Istungi stenogramm

Kolmapäev, 22. juuni 2011 - Brüssel

16. Makromajanduse tasakaalunihete ennetamine ja korrigeerimine – Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamine – Liikmesriikide eelarveraamistiku nõuded – Eelarvejärelevalve euroalal – Eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamine – Euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavad täitemeetmed (arutelu)

  Juhataja . – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmiste raportite üle:

– Vital Moreira majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud raport A7-0183/2011 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta (KOM(2010)0527 – C7-0301/2010 – 2010/0281(COD);

– Diogo Feio majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud raport A7-0179/2011 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (KOM(2010)0522 – 2010/0276(CNS));

– Vicky Fordi majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud raport A7-0184/2011 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (KOM(2010)0523 – 2010/0277(NLE));

– Sylvie Goulardi majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud raport A7-0180/2011 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal (KOM(2010)0524 – C7-0298/2010 – 2010/0278(COD));

– Corien Wortmann-Kooli majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud raport A7-0178/2011 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (KOM(2010)0526 – C7-0300/2010 – 2010/0280(COD)); ning

– Carl Haglundi majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud raport A7-0182/2011 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta (KOM(2010)0525 – C7-0299/2010 – 2010/0279(COD)).

  Elisa Ferreira, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis leiab, et see majanduse juhtimise paketi osa, mis käsitleb stabiilsuse ja kasvu pakti, ei ole see, mida Euroopa praegusel struktuurse kriisi ajal vajab. See pakett tõepoolest kordab stabiilsuse ja kasvu paketti, kuid ei muuda seda sisuliselt. See kordab seda, et laiendada selle nõuete ulatust ja karmistada sanktsioone.

Ilmselt oleks kasulikum eeldada, et nimetatud pakti ei ole võimalik järgida, kui riigi majandus ei kasva ning eriti kriisi ajal. Need küsimused peaksid olema poliitilise tegevuskava keskmes. Peaksime arutama kriisijuhtimispoliitika ja sellega seotud vahendite kehtestamist euroala riikides ning teisel teemal seda, kuidas takistada ühisraha hävitamist euromajanduste püsivalt erineva arenguga. Kui neid küsimusi ei lahendata, siis see pakt muutub mõttetuks, nagu keegi ütles. Paketis on aga ka lootusekiir: uus algatus tuvastada ja parandada makromajanduslikke tasakaalunihkeid, mis kuhjuvad just euroalal, enne kui muutuvad lahendamatuks probleemiks.

Parlament soovis kohustusi kaasseadusandjana ja on täitnud neid täiel määral. Tekst, mille üle me hakkame hääletama, peegeldab laia konsensust, mis sai võimalikuks üksnes tänu igaühe tohutule töösuutlikkusele ja kompromissiks valmisolekule. Raportöörina soovin tänada kõiki oma kaasparlamendiliikmeid kõikidest fraktsioonidest, eriti oma variraportööre, ja tooksin eriti esile Carl Haglundi, kelle suhtes tegutsesin samuti variraportöörina.

Kolmepoolsete läbirääkimiste etapp oli pikk ja keeruline ning jõudsime kokkuleppele – mis ei ole kahjuks täielik – tänu eesistujariik Ungarile, mida esindab minister Kármán, komisjonile, mida esindab volinik Rehn ja kõikidele meie partneritele. Lihtsamalt öeldes: makromajanduslike tasakaalunihete kindlaks tegemine on keeruline ja täielikult uudne protsess. Pelgalt sanktsioonide kohaldamise asemel on oluline tuvastada riskid pädevalt, teha kindlaks, kas need on riigi vastutada või tulenevad välismõjudest ning teha õigeid õigeaegseid ja teostatavaid soovitusi.

Pärast läbirääkimisprotsessi hõlmab tulemustabel, s.o läbiräägitud näitajate kogum, mitte üksnes finants- ja nominaalnäitajaid, vaid ka reaalmajanduse näitajaid. Usume ka, et komisjon jälgib hoolikalt põhjenduse 6-A kompromissi, mis kaasab parlamendi koos nõukoguga tulevastesse analüüsiprotsessidesse. Samuti ei ole tõlgendus automaatne, vaid see tehakse põhjalike analüüside kaudu, mis nõuavad komisjonilt vaeva, kuid on vajalikud.

Komisjoni soovitused peavad tagama järjepidevuse kõikide teiste strateegiliste dokumentidega, kuid riik peab kandma põhivastutust rakendatavate lahenduste välja pakkumise eest. Tagatud on parlamendi suuremad volitused, sotsiaalsete partnerite suurem kaasatus ja kollektiivläbirääkimiste tavade järgimine. Sanktsioonid on õigustatud koostöö puudumise korral, kuid mitte siis, kui riigid ei suuda eesmärke täita. Oluline on, et need on ka liigitatud. Oleksime eelistanud sanktsioone leebemaks muuta, kuid pidime need kokku leppima kompromisside osana.

Enne kui on võimalik jõuda kokkuleppele, on üks oluline komistuskivi. See on arusaam, et siseturul rahandusvaldkonnas omab tähtsust see, et tulemustabeli näitajate muudatuste puhul tuleb jälgida, kas need on positiivsed või negatiivsed, ning jälgimisele kuuluvad nii puudu- kui ka ülejäägid, kuigi need ilmselt ei anna alust sarnastele soovitustele. Meie kõik, üksikud parlamendiliikmed, fraktsioonid ja institutsioonid, oleme läbinud pika tee. Silmapiiril on kokkulepe tasakaalustatud kvaliteetse teksti kohta. Loodan lihtsalt, et kompromissi vaim, mis on meid nii kaugele toonud, viib meid ka lõpliku kokkuleppeni.

  Diogo Feio, raportöör. – (PT) Austatud juhataja! See on järgmine samm erakordses töös, mida oleme teinud Euroopa Parlamendis. Siinkohal pean soojalt tunnustama kolleege Wortmann-Kool, Goulard, Haglund, Ferreira ja Ford, kes on olnud raportöörid koos minuga selles majanduse juhtimise paketis. Ma pean ka väljendama erilist tänu erinevatele variraportööridele, kes on meid selles töös aidanud. Lõpetuseks pean rõhutama erakordset tööd, mida selles küsimuses on teinud nõukogu, eriti András Kármán, kes tegi meiega tihedat koostööd, ja volinik Rehn, kes samuti etendas väärtuslikku osa kogu protsessis.

Minu esimene sõna on usaldusväärsus, positiivses laadis. Majanduse juhtimise pakett peab näitama, et Euroopa suudab: suudab saada üle probleemidest ja suudab tagada kaitse tulevaste probleemide vastu. Sel põhjusel olen väga kindel selles, mis hakkab juhtuma nende majanduse juhtimise õigusaktidega eelolevatel päevadel. Stabiilsuse ja kasvu pakti, mille korrigeeriva osa raportöör ma olin, on võimalik lisada kasvuidee sellesse stabiilsuse ja eelarve distsipliini. Võimalik on uuendada majandusliku tasakaalunihete menetlusega. Võimalik on minna kaugemale pelgalt sanktsioonide mehhanismi meetodi kehtestamisest ja sel põhjusel nimetatud majanduse juhtimise paketi vastuvõtmine toob endaga kaasa rohkem Euroopat ja paremat Euroopat.

Stabiilsuse ja kasvu pakti puhul on näiteks see majanduse juhtimise pakett andnud meile paketi arukama rakendamise, võlakriteeriumile pühendatud tähelepanu kaudu; võla vähendamise keskmise määra kasutuselevõtu, mida tuleb teostada kolme aasta jooksul, mis võimaldab paindlikkust eeskirjade täitmisel; üksikasjalikuma ja asjakohasema vastavate tegurite nimekirja, mida komisjon peaks võtma arvesse seotud riikide majandusliku olukorra hindamisel, ning kolmeaastase üleminekuperioodi kasutamise võlakriteeriumi rakendamiseks.

On ja teisi tegureid, mida sooviksin siin esile tuua ja mis puudutavad teisi raporteid. Kuna töötasime kogu aeg koos, pean mainima Euroopa semestri režiimi kasutuselevõttu ennetavas osas ning märgin, et ennetav osa on oluline ja et trahve tuleb kohaldada üksnes lõppsammuna kogu menetluses. See menetlus hõlmab sümmeetria kasutuselevõttu makromajanduslike näitajate analüüsis, võimaluse arvestamist, et komisjon koostab eurovõlakirjade uuringu aasta lõpuks, ühtne visioon sanktsioonidest lõppsammuna nii makromajanduslike tasakaalunihete kui ka stabiilsuse ja kasvu pakti suhtes ning küsimus vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel nõukogu otsuste tegemisest. Kõiki neid samme on peetud parlamendi rolli olulisteks osadeks.

Sel põhjusel saame praegu saata enda kodanikele väga selge sõnumi. Sõnum on see, et valmistame ette institutsionaalset mehhanismi tulevaste kriiside vältimiseks. Nimetatud majanduse juhtimise paketiga on Euroopa palju paremini ettevalmistatud. Euroopa astub olulise sammu edasi selle majanduse juhtimise paketiga, mistõttu saab meie majandus kindlalt kasvada.

  Vicky Ford , raportöör. – Austatud juhataja! Tahan kõigepealt tänada Euroopa Ülemkogu! Me võime kõik näha uskumatult tundlikku olukorda Euroopas ja eriti euroalal, mistõttu on eri riigid pidanud töötama koos viisil, mida ei ole mitte kunagi varem nähtud. Võime näha olulist vajadust parandada konkurentsivõimet ja kujundada riigirahandus jätkusuutlikult ümber.

Viimaste päevade, nädalate ja kuude jooksul oleme pidevalt näinud, et liikmesriikide ministrid tulevad kokku, püüdes leida võimalusi tulla välja üksteise individuaalsetest probleemidest. Lisaks ei ole ma mitte kunagi varem näinud sellist avalikkuse soovi teada saada, kuhu riigi raha kulutati. Seega lubage mul kõigepealt rääkida direktiivist, millega ma töötanud olen.

Direktiivides sätestatakse palju nõudeid raamatupidamisstatistika, prognoosimise ja eelarvestamise protsesside kohta. Ärgem unustagem, et kriisi raskendasid mittenõuetekohane eelarve planeerimine ja ebatäpne teave!

See on nõukogu direktiiv, mitte kaasseadusandlik raport, ning nõukogu on seda põhjalikult arutanud. Liikmesriigid on ise kokku leppinud, et võtavad vastu vähemalt kolmeaastase eelarve planeerimise perioodi, et kaasata oma eelarvestamise protsessi valitsuse ja valitsuse vahendite kõiki tasemeid ning tagada tingimuslikke kohustusi puudutava teabe avalikustamine. Raamatupidamisarvestuse ja prognoosimise tulemusi hinnatakse erapooletult.

Lubage mul öelda, et paljud liikmesriigid juba järgivad suurt osa direktiivist, kuid nõuete selle miinimumhulga rakendamisega tugevdatakse distsipliini ja taastatakse usaldus – see on esimene samm tagasi teel stabiilsuse suunas riigirahanduses.

Lisaks on liikmesriigid ise kokku leppinud, et igaüks juurutab oma eelarve eeskirjade õigusaktid – mis ei pruugi olla Saksamaa põhiseadusliku võla pidur –, kuid iga riigi eripära arvestades koostatud eeskirjad, mille kaudu oleksid nad kooskõlas asutamislepingu järgsete kohustustega. See on ka tundlik küsimus, sest eri riikidel on erinevad asutamislepingu järgsed kohustused ja sel põhjusel ei kohaldu see punkt Ühendkuningriigile.

Aruteludel laiema kuue meetme paketi üle tehti mitu ettepanekut selle nõukogu direktiivi parandamiseks, paljud neist tehti Euroopa Keskpanga ja täiskogu liikmete poolt. Nõukogu on töötanud heauskselt, et püüda vajaduse korral parandada direktiivi ja läbipaistvust, kuid mitte puudutada üksikute liikmesriikide põhiseadustega seotud tundlikke küsimusi.

Räägin põgusalt ka teistest direktiividest. Nende läbirääkimiste kaudu püüdsin olla konstruktiivne, lubades eelkõige euroala liikmesriikidel määrata kindlaks, millised eeskirjad ja sanktsioonid on nende arvates vajalikud nende stabiilsuse toetamiseks. Ma ei ole toetanud kolleege, kelle arvates seisneb lahendus üksnes Euroopa Parlamendi tugevamas rollis.

Nädalavahetusel ja esmaspäeva õhtul püüdis nõukogu pakkuda lõplikku kompromissi häälte olulise küsimuse kohta Euroopa Ülemkogus. Kuna see ei ole minu arvates väga oluline küsimus minu enda liikmesriigis, sest me ei kavatse ühineda euroga ja sellega seotud sanktsioonid ei rakendu meile, on see äärmiselt keeruline ja vaieldav küsimus mitmes riigis, kaasa arvatud ühinemiskavatsusega riikides.

Aeg on püüda mõista üksteise probleeme, kuid samuti järgida üksteise erinevusi. Selle nädala alguses hoiatasin kolleege, et parlamendi ja nõukogu vahel otsese vastasseisu tekkimine küsimuses, mida ma ei suudaks tavainimestele selgitada, ei oleks parlamendi vastutustundlik seisukoht. Tõepoolest, ma ütlesin, et minu arvates oleks see vastutustundetu.

