks, ning mitte langeda liikmesriikide piirava eelarvepoliitika ohvriks.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, kuivõrd selles esitatakse üleskutse luua tugev integreeritud ELi poliitika. Teised kaks olulist punkti pälvisid minu toetuse. Esiteks vahepealsete regioonide kategooria loomine ühtekuuluvuspoliitika raames, et kindlustada, et struktuurifondide jaotumine vastaks täpsemini territooriumide tegelikule majanduslikule ning sotsiaalsele olukorrale, ja teiseks järjekordne üleskutse kehtestada finantstehingute maks Euroopa majanduspoliitika kaitsmise uue vahendina. Kokkuhoiupoliitika ajal, kui jätkub piiramatu finantsspekuleerimine, on õiglane nõuda, et finantssektor etendaks oma osa majanduse taaskäivitamisel, mis on saanud kannatada selle vastutustundetu käitumise tõttu.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioon on meie esimene panus arutellu tulevase finantsperspektiivi üle. Toetan kogu südamest ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eelarvet eelseisvas finantsperspektiivis. Arvan, et Euroopa Liidul on tarvis suurt eelarvet, mis vastaks katsumustele, millega silmitsi seisame. Euroopa eelarve vähendamine või külmutamine, nagu mõned liikmesriigid on välja pakkunud, ei ole Euroopa majanduse seisukohast hea lahendus. Euroopa eelarve peab olema eelarve, mis toetab liikmesriike kriisist väljumisel ja suudab samuti reageerida paindlikumalt ootamatutele sündmustele. Mul on heameel ka parlamendi toetuse üle mõttele liigitada osa piirkondi vahepealsete regioonidena, et kindlustada, et nende edaspidist arengut soodustataks vaatamata asjaolule, et nad hetkel ületavad siduvat kriteeriumi, mis on 75% Euroopa Liidu SKPst. Selle kategooria kasutuselevõtt aitab regioone, mis püüavad alles toime tulla paljude arenguprobleemidega, ehkki on ületanud ELi keskmise, ning lähitulevikus on nende hulgas Poola regioone.

  Anna Hedh (S&D), kirjalikult. – (SV) Arvan, et ELi eelarvele tuleb anda piisavalt vahendeid, et oleks võimalik otsustatud kohustusi rahastada. Samal ajal sooviksin rõhutada, et ELi hoiak peaks olema vaoshoitud ja et EL peaks tagama need vahendid olemasoleva ELi eelarve vahendite ümberjaotamisega. Arvan, et eelarve kogumaht ei tohiks suureneda. Eelistaksin põllumajanduseelarve vähendamist teadus- ja arendustegevuse ning rohelisele energiale ülemineku jne kasuks, mis sätestati Euroopa 2020. aasta strateegias. Seetõttu arvan samuti, et põllumajanduse puhul ei tuleks säilitada 2013. aasta eelarve taset, vaid pooldaksin põllumajandustoetuse ühtlast jaotamist liikmesriikide vahel.

Arvan samuti, et on väga oluline parandada ELi halduskulutuste tõhusust, ning üks viis seda teha on suurendada kulutuste jaotamise ning kasutamise protsessi läbipaistvust.

Arvan, et ei tohiks korrigeerida omavahendite ülemmäära, kuna peaks olema võimalik rahastada ELi poliitikat olemasoleva ülemmäära raames. Näen samuti vajadust ELi omaressursside süsteemi läbivaatamiseks. Praegune süsteem on väga keerukas ja selles on puudu läbipaistvusest. Hinnaalandused ei ole süsteemi õiglasemaks muutnud, vaid hoopis tekitanud hulga uusi erandeid ning parandusi. Süsteemi muutus ei anna aga ELile otsest maksustamisõigust, kuna lepingus ei ole taolist pädevust liidule sätestatud. Omavahendite süsteemi mis tahes muutus nõuab samuti, et kõik liikmesriigid annaksid selle jõustumiseks oma heakskiidu.

  Gunnar Hökmark (PPE), kirjalikult. – (SV) Strasbourgis 8. juunil 2011 toimunud hääletusel ELi pikaajalise eelarve üle tegime meie, Rootsi konservatiivid Euroopa Parlamendis, valiku hääletada ettepaneku vastu. Põhjuseks oli see, et ettepanekus ei seata prioriteete olulistele ja vähemolulistele kulutustele, mida vajalikuks peame. Selle asemel et olla eestvedaja ning suunata tähelepanu sellele, mis tooks Euroopale majanduskasvu ja konkurentsivõime, nõutakse ettepanekus eelarve suurendamist 5%, et vältida prioriteetide seadmise vajadust. Ajal kui liikmesriigid võitlevad tohutute eelarvepuudujääkidega ja kasvava riigivõlaga, teeb Euroopa Parlamendi valiku nõuda ELi jaoks raha juurde. See on suund, mida meil ei ole võimalik toetada. Peaksime hoopis järk-järgult ära kaotama ühise põllumajanduspoliitika ja struktuurifondide toetused, kuid kahjuks läheb hääletuse läbinud ettepanek vastassuunas. Ehkki hääletasime tervikuna raporti vastu, toetame teaduse ja uuringute assigneeringute olulist suurendamist käsitlevat sõnastust ettepanekus. Oleme selle nimel kõvasti vaeva näinud ja selle lisamine on samm õiges suunas.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) ELi finantsperspektiivi määramisel aastateks 2014–2020 on vaja kindlustada piisav rahastamine valdkondadele, mis elavdavad majanduskasvu ja edukat arengut; teisisõnu, suunata tähelepanu teadusuuringutele ja innovatsiooni soodustamisele, võitlusele töötuse, vaesuse ning tõrjutusega, piisavale ettevalmistumisele demograafilisteks muutusteks, loodusressursside vastutustundlikule kasutamisele, sise- ja välisjulgeolekule, regionaal- ja põllumajanduspoliitikale ning energia- ja transpordiinfrastruktuuri arengule. Hoidusin hääletusest dokumendi üle, kuna meil on tarvis põhjalikult üle vaadata ühine põllumajanduspoliitika, mis peab tagama otsetoetuste õiglase ja ühtse süsteemi, ning palju muid olulisi valdkondi, milleta ei ole meil võimalik luua konkurentsivõimelist ning tugevat Euroopat.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Raport on võib-olla üks selle seadustandva kogu olulisemaid. Mul oli võimalus olla kultuuri- ja hariduskomisjoni raportöör ning arvan, et saavutatud leping, ehkki täiuslikkusest kaugel, on tõenäoliselt parim, mida praeguses majanduskliimas saavutada suudaksime. Hääletasin kindlalt selle poolt ja loodan, et see saadab selge sõnumi nõukogule, kes võtab Euroopa Parlamendi seisukoha arvesse.

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. – (LV) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest avalduses nimetatakse ELi peamised probleemid ja prioriteedid uues mitmeaastases finantsraamistikus. Sooviksin iseäranis rõhutada resolutsioonis sisalduvat üleskutset komisjonile esitada ettepanekud tulemusliku ja tõhusa ELi ühise põllumajanduspoliitika vastuvõtmiseks, mis jaotaks õiglasemalt otsetoetusi liikmesriikide ja põllumajandusettevõtjate vahel ning tugevdaks seost ühiskonnale osutatavate avalike hüvede ning põllumajandusettevõtjatele makstavate otsetoetuste vahel. Toetan täielikult üleskutset, et 2013. aasta eelarves ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatud raha säilitataks samal tasemel ka järgmiseks finantsprogrammi perioodiks, nii et ühine põllumajanduspoliitika suudaks täita oma laiendatud eesmärke ja ülesandeid. Uus ELi rahastamissüsteem peab olema läbipaistvam, lihtsam ja õiglasem. Just seepärast toetasin ettepanekuid, et liikmesriikide osamaksete süsteem, mis paneb ebaproportsionaalselt suurt rõhku liikmesriikidevahelisele saldole, mitte Euroopa solidaarsuse ja Euroopa ühishuvi põhimõttele, asendataks aeglaselt liidu omavahenditega, mida liit koguks otse ning sõltumatult liikmesriikide eelarvetest.

  Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Ehkki Euroopa Parlamendi raport „Tulevikku investeerimine ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel” sisaldab palju ideid, mida tuleks toetada, ei kiitnud ma seda heaks, kuna arvan, et see kahjustab Euroopa Liidu kuvandit tema elanike silmis. Raportis soovitatakse suurendada Euroopa kodanike maksukoormat ja sellega ei ole mul võimalik nõustuda. Võib nõustuda, et Euroopal peavad olema oma rahalised vahendid ja et seda on võimalik teha maksude kogumise teel. See aga nõuaks föderaalset Euroopat, mida tuleks teha avatud arutelude, mitte tagaukse kaudu maksupoliitikat kasutades. Kui soovime jätkata selles suunas, peame esmalt kindlustama, et liikmesriigid nõustuvad oma maksutuludest loobumisega Euroopa Liidu heaks, ning alles seejärel oleks võimalik luua iserahastatav ühine eelarve. Seda liiki otsuse tegemiseks peavad Euroopa poliitikud kaasama ühiskonda, mida praegusel juhul toimunud ei ole.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin kiita Salvador Garriga Polledot tulevase finantsperspektiivi olulise küsimusega tehtud oivalise töö eest! Salvador Garriga Polledo on esitanud parlamendile mõjusa kokkuvõtte, mis hõlmab eri liikmesriikide delegatsioonide ning fraktsioonide seisukohti. Toetan veendunult otsust nõuda vahendite suurendamist järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks vähemalt 5%. Lisaks tõstaksin lähtuvalt oma rollist põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse raportöörina esile raporti osa, mis puudutab ühist põllumajanduspoliitikat. Toetan seetõttu täielikult otsust vähemalt säilitada olemasolev põllumajanduseelarve, meenutades samas, et ühine põllumajanduspoliitika on ainuke tegelik Euroopa poliitika, mis suudab etendada olulist rolli strateegilises sektoris, mis annab hüvesid üldiseks kasutamiseks ja tekitab tegelikku Euroopa lisaväärtust. Lõpuks sooviksin tõsta esile hääletust ühtekuuluvuspoliitika üle, kus lisati edukalt kaitseklausel juhuks, kui võetakse kasutusele vahepealsed kategooriad, et vältida vahendite tühistamist regioonidel, kes on abikõlbulikud lähenemise, konkurentsivõime ja koostöö eesmärgist lähtuvalt. See tähendab, et uue eesmärgi rahastamiseks läheb vaja täiendavaid vahendeid.

  Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. – (SV) Arvame, et ELi eelarvele tuleb anda piisavalt vahendeid, et oleks võimalik otsustatud kohustusi rahastada. Samal ajal sooviksime rõhutada, et ELi hoiak peaks olema võimaluse korral vaoshoitud ja et EL peaks tagama need vahendid olemasoleva ELi eelarve vahendite ümberjaotamisega. Eelistaksime põllumajanduseelarve vähendamist teadus- ja arendustegevuse ning rohelisele energiale ülemineku jne kasuks, mis sätestati Euroopa 2020. aasta strateegias. Seetõttu arvame samuti, et põllumajanduse puhul ei tuleks säilitada 2013. aasta eelarve taset, vaid pooldaksin põllumajandustoetuse ühtlast jaotamist liikmesriikide vahel.

Arvame ka, et on väga oluline parandada ELi halduskulutuste tõhusust, ning üks viis seda teha on suurendada kulutuste jaotamise ning kasutamise protsessi läbipaistvust.

Arvame, et ei tohiks korrigeerida omavahendite ülemmäära, kuna peaks olema võimalik rahastada ELi poliitikat olemasoleva ülemmäära raames. Näeme samuti vajadust ELi omaressursside süsteemi läbivaatamiseks. Praegune süsteem on väga keerukas ja selles on puudu läbipaistvusest. Hinnaalandused ei ole süsteemi õiglasemaks muutnud, vaid hoopis tekitanud hulga uusi erandeid ning parandusi. Süsteemi muutus ei anna aga ELile otsest maksustamisõigust, kuna lepingus ei ole taolist pädevust liidule sätestatud. Omavahendite süsteemi mis tahes muutus nõuab samuti, et kõik liikmesriigid annaksid selle jõustumiseks oma heakskiidu.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Resolutsiooni ettepanek „Tulevikku investeerimine ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel” on oluline nii ELi 2020. aasta eesmärkide saavutamise (majanduskasvu taseme pikaajalise kaitse taastamise ja tagamise) kui ka praeguse majanduskriisi kordumise ärahoidmise seisukohast.

Raportis seisab kirjas, et Euroopa 2020. aasta strateegia peaks määratlema uue mitmeaastase finantsraamistiku poliitika, kuna (ELi 2020. aasta) eesmärke on võimalik saavutada ainult olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise teel (määratakse asjaomase poliitikaga).

Seetõttu aitab tulevase mitmeaastase finantsraamistiku prioriteetide (näiteks teadmus majanduskasvu saavutamiseks, ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive saavutamiseks, loodusressursside majandamine ning säästev areng, kodakondsus ja Euroopa roll maailmas) seadmise protsess kindlustada sobivad assigneeringud ja olemasoleva raha optimaalse kasutamise. Uue mitmeaastase finantsraamistiku koostamine raportis kirjeldatud kujul aitab kujundada pikaajalise tegevuskava, mis annab kindlaid tulemusi ja pakub potentsiaali ELi majanduskasvu kindlustamiseks.

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Salvador Garriga Polledo raportit, sest selle ülevaade tundus mulle õigustatuna katsumuste valguses, millele Euroopa Liidul tuleb eelseisvatel aastatel silma vaadata. Ei ole realistlik kanda uusi vastutusalasid üle Euroopale, suurendamata rahalisi vahendeid, mida ta kasutada saab.

Oleksin aga soovinud, et Euroopa Parlament liiguks kaugemale õigustatud nõudmiste järgust ja seaks teatava hulga prioriteete. Hulga kolleegide sõnade „üha enam” kordamine on liiga pinnapealne vastus. Meil on vaja olla veenev Euroopa kulutuste tulemuslikkuse puhul võrreldes liikmesriikide kulutustega. Lisaks on kulutuste kvalitatiivne mõõde vähemalt sama oluline kui kvantitatiivne mõõde. Lõpuks kujutab Euroopa Liidu tasandil kulutamata raha ülekandmine ELi eelarvesse liikmesriikidele tagastamise asemel olulist säästude allikat.

Mis puutub omavahendite süsteemi kasutuselevõttu, olen jätkuvalt väga kõhklev finantstehingute maksu ühepoolse kehtestamise suhtes kindla mõju-uuringuta. Toetus seda liiki meetmele, teadvustamata tagajärgi, näitab, et suur osa Euroopa Parlamendist on valel teel.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raske südamega resolutsiooni vastu. Ehkki arvan, et tekib olulist väärtust, kui 27 liikmesriiki oma vahendid kokku panevad, ei olnud mul võimalik hääletada ELi eelarve 5% suurendamise poolt pärast 2013. aastat, kui me ei ole põhjalikult tutvunud olemasolevate kulutustega, et kõrvaldada raiskamine ja dubleerimine. ELi eelarve 2013. aasta järgseks perioodiks peab seadma esikohale majanduskasvu ning töökohtade loomise.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu eelarve peaks pakkuma suurimat Euroopa lisaväärtust, seda tuleks hallata usaldusväärselt ning see peaks kasutama ära võimalikult paljusid avaliku ja erasektori allikaid. Selleks et tulla toime eelseisvate katsumustega, toetame Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, mis on strateegia, mis peaks aitama Euroopal kriisist taastuda ja väljuda töökohtade loomise ning aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu kaudu tugevamana. See kujutab poliitika võrdluspunkti järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule, mis peaks olema võimalikult kaugeleulatuv. Selle taustal arvame, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku prioriteedid tuleks rühmitada järgmiste teemade alusel: teadmus majanduskasvu saavutamiseks, ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive saavutamiseks, kodakondsus ning Euroopa roll maailmas. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku struktuur peaks olema realistlik ja võimaldama planeerimise järjepidevust ning vältima praeguse mitmeaastase finantsraamistiku puudusi. Sellega tuleks luua õige tasakaal stabiilsuse, ennustatavuse ja paindlikkuse vahel keskpikas perspektiivis. Kokkuvõttes leiame, et selleks, et muuta Euroopa Liit õiglasemaks ja läbipaistvamaks, tuleks progresseeruvalt kaotada ära olemasolevad erandid ning parandusmehhanismid.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Garriga raport on katse, et selgitada välja, kui tõhusalt ELi poliitika toimib programmiperioodi heaks. Raportöör esitab meile palju olulisi ülesandeid. See puudutab liikmesriikide huvide rahuldamist, mis on niivõrd mitmekesised, parandades samas Euroopa lisaväärtust, mis kajastub mitmeaastases finantsperspektiivis.

Arvan, et Euroopa kodanikel on vaja paremat arusaama ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidest. Tugev Euroopa, üleilmses tiheda konkurentsiga keskkonnas toime tulev Euroopa, saavutatakse ühtekuuluvuspoliitika säilitamisel ühe elemendina ELi poliitikas, mille eesmärk on saavutada tasakaalustatud areng kõikides regioonides. Tahan rõhutada tulevase eelarvepoliitika olulise osa säilitamist ühtekuuluvuspoliitika jaoks. Majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine ELis peab olema jätkuvalt põhiprioriteet.

Kavandatavate tulemuste saavutamiseks peame säilitama põhikriteeriumid raha eraldamiseks arengu ja ELi regioonide vahelise lähenemise tasemest lähtuvalt. Toetan raportit, sest arvan, et mitmeaastase finantsraamistiku täiendamine pärast 2013. aastat on teostatav lahendus, mis hõlmab selles struktuuris muudatuste tegemist. Lisaks teadus- ja arendustegevuse ning energia ja transpordi rahastamisele peame samuti kaaluma investeeringuid ühtekuuluvuse ning põllumajanduse valdkonda.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Salvador Garriga Polledo raport „Tulevikku investeerimine ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel” on väga oluline samm Euroopa Liidu institutsionaalsel ja majanduslikul ümberkorraldamisel pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Teame kõik, et uues lepingus nõutakse uute pädevusvaldkondade kajastumist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. See aitab meil kindlasti uutele üleilmsetele katsumustele silma vaadata. Hääletasin poolt.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – Leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmete arvates peab olema ELi kulutuste kese ja prioriteet majandusinvesteeringute ning teadusuuringute rahastamine, mis võimendavad majandust ja loovad töökohti. ELi sihistatud kulutused on üks viis, kuidas saame ergutada kohalikku majandust ja luua oma kogukondadele töökohti. Riiklike kärbete taustal tagab EL ühenduse regioonide jaoks üliolulise rahastamise. Siiski soovivad maksumaksjad näha raha tõhusamat kasutamist. Just seepärast hääletasid leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed eelarve 5% suurendamise vastu. Säästa saab ja tuleb teistes valdkondades, konkreetselt ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas kahjulike põllumajandusekspordi toetuste ja tubakatoetuste puhul, et rahastada Euroopa majandusprioriteete.

Arutelu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle on võimalus põhjalikuks reformiks ja sellest tuleb kinni haarata. Tavapärase tegevuse poliitika ei ole valik Euroopas, kus on vaja rahastada töökohti ja majanduskasvu. Leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed arvavad, et pered ei peaks jätkama Ühendkuningriigi eelarvelise osamakse täiskulu kandmist. Just seepärast toetame arutelu alternatiivsete mooduste üle ELi rahastamiseks, millega vähendatakse summat, mis tuleb käibemaksust ning liikmesriigi eelarvest selliste võimaluste kaudu nagu alamaksustatud finantssektorile suunatud koordineeritud meetmed.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raport teeb Euroopa 2020. aasta strateegiast Euroopa eelarve tuleviku raamistiku. Selles toetatakse Euroopa poolaastat, Euroopa stabiilsusmehhanismi ja laiendatud euroala pakti. Tuumaenergia küsimuse kohta ei mainita sõnagi. Kas selleks peaks olema eelarve? Ma ei arva nii.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hetkel on paljudel liikmesriikidel käsil eelarve keeruline korrigeerimine, seega peaks olema ELi eelarve kaitsmine vägagi õigustatud. ELi eelarve peaks pakkuma suurimat Euroopa lisaväärtust, näitama usaldusväärset haldamist ning elavdama võimalikult palju avaliku ja erasektori allikaid.

Euroopa 2020. aasta strateegia on ELi vastus taolistele katsumustele. Tegemist on strateegiaga, mis peaks aitama Euroopal kriisist taastuda ja väljuda töökohtade loomise ning aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu kaudu tugevamana. Nõustun raportööriga, kui ta ütleb, et Euroopa 2020. aasta strateegia peaks olema järgmise [mitmeaastase finantsraamistiku] poliitika võrdluspunkt ning et selles peaksid kajastuma strateegia eesmärgid. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku prioriteedid tuleks rühmitada järgmiste küsimuste alusel: teadmus majanduskasvu saavutamiseks, loodusressursside majandamine ning säästev areng, ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive saavutamiseks, kodakondsus ning Euroopa roll maailmas.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Poliitiliste katsumuste ja eelarvevahendite erikomisjoni raportis määratletakse parlamendi poliitilised prioriteedid 2013. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks. Oluline punkt raportis on nõudmine, et võetaks kasutusele üks või mitu tõelist omavahendit, mis asendaks praeguse rahvamajanduse kogutulu põhise süsteemi ning saavutaks iseseisva, õiglasema, läbipaistvama, lihtsama ja võrdsema rahastamissüsteemi. Raamatupidamisarvestuse näitajate kuritarvitamise vältimiseks on vaja raportit toetada. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euro päästepaketi fiaskost saadik on palutud netomaksjatel maksta kinni kaks ja kolm korda rohkem. Tulevaste aastate jooksul paigutatakse tõelist raha nendesse päästemehhanismidesse, selle asemel et anda garantiisid. Seda peavad rahastama netomaksjad, teisisõnu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria töökatel kodanikel, oma riiklikest eelarvetest; esimesi valusid nendes riikides on juba tunda. Eelarve suurendamise nõudmine selles keerulises olukorras on skandaalne. Meil ei ole vaja ülepaisutatud ELi eelarvet, mis võib olla kuni kümme korda suurem, kui on tegelikult vaja. Me ei vaja ELi maksumaksjate rahastatavat eelarvet, milles on kaotatud igasugune arusaamine kokkuhoiust. Me ei vaja Brüsseli bürokraatia edasist paisutamist, millega röövitakse netomaksjatelt särk seljast. Selle asemel peaksime kasutama järjekindlalt igat võimalust säästmiseks.

Põllumajandustoetused, mis on kõige suurem ja kõige rohkem vaidlusi tekitavam eelarvefaktor, tuleb renatsionaliseerida. See vähendaks survet ELi eelarvele ning liikmesriigid saaksid reageerida paremini oma põllumajandussektorite konkreetsetele oludele. Sel põhjusel ei kõhkle ma hääletamast Garriga Polledo raporti vastu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti muudatusettepaneku nr 39 ja kaudselt muudatusettepaneku nr 62 vastu. Arvan, et järgmise programmiperioodi vältel on vaja regioonide vahepealset kategooriat; lisatingimusel, et regioonidele sihtotstarbeliselt eraldatud raha assigneeringud ei mõjuta lähenemise ja konkurentsivõime eesmärkide saavutamiseks mõeldud assigneeringuid.

  Sławomir Witold Nitras (PPE), kirjalikult. – (PL) Jäin täna hääletusel Garriga Polledo raporti „Tulevikku investeerimine ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel” üle erapooletuks esitatud muudatusettepanekute puhul, mille esitasid Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ning mis puudutasid Euroopa Komisjonile soovituste edastamist finantstehingute maksu kehtestamise kohta. Mul ei olnud võimalik seda tegevuskava toetada, ehkki pooldan tulihingeliselt maksu, mis tagaks ELile oma tulu. Euroopa maks tagab, et ELi eesmärgid on võimalik täita kitsendusteta, mida seavad liikmesriigid, kes liiga tihti ohverdavad ELi huvid lühiajalistele eesmärkidele. Arvan aga, et ei ole mõistlik pakkuda välja finantstehingute maksu kehtestamist ainuüksi Euroopa Liidus. Oleme silmitsi ülesandega, kuidas muuta Euroopa majandus maailmas konkurentsivõimelisimaks, ning minu arvates on vastuvõetamatu tekitada koorem, millega kaasneb kapitali väljavool Euroopast. Sarnaselt arvan, et katsed kehtestada finantstehingute maksu alternatiivina süsinikdioksiidimaks on äärmiselt kahjulikud.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa töökatelt kodanikelt nõutakse, et nad maksaksid üha rohkem ja rohkem. Pärast katastroofilist euro päästepaketti, mis tähendas lihtsalt, et paari lõunapoolse liikmesriigi väärhalduse ja korruptsiooni eest said karistada netomaksjad, on nüüd plaan küsida netomaksjatest riikide juba ülekoormatud kodanikelt veel suurema hulga raha väljakäimist. Selle asemel et kasutada kõiki võimalusi raha säästmiseks, suurendatakse kulutusi veelgi. Meie eesmärk peaks olema koormat vähendada, mitte seda suurendada. Seetõttu hääletasin ettepaneku vastu.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Peame looma mitmeaastase finantsraamistiku, mis kindlustaks ELi poliitika läbipaistva ja tõhusa rahastamise ning ennetaks kriisi kordumise. Euroopa 2020. aasta strateegia peaks olema mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise võrdluspunkt. Eelkõige ei tohiks eelarve rahastamise mis tahes süsteem suurendada liikmesriikide kassal lasuvat koormat ega kodanike maksukoormat. Selleks et vähendada ELi kodanike rahulolematust praeguste kulutustega, on vaja parandada kulutuste rakendamise ja kohaldamise kvaliteeti. Peame suurendama läbipaistvust raha eraldamisel ja kasutamisel ning vähendama halduskulusid ning bürokraatiat. Olulist tähelepanu tuleks pöörata vaesuse ja töötuse vähendamisele, tööstusele ning energiale ja teadmuspõhise ühiskonna loomisele. Peame tagama suuremahuliste teadus- ja arendusprojektide piisava rahastamise. Arvestades väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate olulisust, tuleb rakendada nende tegutsemistingimuste parandamiseks sobivaid rahalisi vahendeid. Ma ei nõustu ettepanekuga vähendada ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatavat rahastamist tulevikus, sest põllumajandus on iseäranis tundlik sektor. Väiksemal rahastamisel on iseäranis negatiivsed tagajärjed põllumajandusettevõtjatele kõikides ELi riikides. Euroopa Sotsiaalfondist peaks saama poliitikaprioriteet, et saavutada sotsiaalsed ja tööhõive-eesmärgid. Peame täiustama ühtekuuluvuspoliitika rakendamise järelevalve- ja hindamissüsteeme. Samal ajal kui läheneme ELi laienemise uuele järgule, peab mitmeaastane finantsraamistik tagama nõuetekohaselt tasakaalustatud kulutused.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Salvador Garriga Polledo raporti poolt, sest arvan, et tulevikus peaksid rahalised vahendid olema tõhusad, tugevdama ühtekuuluvust ja valmistama Euroopa Liitu ette üleilmse turu katsumusteks. Nõustun teksti sisuga, ehkki on kaks punkti, millega ma ei nõustunud ja millele olin vastu: finantstehingute maks ja muudatusettepanekud võtta kasutusele vahepealne kategooria. Arvan, et viidet finantstehingute maksule ei tohtinuks raportisse lisada. Arutelu selle maksu üle on oluline, kuid nõuab põhjalikku analüüsi. Vahepealse kategooria lisamine teisest küljest seaks ohtu horisontaalse lähenemise 2. eesmärgi piirkondade seisukohast, mis on viimastel aastatel osutunud tulemuslikuks, järkjärgulise kaotamise süsteemi ning raha 1. eesmärgi piirkondade jaoks. See kahjustaks Itaalia piirkondi uute liikmesriikide piirkondade kasuks, kes hiljutise laienemise tõttu on juba saanud tohutu osa rahastamisest.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Uus mitmeaastane finantsraamistik on ülioluline, et Euroopa 2020. aasta strateegia teostataks nõuetekohaselt ning et üldiselt oleks võimalik tagada tingimused tugevaks arenguks, mis suudaks reageerida nii probleemidele, mida Euroopa eri rahvastel esineb, kui ka nende ootustele, et nende elujärge parandataks. Siinkohal tunnustan raporti autorit seitsmeaastase mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku eest, mis oleks kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, läbiks vahekokkuvõtte ja taotleks vähemalt: ELi eelarve säilitamist, erilise rõhuasetusega ühisele põllumajanduspoliitikale ja ühtekuuluvuspoliitikale, suuremale paindlikkuse tunnetusele, mis muutub üha vajalikumaks ajal, kui rahalised kitsendused muutuvad käegakatsutavamaks, ning samuti suuremat demokraatlikku vastutust, nii et Euroopa raha soodustaks tõesti arendusprojekte, mis on jätkusuutlikud.

Sel puhul on oluline, et piirkondadel, mis on juba 1. eesmärgist väljunud, oleks võimalik liikuda edasi vahepealsesse järku, tugevdades arengut, milleks nad on juba oma suutlikkust tõestanud, selle asemel et neid järsult hüljataks, seades ohtu vahepeal saavutatud edusammud.

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV) Vaatame positiivsusega tähelepanu, mida suunatakse raportis meie eesseisvatele ühistele katsumustele: kliima- ja keskkonnaprobleemid; võitlus demokraatia, rahu ja vabaduse eest üleilmsel tasandil ning pakiline vajadus teadusuuringute, innovatsiooni ja infrastruktuuri järele. Euroopa 2020. aasta strateegia ja investeeringud Euroopa lisaväärtusega algatustesse läbisid kogu tööd raportiga.

Meile teeb aga sügavalt muret asjaolu, et oleme andnud prioriteetide seadmise volitused üle nõukogule. Euroopa Parlamendi seisukohast on see väga kahetsusväärne. Ehkki sisse on arvatud kõik vajadused kaasava, säästva ja konkurentsivõimelise Euroopa saavutamiseks, ei ole võimalik kõike kohe ELi eelarvest rahastada. Tahame realistlikku ja otstarbekat läbirääkimiste strateegiat ning seda ei ole saavutatud, kuna raportis ei ole seatud selgeid prioriteete. Meie ettepanekuid põllumajanduseelarve ajakohastamiseks lõppdokumenti ei lisatud. Nendel põhjustel paljude seast jäime erapooletuks.

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, mille Salvador Garriga Polledo esitas poliitiliste katsumuste ja eelarvevahendite erikomisjoni nimel jätkusuutliku Euroopa Liidu kohta pärast 2013. aastat. Olukorras, kus populism kasvab, seatakse ELi poliitika tulemuslikkust ja isegi olulisust regulaarselt kahtluse alla. Sellele vaatamata praeguste kriiside taustal, olgu need rahalised, majanduslikud, sotsiaalsed või kliimaga seonduvad, ei ole meil vaja vähem, vaid hoopis rohkem Euroopat. Raportis pakutakse seetõttu välja anda lõpuks ELile vahendid, mis tema eesmärkidele vastaksid, taotledes ELi eelarve olulist suurenemist vähemalt 5% ning liidu eelarvevahendite rakendamist ELi 2020. aasta strateegia heaks. Tänu Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis tegevusele taotleb Euroopa Parlament raportis samuti kaht tugevat meedet: tulu puhul omavahendite süsteemi põhjalikku reformi, konkreetselt finantstehingute maksu (Tobini maksu) kehtestamise kaudu; kulutuste puhul vahepealsete regioonide kategooria loomist, et suurendada solidaarsust ELi territooriumide vahel ja kindlustada regionaalpoliitika struktuurifondide õiglasem jaotumine.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Väiksem töötav elanikkond ja pensionäride suurem osakaal kokku koormavad täiendavalt sotsiaalhoolekandesüsteeme ja majanduslikku konkurentsivõimet, põhjustades olulisi soopõhise vaesuse probleeme, arvestades vanemaealiste naiste suurt arvu ning praegusi erinevusi sotsiaalkaitses.

Rõhutada tuleb, et olulised on soopõhine eelarvestamine hea valitsemistava vahendina, millega parandada tõhusust ja õiglust, meeste ja naiste majanduslikele ning sotsiaalsetele võimalustele avalduv eelarveassigneeringute mõju nõuetekohane jälgimine ning paindlikkus selliste ümberstruktureerimiseks, mis mõjutavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist negatiivselt.

Konkreetsed meetmed noorte naiste tehniliste ja teadusoskuste arendamiseks on vaja lisada Euroopa tööhõive-, keskkonnakaitse- ning innovatsiooniinvesteeringute plaani, et parandada nende kvalifikatsioone ja töökonkurentsivõimet, iseäranis kasvavates strateegilistes sektorites, kus nad on alaesindatud.

Euroopa Sotsiaalfondil tuleks tagada piisavad vahendid meetmeteks, mille eesmärk on parandada juurdepääsu tööturule ning võidelda töötuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Samal ajal kutsun Euroopa Komisjoni üles pakkuma välja aktiivseid meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kaudu, et toetada naiste tööhõivet maapiirkondades.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – ELi eelarve uuesti läbirääkimine mõjutab liidu toimimist eelseisvatel aastatel ning programme, mida see endale saab lubada. Protsendina ELi rahvamajanduse kogutulust peaks eelarve kajastama Euroopa Liidu kokkulepitud prioriteete. Läbirääkimised peavad kajastama aga ka liikmesriikide vajadusi paljudes liikmesriikides, sealhulgas Iirimaal, käimasolevate konsolideerimisjõupingutuste valguses. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärki suurendada töövõimet, tootlikkust ja sotsiaalset ühtekuuluvust ei saa praeguste rahaprobleemide tõttu kõrvale heita. Tootlikkust tõhustavat poliitikat, iseäranis rohelise energia ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, tuleb tunnistada ELi majandustuleviku vedajana. Teine väga oluline küsimus, mitte ainult Iirimaale vaid ELile tervikuna, on ühine põllumajanduspoliitika. Tunnistatakse, et oluline muutus tuleb pärast 2013. aastat, kuid maksete muutused ühise põllumajanduspoliitika raames peaksid muutuma järk-järgult, et võimaldada põllumajandusettevõtjatel uue korraldusega kohaneda. Samal ajal peab ühise põllumajanduspoliitika eelarve aitama Euroopa põllumajandusettevõtjatel kohaneda uute katsumuste ning võimalustega.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi mitmeaastane finantsraamistik kujutab võimalust teha tulevikuks strateegilisi valikuid. Tegelikult kujutab ELi eelarvete suurendamine sügava kahetsuse ajal liikmesriikide tegevuse üle usu väljendamist ühisesse üritusse ning kinnitust riikideülesel tasandil rakendatud meetmetele. Tegelikult on liikmesriigid silmitsi hulga katsumustega, mille nõuetekohaseid lahendusi on võimalik leida vaid ELi tasandil.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Teha vähema rahaga enam, nagu teatud liikmesriigid soovitavad, on võimatu ülesanne! Just seepärast on täna pärastlõunal vastu võetud uut 2013. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev raport oluline. Selles pakutakse suuniseid, mis võimaldavad Euroopa Liidul tõeliselt siseneda konkurentsivõime, solidaarsuse ja hea valitsustava ajajärku. Selles tõdetakse, et oluliste assigneeringute puudumisel täiendavate vahendite eelarves ei suuda Euroopa kunagi täita uusi ülesandeid, mis talle Lissaboni lepingu alusel määrati, ega alustada teed säästva kasvu suunas.

On aga väga palju valdkondi, mis saavad soodustada koostoimet või mahusääste: Euroopa välisteenistus, humanitaarabi ja kodanikukaitse, vahendite ühendamine kaitse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, olulised infrastruktuuriprojektid (eriti energia ja transpordi valdkonnas).

Teine idee, mis on ammu ringelnud, on hüljata järk-järgult toetused, mis on kahjulikud keskkonnale, sarnaselt sellega, mida komisjon on teinud tubaka puhul. Mul on samuti hea meel, et Euroopa Parlament on kinnitanud uuesti oma toetust omavahenditele, sest saab olla vaid õige, et liit haldaks oma eelarvet.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin muudatusettepanekute vastu Salvador Garriga Polledo raportis, milles nõutakse, et järgmiseks programmiperioodiks võetaks kasutusele regioonide vahepealsed kategooriad ehk regioonid, mille sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta on 75–90% Euroopa Liidu SKPst. Innovatsiooni sisu on ilmselt avatus ja suurem rahaline paindlikkus, kuid praegusel kokkuhoiu ning eelarvekitsenduste ajal kaasneb sellega vältimatult rahastamise kärpeid teiste regioonide, iseäranis 1. eesmärgi (lähenemine) regioonide seisukohast, mis hõlmavad Lõuna-Itaalia regioone. Märgin kahetsusega, et kolleegid ei pannud seda tahku tähele ja on lubanud end mõjutada mõttekäigul, mis on Euroopa solidaarsuse põhimõtetele vastu. Õnneks rõhutatakse muudatusettepanekus nr 64, mis kiideti heaks, et neid üleminekumeetmeid ei tohi mingil juhul kehtestada praeguse lähenemise, konkurentsivõime ja koostöö (1., 2., ja 3. eesmärgi) regioonide arvelt.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) See, kuidas peaksime reageerima enda ees seisvatele katsumustele – majanduskriis, areneva majandusega riikide kiire tõus, kliimamuutus, tormiline demograafiline muutus ja nii edasi –, saab olla tulemuslik ainult juhul, kui loome selle üheskoos Euroopa tasandil. Olen täiesti veendunud, et peaksime liikuma Euroopa Liidu suurema kaasatuse suunas. Ehkki ELi eelarve on oluline poliitiline hoob, on jäänud ELi omavahendite ülemäär muutumatuks 1993. aastast saadik. Resolutsioonis kutsutakse üles eraldama Euroopa eelarvele ELi eesmärkidele võrdseid vahendeid. Olen täielikult idee poolt ja toetan seda. Isiklikult olen iseäranis selle poolt, et finantstehingutele kehtestataks võimalikult kiiresti Euroopa maks, kui meil ei õnnestu leppida kokku maailma tasandil. Ehkki ma ei ole tervenisti selle poolt, et sel viisil vabanenud vahendid liidu eelarvesse eraldataks, kuna arvan, et vähemalt osaliselt peaks saama kasu millenniumi arengueesmärgid, soovisin hääletada lõike 171 poolt, et saata komisjonile ja nõukogule selle maksu rakendamise suhtes positiivne sõnum.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Nagu kolleeg Bas Eickhout enne ütles, ei ole ELi eelarve külmutamine või vähendamine pärast 2013. aastat tõsiseltvõetav lähenemine, juhul kui ELil ja selle liikmesriikidel on tõsi taga endale seatud poliitikaprioriteetide saavutamisega, iseäranis Euroopa 2020. aasta strateegias. ELi rahastamise ja meetmete koordineerimine on vastupidi individuaalsetele meetmetele meie jaoks selgesti parem viis oma ühiste eesmärkide saavutamiseks. Meil on hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed on selle kohta oma seisukohta selgesti teatavaks teinud enne eelseisvat arutelu ELi edaspidise rahastamise üle. ELil on vaja nõuetekohast ja ennustatavat süsteemi oma eelarve rahastamiseks, et lõpetada igavene kahjulik nääklemine liikmesriikide osamaksete üle ELi eelarvesse. Tõelise ja sisulise oma vahendite süsteemi kasutuselevõtt ELi eelarve rahastamiseks on ainuke viis selle saavutamiseks ning meil on hea meel, et Euroopa Parlament on asunud seda roheliste ammust prioriteeti toetama.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Arvan, et tänase hääletusega on saatnud Euroopa Liit tugeva ja selge sõnumi liikmesriikidele, kes paluvad Euroopa Liidu eelarve külmutamist aastateks 2014–2020. See ressursside oluline vähendamine ei ole tegelikult pädev valik neile, kes usuvad tõeliselt konkurentsivõimelisse Euroopasse, ja riigid, kes seda taotlevad, peaks selgesti täpsustama, millised esmatähtsad projektid tuleks nende kärbete võimaldamiseks katkestada.

Halb harjumus võtta poliitilisi kohustusi vajalikke rahalisi vahendeid omamata tuleb murda, sest see õõnestab kogu Euroopa süsteemi planeerimist ja tõsiseltvõetavust. Pikaajaliste eelarvete vähendamine võib kahjustada nii teadusuuringutele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste suurenemist kui ka investeeringuid infrastruktuuri, välispoliitikasse ning laienemisesse. Lisaks oleks nende vähendamisel nüüd rängad tagajärjed kõikide liikmesriikide tuleviku seisukohast.

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletuse raames raporti „Tulevikku investeerimine ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel” üle, hääletasin vahepealse kategooria loomise poolt regioonidele, mille SKP ühe elaniku kohta on 75–90% liidu SKPst. Uue kategooria loomisest saaksid kasu kümme Prantsuse regiooni, sealhulgas Nord-Pas-de-Calais ja Picardie.

Regioonide kolmanda kategooria loomine võimaldab neil saada kasu tööhõive, säästva majanduskasvu ja konkurentsivõime rahastamisest. Teine oluline punkt raportis on, et toetatakse Euroopa eelarve rahastamise süsteemi loomist, mis oleks läbipaistev, lihtsam ja õiglasem. Komisjoni esitatud meetmete hulgas on finantstehingute maksu kehtestamine. Parlament võtab korrapäraselt selle poolt sõna ja toetan veendunult seda meedet, mis parandab seda, kuidas turg toimib, vähendades spekuleerimist, soodustades üleilmsete avalike hüvede rahastamist ja eelarvepuudujääkide vähendamist.

  Antolín Sánchez Presedo (S&D), kirjalikult. – (ES) Ehkki oleksin soovinud kaugeleulatuvamat tulemust, on Garriga Polledo raport 2014. aastal algava finantsperspektiivi kohta samm edasi, laiapõhjalise poliitilise kompromissi tulemus parlamendis esimest korda loodud erikomisjonis enne komisjoni ettepaneku esitlust.

Raportis tunnistatakse vajadust rakendada suuremat hulka vahendeid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks, Euroopa poliitika arendamiseks ning laienemisest ja Lissaboni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Selles taotletakse uusi omavahendeid, mis avaks ukse eelarveliidule ja finantstehingute maksule, mida tuleks laiendada ülejäänud maailmale. Alates 2020. aastast pakukatse selles välja viieaastaseid perioode (või viie pluss viie aasta perioode), mis on rohkem kooskõlas institutsioonide volitustega.

Galicia seisukohast pean väga positiivseks toetust merega seotud tegevusaladele ja uue kategooria loomist regioonidele, millel on 75–90% ELi sissetulekust ühe elaniku kohta. Seda on vaja, et vältida ELi rahavoolu katkemist ja tagada siirdumine parema konkurentsivõime suunas ning lähenemise soodustamine jätkusuutlikul arenguteel.

