Istungi stenogramm

Kolmapäev, 22. juuni 2011 - Brüssel

18. Makromajanduse tasakaalunihete ennetamine ja korrigeerimine – Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamine – Liikmesriikide eelarveraamistiku nõuded – Eelarvejärelevalve euroalal – Eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamine – Euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavad täitemeetmed (arutelu jätkamine)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu makromajanduse tasakaalunihete ennetamine ja korrigeerimine; ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus; liikmesriikide eelarveraamistiku nõuded; eelarvejärelevalve euroalal; eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamine; euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavad täitemeetmed.

  Antolín Sánchez Presedo (S&D). – (ES) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Meie kodanikud soovivad tugevat ja efektiivset Euroopa Liitu. Passiivsus, ebaadekvaatsus ja puhtalt valitsustevaheline nägemus Euroopa Liidust muudavad kriisi mõju veel tugevamaks ja nõrgendavad Euroopa projekti usaldusväärsust.

Meie probleemid ei ole üksnes riigisisesed ning kriis ei ole üksnes majanduslik – seisame poliitilise kriisi ees, mis nõuab kiiret täielikku ja euroopalikku reaktsiooni.

Majandus- ja rahaliidu põhimõisteid „majandus” ja „liit” tuleb tugevdada. Täna esitatud majandusjuhtimise ettepanekut tuleb oluliselt parandada, kui soovime seda saavutada.

Oleme liikmesriikide eelarveraamistike poolt, mis tagavad läbipaistvuse, majandusliku kooskõla ja Euroopa kohustustele vastavuse kinnitamise.

Usume, et tuleb korrigeerida makromajanduse tasakaalunihkeid ja liikuda ühtsuse poole. Leiame et Ferreira raport kajastab neid valdkondi eriti hästi.

Siiski on stabiilsuse ja kasvu pakti reformimise ettepanekud puudulikud: neis aetakse segamini stabiilsus ja kohandamine ning usaldatakse kasvupoliitika turu ja riigisisese sfääri hooleks. Euroopa investeerimise ja tööandjakohustuste vältimine ei ole vastuvõetav.

Me ei osale katses lubada Euroopal pöörata selg oma kodanikele ja omaenda huvidele; me ei juurdle tundetult selle üle, kuidas meie probleemid lähevad aina hullemaks; ning me ei lepi kaksikmoraaliga. Peame olema üksmeelsed, et tagada ressursid ja kvalifitseeritud häälteenamuse otsused karistuste ärahoidmiseks.

Peame vanduma truudust Euroopale ja tegema seda kiiresti. Euroopa Parlament peaks pingutama, et anda enda kodanikele edasipüüdlik euroopalik vastus.

Peame liikuma edasi, mitte tagasi nagu vähid. Euroopa ei tohi peitu pugeda, kui teda kõige enam vajatakse.

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Kuigi Ühendkuningriik ei ole eurotsooni liige ning ma loodan, et ei hakkagi olema, on meil siiski huvi, et eurotsoon oleks edukas. Soovin, et eurotsoonil läheks hästi, ning mul on kahju, et ma ei saa toetada majandusjuhtimise ettepanekuid, mida täna arutame.

Need ettepanekud annavad komisjonile laiaulatuslikud uued volitused. Kui need volitused hõlmaksid vaid eurotsooni, siis ei oleks ma vastu, kuid komisjon ja paljud parlamendiliikmed, sealhulgas Corien Wortmann-Kool, keda ma väga austan, kasutavad eurotsooni kriisi vabandusena ELi volituste suurendamiseks Ühendkuningriigi ja teiste eurot mittekasutavate riikide majanduse juhtimise üle. Mind ei valitud selleks, et annaksin ELile rohkem õigusi otsustada, kuidas Ühendkuningriik oma asju ajab, ning seetõttu hääletan nende ettepanekute vastu.

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Arutelu peegeldab Euroopa majanduspoliitika lahendamata probleeme. Kuigi meil on ühtne rahapoliitika, vastutame eelarve- ja rahanduspoliitika eest kohalikul tasandil. Mõne kreeklasest parlamendiliikme katsed nihutada vastutust Kreeka sisepoliitilise pädevuse eest Euroopale või kolmandatele isikutele, kapitalistlikele pankadele või ükskõik kellele, on kindlasti viga.

(Vahelehüüded)

Need olid Kreeka kommunistid.

Õnneks on euro nii liidusiseselt kui ka -väliselt stabiilne. Me ei tegele mitte eurokriisi, vaid suveräänse võlakriisiga. Seetõttu peame alustama. Sel pole mõtet – isegi riik ei saa elada lõpmatuseni üle oma võimete. Ei ole mõtet lisada olemasolevatele võlgadele veel võlgu, kui ei aktsepteerita vajalike reformide tagajärgi. Seetõttu leian, et on viimane aeg tegutseda. Parlament on juba pikka aega meetmeid otsinud. Komisjon on nüüd teinud ettepaneku, et stabiilsuse ja kasvu pakt muudetaks karmimaks. Eesistujariik Ungari on pidanud hästi läbirääkimisi, nagu ka meie pool. Tegelikult arvan, et on kahetsusväärne, Udo Bullmann – kuna paljudes finantsturgude reguleerimise aspektides oleme vägagi ühte meelt –, et sotsialistid tahavad ikka veel teha vahet heal ja halval võlal. See ei ole õige. Kui koostame bilansse, et näha, millised Euroopa riigid on raskustesse sattunud, siis pole vaja kedagi laimata; kõik on niigi selge. Kõikjal oli sotsialistlikke valitsusi, kellel niisugused eelarve- ja rahandusprobleemid tekkisid. Ungari, Läti, Rumeenia väljaspool eurotsooni, kuid ka Iirimaa, Hispaania, Portugal, Ühendkuningriik ja Kreeka pärast neljaaastast pausi, kui meie olime sees. Teisisõnu: teie majandusmudel ei tööta.

(Vahelehüüded)

Tõesti, Reinhard Bütikofer, te peaksite praegu juba targem olema. Me ei saa kreeklasi vastutusest vabastada ning päris ausalt öeldes ei olnud kreeklased esimesed stabiilsuse ja kasvu paktist üleastujad; pigem olid nendeks kaks suurriiki: Saksamaa ja Prantsusmaa. Ka meie olime selle vastu ja muutsime seda. Te olite sel ajal valitsuses, Reinhard Bütikofer. Kaevasite hauda. See oli teie erakond, mis stabiilsuse ja kasvu paktile hauda kaevas, mitte kreeklased. Ja nüüd on kreeklaste asi...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

(Sõnavõtja nõustus vastama kahele sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Udo Bullmann (S&D). – (DE) Austatud juhataja, Werner Langen! Tahan olla kindel, et olete meie ideedega kursis. Küsin seega, kas te teate, millise ettepaneku tegime teie kolleegile Corien Wortmann-Koolile? Esimene ettepanek oli tugevdada pakti, kontrollides põhjalikumalt valitud eesmärke, mille Olli Rehn pakkus välja ELi 2020. aasta paketist, näiteks uurimis- ja arendustegevus ning vaesuse vastu võitlemine. See hõlmaks ka investeeringuid energiaga varustamise süsteemide uuendamiseks.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja, mul on kaks mõtet.

Esiteks Kreeka kohta: ärgem püüdkem ajalugu ümber kirjutada! See oli parempoolne valitsus, mis kahe ametiaja vältel varjas panga Goldman Sachs abil arve. Praegu püüab vasakpoolne valitsus asju jälle korda ajada. Kas inimesed peavad maksma vigade eest, mis on tehtud pangandusettevõtete soovitusel?

Teine näide: minu kodumaal Belgias vähendasime 12 aasta vältel koos vasakpoolse osalusega valitsusega, mida juhtis meie kolleeg Jean-Luc Dehaene, 130% võla SKTst 80%ni. Pangandusettevõtete – eriti Fortise – vead tõid kaasa selle, et meie pidime aitama panku, et hoida ära süsteemi...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Olen väga hästi kursis Udo Bullmanni ja Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis tehtud ettepanekutega. Ainus probleem nendega oli see, et need nõuavad peamiselt rohkem raha. Probleemi ei saa lahendada seda rahaga loopides. Nagu Marc Tarabella just kinnitas, on võimalusi võla vähendamiseks ka sotsialistide osalusel. Tahan öelda selgelt, et Kreekas toimunud reformid ei ole teinud midagi selleks, et Kreeka eraisikud tõsimeeli jagaksid riigi kulukoormat. Vastupidi: alates 1. jaanuarist on Kreeka kodanikud Kreeka pankadest välja võtnud 59 miljardit eurot ja müüdud on 12 miljardi euro väärtuses Kreeka valitsuse väärtpabereid. Nõuan, et need paljud Kreeka rikkad osaleksid aktiivselt, ning seda tuleks eeskirjadega reguleerida. Kui nad võtavad vastutuse, peaksid nad meie solidaarsusest ka kasu saama.