Seda parlamendi sisukohta selles küsimuses ei toeta paljud minu fraktsiooni liikmed. Ma ei saa toetada parlamendi muudatusi nõukogu tekstis makromajanduslike tasakaalunihete kohta ja eelolevatel nädalatel sooviksin näha rohkem selgust euroala liikmesriikide ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide eri seisukohtade vahel.

  Sylvie Goulard , raportöör. – (FR) Lugupeetud juhataja! Meil on olnud mitu kolmepoolset kohtumist teiste parlamendiliikmete, komisjoni ja eesistujariigi Ungariga, millest mõned on toimunud hilja õhtul. Sooviksin kõigepealt tänada oma kaasparlamendiliikmeid ja teisi kolleege koos tehtud töö eest.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu (Ecofin) sõnum on, et igaüks peab võtma kanda oma kohustused. Minu vahetu reaktsioon on: olgu peale siis, tegelegem siis tõepoolest enda kohustustega! Mitte tohutute fanfaaride saatel, mitte selleks, et öelda, et jõudsime kiirelt kokkuleppele, vaid hoides silma peal euroala ja Euroopa Liidu finantsprobleemidel ja püüdes pakkuda välja mõned sobivad lahendused. See oli kindlasti minu kontserni moto neil läbirääkimistel. Ma kahtlen, et turud ja meie kodanikud usuksid kiiretesse, kuid pinnapealsetesse lahendustesse.

Meie hinnangul on vaja olulisi parandusi. Minu arvates oleme juba saavutanud mõned endale püstitatud eesmärgid. Lubagem mul teile meelde tuletada, et me ei ole ainukesed, kellel on sellised eesmärgid: mitmel korral on Euroopa Keskpank kutsunud parlamenti üles tugevdama komisjoni juba niigi tugevaid ettepanekuid. Seetõttu oleme tugevdanud eeskirju. See oli üks meie juhtivaid põhimõtteid: mitte uute eeskirjade koostamise rõõmuks, vaid seetõttu, et ühtsete eeskirjade rikkumine õigusriigil põhinevas kogukonnas ohustab ühisraha. Me oleme kehtestanud sanktsioonid pettuse eest. Kahjuks on see üks õppetundidest, mille oleme euroga seoses viimastel aastatel saanud. Nagu Vicky Ford ütles, püüdsime ka kehtestada teatud korra liikmesriikide eelarvemenetluste kohta kas või selleks, et oleks võimalik võrrelda eri riikide tavasid. Lubage mul rõhutada siinkohal üht iseäranis olulist momenti. Kui me pöördume oma kodanike poole ja meil ei ole midagi muud öelda peale selle, et oleme suurendanud automaatsust, nagu seda ajalehtedes väljendatakse, siis jääb neile mulje, et Brüsselis on sisse lülitatud mingi müstiline masin ja see koputab neile sõrmenukkidele, kui midagi läheb valesti.

Kui soovime rangemaid eeskirju, peavad need olema arukamad, kuid eelkõige vajame demokraatlikumat väitlust ja rohkem piiriüleseid arutelusid. Sel põhjusel oleme teinud ettepaneku – ja sooviksin tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes on mind selles toetanud – tekitada majanduslik dialoog, nagu me seda nimetame, mis peaks olema proportsionaalne. Puudub igasugune oht liikmesriikide põhiseadustele; sellega väljendatakse vaid meie soovi pidada rohkem arutelusid eelkõige euroalal, kuid samuti 27-liikmelises Euroopas. Soovime, et täiskogu oleks foorum Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide vahelise läbipaistva dialoogi jaoks ning eelkõige koht, kus liikmesriigid saavad väljendada oma probleeme ja selgitada oma seisukohti. Mõned riigid on maha jäänud, mõned on kaugemal ees, mõned on äärealadel, mõnedel on suuremad elanikkonnad – peame seda kõike silmas pidama. Tunnen heameelt, et sel nädalal rõhutas Jürgen Habermas taas Saksa ajakirjanduses, et demokraatliku seaduslikkuse suurendamine on äärmiselt vajalik. Ütleksin Vicky Fordile, et me ei aruta oma volituste suurendamist, vaid nõuame suuremat rolli neile, kes on saanud rahva mandaadi oma huvide kaitsmiseks Brüsselis.

On veel teisigi olulisi punkte, eriti makromajandusliku poole kohta. Usun, et kõik liikmesriigid peavad kuuluma ühise järelevalve alla. Sümmeetria on oluline küsimus. Nõukogu peaks aru saama, mida see tähendab: arukas sümmeetria, millega eristatakse puudujääki ja ülejääki, kuid siiski sümmeetria.

Tahaksin mainida eurovõlakirju, mis on üks sellest, mida ma propageerisin. Sooviksin pöörduda kõikide fraktsioonide juhtide poole: Te ei saa väita, et toetate eurovõlakirju, kuid hääletate nende vastu. Te võite väita, et tahate enamat, ma ise oleksin soovinud minna kaugemale, kuid hindan täielikult jõupingutusi, mida volinik Rehn soovib teha. Lubage mul teile meelde tuletada, et volinik esitas ise 2010. aasta mais ettepanekud vastavalt komisjoni seadusandlikule algatusele. Tahame nende ettepanekutega uuesti edusamme saavutada.

Soovime, et euro saaks lõpuks maailmaraha mantlipärijaks, soovime suurt ja likviidset turgu, mis vähendab laenukulusid. Soovime, et osa sellest laenust, loomulikult piiratud summat, jagataks pikaajaliselt, kasutades täiemõõdulist, turgu reguleerivat meedet. Seetõttu loodan, et homne hääletus saab olema soodne ja et kõik need, kes väidavad end olevat eurovõlakirjade poolt, arutavad seda küsimust avatuse vaimus, mitte ideoloogiliste eelarvamuste alusel.

  Corien Wortmann-Kool, raportöör. − (NL) Lugupeetud juhataja! Üks asi, mis on kindel, on see, et Euroopa vajab kindlat vundamenti, et vältida tulevikus uut eurokriisi ja tagada jätkusuutlik majanduskasv. Meie fraktsioon, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, on rahul meie seni saavutatud tulemustega majanduse juhtimist käsitlevas õigusaktide paketis. Sooviksin edastada oma soojad tänusõnad kõikidele parlamendiliikmetele, raportööridele, variraportööridele, ametnikele, personalile ja kõigile teistele paljude koos veedetud tundide eest selle saavutamiseks, sest oma volituste rakendamisel on Euroopa Parlament võtnud endale kindla ja ambitsioonika seisukoha. Sooviksin tänada eesistujariiki Ungarit ja eelkõige András Kámánit nõukogu ja parlamendi eriarvamuste ületamiseks tehtud jõupingutuste eest. Teie isiklikult aitasite tõepoolest meil jõuda kokkuleppele 98 protsendis, osaliselt tänu volinik Rehni ja tema töötajate abistavale toele. See on suurepärane tulemus, kuid seda ei olnud lihtne saavutada.

Homme hääletame raportite üle. Minu fraktsioon on kohustunud tuginema saavutatud kokkuleppe kõrgele tasemele. Loodan, et suudame ületada viimase eriarvamuse paari järgmise nädala jooksul, et saaksime vormistada kokkuleppe enne suve. See on väga oluline, sest minu fraktsioon taotleb lõpphääletust juulis toimuval istungil.

Rahutus rahaturgudel jätkub ja meil on pakiline vajadus leida lahendus võlakriisile mitmes riigis. See on aga just sama pakiline ja selles seisneb praegu meie ülesanne kaasseadusandjana: et Euroopa demonstreerib tugevat otsustamist põhjaliku stabiilsuse pakti ja majanduse juhtimise vallas. Euro suhtes usalduse taastamiseks on oluline jõuda otsusele enne suve, arvestades, et stabiilsuse ja kasvu pakt katkestati juba 2003. aastal. Eeskirjade jõustamise asemel need lihtsalt liberaliseeriti ja peame sellele praegu lõpu tegema. Jutt käib usaldusväärsetest õigusaktidest, mitte liikmesriikidevahelistest kulissidetagustest läbirääkimistest, mis on suunatud sanktsioonide vältimisele. Kui liikmesriigid ei rakenda tõhusaid meetmeid oma kohustuste täitmiseks ja oma eelarve puudujääkide vähendamiseks – pidagem silmas, et nad on võtnud need kohustused oma vabast tahtest, siis peab otsustamisprotsess olema tõhus. Seetõttu on täiskogu teinud ettepaneku vastupidise hääletusmenetluse kohta.

Vaadakem seda, meie kolleegidest vasakpoolsete parlamendiliikmete maagiline retsept, kuldne reegel ei anna lahendust! Kahjuks ei kasva raha puu otsas ning lihtsate lahenduste ja valutute valikute päevad on selja taha jäänud. Sel põhjusel nõuab Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon jätkusuutlikku riigirahandust ning 5- või 6-protsendiliste eelarve puudujääkide mittelubamist. Võlakoorem – valulised tõendid, mille tunnistajaks me oleme – takistab majanduskasvu mitte üksnes meie Euroopa riikides, vaid ka Ameerika Ühendriikides.

Vajame kindlat vundamenti, mistõttu tunnen ma heameelt, et nõukogu kasutab ettepanekute ennetavat kätt, nimelt selle tagamist, et liikmesriigid toetavad oma riiklikke kohustusi ning kaasavad sellesse protsessi oma riiklikke parlamente, selgeid tähtaegu, menetlusi ja kontrollkülaskäike, avalikumaid raporteid, partnerite survet ning avalikku arutelu siin täiskogul, mitte niivõrd nõukogu raames. Ilmselgelt on Euroopa semester oluline saavutus, sest me soovime töökohti ja majanduskasvu.

Meie ees seisab tähtis ja ajalooline päev. Homme oleme täiskogul valmis võtma enda kanda oma kohustused. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon tahavad seda tööd takistada. Nad tahavad töötada enda raportitega ilmselt üksnes kompromissi vaimus. Lugupeetud juhataja! See ei ole kompromissi vaim. Kutsuksin kõiki parlamendiliikmeid, kes peavad jätkusuutlikku riigirahandust oluliseks, üles toetama homme neid kuute raportit. See ei ole lõpptulemus, sest homme astume sammu nõukoguga konsulteerimise suunas selle kohta, kuidas saame lahti neist viimastest takistustest oma teel – loodetavasti kokkuleppega juulis.

  Carl Haglund , raportöör. – (SV) Lugupeetud juhataja! Usun, et sündmused, mida meil oli võimalik jälgida sel nädalal nii nõukogus kui ka neis riikides, mis maadlevad väga suurte majandusprobleemidega, näitavad meile taas, miks meie arutatav pakett on nii oluline. Kui meil ei õnnestu edasi liikuda neis küsimustes, siis probleemid tõenäoliselt jätkuvad, mitte ei saa lahendatud. Usun ka, et on oluline meeles pidada, mis juhtus 2005. aastal, kui oleksime pidanud rakendama meetmeid. See tõestas, et ei ole õige astuda üle ühistest jaotamisklauslitest. Me ei teinud seda; selle asemel muutsime eeskirju. Nüüd on aeg seda muuta.

See on oluline pakett. Soovin oma kaasparlamendiliikmeid südamest tänada! Oleme koos palju vaeva näinud. Nagu on mitu korda mainitud, oleme üsna lähedal selle eesmärgi saavutamisele, kuid samal ajal on oluline, et oleksime edukad nii tänasel hääletusel kui ka juulis. Ma sooviksin tänada ka kolleeg Kármáni eesistujariigist Ungari, kes on teinud suurepärast tööd. Me tõepoolest hindame seda, mida ta on teinud. Tahaksin ühtlasi tänada oma kaasparlamendiliikmeid ja eriti Elisa Ferrerirat! Oleme teinud suurepärast tööd makromajanduse järelevalve korra loomisel – see on midagi uut, mis täiendab tehtud tööd ühisraha vee peal hoidmiseks. Just seda Euroopa vajab.

Minnes tagasi 2005. aastasse, siis Euroopa Parlament nõuab endiselt seda, et leiaksime lahenduse sellele, mida me nimetame vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel otsustamiseks. Miks nii? Põhjus on see, et me leidsime, et kui meil ei ole nõukogus piisavat automaatset otsuste tegemise süsteemi, siis vajalikke otsuseid ei tehta. Me ei saa lubada enam, et nii läheb. Siinkohal on meil endiselt lahendamata küsimus, kuid ma loodan, et nõukogul õnnestub pidada tõsist arutelu selle kohta, mida see tegelikult endast kujutab. Euroopa Ülemkogu kohtub neljapäeval ja reedel. Ei tohi juhtuda, et prestiiži tõttu jäetakse otsus tegemata millegi sellise kohta, mille vajalikkust kõik teavad. Samuti ei tohi lasta juhtuda, et mõned suured liikmesriigid arvaksid, et nad saavad eelnevalt kokku leppida teatud küsimustes, muutes need nn kindlaks tehinguks. Nõukogu peab tegema tegelikke otsuseid ja õigusaktide kohta tuleb otsuseid teha Euroopa Parlamendiga konsulteerides. Nõukogul on nüüd võimalus teha tarku otsuseid ja ma olen kindel, et Euroopa Parlament saab aidata tal teha õigeid otsuseid.