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult. – (SV) Kui Euroopa Parlament hääletas kolmapäeval, 8. juunil, raporti „Tulevikku investeerimine ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel” üle, tegin valiku hääletada raporti vastu. Ajal kui ELi liikmesriigid on sattunud suure eelarvesurve alla, näen pettumusega, kuidas prioriteetide seadmise asemel teeb Euroopa Parlament valiku eelarvet vähemalt 5% suurendada. Euroopa Parlament hääletas osamaksete jätkumise poolt valdkondades, mis hoiavad Euroopa majandust selle vana toimimisviisi kammitsas, eraldades muu hulgas ühise põllumajanduspoliitika jaoks summad, mis on vähemalt sama suured kui 2013. eelarveaasta jaoks. Olen samuti vastu Euroopa Parlamendi ettepanekule reformida ELi rahastamist omavahendite süsteemi kasutuselevõtu teel. Nähakse ette, et osa nendest vahenditest tuleks finantstehingute maksust.

  Keith Taylor (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetan muudatusettepanekut mitmeaastase finantsraamistiku raportis, mis seab ELi liikmesriikide osamaksete piiriks inflatsiooni määra (hetkel 3,2%) või vähem, nagu soovitasid Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaade ja Soome riigipead. Garriga mitmeaastase finantsraamistiku raportis taotletakse liikmesriikide rahastamise suurendamist aastateks 2014–2020 5% ning mul ei ole võimalik seda toetada ajal, kui Ühendkuningriigis tajutakse äärmisi raskusi valitsuse ohtlike ja ühiskonda lõhestavate kokkuhoiumeetmete tõttu. Toetan aga paljusid meetmeid, mida raportis taotletakse, ja meetmeid roheliste muudatusettepanekutes, iseäranis rohelise uue leppega seonduvat, liikmesriikide hinnaalandusi ja ELi omavahendeid, ning olen teadlik, et osa inflatsiooni ületavast tõusust on vaja Lissaboni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Mitmeaastasse finantsraamistikku jääb aga palju kulukaid eelarveridu, mida ei tohiks toetada, ja mõtlen vaid ühe näitena 6,6 miljardile eurole, mida hakatakse kulutama tuumasünteesile. Minu argument on, et kui ei ole piisavalt raha pärast liikmesriikide osamaksete suurenemist kuni ainult inflatsiooni määrani, tuleks leida mooduseid, kuidas eelarveridu puudujääkide katmiseks ümber jaotada.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa 2020 on Euroopa strateegia, millega püütakse vastata uutele üleilmsetele katsumustele ELi ja selle eri liikmesriikide ees, seega on oluline kujundada majanduslikke ja rahalisi tingimusi, millest lähtub selle rakendamine aastatel 2014-2021. Raporti eesmärk on soodustada 2013. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku koostamist, kiites heaks eelarveassigneeringute 5% suurenemise selle mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes, säilitades ühtekuuluvuse ja põllumajanduse rahastamine ning tugevdades rahaliselt teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni ning energia- ja transpordivaldkonda.

Hääletasin raporti poolt, kuna pean strateegilist sisu positiivseks ja kuna tervikuna on eelarve kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkidega.

Majanduse juhtimise tugevdamine ja ühtekuuluvuspoliitika olulisus on mõned valdkondadest, mida sooviksin rõhutada arukama, jätkusuutlikuma ja kaasavama Euroopa teostamisel. Pean oluliseks vahepealse kategooria loomist regioonidele, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta on 75–90% ELi SKPst, soodustades nõnda suuremat võrdsust regionaalsel tasandil. Sooviksin aga rõhutada, et see uus kategooria ei tohiks ELi rahastamise eraldamise mõttes kahjustada halvemas olukorras olevaid regioone.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi liikmed Kreeka Kommunistlikust Parteist hääletasid raporti vastu, kuna selles väljendatakse selgesti monopoolse kapitali strateegilist poliitikat ja majandusprioriteete, mille teenimist ning rakendamist toimuva kapitalistliku kriisi taustal ELilt eelseisvatel aastatel nõutakse. Teave praeguse finantsraamistiku kohta näitlikustab, et rohujuure tasandi vajaduste rahuldamiseks kasutamise asemel suunatakse eurot ühendava eelarve raames raha nende vastu, et toetada monopoolsete kontsernide kasumlikkust. On räpane vale, et raporti põhijoon on Euroopa Parlamendi väidetav nõudmine, et kulutusi ELi eelarve raames suurendataks pärast 2013. aastat 5%. Valdav joon on, et nõutakse mitte ainult selle suurenemist, vaid et kõik kulutused ELi eelarve raames suunataks metsikute meetmete soodustamiseks, mille kapital, EL ja kodanlikud valitsused on töölisklasside ning rohujuureklasside vastu kõikides liikmesriikides vallandanud. Selleks nõutakse, et liikmesriikide tööliste raha, mis ELi eelarvet rahastab, kasutataks kapitalistlike ümberstruktureerimiste soodustamiseks, töötajate õiguste kaotamiseks, eurot ühendavate monopolide kasumlikkuse toetamiseks, märgukirjade ja tagatisega laenude andjate mehhanismide tugevdamiseks võlgnevates liikmesriikides ning repressiivsete mehhanismide ja ELi imperialistliku sekkumise toetamiseks.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin täna vahepealsete regioonide loomise poolt ja mul on hea meel, et parlamendis tervikuna võeti see seisukoht vastu. Otsus tähendab, et vaesemate liikmesriikide suhteliselt rikkad piirkonnad (näiteks Mazowsze ja Varssavi) saavad ikkagi toetust.

Täna parlamendis vastu võetud seisukoht on esimene võit lahingus uue finantsperspektiivi kuju üle aastateks 2014–2020. Poola ja ka Varssavi seisukohast on põhitegur rahastamise tase ning ühtekuuluvusfondi raames seatavad prioriteedid.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Garriga Polledo raportis eeldatakse regionaalse toetuse vahepealse kategooria puhul arvnäitajana 75–90%. Vahemik on mulle vastuvõetamatu, kuna pakub maksete väljavaadet vähestele piirkondadele, mis toetust vajavad, sealhulgas ELi lääneosas. See on vastu regionaalse toetuse eesmärgile, nimelt nõrgimate regioonide tugevdamisele.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Järgmine mitmeaastane finantsraamistik on suurepärane võimalus näidata Euroopa elanikele, et liit suudab saavutada pikaajalisi eesmärke, näiteks tugeva majanduskasvu ajendamist ja sisemist ühtekuuluvust. Me ei tohi sellist võimalust käest lasta! Mul on hea meel, et raportöör rõhutab ühtekuuluvuspoliitika olulisust majanduskasvu ja tööhõive seisukohast. Leedukate seisukohast on ülioluline, et sihtotstarbeliselt ühtekuuluvuspoliitika jaoks eraldatud summad järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ei oleks väiksemad praeguse finantsperioodi omadest. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika etendab jätkuvalt olulist rolli oluliste sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisel liikmesriikide vahel. Näiteks on Leedu SKP ühe elaniku kohta veel madal (kui ELiga ühinesime, oli see 48% liidu keskmisest). Arvatakse aga, et 2020. aastaks on Leedu SKP vähemalt 50% suurem kui see oli ühtekuuluvuspoliitika abita.

Leedu eesmärk parandada transpordi infrastruktuuri ja juurdepääsetavust (23% kogu struktuurifondist eraldatud rahast), tõhustada teadus- ja arendustegevuse suutlikkust (22%) ning toetada ettevõtjate teket sõltub ühtekuuluvuspoliitikast. Ühtekuuluvuspoliitika raha kahanemine jätkab meie majanduse rüsimist. Me ei tohi lubada sellel juhtuda. Usaldus ELi vastu taastub ainult siis, kui meie kodanikud on veendunud, et liit teenib nende väärtusi ja huve.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Uut mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva raporti vastuvõtmine parlamendis 468 poolt- ja 134 vastuhäälega (sealhulgas 54 erapooletuga) kinnitab, et parlament elab meie ajastu karmist majanduslikust tegelikkusest erinevas maailmas. Kui kodus tehakse niivõrd karme majanduslikke otsuseid, (...) on vastuvõetamatu, et EL ei rakendaks meetmeid kulude kärpimiseks ja raiskamise likvideerimiseks. (...) Parlament otsustas eirata Suurbritannia peaministri (...) ning Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Soome riigipeade kirja, et ELi eelarvet ei tohi suurendada (...). Nimelt tahavad meist paljud eelarvekärpeid ja Suurbritannia ülemäärase osamakse vähendamist. (...). Suurbritannia üldsus (...) ei nõustu ELi kehtestatud maksudega, nagu ei nõustuks ka teiste (...) riikide kodanikud, kui nad vaid taipaksid, mis sünnib (...). Põhjendatud arvamus majandusküsimustes on, et majanduskasvu ja töökohtade loomet elavdaksid kõige paremini madalad maksud. Raporti otstarve on tagada rahaline alusmüür ELi üliriigile, millega mina ja mu valijaskond (...) ei nõustu. Liitusin raporti vastu hääletades oma konservatiividest kolleegidega.

(Kirjalik avaldus lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 149)

8. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 13.45 ja jätkus kell 15.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

9. Parlamendi koosseis (vt protokoll)

10. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

11. Läbivaadatud Ungari põhiseadus (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused läbivaadatud Ungari põhiseaduse kohta.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – Lugupeetud juhataja, volinik, auväärt parlamendiliikmed! Aluslepinguga ei anta nõukogule mingit õigust liikmesriikide põhiseadusi käsitleda. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõigetele 1 ja 2 jääb põhiseaduse vastuvõtmine asjassepuutuva liikmesriigi ainupädevusse. Seetõttu ei ole nõukogul võimalik äsja vastu võetud Ungari põhiseadust arutada.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Pöördun president Barroso soovil täna siin täiskogu poole Ungari põhiseaduse teemal.

Ütlen kohe alguses, et president Barroso on mitmel puhul korranud, et komisjon ei tee poliitilisi otsuseid liikmesriigi peamiste põhiseaduslike ja institutsionaalsete valikute kohta. Liikmesriigi uue põhiseaduse vastuvõtmine on selle riigi inimeste ja institutsioonide otsustada, järgides kehtivat riiklikku õigust ning vajaduse korral ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelist õigust.

Komisjon võib siiski hinnata põhiseadust – sarnaselt liikmesriigi teiste õigusaktidega – sellest vaatenurgast, kuidas see liidu õigusega vastavuses on. Ütlematagi on selge, et kõigi liikmesriikide põhiseadustes tuleks kajastada Euroopa väärtusi ja kõik põhiseadused peaksid olema vastavuses nende väärtustega, mis on vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimväärikus ning inimõiguste austamine, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ilma diskrimineerimata, nagu on sätestatud aluslepingu artiklis 2.

Uus Ungari põhiseadus jõustub 1. jaanuaril 2012 ning vaja on võtta vastu selle rakendusmeetmed. Seetõttu saab komisjon praeguses etapis teha vaid eelanalüüsi, sest täpset seisukohta selle põhiseaduse koostoime kohta liidu õigusega ja põhiseaduse õigusmõju kohta saab täielikult hinnata alles siis, kui võtta arvesse sel põhiseadusel põhinevaid õiguslikke, halduslikke ja kohtulikke rakendusviise.

Komisjon jälgib ka Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni selleteemalist tööd ning me ootame 17.–18. juunil raportit. Tean ka, et Veneetsia komisjoni sekretär Thomas Market viibis 25. mail kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis ning lugesin huviga tema seal tehtud tähelepanekuid.

Nagu ma juba selgitasin, on kõik praegu arutatavad teemad seotud riikliku pädevusega. Meie pädevus algab alles siis, kui neil teemadel õigusaktid tehakse.

Soovin nüüd kuulda parlamendiliikmete arvamusi, selleks et Euroopa Parlamendi seisukohta sel teemal paremini mõista.

  József Szájer, fraktsiooni PPE nimel. – (HU) Lugupeetud juhataja! Palun ärge pidage mind ebaviisakaks, kuid ma pöördun selle täiskogu vasakpoolsete poole: rohelistest, kommunistidest, sotsialistidest ja liberaalidest koosneva enamuse poole, kes selle teema fraktsiooni PPE ja konservatiivide fraktsioonide vastasseisuna täna päevakorda surusid. Mul on teile mõned küsimused.

Kas leiate, et see on vastavuses päritolu alusel diskrimineerimise keeluga, et Euroopa Liidus on selliseid liikmesriike nagu Hispaania, Belgia või Rootsi, kus kodanikele määratakse kõrged riiklikud ametikohad, näiteks monarhi ametikoht, nende päritolu alusel? Minu riigi uues põhiseaduses sellist diskrimineerimist ei ole. Kas peate vastuvõetavaks, et liidus on liikmesriike, näiteks Ühendkuningriik, kus ühtset kirjalikku põhiseadust ei ole? Minu riigi uus põhiseadus on demokraatlik kirjalik põhiseadus.

Kas peate vastuvõetavaks, et liidus on liikmesriike, näiteks Prantsusmaa, mille põhiseadus ei hõlma põhiõigusi? Minu riigi uus põhiseadus ei hõlma mitte ainult põhiõigusi, vaid on esimene põhiseadus Euroopa Liidus, kus võetakse standardiks Euroopa põhiõiguste harta. Kas peate vastuvõetavaks, et liidus on liikmesriike, kus ei ole põhiseaduslikku kohut, või kui on, siis on selle volitused liiga nõrgad? Minu riigi uues põhiseaduses tagatakse uhkusega tugev põhiseaduslik kaitse.

Kui te uue Ungari põhiseaduse siia analüüsimiseks tirite, siis ei käitu te ühtse Euroopa vaimus. Sellega rikute tegelikult Lissaboni lepingu ühte kõige olulisemat põhimõtet, nimelt artikli 4 lõiget 2: „Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele struktuuridele”. Kui te ei ole korraldanud ega kavatse korraldada arutelusid eespool nimetatud riikide kohta või kui olete siin Euroopa Parlamendis unustanud, et Ungari sotsialistlik valitsus ignoreeris 2006. aastal häbiväärselt kogunemisõigust, siis – head kolleegid – kasutate te kaksikmeetmeid. Näete oma venna silmas pindu, kuid enda silmas palki mitte. Te ei mõista, et sellise seisukohaga ei toeta te Euroopa koostööd, vaid õhutate Euroopa rahvaste konflikte. See paljastab teie tegelikud erakondlikud eelistused.

Soovitan teil oma riikides uue Ungari põhiseaduse eeskuju järgida. Ohjeldage põhiseaduslike meetoditega võlakoormust, et hoida ära veel üks Kreeka, Iiri või Portugali kriis. Soovitan teil kaitsta põhiseaduslike meetoditega tulevaste põlvkondade õigusi, nagu uues Ungari põhiseaduses tehakse, tuues keskkonna, eelarve ja demograafilise jätkusuutlikkuse põhiseaduslike põhimõtete tasandile.

Kaitske oma kodanikke ja vähemusi, näiteks romasid, tugevate kollektiivsete õigustega – nagu uues Ungari põhiseaduses tehakse – kogu Euroopas. Kordate muudkui põhjendamatuid süüdistusi, kuigi me oleme need ümber lükanud ning ikka ja jälle oma seisukohta tõestanud, kuid ma ütlen teile veel kord: uue Ungari põhiseadusega ei keelustata aborti. Uues Ungari põhiseaduses ei suhtuta eelarvamusega usuvabadusse ja südametunnistusvabadusse. Uue Ungari põhiseadusega ei piirata samasooliste isikute õigusi. Uue Ungari põhiseaduse pädevus ei ulatu väljapoole riigi geograafilisi piire ning põhiseadusega tagatakse riigi territooriumil elavatele rahvustele enneolematu tugev õiguskaitse. Uue Ungari põhiseadusega ei nõrgendata võimu jaotumise ning selle kontrolli ja tasakaalu põhimõtteid, vaid tugevdatakse neid. Uus Ungari põhiseadus on olemuselt Euroopa põhiseadus, mis on sündinud oma kodanikele kõigi põhiliste inimõiguste tagamise vaimus ning koostöö ja rahvaste ühtsuse vaimus. Meie põhiseaduses on 18 viidet Euroopale ning lisasime sinna ka Euroopa Liidu moto „Ühinenud mitmekesisuses”.

Head kolleegid! Meie, ungarlased, oleme rahvas, kes armastab vabadust ja demokraatiat. Me ei vaja, et meile jutlustavad demokraatiast need, kel endal on vaja piisavalt kodutööd teha.

  Juan Fernando López Aguilar, fraktsiooni S&D nimel. − (ES) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liit on väärtuste liit ja õiguse liit. EL on määratletud kui liikmesriikide riigiülese integratsiooni näide, kus iga liikmesriik on austamisväärselt põhiseaduslik riik. Ka Euroopa Liidul endal on põhiseaduslik mõõde, mis ei puuduta ainult ELi institutsioonide struktuuri allumist õigusele, vaid seaduses sätestatakse ka tagatised, millega kaitstakse üksikisikuid Euroopa valitsusasutuste eest, ning Euroopa õiguses on väga oluline demokraatia põhimõte, millega edendatakse pluralismi.

Just seetõttu on Ungari põhiseaduse läbivaatamist arutatud Euroopa Parlamendis ning see teema on pälvinud tähelepanu kahes siinse täiskogu komisjonis, nimelt põhiseaduskomisjonis (AFCO) ning kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis (LIBE).

Leian, et peamise mure võib kokku võtta nii: jääb mulje, et kindlasti väga suurel poliitilisel enamusel, kahel kolmandikul häälteenamusel, kuid sellele vaatamata Ungari parlamendi erakordsel poliitilisel enamusel, on õnnestunud läbi suruda põhiseaduslik reform, millega esitatakse piirangud poliitilise pluralismi saavutamiseks ning järelikult piiratakse eri poliitiliste projektide vaheldumise võimalust vastavalt samadele mängureeglitele. Leian, et just seetõttu on see põhjustanud muret sellest seisukohast, kuidas on selline põhiseadus kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 sätestatud põhimõtete ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste poliitilise mõõtmega.

Keegi ei ole mõistnud kohut selle üle, milline Ungari põhiseadus on või kuidas seda praktikas kohaldatakse, ning muidugi kohaldatakse selle suhtes võimu kontrolli ja tasakaalu, mis tagatakse põhiseadusliku süsteemiga, Ungari põhiseaduse enda põhiseaduslikku tasakaalu ja asjaolu, et Ungari allub riigiülestele institutsioonidele, nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit, kes põhiõigustest teadlikud on.

Pean siiski viitama sellele, mida ma just kuulsin vähemuste kaitse kohta vastavalt Hispaania põhiseadusele, mis seati eeskujuks mõnele teisele põhiseadusele, mida József Szájer nimetas. Ma ei saa seda mainimata jätta. Kogu oma austuse juures pean József Szájerit teavitama sellest, et Hispaania põhiseaduses ei ole päritolu alusel diskrimineerimise varjugi. Keegi ei püüa Ungari põhiseaduse rakendamise tulemuse üle kohut mõista, kuid ma leian, et see parlamendikoosseis tunneb muret selle pärast, et Ungari põhiseaduses tuleb pidada kinni ka poliitilise pluralismi akrediteerimise eeskirjast ja eri poliitiliste projektide vaheldumisest samade mängureeglite alusel. Seda muret tunnistatakse praeguses arutelus ja sellele eelnenud aruteludes.

  Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Ungari uus põhiseadus – öeldakse, et liiga vastuoluline dokument põhiseaduseks– võeti Ungari parlamendis kiirustades vastu ainult üks kuu pärast avalikke arutelusid. Ungari kodanikuühiskond ja Veneetsia komisjon on avaldanud suurt muret selle menetluse kestuse ja läbipaistvuse pärast.

Mõnikord on selle dokumendi kahtluse alla seadjaid süüdistatud selles, et nad teevad seda vaid poliitilistel põhjustel. Eeldati, et uues Ungari põhiseaduses – 20 aastat pärast kommunistliku režiimi lagunemist ja ajal, kui Ungari on Euroopa Liidu eesistujariik – kajastatakse täielikult ELi kõige olulisemaid väärtusi. Kas need väärtused on ainult poliitilised? Tunnistan, et liberaalina teeb mulle muret see, kuidas valitsus kodanike õigusi ja demokraatlikku kontrolli hävitab. Mulle teeb muret õigusakt, kus vaadatakse läbi sõrmede mitmekesisusele, ja ma olen veendunud, et mitte kõik Ungari kodanikud ei tunne põhiseaduses toodud konservatiivses portrees iseennast ära.

Kuidas saaksin jääda ükskõikseks dokumendi vastu, milles käsitletakse pluralismi ja võimu koondumist reguleerivatesse asutustesse, nagu ikka veel värskes Ungari meediaseaduses sätestatud asutused? Me kõik peaksime muretsema demokraatia pärast, kui võimulolev partei võtab vastu seadused, mis kinnistavad tema võimu ka pärast ametiaja lõppu ning piiravad edaspidiste valimiste asjakohasust, ja me peaksime muretsema selle pärast, kuidas poliitilised juhid lähevad nii kaugele, et kirjutavad või muudavad põhiseadusi nii, et need sobivad ainult nende poliitilise kreedo või majanduspoliitikaga. Jah, mulle valmistab muret ka selle Ungari mustri kõrvalmõju.

Need meetmed on inspireerinud minu enda riigi juhte ning Rumeenia põhiseaduse mõned hiljutised muudatused tunduvad olevat kopeeritud ja kleebitud. Neid ei kiideta heaks, kuid katse on tehtud. Sellisel ajal ei tohiks Euroopa institutsioonid tagasihoidlikud olla. Peame püüdlema selle poole, et ükski Euroopa kodanik ei tunneks muret, vaid saaks veel kord kinnituse selle kohta, et meie väärtused on meie õigusaktide tuum ning et need jäävad püsima.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja, volinik! See arutelu on uue Ungari põhiseadusega seotud olukorra hindamise, mitte Ühendkuningriigi tavaõiguse kohta, mis meie kodanikke peaaegu 900 aastat kaitsnud on. See on komisjon, keda süüdistatakse aluslepingutes sätestatud teemade hindamises ja nendele reageerimises, mida parlament vaid mõned kuud tagasi nõudis.

Siinne täiskogu lootis komisjonilt küsida, millised on tema järeldused ning kuidas ta edasi tegutseda kavatseb, ja ootame endiselt väga teie juhiseid, kuid tundub, et peame veidi kauem ootama. Meil on eri kultuuride ja eri prioriteetidega liit. Siiski jagame kõik selliseid väärtusi nagu vabadus, õiglus ning iga inimese ja iga liikmesriigi võrdsus. Mida me ei tohiks sallida, on sallimatus ise.

Nüüd palume teilt seda, volinik, et te annaksite siinsele täiskogule nii ruttu kui võimalik konkreetse vastuse selle kohta, kas Ungari põhiseadus on kooskõlas Euroopa õigusaktide ja põhiõigustega. Kui ei, siis mis edasi? Kui jah, volinik, siis peame me ka seda võimalikult ruttu teada saama.

  Judith Sargentini, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! Tänan oma kolleegi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, kes soovib algatada siin Ungari põhiseaduse arutelu! See on kiiduväärt, sest kui ma kuulen Euroopa Nõukogu esindajat ütlemas, et ta ei ole seda nõukogus arutanud, ning kui ma kuulen volinik Redingut ütlemas, et iga riigi põhiseadus on vaid selle riigi enda asi ja meie asi ei ole Euroopa tasandil sinna sekkuda, siis on mul hea meel, et meie Euroopa Parlamendis tõesti seda teemat arutame.

Kas me ei peaks tõesti sekkuma? Kas see on ainult Ungari asi? Mina nii ei ütleks. ELi ühe liikmesriigi demokraatia olek puudutab ka teisi liikmesriike. Kui riik otsustab õiglaseid valimisi ja kaht kolmandikku häälteenamust kasutada autokraatia loomiseks, siis on meil teistel õigus olla sellest šokeeritud ning üritada sellele vastu olla. Tsiteerin siinkohal György Konrádit, kes ütleb, et Ungaris teab niinimetatud enamus, kuidas autokraatlikku režiimi demokraatlikult rajada. See on tõsi. Kui surute Ungari parlamendis läbi seaduse ja määrate, et nüüdsest saab seda muuta vaid kahe kolmandiku häälteenamusega, siis olete teadlik sellest, et pärast järgmisi valimisi ei ole lihtne seda seadust uuesti muuta. Selline asi hävitab valimiste kui demokraatliku vahendi ülesande. Rahval on õigus iga nelja aasta tagant otsustada, et mõni asi neile meeldis, aga teine mitte, ja seejärel muudatusi teha. Kui aga demokraatlikult valitud režiim korraldab asjad nii, et palju aastaid pärast neid ei saa teha muudatusi, siis on see ebatervislik ja vale. Kui meie Euroopas silmad kinni pigistame ja ütleme, et see on ainult Ungari asi, kui 26 liikmesriiki ei ole valmis ütlema: „Sõbrad, meie ühiskonnas inimesi nii ei kohelda” ja kui Euroopa Komisjon sama arvab, siis mida peaksime rühmitusena ütlema riikidele, kus olukord veelgi halvem on? Mida peaksime ütlema neile ungarlastele, kes kahe kolmandiku häälteenamuse hulka ei kuulu? „Meil on väga kahju, teil ei ole mingit võimalust neid seadusi ka pärast kahte järgmist valimist muuta”. Minu arust on täiesti kohutav, et me kõik Euroopas enda silmad kinni pigistame ja midagi ette ei võta!

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja! Selles Ungari põhiseaduse arutelus on meil tegelikult kaks arutelu. Üks on põhiseaduse sisu arutelu ja teine on arutelu arutelu ehk teisisõnu arutelu selle üle, kas avalduste esitamine Ungari põhiseaduse sisu kohta selles parlamendis või mis tahes muus institutsioonis väljaspool Ungarit on seaduslik või mitte.

Mis puutub põhiseaduse sisusse, siis teame, et selles on palju kohti, mis teevad muret meile siin parlamendis, erikomisjonidele, kes seda dokumenti arutanud on, või näiteks Veneetsia komisjonile. Mittediskrimineerimine... József Szájer väidab meile, et see ei ole tõsi, et diskrimineerimine näiteks soolise või seksuaalvähemuse alusel ei ole põhiseaduses kajastatud, sest seal viidatakse igat liiki diskrimineerimisele. Minu meelest on see viide liiga ebamäärane ning jätab tulevastele vastupidistele kohtuotsustele liiga palju võimalusi. See tuleks sätestada põhiseaduses, nagu Euroopa riikides tavaks on ning nagu enamikus arenenud ja edumeelsetes demokraatlikes riikides tavaks on.

Sama kehtib ka loote, loote kaitsmise kohta, või näiteks Ungari Vabariigi võimu kontrolli ja tasakaalu kohta. Siin on meil aga arutelu arutelu ning väga selgelt tuleb pidada ka arutelu selle üle, kas sel teemal otsuste tegemine parlamendis on seaduslik. Seda seepärast, et esiteks ei ole põhiseadused veekindlad. Tuleb öelda, et põhiõiguste mis tahes rikkumise korral ootavad 500 miljonit kodanikku Euroopa institutsioonidelt otsuste tegemist. Ei ole oluline, kas rikutakse seadust, põhiseadust või määrust: mis tahes inimõiguste rikkumine ei ole aluslepingute alusel lubatud.

Teiseks on selgitus, et kultuuriliste erinevuste tõttu võib põhiseadus, olla – ütleme nii, et – kriitikavaba, puhas põhiseaduslik relativism. See ei saa nii olla! Kui tekiks olukord, kus põhiseadusega rikutakse aluslepingute sisu ja põhimõtteid, siis tähendab see seda, et rikutakse ülejäänud 26 riigi suveräänsust, kes on nõustunud olema Euroopa Liidus koos riigiga, kes aluslepinguid rikkuda sai. Seega on tegemist kõigi suveräänsuse küsimusega.

Tahan siinkohal öelda vaid üht. Häälteenamus kaks kolmandikku – mis siin tihti ettekäändeks tuuakse ja mis tegelikult on pigem 50% kui kahe kolmandiku Ungari kodanike antud hääled, sest nemad moodustavad kuni kaks kolmandikku Ungari parlamendi liikmetest, kuid ainult 50% häältest – teenib kõikjal vaid üht eesmärki: saavutada põhiseaduse üle laiapõhjaline konsensus. Ungaris võimulolijad on lihtsalt kaht kolmandikku häälteenamust kasutanud täpselt vastupidisel eesmärgil: opositsiooni väljajätmiseks, tagades nii, et põhiseadus on nende ühiskonnas äärmiselt vastuoluline. See võib olla kooskõlas kahe kolmandiku häälteenamuse eeskirja põhimõttega, kuid sellega rikutakse põhiseaduse tegelikku tähendust.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Lugupeetud Rui Tavares! Mul on teile väga lühike küsimus. Kelle volitusel te 500 miljoni Euroopa kodaniku nimel kõnelete? Te avaldate väga julgelt nende nimel arvamust. Leian aga, et kui Euroopa kodanikega nõu peetaks, ei kajastaks nende märkused just seda, mida teie ütlesite. Kõigil siin parlamendis on eri seisukohad ja nad esindavad Euroopa kodanike eri osi. Seega, kelle volitusel te kõigi nende nimel kõnelete?

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja, Dimitar Stoyanov! Julgustan teid lugema liidu aluslepinguid ning siinse täiskogu kodukorda, kus sätestatakse, et meie – meid on valinud Euroopa kodanikud – peaksime esindama enda liikmesriike ja kodanikke ning Euroopa Liidu 500 miljonit kodanikku tervikuna. Need kodanikud on andnud meile mandaadi austada ja panna ka teised austama Euroopa Liidu aluslepinguid, millega kaitstakse liidu kodanike õigusi. Asi on väga lihtne: sellise mandaadiga on minul ja Dimitar Stoyanovil sama palju õigus nagu igal teisel, kes räägib 500 miljoni Euroopa kodaniku nimel siin täiskogul, mis kuulub kodanikele.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Lugupeetud juhataja! Selle aasta aprillis läbivaadatud Ungari põhiseadus on kogu Euroopa demokraatliku ühiskonna õigustatud kriitika osaliseks saanud. Sellega lisatakse Ungari õigussüsteemi sätted, milles ignoreeritakse rahvusvahelist õigust ja mis on otseses vastuolus Ungari Vabariigi võetud rahvusvaheliste kohustustega.

Valitsev Fideszi partei on viinud põhiseadusesse sisse tekstivariandid, mille kaudu haarab Ungari õiguse otsustada naaberriikide kõigi ungari keelt kõnelevate kodanike staatuse, õiguste ja poliitilise kuuluvuse üle. See partei on jätnud endale ka õiguse anda kõigile sellistele naaberriikide kodanikele, kellel ei ole Ungariga mingisugust seost, Ungari kodakondsuse, õiguse Ungari valimistel osaleda, õiguse sotsiaalkindlustusele või haridusele vastavalt Ungari määrustele ja universaalse Ungari diplomaatilise kaitse.

Rahvusvahelise õiguse kohaselt on poliitilise süsteemi korraldamine suveräänsete riikide suveräänne asi ning seetõttu ei näe me Ungari põhiseaduse sätteid, mille kohaselt Ungari jätab endale õiguse otsustada teiste riikide kodanike elu korraldamise üle, teisiti kui algelise rünnakuna rahuliku kooseksisteerimise vastu Euroopas.

Idee ühest rahvusest, ühest impeeriumist jne ei ole uus. Väikse tõmmu Hitleri, kes seda ideed viimati Euroopas võimu ja hiilguse omandamiseks kuritarvitas, mõistis korralik, tsiviliseeritud ning demokraatlik maailm pikka aega tagasi hukka.

Seetõttu tahaksin uskuda, et Ungari parlamendi demokraatlikud poliitilised jõud parandavad järjekordse seadusandliku menetluse kõik vead ning muudavad põhiseadust nii, et see oleks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja Ungari rahvusvaheliste kohustustega.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Lugupeetud juhataja! Leian, et parlament peaks volinikult vabandust paluma selle eest, et ta arutellu tiriti. Seda seetõttu, et voliniku sõnavõtust peaks kõigile siin istungisaalis ilmselge olema – vähemalt minule on see sisuliselt selge, kuid ma ei tea, kas see on saanud selgeks ka teistele –, et kõigepealt tuleb võtta vastu uus õigusakt Ungari põhiseaduse rakendamiseks ning alles seejärel selgub, kas kellegi õigusi on rikutud.

Me oleme taas kord olukorras, kus siin parlamendis peetakse arutelu, milles kavatsetakse liikmesriik hukka mõista millegi eest, mida ta veel teinud ei ole. Head kolleegid! Millises liikmesriigis mõistetakse kellegi üle kohut selle eest, mida nad teinud ei ole? Või mõistetakse hukka selle eest, mida nad teinud ei ole? Mitte üheski! See on midagi, mis demokraatlike väärtustega vastuollu läheb.

Selle arutelu algatajad ei pea vabandust paluma mitte ainult volinikult, vaid ka kõigilt Euroopa kodanikelt, sest just selline parlamendi teguviis viib Euroopa kodanike huvipuuduseni parlamendi tegevuse vastu, pettumuseni ja madalama valimisaktiivsuseni Euroopa Parlamendi valimistel.

  Simon Busuttil (PPE). – Lugupeetud juhataja! Tänane Ungari põhiseaduse arutelu on ebaõnnestunud kahel põhjusel. Selles tõstetakse esile üks liikmesriik 27st ning selles käsitletakse riiklikku küsimust, mis jääb liikmesriikide suveräänsuse valdkonda. Esiteks, kui me arutame põhiseaduse sisu, siis ei tohiks me esile tõsta ühe liikmesriigi põhiseadust. Kui üldse, siis peaksime arutama kõikide liikmesriikide põhiseadusi. Mõnda punkti, mille vastu võideldakse, võib tegelikult leida ka mitme teise liikmesriigi põhiseadusest ja ikkagi arutame vaid ühe liikmesriigi põhiseadust. See on vale!

Teiseks tuleb küsida: milline õigus ja milline pädevus meil on, et riikliku põhiseaduse küsimus parlamendis üldse arutusele võtta. Liikmesriikidel on oma riiklike põhiseaduste välja töötamisel sõltumatu pädevus, mistõttu peaksime austama Ungari inimeste õigust määrata omaenda põhiseadus, mille nende demokraatlikult valitud riigiparlament vastu võtnud on.

Tänane põhiseaduse sisu arutelu tuleks, kui üldse, pidada Ungari inimestega, mitte siin täiskogul. Meeldigu see riiklik põhiseadus meile või mitte, olgu me sellega nõus või mitte, peame austama sõltumatust ja õigushierarhiat, sest vastasel juhul loome ohtliku pretsedendi.

Seega, kui me tõstame esile ühe liikmesriigi ja püüame tegutseda väljaspool oma pädevust, anname edasi vale sõnumi. Meid hakatakse süüdistama poliitiliste vahendite kasutamises ning õõnestame kodanike usaldust oma institutsiooni vastu. Me ei tohiks sellele ohtlikule teele astuda.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Kinnitan üheselt Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis nimel, et tunnistame kõigi ELi liikmesriikide õigust enda seadusi ise teha ning seega ei taha me kritiseerida Ungarit ja kindlasti mitte Ungari kodanikke. Meie märkused ja muresolek ei ole mõeldud Ungari või Ungari kodanike kritiseerimiseks, kuid usume kindlalt, et põhiõiguste, kodanikuvabaduste, meie jagatud Euroopa väärtuste ning rahu, turvalisuse ja sündsa kooseksisteerimise kaitse on piisav põhjus täna siin seda arutelu pidada.

Loodame ka, et see arutelu ning meie küsimused ja mure väljendamine viivad olukorra paranemiseni ning eespool nimetatud rakendusakti parema ettevalmistamiseni. Lugupeetud volinik! Soovime sarnaselt teile sellest menetlusest kinni pidada, tagades, et kõik toimiks õigesti, ning ootame Veneetsia komisjoni lõplikku arvamust, kuigi eelnevatest järeldusest, mida Veneetsia komisjoni sekretär Thomas Markert on kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis esitlenud, on juba selge, et praegune Ungari põhiseadus on tagasihoidlikult öeldes mitmes punktis vastuoluline. Nõrku punkte Ungari põhiseaduses ei ole märganud mitte ainult kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon, vaid ka põhiseaduskomisjon.

Ignoreerides romantilisi, peaaegu monarhistlikke ideesid, mis preambuli põhimõtetes valdavad on, tahaksin juhtida tähelepanu mõnele valdkonnale, mida me väga tundlikuks peame vastupidi meie kolleegidele Fideszi parteist, kes ka Euroopa Parlamendi liikmed on. Üks näide on varem nimetatud põhimõte põhiseaduse vastuvõtmise kohta. Demokraatlikes riikides ei ole väga tavaline, et konsulteerimisprotsess kestab ainult viis nädalat. Ei ole tavaline, et opositsioon selles ei osale, ning hoolimata asjaolust, et Fideszil on vajalik häälteenamus, tuleb öelda, et võitjatel on kohustus tagasihoidlikkust üles näidata.

Põhiseadusliku kohtu volituste kitsendamist juba nimetati ning enda fraktsiooni nimel soovin mainida ka põhiseaduse diskrimineerivat olemust seksuaalvähemustesse kuuluvate isikute vastu, sest selles ei ole keelatud diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel.

Ungari vähemuste kaitse välismaal, mille suhtes kohaldatakse vahetult artiklit D, kehtib ka naaberriikides elavate Ungari rahvusest isikute vastu.

Head kolleegid! Euroopa Liidu missioon on kindlasti see, et me rahvaste ja Euroopa Liidu riikidena rahumeelselt koos elaksime, koostööd teeksime ning üksteist vastastikku austaksime. Kuidas peaksime meie, kes me oleme riikidest, keda see põhiseadus vahetult puudutab, sellist põhiseadust tajuma? Kuidas saate eeldada, et see meile vastuvõetav on?

Erinevalt teist oleme meie teile alati sõbrakäe ulatanud ning oleme alati tahtnud sündsalt koos eksisteerida ning seega meeldiks meile, kui teie põhiseaduse rakenduseeskirjades austataks naaberriikide suveräänsust.

  Sarah Ludford (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Põhjendamatu on öelda, et liikmesriigi põhiseadus on ainult liikmesriigi enda asi. Aluslepingute artiklites 6 ja 7 tehakse täielikult selgeks mitte ainult see, et liit ja liikmesriigid jagavad teatud väärtusi, vaid ka see, et komisjonil on kohustus neid väärtusi poliitiliselt austada.

Toetan täielikult kolleegi Renate Weberi sõnaosavalt öeldut. Pean seda veidi irooniliseks, kui Ungaris võimuloleva Fideszi parteiga sarnaste poliitiliste veendumustega isikud süüdistavad, et selle põhiseaduse kriitika on ajendatud poliitikast. Paljud selle põhiseaduse sätted on väga erakondlike huvidega, näiteks on välja jäetud homoseksuaalide kaitse diskrimineerimise eest ning emadele antakse valimistel lisahääled.

Tahan aga tuua hea näite ühest põhiseaduse veast, millega õõnestatakse aluslepingu õigusriigi nõuet. See on kinnitus, et 1949. aasta põhiseadus on vale. Mitte lihtsalt kehtetuks tunnistatud, vaid vale. See loob suure õigusliku ebakindluse, sest nii jäetakse unarusse ja tunnistatakse ilmselt valeks selle põhiseaduse alusel vastu võetud seadused, sealhulgas need, mis on seotud Ungari ühinemisega ELiga ning ELi liikmelisusega.

See on üks põhjus, miks komisjon peaks hindama selle põhiseaduse vastavust liidu õigusega, ning see põhiseadus võib teistele liikmesriikidele suurt mõju avaldada.

  Lajos Bokros (ECR). – Lugupeetud juhataja! Uue Ungari põhiseadusega hävitatakse demokraatia alussambad, mis põhinevad õigusriigil, ning avatakse tee autokraatiale. See on suur tagasiminek üleminekuteel. Uue põhiseaduse ettevalmistamine ja vastuvõtmine oli vaevu seaduslik. Preambul on välistav ning peegeldab ajaloo moonutatud tõlgendust. Põhitekstis sekkutakse eraellu, peamised inim- ja kodanike õigused on määratletud kitsalt, sotsiaalsed õigused on asendatud riigi eesmärkidega. Nõrgenenud on võimu kontroll ja tasakaal, eelkõige kohtusüsteemi sõltumatus.

Euroopa Nõukogu, parlament ja komisjon ei saa Euroopa väärtuste sellisest rikkumisest mööda vaadata, sest see võib seada negatiivse pretsedendi, mida teised mitteliberaalsed režiimid järgima hakkavad. Sellest hoolimata ei oota Ungari demokraadid välist abi. Kui nad seda saaksid, siis see vaid tugevdaks Ungari peaministri seisukohta, kes võrdles ELi Nõukogude Liiduga. Lahendus saab tulla vaid Ungari kodanikelt, kes lükkavad selle põhiseaduse tagasi, kui nad mõistavad, et autokraatlik režiim ei saa tagada kõrgeid elustandardeid ega rohkem vabadust. 21 aastat tagasi ei pidanud me vabaduse eest võitlema. Nüüd peame. Vahepeal peab Euroopa Ungarit valvsa pilguga jälgima ning julgustama Ungari demokraate algatust uuesti enda kätte võtma.

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Ma ei ole üldse nõus kõigi nendega, kes on väitnud, et ühe liikmesriigi põhiseaduse arutamine ja kritiseerimine siin tähendab sõltumatuse mitteaustamist või – nagu keegi väitis – et see oleks ohtlik pretsedent ning tegutsemine väljaspool Euroopa pädevust.

Liikmesriikide põhiseadused peavad olema kooskõlas Euroopa väärtustega, meie väärtuste ühiskonnaga, mille kindlaks määranud oleme. Tahan juhtida tähelepanu vähemalt kahele asjale, mis uues Ungari põhiseaduses Euroopa väärtustega kooskõlas ei ole. Teisi on eelnevad sõnavõtjad nimetanud.

Esiteks ei ole kaasatud diskrimineerimine seksuaalse sättumuse põhjal ning see tuleb tulevikus lisada. Samuti lähevad põhiseaduses määratletud abielu- ja pereväärtused vastuollu Euroopas ja Ungaris elavate inimeste tegelikkusega ning sellega ei järgita meie mitmekesisuse eeskirja.

Teine asi on seotud niinimetatud keskkonna ombudsmaniga, kes kaitseb tulevaste põlvkondade õigusi ja keskkonna jätkusuutlikkust. See ametikoht on nüüd allutatud üldisele ombudsmanile, nagu teised ombudsmanid, ja seega on see nõrgenenud. See on ka valdkond, kus määruste sfäärist on välja jäetud seal varem olnud pädevused, ning sellega tehakse selgeks, et jätkusuutlikkuse, keskkonnakaitse ja tulevaste põlvkondade õiguste küsimus – mis on samuti osa Euroopa väärtustest –, mis peab olema tähtis, ei ole enam nii tähtis, nagu ta varem oli.