  Saïd El Khadraoui (S&D). – (NL) Austatud juhataja, head kolleegid! Alustaksin sellest, et kiidaksin neid, kes selle paketiga on vaeva näinud, kuid toetaksin ka eelnevaid sõnavõtjaid enda fraktsioonist. Meie jaoks ei ole pakett piisav ning see ei ole ka tasakaalus. Küsimus pole niivõrd tehnilistes detailides kuivõrd sisus: mida me rõhutame? Millised peaksid olema integreerituma majanduspoliitika eesmärgid? Seega ei vasta tõele, et me ei taha, et Euroopa juhiks majandust, kuid peame endalt küsima, kuidas seda määratleda; milline on Euroopa majanduse juhtimise olemus? Ilmselgelt on praegune kriis meile näidanud, et rahaliidus olemine nõuab ka majanduslikku koostööd. Tundub, et rahandusplaani on pugenud sisse mingi kujunduslik viga ning me peame selle parandama.

Meie jaoks on asi palju rohkemas kui kärbetega nõustumises ja eelarve eesmärkide saavutamises. Jah, Werner Langen, head kolleegid, me kõik oleme selle poolt, et riikide rahandus oleks mõistlik, kuid kuidas suudaksime kõik edasi liikuda, kuidas me sellest mädasoost välja ronime? Kuidas tulevikuks valmistuda ja kuidas me seeläbi ühise majanduspoliitika kaudu kasvame ja töökohti loome? Teisiti öeldes: sidudes süsteemiga põhjaliku investeerimisstrateegia, luues seose Euroopa Liidu 2020. aasta eesmärkidega või tehes ühiseid kokkuleppeid, näiteks haridussüsteemi parandamise, vaesuse vastu võitlemise, konkurentsivõime suurendamise ja kolmandate riikidega konkureerimise kohta, kasutades teadus- ja uurimistegevust.

Muuseas, mind hämmastab, et mõned liikmed, nagu Guy Verhofstadt eile, pooldavad mõnda investeerimisstrateegiat, olles ise samal ajal selle paketiga rahul. Minu jaoks isiklikult tundub, et siin on vasturääkivus. Seega leiame, et kuue meetme paketi kujul oleme kaotanud ühe võimaluse seada paika tõeline majandusjuhtimine.

  Marianne Thyssen (PPE). – (NL) Austatud juhataja, head kolleegid! Oleme väga sügavas kriisis ja mitte üksnes sellises, millest peame välja rabelema, vaid ka sellises, kuhu me ei tohiks enam mitte kunagi sattuda. Just sel põhjusel vajamegi tugevat õigusraamistikku ning sel põhjusel peame meie kaasseadusandjatena, parlamendina, võtma enda kanda kohustusi. Lõppude lõpuks oleme meie ju põlvkond, mis praegu otsustab oma laste tuleviku.

Meil Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatlike) fraktsioonis on julgust sellised eeskirjad läbi suruda. Praegu peab meil olema julgust otsustada, mida on vaja ette võtta. Meil peab olema ka julgust sellised otsused läbi suruda; tagada, et neid järgitaks, isegi kui see tähendab, et peame ujuma vastuvoolu. Mõistame inimesi, kes tänavatel protestivad, ning veelgi enam – me anname nende inimeste muredele täpse strukturaalse vastuse: head töökohad, jätkusuutlik areng ja tulevikus võimalus adekvaatseks sotsiaalpoliitikaks. Kui soovime jääda globaliseeruvas majanduses arvestataks jõuks, siis peame tagama parema majandus- ja eelarvepoliitika kooskõla ning parema majanduspoliitika ja liikmesriikide konkurentsipoliitika kooskõla. Selleks et seda saavutada, vajame ilmselt investeeringuid majandusse, kuid kõigepealt on meil vaja tagada, et kellelgi ei oleks vabadust rikkuda kokkulepitud reegleid ilma mõjuva põhjuseta, sest nii tõmmatakse ka teised mülkasse.

Pakett, mille üle läbirääkimised on nüüd lõppenud, annab neile nõuetele selge vastuse. Samuti annab see vastuse minevikus tehtud vigadele. Ainuke asi on – ja seda on ajendanud meie varasem käitumine –, et peame veelgi tugevdama stabiilsuspakti ennetavat aspekti, sest kui liikmesriik astub valele teele, siis me ei saa lubada, et see tooks nõukogus kaasa poliitilise kauplemise, mis on lõppkokkuvõttes Euroopa vastus.

Seega loodan, et hääletame poolt, et toetame seda paketti, kuid loodan ka, et anname endale võimaluse alustada nõukoguga viimast läbirääkimiste ringi, et seda punkti veelgi tugevdada.

  Leonardo Domenici (S&D). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Mulle tundub, et tegemist on paradoksiga. Pakett, mis peaks parandama tasakaalunihet ja asümmeetriaid ning neid edaspidi ära hoidma, põhineb ise tasakaalunihetel ja asümmeetrial. See on nagu keha, mis seisab kahel jalal, millest üks on pikem ja arenenum kui teine. Jalg, mis kontrollib fiskaalpoliitikat, on lihaste ja liigestega, ning jalg, mis kontrollib arengupoliitikat, mis peaks tagama hoogu ja pikaajalist motivatsiooni, näib kondine ja nõrk.

Leian, et see ebakõlaline tulemus paketi lõppstruktuuris on jõudnud arvamuste erinevuseni kriisi põhjustes ja olemuses. Erinevus on nende vahel, kes usuvad, et riikide rahanduse tasakaalunihe ja korratus on kriisi põhjuseks, ning nende vahel, kes arvavad, et põhiprobleem on hoopis reeglite ja läbipaistvuse puudumises turgudel, majanduse ja kaubanduse tasakaalunihkes ning sotsiaalses ebavõrdsuses. Me võime siin põhjuse ja tagajärje segi ajada. Me kõik tahame, et riikide rahandust juhitakse mõistlikult, kuid võlavähendamise eesmärk ei ole piisav hoogsaks kasvuks ega konkurentsivõimeks. Meetmete põhijõud on protseduurides ja sanktsioonides. Palju vähem rõhku – liiga vähe rõhku – on asetatud investeerimise ja jätkusuutliku arengu strateegiale, mida Euroopa peaks edendama ja rakendama.

Me teame, et meie tegevus võib viia väga erinevate tulemusteni, isegi kui me seda ei kavatse, ning sel võib olla ka meie oodatule vastupidine tagajärg. See on eesmärgi heterogenees. Kardan, et probleem seisneb selle paketi sisus.

  José Manuel García-Margallo y Marfil (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Ilmselgelt oleme keerulises olukorras, mis nõuab, et oleksime vastutustundlikud. Meie kõik, sealhulgas nõukogu. Meie erinevus nõukogust seisneb vastupidise kvalifitseeritud hääleenamuse kasutamises.

Me kõik teame, et stabiilsuse ja kasvu pakt ei ole toiminud, kuna liikmesriigid on otsustanud teineteist eelarvedistsipliini rikkumise eest mitte karistada. Võib-olla on põhjus selles, et nad on lugenud evangeeliumit, kus seisab: „Visaku esimene kivi see, kes patuta”.

Parlament soovib, erinevalt nõukogust, sellele rõõmsale seltsimehelikkusele valitsuste vahel lõpu teha ja asendada erapoolik kohtunik erapooletuga.

Pakett on hea ja see väärib poolthääli. Kui ajad on rasked, ei arva keegi, et peaks rohkem kulutama. Meie tegevuse eesmärk praegu on eelarve distsipliini taastamine.

Siiski, kui miski on hea, ei tähenda see veel, et see on tingimata piisav. Täna kuuldud kõned on näidanud mitut asja. Me teame, et eurotsoon ei olnud optimaalne valuutapiirkond. Kõik arvasid, et praegune institutsionaalne raamistik – tsentraliseeritud rahanduspoliitika, stabiilsuse ja kasvu pakt ning teiste riikide majanduspoliitika kooskõlastamine – võimaldab liikmesriikide erinevustest üle saada või neid vähemalt vähendada. Nii ei ole aga läinud. Headel aegadel erinevused ainult kasvasid; halbadel aegadel jäeti sambad, millele rahaliit loodi, varemetesse. Nüüd võivad läinud olla ka käendamiskeelu, lepingute täitmata jätmise keelu ja väljumiskeelu põhimõtted.

Nüüd leiame endid Lenini „Mida teha?“ situatsioonist. Ainus lahendus on liikuda edasi poliitilise liidu küsimuses.

Toetan eurovõlakirjade teemat. See on positiivne samm õiges suunas, kuid palju on veel teha. Kui poliitilise liidu loomine nõuab lepingute reformimist, milleks tuleb konverents kokku kutsuda, siis olgu nii. On üks Kreeka vanasõna: „Reeglid tehakse inimese, mitte inimene reeglite jaoks”.

Küsimus ei ole öösel kella kolmeni kestvates aruteludes või hommikul kella kuueni kestvates ministrite nõupidamistes. Mõtleme nüüdsest, mida olukorra parandamiseks saaks ette võtta.

Esimene samm on siiski paketi poolt hääletamine, mis on hea samm õiges suunas. Muidu teeme kasutuid jõupingutusi ja – nagu José Ortega y Gasset just ütles – kasutud jõupingutused viivad melanhooliani ja poliitikas opositsioonini.

  Juhataja. − See viib melanhooliani ja ka pikemate sõnavõttudeni, kui istungi juhataja on lubanud, José Manuel García-Margallo y Marfil.

  Alfredo Pallone (PPE). – (IT) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! See arutelu annab võimaluse tegeleda Euroopa Liidu juhtimise uue kokkuleppe teemaga ning saata selge ühine sõnum taastada ELi ühtsus ja hajutada spekulatsioone.