Makromajanduslikust vaatepunktist sooviksin kõigepealt rõhutada, et tänu meie tehtud tööle parlamendis, on meil nõukoguga kokku lepitud ettepanek, mis on piisavalt läbipaistev ja mis sisaldab ka lahendust, mis on piisavalt automaatne. Ma usun, et see lahendus tähendab, et saame end ka tulevikus tunda turvalisena euroalal ja võimalusega parandada sedalaadi majandusprobleeme individuaalsetes riikides, mis vastasel korral seaksid kogu euroala ohtu. Minu arvates on hea, et oma aruandes kehtestame süsteemi enda kohustusi mittetäitvate riikide käsitlemiseks, teisisõnu kehtestame nõude, et probleemid lahendataks otse. Selle lubaduse esmakordsel murdmisel on riik sunnitud tasuma intressi kandvat tagatist, nagu me seda nimetame. See on vajalik. Me ei saa saata sõnumit selle kohta, et kui riik lubab midagi konkreetset teha, kuid jätab selle tegemata, siis sellel ei ole tagajärgi. Kahjuks selline oli just esialgne ettepanek. Mul on hea meel, et me saime seda parandada. See on oluline põhimõtteline küsimus. Samal ajal peame rinda pistma probleemiga, et teisi riike petetakse. See on samuti ääretult tähtis! Minu arvates on Euroopa Parlament teinud sellega head tööd.

Nagu paljud sõnavõtjad on öelnud, on homne hääletus väga tähtis ja ma usun, et see läheb hästi. Loodan, et selle nädala lõpuks ja järgmise nädala jooksul saab Euroopa Ülemkogu pidada tõsist arutelu selle üle, mida saame teha kokkuleppele jõudmiseks. Ka selle nimel peame veel parlamendis tööd tegema. Siis saame kehtestada õigusaktid, mida Euroopa hädasti vajab. See on oluline, kui tahame ühisraha allesjäämist .

  András Kármán, nõukogu eesistuja. − Lugupeetud juhataja! Enne kui ma asun asja sisu juurde, sooviksin väljendada oma siirast tänu majandus- ja rahanduskomisjoni esimehele, raportööridele, variraportööridele ning fraktsioonide kõikidele esindajatele, kes on protsessist aktiivselt osa võtnud enda väärtuslike panustega. Samuti olen tänulik komisjonile ja volinikule nende jõupingutuste eest, mida nad tegid arutelude hõlbustamiseks, mitte üksnes siin parlamendis peetavatel kolmepoolsetel läbirääkimistel, vaid ka nõukogu raames.

Majanduse juhtimist käsitlevad kuus õigusandlikku teksti on olnud eesistujariigi Ungari esimene prioriteet. Pean rõhutama, et see ei olnud mitte eesistujariigi eraldiseisev otsus anda sellele dokumendile kõrgeim prioriteet. Komisjoni algatust toetasid ka 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid. Kui soovime ehitada üles tugevamat eurot, siis on see majanduse juhtimise pakett oluline ehitusplokk selles protsessis.

Maailma majandus, kaasa arvatud Euroopa, on üle elanud halvima kriisi pärast suurt depressiooni ja oleme pidanud tegema vajalikke järeldusi. Peame aru saama, et šokil oleksid pikaajalised mõjud, kui me ei kõrvalda kriisi peapõhjuseid. Mitut õppetundi, mis peaksid meid targemaks muutma, käsitletakse komisjoni möödunud aasta septembris esitatud kuues seadusandlikus ettepanekus. Rohkem rõhku pannakse ennetamisele, et vältida kahjulikke protsüklilisi poliitikameetmeid halbadel majanduslikel aegadel.

Seni on stabiilsuse ja kasvu paktiga (SKP) keskendutud eelarve puudujäägile, kuid see ei ole ära hoidnud kõrge võla akumuleerumist, seega tuleb nüüdsest pöörata rohkem tähelepanu võlakriteeriumitele. Saadud õppetund näitas, et tootjad ei ole olnud piisavalt ranged ja automaatsed. Seetõttu peame käsitlema neid küsimusi siin, et tugevdada pakti usaldusväärsust. Oleme ka aru saanud, et eelarvepoliitika koordineerimine SKP kaudu ei pruugi olla piisav ühisraha omavas Euroopa Liidus, mistõttu oleme kokku leppinud uue mehhanismi juurutamises makromajanduslike tasakaalunihete käsitlemiseks, mida käsitletakse samal alusel nagu eelarve tasakaalunihkeid.

Selleks et liikmesriikide tootjad arvestaksid paremini ja põhjalikumalt asutamislepingu nõudeid, oleme kehtestamas eeskirju, millega parandataks riigisiseste eelarve raamistike kvaliteeti.

Ma olen kindel, et nii parlamendi kui ka nõukogu eesmärgid on samad, nimelt tugevdada ELi majanduse juhtimist ning euroala, vältida tulevasi kriise ja luua tugeva majanduse juhtimise raamistik nii euroalal kui ka ELis tervikuna.

Pärast raportööridega peetud kolmepoolsete läbirääkimiste intensiivset vooru ja arutelusid nõukogus muutis nõukogu esmaspäeval oma lähenemisviisi. Selle protsessi tulemusest teavitati Euroopa Parlamenti järgmisel päeval, 21. juunil saadetud kirjaga. Jagan seisukohta, et kolmepoolsete läbirääkimiste käigus paranes oluliselt teksti kvaliteet ning et pakt on muutunud tugevamaks ja sidusamaks. See puudutab eriti suuremat läbipaistvust ja aruandluskohustust ning menetluste rangemat ja automaatsemat rakendamist.

Esiteks tahaksin mainida suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhitegureid. Kavatseme kirjeldada Euroopa semestrit juriidilises tekstis koos parlamendi piisava kaasamisega sellesse protsessi. Oleme lisanud sätted, mis määratlevad majandusdialoogi protsessi Euroopa institutsioonide, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja üksikute liikmesriikide vahel. Makromajanduslike tasakaalunihete vältimisel ja parandamisel hoiatusmehhanismi jaoks näitajate tulemustabeli moodustamisel ja toimimisel oleks Euroopa Parlament kaasatud samal alusel nagu nõukogu. Majandustsükli ja järelevalve menetluse puhul austame täielikult asjaomaste riiklike huvirühmade, kaasa arvatud sotsiaalsete partnerite olulist rolli.

Teiseks, käsitledes menetluste rangema ja automaatsema kohaldamisega seotud küsimust, lubage mul mainida, et kasutusele tuleks võtta täiendav sanktsioon, intressi kandev tagatis liikmesriikide jaoks, mis on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses. See on olnud menetluste puuduv lüli ja see täiendab menetlust väga loogilisel viisil, sarnaselt sellega, nagu on ette nähtud eelarve järelevalves. Parlamendi algatuses on ette nähtud ka täiendav sanktsioon liikmesriikide jaoks, kes moonutavad oma eelarve statistikat. Vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamist laiendatakse soovituseks makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta. Peale selle näeme stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavas meetmes ette vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamise analüüsi. Samal ajal tugevdataks juba olemasolevat nn „täida või selgita” süsteemi. SKP personali kindlaksmääramisel eeldatakse, et komisjon järgiks komisjoni soovitusi ja ettepanekuid või selgitaks avalikult oma seisukohta.

Eesistujariik usub, et kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kompromiss peegeldab head tasakaalustatud ja põhjalikku lähenemisviisi. Meie arvates on kõikidel osalistel suur huvi kiire kokkuleppeni jõudmiseks. Mul on kahju, et istungile esitatud ettepanek erineb kompromissist, mille saavutasime pärast mitut läbirääkimistevooru, ja selles ei võeta arvesse nõukogu lõplikku kompromissipakkumist. Samal ajal olen tänulik teie targa lähenemisviisi eest, et parlament jätab siiski avatuks võimaluse teha peagi esimene lugemine. On ülim aeg, et Euroopa ühendaks jõud ja et liit oleks valmis käituma oma ootuste kohaselt. Kõik turud ja investorid on valvsad ning sooviksime näha, kas saavutame või ei saavuta tulemusi. Selle paketi sujuv ja õigeaegne vastuvõtmine on meie kõigi jaoks kohustuslik.

  Olli Rehn, komisjoni asepresident. − Lugupeetud juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Lubage mul kõigepealt tänada majandus- ja rahanduskomisjoni esimeest Sharon Bowlesi, raportööre Corien Wortmann-Kooli, Elisa Ferreirat, Vicky Fordi, Sylvie Goulardi, Diogo Feiot ja Carl Haglundi, samuti variraportööre, kes kõik etendasid läbirääkimistel olulist osa. Juhataja, raportöörid ja variraportöörid on kõik esindanud praegust täiskogu silmapaistvalt.

Samuti hindan kõrgelt riigisekretäri András Kármáni etendatud suurepärast rolli eesistujariigi Ungari esindamisel niivõrd oskuslikult ja kindlameelselt. Julgen ka öelda, et olen väga uhke oma meeskonna üle komisjonis, ning tänan neid sihtkohta jõudmise korral, loomulikult teie abiga.

Pooldan väga teie vormistatud tekste. Kolmepoolsete läbirääkimiste käigus on parlamendi läbirääkijad parandanud komisjoni ettepanekuid mitmes olulises aspektis. Olete saanud ka väga palju olulisi parandusi nõukogult.

Komisjon toetab tekste, mille üle hakkate hääletama ning tervitame teie kõiki muudatusettepanekuid ja lepime neis kokku. Nagu me teame, nõustub nõukogu peaaegu kõikidega neist. Ta nõustus aga sellistega, välja arvatud mõned erandid, mis kujutavad üsna suurt katsumust – tulen nende juurde hetke pärast tagasi.

Ei ole aega tuua esile kõiki parlamendi võite neil läbirääkimistel: minu töötajad on koostanud mulle nimekirja mitte vähem kui 50 olulisest parandusest, mida võitsite.

Näiteks olete seadusena vormistanud Euroopa semestri, olete loonud struktureeritud majandusdialoogi, nähes ette parlamendi väljapaistva rolli kogu Euroopa semestri käigus. Olete saavutanud võimaluse riigipõhiste olukordade põhjalikus aruteluks poliitikatsükli igas peamises otsustamisetapis, kaasa arvatud parlamendi iga üksiku liikmesriigiga dialoogi algatamise õiguse kinnitamine. Olete kõikides õigusaktide osades saavutanud parema teabevoo parlamendile ja suurema läbipaistvuse. Olete saanud komisjonilt ülesande teha uurimus eurovõlakirjade kohta kuue kuu jooksul pärast selle õigusakti jõustumist. Sellega kaasneb komisjoni deklaratsioon, mille teksti olete näinud ja milles esitatakse raporti ulatus. Tulen ka selle juurde hiljem tagasi. Nimetatud deklaratsioonis kohustub komisjon ka vaatama üle Euroopa stabilisatsioonimehhanismi valitsustevahelise olemuse 2014. aasta keskpaigaks.

Teil on vastupidine kvalifitseeritud häälteenamus mitmel olulisel juhul, et parandada otsustamise automaatsust – reeglina pakti korrigeerivas osas, kus kahjuks ei ole 24 liikmesriiki 27st. Olete samuti võitnud samaväärse rolli parlamendi jaoks võimalike makromajanduslike tasakaalunihete avastamise tulemustabeli kindlaksmääramisel ning olete kehtestanud vankumatud garantiid sotsiaalsele dialoogile, riigisiseste traditsioonide järgimise kollektiivlepingute puhul, palkade andmed ja sotsiaalsete partnerite rolli, mida me täielikult jagame.

Statistikaga petmise eest kehtestatakse ranged trahvid ning tagatakse liikmesriikide statistikaasutuste sõltumatus Olete kehtestanud varasemad sanktsioonid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses. Võiksin jätkata veel kaua.

Oma esimesel kohtumisel majandus- ja rahandusministrite nõukoguga (Ecofin), olles kaasseadusandja majanduspoliitika valdkonnas, saavutasite peaaegu kõik enda olulised eesmärgid. See on väga hea tulemus parlamendi ja Euroopa jaoks.

Selle paketi kontekstis kinnitan eurovõlakirjade puhul vaid seda, mida ütlesin kolmepoolsetel läbirääkimistel 15. juunil. Komisjon kavatseb esitada parlamendile ja nõukogule raporti Euroopa suveräänsete võlakirjade ehk eurovõlakirjade ühise emiteerimise süsteemi loomise kohta solidaarse vastutuse alusel kooskõlas euroalal eelarvejärelevalve tõhusat jõustamist käsitleva määruse artikli 8a lõikega 5 kuue kuu jooksul pärast nimetatud määruse jõustumist. Euroväärtpaberitega püütakse tugevdada eelarvedistsipliini ja suurendada stabiilsust turgudel, kasutades ära likviidsuse suurenemist ning tagades, et kõrgeima krediidistandarditega liikmesriigid ei kannataks kõrgemate intressimäärade tõttu. Selle raportiga kaasnevad vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.

Teiste sõnadega, selline raport eurovõlakirjade kohta käib ja on mõttekas üksnes koos majanduse juhtimise tulevase jõustamisega kooskõlas arutatava paketiga.