Veel üks viimane mõte. Ungaris oli ka andmekaitse ombudsman. See ametikoht on täielikult kaotatud, nii et riigiga seotud teave, näiteks riigihangete kohta, ei ole enam läbipaistev. See on midagi, mis minu ja minu fraktsiooni karmi kriitika pälvinud on.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Lugupeetud Ulrike Lunacek! Soovin teilt küsida, kas oskate nimetada Euroopa Liidu liikmesriike, mille põhiseadus hõlmab tulevaste põlvkondade õiguste ombudsmani või volinikku? Kui mitmes liikmesriigis on selline institutsioon nagu Ungaris, mis tegelikult toimib ja Ungari põhiseaduses nimetatud on? Samuti, eeldades et olete lugenud praegust Ungari põhiseadust ning aprillis vastu võetud uut Ungari põhiseadust, kas oskate nimetada põhiseadusi, milles on rohkem ja põhjalikumaid artikleid keskkonnakaitse ning tulevaste põlvkondade kohta kui Ungari põhiseaduses? Palun nimetage selliseid riike!

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Minu vastus Kinga Gálile on järgmine. Küsimus ei olnud võrdluses teiste liikmesriikide põhiseadustega. Küsimus oli: mis on Euroopa väärtus? Mida meie põhiõigused hõlmavad? Mis sätestatakse ühisväärtustes, mida te loodetavasti ka jagate?

Mis puutub tulevaste põlvkondade õigustesse, siis on meie ühise Euroopa Liidu õigustes sätestatud keskkonna jätkusuutlikkus. Mõne liikmesriigi põhiseaduses võib see olemas olla ja teise liikmesriigi põhiseaduses mitte, kuid fakt on see, et Ungari valitsus on Ungari uue põhiseadusega selle sümboolse ombudsmani ametikoha kaotanud. Nüüd on neil vaid üks ombudsman ning kirjalikult sätestatud sümboolset väärtust enam ei ole. Te teate, kui olulised sümbolid ka poliitikas on. See tähendab, et te ei taha seda sümboolset esindatust, ei poliitilisel ega ombudsmani tasandil.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  József Szájer (PPE). – Lugupeetud juhataja! Võib-olla ei olnud see arusaadav, kuid küsin siis lihtsamalt. Ulrike Lunacek! Kas teie riigis – tean, et olete Austriast – on keskkonna ombudsman? Ungaris oli keskkonna ombudsman mitu aastat tagasi ning vastavalt uuele põhiseadusele luuakse see ametikoht uuesti. Kas teie riigis on keskkonna ombudsman? On või ei ole?

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Pean József Szájerile ütlema, et kahjuks ei ole probleem selles. Ungaril oli keskkonna...

(Naer)

Olgu, naerge, kui soovite! Ma ei pane seda pahaks, mulle meeldib huumor, kuid probleem on selles, et Ungari uue põhiseadusega keskkonna ombudsmani koht kaotati ja ombudsman allutati teistele. Kõik neli olemasolevat ombudsmani allutati üldise ombudsmani osakonnale. Tulevaste põlvkondade jätkusuutlikkuse küsimus ei ole kunagi olnud nii aktuaalne kui praegu ning selles suhtes olen ma kriitiline.

Minu riigis sellist ametikohta ei ole. Roheliste parteisse kuuluvana ma muidugi võitleksin selle eest, kuid teie olete kirjutanud uue põhiseaduse ning sellega kaotatakse sümboolne ja poliitiline väärtus, mis minu arust teile tähtis oli, nagu te praegu ütlete. Miks te selle siis kaotasite? Miks te seda ei säilitanud, nii et kõigil oleks võimalus olnud näha keskkonna ombudsmani, kes seisab tulevaste põlvkondade õiguste, keskkonna ja jätkusuutlikkuse eest? Te ei ole seda selgitanud, kolleegid!

  Mario Mauro (PPE). − (IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Mind hämmastab selle arutelu abistav varjund.

Mõeldes tagasi ka Ulrike Lunaceki viimastele avaldustele, hoidun arutamast näiteks seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise teemat. Minu riigi põhiseaduses seda teemat mainitud ei ole, nii et millal Euroopa Parlament Itaalia põhiseaduse üle arutelu korraldab? Lisaks on see üsna imelik, sest minu riigis soovib põhiseadust muuta ainult Berlusconi paremtsentristlik partei. Vasakpoolsete vastus on 15 aastat olnud, et me ei pea põhiseadust muutma, sest see on demokraatia lõpp.

Olge seega ettevaatlikud, sest kui me alustame arutelu selle üle, mida põhiseaduslik dokument sisaldab ja mida mitte, peaksime kõigepealt võib-olla arusaamatuse selgeks tegema. Kas me tõesti arvame, et asjaolu, et selles põhiseaduses on mainitud sündimata lapse õigusi, kujutab tänapäeval ohtu? Kas me tõesti arvame, et asjaolu, et selles põhiseaduses on mainitud riigi kristlikke juuri, kujutab identiteedile ohtu?

Minu meelest peaksime kõik veidi rohkem tutvuma Euroopa põhiseadusega, mida tegelikult vastu ei võetud, kuid milles oli moto „Ühinenud mitmekesisuses”, ning püüdma olla veidi rohkem sallivamad tõsiasja vastu, et igaüks on erinev. Teisisõnu tuleb meil mõista, et hetkel on Ungari laiapõhjaline konsensus tõstnud esile inimeste vajadused ning selleks et vältida nende vajaduste muutmist natsionalismiks, peab neid toetama tugev Euroopa, kus tunnustatakse kõigi õigusi ja kohustusi.

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu lepingus sätestatakse, et Euroopa Liit põhineb vabaduse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamisel. Neid väärtusi jagavad kõik liikmesriigid. Neil väärtustel põhinevad Kopenhaageni kriteeriumid ning need väärtused moodustavad ka osa ühinemistingimustest.

Euroopa institutsioonid vastutavad ka selle eest, et liikmesriigid neid põhimõtteid ka pärast ühinemist järgiksid. Lubage mul tuletada seda kohustust meelde teile kõigile ning eriti komisjoni presidendile ja volinikule, kel selles peamine vastutus on. Nendele olulistele põhimõtetele ei vasta ei uue Ungari põhiseaduse sisu ega selle kavandamise asjaolud. Seetõttu tuleb selle teemaga seotud küsimusi pidada Euroopa tasandil küsimusteks, mitte riiklikul tasandil küsimusteks.

Selle põhiseaduse võttis vastu üksainuke partei ilma avalike aruteludeta või asjatundjatega nõu pidamata ning põhiseaduse koostajatel on kaheldav demokraatlik legitiimsus. Demokraatlikud opositsiooniparteid nõudsid seaduslikke tagatisi sellele, et uus põhiseadus põhineb laiapõhjalisel konsensusel, ja selle puudumisel tõmbusid nad põhiseaduslikust menetlusest tagasi. Põhiseaduse kaks põhiülesannet on tagada inimõigused ning riigi nõuetekohane toimimine. Nõuetekohase toimimise raamistik on aga probleemne. Uue põhiseaduse kohaselt tuleb maksusüsteemi, pensionisüsteemi ja peretoetuste süsteemi muudatused võtta vastu kahe kolmandiku häälteenamusega. See takistab järgmiste valimiste kandidaatidel lubada muudatusi nendes valdkondades ning pidurdab vabadel valimistel hääletamist.

Lisaks antakse selle põhiseadusega eelarvenõukogule, mis ei ole otse valitud organ, vetoõigus parlamendi otsuste üle, mis puudutavad eelarvet, ja see võib omakorda tuua kaasa parlamendi laialimineku ning üleskutse uuteks valimisteks, ohustades seega stabiilset juhtimist. Inimõiguste kaitset on vähendatud. Inimõiguste tagamine ei ole enam nii tõhus, sest põhiseadusliku kohtu pädevus on piiratud.

ELi kõige tähtsam acquis on see, et oma väärtuste kaudu on EL suutnud käsitleda konflikte, mida minevikus ainult inimeste märkimisväärsete kannatuste arvel lahendada sai, demokraatlikus raamistikus, mis põhineb õigusriigil. ELil on selge õigusriigi, põhiseaduslike tagatiste, institutsioonide võimu kontrolli ja tasakaalu ning läbiräägitud lahenduste raamistik ning sama nõuab ta ka liikmesriikidelt. Neid väärtusi tuleb säilitada!

  Sophia in 't Veld (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Oleme siin täiskogul arutanud Itaalia, Slovakkia ja Ungari surve all olevat meediavabadust. Oleme arutanud homo-, bi- ja transseksuaalide õiguste rikkumist Leedus, Ungaris ja Poolas. Oleme arutanud romade väljasaatmist ja diskrimineerimist Prantsusmaal ja Itaalias ning neid näiteid arutelude kohta, kus käsitletakse põhiõigustele surve avaldamist ühes või teises liikmesriigis, on veel palju.

Iga kord oleme fraktsioonilt PPE kuulnud, et see ei tohiks olla erakondlik poliitika ja et me ei tohiks ühte liikmesriiki esile tõsta. Küsimus ei ole liikmesriikides, vaid põhiõigustes. Põhiõigused ei ole subsidiaarsuse küsimus. Põhiõigused on Euroopa Liidu vundament. Selle tõestamiseks tuletan teile meelde, et nõuame kandidaatriikidelt mitte ainult oma seaduste, vaid ka põhiseaduste kohandamist, selleks et nad Euroopa Liidu liikmeteks vastu võtta saaks.

Head kolleegid! Tegemist on selgelt objektiivse murega, mida ei ole väljendanud mitte ainult fraktsioonid, vaid ka Veneetsia komisjon, ja vähemalt on tegemist mitmetähenduslikkusega. Selle väga küünilise arutelu asemel peaksime püüdma neid küsimusi lahendada.

Viimane praktiline soovitus Ungari valitsusele. Kui tahate näidata üles oma väga sügavat pühendumust homo-, bi- ja transseksuaalide õiguste kaitsele ja edendamisele, siis kutsun teid osalema 18. juuni Budapesti geiparaadil.

  Manfred Weber (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Põhilised inimõigused on universaalsed, mis tähendab, et need kehtivad igas olukorras. Olen seda arutelu jälginud. Seni ei ole ükski sõnavõtjatest, kaasaarvatud kriitikud, põhiseadust täpselt tsiteerinud, et osutada, mis neile selles ei meeldi. Juan Fernando López Aguilar väidab, et talle on mulje jäänud, et midagi on viltu läinud, samal ajal kui teised vihjavad igasugustele asjadele, mis selles põhiseaduses valesti olla võiksid. Keegi ei ole tegelikult põhiseadust ennast tsiteerinud. Just täpselt selle probleemiga me praeguses arutelus silmitsi olemegi: millised on tegelikud süüdistused? Kui ma mõtlen sellele, kuidas ungarlased reageerivad sellele arutelule ja süüdistustele, mida mõned minu kaasparlamendiliikmed ilma igasuguste otseste tsitaatidega pilluvad, siis võin ma hästi ette kujutada, kuidas mõned peavad viisi, kuidas ungarlaste ja nende riigi arengut täna siin arutatakse, väga jõhkraks. Eurooplastena peaksime hoolitsema selle eest, et niisuguseid süüdistusi vältida.

Soovin öelda, et paljud praegu Ungari vastutavatel ametikohtadel olevad isikud on need, kes kommunismi vastu ja vabaduse eest võitlemiseks tänavatele läksid. See on lihtsalt vastuvõetamatu, et neid inimesi pidevalt süüdistatakse ja et luuakse mulje, et neil on probleeme vabadusega. Sel ei ole mingit pistmist erakondliku poliitikaga, see on lihtsalt fakt!

Olles kaevanud selle üle, et tänases arutelus ei ole esitatud ühtegi tsitaati, soovin nüüd tsiteerida uut Ungari põhiseadust: „Me oleme uhked selle üle, et meie riik on olnud 1000 aastat kristliku Euroopa osa ja me oleme teadlikud kristluse rollist meie rahva püsimajäämisel”. Mul on hea meel põhiseadusest sellist meelsust leida. Kõigile täiskogu liikmetele ei pruugi see meeldida. Mul on hea meel, et see viide kristlusele on lisatud ning mulle oleks meeldinud näha seda ka Lissaboni lepingus ja Euroopa põhiseaduses. Minu seisukoht Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esindajana on, et see on hästi tehtud.

  Zita Gurmai (S&D). – Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamendis ei aruta me lihtsalt riiklikke probleeme. Uues Ungari põhiseaduses on kahtluse alla seatud Euroopa väärtused. Seetõttu peame seda arutama ja tegema seda kohe. Enne üldiste õigusaktide vastuvõtmist on veel aega. Loodetavasti on kõik nõus, et põhiseadus peab olema tasakaalustatud, kodanikele lähedane, põhinema üldtunnustatud väärtustel ja põhimõtetel ning olema poliitiliselt neutraalne. Ungari põhiseadus kahjuks neile kriteeriumidele ei vasta.

Juba selle vastuvõtmine on küsitav. Avalikku arutelu peaaegu üldse ei olnudki. Põhiseadust toetab ainult üks poliitiline partei ning peamised põhiseaduslikud eksperdid on selle vastu. Uus põhiseadus tõstatab rahvusvahelisel tasandil küsimusi. Näiteks puudub selle lõppsätetes viide ELi õigusele. Märkame selgeid erinevusi ning võrreldes seda dokumenti põhiõiguste hartaga leiame sealt vasturääkivusi ja erinevusi väärtustes ja põhimõtetes. Selles dokumendis ei ole valdav ka hea valitsemistava põhimõte. Põhiseadusest puudub ELiga vastavuses olev modernne haldusstruktuur.

Eespool nimetatud üldised õigusaktid on väga ohtlikud. Need muudavad riigi juhtimise tulevastele valitsustele praktiliselt võimatuks. Meile jäi mulje, nagu üks kolleegidest selle sõnastas, et valitsus on nagu jalgpallimeeskond, kes mängu ajal reegleid muuta ja kohtunikku vahetada püüab. See ei ole viis, kuidas poliitilisi vastaseid kohelda, ning kindlasti ei ole see viis, kuidas demokraatia 21. sajandi Euroopas toimib.

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni seisukoht teistes valdkondades on meile väga sümpaatne. Me teeme majandusküsimustes tihedat koostööd. Sel konkreetsel juhul peame aga tegema selgeks, et see ei ole koht, kus erakondlikku poliitikat teha. Eelkõige peame rõhutama, et on skandaalne mis tahes liikmesriigi põhiseadust siin foorumis kritiseerida.

On liikmesriike – ja siinkohal vaatan ma muu hulgas selle teema niivõrd jõuliselt tõstatanud Simon Busuttili poole –, mis probleemide korral Euroopa Liidu toetust paluvad. See on Euroopa solidaarsuse väljendus, et me peame neid aitama, näiteks juhul, kui Maltal on probleeme varjupaigataotlejatega. Solidaarsus peab siiski põhinema jagatud väärtustel ning selliste väärtuste püsimise eest vastutavad kõik siinse täiskogu fraktsioonid.

Põhiõiguste harta võib küll siduv olla vaid Euroopa õigusaktidele ja nende rakendamisele, kuid aluslepingute artiklid 2, 6 ja 7 on siduvad kõigile liikmesriikidele. Ungari põhiseadusse kinnistati kahe kolmandiku häälteenamuse nõue, nii et reaalselt rääkides ei saa ükski Ungari tulevane valitsus ühtegi riigi õigusakti muuta. See on vastuolus parlamentaarse demokraatia põhimõttega. Põhiseadusliku kohtu volituste piiramine on üsna ainulaadne ning ohustab võimude lahususe põhimõtet. Me ei saa alahinnata võimalust, et kriminaalmenetlustega rikutakse rahvusvahelist õigust.

Võiksin öelda veel palju, kuid soovin kindlasti öelda järgmist: see ei ole mitte ainult ELi ja Euroopa Komisjoni õigus, vaid ka nende kohustus sel juhul oma arvamus teatavaks teha. Varem – isegi kaua aega enne Euroopa Liidu olemasolu – hoiduti Euroopas liiga sageli liikmesriikides esinenud väärttarvitusi kritiseerimast. Teiste kõrval on seda kogenud ka minu riik. Kui poliitikud vaikivad, teevad inimesed end varem või hiljem kuuldavaks ning siis tuleb meil endalt küsida, kas nüüd on liiga hilja ja kas me oleme läbi kukkunud.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Lugupeetud Alexander Alvaro! See on tõsi, vaid üks lause. Oleme sellega nõus! Selline kriitika on häbiväärne! Minu küsimus on: millel põhineb teie arvamus, et kahe kolmandiku häälteenamusega vastu võetud põhiseadust demokraatlikus riigis muuta ei saa? Siiani on seda muudetud. Põhiseadust saab muuta ka teistes riikides. Palun täpsustage! Millised täpselt on need ühised väärtused, ühised Euroopa väärtused, mis Ungari põhiseadusest välja jäetud või tagasi lükatud on või mis sellega vastuolus on? Teie jutt on liiga üldine.

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Tänan teid küsimuse eest! Võtan omaks kriitika, et käsitlesin teemat mulle eraldatud minutilise sõnavõtuaja jooksul liiga üldiselt. Võin aga tuua konkreetsemaid näiteid. Euroopa väärtused on üks asi, kuid need väärtused tähendavad näiteks seda, et liikmesriik peab toimima õigusriigina, millega kaasnevad sellised teemad nagu võimude lahusus ja demokraatia põhimõte. Kui näiteks põhiseaduslikul kohtul puudub pädevus eelarve- ja maksuküsimustes, siis on see võimude lahususe kitsendamine ning kahtlemata kahtlane olukord. Niisiis usun, et saame selliseid küsimusi arutada.

Mis puutub teistesse küsimustesse, nagu kahe kolmandiku häälteenamus, siis pean küsima, millises ulatuses on see vastavuses parlamentaarse demokraatiaga, kui tulevastel valitsustel puudub manööverdamisruum. Küsimusele on kindlasti avatud see, kas eluaegne vanglakaristus ilma igasuguse õiguseta kohtuotsus edasi kaevata või ülemkohtus läbi vaadata lasta on vastavuses Euroopa Liidu demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Need on küsimused, mis vajavad vastuseid, ning ma leian, et komisjon peaks asja uurima.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  József Szájer (PPE). – (HU) Lugupeetud Alexander Alvaro! Tahan küsida, kas olete teadlik sellest, et eelmises Ungari põhiseaduses olid täpsustatud 27 seadust, mida sai muuta ainult kahe kolmandiku häälteenamusega, samas kui uues põhiseaduses on selliseid seadusi vaid 26. Milles probleem on? See arv selgus hiljutisest teaduslikust analüüsist – ma ei ole seda ise välja arvutanud.

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Usun, et mulle andestatakse, kui vastan subjektiivsel arvamusel põhinevale küsimusele enda subjektiivse arvamusega. Ei, minu arvates ei ole see kõige modernsem!

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Manfred Weber (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Austatud Alexander Alvaro! Näitasite meile just seda, kuidas oma kõneaega mitmele küsimusele vastama nõustumisega pikendada. Tahan teilt küsida aga seda, kas olete teadlik, et Ungari põhiseaduslikku kohut reguleerivad sätted – ma ei ole kindel, kas olete Ungari põhiseaduse täielikult läbi lugenud – on peaaegu identsed Saksa põhiseadusliku kohtu suhtes kohaldavate sätetega? Seetõttu tahtsin teilt küsida, kas Saksamaa põhiseaduslik kohus on sama ebademokraatlik ja kriitikat väärt kui Ungari põhiseaduslik kohus? Sooviksin kuulda teie vastust sellele küsimusele!

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja, Manfred Weber! Kuna te just ütlesite, et see on identne vaid teatud osades, siis on üsna selge, et on ka kohti, kus see võib olla avatud küsimusele, kas asjaolu, et Ungari põhiseaduses piiritletakse põhiseadusliku kohtu pädevust eelarve- ja maksuküsimustes, on vastavuses võimude lahususe põhimõttega.

Kui te nüüd mulle väidate, et Saksamaa põhiseaduslik kohus ei ole pädev otsustama maksuküsimuste üle, näiteks Saksamaa föderaalkohtu otsusest tulenevad küsimused, või et Saksamaa põhiseaduslik kohus ei saa näiteks eelarveseadust analüüsida, pidades valitsusasutuste, nagu Saksamaa partei Bundestagi, vahel põhiseaduslikku arutelu, siis nõustun ma teiega. Saksamaa põhiseadusega seda aga võimaldatakse ning selliste küsimuste korral on võimalik viia hagi ka Saksamaa põhiseaduslikku kohtusse.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Vytautas Landsbergis (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin viidata millelegi, mida varem nimetati: tulevaste põlvkondade õigused. See paistab Ungari põhiseaduses väga ainulaadne; midagi, mis on sätestatud Ungari põhiseaduses ning mida näiliselt ka siin tunnustatakse.

See tõstatab küsimuse, mille tahaksin küsida tulevaste põlvkondade tulevaste liikmete põhiõiguse kohta – õigus sündida. Kas tulevastest inimeludest hoolimine on Euroopa väärtus või mitte? Võib-olla see ei ole Euroopa väärtus, ainult Ungari? Euroopa peaks Ungarile tänulik olema, et see talle mõned põhiväärtused meelde tuletab.

  Alexander Alvaro (ALDE). − (DE) Lugupeetud juhataja! Pean Vytautas Landsbergisest väga lugu. Ma ei suuda aga tema sõnavõtust küsimust leida. Kui see ei olnudki küsimus, siis kasutan selle aja ära avalduse tegemiseks.

Minu teada ei määratleta üheski põhiseaduses tulevaste põlvkondade seadust. See ei ole kaalul olev küsimus. Me käsitleme inimväärikust – selle põhimõtte leiab Saksamaa ning teiste riikide põhiseadusest – ja Ungari põhiseadus ei ole selle suhtes erand. Ma ei näe siin vastuolu. Küsimus on selles, kas seda tuleb tulevikus kitsendada või määratleda.

Nagu ma aga juba enne ütlesin, ei mõistnud ma teie küsimust. Jätkusuutlikkus, tulevaste põlvkondade kaitse, soov tervislikuma looduskeskkonna järele ning elukvaliteedi kaitsmine – kui ma ei eksi, siis on kõik need põhimõtted kõigi liikmesriikide põhiseadustes ning neid arvestatakse paljudes ülemkohtu otsustes. Usun, et seda põhimõtet ei seadnud te kunagi kahtluse alla, isegi mitte presidendina.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Tahan kolleegidele ja Alexander Alvarole veel kord kinnitada, et Ungari on riik, kus on endiselt valdav õigusriigi põhimõte. Tahan Sophia in ’t Veldile, Kinga Gönczile ja Monika Benovale veel kord kinnitada, et Ungaris austatakse endiselt põhiõigusi, inimõigusi ja liidu väärtusi.

Ungari seadused ja aprillis vastu võetud Ungari põhiseadus vastavad Euroopa Liidu seadustele ning põhiväärtustele. Ungari kõik rahvusvahelised seaduslikud kohustused ja õiguslikud pühendumused säilivad ning tegelikult on see sõnaselgelt põhiseaduses sätestatud ning juhul, kui see nii ei oleks, saaks komisjon Ungari Luxembourgis asuvasse kohtusse kaevata, et asjale ametlik käik anda, kuid me kõik siin täiskogul teame, et nii see ei ole. Head kolleegid! See, mida riigi põhiseadus hõlmab ja mida konkreetse liikmesriigi eri seadusandlikel tasanditel käsitletakse, on üsna ilmselgelt riigi suveräänsuse küsimus.

Rahva esindatusel põhinevas demokraatias otsustavad vabadel valimistel valitud parlamendiliikmed, milliseid teemasid tuleks käsitleda põhiseaduslikul tasandil ja milliseid üldisel seadusandlikul tasandil.

Mida ma selles arutelus ei mõista, on see, et kuni praeguseni on meile väidetud, et kahe kolmandiku häälteenamusega muudetavad seadused on selle tagamiseks, et neid väärtarvitada ei saaks. Vajame kahe kolmandiku häälteenamusega põhiseadust, sest see on eeskiri, mis annab tagatised. Nüüd kuuleme, et paljud esitavad vastuväiteid selle kahe kolmandiku häälteenamuse kohta, mida nad enne tagatisena nägid. Mulle isiklikult tundub, et te ei suuda aktsepteerida demokraatia mängureegleid. Lisaks – nagu mu kolleegid juba välja toonud on – viidatakse uues Ungari põhiseaduses põhiõiguste hartale, mis on uus põhiseaduslik element, ning peetakse Ungari vähemusi Ungari poliitilise ühiskonna lahutamatuks osaks. Ungari parlamendi volinik tulevaste põlvkondade alal väitis, et uue põhiseadusega viiakse keskkonnakaitse ja vastutus tulevaste põlvkondade eest märkimisväärsele tasemele. Nii nagu me sellest põhiseadusest räägime, võiksime rääkida ükskõik millisest Euroopa põhiseadusest. räägite alati erinevusest ning rõhutate, et kui miski kajastab erinevat väärtust, siis ei tähenda see, et selline asi oleks parem või halvem. See on lihtsalt erinev. Ungarlasena oleksin ma tänulik, kui te seda ühinenud mitmekesisuse vaimus austaksite.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Vladimír Maňka (S&D) . – (SK) Lugupeetud juhataja! Sain täna kutse üritusele „Bridges Between Nations” (ee sillad rahvaste vahel), mille korraldab teie kolleeg. Sel kutsel kasutas ta ELi rajaja Jean Monnet’ motot, kelle sõnul rajasid ELi inimesed. Lugupeetud Kinga Gál! Ka põhiseadusi ja sildu rajavad inimesed. Tahan teilt küsida, miks Ungari koalitsioon ei taha, et opositsioon põhiseaduse koostamises osaleb?

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Opositsioonil oli võimalus parlamendi töös osaleda. Opositsioon osutas selles töös mitte osaleda ning me austame nende otsust. Nagu me näha võime, soovivad nad selle asemel siin arutelu pidada, mida Ungari üldsus tõesti ei mõista.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ei, tegelikult on see väga lihtne! Olles kuulnud teistelt, et teised liikmesriigid peavad oma kodus asjad korda saama ja oma põhiseadused läbi vaatama, siis võib-olla tsiteeriks Kinga Gál Euroopa Liidu mõne liikmesriigi põhiseaduse artiklit näitena sellest valdkonnast, kus liikmesriik n-ö kodus korra majja saama peab. Lõppude lõpuks oli see just tema, kes sõnaselgelt väitis, et teised liikmesriigid seda tegema peaksid. Teisisõnu, kus on teise liikmesriigi põhiseaduse konkreetne kriitika, mida käsitleda tuleb? Kohe pärast selle teabe saamist saame loomulikult läbirääkimistesse astuda.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) See ei ole põhiseaduslikul tasandil sätestatud, et igaüks oma kodu korda tegema peab. Lugupeetud Alexander Alvaro! Ütlesin ka teile Euroopa Parlamendi liikmest liberaalina, et need, kes austavad ning rõhutavad õigust olla kõigis valdkondades erinev, peavad olema valmis aktsepteerima seda, et erinevus võib esineda põhiseaduste põhimõtetes, väärtuste valikus ja ülesehituses. Just seda tahtsin ma öelda. See ei tähenda, et me ei austaks ELi põhiväärtusi või et me ei täidaks täielikult Euroopa õiguses või rahvusvahelises õiguses sätestatud nõudeid.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Lugupeetud Kinga Gál! Tahan vastata sellele, miks tuli muuta varasemat eeskirja, millega sätestatakse, et põhiseadust saab muuta ainult nelja viiendiku parlamendiliikmete häälteeenamusega. Fidesz tühistas eeskirja, mille parlamendi enamus, kes omandas vahemikus 1994–1998 72% häältest, poliitilise vähemuste õiguste kaitseks vastu võttis. Mis põhjusel seda tehti? Opositsioon ei osalenud parlamendi töös selle tagatise puudumise tõttu, mitte et nad selle eeskirja muutmise tõttu sellest õigusest ilma oleksid jäetud. Lugupeetud volinik Reding! Tahan teie tähelepanu sellele juhtida.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Lugupeetud Csaba Sándor Tabajdi! Ma ei ole olnud Ungari parlamendi liige alates 1990. aastast, kuid minu kolleegid, kes olid sel ajal parlamendiliikmed või isegi erakondade juhid ja alamkoja esimehed, väidavad, et sellist eeskirja ei olnud. See ei ole tõsi! Leian, et peaksite seda arutelu pidama Ungari parlamendis. See on Euroopa Parlamendi aruteluvaldkondadest täielikult väljaspool olev teema.

  Boris Zala (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Uus Ungari põhiseadus on võib-olla tõesti kõige tagurlikum põhiseadus Euroopas.

See on asja üks külg, kuid teine külg on see, et see põhiseadus on ka rahvusvahelisel tasandil ohtlik. Mõned auväärt parlamendiliikmed on siin väitnud, et selle küsimuse peab Ungari ise lahendama. See on tõsi, kuid selle põhiseadusega rikutakse teiste riikide suveräänsust. Lugupeetud volinik! See on väga tähtis küsimus. Selle põhiseadusega õõnestatakse rahu tagamist Euroopas. Sellega õõnestatakse riigipiire. Selles kasutatakse naaberriikide vähemusi avalikult äärmuslike natsionalistlike tulemuste saavutamiseks. See põhiseadus on läbi imbunud Suur-Ungari meelsusest. Kodakondsuse andmisega vaid päritolu alusel, olenemata elu- ja töökohast ja perekondlikest sidemetest, avatakse Pandroa laegas, millest pääseb valla äärmuslik natsionalism, millist me Teise maailmasõja lõpust saati näinud ei ole. See ei ole kõik! Selle põhiseadusega võimaldatakse hääleõigus püsivalt naaberriikides elavatele ungarlastele. Kas suudate ette kujutada, kuidas Ungari poliitilised parteid teises riigis valimiskampaania korraldavad? Lühidalt, uus Ungari põhiseadus viib Kesk-Euroopa täieliku destabiliseerimiseni. See toob Kesk-Euroopasse Balkani sõdade vaimu. Ungari parlamendi esimees László Kövér väitis hiljuti Gabčíkovo-Nagymarose tammi teemal, et Ungari sõjaline sekkumine oli vajalik ning et Pariisi rahulepingud Slovakkia suhtes ei kehti ning uue põhiseaduse põhimõtete alusel seadis ta kahtluse alla ka Slovakkia piirid.

Leian, et Euroopa Liidul ja Euroopa Parlamendil on õige aeg sellele ohtlikule natsionalistlikule poliitikale otsustavalt ei öelda, kuni see veel võimalik on.

  Nathalie Griesbeck (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! See on põnev arutelu, kuid siiski pean ütlema – ja võib-olla üsna otsekoheselt –, et me ei tohiks küsimuses segadust tekitada. Mulle jääb täna siin mulje, et liigume poliitilisest silmakirjalikkusest mõnevõrra kaugemale, sest küsimus ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi Ungari põhiseaduse kritiseerimises, kes muidugi oma suveräänsuse eest koos oma elanikega ainuisikuliselt vastutab. Siin parlamendis on aga küsimus ja minu puhul mure seotud ELi õigussüsteemiga ning järelikult on tegemist küsimusega, mis mõjutab seda, millises ulatuses jagame oma ühisväärtusi ja seda, kuidas Euroopa üles ehitatud on, riikides ja liikmesriikide põhiseadustes ja teistes riiklikes asutamisdokumentides.

Selles põhiseaduses on aga vastuolud mittediskrimineerimise ja vähemuste austamisega ning pluralismi ja opositsiooni puudutavad probleemid, mis tuleb lahendada. Seetõttu, head kolleegid, kui kõik on selge, nagu mõned sõnavõtjad täna siin väitnud on, siis las täidesaatev kolleegium kinnitab, et Ungari põhiseadus on meie ELi platvormi alustaladega kooskõlas ja täielikus vastavuses ning asjad on selged. Sellest sõltub ELi õigussüsteemi ning järelikult Euroopa Liidu usaldusväärsus.

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! See on tuline ja ergutav, küll mõnevõrra vastuoluline arutelu, kuid sellest hoolimata naudin seda demokraatia väljendust väga. Tuleb öelda, et meil on õigus seda teemat arutada, sest Ungari on osa Euroopa Liidust.

Ometi on Ungaril õigus ka põhiseadusele ning kindlasti on uus põhiseadus palju parem kui 1949. aasta kommunistide põhiseadus. See on ehtne jõupingutus kajastada nüüdisaegseid väärtusi Euroopa kontekstis. Kui mõne selle osa vastu vaieldakse, siis tuleb teatada, et põhiseadust saab alati referendumiga muuta, ning kui me Euroopa tasandil avastame, et mõned selle aspektid ei ole Euroopa õiguse ja väärtustega kooskõlas, siis saab seda muuta ja arvesse võtta.

Tuleb öelda ka seda, et see põhiseadus võeti 18. aprillil vastu 262 poolt- ja 44 vastuhäälega ning see on demokraatia väljendus. Esitatud on vastuväiteid mõne põhiseaduse punkti vastu, näiteks viited kristlusele ja jumalale, kuid need ei ole midagi uut. Neid võib leida ka Saksamaa, Poola ja Iirimaa põhiseadustest. Kristliku demokraadina on mul väga hea meel, et seal viidatakse jumalale ja kristlusele, sest see on meie kultuuri ning meie ajaloo oluline osa, ja ma leian, et selliste viidete lisamine on palju parem mõte kui nende väljajätmine ja ilma jumalata ühiskonna loomine.

Vastuväiteid on esitatud ka väljaspool Ungarit elavatele inimestele kodakondsuse andmise kohta, kuid Iirimaal on meil passiosakond inimestele, kes elavad ametlikult Põhja-Iirimaal, mis asub Ühendkuningriigis. See on olukorrale rohkem kaasa aidanud kui seda kahjustanud ning nüüd on meil Ühendkuningriigiga parem suhe kui kunagi varem, mida tõendab ka kuninganna Elizabethi külaskäik kaks nädalat tagasi.

Vastuväiteid on esitatud abielu määratluse, elu määratluse jne kohta, kuid nagu ma juba ütlesin, kui seal on vigu, siis saab neid referendumil käsitleda. Viimasena tuleb avaldada kiitust selle eest, et põhiseadusse on lisatud riigivõla suuruse piirang, mis on väga oluline. Kui meil see Iirimaa põhiseaduses olnud oleks, siis võib-olla ei oleks me praegu sellises finantskaoses. Seega on Ungari uues põhiseaduses tohutu palju positiivset ning ma leian, et kui me uuele põhiseadusele mõtlema hakkame, siis on meil Ungarilt palju õppida.

  Glenis Willmott (S&D). – Lugupeetud juhataja! Selle põhiseadusega on seotud palju probleeme, kuid tahan keskenduda ühele põhiküsimusele, mis on see, et esitatud põhiseadusega ei tagata mingisugust kaitset diskrimineerimise eest seksuaalse sättumuse põhjal. Ainuke tunnustatud abieluliik on mehe ja naise abielu. Me oleme homo-, trans- ja biseksuaalide õiguste ees kogu Euroopas pikka aega võidelnud ning me ei saa lubada, et Ungari sellise tagurliku sammu teeb.

Homoseksuaalide õigusi kaitseb ELi põhiõiguste harta. Mitte ainult see, vaid samasoolistel abielupaaridel peaks olema võimalus Euroopas vabalt liikuda ning nende partnerlust tuleks olenemata asukohast seaduslikult tunnustada. Jah, Ungari põhiseaduse üle otsustab Ungari. Siiski on igal liikmesriigil kohustus austada Euroopa Ühendust, mille osa nad on. Homo-, bi- ja transseksuaalide õiguste kaitsmine on Euroopa Liidule väga oluline ning Ungari ei saa sellest mööda vaadata.

  Eduard Kukan (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Praegune Euroopa Liit tugineb meid ühendavatel väärtustel ning see võimaldab meil koostööd teha ja üksteist austada. Tahan rõhutada ka seda, et igal riigil on õigus oma põhiseadus demokraatlikult valitud esindajate kaudu vastu võtta. Uue Ungari põhiseadusega tuuakse meie ette aga küsimused, mis on Ungari naabritele tundlikud ja mis neid mõjutavad. Ma pean silmas näiteks artiklit 23, millega nähakse ette, et naaberriikide Ungari vähemuse liikmed saavad endale hääleõiguse tingimusel, et nad võtavad endale Ungari kodakondsuse. Selles seisnebki probleem. Ebatavaliste kriteeriumidega Ungari kodakondsuse saamiseks ehk teisisõnu ilma Ungariga loomuliku sidemeta luuakse võimalus poliitilisteks sidemeteks riigi ja kodanike vahel, kel selle riigiga tegelikku seost ei ole.

Näen probleeme ka jaotise D sõnastuses. Seal käsitletakse ühtset Ungari rahvust, kollektiivseid õigusi, nende autonoomia toetamist teistes riikides päritolu põhimõtte alusel ja selle põhimõtte alusel, et Ungari vastutab kõigi ungarlaste eest. Seega on lõikes 4 ruumi selle põhiseaduse võimalikuks riigiväliseks mõjuks.

Slovakkia valitsus püüab neis küsimustes algatada rahumeelset ja asjalikku kahepoolset arutelu. Ungari on aga selle vastu. Põhiseadus ei ole veel jõustunud ning seetõttu leian, et on õige aeg seda arutada ja selgitada, millised negatiivsed mõjud olla võivad.

Tahan veel üht asja öelda. Püüame oma praeguses ELi laienemispoliitikas rõhutada tulevaste liikmesriikide heanaaberlike suhete rajamist Euroopa väärtuste põhjal. Head kolleegid! Kujutage ette liidu reaktsiooni juhul, kui näiteks Serbia otsustaks praegu Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele massiliselt kodakondsuse anda või kui Albaania annaks kodakondsuse Makedoonia kodanikele. Tahan veel kord öelda, et ainult väärtuste ja koostöö vastastikuse austamise korral saame rääkida Euroopa Liidu ühise arengu jätkumisest tulevikus.

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja! Olen palunud võimalust sõna võtta juba kolm korda ja mul on hea meel, et te mulle kolmandal palvel selle võimaluse andsite. Kõigepealt tahaksin teha ühe paranduse. Küsiti, kas see põhiseadus hõlmas konkreetset nelja viiendikku häälteenamust või mitte. See oli parlamendi kodukorda lisatud, kuid tühistati Fideszi ettepanekul. Tahaksin Eduard Kukanilt küsida seda, et kui siin viibis Veneetsia komisjonist Thomas Markert ja mainiti kahe kolmandiku häälteenamust – mis ka siinkohal jätkuvalt esile kerkib –, siis kinnitas ta, et kahe kolmandiku häälteenamus on olemas. Sellistel juhtudel oleks peamine ootus vaoshoitus, kuid ta ei näe sellest ühtegi märki. Seega on minu küsimus Eduard Kukanile, kas ta on enda tõstatatud küsimusi Fideszi liikmetega kohtumisel Euroopa Parlamendis juba arutanud? Kas ta näeb mingeid märke tahtest neid põhiseaduse punkte muuta?

  Eduard Kukan (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kas see küsimus oli minule? Minu siiras vastus on, et ma ei saa teie küsimusele vastata.

  Sylvie Guillaume (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Orbáni valitsuse kavandatud uues Ungari põhiseaduses on piisavalt üsna rabavaid artikleid, nagu kaasparlamendiliikmed välja toonud on.

Selle põhiseaduse – mis, nagu me märkinud oleme, põhineb ainuüksi viidetel kristlusele ja traditsioonilistele pereväärtustele – põhipunkt on kahtlemata eraelu peatükk. Ilmneb, et selle dokumendiga võimaldatakse ka aborditegemise õiguse kitsendamist Ungaris, väites, et loote elu kaitstakse alates viljastumishetkest. Ungari valitsuse sõnu kinnitab tegevus selles valdkonnas – nad käivitasid abordivastase kommunikatsioonikampaania, mille rahastamiseks kasutatakse ilmselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi PROGRESS rahalisi vahendeid.

Ajal kui Euroopa Liit toetab põhiväärtustena progressi ja soolist võrdõiguslikkust, on mõnevõrra üllatav, et need Euroopa rahalised vahendid sellise olemusega kampaaniasse kaasatakse. Seetõttu tahan kasutada siin arutelul võimalust küsida komisjonilt selle kampaania rahastamise kinnitamise kohta programmist PROGRESS.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (DE) Lugupeetud Sylvie Guillaume! Soovin teilt küsida küsimuse. Kuidas on teie arvates abordi mõistet puudutavaid määrusi ning abordiga seotud eeskirju uues põhiseaduses võrreldes eelmise põhiseadusega muudetud?

  Sylvie Guillaume (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Soovin julgustada komisjoni kõne all oleva programmi kohta vastust andma. Olen selle küsimuse komisjonile juba esitanud ning ootan vastust, et saada teada, kas on tõesti tõestatud, et neid rahalisi vahendeid tõepoolest selle kampaania jaoks kasutati.

  Victor Boştinaru (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Soovin juhtida teie tähelepanu eelkõige läbivaadatud põhiseaduse nendele sätetele, mis on seotud välismaal elava Ungari etnilise vähemuse kollektiivsete õigustega ning – praegusel juhul – eksterritoriaalsuse põhimõtte sõnaselgele kinnitusele, mille mõlemaga rikutakse häbematult OSCE standardeid ja Veneetsia komisjoni korduvaid hindamisi sarnaste juhtumite korral. Viitan siinkohal artiklile d, toetades Manfred Weberit.

See on vastuvõetamatu ja pean teile meelde tuletama, et see avaldab juba mõju. Eelmisel nädalal võõrustas Euroopa Parlamendi asepresident László Tőkés Székely piirkonda – mida Rumeenias olemas ei ole – esindava kontori ametlikku avamist Ungari regioonide majas.

Usun kindlalt, volinik, et Veneetsia komisjoni aruanne kinnitab selliste rikkumiste toimumist. Küsin teilt seega järgmist: mida Euroopa Komisjon seoses sellega teha tahab ja suudab? Viimasena soovin küsida järgmise küsimuse, eriti Saksamaalt ja Prantsusmaalt pärit parlamendiliikmetelt, siin Strasbourgis, mis on Saksamaa ja Prantsusmaa ajaloolise leppimise sümbol ning millele meie Euroopa Liit rajatud on: kas saate lubada natsionalismi deemonite valla pääsemist Euroopas ilma Euroopa Liidu projekti hävitamata?