On tõsi, et aastate jooksul oleme stabiilsuse ja kasvu pakti nõrgendanud. Samuti võib vastuvaidlematult väita, et see oli viga, ja praegu maksame selle eest. Peame pöörduma tagasi fiskaaldistsipliini reeglite juurde. See ongi tegelik probleem, tegelik arutelu, mida peaksime isekeskis pidama. Menetlused peaksid olema automaatsed, nii et meil ei tekiks samu kogemusi, mis vana stabiilsuse ja kasvu paktiga. Usun, et kriisist väljumiseks on ainult üks viis: vältida otseteid. Vastus seisneb riigisisestes reeglites, mille abil planeeritud ja kokkulepitud kohustusi ellu viiakse. Solidaarsust ELi liikmesriikide vahel peab toetama vastutustunne ja nõue austada reegleid, mida liikmesriik ei saa ega tohi teadlikult rikkuda.

Selge on see, et siinkohal ei saa me unustada kasvu olulisust, sest see toob tulu, ning strukturaalseid reforme, mis võimaldaksid raskustes olevatel riikidel uuesti oma jalgel seista. Strukturaalsed reformid, mille eesmärk on majanduse konkurentsivõime edendamine ja kasvupotentsiaal, peavad olema poliitilises päevakorras esikohal.

Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et uus stabiilsuse ja kasvu pakt ei võimalda riikidel areneda. Pigem ajendab see neid vabanema ballastist, moderniseeruma, tegema struktuurseid reforme, mis toovad kaasa majanduse hoogustumise. Usun, et tänu nende ja uues stabiilsuse ja kasvu paktis kehtestatud reeglite rangele järgmisele muutub EL tugevamaks ja suudab vastu astuda uutele katsumustele ilma abipoliitika ja – veelgi enam – vananenud lööklauseteta, mis kuhugi ei vii ning vaid kahju teevad, eriti ühiskonna nõrgimate liikmete seas.

  Astrid Lulling (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Mida enam parlament hoopleb majandusjuhtimise vallas tehtud imeliste edusammudega, seda enam tahaksin paluda oma kolleege näidata üles veidi alandlikkust, sest vaarume praegu kuristiku serval. Peaksime avama oma silmad kahele asjale. Esiteks on Euroopa Parlament Kreeka kriisi ajal vait olnud. Tavaliselt reageerime igasugustele sündmustele maailmas väga kiiresti, kogu aeg tuleb üks otsus teise järel. See põhimõtteline kriis näib aga olevat meid sõnatuks võtnud. Väärib hukkamõistu, et me ei ole suutnud saata tugevat lihtsat ja praktilist sõnumit Kreeka rahvale, liikmesriikide valitsustele ja Euroopa kodanikele.

Teine teema hõlmab selle paketi rakendusala. Hääletades nende kuue direktiivi ja/või määruse poolt, mida ma loodan, et me teeme, astume euroalas kindlasti ühe sammu edasi – ja ma mõtlengi üksnes ühe sammu – valdkonna poole, mille puudumist on olnud tugevalt tunda ja mille väärtus selgub tulevikus. Selleks aga, et näha, kui palju meil veel minna tuleb, peame vaatama vaid tuliseid vaidlusi vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi ümber, kui me tegelikult peaksime rääkima reeglitest ja automaatsetest sanktsioonidest. Mõned inimesed on ikka veel vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse ees hirmul. Sellele põhimõttele peame aga kindlaks jääma.

Puhtalt poliitilisest vaatepunktist olen pettunud, et vasakpoolsed liikmed on jätkuvalt vastu hea eelarvejuhtimise põhimõtetele, kuigi tõendid seda ei toeta. Defitsiit ja jätkusuutlik areng ei saa käia käsikäes. Riigid peavad juhtima oma eelarvet vastavalt headele majapidamisreeglitele, mitte riigi kulutuste taaselustamise kaudu, mis on lühiajaliselt tore, aga mitte kunagi pikaajaline lahendus.

Järgmisele paarile otsustavale nädalale lähenedes on meie ülesanne ehitada uus majanduslik liit...

(Istungi juhataja katkestas Astrid Lullingi sõnavõtu)

(Astrid Lulling nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Kuna mul enam kõneaega pole, siis küsiksin Astrid Lullingilt järgmise küsimuse: kas teie, Astrid Lulling, oleksite valmis ütlema parlamendile minu poolt, et ma ei mõelnud kõiki Kreeka liikmeid vaid ainult kahte kommunistist liiget Nikolaos Chountist ja Georgios Toussast, kes rääkisid vahetult enne mind? Kas oleksite valmis seda parlamendile kinnitama?

  Astrid Lulling (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Loomulikult olen rõõmuga valmis seda ütlema ja kinnitama, kuid sooviksin lisada, et me pöördume ka kreeklaste poole. Kreekas on ainult kümme maksupagulast, kes väidavad, et teenivad üle miljoni euro aastas. Pöördun ka nende poole, just nagu Werner Langen pöördus kommunistide poole.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Aeg on otsa saamas ning seetõttu tahaksin kutsuda üles lõpetama neid ettevalmistamata kõnesid, näpuganäitamisi ja parteipoliitilisi mänge, ükskõik kus need toimuvad. Peame tegema tööd korralikult ja reageerima kriisile sammhaaval.

Mis on kriisi põhjused? Oleme pidevalt rõhutanud, et põhjuste hulka kuulub reeglite rikkumine, sanktsioonide blokeerimine ja edusammude vähesus rahaliidu uuele tasandile viimises. Oma majandusjuhtimise plaanide raames soovime, et stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdataks nii ennetavate kui korrektiivsete meetmete puhul. Nii oleks sanktsioonide rakendamise poolt oleval enamusel ja komisjonil vajaduse korral õigus sekkuda, et Euroopa kodanikud saaksid olla reeglite järgimises kindlad.

Minu teine mõte on, et soovime viia rahaliidu järgmisele tasandile. See tähendab majandusliidu moodustamist ja poliitilise liidu eesmärkide jätkuvat silmaspidamist.

Pean ütlema, et olen arutelu tulemustes pettunud. See ei toimi hetkel korralikult. Asjaolu aga, et meil ei ole nõukogu nõusolekut majanduspoliitika dialoogis ning et Euroopa Parlament ja tööstuse kaks poolt on sellega seotud, vähendab meie võimet olla rohkem kaasatud. Me soovime oma kaasatust suurendada. Kuna nõukogu ei suuda tegeleda praeguse sotsiaalse tasakaalunihkega ega anda parlamendile võimalust muuta liikmesriikide ministreid meie ees otse vastutavaks, on arutluse tulemused nõrgenenud. Me jääme nende tulemuste juurde. Soovime tõusetunud probleemid lahendada ja olla kaasatud. Kui me lubame nõukogu nõrkusel oma positsiooni nõrgendada, siis ei ole me kriisist midagi õppinud.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Sooviksin küsida Othmar Karaselt küsimuse. Me oleme ühtse valuuta kriisis. Oleme avastanud, et meil on põhimõttelisi probleeme, nagu ühtne fiskaal- ja majanduspoliitika. Need ökonomistide ja akadeemikute leiud on minu jaoks üsna üllatavad. Kas teie, Othmar Karas, tõesti usute, et enne ühtse valuuta kasutuselevõttu ei olnud keegi teadlik sellisest käibetõest, et vaja on ka ühtset juhtimist ja poliitilist liitu? Ehk ei olnud keegi hoopis nii julge või aus, et seda Euroopa kodanikele öelda.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Muidugi kõik teadsid seda ja sellest ka räägiti. Öeldi, et rahaliit on poliitiline projekt, et rahaliiduga kaasnev integratsioon on pöördumatu ning et rahaliidus tuleb liikuda edasi integratsiooni poole. Oleme olnud aastaid sellele väga pühendunud. Fraktsioonid, näiteks teie oma, on õhutanud Euroopa Liidu vastast meelsust ja rääkinud vähe valuuta olulisusest, võimalustest, poliitilisest tahtest...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE) . – (RO) Austatud juhataja! Hääletan homme Euroopa majanduse juhtimise seadusandliku paketi poolt. Sooviksin tänada eriti raportööre, eesistujariiki Ungarit ja komisjoni erakordse töö eest, mis kulmineerus selle seadusandliku paketiga.

Euroopa majanduse juhtimise paketti tuleb vaadata koos teiste rahandussektori seadusandlike pakettidega, sealhulgas Euroopa finantsjärelevalve struktuuriga, mis on juba vastu võetud. Usun kindlalt, et selle seaduse efektiivne rakendamine tagab, et ühtegi liikmesriiki ei paljastata enam, kui tulevikus peaks tekkima kriis. Suudame fiskaalsed ja majanduslikud tasakaalunihked ära hoida ja neid kohandada, mis on üks parimaid majanduskasvu ja töökohtade garantiisid.

Siiski pean väljendama muret selle üle, et Euroopa institutsioonid ei ole valmis tunnistama majanduslikku reaalsust, mille ees me praegu seisame. Tahan öelda, et liikmesriik, kellel on võlg, mida ta ei suuda enam maksta, ei tohi saada abi, mis lisab olemasolevatele veel ühe võla ja kõrgemad kulud. Oleme kogemusest õppinud ja teinud mõistlikult järelduse, et lahendus on see, kui võlgades olev riik lööb korra majja. Samuti peavad võlausaldajad mõistma, et võlatasumist tuleb korraldada nii, et see vastaks asjaomase riigi reaalsele maksesuutlikkusele. Kui me sellisel viisil ei jätka, siis aja säästmise asemel hoopis raiskame seda ja probleem aina süveneb.