Lubage mul öelda mõned sõnad järgmiste sammude kohta! Ma olen mures. Kui paketi kohta ei jõuta kokkuleppele, ei tohi nõukogu ega parlament arvata, et nad saavad edukalt vastutuse teisele üle anda. See ei toimi. Otsustamist väljastpoolt vaatavaid inimesi ei huvita väikseimad üksikasjad. Kui me kukume läbi – ma ütlen meie ja tõesti mõtlen meid kõiki –, siis nad lihtsalt ütlevad, et Euroopa on läbi kukkunud. Euroopa kukub läbi ja inimeste usk Euroopa suutlikkusse käsitleda nende tegelikke probleeme saab suure löögi osaliseks.

Peale selle ei tohi kumbki institutsioon isegi hetkeks ette kujutada, kas taktilistel või olulistel põhjustel, et nad võiksid saada parema kokkuleppe teisel lugemisel. Eesistujariik on väga oskuslikult kompromissid nõukogult välja pigistanud, neid ei esitata tõenäoliselt enam arutamiseks, kui esimesel lugemisel ei jõuta kokkuleppele.

Tegelikult jääb üks küsimus lahtiseks: vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse ulatus. Ma usun, et me kõik oleme teadlikud enda tehtud jõupingutustest. Komisjon toetab vastupidist kvalifitseeritud häälteenamust. Seda toetavad ka Euroopa Keskpank ja mitu liikmesriiki, kuid mitte kõik neist ja mitte igal pool. Nõukogu on juba kokku leppinud vastupidises kvalifitseeritud hääletuses kuuest otsuses viies, kui see on õiguslikult võimalik. Ühe otsuse puhul on parlament ja nõukogu eriarvamusel. Minu arvates on võimalik lahendust leida ja see tuleb leida. Seetõttu kutsun teid üles otsima asjalikku lahendust veel otsustamata küsimuses järgmise paari päeva jooksul ning kutsun ka nõukogu üles vastama omalt poolt põhjaliku plaaniga.

Kinnitan teile, et komisjon töötab kuni viimase minutini, viimase sekundini, et leida rahuldavat lahendust. Tugevdatud majandusjuhtimine Euroopas on lihtsalt liiga oluline, et lubada viimase otsustamata küsimuse läbikukkumist.

Meenutagem, et nõukogu kavatseb allkirjastada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu, mis keskendub korrigeerimisele. ESM ainult täiendab tugevdatud majandusjärelevalve raamistikku, mis on keskendatud ennetamisele ja on ülitähtis, sest see vähendab oluliselt esinenud kriiside tekkimise tõenäosust tulevikus.

Lubage mul lõpetada lihtsa sõnumiga. Kui sel nädalal ei saavutata kokkulepet ja hääletamist ei toimu hiljemalt juulis, siis see oleks väga halb tehing Euroopa ja selle kodanike jaoks. See põhjustaks üksnes frustratsiooni, kibestumist ja halvemat tulemust kõikide jaoks, kui peame pöörduma tagasi nende dokumentide juurde septembris.

Te olete nõustunud 99,9%ga sisust. Palun nüüd, et mõlemad pooled läbiksid ka need viimased mõned sentimeetrid, et jõuda teise poolega kokkuleppele. See on ülitähtis, sest see pakett on tõepoolest meie vastuse nurgakivi hetkel veel kestvale kriisile. Euroopa Liidu usaldusväärsuse jaoks on väga oluline saavutada paketi kokkulepe enne suvevaheaega ning siis minna edasi ja hakata seda tõhusalt kasutama.

  Pervenche Berès, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud nõukogu eesistuja, volinik! Head kolleegid! Sooviksin esitada tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel kolm märkuste rühma.

Esimene neist puudutab seda, et kui võtame vastu selle majanduse juhtimise paketi, siis peame tagama, et kogu Lissaboni lepingut võetakse arvesse. Lepingu kohaselt on kõrge tööhõive taseme edendamisega, piisava sotsiaalse heaolu tagamisega ning sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega seotud eesmärkide arvesse võtmine üleüldine eesmärk, mis kehtib ka praeguse majanduse juhtimise paketi suhtes. Kui ma võiksin nii öelda, siis mulle jääb mõnikord mulje, et sellele eesmärgile on omistatud teisejärguline prioriteet.

Sel põhjusel soovis tööhõive- ja sotsiaalkomisjon väga, et kogu pakett ei põhineks mitte üksnes asutamislepingu artiklil 121, mis käsitleb majanduspoliitika koordineerimist, vaid ka artiklil 148, mis käsitleb tööhõivepoliitikat liikmesriikide ja Euroopa tasandi kohustuste koordineerimise seisukohalt. Sel põhjusel leiame ka, et Euroopa Liidus tuleb kindlalt tagada tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) roll võrdselt koos majandus- ja rahandusministrite nõukogu (Ecofin) rolliga.

Sest kui – ja see puudutab minu märkuste teist rühma – stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaatamisel on meie ainuke eesmärk seda liiki juhtimine, mis rahuldab reitinguagentuure, siis kaotame olulise võimaluse enda majandus- ja rahandusliidu ajaloos. Ajalugu nõuab meilt praegu, et võtaksime palju üldisema seisukoha ja käsitleksime lähemalt eesmärke, milleks majanduse juhtimine on kehtestatud.

Loomulikult peame vähendama võlga, kuid peame samuti tagama, et majanduse juhtimine aitaks garanteerida Euroopa 2020. aasta strateegia edukust. Siinkohal usume, et on ka teisi lähenemisviise, mida oleks võinud kasutada. Volinik, miks on nii, et üksnes pensionitele kulutamisele võib anda erikohtlemise teie hinnangus liikmesriikide keskpika tähtajaga eelarve eesmärkide kohta? Miks ei saa seda erikohtlemist kohaldada ka tulevikku investeerimisele, kulutades haridusele või kulutustele sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks – selle eesmärgi olete ise seadnud ja me lisasime selle Euroopa 2020. aasta strateegiasse. Miks neid eesmärke ja seda laadi lähenemisviisi ei kohaldata ka uurimis- ja arendustöös või infrastruktuuridesse kulutamisel?

Minu märkuste kolmas rühm puudutab makromajandusliku järelevalve korraldamist. Peame seda selle paketi oluliseks väljundiks, kuid see tähendab, et seda tuleb sümmeetriliselt rakendada. Lõppude lõpuks on meie jaoks siin Euroopa Parlamendis oluline küsimus kaalul. Vicky Ford kõneles sellest kui võimuvõitlusest. See ei ole võimuvõitlus, vaid demokraatia küsimus. Kui soovime Euroopa majanduse juhtimist, siis peab olema ruumi avalikuks aruteluks ja Euroopa demokraatiaks, et Euroopa majanduspoliitika saaks toimida. Sel puhul pean ütlema, et teie ja nõukogu keeldumine lubada Euroopa Parlamendil osaleda makromajanduslike näitajate kehtestamisel delegeeritud toimingute kaudu ei tundu meile olevat õige lähenemisviis.

  Sari Essayah , tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja David Casa nimel. − Austatud juhataja! Kolleeg Casa palus mul tema nimel sõna võtta, sest tal ei ole võimalik seekord siin olla.

Kuue meetme paketi raportöörid on arvestanud mitme tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekuga. Edastame sõnumi, et ühiskonnas saab olla elujõuline majandus vaid siis, kui selle liikmetel on võimalik aidata majanduse arengule täielikult kaasa. Elujõuline majandus on tööhõive- ja sotsiaalpoliitika hea alus ning vastupidi, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikate hea tase on elujõulise majanduse eeltingimus. Kõige paremad tulemused on nüüd neis liikmesriikides, kus oli arukaim eelarvepoliitika ja majanduskasvu strateegia. See näitab, et eelarve stabiilsus toob kaasa kasvu ja tööhõive.

Peame järgima stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju. Oluline on saavutada majanduskasv ja töökohad ning takistada võlakoorma asetamist meie laste ja tulevaste põlvkondade õlgadele. Peame saama aru, et iga euro, mida ei kasutata intressi maksmiseks riigivõlalt, jääb kasutamata investeeringuna haridusse, sotsiaalsesse turvalisusse ja muudesse valdkondadesse, mis loovad vajaliku keskkonna majanduse heaks arenguks ja inimeste heaoluks. Seetõttu on oluline, et meie võlgnevust liikmesriikides vähendataks niipea kui võimalik.

  Herbert Dorfmann , fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kahtlemata on meie praeguse majandusliku olukorra tekkimisele euroalal ja Euroopa Liidus tervikuna mitu põhjust, kuid kaks neist tulevad eriti esile. Esiteks taipasime sisuliselt liiga hilja, millises suunas Euroopa liigub. Teiseks, kui me seda taipasime, siis just nõukogu keeldus kaua aega võtmast vajalikke meetmeid, mis on tegelikult toodud stabiilsuse ja kasvu paktis, ning kehtestamast vajalikke sanktsioone. Otse öeldes ei õnnestunud nõukogul tõmbenöörist haarata.

Makromajandusliku järelvalve uus määrus peaks käsitlema neid kahte probleemi. Esiteks peaks sellega sätestatud täiesti uus süsteem võimaldama meil tunda ära makromajanduslikke tasakaalunihkeid juba varases etapis ja teiseks peaksime siis suutma kiirelt tegutseda. Oleme töötanud välja hea tulemustabeli, kuigi pikki arutelusid pidades. Sooviksin väga tänada raportööri Elisa Ferreirat positiivse koostöö eest selles.

Peame tagama, et tasakaalunihetega võitlemiseks kasutatakse viivitamatuid meetmeid. Just seetõttu on siin vaja välja töötada mehhanism, mida ei saaks poliitiliselt torpedeerida. Just sel põhjuse on vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine nii tähtis ja väga oluline parlamendi jaoks.

Kui tahame seda vahendit tõhusalt kasutada, siis see loomulikult tähendab volituste üleminekut liikmesriikide pealinnadest siia Brüsselisse. Kuid see on rahandus- ja majandusliidus enam kui tõenäoliselt nagunii vajalik. Ainult siis, kui Euroopa kodanikud näevad, et me tegutseme tõhusalt, et oleme õppinud tehtud vigadest, suudame taastada usalduse, mis on hetkel kaotatud.

Kinnitan teile, et minu fraktsioon toetab homme kolleeg Ferreira raportit.

  Stephen Hughes, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Siin ruumis ei ole palju liikmeid, kes ei nõustu vajadusega vähendada eelolevatel aastatel võlga ja eelarvepuudujääki mõistliku tasemeni. Minu fraktsioon võtab kindlasti seisukoha, et me peame seda tegema.

See ei ole fiskaalselt vooruslike ja fiskaalselt vastutustundetute parlamendiliikmete vastasseis siin täiskogul. Teie ja meie ning progressiivsete demokraatide ja konservatiivide lõhe siin täiskogul puudutab seda, kuidas pöördume tagasi tugeva riigirahanduse juurde, millise majandusliku ja sotsiaalse hinnaga, millise hinnaga Euroopa tulevase suutlikkuse jaoks konkureerida ülemaailmsel turul. Jääte selle idee juurde, volinik, et ei ole alternatiivi teie läbinisti kokkuhoidlikule tegevuskavale. Meie arvates on see väga vale. Leiame, et teie ja nõukogu parempoolse enamuse lähenemisviis kujutab suurimat ohtu selle Euroopa idee tulevikule, sest nad hävitavad kogukonda kuulumise mõtte, solidaarsuse ja ühtekuuluvuse mõtte.

Suur osa miljonitest inimestest, kes kaotasid oma töökohad nimetatud kriisi ajal, on praegu endiselt töötud. Milline sõnum on nõukogul ja komisjonil nende jaoks? Või nende miljonite inimeste jaoks, kelle töökohad on ohus või kes elavad vaesuses? Milline sõnum on sadadele miljonitele inimestele, kes kannatavad avalike teenuste kärpimise tõttu tervishoiu- ja haridusvaldkonnas? Milline sõnum on teil neile? Millise sõnumi komisjon sel nädalal saata saab? Ausalt öeldes ei oota ma mitte midagi.

Sel nädalal ei anna nõukogu mitte ainsatki lootuskiirt rasket tööd tegevatele inimestele, töötutele või noortele, kes kannatavad väga. See kriis, mis ei olenenud neist, tabas neid ebaõiglaselt ja karmilt ning nüüd peavad nad taas kannatama, parandades kahju, mida nad ei põhjustanud.

Teie poliitiline ja majanduslik tegevuskava on meie jaoks täiskogu sellel poolel täielikult aktsepteerimatu. Kogu seadusandliku protsessi käigus oleme esitanud mõistlikke ja tasakaalustatud muudatusettepanekuid komisjoni ettepanekute kohta, oleme teinud ettepaneku riikliku reformi ning stabiilsuse ja kasvu programmide ühendamiseks, kasutades reformi tugeva vahendina riiklike investeeringute vajalikuks ergutamiseks. Tegime ettepanekuid produktiivsete riiklike investeeringute mõistlike tasemete säilitamiseks ja oleme teinud ettepaneku uute eeskirjade muutmiseks selgelt antitsüklilisteks. Võiksin veelgi jätkata, kuid reaalsus on see, et praeguse majandusliku ja sotsiaalse tegevuskava on parempoolsed kaaperdanud. Isegi ei ole mitte ruumi mõõdukateks poliitilisteks lähenemisviisideks, rääkimata progressiivsematest lähenemisviisidest.