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  József Szájer (PPE). − (HU) Lugupeetud Victor Boştinaru! Tahaksin esitada kaks küsimust. Kas Rumeenia seadustega võimaldatakse kodakondsuse andmine Rumeenia rahvusest isikutele isegi juhul, kui nad Rumeenia territooriumil ei ela? See on minu esimene küsimus. Minu teine küsimus on, Et kas on olemas seadus, millega sätestatakse, et need Rumeenia kodanikud, kes ei ela Rumeenia territooriumil, saavad osaleda riigiassamblee ja senati valimistel?

  Victor Boştinaru (S&D). – (RO) Hea kolleeg! Soovin teile meelde tuletada, et viitasin ainult Euroopa normidele ja põhimõtetele, mis on üldtunnustatud, ning mitte ühelegi Rumeenia seaduslikule ega põhiseaduslikule sättele. Tahaksin teile vastuseks öelda aga ka seda, et Rumeenias ei ole õigusakti, millega sätestatakse eksterritoriaalsuse ja kollektiivsete õiguste põhimõte. Viitasin sellele, kui nimetasin Euroopa Komisjoni hindamiste vaidlustamist. Kui mis tahes ELi liikmesriigis täheldatakse nende väärtuste rikkumist, siis on Euroopa Liidu ülesanne olenemata liikmesriigist jõuliselt reageerida. Selline on minu vastus.

  Debora Serracchiani (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja! Uue Ungari põhiseadusega piiratakse järelevalveasutuste, nagu põhiseaduskohus, sekkumise võimalust ning suurendatakse täidesaatva võimu volitusi, seades nii kahtluse alla tavapärase võimude kontrollisüsteemi ja tasakaalu.

Sotsiaalsed õigused on kehtetuks tunnistatud, riik annab toetusi vaid enam puudust kannatajatele, juhul kui nad nõustuvad tegema ühiskondlikku tööd. Viimasena, õigus enesekaitsele on sanktsioneeritud ning relvi võib kodus hoida isegi ilma relvaloata. Keelustatud on õigus teha aborti ning vastu on võetud homoseksuaale diskrimineerivad seadused.

Kõik see on vastuolus direktiiviga 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võitluseks diskrimineerimise vastu. Seega küsin volinikult, mida ta kavatseb ette võtta, arvestades, et uue Ungari põhiseaduse põhiõigused on vaevalt vastavuses Euroopa Liidu põhiõiguste ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhiõigustega.

  Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel näha, et volinik Reding osaleb arutelus selle üle, kuidas Euroopa demokraatia väärtusi paremini kaitsta. Tundsime tema puudumist eelnevatel aruteludel Ungari meediaseaduse üle, kus olid kaalul samad väärtused. Mis puutub põhiseadusse, siis on igal rahval õigus oma valitsusse esindajad valida. Valitsus vastutab oma inimeste, kõigi oma inimeste huvide seismise eest.

Ungari puhul teeb valitsev partei Fidesz otsuseid põhiseaduse sisu kohta. Muutes põhiseadust sel viisil, ilma teisi erakondi või kodanikuühiskonna organisatsioone tegelikult kaasamata, õõnestatakse demokraatlikku protsessi, hävitatakse dünaamilisus ning ähvardatakse rakendada üheainsa partei ainuõigus. Enamus vähemuse arvel. Tõelist demokraatiat katsetatakse ja hinnatakse selle kaudu, kuidas riigis vähemusi koheldakse. Põhiseadus mõjutab eriti üht vähemust, homo-, bi- ja transseksuaalide kogukonda, tuletades 21. sajandil meelde antiikset elustiili. Sellega minnakse ajas tagasi, mitte ei liiguta edasi. Ootame oma ELi eesistujalt enamat.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  József Szájer (PPE). – (HU) Head kolleegid! Palun nii paljude sõnavõttude eest vabandust, kuid ma osalesin isiklikult selle põhiseaduse kavandamises ning väärarusaamade kuulmine, olgu need siis tahtlikud või mitte, häirib mind väga. Just seetõttu tahaksin Emine Bozkurtilt pärast seda, kui ta väitis, et selles küsimuses puudusid konsultatsioonid, küsida järgmist: kas teadsite, et 917 000 Ungari kodanikku tagastasid 12 küsimusest koosneva küsimustiku, mille kaudu Ungari ja Ungari valitsus konsulteerisid oma kodanikega põhiseaduse oluliste küsimuste üle? Vahetult koos Ungari kodanikega osales tegelikult konsultatsioonis 10% kogu elanikkonnast. Kas teate mõnda Euroopa põhiseadust, millele eelnesid niivõrd laiaulatuslikud konsultatsioonid?

  Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Lugupeetud juhataja! Selliseid asju on pidevalt mitteoluliseks peetud. Kas oskate selgitada, miks see teema on siin nii palju protesti tekitanud ning miks kõigi eri fraktsioonide liikmed seda valeks peavad? Miks me siis seda arutelu peame?

Arvan, et kui kõik oleks hästi läinud, siis meil seda arutelu ei oleks. Kas oskate öelda, milline oli nimetatud 17 000 täidetud avaldusvormi saatnud isiku erakondlik kuuluvus? Kellele te need täitmiseks andsite? Sooviksin kuulda teie vastuseid selle kohta.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, Emine Bozkurt! Vastan teile, et kõik inimesed said teatise, milles nad oma arvamust avaldada said. Tänan teid võimaluse eest seda arutelu pidada, sest nii saan ma teile öelda, kui suurt rõõmu uue Ungari põhiseaduse sünd mulle valmistanud on! Valulik tõsiasi on, et 20 aastat, mis kommunismi kokkuvarisemisest möödunud on, ei olnud uue põhiseaduse koostamiseks piisavad. Oleme selle üleminekuperioodiga nüüd lõpule jõudnud ning koostanud uue põhiseaduse, mis põhineb riiklikul konsensusel. Meie uus põhiseadus on kogum meie jagatud väärtustest. See algab meie kõige kaunima riikliku palvusega, milles samuti meie ühiste Euroopa väärtuste tähtsust rõhutatakse, ning lõppeb meie kristlike juurte ja perekonna – meie põhiväärtuste – tunnustamisega. On enam kui rahustav, et uues põhiseaduses võtab Ungari riik endale vastutuse oma kodanike eest nii riigi piires kui ka väljaspool piire, ei lase riigivõlal kontrolli alt väljuda ning kinnitab muu hulgas vanemate vastutuse oma laste eest.

  Ádám Kósa (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel selle arutelu lõpus sõna võtta, sest kahjuks pean ma päeva lõpus ütlema, et ma ei ole teilt mingit konkreetset kriitikat kuulnud. Teiseks ei saa meie, Euroopa Parlamendi liikmed, riikliku pädevusega küsimustes kaasa rääkida. Kui mulle aga sõnajärg anti, siis esitaksin kritiseerimise asemel pigem soovituse 80 miljoni puudega inimese nimel. Ungari põhiseadus on ainuke Euroopa põhiseadus, mis hõlmab erisätteid ja abi puudega inimestele. Seega soovitan teil oma riikide põhiseadustesse sarnased sätted lisada. Tänan tähelepanu eest!

  Monika Smolková (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Ungari Vabariigi tähtsuselt teise kõrge esindaja parlamendi esimehe László Kövéri ennekuulmatu avaldus, kus ta seadis kahtluse alla Pariisi rahulepingu ja selle piirid, ainult kinnitab vastavalt Ungari poliitikale kohaldatava revisionismi taset.

Kahju, et Iveta Radičová valitsus Slovakkias varjab mittevastasseisu ettekäändel omaenda suutmatust reageerida kaksikkodakondsusele, Ungari Vabariigi põhiseadusele, naaberriikides elavate ungarlaste hääletusõigusele ja Ungari parlamendi esimehe avaldustele.

Mulle teeb muret meie valitsuse suutmatus, kuid samuti hämmastab mind Euroopa institutsioonide vaikimine, sest nad ei taha näha, kuidas eesistujariik Euroopa õigust niimoodi rikub.

Loodan, et Euroopa institutsioonide esindajad kuulavad hoolikalt ning jälgivad olukorda Ungaris ning et nad teevad peagi kompromissitu avalduse piiride ja Pariisi rahulepingu õõnestamise kohta ja Ungari põhiseaduse kohta, milles sätestatakse Ungari vähemuste kollektiivsete õiguste toetamine ning kollektiivsete sõltumatute piirkondade asutamine.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja, volinik Reding! Ma pöördun teie poole. On ilmselge, et Ungari põhiseadus üksi sellist üleeuroopalist arutelu põhjustanud ei oleks, kuid kahjuks on Ungari uuesti päevakorras pärast kuut kuud, kui vaatlesime meediaseadust. Tegelikult ei ole tegemist mitte põhiseaduse enda, vaid demokraatiavastaste tavadega, mis Ungaris juurdunud on: kohtunikud, politseinikud ja erapensionifondidesse makseid teevad inimesed on oma õigustest ilma jäetud. Volinik, mis põhjusel põhiseaduslik kohus ja ombudsman nende õigusest ilma jäeti? Ohustatakse kohtute sõltumatust ning meedia sõltumatus on juba röövitud. Need kõik on väga tähtsad ja äärmiselt ohtlikud tegurid. Volinik, soovin teile üle anda 30 lehekülge kriitikat Veneetsia komisjonilt. See organ on pannud sõnadesse äärmiselt ränga kriitika ning ma loodan väga, et Euroopa Komisjon ja eelkõige teie võtate oma kohustust lõpuks tõsiselt, sest teie peaksite Euroopa aluslepingute kaitsja olema. Tehke palun oma tööd!

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Lugupeetud juhataja! Eesistujariik Ungari üllatas meid kohe alguses ebatavalise kingitusega, kaardiga suuremast Ungarist, kaardiga unistusest, mis võib ilmselgelt täituda vaid ühendatud demokraatlikus Euroopas ning mis ei ärata ellu minevikku.

Tänane arutelu on tõend selle kohta, et natsionalism ja just liigne natsionalism on üks jagunemise põhjuseid. Minu päritolupiirkonnas on natsionalism viimastel aastakümnetel palju probleeme põhjustanud.

Palun ungarlastest parlamendiliikmetel ja Ungari ametivõimude esindajatel lõpetada natsionalistlikud mängud ning keerutamine rahulepingute ümber, mida ellu ei viidud ja mida nad ebaõiglasena tajuvad. Vastasel juhul hakkab Trianoni rahuleping meie kõigi jaoks midagi halba tähendama.

  Sophia in 't Veld (ALDE) – Lugupeetud juhataja! Tahan vaid küsida täiskogu selle poole kolleegidelt väikest selgitust, sest arutelus nõudsite kindlalt iga liikmesriigi õigust võtta vastu seaduseid nii, nagu liikmesriik seda õigeks peab, niikaua kui need seadused võetakse vastu demokraatliku enamusega, ning te nõudsite, et teised riigid peavad selliseid seadusi tunnustama. Kas tohiksin paluda, et József Szájer vastaks fraktsiooni PPE nimel? Kas see tähendab seda, et nüüdsest tunnustavad Ungari ja teised riigid ka Madalmaade abieluseadust, millega võimaldatakse abiellu astuda samasoolistel paaridel?

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! See arutelu meenutab mulle ühte teist arutelu, mis peeti mõned kuud tagasi Ungari meediaseaduse üle. Nii toonane kui ka praegune arutelu on ainult ettekääne Ungarit rünnata. Euroopa poliitiline korrektsus ei suuda taluda tõsiasja, et on olemas riik, kus võidutseb konservatiivsus, et Euroopas on riik, kus rahvuslikke huve tulemuslikult kaitstakse, ja et Euroopas on riik, kes tõeliste väärtuste juurde tagasi pöördub. See on rünnak Ungari valitsuse vastu selle eest, et ta on riigi edukalt päästnud pärast seda, kui pankrotistunud kommunistlikud valitsused ja nende poliitilisi järglased seal pool sajandit võimutsesid. Nüüd on kord põhiseaduse käes. Samal ajal kui Euroopa poliitiline korrektsus end jõuga oma kristlikest juurtest lahti rebib, on ungarlased julgenud selle uhkusega oma põhiseaduses sätestada. Samal ajal kui Brüsselis kosmopoliitsust edendatakse, rõhutatakse Budapestis oma kangelaslikku rahvuslikku minevikku. Ungarlased keskenduvad rahvuslikule identiteedile, enda riigile ja tervele mõistusele. Maailm on lõpuks tagasi õigel teel! Kommunismi kirjeldatakse türannina ning abielu on vaid naise ja mehe vaheline liit. Loodan, et Ungari tulevased põlvkonnad on selle toreda põhiseaduse üle uhked.

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Tänasel arutelul tundub, et Veneetsia komisjon on saanud teatud laadi Euroopa ülimuslikuks ülemkohtuks. Sama Veneetsia komisjon sõnastas ränga õigustatud kriitika siiani kehtiva Slovakkia keeleseaduse vastu ja ma ei ole kuulnud ühtegi slovakist kolleegi kunagi sellele keeleseadusele viitavat. Minu kaasparlamendiliige Victor Bostinaru ei ole enam täiskogul ning seega ei saa ta vastata, kuid ma tahan József Szájerile öelda vastuseks seda, et Rumeenia kodanikuna tean, et väljaspool Rumeenia territooriumi elavatel Rumeenia kodanikel on hääleõigus ja õigus omada passi, ning sarnaselt Slovakkia põhiseadusele antakse paljude Euroopa põhiseadustega väljaspool oma riigi piire elavatele kodanikele õigused. Ma ei näe selles midagi taunitavat. Pigem mõtiskleksin selle üle, miks Ungari tunneb vajadust sellist asja põhiseadusesse lisada – seepärast, et nendes riikides, kus Ungari põhiseadust jõuliselt kritiseeritakse, diskrimineeritakse endiselt väljaspool Ungarit elavaid ungarlasi.

  Sophia in 't Veld (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Ma arvan, et esitasin József Szájerile väga konkreetse ja selge küsimuse. Loodan, et ta soovib vastata.

  Juhataja. − Meil on praegu eelneva registreerimiseta sõnavõtud, seega ei ole sinise kaardi korra kohaselt vastamine lubatud.

  Edit Bauer (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Slovakkia kodanikuna tahan esitada oma arvamuse täna siin toimuva kohta. Kuulun nende hulka, kellele ei antud massiliselt Ungari kodakondsust, sest see antakse neile, kes esitasid individuaalse avalduse. Palusin sõna sel põhjusel, et mõned kolleegid on sõjakalt meelestatud. Mulle teeb väga muret asjaolu, et Ungari põhiseadust hinnatakse nii, nagu oleks see rünnak rahumeelse kooselamise vastu Euroopas. Mulle tundub, et täielikult valesti tõlgendatud või halvasti tõlgitud tekstide tõttu – näiteks hääleõigus, mida põhiseadusse lisatud ei ole – on meil sellised äärmiselt halvasti meelestatud ja hämmastavalt sõjaka tooniga sõnavõtud, mis Euroopa Parlamendis kohased ei ole.

  János Áder (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Sotsialistide algatust saab iseloomustada kolmel viisil: seaduserikkumine, argpükslikkus ja kohtumõistmise vaim. Seaduserikkumine, sest Euroopa Parlamendil ei ole mingisugust õigust ega pädevust Ungari põhiseadust analüüsida. José Manuel Barroso teatisest ja Viviane Redingi avaldusest on selge, et see on riikliku suveräänsuse küsimus. Argpükslik, sest kui sotsialistid oleksid avastanud midagi vaieldavat, oleksid nad pöördunud Euroopa Kohtusse Luxembourgis ega arutleks siin. Nad ei ole seda teinud, sest nad teavad täpselt, et kaotaksid kohtuasja. Viimasena on nii menetlus kui ka algatus kantud kohtumõistmise vaimust, sest taustal on vaid üks asi: Fideszi kahe kolmandiku häälteenamusega võit eelmise aasta valimistel. Sotsialistid – ilmselt mitte ainult Ungari, vaid ka Euroopa sotsialistid – ei ole suutnud Ungari kodanike otsust ära seedida ning kasutavad seega iga võimalust Ungari valitsuse ründamiseks.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Tuleb öelda, et tänase arutelu silmakirjalikkus ja kaksikmoraal ning Ungari põhiseaduse kritiseerimine on hämmastav. Ühest küljest süüdistatakse põhiseadust selles, et seal ei viidata jumalale ega kristlusele ning selles, et põhiseadusega ei kaitsta homoseksuaalide abieludena teatavaid liite. Selles saaks aga hõlpsalt süüdistada päris paljusid Euroopa põhiseadusi, sealhulgas näiteks Poola põhiseadus, milles on samuti sellised sätted või milles viimati nimetatu kohta sätteid ei ole. See on täpselt nii, nagu olema peab, see on Poola riigi sisene küsimus, nagu ELi aluslepingus sätestatud. Me ei tohiks oma Euroopa Liidu aluslepingut rikkuda.

On esitatud süüdistusi põhiseaduse ebademokraatliku kavandamise kohta, kuid inimesed jätavad tähelepanuta asjaolu, et enamik Ungari kodanikke toetas seda põhiseadust. Silmakirjalikkus ilmneb selgelt ka viisis, kuidas need, kes praegu nii valjuhäälselt Ungari ja selle peaministri Orbáni vastu protestivad, vaikisid siis, kui eelmine Ungari sotsialistlik valitsus riigi põhimõtteliselt pankroti äärele viis, kasutades opositsiooni vaikima sundimiseks jõudu, kui viimane demokraatlikel meeleavaldustel ja kogunemistel protesti avaldas. See ei ole teema, kuhu me sekkuma peaksime.

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Lugupeetud János Áder! Üks väike parandus: Euroopa Inimõiguste Kohus ei asu Luxembourgis. See asub Strasbourgis.

  Elmar Brok (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, Enikő Győri, Viviane Reding! Ma ei taba selle arutelu mõtet. Oleksin mõned Ungari põhiseaduse punktid teistmoodi välja töötanud. Ka minu enda riigi Saksamaa põhiseaduses on mõned punktid, millega ma täielikult ei nõustu, ning selliseid punkte on ka Prantsusmaa põhiseaduses. Sel ei ole aga mingit pistmist siinse täiskoguga, sest täiskogu selliste küsimuste eest ei vastuta. See on oluline punkt. See tähendab, välja arvatud juhul, kui on selgelt kindlaks tehtud, et mõnede sätetega rikutakse Euroopa õigust. Kui kellelegi ei meeldi riikliku põhiseaduse mõni osa, siis ei ole sel siinse täiskoguga mingit pistmist, sest see on rahvusliku identiteedi ja pädevuse küsimus.

Sarnaselt sellele, kuidas komisjon surus läbi muudatused Ungari meediaseaduses, sest mõned punktid olid vastuvõetamatud, võtab komisjon või Euroopa Kohus meetmed siis, kui on vastu võetud seadused sellise põhiseaduse jõustamiseks, millega rikutakse Euroopa õigust. Juhtum on võimalik isegi Euroopa Kohtusse viia.

Seepärast arvan ma, et oleme siin tunnistajaks poliitilisele teatrile. Meil ei ole õigust Ungari põhiseadusse sekkuda. Võib-olla oleksin teatud asju teisiti teinud, kuid Ungaril on õigus teha asju nii, nagu tema sobivaks peab.

  András Gyürk (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Oleme siin Euroopa Parlamendis olnud tunnistajaks enneolematule sündmusele. Teatud Euroopa Parlamendi liikmed on rünnanud ühe liikmesriigi põhiseadust, riikliku suveräänsuse ühte kõige olulisemat osa. Parem on, kui te teate, et need, kes riiklikku suveräänsust häbematult rikkunud on, ei kahjusta mitte ainult Ungarit, vaid kogu Euroopat. Sel juhul luuakse pretsedent, millega nõrgendatakse Euroopa tõelisi toetajaid ja tugevdatakse euroskeptikuid. Selline käitumine on vastutustundetu! Samal ajal on komisjonilt kuuldu julgustav. Komisjon tundus olevat enesekindel, kuid mul on siiski hea meel, et see punkt plenaaristungil tõstatati.

Euroopa Komisjonil ei ole kavatsust ega õigust liikmesriikide põhiseaduslikesse asjadesse sekkuda. Pärast kõike seda on viimane aeg, et vasakpoolsed lõpetaksid oma valetõlgendustel põhineva provokatiivse kampaania Ungari valitsuse vastu. Uus Ungari põhiseadus on oluline dokument kaheksa aastat võimul olnud korrumpeerunud ja saamatu sotsialistide valitsuse pärandi likvideerimiseks. Fideszile anti selle ülesande teostamiseks kahe kolmandiku häälteenamusega mandaat. Vasakpoolsed peavad lihtsalt aktsepteerima, et seda otsust ei saa Brüsselis ega Strasbourgis muuta.

  Jan Philipp Albrecht (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja, Elmar Brok! Teie märkused ärritasid mind ning palusin seetõttu sõna.

Muidugi on Euroopa Liidul pädevus, mis võimaldab riikliku õiguse Euroopa õigusega vastavusse viia. Nagu te ütlesite, saab Euroopa aluslepingute rikkumise juhtumeid ka kohtus lahendada. Seega, miks tuleks takistada selle täiskogu arutelu tekkinud olukorra üle? Kas tegelikult ei ole üldse vaja, et täiskogu seda küsimust arutaks?

Leian, et oleme tunnistajaks suundumusele, kus riiklikke põhiseadusi nähakse kui valdkonda, milles ei ole ruumi poliitilisele arutelule Euroopa demokraatiate hulgas.

Kui elame demokraatlikus Euroopas, siis peavad meie põhiseaduste põhiosad olema muidugi vastastikku kokku lepitud ning need peavad olema vastavuses rahvusvaheliste lepingutega, millele me alla kirjutanud oleme. Sellised lepingud on näiteks inimõiguste konventsioon ja Euroopa Liidu aluslepingud ning ma leian, et meil peaks olema võimalus seda teemat siin täiskogul arutada.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Palusin Euroopa Parlamendilt selget seisukohta. Seda aga ei olnud. Kuulsin palju lahknevaid arvamusi ning juba see näitab, kuivõrd keeruline see teema on.

Lubage mul veel kord rõhutada, et komisjon austab Lissaboni lepingut ning ei sekku rahvusriikide suveräänsusesse. Tahan president Barroso nimel veel kord rõhutada, et komisjon ei tee poliitilisi otsuseid liikmesriigi peamiste põhiseaduslike ja institutsionaalsete valikute kohta. Liikmesriigi uue põhiseaduse vastuvõtmine on selle inimeste ja institutsioonide asi.

Nagu ma juba välja tõin, võime olla pädevad siis, kui põhiseadus muudetakse õiguslikuks, halduslikuks ja kohtulikuks tavaks. Võin parlamendile kinnitada, et kui aluslepingut või hartat rikutaks või kui liidu õigust ei austataks, siis ei kõhkleks me hetkegi, et sekkuda.

Minnes Sylvie Guillaume’i küsimuse juurde liidu õiguse kohta: kui kaalul on liidu õigus, siis ei ole ma kunagi tegutsemast tagasi kohkunud. Sylvie Guillaume’i tõstatatud küsimus puudutab teadlikkuse tõstmise kampaaniat tööelu tasakaalustatuse kohta, mida toetati programmist Progress. See on osa kampaaniast, mis hõlmab esitlusmaterjali, millel on näidatud loode koos tekstiga „Lubage mul elada” ning selle kõrval komisjoni logo. Tegin asja väga selgeks: see kampaania ei ole kooskõlas programmiga Progress ning projekti ettepanekuga, mille komisjoni teenistused Ungari ametiasutustele esitasid. Seetõttu nõudis komisjon kampaania selle osa viivitamatut lõpetamist ja kõigi plakatite eemaldamist. Kui seda ei tehta, siis alustame menetlustega lepingu lõpetamiseks ning teeme vajalikud järeldused, sealhulgas finantsalased.

Nii me reageerime, kui Euroopa õigus kaalul on. Põhiseadused ei ole meie pädevuses.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin seda täiskogu tänada selle erilise tähelepanu eest, mida nad minu valitsuse tegevusele eelmisel semestril pööranud on. Eesistujariik Ungari on kindlalt veendunud, et värskelt vastu võetud – mitte läbivaadatud – Ungari põhiseadus on täielikult kooskõlas nende põhiväärtuste ja põhimõtetega, millele liit rajatud on.

Oleme alates oma eesistumise algusest pühendanud kogu oma energia ning teinud väsimatuid jõupingutusi ühise Euroopa tegevuskava edendamiseks. Eriti hea meel on mul selle üle, et isegi mitte tänase arutelu jooksul mainitud kriitikas ei ole kahtluse alla seatud minu valitsuse pühendumuse kindlust ja siirust.

  Judith Sargentini (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Kodukorda puudutava märkusena – ja ma püüdsin seda märkust arutelu keskel teha, kuid te katkestasite mind – teen teile ettepaneku, et te mõtleksite tagasi arutelule ja sellele, kuidas eraldasite sinise kaardi küsimused ja soovid ilma registreerimiseta sõna võtta. Võin teha kokkuvõtte: kaks minu sinise kaardi küsimust jäeti tähelepanuta, samal ajal kui rahuldati Alexander Alvaro (kaks korda), Kinga Gönszi (kolm korda) ja Rui Tavarese (üks kord) küsimused. Te ei suutnud küsimuste jagamise viisi õiglaselt tasakaalustada. Seetõttu palun teil seda järgmisel korral järgida, et tasakaal saavutada.

  Juhataja. – Kinnitan teile, Judith Sargentini, et meile eraldatud 45 minutit on läbi. Kõigil liikmetel on olnud võimalus sõna võtta. Andsin neile sõnajärje vähemalt 15 sekundiks ja mõnel juhul isegi minutiks ning fraktsioonide tasakaalu on täielikult austatud. Teil on aga võimalus seda kontrollida ja muidugi kaebus esitada.

Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Ungari põhiseadus võeti vastu 18. aprillil menetlusega, milles demokraatia piire kitsendatud oli. Põhiseadus jõustub järgmise aasta alguses. Kuigi meil ei ole vajalikke volitusi, et teha ühele liikmesriigile ettekirjutusi, milline selle põhiseaduse sisu olema peaks, ei saa me sellise demokraatiavastase väärtarvituse korral ükskõikselt käituda. See juhtum peaks olema hoiatav märguanne kõigile liikmesriikidele ja valitsustele, olenemata nendest poliitilisest veendumusest.

Veelgi keerulisemaks muudab asja see, et Ungari valitsus kasutab ELi eesistumist mitte selleks, et ühendatud Euroopa ülesehitamisele kaasa aidata, vaid selleks, et toetada natsionalismi taasäratamist, mida me juba unustatuks pidasime.

Mis puutub Rumeeniasse ja Slovakkiasse, siis võidakse selle põhiseaduse sisuga luua raamistik, mis soodustab ohtlikke olukordi, mille alus on etniliste ungarlaste kollektiivsed õigused ja eksterritoriaalsuse põhimõte.

Lisaks on Ungari valitsus näidanud oma toetust Székely piirkonna kontori asutamiseks Brüsselis, mis on suur oht rumeenlastele ning Rumeenia territoriaalsele ühtsusele.

  Sławomir Witold Nitras (PPE), kirjalikult. – (PL) Leian, et Euroopa Parlamendil on õigus liikmesriikide põhiseadustes sätestatud õiguslikke lahendusi arutada. Elame ühes Euroopas ning meie riikide kodanikel on õigus ilma igasuguste piiranguteta ükskõik millises liikmesriigis elada. Peame meeles pidama aga seda, et Euroopa rahvastel on suveräänne õigus põhiseadusi vastu võtta. Eri riike ja eri rahvaid on kujundanud erinevad kogemused. Ka ungarlastel on õigus võtta vastu põhiseadus, milles ei mainita ombudsmani või isikuandmete esindajat. Kuuldes Euroopa Parlamendi liikmeid rääkimas sellest, kuidas Ungari valitsus Euroopa põhimõtteid rikub, ei saa ma midagi parata, kui mulle tundub, et ma ei jaga väärtusi, millele te viitate. Eelkõige tahan Ungarit uue põhiseaduse puhul õnnitleda! Eriti muljetavaldav on asjaolu, et ungarlased ülekaaluka enamusega seda uut õigusakti toetavad, ning see tõestab, et Ungari rahvas on jätnud täielikult seljataha kommunistlike põhiseaduste traditsiooni, mille vaimus viimane põhiseadus kavandati.

  József Szájer (PPE), kirjalikult. − (HU) Ungari on Euroopa Liidu liikmesriik ning järgib selle klubi reegleid nõuetekohaselt. Juhul kui keegi teisiti mõtleb, siis on klubil vastavad reeglid, kuidas edasi tegutseda. Kui sellistel teisitimõtlejatel on juhtumisi õigus, siis palun esitage meie vastu kaebus kohustuse rikkumise kohta. Sellist menetlust kohaldatakse ka iga teise riigi suhtes ning meie, ungarlased, ei nõua, et meile selles suhtes erand tehtaks. Kaitseme oma tõel põhinevat seisukohta õiglases arutelus, kuid me ei soovi osaleda poliitilises nõiajahis. Ungari sotsialistidest kolleegide pärandit likvideerides panustame tohutul hulgal energiat sellesse, et muuta Ungari demokraatlikuks ja vabaks Euroopa riigiks ning seda põhiseadusliku mandaadi alusel, mille Ungari kodanikud vabadel valimistel meile andsid. Sel põhjusel võtsime vastu uue põhiseaduse, millega asendatakse lõpuks 1949. aasta kommunistlik põhiseadus, mis kutsus esile halbu mälestusi ning oli ungarlaste türannide sümbol. Oleme vabadust ja demokraatiat armastav rahvas. Meie põhiseadus, millega on kaitstud õigust türannidele vastu seista alates kuulsast Kuldbullast, Ungari suurest vabastuskirjast aastast 1222, kaasaarvatud Torda deklaratsiooniga esimest korda Euroopas hõlmatud usuline sallivus, oli esimeste dokumentide hulgas, millega enne 1848. aasta seadust võrdsus tagati ning on üks vanemaid parlamentaarseid traditsioone Euroopas, üle tuhande aasta vana. Me ei vaja, et meile jutlustavad demokraatiast need, kel endal on vaja piisavalt kodutööd teha.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on rajatud olulistele põhimõtetele, nagu naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Kiites aga heaks uues põhiseaduse, milles sätestatakse, et loodet tuleb kaitsta alates viljastumise hetkest, on Ungari, üks liikmesriik, need väärtused jalge alla trampinud, võimaldades veel kord kõne alla tulla õigusel teha aborti.

Sain ka teada, et Ungari valitsus on käivitanud reklaamikampaania õiguse vastu teha aborti ning et seda kampaaniat rahastab ja seega ilmselt sanktsioneerib Euroopa Liit. Tahan seetõttu siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et õigus teha aborti on põhiõigus, mille eest tuhanded Euroopa naised võidelnud on ja võitlevad, riskides tihti oma eluga; et seda õigust toetavad praegune parlamendi koosseis ja Ungari kodanikud ning et see õigus on tunnustatud 23 liikmesriigis 27 riigist.

Lisaks enda distantseerimisele sellise olemusega poliitikast, mis on vastuolus naiste põhiõigustega, peab Euroopa Komisjon tegema kõik endast oleneva tagamaks, et Ungari valitsus lõpetaks kõik kampaaniad, milles õigust teha aborti kahtluse alla seada püütakse. Kõne all on meie ühisväärtuste kaitsmine.

12. Euroopa vahistamismäärus (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on suulised küsimused nõukogule ja komisjonile Euroopa vahistamismääruse kohta.

  Jan Philipp Albrecht , autor. – (DE) Lugupeetud juhataja! Arutleme täna siin Euroopa vahistamismääruse üle. Oli viimane aeg selle arutelu algatamiseks. Oleme esitanud Euroopa vahistamismääruse ja selle rakendamise reformi käsitlevat arutelu kavandavate fraktsioonide kaudu küsimuse ning soovime, et komisjon ja nõukogu sellele ettepanekutega reageeriksid.

Palju on räägitud, et Euroopa vahistamismäärus on suurepärane näide vastastikusest tunnustamisest õigusemõistmise ja poliitikavaldkonnas. Kui Euroopa vahistamismäärus raamotsusena vastu võeti, tegi Euroopa Parlament alati täielikult selgeks, et ühest küljest on Euroopa vahistamismääruse kohaldamise tingimused suhteliselt ranged ning et seda tuleks kohaldada vaid tõepoolest ränkade kuritegude suhtes, et seda tuleks kohaldada proportsionaalselt ja et samal ajal tuleks menetluslikud nõuded Euroopa Liidus ühtlustada. Ühtegi neist nõuetest ei ole tegelikult täielikult täidetud. Paljudel konkreetsetel juhtudel ei ole vahistamismäärust proportsionaalselt kohaldatud, nagu me nüüd meile kättesaadavatest aruannetest näeme. Seega tuleb meil menetlustavasid nii praktikas kui ka õigusaktide kujul kohandada. Tänu asepresident Redingi tööle teeme pärast kümmet aastat menetluslike nõuete ühtlustamises lõpuks edusamme. Siiski on oluline teha suurel määral edasisi edusamme, muu hulgas tingimuste puhul, milles vange kinni peetakse, ja õiguskaitse üksikute normide küsimuses.

Edaspidi ei tohiks meie ainus mure vastastikuse tunnustamise puhul olla mitte ainult politsei ja kohtuasutuste koostöö, vaid peaksime püüdma koostada ka menetluslikud nõuded. Siiski tuleb Euroopa vahistamismäärust muuta praegu, sest selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus normidega, mida me nõudnud oleme, eelkõige proportsionaalsuse kontrollimise osas üksikutel juhtudel.

  Simon Busuttil, autor. – (MT) Lugupeetud juhataja! Euroopa vahistamismäärus on osutunud väga kasulikuks vahendiks väljaspool riigipiire õiguse mõistmisel. See on aidanud meil riigipiire avada, saates kurjategijatele selge sõnumi, et nad ei saa süüdimõistmise vältimiseks enam ühest riigist teise põgeneda. Seetõttu on oluline, et Euroopa vahistamismäärusesse suhtutakse kui kasulikku vahendisse, millega on saavutatud häid tulemusi.

Sel on aga ka oma puudused, nagu määruse välja andmine liiga väikeste rikkumiste suhtes, mille puhul see põhjendatud ei ole. Ma ei eelda, et Euroopa vahistamismäärus antakse välja juhul, kui keegi tabati teises liikmesriigis kahte autorehvi varastamast – selline juhtum on meil olnud. Karistus ei ole rikkumisega kooskõlas ning see viib tähtsa ja kasuliku vahendi usalduse vähenemiseni.

Seetõttu tuleb meil leida puudused süsteemis ja selle kohaldamises, ilma selle määruse kasulikkusele ebasoodsat mõju avaldamata.

Seetõttu esitab parlament selle küsimuse komisjonile, et viimane aitaks meil mõista, kuidas määrust viimastel aastatel kasutatud on. See teave aitab meil otsustada, kas peame määrust uuendama, et tagada selle nõuetekohane kohaldamine.

  Sarah Ludford, autor. – Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsioon on Euroopa vahistamismäärust alati toetanud, sest see on ränkade piiriüleste kuritegude vastases võitluses väga oluline vahend. Siiski on minu fraktsioon alati samaaegselt juhtinud tähelepanu sellele, et kui menetluskaitse õiguste valdkonnas Euroopas edusamme ei tehta, siis on Euroopa vahistamismääruse süsteem ebatäielik. Oleme nõukogu pidevalt kritiseerinud seetõttu, et see selles küsimuses komisjoni vastava ettepaneku põhjal edu saavutanud ei ole.

Nüüd on olukord kaitseõiguste valdkonnas lõpuks muutumas ning ma avaldan kiitust asepresident Redingile tema pühendumuse eest sellele programmile tegevuskava kohaselt. Küsimus on järgmine. Kas sellest piisab Euroopa vahistamismääruse puuduste hüvitamiseks? Minu arvates mitte. Me peame midagi ette võtma ka viisiga, kuidas Euroopa vahistamismääruse süsteem toimib.

Lubagem meil aga märkida ka edusamme! 2005.–2009. aastal on tänu vahistamismäärusele välja antud peaaegu 12 000 narkootikumidega salakaubitsejat, lapsi seksuaalselt kuritarvitanud isikut, vägistajat jm. Nende hulka kuulub Hussain Osman, üks 2005. aasta Londoni pommirünnaku toimepanijaid. Seda teades peaksid kõik Londoni elanikud Euroopa vahistamismäärusele tänulikud olema. Hussain toodi Itaaliast tagasi kuue nädalaga.

Ometi on vähemalt Ühendkuningriigis, ja me kuuleme seda hiljem, saanud Euroopa vahistamismäärusest kõige levinum piits, millega euroskeptikud ELi mainet nuhtlevad. Nende üritusele on aidanud kaasa mitu märkimisväärset juhtumit inimõiguste rikkumise kohta. Ühendkuningriik on tegelikult üleandmistaotluste arvult Saksamaa järel teisel kohal.

Nii komisjon kui ka õiguste kaitse organisatsioonid, nagu Fair Trials International – näitan üles huvi, olen patroon – ja Justice, mille nõukogus ma olen, on vahistamismääruse puudused täpselt välja toonud. Põhjendatult on tsiteeritud järgmisi probleeme: vahistamismäärust kasutatakse väiksemate rikkumiste puhul, määruse välja andnud riigis puudub õiguslik esindatus, pikad kinnipidamisajad enne kohtuprotsessi, käenduse vastu vabastamise võimaluse puudumine nendele isikutele, kes ei ole määruse välja andnud riigi kodanikud, ning viletsad kinnipidamistingimused. Komisjon ei leia, et Euroopa vahistamismäärus uuesti sõnastada tuleks. Mina arvan, et peame selle uuesti läbi vaatama.

Esiteks vajame proportsionaalsuse kontrolli nõudele palju kindlamat alust, nii et vahistamismäärusega ei hõlmataks väiksemaid rikkumisi. Teiseks vajame määrust täideviivas riigis põhjalikku inimõiguste kontrolli. Selline kontroll peab olema ilmne, mitte varjatud. Kolmandaks tuleb ära tunda juhud, kus ei ole mõistlik Euroopa vahistamismäärust täide viia, nii et kellegi kohta ei jääks kogu Euroopa Schengeni infosüsteemi märget, kuigi sellise isiku üle andmisest on ühel korral põhjendatult keeldutud.

Midagi tuleb ette võtta ka käendusega seotud olukorra suhtes, mitte ainult rakendada järelevalvekorda käsitlevat raamotsust.

Euroopa vahistamismäärust tuleb küll muuta, kuid üldiselt on see edukas olnud. Need, kes selle kahtluse alla seavad, peavad endalt küsima, kas nad oleksid rahul olukorraga, kus kuriteo toimepanijad veedavad aastaid kohtute ja õigusemõistmise haardeulatusest eemal, sest tavapärane väljaandmine võtab liiga palju aega ning on liiga bürokraatlik.

  Birgit Sippel , autor. – (DE) Lugupeetud juhataja! Ungari põhiseaduse arutelus kuulsime rohkem kui ühe korra kriitikat selle kohta, et tegemist on poliitilise aruteluga. Olen seetõttu täiesti jahmunud, sest poliitilised arutelud on üks asi, mille jaoks parlament spetsiaalselt siin on, ja seepärast tahan ma ka seda teemat alustada poliitilise raamistiku esitamisega.

Kuritegevust ja eelkõige organiseeritud kuritegevust ei ole piirid ega piirikontrollid kunagi takistada suutnud. Seetõttu ei ole mõistlik Euroopas uuesti piire rajada ega kitsendada viise, kuidas meie rahvad kokku kasvavad. Hoopis vastupidi: peame pidevalt edasi arendama liikmesriikide koostööd ning politsei- ja kohtuasutuste piiriülest koostööd.

Selles valdkonnas on Euroopa vahistamismäärus korduvalt osutunud tähtsaks ja edukaks vahendiks. Samal ajal aga kaob selle vahendi vastu austus, kui Euroopa vahistamismäärust kasutatakse näiteks varastatud jalgrataste puhul või ainult küsitlemise eesmärgil. Mul on kahju öelda, et oleme avastanud ka selle, et seda vahendit kasutatakse juhul, kui on võib-olla otsustatud vahistamismäärust mitte täide viia, sest on tõendeid, mis näitavad, et see anti välja ebaõiglaselt, ning välja andnud liikmesriik seda otsust siis ei austa – tulemus on kahetsusväärne olukord, kus asjassepuutuvad kodanikud iga kord piiri ületamisel vahistatakse. See ei aita usalduse rajamisele Euroopa õigussüsteemide vastu kuidagi kaasa.

Miks see nii on? Kas direktiivi tekst jätab liiga palju ruumi paindlikkuseks? Kas küsimus on vahistamismääruse vales rakendamises liikmesriikides või ei ole teavet piisavalt? Peame need punktid selgeks tegema, liikmesriigid peavad vajaduse korral tegema parandusi ja komisjon peab võtma kasutusele abinõud, et sellist väärtarvitust vältida. Ainult nii saame vältida eduka vahendi jäädavat kahjustamist ja selliste meetmete usaldusväärsuse kaotamist.

Lisaks näitavad kõik kogemused, kuivõrd tähtis on see, et me lõpuks menetlusõiguste tegevuskava valdkonnas edasi liiguksime. Kõigi asjassepuutuvate õiguskindluse huvides peavad meil kuritegudes süüdistatavatel kogu Euroopas samaväärsed õigused olema ning selliste õiguste kohta tuleb anda kohustuslikku teavet.

Kutsun komisjoni üles avaldama survet võimaliku vastuseisu maha surumiseks kõigi nende punktide osas ning olen kindel, et ta võib selles parlamendi toetusega arvestada.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Lugupeetud juhataja! Birgit Sippel kirjeldas Euroopa vahistamismäärust lapsukesena. Kas see ei ole tegelikult rohkem Frankensteini monstrum? Kas ta ei peaks sellega leppima?

  Birgit Sippel , autor. – (DE) Ma ei ole kindel, kas ma peaksin teie küsimusele vastama, sest see on rohkem poleemiline märkus. Siiski selgub arvudest, et Euroopa vahistamismäärus on asjakohane vahend, millega Euroopa ühisruumis kuritegevuse vastu võideldakse. Kuritegevus ei ole mitte riiklik, vaid rahvusvaheline ja piiriülene nähtus. Sel põhjusel peame tegema piiriülest koostööd. Peame tegelema Euroopa vahistamismääruse sissetöötamisprobleemidega ning tegema lõpu selle väärtarvitusele. Tegemist on asendamatu vahendiga.

  Gerard Batten, autor. – Lugupeetud juhataja! Olen alates 2004. aastast hoiatanud, et Euroopa vahistamismäärust (EVM) võidakse kasutada poliitilistele teisitimõtlejatele surve avaldamise vahendina. Just nii on see praegu Julian Assange juhtumi puhul. Rootsi kohtuasjas tema vastu on palju ebakorrapärasusi. Julian Assanget ei ole üheski kuriteos veel süüdi mõistetud. Eelmisest tema vastu esitatud süüdistusest, mida rootslased määratlevad kui alaealise vägistamist, loobus vanemprokurör Stockholmis peaaegu neli kuud enne Euroopa vahistamismääruse välja andmist. Uuesti alustatud uurimises, mis päädis EVMiga, avastati prokuröri viga tunnistajate küsitlemisel, mis Julian Assange õigeks mõista võinud oleks.