  Sławomir Witold Nitras (PPE). - (PL) Austatud juhataja! Olles kuulanud tänast arutelu tähelepanelikult, tahaksin teha paar märkust, kui tohib. Esiteks on siin istungisaalis tihti viidatud majanduse stimuleerimisele lisakulutuste kaudu eelarves. Mulle tundub, et need parlamendiliikmed on unustanud, et Euroopa Liidus on riike – ja mitte ainult üks või kaks ning mitte ainult Kreeka –, mille riigivõlg on üle 100% ja mille ainus põhjus on majanduse stimuleerimine. Seetõttu oleme saavutanud teatud majanduskasvu taseme, ehkki mõnevõrra kunstliku, kuid meile on jäänud maksmata arveid, mida tuleb nüüd tasuma hakata.

Räägiti ka piiravatest lahendustest defitsiidi piiramise kontekstis. Lahendused, mida on aga soovitatud, näevad ette, et iga riik peaks 20 aasta jooksul vähendama võlga 60%. Kui võla vähendamiseks pooleni on 20 aastat pikaajaline perspektiiv, siis milline on lühiajaline perspektiiv? Ma ei suuda selles olukorras pikaajalisemat perspektiivi kujutleda.

Kas karistustest loobumine on võimalik või kas karistustesüsteem on piirav süsteem? 15 aasta eest, kui ma veel tudeng olin, lugesin lähenemiskriteeriumidest ja nende kohustuslikust olemusest. Kohustuslikud on need siiski ainult paberil. Kui need on kellegi jaoks üldse kohustuslikud, siis ainult neile, kes soovivad euroalaga liituda, kuid need ei ole kohustuslikud kellelegi, kes juba kuulub eurotsooni. Eelnevast tulenevalt ei saa sellist süsteemi edukalt juurutada, kui puuduvad karistused ja piiravad karistused, nagu mõned on öelnud. Need sanktsioonid eksisteerisid paberil, kuid nagu me mäletame ja teame, siis tegelikult ei ole neid rakendatud.

Minu viimane märkus seondub sellega, et Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis liikmed on öelnud, et peaksime rakendama Euroopa Liidu 2020. aasta strateegiat, mitte pelgalt vähendama kulutamist. Just needsamad dokumendid käsitlevad aga muu hulgas ka Euroopa semestrit. Samuti tutvustatakse seal uut menetlust liigse tasakaalunihke korral. Üks selle dokumendi omadusi on, et see annab Euroopa Komisjonile mõjuvõimu otsustada, kas liikmesriik rakendab Euroopa Liidu 2020. aasta strateegiat või mitte, mistõttu on mõistlik tõtt rääkida. Julgustan teid seda paketti vastu võtma. Kuna nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel puudub selles küsimuses kokkulepe...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – Austatud juhataja! Mõistlik on teha kompromiss. Kindlasti on Parlament läbirääkimiste käigus rohkem kui kompromissini läinud, kuid ma arvan, et meie piir on käes. Paketi kohta otsuse tegemise edasilükkamine probleemi ei lahenda. See ei kao kuhugi. Samad mured tabavad meid uuesti ning ohustavad kogu euro ja ELi tulevikku, kui me ei koordineeri asju paremini ega kasuta rohkem ühenduse meetodit.

Pikas perspektiivis on EL majanduslik liit. Peame jõudma probleemide tuumani. Selle paketiga oleme sellele lähemale jõudnud, kuid mitte veel piisavalt. Usun, et vastupidine kvalifitseeritud häälteenamus on üks probleemi tuumas asuv küsimus.

Praegu ei ole aeg populismiks ega lühinägelikuks poliitikaks, mida nõukogu on minu meelest vahepeal mingis ulatuses teinud. Nõukogu, nagu parlamentki, vastutab eurooplaste eest. Loodan, et nõukogu jagab koos komisjoni ja parlamendiga vastutust ning nad astuvad vajalikud sammud majandusjuhtimise paketi ja muude tegevuste nimel tulevikus. Kui pusletükid ei ole õiged ega õiges kohas, siis on meie tulevikuplaanid ja EL 2020 üksnes tühised ilusad sõnad, millele me ei saa tulevikku ehitada.

  Thomas Mann (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Euroopa majanduse juhtimise pakett saadab selge sõnumi, et peame tulevikus igal juhul võlakriisi vältima. Peame rakendama tulemuslikke meetmeid, et hoida ära euro destabiliseerumist. See on Corien Wortmann-Kooli koostatud suurepärase raporti põhisõnum. Selleks et seda saavutada, vajame paremat poliitilist kooskõla liikmesriikide vahel ja tugevat järelevalvet ELi tasandil. Selline järelevalve on Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia üks põhipunkte.

Peame lõpuks stabiilsuse ja kasvu pakti järjepidevalt rakendama, sest see on tugeva euro alus. Nii näitame suure eelarvedefitsiidiga liikmesriikidele, kus on piirid. See on see, mida Euroopa kodanikud õigustatult nõuavad, ja mitte ainult riikides, mis peavad näitama üles solidaarsust pidevalt suurenevate abipakettide kujul. Me ei tohi lubada enam vabandusi ega ebamugavaid kompromisse, kui liikmesriigid avaldavad üksteisele oma lähenemisprogramme ja eelarvepoliitikat. Kodanikud on valulike reformidega nõus ainult siis, kui neile näidatakse olukorrast selget pilti, mille alusel nad saavad toetada vajalikke meetmeid.

Vastupidi natsionalismis levinud arvamusele ei vaja me mitte vähem Euroopat, vaid rohkem. Näiteks peaksime tugevdama oma ühenduse meetodit, mis põhineb Lissaboni lepingul. Komisjon peab aktsepteerima ja aktsepteeribki oma kohustusi, tuvastama rahandus- ja majanduspoliitika trende varases staadiumis ja tagama, et dialoog finantseerimisasutuste ja poliitikakujundajate vahel oleks palju tõhusam, kui see on seni olnud.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Täna õhtul siin arutatavaid meetmed tuleb toetada. Minu meelest need näitavad, et Euroopa Liidul on piisavalt suutlikust, tahet ja arukust, et rakendada meetmeid, mis tulenevad õppetundidest, mida me sellest majanduskriisist oleme võtnud.

Eriti tahan juhtida tähelepanu, et mõned on öelnud, et tegu on liikmesriikide võimu Euroopa Liidule andmisega. Seda sama vana juttu räägitakse igale ettepanekule vastuvaidlemisel. Euroopa Liidul peab veidi õigusi olema ja kindlasti saadame turgudele ja kodanikele sõnumi, et suudame kriitiliste olukordadega hakkama saada, kui neid peaks olema.

Olen kindlasti täielikult nõus sellega, mida praegu teeme, ning samuti sooviksin, et võtaksime vastu automaatsed siduvad sanktsioonid ning ka vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi. Nii tagame, et me ei satu tulevikus enam kriisi. Ennetamine on parem kui ravi ning siin on asi ainult ennetamises. Õpime sellest, mida me oleme juba õppinud.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Selleks et Euroopa Liitu jätkuvast kriisist välja tuua, peame asuma majandust juhtima. Peame oma poliitika kooskõlastama; peame olema läbipaistavad riigisiseste eelarvete juhtimises ja eelkõige peame oma defitsiiti vähendama.

Kuid siiski, kas te tõesti arvate, et olete õigel teel? Euroopa parempoolsed on valmis Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia eesmärgid lihtsalt tühistama. Nad keelduvad kehtestamast finantstehingute maksu ja euroväärtpabereid ning nende silmad vahivad ainiti reitinguagentuuride poole, mis ei näinud ette kõrge riskisusega laenude turu kriisi, näidates nii, kui usaldusväärsed nad on.

Ühesõnaga, oleme kriisis, mille kutsus esile neoliberalism ning valitsuste ja ELi pime usk vabastatud turgudesse. Ja kuidas me kavatseme sellest pääseda? Veel suurema neoliberalismi ja kasinuse kaudu! Vajame kasvu, peame nõudlust ergutama ning me ei saavuta seda oma kaaskodanike põlvilisurumise kaudu. Te olete valel teel!

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Kreeklasena soovin tänada kõiki oma kolleege, kes on öelnud Kreeka kohta häid sõnu, ning rõhutada, et minu meelest ulatub riigi ellujäämine kaugemale kui parteipoliitiline killustatus ja seisukohad. Me räägime siin tuleviku Euroopast. Me ei ole veel mõistnud mineviku Euroopat ning püüame seda ikka veel teha. Tahame aru saada, kuidas jõudsime siia, kus praegu oleme. Mul on kahju öelda, et mõned inimesed on näidanud üles arutut ahnust, eriti Kreekas; kuid mõned teised on näidanud üles suisa karistusväärset ahnust.

Meie arvame, et erainvesteeringud on lahendus. Erainvestorid on mujale läinud – me kipume seda unustama. Nad on läinud teistesse maailma piirkondadesse. Euroopa ei ole konkurentsivõimeline; Euroopa jääb vanaks; see pole enam konkurentsivõimeline ja sel pole midagi pakkuda. Mida me...