Ja palun, volinik Rehn, palun ärge öelge mulle, et minu nimetatud poliitikat järgivad sotsialistlikud valitsused. Te teate, et ajal, mil isegi Euroopa tugevaima majandusega riigid peavad alluma vastutustundetu ja üha enam ohtlikuma finantssektori nõudmistele, ei saa ükski liikmesriik üksinda seda tegevuskava muuta.

Lõpetuseks: kellele küll tulevad kasuks sel nädalal tehtavad otsused? Mulle tundub, et ainukesed inimesed, kes sellest kasu saavad, on need, kes selle segaduse üldse tekitasid, st finantssektor, ja minu arvates on see häbiväärne.

  Sharon Bowles , fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Siiani oleme jõudnud kokkuleppele peaaegu kogu paketis ning demonstreerinud, et koos otsustamine toimib, seda tänu eesistujariigile Ungari ja loomulikult eriti András Kármánile ning parlamendi läbirääkimismeeskonnale ja komisjonile.

Eesistuja ja volinik on toonud juba esile mitu, vist 50 parlamendi täiendust. Nende hulka kuuluvad semestri õigusraamistik ja liikmesriikide reformiprogrammide järelevalve, liikmesriikide statistikaasutuste sõltumatus ja sanktsioonid pettuse puhul, komisjoni järelevalve missioonid, majandusdialoog kõikide huvirühmade vahel ja oluliselt suurem kõikeläbiv läbipaistvus.

Me ei saa aga varjata, et paketi läbirääkimistel on olnud märkimisväärseid eriarvamusi. Omalt poolt ei pea ma seda poliitiliseks tribüüniks, pigem omaksvõtmise taotlemiseks, et võimaldada inimeste poolt omaksvõtmist. See mis lõhestab meid parlamendis, erineb meie probleemidest nõukoguga, kuid ükskõik kui raske see ka ei ole, peame seisma oma demokraatliku kohustuse kõrgusel. Just praegune täiskogu on see, mis tagab omaksvõtmise.

Mõned eelistavad valitsustevahelisust. Arvestades, et kokkulepitud teksti peetakse nõukogu üldisest lähenemisviisist paremaks, siis ei oma see mõtet. Samuti ei oma see mõtet omaksvõtmise taotlemisel, omaksvõtmisest tuntakse teravalt puudust kriisile reageerimises ja valitsustevaheliste otsuste tagajärgedes. Alates selle arusaamisest, et stabilisatsioonifondi meetmed peaksid olema suuremad, kuni sellest arusaamiseni, et karistavad intressimäärad ei taga jätkusuutlikkust ja võimalust pöörduda tagasi turgudele, ei ole praegune täiskogu kartnud võtta juhtpositsiooni ja nõukogu on järgnenud.

Oleme tugevamad, kui töötame koos, ja ma usun, et lõplikud eriarvamused saavad lahendatud.

  Ivo Strejček, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Austatud juhataja! Kuue meetme pakett, mis peaks parandama distsipliini euroalal, põhineb usul, et liikmesriigid hakkavad rangemalt järgima rahvusülese järelevalve hiljuti loodud ja rangemat arhitektuuri. Minu meelest on probleemne niiviisi mõelda, eriti silmas pidades seda, et mõned liikmesriigid ei ole suutnud seni järgida ka vähem rangemaid eeskirju ja jõustada tõhusalt nende rakendamist. Sooviksin nimetada nelja punkti, mida pean vaieldavateks.

Esimene on vastupidine kvalifitseeritud häälteenamus, millele on juba mitu korda siin istungisaalis viidatud. Me peame vastupidist kvalifitseeritud häälteenamust erandkorras kasutatavaks vahendiks, selle kasutamist tuleb alati asjakohaselt ja põhjalikult selgitada, tehes asjakohaseid kontrolle tagamaks, et selle kasutamine on kooskõlas esmase õigusega.

Me ei nõustu järelevalvemenetluse alla kuuluvate valdkondade arvu suurenemisega, mille puhul on tehtud ettepanek kasutada vastupidist kvalifitseeritud häälteenamust. Ettepandud lähenemisviis suurendab komisjoni ja Euroopa Parlamendi poliitilist mõjuvõimu nõukogu ja liikmesriikide asutuste kahjuks, mida me aga ei soovi.

Järelevalvemissioonide puhul on mul suuri kahtlusi selliste missioonide ettepanekus, sest need koosneksid peamiselt Euroopa Komisjoni ametnikest, kellele usaldatakse märkimisväärsed volitused, kusjuures nende missioonide liikmetele ei ole antud mitte mingit poliitilist mandaati. See on oluline kahtlus. Inimesed, kelle suhtes hääletajad ei teosta avalikku kontrolli, ükskõik kui head nende kavatsused ka poleks, ei saa teostada järelevalvet riiklike poliitiliste asutuste juhtide või kõrgeimate riiklike asutuste üle.

Tulemustabel, millega püütakse koostada makromajanduslike näitajate nimekiri rahvusülesel tasandil ja selle nimekirja alusel hinnata liikmesriikide ametiasutuste ning nende majanduse võimekust tegeleda majanduslike tasakaalunihetega, on vaieldav. Praegune olukord Kreekas on hea näide sellest, et olukorra lahendused, mis on dikteeritud väljastpoolt, tekitavad vastasseisu riigi elanike hulgas ja on suureneva sotsiaalse pinge üks põhjuseid.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Kreeka soovib majanduse juhtimist. Mitte vaid selleks, et inimestele meeldida, mitte ilusa pildi saamiseks, vaid lihtsalt selleks, et anda Euroopa inimestele vahendid, tuginedes eurole, mis võimaldab neil vastata 21. sajandi katsumustele; teisisõnu selleks, et tagada sünnis elamisstandard kõigile, mitte vaid vähestele õnnelikele, ja teha seda planeedi füüsiliste piirangute raames – see on midagi uut, loomulikult.

Sel puhul toetame neid raporteid eelarveraamistike ja majanduse juhtimise paketi makromajandusliku komponendi kohta. Me oleme rahul kõikide valitud näitajatega, kuigi oleksime soovinud, et üks neist oleks olnud tulu ebavõrdsus, sest need annavad väga selgelt märku nii halvasti toimivast majandusest kui ka halvasti toimivast ühiskonnast ning seetõttu kujutavad ohumärki.

Meie kokkulepe makromajandusliku komponendi kohta sõltub sümmeetrilise lähenemisviisi säilitamisest ja ma esitan selle punkti nõukogule. Teisisõnu usume, et kõik liikmesriigid peaksid olema samas paadis olenemata sellest, kas neil on näiteks jooksev eelarve puudujääk või ülejääk. Ei ole mitte mingit põhjust, miks peaksime kohaldama favoritismi, sest ühe riigi eelarve ülejääk on teise riigi eelarve puudujääk.

Stabiilsuse ja kasvu pakti puhul ei saa me nõustuda vahendiga, mille ainuke väljund on ja jääb olema kokkuhoid ning üha rohkem kokkuhoidu; teisisõnu, mille tulemusena meie ühiskonna sotsiaalselt kõige kaitsetumad inimesed maksavad selle majanduskriisi eest.

Tahtsime tasakaalu mitte väiksema eelarvedistsipliini kaudu, vaid ühendades selle distsiplineeritud investeeringuga. Meie eesmärk oli muuta eesmärgid, mida Euroopa kehtestas endale ELi 2020. aasta strateegiaga, mitte üksnes kohustuslikuks, vaid üksteise suhtes kohustuslikuks ja nii kohustuslikuks, nagu eelarvet või puudujääki käsitlevad eeskirjad. Ma olen pettunud, et parlamendi enamus ei toetanud lõplikult seda strateegiat ega võtnud seda tõsisemalt.

Oleksime võinud nõustuda hääletama selle stabiilsuse ja kasvu paketi poolt ka selle muutmatul kujul, kui sellega oleks kaasnenud põhjalik eelarvepakett, mis oleks sisaldanud finantstehingumaksu, energiamaksu, õiglast maksu riikidevahelistele korporatsioonidele ja loomulikult meetmeid maksupettusega võitlemiseks, et saaksime aidata ELi liikmesriikidel rahastada eesmärke, mida nad loodavad saavutada. Sellest ei olnud aga vähimatki märki. Mitte midagi ei ole ettevalmistamisel vaatamata president Barroso täna tehtud avaldustele.

Ma ütlen seda parempoolsetele: otsustasite moodustada kitsa enamuse koos euroskeptikutega, nagu teil oli vabadus seda teha, et luua majanduse juhtimise selline vorm, mis on – võin teile öelda – ebaõiglane ja ebatõhus.

Saame näha, mis juhtub kas siin parlamendis, kui teie pakt euroskeptikutega on läbi kukkunud, või rahvaküsitlustel Prantsusmaal 2010. aastal ja Saksamaal 2013. aastal, kus ma arvan, et hääletajad nõustuvad meiega.

  Jürgen Klute, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ka meie nõuame majanduse juhtimist oma Euroopa 2009. aasta valimiste programmis. Ideed, mis meil, vasakpoolsetel on majanduse juhtimise kohta, erinevad aga ideedest, mis sisalduvad praeguses ettepanekus majanduse juhtimise paketi kohta.

Meie jaoks tähendab majanduse juhtimine majanduse jaoks selgete eeskirjade kehtestamist ja piiride määramist. Näiteks meie arvates tähendab see palkade dumpingu ja maksude dumpingu keelustamist või miinimumstandardite kehtestamist takistamaks konkurentsi moonutamist tööturul. Loomulikult tähendab meie jaoks majanduse juhtimine ka finantsturgude tõhusat reguleerimist.

Mitte midagi sellist ei leidu majanduse juhtimise paketis. Selle asemel jätab paketi praegune versioon mulje, et see on tekkinud peamiselt krediidireitinguagentuuride Lõuna-Euroopa euroriikidele avaldatud surve tõttu. Nagu juba võib näha Kreeka, Portugali ja Hispaania näidetest, kehtestatakse sellega range kokkuhoiu poliitika, mille tagajärgi on raske ette ennustada Euroopa projekti tuleviku kohta tervikuna. See radikaalne kokkuhoiu poliitika ajab hetkel Kreeka, Portugali ja Hispaania, kuid samuti Põhja-Euroopa kodanikke tagasi halvasti läbimõeldud natsionalismi, millest oli meie arvates juba ammu Euroopas võitu saadud.

Komisjoni esialgsete ettepanekute väga oodatud parandused, mis töötati välja majandus- ja rahanduskomisjonis ning mille üle hääletati seal, eelkõige Elisa Ferreira raport, on suures osas taas eemaldatud ja neid on nõrgendatud nõukogu surve tõttu. Meie arvates on delegeeritud õigusaktide eemaldamine kolleeg Ferreira raportist täiesti lubamatu. Selle tulemusena ei ole Euroopa Parlamendil enam mitte mingit mõju selle üle, kuidas makromajanduslikke tasakaalunihkeid käsitletakse. See on reserveeritud komisjonile. Sellel on vähe sarnasust demokraatiaga ja veelgi vähem sotsiaalse Euroopaga, mis on valmis astuma tulevikule vastu.

Meie arvates majanduse juhtimise pakett, vähemalt selle praegusel kujul, on vale vastus kriisile, millega me praegu tegeleme. Seetõttu ei toeta me ka paketti selle praegusel kujul.

  Claudio Morganti, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, volinik Rehn! Head kolleegid! Euro kasutusele võtmisel ei pruukinud olla selge, mida rahapoliitika võiks tähendada liikmesriigi jaoks. Praegu näeme Kreekas ehmatavaid tagajärgi.

Euroala ei olnud optimaalne valuutatsoon ega pole ka selleks muutunud. Finantskriisist tabatud riigil on raskem taastuda ja see võib ka teisi liikmesriike endaga koos kuristikku kaasa kiskuda. Pärast Maastrichti on olnud kriteeriume, millega on kavandatud vältida ohtlikke olukordi, ja oleme näinud, kui õnnetult on need läbi kukkunud. 1999. aastal ei vastanud Kreeka ühelegi kriteeriumile ning vaid kaks aastat hiljem oli ta juba euroalal. Portugal oli aga esimene riik, mis sai 2002. aastal hoiatusi oma eelarve puudujäägi positsiooni kohta.

Tundemärke esines ka varem, kuid nüüd peavad kõik Euroopa kodanikud tagajärjed kinni maksma. Seetõttu ootame, kas need uued meetmed osutuvad enam kasulikuks. Need on tõenäoliselt viimane võimalus enne Euroopa majanduspoliitika lõpliku nurjumise väljakuulutamist.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liitu ümbritsev draama on muutumas tragöödiaks. Homme taandub see ilmselt igale viimasele kui häälele. Kui mind on Austrias otse valinud 500 000 inimest, siis kuidas saan anda heakskiidu sellele paketile?

Saame nüüd selgitada majanduse juhtimise kontseptsiooni ka väga euroskeptilistele inimestele, kuid mitte siis, kui sellel ei ole demokraatlikku õiguspärasust ning puuduvad kontrollid ja tasakaal. Kuidas see peaks toimima, kui ühelt poolt on kehtestatud protektoraat – Kreeka – ja teiselt poolt on paremal järjel olevate riikide maksumaksjate võlakirjad röövitud Euroopa Keskpanga ja halbade pankade kaudu? Kuidas saate selgitada inimestele, kes olid järeleandmatud, et nad ei peaks loobuma šillingist ja margast, sest me nüüd vajame järsku eurovõlakirju lihtsalt seetõttu, et panku ei ole võimalik kontrolli all hoida – muide, kolleeg Hughes, see on väga kena, et sotsiaaldemokraadid on nüüd seda taibanud. Minu arvates on ainuke viis see, kui anname lõpuks järele ja ütleme, et oleksime pidanud sel ajal seda, toda või midagi muud tegema; kui tunnistame oma vigu ja hetkel, mil Euroopa on meie ümber põlemas, esitame visiooni, millega suudame globaliseerimise üle elada.