Inglismaa sõltumatu õigusliku arvamuse kohaselt ei peeta Julian Assange vastu esitatud süüdistusi Inglismaa seaduse kohaselt vägistamiseks. Kaebuse esitaja advokaat Rootsis on teadete kohaselt väitnud, et naised ise ei saa öelda, kas kõne all olevaid juhtumeid peetakse vägistamisteks, sest nad ei ole juristid. Sellegipoolest ei hõlma EVMi märkeruut määratlust ega selgitust selle kohta, mida kuriteoks peetakse.

Julian Assange jäi Rootsi viieks nädalaks, et süüdistustele vastata, kuid teda ei küsitletud, sest uurimine jäi ülemäära hiljaks. Julian Assange saabus Rootsi vähem kui kuu pärast seda, kui WikiLeaksi lekkisid Afganistani sõjapäevikud, ja teatati, et selliseid paljastusi tuleb veelgi. USAs on nõutud Julian Assange tapmist või röövimist ning seda, et USA valitsus tegutseks nii, nagu ta peaks sõda WikiLeaksiga, mida nad kirjeldavad kui terroristlikku organisatsiooni.

Kõik see langeb kokku Euroopa vahistamismääruse välja andmisega tema vastu. Rootsi teeb USAga luureandmete jagamise ja sellealase koostöö valdkonnas tihedat koostööd ning see seab Rootsi tajutava neutraalsuse kahtluse alla. Miks peaks USA tahtma, et Julian Assange Rootsile välja antakse? Ameeriklased koostavad endiselt tema vastu kohtuasja ja nad ei tea, milles, kui üldse, nad teda süüdistada saavad. Ilma süüdimõistmiseta ei saa USA teda Ühendkuningriigile välja anda, kuid nad pidid ta kuni süüdimõistmiseni kuhugi kinni panema, takistades nii Assangel Austraaliasse tagasi pöörduda.

Euroopa vahistamismäärus annab selleks suurepärase aluse. Nagu ma juba palju kordi siin istungisaalis öelnud olen, on Euroopa vahistamismääruse – või pigem kohtuliku üleandmissüsteemi, kui õiget sõna kasutada – kohaselt üleandmine vaid bürokraatlik formaalsus. Tegelikke tagatisi lihtsalt ei ole. Olles kõike seda öelnud, ei ole minu küsimus nõukogule ja komisjonile mitte see, kas EVMI kuritarvitatakse poliitilistel eesmärkidel, vaid hoopis: kas seda saab kuritarvitada? Ausalt vastates peavad nõukogu ja komisjon tunnistama, et saab küll. Kas nad teeksid meile seda heameelt ja tunnistaksid seda praegu? Minu arvates on ilmselged tõendid, et Julian Assange juhtumi puhul see just nii on.

  Cornelis de Jong, autor. – (NL) Lugupeetud juhataja! Suuliste küsimuste tekst võib tunduda abstraktne ja teoreetiline, kuid Euroopa vahistamismäärus puudutab sellest hoolimata üksikisikute, inimõiguste ja põhivabaduste saatust.

Madalmaades on palju tähelepanu pööratud Cor Disselkoeni saatusele. See Madalmaade ettevõtja mõisteti 1997. aastal süüdi Poola maksustamiseeskirjade rikkumises. Ta veetis selle eest kaks kuud vanglas, kohutavates tingimustes. Pärast seda kui ta maksis käenduseks väga suure summa raha, ta vabastati ja 12 aastat ta sellest kohtuasjast rohkem ei kuulnud. Eelmisel aastal nõudis Poola aga järsku selle ettevõtja välja andmist. Selleks kasutati Euroopa vahistamismäärust. Kümme päeva tagasi viidi Disselkoen Poolasse üle. Disselkoeni advokaadi sõnul hoiti teda Poolas vanglas, mis oli sama räpane ja ülerahvastatud kui see vangla, kus teda 1997. aastal hoiti. Vastupidi kõigile eeskirjadele salvestati Disselkoeni ja tema advokaadi nõupidamine videokaameraga. Lisaks esitati Disselkoeni vastu järsku neli uut süüdistust. Kohtunik vihjas isegi sellele, et need võivad viia uue vahistamismääruseni. Disselkoen maksis uuesti käenduseks suure summa ja on tagasi Madalmaades, kuid tema juhtum näitab, et Euroopa vahistamismäärus võib viia alandavate olukordadeni.

Komisjoni raportist selgub, et ta on probleemidest teadlik ning tunneb nende üle muret. Just seetõttu hellitab minu fraktsioon seoses volinikuga lootusi. Austatud volinik! Kas võiksite isiklikult anda selgituse selle kohta, kuidas tuleks proportsionaalsuse nõudeid tõlgendada ja korraldada, et nõukogu need üle võtaks? Kas saate tagada, et inimestel on tõepoolest võimalus vahistamismääruse nii selle välja andnud liikmesriigis kui ka seda täideviivas liikmesriigis vaidlustada? Kas nõustute, et peaks olema võimalik korduvalt keelduda vahistamismääruste täideviimisest nende riikide nimel, kus vanglate ja kinnipidamisasutuste tingimused on jätkuvalt ebainimlikud, et tuleks hinnata inimõigusi seoses EVMiga ja et Cor Disselkoen ei tohiks rohkem viletsust karta?

  Timothy Kirkhope, autor. – Lugupeetud juhataja! Keegi ei saa eitada Euroopa vahistamismääruse positiivset mõju piiriülesele kuritegevusele. Siiani on see aidanud kaasa peaaegu 12 000 narkootikumidega salakaubitseja lapsi seksuaalselt kuritarvitanud isiku, vägistaja ja terroristi välja andmisele ning hoidnud ära pikaajalised väljaandmismenetlused kohtuprotsessis. Selle tööriista kiirus on olnud hindamatu, arvestades piiride avatust ja piiriülese kuritegevuse kasvu. Milleks see tööriist aga kunagi mõeldud ei olnud, on pisikuritegude – nagu põrsa või šokolaadi varastamine või pangakrediidi ületamine – uurimine ja nende eest karistuste määramine.

See, mida te täna siin näete, juhtub harva. Peaaegu kõik siia kogunenud fraktsioonid ja rahvad leiavad, et on õige aeg vahistamismäärus üle vaadata, ümber hinnata ja vajaduse korral seda muuta. Selle tööriista reformimise märksõnad on proportsionaalsus, kaitse ja hüvitamine.

Töötame praegu Euroopa uurimismäärusega, mis on Euroopa vahistamismääruse liitlane. On oluline, et me samu vigu ei kordaks. Peame kavandama selle uue õigusakti selgelt, arvestades Euroopa vahistamismääruse puudujääke ja takistusi.

Lihtsalt liiga palju on näiteid vangide hoidmisest nõuetele mittevastavates tingimustes, ekslikest vahistamiskäskudest ja ekslikult ohvriks osutunud isikutele kahju hüvitamise puudumisest. Kardan, et liigume Euroopa uurimismäärusega edasi ajal, kui see on alles alguses, ning Euroopa vahistamismäärus, millel uurimismäärus põhineb, on väga ebakindel. Peame taastama selle tööriista usaldatavuse ja väärtuse ning jätma selle ainult kõige rängemate kuritegude puhuks, tagades ja säilitades samas vahistamismääruse kasutamise vastavalt kõige kõrgematele standarditele.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Tahan küsida Timothy Kirkhope’ilt selle küsimuse, sest ta mainis, et Euroopa vahistamismäärus on vaja läbi vaadata ning ümber hinnata – minu seisukoht oleks palju konkreetsem, aga see selleks. Ta mainis Euroopa uurimismäärust ja minu arvates väitis ta, et see oleks samm liiga kaugele.

Samas on ta teadlik, et tema enda riigi valitsuses oli riigisekretäri Theresa May üks esimesi tegevusi ametisse asudes Euroopa uurimismäärusega liitumine, mis tähendab, et me ei saa sealt lahkuda ning peame taluma kõike, mis Euroopa õigusaparaadist läbi käib, kuna selle suhtes kohaldatakse kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet ning lõpptulemus on midagi, mida meie määrata ei saa? Kas see on järjekordne puru silma ajamine, kus nad siin Euroopa Liidu tegevuse vastu sõna võtavad, kuid oma riigi parlamendis seda julgustavad?

  Timothy Kirkhope (ECR). – Lugupeetud juhataja! Seisukoht Ühendkuningriigi valitsuse kohta Euroopa vahistamismääruse ja Euroopa uurimismääruse teemal on, et ilmselgelt tunnevad nad – üsna õigustatult – endal olevat kohustust teha seda, mis Ühendkuningriigile piiriülese kuritegevuse vallas kõige parem on. Nagu auväärt siinviibijad teavad, oleme olnud tohutu kuritegevuse ja eelkõige terrorismi ohvrid. Olen kindel, et küsija on minuga ühel nõul selles, et meil on kohustus sellele kuritegevusele lõpp teha ning piiriülene koostöö on selle saavutamiseks parim viis.

Muidugi tuleb Euroopa uurimismäärus ettevaatlikult rakendada, kuid vaid sellega liitumine ja selle mõiste tunnustamine, nagu valitsus teinud on, ei ole muidugi kõik. Peaksime siinkohal nägema selle määruse üksikasju. Peame Euroopa uurimismääruse tulemuslikult rakendama ning vahistamismääruse kõrval hästi toimima panema. See tõsiasi aga, et oleme määrusega liitunud, on hea märk selle kohta, et me piiriülese kuritegevusega tegeleme. Usun, et auväärt kolleegid jagavad sel puhul meie soove.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – Lugupeetud juhataja! Euroopa vahistamismäärusest on saanud üks kõige edukamaid vahendeid, mis Euroopa Liidus vastastikuse tunnustamise valdkonnas vastu võetud on. Seepärast olen teile selle arutelu algatamise eest väga tänulik.

Nõukogu on pühendanud sellele küsimusele palju tähelepanu ja energiat, vähemalt selle vahendi tegelikkuses rakendamise vastastikuse eksperthindamise kaudu, mis kõigis liikmesriikides kolme aasta jooksul tehtud on. Euroopa vahistamismääruse eelised kaaluvad kahtlemata kõik võimalikud ebamugavused üle. Tänu EVMile on liidul õnnestunud märkimisväärselt vähendada tagaotsitavate üleandmise aega, sageli ühest kuni kahest aastast vaid ühe kuni kahe kuuni. Varasem väljaandmise süsteem oli kohmakas ning ei sobinud enam nüüdisaegsesse avatud piiride ning tõsise ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse maailma.

Proportsionaalsuse küsimuses, kuna on esinenud juhtumeid, kus Euroopa vahistamismäärus antakse välja väiksemate rikkumiste puhul, on kindlasti iga liikmesriigi vastava asutuse enda otsustada, milliste süütegude eest ta menetluse algatada soovib. See tuleneb asjaolust, et erinevalt väljaandmisest on Euroopa vahistamismäärus täielik õigussüsteem. Euroopa vahistamismäärus põhineb alati selle välja andnud riigi õiguslikul otsusel ning otsuse selle kohta, kas anda EVM välja või mitte, teeb riiklik kohtuasutus. Kui esineb probleeme proportsionaalsusega, siis ei ole selle põhjus EVM ise või EVMi raamotsus, vaid pigem on probleem tingitud konkreetsete liikmesriikide kriminaalõiguse poliitikast. Nõukogu on avaldanud üsna selge seisukoha, et juhtudel, kus ennetav kinnipidamine on asjakohatu, ei tuleks Euroopa vahistamismäärust kasutada.

Nõukogu on kutsunud selle vahendi kasutajaid üles ka kaaluma Euroopa vahistamismääruse alternatiivide kasutamist ning nende puhul abi otsimist. Võttes arvesse kriminaalmenetluste üldist tulemuslikkust, võiksid need alternatiivid hõlmata võimaluse korral vähem sundivate vastastikuse õigusabi vahendite kasutamist: videokonverentse süüalustega, kohtuniku ette ilmumise kutsumist kohtukutsega, Schengeni infosüsteemi kasutamist kahtlusaluse asukoha kindlaksmääramiseks või finantskaristuste vastastikuse tunnustamise raamotsuse kasutamist.

Sellele peab hinnangu andma aga alati EVMi välja andev asutus. Euroopa vahistamismäärused antakse välja juhul, kui on tegemist süüdistuste või lõplike süüdimõistmistega määrust välja andvas riigis. Need kohtuotsused põhinevad materjalil, mis on kättesaadaval määruse välja andva riigi kohtunikule või prokurörile.

Lisaks ei tohiks me jätta tähelepanuta kuritegude ohvreid. Enamikul juhtudel asuvad kuriteoohvrid määrust välja andvas riigis, mitte riigis, kus määrus täide viiakse, ning seega õõnestatakse kohtuprotsessi ja juhtumi läbivaatamise viivitamisega ohvrite õigusi. Hilinenud õigusemõistmine võrdub õigusemõistmisest keeldumisega ning seda mitte ainult kahtlusaluste, vaid ka ohvrite suhtes. Kiire kohtuprotsess on ka ohvrite huvides, sest nii austatakse nende õigusi. Nõukogu kavatseb ohvrite õiguste tugevdamiseks võtta vastu eesistujariigi Ungari esitatud tegevuskava. Seega ei saa proportsionaalsuse põhimõtet lahendada nii, et me muudame hästitoimiva Euroopa vahistamismääruse süsteemi – mis eelnevat väljaandmissüsteemi radikaalselt edendanud on – põhimõtteid.

Mis kinnipeetava õigustesse puutub, siis tahaksin kõigepealt märkida, et erinevalt väljaandmisest on Euroopa vahistamismäärus täielik õigussüsteem, mis on juba iseenesest peamine tagatis. Euroopa vahistamismäärus põhineb alati seda välja andva riigi õiguslikul otsusel ning täideviivas riigis saab selle täide viia ainult kohtuotsuse kaudu. Kinnipeetaval on alati võimalus oma kaitseõigusi täielikult rakendada määrust välja andvas liikmesriigis, kus sisuline kohtumõistmine toimub. See on täielikult vastavuses Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigusega.

See ei tähenda, et isikul, kelle kohta on antud välja Euroopa vahistamismäärus, ei saa või ei tohiks määrust täideviivas riigis mingeid õigusi olla. 2010. aasta 20. oktoobri direktiiviga 2010/64 sätestatakse õigus kirjalikule ja suulisele tõlkele kriminaalmenetlustes ning seda kohaldatakse ka Euroopa vahistamismääruse täideviimise suhtes.

Lisaks on meil heameel asjaolu üle, et komisjoni hiljutises ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet, sätestatakse õigus saada Euroopa vahistamismääruse menetluses kirjalikku teavet.

On väljendatud muret, et kui Euroopa vahistamismääruse täideviimise kohta tehakse negatiivne otsus, ei kustutata sellekohast märget Schengeni infosüsteemist automaatselt. Küll aga edastatakse SISi märge Euroopa vahistamismääruse kohta. Lõpptulemusena saab märke tagasi võtta vaid selle väljastanud asutus.

Juhul kui liikmesriik otsustab pärast kohtumenetlust Euroopa vahistamismäärust mitte täide viia, siis kõnealune isik vabastatakse. Kui otsus Euroopa vahistamismääruse mittetäideviimise kohta on lõplik, on selge, et EVMi alusel ei saa isikut liikmesriigis enam kinni pidada. Siiski ei muuda otsus Euroopa vahistamismäärust mitte täide viia kehtetuks määrust ennast. See jääb kehtima asjassepuutuva isiku kinnipidamise kohta määruse välja andnud liikmesriigis ning tõepoolest ka teistes liikmesriikides. Sel ei ole midagi pistmist Euroopa vahistamismääruse süsteemiga sellisel kujul ning see kehtib ka näiteks väljaandmissüsteemi kohaselt.

Viimasena, mis puutub vanglate tingimustesse, siis selles võib küll teatud juhtudel arenguruumi olla, kuid see teema ei haaku Euroopa vahistamismääruse rakendamisega. On konkreetsete liikmesriikide kohustus tagada, et vanglate tingimused vastavad standarditele olenemata sellest, kas isikud antakse üle teistest liikmesriikidest või mitte.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Võib-olla teate, et komisjon võttis selle aasta 11. aprillil vastu raporti vahistamismääruse rakendamise kohta. Selles raportis keskendutakse vahistamismääruse toimimise põhiaspektidele, rõhutades esimest korda alates vahistamismääruse kehtima hakkamisest 2004. aasta jaanuaris mitte ainult sellega saavutatud edu, vaid ka puudusi.

Edusammude kohta on juba palju öeldud. Lubage mul rõhutada vaid seda, et 2005.–2009. aastani väljastati peaaegu 55 000 Euroopa vahistamismäärust ja täideti 12 000 Euroopa vahistamismäärust ning sel ajavahemikul nõustus ümmarguselt 60% tagaotsitavatest isikutest enda üleandmisega keskmiselt 14–17 päeva jooksul. Mittenõustunute puhul oli keskmine üleandmisaeg 48 päeva ning see jätab väga soodsa mulje võrreldes näitajatega enne Euroopa vahistamismäärust, mil tagaotsitavate üleandmine võttis keskmiselt aasta, ning see on aidanud kahtlemata kaasa inimeste vabale liikumisele.

Just seetõttu – ning ma arvan, et kõik täiskogu liikmed nõustuvad sellega – on Euroopa vahistamismäärus oluline vahend kurjategijate kinnivõtmiseks ning meie kriminaalkohtusüsteemide tulemuslikumaks muutmiseks. See on olnud tähtis vahend pedofiilide ringkondadele hoobi andmiseks ning mõrvarite ja terroristide kinnipidamiseks ning just selleks see mõeldud ongi.

Oleme aga – ja just hiljuti – täheldanud, et Euroopa vahistamismääruste arv on alates 2007. aastast oluliselt suurenenud. Mõnel juhul kasutatakse seda vähem kui proportsionaalsel viisil, et anda välja kahtlusaluseid, keda süüdistatakse tihti pisikuritegudes: jalgratta või põrsa varastamine. See on tarbetu ning võib kahjustada selle võimsa ELi vastastikuse tunnustamise tööriista legitiimsust. Nimetatud põhjusel nõuab komisjon tegutsemist.

Esiteks kutsub komisjon ELi liikmesriike üles tegema vahistamismääruse väljakuulutamisel proportsionaalsuse kontrolli ning juhul, kui nende õigusaktid vahistamismääruse raamotsusega täielikult kooskõlas ei ole, neid lünki täitma. Samuti soovime liikmesriikidelt selle tagamist, et kohtutöötajad, näiteks prokurörid, ei väljastaks vahistamismäärust väiksemate rikkumiste korral.

Seetõttu sätestame vahistamismääruse käsiraamatus suunad, mida sel tasandil võtta. Esitame enne 2011. aasta lõppu ka ettepanekud vahistamismäärust käsitleva väljaõppe intensiivistamiseks politsei- ja kohtuvõimudele ning õigustöötajatele, selleks et tagada vahistamismääruse kohaldamise järjepidevus ja tulemuslikkus ning tõsta teadlikkust uute ELi tagatiste kohta menetlusõiguste valdkonnas.

Menetlusõiguste tagatistest rääkides kajastatakse raportis ka põhiõiguste ning liikmesriikide õigussüsteemide vastastikuse usalduse kõikehõlmavat tähtsust. Just seetõttu on komisjon alustanud vahi alla võetud isikute menetlusõiguste koostamist.

Esiteks, juba 2010. aastal vastu võetud miinimumeeskirjad suulisele ja kirjalikule tõlke õiguse kohta. Teiseks, õigus saada teavet õiguste kohta (õiguste loetelu), milles peagi kokkulepe saavutatakse. Just täna võttis komisjon vastu kolmanda ettepaneku menetlusõiguste kohta, ettepaneku tagada advokaadi kättesaadavus ja õigus kolmandale isikule vabaduse võtmisest teada anda. See hõlmab sätet advokaadi kättesaadavuse kohta nii Euroopa vahistamismääruse välja andnud kui ka seda täideviivas riigis.

Kõiki neid menetlusõigusi kohaldatakse vahistamismääruse suhtes. Need meetmed on välja töötatud selleks, et vältida võimalust, kus tõendeid kogudes rikutakse kahtlusaluste põhiõigusi.

Tahan vastata ka konkreetsele küsimusele, mille autorid tõstatasid. Komisjon ei ole teadlik ühestki tõendist selle kohta, et Rootsi taotlus Ühendkuningriigile seksuaalkuritegudes süüdistatava Julian Assange üle andmise kohta osutab sellele, et Euroopa vahistamismääruse süsteemi kasutatakse muul eesmärgil, kui see mõeldud on.

Üleandmine vastavalt nõukogu raamotsusele Euroopa vahistamismääruse kohta on täielikult juriidiline menetlus, millesse valitsustel ei ole mingit võimalust sekkuda. Parlamendi mainitud konkreetsel juhul tegelevad juhtumiga Ühendkuningriigi ja Rootsi kohtuasutused ilma valitsuste sekkumiseta.

Mis puutub teise küsimusse võimalikku väljaandmisse USA-le, siis soovin rõhutada, et me ei tea siiani ühtegi sellekohast taotlust. Kui selline taotlus aga esitatakse, siis saab see toimuda vaid üleandva liikmesriigi, praegusel juhul Ühendkuningriik, nõusolekul. Seda seetõttu, et vastavalt nõukogu raamotsuse artiklile 28 ei või isikut, kes on Euroopa vahistamismääruse alusel üle antud, anda üle kolmandale riigile ilma isiku välja andnud liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekuta. Sellega rõhutan vaid selle küsimuse õiguslikku alust, kuid muidugi on kogu küsimus hüpoteetiline, sest midagi konkreetset esitatud ei ole.

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Minu arvates on Euroopa vahistamismäärus põhivahend võitluses organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kuritegevuse vormidega. See on tõestatud vahend ning vastavalt otsusele koostöö nurgakivi ja esimene konkreetne näide vastastikuse tunnustamise põhimõttest kriminaalõiguse valdkonnas.

Muidugi on see väga kasulik vahend, aga me ei tohi unustada mainida, et sellel on ka omad puudused. Nagu volinik Viviane Reding ka ütles, on puudused ideaalselt määratletud nii komisjoni 2011. aasta aprilli raportis kui ka 2005. ja 2006. aasta raportites. Neid puudusi, mis tulenevad peamiselt kahest põhilisest ja olulisest eeldusest, on võimalik ja loomulikult tuleb parandada. Vahistamismäärusel on kaks osa: väljastamine ja keeldumine või loovutamine, vastavalt vajadusele. Arvud näitavad, et see on kasulik vahend, seejuures on väljastatud 54 000 vahistamismäärust ja täitmisele on pööratud 12 000.

Pöördudes küsimuse juurde, milliseid parandusi tuleb teha, vajame rohkem ja paremaid menetluslikke tagatisi seoses väljastamise, keeldumise ja loovutamisega. Proportsionaalsuse või selle puudumise küsimus vahistamismääruse kasutamisel on kriitiline põhiküsimus. Seetõttu on mul suur heameel kuulda volinik Viviane Redingut ütlemas, et liikmesriigid peavad järgima proportsionaalsuse põhimõtet ja tagama, et nad ei väljastaks vahistamismäärust väiksemate süütegude eest.

Juhuslikult, austatud juhataja, on nende küsimuste käigus sisse lipsanud üks konkreetne punkt, nimelt see, et iga vahistamismäärus maksab riigikassale 25 000 eurot. Seda ütles üks Iirimaa kohtunik. Ma ütlen sellele kohtunikule, et ma ei usu seda, ja ta peaks näitama, mille alusel selline arvutus tehti.

Seega usun, et vahistamismäärus peaks jätkuvalt taaselustatud kujul jõusse jääma koos paremate menetluslike tagatistega.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Austatud juhataja! Kas Agustín Díaz de Mera García Consuegra on teadlik, et 2003. aastal allkirjastasid Ühendkuningriik ja Hispaania kiirendatud väljasaatmise lepingu, kaua aega enne Euroopa vahistamismäärust, ning kas sõnavõtja ehk kaaluks, et see võib olla parem mudel raske kuritegevusega tegelemiseks kui Euroopa vahistamismäärus kogu oma probleemidega, millest me nüüd kuuleme?

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). – (ES) Ei, William Dartmouth. Usun, et Euroopa vahistamismäärus on tõhusam ja mitmekesisem võitluses mis tahes kuritegevusega, millele oleme viidanud.

Volinik Viviane Reding juba ütles teile, ning rõhutan seda asjaolu, et korraldus väljaandmiseks võib võtta kuni aasta aega, samal ajal kui Euroopa vahistamismäärus tuleb täitmisele pöörata 40 päeva jooksul.

Seetõttu usun, et viimane on palju mitmekesisem ja palju kasulikum menetlus võitluses kuritegevuse, rikkumiste ja terrorismiga.

  Claude Moraes, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Meie fraktsiooni jaoks on olukord väga selge. Kuulsime ühelt poolt nõukogult, et kui Euroopa vahistamismäärus nõuetekohaselt ja tõhusalt täitmisele pööratakse ning mitte paljude tühiste juhtumite puhul, mida meie oleme näinud, jäävad selle puudused eelistele alla.

Volinik esitas usaldusväärse raporti – põhjaliku raporti –, milles öeldakse meile, et kui suudame toime tulla tühiste juhtumite ja ebaproportsionaalsuse ning menetluslike tagatistega, võib Euroopa vahistamismäärus olla endiselt väärtuslik viis ohtlike organiseeritud kurjategijate kinnipüüdmiseks. Me ei tohiks unustada arvu 12 000 – mul on väga tugevad tunded selle suhtes, et tabasime minu valimispiirkonnas Londonis 2005. aasta juuli pommirünnakute kavandajad. Kui saame aru nende juhtumite tõsisest ja sümboolsest mõjust, võib ja peaks Euroopa vahistamismäärus toimima.

Suuline küsimus meie fraktsioonile täna on väga lihtne Oleme praegu liikumas raportite juurest tegude suunas ja meil on olukord, kus on kaks rasket juhtumit. Üks on proportsionaalsuse puudumine. Seda ei saa lahendada üleöö ja ma kiidan volinikku (räägin õiguskoolitusest) tagamise eest, et parandame tühiste juhtumite domineerimise ja Euroopa vahistamismääruse usaldusväärsuse õõnestamise probleemi. See eeldab aga, et ka nõukogu (ma ei viita ainult Ungarile, vaid räägin liikmesriikidest) aitab meil edendada menetluslikke tagatisi ning paljude kodanike vastuvõetamatu kohtueelse kinnipidamisperioodi küsimuse lahendamist minu kodumaal.

Need on olukorrad, mis tekitavad probleeme vahendi puhul, mis võiks olla tõhus, kui seda nõuetekohaselt kasutada. Kõige raskem saab aga olema võrdsete tegutsemisvõimaluste loomine seoses menetluslike kaitseõigustega. Seetõttu võtame oma fraktsioonis, kes on [nõudnud] kirjalikku õiguste loetelu, tõsiselt nii kvaliteeti kui ka kiirust õigusaktide puhul, mida vajame selleks, et tagada, et Euroopa vahistamismäärus saaks olla tõhus vahend, milleks ta on ette nähtud ohtlike organiseeritud kurjategijate tabamiseks, ning et selle usaldusväärsust ei õõnestaks paljud tühised juhtumid ja ebavõrdsed tegutsemisvõimalused, mida me praegu näeme.

See on seisukoht, mida tahame meie fraktsioonis näha, ning usun, et pühendumus on olemas. Peame aga pöörama erilist tähelepanu eelkõige liikmesriikidele, kui nad paluvad, et Euroopa vahistamismäärus oleks tõhus, aga teisalt ei võta vajalikke meetmeid, mis aitaksid meil kehtestada õigusakte nende võrdsete tegutsemisvõimaluste loomiseks.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Gerard Batten, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Claude Moraes rääkis proportsionaalsuse puudumisest jne. Selles võime kõik nõustuda, aga üks asi – elevant portselanipoes –, millest keegi täna pärastlõunal rääkinud ei ole, on asjaolu, et kohus ei saa vaadata prima facie tõendeid süüdistatava isiku vastu ja kasutada otsustusõigust selle kohta, kas nad tuleks välja anda või mitte. See mõjutab paljusid meie valijaid.

Kõige märkimisväärsem juhtum on Andrew Symeou. Viibisin apellatsioonikohtu aruteludel ja kuulsin kohtunikke. Nende nägudelt oli hästi näha, et nad said aru, et selle poisi vastu ei olnud selgeid tõendeid; tõendid olid vastuolulised; näis, et politsei on ütlused ise välja mõelnud; ning teda ei oleks mingil juhul tohtinud välja saata. Kuidas käsitleksite seda probleemi ja asjaolu, et kohtud ei saa võtta arvesse prima facie tõendeid või nende puudumist süüdistatava isiku suhtes?

  Claude Moraes (S&D). – Austatud juhataja! Vahistamismääruse jaoks on vaja prima facie tõendeid. Vahistamismäärust ei saa täitmisele pöörata ilma, et kohtunikud saaksid aru, mis on juhtumi lihtsad tõsiasjad.

Andrew Symeou juhtumi puhul, ütlen Gerard Battenile, olid põhiprobleemiks menetluslikud küsimused: kinnipidamisperioodid ja kohtusüsteem pärast vahistamismääruse täitmisele pööramist. Räägite edasikaebamismenetlusest. Problemaatiline oli periood pärast vahistamismääruse täitmisele pööramist ning seda üritame täna siin arutelus parandada.

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Eelnev arutelu oli kirglik ja ka põnev ning praegune on palju üksmeelsem. Mulle jääb mulje, et keegi ei kahtle väljaandmise tõhususes, Euroopa vahistamismääruses, menetluste kestuse vähendamises ja seega kokkuvõttes võitluses kuritegevuse vastu.

Siiski on viis, kuidas volitusi on kasutatud, toonud kaasa ka – nagu oleme kõik öelnud – kuritarvitamist ja kuritarvituslikku tegevust: kuritarvituslikku tegevust, kui seda kasutatakse tühiste kuritegude puhul – ja siinkohal ei räägi ma arvututest farslikest jalgrataste, põrsaste ja muu taolise varastamise juhtumitest, vaid pigem rängemast kuritarvituslikust tegevusest –, kui esineb ebaproportsionaalseid kinnipidamisi, kui süütuid inimesi vangi pannakse ja kui õigust neid otsuseid edasi kaevata kuritarvitatakse.

Mõned aastad tagasi kaitses minu fraktsioon vajadust võtta kasutusele kaitsemeetmed Euroopa vahistamismääruse kasutamise kohta ja mul on hea meel, volinik, et kuulsin teid täna pärastlõunal mainimas menetluse parandamist suuniste väljatöötamise abil liikmesriikidele ja ka kinnipeetavatele. Mul on selle üle hea meel, sest arvan, et meie kaaskodanikud mõistavad Euroopa vahistamismäärust väga hästi ning see on oluline proovikivi, mis näitab, milleks Euroopa on võimeline, et tugevdada õiglust Euroopas.

  Zbigniew Ziobro, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liidu liikmesriigid vajavad tõhusaid vahendeid võitluses kuritegevusega, eelkõige organiseeritud kõige raskema kuritegevusega. Siinkohal tuleks öelda, et Euroopa vahistamismäärus vastab vajadusele, eelkõige arvestades asjaolu, et mitte üksnes ausad kodanikud ei kasuta peamiselt vabadust liikuda Euroopa Liidus ringi vaid ka kurjategijad, kes muidugi ei kasuta oma õigusi turismi või ärieesmärkidel, vaid kuritegevuseks või selleks, et vältida vastutusele võtmist oma kodumaal või riigis, kus nad on kuriteo toime pannud.

Selle vahendi olemasolu ja toimimist tuleb seega toetada, aga peaksime toetama ka asjaolu, et seda jälgitakse. Lisaks positiivsetele külgedele on igal uuel õigusasutusel puudusi, mida tasub kindlaks määrata, ja tasub mõelda ka sellele, kuidas neid parandada. Praegusel juhul arvan, et tasub kaaluda, kas tuleks kehtestada piirangud Euroopa vahistamismääruse kasutamisele kõige tühisemate kuritegude puhul, näiteks selliste, mis on karistatavad kuni kaheaastase vangistusega. Seda peaks tõsiselt kaaluma.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Sarah Ludford (ALDE). – Austatud juhataja! Arvan, et mul on õigus, kui ütlen, et Zbigniew Ziobro on pärit Poolast. Nõustusin tema viimase märkusega, kui kuulsin seda tõlkes. Sageli öeldakse, et Poola on üks näide riigist, kus puudub piirmäära kontroll vahistamismääruste väljastamiseks kas riigisiseselt või Euroopa vahistamismääruste puhul.

Kas teie kriminaalõigussüsteemis on kaalutud reformi, et prokuröridel oleks mõnel määral kaalutlusõigust, et väljastada vahistamisluba ja mitte olla kohustatud uurima iga kaebust? Sel viisil ei oleks kuulsad väiksed rikkumised, nagu varastatud põrsas, nii suur probleem.

Hindame väga kõiki Ühendkuningriigis, eelkõige Londonis, elavaid poolakaid, kellest enamik ei ole loomulikult kurjategijad. Aga kuna Ühendkuningriigis on palju poolakaid, kellest enamik on teretulnud, saame palju vahistamismäärusi Poolast.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Tahaksin samuti Sarah Ludfordi küsimuse eest väga tänada. Oleme tõepoolest teadlikud probleemist, millele te lahkesti tähelepanu juhtisite. Poola kohtud on nende määruste puhul väga ranged ning kohaldavad neid ka juhtumitel, mis võivad mõnikord tühistena näida. Arvestades asjaolu, et paljud meie kaasmaalased elavad näiteks Londonis, väljastatakse määrusi mõnikord selliste küsitavate juhtumite puhul. Minu arvates oleks seega mõistlik, kui komisjon kaaluks üldisemate lahenduste kehtestamist, mida saaks ehk kohaldada ka teistes riikides, et tagada, et ei oleks võimalik väljastada määrust selliste täiesti tühiste küsimuste korral, näiteks kaheaastased vangistused, vaid selle asemel hoopis tõsiste karistuste korral, milleks see kehtestati.

  Judith Sargentini, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Austatud juhataja! Olen väga tänulik Sarah Ludfordile selle küsimuse küsimise eest, sest see oli ka mul keelel. Eelmisel nädalal viibisin Poolas kohtumenetlusel Cor Disselkoeni vastu – tema nime on täna siin juba mainitud. Ta on Madalmaade kodanik, kes anti Poolale välja Euroopa vahistamismääruse alusel juhtumi eest, mis on pärit 90ndate keskpaigast. Paari päeva jooksul, kui ta trellide taga viibis, sest lõpuks jõudsid Madalmaade ja Poola kohtunikud kokkuleppele – nende paari päeva jooksul varastas valvur ravimid, mida ta oma südamehaiguse pärast võtab.

Probleem ei ole üksnes selles, kuidas Euroopa vahistamismäärust teostatakse, vaid ka selles, et vanglatingimused eri Euroopa riikides on sellised, et enam ei saa tõepoolest inimesi sinna saata. Kohtunikul riigis, kuhu taotlus saadetakse, peaks olema õigus öelda: et ta ei saada inimesi välja riiki, kus vanglatingimused on ebainimlikud, ja peab kohtunikuna kinni Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklist 3. Nõustun nõukoguga, et riigid peaksid olema diskreetsed juhtumite puhul, mille kohta nad taotluse väljastavad, aga samuti peaks riikidel olema õigus öelda: „See on nii tühine rikkumine, ma ei hakka selle eest inimesi välja andma”. Seepärast on väga oluline, et Poola muudaks oma õigluse mõistmise viisi.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Eeldan, et räägite samast juhtumist, mida mõnda aega tagasi mainiti. Minu kaasparlamendiliige rääkis sellest ja tahtsin talle seejärel küsimus esitada, aga mulle ei antud sõna. Kui räägite nii spetsiifilistest juhtumitest, siis palun mainige inimeste nimesid, kelle õigusi on rikutud, et saaksime neid kuulata. Seetõttu palun teil nüüd öelda selle inimese nimi, kellest räägitakse, sest peame nimetama inimeste nimed, kelle õigusi on rikutud.

  Judith Sargentini (Verts/ALE). – (NL) Ma ei tee sellest mingit saladust, Dimitar Stoyanov. Tema nime mainiti ka enne, aga on võimalik, et teie tõlk ei edastanud seda. Tema nimi on Cor Disselkoen. Mul on ka juhtum, mis puudutab veel üht Madalmaade kodanikku, härra Hörchnerit. Ma olen nüüd maininud Cor Disselkoeni nime ja tal ei ole selle pärast piinlik, sest ta soovib, et Euroopa vahistamismäärust muudetaks, ja räägib sellest hea meelega avalikult.

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Austatud juhataja! Euroopa vahistamismääruse ja selle kohaldamise kohta liikmesriikide poolt võiks palju öelda, millest osa on minu kaasparlamendiliikmed juba öelnud.

Tahan keskenduda konkreetsele ja olulisele punktile: inim- ja menetlusõiguste täielik austamine. Kahtlusalustel ja kostjatel on õigused nii inimeste kui ka menetluse pooltena. Sageli neid siiski eiratakse. Uurimisvangistus ja kinnipidamistingimused, millele härra de Jong viitas, on tüüpilised näited. Peamine põhjus selleks on, et peetakse enesestmõistetavaks, et inimõigusi austatakse kogu Euroopas samamoodi. See ei ole siiski nii, sest teatavaid õigusi tõlgendatakse liikmesriigiti erinevalt, näiteks õigust vaikida, või lihtsalt seetõttu, et teatavad menetlused on erinevad, näiteks uurimisvangistuse pikkus.

Mida kavatsete selles suhtes teha, volinik? Kas pakute välja konkreetsed meetmed, nagu erisätte kehtestamine inimõiguste kohta, mis võimaldab kohtunimel uurida juhtumite sisu, nagu tehakse Ühendkuningriigis ja Iirimaal, või jätkavad nad lihtsalt otsuste heakskiitmist, mis on tehtud teistes liikmesriikides? Kas näete ette, et kahtlusaluseid või kostjaid kuulatakse, et kohtunik saaks otsustada, kas nad tuleks või ei tuleks saata tagasi riiki, kus teda taga otsitakse, et vältida kuritarvitamist, näiteks väljaandmist poliitiliste arvamuste eest? Kas kavatsete sellised muutused välja pakkuda menetlusõiguste teekaardi raamistikus või parandades õigusakte Euroopa vahistamismääruse kohta?

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Austatud juhataja! Angloameerika maailmas on õigusaktide põhieesmärk kaitsta inimesi juhusliku arreteerimise ja meelevaldse vangistuse eest. Mandri-Euroopa õigusaktides, eelkõige endise idabloki riikides, ei ole see prioriteet ning on naeruväärne teeselda, et see nii on.

Euroopa vahistamismääruse raames võib kõiki näiteks Bulgaaria õiguse kohaselt Suurbritanniast välja anda ja Briti kohtunikul ei ole selles eriti midagi teha. Veel hullem, Suurbritannia valitsus on otsustanud osaleda Euroopa uurimismääruses, mis on täiendav rünnak Briti inimeste vabadusele. Liberaaldemokraadid, kes seda kõike toetavad, nimetavad endid kodanikuvabaduste parteiks. See on mõttetu! Liberaaldemokraatide pühendumine kodanikuvabadustele seiskub Calais’s.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Sarah Ludford (ALDE). – (Mikrofon peaaegu esimese lause lõpuni välja lülitatud) ... Liberaaldemokraat. Kas Earl of Dartmouth on teadlik, et liberaaldemokraadid olid need, kes koos konservatiivide toetusega Briti parlamendi ülemkojas suutsid 2003. aasta väljaandmise seadusesse, millega rakendati Euroopa vahistamismäärust, lisada kohtunikule volitus keelduda loovutamisest Euroopa vahistamismääruse raames, kui see rikuks isiku põhiõigusi. Ma vaatan Timothy Kirkhope’i poole, sest tema ja minu fraktsioon tegid selle juures koostööd.

UKIP lihtsalt karjub impotentselt kõrvalseisjana, kui meie tegutseme ja tagame, et põhiõigused oleksid kaitstud. Peaksite rõhuasetuse seadma kohtute veenmisele, et nad tugineksid 2003. aasta väljaandmise seaduse artiklile 21. Olin ülemkojas kohal ja aitasin seda muudatusettepanekut edasi viia.

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Mitte miski teie öeldust ei ole muutnud kehtetuks mõõdetud kriitikat, millest meie ja teised praegu räägime. Ütleksin ka seda, et eksite täielikult, kui arvate, et paremad tõlkeõigused aitaks kuidagi kaasa selle puuduliku õigusakti parandamisele, mis rikub inimeste elusid.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Vahistamismääruse istungitel on väga vähe pistmist väljaandmise istungitega, mis eelnesid 2003. aasta seadusele. Isegi põhiistungil ei võta kohus arvesse tõendeid, vaid ainult kümmet nn õiguslikku takistust loovutamisele. Tõendite puudumine ei ole takistuseks väljaandmisele. Isegi inimesi, keda süüdistatakse käitumises, mis ei ole õigusrikkumine väljaandvas riigis, saab loovutada Euroopa vahistamismääruse raames, kui õigusrikkumine on selline, mille puhul ei kehti teo mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise nõue.

Ehkki enamik nendest on rängad vägivaldsed, seksuaalsed või ebaaususega seotud kuriteod, sisaldab nimekiri ka ebamääraseid väljamõeldud õigusrikkumisi, mida armastatakse nii paljudes Mandri-Euroopa riikides, mistõttu arreteeritud isik võidakse saata kohtumenetlusele või pigem automaatsele süüdimõistmisele ühte neist viletsatest kohtadest.

Asjaolu, et selliseid määrusi väljastatakse isiku kriminaalvastutusele võtmise eesmärgil tema poliitiliste seisukohtade alusel, peaks olema õiguslik takistus loovutamisele, aga ma kahtlustan, et mõned poliitilised seisukohad oleksid teistest vähem võrdsed. Euroopa vahistamismäärus müüdi meile lubadusega, et seda kasutatakse terroristide kohtu alla andmiseks, aga õiguslike vigade puhul Garry Manni, Deborah Darki, Edmond Arapi, Andrew Symeou ja paljudes teistes juhtumites puudusid igasugused terroristlikud elemendid.

Kõige hullemad on olnud selliste inimeste juhtumid, kes antakse küsitlemiseks välja ilma, et süüdistust oleks esitatud. Peame taaskehtestama nõude, et kohus tohib anda inimese välja ainult siis, kui on veenvaid tõendeid, et on toime pandud ränk õigusrikkumine väljaandva riigi seaduste kohaselt.