(Istungi juhataja katekestas sõnavõtu)

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Olen suure töö eest tänulik raportööridele, nõustajatele, eesistujariigile Ungarile ja kõigile, kes tegid võimalikuks majandusjuhtimise kuue meetme paketi valmimise sellisel kujul. Oleks hea mõelda, et pakett ei ole enam vajalik ja Euroopa majanduse probleemid lahenevad üleöö. Kahjuks nii see ei ole. Euroopa ei ole veel kriisist üle saanud ning kui me vastutustundlikult ei käitu, peame ka tulevikus kriisidega silmitsi seisma. Nõustun nende vastutustundlike mõtlejatega, kes ütlevad, et meil tuleb vastu võtta pingelisem eelarve ja tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti. Peame ütlema valjult välja, et siiani on Euroopa Liit asja liiga lõdvalt võtnud. Meil ei olnud mehhanisme kriisisituatsioonis reageerimiseks ega suutnud seega adekvaatselt reageerida kriisi rasketele tagajärgedele, mis põhjustasid majanduslikke, rahalisi ja sotsiaalseid rahutusi. Me ei saa lasta sel korduda ning samal ajal peame õppima minevikueksimustest!

  Frédéric Daerden (S&D). – (FR) Austatud juhataja, head kolleegid, raportöör! Majanduse hea juhtimine Euroopas on vajalik – loomulikult on. Ent kui hääletame nende kuue teksti poolt, ei jäta me liikmesriikidele vabadust järgida investeerimispoliitikat, mis stimuleeriks kasvu.

Ajal mil kodanikud kaotavad usku ELi üha enam, mil Kreeka on põlvili surutud ja reitinguagentuurid dikteerivad riikidele, mida teha, peaks parlament lõpetama dogmaatilise kasinuse pealesurumise.

Liit tahab reageerida neoliberaalsele kriisile neoliberaalsete valemite ja süstemaatiliste kulukärbetega, eriti sotsiaalse turvalisuse arvelt, isegi kui on teada, et need kulutused on kaitse majanduskriisi eest.

Kui ei lisata punkte, mida toetavad parlamendi progressiivsed fraktsioonid, siis ma ei kujuta ette, et me nende tekstide poolt hääletame. Tekitaksime endale lõhestunud isiksuse, arvestades, et oleme võtnud vastu otsuseid Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia rakendamiseks ning et koostame raporteid, nagu ma isegi, vaesuse vastu võitlemise platvormi rakendamiseks. Majanduse juhtimine, mille kohta praegu ettepanek tehakse...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! Stabiilsuse ja kasvu pakti tuleb kohe karmistada. Eelnevate aastate kogemused ei võimalda midagi muud arvata. Mul on hea meel, et läbirääkimiste tulemus on samm õiges suunas. Ministritel ei lubata enam kunagi üksteist kaitsta, kuni mõni liikmesriik laseb riigi rahandusel rööbastelt maha joosta. Seega oleks hea, kui parendaksime suurte defitsiitide ärahoidmist, viies otsustamise poliitikast välja. Nii et raportöör Wortmann-Koolil on õigus, kui ta ütleb, et ministrid peaksid saama otsuseid blokeerida ainult kvalifitseeritud häälteenamusega.

Ent mul on raske alla neelata volinik Olli Rehni seisukohta selle õigusaktide paketi kohta. See on samm eurovõlakirjade kasutuselevõtu poole. Euroopa Keskpanga president on viidanud, et ei ole hea võtta eurovõlakirju kasutusele olukorras, kus eelarvedistsipliin on puudulik. Uute võlgade tekkimine teravdab Euroopa võlaprobleemi. Veelgi enam, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon tahavad vabastada riigiinvesteeringud maksimaalsest...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Majandusjuhtimise paketi meetmed on asjatundlik reaktsioon ilmsetele majanduslikele ja rahalistele probleemidele, mis on Euroopa Liitu kaua vaevanud.

Majanduskriis on viinud mitu eurotsooni riiki ränkade võlaprobleemideni ning on selge, et stabiilsuspakti reeglid ei kaitsnud valuutaliitu mõnede valitsuste amatöörliku ja vastutustundetu riigijuhtimise eest. Kuigi ma ei arva, et Euroopa Komisjonil peaks olema rohkem volitusi kui praegu, olen siiski nõus, et Euroopa valuutaliit peab kehtestama eelarvepoliitikale täpsemad vastastikuse kontrolli mehhanismid. Osa valuutaliidu liikmeid maksab praegu teiste vastutustundetuse ja avantürismi eest, mistõttu suund suurema läbipaistvuse ja selgemate eelarve-eeskirjade poole, mis võimaldavad ära hoida pikaajalisi probleeme meie riikides, on muutnud hädavajalikuks. Oluline on aga ka see, et rakendaksime vastuvõetud reegleid järjepidevalt ega võimaldaks igasugu erandeid…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Konkurentsivõime, jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise tagamiseks on vaja ühtset ELi tasandi strateegiat. Lahendus on sel puhul tugev stabiilsuse ja kasvu pakt. Tõepoolest tuleks teha veel pingutusi, et hoida ära mittejätkusuutlike eelarvete vastuvõtmine.

Täiendatud majandusjuhtimise raamistikku toetavad omavahel seotud eri eeskirjad. See ettepanekute pakett julgustab liikmesriike rakendama ettenägelikku eelarvepoliitikat ja vajaduse korral võtma õigel ajal korrektiivseid meetmeid, et vältida karistusi. Ennetamine on lihtsam kui ravi.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kurss, mille on valinud ELi põhiliikmesriikide valitsused, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, on selgesti tuvastatav. Kreeka jaoks moodustatakse uusi päästepakette, miljardid eurod maksumaksjate raha seatakse ohtu ja kogu Euroopa jaoks koostatakse majandusjuhtimise kava, nagu me just kuulsime. Komisjoni ettepanekute põhieesmärk on tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti õigusnorme. Tulevikus pannakse Maastrichti kriteeriumid maksma palju karmimate karistuste rakendamisega. See pakt ei ole aga varem töötanud ja ma eeldan, et see ei tööta ka tulevikus. Samal ajal pannakse paika järjestikuseid mehhanisme eelarvedefitsiidiga riikide toetamiseks, mis taas kord hõlmab maksumaksja raha. Tegeleme sümptomitega, selle asemel et kõrvaldada põhjus. See väga riskantne strateegia tuleb Euroopat veel lühemas või pikemas perspektiivis kummitama. Ei ole mõistlik oodata, et ühed ja samad vaevanägevad riigid maksavad alati teiste vigade eest.

  Olli Rehn, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Ma ei tea, kas suudan kõigile parlamendiliikmetele vastata – meil ei ole nii palju aega. Püüan siiski veidi arutleda mõtete üle, millest on täna õhtul räägitud.

Esiteks tahan teid kõiki tänada väga sisuka ja olulise arutelu eest, mis kajastab üleüldist vastutustunnet Euroopa majandusliku tuleviku, kasvu ja stabiilsuse ja meie kodanike heaolu eest.

Usun, et laias laastus oleme me kõik seda meelt, et riigi tasakaalus ja eluterve rahandus on jätkusuutlikuks arenguks ja tööturu olukorra paranemiseks vajalik tingimus, mis on ka praeguse õigusaktide paketi eesmärk. Seetõttu väärib see meie toetust. Nagu paljud teist ka rõhutasid, on see hädavajalik ikka veel kestvale finants- ja riigikriisi jaoks võetavatele terviklikele poliitilistele meetmetele.

Miks on nii oluline see pakett kohe vastu võtta? Sest peame saama näidata oma kodanikele, ettevõtjatele ja rahvusvahelistele partneritele, et Euroopa Liit tõesti suudab tulevikus hoida ära sellist fiskaalkriisi, mida me just näiteks Kreeka puhul kogesime.

Mitte kunagi enam! See on esimene punkt selles õigusaktide paketis. Seetõttu vajame ennetavat eelarvejärelevalvet ja tõhusaid sunnivahendeid, nagu on nimetatud paketis ning nagu on öelnud teie raportöörid ja komisjon. Seetõttu vajame ka tõeliselt ja tõhusalt töötavat mehhanismi, mis tuvastaks ja korrigeeriks makromajanduslikud tasakaalunihked, et vältida sellist kriisi nagu Iirimaa oma või sellist laenubuumi nagu Hispaanias.

Seetõttu vajame teist punkti selles paketis: tõhusat mehhanismi makromajanduslike tasakaalunihete tuvastamiseks ja lahendamiseks.

Mõned teist, näiteks Udo Bullmann, Sven Giegold ja Philippe Lamberts, on küsinud, kas leiame, et sümmeetria/asümmeetria probleem on lahendatud. Saan teile pakkuda oma nägemust ja komisjoni nägemust sellest probleemist, mis ausalt öelda on väga keeruline, kui tekste vaadata. Loodan, et keegi ei blokeeri seda paketti sel põhjusel, kuna seda oleks võimatu kodanikele seletada.

Nii nõukogu kui ka parlamendi projektid katavad nii eelarve puudujäägi kui ka ülejäägiga riike. See on täiesti selge. Projektide erisustel ei ole olulist mõju majanduse järelevalve ulatusele ega rõhuasetustele. Loodan, et parlament ja nõukogu saavad teha koostööd ja saavutada kokkuleppe, mis põhineb sisul, mitte semantikal.