Ma ei näe seda, aga praeguses paketis ja seetõttu, lisaks konkreetsetele punktidele on kohusetundlikul inimesel väga raske selle poolt hääletada.

  Krišjānis Kariņš (PPE). – (LV) Lugupeetud juhataja! Maju projekteerivad tavaliselt kõrgharidusega inimesed, kuid ehitavad tavaliselt inimesed, kellel on vaevalt keskharidus. Veelgi enam, kui maja ehitusest võtab kogemata osa ehitustööline, kes on kas rumal või ebaaus ega pane vajalikus koguses tsementi vundamenti vastavalt projekti nõuetele, siis tuleb maja vildakas. Eurotsooni puhul rajati vundament, stabiilsuse vundament stabiilsuse ja kasvu paktiga. Kahjuks juhtus nii, et mitu liikmesriiki – ehk nagu laisad või hooletud ehitustöötajad – ei järginud stabiilsuspakti ja tekitasid liiga suured valitsusvõlad, eelarve puudujäägid. Majanduskriisi saabudes hakkas see eurotsooni maja vankuma. Kui eurotsoon oleks maja, siis loogiliselt võttes oleksime pidanud hakkama uuesti tööle ja rajama uue vundamendi. Praegusel juhul koostasime majanduse juhtimise paketi, mille peaksime heaks kiitma, tugevdatud vundamendina, et eurotsoon ei hakkaks tulevikus vankuma, kui tuleb järgmine torm. Peale selle, kui soovime saada aimu sellest, mida see vankumine endast kujutab, peame vaatama lihtsalt Kreeka sündmusi. Head kolleegid! Peame vältima olukorda, kus tulevikus võiks meie maja taas vankuda, ja lahendus on kinnitada majanduse juhtimise pakett. Tänan tähelepanu eest!

  Udo Bullmann (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Sooviksin alustada oma märkusi küsimusega volinik Rehnile ning kolleeg Kármánile nõukogust. Mõlemad puudutasid olulist küsimust parlamentaarse enamuse ja nõukogu vahelises vaidluses. Sel nädalal märkasin, et nõukogu seisis vastu Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis raportööri Elisa Ferreira raporti tekstile, mis puudutas sümmeetrilist lähenemisviisi. Kas saate mulle öelda, et see probleem on lahendatud, sest nõukogu hääletas raportööri poolt? Kas tegelikult on teil siis endiselt probleem siinse enamuse ja nõukogu vahel – või kas te unustasite seda mainimast? Kui jah, siis sooviksin ma ka seda teada, sest siis arvaksin, et peate seda ebaoluliseks. Soovin, et te mõlemad selgitaksite mulle seda arutelu lõpus.

Kuulates täna täiskogul kahte konservatiivide fraktsiooni ja ka liberaale, jääb mulle mulje, et kui võtaksime vastu nende siin esitatud ettepanekud, siis saaksid maailmas asjad korda. Kahjuks ei ole see aga nii. Maailm oleks sellest tulenevalt halvem, mitte parem – sest nad on muutnud võimaluse luua ühtsemat Euroopa majanduspoliitikat kokkuhoiu paketiks. See on halb asi, sest see kujutab möödunud sajandist pärit poliitikat, sest see on aegunud lähenemisviis, sest see üksnes võtab poliitilisest tehnikast üle sanktsioonide režiimi, mitte meie ettepanekuid, arukat maksustamist või tasakaalustatud lähenemisviise. Täiskogu eri pooled on esitanud piisavalt pragmaatilisi ettepanekuid võimaldamaks tasakaalustatud paketi esitamist aruteluks.

Kui Corien Wortmann-Kool soovib väita, et seda blokeeriksid rohelised ja sotsiaaldemokraadid, siis on see loomulikult mõttetus. Täpselt vastupidine on õige. Praeguse täiskogu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) liikmetele, kes joonduvad kas komisjoni või nõukogu järgi, ütleksin, et me ei lase asju läbi märguande peale, vaid mõtleme pigem ise. Just seda ootavad meie valijad. Seetõttu pean märkima, et praegu te ei saa öelda, et kas liikmesriik peaks ostma kaitsetehnikat, hävituslennukeid või investeerima oma tuleviku haridussüsteemi. Teil ei ole võimalik anda kvalitatiivset hinnangut tema eelarvepoliitikale. Tahame teile anda tegelikult selleks võimalused. soovisime arukamat pakti, mis annaks komisjonile suurema võimaluse mõjuvõimu saavutamiseks. Ma ei suuda mõista, miks volinik Rehn ei nõustu sellega – see annaks rohkem võimalusi mõju avaldamiseks ning nüüdisaegse majanduspoliitika, mis arvestab ELi 2020. aasta strateegia eesmärke, on meie kodanike huvides. Te olete selle rööpaist välja viinud ja sellest on kahju. Seega ei ole see pakett paraku üldse tasakaalus.

Me jätkame võitlust parema majanduspaketi eest. Me võlgneme seda oma valijaskonnale. Tegelikult peab vastus olema rohkem Euroopat, mitte vähem Euroopat. See peab aga olema õige Euroopa, mitte vale pakett.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Lugupeetud juhataja, volinik! Euroopa on keerulises olukorras, kuid just kriisiaegadel on EL tavaliselt suuteline tegema julgeid otsuseid. Asjaolu, et homme saame teha otsuse majanduse juhtimise rangemate ja selgemate eeskirjade kohta, on äärmiselt oluline, mitte üksnes euroala riikide jaoks. See mõjutab kõiki. Euroopa juhid on kõhelnud ja tekitanud ebakindlust. Närviline õhkkond on loodud. Nende sõnum on muutunud päevast päeva. Homne otsus näitab, et parlament suudab teha keerulisi otsuseid keerulistel aegadel. Kreeka kasutas pettust, et võimaldada enda ühinemist euroalaga. See on tõsi. Just sel põhjusel on Saksamaa ja Prantsusmaa juhid võtnud nüüd ohjad selgelt oma kätte ja võtnud vastutuse Euroopa tuleviku eest, mitte jätkates kõnelemist ebaselgel vaoshoitud toonil.

Stabiilsuse ja kasvu pakt tuleb reformida ja reegleid peab karmistama. Pacta sunt servanda – lepinguid tuleb täita – lahendus ei ole uus Kreeka! Meie Rootsis teame, et stabiilsust ja kasvu on võimalik saavutada elujõulise riigirahanduse kaudu. Kolleeg Bullman võib küsida oma fraktsiooni rootslastelt liikmetelt. Loodan, et Rootsi sotsiaaldemokraadid saavad toetada seda ettepanekut, eriti nüüd, kui meil õnnestus suruda läbi eeskirjad, mis kaitsevad Rootsi kollektiivlepinguid. Nüüd on kõrvaldatud viimane takistus, et võimaldada Rootsi sotsiaaldemokraatidel etendada olulist rolli Rootsi saamisel Euro Pluss pakti liikmeks. Kui Rootsi tahab kuuluda ELi siseringkonda, siis ei saa me lihtsalt kõmpida Ungarist, Tšehhi Vabariigist ja Ühendkuningriigist pärit ELi kriitikute kannul. See ei ole hea seltskond, keda järgida.

  Kay Swinburne (ECR). – Lugupeetud juhataja! Leian, et ma olen praeguses arutelus keerulises olukorras, sest minu arvates on tugeva valuuta ja tugeva majanduse jaoks vaja tugevaid eelarve eeskirju. See oli minu arvates peamine põhjus, miks minu riik ei ühinenud euroga. Rahaliit on alati keeruline ilma oluliste sammudeta majandusliidu suunas ja just selle viimati nimetatud nõude tõttu arvan, et Ühendkuningriik ei ühine mitte kunagi euroga.

Minu fraktsiooni jaoks siin parlamendis on majanduspoliitika otsuste puhul kõige olulisem põhimõte riiklik suveräänsus. Kui kõik need kuus raportit ja nende eeskirjad kehtiksid üksnes euroala suhtes, toetaksime aktiivsemalt eurorühma nende otsuses tugevdada rahaliidu aluseks olevaid põhimõtteid. Kui kõik eurot kasutavad liikmesriigid soovivad tugevdada ja süvendada oma majanduspoliitika kooskõlastamist, siis see peaks olema nende otsus.

Ühendkuningriik ja teised euroalasse mittekuuluvad riigid tahavad olla head naabrid. Püüded siduda meid, kes me ei kuulu euroalasse, majanduspoliitika ühtlustamisega seotud eesmärkide ja protsessidega, on aga lubamatu. Ma ei soovi näha euroala probleemide kestuse pikenemist, kuid fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid ei saa toetada ELi õigusakte, mis võtavad hetkel euroalasse mittekuuluvate riikide valitsustelt ära pädevusi.

Kõik liikmesriigid õpivad loodetavasti kriisi õppetundidest, nimelt et tasakaalustatud eelarve ja tugeva eelarvedistsipliini tulemuseks on madalamad rahastamiskulud finantsturgudel ning et statistiliste aruannete ausus on oluline jätkuva turu usalduse jaoks. Põhimõtteliselt on tugev euroala ja euro ülemaailmse valuutana meie huvides. Uued eeskirjad peavad tagama, et see muudetaks tugevamaks ja jätkusuutlikumaks.

  Sven Giegold (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, soovime näha tugevat Euroopa majanduse juhtimist. See tähendab, et ühelt poolt vajame tugevaid eeskirju tasakaalunihete käsitlemiseks, mis on kirjas kolleeg Ferreira raportis, ja loomulikult vajame ka sanktsioone nende suhtes. Sel põhjusel hääletame nende kahe raporti poolt ning ka kolleeg Fordi raporti poolt, milles nähakse ette statistiline alus meie majanduskoostööks.

Samuti stabiilsuse ja kasvu pakti kolme raporti suhtes: ühine euro ja lisaks vajame Euroopas piirmäärasid eelarve puudujääkide ja võlgade kohta. Neid piirmäärasid on praeguses kriisis ületatud. Oluline on siiski kaaluda, kuidas eelarve puudujääke ja võlgu saaks vähendada. Praegu näeme taas Kreeka, Portugali ja Iirimaa puhul, et Euroopa Komisjoni surve all liikmesriikide valitsustega peetud läbirääkimiste tulemusena on pandud kokku paketid, mille kohaselt kannatavad kõige nõrgemad ja jõukad, kellel on läinud väga hästi eelmise 20 aasta jooksul, jäetakse rahule. See on kõigutanud inimeste usku kogu protsessi. Just seetõttu soovime meie siin roheliste fraktsioonis, et ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid oleksid täielikult kohustuslikud stabiilsuse ja kasvu paketis ning raportites, samuti eelarve puudujääkide ja võlgadega seotud eesmärkides.

Ma ei aktsepteeri seda, head kolleegid liberaalide ja konservatiivide fraktsioonidest – te olete loobunud ühest sotsiaalse sidususe põhimõttest Euroopas. Me ei saa seda toetada. Peame seda väga kahetsusväärseks, sest oleksime soovinud siin parlamendis näha suurt Euroopa poolt olevat enamust.

Kui nende raportitega ei saavutata enamust homme, siis oleme alati valmis tegema tõhusat koostööd majanduse juhtimise ühise lahenduse saavutamiseks, milles võetakse sotsiaalseid ja majanduslikke kohustusi võrdväärselt tõsiselt.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Lugupeetud juhataja! Meie jaoks Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste vasakpoolsete liitfraktsioonis ei ole see majanduse juhtimise pakett mitte üksnes vale vastus kriisile, vaid see tähendab ka Euroopa lõppu, nagu me teame. Selle eesmärk ei ole mitte majanduslik kooskõlastamine ja eelarvedistsipliin, nagu selles väidetakse; sellega tahetakse kehtestada alaline kokkuhoiu memorandum kogu Euroopas, kõikide töötajate suhtes. Euroopa semestri ja liikmesriikide stabiilsuse ning reformi programmide eesmärk on mitte lähenemine, vaid kollektiivlepingute tühistamine, vallandamise liberaliseerimine, tööstuse erastamine ja riiklike pensionisüsteemide kaotamine.

Need meetmed ei teeni Euroopa inimeste huve ega nende lootust reaalse majanduskasvu järele. Otse vastupidi: need teenivad pankade huve, kusjuures pangad on teadlikult lasknud toksiliste võlakirjadega seoses areneda rahvusvahelisel spekulatsioonil oma raamatupidamisdokumentide kohta; ja suurte korporatsioonide huve, mis on ühisturu kujul leidnud paradiisi spekuleerimiseks ja maksudest kõrvale hiilimiseks. Tooksin näiteks Saksa ettevõtte Hochtief, mis juhib Ateena lennujaama; see ei ole maksnud mitte ühtegi eurot alates 2001. aastast ja selle käibemaksu võlg moodustab 500 miljonit eurot.