  Elena Oana Antonescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa vahistamismäärus on tõhus vahend piiriülese kuritegevusega võitlemisel ja selle kontrollimisel ELi tasandil. See on osutunud tõhusaks ränkade kuritegude, sealhulgas terrorism ja organiseeritud kuritegevus, toimepanemises kahtlustatavate isikute üleviimise kiirendamises ELi riikide vahel. Siiski on liigagi sageli olnud juhtumeid, kus seda vahendit on kasutatud pisikuritegudega tegelemiseks. Raskuselt äärmiselt ebavõrdseid juhtumeid käsitleti võrdselt. Määrusi väljastati, kui nende kasutamine oli nii ebavajalik kui ka ebaproportsionaalne. Lisaks sellele, et see on toonud kaasa ebaõiglased olukorrad kostjate jaoks, on see tekitanud ka põhjendamatu koorma määrust täitmisele pöörava riigi ressurssidele.

Selle põhilise vahendi ebaproportsionaalne kasutamine piiriülese kuritegevusega võitlemisel aitab õõnestada selle usaldusväärsust. Selle tulemusena teevad mõned riigid proportsionaalsuse kontrolli, mis põhineb nende endi reeglitel, kui nad otsustavad Euroopa vahistamismääruse täitmisele pöörata. Selle tulemusena kohaldatakse seda ebajärjekindlalt ja ebaühtlaselt ning seega usalduse puudumisega vastastikuse tunnustamise mõistesse.

Õigus õigusabile peab olema tagatud nii määrust väljastavas riigis kui ka seda täitmisele pööravas riigis, et õigust kaitsele saaks kohaldada sobival viisil. Seetõttu tahtsime küsida komisjonilt ja nõukogult need küsimused. Meil peab olema tagatis, et kriminaalõigussüsteemi standardid ja kinnipidamistingimused Euroopa Liidus ei too kaasa usalduse puudumist liikmesriikide kohtusüsteemide seas. Kokkuvõttes tahaksin ka mina tänada volinik Viviane Redingit kõikide meetmete eest, mis ta on võtnud menetlusõiguste tugevdamiseks kriminaalmenetlustes.

  Carmen Romero López (S&D). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Viviane Reding! Fakt on see, et põhiõiguste kuritarvitamine on üks kõige olulisemaid puudusi, nagu me kõik oleme täna pärastlõunal siin rääkinud.

Neid menetlusõigusi ei ole siiski võimalik isegi tagada, mida oleme juba arutanud ja mida kavatseme arutada osana menetlusõiguste paketist. Võimatu on lahendada teatavaid probleeme vanglatega või ennetava kinnipidamisperioodiga, näiteks, sest need ei kuulu menetlusõiguste paketti. Need kuuluvad selgelt liikmesriikide pädevusse.

Proportsionaalsuse ja pisikuritegude teemal tahaksin teile, volinik Viviane Reding, siiski öelda, et ükski kuritegudest, mida olen kuulnud täna pärastlõunal siin mainitavat – lipsude, põrsaste ja jalgrataste vargused – ei kuulu vahistamismääruse alla. Kõik 32 kuritegu on seotud ainult organiseeritud kuritegevusega, kui just põrsaid või lipse ei varasta relvastatud ja organiseeritud kurjategijate jõugud.

Teisisõnu, võite teha nalja näidete üle, millest me praegu isegi ei tea, sest probleem on põhimõtteliselt selles, et meil ei ole ühist statistilist vahendit, mille abil seda küsimust tegelikult lahendada.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Heidi Hautala (Verts/ALE). – (FI) Austatud juhataja! Ungari esindaja ütles siin, et probleem ei ole vahendis – Euroopa vahistamismääruses – iseenesest, vaid selles, et see on seotud iga liikmesriigi kriminaalõigussüsteemiga. Nii, nüüd ta paneb oma kõrvaklapid ka pähe. Jah, noh, minu meelest on tegelikult tegemist tõe varjamisega, sest nüüd peame tunnistama, et Euroopa vahistamismäärus oli probleem algusest peale, sest käitusime nii, justkui kõik liikmesriigid rakendaksid kriminaalmenetlustes teatavaid õigusnorme ja miinimumstandardeid. Tõde on loomulikult see, et oleme alles nüüd Lissaboni lepingu jõustumisega hakanud neid kehtestama.

Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus on juba kehtestanud, et varjupaigajuhtumite puhul ei tohi kedagi saata näiteks Kreekasse, sest tingimused vanglates on nii viletsad. Huvitav, millal juhtub see, et ei ole võimalik anda kedagi välja Euroopa vahistamismääruse alusel, sest tingimused selle riigi vanglates, kes väljaandmist taotleb, on nii kohutavad. Leian, et komisjon peaks selleks valmis olema.

  Rui Tavares (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Euroopa Liit on eksperiment, mis koosneb eksperimentidest: euroala, seesama parlament, kus viibime, Schengeni ala ja mitu muud vahendit on kõik eksperimendid. Probleem on selles, et poliitikud on väga sageli teadlastest vähem alandlikud. Teadlased on esimesed, kes tunnistavad, et eksperiment ei ole läinud nii, nagu nad olid lootnud.

Euroopa vahistamismääruse puhul teame nüüd, et sellega on probleeme ja see on tekitanud kahtlusi. Volinik Viviane Redingut tuleks kiita selle eest, et ta oli piisavalt aus ja kinnitas, et selle määrusega on olnud probleeme ning see tekitab kahtlusi ja et on olemas proportsionaalsuse põhimõte, millest tuleb kinni pidada määruste väljastamisel ja mida ei tohiks kohaldada automaatselt ilma, et kohtunik oleks jõudnud neid tähelepanelikumalt ja kaalukamalt uurida.

Seega ei peaks lahendus olema Euroopa vahistamismääruse kaotamine, mis on selgelt kasulik. Tahame, et vägistaja või mõrvar ei saaks ületada piiri ega olla vaba. Euroopa vahistamismäärust peaksid siiski täiendama tõhusad vahendid kostjate kaitsmiseks juristi juuresolekul ja õigusega tõlkele, mida paruness Sarah Ludford enda raportis juba käsitles, aga ka – ja see on väga oluline – kinnipidamistingimuste hindamine Euroopa vanglates.

Lisaks sellele ärgem lollitagem endid ega loogem illusioone: olla kinnipeetav vanglas riigis A või riigis B ei ole sama asi, kui olla kinnipeetav Euroopa vanglas. On väga oluline, et neid tingimusi hinnataks ning et Euroopa Komisjon teeks väga sihikindlat tööd kinnipidamistingimuste hindamisel, et neid oleks võimalik ühtlustada ja seeläbi oleks Euroopa vahistamismäärust võimalik enesekindlamalt kohaldada.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Austatud juhataja! Olen eelnevalt kuulnud argumente, mida on esitanud Euroopa vahistamismääruse kriitikud enda kaasparlamendiliikmete suust ja ka rahvuslikest liikumistest. Meie argumendid esitati siis siiski euroskeptilistena, justkui oleksime mingisugune esilekerkiv vaenlane. Selle tulemusena jõustus see vahistamismäärus.

Täna õhtul kuulsin siiski veel midagi jubedat Enikő Győri huulilt. Mida ta tegelikult ütles, oli see, et vahistamismääruse tõhusus on õigustanud õigusrikkumiste juhtumid. Enikő Győri, ma olen kursis kriminaalseaduse põhimõttega, mille kohaselt on parem lasta kümnel süüdlasel pääseda, kui mõista süüdi üks süütu. Ebaproportsionaalse reageerimise vaatenurgast on siiski normaalne, et politseiametnikud kasutavad kõiki vahendeid, mis neile antakse, ja nad kasutavad iga võimalust, mida saavad.

On ainult üks vastus vanale küsimusele, et kes kaitsevad valvureid endid. Seadus kaitseb valvureid. Meie seadusandjatena, komisjon algatajana, parlament ja nõukogu kaasseadusandjatena peame andma endast parima, et tagada, et seadus tõepoolest kaitseb valvureid.

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Euroopa vahistamismäärus on kahtlemata oluline vahend võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Ma arvan, et mõistmine ja nõusolek valitseb selles osas kõikide seas, kes on rääkinud, sealhulgas eesistujariik ja komisjon.

Samal ajal kinnitab see, kuidas politsei ja kohtute koostöö kuritegevuse piiriülese käsitlusviisi puhul aitab saavutada olulisi eesmärke. Ooteajad on lahendatud ja nüüd tuleb kontrollida kulusid – ning seda tuleb edasi uurida. Usaldus liikmesriikide vahel on selles protsessis väga oluline, mis on kahtlemata positiivne. Vahepeal on siiski oluline tagada, et vahendit kohaldatakse ühtlaselt kõikides liikmesriikides, eristades tõeliselt raskeid kuritegusid, mis on ette kavatsetud ja sanktsioneeritud, ja pisikuritegusid.

Võib-olla on kasulik – ja siinkohal pöördun volinik Viviane Redingu poole – kaasata Euroopa Prokuratuur, mis töökorda saades võiks aidata kontrollida ja hinnata mingil viisil neid otsuseid, mille on vastu võtnud liikmesriikide õigusasutused, kes kahtlemata vajavad lisakoolitust. On tõsi, et kinnipidamistingimused ei ole samad kõikides liikmesriikides, aga oleme kindlad, et järgmisel nädalal avaldab komisjon teatise ja rohelise raamatu peamiste kinnipidamistingimuste kohta, mis peaks sätestama vajalikud lisameetmed.

Seega, vahistamismääruse nõuetekohase kasutamise, proportsionaalsuse, vahendi range kohaldamise, parema teabevahetuse ning rahukohtute koolitamisega Euroopa küsimustes oleme veendunud, et on võimalik saavutada selle olulise vahendi ühtne kohaldamine.

  Françoise Castex (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Näeme, et Euroopa vahistamismääruse kohaldamine tõstatab kinnipidamise teema, mida kohaldatakse liikmesriigiti ebaühtlaselt. Mõned riigid näitavad üles märgatavat lõdvestunud suhtumist seoses põhiõiguste austamisega vangla keskkonnas.

Lisaks sellele peetakse Euroopa Liidu 600 000 vangist üha suuremat osa kinni liikmesriigis, mis ei ole nende kodumaa just nimelt Euroopa vahistamismääruse tõttu. Selle tulemusena ei ole neil põhiõigusi, mis on neile tagatud päritoluriigis. Sellistes tingimustes ei ole mingit mõtet üksteist sõimata; kasutusele tuleb võtta meetmed.

See on põhjus, miks ma koos kolleeg Stavros Lambrinidisega esitasin eelmise aasta jaanuaris kirjaliku avalduse, milles nõudsime kinnipidamisstandardite ühtlustamist kogu Euroopa Liidus ja sõltumatute kontrollmehhanismide kehtestamist liikmesriikides.

Ma loodan, volinik, et peate seda küsimust oma esitatud rohelises raamatus silmas ja peagi on olemas ühine minimaalsete õiguste platvorm, mis kehtib kõikide liikmesriikide puhul.

  Axel Voss (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud Enikő Györi, volinik Viviane Reding! Nagu eelnevad sõnavõtjad on juba piisavalt selgeks teinud, on Euroopa vahistamismäärus end viimastel aastatel tõestanud tõhusa vahendina kuritegevusega võitlemisel. Kurjategijad ei saa Euroopas enam kasutada ära meie lahtisi piire viisil, mil nad oleks seda muidu teha saanud.

Vaatamata lugematutele edulugude näidetele on viimased seitse aastat siiski näidanud ka seda, et süsteem ei ole veel ideaalne ning seda ei kasutata viisil, kuidas see algselt oli ette nähtud. Juhtisite mõnedele neist puudustest tähelepanu oma hiljutises raportis. Näiteks puudub õigus õiguskaitsele, vanglatingimused on mõnedel juhtudel häbiväärsed ning uurimised võtavad väga sageli äärmiselt kaua aega. Põhiprobleem on see, mida on juba mitu korda mainitud, et väljastavad riigid ei suuda järjepidevalt või üldse mitte kaaluda, kas meede on proportsionaalne. See küsimus on mulle eriti hingelähedane, sest sageli õõnestatakse Euroopa vahistamismääruse tõelist eesmärki, väljastades süstemaatiliselt vahistamismäärusi, sageli pisikuritegude eest. Näiteks Poolas, nagu juba eelnevalt on mainitud, kus väljastatakse suurim arv Euroopa vahistamismäärusi, puuduvad kohtuorganitel lihtsalt volitused peatada riiklikke menetlusi, sest süsteem on muutunud automaatseks. Ma ei usu, et see oli nii ette nähtud. Enne Euroopa vahistamismääruse väljastamist tuleks seega tähelepanu pöörata sellele, kui raske õigusrikkumine on, mis on eeldatav karistus ja kas on olemas lihtsam viis küsimuse lahendamiseks. Lõpetuseks peaks ehk tegema ka tasuvusanalüüsi, et väiksemaid rikkumisi ei menetletaks suure kuluga.

Minu arvates tähendab järjekindlus ka olemasolevate eeskirjade kohandamist reaalsusega. Siinkohal ootan huviga, milliseid samme te kavatsete selles valdkonnas astuda.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Olen väga tähelepanelikult kuulanud oma kaasparlamendiliikmete märkusi. Alustan meie ühise eeldusega, et kuritegevusega võitlemine ei ole üksnes riiklik probleem; see on Euroopa probleem.

Euroopa vahistamismäärus oli oluline samm edasi kuritegevusega võitlemisel, aidates luua õiglusel rajaneva Euroopa ala ning võidelda piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga. Samuti tugevdab see inimeste vaba liikumist Euroopa Liidus, mida me hiljuti pikalt Schengeni lepingu teemal arutasime, tagades, et piiride avamine ei tuleks kasuks neile, kes tahavad õiglusest kõrvale hiilida.

Loomulikult tõstetakse häält ka protestiks ja ka mina toetan seda, mida ütlesid Axel Voss ning teised liikmed selle sageli mitterahuldava ja ebaproportsionaalse rakendamise kohta riiklikul tasandil. Samuti arutasime kulu ja proportsionaalsuse üle ja kõige üle, mida tuleb kohaldada vahistamismääruse tugevdamiseks. Tuletaksin täiskogule siiski meelde – see on midagi, millega me hiljuti Kreekas oluliste juhtumite puhul silmitsi seisime –, et isegi praegu on inimesi, keda süüdistatakse suurte pettuste või korruptsiooni kuritegudes liidu liikmesriigis, kes kaovad või suudavad minema pääseda ja hiilida arreteerimisest kõrvale, kasutades eri menetluslikke sätteid ja määrusi eri riiklikes õigusaktides. Selle tulemusena ei saa minu meelest olla kahtlust Euroopa vahistamismääruse väärtuses.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et teil on õigus, volinik, kui ütlete, et vajame maksimaalset võimalikku Interpoli ja Schengeni süsteemist kättesaadava teabe rakendamist. Vajame võimalikult põhjalikku ühtlustamist liikmesriikide vahel, et lõpuks oleks meil ühtlustatud nüüdisaegne poliitika, mis saab ülesandega hakkama, nagu aeg nõuab.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa vahistamismääruse eesmärk on jõustada seadust ja tagada Euroopa Liidu kodanike julgeolek. Inimeste liikumisvabadus ei tohiks muuta kurjategijate jaoks lihtsamaks vältida nende vastutusele võtmist kriminaalkuritegude eest, mis on toime pandud teise liikmesriigi territooriumil. Määruse kasutamise kohta on siiski esitatud murettekitavaid teateid, nagu hiljutine komisjoni raport ja volinik Viviane Redingi avaldus, milles ta ütles, et liikmesriigid peaksid tagama, et määrust korrektselt kasutatakse ning et seda ei tohiks väljastada mehaaniliselt või automaatselt suhteliselt väikeste rikkumiste eest. See avaldus on tunnistuseks vahistamismääruse väärkasutuse võimalusele kohtusüsteemi poolt. Seega, ehkki ma pooldan täielikult püüdlust tagada maksimaalne julgeoleku tase ELi kodanikele, kutsuksin komisjoni üles teostama järelevalvet vahistamismääruse kasutamise üle ning astuma samme pettuste ennetamiseks selle menetluse kasutamisel kohtute poolt.

  Graham Watson (ALDE). – Austatud juhataja! Mul oli au olla raportöör siin täiskogul, kui Euroopa vahistamismäärus 2001. ja 2002. aastal heaks kiideti. Kolleegidel, kes olid sel ajal täiskogul, on meeles, et nõudsime komisjonilt ja nõukogult rohkemate kodanikuvabaduse tagatiste lisamist õigusaktidesse ning võtsime komisjonilt lubaduse koostada direktiivi eelnõu kostjate õiguste kohta kriminaalmenetlustes.

Kõiki nõutud tagatisi ei lisatud ja direktiivi eelnõu kostjate õiguste kohta seisis palju aastaid nõukogu riiulis. Nende puudujääkide tagajärjed on tänase arutelu alus. 2002. aastal puudusid parlamendil nendes küsimustes kaasotsustamisvolitused. Uskusime siiski, et kokkuvõttes on vahistamismäärus õige otsus. Nagu paljud sõnavõtjad on siin arutelul öelnud, on vahistamismäärus väga väärtuslik vahend võitlusel piiriülese kuritegevusega. See on toonud õigluse paljudele ohvritele. Kui on tekkinud probleeme, siis tulenevad need kehvast rakendamisest liikmesriikide õigusaktides, määruse kergekäelisest kasutamisest tühiste kuritegude puhul ja vastuvõetamatutest kinnipidamistingimustest.

Kõige sellega saab ja peab tegelema ja tegeletakse. Kiidan tänaste suuliste küsimuste autoreid, välja arvatud ühte neist, kes on igasuguse õiguskoostöö vastu, selle tõhustamise protsessi kiirendamise eest.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Ka mina isiklikult arvan, et kogu see arutelu vajab nüüd kainet mõistust.

Usun ikka, et mingit tüüpi Euroopa vahistamismäärus on vajalik vahend kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks kogu liidus, eriti arvestades inimeste, sealhulgas kahjuks kurjategijad, tohutut vaba liikumist liikmesriikide vahel. Samuti usun, et vigade või eksimuste arv on suhteliselt väike, ent siiski liiga suur. Me ei tohiks nüüd siiski halvaga koos heast vabaneda, mida mõned kolleegid siin täiskogul sooviksid.

Peame korralikult läbi vaatama vahistamismääruse põhimõtted, et seal oleks ainult piiratud nimekiri rasketest kuritegudest – rahuldades alati teo mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise tingimust –, mis on Euroopa vahistamismääruse raames ainukesed õigustatud. Samuti peame austama põhilisi inimõigusi ja võtma kasutusele tagatised, näiteks habeas corpus’e.

Enamik Ühendkuningriigi loovutatud isikutest olid tegelikult, nagu selgus, sisserändajad teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, keda süüdistatakse kuritegudes – tavaliselt rasketes, mitte tühistes kuritegudes. On irooniline, et UKIP, kes oli kohe vastu nende õigusele tulla Ühendkuningriiki, püüab nüüd Briti maksumaksja jaoks muuta äärmiselt raskeks ja kulukaks saata neid tagasi oma päritoluriikidesse õigusmõistmisele.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Viimastel aastatel on Euroopa vahistamismäärust väljastatud tühiste õigusrikkumiste eest, nagu kahe autorehvi või põrsa vargus. Seda ei kasutata enam terrorismi ja raske kuritegevusega võitlemiseks, nagu oli algselt ette nähtud.

Minu arvates on Euroopa vahistamismäärus selgelt vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. See tühistab kodakondsuse kõige olulisema funktsiooni, milleks on kaitse, mida kodakondsus pakub – ning liikmesriigid on kohustatud loovutama oma kodanikke. Kuna liidu riikide õigussüsteemid on väga erinevad, on nad kohustatud loovutama inimesi isegi siis, kui tegu ei ole loovutavas riigis õigusrikkumine.

Minu jaoks sümboliseerib Euroopa vahistamismäärus Euroopa riigi ja Euroopa Liidu kodakondsuse kontseptsiooni liikmesriikide suveräänsuse ning kodanike õiguste arvel.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Euroopa vahistamismäärus on esimene Euroopa Liidus kasutusele võetud vahend, millega rakendatakse kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte. See vahend on väga oluline praegu ja peaks oluliseks jääma, eelkõige võitluses maffiarühmituste ja organiseeritud kuritegevusega.

Raportis organiseeritud kuritegevuse kohta, mille raportööriks ma kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis olen, pakume välja palju kaalutlusi ja taotlusi Euroopa vahistamismääruse kohta. Üks põhitaotlusi on Euroopa vahistamismääruse tugevdamine ja parem jõustamine liikmesriikide poolt, pidades silmas nõudeid ning organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eripära.

Seega küsin komisjonilt, kuidas ta kavatseb jätkata ja kas ta kavatseb esitada ettepaneku kaotada liikmesriikide otsustusõiguse raamotsuse artiklite 3 ja 4 ülevõtmisel, mis on seotud kohustusliku mittetäitmise ja valikulise mittetäitmise alusega. Valikulise mittetäitmise aluse kohta küsin ka seda, kas ei oleks ehk asjakohane piirata neid õigusrikkumiste puhul, mis on tavapäraselt omistatavad organiseeritud kuritegevusele, sealhulgas maffiaorganisatsiooniga seotuse õigusrikkumine, mille eest ei tohiks mõlemapoolselt süüteoks tunnistamist niikuinii kohaldada.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Siin täiskogul valitseb üldine üksmeel, et Euroopa vahistamismäärus on positiivne vahend ning see on Euroopa Liitu hästi teeninud ja taganud turvalisust.

Negatiivsed elemendid on rakendamises. Need negatiivsed elemendid tuleb kaotada. Ettepanekud, mida komisjon sel eesmärgil on esitanud, on proportsionaalsuse põhimõte, kus peame vaatama õigusrikkumise raskust; karistuse pikkust, mis selle õigusrikkumise eest saaks; ning sellise vahistamismääruse täitmisele pööramise kulusid/tulusid.

Et seda proportsionaalsuse põhimõtet lihtsamaks teha, esitab komisjon parandatud käsiraamatu suunisena proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamiseks. Koolitus, mis on tulevatel nädalatel, kuudel ja aastatel päevakorras väga tähtsal kohal, on väga oluline, sest peame koolitama kohtunikke, prokuröre ja juriste meie Euroopa eeskirjade kohaldamises. Miinimumstandardid kahtlusalustele ja süüdistatavatele, mis on rakendamisel, on väga olulised, sest need kehtivad ka Euroopa vahistamismääruse kohta.

Nõustun kõigi parlamendiliikmetega, kes on rõhutanud vanglatingimuste probleemi Euroopas. Tahaksin neile öelda, et järgmisel nädalal võtab komisjon vastu rohelise raamatu kinnipidamise kohta. Liikmesriikide valitsused vastutavad kinnipidamisega seotud probleemide ja vanglate haldamise eest, kuid komisjoni roll on veenduda, et õiguskoostöö toimib ja kõikide kodanike põhiõigusi austatakse. Seetõttu annab roheline raamat tõuke avalikuks aruteluks, mis kestab 30. novembrini ja aitab tähelepanelikumalt uurida seoseid kinnipidamisega seotud küsimuste ja vastastikuse usalduse vahel õiglusel rajaneval Euroopa alal.

Kõik siin täiskogul teavad, et kinnipidamistingimustel on otsene mõju kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise sujuvale toimimisele ja et need on aluseks kohtunikevahelisele koostööle ELis. Ent süsteemi takistatakse, kui kohtunikud keelduvad – mõnikord õigustatult – andmast välja süüdistatavaid, sest kinnipidamistingimused taotlevas riigis on nõuetele mittevastavad. Me kõik teame vanglate ülerahvastatusest ja väidetest kinnipeetavate halva kohtlemise kohta. Need asjaolud õõnestavad usaldust, mis on vajalik õiguskoostööks. Aeg, mis isik võib veeta kinnipeetavana, enne kui ta kohtu ette läheb ja kohtumenetluse jooksul, on liikmesriigiti väga erinev.

Meid ootab ees palju tööd ja tean, et saan parlamendi peale loota. Loodan, et saan ka liikmesriikide peale loota.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – Austatud juhataja! Tänan teid väga arutelu eest! On selge, et enamik ütleb, et on hea, et meil on koostöösüsteem enda kohtusüsteemide vahel – Euroopa vahistamismäärus. Süsteem toimib, kuid see ei ole ideaalne. Seda tuleks edasi arendada. Oleme loomulikult avatud tõhusamale kasutusele ja paremale rakendamisele. Olen nõus, et vigu, süütute inimeste arreteerimisi jne tuleks vältida. Parem rakendamine on, ma arvan, meie kõigi huvides.

Oleksin konkreetsem kahe lahendamata küsimuse teemal, mida tõstatati arutelu käigus mitu korda.

Esiteks proportsionaalsuse kohta: selguse huvides ütlen, et Euroopa vahistamismäärust saab väljastada selliste õigusrikkumiste menetlemiseks, mis on karistatavad vähemalt 12-kuulise vangistusega või kohtuotsuse täitmiseks vähemalt neljakuulise vangistusega. See on olnud tavaline väljaandmise praktika vähemalt 50 aastat. Piisab sellest, kui mainida 1957. aasta Euroopa Nõukogu väljaandmise konventsiooni.

Vastastikuse hindamise neljandas voorus Euroopa vahistamismääruse praktilise rakendamise kohta kõikides liikmesriikides leiti, et ainult mõnes riigis esinesid näited Euroopa vahistamismääruse väljastamise kohta suhteliselt väikeste õigusrikkumiste eest. Näib, et nendes vähestes riikides oli tavaks väljastada Euroopa vahistamismäärus iga kord, kui väljastati riigisisene vahistamismäärus. Üldiselt usun, et peaksime Euroopa vahistamismääruse kulukat süsteemi kasutama üksnes raskemate õigusrikkumiste korral. Ma arvan, et neil, kes seda mainisid, oli õigus.

Mis puudutab vanglatingimusi, siis liikmesriikidel on üldine kohustus tagada, et vanglatingimused oleksid kooskõlas inimväärikuse põhimõtetega ega rikuks ebainimliku ja alandava kohtlemise keeldu, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 3. Kui inimesi peetakse kinni, rikkudes nende põhilisi inimõigusi, võivad nad esitada kaebuse oma liikmesriigi kohtus ja hiljem Euroopa Inimõiguste Kohtus. On kaheldav, kas asutamislepingu artiklis 85 sätestatakse õiguslik alus seadusandlikeks meetmeteks ELi tasandil seoses vanglatingimuste kui sellistega. Ootame siiski loomulikult suure huviga rohelist raamatut, mida volinik just mainis.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Seitse aastat pärast nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse jõustumist (1. jaanuaril 2004) Euroopa vahistamismääruse ja loovutamismenetluste kohta liikmesriikide vahel on komisjon avaldanud mõningal määral statistilisi andmeid, mis on kogutud liikmesriikides aastatel 2005–2009. Enne vahistamismääruse kasutuselevõtmist oli keskmine aeg, mis kulus tagaotsitava isiku väljaandmisele, üks aasta, samal ajal kui neil neljal aastal, kui Euroopa vahistamismäärus on kehtinud, on näidatud, et umbes 50% tagaotsitavatest isikutest nõustus oma loovutamisega umbes 15 päeva pärast.

Praegu on oluline hinnata Euroopa vahistamismääruse rakendamist ja toimimist, kui seatakse kahtluse alla, kas Schengeni infosüsteem toimib nõuetekohaselt ja kas see tuleks peatada. Me ei tohiks unustada, et Euroopa vahistamismääruse tõhusus võitluses piiriülese kuritegevusega, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga sõltub vastastikuse tunnustamise põhimõttest liikmesriikide vahel, mis on aluseks tõelisele Euroopa õigusruumile ja ka sellele, et Schengeni ala nõuetekohaselt toimiks.

Selle olukorra ohtu seadmine oleks samm tagasi; selle asemel peaksime keskenduma raamotsuse üleviimise tõhustamisele, eelkõige seoses põhiõiguste kaitsmisega.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa vahistamismäärus võeti kasutusele 2002. aasta otsusega ja on seni tõestatud kui tõhus vahend võitluses piiriülese kuritegevuse, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga, nagu ka rõhutati komisjoni hiljutises raportis. Siiski on süsteemi toimimises puudusi: on võimalik, et selle mainet ja tõhusust võivad õõnestada uudised selle kasutamisest ülekuulamisteks süüdistusasjade ja vastutuselevõtmise asemel tühiste kuritegude puhul. Seega on asjakohane ja kiireloomuline, et nõukogu astuks samme, et tagada praktikas Euroopa vahistamismääruse ebaproportsionaalse kasutamise piiramine. Lisaks on soovitatav tagada, et menetluslikke õigusi tõesti austatakse: st et isikutel, kelle väljaandmist Euroopa vahistamismääruse egiidi all taotletakse, on kättesaadav reaalne õigus õigusabile nii liikmesriigis, mis vahistusmääruse väljastab, kui ka liikmesriigis, kus seda rakendatakse. Samuti tuleb tagada, et kriminaalõigussüsteemi standardid ja kinnipidamistingimused Euroopa Liidus ei too kaasa usalduse puudumist liikmesriikide õigussüsteemide seas. See on ainus viis, kuidas saame rääkida selle vahendi tõelisest tõhususest ja edukusest Euroopa tasandil.

13. ELi ja Venemaa tippkohtumine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel esitatud komisjoni avaldus ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Olen tänulik selle võimaluse eest arutada teiega järgmist Euroopa ja Venemaa tippkohtumist, mis algab homme Nižni Novgorodis. Euroopa Liitu esindavad Euroopa Ülemkogu eesistujad ja Euroopa Komisjon. Kohal viibib kõrge esindaja ja asepresident Catherine Ashton ning ka volinik Karel De Gucht.

Tippkohtumist on hoolikalt ette valmistanud Euroopa välisteenistus, kes töötab tihedas koostöös komisjoni ja kahe presidendiga. Ettevalmistuste aluseks on Euroopa Ülemkogus ja nõukogus peetud arutelud Venemaa strateegilise partnerina 2010. aasta lõpul ja 2011. aasta jaanuaris, eelmise ELi ja Venemaa tippkohtumise tulemused ning Venemaa valitsuse visiit komisjoni veebruaris.

Üldiselt on meie suhted viimase kahe aasta jooksul paranenud. Oleme lõpetanud kahepoolsed läbirääkimised Venemaa ühinemise kohta WTOga, leppisime kokku lähenemisviisis võimalikule viisanõudest loobumise režiimile tulevikus ning programmis „Partnerlus moderniseerimiseks”, mis on praegu rakendusetapis.

Tööd tehakse ka nn nelja ühise ruumi korrapärases raamistikus ja kõikides selle tehnilistes dialoogides. Meie suhtlemine on üsna intensiivne. Lubage mul teile meelde tuletada, et Venemaa on ainuke välispartner, kellega Euroopa Liit peab kaks iga-aastast tippkohtumist. Peaminister Putini visiit ja enneolematult suur Venemaa valitsuse delegatsioon komisjoni 24. veebruaril oli selge märk Venemaa sihikindlusest otsida tihedamaid suhteid ja koostööd.

Paljud olulised kahepoolsed küsimused on siiski endiselt lahendamata. Eriti tekitab muret olukord demokraatliku arengu ja inimõigustega Venemaal. Saabuvate riigiduuma ja presidendivalimiste kontekstis pööratakse erilist tähelepanu valimisprotsessi standarditele.

Nüüd tahaksin, et pööraksite oma tähelepanu tippkohtumise põhieesmärkidele, mis on järgmised.

Esiteks: Euroopa Liit püüab julgustada Venemaad lahendama viimaseid mitmepoolseid probleeme, et aidata Venemaal ühineda WTOga enne 2011. aasta lõppu, lähtudes ELi ja Venemaa 2004. aastal ja eelmise aasta detsembris sõlmitud kahepoolsest kokkuleppest. Venemaal on veel võimalik ühineda WTOga enne 2011. aasta lõppu, kui see suudab teha vajalikud otsused, et lahendada hulk lahendamata küsimusi mitmepoolsel tasandil. Tippkohtumine ei asenda läbirääkimisi Genfis, aga võib julgustada Venemaad astuma tõhusaid samme.

Teiseks: Euroopa Liit rõhutab Venemaale, et on vaja teha rohkem edusamme kokkulepetes oluliste kaubandus- ja investeerimissätete kohta, sealhulgas energia kohta, uues ELi-Venemaa lepingus, et tagada kindel seaduslik alus tihedamaks majanduslikuks koostööks saabuvatel aastatel. Me ei välista, et tõstatame tippkohtumise tasandil Venemaa põhjendamatu ELi köögiviljade impordikeelu küsimuse, kuigi loodame, et teaduslikud tõendid tagavad kiire lahenduse ekspertide tasandil.

Kolmandaks: säilitame tipptasemel toetuse moderniseerimispartnerlusele kui olulisele vahendile Venemaa pühendumisel reformide tegemisele.

Neljandaks: edendame inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Venemaal.

Viiendaks: julgustame Venemaad süvendama koostööd meie ühises naabruses ja jätkama dialoogi teistel päevakohastel rahvusvahelistel teemadel, nagu Lähis-Ida või Põhja-Aafrika. Tegelikult saavad edusammud Moldova/Transnistria puhul oluliseks proovijuhtumiks tihedama välispoliitilise koostöö nimel.

Lõpetuseks peaksime tippkohtumist kasutama ka selleks, et taaskinnitada oma poliitilist kohustust teha edusamme kriisiohjamise koostöös tingimusel, et meie otsuste tegemise sõltumatust kuidagi ei mõjutata.

Ka energia on meie asjaajamistes Moskvaga olulisel kohal. Rõhutame vajadust täiendavateks reformideks Venemaa elektri- ja gaasisektoris eesmärgiga luua võrdsed tegutsemisvõimalused. Samuti rõhutame vajadust teha koostööd kliimamuutustega võitlemisel.

Järgides oma eesmärke tuumaohutuse kõrgeimate nõuete kohta, suhtleme Venemaaga nii kahepoolsel tasandil kui ka mitmepoolsetel foorumitel, nt Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur ja G8.

Kordame oma Venemaale esitatud kutset osaleda läbirääkimistes kõikehõlmavas Euratomi ja Venemaa vahelises lepingus, mis peaks tagama tuumaohutuse kõrgeimad nõuded. Fukushima õnnetusega seoses nõuab Euroopa Liit nii praeguste kui ka tulevaste tuumaelektrijaamade vastupidavustestide käsitlusviiside puhul võrdväärsust.

Viimasena, kuid kindlasti mitte vähem tähtsamana oleme rääkinud selgesti viisavaba reisimise protsessist. Euroopa Liit on ette valmistanud ühiste meetmete loetelu ettepaneku võimaliku viisavaba reisimise kehtestamiseks ja nõustunud sellega märtsis, ning alustasime läbirääkimisi tõepoolest aprillis. Sellest ajast alates on peetud alalise partnerluse nõukogu justiits- ja siseasjade küsimustes ning on tehtud selgeid edusamme. Ent läbirääkimised meie ühiste sammude kohta ekspertide tasandil on seni lõpetamata. Peame tippkohtumisel väljenduma selgelt, et poliitilisi otseteid ei ole.

Mis puutub Venemaasse, on selle põhieesmärk tippkohtumisel tõenäoliselt keskenduda viisadele, WTO-le, energiale – sh tuumaohutus – ning julgeolekualasele koostööle. Venemaa võib tulla tagasi idee juurde uue poliitilise ja julgeolekukomitee kohta ministrite tasandil. Usume, et vajalik koostööstruktuur on paigas; vajame poliitilist tahet, et teha sisulisi edusamme.

Tänan teid tähelepanu eest ja jään ootama teie kommentaare!

  Ria Oomen-Ruijten, fraktsiooni PPE nimel. – (NL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tänan teid hea koostöö eest, mida olete teinud resolutsiooni koostamisel. Ma ei ütle rohkem mitte midagi teemade kohta, mida volinik mainis, sest neid käsitletakse resolutsioonis. Mis puutub Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, peab tippkohtumise lõppdeklaratsioon järgmisel nädalal olema midagi rohkemat kui lihtsalt ilusad sõnad. Venemaa on meie suur naaber; Venemaa on oluline partner. Oleme vastastikku sõltuvad ja selle sõltuvuse tase on suur, mistõttu ootame nüüd tõelisi kokkuleppeid, mis toovad kaasa tulemusi.

Mis on meie prioriteedid? Esiteks partnerlusleping. Peame käivitama läbirääkimised. Eeldan, et EL veenab president Medvedevit tagama oma läbirääkimisi pidavale meeskonnale täielikud volitused konkreetsete kohustuste võtmiseks. On viimane aeg, et asjad kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas uuesti liikuma hakkaksid. Läbirääkimised energiapeatükis on samuti ajakavast maas. Vajame kokkuleppeid kindla ja läbipaistva energiapartnerluse kohta, mis põhineb eeskirjadel.

Samuti tahaksin kuulda, milline on olukord inimõiguste küsimuses. Meie jaoks, parlamendi jaoks on see oluline partnerluse osa. Käsitlen moderniseerimise pakti täiendava küsimusena nii, nagu seda on ühised valdkonnad. See on teisejärguline küsimus, aga oleks abiks, kui saaksime kehtestada WTO eeskirjad. See aitaks luua võrdsed tegutsemisvõimalused, soodustades samal ajal investeerimiskeskkonda.

President Medvedev sekkub isiklikult õigusriigi põhimõtete tõhustamisse, aga sellest ei piisa, nagu te ise just ütlesite. Peame olema veendunud, et saabuvatel valimistel täidab Venemaa neid kohustusi, mis ta on võtnud Euroopa Nõukogu ja OSCE ees. Valimised saavad olema kibe proovilepanek. See tähendab siis ka seda, et uutel parteidel peab olema võimalus registreerida. See peaks olema au Venemaa jaoks, et valimiste jälgijad on kutsutud kohale piisava ajalise varuga. Lõpetuseks, Euroopa köögivilja oluline keeld (...)

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Venemaa on kahtlemata Euroopa Liidu väga oluline partner, aga nagu volinik on juba öelnud, ka väga raske partner. Loodan, et läbirääkimised ei võta väga kaua aega. Siiski ei jõua need kahjuks lõpule nii kiiresti, kui Ria Oomen-Ruijten ette kujutab. Protsessi käigus peame pidama dialoogi nii ametlike valitud esindajate kui ka kodanikuühiskonna esindajatega, kes on sageli meile lähemal sellistes küsimustes nagu demokraatia ja inimõigused.

Partnerlusleping „Partnerlus moderniseerimiseks” Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on hea idee. Venemaa peab siiski ka oma osa mängima. Vajame rohkem demokraatiat ja vähem korruptsiooni. Kuuleme endiselt, kuidas paljud investorid kurdavad õiguskindluse pärast, eelkõige seoses maksudega. Eelkõige, nagu volinik juba mainis, peame ennast kiiresti ette valmistama Venemaa ühinemiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ja WTO liikmesuseks. Energiapoliitika valdkonnas peab Venemaa olema kohustatud tunnustama läbipaistva ja õiglase energiapoliitika põhimõtteid. Venemaa ise saab palju teha, eelkõige energiatõhususe vallas, kus on endiselt palju puudujääke.

Mis puudutab energiat, tahaksin tõstatada ka midagi, mis on seotud tema naabri, tegelikult meie ühise naabri Ukrainaga. Praegu üritab Venemaa taas kord kasutada energia ja energiahindade küsimust poliitilise relvana. Peame selle kindlasti tagasi lükkama. Oleme pühendunud Ukraina vabadusele otsustada, millistel turgudel ta tahab osaleda ja kus ta soovib tegutseda. Lõppude lõpuks me ju soovime kaubandussuhteid ja kaubanduslepingut Ukrainaga. Venemaa ei tohiks avaldada Ukrainale survet selles valdkonnas, andes talle võimaluse kas liituda Kasahstani ja Valgevene tolliliiduga või maksta kõrget energia hinda. See on midagi, millele oleme vastu.

Mis puudutab jällegi naabreid, ootame taas kord seda, et Venemaa täidaks lepingutes sätestatud kokkuleppeid Gruusia kohta ja viiks oma relvajõud välja konfliktieelsetele positsioonidele. Loodame ka seda, et Venemaa aitab positiivselt kaasa Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisele. See ei ole praegu relvadega varustamise küsimus, vaid pigem rahumeelse vahendamise küsimus kahe poole vahel.

Volinik juba mainis viisavabaduse tähtsust. Inimestevahelise suhtlemise seisukohast on eriti oluline, et inimestel oleks nii palju vaba liikumist kui võimalik Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Loodan, et saavutame selles peagi edusamme.

Üks oluline küsimus on siiski see, kuidas korraldatakse järgmised valimised. Venemaa peab olema teadlik, et maailm ja eelkõige Euroopa demokraatlik maailm jälgib tähelepanelikult, kuidas need valimised korraldatakse; kas parteid registreeritakse korrektselt ja õiglaselt; ning ka seda, kas teatavad isikud või teatavad parteid jäetakse valimistest kohe alguses välja. See tuleks Venemaale tippkohtumisel selgeks teha. Tahame ka Venemaal näha nõuetekohaseid ja õiglasi valimisi.

Venemaal on majandusvaldkonnas veel palju teha, et joonele jõuda. Demokraatiaks on Venemaa siiski valmis. Tahame näha demokraatiat Venemaal sama palju, kui Venemaa kodanikud ise seda tahavad. Selline on meie soov ja nägemus. Venemaa peab aru saama, et demokraatia on ka Venemaale kasulik.

  Kristiina Ojuland, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Loodame, et tippkohtumisel Nižni Novgorodis tehakse uue ja kõikehõlmava partnerlus- ja koostöölepinguga täiendavaid edusamme.

Nii EL kui ka Venemaa ei tohi unustada, et tõeline partnerlus saab põhineda ainult ausal suhtel. Fraktsiooni ALDE nimel tahaksin kutsuda ELi esindajaid üles käsitlema kõiki Euroopa Parlamendi tõstatatud mureküsimusi oma Venemaa kolleegidega.

Euroopa Liitu ootavad ees suured raskused suhetes Venemaaga, kui kaks partnerit ei toetu samadele väärtustele ja põhimõtetele. Kui Kreml liigub veel kaugemale demokraatiast ja õigusriigi põhimõtetest, kaotab Venemaa kogu õigusjärgsuse ELi partnerina.

Näiteks on Kreml takistanud mitmel poliitilisel parteil registreerida riigiduuma valimistele menetluslikel põhjustel ning see nimekiri muutub tõenäoliselt pikemaks, kaasates Mihhail Hodokovski, Vladimir Milovi, Boris Nemtsovi ja Vladimir Rõžkovi juhitud Rahva Vabaduse Partei. Opositsiooni hoogsa mahasurumise teema tuleb tippkohtumisel tõstatada ja opositsiooniparteidel peab olema õigus end registreerida.