Vahet peaaegu ei ole, nii et teeme siia linnukese ja lõpetame selle olulise sümmeetria/asümmeetria teema, et saaksime asuda tööle makromajanduslike tasakaalunihete ja konkurentsikõrvalekallete tuvastamise ning korrigeerimisega.

Seega on kokkuvõttes iga homne hääl väga oluline, väga otsustav Euroopa Liidule ning selle võimele veenda üldsust, ettevõtjaid ja rahvusvahelisi partnereid meie suutlikkuses kriisist üle saada ja kaasa aidata jätkusuutlikule arengule.

Seega on iga homne hääl suurepärane võimalus tuua kaasa ajalooline etapp, milleks on rahaliidu täiendamine tõelise ja päriselt toimiva majandusliku liiduga, mida me nii väga vajame, ning seeläbi võimaldada Euroopa Liidul välja tulla praegusest sügavast kriisist koos õppetundidega ja loodetavasti tulevikus tugevamana ning igal juhul uute sobivate vahenditega jätkusuutliku kasvu, tööturu ja kodanike jaoks.

  András Kármán, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Mul on hea meel, et enamik viitab sellele, et töö, mille me ise (st parlament ja nõukogu) endale määrasime eesmärgiga leppida kokku väga põhjalikus uues majandusjuhtimise paketis, on 99% ulatuses valmis.

Samuti olen nõus paljude auväärsete parlamendiliikmetega, et pärast läbirääkimiste rasket tööd peame asja ära lõpetama. Olen optimistlik, sest tunnen siin täiskogul pühendumust Euroopa tulevikule ja tõelist omanditunnet.

Teen paar märkust ühe konkreetse teema kohta, mis on veel lõpetamata – vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine. Viimase kuue või seitsme nädala jooksul on nõukogu arutanud parlamendi ettepanekuid vähemalt igal nädalal. Viimasel neljal nädalal on 27 liikmesriigi rahandusministrid arutanud paketti kolmel korral ja teinud iga kord parlamendile teksti mitmes punktis järeleandmisi, et sillutada teed õigeaegsele kokkuleppele.

Arutasime kõigi ettepanekute kõiki aspekte eri tasanditel. Alguses tegite ettepaneku, et vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse reeglit kohaldatakse enam kui 15 juhul. Mõnel juhul ei olnud võimalik seda õiguslikult teha ning me tegime need juhud väga kiiresti kindlaks. Mõned teised kõnesolevad punktid sisaldusid juba nõukogu üldises lähenemisviisis rahaliste karistuste rakendamise otsusele.

Mais nõustus nõukogu vastupidise kvalifitseeritud häälteenamusega lisaks üldisele lähenemisviisile veel kahes kohas. Esmaspäeval tegi nõukogu suuri järeleandmisi pakti ennetava osa suhtes, sealhulgas läbivaatamisklausli suhtes kolme aasta jooksul ja „täida või selgita” protseduuri suhtes, mis oli tugevnenud võrreldes eelmise kokkuleppega Ecofini nõukogu koosolekul märtsis.

Need tagatised annavad parlamendile vajaliku kindluse, et kõrvalekalded komisjoni ettepanekutest ja soovitustest hoitakse minimaalsed ning seetõttu on reeglite täitmatajätmise juhud ja seega ka selgitamise vajadus väga erandlikud.

Praegu on kindlasti aeg, et Parlament hindaks oma algse seisukoha ümber ja astuks sammu nõukogule lähemale. Turud ja investorid on ärksad ja nad tahavad näha, kas jõuame lähipäevil kokkuleppele või mitte. Usun, et on hädavajalik see ära teha. Lisaks võib pakett näidata, kuidas Euroopa asutused suudavad nii olulises valdkonnas vastutustundlikult ja tõhusalt viljakandvat koostööd teha. Mitmel korral arutelu käigus kuulsin parlamendiliikmeilt karmi kriitikat valitsustevaheliste menetluste kohta. Paketi kiire ja õigeaegne vastuvõtmine tõestaks, et ühenduse meetod on edasiminekuks õige tee.

  Elisa Ferreira, raportöör. – (PT) Austatud juhataja! Olen tänulik igaühe panuse eest arutellu ja eriti kokkuvõtete eest, mille tegid volinik Rehn ja nõukogu eesistuja András Kármán. Tahaksin rõhutada vaid ühte mõtet: tegelikult on mõlemad pooled järeleandmisi teinud ning usun, et oleme kokkuleppele väga lähedal, kuid ma soovin, et tähelepanu alt ei jääks välja sümmeetria ja asümmeetria küsimus, mis on lahendamist vajav tähtis teema. See ja vastupidine kvalifitseeritud häälteenamus on punktid, kus tehakse muudatusi ning lõpplahendus veel puudub. Olen eriti tänulik volinik Rehni positiivse panuse eest, kuid selleks, et jõuda kokkuleppele, peab see põhinema õigustekstil, artiklitel, mille hulka kuuluvad muidugi ka laialdaselt arutluse all olnud artiklid 32, 42 ja põhjendus 11-A. Seega oleksin tänulik, kui te peaksite seda teemat meeles, sest see puudutab nii mitme parlamendiliikme kui ka fraktsioonide huve, nagu olete näinud.

Nüüd kui see teema on lõpetatud, tahan veel öelda, et usun, et uus makromajanduslike tasakaalunihete analüüsi faktor võib kasulikuks osutuda. Vabandan, hr volinik, et kinnisvara- või finantsturumulli probleeme puudutan ja viitan ühele Euroopa suure probleemi tähtsusele: täiesti vastuolulisel moel tekkivatele pingetele, milles euroala majandused arenevad. Need pinged võivad tähendada ühise valuuta asendumist mitteoptimaalse valuutapiirkonnaga, nagu José Manuel García-Margallo y Marfil täna väga hästi rõhutas.

Tõsi on see, et Euroopa Liit on ebatäiuslik ja ebatäielik. Meie tegevusest ei piisa, et korvata praegusi Euroopa majanduse vigu. Usun, et laiskade, valetajate ja eksinute süüdistamine ja vooruslike ja probleemitute kõrvalejätmine on väga ohtlik karikatuur, mida tuleb vältida. Sest lõppude lõpuks näitab Euroopa ajalugu, et keeruliste probleemidele lihtsate vastuste andmine ei anna kunagi häid tulemusi. See on minu palve.

  Diogo Feio, raportöör. – (PT) Austatud juhataja! Olen tänulik igaühe panuse eest tänasesse arutellu ning – kuna ma ennist seda ei teinud – sooviksin väljendada oma erilist tänu majandus- ja rahandusasjade nõukogu eesistujale Sharon Bowlesile tema olulise rolli eest.

Soovin rõhutada, et majandusjuhtimise pakett muudab asutused läbipaistvamaks ja annab parlamendile parema ja olulisema rolli. Pakett on ka osa eurokaitsest. Igaüks, kes usub, et kasvu parimad tingimused ei ole selles paketis, peab ka tunnistama, et nad ei tea ühtegi riiki, mis ei kasvaks, kui riigi rahandus on korras. Hea eelarvedistsipliiniga riigid on kasvava majandusega riigid ning seda me ei tohi unustada. Sellest peaksime praegu lähtuma. Seda peetakse silmas praegu näiteks minu kodumaal.

Samuti soovin esitada küsimuse kõigile parlamendiliikmetele: kas saate öelda, et see majandusjuhtimise pakett on praegu halvem võrreldes sellega, kui see siia saabus? Kas saate öelda, et me ei ole seda paremaks teinud? Te ei saa seda öelda, sest see ei ole tõsi. Praegune majandusjuhtimise pakett on parem kui komisjoni algne ettepanek ja see on parem, kuna mitu parlamendiliiget siin täiskogul on aidanud sellele kaasa. Seetõttu peame andma oma kodanikele väga selge vastuse. Me soovime kasvavat Euroopa majandust. Me soovime stabiilsust. Kindlasti tahame läbipaistvust. Kuid selleks, et kõike seda saavutada, peame homme hääletamisel näitama üles vastutustunnet; peame tingimata hääletama vastutustundlikult ja valima oma partnereid väga hästi.

Minu otsus on väga selge: hääletan parema Euroopa ja parema Euroopa majanduse poolt.

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

  Sylvie Goulard, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Tänan kõiki selle arutelu eest ning ühtlasi ka volinikku ja minister Kármáni!

Esiteks tahan ministrile öelda, et arvan, et oleme juba tõestanud, et ühenduse meetod töötab. Nagu Diogo Feio just ütles, on teksti tõepoolest parandatud. Arvan, et kui toimib avalik arutelu, siis teeme oma tööd, ning kodanikke võib teavitada sellest, mis Brüsselis toimub.

Miks me siis ikka veel räägime vastupidisest kvalifitseeritud häälteenamusest? Tahan avaldada ühe lihtsa mõtte. Meil on suurema rahvaarvuga riike, kellel on parlamendis rohkem liikmeid. Hääletamisel on iga riigi häälte arv proportsionaalne selle suurusega. Missuguses demokraatias on aga süsteem, et reegli rakendamisel kohtleme inimesi, kellele eeskiri kohaldub, erinevalt?