Kreeka teemal toimub palju arutelusid. Praeguseks on juba üks aasta rakendatud majanduse juhtimise paketti minu riigi suhtes, millel on olnud katastroofilised tagajärjed: majandussurutis muutub halvemaks, inflatsioon on tõusnud kõrgele, investeeringud on täielikult kokku kuivanud, töötajate õigused ja kollektiivlepingud on sisuliselt tühistatud, tööjõu maksumuse suurim langus on toimunud Euroopas, tööpuudus ulatub 20%ni ja võlgnevus on suurenenud, tingides majandussurutise, võlgnevuse ja suuremate laenude ohtliku nõiaringi. Seetõttu on vihased Kreeka töötajad tulnud tänavatele ja väljakutele, võideldes kokkuhoiupoliitika ümberlükkamiseks, et kaitsta oma sissetulekuid ning kaitsta oma töö- ja sotsiaalõiguseid, reaalset majanduskasvu ja paremat tulevikku Kreeka ja Euroopa jaoks.

  Francisco Sosa Wagner (NI). – (ES) Lugupeetud juhataja! Püüame luua majanduse juhtimise ala, mille puhul kehtiksid föderaalsuse põhimõtted, mis on küll kohandatud Euroopa integreerimise protsessi suhtes.

Me ei saa enam sulgeda silmi selle olukorra ees. Ühisraha olemasolu ning sellega koos vajalike eelarveliste ja finantsvahendite puudumise vahel esineb vastuolu.

See, mida me täpselt vajame, on: ühiste Euroopa võlakirjade emissioon, eri liikmesriikide emiteeritud võlakirjade vahelise konkurentsi otsene tagasilükkamine, tõelise Euroopa rahanduse loomine ja eelarvepoliitika ühtlustamine, et tagada võrdsus, võidelda maksupettusega ning aidata määratleda progressiivset Euroopa sotsiaalpoliitikat, mis põhineb tõhusatel avalikel teenustel.

Mõni võib öelda, et need ideed on elementaarsed. Sellele vaatamata tuleb neid pidevalt korrata, sest mitte keegi ei kuula neid. Just sel põhjusel, st mitte kuulamise tõttu, elame pimedal ajal, nagu nägi ette poeet Bertolt Brecht.

  Íñigo Méndez de Vigo (PPE). - (ES) Lugupeetud juhataja! Kui ma esimest korda astusin siia täiskogu saali 20 aastat tagasi, siis seda arutelu poleks toimunud, sest sel ajal oli täiskogu konsultatiivne parlament ja paljud meist on võidelnud viimase 20 aasta jooksul, et muuta see niisuguseks, nagu see on täna – kaasseadusandjana töötav parlament.

Kaasseadusandjaks olemine tähendab aga ka vastutust. Praegu vajame just vastutustunde kasutamist. Osa praegusest täiskogust on võtnud vastu vana 1968. aasta mai loosungi, mille kohaselt on realistlik nõuda võimatut. On ilmselge, et kui nõutakse võimatut, siis lõpptulemusena muutub võimatuks ükskõik milles kokku leppida.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ei ole läbi rääkinud mitte ühegi üksiku fraktsiooniga. Me oleme pidanud läbirääkimisi kõikide fraktsioonidega, kuid oleme jõudnud kokkuleppele vaid nendega, kes olid selleks valmis.

Lugupeetud juhataja! Olen veendunud, et kahtlemata on palju edu saavutatud komisjoni ettepaneku, komisjoni seisukoha ja praegu arutamiseks esitatud ettepanekuga – mis pannakse homme hääletusele –, kui neid uuritakse objektiivselt. See on tõeline vastuolu ehk dilemma, mille peame homme lahendama.

Oma viljaka elu lõpus ütles Miguel de Cervantes, et elus on hetki, mil tuleb valida, kas olla tee või kõrts. Kõrtsiks olemise all pidas Cervantes silmas paigalolekut, kaebamist enda ignoreerimise üle ja staatiliseks jäämist. Teeks olemine tähendab edasiliikumist, takistuste ületamist, teadmist, et mitte kõik ei ole saavutatud, et praegune tee ei tõenäoliselt see, mida mööda sooviksime minna, kuid sellele vaatamata jätkame kõndimist.

See on just see, mida minu arvates peaks praegune täiskogu tulevikus tegema: edasi liikuma ja lahendame meie senised eriarvamused nõukoguga, kuid ootame aega, mil kriis tabab kõiki eurooplasi. Praegusel hetkel on vastutustundetu öelda, et ma ei ole sellega õnnelik, head aega, head päeva! Vastutus tähendab kõndimist.

Seetõttu, lugupeetud juhataja, usun ma, et homsel hääletusel kutsume kokku järgmise kohtumise nõukoguga juulis. Nagu üks teine poeet tavatses öelda – kolleeg Sosa Wagner tsiteeris Saksa poeeti, mina tsiteerin aga Prantsuse poeeti Paul Valéry’t –, et poeeme ei lõpetata mitte kunagi, need jäetakse lihtsalt maha.

Jätame lõppeesmärgi maha enne juulit ja ma loodan, et eesistujariik Ungari, mis on osutunud nii edukaks, suudab jõuda kõiki rahuldava kokkuleppeni.

Tänan teid, lugupeetud juhataja, ja ma märgiksin, et see juhtus esimest korda 20 aasta jooksul, et kell on eksinud minu kasuks, andes mulle rohkem aega!

  Edward Scicluna (S&D). – (MT) Kuus raportit majanduse juhtimise kohta moodustavad kokku keerulise paketi Euroopa Liidu, eriti euroala jaoks. Paketi koostanute meelest on seda üsna raske selgitada ja väljaspool seisvatel inimestel on veelgi raskem seda mõista. On arusaadav, et inimesed on hämmeldunud nii nende ees lahti hargneva kriisi kui ka meie ebaselge ja argliku reaktsiooni tõttu. Seetõttu on meil kohustus selgitada oma hääletusvalikuid oma valijatele; öelda, mille poolt või vastu me neist oleme, ja igat nimetatud raportit. Lühidalt öeldes taheti meile esitatud komisjoni paketiga katta kolme etappi selle kohta, kuidas tuleb kriisile reageerida. See pakett keskendub eelkõige kriisi ennetamisele, leevendamisele ja lahendusele. Wortmann-Kooli, Feio ja Goulardi raportis käsitletakse põhjalikult sanktsioonide kasutamist põhivahenditena, mis on vajalikud, et takistada riigi jõudmist eelarve puudujäägi ja võla ohtlike tasemeteni, ning stsenaariume, mis esinevad juhul, kui need riigid ignoreerivad neile väljastatud erinevaid hoiatusi nende kohutava eelarvelise olukorra kohta. Esialgu jageleti raportites kehtestatavate sanktsioonide karmuse üle, kuigi hiljem aktsepteeriti mõõdukamaid ettepanekuid. Ferreira raportis käsitletakse raskeimat ja loomingulisemat viisi kriisi leevendamiseks, vältides makromajanduslikke tasakaalunihkeid tulemustabelite kasutamise kaudu, millega määratakse kindlaks saavutatavad eesmärgid. Vaatamata tehnilistele piirangutele ja muule survele õnnestus nimetatud raportiga saavutada vähemalt soovitud eesmärkide miinimumkomplekt. Igaüks kes soovib leida lahendust praegusele kriisile selle paketi raames, teeb seda asjata. Seda paketti ei ole korralikult läbi mõeldud, seal ei ole piisavalt mõistlikke ideid Euroopast ja välisriikidest selle kohta, kuidas mõjutatud riigid saaksid kriisist välja tulla. Ühe raporti, millega püüti saavutada üksmeel euro tagatiste üle, heitis nõukogu viimasel minutil kõrvale ja nüüd pani komisjon selle lihtsalt kõrvale, lubades teha sel teemal lisauuringuid. Meil ei ole midagi konkreetset käes; meil on vaid tühipaljad lubadused. Peame silmas pidama, et selle tegevuse kogu mõte oli aidata Euroopal saada tagasi jalule, tõmmata ta mülkast välja ning tagada, et ta saab liikuda edasi ja muutuda ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks. Sel põhjusel ei tohiks me seista vastu ideele, et euroala riigid peavad vähendama oma üleliigset eelarvekoormat. Me nõustume, et mitte keegi ei tohiks konkureerida, kui kantakse nii rasket koormat. Siiski ei tohiks nõustuda kiirdieedi kehtestamisega, mis teeks veelgi haigemaks ja nõrgestaks. Euroopa peab looma teatud majandusmuskli; see vajab loomingulisi skeeme, et tugevdada majanduskasvu ja luua töökohti. On väga pettumust valmistav, et pärast kõiki neid kuid ei jõudnud sellesse paketti mitte ükski arukatest ettepanekutest, mida arutati.

  Wolf Klinz (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me uskusime kaua aega, et siseturg ja ühisraha kasutuselevõtt toovad automaatselt kaasa majandusliku sidususe ja liikmesriikide sidususe ning et Maastrichti kriteeriumid on piisavad distsipliini tagamiseks. Oleme nüüd jõudnud reaalsusesse. Juhtimisvahendid osutusid ebapiisavateks ja varem on nendega rängalt eksitud.

Ühisraha ja ühine rahapoliitika ei ole teostatavad pikaajaliselt, kui eeskirjadel ei ole teravust fiskaal-, eelarve-, majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. EL proovib praegu uut lähenemisviisi. Metafooriliselt öeldes on tal viimane lask. Kui selle lasuga ei saada sihtmärgile pihta, võib sellele järgneda ränk kahju. EL satuks regressiivsesse etappi, näeksime taasnatsionaliseerimise ja protektsionismi tagasitulekut ning esimesi euroala lagunemise märke.

Uue paketiga püütakse seda takistada ja rajada uus vundament. Ma olen selle paketi poolt, kuigi pean seda üsna nõrgaks, arvestades probleeme, mida ma just nimetasin. On oht, et Euroopa semester osutub vaid tsentralistlikuks, bürokraatlikuks harjutuseks. Europakt võib osutuda hambutuks. Me vajame komisjoni siduvaid soovitusi. Me vajame automaatseid algatusi ja sanktsioone, mida komisjon saab lõpetada vaid vastupidise kvalifitseeritud häälteenamusega. See on kahtlemata vajalik, kui lõpuks ometi tahetakse lõpetada nõukogu liikmete häbiväärsed ja raskesti mõistetavad nääklused tagaruumides. Vajame pakiliselt selget lahendusmehhanismi rahandussektori jaoks, et see saaks taas töötada.

  Derk Jan Eppink (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! On saanud selgeks, et rahaliit vajab eelarveliitu, samuti vastavust eeskirjadele. See on eurokriisist saadav õppetund. Minu arvates on eelmisel kolmapäeval kokkulepitud pakett väga hästi tasakaalus ja seega on mul au teile, volinik, teatada, et fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid kuuluv Belgia delegatsioon kiidab selle paketi heaks.

Mul on siiski mõned kriitilised märkused. Üldiselt arvan, et eurovõlakirjad ei ole imelahendus. Eile kirjutas Gideon Rachman ajalehes Financial Times, et alkoholimürgistust ei ole võimalik ravida viinapudeliga. Pidasin sel teemal kolleeg Goulardiga teoloogilisi arutelusid. Me ei saa temaga nõustuda, kuid imetlen teda oponendina. Samuti arvan, et majanduslike tasakaalunihete teooria on üsna ebamäärane ja -selge. Ei vasta tõele, et Saksamaal on kaubanduse ülejääk, sest Portugalil on kaubanduse puudujääk. See tõesti kõlaks nagu ELi majandusteadus lollpeade jaoks.

Seega, lugupeetud juhataja, meie ees on parim saavutatav tekst. Ma hääletan selle poolt ning usun, et euroala kriisi praegusel hetkel ja perioodil kutsutakse meid ning parlamenti üles tegutsema ja just seda ma sooviksin teha.

  Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Lugupeetud juhataja! Majanduse juhtimise meetmete paketiga luuakse tugev vahend kapitalistlike restruktureerimiste kehtestamiseks ühtsel viisil ning ühtse strateegiaga kõikides liikmesriikides, et tugevdada kapitali konkurentsivõimet, kasumlikkust ja mõjuvõimu. See on Euroopa Liidu kõikide liikmesriikide töölisklasside alaline memorandum. Vulgaarne propaganda Kreeka, Iirimaa, Portugali ja teiste riikide võlgade ja eelarve puudujääkide suhtes on mõeldud selleks, et süüdistada töölisklassi omandatud õigusi ning varjata tegelikku süüdlast, kelleks on kapitalism ja selle monopolid. Kodanlase klassi propageeritava ideoloogilise terrorismi kohaselt on ainus lahendus materdada töölisi, et säilitada kapitali kasumlikkus.

Ainuüksi ajavahemikul 1985–2011, arvestamata mõõdetamatut jõukust, mida kapital omandas Kreeka töölisklassi ekspluateerides, röövis monopoolne kapital kodumaal ning välisriikides 628 miljardit eurot intresside ja tagasimaksetena – kas laenuandja või laenusaaja poolt vaadatuna.

Töölisklass ei võlgne midagi neile, kes röövisid neilt palehigis teenitu. Otse vastupidi, neile võlgnetakse kapitali poolt kokku riisutud kapital. Kreeka kommunistliku partei Acropolise künkalt edastatud sõnum kajab praegu päevakohasemalt kui kunagi varem: Euroopa rahvas tõuske üles! Tõugake ümber kapitalistlik barbaarsus ja monopolide suveräänsus!