Head kolleegid, Venemaa ei ole Hiina! Venemaa on Euroopa Nõukogu ja OSCE liige; seega peab ta täitma oma rahvusvahelisi lubadusi ja kohustusi. Lisaks sellele peab Venemaa järgima oma põhiseadust.

Venemaa peab austama oma naabrite suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Nõuame, et ta lõpetaks Ukrainale surve avaldamise – nagu mu kolleeg just ütles –, nagu peaminister Putin eile käitus, kui ta kohtus Ukraina peaministriga, avaldades neile survet liituda tolliliiduga Venemaa, Valgevene ja Kasahstaniga. Me ei saa sellega leppida! Nõuame, et Venemaa viiks oma relvajõud viivitamata Gruusiast välja konfliktieelsetele positsioonidele.

Lõpetuseks: fraktsioon ALDE on väga pettunud, et tippkohtumise eel on Venemaa kehtestanud ebaproportsionaalse impordikeelu ELi köögiviljadele.

  Charles Tannock , fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Venemaa on ELi oluline partner mitmes mõttes. ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena on Venemaal potentsiaalselt otsustav mõju rahvusvahelistele suhetele alates meie suhetest Põhja-Koreaga kuni osalemiseni ÜRO nelikus. Samuti toetan president Medvedevi hiljutisi nõuet, et Liibüa türann Muammar Gaddafi astuks võimult maha. Loodan, et Kreml liitub ülejäänud rahvusvahelise kogukonnaga Iraani tuumarelvade leviku tõkestamisel.

Samuti lepin sellega, et Venemaal on majanduslikud huvid endiste nõukogude liiduvabariikide seas, kellest mõned nüüd õnneks liiguvad Moskvast eemale ELi suunas. EL peaks siiski jätkuvalt nõudma, et see toetaks neid nüüdseks iseseisvaid riike, näiteks Ukraina, ja teeks nendega koostööd; ning veenduma, et uks on nende jaoks Euro-Atlandi püüdlustega seoses lahti. Siinkohal loodan, et asepresident ja kõrgem esindaja tõstatab Gruusia küsimuse, mille territooriumist osa on endiselt annekteeritud ja okupeeritud Venemaa sõdurite poolt, ning aitab ka avaldada survet Venemaale lahendada Transnistria küsimus Moldovas. Samuti aktsepteerin, et komisjon teeb nüüd ettepaneku, et ELi ja Venemaa tippkohtumine peaks toimuma iga-aastaselt ja mitte iga kuu järel, mis on hea mõte ja viis edasiminekuks.

Venemaa ei ole küpse liberaalne demokraatia. Samuti puudub selles riigis sõltumatu kohtusüsteem. Aga meeldigu see teile või mitte, peame siiski karuga suhtlema.

  Werner Schulz, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Štefan Füle! Kui esmapilgul võib tunduda arusaadav, et Venemaa kaitseb ennast, et vältida enterohemorraagilise bakteri Escherichia coli (EHEC) viiruse levikut oma territooriumil, ei oota me täielikku Euroopa köögiviljade impordikeeldu riigilt, kes püüdleb Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise poole. Ka sellest peame Nižni Novgorodis rääkima. Olulisemad on siiski poliitilised pisikud või seemned, mis on tegelikult olemas – demokraatia ja õigusriigi põhimõtete õrnad alged. Nendes küsimustes peaksime tegema kõik mis moderniseerimispartnerluse kontekstis võimalik on, et aidata kaasa nende juurte levimisele üle Venemaa ning arengule.

President Medvedev on tunnistanud, et majanduslikku ja tehnilist moderniseerimist ei ole võimalik saavutada ilma ühiskonna fundamentaalse moderniseerimiseta. Ent seni oleme näinud vähe tegutsemist, mis nende ilusate sõnadega kaasas käiksid. ELi esindajad peaksid seega tegema president Medvedevile piisavalt selgeks, et saabuvad riigiduuma valimised on tema reformipoliitika usaldusväärsuse proovikivi.

Ausad ja nõuetekohased valimised moodustavad osa demokraatia alustest. Kõik, kes tahavad pluralismi ja poliitilist konkurentsi, peaksid tagama, et täidetakse Euroopa Nõukogu sätestatud valimisnõudeid ning Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) jälgib pikema aja vältel võimalikult varases etapis valimisi.

Õiglased valimised saavad alguse parteide registreerimise lubamisest. Kahjuks viitavad varased näitajad sellele, et Venemaa juhid ei ole midagi õppinud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest, et Vabariiklikku Parteid ei olnud mingit alust saata laiali, ja tundub, et nad ei taha lasta registreerida äsja asutatud Rahva Vabaduse Parteid.

Veel rohkem Kremli toetatud parteisid ja peaministri algatatud Ülevenemaaline Rahvarinne juhivad meid üksnes poliitilisse tupikusse. Midagi konkurentsi sarnast on viinud riigi poliitilisse apaatiasse ja vähendanud riigiduuma väärtust. President Medvedev võiks teha siin läbimurde ja lõpetada oma presidentuur vähemalt mingi märgatava eduga.

Mihhail Hodorkovski ja Sergei Magnitski konkreetsete juhtumite puhul tuleks selle asemel, et oodata otsust Strasbourgist, lõpetada õigusalane omavoli. See et Fedotovi komisjon need juhtumid läbi vaatab, on hea esimene samm. Selle tulemused ja järeldused tuleks avaldada nii kiiresti kui võimalik.

Kodanikuühiskonna foorumis osalemine tulevikus, mis loodi hiljuti Prahas, peaks olema oluline aruteluteema jutuajamistes ning läbirääkimistes ELi ja Venemaa vahel. Sündmused Põhja-Aafrikas näitavad ju seda, et tõhusateks reformideks on vaja aktiivset kodanikuühiskonda. Venemaa valitsus peaks seega töötama selle loomise nimel oma kodumaal ja püüdma saavutada moderniseerimispartnerlust kodanikuühiskonnaga.

  Vladimír Remek, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Olen asjata otsinud vastust küsimusele, miks arutame resolutsiooni tippkohtumise kohta Venemaaga tippkohtumise enda eel ja hääletame seda päeval, mil tippkohtumine Nižni Novgorodis toimub. Lisaks sellele ei olnud teemat eelmise nädala alguses üldse täiskogu päevakorras. Sellel kõigel on halva planeerimise maik ja nüüd on see minu arvates formaalsus. Lisaks, selle asemel et proovida põhimõttelise protsessi abil saavutada uut kokkulepet suhete kohta Venemaaga, keda peame oluliseks partneriks, korrutame kurikuulsalt teadaandeid ja nõudmisi, millel ei ole lootustki õnnestuda.

Peaksime esmajoones tuginema nendele küsimustele, milles on võimalik edusamme saavutada. Näiteks selle kohta on edusammud kokkulepete üle vastastikuse viisakorralduse kavandatava lõdvendamise ja võimaliku lõpliku eemaldamise kohta Venemaaga. Selle asemel kritiseerime Venemaa seisukohta köögivilja impordi kohta EList. Kuidas meie enda käitumine siiski liidust väljastpoolt paistab? Otsides surmavate bakterite allikat ja kui meil ei ole olulisi tõendeid, süüdistame teineteist, piirame kaupade importi ja eksporti ning nõuame hüvitist. Võime loomulikult teha oma järeldused usaldusväärsuse taseme kohta, mille poole me püüdleme, ja seda mitte ainult Venemaal.

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Dialoogi Euroopa Liidu ja Venemaa vahel tuleb laiendada nii palju kui võimalik eri valdkondades majandusest inimõigusteni, sest dialoogil ei ole alternatiive. Euroopa ja Venemaa on tegelikult nii majanduslikult kui ka poliitiliselt vastastikku sõltuvad.

Pean silmas rahvusvahelisi lahendamata küsimusi, nagu energiajulgeolek, Maghreb, Iraani suutlikkus tuumavaldkonnas, terrorism, Kaukaasia, Mägi-Karabahh, kliimamuutused jt. Venemaa on Euroopa strateegiline partner muu hulgas ka sünergiate pärast, mida tulevikus võidakse luua. Nagu see juba teatud määral toimub, saab Moskva meid varustada maavarade ja energiaressurssidega ning teha koostööd ka sõjalise julgeoleku valdkonnas ning võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega; Euroopa saab panustada rahaliste vahendite, teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste ning meie pikaajalise kogemusega demokraatia ja inimõiguste valdkonnas.

Venemaa tulevik on seotud Euroopa tulevikuga ja seda tuleb arendada püsivusega, ilma enesega rahuloluta ja hoolimata paljudest praegu esinevatest raskustest. Sellega seoses on strateegiline partnerluslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Venemaa vahel väga oluline meie ühise tuleviku jaoks.

  Béla Kovács (NI). – (HU) Austatud juhataja! Seoses eeloleva tippkohtumisega tahaksin juhtida läbirääkiva delegatsiooni tähelepanu kahele asjale. Esiteks tahaksin julgustada neid uuesti läbi vaatama Venemaa energiaimpordi olulisust ja teiseks laiendama partnerluslepingut nii, et ELi esindajad saaksid osaleda vaatlejatena selle aasta detsembris peetavatel valimistel ning 2013. aasta märtsis peetavatel presidendivalimistel. Nagu näha, suureneb tõenäoliselt energiaimport Venemaalt, arvestades, et paljud Euroopa tuumaenergiajaamad suletakse pärast vastupidavusteste.

Seega oleme taas kord mures, et muutume tulevikus jälle Venemaast rohkem sõltuvaks. Tahaksin teile siiski meelde tuletada, et mündil on ka teine külg. Venemaa on sama sõltuv Euroopa Liidust, sest nad müüvad enamiku oma toodangust meile. Kui me ei osta nende energiatooteid, seisab Venemaa valitsus tulevikus silmitsi suurte stabiilsusprobleemidega.

  Elmar Brok (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Venemaa ja Euroopa Liit on partnerid tänu oma vastastikustele huvidele ja geograafilisele asukohale. Nii see on sõltumata sellest, kas see meile meeldib või mitte. Peame muutma selle partnerluse positiivseks ja asjalikuks. Seetõttu peame tegema edusamme partnerluslepingu ja viisarežiimi lihtsustamisel, lisama sisu moderniseerimispartnerlusele, et selles suunas töötada.

Peame siiski aru saama, et see tekitab kohustusi mõlemale poolele, sealhulgas seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesusega selles mõttes, et ei saa jätkata lihtsalt nii, nagu meeldib; pigem on need kokku lepitud lepingulised ja rahvusvahelised eeskirjad siduvad kõigile ja vastastikustes asjaajamistes ei ole ruumi omavolile. See välistab näiteks ka energia kasutamise poliitilise relvana.

Neid vastastikuseid huvisid tuleb käsitleda positiivselt ja tõhusalt ning kui tegemist on välispoliitikaga, tähendab see loomulikult ka seda, et Venemaa peab võtma osa vastutusest. Praegu käsitletakse ÜRO julgeolekunõukogus Süüria juhtumit. Selliste juhtumite puhul peab Venemaa aitama oluliselt kaasa rahumeelsele rahvusvahelisele kogukonna loomisele. See tähendab siiski ka leppimist naaberriikide suveräänsete õigustega ja nende otsustega ühineda soovitud liitudega. Lisaks sellele peab Venemaa aitama positiivselt kaasa ummikseisus konfliktide lahendamisele ja lõpetama ebaseadusliku olukorra Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

Meil on globaalses maailmas ühine vastutus. On selge, et Venemaal ja Euroopa Liidul on selles maailmas olulisi vastastikuseid huvisid ning nende huvide määratlemisel peame tagama, et Venemaa saab aru, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtted on olulised ka riigisisese arengu puhul. Vajalik on teatav tingimuslikkus mitte ainult suhetes meiega; riik, kus ei kehti õigusriigi põhimõtted, ei ole ka hea koht, kuhu investeerida, sest puudub õiguskindlus. Riik, kus ei ole demokraatiat ega õigusriigi põhimõtteid, ei saa pikemas perspektiivis oma kodanike huvides edusamme teha. Loodame, et moderniseerimispartnerlus ja teised küsimused aitavad meil leida ühise ning positiivse viisi siit edasi liikuda.

  Knut Fleckenstein (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahaksin mainida ainult kahte küsimust, sest Hannes Swoboda on meie fraktsiooni nimel juba mitut teemat maininud. Venemaa on tõepoolest olulised ristteel. Riigisisese poliitilise olukorra juures saavad määravaks riigiduuma valimised detsembris ja küsimus, kes jätkab alustatud moderniseerimist presidendina alates 2012. aastast.

Seda võib ka positiivse nurga alt vaadata. Ei saaks olla paremat võimalust tugevdada rahvusvahelist usaldust Venemaa arengusse. See sõltub õiglastest valimistest, õiglastest võimalustest registreerida ning kandidaatide juurdepääsust meediale, et tagada vähemalt võrdsete võimaluste tegur.

Minu teine märkus puudutab moderniseerimispartnerlust ELi ja Venemaa vahel. See tekitab uusi võimalusi tõhusaks koostööks. Seega ei tohiks me lasta käest võimalust Venemaad moderniseerimises jõuliselt toetada – mitte üksnes investeerides majanduse, vaid ka ühiskonna moderniseerimisse. Valitsused kirjutavad asju paberile, kuid – nagu me kõik teame – paberi peal võib ükskõik mida öelda. Kodanikud muutuvad siiski väga rahutuks, kui ei rakendata seda, mis paberil kirjas on.

Kodanikuosalus ja kodanikuühiskonna, ettevõtjate, teadlaste, noorte ning kunstnike kaasamine on olulised solidaarse ennastmääratleva ühiskonna puhul. Saame sellist moderniseerimist siiski edukalt toetada ainult siis, kui inimesed saavad vabalt koguneda, et üksteiselt õppida ja kogemusi vahetada. Neil põhjustel peaksid EL ja Venemaa jõudma lõpuks kokkuleppele ühistes meetmetes, mida on vaja võtta, et saavutada viisavaba reisimine, ja selles, kuidas neid rakendada, et saavutada tulemusi nii kiiresti kui võimalik.

Oleme mõelnud inimeste peale Kaliningradi piirkonnas ja oleme mõelnud lihtsustamise peale. Kuu aega tagasi otsustati siin täiskogul, et viisalihtsustamist tuleks lubada kultuurilistel eesmärkidel. Oleme rääkinud sellest, et võib-olla tuleks siinkohal erilist tähelepanu pöörata noortele. Need on kõik head ettepanekud asjade liikumapanekuks, aga need ei asenda üldist lahendust. Seega julgustaksin komisjoni tempot kiirendama. Võite igal juhul olla kindlad meie toetusele, sealhulgas seoses mõnede teatavate kõhklevamate liikmesriikidega.

(Aplaus) <BRK>

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! See on vaevu mõeldav, et meie suhted Venemaaga põhinevad kokkuleppel, mis on pärit 1994. aastast. Meile ei ole alates sellest ajast õnnestunud midagi uut lahendada. Meie suhetes Venemaaga vahelduvad koostöö ja vastasseis. Naabruskonnaga seoses taunime sõda Gruusiaga, Ukrainale avaldatud survet, president Lukašenko tunnustamist Valgevenes ja Moldova Vabariigi lõhestamist konflikti tagajärjel Transnistrias. Samal ajal on meie koostöö Venemaaga julgeolekunõukogus Liibüa või Iraani tuumaprogrammi küsimuses meeldiv.

Seoses Venemaa endaga on uueks paradigmaks moderniseerimispartnerlus. Ent mis on modernsus ilma demokraatiata? Prioriteetide nimekirjas, mille te meile just esitasite, volinik Štefan Füle, tulid inimõigused pärast kurke ja õigusriigi põhimõtted pärast tomateid. Kas see on parim, mis saame sellelt piirkonnalt loota? Kas me ei oota midagi enamat Venemaa demokratiseerimiselt? Usun, et parlamendina peame tegema selgeks, et ootame midagi; näiteks õiglasi valimisi – selles valdkonnas peab toimuma edusamme.

On siiski üks asi, mida tahaksin väga selgelt välja öelda: selliseid edusamme saavutatakse tavaliselt ekspertide tasemel. Kaks tippkohtumist aastas on liiga palju. Peame ühe tippkohtumise, nagu teeme seda Ameerika Ühendriikidega. Meil on piisavalt teabevahetust Venemaaga spetsialiseerumisvaldkondades. Vastasel juhul peame tippkohtumisi ilma reaalse sisuta – ja see ei oleks ka hea.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Minu arvates on kõige olulisemad tegurid suhetes Venemaaga energiapoliitika ja inimõigused. Venemaa pürgib strateegilise eesmärgi poole tuua üksikud riigid oma kontrolli alla, ekspluateerides välispoliitika tegemisel gaasi teemat. Alles viimase paari päeva jooksul on Venemaa ametivõimud kasutanud väljapressimist, et avaldada survet Ukrainale, muutes gaasi hinda sõltuvalt sellest, kas riik ühineb Venemaa tolliliiduga või Gazpromi ka Naftogazi liitumisega. Ülalpool mainitud meetmed tegid loomulikult lõpu aruteludele luua ELi ja Ukraina vaheline vabakaubanduspiirkond. Pikaajalised kokkulepped gaasitarne kohta on samuti viis mõjutada ELi liikmesriikide poliitikat. Peaksime seega kiitma Euroopa Komisjoni seisukohta, kes on tunnistanud, et Poola valitsuse sõlmitud kokkulepe ei vasta ELi õigusele. Venemaa gaasihinnad Kesk-Euroopas on juba peaaegu kaks korda kõrgemad kui Lääne-Euroopa riikidele pakutavad hinnad. Venemaa umbusaldus kildgaasi ammutamise projektide vastu põhjustab täiendavat kahju.

Inimõiguste probleem on kõige ilmsem Mihhail Hodorkovski juhtumi puhul. Ei saa olla kahtlust, et see küsimus tuleb tippkohtumisel tõstatada, pidades silmas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Venemaa ärimehe ebaseadusliku arreteerimise ja kinnipidamise kohta.

  Heidi Hautala (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Tahaksin volinik Štefan Fülele meelde tuletada tema väga hinnatud teatist Euroopa naabruspoliitika kohta; ning ma kuulen, volinik, et te põhimõtteliselt nõustute, et peaksime sama põhimõtet ka Venemaale kohaldama, isegi kui Venemaa ei ole osa idanaabrusest.

Ent peaksime tõepoolest nõudma seda, mille olete nimetanud sügavaks demokraatiaks, ning peame korralikult tööd tegema, et toetada kodanikuühiskonda Venemaal. Tahaksin rõhutada mõnd punkti ühisresolutsioonis, mille Euroopa Parlament homme vastu võtab. Rõhutame vajadust säilitada tihedat kontakti ja toetusprogramme kodanikuühiskonna arendamiseks Venemaal. Tahaksin teid teavitada, volinik, et täna on väga murettekitavaid uudiseid Nižni Novgorodist, kus tippkohtumine aset leiab.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on mulle teatanud, et õiguskaitseorganid on võtnud ennetavaid meetmeid. On tehtud katseid küsitleda inimesi, kes võiksid suhelda ELi esindajatega. See on täiesti vastuvõetamatu. Isegi inimesi, kes töötavad laste õiguste valdkonnas, on hoiatatud Nižni Novgorodi mitte minema. Kodanikuühiskonna ürituse – mis on muide esimene, mis on seotud ELi ja Venemaa tippkohtumisega – peamise kohaliku korraldaja krediitkaardid on blokeeritud (loomulikult tehnilistel põhjustel) ning tema auto numbrimärgid on salapäraselt kadunud.

Volinik, ma palun, et veenduksite, et ELi esindajad tippkohtumisel Nižni Novgorodis tunnustavad ja toetavad kodanikuühiskonna organisatsioone. Sel eesmärgil saatsin ma koos kolleeg Martin Schulziga, kes on ELi-Venemaa parlamentaarse ühiskomisjoni esimees, kirja president Barrosole, asepresident / kõrgem esindaja Ashtonile ja president Von Rompuyle.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Esiteks, kas tohiksin teile soovida edu homsel tippkohtumisel, mille päevakorras on globaalne juhtimine, maailmamajandus, Venemaa ühinemine WTOga ning rahvusvahelised küsimused, sealhulgas arengusuunad Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Venemaa on Euroopa Liidu suuruselt kolmas kaubanduspartner. ELi eksport Venemaale moodustab kokku 65,6 miljardit eurot. Vastavalt ametlikule statistikale kasvab Venemaa majandus vaatamata majanduskliimale 4% aastas ja selle jätkumist ennustatakse pikaks ajaks. Selle ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga tekitab arvukaid võimalusi majandussuhetes Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Samal ajal toob see siiski kaasa uuenduslikke muutusi energia-, tuumaenergia ja rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Me oleme teadlikud, et Venemaa on ELile oluline, mitte ainult majandusküsimuste pärast, vaid ka strateegilise partnerina. ELi köögivilja impordikeeld, mille Moskva kehtestas, on kahtlemata problemaatiline läbirääkimiste lähenedes Venemaa ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO). Peaksime tagama, et Venemaa ei satuks tulevikus vastuollu WTO eeskirjadega.

Siiski esineb probleeme ka 2006. aastast pärit jätkuvalt rakendamata kokkuleppega ELi lennuliinide kohta. ELi ja Venemaa suhetes tekitabad täiendavat pinget Ameerika Ühendriikide kavandatavad raketitõrjekilbid Rumeenias. Kui ELi võtab tõsiselt oma strateegiat parandada suhteid Venemaaga, peab ta esmalt lahendama need probleemid ja teiseks võtma arvesse Venemaa tundlikkust ajaloolise mõjusfääri suhtes, mis on kahtlemata olemas või mis on olemas vähemalt Venemaa arvates. See on ainus viis edusammude saavutamiseks.

  Paweł Zalewski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liidu suhetes Venemaaga kaasneb vastutus, sealhulgas kolmandate riikide suhtes. Tahaksin juhtida komisjoni tähelepanu resolutsiooni lõikele, milles kutsutakse Venemaad üles mitte kasutama oma energiaressursside varusid kui vahendit, millega mõjutada oma naabrite poliitikat. See on juhtunud Ukraina puhul, kus Venemaa peaminister Putin ütles üsna avameelselt oma viimasel kohtumisel Ukraina peaministri Azaroviga, et madalamaid hindu ja gaasilepingu uusi läbirääkimisi pakutakse ainult juhul, kui Ukraina ühineb tolliliiduga Venemaa, Valgevene ja Kasahstaniga, mis tähendaks oma Euroopa plaanidest ja püüdlustest loobumist. See on täielik väljapressimine. Kui lepingut ei uuendata, võib gaasi hind Venemaa ja Ukraina piiril ulatuda 500 euroni 1000 m3 kohta. Ukraina maksab juba praegu kõige kõrgemat hinda Euroopas Venemaa gaasi eest, kuigi ta on gaasiallikale kõige lähemal.

Selle olukorra tagajärg võib olla väga ränk majanduslik ja sotsiaalne kriis Ukrainas. Tahaksin teha selgeks, et Euroopa Liidul on Ukraina ees kohustusi, arvestades, et peame praegu edukaid läbirääkimisi riigi ühinemise kohta vabakaubanduspiirkonnaga või sellise piirkonna loomise kohta, ning oleme lähitulevikus temaga suhetes Euroopa Liidu liitlasena. Kutsuksin komisjoni üles selgelt nõudma, et Venemaa peataks sellise tava ja teeks sellele lõpu.

  Kristian Vigenin (S&D). – Austatud juhataja! Sellel nädalal toimub järjekordne ELi ja Venemaa tippkohtumine. Maailmas on alates eelmisest kohtumisest toimunud suuri muutusi. Lubage mul mainida nende seas esiteks araabia revolutsioone, mis on sügava muutuse protsess, mis mõjutab peaaegu kogu araabia maailma. Katastroof Fukushima tuumaelektrijaamas muutis tuumaenergia tulevikku, eelkõige ohutust. Kliimamuutused on toonud kaasa üha enam ohtlikke tagajärgi. Osama on surnud, aga terrorism on elus ning toonud ohvriks süütuid inimesi kogu maailmas.

Sündmuste nimekiri on pikk ja kõik neist puudutavad nii ELi kui ka Venemaad, kaks naabritest globaalset tegutsejat, kelle pikaajalised huvid on valdavalt sarnased. Nende suhteid saab edasi arendada ainult siis, kui nende aluseks on vastastikune lugupidamine, avatus ja läbipaistvus. Mis tahes peidetud strateegia võib neid suhteid moonutada või isegi hävitada.

EL ja parlament on Euroopa kodanike ootusi alati selgelt väljendanud. Nüüd sooviksin rõhutada eeloleva tippkohtumise teemal nelja küsimust. Esiteks peaks tippkohtumine tooma otsustavaid edusamme kõikides allesjäänud takistustes seoses Venemaa ühinemisega WTOga. See oluline samm loob paremad võimalused mõlema poole äriringkondadele ning liberaliseerib edasisi kaubandus- ja majandussuhteid kogu maailmas. Sel puhul segab protektsionistlike meetmete kohaldamine edasiliikumist ning loodame, et need ei ole peidus ülepingutatud terviseohtude taga, mis meie arvates on toimumas köögiviljade impordikeelu puhul EList.

Loodame, et tegevuskava viisavabaks reisimiseks, mis kuulutati välja mais, kiirendab täielikult viisatingimuste lihtsustamist ja toob lähemale hetke, mil viisarežiim ELi ja Venemaa vahel muutub täielikult avatuks. Sel eesmärgil ootab parlament, et Venemaa ametivõimud käsitleksid nõuetekohaselt mõnd poliitiliselt tundlikku teemat, eelkõige Venemaa passide väljastamise lõpetamist Lõuna-Osseetia ja Abhaasia elanikele.

Tahaksin näha Venemaa suuremat kaasatust meie jõupingutustes toetada demokratiseerimist, majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme ning stabiilsust kuues idapartnerluse riigis. Viimased kaks aastat on selgelt näidanud, et selle ELi algatuse eesmärk ei ole konkurents, vaid pigem koostöö Venemaaga, sest stabiilne ja enesekindel ühine naabrus on nii ELi kui ka Venemaa huvides. Siinkohal julgustame Venemaad suurendama oma jõupingutusi konfliktide rahumeelsele lahendamisele kaasaaitamisel Transnistrias ja üha murettekitavamas Mägi-Karabahhi piirkonnas.

Lõpuks tahaksin mainida, et EL ja Venemaa peaksid tegema täielikku koostööd tuumaenergiaohutuse kõrgemate standardite läbivaatamisel ja parandamisel pärast Jaapanis toimunud sündmusi. Ootame, et kõrgemaid standardeid järgitakse mitte ainult uutes, vaid ka juba tegutsevates tuumaelektrijaamades. Loodan, et see teema saab olema osa aruteludest Nižni Novgorodis.

  Graham Watson (ALDE). – Austatud juhataja! Kanada peaminister Pierre Trudeau võrdles piiri jagamist USAga voodi jagamisega elevandiga. Meie liit peab oma voodit karuga jagama.

Peame jätkuvalt püüdma arendada suhteid nn nelja ühise ruumi ja eelmise aasta moderniseerimispartnerluse kontekstis. Nagu volinik ütles, on olukord viimase kahe aasta jooksul paranenud. Kokkulepe gaasivaldkonna nõuandva kogu ja tõhustatud eelhoiatusmehhanismi kohta on osa sellest. Edusammud Transnistria konflikti lahendamisel sellel kuul oleks järgmine positiivne samm.

Siiski, nagu paruness Ashton eelmisel kuul pärast Hodorkovski/Lebedevi otsust ütles ning nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmel korral järeldanud, nõuavad tõelised edusammud demokraatia ja inimõiguste austamist ning stabiilselt ja õiglast õigusraamistikku äritegevuseks, mis Venemaal liigagi sageli puuduvad. Struktureeritud dialoog kodanikuühiskonnaga oleks abiks; ühised meetmed kliimamuutustevastases võitluses aitaksid usaldust luua. Aga Vene karul on pea ikka haige ja soovitan komisjonil lisaks meepurgile Nižni Novgorodi kaasa võtta ka suur võrk.

  Edvard Kožušník (ECR). – (CS) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Nagu te kindlasti teate, on Venemaa enesekindel riik ja venelased on enesekindel rahvas. ELi ja Venemaa suhe peab olema tõeline, mitte lihtsalt teeseldud partnerlus. Kuna meil on suurepärased suhted idapartnerluse riikidega, peavad ELi ja Venemaa suhted olema vähemalt samal tasandil. Seega on mul hea meel, et te oma kõnes ei unustanud mainida viisanõude kaotamise olulisust Venemaaga, sest partnerite suhted peavad põhinema usaldusel ja avatusel. Peaksime ütlema Venemaale selgelt ja tõsiselt, milline on viisade kaotamise ajakava ning mis tingimused peavad selleks täidetud olema.

Volinik, tahaksin tänada teid, et teil olid ühiseks ELi ja Venemaa tippkohtumiseks valmistumisel meeles kõik päevakorrapunktid, mis on olulised ELi ja Venemaa partnerluseks.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! Esiteks üks väga oluline küsimus. Usun, et ELi ja Venemaa tippkohtumisel käsitletakse kindlakäeliselt väga kahjulikku ja täiesti ebaproportsionaalset Euroopa köögivilja impordikeeldu. Köögiviljasektor ootab, et see keelt kaotataks, ja väärib seda, et see juhtuks. Volinik Štefan Füle, kas võite kinnitada, et ELi delegatsioon pühendab ennast Nižni Novgorodis täielikult selle olukorra lahendamisele? See on väga oluline küsimus ja seda küsitakse minult praegu tihti minu kodumaal, kui räägin ELi ja Venemaa tippkohtumisest.

Tahtsin konkreetsemalt rääkida paari sõnaga Venemaa problemaatilisest ühinemisest WTOga. Üks lühike küsimus. Gruusia on siin tegelikult põhirolli mänginud. Gruusial on de facto vetoõigus. President Saakašvili tõstab panuseid. Mida ta soovib, on läbipaistvad piirid – põhimõtteliselt tahab ta Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat tagasi –, ning ta on loomulikult samuti seadnud päevakorda impordikeelu Gruusia veinidele ja mineraalveele. Venemaad ei näi see siiski üldse heidutavat. Lühidalt, kas pole nii, et meil on siin tegemist ummikseisuga? Näeb küll väga sedamoodi välja! Lisaks ei vaja Venemaa majandus, mida juhivad peamiselt nafta ja gaas, tegelikult ühinemist WTOga.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Kutsun ELi institutsioonide juhte üles mitte unustama inimõigusi homme algaval ELi ja Venemaa tippkohtumisel. On selge, et inimõiguste austamine on väärtuslik alus, ilma milleta oleks strateegiline partnerlus ning ELi ja Venemaa suhete ajakohastamine võimatu.

Konkreetne juhtum, mida peame arutama, on Moskva linnakohtu 24. mai otsus lükata tagasi Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi kaebus uue seitsmeaastase vanglakaristuse kohta. Meie endi silme all toimub 21. sajandil häbiväärne kohtumenetlus ja karistusi ei määrata kohtus. See toimub riigis, mis on ELiga seotud nn strateegilise partnerluse kaudu. Moskva kohtu otsus paljastas taas kord suuri puudujääke Venemaa kohtusüsteemis ja tugevdas arvamust, et karistab neid inimesi Venemaal, kellel on poliitilisi eesmärke, kuid kelle arvamused ei lähe kokku Kremli omadega.

Euroopa Inimõiguste Kohtu 31. mai otsus ja Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumised Venemaal on tõsiasjad, mida tuleb samuti arutada.

Meie, Euroopa Parlament, peaksime selgelt ütlema, et kui Venemaa president Dmitri Medvedev tahab tulla Euroopa Parlamenti, peaks ta tulema siia koos veendumusvangi Mihhail Hodorkovskiga, ning see oleks tõhus strateegia ja taktika Venemaa moderniseerimiseks. President Medvedev ja veendumusvang Mihhail Hodorkovskiga koos Euroopa Parlamendis – see oleks vaatepilt, mis vääriks lisaks maailma meedia tähelepanule ka demokraatliku ühiskonna südamlikku toetust!

  Justas Vincas Paleckis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! See tippkohtumine on eriline, sest see toimub saabuvate valimiste taustal Venemaal. Ootame, et Brüssel saadaks Venemaale tugeva märguande selle kohta, et valimised vastaksid demokraatlikele nõuetele, mis tagaks arvamuste mitmekesisuse riigiduumas. Tuumaohutuse küsimus on eriti asjakohane pärast Fukushimat. Mul on hea meel, et komisjoni liige mainis, et see küsimus tippkohtumisel tõstatatakse ning nõutakse kõrgemaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid tuumaelektrijaamades, mis juba töötavad, ja nendes, mida kavandatakse nii Venemaal kui ka loomulikult Euroopa Liidus.

Arvan, et samuti tuleks arutada ELi ja Venemaa suhteid Valgevenega. Seisukohtade lähenemine aitaks avada vanglaväravad nendele, kes hiljuti osalesid Valgevene valimistel, ja lõpetaksid jultunud inimõiguste rikkumise. Toetan väga neid kolleege, kes ütlesid, et peame muutma sõnad tegudeks viisatingimuste lihtsustamise valdkonnas, ja mitte ainult Venemaaga, vaid kõikide Euroopa Liidu idanaabritega.

Saades ELi eesistujariigiks, on Poola juba leidnud viise viljakamaks dialoogiks Venemaaga, nii et võime oodata konkreetsete sammude astumist ELi ja Venemaa suhetes saabuva kuue kuu jooksul.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Meie kõige suuremad läbikukkumised suhetes ELi ja Venemaaga on ebajärjekindlus, nõrkus ja teadlikkuse puudumine oma võimust. Põhja-Euroopa gaasijuhtme küsimus on selle kohta tüüpiline näide. Esiteks muudame energiasolidaarsuse üheks Euroopa juhtivaks põhimõtteks Lissaboni lepingus ja seejärel nõustub EL Nord Streami projektiga, mis on kahjulik Poolale ja teistele uutele liikmesriikidele geopoliitilises mõttes. Peaksime seega jääma endale kindlaks, kui arutame kõiki küsimusi eesootavas päevakorras, nagu volinik kirjeldas.

Venemaa peab seoses WTOga järgima teatavaid eeskirju. Nad peaksid kõigepealt lubama Gruusia veini oma turule, enne kui hakkavad WTO liikmesusest unistama.

Mis puutub viisadesse, tuleb Venemaale öelda, et viisarežiim liberaliseeritakse esmalt riikidele, kes osalevad idapartnerluses ja Venemaale alles hiljem. Kaliningradi oblast võib olla erand sellele reeglile.

Mis puudutab energiasektorit, tuleb Venemaale öelda, et oleme Ukrainale esitatud korduva väljapressimise vastu ning oleme vastu meetmetele, mida Venemaa mõjuvõimsad asutused võtavad, püüdes alavääristada kildgaasi ammutamist Poolas ja Euroopas. See on suur võimalus saada Venemaast sõltumatuks.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Venemaa on välja kuulutanud moderniseerimiskava ja mõned vaatlejad kõnelevad uuest perestroikast. Seni ei ole kahjuks tõelisi edusamme näha. Analüütikud järeldavad, et praeguse Venemaa eliidi prioriteet on hoida olemasolevat süsteemi paigas, üritada mitte lubada välissuhetel mõjutada riigisisest olukorda.

Seega peab EL ühe asja väga selgeks tegema. Moderniseerimispartnerluse edukus sõltub Venemaa valitsuse valmisolekust ja suutlikkusest tagada tõeliselt sõltumatu kohtusüsteem ning rakendada õigusriigi, läbipaistvuse ja vastastikkuse aluspõhimõtteid. Kui EL ei käsitle seda olulist küsimust põhimõttelisel viisil, saab vaevu oodata mingeid edusamme.

Tänases ajalehes International Herald Tribune kirjutatakse, et Venemaal ei saa olla tänapäevast majandust seni, kuni seal ei ole tõelist õigusriiki. Tippkohtumise asukohaks on Nižni Novgorod, mis Nõukogude ajal oli Gorki, kuhu Nõukogude südametunnistuse põhifiguur Andrei Sahharov paljudeks aastateks pagendati. Kutsun komisjoni ja meie läbirääkijaid üles järgima Andrei Sahharovi vaimu ning pidama meeles Sahharovi auhinna võitja Sergei Kovalevi sõnumit, mille ta edastas siin istungisaalis kaks aastat tagasi.

Lõpuks peaks EL ergutama ja aitama Venemaad leppima oma totalitaarse pärandiga. Pärast 20 aastat pidi isegi Dmitri Medvedev tunnistama, et ei saa ignoreerida Vene võimu kohutavat ja kriminaalset pärandit. Mulle meenuvad meie kolleegi Hannes Swoboda sõnad, kes küsis eile Venemaa ajaloo, eelkõige Stalini ajastu julmuste, täielikku puhastamist. Saame aidata Venemaal leppida oma minevikuga.

  Boris Zala (S&D). – (SK) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Venemaa vajab endiselt kahekäelist lähenemisviisi: ühelt poolt kindlaid nõudeid demokraatlike põhimõtete täitmiseks, aga samal ajal Bushi hästi lihvitud Venemaa-vastase poliitika tagasilükkamist.

Venemaal ei ole kindlasti õigust mõjusfäärile. Kõikidel endistel Nõukogude riikidel on õigus vabalt valida, kuhu nad tahavad kuuluda. Kindlasti on tal siiski õigus ohutusele ja rahvusvahelisele julgeolekule. Selline julgeolekutunne kindlasti liberaliseeriks Venemaa riigisisest olukorda.

Euroopa peab kaasama Venemaa maailma poliitikasse, et see saaks tunda, et ta on aktsepteeritud partner rahvusvahelise ja demokratliku korra loomisel. Moderniseerimispartnerlus peab lisaks Venemaa valitsuse riikliku monopoli ideedele looma ka takistamatu tööstus- ja teadustegevuse piirkonna, nagu Knut Fleckenstein enda analüüsis ütles.

Kui võtaksime sel puhul teistsuguse lähenemisviisi Venemaa suhtes, võiksime hellitada varjatud lootust, et demokraatlikud protsessid liberaliseeritakse Venemaal palju suuremal määral, kindluse ja veendumusega, mis saavad siis Euroopa poliitikale kaasa aidata. Hoian pöialt, et see tuleks saabuvatelt läbirääkimistelt välja.

  Mirosław Piotrowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! ELi ja Venemaa tippkohtumise eel ning uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste kontekstis on oluline, et EL räägiks ühel häälel ning ka näitaks Venemaale oma ühtsust ja solidaarsust praktikas. Energiasolidaarsus on sätestatud Lissaboni lepingus, aga Venemaa ei aktsepteeri seda põhimõtet ja Nord Streami gaasijuhtme projekt on ilmselge näide sellest suhtumisest. Me ei tohi nõustuda püüdlustega isoleerida mõnd ELi uut liikmesriiki, kasutades energiasektori eraldavat kiilu, ning seda tuleks tippkohtumisel selgelt rõhutada. Samuti peaksime ootama Euroopa püüdluste tunnustamist Gruusias, Moldovas ja Ukrainas ning Venemaad kutsutakse üles lõpetama poliitilise surve avaldamist nendele riikidele. Lisaks peaksime meeles pidama, et Venemaa on ainulaadne demokraatia väga suure korruptsiooni tasemega.

  Inese Vaidere (PPE). – (LV) Austatud juhataja! Uus Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlusleping peab olema konkreetne ja õiguslikult siduv kõikides koostöövaldkondades. See on õigustatud nõue ja me ei saa lubada, et leping on üldiste fraaside kogu. Euroopa Liit ja Venemaa on vastastikku sõltuvad. Euroopa turg ei ole Venemaale vähem oluline kui Venemaa gaas meile ning Venemaa majandusliku moderniseerimise plaanid sõltuvad otseselt meie tehnoloogiast ja asjatundlikkusest. Seetõttu peaks meie koostöö olema tihedalt seotud inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete valdkondade parandamisega. Euroopa Liit on Venemaa suurim kaubanduspartner ja põhiinvestor; mistõttu peab uus leping sisaldama õiguslikult siduvaid sätteid investeerimise kohta. On oluline nõuda ühepoolsete ja ebamõistlike kaubandustõkete kaotamist. See on seotud Venemaa-Kazakhstani-Valgevene tolliliiduga ning ka praeguse Euroopa Liidu köögiviljade embargoga. Venemaal ei saa lubada jätkata energiapoliitika kasutamist oma geopoliitiliste huvide rakendamiseks, diskrimineerides teatavaid liikmesriike, näiteks gaasitariifide valdkonnas.

Volinik, jätkates töötamist viisavaba tsooni nimel Venemaaga, peame töötama ka viisavaba tsooni kehtestamise nimel ülejäänud idapartnerluse riikidega. Tippkohtumisel peame kordama, et kuuepunktilist kokkulepet Gruusiaga ei ole ikka veel rakendatud. Arvestades saabuvaid parlamendi- ja presidendivalimisi, tuleb kaotada piirangud opositsiooniliikmetele valimistele registreerimisel ja massimeedias esinemisel. Oleme juba kinnitanud oma valmisolekut olla kohal kõikidel valimisprotsessi etappidel, ent Venemaa peab näitama valmisolekut leppida pikaajaliste vaatlejatega ja ka tegelikult korraldama õiglased valimised. Kokkuvõtteks tahaksin rõhutada, et need kriitilised märkused ei ole mingil viisil suunatud Venemaa või selle kodanike vastu, vaid vastupidi, need on suunatud praeguse valitsuse vastu, et parandada olukorda Venemaal ja muuta meie koostöö viljakamaks.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Globaalne soojenemine, uimastikaubandus, relvade leviku tõkestamine ja energiajulgeolek on ühised katsumused, mis nõuavad globaalseid lahendusi. Seetõttu peame looma kindla partnerluse Venemaaga ning selle aluseks peab olema vastastikune usaldus.

Tahaksin toetada läbirääkimiste jätkamist uue põhjaliku partnerluslepingu kohta, püüdes ületada mineviku pingeid. Arvan, et Euroopa Liit peab Venemaad toetama püüdlustes ühineda WTOga, sest see aitab kaasa kahe partneri vahelistele kaubandus- ja majandussuhetele ning soodustab investeerimist.