Kui rakendame eeskirju, milles oleme ühiselt kokku leppinud, siis ei saa hakata erandeid tegema. Kodanikud eeldavad, et seadus kehtib kõigile võrdselt. Ka Euroopa tasandil peaksid nii suured kui ka väiksed riigid olema samas paadis.

Seetõttu me vaidlemegi: see ei ole ideoloogiline võitlus, vaid üldiste huvide küsimus.

Minu teine mõte puudutab sümmeetriat ning pöördun just Elisa Ferreira poole. See on oluline teema, sest see on lepingu osa. Peame olema teadlikud, et mõnedele meist on see olnud väga kulukas, ja selleks, et tagada, et läheme sellega lõpuni, vajame kõikide kokkuleppe aspektide puhul parlamendis nii suurt ühtsust kui võimalik. Peame tegutsema koos. Nagu volinik ütles, ei ole meie vahel nii suuri erinevusi, et me ei suudaks neist üle saada. Seega palun teilt ühtsust. Me ei saa paluda tuge, jättes teised samal ajal raskustesse.

Viimasena sooviksin tänada minister Kármánit spetsiaalselt selle eest, et ta rääkis „täida või selgita” süsteemist! Olen meie arutelude käigus mitmel korral küsinud: mida „täida või selgita” tähendab ja kellele seda tuleb selgitada. Olete olnud hea jurist, olete nõukogu edasi aidanud. Nemad on valmis seda avalikult tegema. Nad kavandavad majanduslikku dialoogi ette. Suur tänu selle eest, kuid paluge neil veidi kaugemale minna. See on kõik, mida palume. Olete olnud edukas, nii et olen kindel, et saavutame selle.

  Corien Wortmann-Kool, raportöör. − (NL) Austatud juhataja! Ka mina sooviksin tänada kõiki, kes on arutelus osalenud, ja kõiki, kes on meid nii heade argumentidega toetanud!

Sooviksin tänada majandus- ja rahaasjade nõukogu eesistujat Sharon Bowlesi, sest olukord oli väga keeruline ning kui me homsel hääletusel saavutame positiivse tulemuse, on see kindlasti tänu temale.

Täna on meil olnud küllalt ideoloogiline arutelu ning on selge, et kõik siin sooviksid, et riikide rahandus oleks jätkusuutlik ja et järgitaks eelarvedistsipliini, kuid ajalugu näitab, et seda ei saavutata lihtsalt läbi suurema kulutamise.

Meie ees on pakett – oleme palju saavutanud. Volinik Rehni nimekirjas on 15 punkti ja võib-olla on see mõnele liikmele selle paketi puhul probleemne asjaolu, kuid kui vaadata vasakpoolsete pakutud alternatiivi, siis paneks see meid veelgi halvemasse seisu. Seega loodan, et parlamendiliikmed on homme valmis katsumuseks selle parlamendi jaoks olulise õigusaktide paketi kujul, kusjuures parlament teostab esmakordselt ajaloos koos nõukoguga seadusandlikku võimu.

Järgmisel nädalal peame kõrvaldama paar takistust, kuid loodetavasti on homsel hääletusel positiivne tulemus. Seega on meil veel üks nädal jäänud ning loodetavasti saame otsuse esimesel lugemisel juulis vastu võtta, sest 98% meist on kohal.

Euroopa rahvapartei (kristlike demokraatide) nimel tahaksin ka rõhutada Sylvie Goulardi öeldut sümmeetria ja asümmeetria kohta. Parlamendis toimub selgelt andmise ja võtmise süsteem ja kõigil on oma prioriteedid. Kuid andmise ja võtmise põhimõtet tuleks rakendada parlamendile sümmeetria kontekstis, mille kohta paketis lõpuks seisukoht võetakse.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 23. juunil 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Ajal mil majandus- ja võlakriisi mõju on tugevalt tunda, vajame ELi tasandil jõulist majandusjuhtimist. Majandusjuhtimise õigusaktide pakett ei aita aga praegusel kujul Euroopa Liidu majandusel taastuda, vaid tekitaks olukorra, kus kõrge töötus ja vaesus on püsivad nähtused.

Arvan, et paketis tehtud ettepanekud ei ole piisavalt põhjalikud, kuna need viivad ainult kasinuse ja kodanike sotsiaalsete õiguste piiramiseni. Seal ei mainita punkte, mis toetaksid Euroopa majanduslikku taastumist, nagu investeeringute tegemine infrastruktuuri põhialadele, haridusse, uurimistegevusse või innovatsiooni.

Saame pakkuda alternatiivi sellele kasinusemudelile, mis – nagu me Kreeka näitel näeme – on äärmiselt piiratud. Võlakirjade loomine, mida väljastataks ühiselt osa Euroopa võla katteks, vähendaks automaatselt Euroopa Liidu finantseerimiskulusid ja võimaldaks investeerimise taastamist. Kui järgime USAst pärit uue kursi (New Deal) poliitikamudelit, hõlmaks praeguse majandus- ja finantskriisi lahendamine investeeringutel ja uute töökohtade loomisel põhinevat majanduskasvu taastamist.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Oluline on, et EL mitte üksnes ei reageeriks kriisile, kõrvaldades kõige põletavamad probleemid, vaid et see ka reformiks majandusjuhtimist põhjalikumalt. Mitu esitatud raportite punkti liiguvad õiges suunas, kuid neil on samal ajal ka mitu puudust. Ettepanekutes arutletakse karmimate sanktsioonide üle, trahvi maksmise üle, kui soovitused on jäetud täitmata, ja selle üle, et neid rakendatakse automaatselt, et vältida poliitilist hobusekauplemist. See on väga tore, kuid ma ei saa lahti mõttest, et need sanktsioonid on mõeldud nendele riikidele, mis on praegu raskes olukorras. Nende ideedega eeldatakse, et nimetatud riigid saavad oma keerulise olukorraga ise hakkama ja et nad suudavad oma olukorda distsiplineeritud lähenemisviisiga ise parandada. See on aga viga! Juba enne kriisi arenes Euroopas dünaamika, kus eurotsooni tugevad riigid kinnistasid oma konkurentsieeliseid. Muu hulgas näiteks tänu palgadumpingule Saksamaal tugevdasid põhiriigid oma ekspordipositsioone ning ääremaad oma toodete ja kapitaliga muutusid konkurentsivõimetuks. Neile riikidele oli kriis viimane tilk karikasse. Sellisest olukorrast ei saa väljuda üksnes tahtejõu või ainult enda otsuste najal. Makromajanduslikke tasakaalunihkeid puudutavaid olukordi, eriti ühisraha kasutavates riikides, saab lahendada üksnes praeguse majandusarengumudeli üksmeelse ümberhindamise kaudu. Lahendus ei seisne üksnes kärbetes ja eelarvedistsipliinis, vaid ka suunatud arengus ja Euroopa äärealade konkurentsivõime toetamises.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Nagu tavaliselt, surute te enda tekitatud probleemide lahendamise ettekäändel meile peale rohkem Euroopat ja komisjoni volitusi. Komisjoni, mille moodustavad veidi rohkem kui käputäis ametnikke, kes on nimetatud ametisse ilma demokraatliku järelevalveta, kuid kes on määratud tsensoriteks ja orjapidajateks, kellel on õigus liikmesriikidele karistusi kohaldada. Teie majanduse pseudojuhtimine ulatub eelarvejärelevalvest märksa kaugemale. See sama hea, kui kehtestada järelevalve meie rahvastele ja inimestele. See on piiratud suveräänsuse doktriini rakendamine, mis oli suurele demokraadile Brežnevile väga südamelähedane. Kuid tankide asemel on meil rahalised karistused. Ma ei liialda: ühes raportis on peetud vajalikuks nentida, et kui pärast valimisi enamus muutub, peab uus valitsus enne oma eelkäija eelarveprioriteetide muutumist luba küsima ning isegi siis võivad nad muuta ainult väikseid asju. Ja prioriteedid ise, mida Euroopa Liit rakendab – eravõlausaldajatele võlgade tagasimaksmine, turgude rahustamine, sotsiaalse kindlustatuse lõhkumine ja liberaliseerimise kiirendamine igal sammul vastavalt ELi 2020. aasta strateegiale. See pole vigade või riigijuhtimise parandamine või uue Kreeka-sarnase olukorra vältimine: see demokraatia püssitoru ees.

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Kriis võib pakkuda meile võimaluse muuta oma reegleid ja asutusi või luua uusi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter rääkis n-ö loovast hävitamisest. Praegu on ELil seega ainulaadne võimalus luua uus mehhanism, mis viib pikas perspektiivis liikmesriikide parema makromajandusliku, fiskaalse ja vääringustabiilsuseni ning aitab suurendada nende konkurentsivõimet. Majandus- ja Rahaliidu tegutsemisest saadud kogemused on näidanud, et selliseid reegleid tuleb talletada seadustes ja et me ei saa toetuda üksikute liikmesriikide heale tahtele. Seetõttu on esitatud õigusaktide pakett oma kuue ettepanekuga, mis loovad majandusjuhtimiseks parema raamistiku, samm õiges suunas. Neli ettepanekut on seotud fiskaalteemadega, hõlmates ka stabiilsuse ja kasvu pakti reformi, ning kahe uue määrusega püütakse tuvastada ja lahendada EList ning euroalast tulenevaid makromajanduslikke tasakaalunihkeid. Selleks aga et uusi reegleid tõhusalt täide viia, on nüüd ja edaspidi nii riiklikel parlamentidel kui ka Euroopa Parlamendil soovitatav olla kogu protsessiga lähemalt ja varem seotud.