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Mida rohkem me garanteerime tulevikus Euroopa stabiilsusmehhanismi, seda sõltuvamaks muutuvad tugevad riigid ELi üleni võlgades äärealadest. Tsentraliseerimine ja ühisraha, mis ei saa mitte kunagi olla tugev valuuta pikaajalises perspektiivis, on soodustanud praeguste probleemide teket, samas kui sama teed mööda jätkamine on just see, mida pakutakse lahendusena meie päästmiseks.

Majanduslikult tugevad ja nõrgad majandusriigid on kõigepealt suvaliselt kokku visatud samasse potti. Seejärel pöördume eri päästemehhanismide poole – kõik asjata – ja nüüd see kogu asi peaks kulmineeruma Euroopa majanduse juhtimises. Leian, et kui üleni võlgades riigid soovivad jääda euroalasse, siis tuleb nende suhtes kohaldada hoopis ranget eelarvekontrolli. Seda laadi tsentraliseerimine, mille puhul Brüssel rakendab eelarvelist mõjuvõimu kõikide liikmesriikide suhtes, kujutab aga ebakohast sekkumist liikmesriikide suveräänsusesse ja muudaks Euroopa tugevad riigid vaid ELi bürokraatia mänguasjadeks.

Minu arvates peaksime me riivistama ukse Brüsseli hirmutekitava suurema tsentraliseerimise soovi vastu.

  Danuta Maria Hübner (PPE). – Lugupeetud juhataja! Meie ülesanne ja kohustus siin on tagada, et nii liikmesriigid kui ka Euroopa Liit tervikuna väljuvad kriisist tugevamana ning majanduse juhtimise pakett viib meid selles suunas. See pakett, mis oli poliitiliselt mõeldamatu enne kriisi ja mis kindlasti ei ole täiuslik, on tõepoolest suur samm edasi.

On ilmselge, et kokkuleppe saavutamine on üks asi ning see on meie kohustus siin, kuid selle praktiline rakendamine ja seejärel uutest eeskirjadest kasu saamine on järgmine ülesanne. See reform, millega nähakse ette suurem automaatsus poliitilise kauplemise ja suvaõiguse suhtes, peab läbima reaalse elu proovi ning see nõuab tugevat poliitilist tahet ja vastutustundlikku suhtumist.

Ei ole selge, kui kaua läheb aega, enne kui kõik institutsionaalsed korraldused saava paika ja uued eeskirjad hakkavad kandma vilja. See ebakindlus loob riske ja me ei tohi luua täiendavat ruumi nende riskide jaoks. Samuti ei ole selge, kuidas Euroopa semestri ja uue majanduse juhtimise infrastruktuuri koosmõju hakkab toimima, ning tunnen ka muret, et alaline Euroopa stabiilsusmehhanism tekib valitsustevahelise vahendina.

Ma loodan, et meie kokkulepe kuue meetme paketi kohta sillutab teed, et need vahendid saaksid lõpuks muudetud ühendusepõhisteks vahenditeks.

Lõpetuseks lubagem mul öelda, et majanduse juhtimise paketid annavad meile võimaluse, et Euroopa reaalsuses kaob võitja-kaotaja suhtumine ning et Euroopa ei muutu nullsummaga mänguks!

  Liem Hoang Ngoc (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meie kaaskodanikud seavad kahtluse alla hüved, mida saadakse kokkuhoiupoliitikatest, millega vähendatakse nende avalikke teenuseid ja tõmmatakse koomale nende sotsiaalkindlustust. Seal, kus need poliitikad on levinud, ei õnnestu nendega vähendada riigivõlga ja alandada tööpuudust. Selle juhtimise paketi sisukord – nimetan neid tahtlikult sisukorraks –, mida täna arutame, on niivõrd naeruväärne, et isegi majandusteadlased on hämmeldunud, sest need takistavad eelarvepoliitika kohandamist vastavalt majandustsüklitele.

Kolmepoolsete läbirääkimiste käigus tunnistasid komisjoni esindajad meile, et nad ei kasutanud alusena teoreetilisi ega majanduslikke mudeleid kindlate ennustuste ja soovituste tegemisel. Nad tunnistavad, et nad töötavad intuitiivselt. Selle valguses on raske mõista, miks täiskogu konservatiividest, liberaalidest ja euroskeptikutest liikmed on pimesi püüdnud karmistada komisjoni ettepandud teksti. Neil on veelgi vähem õigust meile moraali lugeda, arvestades, et nende sõprade juhitud valitsused tekitasid need eelarve puudujäägid maksude vähendamise kaudu, mis on nii ebaõiglane kui ka ebatõhus: kas pole õige, kolleeg Gauzès? Nad teevad ülevoolavaid avaldusi Euroopa 2020. aasta strateegia kohta, kuid keelduvad lubamast kulutamist tulevikuks valmistumiseks, näiteks kulutamist investeeringuteks, see tuleb välja jätta eelarve puudujäägi arvutusest.

Jah, Corien Wortmann-Kool, see on meie jaoks praeguse arutelu tuum! Vähendagem eelarve puudujääki, näiteks pöördudes tagasi maksukingituste juurde, mis on toonud kasu eelkõige riigi võlausaldajatele, kuid tehkem seda ohverdamata investeeringuid, koolitust ja töökohti, sest praegused investeeringud on tulevased töökohad ja sellest tulenev maksutulu, ning see võimaldab meil vähendada oma eelarve puudujääki. See on teoreem, mis peab olema toodud juhtimise paketi frontispissil.

Minu konservatiividest ja liberaalidest kolleegid, mõned teist soovivad automaatselt karistada teie dogma suhtes ketserlikke riike miljarditesse eurodesse ulatuvates summades. Samuti tahavad nad karistada riike, mis ei alanda palku, et saavutada oma välistasakaal. Nende arvates tuleneb eelarve puudujääk peamiselt nende riikide halbadest kavatsustest, kuigi neoliberaalne mudel, milles te iialgi ei kahtle, läbis just oma halvima kriisi pärast 1929. aastat, ning see justkui nagu ei avaldaks juba survet tavainimeste ostujõule ega põhjustaks maksutulu tohutut kokkutõmbumist: kaks probleemi, mis üldse tingisid era- ja riigivõlgnevuse kasvu.

Hääletusel andsid sotsialistid ja demokraadid selge märguande selle kokkuhoiupaketi vastu, mis saab üksnes suurendada nördimust, mis on levimas üle kogu Euroopa. See selge märguanne on suunatud kõikidele Euroopa töölistele ja eelkõige meie kaaskodanikele Prantsusmaal ja Saksamaal, sest neil saabuvad peagi valimised, mis avaldavad otsustavat mõju Euroopa tulevikule.

  Ramon Tremosa i Balcells (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt sooviksin tänada kõiki raportööre nende suurepärase töö eest, eriti oma kolleege ja sõpru Sylvie Goulardi ja Carl Haglundi!

Meie hääletus majanduse juhtimise paketi üle võiks olla üks ajaloolisi pöördepunkte praeguse parlamendi jaoks. Mitte üksnes selle otseste tagajärgede tõttu, vaid ka moraalse seisukoha pärast, mida näitame oma kodanikele. On aeg, et poliitikal ja valitsustel oleks kindlam seisukoht selle kohta, mis on vale ja mis on õige väärtustes, mida me soovime kaitsta, kaasa arvatud majandusvaldkonnas.

Kas tahame valitsusi, mis valetavad oma eelarvete või puudujääkide kohta? Me ei taha, sest kuigi saate tegelikkust teatud aeg eitada, jõuab see lõpuks alati kohale. Peale selle: kas me soovime valitsusi, mis järgivad stabiilsuse ja kasvu pakti? Minu arvates küll. Seega on sanktsioonide juhtimine vajalik.

Me teame, et kui liikmesriigid sanktsioneerivad üksteist, siis ei juhtu mitte midagi. Seetõttu toetan täielikult vastupidist kvalifitseeritud häälteenamust, ka oma erakonna Kataloonia liberaalse koalitsiooni nimel, mis praegu juhib Kataloonia valitsust ja ka Barcelona linna valitsust. Automaatsus on väga vajalik, kui tahame olla kindel, et punasest joonest ei saa vabalt üle astuda.

Peale selle nõutakse komisjonilt ettepaneku esitamist eurovõlakirjade kohta. Sooviksin avalikult toetada seda kui ettepanekut, mis võtab arvesse eelarvedistsipliini tunnuseid.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Kreeka kriis on selle arutelu üks põhjuseid. Ei ole mõistlik laenata kreeklastele rohkem raha ja nõuda neilt uute kärbete tegemist. Nad ei suuda kunagi oma laenusid tagasi maksta, ja majanduses, mis on sama hästi kui surnud, ei saa kärpeid teha. Ei saa paluda luukerel rihma koomale tõmmata.

Mida me siis vajame? Esiteks, need siin, kes on Kreeka euroalasse lubanud, peaksid oma süüd tunnistama, nagu ka Belgia rahandusminister Didier Reynders. Arusaadavalt ei oleks seda pidanud juhtuda laskma.

Teiseks tuleb osa Kreeka võlast maha kanda ning tagamaks, et ülejäänud võlg reaalselt ka tagasi makstakse, tuleks koostada Kreeka majanduse jaoks mitmeaastane taastumiskava.

Kolmandaks, stabiilsuse ja kasvu pakt peaks hõlmama automaatseid sanktsioone neile, kes rikuvad euroala liikmelisuse tingimusi, sest sellise häda otsa ei tahaks enam sattuda. Arvan, et Wortmann-Kooli raport pidanuks olema rangem.

Austatud juhataja! Toetan kuue meetme paketti, aga eelneva tõttu jätan Wortmann-Kooli raporti üle hääletamata.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! See õiguslik pakett ei ole vastus sügavatele majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemide, mis praegu esinevad paljudes riikides ning puudutavad töötajaid ja inimesi üldiselt. Need pärinevad peamiselt järjest enam neoliberaalsetest ELi reeglitest, mis viivad rahalise ja poliitilise võimu üksikute inimeste kätte.

Stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid laiendades ja karistusi karmimaks muutes paljastavad läbirääkimiste tulemused poliitilise konsensuse kolme institutsiooni vahel Euroopa Liidu kursi ja põhisuundumuste kohta. See on osa enneolematust ründest riikide parlamentide õiguste vastu, mida on kitsendatud ELi neoliberaalsete juhistega riikide eelarvete suhtes, mille eesmärk on sundida töötajaid ja teisi inimesi kasinusele ning piirata erastamist ja avaliku sektorite investeeringuid olulistes sektorites ja teenusevaldkondades.

Kuna Kreeka, Iirimaa ja Portugali töötajate mured on olnud asjata, nagu me teame, on aeg suunda muuta ja lõpetada üksnes majanduslike ja rahanduslike ärirühmade, eriti Euroopa suurte võimuesindajate, toetamine. Nende seadusandlike dokumentidega soovitakse muuta sellised sekkumismeetmed püsivaks, kuid see on rahvaste ja riikide allutamine ja muudab nad päriselt protektoraatideks või kolooniateks. Need dokumendid juhivad meid edasi rajal, mis viib üksnes majandusliku ja sotsiaalse katastroofini ning Euroopa Liidu kokkuvarisemiseni. Seega oleme nende vastu.

  Jean-Paul Gauzès (PPE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, minister, head kolleegid! Eri raportite kohta, mis moodustavad selle juhtimispaketi, on tehtud juba mitu märkust. Millised on selles staadiumis kõige olulisemad punktid, mis võimaldaksid meil tehtud tööd hinnata? Asjaolu, et meil on praegu see pakett, mis on nõukogu ja parlamendi läbirääkimiste tulemus, näitab, et oleme liikunud suure sammu edasi. See täidab ilmse lünga euroala arengus. Kahju, et seda ajendas tegema võlakriis.

Siinkohal peaksime kiitma eesistujariiki Ungarit tubli töö eest ning parlamenti kvaliteetsete läbirääkimiste eest. Samuti tahaksin rõhutada parlamendi saavutatud tulemusi aruteludes nõukoguga, kuivõrd viimane näitas üles siirast avatust. Peame meeles pidama, milline oli olukord enne, ja mõõtma tulemusi objektiivselt.

Kas eelneva kontekstis on need sätted rahuldavad ja piisavad? Alati saab muidugi paremini, kuid see pakett juba pakub reaalseid lahendusi euroala tugevdamiseks ning vajaliku üksmeelse majandusliku lähenemisviisi loomiseks. Kas võime tõsimeeli väita, nagu teevad selle paketi vastased, et saame ehitada kasvu võlahunniku otsa, mida lükatakse edasi üha kaugemale tulevikku?

Neile, kes süüdistavad meid juhtimispaketi toetamises, mis ei põhine ühelgi teoreetilisel ega ökonomeetrilisel mudelil, ütlen lihtsalt nii: kas mudelid, millest te räägite, nägid ette või hoidsid ära kriisi, milles me praegu elame ning mis ei ole veel möödas; või kas need viisid meid hoopis riskantse käitumiseni matemaatilise tõe kattevarjus?

Austatud juhataja, head kolleegid! Homme peab parlament tegema otsuse ning ma loodan, et see saadab selge sõnumi nii kodanikele, kes saavad taas Euroopat usaldada, kui ka turgudele, kes saavad meie valuuta stabiliseerida.