Samal ajal peab kõrge esindaja homsel tippkohtumisel julgustama Venemaad ratifitseerima energiahartat, sest nõuetekohast energiakoostööd ei saa Euroopa Liidu ja Venemaa vahel toimuda, kui ei austata läbipaistvuse, vastastikkuse, konkurentsivõime ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

  Paweł Robert Kowal (ECR). – (PL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Eeldan, et moderniseerimine on üks teemasid, mida tippkohtumisel käsitletakse. Tahaksin teile lihtsalt meelde tuletada, et Venemaa moderniseerimine ei ole seotud üksnes majandus- ja energiaküsimustega, vaid ka poliitilise moderniseerimise ja suhete küsimusega ametivõimude ja ühiskonna vahel. Tahaksin, et te tõstataksite selle küsimuse. See hõlmab ka suhteid Venemaa ja tema naabrite vahel ja Venemaa mõjusfääri. Kuna te hoiate suhteid Ukrainaga nii edukalt ülal, julgustaksin teid tegema väga selgeks, et assotsiatsioonileping Euroopa Liidu ja Ukraina vahel on kasulik ka Venemaale, ning oleme väga häiritud väga jõulise poliitilise surve ilmingute pärast Ukraina vastu läbirääkimiste kokkuvõtmise eel, ajal kui need läbirääkimised on lõppjärgus. Palun tehke see meie nimel Venemaa poolele väga selgeks! Need on väga olulised tegurid, mis aitavad kaasa vastastikusele usaldusele Euroopa Liidu institutsioonide ning ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt Venemaa vahel.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Kas tohin esiteks öelda, et olin väga üllatunud, kui kuulsin, et selline mees nagu Andreas Mölzer, kes on ajaloos hästi haritud, ütles, et Euroopas on olemas ajaloolised Venemaa mõju piirkonnad ja need hõlmavad osa Euroopa Liidust, näiteks Rumeeniat. Hitleri ja Stalini pakti päevad on ammu möödas ja demokraatlikus maailmas peaksime praktiseerima omamoodi Euroopa Monroe doktriini; teisisõnu; Euroopa saatuse ja poliitika üle otsustavad eurooplased. See ei tähenda, et me ei soovi heanaaberlikkuse ja dialoogi poliitikat. Nižni Novgorod, meie kohtumise asukoht, peaks siiski olema ka hoiatuseks, sest see tuletab meile meelde kuulsast lugu Nižni Novgorodi kaupmeestest, kes uskusid, et nad saavad osta vabadust ja turvatunnet, ning kes seejärel üles poodi.

Me peame aru saama, et me ei saa osta turvatunnet raha abil või reaalsust ilustades; seda on võimalik saavutada ainult ausa partnerluse abil. Vajame ühist välisasjade ja julgeolekupoliitikat. Vajame energiasõltumatust ja energiajulgeolekut ning vähem sõltuvust Venemaa energiapoliitikast, mida endiselt kasutatakse välispoliitilistel eesmärkidel. Samuti peame selgelt rääkima inimõigustest. Me ei tohi siin kompromisse lubada. Mis puutub Mihhail Hodorkovskisse ja Platon Lebedevi, ütleksin, et need inimesed tuleb lõpuks vabastada – vastasel korral toimub Venemaa presidendi riigivisiit Euroopa Parlamenti suure pilve all.

Tahame partnerlust Venemaaga, mis on demokratiseerimise protsessis, aga et seda teha, peab Venemaa demokratiseeruma – tegelikkuses ja mitte ainult meie soovunelmates. Seetõttu arvan, et Hannes Swobodal on õigus: saabuvad valimised on otsustava tähtsusega. Siis näeme, kas meie partnerlust Venemaa inimestega, kes meile väga meeldivad, saab laiendada tõeliseks partnerluseks Venemaa riigiga.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Nagu ka Bernd Posselt ütles, Euroopa vajab Venemaad ja Venemaa vajab Euroopat. Euroopa ja Venemaa koostöö on oluline poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku stabiilsuse edendamiseks mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas.

On kahetsusväärne, et partnerlus- ja koostööleping ELi ja Venemaa vahel ei vasta praegustele koostöövajadustele. Peaksime strateegilise partnerluse tihedamaks, sügavamaks ja laiemaks muutma. Kogu ELi ja Venemaa suhete aluseks peab tulevikus siiski olema rahu ja julgeoleku edendamine ning demokraatlike väärtuste ja poliitilise ning majandusliku vabaduse toetamine.

Moderniseerimispartnerlust tuleks süvendada ja keskendunumaks muuta, aga üksnes poliitilisest dialoogist diplomaatide vahel lihtsalt ei piisa. Peame tegema kõik, mis võimalik, et muuta inimeste jaoks lihtsamaks kohtuda ja tõhustada koostööd teadus-, kunsti-, kultuuri-, haridus- ja ettevõtluse valdkondades.

  Konrad Szymański (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Kindlasti arutatakse ELi ja Venemaa tippkohtumisel väga paljusid teemasid, aga üheks kõige olulisemaks ennustatakse energiajulgeoleku teemat. Venemaa on korraldanud mitu kuud väga intensiivset kampaaniat, mille eesmärk on leida erandeid gaasi infrastruktuuri jaoks kolmandas energiapaketis sätestatud eeskirjadele või teisisõnu meie monopolivastase seaduse eelnõule, mis keelab üheaegse või paralleelse energiaressursside ja jaotusvõrkude kontrollimise. Venemaa energeetikaminister Sergei Shmatko, South Stream projekti tegevjuht Kramer ning Gazpromi tegevjuht Miller on selles küsimuses Brüsselit külastanud. Tegemist on suure kampaaniaga. Euroopa Liidu seisukohta selles küsimuses tuleb Venemaale väga selgelt väljendada, nimelt, et me ei kavatse tagada väiksemaid tariife Venemaale; selle asemel on meile oluline, et gaasiturg Kesk-Euroopas muutub konkurentsivõimelisemaks ja vähem monopoliseerituks. Volinik, paluksin teil meile selgelt öelda, kas Euroopa Komisjon on valmis tegema tippkohtumisel sellekohaseid avaldusi.

  Tomasz Piotr Poręba (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Saabuva tippkohtumise eel saame tõepoolest öelda, et Euroopa Liidul puudub üks sidus strateegia Venemaa kohta ning et praegune pragmaatilise koostöö poliitika, mille aluseks on väikeste sammude strateegia, võib väga hõlpsasti koost laguneda mis tahes kriisi ajal, mis järgmisena aset leiab, nagu juhtus 2008. aastal sõja ajal Gruusiaga või 2009. aastal pärast gaasitarne katkestamist.

Viimase sündmuse kontekstis on väga oluline rõhutada sõna „mitmekesistamine” definitsiooni, mis on Euroopas sageli sünonüümne suure hulga eri gaasijuhtmete ehitamisega Venemaalt. Sõna „mitmekesistamine” tähenduseks peetakse näiteks South Streami ja Nord Streami gaasijuhtmete ehitamist. Samal ajal peaks Euroopa Liit keskenduma gaasitarne tagamisele allikatest väljaspool Venemaad: see peaks rohkem pingutama, et edendada Nabucco torujuhet Aserbaidžaanist, ning investeerima gaasiterminalidesse ja teadusuuringutesse kildgaasi ammutamise kohta.

Samuti on väga oluline, et Venemaa ametivõimudele avaldataks jätkuvalt eri tasanditel survet, et parandada inimõigusolukorda Venemaal. Kui välja arvata arutelud ELi ja Venemaa tippkohtumiste raamistikus, peaksime tagama, et kaks korda aastas toimuvate konsultatsioonide tempot Euroopa Liidu esindajate ja diplomaatidega Venemaa välisministeeriumist otsustavalt kiirendataks.

  Krzysztof Lisek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Usun, et Venemaa ametivõimudele tuleks öelda, et ootame neilt vastutustundlikku käitumist. Venemaa on Euroopa Liidu jaoks potentsiaalselt väga oluline partner, näiteks lahenduse leidmisel teatavatele ummikseisus konfliktidele Euroopas, mis on endiselt lahendamata. Usun, et Venemaa ametivõimudele tuleks öelda, et ehkki köögiviljad ja gaas on olulised, peavad nad lõpetama Transnistria separatistide toetamise; et ootame, et nad lõpetaksid Aserbaidžaani ja Armeenia varustamise relvadega, sest see on suur oht selle piirkonna tulevikule; ning et ootame ka seda, et Venemaa täidaks oma kohustusi 2008. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt Gruusia kohta. Ootame, et Venemaa relvajõud viidaks Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast välja ning et Venemaa austaks Gruusia õigust kaaluda ja otsustada oma tuleviku üle.

  Sławomir Witold Nitras (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Ehkki ma nõustun Krzysztof Liseki avaldustega Gruusia kohta ja unustamata seda, mida paljud Euroopa Parlamendi liikmed on öelnud Ukraina kohta, näib mulle, et homsel tippkohtumisel peame säästma mõned sõnad või palju sõnu ka Valgevene jaoks. Paluksin kõikidel meeles pidada, et oleme palju kuid tegelenud seal väga kaugeleulatuva poliitilise kriisiga ja vähemalt mitu kuud oleme tegelenud kaugeleulatuva majanduskriisiga. Samuti tegeleme olukorraga, kus Venemaa avaldab survet Valgevenele, tõenäoliselt palju jõulisemalt ja tõhusamalt kui praegu Ukrainale. Venemaa üritab sisuliselt saada kontrolli kogu majanduse üle või pigem majanduse strateegiliste sektorite üle, kasutades ära Valgevene majanduse ehmatavat olukorda. Mul on üks palve. Kui Venemaa otsustab anda abi – ja me teame, et ta on otsustanud anda abi Valgevenele –, peaks Euroopa Liit tagama, et Venemaa muudaks abi andmise sõltuvaks inimõiguste järgimisest. Need on ühised väärtused, mida me näiliselt Venemaaga jagame; tõsiasi, mida venelased sageli kordavad, ja seega peaksid nad aitama meil tutvustada neid väärtusi Valgevenes. Vastasel juhul muutume Lukašenko režiimi rahastades selle eest vastutavaks.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Meil on Venemaaga alati mitu problemaatilist küsimust käsil, näiteks kodanikuõiguste standard, ebaloogiline ELi köögiviljade impordikeeld, ELis asuv raketitõrjekilp või Venemaa problemaatiline sekkumine paljudes endistes Nõukogude vabariikides.

Ma ei taha öelda, et peaksime vältima nendest keerulistest teemadest rääkimist, aga usun kindlalt, et me ei tohiks nendega piirduda.

Peaksime esitama ka uusi ideid vastastikku kasulikuks koostööks. Euroopa tootjatel on vaja uusi võimalusi oma toodete müümiseks. Venemaa on suur kaubanduspiirkond üha kasvava ostujõuga. Seega on vajalik töötada rohkem, et kaotada tõkked, mis hoiavad tagasi kaubanduskoostööd, ning samuti toetada ühiselt projekte, nagu laiarööpmelise raudteeliini laiendamine, mis liigub Vaiksest ookeanist ELi südamesse.

Sellised projektid võivad luua uusi tõukeid koostööks, mille rakendamine toob lisaks Euroopale kasu ka Ukrainale, Venemaale ja paljudele Aasia riikidele.

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liidu ja Venemaa vahel peetakse arutelusid energiasektori tuleviku üle, aga nii palju, kui mina aru saan, luuakse praegu uut töörühma, kus arutatakse kolmandat energiapaketti gaasijulgeoleku kontekstis. Tahaksin kutsuda üles volinik Štefan Fület ja volinik Günther Oettingeri jagama Euroopa Parlamendile teavet nende edusammude ja selle töörühma läbirääkimiste tulemuste kohta. Samuti tahaksime läbirääkimisi pidava rühma liikmete nimekirja. Kuulsin Venemaa energiakontserni esindajalt, et ettevõte osaleb nendel läbirääkimistel. Tahaksin teada, kas see on tõsi ja kas suurte ettevõtete esindajad võtavad Venemaa poolel läbirääkimistest osa.

Konkurentsiõiguse järgimine energiavaldkonnas ilma igasuguste eranditeta on Euroopa Liidu jaoks samuti väga oluline küsimus. South Streami investeerimiskavade hiljutistel esitlustel Brüsselis oli ilmne, et Venemaa ja Gazprom tahavad privileege ja eristaatust. Me ei saa sellega nõustuda.

  Vytautas Landsbergis (PPE). – Austatud juhataja! Ma näen parlamendi resolutsiooni Euroopa sõbrakäe ulatamisena praegusele Venemaale, kes vajab vaatamata oma alusetule uhkusele ning päritud ülbusele väga sõbralikke nõuandeid ja tegevuskava. Kui inimõiguste teemal peetavatel konsultatsioonidel, kus nõustatakse president Medvedevit, on nõutud riigi maja olulist renoveerimist vundamendist katuseni, ei tule meie parlament tühja lepitamisega, vaid tõhusa koostöö pakkumisega.

Seal on kõige suurem võimalus, kui Venemaa on avatud ja püüab ehitada avatud ühiskonda, mitte sellist, mis on suletud mahajäänud stalinismi.

Kahjuks ei näita Venemaa surve ülejäänud G8-le leppida Gruusia okupeeritud territooriumitega WTO süsteemis Venemaa poolel nende tõeliselt head tahet.

Kui on tõsi, et Lääs on sellega nõustunud, näitab ta kahjuks seega oma nõrkust vahetult enne Nižni Novgorodi tippkohtumist.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Venemaa on kahtlemata Euroopa Liidu oluline partner, aga ka väga raske partner. Ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) on Venemaa jaoks kahtlemata väga oluline. Tahaksin siiski konkreetselt nõuda demokraatlikku protsessi nii poliitilisel kui ka kodanikuühiskonna tasandil. On väga oluline, et inimõigusi austataks ja järgitaks.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! ELi ja Venemaa tippkohtumine toimub piirkondliku arengu taustal, mis seda partnerlust mõjutavad. Euroopa naabruspoliitika reform võib aidata lahendada konflikti Transnistrias. Tõepoolest, Venemaa on näidanud huvi luua poliitiline ühiskomitee. Selle organi loomise ülesehitust ja tähtaega ei ole siiski veel arutatud.

Toidukriis, mis praegu Euroopat mõjutab, on peatanud kaubanduse Venemaaga. Uued läbirääkimised kehtivate sanitaareeskirjade kohta võiksid olukorda parandada. Venemaa WTO liikmesusel on pikaajaline mõju majandussuhetele ELiga. Seepärast tuleb vaadata läbi kõik asjaomased kokkulepped.

Veel üks huvipakkuv teema AGRI projekti käivitamise tulemusena on energia. See tagaks alternatiivse allika Nabucco projekti pakutavale.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! On hea, et Euroopa Liit püüab saavutada võimalikult head suhted kõikide oma naabritega ja tegelikult kõikide riikidega maailmas. Mõnikord võib see keeruline olla, eelkõige, ma oletan, Venemaa puhul, sest tal on väga kirev ajalugu. Isegi pärast raudse eesriide langemist üle 20 aasta tagasi ei saa tema käitumist teatavate riikide suhtes, eelkõige selliste naabrite suhtes nagu Gruusia, kindlasti imetleda.

Ilmselgelt peavad mis tahes läbirääkimiste aluseks Venemaaga olema inimõiguste austamise ja naabrite austamise oluliste väärtuste tunnustamine. Vaatamata sellele pakuvad nad suurepärast võimalust globaalsete probleemide käsitlemiseks, nagu kliimamuutused. ja loomulikult ka suurepärast võimalust arendada meie mõlema majandust. Venemaa on tõusev riik ja jõukuse seisukohast arenev riik. Muidugi juhul, kui põhiküsimused on korras, on pikemas perspektiivis nii Euroopa Liidu kui ka Venemaa jaoks suuri võimalusi.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänane arvamuste vahetus oli tõepoolest väga kasulik lõpliku lihvi andmisel meie ettevalmistustele tippkohtumiseks ja võite olla kindlad, et annan sõnumid edasi kõrgele esindajale ja arepresidendile Ashtonile, kes teeb ülevaate presidentidele ja volinik Karel De Guchtile.

Olen kuulnud, et paljud teist nõuavad jätkuvat suhtlemist Venemaaga, suhte ja koordineerimise edasist arendamist Venemaa Föderatsiooniga, aga kuulsin ka nõudeid suuremale demokraatiale ja vähemale korruptsioonile. Kuulsin ka nõuet ahistamise lõpetamiseks, millest teatati Nižni Novgorodis, kuigi ma austan Venemaa Föderatsiooni rolli tippkohtumise julgeoleku tagamisel.

Oleme näinud, et meil on ühised seisukohad paljudel teemadel. Nõustume oma suhete suures olulisuses Venemaaga nii kahepoolselt kui ka mitmepoolsetes kontekstides nii piirkondlikult kui ka globaalselt. Nõustume, et see on mitmetahuline suhe, kus majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaküsimused, inimõigused ning õigusriigi põhimõtted, julgeolekuga seotud aspektid ja poliitiline koostöö on üliolulised.

Me ei tohiks sellelt tippkohtumiselt oodata kõikide lahendamata probleemide lahendamist – ja me tõstatame köögiviljade küsimuse. Kuid peaksime seadma eesmärgi teha olulisi edusamme mitmes valdkonnas.

Lubage mul mõnda neist valdkondadest kommenteerida. Esiteks: valimised. Venemaa ametivõimud on väga teadlikud, et Euroopa Liit jälgib 2011. ja 2012. aasta valimisprotsessi väga tähelepanelikult. Kui saabuvatel valimistel tekib ebakorrapärasusi, tuleb neist küsimusi käsitleda. Praegu kutsume Venemaad üles pidama kinni kohustustest, mida ta on võtnud Euroopa Nõukogu, ÜRO ning OSCE kontekstis seoses vabade ja õiglaste valimistega ning tegema head koostööd ODIHRiga, et tagada asjakohane järelevalve. Rõhutame eriti uute parteide registreerimist ja juurdepääsu valimisprotsessile.

Teiseks: märkisin üles parlamendi mured, mis on seotud inimõigusolukorraga Venemaal; jagame enamikku neist ja need küsimused tõstatatakse tippkohtumisel Venemaa presidendiga. Põhifoorum inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega seotud küsimuste käsitlemiseks on Euroopa Liidu ja Venemaa konsultatsioonid inimõiguste teemal. See on oluline vahend ja selle potentsiaali tuleks täielikult ära kasutada. Kahjuks ei ole see veel nii ja Euroopa Liit rõhutab seega ausa ning kasuliku dialoogi vajadust, mille jaoks on vajalik konsultatsioonide juhendite läbivaatamine.

Kolmandaks: moderniseerimispartnerlus. Nõustun täielikult lugupeetud parlamendiliikmetega, et moderniseerimispartnerlus peaks olema laiaulatuslik. Koordinaatorid esitavad Nižni Novgorodis teise programmi aruande partnerluse rakendamise kohta ning nagu näete, on selle algatuse keskmes õigusriigi põhimõtted ja meil on selles valdkonnas konkreetsed projektid.

Neljas punkt: Venemaa on meie naabrite naaber ja arvan, et Nižni Novgorod oleks suurepärane võimalus viidata hiljuti vastuvõetud Euroopa naabruspoliitika ülevaatedokumendile ja sellele dokumendile viidates veenduda, et oleme läbipaistvad oma poliitikas naabritega, keda me Venemaaga jagame. See on võimalus, mis muu hulgas põhineb sellel läbipaistvusel, teha selgeks, et oma jagatud naabrite heaolust hoolimine on mõlema poole jaoks kasulik. Arvan, et see on ka hea võimalus mõnede uute ideede alusel selles Euroopa naabruspoliitika ülevaates arutada tugevamat koostööd, et lahendada pikaleveninud konflikte meie naabruses.

Punkt viis: tippkohtumisel käsitletakse energiakoostöö teemat. Vajame läbipaistvaid, õiglasi ja konkurentsivõimelisi energiasuhteid ning tõstatame oma mure Venemaa presidendiga. Rõhutame vajadust täiendavateks reformideks, nagu ma rõhutasin oma avamärkustes, Venemaa elektri- ja gaasisektoris eesmärgiga luua võrdsed tegutsemisvõimalused.

Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Euroopa Liit ja Venemaa on partnerid. Partnerid peaksid omavahel sageli rääkima, nad peaksid püüdma saavutada võimaluse korral üksmeelt, aga ei tohiks kõhelda avameelselt arutada problemaatilisemaid küsimusi. Oleme täna rääkinud mõnest problemaatilisest küsimusest. Neid tuleks käsitleda tippkohtumisel ja kui vähegi võimalik, peaksime otsima lahendusi või vähemalt paranemist.

Mainisin juba Euroopa naabruspoliitika ülevaate dokumenti. Usun kindlalt, et üks selle läbivaadatud naabruspoliitika lisaväärtusi on see, et selles sätestatud üldiselt kohaldatavad väärtused ja põhimõtted ei kehti ainult väikese ja keskmise suurusega naaberriikide puhul.

  Juhataja. – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme (9. juunil 2011).

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel olla üks nendest, kes allkirjastab resolutsiooni, mis kinnitab taas demokraatia ja inimõiguste austamise olulisust Euroopa Liidu ning Venemaa suhetes. Alustades Venemaa ja ELi dialoogist inimõiguste kohta ja jätkates tippkohtumistega, arvan, et on vaja süstemaatilist ning ausat lähenemisviisi juhtumite puhul, kus õiglase kohtumenetluse nõudeid ei austata või inimõiguste aktiviste või ajakirjanikke kiusatakse taga või takistatakse neil oma tööd teha.

Lisaks tuleb kasutusele võtta selged viitekriteeriumid Venemaa demokraatlike standardi järgimise kohta, mis aitab süvendada suhteid ELiga. Viimaks ei tohi me unustada toetust, mida tuleb pakkuda arenevas kodanikuühiskonnas demokraatia tagatisena, mis lisaks menetlustest kinnipidamisele on ka tõeliselt kaasav.

14. ELi suhted Mongooliaga (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle komisjonile ELi suhete kohta Mongooliaga, mille esitasid Paolo Bartolozzi, Vito Bonsignore, Mario Mauro, Gabriele Albertini, Roberta Angelilli, Aldo Patriciello, Lara Comi, Giovanni Collino, Salvatore Iacolino, Raffaele Baldassarre, Cristiana Muscardini, Barbara Matera, Erminia Mazzoni, Sergio Paolo Frances Silvestris, Carlo Fidanza, Iva Zanicchi, Alfredo Pallone, Licia Ronzulli, Antonio Cancian, Alfredo Antoniozzi, Giovanni La Via, Marco Scurria, Sergio Berlato, Amalia Sartori, Elisabetta Gardini, Potito Salatto, Alfreds Rubiks, Bart Staes, Britta Thomsen, Piotr Borys, Joachim Zeller, Niccolò Rinaldi, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Jaromír Kohlíček, Hannes Swoboda, Vilja Savisaar-Toomast, Herbert Dorfmann, Jarosław Kalinowski, Kyriacos Triantaphyllides, Béla Kovács, Inese Vaidere, Elisabeth Jeggle, Ivari Padar, Vilija Blinkevičiūtė, Rolandas Paksas, Ivars Godmanis (O-000091/2011 – B7-0410/2011).

  Paolo Bartolozzi, autor. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Kesk-Aasia ja Mongooliaga suhtlemise delegatsioon, mida mul on au juhatada, käis Mongoolias kõigest kolm nädalat tagasi Euroopa Parlamendi ja Mongoolia kaheksanda parlamentidevahelise kohtumise raames. See oli väga kasulik ja huvitav kogemus. Mongoolia on riik, mis väärib suuremat tuntust, ja siin parlamendis ei ole palju võimalusi pöörata sellele riigile sellist tähelepanu, mida see kindlasti vääriks.

See on riik, mida iseloomustab mitmeparteiline parlamentaarne süsteem, võimude lahusus, võrdlemisi vaba avalik arvamus ja inimõiguste kaitse tase, mis tõuseb esile võrreldes olukorraga paljudes teistes riikides selles piirkonnas. Samuti on see arenguprobleemidega riik, mis pistab rinda keerulise keskkonnaseisundi ja pideva kõrbestumisega. Hiljuti on teda tabanud ka äärmuslikud ilmastikutingimused. Samal ajal on ta maavarade poolest väga rikas – vask, kuld, uraan ja haruldased muldmetallid –, mis võiksid ligi meelitada märkimisväärse kapitali sissevoolu mitte väga kauges tulevikus.

Kõikidel ülaltoodud põhjustel arvan, et on oluline saata märguanne toetuse kohta Mongooliale selles olulises arenguetapis, ning edendada demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ja ka parlamentaarse kontrolli tugevdamist, et rahalisi vahendeid, mis muutuvad Mongoolia jaoks kättesaadavaks, saab tulevikus kasutada inimeste hüvanguks.

Peame julgustama Mongooliat tema soovis luua tihedamad suhted Euroopa Liiduga ning võtta kasutusele meie standardid ja eeskirjad. Peaksime aitama tal liikuda turumajanduse ning tihedamate majandus- ja kaubandussuhete suunas, mille teeb võimalikuks õiguskindluse õhkkond ja õigusriigi põhimõtete arendamine. Partnerlus- ja koostööleping, mille Euroopa Liit ja Mongoolia sõlmivad, mängib selles kontekstis otsustavat rolli.

Kõigil nendel põhjustel esitasin koos 45 parlamendiliikmega selle suuliselt vastatava küsimuse. Selles küsimuses palume komisjonil tagada täiendavaid üksikasju lepingu põhiomaduste ja selle ratifitseerimise prognoositava ajakava kohta. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et leping on juba parafeeritud, aga hetkel on ummikseis selle allkirjastamisega, nähtavasti kahtluste tõttu, mille on tõstatanud liikmesriik mõnede klauslite õigusliku aluse kohta.

Lisaks tahaksime küsida komisjonilt võimaluse kohta avada lähitulevikus Euroopa Liidu delegatsioon Ulaanbaataris. Selline algatus võiks tegelikult märkimisväärselt edendada meie poliitilise ja majandusliku koostöö täiendavat süvendamist selle riigiga.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Mul on hea meel pöörduda täiskogu poole ELi ja Mongoolia suhete teemal.

On väga ajakohane arutada Mongoolia teemal. Suuruselt 19. riik maailmas, mis asub Mongoolia strateegilisel ristteel nii Hiina kui ka Venemaa kiiresti kasvavate turgude vahel. See on nooruslik ja elujõuline rahvas pika uhke traditsiooni ja ajalooga. Mongoolia teeb häid edusamme oma valitud teel demokraatia suunas. Tahaksin kiita Mongooliat rahumeelsete valimiste, elujõulise kodanikuühiskonna ja vaba ajakirjanduse eest. Need on tõepoolest verstapostid Mongoolia teekonnal poliitilise pluralismi suunas.

Eelkõige toetab Euroopa Liit moratooriumi kehtestamist surmanuhtlusele, mille kuulutas välja Mongoolia president, kes seisis silmitsi riikliku opositsiooniga teatavatest ringkondadest.

Nagu Mongoolia palus, on Euroopa Liit valmis jagama oma kogemust, eelkõige Euroopa põhimõtete, normide ja standardite kasutusele võtmise ja kehtestamisega. Seega on mul hea meel kinnitada Mongoolia kaasamist katseriigina, mis puudutab Euroopa Liidu toetust demokraatiale. See tähendab, et tagame talle rohkem rahalist ja tehnilist abi.

Sooviksin kasutada võimalust, et kiita Mongooliat demokraatliku liikumise 100. aastapäeva eest Mongoolias sel aastal ja demokraatlike ühiskondade eesistumise eest.

Lubage mul nüüd pöörduda Mongoolia majandusarengu väljavaadete juurde. Mongoolia on majanduslikul ristteel, sest see vahetab käiku suures osas karjakasvatuslikult ja rändavalt ühiskonnalt mineraalipõhisele majandusele. Suured maavaravarud on sõna otseses mõttes Mongoolia kuldne võimalus tuua oma rahvale rohkem jõukust ja heaolu. Loodame, et need kasutamata maavarad osutuvad pigem õnnistuseks kui nuhtluseks, nagu on juhtunud mõnede riikide puhul.

Rahvusvaheliste suhete maailmas hindame Mongoolia vägede osalemist ÜRO rahuvalvemissioonidel kogu maailmas. Mongoolia väed teenivad Sierra Leones, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Lääne-Saharas ja Tšaadis. Tahaksin rõhutada, et Mongoolia jõupingutused Afganistani stabiliseerimisel on väga hinnatud.

Mis puutub Mongoolia suhete haldamisse Euroopa Liiduga, on mul eriti hea meel, et partnerlus- ja koostööleping, mis asendab 1993. aasta kaubandus- ja koostöölepingu, räägiti läbi aasta jooksul ning parafeeriti 20. detsembril 2010. aastal Ulaanbaataris. See leping avab strateegilise peatüki meie suhetes.

Kõrge esindaja ja asepresident paruness Ashton toetas partnerlus- ja koostöölepingut veel ühe Euroopa Liidu ning liikmesriikide vahendina tõhusamaks poliitiliseks ja majanduslikuks kaasatuseks Mongooliaga.

Partnerlus- ja koostöölepinguga töötame koos võrdsete partneritena, et teha koostööd paljudes eri valdkondades: alates poliitilistest küsimustest, nagu terrorismiga võitlemine ja inimõiguste edendamine, kuni kaubanduse ja investeerimiseni sellistesse olulistesse valdkondadesse nagu tooraine.

Kui liikmesriigid on teksti heaks kiitnud, loodame Mongoolia peaministrit Brüsselis tervitada, et allkirjastada leping paruness Ashtoniga.

Arvestades seda meie poliitilise ja majandusliku koostöö täiendavat süvendamist ning Lissaboni lepingu jõustumist, on võimalik Euroopa Liidu delegatsiooni avamine Ulaanbaataris. Euroopa Välisteenistus uurib hetkel Euroopa Liidu esindusi kogu maailmas. Loodan, et on võimalik ületada rahalised ja isiklikud tõkked, et avada täiemahuline Euroopa Liidu delegatsioon Ulaanbaataris.

Tänan teid väga tähelepanu eest ning jään ootama teie sõnavõtte ja kommentaare!

  Miroslav Mikolášik, fraktsiooni PPE nimel. – (SK) Austatud juhataja! ELi ja Mongoolia suhted on viimase kahe kümnendi jooksul positiivselt arenenud, eelkõige Mongoolia järkjärgulise demokratiseerimise ja moderniseerimise vallas.

Tihedam koostöö ELiga sõltub siiski usalduse loomisest Mongoolia poliitilise režiimi pikaajalisse stabiilsusesse, tugevdades inimõiguste tagatisi ja õigusriigi põhimõtete tunnuseid, mis eeldab loomulikult kohtusüsteemi nõuetekohast toimimist ning korruptsiooni kaotamist avalikes ringkondades.

Sellega peab kaasas käima ka liikumine tõelise turumajanduse suunas jätkuva ümberkorraldamise abil, reformide abil äriõiguse ja investeerimisõiguse valdkonnas ning erasektori suurema osakaalu omandamise abil majanduses. Pean seda positiivseks arenguks, et riik on võtnud vastu seaduse konkurentsi kaitsmise kohta eesmärgiga ennetada era- või riigiomandis ettevõtete domineeriva positsiooni kuritarvitamist või kartellikokkulepete sõlmimist teiste ettevõtete ja tarbijate kulul. Usun kindlalt, et reformid aitavad ligi meelitada välisinvestoreid ja suurendavad seejärel Mongoolia elanike jõukust, kes maapiirkondades kannatavad jätkuvalt vaesuse käes oma sõltuvuse tõttu põllumajandusest.

Kokkuvõttes, head kolleegid, tahaksin öelda, et toetan väga – ja volinik Štefan Füle on sellele juba viidanud, ma arvan, et väga positiivsel toonil – alalise ELi delegatsiooni loomist Mongoolias, sest usun poliitiliste ning kaubandussuhete arendamise potentsiaali, pidades silmas olulist tõsiasja, et selles riigis, mis on strateegilise asukohaga Hiina ja Venemaa vahel, on suured toorainevarud. Seega arvan, et ELi ja selle liikmesriikide poliitilisi ja kaubandussuhteid Mongooliaga tuleks jätkuvalt edasi arendada.

  Kristiina Ojuland, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, volinik! Mongoolia on rikas selliste maavarade poolest nagu vask, süsi, volfram, tina ja kuld. See muudab riigi äärmiselt külgetõmbavaks majanduspartneriks.

Enda majanduslikke huve taga ajades peaksime siiski kasutama võimalust ka tingimuslikkuse kohaldamiseks, et julgustada Mongooliat alustama väga vajalike reformidega. Mongoolias on suuri probleeme, nagu lokkav korruptsioon, hea juhtimistava puudumine ja ebapiisav rahvusvaheline koostöö.

Lisaks on mõned pakilised küsimused ka maavarade majandamisega. Hetkel kasutavad Mongoolia maavaravarusid järjepidevalt ära paljud välisettevõtted, tehes koostööd Mongoolia valitsusega. See on viinud olukorrani, kus Mongoolia inimesed ei saa oma riigi ressurssidest kasu. Nad peavad töötama väga kehvades tingimustes ja mõned töölised peavad näiteks ammutama kulda koos elavhõbedaga. Elavhõbeda aurud põhjustavad pöördumatut kahju nende töötajate tervisele. Sellest üksi aga ei piisa. Mongoolias sünnib kahjulike töötingimuste tagajärjel palju väärarengu ja ravimatute haigustega lapsi.

Mongoolia majandus seisab samuti silmitsi katsumustega nii ekspordimaksude kui ka impordikeeldude pärast, mille Venemaa ja Hiina on kehtestanud, ja tehniliste puudujääkide tõttu.

Loomakarjad moodustavad 80% Mongoolia põllumajandustoodangust, aga liha ei saa eksportida, sest puuduvad piisavad kvaliteedikontrolli rajatised.

Kui oleme pühendunud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimisele, peaksime aitama Mongoolial ületada probleemid, millega riik silmitsi seisab, et arendada sotsiaalselt, majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutlikke suhteid.

  Béla Kovács (NI). – (HU) Austatud juhataja! Ka mina oli Ulaanbaatari delegatsiooni liige kolm nädalat tagasi, mis pidas seal oma kaheksandat kohtumist, kus mul oli võimalus ise näha, et poliitiline struktuur ning ühiskond on Mongoolias tõepoolest demokraatlikumaks muutumas. Inimõiguste valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme, käisime kokkusaamistel kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes kinnitasid, et Mongoolia valitsus on neid juba tunnustanud, ning nüüd on tunnustatud ajakirjanduse vabadust, mida tuleb igal juhul tervitada. Partnerlus- ja koostöölepingu allkirjastamine on väga oluline, sest see võib oma raamistikus võimaldada Euroopa standardite kasutuselevõtu Mongoolias. Lisaks on praegu tehnilise kontorina toimiva ELi esinduse renoveerimine väga vajalik, et parandada suhteid kahe riigi vahel.

  Joachim Zeller (PPE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Olen väga tänulik Paolo Bartolozzile, et ta tegi Mongoolia Euroopa Parlamendis arutelu teemaks, tõstatades selle küsimuse. Kui parlamendis on käsitletud eri endiste Nõukogude riikide ja Kesk-Aasia aspekte, siis on Mongoolia ning selle olukord saanud vähe tähelepanu.

Seda üsna õigustamatult, sest endise kommunistliku bloki riigina kasutas Mongoolia oma vabadust väga varajases etapis ja asus oma ühiskonna demokratiseerimise teele. Mongoolia tuli juba 1992. aastal välja demokraatliku põhiseadusega ja sellest ajast alates on korraldatud mitu valimist, mis vaatlejate arvates on üldiselt peetud demokraatlikult ja nõuetekohaselt, mida ei saa kuidagi selle piirkonna riikides enesestmõistetavana võtta.

Mõned aastad on Mongoolia valitsus üritanud võidelda korruptsiooniga seaduse abil ja 2010. aastal kehtestas ta moratooriumi surmanuhtlusele, mida isegi mõned suured demokraatlikud riigid ei ole veel suutnud teha. Siiski, kolm miljonit inimest, kes selles äärmuslike ilmastikutingimustega suures riigis elavad, kannatavad alles toimuvate muutuste protsessi tagajärgede tõttu. Riigi elanikkond – seni endiselt elustiililt valdavalt rändav – koguneb vähestesse linnadesse, millel puudub infrastruktuur sellega toimetulekuks.

Riigi maavarasid ei kasutata keskkonnaohutul viisil. Energiaprobleemid muudavad ühiskondliku ja majandusliku elu raskemaks. Olles surutud oma suurte naabrite Venemaa ja Hiina vahele, on oht, et Mongoolia muutub nendest riikidest veel sõltuvamaks kui varem. Mongoolia jõupingutusi ja edu – ja siin ma näen, et klaas on pooltäis, mitte pooltühi – oma ühiskonna demokratiseerimisel tuleks tunnustada, sest nad on eeskujuks ülejäänud piirkonnale ning näitavad, mida on võimalik saavutada vaatamata keerulisele minevikule.

Peaksime jätkuvalt Mongooliat toetama mitte üksnes abiprogrammide raames, vaid Euroopa Liidu otsese kohalviibimisega Mongoolia pealinnas eraldi delegatsioonina märgina sellest, et Euroopa ei ole Mongoolia saatuse suhtes ükskõikne; Euroopa huvide eest ei peaks jätkuvalt hoolt kandma delegatsioon Pekingis. Mul on väga kahju, et esimeeste konverents ei olnud valmis seda täiendavalt rõhutama parlamendi resolutsiooni heaks kiites.

  Niccolò Rinaldi (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Lisaks delegatsiooni loomisele Ulaanbaataris, mida me ei saa enam edasi lükata muu hulgas seetõttu, et suhtlemine Pekingi kaudu on väga halb sümboolsetel põhjustel, ning lisaks kauaoodatud partnerluslepingule, oleme kõik teadlikud nii riigi maavarade rikkusest kui ka tema puudustest seoses sotsiaalse õiglusega, kuigi Mongoolia on omal moel arendanud välja demokraatliku ühtekuuluvuse vormi.

Tahaksin eelkõige komisjonilt küsida, kuhu Mongoolia tuleks paigutada geostrateegilisest vaatenurgast: Kesk-Aasia strateegia ei hõlma seda riiki. Ma arvan siiski, et mõnda meedet selles strateegias saab ehk Mongooliale laiendada, pidades silmas tema kultuuriajalugu, mis on sarnane teiste riikide omaga. Riigil on praegu ka vaatlejastaatus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis ning Euroopa Liit uurib võimalust aidata tal saada täieõiguslikuks liikmeks, arvestades Euroopa ja Mongoolia iidseid kultuurilisi sidemeid.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Esmalt tahaksin ka mina kiita oma kolleegi Paolo Bartolozzit selle algatuse eest! ELi ja Mongoolia suhted tuleb läbi vaadata eesmärgiga ratifitseerida partnerlus- ja koostööleping. See dokument tugevdab suhteid mõlemal poolel ja soodustab majandusreforme.

Mongoolia pakub märkimisväärset potentsiaali energiaressursside ja kaubanduse valdkonnas. Seni on suhted ELiga põhinenud ainult 1993. aasta kaubanduslepingu sätetel. Seetõttu on kaubandusmahu arvud olnud üsna väikesed. Kultuurivaldkonnas on olnud probleeme õpilasvahetuste korraldamisega. Erasmuse-taoliste programmide laiendamine sellesse piirkonda parandaks samuti seda koostöövaldkonda. Ma arvan, et tuleb luua ELi delegatsioon, mis koordineeriks paremini kõiki neid tegevusi. See võimaldab otsest kontakti ametivõimudega, et tagada partnerlus- ja koostöölepingu rakendamine.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja, volinik! Sise-Mongoolia on tuntud süsi ja maagaasi rikkuse poolest. Kuigi Hiina õiguses sätestatakse, et maakasutusõigused kuuluvad Mongoolia põlisrahvastele, näib reaalsus olevat mõnevõrra erinev. On olnud kriitikat, et Hiina ettevõtted tarbivad suuri koguseid põhjavett veekulukates söekaevandustes, mille tagajärjeks on stepialade kõrbestumine. Samuti on kritiseeritud, et karjamaad kannatavad söetranspordi tagajärjel.

Praegused mongoollaste protestid on ühe teise pikaajalise hõõguva etnilise konflikti puhanguks Hiinas pärast tiibetlaste ülestõusu 2008. aastal ja Uyghuri moslemite ülestõusu 2009. aastal. Arvestades kroonilist veepuudust Hiinas ja selle suurt nõudlust tooraine järele, võib eeldada, et Mongoolia konflikt eskaleerub veelgi. Partnerlus Mongooliaga, mis on eksisteerinud mitu aastat, tähendab, et EL on nüüd samuti mõjutatud ja peab kindlasti kahekordistama oma jõupingutused seoses inimõiguste ja vähemuste õigustega.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tahan tänada lugupeetud parlamendiliikmeid väärtusliku panuse eest Mongoolia teemal! See oli lühike, aga väga huvitav arutelu kahepoolsete suhete kohta selle üha olulisema partneriga Euroopa Liidu jaoks.

Vastates ühele või kahele küsimusele, mis arutelu käigus tõstatati, lubage mul öelda, et partnerlus- ja koostööleping hõlmab koostööd neljas olulises küsimuses: esiteks põhinormid ja standardid; teiseks jätkusuutlik areng, sealhulgas keskkonna- ja sotsiaalne areng, kolmandaks kaubandus ja investeerimine erilise rõhuasetusega toorainele ning viimaks õiglus ja vabadus, sealhulgas rände küsimus.

Ajastuse kohta ütlen, et kokkulepitud tekst on esitatud Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes peavad nõustuma selle allkirjastamisega. Ühendkuningriigi alamkoja Euroopa Liidu asjade komisjon uurib praegu Ühendkuningriigi osalemisvõimalust justiits- ja siseasjade küsimustes, mida käsitletakse mitmes partnerlus- ning koostöölepingus.

Ma ei taha rääkida alamkoja nimel, aga menetlus kestab tõenäoliselt kuus kuni kaheksa nädalat. Seega võib see viia lõpuks allkirjastamiseni septembris järgmisel ELi ja Mongoolia ühiskomiteel.

Kuigi neid eraldab pikk vahemaa ja nad on kogenud erinevaid poliitilisi süsteeme, jagavad Euroopa Liit ja Mongoolia mõlemad tolerantsuse, avatuse ning võrdsuse traditsiooni. Partnerlus- ja koostöölepingu jõustumisega saab Euroopa Liidust Mongoolia nn kolmas naaber mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Enne lõpetamist lubage mul tulla tagasi ühe teise konkreetse küsimuse juurde, mida ma ignoreerisin – palun selle tähelepanematuse pärast vabandust. Homme peetakse Viinis erakorraline koosolek OSCE alalise nõukogu raames. Liikmesriikide poole pöördub Mongoolia välis- ja kaubandusminister. Minu ees on ELi avalduse eelnõu. Täna saan öelda ainult seda, et toetame Mongoolia kavatsust hoogustada suhteid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga. Homme otsustame, kas esitame rohkem üksikasju.

Täites oma kohustusi – ja lubage mul seda rõhutada – on Mongoolial suur potentsiaal olla hea eeskuju oma piirkonnas.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

15. Sudaan ja Lõuna-Sudaan (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

16. Järgmise istungi päevakord

17. Parlamendi komisjonide koosseis (vt protokoll)

18. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 20.25)