Kokkuvõttes usun, et esitatud õigusaktide pakett on ülemaailmsele kriisile ja ELi praegusele majandussituatsioonile sobiv lahendus, sest see rajaneb asjaomastel seadustel ja on vastavuses Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia ning muude strateegiliste ELi dokumentidega. Seetõttu soovitan selle parandatud versioon vastu võtta.

  Iliana Ivanova (PPE), kirjalikult. – (BG) Sobivate vahendite puudumine riigi finantsprobleemide varajaseks tuvastamiseks koos stabiilsuse ja kasvu pakti halvasti töötavate mehhanismidega on ELi ja euroala pikaleveninud kriisi peamisi põhjuseid. See õigusaktide pakett võimaldab meil võtta tasakaalunihete korrigeerimiseks kasutusele sobivaid meetmeid, enne kui need riigi rahandusele kahjulikku mõju avaldavad. See võimaldab Euroopa Komisjonil pidevalt jälgida liikmesriikide makromajanduslikku arengut ja vajaduse korral teha riigisisesed majanduse süvaanalüüsid. Seetõttu ei tohi komisjon makromajandusliku arengu ja selle pöördepunktide jälgimise indikaatoreid võtta vastu automaatselt, vaid neid tuleb analüüsida majanduslikust vaatepunktist. Kui töötatakse välja punktitabel, siis on oluline arvesse võtta liikmesriikide eri lähtepunkte ja nende makromajanduslikke omadusi, mis on erinevad euroala riikidele ja ülejäänud ELi riikidele. Indikaatoreid analüüsides tuleb tähelepanu pöörata uute liikmesriikide järelejõudmisprotsessile. See on ainuke võimalik viis tagada, et nende makromajanduslikku arengut analüüsitakse õigesti.

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – Euroopa Liidu ja eriti euro majanduslik integratsioon on jõudnud pöördepunkti, kus keegi ei saa enam silmi kinni pigistada selle ees, et ühenduse majanduse stabiilsuse kaitsmiseks seatud kriteeriumidest on selgelt kõrvale kaldutud. Lõpuks, kui mõned liikmesriigid järjepidevalt stabiilsuse ja kasvu pakti rikuvad, tuleb kehtestada ja ellu viia automaatsed mehhanismid. Majanduskriis on toonud esile mitme valitsuse vastutustundetud finants- ja majanduslikud otsused, kuid kohusetundlikud liikmesriigid on need, kes selle eest maksavad. Kriis on andnud meile valuliku, kuid seda väärtuslikuma õppetunni tulevikuks. Komisjonile tuleks panna kohustus sekkuda kohe, kui mõnest liikmesriigist on näha murettekitavaid märguandeid, ning komisjon ei tohiks hakata süüdlasi kaitsma. Palju räägitud solidaarsus ei ole lõputu ja kui me rikkujaid korrale ei kutsu, siis riikide, nagu Eesti, kodanikud võivad kannatuse kaotada.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Majandusjuhtimise paketi vastuvõtmine tõestab taas kord, et Euroopa projekt on ikka veel elus ja 27 liikmesriiki on kokku leppinud, et raskustest saadakse üle ja samal ajal astutakse vastu tulevikus ees seisvatele katsumustele. Riigivõla kriis näitab, et praegused järelevalve- ja korrektsioonimehhanismid ei ole adekvaatsed. Täna hääletamisele pandavate meetmetega püütakse mittetöötavaid vahendeid tugevdada ning seetõttu on nende kasutuselevõtmine hädavajalik. Maastrichti lepinguga heaks kiidetud võlakriteeriumid on selle uue paketiga lõpuks ometi toimima pandud ning neid hakatakse nüüd päriselt rakendama. Euroopa semestri institutsionaliseerimine, Euroopa asutuste ja riiklike asutuste vahelise dialoogi edendamine, parlamendi ja komisjoni roll kogu järelevalveprotsessis ning ka suurem ja tõhusam järelevalve on kõik aruka, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa kasvu saavutamise viisid. Pean aga rõhutama, et Euroopa majanduspoliitika edu sõltub ka muudest täiendavatest meetmest, nagu liikmesriikides investeerimise ja kasvu toetamine. Euroopa peab keskenduma ühisele strateegiale, kuid unustada ei tohi ka iga riigi erisusi.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Nagu viimane aasta on näidanud, ei ole niinimetatud stabiilsuse ja kasvu pakt, mille eesmärk oli tagada tõhus takistus euroala makromajanduslike põhimõtete rikkumisele liikmesriikide poolt, pehmelt öeldes olnud just liiga tõhus. See on suuresti seetõttu, et liikmesriigid uskusid, et nad saavad tegutseda karistamatult, kuna süsteemis olevad sanktsioonid ei olnud automaatsed. Oleme ühte meelt sanktsioonide vormis, mida tuleks rakendada euroala riikidele, mis on ületanud lubatud defitsiiti ja riigivõlga. Sama tähtis on aga rakendada ka ennetavaid meetmeid, mistõttu oleme meie Euroopa Parlamendis ka pakti ennetavas osas sisalduvate automaatse mehhanismi kasutuselevõtu poolt. Samuti nõuab kogu protsess suuremat läbipaistvust, mida saab tagada Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide suurema kaasatusega.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) 2010. aasta märtsis ja juunis võttis Euroopa Nõukogu vastu Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia, mille prioriteet on liikmesriikide majandusstrateegiate parem koordineerimine ning mille pikaajaline eesmärk on jätkusuutlik ja kaasav kasv ja tööhõive. Kuna majandusjuhtimises on riigivõlg sama mis eelarvedefitsiit, peaksime andma oma parima tagamaks, et rakendatav keskmise tähtajaga eelarvete raamistik aitaks vähendada tulevaste põlvkondade koormat. Seejuures peame kasutama majandus- ja rahaliidu toimimise esimesel aastakümnel saadud kogemusi. Nõuded, mis puudutavad eelarveraamistiku moodustavaid reegleid ja menetlusi, tuleb kohe standardida, et tagada sarnane sotsiaalne kaitse ning võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Arvestades liikmesriikide eelarvete ja ELi eelarve sõltumatuse taset üksteisest, peaksid eelarveprognoosid olema ühtviisi läbipaistvad. Seetõttu ongi oluline, et komisjoni ja iga liikmesriigi vahel oleks leping prognooside ulatuse ja prognoosimismeetodite kohta. Selline koostöö võimaldaks vältida vastuolulisi makromajanduslikke ja eelarvelisi stsenaariume ning suurendada planeerimisel usaldust prognooside kasutamise vastu.

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (RO) Majanduskriis ja selle tagasilöögid on meile näidanud, et ELi tulevik peab olema ehitatud euroopalikele, mitte riiklikele lahendustele. Riigivõlakriisile elujõulise lahenduse leidmine ja vajadus tugevdada eurot, jätkusuutliku arengu jätkamine ja uute töökohtade loomine sõltuvad liikmesriikidevahelisest tõhusast koordineerimisest ning stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamisest. Kokkuvõttes sõltub kõik tugevast Euroopast, eesmärgist, mida on väljendatud ka Euroopa Komisjoni eesistujariigi Ungari motos.

Euroopa majanduse juhtimise pakett Euroopa Parlamendi päevakorras suudab luua mehhanisme, mida on vaja ELi tuleviku jaoks, mida selle loojad kavandasid. Majandusjuhtimise paketi vastuvõtmine toob kaasa täpse kooskõlastamise, fiskaaldistsipliini, majandusliku järelevalve, tõhusad otsustamisreeglid, võimsad Euroopa asutused, toetades seeläbi ELi taaselustumist.

Majanduskriis on maailma pöördumatult muutnud, ning EL vajab järjest enam uut finantsstruktuuri. Oleme pöördepunktis. Kui liikmesriikide eesmärk lõpetada kriisipinge all algatatud reformid nõrgeneb, siis maksavad liigsed erandid ühiselt vastuvõetud reeglitele ja sisemise protektsionismi uus ring meile valusalt kätte.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Ma ei usu, et valitsused ja ametnikud saavad majandusjuhtimisega hakkama. Samal ajal mõistan, et peame otsima Kreeka ja teiste ELi riikide finantsprobleemide põhjuseid ning leidma viisi, kuidas neid tulevikus ära hoida. Kui me piirame kodanike õigusi otsustada omaenda riigi eelarve ja seega ka riigipoliitika prioriteetide üle, siis ripub demokraatia juuksekarva otsas. Solidaarsus on aga võimalik ainult siis, kui vastutustundlik riigijuhtimine on reegel, mis kehtib kõigile. Seega läheneme teelahkmele. Üks tee viib Euroopa integratsiooni aeglustumiseni ja võimaliku lagunemiseni. Teine tee viib maksude kooskõlastamiseni, riiklike eelarvete lõpuni ja föderaalse üliriigini. Sellisel juhul peavad aga kogu ELis olema võrdsed ka ravikindlustusmaks, sotsiaalkindlustus ja pensionid. Need argumendid, mitte tühjad sõnad ühtsuse kohta, on osa arutlusest föderaalse Euroopa teemal.